id
stringlengths
43
45
eng
stringlengths
0
102
sot
stringlengths
0
260
nso
stringlengths
0
157
ssw
stringlengths
0
105
ven
stringlengths
0
229
nbl
stringlengths
0
226
xho
stringlengths
0
102
zul
stringlengths
0
135
tsn
stringlengths
0
186
tso
stringlengths
0
179
eng_pos_or_descriptor
stringlengths
0
1.06k
eng_pos_or_descriptor_info
stringclasses
1 value
sot_pos_or_descriptor
stringlengths
0
1.08k
sot_pos_or_descriptor_info
stringlengths
0
303
nso_pos_or_descriptor
stringlengths
0
200
nso_pos_or_descriptor_info
stringlengths
0
236
ssw_pos_or_descriptor
stringlengths
0
192
ssw_pos_or_descriptor_info
stringlengths
0
118
ven_pos_or_descriptor
stringlengths
0
494
ven_pos_or_descriptor_info
stringlengths
0
279
nbl_pos_or_descriptor
stringlengths
0
354
nbl_pos_or_descriptor_info
stringlengths
0
568
xho_pos_or_descriptor
stringlengths
0
1.26k
xho_pos_or_descriptor_info
stringlengths
0
216
zul_pos_or_descriptor
stringlengths
0
177
zul_pos_or_descriptor_info
stringlengths
0
251
tsn_pos_or_descriptor
stringlengths
0
785
tsn_pos_or_descriptor_info
stringlengths
0
225
tso_pos_or_descriptor
stringlengths
0
1.23k
tso_pos_or_descriptor_info
stringlengths
0
394
unisa_multilingual_linguistic_terminology_700
tabbo language
Lulwimi lolungakemukeleki
Lulwimi lolutsatfwa njengalolungakavumeleki lolungakhi futsi lwehlisa sitfunti lelingakavumeekikukhulunywa esidlangalaleni.
Asivumeli bantfwana betfu basebentise lulwimi lolungakemukeleki emphakatsini.
unisa_multilingual_linguistic_terminology_701
tongue
Lulimi
Lulimi
ririmi
Sitfo sekuphimisa lesisebenta kakhulu nakuphinyiswa emagama.
Lulimi luyehla nome lwenyuke nakuphinyiswa bonkhamisa.
Tshipida tsha mubvumo tsho no shumiswa musi hu tshi bulwa vhunzhi ha mibvumo-vhunzhi ha pfalandothe na themba.
Lulimbo
i xirho xa ku twarisa rito lexi hi xitalo xi khumbekaka eka ku humesa mipfumawulo ya rito - hinkwaswo switwari na vunyingi bya swichelwachelwa (hi leswaku, a swi katsi leswi endliweke hi swa milomu na nkolo)
1 ririmi ra mina ra vava 2 ririmi i nala wa mina
unisa_multilingual_linguistic_terminology_702
tree diagram
Umdvwebo losasihlahla
Muri wa fhungo
Umdvwebo wesihlahla lomele imisho nome emagama.
Inkhulumo yakhe uyetfula kahle ngenkhulumo sihlahla.
Muri wa fhungo.
unisa_multilingual_linguistic_terminology_703
trill
Vevetela
Themba reremelakati/Thirili
Umsindvo lokhishwa nalulwimi luvevetela lutsintsa lwanga.
Letinye tilwimi atisinayo imisindvo lebomavevetela.
Mubvumo une u tshi u bula lulimi lwa reremela vhukati.
[r]
unisa_multilingual_linguistic_terminology_704
utterance
Inshokutsi yenkhulumo
Nyambo
xivuriwa
Lena inshokutsi yenkhulumo levakala nasikhulumi sikhuluma.
Inkhulumo yemfundisi inenshokutsi levakalako ebandleni.
Zwo ambwaho.
ndhawu ya mbulavulo hi mayelana na leswi nga riki ni mikumbetelo swi endliwile hi ku ya hi thiyori ya ririmi (swa antswa ka vonelo ra xivulwa, leri kumaka nhlamuselo ya rona ku suka eka thiyori ya ririmi) kahlekahle, xivumbeko xa hlamuseleka, xiyenge xa mahenyelo, swa koteka eka nhlamuselo eka matheme ya siku na siku
1 xivuriwa xa Holobye xi ni nsusumeto 2 xivuriwa xa yena xi kavanyetiwile hi ku khohlola ko vuyelela
unisa_multilingual_linguistic_terminology_705
voiced speech sounds
Umsindvo lonelivi
Mibvumo ya ipfi
Umsindvo lophinyiswa ngekutsi tintsambo temphimbo tivevetele kute kwakheke livi.
Lomsindvo wenkhulumo unemsindvo lomkhulu.
[b,d,g,v,nz.]
unisa_multilingual_linguistic_terminology_706
voiceless speech sounds
Umsindvo longenalivi
Mubvumo u si na ipfi
Umsindvo lokhishwa ngaphandle kwekuvevetela kwetintsambo temphimbo, alikho livi lelakhekako.
Kulesivivinyo bekute imisindvo lengenalivi.
Mibvumo ine I tshi bulwa hu si vhe na ipfi.
[f,k,t,p nz.]
unisa_multilingual_linguistic_terminology_707
yes-no questions
Umbuto wayebo noma cha
Mbudziso ya hai kana ee
Lena yindlela yelulwimi yekubuta umbuto lodzinga imphendvulo lengu yebo nome cha.
Lombnuto udzinga yebo noma cha.
Mbudziso dza Ee-Hai
unisa_multilingual_linguistic_terminology_708
transitive verbs
Vhuthuthubi
Maiti a dzhiaho tshiitwa/ pfukelaho.
Vho renga bugu
unisa_multilingual_linguistic_terminology_709
utterance meaning
Thalutshedzo ya zwo ambiwaho.
unisa_multilingual_linguistic_terminology_710
alveolarization
ukusininiza
isifinyezo
ukunsininiza
kulokha ungwaqa ongasuye usinini atjhugulukako abe ngungwaqa ongusinini
Egameni futhumala ungwaqa u-l uyathuguluka abe ngu-z ongusinini, lokhu sikubiza ukusininiza.
inxalenye yofundonzulu ngokwakhiwa kwamagama, sibonisa iindlela eziliqela ekunokufinyezwa ngazo amagama (Crystal, 2008: 1)
kuqheleke isifinyezo esingu-mnu endaweni yegama elipheleleyo elithi mnumzana.
uma umsindo unsininiza kusho ukuthi umsindo ongeyena unsinini uyaguquka abe umsindo ongunsinini.
ukunsininiza akuyona inguquko yemisindo evamile esiZulwini
unisa_multilingual_linguistic_terminology_711
adaptation
umbolekwa
umbolekwa
ligama lesiNdebele umqondo walo osuselwa elimini elibolekwe kilo
Kulokha ikulumo nayitjengisa bonyana into iyenzeka kwamambala.
igama lesiZulu omqondo walo ususelwa olimini okubolekwe kulo
umfundaze yigama elingumbolekwa
unisa_multilingual_linguistic_terminology_712
alveo-lateral click
ungwaqaqbathwa ongusinini onguhlangothi
umba wochasiso
ungwaqabathwa ongunsinini ongunhlangothi
Lo ngungwaqabathwa ophinyiswa lokha ipente yelimi ithinta iinsini bese ummoya osemaphatjhini udedeleka emahlangothini weensini
EsiNdebeleni kunabosinini abanelizwi nabanganalizwi. Isibonelo, abosinini abanganalizwi ngu-t' no- th nabosinini abanelizwi ngu-d no-nt oyihlanganisela kamakghadlana.
umba wofundonzulu ngochasiso lwentsingiselo (Crystal 2008: 28)
umba wochasiso ucaca kakuhle emagameni afana nokuthi - isityebi; ihlwempu
umsindo ungwaqabathwa ongunsinini ongunhlangothi uphinyiswa lapho ichopho lolimi lithinta izinsini bese umoya ophuma emaphashini udedeleka ezinhlangothini zalo
ungungwaqabathwa ongunsinini ongunhlangothi ungumsindo ongaphimiseki kalula
unisa_multilingual_linguistic_terminology_713
alveopalatal sound
urhwalabha
ulwangeni
Urhwalabha litjhada eliphinyiswa lokha isithebe selimu sithinta ilwanga eliqinileko nofana othambileko
Ungwaqabathwa lo u-x asinaye elimini leiNdebele. Itjhada leli litholakala kwaphela kuhlanganisela-makghadlana wesenzukuthi sokusilingeka u-nx nezenzweni ezisuselwe kilesisenzukuthi njengo; nxafa.
umsindo ophinyiswa lapho ulimi luthinta ulwanga oluqinile
ayiminingi imisindo engolwangeni
unisa_multilingual_linguistic_terminology_714
aspirated sound
umavuthelwa
umpheshethwa
Amatjhada abomavuthelwa abonakala ngokukhambisana nomphinjeni u-h.
Isibonelo: Iindleko zeentlabagelo zokwakha, ziyingcenye yephrojecthi yokwakha.
umsindo othi lapho uphinyiswa uhambisane nokuhahaza.
umpheshethwa ungeminye yemisindo ekhona olimini
unisa_multilingual_linguistic_terminology_715
auxiliary verb
isizasenzo
izakhi ezisetjenziswa neenlandiso ezikhomba ikathi nobujamo besilandiso.
Kileligama, ikomokazi, sakhi u-kazi usilungelelo esikhomba ubukhulu egameni elingehla.
unisa_multilingual_linguistic_terminology_716
beneficiary
umenzelwa {Umrabhu wesenzo kunye nokamisasigcino kwakha isiqu sesenzo. Isibonelo, -khamb-
igama lezakhi ezibini
umenzelwa
Mumuntu nofana into esizakalako/ ezuzako ngalokho okuthulwa sisenzo. / > mrabhu + -a > ukamisasigcino = isiqu -khamba}
igama elakhiwe ngezakhi ezibini
igama elithi 'bala' elithetha ukubala ligama lezakhi ezibini u-'bal' no-a.
umuntu noma into esizakala ngesenzeko esethulwa yisenzo
umenzelwa uvame ukuhambisana nomenzi emshweni
unisa_multilingual_linguistic_terminology_717
bilabial sound
undebembili
izichasi ezisisibini
undebembili
litjhada elidaleka lokha nakutjhidelana iindebe zomlomo zombili.
Kilomutjho: Ugogo uphathele abantwana amaswidi. Abantwana ngibo bangumenzelwa ngombana ngibo abaphathelwe amaswidi.
elinye igama lezichasi (Louwrens, 1994: 20)
isichasi esingu- phila nesingu- fa zizichasi ezisisibini kuba iintsingiselo zazo azithelekiseki nokunye
umsindo odaleka lapho izindebe zombili zomlomo zisondelana ngandlela thile
undebembili udaleka kalula kuneminye imisindo
unisa_multilingual_linguistic_terminology_718
bound morpheme
izakhi ezibopheneko
ukwahlukaniswa kweentlobo ezithile zezakhi
izakhi ezibhangqiwe
ezakhi ezihlukileko ezisetjenziswa ukwakha igama
Manengi amagama abombolekwa esiNdebeleni. Isib. Isikotlelo, itafula, ipuleyidi, njll.
kukwahlukaniswa kweentlobo ezithile zezakhi zegama, ngesakhi u-s- (Kosch, 2004: 249)
esiXhoseni u-s usetyenziselwa ukwahlukaniswa kweentlobo ezithile zezakhi; umzekelo u-s kwigama elithi: 'basekhaya' wahlukanisa izikhamiso
yizakhi ezahlukene ezibhangqiwe ukwakha igama elilodwa elinomqondo
isiZulu sisebenzisa amagama anezakhi ezibhangqiwe ukwethula umqondo ophelele wegama
unisa_multilingual_linguistic_terminology_719
changeability
ukutjintja indawo kwamagama emtjhweni
isixando sokwenzisa
ukususwa kwegama endaweni yalo emshweni
Indlela yokuhlunga igama ngokutjintja indawo yalo emtjhweni.
Ipambosi yokwenzisa ivame ukuletha isenzo esinomqondo wokwenzisa okuthileko. Isib. Isenzo -thengisa sisuselwe esenzweni u-thenga kwase kuhlonywa isakhi sepambosi yokwenzisa u-is-.
isenzi esikwisixando sokwenzisa salatha ukuba umntu okanye into iyenziswa ukuba yenze isenzo, okanye ukuba umntu uyancediswa ekwenzeni isenzo
u- 'thengisa' ukwisixando sokwenzisa ngenxa yesimamva sesixando u- 'is' kuye
ukususwa kwegama endaweni yalo ejwayelekile emshweni
igama liyakwazi ukususwa endaweni yalo ejwayelekile liye kwenye uma umuntu efuna ukugcizelela
unisa_multilingual_linguistic_terminology_720
coalescense
ukulumbana kwabokamisa
ukulumbana
Ukutjhuguluka kwamatjhada abokamisa bemvelo babe ngabanye abokamisa.
Khulumani-ke ngombana niyadelela. Isakhi u-ke osesenzweni, khulumani-ke emutjhweni sisetjenziswa namanye amagama elimini kodwana asikwazi ukusetjenziswa ngokuzijamela.
ukuguquka komsindo ongunkamisa wemvelo abe ngunkamisa wokuvela
ukulumbana kuyazenzakalela enkulumeni
unisa_multilingual_linguistic_terminology_721
coinage
isidaleki
umdaleka
igama elitjha elidalekileko
Iinhlanganiso ezisetjenziswa ekulumeni zivame ukuyihlanganisa ukwenzela bona kube yikulumo epheleleko ezwisisekako.
igama elisha elidaleke ngenxa yokusetshenziswa kwalo
umdaleka uvela lapho kubhekiswa entweni ebingekho olimini
unisa_multilingual_linguistic_terminology_722
complete assimilation
ukufanisa okupheleleko
isivakalisi esimbaxa
ukuthekelela kwemisindo ngokuphelele
litjhada elithatha woke amatshwayo welinye itjhdada.
Umntamama ubuyile izolo wase udlulela emnyanyeni. Idlanzana lamagama elithi izolo wase udlulela emnanyeni, linikela umqondo opheleleko wesenzo ubuyile.
isivakalisi esinamagatya amabini azimeleyo nahlanganiswe ngesihlanganisi (Louwrens, 1994: 29)
isivakalisi esithi: "Kushushu kuba kusehlotyeni" sisivakalisi esimbaxa kuba amagatya aso azimele
ukuthatha komsindo othile zonke izimpawu zomunye umsindo
ukuthekelela kwemisindo ngokuphelele kugwema ukusondelana kwemisindo ethile
unisa_multilingual_linguistic_terminology_723
coordination
ukulingana
ukuhlanganela ekubhekiselelwe kuko
ukulingana kwemisho esemshweni
ukusetjenizswa kwemitjho emibili nofana engaphezulu ekwaziko ukuzijamela
Umalume nomkamalume bavukela edorobheni kusasa. Emutjhweni lo, umalume nomkamalume aziinhlokovanga.
Crystal, 2008: 116 / <iinxenye zesivakalisi ezibhekiselele kwinto enye ; iimeko apho amagama amabini ebhekiselela emntwini okanye entweni enye (Louwrens, 1994: 43>
kwisivakalisi esithi; 'Yena usebenzile' isimelabizo nesivumelanisi u-u zihlanganela ekubhekiselelwe kuko
ukusetshenziswa emshweni omkhulu kwemishwana emibili noma engaphezulu enemiqondo ephelele ekwazi ukuzimela ngokwayo
ukulingana kwemisho esemshweni omkhulu kudala umusho ombaxa
unisa_multilingual_linguistic_terminology_724
copulative prefix
isithomo sesibanjalo
isiqalo sesibanjalo
Isakhi esisetjenziselwa ukwakha isibanjalo kezinye iinkhekhe zekulumo
Isib. Ezisuselwa kusabizwana samambala (i) Nguwe othanda ukukhuluma. Igama elithi nguwe lisisabizwana. (ii) Ezisuselwa kuzabizwana zobumnini Ngombone asavela bona ngewakhe umntwana loya.
isakhi esisetshenziswa ukwakha isibanjalo kwezinye izingcezu zenkulumo
isibanjalo sisebenza njengesenzo
unisa_multilingual_linguistic_terminology_725
defective verbs
izenzo eziphundulekileko
isenzi esakhiwe kwisifanekisozwi
izenzo ezingagcini ngokamisa u-a
Isibonelo, -azi, -thi, -tjho. Umalume uyazi ukuthi ugogo uyagula. Kilomutjho igama uyazi sisenzo esingagcini ngokamisa u-a wokuvuma.
igama elalatha isenzo elakhiwe kwisifanekisozwi
kwisivakalisi esithi: 'Abantwana mabayeke ukudyumpuzisa unopopi emanzini', ukudyumpuzisa sisenzi esakhiwe kwisifanekisozwi esingu- dyumpu
unisa_multilingual_linguistic_terminology_726
demonstrative relative
isibaluli esikhombako
igama elichaza uSobizo, elingakhiwa ngeziqu -ngaka, -ngako, -ngakaya
Isabizwana sokukhomba sisetjenziswa ekulumeni lokha isikhulumi nasikhomba okuthileko. Isib. Ngifuna ikomo enzima leya. Kilomutjho igama leya lisisabizwana sokukhomba kudanyana.
unisa_multilingual_linguistic_terminology_727
dental click
ungwaqabathwa onguzinyo
ungwaqabathwa onguzinyo
ngungwaqabathwa ophinyiswa lokha ilimi nalithinta ingemuva lamazinyo.
Uphume naye athwele isiquthulu samabele esingaka. Igama elithi esingaka lisibaluli esikhombako bona isiquthulu besingangani.
umsindo ophinyiswa lapho ichopho lolimi lithinta ingemuva lamazinyo bese kuthi lapho kuvuleka umoya obuvalelekile emlonyeni umoya ubuyele phakathi
ungwaqabathwa onguzinyo ungolunye uhlobo longwaqabathwa
unisa_multilingual_linguistic_terminology_728
dental sound
uzinyo
izibizo ezakhiwe kwizenzi
uzinyo
Mathdada asebenzisa ilimi namazinyo lokha naphinyiswako
Itjhada u-c ungungwaqabathwa onguzinyo.
izibizo ezakhiwe ngokusebenzisa izenzi
zininzi izibizo ezakhiwe kwizenzi esiXhoseni njengo-'umfundi' owakhiwe kwisenzi u-'funda'
umsindo ophinyiswa ngokuthi ichopho lolimi lithinte ingemuva lamazinyo
uzinyo uphinyiswa kalula
unisa_multilingual_linguistic_terminology_729
deverbative
ibizo elisuselwa esenzweni
isinciphiso
ibizo elakhiwe ngesenzo
igama elisuselwa esenzweni ngokuhlonywa kwesithomo sebizo bese kulungelelwa isilungelelo samabizomuntu nofana amabizonto.
Ligama elitjengisa lokho okukhulunywa ngakho. Isibonelo: Iinkomo zami zidla isiphila. Igama elithi zami lisikhombi.
okunciphileyo kwezinto okanye izinto ezifumaneka ngezixa ezincinane
isinciphiso
igama eliyibizo elakhiwe ngesenzo ngophongoza isiqalo sebizo bese kujotshelelwa isijobelelo sesenzo
ibizomuntu yigama elakhiwe ngesenzo
unisa_multilingual_linguistic_terminology_730
directive
ilayelo
isandi esiphinyiselwa kumva wolwimi
isiyalo
Ikulumo eyelelisako
Akhe siqale umutjho olandelako: Umalume uhlawulela isokana lakwakhe umlandu. Lapha sithola abomenziwa ababili, isokana nomlandu. Manje umenziwa onenjwako kuba mlandu ngombana isenzo -hlawula sinembe wona. Lokhu kutjho bona isenzo sikaMahlangu kuhlawula umlandu, hayi isokana ngombana alikanenjwa.
isandi esiphinyiselwa ngomva wolwimi ofikelela kwinkalakahla emlonyeni, njengakwizandi zomva wolwimi (ekuthiwa zizandi zomva wolwimi-nomva wenkalakahla) okanye inkalakahla (umva wolwimi-inkalakahla). (Crystal, 2008: 156)
isandi u- 'k' siphinyiselwa kumva wolwimi
inkulumo enikeza iseluleko
ubaba wakhipha isiyalo sokuthi abantwana bakhe kumele bahloniphe abantu abadala
unisa_multilingual_linguistic_terminology_731
egressive sound
itjhada elidubulela ngaphandle
umsindo odubulela umoya ngaphandle
itjhada othi nawuliphimisako ummoya udubulela ngaphandle kommlomo.
Izinja ziba bukhali nazilambileko. Kilomutjho isibanjalo esithi ziba bukhali sitjengisa itjhuguluko elenzekako ngemva kokulamba.
impimiso edubulela umoya osuka emaphashini ngaphandle ngomlomo noma ngamakhala
cishe yonke imisindo olimini isebenzisa umgudu odubulela umoya ngaphandle
unisa_multilingual_linguistic_terminology_732
ejective sound
uputju/ udumuza
isiphelo
uputshu
lithada eliphinyiswa ngokobana ummoya obuvaleleke emphinjeni uphumele ngaphandle ngokuputjuka/sakudumuza
Elimizi lesindebele pheze woke amatjhada naphinyiswako ummoya udubulela ngaphandle
isikhamiso sokugqibela kwizenzi nakwizibizo ezakhiwe kwizenzi (Louwrens, 1994: 62)
isiphelo sezenzi ezininzi kuhlobo lokuqondisa sikholisa ukuba sisikhamiso u- 'a'
umsindo othi lapho uphinyiswa umoya uvaleke emphinjeni bese uphumela ngaphandle ngokumpintsheka
mincane imisindo engoputshu esiZulwini
unisa_multilingual_linguistic_terminology_733
figure of speech
isifenqo
isifenqo
ukusetjenziswa kwelimi ukuthula ihlathululo ebhacileko
UNjengabo unehliziyo eqinileko. Umtjhwana othi, unehliziyo eqinileko uthulwe ngokufihlekileko yokusebenzisa isifenqo
ukusetshenziswa kolimi okwethula incazelo ecashile
izifenqo ziyabadida abangalwazi ulimi
unisa_multilingual_linguistic_terminology_734
glottalic airstream
umrhoba osemphinjeni/kagilonko
uguqulelo lwentsingiselo ngokwegrama
umgudu womoya osemphinjeni
ummoya uvaleleka emphinjeni, ubhalelwe kudlula. Ukuphuma ngesifuthefuthe kommoya lo kwenza kuphimiseke amatjhada esiwabiza ngokobana matjhada ahlabako/aboputju abafana nalaba: k [k']; t [t']; p [p']
Ilwazi elaziwako ekhe lathulwa ngaphambili livame ukuba ngaphambi kwelwazi elitjha elithulwako ekulumeni.
inguquko apho izintlu zamagama asetyenziswayo zijika zibe zizintlu ezisetyenziswayo (Hapelmath, 1999: 1043)
uguqulelo lwentsingiselo ngokwegrama kuthetha ukunxulumanisa intetho nemithetho yolwakhiwo lwegrama yolwimi
ingawo lapho kuphuma khona umoya uma siphimisa imisindo eyehlukene
umguqu womoya omsemphinjeni uyasebenza kakhulu uma siphimisa
unisa_multilingual_linguistic_terminology_735
grammatical mood
indlela yesenzo
oomabizwafane bemvakalozwi efanayo
indlela yesenzo
ukusetjenziswa kwesenzo ukuletha imiqondo ehlukileko ngonobangela wezakhi ezihlukileko ezisetjenzisiweko.
Iinthomo zamabizo zinehlathululo yehlelo lelimi, ziveza bonyana ibizo lisebunyeni nofana ebunengini.
amagama anemilo efana twatse, futhi abe nolandelelwano olufana twatse lwemvakalozwi kodwa abe neentsingiselo ezahlukileyo (Louwrens, 1994: 76)
oomabizwafane abafana ngemvakalozwi nangolwakhiwo baze bahluke ngentsingiselo kuphela abaxhaphakanga esiXhoseni
ukusetshenziswa kwesenzo okuletha imiqondo ehlukene ngenxa yezakhi ezihlukene ezisetshenzisiwe
indlela yesenzo ngayinye iletha umqondo owehlukile
unisa_multilingual_linguistic_terminology_736
grammatical morpheme
isakhi esiletha ihlathululo yehlelo lelimi egameni
isimaphambili sentetho-senzisi
isakhi sohlelo lolimi
Sisakhi eliletha ihlathululo yegama ethileko ehlelweni.
Izenzo ezisetjenziswe emtjhweni zingasetjenziswa nezingasenzo ezithileko ukutjengisa ukuyama kwesenzo kesinye.
luhlobo lwentetho-senzisi oluphawuleka ngesimaphambili sokwenzela esithethi okuthile (Louwrens, 1994: 77)
u-' kha' sisimaphambili sentetho-senzisi esisetyenziswa kaninzi esiXhoseni njengaku- khawundikhaphe
isakhi esenza ukuthi umusho uzwakale kahle
isakhi sohlelo lolimi singasebenza ngezindlela eziningi
unisa_multilingual_linguistic_terminology_737
homotonym
umatlolwafane/ihomothonimu {Amagama abomabizwafane ahlukaniswa yihlathululo njengalawa: Umthombo> siyalo esisemadwaleni lapho kuphuma khona amanzi wemvelo. Umthombo
omaphinyiswafane
igama elitlolwa nofana elibika ngendlela efanako nelinye kodwana elinehlathululo ehlukileko. / > ziinthoro zesiphila nofana zamabele ezibijiweko zilungiselelwa ukwenza utjwala besintu.}
amagama aphinyiswa ngendlela efanayo kodwa ebe enencazelo engefani
omaphinyiswafane abanazo izibonelo eziningi esiZulwini
unisa_multilingual_linguistic_terminology_738
I
ipambosi yokwenziwa
umutjho osebenzisa isingezelelo sesenzo u-iw-, owenza isenzo bonyana sibe yihloko yomutjho ngokwehlathululo.
Isibonelo: Igama elithi utjani lengamele woke amanye amagama atjho utjani ahlukileko.
unisa_multilingual_linguistic_terminology_739
indefinite subject concord
isivumelwano sehloko esingakhambisani nehloko yomutjho
uqhawulo lophimiselo lonoombumba abasekuqaleni lwenzelwa ukwahlukanisa amagama
isivumelwano senhloko u-ku-
isakhi sesenzo esinganabo ubudlelwana nebizo eliyihloko yomutjho.
Umutjho: Abantazana bayadlala. Lomutjho unomenziwa ongakanqophi bonyana khuyini edlalwako.
lubonisa ukubizwa konoobumba bokuqala abakha amagama ngokubahlukanisa (TV, COD) (Crystal, 2008: 1)
uqhawulo lophimiselo lonoobumba abasekuqaleni
isakhi sesenzo esingenabo ubudlelwano nebizo eliyinhloko yomusho
isivumelwano senhloko u-ku- kulula ukusibona emshweni
unisa_multilingual_linguistic_terminology_740
indirect speech act
isenzo sokukhuluma esingakanqophi
isibuzisi
isenzo sokukhuluma okungaqondile
isenzo sokukhuluma esinomnqopho ongakanqophi sibeka ikulumo ngendlela engakanqophi
Isibonelo: Umalume uhlawulela isokana umlandu. Isokana lingumenziwa onganenjwa (ongakanqotjhwa) sisenzo.
igama elisetyenziselwa ukubhekisa kuzo zonke iimo zezeelwimi ezisetyenziselwa ukubalula imibuzo
igama elinjengo- 'na' sisibuzisi
ukukhuluma okunenjongo engaqondile kubeka inkulumo ngendlela engaqondile
isenzo sokukhuluma esingaqondile asojwayelekile olimini
unisa_multilingual_linguistic_terminology_741
indirect verbal relative
isibaluli esibhodako
isibaluli esijikelezayo
Isibaluli esihlathulula amabizo amabili ahlukileko kodwana sisebenzisa isivumelwano sebizo elilodwa.
Kujayelekile bonyana umuntu asebenzise isenzo sokukhuluma esingakanqophi lokha nakabawa okuthileko komunye, ngokobana abeke ikulumo yakhe njengombuzo.
igama eliyisichasiso elachaza amabizo amabili ehlukene kodwa sisebenzisa isivumelwano sebizo elilodwa.
isibaluli esijikelezayo siyinto engaqondakali kahle uma sichazwa
unisa_multilingual_linguistic_terminology_742
infinitive
indlela yesenzo esabizo
isenzi esingathathi njongosenzi
indlela esabizo
isenzo esisebenzisa isithomo u-uku- wamabizo wesigaba 15
Ubaba ogade aphethwe bulwele beswigiri wanele wangena esibhedlela ukufa kwarhagala bewalala. Ibinzana lamagama elithi ogade aphethwe bulwele beswigiri liyabhoda.
izenzi ezibonisa iinkqubo okanye izenzo ezingenakuchaphazela zinto
isenzi esingathathi njongosenzi singazekeliswa ngo- 'fa'
isenzo esisebenzisa u-uku- wamabizo esigaba 15 sisendleleni esabizo
indlela esabizo enye yezindlela zesenzo
unisa_multilingual_linguistic_terminology_743
ingressive sound
umadubulela ngaphakathi/umabubula
umadubulelangaphakathi
itjhada elivala ummoya kwesikhatjhana bese lokha nawudedelwa udubulele ngaphakathi emlonyeni.
igama elithi imithi litjhugululwe lasiwa ebunengini
umsindo ovala umoya okwesikhashana okuthi lapho udedelelwa udubulele ngaphakathi emlonyeni.
umadubulelangaphakathi ungumsindo otholakalayo esiZulwini
unisa_multilingual_linguistic_terminology_744
initialism
isirhunyezo esisebenzisa iinhlavu zokuthoma zamagama
izandi zemilebe
isifinyezo esisebenzisa izinhlamvu zokuqala zamagama
ukusebenzisa iinhlavu zokuthoma zamagama wento ethileko, iinhlavu lezi aziphinyiswa njengegama elilodwa, kuphinyiswa iinhlavu zegama njengombana zinjalo emagameni.
Ungwaqa ongumabubulu u-b egameni bala lokha nakaphinyiswako ummoya uphuma ngokububula udubulele ngaphakathi.
njengezandi zomlebe-mazinyo, ezifana no [f] / Cystal, 2008: 264 / <"ukusebenza ngokuququzela komlebe omnye okanye imilebe yomibini (njengamaqabane emilebe efana no [b] ">
izandi zemilebe ziphinyiselwa ngokusebenzisa umlebe okanye yobumini
ukusebenzisa izinhlamvu zokuqala zamagama ento ethile, lezi zinhlamvu aziphinyiswa njengegama elilodwa, kuphinyiswa izinhlamvu njengoba zinjalo emagameni.
u-ANC isifinyezo esisebenzisa izinhlamvu zokuqala zamagama
unisa_multilingual_linguistic_terminology_745
interjective
isibabazo
izandi zomphambili wolwimi
isibabazo
igama elisetjenziselwa ukubabaza
Igama elithi Madekhethu! Lisibabazo
"isandi esiphinyiselwa ngomphambili wolwimi ngokufikelela kumlebe ongasentla, imilebe nomva wenkalakahla amazinyo okanye ungqameko lwamazinyo, njengakungqameko lwamazinyo kwezongqameko (oko kukuthi ezomphambili wolwimi-nongqameko) okanye ezamazinyo (oko kukuthi ezomphambili wolwmi-namazinyo) (Crystal, 2008: 264-265)"
izandi zomphambili wolwimi ziphinyiselwa phambili emlonyeni
igama elisetshenziselwa ukubabaza emushweni
isibabazo siwucezu oluncane lwenkulumo
unisa_multilingual_linguistic_terminology_746
labiodental sound
undebezinyo
izakhi zegama
undebezinyo
litjhada elidaleka lokha amazinyo angehla athinta indebe engenzasi.
Itjhada u-b ongundebembili usibonelo esihle setjhada elidaleka lokha nakusetjenziswa iindebe zomlomo zombili.
izakhi ezisetyenziselwa ukwakha amagama amatsha olwimi, amagama afana nambaxa (umzekelo: umfundisintsapho), nezifakelelo ezifana no- ana, ek, kazi, nezinye (Crystal 2008: 313)
izakhi zegama ziqulethe intsingiselo egameni nokuba azinantsingiselo xa zizimele ngokwazo
umsindo odaleka lapho amazinyo angezansi ethinta udebe olungenhla
ondebezinyo bancane esiZulwini
unisa_multilingual_linguistic_terminology_747
lamina
ilimu
ulimi
sistho somzimba esingemlonyeni esisetjenziselwa ukuphimisa amatjhada nokuguqula ukudla ngemlonyeni.
Itjhada u-v ungundebezinyo
isitho somzimba esisemlonyeni esisetshenziselwa ukuphimisa imisindo kanye nokuguqula ukudla emlonyeni
umuntu olimele ulimi uvama kungakwazi ukukhuluma
unisa_multilingual_linguistic_terminology_748
lexical morpheme
isakhi esiletha ihlathululo yelimi egameni
imo ende yexesha langoku
isakhi esethula incazelo yegama
Isilungelelo esiletha ihlathululo ethileko elimini
Igama lingaba nehlathululo etjho okufanako nofana okuphikisanako nelinye.
u-ya kwigama elithi: 'siyamthanda' ubonisa imo ende yexesha langoku
imofimu enencazelo yegama
isakhi esethula incazelo yegama sisebenziseka kalula emshweni
unisa_multilingual_linguistic_terminology_749
locutionary act
ukwethula ikulumo ngendlela ezwakalako. {Isibonelo: intaba
uphawu loguqu-guqulo
inkulumo eqondakalayo
Ssisenzeko sekulumo esithethe isikhundla sesenzeko sokukhulunyiweko.Lesi sisenzo sekulumo esisebenzisa indlela yokutjhwela phambili izinto ukuveza isiphakamiso. Isibonelo, isiyeleliso: "Ngiyakukhalima bonyana uyekela ukubhema"(Yikulumo enqophe ukutjhugulula ubujamo) / > entabeni Kileligama elithi entabeni elingundaweni, u-eni usilungelelo sikandaweni.}
olunye uphawu kwiimpawu zamagama azimeleyo, kukuba ayakwazi ukujika iindawo malunga namanye amagama kwizivakalisi (Louwrens, 1994:105)
amagama ayakwazi ukujika iindawo zawo kwisivakalisi njengokuthi: 'Abantwana babodwa' anokujika athi: 'Babodwa abantwana' - loo mba luphawu loguqu-guqulo
ukusetshenziswa kolimi ukwethula ukwenzeka okuqondakalayo
inkulumo eqondakalayo yethulwa ngezindlela eziningi
unisa_multilingual_linguistic_terminology_750
non-obligatory vowel elision
ukweqiwe kukakamisa ngokuthanda
isizikithi
ukweqiwa konkamisa ngokuthanda
kwenzeka lokha igama nalilandelana nelinye elithoma ngokamisa emutjhweni.
Amabizo angakhiwa ngokususelwa kezinye iingcezu zekulumo ezinjengesenzo, isihlathululi, isibanjalo, isenzukuthi, njll.
maxa wambi, igama elithi isizikithi sisetyenziselwa ukubonisa uhlobo lwelungu legama, ngamanye amaxa libonisa uhlobo lolwakhiwo lwamagama esivakalisi emaqeleni amagama (Louwrens, 1994: 127)
kwigama elithi 'amanzi' izikhamiso zisisizikithi selungu ngalinye
kwenzeka enkulumeni uma igama lilandelana nelinye eliqala ngonkamisa
ukweqiwa konkamisa ngokuthanda kuyinto engandile
unisa_multilingual_linguistic_terminology_751
object concord; object agreement
Isivumelwano sikamenziwa
igama elibhalwe ngokomgaqo waseburhulumenteni
isivumelwano sikamenziwa
Sisakhi esakha ubudlelwana phakathi kwesenzo(isilandiso) nebizo elingumenziwa emutjhweni. Isivumelwano sehloko asikakateleleki bona sibekhona emutjhweni.
Ikomo iyasengwa (ikomo iba ngumenziwa emtjhweni)
igama ngokolandelelwano elibhalwa ngalo nelinesithuba kuwo omabini amacala alo kodwa kungabikho sithuba simhlophe emaphakathini (Trask, 2004), kwiilwimi ezibhalwa ngokwahlukanisa izakhi zalo, okungaphezu kwegama ngokobhalo lwalo sukuba iligama ngokwezifundo ngeelwimi (Taljard and Bosch, 2006: 433); okona kuncinane ngokwezifundo ngeelwimi nezinokuzimela ngokwazo kwintetho nakubhalo (Richards et al, 1992: 406)
ulwimi olufundiswa esikolweni lufanele ukuchuma ngegama elibhalwe ngokomgaqo waseburhulumenteni
isakhi esiletha ubudlelwano phakathi kwesenzo nebizo elingumenziwa emshweni
isivumelwano sikamenziwa asiphoqelekile
unisa_multilingual_linguistic_terminology_752
palatal click
Ungwaqabathwa ongurhwalabha
izigaba zentetho
ungwaqabathwa ongulwangeni
ngungwaqabathwa ophinyiswa lokha ilimi nalithinta urhwalabha,
I-othografi yesiNdebele ihlala ihlolwa bonyana ikhambisana nesikhathi na, bese nakutlhogekako ihlelwa kabutjha.
izintlu zamagama ezicukaniswe kunye ngokwamahlelo ngokokufana kohlobo, umsebenzi nentsingiselo kwazo (Louwrens, 1994: 213)
izigaba zentetho ezikholisa ukufumaneka nakwesiphi na isivakalisi sisenzi, isibizo nesibanjalo
umsindo ophinyiswa lapho ulimi luthinta ulwanga, bese umoya osemlonyeni
ungwaqabathwa ongulwangeni akulula ukuwuphimisa
unisa_multilingual_linguistic_terminology_753
pharyngeal stop
umphinjeni ongumvinjwa
umphinjeni onqamulayo
umphinjeni iltjhada eliphimiseka ngommoya otjhelelako ophuma ngesifuthefuthe emaphatjhini uyokudlula entunjeni yomphimbo.
u-h ongumphinjeni uphinyiswa ngommoya otjhelelako ophuma emaphatjhini udlule entunjeni yomphimbo lokha nayivulekako
umphinjeni onqamulayo akulula ukuwuqonda
unisa_multilingual_linguistic_terminology_754
Phonetics
umtlolomazombe/ifonetiki
isifundo sokuphinyiswa kwemisindo
Sifundo esiphathelene nendlela yokuphinyiswa kwamatjhada esiwasebenzisako nasikhulumako.
Lapha kuqalwa bonyana omunye nomunye umhlobo wetjhada uphinyiswa njani, kuphi begodu uphinyiswa ngiziphi izitho zokuphimisa.
isifundo esiphathelene nokuphinyiswa kwemisindo
isifundo sokuphinyiswa kwemisindo sigxila kwizitho zomzimba ezisebenzayo lapho siphimisa imisindo yenkulumo / isifundo sokuphinyiswa kwemisindo ngezinye zezifundo zolimi
unisa_multilingual_linguistic_terminology_755
possessed
komnikazi
isimaphambili sokungathiza
okomnikazi
igama elitjho into ekungeyomuntu
Igama elithi zikaJiyana emutjhweni othi Iinkomo zikaJiyana zetjiwe zoke, litjengisa bona iinkomo ngezomnikazi, uJiyana.
isimamva sesenzi esibonisa ubukho bemvume okanye okunokwenzeka (Louwrens, 1994: 146)
imo yokungathiza izekeliswe ngasentla
igama elisho into engeyomnikazi
igama elithi izwe, ebinzaneni elithi izwe lenkosi, likhomba ukuthi izwe lingelomnikazi inkosi
unisa_multilingual_linguistic_terminology_756
pulmonic airstream
umrhoba osemaphatjhini
isibizo esiligama lokuthile
umgudu osemaphashini
amatjhada amanengi aphinyiswa ngommoya osuka emaphatjhini uphumele ngaphandle.
Pheze woke amatjhada aphinyiswako asebenzisa ummoya osuka emaphatjhini.
singaba ligama lomntu
inkom'o ligama lokuthile - isilwanyana sasekhaya
umoya osetshenziswa enkulumeni osuka emaphashini
cishe yonke imisindo esiyiphinyisayo uma sikhuluma isebenzisa umoya osuka emaphashini
unisa_multilingual_linguistic_terminology_757
regular articulation
isiphimisi esinqophileko
imo yokuzenza
isiphimisi esiqondile
Isiphimisi esinyakazako nesinqophako lokha nakuphinyiswa amatjhada
Iindebe zomlomo, ipente yelimi neensini ziimphimisi ezinqophileko ngombana zinqophene nalezo ezisebenzisana nazo ukuphimisa amatjhada.
isakhi esibalula uluvo enyanisweni oluchatshazelwe ngokungqalileyo yintloko yesenzi ngesenzo okanye ngenkqubo
isenzi esikwimo yokuzenza sisebenzisa isakhi esingu-'zi' njengokuthi: 'Bayazisola ngokulwa kwabo'
isitho sokuphimisa esinyakazayo esiqondene nesinganyakazi lapho kuphinyiswa imisindo
izindebe zomlomo ichopho lolimi nezinsini yiziphimisi eziqondile ngoba ziqondene nalezo ezinganyakazi ezisebenzisana nazo ukuphimisa imisindo
unisa_multilingual_linguistic_terminology_758
reversive extension
isingezelelo u-ulul-
iselulo
isingezelelo esele siyingcenye yesiqu sesenzo esingakwazi ukwakha amagama amatjha.
Iingezelelo -ulul-; -uluk- ezenzweni ezithi -phakulula; bophulula; -thukuluka, -tjhaphuluka; sezaba yingcenye yeziqu zezenzo.
isakhi esesaba yingxenye yesiqu sesenzo esingakwazi ukwakha amagama amasha
izelulo -ulul-; -uluk- esenzweni ezithi: -thukulula; -sumbulula; -thukuluka; -sombuluka sezaba yingxenye yeziqu zezenzo
unisa_multilingual_linguistic_terminology_759
sub-class
isigaba samabizo esingaphasi {Amabizo asesigabeni 1 nnesigaba -2 aphathelene nobuhlobo. Isibonelo, umalume
uhlobo lolwimi oluxabisekileyo
isigaba samabizo esingaphansi kwesigaba 1 no-2 {amabizo aphathelene nobuhlobo ngamabizo asesigabeni asesigabeni 1 no2, isibonelo, umama
Isigaba 1 (a) nesigaba 2 (a) kuthiwa ziingaba ezingaphasi zesigaba 1 nesesi-2 . / a / a / ubunye / ubunengi / > abomalume .}
uhlobo lolwimi olusesikweni kuba lukhethelwe ukusetyenziswa esikolweni (Crystal, 2008: 450)
kulwimi lwesiXhosa uhlobo lolwimi olukhethelwe ukuba sesikweni lufundwe esikolweni sisiRharhabe
isigaba 1(a) nesigaba 2(a) kuthiwa yizigaba ezingaphansi kwezigaba 1 no2 / a / a / ubunye / ubiningi / > omama .}
unisa_multilingual_linguistic_terminology_760
substitutability
ukujanyiselelwa kwegama ngelinye emutjhweni
amahlelo onganyelweyo
indlela yokuhlunga igama ngokumelwa ngelinye igama emshweni
Indlela yokuhlunga igama ngokujanyiselela ngelinye igama emutjhweni.
Nangabe igama likwazi ukujanyelwa ngelinye emutjhweni lokho kutjengisa bonyana amagama la ahlukene. Isibonelo, Ubaba ukhambe ekuseni waya emasimini. Umma bekahlwengisa ngephunyaneni.
okubizwa ngokuba ngamahlelo onganyelweyo amahlelo ezibizo eloku-1 nelesi-2 nekubhekiselelwa kuwo njengehlelo loku-1a nelesi-2a[kwiigrama zeelwimi zesiNtu/zeBantu] (Louwrens, 1994:187)
amahlelo onganyelweyo ngu-'1a' no-'2a'
ukumelwa ngelinye igama emshwuni
uma igama likwazi ukumelwa ngelinye emshweni, lokhu kuyinkomba yokuthi la magama ehlukene, isibonelo Amantombazane ashanela igceke lesikole, abafana belusa izimbuzi ezintabeni
unisa_multilingual_linguistic_terminology_761
syllabic sound
umakghadlala omumetheko
igatya elonganyelweyo
umankankane omumethe
itjhada u-m- lijamele ilunga elizeleko elingukamisa nongwaqa (CV) ngalokho kuthiwa umumethe.
Egameni elithi umlalazi umakghadlana u-m- ungumakghadlana omumetheko, olilunga elizeleko.
igatya elonganyelweyo elihlanganiselwa kwigatya eliyintloko (Louwrens, 1994: 189)
igatya elonganyelweyo lixhomekeke kweliyintloko njengo-'ukuze aphumle' kumzekelo ongasentla
umsindo u-m- esiqalweni sebizo umele ilunga eligcwele elingunkamisa nongwaqa (CV), kanjalo kuthiwa umumethe
egameni elithi umthetho umankankane u-m- ungumankankane omumethe, oyilunga eligcwele
unisa_multilingual_linguistic_terminology_762
toponym
ithophonimu/ igama lendawo
igama lendawo
igama ekubizwa ngalo indawo
Iindawo ezinengi zithiyelelwe ngokususelwa emlandwini wenarha.
igama okubizwa ngalo indawo
maningi amagama aqanjwa ngokubhekisa emlandwini wezwe
unisa_multilingual_linguistic_terminology_763
toponymyUkufunda ngomlando wamagama ezindawo kwenza umuntu abe nolwazi ngokuqanjwa kwamagama ezindawo.
isifundo ngomlando wamagama weendawo
isifundo esiphathelene nomlando wamagama weendawo esenza umuntu abe nelwazi mayelana nokuthiywa kwamagama weendawo.
IMandela Village, leli ligama lendawo ethiyelelwe ngengorho yekululeko yephasi leSewula Afrika begodu uMandela usibonelo esihle mayelana noburholi bephasi.
unisa_multilingual_linguistic_terminology_764
trisyllabic word
igama elimalungamathathu
ixesha elolulwa ngezifakelelo
igama elimalungamathathu
igama elakhiwe ngamalunga amathathu
amagama afana nalawa: -khambisa-guduza, -phaphatha, njll. amalungamathathu
uluhlu olusetyenziswa kwiinkcazo ngezenzi ngokwegrama (ngokunjalo nomba kunye nohlobo), kubhekiselelwe ubukhulu becala kwindlela igrama ephawula ngayo ixesha esenzeke ngayo isenzo esixelwa sisenzi (Crystal, 2008: 479)
ixesha lesenzo lalathwa sisenzi njengakwisenzi u-'bacula': 'Bacula kamnandi' okwixesha eladlulayo
isakhiwo segama ngamalunga amathathu
amagama anjengo-thandaza, -gijima, -sebenza amalungamathathu
unisa_multilingual_linguistic_terminology_765
true prefix
isithomombala
intsingiselo yomxholo
isiqalo sangempela
Ingcenye yesithomo esipheleleko okungiyo okususelwa kiyo iimvumelwana.
Isakhi u-ba- ebizweni elithi abangani lisithomo poro/ samambala
olu luhlobo lwentsingiselo eqhutyelwa phambili ngentetho ethile kuxhomekeka kwindlela isithethi esilungisa ngayo umyalezo malunga nogqaliselo kunye nogxininiso, (Leech 1981).
intsingiselo yomxholo ifumaneka phucukileyo xa kutyhilwe imeko ekubhekiselelwe kuyo
ingxenye yesiqalo esiphelele okuyiyona okususelwa kuyo izivumelwano
isakhi u-ba- ebizweni elithi abantu siyisiqalo sangempela okwakhiwa ngaso izivumelwano
unisa_multilingual_linguistic_terminology_766
velaric airstream
umrhoba kandinyana
ulwimi
umgudu osemlonyeni
ummoya uvaleleka emlonyeni, uvalwa lilimu elithinta undinyana ukuze kudaleke amatjhada ebongwaqabathwa.
umrhoba wommoya osuka emlonyeni usetjenziswa malimi anabongwaqabathwa.
ilungu lophimiselo elibandakanyeka kakhulu kuphimiselo lwezandi zentetho – zonke izikhamiso kunye noninzi lwamaqabane (oko kukuthi, ngaphandle kwezo ziphinyiselwa emilebeni nasemqaleni) (Crystal, 2008: 487)
ulwimi lolona lungu lophimiselo liququzelayo emlonyeni
umoya uvaleka emlonyeni uvalwa wulimi oluthinta amalaka ukuze kudaleke imisindo engongwaqabathwa
umgudu womoya osuka emlonyeni usetshenziswa ekudalekeni kwemisindo engongwaqabathwa
unisa_multilingual_linguistic_terminology_767
verbs with a latent i-
izenzo ezinokamisa obhacileko
ukuthathwa kwenjongosenzi zizenzi
izenzo ezinonkamisa i- ocashile
isakhi esinokamisa u-a-
Kilomutjho othi, Amalahle ebiwa lula nakalaliswa ngaphandle. Isenzo ebiwa sinokamisa obhacileko olethwe kulumbana kukamisa u-a wesivumelwano sehloko sebizo amalahle no-i-
kuxela ukuba ingaba mhlawumbi inkqubo okanye isenzo esichazwa sisenzi siluhlobo olunokuchaphezela injongosenzi okanye akunjalo Louwrens, 1994:202
ukuthathwa kwenjongosenzi zizenzi kuzekeliswe ngasentla ngesenzi u-'funda' no-'incwadi'
izenzo ezithi uma kuphongozwa isakhi esinonkamisa -a- okuthi uma esondelana nonkamisa -i ocashile esenzweni kube nokulumbana kwalabo nkamisa bese kuvela unkamisa omusha
emshweni othi amadoda emba umgodi kwaze kwahwalala, isenzo emba sino-i ocashile olethwe ukulumbana kuka-a- oyisivumelwano senhloko sebizo amadoda no-i- wesenzo (i-)-mba
unisa_multilingual_linguistic_terminology_768
voiced speech sound
itjhada elinelizwi
umsindo onezwi
litjhada othi lokha naliphinyiswako iintambo/imisitjhana yephimbo itjhidelane bese nakudedelwa ummoya zihlengezele bese kuvela itjhada elinelizwi.
Ematjhadeni anelizwi sithola imihlobo emibili, anelizwi njengo: v; b; d; dl; njll. Bese kubanalawo aphungulwe ilizwi anjengo: bh; j; njll.
imisindo enezwi iphinyiswa ngokuthi izintambo zezwi zivaleke kuthi umoya osuka emaphashini uphume ngamandla bese kuba nokungqangqazela kwezintambo zezwi
unisa_multilingual_linguistic_terminology_769
voiceless speech sound
itjhada elinganalizwi
uqukaniselo lwamagama esithili
umsindo ongenazwi
Kilamatjhada iintambo zephimbo zisuke zivulekile ummoya uzidlulela lula phakathi kwazo.
Lapha kutholakala amatjhada alandelako: f; s; njll
uhlobo lokusebenzisana olufunyanwa kwizenzi: lo msebenzi ubhekiselele kwitroponimi nesongameli sayo esolulwa naso okwethutyana (Crystal, 2008: 497)
izifundo ngoqukaniselo lwamagama esithili, ngamanye amagama, yingqokelela yamagama esiyelelane seso sithili
imisindo engenazwi iphinyiswa ngokuthi izintambo zezwi zivuleke bese umoya ophuma emaphashini udlule kuzona ngaphandle kokuphazamiseka
unisa_multilingual_linguistic_terminology_770
vowel elision
ukweqiwa kwabokamisa
ukunxaxha kwimithetho yegrama
ukweqiwa konkamisa
Ukweqiwa kwabokamisa lokha nakwakhiwa amagama athileko, nofana lokha igama nalilandelana nelinye elithoma ngokamisa.
Lokha nakwakhiwa isibabazo ngamabizo kuvamile bona kweqiwe ukamisa wokuthoma webizo, isibonelo, Yewena, Jabulani ngikuthumile!
izintlu zamagama ezibekwa ngokwamaqela eendidi ngokwesiseko sezinto afana ngazo ngokolwakhiwo, ngomsebenzi nangentsingiselo (Louwrens, 1994:213)
okunxaxhe kwimithetho yegrama yolwimi oluthile njengesininzi segama elithi: 'indoda' lehlelo le-9 ekulindeleke ukuba libe kwihlelo leshumi kodwa likwelesithandathu u-'amadoda' endaweni ka-'iindoda'
unkamisa uyeqiwa lapho kwakhiwa amagama athize olimini noma lapho igama eligcina ngonkamisa lilandelana nelinye eliqala ngonkamisa
uma kwakhiwa isibabazo noma isibizo ngamabizo kuvame ukuthi kweqiwe unkamisa wokuqala webizo. isibonelo, We bafana niyabizwa!
unisa_multilingual_linguistic_terminology_771
vowel-initial verb
isenzo esithoma ngokamisa
imo ebanzi jikelele
isenzo esiqala ngonkamisa
isenzo esithoma ngokamisa
EsiNdebeleni kunezenzo ezithoma ngokamisa ezinjengo: -ela, -akha, -otha, -eba, njll.
enye yeentsingiselo zeemo ezine ezinakho ukwenzeka ezinokubalulwa zizenzi ezikwixesha langoku/lemo ende (Louwrens, 1994:204)
imo ebanzi jikelele ifana nokuthi kuphimiselo lwezikhamiso zazo zonke iilwimi umsinga womoya awuthinteleki kwindawo yophimiselo
isenzo esiqala ngonkamisa
zikhona izenzo eziqala ngonkamisa esiZulweni ezinjengo-akha, -enza, -ona, -elekelela.
unisa_multilingual_linguistic_terminology_772
word categoy
isikhekhe sekulumo
isibanjalo esijika-jikayo
Igama elenza umsebenzi othileko ekulumeni/emutjhweni
Imihlobo ehlukileko yamagama engasiwo amabizo, izenzo, iimphawulo, iibaluli, jll. Zenza imisebenzi ehlukileko emutjhweni.
isibanjalo esinemvumelwano nesibizo esiyintloko (Louwrens, 1994: 41)
isibanjalo esijika-jikayo njengesesilathandawo, umzekelo, kwihlelo lesithathu nu-'namgu' kodwa sijika-jika ngokwamahlelo
unisa_multilingual_linguistic_terminology_773
yes-no question
umbuzo otdinga ipendulo engu-iye nofana u-awa
intsebenzo-matshini yomoya ovela kumva wenkalakahla
umbuzo odinga impendulo engu-yebo noma u-cha
umbuzo onependulo ka-iye nofana u-awa
Ingabe uFuziwe uyile esikolweni namhlanje? Umbuzo lo udinga ipendulo yinye u-iye nofana u-awa kwaphela.
izandi eziphinyiselwa ngomoya oyilwa xa kukho indawo evaliweyo kumva wenkalakahla. Kuphakanyiswa umva wolwimi uye kumva wenkalakahla, kanti iziphimiselo zenziwa kude ukuya phambili ngemilebe okanye kwiindawo eziphambili zolwimi. Ezi zandi zikholisa ukubizwa ngokuba ziziqhakancu (Crystal, 2008: 509)
intsebenzo-matshini esuka kumva wenkalakahla isetyenziswa kuphimiselo lweziqhakancu
inkulumo engumbuzo ompendulo yawo ingu-yebo noma u-cha
Isalukazi siyile yini kwadokotela? lo mbuzo udinga impendulo engu-yebo noma engu-cha.
unisa_multilingual_linguistic_terminology_774
isandiso esibuzako
isibaluli esikhombayo
isiqu sesandiso -nini kunye nezinye ezinjengo -kangangani, -ngaki kunye no-ngaphi zisetjenziwa ekwakheni umbuzo
Niwathole amanengi kangangani amanzi ngemlanjeni? Kilomutjho u-ngangani usisiqu sesandiso esisetjenziselwe ukwakha umbuzo.
IsiZulu lulwimi lwasekhaya malunga ne 22.7% yabantu baseMzantsi; kanti baninzi kangangesiqingatha abemi beli abasiqondayo. Siyinxenye yeqela lesiNguni kwaye silolunye ulwimi lweelwimi zesiNtu (www.sa-venues.com/language-zulu.htm)
ukusetshenziswa kwegama eliyisichasiso ukuchaza uSobizo ngendlela ekhombayo
isibaluli esikhombayo sehlukile kwezinye izibaluli
unisa_multilingual_linguistic_terminology_775
emotive meaning
ukungafani kweentlobo ngokwezenzi
umqondo oveza imizwa
isikhokelo-nkqubo esiyingcingane yohlalutyo lwezenzi ezizincedisi kunye nezakhiwo ezinonxulumano elwimini (Crystal, 2008: 171)
ukungafani kweentlobo ngokwezenzi kwenziwa kukungafani kweemeko ekubhekiselelwe kuzo
incazelo eveza imizwa yokhulumayo
umqondo oveza imizwa uyinto engajwayelekile olimini lwesiZulu
unisa_multilingual_linguistic_terminology_776
personal compound noun
ukusebenza kwemiphimbo
ibizoqho eliyibizombaxa
nawuphi umsebenzi wemiphimbo engquleni onendima mhlawumbi engeyiyo eyosungulo okanye eyophimiselo kodwa ophathelele kwimo yelizwi (Crystal, 2008:361)
ukusebenza kwemiphimbo kuxhomekeke ekubeni isandi esithile sinelizwi na okanye asinalo
igama okubizwa ngalo umuntu elisebenzisa izakhi u-Ma, u-No, no-So
ibizoqho eliyibizombaxa liyinto engavamile ukutholakala
unisa_multilingual_linguistic_terminology_777
natural noun
ibizo lemvelo
kubhekiswe ezintweni esinokuzibona nesingenakho ukuzibona ezaba khona selokhu kwathi nhlo
ibizo lemvelo lisebenza kahle emshweni