Datasets:

instruction
stringclasses
3 values
input
stringlengths
0
388k
output
stringlengths
1
59.4k
text
stringlengths
246
388k
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Muuseumide ja näituste piletihind tõusis aastaga kümme protsenti. Raamatud läksid aga vaid 1,1 protsenti kallimaks, näitab statistika, ehkki kirjastuste liidu hinnangul võisid mõne raamatu trükikulud tõusta 30–40 protsenti. Ajalehtede hind tõusis 13,1 protsenti ja muul perioodikal oli hinnatõus 7,7 protsenti. Ilmselt tuleb uute valimiste eel päevakorda taas maksuteema – näiteks soovivad kirjastused raamatute käibemaksu langetamist ja kontserdikorraldajad soovivad omakorda langetada kontserdipiletite käibemaksu. Seda peaks otsustama juba uus parlament. Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits ütles, et ministeerium saab appi tulla oma allasutustele. "Meil on väga selge arusaam, kui palju on asutused pidanud lisaraha leidma, et maksta kütte ja elektri eest, suurusjärgus on see kolm miljonit eurot, ootame ära loomulikult aasta lõpu ja aasta alguses olen mõõdukalt optimistlik, et saame mingis osas tulla appi," sõnas Sits. "Minister on väga aktiivselt koalitsioonipartneritega suhelnud ja indikatsioonid on see, et mitte küll 100 protsenti, aga mingis osas on võimalik 2022. aasta energiakulude eest väikest katet juurde anda," lisas ta.
Inflatsiooniga on kultuurikaupadest enim tõusnud teatri- ja kinopileti hind
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Muuseumide ja näituste piletihind tõusis aastaga kümme protsenti. Raamatud läksid aga vaid 1,1 protsenti kallimaks, näitab statistika, ehkki kirjastuste liidu hinnangul võisid mõne raamatu trükikulud tõusta 30–40 protsenti. Ajalehtede hind tõusis 13,1 protsenti ja muul perioodikal oli hinnatõus 7,7 protsenti. Ilmselt tuleb uute valimiste eel päevakorda taas maksuteema – näiteks soovivad kirjastused raamatute käibemaksu langetamist ja kontserdikorraldajad soovivad omakorda langetada kontserdipiletite käibemaksu. Seda peaks otsustama juba uus parlament. Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits ütles, et ministeerium saab appi tulla oma allasutustele. "Meil on väga selge arusaam, kui palju on asutused pidanud lisaraha leidma, et maksta kütte ja elektri eest, suurusjärgus on see kolm miljonit eurot, ootame ära loomulikult aasta lõpu ja aasta alguses olen mõõdukalt optimistlik, et saame mingis osas tulla appi," sõnas Sits. "Minister on väga aktiivselt koalitsioonipartneritega suhelnud ja indikatsioonid on see, et mitte küll 100 protsenti, aga mingis osas on võimalik 2022. aasta energiakulude eest väikest katet juurde anda," lisas ta. ### Response: Inflatsiooniga on kultuurikaupadest enim tõusnud teatri- ja kinopileti hind
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
"Oleme teadlikud mitmetest esemetest, sealjuures müntidest ja suitsupommist, millega neljapäevase matši ajal loobiti," lisas Manchesteri politsei esindaja Gareth Parkin. "Uurime intsidente ja vaatame üle turvakaamerate lindistused." Praeguseks on arreteeritud kaks meesterahvast, keda kahtlustatakse pürotehnika staadionile toomises ja üks meesterahvas rassilise iseloomuga avaliku korra rikkumises. Pärast mängu rünnati staadioni lähistel ka üht 53-aastast meesterahvast. Manchester City ja Liverpooli kohtumisi on viimasel ajal saatnud tavapärasemast suuremad rahutused. Näiteks oktoobris loobiti Liverpooli koduareenil Anfieldil müntidega Man City peatreener Pep Guardiolat. Liverpool on aga süüdistanud vastaste fänne nendega seotud staadionitragöödiate mõnitamises. Reedel esinesid klubid ühisavaldusega, kus mõistsid vahejuhtumid hukka.
Man City ja Liverpooli mängul sai viga teismeline tüdruk
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Oleme teadlikud mitmetest esemetest, sealjuures müntidest ja suitsupommist, millega neljapäevase matši ajal loobiti," lisas Manchesteri politsei esindaja Gareth Parkin. "Uurime intsidente ja vaatame üle turvakaamerate lindistused." Praeguseks on arreteeritud kaks meesterahvast, keda kahtlustatakse pürotehnika staadionile toomises ja üks meesterahvas rassilise iseloomuga avaliku korra rikkumises. Pärast mängu rünnati staadioni lähistel ka üht 53-aastast meesterahvast. Manchester City ja Liverpooli kohtumisi on viimasel ajal saatnud tavapärasemast suuremad rahutused. Näiteks oktoobris loobiti Liverpooli koduareenil Anfieldil müntidega Man City peatreener Pep Guardiolat. Liverpool on aga süüdistanud vastaste fänne nendega seotud staadionitragöödiate mõnitamises. Reedel esinesid klubid ühisavaldusega, kus mõistsid vahejuhtumid hukka. ### Response: Man City ja Liverpooli mängul sai viga teismeline tüdruk
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Saksamaalt pärit Salinero esivanemad olid takistussõitjad, aga asjatundjad nägid temas rohkem koolisõidu potentsiaali ning 2000. aastal Bonfirega olümpiavõitjaks tulnud van Grunsven panustaski talle ja teenis 2004. aastal Ateenas ja 2008. aastal Pekingis kuldmedalid. Lisaks kuulus Salinero 2008. aastal ka Hollandi hõbemedali võitnud võistkonda. Enne erruminekut 2013. aastal käis hobune ära ka 2012. aasta Londoni olümpiamängudel, kus sai võistkonnavõistluse pronksi. Algselt ei pidanudki ratsu hollandlannale minema. "Ta oli mõeldud Ameerika kliendile, kes teda aga ei ostnud," sõnas van Grunsven. Hollandi koondise treener ja van Grunsveni abikaasa Sjef Janssen soovitas teda proovida. "Sjef oli temaga sõitnud ja korrutas, et peaksin teda proovima. Aga ma mõtlesin, et ta oli minu jaoks liiga suur ja nägi väga tugev välja. Mulle meeldivad tundlikud hobused nagu Bonfire ja ma arvasin, et Salinero pole minu tüüp." Aga ratsutaja ja ratsu sõbrunesid kiirelt. "Ühest ringist piisas. Mõtlesin: okei, see on see õige. Pean selle hobuse iga hinna eest saama. See ei tulnud välimuse, vaid tunnetuse pealt. Vaadates tundus ta tugev, aga ratsutades liikusid tema tagumised jalad hämmastavalt loomulikult ja ta oli uskumatult jõuline." Olümpiamedalite kõrval tuli Salinero viis korda ratsaspordi maailmamängude ja neli korda MK-sarja finaali võitjaks. 2006. aastal püstitas ta Den Boschis vabastiili distsipliini maailmarekordiks 87,925 protsenti.
Suri kaks koolisõidu olümpiakulda teeninud hobune
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Saksamaalt pärit Salinero esivanemad olid takistussõitjad, aga asjatundjad nägid temas rohkem koolisõidu potentsiaali ning 2000. aastal Bonfirega olümpiavõitjaks tulnud van Grunsven panustaski talle ja teenis 2004. aastal Ateenas ja 2008. aastal Pekingis kuldmedalid. Lisaks kuulus Salinero 2008. aastal ka Hollandi hõbemedali võitnud võistkonda. Enne erruminekut 2013. aastal käis hobune ära ka 2012. aasta Londoni olümpiamängudel, kus sai võistkonnavõistluse pronksi. Algselt ei pidanudki ratsu hollandlannale minema. "Ta oli mõeldud Ameerika kliendile, kes teda aga ei ostnud," sõnas van Grunsven. Hollandi koondise treener ja van Grunsveni abikaasa Sjef Janssen soovitas teda proovida. "Sjef oli temaga sõitnud ja korrutas, et peaksin teda proovima. Aga ma mõtlesin, et ta oli minu jaoks liiga suur ja nägi väga tugev välja. Mulle meeldivad tundlikud hobused nagu Bonfire ja ma arvasin, et Salinero pole minu tüüp." Aga ratsutaja ja ratsu sõbrunesid kiirelt. "Ühest ringist piisas. Mõtlesin: okei, see on see õige. Pean selle hobuse iga hinna eest saama. See ei tulnud välimuse, vaid tunnetuse pealt. Vaadates tundus ta tugev, aga ratsutades liikusid tema tagumised jalad hämmastavalt loomulikult ja ta oli uskumatult jõuline." Olümpiamedalite kõrval tuli Salinero viis korda ratsaspordi maailmamängude ja neli korda MK-sarja finaali võitjaks. 2006. aastal püstitas ta Den Boschis vabastiili distsipliini maailmarekordiks 87,925 protsenti. ### Response: Suri kaks koolisõidu olümpiakulda teeninud hobune
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Tulistamine toimus Pariisi kesklinnas, vahendas BBC. Politsei pidas rünnakuga seoses kinni 69-aastase kahtlusaluse. Võimud kutsusid inimesi üles vältima Rue d'Enghieni piirkonda. "See on täielik paanika, me oleme end luku taha pannud," ütles üks kohalik poepidaja uudisteagentuurile AFP. "Toimus tulistamine. Tänan korrakaitsjaid kiire tegutsemise eest," teatas abilinnapea Emmanuel Gregoire Pariisi prokuratuur teatas, et alustas tulistamise tõttu uurimist.
Pariisis tappis tulistaja kolm inimest
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Tulistamine toimus Pariisi kesklinnas, vahendas BBC. Politsei pidas rünnakuga seoses kinni 69-aastase kahtlusaluse. Võimud kutsusid inimesi üles vältima Rue d'Enghieni piirkonda. "See on täielik paanika, me oleme end luku taha pannud," ütles üks kohalik poepidaja uudisteagentuurile AFP. "Toimus tulistamine. Tänan korrakaitsjaid kiire tegutsemise eest," teatas abilinnapea Emmanuel Gregoire Pariisi prokuratuur teatas, et alustas tulistamise tõttu uurimist. ### Response: Pariisis tappis tulistaja kolm inimest
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Asjaga kursis inimeste sõnul saadab TSMC järgmise aasta alguses Saksamaale oma tippjuhtide meeskonna. TSMC tahab teada, kuidas Berliin toetaks tulevase tehase ehitamist. Tehase ehitamine võib alata juba 2024. aastal, vahendas Financial Times. Eelmisel aastal palusid kliendid, et TSMC kaaluks tehase rajamist Euroopasse, kus autotööstus vajab üha rohkem kiipe. Euroopa Liit (EL) tahab samuti vähendada oma sõltuvust Aasiast pärit pooljuhtidest. "TSMC kõnelused keskenduvad nüüd sellele, kas kohalikud seadmetarnijad suudavad teha tehase rajamiseks vajalikke investeeringuid," ütlesid asjaga kursis olevad inimesed. USA tehnoloogiafirma Intel plaanib rajada kiibitehase Saksamaal asuvasse Magdeburgi linna. Energiakriis ja kiire inflatsioon ajendas Intelit aga otsima Saksa valitsuselt suuremat toetust. TSMC plaanib laieneda välismaale, kuna globaalsed kiibitootjad, nagu Intel ja Samsung suurendavad tootmisvõimsust. Maailma kolm suurimat kiibitootjat plaanivad järgmise kümnendi jooksul investeerida 380 miljardit dollarit, et ehitada uusi tehaseid Taiwani, Lõuna-Koreasse, USA-sse, Jaapanisse, Saksamaale, Iirimaale ja Iisraeli.
Taiwani kiibifirma TSMC kaalub Saksamaale tehase rajamist
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Asjaga kursis inimeste sõnul saadab TSMC järgmise aasta alguses Saksamaale oma tippjuhtide meeskonna. TSMC tahab teada, kuidas Berliin toetaks tulevase tehase ehitamist. Tehase ehitamine võib alata juba 2024. aastal, vahendas Financial Times. Eelmisel aastal palusid kliendid, et TSMC kaaluks tehase rajamist Euroopasse, kus autotööstus vajab üha rohkem kiipe. Euroopa Liit (EL) tahab samuti vähendada oma sõltuvust Aasiast pärit pooljuhtidest. "TSMC kõnelused keskenduvad nüüd sellele, kas kohalikud seadmetarnijad suudavad teha tehase rajamiseks vajalikke investeeringuid," ütlesid asjaga kursis olevad inimesed. USA tehnoloogiafirma Intel plaanib rajada kiibitehase Saksamaal asuvasse Magdeburgi linna. Energiakriis ja kiire inflatsioon ajendas Intelit aga otsima Saksa valitsuselt suuremat toetust. TSMC plaanib laieneda välismaale, kuna globaalsed kiibitootjad, nagu Intel ja Samsung suurendavad tootmisvõimsust. Maailma kolm suurimat kiibitootjat plaanivad järgmise kümnendi jooksul investeerida 380 miljardit dollarit, et ehitada uusi tehaseid Taiwani, Lõuna-Koreasse, USA-sse, Jaapanisse, Saksamaale, Iirimaale ja Iisraeli. ### Response: Taiwani kiibifirma TSMC kaalub Saksamaale tehase rajamist
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Kas Viru maakohus prokuratuuri taotluse rahuldab, peaks selguma järgmise nädala esimeses pooles. Kokku on korruptsioonis kahtlustuse saanud 19 inimest. Neist Nikolai Ossipenko on ainsana alates 3. novembrist kaheks kuuks vahi alla võetud. Kriminaalkahtlustuse all on lisaks Nikolai Ossipenkole 9 Kohtla-Järve linnavolikogu liiget, 5 Kohtla-Järve linnavalitsuse töötajat, 1 Narva linnavalitsuse liige ja 3 Ossipenko perele kuuluvate ettevõtete töötajat. Prokuratuuri sõnul on kriminaalmenetluse sisuks erinevad kuriteod, millest osa puudutab altkäemaksu andmist, võtmist või vahendamist, osa mõjuvõimuga kauplemist ning osa riigihangete nõuete rikkumist või dokumentide võltsimist. Erinevad kahtlusalused on seotud erinevate kuritegudega, kuid pole kahtlustatavad kõigis kuritegudes.
Prokuratuur taotles Nikolai Ossipenko vahi all olemise pikendamist
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kas Viru maakohus prokuratuuri taotluse rahuldab, peaks selguma järgmise nädala esimeses pooles. Kokku on korruptsioonis kahtlustuse saanud 19 inimest. Neist Nikolai Ossipenko on ainsana alates 3. novembrist kaheks kuuks vahi alla võetud. Kriminaalkahtlustuse all on lisaks Nikolai Ossipenkole 9 Kohtla-Järve linnavolikogu liiget, 5 Kohtla-Järve linnavalitsuse töötajat, 1 Narva linnavalitsuse liige ja 3 Ossipenko perele kuuluvate ettevõtete töötajat. Prokuratuuri sõnul on kriminaalmenetluse sisuks erinevad kuriteod, millest osa puudutab altkäemaksu andmist, võtmist või vahendamist, osa mõjuvõimuga kauplemist ning osa riigihangete nõuete rikkumist või dokumentide võltsimist. Erinevad kahtlusalused on seotud erinevate kuritegudega, kuid pole kahtlustatavad kõigis kuritegudes. ### Response: Prokuratuur taotles Nikolai Ossipenko vahi all olemise pikendamist
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Violanta Gurjanova läbis Tallinnas 400 meetrit kompleks ajaga 4.51,13 ehk ületas seni Karolin Victoria Kotsari nimel olnud Eesti juunioride rekordi kolme kümnendikuga. Teine rekord sündis 4 x 50 kombineeritud segateateujumises. Nelik Tristan Tsopp, Eneli Jefimova, Polina Timofejeva ja Georg Filippov läbis distantsi ajaga 1.46,07.
Viimasel võistluspäeval sündis kaks Eesti juunioride rekordit
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Violanta Gurjanova läbis Tallinnas 400 meetrit kompleks ajaga 4.51,13 ehk ületas seni Karolin Victoria Kotsari nimel olnud Eesti juunioride rekordi kolme kümnendikuga. Teine rekord sündis 4 x 50 kombineeritud segateateujumises. Nelik Tristan Tsopp, Eneli Jefimova, Polina Timofejeva ja Georg Filippov läbis distantsi ajaga 1.46,07. ### Response: Viimasel võistluspäeval sündis kaks Eesti juunioride rekordit
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
28.–30. detsembrini saab iga päev alates kella 15 kohtuda vanade sõprade ja armsate mänguasjadega ning mängida ja rääkida, milliseks saab muuseum aasta pärast. Lastemuuseum Miiamilla juhataja Jane Meresmaa-Roos tõdes, et remont oli juba väga oodatud. "2009. aastal avatud sõpruseteemaline püsinäitus oli loodud teadmisega, et seda uuendatakse iga kahe kuni viie aasta järel. Nii püsib näitus lastega perede jaoks huvipakkuv, terve ja vastupidav," rääkis ta. "Nüüd ootab muuseumit ees põnev ja tegus aasta. Uuenduskuuri ajal on muuseum küll suletud, aga Miiamilla käib külas lasteaedades ja koolides ning teeb muuseumitunde ka teistes Tallinna Linnamuuseumi filiaalides." Miiamilla aias saavad kõik algaval aastal edasi tegutseda. Ka muuseumiruumides tegutsev kohvik Kooker töötab edasi kogu aasta jooksul. Vaid aprillis on vaja vahepeal kasutusse võtta selleks ajaks muuseumihoovi paigutatud treiler. Muuseumi uuendamisel on koostööpartner Motor, kes lõi tulevase näitusekujunduse koos Koko arhitektidega. Näituse valmistamine hõlmab remonti, uue mööbli loomist, interaktiivseid eksponaate, graafilist disaini, multimeedialahendusi. Motori graafiline disainer Gertu Kallas, et ette võetud töö on nagu lasteraamatu illustreerimine, kuid muuseumi vormis. Uue ekspositsiooniga lastemuuseum on kavas avada 2024. aasta alguses. Senikaua jätkuvad muuseumitunnid lasteaedades ja teistes Tallinna Linnamuuseumi filiaalides. Samuti tehakse õuesõppetunde, lastetuure ja muuseumiväliseid üritusi. Uuendustest saab lähemalt lugeda muuseumi kodulehelt.
Lastemuuseum Miiamilla sulgeb remondiks uksed
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: 28.–30. detsembrini saab iga päev alates kella 15 kohtuda vanade sõprade ja armsate mänguasjadega ning mängida ja rääkida, milliseks saab muuseum aasta pärast. Lastemuuseum Miiamilla juhataja Jane Meresmaa-Roos tõdes, et remont oli juba väga oodatud. "2009. aastal avatud sõpruseteemaline püsinäitus oli loodud teadmisega, et seda uuendatakse iga kahe kuni viie aasta järel. Nii püsib näitus lastega perede jaoks huvipakkuv, terve ja vastupidav," rääkis ta. "Nüüd ootab muuseumit ees põnev ja tegus aasta. Uuenduskuuri ajal on muuseum küll suletud, aga Miiamilla käib külas lasteaedades ja koolides ning teeb muuseumitunde ka teistes Tallinna Linnamuuseumi filiaalides." Miiamilla aias saavad kõik algaval aastal edasi tegutseda. Ka muuseumiruumides tegutsev kohvik Kooker töötab edasi kogu aasta jooksul. Vaid aprillis on vaja vahepeal kasutusse võtta selleks ajaks muuseumihoovi paigutatud treiler. Muuseumi uuendamisel on koostööpartner Motor, kes lõi tulevase näitusekujunduse koos Koko arhitektidega. Näituse valmistamine hõlmab remonti, uue mööbli loomist, interaktiivseid eksponaate, graafilist disaini, multimeedialahendusi. Motori graafiline disainer Gertu Kallas, et ette võetud töö on nagu lasteraamatu illustreerimine, kuid muuseumi vormis. Uue ekspositsiooniga lastemuuseum on kavas avada 2024. aasta alguses. Senikaua jätkuvad muuseumitunnid lasteaedades ja teistes Tallinna Linnamuuseumi filiaalides. Samuti tehakse õuesõppetunde, lastetuure ja muuseumiväliseid üritusi. Uuendustest saab lähemalt lugeda muuseumi kodulehelt. ### Response: Lastemuuseum Miiamilla sulgeb remondiks uksed
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Loom oli saabudes väsinud ning peitis end uues kodus kohe pesakasti. Pärast inimeste lahkumist uudistas siiski veidi ringi ja sõi ära talle jäetud värske küüliku. Teisipäeval lubati Makalu juba õueaedikusse Eestimaa lumeuputust uudistama, kuid külastajate ette pääsemisega läheb veel aega. Makalu nime kannab Himaalajas Nepali ja Tiibeti vahel asuv kõrguselt viies mägi maailmas (8485 m). Järskude nõlvade ja teravate mäeharjade poolest kurikuulsat Makalud peetakse üheks keerulisemaks ja raskemini ronitavaks mäeks maailmas. Nimi Makalu tuleneb sanskriti keelest ja viitab hindude jumalale Shivale. Noorukese irbis Makalu põlvnemist uurides selgus, et tema esivanemate hulgas on aastatel 1985–2000 Tallinna loomaaias elanud lumeleopard nimega Shiva. Möödunud kolmapäeval reisile läinud lumeleopard Otto III on oma uues kodus Dublini loomaaias kenasti kohal ja sealsete töötajate sõnul juba ka kohaliku emairbise tähelepanu köitnud.
Tallinna loomaaeda saabus uus elanik - emane lumeleopard Makalu
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Loom oli saabudes väsinud ning peitis end uues kodus kohe pesakasti. Pärast inimeste lahkumist uudistas siiski veidi ringi ja sõi ära talle jäetud värske küüliku. Teisipäeval lubati Makalu juba õueaedikusse Eestimaa lumeuputust uudistama, kuid külastajate ette pääsemisega läheb veel aega. Makalu nime kannab Himaalajas Nepali ja Tiibeti vahel asuv kõrguselt viies mägi maailmas (8485 m). Järskude nõlvade ja teravate mäeharjade poolest kurikuulsat Makalud peetakse üheks keerulisemaks ja raskemini ronitavaks mäeks maailmas. Nimi Makalu tuleneb sanskriti keelest ja viitab hindude jumalale Shivale. Noorukese irbis Makalu põlvnemist uurides selgus, et tema esivanemate hulgas on aastatel 1985–2000 Tallinna loomaaias elanud lumeleopard nimega Shiva. Möödunud kolmapäeval reisile läinud lumeleopard Otto III on oma uues kodus Dublini loomaaias kenasti kohal ja sealsete töötajate sõnul juba ka kohaliku emairbise tähelepanu köitnud. ### Response: Tallinna loomaaeda saabus uus elanik - emane lumeleopard Makalu
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Kolmapäeval toimunud Hiina riikliku tervisekomisjoni (NHC) protokolli kohaselt nakatus detsembri esimese 20 päeva jooksul 248 miljonit inimest ehk umbes 18 protsenti elanikkonnast. Kuidas võimud oma hinnangu koostasid, pole selge, kuna riik loobus kohustuslikest koroonatestidest, vahendas Bloomberg. Hiinlased kasutavad nüüd kiirteste ja nad ei pea positiivsetest tulemustest võime teavitama. Andmefirma MetroDataTech ökonomist Chen Qin eeldab, et Hiina praeguse laine haripunkt kestab detsembri keskpaigast kuni jaanuari lõpuni. Kõige kiiremini levib viirus praegu Shenzhenis, Shanghais ja Chongqingis. Pole selge, kui palju inimesi on viiruse tõttu surnud. Viirus levib praegu suurlinnadest maapiirkondadesse. Hiina maapiirkondades puudub aga korralik haiglataristu.
Koroonaga nakatumine lööb Hiinas rekordeid
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kolmapäeval toimunud Hiina riikliku tervisekomisjoni (NHC) protokolli kohaselt nakatus detsembri esimese 20 päeva jooksul 248 miljonit inimest ehk umbes 18 protsenti elanikkonnast. Kuidas võimud oma hinnangu koostasid, pole selge, kuna riik loobus kohustuslikest koroonatestidest, vahendas Bloomberg. Hiinlased kasutavad nüüd kiirteste ja nad ei pea positiivsetest tulemustest võime teavitama. Andmefirma MetroDataTech ökonomist Chen Qin eeldab, et Hiina praeguse laine haripunkt kestab detsembri keskpaigast kuni jaanuari lõpuni. Kõige kiiremini levib viirus praegu Shenzhenis, Shanghais ja Chongqingis. Pole selge, kui palju inimesi on viiruse tõttu surnud. Viirus levib praegu suurlinnadest maapiirkondadesse. Hiina maapiirkondades puudub aga korralik haiglataristu. ### Response: Koroonaga nakatumine lööb Hiinas rekordeid
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
ITA teatas reedel, et Lü andis positiivse võistlusvälise dopinguproovi 30. oktoobril, tema organismist leiti keelatud kasvuhormooni erütropoetiini jälgi. Tokyos kuni 81 kg kaaluvate meeste seas 37-aastasena kõigi aegade vanimaks tõstmise olümpiavõitjaks kerkinud Lü eitab dopingu teadlikku kasutamist. "Mul ei ole mingit motiivi ega põhjust, et oma armastatud karjääri viimases faasis keelatud aineid tarvitada," sõnas hiinlane Reutersile. "Teen võimudega uurimisel koostööd, et probleemi tõeline põhjustaja leida ning oma süütust tõestada." Lü on kuni 77 kg kaaluvate meeste seas nii Londoni kui Rio olümpiavõitja, neist teine kuld saabus mehe auhinnakappi tänavu märtsis, kui Kasahstani esindanud aser Nijat Rahimov mõisteti kuus aastat hiljem süüdi oma uriiniproovide vahetamisest ning jäi tagasiulatuvalt oma esikohast ilma.
Kolmekordne tõstmise olümpiavõitja andis positiivse dopinguproovi
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: ITA teatas reedel, et Lü andis positiivse võistlusvälise dopinguproovi 30. oktoobril, tema organismist leiti keelatud kasvuhormooni erütropoetiini jälgi. Tokyos kuni 81 kg kaaluvate meeste seas 37-aastasena kõigi aegade vanimaks tõstmise olümpiavõitjaks kerkinud Lü eitab dopingu teadlikku kasutamist. "Mul ei ole mingit motiivi ega põhjust, et oma armastatud karjääri viimases faasis keelatud aineid tarvitada," sõnas hiinlane Reutersile. "Teen võimudega uurimisel koostööd, et probleemi tõeline põhjustaja leida ning oma süütust tõestada." Lü on kuni 77 kg kaaluvate meeste seas nii Londoni kui Rio olümpiavõitja, neist teine kuld saabus mehe auhinnakappi tänavu märtsis, kui Kasahstani esindanud aser Nijat Rahimov mõisteti kuus aastat hiljem süüdi oma uriiniproovide vahetamisest ning jäi tagasiulatuvalt oma esikohast ilma. ### Response: Kolmekordne tõstmise olümpiavõitja andis positiivse dopinguproovi
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Kunstiakadeemia annab igal aastal õppejõududele välja kolm loomepreemiat, mille eesmärk on esile tõsta EKA-s õpetavate kunstnike, disainerite, arhitektide, restauraatorite ja kuraatorite loomingut, mis on käesoleva aasta jooksul lõpetatud või avalikkusele esitatud. Preemia antakse kas koosseisulisele või koosseisuvälisele õppejõule, kes on EKA õppesse püsivalt ja ulatuslikult panustanud. Loomepreemia laureaadid on: Anu Allas KUMUs näituse "Mõtlevad pildid" rahvusvahelise ja kõrgetasemelise kureerimise eest vaatamata ebasoodsatele oludele. Urmas Lüüs Mahukate argielust lähtuvate kõikehõlmavate keskkondade loomise ja jätkuvalt hoogsa kunsti kirjasõnas reflekteerimise eest. Erik Alalooga Järjepideva pühendumise ja valitud teekonna jätkamise eest näitusega "Vabastatud masinad" Tartu monumentaalgaleriis. Loomepreemia laureaadid valis välja žürii koosseisus: professor Andres Kurg, külalisdotsent Laura Põld, külalisdotsent Paul Kuimet, külalislektor Keiti Kljavin, rektor professor Mart Kalm. Teaduspreemiad Teaduspreemia laureaadid valib EKA teadusnõukogu. Eripreemia 2022 Andres Kurg ja Linda Kaljundi Ajakirja Vikerkaar erinumbri "Piltide impeerium" koostamise ja toimetamise eest Eik Hermann Ajakirja "Ehituskunst" numbri "Väikelinnad: mittekasvavad" koostamise ja toimetamise eest. Loovuurimusliku publikatsiooni preemia Keiti Kljavin Uuringu "Elukeskkonna kohanemine kahanemisega. Juhend kahaneva rahvastikuga piirkondade eluaseme valdkonna ümberkorraldamiseks ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamiseks" eest. Teadusartikli preemia Kädi Talvoja Artikli "Eesti kunsti internatsionaalsed ahelad. Tallinna graafikatriennaalide rollist" eest. Kolleegipreemiad Kolleegipreemiad valitakse hääletuse teel. Aasta tulija Anu Vahtra Maarja Bachmann Aasta kolleeg Robert Luig Aasta juht Ruth-Helene Melioranski Aasta tegu "Welcome, Ukrainians!" Aasta meeskond Rahandusosakond Parim õppejõud Agur Kruusing Parim õppekavajuht Anneli Porri ja Reimo Võsa-Tangsoo
EKA loome-, teadus- ja kolleegipreemiate laureaadid selgunud
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kunstiakadeemia annab igal aastal õppejõududele välja kolm loomepreemiat, mille eesmärk on esile tõsta EKA-s õpetavate kunstnike, disainerite, arhitektide, restauraatorite ja kuraatorite loomingut, mis on käesoleva aasta jooksul lõpetatud või avalikkusele esitatud. Preemia antakse kas koosseisulisele või koosseisuvälisele õppejõule, kes on EKA õppesse püsivalt ja ulatuslikult panustanud. Loomepreemia laureaadid on: Anu Allas KUMUs näituse "Mõtlevad pildid" rahvusvahelise ja kõrgetasemelise kureerimise eest vaatamata ebasoodsatele oludele. Urmas Lüüs Mahukate argielust lähtuvate kõikehõlmavate keskkondade loomise ja jätkuvalt hoogsa kunsti kirjasõnas reflekteerimise eest. Erik Alalooga Järjepideva pühendumise ja valitud teekonna jätkamise eest näitusega "Vabastatud masinad" Tartu monumentaalgaleriis. Loomepreemia laureaadid valis välja žürii koosseisus: professor Andres Kurg, külalisdotsent Laura Põld, külalisdotsent Paul Kuimet, külalislektor Keiti Kljavin, rektor professor Mart Kalm. Teaduspreemiad Teaduspreemia laureaadid valib EKA teadusnõukogu. Eripreemia 2022 Andres Kurg ja Linda Kaljundi Ajakirja Vikerkaar erinumbri "Piltide impeerium" koostamise ja toimetamise eest Eik Hermann Ajakirja "Ehituskunst" numbri "Väikelinnad: mittekasvavad" koostamise ja toimetamise eest. Loovuurimusliku publikatsiooni preemia Keiti Kljavin Uuringu "Elukeskkonna kohanemine kahanemisega. Juhend kahaneva rahvastikuga piirkondade eluaseme valdkonna ümberkorraldamiseks ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamiseks" eest. Teadusartikli preemia Kädi Talvoja Artikli "Eesti kunsti internatsionaalsed ahelad. Tallinna graafikatriennaalide rollist" eest. Kolleegipreemiad Kolleegipreemiad valitakse hääletuse teel. Aasta tulija Anu Vahtra Maarja Bachmann Aasta kolleeg Robert Luig Aasta juht Ruth-Helene Melioranski Aasta tegu "Welcome, Ukrainians!" Aasta meeskond Rahandusosakond Parim õppejõud Agur Kruusing Parim õppekavajuht Anneli Porri ja Reimo Võsa-Tangsoo ### Response: EKA loome-, teadus- ja kolleegipreemiate laureaadid selgunud
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
30-aastane Kaivoja kuulub 19 abikohtuniku sekka, kes sõidavad Austraalias ja Uus-Meremaal toimuvale MM-ile Euroopast, vahendab Soccernet.ee. Kokku on valitud mänge teenindama 33 peakohtunikku ja 56 abikohtunikku, neile lisaks ka 18 videokohtunikku. Kaivoja on peale EM-finaalturniiri olnud ametis ka naiste Meistrite liigas, sealhulgas 2022. aasta finaalis, lisaks ka naiste U-20 MM-finaalturniiril, Euroopa liigas ning erinevates valikkohtumistes. 2023. aastal Austraalias ja Uus-Meremaal toimuv MM saab avapaugu 20. juulil. Varasema 24 asemel astuvad esmakordselt võistlustulle 32 koondist. Tiitlikaitsja rollis on USA, Euroopa au lähevad kaitsma nii meister Inglismaa kui ka Saksamaa, Prantsusmaa, Rootsi ning teised tippkoondised.
Eesti kohtunik saab õigust mõista jalgpalli MM-finaalturniiril
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: 30-aastane Kaivoja kuulub 19 abikohtuniku sekka, kes sõidavad Austraalias ja Uus-Meremaal toimuvale MM-ile Euroopast, vahendab Soccernet.ee. Kokku on valitud mänge teenindama 33 peakohtunikku ja 56 abikohtunikku, neile lisaks ka 18 videokohtunikku. Kaivoja on peale EM-finaalturniiri olnud ametis ka naiste Meistrite liigas, sealhulgas 2022. aasta finaalis, lisaks ka naiste U-20 MM-finaalturniiril, Euroopa liigas ning erinevates valikkohtumistes. 2023. aastal Austraalias ja Uus-Meremaal toimuv MM saab avapaugu 20. juulil. Varasema 24 asemel astuvad esmakordselt võistlustulle 32 koondist. Tiitlikaitsja rollis on USA, Euroopa au lähevad kaitsma nii meister Inglismaa kui ka Saksamaa, Prantsusmaa, Rootsi ning teised tippkoondised. ### Response: Eesti kohtunik saab õigust mõista jalgpalli MM-finaalturniiril
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Paremkaitsja debüteeris koondise eest 1964. aastal ning tõmbas Inglismaa särgi selga 37 korral, kaasa arvatud 1966. aasta MM-finaalis, kus Inglismaa alistas lisaaja järel Lääne-Saksamaa 4:2. Pärast Coheni surma on Inglismaa kuldsest meeskonnast elavate kirjas veel vaid Bobby Charlton ja Geoff Hurst. "Olen väga kurb, et minu sõber ja meeskonnakaaslane George Cohen on surnud. Eranditult kõik rääkisid alati, kui hea inimene ta on," kirjutas Hurst Twitteris. Cohen veetis kogu oma karjääri Fulhamis ning käis Lääne-Londoni klubi eest väljakul 459 kohtumises.
Suri Inglismaaga maailmameistriks tulnud jalgpallur
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Paremkaitsja debüteeris koondise eest 1964. aastal ning tõmbas Inglismaa särgi selga 37 korral, kaasa arvatud 1966. aasta MM-finaalis, kus Inglismaa alistas lisaaja järel Lääne-Saksamaa 4:2. Pärast Coheni surma on Inglismaa kuldsest meeskonnast elavate kirjas veel vaid Bobby Charlton ja Geoff Hurst. "Olen väga kurb, et minu sõber ja meeskonnakaaslane George Cohen on surnud. Eranditult kõik rääkisid alati, kui hea inimene ta on," kirjutas Hurst Twitteris. Cohen veetis kogu oma karjääri Fulhamis ning käis Lääne-Londoni klubi eest väljakul 459 kohtumises. ### Response: Suri Inglismaaga maailmameistriks tulnud jalgpallur
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Laevandussektoris langesid kaubaveohinnad pandeemiaeelsele tasemele. Suurtes sadamates pole ka enam ummikuid, teatas The Wall Street Journal. "Kaubaveohinnad jõudsid haripunkti ja hakkasid normaliseeruma, kuna nõudlus väheneb ja tarnehäired leevenevad," ütles laevafirma Maersk juht Soren Skou. Analüütikute sõnul vähenevad nüüd transpordifirmade kasumid, kuna nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. Juba enne pühadehooaega teatasid transpordifirmad, et tarbijad vähendavad internetist kaupade ostmist. Maersk teatas samuti, et vedude maht üle Vaikse ookeani väheneb. Lääneriikide karm rahapoliitika vähendab nõudlust. Maailma Kaubandusorganisatsioonile (WTO) eeldab, et ülemaailmne kaubavahetus kasvab järgmisel aastal ühe protsendi võrra. Sel aastal kasvab kaubavahetus umbes 3,5 protsenti. Pandeemia vaibudes hakkasid tarbijad jälle kulutama rohkem raha teenustele ja meelelahutusele. USA-s on laod kaupasid täis. Procter & Gamble teatas oktoobris, et firma kulutab sel eelarveaastal logistikale 100 miljonit dollarit vähem, kui oli aasta alguses prognoosinud. Jaemüüjatel on nüüd läbirääkimistel suurem mõjuvõim. Firmad peavad nüüd tootjate ja transpordifirmadega uusi läbirääkimisi. "Kuna toormehinnad ja kulutused transpordile langevad, vaatame need kulutused oma tarnijatega uuesti läbi," ütles jaemüügifirma Lowe's tippjuht Bill Boltz. Kõik tarneahelad ei tööta siiski endiselt korralikult. USA tehnoloogiafirma Apple hoiatas, et Hiina koroonapoliitika tõttu on nutitelefonide tarnimine häiritud.
WSJ: pandeemiast tingitud tarnehäired leevenevad
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Laevandussektoris langesid kaubaveohinnad pandeemiaeelsele tasemele. Suurtes sadamates pole ka enam ummikuid, teatas The Wall Street Journal. "Kaubaveohinnad jõudsid haripunkti ja hakkasid normaliseeruma, kuna nõudlus väheneb ja tarnehäired leevenevad," ütles laevafirma Maersk juht Soren Skou. Analüütikute sõnul vähenevad nüüd transpordifirmade kasumid, kuna nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. Juba enne pühadehooaega teatasid transpordifirmad, et tarbijad vähendavad internetist kaupade ostmist. Maersk teatas samuti, et vedude maht üle Vaikse ookeani väheneb. Lääneriikide karm rahapoliitika vähendab nõudlust. Maailma Kaubandusorganisatsioonile (WTO) eeldab, et ülemaailmne kaubavahetus kasvab järgmisel aastal ühe protsendi võrra. Sel aastal kasvab kaubavahetus umbes 3,5 protsenti. Pandeemia vaibudes hakkasid tarbijad jälle kulutama rohkem raha teenustele ja meelelahutusele. USA-s on laod kaupasid täis. Procter & Gamble teatas oktoobris, et firma kulutab sel eelarveaastal logistikale 100 miljonit dollarit vähem, kui oli aasta alguses prognoosinud. Jaemüüjatel on nüüd läbirääkimistel suurem mõjuvõim. Firmad peavad nüüd tootjate ja transpordifirmadega uusi läbirääkimisi. "Kuna toormehinnad ja kulutused transpordile langevad, vaatame need kulutused oma tarnijatega uuesti läbi," ütles jaemüügifirma Lowe's tippjuht Bill Boltz. Kõik tarneahelad ei tööta siiski endiselt korralikult. USA tehnoloogiafirma Apple hoiatas, et Hiina koroonapoliitika tõttu on nutitelefonide tarnimine häiritud. ### Response: WSJ: pandeemiast tingitud tarnehäired leevenevad
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Legion lõpetas Premium liiga hooaja eelviimasel ehk üheksandal kohal, mille järel alistati üleminekumängudes Elva ehk säilitati koht kõrgliigas. Klubi otsustas järgmisel hooajal siiski astme võrra madalamal mängida. Legioni juht Denis Belov ütles, et otsus tehti pärast pikka arutelu ja väga raske südamega. "Tundus, et praeguses olukorras on mõistlik astuda samm tagasi, et tulevikus astuda kaks sammu edasi," märkis ta. Sportliku paremusjärjestuse alusel saab õiguse Premium liigas osaleda lõppenud hooajal viimase koha saanud Pärnu JK Vaprus, kelle juhatuse liige Karl Palatu kinnitas, et klubi on selleks valmis. "Olime teadlikud, et selline olukord võib tekkida ning alustame nüüd Premium liiga võistkonna komplekteerimist, et uue peatreeneri Igor Prinsi juhendamisel minna hooajale vastu konkurentsivõimelise meeskonnaga," lausus Palatu. Premium liigaks valmistuvad Tallinna FC Flora, Tallinna FCI Levadia, Paide Linnameeskond, Nõmme Kalju FC, FC Kuressaare, Tartu JK Tammeka, JK Narva Trans, JK Tallinna Kalev, Pärnu JK Vaprus ja Harju JK Laagri. Esiliiga hooajale lähevad vastu Tallinna JK Legion, Tallinna FCI Levadia U-21, FC Elva, Viimsi JK, Tallinna FC Flora U-21, FC Nõmme United, Paide Linnameeskond U-21, Ida-Virumaa FC Alliance, FC Tallinn ja JK Tabasalu. Kõik klubid peavad uue hooaja eel läbima litsentsiprotsessi.
Legion otsustas Premium liigast loobuda, kõrgeimal tasemel jätkab Pärnu
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Legion lõpetas Premium liiga hooaja eelviimasel ehk üheksandal kohal, mille järel alistati üleminekumängudes Elva ehk säilitati koht kõrgliigas. Klubi otsustas järgmisel hooajal siiski astme võrra madalamal mängida. Legioni juht Denis Belov ütles, et otsus tehti pärast pikka arutelu ja väga raske südamega. "Tundus, et praeguses olukorras on mõistlik astuda samm tagasi, et tulevikus astuda kaks sammu edasi," märkis ta. Sportliku paremusjärjestuse alusel saab õiguse Premium liigas osaleda lõppenud hooajal viimase koha saanud Pärnu JK Vaprus, kelle juhatuse liige Karl Palatu kinnitas, et klubi on selleks valmis. "Olime teadlikud, et selline olukord võib tekkida ning alustame nüüd Premium liiga võistkonna komplekteerimist, et uue peatreeneri Igor Prinsi juhendamisel minna hooajale vastu konkurentsivõimelise meeskonnaga," lausus Palatu. Premium liigaks valmistuvad Tallinna FC Flora, Tallinna FCI Levadia, Paide Linnameeskond, Nõmme Kalju FC, FC Kuressaare, Tartu JK Tammeka, JK Narva Trans, JK Tallinna Kalev, Pärnu JK Vaprus ja Harju JK Laagri. Esiliiga hooajale lähevad vastu Tallinna JK Legion, Tallinna FCI Levadia U-21, FC Elva, Viimsi JK, Tallinna FC Flora U-21, FC Nõmme United, Paide Linnameeskond U-21, Ida-Virumaa FC Alliance, FC Tallinn ja JK Tabasalu. Kõik klubid peavad uue hooaja eel läbima litsentsiprotsessi. ### Response: Legion otsustas Premium liigast loobuda, kõrgeimal tasemel jätkab Pärnu
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
25. korda toimuv gala toob publikuni suurejoonelise juubelikava, mis kestab ligi neli tundi. Tänavu Eesti Laulu võitnud ja looga "Hope" Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel Torinos esindanud Stefan andis novembris välja debüütalbumi "Hope". Ta esineb Eesti muusikaauhindade galal teist korda ning loodab, et seekord õnnestub ka muusikaauhinnaga koju minna. "Aasta on olnud uskumatult kiire ja sündmusterohke, olen sel aastal esinenud kümnes riigis väljaspool Eestit. Mäletan väga hästi seda hetke, kui olin esimest korda muusikaauhindade publiku seas ja nägin nominente. Kui üks neist kutsuti võitjana lavale kõnet pidama, ketrasin oma peas, et tahan ka olla üks neist ja teha oma kõne. Väga loodan, et sellel aastal see õnnestub," rääkis Stefan. "Olen ülimalt elevil, et saan astuda Eesti muusikaauhindade lavalaudadele. Eriti suur au on olla laval just muusikaauhindade 25. juubeliaastal," kommenteeris Rita Ray. Muusiku sõnul kulges aasta värvikirevalt ja hoogsalt: "Lisaks paljudele kontsertidele sai lõpetatud ka teine album. Loodan, et uus aasta pakub vähemalt sama palju muusikat, toredaid kontserte ning ülesastumisi," lisas ta. Gram-Of-Fun lubab, et juubeligala laval annab ansambel endast maksimumi. "On suur au esineda kolleegide ees. Anname endast kõik, et see kõlaks ja näeks proff välja nii telekast kui ka laval kohapeal," rääkisid Kristel Aaslaid ja Dr. Philgood. Eesti muusikaauhindadele kandideerib ligi 200 albumit, aasta laulu kategoorias üle 150 laulu ja aasta muusikavideo kategoorias üle 80 muusikavideo.
Eesti muusikaauhindade galal astuvad üles Stefan, Rita Ray ja Gram-Of-Fun
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: 25. korda toimuv gala toob publikuni suurejoonelise juubelikava, mis kestab ligi neli tundi. Tänavu Eesti Laulu võitnud ja looga "Hope" Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel Torinos esindanud Stefan andis novembris välja debüütalbumi "Hope". Ta esineb Eesti muusikaauhindade galal teist korda ning loodab, et seekord õnnestub ka muusikaauhinnaga koju minna. "Aasta on olnud uskumatult kiire ja sündmusterohke, olen sel aastal esinenud kümnes riigis väljaspool Eestit. Mäletan väga hästi seda hetke, kui olin esimest korda muusikaauhindade publiku seas ja nägin nominente. Kui üks neist kutsuti võitjana lavale kõnet pidama, ketrasin oma peas, et tahan ka olla üks neist ja teha oma kõne. Väga loodan, et sellel aastal see õnnestub," rääkis Stefan. "Olen ülimalt elevil, et saan astuda Eesti muusikaauhindade lavalaudadele. Eriti suur au on olla laval just muusikaauhindade 25. juubeliaastal," kommenteeris Rita Ray. Muusiku sõnul kulges aasta värvikirevalt ja hoogsalt: "Lisaks paljudele kontsertidele sai lõpetatud ka teine album. Loodan, et uus aasta pakub vähemalt sama palju muusikat, toredaid kontserte ning ülesastumisi," lisas ta. Gram-Of-Fun lubab, et juubeligala laval annab ansambel endast maksimumi. "On suur au esineda kolleegide ees. Anname endast kõik, et see kõlaks ja näeks proff välja nii telekast kui ka laval kohapeal," rääkisid Kristel Aaslaid ja Dr. Philgood. Eesti muusikaauhindadele kandideerib ligi 200 albumit, aasta laulu kategoorias üle 150 laulu ja aasta muusikavideo kategoorias üle 80 muusikavideo. ### Response: Eesti muusikaauhindade galal astuvad üles Stefan, Rita Ray ja Gram-Of-Fun
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Ukraina diplomaadid teevad praegu tööd, et laiendada Ukraina välja pakutud kümnest osast koosnevad rahuplaani, mille Ukraina president Volodõmõr Zelenski esitas videokõne kaudu G20 tippkohtumisel Balis 15. novembril. Uus laiendatud rahuettepanek, mis täiendab algset kümnest osast koosnevat plaani, on kavas avaldada 24. veebruari kandis ehk sisuliselt Venemaa täieulatusliku invasiooni aastapäeval, kinnitasid The Wall Street Journalile Ukraina ja Euroopa diplomaadid. Kremli esindaja Dmitri Peskov teatas reedel, et nad ei ole Ukraina rahu sõlmimise ettepanekust mitte midagi kuulnud, vahendas Interfax. USA, Ukraina ja NATO ametiisikud kinnitasid lehele, et Ukraina läbirääkimiste positsiooni tugevus sõltub olukorrast lahinguväljal. Seega tahab Kiiev enne võimalikke kõnelusi saavutada edu lahingutandril. Ettepaneku ettevalmistamine näitab lehe sõnul, kuidas nii Venemaa kui ka Ukraina positsioonid on kinnistumas enne sõjategevuse järjekordset ägenemist 2023. aastal. Mitme Euroopa riigi diplomaadid kinnitasid The Wall Street Journalile, et nad on veendunud, et Venemaa plaanib vahemikus veebruarist aprillini uut suuremat pealetungi Ukrainas. Seetõttu pole Venemaa president Vladimir Putin enne tõsistest rahukõnelustest huvitatud, kui selle pealetungi tulemused on selged. Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas hiljuti Washingtonis, et ta arutas rahuettepanekut ka USA president Joe Bideniga. Samuti kinnitas Zelenski, et Ukraina vajab rohkem relvastust. Ka Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindral Valeri Zalužnõi on hoiatanud, et Venemaa proovib uuel aastal uut pealetungi Ukraina vastu. Allikate kinnitusel vahendati Vene presidendile Vladimir Putinile võimalikku Vene-Ukraina rahulepingu visandit enne G20 tippkohtumist Balil, kuid Venemaale ei pakkunud see huvi. Zelenski kinnitas novembri alguses, et Ukraina on valmis kõnelusteks, kui Vene väed riigist lahkuvad. Kreml samas on korduvalt rõhutanud, et Venemaa pole nõus loobuma annekteeritud Ukraina aladest.
Ukraina lubab invasiooni aastapäevaks esitada uue täiendatud rahuplaani
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Ukraina diplomaadid teevad praegu tööd, et laiendada Ukraina välja pakutud kümnest osast koosnevad rahuplaani, mille Ukraina president Volodõmõr Zelenski esitas videokõne kaudu G20 tippkohtumisel Balis 15. novembril. Uus laiendatud rahuettepanek, mis täiendab algset kümnest osast koosnevat plaani, on kavas avaldada 24. veebruari kandis ehk sisuliselt Venemaa täieulatusliku invasiooni aastapäeval, kinnitasid The Wall Street Journalile Ukraina ja Euroopa diplomaadid. Kremli esindaja Dmitri Peskov teatas reedel, et nad ei ole Ukraina rahu sõlmimise ettepanekust mitte midagi kuulnud, vahendas Interfax. USA, Ukraina ja NATO ametiisikud kinnitasid lehele, et Ukraina läbirääkimiste positsiooni tugevus sõltub olukorrast lahinguväljal. Seega tahab Kiiev enne võimalikke kõnelusi saavutada edu lahingutandril. Ettepaneku ettevalmistamine näitab lehe sõnul, kuidas nii Venemaa kui ka Ukraina positsioonid on kinnistumas enne sõjategevuse järjekordset ägenemist 2023. aastal. Mitme Euroopa riigi diplomaadid kinnitasid The Wall Street Journalile, et nad on veendunud, et Venemaa plaanib vahemikus veebruarist aprillini uut suuremat pealetungi Ukrainas. Seetõttu pole Venemaa president Vladimir Putin enne tõsistest rahukõnelustest huvitatud, kui selle pealetungi tulemused on selged. Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas hiljuti Washingtonis, et ta arutas rahuettepanekut ka USA president Joe Bideniga. Samuti kinnitas Zelenski, et Ukraina vajab rohkem relvastust. Ka Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindral Valeri Zalužnõi on hoiatanud, et Venemaa proovib uuel aastal uut pealetungi Ukraina vastu. Allikate kinnitusel vahendati Vene presidendile Vladimir Putinile võimalikku Vene-Ukraina rahulepingu visandit enne G20 tippkohtumist Balil, kuid Venemaale ei pakkunud see huvi. Zelenski kinnitas novembri alguses, et Ukraina on valmis kõnelusteks, kui Vene väed riigist lahkuvad. Kreml samas on korduvalt rõhutanud, et Venemaa pole nõus loobuma annekteeritud Ukraina aladest. ### Response: Ukraina lubab invasiooni aastapäevaks esitada uue täiendatud rahuplaani
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Turniiri avapäev oli 15. detsembril ning viimased kohtumised ootavad ees 30. detsembril. Esimesel päeval peetud poiste U-12 vanuseklassis noppis võidu Viimsi MRJK ja rahvaliiga A-tasandi turniiril oli võidukas FC Lebo Ülesanne. Poiste U-13 turniiril oli edukaim FCI Tallinn II ja U-19 eliitliiga turniiril võttis esikoha Tallinna JK Legion. Naiste rahvaliiga võistkondade arvestuses said esikoha kirja FC Levadia Naised. Fännide turniiril olid võidukad Saue JK Rannarutsid ja seeniorite arvestus näitas parimat minekut FC Lantana 97 meeskond. Poiste U-14 vanuseklassi võitis FC Tallinn, U-15 vanuseklassis FA Tartu Kalev ja U-16 turniiril teenis võidu Tallinna FC Flora. III liiga klubid võtsid mõõtu kolmel erineval turniiril, kui 3. turniiril oli võidukas Saue JK II, 2. turniiril Tallinna FC Hell Hunt ja 1. turniiril Tallinna FC Zapoos. U-17 Eliitliiga 2. turniiril teenis esikoha Harju JK Laagri ja 1. turniiril näitas parimat minekut Viimsi MRJK. Pärast 23.–26. detsembrini kestvat pausi toimub veel neli turniiripäeva, kui 27. detsembril on võistlustules tüdrukute U-14 ja meeste II liiga võistkonnad. Päev hiljem tulevad väljakule tüdrukute U-17 vanuseklassi võistkonnad ja kavas on ka meeste esiliiga turniir. Kolmapäeval, 29. detsembril on Kalevi spordihall naiskondade päralt, kui esmalt kohtuvad esiliiga võistkonnad ja seejärel ootab ees meistriliiga turniir. Viimasel päeval lähevad esmalt vastamisi Eesti Jalgpalli Liidu toetajad ja sponsorid ning turniiri lõpetavad meeste IV liiga vastasseisud. Kõikide turniiride ajakava, statistika ja koosseisudega saab tutvuda aadressil aastaloputurniir.jalgpall.ee. Turniiripassid on müügil Piletilevis. Ühe passi hinnaks on 12 eurot, kohapealt soetades 15 eurot. Päevapiletit hinnaga 5 eurot saab osta kohapeal. Kõikidele turniiridele on otsepildis võimalik kaasa elada EJLTV YouTube'i vahendusel. Kohtumistele saab kaasa elada ka mitme kaamera vaates.
Aastalõputurniiril on enne jõulupausi toimunud üle 350 mängu
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Turniiri avapäev oli 15. detsembril ning viimased kohtumised ootavad ees 30. detsembril. Esimesel päeval peetud poiste U-12 vanuseklassis noppis võidu Viimsi MRJK ja rahvaliiga A-tasandi turniiril oli võidukas FC Lebo Ülesanne. Poiste U-13 turniiril oli edukaim FCI Tallinn II ja U-19 eliitliiga turniiril võttis esikoha Tallinna JK Legion. Naiste rahvaliiga võistkondade arvestuses said esikoha kirja FC Levadia Naised. Fännide turniiril olid võidukad Saue JK Rannarutsid ja seeniorite arvestus näitas parimat minekut FC Lantana 97 meeskond. Poiste U-14 vanuseklassi võitis FC Tallinn, U-15 vanuseklassis FA Tartu Kalev ja U-16 turniiril teenis võidu Tallinna FC Flora. III liiga klubid võtsid mõõtu kolmel erineval turniiril, kui 3. turniiril oli võidukas Saue JK II, 2. turniiril Tallinna FC Hell Hunt ja 1. turniiril Tallinna FC Zapoos. U-17 Eliitliiga 2. turniiril teenis esikoha Harju JK Laagri ja 1. turniiril näitas parimat minekut Viimsi MRJK. Pärast 23.–26. detsembrini kestvat pausi toimub veel neli turniiripäeva, kui 27. detsembril on võistlustules tüdrukute U-14 ja meeste II liiga võistkonnad. Päev hiljem tulevad väljakule tüdrukute U-17 vanuseklassi võistkonnad ja kavas on ka meeste esiliiga turniir. Kolmapäeval, 29. detsembril on Kalevi spordihall naiskondade päralt, kui esmalt kohtuvad esiliiga võistkonnad ja seejärel ootab ees meistriliiga turniir. Viimasel päeval lähevad esmalt vastamisi Eesti Jalgpalli Liidu toetajad ja sponsorid ning turniiri lõpetavad meeste IV liiga vastasseisud. Kõikide turniiride ajakava, statistika ja koosseisudega saab tutvuda aadressil aastaloputurniir.jalgpall.ee. Turniiripassid on müügil Piletilevis. Ühe passi hinnaks on 12 eurot, kohapealt soetades 15 eurot. Päevapiletit hinnaga 5 eurot saab osta kohapeal. Kõikidele turniiridele on otsepildis võimalik kaasa elada EJLTV YouTube'i vahendusel. Kohtumistele saab kaasa elada ka mitme kaamera vaates. ### Response: Aastalõputurniiril on enne jõulupausi toimunud üle 350 mängu
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
"Eesti ei saa jääda diskrimineerima peresid, mis põhinevad kahe samast soost isiku kooselul. Kõik avalikud teenused ja hüved, mida osutatakse avalikest vahenditest, peavad olema samamoodi kättesaadavad samasoolistele paaridele kui eri soost abikaasadele," seisab programmis. Samuti soovib Reformierakond taastada abikaasade ja luua registreeritud kooselupartneritele ühisdeklaratsiooni esitamise võimaluse. Erakond lubab palgalõhe vähendamiseks luua tööandjatele kasutamiseks digitaalse instrumendi. Erakonna sotsiaalpoliitika töörühma juhi, sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo sõnul on oluline, et inimene saaks tervisemuredele lahenduse võimalikult kiiresti. "Selleks tuleb tugevdada perearstiabi nii, et perearsti meeskonnas oleks vajalik hulk õdesid, muid spetsialiste ja abipersonali, kes ühtse meeskonnana inimese tervisemuredega tegeleksid. Samuti tuleb tagada igale Eesti elanikule esmatasandi tervishoiu ja sõeluuringute kättesaadavus, et tervisemure saaks varakult avastatud ja raviga alustatud," ütles Riisalo. Tervishoiutöötajate vähesuse probleemile lahenduse pakkumiseks tuleb Riisalo sõnul kindlustada neile väärikas töötasu, eeskätt valdkondades, kus on suur spetsialistide puudus. "Lisaks on meil plaan suurendada märkimisväärselt õdede ja puudu olevate eriarstide koolitustellimust, tõstes ka õppekoha maksumust. Ühtlasi kutsume tagasi meditsiinisüsteemist juba lahkunud tervishoiutöötajad, võimaldades neile vajadusel ümberõpet ühelt erialalt teisele," sõnas Riisalo. Perede kindlustunde suurendamiseks soovib Reformierakond tagada vanemapuhkuselt naasnud vanematele haigus- ja hooldushüvitise, mis lähtub vanema tegelikust sissetulekust. "Vanemapuhkuselt naasnud vanema haigus- ja hooldushüvitist makstakse miinimumsissetulekult ning see paneb väikelastega vanemad majanduslikult keerulisse olukorda, kui valida on sissetulekute vähenemise ja lapse heaolu vahel. Perepoliitiliselt on oluline toetada lastega perede heaolu ning tagada paindlikud töötamise võimalused," selgitas Riisalo. "Vaimse tervise teenuste kättesaadavuse tagamiseks peab koostöös perearstide ja kohaliku omavalitsusega olema kogukonna tasandil inimestele kättesaadav ka psühholoogiline nõustamine juba enne inimese jõudmist meditsiinisüsteemi. See on oluline, et ennetada varakult suure abivajaduse tekkimist ning säilitada inimeste võime aktiivselt ühiskonnas osaleda," märkis Riisalo.
Reformierakond kinnitas oma sotsiaalprogrammi
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Eesti ei saa jääda diskrimineerima peresid, mis põhinevad kahe samast soost isiku kooselul. Kõik avalikud teenused ja hüved, mida osutatakse avalikest vahenditest, peavad olema samamoodi kättesaadavad samasoolistele paaridele kui eri soost abikaasadele," seisab programmis. Samuti soovib Reformierakond taastada abikaasade ja luua registreeritud kooselupartneritele ühisdeklaratsiooni esitamise võimaluse. Erakond lubab palgalõhe vähendamiseks luua tööandjatele kasutamiseks digitaalse instrumendi. Erakonna sotsiaalpoliitika töörühma juhi, sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo sõnul on oluline, et inimene saaks tervisemuredele lahenduse võimalikult kiiresti. "Selleks tuleb tugevdada perearstiabi nii, et perearsti meeskonnas oleks vajalik hulk õdesid, muid spetsialiste ja abipersonali, kes ühtse meeskonnana inimese tervisemuredega tegeleksid. Samuti tuleb tagada igale Eesti elanikule esmatasandi tervishoiu ja sõeluuringute kättesaadavus, et tervisemure saaks varakult avastatud ja raviga alustatud," ütles Riisalo. Tervishoiutöötajate vähesuse probleemile lahenduse pakkumiseks tuleb Riisalo sõnul kindlustada neile väärikas töötasu, eeskätt valdkondades, kus on suur spetsialistide puudus. "Lisaks on meil plaan suurendada märkimisväärselt õdede ja puudu olevate eriarstide koolitustellimust, tõstes ka õppekoha maksumust. Ühtlasi kutsume tagasi meditsiinisüsteemist juba lahkunud tervishoiutöötajad, võimaldades neile vajadusel ümberõpet ühelt erialalt teisele," sõnas Riisalo. Perede kindlustunde suurendamiseks soovib Reformierakond tagada vanemapuhkuselt naasnud vanematele haigus- ja hooldushüvitise, mis lähtub vanema tegelikust sissetulekust. "Vanemapuhkuselt naasnud vanema haigus- ja hooldushüvitist makstakse miinimumsissetulekult ning see paneb väikelastega vanemad majanduslikult keerulisse olukorda, kui valida on sissetulekute vähenemise ja lapse heaolu vahel. Perepoliitiliselt on oluline toetada lastega perede heaolu ning tagada paindlikud töötamise võimalused," selgitas Riisalo. "Vaimse tervise teenuste kättesaadavuse tagamiseks peab koostöös perearstide ja kohaliku omavalitsusega olema kogukonna tasandil inimestele kättesaadav ka psühholoogiline nõustamine juba enne inimese jõudmist meditsiinisüsteemi. See on oluline, et ennetada varakult suure abivajaduse tekkimist ning säilitada inimeste võime aktiivselt ühiskonnas osaleda," märkis Riisalo. ### Response: Reformierakond kinnitas oma sotsiaalprogrammi
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Eesti elanikkond on suurenenud veidi vähem kui aasta jooksul enam kui 2,5 protsenti, sest aitame ukrainlasi ja peamegi aitama. Oleme ukrainlaste toetamisel olnud tublid ja oleme seda ka edaspidi. Tõenäoliselt on elanikkonna suurenemine osaliselt ajutine, osaliselt aga püsiv. Kui püsivat elanikkonda on rohkem, siis tuleb arutleda selle üle, kuidas hoida pikas perspektiivis meie inimeste turvalisust ja ka selle üle, kes seda tagab. Nõustume vast kõik, et turvatunde ja turvalisuse teenuse pakkumine on oluline. Eriti praegu. Ma ei näe, et lähitulevikus selles osas midagi muutub. Turvalisus on väärtus. Samal ajal on selle väärtuse tugisammas ehk politseinike arv läbi aegade väikseim, kriis aga aegade suurim. Turvatunde soovijate hulk kasvanud. Viimase kümnendi jooksul on tehtud mitmeid otsuseid, mis on politseinike arvu vähendanud. Ühelt poolt on olnud otsused, mis on teinud politsei efektiivsemaks ja arvestanud kuritegevuse langust, e-teenuste kasvu ja mingi hetkeni elanikkonna vähenemist (mis nüüd muutunud). Teisalt on olnud ka väga suur palgasurve ja olemasolev raha pole alati kogu vajadust katnud. Kolmandaks on aina keerulisem ühe tulevase turvatunde looja värbamine, nii õppima sisekaitseakadeemiasse kui ka tööle, sest konkurents on tihenenud. Kindel on see, et siseturvalisuse inimesed peavad olema väärtustatud, sh väärika palgaga. Fakt on see, et praeguses julgeolekuolukorras on politseiametnikke juurde vaja, sest meie elanikkond kasvab. Mida ette võtta ja muuta? Mina usun, et on aeg julgelt mõelda sellele, et turvalisuse tagamisega tegelejaid oleks rohkem. Politsei täidab ülesandeid, mida võiksid täita ka teised. Näiteks aitaks kaasa politsei (monopoolselt) täidetavate ülesannete ümberhindamine. Kohalikele omavalitsustele, aga ka turvaettevõtjatele võiks anda võimaluse panustada veelgi enam. "Omavalitsus saab ise soetada kiiruskaamerad ja panustada rohkem ennetusse. Nii et uks on juba praokil." Ohtliku kurjategija peab muidugi alati kinni politsei, igal eestimaalasel peab olema oma konstaabel, kuritegude menetlus on loomulikult ka tulevikus riigi ülesanne, piiri valvab piirivalvur, jne. Aga kas näiteks liiklusjärelevalvega peab tegelema ainult politsei? Juba praegu on kohalikul omavalitsusel võimalus automaatses liiklusjärelevalves osaleda. Omavalitsus saab ise soetada kiiruskaamerad ja panustada rohkem ennetusse. Nii et uks on juba praokil. Ennetusse saab kohalik omavalitsus muidugi panustada ka läbi mõistliku liiklusekeskkonna planeerimise. Aga avame ka väärtegude menetluse osa. Jah, osasid väärtegusid võib menetleda omavalitsus. Valesti parkimist näiteks jms. Aga arvan, et osadel omavalitsustel oleks soov veelgi rohkem ise (liiklus)järelevalvesse panustada. Nii ennetusse, aga ka väärteomenetlustesse panustades saaks mõjutada oma kogukonnas koos kogukonnaliikmetega (liiklus)turvalisust. Muudatustest võidaks ka politsei. Rohkem politsei töötunde kuluks tegevustele, kus on tõesti võimalik ja vajalik just riigi sekkumine. Loomulikult on selliste võimaluste laiendamise eelduseks õigusruumi muutus, omavalitsuse valmisolek ja tahe. Lisaks kohaliku omavalitsuste korrakaitseametnike väljaõpe, jne. Mõtleme avatult Avame teemat veelgi. Miks ei võiks teenindada lihtsamaid väljakutseid omavalitsuse korrakaitseametnik, kui omavalitsusel on olemas tahe, valmisolek ja väljaõpe? Nimetagem neid sotsiaalseteks väljakutseteks, mille puhul teame, et ohtlikkust pole. Kui tuleb ohtlik väljakutse, siis muidugi on politsei ülesanne see lahendada. Või miks ei võiks näiteks pisivarga vajadusel politseisse toimetada turvaettevõtja? Seadus seda juba võimaldab. Säästame politseid osadest ülesannetest, mida saaksid teha teised. Ja avame ka diskussiooni, et kui näiteks omavalitsus tahab seda teha, siis kuidas toimub kulude katmine. See ei kõla ehk hästi, aga väidan, et osasid turvalisuse tagamiseks vajalikke teenuseid saaks omavalitsuses osutada odavamalt. Kulud ametnikule, kes oleks võimeline menetlema lihtsamaid väärtegusid, sekkuma kergematele õigusrikkumistele, olema valmis ennast kaitsma, omades selleks õigusi ja vahendeid ning loomulikult omama vastavat väljaõpet, ei ole nii suured, kui kõrgharidusega ja väga kõrgete ootustega sisekaitseakadeemia lõpetanud politseinikule. Näiteks ühe omavalitsuse korrakaitseametniku mundrisse panemine maksab orienteeruvalt 6000 eurot. See summa kulub väljaõppele, kutsestandardile, vormile, erivahenditele, rinnakaamerale jne. Ja see väljaõpe toimub sisekaitseakadeemias, see on kõrge kvaliteedimärgiga. Politseiametniku mundrisse panemine maksab kolmeaastase õppe puhul 41 000 eurot. Selle raha eest saab juba väga laia haardega turvatunde looja. Ja saaks veel laiema haardega, kui säästaks politseid mõnedest ülesannetest. Või siis jagaks neid ülesandeid seal, kus see tõesti võimalik. Nii et mõtleme avatult. Turvatunnet saab pakkuda laiemalt, kui seda teeb ainult politsei. Alustades muidugi sellest, et kõik algab igast inimesest endast. Turvalisuse tagamisse on vaja panustada rohkem, sest meid on Eestimaal nüüd rohkem. Võimalused on olemas. Häid näiteid ei pea kaugelt otsima, neid pakuvad Läti, Holland, Šveits, Saksamaa ja ka mõnede Eesti omavalitsuste korrakaitseüksused. Viimastel on potentsiaali rohkem, kui praegune õigus seda realiseerida võimaldab. Pisut nagu raiskamine. Kokkuvõtvalt ütlen, et olemasolevat raha saaks kasutada mõistlikumalt. Ja sellest võidab ka turvalisus.
Kristian Jaani: siseturvalisuse raha saaks kasutada mõistlikumalt
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Eesti elanikkond on suurenenud veidi vähem kui aasta jooksul enam kui 2,5 protsenti, sest aitame ukrainlasi ja peamegi aitama. Oleme ukrainlaste toetamisel olnud tublid ja oleme seda ka edaspidi. Tõenäoliselt on elanikkonna suurenemine osaliselt ajutine, osaliselt aga püsiv. Kui püsivat elanikkonda on rohkem, siis tuleb arutleda selle üle, kuidas hoida pikas perspektiivis meie inimeste turvalisust ja ka selle üle, kes seda tagab. Nõustume vast kõik, et turvatunde ja turvalisuse teenuse pakkumine on oluline. Eriti praegu. Ma ei näe, et lähitulevikus selles osas midagi muutub. Turvalisus on väärtus. Samal ajal on selle väärtuse tugisammas ehk politseinike arv läbi aegade väikseim, kriis aga aegade suurim. Turvatunde soovijate hulk kasvanud. Viimase kümnendi jooksul on tehtud mitmeid otsuseid, mis on politseinike arvu vähendanud. Ühelt poolt on olnud otsused, mis on teinud politsei efektiivsemaks ja arvestanud kuritegevuse langust, e-teenuste kasvu ja mingi hetkeni elanikkonna vähenemist (mis nüüd muutunud). Teisalt on olnud ka väga suur palgasurve ja olemasolev raha pole alati kogu vajadust katnud. Kolmandaks on aina keerulisem ühe tulevase turvatunde looja värbamine, nii õppima sisekaitseakadeemiasse kui ka tööle, sest konkurents on tihenenud. Kindel on see, et siseturvalisuse inimesed peavad olema väärtustatud, sh väärika palgaga. Fakt on see, et praeguses julgeolekuolukorras on politseiametnikke juurde vaja, sest meie elanikkond kasvab. Mida ette võtta ja muuta? Mina usun, et on aeg julgelt mõelda sellele, et turvalisuse tagamisega tegelejaid oleks rohkem. Politsei täidab ülesandeid, mida võiksid täita ka teised. Näiteks aitaks kaasa politsei (monopoolselt) täidetavate ülesannete ümberhindamine. Kohalikele omavalitsustele, aga ka turvaettevõtjatele võiks anda võimaluse panustada veelgi enam. "Omavalitsus saab ise soetada kiiruskaamerad ja panustada rohkem ennetusse. Nii et uks on juba praokil." Ohtliku kurjategija peab muidugi alati kinni politsei, igal eestimaalasel peab olema oma konstaabel, kuritegude menetlus on loomulikult ka tulevikus riigi ülesanne, piiri valvab piirivalvur, jne. Aga kas näiteks liiklusjärelevalvega peab tegelema ainult politsei? Juba praegu on kohalikul omavalitsusel võimalus automaatses liiklusjärelevalves osaleda. Omavalitsus saab ise soetada kiiruskaamerad ja panustada rohkem ennetusse. Nii et uks on juba praokil. Ennetusse saab kohalik omavalitsus muidugi panustada ka läbi mõistliku liiklusekeskkonna planeerimise. Aga avame ka väärtegude menetluse osa. Jah, osasid väärtegusid võib menetleda omavalitsus. Valesti parkimist näiteks jms. Aga arvan, et osadel omavalitsustel oleks soov veelgi rohkem ise (liiklus)järelevalvesse panustada. Nii ennetusse, aga ka väärteomenetlustesse panustades saaks mõjutada oma kogukonnas koos kogukonnaliikmetega (liiklus)turvalisust. Muudatustest võidaks ka politsei. Rohkem politsei töötunde kuluks tegevustele, kus on tõesti võimalik ja vajalik just riigi sekkumine. Loomulikult on selliste võimaluste laiendamise eelduseks õigusruumi muutus, omavalitsuse valmisolek ja tahe. Lisaks kohaliku omavalitsuste korrakaitseametnike väljaõpe, jne. Mõtleme avatult Avame teemat veelgi. Miks ei võiks teenindada lihtsamaid väljakutseid omavalitsuse korrakaitseametnik, kui omavalitsusel on olemas tahe, valmisolek ja väljaõpe? Nimetagem neid sotsiaalseteks väljakutseteks, mille puhul teame, et ohtlikkust pole. Kui tuleb ohtlik väljakutse, siis muidugi on politsei ülesanne see lahendada. Või miks ei võiks näiteks pisivarga vajadusel politseisse toimetada turvaettevõtja? Seadus seda juba võimaldab. Säästame politseid osadest ülesannetest, mida saaksid teha teised. Ja avame ka diskussiooni, et kui näiteks omavalitsus tahab seda teha, siis kuidas toimub kulude katmine. See ei kõla ehk hästi, aga väidan, et osasid turvalisuse tagamiseks vajalikke teenuseid saaks omavalitsuses osutada odavamalt. Kulud ametnikule, kes oleks võimeline menetlema lihtsamaid väärtegusid, sekkuma kergematele õigusrikkumistele, olema valmis ennast kaitsma, omades selleks õigusi ja vahendeid ning loomulikult omama vastavat väljaõpet, ei ole nii suured, kui kõrgharidusega ja väga kõrgete ootustega sisekaitseakadeemia lõpetanud politseinikule. Näiteks ühe omavalitsuse korrakaitseametniku mundrisse panemine maksab orienteeruvalt 6000 eurot. See summa kulub väljaõppele, kutsestandardile, vormile, erivahenditele, rinnakaamerale jne. Ja see väljaõpe toimub sisekaitseakadeemias, see on kõrge kvaliteedimärgiga. Politseiametniku mundrisse panemine maksab kolmeaastase õppe puhul 41 000 eurot. Selle raha eest saab juba väga laia haardega turvatunde looja. Ja saaks veel laiema haardega, kui säästaks politseid mõnedest ülesannetest. Või siis jagaks neid ülesandeid seal, kus see tõesti võimalik. Nii et mõtleme avatult. Turvatunnet saab pakkuda laiemalt, kui seda teeb ainult politsei. Alustades muidugi sellest, et kõik algab igast inimesest endast. Turvalisuse tagamisse on vaja panustada rohkem, sest meid on Eestimaal nüüd rohkem. Võimalused on olemas. Häid näiteid ei pea kaugelt otsima, neid pakuvad Läti, Holland, Šveits, Saksamaa ja ka mõnede Eesti omavalitsuste korrakaitseüksused. Viimastel on potentsiaali rohkem, kui praegune õigus seda realiseerida võimaldab. Pisut nagu raiskamine. Kokkuvõtvalt ütlen, et olemasolevat raha saaks kasutada mõistlikumalt. Ja sellest võidab ka turvalisus. ### Response: Kristian Jaani: siseturvalisuse raha saaks kasutada mõistlikumalt
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Onana mängis Kameruni 0:1 kaotusega lõppenud avamängus Šveitsi vastu, kuid läks siis Songiga tülli, sest väidetavalt soovis peatreener väravavahti näha täitmas traditsioonilisemat rolli. Kahes järgnenud alagrupimängus jäi Onana koosseisust välja ning Kameruni alaliit määras talle ajutise võistluskeelu. Reedel teatas 26-aastane Onana, et on otsustanud koondisekarjäärile joone alla tõmmata. "Minu lugu Kameruni rahvusmeeskonnaga on jõudnud lõpule. Mängijad tulevad ja lähevad, nimed jäävad üürikeseks ajaks, aga Kamerun on tähtsam kui mistahes mängija või persoon. Kamerun jääb igaveseks, nagu ka minu armastus koondise ja meie inimeste vastu," kirjutas Onana sotsiaalmeedias. Seitsme aastaga jõudis Milano Interi puurilukk koondist esindada 34 kohtumises, Amsterdami Ajaxiga on Onana tulnud kolmekordseks Hollandi meistriks, saavutas Euroopa liigas hõbeda ja nimetati 2018. aastal Aafrika parimaks väravavahiks.
MM-il treeneriga tülli läinud tippväravavaht lõpetas koondisekarjääri
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Onana mängis Kameruni 0:1 kaotusega lõppenud avamängus Šveitsi vastu, kuid läks siis Songiga tülli, sest väidetavalt soovis peatreener väravavahti näha täitmas traditsioonilisemat rolli. Kahes järgnenud alagrupimängus jäi Onana koosseisust välja ning Kameruni alaliit määras talle ajutise võistluskeelu. Reedel teatas 26-aastane Onana, et on otsustanud koondisekarjäärile joone alla tõmmata. "Minu lugu Kameruni rahvusmeeskonnaga on jõudnud lõpule. Mängijad tulevad ja lähevad, nimed jäävad üürikeseks ajaks, aga Kamerun on tähtsam kui mistahes mängija või persoon. Kamerun jääb igaveseks, nagu ka minu armastus koondise ja meie inimeste vastu," kirjutas Onana sotsiaalmeedias. Seitsme aastaga jõudis Milano Interi puurilukk koondist esindada 34 kohtumises, Amsterdami Ajaxiga on Onana tulnud kolmekordseks Hollandi meistriks, saavutas Euroopa liigas hõbeda ja nimetati 2018. aastal Aafrika parimaks väravavahiks. ### Response: MM-il treeneriga tülli läinud tippväravavaht lõpetas koondisekarjääri
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Aasta lõpus on alati huvitav visata pilk varasematele prognoosidele. Ilmneb, et lõppeval aastal tõsteti euroalal intressimäärasid ligikaudu viis korda kiiremas tempos, kui veel aasta tagasi turgudel prognoositi. See pole üllatav, sest ka inflatsioon kujunes 2022. aastal peaaegu kolm korda kiiremaks, kui mullu eeldati. Euroopa Keskpank tõstis 2022. aasta teisel poolel intressimäärasid 2,5 protsendipunkti võrra, mis on kõige kiirem intressitõus euroala ajaloos. See toimus sisuliselt poole aasta jooksul. Väga kiires tempos on käesoleval aastal intressimäärasid tõstnud enamik keskpankasid maailmas. Milleks oli vaja intressimäärasid tõsta? Ülemääraselt hoogsa hindade kergitamise vastu aitabki vaid nõudluse vähendamine. Vajadus intressimäärasid tõsta oli kõikjal tingitud prognoositust kiiremaks osutunud inflatsioonist. Kiire hinnakasvu peapõhjuseks on olnud väga kiire energiakandjate hinnakasv. Kui tavaliselt mõjutab inflatsiooni valdavalt nafta hinna kõikumine maailmaturul, siis lõppeval aastal on Euroopas pretsedenditult kiireks osutunud ka mitmete teiste energiakandjate, sh elektri ja gaasi hinnatõus. Lisaks energiahindade tõusule mõjutas inflatsiooni ka üleilmse majanduse kosumine koroonapandeemiast. Pandeemia tõi ennekõike 2020. aastal kaasa erakordse majanduslanguse, mille leevendamiseks rakendasid valitsused töökohtade säilitamiseks seninägematult suuri tugimeetmeid. Võib öelda, et nii euroala kui ka lääneriigid tervikuna kogesid midagi ennenägematut: küllaltki kiiret majanduslangust, aga ilma tavapäraselt kaasneva tööpuuduse kasvuta. Pandeemiast tingitud majanduslanguse aastal seega säästud pigem kasvasid, sest suletud riigipiirid ning piirangud kaubanduskeskustes vähendasid võimalusi tarbida. Hõive säilitamiseks astutud sammud ilmselt õigustasid end, kuid samas tekitasid tööturul majanduse taastumise ning energiahindade hoogsa kasvu toel ka küllaltki tugevad eeldused palgakasvuks. Palgakasv omakorda aga kiirendab inflatsiooni ja sellise kiire hinnakasvu teise ringi efektid toovadki kaasa hinnatõusu pikema aja vältel. Kiire ning inertne hinnatõus aga on üks nähtusi, millele keskpank peab hinnastabiilsuse tagamiseks reageerima. Seega teatav intressimäärade tõus oleks aset leidnud ka energiakriisi arvestamata. Samas ei tohi unustada, et kiire intressimäärade tõstmine algas ajaloolises mõttes rekordmadalalt tasemelt ning isegi praegu on turuootused euroala intressimäärade osas pigem 2008. aasta suure finantskriisi eelsete keskmiste tasemete juures. Mäletatavasti oli kuue kuu euribori keskmine väärtus aastani 2008 umbes 3,5 protsenti ning seda keskmiselt kaheprotsendilise inflatsiooni juures. Hiljuti avaldatud Euroopa Keskpanga prognoosi kohaselt jääb inflatsioon aastatel 2021–2025 keskmiselt 4,6 protsenti juurde ning püsib seega viis aastat Euroopa Keskpanga eesmärgist oluliselt kõrgemal tasemel. Sel perioodil on rahaturu intressimäärad viie aasta keskmisena vaid 1,7 protsendi lähedal. Kuidas mõjutavad intressitõusud inimeste ostujõudu? Keskpankurid on võtnud endale ülesande tuua hinnatõus ajaloolistelt tipptasemetelt alla ajaloolises kontekstis pigem keskpäraste intressimääradeni jõudes. Kõlab nagu võimatu missioon! Või ehk mitte? Võimatuna tunduva ülesande muudab saavutatavaks ennekõike majandusšokkide erakordne ulatus. Kehvad ajad vähendavad nõudlust ning intressimäärade uued tipud võivadki seetõttu ehk jääda kehtestamata. Nõudlus väheneb üsna suurel määral ka siis, kui hoogsa hinnakasvu ohjamisel intressimäärasid madalalt tasemelt kiirelt, kuid mitte väga kõrgele tasemele tõstetakse. Teataval määral võib kiire hindade tõus ka ise põhjustada inflatsiooni aeglustumist. Nii võttis näiteks 2022. aastal hindade tõus Eestis inimeste sissetulekutelt ligikaudu kahe kuupalga jagu ostujõudu. Intressimäärade tõus võttis hiljuti eluasemelaenu võtnud leibkonnalt keskmiselt peaaegu ühe kuupalga võrra ostujõudu, kuigi arvestades eelnevat intressimäärade rekordmadalat taset oli tegemist pigem olukorra normaliseerimisega. "Seejuures on tähelepanuväärne, et majanduslangustest kosumises on nii Eesti kui ka euroala viimaste languste puhul pigem ootusi ületanud." Aasta tagasi jõudis Eesti tarbija ostujõud väikeste intressikulude ning aastaid kestnud, inflatsiooni ületava palgakasvu mõjul ajaloolisele tipptasemele. Järgnevate aastate jooksul peame aga toime tulema olukorras, kus palgakasv hakkab tasapisi taastama ostujõudu mullusega võrreldes neljandiku võrra kesisemalt tasemelt. Seejuures on tähelepanuväärne, et majanduslangustest kosumises on nii Eesti kui ka euroala viimaste languste puhul pigem ootusi ületanud. Eesti Panga detsembrikuise prognoosi kohaselt jõuab Eesti tarbija tagasi mullusele ostujõu tasemele 2025. aastaks. Sarnane on olukord kõikjal euroalal. Sõjast ja mitmetest muudest teguritest põhjustatud inflatsioon püsib tavapärasest kõrgem küll veel peaaegu kolm aastat, kuid juba järgmise aasta lõpus hakkab nii Eestis kui ka euroalal palgakasv taas inflatsiooni ületama ning ostujõud taastuma. Kõrgem intressitase toob kaasa ka mõningase korrektsiooni nii finants- kui ka kinnisvarahindades, sest kõigi tulevaste üüri- ja kasumivoogude tänasesse päeva rehkendamise diskontomäär saab olema kõrgem. Kõrgem intressitase muudab investeeringutelt oodatavate kasumite tänase rahalise väärtuse madalamaks. Investeeringuks kasutatavate kinnis- ja finantsvarade hinnakasv pidurdub ning võib kohati langusse pöörduda. See pakub ehk leevendust ka kinnisvara ostjatele, kelle jaoks muutus koduostu taskukohasus viimastel aastatel probleemseks. Diskonteerimise matemaatika viitab seejuures võimalusele, et kinnisvarahindadeski võib toimuda korrektsioon mõne aasta tagustele tasemetele, kus ühest kuupalgast piisas, et osta üks ruutmeeter eluaset majja, kus elavad vastavat kuupalka teenivad inimesed. Miks ei võiks palgad kasvada kiiremini? Tuleb arvestada ka sellega, et hüplike hindadega energiakandjate puhul ei ole sugugi välistatud ka näiteks 50-protsendilise hinnalangus aasta jooksul, palkadel seevastu tagurpidikäiku ei ole. Palgakasv ei saa olla väga kiire, sest väga kiire tööjõukulude kasv vähendab ettevõtete konkurentsivõimet ehk töökohti. Ettevõtjad ei tuleks kiire kulude kasvuga lihtsalt toime, sest üleilmne konkurents on julm ja kiire tööjõukulude kasv juhib töökohad sinna, kus tööjõud on odavam. Eurooplane on valiku ees, kas nõuda väga kiiret palgatõusu, millega kaasneb oht kaotada töökoht, või elada paar aastat tagasihoidlikumalt. Tagasihoidlikum elu tähendab siiski ostujõu langust üksnes kolme kuni viie aasta tagusele tasemele. Millele järgneb ostujõu kosumine ajaloolise tipptaseme lähedale ilmselt juba mõne järgneva aasta jooksul. Töökohtade kaotamise hind oleks ühiskonnale kõrgem. Kõrgelt töötuse määralt kosumine oleks ilmselt aeganõudvam ning pikk tööpuuduse periood tähendab ühiskonna jaoks jäädavalt kaotatud tööaastaid. Seetõttu ongi oluline, et keskpangad püsiksid valvsad, et hoida ära Euroopa riikidele iseloomuliku jäiga tööturu tingimustes väga kiire palgakasvu käivitumist, mis inertsi mõjul kanduks omakorda üle hindadesse. Kiire inflatsioon omakorda sunniks keskpankasid intressimäärasid veelgi kõrgemale tõstma. Varajane ja otsustav tegevus hinna- ja palgakasvu hoo pidurdamisel on seega igati mõistlik tegevus. Silmas tuleb pidada ka valitsuste käitumist. Tavaolukorras oleksid keskpangad pandeemiaperioodil järsult suurenenud riigieelarve defitsiitidele pidanud reageerima kiirema intressimäärade tõstmisega. Pandeemia tõttu seda aga ei tehtud, sest valitses üleilmne ebakindlus, mis piiras nii hinnakasvu kui selle ootusi. Paraku on harjumus pandeemiaaegsete argumentide tuules võlga kasvatada üsna mitmetele riikidele omaseks jäänud. Paljudes riikides on tekkinud "valijaskonna surnukskallistamise oht". Kunagi pole piisavalt hea aeg puudujäägi vähendamiseks, alati leidub argumente eelarve puudujäägi säilitamiseks kasvõi nendeks loetud hetkedeks, mis jäävad järgmise valmisvõiduni. Paradoksaalselt suurendab kõrge inflatsioon riigi maksutulusid enne, kui sellele jõuavad reageerida kõik kulud. Väga lühikeses perspektiivis paranebki riigi rahaline seis nagu võluväel. Kerkinud hinnaga piimapakilt kogutud kõrgem käibemaks nihutab riigieelarvet justkui maagiliselt tasakaalu suunas enne, kui riigi kulutused hinnakasvule reageerida jõuavad. Sarnaselt palkadele puudub aga enamikel riigi kulukomponentidel "tagurpidikäik" – kord suurendatuna ei õnnestu neid enam vähendada. Isegi siis, kui naftabarrel, elektron või gaasimolekul odavnenud on. Tähelepanuväärne on aga see, et Euroopa Keskpank on võrreldes paljude teiste keskpankadega suutnud intressimäärasid madalamal tasemel hoida. Üheks oluliseks eeliseks on asjaolu, et euro on küllaltki laialdaselt kasutatav usaldusväärne reservvaluuta. See tähendab, et seda kasutavad reservide kogumisel mitte ainult euroala, vaid ka välisriikide ettevõtted ja majapidamised. See tähendab, et euro vahetuskurss on suhteliselt stabiilne. Väiksemate riikide valuutade suhtes ollakse ettevaatlikumad. Mõnikord nähakse näiteks ujuvkursiga riigi majanduse ühe nõrkusena suurt välisvaluutas nomineeritud laenude mahtu. Nii on eurodes laenu võtmine eurot mitte kasutava riigi või selle erasektori poolt reeglina madalama intressimääraga, samas on laenuvõtjate sissetulekud kohalikus valuutas ning nad on seetõttu väga haavatavad, kui valuutakurss muutub. Mitmed keskpangad on erinevatel põhjustel intressimäärasid kergitanud oluliselt kiiremas tempos kui Euroopa Keskpank. Näiteks on Ungaris tõstetud intressimäär 13 protsendile, Tšehhis seitsmele protsendile ning Poolas 6,75 protsendile. Euroala laenuvõtjad on tegutsenud kordades madalamate intressimääradega. Neil päevil pole intressimäärasid tõstvad keskpankurid jõulukuuse all just kõige positiivsemad kangelased, kuid loodetavasti jõuavad päkapikud ka nendeni. On ju hinnastabiilsuse tagamise põhiline eesmärk just see, et majandusšokiga kohanemise järgselt oleks võimalikult palju ettevõtteid ning töökohti alles. See sunnibki keskpankureid kõrge hinnakasvu aegadel tegema ebapopulaarseid intresside tõstmise otsuseid. Viimastel aastatel on muutuvad olud sundinud prognoose väga radikaalselt korrigeerima. Nii on tõenäoline, et käesoleva teksti lugemine aasta pärast on sama meelelahutuslik kui mulluste prognooside lugemine täna. Aga muutlikel aegadel on prognooside ümberkirjutamine paratamatu. Muutumatuks jääb aga keskpanga missioon tagada hinnastabiilsus sellisel moel, et ka mõnest aastast kaugemate plaanide tegemisel saaks arvestada töökohtade säilimise ning stabiilselt mõõduka hinnakasvuga. Kommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis.
Peeter Luikmel: pööraselt kiire intresside tõstmise aasta on möödas
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Aasta lõpus on alati huvitav visata pilk varasematele prognoosidele. Ilmneb, et lõppeval aastal tõsteti euroalal intressimäärasid ligikaudu viis korda kiiremas tempos, kui veel aasta tagasi turgudel prognoositi. See pole üllatav, sest ka inflatsioon kujunes 2022. aastal peaaegu kolm korda kiiremaks, kui mullu eeldati. Euroopa Keskpank tõstis 2022. aasta teisel poolel intressimäärasid 2,5 protsendipunkti võrra, mis on kõige kiirem intressitõus euroala ajaloos. See toimus sisuliselt poole aasta jooksul. Väga kiires tempos on käesoleval aastal intressimäärasid tõstnud enamik keskpankasid maailmas. Milleks oli vaja intressimäärasid tõsta? Ülemääraselt hoogsa hindade kergitamise vastu aitabki vaid nõudluse vähendamine. Vajadus intressimäärasid tõsta oli kõikjal tingitud prognoositust kiiremaks osutunud inflatsioonist. Kiire hinnakasvu peapõhjuseks on olnud väga kiire energiakandjate hinnakasv. Kui tavaliselt mõjutab inflatsiooni valdavalt nafta hinna kõikumine maailmaturul, siis lõppeval aastal on Euroopas pretsedenditult kiireks osutunud ka mitmete teiste energiakandjate, sh elektri ja gaasi hinnatõus. Lisaks energiahindade tõusule mõjutas inflatsiooni ka üleilmse majanduse kosumine koroonapandeemiast. Pandeemia tõi ennekõike 2020. aastal kaasa erakordse majanduslanguse, mille leevendamiseks rakendasid valitsused töökohtade säilitamiseks seninägematult suuri tugimeetmeid. Võib öelda, et nii euroala kui ka lääneriigid tervikuna kogesid midagi ennenägematut: küllaltki kiiret majanduslangust, aga ilma tavapäraselt kaasneva tööpuuduse kasvuta. Pandeemiast tingitud majanduslanguse aastal seega säästud pigem kasvasid, sest suletud riigipiirid ning piirangud kaubanduskeskustes vähendasid võimalusi tarbida. Hõive säilitamiseks astutud sammud ilmselt õigustasid end, kuid samas tekitasid tööturul majanduse taastumise ning energiahindade hoogsa kasvu toel ka küllaltki tugevad eeldused palgakasvuks. Palgakasv omakorda aga kiirendab inflatsiooni ja sellise kiire hinnakasvu teise ringi efektid toovadki kaasa hinnatõusu pikema aja vältel. Kiire ning inertne hinnatõus aga on üks nähtusi, millele keskpank peab hinnastabiilsuse tagamiseks reageerima. Seega teatav intressimäärade tõus oleks aset leidnud ka energiakriisi arvestamata. Samas ei tohi unustada, et kiire intressimäärade tõstmine algas ajaloolises mõttes rekordmadalalt tasemelt ning isegi praegu on turuootused euroala intressimäärade osas pigem 2008. aasta suure finantskriisi eelsete keskmiste tasemete juures. Mäletatavasti oli kuue kuu euribori keskmine väärtus aastani 2008 umbes 3,5 protsenti ning seda keskmiselt kaheprotsendilise inflatsiooni juures. Hiljuti avaldatud Euroopa Keskpanga prognoosi kohaselt jääb inflatsioon aastatel 2021–2025 keskmiselt 4,6 protsenti juurde ning püsib seega viis aastat Euroopa Keskpanga eesmärgist oluliselt kõrgemal tasemel. Sel perioodil on rahaturu intressimäärad viie aasta keskmisena vaid 1,7 protsendi lähedal. Kuidas mõjutavad intressitõusud inimeste ostujõudu? Keskpankurid on võtnud endale ülesande tuua hinnatõus ajaloolistelt tipptasemetelt alla ajaloolises kontekstis pigem keskpäraste intressimääradeni jõudes. Kõlab nagu võimatu missioon! Või ehk mitte? Võimatuna tunduva ülesande muudab saavutatavaks ennekõike majandusšokkide erakordne ulatus. Kehvad ajad vähendavad nõudlust ning intressimäärade uued tipud võivadki seetõttu ehk jääda kehtestamata. Nõudlus väheneb üsna suurel määral ka siis, kui hoogsa hinnakasvu ohjamisel intressimäärasid madalalt tasemelt kiirelt, kuid mitte väga kõrgele tasemele tõstetakse. Teataval määral võib kiire hindade tõus ka ise põhjustada inflatsiooni aeglustumist. Nii võttis näiteks 2022. aastal hindade tõus Eestis inimeste sissetulekutelt ligikaudu kahe kuupalga jagu ostujõudu. Intressimäärade tõus võttis hiljuti eluasemelaenu võtnud leibkonnalt keskmiselt peaaegu ühe kuupalga võrra ostujõudu, kuigi arvestades eelnevat intressimäärade rekordmadalat taset oli tegemist pigem olukorra normaliseerimisega. "Seejuures on tähelepanuväärne, et majanduslangustest kosumises on nii Eesti kui ka euroala viimaste languste puhul pigem ootusi ületanud." Aasta tagasi jõudis Eesti tarbija ostujõud väikeste intressikulude ning aastaid kestnud, inflatsiooni ületava palgakasvu mõjul ajaloolisele tipptasemele. Järgnevate aastate jooksul peame aga toime tulema olukorras, kus palgakasv hakkab tasapisi taastama ostujõudu mullusega võrreldes neljandiku võrra kesisemalt tasemelt. Seejuures on tähelepanuväärne, et majanduslangustest kosumises on nii Eesti kui ka euroala viimaste languste puhul pigem ootusi ületanud. Eesti Panga detsembrikuise prognoosi kohaselt jõuab Eesti tarbija tagasi mullusele ostujõu tasemele 2025. aastaks. Sarnane on olukord kõikjal euroalal. Sõjast ja mitmetest muudest teguritest põhjustatud inflatsioon püsib tavapärasest kõrgem küll veel peaaegu kolm aastat, kuid juba järgmise aasta lõpus hakkab nii Eestis kui ka euroalal palgakasv taas inflatsiooni ületama ning ostujõud taastuma. Kõrgem intressitase toob kaasa ka mõningase korrektsiooni nii finants- kui ka kinnisvarahindades, sest kõigi tulevaste üüri- ja kasumivoogude tänasesse päeva rehkendamise diskontomäär saab olema kõrgem. Kõrgem intressitase muudab investeeringutelt oodatavate kasumite tänase rahalise väärtuse madalamaks. Investeeringuks kasutatavate kinnis- ja finantsvarade hinnakasv pidurdub ning võib kohati langusse pöörduda. See pakub ehk leevendust ka kinnisvara ostjatele, kelle jaoks muutus koduostu taskukohasus viimastel aastatel probleemseks. Diskonteerimise matemaatika viitab seejuures võimalusele, et kinnisvarahindadeski võib toimuda korrektsioon mõne aasta tagustele tasemetele, kus ühest kuupalgast piisas, et osta üks ruutmeeter eluaset majja, kus elavad vastavat kuupalka teenivad inimesed. Miks ei võiks palgad kasvada kiiremini? Tuleb arvestada ka sellega, et hüplike hindadega energiakandjate puhul ei ole sugugi välistatud ka näiteks 50-protsendilise hinnalangus aasta jooksul, palkadel seevastu tagurpidikäiku ei ole. Palgakasv ei saa olla väga kiire, sest väga kiire tööjõukulude kasv vähendab ettevõtete konkurentsivõimet ehk töökohti. Ettevõtjad ei tuleks kiire kulude kasvuga lihtsalt toime, sest üleilmne konkurents on julm ja kiire tööjõukulude kasv juhib töökohad sinna, kus tööjõud on odavam. Eurooplane on valiku ees, kas nõuda väga kiiret palgatõusu, millega kaasneb oht kaotada töökoht, või elada paar aastat tagasihoidlikumalt. Tagasihoidlikum elu tähendab siiski ostujõu langust üksnes kolme kuni viie aasta tagusele tasemele. Millele järgneb ostujõu kosumine ajaloolise tipptaseme lähedale ilmselt juba mõne järgneva aasta jooksul. Töökohtade kaotamise hind oleks ühiskonnale kõrgem. Kõrgelt töötuse määralt kosumine oleks ilmselt aeganõudvam ning pikk tööpuuduse periood tähendab ühiskonna jaoks jäädavalt kaotatud tööaastaid. Seetõttu ongi oluline, et keskpangad püsiksid valvsad, et hoida ära Euroopa riikidele iseloomuliku jäiga tööturu tingimustes väga kiire palgakasvu käivitumist, mis inertsi mõjul kanduks omakorda üle hindadesse. Kiire inflatsioon omakorda sunniks keskpankasid intressimäärasid veelgi kõrgemale tõstma. Varajane ja otsustav tegevus hinna- ja palgakasvu hoo pidurdamisel on seega igati mõistlik tegevus. Silmas tuleb pidada ka valitsuste käitumist. Tavaolukorras oleksid keskpangad pandeemiaperioodil järsult suurenenud riigieelarve defitsiitidele pidanud reageerima kiirema intressimäärade tõstmisega. Pandeemia tõttu seda aga ei tehtud, sest valitses üleilmne ebakindlus, mis piiras nii hinnakasvu kui selle ootusi. Paraku on harjumus pandeemiaaegsete argumentide tuules võlga kasvatada üsna mitmetele riikidele omaseks jäänud. Paljudes riikides on tekkinud "valijaskonna surnukskallistamise oht". Kunagi pole piisavalt hea aeg puudujäägi vähendamiseks, alati leidub argumente eelarve puudujäägi säilitamiseks kasvõi nendeks loetud hetkedeks, mis jäävad järgmise valmisvõiduni. Paradoksaalselt suurendab kõrge inflatsioon riigi maksutulusid enne, kui sellele jõuavad reageerida kõik kulud. Väga lühikeses perspektiivis paranebki riigi rahaline seis nagu võluväel. Kerkinud hinnaga piimapakilt kogutud kõrgem käibemaks nihutab riigieelarvet justkui maagiliselt tasakaalu suunas enne, kui riigi kulutused hinnakasvule reageerida jõuavad. Sarnaselt palkadele puudub aga enamikel riigi kulukomponentidel "tagurpidikäik" – kord suurendatuna ei õnnestu neid enam vähendada. Isegi siis, kui naftabarrel, elektron või gaasimolekul odavnenud on. Tähelepanuväärne on aga see, et Euroopa Keskpank on võrreldes paljude teiste keskpankadega suutnud intressimäärasid madalamal tasemel hoida. Üheks oluliseks eeliseks on asjaolu, et euro on küllaltki laialdaselt kasutatav usaldusväärne reservvaluuta. See tähendab, et seda kasutavad reservide kogumisel mitte ainult euroala, vaid ka välisriikide ettevõtted ja majapidamised. See tähendab, et euro vahetuskurss on suhteliselt stabiilne. Väiksemate riikide valuutade suhtes ollakse ettevaatlikumad. Mõnikord nähakse näiteks ujuvkursiga riigi majanduse ühe nõrkusena suurt välisvaluutas nomineeritud laenude mahtu. Nii on eurodes laenu võtmine eurot mitte kasutava riigi või selle erasektori poolt reeglina madalama intressimääraga, samas on laenuvõtjate sissetulekud kohalikus valuutas ning nad on seetõttu väga haavatavad, kui valuutakurss muutub. Mitmed keskpangad on erinevatel põhjustel intressimäärasid kergitanud oluliselt kiiremas tempos kui Euroopa Keskpank. Näiteks on Ungaris tõstetud intressimäär 13 protsendile, Tšehhis seitsmele protsendile ning Poolas 6,75 protsendile. Euroala laenuvõtjad on tegutsenud kordades madalamate intressimääradega. Neil päevil pole intressimäärasid tõstvad keskpankurid jõulukuuse all just kõige positiivsemad kangelased, kuid loodetavasti jõuavad päkapikud ka nendeni. On ju hinnastabiilsuse tagamise põhiline eesmärk just see, et majandusšokiga kohanemise järgselt oleks võimalikult palju ettevõtteid ning töökohti alles. See sunnibki keskpankureid kõrge hinnakasvu aegadel tegema ebapopulaarseid intresside tõstmise otsuseid. Viimastel aastatel on muutuvad olud sundinud prognoose väga radikaalselt korrigeerima. Nii on tõenäoline, et käesoleva teksti lugemine aasta pärast on sama meelelahutuslik kui mulluste prognooside lugemine täna. Aga muutlikel aegadel on prognooside ümberkirjutamine paratamatu. Muutumatuks jääb aga keskpanga missioon tagada hinnastabiilsus sellisel moel, et ka mõnest aastast kaugemate plaanide tegemisel saaks arvestada töökohtade säilimise ning stabiilselt mõõduka hinnakasvuga. Kommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis. ### Response: Peeter Luikmel: pööraselt kiire intresside tõstmise aasta on möödas
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Tallinlannat, kes teeb välismaistest veebipoodidest harva oste, tabas hiljuti üllatus, kui tema postkasti saabus kiri maksu- ja tolliametilt (MTA). Teate kohaselt kontrollis toll tema Hiinast tellitud kaupa ning see osutus võltsinguks. "Edastasime teatise ja pildid kinnipeetud kaubast Burberry Limited volitatud esindajale. Juhul kui kaubamärgi omanik vastab, et tegemist on võltsinguga, kuulub kaup hävitamisele tolli järelevalve all. Sellisel juhul edastame teile otsuse kauba hävitamise kohta," seisis kirjas, millele olid lisatud fotod konfiskeeritud sallist ja kauba pakendist. Fotodelt oli näha, et sall on teele pandud Hiinast Guangzhoust ning pakendil olid saaja aadressi kohal pahaaimamatu pakisaaja korrektsed andmed. Teate saaja oli hämmingus, sest polnud seda salli ega ka midagi muud endale tellinud, kuid taipas kontrollida oma krediitkaardi väljavõtet ning tõepoolest: 1. detsembril oli tema kaardiga tehtud 79-eurone makse Singapuri ettevõttele. Selle makse ta vaidlustas. Maksu- ja tolliameti meediasuhete spetsialist Kertu Laadoga ütles ERR-ile, et selliseid juhtumeid tuleb ette, kuid kuna tegu on kelmuse, identiteedi- või andmevargusega, siis on see politsei menetluspädevuses. "Meie tegeleme kaubaga, kui seda ei tohi tellida, antud juhul, kuna see on võltsing, menetleme seda poolt," selgitas ta. MTA jaoks on võltsitud kaupade hävitamine tavapärane praktika. Kui kaup Euroopa Liitu saabub, läbib see tollikontrolli ning kui pakist avastatakse keelatud tooteid, siis pakk peetakse kinni ja võltsitud kaup hävitatakse. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juhi Vjatšeslav Milenini sõnul tuleb krediitkaardiandmete varastamist ette palju ja enamasti tehakse seda võltsitud veebilehtede abil. Kõnealuse juhtumi puhul jääb andmelekke koht selgusetuks, sest ohvri kinnitusel tegi ta sügisel ühe ostu Saksamaa veebipoest, kuid Hiinast pole kunagi midagi tellinud. Politsei esindaja sõnul on andmete varastamiseks mitmeid võimalusi. Internetiostude puhul soovitas ta uurida veebilehel märgitud ettevõtte tausta ning olla tähelepanelik, kas tegu on ikka originaallehega, kuna kelmid oskavad neid väga usutavalt jäljendada. "Küll aga kelmid ei arenda veebilehti lõpuni välja ehk võltsitud veebilehel ei toimi osa menüüribasid või soovitud lehekülg ei lae ära," rääkis Milenin. Pettuse avastamisel tuleb kiiresti panka helistada Pangakaardiga tuleks maksta ainult kaardiomaniku silme all, sest kui teenindaja kaardiga lahkub, tekib tal võimalus andmeid varastada. Lisaks soovitas politsei kontrollida regulaarselt oma pangakonto väljavõtet ja muuta tehingulimiidi väiksemaks. "Kui inimene tuvastab, et tema kontolt on raha võetud pettuse teel, siis tuleb kiirelt helistada oma kodupanka, kust saab edasised juhised," lausus Milenin. Swedbanki finantskuritegude ennetamise juhi Eero Ergma sõnul on neil olnud novembris ja detsembris palju pettusi seoses erinevate kullerfirmade nimelt saadetud SMS-ide ja e-kirjadega. Nendes informeeritakse klienti paki saabumisest või ümbersuunamisest ja küsitakse sellega seoses makse tegemist. Selle pettuse käigus palutakse kliendil sisestada kaardiandmed, mida petturid kasutavad hiljem tehingute tegemiseks. Kui inimene teab, et pole kaupa tellinud, peaks niisuguse teate saamine olema esimene märk võimalikust pettusest. "Mis puudutab seda, kui palju lootust on sellistest tehingutest raha tagasi saada, oleneb aga alati konkreetsest juhtumist," tõdes Ergma.
Kummaline krediitkaardipettus: toll konfiskeeris paki, mida polnud tellitud
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Tallinlannat, kes teeb välismaistest veebipoodidest harva oste, tabas hiljuti üllatus, kui tema postkasti saabus kiri maksu- ja tolliametilt (MTA). Teate kohaselt kontrollis toll tema Hiinast tellitud kaupa ning see osutus võltsinguks. "Edastasime teatise ja pildid kinnipeetud kaubast Burberry Limited volitatud esindajale. Juhul kui kaubamärgi omanik vastab, et tegemist on võltsinguga, kuulub kaup hävitamisele tolli järelevalve all. Sellisel juhul edastame teile otsuse kauba hävitamise kohta," seisis kirjas, millele olid lisatud fotod konfiskeeritud sallist ja kauba pakendist. Fotodelt oli näha, et sall on teele pandud Hiinast Guangzhoust ning pakendil olid saaja aadressi kohal pahaaimamatu pakisaaja korrektsed andmed. Teate saaja oli hämmingus, sest polnud seda salli ega ka midagi muud endale tellinud, kuid taipas kontrollida oma krediitkaardi väljavõtet ning tõepoolest: 1. detsembril oli tema kaardiga tehtud 79-eurone makse Singapuri ettevõttele. Selle makse ta vaidlustas. Maksu- ja tolliameti meediasuhete spetsialist Kertu Laadoga ütles ERR-ile, et selliseid juhtumeid tuleb ette, kuid kuna tegu on kelmuse, identiteedi- või andmevargusega, siis on see politsei menetluspädevuses. "Meie tegeleme kaubaga, kui seda ei tohi tellida, antud juhul, kuna see on võltsing, menetleme seda poolt," selgitas ta. MTA jaoks on võltsitud kaupade hävitamine tavapärane praktika. Kui kaup Euroopa Liitu saabub, läbib see tollikontrolli ning kui pakist avastatakse keelatud tooteid, siis pakk peetakse kinni ja võltsitud kaup hävitatakse. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juhi Vjatšeslav Milenini sõnul tuleb krediitkaardiandmete varastamist ette palju ja enamasti tehakse seda võltsitud veebilehtede abil. Kõnealuse juhtumi puhul jääb andmelekke koht selgusetuks, sest ohvri kinnitusel tegi ta sügisel ühe ostu Saksamaa veebipoest, kuid Hiinast pole kunagi midagi tellinud. Politsei esindaja sõnul on andmete varastamiseks mitmeid võimalusi. Internetiostude puhul soovitas ta uurida veebilehel märgitud ettevõtte tausta ning olla tähelepanelik, kas tegu on ikka originaallehega, kuna kelmid oskavad neid väga usutavalt jäljendada. "Küll aga kelmid ei arenda veebilehti lõpuni välja ehk võltsitud veebilehel ei toimi osa menüüribasid või soovitud lehekülg ei lae ära," rääkis Milenin. Pettuse avastamisel tuleb kiiresti panka helistada Pangakaardiga tuleks maksta ainult kaardiomaniku silme all, sest kui teenindaja kaardiga lahkub, tekib tal võimalus andmeid varastada. Lisaks soovitas politsei kontrollida regulaarselt oma pangakonto väljavõtet ja muuta tehingulimiidi väiksemaks. "Kui inimene tuvastab, et tema kontolt on raha võetud pettuse teel, siis tuleb kiirelt helistada oma kodupanka, kust saab edasised juhised," lausus Milenin. Swedbanki finantskuritegude ennetamise juhi Eero Ergma sõnul on neil olnud novembris ja detsembris palju pettusi seoses erinevate kullerfirmade nimelt saadetud SMS-ide ja e-kirjadega. Nendes informeeritakse klienti paki saabumisest või ümbersuunamisest ja küsitakse sellega seoses makse tegemist. Selle pettuse käigus palutakse kliendil sisestada kaardiandmed, mida petturid kasutavad hiljem tehingute tegemiseks. Kui inimene teab, et pole kaupa tellinud, peaks niisuguse teate saamine olema esimene märk võimalikust pettusest. "Mis puudutab seda, kui palju lootust on sellistest tehingutest raha tagasi saada, oleneb aga alati konkreetsest juhtumist," tõdes Ergma. ### Response: Kummaline krediitkaardipettus: toll konfiskeeris paki, mida polnud tellitud
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Neljapäeval alistas Hurricanes lisaaja järel 4:3 Pittsburgh Penguinsi, väravad viskasid Martin Necas, Jalen Chatfield ning otsustava litri saatis väravasse Jaccob Slavin. Dylan Coghlan jagas kaks tulemuslikku söötu ning Antti Raanta tõrjus 24 Penguinsi pealeviset. Hurricanes on nüüd võitnud seitse järjestikust mängu ning punkti teeninud juba 13 järjestikuses kohtumises, millega korrati võistkonna kõigi aegade rekordit. Ka neljapäevane vastane on tegelikult heas hoos: Penguins, kelle eest tegid skoori Sidney Crosby, Brock McGinn ja Bryan Rust, oli enne kaotust Carolinale võitnud üheksast mängust kaheksa. Los Angeles Kings teenis neljanda järjestikuse võidu, kui lisaaja järel oldi samuti 4:3 üle Calgary Flamesist, Seattle Kraken jäi karistusvisete järel 5:6 alla Vancouver Canucksile ning liiga parima võitude-kaotuste suhtega võistkond Boston Bruins (21-5-2-4) alistas 3:2 Winnipeg Jetsi. New Yorgi tiimide vastasseisus jäi Rangers Islandersi vastu peale 5:3, San Jose Sharks alistas 5:2 Minnesota Wildi.
NHL: Võimsas hoos Hurricanes kordas tiimi punktirekordit
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Neljapäeval alistas Hurricanes lisaaja järel 4:3 Pittsburgh Penguinsi, väravad viskasid Martin Necas, Jalen Chatfield ning otsustava litri saatis väravasse Jaccob Slavin. Dylan Coghlan jagas kaks tulemuslikku söötu ning Antti Raanta tõrjus 24 Penguinsi pealeviset. Hurricanes on nüüd võitnud seitse järjestikust mängu ning punkti teeninud juba 13 järjestikuses kohtumises, millega korrati võistkonna kõigi aegade rekordit. Ka neljapäevane vastane on tegelikult heas hoos: Penguins, kelle eest tegid skoori Sidney Crosby, Brock McGinn ja Bryan Rust, oli enne kaotust Carolinale võitnud üheksast mängust kaheksa. Los Angeles Kings teenis neljanda järjestikuse võidu, kui lisaaja järel oldi samuti 4:3 üle Calgary Flamesist, Seattle Kraken jäi karistusvisete järel 5:6 alla Vancouver Canucksile ning liiga parima võitude-kaotuste suhtega võistkond Boston Bruins (21-5-2-4) alistas 3:2 Winnipeg Jetsi. New Yorgi tiimide vastasseisus jäi Rangers Islandersi vastu peale 5:3, San Jose Sharks alistas 5:2 Minnesota Wildi. ### Response: NHL: Võimsas hoos Hurricanes kordas tiimi punktirekordit
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Detsembri alguses pikendas IBA lepingut oma ainsa sponsori, Venemaa riikliku gaasitootja Gazpromiga; ühtlasi ei lubanud IBA rahvusvahelise spordiarbitraaži CAS-i otsust eirates Boris van der Vorstil organisatsiooni presidendi Umar Kremljovi vastu kandideerida ning seejärel taaslubas Venemaa ja Valgevene sportlased oma lipu all võistlema. "Hiljutine IBA kongress tõestas taaskord, et IBA-l pole huvi poksi ega sportlaste vastu, neid huvitab ainult omaenda võim," sõnas ROK neljapäeval. "Otsuseid poksijaid olümpiakvalifikatsioonidest ning olümpiamängudelt eemal hoida ei ole võimalik teisiti mõista. IBA-l puudub tahe probleeme näha, vastupidiselt tugevdab Gazpromiga pikendatud sponsorleping muresid, mida ROK on alates 2019. aastast järjepidevalt välja toonud." "Teade [lepingu pikendamisest Gazpromiga] kinnitab, et IBA sõltub jätkuvalt firmast, mis on peaaegu täielikult Venemaa valitsuse kontrolli all. Samuti ei viinud hiljutine CAS-i otsus uute presidendivalimisteni, vaid hääletuseni valimisi mitte läbi viia. ROK peab kõike seda edasiste otsuste langetamisel arvesse võtma, mis võib viimaste arengute valguses viia poksi 2024. aasta Pariisi olümpiamängudelt eemaldamiseni," lisas organisatsioon. ROK on juba varem teatanud, et poks ei kuulu 2028. aasta Los Angelese olümpiamängude kavva.
ROK andis signaali, et Venemaa käe all olev poks jääb Pariisi OM-ilt välja
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Detsembri alguses pikendas IBA lepingut oma ainsa sponsori, Venemaa riikliku gaasitootja Gazpromiga; ühtlasi ei lubanud IBA rahvusvahelise spordiarbitraaži CAS-i otsust eirates Boris van der Vorstil organisatsiooni presidendi Umar Kremljovi vastu kandideerida ning seejärel taaslubas Venemaa ja Valgevene sportlased oma lipu all võistlema. "Hiljutine IBA kongress tõestas taaskord, et IBA-l pole huvi poksi ega sportlaste vastu, neid huvitab ainult omaenda võim," sõnas ROK neljapäeval. "Otsuseid poksijaid olümpiakvalifikatsioonidest ning olümpiamängudelt eemal hoida ei ole võimalik teisiti mõista. IBA-l puudub tahe probleeme näha, vastupidiselt tugevdab Gazpromiga pikendatud sponsorleping muresid, mida ROK on alates 2019. aastast järjepidevalt välja toonud." "Teade [lepingu pikendamisest Gazpromiga] kinnitab, et IBA sõltub jätkuvalt firmast, mis on peaaegu täielikult Venemaa valitsuse kontrolli all. Samuti ei viinud hiljutine CAS-i otsus uute presidendivalimisteni, vaid hääletuseni valimisi mitte läbi viia. ROK peab kõike seda edasiste otsuste langetamisel arvesse võtma, mis võib viimaste arengute valguses viia poksi 2024. aasta Pariisi olümpiamängudelt eemaldamiseni," lisas organisatsioon. ROK on juba varem teatanud, et poks ei kuulu 2028. aasta Los Angelese olümpiamängude kavva. ### Response: ROK andis signaali, et Venemaa käe all olev poks jääb Pariisi OM-ilt välja
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Tiina Laanem "Katariina kaaperdab kooli" (Pegasus) Naksaka lasteraamatu soovitamine peaks jõuluajal igati sobilik olema. Koolivaheaeg käes, õues hirmus libe, just paras soojas toas midagi mõnusat lugeda. Hea lasteraamatu vastu ei saa, ja miks peakski. Keeruline on lasteraamatutega. Neid ilmub röögatutes kogustes ja eks katsu siis asjalikud välja noppida. Niru lasteraamat on ohtlik – võib lapse raamatuisu minema viia. Hea seevastu aitab lugemisjanu nii tekitada kui kustutada. Ja siis jälle tekitada. Ja nii edasi. Üks õige lasteraamat võiks sisaldada eeskätt kaasahaaravat lugu ja elavaks kirjutet tegelasi ning õige väheke "õpetlikku", mis olgu kõige muu sisse kavalasti ära peidetud. Kedagi ei huvita raamatud, mis igal leheküljel näppu viibutavad ja üritavad olla eneseabiõpikuks lühikestele inimestele. "Katariina kaaperdab kooli" kuulub selgesti lastekate paremikku. Selliste sekka, mida ka suurest peast meeldiv lugeda on. Ma täitsa usun neid tegelasi, nende kõnelusi ja tegevusi. Tekst ei mõju kunstliku ega punnitatult "lastepärasena", lugu jookseb loomulikult ja tembutatakse kohe päris piisavalt. Miski minus ütleb, et see asi võib vahvaks sarjaks kujuneda. Jube hea ju, kui mingite raamatutega saab koos üles kasvada ja on põhjust uusi oodata. Elame-näeme. Usun, et lapsed leiavad raamatu üles, kuulutavad selle oma sõbraks ning käivad kirjanikule järjekindlalt pinda, et too uusi uudisjutte toodaks! Ville Hytönen "Johannes-Andreas. Romaan armastuse patust; kuritööst Jumala ja sotsialismi vastu" (Tänapäev) Tõlkinud Mihkel Mõisnik Hiljaaegu Soome Kirjanike Liidu esimeheks valitud Ville Hytönen toimetab juba tükk aega peamiselt Eestis ja on juba peaaegu sama palju eesti kirjanik kui soome oma. Pole ime, et just tema on kirjutanud mastaapse romaani me lähimineviku vastikumatest aastatest. Ei ole ka tegelased mingid rõõmurullid, parajad jälgandid ja probleemipuntrad, kurjategijad niikuinii. Nõukogude okupatsiooniaja masendavust tuleb aegajalt meelde tuletada, nagu ka üheksakümnendate aastate nürimeelset sumbumust. Hytönen teeb seda meistrikäega. Mõistagi pole omaaegne kuulus inimsööja ega ta lähedased miskid tüübilised sovetiaja inimesed – aga jõhkramate isendite kaudu saab kirjanduses väljendada just ajale iseloomulikke suundumusi. Paigast loksunud meelega inimesi leidub igas ajas, ent mõni aeg väljendub meelehaiguses eriti kirkalt. Isegi kui ajas eneses midagi üleliia kirgast ei paista. Mõnikord mõni hakkab kelbast ajama ja mõtleb Breznevi aja millekski nostalgiliselt kauniks. Meenutagu parem tühjade lettidega toidupoe põrandal vedelnud talveporist saepuruläga ja arvaku uuesti. Tervendav on lugeda sedavõrd elutruud lugu jõledatest aegadest me elus, eriti nagu ei tahakski lugeda, aga peab. Natuke nagu arstirohu võtmisega – mõru on, aga terveks teeb. Palju pole lisada, kõik vajalik on raamatus sees. Seda ehk, et raamatu kujundus viib miskipärast mõtte mingile keskaegsele ajaloopõnevikule. Seda see kindlasti ei ole. Järgmise trüki võib julgesti disainida okupatsiooniaja halvimate kujundusviiside laadis.
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Tiina Laanemi naksakas lasteraamat sobib jõuluaega
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Tiina Laanem "Katariina kaaperdab kooli" (Pegasus) Naksaka lasteraamatu soovitamine peaks jõuluajal igati sobilik olema. Koolivaheaeg käes, õues hirmus libe, just paras soojas toas midagi mõnusat lugeda. Hea lasteraamatu vastu ei saa, ja miks peakski. Keeruline on lasteraamatutega. Neid ilmub röögatutes kogustes ja eks katsu siis asjalikud välja noppida. Niru lasteraamat on ohtlik – võib lapse raamatuisu minema viia. Hea seevastu aitab lugemisjanu nii tekitada kui kustutada. Ja siis jälle tekitada. Ja nii edasi. Üks õige lasteraamat võiks sisaldada eeskätt kaasahaaravat lugu ja elavaks kirjutet tegelasi ning õige väheke "õpetlikku", mis olgu kõige muu sisse kavalasti ära peidetud. Kedagi ei huvita raamatud, mis igal leheküljel näppu viibutavad ja üritavad olla eneseabiõpikuks lühikestele inimestele. "Katariina kaaperdab kooli" kuulub selgesti lastekate paremikku. Selliste sekka, mida ka suurest peast meeldiv lugeda on. Ma täitsa usun neid tegelasi, nende kõnelusi ja tegevusi. Tekst ei mõju kunstliku ega punnitatult "lastepärasena", lugu jookseb loomulikult ja tembutatakse kohe päris piisavalt. Miski minus ütleb, et see asi võib vahvaks sarjaks kujuneda. Jube hea ju, kui mingite raamatutega saab koos üles kasvada ja on põhjust uusi oodata. Elame-näeme. Usun, et lapsed leiavad raamatu üles, kuulutavad selle oma sõbraks ning käivad kirjanikule järjekindlalt pinda, et too uusi uudisjutte toodaks! Ville Hytönen "Johannes-Andreas. Romaan armastuse patust; kuritööst Jumala ja sotsialismi vastu" (Tänapäev) Tõlkinud Mihkel Mõisnik Hiljaaegu Soome Kirjanike Liidu esimeheks valitud Ville Hytönen toimetab juba tükk aega peamiselt Eestis ja on juba peaaegu sama palju eesti kirjanik kui soome oma. Pole ime, et just tema on kirjutanud mastaapse romaani me lähimineviku vastikumatest aastatest. Ei ole ka tegelased mingid rõõmurullid, parajad jälgandid ja probleemipuntrad, kurjategijad niikuinii. Nõukogude okupatsiooniaja masendavust tuleb aegajalt meelde tuletada, nagu ka üheksakümnendate aastate nürimeelset sumbumust. Hytönen teeb seda meistrikäega. Mõistagi pole omaaegne kuulus inimsööja ega ta lähedased miskid tüübilised sovetiaja inimesed – aga jõhkramate isendite kaudu saab kirjanduses väljendada just ajale iseloomulikke suundumusi. Paigast loksunud meelega inimesi leidub igas ajas, ent mõni aeg väljendub meelehaiguses eriti kirkalt. Isegi kui ajas eneses midagi üleliia kirgast ei paista. Mõnikord mõni hakkab kelbast ajama ja mõtleb Breznevi aja millekski nostalgiliselt kauniks. Meenutagu parem tühjade lettidega toidupoe põrandal vedelnud talveporist saepuruläga ja arvaku uuesti. Tervendav on lugeda sedavõrd elutruud lugu jõledatest aegadest me elus, eriti nagu ei tahakski lugeda, aga peab. Natuke nagu arstirohu võtmisega – mõru on, aga terveks teeb. Palju pole lisada, kõik vajalik on raamatus sees. Seda ehk, et raamatu kujundus viib miskipärast mõtte mingile keskaegsele ajaloopõnevikule. Seda see kindlasti ei ole. Järgmise trüki võib julgesti disainida okupatsiooniaja halvimate kujundusviiside laadis. ### Response: Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Tiina Laanemi naksakas lasteraamat sobib jõuluaega
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Mihheil Saakašvili on kinnitanud, et kardab Gruusia vanglas enda elu pärast, vahendab Politico. Väljaanne tutvus erinevate meditsiiniliste raportitega, mille kohaselt on Saakašvili küüntest ja juustest leitud elavhõbeda ja arseeni jälgi. Samuti on endise presidendi kehal vägivalla märke. Saakašvili naases Gruusiasse 2021. aasta oktoobris vabatahtlikust eksiilist. Politico väitel on nendega jagatud ka heliklippe, milles Saakašvili väidab, et peksmiste tõttu on ta mitmel korral teadvuse kaotanud. Tõendid endise Gruusia presidendi väärkohtlemisest vanglas tõenäoliselt suurendavad rahvusvahelist survet Gruusia valitsusele ning see võib tõsiselt pärssida Gruusia püüdlust liituda Euroopa Liiduga. Euroopa parlament võttis eelmisel nädalal vastu resolutsiooni, milles kutsuti üles Saakašvilit humanitaarkaalutlustel vabastama. Gruusias on praegu võimul erakond Gruusia Unistus – Demokraatlik Gruusia, mille puhul paljud grusiinid kardavad, et nende juhtimisel püüab Gruusia hoida Venemaaga häid suhteid. Erakonnaga on seotud Gruusia oligarh Bidzina Ivanišvili, kes sai rikkas 1990ndatel Venemaal äri tehes ning tal on siiani Venemaaga tugevad sidemed. Saakašvili vabastamist on nõudnud ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski, nimetades endise Gruusia presidendi kohtlemist julmuseks. Endine president nägi ka neljapäeval Gruusia kohtus välja kõhetu ning nõrk. Šaakasvili vasakul ülal osalemas virtuaalselt Gruusia kohtu istungil Autor/allikas: Gruusia rahvusringhääling (საქართველოს საზოგადოებრივი მაუწყებელი) Kohtuistungi videosalvestusega, kus Šaakasvilit on näha, on võimalik ise tutvuda (alates 24. minutist). Läänemeelne Šaakasvili oli Putinile pinnuks silmas Šaakasvili sai Gruusia presidendiks 37-aastaselt 2004. aastal ning oli ametis kaks ametiaega. Šaakasvili eelkäija astus ametist tagasi peale proteste Gruusia pealinnas Tbilisis, mille käigus tuhanded protestijad tungisid parlamenti. Šaakasvili läänemeelsed vaated olid väga vastumeelsed Vene presidendile Vladimir Putinile, kes süüdistas Šaakasvilit 2008. aasta sõjas kahe riigi vahel. Šaakasvili põgenes Gruusiast 2014. aastal ning järgmised seitse aastat oli ta suuresti Ukrainas, olles lühikest aega ka Odessa oblasti kuberner. 2018. aastal mõisteti Šaakasvili tagaselja Gruusia kohtus süüdi võimu kuritarvitamises, mis Šaakasvili sõnul on poliitiliselt motiveeritud. Kui Šaakasvili Gruusiasse vahi alla võeti alustas ta vanglas näljastreiki. Näljastreik nõrgendas samuti endise presidendi tervist.
Saakašvili kardab Gruusia vanglas enda elu pärast
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Mihheil Saakašvili on kinnitanud, et kardab Gruusia vanglas enda elu pärast, vahendab Politico. Väljaanne tutvus erinevate meditsiiniliste raportitega, mille kohaselt on Saakašvili küüntest ja juustest leitud elavhõbeda ja arseeni jälgi. Samuti on endise presidendi kehal vägivalla märke. Saakašvili naases Gruusiasse 2021. aasta oktoobris vabatahtlikust eksiilist. Politico väitel on nendega jagatud ka heliklippe, milles Saakašvili väidab, et peksmiste tõttu on ta mitmel korral teadvuse kaotanud. Tõendid endise Gruusia presidendi väärkohtlemisest vanglas tõenäoliselt suurendavad rahvusvahelist survet Gruusia valitsusele ning see võib tõsiselt pärssida Gruusia püüdlust liituda Euroopa Liiduga. Euroopa parlament võttis eelmisel nädalal vastu resolutsiooni, milles kutsuti üles Saakašvilit humanitaarkaalutlustel vabastama. Gruusias on praegu võimul erakond Gruusia Unistus – Demokraatlik Gruusia, mille puhul paljud grusiinid kardavad, et nende juhtimisel püüab Gruusia hoida Venemaaga häid suhteid. Erakonnaga on seotud Gruusia oligarh Bidzina Ivanišvili, kes sai rikkas 1990ndatel Venemaal äri tehes ning tal on siiani Venemaaga tugevad sidemed. Saakašvili vabastamist on nõudnud ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski, nimetades endise Gruusia presidendi kohtlemist julmuseks. Endine president nägi ka neljapäeval Gruusia kohtus välja kõhetu ning nõrk. Šaakasvili vasakul ülal osalemas virtuaalselt Gruusia kohtu istungil Autor/allikas: Gruusia rahvusringhääling (საქართველოს საზოგადოებრივი მაუწყებელი) Kohtuistungi videosalvestusega, kus Šaakasvilit on näha, on võimalik ise tutvuda (alates 24. minutist). Läänemeelne Šaakasvili oli Putinile pinnuks silmas Šaakasvili sai Gruusia presidendiks 37-aastaselt 2004. aastal ning oli ametis kaks ametiaega. Šaakasvili eelkäija astus ametist tagasi peale proteste Gruusia pealinnas Tbilisis, mille käigus tuhanded protestijad tungisid parlamenti. Šaakasvili läänemeelsed vaated olid väga vastumeelsed Vene presidendile Vladimir Putinile, kes süüdistas Šaakasvilit 2008. aasta sõjas kahe riigi vahel. Šaakasvili põgenes Gruusiast 2014. aastal ning järgmised seitse aastat oli ta suuresti Ukrainas, olles lühikest aega ka Odessa oblasti kuberner. 2018. aastal mõisteti Šaakasvili tagaselja Gruusia kohtus süüdi võimu kuritarvitamises, mis Šaakasvili sõnul on poliitiliselt motiveeritud. Kui Šaakasvili Gruusiasse vahi alla võeti alustas ta vanglas näljastreiki. Näljastreik nõrgendas samuti endise presidendi tervist. ### Response: Saakašvili kardab Gruusia vanglas enda elu pärast
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Erich Kõlar oli alates 1957. aastast Vanemuise teatri dirigent, sealhulgas aastatel 1958–1980 ja 1981–1984 peadirigent. Esimene ooper, mida Kõlar juhatas, oli Carl Maria von Weberi "Nõidkütt". Kokku juhatas ta üle 70 lavastuse – nii oopereid, operette, muusikale kui ka ballette. Kõlar tegi ka mitmetele draamalavastustele muusikalist kujundust ja tõlkis laulutekste. 1950. aastate lõpus taastas ta Vanemuise sümfooniakontsertide traditsiooni. Dirigenti on tunnustatud Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhinnaga ja Valgetähe IV klassi teenetemärgiga ning samuti on Kõlar nimetatud Tartu linna aukodanikuks ja Tartu Suurtähe kavaleriks.
Suri dirigent Erich Kõlar
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Erich Kõlar oli alates 1957. aastast Vanemuise teatri dirigent, sealhulgas aastatel 1958–1980 ja 1981–1984 peadirigent. Esimene ooper, mida Kõlar juhatas, oli Carl Maria von Weberi "Nõidkütt". Kokku juhatas ta üle 70 lavastuse – nii oopereid, operette, muusikale kui ka ballette. Kõlar tegi ka mitmetele draamalavastustele muusikalist kujundust ja tõlkis laulutekste. 1950. aastate lõpus taastas ta Vanemuise sümfooniakontsertide traditsiooni. Dirigenti on tunnustatud Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhinnaga ja Valgetähe IV klassi teenetemärgiga ning samuti on Kõlar nimetatud Tartu linna aukodanikuks ja Tartu Suurtähe kavaleriks. ### Response: Suri dirigent Erich Kõlar
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Pelicans võitis kodusaalis Spursi vastu avaveerandi 37:17 ja suurendas kolmanda veerandaja lõpuks edu ka 23-punktiliseks, aga külalismeeskond tõi mängu veel põnevust, kui jõudis viis minutit enne lõpusireeni kaheksa punkti kaugusele. Pelicans pidi neljapäeval hakkama saama ilma Zion Williamsoni, Brandon Ingrami ja Larry Nance'ita ning toetus endisele Portlandi tagamängijale CJ McCollumile, kes kogus 40 punkti (visked väljakult 14/27, kolmesed 7/14), kaheksa lauapalli ja üheksa resultatiivset söötu. Jonas Valanciunas lisas 16 punkti ja kümme lauapalli. Neljamängulise kaotusteseeria lõpetanud Pelicans (19-12) tõusis viie läänekonverentsis 19 võitu saavutanud tiimi sekka, konverentsi liidriteks on Memphis Grizzlies ja Denver Nuggets (mõlemad 19-11). Teises neljapäevases mängus alistas Utah Jazz (19-16) kodusaalis 120:112 Washington Wizardsi (12-21), Malik Beasley tõi pingilt võitjatele 25 ja Jordan Clarkson 23 punkti, üleplatsimeheks oli Washingtoni kasuks 30 punkti visanud Bradley Beal.
Räsitud koosseisuga Pelicans lõpetas McCollumi toel nukra seeria
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Pelicans võitis kodusaalis Spursi vastu avaveerandi 37:17 ja suurendas kolmanda veerandaja lõpuks edu ka 23-punktiliseks, aga külalismeeskond tõi mängu veel põnevust, kui jõudis viis minutit enne lõpusireeni kaheksa punkti kaugusele. Pelicans pidi neljapäeval hakkama saama ilma Zion Williamsoni, Brandon Ingrami ja Larry Nance'ita ning toetus endisele Portlandi tagamängijale CJ McCollumile, kes kogus 40 punkti (visked väljakult 14/27, kolmesed 7/14), kaheksa lauapalli ja üheksa resultatiivset söötu. Jonas Valanciunas lisas 16 punkti ja kümme lauapalli. Neljamängulise kaotusteseeria lõpetanud Pelicans (19-12) tõusis viie läänekonverentsis 19 võitu saavutanud tiimi sekka, konverentsi liidriteks on Memphis Grizzlies ja Denver Nuggets (mõlemad 19-11). Teises neljapäevases mängus alistas Utah Jazz (19-16) kodusaalis 120:112 Washington Wizardsi (12-21), Malik Beasley tõi pingilt võitjatele 25 ja Jordan Clarkson 23 punkti, üleplatsimeheks oli Washingtoni kasuks 30 punkti visanud Bradley Beal. ### Response: Räsitud koosseisuga Pelicans lõpetas McCollumi toel nukra seeria
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Alates 23. detsembrist kuni 26. detsembrini kõlab Klara Klassika veebijaamas jõulude temaatikale pühendatud klassikaline muusika. Veebiraadios saab kuulda tuntud viise ja jõululugusid ning traditsionaale esitavad maailma tippkoorid ja klassikasolistid. Samuti saab kuulata eesti heliloojate jõululaule ja eesti muusikakollektiivide, Eesti Rahvusmeeskoori, Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Ellerheina ja teiste salvestusi. Veebijaama jõuluprogrammi kuuluvad ka Euroopa rahvaste kauneimad jõululaulud, mis on Klassikaraadiole saadetud EBU projekti "Christmas Favourites from Around the World" vahendusel. Klassikaraadio veebijaam Klara Klassika alustas tööd 2021. aasta sügisel. Veebijaam edastab ööpäevaringselt klassikalist muusikat.
Veebijaam Klara Klassika muutub pühade ajal jõuluraadioks
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Alates 23. detsembrist kuni 26. detsembrini kõlab Klara Klassika veebijaamas jõulude temaatikale pühendatud klassikaline muusika. Veebiraadios saab kuulda tuntud viise ja jõululugusid ning traditsionaale esitavad maailma tippkoorid ja klassikasolistid. Samuti saab kuulata eesti heliloojate jõululaule ja eesti muusikakollektiivide, Eesti Rahvusmeeskoori, Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Ellerheina ja teiste salvestusi. Veebijaama jõuluprogrammi kuuluvad ka Euroopa rahvaste kauneimad jõululaulud, mis on Klassikaraadiole saadetud EBU projekti "Christmas Favourites from Around the World" vahendusel. Klassikaraadio veebijaam Klara Klassika alustas tööd 2021. aasta sügisel. Veebijaam edastab ööpäevaringselt klassikalist muusikat. ### Response: Veebijaam Klara Klassika muutub pühade ajal jõuluraadioks
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
30 minutit väljakul viibinud Kriisa tabas seitsmest viskest kaks (kaugvisked 2/5), jagas kaaslastele kolm resultatiivset söötu, aga tegi ka kolm pallikaotust ja isiklikku viga. Henri Veesaar kogus 14 minutiga kaks punkti, kaks lauapalli ning kolm korvisöötu. Arizona poolelt oli taas resultatiivseim leedukas Azuolas Tubelis 26 punktiga (visked 9/10), Oumar Ballo lisas 21 punkti. Courtney Ramey toetas tiimi 13 punkti ja seitsme resultatiivse sööduga. Wildcats on sel hooajal 13 mängust võitnud 12, PAC-12 konverentsi siseselt on nende saldoks üks võit ja üks kaotus. Järgmisena kohtutakse aasta viimasel päeval Arizona State'iga.
Kriisa panus jäi Arizona võidumängus tagasihoidlikuks
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: 30 minutit väljakul viibinud Kriisa tabas seitsmest viskest kaks (kaugvisked 2/5), jagas kaaslastele kolm resultatiivset söötu, aga tegi ka kolm pallikaotust ja isiklikku viga. Henri Veesaar kogus 14 minutiga kaks punkti, kaks lauapalli ning kolm korvisöötu. Arizona poolelt oli taas resultatiivseim leedukas Azuolas Tubelis 26 punktiga (visked 9/10), Oumar Ballo lisas 21 punkti. Courtney Ramey toetas tiimi 13 punkti ja seitsme resultatiivse sööduga. Wildcats on sel hooajal 13 mängust võitnud 12, PAC-12 konverentsi siseselt on nende saldoks üks võit ja üks kaotus. Järgmisena kohtutakse aasta viimasel päeval Arizona State'iga. ### Response: Kriisa panus jäi Arizona võidumängus tagasihoidlikuks
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Millise sea organi siirdasid kirurgid inimesele esimest korda selle aasta jaanuaris? südame neeru eesnäärme südameklapi Millist maavara leidub veebruaris avaldatud uuringu kohaselt rikkalikult Kirde-Eestis Jõhvi lähistel? hõbevalget plutooniumi liitiumisooli rauamaaki Mille leidsid teadlased märtsis Antarktika lähistelt Weddelli mere põhjast? kapten Nemo allveelaeva maadeavastaja Shackletoni laeva hiidkalmaari paaritumispaiga süsinikurikka Marsi meteoriidi Mis võis tabada aprillis ilmunud analüüsi kohaselt Maad 2014. aasta augustis? Hiina raketimootor tulnukate emalaev Linnutee keskmest pärit antiprooton teise planeedisüsteemi meteoor Millega paistab Eesti joogivesi Euroopa riikide seas silma? radioaktiivsusega puhtusega nitraadirikkusega kõrge rauasisaldusega Kes kattis selle aasta juunis mitmed Kadrioru põõsad ja puud loorisarnase materjaliga? Mihhail Kõlvart kiilassilmlased võrgendikoi jääkajakas Milline võõrliik jõudis selle aasta juuliks jõudsalt Matsalu lahes kanda kinnitada? ümarmudil harilik rändkrabi virgiinia korgitsuss vööt-kirpvähk Mida aitaksid paljastada andmeteadlase Huber Florese sõnul nutitelefoni soojuskaamerad? järvejää pragusid emaplaadi turvaauke varjatud jälgimisseadmeid voodilutikate pesi Mis pärsib TÜ teadlaste Raili Marlingu ja Rebeka Põldsami hinnangul eestlaste soovide teoks tegemist neoliberaalses ühiskonnas? edule suunatud läänemaailma reklaamid sõda ja unipolaarne maailm majanduslikust ebakindlusest tingitud ärevus ühiskonna liigne vabameelsus Kes pälvis oktoobris Nobeli meditsiinipreemia? Igor Tamm George Church Svante Pääbo Demis Hassabis Milline aine näib pärssivat novembris avaldatud uuringu põhjal koroonaviiruse rakku tungimist? verivorstis leiduvad rauaühendid tees leiduv kofeiin kohvis kohatav klorogeenhape seentes leiduv psilotsübiin Kuidas sõi Eesti keskaegne linnalaps Tartust päevavalgele tulnud skelettide põhjal? nagu kuninga kass nagu väike täiskasvanu nagu keskmine saarlane end napilt elus hoides
Pane oma teadmised proovile Novaatori aastalõpuviktoriinis
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Millise sea organi siirdasid kirurgid inimesele esimest korda selle aasta jaanuaris? südame neeru eesnäärme südameklapi Millist maavara leidub veebruaris avaldatud uuringu kohaselt rikkalikult Kirde-Eestis Jõhvi lähistel? hõbevalget plutooniumi liitiumisooli rauamaaki Mille leidsid teadlased märtsis Antarktika lähistelt Weddelli mere põhjast? kapten Nemo allveelaeva maadeavastaja Shackletoni laeva hiidkalmaari paaritumispaiga süsinikurikka Marsi meteoriidi Mis võis tabada aprillis ilmunud analüüsi kohaselt Maad 2014. aasta augustis? Hiina raketimootor tulnukate emalaev Linnutee keskmest pärit antiprooton teise planeedisüsteemi meteoor Millega paistab Eesti joogivesi Euroopa riikide seas silma? radioaktiivsusega puhtusega nitraadirikkusega kõrge rauasisaldusega Kes kattis selle aasta juunis mitmed Kadrioru põõsad ja puud loorisarnase materjaliga? Mihhail Kõlvart kiilassilmlased võrgendikoi jääkajakas Milline võõrliik jõudis selle aasta juuliks jõudsalt Matsalu lahes kanda kinnitada? ümarmudil harilik rändkrabi virgiinia korgitsuss vööt-kirpvähk Mida aitaksid paljastada andmeteadlase Huber Florese sõnul nutitelefoni soojuskaamerad? järvejää pragusid emaplaadi turvaauke varjatud jälgimisseadmeid voodilutikate pesi Mis pärsib TÜ teadlaste Raili Marlingu ja Rebeka Põldsami hinnangul eestlaste soovide teoks tegemist neoliberaalses ühiskonnas? edule suunatud läänemaailma reklaamid sõda ja unipolaarne maailm majanduslikust ebakindlusest tingitud ärevus ühiskonna liigne vabameelsus Kes pälvis oktoobris Nobeli meditsiinipreemia? Igor Tamm George Church Svante Pääbo Demis Hassabis Milline aine näib pärssivat novembris avaldatud uuringu põhjal koroonaviiruse rakku tungimist? verivorstis leiduvad rauaühendid tees leiduv kofeiin kohvis kohatav klorogeenhape seentes leiduv psilotsübiin Kuidas sõi Eesti keskaegne linnalaps Tartust päevavalgele tulnud skelettide põhjal? nagu kuninga kass nagu väike täiskasvanu nagu keskmine saarlane end napilt elus hoides ### Response: Pane oma teadmised proovile Novaatori aastalõpuviktoriinis
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Erling Haalandi hooaja 24. värav viis City koduväljakul kümnendal minutil juhtima, Fabio Carvalho viigistas hea tiimitöö järel kümme minutit hiljem. Teise poolaja alguses läksid võõrustajad Riyad Mahrezi väravast taas ette, Mohamed Salah viigistas vaid minut hiljem, aga Cityle tõi lõpuks võidu Nathan Ake pealöök 58. minutil. "See oli hiilgav mäng," rääkis Liverpooli peatreener Jürgen Klopp pärast kaotust. "Meie [Liverpooli ja City] jaoks on see alati nii - kui oleme tippvormis, sunnime üksteist kõrgemale tasemele. Mäng oli väga hea." City kohtub 10. jaanuaril mängitavas veerandfinaalis võõrsil Southamptoniga. Kaheksa parema seas on seitse kõrgliigameeskonda ning tugevuselt kolmandas divisjonis mängiv Charlton Athletic, kes oli kolmapäeval penaltiseeria järel üle Brightonist.
City alistas põnevusmängu järel Liverpooli ja pääses veerandfinaali
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Erling Haalandi hooaja 24. värav viis City koduväljakul kümnendal minutil juhtima, Fabio Carvalho viigistas hea tiimitöö järel kümme minutit hiljem. Teise poolaja alguses läksid võõrustajad Riyad Mahrezi väravast taas ette, Mohamed Salah viigistas vaid minut hiljem, aga Cityle tõi lõpuks võidu Nathan Ake pealöök 58. minutil. "See oli hiilgav mäng," rääkis Liverpooli peatreener Jürgen Klopp pärast kaotust. "Meie [Liverpooli ja City] jaoks on see alati nii - kui oleme tippvormis, sunnime üksteist kõrgemale tasemele. Mäng oli väga hea." City kohtub 10. jaanuaril mängitavas veerandfinaalis võõrsil Southamptoniga. Kaheksa parema seas on seitse kõrgliigameeskonda ning tugevuselt kolmandas divisjonis mängiv Charlton Athletic, kes oli kolmapäeval penaltiseeria järel üle Brightonist. ### Response: City alistas põnevusmängu järel Liverpooli ja pääses veerandfinaali
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Üht tuleb selle parimate lugude valiku puhul aga rõhutada: vabalt võinuks aasta parimad albumid (näiteks Kendrick ja Beyoncé) suruda valikusse täismahus, aga hetkel on jõudnud ülevaatesse igalt artistilt üks lugu. Erand on vaid see, kui sama artist on remix 'inud mõne teise artisti lugu, sellisel juhul võib olla esindatud ka mitu korda. Kaytranada on tänu sellele vist lausa nelja erineva looga playlist 'is... Aga mida saame öelda möödunud muusika-aasta kohta? Kõige raputavam ja põnevam tendents oli ilmselt amapiano (ja Aafrika tantsumuusika tervikuna) plahvatuslik kasvamine ja tasapisi jõudmine ka peavoolu. Ilmselt tõeliseid superstaare selles vallas näeme lähiaastatel, ma ei näe põhjust, miks ei võiks sarnaselt reggaeton 'i superstaarile Bad Bunny 'le saada rahvusvaheliseks staariks ka näitks Uncle Waffles, kes esines tänavu suvel ka Flow festivalil. Kuigi võib jääda mulje, et gqom on amapiano kõrval varju jäänud, siis kaugeltki mitte: nii DJ Lag, Phelimuncasi ja Vigro Deep näitasid, et selleski vallas toimub üha huvitavamaid asju. Ilmselt võib omaette fenomenina välja ka selle, kuidas hüperpop on geiklubidest ja keldribaaridest välja roninud ja saanud üsna ootamatult ka osaks raadiopopist. No võtame näiteks PinkPantheressi, Shygirli või Piri: nad kõik segavad endiselt oma loomingusse julgelt reiviesteetikat, kuid tänaseks kuuleb neid juba ka näiteks H&M'i playlist 'ides. Eks reivi on ka tantsumuusikas endiselt väga palju, alates uutest tegijatest Skin On Skin, HAAi ja TSHA kuni juba tuntud tegijateni nagu Floating Points, Skream, Overmono ja Joy Orbison. Eesti muusikat defineerivad endiselt noored tegijad: oma esimese suurema albumini jõudis Florian Wahl, Vaiko Epliku poja Villemi indie-metal projekt Borm Bubu oli aasta põnevaim debüüt, Maria Kallastu albumit ei jõua juba ära oodata, oodatult hea tasemega jätkasid samas näiteks Mart Avi, Ouu, Taavi-Peeter Liiv, Maris Pihlap ning Jonas f.k (eriti tema uus projekt Suve!). Aasta suurimad üllatajad olid aga Nikolajev, kelle tänavu ilmunud album "Transparent Rejection" peaks rahvusvaheliselt suuri asju tegema, ning Villemdrillem, kelle lugu "Veelparem" sobitud igati varem mainitud reiviesteetika ja hüperpopi lainesse. Aasta kõrvaussiks jääb aga tahes-tahtmata "Sucka Shit"; Eesti uue laine räpparite vastupandamatu tulevärk. Aga eks selliseid üksikuid minifenomene oli aastas muidugi palju. Suvel pöördusid kaks musta muusika tipptegijat Drake ja Beyoncé ootamatult house'i poole ning kuigi sellest mingit suuremat lainet ei tekkinud, oli selle mõnusalt pretensioonitu muusikaga hea esimestele soojadele päevadele vastu purjetada. Ja kas me saame 2022. aastat rääkida ilma Harry Styles ita? Nii kümne aastased tüdrukud kui ka tõelised muusikanohikud on tänavu ühel meelel, et ilma "As It Wasita" pole võimalik elada. Suure UKG fännina rõõmustas mind muidugi väga, kui briti singitabeli tippu tormas Eliza Roze 'i ja Interplanitary Criminal i "B.O.T.A", mis jõudis lõpuks ka siinsete raadiote püsilistidesse. Aga mis loo saatel lähen 2023. aastale vastu? Let's Eat Grandma täiesti geniaane "Happy New Year", mis oli esimene lugu, mida 2022. aasta avapäevadel kuulsin, ning jäi saatma ka kogu aastaks. Tuleb loota, et ka järgmine aasta algaks mõne sellise üllatusega. Kuula aasta parimate lugude ülevaadet siit:
Ülevaade. Aasta parimad lood 2022
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Üht tuleb selle parimate lugude valiku puhul aga rõhutada: vabalt võinuks aasta parimad albumid (näiteks Kendrick ja Beyoncé) suruda valikusse täismahus, aga hetkel on jõudnud ülevaatesse igalt artistilt üks lugu. Erand on vaid see, kui sama artist on remix 'inud mõne teise artisti lugu, sellisel juhul võib olla esindatud ka mitu korda. Kaytranada on tänu sellele vist lausa nelja erineva looga playlist 'is... Aga mida saame öelda möödunud muusika-aasta kohta? Kõige raputavam ja põnevam tendents oli ilmselt amapiano (ja Aafrika tantsumuusika tervikuna) plahvatuslik kasvamine ja tasapisi jõudmine ka peavoolu. Ilmselt tõeliseid superstaare selles vallas näeme lähiaastatel, ma ei näe põhjust, miks ei võiks sarnaselt reggaeton 'i superstaarile Bad Bunny 'le saada rahvusvaheliseks staariks ka näitks Uncle Waffles, kes esines tänavu suvel ka Flow festivalil. Kuigi võib jääda mulje, et gqom on amapiano kõrval varju jäänud, siis kaugeltki mitte: nii DJ Lag, Phelimuncasi ja Vigro Deep näitasid, et selleski vallas toimub üha huvitavamaid asju. Ilmselt võib omaette fenomenina välja ka selle, kuidas hüperpop on geiklubidest ja keldribaaridest välja roninud ja saanud üsna ootamatult ka osaks raadiopopist. No võtame näiteks PinkPantheressi, Shygirli või Piri: nad kõik segavad endiselt oma loomingusse julgelt reiviesteetikat, kuid tänaseks kuuleb neid juba ka näiteks H&M'i playlist 'ides. Eks reivi on ka tantsumuusikas endiselt väga palju, alates uutest tegijatest Skin On Skin, HAAi ja TSHA kuni juba tuntud tegijateni nagu Floating Points, Skream, Overmono ja Joy Orbison. Eesti muusikat defineerivad endiselt noored tegijad: oma esimese suurema albumini jõudis Florian Wahl, Vaiko Epliku poja Villemi indie-metal projekt Borm Bubu oli aasta põnevaim debüüt, Maria Kallastu albumit ei jõua juba ära oodata, oodatult hea tasemega jätkasid samas näiteks Mart Avi, Ouu, Taavi-Peeter Liiv, Maris Pihlap ning Jonas f.k (eriti tema uus projekt Suve!). Aasta suurimad üllatajad olid aga Nikolajev, kelle tänavu ilmunud album "Transparent Rejection" peaks rahvusvaheliselt suuri asju tegema, ning Villemdrillem, kelle lugu "Veelparem" sobitud igati varem mainitud reiviesteetika ja hüperpopi lainesse. Aasta kõrvaussiks jääb aga tahes-tahtmata "Sucka Shit"; Eesti uue laine räpparite vastupandamatu tulevärk. Aga eks selliseid üksikuid minifenomene oli aastas muidugi palju. Suvel pöördusid kaks musta muusika tipptegijat Drake ja Beyoncé ootamatult house'i poole ning kuigi sellest mingit suuremat lainet ei tekkinud, oli selle mõnusalt pretensioonitu muusikaga hea esimestele soojadele päevadele vastu purjetada. Ja kas me saame 2022. aastat rääkida ilma Harry Styles ita? Nii kümne aastased tüdrukud kui ka tõelised muusikanohikud on tänavu ühel meelel, et ilma "As It Wasita" pole võimalik elada. Suure UKG fännina rõõmustas mind muidugi väga, kui briti singitabeli tippu tormas Eliza Roze 'i ja Interplanitary Criminal i "B.O.T.A", mis jõudis lõpuks ka siinsete raadiote püsilistidesse. Aga mis loo saatel lähen 2023. aastale vastu? Let's Eat Grandma täiesti geniaane "Happy New Year", mis oli esimene lugu, mida 2022. aasta avapäevadel kuulsin, ning jäi saatma ka kogu aastaks. Tuleb loota, et ka järgmine aasta algaks mõne sellise üllatusega. Kuula aasta parimate lugude ülevaadet siit: ### Response: Ülevaade. Aasta parimad lood 2022
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Meie igapäevaelu, ajakirjandus, alateadvus on läbi imbunud narratiivist, et majandus, nagu kõik head asjad, peab kasvama. Seesama tempokalt kasvav majandus käib aga käsikäes loodusressursside ammendumise ja keskkonna reostamisega, mis kompab juba planeedi taluvuspiire. Selle kinnituseks on kasvav hulk keskkonnaprobleeme nagu kliimamuutus, liikide massiline väljasuremine, looduslike ökosüsteemide pöördumatu kadu, õhu-vee-maa reostumine, muldade vaesumine, elusate ning elutute ressursside otsalõppemine. Kui me ei taha lõpetada ökoloogilise ja sotsiaalse kollapsi keskel, siis samamoodi enam jätkata ei saa. Seda tõsiasja justkui on teadvustatud, puudulikuks jääb aga analüüs nende kahe sfääri, majanduse ja keskkonna, tugevast seotusest. Praeguste andmete põhjal on selge, et keskkonnaprobleeme ei saa leevendada ilma, et otsustavad muutused toimuks ka majandussüsteemis. Vähemalt poliitilisel tasandil on jõutud konsensuseni, et ülalmainitud probleemid saavad elegantse lahenduse jätkusuutliku majanduskasvu näol. OECD definitsiooni järgi on "jätkusuutliku majanduse eesmärk tagada majanduskasvu jätkamine viisil, mis säilitab ja säästab meie heaoluks vajalikke loodusvarasid". Selle kohta võiks öelda, et ravitakse sümptomeid, kuid mitte haigust ennast. Majanduskasv on nagu suur roosa elevant toas, keda miskipärast märgata ei taheta – olgu see " business as usual" või "jätkusuutlik", probleem on ikka sama: piiramatu kasv piiratud süsteemis. Majanduskasv ja sellega kaasnev aina suurenev tootmine ning tarbimine toimub loodusressursside arvelt, see pole enam eriline uudis (Krausmann et a l., 2018; OECD jne.). Iseenesest poleks ju häda, kui me ei ületaks keskkonna kandevõimet, mitmekordselt - näiteks Eesti vajaduste katteks läheb aastas ca nelja maakera jagu ressursse (vt Earth Overshoot Day). Seetõttu on nii keskkonna- kui ka majandusspetsialistid jõudnud ühele nõule võtmekohas: "jätkusuutliku majanduskasvu peamiseks tingimuseks on majanduskasvu "lahtisidumine" ressursikasutusest ja emissioonidest (" decoupling")" (Jackson and Victor, 2019; Wiedenhofer et al, 2020; Haberl et al, 2020). Majanduse lahtisidumise keskkonnast saab omakorda jagada kaheks: osaline ehk emissioonid ja ressursid on majanduskasvuga nõrgalt seotud ning täielik ehk ressursikasutus ja emissioonid SKP kasvades langevad. Osaline lahtisidumine võrdub energia- ja ressursikasutuse efektiivsuse suurenemisega. Just seda printsiipi peetakse sageli võluvõtmekeseks, mis võimaldab majanduse kasvamist ilma tagajärgedeta keskkonnale. Masinad muutuvad pidevalt efektiivsemaks ja ongi lahendus justkui iseenesest olemas. Pikaajalistest andmetest selgub, et maailmamajanduse CO 2 intensiivsus on võrreldes 1965. aastaga tõepoolest langenud ja seda lausa 35 protsendi võrra – ehk siis toimunud ongi suur efektiivsuse kasv (Jackson, 2016). Küll aga ei paista reaalsuses seda CO 2 vähenemist kuskilt, vastupidi, emissioonid on hoopis mitmekordistunud. Selle eest hoolitsevad majanduskasvu eksponentsiaalne iseloom ja tagasipõrke efekt. Majanduskasvust Maailmamajanduse keskmine kasv aastas on kolm protsenti. Koos sellega suurenevad ca kahe protsendi võrra igal aastal ka emissioonid (sellesse on juba sisse arvestatud see eelmainitud osaline lahtisidumine, ehk 35 protsenti). Ühe aasta kohta pole muutus suur, kuid peab arvesse võtma, et tegu on eksponentsiaalse kasvuga: kasv kiireneb ajas ning globaalse majanduse maht kahekordistub ligikaudu iga 25 aasta tagant. See tähendab, et majandusega koos kasvavad ajas eksponentsiaalselt ka emissioonid. Seega, kui majanduskasv kolmeprotsendilise tempoga jätkub, on kaasuvad heited atmosfääri 70 aasta pärast kasvanud umbes neljakordseks võrreldes praegusega. Ühes hetkes fikseeritud kvootidest ja piirangutest pole siin suurt tolku. Teine faktor, mis jätkuvalt kasvavates emissioonides rolli mängib, on efektiivsuse suurenemisega kaasnev tagasipõrke efekt (Jevonsi paradoks), mille kohaselt ei vähenda efektiivsemate masinate kasutuselevõtt ressursside tarbimist, vaid hoopis kasvatab seda. Põhjendus sellelaadsetes olukordades on lihtne: vabas turumajanduses tõstab langev hind tootmist ja tarbimist. Printsiipi peetakse üheks põhjuseks, miks kiire efektiivsuse areng 19-20. sajandil on inimkonna energiatarvet hoopis kasvatanud ning teeb seda tõenäoliselt ka tulevikus (Brockway et al, 2021). "Ei päästa ka taastuvenergia ning -tehnoloogiad, kui need allutatakse samale piiramatule kasvuprintsiibile ehk aina suureneva tootmise-tarbimise teenistusse." Ja seni oleme rääkinud vaid emissioonidest. Neile lisandub kasvavas majandusruumis ajas suurenev "ressursi jalajälg", sest tööstuste toormaterjal tuleb loodusest. Ei päästa ka taastuvenergia ning -tehnoloogiad, kui need allutatakse samale piiramatule kasvuprintsiibile ehk aina suureneva tootmise-tarbimise teenistusse. Juba praegu suurendab hüppeline kasv energiamuundurite tootmises eskaleeruvat nõudlust näiteks plii ja vase järgi, rääkimata haruldastest muldmetallidest. Tekib surve rajada massiliselt uusi kaevandusi maismaal ja vee all, mis toovad kaasa ulatuslikud mõjud nii inimestele kui ka keskkonnale. Selle kiuste pole katkematu ressursivoog ometi garanteeritud, seda nii tehnoloogilistel kui ka poliitilistel põhjustel. Oodatav vasedefitsiit lähitulevikus on vaid üks näide. Selleks, et keskkonnakahju kasvavas majandusruumis tõesti väheneks, peaks toimuma täielik lahtisidumine, mis tähendab, et kasvava SKP juures emissioonid ja ressursikasutus hoopis langevad. Selleks peavad emissioonid ja ressursitarve ajas kahanema vähemalt sama kiiresti kui kasvab majandus. Kui tahame kasvava majanduse juures vältida halvimaid kliimastsenaariume ja ökosüsteemide kadu, peab globaalsel tasandil toimuma iga-aastane süsinikuintensiivsuse langus vähemalt 14 protsendi võrra 30 aastat järjest (Raworth, 2014; Jackson, 2016; Victor, 2019). Võrreldes praeguste suhteliselt mikroskoopiliste muutusega (parim saavutus on kolm protsenti aastas) oleks see tõsine murrang ja pretsedent, sest varasem sellelaadne kogemus inimkonnal puudub (Jackson, 2019; Jackson ja Victor, 2019). Leidub küll üksikuid viiteid, justkui oleks SKP ja emissioonide täielik lahtisidumine mõnedes arenenud riikides tõesti toimunud, kuid see on vaid andmete valikuline esitamine. Üheks sagedasti viidatud näiteks on Euroopa Liidu CO 2 emissioonid, mis langesid 1990. ja 2017. aasta vahel 22 protsenti, ja seda paralleelselt 58-protsendilise majanduskasvuga (Euroopa Komisjon, 2018). Paraku ei ole territoriaalsed emissioonid eriti informatiivsed, sest suur osa rikaste riikide tööstusest (koos keskkonnajalajäljega) on viidud arengumaadesse. Seega on emissioonide andmeid mõistlik vaadata globaalselt ning siin on pilt sünge: atmosfääri mineva CO 2 hulk on 1990. aastaga võrreldes ca 60 protsendi võrra kasvanud (Ritchie et al, 2020). Siiski, üksikute artiklite põhjal pole mõistlik lõplikke järeldusi teha. Wiedenhofer et al (2020) ja Haberl et al (2020) on oma metaanalüüsis töötanud läbi üle 800 teadustöö täisteksti, mis käsitlesid sedasama teemat, majanduse lahtisidumine keskkonnamõjudest. Selline kokkuvõte peaks andma üsna ülevaatliku pildi valdkonnas toimuvast. Selgusid järgmised tõsiasjad: Praegu puuduvad meil empiirilised tõendid, et majandust oleks võimalik loodusest täielikult lahti siduda. Reaalselt mõõdetud lahtisidumise määrad on liiga väikesed, et võimaldada jätkusuutlikku majanduskasvu. Reeglina ei vaadata majandussfääri ja keskkonda ühe tervikuna, vaid eraldi, mistõttu jääb sellise teema puhul elementaarne süsteemne analüüs tegelikult puudulikuks. Enamasti kasutatakse lihtsaid ökonomeetriale omaseid statistilisi meetodeid, mis ei anna adekvaatset pilti komplekssest ja omavahel seotud majanduse-keskkonna süsteemist. Uurimistöö on killustunud eri valdkondade vahel ja nende omavahelist koostööd on vähe. Väga paljusid artikleid läbib kummaline vastuolu, mille kohaselt on SKP kasv kokkuvõttes soovitatav ja aktsepteeritav ka juhul, kui teadustöö tulemused edukat lahtisidumist tegelikult ei toeta. Kolmandik analüüsitud töödest jäi poolikuks, sest ei käsitlenud üldse lahendusi lahtisidumise saavutamiseks. Jätkusuutlik elu ning majandamine Kokkuvõtvalt, jätkusuutliku majanduskasvu kõige tähtsam tingimus ei ole täidetud. Kas ja millal see üldse juhtub, on võimatu öelda. Käesolevate andmete põhjal jääb üle tõdeda, et jutt keskkonnasõbralikust majanduskasvust, mis võimaldab sisuliselt samamoodi tootes-tarbides jätkata, on müüt. Küsimus pole selles, et pööret on vaja, küsimus on selle sisus või õigemini sisutuses. Ülalviidatud mammutanalüüsi koostajad tegid ülevaatliku kokkuvõtte ka kirjanduses sagedamini pakutud meetmetest, mis tekkinud kriisi leevendaks. Näiteks: prioriteediks seatakse emissioonide ja ressursikasutuse absoluutne vähendamine. Tehnoloogia efektiivsuse tõstmine jätkub koos tootmise-tarbimise sihitud vähendamisega valitud majandusharudes; SKP kasvu asemel keskendutakse inimeste ja keskkonna heaolule (nt töötundide vähendamine; sotsiaalsed heaolugarantiid; sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine); moratoorium loodusressursside kasutamisele riikide vahel; kahjulike majandustegevuste täielik keelustamine ja lõpetamine (söekaevandused, kõrge keskkonna- ja terviseohuga tööstused jne); Kvaliteetsed ja vähese ressursijäljega avalikud teenused (ühistransport, kergliiklustaristu, rohelisem linnakeskkond). Kokkuvõtvalt on tegu kontseptsiooniga, mille kohaselt inimeste peaks eesmärk olema kvaliteetne ja jätkusuutlik elu ning majandamine Maa kandevõime piirides. Tasaarengu valdkond on väga lai ja minu eesmärk pole seda siin avada, vaid näidata, et alternatiivid on olemas, kui neid tahetakse näha ja miks mitte ka ise panustada, sest tegu on alles areneva suunaga. Fakt on, et suur osa lähituleviku prognoose (Masson-Delmotte et al, 2021; World Meteorological Association, 2022; ÜRO, 2021) ennustab ebameeldivaid muutusi ja keerulisi valikuid, võimatu on sellest mööda vaadata. Küsimus on, kas suudame seda paratamatut protsessi objektiivsete teadmiste abil koordineerida ning seejuures jääda mõistlikuks, austades nii ennast, teisi kui meid ümbritsevat? Allikad Brockway, P.E., Sorrell, S., Semieniuk, G., Heun, M.K. and Court, V., 2021. Energy efficiency and economy-wide rebound effects: A review of the evidence and its implications. Renewable and Sustainable Energy Reviews, 141, p.110781. European Commission, EU and the Paris Climate Agreement, 2018. Taking Stock of Progress at Katowice COP. Haberl, H., Wiedenhofer, D., Virág, D., Kalt, G., Plank, B., Brockway, P., Fishman, T., Hausknost, D., Krausmann, F., Leon-Gruchalski, B. and Mayer, A., 2020. A systematic review of the evidence on decoupling of GDP, resource use and GHG emissions, part II: synthesizing the insights. Environmental Research Letters, 15(6), p.065003. Jackson, T., 2016. Prosperity without growth: Foundations for the economy of tomorrow. Routledge. Jackson, T. and Victor, P.A., 2019. Unraveling the claims for (and against) green growth. Science, 366(6468), pp.950-951. Jackson, T., 2019. Zero Carbon Sooner: The Case for an Early Zero Carbon Target for the UK(Centre for the Understanding of Sustainable Prosperity). Krausmann F., Lauk C., Haas W and Wiedenhofer D., 2018 From resource extraction to outflows of wastes and emissions: the socioeconomic metabolism of the global economy, 1900–2015 Glob. Environ. Change 52 131–40 Masson-Delmotte, V., Zhai, P., Pirani, A., Connors, S.L., Péan, C., Berger, S., Caud, N., Chen, Y., Goldfarb, L., Gomis, M.I. and Huang, M., 2021. Climate change 2021: the physical science basis. Contribution of working group I to the sixth assessment report of the intergovernmental panel on climate change, 2. Raworth, K., 2014. Will these Sustainable Development Goals get us into the doughnut (aka a safe and just space for humanity)? Ritchie, H., Roser, M. and Rosado, P., 2020. CO₂ and greenhouse gas emissions. Our world in data. United Nations, 2021. Our Common Agenda – Report of the Secretary-General. United Nations Publications, New York, , United States of America. SBN: 978-92-1101446-4 Victor, P.A., 2019. Managing Without Growth: Slower by Design, Not Disaster (Elgar, ed. 2, 2019) Wiedenhofer, D., Virág, D., Kalt, G., Plank, B., Streeck, J., Pichler, M., Mayer, A., Krausmann, F., Brockway, P., Schaffartzik, A. and Fishman, T., 2020. A systematic review of the evidence on decoupling of GDP, resource use and GHG emissions, part I: bibliometric and conceptual mapping. Environmental Research Letters, 15(6), p.063002. World Meteorological Association, 2022. State of the Global Climate 2021. Earth Overshoot Day.
Mariliis Kõuts: majanduskasvust, aga optimismita
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Meie igapäevaelu, ajakirjandus, alateadvus on läbi imbunud narratiivist, et majandus, nagu kõik head asjad, peab kasvama. Seesama tempokalt kasvav majandus käib aga käsikäes loodusressursside ammendumise ja keskkonna reostamisega, mis kompab juba planeedi taluvuspiire. Selle kinnituseks on kasvav hulk keskkonnaprobleeme nagu kliimamuutus, liikide massiline väljasuremine, looduslike ökosüsteemide pöördumatu kadu, õhu-vee-maa reostumine, muldade vaesumine, elusate ning elutute ressursside otsalõppemine. Kui me ei taha lõpetada ökoloogilise ja sotsiaalse kollapsi keskel, siis samamoodi enam jätkata ei saa. Seda tõsiasja justkui on teadvustatud, puudulikuks jääb aga analüüs nende kahe sfääri, majanduse ja keskkonna, tugevast seotusest. Praeguste andmete põhjal on selge, et keskkonnaprobleeme ei saa leevendada ilma, et otsustavad muutused toimuks ka majandussüsteemis. Vähemalt poliitilisel tasandil on jõutud konsensuseni, et ülalmainitud probleemid saavad elegantse lahenduse jätkusuutliku majanduskasvu näol. OECD definitsiooni järgi on "jätkusuutliku majanduse eesmärk tagada majanduskasvu jätkamine viisil, mis säilitab ja säästab meie heaoluks vajalikke loodusvarasid". Selle kohta võiks öelda, et ravitakse sümptomeid, kuid mitte haigust ennast. Majanduskasv on nagu suur roosa elevant toas, keda miskipärast märgata ei taheta – olgu see " business as usual" või "jätkusuutlik", probleem on ikka sama: piiramatu kasv piiratud süsteemis. Majanduskasv ja sellega kaasnev aina suurenev tootmine ning tarbimine toimub loodusressursside arvelt, see pole enam eriline uudis (Krausmann et a l., 2018; OECD jne.). Iseenesest poleks ju häda, kui me ei ületaks keskkonna kandevõimet, mitmekordselt - näiteks Eesti vajaduste katteks läheb aastas ca nelja maakera jagu ressursse (vt Earth Overshoot Day). Seetõttu on nii keskkonna- kui ka majandusspetsialistid jõudnud ühele nõule võtmekohas: "jätkusuutliku majanduskasvu peamiseks tingimuseks on majanduskasvu "lahtisidumine" ressursikasutusest ja emissioonidest (" decoupling")" (Jackson and Victor, 2019; Wiedenhofer et al, 2020; Haberl et al, 2020). Majanduse lahtisidumise keskkonnast saab omakorda jagada kaheks: osaline ehk emissioonid ja ressursid on majanduskasvuga nõrgalt seotud ning täielik ehk ressursikasutus ja emissioonid SKP kasvades langevad. Osaline lahtisidumine võrdub energia- ja ressursikasutuse efektiivsuse suurenemisega. Just seda printsiipi peetakse sageli võluvõtmekeseks, mis võimaldab majanduse kasvamist ilma tagajärgedeta keskkonnale. Masinad muutuvad pidevalt efektiivsemaks ja ongi lahendus justkui iseenesest olemas. Pikaajalistest andmetest selgub, et maailmamajanduse CO 2 intensiivsus on võrreldes 1965. aastaga tõepoolest langenud ja seda lausa 35 protsendi võrra – ehk siis toimunud ongi suur efektiivsuse kasv (Jackson, 2016). Küll aga ei paista reaalsuses seda CO 2 vähenemist kuskilt, vastupidi, emissioonid on hoopis mitmekordistunud. Selle eest hoolitsevad majanduskasvu eksponentsiaalne iseloom ja tagasipõrke efekt. Majanduskasvust Maailmamajanduse keskmine kasv aastas on kolm protsenti. Koos sellega suurenevad ca kahe protsendi võrra igal aastal ka emissioonid (sellesse on juba sisse arvestatud see eelmainitud osaline lahtisidumine, ehk 35 protsenti). Ühe aasta kohta pole muutus suur, kuid peab arvesse võtma, et tegu on eksponentsiaalse kasvuga: kasv kiireneb ajas ning globaalse majanduse maht kahekordistub ligikaudu iga 25 aasta tagant. See tähendab, et majandusega koos kasvavad ajas eksponentsiaalselt ka emissioonid. Seega, kui majanduskasv kolmeprotsendilise tempoga jätkub, on kaasuvad heited atmosfääri 70 aasta pärast kasvanud umbes neljakordseks võrreldes praegusega. Ühes hetkes fikseeritud kvootidest ja piirangutest pole siin suurt tolku. Teine faktor, mis jätkuvalt kasvavates emissioonides rolli mängib, on efektiivsuse suurenemisega kaasnev tagasipõrke efekt (Jevonsi paradoks), mille kohaselt ei vähenda efektiivsemate masinate kasutuselevõtt ressursside tarbimist, vaid hoopis kasvatab seda. Põhjendus sellelaadsetes olukordades on lihtne: vabas turumajanduses tõstab langev hind tootmist ja tarbimist. Printsiipi peetakse üheks põhjuseks, miks kiire efektiivsuse areng 19-20. sajandil on inimkonna energiatarvet hoopis kasvatanud ning teeb seda tõenäoliselt ka tulevikus (Brockway et al, 2021). "Ei päästa ka taastuvenergia ning -tehnoloogiad, kui need allutatakse samale piiramatule kasvuprintsiibile ehk aina suureneva tootmise-tarbimise teenistusse." Ja seni oleme rääkinud vaid emissioonidest. Neile lisandub kasvavas majandusruumis ajas suurenev "ressursi jalajälg", sest tööstuste toormaterjal tuleb loodusest. Ei päästa ka taastuvenergia ning -tehnoloogiad, kui need allutatakse samale piiramatule kasvuprintsiibile ehk aina suureneva tootmise-tarbimise teenistusse. Juba praegu suurendab hüppeline kasv energiamuundurite tootmises eskaleeruvat nõudlust näiteks plii ja vase järgi, rääkimata haruldastest muldmetallidest. Tekib surve rajada massiliselt uusi kaevandusi maismaal ja vee all, mis toovad kaasa ulatuslikud mõjud nii inimestele kui ka keskkonnale. Selle kiuste pole katkematu ressursivoog ometi garanteeritud, seda nii tehnoloogilistel kui ka poliitilistel põhjustel. Oodatav vasedefitsiit lähitulevikus on vaid üks näide. Selleks, et keskkonnakahju kasvavas majandusruumis tõesti väheneks, peaks toimuma täielik lahtisidumine, mis tähendab, et kasvava SKP juures emissioonid ja ressursikasutus hoopis langevad. Selleks peavad emissioonid ja ressursitarve ajas kahanema vähemalt sama kiiresti kui kasvab majandus. Kui tahame kasvava majanduse juures vältida halvimaid kliimastsenaariume ja ökosüsteemide kadu, peab globaalsel tasandil toimuma iga-aastane süsinikuintensiivsuse langus vähemalt 14 protsendi võrra 30 aastat järjest (Raworth, 2014; Jackson, 2016; Victor, 2019). Võrreldes praeguste suhteliselt mikroskoopiliste muutusega (parim saavutus on kolm protsenti aastas) oleks see tõsine murrang ja pretsedent, sest varasem sellelaadne kogemus inimkonnal puudub (Jackson, 2019; Jackson ja Victor, 2019). Leidub küll üksikuid viiteid, justkui oleks SKP ja emissioonide täielik lahtisidumine mõnedes arenenud riikides tõesti toimunud, kuid see on vaid andmete valikuline esitamine. Üheks sagedasti viidatud näiteks on Euroopa Liidu CO 2 emissioonid, mis langesid 1990. ja 2017. aasta vahel 22 protsenti, ja seda paralleelselt 58-protsendilise majanduskasvuga (Euroopa Komisjon, 2018). Paraku ei ole territoriaalsed emissioonid eriti informatiivsed, sest suur osa rikaste riikide tööstusest (koos keskkonnajalajäljega) on viidud arengumaadesse. Seega on emissioonide andmeid mõistlik vaadata globaalselt ning siin on pilt sünge: atmosfääri mineva CO 2 hulk on 1990. aastaga võrreldes ca 60 protsendi võrra kasvanud (Ritchie et al, 2020). Siiski, üksikute artiklite põhjal pole mõistlik lõplikke järeldusi teha. Wiedenhofer et al (2020) ja Haberl et al (2020) on oma metaanalüüsis töötanud läbi üle 800 teadustöö täisteksti, mis käsitlesid sedasama teemat, majanduse lahtisidumine keskkonnamõjudest. Selline kokkuvõte peaks andma üsna ülevaatliku pildi valdkonnas toimuvast. Selgusid järgmised tõsiasjad: Praegu puuduvad meil empiirilised tõendid, et majandust oleks võimalik loodusest täielikult lahti siduda. Reaalselt mõõdetud lahtisidumise määrad on liiga väikesed, et võimaldada jätkusuutlikku majanduskasvu. Reeglina ei vaadata majandussfääri ja keskkonda ühe tervikuna, vaid eraldi, mistõttu jääb sellise teema puhul elementaarne süsteemne analüüs tegelikult puudulikuks. Enamasti kasutatakse lihtsaid ökonomeetriale omaseid statistilisi meetodeid, mis ei anna adekvaatset pilti komplekssest ja omavahel seotud majanduse-keskkonna süsteemist. Uurimistöö on killustunud eri valdkondade vahel ja nende omavahelist koostööd on vähe. Väga paljusid artikleid läbib kummaline vastuolu, mille kohaselt on SKP kasv kokkuvõttes soovitatav ja aktsepteeritav ka juhul, kui teadustöö tulemused edukat lahtisidumist tegelikult ei toeta. Kolmandik analüüsitud töödest jäi poolikuks, sest ei käsitlenud üldse lahendusi lahtisidumise saavutamiseks. Jätkusuutlik elu ning majandamine Kokkuvõtvalt, jätkusuutliku majanduskasvu kõige tähtsam tingimus ei ole täidetud. Kas ja millal see üldse juhtub, on võimatu öelda. Käesolevate andmete põhjal jääb üle tõdeda, et jutt keskkonnasõbralikust majanduskasvust, mis võimaldab sisuliselt samamoodi tootes-tarbides jätkata, on müüt. Küsimus pole selles, et pööret on vaja, küsimus on selle sisus või õigemini sisutuses. Ülalviidatud mammutanalüüsi koostajad tegid ülevaatliku kokkuvõtte ka kirjanduses sagedamini pakutud meetmetest, mis tekkinud kriisi leevendaks. Näiteks: prioriteediks seatakse emissioonide ja ressursikasutuse absoluutne vähendamine. Tehnoloogia efektiivsuse tõstmine jätkub koos tootmise-tarbimise sihitud vähendamisega valitud majandusharudes; SKP kasvu asemel keskendutakse inimeste ja keskkonna heaolule (nt töötundide vähendamine; sotsiaalsed heaolugarantiid; sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine); moratoorium loodusressursside kasutamisele riikide vahel; kahjulike majandustegevuste täielik keelustamine ja lõpetamine (söekaevandused, kõrge keskkonna- ja terviseohuga tööstused jne); Kvaliteetsed ja vähese ressursijäljega avalikud teenused (ühistransport, kergliiklustaristu, rohelisem linnakeskkond). Kokkuvõtvalt on tegu kontseptsiooniga, mille kohaselt inimeste peaks eesmärk olema kvaliteetne ja jätkusuutlik elu ning majandamine Maa kandevõime piirides. Tasaarengu valdkond on väga lai ja minu eesmärk pole seda siin avada, vaid näidata, et alternatiivid on olemas, kui neid tahetakse näha ja miks mitte ka ise panustada, sest tegu on alles areneva suunaga. Fakt on, et suur osa lähituleviku prognoose (Masson-Delmotte et al, 2021; World Meteorological Association, 2022; ÜRO, 2021) ennustab ebameeldivaid muutusi ja keerulisi valikuid, võimatu on sellest mööda vaadata. Küsimus on, kas suudame seda paratamatut protsessi objektiivsete teadmiste abil koordineerida ning seejuures jääda mõistlikuks, austades nii ennast, teisi kui meid ümbritsevat? Allikad Brockway, P.E., Sorrell, S., Semieniuk, G., Heun, M.K. and Court, V., 2021. Energy efficiency and economy-wide rebound effects: A review of the evidence and its implications. Renewable and Sustainable Energy Reviews, 141, p.110781. European Commission, EU and the Paris Climate Agreement, 2018. Taking Stock of Progress at Katowice COP. Haberl, H., Wiedenhofer, D., Virág, D., Kalt, G., Plank, B., Brockway, P., Fishman, T., Hausknost, D., Krausmann, F., Leon-Gruchalski, B. and Mayer, A., 2020. A systematic review of the evidence on decoupling of GDP, resource use and GHG emissions, part II: synthesizing the insights. Environmental Research Letters, 15(6), p.065003. Jackson, T., 2016. Prosperity without growth: Foundations for the economy of tomorrow. Routledge. Jackson, T. and Victor, P.A., 2019. Unraveling the claims for (and against) green growth. Science, 366(6468), pp.950-951. Jackson, T., 2019. Zero Carbon Sooner: The Case for an Early Zero Carbon Target for the UK(Centre for the Understanding of Sustainable Prosperity). Krausmann F., Lauk C., Haas W and Wiedenhofer D., 2018 From resource extraction to outflows of wastes and emissions: the socioeconomic metabolism of the global economy, 1900–2015 Glob. Environ. Change 52 131–40 Masson-Delmotte, V., Zhai, P., Pirani, A., Connors, S.L., Péan, C., Berger, S., Caud, N., Chen, Y., Goldfarb, L., Gomis, M.I. and Huang, M., 2021. Climate change 2021: the physical science basis. Contribution of working group I to the sixth assessment report of the intergovernmental panel on climate change, 2. Raworth, K., 2014. Will these Sustainable Development Goals get us into the doughnut (aka a safe and just space for humanity)? Ritchie, H., Roser, M. and Rosado, P., 2020. CO₂ and greenhouse gas emissions. Our world in data. United Nations, 2021. Our Common Agenda – Report of the Secretary-General. United Nations Publications, New York, , United States of America. SBN: 978-92-1101446-4 Victor, P.A., 2019. Managing Without Growth: Slower by Design, Not Disaster (Elgar, ed. 2, 2019) Wiedenhofer, D., Virág, D., Kalt, G., Plank, B., Streeck, J., Pichler, M., Mayer, A., Krausmann, F., Brockway, P., Schaffartzik, A. and Fishman, T., 2020. A systematic review of the evidence on decoupling of GDP, resource use and GHG emissions, part I: bibliometric and conceptual mapping. Environmental Research Letters, 15(6), p.063002. World Meteorological Association, 2022. State of the Global Climate 2021. Earth Overshoot Day. ### Response: Mariliis Kõuts: majanduskasvust, aga optimismita
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Los Angeles Clippersi tütarmeeskonna tagamängija Xavier Moon tabas tiimi kolm viimast viset, sealjuures otsustava võiduviske. Drell pääses väljakule 32 minutiks ja tabas selle aja jooksul viiest viskest ühe (kolmesed 1/3), korjas kaheksa lauapalli, tegi kolm vaheltlõiget, blokeeris ühe viske ning ands kaaslastele kaks resultatiivset söötu. Bullsi resultatiivseim oli 22 punkti visanud Carlik Jones. 100 000 dollarit võitnud Clippersi kasuks viskas Brandon Boston Jr 21 punkti, Malik Fittsi arvele jäi 19 silma.
Drell ei suutnud oma võistkonda USA-s meistriks aidata
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Los Angeles Clippersi tütarmeeskonna tagamängija Xavier Moon tabas tiimi kolm viimast viset, sealjuures otsustava võiduviske. Drell pääses väljakule 32 minutiks ja tabas selle aja jooksul viiest viskest ühe (kolmesed 1/3), korjas kaheksa lauapalli, tegi kolm vaheltlõiget, blokeeris ühe viske ning ands kaaslastele kaks resultatiivset söötu. Bullsi resultatiivseim oli 22 punkti visanud Carlik Jones. 100 000 dollarit võitnud Clippersi kasuks viskas Brandon Boston Jr 21 punkti, Malik Fittsi arvele jäi 19 silma. ### Response: Drell ei suutnud oma võistkonda USA-s meistriks aidata
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Vikerraadio 24. detsembril kell 9.10 on "Vikerhommiku" külaline Jaani kiriku õpetaja Jaan Tammsalu, kellele on viimane kuu toonud omajagu kaotusvalu. Ta leiab, et peaksime rohkem hindama inimesi, kelle kaasaegsed meil on õnn olla. 24. detsembril kell 12.05 on saate "Kajalood" külaline religiooni- ja suhtlemispsühholoog, professor Tõnu Lehtsaar, kes arutleb, kuidas valitseva ebakindluse kiuste sisemine tasakaal taasleida ja rasked ajad üle elada. Saatejuht on Kaja Kärner. 24. detsembril kell 13.05 räägib TÜ mõtteloo professor Pärtel Piirimäe 733. "Eesti loos" Rootsi kuningannast Kristiinast, kelle sõnadega kuulutatakse jõululaupäeviti Tallinnas Raekoja platsil välja jõulurahu. Saatejuht on Piret Kriivan. 24. detsembril kell 16 algab jõuluõhtu jumalateenistuse otseülekanne Tallinna Kaarli kirikust. Jutlustab Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus, laulavad koguduse kontsertkoor ja kammerkoor Canorus, juhatavad Piret Aidulo ja Pärtel Toompere, viiulil kaastegev Toomas Bubert. 25. detsembri"Vikerhommikus" on külas Riina Solman ja Reet Linna, kes korraldavad kodutuile ja vähekindlustatud inimestele juba 21. aastat jõulukontserdi, sooja lõuna ja kommipaki. Loodusmatku korraldav giid Illimar Pilt aga soovitab, mida pühade ajal koos lastega teha, kui vaba aja veetmise kohad suletud on. Saatejuht on Kaja Kärner. 25. detsembril kell 12 paneb aastale punkti arvamussaade "Samost ja Aaspõllu". Kahetunnises erisaates liitub Anvar Samosti ja Huko Aaspõlluga Meelis Oidsalu. 25. detsembril kell 14 on eetris Usuteaduse Instituudi jõulupüha missa Tallinna Püha Vaimu kirikust. Juhatab instituudi rektor ja Nõmme Rahu koguduse õpetaja dr Ove Sander, jutlustab EELK emeriitõpetaja, piibliteaduste professor dr Randar Tasmuth, kaasa teenivad instituudi õppejõud ja üliõpilased. Laulab instituudi kirikumuusika osakonna ansambel, Kristel Aer orelil, Indrek Vau trompetil. 25. detsembril kell 18.15 võtab raadio sporditoimetus kokku lõppeva spordiaasta. Sõda Ukrainas, jätkuv koroonapandeemia ja maailmas valitsevad kultuuridevahelised erinevused jätsid 2022. aastal sügava jälje ka spordiellu. 26. detsembri"Vikerhommikus" kõneleb ERR-i arhiivide juhataja Heli Pikk uuenenud arhiivilehest, koorijuht Janne Fridolin räägib muusikast, elust ja lõppevast aastast ning kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa annab nõu, kuidas tulla toime pühadeaegse üksindustundega. Saatejuht on Kirke Ert. 26. detsembril kell 12.05 on "Päevatee" aastalõpusaates külas Tiia Toomet, kes ütleb ilustamata, et on lihtsalt vana inimene. Tema viimane raamat "Vanaduse võlud" inspireeris saatejuht Piret Koolit autorit stuudiosse kutsuma. "Kõik kaob, kuid inimese "mina ise" jääb alles," lausub Tiia Toomet. 27.-30. detsembril kell 12.15-15.00 on eetris Vikerraadio aastalõpusaade "Lõpp hea, kõik hea". Vikerraadio valmistub juba ka aastavahetuseks ning kutsub programmis kaasa lööma ka kuulajaid, kes tänavuse Vikerraadio aastavahetuse muusikaprogrammi kokku panevad. Toimetusse saadeti üle 400 lemmiklaulu, millest kodulehel saab hääletada 156 poolt. Nii selgub suur aastavahetuse edetabel, mis täispikkuses eetrisse jõuab. Hääletada saab 28. detsembri südaööni. Saade "Hea tujuga uude aastasse" algab 31. detsembril kell 18.05. Kahekümne lemmikloo poolt saab hääletada siin. Raadio 2 23. detsembril kell 12-18 "Aastahiti hitiratas: 28 aastat hitte" Margus Kamlat ja Kristo Rajasaare keerutavad loosiratast ja mängivad Aastahiti edetabelitesse jõudnud lööklaule läbi aegade. Kristo Rajasaare ja Margus Kamlat Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR Kolmel jõulupüha hommikul kell 10-12 "XX sajandi muusika" 24.12 Raul Saaremets 25.12 Madis Aesma 26.12 Raul Saaremets Kolmel jõulupüha õhtul "Lemmikbändisaade" R2 saatejuhid mängivad tunnikese oma lemmikuid. 23.12 kell 20 Madis Aesma ja REM 23.12 kell 21 Kristo Rajasaare ja Roxy Music 23.12 kell 22 Kirke Antsmäe ja HU? 23.12 kell 23 Sander Varusk ja Suede 24.12 kell 19 Raul Saaremets ja The Fall 24.12 kell 20 DJ Punch ja Kino 24.12 kell 21 Erik Morna ja Grace Jones 25.12 kell 19 Siim Nestor ja Prince 25.12 kell 20 Andrei Liimets ja Vennaskond 25.12 kell 21 Meelis Meri ja Simple Minds 26.12 kell 19 DJ MOP ja Metallica 26.12 kell 20 Bert Järvet ja Apelsin 26.12 kell 21 Kaisa Potisepp ja Jungle Kolmel jõulupühal kell 22-24 R2 "Keikka" kontserdisalvestused 24.12 kell 22 Pixies 24.12 kell 23 Rita Sawayama 25.12 kell 22 Johnny Marr 25.12 kell 23 Ibibio Sound Machine 26.12 kell 22 Bonobo 26.12 kell 23 Editors 25.12 kell 12-14 "Olukorrast riigis" aastalõpu kahetunnine erisaade pühapäeval. Saatejuhid on Hindrek Riikoja ja Indrek Lepik ning külaline Kersti Kaljulaid. 26.12 kell 12-14 Kultuuriportaali Aasta Albumite erisaade"Elu edetabelid" Saatejuhid on Merit Maarits ja Kristo Rajasaare, kes teevad ülevaate lõppeva aasta parimatest plaatidest, mille nad on edetabeliks reastanud kriitikute, saatejuhtide ja melomaanide abiga. Klassikaraadio Klassikaraadio jõuluprogramm täitub eriliste muusikahetkedega. Tallinna kirikutes ja Estonia kontserdisaalis toimuvaid muusikasündmusi toob raadio kuulajatele koju. 23. detsembri õhtul saab osa kahest järjestikkusest jõulukontserdist. Kell 17 laulab Tallinna Jaani kirikus Eesti Rahvusmeeskoor põhjamaade jõulumuusikat noore dirigendi Ingrit Malleuse juhatusel. Kell 19 on eetris ERSO imeilusa Mozarti-kavaga, solistina teeb kaasa noor viiulikunstnik Hans Christian Aavik ning dirigeerib Olari Elts. Hans Christian Aavik Autor/allikas: Kaupo Kikkas Pühade ajal on kavas valik jõulukontserte ka Eestist kaugemalt, EBU jõulumuusikapäeva programmist, Euroopa ja Põhjamaade kontserdimajadest ja kirikutest. 24. detsembril kell 13 ja 25. detsembril kell 20 kõlavad sarjas "Folgialbum" 15 Euroopa riigi jõulutervitused ning folk-artistide laulud. Eetris on otseülekanded jõuluõhtu ja esimese jõulupüha jumalateenistustelt Tallinna Kaarli kirikust ja Püha Vaimu kirikust. 25. detsembril kõlab ka teos, milleta ei möödu jõulud üheski Euroopa klassikaraadios – Johann Sebastian Bachi "Jõuluoratoorium". 24. detsembril kell 10 sirvib Tõnu Õnnepalu saates "Aastaajad" oma äsjailmunud valikkogu "Kevaded ja aastad". 25. detsembril kell 13 saab kuulata järjekordset "Loomingu raadio" saadet, millega tähistab kirjandusajakiri oma lähenevat sajand-juubelit. Pühadeõhtuid saadab jõuluklassika programm, kus kõlavad kauneimad jõululaulud läbi aegade. Klassikaraadio veebikanalis Klara Klassika on 23.-26. detsembrini jõulumuusika eriprogramm. Raadio 4 Jõulupühadel toob Raadio 4 eetrisse palju häid uusi saateid ning loob jõulumeeleolu vestluse ja jõulumuusikaga. Juttu tuleb jõulutraditsioonidest, heategevusest, Eesti rahvusköögist, usust Jumalasse jpm. 24. detsembris kuni 7. jaanuarini on Raadio 4 eetris traditsiooniline heategevuskampaania "Jõulurõõmu kuulutus". Sel aastal aitab Raadio 4 rajada tugikodu "Päikesekiir" erilistele lastele mänguväljaku Jõhvis. Heategevussaated on eetris iga päev kell 16.00. Iga annetaja saab saates õnnitleda lähedasi või tervitada sõpru ja kolleege. Kampaania sloganiks on "Kingime üheskoos lastele mängurõõmu!"
ERR-i raadiojaamades kõlavad pühadesse sobivad mõtted ja muusika
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Vikerraadio 24. detsembril kell 9.10 on "Vikerhommiku" külaline Jaani kiriku õpetaja Jaan Tammsalu, kellele on viimane kuu toonud omajagu kaotusvalu. Ta leiab, et peaksime rohkem hindama inimesi, kelle kaasaegsed meil on õnn olla. 24. detsembril kell 12.05 on saate "Kajalood" külaline religiooni- ja suhtlemispsühholoog, professor Tõnu Lehtsaar, kes arutleb, kuidas valitseva ebakindluse kiuste sisemine tasakaal taasleida ja rasked ajad üle elada. Saatejuht on Kaja Kärner. 24. detsembril kell 13.05 räägib TÜ mõtteloo professor Pärtel Piirimäe 733. "Eesti loos" Rootsi kuningannast Kristiinast, kelle sõnadega kuulutatakse jõululaupäeviti Tallinnas Raekoja platsil välja jõulurahu. Saatejuht on Piret Kriivan. 24. detsembril kell 16 algab jõuluõhtu jumalateenistuse otseülekanne Tallinna Kaarli kirikust. Jutlustab Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus, laulavad koguduse kontsertkoor ja kammerkoor Canorus, juhatavad Piret Aidulo ja Pärtel Toompere, viiulil kaastegev Toomas Bubert. 25. detsembri"Vikerhommikus" on külas Riina Solman ja Reet Linna, kes korraldavad kodutuile ja vähekindlustatud inimestele juba 21. aastat jõulukontserdi, sooja lõuna ja kommipaki. Loodusmatku korraldav giid Illimar Pilt aga soovitab, mida pühade ajal koos lastega teha, kui vaba aja veetmise kohad suletud on. Saatejuht on Kaja Kärner. 25. detsembril kell 12 paneb aastale punkti arvamussaade "Samost ja Aaspõllu". Kahetunnises erisaates liitub Anvar Samosti ja Huko Aaspõlluga Meelis Oidsalu. 25. detsembril kell 14 on eetris Usuteaduse Instituudi jõulupüha missa Tallinna Püha Vaimu kirikust. Juhatab instituudi rektor ja Nõmme Rahu koguduse õpetaja dr Ove Sander, jutlustab EELK emeriitõpetaja, piibliteaduste professor dr Randar Tasmuth, kaasa teenivad instituudi õppejõud ja üliõpilased. Laulab instituudi kirikumuusika osakonna ansambel, Kristel Aer orelil, Indrek Vau trompetil. 25. detsembril kell 18.15 võtab raadio sporditoimetus kokku lõppeva spordiaasta. Sõda Ukrainas, jätkuv koroonapandeemia ja maailmas valitsevad kultuuridevahelised erinevused jätsid 2022. aastal sügava jälje ka spordiellu. 26. detsembri"Vikerhommikus" kõneleb ERR-i arhiivide juhataja Heli Pikk uuenenud arhiivilehest, koorijuht Janne Fridolin räägib muusikast, elust ja lõppevast aastast ning kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa annab nõu, kuidas tulla toime pühadeaegse üksindustundega. Saatejuht on Kirke Ert. 26. detsembril kell 12.05 on "Päevatee" aastalõpusaates külas Tiia Toomet, kes ütleb ilustamata, et on lihtsalt vana inimene. Tema viimane raamat "Vanaduse võlud" inspireeris saatejuht Piret Koolit autorit stuudiosse kutsuma. "Kõik kaob, kuid inimese "mina ise" jääb alles," lausub Tiia Toomet. 27.-30. detsembril kell 12.15-15.00 on eetris Vikerraadio aastalõpusaade "Lõpp hea, kõik hea". Vikerraadio valmistub juba ka aastavahetuseks ning kutsub programmis kaasa lööma ka kuulajaid, kes tänavuse Vikerraadio aastavahetuse muusikaprogrammi kokku panevad. Toimetusse saadeti üle 400 lemmiklaulu, millest kodulehel saab hääletada 156 poolt. Nii selgub suur aastavahetuse edetabel, mis täispikkuses eetrisse jõuab. Hääletada saab 28. detsembri südaööni. Saade "Hea tujuga uude aastasse" algab 31. detsembril kell 18.05. Kahekümne lemmikloo poolt saab hääletada siin. Raadio 2 23. detsembril kell 12-18 "Aastahiti hitiratas: 28 aastat hitte" Margus Kamlat ja Kristo Rajasaare keerutavad loosiratast ja mängivad Aastahiti edetabelitesse jõudnud lööklaule läbi aegade. Kristo Rajasaare ja Margus Kamlat Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR Kolmel jõulupüha hommikul kell 10-12 "XX sajandi muusika" 24.12 Raul Saaremets 25.12 Madis Aesma 26.12 Raul Saaremets Kolmel jõulupüha õhtul "Lemmikbändisaade" R2 saatejuhid mängivad tunnikese oma lemmikuid. 23.12 kell 20 Madis Aesma ja REM 23.12 kell 21 Kristo Rajasaare ja Roxy Music 23.12 kell 22 Kirke Antsmäe ja HU? 23.12 kell 23 Sander Varusk ja Suede 24.12 kell 19 Raul Saaremets ja The Fall 24.12 kell 20 DJ Punch ja Kino 24.12 kell 21 Erik Morna ja Grace Jones 25.12 kell 19 Siim Nestor ja Prince 25.12 kell 20 Andrei Liimets ja Vennaskond 25.12 kell 21 Meelis Meri ja Simple Minds 26.12 kell 19 DJ MOP ja Metallica 26.12 kell 20 Bert Järvet ja Apelsin 26.12 kell 21 Kaisa Potisepp ja Jungle Kolmel jõulupühal kell 22-24 R2 "Keikka" kontserdisalvestused 24.12 kell 22 Pixies 24.12 kell 23 Rita Sawayama 25.12 kell 22 Johnny Marr 25.12 kell 23 Ibibio Sound Machine 26.12 kell 22 Bonobo 26.12 kell 23 Editors 25.12 kell 12-14 "Olukorrast riigis" aastalõpu kahetunnine erisaade pühapäeval. Saatejuhid on Hindrek Riikoja ja Indrek Lepik ning külaline Kersti Kaljulaid. 26.12 kell 12-14 Kultuuriportaali Aasta Albumite erisaade"Elu edetabelid" Saatejuhid on Merit Maarits ja Kristo Rajasaare, kes teevad ülevaate lõppeva aasta parimatest plaatidest, mille nad on edetabeliks reastanud kriitikute, saatejuhtide ja melomaanide abiga. Klassikaraadio Klassikaraadio jõuluprogramm täitub eriliste muusikahetkedega. Tallinna kirikutes ja Estonia kontserdisaalis toimuvaid muusikasündmusi toob raadio kuulajatele koju. 23. detsembri õhtul saab osa kahest järjestikkusest jõulukontserdist. Kell 17 laulab Tallinna Jaani kirikus Eesti Rahvusmeeskoor põhjamaade jõulumuusikat noore dirigendi Ingrit Malleuse juhatusel. Kell 19 on eetris ERSO imeilusa Mozarti-kavaga, solistina teeb kaasa noor viiulikunstnik Hans Christian Aavik ning dirigeerib Olari Elts. Hans Christian Aavik Autor/allikas: Kaupo Kikkas Pühade ajal on kavas valik jõulukontserte ka Eestist kaugemalt, EBU jõulumuusikapäeva programmist, Euroopa ja Põhjamaade kontserdimajadest ja kirikutest. 24. detsembril kell 13 ja 25. detsembril kell 20 kõlavad sarjas "Folgialbum" 15 Euroopa riigi jõulutervitused ning folk-artistide laulud. Eetris on otseülekanded jõuluõhtu ja esimese jõulupüha jumalateenistustelt Tallinna Kaarli kirikust ja Püha Vaimu kirikust. 25. detsembril kõlab ka teos, milleta ei möödu jõulud üheski Euroopa klassikaraadios – Johann Sebastian Bachi "Jõuluoratoorium". 24. detsembril kell 10 sirvib Tõnu Õnnepalu saates "Aastaajad" oma äsjailmunud valikkogu "Kevaded ja aastad". 25. detsembril kell 13 saab kuulata järjekordset "Loomingu raadio" saadet, millega tähistab kirjandusajakiri oma lähenevat sajand-juubelit. Pühadeõhtuid saadab jõuluklassika programm, kus kõlavad kauneimad jõululaulud läbi aegade. Klassikaraadio veebikanalis Klara Klassika on 23.-26. detsembrini jõulumuusika eriprogramm. Raadio 4 Jõulupühadel toob Raadio 4 eetrisse palju häid uusi saateid ning loob jõulumeeleolu vestluse ja jõulumuusikaga. Juttu tuleb jõulutraditsioonidest, heategevusest, Eesti rahvusköögist, usust Jumalasse jpm. 24. detsembris kuni 7. jaanuarini on Raadio 4 eetris traditsiooniline heategevuskampaania "Jõulurõõmu kuulutus". Sel aastal aitab Raadio 4 rajada tugikodu "Päikesekiir" erilistele lastele mänguväljaku Jõhvis. Heategevussaated on eetris iga päev kell 16.00. Iga annetaja saab saates õnnitleda lähedasi või tervitada sõpru ja kolleege. Kampaania sloganiks on "Kingime üheskoos lastele mängurõõmu!" ### Response: ERR-i raadiojaamades kõlavad pühadesse sobivad mõtted ja muusika
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Florida osariik on taas kõige kiirema elanikkonna kasvuga osariik USA-s, kinnitasid neljapäeval avaldatud andmed. Viimati oli Florida samas olukorras 60 aastat tagasi 1957. aastal, vahendas Politico. Võrrelduna aastaga 2021. on osariigi elanike arv kasvanud 1,9 protsenti. Florida elanikkond on alates 1946. aastast iga aasta kasvanud ja seda isegi siis kui USA elanikkonna kasv üldiselt on aeglustunud. Samas on viimastel aastatel tugevalt kasvanud ka Nevada, mille elanikkond on praegu 22 korda suurem kui 1946. aastal. USA statistikaameti andmeil on Ameerika Ühendriikide elanikkonna suurenemine tingitud eelkõige immigratsioonist. Riiki tuli 2021. aastal üle miljoni inimese, mis on 168,8 protsendi suurune kasv võrelduna 2020. aastaga. Kõige suurem kasv oli USA lõunaosa, mille tingis nii siseriiklik kui välismaine migratsioon.
Florida oli eelmisel aastal USA kõige kiiremini kasvav osariik
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Florida osariik on taas kõige kiirema elanikkonna kasvuga osariik USA-s, kinnitasid neljapäeval avaldatud andmed. Viimati oli Florida samas olukorras 60 aastat tagasi 1957. aastal, vahendas Politico. Võrrelduna aastaga 2021. on osariigi elanike arv kasvanud 1,9 protsenti. Florida elanikkond on alates 1946. aastast iga aasta kasvanud ja seda isegi siis kui USA elanikkonna kasv üldiselt on aeglustunud. Samas on viimastel aastatel tugevalt kasvanud ka Nevada, mille elanikkond on praegu 22 korda suurem kui 1946. aastal. USA statistikaameti andmeil on Ameerika Ühendriikide elanikkonna suurenemine tingitud eelkõige immigratsioonist. Riiki tuli 2021. aastal üle miljoni inimese, mis on 168,8 protsendi suurune kasv võrelduna 2020. aastaga. Kõige suurem kasv oli USA lõunaosa, mille tingis nii siseriiklik kui välismaine migratsioon. ### Response: Florida oli eelmisel aastal USA kõige kiiremini kasvav osariik
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Hooajaeelsete kohtumiste kalendri avab Taliturniir, mille raames mängitakse jaanuaris FC Kuressaare ja FCI Levadiaga. Veebruari keskpaigas on turniiri vastaseks Narva Trans, kirjutab Flora klubi kodulehel. Esimene võõrsilmäng toimub 25. jaanuaril Šveitsis, kui minnakse vastamisi Šveitsi jalgpalli esimese astme superliiga meeskonna ja kolmekordse meistri FC Winterthuriga. Flora ja Winterthur on omavahel mänginud ka 2019. aasta jaanuaris, mil 90 minuti järel lepiti 2:2 viigiga. Järgmisel päeval, 26. jaanuaril ootab meeskonda ees 15-kordne Šveitsi liiga meister ja kuue Šveitsi karika omanik BSC Young Boys, kel on ette näidata ka jõudmine Euroopa karikavõistluste poolfinaali. 29. jaanuaril lähevad vastamisi Eesti meister FC Flora ja Läti meister FK Valmiera, kui selgitatakse välja seitsmenda Liivimaa karika võitja. Varasemalt on Flora sama karikavõistluse võitnud 2011. ja 2018. aastal. Viimane sõprusmäng ootab meeskonda ees 17. veebruaril Norras, kui Flora mängib SK Lilleströmiga, kes on sealne viiekordne meister ja kuuekordne Norra karika võitja. Varasemalt on meeskonnad omavahel kohtunud UEFA Cup'i I eelringis 1995/96. hooajal, kui florakad pidid esimeses mängus tunnistama vastaste 4:0 paremust, kuid teise kohtumise võitis Flora 1:0.
Flora mängib hooaja eel Norra ja Šveitsi tippklubidega
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Hooajaeelsete kohtumiste kalendri avab Taliturniir, mille raames mängitakse jaanuaris FC Kuressaare ja FCI Levadiaga. Veebruari keskpaigas on turniiri vastaseks Narva Trans, kirjutab Flora klubi kodulehel. Esimene võõrsilmäng toimub 25. jaanuaril Šveitsis, kui minnakse vastamisi Šveitsi jalgpalli esimese astme superliiga meeskonna ja kolmekordse meistri FC Winterthuriga. Flora ja Winterthur on omavahel mänginud ka 2019. aasta jaanuaris, mil 90 minuti järel lepiti 2:2 viigiga. Järgmisel päeval, 26. jaanuaril ootab meeskonda ees 15-kordne Šveitsi liiga meister ja kuue Šveitsi karika omanik BSC Young Boys, kel on ette näidata ka jõudmine Euroopa karikavõistluste poolfinaali. 29. jaanuaril lähevad vastamisi Eesti meister FC Flora ja Läti meister FK Valmiera, kui selgitatakse välja seitsmenda Liivimaa karika võitja. Varasemalt on Flora sama karikavõistluse võitnud 2011. ja 2018. aastal. Viimane sõprusmäng ootab meeskonda ees 17. veebruaril Norras, kui Flora mängib SK Lilleströmiga, kes on sealne viiekordne meister ja kuuekordne Norra karika võitja. Varasemalt on meeskonnad omavahel kohtunud UEFA Cup'i I eelringis 1995/96. hooajal, kui florakad pidid esimeses mängus tunnistama vastaste 4:0 paremust, kuid teise kohtumise võitis Flora 1:0. ### Response: Flora mängib hooaja eel Norra ja Šveitsi tippklubidega
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Transpordiamet teatas reedel, et tunnistas Tallinna-Kärdla lennuliini uue perioodi hankel edukaks NyxAir OÜ pakkumuse. Kärdla lennuliini uus opereerimisteenus peab algama 28. jaanuarist, kui lõppeb leping senise teenusepakkujaga. Seni lendab Kärdla liinil Transaviabaltika. Hankele laekus kolm pakkumust, millest parimaks tunnistati NyxAir OÜ orienteeruva maksumusega 4,3 miljonit eurot kogu lepinguperioodi kohta, teatas transpordiamet. Teised pakkumused olid küll maksumuselt madalamad, kuid transpordiamet on sunnitud tunnistatama need mittevastavaks, kuna pakkujate pakutud lennukitega ei ole võimalik osutada katkematut teenust, mis oli riigihankes nõutud. Lihtsustatult öeldes pidi pakkuja arvestama hankelepingu täitmiseks esitatud lennuki suutlikkusega maanduda Kärdla lennuväljal erinevate rajaseisukordade korral, selgitas amet. "NyxAir OÜ pakkumuse edukaks tunnistamisega on Hiiumaale tagatud toimiv lennuteenus ning boonusena on antud lennuk ka suurem ehk seal on rohkem istekohti, kui oli hankes nõutud," lisas transpordiamet. "Oleme valmis, et olukorras, kus kahte madalamat pakkumust ei tunnistatud vastavaks, võib lennuhange minna vaidlustamisele, ent kinnitame – meie eesmärk on tagada katkematu lennuühendus," lausus transpordiameti liikuvuse planeerimise teenistuse direktor Kati Tamtik.
Ka Kärdla lennuliini hakkab teenindama NyxAir
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Transpordiamet teatas reedel, et tunnistas Tallinna-Kärdla lennuliini uue perioodi hankel edukaks NyxAir OÜ pakkumuse. Kärdla lennuliini uus opereerimisteenus peab algama 28. jaanuarist, kui lõppeb leping senise teenusepakkujaga. Seni lendab Kärdla liinil Transaviabaltika. Hankele laekus kolm pakkumust, millest parimaks tunnistati NyxAir OÜ orienteeruva maksumusega 4,3 miljonit eurot kogu lepinguperioodi kohta, teatas transpordiamet. Teised pakkumused olid küll maksumuselt madalamad, kuid transpordiamet on sunnitud tunnistatama need mittevastavaks, kuna pakkujate pakutud lennukitega ei ole võimalik osutada katkematut teenust, mis oli riigihankes nõutud. Lihtsustatult öeldes pidi pakkuja arvestama hankelepingu täitmiseks esitatud lennuki suutlikkusega maanduda Kärdla lennuväljal erinevate rajaseisukordade korral, selgitas amet. "NyxAir OÜ pakkumuse edukaks tunnistamisega on Hiiumaale tagatud toimiv lennuteenus ning boonusena on antud lennuk ka suurem ehk seal on rohkem istekohti, kui oli hankes nõutud," lisas transpordiamet. "Oleme valmis, et olukorras, kus kahte madalamat pakkumust ei tunnistatud vastavaks, võib lennuhange minna vaidlustamisele, ent kinnitame – meie eesmärk on tagada katkematu lennuühendus," lausus transpordiameti liikuvuse planeerimise teenistuse direktor Kati Tamtik. ### Response: Ka Kärdla lennuliini hakkab teenindama NyxAir
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
See on esimene jõustunud kohtuotsus, mis tehtud vaktsineerimiskohustuse kehtestamise ja sellega seoses töösuhte lõpetamise tõttu, teatas töötajat esindanud Advokaadibüroo Pallo & Partnerid. Samal teemal käib veel üle 20 endise kaitseväelase, üle 15 kiirabitöötaja ja üle 50 politseiniku töövaidluse. Riigikohus tegi määruse, millega jättis kaitseväe kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, neljapäeval. Määrusega jõustus Tartu ringkonnakohtu 1. juuli otsus. Jõustunud ringkonnakohtu otsus näeb ette töötajale kolme kuu töötasu hüvitise maksmist. Kohus kinnitas ka, et tööandja ei saa nõuda ühepoolselt töötajalt vaktsineerimist, kui see pole poolte vahel olnud eelnev kokkulepe ja eeldus töökohustuste täitmiseks. Ringkonnakohus leidis, et äärmisel juhul saaks kõne alla tulla töö ümberkorraldamine ja seetõttu töötaja koondamine, kuid mitte vallandamine. Advokaadibüroo Pallo & Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff ütles, et nende kohtuotsuste valguses oleks mõistlik leida poolte vahel õigusrahu ning hoiduda edasistest suurtest menetluskuludest. "Meil oleks võimalik ligikaudu 100 inimese vaidlused lõpetada tegelikult kompromissiga, kui lõpuks ometi soovitaks tunnistada, et sellised kohustusliku vaktsineerimise sisseseadmised polnud õigustatud ja leida õigusrahu ning läbi selle hoida ära kõik edasised kümnetesse tuhandetesse ulatuvad menetluskulud. Seni on kõik sel teemal vaielnud isikud saanud kohtus võidu – kõik kohtunikud üle Eesti ei saa ju eksida," lisas Reilik-Bakhoff.
Kohus: töötaja lepingu lõpetamine vaktsineerimatuse tõttu on tühine
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: See on esimene jõustunud kohtuotsus, mis tehtud vaktsineerimiskohustuse kehtestamise ja sellega seoses töösuhte lõpetamise tõttu, teatas töötajat esindanud Advokaadibüroo Pallo & Partnerid. Samal teemal käib veel üle 20 endise kaitseväelase, üle 15 kiirabitöötaja ja üle 50 politseiniku töövaidluse. Riigikohus tegi määruse, millega jättis kaitseväe kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, neljapäeval. Määrusega jõustus Tartu ringkonnakohtu 1. juuli otsus. Jõustunud ringkonnakohtu otsus näeb ette töötajale kolme kuu töötasu hüvitise maksmist. Kohus kinnitas ka, et tööandja ei saa nõuda ühepoolselt töötajalt vaktsineerimist, kui see pole poolte vahel olnud eelnev kokkulepe ja eeldus töökohustuste täitmiseks. Ringkonnakohus leidis, et äärmisel juhul saaks kõne alla tulla töö ümberkorraldamine ja seetõttu töötaja koondamine, kuid mitte vallandamine. Advokaadibüroo Pallo & Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff ütles, et nende kohtuotsuste valguses oleks mõistlik leida poolte vahel õigusrahu ning hoiduda edasistest suurtest menetluskuludest. "Meil oleks võimalik ligikaudu 100 inimese vaidlused lõpetada tegelikult kompromissiga, kui lõpuks ometi soovitaks tunnistada, et sellised kohustusliku vaktsineerimise sisseseadmised polnud õigustatud ja leida õigusrahu ning läbi selle hoida ära kõik edasised kümnetesse tuhandetesse ulatuvad menetluskulud. Seni on kõik sel teemal vaielnud isikud saanud kohtus võidu – kõik kohtunikud üle Eesti ei saa ju eksida," lisas Reilik-Bakhoff. ### Response: Kohus: töötaja lepingu lõpetamine vaktsineerimatuse tõttu on tühine
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Eldars Mamedovs töötas Sotsialistide ja Demokraatide fraktsiooni heaks üle kümnendi ning tegeles peamiselt Iraani, Iraagi ja ja teiste Araabia piirkonna riikide teemadega, vahendas Läti rahvusringhääling LSM Prantsuse ajalehte Le Point. Le Point tõi esile, et Mamedovsi töö peatamine oli seotud Katari korruptsiooniskandaaliga. Mamedovs olevat lehe sõnul ärgitanud sotsiaaldemokraatlikku fraktsiooni olema leebem oma Katari poliitikas. Samuti olevat ta vastu resolutsioonile, millega Euroopa parlament kuulutas Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks. Mamedovs olevat samuti olnud Iraani režiimi suhtes ebamäärasel positsioonil. Iraan tarnib Venemaale sõjalisi ründedroone, mida viimane on kasutanud enda algatatud sõjas Ukraina vastu. Sotsialistide ja Demokraatide fraktsioon teatas teisipäeval, et neil on korruptsiooni suhtes nulltolerants ning fraktsioon toetab käimasolevat juurdlust. Teates ei kinnitatud, et Mamedovsi töö peatati, kuid mehe kontaktandmeid nende veebilehel enam ei ole. Mamedovs kandideeris 2014. aastal edutult Läti Koosmeele (Saskana) nimekirjas. Tema isa on Aserbaidžaani taustaga ettevõtja Adigyozal Mamedov. LSM tõi esile, et vanem Mamedov on Lätis seotud mitmete suurte hangetega.
Europarlamendi Katari skandaaliga on seotud lätlasest nõunik
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Eldars Mamedovs töötas Sotsialistide ja Demokraatide fraktsiooni heaks üle kümnendi ning tegeles peamiselt Iraani, Iraagi ja ja teiste Araabia piirkonna riikide teemadega, vahendas Läti rahvusringhääling LSM Prantsuse ajalehte Le Point. Le Point tõi esile, et Mamedovsi töö peatamine oli seotud Katari korruptsiooniskandaaliga. Mamedovs olevat lehe sõnul ärgitanud sotsiaaldemokraatlikku fraktsiooni olema leebem oma Katari poliitikas. Samuti olevat ta vastu resolutsioonile, millega Euroopa parlament kuulutas Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks. Mamedovs olevat samuti olnud Iraani režiimi suhtes ebamäärasel positsioonil. Iraan tarnib Venemaale sõjalisi ründedroone, mida viimane on kasutanud enda algatatud sõjas Ukraina vastu. Sotsialistide ja Demokraatide fraktsioon teatas teisipäeval, et neil on korruptsiooni suhtes nulltolerants ning fraktsioon toetab käimasolevat juurdlust. Teates ei kinnitatud, et Mamedovsi töö peatati, kuid mehe kontaktandmeid nende veebilehel enam ei ole. Mamedovs kandideeris 2014. aastal edutult Läti Koosmeele (Saskana) nimekirjas. Tema isa on Aserbaidžaani taustaga ettevõtja Adigyozal Mamedov. LSM tõi esile, et vanem Mamedov on Lätis seotud mitmete suurte hangetega. ### Response: Europarlamendi Katari skandaaliga on seotud lätlasest nõunik
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Transpordiameti ühistranspordiosakonna juhataja Andres Ruubas rääkis ERR-ile, et: ligikaudselt läheb raha 75 miljonit summas, aga suures plaanis edastas enamik ühistranspordikeskusi taotlusi samas liinimahus, mis käesoleval aastal. Nii näiteks sõidetakse Tartumaal riigi toel ka järgmisel aastal veidi üle 4,1 miljoni liinikilomeetri. MTÜ Tartumaa ühistranspordikeskuse juhataja Maikl Aunapuu sõnul on soov siiski kilomeetreid uuel aastal juurde lisada. Juba käesoleva aasta viimane kvartal näitas, et sõitjate arv on kasvutrendis ning täiendavaid väljumisi oma eelarvevahendite piires lisati sügisel juurde Elva ja Luunja suunal. Uueks aastaks planeeritakse liinimahtu suurendada 110 000 kilomeetri võrra ning lisanduva mahu aitavad kinni maksta kohalikud omavalitsused, lisas Aunapuu. "Peamegi tänama Tartu linna, Kambja valda, kes on siis oma rahaga õla alla pannud ja hetkel käivad läbirääkimised ka Nõo vallaga. Kohalikud omavalitsused siis oma eelarvetest on aidanud meid siis sellest olukorrast hetkel välja," ütles Aunapuu. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk ütles, et reisijate arvu kasvu nii linna- kui maaliinidel võrreldes eelmise aastaga on märgata ka Pärnumaal ja seda vaatamata asjaolule, et Pärnumaa on üks nendest vähestest maakondadest, kus kõik inimesed maakonnaliinidega tasuta sõita ei saa. "Meil tõusid piletihinnad nii linna kui maaliinidel esimest juulist ja ütleme ka see piletitulude kasv on märgatav. Me korjame poolteist miljonit eurot linna- ja maaliinidel piletitulu igal aastal. Et kui see ei ole raha, milline peaks siis raha olema?" lisas Kärpuk. Kärpuk ütles, et piletitulu tõttu on nende seis stabiilsem. Riigilt loodetakse dotatsiooni saada summas, mis lähtub eeldusest, et liinikilomeetrite maht järgmisel aastal Pärnumaal ei kasva: "Võrreldes selle aastaga see summa on siis suurem ainult niipalju kui me prognoosime tarbijahinnaindeksi kasvu võrreldes selle aastaga, sest vedajatele me maksame kilomeetri eest just summa, mis siis indekseeritakse indeksi muutusega. Kindlasti on Pärnu maakonnas riigi toetuse vajadus väiksem piletitulude võrra." Ruubase sõnul ei ole muudatusi uuel aastal oodata ka piletihindades. Need maakonnad, kus praegu saavad kõik inimesed tasuta bussiliiniga maalt linna, saavad seda hüve kasutada ka uuel aastal. Ka Aunapuu ütles, et Tartumaa ühistranspordikeskuses ei ole olnud arutelusid nullpileti kaotamise teemal: "Kui riik eraldab meile järgmiseks aastaks liinikilomeetreid sama palju kui käesolevaks aastaks, siis meil ei ole vajadust piletihinda kehtestada."
Bussiliinide mahud ei kasva, raha läheb siiski rohkem kui 2022. aastal
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Transpordiameti ühistranspordiosakonna juhataja Andres Ruubas rääkis ERR-ile, et: ligikaudselt läheb raha 75 miljonit summas, aga suures plaanis edastas enamik ühistranspordikeskusi taotlusi samas liinimahus, mis käesoleval aastal. Nii näiteks sõidetakse Tartumaal riigi toel ka järgmisel aastal veidi üle 4,1 miljoni liinikilomeetri. MTÜ Tartumaa ühistranspordikeskuse juhataja Maikl Aunapuu sõnul on soov siiski kilomeetreid uuel aastal juurde lisada. Juba käesoleva aasta viimane kvartal näitas, et sõitjate arv on kasvutrendis ning täiendavaid väljumisi oma eelarvevahendite piires lisati sügisel juurde Elva ja Luunja suunal. Uueks aastaks planeeritakse liinimahtu suurendada 110 000 kilomeetri võrra ning lisanduva mahu aitavad kinni maksta kohalikud omavalitsused, lisas Aunapuu. "Peamegi tänama Tartu linna, Kambja valda, kes on siis oma rahaga õla alla pannud ja hetkel käivad läbirääkimised ka Nõo vallaga. Kohalikud omavalitsused siis oma eelarvetest on aidanud meid siis sellest olukorrast hetkel välja," ütles Aunapuu. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk ütles, et reisijate arvu kasvu nii linna- kui maaliinidel võrreldes eelmise aastaga on märgata ka Pärnumaal ja seda vaatamata asjaolule, et Pärnumaa on üks nendest vähestest maakondadest, kus kõik inimesed maakonnaliinidega tasuta sõita ei saa. "Meil tõusid piletihinnad nii linna kui maaliinidel esimest juulist ja ütleme ka see piletitulude kasv on märgatav. Me korjame poolteist miljonit eurot linna- ja maaliinidel piletitulu igal aastal. Et kui see ei ole raha, milline peaks siis raha olema?" lisas Kärpuk. Kärpuk ütles, et piletitulu tõttu on nende seis stabiilsem. Riigilt loodetakse dotatsiooni saada summas, mis lähtub eeldusest, et liinikilomeetrite maht järgmisel aastal Pärnumaal ei kasva: "Võrreldes selle aastaga see summa on siis suurem ainult niipalju kui me prognoosime tarbijahinnaindeksi kasvu võrreldes selle aastaga, sest vedajatele me maksame kilomeetri eest just summa, mis siis indekseeritakse indeksi muutusega. Kindlasti on Pärnu maakonnas riigi toetuse vajadus väiksem piletitulude võrra." Ruubase sõnul ei ole muudatusi uuel aastal oodata ka piletihindades. Need maakonnad, kus praegu saavad kõik inimesed tasuta bussiliiniga maalt linna, saavad seda hüve kasutada ka uuel aastal. Ka Aunapuu ütles, et Tartumaa ühistranspordikeskuses ei ole olnud arutelusid nullpileti kaotamise teemal: "Kui riik eraldab meile järgmiseks aastaks liinikilomeetreid sama palju kui käesolevaks aastaks, siis meil ei ole vajadust piletihinda kehtestada." ### Response: Bussiliinide mahud ei kasva, raha läheb siiski rohkem kui 2022. aastal
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Sillamäe olmejäätmete kogumise süsteem on Eesti linnade seas ainulaadne. Prügikonteinereid Sillamäel pole, nende asemel kasutavad elanikud kotiteenust, mis tähendab, et iga elanik toob oma prügi otse prügiautosse. Sillamäelased on enam kui 30 aasta vanuse jäätmekäitlussüsteemi üle uhked ja nimetavad seda unikaalseks. Kuid tuleva aasta sügisel peab ka Sillamäe prügikonteinerid kasutusele võtma, sest muidu oleks väga keeruline biojäätmeid eraldi koguma hakata, nagu jäätmeseadus seda nõuab. Abilinnapea Aleksei Stepanovi sõnul on sellisel juhul mõttekas kogu jäätmekäitlus konteineritele üle viia. Eesmärk on täita seadust, kindlustada jäätmete sortimine ja sellele lisandub ka mugavus. Sillamäe volikogu kinnitas uue jäätmehoolduseeskirja ja konteinersüsteemile ülemineku neljapäeval. Volinike otsusega pole rahul see osa elanikke, kelle hinnangul hakkavad konteinerid linnapilti risustama. MTÜ Rakendusökoloogia keskus juhataja Marina Janssen ütles, et Sillamäe saab hoovidesse üle poole tuhande konteineri, mida seal varem kunagi polnud. "Eriti puudutab see ajaloolist miljööväärtuslikku linnaosa. Konteinerite juurde hakkavad inimesed, kes pole uue jäätmekäitlussüsteemiga harjunud, kuhjama kotte, kaste, vana mööblit ja vanu riideid, sest Sillamäel pole uuskasutuskeskust, pole kaasaegset jäätmejaama. Kogu ettevalmistustöö on linnavõimul tegemata," lisas ta. Jansseni sõnul oleks võinud olemasolevat süsteemi moderniseerida ja jäätmeid ka edaspidi autodesse koguda, kuid võtta kasutusele mitme kambriga prügiautod, kuhu saaks eri liiki prügi eraldi kambritesse paigutada. Linnavalitsus peab seda ülemäära keerukaks. Abilinnapea Aleksei Stepanov selgitas, et juhul, kui nõuda seda jäätmevedajalt, siis see tähendab eripäraste sõidukite soetamist, mis omakorda tõstab prügi väljaveo hinda. "Eestis sellist praktikat ei ole ja see, mida pakuvad rohelised või aktivistid, oleks äärmiselt kulukas," lisas ta. Stepanovi sõnul on Sillamäe elanikel konteinersüsteemile üleminekuks aega kaheksa kuud. See on piisav aeg konteinerplatside ettevalmistamiseks ja konteinerite soetamiseks. Linnavalitsus korraldab selle aja jooksul elanikele infopäevi ja otsib võimalust, et konteinerplatside ehitamist rahaliselt toetada.
Sillamäe loobub enam kui 30 aastat kehtinud jäätmeveosüsteemist
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Sillamäe olmejäätmete kogumise süsteem on Eesti linnade seas ainulaadne. Prügikonteinereid Sillamäel pole, nende asemel kasutavad elanikud kotiteenust, mis tähendab, et iga elanik toob oma prügi otse prügiautosse. Sillamäelased on enam kui 30 aasta vanuse jäätmekäitlussüsteemi üle uhked ja nimetavad seda unikaalseks. Kuid tuleva aasta sügisel peab ka Sillamäe prügikonteinerid kasutusele võtma, sest muidu oleks väga keeruline biojäätmeid eraldi koguma hakata, nagu jäätmeseadus seda nõuab. Abilinnapea Aleksei Stepanovi sõnul on sellisel juhul mõttekas kogu jäätmekäitlus konteineritele üle viia. Eesmärk on täita seadust, kindlustada jäätmete sortimine ja sellele lisandub ka mugavus. Sillamäe volikogu kinnitas uue jäätmehoolduseeskirja ja konteinersüsteemile ülemineku neljapäeval. Volinike otsusega pole rahul see osa elanikke, kelle hinnangul hakkavad konteinerid linnapilti risustama. MTÜ Rakendusökoloogia keskus juhataja Marina Janssen ütles, et Sillamäe saab hoovidesse üle poole tuhande konteineri, mida seal varem kunagi polnud. "Eriti puudutab see ajaloolist miljööväärtuslikku linnaosa. Konteinerite juurde hakkavad inimesed, kes pole uue jäätmekäitlussüsteemiga harjunud, kuhjama kotte, kaste, vana mööblit ja vanu riideid, sest Sillamäel pole uuskasutuskeskust, pole kaasaegset jäätmejaama. Kogu ettevalmistustöö on linnavõimul tegemata," lisas ta. Jansseni sõnul oleks võinud olemasolevat süsteemi moderniseerida ja jäätmeid ka edaspidi autodesse koguda, kuid võtta kasutusele mitme kambriga prügiautod, kuhu saaks eri liiki prügi eraldi kambritesse paigutada. Linnavalitsus peab seda ülemäära keerukaks. Abilinnapea Aleksei Stepanov selgitas, et juhul, kui nõuda seda jäätmevedajalt, siis see tähendab eripäraste sõidukite soetamist, mis omakorda tõstab prügi väljaveo hinda. "Eestis sellist praktikat ei ole ja see, mida pakuvad rohelised või aktivistid, oleks äärmiselt kulukas," lisas ta. Stepanovi sõnul on Sillamäe elanikel konteinersüsteemile üleminekuks aega kaheksa kuud. See on piisav aeg konteinerplatside ettevalmistamiseks ja konteinerite soetamiseks. Linnavalitsus korraldab selle aja jooksul elanikele infopäevi ja otsib võimalust, et konteinerplatside ehitamist rahaliselt toetada. ### Response: Sillamäe loobub enam kui 30 aastat kehtinud jäätmeveosüsteemist
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Majanduses on ärevad ajad ning languses on ka korteriturg. Samal ajal peegeldab statistika hetkel veel sootuks teistsugust pilti. Näiteks müüs Merko tänavu Tallinnas Vesilennuki arenduses, otse Noblessneri kvartali kõrval viie maja jagu kortereid, mille ruutmeetrihind ületab 5000 eurot. Praegu on arenduse kodulehe andmetel müügis veel viimane korter, kus 83 ruutmeetrile paigutatud kolmetoaline elupind maksab 450 000 eurot. Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman rääkis ERR-ile, et uusarenduste puhul tehakse ostukokkulepped harilikult tükk aega enne müügitehingut. Seega vormistatakse praegu tehinguid, mille kokkulepped on tehtud isegi kuni aasta tagasi ning sellel on mõju ka statistikale. Uute korterite tehingute osakaal kogumahus on suurem ja see hoiab hinda näiliselt paigal, ehkki tegelikult on järelturukorterite hind juba mitu kuud langenud. "Laias laastus on järelturul olnud langus kümme protsenti, aga teatud varagruppide puhul tegelikult juba 20 protsenti suvisest tipust. Kui trendijoonis muutub, siis statistika jõuab sellele hiljem järele just selle eelmainitud uusarenduste nihke pärast," nentis ta. Sooman lisas, et kuna proportsioon hakkab kalduma uusarenduste kasuks, võime paaril järgmisel kuul vabalt näha ka statistilist anomaaliat, kus Tallinna korteriomandi keskmine ruutmeetrihind võib isegi tõusta, sest uusarenduste osakaal suureneb ja need on tavaliselt kallimad. "Mida väiksemaks läheb odava kauba osakaal, seda kõrgemaks läheb keskmine hind," selgitas Sooman. Uusarenduste müügitempo aeglustumine hakkab kajastuma alles järgmise aasta statistikas ja mitte esimestel kuudel, vaid aasta keskpaigas, kui viimase rabamise hetkel ehk selle aasta esimeses pooles tehtud uute korterite tehingukokkulepped on vormistatud. "Kõik käib viitega ja siis võib toimuda järsk prantsatus," sõnas Pindi Kinnisvara esindaja. "Tegelikult on turg juba ammu omas mahlas toiminud, aga siis tuleb statistika järele." Soomani sõnul oli tehinguaktiivsus Eesti linnades novembris võrreldes eelmise aasta novembriga 35 protsenti langenud ning kui varem moodustasid uusarendused veidi üle 10 protsendi tehingutest, siis nüüd juba 30 protsenti. See omakorda tähendab, et järelturu maht on üle Eesti langenud 35 protsendist rohkemgi. Soomani sõnul on küsimus selles, kas see on alles algus. "Hinnad on juba kuni 20 protsenti alla tulnud. Talvised küttekulud ei ole veel tulemagi hakanud. Inflatsioon paneb sama lauluga edasi, kodulaenumaksed suurenevad, euribor oli täna juba üle 2,6 ja läheneb jõudsalt kolmele," loetles ta. "Vaatasin ka ajalugu, kuidas eelmisel korral jahtumine toimus. Ega kolm protsenti pole müstiline lagi ja kui raha hind on kallimaks läinud, inimesed maksavad kallimaid kommunaale, toidukorv on kallinenud ja palgad järele ei tule, siis inimeste ostuvõime on nii palju langenud, et kodu vahetamine lihtsalt lükataksegi edasi," lisas Sooman. Inimesed lükkavad korterivahetust edasi Arco Vara Kinnisvarabüroo tegevjuht Elari Tamm ütles, et praegu oleks 5000-eurose ruutmeetrihinnaga korteritele ostjaid leida kindlasti raskem, sest uusarenduste huvilisi on palju, aga puudub kindlustunne neid osta. "Mida tänased ostjad teevad – nad pigem lükkavad ostu edasi," oli ta ametivennaga sama meelt. Tamm tõi välja, et sageli tuleb inimestel uue kodu ostmiseks vana elamispind maha müüa, aga kui see asub vanemas hoones ja näiteks "mägedel", siis need kinnisvarahinnad on praegu uusarendustest rohkem pihta saanud ning selle hinnaga, mida on oodatud, tegelikkuses müüa ei saa. "Ühel hetkel peab müüja otsustama, kas tahab istuda oma kalli hinna otsas või hakkab alla tulema," lisas ta. Mis aga kinnisvaraturul edasi saab, on Tamme sõnul raske prognoosida: kuni majandus toimib, ei kao huvi kinnisvara müüa ja osta. Tema hinnangul oleme põhjale lähedal või põhjas ning selle baasi pealt tuleb hakata kosuma. Samas ei olnud ta sedavõrd optimistlik, et seda kosumist lähitulevikult oodata. "Kui kaua põhi kestab, ei tea," lausus ta. "Kui sõda läbi saab, on üks asi ja kui tarneahelate mured lahendatakse. Kinnisvaraturg on ju üldine osa majandusest, mitte eraldiseisev üksus." Vanemaid kortereid võib laviinina müügile tulla Sooman prognoosis, et palju uusarendusi pole enam juurde tulemas ja kuna pakkumine on väike, pole müügiga suurt probleemi. Kehvem on aga olukord järelturul: kui majanduse olukord peaks halvenema, võib neid kortereid laviinina müüki tulla. Peamine on tema sõnul tööhõive – kuni inimestel on tööd, ei juhtu midagi hullu ja maandumine on pehme. "Kui tööturul hakkab käsi üle jääma ja inimese hakatakse massiliselt koondama, siis jõuame kiiresti samasse olukorda, kus olime 2009. aastal. See on see, mida kõik praegu pingsalt jälgivad, et mis saab tööturul," lausus Sooman. Ehkki 5000-eurose ruutmeetrihinnaga kinnisvara ostavad reeglina jõukad inimesed, keda turu ajutised tõusud ja langused ei huvita, on Soomani sõnul lõviosa kinnisvara ostjaskonnast siiski noored pered, kes soetavad korteri laenuga. Nemad on praeguses olukorras kallima kinnisvara ostmisel mängust väljas. "Pangad vaatavad inimeste maksevõimet hoopis uue pilguga, omafinantseeringust ei pruugi enam piisata, sest vana vara väärtus on langenud," sõnas Sooman. "Kui enne suutsid laenu teenindada mingi valemi järgi, siis täna sama suurt laenu enam ei suuda, sest euribor ja jooksvad kulutused on kasvanud." Nii Tamm kui ka Sooman olid seda meelt, et arendajate jaoks on praegune aeg hea planeerimiseks, projekteerimiseks ja uutele trendidele mõtlemiseks.
Korterimüügi statistika annab tegelikkusest optimistlikuma pildi
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Majanduses on ärevad ajad ning languses on ka korteriturg. Samal ajal peegeldab statistika hetkel veel sootuks teistsugust pilti. Näiteks müüs Merko tänavu Tallinnas Vesilennuki arenduses, otse Noblessneri kvartali kõrval viie maja jagu kortereid, mille ruutmeetrihind ületab 5000 eurot. Praegu on arenduse kodulehe andmetel müügis veel viimane korter, kus 83 ruutmeetrile paigutatud kolmetoaline elupind maksab 450 000 eurot. Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman rääkis ERR-ile, et uusarenduste puhul tehakse ostukokkulepped harilikult tükk aega enne müügitehingut. Seega vormistatakse praegu tehinguid, mille kokkulepped on tehtud isegi kuni aasta tagasi ning sellel on mõju ka statistikale. Uute korterite tehingute osakaal kogumahus on suurem ja see hoiab hinda näiliselt paigal, ehkki tegelikult on järelturukorterite hind juba mitu kuud langenud. "Laias laastus on järelturul olnud langus kümme protsenti, aga teatud varagruppide puhul tegelikult juba 20 protsenti suvisest tipust. Kui trendijoonis muutub, siis statistika jõuab sellele hiljem järele just selle eelmainitud uusarenduste nihke pärast," nentis ta. Sooman lisas, et kuna proportsioon hakkab kalduma uusarenduste kasuks, võime paaril järgmisel kuul vabalt näha ka statistilist anomaaliat, kus Tallinna korteriomandi keskmine ruutmeetrihind võib isegi tõusta, sest uusarenduste osakaal suureneb ja need on tavaliselt kallimad. "Mida väiksemaks läheb odava kauba osakaal, seda kõrgemaks läheb keskmine hind," selgitas Sooman. Uusarenduste müügitempo aeglustumine hakkab kajastuma alles järgmise aasta statistikas ja mitte esimestel kuudel, vaid aasta keskpaigas, kui viimase rabamise hetkel ehk selle aasta esimeses pooles tehtud uute korterite tehingukokkulepped on vormistatud. "Kõik käib viitega ja siis võib toimuda järsk prantsatus," sõnas Pindi Kinnisvara esindaja. "Tegelikult on turg juba ammu omas mahlas toiminud, aga siis tuleb statistika järele." Soomani sõnul oli tehinguaktiivsus Eesti linnades novembris võrreldes eelmise aasta novembriga 35 protsenti langenud ning kui varem moodustasid uusarendused veidi üle 10 protsendi tehingutest, siis nüüd juba 30 protsenti. See omakorda tähendab, et järelturu maht on üle Eesti langenud 35 protsendist rohkemgi. Soomani sõnul on küsimus selles, kas see on alles algus. "Hinnad on juba kuni 20 protsenti alla tulnud. Talvised küttekulud ei ole veel tulemagi hakanud. Inflatsioon paneb sama lauluga edasi, kodulaenumaksed suurenevad, euribor oli täna juba üle 2,6 ja läheneb jõudsalt kolmele," loetles ta. "Vaatasin ka ajalugu, kuidas eelmisel korral jahtumine toimus. Ega kolm protsenti pole müstiline lagi ja kui raha hind on kallimaks läinud, inimesed maksavad kallimaid kommunaale, toidukorv on kallinenud ja palgad järele ei tule, siis inimeste ostuvõime on nii palju langenud, et kodu vahetamine lihtsalt lükataksegi edasi," lisas Sooman. Inimesed lükkavad korterivahetust edasi Arco Vara Kinnisvarabüroo tegevjuht Elari Tamm ütles, et praegu oleks 5000-eurose ruutmeetrihinnaga korteritele ostjaid leida kindlasti raskem, sest uusarenduste huvilisi on palju, aga puudub kindlustunne neid osta. "Mida tänased ostjad teevad – nad pigem lükkavad ostu edasi," oli ta ametivennaga sama meelt. Tamm tõi välja, et sageli tuleb inimestel uue kodu ostmiseks vana elamispind maha müüa, aga kui see asub vanemas hoones ja näiteks "mägedel", siis need kinnisvarahinnad on praegu uusarendustest rohkem pihta saanud ning selle hinnaga, mida on oodatud, tegelikkuses müüa ei saa. "Ühel hetkel peab müüja otsustama, kas tahab istuda oma kalli hinna otsas või hakkab alla tulema," lisas ta. Mis aga kinnisvaraturul edasi saab, on Tamme sõnul raske prognoosida: kuni majandus toimib, ei kao huvi kinnisvara müüa ja osta. Tema hinnangul oleme põhjale lähedal või põhjas ning selle baasi pealt tuleb hakata kosuma. Samas ei olnud ta sedavõrd optimistlik, et seda kosumist lähitulevikult oodata. "Kui kaua põhi kestab, ei tea," lausus ta. "Kui sõda läbi saab, on üks asi ja kui tarneahelate mured lahendatakse. Kinnisvaraturg on ju üldine osa majandusest, mitte eraldiseisev üksus." Vanemaid kortereid võib laviinina müügile tulla Sooman prognoosis, et palju uusarendusi pole enam juurde tulemas ja kuna pakkumine on väike, pole müügiga suurt probleemi. Kehvem on aga olukord järelturul: kui majanduse olukord peaks halvenema, võib neid kortereid laviinina müüki tulla. Peamine on tema sõnul tööhõive – kuni inimestel on tööd, ei juhtu midagi hullu ja maandumine on pehme. "Kui tööturul hakkab käsi üle jääma ja inimese hakatakse massiliselt koondama, siis jõuame kiiresti samasse olukorda, kus olime 2009. aastal. See on see, mida kõik praegu pingsalt jälgivad, et mis saab tööturul," lausus Sooman. Ehkki 5000-eurose ruutmeetrihinnaga kinnisvara ostavad reeglina jõukad inimesed, keda turu ajutised tõusud ja langused ei huvita, on Soomani sõnul lõviosa kinnisvara ostjaskonnast siiski noored pered, kes soetavad korteri laenuga. Nemad on praeguses olukorras kallima kinnisvara ostmisel mängust väljas. "Pangad vaatavad inimeste maksevõimet hoopis uue pilguga, omafinantseeringust ei pruugi enam piisata, sest vana vara väärtus on langenud," sõnas Sooman. "Kui enne suutsid laenu teenindada mingi valemi järgi, siis täna sama suurt laenu enam ei suuda, sest euribor ja jooksvad kulutused on kasvanud." Nii Tamm kui ka Sooman olid seda meelt, et arendajate jaoks on praegune aeg hea planeerimiseks, projekteerimiseks ja uutele trendidele mõtlemiseks. ### Response: Korterimüügi statistika annab tegelikkusest optimistlikuma pildi
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Kolmapäeval saatis keskkonnaministeerium välja määruse eelnõu, mille kohaselt uues elektri- ja vesinikuautode toetusvoorus maksab riik nullheitega sõiduki ostjale kinni kuni 5000 eurot auto hinnast, lisaks saab ka kuni 1200 eurot toetust elektrilise kastiratta ostmiseks. Keskkonnaminister Madis Kallas ütles sellist toetust põhjendades ERR-ile, et Eesti transpordis ta toetuse tagajärjel suuremat murrangut ei oota. "Tunnistan ka ise, et arvatavasti sellistel moel liikudes me väga suurt revolutsiooni elektriautode kasutuselevõtus Eestis ei tee," ütles Kallas. "Hetkel on nad liiga kallid tänaste toetusmeetmete juures, et neid hakataks massiliselt kasutama ka näiteks madalamapalgaliste inimeste hulgas." Enamik Eestis saadaolevaid moodsaid elektriautosid maksab 40 000 – 50 000 euro ringis. Keskkonnaministeerium on eraisikule toetuse ülemmäärana pannud paika 5000 eurot ja ettevõttele 4000 eurot. Samuti on soetatavale sõidukitele määratud maksimumhind: sõiduauto puhul 60 000 eurot ja kaubaauto puhul 80 000 eurot, nii et näiteks Porche Taycan, mille hinnad algavad käibemaksuta 73 359 euro juurest, toetust ei saaks. Üks ettevõtja võib taotleda toetust kuni 15 sõiduki ostmiseks ja füüsiline isik ühe sõiduki ostmiseks. Ei ole tõenäoline, et inimesed loobuksid näiteks diiselmootoriga autodest elektriautode kasuks, märkis Kallas. "Nii kaua, kui diisel-Passati ja elektriautode hindade vahed on ikka kordades ja kasutatud autode vahed lausa kümnetes kordades, nii kaua ei olegi. Lihtsalt ostujõud teatud inimestel ei ole veel sellisel tasemel, kahjuks nendest väga paljud on ka just maapiirkondades, kus ma ka ise iga päev näen, et seal ei ole lihtsalt reaalne," märkis keskkonnaminister. Lisaks on Kallase hinnangul praegustel elektriautodel Eestis veel muid miinuseid: "Vaadates Eesti kliimat, meie temperatuuri – autodele, millele antakse 400–500 kilomeetrit läbisõiduks, sa saad diisel-Passatiga sõita 1000 kilomeetrit ühe tankimisega, ka need on olulised argumendid, mis veel toetavat fossiilsetel kütustel põhinevaid autosid." Teine mure maapiirkondades on Kallase sõnul elektrisõidukite kasutamise puhul ka praeguste elektriliinide ehk võrgu kvaliteet. Tema sõnul tuleks teha rohkem investeeringuid elektriliinidesse, et ei tekiks maapiirkondades näiteks üheksapäevaseid auke, kus elektrit ei ole. "See on tasakaalu koht, kuidas ja mismoodi neid teha," märkis Kallas. Ka ei hinda Kallas, et rikkamad tormaksid toetuse mõjul kohe elektriautosid ostma. "4000 või 5000 eurot on väga suur raha, aga kui ta panna nüüd konteksti selle auto maksumusega, siis kui kusagil tehakse allahindlus 10 protsenti näiteks, ma ei usu, et ta nüüd nii suurt tormi tekitab. Ka hiljem inimesed, kes ikkagi näevad, et see elektriauto on see õige valik nende pere jaoks, siis teevad selle otsuse sõltumata sellest," rääkis Kallas. Pigem peab Kallas peamiseks küsimuseks, kuidas arendada elektriautode infrastruktuuri ja kasutada toetada elektrisõidukite kasutamist ettevõtluses. "Selle 4000–5000-eurose täiendava toega ei ole elektriauto ikkagi enamikule eestlastele jõukohane ja massidesse viimist me sellisel kujul ei saavuta. Aga küsimus on, kas me siis mitte midagi ei tee? Pigem siis juba proovida midagi teha." Aga kui Kallas üheksa miljoni euro suurusest toetusest suurt mõju ei looda, miks seda üldse teha? "Meile ka väga palju kirjutatakse nii jäätmete sorteerimise kui ka mitmete teiste teemade kohta. Ta ei mõjuta ju nii palju keskkonda, aga iga väike samm, iga väike tilk, mis kivi peale tilgub, lõpuks ikkagi avaldab mõju," rääkis Kallas. Selleks, et uuest toetusest ei kujuneks välja vaid rikaste niikuinii ostetavate elektriautode lisavarustuse hankimise meede, sai sinna Kallase sõnul ka sisse toetus ettevõtetele ja ka elektriliste kastirataste toetus. "Et tõmmata seda lehtrit natuke laiemaks. Aga häid lahendusi, mis oleks võluvitsana kohe ja aitaks protsessi kiirendada, niikaua kui elektriautod on ikkagi oluliselt kallimad kui fossiilkütustel töötavad autod, nii kaua head võluvitsa ei ole," rääkis Kallas. Ei aitaks ka, kui autode ostmise asemel toetada riiklikult näiteks elektriautode laadimisinfrastruktuuri rajamist, rääkis Kallas. "Ikkagi pigem jõukam keskklass ja jõukamad inimesed, kes praegu suudavad elektriautot osta, hakkavad ka siis seda rohkem kasutama. Tavatarbijale ja tavakasutajale on elektriauto jätkuvalt liiga kallis. Isegi kui taristu on olemas ja taristu on väga mugav. Eesti ühiskond ei ole veel piisavalt küps, et elektriautod niivõrd suurtesse massidesse saab. Aga sammud selles suunas peavad olema tehtud ja kogu aeg inimestel lähemale tooma elektriauto kasutust," ütles Kallas. Siiski toetab Kallas elektriautode ostmise edasist toetamist. "Viimasel ajal sellest palju ei räägita, aga saja kilomeetri läbimine elektriautoga, kui nüüd ei arvestata sisse elektriauto igakuist liisingut, kas elekter, bensiin või diisel; see vahe on olnud varem kolossaalne. See võiks olla ikkagi see, mis inimesi elektriauto poole vaatama paneb, sõltumata kõrgest hinnast. Aga elektri hind peaks saavutama mingi stabiilsuse, mingi kindluse. Praegu on kõik asjad kokku juhtunud. Selles osas ta segab kindlasti adekvaatse pildi saamist." Kallas nentis ka, et lisaks elektriautode toetamisele võiks transpordisektori heitmeid vähendada muud meetmed, näiteks kütuste kõrgem maksustamine. "[Euroopa Liidus kokku lepitud transpordisektori lisamaksustamise kokkulepe] ETS2 näeb ette, küll jah, alles aastast 2027, hakkavad võimalikud muudatused, aga sammhaaval me sinna suunas liigume. Need muudatused peaksid tulema ka läbi kütuse ja läbi tarbimise. " rääkis Kallas. Samas on Kallase sõnul murekoht, kuidas regionaalpoliitiliselt lahendada kütuste hindade tõus ja fossiilkütuste tarbimise vähenemine, sest maapiirkondades on vahemaad suured ja kütust kasutatakse rohkem. "Suurtes linnades saab hakkama ühistranspordiga või sõidujagamisega, aga maapiirkondades seda võimalust kahjuks ei ole," märkis Kallas. Maapiirkondades Kallase sõnul jällegi õhu puhtuse mõttes elektriautosid nii väga vaja ei oleks. "Võrreldes näiteks Tallinna mõne teise piirkonnaga, siis olulisel määral on siin seda õhusaastet rohkem ja mida suurem kontsentratsioon siinsetest autodest on elektriga või mida rohkem on meil tramme ja trolle, mis ringi liiguvad, see aitab väga palju Tallinna elukeskkonda paremaks. Maapiirkonnas on ikkagi autode hulk ühe ruutkilomeetri peale kordades väiksem," rääkis Kallas.
Kallas: toetus inimesi elektriautosid massiliselt ostma ei pane
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kolmapäeval saatis keskkonnaministeerium välja määruse eelnõu, mille kohaselt uues elektri- ja vesinikuautode toetusvoorus maksab riik nullheitega sõiduki ostjale kinni kuni 5000 eurot auto hinnast, lisaks saab ka kuni 1200 eurot toetust elektrilise kastiratta ostmiseks. Keskkonnaminister Madis Kallas ütles sellist toetust põhjendades ERR-ile, et Eesti transpordis ta toetuse tagajärjel suuremat murrangut ei oota. "Tunnistan ka ise, et arvatavasti sellistel moel liikudes me väga suurt revolutsiooni elektriautode kasutuselevõtus Eestis ei tee," ütles Kallas. "Hetkel on nad liiga kallid tänaste toetusmeetmete juures, et neid hakataks massiliselt kasutama ka näiteks madalamapalgaliste inimeste hulgas." Enamik Eestis saadaolevaid moodsaid elektriautosid maksab 40 000 – 50 000 euro ringis. Keskkonnaministeerium on eraisikule toetuse ülemmäärana pannud paika 5000 eurot ja ettevõttele 4000 eurot. Samuti on soetatavale sõidukitele määratud maksimumhind: sõiduauto puhul 60 000 eurot ja kaubaauto puhul 80 000 eurot, nii et näiteks Porche Taycan, mille hinnad algavad käibemaksuta 73 359 euro juurest, toetust ei saaks. Üks ettevõtja võib taotleda toetust kuni 15 sõiduki ostmiseks ja füüsiline isik ühe sõiduki ostmiseks. Ei ole tõenäoline, et inimesed loobuksid näiteks diiselmootoriga autodest elektriautode kasuks, märkis Kallas. "Nii kaua, kui diisel-Passati ja elektriautode hindade vahed on ikka kordades ja kasutatud autode vahed lausa kümnetes kordades, nii kaua ei olegi. Lihtsalt ostujõud teatud inimestel ei ole veel sellisel tasemel, kahjuks nendest väga paljud on ka just maapiirkondades, kus ma ka ise iga päev näen, et seal ei ole lihtsalt reaalne," märkis keskkonnaminister. Lisaks on Kallase hinnangul praegustel elektriautodel Eestis veel muid miinuseid: "Vaadates Eesti kliimat, meie temperatuuri – autodele, millele antakse 400–500 kilomeetrit läbisõiduks, sa saad diisel-Passatiga sõita 1000 kilomeetrit ühe tankimisega, ka need on olulised argumendid, mis veel toetavat fossiilsetel kütustel põhinevaid autosid." Teine mure maapiirkondades on Kallase sõnul elektrisõidukite kasutamise puhul ka praeguste elektriliinide ehk võrgu kvaliteet. Tema sõnul tuleks teha rohkem investeeringuid elektriliinidesse, et ei tekiks maapiirkondades näiteks üheksapäevaseid auke, kus elektrit ei ole. "See on tasakaalu koht, kuidas ja mismoodi neid teha," märkis Kallas. Ka ei hinda Kallas, et rikkamad tormaksid toetuse mõjul kohe elektriautosid ostma. "4000 või 5000 eurot on väga suur raha, aga kui ta panna nüüd konteksti selle auto maksumusega, siis kui kusagil tehakse allahindlus 10 protsenti näiteks, ma ei usu, et ta nüüd nii suurt tormi tekitab. Ka hiljem inimesed, kes ikkagi näevad, et see elektriauto on see õige valik nende pere jaoks, siis teevad selle otsuse sõltumata sellest," rääkis Kallas. Pigem peab Kallas peamiseks küsimuseks, kuidas arendada elektriautode infrastruktuuri ja kasutada toetada elektrisõidukite kasutamist ettevõtluses. "Selle 4000–5000-eurose täiendava toega ei ole elektriauto ikkagi enamikule eestlastele jõukohane ja massidesse viimist me sellisel kujul ei saavuta. Aga küsimus on, kas me siis mitte midagi ei tee? Pigem siis juba proovida midagi teha." Aga kui Kallas üheksa miljoni euro suurusest toetusest suurt mõju ei looda, miks seda üldse teha? "Meile ka väga palju kirjutatakse nii jäätmete sorteerimise kui ka mitmete teiste teemade kohta. Ta ei mõjuta ju nii palju keskkonda, aga iga väike samm, iga väike tilk, mis kivi peale tilgub, lõpuks ikkagi avaldab mõju," rääkis Kallas. Selleks, et uuest toetusest ei kujuneks välja vaid rikaste niikuinii ostetavate elektriautode lisavarustuse hankimise meede, sai sinna Kallase sõnul ka sisse toetus ettevõtetele ja ka elektriliste kastirataste toetus. "Et tõmmata seda lehtrit natuke laiemaks. Aga häid lahendusi, mis oleks võluvitsana kohe ja aitaks protsessi kiirendada, niikaua kui elektriautod on ikkagi oluliselt kallimad kui fossiilkütustel töötavad autod, nii kaua head võluvitsa ei ole," rääkis Kallas. Ei aitaks ka, kui autode ostmise asemel toetada riiklikult näiteks elektriautode laadimisinfrastruktuuri rajamist, rääkis Kallas. "Ikkagi pigem jõukam keskklass ja jõukamad inimesed, kes praegu suudavad elektriautot osta, hakkavad ka siis seda rohkem kasutama. Tavatarbijale ja tavakasutajale on elektriauto jätkuvalt liiga kallis. Isegi kui taristu on olemas ja taristu on väga mugav. Eesti ühiskond ei ole veel piisavalt küps, et elektriautod niivõrd suurtesse massidesse saab. Aga sammud selles suunas peavad olema tehtud ja kogu aeg inimestel lähemale tooma elektriauto kasutust," ütles Kallas. Siiski toetab Kallas elektriautode ostmise edasist toetamist. "Viimasel ajal sellest palju ei räägita, aga saja kilomeetri läbimine elektriautoga, kui nüüd ei arvestata sisse elektriauto igakuist liisingut, kas elekter, bensiin või diisel; see vahe on olnud varem kolossaalne. See võiks olla ikkagi see, mis inimesi elektriauto poole vaatama paneb, sõltumata kõrgest hinnast. Aga elektri hind peaks saavutama mingi stabiilsuse, mingi kindluse. Praegu on kõik asjad kokku juhtunud. Selles osas ta segab kindlasti adekvaatse pildi saamist." Kallas nentis ka, et lisaks elektriautode toetamisele võiks transpordisektori heitmeid vähendada muud meetmed, näiteks kütuste kõrgem maksustamine. "[Euroopa Liidus kokku lepitud transpordisektori lisamaksustamise kokkulepe] ETS2 näeb ette, küll jah, alles aastast 2027, hakkavad võimalikud muudatused, aga sammhaaval me sinna suunas liigume. Need muudatused peaksid tulema ka läbi kütuse ja läbi tarbimise. " rääkis Kallas. Samas on Kallase sõnul murekoht, kuidas regionaalpoliitiliselt lahendada kütuste hindade tõus ja fossiilkütuste tarbimise vähenemine, sest maapiirkondades on vahemaad suured ja kütust kasutatakse rohkem. "Suurtes linnades saab hakkama ühistranspordiga või sõidujagamisega, aga maapiirkondades seda võimalust kahjuks ei ole," märkis Kallas. Maapiirkondades Kallase sõnul jällegi õhu puhtuse mõttes elektriautosid nii väga vaja ei oleks. "Võrreldes näiteks Tallinna mõne teise piirkonnaga, siis olulisel määral on siin seda õhusaastet rohkem ja mida suurem kontsentratsioon siinsetest autodest on elektriga või mida rohkem on meil tramme ja trolle, mis ringi liiguvad, see aitab väga palju Tallinna elukeskkonda paremaks. Maapiirkonnas on ikkagi autode hulk ühe ruutkilomeetri peale kordades väiksem," rääkis Kallas. ### Response: Kallas: toetus inimesi elektriautosid massiliselt ostma ei pane
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Oluline 24. detsembril kell 20.37: - Britid: Venemaa vähendas personalipuudust, aga endiselt napib rakette; - Ukraina luure: Venemaa on Iraanilt saanud 1700 drooni; - Zelenski: Ukraina loob oma jõuluime; - Ukraina piirivalve: Valgevenest ei liigu väed ega varustus Ukraina poole; - Venemaa jätkas rünnakuid Donetski ja Luhanski oblastites; - Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak ütles intervjuus Briti ajalehele, et 2023. aasta on sõjas otsustav hetk. Hersoni kesklinna pommitati laupäeval Hersoni kuberner Jaroslav Januševitš teatas, et Venemaa laupäevases rünnakus Hersoni kesklinnale sai surma vähemalt kümme ja vigastada 58 inimest. "Jõululaupäeval ründasid venelased linna keskust. Nad ründasid turgu, kaubanduskeskust, elumaju, asutusi; kohti, kus inimesi on kõige rohkem," lausus Januševitš. President Volodõmõr Zelenski mõistis rünnaku hukka, öeldes: "Terroristlik riik jätkab Vene maailma meile toomist pommitades tsiviilelanikkonda. Herson. Hommikul, laupäeval, jõulude eel, linna keskosas. Need ei ole sõjaväerajatised. See ei ole sõda reeglite järgi. See on terror, tapmine hirmutamise ja naudingu pärast. Maailm peab nägema ja mõistma, millise absoluutse kurjuse vastu me võitleme." ⚡️ Governor: At least 5 killed, 35 injured in Russian attack on central Kherson. President Volodymyr Zelensky condemned the attack, saying "it is killing for the sake of intimidation and pleasure." Photos: President Volodymyr Zelensky via Telegram pic.twitter.com/oOO93PpBzH — The Kyiv Independent (@KyivIndependent) December 24, 2022 Õhurünnakusireenid kõlasid laupäeval taas Hersoni oblastis, nagu ka Kiievis, Luhanskis, Harkivis, Donetskis, Zaporižžjas ja veel seitsmes oblastis. Zelenski: Ukraina loob oma jõuluime Ukrainlased loovad ise nendel jõuludel ime, näidates, et neid ehmata Venemaa rünnakud vaatamata sellele, et miljonid inimesed on jäänud pimedusse, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski laupäeval tehtud läkituses. Zelenski ütles, et kuigi vabadusel on kõrge hind, makstaks orjuse eest veelgi kõrgemat hinda. "Me pidasime vastu sõja alguses, me lõime tagasi rünnakud, pidasime vastu ähvardustele, tuumaterroriga väljapressimisele, raketirünnakutele. Me peame vastu ka selle talve, sest me teame, mille eest me võitleme," lausus ta. "Isegi suures pimeduses leiame me üksteist üles, et tugevalt kallistada. Ja kui pole sooja, hoiame me üksteise ümbert tugevasti kinni ja soojendame teineteist," lisas ta. Ukraina piirivalve: Valgevenest ei liigu väed ega varustus Ukraina poole Ukraina piirvalve pole täheldanud Valgevenes vägede ja varustuse liikumist Ukraina poole, ütles piirivalve pressiesindaja Andrii Demtšenko. "Olukord piiril Valgevenega on täieliku kontrolli all," ütles ta, lisades, et Valgevene on siiski piiri tugevdamas. Ukraina jälgib tähelepanelikult Valgevenes toimuvat, sest Venemaa ja Valgevene viivad seal läbi ühisõppusi. Ukraina luurejuht Kõrõlo Budanov ütles, et Venemaa on üritanud Ukraina armees paanikat tekitada, pannes oma sõdureid Valgevenes rongidesse, mis liiguvad Ukraina piiri poole. Budanov lisas, et Vene vägede rünnakut Valgevenest ei saa täielikult välistada. Ukraina luure: Venemaa on Iraanilt saanud 1700 drooni Venemaa on Iraanilt hankinud 1700 Shahedi kamikaze-drooni, ütles Ukraina luurejuht Kõrõlo Budanov intervjuus New York Timesile. Suurenenud võimekusega Ukraina õhukaitse on suutnud suure osa droonidest enne sihtmärgini jõudmist alla lasta ning Venemaa on ära kasutanud umbes 540 drooni, lausus Budanov. Ballistilisi rakette on Iraan aga keeldunud Venemaale saatmast. "Iraan ei kiirusta sellega arusaadavatel põhjustel, sest nii pea kui Venemaa esimese nendelt saadud raketi välja tulistab, suureneb sanktsioonide surve," ütles Budanov. Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 480 sõdurit Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril: - elavjõud umbes 101430 (võrdlus eelmise päevaga +480); - tankid 3006 (+1); - jalaväe lahingumasinad 5994 (+8); - lennukid 283 (+0); - kopterid 267 (+0); - suurtükisüsteemid 1988 (+4); - mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 418 (+4) - õhutõrjesüsteemid 212 (+0); - operatiivtaktikalised droonid 1706 (+8); - tiibraketid 653 (+0); - autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4627 (+5); - laevad / paadid 16 (+0); - eritehnika 178 (+0). Ukraina sõdur Donetski piirkonnas Mariinka lähedal rindepositsioonil. Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Libkos Britid: Venemaa ründab taristut rakettide nappuse tõttu harvemini Briti kaitseministeerium teatas, et Venemaa piirab tõenäoliselt oma raketirünnakuid Ukraina infrastruktuuri vastu, sest nende tiibrakettide tarne on piiratud. Laupäevases luureraportis teatas ministeerium, et Venemaa on oktoobrist suurendanud oma vägesid Ukrainas kümnete tuhandete reservväelastega ja leevendanud nii personalipuudust, kuid suure tõenäosusega piirab laskemoona nappus Venemaa pealetungioperatsioone. Aruandes väitis Briti luure, et ainuüksi kaitseoperatsioonide jätkamine piki Venemaa pikka rindejoont nõuab märkimisväärseid igapäevaseid kulutusi mürskudele ja rakettidele. Moonapuuduse tõttu on Venemaa vähendanud oma kaugmaarakettide rünnakuid Ukraina taristu vastu umbes korrale nädalas. Ukraina: Venemaa ründas kümmet asulat Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et Ukraina väed tõrjusid viimase ööpäeva jooksul Venemaa rünnakuid kümne asula lähedal Donetski ja Luhanski oblastis. Ukraina kindralstaabi teatel tegi Venemaa armee 24 tunni jooksul Ukraina vastu kolm raketi-, kümme õhu- ja üle 60 raketiheitjarünnaku. Ukraina relvajõud tõrjusid viimasel ööpäeval Venemaa rünnakuid Luhanski oblastis Andriivka lähedal, samuti Donetski oblastis Jampolivka, Rozdolivka, Bahmutske, Bahmuti, Pivnitšne, New Yorki, Kranshorivka, Vodiane ja Mariinka lähedal. Kindralstaap kinnitas ka, et Ukraina väed hävitasid neljapäeval kaks Vene suurtükisüsteemi koos laskemoonaga Zaporižžja oblastis. Üle 70 Vene sõduri sai vigastada. Zelenski: Vene terroristid põlgavad kristlikke väärtusi Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas reedeses kõnes oma kaasmaalasi, et venelased võivad jõulude ja aastavahetuse paiku tugevdada rünnakuid. "Pidage meeles, kes meie vastu võitleb. Läheneva pühadehooaja tõttu võivad Vene terroristid taas aktiveeruda. Nad põlgavad kristlikke väärtusi ja igasuguseid väärtusi üldiselt. Seetõttu palun pange tähele õhurünnaku signaale, aidake üksteist ja hoolitsege alati üksteise eest," sõnas Zelenski. Ta lisas, et Venemaa kodanikud peavad selgelt mõistma, et terror ei jää kunagi vastuseta. Jermak: 2023. aasta on sõjas otsustav hetk Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak ütles intervjuus ajalehele The Guardian, et 2023. aasta on sõjas otsustav hetk, kuid keeldus ütlemast, millal või kus Ukraina võib oma järgmist vasturünnakut alustada. "Teeme kõik endast oleneva, et oma territooriumi tagasi võtta. Ma saan aru, et see saab olema raske töö. Meie vapper rahvas jätkab võitlust. Olen kindel, et järgmine aasta on tõesti võiduaasta," rääkis Jermak väljaandele. Küsimusele, kas võit hõlmaks ka 2014. aastal Venemaa poolt annekteeritud Krimmi tagasivõtmist, vastas ta: "Absoluutselt." Personaliülem ütles ka, et ei taha spekuleerida Vladimir Putini ja Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenka kohtumise teemal. "Meil on oht kogu piiri ulatuses, ma ei taha teada, mis Putini peas toimub, ütles Jermak. Ta ütles, et Kiiev on saanud oma partneritelt ja rindesõduritelt luureandmeid ning on valmis "igasuguseks provokatsiooniks".
Venemaa ründas taas Hersoni linna keskust
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Oluline 24. detsembril kell 20.37: - Britid: Venemaa vähendas personalipuudust, aga endiselt napib rakette; - Ukraina luure: Venemaa on Iraanilt saanud 1700 drooni; - Zelenski: Ukraina loob oma jõuluime; - Ukraina piirivalve: Valgevenest ei liigu väed ega varustus Ukraina poole; - Venemaa jätkas rünnakuid Donetski ja Luhanski oblastites; - Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak ütles intervjuus Briti ajalehele, et 2023. aasta on sõjas otsustav hetk. Hersoni kesklinna pommitati laupäeval Hersoni kuberner Jaroslav Januševitš teatas, et Venemaa laupäevases rünnakus Hersoni kesklinnale sai surma vähemalt kümme ja vigastada 58 inimest. "Jõululaupäeval ründasid venelased linna keskust. Nad ründasid turgu, kaubanduskeskust, elumaju, asutusi; kohti, kus inimesi on kõige rohkem," lausus Januševitš. President Volodõmõr Zelenski mõistis rünnaku hukka, öeldes: "Terroristlik riik jätkab Vene maailma meile toomist pommitades tsiviilelanikkonda. Herson. Hommikul, laupäeval, jõulude eel, linna keskosas. Need ei ole sõjaväerajatised. See ei ole sõda reeglite järgi. See on terror, tapmine hirmutamise ja naudingu pärast. Maailm peab nägema ja mõistma, millise absoluutse kurjuse vastu me võitleme." ⚡️ Governor: At least 5 killed, 35 injured in Russian attack on central Kherson. President Volodymyr Zelensky condemned the attack, saying "it is killing for the sake of intimidation and pleasure." Photos: President Volodymyr Zelensky via Telegram pic.twitter.com/oOO93PpBzH — The Kyiv Independent (@KyivIndependent) December 24, 2022 Õhurünnakusireenid kõlasid laupäeval taas Hersoni oblastis, nagu ka Kiievis, Luhanskis, Harkivis, Donetskis, Zaporižžjas ja veel seitsmes oblastis. Zelenski: Ukraina loob oma jõuluime Ukrainlased loovad ise nendel jõuludel ime, näidates, et neid ehmata Venemaa rünnakud vaatamata sellele, et miljonid inimesed on jäänud pimedusse, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski laupäeval tehtud läkituses. Zelenski ütles, et kuigi vabadusel on kõrge hind, makstaks orjuse eest veelgi kõrgemat hinda. "Me pidasime vastu sõja alguses, me lõime tagasi rünnakud, pidasime vastu ähvardustele, tuumaterroriga väljapressimisele, raketirünnakutele. Me peame vastu ka selle talve, sest me teame, mille eest me võitleme," lausus ta. "Isegi suures pimeduses leiame me üksteist üles, et tugevalt kallistada. Ja kui pole sooja, hoiame me üksteise ümbert tugevasti kinni ja soojendame teineteist," lisas ta. Ukraina piirivalve: Valgevenest ei liigu väed ega varustus Ukraina poole Ukraina piirvalve pole täheldanud Valgevenes vägede ja varustuse liikumist Ukraina poole, ütles piirivalve pressiesindaja Andrii Demtšenko. "Olukord piiril Valgevenega on täieliku kontrolli all," ütles ta, lisades, et Valgevene on siiski piiri tugevdamas. Ukraina jälgib tähelepanelikult Valgevenes toimuvat, sest Venemaa ja Valgevene viivad seal läbi ühisõppusi. Ukraina luurejuht Kõrõlo Budanov ütles, et Venemaa on üritanud Ukraina armees paanikat tekitada, pannes oma sõdureid Valgevenes rongidesse, mis liiguvad Ukraina piiri poole. Budanov lisas, et Vene vägede rünnakut Valgevenest ei saa täielikult välistada. Ukraina luure: Venemaa on Iraanilt saanud 1700 drooni Venemaa on Iraanilt hankinud 1700 Shahedi kamikaze-drooni, ütles Ukraina luurejuht Kõrõlo Budanov intervjuus New York Timesile. Suurenenud võimekusega Ukraina õhukaitse on suutnud suure osa droonidest enne sihtmärgini jõudmist alla lasta ning Venemaa on ära kasutanud umbes 540 drooni, lausus Budanov. Ballistilisi rakette on Iraan aga keeldunud Venemaale saatmast. "Iraan ei kiirusta sellega arusaadavatel põhjustel, sest nii pea kui Venemaa esimese nendelt saadud raketi välja tulistab, suureneb sanktsioonide surve," ütles Budanov. Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 480 sõdurit Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril: - elavjõud umbes 101430 (võrdlus eelmise päevaga +480); - tankid 3006 (+1); - jalaväe lahingumasinad 5994 (+8); - lennukid 283 (+0); - kopterid 267 (+0); - suurtükisüsteemid 1988 (+4); - mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 418 (+4) - õhutõrjesüsteemid 212 (+0); - operatiivtaktikalised droonid 1706 (+8); - tiibraketid 653 (+0); - autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4627 (+5); - laevad / paadid 16 (+0); - eritehnika 178 (+0). Ukraina sõdur Donetski piirkonnas Mariinka lähedal rindepositsioonil. Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Libkos Britid: Venemaa ründab taristut rakettide nappuse tõttu harvemini Briti kaitseministeerium teatas, et Venemaa piirab tõenäoliselt oma raketirünnakuid Ukraina infrastruktuuri vastu, sest nende tiibrakettide tarne on piiratud. Laupäevases luureraportis teatas ministeerium, et Venemaa on oktoobrist suurendanud oma vägesid Ukrainas kümnete tuhandete reservväelastega ja leevendanud nii personalipuudust, kuid suure tõenäosusega piirab laskemoona nappus Venemaa pealetungioperatsioone. Aruandes väitis Briti luure, et ainuüksi kaitseoperatsioonide jätkamine piki Venemaa pikka rindejoont nõuab märkimisväärseid igapäevaseid kulutusi mürskudele ja rakettidele. Moonapuuduse tõttu on Venemaa vähendanud oma kaugmaarakettide rünnakuid Ukraina taristu vastu umbes korrale nädalas. Ukraina: Venemaa ründas kümmet asulat Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et Ukraina väed tõrjusid viimase ööpäeva jooksul Venemaa rünnakuid kümne asula lähedal Donetski ja Luhanski oblastis. Ukraina kindralstaabi teatel tegi Venemaa armee 24 tunni jooksul Ukraina vastu kolm raketi-, kümme õhu- ja üle 60 raketiheitjarünnaku. Ukraina relvajõud tõrjusid viimasel ööpäeval Venemaa rünnakuid Luhanski oblastis Andriivka lähedal, samuti Donetski oblastis Jampolivka, Rozdolivka, Bahmutske, Bahmuti, Pivnitšne, New Yorki, Kranshorivka, Vodiane ja Mariinka lähedal. Kindralstaap kinnitas ka, et Ukraina väed hävitasid neljapäeval kaks Vene suurtükisüsteemi koos laskemoonaga Zaporižžja oblastis. Üle 70 Vene sõduri sai vigastada. Zelenski: Vene terroristid põlgavad kristlikke väärtusi Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas reedeses kõnes oma kaasmaalasi, et venelased võivad jõulude ja aastavahetuse paiku tugevdada rünnakuid. "Pidage meeles, kes meie vastu võitleb. Läheneva pühadehooaja tõttu võivad Vene terroristid taas aktiveeruda. Nad põlgavad kristlikke väärtusi ja igasuguseid väärtusi üldiselt. Seetõttu palun pange tähele õhurünnaku signaale, aidake üksteist ja hoolitsege alati üksteise eest," sõnas Zelenski. Ta lisas, et Venemaa kodanikud peavad selgelt mõistma, et terror ei jää kunagi vastuseta. Jermak: 2023. aasta on sõjas otsustav hetk Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak ütles intervjuus ajalehele The Guardian, et 2023. aasta on sõjas otsustav hetk, kuid keeldus ütlemast, millal või kus Ukraina võib oma järgmist vasturünnakut alustada. "Teeme kõik endast oleneva, et oma territooriumi tagasi võtta. Ma saan aru, et see saab olema raske töö. Meie vapper rahvas jätkab võitlust. Olen kindel, et järgmine aasta on tõesti võiduaasta," rääkis Jermak väljaandele. Küsimusele, kas võit hõlmaks ka 2014. aastal Venemaa poolt annekteeritud Krimmi tagasivõtmist, vastas ta: "Absoluutselt." Personaliülem ütles ka, et ei taha spekuleerida Vladimir Putini ja Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenka kohtumise teemal. "Meil on oht kogu piiri ulatuses, ma ei taha teada, mis Putini peas toimub, ütles Jermak. Ta ütles, et Kiiev on saanud oma partneritelt ja rindesõduritelt luureandmeid ning on valmis "igasuguseks provokatsiooniks". ### Response: Venemaa ründas taas Hersoni linna keskust
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Utrecht pidas reedel kaks treeningkohtumist - pool meeskonda viigistas ADO-ga, teine pool meeskonnast kaotas 0:3 Groningenile, kirjutab Soccernet.ee. Hollandi kõrgliigas seitsmendal kohal paiknev Utrecht juhtis esiliiga 18. positsioonil asuva Den Haagi vastu 4:2, aga mängis vastaste 68. ja 77. minuti tabamuste tõttu kaheväravalise eduseisu maha. Sheini tiimikaaslastest skoorisid Sean Klaiber, Moussa Sylla, Can Bozdogan ja Daishawn Redan. Utrechti hooaeg Hollandi kõrgliigas jätkub 8. jaanuaril, kui vastaseks on liider Rotterdami Feyenoord.
Shein tegi Utrechti väravaterohkes kontrollmängus kaasa kõik 90 minutit
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Utrecht pidas reedel kaks treeningkohtumist - pool meeskonda viigistas ADO-ga, teine pool meeskonnast kaotas 0:3 Groningenile, kirjutab Soccernet.ee. Hollandi kõrgliigas seitsmendal kohal paiknev Utrecht juhtis esiliiga 18. positsioonil asuva Den Haagi vastu 4:2, aga mängis vastaste 68. ja 77. minuti tabamuste tõttu kaheväravalise eduseisu maha. Sheini tiimikaaslastest skoorisid Sean Klaiber, Moussa Sylla, Can Bozdogan ja Daishawn Redan. Utrechti hooaeg Hollandi kõrgliigas jätkub 8. jaanuaril, kui vastaseks on liider Rotterdami Feyenoord. ### Response: Shein tegi Utrechti väravaterohkes kontrollmängus kaasa kõik 90 minutit
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Treeninglaagri käigus toimub kaks maavõistlust: 8. jaanuaril mängitakse Islandiga ja 12. jaanuaril Soomega. Koosseisu kuulub kümme mängijat, kes meeste koondise eest võivad kirja saada debüütmängu. Samas puuduvad mitmed põhimängijad, kes välisklubidest liituda ei saanud, kuna tegu ei ole rahvusvahelise koondiseaknaga. Erinevatel põhjustel ei liitu koondisega Karl Jakob Hein, Matvei Igonen, Märten Kuusk, Karol Mets, Joonas Tamm, Nikita Baranov, Maksim Paskotši, Mattias Käit, Vlasiy Sinyavskiy, Henri Anier, Rauno Sappinen, Erik Sorga, Andreas Vaher, Rocco Robert Shein, Kevor Palumets, Georgi Tunjov, Martin Vetkal ja Frank Liivak. Koondise treeninglaagri alguseks saavad vaatlejana liituda klubide treenerid, kelle mängijad on koondisse kutsutud. Treeninglaager peetakse 3.–13. jaanuarini Lõuna-Portugalis Algarve regioonis, mõlemad Eesti koondise kohtumised toimuvad Estadio da Nora jalgpallistaadionil. Eesti Jalgpalli Liit annab täiendavalt teada, kas mänge on võimalik jälgida ka otseülekande vahendusel. Eesti meeste koondise koosseis jaanuari treeninglaagris: Väravavahid Marko Meerits (26.04.1992) – Nõmme Kalju FC 13/0 Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0 Karl-Romet Nõmm (04.01.1998) – Tallinna FC Flora 0/0 Kaitsjad Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 95/1 Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 54/0 Artur Pikk (05.03.1993) – Tallinna FCI Levadia 48/1 Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 15/0 Hindrek Ojamaa (12.06.1995) – Paide Linnameeskond 5/0 Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 4/1 Marco Lukka (04.12.1996) – Tallinna FC Flora 4/0 Erko Jonne Tõugjas (05.07.2003) – Tallinna FC Flora 0/0 Markkus Seppik (16.04.2001) – Tallinna FC Flora 0/0 Tanel Tammik (14.06.2002) – Tartu JK Tammeka 0/0 Poolkaitsjad ja ründajad Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 146/26 Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 102/16 Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Tallinna FC Flora 54/1 Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 20/1 Robert Kirss (03.09.1994) – Tallinna FCI Levadia 14/1 Markus Poom (27.02.1999) – Tallinna FC Flora 13/0 Markus Soomets (02.03.2000) – Tallinna FC Flora 11/0 Bogdan Vaštšuk (04.10.1995) – Stal Mielec (POL) 11/0 Mark Oliver Roosnupp (12.05.1997) – Tallinna FCI Levadia 10/0 Karl Mööl (04.03.1992) – Paide Linnameeskond 9/0 Danil Kuraksin (04.04.2003) – Tallinna FC Flora 0/0 Alex Matthias Tamm (24.07.2001) – Nõmme Kalju FC 0/0 Sten Reinkort (29.04.1998) – Tallinna FC Flora 0/0 Joan Jakovlev (19.01.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0 Robi Saarma (20.05.2001) – Paide Linnameeskond 0/0 Peatreener: Thomas Häberli Abitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper Väravavahtide treener: Mart Poom Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller Videoanalüütik: Ants Jaakson Arst: Kaspar Rõivassepp Füsioterapeudid: Helvis Trääder, Priit Lehismets, Riina Riisik Kokk: Peeter Pihel Fotograaf: Jana Pipar Pressiesindaja: Eva Nõmme Varustaja: Merily Toom Mänedžer: Miko Pupart
Sõprusmängudeks kutsuti jalgpallikoondisesse kümme võimalikku debütanti
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Treeninglaagri käigus toimub kaks maavõistlust: 8. jaanuaril mängitakse Islandiga ja 12. jaanuaril Soomega. Koosseisu kuulub kümme mängijat, kes meeste koondise eest võivad kirja saada debüütmängu. Samas puuduvad mitmed põhimängijad, kes välisklubidest liituda ei saanud, kuna tegu ei ole rahvusvahelise koondiseaknaga. Erinevatel põhjustel ei liitu koondisega Karl Jakob Hein, Matvei Igonen, Märten Kuusk, Karol Mets, Joonas Tamm, Nikita Baranov, Maksim Paskotši, Mattias Käit, Vlasiy Sinyavskiy, Henri Anier, Rauno Sappinen, Erik Sorga, Andreas Vaher, Rocco Robert Shein, Kevor Palumets, Georgi Tunjov, Martin Vetkal ja Frank Liivak. Koondise treeninglaagri alguseks saavad vaatlejana liituda klubide treenerid, kelle mängijad on koondisse kutsutud. Treeninglaager peetakse 3.–13. jaanuarini Lõuna-Portugalis Algarve regioonis, mõlemad Eesti koondise kohtumised toimuvad Estadio da Nora jalgpallistaadionil. Eesti Jalgpalli Liit annab täiendavalt teada, kas mänge on võimalik jälgida ka otseülekande vahendusel. Eesti meeste koondise koosseis jaanuari treeninglaagris: Väravavahid Marko Meerits (26.04.1992) – Nõmme Kalju FC 13/0 Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0 Karl-Romet Nõmm (04.01.1998) – Tallinna FC Flora 0/0 Kaitsjad Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 95/1 Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 54/0 Artur Pikk (05.03.1993) – Tallinna FCI Levadia 48/1 Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 15/0 Hindrek Ojamaa (12.06.1995) – Paide Linnameeskond 5/0 Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 4/1 Marco Lukka (04.12.1996) – Tallinna FC Flora 4/0 Erko Jonne Tõugjas (05.07.2003) – Tallinna FC Flora 0/0 Markkus Seppik (16.04.2001) – Tallinna FC Flora 0/0 Tanel Tammik (14.06.2002) – Tartu JK Tammeka 0/0 Poolkaitsjad ja ründajad Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 146/26 Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 102/16 Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Tallinna FC Flora 54/1 Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 20/1 Robert Kirss (03.09.1994) – Tallinna FCI Levadia 14/1 Markus Poom (27.02.1999) – Tallinna FC Flora 13/0 Markus Soomets (02.03.2000) – Tallinna FC Flora 11/0 Bogdan Vaštšuk (04.10.1995) – Stal Mielec (POL) 11/0 Mark Oliver Roosnupp (12.05.1997) – Tallinna FCI Levadia 10/0 Karl Mööl (04.03.1992) – Paide Linnameeskond 9/0 Danil Kuraksin (04.04.2003) – Tallinna FC Flora 0/0 Alex Matthias Tamm (24.07.2001) – Nõmme Kalju FC 0/0 Sten Reinkort (29.04.1998) – Tallinna FC Flora 0/0 Joan Jakovlev (19.01.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0 Robi Saarma (20.05.2001) – Paide Linnameeskond 0/0 Peatreener: Thomas Häberli Abitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper Väravavahtide treener: Mart Poom Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller Videoanalüütik: Ants Jaakson Arst: Kaspar Rõivassepp Füsioterapeudid: Helvis Trääder, Priit Lehismets, Riina Riisik Kokk: Peeter Pihel Fotograaf: Jana Pipar Pressiesindaja: Eva Nõmme Varustaja: Merily Toom Mänedžer: Miko Pupart ### Response: Sõprusmängudeks kutsuti jalgpallikoondisesse kümme võimalikku debütanti
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Suur talvetorm laiutab üle 3000 kilomeetri pikkusel alal Texasest USA-s kuni Quebecini Kanadas. Tormi ja erakordse külma tõttu oli laupäeval USA-s elektrita poolteist miljonit inimest ning reedel tühistati tuhandeid lennureise. Kanadas oli elektrita 410 000 inimest. Suures osas provintsides Briti Columbiast kuni Newfoundlandini on antud erakordse külma ja tormihoiatused. USA-s on keerulistes oludes toimunud palju liiklusõnnetusi ning osa maanteid on seetõttu suletud. Suur osa 19 hukkunust ongi surma saanud liikluses. Ohio osariigis juhtus maanteel õnnetus, kus põrkas kokku poolsada autot, õnnetuses hukkus neli inimest. Paljudes USA osariikides on temperatuur langenud ajalooliselt madalale. Näiteks Montanas mõõdeti õhutemperatuuriks 45 miinuskraadi. USA ilmateenistus prognoosib, et kokku püstitatakse riigis sadakond uut külmarekordit. Lisaks erakordsele külmale on mitmes osariigis kas juba sadanud või oodata rekordiliselt palju lund. Buffalos on näiteks antud hoiatus, et alla võib sadada pea 90 sentimeetrit lund. Pühadeaegne reisimine on USA-s tugevalt häiritud, liiklemise muudab keerulisemaks ka lumetõrjetehnika ning selle juhtide vähesus üle riigi. Lumesahk Ontario provintsis Kanadas. Autor/allikas: SCANPIX/AFP
Ebatavaline talvetorm Põhja-Ameerikas on nõudnud juba paarkümmend elu
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Suur talvetorm laiutab üle 3000 kilomeetri pikkusel alal Texasest USA-s kuni Quebecini Kanadas. Tormi ja erakordse külma tõttu oli laupäeval USA-s elektrita poolteist miljonit inimest ning reedel tühistati tuhandeid lennureise. Kanadas oli elektrita 410 000 inimest. Suures osas provintsides Briti Columbiast kuni Newfoundlandini on antud erakordse külma ja tormihoiatused. USA-s on keerulistes oludes toimunud palju liiklusõnnetusi ning osa maanteid on seetõttu suletud. Suur osa 19 hukkunust ongi surma saanud liikluses. Ohio osariigis juhtus maanteel õnnetus, kus põrkas kokku poolsada autot, õnnetuses hukkus neli inimest. Paljudes USA osariikides on temperatuur langenud ajalooliselt madalale. Näiteks Montanas mõõdeti õhutemperatuuriks 45 miinuskraadi. USA ilmateenistus prognoosib, et kokku püstitatakse riigis sadakond uut külmarekordit. Lisaks erakordsele külmale on mitmes osariigis kas juba sadanud või oodata rekordiliselt palju lund. Buffalos on näiteks antud hoiatus, et alla võib sadada pea 90 sentimeetrit lund. Pühadeaegne reisimine on USA-s tugevalt häiritud, liiklemise muudab keerulisemaks ka lumetõrjetehnika ning selle juhtide vähesus üle riigi. Lumesahk Ontario provintsis Kanadas. Autor/allikas: SCANPIX/AFP ### Response: Ebatavaline talvetorm Põhja-Ameerikas on nõudnud juba paarkümmend elu
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
"See hooaeg algas väga vaikselt – võrreldes eelmiste hooaegadega ma olingi valmis võtma step by step, sain aru, et kõik need väiksed sammud viivadki sihile," arutles Tattar. "Võib-olla eelmistel hooaegadel mul oligi liiga palju kärsitust, ma ootasingi kõige suuremat võistlust ja kõige uhkemat tiitlit, aga see aasta suutsin end niimoodi häälestada, et võtta üks hetk korraga, mitte isegi see üks võistlus, vaid üks vise ja nii jõudsin imeliste tegudeni." Ometi tabas teda veel suvel üks tagasilöök teise järel, lõpuks otsustas ta möllava koroonapandeemia ja küünarnukivigastuse tõttu suvised USA võistlused üldse vahele jätta. "Ma olen suur planeerija ja mulle meeldib, kui kõik on minu kontrolli all. Niimoodi, et ma täpselt tean, kuidas ja mida ma teen, mis saama hakkab homme, ülehomme, võib-olla isegi aasta pärast," selgitas Tattar. "Niisugused ootamatused on minu jaoks üsna rängad tavaliselt. Aga samas, see suvi oli jällegi üsna õpetlik, see tõestas mulle, et ei ole midagi püsivat ja kindlat. See õpetas mind usaldama elu, võib-olla iseennast ja protsessi. Ei olnud kindlat kuupäeva, millal käsi saab terveks või millal ma jälle saan minna võistlema. Ma pidingi lihtsalt võtma sammhaaval ja vaatama, kuidas see kõik kulgeb. Ja tõesti lihtsalt usaldama elu ja mitte mõtlema homsest päevast, vaid olemagi siin hetkes ja keskenduma sellele, mis ma saan teha. Mitte mida ma ei saa teha." "Mul oli aega analüüsida ja enda sisse vaadata sel suvel, see vigastuse tulek paratamatult seda võimaldas. Sel hetkel võib-olla oli väga raske, aga nüüd jälle, kui ma tagasi vaatan, saan aru, et ahah, tegelikult see oli ju kasulik isegi," jätkas ta. "Sportlase elu ei ole alati glamuurne ja roosiline, selle juurde paratamatult käivad raskused ja teatav vaev, aga samas selles on nii palju võlu. Ilmselt kui minus ei oleks sellist külge, mis oleks valmis kannatama, siis ma ei suudaks seda teha. See asjaarmastus ja armastus spordi vastu on võimaldanud seda kõike taluda või siis võttagi seda kui protsessi, et ma naudin seda, nii kurbus kui rõõm käivad käsikäes ja seda tulebki lihtsalt nii võtta." Septembris võitis Tattar maailmameistritiitli, mille poole oli mitu aastat püüelnud. "MM-ile läksin üsnagi enesekindlalt vastu, vaatamata sellele, et ma ei tundnud, et mu keha on täiesti sada protsenti võimekas. Midagi oli selles sisemises häälestuses, mis mulle selle meelekindluse andis," avaldas ta. "Ma teadsin, milleks olen võimeline ja puhtalt sättisingi nii kõik oma mänguplaanid ja ka oma sisemise häälestuse selle järgi, mida mina saan teha ja mida ma saan võimalikult parimal moel teha. Ja mu ainuke fookus oligi siis seal, ma ei mõelnud ei mingitele muudele faktoritele ega konkurentidele, ainult enesekeskne oli kogu see asi, et ainult iseendale mõtlesin ja see oligi edu võti." "MM-i olen ju mänginud mitu aastat ja tõepoolest MM on see kõige halvemini läinud võistlus, paratamatult on nii juhtunud igal hooajal," jätkas Tattar. "Aga sel hooajal mul oli väga kindel siht juba hooajaväli-sel ajal. Ma oma mõtetega olingi MM-i suunal, et see ongi mu suur eesmärk ja seda ma tahan saavutada. Ja kui see hetk kätte jõudis, siis ma mõtlesin kogu sellele kadalipule, mis on läbi käidud ja täpselt just see hetkes olek ja selline mantra oli see, mis mind aitas. Keskendumine selleks, milleks ma olen võimeline, et mitte üle oma varju hüpata, et ollagi väga selgelt kohal. Ja ma arvan, et see oligi see, mis mulle selle võidu ka lõpuks tõi." Üsna juhuslikult täiskasvanuna kettagolfi juurde jõudnud Tattar on nüüd sellel alal täiesti maailma tipus, kõigist parim. "See oli lihtsalt armastus, mis mind paelus. Kui varasemalt spordiga olin seotud, võib-olla ühelt või teiselt poolt suunati, siis paratamatult tuleb ühel hetkel tõke ette. Aga discgolfiga oli teistmoodi, see oli minu enda soov ja tahe ja see ei olnud üldse mingi suur asi ja ma lihtsalt tegingi sellepärast, et mulle meeldis," selgitas Tattar. "Ja lõpuks ma tunnen, et ma olingi lävepakul, kus discgolf oli ainus tee minu jaoks. Ma usun, et nii mõnigi oskab samastuda. Kui sa lõpuks oled selle suuna peal ja näed, et see on sinu ainuke võimalus, siis sa lihtsalt pead õnnestuma. Ja ma tunnen, et discgolfiga oli täpselt samamoodi, mul olid klapid siin kõrval ja ma teadsin, et seda rada mööda mina lähen ja see peab välja tulema! Ja siis sa kuidagi leiad endas mingi ekstra jõu. Ja nii läkski, täpselt nii läkski." * * * Vaata ka spordiaastat kokkuvõtvat saadet "Aasta tipphetked 2022. Sport" ETV-s 27. detsembril kell 20.
Tattar: varem oli mul liiga palju kärsitust, nüüd võtsin hetke korraga
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "See hooaeg algas väga vaikselt – võrreldes eelmiste hooaegadega ma olingi valmis võtma step by step, sain aru, et kõik need väiksed sammud viivadki sihile," arutles Tattar. "Võib-olla eelmistel hooaegadel mul oligi liiga palju kärsitust, ma ootasingi kõige suuremat võistlust ja kõige uhkemat tiitlit, aga see aasta suutsin end niimoodi häälestada, et võtta üks hetk korraga, mitte isegi see üks võistlus, vaid üks vise ja nii jõudsin imeliste tegudeni." Ometi tabas teda veel suvel üks tagasilöök teise järel, lõpuks otsustas ta möllava koroonapandeemia ja küünarnukivigastuse tõttu suvised USA võistlused üldse vahele jätta. "Ma olen suur planeerija ja mulle meeldib, kui kõik on minu kontrolli all. Niimoodi, et ma täpselt tean, kuidas ja mida ma teen, mis saama hakkab homme, ülehomme, võib-olla isegi aasta pärast," selgitas Tattar. "Niisugused ootamatused on minu jaoks üsna rängad tavaliselt. Aga samas, see suvi oli jällegi üsna õpetlik, see tõestas mulle, et ei ole midagi püsivat ja kindlat. See õpetas mind usaldama elu, võib-olla iseennast ja protsessi. Ei olnud kindlat kuupäeva, millal käsi saab terveks või millal ma jälle saan minna võistlema. Ma pidingi lihtsalt võtma sammhaaval ja vaatama, kuidas see kõik kulgeb. Ja tõesti lihtsalt usaldama elu ja mitte mõtlema homsest päevast, vaid olemagi siin hetkes ja keskenduma sellele, mis ma saan teha. Mitte mida ma ei saa teha." "Mul oli aega analüüsida ja enda sisse vaadata sel suvel, see vigastuse tulek paratamatult seda võimaldas. Sel hetkel võib-olla oli väga raske, aga nüüd jälle, kui ma tagasi vaatan, saan aru, et ahah, tegelikult see oli ju kasulik isegi," jätkas ta. "Sportlase elu ei ole alati glamuurne ja roosiline, selle juurde paratamatult käivad raskused ja teatav vaev, aga samas selles on nii palju võlu. Ilmselt kui minus ei oleks sellist külge, mis oleks valmis kannatama, siis ma ei suudaks seda teha. See asjaarmastus ja armastus spordi vastu on võimaldanud seda kõike taluda või siis võttagi seda kui protsessi, et ma naudin seda, nii kurbus kui rõõm käivad käsikäes ja seda tulebki lihtsalt nii võtta." Septembris võitis Tattar maailmameistritiitli, mille poole oli mitu aastat püüelnud. "MM-ile läksin üsnagi enesekindlalt vastu, vaatamata sellele, et ma ei tundnud, et mu keha on täiesti sada protsenti võimekas. Midagi oli selles sisemises häälestuses, mis mulle selle meelekindluse andis," avaldas ta. "Ma teadsin, milleks olen võimeline ja puhtalt sättisingi nii kõik oma mänguplaanid ja ka oma sisemise häälestuse selle järgi, mida mina saan teha ja mida ma saan võimalikult parimal moel teha. Ja mu ainuke fookus oligi siis seal, ma ei mõelnud ei mingitele muudele faktoritele ega konkurentidele, ainult enesekeskne oli kogu see asi, et ainult iseendale mõtlesin ja see oligi edu võti." "MM-i olen ju mänginud mitu aastat ja tõepoolest MM on see kõige halvemini läinud võistlus, paratamatult on nii juhtunud igal hooajal," jätkas Tattar. "Aga sel hooajal mul oli väga kindel siht juba hooajaväli-sel ajal. Ma oma mõtetega olingi MM-i suunal, et see ongi mu suur eesmärk ja seda ma tahan saavutada. Ja kui see hetk kätte jõudis, siis ma mõtlesin kogu sellele kadalipule, mis on läbi käidud ja täpselt just see hetkes olek ja selline mantra oli see, mis mind aitas. Keskendumine selleks, milleks ma olen võimeline, et mitte üle oma varju hüpata, et ollagi väga selgelt kohal. Ja ma arvan, et see oligi see, mis mulle selle võidu ka lõpuks tõi." Üsna juhuslikult täiskasvanuna kettagolfi juurde jõudnud Tattar on nüüd sellel alal täiesti maailma tipus, kõigist parim. "See oli lihtsalt armastus, mis mind paelus. Kui varasemalt spordiga olin seotud, võib-olla ühelt või teiselt poolt suunati, siis paratamatult tuleb ühel hetkel tõke ette. Aga discgolfiga oli teistmoodi, see oli minu enda soov ja tahe ja see ei olnud üldse mingi suur asi ja ma lihtsalt tegingi sellepärast, et mulle meeldis," selgitas Tattar. "Ja lõpuks ma tunnen, et ma olingi lävepakul, kus discgolf oli ainus tee minu jaoks. Ma usun, et nii mõnigi oskab samastuda. Kui sa lõpuks oled selle suuna peal ja näed, et see on sinu ainuke võimalus, siis sa lihtsalt pead õnnestuma. Ja ma tunnen, et discgolfiga oli täpselt samamoodi, mul olid klapid siin kõrval ja ma teadsin, et seda rada mööda mina lähen ja see peab välja tulema! Ja siis sa kuidagi leiad endas mingi ekstra jõu. Ja nii läkski, täpselt nii läkski." * * * Vaata ka spordiaastat kokkuvõtvat saadet "Aasta tipphetked 2022. Sport" ETV-s 27. detsembril kell 20. ### Response: Tattar: varem oli mul liiga palju kärsitust, nüüd võtsin hetke korraga
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Vaherna uueks koduklubiks saab Itaalia tugevuselt viiendas liigas palliv U.S. Offanenghese 1933. Endise noortekoondislase jaoks on tegemist karjääri esimese klubiga väljaspool Eestit, vahendab Soccernet.ee. FCI Levadia kasvandik Vaherna tegi end Premium liiga sõpradele lähemalt tuttavaks Tallinna Kalevit esindades. Lõppenud hooaja eel tõmbas ta aga kolme-aastasele Kalevi-perioodile joone alla ning lõi käed Legioniga. Järgmisel hooajal esiliigas palliva Legioni eest mängis ta hooaja jooksul kaasa 29 Premium liiga kohtumises ning lõi viis väravat, senise kõrgliigakarjääri kogusaldos on vastavad numbrid 80 ja seitse. Erinevate noortekoondiste eest on tal koos 23 mängu.
Legioni ääreründaja jätkab karjääri Itaalia viiendas liigas
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Vaherna uueks koduklubiks saab Itaalia tugevuselt viiendas liigas palliv U.S. Offanenghese 1933. Endise noortekoondislase jaoks on tegemist karjääri esimese klubiga väljaspool Eestit, vahendab Soccernet.ee. FCI Levadia kasvandik Vaherna tegi end Premium liiga sõpradele lähemalt tuttavaks Tallinna Kalevit esindades. Lõppenud hooaja eel tõmbas ta aga kolme-aastasele Kalevi-perioodile joone alla ning lõi käed Legioniga. Järgmisel hooajal esiliigas palliva Legioni eest mängis ta hooaja jooksul kaasa 29 Premium liiga kohtumises ning lõi viis väravat, senise kõrgliigakarjääri kogusaldos on vastavad numbrid 80 ja seitse. Erinevate noortekoondiste eest on tal koos 23 mängu. ### Response: Legioni ääreründaja jätkab karjääri Itaalia viiendas liigas
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Saksamaal on inflatsioon kõrge nagu mujalgi Euroopas, novembris kasvasid tarbijahinnad 11,3 protsenti. Saksamaal oli inflatsioon viimati nii kiire 1950ndatel. Saksamaa keskpank on hoiatanud, et ka gaasi ja elektri hinnalaed ei pruugi inflatsiooni lähiajal muuta ühekohaliseks. "Inflatsioon on probleemiks ka veel 2024. aastal ja alles siis võime näha, et see naaseb kahe protsendi juurde," ütles majandusnõukogu esimees Monika Schnitzer. "Inflatsioon jääb kõrgeks, sest ettevõtted suunavad oma suurenenud kulud tarbijate katta ja mõned ettevõtted lisavad hinnale veelgi juurde," lausus ta. Schnitzeri sõnul ei tee talle muret palkade kasv, küll aga elektri kõrge hind. Schintzer pakkus välja, et Saksamaa valitsus peaks pikendama viimase kolme tuumaelektrijaama töös hoidmist veel paari-kolme aasta jagu, et tagada järgmiseks talveks elektrivarustus.
Saksamaa prognoosib hinnakasvu normaliseerumist alles 2025. aastaks
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Saksamaal on inflatsioon kõrge nagu mujalgi Euroopas, novembris kasvasid tarbijahinnad 11,3 protsenti. Saksamaal oli inflatsioon viimati nii kiire 1950ndatel. Saksamaa keskpank on hoiatanud, et ka gaasi ja elektri hinnalaed ei pruugi inflatsiooni lähiajal muuta ühekohaliseks. "Inflatsioon on probleemiks ka veel 2024. aastal ja alles siis võime näha, et see naaseb kahe protsendi juurde," ütles majandusnõukogu esimees Monika Schnitzer. "Inflatsioon jääb kõrgeks, sest ettevõtted suunavad oma suurenenud kulud tarbijate katta ja mõned ettevõtted lisavad hinnale veelgi juurde," lausus ta. Schnitzeri sõnul ei tee talle muret palkade kasv, küll aga elektri kõrge hind. Schintzer pakkus välja, et Saksamaa valitsus peaks pikendama viimase kolme tuumaelektrijaama töös hoidmist veel paari-kolme aasta jagu, et tagada järgmiseks talveks elektrivarustus. ### Response: Saksamaa prognoosib hinnakasvu normaliseerumist alles 2025. aastaks
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Marcus Rashfordi, Diogo Daloti, Fredi ning Luke Shaw lepingul oli klausel, mis võimaldas mängijatel seda aasta võrra pikendada ning nii ka tehti. Rashford on Ten Hagi käe all kõigi sarjade peale 20 mänguga löönud üheksa väravat, ka Dalot, Fred ja Shaw on sel hooajal Unitedi eest olnud põhitegijate seas. "Oleme rahul, sest võistkond liigub õiges suunas ja need mängijad on sellesse andnud väga suure panuse. Tahame areneda, tahame neid mängijad toetada ja oma protsessi kaasata. Oleme kindlad, et need otsused on õiged: need mängijad peavad olema osa meie tulevikust," sõnas hollandlane. Lõppemas on ka hispaanlasest väravavahi David de Gea leping ning ka tema kontrahtis on kvartetile sarnane klausel, kuid pole veel klubiga kokkuleppele jõudnud. Oktoobris rääkis Ten Hag, et loodab de Gead Unitedis jätkamas näha.
ManU pikendas nelja mängija lepingut, De Geaga pole kokkuleppele jõutud
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Marcus Rashfordi, Diogo Daloti, Fredi ning Luke Shaw lepingul oli klausel, mis võimaldas mängijatel seda aasta võrra pikendada ning nii ka tehti. Rashford on Ten Hagi käe all kõigi sarjade peale 20 mänguga löönud üheksa väravat, ka Dalot, Fred ja Shaw on sel hooajal Unitedi eest olnud põhitegijate seas. "Oleme rahul, sest võistkond liigub õiges suunas ja need mängijad on sellesse andnud väga suure panuse. Tahame areneda, tahame neid mängijad toetada ja oma protsessi kaasata. Oleme kindlad, et need otsused on õiged: need mängijad peavad olema osa meie tulevikust," sõnas hollandlane. Lõppemas on ka hispaanlasest väravavahi David de Gea leping ning ka tema kontrahtis on kvartetile sarnane klausel, kuid pole veel klubiga kokkuleppele jõudnud. Oktoobris rääkis Ten Hag, et loodab de Gead Unitedis jätkamas näha. ### Response: ManU pikendas nelja mängija lepingut, De Geaga pole kokkuleppele jõutud
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Tallinna järgmise aasta eelarves on kirjas rahaeraldis mitu aastat plaanis olnud Tondi eritasandilise ristmiku väljaehitamiseks, kus sõidutee viiakse raudtee alt läbi. Samuti on eelarves järgi plaanis välja ehitada samuti pikalt kavandatud raudteealused kergliiklejate tunnelid Endla tänaval Kristiine keskuse juures, Paldiski maanteel, Kotka ja Tehnika tänava vahel ning Pääskülas. Lisaks on koos riigiga plaanis rajada erinevad Rail Balticu trassile jäävad tunnelid Ülemiste piirkonnas. Ühtegi ehitushanget ei ole veel välja kuulutatud, kõige lähemal ollakse sellega Tondi projektiga, kuid kas, mida ja millal tehakse, pole veel selge, ütles Svet. "Kuna tunnelite ehitus on väga spetsiifiline töö, siis me ei tea täpselt, milliseks hinnad kujunevad. Vähemalt esialgu on nendega plaanis liikuda edasi. Algus sõltub, sest tunnelid on seotud raudteega ja seetõttu on veel vara rääkida, millal, aga enamiku projektidega, mis meil on eelarves, kavatseme siiski alustada uuel aastal," lausus Svet. Abilinnapea sõnul soovitakse hanked siiski välja kuulutada, et teada saada, kellelt ja millised tulevad hinnapakkumised. Mitme hanke korraga väljakuulutamine võib linna hinnangul ka hinda alla viia. "Need on siiski natuke erinevad objektid ja tehnoloogiad ja me igal juhul arvestame sellega, et tulevad ka rahvusvahelised pakkujad nende projektidega tegelema, nagu see on olnud Tartus Riia tänava tunneli puhul. Mõte on ka selles, et miks me soovime vähemalt osa hankeid välja kuulutada samaaegselt, et see võimaldab ühel ja samal ettevõttel osaleda mitmes hankes ja nii teoreetiliselt langetada hindu," lausus Svet. Mitut tunnelit korraga siiski rajama ei kavatseta hakata. "Meil ei ole illusioone, et hakkame Tallinnas kolme-nelja tunnelit korraga rajama. Lihtsalt selleks, et üldse aru saada, kui realistlik on nende objektide realiseerimine, soovime minna hankesse, et hindade alusel otsustada, kas ja mida me hakkame päriselt välja ehitama," ütles abilinnapea. Tondi hange saab olema esimene Tondi raudteeülesõidu kahetasandiliseks ehitamine on aastaid plaanis olnud ning tegelikult soovis Tallinn sellega alustada juba tänavu. Sveti sõnul on ehitushange kavas järgmisel nädalal välja kuulutada. Järgmise aasta eelarves on sellele projektile ette nähtud 3,5 miljonit eurot, kokku võtab ehitus eeldatavalt poolteist aastat ja kaheksa miljonit eurot. "Tuleb arvestada, et koos tunneliga on vaja rekonstrueerida osaliselt ka Tondi ja Kotka tänav. Need (maksumuse) hinnangud on tehtud selle aasta esimeses pooles, nii et vaatame, mida turg reaalselt meile pakub selleks hankeks," ütles Svet. Kui palju eritasandilise ristmiku ehitus tegelikult aega võtab, saab selgeks ehituse käigus, lisas ta. Tööd ei alga enne suve lõppu. "See hakkab sõltuma, mis tehnoloogiaga tunnel ehitatakse. Kokku võib võtta poolteist aastat, aga see ei tähenda, et see ülesõit hakkab kogu aeg olema suletud. Seal on päris palju teetöid, konkreetne tunnel on vaja valmis ehitada ja tunnel nii-öelda sisse pressida raudtee alla muldkehandisse. Milline graafik saab olema, saab selgeks loodetavasti kevadel, aga ma ei usu, et need tööd, isegi kui hange läheb hästi, algavad enne kolmandat kvartalit," lausus Svet. Kristiine tunnel ootab maakasutuse vaidluse taga Plaanis on lõpuks välja ehitada ka jalakäijate tunnelid mõlemale poole Endla tänavat Kristiine keskuse juures. Ehitusluba on linnal olemas, kuid edasiminekut takistab vaidlus maakasutuse pärast. "Endla tunnelite puhul meil on olemas ehitusluba, mida meil hetkel ei ole, on kõrvaloleva maa omaniku luba, kelle maad meid oleks vaja ehituse ajal kasutada mõned ruutmeetrid. Jutt käib Circle K krundist. Kui saame kokkuleppe, kuidas seda maad kasutada ehituse ajal, siis me kohe läheme selle asjaga ehitushankesse," lausus Svet. Paldiski maantee jalakäijate tunnelid raudtee alt on samuti pausil, sest projekt vajab täpsustamist. "Hetkel on selge, et ilmselt see projekt vajab ümberprojekteerimist ja täpsustamist, sest need esialgsed tingimused, mida raudtee oli andnud tunneli rajamiseks, on tänaseks muutunud ja seega Endla tunnelite projekt liigub kiiremini kui Paldiski maantee oma," ütles Svet. Kristiine autode tunnel. Autor/allikas: Marko Tooming Ülemistele plaanis terve hulk tunneleid Lisaks on plaanis mitme tunneli ehitus Ülemiste piirkonnas, kuid neid rajatakse koos riigiga ning tõenäoliselt erineval ajal. "Seal on terve rida küsimusi. Esiteks tunnel number viis, mis hakkab ühendama Ülemiste keskust ja T1 kaubanduskeskust. Me varsti kohtume Rail Balticu meeskonnaga, et üldse aru saada, mis võib olla realistlik ajagraafik. Teiseks on väga olulised niinimetatud Tartu maantee kergliiklustunnelid, mis asuvad Tartu maantee ja Peterburi tee ristumisel. Seal praegu on jalakäijatel ja jalgratturitel umbes poolteist meetrit ruumi, et pääsed kesklinnast Ülemistele mööda Tartu maanteed ja seal on plaanis rajada kergliiklustunnelid mõlemalt poolt teed. Projektid on lõpusirgel ja me kavatseme minna töösse esimesena selle tunneliga, mis jääb Ülemiste poole. Kas ja kui kiiresti me liigume sellega edasi, seda näitavad ehitushanked," rääkis Svet. Tunneleid, mis Ülemistet kesklinnaga ühendama hakkavad, on kavas veel, näiteks peavad spetsialistid väga oluliseks tunnelit, mis hakkab tulevikus ühendama Kantsi ja Kesk-Sõjamäe tänavat. "Paraku saab see olema väga kulukas ja me teame, et riigile ei ole väga palju vahendeid, et sellesse investeerida. Samas kui me vaatame neid krunte, mis asuvad Rail Balticu tulevase terminali ümbruses, kui arvestame ka plaane, mis on olemas riigil Ülemiste kaubaterminali väljakolimisega – siis on see ainult aja küsimus, mil tekib vajadus luua täiendavad sõidu- ja kergliiklustunnelid raudtee alt. Loomulik oleks seda teha koos terminali rajamisega," lausus Svet.
Tallinn kavatseb pikka aega plaanis olnud tunnelid valmis ehitada
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Tallinna järgmise aasta eelarves on kirjas rahaeraldis mitu aastat plaanis olnud Tondi eritasandilise ristmiku väljaehitamiseks, kus sõidutee viiakse raudtee alt läbi. Samuti on eelarves järgi plaanis välja ehitada samuti pikalt kavandatud raudteealused kergliiklejate tunnelid Endla tänaval Kristiine keskuse juures, Paldiski maanteel, Kotka ja Tehnika tänava vahel ning Pääskülas. Lisaks on koos riigiga plaanis rajada erinevad Rail Balticu trassile jäävad tunnelid Ülemiste piirkonnas. Ühtegi ehitushanget ei ole veel välja kuulutatud, kõige lähemal ollakse sellega Tondi projektiga, kuid kas, mida ja millal tehakse, pole veel selge, ütles Svet. "Kuna tunnelite ehitus on väga spetsiifiline töö, siis me ei tea täpselt, milliseks hinnad kujunevad. Vähemalt esialgu on nendega plaanis liikuda edasi. Algus sõltub, sest tunnelid on seotud raudteega ja seetõttu on veel vara rääkida, millal, aga enamiku projektidega, mis meil on eelarves, kavatseme siiski alustada uuel aastal," lausus Svet. Abilinnapea sõnul soovitakse hanked siiski välja kuulutada, et teada saada, kellelt ja millised tulevad hinnapakkumised. Mitme hanke korraga väljakuulutamine võib linna hinnangul ka hinda alla viia. "Need on siiski natuke erinevad objektid ja tehnoloogiad ja me igal juhul arvestame sellega, et tulevad ka rahvusvahelised pakkujad nende projektidega tegelema, nagu see on olnud Tartus Riia tänava tunneli puhul. Mõte on ka selles, et miks me soovime vähemalt osa hankeid välja kuulutada samaaegselt, et see võimaldab ühel ja samal ettevõttel osaleda mitmes hankes ja nii teoreetiliselt langetada hindu," lausus Svet. Mitut tunnelit korraga siiski rajama ei kavatseta hakata. "Meil ei ole illusioone, et hakkame Tallinnas kolme-nelja tunnelit korraga rajama. Lihtsalt selleks, et üldse aru saada, kui realistlik on nende objektide realiseerimine, soovime minna hankesse, et hindade alusel otsustada, kas ja mida me hakkame päriselt välja ehitama," ütles abilinnapea. Tondi hange saab olema esimene Tondi raudteeülesõidu kahetasandiliseks ehitamine on aastaid plaanis olnud ning tegelikult soovis Tallinn sellega alustada juba tänavu. Sveti sõnul on ehitushange kavas järgmisel nädalal välja kuulutada. Järgmise aasta eelarves on sellele projektile ette nähtud 3,5 miljonit eurot, kokku võtab ehitus eeldatavalt poolteist aastat ja kaheksa miljonit eurot. "Tuleb arvestada, et koos tunneliga on vaja rekonstrueerida osaliselt ka Tondi ja Kotka tänav. Need (maksumuse) hinnangud on tehtud selle aasta esimeses pooles, nii et vaatame, mida turg reaalselt meile pakub selleks hankeks," ütles Svet. Kui palju eritasandilise ristmiku ehitus tegelikult aega võtab, saab selgeks ehituse käigus, lisas ta. Tööd ei alga enne suve lõppu. "See hakkab sõltuma, mis tehnoloogiaga tunnel ehitatakse. Kokku võib võtta poolteist aastat, aga see ei tähenda, et see ülesõit hakkab kogu aeg olema suletud. Seal on päris palju teetöid, konkreetne tunnel on vaja valmis ehitada ja tunnel nii-öelda sisse pressida raudtee alla muldkehandisse. Milline graafik saab olema, saab selgeks loodetavasti kevadel, aga ma ei usu, et need tööd, isegi kui hange läheb hästi, algavad enne kolmandat kvartalit," lausus Svet. Kristiine tunnel ootab maakasutuse vaidluse taga Plaanis on lõpuks välja ehitada ka jalakäijate tunnelid mõlemale poole Endla tänavat Kristiine keskuse juures. Ehitusluba on linnal olemas, kuid edasiminekut takistab vaidlus maakasutuse pärast. "Endla tunnelite puhul meil on olemas ehitusluba, mida meil hetkel ei ole, on kõrvaloleva maa omaniku luba, kelle maad meid oleks vaja ehituse ajal kasutada mõned ruutmeetrid. Jutt käib Circle K krundist. Kui saame kokkuleppe, kuidas seda maad kasutada ehituse ajal, siis me kohe läheme selle asjaga ehitushankesse," lausus Svet. Paldiski maantee jalakäijate tunnelid raudtee alt on samuti pausil, sest projekt vajab täpsustamist. "Hetkel on selge, et ilmselt see projekt vajab ümberprojekteerimist ja täpsustamist, sest need esialgsed tingimused, mida raudtee oli andnud tunneli rajamiseks, on tänaseks muutunud ja seega Endla tunnelite projekt liigub kiiremini kui Paldiski maantee oma," ütles Svet. Kristiine autode tunnel. Autor/allikas: Marko Tooming Ülemistele plaanis terve hulk tunneleid Lisaks on plaanis mitme tunneli ehitus Ülemiste piirkonnas, kuid neid rajatakse koos riigiga ning tõenäoliselt erineval ajal. "Seal on terve rida küsimusi. Esiteks tunnel number viis, mis hakkab ühendama Ülemiste keskust ja T1 kaubanduskeskust. Me varsti kohtume Rail Balticu meeskonnaga, et üldse aru saada, mis võib olla realistlik ajagraafik. Teiseks on väga olulised niinimetatud Tartu maantee kergliiklustunnelid, mis asuvad Tartu maantee ja Peterburi tee ristumisel. Seal praegu on jalakäijatel ja jalgratturitel umbes poolteist meetrit ruumi, et pääsed kesklinnast Ülemistele mööda Tartu maanteed ja seal on plaanis rajada kergliiklustunnelid mõlemalt poolt teed. Projektid on lõpusirgel ja me kavatseme minna töösse esimesena selle tunneliga, mis jääb Ülemiste poole. Kas ja kui kiiresti me liigume sellega edasi, seda näitavad ehitushanked," rääkis Svet. Tunneleid, mis Ülemistet kesklinnaga ühendama hakkavad, on kavas veel, näiteks peavad spetsialistid väga oluliseks tunnelit, mis hakkab tulevikus ühendama Kantsi ja Kesk-Sõjamäe tänavat. "Paraku saab see olema väga kulukas ja me teame, et riigile ei ole väga palju vahendeid, et sellesse investeerida. Samas kui me vaatame neid krunte, mis asuvad Rail Balticu tulevase terminali ümbruses, kui arvestame ka plaane, mis on olemas riigil Ülemiste kaubaterminali väljakolimisega – siis on see ainult aja küsimus, mil tekib vajadus luua täiendavad sõidu- ja kergliiklustunnelid raudtee alt. Loomulik oleks seda teha koos terminali rajamisega," lausus Svet. ### Response: Tallinn kavatseb pikka aega plaanis olnud tunnelid valmis ehitada
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Esitused toimusid 17. detsembril New Yorgis Times Square'il ja 18. detsembril Londonis Piccadilly Circuses. Kunstniku ja Gorillazi kaaslooja Jamie Hewletti ning Emmy nomineeritud režissööri Fx Goby lavastatud "Skinny Ape" etendused tootis Nexus Studios ja nende loomisel on kasutatud Google'i ARCore'i georuumilist API-d koos AR-iga, mis võimaldas "Skinny Ape'i" ja Gorillaze maailma sõna otseses mõttes ellu äratada.
Gorillaz esitles uut singlit mitmemõõtmeliselive-etteastega
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Esitused toimusid 17. detsembril New Yorgis Times Square'il ja 18. detsembril Londonis Piccadilly Circuses. Kunstniku ja Gorillazi kaaslooja Jamie Hewletti ning Emmy nomineeritud režissööri Fx Goby lavastatud "Skinny Ape" etendused tootis Nexus Studios ja nende loomisel on kasutatud Google'i ARCore'i georuumilist API-d koos AR-iga, mis võimaldas "Skinny Ape'i" ja Gorillaze maailma sõna otseses mõttes ellu äratada. ### Response: Gorillaz esitles uut singlit mitmemõõtmeliselive-etteastega
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Boulogne-Levallois jäi reede õhtul Cholet' vastu viimase veerandaja alguses 21-punktilisse kaotusseisu, aga lõpetas kohtumise 33:7 spurdiga. Suurt rolli mängis tagasitulekus ka Wembanyama, kes tabas järjest kaks tähtsat kaugviset ning lõpetas kohtumise 24 punkti ja kaheksa lauapalliga. Wembanyama koduklubi on võitnud 11 ja kaotanud kolm mängu, millega jagatakse esikohta Euroliiga tiimi Monacoga. 18-aastane tõenäoline NBA draft'i avavalik on sel hooajal ühes mängus visanud keskmiselt 22,7 punkti, noppinud üheksa lauapalli ja blokeerinud kolm vastaste viset.
Prantsusmaa korvpalli tulevikutäht näitas koduliigas taas võimu
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Boulogne-Levallois jäi reede õhtul Cholet' vastu viimase veerandaja alguses 21-punktilisse kaotusseisu, aga lõpetas kohtumise 33:7 spurdiga. Suurt rolli mängis tagasitulekus ka Wembanyama, kes tabas järjest kaks tähtsat kaugviset ning lõpetas kohtumise 24 punkti ja kaheksa lauapalliga. Wembanyama koduklubi on võitnud 11 ja kaotanud kolm mängu, millega jagatakse esikohta Euroliiga tiimi Monacoga. 18-aastane tõenäoline NBA draft'i avavalik on sel hooajal ühes mängus visanud keskmiselt 22,7 punkti, noppinud üheksa lauapalli ja blokeerinud kolm vastaste viset. ### Response: Prantsusmaa korvpalli tulevikutäht näitas koduliigas taas võimu
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Kultuuriportaal pani kokku väikese imerohu, võinoh, kergemat sorti abivahendi. Nelja tunni jagu 2022. aasta muusikat, milles pole grammigi jõulu – aisakellad ei helise ja imeline õnn ei lasku ootamatult pühade ajal taevast alla –, kuid hea tahtmise korral võib lähedased, sõbrad ja tuttavad nende lugudega ära petta küll. Paned salamahti Frank Sinatra ja Bing Crosby asemel käima hoopis Nilüfer Yanya ning verivorsti ja praekapsa järamise kõrval mõtlevad kõik: vau, on tal ikka alternatiivne jõulumuusikamaitse. Muidugi, seal on ka hetki, mis on oma meeleolult juba täiesti pühadele kohased – Little Simzi värske albumi avalugu "Angel" näiteks sobiks vabalt talviste kirikukontsertide kavadesse –, kuid see ei olnud tingimata eesmärk omaette. Rohkem üritasime tabada seda abstraktset tunnet pärast umbes 5000 kalori sissesöömist ja ämbritäie glögi joomist, kui napilt suudad suurt varvast liigutada. Usume, et näiteks Buriali või RIP Swirli sulnis loksumine aitab vaikselt toitu seedida ning unelaululikult mingisse õndsasse rõõmupilve vajuda. Ja kui te nüüd kuulate neid lugusid ja mõtlete, et nad seal kultuuriportaalis on ikka täiesti lolliks läinud, siis on väga lihtne lahendus: tõenäoliselt kuulute te hoopis sellesse esimesse gruppi, kelle jaoks Sinatra mesine hääl on kui palsam hingele, mis on lahutamatu kaaslane piparkookidest ja "Visast hingest". Et noh, siis võite selle valiku lihtsalt ootele panna ja mõne aja pärast kuulata, kui pühad on meelest läinud ja soovite lihtsalt kõrvatäit pehmemat muusikat. Kuula mitte-jõululaule:
Muusikat jõuluküünikutele: mitte-jõululaulude jõulu-playlist
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Kultuuriportaal pani kokku väikese imerohu, võinoh, kergemat sorti abivahendi. Nelja tunni jagu 2022. aasta muusikat, milles pole grammigi jõulu – aisakellad ei helise ja imeline õnn ei lasku ootamatult pühade ajal taevast alla –, kuid hea tahtmise korral võib lähedased, sõbrad ja tuttavad nende lugudega ära petta küll. Paned salamahti Frank Sinatra ja Bing Crosby asemel käima hoopis Nilüfer Yanya ning verivorsti ja praekapsa järamise kõrval mõtlevad kõik: vau, on tal ikka alternatiivne jõulumuusikamaitse. Muidugi, seal on ka hetki, mis on oma meeleolult juba täiesti pühadele kohased – Little Simzi värske albumi avalugu "Angel" näiteks sobiks vabalt talviste kirikukontsertide kavadesse –, kuid see ei olnud tingimata eesmärk omaette. Rohkem üritasime tabada seda abstraktset tunnet pärast umbes 5000 kalori sissesöömist ja ämbritäie glögi joomist, kui napilt suudad suurt varvast liigutada. Usume, et näiteks Buriali või RIP Swirli sulnis loksumine aitab vaikselt toitu seedida ning unelaululikult mingisse õndsasse rõõmupilve vajuda. Ja kui te nüüd kuulate neid lugusid ja mõtlete, et nad seal kultuuriportaalis on ikka täiesti lolliks läinud, siis on väga lihtne lahendus: tõenäoliselt kuulute te hoopis sellesse esimesse gruppi, kelle jaoks Sinatra mesine hääl on kui palsam hingele, mis on lahutamatu kaaslane piparkookidest ja "Visast hingest". Et noh, siis võite selle valiku lihtsalt ootele panna ja mõne aja pärast kuulata, kui pühad on meelest läinud ja soovite lihtsalt kõrvatäit pehmemat muusikat. Kuula mitte-jõululaule: ### Response: Muusikat jõuluküünikutele: mitte-jõululaulude jõulu-playlist
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Rattaspordi suurnimed van Aert, Mathieu van der Poel ja Tom Pidcock alustasid reedest vihmast ja liivast võistlust hästi, aga tugevat konkurentsi pakkusid neile avaringidel ka MK-sarja üldliider Laurens Sweeck ning Quinten Hermans. Van Aert ja van der Poel alustasid viiendat ringi ülejäänud triost umbes kümme sekundit ees, siis näitas belglane võimu ning suurendas kahe viimase ringiga oma edu hollandlase ees lõpuks 56 sekundile. Pidcock kaotas van der Poelile kolmandana omakorda 24 sekundit. Cyclo-crossi hooaja kolmanda stardi teinud van Aert võttis oma teise võidu, olles kaks nädalat varem triumfeerinud MK-etapil Dublinis. Naiste eliitklassis mahtusid pjedestaalile vaid hollandlannad, kui Shirin van Anrooij edestas Lucinda Brandi ja Annemarie Worsti.
Van Aert edestas kodusel võistlusel van der Poeli ja Pidcocki
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Rattaspordi suurnimed van Aert, Mathieu van der Poel ja Tom Pidcock alustasid reedest vihmast ja liivast võistlust hästi, aga tugevat konkurentsi pakkusid neile avaringidel ka MK-sarja üldliider Laurens Sweeck ning Quinten Hermans. Van Aert ja van der Poel alustasid viiendat ringi ülejäänud triost umbes kümme sekundit ees, siis näitas belglane võimu ning suurendas kahe viimase ringiga oma edu hollandlase ees lõpuks 56 sekundile. Pidcock kaotas van der Poelile kolmandana omakorda 24 sekundit. Cyclo-crossi hooaja kolmanda stardi teinud van Aert võttis oma teise võidu, olles kaks nädalat varem triumfeerinud MK-etapil Dublinis. Naiste eliitklassis mahtusid pjedestaalile vaid hollandlannad, kui Shirin van Anrooij edestas Lucinda Brandi ja Annemarie Worsti. ### Response: Van Aert edestas kodusel võistlusel van der Poeli ja Pidcocki
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Elephants From Neptune esitles viimase kuu jooksul enda uut plaati täissaalidele nii Tallinnas, Pärnus kui ka Tartus. Bänd tuleb veel üheks õhtuks Tallinnas lavale, et anda albumi esitlustuurile lõppakord. Külalisartistina astub lavale Ouu – neljaliikmeline bänd, kes on Eesti muusikaamaastikul tegutsenud kümme aastat, viljeledes eelkõige kitarride, süntide ja vokaalharmooniate keskset psühhedeelset indie pop 'i. Elephants From Neptune'i diskograafias neljas album "Boogieland" on soojalt vastu võetud veel nii raadioeetris – püsides looga "Motel Blue" Raadio 2 TOP 20-s juba kolmandat kuud järjest – kui ka plaadipoodide plaadimüügi edetabelite tippudes. Samuti on album pälvinud tunnustust kriitikutelt: "Dünaamilisem kui varasemad albumid, siin on tähelepanu üleval hoidvaid laadivahetusi, vormilised lahendused püsivad üle lugude ühtses, aga laialt mänguvõimalusi pakkuvas stiilipaletis, tehes viiteid bluusile, kõrberokile, aga ka kosmilisema kandi funk 'ile ja isegi yacht soul 'ile. Seda osakaaludes, mis ei mõju ülevõttudena üheltki bändilt, žanrilt või ajastust, vaid killukestena Elephantsi päris oma kõlakollaažist, mis näib nüüd päriselt olevat kokku saanud" – Merit Maarits, ERR ""Boogielandis" on pealiskaudsuse-pingutusest hoolimata piisavalt kihte, sügavust ja professionaalsust, et mingi tiinekatele treitud pop-rokk see kindlasti pole. Samas on EfN ikka nii stiilne, ulakas ja reipalt poosetav, et neid ei sobi hästi võrrelda ka Journey, Chicago või muu taolise n-ö täiskasvanute muusikaga. Osavalt oma kaarte mängides on Neptuuni-elevantidel loodetavasti veel kaua võimalik apelleerida mitmele publikusektorile korraga" – Mart Kalvet, Eesti Ekspress
Elephants From Neptune annab koos ansambliga Ouu uue albumi lisakontserdi
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Elephants From Neptune esitles viimase kuu jooksul enda uut plaati täissaalidele nii Tallinnas, Pärnus kui ka Tartus. Bänd tuleb veel üheks õhtuks Tallinnas lavale, et anda albumi esitlustuurile lõppakord. Külalisartistina astub lavale Ouu – neljaliikmeline bänd, kes on Eesti muusikaamaastikul tegutsenud kümme aastat, viljeledes eelkõige kitarride, süntide ja vokaalharmooniate keskset psühhedeelset indie pop 'i. Elephants From Neptune'i diskograafias neljas album "Boogieland" on soojalt vastu võetud veel nii raadioeetris – püsides looga "Motel Blue" Raadio 2 TOP 20-s juba kolmandat kuud järjest – kui ka plaadipoodide plaadimüügi edetabelite tippudes. Samuti on album pälvinud tunnustust kriitikutelt: "Dünaamilisem kui varasemad albumid, siin on tähelepanu üleval hoidvaid laadivahetusi, vormilised lahendused püsivad üle lugude ühtses, aga laialt mänguvõimalusi pakkuvas stiilipaletis, tehes viiteid bluusile, kõrberokile, aga ka kosmilisema kandi funk 'ile ja isegi yacht soul 'ile. Seda osakaaludes, mis ei mõju ülevõttudena üheltki bändilt, žanrilt või ajastust, vaid killukestena Elephantsi päris oma kõlakollaažist, mis näib nüüd päriselt olevat kokku saanud" – Merit Maarits, ERR ""Boogielandis" on pealiskaudsuse-pingutusest hoolimata piisavalt kihte, sügavust ja professionaalsust, et mingi tiinekatele treitud pop-rokk see kindlasti pole. Samas on EfN ikka nii stiilne, ulakas ja reipalt poosetav, et neid ei sobi hästi võrrelda ka Journey, Chicago või muu taolise n-ö täiskasvanute muusikaga. Osavalt oma kaarte mängides on Neptuuni-elevantidel loodetavasti veel kaua võimalik apelleerida mitmele publikusektorile korraga" – Mart Kalvet, Eesti Ekspress ### Response: Elephants From Neptune annab koos ansambliga Ouu uue albumi lisakontserdi
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
"Kõigil M-Spordis on äärmiselt hea meel näha Otti naasmas," kinnitas McMillan ajalehele Belfast Telegraph. "Meil on oma ajalugu, me kõik teame, milleks on Ott võimeline ning ootame väga, et saaks taas alustada ja näha, mida uuel hooajal meie jaoks varuks on." "Ott tunneb seda tiimi läbi ja lõhki, ta teab mida oodata ning oli selge, et pärast Hyundaist lahkumist jätkaks ta 2023. aastal vaid juhul, kui tal oleks võimalik taas MM-tiitel võita. Ta sõlmis lepingu alles pärast seda, kui oli saanud Puma Rally1 masina rooli Greystoke'is [M-Spordi baasis] keerata, seega võime seda võtta kui märki, et ta usub, et võime kuuluda kõige teravamasse tippu," lisas põhja-iirlane. Lõppenud hooaeg valmistas M-Spordile palju pettumust. Ainus tõeliselt kordaläinud ralli oli hooaja esimene võistlus Monte Carlos, kus võidutses Sebastien Loeb ning Craig Breen oli kolmas; sellele järgnes aga vaid üks pjedestaalikoht, kui iirlane saavutas Sardiinias teise koha. Tootjate MM-arvestuses kaotas M-Sport teise koha sanud Hyundaile ligi 200 punktiga. "Aasta 2022 oli kogu tiimi ja kõigi projektiga seotud inimeste jaoks masendav. Võin kinnitada, et asi ei jäänud raske töö ega pühendumuse taha. Pumal oli kiirust, tõestasime seda, võites kiiruskatseid igal pinnasel. Teame, milleks Ott on võimeline. Ta kuulub üksikute sekka, kellel on võime võita maailmameistritiitel ja pole kahtlustki, et algaval hooajal on eesmärgiks esikoht," kinnitas McMillan.
M-Spordi insener: Tänak usub, et Fordiga on võimalik MM-tiitel võita
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Kõigil M-Spordis on äärmiselt hea meel näha Otti naasmas," kinnitas McMillan ajalehele Belfast Telegraph. "Meil on oma ajalugu, me kõik teame, milleks on Ott võimeline ning ootame väga, et saaks taas alustada ja näha, mida uuel hooajal meie jaoks varuks on." "Ott tunneb seda tiimi läbi ja lõhki, ta teab mida oodata ning oli selge, et pärast Hyundaist lahkumist jätkaks ta 2023. aastal vaid juhul, kui tal oleks võimalik taas MM-tiitel võita. Ta sõlmis lepingu alles pärast seda, kui oli saanud Puma Rally1 masina rooli Greystoke'is [M-Spordi baasis] keerata, seega võime seda võtta kui märki, et ta usub, et võime kuuluda kõige teravamasse tippu," lisas põhja-iirlane. Lõppenud hooaeg valmistas M-Spordile palju pettumust. Ainus tõeliselt kordaläinud ralli oli hooaja esimene võistlus Monte Carlos, kus võidutses Sebastien Loeb ning Craig Breen oli kolmas; sellele järgnes aga vaid üks pjedestaalikoht, kui iirlane saavutas Sardiinias teise koha. Tootjate MM-arvestuses kaotas M-Sport teise koha sanud Hyundaile ligi 200 punktiga. "Aasta 2022 oli kogu tiimi ja kõigi projektiga seotud inimeste jaoks masendav. Võin kinnitada, et asi ei jäänud raske töö ega pühendumuse taha. Pumal oli kiirust, tõestasime seda, võites kiiruskatseid igal pinnasel. Teame, milleks Ott on võimeline. Ta kuulub üksikute sekka, kellel on võime võita maailmameistritiitel ja pole kahtlustki, et algaval hooajal on eesmärgiks esikoht," kinnitas McMillan. ### Response: M-Spordi insener: Tänak usub, et Fordiga on võimalik MM-tiitel võita
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
71-aastane Ranieri kogus treenerina kuulsust just Cagliaris, kus ta töötas aastatel 1988-91 ning kelle ta viis järjestikustel hooaegadel kolmandast divisjonist Serie A-sse. Edukale perioodile järgnesid töökohad Napolis, Fiorentinas, Valencias, Chelseas, Juventuses, Romas, Milano Interis ja mujal, enne kui itallane tuli 2016. aasta kevadel Leicester Cityga Inglismaa meistriks. Viimastel aastatel on Ranieri olnud Fulhami, Sampdoria ja Watfordi peatreeneriks, Cagliariga sõlmis ta reedel 2025. aasta suveni ulatuva lepingu. "Lähen tagasi Cagliarisse. Olen seda alati teadnud, ütlesin nii isegi siis, kui toona lahkusin," meenutas Ranieri pärast lepingu sõlmimist. "Cagliari pani mind mõistma, et võin selles ametis hakkama saada. Nende kolme aasta jooksul leidsin kõik vajalikud faktorid: fännid, mängijad, treenerid, me oleme kõik üks. Naasen muutumata entusiasmiga, armastuse ja kirega." Cagliari on Serie B-s 18 mänguga kogunud 22 punkti, mis asetab Ragnar Klavani endise koduklubi 14. kohale. Play-off'i viivast kaheksandast kohast jäädakse siiski vaid nelja silma kaugusele.
Ranieri naaseb 30 aastat hiljem Cagliarisse
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: 71-aastane Ranieri kogus treenerina kuulsust just Cagliaris, kus ta töötas aastatel 1988-91 ning kelle ta viis järjestikustel hooaegadel kolmandast divisjonist Serie A-sse. Edukale perioodile järgnesid töökohad Napolis, Fiorentinas, Valencias, Chelseas, Juventuses, Romas, Milano Interis ja mujal, enne kui itallane tuli 2016. aasta kevadel Leicester Cityga Inglismaa meistriks. Viimastel aastatel on Ranieri olnud Fulhami, Sampdoria ja Watfordi peatreeneriks, Cagliariga sõlmis ta reedel 2025. aasta suveni ulatuva lepingu. "Lähen tagasi Cagliarisse. Olen seda alati teadnud, ütlesin nii isegi siis, kui toona lahkusin," meenutas Ranieri pärast lepingu sõlmimist. "Cagliari pani mind mõistma, et võin selles ametis hakkama saada. Nende kolme aasta jooksul leidsin kõik vajalikud faktorid: fännid, mängijad, treenerid, me oleme kõik üks. Naasen muutumata entusiasmiga, armastuse ja kirega." Cagliari on Serie B-s 18 mänguga kogunud 22 punkti, mis asetab Ragnar Klavani endise koduklubi 14. kohale. Play-off'i viivast kaheksandast kohast jäädakse siiski vaid nelja silma kaugusele. ### Response: Ranieri naaseb 30 aastat hiljem Cagliarisse
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Nii tasukski neil, kes jõulutunnet ka raamatutest otsivad ning sellest idüllist ja armsusest läbi imbuda soovivad, pöörduda just lastekirjanduse poole ja võtta kätte mõni värske (aga miks mitte ka vanem) jõuluraamat. Luulesõpru rõõmustab kindlasti Leelo Tungla hiljuti ilmunud kogumik "Jõulud tulgu!" (Rahva Raamat, illustreerinud Kirke Kangro), mis pakub toredaid pühadesalme nii pisematele kui ka pisut suurematele. Luuletustes tegutsevad küll teada-tuntud tegelased – nagu põhjapõdrad, päkapikud ja lumememmed –, kuid sellele vaatamata on ridade vahele peidetud nii mõndagi krõbedamat meie praeguse elu-olu kohta. See kõik on esitatud muidugi omaette kvaliteedimärgiks kujunenud tungallikus lapsemeelsuse ja elurõõmu kastmes. Jõuluteemaliste proosaraamatute hulgas on Lotte-fännid ilmselt juba märganud Leiutajateküla rahva pühadekommete päritolust ja pühadetoimetustest pajatavat Janno Põldma jutukogu "Leiutajateküla jõulud" (Tammerraamat, illustreerinud Heiki Ernits). Mõnusast pühadeootusest pakatab ka Katri Kirkkopelto "Molli jõulud" (Helios, tõlkinud Triin Aimla-Laid), milles paljude mudilaste lemmikolend esimest korda jõulupühadega kokku puutub. Miks need jõulud küll nii nõudlikud on, et nende küllatulekuks peab muudkui koristama ja tulesid riputama ja jõululaule laulma, uurib ta. Teinegi soome autori raamat, Heidi Viherjuuri "Hilja ja operatsioon Jõuluime" (Eesti Raamat, illustreerinud Nadja Sarell, tõlkinud Helena Lemendik) pajatab jõuludest, kuid pakub selleks realistlikumat olustikku. Raamatu peategelaseks on 7-aastane Hilja, kes koos oma väikese õe Taimiga, kes ootavad jõule kogu hingest. Vaatamata sellele, et nende suur õde Vilma arvab, et jõulud on lihtsalt limpsifirma reklaamikampaania. Hilja tahab Vilmale (ja iseendale) iga hinna eest tõestada, et jõulud on päris ja ehtsad ning käivitab operatsiooni Jõuluime, mille käigus juhtub nii mõndagi naljakat, kuid ka hingepõhjani liigutavat. Üks üllatavamaid sel aastal ilmunud jõuluraamatuid on aga prantsuse autori Colas Gutmani "Häid jõule, Kirbu-Krants!" (Draakon & Kuu, illustreerinud Marc Boutavant, tõlkinud Indrek Koff), mis magusa kõrvale ka pisut pipart pakub. Raamat pajatab sarja varasematest osadest ("Kirbu-Krants", "Kirbu-Krants läheb kooli", mõlemad 2022) tuttavaks saanud eluheidikute Kirbu-Krantsi ja Kilu-Kiisu pühadeajast. Pikisilmi ootavad prügikastiloomad jõulukutsu saabumist ning loodavad, et sel aastal on kingikotis miskit veel paremat kui eelmisel aastal saadud ratasteta tõukeratas ja üdita kont. Kilu-Kiisu unistab rattapumbast, millega end uuesti täis pumbata, Kirbu-Krants aga kirbuvastasest kaelarihmast ja peekonimaitselistest krõbinatest. See pealispinnal lugejat naerutav lugu kutsub sügavamal tasandil jõulude tegelikku tähendust mitte ära unustama ning olulistele väärtustele ka väljaspool pühadeaega mõtlema. Õnneks on aastalõputeoste hulgas piisavalt ka jõuluvabasid raamatuid, nii et needki lugejad, kes pühadetrallist küllastunud, leiavad köitvat lugemist. Üks sellistest on hollandi kirjaniku Sanne Rooseboomi jutustus "Lahenduste ministeerium" (Avita, illustreerinud Mark Janssen, tõlkinud Vahur Aabrams). See, peamiselt algklassilastele adresseeritud põnevusjutt kutsub mõtisklema koolikiusamise ja abistamise üle. Raamatu peategelase Niina postiljonist isa toob tööringilt saabudes koju kirja, mida tal pole õnnestunud kohale toimetada, kuna sellel puudub aadress, on vaid mõistatuslik adressaat – Lahenduste ministeerium. Niina ei suuda ahvatlusele vastu panna, avab kirja ja leiab sealt eest 9-aastase Ruubeni südantliigutava appikutse – poissi kiusavad tema klassikaaslased eesotsas nipsaka ja salakavala Sophiaga ning ta ei suuda probleemile mingit lahendust leida. Niina pajatab juhtunust sõbranna Alfale ning üheskoos otsustavad tüdrukud kiusupunnidele vastu hakata ja Ruubeni päästa. Selle käigus avastavad lapsed aga, et Lahenduste ministeeriumi näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga, mille ülesandeks on abistada omakasupüüdmatult hättasattunuid, nii et need abistajatest midagi ei teada ei saaks ja jääks mulje, et hädalised on suutnud ise oma asjadega hakkama saada. Keerukaid teemasid põnevas ja julgustavas kastmes pakub ka saksa kirjaniku Nikola Huppertzi jutustus "Kaunis nagu kaheksa" (Vesta, illustreerinud Barbara Jung, tõlkinud Mari Klein). Teose keskmes on 12-aastane Malte, kes armastab üle kõige matemaatikat. Tema arvates on matemaatika loogiline ja lihtne. Tuleb ainult natuke mõelda, vahel ka mataleksikon appi võtta, ja juba ongi lahendus käes. Siis aga tuleb Maltel kokku puutuda ajutiselt tema koju elama tuleva poolõega, kelle ema on ravikeskuses taastumas, ning matemaatikaklubiga liituva Lalega, kes on küll kaunis ja jagab poisi huvisid, kuid on miskipärast vähemalt samavõrra ärritav. Tasapisi hakkab Malte taipama, et inimsuhetes pole teinekord loogikaga mingit pistmist. Need on keerulised nagu luuletused, mida ta õde kirjutab, kuid sellele vaatamata hiiglama köitvad. On tore, et eestikeelne lastekirjandus pakub aastalõpu pühadepäevadeks mitmekesist raamatuvalikut, loodetavasti jätkub jõulutuhinas piisavalt aega ka mõnusateks lugemishetkedeks.
Jaanika Palmi lugemispäevik: aastalõpu lastekirjanduse magusamad palad
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Nii tasukski neil, kes jõulutunnet ka raamatutest otsivad ning sellest idüllist ja armsusest läbi imbuda soovivad, pöörduda just lastekirjanduse poole ja võtta kätte mõni värske (aga miks mitte ka vanem) jõuluraamat. Luulesõpru rõõmustab kindlasti Leelo Tungla hiljuti ilmunud kogumik "Jõulud tulgu!" (Rahva Raamat, illustreerinud Kirke Kangro), mis pakub toredaid pühadesalme nii pisematele kui ka pisut suurematele. Luuletustes tegutsevad küll teada-tuntud tegelased – nagu põhjapõdrad, päkapikud ja lumememmed –, kuid sellele vaatamata on ridade vahele peidetud nii mõndagi krõbedamat meie praeguse elu-olu kohta. See kõik on esitatud muidugi omaette kvaliteedimärgiks kujunenud tungallikus lapsemeelsuse ja elurõõmu kastmes. Jõuluteemaliste proosaraamatute hulgas on Lotte-fännid ilmselt juba märganud Leiutajateküla rahva pühadekommete päritolust ja pühadetoimetustest pajatavat Janno Põldma jutukogu "Leiutajateküla jõulud" (Tammerraamat, illustreerinud Heiki Ernits). Mõnusast pühadeootusest pakatab ka Katri Kirkkopelto "Molli jõulud" (Helios, tõlkinud Triin Aimla-Laid), milles paljude mudilaste lemmikolend esimest korda jõulupühadega kokku puutub. Miks need jõulud küll nii nõudlikud on, et nende küllatulekuks peab muudkui koristama ja tulesid riputama ja jõululaule laulma, uurib ta. Teinegi soome autori raamat, Heidi Viherjuuri "Hilja ja operatsioon Jõuluime" (Eesti Raamat, illustreerinud Nadja Sarell, tõlkinud Helena Lemendik) pajatab jõuludest, kuid pakub selleks realistlikumat olustikku. Raamatu peategelaseks on 7-aastane Hilja, kes koos oma väikese õe Taimiga, kes ootavad jõule kogu hingest. Vaatamata sellele, et nende suur õde Vilma arvab, et jõulud on lihtsalt limpsifirma reklaamikampaania. Hilja tahab Vilmale (ja iseendale) iga hinna eest tõestada, et jõulud on päris ja ehtsad ning käivitab operatsiooni Jõuluime, mille käigus juhtub nii mõndagi naljakat, kuid ka hingepõhjani liigutavat. Üks üllatavamaid sel aastal ilmunud jõuluraamatuid on aga prantsuse autori Colas Gutmani "Häid jõule, Kirbu-Krants!" (Draakon & Kuu, illustreerinud Marc Boutavant, tõlkinud Indrek Koff), mis magusa kõrvale ka pisut pipart pakub. Raamat pajatab sarja varasematest osadest ("Kirbu-Krants", "Kirbu-Krants läheb kooli", mõlemad 2022) tuttavaks saanud eluheidikute Kirbu-Krantsi ja Kilu-Kiisu pühadeajast. Pikisilmi ootavad prügikastiloomad jõulukutsu saabumist ning loodavad, et sel aastal on kingikotis miskit veel paremat kui eelmisel aastal saadud ratasteta tõukeratas ja üdita kont. Kilu-Kiisu unistab rattapumbast, millega end uuesti täis pumbata, Kirbu-Krants aga kirbuvastasest kaelarihmast ja peekonimaitselistest krõbinatest. See pealispinnal lugejat naerutav lugu kutsub sügavamal tasandil jõulude tegelikku tähendust mitte ära unustama ning olulistele väärtustele ka väljaspool pühadeaega mõtlema. Õnneks on aastalõputeoste hulgas piisavalt ka jõuluvabasid raamatuid, nii et needki lugejad, kes pühadetrallist küllastunud, leiavad köitvat lugemist. Üks sellistest on hollandi kirjaniku Sanne Rooseboomi jutustus "Lahenduste ministeerium" (Avita, illustreerinud Mark Janssen, tõlkinud Vahur Aabrams). See, peamiselt algklassilastele adresseeritud põnevusjutt kutsub mõtisklema koolikiusamise ja abistamise üle. Raamatu peategelase Niina postiljonist isa toob tööringilt saabudes koju kirja, mida tal pole õnnestunud kohale toimetada, kuna sellel puudub aadress, on vaid mõistatuslik adressaat – Lahenduste ministeerium. Niina ei suuda ahvatlusele vastu panna, avab kirja ja leiab sealt eest 9-aastase Ruubeni südantliigutava appikutse – poissi kiusavad tema klassikaaslased eesotsas nipsaka ja salakavala Sophiaga ning ta ei suuda probleemile mingit lahendust leida. Niina pajatab juhtunust sõbranna Alfale ning üheskoos otsustavad tüdrukud kiusupunnidele vastu hakata ja Ruubeni päästa. Selle käigus avastavad lapsed aga, et Lahenduste ministeeriumi näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga, mille ülesandeks on abistada omakasupüüdmatult hättasattunuid, nii et need abistajatest midagi ei teada ei saaks ja jääks mulje, et hädalised on suutnud ise oma asjadega hakkama saada. Keerukaid teemasid põnevas ja julgustavas kastmes pakub ka saksa kirjaniku Nikola Huppertzi jutustus "Kaunis nagu kaheksa" (Vesta, illustreerinud Barbara Jung, tõlkinud Mari Klein). Teose keskmes on 12-aastane Malte, kes armastab üle kõige matemaatikat. Tema arvates on matemaatika loogiline ja lihtne. Tuleb ainult natuke mõelda, vahel ka mataleksikon appi võtta, ja juba ongi lahendus käes. Siis aga tuleb Maltel kokku puutuda ajutiselt tema koju elama tuleva poolõega, kelle ema on ravikeskuses taastumas, ning matemaatikaklubiga liituva Lalega, kes on küll kaunis ja jagab poisi huvisid, kuid on miskipärast vähemalt samavõrra ärritav. Tasapisi hakkab Malte taipama, et inimsuhetes pole teinekord loogikaga mingit pistmist. Need on keerulised nagu luuletused, mida ta õde kirjutab, kuid sellele vaatamata hiiglama köitvad. On tore, et eestikeelne lastekirjandus pakub aastalõpu pühadepäevadeks mitmekesist raamatuvalikut, loodetavasti jätkub jõulutuhinas piisavalt aega ka mõnusateks lugemishetkedeks. ### Response: Jaanika Palmi lugemispäevik: aastalõpu lastekirjanduse magusamad palad
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Viktoriinist saab muuhulgas teada, millal sai populaarseks jõuluvana punane riietus, mida tuli teha jõulumängus "Passilöömine" ning kes või mis on jõuluorikas. Proovi viktoriini siin.
Viktoriin: millised olid ajaloolised jõulukombed?
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Viktoriinist saab muuhulgas teada, millal sai populaarseks jõuluvana punane riietus, mida tuli teha jõulumängus "Passilöömine" ning kes või mis on jõuluorikas. Proovi viktoriini siin. ### Response: Viktoriin: millised olid ajaloolised jõulukombed?
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Suure panuse andis Bostoni võitu Jaylen Brown, kes viskas oma 36 punktist lausa 23 viimasel veerandajal, mille võõrustajad võitsid 33:23. Jayson Tatum lisas 30 punkti, kaheksa lauapalli ja viis resultatiivset söötu, Derrick White'i ja Al Horfordi arvele jäi vastavalt 18 ja 17 punkti. "Tunne oli hea, tunne oli väga hea. Tundsin, et see on ainult aja küsimus: kolm esimest veerandaega oli ilmselt üks mu korvpallikarjääri koledamaid perioode," sõnas Brown pärast võitu. Boston (23-10) sai viimasest seitsmest mängust alles teise võidu, aga kerkis ikkagi tagasi NBA parimaks meeskonnaks. Luka Doncic viskas oma karjääris teist korda 50 punkti ning lisas Dallas Mavericksi (17-16) 112:106 võidumängus Houston Rocketsi (9-23) üle kümme resultatiivset söötu ja kaheksa lauapalli. Kolmikduublile olid lähedal ka Nikola Jokic ja Jamal Murray, kes aitasid Denver Nuggetsil (20-11) skooriga 120:107 alistada Portland Trail Blazersi (17-16) ning kogusid vastavalt 29 punkti, 11 korvisöötu ja kaheksa lauapalli ning 25 punkti, 12 korvisöötu ja kaheksa lauapalli. Philadelphia 76ers (19-12) sai oma staaride ja tugeva teise poolaja toel 119:114 jagu Los Angeles Clippersist (19-15). Joel Embiid viskas 44 punkti ja lisas seitse lauapalli, James Harden sai kirja 20 punkti, 11 lauapalli ning oma karjääri parimat tähistavad 21 resultatiivset söötu. Ida tippude omavahelises heitluses läksid reedel vastamisi Brooklyn Nets (21-12) ja Milwaukee Bucks (22-10), tulemusega 118:100 võttis võidu esimene. Kuus Brooklyni mängijat kogusid kahekohalise punktisumma, enim, 24, viskas Kevin Durant. Milwaukeed vedas 26 punkti visanud ja 13 lauapalli noppinud Giannis Antetokounmpo. Teised tulemused: Orlando - San Antonio 133:113 Atlanta - Detroit 130:105 Cleveland - Toronto 107:118 NY Knicks - Chicago 117:118 Miami - Indiana 108:111 OKC - New Orleans 125:128 (la.) Phoenix - Memphis 100:125 Sacramento - Washington 111:125 LA Lakers - Charlotte 130:134
Boston tuli välja hooaja sügavaimast august, Doncic viskas 50 punkti
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Suure panuse andis Bostoni võitu Jaylen Brown, kes viskas oma 36 punktist lausa 23 viimasel veerandajal, mille võõrustajad võitsid 33:23. Jayson Tatum lisas 30 punkti, kaheksa lauapalli ja viis resultatiivset söötu, Derrick White'i ja Al Horfordi arvele jäi vastavalt 18 ja 17 punkti. "Tunne oli hea, tunne oli väga hea. Tundsin, et see on ainult aja küsimus: kolm esimest veerandaega oli ilmselt üks mu korvpallikarjääri koledamaid perioode," sõnas Brown pärast võitu. Boston (23-10) sai viimasest seitsmest mängust alles teise võidu, aga kerkis ikkagi tagasi NBA parimaks meeskonnaks. Luka Doncic viskas oma karjääris teist korda 50 punkti ning lisas Dallas Mavericksi (17-16) 112:106 võidumängus Houston Rocketsi (9-23) üle kümme resultatiivset söötu ja kaheksa lauapalli. Kolmikduublile olid lähedal ka Nikola Jokic ja Jamal Murray, kes aitasid Denver Nuggetsil (20-11) skooriga 120:107 alistada Portland Trail Blazersi (17-16) ning kogusid vastavalt 29 punkti, 11 korvisöötu ja kaheksa lauapalli ning 25 punkti, 12 korvisöötu ja kaheksa lauapalli. Philadelphia 76ers (19-12) sai oma staaride ja tugeva teise poolaja toel 119:114 jagu Los Angeles Clippersist (19-15). Joel Embiid viskas 44 punkti ja lisas seitse lauapalli, James Harden sai kirja 20 punkti, 11 lauapalli ning oma karjääri parimat tähistavad 21 resultatiivset söötu. Ida tippude omavahelises heitluses läksid reedel vastamisi Brooklyn Nets (21-12) ja Milwaukee Bucks (22-10), tulemusega 118:100 võttis võidu esimene. Kuus Brooklyni mängijat kogusid kahekohalise punktisumma, enim, 24, viskas Kevin Durant. Milwaukeed vedas 26 punkti visanud ja 13 lauapalli noppinud Giannis Antetokounmpo. Teised tulemused: Orlando - San Antonio 133:113 Atlanta - Detroit 130:105 Cleveland - Toronto 107:118 NY Knicks - Chicago 117:118 Miami - Indiana 108:111 OKC - New Orleans 125:128 (la.) Phoenix - Memphis 100:125 Sacramento - Washington 111:125 LA Lakers - Charlotte 130:134 ### Response: Boston tuli välja hooaja sügavaimast august, Doncic viskas 50 punkti
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
"Kui 13. sajandist pärit Paide asulakoht annab ülevaate kunagise linlase igapäevaelust, siis 20. sajandist pärit laevavrakid on kui harukordsed ajakapslid – koos kõige sinna juurde kuuluvaga võimaldavad need uurida ühe väga konkreetse ajavahemiku eluolu," rääkis kultuuriminister Piret Hartman. Alates 13. sajandist tänapäevani järjepidevalt tervikuna kasutuses olnud asulakoht on oma suuruse ja ajaloolise tähtsuse poolest Eestis unikaalne – asulakoha suurus on võrreldav näiteks keskaegse Tallinna ja Tartuga. Tegu on 13. sajandil suurte teede ristumiskohta tekkinud asulaga, mis arenes ühes Paide linnusega. Kuni 17. sajandini oli see ka oluline sõjaline tugipunkt. Asulakohas säilinud kultuurikiht sisaldab teavet kesk-, varauus- ning uusaegse linlase igapäevaelust, samuti laiematest kaubandussuhetest ning sõjandusest. Kultuurikiht sisaldab nii loomaluid kui ka esemete katkeid, ühtlasi kivihoonete vundamente ja ahjualuseid ning kunagist vallikraavi. Kaitse alla võetud laevavrakid kujutavad erinevalt teistest arheoloogiamälestistest koos lasti ja muu sisuga tavaliselt ühe kindla, suhteliselt lühikese ajavahemiku väletel tekkinud muistist. Vrakid kannavad olulist teavet rannikuriigi ja laiemalt Läänemere piirkonna ajaloost, merendusest ja sõjasündmustest. Mälestiseks tunnistamine on asjakohane ka Eesti vetes peetud sõjategevuses hukkunud isikute säilmete kaitse ja väärika kohtlemise tagamiseks. Laevavrakid on rahvusvaheline pärand ning nende kaitse ja säilimise korraldamine on rannikuriigi kohustus. Eesti on liitunud ka UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga, mis kohustab säilitama vähemalt 100 aastat vee all olnud kultuuripärandit. Arhiiviuuringute ja kirjalike allikate põhjal on 20. sajandil Eesti vetes uppunud ligi 550 alust, praeguseks on Eesti merealadel tuvastatud ligi 160 20. sajandist pärinevat vrakki. Kahe maailmasõja tõttu moodustab 20. sajandi veealusest pärandist enamiku sõjapärand.
Riik võttis kaitse alla 13 arheoloogiamälestist
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Kui 13. sajandist pärit Paide asulakoht annab ülevaate kunagise linlase igapäevaelust, siis 20. sajandist pärit laevavrakid on kui harukordsed ajakapslid – koos kõige sinna juurde kuuluvaga võimaldavad need uurida ühe väga konkreetse ajavahemiku eluolu," rääkis kultuuriminister Piret Hartman. Alates 13. sajandist tänapäevani järjepidevalt tervikuna kasutuses olnud asulakoht on oma suuruse ja ajaloolise tähtsuse poolest Eestis unikaalne – asulakoha suurus on võrreldav näiteks keskaegse Tallinna ja Tartuga. Tegu on 13. sajandil suurte teede ristumiskohta tekkinud asulaga, mis arenes ühes Paide linnusega. Kuni 17. sajandini oli see ka oluline sõjaline tugipunkt. Asulakohas säilinud kultuurikiht sisaldab teavet kesk-, varauus- ning uusaegse linlase igapäevaelust, samuti laiematest kaubandussuhetest ning sõjandusest. Kultuurikiht sisaldab nii loomaluid kui ka esemete katkeid, ühtlasi kivihoonete vundamente ja ahjualuseid ning kunagist vallikraavi. Kaitse alla võetud laevavrakid kujutavad erinevalt teistest arheoloogiamälestistest koos lasti ja muu sisuga tavaliselt ühe kindla, suhteliselt lühikese ajavahemiku väletel tekkinud muistist. Vrakid kannavad olulist teavet rannikuriigi ja laiemalt Läänemere piirkonna ajaloost, merendusest ja sõjasündmustest. Mälestiseks tunnistamine on asjakohane ka Eesti vetes peetud sõjategevuses hukkunud isikute säilmete kaitse ja väärika kohtlemise tagamiseks. Laevavrakid on rahvusvaheline pärand ning nende kaitse ja säilimise korraldamine on rannikuriigi kohustus. Eesti on liitunud ka UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga, mis kohustab säilitama vähemalt 100 aastat vee all olnud kultuuripärandit. Arhiiviuuringute ja kirjalike allikate põhjal on 20. sajandil Eesti vetes uppunud ligi 550 alust, praeguseks on Eesti merealadel tuvastatud ligi 160 20. sajandist pärinevat vrakki. Kahe maailmasõja tõttu moodustab 20. sajandi veealusest pärandist enamiku sõjapärand. ### Response: Riik võttis kaitse alla 13 arheoloogiamälestist
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Jõulumees jäi karantiini Nukralt istub ahjusuu ees norutades jõuluvana kuuma teevett üksi juues, nohuse ja pahurana. Mullu rõõmsalt vilet laskis, kandis pakke, juhtis saane, nüüd ta istub, habe maskis, ega oska teha plaane. Olukord on tõesti jabur – jõulumees jäi karantiini! Aga päkapikulabor juba katsetab vaktsiini. Istu, jõuluvana, puhka! Viirus päkapikke pelgab – las ta kaob kui tina tuhka! Siis meil alles pidu algab! Pingviinide jõulumarss Pingviinid tähtsalt tatsuvad paraadile – või lähevad nad külla jõulutaadile? Näod puhtaks tehtud, seljas uhked frakid – eks neidki juba oota jõulupakid! Pingviinidele jäätist ära kingi – nad söövad seda niigi aasta ringi! Pingviini jaoks on parim maiuspala krevetijupp või väike kena kala. Nad jõulukingi ootel kooris laulavad, paar pisemat vaid tasakesi jauravad – ei ole kerge sõnu saada pähe, kui aastaid sul on turjal õige vähe. Ka tantsusammud selged on pingviinidel, kuid kõnnak pole see mis baleriinidel, ent kniks ja kraaps on krapsakas ja nõtke – eeskuju sellest, tähtsad onud, võtke! Pingviinid peagi koju peolt on tatsumas, silm säramas ja nokad rõõmsalt matsumas, ja igaühe süsimustal frakil on põuetaskud kingitustest pakil. Päkapikk on superstaar Kirkaid tähti talvetaevas aina süttib veel ja veel. Kosmonaudil tähelaevas ometi on nukker meel. Sabatähed teevad trikke, kuugi kurvana ei näi. Tema aga päkapikke taga igatsema jäi… Kääbustähti imelikke ilmaruumis ringi käib, aga leida päkapikke lausa võimatuna näib! Jõuluõhtul saabus siiski päkapikk raketiga – kosmonaudile ta viiski moosituube kotiga! Jõulutunnet tunda varsti saigi kosmonaudist mees – tervelt veerand verivorsti ühes tuubis oli sees! Täitus rõõmsa õhinaga kosmonaudi silmapaar siis, kui saabus tuhinaga päkapikust superstaar. Kõigil meil on omad soovid Kõigil meil on omad soovid – kõik ei täitu kohemaid. Kui sa näiteks suvel soovid lumehangi kohevaid, täide siis su soov ei lähe, kui just unes lund ei näe. Oota veidi, oota vähe: tali taevasse ei jää! Oota veidi, oota vähe – kui su soov on suur ja hea, eks ta ikka täide lähe õnnelikult õige pea. Aga talvel ole valvel: aeg on lund siis soovida. Hea on lumerikkal talvel oma jõudu proovida. Soovid lumelaual sõita, uljalt alla lasta mäest, suusarajal kõiki võita – eks siis treeni kõigest väest!
Abiks pakkide lunastamisel: Leelo Tungla värsked jõululuuletused
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Jõulumees jäi karantiini Nukralt istub ahjusuu ees norutades jõuluvana kuuma teevett üksi juues, nohuse ja pahurana. Mullu rõõmsalt vilet laskis, kandis pakke, juhtis saane, nüüd ta istub, habe maskis, ega oska teha plaane. Olukord on tõesti jabur – jõulumees jäi karantiini! Aga päkapikulabor juba katsetab vaktsiini. Istu, jõuluvana, puhka! Viirus päkapikke pelgab – las ta kaob kui tina tuhka! Siis meil alles pidu algab! Pingviinide jõulumarss Pingviinid tähtsalt tatsuvad paraadile – või lähevad nad külla jõulutaadile? Näod puhtaks tehtud, seljas uhked frakid – eks neidki juba oota jõulupakid! Pingviinidele jäätist ära kingi – nad söövad seda niigi aasta ringi! Pingviini jaoks on parim maiuspala krevetijupp või väike kena kala. Nad jõulukingi ootel kooris laulavad, paar pisemat vaid tasakesi jauravad – ei ole kerge sõnu saada pähe, kui aastaid sul on turjal õige vähe. Ka tantsusammud selged on pingviinidel, kuid kõnnak pole see mis baleriinidel, ent kniks ja kraaps on krapsakas ja nõtke – eeskuju sellest, tähtsad onud, võtke! Pingviinid peagi koju peolt on tatsumas, silm säramas ja nokad rõõmsalt matsumas, ja igaühe süsimustal frakil on põuetaskud kingitustest pakil. Päkapikk on superstaar Kirkaid tähti talvetaevas aina süttib veel ja veel. Kosmonaudil tähelaevas ometi on nukker meel. Sabatähed teevad trikke, kuugi kurvana ei näi. Tema aga päkapikke taga igatsema jäi… Kääbustähti imelikke ilmaruumis ringi käib, aga leida päkapikke lausa võimatuna näib! Jõuluõhtul saabus siiski päkapikk raketiga – kosmonaudile ta viiski moosituube kotiga! Jõulutunnet tunda varsti saigi kosmonaudist mees – tervelt veerand verivorsti ühes tuubis oli sees! Täitus rõõmsa õhinaga kosmonaudi silmapaar siis, kui saabus tuhinaga päkapikust superstaar. Kõigil meil on omad soovid Kõigil meil on omad soovid – kõik ei täitu kohemaid. Kui sa näiteks suvel soovid lumehangi kohevaid, täide siis su soov ei lähe, kui just unes lund ei näe. Oota veidi, oota vähe: tali taevasse ei jää! Oota veidi, oota vähe – kui su soov on suur ja hea, eks ta ikka täide lähe õnnelikult õige pea. Aga talvel ole valvel: aeg on lund siis soovida. Hea on lumerikkal talvel oma jõudu proovida. Soovid lumelaual sõita, uljalt alla lasta mäest, suusarajal kõiki võita – eks siis treeni kõigest väest! ### Response: Abiks pakkide lunastamisel: Leelo Tungla värsked jõululuuletused
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Eelarve võeti vastu häältega 225 201 vastu, kirjutas Politico. Eelarve, mis sisaldab mitmeid olulisi komponente alates 44.9 miljardi dollari suurusest abist Ukrainale kuni valimisseaduse ümberkorraldamiseni, on demokraatide viimane seadusandlik lüke, enne kui nad annavad jaanuaris esindajatekogus enamuse üle vabariiklastele. Tänu vahevalimistel saavutatud edule surusid vabariiklaste juhid eelarvesse ülisuured militaarkulutused, lisades sinna miljardeid rohkem, kui oli president Joe Bideni eesmärk. Demokraadid omakorda suurendasid sisemaiseid kulutusi – 800 miljardit dollarit ehk 9,3 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Spiiker Nancy Pelosi sõnul on eelarve seekord näoga inimeste poole. Nagu kõik selles kibedalt lõhestunud kongressis, on ka tee kulutuste paketi vastuvõtmiseni olnud käänuline ja aeglane, kirjutas Politico. Militaarkulutuste ja Ukraina abi kõrval kuuluvad suuremate kuluartiklite hulka üle 27 miljardi dollari suurune abi looduskatastroofide ohvritele, uimastisõltlaste abi oluline suurendamine ja rahastus suuremate taristuprojektide elluviimiseks.
USA esindajatekoda saatis 1,66 triljoni dollari suuruse eelarve Bidenile
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Eelarve võeti vastu häältega 225 201 vastu, kirjutas Politico. Eelarve, mis sisaldab mitmeid olulisi komponente alates 44.9 miljardi dollari suurusest abist Ukrainale kuni valimisseaduse ümberkorraldamiseni, on demokraatide viimane seadusandlik lüke, enne kui nad annavad jaanuaris esindajatekogus enamuse üle vabariiklastele. Tänu vahevalimistel saavutatud edule surusid vabariiklaste juhid eelarvesse ülisuured militaarkulutused, lisades sinna miljardeid rohkem, kui oli president Joe Bideni eesmärk. Demokraadid omakorda suurendasid sisemaiseid kulutusi – 800 miljardit dollarit ehk 9,3 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Spiiker Nancy Pelosi sõnul on eelarve seekord näoga inimeste poole. Nagu kõik selles kibedalt lõhestunud kongressis, on ka tee kulutuste paketi vastuvõtmiseni olnud käänuline ja aeglane, kirjutas Politico. Militaarkulutuste ja Ukraina abi kõrval kuuluvad suuremate kuluartiklite hulka üle 27 miljardi dollari suurune abi looduskatastroofide ohvritele, uimastisõltlaste abi oluline suurendamine ja rahastus suuremate taristuprojektide elluviimiseks. ### Response: USA esindajatekoda saatis 1,66 triljoni dollari suuruse eelarve Bidenile
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Oluline 25. detsembril kell 22.30: - Ukraina peaministri sõnul on riik saanud oma liitlastelt energiasektori toetuseks 1,5 miljardit dollarit; - Steinmeier: rahu peab olema aus, mille eest ei saa Venemaa preemiaks endale rabatud maad; - Kiievis ja mujal Ukrainas kõlas pühapäeval korduvalt õhuhäire; - ISW: Vene vägede edasiliikumine Bahmuti juures on aeglustunud; - Venemaa liider Vladimir Putin kordas väiteid, et Moskva on valmis sõja üle läbirääkimisi pidama; - Kiiev: Putin ei taha läbirääkimisi, vaid üritab vastutusest kõrvale hiilida; - Venemaa parlament valmistub kehtestama riigist lahkunud inimestele kõrgemat maksumäära; - Dnipro jõe äärsetel aladel, nagu Hydropark, Antonivka ja Navtohavan, pole kütet ega elektrit. Šmõhal: Ukraina on saanud energiasektori toetuseks 1,5 miljardit dollarit Ukraina on saanud oma partneritelt energiasektori toetuseks kokku 1,5 miljardit dollarit (1,4 miljardit eurot), ütles Ukraina peaminister Denõss Šmõhal pühapäeval. Peaministri sõnul on Ukrainsse saabunud 200 veokiga varustust kahjustada saanud elektritaristu parandamiseks. Šmõhal lisas, et Ukraina on suutnud oma liitlastelt koguda finantsabi üle 30 miljardi dollari ulatuses ning G7 riigid koguvad järgmisel aastal Ukrainale 32 miljardit dollarit. Ukraina relvajõudude peastaap teatas pühapäeval, et Suurbritannia andis Ukrainale kütteperioodi üle elamiseks üle 900 generaatori. 9. detsembril saatis Prantsusmaa Ukrainasse 100 generaatorit. Kiievi majanduskooli andmetel on Venemaa põhjustanud Ukraina energiataristule 6,8 miljardi dollari ulatuses purustusi. Viimase kahe kuu jooksul on Vene sõjavägi pidevate rünnakutega kas kahjustanud või hävitanud umbes 40 protsenti Ukraina energiasüsteemist. Steinmeier: rahu Ukrainas peab olema aus Ukraina rahvas väärib ausat rahu, mille tingimused määrab ta ise, ütles Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier oma jõulupöördumises. "Rahu ei ole veel käegakatsutavas kauguses ja see peab olema aus rahu, mille eest ei saa Venemaa preemiaks endale rabatud maad ja mis ei kehtesta Ukraina rahvale okupatsioonivägede despotismi ja vägivalda. Kuni sellist rahu ei ole, on inimlikult esmatähtis, et me toetame neid, kes on rünnaku ja rõhumise all," kõneles Steinmeier. "Ukraina peab vastu väga vapralt. Euroopa on ühtne ja meie maa kasvab nendes katsumustes taas iseendast suuremaks. Me ei paanitse ja me ei lase ennast lõhestada," lisas ta. Üle Ukraina kõlas korduvalt õhuhäire Pühapäeval kõlas Kiievis ja mujal Ukrainas korduvalt õhuhäire. Ukraina ametnike sõnul pärast hommikust õhuhäiret Vene vägede uusi rünnakuid ei toimunud. Reutersi andmetel ringlesid sotsiaalmeedias kinnitamata väited, et õhuhäiret võidi anda pärast seda, kui Vene sõjalennukid Valgevenes õhku tõusid, ning häire võeti maha pärast seda, kui lennukid baasidesse naasid. Ukraina õhuvägede pressiesindaja Juri Ihnat ütles pühapäeval Ukraina riigitelevisioonile, et Vene sõjalennukid lendavad põhimõtteliselt kogu aeg. Õhuhäire kõlas Kiievis ja mujal Ukrainas teist korda pühapäeva pärastlõunal. ISW: Vene vägede liikumine Bahmuti piirkonnas on aeglustunud USA sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul on Vene vägede edasitung Ukraina idaosas Bahmuti piirkonnas viimastel päevadel tõenäoliselt aeglustunud. Mõttekoda märgib oma hiljutisimas ülevaates, et Vene sõjandusblogijad on "tunnistanud, et Ukraina on suutnud aeglustada Vene vägede edenemist Bahmuti ja selle ümberkaudsete asulate juures". ISW lisas, et ühe sõjandusblogija väitel on Ukraina väed tõrjunud Venemaa palgasõdurite grupi Wagneri osad üksused positsioonidele, millel nad olid päevi tagasi. Ukraina sotsiaalmeediaallikad väitsid varem, et Ukraina väed surusid kolmapäeval Vene väed Bahmuti idapoolsest äärelinnast täielikult välja. ISW teatel on Vene väed novembris ja detsembris teinud Bahmuti juures kokku veidi vähem edusamme kui oktoobris. Kiiev: Venemaa ei taha läbirääkimisi Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak ütles, et Venemaa liider Vladimir Putin ei taha tegelikult sõja üle läbirääkimisi pidada, kuigi väidab vastupidist. "Putin peab naasma reaalsusesse. 1. Venemaa ainuisikuliselt ründas Ukrainat ja tapab selle kodanikke. Seal ei ole teisi "riike, motiive, geopoliitikat". 2. Venemaa ei taha läbirääkimisi, vaid üritab vastutusest kõrvale hiilida. See on ilmselge, nii et me liigume tribunali poole," kommenteeris Podoljak sotsiaalmeedias Putini väiteid, et Moskva on valmis sõja üle läbirääkimisi pidama. Putin ütles taas, et Venemaa on valmis läbirääkima Venemaa liider Vladimir Putin kordas, et Moskva on valmis kõigi osapooltega sõja üle läbirääkimisi pidama. "Me oleme valmis läbirääkima kõigi seotud osapooltega vastuvõetavate lahenduse üle, kuid see oleneb neist – meie ei keeldu läbirääkimistest, nemad teevad seda," rääkis Putin Vene riiklikus telekanalis Rossija 1. Putin õigustas taas Venemaa tegevust Ukrainas, väites, et USA juhitud lääs püüab Venemaad lõhestada. Moskva on ka varem öelnud, et on läbirääkimistele avatud, kuid Kiievi ja lääne liitlaste hinnangul püüab Putin aega juurde võita pärast Venemaa mitmeid kaotusi ja taganemisi lahinguväljal. Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 620 sõdurit Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril: - elavjõud umbes 102050 (võrdlus eelmise päevaga +620); - tankid 3011 (+5); - jalaväe lahingumasinad 6010 (+16); - lennukid 283 (+0); - kopterid 267 (+0); - suurtükisüsteemid 1991 (+3); - mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 418 (+0) - õhutõrjesüsteemid 212 (+0); - tiibraketid 653 (+0); - autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4635 (+8); - laevad / paadid 16 (+0); - eritehnika 178 (+0). Venemaa tahab riigist lahkunutelt kõrgemat maksu Venemaa parlament valmistub kehtestama riigist lahkunud inimestele kõrgemat maksumäära, vahendas The Guardian. Duuma spiiker Vjatšeslav Volodin ütles, et seadusandluse kallal töötatakse. "Õige on tühistada Vene Föderatsioonist lahkunute soodustused ja kehtestada neile kõrgendatud maksumäär. Need, kes said aru, et on teinud vea, on juba tagasi tulnud. Ülejäänud peaksid mõistma: valdav enamus ühiskonnast ei toeta nende tegu ja usub, et nad reetsid oma riigi, sugulased ja sõbrad," sõnas Volodin. Sõja algusest saadik lahkunud venelaste arv on ebaselge. Püsivad õhurünnakud Hersonile ja Dniproäärsetele aladele Ukraina lõunaosas Hersonis hukkus laupäeval Vene mürskude tagajärjel vähemalt kümme inimest ja sai vigastada 55 inimest, ütles Hersoni oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Jaroslav Januševitš. Januševitš kutsus Hersoni elanikke üles annetama verd, et aidata päästa pommitamises viga saanud inimeste elusid. Ta ütles ka, et venelased kasutasid Hersoni kesklinna tabamiseks mitmelasulisi raketisüsteeme Grad ja 18 inimest 55 haavatust on hetkel kriitilises seisundis. Regionaaljuht märkis, et laupäevahommikuses pommirünnakus hukkunute seas lapsi ei olnud. Samal ajal teatas ta, et reedel hukkus Vene mürskude tagajärjel viis inimest ja 17 sai vigastada. "Reedel vigastatute hulgas on kuueaastane tüdruk, arstid võitlesid tema elu eest ja suutsid ta päästa," ütles Januševitš. "Aga kahjuks kaotas kuueaastane tüdruk silma ja kõrva. Tal on jalg murdunud. Evakueerime ta Kiievisse." Januševitš ütles, et linna pommitamine jätkus terve laupäeva, eriti Dnipro jõe äärsetes piirkondades, ning see takistas päästjatel rusude koristamisel oma tööd teha. Dnipro jõe äärsetel aladel, nagu Hydropark, Antonivka ja Navtohavan, pole kütet ega elektrit. Januševitš ütles, et nendes piirkondades elavad inimesed on pideva tugeva mürsutule all ja "peavad viivitamatult evakueeruma". "Nendes piirkondades on infrastruktuuri taastamine peaaegu võimatu," ütles Januševitš.
Mõttekoda: Vene vägede edenemine Bahmuti juures on aeglustunud
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Oluline 25. detsembril kell 22.30: - Ukraina peaministri sõnul on riik saanud oma liitlastelt energiasektori toetuseks 1,5 miljardit dollarit; - Steinmeier: rahu peab olema aus, mille eest ei saa Venemaa preemiaks endale rabatud maad; - Kiievis ja mujal Ukrainas kõlas pühapäeval korduvalt õhuhäire; - ISW: Vene vägede edasiliikumine Bahmuti juures on aeglustunud; - Venemaa liider Vladimir Putin kordas väiteid, et Moskva on valmis sõja üle läbirääkimisi pidama; - Kiiev: Putin ei taha läbirääkimisi, vaid üritab vastutusest kõrvale hiilida; - Venemaa parlament valmistub kehtestama riigist lahkunud inimestele kõrgemat maksumäära; - Dnipro jõe äärsetel aladel, nagu Hydropark, Antonivka ja Navtohavan, pole kütet ega elektrit. Šmõhal: Ukraina on saanud energiasektori toetuseks 1,5 miljardit dollarit Ukraina on saanud oma partneritelt energiasektori toetuseks kokku 1,5 miljardit dollarit (1,4 miljardit eurot), ütles Ukraina peaminister Denõss Šmõhal pühapäeval. Peaministri sõnul on Ukrainsse saabunud 200 veokiga varustust kahjustada saanud elektritaristu parandamiseks. Šmõhal lisas, et Ukraina on suutnud oma liitlastelt koguda finantsabi üle 30 miljardi dollari ulatuses ning G7 riigid koguvad järgmisel aastal Ukrainale 32 miljardit dollarit. Ukraina relvajõudude peastaap teatas pühapäeval, et Suurbritannia andis Ukrainale kütteperioodi üle elamiseks üle 900 generaatori. 9. detsembril saatis Prantsusmaa Ukrainasse 100 generaatorit. Kiievi majanduskooli andmetel on Venemaa põhjustanud Ukraina energiataristule 6,8 miljardi dollari ulatuses purustusi. Viimase kahe kuu jooksul on Vene sõjavägi pidevate rünnakutega kas kahjustanud või hävitanud umbes 40 protsenti Ukraina energiasüsteemist. Steinmeier: rahu Ukrainas peab olema aus Ukraina rahvas väärib ausat rahu, mille tingimused määrab ta ise, ütles Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier oma jõulupöördumises. "Rahu ei ole veel käegakatsutavas kauguses ja see peab olema aus rahu, mille eest ei saa Venemaa preemiaks endale rabatud maad ja mis ei kehtesta Ukraina rahvale okupatsioonivägede despotismi ja vägivalda. Kuni sellist rahu ei ole, on inimlikult esmatähtis, et me toetame neid, kes on rünnaku ja rõhumise all," kõneles Steinmeier. "Ukraina peab vastu väga vapralt. Euroopa on ühtne ja meie maa kasvab nendes katsumustes taas iseendast suuremaks. Me ei paanitse ja me ei lase ennast lõhestada," lisas ta. Üle Ukraina kõlas korduvalt õhuhäire Pühapäeval kõlas Kiievis ja mujal Ukrainas korduvalt õhuhäire. Ukraina ametnike sõnul pärast hommikust õhuhäiret Vene vägede uusi rünnakuid ei toimunud. Reutersi andmetel ringlesid sotsiaalmeedias kinnitamata väited, et õhuhäiret võidi anda pärast seda, kui Vene sõjalennukid Valgevenes õhku tõusid, ning häire võeti maha pärast seda, kui lennukid baasidesse naasid. Ukraina õhuvägede pressiesindaja Juri Ihnat ütles pühapäeval Ukraina riigitelevisioonile, et Vene sõjalennukid lendavad põhimõtteliselt kogu aeg. Õhuhäire kõlas Kiievis ja mujal Ukrainas teist korda pühapäeva pärastlõunal. ISW: Vene vägede liikumine Bahmuti piirkonnas on aeglustunud USA sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul on Vene vägede edasitung Ukraina idaosas Bahmuti piirkonnas viimastel päevadel tõenäoliselt aeglustunud. Mõttekoda märgib oma hiljutisimas ülevaates, et Vene sõjandusblogijad on "tunnistanud, et Ukraina on suutnud aeglustada Vene vägede edenemist Bahmuti ja selle ümberkaudsete asulate juures". ISW lisas, et ühe sõjandusblogija väitel on Ukraina väed tõrjunud Venemaa palgasõdurite grupi Wagneri osad üksused positsioonidele, millel nad olid päevi tagasi. Ukraina sotsiaalmeediaallikad väitsid varem, et Ukraina väed surusid kolmapäeval Vene väed Bahmuti idapoolsest äärelinnast täielikult välja. ISW teatel on Vene väed novembris ja detsembris teinud Bahmuti juures kokku veidi vähem edusamme kui oktoobris. Kiiev: Venemaa ei taha läbirääkimisi Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak ütles, et Venemaa liider Vladimir Putin ei taha tegelikult sõja üle läbirääkimisi pidada, kuigi väidab vastupidist. "Putin peab naasma reaalsusesse. 1. Venemaa ainuisikuliselt ründas Ukrainat ja tapab selle kodanikke. Seal ei ole teisi "riike, motiive, geopoliitikat". 2. Venemaa ei taha läbirääkimisi, vaid üritab vastutusest kõrvale hiilida. See on ilmselge, nii et me liigume tribunali poole," kommenteeris Podoljak sotsiaalmeedias Putini väiteid, et Moskva on valmis sõja üle läbirääkimisi pidama. Putin ütles taas, et Venemaa on valmis läbirääkima Venemaa liider Vladimir Putin kordas, et Moskva on valmis kõigi osapooltega sõja üle läbirääkimisi pidama. "Me oleme valmis läbirääkima kõigi seotud osapooltega vastuvõetavate lahenduse üle, kuid see oleneb neist – meie ei keeldu läbirääkimistest, nemad teevad seda," rääkis Putin Vene riiklikus telekanalis Rossija 1. Putin õigustas taas Venemaa tegevust Ukrainas, väites, et USA juhitud lääs püüab Venemaad lõhestada. Moskva on ka varem öelnud, et on läbirääkimistele avatud, kuid Kiievi ja lääne liitlaste hinnangul püüab Putin aega juurde võita pärast Venemaa mitmeid kaotusi ja taganemisi lahinguväljal. Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 620 sõdurit Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril: - elavjõud umbes 102050 (võrdlus eelmise päevaga +620); - tankid 3011 (+5); - jalaväe lahingumasinad 6010 (+16); - lennukid 283 (+0); - kopterid 267 (+0); - suurtükisüsteemid 1991 (+3); - mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 418 (+0) - õhutõrjesüsteemid 212 (+0); - tiibraketid 653 (+0); - autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4635 (+8); - laevad / paadid 16 (+0); - eritehnika 178 (+0). Venemaa tahab riigist lahkunutelt kõrgemat maksu Venemaa parlament valmistub kehtestama riigist lahkunud inimestele kõrgemat maksumäära, vahendas The Guardian. Duuma spiiker Vjatšeslav Volodin ütles, et seadusandluse kallal töötatakse. "Õige on tühistada Vene Föderatsioonist lahkunute soodustused ja kehtestada neile kõrgendatud maksumäär. Need, kes said aru, et on teinud vea, on juba tagasi tulnud. Ülejäänud peaksid mõistma: valdav enamus ühiskonnast ei toeta nende tegu ja usub, et nad reetsid oma riigi, sugulased ja sõbrad," sõnas Volodin. Sõja algusest saadik lahkunud venelaste arv on ebaselge. Püsivad õhurünnakud Hersonile ja Dniproäärsetele aladele Ukraina lõunaosas Hersonis hukkus laupäeval Vene mürskude tagajärjel vähemalt kümme inimest ja sai vigastada 55 inimest, ütles Hersoni oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Jaroslav Januševitš. Januševitš kutsus Hersoni elanikke üles annetama verd, et aidata päästa pommitamises viga saanud inimeste elusid. Ta ütles ka, et venelased kasutasid Hersoni kesklinna tabamiseks mitmelasulisi raketisüsteeme Grad ja 18 inimest 55 haavatust on hetkel kriitilises seisundis. Regionaaljuht märkis, et laupäevahommikuses pommirünnakus hukkunute seas lapsi ei olnud. Samal ajal teatas ta, et reedel hukkus Vene mürskude tagajärjel viis inimest ja 17 sai vigastada. "Reedel vigastatute hulgas on kuueaastane tüdruk, arstid võitlesid tema elu eest ja suutsid ta päästa," ütles Januševitš. "Aga kahjuks kaotas kuueaastane tüdruk silma ja kõrva. Tal on jalg murdunud. Evakueerime ta Kiievisse." Januševitš ütles, et linna pommitamine jätkus terve laupäeva, eriti Dnipro jõe äärsetes piirkondades, ning see takistas päästjatel rusude koristamisel oma tööd teha. Dnipro jõe äärsetel aladel, nagu Hydropark, Antonivka ja Navtohavan, pole kütet ega elektrit. Januševitš ütles, et nendes piirkondades elavad inimesed on pideva tugeva mürsutule all ja "peavad viivitamatult evakueeruma". "Nendes piirkondades on infrastruktuuri taastamine peaaegu võimatu," ütles Januševitš. ### Response: Mõttekoda: Vene vägede edenemine Bahmuti juures on aeglustunud
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Conte andis mõista, et võib-olla kasutab järgnevas mängus ainult neid mängijaid, kes MM-il ei osalenud. Kataris mänginud 12 Tottenhami mängijast on Conte esmaspäevasest mängust välja jätnud Prantsusmaa väravavahi Hugo Llorisi ja samuti finaalis mänginud argentinlase Cristian Romero. "See on kummaline olukord ja ausalt öeldes kõigest nädal pärast MM-i mängida - ma ei ole rahul sellega," ütles Conte pühapäeval. "Neile on võimatu anda palju puhkust ja nende mängijatega, kes MM-il ei mänginud, töötasime neli nädalat. Nad on MM-il käinud mängijatest paremas vormis," lisas Conte. Rodrigo Bentancur jääb Brentfordi vastu eemale mängukeelu tõttu, kuid teda on vaevanud ka reievigastus. Richarlison on veel kolm kuni neli nädalat palliplatsilt eemal, kuna ta vigastas MM-il reielihast. Conte ütles, et Lucas Moura on hädas kõõluste probleemiga. "See on keeruline olukord, sest minu meeskonnas on hea mängija, kes pole kunagi saadaval. Tekib tunne nagu meil polekski teda," sõnas Conte. Tottenham on 15 kohtumise järel tabelis 29 punktiga neljandal kohal, jäädes kaheksa punktiga maha liidrist Arsenalist.
Spursi peatreener avaldas pahameelt Premier League'i mängugraafiku üle
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Conte andis mõista, et võib-olla kasutab järgnevas mängus ainult neid mängijaid, kes MM-il ei osalenud. Kataris mänginud 12 Tottenhami mängijast on Conte esmaspäevasest mängust välja jätnud Prantsusmaa väravavahi Hugo Llorisi ja samuti finaalis mänginud argentinlase Cristian Romero. "See on kummaline olukord ja ausalt öeldes kõigest nädal pärast MM-i mängida - ma ei ole rahul sellega," ütles Conte pühapäeval. "Neile on võimatu anda palju puhkust ja nende mängijatega, kes MM-il ei mänginud, töötasime neli nädalat. Nad on MM-il käinud mängijatest paremas vormis," lisas Conte. Rodrigo Bentancur jääb Brentfordi vastu eemale mängukeelu tõttu, kuid teda on vaevanud ka reievigastus. Richarlison on veel kolm kuni neli nädalat palliplatsilt eemal, kuna ta vigastas MM-il reielihast. Conte ütles, et Lucas Moura on hädas kõõluste probleemiga. "See on keeruline olukord, sest minu meeskonnas on hea mängija, kes pole kunagi saadaval. Tekib tunne nagu meil polekski teda," sõnas Conte. Tottenham on 15 kohtumise järel tabelis 29 punktiga neljandal kohal, jäädes kaheksa punktiga maha liidrist Arsenalist. ### Response: Spursi peatreener avaldas pahameelt Premier League'i mängugraafiku üle
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Oma panuse diabeetikute toetuseks saab anda igaüks helistades alljärgnevatel telefoninumbritel. 900 77 01 (5 eurot) 900 77 02 (10 eurot) 900 77 03 (25 eurot) Kogu telefonikõnedest saadav annetussumma läheb diabeediühingu toetuseks – operaatorid kõnedelt vahendustasu ei võta. Annetatud summa peegeldub inimese jaanuarikuu arvel. Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingut saab toetada ka pangaülekandega: MTÜ Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing EE972200221047225180 Selgitus: Jõulutunnel "Jõulutunnel" on ETV ja ETV+ eetris esimesel jõulupühal, 25. detsembril. Õhtune otsesaade jõuab vaatajateni kell 18.45. Saadet juhivad Margit Kilumets ja Margus Saar. ETV+ alustab heategevusliku programmiga kell 19.15. Saadet juhib Margarita Tanajeva.
"Jõulutunnel" on kogunud diabeetikute toetuseks juba üle 240 000 euro
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Oma panuse diabeetikute toetuseks saab anda igaüks helistades alljärgnevatel telefoninumbritel. 900 77 01 (5 eurot) 900 77 02 (10 eurot) 900 77 03 (25 eurot) Kogu telefonikõnedest saadav annetussumma läheb diabeediühingu toetuseks – operaatorid kõnedelt vahendustasu ei võta. Annetatud summa peegeldub inimese jaanuarikuu arvel. Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingut saab toetada ka pangaülekandega: MTÜ Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing EE972200221047225180 Selgitus: Jõulutunnel "Jõulutunnel" on ETV ja ETV+ eetris esimesel jõulupühal, 25. detsembril. Õhtune otsesaade jõuab vaatajateni kell 18.45. Saadet juhivad Margit Kilumets ja Margus Saar. ETV+ alustab heategevusliku programmiga kell 19.15. Saadet juhib Margarita Tanajeva. ### Response: "Jõulutunnel" on kogunud diabeetikute toetuseks juba üle 240 000 euro
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
"Kui see tiitel tuli, kui ma sain aru, et nüüd algab profikarjäär, siis tegelikult sattus see täpselt kokku mu tütre sünniga, mis muutis mu elu absoluutselt. Nii minu sõbrad, tuttavad kui ka pere andsid mulle peale matši ja kogu seda turniiri tagasisidet, et nad võib-olla esimest korda nägid mul sellist nägu mängu ajal, sellist valmisolekut selleks, mida ma teen. Enne seda, võib-olla kõige olulisemal hetkel läks kõik katki ja ma ei suutnud mängida," meenutas Petrov. Üks senise karjääri säravamaid hetki leidis Petrovi jaoks aset septembris, kui Briti lahtiste kvalifikatsioonis läks ta vastamisi kolmekordse maailmameistri Mark Williamsiga. "Usun, et tema jaoks oli see lihtsalt järjekordne matš. Minu jaoks oli võib-olla elu parim hetk. Ma ei suutnud üldse mängida ja ei tea, kuidas ma ühe freimi võitsin. Ma ei olnud emotsionaalselt valmis selleks matšiks," tunnistas Petrov. "Nüüd mängisin temaga juba teist korda ühe võistluse kvalifikatsioonis ja mängisime mõlemad palju paremini. Tema tegi mitu ülisuurt breiki ja mina lihtsalt tundsin, et enam ei ole seda imelikku emotsiooni ja see on tavapärane matš." Oma esimese profituuri võidu teenis Petrov oktoobri lõpus, ligi neli kuud pärast profituurile pääsemist. Nüüd oli ta võidumaitse suhu saanud ja järgneval turniiril suutis võita juba mitu matši järjest. "Kindlasti minu parim tulemus oli UK Championshipil, mis on MM-i järel tähtsuselt teine võistlus. Ma sain kolm võitu ja langesin välja alles viimases kvalifikatsiooniringis, mis tähendab 33. kohta. See on alles minu esimene hooaeg ja võit Gary Wilsoni üle näitab, et ma olen suuteline võitma," rõõmustas ta. "Usun, et ma ei ole üldse näidanud veel oma parimat mängu. Kui ma suudan juba oma keskmise tasemega selliseid mängijaid võita, siis oma taset veel tõstes on kõik reaalne. Vaja lihtsalt mängida ja kõik tuleb." Petrov teenis endale koha profiliigas kokku kaheks aastaks. Kindlaim viis sinna püsima jääda on pääseda maailma edetabelis 64 parema hulka. "Ootasin, et saan tippmängijate hulgas valitsevasse atmosfääri ja vaatan, kuidas ma sellele reageerin. See on väga uus keskkond, kus olla. Kui ma varasemalt amatöörina erinevatel profiturniiridel koos nendega osalesin, siis mulle tundus, et olen kosmoses, tähtede vahel," rääkis Petrov. "Praegu kui ma seal kohal olen, keskendun ma endale ega mõtle selle peale, mis on ümber. Võib-olla ei ole ma veel sada protsenti sellega harjunud, aga usun, et olen õiges suunas liikumas." * * * Vaata ka spordiaastat kokkuvõtvat saadet "Aasta tipphetked 2022. Sport" ETV-s 27. detsembril kell 20.
Petrov esimestest kuudest profiliigas: nägin, et olen suuteline võitma
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Kui see tiitel tuli, kui ma sain aru, et nüüd algab profikarjäär, siis tegelikult sattus see täpselt kokku mu tütre sünniga, mis muutis mu elu absoluutselt. Nii minu sõbrad, tuttavad kui ka pere andsid mulle peale matši ja kogu seda turniiri tagasisidet, et nad võib-olla esimest korda nägid mul sellist nägu mängu ajal, sellist valmisolekut selleks, mida ma teen. Enne seda, võib-olla kõige olulisemal hetkel läks kõik katki ja ma ei suutnud mängida," meenutas Petrov. Üks senise karjääri säravamaid hetki leidis Petrovi jaoks aset septembris, kui Briti lahtiste kvalifikatsioonis läks ta vastamisi kolmekordse maailmameistri Mark Williamsiga. "Usun, et tema jaoks oli see lihtsalt järjekordne matš. Minu jaoks oli võib-olla elu parim hetk. Ma ei suutnud üldse mängida ja ei tea, kuidas ma ühe freimi võitsin. Ma ei olnud emotsionaalselt valmis selleks matšiks," tunnistas Petrov. "Nüüd mängisin temaga juba teist korda ühe võistluse kvalifikatsioonis ja mängisime mõlemad palju paremini. Tema tegi mitu ülisuurt breiki ja mina lihtsalt tundsin, et enam ei ole seda imelikku emotsiooni ja see on tavapärane matš." Oma esimese profituuri võidu teenis Petrov oktoobri lõpus, ligi neli kuud pärast profituurile pääsemist. Nüüd oli ta võidumaitse suhu saanud ja järgneval turniiril suutis võita juba mitu matši järjest. "Kindlasti minu parim tulemus oli UK Championshipil, mis on MM-i järel tähtsuselt teine võistlus. Ma sain kolm võitu ja langesin välja alles viimases kvalifikatsiooniringis, mis tähendab 33. kohta. See on alles minu esimene hooaeg ja võit Gary Wilsoni üle näitab, et ma olen suuteline võitma," rõõmustas ta. "Usun, et ma ei ole üldse näidanud veel oma parimat mängu. Kui ma suudan juba oma keskmise tasemega selliseid mängijaid võita, siis oma taset veel tõstes on kõik reaalne. Vaja lihtsalt mängida ja kõik tuleb." Petrov teenis endale koha profiliigas kokku kaheks aastaks. Kindlaim viis sinna püsima jääda on pääseda maailma edetabelis 64 parema hulka. "Ootasin, et saan tippmängijate hulgas valitsevasse atmosfääri ja vaatan, kuidas ma sellele reageerin. See on väga uus keskkond, kus olla. Kui ma varasemalt amatöörina erinevatel profiturniiridel koos nendega osalesin, siis mulle tundus, et olen kosmoses, tähtede vahel," rääkis Petrov. "Praegu kui ma seal kohal olen, keskendun ma endale ega mõtle selle peale, mis on ümber. Võib-olla ei ole ma veel sada protsenti sellega harjunud, aga usun, et olen õiges suunas liikumas." * * * Vaata ka spordiaastat kokkuvõtvat saadet "Aasta tipphetked 2022. Sport" ETV-s 27. detsembril kell 20. ### Response: Petrov esimestest kuudest profiliigas: nägin, et olen suuteline võitma
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Ukraina on pikalt küsinud Saksamaalt Leopard lahingutanke ning Saksa poliitikud pole selles veel üksmeelele jõudnud. Arvamusuuringu järgi on Saksamaa elanikud aga tankide andmise suhtes skeptilised, vahendas RND. YouGovi teatel on Leopard 2 tankide Ukrainasse tarnimise vastu 45 protsenti küsitlusele vastanud inimestest. Vaid 33 protsenti vastanuist toetab tankide andmist ning 22 protsenti vastanuist oma selget seisukohta ei avaldanud. Saksa kantsler Olaf Scholz (Sotsiaaldemokraatlik Partei - SPD) on olnud Leopard 2 lahingutankide andmise suhtes kõhklev, öeldes, et ükski teine riik ei ole sarnaseid relvasüsteeme Kiievile andnud. SPD kaks väiksemat koalitsioonipartnerit – Rohelised ja Vabade Demokraatide Partei (FDP) – on korduvalt kutsunud üles tanke siiski Ukrainale andma. Ka suurim opositsiooniline parlamendirühm ehk Kristlik-Demokraatlik Liit ja selle Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalne Liit (CDU/CSU) pooldavad tankide andmist. YouGovi küsitlusest selgus seejuures, et üksnes Roheliste partei valijatest suurem osa toetavad Leopard 2 tankide andmist Ukrainale – 50 protsenti on poolt, 25 protsenti vastu. Ülejäänud kahe koalitsioonipartneri toetajate seas on tankide andmise vastased enamuses – SPD toetajaist 41 protsenti on vastu ja 40 poolt, FDP toetajaist 42 protsenti on vastu ja 33 tankide andmise poolt. CDU/CSU valijatest 43 protsenti on tankide andmise vastu ja 38 protsenti poolt. Kõige rohkem on tankide andmise vastaseid Alternatiiv Saksamaale (AfD) valijate seas – 76 protsenti on vastu ja 13 protsenti poolt. Vasakpartei valijatest on tankide andmise vastu 52 ja poolt 32 protsenti vastanuist.
Küsitlus: 45 protsenti Saksa inimestest ei toeta Ukrainale tankide andmist
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Ukraina on pikalt küsinud Saksamaalt Leopard lahingutanke ning Saksa poliitikud pole selles veel üksmeelele jõudnud. Arvamusuuringu järgi on Saksamaa elanikud aga tankide andmise suhtes skeptilised, vahendas RND. YouGovi teatel on Leopard 2 tankide Ukrainasse tarnimise vastu 45 protsenti küsitlusele vastanud inimestest. Vaid 33 protsenti vastanuist toetab tankide andmist ning 22 protsenti vastanuist oma selget seisukohta ei avaldanud. Saksa kantsler Olaf Scholz (Sotsiaaldemokraatlik Partei - SPD) on olnud Leopard 2 lahingutankide andmise suhtes kõhklev, öeldes, et ükski teine riik ei ole sarnaseid relvasüsteeme Kiievile andnud. SPD kaks väiksemat koalitsioonipartnerit – Rohelised ja Vabade Demokraatide Partei (FDP) – on korduvalt kutsunud üles tanke siiski Ukrainale andma. Ka suurim opositsiooniline parlamendirühm ehk Kristlik-Demokraatlik Liit ja selle Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalne Liit (CDU/CSU) pooldavad tankide andmist. YouGovi küsitlusest selgus seejuures, et üksnes Roheliste partei valijatest suurem osa toetavad Leopard 2 tankide andmist Ukrainale – 50 protsenti on poolt, 25 protsenti vastu. Ülejäänud kahe koalitsioonipartneri toetajate seas on tankide andmise vastased enamuses – SPD toetajaist 41 protsenti on vastu ja 40 poolt, FDP toetajaist 42 protsenti on vastu ja 33 tankide andmise poolt. CDU/CSU valijatest 43 protsenti on tankide andmise vastu ja 38 protsenti poolt. Kõige rohkem on tankide andmise vastaseid Alternatiiv Saksamaale (AfD) valijate seas – 76 protsenti on vastu ja 13 protsenti poolt. Vasakpartei valijatest on tankide andmise vastu 52 ja poolt 32 protsenti vastanuist. ### Response: Küsitlus: 45 protsenti Saksa inimestest ei toeta Ukrainale tankide andmist
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Hiina armee selgituse järgi toimusid Taiwani ümbruses lahinguvalmiduse patrullid ja tulejõuõppused. Peking ei täpsustanud õppuste konkreetsemat toimumispaika. Hiina väitel viidi õppused läbi Taiwani ja USA provokatsioonide tõttu. Samas Peking ei täpsustanud, milliseid väidetavaid provokatsioone silmas peab. "See on resoluutne vastus USA ja Taiwani praeguse kokkumängu ja provokatsiooni eskaleerumisele," teatas Hiina rahvavabastusarmee ida ringkonna väejuhatus. Armee lisas, et kaitseb Hiina riiklikku suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Taiwani kaitseministeerium keeldus esialgu õppusi kommenteerimast. Taiwan, mida Hiina rahvavabariik peab enda territooriumiks, on viimase mõne aasta jooksul korduvalt kurtnud Hiina sõjaväelise tegevuse üle saare ümbruses. Näiteks augustis korraldas Hiina Taiwani juures samuti sõjalisi õppusi. Sel nädalavahetusel mõistis Peking hukka USA uue kaitse-eelarve seaduse, mis lubab suurendada sõjalist toetust Taiwanile.
Hiina pidas Taiwani lähistel sõjaväeõppusi
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Hiina armee selgituse järgi toimusid Taiwani ümbruses lahinguvalmiduse patrullid ja tulejõuõppused. Peking ei täpsustanud õppuste konkreetsemat toimumispaika. Hiina väitel viidi õppused läbi Taiwani ja USA provokatsioonide tõttu. Samas Peking ei täpsustanud, milliseid väidetavaid provokatsioone silmas peab. "See on resoluutne vastus USA ja Taiwani praeguse kokkumängu ja provokatsiooni eskaleerumisele," teatas Hiina rahvavabastusarmee ida ringkonna väejuhatus. Armee lisas, et kaitseb Hiina riiklikku suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Taiwani kaitseministeerium keeldus esialgu õppusi kommenteerimast. Taiwan, mida Hiina rahvavabariik peab enda territooriumiks, on viimase mõne aasta jooksul korduvalt kurtnud Hiina sõjaväelise tegevuse üle saare ümbruses. Näiteks augustis korraldas Hiina Taiwani juures samuti sõjalisi õppusi. Sel nädalavahetusel mõistis Peking hukka USA uue kaitse-eelarve seaduse, mis lubab suurendada sõjalist toetust Taiwanile. ### Response: Hiina pidas Taiwani lähistel sõjaväeõppusi
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Poolraskekaalus võidelnud Bonnar pidas profina 24 matši, millest võitis 15. Ajalukku läinud 2005. aastal toimunud tiitlimatšis kaotas Bonnar Griffinile kohtunike häältega, kirjutab Delfi Sport. "Stephan Bonnar on UFC ajaloo üks tähtsamaid võitlejaid," sõnas UFC president Dana White järelhüüdes. "Tema matš Forrest Griffiniga muutis meie spordiala igaveseks. Teda ei unustata kunagi. Fännid armastasid teda ja oskasid temaga suhestuda. Ta andis endast alati parima ning teda jäädakse igatsema." The UFC family is saddened by the passing of UFC Hall of Famer Stephan Bonnar. We send our sincerest condolences to his family and friends. — UFC (@ufc) December 24, 2022
UFC võitleja suri kõigest 45-aastasena
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Poolraskekaalus võidelnud Bonnar pidas profina 24 matši, millest võitis 15. Ajalukku läinud 2005. aastal toimunud tiitlimatšis kaotas Bonnar Griffinile kohtunike häältega, kirjutab Delfi Sport. "Stephan Bonnar on UFC ajaloo üks tähtsamaid võitlejaid," sõnas UFC president Dana White järelhüüdes. "Tema matš Forrest Griffiniga muutis meie spordiala igaveseks. Teda ei unustata kunagi. Fännid armastasid teda ja oskasid temaga suhestuda. Ta andis endast alati parima ning teda jäädakse igatsema." The UFC family is saddened by the passing of UFC Hall of Famer Stephan Bonnar. We send our sincerest condolences to his family and friends. — UFC (@ufc) December 24, 2022 ### Response: UFC võitleja suri kõigest 45-aastasena
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Susanna Mett 4/talv ma usun üksildasse jumalasse kes longib esimese jõulupüha hommikul sinises talvejopes mööda lumiseid külavaheteid ma usun üksildasse jumalasse kes longib esimese jõulupüha hommikul sinises talvejopes mööda lumiseid külavaheteid ma usun üksildasse jumalasse kes longib esimese jõulupüha hommikul sinises talvejopes mööda lumiseid külavaheteid Lizzy Lethal Langev täht taevas langeb täht ju siis proovin sydamest ilusat soovin täht saadab mu vittu ja lendab edasi Rasmus Politanov * lõpu terviseks nähtuvuse terviseks minu meie tema terviseks kultuuri terviseks pastlapaela uhkuseks ära alahinda annelinna tiinekaid kelle vanemad lahutavad läheb kahe kodu terviseks järgmisele põlvkonnale edasi kandmiseks Gregor Kulla * helgema tuleviku poole on lühike tee võtta aastas päev või parem veel nädal ning sisendada et i have to eat mans ass i just have to eat mans ass ja hinnad langevad metsad kasvavad sõjad lõpevad samas Jan Eiler Tiilen Luuletus armastusest Hei musi, sa lõhnad nagu vanaema kartulid! Ma armastan sind sama palju, kui vanaisa põllul on kartuleid. Su keha on nagu porgand, mis mulle meeldib. Sa oled sama vürtsikas kui vanaema söök. Vootele Ruusmaa * nurga taga vilguvad täistuled, mis öösiti tungivad vägivaldselt magamistuppa kui nuhkivad konservatiivid edasi-tagasi voorivad rasked rekad uluvad huntidena kurjakuulutavalt – elagu transiit, elagu transiit e-la-guuu-uuu-uuuu ja RMK mõrvarlik metsamajandamine on jätnud vaid lepavõsa ja kännud ja kõrged lumevaalud ole kiidetud isetekkeline mets mu maalapi peal, kes sa püüad valvata mu und 1 hektaril Roosna-Allikul Karl Edgar Tammi Tähesus kui selline Tähetorm, tähetolm, täheloom, tähemoon. Tähetuul, täheluul, tähekuu, tähesuu, tähesuue. Vähetruu? täheluul, täheluuk, täheruum, täheluup, täheluud. Sädelus! Tähekuur, tähekuum, tähesuund, tähe tuum, tähebuum, tähemuul, tähed suul. Tähesurm. Elo Valner * ootusest pakitseda tunda rakujagunemis- tsüklite kihelust sõrme- otstes väriseda vaiksest ümbersünnist kuulda luude kokkukasvamise sahinat ribides tuttuute vabrikvärskete kõrvadega suriseda seljaaju lakkamatust ininast litsuda päkad põletava sillutise külge ja liibuda laubali mullakamarate müüri aista ilmalõpukära värinat sügaval põues säriseda praksuda krigiseda käärida kärsata ning muudki millega muiste igavust peletati Mari-Liis Müürsepp Praktiline luuletus E-O-U-X E-O-U-X E-O-U-X nende tähtede väljahääldamine aitab lõuarasva kaotada E-O-U-X veel pole muutust miks
Abiks hiliste pakkide lunastamiseks: Värske Rõhu jõulusalmid
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Susanna Mett 4/talv ma usun üksildasse jumalasse kes longib esimese jõulupüha hommikul sinises talvejopes mööda lumiseid külavaheteid ma usun üksildasse jumalasse kes longib esimese jõulupüha hommikul sinises talvejopes mööda lumiseid külavaheteid ma usun üksildasse jumalasse kes longib esimese jõulupüha hommikul sinises talvejopes mööda lumiseid külavaheteid Lizzy Lethal Langev täht taevas langeb täht ju siis proovin sydamest ilusat soovin täht saadab mu vittu ja lendab edasi Rasmus Politanov * lõpu terviseks nähtuvuse terviseks minu meie tema terviseks kultuuri terviseks pastlapaela uhkuseks ära alahinda annelinna tiinekaid kelle vanemad lahutavad läheb kahe kodu terviseks järgmisele põlvkonnale edasi kandmiseks Gregor Kulla * helgema tuleviku poole on lühike tee võtta aastas päev või parem veel nädal ning sisendada et i have to eat mans ass i just have to eat mans ass ja hinnad langevad metsad kasvavad sõjad lõpevad samas Jan Eiler Tiilen Luuletus armastusest Hei musi, sa lõhnad nagu vanaema kartulid! Ma armastan sind sama palju, kui vanaisa põllul on kartuleid. Su keha on nagu porgand, mis mulle meeldib. Sa oled sama vürtsikas kui vanaema söök. Vootele Ruusmaa * nurga taga vilguvad täistuled, mis öösiti tungivad vägivaldselt magamistuppa kui nuhkivad konservatiivid edasi-tagasi voorivad rasked rekad uluvad huntidena kurjakuulutavalt – elagu transiit, elagu transiit e-la-guuu-uuu-uuuu ja RMK mõrvarlik metsamajandamine on jätnud vaid lepavõsa ja kännud ja kõrged lumevaalud ole kiidetud isetekkeline mets mu maalapi peal, kes sa püüad valvata mu und 1 hektaril Roosna-Allikul Karl Edgar Tammi Tähesus kui selline Tähetorm, tähetolm, täheloom, tähemoon. Tähetuul, täheluul, tähekuu, tähesuu, tähesuue. Vähetruu? täheluul, täheluuk, täheruum, täheluup, täheluud. Sädelus! Tähekuur, tähekuum, tähesuund, tähe tuum, tähebuum, tähemuul, tähed suul. Tähesurm. Elo Valner * ootusest pakitseda tunda rakujagunemis- tsüklite kihelust sõrme- otstes väriseda vaiksest ümbersünnist kuulda luude kokkukasvamise sahinat ribides tuttuute vabrikvärskete kõrvadega suriseda seljaaju lakkamatust ininast litsuda päkad põletava sillutise külge ja liibuda laubali mullakamarate müüri aista ilmalõpukära värinat sügaval põues säriseda praksuda krigiseda käärida kärsata ning muudki millega muiste igavust peletati Mari-Liis Müürsepp Praktiline luuletus E-O-U-X E-O-U-X E-O-U-X nende tähtede väljahääldamine aitab lõuarasva kaotada E-O-U-X veel pole muutust miks ### Response: Abiks hiliste pakkide lunastamiseks: Värske Rõhu jõulusalmid
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Ööl vastu esimest jõulupüha ehk ajavahemikus laupäeva õhtu kell 21 kuni pühapäeva hommik kell üheksa sündis Ida-Tallinna Keskhaiglas kaks poissi. Lääne Tallinna Keskhaiglas ehk Pelgulinna sünnitusmajas sündis samal ajal üks poiss ja kaks tüdrukut. Tartu Ülikooli kliinikumis sündis kaks poissi ja üks tüdruk. Pärnu haiglas sündis üks tüdruk ja Narva haiglas sündis samuti üks tüdruk.
Eesti suuremates linnades sündis jõuluööl kümme last
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Ööl vastu esimest jõulupüha ehk ajavahemikus laupäeva õhtu kell 21 kuni pühapäeva hommik kell üheksa sündis Ida-Tallinna Keskhaiglas kaks poissi. Lääne Tallinna Keskhaiglas ehk Pelgulinna sünnitusmajas sündis samal ajal üks poiss ja kaks tüdrukut. Tartu Ülikooli kliinikumis sündis kaks poissi ja üks tüdruk. Pärnu haiglas sündis üks tüdruk ja Narva haiglas sündis samuti üks tüdruk. ### Response: Eesti suuremates linnades sündis jõuluööl kümme last
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Dirtfishi portaalis tehtud küsitluse põhjal valiti Ott Tänak läbi aegade parimaks rallisõitjaks. Sebastien Loeb sai teise koha ning Sebastien Ogier oli kolmas. Neljandaks hääletati Colin McRae ning viienda koha teenis samuti eestlane Markko Märtin, kelle kohta kirjutas ralliportaal järgmiselt: "Markko Märtin jõudis esiviisikusse mõneti ootamatult, arvestades, et ta pole maailmameister." "Viimased hooajad on Tänaku jaoks olnud keerulised, kuid 2022. aasta tõestas, et tal on sõidukiirust ja võidutahet ikka veel küllaga," kirjutas Dirtfish Tänaku kohta.
Tänak valiti ralliportaali küsitluse põhjal aegade parimaks rallisõitjaks
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Dirtfishi portaalis tehtud küsitluse põhjal valiti Ott Tänak läbi aegade parimaks rallisõitjaks. Sebastien Loeb sai teise koha ning Sebastien Ogier oli kolmas. Neljandaks hääletati Colin McRae ning viienda koha teenis samuti eestlane Markko Märtin, kelle kohta kirjutas ralliportaal järgmiselt: "Markko Märtin jõudis esiviisikusse mõneti ootamatult, arvestades, et ta pole maailmameister." "Viimased hooajad on Tänaku jaoks olnud keerulised, kuid 2022. aasta tõestas, et tal on sõidukiirust ja võidutahet ikka veel küllaga," kirjutas Dirtfish Tänaku kohta. ### Response: Tänak valiti ralliportaali küsitluse põhjal aegade parimaks rallisõitjaks
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Lubatagu alustada mõne isiklikumat laadi meenutusega. Juba algkoolipoisina äratas minu ajaloohuvi kurikuulus mõiste "isikukultus", mida tollal kasutati peamiselt eufemismina Stalini terroriaja kohta. Ilmuvaid Eesti (Nõukogude) entsüklopeedia köiteid sirvides aga avastasin peagi, et isegi sealsetes ettevaatlikes sõnastustes peitub mitmete teatud tüüpi riikide puhul üks üsna selge seaduspärasus. Albaania: Enver Hoxha – "Tulnud võimule, kehtestas isikukultusliku režiimi." Bulgaaria: 1956 pandi alus "esimese sekretäri V. Tšervenkovi isikukultusest tekkinud vigade likvideerimisele." Ungari: "Lokkas M. Rákosi isiku kultus." Tšehhoslovakkia: Klement Gottwald – "Viimastel eluaastatel ilmnes tema tegevuses isikukultuse jooni." Silma torkas märkus Jugoslaavia kohta: "Riigipea – presidendi – valib Liiduskupštšina 4 aastaks (praegune president J. B. Tito moodustab erandi)." Kõiki ei jõua üles lugeda, piisab, kui meenutada veel näiteks "Vabaduse saare" Kuuba diktaatorit Fidel Castrot ja Hiina esimees Maod, kelle üks tiitel oli Suur Punane Päike. Et ajalugu aina kordub, sellele leidsin rohkesti kinnitust ka hoopis kaugematest aegadest: "Antud juhul oli Tiberiusel veel teatud õigustus olemas, kuid hiljem piisas isegi kõige süütumast Augustuse nime väärtarvitamisest, et inimest surma mõista. Kohe tekkis suur hulk elukutselisi pealekaebajaid, kes oskasid sepitseda süüdistusi igaühe vastu, keda teadsid olevat sattunud Tiberiuse ebasoosingusse. Niisiis olid kriminaaltoimikud, mis tuginesid tõelistele seaduserikkumistele, nüüd üleliigsed." (Robert Graves, "Mina, Claudius", tõlkinud Hardi Tiidus, Eesti Raamat, Tallinn 1978, lk 228) Mis aga ikkagi tõukab tagant (ahvatleb, sunnib) rahvamasse mõnda järjekordset Suurt Juhti kummardama, selle üle pani mind tõsisemalt juurdlema üks perestroika päevil aastal 1988 nähtud vähetuntud, juba aastal 1966 valminud, ent kohe keelustatud vene mängufilm, groteskne tragikomöödia pealkirjaga "Piinlik lugu". Kinno meelitas eeskätt muidugi filmi aluseks olnud samanimelise jutustuse (esmatrükk 1862) autori Fjodor Dostojevski nimi, kuid ka peaosatäitja Jevgeni Jevstignejev (1926–1992), üks parimaid vene filmikoomikuid, meil eriti tuntud filmist "Itaallaste uskumatud seiklused Venemaal". Muidugi, Jevstignejevi kehastatud Tema Ekstsellents, suhteliselt pehme ja leebe "õilishing", aina "humaansust" kuulutav tegelane seisab kaunis kaugel Dostojevski kuulsast Suurinkvisiitorist. Ent seda enam mõjub kogu selle Ekstsellentsi ümber toimuv alandlik-pugejalik sebimine lausa ühiskonna igipõliste arhetüüpide kirurgiliselt täpse läbivalgustamisena. Mihhail Bahtin märgib Dostojevski "sügavalt karnevaliseeritud" jutustust käsitledes ära "sügavat sotsiaalfilosoofilist ideed, mis selles teoses leidub ja mida pole senini veel piisavat hinnatud. 1" Kirjutasin tollal filmi kohta arvustuse ja saatsin selle filmikirjutiste võistlusele, sain koguni mingi auhinna (50 rubla) ja lugu ilmus. Aastal 2022 on Dostojevski jutustus ja selle põhjal valminud film aga omandanud täiesti uue kõla. Paljud analüütikud kogu maailmas küsivad tõelise nõutuse ja hämminguga: kuidas on võimalik selline metsik vaimupimedus 2, tohutute masside uskumatu tasalülitatus ja totaalne, otse ajuvaba juhikultus ühel suurel maal, mida on seni ikkagi peetud rikkaliku ja humanistliku kultuuripärandiga riigiks. Arvan, et Alovi ja Naumovi film annab sellele omal viisil – vähemalt psühholoogilises plaanis – vastuse. Nii ei teeks vene keele oskajatele paha see film praegugi netist üles otsida ja ära vaadata. 3 Tutvustuseks lisan oma tookordse arvustuse. EKSTSELLENTS LÕBUTSEB Film "Piinlik lugu". Režissöörid Aleksandr Alov ja Vladimir Naumov, stsenaristid Leonid Zorin, Aleksandr Alov ja Vladimir Naumov Fjodor Dostojevski samanimelise jutustuse järgi, operaator Anatoli Kuznetsov, helilooja Nikolai Karetnikov. Osades: Jevgeni Jevstignejev (Pralinski), Viktor Sergatšev (Pseldonimov), Aleksandr Gruzinski (Mlekopitajev), Jelena Ponsova (Mlekopitajeva) jt, 2795 meetrit (10 osa), mustvalge. "Mosfilm", 1966 "Piinlik lugu" on üks neid nn riiulifilme, mille eest meid hulk aastaid (antud juhul üle kahe aastakümne) hoiti nagu katkust. Sellisest filmist otsib vaataja muidugi neid üldistusi, vihjeid ja paralleele kaasajaga, mis tingisid linateose keelustamise. Ja tal ei tule pettuda: "Piinlikust loost" leiab selliseid momente ja motiive ohtralt. Vähemasti "asjatult" ärakeelatud film see ei ole. Filmi aluseks on Dostojevski jutustus "Piinlik lugu" 4 (bukvalistlikus tõlkes "Jõle anekdoot"), särav ja vaimukas teos, mis on kirjaniku loomingus teenimatult varju jäänud. 5 Nagu väidavad kirjanduslood, jäi see jutustus juba kirjaniku eluajal praktiliselt tunnustuseta. Filmi lavastajate Alovi ja Naumovi üks teeneid ongi see, et nad suudavad rohkem kui sajandivanusele loole elu sisse puhuda, esitada seda igati kaasaegselt ja kaasakiskuvalt. Teame ju, kui harva õnnestub näha klassikaliste kirjandusteoste kordaläinud ekraniseeringuid. Alovi ja Naumovi saavutus on sel taustal eriti intrigeeriv ning lavastajate töö väärib lähemat vaatlust. Filmi autorid on Dostojevskile lähenenud küllalt vabalt, näeme mitmeid stseene (unenäod) ja detaile, mida kirjanikul pole. Ning samas on algmaterjali üldine atmosfäär, tragikoomika, grotesk ja satiir tabatud adekvaatselt, kirjaniku peen ja nauditav alltekst on oskuslikult tõlgitud filmisümbolite keelde. Võiks öelda, et filmi peategelane on Vene Püha Bürokraatia ise, see sajandite jooksul kujunenud moodustis, irratsionaalne masinavärk, mille vastu purunevad ka "hea bürokraadi" parimadki inimlikud püüdlused. Seejuures pole filmis arendatud nomenklatuurset "tsaaririigi alustugede" kriitikat, vaid juhitud asi üldinimlikule pinnale. Võimu masinavärgi maiseks kehastus on "Piinlikus loos" "tõeline riiginõunik" Ivan Iljitš Pralinski (Ivan Iljitš "kandis alles neljandat kuud Tema Ekstsellentsi aunime"), kes ühel hilisõhtul satub juhuslikult oma alluva, registraator Pseldonimovi pulmapeole. Riiginõunik Pralinski, keda kehastab Jevgeni Jevstignejev, on humaanne mees, ta tahab oma alluvaile siiralt head teha ja deklareerib: "Minu arvates on esimene asi humaansus, humaansus alluvate vastu, meeles pidades, et ka nemad on inimesed. Humaansus päästab kõik ja aitab kõigest välja…" Lõbusas tujus, kerge auru all viibides tekib tal tõsine tahtmine suhelda oma registraatoriga nagu inimene inimesega, püüda korrakski ületada neid teenistuslikke vaheseinu, mis ülemust ja alluvat eraldavad. Paraku põrkab Ivan Iljitš oma alluva osmikus kokku säärase koeraliku alandlikkusega, inimestesse üdini juurdunud kuulekusega, et kõik tema katsed astuda oma ametipjedestaalilt alla "rahva sekka" osutuvad täiesti tulutuks. Isegi lõbusal pulmapeol, kus viin peaks aitama vennastuda, toimivad bürokraatiamehhanismid laitmatult edasi, pulmalised ümmardavad Ivan Iljitši lausa ennastsalgava teenistusvalmidusega, püüavad ta soove lugeda silmadest, vabisevad kui haavalehed mõne tema järsema liigutuse korral või vaikivad aupaklikus tardumuses tema humaansust kuulutavate kõnede ajal. Peigmees, registraator Pseldonimov on senikuulmatust aust, ülemuse ootamatust ilmumisest viidud täiesti tahtetusse, nürimeelsesse seisundisse, abiellumine ja pulmapidu on temale ülemuse tujude täitmise kõrval hoopis teisejärgulised asjad. Kogu pulmaseltskonna meelest Tema Ekstsellents vaid lõbutseb – rohkemat mõista nad ei suuda. Nii on filmi keskmeks pentsik pulmapidu, kus üks jantlik episood järgneb teisele, võimaldades filmi autoritel näidata oma leidlikkust ja lasta käiku lavastuslike võtete rikkalik varamu (tantsud, muusikapalad, rakursid pulmalaua alt ja pealt, vahepaladena unenäolised fantaasiamängud. Seejuures ei muutu kogu joobnud märul tüütavaks, tempo kord tõuseb, kord langeb veidi ning Ivan Iljitši kõikumine lõbutsemise ja meeleheite vahel Jevgeni Jevstignejevi meisterlikus esituses annab kaootilisele sündmustikule dramaatilise telje, laskmata lool muutuda labaseks farsiks. Samas pole pulmaseltskonda esitatud üksnes taustana, ühtlase halli rabeleva massina, vaid siingi on leitud tabavaid nüansse, ilmekalt väljendatud peene pugemise, semuliku koketeerimise, tänumeelse andumuse ja lauslömitamise mitmeid varjundeid. Kui rääkida ajaloolistest paralleelidest, võiks filmis näha isikukultusliku mõttelaadi üldisematki anatoomiat, 1960. aastate keskel loodud film otsekui ennustas ette uut, senisest "pehmema" riigijuhi Leonid Brežnevi kultust (mõned otsesed žestid ja misanstseenid viitavad sellele isegi küllalt läbinähtavalt). Kuid on ka ilmne, et ärakeelajail polnud mõtet hakata filmist üksikuid kaadreid ja stseene välja lõikama – filmi läbivat õhkkonda, tema armutut kriitilist paatost ja kirurginoa lõikavat täpsust poleks võimalik üksikkärpimistega oluliselt mahendada. "Piinlik lugu" on mustvalge film, mille tegevus toimub suuremalt jaolt võrdlemisi hämaras urkas, nii et ekraanil on põhiliselt hallid toonid. Kuid üldmulje filmist jääb sellegipoolest särav ja värvikas. Võib ainult kahetseda, et meie publik on sellistest filmidest võõrdunud ega leidnud teed kinno ("Piinlik lugu" jooksis 1988. aasta algul meie kinodes vaid mõned päevad). Ent usutavasti pole oma lõplikku ja jäävat kohta leidnud veel ei Alovi ja Naumovi film ega ka Dostojevski jutustus, mis algas eriti perestroika-aja lugeja jaoks nii tähendusrikkalt: "See piinlik lugu juhtus nimelt samal ajal, kui puhkes mingi vääramatu jõuga ja mingi liigutav-naiivse hooga meie armsa kodumaa uuestisünd ..." Arvustuse esmatrükk: Teater. Muusika. Kino 1989 nr 7; ilmunud ka minu raamatus "Kull ja kiri", Ilmamaa, Tartu 2015, lk 9-12 1 Mihhail Bahtin, "Dostojevski poeetika probleemid", tõlkinud Aare Pilv ja Enn Siimer. Sari Avatud Eesti raamat, Ilmamaa, Tartu 2021, lk 222–223. Dostojevski eriomasest säravast huumorist – mis kipub temast rääkides ikka varju jääma – loob pildi tema 8 lühemat jutustust sisaldav kogumik "Krokodill ja teisi jutte" (eriti selle nimilugu), koostanud ja tõlkinud Ants Paikre, järelsõna "Noore Dostojevski maailm": Peeter Torop, Ilmamaa, Tartu 2021, 360 lk. 2 Isegi Venemaa esindaja ÜRO-s (mida nüüd sageli tavatsetakse nimetada Murelike Rahvaste Organisatsiooniks) lõbustab maailma avalikkust õudusjuttudega vampiirlikest nahkhiirtest ja sõjakatest rändlinnuparvedest, kes kohe-kohe pidavat hakkama ründama Venemaad (ja just venelasi!), vene propagandistid aga pajatavad metsikul ilmel üha enam riiki ähvardavast satanismist või koguni Saatanast endast. 3 Film pealkirjaga "Скверный анекдот": https://www.youtube.com/watch?v=WmBE6wrwYRI või ka siin: https://www.youtube.com/watch?v=81MM3VBWKUY 4 Jutustus on eesti keeles ilmunud Dostojevski "Kogutud teoste" II köites (1939). 5 Järelmärkus aastast 2015: uues tõlkes ilmus jutustus "Скверный анекдот" Virve Krimmi vahendusel Dostojevski kogumiku "Kole anekdoot" (1989) nimiloona; siinkirjutaja eelistab ikkagi kujundlikumat pealkirja "Piinlik lugu". Uuemal ajal on film pealkirja järgi kergesti leitav internetist ning tundub, et ka 21. sajandi Venemaa uue juhikultuse ajastul on Dostojevski satiir ning Alovi ja Naumovi vaimukas lavastus vägagi aktuaalsed. Ja vene rahva tunduva osa igipõline, soodsates tingimustes aina taastärkav orjameelsus on siin hiilgavalt kinni naelutatud.
Aivar Kulli ajalootund. Dostojevski ja juhikultus
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Lubatagu alustada mõne isiklikumat laadi meenutusega. Juba algkoolipoisina äratas minu ajaloohuvi kurikuulus mõiste "isikukultus", mida tollal kasutati peamiselt eufemismina Stalini terroriaja kohta. Ilmuvaid Eesti (Nõukogude) entsüklopeedia köiteid sirvides aga avastasin peagi, et isegi sealsetes ettevaatlikes sõnastustes peitub mitmete teatud tüüpi riikide puhul üks üsna selge seaduspärasus. Albaania: Enver Hoxha – "Tulnud võimule, kehtestas isikukultusliku režiimi." Bulgaaria: 1956 pandi alus "esimese sekretäri V. Tšervenkovi isikukultusest tekkinud vigade likvideerimisele." Ungari: "Lokkas M. Rákosi isiku kultus." Tšehhoslovakkia: Klement Gottwald – "Viimastel eluaastatel ilmnes tema tegevuses isikukultuse jooni." Silma torkas märkus Jugoslaavia kohta: "Riigipea – presidendi – valib Liiduskupštšina 4 aastaks (praegune president J. B. Tito moodustab erandi)." Kõiki ei jõua üles lugeda, piisab, kui meenutada veel näiteks "Vabaduse saare" Kuuba diktaatorit Fidel Castrot ja Hiina esimees Maod, kelle üks tiitel oli Suur Punane Päike. Et ajalugu aina kordub, sellele leidsin rohkesti kinnitust ka hoopis kaugematest aegadest: "Antud juhul oli Tiberiusel veel teatud õigustus olemas, kuid hiljem piisas isegi kõige süütumast Augustuse nime väärtarvitamisest, et inimest surma mõista. Kohe tekkis suur hulk elukutselisi pealekaebajaid, kes oskasid sepitseda süüdistusi igaühe vastu, keda teadsid olevat sattunud Tiberiuse ebasoosingusse. Niisiis olid kriminaaltoimikud, mis tuginesid tõelistele seaduserikkumistele, nüüd üleliigsed." (Robert Graves, "Mina, Claudius", tõlkinud Hardi Tiidus, Eesti Raamat, Tallinn 1978, lk 228) Mis aga ikkagi tõukab tagant (ahvatleb, sunnib) rahvamasse mõnda järjekordset Suurt Juhti kummardama, selle üle pani mind tõsisemalt juurdlema üks perestroika päevil aastal 1988 nähtud vähetuntud, juba aastal 1966 valminud, ent kohe keelustatud vene mängufilm, groteskne tragikomöödia pealkirjaga "Piinlik lugu". Kinno meelitas eeskätt muidugi filmi aluseks olnud samanimelise jutustuse (esmatrükk 1862) autori Fjodor Dostojevski nimi, kuid ka peaosatäitja Jevgeni Jevstignejev (1926–1992), üks parimaid vene filmikoomikuid, meil eriti tuntud filmist "Itaallaste uskumatud seiklused Venemaal". Muidugi, Jevstignejevi kehastatud Tema Ekstsellents, suhteliselt pehme ja leebe "õilishing", aina "humaansust" kuulutav tegelane seisab kaunis kaugel Dostojevski kuulsast Suurinkvisiitorist. Ent seda enam mõjub kogu selle Ekstsellentsi ümber toimuv alandlik-pugejalik sebimine lausa ühiskonna igipõliste arhetüüpide kirurgiliselt täpse läbivalgustamisena. Mihhail Bahtin märgib Dostojevski "sügavalt karnevaliseeritud" jutustust käsitledes ära "sügavat sotsiaalfilosoofilist ideed, mis selles teoses leidub ja mida pole senini veel piisavat hinnatud. 1" Kirjutasin tollal filmi kohta arvustuse ja saatsin selle filmikirjutiste võistlusele, sain koguni mingi auhinna (50 rubla) ja lugu ilmus. Aastal 2022 on Dostojevski jutustus ja selle põhjal valminud film aga omandanud täiesti uue kõla. Paljud analüütikud kogu maailmas küsivad tõelise nõutuse ja hämminguga: kuidas on võimalik selline metsik vaimupimedus 2, tohutute masside uskumatu tasalülitatus ja totaalne, otse ajuvaba juhikultus ühel suurel maal, mida on seni ikkagi peetud rikkaliku ja humanistliku kultuuripärandiga riigiks. Arvan, et Alovi ja Naumovi film annab sellele omal viisil – vähemalt psühholoogilises plaanis – vastuse. Nii ei teeks vene keele oskajatele paha see film praegugi netist üles otsida ja ära vaadata. 3 Tutvustuseks lisan oma tookordse arvustuse. EKSTSELLENTS LÕBUTSEB Film "Piinlik lugu". Režissöörid Aleksandr Alov ja Vladimir Naumov, stsenaristid Leonid Zorin, Aleksandr Alov ja Vladimir Naumov Fjodor Dostojevski samanimelise jutustuse järgi, operaator Anatoli Kuznetsov, helilooja Nikolai Karetnikov. Osades: Jevgeni Jevstignejev (Pralinski), Viktor Sergatšev (Pseldonimov), Aleksandr Gruzinski (Mlekopitajev), Jelena Ponsova (Mlekopitajeva) jt, 2795 meetrit (10 osa), mustvalge. "Mosfilm", 1966 "Piinlik lugu" on üks neid nn riiulifilme, mille eest meid hulk aastaid (antud juhul üle kahe aastakümne) hoiti nagu katkust. Sellisest filmist otsib vaataja muidugi neid üldistusi, vihjeid ja paralleele kaasajaga, mis tingisid linateose keelustamise. Ja tal ei tule pettuda: "Piinlikust loost" leiab selliseid momente ja motiive ohtralt. Vähemasti "asjatult" ärakeelatud film see ei ole. Filmi aluseks on Dostojevski jutustus "Piinlik lugu" 4 (bukvalistlikus tõlkes "Jõle anekdoot"), särav ja vaimukas teos, mis on kirjaniku loomingus teenimatult varju jäänud. 5 Nagu väidavad kirjanduslood, jäi see jutustus juba kirjaniku eluajal praktiliselt tunnustuseta. Filmi lavastajate Alovi ja Naumovi üks teeneid ongi see, et nad suudavad rohkem kui sajandivanusele loole elu sisse puhuda, esitada seda igati kaasaegselt ja kaasakiskuvalt. Teame ju, kui harva õnnestub näha klassikaliste kirjandusteoste kordaläinud ekraniseeringuid. Alovi ja Naumovi saavutus on sel taustal eriti intrigeeriv ning lavastajate töö väärib lähemat vaatlust. Filmi autorid on Dostojevskile lähenenud küllalt vabalt, näeme mitmeid stseene (unenäod) ja detaile, mida kirjanikul pole. Ning samas on algmaterjali üldine atmosfäär, tragikoomika, grotesk ja satiir tabatud adekvaatselt, kirjaniku peen ja nauditav alltekst on oskuslikult tõlgitud filmisümbolite keelde. Võiks öelda, et filmi peategelane on Vene Püha Bürokraatia ise, see sajandite jooksul kujunenud moodustis, irratsionaalne masinavärk, mille vastu purunevad ka "hea bürokraadi" parimadki inimlikud püüdlused. Seejuures pole filmis arendatud nomenklatuurset "tsaaririigi alustugede" kriitikat, vaid juhitud asi üldinimlikule pinnale. Võimu masinavärgi maiseks kehastus on "Piinlikus loos" "tõeline riiginõunik" Ivan Iljitš Pralinski (Ivan Iljitš "kandis alles neljandat kuud Tema Ekstsellentsi aunime"), kes ühel hilisõhtul satub juhuslikult oma alluva, registraator Pseldonimovi pulmapeole. Riiginõunik Pralinski, keda kehastab Jevgeni Jevstignejev, on humaanne mees, ta tahab oma alluvaile siiralt head teha ja deklareerib: "Minu arvates on esimene asi humaansus, humaansus alluvate vastu, meeles pidades, et ka nemad on inimesed. Humaansus päästab kõik ja aitab kõigest välja…" Lõbusas tujus, kerge auru all viibides tekib tal tõsine tahtmine suhelda oma registraatoriga nagu inimene inimesega, püüda korrakski ületada neid teenistuslikke vaheseinu, mis ülemust ja alluvat eraldavad. Paraku põrkab Ivan Iljitš oma alluva osmikus kokku säärase koeraliku alandlikkusega, inimestesse üdini juurdunud kuulekusega, et kõik tema katsed astuda oma ametipjedestaalilt alla "rahva sekka" osutuvad täiesti tulutuks. Isegi lõbusal pulmapeol, kus viin peaks aitama vennastuda, toimivad bürokraatiamehhanismid laitmatult edasi, pulmalised ümmardavad Ivan Iljitši lausa ennastsalgava teenistusvalmidusega, püüavad ta soove lugeda silmadest, vabisevad kui haavalehed mõne tema järsema liigutuse korral või vaikivad aupaklikus tardumuses tema humaansust kuulutavate kõnede ajal. Peigmees, registraator Pseldonimov on senikuulmatust aust, ülemuse ootamatust ilmumisest viidud täiesti tahtetusse, nürimeelsesse seisundisse, abiellumine ja pulmapidu on temale ülemuse tujude täitmise kõrval hoopis teisejärgulised asjad. Kogu pulmaseltskonna meelest Tema Ekstsellents vaid lõbutseb – rohkemat mõista nad ei suuda. Nii on filmi keskmeks pentsik pulmapidu, kus üks jantlik episood järgneb teisele, võimaldades filmi autoritel näidata oma leidlikkust ja lasta käiku lavastuslike võtete rikkalik varamu (tantsud, muusikapalad, rakursid pulmalaua alt ja pealt, vahepaladena unenäolised fantaasiamängud. Seejuures ei muutu kogu joobnud märul tüütavaks, tempo kord tõuseb, kord langeb veidi ning Ivan Iljitši kõikumine lõbutsemise ja meeleheite vahel Jevgeni Jevstignejevi meisterlikus esituses annab kaootilisele sündmustikule dramaatilise telje, laskmata lool muutuda labaseks farsiks. Samas pole pulmaseltskonda esitatud üksnes taustana, ühtlase halli rabeleva massina, vaid siingi on leitud tabavaid nüansse, ilmekalt väljendatud peene pugemise, semuliku koketeerimise, tänumeelse andumuse ja lauslömitamise mitmeid varjundeid. Kui rääkida ajaloolistest paralleelidest, võiks filmis näha isikukultusliku mõttelaadi üldisematki anatoomiat, 1960. aastate keskel loodud film otsekui ennustas ette uut, senisest "pehmema" riigijuhi Leonid Brežnevi kultust (mõned otsesed žestid ja misanstseenid viitavad sellele isegi küllalt läbinähtavalt). Kuid on ka ilmne, et ärakeelajail polnud mõtet hakata filmist üksikuid kaadreid ja stseene välja lõikama – filmi läbivat õhkkonda, tema armutut kriitilist paatost ja kirurginoa lõikavat täpsust poleks võimalik üksikkärpimistega oluliselt mahendada. "Piinlik lugu" on mustvalge film, mille tegevus toimub suuremalt jaolt võrdlemisi hämaras urkas, nii et ekraanil on põhiliselt hallid toonid. Kuid üldmulje filmist jääb sellegipoolest särav ja värvikas. Võib ainult kahetseda, et meie publik on sellistest filmidest võõrdunud ega leidnud teed kinno ("Piinlik lugu" jooksis 1988. aasta algul meie kinodes vaid mõned päevad). Ent usutavasti pole oma lõplikku ja jäävat kohta leidnud veel ei Alovi ja Naumovi film ega ka Dostojevski jutustus, mis algas eriti perestroika-aja lugeja jaoks nii tähendusrikkalt: "See piinlik lugu juhtus nimelt samal ajal, kui puhkes mingi vääramatu jõuga ja mingi liigutav-naiivse hooga meie armsa kodumaa uuestisünd ..." Arvustuse esmatrükk: Teater. Muusika. Kino 1989 nr 7; ilmunud ka minu raamatus "Kull ja kiri", Ilmamaa, Tartu 2015, lk 9-12 1 Mihhail Bahtin, "Dostojevski poeetika probleemid", tõlkinud Aare Pilv ja Enn Siimer. Sari Avatud Eesti raamat, Ilmamaa, Tartu 2021, lk 222–223. Dostojevski eriomasest säravast huumorist – mis kipub temast rääkides ikka varju jääma – loob pildi tema 8 lühemat jutustust sisaldav kogumik "Krokodill ja teisi jutte" (eriti selle nimilugu), koostanud ja tõlkinud Ants Paikre, järelsõna "Noore Dostojevski maailm": Peeter Torop, Ilmamaa, Tartu 2021, 360 lk. 2 Isegi Venemaa esindaja ÜRO-s (mida nüüd sageli tavatsetakse nimetada Murelike Rahvaste Organisatsiooniks) lõbustab maailma avalikkust õudusjuttudega vampiirlikest nahkhiirtest ja sõjakatest rändlinnuparvedest, kes kohe-kohe pidavat hakkama ründama Venemaad (ja just venelasi!), vene propagandistid aga pajatavad metsikul ilmel üha enam riiki ähvardavast satanismist või koguni Saatanast endast. 3 Film pealkirjaga "Скверный анекдот": https://www.youtube.com/watch?v=WmBE6wrwYRI või ka siin: https://www.youtube.com/watch?v=81MM3VBWKUY 4 Jutustus on eesti keeles ilmunud Dostojevski "Kogutud teoste" II köites (1939). 5 Järelmärkus aastast 2015: uues tõlkes ilmus jutustus "Скверный анекдот" Virve Krimmi vahendusel Dostojevski kogumiku "Kole anekdoot" (1989) nimiloona; siinkirjutaja eelistab ikkagi kujundlikumat pealkirja "Piinlik lugu". Uuemal ajal on film pealkirja järgi kergesti leitav internetist ning tundub, et ka 21. sajandi Venemaa uue juhikultuse ajastul on Dostojevski satiir ning Alovi ja Naumovi vaimukas lavastus vägagi aktuaalsed. Ja vene rahva tunduva osa igipõline, soodsates tingimustes aina taastärkav orjameelsus on siin hiilgavalt kinni naelutatud. ### Response: Aivar Kulli ajalootund. Dostojevski ja juhikultus
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
20-aastane Soirov liitus Levadiaga tänavu augustis. Esindusmeeskonna eest jõudis ta Premium liigas platsil käia viies kohtumises. Esiliigas sai ta FCI Levadia U-21 särgis kirja kuus mängu ja kolm väravat. FCI Levadia tänab Rustami tema panuse eest klubisse ning soovib talle edu edaspidises karjääris, kirjutab FCI Levadia koduleht.
Levadia lõpetas pühade eel veel ühe mängijaga koostöö
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: 20-aastane Soirov liitus Levadiaga tänavu augustis. Esindusmeeskonna eest jõudis ta Premium liigas platsil käia viies kohtumises. Esiliigas sai ta FCI Levadia U-21 särgis kirja kuus mängu ja kolm väravat. FCI Levadia tänab Rustami tema panuse eest klubisse ning soovib talle edu edaspidises karjääris, kirjutab FCI Levadia koduleht. ### Response: Levadia lõpetas pühade eel veel ühe mängijaga koostöö
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
"Paraku näeme taaskord, et jõulude ajal vägivallatsetakse tavapärasest sagedamini koduseinte vahel. Viimase kahe päevaga sai politsei ligi sada teadet lähisuhtevägivalla kohta, mida on keskmisest tunduvalt rohkem," ütles Trei. Ta lisas, et väga tihti saab politsei lähisuhtevägivalla kohta teateid näiteks naabritelt või möödujatelt. "Vägivald ei ole kunagi pere siseasi ning on väga hea, et inimesed sekkuvad ja politsei kutsuvad. Paraku ei ole ohver tihti ise vaimselt või füüsiliselt võimeline abi kutsuma. Samuti ei saa end kuidagi koduse vägivalla eest kaitsta lapsed, kelle jaoks on traumeeriv nii nende füüsiline väärkohtlemine kui see, kui nad peavad kodus vägivalda pealt nägema," märkis Trei. Trei hinnangul on pilt liikluses viimasel kahel päeval olnud tavapärasest parem. "Reedel juhtus üks raske liiklusõnnetus, milles sai viga 28-aastane mees, kes sõitis BMW-ga teelt välja vastu posti. Esialgsed andmed viitavad sellele, et juht oli õnnetuse eel liikluses teinud ohtlikke manöövreid. Rohkem ei ole raskeid õnnetusi jõuluajal juhtunud ja loodame, et see nii ka jääb," lisas Trei. Politsei on pühade ajal teedel tavapärasest suuremate jõududega liiklust rahustamas, kuna teeolud pole kiita ja maanteel on liiklus tavapärasest tihedam. "Kuigi enamik autojuhte on igati tublid liiklejad, siis paraku näeme, et mida rohkem kontrollime, seda enam leiame üles ka rikkujaid. Nii oleme kahe päevaga liiklusest kõrvaldanud 61 autojuhti, kes olid joonud alkoholi ja neli narkojoobekahtlusega juhti. Pühade ajal tasub kindlasti jälgida, et teie lähedased ei läheks autorooli, kui on joonud alkoholi. Keegi meist ei taha ju jõulupühi traagilise uudisega lõpetada," lausus Trei.
Politsei sai pühadel tavapärasest enam teateid koduvägivallast
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Paraku näeme taaskord, et jõulude ajal vägivallatsetakse tavapärasest sagedamini koduseinte vahel. Viimase kahe päevaga sai politsei ligi sada teadet lähisuhtevägivalla kohta, mida on keskmisest tunduvalt rohkem," ütles Trei. Ta lisas, et väga tihti saab politsei lähisuhtevägivalla kohta teateid näiteks naabritelt või möödujatelt. "Vägivald ei ole kunagi pere siseasi ning on väga hea, et inimesed sekkuvad ja politsei kutsuvad. Paraku ei ole ohver tihti ise vaimselt või füüsiliselt võimeline abi kutsuma. Samuti ei saa end kuidagi koduse vägivalla eest kaitsta lapsed, kelle jaoks on traumeeriv nii nende füüsiline väärkohtlemine kui see, kui nad peavad kodus vägivalda pealt nägema," märkis Trei. Trei hinnangul on pilt liikluses viimasel kahel päeval olnud tavapärasest parem. "Reedel juhtus üks raske liiklusõnnetus, milles sai viga 28-aastane mees, kes sõitis BMW-ga teelt välja vastu posti. Esialgsed andmed viitavad sellele, et juht oli õnnetuse eel liikluses teinud ohtlikke manöövreid. Rohkem ei ole raskeid õnnetusi jõuluajal juhtunud ja loodame, et see nii ka jääb," lisas Trei. Politsei on pühade ajal teedel tavapärasest suuremate jõududega liiklust rahustamas, kuna teeolud pole kiita ja maanteel on liiklus tavapärasest tihedam. "Kuigi enamik autojuhte on igati tublid liiklejad, siis paraku näeme, et mida rohkem kontrollime, seda enam leiame üles ka rikkujaid. Nii oleme kahe päevaga liiklusest kõrvaldanud 61 autojuhti, kes olid joonud alkoholi ja neli narkojoobekahtlusega juhti. Pühade ajal tasub kindlasti jälgida, et teie lähedased ei läheks autorooli, kui on joonud alkoholi. Keegi meist ei taha ju jõulupühi traagilise uudisega lõpetada," lausus Trei. ### Response: Politsei sai pühadel tavapärasest enam teateid koduvägivallast
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Hawksi peakangelanna oli Wimbledoni tšempion Jelena Rõbakina (Kasahstan), kes jäi turniiril võitmatuks, kui alistas finaalis Kites'i võistkond esindanud maailma esireketi Iga Swiateki (Poola) 6:3, 6:1. Felix Auger-Aliassime (Kanada) seadis jalule viigi, kui alistas Alexander Zverevi (Saksamaa) 6:4, 6:3 ja nii otsustas finaali saatuse segapaarismäng, kus Dominic Thiem ja Kontaveiti asendanud Anastassia Pavljutšenkova võitsid Holger Rune (Taani) ja Sania Mirza (India) 7:6, 6:3, kirjutab Tennisnet.ee. Hawksi võistkonnale kuulus ka tšekk miljoni dollariga, mis jaotatakse mängijate vahel.
Rõbakina alistas Swiateki ja aitas Hawksil võita maailma tenniseliiga
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Hawksi peakangelanna oli Wimbledoni tšempion Jelena Rõbakina (Kasahstan), kes jäi turniiril võitmatuks, kui alistas finaalis Kites'i võistkond esindanud maailma esireketi Iga Swiateki (Poola) 6:3, 6:1. Felix Auger-Aliassime (Kanada) seadis jalule viigi, kui alistas Alexander Zverevi (Saksamaa) 6:4, 6:3 ja nii otsustas finaali saatuse segapaarismäng, kus Dominic Thiem ja Kontaveiti asendanud Anastassia Pavljutšenkova võitsid Holger Rune (Taani) ja Sania Mirza (India) 7:6, 6:3, kirjutab Tennisnet.ee. Hawksi võistkonnale kuulus ka tšekk miljoni dollariga, mis jaotatakse mängijate vahel. ### Response: Rõbakina alistas Swiateki ja aitas Hawksil võita maailma tenniseliiga
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Maxwell Frasier, kes on enam tuntud artistinimega Maxi Jazz, sündis ja kasvas üles Londonis, muusikuna alustas ta tegevust 1980. aastatel ansamblis Soul Food Cafe System. Õige pea lõi ta ka plaadifirma Namu Records, et oma bändi muusikat välja anda. Faithlessi lõi Frasier koos Rollo Armstrongi, Sister Blissi ja Jamie Cattoga 1995. aastal. Aasta hiljem avaldasid nad oma esimese albumi "Reverance", millele jõudis ka hittlood nagu "Insomnia" ja "Salva Mea". Nende suurem läbilöök saabus aga kauamängivatega "Sunday 8PM" (1998) ja "Outrospective" (2001). Frasier lahkus bändist 2010. aastal. 2015. aastal lõi Maxwell Frasier bändi Maxi Jazz and the E-Type Boys, millega nad andsid välja ka ühe albumi "Simple..Not Easy" (2016).
Suri Faithlessi laulja ja asutajaliige Maxi Jazz
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Maxwell Frasier, kes on enam tuntud artistinimega Maxi Jazz, sündis ja kasvas üles Londonis, muusikuna alustas ta tegevust 1980. aastatel ansamblis Soul Food Cafe System. Õige pea lõi ta ka plaadifirma Namu Records, et oma bändi muusikat välja anda. Faithlessi lõi Frasier koos Rollo Armstrongi, Sister Blissi ja Jamie Cattoga 1995. aastal. Aasta hiljem avaldasid nad oma esimese albumi "Reverance", millele jõudis ka hittlood nagu "Insomnia" ja "Salva Mea". Nende suurem läbilöök saabus aga kauamängivatega "Sunday 8PM" (1998) ja "Outrospective" (2001). Frasier lahkus bändist 2010. aastal. 2015. aastal lõi Maxwell Frasier bändi Maxi Jazz and the E-Type Boys, millega nad andsid välja ka ühe albumi "Simple..Not Easy" (2016). ### Response: Suri Faithlessi laulja ja asutajaliige Maxi Jazz
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
"Selle aasta kõige olulisemad võistlused minu jaoks olid maailmameistrivõistlused. Kuid minu arust mul ei läinud seal kõige paremini, eriti 100 rinnulis," vaatas Jefimova aastale tagasi. Ungaris Budapestis peetud MM-il ujus Jefimova 100 meetri rinnuliujumise poolfinaalis Eesti rekordi lähedase tulemuse 1.06,48 ning saavutas sellega üheksanda koha ehk jäi esimesena finaalist välja. "Alguses, kui ma tulemust vaatasin, see oli päris okei aeg, sest see on ainult üks sajandik minu isiklikust ja ma arvasin, et võin edasi saada," arutles Jefimova. "Kuid mul jäi kaheksa sajandikku puudu ja ma olin väga kurb ja muidugi tahtsin paremat." "Praegu vaatan seda nagu suure kogemusena. Ma tean, mis ma valesti tegin ja üritan järgmine kord neid vigu mitte korrata," lisas ta. 50 meetri rinnuliujumises aga pääses Jefimova finaali ja sai seal ajaga 30,25 kuuenda koha. 15-aastane Jefimova tegi sellega Eesti ujujate parima tulemuse MM-idel pärast taasiseseisvumist. "Minu jaoks emotsionaalsem oli ikkagi finaalis osalemine, ma arvan," rääkis Jefimova. "Kuid ma ei olnud üldse närvis. Ja see oli väga huvitav ja uus kogemus minu jaoks, sest ma ei läinud üldse närvi. Ma lihtsalt läksin ja ujusin nii nagu ma sain, andsin endast kõike see hetk ja üritasin lihtsalt väga rahulik olla, mis mul tuli ka välja." "Kuuenda koha üle mul oli kindlasti hea meel, aga ma arvan, et ma vähemalt enne võistlust arvasin, et mu 100 meetrit on kõige parem ja n-ö mu trumpala ja ootasin sealt pigem tulemusi," tunnistas Jefimova. "See, et see 50 tuli nii hästi, oli mulle väga suur üllatus kindlasti ja ma olin väga õnnelik selle üle, et sain finaali, olin kuues koht ja nii edasi, aga ma ikkagi ei saa miskipärast seda sadat ikka ära unustada." "See, et see on Eesti läbi aegade võib-olla kõige parem koht MM-il, seda ma sain teada ainult pärast ujumist, võib-olla üldsegi järgmine päev kuskil uudistest. Ja see oli mulle ka suur üllatus," jätkas ta. "Muidugi see tuli mulle mingisuguse plussina, et okei, see on nüüd ka hea saavutus – täitsin ära, aga ma ei jäänud selle peale kuidagi mõtlema. Lihtsalt oli hea meel selle üle." Juuli alguses Rumeenias juunioride Euroopa meistrivõistlustelt kolm kuldmedalit võitnud täiskasvanute EM-il haigestumise tõttu võistelda ei saanud. "Kindlasti kõige rohkem kahju mul on sellest, et ma ei saanud osaleda EM-il Roomas pikal rajal, sest seal olid ka võib-olla suured ootused," ütles ta. "Nii palju oli pandud selle võistlusele, palju laagreid oli, tegin palju tööd ja siis lihtsalt üks hetk jäin haigeks ja ei saanudki osaleda. See oli tõesti väga kurb minu ja treeneri jaoks." "Ma arvan võrreldes eelmise aastaga olen töökamaks muutunud ja võib-olla ka professionaalsemaks ujujaks," mõtiskles Henry Heina õpilane. "Selles mõttes, et kogemust on rohkem võistlustega ja ma tean, kuidas kõik käib tiitlivõistlustel, oskan neid finaale-poolfinaale vaimselt õigesti vastu võtta." "Minu järgmise aasta soovid oleks terveks saada kindlasti, et tervis oleks väga paigas mul järgmine aasta. Ja muidugi osaleda tiitlivõistlustel ja näidata neid tulemusi, mis mul näitamata jäid," lisas ta lõpetuseks. * * * Vaata ka spordiaastat kokkuvõtvat saadet "Aasta tipphetked 2022. Sport" ETV-s 27. detsembril kell 20.
Jefimova soovid uueks aastaks: saada terveks ja näidata paremaid tulemusi
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Selle aasta kõige olulisemad võistlused minu jaoks olid maailmameistrivõistlused. Kuid minu arust mul ei läinud seal kõige paremini, eriti 100 rinnulis," vaatas Jefimova aastale tagasi. Ungaris Budapestis peetud MM-il ujus Jefimova 100 meetri rinnuliujumise poolfinaalis Eesti rekordi lähedase tulemuse 1.06,48 ning saavutas sellega üheksanda koha ehk jäi esimesena finaalist välja. "Alguses, kui ma tulemust vaatasin, see oli päris okei aeg, sest see on ainult üks sajandik minu isiklikust ja ma arvasin, et võin edasi saada," arutles Jefimova. "Kuid mul jäi kaheksa sajandikku puudu ja ma olin väga kurb ja muidugi tahtsin paremat." "Praegu vaatan seda nagu suure kogemusena. Ma tean, mis ma valesti tegin ja üritan järgmine kord neid vigu mitte korrata," lisas ta. 50 meetri rinnuliujumises aga pääses Jefimova finaali ja sai seal ajaga 30,25 kuuenda koha. 15-aastane Jefimova tegi sellega Eesti ujujate parima tulemuse MM-idel pärast taasiseseisvumist. "Minu jaoks emotsionaalsem oli ikkagi finaalis osalemine, ma arvan," rääkis Jefimova. "Kuid ma ei olnud üldse närvis. Ja see oli väga huvitav ja uus kogemus minu jaoks, sest ma ei läinud üldse närvi. Ma lihtsalt läksin ja ujusin nii nagu ma sain, andsin endast kõike see hetk ja üritasin lihtsalt väga rahulik olla, mis mul tuli ka välja." "Kuuenda koha üle mul oli kindlasti hea meel, aga ma arvan, et ma vähemalt enne võistlust arvasin, et mu 100 meetrit on kõige parem ja n-ö mu trumpala ja ootasin sealt pigem tulemusi," tunnistas Jefimova. "See, et see 50 tuli nii hästi, oli mulle väga suur üllatus kindlasti ja ma olin väga õnnelik selle üle, et sain finaali, olin kuues koht ja nii edasi, aga ma ikkagi ei saa miskipärast seda sadat ikka ära unustada." "See, et see on Eesti läbi aegade võib-olla kõige parem koht MM-il, seda ma sain teada ainult pärast ujumist, võib-olla üldsegi järgmine päev kuskil uudistest. Ja see oli mulle ka suur üllatus," jätkas ta. "Muidugi see tuli mulle mingisuguse plussina, et okei, see on nüüd ka hea saavutus – täitsin ära, aga ma ei jäänud selle peale kuidagi mõtlema. Lihtsalt oli hea meel selle üle." Juuli alguses Rumeenias juunioride Euroopa meistrivõistlustelt kolm kuldmedalit võitnud täiskasvanute EM-il haigestumise tõttu võistelda ei saanud. "Kindlasti kõige rohkem kahju mul on sellest, et ma ei saanud osaleda EM-il Roomas pikal rajal, sest seal olid ka võib-olla suured ootused," ütles ta. "Nii palju oli pandud selle võistlusele, palju laagreid oli, tegin palju tööd ja siis lihtsalt üks hetk jäin haigeks ja ei saanudki osaleda. See oli tõesti väga kurb minu ja treeneri jaoks." "Ma arvan võrreldes eelmise aastaga olen töökamaks muutunud ja võib-olla ka professionaalsemaks ujujaks," mõtiskles Henry Heina õpilane. "Selles mõttes, et kogemust on rohkem võistlustega ja ma tean, kuidas kõik käib tiitlivõistlustel, oskan neid finaale-poolfinaale vaimselt õigesti vastu võtta." "Minu järgmise aasta soovid oleks terveks saada kindlasti, et tervis oleks väga paigas mul järgmine aasta. Ja muidugi osaleda tiitlivõistlustel ja näidata neid tulemusi, mis mul näitamata jäid," lisas ta lõpetuseks. * * * Vaata ka spordiaastat kokkuvõtvat saadet "Aasta tipphetked 2022. Sport" ETV-s 27. detsembril kell 20. ### Response: Jefimova soovid uueks aastaks: saada terveks ja näidata paremaid tulemusi
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Nominendid on: Gert Kiiler "Eranuhke ei armasta keegi" Kristjan Saal "Surnud mehe armastus" Lilli Luuk "Minu venna keha" Tauno Vahter "Hea venelane" Andra Teede "Emadepäev" Mehis Heinsaar "Kadunud hõim" Maarja Undusk "Ellen Niit. Heleda mõtte laast" "Igal aastal tundub, et raamatuid on vähe, kuid siis septembris-oktoobris hakkab neid aina juurde tulema," sõnas Järva vallaraamatukogu direktor Karmen Velitschinsky Järva Teatajale ja lisas, et seekord on raamatuid igale maitsele ja valik on väga mitmekesine. "Palju on ka autori debüütromaane," ütles ta ja lisas, et uuendusena on valikus ka elulooraamatuid, mida vähemalt viimase kolme aasta jooksul ei ole olnud. "On ka raamatuid, kus on kasutatud varjunime." Žüriisse kuuluvad Koigi kooli direktor Annela Ojaste, Järva vallaraamatukogu Ahula ja Albu raamatukoguhoidja Kaja Leidtrop, Järva vallaraamatukogu Aravete raamatukoguhoidja Ene Lõõnik, Järva vallaraamatukogu direktor Karmen Velitschinsky, Järvamaa keskraamatukogu direktor Jane Kiristaja, SA A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel juhataja Reelika Räim, Järva vallaraamatukogu Peetri raamatukoguhoidja Terje Kruusmann, Koigi kooli eesti keele õpetaja Igor Kotjuh, Järva vallaraamatukogu Imavere raamatukoguhoidja Allika Jüris, Järva valla avalike suhete peaspetsialist Arnika Tegelmann ja Albu kooli eesti keele õpetaja Kadri Kaarlep. Auhind antakse üle 4. veebruaril, preemiaks on Tammsaare lemmikuks olnud pohla-õunamoos ja rahaline preemia 1500 eurot, mille paneb välja Järva vald. Möödunud aastal võitis Tammsaare kirjanduspreemia Kai Aareleid romaaniga "Vaikne ookean".
Selgusid Tammsaare kirjanduspreemia nominendid
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Nominendid on: Gert Kiiler "Eranuhke ei armasta keegi" Kristjan Saal "Surnud mehe armastus" Lilli Luuk "Minu venna keha" Tauno Vahter "Hea venelane" Andra Teede "Emadepäev" Mehis Heinsaar "Kadunud hõim" Maarja Undusk "Ellen Niit. Heleda mõtte laast" "Igal aastal tundub, et raamatuid on vähe, kuid siis septembris-oktoobris hakkab neid aina juurde tulema," sõnas Järva vallaraamatukogu direktor Karmen Velitschinsky Järva Teatajale ja lisas, et seekord on raamatuid igale maitsele ja valik on väga mitmekesine. "Palju on ka autori debüütromaane," ütles ta ja lisas, et uuendusena on valikus ka elulooraamatuid, mida vähemalt viimase kolme aasta jooksul ei ole olnud. "On ka raamatuid, kus on kasutatud varjunime." Žüriisse kuuluvad Koigi kooli direktor Annela Ojaste, Järva vallaraamatukogu Ahula ja Albu raamatukoguhoidja Kaja Leidtrop, Järva vallaraamatukogu Aravete raamatukoguhoidja Ene Lõõnik, Järva vallaraamatukogu direktor Karmen Velitschinsky, Järvamaa keskraamatukogu direktor Jane Kiristaja, SA A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel juhataja Reelika Räim, Järva vallaraamatukogu Peetri raamatukoguhoidja Terje Kruusmann, Koigi kooli eesti keele õpetaja Igor Kotjuh, Järva vallaraamatukogu Imavere raamatukoguhoidja Allika Jüris, Järva valla avalike suhete peaspetsialist Arnika Tegelmann ja Albu kooli eesti keele õpetaja Kadri Kaarlep. Auhind antakse üle 4. veebruaril, preemiaks on Tammsaare lemmikuks olnud pohla-õunamoos ja rahaline preemia 1500 eurot, mille paneb välja Järva vald. Möödunud aastal võitis Tammsaare kirjanduspreemia Kai Aareleid romaaniga "Vaikne ookean". ### Response: Selgusid Tammsaare kirjanduspreemia nominendid
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all … Kirjakatked Koguja raamatust Jaan Kaplinski ja Vello Salo tõlkes tuikavad elavatena ajast aega. Küll aga löövad teadvuses tulitama kord ühed, kord teised read. Mitu hiljutist aastat tuli endale ikka ja jälle vaikse imestusega meelde tuletada, et ongi saabunud aeg kaelustamisest hoiduda. Kuni jõhker vägivald maailma hoopis segi paiskas. Kui üheksakümnendad olid vabadusjoovastuse, raudse eesriide langemise ja müüride maha kiskumise aeg – Berliini müür neist ehk kõige märgilisem –, siis kolmkümmend aastat hiljem on saabunud taas pigem müüride kerkimise aeg. Muutused, piirangud, ohud on saanud elu osaks, millega tuleb igapäiselt arvestada. Ootamatuid müüre tuleb ilmsiks inimsuheteski. Võtab vakatama, kui selgub, et ammune hea tuttav on mõnes hiljaaegu üles kerkinud põhiküsimuses sinuga risti vastupidisel seisukohal või esineb avaldustega, mis panevad endalt küsima, kuidas sa küll kunagi varem ei märganud, et elate vaimselt nii erinevates maailmades. Võib-olla ongi käimas aeg, kus üks käsi rebib ja teine õmbleb, üks silm nutab ja teine naerab. Mälus aga mängib tihtipeale Pink Floydi kultusplaat "The Wall" ("Müür") vaheldumisi ammuse Ruja plaadiga, Urmas Alender loitsimas Juhan Viidingu sõnu: Me teeme, teeme ümber oma elu üht hiigelmüüri inimtihedat. Ka pikemad ei küüni üle ääre. Kui mõni sinnapoole väljalangend kivi on lahkumisel ruumi jätnud piluks, siis see, kes juhtus välja nägema, on äranähtu nimetanud iluks. /—/ Ilu ülendab ja ühendab seletamatul viisil. Nii võib mõni müür või sein tõesti saada ka mitte lahutavaks, vaid lohutavaks, kaitsvaks või liitvaks sümboliks, nagu Saalomoni templist ainsana säilinud osa, Jeruusalemma kuulus nutumüür, mis toob kokku palverändureid või abiotsijaid üle maailma. Tähenduslikud on ka mäluseinad, nagu Õiglaste allee Iisraelis või kommunismiohvrite memoriaal Eestis. Ukraina on südames ja jääb sinna vist igaveseks kui vapruse ja meelekindluse kehastus. Üks sügavalt liigutav aknake avaneb ka Tallinnas, Laboratooriumi tänaval Ukraina kiriku kloostrimüüris. Kirik on pühendatud Kolmekäelisele Jumalaemale, kõigi elusolendite, alusetult süüdistatute või ebaõiglaselt tagakiusatute kaitsjale. Sellesse avausse saab otsekui postkasti poetada teateid ülekohtuselt koheldud inimeste või loomade, aga ka hävimisohus taimeliikide kohta, kelle eest kirikus üheskoos palvetatakse. Ent ora et labora – nii on Laboratooriumi tänaval valminud kaks kaunist, praeguseks üsna rariteetset köidet, mida ühendab pealkiri "Poeetiline punane raamat". Need teosed kajastavad eesti, ukraina ja inglise keeles Eesti ja Ukraina ohustatud liikide habrast olemasolu läbi luule, illustratsiooni ja kalligraafia, ülistades looduse mitmekesisust ja püüdes anda hääle hääletutele. Eesti "Poeetilises punases raamatus" on esile toodud kolmkümmend kuus taime- ja loomaliiki, mida ähvardab väljasuremisoht. Kohapeal käsitsi valmistatud paberile kalligraafilises kirjas trükitud Timo Marani luuletuste ja Nestor Ljutjuki graafika kokkukõla puudutab hinge ja ülendab meelt. Kord kohtasin seal väikest eesti poissi, kes pidavat koolist koju minnes tihtipeale Ukraina Kultuurikeskuses aega veetma, et sealset rahustavat õhustikku sisse hingata, just nagu peatuvad kloostrihoovi vanade puude ladvus ajuti rändlinnud. "Töö, mida teeb juba aastaid Ukraina Kultuurikeskus, on olnud imetlusväärne; veel valusamalt on see vajalik praegu. Iga tugi on teretulnud." Ka Tartus mõne aasta eest resideerunud Ameerika lifetime beat poet laureate Ron Whitehead kirjutas sellest kohast kui vaimsest oaasist liigutava luuletuse. Nüüdseks on see ilmunud ka eesti keeles kogumikus "Ööd muuseumis / Nights at the Museum" (Utoopia 2020). Töö, mida teeb juba aastaid Ukraina Kultuurikeskus, on olnud imetlusväärne; veel valusamalt on see vajalik praegu. Iga tugi on teretulnud. Hiljaaegu jäi silma veel üks huvitav paik – 'Le Mur des Je t'aime'. Pariisis, Jehan Rictuse platsil, metroopeatus Abbesses'i lähedal on prantsuse muusik ja helilooja Frédéric Baron ja kalligraafist korea kunstnik Claire Kito loonud ühele majaseinale 40-ruutmeetrise 612-st öösiniseks glasuuritud laavakivist müüri otsekui hiidtahvli, kuhu on kirjutatud rohkem kui kolmesajas keeles või dialektis lause "Ma armastan sind". Väikese pargi lopsaka roheluse kõrval kõrguvast kunstiteosest on saanud omalaadne kohtumispaik, mis end kusagil väga avalikult ei reklaami, ent mida avastavad üha uued armunud või üksildased uitajad. See Armumüüriks nimetatud vaikne salapaik Montmartre'i jalamil, senini turismiteedest kõrval, on koht, mis toob kokku armastuse ja rahu kummardajad. Kõigi nende lausete kogumiseks rändas Frédéric Baron Pariisis mõtteliselt läbi kõik maailmajaod, kohtudes inimestega, kes kirjutasid tema palutud lause oma emakeeles väikesele tahvlile enda valitud värvi kriidiga. Enda jaoks talletas Frédéric maa ja keele, kust see pärines, häälduse ja transkriptsiooni prantsuse keelde. Alati polnud see kerge – näiteks araabia keelest on tervelt kuus versiooni –, kogusse kuuluvad aga ka mitmed visuaalselt eripärased, põnevalt mõistatusliku piltkirjana mõjuvad väikerahvaste keeled. 1997. aastal asus tööle kunstnik ja kalligraaf Claire Kito, kes hoolikalt kopeeris kõik laused, tajudes käe ja südame tundlikus koostöös iga keele, iga kirjutaja eripära. Seejärel paigutas ta need kõik visuaalselt terviklikku, samas väga loomulikult mõjuvasse konteksti. Põgusale pilgule jääb mulje, et kõik need kriidikirjad on müürile kritseldatud nüüdsama, juhuslike möödujate poolt. Alles süvenedes avaneb teose kogu tähendus, vaikne ja suursugune ilu. Ka eesti keel on sel maagiliselt kirjatud müüril väärikalt esindatud. Armumüür on Pariisis koht, kus unistada, kus üksteisele avaneda, loodab Claire. Mõni sisse lipsanud kirjaviga ei heiduta mind sugugi, väidab Frédéric. Kõige tähtsam on südame grammatika. Südame grammatika on hea mõiste, mis viib kokku inimlikud tunded ja vaimsed seaduspärad. Selle alused omandatakse enamasti kodus, aga selle reegleid korratakse, täiendatakse ja lihvitakse läbi paljude õpiaastate. See aeg on hindamatu ja unustamatu. Oma kooli tunne annab isemoodi kaitstuse. Ja kui juhtub olema õnne, siis kiirgab sel ajal rajatud sõprus või mõne õpetaja targalt osutatud teetähis veel aastaid tagantjärele otsekui soemüür kitsukeses puupliidiga köetavas tudengitoas.
Doris Kareva: müüridest
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all … Kirjakatked Koguja raamatust Jaan Kaplinski ja Vello Salo tõlkes tuikavad elavatena ajast aega. Küll aga löövad teadvuses tulitama kord ühed, kord teised read. Mitu hiljutist aastat tuli endale ikka ja jälle vaikse imestusega meelde tuletada, et ongi saabunud aeg kaelustamisest hoiduda. Kuni jõhker vägivald maailma hoopis segi paiskas. Kui üheksakümnendad olid vabadusjoovastuse, raudse eesriide langemise ja müüride maha kiskumise aeg – Berliini müür neist ehk kõige märgilisem –, siis kolmkümmend aastat hiljem on saabunud taas pigem müüride kerkimise aeg. Muutused, piirangud, ohud on saanud elu osaks, millega tuleb igapäiselt arvestada. Ootamatuid müüre tuleb ilmsiks inimsuheteski. Võtab vakatama, kui selgub, et ammune hea tuttav on mõnes hiljaaegu üles kerkinud põhiküsimuses sinuga risti vastupidisel seisukohal või esineb avaldustega, mis panevad endalt küsima, kuidas sa küll kunagi varem ei märganud, et elate vaimselt nii erinevates maailmades. Võib-olla ongi käimas aeg, kus üks käsi rebib ja teine õmbleb, üks silm nutab ja teine naerab. Mälus aga mängib tihtipeale Pink Floydi kultusplaat "The Wall" ("Müür") vaheldumisi ammuse Ruja plaadiga, Urmas Alender loitsimas Juhan Viidingu sõnu: Me teeme, teeme ümber oma elu üht hiigelmüüri inimtihedat. Ka pikemad ei küüni üle ääre. Kui mõni sinnapoole väljalangend kivi on lahkumisel ruumi jätnud piluks, siis see, kes juhtus välja nägema, on äranähtu nimetanud iluks. /—/ Ilu ülendab ja ühendab seletamatul viisil. Nii võib mõni müür või sein tõesti saada ka mitte lahutavaks, vaid lohutavaks, kaitsvaks või liitvaks sümboliks, nagu Saalomoni templist ainsana säilinud osa, Jeruusalemma kuulus nutumüür, mis toob kokku palverändureid või abiotsijaid üle maailma. Tähenduslikud on ka mäluseinad, nagu Õiglaste allee Iisraelis või kommunismiohvrite memoriaal Eestis. Ukraina on südames ja jääb sinna vist igaveseks kui vapruse ja meelekindluse kehastus. Üks sügavalt liigutav aknake avaneb ka Tallinnas, Laboratooriumi tänaval Ukraina kiriku kloostrimüüris. Kirik on pühendatud Kolmekäelisele Jumalaemale, kõigi elusolendite, alusetult süüdistatute või ebaõiglaselt tagakiusatute kaitsjale. Sellesse avausse saab otsekui postkasti poetada teateid ülekohtuselt koheldud inimeste või loomade, aga ka hävimisohus taimeliikide kohta, kelle eest kirikus üheskoos palvetatakse. Ent ora et labora – nii on Laboratooriumi tänaval valminud kaks kaunist, praeguseks üsna rariteetset köidet, mida ühendab pealkiri "Poeetiline punane raamat". Need teosed kajastavad eesti, ukraina ja inglise keeles Eesti ja Ukraina ohustatud liikide habrast olemasolu läbi luule, illustratsiooni ja kalligraafia, ülistades looduse mitmekesisust ja püüdes anda hääle hääletutele. Eesti "Poeetilises punases raamatus" on esile toodud kolmkümmend kuus taime- ja loomaliiki, mida ähvardab väljasuremisoht. Kohapeal käsitsi valmistatud paberile kalligraafilises kirjas trükitud Timo Marani luuletuste ja Nestor Ljutjuki graafika kokkukõla puudutab hinge ja ülendab meelt. Kord kohtasin seal väikest eesti poissi, kes pidavat koolist koju minnes tihtipeale Ukraina Kultuurikeskuses aega veetma, et sealset rahustavat õhustikku sisse hingata, just nagu peatuvad kloostrihoovi vanade puude ladvus ajuti rändlinnud. "Töö, mida teeb juba aastaid Ukraina Kultuurikeskus, on olnud imetlusväärne; veel valusamalt on see vajalik praegu. Iga tugi on teretulnud." Ka Tartus mõne aasta eest resideerunud Ameerika lifetime beat poet laureate Ron Whitehead kirjutas sellest kohast kui vaimsest oaasist liigutava luuletuse. Nüüdseks on see ilmunud ka eesti keeles kogumikus "Ööd muuseumis / Nights at the Museum" (Utoopia 2020). Töö, mida teeb juba aastaid Ukraina Kultuurikeskus, on olnud imetlusväärne; veel valusamalt on see vajalik praegu. Iga tugi on teretulnud. Hiljaaegu jäi silma veel üks huvitav paik – 'Le Mur des Je t'aime'. Pariisis, Jehan Rictuse platsil, metroopeatus Abbesses'i lähedal on prantsuse muusik ja helilooja Frédéric Baron ja kalligraafist korea kunstnik Claire Kito loonud ühele majaseinale 40-ruutmeetrise 612-st öösiniseks glasuuritud laavakivist müüri otsekui hiidtahvli, kuhu on kirjutatud rohkem kui kolmesajas keeles või dialektis lause "Ma armastan sind". Väikese pargi lopsaka roheluse kõrval kõrguvast kunstiteosest on saanud omalaadne kohtumispaik, mis end kusagil väga avalikult ei reklaami, ent mida avastavad üha uued armunud või üksildased uitajad. See Armumüüriks nimetatud vaikne salapaik Montmartre'i jalamil, senini turismiteedest kõrval, on koht, mis toob kokku armastuse ja rahu kummardajad. Kõigi nende lausete kogumiseks rändas Frédéric Baron Pariisis mõtteliselt läbi kõik maailmajaod, kohtudes inimestega, kes kirjutasid tema palutud lause oma emakeeles väikesele tahvlile enda valitud värvi kriidiga. Enda jaoks talletas Frédéric maa ja keele, kust see pärines, häälduse ja transkriptsiooni prantsuse keelde. Alati polnud see kerge – näiteks araabia keelest on tervelt kuus versiooni –, kogusse kuuluvad aga ka mitmed visuaalselt eripärased, põnevalt mõistatusliku piltkirjana mõjuvad väikerahvaste keeled. 1997. aastal asus tööle kunstnik ja kalligraaf Claire Kito, kes hoolikalt kopeeris kõik laused, tajudes käe ja südame tundlikus koostöös iga keele, iga kirjutaja eripära. Seejärel paigutas ta need kõik visuaalselt terviklikku, samas väga loomulikult mõjuvasse konteksti. Põgusale pilgule jääb mulje, et kõik need kriidikirjad on müürile kritseldatud nüüdsama, juhuslike möödujate poolt. Alles süvenedes avaneb teose kogu tähendus, vaikne ja suursugune ilu. Ka eesti keel on sel maagiliselt kirjatud müüril väärikalt esindatud. Armumüür on Pariisis koht, kus unistada, kus üksteisele avaneda, loodab Claire. Mõni sisse lipsanud kirjaviga ei heiduta mind sugugi, väidab Frédéric. Kõige tähtsam on südame grammatika. Südame grammatika on hea mõiste, mis viib kokku inimlikud tunded ja vaimsed seaduspärad. Selle alused omandatakse enamasti kodus, aga selle reegleid korratakse, täiendatakse ja lihvitakse läbi paljude õpiaastate. See aeg on hindamatu ja unustamatu. Oma kooli tunne annab isemoodi kaitstuse. Ja kui juhtub olema õnne, siis kiirgab sel ajal rajatud sõprus või mõne õpetaja targalt osutatud teetähis veel aastaid tagantjärele otsekui soemüür kitsukeses puupliidiga köetavas tudengitoas. ### Response: Doris Kareva: müüridest
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Franciscus kõneles ahnusest ja tarbimisest eri tasanditel, paludes inimestel vaadata konsumerismist kaugemale, ning pidada meeles sõja ja vaesuse tõttu kannatajaid. "Meie maailma mehed ja naised söövad rikkuse ja võimu näljas isegi oma naabreid, oma vendi ja õdesid," ütles ta. "Kui palju sõdu oleme näinud! Ja kui paljudes kohtades suhtutakse ka tänapäeval inimväärikusse ja vabadusse põlgusega!" Pärast seda, kui Venemaa veebruaris oma naabrile kallale tungis, on Franciscus peaaegu igal avalikul üritusel sõja vastu sõna võtnud. Ukrainat ta laupäeva õhtul konkreetselt ei maininud. "Nagu alati, on selle inimliku ahnuse peamised ohvrid nõrgad ja haavatavad," ütles ta. "Ma arvan ennekõike lapsi, keda sõda, vaesus ja ebaõiglus neelavad." Tõmmates paralleeli sõimes sündinud Jeesuse ja tänapäeva vaesuse vahel, ütles paavst: "Jumal saabub sõime, kus on hüljatus ja ebamugavus. Ta tuleb sinna, sest näeme seal inimkonna probleemi: ükskõiksust, mida tekitab ahnus omada ja tarbida." Selle kuu alguses kutsus paavst inimesi üles kulutama vähem jõulupidustustele ja -kinkidele ning saatma abi ukrainlastele, et aidata neil talve üle elada. Franciscus, kes tähistas oma ametiaja kümnendaid jõulupühi, juhatas Püha Peetruse basiilikas missat umbes 7000-pealise rahvahulga ees. Väljas Peetri väljakul viibis veel umbes 4000 inimest. Põlvehaiguse tõttu ei saanud Franciscus pikka aega seista ja istus suure osa missast altari kõrval. Pühapäeval annab paavst Püha Peetruse basiilika rõdult kümnetele tuhandetele inimestele oma "Urbi et Orbi" (ee linnale ja maailmale) õnnistuse.
Paavst kõneles jõulumissal Ukraina sõjale viidates võimunäljast
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Franciscus kõneles ahnusest ja tarbimisest eri tasanditel, paludes inimestel vaadata konsumerismist kaugemale, ning pidada meeles sõja ja vaesuse tõttu kannatajaid. "Meie maailma mehed ja naised söövad rikkuse ja võimu näljas isegi oma naabreid, oma vendi ja õdesid," ütles ta. "Kui palju sõdu oleme näinud! Ja kui paljudes kohtades suhtutakse ka tänapäeval inimväärikusse ja vabadusse põlgusega!" Pärast seda, kui Venemaa veebruaris oma naabrile kallale tungis, on Franciscus peaaegu igal avalikul üritusel sõja vastu sõna võtnud. Ukrainat ta laupäeva õhtul konkreetselt ei maininud. "Nagu alati, on selle inimliku ahnuse peamised ohvrid nõrgad ja haavatavad," ütles ta. "Ma arvan ennekõike lapsi, keda sõda, vaesus ja ebaõiglus neelavad." Tõmmates paralleeli sõimes sündinud Jeesuse ja tänapäeva vaesuse vahel, ütles paavst: "Jumal saabub sõime, kus on hüljatus ja ebamugavus. Ta tuleb sinna, sest näeme seal inimkonna probleemi: ükskõiksust, mida tekitab ahnus omada ja tarbida." Selle kuu alguses kutsus paavst inimesi üles kulutama vähem jõulupidustustele ja -kinkidele ning saatma abi ukrainlastele, et aidata neil talve üle elada. Franciscus, kes tähistas oma ametiaja kümnendaid jõulupühi, juhatas Püha Peetruse basiilikas missat umbes 7000-pealise rahvahulga ees. Väljas Peetri väljakul viibis veel umbes 4000 inimest. Põlvehaiguse tõttu ei saanud Franciscus pikka aega seista ja istus suure osa missast altari kõrval. Pühapäeval annab paavst Püha Peetruse basiilika rõdult kümnetele tuhandetele inimestele oma "Urbi et Orbi" (ee linnale ja maailmale) õnnistuse. ### Response: Paavst kõneles jõulumissal Ukraina sõjale viidates võimunäljast
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Üks droon lendas Lõuna-Korea pealinna juurde ja naasis Põhja-Koreasse, teiste droonide kohta info puudub, vahendas "Aktuaalne kaamera". Seni ei ole Lõuna-Korea kinnitanud, et oleks naaberriigi droone alla lasknud. Vastuseks provokatsioonile saatis Lõuna-Korea oma luurelennuki põhjanaabri õhuruumi, et fotografeerida sõjaväega seotud objekte. Lõuna-Korea peatas oma pealinna lähistel mõneks ajaks ka lennuühenduse kahe lennujaamaga.
Põhja-Korea saatis naaberriigi õhuruumi viis drooni
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Üks droon lendas Lõuna-Korea pealinna juurde ja naasis Põhja-Koreasse, teiste droonide kohta info puudub, vahendas "Aktuaalne kaamera". Seni ei ole Lõuna-Korea kinnitanud, et oleks naaberriigi droone alla lasknud. Vastuseks provokatsioonile saatis Lõuna-Korea oma luurelennuki põhjanaabri õhuruumi, et fotografeerida sõjaväega seotud objekte. Lõuna-Korea peatas oma pealinna lähistel mõneks ajaks ka lennuühenduse kahe lennujaamaga. ### Response: Põhja-Korea saatis naaberriigi õhuruumi viis drooni
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Oluline 26. detsembril kell 22.31: - Välisminister: Ukraina tahab veebruaris rahutippkohtumist - Venemaa kuulutas Bulgaaria uuriva ajakirjaniku tagaotsitavaks - Kuberner: Ukrain a relvajõud ei asu Kreminnast kaugel - Teraviljakoridori kaudu on Ukrainast teele läinud 585 laeva; - Meedia: Saraatovi oblasti lennuväljal kärgatasid plahvatused; - Zelenski: Venemaa on sel aastal kaotanud kõik võimaliku; - Medvedev väitis, et Venemaal on vaja julgeolekugarantiisid; - London: Vene väed keskenduvad kaitserajatiste rajamisele; - Moskva plaanib avada Ukrainas õpetajate propagandakeskused; - ISW: Prigožin ihub hammast oligarhide varadele. Välisminister: Ukraina tahab veebruaris rahutippkohtumist Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles AP teatel esmaspäeval, et valitsuse eesmärk on pidada veebruaris rahutippkohtumine. Tema sõnul teeb Ukraina endast kõik, et 2023. aastal sõda võita ning diplomaatial on selles alati tähtis roll. "Iga sõda lõpeb diplomaatia kaudu. Iga sõda lõpeb lahinguväljal ja läbirääkimislaua taga tehtud tegude tagajärjel," lausus ta. Kuleba lisas, et Ukraina eesmärk on läbirääkimisteni jõuda veebruari lõpuks. "Selle tippkohtumise pidamiseks oleks parim koht ÜRO, sest küsimus pole teatud riigile teene tegemises, vaid kõigi kaasamises," sõnas ta. Kuleba sõnul võiks ÜRO peasekretär Antonio Guterres olla rahukõneluste võimalikuks vahendajaks. "Ta on tõestanud end tõhusa vahendaja ja tõhusa läbirääkijana ning mis kõige tähtsam, põhimõttekindla ja ausa inimesena. Seega ootame tema aktiivset osalust," ütles Ukraina välisminister. Venemaa kuulutas Bulgaaria uuriva ajakirjaniku tagaotsitavaks Venemaa siseministeerium on pannud tagaotsitavate nimekirja Bulgaaria ajakirjaniku Christo Grozevi, kes kuulub uurivate ajakirjanike organisatsiooni Bellingcat. Grozev on uurinud sündmusi Ukrainas ja varem Aleksei Navalnõi mürgitamist. Vene uudisteagentuuri RIA sõnul esitab prokurör Grozevile kriminaalsüüdistuse Vene armee kohta valeinfo levitamises. Bellingcati organisatsioon on Venemaal kuulutatud välisagendiks. Kuberner: Ukraina relvajõud ei asu Kreminnast kaugel Ukraina relvajõud ei asu Kreminna linnast kaugel ja lahingud jätkuvad, ütles Luganski oblasti kuberner Serhi Haidai. Ukraina väed paiknevad linnast 20 kilomeetri raadiuses. Kreminna asub Luganski oblasti suurest linnast Severodonetskist vaid 25 kilomeetrit loodes. Vene väed okupeerisid linna juunis. Teraviljakoridori kaudu on Ukrainast teele läinud 585 laeva Türgi transpordi- ja taristuminister ütles uudisteagentuurile Anadolu, et Ukrainast on ÜRO toetatud teraviljakoridori kaudu alates augustist lahkunud 585 kaubalaeva enam kui 15 miljoni tonni põllumajandustoodetega. Ta lisas, et 44 protsenti kõigist viljakoridori kaudu eksporditud toodetest tarniti Euroopasse, 29 protsenti saadeti Aasiasse, 15 protsenti Türki ja 12 protsenti Aafrika riikidesse. Viljakoridor ehk Musta mere teravilja algatus on ÜRO toetatud leping, mille Ukraina, Venemaa ja Türgi sõlmisid juulis, et vabastada Ukraina teravilija blokeeringud. Meedia: Saraatovi oblasti lennuväljal kärgatasid plahvatused Ukrainska Pravda teatel toimusid Engelsi lennuvälja juures plahvatused. Engelsi linna lähedal oli kuulda õhuhäiresireene, linn asub Saraatovi oblastis. Venemaa kaitseministeerium väidab, et tulistas Engelsi lennuvälja kohal alla Ukraina drooni. Lennuväljal asuvad Venemaa pommitajad. Moskva väitel hukkus kolm Venemaa sõjaväelast, piirkonnas puhkes ka suur tulekahju. Vene võimude väitel ükski lennuk kahjustada ei saanud. Russian MOD statement: We successfully shot down a Ukrainian drone over our nuclear strategic aviation base in Engels, almost 800km from the border. However, 3 Russian military personnel died. There was a big fire. But no, absolutely no aircraft at all were damaged, honestly. — Yaroslav Trofimov (@yarotrof) December 26, 2022 Ukraina õhuväe kõneisik Jurii Ihnat ütles, et Engelsi õhuväebaasi plahvatused on Venemaa agressiooni tagajärjed. "Kui venelased arvasid, et sõda neid sügaval tagalas ei puuduta, siis nad eksisid," ütles Ihnat. Väljaande Nexta teatel tähistab Venemaa sõjavägi esmaspäeval ka õhukaitsepäeva. Today, the #Russian army celebrates Air Defense Day. It was congratulated with another strike on the military airfield in #Engels. pic.twitter.com/gRS6xXcn0p — NEXTA (@nexta_tv) December 26, 2022 Budanov: alates 24. veebruarist pole GUR-i seest leitud mitte ühtegi reeturit Ukraina sõjaväeluure (GUR) juht Kõrõlo Budanov ütles, et alates 24. veebruarist pole GUR-i seest leitud mitte ühtegi reeturit, vahendas Ukrainska Pravda. Budanov märkis samas, et GUR-i agentide hulk on Venemaal suurenenud. London: Vene väed keskenduvad kaitserajatiste rajamisele Suurbritannia kaitseministeeriumi teatel on Vene väed alates oktoobrist keskendunud peamiselt kaitserajatiste rajamisele. Londoni teatel on miiniväljad väljaõppinud vägedele tõhusaks takistuseks ainult siis, kui need väljad on kaetud vastase tulejõu poolt. Venemaal puudub aga võimekus, et jälgida miiniväljasid. Venemaa armeel pole selleks personali ja tehnikat, vahendas The Guardian. Zelenski: Venemaa on sel aastal kaotanud kõik võimaliku "Venemaa on sel aastal kaotanud kõik võimaliku. Aga Vladimir Putin püüab oma kaotusi kompenseerida propagandistide abiga. Kui ukrainlased hoiavad kokku, ei saa meid keegi võita," ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Medvedev väitis, et Venemaal on vaja julgeolekugarantiisid "Mida varem saadakse meie riigile sobivad maksimaalse julgeoleku garantiid, seda kiiremini olukord normaliseerub. Kui me neid ei saa, püsib pinge edasi. Maailm balansseerib jätkuvalt kolmanda maailmasõja ja tuumakatastroofi lävel. Teeme kõik, et neid ära hoida," väitis Venemaa endine president Dmitri Medvedev. Venemaa juht Vladimir Putin kordas hiljuti taas, et Moskva on valmis kõigi osapooltega sõja üle läbirääkimisi pidama. "Me oleme valmis läbirääkima kõigi seotud osapooltega vastuvõetavate lahenduse üle, kuid see oleneb neist – meie ei keeldu läbirääkimistest, nemad teevad seda," rääkis Putin Vene riiklikus telekanalis Rossija 1. Putin õigustas taas Venemaa tegevust Ukrainas, väites, et USA juhitud lääs püüab Venemaad lõhestada. Moskva plaanib avada Ukrainas õpetajate propagandakeskused Venemaa tahab okupeeritud aladel avada pedagoogikaülikoole, kus hakatakse "uusi õpetajaid" koolitama. Esimene selline keskus õpetajate koolitamiseks tuleb okupeeritud Berdjanskisse, vahendas Ukrainska Pravda. ISW: Prigožin ihub hammast oligarhide varadele USA sõjauuringute instituudi (ISW) teatel osales Wagneri juht Jevgeni Prigožin Peterburis palgasõduri matustel, kus ta väitis, et Venemaa peab konfiskeerima eliidilt kinnisvara, kes ei toeta Moskva sõjalist tegevust Ukrainas. Prigožin väitis, et need jõukad isikud toetavad visiooni, kus lääneriigid domineerivad Venemaal. Wagneriga seotud sõjablogijad toetasid Prigožini kriitikat ja kiitsid tema toetust sõjategevusele. ISW hinnangul võib Prigožin kasutada selliseid populistlikke ettepanekuid, et suurendada riigis oma mõjuvõimu veelgi. Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 550 sõdurit Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril: - elavjõud umbes 102600 (võrdlus eelmise päevaga +550); - tankid 3016 (+5); - jalaväe lahingumasinad 6017 (+7); - lennukid 283 (+0); - kopterid 267 (+0); - suurtükisüsteemid 1996 (+5); - mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 418 (+0) - õhutõrjesüsteemid 212 (+0); - tiibraketid 653 (+0); - autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4647 (+12); - laevad / paadid 16 (+0); - eritehnika 178 (+0). Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Sõja 306. päev: Ukraina välisminister tahab veebruaris rahutippkohtumist
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Oluline 26. detsembril kell 22.31: - Välisminister: Ukraina tahab veebruaris rahutippkohtumist - Venemaa kuulutas Bulgaaria uuriva ajakirjaniku tagaotsitavaks - Kuberner: Ukrain a relvajõud ei asu Kreminnast kaugel - Teraviljakoridori kaudu on Ukrainast teele läinud 585 laeva; - Meedia: Saraatovi oblasti lennuväljal kärgatasid plahvatused; - Zelenski: Venemaa on sel aastal kaotanud kõik võimaliku; - Medvedev väitis, et Venemaal on vaja julgeolekugarantiisid; - London: Vene väed keskenduvad kaitserajatiste rajamisele; - Moskva plaanib avada Ukrainas õpetajate propagandakeskused; - ISW: Prigožin ihub hammast oligarhide varadele. Välisminister: Ukraina tahab veebruaris rahutippkohtumist Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles AP teatel esmaspäeval, et valitsuse eesmärk on pidada veebruaris rahutippkohtumine. Tema sõnul teeb Ukraina endast kõik, et 2023. aastal sõda võita ning diplomaatial on selles alati tähtis roll. "Iga sõda lõpeb diplomaatia kaudu. Iga sõda lõpeb lahinguväljal ja läbirääkimislaua taga tehtud tegude tagajärjel," lausus ta. Kuleba lisas, et Ukraina eesmärk on läbirääkimisteni jõuda veebruari lõpuks. "Selle tippkohtumise pidamiseks oleks parim koht ÜRO, sest küsimus pole teatud riigile teene tegemises, vaid kõigi kaasamises," sõnas ta. Kuleba sõnul võiks ÜRO peasekretär Antonio Guterres olla rahukõneluste võimalikuks vahendajaks. "Ta on tõestanud end tõhusa vahendaja ja tõhusa läbirääkijana ning mis kõige tähtsam, põhimõttekindla ja ausa inimesena. Seega ootame tema aktiivset osalust," ütles Ukraina välisminister. Venemaa kuulutas Bulgaaria uuriva ajakirjaniku tagaotsitavaks Venemaa siseministeerium on pannud tagaotsitavate nimekirja Bulgaaria ajakirjaniku Christo Grozevi, kes kuulub uurivate ajakirjanike organisatsiooni Bellingcat. Grozev on uurinud sündmusi Ukrainas ja varem Aleksei Navalnõi mürgitamist. Vene uudisteagentuuri RIA sõnul esitab prokurör Grozevile kriminaalsüüdistuse Vene armee kohta valeinfo levitamises. Bellingcati organisatsioon on Venemaal kuulutatud välisagendiks. Kuberner: Ukraina relvajõud ei asu Kreminnast kaugel Ukraina relvajõud ei asu Kreminna linnast kaugel ja lahingud jätkuvad, ütles Luganski oblasti kuberner Serhi Haidai. Ukraina väed paiknevad linnast 20 kilomeetri raadiuses. Kreminna asub Luganski oblasti suurest linnast Severodonetskist vaid 25 kilomeetrit loodes. Vene väed okupeerisid linna juunis. Teraviljakoridori kaudu on Ukrainast teele läinud 585 laeva Türgi transpordi- ja taristuminister ütles uudisteagentuurile Anadolu, et Ukrainast on ÜRO toetatud teraviljakoridori kaudu alates augustist lahkunud 585 kaubalaeva enam kui 15 miljoni tonni põllumajandustoodetega. Ta lisas, et 44 protsenti kõigist viljakoridori kaudu eksporditud toodetest tarniti Euroopasse, 29 protsenti saadeti Aasiasse, 15 protsenti Türki ja 12 protsenti Aafrika riikidesse. Viljakoridor ehk Musta mere teravilja algatus on ÜRO toetatud leping, mille Ukraina, Venemaa ja Türgi sõlmisid juulis, et vabastada Ukraina teravilija blokeeringud. Meedia: Saraatovi oblasti lennuväljal kärgatasid plahvatused Ukrainska Pravda teatel toimusid Engelsi lennuvälja juures plahvatused. Engelsi linna lähedal oli kuulda õhuhäiresireene, linn asub Saraatovi oblastis. Venemaa kaitseministeerium väidab, et tulistas Engelsi lennuvälja kohal alla Ukraina drooni. Lennuväljal asuvad Venemaa pommitajad. Moskva väitel hukkus kolm Venemaa sõjaväelast, piirkonnas puhkes ka suur tulekahju. Vene võimude väitel ükski lennuk kahjustada ei saanud. Russian MOD statement: We successfully shot down a Ukrainian drone over our nuclear strategic aviation base in Engels, almost 800km from the border. However, 3 Russian military personnel died. There was a big fire. But no, absolutely no aircraft at all were damaged, honestly. — Yaroslav Trofimov (@yarotrof) December 26, 2022 Ukraina õhuväe kõneisik Jurii Ihnat ütles, et Engelsi õhuväebaasi plahvatused on Venemaa agressiooni tagajärjed. "Kui venelased arvasid, et sõda neid sügaval tagalas ei puuduta, siis nad eksisid," ütles Ihnat. Väljaande Nexta teatel tähistab Venemaa sõjavägi esmaspäeval ka õhukaitsepäeva. Today, the #Russian army celebrates Air Defense Day. It was congratulated with another strike on the military airfield in #Engels. pic.twitter.com/gRS6xXcn0p — NEXTA (@nexta_tv) December 26, 2022 Budanov: alates 24. veebruarist pole GUR-i seest leitud mitte ühtegi reeturit Ukraina sõjaväeluure (GUR) juht Kõrõlo Budanov ütles, et alates 24. veebruarist pole GUR-i seest leitud mitte ühtegi reeturit, vahendas Ukrainska Pravda. Budanov märkis samas, et GUR-i agentide hulk on Venemaal suurenenud. London: Vene väed keskenduvad kaitserajatiste rajamisele Suurbritannia kaitseministeeriumi teatel on Vene väed alates oktoobrist keskendunud peamiselt kaitserajatiste rajamisele. Londoni teatel on miiniväljad väljaõppinud vägedele tõhusaks takistuseks ainult siis, kui need väljad on kaetud vastase tulejõu poolt. Venemaal puudub aga võimekus, et jälgida miiniväljasid. Venemaa armeel pole selleks personali ja tehnikat, vahendas The Guardian. Zelenski: Venemaa on sel aastal kaotanud kõik võimaliku "Venemaa on sel aastal kaotanud kõik võimaliku. Aga Vladimir Putin püüab oma kaotusi kompenseerida propagandistide abiga. Kui ukrainlased hoiavad kokku, ei saa meid keegi võita," ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Medvedev väitis, et Venemaal on vaja julgeolekugarantiisid "Mida varem saadakse meie riigile sobivad maksimaalse julgeoleku garantiid, seda kiiremini olukord normaliseerub. Kui me neid ei saa, püsib pinge edasi. Maailm balansseerib jätkuvalt kolmanda maailmasõja ja tuumakatastroofi lävel. Teeme kõik, et neid ära hoida," väitis Venemaa endine president Dmitri Medvedev. Venemaa juht Vladimir Putin kordas hiljuti taas, et Moskva on valmis kõigi osapooltega sõja üle läbirääkimisi pidama. "Me oleme valmis läbirääkima kõigi seotud osapooltega vastuvõetavate lahenduse üle, kuid see oleneb neist – meie ei keeldu läbirääkimistest, nemad teevad seda," rääkis Putin Vene riiklikus telekanalis Rossija 1. Putin õigustas taas Venemaa tegevust Ukrainas, väites, et USA juhitud lääs püüab Venemaad lõhestada. Moskva plaanib avada Ukrainas õpetajate propagandakeskused Venemaa tahab okupeeritud aladel avada pedagoogikaülikoole, kus hakatakse "uusi õpetajaid" koolitama. Esimene selline keskus õpetajate koolitamiseks tuleb okupeeritud Berdjanskisse, vahendas Ukrainska Pravda. ISW: Prigožin ihub hammast oligarhide varadele USA sõjauuringute instituudi (ISW) teatel osales Wagneri juht Jevgeni Prigožin Peterburis palgasõduri matustel, kus ta väitis, et Venemaa peab konfiskeerima eliidilt kinnisvara, kes ei toeta Moskva sõjalist tegevust Ukrainas. Prigožin väitis, et need jõukad isikud toetavad visiooni, kus lääneriigid domineerivad Venemaal. Wagneriga seotud sõjablogijad toetasid Prigožini kriitikat ja kiitsid tema toetust sõjategevusele. ISW hinnangul võib Prigožin kasutada selliseid populistlikke ettepanekuid, et suurendada riigis oma mõjuvõimu veelgi. Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 550 sõdurit Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril: - elavjõud umbes 102600 (võrdlus eelmise päevaga +550); - tankid 3016 (+5); - jalaväe lahingumasinad 6017 (+7); - lennukid 283 (+0); - kopterid 267 (+0); - suurtükisüsteemid 1996 (+5); - mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 418 (+0) - õhutõrjesüsteemid 212 (+0); - tiibraketid 653 (+0); - autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4647 (+12); - laevad / paadid 16 (+0); - eritehnika 178 (+0). Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. ### Response: Sõja 306. päev: Ukraina välisminister tahab veebruaris rahutippkohtumist
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Mida tundsite, kui sõda algas? Ausalt öeldes sügavat meeleheidet, et see ikkagi juhtus. Et mida me ei tahtnud uskuda, et see võib juhtuda. See ei ole tegelikult üle läinud. Viimasel ajal räägitakse palju sellest, et inimesed hakkavad sõjast väsima ja tüdima, see muutub justkui argipäevaks. Ma ei ole nende hulgas, kellele see on argipäevaks muutunud. Kas Venemaal on inimesed aru saanud, et juhid on midagi valesti teinud? Meil on see probleem, et ühtki avaliku arvamuse küsitlust, mida Venemaal korraldatakse, kui korraldatakse, ei saa pidada usaldusväärseks. Sellega oleme niisuguses olukorras, kus peab vaatama kaudseid tunnuseid. Tuli ju uudis, et Putin jätab ära detsembri iga-aastase pressikonverentsi. See oli väga mastaapne üritus, kestis neli-viis tundi. Seal olid küll väljavalitud ajakirjanikud, kellele oli antud ette teada küsimused, ses mõttes see formaat ei peaks ohtu kujutama Putinile ja nüüd jäi see ära. See on väga märgiline sündmus. Järelikult Putinil puuduvad argumendid. Isegi kui neli-viis tundi esitatakse varem kooskõlastatud küsimusi, aga nelja-viie tunni jooksul ei saa mitte kuidagi vältida sõda Ukrainas. Kui kõlab küsimus, kuidas rinnetel lood lähevad, siis Putini veel suvel kõlanud vastust, et kõik läheb plaani järgi, on võimatu öelda praegu, sest kohe tekib küsimus: vabandust, aga mis see plaan on? Kas plaan oli tõesti Kiievi alt taganemine, Harkovi alt taganemine, Hersoni mahajätmine? Tal ei ole enam argumente. Iseenesest näitab see fakt ise, et režiim on peataolekus. Nad ei tea enam, kuidas sellest sõjast rääkida ja tundub, et võivad hakata kõlama ka väga ebameeldivad küsimused. Lühidalt vastates - tundub, et sõjavaimustust Vene ühiskonnas enam ei ole ja skepsis aina kasvab. Kas see tekkis pigem mobilisatsiooniga või oli muu murdepunkt? Kindlasti on see kõik pikem protsess, aga kui räägime mobilisatsioonist, siis tõenäoliselt seal ikkagi kraabiti kokku, kutsuti kokku sellised inimesed, keda oli võimalik kätte saada. Ja kes olid ka kuidagi valmis minema komissariaatidesse. See mobilisatsiooni teine laine, mida oodatakse järgmise aasta alguses, jaanuaris ehk, tuleb ilmselt märksa keerulisem režiimile. Jättes kõik propaganda kõrvale, kui lihtsalt vaadata, mis Vene sotsiaalmeedias toimub, siis esimene laine, mehed, kes sõtta kutsuti, läksid sinna teatud valmisolekuga, et kui kodumaa kutsub, siis lähme. Võib-olla see polnudki nii väga suur probleem režiimile, aga need taganemised on küll. Siin on Vene psüühika eripära, et Vene inimene teab, et Vene sõjavägi on võitmatu. Vene sõjavägi mitte kunagi lüüa ei saa lahinguväljal. Kui see hakkab juhtuma, siis Vene inimene leiab kohe põhjuse. Tegemist on reetmisega. Kusagil on reeturid, kes töötavad meile vastu ja seetõttu saame sõjas lüüa. Ülemjuhataja, isake tsaar ehk Putin süüdi ei ole. Tal on halvad nõunikud, halvad kindralid. Aga kui need lüüasaamised kestavad pikemat aega, tekib järgmine oletus. See on nüüd jälle hästi suur üldistus, aga võib-olla isake tsaar on vale inimene. Äkki ta pole enam see, kes ta enne oli. Äkki on keegi teine tema asemele pandud? Äkki sel ajal, kui ta oli KGB ohvitser Ida- Saksamaal, ta värvati ära lääne struktuuride poolt. Äkki ongi kogu aeg töötanud salaja selle nimel, et Venemaa kaotaks ja laguneks ja saaks lõplikult lüüa? See on väga-väga venepärane – Vene ajaloos on seda kordi olnud, et katastroofide ajal või enne seda tekib kahtlus, kas isake tsaar on ikka õige. Ja kuna usun, et Kremlis on ajaloolise mäluga kõik korras, siis nad arvestavad ka sellist võimalust. Kas režiimimuutus peab pigem toimuma eliidi sees, sest rahulolematust ühiskonnas ei paista? Tundub küll, et pigem panustavad nii lääne analüütikud kui Venemaa läände pagenud analüütikud, ikkagi loodavad, et eliidil saab kõrini. Aga paistab, et majanduslikult Venemaal ju nii halvasti ei lähe. Siin kevadel ennustati, et sügisel variseb Vene majandus kokku. Midagi niisugust pole juhtunud. Kui mõelda sellele, et Vene režiim on petrokraatia, see tähendab, režiim püsib naftatuludel. Naftatuludega on kõik korras. Asi toimib. Vene naftat ostetakse ja selle hind on suurem. Sissetulekud on suurenenud. Putin saab olulised liitlased, kes režiimi toetavad, kinni maksta. Ses mõttes raha jätkub. Ja on ka otsitud, kes Vene ühiskonnas on kasusaaja, mingid segmendid. Kasusaajate hulka loetakse Venemaa agrotööstus ehk põllumajanduslikud ettevõtted. See majandussektor hakkas kohe pärast Krimmi annekteerimist loodud sanktsioone õilmitsema. Kõik, mis puudutab toiduvalmistamist. Ja muidugi sõjalis-tööstuslik kompleks. Tundub, et neile on see sõda kasulik. Millist ühiskondlikku pingutust on vaja sõja võitmiseks? Surovikin on nüüd eesotsas, kas tema suudaks juhtkonnale võidu tuua? Surovikinist tahetakse teha mingit uut Kutuzovit. Ajalooliselt võttes Kutuzov, kes tõi Venemaale võidu Napoleoni üle, siis esimeses faasis oli lõputu taganemine. Isegi Moskva jäeti maha ja põletati maatasa. Aga pärast seda saabus suur võit. Režiimil on praegu keerulised ajad ja eks kuidagi otsitakse mingisuguseid ajaloolisi eeskujusid või spikreid, kuidas eelmistest kriisidest on välja tuldud, et proovime seekord ka. See on tunda ja näha, et režiim püüab seda sõda Ukrainas stiliseerida uueks isamaasõjaks. Suur isamaasõda 2. Kui see trikk õnnestub, siis oleme sellises olukorras, et Vene rahva kannatuste karikas ei ole kaugeltki täis. Kuidas sõda lõpeb? Seda mitte keegi ei tea. Esimest korda inimkonna ajaloos on see selline sõda, mille tulemust me ei tea. Kõikide eelmiste sõdade puhul oli kindel see, et üks kord lahingukära vaibub ja algavad läbirääkimised. Et kõik sõjad lõpevad läbirääkimistega varem või hiljem. Seekord ei pruugi see niimoodi olla. Seekord võib praegune konflikt lõppeda üleüldise globaalse tuumasõjaga ja pärast seda pole mitte kellelgi mitte millestki millegi üle läbi rääkida. Ka see võimalus on olemas. See ongi minu meeleheite põhjus, et me oleme inimkonna arenguga jõudnud sellesse faasi, kus oleme vallandunud mingid protsessid, mille lõpptulemust mitte keegi ei oska ennustada.
Hvostov: Ukraina sõda on esimene ajaloos, mille tulemust me ei tea
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Mida tundsite, kui sõda algas? Ausalt öeldes sügavat meeleheidet, et see ikkagi juhtus. Et mida me ei tahtnud uskuda, et see võib juhtuda. See ei ole tegelikult üle läinud. Viimasel ajal räägitakse palju sellest, et inimesed hakkavad sõjast väsima ja tüdima, see muutub justkui argipäevaks. Ma ei ole nende hulgas, kellele see on argipäevaks muutunud. Kas Venemaal on inimesed aru saanud, et juhid on midagi valesti teinud? Meil on see probleem, et ühtki avaliku arvamuse küsitlust, mida Venemaal korraldatakse, kui korraldatakse, ei saa pidada usaldusväärseks. Sellega oleme niisuguses olukorras, kus peab vaatama kaudseid tunnuseid. Tuli ju uudis, et Putin jätab ära detsembri iga-aastase pressikonverentsi. See oli väga mastaapne üritus, kestis neli-viis tundi. Seal olid küll väljavalitud ajakirjanikud, kellele oli antud ette teada küsimused, ses mõttes see formaat ei peaks ohtu kujutama Putinile ja nüüd jäi see ära. See on väga märgiline sündmus. Järelikult Putinil puuduvad argumendid. Isegi kui neli-viis tundi esitatakse varem kooskõlastatud küsimusi, aga nelja-viie tunni jooksul ei saa mitte kuidagi vältida sõda Ukrainas. Kui kõlab küsimus, kuidas rinnetel lood lähevad, siis Putini veel suvel kõlanud vastust, et kõik läheb plaani järgi, on võimatu öelda praegu, sest kohe tekib küsimus: vabandust, aga mis see plaan on? Kas plaan oli tõesti Kiievi alt taganemine, Harkovi alt taganemine, Hersoni mahajätmine? Tal ei ole enam argumente. Iseenesest näitab see fakt ise, et režiim on peataolekus. Nad ei tea enam, kuidas sellest sõjast rääkida ja tundub, et võivad hakata kõlama ka väga ebameeldivad küsimused. Lühidalt vastates - tundub, et sõjavaimustust Vene ühiskonnas enam ei ole ja skepsis aina kasvab. Kas see tekkis pigem mobilisatsiooniga või oli muu murdepunkt? Kindlasti on see kõik pikem protsess, aga kui räägime mobilisatsioonist, siis tõenäoliselt seal ikkagi kraabiti kokku, kutsuti kokku sellised inimesed, keda oli võimalik kätte saada. Ja kes olid ka kuidagi valmis minema komissariaatidesse. See mobilisatsiooni teine laine, mida oodatakse järgmise aasta alguses, jaanuaris ehk, tuleb ilmselt märksa keerulisem režiimile. Jättes kõik propaganda kõrvale, kui lihtsalt vaadata, mis Vene sotsiaalmeedias toimub, siis esimene laine, mehed, kes sõtta kutsuti, läksid sinna teatud valmisolekuga, et kui kodumaa kutsub, siis lähme. Võib-olla see polnudki nii väga suur probleem režiimile, aga need taganemised on küll. Siin on Vene psüühika eripära, et Vene inimene teab, et Vene sõjavägi on võitmatu. Vene sõjavägi mitte kunagi lüüa ei saa lahinguväljal. Kui see hakkab juhtuma, siis Vene inimene leiab kohe põhjuse. Tegemist on reetmisega. Kusagil on reeturid, kes töötavad meile vastu ja seetõttu saame sõjas lüüa. Ülemjuhataja, isake tsaar ehk Putin süüdi ei ole. Tal on halvad nõunikud, halvad kindralid. Aga kui need lüüasaamised kestavad pikemat aega, tekib järgmine oletus. See on nüüd jälle hästi suur üldistus, aga võib-olla isake tsaar on vale inimene. Äkki ta pole enam see, kes ta enne oli. Äkki on keegi teine tema asemele pandud? Äkki sel ajal, kui ta oli KGB ohvitser Ida- Saksamaal, ta värvati ära lääne struktuuride poolt. Äkki ongi kogu aeg töötanud salaja selle nimel, et Venemaa kaotaks ja laguneks ja saaks lõplikult lüüa? See on väga-väga venepärane – Vene ajaloos on seda kordi olnud, et katastroofide ajal või enne seda tekib kahtlus, kas isake tsaar on ikka õige. Ja kuna usun, et Kremlis on ajaloolise mäluga kõik korras, siis nad arvestavad ka sellist võimalust. Kas režiimimuutus peab pigem toimuma eliidi sees, sest rahulolematust ühiskonnas ei paista? Tundub küll, et pigem panustavad nii lääne analüütikud kui Venemaa läände pagenud analüütikud, ikkagi loodavad, et eliidil saab kõrini. Aga paistab, et majanduslikult Venemaal ju nii halvasti ei lähe. Siin kevadel ennustati, et sügisel variseb Vene majandus kokku. Midagi niisugust pole juhtunud. Kui mõelda sellele, et Vene režiim on petrokraatia, see tähendab, režiim püsib naftatuludel. Naftatuludega on kõik korras. Asi toimib. Vene naftat ostetakse ja selle hind on suurem. Sissetulekud on suurenenud. Putin saab olulised liitlased, kes režiimi toetavad, kinni maksta. Ses mõttes raha jätkub. Ja on ka otsitud, kes Vene ühiskonnas on kasusaaja, mingid segmendid. Kasusaajate hulka loetakse Venemaa agrotööstus ehk põllumajanduslikud ettevõtted. See majandussektor hakkas kohe pärast Krimmi annekteerimist loodud sanktsioone õilmitsema. Kõik, mis puudutab toiduvalmistamist. Ja muidugi sõjalis-tööstuslik kompleks. Tundub, et neile on see sõda kasulik. Millist ühiskondlikku pingutust on vaja sõja võitmiseks? Surovikin on nüüd eesotsas, kas tema suudaks juhtkonnale võidu tuua? Surovikinist tahetakse teha mingit uut Kutuzovit. Ajalooliselt võttes Kutuzov, kes tõi Venemaale võidu Napoleoni üle, siis esimeses faasis oli lõputu taganemine. Isegi Moskva jäeti maha ja põletati maatasa. Aga pärast seda saabus suur võit. Režiimil on praegu keerulised ajad ja eks kuidagi otsitakse mingisuguseid ajaloolisi eeskujusid või spikreid, kuidas eelmistest kriisidest on välja tuldud, et proovime seekord ka. See on tunda ja näha, et režiim püüab seda sõda Ukrainas stiliseerida uueks isamaasõjaks. Suur isamaasõda 2. Kui see trikk õnnestub, siis oleme sellises olukorras, et Vene rahva kannatuste karikas ei ole kaugeltki täis. Kuidas sõda lõpeb? Seda mitte keegi ei tea. Esimest korda inimkonna ajaloos on see selline sõda, mille tulemust me ei tea. Kõikide eelmiste sõdade puhul oli kindel see, et üks kord lahingukära vaibub ja algavad läbirääkimised. Et kõik sõjad lõpevad läbirääkimistega varem või hiljem. Seekord ei pruugi see niimoodi olla. Seekord võib praegune konflikt lõppeda üleüldise globaalse tuumasõjaga ja pärast seda pole mitte kellelgi mitte millestki millegi üle läbi rääkida. Ka see võimalus on olemas. See ongi minu meeleheite põhjus, et me oleme inimkonna arenguga jõudnud sellesse faasi, kus oleme vallandunud mingid protsessid, mille lõpptulemust mitte keegi ei oska ennustada. ### Response: Hvostov: Ukraina sõda on esimene ajaloos, mille tulemust me ei tea
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Mida te mõtlesite, kui sõda algas? Olen oma loomult hommikuinimene. Tõusen suhteliselt vara, kuskil kella kuue paiku, aga kuna tegemist oli 24. veebruari, Eesti iseseisvuspäevaga, siis mõtlesin, et olen veidi kauem. Kell 7.36 helises minu telefon. Helistas minu poeg, kes töötab Eesti saatkonnas Stockholmis ja ütles, et isa, mul on sulle kaks uudist. Esimene uudis oli ülimalt rõõmustav, ma sain teist korda vanaisaks, mul sündis teine pojapoeg. Teine uudis oli, et algas sõda. Need kaks asja, ääretult suur rõõm, mis läitis mu hinge, ja teiselt poolt see kohutav uudis, et algas sõda. Loomulikult oli see väga raske hetk ja teadmatus. Kui mõtleme retoorikale, mis sõja alguses saatis Putini poolt oma pöördumises, et, mälu järgi, kui te kavatsete meid peatada ja meile reageerida, siis saate sellise vastuse, mida mitte kunagi oma ajaloos ei ole kogenud. Need panid muidugi mõtlema, tegime saatkonnas koosoleku. Kohe järgnes Euroopa Liidu, Kanada, USA ja Suurbritannia saadikute ühisnõupidamine selles olukorras. Ja nii see sõda hakkas tasakesi rulluma. Kui meie läänes näeme, et sõda ei ole Venemaa jaoks võidukas, siis kas Vene inimene ka mõistab, et Venemaa juhtkond on midagi valesti teinud? Kui räägime Venemaast, siis kõigepealt peame mõtlema, et me ei saa rääkida Venemaast kui ühest ja suurest riigist, vaid tegelikult mitmest Venemaast ühe Venemaa sees. Seetõttu see ühiskondlik arvamus on ka palju kirevam, kui paljudele võib-olla välja paistab. Kui võtame Venemaa äärealad, siis seal on kindlasti riigi lojaalsust, patriotismi palju rohkem tunda kui Venemaa suurlinnades. Ütleme nii, et televiisor on endiselt ülekaalus äärealadel kui informatsiooni saamise peamine allikas. Selle televiisori osakaal on tunduvalt vähenenud. See oli 90 protsenti, nüüd kuskil üle 60 protsendi, kuid see on endiselt domineeriv. Suurlinnades on olukord teine. Moskvas ja Piiteris on inimesed suhteliselt hästi informeeritud. Olen oma tutvusringkonnas aru saanud, et kasutatakse alternatiivseid infokanaleid. Ollakse kursis sündmuste arenguga, aga küsimus on selles, kas inimesed tahavad seda tunnistada endale, mida nad ka alati näevad. Võib-olla suhteliselt levinud reaktsioon on, et inimesed püüavad mentaalselt sõjast taanduda – et see ei puuduta mind, see ei ole minu sõda, minul ei ole sellega midagi pistmist. Kindlasti on olukord muutunud pärast osalist mobilisatsiooni. Olen ka varem öelnud, et see on tinglik vahejoon. Kui enne vaadati võib-olla seriaali, mis ei meeldinud ja sai vahetada nuppe ja lõpetada selle saate vaatamine, siis nüüd ollakse teatrietendusel, kus keset etendust lahkumine on ebamugav ja võib-olla isegi vaadatakse, kui sa lahkud keset etendust ja pannakse seda pahaks. See on kindlasti muutunud inimeste osas. Ka vene inimene suhteliselt valusalt reageerib sanktsioonidele, mis muidugi näitab, et sanktsioonid mõjuvad ja need on kindlasti adekvaatsed. Aga nad tunnevad, et meisse see ei puutu ja miks karistatakse meid ning miks ei karistata neid, kes tegelikult vastutavad. Seega suurlinnades on rahulolematus, kuid see ei ole selline, mis juhtkonnale mõju avaldaks ja mistõttu võiks juhtkond hakata ümber vaatama? See on klassikaline küsimus, mida küsime palju iseendalt, et miks ei ole Vene inimene tulnud tänavale, miks ta ei protesteeri. Tegelikult ütlevad Venemaa vaatlejad ise, ja need, kelle sõna kaalub ja keda tasub jälgida, et mingisugust protestimeeleolu suurlinnades täheldada ei ole. Et loota sellele, et inimesed tuleksid tänavale... Ühelt poolt on võimud teinud kõik selleks, et sellised võimalikud demonstratsioonid, vastuhakud ära hoida oma drakooniliste seadustega. Kõige viimane on välisagentide seaduse täiendamine, mis hakkaks kehtima 1. detsembrist, ja kui seda väga täpselt jälgida, siis võib juhtuda, et pelgalt välissaatkonna külastamise eest võidakse sind panna pikaks ajaks vangi. Tegelikult me oleme ka juba kohanud seaduse mõju. Mõned meie saatkonna külalised, osa on kahjuks keeldunud ja vabandanud, et ei saa mõistetavalt tulla saatkonda. Teised on soovinud kasutada varusissepääsu ja Eesti saatkonnas on teatavasti kaks sissepääsu, kust saab inimesi sisse lasta. Võimud on ka rakendanud väga kõlapinda omavaid näidisprotsesse teatud üksikute juhtumite puhul, näidates inimestele, et kui te ei kuuletu ja ei jälgi seadusi, siis hakkavad halvad asjad juhtuma. Protest oleks võimalik ka Venemaa majandusliku kollapsi korral. Juhtivad Venemaa majandusteadlased ütlevad, et Venemaa majanduslikku kokkuvarisemist ei toimu, ei ole järjekordi poodides, ei ole töötust ja see hääbumine on pikaldane. Venemaa kindlasti sammub majanduslikult allapoole. See ei toimu järsku ega ülepea. Ja püütakse ka majandust ümber orienteerida vastavalt poliitilistele vajadustele, näiteks Sverdlovski oblastis RosAtom ja teised sõjatööstusele orienteeritud ettevõtted on üle läinud kuuepäevasele töönädalale ja tööpäeva pikkus on 12 tundi. Demonstratsioonide kohta on kõnekas näide, kui tütarlaps tuli valgel paberil sõnumiga "Ma armastan oma isa". Svetlana Poterjahinale määrati 30 000 rubla armee diskrediteerimise eest ja teda ähvardati ülekuulamisel terrorismisüüdistusega. Pärast sõja algust meelt avaldati, kuid nüüd enam keegi ei tahagi meelt avaldada. Mis asi see peaks olema, et inimesed üldse tahaksid ja julgeksid välja tulla? Ja olgem ausad, jõustruktuurid peaksid ka taipama, et ei saa enam inimesi maha suruda ja jõuga kallale minna. Sellele küsimusele peaksid vastama Vene inimesed ise. Vaadates ringi, on tõepoolest õige, et kui sõda hakkas, oli protestivaimu rohkem, aga oli ka visuaalselt väga palju neid avtozak 'e ehk mobiilseid kinnipidamismasinaid, väga palju oli märulipolitsei varustusega politseinikke. Mulle ka meenub juhtum, kus noored venelannad kandsid rohelist salli. Tekib küsimus, aga milleks roheline sall ohtlik on. Aga vastus on lihtne – kui segada sinine ja kollane värv, siis saab rohelise. Arvan, et kõige suurem ja olulisem faktor, mis võiks mõjutada Vene inimese käitumist, on ikkagi majanduslikud raskused. Kui toimuks väga kiire majanduslik halvenemine, siis inimesed paratamatult lähevad liikvele. Aga nagu öeldud, siis võimud teevad kõik, et seda vältida. Peame meeles pidama, et Vene inimese reaalne sissetulek on vähenenud viimased 10–15 aastat. See tegelikult ei ole uus olukord. Aga siinjuures on ka arusaam, et Vene inimene on nõus kannatama ja kannatama väga palju. Lääneriikides ei saadagi aru, kui suurel kannatuspiiril on nemad nõus olema. Jah, Vene inimese kannatus on peaaegu ajalooline mõiste juba, aga arvan, et vene inimeste uus põlvkond, eriti suurlinnades on heas mõttes mugavdunud. Ta ei põle enam sellise leegiga nagu varasemad põlvkonnad ja nende jaoks on midagi muud vaja. Muuseas, väga paljud Vene noored on apoliitilised. Reaalsest elust näide – ühe hea tuttava 21-aastane poeg, kes läks mobilisatsiooni eest Kasahstani, sõidab seal taksot, aga tal ei ole Putini vastu midagi. Ta läks lihtsalt Kasahstani sellepärast, et ei soovi tappa teisi inimesi ja saada ise sõjas surma. Vene ühiskonnas on isegi moesõna, mida kasutatakse väga laialt ja läbivalt, krutost. See on üle võlli, äge olek, kõva pähkel – eesti keeles on mitmeid tähendusi. Osa vene apoliitilisi noored ütlevadki, et Putin on krutõi. Miks ta on krutõi? Aga sellepärast, et ta julgeb suurtele vastu hakata. See on nagu äge, aga keegi ei võta seisukohta, kas see on õige või vale. Mina küll ei tihka vastata, mis peaks olema see, mis viiks vene rahva massiliselt tänavale, aga teil on õigus, et juba enne sõda oli kuulda, et kui vähemalt kümnes suuremas Vene linnas, kus elab kokku natukene vähem kui 30 protsenti inimesi, tuleksid igaühes neist tänavale 100 000 inimest, siis võib juhtuda maagiline hetk, kus need jõustruktuurid, kes peavad neid inimesi ohjeldama, hakkavad inimeste poole üle minema. Millal, mis tingimustes, kunas – selle üle spekuleerida on praktiliselt võimatu. Kuidas sanktsioonide mõju tavaelus väljendub? Sanktsioonide esimene mõju oli, et tekkisid logistilised raskused. Oli näha, et teatud sorti toidukaupu ei olnud saadaval, aga küllalt kiiresti see olukord taastus. Teine on inflatsioon, mis Venemaal on 12–14 protsenti. On ka märgata, et inimesed on hakanud kokku hoidma ehk ostavad vähem toitu ja reisimine on nagunii piiratud, aga meelelahutusele kulutatakse vähem. Need on kõige otsesemad avaldumisvormid, aga nende sanktsioonidega on veel, nagu ennist ütlesin, et pole mingit kahtlust, et need mõjuvad. Sedasama kannatust, millest ennist rääkisime, seda kannatust peab olema ka meil endil. Sanktsioonid on, ma mõtlen niimoodi: tunnen, et olen haigeks jäämas, vaja on rohtu ja võtan rohtu, see rohi kohe ei mõju, siis põrutan veel ühe, teise tableti, teen süsti endale ja veel midagi ehk kõike korraga, aga ma ei malda ära oodata, kuni see hakkab mõjuma. Arvan, et ka meil õhtumaades on vaja sedasama kannatust, et näha, et sanktsioonid hakkavad mõjuma ja samas olla valmis ka kõrvalmõjudeks meile endile ja vaadata, kus on tasakaal, et kõrvalmõju ei kaaluks üles sanktsiooni ennast. Veel kord, pole mingit kahtlust, et sanktsioonidel on mõju, kuigi Vene poliitiline juhtkond sai ju aega valmistuda sanktsioonideks. See on üllatus neile, võrreldes 2014. aastaga, aga sellest hoolimata nii kõvasid sanktsioone nad ei oodanud ja mööndakse ise, et sellel on ühiskonda halvavad tagajärjed. Ühiskondlikust tunnetusest veel. Siinpool vaatame, et toimuvad plahvatused, põlengud ja muud seletamatud asjaolud erinevates instituutides, kaubanduskeskustes, sõjaväe territooriumitel, siis kas sellele reageeritakse nii, et midagi on valesti tehtud? Kas keegi on süüdi või on siseringis reetur, et on juhtunud sellised asjad? Vanem põlvkond teab, et vene ajalooline küsimus on – kto vinovat? Nende plahvatuste puhul on kolm võimalikku selgitust. Esimene ja kõige klassikalisem on, et see on hooletus. Vabandust sõna pärast, aga see on bardakk ehk korralagedus, mistõttu asjad juhtuvad. Tõepoolest, sel aastal on juhtunud 12 suuremat põlengut, eelmisel aastal oli neid kolm. Neid on neli korda rohkem. Teine võimalus on, et see on ukrainlaste edukad operatsioonid venelaste tagalas, millele justkui viitaks ka see, et kuni 25. või 27. detsembrini pikendati nii-öelda mittelendamist 11 Venemaa linna Lõuna-Venemaal, sealhulgas Belgorod, Voronež ja teised, mida võib ju ka otseselt seostada käimasoleva sõjaga. Kolmas võimalus, mida meie saatkonna tuttavad on rääkinud, on, et iseorganiseeritud. Zapadi õppuste käigus varastati niivõrd palju kütust ja muud materjali, et seda korralagedust varjata, on pandud need asjad ise põlema nii sõjaväeladudes kui ka sõjakomissariaatides. Kui toimus mobilisatsioon ja selgus, et dokumentatsioon on korras, siis juhtus tulekahju. Või siis ostukeskuste puhul ei saa välistada seda, et on majanduslik puudujääk, mingisugune uurimine. Kõik need kolm võimalust on tegelikult laual. Milline neist on ülekaalus või domineeriv, on väga raske öelda. Kas telesaadete jutusaadete toon on muutunud selles vaates, et enam ei suudeta välja mõelda, kuidas hoida ühiskonnas hurraa-vaimustust? Kindlasti on toon muutunud. See toon on Vene riigipea tugevate toetajate suu kaudu muutunud üllatavalt kriitiliseks. Simonjan ja teised on avalikult esitanud kriitilisi küsimusi, mistõttu on Venemaal koolkond, kes ütleb, et sõda peetakse võib-olla liiga nõrgalt ja peaks hoopis tugevamaid käike kasutama ja tugevamalt lööma. Need hääled on kindlasti viimasel ajal sagenenud. Kuivõrd palju on seal seda, et Kreml lubab neil seda rääkida või juhib neid seda rääkimas? Jällegi on võimatu päris täpselt öelda, aga usun, et praegu kõik Vene ühiskonnas toimuv on suuresti Vene kontrolli all, päris puhast isetegevust seal ei ole. Seal võib-olla mingi piirini lubatakse, aga Kreml kontrollib olukorda. Mingites jutupunktides tuleb välja ka see, et kui algul öeldi, et sõda on vaja selleks, et Ukraina denatsifitseerida, siis nüüd räägitakse sellest, et lähme võtma seda, mis vaja on. Kas see ei ole muutnud ühiskonnas tunnetust, et kuidas nüüd oleme teistsuguses rünnakusõnumis? Venemaa puhul kehtib ju see aksioom, millele on viidanud ka paljud politoloogid, et Venemaa kaitseb ennast isegi siis, kui see näeb välja, nagu ta ründaks. See seletab päris palju. Või teine ütlemine, et Venemaa jaoks on rõhutatud, et vajame julgeolekugarantiisid-kindlust, et kõige kindlam piir Venemaa jaoks on see, mille mõlemal poolel seisab Venemaa sõdur. Need asjad seletavad olukorda kõige paremini. Kuidas tundub, kas rahuläbirääkimiste pakkumine Venemaa poolt on tõsiselt võetav või see on pigem selleks, et anda oma sõjaväele aega jõudu koguda? Sellest on palju räägitud. Endise ajaloolasena ei saa ma jätta ütlemata, et tegelikult on läbi aastasadade peetud sõdu ja räägitud läbi paralleelselt. Selles pole midagi imelikku, et peetakse sõda ja räägitakse läbi. Aga antud konkreetsel juhul jääb küll mulje, et ettepanek on propagandistlik, et näete, Venemaal on hea tahe ja tahame hakata läbi rääkima, lõpetada sõda, aga teiseks, varjatult, kuna sõjaline edu on kindlalt Ukraina poolel viimastel aegadel, siis võtta aeg maha, koondada reserve, täiendada jõude ja käivad uued kuulujutud täiendavast mobilisatsioonist. Osa Vene inimeste arvates veel enne selle aasta lõppu, mida hindaksin vähetõenäoliseks. Pigem võimud lasevad uue aasta vastu võtta, ka Vene õigeusu jõulud ja pärast seda võib midagi juhtuda. Teine asi, mida lääne pool minu arvates ei hinnata õigesti, et talvel sõjategevus soikub. Aga see on keskeuroopalik lähenemine. Kesk-Euroopa talv on meie sügis – porised teed, mida on võimatu läbida. Põhja- ja Ida-Euroopas on läbi aegade sõditud just ka talvel, kuna külmunud jõed-järved muutuvad läbitavateks teedeks. Ses mõttes oodata, et sõjategevus talvel vaibub, ei maksa. Meie hiljutine külaline Moskvas väitis, et lähema paari kuu jooksul on tema sõnul oodata otsustavat heitlust, mis määrab ära kogu Euroopa tuleviku. Toimub nii-öelda otsustav lahing, aga kui räägime otsustavatest lahingutest, siis kui lubate veel ühe ajaloolase paralleeli, siis ka Põhjasõjas toimus Poltava lahing 1709. aastal, kui Karl XII armee hävitati, aga sõda kestis ikka veel 11 aastat. Kas selles otsustavas lahingus tuleb kasutusele tuumarelv või seda peame vaatama kui lääne hirmutamist? Vene analüütikud on öelnud, et tuumarelva kasutamine ei annaks mingit ratsionaalset kasu. Mida Putin sellega teeks? Nende sõnul on ukrainlaste vastu kasutamine mõttetu. Kasutades tuumarelva Londoni või Washingtoni vastu, tähendaks see Venemaa pühkimist maa pealt. Veel kord rõhutan, et need on Vene enda analüütikute ütlemised. Ja et tuumarelv on heidutamiseks ja väljapressimiseks. Aga kõik need hinnangud lähtuvad sellest, et inimene käitub ja mõtleb ratsionaalselt. Kui nüüd mõtleme selle peale igapäevases elus liikluses, siis kui kõik käituksid ratsionaalselt, siis ei toimuks ühtki liiklusõnnetust, sest kõik toimuks täpselt loogiliselt. Aga ometi, liiklusõnnetused toimuvad, õnnetused juhtuvad. Seetõttu on ülimalt peen mäng ja kohutavalt raske öelda, millal see heidutus või väljapressimine võib minna üle tegelikkuseks, sest võime teha paralleeli ka sõjale eelnevale ajale, kus Venemaa avalikult koondas oma vägesid Vene piirile. Kõik rääkisid, et see on väljapressimine, see on heidutus, ja plaksti üks hommik oligi pauk käinud. Venemaa puhul on üks oluline märksõnadest ennustamatus. Kunagi täpselt ei tea, millal mõeldakse, ja eriti need, kes on, nii kummaline kui see ka ei ole, teatud otsustajatena infosulus, aga mõtlevad, et nüüd on see jama käes. Miks ma nii julgen rääkida. Meil käis üks väga huvitav külaline, kes kuulus omal ajal ka siseringi ja kes ütles, et 1990. aastatel oli üks hetk Jugoslaavia sõja ajal, kus tema selg läks hirmuhigist märjaks, kus Moskvas tõsiselt kaaluti tuumalöögi andmist, aga see jäi ära. Sellised hetked, ja millal nad otsustajate hulgas saabuvad, ei ole tegelikult teada, aga ainult öelda, et nad ainult hirmutavad ja ei tee midagi, on ka enesepetmine. Kas seega võib öelda, et Kreml ja Putin on kindlal positsioonil ning siseringi heitlust ei toimu? Hirmsasti tahaks olla see kärbes või muu putukas seina peal ja kuulata-vaadata, aga seda sisekaemust ei ole paraku meil, aga ei ole ka teistel, kes me seal Moskvas oleme. Mis loomulikult ei tähenda, et kohapeal olles ja ühiskonda seestpoolt vaadates ei annaks see hoopis teistsugust tunnetust, kui kusagilt tuhande kilomeetri kauguselt nähes. Kas liberaalsema-demokraatlikuma maailmavaate pooldajate puhul saab ka öelda, et nad pooldavad Suur-Venemaa ideed ja ei ole impeeriumi laienemise vastu? Loodetavasti paljud teavad, et on veel üks mõiste, mis iseloomustab Venemaad läbi aegade, mis on imperskost ehk impeeriumi vaim jms. Arvan, et kõikidel suurrahvastel versus väikerahvastel on erinev mõtlemine. See on paratamatus. Juba kultuurilistest, ajaloolistest ja muudest faktoritest tulenevalt inimesed mõtlevad teistmoodi. Seetõttu ma usun, et teeme Eestis, aga ka mujal ühe väga suure vea. Kui mõtleme, et kõik need, kes on Putini vastu, on meie poolt. See paraku ei ole nii. Võib-olla üks ehedaim näide lähiminevikust on Aleksandr Solženitsõn, kes oli verine Nõukogude režiimi vastane, aga kes oli täiesti suurvene šovinist ja impeeriumimeelne inimene. Seetõttu kutsuksin üles teda mitte tsiteerima meie pidupäevade kõnedes, sest selle alltekst on hoopis teine. Mõned ilma igasuguse kahtluseta vene liberaalid, demokraadid on tegelikult oma hinges, ja mitte halvas mõttes, suurvenelased. Seetõttu on nende käest küsitud säravil silmil, aga millal Venemaa laguneb? Ja nad saavad pahaseks, sest oma maa patriootidena nad ei taha, et Venemaa laguneb. Need nüansid mängivad oma rolli ja neid ei tohiks unustada. Kas Surovikin viib selle unistuse ellu, et impeerium püsib pikka aega? Tont seda teab. Vaatame, mis saab. Milline on suhe sõtta praegu ja millal see sõda lõpeb? Kõik sõjad lõpevad millalgi. Selles pole mitte mingisugust kahtlust, aga millal ja kuidas? Täna hommikul sattusin lugema Rootsi ekspeaministri Carl Bildti arvamust ja kaldun temaga nõus olema, et kuna selle sõja üks peategelane on ennast nii kõvasti nurka maalinud ja see värv, see paks värv, millega ta sinna nurka on jõudnud, on kuivamata, see kuivab väga aeglaselt ja pikalt, siis see sõda tõenäoliselt ei lõpe enne, kui lõpeb president Putini aeg presidendi toolil. Nii ütles Carl Bildt. Mina praegustel andmetel, kuigi ennustamine on tänamatu ja võimatu, siis kardan pigem, et peame olema valmis sõjaks, mis peab kestma veel mitu aastat. Kui keeruline on saatkonnas praegu töötada? Viibime ju mitte eriti sõbralikus keskkonnas, mis paneb piirid saatkonna tööle ja mis paneb kolleegidele päris suure psühholoogilise surve. Seda oli eeskätt sõja alguses tunda. Pluss need, millest palju on räägitud ehk Vene võimude organiseeritud protestiaktsioonid, ähvarduskirjad ja muud. See on kindlasti inimesi mõjutanud, aga oleme hästi vastu pidanud. Meeskond on tubli ja kellelgi ei pruugi kordagi kahtlust olla, et Eesti lipp ei lehviks uhkelt vaid 800 meetri kaugusel Punasest väljakust.
Laidre: suur viga on mõelda, et kõik Putini vastased on meie poolt
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Mida te mõtlesite, kui sõda algas? Olen oma loomult hommikuinimene. Tõusen suhteliselt vara, kuskil kella kuue paiku, aga kuna tegemist oli 24. veebruari, Eesti iseseisvuspäevaga, siis mõtlesin, et olen veidi kauem. Kell 7.36 helises minu telefon. Helistas minu poeg, kes töötab Eesti saatkonnas Stockholmis ja ütles, et isa, mul on sulle kaks uudist. Esimene uudis oli ülimalt rõõmustav, ma sain teist korda vanaisaks, mul sündis teine pojapoeg. Teine uudis oli, et algas sõda. Need kaks asja, ääretult suur rõõm, mis läitis mu hinge, ja teiselt poolt see kohutav uudis, et algas sõda. Loomulikult oli see väga raske hetk ja teadmatus. Kui mõtleme retoorikale, mis sõja alguses saatis Putini poolt oma pöördumises, et, mälu järgi, kui te kavatsete meid peatada ja meile reageerida, siis saate sellise vastuse, mida mitte kunagi oma ajaloos ei ole kogenud. Need panid muidugi mõtlema, tegime saatkonnas koosoleku. Kohe järgnes Euroopa Liidu, Kanada, USA ja Suurbritannia saadikute ühisnõupidamine selles olukorras. Ja nii see sõda hakkas tasakesi rulluma. Kui meie läänes näeme, et sõda ei ole Venemaa jaoks võidukas, siis kas Vene inimene ka mõistab, et Venemaa juhtkond on midagi valesti teinud? Kui räägime Venemaast, siis kõigepealt peame mõtlema, et me ei saa rääkida Venemaast kui ühest ja suurest riigist, vaid tegelikult mitmest Venemaast ühe Venemaa sees. Seetõttu see ühiskondlik arvamus on ka palju kirevam, kui paljudele võib-olla välja paistab. Kui võtame Venemaa äärealad, siis seal on kindlasti riigi lojaalsust, patriotismi palju rohkem tunda kui Venemaa suurlinnades. Ütleme nii, et televiisor on endiselt ülekaalus äärealadel kui informatsiooni saamise peamine allikas. Selle televiisori osakaal on tunduvalt vähenenud. See oli 90 protsenti, nüüd kuskil üle 60 protsendi, kuid see on endiselt domineeriv. Suurlinnades on olukord teine. Moskvas ja Piiteris on inimesed suhteliselt hästi informeeritud. Olen oma tutvusringkonnas aru saanud, et kasutatakse alternatiivseid infokanaleid. Ollakse kursis sündmuste arenguga, aga küsimus on selles, kas inimesed tahavad seda tunnistada endale, mida nad ka alati näevad. Võib-olla suhteliselt levinud reaktsioon on, et inimesed püüavad mentaalselt sõjast taanduda – et see ei puuduta mind, see ei ole minu sõda, minul ei ole sellega midagi pistmist. Kindlasti on olukord muutunud pärast osalist mobilisatsiooni. Olen ka varem öelnud, et see on tinglik vahejoon. Kui enne vaadati võib-olla seriaali, mis ei meeldinud ja sai vahetada nuppe ja lõpetada selle saate vaatamine, siis nüüd ollakse teatrietendusel, kus keset etendust lahkumine on ebamugav ja võib-olla isegi vaadatakse, kui sa lahkud keset etendust ja pannakse seda pahaks. See on kindlasti muutunud inimeste osas. Ka vene inimene suhteliselt valusalt reageerib sanktsioonidele, mis muidugi näitab, et sanktsioonid mõjuvad ja need on kindlasti adekvaatsed. Aga nad tunnevad, et meisse see ei puutu ja miks karistatakse meid ning miks ei karistata neid, kes tegelikult vastutavad. Seega suurlinnades on rahulolematus, kuid see ei ole selline, mis juhtkonnale mõju avaldaks ja mistõttu võiks juhtkond hakata ümber vaatama? See on klassikaline küsimus, mida küsime palju iseendalt, et miks ei ole Vene inimene tulnud tänavale, miks ta ei protesteeri. Tegelikult ütlevad Venemaa vaatlejad ise, ja need, kelle sõna kaalub ja keda tasub jälgida, et mingisugust protestimeeleolu suurlinnades täheldada ei ole. Et loota sellele, et inimesed tuleksid tänavale... Ühelt poolt on võimud teinud kõik selleks, et sellised võimalikud demonstratsioonid, vastuhakud ära hoida oma drakooniliste seadustega. Kõige viimane on välisagentide seaduse täiendamine, mis hakkaks kehtima 1. detsembrist, ja kui seda väga täpselt jälgida, siis võib juhtuda, et pelgalt välissaatkonna külastamise eest võidakse sind panna pikaks ajaks vangi. Tegelikult me oleme ka juba kohanud seaduse mõju. Mõned meie saatkonna külalised, osa on kahjuks keeldunud ja vabandanud, et ei saa mõistetavalt tulla saatkonda. Teised on soovinud kasutada varusissepääsu ja Eesti saatkonnas on teatavasti kaks sissepääsu, kust saab inimesi sisse lasta. Võimud on ka rakendanud väga kõlapinda omavaid näidisprotsesse teatud üksikute juhtumite puhul, näidates inimestele, et kui te ei kuuletu ja ei jälgi seadusi, siis hakkavad halvad asjad juhtuma. Protest oleks võimalik ka Venemaa majandusliku kollapsi korral. Juhtivad Venemaa majandusteadlased ütlevad, et Venemaa majanduslikku kokkuvarisemist ei toimu, ei ole järjekordi poodides, ei ole töötust ja see hääbumine on pikaldane. Venemaa kindlasti sammub majanduslikult allapoole. See ei toimu järsku ega ülepea. Ja püütakse ka majandust ümber orienteerida vastavalt poliitilistele vajadustele, näiteks Sverdlovski oblastis RosAtom ja teised sõjatööstusele orienteeritud ettevõtted on üle läinud kuuepäevasele töönädalale ja tööpäeva pikkus on 12 tundi. Demonstratsioonide kohta on kõnekas näide, kui tütarlaps tuli valgel paberil sõnumiga "Ma armastan oma isa". Svetlana Poterjahinale määrati 30 000 rubla armee diskrediteerimise eest ja teda ähvardati ülekuulamisel terrorismisüüdistusega. Pärast sõja algust meelt avaldati, kuid nüüd enam keegi ei tahagi meelt avaldada. Mis asi see peaks olema, et inimesed üldse tahaksid ja julgeksid välja tulla? Ja olgem ausad, jõustruktuurid peaksid ka taipama, et ei saa enam inimesi maha suruda ja jõuga kallale minna. Sellele küsimusele peaksid vastama Vene inimesed ise. Vaadates ringi, on tõepoolest õige, et kui sõda hakkas, oli protestivaimu rohkem, aga oli ka visuaalselt väga palju neid avtozak 'e ehk mobiilseid kinnipidamismasinaid, väga palju oli märulipolitsei varustusega politseinikke. Mulle ka meenub juhtum, kus noored venelannad kandsid rohelist salli. Tekib küsimus, aga milleks roheline sall ohtlik on. Aga vastus on lihtne – kui segada sinine ja kollane värv, siis saab rohelise. Arvan, et kõige suurem ja olulisem faktor, mis võiks mõjutada Vene inimese käitumist, on ikkagi majanduslikud raskused. Kui toimuks väga kiire majanduslik halvenemine, siis inimesed paratamatult lähevad liikvele. Aga nagu öeldud, siis võimud teevad kõik, et seda vältida. Peame meeles pidama, et Vene inimese reaalne sissetulek on vähenenud viimased 10–15 aastat. See tegelikult ei ole uus olukord. Aga siinjuures on ka arusaam, et Vene inimene on nõus kannatama ja kannatama väga palju. Lääneriikides ei saadagi aru, kui suurel kannatuspiiril on nemad nõus olema. Jah, Vene inimese kannatus on peaaegu ajalooline mõiste juba, aga arvan, et vene inimeste uus põlvkond, eriti suurlinnades on heas mõttes mugavdunud. Ta ei põle enam sellise leegiga nagu varasemad põlvkonnad ja nende jaoks on midagi muud vaja. Muuseas, väga paljud Vene noored on apoliitilised. Reaalsest elust näide – ühe hea tuttava 21-aastane poeg, kes läks mobilisatsiooni eest Kasahstani, sõidab seal taksot, aga tal ei ole Putini vastu midagi. Ta läks lihtsalt Kasahstani sellepärast, et ei soovi tappa teisi inimesi ja saada ise sõjas surma. Vene ühiskonnas on isegi moesõna, mida kasutatakse väga laialt ja läbivalt, krutost. See on üle võlli, äge olek, kõva pähkel – eesti keeles on mitmeid tähendusi. Osa vene apoliitilisi noored ütlevadki, et Putin on krutõi. Miks ta on krutõi? Aga sellepärast, et ta julgeb suurtele vastu hakata. See on nagu äge, aga keegi ei võta seisukohta, kas see on õige või vale. Mina küll ei tihka vastata, mis peaks olema see, mis viiks vene rahva massiliselt tänavale, aga teil on õigus, et juba enne sõda oli kuulda, et kui vähemalt kümnes suuremas Vene linnas, kus elab kokku natukene vähem kui 30 protsenti inimesi, tuleksid igaühes neist tänavale 100 000 inimest, siis võib juhtuda maagiline hetk, kus need jõustruktuurid, kes peavad neid inimesi ohjeldama, hakkavad inimeste poole üle minema. Millal, mis tingimustes, kunas – selle üle spekuleerida on praktiliselt võimatu. Kuidas sanktsioonide mõju tavaelus väljendub? Sanktsioonide esimene mõju oli, et tekkisid logistilised raskused. Oli näha, et teatud sorti toidukaupu ei olnud saadaval, aga küllalt kiiresti see olukord taastus. Teine on inflatsioon, mis Venemaal on 12–14 protsenti. On ka märgata, et inimesed on hakanud kokku hoidma ehk ostavad vähem toitu ja reisimine on nagunii piiratud, aga meelelahutusele kulutatakse vähem. Need on kõige otsesemad avaldumisvormid, aga nende sanktsioonidega on veel, nagu ennist ütlesin, et pole mingit kahtlust, et need mõjuvad. Sedasama kannatust, millest ennist rääkisime, seda kannatust peab olema ka meil endil. Sanktsioonid on, ma mõtlen niimoodi: tunnen, et olen haigeks jäämas, vaja on rohtu ja võtan rohtu, see rohi kohe ei mõju, siis põrutan veel ühe, teise tableti, teen süsti endale ja veel midagi ehk kõike korraga, aga ma ei malda ära oodata, kuni see hakkab mõjuma. Arvan, et ka meil õhtumaades on vaja sedasama kannatust, et näha, et sanktsioonid hakkavad mõjuma ja samas olla valmis ka kõrvalmõjudeks meile endile ja vaadata, kus on tasakaal, et kõrvalmõju ei kaaluks üles sanktsiooni ennast. Veel kord, pole mingit kahtlust, et sanktsioonidel on mõju, kuigi Vene poliitiline juhtkond sai ju aega valmistuda sanktsioonideks. See on üllatus neile, võrreldes 2014. aastaga, aga sellest hoolimata nii kõvasid sanktsioone nad ei oodanud ja mööndakse ise, et sellel on ühiskonda halvavad tagajärjed. Ühiskondlikust tunnetusest veel. Siinpool vaatame, et toimuvad plahvatused, põlengud ja muud seletamatud asjaolud erinevates instituutides, kaubanduskeskustes, sõjaväe territooriumitel, siis kas sellele reageeritakse nii, et midagi on valesti tehtud? Kas keegi on süüdi või on siseringis reetur, et on juhtunud sellised asjad? Vanem põlvkond teab, et vene ajalooline küsimus on – kto vinovat? Nende plahvatuste puhul on kolm võimalikku selgitust. Esimene ja kõige klassikalisem on, et see on hooletus. Vabandust sõna pärast, aga see on bardakk ehk korralagedus, mistõttu asjad juhtuvad. Tõepoolest, sel aastal on juhtunud 12 suuremat põlengut, eelmisel aastal oli neid kolm. Neid on neli korda rohkem. Teine võimalus on, et see on ukrainlaste edukad operatsioonid venelaste tagalas, millele justkui viitaks ka see, et kuni 25. või 27. detsembrini pikendati nii-öelda mittelendamist 11 Venemaa linna Lõuna-Venemaal, sealhulgas Belgorod, Voronež ja teised, mida võib ju ka otseselt seostada käimasoleva sõjaga. Kolmas võimalus, mida meie saatkonna tuttavad on rääkinud, on, et iseorganiseeritud. Zapadi õppuste käigus varastati niivõrd palju kütust ja muud materjali, et seda korralagedust varjata, on pandud need asjad ise põlema nii sõjaväeladudes kui ka sõjakomissariaatides. Kui toimus mobilisatsioon ja selgus, et dokumentatsioon on korras, siis juhtus tulekahju. Või siis ostukeskuste puhul ei saa välistada seda, et on majanduslik puudujääk, mingisugune uurimine. Kõik need kolm võimalust on tegelikult laual. Milline neist on ülekaalus või domineeriv, on väga raske öelda. Kas telesaadete jutusaadete toon on muutunud selles vaates, et enam ei suudeta välja mõelda, kuidas hoida ühiskonnas hurraa-vaimustust? Kindlasti on toon muutunud. See toon on Vene riigipea tugevate toetajate suu kaudu muutunud üllatavalt kriitiliseks. Simonjan ja teised on avalikult esitanud kriitilisi küsimusi, mistõttu on Venemaal koolkond, kes ütleb, et sõda peetakse võib-olla liiga nõrgalt ja peaks hoopis tugevamaid käike kasutama ja tugevamalt lööma. Need hääled on kindlasti viimasel ajal sagenenud. Kuivõrd palju on seal seda, et Kreml lubab neil seda rääkida või juhib neid seda rääkimas? Jällegi on võimatu päris täpselt öelda, aga usun, et praegu kõik Vene ühiskonnas toimuv on suuresti Vene kontrolli all, päris puhast isetegevust seal ei ole. Seal võib-olla mingi piirini lubatakse, aga Kreml kontrollib olukorda. Mingites jutupunktides tuleb välja ka see, et kui algul öeldi, et sõda on vaja selleks, et Ukraina denatsifitseerida, siis nüüd räägitakse sellest, et lähme võtma seda, mis vaja on. Kas see ei ole muutnud ühiskonnas tunnetust, et kuidas nüüd oleme teistsuguses rünnakusõnumis? Venemaa puhul kehtib ju see aksioom, millele on viidanud ka paljud politoloogid, et Venemaa kaitseb ennast isegi siis, kui see näeb välja, nagu ta ründaks. See seletab päris palju. Või teine ütlemine, et Venemaa jaoks on rõhutatud, et vajame julgeolekugarantiisid-kindlust, et kõige kindlam piir Venemaa jaoks on see, mille mõlemal poolel seisab Venemaa sõdur. Need asjad seletavad olukorda kõige paremini. Kuidas tundub, kas rahuläbirääkimiste pakkumine Venemaa poolt on tõsiselt võetav või see on pigem selleks, et anda oma sõjaväele aega jõudu koguda? Sellest on palju räägitud. Endise ajaloolasena ei saa ma jätta ütlemata, et tegelikult on läbi aastasadade peetud sõdu ja räägitud läbi paralleelselt. Selles pole midagi imelikku, et peetakse sõda ja räägitakse läbi. Aga antud konkreetsel juhul jääb küll mulje, et ettepanek on propagandistlik, et näete, Venemaal on hea tahe ja tahame hakata läbi rääkima, lõpetada sõda, aga teiseks, varjatult, kuna sõjaline edu on kindlalt Ukraina poolel viimastel aegadel, siis võtta aeg maha, koondada reserve, täiendada jõude ja käivad uued kuulujutud täiendavast mobilisatsioonist. Osa Vene inimeste arvates veel enne selle aasta lõppu, mida hindaksin vähetõenäoliseks. Pigem võimud lasevad uue aasta vastu võtta, ka Vene õigeusu jõulud ja pärast seda võib midagi juhtuda. Teine asi, mida lääne pool minu arvates ei hinnata õigesti, et talvel sõjategevus soikub. Aga see on keskeuroopalik lähenemine. Kesk-Euroopa talv on meie sügis – porised teed, mida on võimatu läbida. Põhja- ja Ida-Euroopas on läbi aegade sõditud just ka talvel, kuna külmunud jõed-järved muutuvad läbitavateks teedeks. Ses mõttes oodata, et sõjategevus talvel vaibub, ei maksa. Meie hiljutine külaline Moskvas väitis, et lähema paari kuu jooksul on tema sõnul oodata otsustavat heitlust, mis määrab ära kogu Euroopa tuleviku. Toimub nii-öelda otsustav lahing, aga kui räägime otsustavatest lahingutest, siis kui lubate veel ühe ajaloolase paralleeli, siis ka Põhjasõjas toimus Poltava lahing 1709. aastal, kui Karl XII armee hävitati, aga sõda kestis ikka veel 11 aastat. Kas selles otsustavas lahingus tuleb kasutusele tuumarelv või seda peame vaatama kui lääne hirmutamist? Vene analüütikud on öelnud, et tuumarelva kasutamine ei annaks mingit ratsionaalset kasu. Mida Putin sellega teeks? Nende sõnul on ukrainlaste vastu kasutamine mõttetu. Kasutades tuumarelva Londoni või Washingtoni vastu, tähendaks see Venemaa pühkimist maa pealt. Veel kord rõhutan, et need on Vene enda analüütikute ütlemised. Ja et tuumarelv on heidutamiseks ja väljapressimiseks. Aga kõik need hinnangud lähtuvad sellest, et inimene käitub ja mõtleb ratsionaalselt. Kui nüüd mõtleme selle peale igapäevases elus liikluses, siis kui kõik käituksid ratsionaalselt, siis ei toimuks ühtki liiklusõnnetust, sest kõik toimuks täpselt loogiliselt. Aga ometi, liiklusõnnetused toimuvad, õnnetused juhtuvad. Seetõttu on ülimalt peen mäng ja kohutavalt raske öelda, millal see heidutus või väljapressimine võib minna üle tegelikkuseks, sest võime teha paralleeli ka sõjale eelnevale ajale, kus Venemaa avalikult koondas oma vägesid Vene piirile. Kõik rääkisid, et see on väljapressimine, see on heidutus, ja plaksti üks hommik oligi pauk käinud. Venemaa puhul on üks oluline märksõnadest ennustamatus. Kunagi täpselt ei tea, millal mõeldakse, ja eriti need, kes on, nii kummaline kui see ka ei ole, teatud otsustajatena infosulus, aga mõtlevad, et nüüd on see jama käes. Miks ma nii julgen rääkida. Meil käis üks väga huvitav külaline, kes kuulus omal ajal ka siseringi ja kes ütles, et 1990. aastatel oli üks hetk Jugoslaavia sõja ajal, kus tema selg läks hirmuhigist märjaks, kus Moskvas tõsiselt kaaluti tuumalöögi andmist, aga see jäi ära. Sellised hetked, ja millal nad otsustajate hulgas saabuvad, ei ole tegelikult teada, aga ainult öelda, et nad ainult hirmutavad ja ei tee midagi, on ka enesepetmine. Kas seega võib öelda, et Kreml ja Putin on kindlal positsioonil ning siseringi heitlust ei toimu? Hirmsasti tahaks olla see kärbes või muu putukas seina peal ja kuulata-vaadata, aga seda sisekaemust ei ole paraku meil, aga ei ole ka teistel, kes me seal Moskvas oleme. Mis loomulikult ei tähenda, et kohapeal olles ja ühiskonda seestpoolt vaadates ei annaks see hoopis teistsugust tunnetust, kui kusagilt tuhande kilomeetri kauguselt nähes. Kas liberaalsema-demokraatlikuma maailmavaate pooldajate puhul saab ka öelda, et nad pooldavad Suur-Venemaa ideed ja ei ole impeeriumi laienemise vastu? Loodetavasti paljud teavad, et on veel üks mõiste, mis iseloomustab Venemaad läbi aegade, mis on imperskost ehk impeeriumi vaim jms. Arvan, et kõikidel suurrahvastel versus väikerahvastel on erinev mõtlemine. See on paratamatus. Juba kultuurilistest, ajaloolistest ja muudest faktoritest tulenevalt inimesed mõtlevad teistmoodi. Seetõttu ma usun, et teeme Eestis, aga ka mujal ühe väga suure vea. Kui mõtleme, et kõik need, kes on Putini vastu, on meie poolt. See paraku ei ole nii. Võib-olla üks ehedaim näide lähiminevikust on Aleksandr Solženitsõn, kes oli verine Nõukogude režiimi vastane, aga kes oli täiesti suurvene šovinist ja impeeriumimeelne inimene. Seetõttu kutsuksin üles teda mitte tsiteerima meie pidupäevade kõnedes, sest selle alltekst on hoopis teine. Mõned ilma igasuguse kahtluseta vene liberaalid, demokraadid on tegelikult oma hinges, ja mitte halvas mõttes, suurvenelased. Seetõttu on nende käest küsitud säravil silmil, aga millal Venemaa laguneb? Ja nad saavad pahaseks, sest oma maa patriootidena nad ei taha, et Venemaa laguneb. Need nüansid mängivad oma rolli ja neid ei tohiks unustada. Kas Surovikin viib selle unistuse ellu, et impeerium püsib pikka aega? Tont seda teab. Vaatame, mis saab. Milline on suhe sõtta praegu ja millal see sõda lõpeb? Kõik sõjad lõpevad millalgi. Selles pole mitte mingisugust kahtlust, aga millal ja kuidas? Täna hommikul sattusin lugema Rootsi ekspeaministri Carl Bildti arvamust ja kaldun temaga nõus olema, et kuna selle sõja üks peategelane on ennast nii kõvasti nurka maalinud ja see värv, see paks värv, millega ta sinna nurka on jõudnud, on kuivamata, see kuivab väga aeglaselt ja pikalt, siis see sõda tõenäoliselt ei lõpe enne, kui lõpeb president Putini aeg presidendi toolil. Nii ütles Carl Bildt. Mina praegustel andmetel, kuigi ennustamine on tänamatu ja võimatu, siis kardan pigem, et peame olema valmis sõjaks, mis peab kestma veel mitu aastat. Kui keeruline on saatkonnas praegu töötada? Viibime ju mitte eriti sõbralikus keskkonnas, mis paneb piirid saatkonna tööle ja mis paneb kolleegidele päris suure psühholoogilise surve. Seda oli eeskätt sõja alguses tunda. Pluss need, millest palju on räägitud ehk Vene võimude organiseeritud protestiaktsioonid, ähvarduskirjad ja muud. See on kindlasti inimesi mõjutanud, aga oleme hästi vastu pidanud. Meeskond on tubli ja kellelgi ei pruugi kordagi kahtlust olla, et Eesti lipp ei lehviks uhkelt vaid 800 meetri kaugusel Punasest väljakust. ### Response: Laidre: suur viga on mõelda, et kõik Putini vastased on meie poolt
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Navalnõi meeskonna tehtud Twitteri postituse järgi on mehe seljavalud süvenenud karistusmäärade tõttu, mis on osa võimude tahtlikust strateegiast, vahendas "Aktuaalne kaamera". Viimased kolm kuud on ta pidanud lisakaristusena olema 16 tundi päevas üksikkongis, kus pole istumise või lamamise võimalust. Arsti määratud süstid ei aita. Kremli tuntuimale kriitikule määras kohus 11 ja pool aastat pettuse ja kohtu halvustamise eest, mis lääneriikide hinnangul on poliitiliselt motiveeritud süüdistused.
Aleksei Navalnõi tervis on vanglas järsult halvenenud
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Navalnõi meeskonna tehtud Twitteri postituse järgi on mehe seljavalud süvenenud karistusmäärade tõttu, mis on osa võimude tahtlikust strateegiast, vahendas "Aktuaalne kaamera". Viimased kolm kuud on ta pidanud lisakaristusena olema 16 tundi päevas üksikkongis, kus pole istumise või lamamise võimalust. Arsti määratud süstid ei aita. Kremli tuntuimale kriitikule määras kohus 11 ja pool aastat pettuse ja kohtu halvustamise eest, mis lääneriikide hinnangul on poliitiliselt motiveeritud süüdistused. ### Response: Aleksei Navalnõi tervis on vanglas järsult halvenenud
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Alates 8. jaanuarist ei pea Hiinasse reisijad enam karantiinis viibima, kuigi neilt nõutakse siiski hiljemalt 24 tundi enne väljumist tehtud koroonatesti tulemust, vahendas Bloomberg. Praeguse korra järgi tuleb Hiinasse saabujail viibida kaheksa päeva isolatsioonis, millest viis päeva veedetakse riigi poolt ette nähtud karantiinihotellis või asutuses. Ka Covidi tõrjemeetmed langetatakse B-kategooria tasemele. Kaks nädalat tagasi loobusid Hiina võimud koroonaviiruse piiramiseks mõeldud inimeste asukohta jälgiva mobiilirakenduse kasutamise. Samal ajal levib koroonaviirus riigis kulutulena ning detsembri esimese 20 päeva jooksul nakatus võimude teatel 248 miljonit inimest ehk umbes 18 protsenti elanikkonnast. Pole selge, kui palju inimesi on viiruse tõttu surnud, sest viirus levib praegu suurlinnadest maapiirkondadesse, kuid Hiina maapiirkondades puudub korralik haiglataristu. Hiina ülirange koroonapoliitika on andnud hoobi riigi majandusele ja tekitanud avalikkuses tavatult suurt rahulolematust.
Hiina tühistab riiki saabujatele karantiininõude
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Alates 8. jaanuarist ei pea Hiinasse reisijad enam karantiinis viibima, kuigi neilt nõutakse siiski hiljemalt 24 tundi enne väljumist tehtud koroonatesti tulemust, vahendas Bloomberg. Praeguse korra järgi tuleb Hiinasse saabujail viibida kaheksa päeva isolatsioonis, millest viis päeva veedetakse riigi poolt ette nähtud karantiinihotellis või asutuses. Ka Covidi tõrjemeetmed langetatakse B-kategooria tasemele. Kaks nädalat tagasi loobusid Hiina võimud koroonaviiruse piiramiseks mõeldud inimeste asukohta jälgiva mobiilirakenduse kasutamise. Samal ajal levib koroonaviirus riigis kulutulena ning detsembri esimese 20 päeva jooksul nakatus võimude teatel 248 miljonit inimest ehk umbes 18 protsenti elanikkonnast. Pole selge, kui palju inimesi on viiruse tõttu surnud, sest viirus levib praegu suurlinnadest maapiirkondadesse, kuid Hiina maapiirkondades puudub korralik haiglataristu. Hiina ülirange koroonapoliitika on andnud hoobi riigi majandusele ja tekitanud avalikkuses tavatult suurt rahulolematust. ### Response: Hiina tühistab riiki saabujatele karantiininõude
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
"Kui ma õigesti mäletan, siis Davis Cupil sai öeldud, et plaan on suve lõpuks olla 600 kandis. Treeneriga panime eesmärgiks aasta lõpus olla 450 seas," avaldas 19-aastane Lajal intervjuus Delfile, et ei osanud sellist tõusu oodatagi. "Rääkisime treeneriga, et märtsi keskel tahaks olla TOP 300 seas. See oleks praegu hea eesmärk. Plaan on mängida suure slämmi kvalifikatsiooni – see on suurem eesmärk ja asi, mille poole töötada." Maailma edetabelis on eestlastest kõrgeimal kohal olnud Jürgen Zopp, kes 2012. aastal tõusis 71. reale. Küsimusele, kas ta tunneb Eesti tennisefännide ootuste pärast ka pinget, vastas Lajal: "Pigem on just väga hea tunne, et Eesti rahvas on minu selja taga. Tunnen hästi palju toetust, mis annab ainult jõudu ja enesekindlust juurde. See on väga hea tunne ja annab kindlasti väga palju motivatsiooni." Esimese täispika profihooaja teinud Lajal sai aastaga kolm ITF-i turniirivõitu ja mängis veel kahel korral finaalis. "Kindlasti väga hea aasta, eriti arvestades, et see oli mu esimene hooaeg tuuri peal. Olen enda üle uhke," ütles ta.
Lajal: suurem eesmärk on mängida slämmiturniiri kvalifikatsiooni
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Kui ma õigesti mäletan, siis Davis Cupil sai öeldud, et plaan on suve lõpuks olla 600 kandis. Treeneriga panime eesmärgiks aasta lõpus olla 450 seas," avaldas 19-aastane Lajal intervjuus Delfile, et ei osanud sellist tõusu oodatagi. "Rääkisime treeneriga, et märtsi keskel tahaks olla TOP 300 seas. See oleks praegu hea eesmärk. Plaan on mängida suure slämmi kvalifikatsiooni – see on suurem eesmärk ja asi, mille poole töötada." Maailma edetabelis on eestlastest kõrgeimal kohal olnud Jürgen Zopp, kes 2012. aastal tõusis 71. reale. Küsimusele, kas ta tunneb Eesti tennisefännide ootuste pärast ka pinget, vastas Lajal: "Pigem on just väga hea tunne, et Eesti rahvas on minu selja taga. Tunnen hästi palju toetust, mis annab ainult jõudu ja enesekindlust juurde. See on väga hea tunne ja annab kindlasti väga palju motivatsiooni." Esimese täispika profihooaja teinud Lajal sai aastaga kolm ITF-i turniirivõitu ja mängis veel kahel korral finaalis. "Kindlasti väga hea aasta, eriti arvestades, et see oli mu esimene hooaeg tuuri peal. Olen enda üle uhke," ütles ta. ### Response: Lajal: suurem eesmärk on mängida slämmiturniiri kvalifikatsiooni
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
"Täiesti ausalt võin öelda: mul ei ole väga silmatorkavaid tulemusi, mul ei ole ühtegi medalivõitu tiitlivõistlustelt. Parimad kohad on väga suurtel võistlustel TOP 10 või selle piirimail. Aga eks spordialad ongi erinevad," arutles Kangert ERR-i aastalõpuintervjuus. "Ma tihtipeale andsin ikka väga häid sööte, mis oli kellelgi teisel vaja ära realiseerida. Olla meeskonnas suurtuuri võidule kaasaaitaja on päris äge mälestus, mida kaasa võtta." "Võidud on ikka eredamalt meeles. See tuurivõit Abu Dhabis. Aga sellest võiduhetkest rohkemgi on meeles see pingutus enne seda, mis tuli läbida tuli ja see väsimus," meenutas Kangert. "Suurtuuriaegne väsimus on omaette kogemus. Aga teisalt tuleb sellele kõrvale ülim kontsentreeritus, kus tunned, et keha on viimseni pingul ja midagi tegelikult ei murdu." "Lühikeses ja keskpikas perspektiivis pean sporti edasi tegema amatööri tasemel. Järgmisel paaril aastal on täiesti selge, et pean aastaga 10 000 km läbi sõitma. Muidu see tervisele hästi ei mõjuks ja selline rahulik mahakerimine on vajalik," selgitas ta. "Mul ei ole õnneks rattasõidust isu ka otsas. Kokkupuude spordiga saab olema ka läbi võistluste korraldamise, mis pakub mulle pinget. See on hoopis teistmoodi kui olla ise joone peal." * * * Vaata ka spordiaastat kokkuvõtvat saadet "Aasta tipphetked 2022. Sport" ETV-s 27. detsembril kell 20.
Kangert: olla suurtuuri võidule kaasaaitaja on äge mälestus, mida kaasa võtta
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "Täiesti ausalt võin öelda: mul ei ole väga silmatorkavaid tulemusi, mul ei ole ühtegi medalivõitu tiitlivõistlustelt. Parimad kohad on väga suurtel võistlustel TOP 10 või selle piirimail. Aga eks spordialad ongi erinevad," arutles Kangert ERR-i aastalõpuintervjuus. "Ma tihtipeale andsin ikka väga häid sööte, mis oli kellelgi teisel vaja ära realiseerida. Olla meeskonnas suurtuuri võidule kaasaaitaja on päris äge mälestus, mida kaasa võtta." "Võidud on ikka eredamalt meeles. See tuurivõit Abu Dhabis. Aga sellest võiduhetkest rohkemgi on meeles see pingutus enne seda, mis tuli läbida tuli ja see väsimus," meenutas Kangert. "Suurtuuriaegne väsimus on omaette kogemus. Aga teisalt tuleb sellele kõrvale ülim kontsentreeritus, kus tunned, et keha on viimseni pingul ja midagi tegelikult ei murdu." "Lühikeses ja keskpikas perspektiivis pean sporti edasi tegema amatööri tasemel. Järgmisel paaril aastal on täiesti selge, et pean aastaga 10 000 km läbi sõitma. Muidu see tervisele hästi ei mõjuks ja selline rahulik mahakerimine on vajalik," selgitas ta. "Mul ei ole õnneks rattasõidust isu ka otsas. Kokkupuude spordiga saab olema ka läbi võistluste korraldamise, mis pakub mulle pinget. See on hoopis teistmoodi kui olla ise joone peal." * * * Vaata ka spordiaastat kokkuvõtvat saadet "Aasta tipphetked 2022. Sport" ETV-s 27. detsembril kell 20. ### Response: Kangert: olla suurtuuri võidule kaasaaitaja on äge mälestus, mida kaasa võtta
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
"See hetk, kui ma taipasin, et võitsin EM-il pronksmedali… alati, kui ma mõtlen selle peale, läheb mul suu naerule, tunded lähevad nii elevaks. Tõesti, see hetk on imeline," tunnistas Õiglane. "Mul on alati unistus olnud tiitlivõitlustel medal võtta ja see mul õnnestus ja see emotsioon, mis seal tekkis, see on vaieldamatult mu sportlaskarjääri kõige vingem moment!" "Saksa publik tuli niivõrd kaasa, seal oli vist ligi 50 000 või 60 000 pealtvaatajat. See tegi selle atmosfääri väga-väga eriliseks. See, et ma võitsin pronksmedali, aitas kaasa sellele, andis n-ö vürtsi juurde. See melu oli väga äge," jätkas Õiglane, kes kogus Münchenis peetud EM-il 8346 punkti. "Naudingu osa spordis peab jääma. Miks mul MM läks nihu, oligi seepärast, et ma tahtsin lihtsalt näidata endale ja teistele hästi palju. Tahtsin näidata, kui hea ma olen, kui palju ma olen paremaks läinud, aga ma ei nautinud ühtegi momenti MM-ist," tunnistas Õiglane. "Kolm aastat on olnud niivõrd keerulised, olen ühe väga ebameeldiva vigastusega kimpus olnud. Ja siis teha esiteks hooaja alguses oma rekord. MM läks aia taha, aga sellest üle olla emotsionaalselt ja näidata parimat versiooni ja parimaid tulemusi EM-il ja tulla välja medaliga... just see teekond selle medalini tegi selle medali minu jaoks palju kirkamaks ja tähtsamaks." "Suutsin olla mentaalselt paljudest asjadest üle ja tulla tugevamana sellest jamast välja ja siin ongi see põhjus, miks ma hindan seda EM-i ja üldse seda hooaega tervikuna palju tähtsamaks kui kõiki neid MM-e eelnevalt. Kui ma olen MM-idel võistelnud, on mul olnud ettevalmistus, võistlemine ja treeningud, kõik on olnud mõnus ja sujuv ja ei ole olnud suuri probleeme, aga nüüd on olnud väga rasked perioodid ja sellest üle olla ja tulla võidukana tagasi, on kindlasti põhjus, miks ma seda hooaega niivõrd kõrgelt hindan," rääkis Õiglane. "See aasta õpetas mulle kõige rohkem, et ole kannatlik. Just enda osas, kuna viimased aastad on olnud keerulised. Nähes, kuidas teised teevad kogu aeg trenni ja ise jätad palju trenne vahele ja mingi hetk ei saa mingeid võistlusi teha, mida tahaksid teha… Kannatlik, et küll su enda aeg tuleb, ja sa pead tegema oma asja ja oma ree peal olema, aga mitte hakkama võrdlema ennast teistega," arutles ta. "Ma pole eelnevalt täiskasvanute tiitlivõistlustel medalit võitnud. Seda tunnet tahaks veel tunda. Ma võin öelda, et see on selline lisamotivatsioon, mida tahaks veel tunda, ja see kannustab mind kindlasti." * * * Vaata ka spordiaastat kokkuvõtvat saadet "Aasta tipphetked 2022. Sport" ETV-s 27. detsembril kell 20.
Õiglane lõppenud hooajast: suutsin raskustest üle olla ja võidukana tagasi tulla
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: "See hetk, kui ma taipasin, et võitsin EM-il pronksmedali… alati, kui ma mõtlen selle peale, läheb mul suu naerule, tunded lähevad nii elevaks. Tõesti, see hetk on imeline," tunnistas Õiglane. "Mul on alati unistus olnud tiitlivõitlustel medal võtta ja see mul õnnestus ja see emotsioon, mis seal tekkis, see on vaieldamatult mu sportlaskarjääri kõige vingem moment!" "Saksa publik tuli niivõrd kaasa, seal oli vist ligi 50 000 või 60 000 pealtvaatajat. See tegi selle atmosfääri väga-väga eriliseks. See, et ma võitsin pronksmedali, aitas kaasa sellele, andis n-ö vürtsi juurde. See melu oli väga äge," jätkas Õiglane, kes kogus Münchenis peetud EM-il 8346 punkti. "Naudingu osa spordis peab jääma. Miks mul MM läks nihu, oligi seepärast, et ma tahtsin lihtsalt näidata endale ja teistele hästi palju. Tahtsin näidata, kui hea ma olen, kui palju ma olen paremaks läinud, aga ma ei nautinud ühtegi momenti MM-ist," tunnistas Õiglane. "Kolm aastat on olnud niivõrd keerulised, olen ühe väga ebameeldiva vigastusega kimpus olnud. Ja siis teha esiteks hooaja alguses oma rekord. MM läks aia taha, aga sellest üle olla emotsionaalselt ja näidata parimat versiooni ja parimaid tulemusi EM-il ja tulla välja medaliga... just see teekond selle medalini tegi selle medali minu jaoks palju kirkamaks ja tähtsamaks." "Suutsin olla mentaalselt paljudest asjadest üle ja tulla tugevamana sellest jamast välja ja siin ongi see põhjus, miks ma hindan seda EM-i ja üldse seda hooaega tervikuna palju tähtsamaks kui kõiki neid MM-e eelnevalt. Kui ma olen MM-idel võistelnud, on mul olnud ettevalmistus, võistlemine ja treeningud, kõik on olnud mõnus ja sujuv ja ei ole olnud suuri probleeme, aga nüüd on olnud väga rasked perioodid ja sellest üle olla ja tulla võidukana tagasi, on kindlasti põhjus, miks ma seda hooaega niivõrd kõrgelt hindan," rääkis Õiglane. "See aasta õpetas mulle kõige rohkem, et ole kannatlik. Just enda osas, kuna viimased aastad on olnud keerulised. Nähes, kuidas teised teevad kogu aeg trenni ja ise jätad palju trenne vahele ja mingi hetk ei saa mingeid võistlusi teha, mida tahaksid teha… Kannatlik, et küll su enda aeg tuleb, ja sa pead tegema oma asja ja oma ree peal olema, aga mitte hakkama võrdlema ennast teistega," arutles ta. "Ma pole eelnevalt täiskasvanute tiitlivõistlustel medalit võitnud. Seda tunnet tahaks veel tunda. Ma võin öelda, et see on selline lisamotivatsioon, mida tahaks veel tunda, ja see kannustab mind kindlasti." * * * Vaata ka spordiaastat kokkuvõtvat saadet "Aasta tipphetked 2022. Sport" ETV-s 27. detsembril kell 20. ### Response: Õiglane lõppenud hooajast: suutsin raskustest üle olla ja võidukana tagasi tulla
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
69-aastane mees tunnistas üles patoloogilise viha välismaalaste vastu ja veetis päeva psühhiaatriahaiglas. Reedel kurdi kultuurikeskuses ja lähedal asuvas juuksurisalongis toimunud tulistamine kutsus esile paanika. Kurdi kogukond on väljendanud viha Prantsuse julgeolekuteenistuse peale, laupäeval toimus Pariisis kokkupõrge politsei ja meeleavadajate vahel. Esmaspäeval marssis läbi linna mitusada inimest, nõudes "tõde ja õigust".
Pariisis kolm inimest tapnud tulistaja astus kohtu ette
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: 69-aastane mees tunnistas üles patoloogilise viha välismaalaste vastu ja veetis päeva psühhiaatriahaiglas. Reedel kurdi kultuurikeskuses ja lähedal asuvas juuksurisalongis toimunud tulistamine kutsus esile paanika. Kurdi kogukond on väljendanud viha Prantsuse julgeolekuteenistuse peale, laupäeval toimus Pariisis kokkupõrge politsei ja meeleavadajate vahel. Esmaspäeval marssis läbi linna mitusada inimest, nõudes "tõde ja õigust". ### Response: Pariisis kolm inimest tapnud tulistaja astus kohtu ette
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Nikolajevina oled käinud ära dub 'i, ambient 'i, postpungi ja techno juures, rääkimata paljust muust. Weak People'iga teed hoopis noise 'i. Kas oskad panna näpu peale mingile ühele stiilile või alguspunktile, kust kõik need suunad hargnema hakkasid, või on need pigem aja jooksul sulle külge haakunud? See kõlab kindlasti nagu klišee, aga mulle lihtsalt meeldib hea muusika, vahet pole, mis stiili või žanriga on tegu. Suureks õnneks on mul olnud noorest saati interneti kasutamise võimalus ehk valikud ja mõjutused on olnud piiritud, kõik on ainult uudishimu ja tahte küsimus. Mu enda loomingus hakkas asi siiski arenema pärast üht suvepäeva aastaid tagasi. Mul oli tunnike aega, enne kui mu sõbrad mind peale pidid võtma, et ujuma minna. Mõtlesin, et kas suudan naljaga pooleks hip-hop 'i instrumentaali teha, mida siis pärast autos kuulata. Pool tundi hiljem oli lugu valmis ning kolme nädala pärast sai sellest Tommy Cashi esimene singel "Guez Whoz Bak". See sai minu suureks üllatuseks palju positiivset vastukaja ja otsustasin pärast seda veel julgemalt muusikale läheneda, et teada saada, kas kuskil jookseb ka minu võimete piir. Seni ma seda veel leidnud ei ole. Kui rääkida su viimasest plaadist "Transplant Rejection", siis see sobitub Muscuti kirjelduse põhjal nende fiktiivsete soundtrack 'ide suunaga. Milline atmosfäär sul seda plaati tegema hakates silme ees oli või kujunes see pigem protsessi käigus? See album koosneb lugudest, mis on salvestatud vahemikus 2016–2022. Kõik lood on sündinud eri stuudiotes ja ruumides, kus on olnud au midagi salvestada. Aga seda albumit n-ö tegema ma polegi kunagi hakanud… Kõik lood, mis albumile jõudsid, on Dima Nikolaienko valitud. Eks see läbiv atmosfäär on mind juba pikalt ümbritsenud. Oled esitanud seda plaati nii basseinis (küll käputäiele inimestele) kui ka Inwardsi festivalil kirikus. Kuidas eri asukohad selle plaadi esitamist mõjutavad? Selles tühjas basseinis oli mul rohkem eelarvet ja aega valmistumiseks. Esitasin seal rohkem lugusid ja eksperimenteerisin rohkemate instrumentidega. Stuudios on kõik lood salvestatud ühe võttena. Pärast seda saigi tegelikult lood kokku seatud ja Muscutile valimiseks saadetud. Inwardsi festivalil proovisin ma juba kompaktsemat ja efektiivsemat kava esitada. Enamik instrumente, mida selle albumi salvestamiseks kasutasin, on suured ja vanad ning neile ei meeldi enam väga palju stuudiost väljas käia. Ja loomulikult on ju saalitäiele inimestele esineda midagi erilisemat kui käputäiele. Mõni aeg tagasi mainis üks teine muusik mulle, et oma esimest plaati tehes tundis ta kõige suuremat frustratsiooni selle pärast, et ta oskused ei olnud veel sealmaal, et viia ellu oma peas olev idee. Sa oled teinud muusikat juba hea mitu aastat ja suuresti analoogmasinatega. Mil määral sa sellise dilemmaga kokku puutud ja kas masinad seavad ka mingeid piire? Tuleb meenutada, et ei pea olema väga osav, et luua midagi ajatut. Lihtsuses peitub ilu. Võib-olla sellepärast mu muusika nii naiivselt kõlabki. Oskuste arendamine peabki olema loova inimese kõige suurem tõukejõud. Oma saamatusest tingitud frustratsiooni ravin tavaliselt eksperimenteerimise ning asjale vale nurga alt lähenemisega. Piirang on minu jaoks üks suurim inspiratsiooni ja õnnestumise alus. See paneb mind rohkem kastist välja mõtlema ja katsetama sellega, mis mul olemas on. Kui võimalused on lõputud, võib tekkida sensoorne ülekoormus ja avastad ennast tupikust. See on ka põhjus, miks kipun kasutama vanemaid masinaid, kuna tean hästi nende puudujääke. Üldiselt olen muidugi siiral arvamusel, et muusika tuleb sinuni, mitte vastupidi – tuleb sellele lihtsalt rohkelt võimalusi anda. Sa oled ka noise 'i ja ambient 'i üritustesarja Konsum üks korraldajatest. Kust see alguse sai ja kuidas see nišš sinu arvates praegu pulbitseb? Kui käisin 2018. aasta suvel Tōkyōs mängimas, sattusin sõbraga ühte baari, kus lasti suurtest kõlaritest kõvasti noise 'i. Käisime seal mitu õhtut järjest. Eriti meeldis, kuidas pärast lahkumist oli helipalett puhas, justkui vali müra oleks mu kuulmise ära puhastanud. Reisilt tagasi jõudes arutasin Kleisiga, kas tal oleks huvi alustada Tallinnas üritust, kus saaksime mängida noise 'i, millest me mõlemad lugu peame, ja kõvasti! Nii jõudsime ka arusaamani, et Tallinnas puudub aktiivne platvorm üritustesarja kujul, mis oleks pühendunud eksperimentaalsele muusikale. Nüüd tähistamegi 2023. aasta veebruaris oma neljandat tegutsemisaastat. Kuula Nikolajevi albumit "Transplant Rejection": Transplant Rejection by Nikolajev
Nikolajev: ei pea olema väga osav, et luua midagi ajatut
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Nikolajevina oled käinud ära dub 'i, ambient 'i, postpungi ja techno juures, rääkimata paljust muust. Weak People'iga teed hoopis noise 'i. Kas oskad panna näpu peale mingile ühele stiilile või alguspunktile, kust kõik need suunad hargnema hakkasid, või on need pigem aja jooksul sulle külge haakunud? See kõlab kindlasti nagu klišee, aga mulle lihtsalt meeldib hea muusika, vahet pole, mis stiili või žanriga on tegu. Suureks õnneks on mul olnud noorest saati interneti kasutamise võimalus ehk valikud ja mõjutused on olnud piiritud, kõik on ainult uudishimu ja tahte küsimus. Mu enda loomingus hakkas asi siiski arenema pärast üht suvepäeva aastaid tagasi. Mul oli tunnike aega, enne kui mu sõbrad mind peale pidid võtma, et ujuma minna. Mõtlesin, et kas suudan naljaga pooleks hip-hop 'i instrumentaali teha, mida siis pärast autos kuulata. Pool tundi hiljem oli lugu valmis ning kolme nädala pärast sai sellest Tommy Cashi esimene singel "Guez Whoz Bak". See sai minu suureks üllatuseks palju positiivset vastukaja ja otsustasin pärast seda veel julgemalt muusikale läheneda, et teada saada, kas kuskil jookseb ka minu võimete piir. Seni ma seda veel leidnud ei ole. Kui rääkida su viimasest plaadist "Transplant Rejection", siis see sobitub Muscuti kirjelduse põhjal nende fiktiivsete soundtrack 'ide suunaga. Milline atmosfäär sul seda plaati tegema hakates silme ees oli või kujunes see pigem protsessi käigus? See album koosneb lugudest, mis on salvestatud vahemikus 2016–2022. Kõik lood on sündinud eri stuudiotes ja ruumides, kus on olnud au midagi salvestada. Aga seda albumit n-ö tegema ma polegi kunagi hakanud… Kõik lood, mis albumile jõudsid, on Dima Nikolaienko valitud. Eks see läbiv atmosfäär on mind juba pikalt ümbritsenud. Oled esitanud seda plaati nii basseinis (küll käputäiele inimestele) kui ka Inwardsi festivalil kirikus. Kuidas eri asukohad selle plaadi esitamist mõjutavad? Selles tühjas basseinis oli mul rohkem eelarvet ja aega valmistumiseks. Esitasin seal rohkem lugusid ja eksperimenteerisin rohkemate instrumentidega. Stuudios on kõik lood salvestatud ühe võttena. Pärast seda saigi tegelikult lood kokku seatud ja Muscutile valimiseks saadetud. Inwardsi festivalil proovisin ma juba kompaktsemat ja efektiivsemat kava esitada. Enamik instrumente, mida selle albumi salvestamiseks kasutasin, on suured ja vanad ning neile ei meeldi enam väga palju stuudiost väljas käia. Ja loomulikult on ju saalitäiele inimestele esineda midagi erilisemat kui käputäiele. Mõni aeg tagasi mainis üks teine muusik mulle, et oma esimest plaati tehes tundis ta kõige suuremat frustratsiooni selle pärast, et ta oskused ei olnud veel sealmaal, et viia ellu oma peas olev idee. Sa oled teinud muusikat juba hea mitu aastat ja suuresti analoogmasinatega. Mil määral sa sellise dilemmaga kokku puutud ja kas masinad seavad ka mingeid piire? Tuleb meenutada, et ei pea olema väga osav, et luua midagi ajatut. Lihtsuses peitub ilu. Võib-olla sellepärast mu muusika nii naiivselt kõlabki. Oskuste arendamine peabki olema loova inimese kõige suurem tõukejõud. Oma saamatusest tingitud frustratsiooni ravin tavaliselt eksperimenteerimise ning asjale vale nurga alt lähenemisega. Piirang on minu jaoks üks suurim inspiratsiooni ja õnnestumise alus. See paneb mind rohkem kastist välja mõtlema ja katsetama sellega, mis mul olemas on. Kui võimalused on lõputud, võib tekkida sensoorne ülekoormus ja avastad ennast tupikust. See on ka põhjus, miks kipun kasutama vanemaid masinaid, kuna tean hästi nende puudujääke. Üldiselt olen muidugi siiral arvamusel, et muusika tuleb sinuni, mitte vastupidi – tuleb sellele lihtsalt rohkelt võimalusi anda. Sa oled ka noise 'i ja ambient 'i üritustesarja Konsum üks korraldajatest. Kust see alguse sai ja kuidas see nišš sinu arvates praegu pulbitseb? Kui käisin 2018. aasta suvel Tōkyōs mängimas, sattusin sõbraga ühte baari, kus lasti suurtest kõlaritest kõvasti noise 'i. Käisime seal mitu õhtut järjest. Eriti meeldis, kuidas pärast lahkumist oli helipalett puhas, justkui vali müra oleks mu kuulmise ära puhastanud. Reisilt tagasi jõudes arutasin Kleisiga, kas tal oleks huvi alustada Tallinnas üritust, kus saaksime mängida noise 'i, millest me mõlemad lugu peame, ja kõvasti! Nii jõudsime ka arusaamani, et Tallinnas puudub aktiivne platvorm üritustesarja kujul, mis oleks pühendunud eksperimentaalsele muusikale. Nüüd tähistamegi 2023. aasta veebruaris oma neljandat tegutsemisaastat. Kuula Nikolajevi albumit "Transplant Rejection": Transplant Rejection by Nikolajev ### Response: Nikolajev: ei pea olema väga osav, et luua midagi ajatut
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
Mõõtu võeti kuuel alal: vehklemises, reaktsiooniseinal, raskuste hoidmises, kettagolfi jooksus, korvpallivisetes ja rippumises. Alusalu ja Piho said kolm alavõitu – vehklemises, reaktsiooniseinal ja korvpallivisetes. Kokku kogusid nad kuue alaga 64 punkti. Taas jõudsid esikolmikusse vehkleja Katrina Lehis ja tema treener Nikolai Novosjolov, olles 61 punktiga teised. Lehis ja Novosjolov lõpetasid neljal alal teisena. Pjedestaali madalaimale astmele tõusid ujujad Eneli Jefimova ja Kregor Zirk, kes kogusid 56 punkti. Neist punkti vähem said eelmise aasta võitjad, vibulaskjad Lisell Jäätma ja Robin Jäätma ning veemotosportlane Jasmiin Üpraus ja tema sõudjast paariline Johann Poolak. Kuuendana lõpetasid võistluse maadleja Andreas Välis ja fitness-sportlane Mari-Liis Kalmus (51 punkti), seitsmendana laskesuusatajad Johanna Talihärm ja Kristo Siimer (50 punkti) ning kaheksandana crossfiti võistleja Andra Mõistus ja tõstja Leho Pent (49 punkti). Neist Välis ja Kalmus said alavõidu kettagolfi jooksus, Talihärm ja Siimer rippumises ning Mõistus ja Pent raskuste hoidmises. Järgmise aasta spordikuulsuste jõuluturniir peetakse Otepääl, siis lubati sisse tuua ka talialad.
Spordikuulsuste jõuluturniiri võitsid Saskia Alusalu ja Han Hendrik Piho
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule. ### Instruction: Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. ### Input: Mõõtu võeti kuuel alal: vehklemises, reaktsiooniseinal, raskuste hoidmises, kettagolfi jooksus, korvpallivisetes ja rippumises. Alusalu ja Piho said kolm alavõitu – vehklemises, reaktsiooniseinal ja korvpallivisetes. Kokku kogusid nad kuue alaga 64 punkti. Taas jõudsid esikolmikusse vehkleja Katrina Lehis ja tema treener Nikolai Novosjolov, olles 61 punktiga teised. Lehis ja Novosjolov lõpetasid neljal alal teisena. Pjedestaali madalaimale astmele tõusid ujujad Eneli Jefimova ja Kregor Zirk, kes kogusid 56 punkti. Neist punkti vähem said eelmise aasta võitjad, vibulaskjad Lisell Jäätma ja Robin Jäätma ning veemotosportlane Jasmiin Üpraus ja tema sõudjast paariline Johann Poolak. Kuuendana lõpetasid võistluse maadleja Andreas Välis ja fitness-sportlane Mari-Liis Kalmus (51 punkti), seitsmendana laskesuusatajad Johanna Talihärm ja Kristo Siimer (50 punkti) ning kaheksandana crossfiti võistleja Andra Mõistus ja tõstja Leho Pent (49 punkti). Neist Välis ja Kalmus said alavõidu kettagolfi jooksus, Talihärm ja Siimer rippumises ning Mõistus ja Pent raskuste hoidmises. Järgmise aasta spordikuulsuste jõuluturniir peetakse Otepääl, siis lubati sisse tuua ka talialad. ### Response: Spordikuulsuste jõuluturniiri võitsid Saskia Alusalu ja Han Hendrik Piho