id
stringlengths 43
45
| eng
stringlengths 0
102
| sot
stringlengths 0
260
| nso
stringlengths 0
157
| ssw
stringlengths 0
105
| ven
stringlengths 0
229
| nbl
stringlengths 0
226
| xho
stringlengths 0
102
| zul
stringlengths 0
135
| tsn
stringlengths 0
186
| tso
stringlengths 0
179
| eng_pos_or_descriptor
stringlengths 0
1.06k
| eng_pos_or_descriptor_info
stringclasses 1
value | sot_pos_or_descriptor
stringlengths 0
1.08k
| sot_pos_or_descriptor_info
stringlengths 0
303
| nso_pos_or_descriptor
stringlengths 0
200
| nso_pos_or_descriptor_info
stringlengths 0
236
| ssw_pos_or_descriptor
stringlengths 0
192
| ssw_pos_or_descriptor_info
stringlengths 0
118
| ven_pos_or_descriptor
stringlengths 0
494
| ven_pos_or_descriptor_info
stringlengths 0
279
| nbl_pos_or_descriptor
stringlengths 0
354
| nbl_pos_or_descriptor_info
stringlengths 0
568
| xho_pos_or_descriptor
stringlengths 0
1.26k
| xho_pos_or_descriptor_info
stringlengths 0
216
| zul_pos_or_descriptor
stringlengths 0
177
| zul_pos_or_descriptor_info
stringlengths 0
251
| tsn_pos_or_descriptor
stringlengths 0
785
| tsn_pos_or_descriptor_info
stringlengths 0
225
| tso_pos_or_descriptor
stringlengths 0
1.23k
| tso_pos_or_descriptor_info
stringlengths 0
394
|
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
unisa_multilingual_linguistic_terminology_700
|
tabbo language
|
Lulwimi lolungakemukeleki
|
Lulwimi lolutsatfwa njengalolungakavumeleki lolungakhi futsi lwehlisa sitfunti lelingakavumeekikukhulunywa esidlangalaleni.
|
Asivumeli bantfwana betfu basebentise lulwimi lolungakemukeleki emphakatsini.
| ||||||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_701
|
tongue
|
Lulimi
|
Lulimi
|
ririmi
|
Sitfo sekuphimisa lesisebenta kakhulu nakuphinyiswa emagama.
|
Lulimi luyehla nome lwenyuke nakuphinyiswa bonkhamisa.
|
Tshipida tsha mubvumo tsho no shumiswa musi hu tshi bulwa vhunzhi ha mibvumo-vhunzhi ha pfalandothe na themba.
|
Lulimbo
|
i xirho xa ku twarisa rito lexi hi xitalo xi khumbekaka eka ku humesa mipfumawulo ya rito - hinkwaswo switwari na vunyingi bya swichelwachelwa (hi leswaku, a swi katsi leswi endliweke hi swa milomu na nkolo)
|
1 ririmi ra mina ra vava 2 ririmi i nala wa mina
|
||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_702
|
tree diagram
|
Umdvwebo losasihlahla
|
Muri wa fhungo
|
Umdvwebo wesihlahla lomele imisho nome emagama.
|
Inkhulumo yakhe uyetfula kahle ngenkhulumo sihlahla.
|
Muri wa fhungo.
| ||||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_703
|
trill
|
Vevetela
|
Themba reremelakati/Thirili
|
Umsindvo lokhishwa nalulwimi luvevetela lutsintsa lwanga.
|
Letinye tilwimi atisinayo imisindvo lebomavevetela.
|
Mubvumo une u tshi u bula lulimi lwa reremela vhukati.
|
[r]
| |||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_704
|
utterance
|
Inshokutsi yenkhulumo
|
Nyambo
|
xivuriwa
|
Lena inshokutsi yenkhulumo levakala nasikhulumi sikhuluma.
|
Inkhulumo yemfundisi inenshokutsi levakalako ebandleni.
|
Zwo ambwaho.
|
ndhawu ya mbulavulo hi mayelana na leswi nga riki ni mikumbetelo swi endliwile hi ku ya hi thiyori ya ririmi (swa antswa ka vonelo ra xivulwa, leri kumaka nhlamuselo ya rona ku suka eka thiyori ya ririmi) kahlekahle, xivumbeko xa hlamuseleka, xiyenge xa mahenyelo, swa koteka eka nhlamuselo eka matheme ya siku na siku
|
1 xivuriwa xa Holobye xi ni nsusumeto 2 xivuriwa xa yena xi kavanyetiwile hi ku khohlola ko vuyelela
|
|||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_705
|
voiced speech sounds
|
Umsindvo lonelivi
|
Mibvumo ya ipfi
|
Umsindvo lophinyiswa ngekutsi tintsambo temphimbo tivevetele kute kwakheke livi.
|
Lomsindvo wenkhulumo unemsindvo lomkhulu.
|
[b,d,g,v,nz.]
| ||||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_706
|
voiceless speech sounds
|
Umsindvo longenalivi
|
Mubvumo u si na ipfi
|
Umsindvo lokhishwa ngaphandle kwekuvevetela kwetintsambo temphimbo, alikho livi lelakhekako.
|
Kulesivivinyo bekute imisindvo lengenalivi.
|
Mibvumo ine I tshi bulwa hu si vhe na ipfi.
|
[f,k,t,p nz.]
| |||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_707
|
yes-no questions
|
Umbuto wayebo noma cha
|
Mbudziso ya hai kana ee
|
Lena yindlela yelulwimi yekubuta umbuto lodzinga imphendvulo lengu yebo nome cha.
|
Lombnuto udzinga yebo noma cha.
|
Mbudziso dza Ee-Hai
| ||||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_708
|
transitive verbs
|
Vhuthuthubi
|
Maiti a dzhiaho tshiitwa/ pfukelaho.
|
Vho renga bugu
| ||||||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_709
|
utterance meaning
|
Thalutshedzo ya zwo ambiwaho.
| ||||||||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_710
|
alveolarization
|
ukusininiza
|
isifinyezo
|
ukunsininiza
|
kulokha ungwaqa ongasuye usinini atjhugulukako abe ngungwaqa ongusinini
|
Egameni futhumala ungwaqa u-l uyathuguluka abe ngu-z ongusinini, lokhu sikubiza ukusininiza.
|
inxalenye yofundonzulu ngokwakhiwa kwamagama, sibonisa iindlela eziliqela ekunokufinyezwa ngazo amagama (Crystal, 2008: 1)
|
kuqheleke isifinyezo esingu-mnu endaweni yegama elipheleleyo elithi mnumzana.
|
uma umsindo unsininiza kusho ukuthi umsindo ongeyena unsinini uyaguquka abe umsindo ongunsinini.
|
ukunsininiza akuyona inguquko yemisindo evamile esiZulwini
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_711
|
adaptation
|
umbolekwa
|
umbolekwa
|
ligama lesiNdebele umqondo walo osuselwa elimini elibolekwe kilo
|
Kulokha ikulumo nayitjengisa bonyana into iyenzeka kwamambala.
|
igama lesiZulu omqondo walo ususelwa olimini okubolekwe kulo
|
umfundaze yigama elingumbolekwa
| |||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_712
|
alveo-lateral click
|
ungwaqaqbathwa ongusinini onguhlangothi
|
umba wochasiso
|
ungwaqabathwa ongunsinini ongunhlangothi
|
Lo ngungwaqabathwa ophinyiswa lokha ipente yelimi ithinta iinsini bese ummoya osemaphatjhini udedeleka emahlangothini weensini
|
EsiNdebeleni kunabosinini abanelizwi nabanganalizwi. Isibonelo, abosinini abanganalizwi ngu-t' no- th nabosinini abanelizwi ngu-d no-nt oyihlanganisela kamakghadlana.
|
umba wofundonzulu ngochasiso lwentsingiselo (Crystal 2008: 28)
|
umba wochasiso ucaca kakuhle emagameni afana nokuthi - isityebi; ihlwempu
|
umsindo ungwaqabathwa ongunsinini ongunhlangothi uphinyiswa lapho ichopho lolimi lithinta izinsini bese umoya ophuma emaphashini udedeleka ezinhlangothini zalo
|
ungungwaqabathwa ongunsinini ongunhlangothi ungumsindo ongaphimiseki kalula
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_713
|
alveopalatal sound
|
urhwalabha
|
ulwangeni
|
Urhwalabha litjhada eliphinyiswa lokha isithebe selimu sithinta ilwanga eliqinileko nofana othambileko
|
Ungwaqabathwa lo u-x asinaye elimini leiNdebele. Itjhada leli litholakala kwaphela kuhlanganisela-makghadlana wesenzukuthi sokusilingeka u-nx nezenzweni ezisuselwe kilesisenzukuthi njengo; nxafa.
|
umsindo ophinyiswa lapho ulimi luthinta ulwanga oluqinile
|
ayiminingi imisindo engolwangeni
| |||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_714
|
aspirated sound
|
umavuthelwa
|
umpheshethwa
|
Amatjhada abomavuthelwa abonakala ngokukhambisana nomphinjeni u-h.
|
Isibonelo: Iindleko zeentlabagelo zokwakha, ziyingcenye yephrojecthi yokwakha.
|
umsindo othi lapho uphinyiswa uhambisane nokuhahaza.
|
umpheshethwa ungeminye yemisindo ekhona olimini
| |||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_715
|
auxiliary verb
|
isizasenzo
|
izakhi ezisetjenziswa neenlandiso ezikhomba ikathi nobujamo besilandiso.
|
Kileligama, ikomokazi, sakhi u-kazi usilungelelo esikhomba ubukhulu egameni elingehla.
| ||||||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_716
|
beneficiary
|
umenzelwa {Umrabhu wesenzo kunye nokamisasigcino kwakha isiqu sesenzo. Isibonelo, -khamb-
|
igama lezakhi ezibini
|
umenzelwa
|
Mumuntu nofana into esizakalako/ ezuzako ngalokho okuthulwa sisenzo. / > mrabhu + -a > ukamisasigcino = isiqu -khamba}
|
igama elakhiwe ngezakhi ezibini
|
igama elithi 'bala' elithetha ukubala ligama lezakhi ezibini u-'bal' no-a.
|
umuntu noma into esizakala ngesenzeko esethulwa yisenzo
|
umenzelwa uvame ukuhambisana nomenzi emshweni
| |||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_717
|
bilabial sound
|
undebembili
|
izichasi ezisisibini
|
undebembili
|
litjhada elidaleka lokha nakutjhidelana iindebe zomlomo zombili.
|
Kilomutjho: Ugogo uphathele abantwana amaswidi. Abantwana ngibo bangumenzelwa ngombana ngibo abaphathelwe amaswidi.
|
elinye igama lezichasi (Louwrens, 1994: 20)
|
isichasi esingu- phila nesingu- fa zizichasi ezisisibini kuba iintsingiselo zazo azithelekiseki nokunye
|
umsindo odaleka lapho izindebe zombili zomlomo zisondelana ngandlela thile
|
undebembili udaleka kalula kuneminye imisindo
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_718
|
bound morpheme
|
izakhi ezibopheneko
|
ukwahlukaniswa kweentlobo ezithile zezakhi
|
izakhi ezibhangqiwe
|
ezakhi ezihlukileko ezisetjenziswa ukwakha igama
|
Manengi amagama abombolekwa esiNdebeleni. Isib. Isikotlelo, itafula, ipuleyidi, njll.
|
kukwahlukaniswa kweentlobo ezithile zezakhi zegama, ngesakhi u-s- (Kosch, 2004: 249)
|
esiXhoseni u-s usetyenziselwa ukwahlukaniswa kweentlobo ezithile zezakhi; umzekelo u-s kwigama elithi: 'basekhaya' wahlukanisa izikhamiso
|
yizakhi ezahlukene ezibhangqiwe ukwakha igama elilodwa elinomqondo
|
isiZulu sisebenzisa amagama anezakhi ezibhangqiwe ukwethula umqondo ophelele wegama
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_719
|
changeability
|
ukutjintja indawo kwamagama emtjhweni
|
isixando sokwenzisa
|
ukususwa kwegama endaweni yalo emshweni
|
Indlela yokuhlunga igama ngokutjintja indawo yalo emtjhweni.
|
Ipambosi yokwenzisa ivame ukuletha isenzo esinomqondo wokwenzisa okuthileko. Isib. Isenzo -thengisa sisuselwe esenzweni u-thenga kwase kuhlonywa isakhi sepambosi yokwenzisa u-is-.
|
isenzi esikwisixando sokwenzisa salatha ukuba umntu okanye into iyenziswa ukuba yenze isenzo, okanye ukuba umntu uyancediswa ekwenzeni isenzo
|
u- 'thengisa' ukwisixando sokwenzisa ngenxa yesimamva sesixando u- 'is' kuye
|
ukususwa kwegama endaweni yalo ejwayelekile emshweni
|
igama liyakwazi ukususwa endaweni yalo ejwayelekile liye kwenye uma umuntu efuna ukugcizelela
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_720
|
coalescense
|
ukulumbana kwabokamisa
|
ukulumbana
|
Ukutjhuguluka kwamatjhada abokamisa bemvelo babe ngabanye abokamisa.
|
Khulumani-ke ngombana niyadelela. Isakhi u-ke osesenzweni, khulumani-ke emutjhweni sisetjenziswa namanye amagama elimini kodwana asikwazi ukusetjenziswa ngokuzijamela.
|
ukuguquka komsindo ongunkamisa wemvelo abe ngunkamisa wokuvela
|
ukulumbana kuyazenzakalela enkulumeni
| |||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_721
|
coinage
|
isidaleki
|
umdaleka
|
igama elitjha elidalekileko
|
Iinhlanganiso ezisetjenziswa ekulumeni zivame ukuyihlanganisa ukwenzela bona kube yikulumo epheleleko ezwisisekako.
|
igama elisha elidaleke ngenxa yokusetshenziswa kwalo
|
umdaleka uvela lapho kubhekiswa entweni ebingekho olimini
| |||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_722
|
complete assimilation
|
ukufanisa okupheleleko
|
isivakalisi esimbaxa
|
ukuthekelela kwemisindo ngokuphelele
|
litjhada elithatha woke amatshwayo welinye itjhdada.
|
Umntamama ubuyile izolo wase udlulela emnyanyeni. Idlanzana lamagama elithi izolo wase udlulela emnanyeni, linikela umqondo opheleleko wesenzo ubuyile.
|
isivakalisi esinamagatya amabini azimeleyo nahlanganiswe ngesihlanganisi (Louwrens, 1994: 29)
|
isivakalisi esithi: "Kushushu kuba kusehlotyeni" sisivakalisi esimbaxa kuba amagatya aso azimele
|
ukuthatha komsindo othile zonke izimpawu zomunye umsindo
|
ukuthekelela kwemisindo ngokuphelele kugwema ukusondelana kwemisindo ethile
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_723
|
coordination
|
ukulingana
|
ukuhlanganela ekubhekiselelwe kuko
|
ukulingana kwemisho esemshweni
|
ukusetjenizswa kwemitjho emibili nofana engaphezulu ekwaziko ukuzijamela
|
Umalume nomkamalume bavukela edorobheni kusasa. Emutjhweni lo, umalume nomkamalume aziinhlokovanga.
|
Crystal, 2008: 116 / <iinxenye zesivakalisi ezibhekiselele kwinto enye ; iimeko apho amagama amabini ebhekiselela emntwini okanye entweni enye (Louwrens, 1994: 43>
|
kwisivakalisi esithi; 'Yena usebenzile' isimelabizo nesivumelanisi u-u zihlanganela ekubhekiselelwe kuko
|
ukusetshenziswa emshweni omkhulu kwemishwana emibili noma engaphezulu enemiqondo ephelele ekwazi ukuzimela ngokwayo
|
ukulingana kwemisho esemshweni omkhulu kudala umusho ombaxa
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_724
|
copulative prefix
|
isithomo sesibanjalo
|
isiqalo sesibanjalo
|
Isakhi esisetjenziselwa ukwakha isibanjalo kezinye iinkhekhe zekulumo
|
Isib. Ezisuselwa kusabizwana samambala (i) Nguwe othanda ukukhuluma. Igama elithi nguwe lisisabizwana. (ii) Ezisuselwa kuzabizwana zobumnini Ngombone asavela bona ngewakhe umntwana loya.
|
isakhi esisetshenziswa ukwakha isibanjalo kwezinye izingcezu zenkulumo
|
isibanjalo sisebenza njengesenzo
| |||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_725
|
defective verbs
|
izenzo eziphundulekileko
|
isenzi esakhiwe kwisifanekisozwi
|
izenzo ezingagcini ngokamisa u-a
|
Isibonelo, -azi, -thi, -tjho. Umalume uyazi ukuthi ugogo uyagula. Kilomutjho igama uyazi sisenzo esingagcini ngokamisa u-a wokuvuma.
|
igama elalatha isenzo elakhiwe kwisifanekisozwi
|
kwisivakalisi esithi: 'Abantwana mabayeke ukudyumpuzisa unopopi emanzini', ukudyumpuzisa sisenzi esakhiwe kwisifanekisozwi esingu- dyumpu
| |||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_726
|
demonstrative relative
|
isibaluli esikhombako
|
igama elichaza uSobizo, elingakhiwa ngeziqu -ngaka, -ngako, -ngakaya
|
Isabizwana sokukhomba sisetjenziswa ekulumeni lokha isikhulumi nasikhomba okuthileko. Isib. Ngifuna ikomo enzima leya. Kilomutjho igama leya lisisabizwana sokukhomba kudanyana.
| ||||||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_727
|
dental click
|
ungwaqabathwa onguzinyo
|
ungwaqabathwa onguzinyo
|
ngungwaqabathwa ophinyiswa lokha ilimi nalithinta ingemuva lamazinyo.
|
Uphume naye athwele isiquthulu samabele esingaka. Igama elithi esingaka lisibaluli esikhombako bona isiquthulu besingangani.
|
umsindo ophinyiswa lapho ichopho lolimi lithinta ingemuva lamazinyo bese kuthi lapho kuvuleka umoya obuvalelekile emlonyeni umoya ubuyele phakathi
|
ungwaqabathwa onguzinyo ungolunye uhlobo longwaqabathwa
| |||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_728
|
dental sound
|
uzinyo
|
izibizo ezakhiwe kwizenzi
|
uzinyo
|
Mathdada asebenzisa ilimi namazinyo lokha naphinyiswako
|
Itjhada u-c ungungwaqabathwa onguzinyo.
|
izibizo ezakhiwe ngokusebenzisa izenzi
|
zininzi izibizo ezakhiwe kwizenzi esiXhoseni njengo-'umfundi' owakhiwe kwisenzi u-'funda'
|
umsindo ophinyiswa ngokuthi ichopho lolimi lithinte ingemuva lamazinyo
|
uzinyo uphinyiswa kalula
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_729
|
deverbative
|
ibizo elisuselwa esenzweni
|
isinciphiso
|
ibizo elakhiwe ngesenzo
|
igama elisuselwa esenzweni ngokuhlonywa kwesithomo sebizo bese kulungelelwa isilungelelo samabizomuntu nofana amabizonto.
|
Ligama elitjengisa lokho okukhulunywa ngakho. Isibonelo: Iinkomo zami zidla isiphila. Igama elithi zami lisikhombi.
|
okunciphileyo kwezinto okanye izinto ezifumaneka ngezixa ezincinane
|
isinciphiso
|
igama eliyibizo elakhiwe ngesenzo ngophongoza isiqalo sebizo bese kujotshelelwa isijobelelo sesenzo
|
ibizomuntu yigama elakhiwe ngesenzo
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_730
|
directive
|
ilayelo
|
isandi esiphinyiselwa kumva wolwimi
|
isiyalo
|
Ikulumo eyelelisako
|
Akhe siqale umutjho olandelako: Umalume uhlawulela isokana lakwakhe umlandu. Lapha sithola abomenziwa ababili, isokana nomlandu. Manje umenziwa onenjwako kuba mlandu ngombana isenzo -hlawula sinembe wona. Lokhu kutjho bona isenzo sikaMahlangu kuhlawula umlandu, hayi isokana ngombana alikanenjwa.
|
isandi esiphinyiselwa ngomva wolwimi ofikelela kwinkalakahla emlonyeni, njengakwizandi zomva wolwimi (ekuthiwa zizandi zomva wolwimi-nomva wenkalakahla) okanye inkalakahla (umva wolwimi-inkalakahla). (Crystal, 2008: 156)
|
isandi u- 'k' siphinyiselwa kumva wolwimi
|
inkulumo enikeza iseluleko
|
ubaba wakhipha isiyalo sokuthi abantwana bakhe kumele bahloniphe abantu abadala
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_731
|
egressive sound
|
itjhada elidubulela ngaphandle
|
umsindo odubulela umoya ngaphandle
|
itjhada othi nawuliphimisako ummoya udubulela ngaphandle kommlomo.
|
Izinja ziba bukhali nazilambileko. Kilomutjho isibanjalo esithi ziba bukhali sitjengisa itjhuguluko elenzekako ngemva kokulamba.
|
impimiso edubulela umoya osuka emaphashini ngaphandle ngomlomo noma ngamakhala
|
cishe yonke imisindo olimini isebenzisa umgudu odubulela umoya ngaphandle
| |||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_732
|
ejective sound
|
uputju/ udumuza
|
isiphelo
|
uputshu
|
lithada eliphinyiswa ngokobana ummoya obuvaleleke emphinjeni uphumele ngaphandle ngokuputjuka/sakudumuza
|
Elimizi lesindebele pheze woke amatjhada naphinyiswako ummoya udubulela ngaphandle
|
isikhamiso sokugqibela kwizenzi nakwizibizo ezakhiwe kwizenzi (Louwrens, 1994: 62)
|
isiphelo sezenzi ezininzi kuhlobo lokuqondisa sikholisa ukuba sisikhamiso u- 'a'
|
umsindo othi lapho uphinyiswa umoya uvaleke emphinjeni bese uphumela ngaphandle ngokumpintsheka
|
mincane imisindo engoputshu esiZulwini
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_733
|
figure of speech
|
isifenqo
|
isifenqo
|
ukusetjenziswa kwelimi ukuthula ihlathululo ebhacileko
|
UNjengabo unehliziyo eqinileko. Umtjhwana othi, unehliziyo eqinileko uthulwe ngokufihlekileko yokusebenzisa isifenqo
|
ukusetshenziswa kolimi okwethula incazelo ecashile
|
izifenqo ziyabadida abangalwazi ulimi
| |||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_734
|
glottalic airstream
|
umrhoba osemphinjeni/kagilonko
|
uguqulelo lwentsingiselo ngokwegrama
|
umgudu womoya osemphinjeni
|
ummoya uvaleleka emphinjeni, ubhalelwe kudlula. Ukuphuma ngesifuthefuthe kommoya lo kwenza kuphimiseke amatjhada esiwabiza ngokobana matjhada ahlabako/aboputju abafana nalaba: k [k']; t [t']; p [p']
|
Ilwazi elaziwako ekhe lathulwa ngaphambili livame ukuba ngaphambi kwelwazi elitjha elithulwako ekulumeni.
|
inguquko apho izintlu zamagama asetyenziswayo zijika zibe zizintlu ezisetyenziswayo (Hapelmath, 1999: 1043)
|
uguqulelo lwentsingiselo ngokwegrama kuthetha ukunxulumanisa intetho nemithetho yolwakhiwo lwegrama yolwimi
|
ingawo lapho kuphuma khona umoya uma siphimisa imisindo eyehlukene
|
umguqu womoya omsemphinjeni uyasebenza kakhulu uma siphimisa
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_735
|
grammatical mood
|
indlela yesenzo
|
oomabizwafane bemvakalozwi efanayo
|
indlela yesenzo
|
ukusetjenziswa kwesenzo ukuletha imiqondo ehlukileko ngonobangela wezakhi ezihlukileko ezisetjenzisiweko.
|
Iinthomo zamabizo zinehlathululo yehlelo lelimi, ziveza bonyana ibizo lisebunyeni nofana ebunengini.
|
amagama anemilo efana twatse, futhi abe nolandelelwano olufana twatse lwemvakalozwi kodwa abe neentsingiselo ezahlukileyo (Louwrens, 1994: 76)
|
oomabizwafane abafana ngemvakalozwi nangolwakhiwo baze bahluke ngentsingiselo kuphela abaxhaphakanga esiXhoseni
|
ukusetshenziswa kwesenzo okuletha imiqondo ehlukene ngenxa yezakhi ezihlukene ezisetshenzisiwe
|
indlela yesenzo ngayinye iletha umqondo owehlukile
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_736
|
grammatical morpheme
|
isakhi esiletha ihlathululo yehlelo lelimi egameni
|
isimaphambili sentetho-senzisi
|
isakhi sohlelo lolimi
|
Sisakhi eliletha ihlathululo yegama ethileko ehlelweni.
|
Izenzo ezisetjenziswe emtjhweni zingasetjenziswa nezingasenzo ezithileko ukutjengisa ukuyama kwesenzo kesinye.
|
luhlobo lwentetho-senzisi oluphawuleka ngesimaphambili sokwenzela esithethi okuthile (Louwrens, 1994: 77)
|
u-' kha' sisimaphambili sentetho-senzisi esisetyenziswa kaninzi esiXhoseni njengaku- khawundikhaphe
|
isakhi esenza ukuthi umusho uzwakale kahle
|
isakhi sohlelo lolimi singasebenza ngezindlela eziningi
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_737
|
homotonym
|
umatlolwafane/ihomothonimu {Amagama abomabizwafane ahlukaniswa yihlathululo njengalawa: Umthombo> siyalo esisemadwaleni lapho kuphuma khona amanzi wemvelo. Umthombo
|
omaphinyiswafane
|
igama elitlolwa nofana elibika ngendlela efanako nelinye kodwana elinehlathululo ehlukileko. / > ziinthoro zesiphila nofana zamabele ezibijiweko zilungiselelwa ukwenza utjwala besintu.}
|
amagama aphinyiswa ngendlela efanayo kodwa ebe enencazelo engefani
|
omaphinyiswafane abanazo izibonelo eziningi esiZulwini
| ||||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_738
|
I
|
ipambosi yokwenziwa
|
umutjho osebenzisa isingezelelo sesenzo u-iw-, owenza isenzo bonyana sibe yihloko yomutjho ngokwehlathululo.
|
Isibonelo: Igama elithi utjani lengamele woke amanye amagama atjho utjani ahlukileko.
| ||||||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_739
|
indefinite subject concord
|
isivumelwano sehloko esingakhambisani nehloko yomutjho
|
uqhawulo lophimiselo lonoombumba abasekuqaleni lwenzelwa ukwahlukanisa amagama
|
isivumelwano senhloko u-ku-
|
isakhi sesenzo esinganabo ubudlelwana nebizo eliyihloko yomutjho.
|
Umutjho: Abantazana bayadlala. Lomutjho unomenziwa ongakanqophi bonyana khuyini edlalwako.
|
lubonisa ukubizwa konoobumba bokuqala abakha amagama ngokubahlukanisa (TV, COD) (Crystal, 2008: 1)
|
uqhawulo lophimiselo lonoobumba abasekuqaleni
|
isakhi sesenzo esingenabo ubudlelwano nebizo eliyinhloko yomusho
|
isivumelwano senhloko u-ku- kulula ukusibona emshweni
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_740
|
indirect speech act
|
isenzo sokukhuluma esingakanqophi
|
isibuzisi
|
isenzo sokukhuluma okungaqondile
|
isenzo sokukhuluma esinomnqopho ongakanqophi sibeka ikulumo ngendlela engakanqophi
|
Isibonelo: Umalume uhlawulela isokana umlandu. Isokana lingumenziwa onganenjwa (ongakanqotjhwa) sisenzo.
|
igama elisetyenziselwa ukubhekisa kuzo zonke iimo zezeelwimi ezisetyenziselwa ukubalula imibuzo
|
igama elinjengo- 'na' sisibuzisi
|
ukukhuluma okunenjongo engaqondile kubeka inkulumo ngendlela engaqondile
|
isenzo sokukhuluma esingaqondile asojwayelekile olimini
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_741
|
indirect verbal relative
|
isibaluli esibhodako
|
isibaluli esijikelezayo
|
Isibaluli esihlathulula amabizo amabili ahlukileko kodwana sisebenzisa isivumelwano sebizo elilodwa.
|
Kujayelekile bonyana umuntu asebenzise isenzo sokukhuluma esingakanqophi lokha nakabawa okuthileko komunye, ngokobana abeke ikulumo yakhe njengombuzo.
|
igama eliyisichasiso elachaza amabizo amabili ehlukene kodwa sisebenzisa isivumelwano sebizo elilodwa.
|
isibaluli esijikelezayo siyinto engaqondakali kahle uma sichazwa
| |||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_742
|
infinitive
|
indlela yesenzo esabizo
|
isenzi esingathathi njongosenzi
|
indlela esabizo
|
isenzo esisebenzisa isithomo u-uku- wamabizo wesigaba 15
|
Ubaba ogade aphethwe bulwele beswigiri wanele wangena esibhedlela ukufa kwarhagala bewalala. Ibinzana lamagama elithi ogade aphethwe bulwele beswigiri liyabhoda.
|
izenzi ezibonisa iinkqubo okanye izenzo ezingenakuchaphazela zinto
|
isenzi esingathathi njongosenzi singazekeliswa ngo- 'fa'
|
isenzo esisebenzisa u-uku- wamabizo esigaba 15 sisendleleni esabizo
|
indlela esabizo enye yezindlela zesenzo
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_743
|
ingressive sound
|
umadubulela ngaphakathi/umabubula
|
umadubulelangaphakathi
|
itjhada elivala ummoya kwesikhatjhana bese lokha nawudedelwa udubulele ngaphakathi emlonyeni.
|
igama elithi imithi litjhugululwe lasiwa ebunengini
|
umsindo ovala umoya okwesikhashana okuthi lapho udedelelwa udubulele ngaphakathi emlonyeni.
|
umadubulelangaphakathi ungumsindo otholakalayo esiZulwini
| |||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_744
|
initialism
|
isirhunyezo esisebenzisa iinhlavu zokuthoma zamagama
|
izandi zemilebe
|
isifinyezo esisebenzisa izinhlamvu zokuqala zamagama
|
ukusebenzisa iinhlavu zokuthoma zamagama wento ethileko, iinhlavu lezi aziphinyiswa njengegama elilodwa, kuphinyiswa iinhlavu zegama njengombana zinjalo emagameni.
|
Ungwaqa ongumabubulu u-b egameni bala lokha nakaphinyiswako ummoya uphuma ngokububula udubulele ngaphakathi.
|
njengezandi zomlebe-mazinyo, ezifana no [f] / Cystal, 2008: 264 / <"ukusebenza ngokuququzela komlebe omnye okanye imilebe yomibini (njengamaqabane emilebe efana no [b] ">
|
izandi zemilebe ziphinyiselwa ngokusebenzisa umlebe okanye yobumini
|
ukusebenzisa izinhlamvu zokuqala zamagama ento ethile, lezi zinhlamvu aziphinyiswa njengegama elilodwa, kuphinyiswa izinhlamvu njengoba zinjalo emagameni.
|
u-ANC isifinyezo esisebenzisa izinhlamvu zokuqala zamagama
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_745
|
interjective
|
isibabazo
|
izandi zomphambili wolwimi
|
isibabazo
|
igama elisetjenziselwa ukubabaza
|
Igama elithi Madekhethu! Lisibabazo
|
"isandi esiphinyiselwa ngomphambili wolwimi ngokufikelela kumlebe ongasentla, imilebe nomva wenkalakahla
amazinyo okanye ungqameko lwamazinyo, njengakungqameko lwamazinyo kwezongqameko (oko kukuthi ezomphambili wolwimi-nongqameko) okanye ezamazinyo (oko kukuthi ezomphambili wolwmi-namazinyo) (Crystal, 2008: 264-265)"
|
izandi zomphambili wolwimi ziphinyiselwa phambili emlonyeni
|
igama elisetshenziselwa ukubabaza emushweni
|
isibabazo siwucezu oluncane lwenkulumo
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_746
|
labiodental sound
|
undebezinyo
|
izakhi zegama
|
undebezinyo
|
litjhada elidaleka lokha amazinyo angehla athinta indebe engenzasi.
|
Itjhada u-b ongundebembili usibonelo esihle setjhada elidaleka lokha nakusetjenziswa iindebe zomlomo zombili.
|
izakhi ezisetyenziselwa ukwakha amagama amatsha olwimi, amagama afana nambaxa (umzekelo: umfundisintsapho), nezifakelelo ezifana no- ana, ek, kazi, nezinye (Crystal 2008: 313)
|
izakhi zegama ziqulethe intsingiselo egameni nokuba azinantsingiselo xa zizimele ngokwazo
|
umsindo odaleka lapho amazinyo angezansi ethinta udebe olungenhla
|
ondebezinyo bancane esiZulwini
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_747
|
lamina
|
ilimu
|
ulimi
|
sistho somzimba esingemlonyeni esisetjenziselwa ukuphimisa amatjhada nokuguqula ukudla ngemlonyeni.
|
Itjhada u-v ungundebezinyo
|
isitho somzimba esisemlonyeni esisetshenziselwa ukuphimisa imisindo kanye nokuguqula ukudla emlonyeni
|
umuntu olimele ulimi uvama kungakwazi ukukhuluma
| |||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_748
|
lexical morpheme
|
isakhi esiletha ihlathululo yelimi egameni
|
imo ende yexesha langoku
|
isakhi esethula incazelo yegama
|
Isilungelelo esiletha ihlathululo ethileko elimini
|
Igama lingaba nehlathululo etjho okufanako nofana okuphikisanako nelinye.
|
u-ya kwigama elithi: 'siyamthanda' ubonisa imo ende yexesha langoku
|
imofimu enencazelo yegama
|
isakhi esethula incazelo yegama sisebenziseka kalula emshweni
| |||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_749
|
locutionary act
|
ukwethula ikulumo ngendlela ezwakalako. {Isibonelo: intaba
|
uphawu loguqu-guqulo
|
inkulumo eqondakalayo
|
Ssisenzeko sekulumo esithethe isikhundla sesenzeko sokukhulunyiweko.Lesi sisenzo sekulumo esisebenzisa indlela yokutjhwela phambili izinto ukuveza isiphakamiso. Isibonelo, isiyeleliso: "Ngiyakukhalima bonyana uyekela ukubhema"(Yikulumo enqophe ukutjhugulula ubujamo) / > entabeni Kileligama elithi entabeni elingundaweni, u-eni usilungelelo sikandaweni.}
|
olunye uphawu kwiimpawu zamagama azimeleyo, kukuba ayakwazi ukujika iindawo malunga namanye amagama kwizivakalisi (Louwrens, 1994:105)
|
amagama ayakwazi ukujika iindawo zawo kwisivakalisi njengokuthi: 'Abantwana babodwa' anokujika athi: 'Babodwa abantwana' - loo mba luphawu loguqu-guqulo
|
ukusetshenziswa kolimi ukwethula ukwenzeka okuqondakalayo
|
inkulumo eqondakalayo yethulwa ngezindlela eziningi
| |||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_750
|
non-obligatory vowel elision
|
ukweqiwe kukakamisa ngokuthanda
|
isizikithi
|
ukweqiwa konkamisa ngokuthanda
|
kwenzeka lokha igama nalilandelana nelinye elithoma ngokamisa emutjhweni.
|
Amabizo angakhiwa ngokususelwa kezinye iingcezu zekulumo ezinjengesenzo, isihlathululi, isibanjalo, isenzukuthi, njll.
|
maxa wambi, igama elithi isizikithi sisetyenziselwa ukubonisa uhlobo lwelungu legama, ngamanye amaxa libonisa uhlobo lolwakhiwo lwamagama esivakalisi emaqeleni amagama (Louwrens, 1994: 127)
|
kwigama elithi 'amanzi' izikhamiso zisisizikithi selungu ngalinye
|
kwenzeka enkulumeni uma igama lilandelana nelinye eliqala ngonkamisa
|
ukweqiwa konkamisa ngokuthanda kuyinto engandile
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_751
|
object concord; object agreement
|
Isivumelwano sikamenziwa
|
igama elibhalwe ngokomgaqo waseburhulumenteni
|
isivumelwano sikamenziwa
|
Sisakhi esakha ubudlelwana phakathi kwesenzo(isilandiso) nebizo elingumenziwa emutjhweni. Isivumelwano sehloko asikakateleleki bona sibekhona emutjhweni.
|
Ikomo iyasengwa (ikomo iba ngumenziwa emtjhweni)
|
igama ngokolandelelwano elibhalwa ngalo nelinesithuba kuwo omabini amacala alo kodwa kungabikho sithuba simhlophe emaphakathini (Trask, 2004), kwiilwimi ezibhalwa ngokwahlukanisa izakhi zalo, okungaphezu kwegama ngokobhalo lwalo sukuba iligama ngokwezifundo ngeelwimi (Taljard and Bosch, 2006: 433); okona kuncinane ngokwezifundo ngeelwimi nezinokuzimela ngokwazo kwintetho nakubhalo (Richards et al, 1992: 406)
|
ulwimi olufundiswa esikolweni lufanele ukuchuma ngegama elibhalwe ngokomgaqo waseburhulumenteni
|
isakhi esiletha ubudlelwano phakathi kwesenzo nebizo elingumenziwa emshweni
|
isivumelwano sikamenziwa asiphoqelekile
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_752
|
palatal click
|
Ungwaqabathwa ongurhwalabha
|
izigaba zentetho
|
ungwaqabathwa ongulwangeni
|
ngungwaqabathwa ophinyiswa lokha ilimi nalithinta urhwalabha,
|
I-othografi yesiNdebele ihlala ihlolwa bonyana ikhambisana nesikhathi na, bese nakutlhogekako ihlelwa kabutjha.
|
izintlu zamagama ezicukaniswe kunye ngokwamahlelo ngokokufana kohlobo, umsebenzi nentsingiselo kwazo (Louwrens, 1994: 213)
|
izigaba zentetho ezikholisa ukufumaneka nakwesiphi na isivakalisi sisenzi, isibizo nesibanjalo
|
umsindo ophinyiswa lapho ulimi luthinta ulwanga, bese umoya osemlonyeni
|
ungwaqabathwa ongulwangeni akulula ukuwuphimisa
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_753
|
pharyngeal stop
|
umphinjeni ongumvinjwa
|
umphinjeni onqamulayo
|
umphinjeni iltjhada eliphimiseka ngommoya otjhelelako ophuma ngesifuthefuthe emaphatjhini uyokudlula entunjeni yomphimbo.
|
u-h ongumphinjeni uphinyiswa ngommoya otjhelelako ophuma emaphatjhini udlule entunjeni yomphimbo lokha nayivulekako
|
umphinjeni onqamulayo akulula ukuwuqonda
| ||||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_754
|
Phonetics
|
umtlolomazombe/ifonetiki
|
isifundo sokuphinyiswa kwemisindo
|
Sifundo esiphathelene nendlela yokuphinyiswa kwamatjhada esiwasebenzisako nasikhulumako.
|
Lapha kuqalwa bonyana omunye nomunye umhlobo wetjhada uphinyiswa njani, kuphi begodu uphinyiswa ngiziphi izitho zokuphimisa.
|
isifundo esiphathelene nokuphinyiswa kwemisindo
|
isifundo sokuphinyiswa kwemisindo sigxila kwizitho zomzimba ezisebenzayo lapho siphimisa imisindo yenkulumo / isifundo sokuphinyiswa kwemisindo ngezinye zezifundo zolimi
| |||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_755
|
possessed
|
komnikazi
|
isimaphambili sokungathiza
|
okomnikazi
|
igama elitjho into ekungeyomuntu
|
Igama elithi zikaJiyana emutjhweni othi Iinkomo zikaJiyana zetjiwe zoke, litjengisa bona iinkomo ngezomnikazi, uJiyana.
|
isimamva sesenzi esibonisa ubukho bemvume okanye okunokwenzeka (Louwrens, 1994: 146)
|
imo yokungathiza izekeliswe ngasentla
|
igama elisho into engeyomnikazi
|
igama elithi izwe, ebinzaneni elithi izwe lenkosi, likhomba ukuthi izwe lingelomnikazi inkosi
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_756
|
pulmonic airstream
|
umrhoba osemaphatjhini
|
isibizo esiligama lokuthile
|
umgudu osemaphashini
|
amatjhada amanengi aphinyiswa ngommoya osuka emaphatjhini uphumele ngaphandle.
|
Pheze woke amatjhada aphinyiswako asebenzisa ummoya osuka emaphatjhini.
|
singaba ligama lomntu
|
inkom'o ligama lokuthile - isilwanyana sasekhaya
|
umoya osetshenziswa enkulumeni osuka emaphashini
|
cishe yonke imisindo esiyiphinyisayo uma sikhuluma isebenzisa umoya osuka emaphashini
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_757
|
regular articulation
|
isiphimisi esinqophileko
|
imo yokuzenza
|
isiphimisi esiqondile
|
Isiphimisi esinyakazako nesinqophako lokha nakuphinyiswa amatjhada
|
Iindebe zomlomo, ipente yelimi neensini ziimphimisi ezinqophileko ngombana zinqophene nalezo ezisebenzisana nazo ukuphimisa amatjhada.
|
isakhi esibalula uluvo enyanisweni oluchatshazelwe ngokungqalileyo yintloko yesenzi ngesenzo okanye ngenkqubo
|
isenzi esikwimo yokuzenza sisebenzisa isakhi esingu-'zi' njengokuthi: 'Bayazisola ngokulwa kwabo'
|
isitho sokuphimisa esinyakazayo esiqondene nesinganyakazi lapho kuphinyiswa imisindo
|
izindebe zomlomo ichopho lolimi nezinsini yiziphimisi eziqondile ngoba ziqondene nalezo ezinganyakazi ezisebenzisana nazo ukuphimisa imisindo
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_758
|
reversive extension
|
isingezelelo u-ulul-
|
iselulo
|
isingezelelo esele siyingcenye yesiqu sesenzo esingakwazi ukwakha amagama amatjha.
|
Iingezelelo -ulul-; -uluk- ezenzweni ezithi -phakulula; bophulula; -thukuluka, -tjhaphuluka; sezaba yingcenye yeziqu zezenzo.
|
isakhi esesaba yingxenye yesiqu sesenzo esingakwazi ukwakha amagama amasha
|
izelulo -ulul-; -uluk- esenzweni ezithi: -thukulula; -sumbulula; -thukuluka; -sombuluka sezaba yingxenye yeziqu zezenzo
| |||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_759
|
sub-class
|
isigaba samabizo esingaphasi {Amabizo asesigabeni 1 nnesigaba -2 aphathelene nobuhlobo. Isibonelo, umalume
|
uhlobo lolwimi oluxabisekileyo
|
isigaba samabizo esingaphansi kwesigaba 1 no-2 {amabizo aphathelene nobuhlobo ngamabizo asesigabeni asesigabeni 1 no2, isibonelo, umama
|
Isigaba 1 (a) nesigaba 2 (a) kuthiwa ziingaba ezingaphasi zesigaba 1 nesesi-2 . / a / a / ubunye / ubunengi / > abomalume .}
|
uhlobo lolwimi olusesikweni kuba lukhethelwe ukusetyenziswa esikolweni (Crystal, 2008: 450)
|
kulwimi lwesiXhosa uhlobo lolwimi olukhethelwe ukuba sesikweni lufundwe esikolweni sisiRharhabe
|
isigaba 1(a) nesigaba 2(a) kuthiwa yizigaba ezingaphansi kwezigaba 1 no2 / a / a / ubunye / ubiningi / > omama .}
| ||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_760
|
substitutability
|
ukujanyiselelwa kwegama ngelinye emutjhweni
|
amahlelo onganyelweyo
|
indlela yokuhlunga igama ngokumelwa ngelinye igama emshweni
|
Indlela yokuhlunga igama ngokujanyiselela ngelinye igama emutjhweni.
|
Nangabe igama likwazi ukujanyelwa ngelinye emutjhweni lokho kutjengisa bonyana amagama la ahlukene. Isibonelo, Ubaba ukhambe ekuseni waya emasimini. Umma bekahlwengisa ngephunyaneni.
|
okubizwa ngokuba ngamahlelo onganyelweyo amahlelo ezibizo eloku-1 nelesi-2 nekubhekiselelwa kuwo njengehlelo loku-1a nelesi-2a[kwiigrama zeelwimi zesiNtu/zeBantu] (Louwrens, 1994:187)
|
amahlelo onganyelweyo ngu-'1a' no-'2a'
|
ukumelwa ngelinye igama emshwuni
|
uma igama likwazi ukumelwa ngelinye emshweni, lokhu kuyinkomba yokuthi la magama ehlukene, isibonelo Amantombazane ashanela igceke lesikole, abafana belusa izimbuzi ezintabeni
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_761
|
syllabic sound
|
umakghadlala omumetheko
|
igatya elonganyelweyo
|
umankankane omumethe
|
itjhada u-m- lijamele ilunga elizeleko elingukamisa nongwaqa (CV) ngalokho kuthiwa umumethe.
|
Egameni elithi umlalazi umakghadlana u-m- ungumakghadlana omumetheko, olilunga elizeleko.
|
igatya elonganyelweyo elihlanganiselwa kwigatya eliyintloko (Louwrens, 1994: 189)
|
igatya elonganyelweyo lixhomekeke kweliyintloko njengo-'ukuze aphumle' kumzekelo ongasentla
|
umsindo u-m- esiqalweni sebizo umele ilunga eligcwele elingunkamisa nongwaqa (CV), kanjalo kuthiwa umumethe
|
egameni elithi umthetho umankankane u-m- ungumankankane omumethe, oyilunga eligcwele
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_762
|
toponym
|
ithophonimu/ igama lendawo
|
igama lendawo
|
igama ekubizwa ngalo indawo
|
Iindawo ezinengi zithiyelelwe ngokususelwa emlandwini wenarha.
|
igama okubizwa ngalo indawo
|
maningi amagama aqanjwa ngokubhekisa emlandwini wezwe
| |||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_763
|
toponymyUkufunda ngomlando wamagama ezindawo kwenza umuntu abe nolwazi ngokuqanjwa kwamagama ezindawo.
|
isifundo ngomlando wamagama weendawo
|
isifundo esiphathelene nomlando wamagama weendawo esenza umuntu abe nelwazi mayelana nokuthiywa kwamagama weendawo.
|
IMandela Village, leli ligama lendawo ethiyelelwe ngengorho yekululeko yephasi leSewula Afrika begodu uMandela usibonelo esihle mayelana noburholi bephasi.
| ||||||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_764
|
trisyllabic word
|
igama elimalungamathathu
|
ixesha elolulwa ngezifakelelo
|
igama elimalungamathathu
|
igama elakhiwe ngamalunga amathathu
|
amagama afana nalawa: -khambisa-guduza, -phaphatha, njll. amalungamathathu
|
uluhlu olusetyenziswa kwiinkcazo ngezenzi ngokwegrama (ngokunjalo nomba kunye nohlobo), kubhekiselelwe ubukhulu becala kwindlela igrama ephawula ngayo ixesha esenzeke ngayo isenzo esixelwa sisenzi (Crystal, 2008: 479)
|
ixesha lesenzo lalathwa sisenzi njengakwisenzi u-'bacula': 'Bacula kamnandi' okwixesha eladlulayo
|
isakhiwo segama ngamalunga amathathu
|
amagama anjengo-thandaza, -gijima, -sebenza amalungamathathu
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_765
|
true prefix
|
isithomombala
|
intsingiselo yomxholo
|
isiqalo sangempela
|
Ingcenye yesithomo esipheleleko okungiyo okususelwa kiyo iimvumelwana.
|
Isakhi u-ba- ebizweni elithi abangani lisithomo poro/ samambala
|
olu luhlobo lwentsingiselo eqhutyelwa phambili ngentetho ethile kuxhomekeka kwindlela isithethi esilungisa ngayo umyalezo malunga nogqaliselo kunye nogxininiso, (Leech 1981).
|
intsingiselo yomxholo ifumaneka phucukileyo xa kutyhilwe imeko ekubhekiselelwe kuyo
|
ingxenye yesiqalo esiphelele okuyiyona okususelwa kuyo izivumelwano
|
isakhi u-ba- ebizweni elithi abantu siyisiqalo sangempela okwakhiwa ngaso izivumelwano
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_766
|
velaric airstream
|
umrhoba kandinyana
|
ulwimi
|
umgudu osemlonyeni
|
ummoya uvaleleka emlonyeni, uvalwa lilimu elithinta undinyana ukuze kudaleke amatjhada ebongwaqabathwa.
|
umrhoba wommoya osuka emlonyeni usetjenziswa malimi anabongwaqabathwa.
|
ilungu lophimiselo elibandakanyeka kakhulu kuphimiselo lwezandi zentetho – zonke izikhamiso kunye noninzi lwamaqabane (oko kukuthi, ngaphandle kwezo ziphinyiselwa emilebeni nasemqaleni) (Crystal, 2008: 487)
|
ulwimi lolona lungu lophimiselo liququzelayo emlonyeni
|
umoya uvaleka emlonyeni uvalwa wulimi oluthinta amalaka ukuze kudaleke imisindo engongwaqabathwa
|
umgudu womoya osuka emlonyeni usetshenziswa ekudalekeni kwemisindo engongwaqabathwa
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_767
|
verbs with a latent i-
|
izenzo ezinokamisa obhacileko
|
ukuthathwa kwenjongosenzi zizenzi
|
izenzo ezinonkamisa i- ocashile
|
isakhi esinokamisa u-a-
|
Kilomutjho othi, Amalahle ebiwa lula nakalaliswa ngaphandle. Isenzo ebiwa sinokamisa obhacileko olethwe kulumbana kukamisa u-a wesivumelwano sehloko sebizo amalahle no-i-
|
kuxela ukuba ingaba mhlawumbi inkqubo okanye isenzo esichazwa sisenzi siluhlobo olunokuchaphezela injongosenzi okanye akunjalo Louwrens, 1994:202
|
ukuthathwa kwenjongosenzi zizenzi kuzekeliswe ngasentla ngesenzi u-'funda' no-'incwadi'
|
izenzo ezithi uma kuphongozwa isakhi esinonkamisa -a- okuthi uma esondelana nonkamisa -i ocashile esenzweni kube nokulumbana kwalabo nkamisa bese kuvela unkamisa omusha
|
emshweni othi amadoda emba umgodi kwaze kwahwalala, isenzo emba sino-i ocashile olethwe ukulumbana kuka-a- oyisivumelwano senhloko sebizo amadoda no-i- wesenzo (i-)-mba
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_768
|
voiced speech sound
|
itjhada elinelizwi
|
umsindo onezwi
|
litjhada othi lokha naliphinyiswako iintambo/imisitjhana yephimbo itjhidelane bese nakudedelwa ummoya zihlengezele bese kuvela itjhada elinelizwi.
|
Ematjhadeni anelizwi sithola imihlobo emibili, anelizwi njengo: v; b; d; dl; njll. Bese kubanalawo aphungulwe ilizwi anjengo: bh; j; njll.
|
imisindo enezwi iphinyiswa ngokuthi izintambo zezwi zivaleke kuthi umoya osuka emaphashini uphume ngamandla bese kuba nokungqangqazela kwezintambo zezwi
| ||||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_769
|
voiceless speech sound
|
itjhada elinganalizwi
|
uqukaniselo lwamagama esithili
|
umsindo ongenazwi
|
Kilamatjhada iintambo zephimbo zisuke zivulekile ummoya uzidlulela lula phakathi kwazo.
|
Lapha kutholakala amatjhada alandelako: f; s; njll
|
uhlobo lokusebenzisana olufunyanwa kwizenzi: lo msebenzi ubhekiselele kwitroponimi nesongameli sayo esolulwa naso okwethutyana (Crystal, 2008: 497)
|
izifundo ngoqukaniselo lwamagama esithili, ngamanye amagama, yingqokelela yamagama esiyelelane seso sithili
|
imisindo engenazwi iphinyiswa ngokuthi izintambo zezwi zivuleke bese umoya ophuma emaphashini udlule kuzona ngaphandle kokuphazamiseka
| |||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_770
|
vowel elision
|
ukweqiwa kwabokamisa
|
ukunxaxha kwimithetho yegrama
|
ukweqiwa konkamisa
|
Ukweqiwa kwabokamisa lokha nakwakhiwa amagama athileko, nofana lokha igama nalilandelana nelinye elithoma ngokamisa.
|
Lokha nakwakhiwa isibabazo ngamabizo kuvamile bona kweqiwe ukamisa wokuthoma webizo, isibonelo, Yewena, Jabulani ngikuthumile!
|
izintlu zamagama ezibekwa ngokwamaqela eendidi ngokwesiseko sezinto afana ngazo ngokolwakhiwo, ngomsebenzi nangentsingiselo (Louwrens, 1994:213)
|
okunxaxhe kwimithetho yegrama yolwimi oluthile njengesininzi segama elithi: 'indoda' lehlelo le-9 ekulindeleke ukuba libe kwihlelo leshumi kodwa likwelesithandathu u-'amadoda' endaweni ka-'iindoda'
|
unkamisa uyeqiwa lapho kwakhiwa amagama athize olimini noma lapho igama eligcina ngonkamisa lilandelana nelinye eliqala ngonkamisa
|
uma kwakhiwa isibabazo noma isibizo ngamabizo kuvame ukuthi kweqiwe unkamisa wokuqala webizo. isibonelo, We bafana niyabizwa!
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_771
|
vowel-initial verb
|
isenzo esithoma ngokamisa
|
imo ebanzi jikelele
|
isenzo esiqala ngonkamisa
|
isenzo esithoma ngokamisa
|
EsiNdebeleni kunezenzo ezithoma ngokamisa ezinjengo: -ela, -akha, -otha, -eba, njll.
|
enye yeentsingiselo zeemo ezine ezinakho ukwenzeka ezinokubalulwa zizenzi ezikwixesha langoku/lemo ende (Louwrens, 1994:204)
|
imo ebanzi jikelele ifana nokuthi kuphimiselo lwezikhamiso zazo zonke iilwimi umsinga womoya awuthinteleki kwindawo yophimiselo
|
isenzo esiqala ngonkamisa
|
zikhona izenzo eziqala ngonkamisa esiZulweni ezinjengo-akha, -enza, -ona, -elekelela.
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_772
|
word categoy
|
isikhekhe sekulumo
|
isibanjalo esijika-jikayo
|
Igama elenza umsebenzi othileko ekulumeni/emutjhweni
|
Imihlobo ehlukileko yamagama engasiwo amabizo, izenzo, iimphawulo, iibaluli, jll. Zenza imisebenzi ehlukileko emutjhweni.
|
isibanjalo esinemvumelwano nesibizo esiyintloko (Louwrens, 1994: 41)
|
isibanjalo esijika-jikayo njengesesilathandawo, umzekelo, kwihlelo lesithathu nu-'namgu' kodwa sijika-jika ngokwamahlelo
| |||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_773
|
yes-no question
|
umbuzo otdinga ipendulo engu-iye nofana u-awa
|
intsebenzo-matshini yomoya ovela kumva wenkalakahla
|
umbuzo odinga impendulo engu-yebo noma u-cha
|
umbuzo onependulo ka-iye nofana u-awa
|
Ingabe uFuziwe uyile esikolweni namhlanje? Umbuzo lo udinga ipendulo yinye u-iye nofana u-awa kwaphela.
|
izandi eziphinyiselwa ngomoya oyilwa xa kukho indawo evaliweyo kumva wenkalakahla. Kuphakanyiswa umva wolwimi uye kumva wenkalakahla, kanti iziphimiselo zenziwa kude ukuya phambili ngemilebe okanye kwiindawo eziphambili zolwimi. Ezi zandi zikholisa ukubizwa ngokuba ziziqhakancu (Crystal, 2008: 509)
|
intsebenzo-matshini esuka kumva wenkalakahla isetyenziswa kuphimiselo lweziqhakancu
|
inkulumo engumbuzo ompendulo yawo ingu-yebo noma u-cha
|
Isalukazi siyile yini kwadokotela? lo mbuzo udinga impendulo engu-yebo noma engu-cha.
| ||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_774
|
isandiso esibuzako
|
isibaluli esikhombayo
|
isiqu sesandiso -nini kunye nezinye ezinjengo -kangangani, -ngaki kunye no-ngaphi zisetjenziwa ekwakheni umbuzo
|
Niwathole amanengi kangangani amanzi ngemlanjeni? Kilomutjho u-ngangani usisiqu sesandiso esisetjenziselwe ukwakha umbuzo.
|
IsiZulu lulwimi lwasekhaya malunga ne 22.7% yabantu baseMzantsi; kanti baninzi kangangesiqingatha abemi beli abasiqondayo. Siyinxenye yeqela lesiNguni kwaye silolunye ulwimi lweelwimi zesiNtu (www.sa-venues.com/language-zulu.htm)
|
ukusetshenziswa kwegama eliyisichasiso ukuchaza uSobizo ngendlela ekhombayo
|
isibaluli esikhombayo sehlukile kwezinye izibaluli
| |||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_775
|
emotive meaning
|
ukungafani kweentlobo ngokwezenzi
|
umqondo oveza imizwa
|
isikhokelo-nkqubo esiyingcingane yohlalutyo lwezenzi ezizincedisi kunye nezakhiwo ezinonxulumano elwimini (Crystal, 2008: 171)
|
ukungafani kweentlobo ngokwezenzi kwenziwa kukungafani kweemeko ekubhekiselelwe kuzo
|
incazelo eveza imizwa yokhulumayo
|
umqondo oveza imizwa uyinto engajwayelekile olimini lwesiZulu
| |||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_776
|
personal compound noun
|
ukusebenza kwemiphimbo
|
ibizoqho eliyibizombaxa
|
nawuphi umsebenzi wemiphimbo engquleni onendima mhlawumbi engeyiyo eyosungulo okanye eyophimiselo kodwa ophathelele kwimo yelizwi (Crystal, 2008:361)
|
ukusebenza kwemiphimbo kuxhomekeke ekubeni isandi esithile sinelizwi na okanye asinalo
|
igama okubizwa ngalo umuntu elisebenzisa izakhi u-Ma, u-No, no-So
|
ibizoqho eliyibizombaxa liyinto engavamile ukutholakala
| |||||||||||||||||||||||
unisa_multilingual_linguistic_terminology_777
|
natural noun
|
ibizo lemvelo
|
kubhekiswe ezintweni esinokuzibona nesingenakho ukuzibona ezaba khona selokhu kwathi nhlo
|
ibizo lemvelo lisebenza kahle emshweni
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.