text
stringlengths 1
314k
|
---|
orr.ene.taanda, annamaiah jalla, tamballapalle mandalaaniki chendina revenyuyetara gramam.
moolaalu
velupali lankelu
|
గానుగ అంటే ఒకరకమైన పురాతన కాలం నాటి యంత్రం. గానుగల్లో ప్రధానంగా మూడు రకాలున్నాయి. చెరుకు గానుగ, నూనె గానుగ, సున్నం గానుగ.
చెరుకు గానుగ
చెరుకు నుండి రసం తీసి దాన్ని మరగబెట్టి బెల్లం తయారు చేయడాని ఉపయోగిస్తారు. అందు లోని భాగాలు.
1. రెండు స్థూపాకార చక్రాలు, ఇవి ఒక అడుగు పైగా కైవారం కలిగి ఉంటాయి.
2. ఒక పైవాటి కన్న కొంత సన్నగా వుండి అంతే ఎత్తు కలిగిన స్థౌపాకార చక్రం. ఇవి మూడు ఒక అడుగు ఎత్తు ఉంటాయి. ఇవి ఇనుముతో చేసినవి. ఈమూడు చక్రాలు ఒకదాని కొకటి అను సందాన పరచబడి ఉంటాయి. వీటిని కడాలు అంటారు. వీటిలో ఒక దాని ఇరుసు మాత్రం కొంత పొడవుగా పైకి వుంటుంది.
3. బళ్ళ. ఇది కూడా ఇనుముతో చేసింది. దీనికి ఒక పెద్ద కర్ర మానును పెట్టడానికి అనువుగా ఒక పెద్ద్ రంధ్రం, క్రిందన కణేల ఇరిసుకు తగిలించ డానికి చతురస్రాకారపు చిన్న రంధ్రం ఉంటాయి. దీన్ని బళ్ళ అంటారు.
ఈ మూడు కడాలను కర్ర దిమ్మల చట్రంలో బంధించి ఒక స్టాండు లాగ చేసి భూమిలోకి పాతడానికి నాలుగు కర్ర కాళ్ళను కూడా అమర్చుతారు. దీన్ని సమతలంగా భూమిలో పాతి పైన ఉన్న ఇరుసుకు బళ్లను అమర్చి. దానికున్న పెద్ద రంధ్రంలో ఒక పెద్ద కర్ర మానును అమర్చి (ఇది సుమారు 20 అడుగులు పొడవుంటుంది) దాని చివరన దారం సాయంతో రెండు ఎద్దులకు కట్టి నడిపిస్తారు. ఎద్దులు గుండ్రంగా తిరుగు తుంటాయి. కర్రమాను ఆధారంగా బళ్ళ, దానికి అనుసందానించిన కణాలు తిరుగుతాయి. ఆ కణాలమధ్య అతి సన్నని సందు మాత్రమే ఉంటుంది. వాటి సందులో చెరుకు పెట్టితే ఆ మూడు కణాలమధ్యన చెరుకు నలిగి పిప్పి అయి బయటకు వస్తుంది. కారిన రసం కింద వుంచిన పాత్రలో పడుతుంది. ఈ విదంగా చెరుకు రసం తీస్తారు గానుగ సాయంతొ. దీనినే చెరుకు గానుగ అంటారు. వీటి స్థానంలో ఇప్పుడు క్రషెర్ అనె యంత్రాలు వచ్చాయి. ఈ రెండింటి లోని సూత్రం ఒకటే. గానుగ ఎద్దులతో నడస్తె ఇవి కరెంటుతో నడుస్తాయి.
బెల్లం తయారు చేసే విధానం:..... గానుగ నుండి చెరుకు రసం తీసి దాన్ని ఒక పెద్ద పెనంలో పోసి పెద్ద పొయ్యిపై పెట్టి కింద మంట పెట్టతారు. బాగా కాగిన తర్వాత మొదటగా బుడ్డ పగులుతుంది. అంటే చెరుకు రసంలోని మురికి అంతా పైన మందపాటి పొరగా ఏర్పడుతుంది. అది పగులి చెరుకు పాలు తెర్లతాయి. ఆసమయంలో 'తెడ్డు'తో ఆమలినాన్ని తీసివేస్తారు. కాగుతున్న ఆ చెరుకు రసం (చెరుకు పాలు అని కూడా అంటారు) ఒక పొంగు వస్తుంది. దాన్ని చీమల పొంగు అంటారు. ఇందులో చీమల్లాగ కొంత మలినాలు కనబడతాయి. అందుకే దాన్ని చీమల పొంగు అని అంటారు. మరో పది నిముషాల తర్వాత ఇంకో పొంగు వస్తుంది.. దాన్ని పెద్ద పొంగు అంటారు. అన్నిటి కన్నా ఈ పొంగు పెనుములో చాల ఎత్తు వరకు వస్తుంది. అందుకే దీన్ని పెద్ద పొంగు అంటారు. కింద మంట అలా కొనసాగుతుంటే ఆ పొంగు క్రమేణ తగ్గుతుంది. చివరకు ఘాతాలు పడతాయి. అనగా నీళ్లలో పెద్ద చినికులు పడితే ఏర్పడే సందడి లాంటి ది అన్న మాట. ఈ సమయంలో కింద మంట తగ్గించాలి. ఇప్పుడే ఒక తెడ్డుతో ఆ 'పాకాన్ని' కలుపుతూ, మాటిమాటికి పైకి ఎత్తి దాన్నుండి కారుతున్న పాకాన్ని గమనించి అదను కనిపెట్టాలి. తెడ్డు నుండి పాకం జారు తున్నప్పుడు మొదట తీగల్లాగ వుంటుంది. కొంత సేపటికి ఆ తీగలు తెగి పడతాయి. ఇప్పుడు పాకం పక్యానికి వచ్చిందన్న మాట. ఇప్పుడు మంటను పూర్తిగా తగ్గించి ఒక్క నిముషం వుంచి, పెనాన్ని ఇద్దరు మనుషులు పైకి లేపి పక్కనే భూమిలో అమర్చిన రేకు దోనెలో పోస్తారు. దోనెలోని పకాన్ని తెడ్డుతో కలుపుతూ వుండాలి. కొన్ని నిముషాల్లోనె అది గట్టి పడి బెల్లం తయారవుతుంది. దీన్ని అచ్చుల్లో గాని, గుండ్రటి ముద్దల రూపంలో గాని, తాటి ఆకుల బుట్టల్లో గాని, లేదా పొడి పొడిగా గోతాల్లో గాని పొస్తారు.
చెరుకు పండిన భూమిని బట్టి బెల్లం రంగు రుచి వస్తాయి. నల్ల బెల్లం, తెల్ల బెల్లం అని రెండు రకాలు, అలాగే బెల్లం 'జేడు' అని 'రాపు' అని రెండు రకాలు. జేడు అంటే గట్టిగా వుంటుంది, రాపు అంటే బెల్లం సులభంగా పగిలి పొడి అవుతుంది. బెల్లం రకాలను బట్టి రేటు ఉంటుంది. రాయల సేమ ప్రాంతంలో ఎక్కువగా నల్ల బెల్లం తయారవుతుంది. చిత్తూరు జిల్లాలోని అరగొండ ప్రాంతంలో బెల్లం తెల్లగా వుంటుంది. ఇది చాలతీపి. ఆంధ్ర ప్రాంతంలోని బెల్లం తెల్లగా వుంటుంది. కాని ఇది కొంత ఉప్పగా వుంటుంది.
బెల్లం తయారు చేసేటప్పుడు సాధించే కొన్ని ఉప పదార్తాలు:.......1. నక్కిళ్లు.....పాకాన్ని దోనిలో పోసె ముందు కొంత పాకాన్ని నీళ్లున్న గిన్నెలో తెడ్డుతొ పొస్తే అది నక్కిళ్లు అవుతుంది. ఇది మెత్తగా వుండి అప్పటికప్పుడు పిల్లలు తినడాని బాగా వుంటుంది. 2. వరంటు. దోనిలో పాకం పోసిన తర్వాత కొంత పాకాన్ని పక్కికి జరిపి తెడ్డుతొ అదే పనిగా రుద్దూతూ వూంటే అది గట్టి పడి తెల్లగాగట్టి పడి ముద్ద వుతుంది. దీన్నీ నిలువ వుంచుకొని తింటారు. 3. చెక్క బెల్లం... పళ్లేలలో అడుగున నేయి పోసి, అందులో పక్యానికొచ్చిన పాకం పోసి అందులో వేయించిన,జీడిపప్పులు, వేరుశనగ పప్పులు యాలకుల, మిరియాల పొడి వేసి బాగా కలిపి గట్టిపడే ముందు చాకుతో బిళ్ళలుగా కోసి నిల్వ వుంచుకొని తింటారు. 4. కలకండ.... పక్యాని కొచ్చిన పాకాన్ని కొత్త మట్టి పాత్రల్లో పోసి మూతికి గుడ్డ కట్టి,మూడు నెలెల వరకు ఉట్టి మీద పెట్టి ఆ తర్వాత చూస్తే పాకం పై భాగంలో ఒక అంగుళం మందం గట్టి పొర ఏర్పడి ఉంటుంది, ఇది రంగు తక్కువైనా కలకండ లాగే వుంటుంది. రుచి చాల బాగుంటుది. 5. ఇతరాలు. పచ్చి మామిడికాయలు, వంకాయలకు గాట్లు పెట్టి ఒక దారానికి కట్టి పెద్ద పొంగు రాకముందు పెనంలో వేలాడ గట్టితే, అవి అందులో బాగా వుడికి చల్లారిన తర్వాత తినడానికి చాల రుచిగా వుంటాయి..6. పొరబాటున పొయ్యి మీద పాకం ముదిరి పోతే దాన్ని దోనెలో పోసిన వెంటనే గట్టి పడిపోతుంది. అప్పుడు దాన్ని బయటికి తీయడానికి సుత్తి, స్రావణం కావలసిందే. సుత్తితో కొడితే పలుగులు పలుగులుగా పగులుతుంది. ఆ ముక్కలు అచ్చం బజారులో అమ్మే టాపి బిళ్లలు లాగే గట్టిగా, తీయగా వుంటాయి. ఈ వ్యహారం పిల్లలకు ఆనందం, పెద్దలకు బాదాకరం.
చెరుకు రసం లేదా చెరుకు పాలు:.....గానుగను శుభ్రంగా కడిగి, కడిగిన మంచి చెరుకులను తీసుకొని అందులో నిమ్మకాయలు, పచ్చి మిరపకాయలు, అల్లం, పెట్టి గానుగలో పెట్టి వచ్చిన రసాన్ని ప్రత్యేక పాత్రలో నింపి త్రాగుతారు. ఇదంతా చిత్తూరు జిల్లాలో గానుగ ఆడే సమయంలో జరిగే సర్వ సాదారణ పిల్లల కార్యక్రమం.
నూనె గానుగలు
ఇవి రెండు రకాలు. ఒకటి మంచి నూనె గానుగ. రెండోది చేదు నూనె గానుగ. ఇందులో వేప గింజలు, కానుగ లేదా గానుగ వంటి గింజలను అనగా వంటలకు ఉపయోగించని నూనెలను తీస్తారు. ఇవి రెండు వేరు వేరుగా వుంటాయి. చేదు నూనె గానుగలో వేరు శనగ, నువ్వులు వంటి గింజలను ఆడించరు. అలా చేస్తే ఆనూనె అంతా చేదుగా అయి పోతుంది. యంత్రాలొచ్చాక వీటి ఉపయోగం కనుమరుగైంది. ఈ గానుగలు కర్రతో చేసినవి గాన కాల గర్బంలో కలిసి పోయాయి. కాని ప్రదానమైన గానుగను అనగా నూనె గానుగను రాతిలో మలిచినవి కూడా వుండేవి. అవి అక్కడక్కడా కనిపిస్తున్నాయి. కొన్ని పల్లెలలో ఊరి బయట, కొన్ని పురాతన రాజ కోటలలో ఇవి కనిపిస్తాయి. అవి శిలలై నందున చిరస్థాయిగా నిలిచి వుంటాయి. రాబోవు కాలంలో వీటినె గానుగలకు గుర్తుగా గానుగ అంటే ఇలా వుంటుందా అని వాటిని చూసి తెలుసు కోవలసిందే.
చెరకు గానుకలలో లోహ బాగాలు ఎక్కువ. కాని ఈ నూనె గానుగలలో అన్నీ కలప భాగాలే. ఒక లావు పాటి కర్ర మానును తీసుకొని సుమారు ఐదు అడుగుల ఎత్తున దానిని ఒక అడుగు లోతులో దానిని పాతి పెడ్తారు. పైభాగం మూడు నాలుగడుగుల వ్యాసంతో వృత్తాకారంలో వుంటుంది. దీని మధ్యలో ఒక ఆడుగు వ్యాసంతో రెండడుగుల లోతున పెద్ద రంధ్రం చేస్తారు. ఇదె రోలు. ఇది ఒక అడుగు వ్యాసం కలిగి వుంటే ఇందులో పెట్టే 'కణెం' వ్యాసం రోలుకన్నా రెండు మూడు అంగుళాలు తక్కువగా వుంటుంది. దీనిని రోలులో దించగా సుమారు మూడు అడుగులు పొడవు పైకి వుంటుంది. ఇప్పుడు రెండడుగులు వెడల్పు ఒక అడుగు మందం సుమారు పది ఆడుగుల పొడవు గల చెక్కను చెక్కను ప్రదాన గానుగకు క్రింది బాగాన భూమికి ఒక అడుగు ఎత్తున అమర్చు తారు. ప్రదాన గానుగ క్రింది కైవారము పైదాని కన్నా సుమారు ఒక అడుగు చిన్నదై వుంటుంది. ఇప్పుడు గానుగలో వుంచిన కణెం (రోకలి అను కోవచ్చు) పై భాగాన్ని క్రిందనున్న చెక్కకు మరొక కర్రతో అనుసందానిస్తారు. ఇప్పుడు క్రింద నున్న చెక్క కణేనికి అనుసందానించి వున్నందున ఈ చెక్క బరువంతా కణెం మీద పడి అది రోలులో వున్నందున అది రోలు అంచులకు బాగా వత్తిడి కలిగిస్తుంది. క్రింద నున్న చెక్క చివరన ఆర్థ చంద్రాకారంలో వుండు గానుగ క్రింది బాగానికి ఆనుకొని భూమికి ఒక అడుగు పైకి లేసి వుంటుది. ఇప్పుడు ఈ చెక్క చివరన దారం సాయంతో రెండు ఎద్దులను కట్టి ముందుకు నడిపిస్తారు. ఆ నడిపించే వ్యక్తి ఆ చెక్క మీద కూర్చుంటాడు. ఇలా ఎద్దులు సుమారు పది ఆడుగుల పరిధిలో గుండ్రంగా గానుగ చుట్టు తిరుగుతాయి. అప్పుడు గానుగ రోలులో కొద్ది కొద్దిగా నూనె గింజలను పోస్తారు. ఇలా ఆ రోలు నిండి నంత వరకు పోసి గానుగను తిప్పుతారు. ఇలా ఎంత సేపు తిప్పినా నూనె రాదు. అదను చూసుకొని అందులో కొంత నీరు పోయాలి. దానిని పదను అంటారు. ఇప్పుడు నూనె రావడం ప్రారంభం అవుతుంది. ఒకట్లి రెండుసార్లు గానుక కణాన్ని బయటకు తీసి లోపలున్న పిండిని కిందికి మీదికి కలియ బెట్టాలి. మరలా కణాన్ని రోలు లోనికి దించి తిరిగి క్రింద నున్న చెక్కకు అనుసందానించి తిరిగి గానుకను తోలు తారు ఇక నిదానంగా నూనె రావడం ప్రారంభం అవుతుంది. గానుగ తిరుగు తుంటే పైకి వచ్చిన నూనెను ఒక బట్టతో అద్ది ఒక డబ్బలో సేకరిస్తారు. చివరగా కణాన్ని బయటకు తీసి లోపలవున్న నూనెను కూడా తీసి., గానుగ రోలు అంచులకు అతుక్కుని వున్న చెక్కను ఒలచి బయటకు తీస్తారు. ఇలా గానుగ నుండి నూనె గింజలలోని నూనెను బయటకు తీస్తారు. కొన్ని చోట్ల ప్రధానమైన గానుగ రాతితో చేసి వుంటారు. దానికి రోలు అడుగు భాగం నుండి బయటకు సన్నని రంధ్రం వుంటుంది. గానుగ తిరుతు తున్నంత సేపు దాన్ని మూసి వుంచు తారు. నూనె పడగానె దాన్ని తెరువగా నూనె దానంతట అదే బయటకు వస్తుంది. దాన్ని పాత్రలలో సేకరించు కుంటారు. ఇలా వచ్చిన నూనెను పచ్చి నూనె అంటారు. దీన్ని కొన్ని రోజుల పాటు ఎండలో పెట్టాలి. అప్పుడు అది చాల కాలం నిల్వ ఉంటుండి. ప్రస్తుతం ఇటు వంటి గానుగలు ఎక్కడా కనబడడం లేదు. నూనె విధానం యంత్రాల తోనె జరుగు తున్నది. ఈ యంత్రాలలోని సూత్రం కూడా ఈ గానుగలలోని సూత్రమే. కాక పోతె గానుగలో కణెం రోలు అంచులకు ఒరసు కుంటూ తిరుగు తుంది. యంత్రాలలో రోలు తిరుగుతుంది. అంతె తేడా. గానుగలో గింజలలోని నూనెను నూటికి నూరు శాతం బయటకు రాదు. యంత్రాలలో మొత్తం నూనెను బయటకి తీస్తారు.
నూనె గానుగలో నాలుడగుల ఎత్తు గల అతి లావుపాటి కర్ర మొద్దును భూమిలో పాతి వుంటారు. దాని మధ్యలో 9 అంగుళాల వ్యాసార్థంతో రెండడుగుల లోతు ఒక రంద్రాన్ని రోలు లాగ చెక్కుతారు. దానికి సరిపడా మరొక కర్ర మానును అందులో వేస్తారు. ఇది నాలుడడుగుల పొడవుంటుంది. దీనిని కణెం అంటారు. లేదా రోకలి అంటారు. దీనికి పైభాగాన మరో కర్రను అనుసందానించి ఏట వాలుగా వుంచుటారు. కింద భూమికి ఒక అడుగు ఎత్తులో ఒక లావు పాటి కర్ర మానును దాని చివరన అర్థ చంద్రాకారంలో చెక్కి దాన్ని గానుగ అడుగుభాగాన భూమికి ఒక అడుగు ఎత్తున అమర్చి ఇప్పుడు పైనించి ఏటవాలుగ కిందికి తెచ్చిన కర్రను అనుసందానిస్తారు. ఇప్పుడు ఈ అడ్డ కర్రమాను భూమికి ఒక అడుగు ఎత్తున గానుగ రోట్లో వేసిన కర్రమానును లాగుతు ఏటవాలుగా వున్న కర్ర ఆధారంతో అడ్డమానును భూమికి ఒక అడుగు ఎత్తున వుంచుతుంది. ఇప్పుడు అడ్డంగా అమర్చిన పెద్ద కర్రమాను బరువు అంతా రోట్లో వున్న రోకలి పైపడి దాన్ని రోలు వైపులకు బలంగా నొక్కుతుంది. ఇప్పుడు అడ్డకర్రకు రెండో వైపున రెండు ఎద్దులను కట్టి ముందుకు నడిపిస్తారు. అడ్డ కర్రపైన ఎద్దులను తోలె మనిషి కూడా కూర్చుంటాడు. ఈ బరువంతా రోకలిపై పడి రోలు అంచుల వైపు భలంగా నొక్కు తుంది. ఇప్పుడు రోలులో నూనె గింజలను పోసి ఎద్దులను గుండ్రంగా నడుపుతారు. ఆ బరువుకు నూనె గింజలు నలిగి అందులోని నూనె బయటకు వస్తుంది. వట్టి గింజలనుండి నూనె రాదు. దానికి మొదట్లో పదును వేయాలి. అంటే నీళ్లు చల్లాలి. ఇలా సుమారు ఒక గంట ఆడిస్తే గింజల్లొని నూనె వేరు పడి అడుక్కు చేరుతుంది. రోలు అంచుల చుట్టూ నూనె కారగా మిగిలిన ఛెక్క అంటుకొని వుంటుంది. ఇప్పుడు రోట్లో వున్న రోకలిని పైకి తీసి నూనెను తోడుకొని, అందులోవున్న గింజల చెక్కను కూడా తీసుకొంటారు. ఈ గింజల ఛెక్క పశువులకు చాల ఇష్టమైన, భలమైన ఆహారం. పంటపొలాలకు మంచి ఎరువు. ఈ విదంగా వేరుసనగ, నువ్వులు, ఆముదాలు, కొబ్బరి, ఆవాలు,ఇలా ఏ నూనె గింజలనుండైనా నూనెను తీస్తారు. చెరుకు గానుగతో చెరుకు రసం తీసి ప్రతి రైతు బెల్లం తయారు చేస్తారు. కాని నూనె గింజల నుండి నూనెను తీయడానికి వేరె ఒక కులం వారున్నారు. వారిని గాండ్ల వారు అంటారు. నూనెను తీయడమే వారి వృత్తి. ఈ గానుగనూనె చాలసుద్దమైనదని ఇప్పటికి ప్రతీతి. ప్రస్తుతం ఈ గానుగలు ఎక్కువగా లేవు. అంతా యంత్రాలతో తీస్తారు. ఈ యంత్రాలలో వున్నది కూడా గానుగ లోని సూత్రమే. కాకపోతే గానుగలు ఎద్దులతో నడుస్తాయి. యంత్రాలు కరెంటుతో నడుస్తాయి.
సున్నం గానుగ
సున్నపు గానుగలు ప్రస్తుతం ఎక్కడా లేవు. సిమెంటు రాక పూర్వం ఇండ్లను గచ్చు సున్నంతో కట్టే వారు,. ఆ సున్నాన్ని తయారు చేసేదే సున్నం గానుగ.
సుమారు పది అడుగుల వ్యాసార్తంతో ఒక ఆడుగు వెడల్పు, ఒక అడుగు లోతు వున్న కాలువను కింద, పక్కలలో రాతి పలకలతో ఏర్పాటు చేస్తారు. సుమారు రెండు అడుగులు వ్యాసార్థం కలిగి ఒక ఆడుగు మందం కలిగిన చక్రం లాంటి రాతి బండను తయారు చేసి దాన్ని గాడిలో పెడ్తారు. దాని మధ్యలో వున్న రంధ్రంలో లావు పాటి పొడవైన కర్రను అనుసందానించి దాని రెండో కొసన ఒక ఇనుప కొక్కేన్ని జొప్పించి ......... వృత్తం మధ్యలో మరో కర్ర దుంగను పాతి దానికి కూడా ఒక ఇనుప కొక్కేన్ని దిగ్గొట్టి ఈ రెండు ఇనుప కొక్కేలను అను సందానించి రాతి చక్రానికి అమర్చిన దూలానికి చెరొక పక్కన రెండు మోకులు కట్టి వాటిని కాడిమానుకు తగిలించి ఆ కాడిమానును ఎద్దుల మెడలపై వేసి ఎద్దులను ముందుకు తోలితే ఆ రాతి చక్రం గాడిలో గుండ్రంగా తిరుగు తుంది. ఎద్దులు వృత్తాకారంలో వున్న గాడి కిరుపైపులా వుండి చుట్టూ తిరుగు తాయి. అప్పుడు బాగా కాల్చిన సున్నపు రాయిని ఇసుకను ఆ గాడిలో వేసి నీళ్లు పోస్తారు. ఆ చక్రాన్ని ఎద్దులతో తిప్పుతుంటే సున్నపు రాళ్లు ఇసుక, నీళ్లతో కలిసి రాతి చక్రం క్రింద నలిగి పొడిగా మారి ఇసుకతో కలిసి ముద్దగా తయారౌతుంది. దాన్నే కట్టడాని కుపయోగిస్తారు. ఇప్పుడున్న పురాతన కట్టడాలు, భవనాలు ఇలాంటి డంగు సున్నంతో కట్టినవే. ఇది సిమెంటు కన్నా బలమైనది పైగా శతాబ్దాల తరబడి మన్నిక కలది. ఈ సున్నపు గానుగ కనుమరుగై చాల కాలమె అయినది. గానుగ చక్రం .... రాతితో చేసినది గాన కొన్ని పల్లెల్లో అదింకా కనబడు తుంది. దాని ఉపయోగం ఈ నాటి పిల్లలకు తెలియదు. ఆ వివరాలు వారి పెద్దల నడిగి తెలుసు కోవలసినదే.
భాషా విశేషాలు
బ్రౌన్ నిఘంటువు ప్రకారం గానుగ [ gānuga ] gānuga. తెలుగు n. అనగా A mill. An oil mill. చెరుకు గానుగ a mill for sugar cane. కలు గానుగ a stone mill. గానుగ పిండి oil cake: the refuse of the seeds after the oil is pressed out. గానుగ రోలు the bowl or mortar part of such a mill. గానుగాడు to mill or to use a mill.
.ఎద్దు గానుగ అంటే....?
1.తెగిపడిన పాడి - పంట బంధాన్ని కలిపేది ఎద్దు గానుగ.
2.భవిష్యత్ లో దేశంలో పులుల సంఖ్య,సింహాల సంఖ్య,ఏనుగుల సంఖ్య లాగా ఎద్దుల సంఖ్య అని చదవవలసి వస్తది అలా రాకుండా చేసేదే ఎద్దు గానుగ.
3.మానవ ఆరోగ్యం కోసం నూనెలని, వ్యవసాయ ఆరోగ్యం కోసం సేంద్రియ ఎరువుని ఇచ్చేదే ఎద్దు గానుగ.
4.ఎటువంటి కరెంటు గానీ, ఇంధనం గానీ వాడకుండా,పర్యావరణం కాలుష్యం కాకుండా పూర్తి eco పద్దతిలో నడిచే వ్యవస్థ ఎద్దుగాను.గ
5.వ్యవసాయ నష్టాలతో ఉన్న రైతుకు ఒక చేయూత ఎద్దు గానుగ.
6.ఉదయం ,సాయంత్రం ఇంటి పనులు,వ్యవసాయ పనులు చేసుకొని మిగిలిన సమయం లో ఎద్దు గానుగ లో పనిచేసి గ్రామం లో ఉద్యోగ కల్పన ఇచ్చేది . ఎద్దు గానుగ.
7.గాంధీజీ కలల రాజ్యం-గ్రామ స్వరాజ్యం, దేశానికి గ్రామాలు పట్టుకొమ్మలు లాంటి నినాదాలు నిజం చేయడానికి కొంతైనా తోడ్పడేది ఎద్దుగానుగ.
8.పుట్టినూరు కన్నతల్లితో సమానం అని తెలిసినా బ్రతుకుదెరువు కోసం గుండె నిండా బాధతో వలస వెళ్లే వలస కార్మికులకు ఊరిలో నేనున్నాను మీకు ఉపాధికి అని చెప్పే పరిశ్రమ ఎద్దు గానుగ
9. విదేశాల నుండి నూనె దిగుమతి చేసుకోవడం తో నూనె గింజల సాగు తగ్గడం తో రైతులకు మీరు పండించండి మీకు నేనున్నాను అని భరోసా ఇచ్చేదే ఎద్దు గానుగ
10.రైతులకు,గ్రామీణ నిరుద్యోగులకు,గ్రామ రవాణా దారులకు,కొందరి కుల వృత్తులకు ప్రత్యక్షంగా మరియు పరోక్షంగా సహాయపడేది ఎద్దు గానుగ.
మూలాలు
|
కృష్ణ నాగర్ భారతదేశానికి చెందిన పారా బ్యాడ్మింటన్ క్రీడాకారుడు. ఆయన 2021లో జరిగిన టోక్యో పారాలింపిక్స్లో బ్యాడ్మింటన్ ఎస్హెచ్-6 విభాగంలో స్వర్ణ పతకం గెలిచాడు.
సాధించిన విజయాలు
పారాలింపిక్ గేమ్స్
పురుషులు సింగిల్స్
వరల్డ్ ఛాంపియన్షిప్స్
పురుషులు సింగిల్స్
పురుషుల డబుల్స్
ఏషియన్ పారా గేమ్స్
పురుషుల సింగిల్స్
అవార్డులు
కృష్ణ నాగర్ 13 నవంబర్ 2021న రాష్ట్రపతి రామ్నాథ్ కోవింద్ చేతులమీదుగా ‘మేజర్ ధ్యాన్చంద్ ఖేల్రత్న’ అవార్డును అందుకున్నాడు.
మూలాలు
పారాలింపిక్ క్రీడలు
1999 జననాలు
పారాలింపిక్ క్రీడలలో పతకం సాధించిన భారతీయ క్రీడాకారులు
2020 పారాలింపిక్ పతక విజేతలు
భారత పారాలింపిక్ క్రీడాకారులు
|
nadakuduti narasimharao AndhraPradesh raashtraaniki chendina rajakeeya nayakan. aayana ummadi AndhraPradesh rashtramlo bc sankshemashaakha mantrigaa pania chesudu.
rajakeeya jeevitam
nadakuditi narasimharao rajakeeyaalloki raaka mundhu naavalu, padavala tayaareeloo cheeseevaadu, aa taruvaata naveena indusrties dwara rosesmillulaku avasaramaina vidi bhagalanu tayyaru cheeseevaaru. aayana 1982loo tdp aavirbhaavam samayamlo telugudesam partylo cheeraadu. narasimharao 1996 nunchi 99 varku machilipatnam urbane banku adhyakshulu pania chessi 1999 assembli ennikallo machilipatnam niyojakavargam nundi pooti chessi gelichi chandrababau nayudu mantrivargamlo matsyasakha, bc sankshaema saakha mantrigaa pania chesudu.
maranam
nadakuduti narasimharao anaarogyam kaaranamgaa Hyderabadloo chikitsa pondutoo 2021 epril 2na maranhichadu. ayanaku bhaarya, muguru kumartelu unnare. peddha kumartenu maajii manthri kollu raveendraku ichi vivaham jaripinchaaru.
moolaalu
2021 maranalu
telugudesam parti rajakeeya naayakulu
|
shishtla umamaheshwararao (1912 - 1953) telegu kavi.
jeevita visheshaalu
shishtla umamaheshwararao Guntur jalla manchaala gramamlo janminchaadu. aamgla saahityamlo em.Una patta pomdi inglishu bhaashalooni nuuthana kavita paddhathulni bagaa avagatham chesukunadu. viiru 'vyshnu dhanuvu', 'navmi chiluka' aney remdu khanda kavya samputaalanu prakatinchaadu.
viiru sainyamloe cry vichithramaina anubhavaalanu pomdi 'sipai kadhalu' anu moulikamaina kathalanu rachinchadu. viiri 'kaalingi paatalu' telegu kavithwaniki nuuthana alankaaraalu.
viiru konthakaalam "santini" aney pathrikaku sampaadakulugaa panichesaadu.
rachanalu
sipai kadhalu
kaalingi paatalu
vishnudhanuvu
navmi chiluka
kadhalu
athanu raasina kadhalu vividha patrikalaloe prachurinchabaddaayi.
moolaalu
1912 jananaalu
1953 maranalu
telegu rachayitalu
|
vanajaajulu, alluuri siitaaraamaraaju jalla, chintapalle mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina chintapalle nundi 24 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina anakapalle nundi 90 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 33 illatho, 98 janaabhaatho 110 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 45, aadavari sanka 53. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 98. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 585264.pinn kood: 531111.
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali. balabadi chintapallilonu, praathamikonnatha paatasaala tejangilonu, maadhyamika paatasaala lambasingiloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala chintapallilonu, inginiiring kalaasaala maakavarapaalemloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala visaakhapatnamloonu, polytechnic paaderuloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala chintapallilonu, aniyata vidyaa kendram anakaapallilonu, divyangula pratyeka paatasaala Visakhapatnam lonoo unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
praivetu vydya saukaryam
gramamloooka praivetu vydya saukaryam Pali. ooka naatu vaidyudu unnare.
thaagu neee
bavula neee gramamlo andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi.
paarisudhyam
gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plantloki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
laand Jalor telephony gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. piblic fone aphisu, mobile fone, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai.
auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. pouura sarapharaala vyvasta duknam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. unnayi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aashaa karyakartha, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali.
bhuumii viniyogam
vanajajululo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 40 hectares
vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 10 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 59 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 59 hectares
utpatthi
vanajajululo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi.
pradhaana pantalu
vari, pasupu
moolaalu
|
vanamala (vanamala divi) hiindi, maraatii cinma nati. 1954loo jargina 1va jaateeya chalanachitra puraskaralalo utthama chitram awardee geluchukunna shyanchi aayy aney maraatii chitramlo talli paathralo natinchi gurtimnu pondindi.
jananam
vanamala 1915, mee 23na Madhya Pradesh loni ujjayinilo janminchindhi.
cinemalu
1965: shree ramya bharat milan
1953: nag panchami
1953: shyaamchi aayy (shayam talli)
1948: aazaadi ki raah par
1947: hatimtai
1945: arti
1945: parinde
1944: dil ki baaa
1944: kadambari
1944: parbat pe apna dera (miran divi)
1944: mahakavi kalidas
1943: muskurahat
1943: shahen shaw akbar
1942: raza raanee (raanee)
1942: vasantasena (vasantasena)
1941: payachi daasi (vidya)
1941: siconder (rukhsana)
1940: lapandav
maranam
vanamala 2007, mee 29na Gwalior loo maraninchindi.
moolaalu
bayati linkulu
1915 jananaalu
2007 maranalu
madhyapradesh vyaktulu
hiindi cinma natimanulu
bengali cinma natimanulu
|
akka bagunnava 1996loo vidudalaina telegu chalanachitra. naeshanal art movies pathakama mouli darsakatvamlo vahimchina yea chitramlo anand, vikram, jayasudha,subhasri natinchina yea chithraaniki kao.v.mahadeevan sangeetam amdimchaadu. yea chithraaniki shreeraj ginne kadhanu raasadu.
taaraaganam
vikram
jayasudha
anand
ravalii
subhasri
dewan
velu
thanikella bharani
brahmaandam
em.yess.naryana
raghava laarens
narra venkateswararao
chalasani krishnarao
gundu hanumantaraju
gautam raju
tatineni rajseshwari
nagamani
radha prasaanti
sobha
saankethika vargham
katha, chitraanuvaadam, darsakatvam: mouli
nirmaataa:ti.v.di.prasad
matalu:shreeraj - rajendrakumar
paatalu: sirivennela siitaaraamasaastri, bhuvanachandra, saamaveedham shanmukhasharma, kao.nagendrachari
gaayakulu: yess.p.balasubramanian, chitra, swarnalatha, suresh pieter, murali
recording: kodandapani audeo laboratory
dabbing:prasad colouur laab
studio: unpurna studio
dustulu:shreenu
kemeraman: vaasu
stills: kao.vijayakumar
kala: srinivaasaraavu
poraataalu: wicky
nruthyaalu: sivasubrahmanyam, laarens, naagaraaju
kuurpu:shyaam mukherjee
chayagrahanam: adusumilli vijay kumar
sangeetam: koti
moolaalu
brahmaandam natinchina cinemalu
jayasudha natinchina cinemalu
em.yess.naryana natinchina cinemalu
|
mee 26, gregorian calander prakaramu samvatsaramulo 146va roeju (leepu samvatsaramulo 147va roeju ). samvatsaraamtamunaku enka 219 roojulu migilinavi.
sanghatanalu
1894: rashyaa jargaaa rendava jeanne nicolaus niyaminchabaddadu.
1938: dena banku sthapinchabadindhi.
1969: chandrunipaiki pampina vyomanouka apolloo 10 tana yenimidhi rojula yaatra anantaram bhumini cherindhi.
1972: America, soveit unionlu kshipani vyatireka oppandam pai santakaalu chesaayi.
1986 : eurpoean pathaakam nu eurpoean community aamodinchindi.
2009: Uttar koriyaa rendosari anupareekshalu nirvahimchimdi.
2014 : bhartiya deesha 15 va pradhaniga narendera modie pramana sweekaaram.
jananaalu
1928: ismayil, kavi, adhyapakudu. (ma.2003)
1942: ganapathy sachchidanand, bhartiya aadyatmika veettha swamy jananam.
1946: arunh netravalli, computers inhaniir, padmabhushan puraskara graheeta
1937: manorama, dakshinha bhartiya cinma natiimani. (ma.2015)
1949: ward cunninghuum, moottamoodhata wikipedianu abhivruddhi chosen amarican computers prograammer.
1945: vilasraao deshmukh, bhartiya raajakeeyavetta. (ma.2012)
1955: paeri sriramamurthy, vaayuleena vidvaansulu.
1956: mandili buuddha prasad, rajakeeya nayakan.
maranalu
1939: raghupathy venkataratnam nayudu, vidyaavetta, sanghasamskarta. (ja.1862)
1981: timmavajila kodandaramaiah, panditulu, vimarsakulu, parisodhakulu.
pandugalu, jaateeya dinaalu
-
bayati linkulu
bbc: yea roejuna
t.ene.emle: yea roeju charithraloo
charithraloo yea roeju : mee 26
chaarithraka sanghatanalu 366 roojulu - puttina roojulu - scope cyst.
yea roejuna charithraloo emi jargindi.
yea roejuna emi zarigindante.
charithraloo yea roejuna jargina sangatulu.
yea roju goppatanam.
canadalo yea roejuna jargina sangatulu
charitraloni roojulu
mee 25 - mee 27 - epril 26 - juun 26 -- anni tedeelu
mee
tedeelu
|
minnesota hinduism deevaalayam, americaloni minnesota rashtra rajadhani minniapalis metropalitan eriyalo unna hinduism deevaalayam. 43,000 chadarapu adugula sdhalaanni kaligi yea deevaalayam uunited stetesloni athipedda hinduism devaalayaalalo okatiga nilichimdi.
charithra
1979loo arunh shirole aadhvaryamloo nirmaanam jargindi. 1983loo daa. kumud & shashikant saane aadhvaryamloo sthapinchabadindhi. aa tharuvaathi samvatsaraalalo viraalaala ruupamloe devatamurtula vigrahalu ivvabaddaayi.
21 chinna gudulu nirminchadamkosam hinduism deevaalayam koolchiveyabadindi. prasthutham, deevaalayam prakkanae unna 60 ekaraala vyavasaya bhumini community upyogam choose seniior housing, candos, staph quarters, schul solar energy pham, yoogaa retreat senter vento vatini abhivruddhi cheyanunnaru.
itara vivaralu
ikkadunna 40,000 mandhi hindus aadyatmika kendraga unna yea deevaalayam, oksari 5,000 mandhi vyaktulaku vasati kalpinche saamardhyaanni kaligi Pali. ikda pradhaana hinduism pandugalannee jarupabadutaayi.
moolaalu
hinduism devalayas, America
1983 sthaapithaalu
|
bhartiya vibhajana taruvaata, 1947 septembaru-nevemberu kaalamlo Jammu praanthamlo anek mandhi muslimulanu uchakoeta kosaru. entho mandini paakistaanu bhuubhaagamlooki tarimikottaaru. yea oochakotanu cheesinadi teevravaada hindus, sikkhuluunu. viiriki maharaja harisingh yokka dogra senalu. rastriya swayam sevak sangh kaaryakartalu yea allarla pathakarachanalonu, amaluloonuu keelaka sahayam andichaaru.
aa taruvaata, neti pakistan aakramita kaashmeerulooni miirpuurloo pakistan girijan jaathulu, sainikuluu 20,000 mandhi hinduvulanu uchakoeta kosaru. alaage Jammu divisionu loni rajouri praanthamlo anek mandhi hindus, sikkhulanu uchakoeta kosaru.
Jammu muslimulapai himsa
nepathyam
1947 deesha vibhajana samayaamlo britishu varu samsthaanaalapai thama aadhipatyanni vadalukunnaru. yea samsthaanaala varu thama isthaanusaaram bharatlono, pakistanlono cheravachhu ledha swatanter desamgaanuu undipovachhu. jammookaashmeeru samsthaanaadheesudu, maharaja harisingh tana samsthaanaanni swatantramgaa unchaalanukuntunnatlu suuchimchaadu. samsthaanamlooni rajakeeya pakshaalannii athadi nirnayaanni harshinchaayi. okka muslimu conferences mathram pakistanloo cheralani 1947 juulai 19 na prakatinchindhi. deeniki Jammu praanthamlo prabalyam Pali. pakistan choose poradi saadhinchukunna al india muslim leaguuethoo muslim conferencesku sannihitha sambandhaalunnaayi.
vibhajana samayamlo prasaantamgaa unna kaashmeeru loeya lagaa kakunda, panjaabu pakkane unna Jammu prantham saamuuhika valasalanu, daamtoe himsaatmaka sanghatanalanuu chusindi. 1947 marchi natiki peddha sankhyalo hindus, sikkhuluu ravalpindi, siyalquotel nundi vachi cherukunnaaru. varu "paschima panjaabulo muslimulu jaruputunna gera akrutyaala gurinchina" kadhanaalanu cheppaaru. ivi jammoolooni muslimulapai prateekaara himsa chesenduku muslimetarulanu prerepinchaayi. "yea himsaku siyalquoteloo jargina himsakuu chaaala saamyalunnaayi". ilyas chatta ila raasaaru, "paschima panjaabulo jargina himsaku pratigaa 1947 septembaru-octoberullo kashmiiri muslimulu bhaaree vela chellinchaaru."
eoin coopland prakaaram, muslimulapai palana yantrangam chepattina maarana kaandaku pakshika kaaranam antaku mundhu modalaina pooch thirugubatuku prateekaarame. pariseelakulu ila antaruu: harry sidhu, athadi palana yantrangam yokka pradhaana lakshyam aa praantamloonimuslimu prajalanu teesivesi, hinduism majority praantamgaa marchadame. ilyas chatta, paathrikeeyudu vedh bhasinlu visthrutamaina matha kallolaalaku kaaranam maharaja harisingh, athadi balagaalu shanthi bhadratalanu sarigaa nirvahinchaleka povadamenani aaropistaaru.
oochakothalu
Udhampur jillaaloo muslimulapai vistrutamgaa oochakothalu jarigayani varthalu vacchai. mukhyamgaa Udhampur pattanham, chenani, ramyaNagar, bhadarwa, reasi praantaallo ekkuvaga jarigaay. chamb, daeva batala, manasar, akhnoorlalo peddha sankhyalo muslimulanu hatamaarchaarani thelisi, anekamandi muslimulu paakistaanuko, jammooko paaripoyaru. kathua, bilawar praantaallo kudaa anekamandi muslimulanu hatamaarchaaru. streelanu ettukupoyi cheracharu.
Jammu chuttupakkala muslimula saamuuhika hananam jargindi. samsthaanapu dhalaalu yea himsaku naayakatvam vahinchaayi. adhikaarulu aandolanakaarulaku aayudhalu andichaaru. samsthaanapu sainyamtho nundi anek mandhi muslimu sainikulanu tolaginchaaru. muslimu pooliisu adhikaarulanu kudaa tolaginchaaru Kota curfulo unnappatikee muslimulu majorityga laeni praantaallo saayudha dundagulu vaahanaalloo vachi muslimulanu hatamaarchaaru. chuttupakkala gramala nundi nagaramlo plu sarafara chesenduku vasthunna gujjar sthree purushu lanekulanu daarilo champesaru. jammoolooni ramyaNagar rijarvu gujjar sthree purushula shavaalatho nindipoyindi. Jammu loni muslimu praantaalaina talab khatikan, mohallah usttadlanu digbandhanam chessi, variki neella, aahaaram sarafaraalanu aapesaaru. talab khatikan loni muslimulu andubatulo unna aayudhaalanu chaepatti sweeyarakshana choose sanghatitamayyaaru. viiriki muslimu conferences maddatu labhinchindi. chivariki prabhuthvam vallanu longipommani cheppi, vallanu thama thama bhadrata drashtyaa pakistanku vellamani cheppindhi. vaela sankhyalo unna vaallandarinii anek truckullo kekkinchi seinika dhaalaala kaapalaato Kota daatistuundagaa, nagara shivaarlalo saayudha dundagulu veellapai daadi chessi, streelanu apaharinchi, purushulanu hatamaarchaaru.
1947 nevemberu 16 na shaikh abdallah Jammu cherukuni mohallah usttad oddha ooka saranaarthi shibiraanni erpaatu Akola.
pariseelanalu
1947 decemberu 25 na dhelleeloo ooka praardhanaa samaveshamlo maatlaadutuu mahathmaa ghandy Jammu paristiti girinchi ila maatlaadaadu: "Jammu loni hindus, sikkhulu, akadiki bayatinundi vellinavaaruu kalisi, muslimulanu hatamaarchaaru. akada jarugutunna danki kaashmeeru maharaja badhyudu. peddha sankhyalo muslimulanu chanparu. muslimu streelanu agouravaparachaaru"
vedh bhasin, ilyas chatta ila cheppaaru: "Jammu allarlu rastriya swayam sevak sangha sabyulu, paschima pakistan nundi vacchina vyaktulatho kalisi chesaru. harry sidhu, athadi palana yantrangam viiriki gatti maddatu icchaaru. vaari pradhaana dhyeyam Jammu praantaanni muslimetara majority praantamgaa cheyyadamay. bhasin ila annaadu: yea allarlu arresses kaaryakartalu rachinchinave nannadi spashtam."
akali sikkhulu, kondaru maajii bhartiya jaateeya sainikaadhikaarulu kudaa veeritho cry, himsalo paalgonnaarani pariseelakulu annatu.
yea oochakothalu apati Jammu kaashmeeru pradhaana manthri mehar chandh mahaajan, Jammu gavarnaru cheth raam chopraala samakshamlo jarugaayani bhasin cheppaadu. Udhampur, bhadarvaallo allarlaku naayakatvam vahimchina vaariloo kondaru, taruvaatikaalamlo naeshanal conferencelo cry manthrulu kudaa ayyarani kudaa cheppaadu.
mrhuthulu, nirvaasitula anchanalu
paakistaanulo vaesina anchanala prakaaram 50,000 muslimulu hatulayyaru. bhartiya pock prabhutvaalu samyukthamgaa neyaminchina iddharu aangleyula brundam edu ghatanalanu daryaptu chessi, mrutula sanka 70,000 dhaaka undochchani thelchindi. eoin coopland motham mrutula sanka 80,000 undochchani cheppaadu. vedh bhasin, yea sanka 100,000 dhaaka undavachani annaadu. christopher snedden, hatulaina muslimula sanka 20,000 - 100,000 Madhya undavachani annaadu. justices yusuff saraf 20,000 - 30,000 Madhya undochchani annaadu.
rajouri, miirpuurlalo hindus sikkhulapai himsa
aktobaru 24 na pooch tirugubatu taruvaata paalaandrilo sardar ibraheem netrutvamlo aazaad Kashmir taatkaalika prabhuthvam erpadindi. idilaa undaga, vaayavya sarihaddu prraantam nundi anek vaela sankhyalo saayudha girijanulu pakistan paalakula, sainyapu maddatuto Jammu kaashmeerunu maharaja nundi aakraminchu kunenduku cherukunnaaru. aktobaru 26 na Jammu kaashmeerunu bharatloo vileenam chaesaaka, bhartiya pakistanl Madhya modati kaashmeeru iddam modaliendi.
rajouri
1947 nevemberu 7 na paakisthaanii dundagulu rajourini aakramincharu. 30,000 hinduvulanu, sikkhulanu champadamgaani, gaayaparachadamgaani, apaharinchadamgaanii jarigindani bhartia vargala anchana.
miirpuur
1947 nevemberu 25 na aa taruvata, miirpuurloo anekamandi hindus, sikkhuluu sweeyarakshana choose gumigudaru. veerini paakistaanu girijanulu, sainikuluu uchakoeta kosaru. streela saamuuhika apaharana, maanabhamgaalu jarigaay. mrutula sanka 20,000 varakuu untundani anchana. 'entho digbhranti chendina' sardar ibraheem 1947 navambaruloe "miirpuur nundi hinduvulanu pampesaru" ani baadhatoo cheppaadu. conei atadu sanka edhee chepatledu.
janaba vivaralu
kindhi pattikalo 1941 aati muslimu janaba saatam, pratuta janaba saataalu ivvabaddaayi. alaage maranalu, valasala kaaranamgaa muslimula sanka entha taggindo kudaa yea pattikalo chudavachu.
nots
ivi kudaa chudandi
muslimulapai akrutyaalu
kaashmeeru samasya
bhartiya deesha vibhajana
moolaalu
bhartiya pakistan yudhalu
matha kalahalu
|
vachanarangini, alluuri siitaaraamaraaju jalla, hukumpeeta mandalaaniki chendina gramam idi Mandla kendramaina hukumpeeta nundi 42 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina anakapalle nundi 104 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 23 illatho, 111 janaabhaatho 18 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 55, aadavari sanka 56. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 111. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 584491.pinn kood: 531149.
2022 loo chosen jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam Visakhapatnam jillaaloo, idhey mandalamlo undedi.
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali. sameepa balabadi, praadhimika paatasaala arakulooyaloonu, praathamikonnatha paatasaala majjivalasalonu, maadhyamika paatasaala majjivalasaloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala arakulooyaloonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala paaderuloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala visaakhapatnamloonu, polytechnic paaderuloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala arakulooyaloonu, aniyata vidyaa kendram anakaapallilonu, divyangula pratyeka paatasaala Visakhapatnam lonoo unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
praivetu vydya saukaryam
thaagu neee
bavula neee gramamlo andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plantloki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praivetu baasu saukaryam, railway steshion, auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. pouura sarapharaala vyvasta duknam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. unnayi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 4 gantala paatu vyavasaayaaniki, 6 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
vachanaranginilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 5 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 12 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 10 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 2 hectares
neetipaarudala soukaryalu
vachanaranginilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
vaatarshed kindha: 2 hectares
utpatthi
vachanaranginilo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi.
pradhaana pantalu
vari
moolaalu
|
బుద్ధారం, తెలంగాణ రాష్ట్రం, జయశంకర్ భూపాలపల్లి జిల్లా, భూపాలపల్లి మండలంలోని గ్రామం.
ఇది మండల కేంద్రమైన భూపాలపల్లి నుండి 23 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన వరంగల్ నుండి 93 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత వరంగల్ జిల్లా లోని ఇదే మండలంలో ఉండేది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 533 ఇళ్లతో, 2066 జనాభాతో 712 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1060, ఆడవారి సంఖ్య 1006. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 482 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 873. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 577838.పిన్ కోడ్: 506168.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ఒక ప్రైవేటు బాలబడి ఉంది. ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు మూడు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి , ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల భూపాలపల్లిలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల వరంగల్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ వరంగల్లో ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల భూపాలపల్లిలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాలలు వరంగల్లోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
బుద్ధారంలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు.సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
గ్రామంలో3 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ముగ్గురు ఉన్నారు.
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది.
పారిశుధ్యం
మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
బుద్ధారంలో పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులుప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్ గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. వాణిజ్య బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 9 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
బుద్ధారంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 314 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 65 హెక్టార్లు
శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 28 హెక్టార్లు
సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 71 హెక్టార్లు
బంజరు భూమి: 85 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 149 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 293 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 12 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
బుద్ధారంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
బావులు/బోరు బావులు: 12 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
బుద్ధారంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
ప్రత్తి, మిరప
మూలాలు
వెలుపలి లంకెలు
|
రౌడూరు, కర్నూలు జిల్లా, కౌతాలం మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన కౌతాలం నుండి 7 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన ఆదోని నుండి 37 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 454 ఇళ్లతో, 2407 జనాభాతో 2437 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1158, ఆడవారి సంఖ్య 1249. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 738 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 593800.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది. బాలబడి, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాలలు, సమీప జూనియర్ కళాశాల కౌతాలం లోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాలలు, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్లు, సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం ఆదోని లోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల, సమీప వైద్య కళాశాల, కర్నూలు లోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
రౌడూరులో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
గ్రామంలో2 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ఇద్దరు ఉన్నారు.
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది.
పారిశుధ్యం
గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆశా కార్యకర్త, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 8 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
రౌడూరులో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 32 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 40 హెక్టార్లు
సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 46 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 2317 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 2343 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 21 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
రౌడూరులో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
కాలువలు: 21 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
రౌడూరులో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
వరి, వేరుశనగ, జొన్నలు
మూలాలు
|
lenin aney paerutoe prasiddhudaina vladmir ilyich ulyonov (aamglam: Vladimir Ilyich Ulyanov, Lenin, Влади́мир Ильи́ч Улья́нов, vlʌˈdʲimʲɪr ɪˈlʲitɕ uˈlʲanəf, Ленин) (epril 22, 1870 – janavari 21, 1924), rashyaa viplava nayakan, communist rajakeeya veettha. ithadu 1917loo jargina oktober viplavam pradhaana nayakan. rashyan soveit soeshalist republik ledha 'bolshevist rashyaa' deeshaaniki modati adhineta. 1922varku aa padaviloe konasagadu. kaarl marks pratipaadinchina marxismku ithadu kuurchina maarpulatho kalipi aa siddhaamtaanni leninism ledha marxsism-leninism ani antaruu.
balyam
1917juun loo akhila rashyaa soveit congrace samavesalu jarigaay. andhulo bolshivik sanka 105 Bara. motham pratinidhulu 822, yudhaaniki vyatirekamga chosen pradarsana kaaranamgaa lenin finland paaripovalasi vacchindi. 1917 septembaru natiki maascow, petrograd soviyatlalo adhika sankhyaakulu bolshivik lu. yea soviyatlaku adhikaaram hastagatam kavalanede lenin ninaadam.
polit beuro sdhaapana
octoberulo rahasyamgaa lenin petrograd cry, motta modhatisaarigaa polit beuro stapinchadu. aktobaru 25na soviyatla samavesam jargindi. marunaadu petrograd loo keelaka sthaavaraalannii bolshivikkulu aakramincharu. taruvaata rajyangasabha nimitham ennikalu jarigaay. motham 707 sthaanaalaloo bolshivikkulaku 175 vacchai. aa vidhamgaa bolshivikkulu yenadu adhika sankhyalo laeru.
adhikaaraanni hastagatam cheskunna remdu rojulake, lenin pathrikaa svechchanu arikattadu. lenin adhikaaraanni pattukuna taruvaata ooka rahasya seinika samsdhanu stapinchadu. al rashyan ex tra ardinari commisison nu podigaa cheka antaruu. yea rahasya samshtha lenin vunnantakaalam bayatavaariki teliyalaedu. 1917 decemberulo modhal betti yii cheka samshtha chilavalu palavaluga, naagu jemuduvale perigi praakipoyindi. stanika soviyatlu Datia andistundagaa, moodellalo cheka rahasyasamstha 2,50,000 mandini cherchukunnadi nelaku sagatuna veyyimandini rashyaaloo lenin naayakatvaana, viplava vyatiraekula paerita uriteesinakhyaati yii rahasya samsthaku dakkindi.
viplava kaaryakramaalu, deesha bahishkaram
tana 31va eta lenin maaruperu dharinchaadu (1901loo). tallidandruliruvuru cristavulu, kanni, lenin viplavacharya nimitham tanuku yishtamainavannii vadhali, yinchuminchu sannyasi jeevithanni balavantaana alvatu chesukunadu. laitin chadavadam, sangeetam vinadam, chadaramgam aadadam, skiing lenin abhiruchulu, matanni teevramgaa dveshinchaadu snehaalu penchukoledu. ekaagratatoo nirviramamga rajakeeya viplavacharyakai 24 gantaluu paatubadina vyakti lenin. koddiroojulapaatu laawyer gaaa panicheesi vadilesaadu. polampanulaku pommani talli puramayiste niraakarinchadu. tana rajakeeya carya drashtyaa lenin vipareetamgaa rachanalu chesudu.
plekhanov sthaapinchina iss cra vyvasta dwara lenin praadhaanyata chendhaadu. lenin nu sannihitamgaa partylo chuuchinavaaru aayana niyantrutva pokadalapai dhadichesaru. plekhanov, vera jesoolik, tratusky, madaam crigisenoviskya, charlas rapaphort, vai chaslav mengisky modalaina varantha leninnu tegidaaru. kanni ilanti titlanu, saapanaardhaalanu, vimarsalanu lenin yenadu khaataru cheyaladu. enubothupai Barasat paddatle vimarsala dhaari vimarsalade, lenin godava lenin theey. adae aayana ekagrata vishishtata.
1905loo rashyaa viplavam viphalamainappudu lenin vistubooyaadu. ayinava niraasa chendaledu. 1914loo modati prapanchayuddham lenin ku digrbhaantini kaliginchindi. jar chakraverthy patanam chuuchi lenin aascharyapooyaadu. antarjaateeyamgaa socialistu vudyamam viphalam gaavadam lenin ku athantha niraasa kaliginchindi. chivaraku 1917loo bratikundagaa viplava vijayaanni chustana ani lenin niraasatoe vaapoyaadu.
rashyaaku tirigi raaka
rashyaaloo viplavam saagutundagaa lenin chaaala kaalam videsalalono, pravaasudugaano vundavalasi vacchindi. modati prapanchayuddham antamgaanunna samayaaniki lenin jyoorich loo unaadu. rashyaa velladaaniki jarmanlu ayanaku todpadatamante, lenin tabbibbu ayadu. 1917 epril 8na jyoorich nundi bayaludaerina lenin ku stoke homlo kaarl radek kalisaadu. epril 16na belustrov cheresariki lenin soodari, stallin, kamanev ayannu kalusukunnaaru. aa taruvaata petrograd velli viplava charyaku upakraminchaadu. jar prabhuthvam sthane taatkaalikamgaa yerpadina keran sci prabhuthvam paristhitini adhupuloo pettaleka satamata mouthunnappudu lenin tana bolshivik anucharulatho chaarithraka patra nirvahinchi adhikaraniki ragaligadu.
soveit union adhineta
voochakotha
tana adhikaraniki bayata, lopala tirugulekunda chesukodaniki lenin cheyavalasina daaruna kruthyaalannii chesudu. germanyvaaru yakkada santhakam pettavante akada petti, lenin vaarithoo sandhi chesukunadu. antatitoo rashyaaku geramny saivyala bedada aagindi. lenin raakshasakrutyaalaku antarangikamgaa marinta avaksam chikkindi. induku amdaga nilichinavaadu stallin.
chivari roojulu,maranam
1922 mee 25na lenin ku tolisari teevramgaa jabbuchesindi. antakumunde lenin ku bagaa talanoppi vastundedi. selavu theesukodaaniki niraakarinchina lenin 1921 juulailoo ooka nela vishraanti teeskunnadu. panitagginchamani augustulo polit beuro uttaruvulichindi. 1922loo alaanti uttaruvulu tirigi yicchaaru. 1922 mee nundi aktobaru 2 varakuu lenin vishraanti tisukoga, tirigi vacchina anantaram kudaa adhikaara patraalu andubatulo lekunda chesar.lenin aaroogya parirakshanaadhikaarigaa 1922 decemberu 18na stallin niyamitudainaadu. lenin rahasyamgaa panicheystuu tana bhaarya krupaska maaku uttharalu cheppi vraayinchadam stallin ku nacchaledu.
1922 decemberu 24na aaruguru soveit pramukhula girinchi lenin cheppi vraayinchaadu. 1923 janavari 4na lenin mro anubandha noot cheppi vraayinchaadu. stallin patla drudamaina abhiprayalu andhulo vyaktaparachaadu. 1923 marchi 5na stallin ku ooka Surat vraastoo lenin tana bharyanu nindistuu phonulo stallin chosen bedirimpunu nirasinchaadu. yea vishyamai kshamaapana koramannadu kanni, pratyuttaram raakamunde lenin ku noru padipoindi. 1924 janavarilo lenin maranhichadu. kendrakamishanu chetha krupayaskapai vichaarana jaripistaanani stallin phonu chessi lenin bharyanu bedirinchina taruvaata yidanta jargindi.
moolaalu
Lenin's terror within the Party - Gregory Maximoff
Social Democracy versus Communism - Karl Kautsky
Book review of The Cheka: Lenin's Political Police. George Leggett. New York: Oxford University Press, 1981
A Letter From David Shub Defending His Biography of Lenin
konni rachanalu
The Development of Capitalism in Russia
What is to be Done?
One Step Forward, Two Steps Back
Two Tactics of Social-Democracy in the Democratic Revolution
Materialism and Empirio-Criticism
The Right of Nations to Self-Determination
Imperialism, the Highest Stage of Capitalism
The State and Revolution
The Proletarian Revolution and the Renegade Kautsky
Left-Wing Communism: An Infantile Disorder
Lenin's Testament
Lenin's last letter to Stalin
chaduvadagina rachanalu
Dmitrij Volkogonov: Lenin. Počátek teroru. Dialog, Liberec 1996, 399 pp. (Czech edition)
bayati linkulu
Marxists.org Lenin Internet Archive — Extensive compendium of writings, a biography, and many photographs
Article on Lenin written by Trotsky for the Encyclopedia Britannica
Reminiscences of Lenin by N. K. Krupskaya
Impressions of Soviet Russia, by John Dewey
Information on Lenin's Grave
The Lenin Museum in Tampere, Finland
Lenin and the First Communist Revolutions
Lenin Internet Archive Biography includes interviews with Lenin and essays on the leader
be-x-old:Уладзімір Ленін
rashyaa
communism
1870 jananaalu
1924 maranalu
rajakeeya naayakulu
ml:ലെനിന്
tt:Vladimir İlyiç Lenin
|
palana vvavastha paranga bhaaratadaesam konni rastrala samudaayam (Union of States) . prathi raastranni konni jillaalugaa vibhajinchaaru. (konni raashtraalalo konni jillalanu kalipi ooka revinue deveesongaaa kudaa pariganistaaru.) okkokka jillaanu konni vupa vibhaagaalugaa chesar. ilanti vupa vibhagalanu taaluukaa, tahaseelu, mandalam , paraganaa, mahakuma vento paerlato pilustharu. athyadhika raashtraalalo "taaluukaa", "tahaseelu", "mandal" perlu vaadukalo unnayi.
saadharanamga jillaaloo vibhagalu ila untai
peddha nagaramaite adi ooka munisipal corparetion (mahanagara palike) gaaa pariganimpabadutundi.
okamadiri pattanamaite adi ooka munisipality (nagarapalika) gaaa pariganimpabadutundi.
peddha gramanni "nagara panchayath"gaaa pariganinchadam konni raashtraalalo jarudutundhi.
thathimma vatilo konni konni gramala samudayanni ooka mandalam ledha tahaseelu ledha taaluukaagaa vibhajinchadam jarudutundhi.
konni graama panchaayiteela samudayanni "black" ledha "samithi" aney vibhaagam (taaluukaa kante chinnadi, panchayath kante paddadi) kudaa konni raashtraalalo Pali.
rashtramlo taaluukaalu
chhattis gath rashtramlo jillala vaareega taaluukaalu crinda ivvabaddaayi.
Koriya *
Bharatpur
Baikunthpur
Sonhat
Manendragarh
Surguja
Pal
Wadrafnagar
Pratappur
Samari
Surajpur
Ambikapur
Rajpur
Lundra
Sitapur
Jashpur *
Bagicha
Jashpur
Kunkuri
Pathalgaon
Raigarh
Udaipur (Dharamjaigarh)
Lailunga
Gharghoda
Raigarh
Kharsia
Sarangarh
Korba *
Katghora
Pali
Korba
Kartala
Janjgir - Champa*
Janjgir
Nawagarh
Champa
Sakti
Pamgarh
Dabhara
Malkharoda
Jaijaipur
Bilaspur
Pendraroad
Lormi
Kota
Mungeli
Takhatpur
Bilaspur
Masturi
Bilha
Kawardha *
Kawardha
Pandariya
Rajnandgaon
Chhuikhadan
Khairagarh
Dongargarh
Rajnandgaon
Dongargaon
Mohla
Manpur
Ambagarh
Durg
Nawagarh
Bemetra
Saja
Berla
Dhamdha
Durg
Patan
Gunderdehi
Dondiluhara
Sanjari Balod
Gurur
Raipur
Simga
Bhatapara
Baloda Bazar
Palari
Kasdol
Bilaigarh
Arang
Abhanpur
Raipur
Rajim
Tilda
Bindranawagarh
Deobhog
Mahasamund *
Basna
Saraipali
Mahasamund
Dhamtari *
Kurud
Dhamtari
Nagri
Kanker *
Charama
Bhanupratappur
Kanker
Narharpur
Antagarh
Pakhanjur
Bastar
Keshkal
Narayanpur
Kondagaon
Jagdalpur
Dantewada*
Bhopalpattanam (Matdand)
Bijapur
Dantewada
Konta
ivi kudaa chudandi
bhaaratadaesam jaabitaalu
AndhraPradesh jaabitaalu
prapancha deeshaala jaabitaalu
deeshaala jaabithaa
bharatadesa jillala jaabithaa
rashtralalotalukula, mandalaalu, tahaseellu ...
aandhra Pradesh taaluukaalu
arunachal Pradesh taaluukaalu
Assam taaluukaalu
Bihar taaluukaalu
chhattisgath taaluukaalu
Goa taaluukaalu
Gujarat taaluukaalu
Haryana taaluukaalu
Himachal Pradesh taaluukaalu
Jammu, kaashmeeru taaluukaalu
Jharkhand taaluukaalu
Karnataka taaluukaalu
Kerala taaluukaalu
Madhya Pradesh taaluukaalu
Maharashtra taaluukaalu
Manipur taaluukaalu
Meghalaya taaluukaalu
mizoram taaluukaalu
Nagaland taaluukaalu
odisha taaluukaalu
Punjab taaluukaalu
Rajasthan taaluukaalu
Sikkim taaluukaalu
TamilNadu taaluukaalu
Tripura taaluukaalu
uttranchal taaluukaalu
Uttar Pradesh taaluukaalu
paschima bengal taaluukaalu
kendrapalika praantaalaloo taaluukaalu, mandalaalu, tahaseellu ...
Andaman Nicobar Islands taaluukaalu
Chandigarh taaluukaalu
Dadra naagar Haveli taaluukaalu
Daman diu taaluukaalu
Delhi taaluukaalu
lakshadveepamulu taaluukaalu
Puducherry taaluukaalu
moolaalu, vanarulu
bayati linkulu
bhaaratadaesam loni taaluukaalu
|
శశి ప్రీతమ్ ఒక ప్రముఖ సినీ సంగీత దర్శకుడు, గాయకుడు, గీత రచయిత. 1996లో విడుదలైన గులాబి సినిమాతో చిత్ర పరిశ్రమకు పరిచయమయ్యాడు. ఈ సినిమా సంగీతపరంగా మంచి విజయం సాధించింది.
21 తెలుగు సినిమాలకు, 6 హిందీ సినిమాలకు సంగీతాన్నందించాడు. సినిమాలతో పాటు వీడియో డాక్యుమెంటరీలు, ప్రకటనల కోసం జింగిల్స్ రూపొందించాడు. ఆర్థికంగా వెనుకబడ్డవారి కష్టాల నేపథ్యంగా హోప్ విండోస్ అనే ఆల్బం రూపొందించాడు.
సంగీత దర్శకత్వం వహించిన సినిమాలు
మూలాలు
తెలుగు సినిమా సంగీత దర్శకులు
|
carrett (Carat - ct) anede 200 milligramulaku (0.2 gra; 0.007055 aunsulu) samaanamaina dravyaraashi yokka unit, rathnaalu, mutyaalu koluchutaku upayogistaaru. pratuta nirvachanamunu konnisarlu metrik carrett ani pilustharu, idi 1907 loo jargina naalugo weits und measures genaral sadhassu nundi sweekarimpabadindi,, aa tarwata ventane prapanchavyaapthamgaa anek deeshalaloo amaluloeki vacchindi. adhikarikamgaa carrett anede remdu milligramula prathi okati vandha Ballari loki bhagimpabadutundi. upavibhaagaalu,, koddhiga bhinnamakna dravyaraashi viluvalu, vividha praantaallo gatamlo upayoginchinavi itaramainavi. vajraala paranga, shrestha vajram anede kanisam 100 carretla (20 gra) yokka ooka dosharahita roy.
carretla choose amarican naeshanal standerds institute (ANSI) alektraanik deetaa intertinj (EDI) l praamaanika sankshipteekarana CD.
moolaalu
dravyaraashi pramaanaalu
|
భారత పార్లమెంటు (హిందీ:संसद) లో దిగువ సభను లోక్సభ (ఆంగ్లం: Loksabha) అంటారు. లోక్సభ సభ్యులను ప్రజలే ప్రత్యక్షంగా ఎన్నుకుంటారు. ప్రజల ప్రత్యక్ష ప్రాతినిధ్యం ఉండే సభ కనుక ఇది ప్రజల సభ (House of the People) అయింది. పార్లమెంటులోని రాజ్యసభను ఎగువ సభ అని అంటారు. రాజ్యాంగం ప్రకారం లోక్సభలో గరిష్ఠంగా 550 (1950 లో ఇది 500) మంది సభ్యులు ఉండవచ్చు. ప్రస్తుతం లోక్సభలో 543 మంది ప్రజలచేత ఎన్నుకోబడిన సభ్యులు ఉన్నారు. వీరిలో 530 మంది రాష్ట్రాల నుండి, 13 మంది కేంద్రపాలిత ప్రాంతాల నుండి ఎన్నికైనవారు. లోక్సభ సభ్యులను ఎన్నుకునేందుకు జరిగే ఎన్నికలను సార్వత్రిక ఎన్నికలు (General Elections) అంటారు. వోటర్ల సంఖ్య రీత్యా, ఎన్నికల పరిమాణం రీత్యా భారత సార్వత్రిక ఎన్నికలు ప్రపంచంలోనే అత్యంత భారీ ఎన్నికలు.
కాల పరిమితి, సమావేశాలు
లోక్సభ కాలపరిమితి ఐదేళ్ళు. ఎన్నికలు జరిగిన వెంటనే జరిగే మొదటి సమావేశం తేదీ నుండి 5 సంవత్సరాలకు ఆ లోక్సభ గడువు తీరిపోతుంది. అయితే అత్యవసర పరిస్థితి విధించిన సమయంలో ఈ పరిమితిని ఒక్కో సంవత్సరం చొప్పున పొడిగించుకుంటూ పోవచ్చు. అయితే, అత్యవసర పరిస్థితిని ఎత్తివేసిన తరువాత 6 నెలలకు మించి పొడిగించేందుకు వీలులేదు. అయితే, సభను ఐదేళ్ళ కంటే ముందే రద్దు చేయ్యవచ్చు.సంవత్సరానికి 3 సార్లు లోక్ సభ సమావేశాలు జరుగుతాయి.అందులో మొదటిగా బడ్జెట్ సమావేశం, (మొదటి) 4 నెలలు కాగా సాదారణంగా ఫిభ్రవరి లొ ఆర్థిక మంత్రి బడ్జెట్ ను ప్రవేశ పెట్టడం జరుగుతుంది.(రెండవ) జులై, ఆగస్టు, సెప్టెంబరు లలో (మూడు) నవంబరు లేదా డిసెంబరు నెలలలో ప్రవేశ పెట్టడం జరగుతుంది.
జీతభత్యాలు
చరణ్దాస్ మహంత్ నేతృత్వంలోని ఎంపీల వేతనాలు, భత్యాల పార్లమెంటరీ సంయుక్త కమిటీ చేసిన సిఫార్సులు:
ఎంపీల వేతనాన్ని నెలకు రూ.16 వేల నుంచి రూ.80,001కి పెంచాలి.
పార్లమెంట్ సమావేశాలకు హాజరయ్యే ఎంపీకి ఒక రోజుకి ప్రస్తుతం ఇస్తున్న భత్యం రూ.వెయ్యిని రూ.2 వేలకు పెంచాలి.
ఎంపీలు తమ నియోజకవర్గాలకు వెళ్లేందుకు 34 ఉచిత విమాన ప్రయాణాలకు అనుమతించాలి.
అధికారాలు
పార్లమెంటులో ప్రజాభిప్రాయాన్ని ప్రతిబింబించే ప్రజలసభయైన లోక్సభకు విశేష అధికారాలున్నాయి. ఆర్థికాధికారాల్లో, మంత్రిమండలిని తొలగించే విషయంలో లోక్సభకు ప్రత్యేక అధికారాలున్నాయి. ఇంకా శాసన నిర్మాణాధికారాలు, ఆర్థిక, న్యాయ సంబంధ, రాజ్యాంగ సవరణ, ఎన్నిక పరమైన, కార్యనిర్వాహక శాఖపై నియంత్రనాధికారాలు లోక్ సభకు ఉంటాయి.
శాసన నిర్మాణాధికారాలు
ఆర్థిక బిల్లులతోబాటు సాధారణ బిల్లులను కూడా లోక్సభలో ప్రవేశపెట్టవచ్చు.సాధారణ బిల్లులు కేంద్ర ప్రభుత్వ ఆర్థికేతర, పాలనా పరమైన వ్యవహారాలకు సంబంధించినవి. ఆర్థిక బిల్లులు కేంద్ర ప్రభుత్వ ఆర్థిక వ్యవహారాల నిర్వహణకు సంబంధించినవి. సాధారణ బిల్లులను ఏ సభలోనైనా మొదట ప్రవేశపెట్టవచ్చును.
రాజ్యాంగంలోని ఏడవ షెడ్యూల్ లో పేర్కొన్న అధికారాల జాబితాలో కేంద్ర జాబితా, ఉమ్మడి జాబితా, అవశిష్ట అధికారాలపై లోక్సభ శాసనాలు చేస్తుంది. రాష్ట్ర జాబితాపై కూడా ఇది శాసనాలు చేస్తుంది.
ఆర్థికాధికారాలు
ఆర్థికాధికారాల విషయంలో రాజ్యసభ అధికారాలు నామమాత్రం. లోక్సభకు ఆర్థిక విషయాల్లో ఎక్కువ అధికారాలున్నాయి. ఉదాహణకు
వార్షికాదాయ, వ్యయ పట్టిక (బడ్జెట్) ను లోక్సభలో ప్రవేశపెట్టడం
పన్నుల విధింపు, తొలగింపు, తగ్గింపు
ప్రభుత్వం చేసే ఋణాలకు పరిమితి విధించడం
ఒక బిల్లు సాధారణ బిల్లు అవుతుందా, ఆర్థిక బిల్లు అవుతుందా అనే విషయాన్ని లోక్సభ స్పీకర్ నిర్ణయిస్తాడు. లోక్సభ స్పీకర్ నిర్ణయాన్ని కోర్టులో సవాలు చేయడానికి లేదు.స్పీకర్ ఒక బిల్లును ఆర్థిక బిల్లు అని ధ్రువీకరించిన తర్వాత రాష్ట్రపతి అనుమతితోనే మొదట దాన్ని లోక్సభలో ప్రవేశపెడతారు. అక్కడ ఆమోదం పొందిన తర్వాత దాన్ని రాజ్యసభకు పంపుతారు. రాజ్యసభ దాన్ని 14 రోజుల్లోగా అనుమతించి తిరిగి లోక్సభకు పంపాలి. ఏ కారణంతోనైనా రాజ్యసభ ఆర్థిక బిల్లును ఆమోదించక చేర్పులు, మార్పులను సూచించి పంపితే, లోక్సభ ఆ ప్రతిపాదనలను ఆమోదించవచ్చు.
న్యాయ సంబంధమైన అధికారాలు
రాష్ట్రపతి, ఉపరాష్ట్రపతి, సుప్రీంకోర్టు న్యాయమూర్తులు, హైకోర్టు న్యాయమూర్తులు, కంప్ట్రోలర్ అండ్ ఆడిట్ జనరల్, యు.పి.ఎస్.సి ఛైర్మన్ మొదలైనవారి తొలగింపు విషయంలో లోక్సభకు అధికారం ఉంటుంది. రాష్ట్రపతిని తొలగించేందుకు ఏ సభలోనైనా మొదట మహాభియోగ తీర్మానాన్ని ప్రవేశపెట్టవచ్చు. ఉపరాష్ట్రపతిని తొలగించాలంటే మొదట రాజ్యసభలోనే అభియోగ తీర్మానం ప్రవేశపెట్టాలి.
రాజ్యాంగ సవరణ అధికారం
368 నిబంధన ప్రకారం రాజ్యాంగ సవరణను ప్రతిపాదించే అధికారం లోక్సభకు ఉంది. రాజ్యాంగ సవరణకు సంబంధించిన బిల్లును కూడా ఉభయ సభలు ఆరు నెలల్లోగా ఆమోదించాలి. ఒకవేళ అలా ఆమోదించకపోతే ఆ బిల్లు విరిగిపోతుంది. రాజ్యాంగ సవరణ బిల్లు విషయంలో ఉభయ సభల సంయుక్త సమావేశం ఏర్పాటు చేసే అవకాశం లేదు.
ఎన్నిక పరమైన అధికారాలు
రాష్ట్రపతి ఎన్నిక నిమిత్తం నియోజక గణంలో లోక్సభ భాగంగా ఉంటుంది. అదే విధంగా ఉపరాష్ట్రపతి ఎన్నికల్లో కూడా భాగంగా ఉంటుంది. రాష్ట్రపతి ఎన్నికల్లో నామినేటెడ్ సభ్యులు పాల్గొనే అవకాశం లేదు. ఉపరాష్ట్రపతి ఎన్నికల్లో నామినేటెడ్ సభ్యులు పాల్గొంటారు. లోక్సభ స్పీకర్ ను, ఉప స్పీకర్ ను లోక్సభ సభ్యులే ఎన్నుకుంటారు. రాజ్యసభ ఛైర్మన్ ను మాత్రం రాజ్యసభ సభ్యులు ఎన్నుకోరు. ఉపరాష్ట్రపతే రాజ్యసభకు ఛైర్మన్ గా వ్యవహరిస్తాడు. రాజ్యసభ సభ్యులు డిప్యూటీ ఛైర్మన్ ని ఎన్నుకుంటారు. లోక్ సభ వివిధ పార్లమెంటరీ కమిటీలకు సభ్యులను ఎన్నుకుంటుంది. పార్లమెంటు చేపట్టాల్సిన విధులు, బాధ్యతలు పెరగడం, పార్లమెంటు సమావేశాల కాలవ్యవధి తక్కువగా ఉండటం వలన పార్లమెంటు తన విధులు, బాధ్యతలు నెరవేర్చేందుకు పార్లమెంటరీ కమిటీలు సహాయం చేస్తాయి. ఉదాహరణకు అంచనాల సంఘం, ప్రణాళికా సంఘం మొదలైనవి.
నియంత్రణాధికారం
లోక్సభ అధికారాల్లో కార్యనిర్వాహక వర్గం కూడా ఒకటి. అంటే మంత్రిమండలిని నియంత్రించడం. భారత పార్లమెంటరీ వ్యవస్థలో మంత్రిమండలి లోక్సభకు బాధ్యత వహిస్తుంది. మంత్రిమండలిలో ఎక్కువ లోక్సభ సభ్యులే కావడంతో లోక్సభకు బాధ్యత వహిస్తారు. లోక్సభ విశ్వాసం పొందినంత కాలం మాత్రమే మంత్రిమండలి అధికారంలో ఉండి, విశ్వాసం కోల్పోయిన తర్వాత వైదొలగాల్సి ఉంటుంది. కార్యనిర్వాహక వర్గంపై నియంత్రణను లోక్ సభ రెండు రకాలుగా చేపడుతుంది.
ప్రభుత్వ వ్యవహారాల గురించి సమాచారాన్ని తెలుసుకోవడం
ప్రభుత్వ వైఫల్యాలను ఎత్తిచూపడం లేదా విమర్శించడం
వీటికోసం వివిధ పార్లమెంటరీ ప్రక్రియలను అనుసరిస్తుంది. ఈ ప్రక్రియల్లో ప్రశ్నోత్తరాలు, తీర్మానాలు ఉంటాయి.
అర్హతలు
అర్టికల్ 84 (పార్టు V.) భారత రాజ్యంగం ప్రకారం లోక్ సభ సభ్యునికి ఈక్రింది అర్ఘతలు ఉండాలి.
భారతీయ పౌరులై ఉండాలి
25 ఏళ్ళ వయసు నిండి ఉండాలి.
పార్లమెంటు నిర్ణయించిన ఇతర అర్హతలు కలిగి ఉండాలి.
భారతదేశంలో ఏ ప్రాంతంలోనైనా ఓటర్ల జాబితాలో తన పేరును కలిగి ఉండాలి.
నామినేషన్ తో పాటు రూ.25000/- చెల్లించాలి.
అనర్హతలు
ఒక వ్యక్తి ఏక కాలంలో ఉభయ సభల్లో సభ్యుడిగా కొనసాగలేడు.
కేంద్ర రాష్ట్ర ప్రభుత్వాల్లో ఆదాయం పొందే పదవిలో ఉండటం
మతిస్థిమితం లేనివాడని న్యాయస్థానం ధ్రువీకరించడం
ఒక వ్యక్తి లోక్సభ సభ్యుడిగా కొనసాగడానికి అర్హత కోల్పోయాడా లేదా అనేది రాష్ట్రపతి నిర్ణయించడం జరుగుతుంది. దీనికోసం మొదట ఎన్నికల సంఘం అభిప్రాయం తీసుకుంటారు.
చరిత్ర
1950 జనవరి 26 న రాజ్యాంగం అమలు లోకి వచ్చిన తరువాత, మొదటి సార్వత్రిక ఎన్నికలు 1951-52 లో జరిగాయి. మొదటి ఎన్నికైన లోక్సభ ఏప్రిల్, 1952 న అమల్లోకి వచ్చింది. అప్పటి నుండి వివిధ లోక్సభల వివరాలు ఇలా ఉన్నాయి:
నోట్:17 వ లోక్ సభ స్పీకర్ ఓం బిర్లా ను ఏకగ్రీవంగా ఎన్నుకోవటం జరిగింది. జూూన్ 2019 నుండి.
ఐదవ లోక్సభ సమయంలో అప్పటి ప్రధానమంత్రి ఇందిరా గాంధీ ఆత్యయిక పరిస్థితి విధించి, సభ కాలపరిమితిని పొడిగించింది. లోక్సభ చరిత్రలో కాలపరిమితి పొడిగించబడిన సభ ఇదే.
సభా నిర్వహణ
లోక్సభా నిర్వహణ బాధ్యతను స్పీకర్ నిర్వహిస్తారు. సభ్యులు తమలో ఒకరిని స్పీకర్గా ఎన్నుకుంటారు. స్పీకర్కు సహాయంగా ఒక డిప్యూటీ స్పీకర్ను కూడా ఎనుకుంటారు. సార్వత్రిక ఎన్నికల తరువాత సభ్యుల ప్రమాణ స్వీకారంతో లోక్సభ ఏర్పాటు అవుతుంది. ప్రమాణ స్వీకార కార్యక్రమ నిర్వహణకు ఒక తాత్కాలిక స్పీకరును సభులలో ఒకరిని ఎంచుకుంటారు. సాధారణంగా అనుభవజ్ఞుడైన సభ్యుని ఎంచుకోవడం రివాజు. తరువాత స్పీకరు ఎన్నిక జరుగుతుంది. ఆపై, సభా నిర్వహణ బాధ్యత పూర్తిగా స్పీకరుదే. సభానిర్వహణ కొరకు వివిధ నిబంధనలు ఏర్పాటయ్యాయి. సభ్యుల ప్రవర్తనను నిర్దేశిస్తూ ప్రవర్తనా నియమావళి ఉంది. వివిధ అంశాలకు సమయం కేటాయింపు కొరకు బిజినెస్ ఎడ్వైజరీ కౌన్సిల్ ఉంటుంది.
శూన్య సమయం (జీరో అవర్)
జీరో అవర్ అనేది భారత పార్లమెంటు సొంతంగా రూపొందించుకున్న పద్ధతి. 1962లో పార్లమెంటులో ఈ పద్ధతిని ప్రవేశపెట్టారు. ప్రశ్నోత్తరాల సమయం ముగిసిన తర్వాత జీరో అవర్ ఉంటుంది. ప్రశ్నోత్తరాల కార్యక్రమం 11 గంటలకు, జీరో అవర్ 12గంటలకు ప్రారంభమౌతాయి. ఇందులో ఎలాంటి నోటీసు లేకుండా ప్రశ్నలడగవచ్చు.
సమావేశాలు
లోక్సభ సమావేశాలు సాధారణంగా ఉ.11 గంటల నుండి మ.1 వరకు, మళ్ళీ మ.2 నుండి 6 వరకు జరుగుతాయి. విషయ ప్రాముఖ్యతను బట్టి ఈ సమయాలు పొడిగించబడటం జరుగుతూ ఉంటుంది. కనీస సంఖ్యలో సభ్యులు ఉంటేనే సమావేశం మొదలవుతుంది. ఈ సంఖ్యను కోరం అంటారు. లోక్సభకు కోరం - స్పీకరుతో కలిపి 55. కొత్తగా ఎన్నికై, ఇంకా ప్రమాణస్వీకారం చెయ్యని సభ్యులు ఉంటే, వారి చేత ముందు ప్రమాణస్వీకారం చేయిస్తారు. ఇటీవలి కాలంలో గతించిన ప్రస్తుత లేదా పూర్వపు సభ్యుల పట్ల సంతాప తీర్మానాలు ప్రవేశపెడతారు.
లోక్సభలో కింది ముఖ్యమైన వ్యాపకాలు చేపడతారు.
ప్రశ్నోత్తరాలు: సభ్యుల ప్రశ్నలకు సంబంధిత మంత్రుల సమాధానాలు ఇస్తారు. ప్రశ్నల్లో మూడు రకాలు ఉంటాయి. అవి:
నక్షత్ర గుర్తు గల ప్రశ్నలు. వీటికి మంత్రులు సభలో జవాబిస్తారు. వీటికి అనుబంధ ప్రశ్నలు కూడా అడగవచ్చు
నక్షత్ర గుర్తు లేనీ ప్రశ్నలు: వీటికి రాతపూర్వక సమాధానాలు ఇస్తారు. వీటికి అనుబంధ ప్రశ్నలు ఉండవు.
స్వల్ప అవధి ప్రశ్నలు: పై రెండు రకాల ప్రశ్నలకు జవాబిచ్చేందుకు కనీసం 10 రోజుల వ్యవధి ఉంటుంది. విషయ ప్రాముఖ్యతను బట్టి కొన్ని ప్రశ్నలకు మరింత త్వరగా సమాధాన్ని సభ్యులు ఆశించవచ్చు. వీటిని స్వల్ప అవధి ప్రశ్నలు అంటారు. స్పీకరు అనుమతితో ఇటువంటి ప్రశ్నలు అడగవచ్చు.
ఇతరత్రా వ్యాపకాలు: ప్రశ్నోత్తరాల సమయం ముగిసాక, ఈ కార్యక్రమం చేపడతారు. వాయిదా తీర్మానాలు, హక్కుల తీర్మానాలు, అధికార పత్రాల సమర్పణ, రాజ్యసభ సందేశాలు, సభాసంఘాల నియామకాలు, నివేదికలు, రాష్ట్రపతి ఆమోదముద్ర పొందిన బిల్లుల వివరాలు మొదలైనవి ఇందులో ఉంటాయి.
ప్రధాన వ్యాపకం: వివిధ రకాలైన బిల్లులు, సాధారణ బడ్జట్, రైల్వే బడ్జట్ వంటి ఆర్థిక అంశాలు, ప్రభుత్వం గానీ, లేదా ప్రైవేటు సభ్యుడు గానీ ప్రవేశపెట్టే తీర్మానాలు ఈ సమయంలో చేపడతారు.
పై వ్యాపకాలు కాక, అరగంట చర్చలు, అత్యవసర ప్రజా ప్రాముఖ్య విషయాలు కూడా సభాకార్యక్రమాల్లో భాగం.
తీర్మానాలు
తీర్మానాల్లో అవిశ్వాస తీర్మానం, విశ్వాస తీర్మానం, వాయిదా తీర్మానం మొదలైనవి ఉన్నాయి
అవిశ్వాస తీర్మానం
ప్రభుత్వాన్ని నియంత్రించే శక్తివంతమైన రాజ్యాంగ పద్ధతుల్లో అవిశ్వాస తీర్మానం ఒకటి. దీన్ని లోక్సభలో మాత్రమే ప్రవేశ పెట్టాలి. అవిశ్వాస తీర్మానం ఫలానా అంశంపై అని చెప్పనవసరం లేదు. ప్రతిపక్షాలు అవిశ్వాస తీర్మానాన్ని ప్రవేశపెడతాయి. ఈ తీర్మానాన్ని మొత్తం మంత్రిమండలిపై ప్రవేశపెట్టాలి. అవిశ్వాస తీర్మానాన్ని సభ స్వీకరించడానికి కనీసం 50 మంది సభ్యుల మద్ధతు అవసరం. అవిశ్వాస తీర్మానానికి మద్ధతు ఇవ్వాలా? వద్దా? అనే నిర్ణయాధికారం స్పీకర్ కు ఉంటుంది.
విశ్వాస తీర్మానం
దీన్ని కూడా లోక్సభలోనే ప్రవేశపెట్టాలి. అధికార పక్షం విశ్వాస తీర్మానాన్ని ప్రవేశపెడుతుంది. విశ్వాస తీర్మానంపై చర్చ, ఆ తరువాత ఓటింగ్ జరుగుతాయి. ఓటింగ్ లో ప్రభుత్వం ఓడిపోతే వెంటనే రాజీనామా చేయాలి. భారతదేశం పార్లమెంటు చరిత్రలో మొదటిసారిగా విశ్వాస తీర్మానాన్ని 1979, ఫిబ్రవరిలో ప్రవేశపెట్టారు. అప్పటి చరణ్సింగ్ ప్రభుత్వాన్ని సభావిశ్వాసాన్ని పొందవలసిందిగా అప్పటి రాష్ట్రపతి నీలం సంజీవరెడ్డి ఆదేశించారు. దాంతో భారతదేశ పార్లమెంటరీ సంప్రదాయాల్లో విశ్వాస తీర్మానం ఆచరణలోకి వచ్చింది.
వాయిదా తీర్మానం
ప్రజాప్రాముఖ్యం ఉన్న ఆకస్మిక లేదా హఠాత్ సంఘటనలను చర్చించడానికి స్పీకర్ అనుమతితో వాయిదా తీర్మానాన్ని ప్రవేశపెడతారు. దీన్ని ప్రవేశపెట్టేందుకు 50 మంది సభ్యుల మద్ధతు అవసరం. వాయిదా తీర్మానం అనుమతి పొందితే సభలో మిగిలిన వ్యవహారాలన్నీ వాయిదా వేస్తారు. ఈ తీర్మానం యొక్క ముఖ్యోద్దేశం ముఖ్యమైన విషయం మీదకు సభ దృష్టిని మళ్ళించడం. ఈ తీర్మానంపై ఓటింగ్ జరగదు.
సావధాన తీర్మానం
ప్రజాప్రాముఖ్యం ఉన్న సమస్యను అత్యవసరంగా చర్చించేందుకు, ఆ సమస్యను ప్రభుత్వ దృష్టికి తీసుకువెళ్ళేందుకు ఈ తీర్మానాన్ని ప్రవేశపెడతారు. ఈ తీర్మానం ముఖ్యోద్దేశం సమస్యపై సంబంధిత మంత్రి నుంచి అధికారిక వ్యాఖ్యను కోరడం. సభ నియమాల ప్రకారం కనీసం ఇద్దరు సభ్యులు స్పీకర్ కు ఒక గంట ముందు నోటీసు ఇవ్వాలి.స్పీకర్ అనుమతి లభిస్తే 2.30 గంటలపాటు చర్చ జరుగుతుంది. ఒక విధంగా ఇది ప్రభుత్వ మందకొడితనానికి చికిత్స లాంటిది.
ఇవీ చూడండి
లోక్సభ సభ్యులు
భారతదేశంలోని లోక్సభ నియోజకవర్గాలు
ఆంధ్రప్రదేశ్లోని లోక్సభ నియోజకవర్గాలు
మూలాలు, వనరులు
బయటి లంకెలు
భారత పార్లమెంటు అధికారిక వెబ్సైటు
లోక్సభ వెబ్సైటు
భారత రాజకీయ వ్యవస్థ
భారత పార్లమెంటు
|
sukumaar telegu chalanachitra dharshakudu, rachayita. dharshakudu kaaka mundhu ganitham adhyapakudu. 2004loo intani modati chitram aallu arjan toorya samchalana vision sadhinchi aallu arjunnu starr gaaa nilabettindi. rendava chitram heero ramya potineni thojagadam taking paranga vaividhyam chuupi vimarsakula prashamsalanu andukunnadu. mudava chitram arya 2 aallu arjan nadavaledu. naalgava chitram 100% lav akkineeni naaga chaitan sari kothha kathatho yooth ni bagaa aakattukoni manchi vijayaanni namoodhu chesindi. andulooni paatalu prajaadaranha pondaayi. 2014 loo maheshs badu thoo 1 - nenokkadine chitranni teesaaru. adi praekshakulanu aakattukoledu. 2016 loo juunior entaaa thoo teesina nanaku prematho cinma thoo manchi vijayaanni andukunnaru. 2018 loo raam caran teja thoo rangasthalam cinma thoo tana kereer loo utthama vijayaanni andukunnadu. 2021loo aallu arjan heeroga sukumaar terakekkinchina pan india cinma pushpa : dhi raiz daadaasaaheb faalke internationale fillm festival awaards - 2022 loo moviie af dhi iar gaaa nilichimdi.
jeevitam
sukumaar sukumaar 11 janavari 1970na AndhraPradesh raashtram, toorpugodaavari jalla, rajole sameepamloni mattaparru gramamlo janminchaadu. chinnapati nunche pustakam pathanammeeda aasakti undedi. graamamlooni granthalayamlo pusthakaalu chaalaavaraku chadivaadu. paatasaalalo unnappati nunchi kavithalu rasevadu.
kalashalaloo ganitham bodhinche adhyaapakulu lekapovadamto sumaaru padi mylla dooram velli vaerae adhyapakudi daggara neerchukunnaadu. ola degrey modati savatsaram puurtayye sariki lekkala medha manchi pattu vacchindi. tarwata tanae juuniyarlaku naerpimchadam modhalupettaadu. ooka vaipu chaduvukuntu rajolulo tusionlu cheppevadu. tarwata 1998loo kaakinaadaloo oa peddha kalashalaloo adhyapakudigaa udyogam vacchindi. nelajeetam 75 vaela rupees paimate. yea udyogamlo bagaa niladokkukunna manasu mathram sinimaalavaipu lagutundedi.
sinii rangam
sinii rangampai unna aasaktito 2000 loo tana tandritho maatladi chitra parisramaloe adugupettadu. modatlo editer mohun daggara sahayakudiga pania chesudu. 2004loo aallu arjan kathaanayakudigaa vacchina arya cinematho darsakudiga maaradu. yea cinma manchi vijayavantam ayyindi. rendava chitram heero ramya potineni thojagadam taking paranga vaividhyam chuupi vimarsakula prashamsalanu andukunnadu. mudava chitram arya 2 aallu arjan nadavaledu. naalgava chitram 100% lav akkineeni naaga chaitan sari kothha kathatho yooth ni bagaa aakattukoni manchi vijayaanni namoodhu chesindi. andulooni paatalu prajaadaranha pondaayi. 2014 loo maheshs badu thoo 1 - nenokkadine chitranni teesaaru. adi kudaa sarigaa aadaledhu. 2016 loo juunior entaaa thoo teesina nanaku prematho cinma thoo manchi vijayaanni andukunnaru. 2018 loo raam caran teja thoo rangasthalam cinma thoo tana kereer loo utthama vijayaanni andukunnadu.
sinii charithra
arya - (aallu arjan)
jagadam- (ramya)
arya 2- (aallu arjan)
100% lav- (naaga chaitan)
1 - nenokkadine- (maheshs badu)
nanaku prematho - (ene.ti.orr)
rangasthalam u (ramya caran tez)
pushpa: dhi raiz - (aallu arjan)
puraskaralu
2021: saima utthama dharshakudu (pushpa)
2018: saima utthama dharshakudu (rangasthalam)
moolaalu
bayati lankelu
telegu cinma darshakulu
jeevisthunna prajalu
telegu cinma rachayitalu
turupu godawari jalla cinma darshakulu
turupu godawari jalla upaadhyaayulu
|
gtaa subbaaraavu telegu rachayita, kaartuunistu.
jeevita visheshaalu
gtaa subbaaraavu puttindi 14 novemeber 1942 vijayanagaramlo. aayana asalau peruu "pillaa subbaaraavu". conei gtaa subbaraoga prassiddhi chendhaaru. cinma vaallandarikee publicity kinggaaa kudaa aayana aatmeeyudu. pathrikalloo kunchetho anukshanapu giligintalu pettae gentule kaaka, gtaa aarts, gtaa publicities, gtaa chitra anatu publicity rangamloo tanadaina kalakantulu vedajallina vadayana. baala sahithya rachayithagaanuu avaardulandukunna humanity. telugulo tholi pyaaket dily kaartuunlu vaesina credit bahusa pillaa subbarao gaarike dakkutundi. mro visaesham dinapatrikallo aayana punkhanu punkhaalugaa politically kaartuunlu vesina kaartoonloo naayakula carrikecharlu lekundaanuu, rajakeeya vyavasthapai churakalu vaesina cartoonistu, andunimittam odidudukulanu mathram edurkonna cartoonistu, eeyane anali.
aayana chinnathanam nundekathalanu vraayadam praarambhinchaaru. tholi rachane bengaaleeloki anuvaadham kaavadam, cinma ruupamloe raavadam jargindi. baalala rachanaloo vishesha prathiba kanabarichina gtaa subbaraoku mangadevi baala sahithya puraskaaraanni andichaaru. eeyana sensar boardu salahaa mandili sabhyunigaa unnare. seniior paathrikeyulaina subbaaraavu ippati varku 35 navalale, vandalaadi baalala rachanalu chesar. eeyana rachanalu anek bhaashallooki tharjumaa ayyaayi. konni cinemala ruupamloonuu vacchai. aayana tanuku sanmanan sandarbhamgaa amdimchina roo. 25 vaelanu tirigi aa samsthake icchaaru. ilanti karyakramalanu shree venkateswar balakutir marinni nirvahinchaalanna saduddesamto yea nagadunu saayamgaa andichaaru.
kaartoonishtugaa
geetaasubbaaraavugaaru dadapu nalaugu dasabdalapatu gtaa paerutoe kaaruunlu vessaru. aandhraprabha, aandhrapatrika dinapatrikalalo prathiroju geesina hasyarekhalu. raajakeeyaalakoo, saamaajikulakuu churukkumanipinche vidhamgaa gtopadesam chesaru. shankers veekleetho paatu marikonnihindii, inglishu pathrikalloo.. annitelugu pathrikalloo kaaruunlu prachurinchabaddaayi. kaaruunistuku vundaalsina lakshanalannisubbara unnayi. amduvallanae dasabdalapatu akhandamgaa vyangyavinyaasaaluu, chamatkara chitraaluukoonasincham galugutunnaru. vatilo konni "gtaa navvulu" pustakamlo prachurincharu.
pusthakaalu
chinnari vision
geetajagat
geetaanavvulu
goru muddalu (pellala kadhalu)
pillalu kadhu pidugulu - yea pustakam AndhraPradesh raashtraprabhutva avaardunu, potti sreeramulu telegu university bahumatini geluchukundi.
amma cheppina atta kodallu kadhalu
moolaalu
itara linkulu
kathaanilayamlo aayana kadhalu
telegu vyangya chitrakaarulu/cartoonistlu
telegu rachayitalu
vyangya chitrakaarulu
|
దవనం నూనె ఒక ఆవశ్యక నూనె.దవనం నూనెను ఆంగ్లంలో దవన ఆయిల్ అందురు. దవన నూనెను పారిశ్రామికంగా, వైద్యపరంగా పలు ప్రయోజనాలు ఉన్నాయి.దవనం మొక్క ఆకులను పూలతో చేర్చిపూలమా/పూల దండలలుగా కట్టెదరు.ఆహారంలో, సువాసన నిచ్చుటకు కాస్మోటిక్సులో, సుగంధ ద్రవ్యాలలో, సిగరేట్లలో, ఔషదాల తయారీలో దవన నూనెను ఉపయోగిస్తారు.
దవనం మొక్క
ఇది ఏకవార్షిక మొక్క.ఇది వృక్షశాస్త్రంలో ఆస్టరేసి (కంపోసిటే) కుటుంబానికి చెందిన మొక్క.దవనం మొక్క వృక్షశాస్త్ర పేరు:అర్టెమిసియా పల్లెన్.దవన ఆకులు మంచి సువాసన వెదజల్లును.మొక్క ఆకులను దండలలో,, అర్చనలో పూజా ద్రవ్యంగా ఉపయోగిస్తారు.పువ్వులను శివ పూజకు ఉపయోగిస్తారు.ఆకులనుండి, పువ్వుల నుండి ఆవశ్యక నూనెను ఉత్పత్తి చేస్తారు.దవనం హైడ్రోకార్బనులు (20%), ఈస్టరులు (65%), ఆక్సీజెనేటెడ్ సంయోగపదార్థాలు (15%) కల్గివున్నది.దవనంలోని ఈస్టరులువలన దవనాకి ప్రత్యేకమైన ఆహాల్లదకరమైన సువాసన ఏర్పడినది.దవనంలోని ఈస్టరుల వలన దవనాకి ప్రత్యేకమైన ఆహాల్లదకరమైన సువాసన ఏర్పడీనది.
దవనం సువాసన కల్గిన, ఓషది మొక్క.నిటారుగా 60 సెం.మీ ఎత్తు వరకు పెరుగును. పత్రాలు చీలికలిగా వుండును.పూలు పసుపురంగులో వుండును. ఆకులు తొడిమగల్గి వికల్పఅమరికతో ద్విలంబికంగా వుండును.
సాగు
భారత దేశంలో హిమాలయ ప్రాంతంలో ఈ మొక్క విపరీతంగా పెరుగును.కాశ్మీరు లోయలో దవనం విస్తారంగా కన్పిస్తుంది.దవనాన్ని కర్ణాటక, మహారాష్ట్ర, కేరళ, తమిళనాడు,, ఆంధ్ర ప్రదేశ్ రాష్ట్రాలలో సాగు చేస్తారు.ఆవశ్యక నూనెకై సాగు చేయు పంటకై నవంబరు మొదటి వారంలో మొక్కలను నాటుతారు.మొక్కను నాటిన 110-115 రోజులకు పంట పుష్పించడం మొదలగును (ఫిబ్రవరి రెండో లేదా మూడో వారం) పంటలో సగానికి పైగా పూలు పూచిన తరువాత పంటనుమార్చి మొదటి వారంలో కొయ్యడం జరుగును.మొక్క మొదలువరకు మొక్కను కోస్తారు.భారత దేశంలో దవనాన్ని దక్షిణ భారత దేశంలో అధికంగా సాగు చేస్తారు.ఇది నాలుగు నెలలపంట.చందన/గంధపు చేట్ల పరిసరాలు ఈ మొక్క పెరగటానికి అనువైనవి.మొక్కపూర్తిగా ఎదిగి పూలు పూర్తిగా వికసించిన తరువాత మొక్కలను కోస్తారు.ముఖ్యంగా వేసవి కాలంలో చివరిలో.కొడవలిని ఉపయోగించి మొత్తం మొక్కను కత్తరిస్తారు.నూనెను తీయుటకు కోసిన పంటను ముందు ఒక వారం రోజులు ఆరబెడతారు.
దవన నూనె
నూనెలో కీటోనులు, టేర్పైను సమ్మేళనాలుగా వుండును.ఉదా: దవనోన్, లినలూల్, దవన ఈథరు వంటివి. దవన నూనెను సపోనిఫీకేసన్ చేసిన 10% సిన్నమిక్ ఆమ్లం లభించును. నూనె చిక్కగా బ్రౌన్ రంగులో ఉండును.సీస్ దవనోన్ అనీ పిలువబడే సేసిక్యూ టెర్పేను వలన నూనె ప్రత్యేకమైన వాసన కల్గుతున్నది
నూనెలోని సమ్మేళనాలు
నూనెలోని కొన్ని ముఖ్యమైన రసాయనసమ్మేళనాలు
భౌతిక గుణాల పట్టిక
నూనె ఉపయోగాలు
దవన నూనె వలన పలు ప్రయోజనాలు ఉన్నాయి.
దవన నూనెను పారిశ్రామికంగా, వైద్యపరంగా పలు ప్రయోజనాలు ఉన్నాయి.ఆహారంలో, సువాసన నిచ్చుటకు కాస్మోటిక్సులో, సుగంధ ద్రవ్యాలలో, సిగరేట్లలో, ఔషదాల తయారీలో దావన నూనెను ఉపయోగిస్తారు.
పొడి చర్మాన్ని మృదువుగా చేయుటకు ఉపయోగిస్తారు.వాంతులు రావడం, రుతుస్రావ సమస్యలనివారణకు ఉపయోగిస్తారు.
కటిసంబంధమైన నొప్పుల నివారణకు ఉపయోగిస్తారు.
పలు పానీయాల, తినే వస్తువుల తయారీలో దవన నూనెను ఉపయోగిస్తారు.
దవన నూనెను కొత్తిమీర నూనె, దేవదారు నూనె, ద్రాక్షపళ్ళ నూనె, సిట్రస్ నూనె వంటీ వాటితో మిశ్రమం చేసి వాడతారు
దవన నూనె వైరస్ నిరోధక లక్షణాలు కల్గి ఉంది.దవన నూనె వైరస్ బయటి రక్షక త్వచం మీద దాడి చేసి దాన్ని నాశనం చేస్తుంది.వైరస్ వలన సంక్రమించే అంటు రోగాలైన దగ్గు, జలుబు, ఇన్ఫ్లూయెంజా, పొంగు/తట్టు (measles) ను నయం చేస్తుంది.లోపల బయట అయిన గాయాలను మాంపుతుంది.దేహంలోని, మూత్ర నాల మార్గాలు, మూత్రకోశం, మూత్ర పిండాలు,, మిగతా దేహ భాల్లో ఏర్పడు పుండ్లను, గాయాలను మాన్పును.తెగినపుడు, గాయాలు అయినపుడు ఆలస్యం చెయ్యకుండా మధ్య గాఢత వున్న నూనెను పూతగా పూసిన దనుర్వాతాన్ని నిలువరించును.ముఖ్యంగా ఇనుప వస్తువుల వలన దెబ్బలు తగిలిన గాయాల వలనవ్యాపించు దనుర్వాతం రాకుండా నిలువరించును.
దవన నూనెనుఅమెరికా, జపాను దేశాల్లో పానీయాల తయారి, సిగరెట్ల తయారీకి, కేకుల తయారీలో ఉపయోగిస్తారు.
బయటి లింకుల వీడియో
దవన నూనె
ఇవికూడా చూడంది
ఆవశ్యక నూనె
ఆవశ్యక నూనెల ఉత్పత్తి- నీటి ఆవిరి ద్వారా స్వేదనక్రియ
దవనం
అల్లం నూనె
దేవదారు నూనె
మరువం నూనె
రోజ్మేరి నూనె
మూలాలు
నూనెలు
ఆవశ్యక నూనెలు
|
plays 2016loo vidudalaina telegu cinma. shree venkateswar creeations baner pai dil raju, kalaipuli yess.thanu nirmimchina yea cinimaaku atlee darsakatvam vahinchaadu. vijay, samanta, ami jaaksan, nainika, prabhu, radikaa , mahendran pradhaana paatrallo natinchina yea cinma tamilamlo ‘theri’ paerutoe14 epril 2016na, telugulo ‘plays’ paerutoe epril 15, 2016na vidudalaindi.
katha
keralalo bakeri nadupukuntu tana koothuru nivedita (baby nainika)thoo kalisi prashanth jeevanam saagistuntaadu josep (vijay). e samasyaloonuu taladuurchani josep tana koothuru nivedita schul teachar aney (ami jaaksan) kaaranamgaa lokal roudiilathoo chinna godava avuthundi. appudee josep loni asalau humanity baytiki osthadu. athanu Hyderabad loo dcpga pania chosen vijay kumar ani telustundhi. ipius gaaa vunde vijay ku yelanti samasyalu edurayyaayi ? vijay udyogam vadilesi peruu marchukuni keralalo bakeri nadupukune paristiti yenduku vacchindi? anedhey migta cinma katha.
nateenatulu
vijay
samanta
ami jaaksan
nainika
prabhu
radikaa
sunayana
kalyani natrajan
mahendran
sunayina
alagam perumaalh
saankethika nipunhulu
baner: shree venkateswar creeations
nirmaataa: dil raju, kalaipuli yess.thanu
katha, skreen play, darsakatvam: atlee
sangeetam: z. v. prakash kumar
cinimatography: gorge sea willams
editer: antoni ruben
moolaalu
2016 telegu cinemalu
|
అంటిపేట, ఆంధ్రప్రదేశ్ రాష్ట్రం, పార్వతీపురం మన్యం జిల్లా, సీతానగరం మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన సీతానగరం నుండి 6 కి.మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన బొబ్బిలి నుండి 6 కి.మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 335 ఇళ్లతో, 1255 జనాభాతో 304 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 647, ఆడవారి సంఖ్య 608. షెడ్యూల్డ్ కులాల జనాభా 305 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల జనాభా 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 582265.పిన్ కోడ్: 535546.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు ఉన్నాయి.బాలబడి బొబ్బిలిలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల కాసపేటలోను, మాధ్యమిక పాఠశాల సీతానగరంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల సీతానగరంలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల కోమటిపల్లిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల నెల్లిమర్లలోను, పాలీటెక్నిక్ కోమటిపల్లిలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల పిరిడిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల సీతానగరంలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం పెదభోగిలలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల విజయనగరం లోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉంది.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది.
పారిశుధ్యం
మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులుప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. రైల్వే స్టేషన్, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో వ్యవసాయ పరపతి సంఘం ఉంది. గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 15 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
అంటిపేటలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 10 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 16 హెక్టార్లు
శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 2 హెక్టార్లు
సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 21 హెక్టార్లు
బంజరు భూమి: 1 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 250 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 54 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 219 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
అంటిపేటలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
బావులు/బోరు బావులు: 171 హెక్టార్లు* చెరువులు: 47 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
అంటిపేటలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
వరి
మూలాలు
వెలుపలి లంకెలు
|
గోపవరం, పశ్చిమ గోదావరి జిల్లా, నిడదవోలు మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన నిడదవోలు నుండి 5 కి. మీ. దూరంలో ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 786 ఇళ్లతో, 2632 జనాభాతో 420 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1319, ఆడవారి సంఖ్య 1313. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 605 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 8. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 588304.
గోపవరంలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు.గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి.
గణాంకాలు
2001 వ.సంవత్సరం జనాభా లెక్కల ప్రకారం గ్రామ జనాభా 2612. ఇందులో పురుషుల సంఖ్య 1293, మహిళల సంఖ్య 1319, గ్రామంలో నివాసగృహాలు 641 ఉన్నాయి.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు ఉన్నాయి. బాలబడి, సమీప జూనియర్ కళాశాల సమిశ్రగూడెం లోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల నిడదవోలులోను, మాధ్యమిక పాఠశాల పురుషోత్తపల్లె లోనూ ఉన్నాయి. ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల రాజమండ్రి లోనూ, పాలీటెక్నిక్ తణుకులోనూ ఉన్నాయి. ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
గోపవరంలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. డిస్పెన్సరీ గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
గ్రామంలోఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. డిగ్రీ లేని డాక్టరు ఒకరు ఉన్నారు. ఒక మందుల దుకాణం ఉంది.
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది.
కాలువ/వాగు/నది ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది.
పారిశుధ్యం
మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు.
చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
గోపవరంలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, మొబైల్ ఫోన్, ప్రైవేటు కొరియర్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్, ఆటో సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో వ్యవసాయ పరపతి సంఘం ఉంది. గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 18 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
గోపవరంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 36 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 4 హెక్టార్లు
బంజరు భూమి: 40 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 340 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 40 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 340 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
గోపవరంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
కాలువలు: 138 హెక్టార్లు
బావులు/బోరు బావులు: 202 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
గోపవరంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
వరి, చెరకు, అరటి
మూలాలు
|
sikhaparuva AndhraPradesh raashtram, parvatipuram manyam jalla, saluri mandalamlooni gramam.idi Mandla kendramaina saluri nundi 25 ki.mee. dooramlo Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 42 illatho, 185 janaabhaatho 280 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 87, aadavari sanka 98. scheduled kulala janaba 0 Dum scheduled thegala janaba 185. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 582382.pinn kood: 535591.
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali.sameepa balabadi, maadhyamika paatasaalalu saaluuruloonu, praathamikonnatha paatasaala thonamloonuu unnayi.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala saaluuruloonu, inginiiring kalaasaala bobbililoonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala nellimarlalonu, polytechnic panukuvalasalonu, maenejimentu kalaasaala komatipallilonu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala bobbililonu, aniyata vidyaa kendram saaluuruloonu, divyangula pratyeka paatasaala Vizianagaram lonoo unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
praivetu vydya saukaryam
thaagu neee
bavula neee gramamlo andubatulo Pali. kaluva/vaagu/nadi dwara gramaniki taguneeru labisthundhi.
paarisudhyam
gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam, auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. pouura sarapharaala vyvasta duknam, roejuvaarii maarket gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 15 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
sikhaparuvalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 271 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 8 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 8 hectares
moolaalu
velupali lankelu
|
తులసి (ఆంగ్లం Tulasi, Tulsi, Holy Basil) ఔషధీ పరంగానూ, హిందూ సంప్రదాయాలలోనూ ఎంతో ప్రాముఖ్యత ఉన్న మొక్క. దీని శాస్త్రీయ నామం ఓసిమం టెన్యూఫ్లోరం (Ocimum tenuiflorum). ఇందులో రెండు జాతులున్నాయి. ముదురు రంగులో ఉండే జాతిని కృష్ణ తులసి అనీ, కొంచెం లేత రంగులో ఉండేదానిని రామతులసి అనీ అంటారు. వీటిలో సాధారణంగా కృష్ణతులసిని పూజకు వాడుతారు. ఆయుర్వేద ఔషధాలలో కూడా కృష్ణతులసిని అధికంగా వాడుతారు. షోడశోపచార పూజా విద్ధానములో తులసికి విశిష్ట స్థానం ఉంది.నేడు విదేశీయులు సైతం తులసిలోని విశేషమును అంగీకరించుచున్నారు. పరమపవిత్రమైనదిగా భావించే తులసి కోట అన్ని ఇళ్ళల్లో ఉంటుంది. హిందువులకు తులసి గురించి ప్రత్యేకంగా చెప్పాల్సిన పనిలేదు. తులసీ పత్రాలను దేవతార్చనలో వాడతారు. ఈ పత్రి తులసీ వృక్షానికి చెందినది. వినాయక చవితి రోజు చేసుకునే వరసిద్ధివినాయక ఏకవింశతి పత్రి పూజా క్రమములో ఈ ఆకు ఏడవది.
తులసి ప్రాముఖ్యత
హిందూ మతంలో, ప్రత్యేకించి శ్రీ వైష్ణవ సంప్రదాయంలో తులసి మొక్క పట్ల ఎంతో భక్తి, పూజావిధానాలు ఉన్నాయి. ఆడువారు తమ పసుపు కుంకుమలు పదిలంగా ఉండడానికి తులసిని పూజిస్తారు. తులసి పూజకు సంబంధించి చాలా విధానాలు, నియమాలు, వ్రతాలు, పండుగలు, స్తోత్రాలు, భక్తి గేయాలు ఆచారంలో ఉన్నాయి. తులసి తీర్థం అన్నమాట తరచు వింటాము. తులసి తీర్థం లేదా తులసి రసం భారతీయ సాంప్రదాయంలో ప్రముఖ స్థానాన్ని కలి ఉంది. దీన్ని సర్వరోగ నివారణిగా భావిస్తారు. హిందూ సాంప్రదాయం ప్రకారం మనిషి చనిపోయే ముందు నోటిలో తులసి తీర్థం పోస్తారు. తులసి 24 గం.లూ ప్రాణవాయువును వదులుతూ ఉంటుంది. ఆ వాయువును పీల్చుట వలన ' యజ ' చేయగా వచ్చు ఫలితము వచ్చుచున్నది.కావున ప్రతి ఇంట్లో కనీసం 10 మొక్కలయినా పెంచి, వాతావరణ కాలుష్యాన్ని నివారించి, ఆరోగ్యాన్ని రక్షించుకొని, తులసి తీర్థం సేవించండి. త్రికాలములందు తులసిని సేవించినచో అనేక చాంద్రాయణ వ్రతములకంటే మిన్నగా శరీరశుద్ధియగును.తులసి యొక్క సువాసన వ్యాపించి ఉన్న వాతావరణంలో నివసించు ప్రాణికోటి పవిత్రులు, నిర్వికారులు కాగలరు.తులసి మొక్క వున్న చోట త్రిమూర్తులు మొదలగు సర్వ దేవతలు నివసింతురు.తులసి దళములందు పుష్కరాది తీర్ధములు, గంగ మొదలగు నదులు, వాసుదేవది దేవతలు నివసింతురు.
వేలాది సంవత్సరాలుగా ఆయుర్వేదంలో తులసి ఒక ముఖ్యమైన ఔషధిగా వాడబడుతున్నది. రెండు వేల సంవత్సరాలకంటే పురాతనమైన ఆయుర్వేద గ్రంథం చరక సంహితంలోనూ, అంతకంటే పురాతనమైన ఋగ్వేదంలోనూ కూడా తులసి ప్రస్తావన ఉంది. తులసిని ఇంకా చాలా గృహ వైద్యంచిట్కాలలో కూడా వాడుతారు. దీని ఔషధీగుణంపై ఇప్పుడు మరింత పరిశోధన జరుగుతున్నది. అనేక ఆధునిక ఔషధాలలో కూడా తులసిని వాడుతున్నారు. శరీరంలో వివిధ ప్రక్రియలను సమతుల్యం చేసే ప్రభావం ఉన్న అనుకూలంగా తులసిని గుర్తించారు. కనుక మానసిక వత్తిడిని తగ్గించే ప్రభావం, ఆయుర్వృద్ధి కలిగించే ప్రభావం తులసిలో ఉన్నాయని అభిప్రాయుం. ఇదే జాతికి చెందిన థాయ్ బేసిల్ మొక్కను ఒకోసారి తులసి (హోలీ బేసిల్) గా పొరపడటం జరుగుతుంది. కాని రెండింటికీ రూపంలోనూ, రుచి, వాసనలోనూ తేడాలున్నాయి.
ఔషధంగా తులసి
తులసి ఆకుల రసం ఆయుర్వేదంలోనూ, ఇంటి వైద్యం చిట్కాలలోనూ విస్తృతంగా వాడుతారు. జలుబు, తలనొప్పి, పొట్టకు సంబంధించిన వ్యాధులు, వాపులు, గుండె జబ్బులు, విషాహారాలు, మలేరియా వంటి చాలా రకాల రుగ్మతలను నయం చేయడానికి తులసి వాడుతారు.
కొన్ని ఉపయోగాలు
తులసి ఆకులకు ఎన్నో ఔషధ గుణాలున్నాయి. ఈ ఆకులు నాడులకు టానిక్లాగా, జ్ఞాపకశక్తిని పెంపొందించేవిగా పనిచేస్తాయి.
తులసి ఆకుల్ని పలురకాల జ్వరాల్లో ఉపశమనానికి ఉపయోగించుకోవచ్చు. వర్షాకాలంలో మలేరియా, డెంగ్యూ జ్వరం వ్యాప్తి తీవ్రంగా ఉన్నప్పుడు లేత తులసి ఆకుల్ని నీళ్లలో వేసి మరిగించి తాగితే ఈ రకం జ్వరాల నుంచి మంచి ఉపశమనం ఉంటుంది. జ్వరం మరీ తీవ్రంగా ఉంటే తులసి ఆకులనూ, యాలకుల పొడినీ కలిపి అరలీటరు నీళ్లలో మరిగించి కషాయం తయారు చేయాలి. అందులో చక్కెర, పాలు కలిపి తాగితే జ్వర తీవ్రత తగ్గుతుంది. తులసి ఆకుల్ని మెత్తగా నూరి నీటిలో కలుపుకుని రెండుమూడు గంటలకోసారి తాగొచ్చు.
పలురకాల ఆయుర్వేద దగ్గు మందుల్లో తులసిని తప్పకుండా కలుపుతారు. బ్రాంకైటిస్, ఆస్థమాల్లో కఫాన్ని తొలగించటంలో తోడ్పడుతుంది. తులసి ఆకుల్ని నోట్లో పెట్టుకుని నమలటం వల్ల జలుబు, ఫ్లూ నుంచి ఉపశమనం లభిస్తుంది.
తులసి ఆకులతో మరిగించిన నీళ్లను తాగితే గొంతులో గరగర నుంచి ఉపశమనం లభిస్తుంది. ఈ నీళ్లతో నోటిని పుక్కిలించినా మంచి ప్రయోజనం కనిపిస్తుంది.
చిన్నపిల్లల్లో సర్వసాధారణంగా కనిపించే దగ్గు, జలుబు, జ్వరం, డయేరియా, వాంతులు వంటి సమస్యలకు తులసి ఆకుల రసాన్ని తాగిస్తే మంచి ఉపశమనం కనిపిస్తుంది.
ప్రతిరోజు 5 లేదా 6 ఆకులు, మిరియాలు, ధనియాలు కలిపి నూరి తింటే వాంతులు, దగ్గు నుండి ఉపశమనం కలుగుతుంది. నులిపురుగులు నశిస్తాయి.
ఎండిన తులసి ఆకులను ధాన్యం నిలవ చేసిన చోట్ల ఉండుతారు - కీటకాలను దూరంగా ఉంచడం కోసం. ఆకుల రసం (పసరు), ఎండిన ఆకుల పొడి, మరగించిన నీరు, హెర్బల్ టీ, నేతిలో మరగ పెట్టడం - ఇలా తులసిని చాలా విధాలుగా తీసుకోవచ్చును. ఇటీవల అధ్యయనాలలోని ఫలితాల ప్రకారం చాలా నొప్పి నివారక పదార్ధాలలాగా తులసి ఒక cox-2 inhibitor కావచ్చును. ఇందుకు కారణం తులసిలో అధిక మోతాదులో ఉన్న యూజినాల్' (Eugenol) (1-హైడ్రాక్సీ-2-మీథాక్సీ-4-అల్లైల్ బెంజీన్).Prakash P, Gupta N. Therapeutic uses of Ocimum sanctum Linn (Tulsi) with a note on eugenol and its pharmacological actions: a short review. ఇంకా ఇతర అధ్యనాలలో తులసికి రక్తంలో చక్కెర మోతాదును తగ్గించగలిగే శక్తి తులసికి ఉంది. కనుక డయాబెటిస్ (చక్కెర వ్యాధి) వైద్యంలో కూడా తులసి పనికొస్తుంది.
రక్తంలో కోలెస్టరాల్ను తగ్గించడానికీ, 'యాంటీ ఆక్సిడెంట్' గుణాల వలన బ్లడ్ షుగర్ తగ్గించడానికీ కూడా పనికొచ్చే పదార్ధాలు తులసిలో ఉన్నాయని మరి కొన్ని పరిశోధనలలో తేలింది.
'రేడియేషన్' కు గురైనందువలన కలిగే విషమ పరిస్థితి నుండి రక్షణకు కూడా తులసి ఉపయోగ పడవచ్చునని కొన్ని అధ్యయనాలు సూచించాయి. అలాగే కంటి శుక్లాల సమస్యకు కూడా.
రెండు స్పూనుల తులసి రసాన్ని కొద్దిగా తేనె కలిపి తాగితే పైత్యం తగ్గుతుంది.
మూత్ర విసర్జన సమయంలో మంటతో బాధపడేవారు తులసి ఆకులను దంచి, ఆ రసానికి కొద్దిగా పాలు, చక్కెర కలిపి తాగడం వలన ఉపశమనం దొరుకుతుంది.
తులసి ఆకులను నూరి మొఖానికి రాసుకుంటే మచ్చలు, మరకలు పోయి ముఖం అందంగా కాంతివంతంగా మారుతుంది.
10 గ్రాములు తులసి ఆకులు రసాన్ని, 20-30 గ్రాముల తాజా పెరుగు లేక 2-3 స్పూన్లు తేనెలో కలిపి తినడం వలన క్యాన్సర్ నయం అయ్యే అవకాశం ఉంది.
ప్రతి రోజు రెండుసార్లు 12 తులసి ఆకులను తినడం వలన రక్త శుద్ధి జరుగుతుంది, ఒత్తిడి తగ్గి మనసు ఉత్తేజితం అవుతుంది.
తులసి ఆకులను మజ్జిగతో కలిపి సేవిస్తే బరువు తగ్గుతారు.
తులసి ఆకులు తినడం వలన చెడు శ్వాస తగ్గుతుంది.
జలుబు, దగ్గు లాంటివి బాధిస్తున్నప్పుడు మాత్రల్ని వాడతాం. ఈసారి అలాంటి లక్షణాలు కనిపించినప్పుడు మాత్రల కన్నా.. కొన్ని తులసి ఆకుల్ని నమిలి చూడండి. వాటివల్ల జలుబు, దగ్గు మాత్రమే కాదు, మరికొన్ని సమస్యలూ అదుపులోకి వస్తాయి.
తులసి, తేనె కలిపి పరగడుపున తీసుకోవడం వల్ల కొన్ని పోషకాలు, విటమిన్లు పుష్కలంగా అందుతాయి. వ్యాధినిరోధక శక్తి పెరుగుతుంది. ఈ కాలంలో వచ్చే పలు ఇన్ఫెక్షన్లు దూరంగా ఉంటాయి. చిన్నారులకు తులసి అలవాటు చేయడం చాలా మంచిది.
ఈ కాలంలో జలుబు, దగ్గు ఎక్కువగా బాధిస్తాయి. అలాంటప్పుడు తులసి ఎంత ఎక్కువగా తీసుకుంటే అంత మంచిది. రకరకాల వైరస్లూ దూరం అవుతాయి. ఇతర వ్యాధులు కూడా ఇబ్బంది పెట్టవు. జలుబు త్వరగా తగ్గుతుంది.
దగ్గుతో బాధపడుతున్నవారు తులసి ఆకులను మెత్తగా చేసి అందులో తేనె, కొద్దిగా మిరియాలపొడి కలిపి తీసుకోవడం మంచిది. ఇలా చేయడం వల్ల రాత్రిళ్లు దగ్గు బాధించదు. తొందరగా అదుపులోకి వస్తుంది.
అలర్జీలు ఉన్నవారు తేనె, తులసి తీసుకుంటే చాలా మంచిది. ఇందులో యాంటీసెప్టిక్ గుణాలు అధికం. చర్మ సంబంధిత అలర్జీలు తగ్గుతాయి. తులసి ఆకుల రసాన్ని ముఖం రాయడం వలన ముఖం వెంటనే చల్లగా ఉంటుంది.
తులసి తినడం వల్ల వయసు పైబడుతున్న లక్షణాలు తగ్గుతాయి. ఇందులోని యాంటీఆక్సిడెంట్లు కొత్త కణాల ఉత్పత్తిని ప్రోత్సహిస్తాయి. చర్మం యవ్వనంగా ఉండటానికి తోడ్పడతాయి.
తులసిని తీసుకుంటే మూత్రపిండాల్లో రాళ్లు కరిగిపోతాయి. మూత్రంలో వ్యర్థాలను తొలగించే గుణం తులసిలో ఉంది. అలానే కొలెస్ట్రాల్ తగ్గుతుంది. గుండెకు రక్తప్రసరణ సక్రమంగా అవుతుంది. హృద్రోగాలూ దూరం అవుతాయి.
సబ్జా గింజల్లో శరీరానికి అవసరమైన ఫ్యాటీ యాసిడ్లు, పీచు పదార్థం సమృద్ధిగా ఉంటాయి. సబ్జా గింజలను నీళ్ళలో నానా బెట్టి, ఆ పానీయం తాగితే మహిళలకు ఫోలేట్, నియాసిన్, విటమిన్ ఇ వంటి పోషకాలు లభిస్తాయి. ఇవి వారికి ఎంతగానో అవసరం.
తులసిలో విటమిన్ సి మరియు జింక్ పుష్కలంగా ఉన్నాయి. ఇది సహజ రోగనిరోధక శక్తిని పెంచే విధంగా పనిచేస్తుంది మరియు అంటువ్యాధులను దూరంగా ఉంచుతుంది. ఇందులో అపారమైన యాంటీ బాక్టీరియల్, యాంటీ వైరల్ మరియు యాంటీ ఫంగల్ లక్షణాలు ఉన్నాయి, ఇవి వివిధ రకాల ఇన్ఫెక్షన్ల నుండి మనలను రక్షిస్తాయి. తులసి ఆకుల సారం T సహాయక కణాలు మరియు సహజ కిల్లర్ కణాల కార్యకలాపాలను పెంచుతుంది, రోగనిరోధక శక్తిని పెంచుతుంది.
తులసి రక్తంలో లిపిడ్ కంటెంట్ను తగ్గించడం, ఇస్కీమియా మరియు స్ట్రోక్లను అణచివేయడం, రక్తపోటును తగ్గించడం మరియు అధిక యాంటీఆక్సిడెంట్ లక్షణాల కారణంగా హృదయ సంబంధ వ్యాధుల చికిత్స మరియు నివారణపై తీవ్ర ప్రభావాన్ని చూపుతుంది.
తులసి శరీరాన్ని నిర్విషీకరణ చేస్తుంది మరియు మూత్రవిసర్జన లక్షణాలను కలిగి ఉంటుంది. ఇది శరీరంలో యూరిక్ యాసిడ్ స్థాయిని తగ్గిస్తుంది, ఇది మూత్రపిండాల్లో రాళ్లు ఏర్పడటానికి ప్రధాన కారణం. యూరిక్ యాసిడ్ స్థాయిలను తగ్గించడం గౌట్తో బాధపడుతున్న రోగులకు కూడా ఉపశమనం కలిగిస్తుంది.
పురాణాలలో తులసి
తులసిని గురించి హిందూమతంలో ఎన్నో కథలు, నమ్మకాలు, ఆచారాలు ఉన్నాయి. తులసి పవిత్రత గురించి బ్రహ్మవైవర్త పురాణంలో తులసి వరింపబడింది. పరశురాముడు తన గురువైన శివుడిని దుర్గాదేవి గణపతిని అన్ని పుష్పములతో అర్చించాడు కాని తులసితో అర్చించక పోయినా గణపతి ఆ పూజలు ఎందువలన స్వీకరించాడు అని నారదుడు నారాయణ మునిని అడిగిన ప్రశ్నకు సమాధానంగా ఈ వృత్తాంతాన్ని చెబుతారు. ఒక్కప్పుడు యవ్వనము నందున్న తులసి నారాయణుడిని మనసులో తలచుకొనుచు వెళ్ళుచుండగా గంగానది తీరంలో చందనము రాసుకొని రత్నాలంకారములతో నారాయణుడి గురించి ధ్యానం చేసుకొనుచున్న గణపతి కనిపించెను. ఆయనను చూసి తులసి కామ పీడితురాలై గణపతితో వికారముగా గజముఖమును కలిగి లంబోదరముతో ఏకదంతము కలిగి నువ్వు ధ్యానం వదిలి పెట్టి బాహ్య ప్రపంచములోకి రమ్ము అని అంటుంది. దానికి సమాధానంగా, తల్లి శ్రీకృష్ణ పాదపంకజాలను స్మరిస్తున్న నన్ను ఏలా నా ధ్యానాన్ని భంగము చేయుచున్నావు, నీ తండ్రి ఎవరు, నీకు ఏ విఘ్నాలు కలగకుండ ఉండుగాక నీ విషయాలు తెలుపుము అని అంటాడు. అప్పుడు తులసి తాను ధర్మద్వజుడు కుమార్తెనని భర్త కోసం తపం ఆచరిస్తున్నానని గణపతిని భర్తగా అవ్వమని కోరుకొంటుంది. అప్పుడు గణపతి వివాహానికి నిరాకరించి పెళ్ళి దుఃఖం కలిగించునని శ్రీహరి సాన్నిధ్యము నుండి వేరు చేయునని, మోక్షమార్గానికి కవాతం కాదని వారిస్తాడు. తులసి దానికి కోపించి గణపతిని ఈ విధంగా శపిస్తుంది "నీభార్య అందరివద్ద ఉండుగాక". ఈ శాపవచనమును విన్న గణపతి ప్రతిశాపంగా "నువ్వు రాక్షస జన్మ ఎత్తుతావు, శరీరాన్ని పరిత్యజించిన తరువాత వృక్షానివి అవ్వుతావు" అంటాడు. ఆ ప్రతిశాపం విన్న తులసి రోదించి గణపతిని స్తుతించింది, అది విని గణపతి ప్రసన్నుడై
పుష్పాణాం సార భూతాం త్వం భవిష్యసి మనోరమే
కళాంశేన మహాభాగే స్వయం నారాయం ప్రియా
ప్రియత్వం త్వరదేవానాం శ్రీకృష్ణస్య విశేశతః
పూజా విముక్తిదా నౄణాం మయాభోగ్యాన నిత్యశః
ఇత్యుక్త్వాతాం సురశ్ర్ష్ఠో జగామ తపసేపునః
హరేరాధన నవ్యగ్రో బదరి సన్నిధింయయౌ
పుష్పములన్నింటికి ప్రధానదానవు అవుతావు, సమస్త దేవతలకు ప్రత్యేకంగా శ్రీకృష్ణపరమాత్మకు ప్రీతి పాత్రురాలు అవుతావు, నీచేత చేయబడిన పూజ మానవులకు మోక్షాన్ని ఇస్తుంది అని చెప్పి గణపతి బదరికా వనానికి వెళ్ళి పోతాడు. ఆ తరువాత తులసి శంఖచూడునకు అనే రాక్షసుడికి కుమార్తెగా జన్మిస్తుంది, శంఖచూడుడు శివుని చేత శూలంతో సంహరించబడ్డాక తులసి వృక్షరూపాన్ని పొందుతుంది. అందువల్ల గణపతి ప్రతి నిత్యం తులసితో పూజించరాదు.ఈ విషయాలు ధర్ముడు తనకు చెప్పెనని నారాయణ ముని నారదునితో చెప్పడంతో ఆ వృత్తాంతం ముగుస్తుంది. తులాభారం శ్రీ కృష్ణ తులాభారం కథలో -సత్యభామ బారువులకొలది బంగారం వేసినా సరితూగని కృష్ణుడు రుక్మిణి ఒక్క తులసి ఆకు వేయగానే తూగాడు. భగవంతుడు భక్తికి అందుతాడని ఈ గాథ సందేశం.
ఆచారాలలో తులసి
తులసికి సంబంధించిన ఆచారాలకు మౌలికమైన నమ్మకాలు:
తులసి విష్ణువునకు ప్రియమైన భక్తురాలు. విష్ణుపూజలో తులసిని విరివిగా వాడుతారు.
తులసి పూజ చేస్తే మాంగల్యం చిరకాలం నిలుస్తుంది.
తులసి ఉన్నచోట దుష్ట శక్తులు ప్రవేశించవు.
ఉదయాన్నే తులసిని దర్శించుకుంటే పాపాలు నశిస్తాయి.
కార్తీక శుక్ల ఏకాదశి నాటినుండి పౌర్ణమి వరకు తులసీ వివాహం ఉత్సవం జరుగుతుంది.
ఇతర మతాలలో
యేసు క్రీస్తును శిలువ వేసిన స్థలంలో తులసి పెరిగిందని ఒక కథ.
షియా రచనలలో కూడా తులసి ప్రస్తావన ఉంది.
తులసి భర్త పేరు జలంధరుడు
తులసిని గురించిన సూక్తులు, ప్రార్ధనలు
"గంగ స్మరణం లాగానే తులసీ స్మరణం, హరి నామస్మరణం సకల పాపహరణము" - బృహన్నారదీయ పురాణం "తులసిని తాకినంతనే పవిత్రత సిద్ధిస్తుంది. తులసిని ప్రార్ధీంచడం వలన రోగములు నశిస్తాయి. తులసిని పూజించిన యమునిగూర్చి భయముండదు." - స్కంద పురాణం * "తులసి ఆకులు, పూలు శ్రీకృష్ణునకు అత్యంత ప్రీతికరమైనవి." - భక్తి సిద్ధాంత సరస్వతీ ఠాకురా
తులసీ స్తోత్రం నుండి
జగద్ధాత్రి నమస్తుభ్యం విష్ణోశ్చ ప్రియవల్లభే
యతో బ్రహ్మాదయో దేవాః సృష్టి స్థిత్యంత కారిణీ
నమస్తులసి కళ్యాణి నమో విష్ణు ప్రియే శుభే
నమో మోక్షప్రదే దేవి నమ సంపత్ప్రదాయికే
తులసీ శ్రీ మహాలక్ష్మీర్విద్యా యశస్వినీ
ధర్మా ధర్మా నవా దేవీ దేవ దేవః మనఃప్రియా
లక్ష్మీప్రియసఖీ దేవీద్యౌర్భమిరచలాచలా
షోడశైతాని నామాని తులస్యాః కీర్తెయేన్నరః
లభతే సుతరాం భక్తిమంతే విష్ణుపదం భవేత్
తులసీ భూర్మహాలక్ష్మీః పద్మినీ శ్రీర్హరిప్రియా
తులసి శ్రీసఖి శుభే పాపహారిణి పుణ్యదే
నమస్తే నారదనుతే నారాయణ మనఃప్రియే
దేవతగా తులసి
తులసి ఇంటి ప్రాంగణములో ఉండటం ఆ ఇంట్లో నివసించే హిందూ కుటుంబము యొక్క సాంప్రదాయ నిష్టను సూచిస్తుంది. వైష్ణవం వంటి అనేక సంప్రదాయాలలో తులసి మొక్క ఇంట్లో లేనిదే ఆ ఇళ్ళు అంసపూర్ణమని భావిస్తారు. ఇటువంటి కుటుంబాలలో తులసి ఒక ప్రత్యేకమైన స్థానములో తులసికోట కట్టించి అందులో నాటతారు. తులసికోటకు నలువైపులా దేవతాచిత్రాలు ఉండి నాలుగు వైపులా ప్రమిదలు లేదా దీపం పెట్టడానికి చిన్న గూళ్ళు ఉంటాయి. కొన్ని ఇళ్ళలో వరండాలో ఒక డజను దాకా తులసి మొక్కలు పెంచుతారు. ఒక చిన్నపాటి పొదలాగా పెరిగిన దీన్ని తులసీవనం లేదా తులసీ బృందావనం అని పిలుస్తారు.
గంధర్వతంత్రము ప్రకారం ఏకాగ్రత, నిష్టతో ధాన్యము చేసుకోవటానికి, పూజలు చేసుకోవటానికి అనుకూలమైన స్థలాల్లో, తులసి మొక్కలు గుబురుగా పెరిగిన ప్రదేశాలు కూడా ఉన్నవి. అటువంటి ఆలయాలలో ఒకటైన వారణాసిలోని తులసీ మానస్ మందిర్ లో ఇతర హిందూ దేవతలతో పాటు తులసి కూడా పూజలందుకొంటున్నది. వైష్ణవులు, విష్ణువుకు తులసి అత్యంత ప్రీతిపాత్రమైనదిగా గౌరవించి నైవేద్యములో భాగముగా తులసి ఆకులను స్వీకరిస్తారు. వీళ్లు తులసి కాండముతో చేసిన పూసల దండలను ధరిస్తారు. తులసి దండల తయారీ, అనేక తీర్ధయాత్రా స్థలాల్లో కుటీర పరిశ్రమగా కొనసాగుతున్నది. గౌడియ వైష్ణవ సాంప్రదాయంలో తులసికి, బృందావన దేవత, బృందాదేవి లేదా వృందాదేవి అని కూడా మరోపేరు కలదు.
అమృతం మాదిరిగానే తులసి కూడా క్షీరసాగరాన్ని మధించే సందర్భంలో ఉద్భవించినదని మన పురాణాలు చెబుతాయి. అందుకే భారతీయ సంస్కృతిలో తులసికి పవిత్ర స్థానం, ప్రధాన స్థానం ఉంది. * తులసిని ప్రత్యక్ష దైవంగా హిందువులు పూజిస్తారు. మనుషులకు అకాల మరణం కలగకుండా తులసి చెట్టు కాపాడుతుందనే నమ్మకం ఉంది. * హిందువులే కాకుండా ఇతర ప్రాంతాల, దేశవాసులు కూడా తులసికి ప్రాధాన్యత ఇస్తారు. ఉదాహరణకు హైషియన్ వర్తకులు తమ అంగళ్లలో దుష్టశక్తులు రాకుండా తులసి నీళ్లను జల్లుతారు. నవీన మెక్సికన్ గ్రామ ప్రాంతపు ప్రజలు తమ మనీపర్సుల్లో తులసి ఆకులను పెట్టుకుంటారు. ఇలాచేయడంవల్ల ధనలక్ష్మి కరుణిస్తుందని వారు నమ్ముతారు. మెక్సికన్ సంస్కృతిలో మహిళలు, తమ భర్తలు ఇతర మహిళల వెంట పడకుండా ఉండాలనే ఉద్దేశ్యంతో తమ రొమ్ముల మీద తులసి పొడిని జల్లుకోవటం ఆచారంగా ఉంది.
సర్ జె.సి.బోస్ తను చేసిన వృక్షశాస్త్ర అధ్యయనాల్లో మొక్కలు కూడా మనుషుల మాదిరిగానే స్పందిస్తాయని సాక్ష్యాధారాలతో సహా రుజువుచేసారు. హిందూ సంస్కృతిలో మొక్కలను పవిత్రంగా, తోటి జీవకోటిగా గౌరవించటం ఆచారంగా ఉంది. ఇదే ఉద్దేశ్యంతోనే తులసిని పవిత్రంగా పూజిస్తారు. ఇలాంటి అనేక అంశాలను దృష్టిలో ఉంచుకొని, ఆయుర్వేద గ్రంథాలు అవసరం లేకుండా మొక్క భాగాలను పీకడం, తుంచటం వంటివి చేయవద్దని హితవు చెబుతాయి. * తులసికి సంస్కృతంలో చాలా పేర్లున్నాయి. సురస (మంచి రసం కలిగినది), సులభ (సులభంగా లభించేది), విష్ణువల్లభ (విష్ణుమూర్తికి ఇష్టమైనది), అపేతరాక్షసి (రాక్షస బాధను తొలగించే సామర్థ్యం కలిగినది), పావని (పవిత్ర చేసేది), శూలఘ్నీ (శూలను లేదా నొప్పిని తగ్గించేది)... ఈ పేర్లన్నీ తులసి గుణ ధర్మాలను స్పష్టం చేస్తాయి. * తులసి మొక్కలో ఆకులకు, వేర్లకు, గింజలకు ఔషధ తత్వాలు ఉన్నాయి. * తులసి స్వరసాన్ని 10-20మి.లీ. (2-4 టీ స్పూన్లు) మోతాదులోనూ, వేరు కషాయాన్ని 50-100 మి.లీ. (అర కప్పు- ఒక కప్పు) మోతాదులోనూ, చూర్ణాన్ని 3-6 (గ్రాముల (అర టీ స్పూన్- టీ స్పూన్) మోతాదులోనూ వాడాలి. గృహ చికిత్సలు ఆంత్రకృమి--తులసి ఆకులను, గింజలను ఎండబెట్టి, పొడిచేసి అర చెంచాడు మోతాదుగా చెంచాడు తేనెతో కలిపి తీసుకోవాలి. అజీర్ణం--తెల్ల తులసి వేరును, శొంఠిని నలగ్గొట్టి నీళ్లలో వేసి కషాయం కాచి తీసుకుంటే వెంటనే అజీర్ణం తగ్గుతుంది. గాయం, దెబ్బలు---గాయంమీద వాలిన ఈగలను, గాయం మీద పేరుకున్న ఈగల గుడ్లను తొలగించడానికి తులసి గింజలను, వెల్లుల్లి రెబ్బలను మెత్తగా నూరి లేపనం చేయాలి. వ్రణం--తులసి ఆకులు, ఉమ్మెత్తాకులు, నల్లతుమ్మ పట్ట... వీటిని దంచి నీళ్లలోవేసి కషాయం తయారుచేసి గాయాన్ని కడిగితే త్వరగా మానుతుంది. చెవి నొప్పి--తులసి గింజలతో తైలపాక విధానంలో తైలన్ని తయారుచేయాలి. (1 భాగం గింజల, 4 భాగాలు నువ్వుల నూనె, 16 భాగాలు నీళ్లు తీసుకొని కలిపి నీరంతా ఆవిరయ్యేవరకూ చిన్న మంటమీద మరిగిస్తే సిద్ధతైలం తయారవుతుంది) దీనిని కొద్దిగా వేడిచేసి చెవుల్లో డ్రాప్స్గా వేసుకుంటే చెవి నొప్పినుంచి ఉపశమనం లభిస్తుంది. కంటి వ్యాధులు (కళ్లకలక)--తులసి ఆకుల రసాన్ని తేనెతో కలిపి కళ్లకు అంజనంగా(కాటుకగా) వాడితే కళ్లకలక తగ్గుతుంది. దగ్గు--కృష్ణ తులసి ఆకుల రసాన్ని 2 చెంచాలు మోతాదులో చెంచాడు తేనెతో కలిపి తీసుకుంటే కఫంతోకూడిన దగ్గు తగ్గుతుంది. చలి జ్వరం (మలేరియా)--తులసి ఆకుల రసం నాలుగు టీస్పూన్లూ, మిరియం పొడి పావు చెంచాడూ కలిపి తీసుకుంటే చలి జ్వరం దిగుతుంది. తలలో విషం చేరితే--కృష్ణ తులసి గింజల పొడిని ముక్కుపొడుము మాదిరిగా పీల్చితే తలలో సంచితమైన విష పదార్థాల తీవ్రత తగ్గుతుంది. ప్రసవానంతర నొప్పులు (మక్కల్ల శూల)--తులసి ఆకుల రసాన్ని చెంచాడు మోతాదులో పాత బెల్లం, ద్రాక్షతో తయారైన మద్యంతో (ద్రాక్షాసవంతో) కలిపి తీసుకుంటే ప్రసవానంతరం ఇబ్బందిపెట్టే నొప్పి తగ్గుతుంది. పిల్లల్లో కనిపించే దగ్గు, జలుబులు---తులసి ఆకులు, లవంగ మొగ్గలు, పొంగించిన వెలిగారం (టంకణం/ బొరాక్స్/ బోరిక్ పౌడర్)... వీటిని మూడింటిని సమసమ భాగాలు తీసుకొని మెత్తగా నూరి పావుచెంచాడు మోతాదులో ఇస్తే చిన్న పిల్లలకు వచ్చే జ్వరం, దగ్గు, ఉబ్బసం, కడుపు నొప్పి వంటివి తగ్గుతాయి. దద్దుర్లు--తులసి ఆకుల రసాన్ని స్థానికంగా ప్రయోగిస్తే దద్దుర్లు తగ్గుతాయి. మానసిక ఒత్తిడి--ఇటీవల జరిగిన అధ్యయనాల్లో తులసి ఎడాప్టోజెన్గాను, యాంటీస్ట్రెస్గా పనిచేస్తుందని తేలింది. ప్రతినిత్యం ఉదయసాయంకాలాలు 10 తులసీ దళాలను నమిలి తింటుంటే మానసిక ఒత్తిడి గణనీయంగా తగ్గుతుంది. కాలేయ సమస్యలు--10-15 తులసి ఆకులను వేడి నీళ్లలో కడిగి ప్రతిరోజూ ఉదయం పూట తిని ఒక గ్లాసు వేడినీళ్లు తాగితే కాలేయం సమస్యల్లో హితకరంగా ఉంటుంది. చర్మవ్యాధులు--చర్మవ్యాధులు మొండిగా మారిపోయి ఇబ్బంది పెడుతున్నప్పుడు తులసి ఆకులను దంచి రసం పిండి 2-4 టీ స్పూన్ల మోతాదులో ప్రతినిత్యం ఉదయం పూట తీసుకోవాలి. దద్దుర్లు, గౌట్ నొప్పి--తులసి ఆకులను నిమ్మ రసంతో సహా నూరి దద్దుర్లు, గౌట్ వ్యాధివల్ల వచ్చే నొప్పి, చర్మవ్యాధి వంటి వాటిమీద బాహ్యంగా ప్రయోగిస్తే లాభప్రదంగా ఉంటుంది.
తులసి ఆకులను గుప్పెడు తీసుకొని నీళ్లకు వేసి మరిగించి కషాయం తయారుచేసి చిటికెడు సైంధవ లవణం కలిపి తీసుకుంటే అరుగుదల మెరుగవుతుంది. జిగట విరేచనాలు, గ్యాస్ వంటి సమస్యలు కూడా తగ్గుతాయి. తులసి ఆకుల స్వరసం, సున్నం రాయి, ఆవునెయ్యి... వీటిని అన్నిటినీ కలిపి నూరి బాహ్యంగా ప్రయోగిస్తే చర్మవ్యాధుల్లో ఉపశమనం లభిస్తుంది. 20 గ్రాముల తులసి గింజల పొడికి 40గ్రాములు పటికబెల్లం పొడిని కలిపి మెత్తగా నూరి నిల్వచేసుకోవాలి. ఈ మిశ్రమాన్ని ఒక గ్రాము మోతాదులో రోజువారీగా తీసుకుంటే దుర్భలత్వం దూరమవుతుంది. వ్యాధి నిరోధక శక్తి పెరుగుతుంది. చీటికి మాటికి జలుబులు చేయకుండా ఉంటాయి. తులసి గింజల చూర్ణాన్ని లేదా ముద్దను పావు టీస్పూన్ మోతాదులో కప్పు పాలకు కలిపి ఇస్తే పిల్లల్లో కడుపు ఉబ్బరింపు, పొట్ట నొప్పి వంటివి తగ్గుతాయి. జీర్ణక్రియ మెరుగవుతుంది. తులసి పూగుత్తిని నీడలో ఆరబెట్టి పొడిచేసి పావు చెంచాడు మోతాదులో తేనెతో కలిపి తీసుకుంటే శిరోవ్యాధుల్లో ఉపశమనంగా ఉంటాయి. తులసి గింజలను పొడిచేసి గోరువెచ్చని నీళ్లతో కలిపి ముఖంమీద లేపనం చేసుకుంటే సైనస్లోని ఒత్తిడి తగ్గి నొప్పినుంచి ఉపశమనం లభిస్తుంది. తులసి ఆకుల రసాన్ని వేడి చేసి, గోరువెచ్చని స్థితిలో చెవుల్లో బిందువులుగా వేసుకుంటే చెవి నొప్పి తగ్గుతుంది. తులసి ఆకులను 5 చొప్పున ప్రతిరోజూ నీళ్లతో తీసుకుంటే ఆందోళన తగ్గి మనోశక్తి వికసిస్తుంది. తులసి ఆకులతో తయారుచేసుకున్న తైలాన్ని (1 భాగం తులసి ఆకులు, 4 భాగాలు నువ్వుల నూనె, 16 భాగాలు నీళ్లు తీసుకొని కలిపి నీరంతా ఆవిరయ్యేవరకూ చిన్న మంటమీద మరిగిస్తే సిద్ధతైలం తయారవుతుంది). ముక్కు రంధ్రాల్లో నస్యంగా వేసుకుంటుంటే ఎక్కువ కాలం నుంచి బాధించే మొండి తలనొప్పి దూరమవుతుంది. తులసి నూనెను తలకు రాసుకుంటే పేలు నశిస్తాయి. తులసితో చేసిన తైలాన్ని ముఖంమీద ప్రయోగించి రుద్దితే నల్లమచ్చలు క్రమంగా తగ్గిపోయి ముఖం తేటగా ప్రకాశిస్తుంది. తులసి ఆకులను, నల్లమిరియాలను మెత్తగా నూరి, ఉండచేసి పంటి కింద ఉంచుకుంటే దంతాల నొప్పి తగ్గుతుంది. తులసి ఆకుల పొడికి ఆవనూనె కలిపి చిగుళ్లను, దంతాలను శుభ్రపరచుకుంటే చిగుళ్లనుంచి చీముకారడం, నోటి దుర్వాసన వంటివి తగ్గుతాయి. తులసి కషాయాన్ని చందనం పేస్టుతో కలిపి నుదుటికి లేపనం చేసుకుంటే తల నొప్పినుంచి ఉపశమనం లభిస్తుంది. అలాగే తులసి ఆకుల పొడిని చిటికెడు మోతాదులో ముక్కుపొడుం మాదిరిగా పీల్చాలి. తులసి ఆకులను (10-12), లవంగ మొగ్గలను (4), శొంఠి పొడిని (టీస్పూన్) కలిపి మెత్తని ముద్దగా నుదుటి మీద పట్టువేసుకుంటే తలనొప్పి తగ్గుతుంది. ప్రతిరోజూ ఉదయం ఖాళీ కడుపుతో 20 తులసి ఆకులను తిని గ్లాసు నీళ్లు తాగుతుంటే శరీర దుర్గంధం తగ్గుతుంది. తులసి ఆకుల రసాన్ని గోరువెచ్చని నీళ్లకు కలిపి గొంతు తగిలేలా పుక్కిట పడితే గొంతులో అసౌకర్యం తగ్గుతుంది. తులసి ఆకుల రసం కలిపిన నీళ్లకు పసుపును, సైంధవ లవణాన్ని కలిపి పుక్కిట పడితే దంతాలు, చిగుళ్లు, నాలుక, గొంతులకు సంబంధించిన సమస్యలు దూరమవుతాయి. తులసి మొక్క పంచాంగ చూర్ణాన్ని, కందగడ్డ చూర్ణాన్ని కలిపి నిల్వచేసుకోవాలి. దీనిని 250 మి.గ్రా. మోతాదులో తమలపాకు మధ్య పెట్టుకొని తింటే పురుషుల్లో పుంస్త్వశక్తి పెరుగుతుంది. తులసి ఆకుల రసాన్ని వైద్య పర్యవేక్షణలో కళ్లలో చుక్కలుగా వేసుకుంటుంటే రేచీకటిలో హితకరంగా ఉంటుంది. తులసి ఆకులను లేదా పూలగుత్తిని నలిపి వాసన చూస్తే సూక్ష్మక్రిములు నశించి జలుబునుంచి ఉపశమనం లభిస్తుంది. తులసి ఆకుల రసం, చిన్న ఏలక్కాయ గింజల పొడి, అల్లం రసాలను కలిపి తీసుకుంటే వాంతులు, వికారం వంటివి తగ్గుతాయి. డా. చిరుమామిళ్ల మురళీమనోహర్, ఎం.డి. ఆయుర్వేద
తులసి పూజ
ప్రతి సంవత్సరం కార్తీక శుక్ల ద్వాదశి (సాధారణంగా దీపావళికి రెండువారాల తర్వాత) రోజున తులసి మొక్కకు చెరుకు గడలతో పందిరి వేసి, ఆ పందిరికి మామిడి తోరణాలు కట్టి, తులసి మొక్కను పూలతో అందంగా అలంకరించి పూజ చేసే సంప్రదాయము భారతదేశములో ఉంది. దీపావళి ఉత్సవాలలో లాగే తులసి మొక్కచుట్టూ, ఇంటి చుట్టూ మట్టి ప్రమిదలో దీపాలు పెట్టి అలంకరిస్తారు. భారతదేశంలోని కొన్ని ప్రాంతాలలో ఈ సందర్భంగా బాణాసంచా కూడా కాల్చుతారు. ఉత్తర భారతదేశములో, దక్షిణాన గౌడియ వైష్ణవ సముదాయాలలో ఆ రోజును తులసీ వివాహ్ లేదా తులసికి కృష్ణునితో శిలారూపములో వివాహము జరిగిన రోజుగా భావిస్తారు.
ఇవి కూడా చూడండి
విష్ణు తులసి
కర్పూర తులసి
రామ తులసి
వన తులసి
విభూది తులసి
తులసి ఆకుల నూనె
రుద్రజడ
సబ్జా
మూలాలు
వెలుపలి లంకెలు
తులసి మాత
వృందాదేవి (తులసి) - బృందావనం వెబ్సైటు
తులసీ దేవి గురించి సాంప్రదాయ గీతాలు
తులసీ దేవి: ఒక పవిత్ర వృక్షం
తులసీ దేవి యొక్క కథ
తులసీ దేవి పై వ్యాసం
తులసి పూజ
తులసి ఉపయోగాలు
పవిత్రమైన మొక్క
బేసిల్: హెర్బల్ సొసైటీ ఆఫ్ అమెరికా గైడు
వైద్యంలో తులసి యొక్క ఉపయోగాలు
ఒత్తిడికి నివారణగా తులసి
ప్లాంట్ కల్చర్స్: తులసి యొక్క చరిత్ర, ఉపయోగాలు, దాని వృక్షశాస్త్రము
హోలి బేసల్ - తులసి
తులసి - క్వీన్ ఆఫ్ హెర్బ్స్
తులసి పెంపకం
తులసి యొక్క సంరక్షణ సలహాలు
తులసిని పెంచే విధానం
ఇతరాలు
ఈ నెల వనమూలిక, మార్చి 2004 (ఆయుర్వేద)
లామియేసి
భారతదేశ వృక్షసంపద
మొక్కలు
ఔషధ మొక్కలు
వైష్ణవ మతం
వినాయక చవితి పత్ర పూజ పత్రి
ఈ వారం వ్యాసాలు
|
సూర్యాపేట రెవెన్యూ డివిజను, తెలంగాణ రాష్ట్రంలోని సూర్యాపేట జిల్లాలో ఉన్న ఒక పరిపాలనా విభాగం. సూర్యాపేట జిల్లాలోని 2 రెవెన్యూ డివిజన్లలో ఇది ఒకటి. దీని పరిపాలనలో 14 మండలాలు ఉన్నాయి. ఈ డివిజను ప్రధాన కార్యాలయం సూర్యాపేట పట్టణంలో ఉంది. 2016, అక్టోబరు 11న రాష్ట్రంలోని జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణ ఆధారంగా రెవెన్యూ డివిజను పరిధి సవరించబడింది. ఇది నల్గొండ లోకసభ నియోజకవర్గంలోని సూర్యాపేట అసెంబ్లీ నియోజకవర్గం పరిధిలో ఉంది.
వివరాలు
ఐఏఎస్ క్యాడర్లో సబ్ కలెక్టర్ లేదా డిప్యూటి కలెక్టర్ హోదాలో ఉన్న రెవెన్యూ డివిజనల్ అధికారి ఈ రెవెన్యూ విభాగానికి ఆఫీసర్ గా ఉంటాడు. తహశీల్దార్ కేడర్లోని అడ్మినిస్ట్రేటివ్ ఆఫీసర్ పరిపాలనలో సహాయం చేస్తాడు. కలెక్టరేట్, మండల రెవెన్యూ విభాగాల మధ్య అనుసంధానంగా ఈ డివిజను పరిపాలనా వ్యవహారాలలో పనిచేస్తుంటుంది.
పరిపాలన
సూర్యాపేట డివిజన్లోని మండలాలు:
మూలాలు
సూర్యాపేట జిల్లా
సూర్యాపేట జిల్లా రెవెన్యూ డివిజన్లు
|
ఈ సంవత్సరం 78 చిత్రాలు విడుదలయ్యాయి. సత్యచిత్ర 'అడవిరాముడు' చరిత్రలో కలకాలం నిలచిపోయేరీతిలో భారీ సూపర్హిట్గా విజయం సాధించి, కమర్షియల్ సినిమాకు (ఇప్పటికీ అనుసరిస్తున్న) కొత్త గ్రామర్ను నేర్పింది. అదే విధంగా కలెక్షన్లలో, రన్లో అంతకు ముందున్న చిత్రాలకంటే రెండు, మూడు రెట్లు ఎక్కువగా రికార్డ్ సృష్టించి, అనూహ్య విజయం సాధించిందీ చిత్రం. అంతకు ముందు తెలుగు సినిమా అత్యధిక కలెక్షన్ కోటి రూపాయలు రికార్డు కాగా, ఈ చిత్రం ఏకంగా యేడాదిలోనే రూ.4 కోట్లు సంపాదించి, అన్ని భాషా చిత్రరంగాల్లో చర్చనీయాంశమైంది. ఒకే రాష్ట్రంలో నాలుగు కేంద్రాలలో రెగ్యులర్ షోలతో స్వర్ణోత్సవాలు జరుపుకొని అంతకు ముందున్న 'షోలే' (మహారాష్ట్రలో మూడు కేంద్రాలు) రికార్డును అధిగమించింది. ఈ రికార్డును ఇప్పటివరకు మరే చిత్రం అధిగమించలేదు. తరువాత ఒక తెలుగు చిత్రం, ఒక హిందీ చిత్రం ఈ రికార్డును సమం చేశాయి. చాలా రోజుల తరువాత ఒకే ఇతివృత్తంతో 'దానవీరశూర కర్ణ', 'కురుక్షేత్రం' పోటీ చిత్రాలుగా విడుదలయ్యాయి. "దానవీర శూర కర్ణ, యమగోల" చిత్రాలు సంచలన విజయం సాధించి, 250 రోజులు ప్రదర్శితం కాగా 'అమరదీపం' (డైరెక్టుగా),'ఆలుమగలు' రజతోత్సవాలు జరుపుకొని, ఘనవిజయం సాధించాయి. ఇంకా "సావాసగాళ్ళు, దొంగలకు దొంగ, చక్రధారి, బంగారుబొమ్మలు, చిల్లరకొట్టు చిట్టెమ్మ, చాణక్య-చంద్రగుప్త, ఎదురీత (సింగిల్ షిఫ్ట్)" చిత్రాలు శతదినోత్సవం జరుపుకున్నాయి. "ఆమె కథ, ఇదెక్కడి న్యాయం, ఈనాటి బంధం ఏనాటిదో, చిలకమ్మ చెప్పింది, దేవతలారా దీవించండి, ప్రేమలేఖలు, సంసారంలో సరిగమలు" సక్సెస్ఫుల్గా ప్రదర్శితమయ్యాయి.
అడవిరాముడు
అదృష్టవంతురాలు
అమరదీపం
అర్ధాంగి
అత్తపోరు
అందమె ఆనందం
అందాలరాజా
అన్నదమ్ముల శపధం
ఆలుమగలు
ఆమెకథ
ఆత్మీయుడు
ఇదెక్కడి న్యాయం
ఇంటిని దిద్దిన ఇల్లాలు
ఇంద్రధనస్సు
ఈనాటి బంధం ఏనాటిదో
ఈతరం మనిషి
ఎదురీత
ఎవరు దేవుడు
ఒక ఊరి కథ
ఒక తల్లి కథ
ఒకే రక్తం
కల్పన
కన్యాకుమారి
కురుక్షేత్రం
కోయిలమ్మ కూసింది
ఖైదీ కాళిదాసు
గడుసు అమ్మాయి
గడుసు పిల్లోడు
గంగా యమునా సరస్వతి
గీత సంగీత
గృహప్రవేశం
చాణక్య చంద్రగుప్త
చక్రధారి
చరిత్రహీనులు
చిలకమ్మ చెప్పింది
చిల్లరకొట్టు చిట్టెమ్మ
చిరంజీవి రాంబాబు
జరుగుతున్న కథ
జన్మజన్మల బంధం
జడ్జిగారి కోడలు
జీవనతీరాలు
జీవితనౌక
జీవితంలో వసంతం
జీవితమే ఒక నాటకం
తల్లే చల్లని దైవం
తల్లి లేని పిల్ల
తరం మారింది
తొలిరేయి గడిచింది
శ్రీ తిరుపతిక్షేత్ర మహాత్మ్యం
దాన వీర శూర కర్ణ
దొంగకు దొంగ
దేవతలారా దీవించండి
ధర్మాత్ముడు
నేరం ఎవరిది?
పంచాయితీ
పంతులమ్మ
ప్రయాణంలో పదనిసలు
ప్రేమలేఖలు
ప్రేమించి పెళ్ళిచేసుకో
బంగారక్క
బంగారు బొమ్మలు
భలే అల్లుడు
భలే రాజు
భద్రకాళి
మనస్సాక్షి
మా ఇద్దరి కథ
మార్పు
మంచిని పెంచాలి
మంచి రోజు
మొరటోడు
యమగోల
రాగద్వేషాలు
రాజా రమేష్
రంభ ఊర్వశి మేనక
సతీ సావిత్రి
సావాసగాళ్లు
సీత గీత దాటితే
సీతారామ వనవాసం
సూర్యచంద్రులు
స్వర్గానికి నిచ్చెనలు
స్నేహం
మూలాలు
సినిమాలు
తెలుగు సినిమాలు
|
herat mudiyanselaage rangana keerti bandara herat (jananam 1978, marchi 19) srilanka maajii cricqeter, maajii test capten. cricket loni anni formatlalo aadaadu. testu cricket charithraloo athantha vijayavantamaina left aarm bowlar gaaa nilichaadu. prasthutham bangladeshs cricket jattutho spun bowling salahaadaarugaa panicheystunnaadu. 2014 icse world twanty 20 gelichina srilanka jattulo sabhyudigaa unaadu.
cricket rangam
srilanka tharapuna ooka specialist left aarm bowlar, test matchlalo 433 viketlatho leftorm spinner dwara atythama bowling ganankalanu kaligi unaadu. 2017 marchi 11na testu cricket charithraloo athantha vijayavantamaina edamacheti vaatam spinnergaaa danieel vettoriche 362 viketlanu adhigaminchaadu. testullo 400 wiketlu teesina tholi leftorm spinner gaaa nilichaadu. 2018 phibravari 10na bangladeshs paryatana sandarbhamgaa test cricket charithraloo waseem akramnu adhigaminchi athantha vijayavantamaina edamacheti vaatam bowlargaaa nilichaadu. 1999 nundi 2018 varku 19 samvatsaraalapaatu srilanka tharapuna sudeergha test cricket kereernu kaligi unaadu.
2016 mee 29na muthiyah muraleedharan, chaminda was tarwata test cricket charithraloo 300 wiketlu teesina moodo srilanka bowlargaaa herat nilichaadu. 2016 nevemberu 8na testu audae deshaalapai iidu wiketlu teesina charithraloo moodo bowlargaaa herat nilichaadu. 2017 aktobaru 2na 400 test wiketlu teesina rendava srilanka bowlar gaaa nilichaadu. 350, 400 testu wiketlu sadhinchina athi peddha vayasu atagadu.
2016 aktobaru 23na zimbabwelo srilanka paryatanaku heratnu captengaaa prakatinchaaru. 1968loo tam graveni tarwata e desam nundi modatisari test jattuku naayakatvam vahimchina athi peddha srilanka aatagaadigaa nilichaadu.
viramanha
2018 aktobaru 22na inglaandthoo gaalelo jargina modati testu tarwata herat antarjaateeya cricketku retirement prakatinchaadu. 2018 nevemberu 6nagalelo tana chivari testu aadaadu. match modati inningsloo inglaand capten joo ruutnu avut cheeyadamtoo adae vaedhikapai 100 test wiketlu teesina moodo bowlargaaa nilichaadu. match tarwata, herat ritair kaavadaniki idi "saraina samayam" ani cheppaadu, tana kereernu 433 test viketlatho muginchadu, idi edamacheti vaatam spun bowlarku atyadhikam.
recordulu, vijayaalu
test cricket charithraloo edamacheti vaatam bowlar gaaa (433) dwara athyadhika wiketlu
400 testu wiketlu teesina srilanka rendo bowlar
testullo 400 wiketlu teesina tholi leftorm spun bowlar
muraleedharan, dale steyn tarwata test audae prathi itara desampai iidu wiketlu teesina moodo bowlar
1000 phast klaas wiketlu teesina rendo srilanka bowlar
list Una cricket matchlalo (203* v southaafricaa Una) 7va wiketku athyadhika bhagaswamya bhaaswaamyaanni heratthoo kalisi tilina kandambi nelakolpadu.
moolaalu
baahya linkulu
Rangana-Herath 's profile page on Wisden
jeevisthunna prajalu
1978 jananaalu
srilanka vyaktulu
srilanka cricket creedakaarulu
srilanka test cricket creedakaarulu
srilanka oneday cricket creedakaarulu
|
lukkuru, alluuri siitaaraamaraaju jalla, munchamgapputtu mandalaaniki chendina gramam.idi Mandla kendramaina munchingiputtu nundi 18 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina jaipuru (orissa) nundi 75 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 42 illatho, 120 janaabhaatho 113 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 58, aadavari sanka 62. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 120. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 583363.pinn kood: 531040.
2022 loo chosen jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam Visakhapatnam jillaaloo, idhey mandalamlo undedi.
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali. sameepa balabadi, maadhyamika paatasaalalu, sameepa juunior kalaasaala
munchingiputtulonu, praathamikonnatha paatasaala panasaputtuloonuu unnayi. prabhutva aarts / science degrey kalaasaala,polytechnic paaderuloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, divyangula pratyeka paatasaala Visakhapatnam unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala arakulooyaloonu, aniyata vidyaa kendram jaipuuruloonu, lonoo unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
thaagu neee
bavula neee gramamlo andubatulo Pali. kaluva/vaagu/nadi dwara gramaniki taguneeru labisthundhi.
paarisudhyam
gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plantloki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. piblic fone aphisu, mobile fone, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. praivetu baasu saukaryam, railway steshion, auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. pouura sarapharaala vyvasta duknam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. unnayi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali.
bhuumii viniyogam
lukkurulo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 3 hectares
thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 8 hectares
vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 12 hectares
banjaru bhuumii: 5 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 85 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 90 hectares
moolaalu
|
yehoshuva gramtha rachayuta yehoshuva. rayabadina kaalam cree. poo. 1406. dheenilo mooshe sthaanamloo yehoshuva naayakatvam, Dewas ishraelu prajalakicchina goppa vision, varu kanaanu deeshaanni swaadheenam cheskunna wasn, ishraelu pannendu gotraalaku vacchina vaataa bhoomulu, yehoshuva tudipalukulu, modhalagu vishayalu rayabaddayi.
yehovaa sevakudaina mooshe chanipoyina taruvaata, yehovaa noonu kumarudu, mooshe parichaarakudaina yehoshuvaku Dewas yea vidhamugaa cheppaadu - nuvu lechi nuvvuu, yea janulandaru yorthaanu nadi daati neenu israayeluku istanani cheppina deeshaaniki vellandi, neenu mosheku cheppinatlu meeru adugupettu prathi sdhalamunu meekistaanu. aranyamunu yea lebanonu modalukoni mahaanadiyaina euphratesu nadi varku padamara mahaa samudramu varku mee sarihaddu. Dewas yehoshuvaaku yea vidhamugaa selavicchenu - "neevu braduku dinamulannitilo e manushyuduu ny yeduta niluva laeru. neenu mosheku todaiyundunatlu neekunu todaiyuntaanu. ninnu viduvanu, yedabayanu, nibbaramu kaligi dairyamugaa undumu." neenu variki ichedanani vaari pitarulatoe pramanamu chosen desamunu nischayamugaa neevu yea prajala swaadiinamu chesedavu.
yehoshuva paata nibaddhana kaalamlo jiivinchina vyakti, mariyu atani katha viswaasam, dhairyam mariyu naayakatvam yokka adbuthamaina charyalathoo nindina manoharamainadi.
israayeleeyulu egyptulo bamdiilugaa unna samayamlo jashuva akada janminchaadu. athanu banisaga janminchaadu mariyu atani tallidamdrulu atanaki hoshe ani peruu pettaaru, deeni ardham "moksham". athanu yuvakudigaa unnappudu, mooshe israayeleeyulanu eejiptu nundi bayataku nadipinchaadu, mariyu hosheya vaarithoo paatu aranyaaniki velladu. yea samayamlone mooshe hosheyaloni nayakatva saamardhyaanni gurtinchadu mariyu atani perunu yehoshuvaga marchukunadu, antey "Morena rakshistaadu."
yehoshuva mooshe yokka aasritudu ayadu mariyu seinika naayakudigaa sikshnha pondadu. mooshe chanipooyinappudu, yehoshuva israayeleeyulaku kothha naayakudayyaadu. israayeleeyulanu yordaanu nadi daati, Dewas variki istanani vagdanam chosen vaagdaana desamloki nadipinchadam atani modati pradhaana pania. yehoshuva goppa viswaasam unna vyakti, mariyu bhumini aakraminchhina saktivantamaina deshaalapai vision sadhinchela devunni nammadu.
yehoshuva yokka athantha prasidha yudhalaloo okati jericho iddam. pattanham patishtamgaa Pali mariyu israayeleeyulu goodalanu chedinche avaksam ledhu. ayithe Dewas yehoshuvaku ooka pranhaalhikanu icchadu, mariyu yehoshuva dhaanini paatinchaadu. israayeleeyulu aaru roojulapaatu rojuku okasari Kota chuttuu tirigaaru, yedava roeju, varu edusaarlu Kota chuttuu tirigaaru. appudu varu kekalu veyadamtho yerico godalu koolipoyaayi. yehoshuva israayeleeyulanu yuddamlo nadipistuu, Dewas variki vagdanam chosen deeshaanni jayinchaadu.
athanu telivaina mariyu nyaayamaina nayakan, mariyu athanu ishraelu yokka pannendu thegala Madhya bhumini vibhajinchaadu. yehoshuva naayakatvaaniki devunipai achanchalamaina viswaasam Pali. athanu allappuduu devuni maargadarshakatvam choose vetukutunnadu mariyu atani pranalikalanu vishwasinchaadu.
yehoshuva paripuurnudu kadhu, conei athanu chittasuddhi mariyu dhairyam unna vyakti. athanu nijamaina devuni seevakudu, mariyu atani vaarasatvam naetikii prajalanu prerepistune Pali.
vruddhaapyamlo, yehoshuva israayeleeyulaku veedkolu palikaadu, deevuniki nammakamgaa undaalani mariyu aayana aagnalanu paatinchaalani varini koraru. Dewas vaarikoraku chosen goppa kaaryamulannitini variki gnaapakamu chessi, aayana maargamulalo konasagutaku varini prothsahinchenu.
sudeerghamaina mariyu phalavantamaina jeevithanni gadipina yehoshuva 110 samvatsaraala vayassuloe maranhichadu. atani jeevitam mariyu naayakatvam deevuniki viswaasam, dhairyam mariyu vidheyataku udaharanaga panichestaayi.
baibil paatralu
|
నల్గొండ జిల్లా లోని 12 అసెంబ్లీ నియోజకవర్గాలలో ఇది ఒకటి. 2007లో చేయబడిన నియోజకవర్గాల పునర్వ్యవస్థీకరణ ప్రకారము ఈ నియోజకవర్గంలో 5 మండలాలు ఉండగా తాజాగా గట్టుప్పల్ మండలంగా ప్రకటిస్తూ తెలంగాణ ప్రభుత్వం ఉత్తర్వులు జారీ చేసింది. దీంతో 6 మండలాలుగా కొనసాగుతుంది.
6 మండలాలు కాదు 7 మండలాలు.
చౌటుప్పల్,నారాయణపురం,మునుగోడు,నాంపల్లి,చండూరు,మర్రిగూడ, గట్టుప్పల్,
ఈ నియోజకవర్గం పరిధిలోని మండలాలు
మునుగోడు
నారాయణపూర్
మర్రిగూడ
చండూరు
నాంపల్లి
చౌటుప్పల్
( గట్టుప్పల్ )
నియోజకవర్గం నుండి గెలుపొందిన శాసనసభ్యులు
ఇంతవరకు సంవత్సరాల వారీగా నియోజకవర్గంలో గెలుపొందిన సభ్యుల పూర్తి వివరాలు ఈ క్రింది పట్టికలో నుదహరించబడినవి.
2004 ఎన్నికలు
2004లో జరిగిన శాసనసభ ఎన్నికలలో మునుగోడు అసెంబ్లీ నియోజకవర్గం నుండి సి.పి.ఐ పార్టీకి చెందిన పల్లా వెంకటరెడ్డి తన సమీప ప్రత్యర్థి అయిన తెలుగుదేశం పార్టీ అభ్యర్థి చిలువెరు కాశీనాథ్పై 11285 ఓట్ల మెజారిటీతో విజయం సాధించాడు. వెంకటరెడ్డి 55252 ఓట్లు పొందగా, కాశీనాథ్ 43967 ఓట్లు సాధించాడు.
2022 ఉప ఎన్నిక
మునుగోడు ఎమ్మెల్యేగా లో గెలిచిన రాజగోపాల్ రెడ్డి 2022 ఆగస్టు 2న కాంగ్రెస్ పార్టీకి, ఎమ్మెల్యే పదవికి రాజీనామా చేయడంతో ఉప ఎన్నిక అనివార్యమయింది. కేంద్ర ఎన్నికల సంఘం నవంబర్ 3న ఉప ఎన్నికల పోలింగ్ నిర్వహించనున్నట్లు నోటిఫికేషన్ విడుదల చేసింది. అక్టోబర్ 7న ఎన్నికల నామినేషన్ల ప్రక్రియ ప్రారంభమై, అక్టోబర్ 14 చివరి తేదీగా, నామినేషన్ల పరిశీలనకు అక్టోబర్ 15వ తేదీని గడువు ప్రకటించింది. నామినేషన్ల ఉపసంహరణకు అక్టోబర్ 17వరకు గడువు ఇవ్వగా, ఈ ఉప ఎన్నికకు మొత్తం 130 మంది అభ్యర్థులు 190 సెట్ల నామినేషన్లు దాఖలు చేయగా, 47 మంది నామినేషన్లు తిరస్కరించబడగా మిగిలిన 83 మందిలో 36 మంది అభ్యర్థులు తమ నామినేషన్లను ఉపసంహరించుకోగా, 47 మంది ఉప ఎన్నిక బరిలో నిలిచారు. మునుగోడు ఉప ఎన్నిక ప్రచారం నవంబర్ 1న ముగిసింది.
మునుగోడు నియోజకవర్గంలో 2022 ఉప ఎన్నిక నాటికీ మొత్తం 2,41,855 మంది ఓటర్లు ఉన్నారు. ఇందులో 1,21,720 మంది పురుషులు, 1,20,128 మంది మహిళా ఓటర్లు ఉన్నారు. మునుగోడు ఉపఎన్నిక నవంబర్ 3న జరగగా 93.13 శాతం పోలింగ్ నమోదయింది. ఈ నియోజకవర్గంలో మొత్తం 2,41,805 ఓట్లు ఉండగా, 2,25,192 మంది తమ ఓటు హక్కు వినియోగించుకోగా, 686 పోస్టల్ ఓట్లు పోలయ్యాయని ఎన్నికల అధికారులు వెల్లడించారు. నవంబర్ 6న జరిగిన కౌంటింగ్ లో బీజేపీ అభ్యర్థి కోమటిరెడ్డి రాజగోపాల్ రెడ్డిపై టీఆర్ఎస్ అభ్యర్థి కూసుకుంట్ల ప్రభాకర్ రెడ్డి 10,309 ఓట్ల మెజారిటీతో గెలిచాడు.
ప్రధాన పార్టీ అభ్యర్థులు
టీఆర్ఎస్ - కూసుకుంట్ల ప్రభాకర్ రెడ్డి
బీజేపీ - కోమటిరెడ్డి రాజగోపాల్ రెడ్డి
కాంగ్రెస్ - పాల్వాయి స్రవంతి రెడ్డి
బీఎస్పీ - ఆందోజు శంకరాచారి
టీజేఎస్ - పల్లె వినయ్కుమార్ గౌడ్
మూలాలు
ఇవి కూడా చూడండి
ఆంధ్ర ప్రదేశ్ శాసనసభ్యుల జాబితా
నల్గొండ జిల్లా శాసనసభ నియోజకవర్గాలు
|
paadi Tirupati jalla, Tirupati grameena mandalam loni gramam. idi Mandla kendramaina Tirupati (gra) nundi 10 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Tirupati nundi 9 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 332 illatho, 1776 janaabhaatho 365 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1170, aadavari sanka 606. scheduled kulala sanka 328 Dum scheduled thegala sanka 117. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 595730.pinn kood: 517503.
graama janaba
2001 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea graama janaba- motham 1,080 - purushula 545 - streela 535 - gruhaala sanka 258
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali. balabadi, praathamikonnatha paatasaala, maadhyamika paatasaalalu tirupatilo unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts/ science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala, sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic, sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala tirupatilo unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. maathaa sisu samrakshana kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo Pali.
praivetu vydya saukaryam
thaagu neee
gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi.
paarisudhyam
muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. praivetu baasu saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi.
atm, vaanijya banku gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.
sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aashaa karyakartha gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 18 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
paadilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 118 hectares
vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 120 hectares
saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 17 hectares
banjaru bhuumii: 89 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 21 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 99 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 28 hectares
neetipaarudala soukaryalu
paadi loo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
baavulu/boru baavulu: 28 hectares
utpatthi
paadi loo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi.
pradhaana pantalu
verusanaga, vari
moolaalu
velupali lankelu
vichithra paerlutoe unna gramalu
|
prema isque kaadal 2013loo vidudalaina telegu romaantic-comedee chalanachitra. yea chitranni luckyi media pathakama bekkam veenhugoopaal nirminchagaa, povan saadineni darsakatvam vahinchaadu. natulu harshavardhan raane, srivishnu, harshith, muguru balikalu, vitika shaeru, sreemukhi , reetu varma, muudu jantalugaa natinchaaru. yea chitram vimarsakula prashamsalu andhukundhi, boxes offices oddha vijayavanthamaindi.
taaraaganam
harshavardhan raane randhir ("raandi")
srivishnu (royale raju
harshith varma (arjan)
vitika sheru (sarayu)
reetu varma (sameera)
sreemukhi (shanthi)
sathyam rajesh (millenium starr mahaa naama)
sathya (natudu)(millenium starr sahayakudiga)
edvard stevenson pereji
snigdha (snigdha)
josh ravi (dally)
ravi prakash (sarayu sodharudu)
paatalu
yea chithraaniki sravan bharadhvaaj sangeethaanni amdimchaadu. 2013 oktober 24 na sangeethaanni vidudhala chesar.
moolaalu
2013 telegu cinemalu
|
దోసూరు, అనకాపల్లి జిల్లా, అచ్యుతాపురం మండలానికి చెందిన గ్రామం.
ఇది మండల కేంద్రమైన అచ్యుతాపురం నుండి 8 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన అనకాపల్లి నుండి 16 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 600 ఇళ్లతో, 2465 జనాభాతో 1198 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1236, ఆడవారి సంఖ్య 1229. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 248 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 4. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 586395.పిన్ కోడ్: 531011.
2022 లో చేసిన జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం విశాఖపట్నం జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు ఐదు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి. సమీప బాలబడి అచ్యుతాపురంలో ఉంది.సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల అచ్యుతాపురంలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల అనకాపల్లిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ విశాఖపట్నంలో ఉన్నాయి. సమీప అనియత విద్యా కేంద్రం అనకాపల్లిలోను, వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాలలు విశాఖపట్నం లోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
దొసూరులో ఉన్న ఒకప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రంలో ఒక డాక్టరు, ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ఒక పశు వైద్యశాలలో ఒక డాక్టరు, ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
గ్రామంలో2 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ఇద్దరు ఉన్నారు.
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు కూడా సరఫరా అవుతోంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది.
పారిశుధ్యం
మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. మొబైల్ ఫోన్, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండిప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆశా కార్యకర్త, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 12 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 16 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
దొసూరులో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 84 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 178 హెక్టార్లు
తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 166 హెక్టార్లు
బంజరు భూమి: 447 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 321 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 684 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 84 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
దొసూరులో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
చెరువులు: 84 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
దొసూరులో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
వరి, చెరకు
మూలాలు
|
జిబ్రాల్టర్లో హిందూమతం మైనారిటీ మతం. జనాభాలో 2% మంది హిందువులు. హిందువుల్లో చాలా మంది సింధీ మూలానికి చెందినవారు.
జనాభా వివరాలు
2000 జనాభా లెక్కల ప్రకారం హిందువులు 491 మంది ఉన్నారు. ఇది జిబ్రాల్టర్ జనాభాలో 1.8%. 2012 నాటి అంచనా ప్రకారం, హిందువుల జనాభా దేశ జనాభాలో 2%.
1970 నుండి 2012 వరకు హిందువుల జనాభా కింది విధంగా ఉంది:
చరిత్ర
బ్రిటిషు భారతదేశం నుండి జిబ్రాల్టర్లోకి మొదటిగా 1870లో హైదరాబాద్ చుట్టుపక్కల ప్రాంతం నుండి కొత్త సూయజ్ కెనాల్ ద్వారా వచ్చినట్లు భావిస్తున్నారు. కొత్త సింధీ వ్యాపారులు రిమోట్గా నిర్వహించగలిగే వ్యాపారాలను స్థానిక నిర్వాహకులతో ఏర్పాటు చేసుకున్నారు. భారతీయులు జిబ్రాల్టేరియన్ల నుండి కొంత ప్రతిఘటనను ఎదుర్కొన్నారు. 1921లో ఏడుగురు హిందూ వ్యాపారులు తమ కార్యకలాపాలను నిర్వహించడానికి లైసెన్సులు పొందారు. 1950 నాటికి లైసెన్సుల సంఖ్య మూడు రెట్లు పెరిగింది. అయితే స్పానిష్ వారు సరిహద్దును మూసివేసినప్పుడు, స్పానిష్ షాప్ అసిస్టెంట్లు లేనప్పుడూ సహాయం కోసం అసలైన డిమాండు ఏర్పడింది. 1970 నాటికి దాదాపు 300 ట్రేడింగ్ లైసెన్సులు ఉన్నాయి
హిందూ సమాజానికి ప్రతిఘటన ఉండేది. కానీ పెద్దలు కుదిర్చిన వివాహాలు తగ్గడం, జిబ్రాల్టర్లోని ఇతర సమూహాలతో కలిసి ఒకే పాఠశాలలకు పిల్లలను పంపడం వంటివి జరిగాయి. పౌరులు నిజమైన జిబ్రాల్టేరియనా కాదా అని నిర్ణయించే తేదీని, సాధ్యమైనంత ఎక్కువ మంది భారతీయులను మినహాయించటానికి రూపొందించబడింది. అయితే 1973 నాటికి స్థానిక హిందూ న్యాయవాది హరేష్ బుధ్రానీ హిందువులు పూర్తిగా సంఘంలో చేరగలరని అంచనా వేశాడు.
1993 దీపావళి రోజున సంఘం జిబ్రాల్టర్ హిందూ దేవాలయాన్ని ప్రారంభించింది. 1999 నాటికి అలంకరణ పూర్తయింది. ప్రాణ ప్రతిష్ట వేడుకను భారతదేశానికి చెందిన ఒక పూజారి అధికారికంగా నిర్వహించాడు. జిబ్రాల్టర్ గవర్నర్ రిచర్డ్ లూస్ 2000 మార్చి 1 న ఆలయాన్ని అధికారికంగా ప్రారంభించాడు.
సమకాలీన సమాజం
2004లో బుధ్రానీ, హౌస్ ఆఫ్ అసెంబ్లీలో స్పీకర్గా ఎన్నికయ్యాడు. తరువాత అతను జిబ్రాల్టర్ పార్లమెంట్కు మొదటి స్పీకర్ అయ్యాడు.
2012లో జిబ్రాల్టర్ మేయర్ హిందువుల పండుగ దీపావళిని జరుపుకోవడానికి హిందూ సమాజాన్ని జిబ్రాల్టర్ సిటీ హాల్లోకి ఆహ్వానిస్తున్నట్లు ప్రకటించడం సంచలనం కలిగించింది.
5 లేదా అంతకంటే ఎక్కువ GCSE (గ్రేడ్లు A-C) సాధించిన విద్యార్థులలో హిందువులలో అత్యధిక నిష్పత్తి (%) ఉంది. డిగ్రీ ఉన్న పని చేసే వయస్సు గలవారిలో అత్యధిక శాతం హిందువులే. జిబ్రాల్టర్లో అత్యల్ప నేరాల రేటు కూడా హిందువుల్లోనే ఉంది.
ఇవి కూడా చూడండి
గ్వాడలోప్లో హిందూమతం
రీయూనియన్లో హిందూమతం
స్పెయిన్లో హిందూమతం
మూలాలు
దేశాల వారీగా హిందూమతం
|
emukalalo konni sareeramloni porala nundi tayarautai. vitini twachaasthulu ledha charmeeya asthulu (Membrane or Dermal bones) antaruu. twachaasthulu (membrane) jeevasaastramlo sajiiva kanam ledha amtargata kanaala yokka bayati sarihaddunu yerparustunna sannani pora. plasma pora, amtargata poralato kappabadina avayavalu antaruu. jiva poralaku muudu praadhamika vidhulu unnayi, avi vishapuuritha padhaarthaalanu kanam nundi dooramgaa unchutaayi, avayavaalalo nirvahimchina mukhyamaina, ananukuula jeevakriya prakriyalanu vary chestaayi. poralu ekkuvaga lipid bilayer kaligi untai, idi phospholipid, colastral glicolipid anuvula yokka pora, idi kovvu aamlaala golusulanu kaligi umtumdi. lipid bilayerloo ponduparichina proteins, veetilo chaaala varku ayaanlu yu neetiloki karige anuvulanu pora antataa ravaanhaa chestaayi. plasma poralooni konni proteins bayta randhraalanu yerparustayi, vitini membrane channels ani pilustharu, ivi kanamloki , velupala ayaanla yokka vyaptiki anumatistaayi
charithra
mana sareeramloni anni kanaala sadarana paniteeruku kana tvachaalu chaaala mukyamainavi. kanaalu kanantara chuttuu nirantara, athantha empika paaragamya avarodham yerpadutundi. pariveshtita rasayana vaataavaranam yokka niyanthrananu anumatinchadam, ayyaan pravanatalanu nirvahimchadam, extrasselular,extra-arganelle sthalamtho gurthimpu, signalling anuvula gurthimpu, samshleshana proteins , ooka kanamlo, pora yokka vividha bhaagaalu vaervaeru vidhulanu kaligi untai
anek jeevakriya, genyu Morbi emuka parimaanam, nanyathanu prabhaavitam chestaayi. madhumehamu , moothrapindaala vyaadhi, parathyroid grandhulu parathyroid harmonnu prasaaram cheeyadam, anorexia nervosa, vitamins di-aadhaaritha vento jeevakriya Morbi bolu emukala vyaadhiki kaaranamavutaayi (emuka parimaanam thaggadam, nirmaana nanyatha). avayava marpidi rogulalo immunosperive therapy emuka dravyaraasini taggistundi, emuka, kanitulu kudaa untai. kanitulu bolu emukala punarviniyogam yokka kriyaaseelataku karanamayye padhaarthaalanu utpatthi chestaayi. janyuparanga aadhaaritha vyaadhi osteogenesis imperfectalo, taaip I kollajen choose janyuvuloni utparivartanalu falithamgaa bolu emukala dwara kollajen ledha maarchabadina kollajen anuvula utpatthi taggutumdi. asthipanjaram yokka itara sadarana Morbi rheumatoid aardharaitis, astio aardharaitis vento keella Morbi raavadaaniki askaram unnadi.
udaaharanalu
kapalam
jatruka
moolaalu
jantusastra nighantuvu, telegu akaadami, haidarabadu.
sareera nirmaana sastramu
|
శ్రీరాముడింట శ్రీకృష్ణుడంట 2017లో విడుదలైన తెలుగు సినిమా. గాయత్రీ ప్రొడక్షన్స్ బ్యానర్ పై కె.ఎస్.రావు నిర్మించిన ఈ సినిమాకు నరేష్ పెంట దర్శకత్వం వహించాడు. శేఖర్ వర్మ, దీప్తి శెట్టి, మధుసూదన్, రామరాజు ప్రధాన పాత్రల్లో నటించిన ఈ సినిమా 26 మే 2017న విడుదలైంది. ఈ సినిమా ఆగష్టు 9న అమేజాన్ ప్రైమ్లో ఓటీటీలో విడుదలైంది.
కథ
హైదేరాబద్ లో ఎలాగైనా నందు (దీప్తి శెట్టి) ఉద్యోగం సంపాదించాలని హైదరాబాద్ కు వచ్చి గౌతమ్ (శేఖర్ వర్మ) అనే కన్సల్టెంట్ ఉద్యోగం ఇప్పిస్తానని మోసం చేసి కనిపించకుండా పోతాడు. నందు అతన్ని వెతికి లాభం లేక సొంత ఊరికి బయలుదేరుతుంది. బస్సు లో వెళ్తున్న ఆమెకు పక్క సీట్లోనే గౌతమ్ ప్రత్యక్షమవుతాడు. అతన్ని బందించి తన ఊరికి తీసుకువెళ్ళి తండ్రి రావుగారు (మధుసూదన్రావు)కి అప్పగిస్తుంది. నందు కుటుంబం నుండి గౌతమ్ కు ఎదురైన అనుభవాలేంటి ? అసలు గౌతమ్ నందును ఎందుకు మోసం చేయాల్సి వచ్చింది ? అనేదే మిగతా సినిమా కథ.
నటీనటులు
శేఖర్ వర్మ
దీప్తి శెట్టి
మధుసూదన్
రామరాజు
గీతాంజలి
గౌతంరాజు
మధుమణి నాయుడు
మాధవి
రమణి
నాగేంద్రప్రసాద్
సత్తిబాబు యండమూరి
సాంకేతిక నిపుణులు
బ్యానర్: గాయత్రీ ప్రొడక్షన్స్
నిర్మాత: కె.ఎస్.రావు
కథ, స్క్రీన్ప్లే, దర్శకత్వం: నరేష్ పెంట
సంగీతం: నరేష్ పెంట
సినిమాటోగ్రఫీ: కూనపరెడ్డి జయకృష్ణ
ఎడిటింగ్: ఎస్.ఎస్.సుంకర
పాటలు: సాహిత్య సాగర్, గిరి పట్ల
ఫైట్స్: అశోక్ రాజా
మూలాలు
|
మొగవెల్లి, తెలంగాణ రాష్ట్రం, కొమరంభీం జిల్లా, బెజ్జూర్ మండలంలోని గ్రామం.
ఇది మండల కేంద్రమైన బెజ్జూర్ నుండి 15 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన కాగజ్నగర్ నుండి 80 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత ఆదిలాబాద్ జిల్లా లోని ఇదే మండలంలో ఉండేది.
గణాంక వివరాలు
2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 243 ఇళ్లతో, 1136 జనాభాతో 1998 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 538, ఆడవారి సంఖ్య 598. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 177 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 879. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 569407.పిన్ కోడ్: 504299.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు 8 ఉన్నాయి.సమీప బాలబడి, మాధ్యమిక పాఠశాలలు బెజ్జూర్లోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల కుకుదలోనూ ఉన్నాయి.సమీప జూనియర్ కళాశాల బెజ్జూర్లోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల కాగజ్నగర్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల ఆదిలాబాద్లోను, పాలీటెక్నిక్ బెల్లంపల్లిలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల మంచిర్యాలలోనూ ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల కాగజ్నగర్లో ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది.
గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది.
చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది.
పారిశుధ్యం
గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు.
చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
మొగవెల్లిలో పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. మొబైల్ ఫోన్ గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి.ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్, ఆటో సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో వ్యవసాయ పరపతి సంఘం ఉంది. గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి.
రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 5 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
మొగవెల్లిలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
అడవి: 1500 హెక్టార్లు
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 100 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 52 హెక్టార్లు
తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 51 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 293 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 293 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
మొగవెల్లిలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
సోయాబీన్, జొన్న
మూలాలు
వెలుపలి లంకెలు
|
సోహైబ్ మక్సూద్ (జననం 1987, ఏప్రిల్ 15) పాకిస్తానీ క్రికెట్ ఆటగాడు.
దేశీయ క్రికెట్
హెయిర్ టీ20 కప్లో దేశీయ జట్టు ముల్తాన్ టైగర్స్, క్వాయిడ్-ఐ-అజం ట్రోఫీలో యునైటెడ్ బ్యాంక్ ఆఫ్ పాకిస్తాన్ తరపున ఆడాడు. అతను యుఏఈతో జరిగిన 5 అనధికారిక వన్డే ఇంటర్నేషనల్స్లో పాకిస్తాన్ ఎ జట్టుకు నాయకత్వం వహించాడు.
2018 ఏప్రిల్ లో, 2018 పాకిస్తాన్ కప్ కోసం ఫెడరల్ ఏరియాస్ జట్టుకు వైస్-కెప్టెన్గా ఎంపికయ్యాడు. 2018-19 నేషనల్ టీ20 కప్లో ముల్తాన్ తరపున ఏడు మ్యాచ్లలో 207 పరుగులతో అత్యధిక పరుగుల స్కోరర్గా నిలిచాడు. 2019 మార్చిలో, 2019 పాకిస్తాన్ కప్ కోసం ఫెడరల్ ఏరియాస్ జట్టులో ఎంపికయ్యాడు.
2019 సెప్టెంబరులో, 2019–20 క్వాయిడ్-ఇ-అజం ట్రోఫీ టోర్నమెంట్కు దక్షిణ పంజాబ్ జట్టులో ఎంపికయ్యాడు. టీ20 ఇంటర్నేషనల్స్లో అతని సగటు 14 గా ఉంది.
అంతర్జాతీయ క్రికెట్
2013 నవంబరు 8న దక్షిణాఫ్రికాపై పాకిస్తాన్ తరపున వన్డే అరంగేట్రం చేసాడు, 54 బంతుల్లో 56 పరుగులు చేశాడు. 1992 క్రికెట్ ప్రపంచ కప్లో గెలిచిన పాకిస్తాన్ జట్టుకు తన వ్యక్తిగత నివాళిగా సంఖ్య 92ను ఎంచుకున్నాడు.
2021 సెప్టెంబరులో, 2021 ఐసీసీ పురుషుల టీ20 ప్రపంచ కప్ కోసం పాకిస్తాన్ జట్టులో ఎంపికయ్యాడు. 2021 నవంబరులో, 2021 లంక ప్రీమియర్ లీగ్ కోసం ఆటగాళ్ళ డ్రాఫ్ట్ను అనుసరించి దంబుల్లా జెయింట్స్కు ఆడటానికి ఎంపికయ్యాడు.
మూలాలు
బాహ్య లింకులు
జీవిస్తున్న ప్రజలు
1987 జననాలు
పాకిస్తాన్ క్రికెట్ క్రీడాకారులు
పాకిస్తాన్ టీ20 క్రికెట్ క్రీడాకారులు
పాకిస్తాన్ వన్డే క్రికెట్ క్రీడాకారులు
|
yataluru AndhraPradesh raashtram, Tirupati jalla, venkatagiri mandalam loni gramam. idi Mandla kendramaina venkatagiri nundi 12 ki. mee. dooramlo Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 275 illatho, 1049 janaabhaatho 1249 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 523, aadavari sanka 526. scheduled kulala sanka 501 Dum scheduled thegala sanka 80. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 592379.pinn kood: 524132.
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati unnayi. balabadi venkatagirilonu, maadhyamika paatasaala valliveduloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala venkatagirilonu, inginiiring kalaasaala reniguntalonu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic tirupatilo unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram venkatagirilonu, divyangula pratyeka paatasaala Tirupati lonoo unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
yaataluuruloo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
thaagu neee
gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi.
paarisudhyam
muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
yaataluuruloo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
adivi: 685 hectares
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 197 hectares
saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 38 hectares
thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 8 hectares
vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 54 hectares
saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 27 hectares
banjaru bhuumii: 58 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 178 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 89 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 176 hectares
neetipaarudala soukaryalu
yaataluuruloo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
baavulu/boru baavulu: 28 hectares* cheruvulu: 147 hectares
utpatthi
yaataluuruloo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi.
pradhaana pantalu
vari, verusanaga
moolaalu
|
sankora. Telangana raashtram, nizamabad jalla, varni mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina varni nundi 6 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina bodhan nundi 21 ki. mee. dooramloonuu Pali.2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata Nizamabad jalla loni idhey mandalamlo undedi. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 416 illatho, 1732 janaabhaatho 377 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 864, aadavari sanka 868. scheduled kulala sanka 26 Dum scheduled thegala sanka 1297. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 571207. pinn kood: 503187.
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu muudu unnayi.balabadi, praathamikonnatha paatasaala, maadhyamika paatasaalalu varnilo unnayi. sameepa juunior kalaasaala varniloonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaalalu bodhanlonu unnayi. sameepa vydya kalaasaala hyderabadulonu, polytechnic nizamabadlonu, maenejimentu kalaasaala bodhanlonu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala bodhanlonu, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaalalu nijaamaabaadloonoo unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
praivetu vydya saukaryam
gramamloooka praivetu vydya saukaryam Pali. degrey laeni doctoru okaru unnare.
thaagu neee
gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. kaluva/vaagu/nadi dwara, cheruvu dwara kudaa gramaniki taguneeru labisthundhi.
paarisudhyam
gramamlo bhugarbha muruguneeti vyvasta Pali. muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. piblic fone aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
sameepa gramala nundi auto saukaryam Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. rashtra rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 20 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
shankuralo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 80 hectares
vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 10 hectares
banjaru bhuumii: 14 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 273 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 115 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 172 hectares
neetipaarudala soukaryalu
shankuralo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
kaluvalu: 128 hectares* baavulu/boru baavulu: 44 hectares
utpatthi
shankuralo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi.
pradhaana pantalu
vari, poddu tirugudu, soyabeen
moolaalu
velupali lankelu
|
సమోవాలో హిందూమతం కొద్దిపాటి స్థాయిలో ఉంది, ప్రధానంగా ఫిజీ నుండి వలస వచ్చిన వారే ఇక్కడి హిందువులు. ముస్లింల సంఖ్య మాదిరిగానే హిందువుల సంఖ్య కూడా పదేపదే హెచ్చుతగ్గులకు లోనవుతూంటుంది. 2006 సమోవా జనాభా లెక్కల ప్రకారం 25 మంది హిందువులు ఉన్నారు.
55% కంటే ఎక్కువ హిందువులు ఫలేటా వెస్ట్లో కేంద్రీకృతమై ఉన్నారు.
జనాభా వివరాలు
సమోవాలో హిందూమతం 20వ శతాబ్దం చివరలో ప్రారంభమైంది, అయితే ప్రకృతి వైపరీత్యాల కారణంగా 100 లోపు ఉన్న హిందువుల్లో చాలా మంది వలస వెళ్ళారు. 2001 జనాభా లెక్కలలో హిందూమతం లేదు. బహుశా ఆ సమయంలో దానికి అనుచరులు ఎవరూ ఉండి ఉండరు (48). 2006 జనాభా గణనలో హిందూమతాన్ని చేర్చారు. ఇందులో 25 మంది హిందువులు ఉన్నట్లు తేలింది. ఇందులో 12 మంది పురుషులు 13 మంది మహిళలు ఉన్నారు. తక్కువ సంఖ్యలో ఉన్నందున, ముస్లిం, హిందూ జనాభా గణన 2011 జనాభా లెక్కల ప్రకారం విలీనం చేయబడింది. అప్పుడు మొత్తం సంఖ్య 38. ఆ 38 మందిలో 25 మంది పురుషులు, 13 మంది మహిళలు ఉన్నారు. 2009 నాటి సమోవా భూకంపం సునామీ ఫలితంగా ప్రజలు 150 మందికి పైగా మరణించారు. ఆ సమయంలో చాలా మంది వలస వెళ్లారు. ఈ లింగ అసమతుల్యతకు బహుశా అది కారణమై ఉండవచ్చు.
మూలాలు
దేశాల వారీగా హిందూమతం
|
kondapuram Telangana raashtram, janagam jalla, palakurthy mandalamlooni gramam.
idi Mandla kendramaina palakurthy nundi 8 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina janagam nundi 45 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata Warangal jalla loni idhey mandalamlo undedi.
gananka vivaralu
2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 592 illatho, 2533 janaabhaatho 606 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1310, aadavari sanka 1223. scheduled kulala sanka 258 Dum scheduled thegala sanka 1916. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 578194.pinn kood: 506316.
gramam peruu venuka charithra
kondappa dora paerutoe yea gramaniki kondapuram ani peruu vacchindi. mandalamlo idi konda praanthamlo undatamtho kudaa kondapuram ani antaruu. ikda antha lambadi tegalaku chendina varu nivasistaaru.yea gramamlo tapalasakha swaatantryaanantaram tholutha erpadindi. appatiki gramamlo chaduvukunna varu evaru laeru. gramaniki kondappa dora undevaaru. ayanaku halal chosen maamsam tinadaniki insta padevadu. andukosam koonuruku chendina sarvar alini tana gramaniki teesuku vachadu. appatiki badi pantulugaa panichestunna sarvar miah aa udyogam vadili kondapuramlo tholla vyaapaaram modhal pettadu. adae samayamlo gramamlo tapalasakha varu chaduvukunna varikosam vedukutundagaa sarvar mianu kondappa dora choopinchaadu. roo.2/- jiitam nunchi idmciga aayana panichesaaru. aa taruvaata sarvar miah chinna kumarudu afzaal miah ollie padhava tharagathi uttiirnudayi undatamtho aa tapaala udyogamlo konasaagutunnaadu.yea gramamlo apati nunchi ippati varku kendra prabhuthvam taatkaalika depart ment udyogam cheestunnaadu.thapaalaa saakha gramamlo ekuva sevalu chesindi. jaateeya upaadi haamii pathakam lanty falalu neerugaa thapaalaa soukaryamthone labdhi pondina varu adhikanga unnare .
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu nalaugu unnayi.sameepa balabadi, praadhimika paatasaala paalakurtiloonu, praathamikonnatha paatasaala dardepallilonu, maadhyamika paatasaala dardepalliloonu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala paalakurtiloonu, inginiiring kalaasaala varamgalloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic varangallo unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala torroorulonu, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaalalu varamgalloonuu unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
kondapuramlo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare.
praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo Pali.
praivetu vydya saukaryam
gramamlo3 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. degrey laeni daaktarlu muguru unnare.
thaagu neee
gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi.
paarisudhyam
muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
kondapuramlo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. laand Jalor telephony, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.
gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 7 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
kondapuramlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 5 hectares
vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 84 hectares
saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 12 hectares
thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 6 hectares
vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 4 hectares
saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 96 hectares
banjaru bhuumii: 16 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 378 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 41 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 450 hectares
neetipaarudala soukaryalu
kondapuramlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
baavulu/boru baavulu: 450 hectares
utpatthi
kondapuramlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi.
pradhaana pantalu
vari, pratthi, pesara
moolaalu
velupali lankelu
|
sikindraabaad club Telangana rashtramloni secunderabadu praanthamlo unna athi puraathanamaina club. 1878, epril 26na 20 ekaraala visteernamlo yea club nirminchabadindi.
prarambham
briteesh paalanaloe apati sivil, milataree unnataadhikaarula choose yea club erpatucheyabadindi. tholi roojulloo dheenini secunderabadu piblic rooms ani pilichevaaru. 1888 nundi secunderabadu garison club, secunderabadu gymkahana club, uunited sarviis club ani piluvabadi, 1903 nundi secunderabadu club aney paerutoe gurthimpu pondindi.
sabhyatvam
tholinaalhlhaloo yea club loo evarki sabhyatvam ichevaarukaadu. gourava sabhyuluga umdae avaksam icchaaru. konthakaalam taruvaata danavantulaku, paerunna variki sabhyatvam ivvadam praarambhinchaaru. prastulam yea club loo 5vaela mandhi sabyulu, 15velamandi kutumba sabyulu sabhyatvam kaligivunnaru. club loo 300 mandikipaigaa sibbandi vividha panlu nirvartistunnaaru. ippatikee yea club loo sabhyatvam pondalante dasaabdhampaatu vechivundavalani osthundi.
itara vivaralu
nijam kaalamlo salar geng I yea club nu bagucheyadaniki aardika sahayam andinchadamtho dheenini 1898loo baguchesaru. deeniki anubandhamgaa bollaramlo golph club, boats club, granthaalayam modalainavi nirminchabaddaayi. sikindraabaad club bhartia vaarasatva sampadaga gurthinchi 2017loo postal cover nu vidudhala chesar.
agnipramaadam
sikindraabaad clubloo 2022, janavari 16na tellavarujamuna 3 gantala samayamlo mantalu chelaregi agni pramaadamtoe club purtiga dagdhamaindi. yea agni pramaadamloo roo.20 kotla aasti nashtam vaatillindani anchana vaeyabadindi.
moolaalu
itara lankelu
haidarabadu vaarasatva nirmaanaalu
1878 sthaapithaalu
|
ramnesi (laitin Rhamnaceae) pushpinchee mokkalalo ooka kutunbam.
prajaatulu
moolaalu
ramnesi
dwidalabeejaalu
|
rupinder pal sidhu(jananam 1990 nevemberu 11) bharatadesaaniki chendina maidaana haka kridaakaarudu. 2014 kaamanvelt aatalu, 2016 olympique aatalu, 2018 kaamanvelt aatalu alaage 2020 toqyo olympicslo bhartiya haka jattulo aadaadu.
tolinalla jeevitam
rupinder pal sidhu Punjab raashtram faridkot loni ooka sikku kutumbamlo janminchaadu. ithanu tana 11va etaa nundi haka adatam modalettaadu. Chandigarh haka academieki empikainappatinundi aata pai intaniki marinta makkuva pergindhi.
kereer
sidhu 2010 mayloo mottamodati saree sulthan azlan shaah kup antarjaateeya potilaloo palgonnadu. aa maru savatsaram 2011 loo jargina azlan kup potilloo pathyarthi ayinava britton jattupai rupinder hyaatrik goals Akola. 2014 purushula maidaana haka jattuku wise capten gaaa unaadu.
2020 toqyo olimpics kamsya pataka vijaeta jattulo audii, jattu vijayaaniki tanadaina patra poeshimchaadu.
moolaalu
bayati linkulu
rupinder sidhu(bhartiya haka jalasthali)
rupinder sidhu(olympiad)
creedakaarulu
2020 toqyo olimpics bhartiya maidaana haka jattu sabyulu
maidaana haka olympique pataka vijethalu
maidaana haka creedakaarulu
1990 jananaalu
|
నిరంజన పూజారి ఒడిశా రాష్ట్రానికి చెందిన రాజకీయ నాయకుడు. ఆయన సోనేపూర్ నియోజకవర్గం నుండి రెండుసార్లు ఎమ్మెల్యేగా గెలిచి నవీన్ పట్నాయక్ మంత్రివర్గంలో ఎక్సైజ్, ఆర్ధిక శాఖల మంత్రిగా భాద్యతలు చేపట్టాడు.
నిర్వహించిన పదవులు
బింక ఎమ్మెల్యే - 2000 నుండి 2009
సోనేపూర్ ఎమ్మెల్యే - 2009 నుండి ప్రస్తుతం
పౌరసరఫరాల & వినియోగదారుల సంక్షేమ శాఖ మంత్రి - 2011 మే 10 నుండి 2012 ఆగష్టు 02
పరిశ్రమల, ఎక్సైజ్ శాఖ మంత్రి - 2012 ఆగష్టు 02 నుండి 2014 మే 21
ఒడిశా అసెంబ్లీ స్పీకర్ - 2014 మే 26 నుండి 2017 మే 6
గృహ & పట్టణాభివృద్ధి శాఖ మంత్రి - 2017 మే 07 నుండి 2019 మే 28
పరిశ్రమల శాఖ మంత్రి - 2017 మే 07 నుండి 2018 మార్చి 02
జలవనరుల శాఖ మంత్రి - 2018 మార్చి 3 నుండి 2019 మే 28
ఎక్సైజ్ శాఖ మంత్రి - 2019 మే 29 నుండి 2022 జూన్ 04
ఆర్ధిక శాఖ మంత్రి - 2019 మే 29 నుండి ప్రస్తుతం
పార్లమెంటరీ వ్యవహారాల శాఖ మంత్రి- 2022 జూన్ 05 నుండి ప్రస్తుతం
మూలాలు
ఒడిశా రాజకీయ నాయకులు
|
ఫ్రాన్స్లో పాఠిస్ తర్వాత చూడదగ్గ పట్టణం మార్సే. 241 చదరపు కిలోమీటర్ల విస్తీర్ణం, పదహారు లక్షల జనాభా గల ఇది ఫ్రాన్స్లోని రెండవ పెద్ద నగరం. ఫ్రాన్స్లోని అతి పెద్ద వ్యాపార నౌకాశ్రయం ఇక్కడ మెడిటరేనియన్ తీరంలో ఉంది. క్రీ.పూ.600వ శతాబ్దంలో యూరప్లో గల అతి తక్కువ పట్టణాల్లో ఇదొకటి. టెర్రకోట, పండిన ఏప్రికాట్ రంగు లేదా విచ్చుకున్న గోధుమరంగు పైకప్పులు గల భవంతులు ఈ నగరం నిండా కనిపిస్తాయి. ‘లా మార్సెలైస్’ అని ఈ ప్రాంతాన్ని పొగుడుతూ రాసిన గీతమే నేటి ఫ్రాన్స్ జాతీయ గీతం. నార్త్ ఆఫ్రికాతో ఈ రేవు నించి చాలా వందల ఏళ్లుగా వ్యాపారం జరుగుతోంది. ఇక్కడ చూడదగ్గ విశేషాలు
బహిలిక్ డినోట్రడేమ్ డిలాగార్డే: ‘అవర్ లేడీ ఆఫ్ ది గార్డ్’ అని అర్థం. ఈ రోమన్ కేథలిక్ చర్చి 1864లో నిర్మించబడింది. పాత నౌకాశ్రయం పక్కన సున్నపు రాతితో నిర్మించబడ్డ ఈ చర్చి మార్సే నగరానికి చిహ్నం. 490 అడుగుల ఎత్తుగల దీన్ని ఓ పురాతన కోట పునాదుల మీద నిర్మించారు. అంతకు మునుపు ఇక్కడ 1214లో నిర్మించిన చర్చి ఉండేది. ఈ చర్చిలో 135 అడుగుల ఎత్తుగల గంట స్తంభం, 27 అడుగుల ఎత్తుగల మడోనా అండ్ చైల్డ్ విగ్రహం చూడొచ్చు. ఆకుపచ్చ రంగు సున్నపు రాతితో ఇది నిర్మించబడింది. ఇటీవల దీనికి మరమ్మతులు చేశారు.
చూడవలసినవి
కాంక్యు డి మార్జియో:
కాంక్యు అంటే సముద్రంలోకి చొచ్చుకు వెళ్లిన రెండు పర్వత పాదాల మధ్యగల నీరు అని అర్థం. ఇక్కడ అలాంటిది ఒకటి ఉంది. టునా చేపలు ఇక్కడ విస్తారంగా దొరుకుతాయి. 1622లో కింగ్ పనె్నండవ లూరుూ ఇక్కడ టూనా చేపలు పట్టేవాడు. ఆనాడు నిర్మించిన చిన్న చెక్క కుటీరాలు ఇంకా ఉండటం విశేషం.
పార్క్ బోర్లీ: ఇది మార్సేలోని ఫ్రెంచ్ మినిస్ట్రీ ఆఫ్ కల్చర్ నిర్వహించే పబ్లిక్ పార్క్. సముద్ర తీరానికి సమీపంలో పాయింట్ రోగ్ దగ్గర గల ఈ పార్క్లో నడవవచ్చు. ఈత కొట్టొచ్చు. సైక్లింగ్ చేయొచ్చు. వేసవిలో ఇది చాలా రద్దీగా ఉండి ఆరు బయట కాన్సర్ట్స్, సినిమాల ప్రదర్శన జరుగుతాయి. మెడిటరేనియన్ థీమ్తో జరిగే కార్నివాల్ పరేడ్లో నాట్యకారులు, అనేక విన్యాసాలు చేసే వారు ఇక్కడ కనిపిస్తారు.
వియక్స్పోర్ట్: ఈ ప్రాచీన నౌకాశ్రయంలో చేపలు పట్టేవాళ్లు చేపలని వేలం వేసే కార్యక్రమాన్ని చూడటానికి చాలామంది టూరిస్టులు వెళ్తుంటారు. వేసవి మధ్యాహ్నాల్లో మాత్రమే దీన్ని చూడగలం. ఇక్కడ నించి క్రూయిజ్లో ఫ్రియోల్ లేదా ఛటావు ద్వీపాలకి వెళ్లి రావచ్చు.
లీ కోర్స్ జూలియన్: ఫౌంటెయిన్స్, పిల్లల గ్రౌండ్స్, కేఫ్స్, పుస్తకాలు, సావనీర్ షాప్స్ మొదలైనవి గల ఈ షాపింగ్ సెంటర్లో టూరిస్టులు చక్కటి కాలక్షేపం చేయొచ్చు.
లా కోరెన్ష్:
సముద్రంలోకి గల వాక్ వే మీద నడవడం చక్కటి అనుభవం. ఎటు చూసినా నీరే కనిపిస్తుంది.
లా ప్లేస్ కేస్టలానే: ఫౌంటెయిన్స్, శిల్పాలు, ప్రాచీన స్తంభాలు గల ఈ సెంటర్లో సినిమా థియేటర్లు, రెస్టారెంట్లు అనేకం ఉంటాయి. టూరిస్ట్లు అధికంగా కనపడే ప్రదేశం ఇది. పేవ్మెంట్ మీది బల్ల ముందు కూర్చుని తింటే ధర అధికం.
లీ పేనియర్: ఫ్రెంచ్ భాషలో పేనియర్ అంటే బుట్ట అని అర్థం. ఇది మార్సేలోని అతి ప్రాచీన భాగం. ఇక్కడ అతి పురాతన చిహ్నం ‘వియల్నే ఛారిట్’ని చూడొచ్చు. ఇక్కడి అనేక ఎగ్జిబిషన్స్, మ్యూజియంలు పర్యాటకుల్ని ఆకర్షిస్తాయి.
యునైటెడ్ హేబిటేషన్ భవంతి:
దీనికి మరో పేరు లా మైసన్ డూ ఫడా అంటే మూర్ఖుల ఇల్లు అని అర్థం. ఈ కాంప్లెక్స్లో వివిధ దుకాణాలు, ఓ చర్చ్, పిల్లల స్కూలు, ఇళ్లు మొదలైనవి ఉన్నాయి. పురాతన మార్సేని చూడడానికి పర్యాటకులు ఇక్కడికి కూడా వస్తుంటారు.
నోవాలిస్: ఈ సబ్ వే స్టేషన్లోంచి బయటకి వస్తే ఇక్కడ అరబిక్, ఇండో చైనీస్ దుకాణాలు, అల్జీరియన్ బజారులో అల్జీరియన్ షాపులు ఉంటాయి. వీటిలో ఫ్రాన్స్లో దొరకని దిగుమతి అయిన అనేక వస్తువులు కొనొచ్చు.
మజార్గెస్ వార్ సెమెట్రీ:
మొదటి, రెండవ ప్రపంచ యుద్ధాల్లో మరణించిన అనేక మంది సైనికుల శ్మశాన వాటిక ఇది. చాలా ప్రశాంతంగా ఉండే ఇక్కడ ఇండియన్, చైనీస్ సైనికుల సమాధులు కూడా ఉన్నాయి.
ఛటావు డిఫ్:
సమీపంలోని చిన్న ద్వీపంలో తొలుత జైలుగా నిర్మించబడ్డ దీనికి పడవలో వెళ్లి రావచ్చు. అలెగ్జాండర్ డ్యూమాస్ రాసిన ‘ది కౌంట్ ఆఫ్ వౌంట్ క్రిస్టో’ నవల ఇక్కడే జరిగినట్లుగా రాయబడింది.
పలైస్ లాంగ్ఛాంప్:
ఇది తప్పక చూడదగ్గ భవంతి. ఈ పేలస్లో నేచురల్ హిస్టరీ మ్యూజియం, ఫైన్ ఆర్ట్స్ మ్యూజియం ఉన్నాయి. దీన్ని 1870లో నిర్మించారు. ఆర్కిటెక్చర్లో ఇది అద్వితీయమైంది. దీని చుట్టుపక్కల గల పార్క్ని రాత్రిళ్లు చూస్తే బావుంటుంది.
మార్సేకి పారిస్ నించి రైల్లో మూడు గంటల 20 నిమిషాల ప్రయాణం (టిజివి ఫ్యాన్స్ ట్రైన్) యూరప్లోని అన్ని దేశాల నించి ఇక్కడికి విమాన సర్వీసులు ఉన్నాయి. పారిస్ నించి బస్లో కూడా రావచ్చు. మార్సేలో సైకిల్, సిటీ బస్, టాక్సీలలో తిరగొచ్చు. మే నించి సెప్టెంబర్ దాకా సీజన్.
మూలాలు
ఫ్రాన్స్
ప్రపంచ ప్రసిద్ధ నగరాలు
|
bulusu somayagilu (1935 - 1996) pramukha ganita shaasthrajnulu.
viiru 1935 agustuu 6 tedeena turupu godawari jalla Kakinada pattanhamloo janminchaaru. viiru kaakinaadaloo pitapuram raza prabhutva kalashalaloo vidyaabhyaasam chesaru. tadupari andhra vishvavidyaalayanloo ganitasastramlo unnanatha vidyani abhyasimchaaru. amka ganitham, beaja ganitham, rekhaa ganitamu, jyaamiti, sambhaavyata, kalana ganitham tadetara ganita saakhallo nishnaatulu.
1969 loo AndhraPradesh rashtra prabhuthvamu nirnayanusaram chebattina telugulo vidyaaboodhanaku ankuraarpana chosen grandhakarthala brundamlo agraganyulu. adevidhamgaa, panjaabu universitylo acharyulu orr. p. bamba gaari aadhvaryamloo anek pustakaalani rachincharu.
viiru 1972loo americaaloo universiti af kaansas vidyaalayamlo doctorete chaduvulu abhyasinchenduku velli 1978 loo swadesaniki tirigi vacheru. ganisthasaastra praachuryaaniki, janabaahulyaaniki andubatulo undenduku viiru avirala krushichaesaaru.
|
pulluru entaaa jalla, milavaram mandalam loni gramam. idi Mandla kendramaina milavaram nundi 7 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Vijayawada nundi 25 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 2038 illatho, 7651 janaabhaatho 3110 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 3950, aadavari sanka 3701. scheduled kulala sanka 1241 Dum scheduled thegala sanka 655. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 588924. 2022 loo chosen jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam krishna jillaaloo, idhey mandalamlo undedi.
.idi samudra mattaaniki 69 mee. etthulo Pali.
sameepa gramalu
yea gramaniki sameepamlo tholukodu, chandragudem, cheemalapadu, rangapuram, naguluru, dasullapalem, kottagudem unnayi.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
pulloorulo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.
gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. milavaram, kambhampaadu nundi rodduravam saukaryam Pali. railvestation; Vijayawada 39 ki.mee dooramlo Pali.
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu 10, prabhutva praathamikonnatha paatasaalalu muudu , prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi. sameepa balabadi mailavaramlo Pali.
sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala mailavaramlo unnayi. sameepa maenejimentu kalaasaala mailavaramlonu, vydya kalaasaala, polytechniclu vijayavaadaloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala vijayavaadalo unnayi.
chilukuurivaari gudem (pulluru) jalla parishattu unnanatha paatasaala.
Mandla parishattu praadhimika paatasaala.
b.sea.baalura vasati griha.
gramamlo maulika vasatulu
choukadharala duknam
graamamulo nuuthanamgaa yerpataina yea dukananni, 2017,marchi-6na praarambhinchaaru.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
pulloorulo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. ooka pashu vaidyasaalalo ooka doctoru, okaru paaraamedikal sibbandi unnare.
samchaara vydya shaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. kutumba sankshaema kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
praivetu vydya saukaryam
gramamlo9 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. degrey laeni daaktarlu 9 mandhi unnare. muudu mandula dukaanaalu unnayi.
thaagu neee
gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi.
paarisudhyam
muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
graama panchyati
kothha mangapuram, badava gramalu, pulluru graama panchyati paridhilooni shivaaru gramalu.
2013 juulailoo, pulluru graama panchaayatiiki jargina ennikalallo baanaavatu raamulu sarpanchigaa ennikainaadu.
graamamlooni darsaneeya pradeeshamulu/devalayas
shree siitaaraamachandraswaamiva alayam
pulluru graama shivaaruloni seetharampuram tandaalo nuuthanamgaa nirmimchina yea aalayamloo shree seethaa, rama, lakshmana, hanunt vigraha pratishtaa mahotsavalu, 2016,epril-3va tedee aadhivaram vudayam 5 gantalanundi pratyeekapoojala anantaram, 9-445 ki vaibhavamgaa nirvahinchedaru. anantaram vichesina bhakthulaku annaprasaada vitarana nirvahincharu.
sriramachandraswamiva alayam
pulluru graamasivaarulooni baadavalo, 2017,marchi-5vatedii aadhivaram nundi aalaya punahpratishtaa mahotsavalu praarambhinchaaru. yea vedukalalo bhaagamgaa aadivaaramnaadu, gopuja, vedaparayanam, pratishtinchu vigrahala gramotsavam nirvahincharu. 6vatedii soomavaaram vudayam 10-59 ki shree seethaa, rama, lakshmana, hanuma, parivaara sameta, dhvaja, sikhara, trayaahnika pratishtaa mahotsavam vedha mantrochchaaranalato, bhaktula jejela Madhya, bhaktisraddhalatho nirvahincharu.anantaram saantikalyaanam, annasantarpana kaaryakramaalu nirvahincharu.
marketingu, byaankingu
gramamlo vaanijya banku, vyavasaya parapati sangham unnayi. gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, sahakara banku gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 15 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
pulloorulo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
adivi: 108 hectares
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 678 hectares
vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 32 hectares
saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 24 hectares
thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 31 hectares
vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 24 hectares
saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 52 hectares
banjaru bhuumii: 21 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 2135 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 1324 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 884 hectares
neetipaarudala soukaryalu
pulloorulo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
baavulu/boru baavulu: 197 hectares
cheruvulu: 686 hectares
utpatthi
pulloorulo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi.
pradhaana pantalu
mamidi, pratthi, vari,aparaalu, kaayaguuralu
paarishraamika utpattulu
bhiyyam
pradhaana vruttulu
vyavasaayam, vyavasaayaadhaarita vruttulu
ganankaalu
2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 7332. indhulo purushula sanka 3805, streela sanka 3527, gramamlo nivaasa gruhaalu 1776 unnayi.graama vistiirnham 3110 hectarulu.
moolaalu
velupali lankelu
|
routhugudem paerutoe chaaala vyasalu unnayi. aa vyaasaala jaabithaa:
routhugudem (kottagudem) - Warangal jillaaloni kottagudem mandalaaniki chendina gramam
routhugudem (jeelugumilli) - paschima godawari jillaaloni jeelugumilli mandalaaniki chendina gramam
|
krishnaraopalem ,krishna jalla e.konduru mandalaaniki chendina revenyuyetara gramam.idi samudramattaaniki 56 mee.etthulo Pali
gramaniki ravaanhaa soukaryalu
kambhampadu, putrela nundi rodduravana saukaryam kaladu. railvestation; Vijayawada 55 ki.mee
graamamulooni vidyaa soukaryalu
AndhraPradesh rashtra sanghika sankshaema saakha vaari baalura gurukul paatasaala:- yea paatasaalalo ganita upadhyayuluga panicheyuchunna shree em.aneel kumar ni e.p.culturally aware ness sociiety varu utthama udyoegi puraskaaramtopaatu, rashtra utthama pourudu puraskaaraaniki empika chesaru. edvala visakhapatnamlo nirvahimchina ooka kaaryakramamlo, sociiety vyavasthaapaka adhyakshulaina shree gangaalla vijayakumar chetulameedugaa, viiriki yea puraskaralanu andajesinaru. [1]
gramamlo maulika vasatulu
traaguneeti saukaryam
yea graamamulo suddhineeti kendram erpaatu cheyutakai, iidu lakshala rupees viluvaina orr.oa.plant saamagrini, gramaniki tecchinaaru. veetitho graamamulooni panchyati kaaryaalaya praamganamloo ooka orr.wow.plaantunu erpaatuchesinaaru. mandalamlooni palu graamaalaloo prajalu, fluorosis kaaranamgaa teevra anaarogyam paalavuchunna nepathyamlo, adhikaarulu, prajaapratinidhuluu, yea kendraanni erpaatuchesinaaru. deenitho vaari traaguneeti kashtalu teerinavani graamasthulu santosham vyaktham cheyuchunnaru. yea kendram valana krishnaraopalem, mansidhutanda, deeplanagar, keshya-gyama tandaalalooni prajalaku 2017,juun-9vatedii nundi suddiniru labhinchuchunnadi. [2]&[3]
graama panchyati
2013,julailo yea graama panchaayatiiki nirvahimchina ennikalallo sha pinnamaneni srinivaasaraavu, sarpanchigaa ennikainaadu. [2]
moolaalu
chithramaalika
velupali lankelu
|
opraa winnfrey prapancha prassiddhi chendina tv vyaakhyaata. aama pradarsana dhi opraa taac sho prapanchavyaapthamgaa athantha praacuryam pondindi.
bayati linkulu
adhikarika websitu. teeskunna tedee 2010-09-17
NPR "opraa: dhi billionaire every uman". audeo, veedo, jeevita charithra. teeskunna tedee 2010-09-17
opraa winnfrey veedo
stefan emle. foular
moolaalu
1954 jananaalu
jeevisthunna prajalu
|
పల్నాడు 2013లో విడుదలైన తెలుగు సినిమా. విశాల్ ఫిలిం ఫ్యాక్టరీ బ్యానర్ పై విశాల్ నిర్మించిన ఈ సినిమాకు సుశీంద్రన్ దర్శకత్వం వహించాడు. విశాల్, లక్ష్మీ మీనన్ హీరో హీరోయిన్లుగా నటించిన ఈ సినిమా తమిళంలో ‘పాండ్యనాడు’ పేరుతో, తెలుగులో పల్నాడు పేరుతో 02 నవంబర్ 2013న విడుదలైంది.
కథ
శివకుమార్ (విశాల్) బాగా భయస్తుడు, ఓ సెల్ షాప్ నడుపుకొంటూ ఉంటాడు. తమ ఇంటిపైనే అద్దెకుండే మాలతిని (లక్ష్మి మీనన్) ప్రేమిస్తాడు. ఆ ఊరికి పెద్ద దాదా అయిన కాటమ రవి తన మైనింగ్ వ్యాపారానికి అడ్డు తగిలాడని, శివకుమార్ అన్నయ్యని చంపేస్తాడు. దాంతో శివకుమార్, అతని తండ్రి (భారతీరాజా) విడివిడిగా రవిపై పగ తీర్చుకోవాలని పథకం వేసుకుంటారు. పిరికివాడైన శివకుమార్ తన అన్నయ్యను చంపినవాడిని ఎలా ఎదుర్కొన్నాడు ? ఈ విషయంలో ఎలా విజయం సాధించాడు ? అనేదే మిగతా సినిమా కథ.
నటీనటులు
విశాల్
లక్ష్మీ మీనన్
భారతీరాజా
సూరి
సోమసుందరం
సాంకేతిక నిపుణులు
బ్యానర్: విశాల్ ఫిల్మ్ ఫ్యాక్టరీ
నిర్మాత: విశాల్
కథ, స్క్రీన్ప్లే , దర్శకత్వం: సుసీంద్రన్
సంగీతం: ఇమాన్
సినిమాటోగ్రఫీ: మాధి
ఎడిటర్: ఆంటోనీ
మూలాలు
2013 తెలుగు సినిమాలు
విశాల్ నటించిన సినిమాలు
|
Short description is different from Wikidata
Articles with hCards
vidushi manju mehata (jananam: manju bhatt ; 1945 ) ooka bhartia shaastreeya sithara vaadyakaarini.
praarambha jeevitam, kutunbam
mehata Jaipur loo manhohan, chandrakalvah bhatt dampathulaku janminchindhi. aama sangeetakaarula kutumbamlo pergindhi; aama tallidamdrulu iddaruu nishnaatulaina sangeetakaarulu, aama talli anek mandhi aasdhaana sangeetakaarula oddha chaduvukundi. aama annayya shashi mohun bhatt, thamudu viswa mohun bhatt iddaruu tharuvaathi jeevitamlo pandithuluga gurthimpu pondhaaru.
ravisankar sishyudaina shashi mohun atani soodari manjuku modati sithara teachar. varusaga remdu rashtra, kendra prabhutva upakaara vaetanaalu pondina taruvaata, ollie akbar khan, shekar yokka sishyudaina sarod vaadyakaarudu pundit damodhar lall kabra oddha chaduvukune avaksam labhinchindi.
kabra oddha chaduvukuntu, recording chestunnappudu, mehata pradarsana ivvadam praarambhinchaaru, allindia rdi potilo paalgonnaru, sangeetamlo maastars degreeni pondhaaru. ooka pradarsanalo, aama kishen maharajs shishyudu, benares gharaanaa vidvaamsudu ayina tabalaa vaadyakaarudu nandan mehatanu kalusukundi. 2010 loo nandan maraninchadaaniki mundhu manju, nandan vivaham cheskunnaru, iddharu kumartelu - puurvi, hetal, varu varusaga sithara, tabalaa vaayistaaru.
kereer
nandan nu vivaham cheskunna taruvaata, aama iddharu pellala jananaala taruvaata, mehata dadapu ooka dasabdham paatu pradarsana ivvaledhu, 1980 loo, amenu (aama munupati guruvulu bhatt, kabra maadhirigaa) ravisankar oddha chaduvukovadaniki angikarinchaaru.
mehata ooka tap grade classically instrumentalist, al india rdi raetimg sistomloo athyunnatha stayi sangeeta vidvaansulu. aama saptak schul af music @ saptak trustee saptak festival af music saha vyavasthaapakuraalu.
avaardulu
Gujarat sangeeta nataka akaadami
tansen sammaan, 2018
dheerubhay thacker savyasachi saraswat awardee, 2016.
moolaalu
kendra sangeeta nataka akaadami puraskara graheethalu
1945 jananaalu
jeevisthunna prajalu
|
పాములపర్తి సదాశివరావు బహుముఖ ప్రజ్ఞాశాలి, ఉత్తమ రచయిత, జర్నలిస్టు.
జీవిత విశేషాలు
ఇతడు 1921, 17 జూలైన వరంగల్లులో హనుమంతరావు, దుర్గాబాయి దంపతులకు జన్మించాడు. హనుమకొండలోని కాలేజియేట్ ఉన్నత పాఠశాలలో ఇతని విద్యాభ్యాసం నడిచింది. ఇంటర్మీడియట్ వరకు చదువుకున్నాడు. భారత మాజీ ప్రధానమంత్రి పి.వి.నరసింహారావు ఇతనికి సోదరుడి వరుస, బాల్యమిత్రుడు. వీరి స్నేహం వికసించి కాకతీయ పత్రిక ప్రారంభించడానికి కారణమైంది. 1948లో ఈ కాకతీయ పత్రిక ప్రారంభమైంది. పాములపర్తి సదాశివరావు ఈ వారపత్రికకు సంపాదకుడు కాగా పి.వి.నరసింహారావు ఈ పత్రిక నిర్వహణలో పాలుపంచుకున్నాడు. ఇద్దరూ కలిసి ఈ పత్రికలో జయ-విజయ అనే కలం పేరుతో రచనలు చేసేవారు. అవి పాఠకులను ఎంతో ఆకట్టుకున్నాయి. ఇద్దరూ అనేక కలంపేర్లతో ఈ పత్రికలో చాలా రచనలు చేశారు. సందేశమ్ పత్రిక ఎడిటోరియల్ బోర్డు సభ్యుడిగా ఉన్నాడు. ఇతడు 1945లో కాకతీయ కళాసమితిని స్థాపించాడు. ఈ సంస్థ కళలు, సాహిత్యం, నాటకాలు, శాస్త్రీయ సంగీతం మొదలైన వాటిని ప్రోత్సహించింది. ప్రతియేటా ఈ సంస్థ తరఫున మూడు రోజులు త్యాగరాజ మహోత్సవాలను నిర్వహించేవాడు. ఇతడు కాకతీయ పత్రికతో పాటుగా విశ్వజ్యోతి, ధర్మభూమి మొదలైన పత్రికలలో విస్తృతంగా రచనలు చేశాడు. మార్క్సిజం మొదలుకొని ప్రపంచ చరిత్ర, భారతీయ తత్త్వము, హిందుస్తానీ సంగీతం, కర్ణాటక సంగీతం, నాటకరంగం ఇలా అన్ని విషయాలపైనా ఇతడు వ్యాసాలు వ్రాశాడు. 1982లో వరంగల్లులో జరిగిన పోతన పంచశతాబ్ది ఉత్సవాలకు ఇతడు ప్రేరేపకుడు. పోతన విజ్ఞానపీఠం స్థాపనకు ఇతడు కారకుడు. 1988లో కాకతీయ విశ్వవిద్యాలయం నిర్వహించిన విద్యారణ్య విద్వద్గోష్టిలో చురుకుగా పాల్గొని విద్యారణ్యుని తత్వంపై పత్రసమర్పణ చేశాడు.
ఇతని రచనలు కొన్ని:
చరిత్ర, సంస్కృతి, కళ
తత్వశాస్త్ర ప్రాథమిక పాఠాలు
భారతీయ సాహిత్య పరిశీలన
అభ్యుదయ గీతాలు
గదర్ విప్లవం
జ్ఞాన సిద్ధాంతం (అనువాదం)
ఇతడు రచయితగా ఉంటూనే వివిధరంగాల ఉద్యమాల్లో క్రియాశీలక పాత్రని పోషించాడు. రజాకార్లకు వ్యతిరేకంగా ఉద్యమాలు నడిపాడు. ఆజాంజాహి కార్మికుల ఉద్యమాల్లో ప్రత్యక్షంగా పాల్గొన్నాడు. ఇతడు 76 సంవత్సరాలు జీవించి కేన్సర్ వ్యాధితో 1996, ఆగస్టు 26వ తేదీ మరణించాడు. ఇతని జ్ఞాపకార్థం కాకతీయ విశ్వవిద్యాలయం ప్రతియేటా ఇతని పేరిట ఒక ప్రముఖవ్యక్తిచే స్మారకోపన్యాసం ఇప్పిస్తున్నది.
మూలాలు
1921 జననాలు
1996 మరణాలు
తెలుగు రచయితలు
సంపాదకులు
వరంగల్లు పట్టణ జిల్లా రచయితలు
వరంగల్లు పట్టణ జిల్లా పాత్రికేయులు
|
అరికివలస, శ్రీకాకుళం జిల్లా, సంతబొమ్మాళి మండలం లోని గ్రామం.ఇది మండల కేంద్రమైన సంతబొమ్మాళి నుండి 6 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన పలాస-కాశీబుగ్గ నుండి 33 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 149 ఇళ్లతో, 618 జనాభాతో 157 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 319, ఆడవారి సంఖ్య 299. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 82 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 581010.పిన్ కోడ్: 532212.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు ఉన్నాయి.బాలబడి, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాలలు దండుగోపాలపురంలో ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల ఖస్పానౌపాడలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల కోటబొమ్మాళిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ శ్రీకాకుళంలో ఉన్నాయి.
సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల శ్రీకాకుళంలో ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
అరికివలసలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు.
సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
తాగు నీరు
బావుల నీరు గ్రామంలో అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. కాలువ/వాగు/నది ద్వారా, చెరువు ద్వారా కూడా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది.
పారిశుధ్యం
మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది.సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం ఉంది. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. రైల్వే స్టేషన్, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆశా కార్యకర్త, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 15 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
అరికివలసలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 23 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 3 హెక్టార్లు
శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 2 హెక్టార్లు
బంజరు భూమి: 2 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 126 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 4 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 124 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
అరికివలసలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
కాలువలు: 80 హెక్టార్లు
బావులు/బోరు బావులు: 14 హెక్టార్లు
చెరువులు: 30 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
అరికివలసలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
వరి, మినుము, పెసర
మూలాలు
|
dummeda, aandhra Pradesh raashtram, Vizianagaram jalla, garividi mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina garividi nundi 6 ki.mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Vizianagaram nundi 31 ki.mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 375 illatho, 1481 janaabhaatho 537 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 755, aadavari sanka 726. scheduled kulala janaba 147 Dum scheduled thegala janaba 0. gramam janaganhana lokeshan kood 582795.pinn kood: 535270.
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu unnayi.balabadi, praathamikonnatha paatasaala, maadhyamika paatasaalalu garividiloo unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala garividiloo unnayi. sameepa vydya kalaasaala nellimarlalonu, maenejimentu kalaasaala, polytechniclu vijaynagaramlonu unnayi. sameepa aniyata vidyaa kendram garividiloonu, vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, divyangula pratyeka paatasaalalu Vizianagaram lonoo unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. paaraamedikal sibbandi naluguru unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. maathaa sisu samrakshana kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo Pali. kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo Pali.
praivetu vydya saukaryam
thaagu neee
gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi.
paarisudhyam
muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.
gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.
jalla rahadari gramam gunda potondi. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 15 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
dummedalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 206 hectares
vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 2 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 328 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 205 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 122 hectares
neetipaarudala soukaryalu
dummedalo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
baavulu/boru baavulu: 64 hectares* cheruvulu: 58 hectares
moolaalu
velupali lankelu
|
భీమవరపు లక్ష్మయ్య ప్రముఖ రంగస్థల నటులు.
జననం
లక్ష్మయ్య గుంటూరు జిల్లా, తెనాలి ప్రాంతానికి చెందినవారు.
రంగస్థల ప్రస్థానం
లక్ష్మయ్య 1952లో అభ్యుదయ నాటక సమితి అనే ఒక నాటక సమాజాన్ని స్థాపించారు. కె. రాధ, తాళ్లూరి రాఘవేంద్రరావు, ఆర్.వి.ఆర్. ఆచారి వంటి నాటక ప్రముఖులతో కలిసి కూలిపిల్ల, వేమన నాటకాల్ని అనేక ప్రాంతాలలో ప్రదర్శించారు.
తెనాలి పట్టణంలో నసరయ్య నిర్వహిస్తున్న జనతా ఆర్ట్ థియేటర్ లో చేరి ఆ సంస్థ ప్రదర్శించిన నాటకాలన్నింటిలో నటించారు. అనేక పరిషత్తులలో బహుమతలు పొందారు.
నటించిన నాటకాలు - పాత్రలు
భయం - ముసలయ్య
హిమజ్వాల - ముసలివాడు
చీకటి తెరలు - చంద్రయ్య
కీర్తిశేషులు - శంకరయ్య
సీతారామరాజు - పిళ్లై
కూలిపిల్ల
వేమన
కాంతాకనకం
తుఫాన్
తులసీతీర్థం
విశ్వనాధవిజయం
నటన
నటనాలయం
సినిమారంగం
మిత్రుని ప్రోత్సాహంతో 'ఇదా ప్రపంచం' అనే సినిమాలో నటించారు.
ప్రస్తుతం
తపాల శాఖలో ఉద్యోగం చేసి పదవీ విరమణ అనంతరం తెనాలి లోఉంటున్నారు.
మూలాలు
భీమవరపు లక్ష్మయ్య, నూరేళ్ల తెనాలి రంగస్థలి, నేతి పరమేశ్వశర్మ, పుట. 233.
తెలుగు రంగస్థల కళాకారులు
తెలుగు రంగస్థల నటులు
మూలాల అందజేత ప్రాజెక్టు
గుంటూరు జిల్లా రంగస్థల నటులు
|
tyagarayanagar saasanasabha niyojakavargam TamilNadu rashtramloni niyoojakavargaalaloo okati. yea niyojakavargam Chennai jalla, Chennai dakshinha loksabha niyojakavargam paridhilooni aaru saasanasabha niyojakavargaallo okati.
ennikaina sabyulu
madraas raashtram
TamilNadu raashtram
moolaalu
TamilNadu saasanasabha niyojakavargaalu
|
సపోత్రా శాసనసభ నియోజకవర్గం రాజస్థాన్ రాష్ట్రంలోని నియోజకవర్గాలలో ఒకటి. ఈ నియోజకవర్గం కరౌలి జిల్లా, కరౌలి - ధౌల్పూర్ లోక్సభ నియోజకవర్గం పరిధిలోని ఎనిమిది శాసనసభ నియోజకవర్గాల్లో ఒకటి.
ఎన్నికైన సభ్యులు
మూలాలు
రాజస్థాన్ శాసనసభ నియోజకవర్గాలు
|
kondayapalem paerutoe chaaala vyasalu unnayi. aa vyaasaala jaabitaanu ikda icchaaru.
kondayapalem (Udayagiri) - nelluuru jillaaloni Udayagiri mandalaaniki chendina gramam.
kondayapalem (eepuuru) - palnadu jillaaloni eepuuru mandalaaniki chendina gramam.
kondayapalem (podili) - prakasm jillaaloni podili mandalaaniki chendina gramam.
kondayapalem (ballikurava) - baptla jillaaloni ballikurava mandalaaniki chendina gramam.
|
మడుద, తెలంగాణ రాష్ట్రం, సిద్ధిపేట జిల్లా, హుస్నాబాద్ మండలంలోని గ్రామం.
ఇది మండల కేంద్రమైన హుస్నాబాద్ నుండి 5 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన కరీంనగర్ నుండి 40 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది.
జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణలో
2016 అక్టోబరు 11న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత కరీంనగర్ జిల్లాలోని ఇదే మండలంలో ఉండేది.
గణాంక వివరాలు
2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 381 ఇళ్లతో, 1410 జనాభాతో 514 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 717, ఆడవారి సంఖ్య 693. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 100 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 13. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 572607.పిన్ కోడ్: 505472.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాలలు రెండు, ప్రైవేటు ప్రాథమికోన్నత పాఠశాలలు రెండు ఉన్నాయి.బాలబడి, మాధ్యమిక పాఠశాలలు హుస్నాబాద్లో ఉన్నాయి.సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల హుస్నాబాద్లోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల కరీంనగర్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ కరీంనగర్లో ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల హుస్నాబాద్లోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాలలు కరీంనగర్లోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
గ్రామంలో2 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ఇద్దరు ఉన్నారు.
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది.
పారిశుధ్యం
మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
మాదుధలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, ఆటో సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 15 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
మాదుధలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 28 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 58 హెక్టార్లు
శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 49 హెక్టార్లు
తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 34 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 45 హెక్టార్లు
సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 38 హెక్టార్లు
బంజరు భూమి: 14 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 244 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 102 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 195 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
మాదుధలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
బావులు/బోరు బావులు: 195 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
మాదుధలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
వరి, మొక్కజొన్న, ప్రత్తి
మూలాలు
వెలుపలి లంకెలు
|
డెబ్భై అయిదు సంవత్సరాలకి పైబడిన తెలుగు సినీ చరిత్రలో ఎందరో నటీమణులు తమ అంద చందాలతో, నటనా వైదుష్యంతో వెండితెరపై వెలుగులు విరజిమ్మారు. ఈ క్రింది జాబితాలో వారి పేర్లు పొందుపరచబడ్డాయి. వీరిలో కొందరు దశాబ్దాలుగా చిత్రరంగంలో రాణిస్తూ వందల కొద్దీ సినిమాలలో నటించినవారు, మరికొందరు ఒకటి రెండు చిత్రాలతోనే కనుమరుగయినవారు. ఎవరెన్ని చిత్రాలలో నటించారనే విషయంతో సంబంధం లేకుండా కనీసం ఒక చిత్రంలోనయినా ప్రాధాన్యతగల పాత్రలో నటించిన నటీమణుల పేర్లను ఇక్కడ చూడవచ్చు.
ఈ జాబితా సంపూర్ణం కాదు. సభ్యులు తమకు తెలిసిన నటీమణుల పేర్లను ఈ క్రింది సూచనలకనుగుణంగా ఇక్కడ పొందుపరచ వచ్చు
పేర్లన్నీ తెలుగు వర్ణమాల ప్రకారం అక్షర క్రమంలో రాయబడ్డాయి. దయచేసి మీరు రాయదలుచుకున్న పేరును సంబంధిత అక్షరం క్రింద మాత్రమే రాయండి.
ఇది తెలుగు సినిమాలలో నటించిన నటీమణుల పేర్ల జాబితా మాత్రమే. దయచేసి ఇతర భాషలలో మాత్రమే నటించిన ప్రసిద్ధ నటీమణుల పేర్లను ఇక్కడ రాయవద్దు. ఉదాహరణకు, రాణీ ముఖర్జీ లేదా మాధురీ దీక్షిత్. వీరు తెలుగు సినిమాలలో ఎప్పుడూ నటించలేదు. కనుక వీరి పేర్లు ఇక్కడ రాయవద్దు.
కొందరు నటీమణులు వారి ఇంటి పేరు, లేదా వారు నటించిన మొదటి సినిమా పేరుతో సహా ప్రసిద్ధులు. అటువంటి వారి మొదటి పేరు ఏ అక్షరంతో ప్రారంభమవుతుందో ఆ అక్షర క్రమంలో వస్తారని గుర్తుంచుకోండి. ఉదాహరణకు, షావుకారు జానకి పేరు జ అక్షరం క్రింద, బి.సరోజాదేవి పేరు స అక్షరం క్రింద వస్తాయి.
ఒక నటీమణి పేరు రాయబోయే ముందు ఆ పేరు అప్పటికే ఉందేమో సరిచూసుకోండి. అలా సరిచూసుకునేటప్పుడు మీరు సరయిన అక్షరం క్రింద చూస్తున్నారో లేదో గమనించండి. పై ఉదాహరణను గుర్తుంచుకోండి.
ఒకే పేరుతో ఇద్దరు ముగ్గురు నటీమణులు ఉన్నప్పుడు వారికి సంబంధించిన ప్రముఖ చిత్రాన్నో, మరో విశేషాన్నో పేరు పక్కన ప్రస్తావించండి.
చివరగా, ఇది కేవలం కథానాయికలకు ఉద్దేశించిన పట్టిక కాదు. సహాయ నటి, బాల నటి, హాస్య నటి, నాట్యతార, ఇలా పలు విధాల పాత్రలలో కనిపించిన వారి పేర్లు కూడా ఇక్కడ పొందుపరచ వచ్చు.
ఈ జాబితా సంపూర్ణం కాదు. సభ్యులు తమకు తెలిసిన తెలుగు నటీమణుల పేర్లను ఈ క్రింది అక్షర క్రమంలో పొందుపరచ వచ్చు
అ
అక్షా పార్ధసాని- యువత, రైడ్, బెంగాల్ టైగర్, డిక్టేటర్, కందిరీగ మొదలైన సినిమాలలో నటించింది.
అసిన్
అమల
అమూల్య
అన్షు - తెలుగులో అన్షు నటించినవి మూడు చిత్రాలు మాత్రమే. అవి మన్మధుడు, రాఘవేంద్ర, మిస్సమ్మ. మిస్సమ్మలో ఆమెది అతిథి పాత్ర మాత్రమే.
అనుష్క
అనూజ
అన్నపూర్ణ
అనిత - అనిత నటించిన తొలి తెలుగు చిత్రం తేజ దర్శకత్వం వహించిన నువ్వు-నేను. అనిత నటించిన ఇతర తెలుగు చిత్రాలు, నేనున్నాను (ప్రత్యేక నృత్యం), తొట్టి గ్యాంగ్
అపూర్వ
అమీషా పటేల్
అనురాధ
అభినయశ్రీ - ఆర్య, హంగామా
అభిరామి - చెప్పవే చిరుగాలి
అదితి అగర్వాల్
అదితి శర్మ
అర్చన
అర్చన గుప్తా
అర్చనా పూరణ్ సింగ్
అనూ వైష్ణవి
అమృతా రావు - అతిధి
అనితా చౌదరి
అంజలి - సితమ్మ వాకిట్లో సిరి మల్లె చెట్టు
ఆ
ఆమని
ఆర్తీ అగర్వాల్
ఆరతీ ఛాబ్రియా
ఆయేషా టకియా
ఆయేషా జుల్కా
ఆషా సైనీ - ఆషా సైనీ ఇటీవల మయూరిగా పేరు మార్చుకుంది. ఈమె నటించిన తెలుగు చిత్రాలు - 143, నువ్వు నాకు నచ్చావ్
ఆయేషా జలీల్ - గోదావరి, ఆట
ఇ
ఇలియానా
ఇషా కొప్పికర్
ఇంద్రజ
ఇంద్రాణి
ఈ
ఉ
ఊ
ఊర్వశి
ఊహ
ఊర్మిళ
ఋ
ఋష్యేంద్రమణి
ఎ
ఏ
ఐ
ఐశ్వర్య - ప్రముఖ నటి లక్ష్మి ఏకైక సంతానం. ఈమె అమ్మమ్మ రుక్మిణి కూడా అలనాటి నటీమణి. ఈమె నటించిన తెలుగు చిత్రాలు -
ఐశ్వర్యా రాయ్
ఒ
ఓ
ఔ
అం
అంజలీ దేవి
అంజలి
అంజలా జవేరి - ప్రేమించుకుందాం రా, చూడాలని ఉంది, సమరసింహారెడ్డి, రావోయి చందమామా
అంబిక - దక్షిణ భారత సినిమా నటి. ఈమె అనేక కన్నడ సినిమాళ్లో నటించింది. అంబిక నటించిన తెలుగు చిత్రాలు - మానాన్నకి పెళ్లి
అంకిత
క
కనక - బ్రహ్మర్షి విశ్వామిత్ర
కన్నాంబ
కాంచనమాల
కమలాబాయి, సురభి
కాంచన
కాంచన్ - ప్రేమ పుస్తకం, ఒన్ బై టు
కావేరి
కావేరి ఝా - నగరం
కమలిని ముఖర్జీ
కృష్ణకుమారి
కత్రినా కైఫ్
కల్పన
కల్పనా రాయ్
కవిత
కిరణ్ రాథోడ్ - అందరూ దొంగలే, దొరికితే, భాగ్యలక్ష్మి బంపర్ డ్రా
కీర్తి రెడ్డి
కౌష - అత్తిలి సత్తిబాబు ఎల్.కె.జి., మంత్ర
కాజల్ అగర్వాల్
కావ్య
కుచలకుమారి
కుయిలీ
కృష్ణవేణి
కౌసల్య
కల్యాణి
కుష్బూ
కీర్తన - గణేష్
కీర్తి చావ్లా
కీర్తి సింగ్ - నా పిలుపే ప్రభంజనం, ఉమ్మడి మొగుడు
ఖ
గ
గౌతమి
గీత
గీతాంజలి
గిరిజ (పాత తరం ప్రముఖ హాస్య నటి)
గిరిజ (గీతాంజలి చిత్ర కథానాయిక)
గజాలా షేక్
గోపిక - నా ఆటోగ్రాఫ్, లేత మనసులు, యువ సేన, వీధి
గౌరీ పండిట్
గౌరీ ముంజాల్
గాయత్రి
ఘ
చ
చంద్రకళ
చంద్రిక - మంగమ్మగారి మనవడు
చాందిని తమిలరసన్
చాందిని చౌదరి
ఛ
ఛార్మి
ఛాయా దేవి
జ
జమున
జయంతి
జయసుధ
జయప్రద
జయమాలిని
జయమాల
జ్యోతిలక్ష్మి
జయలలిత (పాత తరం కథానాయిక, తమిళనాడు ముఖ్యమంత్రి)
జయలలిత (నర్తకి, హాస్య నటి)
జెనీలియా
జెన్నిఫర్
జయచిత్ర
జానకి, షావుకారు
జానకి, డబ్బింగ్ - శంకరాభరణం, సప్తపది, సాగర సంగమం, శృతిలయలు, స్వాతిముత్యం, స్వాతికిరణం
జ్యోతి
జ్యోతిక
జరీనా వహాబ్
జుబైద్ ఖాన్
జుహీ చావ్లా
జాహ్నవి
జయప్రభ
జాన్వీ కపూర్
ఝ
ట
టాబు
ట్వింకిల్ ఖన్నా
ఠ
డ
ఢ
ణ
త
త్రిష
తనూశ్రీ దత్తా
తమన్నా
తాప్సి
ధ
ద
దేవిక
దేవి గ్రంథం
దేవయాని
దేవియాని శర్మ
దివ్య దర్శిని(నటి)
దివ్యభారతి
దివ్య వాణి
దీప్తి భట్నాగర్
దీప్తి
దీప
దీపిక
ధ
న
నిరోషా
నమిత
నమ్రతా శిరోద్కర్
నయన తార
నయన హర్షిత
నగ్మా
నేహా శర్మ
నేహా జుల్కా
నేహా పెండ్సే
నికోల్
నికోలెట్ బర్డ్ - కలకత్తాకు చెందిన భారతీయ ఫ్యాషన్ మోడల్. తెలుగు సినిమా ప్రేక్షకులకు బాస్ చిత్రములో ఒక ప్రత్యేక నృత్యం ద్వారా పరిచయమైంది. నికొలెట్ జంబోక్స్ నిషా మిక్స్, అఖియా మిలాకే నహీ జానా పాప్ అల్బంలలో కనిపించింది. ఈమె హోండా షైర్, గార్నియర్ ఫ్రూట్స్, ఎల్లె 18, డోయ్ కేర్ వంటి వాటికి వ్యాపార ప్రకటనలు చేసింది.
నికిత
నిక్కీ గల్రానీ
నళిని
నవనీత్ కౌర్
నిర్మలమ్మ
నిర్మల, వెన్నిరాడై
ప
పండరీబాయి
పద్మా హేమమాలిని
పాకీజా
ప్రీతి ఝంగియాని
ప్రీతి జింటా
ప్రీతా విజయకుమార్
ప్రేమ
పద్మిని
ప్రీతి వర్మ
ప్రియమణి
ప్రియా రామన్ -తమిళ చిత్రపరిశ్రమకు సంబంధించిన నటి. ఈమెను ప్రఖ్యాత తమిళ నటుడు రజనీకాంత్ తన సొంత చిత్రం వన్ని ద్వారా పరిచయం చేసాడు. తెలుగు పరిశ్రమకు దర్శకుడు కోడి రామకృష్ణ తన మిత్రుడు కాస్ట్యూమ్ కృష్ణ చిత్రం మనసున్న మారాజుతో పరిచయం చేసాడు. ఈ చిత్రంలో కథానాయకుడు అర్జున్. ఈమె నటించిన తెలుగు చిత్రాలు - శుభసంకల్పం
ప్రియా గిల్
ప్రియా బెనర్జీ
ప్రియాంక చోప్రా
పూనమ్ సింగార్
పూనమ్ కౌర్
పూనమ్ బజ్వా
పూర్ణిమ
పూర్ణిమా జయరామ్
పూజిత
పూజ
పార్వతీ మెల్టన్
పూజ బాత్రా
పూజా హెగ్డే
పవిత్ర
పోలిన్
ప్రియాంక నల్కారి
ఫ
ఫర్జానా - ఈమె మొదట హిందీ చిత్ర రంగంలో నృత్య దర్శకురాలుగా పనిచేస్తుండేది. ఈమెను నిధి ప్రసాద్ తన భాగ్యలక్ష్మి బంపర్ డ్రా చిత్రం ద్వారా తెలుగు చిత్ర సీమకు పరిచయం చేసారు. ఈమె నటించిన ఇతర సినిమాలు - బొమ్మన బ్రదర్స్ చందన సిస్టర్స్ (2008), సీమ శాస్త్రి (2007), భాగ్యలక్ష్మి బంపర్ డ్రా (2007)
ఫరా
బ
భ
భానుమతి
భారతి
భానుప్రియ
భూమికా చావ్లా
భావన
మ
మీనా
మనీషా కోయిరాలా
మధుబాల
మమతా కులకర్ణి
మధుమిత
మధురిమ - గన్ షాట్
మధు శాలిని
మంజుల
మాన్య
ముమైత్ ఖాన్
ముంతాజ్
మేఘనా నాయుడు
మీరా చోప్రా
మోనా చోప్రా - ఎ ఫిల్మ్ బై అరవింద్
మాళవిక
మాళవిక - (ఆనందభైరవి)
మాధవి
మంజుల, కన్నడ
మాధురి
మూన్ మూన్ సేన్
మమత
మమతా మోహన్ దాస్
మంజు భార్గవి
మీనా కుమారి
మహేశ్వరి
మనోరమ
మాలాశ్రీ
మల్లికా కపూర్
మనోచిత్ర
మోహిని
య
యమున
యువరాణి
యానా గుప్తా
ర
రాజశ్రీ
రతి అగ్నిహోత్రి
రతి(నటి)
రాజసులోచన
రమా ప్రభ
రామేశ్వరి, తాళ్లూరి
రాజేశ్వరి, ఢిల్లీ
రాధిక
రాధ
రజని
రంజని
రంజిత - ఎన్ కౌంటర్
రమ్యకృష్ణ
రమ్యశ్రీ
రవీనా టాండన్
రచనా బెనర్జీ
రక్షిత
రాశి
రవళి
రంభ
రోజా
రోజారమణి
రహస్య
రిచా పల్లాడ్
రీమా సేన్
రిమ్మీ సేన్
రోషిణి
రోహిణి
రూపిణి
రూప
రామతిలకం
రుతిక
రాగిణి
రాణి
రేవతి
రేణూ దేశాయ్
రేణుకా సహాని - మనీ, మనీ మనీ
రేఖ
రేఖ వేదవ్యాస్ - ఆనందం, ఒకటో నంబరు కుర్రాడు
రోహిణీ హట్టంగడి
ల
లత
లయ
లైలా
లక్ష్మి
లక్ష్మీ రాయ్
లలిత
లిజి
వ
విజయశాంతి
విజయలలిత
విజయ నిర్మల
విజయ, కె.
విజయ, వై.
విజయలక్ష్మి
వైజయంతిమాల
వేద
వేదిక
విదిష
వాణీ విశ్వనాధ్
వాణిశ్రీ
వహీదా రెహమాన్
వనితా రెడ్డి
వరలక్ష్మి, ఎస్.
వరలక్ష్మి, జి.
వరలక్ష్మి, పి.
వందనా మీనన్
వర్షా ఉస్గోవ్ కర్
శ
శారద
తెలంగాణ శకుంతల
శరణ్య
శ్రియా
శ్రీప్రియ
శ్రద్ధా ఆర్య
శ్రద్ధా దాస్
డిస్కో శాంతి
శ్రీదేవి
శ్రీదేవి విజయ్ కూమార్
శోభన
శ్రేయా రెడ్డి - అమ్మ చెప్పింది, పొగరు, అప్పుడప్పుడూ
శ్రీరంజని సీనియర్
జూనియర్ శ్రీరంజని
శృతి
శిల్పా శిరోద్కర్
శిల్ప
శ్యామల గౌరి
శిల్పా శెట్టి
శృతిహాసన్
పావలా శ్యామల
ష
షాలిని
షామిలి
షర్మిలి
షకీలా
షీలా - పరుగు
షమితా శెట్టి
స
సమంత
సోనాల్ చౌహాన్
సోనాలి బింద్రే
స్వప్న
సయాషా(నటి)
సావిత్రి
సదా
స్నేహ
సిమ్రాన్
సలోని
సంగీత - పెళ్లాం ఊరెళితే, విజయేంద్ర వర్మ, ఆయుధం, ఖఢ్గం
సూర్య కాంతం
సరిత
కోవై సరళ
సాక్షి చౌదరి
సాక్షీ శివానంద్
సాగరిక
సోనియా అగర్వాల్
సుహాసిని
సుహాసిని (జూనియర్) (చంటిగాడు)
సునయన
సులక్షణ
సుమలత
సంఘవి
సౌందర్య
సురేఖా వాణి
సునీత వర్మ
సుమతి
సమీరా రెడ్డి
బి.సరోజా దేవి
ఇ.వి.సరోజ
సిల్క్ స్మిత
స్మితా మాధవ్
స్మిత (గాయని)
సుస్మితా సేన్
సుధ
సుమ
సుమన్ రంగనాధ్
సునందా భార్గవి
సుకన్య
సుప్రియ
సుహాని కలిత
సింధూర గద్దె
సింధుజ
సింధూ తులాని
సింధు మీనన్
సీమ (నటి)
సీత (నటి)
సాధన
సమీక్ష
స్వర్ణ మాల్య
సౌందర్య జయమాల
హ
హారిక (పాయల్ ఘోష్)
హీరా రాజగోపాల్
హలం
హేమ
హేమా చౌదరి
హన్సికా మోత్వాని
హంసా నందిని
హేమా మాలిని
మూలాలు
వెలుపలి లంకెలు
తెలుగు సినిమా
సినిమా జాబితాలు
|
చిల్లిపుత్తు, అల్లూరి సీతారామరాజు జిల్లా, ముంచంగిపుట్టు మండలానికి చెందిన గ్రామం.
ఇది మండల కేంద్రమైన ముంచింగిపుట్టు నుండి 20 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన జైపూరు (ఒరిస్సా) నుండి 80 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 5 ఇళ్లతో, 13 జనాభాతో 59 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 8, ఆడవారి సంఖ్య 5. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 13. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 583368.పిన్ కోడ్: 531040.
2022 లో చేసిన జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం విశాఖపట్నం జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది.
విద్యా సౌకర్యాలు
సమీప బాలబడి, మాధ్యమిక పాఠశాలలు, సమీప జూనియర్ కళాశాల ముంచింగిపుట్టులోను, ప్రాథమిక పాఠశాల కూరాయిపుట్టులోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల పనసపుట్టులోనూ ఉన్నాయి. ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ పాడేరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల విశాఖపట్నం లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల అరకులోయలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం జైపూరులోను, ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
తాగు నీరు
తాగునీటి కోసం చేతిపంపులు, బోరుబావులు, కాలువలు, చెరువులు వంటి సౌకర్యాలేమీ లేవు.
పారిశుధ్యం
గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ట్రాక్టరు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్, ఆటో సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం ఉంది. పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉంది. అంగన్ వాడీ కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. వార్తాపత్రిక, అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆశా కార్యకర్త, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది.
భూమి వినియోగం
చిల్లిపుట్టులో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 3 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 17 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 38 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 38 హెక్టార్లు
మూలాలు
|
rajavolu paerutoe chaaala vyasalu unnayi. aa vyaasaala jaabithaa:
rajavolu (Rajahmundry) - turupu godawari jillaaloni Rajahmundry mandalaaniki chendina gramam
rajavolu (anumasamudrampeta) - nelluuru jillaaloni anumasamudrampeta mandalaaniki chendina gramam
rajavolu (cherukupalle) - baptla jillaaloni cherukupalle mandalaaniki chendina gramam
|
rashtra granthalaya samshtha anunadhi 1967loo kurnoolulo sthapinchabadam jargindi. rastrala ellalalo maarpula kaaranamgaa, idi taruvaata raddayindi. 1960loo aandhra Pradesh praja gramdhaalayaala chattam amaluloeki vacchindi. deeniki 1989loo savarna dwara aandhra Pradesh granthalaya parisht erpatayindi. deenikosam vidyaasaakha (granthalayaalu) ju 236/1989 ruupomdimchimdi.
sabyulu
dheenilo motham 9 mandhi sabyulu vunadaru. vidyaa, grandhaalayaalakoraku vishesha sevalandinchinavaarilo okarini rashtra prabhuthvam chhyrman gaaa niyamistundi. praja gramdhaalayaala saakha dirctor sabhya kaaryadarsigaa vyavaharisthaaru. 7 sabhyulanu prabhuthvam niyamistundi. vaariloo granthalaya vidyalo nishnaatudaina varu okaru, grandhaalayoodyamaaniki krushichaesinavaaru iddharu, sahayam pmdutunna gramdhaalayaala prathinidhi, jalla granthalaya samshtha chhyrman lalo okaru, jalla granthalaya samshtha kaaryadarsi lalo okaru, rashtra kendra grandhaalayamu, mukhya grandhaalayaadhikaari.
aasayaalu
granthalaya sevalanu nirvahimchu, prothsahinchuta
samagra, paripuurnha, samarthathagala granthalaya sevalanu sdhaapana, paripushti, abhivruddhi chaeyuta
grandhalayaaniki ande pusthakaalu, patrikalu ekkuvacheyuta
praja grandhaalayaalaku bhawna, peethopakaranaalu erpaatu
aardhikavanarulu chekurchukonutu maria vaatinirvahananu kramabaddancheyuta
sambandhitha caryalu chepattuta
adanapu vanarula sameekaranaku salahalichutu
granthalaya sevalaku swalpakaalika, deerghakaalika pranalikalu tayaarucheeyuta
panlu
vividha drukkoonaalanundi pranalikalanu tayaarucheeyuta.
prabhutva, rajaramamohan ray pratishtaanam vaari salahaalato, samagra pranhaalhikanu tayaarucheeyuta,, amalucheyuta
parisht, jalla granthalaya samsthala aardika anchanalu oppudala chaeyuta
prabhutvamtho sampradinchi, kothha gramdhaalayaala, pustakam jama centres, porthi stayi udyogaalaku anumati,
bhavananirmanam, adanapu vudyogulu, praamtiya, chala gramdhaalayaala marpulaku nirvahanha, aardika anumati,
bahumati, viraalaala sweekruti
audit ayina lekkapatraala samarpana
granthalaya samsthala audit ayina lekkapatraala anumati
praja gramdhaalayaala paniteerupai saasanasabhaku samarpinchu samvathsara nivedikaku anumati.
pusthakaala empika, konugolu vidhanala nirnayam
gramdhaalayaala sabhalu, samaaveeshaala nirvahanha
granthalaya sevala samanvayam
prabhutva vidhaanaalaku anugunamga samagra pranaalika thayaari.
praja gramdhaalayaala chattam girinchi prabhuthvaaniki salahaa
rendunelalalo kanisam ooka saree samavesam zarapaali.
samshtha paridhi
adhyakshudu
raashtram vidipooyina taruvaata, paatasaala vidyaasaakha commissionar kao sandhyaaraani in charji chhyrman gaaa padav baadhyatalu nirvahistunnaaru.
praja gramdhaalayaala saakha
praja gramdhaalayaala saakhaku sanchaalakudigaa p parvathy vidhulu nirvartistunnaaru. yea-granthalayamlo bhaagamgaa rashtramlo vunna gramdhaalayaala loni pusthakaala jaabithaa maria vaati sthithini antarjaalamlo andubaatuloki techhaaru.
ivi chudandi
Telangana granthalaya parisht
vanarulu
granthalayaalu
prabhuthvaranga samshthalu
telegu granthaalayam
|
belgorod jendaa rashyan feedeeration, belgorod prantham, belgorod Kota yokka adhikarika chihnalalo (quote af armsthoo paatu) okati. jendaa nagara nivaasula aikyata mariyu paraspara charyaku chihnam.
pratuta jendaa juulai 22, 1999na belgorod city consul af deputies nambar 321 yokka nirnayam dwara aamoedimchabadimdi mariyu 2002loo reegistration nambar 978thoo rashyan feedeeration yokka state heraldic registarloki pravaesinchindi.
vivarana
belgorod Kota yokka jendaa (dhiguva tellati chaarato unna neelirangu convas) pasupu simham dani venuka kaallapai nilabadi dani piena tellati degatho unnatlu varnistundi. nagara chihnalu 300 samvathsaralaku paigaa paathavi mariyu pieter I paalanaloe kanipinchai. poltava (1709) yuddamlo sweedanlapai vision saadhinchinanduku gouravasuuchakamgaa rashyan jar belgorod prajalaku quote af arms amdimchaadu. 1712 loo, belgorod regiment yokka banarpai coatu chitrikarinchabadindi, idi satruvunu oodinchindi mariyu 1727 loo idi kotthaga yerpadina praavins yokka chihnamgaa marindi.
linkulu
moolaalu
|
రాజాపురం శ్రీకాకుళం జిల్లా, పోలాకి మండలం లోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన పోలాకి నుండి 24 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన శ్రీకాకుళం నుండి 51 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 246 ఇళ్లతో, 976 జనాభాతో 54 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 518, ఆడవారి సంఖ్య 458. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 581473.పిన్ కోడ్: 532430
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.బాలబడి కోడూరులోను, మాధ్యమిక పాఠశాల ప్రియాగ్రహారంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల ప్రియాగ్రహారంలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల నరసన్నపేటలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ శ్రీకాకుళంలో ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల నరసన్నపేటలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాలలు శ్రీకాకుళంలోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
గ్రామంలో 3 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ముగ్గురు ఉన్నారు.
తాగు నీరు
బావుల నీరు గ్రామంలో అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది.
పారిశుధ్యం
గ్రామంలో భూగర్భ మురుగునీటి వ్యవస్థ ఉంది. మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులుప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి.ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఆశా కార్యకర్త గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 16 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
రాజాపురంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 2 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 3 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 48 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 42 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 6 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
రాజాపురంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
కాలువలు: 6 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
రాజాపురంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
వరి, మామిడి, జీడి
మూలాలు
|
raipalli, alluuri siitaaraamaraaju jalla, munchamgapputtu mandalaaniki chendina gramam.
idi Mandla kendramaina munchingiputtu nundi 12 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina anakapalle nundi 155 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 35 illatho, 131 janaabhaatho 30 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 71, aadavari sanka 60. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 131. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 583530.pinn kood: 531040.
2022 loo chosen jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam Visakhapatnam jillaaloo, idhey mandalamlo undedi.
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, praivetu praadhimika paatasaala okati unnayi. balabadi, praathamikonnatha paatasaala, maadhyamika paatasaalalu ,sameepa juunior kalaasaala munchingiputtulo unnayi. prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, polytechnic paaderuloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, divyangula pratyeka paatasaala Visakhapatnam lonoo unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala paaderuloonu, aniyata vidyaa kendram anakaapallilonu, unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
thaagu neee
bavula neee gramamlo andubatulo Pali. taaguneeti choose chetipampulu, borubavulu, kaluvalu, cheruvulu vento soukaryalemi leavu.
paarisudhyam
gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plantloki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. praivetu baasu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. railway steshion, auto saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. pouura sarapharaala vyvasta duknam, roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting socitigramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. unnayi. granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aashaa karyakartha, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali.
bhuumii viniyogam
raipallilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
adivi: 1 hectares
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 1 hectares
vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 8 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 19 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 16 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 3 hectares
neetipaarudala soukaryalu
raipallilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
cheruvulu: 3 hectares
moolaalu
|
sukaltirth, Telangana raashtram, sangareddi jalla, kangti mandalamlooni gramam.
idi Mandla kendramaina kangti nundi 10 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Bidar (Karnataka) nundi 103 ki. mee. dooramloonuu Pali.
jillala punarvyavastheekaranalo
2016 aktobaru 11na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata medhak jillaaloni idhey mandalamlo undedi.
gananka vivaralu
2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 204 illatho, 1277 janaabhaatho 657 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 630, aadavari sanka 647. scheduled kulala sanka 400 Dum scheduled thegala sanka 110. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 572716.pinn kood: 502286.samudramattaaniki 600 mee.etthu Time zone: IST (UTC+5:30)
sameepa gramalu
sukkal teerdhu, chaukan pally, bhimara, borgi, turkavada gaam
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali.sameepa balabadi, maadhyamika paatasaalalu kangtilonu, praathamikonnatha paatasaala gajulpahaadloonuu unnayi.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala narayankhedlonu, inginiiring kalaasaala beedarloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala beedarloonu, polytechnic narayankhedlonu unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala narayankhedlonu, aniyata vidyaa kendram beedarloonu, divyangula pratyeka paatasaala haidarabadu lonoo unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
praivetu vydya saukaryam
thaagu neee
gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. kulaayila dwara shuddi cheyani neee kudaa sarafara avtondi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi.
paarisudhyam
muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. piblic fone aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
Bidar nundi roddu ravaanhaa saukaryam Pali. Bidar nundi railway steshion Pali. pradhaana railvestation: haidarabadu 118 ki.meegraamaaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. praivetu baasu saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. auto saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
jalla rahadari gramam gunda potondi. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. vaanijya banku gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm, sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aashaa karyakartha gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
sukaltiirtlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 119 hectares
vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 124 hectares
banjaru bhuumii: 2 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 410 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 410 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 2 hectares
neetipaarudala soukaryalu
sukaltiirtlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
baavulu/boru baavulu: 2 hectares
utpatthi
sukaltiirtlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi.
pradhaana pantalu
kandi, pesara, mokkajonna
moolaalu
velupali lankelu
|
mahbubabad, Telangana rashtramloni nuuthanamgaa yerpataina mahbubabad jillaku chendina pattanham, adae peruu gala jillaku pradhaana kendram,Mandla kendram.. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata Warangal jalla loni idhey mandalamlo undedi. mahbubabad nu manukota ani kudaa antaruu.mahbubabad jillaaloo peddha pattanham.idi maidaana praantaaniki chendina Kota. anno vidyaasamsthalu, suupar speciality sadupayalu kala aasupatrilu unnayi. idi saasanasabha, loksabha niyoojakavarga kendrasthanam.
peruu venuka charithra
manukota telugulo “mraanu” antey “chettu” mariyu “kota” antey “kota”. aamglam loo idi “chetlatho chosen kota” ani anuvadistundi. puurvapu roojulloo manukota kota vento chetlatho pushkalamgaa undedi. andhuke yea praantaanni manukota ani pilustharu.
nijam paalakudu “mahabub ollie khan” nagaranni sandarsinchinappudu, manukotanu mahbubabad gaaa maarpu chesar. nijam adhikaarulalo okaraina mahabub. athanu okasari swatantraaniki mundhu manukotaku vachi yea pattanham velupala “shikarkhana” ani piluvabadee pradeesamloo unaadu. aa kaaranamgaa mahabubabad ani pilusthuu umdadamtoe kaalam gadichekoddii manukota peruu mahbubabad gaaa marchabadindhi.
ganankaalu
2011 bhartiya janaba ganamkala prakaaram janaba - motham 1,13,812 - purushulu 56,424 - strilu 57,388.
Warangal jalla nundi mahbubabad jillaku maarpu.
logada mahbubabad Warangal jillaku chendina ooka pattanham, revinue deveeson,Mandla kendram.2014 loo thelangaanaa pratyeka rashtramgaa yerpadina taruvaata modhatisaarigaa 2016 loo prabhuthvam nuuthana jillaalu, revenyuu divisionlu, mandalala yerpaatulo bhaagamgaa mahbubabad nu kothha jillaga prakatinchi, adae jillaaloo revinue divisionu kendramga, mandalam kendramga (1+19) iravai graamaaluto dhi.11.10.2016 nundi amaluloeki testuu prabhuthvam uttarvu jarichesindi.
ravaanhaa sadupayalu
mahabuubaabaaduku baasu, railu margamlo pradhaana pattanaala nunchi manchi ravaanhaa sadupayalu unnayi. kazipet - Vijayawada railu margamlo railvestation Pali. roddu margamlo jalla kendramaina warangallu nunchi 61 kimi dooramlo Pali. sameepamloni vimaanaashrayam rajivaghandy antarjaateeya vimaanaashrayam. idi 200 kimi dooramlo Pali.
collectorate nuuthana bhawna samudaayam
jillasthayi shakala adhikaarulu vundela jalla kendramlo sameekruta jalla kaaryaalayaala samudaayam nirminchabadindi. 2023, janavari 12na Telangana rashtra mukyamanthri kcr collectorate nuuthana bhawna samudayanni (sameekruta jalla kaaryaalayaala samudaayam) praarambhinchaadu. karyalayaniki chaerukunna kcr pooliisula gourava vandanam sweekarinchadu. aa tarwata kaaryaalayaanni praarambhinchi, pratyeka poojallo palgonnadu. anantaram chambarloo kollektor sasank nu kurcheelo kurchundabetti pushpaguchcham andinchi shubhaakaankshalu telipaadu. yea kaaryakramamlo rashtra manthrulu vemula prasanth reddy, erraballi dayakar raao, sathyavati rathode, prabhutva pradhaana kaaryadarsi saantikumaari, empeelu maloth kavita, pasunoori dhayaakar lathopaatu stanika emmelsylu, emmelyelu, jalla itara prajaapratinidhulu, adhikaarulu paalgonnaru.
prabhutva asupatri
mahbubabad jalla kendramloni are hospitaal praamganamloo wells fargo, uunited vee aney swachchanda samsthala sahakaramtho 70 lakshala rupees vyayamtho 36 padakala bhavanam nirminchabadindi. indhulo critically kear, covid rugula chikitsa chestaaru. 2022 epril 18na Telangana rashtra girijanaabhivruddhi, sthree, sisu sankshaema sakhamantri sathyavati rathode, rashtra panchayatiraj sakhamantri erraballi dhayaakarraao praarambhinchaaru. yea kaaryakramamlo mahbubabad mp malothu kavita, emmelsy takkellapalli raveendar raao, mahbubabad aemalyae shekar nayak, jp chair person bimdu, munsipal chariman ramamohan reddy, wise chariman pharid, kollektor sasanka, adanapu kollektor abhilasha abhnav paalgonnaru.
vydya kalaasaala
mahbubabad jalla kendramlo 550 kotla roopaayalatho nirminchanunna mahbubabad prabhutva vydya kalasalaku 2022 mee 10na Telangana rashtra vaidyaarogya sakhamantri ti. hareesh raao sankusthaapana chesudu. jalla kendramloni prabhutva dawakhanalo radiology sevala bhavanam, 41 padakala genaral ward, dedicated paediatric kear unit praarambhinchaadu. yea kaaryakramamlo rashtra panchyati raj sakhamantri erraballi dhayaakar raao, girijan sankshaema saakha manthri sathyavati rathode, mahbubabad mp malothu kavita, mahbubabad aemalyae shekar nayak, dornkal aemalyae redya nayak, emmelsy takkellapalli raveendar raao, jalla kollektor kao. sasanka, jp chair person angothu bimdu taditarulu unnare. yea vydya kalasalaku 2022-23 vidyaa samvatsaranike 150 mbbs seetlaku anumati labhinchindi.
intigraeted maarketlu
yea pattanhamloo 5 kotla roopaayalatho nirmimchina intigraeted vez und naanevez, fruits, flover maarketlanu 2023 juun 30na Telangana rashtra iit-munsipal-parisramala sakhamantri kalwakuntla taaraka ramarao praarambhinchaadu. tahasildar kaaryaalayam oddha 50 kotla roopaayalatho chepattina vividha abhivruddhi panula pailannu aavishkarinchaadu. yea kaaryakramamlo manthrulu dhayaakar raao, sathyavati rathode, mp malothu kavita, emmelyelu shekar nayak, redya nayak, emmelsy takkellapalli raveendar ravulatopatu stanika naayakulu, adhikaarulu paalgonnaru.
pattanha pramukhulu
meerja saifeella beigh: Telangana highcourtu nyaayamuurthi
ivi kudaa chudandi
mahbubabad assembli niyojakavargam
mahbubabad loksabha niyojakavargam
pradheeshaalu jalapaatamlu
1.B.N guptaa(tularam)jalapaatam,2.edubavula jalapaatam,3.buyyaram cheruvusasanam ,4.bheemunipaadam jalapaatam,5.kambalapally cheruvu,6.kuravi veerabhadraswamy ,7.anantaram (anantradri), 8.dornkal churchy, balanayakssa sono,9.gunjedu musalama deevaalayam
moolaalu
bayati linkulu
Telangana nagaraalu, pattanhaalu
|
pillaipundagudi tiruvengadattayyangaara srinivasaa ayangar (1863-1931) bhartia charitrakaarudu, bhashavetta, vidyaavetta. athanu dakshinha bharatadesa charitrapai pusthakaalu raasadu.
upadhyay vrutthi
srinivasaa ayangar iravayyava shataabdi modati remdu dasaabdaalaloo visaakhapatnamlooni avn kalaasaala prinsipaluga panichesaadu. paatyaamsaallo marpulu thisukuravalani, saamaanyulu matlade maandalikaalanu pravesapettaalanii aayana prcharam Akola. 1909 loo athanu teluguku praacuryam kalpinchaendhuku, ooka telegu bodhana samskaranha sanghanni erpaatu Akola. 1911 loo ayangar adhunika telugulo longman arithmethikkulu aney ankaganita paatyapustakaanni prachurinchaadu. 1913 eprillo, madraas vishwavidyaalayam varu munupati ef sthaanamloo pravesapettina intarmediate course yokka telegu kuurpu choose anusarinchaalsina sailini pariseelinchadaanikee salahaa ivvadaanikee ooka kamiteeni niyaminchinappudu, ayangar aa committe padi mandhi sabhyulalo okarigaa niyaminchabaddadu.
athanu Rajahmundry sikshnha kalashalaloo prinsipaalugaaa english profesarugaa panichestuundagaa, thoti indologistulu dr yess. krishnaswami ayangar ekaika profesarugaa, v.orr.raamachandhra deekshitar ekaika lecturarugaaa unnapudu, eandian hiistory und archialogy reedarugaa niyamitudayyaadu. bahusa 1931 loo maranhinche varku athanu reedarugaa panichesaadu.
pusthakaalu
p. ti. srinivasaa ayangar (1909). bhartia thathvashastram yokka roopurekhalu. theosophical puublishing house.
p. ti. srinivasaa ayangar (1909). deth orr life: Una plee far far dhi vernaculars.
p. ti. srinivasaa ayangar (1912). bhartia prajala charithra. mantraala yugamloo prachina bhaaratadaesamloe jeevitam. srinivasaa vadarachari & koo.
kshemaraja (p. ti. srinivasaa ayangar anuvadinchaadu) (1912). kshemaraju yokka sheva-suutra-vimarsina. editors, eandian that.
p. ti. srinivasaa ayangar (1912). gaayatri. higginbotham & koo.
p. ti. srinivasaa ayangar. bhaaratadaesamloe raatiyugam.
p. ti. srinivasaa ayangar. puurva arin tamila samskruthi.
danieel, yess. z .; p. ti. srinivasaa ayangar. tamilamlo modati dhasalu.
p. ti. srinivasaa ayangar (1929). tholi kaalam nundi pratuta roeju varku tamilula charithra.
villat, jeanne; p. ti. srinivasaa ayangar (1929). Una shortt hiistory af india. auxfurd university presse.
p. ti. srinivasaa ayangar (1931). bhoja raza. methodist puublishing house.
p. ti. srinivasaa ayangar (1942). advaansd hiistory af india. hiindi prachar presse.
moolaalu
1931 maranalu
1863 jananaalu
bhashavettalu
upaadhyaayulu
telugunata tamilhulu
caritrakarulu
|
చిట్టాపూర్, తెలంగాణ రాష్ట్రం, నిజామాబాద్ జిల్లా, బాల్కొండ మండలంలోని గ్రామం.
ఇది మండల కేంద్రమైన బాల్కొండ నుండి 5 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన ఆర్మూర్ నుండి 8 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది.2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత నిజామాబాదు జిల్లా లోని ఆర్మూరు మండలంలో ఉండేది. పిన్ కోడ్: 503 217.
గణాంక వివరాలు
2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 851 ఇళ్లతో, 3401 జనాభాతో 898 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1654, ఆడవారి సంఖ్య 1747. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 851 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 39. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 570804.పిన్ కోడ్: 503217.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు మూడు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి , ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.సమీప బాలబడి బాల్కొండలో ఉంది.సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల బాల్కొండలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల చేపూర్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల హైదరాబాదులోను, పాలీటెక్నిక్ నిజామాబాద్లోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల ఆర్మూర్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల నిజామాబాద్లోను, అనియత విద్యా కేంద్రం బాల్కొండలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల ఆర్మూర్ లోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
గ్రామంలో6 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ఆరుగురు ఉన్నారు. రెండు మందుల దుకాణాలు ఉన్నాయి.
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది.
పారిశుధ్యం
మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
చిత్తాపూర్లో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
జాతీయ రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 18 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
చిత్తాపూర్లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 91 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 22 హెక్టార్లు
సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 38 హెక్టార్లు
బంజరు భూమి: 97 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 650 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 785 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
చిత్తాపూర్లో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
కాలువలు: 371 హెక్టార్లు* బావులు/బోరు బావులు: 414 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
చిత్తాపూర్లో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
వరి, మొక్కజొన్న, పసుపు
పారిశ్రామిక ఉత్పత్తులు
బీడీలు
మూలాలు
వెలుపలి లంకెలు
|
mudireddipalle visorr jalla, yess.maidukuru mandalam loni gramam. idi Mandla kendramaina yess.maidukuru nundi 13 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina produtturu nundi 31 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 328 illatho, 1260 janaabhaatho 516 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 645, aadavari sanka 615. scheduled kulala sanka 308 Dum scheduled thegala sanka 464. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 592925.pinn kood: 516172.
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati unnayi.
balabadi, maadhyamika paatasaalalu vanipentalo unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala maidukuru loanu, maenejimentu kalaasaala, polytechniclu, sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram produtturu loanu, divyangula pratyeka paatasaala, inginiiring kalaasaala, sameepa vydya kalaasaala, Kadapa lonoo unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. samchaara vydya shaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
praivetu vydya saukaryam
thaagu neee
gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi.
gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi.
borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi.
paarisudhyam
gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
laand Jalor telephony, piblic fone aphisu gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. mobile fone gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi.
praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, vaaram vaaram Bazar unnayi.
atm, vaanijya banku gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.
sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
mudireddipallelo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 123 hectares
vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 45 hectares
vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 96 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 251 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 135 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 115 hectares
neetipaarudala soukaryalu
mudireddipallelo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
baavulu/boru baavulu: 85 hectares
cheruvulu: 30 hectares
utpatthi
mudireddipallelo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi.
pradhaana pantalu
pasupu, vari, kandi
moolaalu
|
మిమిక్రీ శ్రీనివాస్ (శ్రీనివాస్ చించపట్టణ గోమఠేశం) అంతర్జాతీయ ఖ్యాతి గాంచిన వెంట్రిలాక్విస్టు, మికిక్రీ కళాకారుడు. ఆయన భారతదేశంలో మొదటి ధ్వని ఇంద్రజాలికుడు. ఆయన 37 సంవత్సరాల నుండి ఈ మిమిక్రీ, వెంట్రిలాక్విజం కళలను ప్రతర్సిస్తూ భారతదేశాం, ప్రపంచవ్యావ్తంగా సుమారు 6500 ప్రదర్శనలిచ్చాడు. ఆయన యు.ఎస్, యు.కె, యు.ఎ.ఇ, సింగపూర్, మలేసియా, షార్జా, భహ్రాయిన్, కువైట్, టాంజానియా, సౌదీ అరేబియా, శ్రీలంక దేశాలను పర్యటించారు. ఆయన ప్రపంచ ప్రఖ్యాత మిమిక్రీ కళాకారుడు పద్మశ్రీ పురస్కార గ్రహీత అయిన నేరెళ్ల వేణుమాథవ్ గారి ఆరాధకులు. ఆయన చెన్నై లోని ఎం.ఎం.రాయ్ నుండి వెంట్రిలాక్విజం కళను అభ్యసించారు. తరువాత ఆయన యు.ఎస్. లోణి కొలొరాడో లో మహెర్స్ ఇనిస్టిట్యూట్ ఆఫ్ వెండ్రిలాక్విస్ట్స్ లో వెంట్రిలాక్విజం లో పట్టభద్రుడైనాడు. ఆయన "ఉత్తర అమెరికా వెంట్రిలాక్విస్టుల అసోసియేషన్" లో సభ్యులు. ఆయన "మిమిక్రీ శ్రీనివాస్", "మిమిక్రీ శ్రీనివోస్", "మిమిక్రీ శ్రీను" గా సుపరిచితులు. 2013 లో ఆంధ్రప్రదేశ్ ప్రభుత్వం ఎనిమిదవ తరగతి భౌతిక శాస్త్రం పాఠ్య పుస్తకంలో "ధ్వని" పాఠంలో ఆయన గూర్చి పాఠ్యాంశాన్ని ప్రవేశపెట్టారు.
ప్రారంభ జీవితం
శ్రీనివాస్ తెలంగాణ రాష్ట్రానికి చెందిన వరంగల్ జిల్లాలోని కేసముద్రం గ్రామంలొ 1961లో జన్మించాడు. ఆయన బాల్యదశలో ఉన్నప్పుడు డా.నేరెళ్ళ వేణుమాథల్ ప్రదర్శనకు ప్రాభావితులై వివిధ ధ్వనులను అనుకరించుతను ప్రారంభించాదు. వారి తల్లిదండ్రులు వరంగల్ పట్టణానికి కుటుంబాన్ని మార్చినందున ఆయనకు మిమిక్రీ చేర్చుకునే అవకాశం దక్కింది. వరంగల్ నేరెళ్ల వేణుమాథవ్ యొక్క స్వంత పట్టణం అయినందున ఆయన వేణుమాధవ్ యొక్క్ ఆరాధకునిగా మారాడు. తన 15 వ యేట స్టేజి ప్రదర్శనలివ్వడం ప్రారంభించాడు. అతి త్వరలొ ఆయన మిమిక్రీ కళాకారునిగా విశేష ఖ్యాతినార్జించారు.
మూలాలు
https://web.archive.org/web/20091229185531/http://www.123oye.com/mimicry-careers.htm
http://www.telugucinema.com/c/publis
ఇతర లింకులు
1961 జననాలు
మహబూబాబాదు జిల్లా మిమిక్రీ కళాకారులు
|
e.sooryanaaraayana (1939 - 2023 janavari 20) bhartia cinma nirmaataa. aayana telegu chitra parisramaloe seniior prodyusar. aayana shree sathya chitra baner loo tana bhaagaswaami nekkanti viira venkatarama satyanaaraayanhatho kalisi anek vijayavantamaina chithraalu nirmimchaadu. 1977loo kao. raghavendrarao darsakatvamlo nandmuri taaraka ramarao, jayaprada, jayasudha pradhaana thaaraaganamtho aayana nirmimchina adaviramudu chitram black buster vision saadhinchindi. tana bhaagaswaami 1988loo maranhinchina tarwata kudaa aayana chitra nirmaanam konasaaginchaadu.
aayana nirmimchina chithraalalo visheshangaa kumararaja (1978) chitramlo krishna triple action cheeyadam, kothha alludu (1979) chitramlo chrianjeevi pratinaayakudigaa natinchadam cheppukoovacchu. hindeelo amithaab bacchan thoo mahan aney cinemani kudaa nirmimchaadu. Dum aayana nirmimchina chivari chitram 1997loo vacchina atta ny koduku Sambhal.
mari konni chithraalu
tahasildar gaari ammay (1971)
kothapeta rowdii (1980)
prema bandham (1976)
bhale thamudu
Hansi dharmam Hansi nyayam (1982)
uddhandudu (1984)
bhale thamudu (1985)
maranam
84 ella vayasuloe e.sooryanaaraayana 2023 janavari 20na anaaroogyamtoo haidarabaduloni swagruhamlo tudiswasa vidichaadu.
moolaalu
bhartia cinma nirmaatalu
telegu cinma nirmaatalu
2023 maranalu
|
శకుంతల బారువా, బెంగాలీ సినిమా నటి.
జననం
శకుంతల పశ్చిమ బెంగాల్ రాష్ట్రం, కోల్కతా నగరంలో జన్మించింది.
సినిమాలు
నటి
టానిక్ (చిత్రం) (2020)
సహజ్ పాథర్ గప్పో (2016)
చాప్ - ది ప్రెషర్ (2013)
ఫైర్ ఎసో తుమి (2012)
అమృత (2012)
ఆరో కచ్చా కచ్చి (2012)
ఆమి మాంత్రి హోబో (2011)
పీరిటి కాంతలేర్ ఆంత (2011)
సెడిన్ దేఖా హోయెచిలో (2010)
బెజన్మ (2010)
మోనేర్ అజంతే (2009)
పిత్రిభూమి (2007)
నాయక్ (2006)
బిస్వాస్ఘటక్ (2003)
పరిణతి (2001)
శేష్ ఆశ్రయ్ (2001)
శ్రీమోతి భయోంకరి (2001)
అపాన్ హోలో పర్ (2000)
హర్జిత్ (2000)
కలాంకిణి బధు (2000)
కులంగర్ (2000)
ప్రేమ్ ప్రీతి భలోబాస (2000)
సజోని అమర్ సోహగ్ (2000)
శేష్ తికానా (2000)
ఆత్మియోస్వజన్ (1999)
దబీదర్ (1999)
దయే దయిత్వా (1999)
జుగాబటర్ లోక్నాథ్ (1999)
దహన్ (1997 చిత్రం)|దహన్ (1998)
జమై నం.1 (1998)
సాగర్ బన్యా (1998)
జిబాన్ సంధన్ (1997)
జాయీ (1997)
మాన్ అపమాన్ (1997)
మానస కన్య (1997)
సప్తమి (1997)
బనాఫుల్ (1996)
సింధీర్ సిందూర్ (1996)
అంటరోటమో (1995)
మషల్ (1995)
పతిబ్రత (1995)
శేష్ ప్రతీక్ష (1995)
బాబా లోక్నాథ్ (1994)
ధుసర్ గోధూలి (1994)
శేష్ చితి (1994)
తుమీ జే అమర్ (1994)
చక్రాల కుర్చీ (1994)
అతిథి శిల్పి (1993)
దురంత ప్రేమ్(1993)
కుంచ్బరన్ కన్య (1993)
మిష్టి మధుర్ (1993)
ప్రేమి (1993)
సోనమ్ రాజా (1993)
బెదేనిర్ ప్రేమ్ (1992)
గుంజన్ (1992)
హిరర్ ఆంగ్టి (1992)
మోనికాంచన్ (1992)
ప్రథమ్ దేఖా (1992)
అహంకార్ (1991)
కథా దిలం (1991)
అలింగన్ (1990)
అపన్ అమర్ అపన్ (1990)
బద్నామ్ (1990)
బలిదాన్ (1990)
డిబాటా (1990)
ఎఖానే అమర్ స్వర్గ (1990)
జిబాన్సంగీ (1990)
మందిర (1990 చిత్రం)|మందిర (1990)
సతి (1990)
అమర్ తుమీ (1989)
ఆక్రోష్ (1989)
అమానత్ (1989)
అమర్ ప్రేమ్ (1989)
అంగార్ (1989)
ఆశా ఓ భలోబాషా (1989)
చోఖర్ అలోయ్ (1989)
మోన్ మోన్ (1989)
తుఫాన్ (1989)
ఆగమన్ (1988)
కిడ్నాప్ (1988)
ఓరా చార్జన్ (1988)
ప్రతీకార్ (1987)
అమర్ సంగీ (1987)
దబర్ చల్ (1987)
ఏకాంత అపన్ (1987)
గయాక్ (1987)
ఆశీర్బాద్ (1987)
గురుదక్షిణ (1987)
న్యాయ్ అధికార్ (1987)
రుద్రాబినా (1987)
ఆషిర్బాద్ (1986)
అమర్ కంటక్ (చిత్రం) (1986)
జోగ్ బయోగ్ (1985)
అగ్నిశుద్ధి (1984)
లాల్ గోలప్ (1984)
ప్రార్థన (1984)
శత్రు (1984)
సిమంతరాగ్ (1984)
జిబాన్ మారన్ (1983)
తనయ (1983)
సమర్పన్ (1982)
సంకల్ప (1982)
ప్రతిశోధ్ (1981)
సూర్య సఖి (1981)
సాహెబ్ (1981)
రాజనందిని (1980)
సునయని (1979)
మూలాలు
బయటి లింకులు
బెంగాలీ సినిమా నటీమణులు
జీవిస్తున్న ప్రజలు
భారతీయ సినిమా నటీమణులు
|
sangaria saasanasabha niyojakavargam Rajasthan rashtramloni niyoojakavargaalaloo okati. yea niyojakavargam hanumanjigath jalla, Ganganagar loksabha niyojakavargam paridhilooni yenimidhi saasanasabha niyojakavargaallo okati.
ennikaina sabyulu
moolaalu
Rajasthan saasanasabha niyojakavargaalu
|
ahamadNagar (aamglam:Ahmednagar) Maharashtra rashtramloni ahamadNagar jillaaloni ooka Kota pooneku eeshaanya 114 ki.mee. rangabad nundi ahamad Nagar dani perunu ahamad nijam shaw I nundi teeskunnadu, athanu 1494 loo ooka yuddhabhumi pradeesamloo pattanhaanni stapinchadu, akada athanu bahmani dalalaku vyatirekamga yuddamlo gelichadu. idi bhingar gramaniki daggaraka Pali. bahmani sultanet vidipovadamto, ahamad ahamad Nagar loo ooka kothha sultanet nu stapinchadu, dheenini nijam shahi rajavamsam ani kudaa pilustharu.
ahamadNagarloo nijam shahi kaalam nundi anek dozen bhavanalu sitelu unnayi. okappudu dadapu ajeyamani bhaavinchina ahamadNagar kootanu british varu bhartiya swaatantryaaniki mundhu jawarlall nehruu (bharathadesapu modati pradhanamantri) itara bhartia jaateeyavaadulanu unchadaaniki upayoginchaaru. akkadi konni gadhulanu museumgaa marcharu.
ahamad Nagar saapekshamgaa chinna pattanham sameepa paschima Maharashtra nagaraalaina Mumbai puunheela kante takuva abhvruddhini chupistundi. ahamad Nagar 19 chakkera karmaagaaraalaku nilayam sahakara udyamaaniki janmasthalam. takuva varshapaatam kaaranamgaa, ahamad Nagar tarachugaa karuvutho baadhapaduthoondi. roejuvaarii jeevita samaachara maarpidiki maraatii praadhimika bhaasha. ahamad Nagar edvala 2031 natiki nagaranni abhivruddhi chese pranhaalhikanu prachurinchindi.
charithra
pattanham ahamad Nagar 1490 loo sthapinchabadindhi dwara ahamad nijam shaw neenu marinta puraathana Kota cyte bhingar . bahmani sultanet vidipovadamto, ahamad ahamad Nagar loo ooka kothha sultanet nu stapinchadu, dheenini nijam shahi rajavamsam ani kudaa pilustharu.
idi dhakkan sultanetlalo okati, idi 1636 loo moghul chakraverthy shahjahan chetha jayinchabade varku konasaagindi. ourangajebu tana paalana, 1681-1707 loo tadupari samvatsaraalalo gadipina aakari moghul chakraverthy, deccan, ahamad Nagar loo maranhichadu khnanam kuldabad Aurangabad sameepamlo 1707 loo, ooka chinna smaraka cyte marking thoo.
1759 loo, maraataala peshwa yea sdhalaanni Hyderabad nijam nundi swaadheenam cheskunnaru 1795 loo dheenini peshwa maraataa chieph daulat raao sindhiyaaku appaginchaaru. ahamadNagarnu richaard vellesley aadhvaryamloo british balagam muttadinchi swaadheenam chesukundi. idi taruvaata maraataalaku punaruddharinchabadindi, kanni poona oppandam nibandhanala prakaaram 1817 loo malli british vaari aadheenamloki vacchindi dheenini ahamad naggur ani pilustharu.
bhougolikam
vaataavaranam
paschima kanumala Barasat-needa praanthamlo unna ahamadNagar pradhaanamgaa novemeber nundi juun Madhya varku vaedi podi vaataavaranaanni anubhavistundi.
janaba
2011 bhartiya janaba lekkala prakaaram, ahamadNagar janaba 347,549. janaabhaalo purushulu 53%, strilu 47% unnare. ahamadNagar sagatu aksharasyatha raetu 84%, idi jaateeya pattanha sagatu 79.9% kante ekuva. janaabhaalo 10% 6 samvatsaraala kante takuva vayassu galavaarapa unnare.
itara visheshaalu
salabat khan II samadhi - dheenini chandh beebee paalaace ani kudaa pilustharu, idi ooka konda sikharampai unna muudu anthasthula raati nirmaanam. ahamad Nagar Kota nundi ki.mee.
aadyatmika guruvu mehar bhabha samadhi teerthayaatra ayina mehrabad, prathi savatsaram velaadi mandhi sandarsistaaru, mukhyamgaa aayana maranhinchina vaarshikotsavam sandarbhamgaa amartiti . atani taruvaata nivaasam ahamadNagarku uttaraana tommidhi mailla dooramlo unna meharajad (pimpalgav gramaniki sameepamlo) oddha Pali.
ahamadNagar kota (bhookot killa) - 1490 loo ahamad nijam shaw nirmimchina idi bhaaratadaesamloe utthamamgaa ruupomdimchina ajeyamaina kotalalo okati. idi bharatadesa seinika aadesam niyantranalo Pali. oval aakaaramlo, 18 meetarla ettaina godalu 24 sitadels, dani rakshana vyavasthaloo 30 meetarla vedalpu 4 nundi 6 meetarla lothulo kandakam umtumdi. kootaku remdu pravesa dvaralu drabridgila dwara pravesinchabadataayi. lekkalenanni dandayaathrala lakshyangaa, ahamad Nagar kota chaaala dhebbalu teesukundi saapekshamgaa tappinchukoledu. idi moghul paalana kaalam nundi chalasarlu chetullu marchindhi dheenini anekasarlu raja jailugaa upayoginchaaru. 1942 quit india vudyamamloo motham congresses varking committe akada adupulooki teesukobadindi. jawar lall nehruu, taruvaata bhaaratadaesam modati pradhaana manthri gaaa, tana pustakam raashaaru bhaaratadaesam discovary 1942 nundi 1945 varku tana jail samayamlo. kotaloni konni gadhulanu nehruu itara swatantrya samarayodhula ghnaapakaartham museumgaa marcharu.
ashwikadala tanks museums - armored corps senter schul 20 va shataabdapu saayudha poraata vaahanaala visthrutamaina sekaranato ooka museyaanni srushtinchaayi.
siddatek siddhivinayak - deevaalayam ganesh .
shirdi - hindus muslimlu oche vidhamgaa gowravinche gouravaneeyamaina sint saiee bhabha aasiirvadimchina kugramam sumaaru 83 ahamad Nagar city nundi ki.mee.
ralegaon siddhi - paryavarana parirakshanaku ooka namoonaa. saamaajika karyakartha annah hajare ralegaon siddhiki chendinavaaru.
pimpri gawali - ahamadNagar jillaaloni parner taaluukaalooni ooka gramam. idi 25 loo Pali ahamadNagar nundi kilometres dooramlo Pali idi vaatarshed abhivruddhi aggribusiness karyakalapalaku prasiddi chendhindhi. dp sisiti nirmaanaalu bhoogarbhajala niyanthrana nirvahanha dwara varshapu neeti sekaranalo yea gramam chaaala praadhimika pania chesindi. gramala raitulu swayam sahaayaka brumdaalu thama vyavasaya vasthuvula viilevanu penchadaaniki nirmaataa samshthanu erpaatu chesaayi. paalgonae vidhaanam dwara yea gramaniki samrakshinchabadina vaataavaranam Pali.
ravaanhaa
vimaanaashrayam
ahamadNagar nagaramlo seaplane sarviis dwara air connectivity Pali. seaplane choose odarevu ahamad Nagar siteeki 30 nimishaala dooramlo unna mula dyaam vaatar rejarvaayar oddha Pali. maritime energy heli air services privete lemited andhinchay seva. lemited. 22 september 2014 nundi. mumbailoni juhu nundi mula dyaam varku konasaguthunna phlight andubatulo Pali. yea seva ippudu mehrabad, sharda shani shingnapur pavithra sthalaalaku prayaninchey adhika sankhyalo yaatrikulu thama gamyasthanalaku twaraga soukaryavantamgaa prayaaninchadaaniki veelu kalpisthundhi. ippudu kothha vimaanaashrayam 80 ayina shirdiiloo prarambhamaindi ahamadNagar nundi ki.mee jillaaloni ekaika vimaanaashrayam. Mumbai, Delhi, Hyderabad nundi regular vimaanaalu shirdiki veltaayi. prasthutham, dheenini air india spies jett andistunnaayi.
railu
ahamadNagar railway steshion (steshion kood: anz) bhartiya railveloni central railway zoanloni solapur deveesonku chendinadi. ahamadNagarloo Pune, manmadh, kopargav, sharda, daund, Goa, Nashik nyuu Delhi, Mumbai, Chennai, qohlkataa, Bengaluru, Ahmadabad vento itara metroe nagaraalato railu anusandhanam Pali. yea steshionloo 41 expresse raillu aagutaayi. bharathadesamlooni itara pradhaana nagaralaku prathyaksha railu anusandhanam choose ippatikee demanded Pali.
troeva
ahamadNagarloo 3 pradhaana busesstandlu unnayi: ahamadNagar mahaaraashtraloni pradhaana nagaraalu itara raashtraalatho rodla dwara bagaa anusandaaninchabhadi Pali. ahamadNagarloo parbani, rangabad, Pune, Nashik, beed, solapur, Osmanabadku 4 leann roed connectivity Pali. telanganaloni adilabad sameepamloni Kalyan nundi nirmal varku jaateeya rahadari 222 Kota gunda velluthundhi. Maharashtra rashtra rahadari ravaanhaa samshtha (msrtc) vividha privete transport operatorlu nagaranni rashtramloni anni praantaalaku anusandhaaninche baasu sevalanu andistaaru.
intra city ravaanhaa
nagaramlo prayaanaaniki anek margalu. autorickshalu, dheenini nagaramlo privete rakapokaluga vishvasinchavachchu. rikshaalanu panchukovadam kudaa pourudi roejuvaarii jeevitamlo ooka bhaagam. munisipal corparetion 2019 juulai nelaloe kotthaga baasu sevalanu erpaatu chesindi, idi bhavishyathulo paurulaku surakshitamaina choukaina prayaanaanni maarchagaladu.
moolaalu
baahya linkulu
ahamadNagar: sandarsinchaalsina pradheeshaalu
ahamadNagar (loksabha niyojakavargam)
ahamad Nagar buses stand senter sampradimpu jaabithaa
Maharashtra
Maharashtra nagaraalu, pattanhaalu
|
rosaiguda, alluuri siitaaraamaraaju jalla, gudem kottaveedhi mandalaaniki chendina gramam.
idi Mandla kendramaina gudem kottaveedhi nundi 38 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina anakapalle nundi 150 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 23 illatho, 101 janaabhaatho 0 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 52, aadavari sanka 49. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 91. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 585385.pinn kood: 531133.
2022 loo chosen jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam Visakhapatnam jillaaloo, idhey mandalamlo undedi.
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali. balabadi seelerulonu, praathamikonnatha paatasaala duppalavaadalonu, maadhyamika paatasaala daarakondaloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala seelerulonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaalalu chintapallilonu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala visaakhapatnamloonu, polytechnic paaderuloonuu unnayi.
sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala chintapallilonu, aniyata vidyaa kendram anakaapallilonu, divyangula pratyeka paatasaala Visakhapatnam lonoo unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
praivetu vydya saukaryam
thaagu neee
bavula neee gramamlo andubatulo Pali. taaguneeti choose chetipampulu, borubavulu, kaluvalu, cheruvulu vento soukaryalemi leavu.
paarisudhyam
gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plantloki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu.
chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam modalainavi gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. railway steshion, auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. pouura sarapharaala vyvasta duknam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. assembli poling steshion gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo Pali. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali.
bhuumii viniyogam
roisaiguudaloo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
utpatthi
roisaiguudaloo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi.
pradhaana pantalu
vari, raagulu, mokkajonna
moolaalu
|
kurmanadhapuram Srikakulam jalla, santhabommali mandalam loni gramam. idi Mandla kendramaina santhabommali nundi 12 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina palasa-kashibugga nundi 35 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 208 illatho, 726 janaabhaatho 136 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 360, aadavari sanka 366. scheduled kulala sanka 14 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 581017.pinn kood: 532195.
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali.balabadi, praathamikonnatha paatasaala, maadhyamika paatasaalalu khaspa naupaadalo unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala khaspanoupadalonu, inginiiring kalaasaala srikakulamlonu unnayi.sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic srikakulamlo unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala srikakulamlo unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
kuurmanaadhapuramloo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare.
praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. dispensory, pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
praivetu vydya saukaryam
thaagu neee
bavula neee gramamlo andubatulo Pali. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. kaluva/vaagu/nadi dwara, cheruvu dwara kudaa gramaniki taguneeru labisthundhi.
paarisudhyam
gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plantloki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha bassulupraivetu buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. tractoru saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. roejuvaarii maarket gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aashaa karyakartha gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 15 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
kuurmanaadhapuramloo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 39 hectares
saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 2 hectares
banjaru bhuumii: 35 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 57 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 40 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 53 hectares
neetipaarudala soukaryalu
kuurmanaadhapuramloo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
kaluvalu: 25 hectares
baavulu/boru baavulu: 8 hectares
cheruvulu: 20 hectares
utpatthi
kuurmanaadhapuramloo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi.
pradhaana pantalu
vari, minumu, pesara
moolaalu
|
ఉష్ణగతిక సూత్రాలు
థర్మోడైనమిక్స్ నాలుగు సూత్రాలు, ఉష్ణవ్యవస్థల యొక్క ప్రాథమిక భౌతిక పరిమాణాలను (ఉష్ణోగ్రత, శక్తి, ఎంట్రోపీ) వివరిస్తాయి.
వివిధ క్లిష్టమైన పరిస్థితులలో భౌతిక పరిమాణాలు ఏ విధంగా వ్యవహరిస్తాయనే విషయాలను ఈ సూత్రాలు తెలియజేయును (ఉదాహరణకు శాశ్వత చలనం వంటివి ).
థెర్మోడైనమిక్స్ నాలుగు సూత్రాలు ఏమనగా
థెర్మోడైనమిక్స్ జెరోయేత్ లా :
ఏవైనా రెండు వ్యవస్థలు మూడవ వ్యవస్థతో ధార్మిక సమతుల్యంలో వున్నచో, మొదటి రెండు వ్యవస్థలు కూడా ఒక దానితో మరొకటి ధార్మిక సమతుల్యములో వుండును.దీనిని ఉష్ణోగ్రత నను వివరించేందుకు ఉపకరించేను.
థెర్మోడైనమిక్స్ మొదటి సూత్రం :
వేడి అనునది శక్తి యొక్క రూపం .శక్తి నిత్యత్వ సూత్రం ప్రకారముగా వేడి బయటి నుండి వ్యవస్థ లోనికి కానీ, మరొక విధంగా కానీ ప్రవహించినచో, వ్యవస్థ యొక్క అంతర్గత శక్తినందు మార్పునకు కారణం అవుతుంది.అందుచేత ఏ పరికరం అయిననూ ఈ మొదటి సూత్రాన్ని ఉల్లంగిండమనేది అసాధ్యం.
థెర్మోడైనమిక్స్ రెండవ సూత్రం :
ఎటువంటి ధార్మిక సమతుల్యతలో లేనటువంటి వివక్త వ్యవస్థ యొక్క ఎంట్రోఫీ అనునది ఎల్లప్పుడూ పెరుగుతుంది . క్లోజ్డ్ వ్యవస్థలు వాటి అంతట అవే సమతుల్యమునకు చేరును –ఈ స్థితి అందు వ్యవస్థకు గరిష్ఠ ఎంట్రోఫీ వుండును-దీనినే థర్మలైజేషన్ అని అంటారు .అందుచేత ఈ ధర్మాన్ని ఉల్లంగించు పరికరాలు అసాధ్యం.
థెర్మోడైనమిక్స్ మూడవ సూత్రం:
ఎటువంటి శుద్ధమైన పదార్థము అయిననూ, అది ధార్మిక సమతుల్యములో వున్నచో, దాని ఉష్ణోగ్రత శూన్యానికి చేరుతున్నప్పుడు, దాని ఎంట్రోఫీ విలువ శూన్యము అగును.ఖచ్చిత మైన శూన్యం వద్ద ఎంట్రోఫీ విలువ సరిగ్గా సున్న .మిగిలిన అన్నీసందర్భాలలో దీని విలువ వివిధ స్థితుల సంఖ్య వలన తెలుసుకొనవచ్చును .
ఐవే కాకుండా మరికొన్ని ప్రతిపాదించడమైనది.కానీ అవి పైన పేర్కొన్న వాటి వలె కచ్చితముగా నిరూపించని కారణం చేత వీటిని ప్రస్తావించము.
ఈ నాలుగు ధర్మాలు భౌతిక శాస్త్రములోనే కాక వివిధ శాస్త్రాలలో ఉపయోగించవచ్చును.
జెరోయేత్ లా
థెర్మోడైనమిక్స్ జెరోయేత్ లాను ఈ కింది విధంగా పేర్కొనవచ్చును.
ఏ రెండు వ్యవస్థలు అయిననూ మూడవ దానితో ధార్మిక సమతుల్యతలో ఉన్నచో, మిగిలిన రెండు వ్యవస్థలు కూడా ఒక దానితో మరొకటి సమతుల్యములో ఉండును.
ఇటువంటి విధంగా ధార్మిక సమతుల్యములో ఉన్న వ్యవస్థ యొక్క ఉష్ణోగ్రత సమానముగా వుండును. దీని చేత ఉష్ణోగ్రత అను ఒక లక్షణాన్ని ఉద్దేశించబడినది .పైన పేర్కొన్న లా, ఎటువంటి భౌతిక పరిమాణాన్ని ఊపయోగించుట కైననూ అనుసంధానమైనది .ఉధాహరణలు వాయువు యొక్క ద్రవ్య రాశి, వేరొక సంస్థల ఉష్ణోగ్రతలను సమానం చేయుట .కానీ ఈ ఉష్ణోగ్రతలను ఒక పరిమాణంగా భావించి వాస్తవ సంఖ్యలలో కొలవబడదు .
ఈ ధర్మాన్ని అనేక విధాలుగా పేర్కొనబడింది.కొందరు సమర్థులైన శాస్త్రవేత్తల చేత పైన వివరించిన విధంగా పేర్కొనబడినది .కొన్ని వివరణల ప్రకారం ఉష్ణోగ్రత అనునది ఒక్క అక్షంలో మాత్రమే పరిమిత మని, దీని వలన వేడి నుండి చల్లని ఉష్ణోగ్రత వరకు వాస్తవ సంఖ్యలలో అమర్చవచ్చని పేర్కొనెను.ఈ ధర్మానికి ఏకైక వివరణ ఇవ్వడం జరగలేదు, ఎందుకనగా మన సాహిత్యంలో వివిధ నిర్వచనాలను చేసి వాటిని జెరోయేత్ లా అని చెప్పడం జరిగింది.
ధార్మిక సమతుల్యత, ఉష్ణోగ్రత అను థర్మోడైనమిక్స్ ప్రాథమిక సూత్రాలను 19 వ శతాబ్దములో పేర్కొనేను .ఈ ధర్మానికి ఒకటి, రెండవ మూడవ ధర్మాలను గుర్తించినప్పుడు దీనికి ప్రాధాన్యం ఏర్పడటం చేత, దీనికి జెరోయేత్ లా అను పేరును ఖరారు చేసెను .ఈ సూత్రం యొక్క ముఖ్య ప్రాధాన్యం, ఉష్ణోగ్రతను ఎంట్రోఫికి సంబంధం లేని ఒక సంయోజక వేరియబుల్ అని పేర్కొనడం .ఇటువంటి ఉష్ణోగ్రత నిర్వచనాన్ని "అనుభావిక "అని అంటారు .
థెర్మోడైనమిక్స్ మొదటి ధర్మం :
మొదటి లాను ఈ విధాలుగా పేర్కొనవచ్చును .
ఒక క్లోజ్డ్ వ్యవస్థలో అంతర్గత శక్తి అనునది ఆ వ్యవస్థ లోనికి సరఫరా చేసిన వేడి మైనస్ అది చేసిన పని
ΔUsystem =Q-W
ఒక క్లోజ్డ్ సిస్టమ్ లో ఉష్ణగతిక చక్రమునందు అది తిరిగి మరలా దాని అసలు స్థితికి చేరునప్పుడు Qin అనునది ఒక దశలో సరఫరా చేయు వేడి మైనస్ Qout అనునది మరొక దశలో తొలగించబడిన వేడి .
ΔUsystem (full cycle) =0
దీనికి క్రమముగా
Q=Qin -Qout =W
ఒక క్లోజ్డ్ స్థిరోష్ణ వ్యవస్థలో, అంతర్గత శక్తి పెరుగుదల మాత్రమే ఆ వ్యవస్థ ప్రదర్శించిన పని యొక్క ఫలితం అవుతుంది .ఎందుకనగా
ΔUsystem =Ufinal –Uinitial = -W
ఇంకా వివరంగా మొదటి ధర్మాన్ని విభిన్న సూత్రాలలో పేర్కొనవచ్చును .
• శక్తి నిత్యత్వ చట్టం :
శక్తి అను దానిని ఎవరూ రూపొంది౦చలేరు లేక నాశనం చేయలేరు అని ఈ సూత్రం యొక్క ఉపోధ్గాతము అయితే శక్తి పలు రూపలుగా మార్పు చెందవచ్చును లేక శక్తి ఒక స్థానం నుంచి నుంచి మరొక స్తనమునకు ప్రవహించగలదు.ఐసోలేటెడ్ వ్యవస్థలో మొత్తం శక్తి ఎప్పటికీ మారదు.
• అంతర్గత శక్తి, ఉష్ణోగ్రతల మధ్య సంబంధం:
ఒక వ్యవస్థకు కచ్చితమైన ఉష్ణోగ్రత ఉండును.అప్పుడు దాని శక్తి మూడు విధాలుగా వుండును.అలాగే వ్యవస్థలో చలనం ఉన్నచో గతిజ శక్తి ఉండును .వ్యవస్థ మొత్తాన్ని ఒక ప్రాబల్యానికి గురి చేసినచో దానికి స్థితి శక్తిని ఒక స్థానానికి అనుగుణంగా చెప్ప వచ్చును . అంతర్గత శక్తి అనునది ఒక ప్రాథమిక పరిమాణం.దీనిని మనం సూక్ష్మ ఉష్ణగతి శాస్త్రంలో అపసవ్యంగా నున్న గతిజ శక్తి కలిగి ఉన్న అణువులు, వాటి మధ్య స్థితి శక్తిగా వర్ణించవచ్చును. వ్యవస్థ యొక్క ఉష్ణోగ్రత పెరిగీ కొద్దీ సూక్ష్మ చలనం వల్ల గతిజ శక్తి జనిస్తుంది .అందువల్లనే అంతర్గత శక్తి అనునది మొదటి థెర్మోడైనమిక్స్ యొక్క ప్రత్యేక లక్షణం .
E total =KEsystem + PE system +Usystem
• వేడి ప్రవాహం కూడా శక్తి బదిలీ యొక్క రూపం .తాపన అనునది ఒక వ్యవస్థ నుండి మరొక వ్యవస్థ నుంచి కానీ లోనికి కానీ శక్తిని బదిలీ చేయుటమనే సహజ ప్రక్రియ .ఒక వ్యవస్థలో వేడి అనునది వేడిగా వున్న దాని నుంచి చల్ల ఉన్న దానికి ప్రవహిస్తుంది.
• ఒక వేళ వ్యవస్థ యందు దృఢమైన గోడ వలె ఉన్నచో ఎటువంటి పదార్థం చొరబడటానికి వీలు లేకుండా, బాహ్య సుదూర క్షేత్ర బల ప్రభావం కూడా లేనిచో, దానికి అనుగుణం గానే శక్తి కూడా వ్యవస్థ లోనికి లేదా బయటకి చొరబడదు.
ΔUsystem=Q
Q అనునది బదిలీ అయిన శక్తి మొత్తాన్ని సూచిస్తుంది .
పని అనునది ఒక శక్తి వ్యవస్థలోనికి లేదా బయటికి బదిలి చేయు ప్రక్రియ .సరిగా పేర్కొనక పోతే, ఎటువంటి దుర్వ్యాపరము లేకుండా పని జరిగిందని గ్రహించవలెను .ఆ వ్యవస్థ యందు అదియు ఒక సహజ ప్రక్రియలో కొంత శక్తి బయటకు వెలువడును .ఉదాహరణకు, ఒక యంత్రము ఒక వ్యవస్థను పైకి తీసుకొని వెళ్ళినచో, కొంత శక్తి ఆ యంత్రము నుండి వ్యవస్థకు వ్యాపించును .అప్పుడు ఆ వ్యవస్థ ఒక శక్తిని (భూ ఆకర్షణ స్థిత శక్తిని పొందుతుంది )
-W=ΔPEsystem
లేక సాధారణంగా గతిజ శక్తి గాను, స్థిత శక్తి గాను, అంతర్గత శక్తి గాను విభజించబడుతుంది
-W=ΔKEsystem+ΔPEsystem +ΔUsystem
ఒక మాటర్ విడవ బడునప్పుడు దానికి సబందించిన అంతర్గత శక్తి కూడా మార్పు చెందుతుంది
(Uexternal ΔM) in =ΔUsystem
అనునది మార్పు చెందిన అంతర్గత శక్తి, డెల్టా M అనునది బదిలీ చెందిన మాస్.
పై రెండు సూత్రాలను కలిపినచో మొదటి థెర్మోడైనమిక్స్ ధర్మాన్ని పేర్కొనవచ్చును .ఒక శాశ్వత మైన చలన యంత్రాన్ని రూపొందించడం అసాధ్యం .
థెర్మోడైనమిక్స్ రెండవ ధర్మం
ఉష్ణగతిక శాస్త్ర రెండో సూత్రం, మరలా మార్చలేని సహజ ప్రక్రియలను, ప్రాదేశిక పదార్థం, శక్తి సజాతీయత, ముఖ్యంగా ఉష్ణోగ్రత గురించి స్పష్టం చేస్తుంది . ఇది ఆసక్తికరమైన, ముఖ్యమైన మార్గాల్లో వివిధ విధానాలు సూత్రీకరించవచ్చును .
ఇది ఒక ఉష్ణగతిక వ్యవస్థ యొక్క ఎంట్రోపీ అనే పరిమాణం యొక్క ఉనికిని సూచిస్తుంది . ఈ పరిమాణం పరంగా ఇది తెలియజేస్తుంది.
సమీప ప్రాంతంలో ఉన్న రెండు వేరు వేరు వ్యవస్థలు, ఒక దానితో మరొకటి ఉష్ణ సమతుల్యతలో వున్నపుడు మూడవ దానితో కూడా పై రెండు ఉష్ణ సమతుల్యంలో ఉండవలసిన అవసరం లేదు . కానీ అవి చివరకు ఒక పరస్పర ఉష్ణగతిక సమతుల్యతను చేరుకుంటాయి . ప్రారంభ దశలో వేరు వేరు వ్యవస్థల యొక్క ఎంట్రోపీ మొత్తం కంటే తక్కువ లేదా చివరి కలయిక యొక్క మొత్తం ఎంట్రోపీ సమానంగా ఉంటుంది . రెండు వ్యవస్థలకు సమానత్వం లభించాలంటే వాటి సంబంధిత ఇంటెన్సివ్ వేరియబుల్స్ ( ఉష్ణోగ్రత, పీడనం ) సమానం అయి వుండాలి; అప్పుడు ఆఖరి వ్యవస్థ కూడా అదే విలువలను కలిగి వుంటుంది .వ్యవస్థ తన స్వంత అంతర్గత ఉష్ణగతికశాస్త్ర సమతుల్యత చేరుకున్నపుడే ఎంట్రోపీని నిర్వచిస్తారు
రెండవ ధర్మం, వివిధ ప్రక్రియల అనేక రకాల రివేర్శీబుల్, ఇర్ర్ రివేర్శీబుల్ లను సూచిస్తుంది . అన్ని సహజ ప్రక్రియలు మరలా తిరిగి జరుగుతాయి . పూర్వస్థితికి చేరే ప్రక్రియలలో అనుకూలమైన సిద్ధాంతిక ఫ్రిక్షన్ ప్రకృతిలో ఏర్పడవు.
పూర్వ స్థితికి చేరుకోలేని వాటి ప్రధాన ఉదాహరణగా ప్రసరణ లేక రేడియషన్ లను పేర్కొనవచ్చును. మొదట వివిధ ఉష్ణోగ్రతలు కలిగిన రెండు వస్తువులు ధార్మిక కనెక్షన్ లోకి వచ్చినప్పుడు, వేడి వేడిగా నున్న ప్రదేశం నుండి చల్లని వైపుగా ప్రవహిస్తుంది
రెండవ ధర్మం మనకు అన్నీ విధాలను, ఉదాహరణకు రాపిడి, స్నిగ్ధత, ప్రతిచర్యలను చెబుతుంది . ఎంట్రోపి అను పదం విస్తృత పరిధిని అందిస్తుంది .
ఉష్ణగతిక శాస్త్ర రెండో సూత్రం ప్రకారం ఒక సైద్ధాంతిక, బదిలీ అయిన ఉష్ణం, δQ, అనునది ఉష్ణోగ్రత ( T ), రెండు వ్యవస్థల యొక్క మూలాల లేదా వేడి గమ్యం యొక్క ఉత్పత్తితో పాటుగా వ్యవస్థ యొక్క సంయోజక వేరియబుల్ పెంపు (DS, దానినే ఎంట్రోపీ (S) అంటారు .
δQ=TdS
ఎంట్రోపిని ఒక వ్యవస్థ యొక్క మైక్రోస్కోపిక్ వివరాల గురించి సమాచారం లేనప్పుడు ఒక భౌతిక పరిమాణంగా పరిగణించవచ్చును.ఈ సూత్రం ద్వారా, ఇచ్చిన రెండు స్టేట్ లో, వాటి మధ్య ఎంట్రోపి తేడా అనే ప్రామాణికం స్పష్టమగుచున్నది. దీని ద్వారా ఆధనంగా కావలసిన సూక్ష్మ భౌతిక సమాచారాన్ని తెలియజేస్తుంది .సహజ విధానంలో ఆఖరి విషయంలో ఎప్పుడూ, పూర్తిగా, కచ్చితంగా ప్రక్రియ యొక్క పరిస్థితి యొక్క సూక్ష్మ వివరణ నుండి అంచనా వేయవచ్చును.అందు చేతే ఎంట్రోపి సహజ పద్ధతుల్లో ఎందుకు పెరుగుతుందో చెప్పవచ్చును.కనుక ఈ తేడా ద్వారా నే మొదటి పరిస్థితి నుండి ఆఖరి పరిస్థితి ఉన్న భేదాని చెప్పవచ్చును.
థెర్మోడైనమిక్స్ మూడవ ధర్మం:
మూడవ థర్మోడైనమిక్స్ లాను ఈ విధంగా పేర్కొనవచ్చును .
ఉష్ణోగ్రత నిరంకుశాన్ని సమీపిస్తున్న ఏ శుద్ధ పదార్థం అయిన ఒక కచ్చితమైన క్రిస్టల్ యొక్క ఎంట్రోపీ సున్నా.
సున్నా ఉష్ణోగ్రత వద్ద వ్యవస్థ కనీస ఉష్ణ శక్తితో సమాన స్థితిలో ఉండాలి . కచ్చితమైన క్రిస్టల్ కనీస శక్తితో ఒకే స్థితిలో ఉండును అని పేర్కొనేను . ఎంట్రోపి సాధ్యమైన సూక్ష్మ సంఖ్యతో సంబంధించబడినది .
S = KB ln Ω
S అనగా వ్యవస్థ యొక్క ఎంట్రోఫి
KB అనగా బోల్ట జమెన్ కొంస్టంట్
Ω శూన్య క ఉష్ణోగ్రత వద్ద సాధ్యమైన సూక్ష్మ స్థితులు
Ω=1 అయిన అన్నీ ఒకే స్థితిలో వుండుట అనగా ln (1) =0
ఇటువంటి విధంగా ఒకటి కంటే ఎక్కువగా మైక్రోస్కోప్ ప్రత్యేక శక్తి స్థితి కలిగి ఉండవచ్చు, లేదా అయితే కచ్చితంగా ఒక కనీస శక్తి స్థితి, " స్తంభింప " ఒక మైక్రోస్కోప్ ప్రత్యేక స్థితి ఉండవచ్చు. గాజు వంటి వ్యవస్థలకు మూడవ ధర్మం, అనగా కచ్చితంగా సాధారణ రూపము, నిరంకుశ ఉష్ణోగ్రత వద్ద వర్తిస్తుంది
ఉష్ణోగ్రత సున్నా సమీపిస్తున్న కొద్దీ వ్యవస్థ యొక్క ఎంట్రోపీని స్థిరమైన విలువకు చేరును.
స్థిరమైన విలువ (సున్నా నే కచ్చితంగా కావలసిన అవసరం లేదు ) వ్యవస్థ యొక్క మిగిలిన ఎంట్రోపి అంటారు .
.
భౌతిక శాస్త్రం
|
ryan davide rickelton (jananam 1996 juulai 11) dakshinaafrikaa cricket atagadu. athanu 2022 marchi 31na dakshinaafrikaa cricket jattu tarafuna antarjaateeya cricket loki praveshinchadu. athanu wiket keeparu, edama chethi byaataru. rickelton desheeyamgaa goutengku praatinidhyam vahisthaadu.
dhesheeya kereer
athanu gouteng choose northernspai phast-klaas pravesam chesudu. 2017 augustulo athanu, T20 global leaguue modati seeson choose nelson mandela beey stars jattulo empikayyadu. 2017 septembaru 1na 2017 african T20 kuploo gouteng tharapuna tana tholi twanty20 aadaadu. ayithe, 2017 octoberulo cricket dakshinaafrikaa, tornamentnu mundhu 2018 navambaruku vaayidaa vaysi, aa tarwata ventane raddhu chesindi.
athanu gouteng choose 2017–18 CSA provincial vass-dee chaalenje tornamentloo yenimidhi matchllo 351 parugulatoo athyadhika parugula scorergaaa nilichaadu. athanu gouteng choose 2017–18 shonefoil 3-dee kuploo aaru matchlalo 562 parugulatoo athyadhika parugula scorergaaa nilichaadu.
2018 juunloo athanu, 2018-19 seeson choose highweld layans jattuku empikayyadu. marusati nelaloe, athanu cricket dakshinaafrikaa emerging skwadloo empikayyadu. 2018 octoberulo, athanu enjancy suupar leaguue T20 tornament modati idition choose joji stars jattuku empikayyadu. 2019 septembarulo 2019 enjancy suupar leaguue tornament choose joji stars jattu choose malli jattuku empikayyadu. adae nelaloe, 2019–20 CSA provincial T20 kup choose gouteng jattuku empikayyadu.
2022 phibravarilo rickelton, 2021–22 CSA T20 chaalenjeki imperially layans captengaaa empikayyadu.
antarjaateeya kereer
2021 janavarilo rickelton, pakistanthoo jarigee siriis choose dakshinaafrikaa twanty 20 internationale (T20I) jattuku empikayyadu. 2021 eprillo, dakshinaafrikaalo 2021–22 cricket seesonku mundhu gouteng jattulo empikayyadu. 2021 mayloo, zimbabve paryatana choose zimbabve A cricket jattutho aadeenduku dakshinaafrikaa A jattulo empikayyadu. athanu list A siriisloo ooka senchareetho sahaa 224 parugulu chesudu. yea siriisloo athyadhika parugulu chosen aatagaadigaa nilichaadu.
2021 navambaruloe, nedarlaandsthoo jarigee siriis choose dakshinaafrikaa oneday internationale (ODI) jattulo athanu empikayyadu. marusati nelaloe, bharatthoo jarigee siriisku dakshinaafrikaa testu jattulo kudaa rickelton empikayyadu. 2022 janavarilo athanu, newzilaand paryatana choose testu jattuku ahvanam andukunnadu. 2022 maarchilo, bangladeshsthoo jargina siriis choose dakshinaafrikaa testu jattulo reclilton empikayyadu. athanu 2022 marchi 31na bangladeshspai dakshinaafrikaa tharapuna testullo adugupettadu. 2023 marchi 18na westindiespai tana vassdee rangapravesam Akola.
moolaalu
jeevisthunna prajalu
1996 jananaalu
dakshinaafrikaa cricket creedakaarulu
|
ఉత్తర అవెన్యూ, ఆర్మేనియా రాజధానయిన యెరెవాన్ లోని ఒక కాలినడక రహదారి. దీనిని 2007వ సంవత్సరంలో ప్రారంభించారు. ఇది కెంట్రాల్ జిల్లా కేంద్రంలో ఉన్నది. ఈ వీధి అబోవ్యాన్ వీధిని తుమన్యాన్ వీధిలోని ఫ్రీడం స్క్య్వేర్ ను కలుపుతుంది. ఇది 450 మీటర్లు (1480 అడుగుల) పొడవు, 27 మీటర్లు (89 అడుగుల) వెడల్పు ఉంటుంది.
యెరెవాన్ డౌన్టౌన్ లో ఉండం వలన ఈ అవెన్యూ ప్రధానంగా విలాసవంతమైన నివాస భవనాలకు నిలయం, అధిక-పేరు కలిగిన బ్రాండెడ్ దుకాణాలు, వాణిజ్య కార్యాలయాలు, కాఫీ దుకాణాలు, హోటళ్లు, రెస్టారెంట్లు,, నైట్క్లబ్బులు ఉన్నాయి.
చరిత్ర
యెరెవాన్ ప్రధాన ఆర్కిటెక్టు అలెగ్జాండర్ తమానియన్ దీనికి ప్లాను సిద్దం చేసినా, సోవియట్ పరిపాలనా కాలంలో అది అసలు అమలులోకి రాలేదు. సోవియట్ యూనియన్ పతనమై ఒక సంవత్సరం అయిన తరువాత యెరెవాన్ నగర కౌన్సిల్ ఈ అవెన్యూను నిర్మించింది. అసలు ప్రణాళికల ప్రకారం, నేషనల్ గ్యాలరీ, చరిత్ర మ్యూజియం ప్రస్తుతం నిర్మించిన స్థానంలో ఉండేవి కాదు. ఈ వీధి రిపబ్లిక్ స్క్య్వేర్ లో కలవకుండా ఒక భవనం వద్ద ముగుస్తుంది.
ఉత్తర అవెన్యు నిర్మాణాన్ని 2002 మార్చి 26న ప్రారంభించారు, ఆర్కిటెక్ట్ నరెక్ సర్గ్స్యాన్ ద్వారా పునఃరూపకల్పన చేయబడిన పాత అలెగ్జాండర్ తమానియన్ ఇచ్చిన అసలు ప్రణాళిక ప్రకారమే ఇది అభివృద్ధి చేయబడింది.
ఆవెన్యూ నిర్మాణానికి నిధులు ప్రైవేటు సర్కారు నుండి తీసుకున్నారు. మొదట మార్గం వెంట ఉన్న అన్ని చిన్న అనధికారిక గుణాలను వీధి భూమితో వఏకీకృతంగా ప్రభుత్వం కొనుగోలు చేసి, ఆ భూమి లోకి పెద్ద, మరింత ఆచరణ, అధిక-పెరుగుదలగా అభివృద్ధి చెందే భవనాలకోసం అభివృద్ధి చేసి, వాటిని వేలం వేసింది. ఈ విధానాన్ని విడతలుగా చేసి ఎటువంటి అడ్డంకులు లేకుండా దీనిని పూర్తి చేశారు.
వేధి యొక్క సవరించిన డిజైన్ ఆధారంగా, ఉత్తర అవెన్యూలో నాలుగు చిన్న చతురస్రాలు, తొమ్మిది అంతస్తులు భవనాల సగటుతో పదకొండు భవనాలు ఉన్నాయి. నిర్మాణం బసాల్ట్, గ్రానైట్, ట్రావెంటైన్, టుఫా వంటి అనేక రకాల కొండరాళ్ళను ఉపయోగించారు . అవెన్యూలో ఒక రెండు-ఫ్లోర్ల భూగర్భ పార్కింగ్ ప్రాంతం ఉంది.
ఈ అవెన్యూను అధికారిక 2007 నవంబరు 16న ప్రారంభించారు. అయితే దీనిని పూర్తిగా 2014 లో పునరుద్ధరించారు. రెండు-ఫ్లోర్ల భూగర్భ పార్కింగ్ ప్రాంతంలో పాక్షికంగా ఒక భూగర్భ షాపింగ్ మాల్ గా మార్చారు, ఎస్కలేటర్లును ప్రముఖ ఉత్తర అవెన్యూలోకి ఉంచారు.
దుకాణాలు
ఉత్తర అవెన్యూలో అనేక ఫ్యాషన్ బ్రాండ్లు. అనేక రెస్టారెంట్లు, కాఫీ దుకాణాలు కూడా ఉన్నాయి.
14 మే 2016న, రెండు-లెవల్ల భూగర్భ "తషీర్ వీధి షాపింగ్ గ్యాలరీ"ను ప్రారంభించారు. దానిలోని మొదటి స్థాయిలో షాపింగ్ సెంటరు, రెండవ స్థాయిలో పార్కుంగు ప్రదేశము ఉన్నాయి.
సూచనలు
|
aavulatimmanapalle aandhra Pradesh raashtram, Chittoor jalla, gudupalle mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina gudupalle nundi 4 ki.mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Kolar nundi 16 ki.mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 391 illatho, 1652 janaabhaatho 581 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 844, aadavari sanka 808. scheduled kulala janaba 256 Dum scheduled thegala janaba 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 596864.pinn kood: 517426.
ganankaalu
2001 bhartiya janaba lekkalu prakaaram mandalam loni janaba motham 38480 purushulu 19207, strilu 19273, gruhaalu 7325.
vidyaa soukaryalu
yea gramamlo 3 prabhutva praadhimika paatasaalalu, 1 prabhutva maadhyamika paatasaala, 1 prabhutva maadhyamika paatasaala, unnayi. sameepa balabadi (gudupalle loo), sameepa seniior maadhyamika paatasaala (gudupalle loo), sameepa aniyata vidyaa kendram (gudupalle loo) , gramaniki 5 ki.mee. lopuna vunnayi. sameepa aarts, science, commersu degrey kalaasaala (kuppam loo), sameepa inginiiring kalashalalu (kuppam loo) , sameepa vydya kalaasaala (kuppam loo) , sameepa management samshtha (kuppam loo) , sameepa polytechnic (kuppam loo), sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala (shanthi puram loo) , sameepa divyangula pratyeka paatasaala (settipalle loo) gramaniki 10 kilometres kanna dooramlo unnayi.
prabhutva vydya saukaryam
sameepa praadhimika aaroogya kendram , sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram , sameepa pashu vaidyasaala , sameepa samchaara vydya shaala, gramaniki 5 ki.mee. lopuna vunnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram , gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramulo vunnadhi.. sameepa maathaa sisu samrakshanaa kendram, sameepa ti.b vaidyasaala, sameepa alopati asupatri , sameepa pratyaamnaaya aushadha asupatri , sameepa asupatri, sameepa kutumba sankshaema kendram, gramaniki 10 kilometres kanna dooramlo unnayi.
thaagu neee
rakshith manchineeti sarafara gramamlo ledhu. gramamlo manchineeti avasaraalaku chetipampula neee/gottapu baavulu / boru bavula nunchi neetini viniyogistunnaaru.
paarisudhyam
gramamlo drainaejii vyvasta ledhu. muruguneeru neerugaa neeti vanarulloki vadalabadutondi. yea prantham porthi paarisudhyapathakam kindiki osthundi . saamaajika marugudodla saukaryam yea gramamlo ledhu.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
yea gramamlo telephony (laand Jalor) saukaryam, mobile fone kavareji, piblic baasu serviceu, privete baasu serviceu, unnayi. sameepa postaphysu saukaryam, sameepa piblic fone aphisu saukaryam, sameepa internet kephelu / common seva centres saukaryam, sameepa praivetu korier saukaryam, sameepa auto saukaryam, gramaniki 5 kilometres paridhiloo unnadi. sameepa railway steshion , gramaniki ,sameepa taaxi saukaryam , sameepa tractoru 10 kilometres kanna dooramlo unnayi.
gramanjatiya rahadaaritho/ rashtra rahadaaritho anusandhanam kaledhu.sameepa jaateeya rahadari/ rashtra rahadari gramaniki 10 kilometres kanna dooramlo unnayi. sameepa pradhaana jalla roddu gramaniki 5 nunchi 10 kilometres lopu Pali.. gramam itara jalla roddutho anusandhaanamai Pali. sameepa kankara roddu gramaniki 5 nunchi 10 kilometres lopu Pali.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam, unnadi. sameepa vyavasaya rruna sangham, sameepa vaaram vaaree Bazar , sameepa vyavasaya marcheting sociiety, gramaniki 5 kilometres lopu Pali. sameepa vaanijya banku , pouura sarapharaala kendram, gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo vunnavi. sameepa etium, sameepa sahakara banku, gramaniki 10 kilometerlaku minchi dooramlo unnayi.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
yea gramamlo yekikrita baalala abhivruddhi pathakam (poshakaahaara kendram) , angan vaadii kendram (poshakaahaara kendram), itara (poshakaahaara kendram), vaarthapathrika sarafara , assembli poling steshion , janana maranala namoodhu kaaryaalayam vunnavi. sameepa aashaa karyakartha (gurthimpu pondina saamaajika aaroogya karyakartha) sameepa granthaalayam, sameepa piblic reading ruum, yea gramaniki 5 ki.mee.lopuna vunnavi. sameepa aatala maidanam , yea gramaniki 10 ki.mee. minchi dooramlo vunnavi.
vidyuttu
yea gramamlo vidyuttu unnadi.
bhuumii viniyogam
gramamlo bhuumii viniyogam ila Pali (hectarlalo):
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 331
vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 12
saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 11
thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 1
vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 3
saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 40
banjaru bhuumii: 21
nikaramgaa vittina bhu kshethram: 162
neeti saukaryam laeni bhu kshethram: 192
neeti vanarula nundi neeti paarudala labhistunna bhu kshethram: 31
neetipaarudala soukaryalu
gramamlo vyavasaayaaniki neeti paarudala vanarulu ila unnayi (hectarlalo):
baavulu/gottapu baavulu dwara saagulo vunnadhi 31
utpatthi
aavulatimmanapalle yea kindhi vastuvulu utpatthi chestondi: vari, raagulu, vaerisanaga.
moolaalu
velupali lankelu
vikee graama vyaasaala prajectu
|
mahaaraashtraloni (Osmanabad Lok Sabha constituency) loekasabha niyoojakavargaalaloo okati 48 nunchi ippativaraku jargina. 1957 ennikalallo 14 sarlu congresses parti vision saadhinchagaa 10 sarlu sivasena parti, 2 loo nationalist congresses parti vision saadhinchindi, 2009loo congresses parti abhyardhi padmasinha patil vision sadhinchi yea sthaanam nunchi praatinidhyam vahistunnadu. 2009niyojakavargamloni segmentlu.
ausaa
umarga
tuljapur
Osmanabad
paranda
barshi
vision sadhinchina abhyarthulu
raghavendar srinivaasaraavu deevan
1952: congresses parti (venkatarao nalgurdekar)
1957: congresses parti (ti)
1962: e.patil.congresses parti (ti)
1967: e.patil.congresses parti (ti)
1971: e.patil.congresses parti (tukaram shrungare)
1977: congresses parti (ti)
1980: em.savant.congresses parti (aravindh combley)
1984: congresses parti (aravindh combley)
1989: congresses parti (aravindh combley)
1991: congresses parti (shivajee combley)
1996: sivasena (aravindh combley)
1998: congresses parti (shivajee combley)
1999: sivasena (kalpanaa narhire)
2004: sivasena (padmasinha patil)
2009: nationalist congresses parti (ennikalu)
2009 ennikalallo nationalist congresses paarteeki chendina abhyardhi padmasinha patil tana sameepa pathyarthi shivasenaku chendina ravinder gaikwad pai
2009 otla aadhikyatato vision saadhimchaadu 6, 787 patil ku. otlu raagaa 4, 08, 840 gaikwad ku, otlu labhinchayi 4, 02, 053 ivi kudaa chudandi.
Osmanabad jalla
Solapur jalla
aksharamaala anagaa aksharamula yokka praamaanika amarika
|
waddar bharathadesamlooni hinduism matham kulam. waddar , konnisarlu vodra , odde ledha boeyi ani pilustharu , idi dhakkan peethabhoomiki chendina ooka sangham , deeni saampradaya vrutthi nirmaanam. vaari pradhaana kendrikarana mahaaraashtralo Pali, ayithe Uttar Karnataka, telamgaanalaloo kudaa janaba Pali.
vaddaarlu saampradaayakamgaa valasa vachinavaaru. varini british varu kriminal tribes aect kindha unchaaru. vaari modati kula sangham 1940loo karnaatakaloni chitradurgalo sthapinchabadindhi. taruvaata varu mahaaraashtralo denotified tegaga vargeekarinchabaddaaru. varu saampradaayakamgaa chaaala nirmaanaalanu chestaaru, mukhyamgaa raayini anichiveyadam, mattini tavvadam, ilanti panlu. yea roojulloo varu telanganalo venukabadina taragatigaa, karnaatakaloo scheduled kulamgaa vargeekarinchabaddaaru.karnaatakaloo, vaari janaba . 11 lakshalu, rashtramloni naane-costal jillallo vistarimchimdi.
vaddar sampradhayabaddamgaa tinadam, traagadampai etuvanti parimithulu leavu, vivaahaniki sambandhinchi konni parimithulu unnayi. waddar communitylo ooka vivahamlo edusaarlu vivaham cheskunna mahilha aasiirvaadam shubhapradamgaa pariganinchabadutundani thurston paerkonnaaru.
2019loo, karnaatakalooni chaaala pranthalu karuvunu edurkonnappudu , baavulu thravvadamlo samajam pradhaanamainadi.
varu teluguku sambamdhinchina vaddar bhaasha maatlaadataaru. maraatii dharshakudu nagraj manjule yea vargaaniki chendina vaare.
moolaalu
kulaalu
Maharashtra
|
ghantasaala: jevana doli! jevana doli! Mathura jevana kelhee
idhey prema sudha vauhini!
iddharu: oa! priyaa teludame haayiga
jevana doli! jevana doli! Mathura jevana kelhee
idhey prema sudha vauhini!
oa! priyaa teludame haayiga
ghantasaala: jevana dolly
banumathi: neeve saranguvi! prema keli doliki
anandha vaahinilo haayi saagi povagaa
oa! priyaa teludame haayiga jevana dolly
ghantasaala: neeve chukkaaniviga nadupu adho prema nagari!
oa!.. cheyle cherudame haayiga jevana dolly
banumathi: punnama reyi! paala vennelaloo haayi
ponimma saraasari dolika
oa! manohara! oa! manohara!
oa! priyaa teludame haayiga jevana dolhi
ghantasaala: vali puula gaalani saage
banumathi: suma dolly uyyaaluuge
ghantasaala: vali puula gaalani saage
banumathi: suma dolly uyyaaluuge
cheyle chandrika! adae premanagary
premasakha
ghantasaala: prema sakhi
banumathi: prema sakha cherudama
ghantasaala: prema sakhi cherudame
iddharu: oa priyaa! cherudame haayiga
jevana doli! jevana doli! Mathura jevana kelhee
idhey prema sudha vauhini!
oa! priyaa teludame haayiga jevana doli!
ballijepalli lakshmikantam rachinchina paatalu
telegu cinma paatalu
|
లచ్చన్న వలస శ్రీకాకుళం జిల్లా, రేగిడి ఆమదాలవలస మండలం లోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన రేగిడి ఆమదాలవలస నుండి 8 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన రాజాం నుండి 10 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 380 ఇళ్లతో, 1454 జనాభాతో 539 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 730, ఆడవారి సంఖ్య 724. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 183 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 7. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 580857.పిన్ కోడ్: 532123.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.బాలబడి రాజాంలోను, మాధ్యమిక పాఠశాల బూరాడలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల రాజాంలో ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల శ్రీకాకుళంలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్లు రాజాంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల రాజాంలో ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉంది.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు సరఫరా అవుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది.
పారిశుధ్యం
మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులుప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. ఆటో సౌకర్యం, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం ఉంది. పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం, రోజువారీ మార్కెట్ గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉంది. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 8 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 18 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
లచ్చన్న వలసలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 26 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 78 హెక్టార్లు
సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 6 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 426 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 433 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
లచ్చన్న వలసలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
బావులు/బోరు బావులు: 152 హెక్టార్లు
చెరువులు: 281 హెక్టార్లు
మూలాలు
|
cheeryal, Telangana raashtram, medchel jalla, keesara mandalamlooni gramam.
idi Mandla kendramaina keesara nundi 8 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina haidarabadu nundi 26 ki. mee. dooramloonuu Pali.
ganankaalu
2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 1005 illatho, 4164 janaabhaatho 1134 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 2093, aadavari sanka 2071. scheduled kulala sanka 703 Dum scheduled thegala sanka 26. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 574145.
2001 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram motham. 3035 purushulu. 1522 strilu 1513 nivaasa gruhaalu. 657 vistiirnham. 657 hectares. bhaasha. telegu.
graamamulo rajakiyalu
yea gramam medchel assembli niyojakavargam, malkajgiri loekasabha niyojakavargamlo bhaagam. 2009loo jargina saasanasabha ennikalallo yea gramamlo telugudesam paarteeki 152 otla adikyata labhinchindi. telugudesam parti abhyarthiki 877 otlu raagaa, congresses parti abhyarthiki 725 otlu, prajarajyam parti abhyarthiki 232 otlu labhinchayi.
sameepa gramalu
jawar Nagar 5 ki.mee. dammaiguda 5 ki.mee. nagaram 5 ki.mee. thoomukunta 8 ki.mee. bomras hospet 9 ki.mi. dooramulo unnayi.
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, praivetu praadhimika paatasaalalu remdu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati, praivetu praathamikonnatha paatasaala okati, prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi. ooka praivetu inginiiring kalaasaala Pali.gramamlo ooka praivetu maenejimentu kalaasaala Pali.sameepa balabadi keesaralo Pali.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala kaapraalonu, unnayi. sameepa vydya kalaasaala, polytechnic haidarabadulo unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala haidarabadulo unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
cheeriyaallo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare. ooka pashu vaidyasaalalo ooka doctoru, okaru paaraamedikal sibbandi unnare.praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
praivetu vydya saukaryam
gramamloooka praivetu vydya saukaryam Pali. embibies kakunda itara degrey chadivin doctoru okaru unnare. ooka mandula duknam Pali.
thaagu neee
gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi.
paarisudhyam
gramamlo bhugarbha muruguneeti vyvasta Pali. muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
cheeriyaallo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha bassulupraivetu buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. railway steshion, tractoru saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo vaanijya banku Pali. gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. atm, sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo aatala maidanam Pali. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. cinma halu gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 5 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
cheeriyaallo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 343 hectares
vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 32 hectares
saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 281 hectares
banjaru bhuumii: 404 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 74 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 725 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 34 hectares
neetipaarudala soukaryalu
cheeriyaallo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
baavulu/boru baavulu: 34 hectares
utpatthi
cheeriyaallo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi.
pradhaana pantalu
vari
moolaalu
velupali lankelu
|
idupuru prakasm jalla, markapuram mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina markapuram nundi 6 ki. mee. dooramlo Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 1032 illatho, 4364 janaabhaatho 3003 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 2274, aadavari sanka 2090. scheduled kulala sanka 1354 Dum scheduled thegala sanka 23. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 590848.pinn kood: 523329.
ganankaalu
2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 3449. purushula sanka 1727, mahilalu 1722, nivaasagruhaalu 786. vistiirnham 3003 hectarulu
sameepa gramalu
devarajugattu 4 ki.mee, gobburu 5 ki.mee, markapuram 6 ki.mee, nikarampally 6 ki.mee, peddayaachavaram 6 ki.mee
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu 8, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati, praivetu praathamikonnatha paatasaala okati, prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi. ooka praivetu inginiiring kalaasaala Pali. gramamlo 3 praivetu maenejimentu kalashalalu unnayi. ooka praivetu polytechnic Pali. sameepa balabadi markapuramlo Pali. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala maarkaapuramloonu, unnayi. sameepa vydya kalaasaala guntoorulo Pali. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram maarkaapuramloonu, divyangula pratyeka paatasaala cheemakurthy lonoo unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
idupurulo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. iddharu paaraamedikal sibbandi unnare. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. dispensory gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo Pali.
thaagu neee
gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi.
paarisudhyam
muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
idupurulo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.
gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. praivetu baasu saukaryam, railway steshion, auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. rashtra rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, vaaram vaaram Bazar unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
idupurulo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 645 hectares
vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 407 hectares
saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 14 hectares
vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 242 hectares
saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 1057 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 635 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 1482 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 210 hectares
neetipaarudala soukaryalu
idupurulo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
baavulu/boru baavulu: 210 hectares
utpatthi
idupurulo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi.
pradhaana pantalu
pratthi, vari, poddu tirugudu
moolaalu
velupali linkulu
|
chilakalagadda, alluuri siitaaraamaraaju jalla, anantagiri mandalaaniki chendina gramam.
idi Mandla kendramaina anantagiri nundi 26 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Visakhapatnam nundi 65 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 216 illatho, 1091 janaabhaatho 153 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 672, aadavari sanka 419. scheduled kulala sanka 27 Dum scheduled thegala sanka 783. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 584250.pinn kood: 535145.
2022 loo chosen jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam Visakhapatnam jillaaloo, idhey mandalamlo undedi.
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati, prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi. sameepa balabadi shrungavarapukotalo Pali.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala shrungavarapukotalonu, inginiiring kalaasaala visaakhapatnamloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala visaakhapatnamloonu, polytechnic paaderuloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala shrungavarapukotalonu, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaalalu visaakhapatnamloonuu unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
praivetu vydya saukaryam
thaagu neee
gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi.
paarisudhyam
muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini shuddi plantloki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu modalaina soukaryalu unnayi. mobile fone gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. sameepa gramala nundi auto saukaryam Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. railway steshion gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. atm, sahakara banku gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. pouura sarapharaala vyvasta duknam, roejuvaarii maarket, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vaanijya banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 8 gantala paatu vyavasaayaaniki vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
chilakalageddalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 51 hectares
vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 25 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 75 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 64 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 11 hectares
neetipaarudala soukaryalu
chilakalageddalo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
itara vanarula dwara: 11 hectares
utpatthi
chilakalageddalo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi.
pradhaana pantalu
chollu, cheraku, vari
moolaalu
|
దత్తాయిపల్లి, తెలంగాణ రాష్ట్రం, యాదాద్రి భువనగిరి జిల్లా, తుర్కపల్లి మండలంలోని గ్రామం.
ఇది మండల కేంద్రమైన ఎమ్.తుర్కపల్లి నుండి 8 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన భువనగిరి నుండి 24 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది.
జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణలో
2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత నల్గొండ జిల్లాలోని ఇదే మండలంలో ఉండేది.
గ్రామ జనాభా
2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 358 ఇళ్లతో, 1397 జనాభాతో 975 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 712, ఆడవారి సంఖ్య 685. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 249 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 576483.పిన్ కోడ్: 508112.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి , ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.సమీప బాలబడి ఎమ్.తుర్కపల్లిలో ఉంది.సమీప జూనియర్ కళాశాల ఎమ్.తుర్కపల్లిలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల భువనగిరిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల హైదరాబాదులోను, పాలీటెక్నిక్ భువనగిరిలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల రాయిగిరిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం భువనగిరిలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల నల్గొండ లోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది.
పారిశుధ్యం
మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
దత్తాయిపల్లిలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, మొబైల్ ఫోన్, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది.
గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండిప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ఆటో సౌకర్యం, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 12 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
దత్తాయిపల్లిలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
అడవి: 135 హెక్టార్లు
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 44 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 134 హెక్టార్లు
శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 49 హెక్టార్లు
సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 82 హెక్టార్లు
బంజరు భూమి: 459 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 72 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 477 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 136 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
దత్తాయిపల్లిలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
బావులు/బోరు బావులు: 136 హెక్టార్లు
మూలాలు
వెలుపలి లంకెలు
|
చందన రమేష్ ఆంధ్రప్రదేశ్ రాష్ట్రానికి చెందిన రాజకీయ నాయకుడు. ఆయన 1999 ఎన్నికల్లో రాజమండ్రి గ్రామీణ నియోజకవర్గం నుండి ఎమ్మెల్యేగా గెలిచాడు.
రాజకీయ జీవితం
చందన రమేష్ తెలుగుదేశం పార్టీ ద్వారా రాజకీయాల్లోకి వచ్చి 2009లో నియోజకవర్గాల పునర్విభజనలో భాగంగా ఏర్పడిన రాజమండ్రి రూరల్ నియోజకవర్గం నుండి టీడీపీ అభ్యర్థి పోటీ చేసి తన సమీప ప్రత్యర్థి ప్రజా రాజ్యం పార్టీ అభ్యర్థి రవణం స్వామినాయుడు పై గెలిచి తొలిసారి ఎమ్మెల్యేగా అసెంబ్లీకి ఎన్నికయ్యాడు. ఆయన ఆ తరువాత 2014, 2019 ఎన్నికల్లో పోటీ చేయకపోయినప్పటికీ టీడీపీ పార్టీలోనే కొనసాగి 2020 ఆగష్టు 22న తాడేపల్లిలోని క్యాంపు కార్యాలయంలో ముఖ్యమంత్రి వై.ఎస్. జగన్మోహన్ రెడ్డి సమక్షంలో వైఎస్సార్సీపీలో చేరాడు.
మూలాలు
ఆంధ్రప్రదేశ్ శాసన సభ్యులు (2009)
వై.యస్.ఆర్. కాంగ్రెస్ పార్టీ రాజకీయ నాయకులు
|
seve eandian famiily fouundation (aamglam: Save Indian Family Foundation ledha SIFF) purushula hakkula choose porade bharatadesaaniki chendina ooka swachchanda seva samshtha. prabhuthvam chese aprajaaswaamika sanghika prayoogaala nundi purushulanu, vaari kutumbaalanu SIFF rakshistundi.
lakshyam
sthree sadhikarata paerutoe bhaaree ettuna ullanghinchabaduthonna pouura swaechcha, human hakkula girinchi avagaahana kaliginchatam. purushajaati tyajinchadaginadi aney abhipraayaaniki charamageetam paadataaniki jaateeya sthaayiloo, antarjaateeya sthaayiloo krushi chesthundu. purushulu mrutyuvaata padatam streela kante muudu retlu ekkuvaga unnanuu, ling samaanatvam girinchi matladetappudu yea prasthavana radhu ani ettichooputundi. SIFF gruhimsa, varakatna vaedhimpu chattala durviniyogam baarina padina purushulaku maddatunistundi. bharathadesamlooni anni chattaalalo ling samaanatvam vundela cheyalana SIFF bhaawistundi.
karyacharana
ipc 498e, varakatna vaedhimpulu/gruhimsa chattala durviniyogam barinapadda purushulaku, vaari kutumbaalaku disanirdesam chesthundu.
chatta/nyaaya vyvasta l praadhimika siddhaantaalanu tungalo trokki, raazi paerutoe bhaaree paikanni rabatte pooliisulu, nyaayavaadula baari nundi varini kapadutundi.
yea chattala crinda tappudu caselanu edurkontunna purushulalo aasaavaha drukpathhaanni nimputuu atmahatya prayatnaaniki varini aamada dooramlo unchuthundi.
yea chattala durviniyogam valana badhapaduthonna purushula bhavodvegalanu ardham cheskoni variki swaantananu andistundi.
purushula samasyale yenduku?
purushula manastatvam bhinnamainadhi
sthree samrakshanaku anek chattaalu nidhulu ippatike ketayinchabaddayi. conei purushula samrakshananu pattinchukone nathude leedu
anek prabhutwetara samshthalu streela samasyalapai drhushti saaristunnaayi. conei purushula samasyalu gaaliki vadiliveyabaddaayi
purushulanu rakshinchatam antey kutumbaalanu rakshinchatame
bharta patla krouryam aney chattaparamyna teevravaadam valana anek mandhi purushulu kesulaloo irukkupotunnaru. jailupalu avutoonnaaru. viiri kutumbamloni strilu, pillalu deeni valana bediripotunnaru. Karli pramaadamloo vunte, aa kutunbam pramaadamloo unnatle. purushulaku sangamlo saraina gourava maryaadalu lenappudu, aa kutunbam naasanamaipotundi. amayaka purushulanu cherasalapalu kakunda rakshinchavalasina avsaram enthaina Pali.
yea sangamlo purushadvesham vellunukupoyindi. ooka picchikukkapai rallu visirithe gaggolu pettae udyamaalu, sanghalu unnavi; conei tappudu varakatna/gruhimsa, maanabhanga vaedhimpu kesulaloo irukkupoyina purushulapai prasara maadhyamaala vichaaranhe yadaartham anukoni purushula pumsatvaanni tolaginchaali, nattanadiveedhilo andari mundhu kotti champali ani yea sangham bhaavistondi. chedurumudurugaa yea sanghatanalu jariginanuu chattaparamgaa etuvanti charyaluu teesukonabadaledu.
vyvahika drukpatham
paaschaatya prabavam perigipovatam valana pattanha praantaalaloo vyvahika vyvasta neerugaaripotunnadi. bhartia vivaaha vyavasthanu rakshinchataaniki, matha samshthalu, medhavulu tamaku veelunna sahaya sahakaralanu andinchaali.
confidare
Karli yeppudu saktimantunigaa chitrikarinchabaddadu. maroka vaipu sabhya samajam nundi purushuniki labhinche snehahastam arude. ituvante Karli tappudu kesulaloo irukkonnappudu, atani manasika paristiti elaa umtumdi? atanilo aatmahatya aalochanlu kalugavacchunu. purushulalo yea alochanalanu tarimikotti, varu nityajeevitaanni puna:praarambhinchataanike SIFF confidare aney samshthanu praarambhinchindi.
2011 loo praarambhamiena confidare kaaryaalayamloki e purushudainaa tana samasyalato ravachunu. tana bhavodvegalanu prakatinchakonavachhunu. nipunhulu viiriki salahaalu suchanalu andistaaru.
vidaakulu sarvasaadhaaranam ayina neti paristhitulaloo vyvahika samasyalanu elaa adhigaminchaalane amsaalapaina confidare pelli chesukoboye yuvakulani chaitanyaparustu umtumdi kudaa.
ivi kudaa chudandi
seve eandian famiily
bharta patla krouryam
nishaa sarma varakatna vaedhimpu vyaajyam
suhaib ilyasi
2015 dimapur saamuuhika hathya
jasleen cour laingika vedhimpula udantam
rohthak sodareemanula veedo vivaadham
purushulapai himsa
moolaalu
samshthalu
|
నర్సాపూర్, తెలంగాణ రాష్ట్రం, కొమరంభీం జిల్లా, కెరమెరి మండలంలోని గ్రామం.
ఇది మండల కేంద్రమైన కెరమెరి నుండి 10 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన కాగజ్నగర్ నుండి 48 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత ఆదిలాబాద్ జిల్లా లోని ఇదే మండలంలో ఉండేది.
గణాంక వివరాలు
2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 11 ఇళ్లతో, 48 జనాభాతో 209 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 28, ఆడవారి సంఖ్య 20. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 35. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 569289.పిన్ కోడ్: 504293.
విద్యా సౌకర్యాలు
సమీప బాలబడి, ప్రాథమిక పాఠశాల కెరమెరిలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల గోయగావ్లోను, మాధ్యమిక పాఠశాల గోయగావ్లోనూ ఉన్నాయి.సమీప జూనియర్ కళాశాల కెరమెరిలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల ఆసిఫాబాద్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల ఆదిలాబాద్లోను, పాలీటెక్నిక్ బెల్లంపల్లిలోనూ ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల ఉట్నూరులోను, అనియత విద్యా కేంద్రం ఆసిఫాబాద్లోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల ఆదిలాబాద్ లోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
తాగు నీరు
బావుల నీరు గ్రామంలో అందుబాటులో ఉంది.
గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది.
పారిశుధ్యం
గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు.
చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
మొబైల్ ఫోన్ ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ఆటో సౌకర్యం, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
వాణిజ్య బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం, రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. అంగన్ వాడీ కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఆశా కార్యకర్త, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 5 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
నర్సాపూర్లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
అడవి: 145 హెక్టార్లు
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 12 హెక్టార్లు
సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 4 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 48 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 52 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
నర్సాపూర్లో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
ప్రత్తి
మూలాలు
వెలుపలి లంకెలు
|
కణితి విశ్వనాథం భారత జాతీయ కాంగ్రెస్ రాజకీయ నాయకుడు, పారిశ్రామికవేత్త, విద్యావేత్త, వైద్యుడు. కనితి విశ్వనాథం 2023 ఏప్రిల్ 15న మరణించారు.
జీవిత విశేషాలు మరణం
అతను 1932 జూలై 1న శ్రీకాకుళం జిల్లా లోని హరిదాసుపురంలో జన్మించాడు. అతని తండ్రి దొంగాన చౌదరి. ఆంధ్రా మెడికల్ కాలేజీలో ఎం.బి.బి.ఎస్ చదివాడు.
అతను కాంగ్రెస్ పార్టీ సీనియర్ నాయకుడు. అతను అతను శ్రీకాకుళం లోక్సభ నియోజకవర్గం నుండి 1989, 1991 లలో రెండు సార్లు పార్లమెంటు సభ్యునిగా ఎన్నికయ్యాడు. అతను 2014 నవంబరు 7న బీజేపీ ఆంధ్రప్రదేశ్ రాష్ట్ర అధ్యక్షుడు కంభంపాటి హరిబాబు, కేంద్ర మాజీ మంత్రి పురందేశ్వరి సమక్షంలో బిజెపిలో చేరాడు. కాశీబుగ్గలో జరిగిన కార్యక్రమంలో అతని తనయుడు రాజేంద్ర, అతని అనుచరులు అధిక సంఖ్యలో బీజేపీలో చేరారు. కణితి విశ్వనాథం 2023 ఏప్రిల్ 15న తన నివాసంలో విశ్వాస విడిచారు.
నిర్వహించిన పదవులు
1989 : 9వ లోక్సభకు ఎన్నిక
1989 : కన్సల్ కమిటీ సభ్యుడు, ఆరోగ్య, సంక్షేమ మంత్రిత్వశాఖలో.
1990 :10వ లోక్సభకు ఎన్నిక
ఇండియన్ మెడికల్ అసోసియేషన్ సభ్యునిగా 34 సంవత్సరాలు ఉన్నారు.
మూలాలు
బయటి లంకెలు
1932 జననాలు
9వ లోక్సభ సభ్యులు
10వ లోక్సభ సభ్యులు
జీవిస్తున్న ప్రజలు
పార్టీలు ఫిరాయించిన రాజకీయ నాయకులు
శ్రీకాకుళం జిల్లా రాజకీయ నాయకులు
శ్రీకాకుళం జిల్లా వైద్యులు
శ్రీకాకుళం జిల్లా వ్యాపారవేత్తలు
శ్రీకాకుళం జిల్లా నుండి ఎన్నికైన లోక్సభ సభ్యులు
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.