instruction
stringclasses 3
values | input
stringlengths 0
388k
| output
stringlengths 1
59.4k
| text
stringlengths 246
388k
|
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
India välisminister Subrahmanyam Jaishankar ütles, et tugevdab Hiina piiril oma sõjalist kohalolekut. 12 päeva tagasi teatas India, et riigi sõdurid osalesid kahe riigi piirialal kokkupõrgetes Hiina sõduritega, vahendas The Times.
Hiina ja India vahel on üle 3400 kilomeetri pikkune kehvasti märgistatud piir, mida nimetatakse tegeliku kontrolli jooneks (Line of Actual Control). India õhujõud teatasid eelmisel nädalal, et piirkonnas on märgata üha rohkem Hiina sõjalennukeid.
India opositsioon süüdistab Narendra Modit, et valitsus ei võta Hiina ohtu piisavalt tõsiselt. Jaishankar lükkas esmaspäeval opositsiooni väited tagasi ja ütles, et India sõjavägi on valmis igasugusteks sissetungideks valmis.
Hiina ja India kokkupõrgetel Himaalaja mägedes on pikk ajalugu. 1962. aastal toimus seal kahe riigi vahel täiemahuline sõjaline tegevus.
Hoolimata kõrgetasemelistest läbirääkimisest Delhi ja Pekingi vahel pole stabiilsust regiooni endiselt saabunud.
Et vältida konflikti eskaleerumist, ei tohi kumbki pool kasutada teise riigi sõdurite vastu tulirelvi.
|
India suurendab Himaalajas oma sõjalist kohalolekut
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
India välisminister Subrahmanyam Jaishankar ütles, et tugevdab Hiina piiril oma sõjalist kohalolekut. 12 päeva tagasi teatas India, et riigi sõdurid osalesid kahe riigi piirialal kokkupõrgetes Hiina sõduritega, vahendas The Times.
Hiina ja India vahel on üle 3400 kilomeetri pikkune kehvasti märgistatud piir, mida nimetatakse tegeliku kontrolli jooneks (Line of Actual Control). India õhujõud teatasid eelmisel nädalal, et piirkonnas on märgata üha rohkem Hiina sõjalennukeid.
India opositsioon süüdistab Narendra Modit, et valitsus ei võta Hiina ohtu piisavalt tõsiselt. Jaishankar lükkas esmaspäeval opositsiooni väited tagasi ja ütles, et India sõjavägi on valmis igasugusteks sissetungideks valmis.
Hiina ja India kokkupõrgetel Himaalaja mägedes on pikk ajalugu. 1962. aastal toimus seal kahe riigi vahel täiemahuline sõjaline tegevus.
Hoolimata kõrgetasemelistest läbirääkimisest Delhi ja Pekingi vahel pole stabiilsust regiooni endiselt saabunud.
Et vältida konflikti eskaleerumist, ei tohi kumbki pool kasutada teise riigi sõdurite vastu tulirelvi.
### Response:
India suurendab Himaalajas oma sõjalist kohalolekut
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Akzonobeli 2022. aasta kunstipreemiale on nomineeritud viimase hooaja loomingu põhjal kuus teost:
Anne Parmasto / "Isiklik aeg II" / õli, lõuend
nominendi esitas Eesti Kunstnike Liit
Edith Karlson /"Süütuse tagasitulek" / isiknäitus
nominendi esitas Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum
Ludmilla Siim / "Olemise helk" / isiknäitus
nominendi esitas Tartu Kunstimuuseum
Sarah Nõmm ja Maria Izabella Lehtsaar / "Raskekaalu õrnus" / paarisnäitus
nominendi esitas Tallinna Kunstihoone
Merike Estna / "Muld ei hoia meie armastust" / isiknäitus
Nominendi esitas Eesti Kunstimuuseum
Kadri Toom / "Nägemisviise perifeeriast" / isiknäitus
nominendi esitas kunstiajakiri KUNST.EE
AkzoNobel Kunstipreemia lähtub ideest "Värv kui kunst". Preemia eesmärk on tunnustada kunstnikku Eesti kunstimaastiku rikastamise eest värvikasutuse aspektist lähtuvalt. Preemiale nomineeriti teos, näitus või kunstiprojekt, mida on avalikkusele eksponeeritud perioodil oktoober 2021 kuni september 2022.
Laureaadi väljakuulutamine toimub 20. jaanuaril Akzo Nobel Baltics AS peakontoris, R. Tobiase 8, Tallinn. Preemia suurus on 5000 eurot.
AkzoNobel Kunstipreemia on vanim erakapitalil väljaantav kunstipreemia Eestis, millega alustati 1996. aastal.
|
Selgusid Akzonobeli kunstipreemia tänavused nominendid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Akzonobeli 2022. aasta kunstipreemiale on nomineeritud viimase hooaja loomingu põhjal kuus teost:
Anne Parmasto / "Isiklik aeg II" / õli, lõuend
nominendi esitas Eesti Kunstnike Liit
Edith Karlson /"Süütuse tagasitulek" / isiknäitus
nominendi esitas Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum
Ludmilla Siim / "Olemise helk" / isiknäitus
nominendi esitas Tartu Kunstimuuseum
Sarah Nõmm ja Maria Izabella Lehtsaar / "Raskekaalu õrnus" / paarisnäitus
nominendi esitas Tallinna Kunstihoone
Merike Estna / "Muld ei hoia meie armastust" / isiknäitus
Nominendi esitas Eesti Kunstimuuseum
Kadri Toom / "Nägemisviise perifeeriast" / isiknäitus
nominendi esitas kunstiajakiri KUNST.EE
AkzoNobel Kunstipreemia lähtub ideest "Värv kui kunst". Preemia eesmärk on tunnustada kunstnikku Eesti kunstimaastiku rikastamise eest värvikasutuse aspektist lähtuvalt. Preemiale nomineeriti teos, näitus või kunstiprojekt, mida on avalikkusele eksponeeritud perioodil oktoober 2021 kuni september 2022.
Laureaadi väljakuulutamine toimub 20. jaanuaril Akzo Nobel Baltics AS peakontoris, R. Tobiase 8, Tallinn. Preemia suurus on 5000 eurot.
AkzoNobel Kunstipreemia on vanim erakapitalil väljaantav kunstipreemia Eestis, millega alustati 1996. aastal.
### Response:
Selgusid Akzonobeli kunstipreemia tänavused nominendid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Terviseameti ülevaate järgi on grippi haigestumine on tõusutrendis, haigestumuse intensiivsust saab hinnata keskmiseks, gripiviiruse levik on püsiv ja laialdane. Viimase nädala jooksul kasvas grippi haigestunute arv 245 protsendi võrra, 60 protsendi võrra kasvas ka gripiviirusega seotud hospitaliseerimiste arv.
Lutsari sõnul näitavad andmed gripihooaja läbi teinud Austraaliast, et gripihooaeg tuleb pigem keskmine kui midagi erakordset.
"Tuli kergem, kui nad ootasid, aga oli täiesti korralik gripihooaeg. Mis on sarnast meie praeguse olukorraga – nad ütlesid, et hooaeg hakkas väga vara. Ja meie näeme ka, et gripihooaeg hakkas oluliselt varem kui gripihooajad tavaliselt hakkavad. Üldiselt näeme, et hooajalised viirused, nende ilmnemine on segamini aetud pandeemia käigus. Näiteks RS (respiratoor-süntsütiaalne) viirusel, mis on enamasti kevadtalvine viirus, on pandeemia ajal olnud suvised puhangud," lausus Lutsar.
Lutsari sõnul oli Austraalias sel hooajal palju gripiviirust H3N2. "Mis on gripiviirustest kõige kehvem, põhjustab kõige raskemat haigust. Austraalias oli väga raske gripihooaeg 2017, meil 2018. Suremus nüüd oli Austraalias väiksem kui 2017 hooajal ja haiglasse sattus ka vähem inimesi. Kui see paika peab ja saame Austraalia pealt ennustada, võik ka meil midagi sellist oodata," ütles ta.
Austraalias kardeti enne viirushaiguste hooaja algust, et võib tekkida nii-öelda topeltpandeemia – koos hakkavad kiiresti levima gripp ja Covid. See hirm ei teostunud. "Austraallased ise ütlevad, et kõigepealt tuli üks viirus, siis see hakkas vähenema. Covidi ja gripi kooseksisteerimist nemad ei näinud," lausus Lutsar.
Eestiski levib praegu domineerivalt gripiviirus, koroonaviirus on levikult praegu viies-kuues.
Lutsari sõnul tähendab praegune viiruste levik, et suletuna olnud ühiskonnad maksavad tagasi immunoloogilist võlga.
"2020 aprillist alates ju grippi ei ole olnud ja 20/21 jäi täiesti vahel. See hirm oli – meie immuunsüsteem on nii üles ehitatud, et see vajab ka stimuleerimist –, et kui teised viirused tagasi tulevad, mis need siis tegema hakkavad. Osa lapsi, kes muidu oleks põdenud esimese-teisel eluaastal, pole võib-olla põdenud ühtki haigust. See kindlasti mängib rolli, et olime viirustest isoleeritud, sest viirusvastased antikehad vajavad uuendamist, seda paar aastat ei tekkinud. Immunoloogiline võlg on uus termin, mille pandeemia on toonud sisse, et seda me maksame praegu tagasi," rääkis Lutsar.
Maski kandmine jäägu igaühe enda otsustada
Teadusnõukoja juht Toivo Maimets ütles usutluses Delfile, et rahvarohketes kohtades võiks hakata taas maski kandma. "Meie arust oleks aeg seda soovitada, mitte kohustada, võttes arvesse mitte ainult Covid-19 tõusu, vaid ka teiste hingamisteede viiruste suurenevat lainet. Me tõesti soovitaksime rahvarohketes kohtades, eelkõige ühissõidukites, maski kanda," lausus ta.
Lutsari sõnul peaks maski kandmise jätma iga inimese enda otsustada ning tervel või äsja haiguse läbi põdenud inimesel pole seda küll mõtet teha.
"Selle otsuse peab küll iga inimene ise tegema. Kui olen alles midagi põdenud ja olen terve inimene, siis ei ole selleks vajadust. Ma põhimõtteliselt ei näe, et me jäämegi talviti maske kandma. Viirused maailmas e kao ja on väga naiivne loota, et saame viirushaigusi oluliselt vähendada. Ja kui ma olen haige, siis ei peaks minema ka mask ees poodi, see ei ole vastutustundlik käitumine," lausus Lutsar.
|
Lutsar: kogemus mujalt näitab, et tuleb pigem keskmine gripihooaeg
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terviseameti ülevaate järgi on grippi haigestumine on tõusutrendis, haigestumuse intensiivsust saab hinnata keskmiseks, gripiviiruse levik on püsiv ja laialdane. Viimase nädala jooksul kasvas grippi haigestunute arv 245 protsendi võrra, 60 protsendi võrra kasvas ka gripiviirusega seotud hospitaliseerimiste arv.
Lutsari sõnul näitavad andmed gripihooaja läbi teinud Austraaliast, et gripihooaeg tuleb pigem keskmine kui midagi erakordset.
"Tuli kergem, kui nad ootasid, aga oli täiesti korralik gripihooaeg. Mis on sarnast meie praeguse olukorraga – nad ütlesid, et hooaeg hakkas väga vara. Ja meie näeme ka, et gripihooaeg hakkas oluliselt varem kui gripihooajad tavaliselt hakkavad. Üldiselt näeme, et hooajalised viirused, nende ilmnemine on segamini aetud pandeemia käigus. Näiteks RS (respiratoor-süntsütiaalne) viirusel, mis on enamasti kevadtalvine viirus, on pandeemia ajal olnud suvised puhangud," lausus Lutsar.
Lutsari sõnul oli Austraalias sel hooajal palju gripiviirust H3N2. "Mis on gripiviirustest kõige kehvem, põhjustab kõige raskemat haigust. Austraalias oli väga raske gripihooaeg 2017, meil 2018. Suremus nüüd oli Austraalias väiksem kui 2017 hooajal ja haiglasse sattus ka vähem inimesi. Kui see paika peab ja saame Austraalia pealt ennustada, võik ka meil midagi sellist oodata," ütles ta.
Austraalias kardeti enne viirushaiguste hooaja algust, et võib tekkida nii-öelda topeltpandeemia – koos hakkavad kiiresti levima gripp ja Covid. See hirm ei teostunud. "Austraallased ise ütlevad, et kõigepealt tuli üks viirus, siis see hakkas vähenema. Covidi ja gripi kooseksisteerimist nemad ei näinud," lausus Lutsar.
Eestiski levib praegu domineerivalt gripiviirus, koroonaviirus on levikult praegu viies-kuues.
Lutsari sõnul tähendab praegune viiruste levik, et suletuna olnud ühiskonnad maksavad tagasi immunoloogilist võlga.
"2020 aprillist alates ju grippi ei ole olnud ja 20/21 jäi täiesti vahel. See hirm oli – meie immuunsüsteem on nii üles ehitatud, et see vajab ka stimuleerimist –, et kui teised viirused tagasi tulevad, mis need siis tegema hakkavad. Osa lapsi, kes muidu oleks põdenud esimese-teisel eluaastal, pole võib-olla põdenud ühtki haigust. See kindlasti mängib rolli, et olime viirustest isoleeritud, sest viirusvastased antikehad vajavad uuendamist, seda paar aastat ei tekkinud. Immunoloogiline võlg on uus termin, mille pandeemia on toonud sisse, et seda me maksame praegu tagasi," rääkis Lutsar.
Maski kandmine jäägu igaühe enda otsustada
Teadusnõukoja juht Toivo Maimets ütles usutluses Delfile, et rahvarohketes kohtades võiks hakata taas maski kandma. "Meie arust oleks aeg seda soovitada, mitte kohustada, võttes arvesse mitte ainult Covid-19 tõusu, vaid ka teiste hingamisteede viiruste suurenevat lainet. Me tõesti soovitaksime rahvarohketes kohtades, eelkõige ühissõidukites, maski kanda," lausus ta.
Lutsari sõnul peaks maski kandmise jätma iga inimese enda otsustada ning tervel või äsja haiguse läbi põdenud inimesel pole seda küll mõtet teha.
"Selle otsuse peab küll iga inimene ise tegema. Kui olen alles midagi põdenud ja olen terve inimene, siis ei ole selleks vajadust. Ma põhimõtteliselt ei näe, et me jäämegi talviti maske kandma. Viirused maailmas e kao ja on väga naiivne loota, et saame viirushaigusi oluliselt vähendada. Ja kui ma olen haige, siis ei peaks minema ka mask ees poodi, see ei ole vastutustundlik käitumine," lausus Lutsar.
### Response:
Lutsar: kogemus mujalt näitab, et tuleb pigem keskmine gripihooaeg
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Vladimiri vend Vitali, kes on samuti endine raskekaalu maailmameister, on Kiievi linnapea. Vitali ütles Twitteri postituses kokkuleppe kohta järgmiselt: "Plekk õilsa kunsti mantlil".
WBA presidendi Gilberto Jesus Mendoza ja IBA presidendi Vene ärimehe Umar Kremljovi vahel kirjutati 28. novembril Mexico Citys alla koostööleping, mille kohta ütles Mendoza järgmiselt: "See on suur samm meie eesmärkide saavutamise ja selle suurepärase spordiala integreerimise suunas."
"Poks vajab rohkem läbipaistvust, mitte rohkem ahnust," ütles Klitško. "WBA ja IBA koostööleping on plekk õilsa kunsti mantlil. Otsus ennistada Venemaa ja Valgevene poksijad on kustumatu moraalne viga. Pole juhus, et ROK (rahvusvaheline olümpiakomitee) jätab poksi 2028. aasta olümpiamängudelt välja. Poks vajab ühte suurpuhastust," lisas Klitško.
#BoxingNeedsOneBigCleanup pic.twitter.com/kzSIOhPSgh
— Klitschko (@Klitschko) December 15, 2022
WBA põhjendas, miks Venemaa poksijaid enam välja ei jäeta, öeldes: "WBA tegi oma meistrivõistluste komitee ja reitingukomitee kaudu avalduse, milles otsustas taastada Venemaa ja Valgevene poksijad edetabelis. Selle riigi sportlased ei ole sõdurid ega valitsuse liikmed. Seetõttu pole neil Ukrainas toimuva sõjaga mingit pistmist. Iga võitleja, kes räägib sõja poolt või on sellega seotud, eemaldatakse edetabelist koheselt."
"See leping IBA-ga on midagi, mis toob poksile palju kasu," lisas Mendoza.
Mõlemad juhid allkirjastasid kümne põhipunktiga lepingu, mille eesmärk on edendada amatöörpoksi ja mõlema haru integreerimist spordi süstemaatiliseks arendamiseks.
"IBA raames ehitame ülemaailmset poksikodu," ütles Kremljov. "IBA ja WBA koostöö tulemus võib kindlustada poksi, kui spordiala, tuleviku. Meie eesmärk on ehitada sild kahe organisatsiooni vahel ja anda rohkem võimalusi kõigile poksijatele kogu maailmas."
|
Vladimir Klitško: IBA ja WBA kokkulepe jätab suure "pleki" poksile
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vladimiri vend Vitali, kes on samuti endine raskekaalu maailmameister, on Kiievi linnapea. Vitali ütles Twitteri postituses kokkuleppe kohta järgmiselt: "Plekk õilsa kunsti mantlil".
WBA presidendi Gilberto Jesus Mendoza ja IBA presidendi Vene ärimehe Umar Kremljovi vahel kirjutati 28. novembril Mexico Citys alla koostööleping, mille kohta ütles Mendoza järgmiselt: "See on suur samm meie eesmärkide saavutamise ja selle suurepärase spordiala integreerimise suunas."
"Poks vajab rohkem läbipaistvust, mitte rohkem ahnust," ütles Klitško. "WBA ja IBA koostööleping on plekk õilsa kunsti mantlil. Otsus ennistada Venemaa ja Valgevene poksijad on kustumatu moraalne viga. Pole juhus, et ROK (rahvusvaheline olümpiakomitee) jätab poksi 2028. aasta olümpiamängudelt välja. Poks vajab ühte suurpuhastust," lisas Klitško.
#BoxingNeedsOneBigCleanup pic.twitter.com/kzSIOhPSgh
— Klitschko (@Klitschko) December 15, 2022
WBA põhjendas, miks Venemaa poksijaid enam välja ei jäeta, öeldes: "WBA tegi oma meistrivõistluste komitee ja reitingukomitee kaudu avalduse, milles otsustas taastada Venemaa ja Valgevene poksijad edetabelis. Selle riigi sportlased ei ole sõdurid ega valitsuse liikmed. Seetõttu pole neil Ukrainas toimuva sõjaga mingit pistmist. Iga võitleja, kes räägib sõja poolt või on sellega seotud, eemaldatakse edetabelist koheselt."
"See leping IBA-ga on midagi, mis toob poksile palju kasu," lisas Mendoza.
Mõlemad juhid allkirjastasid kümne põhipunktiga lepingu, mille eesmärk on edendada amatöörpoksi ja mõlema haru integreerimist spordi süstemaatiliseks arendamiseks.
"IBA raames ehitame ülemaailmset poksikodu," ütles Kremljov. "IBA ja WBA koostöö tulemus võib kindlustada poksi, kui spordiala, tuleviku. Meie eesmärk on ehitada sild kahe organisatsiooni vahel ja anda rohkem võimalusi kõigile poksijatele kogu maailmas."
### Response:
Vladimir Klitško: IBA ja WBA kokkulepe jätab suure "pleki" poksile
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Täna lahkus Narva linnuse Läänehoovist Lenini kuju, mis paiknes siin alates 1993. aastast. Monument võetakse vastu Ajaloomuuseumi, mis tegeleb Eesti poliitilist ajalugu kajastava materjali kogumisega ja millel on juba avatud nõukogudeaegsete mälestusmärkide välinäitus. 2023. aasta kevadeni jääb monument hoiule Sõjamuuseumisse, kus on selleks vastavad võimalused," teatas muuseum sotsiaalmeedias.
Lenini kuju paikneb Narva linnuses alates 1993. aastast, kui see demonteeriti Peetri platsilt. Kuna linnuses käivad rekonstrueerimistööd, mille projekt skulptuurile seal asukohta ette ei näe, tuli see teisaldada.
Muuseum teatas, et alates 2021. aasta detsembrist toimuvad Narva linnuses suured ehitustööd ning selle projekt, mis nägi ette Lenini kuju ära viimist praeguselt asukohalt, kooskõlastati Narva linnaga ja kinnitati 2018. aastal.
Venemaa 1917. aasta oktoobripöörde juhi mälestusmärk, mille autor on skulptor Olev Männi, avati Peetri platsil 1957. aasta 7. novembril ja demonteeriti 1993. aastal.
Alates 1993. aastast oli Lenini monument Narva muuseumi abikogus, kuhu ta määrati 28. detsembril 1993. aastal.
Lenini kuju äraviimise vastu on võtnud sõna mõned Narva elanikud, kõige tuntum neist Narva volikogu liige Aleksei Jevgrafov.
|
Narva muuseum saatis Lenini kuju linnuse hoovist minema
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Täna lahkus Narva linnuse Läänehoovist Lenini kuju, mis paiknes siin alates 1993. aastast. Monument võetakse vastu Ajaloomuuseumi, mis tegeleb Eesti poliitilist ajalugu kajastava materjali kogumisega ja millel on juba avatud nõukogudeaegsete mälestusmärkide välinäitus. 2023. aasta kevadeni jääb monument hoiule Sõjamuuseumisse, kus on selleks vastavad võimalused," teatas muuseum sotsiaalmeedias.
Lenini kuju paikneb Narva linnuses alates 1993. aastast, kui see demonteeriti Peetri platsilt. Kuna linnuses käivad rekonstrueerimistööd, mille projekt skulptuurile seal asukohta ette ei näe, tuli see teisaldada.
Muuseum teatas, et alates 2021. aasta detsembrist toimuvad Narva linnuses suured ehitustööd ning selle projekt, mis nägi ette Lenini kuju ära viimist praeguselt asukohalt, kooskõlastati Narva linnaga ja kinnitati 2018. aastal.
Venemaa 1917. aasta oktoobripöörde juhi mälestusmärk, mille autor on skulptor Olev Männi, avati Peetri platsil 1957. aasta 7. novembril ja demonteeriti 1993. aastal.
Alates 1993. aastast oli Lenini monument Narva muuseumi abikogus, kuhu ta määrati 28. detsembril 1993. aastal.
Lenini kuju äraviimise vastu on võtnud sõna mõned Narva elanikud, kõige tuntum neist Narva volikogu liige Aleksei Jevgrafov.
### Response:
Narva muuseum saatis Lenini kuju linnuse hoovist minema
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Veebisaitide kasutajaid ei tohi enam nimetada "kasutajateks" (inglise keeles users). Ülikool leiab, et see võib veebilehtede kasutajaid võrrelda narkosõltlastega. Samas peab olema ettevaatlik ka sõna "sõltlane" kasutamisel, vahendas The Times.
Stanfordi IT-osakonna viimane algatus võtab eeskuju teiste USA ülikoolide jõupingutustest, et rookida välja väljendeid, mis võivad olla solvavad. Sarnane programm on ka Brandeis'i ülikoolis. Stanford teatas, et sai inspiratsiooni just Brandeis'i programmist.
Kirjanik Joyce Carol Oates ütles, et see oli kummaline, et Brandeis'is taheti tsenseerida sõna "piknik" kasutamist, kuna mõne inimese jaoks võib see meelde tuua mustanahaliste inimeste lintšimise. Kirjanik tõi välja, et sõna "lintšimine" pole tsenseeritud.
Stanfordi ülikooli veebihaldurid peaksid hoiduma end nimetamast "veebihalduriteks" (inglise keeles webmasters). Sõna masters meenutab isandaid, kes olid ka orjapidajad.
Stanfordi suuniseid naeruvääristasid mitmed USA väljaanded. Ajaleht The Wall Street Journal kirjutas, et ülikool teeb koomikute elu keeruliseks, kuna moonutab reaalsust selliselt, et see meenutab juba mõnda satiirilehte.
Stanford teatas, et juhend anti välja IT-osakonna sisekasutuseks.
|
Stanfordi ülikool proovib piirata "ebasobiva" kõnepruugi kasutamist
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veebisaitide kasutajaid ei tohi enam nimetada "kasutajateks" (inglise keeles users). Ülikool leiab, et see võib veebilehtede kasutajaid võrrelda narkosõltlastega. Samas peab olema ettevaatlik ka sõna "sõltlane" kasutamisel, vahendas The Times.
Stanfordi IT-osakonna viimane algatus võtab eeskuju teiste USA ülikoolide jõupingutustest, et rookida välja väljendeid, mis võivad olla solvavad. Sarnane programm on ka Brandeis'i ülikoolis. Stanford teatas, et sai inspiratsiooni just Brandeis'i programmist.
Kirjanik Joyce Carol Oates ütles, et see oli kummaline, et Brandeis'is taheti tsenseerida sõna "piknik" kasutamist, kuna mõne inimese jaoks võib see meelde tuua mustanahaliste inimeste lintšimise. Kirjanik tõi välja, et sõna "lintšimine" pole tsenseeritud.
Stanfordi ülikooli veebihaldurid peaksid hoiduma end nimetamast "veebihalduriteks" (inglise keeles webmasters). Sõna masters meenutab isandaid, kes olid ka orjapidajad.
Stanfordi suuniseid naeruvääristasid mitmed USA väljaanded. Ajaleht The Wall Street Journal kirjutas, et ülikool teeb koomikute elu keeruliseks, kuna moonutab reaalsust selliselt, et see meenutab juba mõnda satiirilehte.
Stanford teatas, et juhend anti välja IT-osakonna sisekasutuseks.
### Response:
Stanfordi ülikool proovib piirata "ebasobiva" kõnepruugi kasutamist
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Käesoleval õppeaastal langes Eestis õppivate välistudengite arv alla 5000. Languse põhjuseid on palju alates tervisekriisi järellainetusest lõpetades sõjaga Ukrainas. Lisaks ei ole välistudengite Eestisse jõudmine kunagi olnud lihtne, sest Eestisse saabumiseks vajalikke viisasid väljastavaid välisesindusi on Eestil maailmas vähe.
Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise riiklike tegevuste alguses pea 15 aastat tagasi said paika meie peamised sihtriigid ehk riigid, kust on kõige suurem potentsiaal kutsuda helgemad pead Eesti kõrgharidust omandama. Need olid Soome, Läti, Venemaa, Ukraina, Türgi ja Hiina. Aastate jooksul lisandusid sinna veel ka Gruusia ja India, lisaks oleme ülikoolidega katsetanud ka uuemaid turge nagu Ameerika Ühendriigid, Kasahstan ja Jaapan.
Iga riik on oma eripäradega alates positsioneerimisest ja turunduskanalitest lõpetades tulevaste tudengite otsuse tegemise protsessiga. Välisüliõpilaste õppima kutsumine on Eesti talendipoliitika üks keerulisemaid osasid, sest siin saadav diplom peab olema konkurentsivõimeline nii tudengi kodumaal kui ka terves maailmas. Kuid nagu näha, on kõigil sihtriikidel üks ühendav lüli, milleta on uuel välistudengil Eestisse pea võimatu saabuda. Selleks on konsulaarteenuseid pakkuvad Eesti välisesindused.
Kuidas näeb välja tudengi teekond Eesti ülikooli?
Kui Eestis õppida sooviv tudengikandidaat on välja valinud sobiva ülikooli ja õppekava ning sinna ka edukalt kandideerinud, algab ettevalmistus saabumiseks Eestisse. Kõigepealt väljastab õppeasutus tulevasele tudengile kutse Eestis õppimiseks. Euroopa Liidust tulevatele õppijatele ei ole Schengeni alal liikumine keeruline, kuid kolmandate riikide kodanikel tuleb taotleda D-viisa. See on pikaajaline siseriiklik viisa, mida võib anda välismaalasele ühe- või mitmekordseks ajutiseks Eestis viibimiseks.
Muidugi, kui ollakse juba Eestis, siis on protsess tunduvalt lihtsam, sest sel juhul saab ta esitada viisataotluse politsei- ja piirivalveameti esindusele. Suurem osa tulevasi tudengeid aga Eestis ei viibi ning saabuvad siia oma kodumaalt.
Kodumaal olles peab tulevane tudeng esitama D-viisa taotluse viisataotlusi menetlevale Eesti välisesindusele. Eestis õpib välisüliõpilasi enam kui 120 riigist, kuid pikaajalisi viisataotlusi menetlevaid Eesti Vabariigi välisesindusi on alla 20. Kuidas jõuab välistudeng, kelle koduriigis Eesti välisesindus puudub, ikkagi Eestisse?
Soomlased, lätlased, sakslased ja teistest Euroopa Liidu riikidest Eestisse saabuvad õppijad viisat taotlema ei pea. Küll aga peavad seda tegema kolmandate riikide kodanikud, keda on Eestis üle kahe kolmandiku kõigist õppivatest välistudengitest.
See ei ole niivõrd raske näiteks Gruusia, Jaapani, Türgi, Ameerika Ühendriikide, Hiina ja India tudengitele, kelle koduriigis on Eesti saatkond olemas. Küll aga peavad keerulise teekonna ette võtma näiteks tudengid Mehhikost, aga ka Kolumbiast, Brasiiliast ja ülejäänud Lõuna-Ameerikast. Nimelt on Lõuna-Ameerika kontinent, kus Eestil pole ühtegi saatkonda.
Ekslikult arvatakse, et tulevased tudengid saaksid taotleda Eestis õppimiseks mõeldud viisat ka mõnest teisest Euroopa Liidu saatkonnast. See ei ole tõsi, sest Eestit esindava liikmesriigi esindusele saab esitada ainult lühiajaliste viisade, transiitviisade ja lennujaama transiitviisade taotlusi. Pikaajaliste viisade (näiteks õppimiseks) taotlemiseks tuleb ikkagi reisida lähimasse Eesti välisesindusse, olles taotlemise hetkel füüsiliselt koha peal.
Kuidas ilma saatkonnata kaugemates piirkondadest Eestisse jõutakse? Olen kuulnud lugusid sellest, kuidas välistudengid reisivad tuhandeid kilomeetreid ning jõuavad kas Ukrainas, Türgis või muus riigis paiknevasse Eesti esindusse ning pärast sealses saatkonnas taotluse esitamist sõidavad koduriiki tagasi. Mõnikord jäädakse ka pärast viisataotluse esitamist vastavasse riiki ootama, kus viibides kaasnevad sealsed majutus- ja elamiskulud.
Vähetähtis pole ka see, et tihtilugu tuleb välisõpinguid plaanival välismaalasel ka Eesti esindust omavasse riiki pääsemiseks veel omakorda viisat taotleda.
Olles saanud positiivse vastuse, lähevad nad uuesti samasse saatkonda ning pärast viisa kättesaamist saavad nad tulla Eestisse. Seega kulutab motiveeritud tulevane tudeng mõnikord tuhandeid eurosid ning mitmeid nädalaid, et jõuda lõpuks meile õppima.
Eesti ülikoolide konkurendiks on kindlasti ka Soome ja Rootsi ülikoolid ning olen oma kogemusest näinud, et õppekavade võrdse kvaliteedi puhul vaadatakse muude faktorite seas ka sihtriiki jõudmise teekonda. Loomulikult on Soomel ja Rootsil saatkondi kordades rohkem ning seega on neil ka lihtsam välistudengeid õppima kutsuda.
Milliseid lahendusi pakuks välise teenuseosutaja viisakeskused?
Ülikoolidel ja haridus- ja teadusministeeriumil tuleks koos teha valik, millistest praegustest ja uutest sihtriikidest endale õppijaid ootame. Valikusse võiksid jääda mitmed senised sihtriigid ning kindlasti võiks jätkata uute õppijate kutsumist Euroopa Liidu riikidest, kust Eestisse jõudmine ei ole keeruline.
"Tõenäoliselt on tegu väikese imega, et tuhandete kilomeetrite kauguselt, kus puudub viisasid menetlev Eesti välisesindus, Eestisse üldse õppima jõutakse."
Kuidas aga lihtsustada teekonda õppijatele nendest riikidest, kus Eestil konsulaarteenus puudub? Võtamegi näiteks eelpool mainitud Lõuna-Ameerika kontinendi, kust on teekond Eestisse üks raskemaid ning Eestil konsulaaresindus puudub. Lõuna-Ameerikast pärit õppijaid on käesoleval õppeaastal Eestis üle saja. Tõenäoliselt on tegu väikese imega, et tuhandete kilomeetrite kauguselt, kus puudub viisasid menetlev Eesti välisesindus, Eestisse üldse õppima jõutakse. Pühendumus viib sihile, kuid see teekond saaks olla vähem vaevaline.
Üheks lahenduseks on Eesti riigile välise teenuse osutaja (edaspidi VTO) kasutamine, mida rakendab üle viiekümne riigi tervest maailmast ning mille kasutamist reguleerib Eestis välismaalaste seadus. Seadus ütleb, et välisministeerium võib viisataotluse menetlemisega seotud ülesanded halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule isikule, kes vastab viisaeeskirjas sätestatud välisele teenuseosutajale esitatavatele nõuetele.
Need eraõiguslikud isikud oleks rahvusvahelised ettevõtted, mis aitavad riike viisataotluste vahendamise teenusega. Välisministeerium kasutab rahvusvahelise viisakeskuse VFS Global abi, kui kolmandatest riikidest Eestisse reisijad soovivad esitada dokumente Eestisse lühiajalise viisa taotlemiseks. Viisataotleja maksab välise teenuse osutajale kokkulepitud tasu ning viisa väljastamise otsuse teevad endiselt Eesti konsulaarametnikud.
Pikaajalise viisa taotlusi on siiski võimalik esitada ainult saatkonda või konsulaati. Kui pikaajalise viisa taotluste esitamiseks saaks kasutada VTO abi, lihtsustaks see oluliselt kogu protsessi mitmele osapoolele. Võidaksid tulevased tudengid, kes jõuaksid Eestisse kiiremini ja väiksemate kuludega. Võidaksid ülikoolid, mis saaksid ennast tutvustada uutes riikides. Võidaks riik, mis saaks kujundada välistudengite päritolumaade statistikat ning kutsuda uusi õppijaid näiteks sellistest OECD riikidest, kus Eestil välisesindus puudub.
Millised saavad olema koos ülikoolidega ja haridus- ja teadusministeeriumiga valitud Eesti kõrghariduse tutvustamise sihtriikide uued fookused, näitab aeg. Tõenäosus, et Eesti konsulaarvõrk kiiresti laieneks, on väike. Seega tuleb kasutada paindlikke võimalusi ning viisakeskuste võrgustiku kasutamine viiks kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise uuele ja enneolematule tasandile. Nimelt avaneksid uued turud talendirändeks ja lisaks saaks käesolevat turuolukorda oluliselt paremini suunata ning välistudengite päritoluriikide üleilmset geograafiat tasakaalustada.
Välistudengite soov Eestisse õppima tulla on tõestus meie kõrghariduse konkurentsivõimest ning heast õpikeskkonnast. Tulevikus saaksime aga astuda sammu uutele õppijatele vastu ning teha meie jaoks sobivatest riikidest saabumise välistudengile selgemaks ja vähem keerukamaks.
|
Eero Loonurm: välisüliõpilase Eestisse saabumise lihtsuse müüdist
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleval õppeaastal langes Eestis õppivate välistudengite arv alla 5000. Languse põhjuseid on palju alates tervisekriisi järellainetusest lõpetades sõjaga Ukrainas. Lisaks ei ole välistudengite Eestisse jõudmine kunagi olnud lihtne, sest Eestisse saabumiseks vajalikke viisasid väljastavaid välisesindusi on Eestil maailmas vähe.
Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise riiklike tegevuste alguses pea 15 aastat tagasi said paika meie peamised sihtriigid ehk riigid, kust on kõige suurem potentsiaal kutsuda helgemad pead Eesti kõrgharidust omandama. Need olid Soome, Läti, Venemaa, Ukraina, Türgi ja Hiina. Aastate jooksul lisandusid sinna veel ka Gruusia ja India, lisaks oleme ülikoolidega katsetanud ka uuemaid turge nagu Ameerika Ühendriigid, Kasahstan ja Jaapan.
Iga riik on oma eripäradega alates positsioneerimisest ja turunduskanalitest lõpetades tulevaste tudengite otsuse tegemise protsessiga. Välisüliõpilaste õppima kutsumine on Eesti talendipoliitika üks keerulisemaid osasid, sest siin saadav diplom peab olema konkurentsivõimeline nii tudengi kodumaal kui ka terves maailmas. Kuid nagu näha, on kõigil sihtriikidel üks ühendav lüli, milleta on uuel välistudengil Eestisse pea võimatu saabuda. Selleks on konsulaarteenuseid pakkuvad Eesti välisesindused.
Kuidas näeb välja tudengi teekond Eesti ülikooli?
Kui Eestis õppida sooviv tudengikandidaat on välja valinud sobiva ülikooli ja õppekava ning sinna ka edukalt kandideerinud, algab ettevalmistus saabumiseks Eestisse. Kõigepealt väljastab õppeasutus tulevasele tudengile kutse Eestis õppimiseks. Euroopa Liidust tulevatele õppijatele ei ole Schengeni alal liikumine keeruline, kuid kolmandate riikide kodanikel tuleb taotleda D-viisa. See on pikaajaline siseriiklik viisa, mida võib anda välismaalasele ühe- või mitmekordseks ajutiseks Eestis viibimiseks.
Muidugi, kui ollakse juba Eestis, siis on protsess tunduvalt lihtsam, sest sel juhul saab ta esitada viisataotluse politsei- ja piirivalveameti esindusele. Suurem osa tulevasi tudengeid aga Eestis ei viibi ning saabuvad siia oma kodumaalt.
Kodumaal olles peab tulevane tudeng esitama D-viisa taotluse viisataotlusi menetlevale Eesti välisesindusele. Eestis õpib välisüliõpilasi enam kui 120 riigist, kuid pikaajalisi viisataotlusi menetlevaid Eesti Vabariigi välisesindusi on alla 20. Kuidas jõuab välistudeng, kelle koduriigis Eesti välisesindus puudub, ikkagi Eestisse?
Soomlased, lätlased, sakslased ja teistest Euroopa Liidu riikidest Eestisse saabuvad õppijad viisat taotlema ei pea. Küll aga peavad seda tegema kolmandate riikide kodanikud, keda on Eestis üle kahe kolmandiku kõigist õppivatest välistudengitest.
See ei ole niivõrd raske näiteks Gruusia, Jaapani, Türgi, Ameerika Ühendriikide, Hiina ja India tudengitele, kelle koduriigis on Eesti saatkond olemas. Küll aga peavad keerulise teekonna ette võtma näiteks tudengid Mehhikost, aga ka Kolumbiast, Brasiiliast ja ülejäänud Lõuna-Ameerikast. Nimelt on Lõuna-Ameerika kontinent, kus Eestil pole ühtegi saatkonda.
Ekslikult arvatakse, et tulevased tudengid saaksid taotleda Eestis õppimiseks mõeldud viisat ka mõnest teisest Euroopa Liidu saatkonnast. See ei ole tõsi, sest Eestit esindava liikmesriigi esindusele saab esitada ainult lühiajaliste viisade, transiitviisade ja lennujaama transiitviisade taotlusi. Pikaajaliste viisade (näiteks õppimiseks) taotlemiseks tuleb ikkagi reisida lähimasse Eesti välisesindusse, olles taotlemise hetkel füüsiliselt koha peal.
Kuidas ilma saatkonnata kaugemates piirkondadest Eestisse jõutakse? Olen kuulnud lugusid sellest, kuidas välistudengid reisivad tuhandeid kilomeetreid ning jõuavad kas Ukrainas, Türgis või muus riigis paiknevasse Eesti esindusse ning pärast sealses saatkonnas taotluse esitamist sõidavad koduriiki tagasi. Mõnikord jäädakse ka pärast viisataotluse esitamist vastavasse riiki ootama, kus viibides kaasnevad sealsed majutus- ja elamiskulud.
Vähetähtis pole ka see, et tihtilugu tuleb välisõpinguid plaanival välismaalasel ka Eesti esindust omavasse riiki pääsemiseks veel omakorda viisat taotleda.
Olles saanud positiivse vastuse, lähevad nad uuesti samasse saatkonda ning pärast viisa kättesaamist saavad nad tulla Eestisse. Seega kulutab motiveeritud tulevane tudeng mõnikord tuhandeid eurosid ning mitmeid nädalaid, et jõuda lõpuks meile õppima.
Eesti ülikoolide konkurendiks on kindlasti ka Soome ja Rootsi ülikoolid ning olen oma kogemusest näinud, et õppekavade võrdse kvaliteedi puhul vaadatakse muude faktorite seas ka sihtriiki jõudmise teekonda. Loomulikult on Soomel ja Rootsil saatkondi kordades rohkem ning seega on neil ka lihtsam välistudengeid õppima kutsuda.
Milliseid lahendusi pakuks välise teenuseosutaja viisakeskused?
Ülikoolidel ja haridus- ja teadusministeeriumil tuleks koos teha valik, millistest praegustest ja uutest sihtriikidest endale õppijaid ootame. Valikusse võiksid jääda mitmed senised sihtriigid ning kindlasti võiks jätkata uute õppijate kutsumist Euroopa Liidu riikidest, kust Eestisse jõudmine ei ole keeruline.
"Tõenäoliselt on tegu väikese imega, et tuhandete kilomeetrite kauguselt, kus puudub viisasid menetlev Eesti välisesindus, Eestisse üldse õppima jõutakse."
Kuidas aga lihtsustada teekonda õppijatele nendest riikidest, kus Eestil konsulaarteenus puudub? Võtamegi näiteks eelpool mainitud Lõuna-Ameerika kontinendi, kust on teekond Eestisse üks raskemaid ning Eestil konsulaaresindus puudub. Lõuna-Ameerikast pärit õppijaid on käesoleval õppeaastal Eestis üle saja. Tõenäoliselt on tegu väikese imega, et tuhandete kilomeetrite kauguselt, kus puudub viisasid menetlev Eesti välisesindus, Eestisse üldse õppima jõutakse. Pühendumus viib sihile, kuid see teekond saaks olla vähem vaevaline.
Üheks lahenduseks on Eesti riigile välise teenuse osutaja (edaspidi VTO) kasutamine, mida rakendab üle viiekümne riigi tervest maailmast ning mille kasutamist reguleerib Eestis välismaalaste seadus. Seadus ütleb, et välisministeerium võib viisataotluse menetlemisega seotud ülesanded halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule isikule, kes vastab viisaeeskirjas sätestatud välisele teenuseosutajale esitatavatele nõuetele.
Need eraõiguslikud isikud oleks rahvusvahelised ettevõtted, mis aitavad riike viisataotluste vahendamise teenusega. Välisministeerium kasutab rahvusvahelise viisakeskuse VFS Global abi, kui kolmandatest riikidest Eestisse reisijad soovivad esitada dokumente Eestisse lühiajalise viisa taotlemiseks. Viisataotleja maksab välise teenuse osutajale kokkulepitud tasu ning viisa väljastamise otsuse teevad endiselt Eesti konsulaarametnikud.
Pikaajalise viisa taotlusi on siiski võimalik esitada ainult saatkonda või konsulaati. Kui pikaajalise viisa taotluste esitamiseks saaks kasutada VTO abi, lihtsustaks see oluliselt kogu protsessi mitmele osapoolele. Võidaksid tulevased tudengid, kes jõuaksid Eestisse kiiremini ja väiksemate kuludega. Võidaksid ülikoolid, mis saaksid ennast tutvustada uutes riikides. Võidaks riik, mis saaks kujundada välistudengite päritolumaade statistikat ning kutsuda uusi õppijaid näiteks sellistest OECD riikidest, kus Eestil välisesindus puudub.
Millised saavad olema koos ülikoolidega ja haridus- ja teadusministeeriumiga valitud Eesti kõrghariduse tutvustamise sihtriikide uued fookused, näitab aeg. Tõenäosus, et Eesti konsulaarvõrk kiiresti laieneks, on väike. Seega tuleb kasutada paindlikke võimalusi ning viisakeskuste võrgustiku kasutamine viiks kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise uuele ja enneolematule tasandile. Nimelt avaneksid uued turud talendirändeks ja lisaks saaks käesolevat turuolukorda oluliselt paremini suunata ning välistudengite päritoluriikide üleilmset geograafiat tasakaalustada.
Välistudengite soov Eestisse õppima tulla on tõestus meie kõrghariduse konkurentsivõimest ning heast õpikeskkonnast. Tulevikus saaksime aga astuda sammu uutele õppijatele vastu ning teha meie jaoks sobivatest riikidest saabumise välistudengile selgemaks ja vähem keerukamaks.
### Response:
Eero Loonurm: välisüliõpilase Eestisse saabumise lihtsuse müüdist
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Riigikogu võttis perehüvituste tõstmise seaduse eelnõu vastu kaks nädalat tagasi, kuid ometi viivitab Vabariigi President seaduse väljakuulutamisega," ütles riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid kolmapäeval pressiesindaja vahendusel.
"President ei viivita, vaid tegutseb vastavalt põhiseadusele. Põhiseaduse kohaselt tuleb Vabariigi Presidendil oma otsuse teha hiljemalt 22. detsembril. Riigipea kasutab talle antud aega sihipäraselt," ütles Sildam kolmapäeval ERR-ile.
Ta ei soovinud öelda, millise otsuse president perehüvitiste seaduse suhtes vastu võtab.
Samas pakkus Karilaid välja võimaluse kutsuda kokku viie parlamendierakonna esindajad, "et ühiselt võimalikud tõrked ületada".
Kommenteerides Karilaiu pakkumist, vastas Sildam: "Seaduse väljakuulutamise üle otsustades on praegu presidendi peamiseks partneriks tema õigusnõunik, kindlasti jätkab ta ka regulaarseks kujunenud suhtlust parlamendierakondade juhtidega."
Riigikogu võttis perehüvitiste seaduse vastu 7. detsembril. Sellega peaks alates jaanuarist tõusma esimese ja teise lapse toetus 80 euroni kuus, lasterikka pere toetus aga suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 650 ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus, Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas kohal viibinud 90 riigikogu liikmest 76.
Seadus on pälvinud kriitikat lähtuvalt sellest, et paljulapseliste perede toetused ühe lapse kohta on mitu korda suuremad, kui makstakse kuni kahe lapsega peredele.
Põhiseaduse kohaselt kuulutab seadused välja president, kes võib jätta riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega 14 päeva jooksul, arvates saamise päevast, riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks.
Kui riigikogu võtab presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab president seaduse välja või pöördub riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab president seaduse välja.
|
Sildam: president ei viivita, vaid teeb oma tööd
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Riigikogu võttis perehüvituste tõstmise seaduse eelnõu vastu kaks nädalat tagasi, kuid ometi viivitab Vabariigi President seaduse väljakuulutamisega," ütles riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid kolmapäeval pressiesindaja vahendusel.
"President ei viivita, vaid tegutseb vastavalt põhiseadusele. Põhiseaduse kohaselt tuleb Vabariigi Presidendil oma otsuse teha hiljemalt 22. detsembril. Riigipea kasutab talle antud aega sihipäraselt," ütles Sildam kolmapäeval ERR-ile.
Ta ei soovinud öelda, millise otsuse president perehüvitiste seaduse suhtes vastu võtab.
Samas pakkus Karilaid välja võimaluse kutsuda kokku viie parlamendierakonna esindajad, "et ühiselt võimalikud tõrked ületada".
Kommenteerides Karilaiu pakkumist, vastas Sildam: "Seaduse väljakuulutamise üle otsustades on praegu presidendi peamiseks partneriks tema õigusnõunik, kindlasti jätkab ta ka regulaarseks kujunenud suhtlust parlamendierakondade juhtidega."
Riigikogu võttis perehüvitiste seaduse vastu 7. detsembril. Sellega peaks alates jaanuarist tõusma esimese ja teise lapse toetus 80 euroni kuus, lasterikka pere toetus aga suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 650 ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus, Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas kohal viibinud 90 riigikogu liikmest 76.
Seadus on pälvinud kriitikat lähtuvalt sellest, et paljulapseliste perede toetused ühe lapse kohta on mitu korda suuremad, kui makstakse kuni kahe lapsega peredele.
Põhiseaduse kohaselt kuulutab seadused välja president, kes võib jätta riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega 14 päeva jooksul, arvates saamise päevast, riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks.
Kui riigikogu võtab presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab president seaduse välja või pöördub riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab president seaduse välja.
### Response:
Sildam: president ei viivita, vaid teeb oma tööd
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kuristik kasvas üles Anija vallas Lehtmetsa külas ja asus spordiga tegelema juba noores eas, tehes 16-aastasena Eesti rekordi sangpommide tõstmises. Suure muutuse tõi talle aga 38-aastaselt läbi tehtud raske autoavarii, mis vigastas lülisamba kaela osa ning alaselga. Arstid talle lootust ei andnud, Kuristik pidi elu lõpuni invaliidiks jääma.
Hoolimata arsti rangest keelust õppis Voldemar Kuristik suure tahtejõuga pooleteise aasta jooksul ise salaja toolide najal uuesti kõndima. Mõni aeg hiljem lahkus ta haiglast omavoliliselt läbi akna, jättes personalile tänutäheks sületäie lilli.
Edaspidi asus Kuristik võistlema paraatleetide kategoorias. Hammasatleedina tegi ta terve hulga rekordeid, tulles sealhulgas 1992. aastal maailmameistriks New Yorgis. Kodumaal sai ta laialt tuntuks meelelahutaja ning raskejõustikuklubi Kuristik Club asutajana. Samuti tegutses Voldemar Kuristik seljaravitsejana ning oli ka diplomeeritud keevitaja ja töötas aastaid turvamehena.
|
Lahkus värvikas sportlane Voldemar Kuristik
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuristik kasvas üles Anija vallas Lehtmetsa külas ja asus spordiga tegelema juba noores eas, tehes 16-aastasena Eesti rekordi sangpommide tõstmises. Suure muutuse tõi talle aga 38-aastaselt läbi tehtud raske autoavarii, mis vigastas lülisamba kaela osa ning alaselga. Arstid talle lootust ei andnud, Kuristik pidi elu lõpuni invaliidiks jääma.
Hoolimata arsti rangest keelust õppis Voldemar Kuristik suure tahtejõuga pooleteise aasta jooksul ise salaja toolide najal uuesti kõndima. Mõni aeg hiljem lahkus ta haiglast omavoliliselt läbi akna, jättes personalile tänutäheks sületäie lilli.
Edaspidi asus Kuristik võistlema paraatleetide kategoorias. Hammasatleedina tegi ta terve hulga rekordeid, tulles sealhulgas 1992. aastal maailmameistriks New Yorgis. Kodumaal sai ta laialt tuntuks meelelahutaja ning raskejõustikuklubi Kuristik Club asutajana. Samuti tegutses Voldemar Kuristik seljaravitsejana ning oli ka diplomeeritud keevitaja ja töötas aastaid turvamehena.
### Response:
Lahkus värvikas sportlane Voldemar Kuristik
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Igasugune korruptsioon muudab riigi ja selle elanikud vaesemaks. Ühiskonnas, kus ringkäendust ja mõjuvõimuga seotud toitumisahelaid soositakse, kaotavad absoluutselt kõik. Langeb usaldus, välisinvesteeringud kuivavad kokku, majandus nõrgeneb, lahkuvad talendid, suureneb kuritegevus ning kasvavad kulud nii riigile, maksumaksjale kui ka ühiskonnale tervikuna.
Kui talume JOKK-skeeme ja korruptiivset käitumist poliitikas või lepime riigivalitsemise korporatiivse suletusega, seame löögi alla isikuvabadused, õigusriigi ja demokraatia. Eesti majanduse areng ja innovatsioon pidurduvad. Just sellepärast ei tohi me rahulduda 13. kohaga maailma riikide korruptsiooni tajumise indeksis, vaid Eestist peab saama kõige korruptsioonivabam riik maailmas.
Esimese sammuna tuleb selleks välja juurida poliitiline korruptsioon ning juhtida Eesti eemale ohtlikult teelt, kus poliitikaid ja poliitikuid võib osta. Peame oluliselt suurendama järelevalvet erakondade rahastamise üle, seahulgas erakondadega seotud ühenduste ja varjatud rahastamise osas.
Kindlasti tuleb lõpetada riigikogu katuserahade maksmine ning hiljuti avalikuks tulnud valitsuse poliitiline ühiskassa. Tõde on lihtne: igasugune rahaliste tehingutega seotud poliitiline ringkäendus on ohuks demokraatiale ja väärtustele, millele Eesti riik on rajatud.
Korruptsioon on nagu kivi all pimedas elav vähk, kes kardab päevavalgust. Seepärast on kõige parem relv korruptsiooni vastu on ennetamine ja läbipaistvus. Et suureneks inimeste usaldus riigi vastu ja väheneksid riived õiglustundele, peab seadusandlus olema lihtne ja tõhus, et meil oleks võimalikult vähe hämarala, kus kõikvõimalikud skeemid ja ettekäänded võiksid toimida.
Selleks vajame vähem bürokraatiat, oluliselt õhemat ja läbipaistvamat õigusruumi, kus seadused on võimalikult lihtsad, arusaadavad ja üheselt tõlgendatavad.
"Igaüks peaks saama oma detailplaneeringu või ükskõik millise muu taotluse menetlust jälgida reaalajas, nagu saame jälgida postipaki teekonda."
Samuti vajame andme- ja vajaduspõhist lähenemist, et kallutatud otsustele oleks vähem ruumi. Infoajastul saab ja peab riik pakkuma inimestele avalikku teenust, mis on kiire, kättesaadav ja läbipaistev. See tähendab, et igaüks peaks saama oma detailplaneeringu või ükskõik millise muu taotluse menetlust jälgida reaalajas, nagu saame jälgida postipaki teekonda. Lisaks tuleb luubi alla võtta tippametnike rotatsioon, kaasajastada konkursside korraldamist ning takistada korruptsiooni valdkondades, kus seda sageli näha ei osata, nagu näiteks IT-s ja tervishoius.
Teiseks on paratamatu, et kõik taandub poliitilisele kultuurile. Korruptsiooni vastu saavad võidelda vaid need, kes pole ise korrumpeerunud. Süsteemi puhastamine ebaausast käitumisest nõuab tugevat poliitilist tahet. Sageli sedagi, et riiki asuksid juhtima uued poliitikud, kes lähtuksid oma töös asjatundlikkusest ja eetilisusest. Vana kaardivägi, mis on aastakümneid rakendanud iganenud praktikaid ning ehk ei oskagi teistmoodi mõelda või tegutseda kui "kaup kauba vastu" põhimõttel, tuleb välja vahetada.
Riigi juhtimise juures ei saa enam olla kohta poliitikutele, kes ei mõista, et ajad on muutunud ning see, mis tõi meid siia, enam edasi ei vii. See eeldab tugevat ühiskondlikku kokkulepet, et probleemiga tegeletakse. Kui Eesti ühiskond jagab samu hoiakuid ja väärtusruumi, peab poliitiline kultuur varem või hiljem sellega kaasa tulema.
Kolmas tööriist korruptsiooni vastu on motiveeritud võitleja, iga aus inimene, kes näeb või kuuleb rikkumisest ning tunneb tahet ja julgust sekkuda. Mitte pelgalt üksikisikud, vaid ka meie jõustruktuurid, vaba ajakirjandus, poliitikud ja ametkondade töötajad. Jõustruktuuridel ja ajakirjandusel olgu kasutada kõik tööriistad, mis aitavad korruptsiooni päevavalgele tuua. See annab igale inimesele võimaluse võtta selge positsioon korruptsiooni vastu, öelda oma arvamus välja ja selle eest seista. Nii on võitlejatel ühiskondlik toetus.
Ühiskond, kus talutakse korruptsiooni, ei saa olla vaba ja jõukas. Seega pole korruptsiooni ja ebaausate praktikate vastu võitlemine mitte ainult põhimõtteline küsimus, vaid vahetult seotud eesmärgiga muuta Eesti jõukaks ja konkurentsivõimeliseks riigiks. Paigaks, mille elanikud võiksid oma kodupaiga üle uhkust tunda.
|
Lavly Perling: Eesti tuleb vabastada poliitilisest korruptsioonist
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Igasugune korruptsioon muudab riigi ja selle elanikud vaesemaks. Ühiskonnas, kus ringkäendust ja mõjuvõimuga seotud toitumisahelaid soositakse, kaotavad absoluutselt kõik. Langeb usaldus, välisinvesteeringud kuivavad kokku, majandus nõrgeneb, lahkuvad talendid, suureneb kuritegevus ning kasvavad kulud nii riigile, maksumaksjale kui ka ühiskonnale tervikuna.
Kui talume JOKK-skeeme ja korruptiivset käitumist poliitikas või lepime riigivalitsemise korporatiivse suletusega, seame löögi alla isikuvabadused, õigusriigi ja demokraatia. Eesti majanduse areng ja innovatsioon pidurduvad. Just sellepärast ei tohi me rahulduda 13. kohaga maailma riikide korruptsiooni tajumise indeksis, vaid Eestist peab saama kõige korruptsioonivabam riik maailmas.
Esimese sammuna tuleb selleks välja juurida poliitiline korruptsioon ning juhtida Eesti eemale ohtlikult teelt, kus poliitikaid ja poliitikuid võib osta. Peame oluliselt suurendama järelevalvet erakondade rahastamise üle, seahulgas erakondadega seotud ühenduste ja varjatud rahastamise osas.
Kindlasti tuleb lõpetada riigikogu katuserahade maksmine ning hiljuti avalikuks tulnud valitsuse poliitiline ühiskassa. Tõde on lihtne: igasugune rahaliste tehingutega seotud poliitiline ringkäendus on ohuks demokraatiale ja väärtustele, millele Eesti riik on rajatud.
Korruptsioon on nagu kivi all pimedas elav vähk, kes kardab päevavalgust. Seepärast on kõige parem relv korruptsiooni vastu on ennetamine ja läbipaistvus. Et suureneks inimeste usaldus riigi vastu ja väheneksid riived õiglustundele, peab seadusandlus olema lihtne ja tõhus, et meil oleks võimalikult vähe hämarala, kus kõikvõimalikud skeemid ja ettekäänded võiksid toimida.
Selleks vajame vähem bürokraatiat, oluliselt õhemat ja läbipaistvamat õigusruumi, kus seadused on võimalikult lihtsad, arusaadavad ja üheselt tõlgendatavad.
"Igaüks peaks saama oma detailplaneeringu või ükskõik millise muu taotluse menetlust jälgida reaalajas, nagu saame jälgida postipaki teekonda."
Samuti vajame andme- ja vajaduspõhist lähenemist, et kallutatud otsustele oleks vähem ruumi. Infoajastul saab ja peab riik pakkuma inimestele avalikku teenust, mis on kiire, kättesaadav ja läbipaistev. See tähendab, et igaüks peaks saama oma detailplaneeringu või ükskõik millise muu taotluse menetlust jälgida reaalajas, nagu saame jälgida postipaki teekonda. Lisaks tuleb luubi alla võtta tippametnike rotatsioon, kaasajastada konkursside korraldamist ning takistada korruptsiooni valdkondades, kus seda sageli näha ei osata, nagu näiteks IT-s ja tervishoius.
Teiseks on paratamatu, et kõik taandub poliitilisele kultuurile. Korruptsiooni vastu saavad võidelda vaid need, kes pole ise korrumpeerunud. Süsteemi puhastamine ebaausast käitumisest nõuab tugevat poliitilist tahet. Sageli sedagi, et riiki asuksid juhtima uued poliitikud, kes lähtuksid oma töös asjatundlikkusest ja eetilisusest. Vana kaardivägi, mis on aastakümneid rakendanud iganenud praktikaid ning ehk ei oskagi teistmoodi mõelda või tegutseda kui "kaup kauba vastu" põhimõttel, tuleb välja vahetada.
Riigi juhtimise juures ei saa enam olla kohta poliitikutele, kes ei mõista, et ajad on muutunud ning see, mis tõi meid siia, enam edasi ei vii. See eeldab tugevat ühiskondlikku kokkulepet, et probleemiga tegeletakse. Kui Eesti ühiskond jagab samu hoiakuid ja väärtusruumi, peab poliitiline kultuur varem või hiljem sellega kaasa tulema.
Kolmas tööriist korruptsiooni vastu on motiveeritud võitleja, iga aus inimene, kes näeb või kuuleb rikkumisest ning tunneb tahet ja julgust sekkuda. Mitte pelgalt üksikisikud, vaid ka meie jõustruktuurid, vaba ajakirjandus, poliitikud ja ametkondade töötajad. Jõustruktuuridel ja ajakirjandusel olgu kasutada kõik tööriistad, mis aitavad korruptsiooni päevavalgele tuua. See annab igale inimesele võimaluse võtta selge positsioon korruptsiooni vastu, öelda oma arvamus välja ja selle eest seista. Nii on võitlejatel ühiskondlik toetus.
Ühiskond, kus talutakse korruptsiooni, ei saa olla vaba ja jõukas. Seega pole korruptsiooni ja ebaausate praktikate vastu võitlemine mitte ainult põhimõtteline küsimus, vaid vahetult seotud eesmärgiga muuta Eesti jõukaks ja konkurentsivõimeliseks riigiks. Paigaks, mille elanikud võiksid oma kodupaiga üle uhkust tunda.
### Response:
Lavly Perling: Eesti tuleb vabastada poliitilisest korruptsioonist
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Venemaa võitis laupäeval Kasahstani 6:2, kuid sõprusturniiri finaalmatšis jäädi valgevenelastele alla 4 : 5, vahendab Delfi Sport.
Venemaa koondis sai piinliku lüüasaamise järel meedialt kõvasti kriitikat. Väljaande Championat kolumnist Lev Lukin kirjutas terava artikli sellest, kuidas Venemaa jäähoki on sügavas kriisis.
"Meil ei õnnestunud isegi seda turniiri, mis oli loodud just meie jaoks, võita," kirus Lukin oma rahvuskoondist. "See on hullem fiasko kui olümpiafinaal. Seda lihtsalt poleks tohtinud juhtuda. Me nägime taas treenerite kriisi."
|
Venemaa jäähokikoondis sai koduse turniiri finaalis üllatava kaotuse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa võitis laupäeval Kasahstani 6:2, kuid sõprusturniiri finaalmatšis jäädi valgevenelastele alla 4 : 5, vahendab Delfi Sport.
Venemaa koondis sai piinliku lüüasaamise järel meedialt kõvasti kriitikat. Väljaande Championat kolumnist Lev Lukin kirjutas terava artikli sellest, kuidas Venemaa jäähoki on sügavas kriisis.
"Meil ei õnnestunud isegi seda turniiri, mis oli loodud just meie jaoks, võita," kirus Lukin oma rahvuskoondist. "See on hullem fiasko kui olümpiafinaal. Seda lihtsalt poleks tohtinud juhtuda. Me nägime taas treenerite kriisi."
### Response:
Venemaa jäähokikoondis sai koduse turniiri finaalis üllatava kaotuse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kooriteose "Jõulutriptühhon" kirjutas Mart Jaanson 2005. aastal Urmas Petti tekstidele. "Teose aluseks ja inspireerijaks on eesti vaimuliku ja kirikuloolase Urmas Petti (1965–2016) kolm luuletust. 2005. aastal andis ta need minu käsutusse ja samal aastal sai teos ka valmis. Luuletused moodustavad sidusa terviku ning toovad lugeja ja kuulaja ette jõulude sügavama mõtte: sellest ka minu pandud pealkiri," tutvustas Jaanson.
"Kõik kolm luuletust põhinevad vana ja uue testamendi tekstidel, milles avalduvad oma kannatavale eksistentsile lunastust ootava inimese mõtted eri tahkudes. "Kolmandat luuletust alustav rida "Ta tuleb taevast ülevalt..." tingis teose muusikalise alusmaterjali: tuletasin teose põhimotiivid tuntud luterlikust jõululaulust "Ma tulen taevast ülevalt". Loodan nüüd, ligi seitse aastat pärast Urmas Petti surma, et "Jõulutriptühhon" tekitab ka laiemas publikus huvi Urmase kui liiga vara meie hulgast lahkunud andeka looja kirjandusliku pärandi vastu," lisas Jaanson.
Jõulufestival "Kirikupühad Maarjamaal" on tegutsenud juba 12 aastat. Festivalil esinevad eranditult Eesti muusikud ning kontserdid toimuvad võimalikult laialt üle kogu Eesti kirikutes ja mõisates.
Aastalõpukontserdid leiavad tänavu aset 28. detsembril Tartu Pauluse kirikus ja 29. detsembril Tallinna Jaani kirikus. Solistid on Mirell Jakobson (sopran), Tuuri Dede (metsosopran), Markus Leppoja (tenor) ja Atlan Karp (bass) ning dirigendid Martin Sildos ja Markus Leppoja.
|
"Kirikupühad Maarjamaal" jätkab traditsiooniliste aastalõpukontsertidega
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kooriteose "Jõulutriptühhon" kirjutas Mart Jaanson 2005. aastal Urmas Petti tekstidele. "Teose aluseks ja inspireerijaks on eesti vaimuliku ja kirikuloolase Urmas Petti (1965–2016) kolm luuletust. 2005. aastal andis ta need minu käsutusse ja samal aastal sai teos ka valmis. Luuletused moodustavad sidusa terviku ning toovad lugeja ja kuulaja ette jõulude sügavama mõtte: sellest ka minu pandud pealkiri," tutvustas Jaanson.
"Kõik kolm luuletust põhinevad vana ja uue testamendi tekstidel, milles avalduvad oma kannatavale eksistentsile lunastust ootava inimese mõtted eri tahkudes. "Kolmandat luuletust alustav rida "Ta tuleb taevast ülevalt..." tingis teose muusikalise alusmaterjali: tuletasin teose põhimotiivid tuntud luterlikust jõululaulust "Ma tulen taevast ülevalt". Loodan nüüd, ligi seitse aastat pärast Urmas Petti surma, et "Jõulutriptühhon" tekitab ka laiemas publikus huvi Urmase kui liiga vara meie hulgast lahkunud andeka looja kirjandusliku pärandi vastu," lisas Jaanson.
Jõulufestival "Kirikupühad Maarjamaal" on tegutsenud juba 12 aastat. Festivalil esinevad eranditult Eesti muusikud ning kontserdid toimuvad võimalikult laialt üle kogu Eesti kirikutes ja mõisates.
Aastalõpukontserdid leiavad tänavu aset 28. detsembril Tartu Pauluse kirikus ja 29. detsembril Tallinna Jaani kirikus. Solistid on Mirell Jakobson (sopran), Tuuri Dede (metsosopran), Markus Leppoja (tenor) ja Atlan Karp (bass) ning dirigendid Martin Sildos ja Markus Leppoja.
### Response:
"Kirikupühad Maarjamaal" jätkab traditsiooniliste aastalõpukontsertidega
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Biden esines üritusel 4. novembril. USA-s toimusid vahevalimised 8. novembril. Biden vestles üritusel ühe tundmatu naisega, vahendas The Times.
"President Biden, kas saate teatada, et JCPOA (Iraani tuumalepe) on surnud? Kas saate sellest teada anda?" küsis naine.
"Ei," vastas Biden. "Miks ei," uuris naine.
"Paljude põhjuste tõttu. See on surnud, aga me ei teata seda," vastas Biden.
JCPOA tähistab ühist tegevuskava, mille raames USA, Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa, EL, Suurbritannia üritavad Iraaniga jõuda kokkuleppele. Selle käigus leevendaks USA Teherani-vastaseid sanktsioone. Iraan peaks vastutasuks loobuma tuumarelva ehitamisest.
Tuumalepe sõlmiti 2015. aastal, kuid hiljem tühistas selle endine USA president Donald Trump. Bideni administratsioon lootis leppega uuesti liituda.
USA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja John Kirby kommenteeris teisipäeval samuti tuumalepingu sõlmimist.
"Praegu pole see meie päevakorras. Me ei näe, et lepingut on võimalik sõlmida, kui Iraan jätkab samal ajal oma kodanike tapmist ja droonide müümist Venemaale," ütles Kirby.
Tuumalepingu taastamist ei toeta ka Iisrael. Riigi järgmiseks peaministriks saab suure tõenäosusega Benjamin Netanyahu, kes on varem teravalt kritiseerinud 2015. aastal sõlmitud tuumalepet.
|
Biden kuulutas Iraani tuumalepingu surnuks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Biden esines üritusel 4. novembril. USA-s toimusid vahevalimised 8. novembril. Biden vestles üritusel ühe tundmatu naisega, vahendas The Times.
"President Biden, kas saate teatada, et JCPOA (Iraani tuumalepe) on surnud? Kas saate sellest teada anda?" küsis naine.
"Ei," vastas Biden. "Miks ei," uuris naine.
"Paljude põhjuste tõttu. See on surnud, aga me ei teata seda," vastas Biden.
JCPOA tähistab ühist tegevuskava, mille raames USA, Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa, EL, Suurbritannia üritavad Iraaniga jõuda kokkuleppele. Selle käigus leevendaks USA Teherani-vastaseid sanktsioone. Iraan peaks vastutasuks loobuma tuumarelva ehitamisest.
Tuumalepe sõlmiti 2015. aastal, kuid hiljem tühistas selle endine USA president Donald Trump. Bideni administratsioon lootis leppega uuesti liituda.
USA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja John Kirby kommenteeris teisipäeval samuti tuumalepingu sõlmimist.
"Praegu pole see meie päevakorras. Me ei näe, et lepingut on võimalik sõlmida, kui Iraan jätkab samal ajal oma kodanike tapmist ja droonide müümist Venemaale," ütles Kirby.
Tuumalepingu taastamist ei toeta ka Iisrael. Riigi järgmiseks peaministriks saab suure tõenäosusega Benjamin Netanyahu, kes on varem teravalt kritiseerinud 2015. aastal sõlmitud tuumalepet.
### Response:
Biden kuulutas Iraani tuumalepingu surnuks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Päev enne talvist pööripäeva ehk 21. detsembril tähistatakse toomapäeva, mis märgib jõulueelse suurpuhastuse ja pühade toidulaua ettevalmistamise algust. Kümme vastusevariantidega varustatud küsimust avavad vanade rahvakommete maailma.
Proovi viktoriini siin.
|
Viktoriin: mida kujutab endast jõuludele eelnev toomapäev?
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päev enne talvist pööripäeva ehk 21. detsembril tähistatakse toomapäeva, mis märgib jõulueelse suurpuhastuse ja pühade toidulaua ettevalmistamise algust. Kümme vastusevariantidega varustatud küsimust avavad vanade rahvakommete maailma.
Proovi viktoriini siin.
### Response:
Viktoriin: mida kujutab endast jõuludele eelnev toomapäev?
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Saksamaal toodetud liikursuurtükk Panzerhaubitze 2000 on maailma üks võimsamaid haubitsaid. Haubitsa arendasid 1990. aastatel välja Saksamaa kaks suurimat relvafirmat. Saksamaa on tarninud Ukrainale 14 sellist haubitsat. Vähemalt kuus on aga saadetud varuosade nappuse tõttu Leetu remonti, vahendas The Times.
Sarnased probleemid on ka Bundeswehril. Saksamaal on 105 Panzerhaubitze 2000 haubitsat. Ajalehe Bild jagatud aruande kohaselt on Saksamaa armee käsutuses praegu vaid 73 Panzerhaubitze haubitsat. Ainult pooled neist töötavad, veel 18 on remondis.
Hiljuti selgus, et kõik 18 õppusel osalenud Saksa lahingumasinat lakkasid töötamast. Need Puma jalaväe lahingumasinad peaksid osalema järgmisel aastal NATO kiirreageerimisüksuses VJTF.
Bundeswehr soetas Pumad kuue miljardi euro eest. Üks masin maksis 17 miljonit eurot, teatas The Times.
Pumaga seotud probleemide tõttu peab Bundeswehr kasutama tihti nende eelkäijaid, 1970. aastatel toodetud Mardereid.
|
Leke: kaks kolmandikku Saksa armee moodsatest suurtükkidest ei tööta
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaal toodetud liikursuurtükk Panzerhaubitze 2000 on maailma üks võimsamaid haubitsaid. Haubitsa arendasid 1990. aastatel välja Saksamaa kaks suurimat relvafirmat. Saksamaa on tarninud Ukrainale 14 sellist haubitsat. Vähemalt kuus on aga saadetud varuosade nappuse tõttu Leetu remonti, vahendas The Times.
Sarnased probleemid on ka Bundeswehril. Saksamaal on 105 Panzerhaubitze 2000 haubitsat. Ajalehe Bild jagatud aruande kohaselt on Saksamaa armee käsutuses praegu vaid 73 Panzerhaubitze haubitsat. Ainult pooled neist töötavad, veel 18 on remondis.
Hiljuti selgus, et kõik 18 õppusel osalenud Saksa lahingumasinat lakkasid töötamast. Need Puma jalaväe lahingumasinad peaksid osalema järgmisel aastal NATO kiirreageerimisüksuses VJTF.
Bundeswehr soetas Pumad kuue miljardi euro eest. Üks masin maksis 17 miljonit eurot, teatas The Times.
Pumaga seotud probleemide tõttu peab Bundeswehr kasutama tihti nende eelkäijaid, 1970. aastatel toodetud Mardereid.
### Response:
Leke: kaks kolmandikku Saksa armee moodsatest suurtükkidest ei tööta
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Eile (esmaspäeval - toim) oli meil teadusnõukoja koosolek, kus mõtlesime, kas oleks mõistlik mitme riigi eeskujul tulla tagasi maskide juurde. Meie arust oleks aeg seda soovitada, mitte kohustada, võttes arvesse mitte ainult Covid-19 tõusu, vaid ka teiste hingamisteede viiruste suurenevat lainet. Me tõesti soovitaksime rahvarohketes kohtades, eelkõige ühissõidukites, maski kanda," rääkis Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Maimets intervjuus Delfile.
Tema sõnul ei ole instrumentide valik viirushaiguste leviku takistamisel väga suur ning kõik need on viimase kolme aasta jooksul läbi proovitud.
Samas rõhutas Maimets, et nõus ka õiguskantsleriga, kes ütleb, et meetmed peavad olema proportsionaalsed.
Maimets avaldas ka lootust, et need ajad, kui mõnesse kohta lubatakse ainult vaktsineeritud inimesi ei tule tagasi, aga samas viitas ta, et rahvusvahelises mõttes ei ole koroonatõend siiski kuhugi kadunud ja mitmel pool nõutakse seda jätkuvalt.
Teadusnõukoja juht rääkis, et haiglates on koroonapositiivseid inimesi ligi 300, mis paneb haiglatele pinge ja lisakoormuse. Siiski otseselt Covidi tõttu on haiglas neist umbes kolmandik.
Ühiskonnas on iga 17. inimene koroonapositiivne ja enamik neist võivad ka nakatada teisi, tõdes Maimets.
|
Maimets: rahvarohketes kohtades võiks taas maski kanda
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eile (esmaspäeval - toim) oli meil teadusnõukoja koosolek, kus mõtlesime, kas oleks mõistlik mitme riigi eeskujul tulla tagasi maskide juurde. Meie arust oleks aeg seda soovitada, mitte kohustada, võttes arvesse mitte ainult Covid-19 tõusu, vaid ka teiste hingamisteede viiruste suurenevat lainet. Me tõesti soovitaksime rahvarohketes kohtades, eelkõige ühissõidukites, maski kanda," rääkis Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Maimets intervjuus Delfile.
Tema sõnul ei ole instrumentide valik viirushaiguste leviku takistamisel väga suur ning kõik need on viimase kolme aasta jooksul läbi proovitud.
Samas rõhutas Maimets, et nõus ka õiguskantsleriga, kes ütleb, et meetmed peavad olema proportsionaalsed.
Maimets avaldas ka lootust, et need ajad, kui mõnesse kohta lubatakse ainult vaktsineeritud inimesi ei tule tagasi, aga samas viitas ta, et rahvusvahelises mõttes ei ole koroonatõend siiski kuhugi kadunud ja mitmel pool nõutakse seda jätkuvalt.
Teadusnõukoja juht rääkis, et haiglates on koroonapositiivseid inimesi ligi 300, mis paneb haiglatele pinge ja lisakoormuse. Siiski otseselt Covidi tõttu on haiglas neist umbes kolmandik.
Ühiskonnas on iga 17. inimene koroonapositiivne ja enamik neist võivad ka nakatada teisi, tõdes Maimets.
### Response:
Maimets: rahvarohketes kohtades võiks taas maski kanda
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Musk märkis siiski, et jätkab pärast tagasiastumist Twitteri tarkvara- ja serverimeeskondade juhtimist, vahendas Financial Times.
Hiljuti korraldas Musk Twitteris järjekordse küsitluse. Ta küsis kasutajatelt, kas ta peaks jätkama Twitteri tegevjuhina. 57,5 protsenti vastanutest leidis, et Musk peab tegevjuhi kohalt lahkuma. Muski küsitlus kogus 17,5 miljonit häält.
Musk teatas oktoobris, et viis 44 miljardi dollari suuruse Twitteri ostu tehingu lõpuni. Värske ettevõtte omanikuna vallandas Musk Twitteri tippjuhtkonna. Musk jätkas ümberkorralduste tegemist ja koondas ligi 3700 inimest ehk pooled töötajatest.
Musk väidab, et tahab platvormil suurendada sõnavabadust, kriitikud kardavad aga, et kontrolli nõrgendamine sisu üle suurendab vihakõne ja valede levikut.
Mitmed suurettevõtted on selliste hirmude tõttu reklaamimise Twitteris ajutiselt peatanud.
|
Musk lubas pärast järeltulija leidmist Twitteri juhi kohalt lahkuda
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Musk märkis siiski, et jätkab pärast tagasiastumist Twitteri tarkvara- ja serverimeeskondade juhtimist, vahendas Financial Times.
Hiljuti korraldas Musk Twitteris järjekordse küsitluse. Ta küsis kasutajatelt, kas ta peaks jätkama Twitteri tegevjuhina. 57,5 protsenti vastanutest leidis, et Musk peab tegevjuhi kohalt lahkuma. Muski küsitlus kogus 17,5 miljonit häält.
Musk teatas oktoobris, et viis 44 miljardi dollari suuruse Twitteri ostu tehingu lõpuni. Värske ettevõtte omanikuna vallandas Musk Twitteri tippjuhtkonna. Musk jätkas ümberkorralduste tegemist ja koondas ligi 3700 inimest ehk pooled töötajatest.
Musk väidab, et tahab platvormil suurendada sõnavabadust, kriitikud kardavad aga, et kontrolli nõrgendamine sisu üle suurendab vihakõne ja valede levikut.
Mitmed suurettevõtted on selliste hirmude tõttu reklaamimise Twitteris ajutiselt peatanud.
### Response:
Musk lubas pärast järeltulija leidmist Twitteri juhi kohalt lahkuda
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Nädal varem oli Reformierakonnal toetajaid 33 ja EKRE-l 24,8 protsenti.
Kolmandal kohal oli Norsati küsitluses Keskerakond 15,5 protsendi suuruse toetusega. Nädal varem oli Keskerakonna toetus 16,2 protsenti.
Parlamendivälise Eesti 200 toetus oli 9,7 protsenti (nädal varem 9,5 protsenti), Isamaal 6,9 (nädal varem 7,4 protsenti) ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal 6,6 protsenti (nädal varem 6,2 protsenti).
Rohelisi toetas Norstati küsitluses 1,6 ja Parempoolseid 0,8 protsenti.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,3 ja opositsiooniparteisid 40,3 protsenti.
Tartu Ülikooli Skytte poliitikauuringute instituudi teaduri Martin Mölderi sõnul on praegu erakondade toetuse üldpildis olukord, kus nelja suurema toetusega erakonna toetuste vahe on märkimisväärne ning vähemalt praegu on nende kõigi positsioonid paigas ja kindlad.
Kui riigikogu valimised peaksid toimuma praegu, siis saaks Reformierakond Mölderi arvutuste järgi 37 kohta, EKRE 27 kohta, Keskerakond 16, Eesti 200 üheksa ning Isamaa ja sotsiaaldemokraadid mõlemad kuus kohta.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 22. novembrist 19. detsembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku.
Reitingute leht graafikud/tabelid
Infogram
|
Norstati reitingutes nädalaga suuri muutusi ei toimunud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädal varem oli Reformierakonnal toetajaid 33 ja EKRE-l 24,8 protsenti.
Kolmandal kohal oli Norsati küsitluses Keskerakond 15,5 protsendi suuruse toetusega. Nädal varem oli Keskerakonna toetus 16,2 protsenti.
Parlamendivälise Eesti 200 toetus oli 9,7 protsenti (nädal varem 9,5 protsenti), Isamaal 6,9 (nädal varem 7,4 protsenti) ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal 6,6 protsenti (nädal varem 6,2 protsenti).
Rohelisi toetas Norstati küsitluses 1,6 ja Parempoolseid 0,8 protsenti.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,3 ja opositsiooniparteisid 40,3 protsenti.
Tartu Ülikooli Skytte poliitikauuringute instituudi teaduri Martin Mölderi sõnul on praegu erakondade toetuse üldpildis olukord, kus nelja suurema toetusega erakonna toetuste vahe on märkimisväärne ning vähemalt praegu on nende kõigi positsioonid paigas ja kindlad.
Kui riigikogu valimised peaksid toimuma praegu, siis saaks Reformierakond Mölderi arvutuste järgi 37 kohta, EKRE 27 kohta, Keskerakond 16, Eesti 200 üheksa ning Isamaa ja sotsiaaldemokraadid mõlemad kuus kohta.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 22. novembrist 19. detsembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku.
Reitingute leht graafikud/tabelid
Infogram
### Response:
Norstati reitingutes nädalaga suuri muutusi ei toimunud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Süüdistatavat kahtlustatakse riigireetmises," teatas Saksa prokuratuur. Võimude teatel andis kahtlustatav 2022. aastal Venemaale informatsiooni, mis sisaldas riigisaladusi, vahendas Reuters.
Viimane Saksamaal paljastatud topeltagendi juhtum jõudis avalikkuse ette kaheksa aastat tagasi, meenutas The Times.
"BND alustas sisejuurdlust kohe, kui sai teada riigireetmise võimalusest oma ridades. Kahtluste tekkides teavitasime kohe prokuratuuri," ütles BND juht Bruno Kahl.
Meest süüdistatakse luureinfo andmises venelastele sel aastal, kuid Saksa meedias spekuleeritakse, et ta võis seda teha ka varem.
BND juht Bruno Kahl ütles, et ta ei saa avalikuks tulnud juhtumi üksikasju jagada, kuna Venemaa võib seda infot kasutada Saksamaa kahjustamiseks. "Venemaa on vastane, kelle halastamatus ja valmidus kasutada vägivalda on asjaolu, millega peab arvestama," ütles Kahl.
Der Spiegeli teatel informeeriti Saksa kantslerit Olaf Scholzi käimasolevast juurdlusest paar nädalat tagasi.
Kahl lisas, et teeb BND teeb uurijatega koostööd, kuid ei avalda rohkem üksikasju, vahendas Deutsche Welle.
Eelmisel kuul tabati Vene spioonid ka Rootsi julgeolekuteenistuses.
Viimase paari aasta jooksul on Saksamaa kolm kuni neli Vene diplomaati riigist välja saatnud, kuna neid kahtlustati spionaažis. Eelmisel kuul määras kohus ühele Saksa armee reservis olevale mehele 21 kuu pikkuse karistuse, kuna ta jagas infot Vene sõjaväe luureteenistusele GRU.
Saksa föderaalne põhiseaduse kaitsmise amet hoiatas hiljuti Saksa parlamendi liikmeid, et Vene spioonid on hakanud kasutama agressiivsemaid taktikaid, kuna neid on Saksamaal vähem alles ning Saksamaa suhtumine Venemaa vastu on karmistunud.
Eelmine BNS luureteenistustest leitud topeltspioon Markus R töötas USA Luure Keskagentuuri (CIA) heaks ning peale paljastamist 2014. aastal mõisteti ta kaheksaks aastaks vangi.
|
Saksa võimud vahistasid Vene heaks luuramises kahtlustatava luuretöötaja
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Süüdistatavat kahtlustatakse riigireetmises," teatas Saksa prokuratuur. Võimude teatel andis kahtlustatav 2022. aastal Venemaale informatsiooni, mis sisaldas riigisaladusi, vahendas Reuters.
Viimane Saksamaal paljastatud topeltagendi juhtum jõudis avalikkuse ette kaheksa aastat tagasi, meenutas The Times.
"BND alustas sisejuurdlust kohe, kui sai teada riigireetmise võimalusest oma ridades. Kahtluste tekkides teavitasime kohe prokuratuuri," ütles BND juht Bruno Kahl.
Meest süüdistatakse luureinfo andmises venelastele sel aastal, kuid Saksa meedias spekuleeritakse, et ta võis seda teha ka varem.
BND juht Bruno Kahl ütles, et ta ei saa avalikuks tulnud juhtumi üksikasju jagada, kuna Venemaa võib seda infot kasutada Saksamaa kahjustamiseks. "Venemaa on vastane, kelle halastamatus ja valmidus kasutada vägivalda on asjaolu, millega peab arvestama," ütles Kahl.
Der Spiegeli teatel informeeriti Saksa kantslerit Olaf Scholzi käimasolevast juurdlusest paar nädalat tagasi.
Kahl lisas, et teeb BND teeb uurijatega koostööd, kuid ei avalda rohkem üksikasju, vahendas Deutsche Welle.
Eelmisel kuul tabati Vene spioonid ka Rootsi julgeolekuteenistuses.
Viimase paari aasta jooksul on Saksamaa kolm kuni neli Vene diplomaati riigist välja saatnud, kuna neid kahtlustati spionaažis. Eelmisel kuul määras kohus ühele Saksa armee reservis olevale mehele 21 kuu pikkuse karistuse, kuna ta jagas infot Vene sõjaväe luureteenistusele GRU.
Saksa föderaalne põhiseaduse kaitsmise amet hoiatas hiljuti Saksa parlamendi liikmeid, et Vene spioonid on hakanud kasutama agressiivsemaid taktikaid, kuna neid on Saksamaal vähem alles ning Saksamaa suhtumine Venemaa vastu on karmistunud.
Eelmine BNS luureteenistustest leitud topeltspioon Markus R töötas USA Luure Keskagentuuri (CIA) heaks ning peale paljastamist 2014. aastal mõisteti ta kaheksaks aastaks vangi.
### Response:
Saksa võimud vahistasid Vene heaks luuramises kahtlustatava luuretöötaja
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Baskonia võitis esimese veerandaja 17:14. Teisel veerandajal hakkas Bologna Virtuse kaitse lagunema ning Baskonia viskas 28 punkti vastaste 17 vastu. Poolajale mindi 45:31 Baskonia eduseisus.
Kolmanda veerandaja algul sai Baskonia kaks kiiret korvi juurde ning edu kasvas 19 punkti peale. Bologna mäng paranes aga oluliselt ning veerandaeg võideti 20:18 ja enne viimast veerandaega jäädi Baskoniast maha 12 punktiga.
Neljandat veerandaega alustas Bologna tabava kolmepunktiviskega ning vahe kahanes üheksa punkti peale. Neli minutit enne kohtumise lõppu jõudis Bologna kuue punkti kaugusele. Baskonia ei andnud siiski eduseisu käest ning võitis kohtumise 90:79.
Samal päeval oma sünnipäeva tähistanud Kotsar viskas mängus 12 punkti, võttis neli lauapalli, tegi ühe vaheltlõike ja ühe viskeblokeeringu.
Sander Raieste mänguaega ei teeninud. Baskonia parimana viskas Vanja Marinkovic 22 punkti. Bologna poolelt olid parimad Tornike Shengelia ja Marco Belinelli, kes panustasid vastavalt 15 ja 13 silma.
Baskoniale oli tegu viienda järjestikuse võiduga Euroliigas. 15 mängust on võidetud kümme.
|
Taas hea mängu teinud Kotsar aitas Baskonia viienda järjestikuse võiduni
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Baskonia võitis esimese veerandaja 17:14. Teisel veerandajal hakkas Bologna Virtuse kaitse lagunema ning Baskonia viskas 28 punkti vastaste 17 vastu. Poolajale mindi 45:31 Baskonia eduseisus.
Kolmanda veerandaja algul sai Baskonia kaks kiiret korvi juurde ning edu kasvas 19 punkti peale. Bologna mäng paranes aga oluliselt ning veerandaeg võideti 20:18 ja enne viimast veerandaega jäädi Baskoniast maha 12 punktiga.
Neljandat veerandaega alustas Bologna tabava kolmepunktiviskega ning vahe kahanes üheksa punkti peale. Neli minutit enne kohtumise lõppu jõudis Bologna kuue punkti kaugusele. Baskonia ei andnud siiski eduseisu käest ning võitis kohtumise 90:79.
Samal päeval oma sünnipäeva tähistanud Kotsar viskas mängus 12 punkti, võttis neli lauapalli, tegi ühe vaheltlõike ja ühe viskeblokeeringu.
Sander Raieste mänguaega ei teeninud. Baskonia parimana viskas Vanja Marinkovic 22 punkti. Bologna poolelt olid parimad Tornike Shengelia ja Marco Belinelli, kes panustasid vastavalt 15 ja 13 silma.
Baskoniale oli tegu viienda järjestikuse võiduga Euroliigas. 15 mängust on võidetud kümme.
### Response:
Taas hea mängu teinud Kotsar aitas Baskonia viienda järjestikuse võiduni
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Isco saabus Sevillasse augustis ja on klubi eest teinud 19 kohtumist ning löönud ühe värava.
30-aastane mees lahkus maikuus Madridi Realist, võites seal üheksa aasta jooksul 19 karikat, sealhulgas kolmel korral Hispaania liiga ja viiel korral Meistrite liiga.
Hispaania koondises on Isco mänginud 38 kohtumist ja löönud 12 väravat. Madridi Realis mängis ta aastatel 2013-2022 ja lõi 246 kohtumisega 37 väravat.
|
Endine Madridi Reali mängumees lahkub Sevillast
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Isco saabus Sevillasse augustis ja on klubi eest teinud 19 kohtumist ning löönud ühe värava.
30-aastane mees lahkus maikuus Madridi Realist, võites seal üheksa aasta jooksul 19 karikat, sealhulgas kolmel korral Hispaania liiga ja viiel korral Meistrite liiga.
Hispaania koondises on Isco mänginud 38 kohtumist ja löönud 12 väravat. Madridi Realis mängis ta aastatel 2013-2022 ja lõi 246 kohtumisega 37 väravat.
### Response:
Endine Madridi Reali mängumees lahkub Sevillast
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Oluline 22. detsembril kell 22.25:
- Zelenski USA Kongressile: abi Ukrainale on investeering demokraatiasse;
- Biden: sõda võiks lõppeda päevaga, kui Putinil oleks väärikust taanduda;
- Roskosmose endine juht Dmitri Rogozin sai Donetskis pommitamises viga.
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 660 sõdurit ja kuus suurtükisüsteemi, olles kokku kaotanud üle 100 000 sõduri.
Kuberner: Vene väed ründavad Harkivit
Harkivi oblasti kuberner teatas neljapäeval, et Harkivi äärelinnas toimus Venemaa rünnaku käigus plahvatus.
Kiiev: Venemaale küüditatud laste arv võib ulatuda sadadesse tuhandetesse
Ukraina inimõiguste volinik Dmõtro Lubinets ütles, et Moskva võis Venemaale saata sunniviisiliselt sadu tuhandeid lapsi.
"Võimud on tuvastanud juba enam kui 13 000 Venemaale küüditatud lapse isiku. Me ei tea täpset arvu, kuid meie andmetel võime eeldada, et sadu tuhandeid Ukraina lapsi viidi sunniviisiliselt riigist minema," ütles Lubinets.
USA tugevdab järelevalvet Ukrainale antava abi üle
Ameerika Ühendriikide vastav amet (U.S. Defense Criminal Investigation Service - DCIS) hakkab kontrollima lepinguid, mille alusel on antud kiirendatud korras abi Ukrainale.
Samamoodi kontrollitakse, et ega USA antud abi ei ole mustale turule jõudnud. DCISi asedirektori James Ivese sõnul ei ole teateid, et selliseid asju oleks juhtunud, kuid risk on tema sõnul suur, kuna antava abi maht on väga suur.
Seni on kohapeal inspekteerinud USA kaitseatašee juhitud meeskonnad. Samuti õpetas USA kaitseministeerium välja ukrainlasi, kes hoiaks USA-d relvastuse osas kursis ka nendes kohtades, kuhu USA enda inimesed minna ei saa, vahendas The Kyiv Independent.
Reuters: Wagner hankis Põhja-Koreast relvastust
Uudisteagentuur Reuters viitas USA kõrgele ametnikule ja teatas, et Venemaa palgasõdurite firma Wagner hankis Põhja-Koreast relvastust.
"Eelmisel kuul tarnis Põhja-Korea Venemaale laskemoona ja rakette, mida kasutasid Wagneri võitlejad. Wagner maksis selle eest," ütles ametnik.
USA ametnik: Ukraina vägede väljaõpe Patrioti kasutamiseks algab lähiajal
"USA on praeguseks välja koolitanud 3100 Ukraina sõdurit, et nad saaksid kasutada erinevaid relvasüsteeme, raketisüsteemi Patriot väljaõpe peaks algama väga varsti," ütles üks kõrge USA kaitseametnik.
Ukraina peastaap hommikul: Venemaa on Ukrainas kaotanud üle 100 000 sõduri
Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas oma hommikuses rindeülevaates, et viimaste Ukraina andmete kohaselt on Venemaa kaotanud 10 kuuga sõjas Ukraina vastu 100 000 sõdurit, 3000 tanki ja 6000 ühikut muud tehnikat.
Ka Briti kaitseminister Ben Wallace on varem väitnud, et Venemaa on kaotanud sõjas Ukraina vastu 100 000 sõdurit.
Sõltumatu sõjandusblogi Oryx on Ukrainas hävinud Vene tehnikat samuti kokku lugenud ning selle autorid on hinnanud, et Venemaa on kaotanud sõjas Ukraina vastu üle 8500 ühiku erinevat sõjatehnikat.
Peastaap kinnitas, et 17. detsembril said Donetski oblastis Horlivka kandis tulekahjus haavata mitmed Vene sõdurid. Peastaabi väitel hukkus Horlivka lähistel 13 Vene sõdurit, sh neli ohvitseri. Samuti hävis üks amfiibrünnakmasin ja kolm laskemoona vedanud veokit.
Ukraina peastaap juhtis ka tähelepanu, et Vene Belgorodi oblastis teatas oblasti juhtkond, et hakkab värbama tasu eest vabatahtlike, et kaevata kaevikuid ja rajada betoontõkkeid. Ukraina on korduvalt väitnud, et nende väed Venemaa territooriumile ei tungi.
Peastaabi väitel tulistas Ukraina õhutõrje ööpäeva jooksul alla ühe Forpost drooni ja veel kaks Lancet-3 hulkurdrooni. Samuti tabasid Ukraina raketiheitjad ja muud relvad kolme Vene juhtimispunkti ja kahte Vene vägede koondumiskohta.
Ukraina võimud avastasid Hersonis 36 hauda, kuhu olid maetud Vene vägede poolt tapetud ukrainlased
Ukraina siseministeerium teatas neljapäeval, et võimud leidsid Hersoni kalmistult 36 hauda, kuhu olid maetud inimesed, kes tapeti Venemaa okupatsiooni ajal. Sinna olid maetud ka Ukraina sõjaväelaste surnukehad, vahendas The Kyiv Independent.
Zelenski USA Kongressile: abi Ukrainale on investeering demokraatiasse
Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastas kolmapäeval USA-d, kohtus oma ametikaaslase Joe Bideniga ning pidas USA Kongressi mõlemale kojale kõne.
Zelenski kinnitas Kongressile peetud kõnes, et Ukraina abistamine pole mitte heategevus, vaid investeering julgeolekusse ja demokraatiasse. Ukraina president võrdles ka Ukraina võitlust Vene sissetungi vastu lääneriikide võitlusega Teises maailmas Natsi-Saksamaa vastu.
Ukrainian President Volodymyr Zelensky (@ZelenskyyUa): "Your money is not charity. It's an investment in the global security and democracy that we handle in the most responsible way." https://t.co/uffYxMEh24 pic.twitter.com/R4MWBcmtWv
— CSPAN (@cspan) December 22, 2022
"Nii nagu vaprad Ameerika sõdurid, kes hoidsid rinnet Hitleri vägede vastu 1944. aasta jõulude paiku on vaprad Ukraina sõdurid tegemas sama Putini vägedega neil jõuludel," ütles Zelenski.
Zelenski viitas siinkohal Natsi-Saksamaa Ardennide vastupealetungile 1944. aastal, mis oli Hitleri viimane tõsine üritus üritamaks peatada liitlasvägede edenemist Lääne-Euroopas peale Normandia dessanti.
Ukraina president ärgitas ka Kongressi liikmeid, et nad karmistaks sanktsioone Venemaa vastu rõhutades "terroristid peavad olema agressiooni eest vastutavad".
Zelenski lubas oma kõnes, et Ukraina ei anna kunagi alla.
Kolmapäeval teatas USA ka uuest relvaabi paketist Ukrainale väärtuses 1,85 miljardit dollarit. Abipaketiga antakse Ukrainale muuhulgas moodne õhutõrjesüsteem Patriot, mida on seni antud ainult USA lähimatele liitlastele.
Ameerika Ühendriigid on saatnud Ukrainale ligikaudu 50 miljardi dollari väärtuses nii majanduslikku kui ka sõjalist abi.
Mõned USA Kongressi alamkoja värskelt valimistel valitud vabariiklased on väljendanud muret, et USA kulutab raha Ukrainale liiga kergekäeliselt ning antud abi vajab suuremat järelevalvet. Samas kiitsid Zelenski kõnet Kongressile ka Ukraina relvaabi kriitikud nagu senaator Cynthia Lummis ning USA Esindajatekoja tulevane juht, vabariiklane Kevin McCarthy.
McCarthy kinnitas, et tema sõnul tõi Zelenski kõnes välja head argumendid, miks Ukrainat tuleks toetada, kuid tema positsioon pole muutunud – Ukrainale kulutatud raha üle peab järelevalve.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski USA Kongressile kõnet pidamas Autor/allikas: SCANPIX/Anna Moneymaker/Getty Images/AFP
Biden: sõda võiks lõppeda päevaga, kui Putinil oleks väärikust taanduda
USA president Joe Biden kinnitas ühisel pressikonverentsil Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, et jagab Zelenskiga sama visiooni rahust – vaba, iseseisev, turvaline ja jõukas Ukraina.
Biden rõhutas, et sõda Ukrainas võiks päevaga lõppeda kui Putinil oleks väärikust teha õige otsus oma väed Ukrainast välja tõmmata. Samas tunnistas Biden, et seda ei juhtu, vahendas Ukrainska Pravda alaportaali Evropeiska Pravda korrespondent Washingtonis.
Biden kinnitas, et USA ja teised liitlased aitavad Ukrainal saavutada lahinguväljal Vene vägede vastu edu, et kunagi tulevikus saaks Zelenski pidada peale sõjalise edu saavutamist rahukõnelusi Venemaaga.
USA president selgitas samas, miks Ameerika Ühendriigid ei anna Ukrainale kõiki relvasüsteeme, mida ukrainlased tahavad. Bideni sõnul lõhestaks see liitlasi nii NATO-s, Euroopa Liidus kui ka mujal maailmas.
USA president kinnitas, et ta on kulutanud sadu tunde oma isiklikku aega, et veenda Euroopa riikide juhte, miks on nende enda huvides, et Ukrainat tuleb jätkuvalt toetada, vahendas Ukrainska Pravda.
Roskosmose endine juht Dmitri Rogozin sai Donetskis pommitamises viga
Venemaa endine asepeaminister ning ka Vene kosmoseagentuuri Roskosmos endine juht olnud Dmitri Rogozin sai Donetski linnas viga, kui üht hotelli pommitati, vahendas Interfax tema assistendi sõnu.
Täpsemalt vastavas ERR-i loos.
ISW: Putin näitas, et pole huvitatud sõjategevuse vähendamisest
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) tõi oma regulaarses ülevaates esile, et Vene presidendi Vladimir Putini ning riigi kaitseministri Sergei Šoigu viimased kommentaarid näitavad, et Venemaal puudub huvi vähendada sõjategevust Ukraina vastu.
ISW tõi välja, et nii Putin kui Šoigu tegid hiljuti kommentaare, milles tõrjuti ideed sõltumatust ja suveräänsest Ukrainast ning rõhutati vajadust hoida Ukrainat Kremli mõjusfääris.
ISW hinnangul on Vene presidendi ja kaitseministri sõnavõttudest näha, et Venemaa eesmärgid seoses Ukrainaga on jätkuvalt maksimalistlikud – ebaseaduslikult annekteeritud alade tunnistamine Venemaa osana, režiimimuutus Ukrainas, Ukraina poliitilise ja ühiskondliku elu kontrollimine Venemaa poolt ning lääneriikide kinnitused Venemaa soovitud julgeolekutagatistest.
Mõttekoda hindab, et Putin tõenäoliselt usub, et ta ei saa oma maksimalistlikest eesmärkidest loobuda, kuna see tekitaks Vene ühiskonnas ja eriti sõjameelsete rahvuslaste seas rahulolematust.
Putin ja Šoigu hoiavad ISW hinnangul kinni Kremli jutupunktidest, mille kohaselt peaksid lääneriigid survestama Ukrainat pidama rahukõnelusi Venemaaga Venemaa enda tingimustel.
ISW rõhutab, et Vene maksimalistlikud eesmärgid ei ühti sõjalise olukorraga lahinguväljal, kus suures pildis on initsiatiiv Ukraina vägede käes.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 660 sõdurit ja kuus suurtükisüsteemi, olles kokku kaotanud üle 100 000 sõduri
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 100400 (võrdlus eelmise päevaga +660);
- tankid 3003 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 5981 (+2);
- lennukid 283 (+1);
- kopterid 267 (+0);
- suurtükisüsteemid 1978 (+6);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 413 (+1)
- õhutõrjesüsteemid 212 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1693 (+5);
- tiibraketid 653 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4615 (+7);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 178 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
|
Sõja 302. päev: Venemaale võib olla küüditatud sadu tuhandeid Ukraina lapsi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 22. detsembril kell 22.25:
- Zelenski USA Kongressile: abi Ukrainale on investeering demokraatiasse;
- Biden: sõda võiks lõppeda päevaga, kui Putinil oleks väärikust taanduda;
- Roskosmose endine juht Dmitri Rogozin sai Donetskis pommitamises viga.
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 660 sõdurit ja kuus suurtükisüsteemi, olles kokku kaotanud üle 100 000 sõduri.
Kuberner: Vene väed ründavad Harkivit
Harkivi oblasti kuberner teatas neljapäeval, et Harkivi äärelinnas toimus Venemaa rünnaku käigus plahvatus.
Kiiev: Venemaale küüditatud laste arv võib ulatuda sadadesse tuhandetesse
Ukraina inimõiguste volinik Dmõtro Lubinets ütles, et Moskva võis Venemaale saata sunniviisiliselt sadu tuhandeid lapsi.
"Võimud on tuvastanud juba enam kui 13 000 Venemaale küüditatud lapse isiku. Me ei tea täpset arvu, kuid meie andmetel võime eeldada, et sadu tuhandeid Ukraina lapsi viidi sunniviisiliselt riigist minema," ütles Lubinets.
USA tugevdab järelevalvet Ukrainale antava abi üle
Ameerika Ühendriikide vastav amet (U.S. Defense Criminal Investigation Service - DCIS) hakkab kontrollima lepinguid, mille alusel on antud kiirendatud korras abi Ukrainale.
Samamoodi kontrollitakse, et ega USA antud abi ei ole mustale turule jõudnud. DCISi asedirektori James Ivese sõnul ei ole teateid, et selliseid asju oleks juhtunud, kuid risk on tema sõnul suur, kuna antava abi maht on väga suur.
Seni on kohapeal inspekteerinud USA kaitseatašee juhitud meeskonnad. Samuti õpetas USA kaitseministeerium välja ukrainlasi, kes hoiaks USA-d relvastuse osas kursis ka nendes kohtades, kuhu USA enda inimesed minna ei saa, vahendas The Kyiv Independent.
Reuters: Wagner hankis Põhja-Koreast relvastust
Uudisteagentuur Reuters viitas USA kõrgele ametnikule ja teatas, et Venemaa palgasõdurite firma Wagner hankis Põhja-Koreast relvastust.
"Eelmisel kuul tarnis Põhja-Korea Venemaale laskemoona ja rakette, mida kasutasid Wagneri võitlejad. Wagner maksis selle eest," ütles ametnik.
USA ametnik: Ukraina vägede väljaõpe Patrioti kasutamiseks algab lähiajal
"USA on praeguseks välja koolitanud 3100 Ukraina sõdurit, et nad saaksid kasutada erinevaid relvasüsteeme, raketisüsteemi Patriot väljaõpe peaks algama väga varsti," ütles üks kõrge USA kaitseametnik.
Ukraina peastaap hommikul: Venemaa on Ukrainas kaotanud üle 100 000 sõduri
Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas oma hommikuses rindeülevaates, et viimaste Ukraina andmete kohaselt on Venemaa kaotanud 10 kuuga sõjas Ukraina vastu 100 000 sõdurit, 3000 tanki ja 6000 ühikut muud tehnikat.
Ka Briti kaitseminister Ben Wallace on varem väitnud, et Venemaa on kaotanud sõjas Ukraina vastu 100 000 sõdurit.
Sõltumatu sõjandusblogi Oryx on Ukrainas hävinud Vene tehnikat samuti kokku lugenud ning selle autorid on hinnanud, et Venemaa on kaotanud sõjas Ukraina vastu üle 8500 ühiku erinevat sõjatehnikat.
Peastaap kinnitas, et 17. detsembril said Donetski oblastis Horlivka kandis tulekahjus haavata mitmed Vene sõdurid. Peastaabi väitel hukkus Horlivka lähistel 13 Vene sõdurit, sh neli ohvitseri. Samuti hävis üks amfiibrünnakmasin ja kolm laskemoona vedanud veokit.
Ukraina peastaap juhtis ka tähelepanu, et Vene Belgorodi oblastis teatas oblasti juhtkond, et hakkab värbama tasu eest vabatahtlike, et kaevata kaevikuid ja rajada betoontõkkeid. Ukraina on korduvalt väitnud, et nende väed Venemaa territooriumile ei tungi.
Peastaabi väitel tulistas Ukraina õhutõrje ööpäeva jooksul alla ühe Forpost drooni ja veel kaks Lancet-3 hulkurdrooni. Samuti tabasid Ukraina raketiheitjad ja muud relvad kolme Vene juhtimispunkti ja kahte Vene vägede koondumiskohta.
Ukraina võimud avastasid Hersonis 36 hauda, kuhu olid maetud Vene vägede poolt tapetud ukrainlased
Ukraina siseministeerium teatas neljapäeval, et võimud leidsid Hersoni kalmistult 36 hauda, kuhu olid maetud inimesed, kes tapeti Venemaa okupatsiooni ajal. Sinna olid maetud ka Ukraina sõjaväelaste surnukehad, vahendas The Kyiv Independent.
Zelenski USA Kongressile: abi Ukrainale on investeering demokraatiasse
Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastas kolmapäeval USA-d, kohtus oma ametikaaslase Joe Bideniga ning pidas USA Kongressi mõlemale kojale kõne.
Zelenski kinnitas Kongressile peetud kõnes, et Ukraina abistamine pole mitte heategevus, vaid investeering julgeolekusse ja demokraatiasse. Ukraina president võrdles ka Ukraina võitlust Vene sissetungi vastu lääneriikide võitlusega Teises maailmas Natsi-Saksamaa vastu.
Ukrainian President Volodymyr Zelensky (@ZelenskyyUa): "Your money is not charity. It's an investment in the global security and democracy that we handle in the most responsible way." https://t.co/uffYxMEh24 pic.twitter.com/R4MWBcmtWv
— CSPAN (@cspan) December 22, 2022
"Nii nagu vaprad Ameerika sõdurid, kes hoidsid rinnet Hitleri vägede vastu 1944. aasta jõulude paiku on vaprad Ukraina sõdurid tegemas sama Putini vägedega neil jõuludel," ütles Zelenski.
Zelenski viitas siinkohal Natsi-Saksamaa Ardennide vastupealetungile 1944. aastal, mis oli Hitleri viimane tõsine üritus üritamaks peatada liitlasvägede edenemist Lääne-Euroopas peale Normandia dessanti.
Ukraina president ärgitas ka Kongressi liikmeid, et nad karmistaks sanktsioone Venemaa vastu rõhutades "terroristid peavad olema agressiooni eest vastutavad".
Zelenski lubas oma kõnes, et Ukraina ei anna kunagi alla.
Kolmapäeval teatas USA ka uuest relvaabi paketist Ukrainale väärtuses 1,85 miljardit dollarit. Abipaketiga antakse Ukrainale muuhulgas moodne õhutõrjesüsteem Patriot, mida on seni antud ainult USA lähimatele liitlastele.
Ameerika Ühendriigid on saatnud Ukrainale ligikaudu 50 miljardi dollari väärtuses nii majanduslikku kui ka sõjalist abi.
Mõned USA Kongressi alamkoja värskelt valimistel valitud vabariiklased on väljendanud muret, et USA kulutab raha Ukrainale liiga kergekäeliselt ning antud abi vajab suuremat järelevalvet. Samas kiitsid Zelenski kõnet Kongressile ka Ukraina relvaabi kriitikud nagu senaator Cynthia Lummis ning USA Esindajatekoja tulevane juht, vabariiklane Kevin McCarthy.
McCarthy kinnitas, et tema sõnul tõi Zelenski kõnes välja head argumendid, miks Ukrainat tuleks toetada, kuid tema positsioon pole muutunud – Ukrainale kulutatud raha üle peab järelevalve.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski USA Kongressile kõnet pidamas Autor/allikas: SCANPIX/Anna Moneymaker/Getty Images/AFP
Biden: sõda võiks lõppeda päevaga, kui Putinil oleks väärikust taanduda
USA president Joe Biden kinnitas ühisel pressikonverentsil Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, et jagab Zelenskiga sama visiooni rahust – vaba, iseseisev, turvaline ja jõukas Ukraina.
Biden rõhutas, et sõda Ukrainas võiks päevaga lõppeda kui Putinil oleks väärikust teha õige otsus oma väed Ukrainast välja tõmmata. Samas tunnistas Biden, et seda ei juhtu, vahendas Ukrainska Pravda alaportaali Evropeiska Pravda korrespondent Washingtonis.
Biden kinnitas, et USA ja teised liitlased aitavad Ukrainal saavutada lahinguväljal Vene vägede vastu edu, et kunagi tulevikus saaks Zelenski pidada peale sõjalise edu saavutamist rahukõnelusi Venemaaga.
USA president selgitas samas, miks Ameerika Ühendriigid ei anna Ukrainale kõiki relvasüsteeme, mida ukrainlased tahavad. Bideni sõnul lõhestaks see liitlasi nii NATO-s, Euroopa Liidus kui ka mujal maailmas.
USA president kinnitas, et ta on kulutanud sadu tunde oma isiklikku aega, et veenda Euroopa riikide juhte, miks on nende enda huvides, et Ukrainat tuleb jätkuvalt toetada, vahendas Ukrainska Pravda.
Roskosmose endine juht Dmitri Rogozin sai Donetskis pommitamises viga
Venemaa endine asepeaminister ning ka Vene kosmoseagentuuri Roskosmos endine juht olnud Dmitri Rogozin sai Donetski linnas viga, kui üht hotelli pommitati, vahendas Interfax tema assistendi sõnu.
Täpsemalt vastavas ERR-i loos.
ISW: Putin näitas, et pole huvitatud sõjategevuse vähendamisest
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) tõi oma regulaarses ülevaates esile, et Vene presidendi Vladimir Putini ning riigi kaitseministri Sergei Šoigu viimased kommentaarid näitavad, et Venemaal puudub huvi vähendada sõjategevust Ukraina vastu.
ISW tõi välja, et nii Putin kui Šoigu tegid hiljuti kommentaare, milles tõrjuti ideed sõltumatust ja suveräänsest Ukrainast ning rõhutati vajadust hoida Ukrainat Kremli mõjusfääris.
ISW hinnangul on Vene presidendi ja kaitseministri sõnavõttudest näha, et Venemaa eesmärgid seoses Ukrainaga on jätkuvalt maksimalistlikud – ebaseaduslikult annekteeritud alade tunnistamine Venemaa osana, režiimimuutus Ukrainas, Ukraina poliitilise ja ühiskondliku elu kontrollimine Venemaa poolt ning lääneriikide kinnitused Venemaa soovitud julgeolekutagatistest.
Mõttekoda hindab, et Putin tõenäoliselt usub, et ta ei saa oma maksimalistlikest eesmärkidest loobuda, kuna see tekitaks Vene ühiskonnas ja eriti sõjameelsete rahvuslaste seas rahulolematust.
Putin ja Šoigu hoiavad ISW hinnangul kinni Kremli jutupunktidest, mille kohaselt peaksid lääneriigid survestama Ukrainat pidama rahukõnelusi Venemaaga Venemaa enda tingimustel.
ISW rõhutab, et Vene maksimalistlikud eesmärgid ei ühti sõjalise olukorraga lahinguväljal, kus suures pildis on initsiatiiv Ukraina vägede käes.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 660 sõdurit ja kuus suurtükisüsteemi, olles kokku kaotanud üle 100 000 sõduri
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 100400 (võrdlus eelmise päevaga +660);
- tankid 3003 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 5981 (+2);
- lennukid 283 (+1);
- kopterid 267 (+0);
- suurtükisüsteemid 1978 (+6);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 413 (+1)
- õhutõrjesüsteemid 212 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1693 (+5);
- tiibraketid 653 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4615 (+7);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 178 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 302. päev: Venemaale võib olla küüditatud sadu tuhandeid Ukraina lapsi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Kohalikel omavalitsustel on kindlasti raskem, aga ka riigil üldiselt on raskem. Kulutusi oleme teinud ennekõike nii õpetajate, päästjate kui riigieelarveliste töökohtade palkade tõusudeks, aga me ei saa igale poole neid tõuse ette näha," sõnas Solman.
Solmani sõnul tuleb vaadata kokkuhoiu võimaluste poole.
Solman ütles, et näiteks Rõuge valla puhul on varem tegemata jäetud vältimatud otsused. "Alates sellest, et oleme arvestanud, et nad on hajaasustus ja oleks võimalik kokku tõmmata haridusasutuste võrku, mida on siis keskeltläbi rohkem, kui seal elanikke või vajadust on," kommenteeris minister.
Solmani sõnul on lisaks Rõuge ja Põhja-Sakala vallale raskem olukord Võrus. Tema sõnul ei näita majandusprognoos, et kohalike omavalitsuste seis oleks üldiselt raskem.
Kohalike omavalitsuste finantsolukorra analüüsist selgub, et enamiku Eesti omavalitsuste rahaline seis on järsult halvenenud ning omavalitsustel on tekkinud finantsraskused.
See tähendab, et ees seisavad ulatuslikud valla allasutuste reformid, omavalitsustel on keeruline kaasa minna palgatõusuga ning ees seisavad erinevate regionaalsete toetusprogrammide kärped.
|
Solman: kohalikel omavalitsustel on raskem, sest ka riigil on raske
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kohalikel omavalitsustel on kindlasti raskem, aga ka riigil üldiselt on raskem. Kulutusi oleme teinud ennekõike nii õpetajate, päästjate kui riigieelarveliste töökohtade palkade tõusudeks, aga me ei saa igale poole neid tõuse ette näha," sõnas Solman.
Solmani sõnul tuleb vaadata kokkuhoiu võimaluste poole.
Solman ütles, et näiteks Rõuge valla puhul on varem tegemata jäetud vältimatud otsused. "Alates sellest, et oleme arvestanud, et nad on hajaasustus ja oleks võimalik kokku tõmmata haridusasutuste võrku, mida on siis keskeltläbi rohkem, kui seal elanikke või vajadust on," kommenteeris minister.
Solmani sõnul on lisaks Rõuge ja Põhja-Sakala vallale raskem olukord Võrus. Tema sõnul ei näita majandusprognoos, et kohalike omavalitsuste seis oleks üldiselt raskem.
Kohalike omavalitsuste finantsolukorra analüüsist selgub, et enamiku Eesti omavalitsuste rahaline seis on järsult halvenenud ning omavalitsustel on tekkinud finantsraskused.
See tähendab, et ees seisavad ulatuslikud valla allasutuste reformid, omavalitsustel on keeruline kaasa minna palgatõusuga ning ees seisavad erinevate regionaalsete toetusprogrammide kärped.
### Response:
Solman: kohalikel omavalitsustel on raskem, sest ka riigil on raske
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Rapla võitis esimese veerandaja 23:19. Ka teine veerandaeg läks Raplale 17:14 ning poolajale mindi 40:33 eduseisus. Kolmas veerandaeg jäi 17:17 viiki ning enne viimast veerandaega oli Raplal seitsmepunktine edu.
Neljandal veerandajal korraks eduseisu käest andnud Rapla sai kaks minutit enne kohtumise lõppu uuesti nelja punktiga ette. Minut ja 14 sekundit enne mängu lõppu viigistas Liepaja mänguseisu. Tyler Cheese tabas 30 sekundit enne lõppu kahepunktiviske ning Rapla sai 69:68 ette.
Mängu viimastel sekunditel teenis Cheese kaks vabaviset, millest mõlemad läksid ka sisse ning Liepaja ei suutnud enam kaotusseisust välja tulla. Rapla võitis kohtumise 71:69.
Mängu parimana viskas Tyler Cheese 25 punkti ja võttis seitse lauapalli. Obrad Tomic sai 17 punkti ja 11 lauapalliga kirja kaksikduubli. Kendall Stephens toetas 13 silmaga. Vastaste parimana viskas Karlis Zunda 15 punkti.
Liigatabelis kerkis Rapla Viimsist mööda viiendaks. 15 mängust on Rapla võitnud kümme. Liepaja hoiab 12. positsiooni.
|
Rapla alistas tasavägises mängus BK Liepaja
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rapla võitis esimese veerandaja 23:19. Ka teine veerandaeg läks Raplale 17:14 ning poolajale mindi 40:33 eduseisus. Kolmas veerandaeg jäi 17:17 viiki ning enne viimast veerandaega oli Raplal seitsmepunktine edu.
Neljandal veerandajal korraks eduseisu käest andnud Rapla sai kaks minutit enne kohtumise lõppu uuesti nelja punktiga ette. Minut ja 14 sekundit enne mängu lõppu viigistas Liepaja mänguseisu. Tyler Cheese tabas 30 sekundit enne lõppu kahepunktiviske ning Rapla sai 69:68 ette.
Mängu viimastel sekunditel teenis Cheese kaks vabaviset, millest mõlemad läksid ka sisse ning Liepaja ei suutnud enam kaotusseisust välja tulla. Rapla võitis kohtumise 71:69.
Mängu parimana viskas Tyler Cheese 25 punkti ja võttis seitse lauapalli. Obrad Tomic sai 17 punkti ja 11 lauapalliga kirja kaksikduubli. Kendall Stephens toetas 13 silmaga. Vastaste parimana viskas Karlis Zunda 15 punkti.
Liigatabelis kerkis Rapla Viimsist mööda viiendaks. 15 mängust on Rapla võitnud kümme. Liepaja hoiab 12. positsiooni.
### Response:
Rapla alistas tasavägises mängus BK Liepaja
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Presidendi põhiline etteheide oli see, et mõni õigusnorm oli ebaselge. Eks me paneme pead kokku ja mõtleme, kuidas me seda täpsemaks sõnastame," ütles Karilaid.
"Seadusandja peab presidendi poolt vaidlustatud sätte kriitilise pilguga üle vaatama ning seaduse sõnastust korrigeerima, kui peaks olema võimalik sätte tegelikku sisu ja mõtet paremini ning normiadressaadi jaoks selgemalt edasi anda," lisas ta.
President Alar Karis jättis välja kuulutamata riigikogus 7. detsembril vastu võetud perehüvitiste seaduse, kuna see sisaldab tema hinnangul normitehnilist praaki, mis on vastuolus põhiseadusega.
Presidendi sõnul peab riigikogu seadust uuesti arutama ja viima selle kooskõlla põhiseadusega.
|
Karilaid: riigikogu jõuab enne aastavahetust veel seadust muuta
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Presidendi põhiline etteheide oli see, et mõni õigusnorm oli ebaselge. Eks me paneme pead kokku ja mõtleme, kuidas me seda täpsemaks sõnastame," ütles Karilaid.
"Seadusandja peab presidendi poolt vaidlustatud sätte kriitilise pilguga üle vaatama ning seaduse sõnastust korrigeerima, kui peaks olema võimalik sätte tegelikku sisu ja mõtet paremini ning normiadressaadi jaoks selgemalt edasi anda," lisas ta.
President Alar Karis jättis välja kuulutamata riigikogus 7. detsembril vastu võetud perehüvitiste seaduse, kuna see sisaldab tema hinnangul normitehnilist praaki, mis on vastuolus põhiseadusega.
Presidendi sõnul peab riigikogu seadust uuesti arutama ja viima selle kooskõlla põhiseadusega.
### Response:
Karilaid: riigikogu jõuab enne aastavahetust veel seadust muuta
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Josi sai 4:2 võidumängus kirja ühe värava ning ühe väravasöödu ning tõusis 567 punktiga klubi ajaloo suurimaks punktitoojaks. Seni hoidis seda rekordit enda nimel David Legwand (566).
Ta on teine kaitsemängija NHL-i ajaloos, kes juhib klubi punktirekordit. Boston Bruinsi meeskonna eest on enim punkte teeninud Ray Bourque, kes oli samuti kaitsemängija.
"See on kindlasti suur au. See on midagi, millest ma ei osanud unistadagi, kui NHL-is alustasin. Seal oli lihtsalt nii palju inimesi, kes usaldasid mind, kellele ma olen tänulik," ütles Josi.
Predators on läänekonverentsis alles 11. kohal, olles 31 mängust võitnud 14, millest viis on tulnud lisaajal.
Tulemused:
Detroit Red Wings - Tampa Bay Lightning 7:4
Florida Panthers - New Jersey Devils 2:4
Colorado Avalanche - Montreal Canadiens 2:1
Dallas Stars - Edmonton Oilers 3:6
Anaheim Ducks - Minnesota Wild 1:4
Vegas Golden Knights - Arizona Coyotes 5:2
|
NHL: Roman Josi kerkis Nashville'i ajaloo suurimaks punktitoojaks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Josi sai 4:2 võidumängus kirja ühe värava ning ühe väravasöödu ning tõusis 567 punktiga klubi ajaloo suurimaks punktitoojaks. Seni hoidis seda rekordit enda nimel David Legwand (566).
Ta on teine kaitsemängija NHL-i ajaloos, kes juhib klubi punktirekordit. Boston Bruinsi meeskonna eest on enim punkte teeninud Ray Bourque, kes oli samuti kaitsemängija.
"See on kindlasti suur au. See on midagi, millest ma ei osanud unistadagi, kui NHL-is alustasin. Seal oli lihtsalt nii palju inimesi, kes usaldasid mind, kellele ma olen tänulik," ütles Josi.
Predators on läänekonverentsis alles 11. kohal, olles 31 mängust võitnud 14, millest viis on tulnud lisaajal.
Tulemused:
Detroit Red Wings - Tampa Bay Lightning 7:4
Florida Panthers - New Jersey Devils 2:4
Colorado Avalanche - Montreal Canadiens 2:1
Dallas Stars - Edmonton Oilers 3:6
Anaheim Ducks - Minnesota Wild 1:4
Vegas Golden Knights - Arizona Coyotes 5:2
### Response:
NHL: Roman Josi kerkis Nashville'i ajaloo suurimaks punktitoojaks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
2022. aasta parimaks piloodiks osutus vormel-1 sarja kahekordne maailmameister Max Verstappen. Teiseks paigutati Ferrari piloot Charles Leclerc ja kolmanda koha hõivas WRC sarjas maailmameistriks kroonitud soomlane Kalle Rovanperä.
Ott Tänaku leiab 16. kohalt. Eestlase parim koht pärineb 2019. aastast, kui Tänak teenis edetabelis kolmanda koha.
Tänaku ja Rovanperä kõrval pääsesid edetabelisse veel kolm WRC sõitjat: Sebastien Loeb (25. koht), Thierry Neuville (39. koht), Sebastien Ogier (49. koht).
It's here! Autosport's Top 5️⃣0️⃣ drivers of 2022 have been revealed
Check out who made the list this year #AutosportTop50
— Autosport (@autosport) December 22, 2022
Neljanda ja viienda koha hõivasid edetabelis vormel-1 sarjas Mercedese roolis sõitvad Lewis Hamilton ja George Russell.
|
Ott Tänak mahtus aastase vahe järel autospordi parimate pilootide hulka
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2022. aasta parimaks piloodiks osutus vormel-1 sarja kahekordne maailmameister Max Verstappen. Teiseks paigutati Ferrari piloot Charles Leclerc ja kolmanda koha hõivas WRC sarjas maailmameistriks kroonitud soomlane Kalle Rovanperä.
Ott Tänaku leiab 16. kohalt. Eestlase parim koht pärineb 2019. aastast, kui Tänak teenis edetabelis kolmanda koha.
Tänaku ja Rovanperä kõrval pääsesid edetabelisse veel kolm WRC sõitjat: Sebastien Loeb (25. koht), Thierry Neuville (39. koht), Sebastien Ogier (49. koht).
It's here! Autosport's Top 5️⃣0️⃣ drivers of 2022 have been revealed
Check out who made the list this year #AutosportTop50
— Autosport (@autosport) December 22, 2022
Neljanda ja viienda koha hõivasid edetabelis vormel-1 sarjas Mercedese roolis sõitvad Lewis Hamilton ja George Russell.
### Response:
Ott Tänak mahtus aastase vahe järel autospordi parimate pilootide hulka
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Esimese veerandaja keskpaigani oli mäng võrdne, kuid juba teise veerandaja alguseks sai Cramo 14-punktilise edu sisse. Teisel veerandajal viskas Cramo 30 punkti Taltechi 14 vastu ning poolajale läks Taltech 27:57 kaotusseisus.
Teisel poolajal ei suutnud Taltech suurt muutust mängu tuua ning Cramo edu enne viimast veerandaega kasvas 34 punkti peale.
Ka neljanda veerandaja võitis Cramo 24:22 ning Taltechi üle saadi suur 105:69 võit.
Mängu parimana sai Henri Wade-Chatman (Cramo) kirja 22 punkti, viis lauapalli ja kolm resultatiivset söötu. Martins Meiers ja Kaspar Kitsing toetasid vastavalt 17 ja 14 silmaga. Taltechi poolelt tõi Oliver Metsalu 17 punkti.
Cramole on see üheksas võit kolme kaotuse kõrvale ning Eesti-Läti ühisliiga turniiritabelis jätkatakse neljandal kohal. Taltechile oli tegu kümnenda kaotusega, saadud on ka kolm võitu. Liigas ollakse 13. kohal.
|
Üle saja punkti visanud Kalev/Cramo sai Taltechi üle suure võidu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese veerandaja keskpaigani oli mäng võrdne, kuid juba teise veerandaja alguseks sai Cramo 14-punktilise edu sisse. Teisel veerandajal viskas Cramo 30 punkti Taltechi 14 vastu ning poolajale läks Taltech 27:57 kaotusseisus.
Teisel poolajal ei suutnud Taltech suurt muutust mängu tuua ning Cramo edu enne viimast veerandaega kasvas 34 punkti peale.
Ka neljanda veerandaja võitis Cramo 24:22 ning Taltechi üle saadi suur 105:69 võit.
Mängu parimana sai Henri Wade-Chatman (Cramo) kirja 22 punkti, viis lauapalli ja kolm resultatiivset söötu. Martins Meiers ja Kaspar Kitsing toetasid vastavalt 17 ja 14 silmaga. Taltechi poolelt tõi Oliver Metsalu 17 punkti.
Cramole on see üheksas võit kolme kaotuse kõrvale ning Eesti-Läti ühisliiga turniiritabelis jätkatakse neljandal kohal. Taltechile oli tegu kümnenda kaotusega, saadud on ka kolm võitu. Liigas ollakse 13. kohal.
### Response:
Üle saja punkti visanud Kalev/Cramo sai Taltechi üle suure võidu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Feuz teatas kolmapäeval, et lõpetab jaanuaris sportlaskarjääri. Feuz ütles Instagramis, et viimase võistluse teeb ta 21. jaanuaril Austrias Kitzbühelis, kus on kavas meeste kiirlaskumine.
35-aastane Feuz võitis selle aasta veebruaris Pekingi taliolümpiamängudel meeste kiirlaskumises kulla. Neli aastat varem sai ta Pyeongchangi olümpiamängudel kiirlaskumises pronksi ja ülisuurslaalomis hõbeda.
"Piiride kompimine ja riskide võtmine on olnud mu kirg suusatamises juba aastaid. Nüüd ütleb mu enesetunne, et füüsilised piirid on saavutatud," sõnas Feuz Instagramis. "Ootan, et saaksin veeta rohkem aega oma perega," lisas Feuz.
Feuz on mäesuusatamise MK-sarjas saanud 16 võitu ja 59 pjedestaalikohta.
|
Kiirlaskumise Pekingi olümpiavõitja lõpetab karjääri
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Feuz teatas kolmapäeval, et lõpetab jaanuaris sportlaskarjääri. Feuz ütles Instagramis, et viimase võistluse teeb ta 21. jaanuaril Austrias Kitzbühelis, kus on kavas meeste kiirlaskumine.
35-aastane Feuz võitis selle aasta veebruaris Pekingi taliolümpiamängudel meeste kiirlaskumises kulla. Neli aastat varem sai ta Pyeongchangi olümpiamängudel kiirlaskumises pronksi ja ülisuurslaalomis hõbeda.
"Piiride kompimine ja riskide võtmine on olnud mu kirg suusatamises juba aastaid. Nüüd ütleb mu enesetunne, et füüsilised piirid on saavutatud," sõnas Feuz Instagramis. "Ootan, et saaksin veeta rohkem aega oma perega," lisas Feuz.
Feuz on mäesuusatamise MK-sarjas saanud 16 võitu ja 59 pjedestaalikohta.
### Response:
Kiirlaskumise Pekingi olümpiavõitja lõpetab karjääri
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Meie eesmärk pole sõjale hoogu juurde anda, vaid vastupidi, see sõda lõpetada. Püüame selle lõpetada ja mida varem, seda parem," väitis Putin.
"Kõik relvakonfliktid lõpevad nii või teisiti mingite läbirääkimistega diplomaatilisel teel. Varem või hiljem istuvad kõik osapooled maha ja sõlmivad kokkuleppe. Mida varem see arusaam jõuab nendeni, kes meie vastu on, seda parem," väitis Putin.
Putini väitel on USA poolt Ukrainale tarnitav raketitõrjesüsteem Patriot vana relvasüsteem, millega Venemaa tuleb toime.
"Me arvestame sellega ja alati leitakse vastumürk," väitis Putin.
|
Putin andis ootamatu pressikonverentsi ja rääkis sõja lõpetamisest
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie eesmärk pole sõjale hoogu juurde anda, vaid vastupidi, see sõda lõpetada. Püüame selle lõpetada ja mida varem, seda parem," väitis Putin.
"Kõik relvakonfliktid lõpevad nii või teisiti mingite läbirääkimistega diplomaatilisel teel. Varem või hiljem istuvad kõik osapooled maha ja sõlmivad kokkuleppe. Mida varem see arusaam jõuab nendeni, kes meie vastu on, seda parem," väitis Putin.
Putini väitel on USA poolt Ukrainale tarnitav raketitõrjesüsteem Patriot vana relvasüsteem, millega Venemaa tuleb toime.
"Me arvestame sellega ja alati leitakse vastumürk," väitis Putin.
### Response:
Putin andis ootamatu pressikonverentsi ja rääkis sõja lõpetamisest
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Roglic võitis Vuelta velotuuri kolmel aastal järjest (2019-2021), kuid pidi sel aastal velotuuri 16. etapi järel raske kukkumise tõttu pooleli jätma.
Oktoobris tehti talle õlaoperatsioon, et parandada pikaajaline õlaprobleem ja alles hiljuti istus ta ratta selga, et alustada ettevalmistust uueks hooajaks.
"Võistlus, mida ma armastan, kuid pole veel võitnud," ütles Roglic Hispaania treeninglaagris Giro d'Italia velotuuri kohta.
"Olen veel operatsioonist taastumas, kuid maikuuks loodan olla heas vormis. Igal juhul teen selle saavutamiseks kõik endast oleneva."
Dear @giroditalia,
Let's see each other again in May.
, @rogla pic.twitter.com/ZfWLnWrWxS
— Team Jumbo-Visma cycling (@JumboVismaRoad) December 22, 2022
Roglic sõitis Girol aastatel 2016 ja 2019 ning on võitnud sellel tuuril kolm etappi. Samuti saavutas ta 2019. aastal üldarvestuses kolmanda koha.
Girol plaanib starti tulla ka ka endine Tour de France'i võitja Geraint Thomas (Ineos Grenadiers). Lisaks on stardijoonel ka 2022. aastal Vuelta võitnud Remco Evenepoel (Quick-Step Alpha Vinyl Team), kelle unistus on võita kõik kolm suurtuuri.
|
Vueltal raskelt vigastada saanud Roglic plaanib Girol taas stardis olla
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Roglic võitis Vuelta velotuuri kolmel aastal järjest (2019-2021), kuid pidi sel aastal velotuuri 16. etapi järel raske kukkumise tõttu pooleli jätma.
Oktoobris tehti talle õlaoperatsioon, et parandada pikaajaline õlaprobleem ja alles hiljuti istus ta ratta selga, et alustada ettevalmistust uueks hooajaks.
"Võistlus, mida ma armastan, kuid pole veel võitnud," ütles Roglic Hispaania treeninglaagris Giro d'Italia velotuuri kohta.
"Olen veel operatsioonist taastumas, kuid maikuuks loodan olla heas vormis. Igal juhul teen selle saavutamiseks kõik endast oleneva."
Dear @giroditalia,
Let's see each other again in May.
, @rogla pic.twitter.com/ZfWLnWrWxS
— Team Jumbo-Visma cycling (@JumboVismaRoad) December 22, 2022
Roglic sõitis Girol aastatel 2016 ja 2019 ning on võitnud sellel tuuril kolm etappi. Samuti saavutas ta 2019. aastal üldarvestuses kolmanda koha.
Girol plaanib starti tulla ka ka endine Tour de France'i võitja Geraint Thomas (Ineos Grenadiers). Lisaks on stardijoonel ka 2022. aastal Vuelta võitnud Remco Evenepoel (Quick-Step Alpha Vinyl Team), kelle unistus on võita kõik kolm suurtuuri.
### Response:
Vueltal raskelt vigastada saanud Roglic plaanib Girol taas stardis olla
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"See on ühest küljest huvitav, aga teisest küljest ka emotsionaalselt mitmekesine," rääkis Poll. "Kuigi Beethoveneid on üks, siis tema muusika on äärmiselt mitmetahuline."
"Väga erinev on ka n-ö varane, keskmine ja hiline Beethoven. Üritame seda kõike kontsertsarja käigus inimesteni tuua," sõnas Poll.
"Kuna me olime neid triosid üksikuna päris palju mänginud, siis tekkiski mõte kanda need ette terviktsüklina, et ka kuulajad saaksid pildi ühe helilooja - ja ühe selle žanri looja - loomingust, mis moodustab vundamendi kogu klaveritrio repertuaarist," lisas ta.
|
Pianist Mihkel Poll uuest kontserdisarjast: see on emotsionaalselt mitmekesine
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on ühest küljest huvitav, aga teisest küljest ka emotsionaalselt mitmekesine," rääkis Poll. "Kuigi Beethoveneid on üks, siis tema muusika on äärmiselt mitmetahuline."
"Väga erinev on ka n-ö varane, keskmine ja hiline Beethoven. Üritame seda kõike kontsertsarja käigus inimesteni tuua," sõnas Poll.
"Kuna me olime neid triosid üksikuna päris palju mänginud, siis tekkiski mõte kanda need ette terviktsüklina, et ka kuulajad saaksid pildi ühe helilooja - ja ühe selle žanri looja - loomingust, mis moodustab vundamendi kogu klaveritrio repertuaarist," lisas ta.
### Response:
Pianist Mihkel Poll uuest kontserdisarjast: see on emotsionaalselt mitmekesine
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tuleva aasta 21. märtsil Tallinna lauluväljakul peetav murdmaasuusatamise maailmakarikasarja vabatehnikasprint toob Eestisse suusamaailma absoluutsesse eliiti kuuluvad sportlased, kes võitlevad siin 1500 m pikkusel 52 tõusumeetriga trassil väärtuslike punktide eest. Eesti koondise sportlasi saab korraldajamaa rajale lubada kuni 20.
Võistluse direktor Vahur Leemets leiab, et Tallinna lauluväljakul on tippsuusatajate iga liigutus ja ilme publiku jaoks just kui peo peal. "Võistlustrass on oma raskuselt võrreldav MM-i võõrustava Planica suusakeskuse rajaga Sloveenias. Selle äärde mahub põnevat heitlust jälgima kuni 10 000 inimest. Pileteid saab Piletitasku portaalist osta juba nüüd," ütles Leemets.
Eestis toimuva MK-etapi õnnestumisse panustavad parimate teadmistega kohalikud spordikultuuri vedajad. "Piletimüüki veab üle veerandsaja aasta Suusaliidu juures töötanud sporditegelane ja endine suusataja Ülle Viinapuu, võistluste tehnilise poole eest vastutab maailmas üle 50 MK-etapi korralduse juures enamasti tehnilise delegaadi rollis olnud Robert Peets, turvalisuse tagab Meeskond, sekretariaadi tööd koordineerib koos oma tiimiga Eesti spordiürituste raudvara Merike Õun ja rahvusvahelise telepildi eest vastutab režissöör Marek Miil. Sündmuse õnnestumisse panustab ligi 200 eestimaalast."
Esimene murdmaasuusatamise MK-etapp toimus Eestis 1999. aastal. Esimesed kolm Otepää MK-etappi toimusid iga kahe aasta tagant: 1999, 2001 ja 2003. Siis toimusid Otepää MK-etapid igal talvel kuni aastani 2012. Viimati võistles maailma suusaparemik Eestis 2019. aastal.
Pileteid saab osta siit.
|
Algas Tallinna lauluväljakul toimuva murdmaasuusatamise MK-etapi piletimüük
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tuleva aasta 21. märtsil Tallinna lauluväljakul peetav murdmaasuusatamise maailmakarikasarja vabatehnikasprint toob Eestisse suusamaailma absoluutsesse eliiti kuuluvad sportlased, kes võitlevad siin 1500 m pikkusel 52 tõusumeetriga trassil väärtuslike punktide eest. Eesti koondise sportlasi saab korraldajamaa rajale lubada kuni 20.
Võistluse direktor Vahur Leemets leiab, et Tallinna lauluväljakul on tippsuusatajate iga liigutus ja ilme publiku jaoks just kui peo peal. "Võistlustrass on oma raskuselt võrreldav MM-i võõrustava Planica suusakeskuse rajaga Sloveenias. Selle äärde mahub põnevat heitlust jälgima kuni 10 000 inimest. Pileteid saab Piletitasku portaalist osta juba nüüd," ütles Leemets.
Eestis toimuva MK-etapi õnnestumisse panustavad parimate teadmistega kohalikud spordikultuuri vedajad. "Piletimüüki veab üle veerandsaja aasta Suusaliidu juures töötanud sporditegelane ja endine suusataja Ülle Viinapuu, võistluste tehnilise poole eest vastutab maailmas üle 50 MK-etapi korralduse juures enamasti tehnilise delegaadi rollis olnud Robert Peets, turvalisuse tagab Meeskond, sekretariaadi tööd koordineerib koos oma tiimiga Eesti spordiürituste raudvara Merike Õun ja rahvusvahelise telepildi eest vastutab režissöör Marek Miil. Sündmuse õnnestumisse panustab ligi 200 eestimaalast."
Esimene murdmaasuusatamise MK-etapp toimus Eestis 1999. aastal. Esimesed kolm Otepää MK-etappi toimusid iga kahe aasta tagant: 1999, 2001 ja 2003. Siis toimusid Otepää MK-etapid igal talvel kuni aastani 2012. Viimati võistles maailma suusaparemik Eestis 2019. aastal.
Pileteid saab osta siit.
### Response:
Algas Tallinna lauluväljakul toimuva murdmaasuusatamise MK-etapi piletimüük
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Euroopa relvafirmad teevad jõupingutusi, et tootmist suurendada, kuid seda segavad väike tootmisvõimsus, töötajate nappus, tarnehäired ja keskkonnaalased eeskirjad, vahendas The Wall Street Journal.
Venemaa ja Ukraina vahel toimub kurnamissõda. Sõja taustal proovivad oma kaitsevõimet tugevdada ka Euroopa riigid. Probleeme kirjeldas kolmapäeval samuti Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
"Venemaal on eelis laskemoona osas. Neil on rohkem rakette ja lennukeid," ütles Zelenski.
Ukraina sõjaline käekäik sõltub Euroopa riikidest. Ukraina kulutab laskemoona kiirusel, mida pole nähtud pärast teist maailmasõda.
"Ühelgi NATO riigil peale USA pole piisavalt varusid, et saaks pidada pikaajalist suurtükisõda. Pole ka sellist tööstuslikku võimekust selliste reservide loomiseks," ütles Saksamaa kaitseministeeriumi endine kõrge ametnik Nico Lange.
Euroopa riigid muutsid pärast külma sõda oma sõjalist doktriini ja relvafirmad vähendasid tootmisvõimsust.
"Me vajame palju suuremat võimsust," ütles relvafirma Nammo juht Morten Brandtzæg.
"Euroopa tootmisvõimsus on ebapiisav," ütles Tšehhis asuva relvafirma omanik Michal Strnad.
Saksa ametnike sõnul pole riigil praegu piisavalt laskemoona, et Venemaa rünnaku korral pidada vastu üle kahe nädala.
"Vaatamata sellele, et Saksamaa on maailma üks suurimaid relvaeksportijaid, siis riigis pole suurt relvatööstust. Kunagine masstootmine asendati tipptasemel relvade tootmisega, seda tehakse väikesel võimsusel" ütles kantsler Olaf Scholzi kantseleijuht Wolfgang Schmidt.
Euroopa relvafirmad siiski üritavad tootmist suurendada. Euroopa üks suurimaid relvafirmasid Rheinmetall teatas eelmisel nädalal, et ostab 1,2 miljardi euro eest oma Hispaania konkurendi Expal Systems. Firma tahab nii oma tootmisvõimsust suurendada.
"Parim viis, kuidas Euroopa saab Ukrainat toetada, on suurendada oma laskemoona tootmist. See saab olema järgmisel aastal suurim probleem," märkis USA sõjaekspert Rob Lee.
|
WSJ: tootmisvõimsuse puudumine piirab Euroopa relvatarneid Ukrainale
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa relvafirmad teevad jõupingutusi, et tootmist suurendada, kuid seda segavad väike tootmisvõimsus, töötajate nappus, tarnehäired ja keskkonnaalased eeskirjad, vahendas The Wall Street Journal.
Venemaa ja Ukraina vahel toimub kurnamissõda. Sõja taustal proovivad oma kaitsevõimet tugevdada ka Euroopa riigid. Probleeme kirjeldas kolmapäeval samuti Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
"Venemaal on eelis laskemoona osas. Neil on rohkem rakette ja lennukeid," ütles Zelenski.
Ukraina sõjaline käekäik sõltub Euroopa riikidest. Ukraina kulutab laskemoona kiirusel, mida pole nähtud pärast teist maailmasõda.
"Ühelgi NATO riigil peale USA pole piisavalt varusid, et saaks pidada pikaajalist suurtükisõda. Pole ka sellist tööstuslikku võimekust selliste reservide loomiseks," ütles Saksamaa kaitseministeeriumi endine kõrge ametnik Nico Lange.
Euroopa riigid muutsid pärast külma sõda oma sõjalist doktriini ja relvafirmad vähendasid tootmisvõimsust.
"Me vajame palju suuremat võimsust," ütles relvafirma Nammo juht Morten Brandtzæg.
"Euroopa tootmisvõimsus on ebapiisav," ütles Tšehhis asuva relvafirma omanik Michal Strnad.
Saksa ametnike sõnul pole riigil praegu piisavalt laskemoona, et Venemaa rünnaku korral pidada vastu üle kahe nädala.
"Vaatamata sellele, et Saksamaa on maailma üks suurimaid relvaeksportijaid, siis riigis pole suurt relvatööstust. Kunagine masstootmine asendati tipptasemel relvade tootmisega, seda tehakse väikesel võimsusel" ütles kantsler Olaf Scholzi kantseleijuht Wolfgang Schmidt.
Euroopa relvafirmad siiski üritavad tootmist suurendada. Euroopa üks suurimaid relvafirmasid Rheinmetall teatas eelmisel nädalal, et ostab 1,2 miljardi euro eest oma Hispaania konkurendi Expal Systems. Firma tahab nii oma tootmisvõimsust suurendada.
"Parim viis, kuidas Euroopa saab Ukrainat toetada, on suurendada oma laskemoona tootmist. See saab olema järgmisel aastal suurim probleem," märkis USA sõjaekspert Rob Lee.
### Response:
WSJ: tootmisvõimsuse puudumine piirab Euroopa relvatarneid Ukrainale
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Pärast põhjalikku analüüsi otsustas Poola jalgpalliliit mitte pikendada Michniewicziga lepingut, mis kestab selle aasta lõpuni," seisis Poola jalgpalliliidu avalduses.
Michniewicz tuli Poola koondise peatreeneriks selle aasta algul. Enne teda meeskonda juhtinud portugallane Paulo Sousa palus end ametist vabastada 2021. aasta detsembris pärast vähem kui aastast juhtimist.
"Nagu me teame, võttis treener (Michniewicz) meeskonna raskel hetkel üle," sõnas Poola jalgpalliliidu president Cezary Kulesza. "Nendele asjaoludele vaatamata suutis ta MM-ile kvalifitseeruda."
"Samuti viis ta rahvusmeeskonna jalgpalli MM-il 36 aasta jooksul esimest korda alagrupist edasi. Selle eest väärib Michniewicz tänu."
MM-il C-alagrupis mänginud Poola viigistas Mehhikoga 0:0, alistas Saudi Araabia 2:0 ja kaotas sama skooriga tulevasele meistrile Argentinale. Kaheksandikfinaalis jäädi alla finaalis mänginud Prantsusmaale.
"Soovime, et meeskonda juhiks... treener, kes garanteerib selle arengu ja eesmärkide saavutamise," sõnas Kulesza.
"Uus treener peab parandama ka meeskonna mainet ja taastama fännide usalduse. Meie valik peab olema hästi läbimõeldud, mistõttu me konkreetseid kuupäevi treeneri esitlemiseks ei anna."
|
Poola jalgpallikoondise peatreener lahkub ametist selle aasta lõpus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pärast põhjalikku analüüsi otsustas Poola jalgpalliliit mitte pikendada Michniewicziga lepingut, mis kestab selle aasta lõpuni," seisis Poola jalgpalliliidu avalduses.
Michniewicz tuli Poola koondise peatreeneriks selle aasta algul. Enne teda meeskonda juhtinud portugallane Paulo Sousa palus end ametist vabastada 2021. aasta detsembris pärast vähem kui aastast juhtimist.
"Nagu me teame, võttis treener (Michniewicz) meeskonna raskel hetkel üle," sõnas Poola jalgpalliliidu president Cezary Kulesza. "Nendele asjaoludele vaatamata suutis ta MM-ile kvalifitseeruda."
"Samuti viis ta rahvusmeeskonna jalgpalli MM-il 36 aasta jooksul esimest korda alagrupist edasi. Selle eest väärib Michniewicz tänu."
MM-il C-alagrupis mänginud Poola viigistas Mehhikoga 0:0, alistas Saudi Araabia 2:0 ja kaotas sama skooriga tulevasele meistrile Argentinale. Kaheksandikfinaalis jäädi alla finaalis mänginud Prantsusmaale.
"Soovime, et meeskonda juhiks... treener, kes garanteerib selle arengu ja eesmärkide saavutamise," sõnas Kulesza.
"Uus treener peab parandama ka meeskonna mainet ja taastama fännide usalduse. Meie valik peab olema hästi läbimõeldud, mistõttu me konkreetseid kuupäevi treeneri esitlemiseks ei anna."
### Response:
Poola jalgpallikoondise peatreener lahkub ametist selle aasta lõpus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Elektrilevi eraldamine Eesti Energiast, mille valitsus otsustas juba mullu suvel, on jäänud venima, sest Eesti Energia jaoks läheksid siis laenud kallimaks ning ettevõttes tegeldakse niinimetatud Itaalia streigiga, et protsessi venitada, ütles Kallas kolmapäeval saates "Stuudios on peaminister".
Eesti Energia hinnangul on süüdistus arusaamatu.
"Eesti Energia juhatus on alati lähtunud oma töös riigi kui Eesti Energia omaniku ootustest ja täidab meile antud ülesandeid. Peaministri eilseid hinnanguid analüüsiti ka tänasel korralisel Eesti Energia nõukogu koosolekul. Eesti Energia nõukogu eesotsas selle esimehe Anne Merega kinnitab samuti, et kontserni juhatus on olnud avatult kaasas kõikides Elektrilevi tuleviku aruteludes, andnud diskussiooni kvaliteetset sisendit ning suhtunud toetavalt plaani viia Elektrilevi börsile või eraldada see turutingimustel kontsernist," märgiti vastulauses.
Eesti Energia sõnul esitas Kallas kolm väidet, mille nad saavad ümber lükata.
"Peaminister väidab, et kogu võrgutasudena kogutud raha ei jõua elektrivõrku ja et sellest rahastatakse muid Eesti Energia projekte. See ei vasta tõele. Elektrilevi tegutseb reguleeritud äris ning on sõltumatu teistest Eesti Energia ettevõtmistest. Samuti ei sõltu Elektrilevi investeeringute maht kontserni teistest arendustest. Kogu raha, mille Elektrilevi võrgutasuna kogub suunatakse alati tagasi elektrivõrku. Selle üle teostab pidevat järelevalvet konkurentsiamet," märkis ettevõte.
Eesti Energia lisas, et selleks, et Elektrilevi ei peaks konkurentsiameti aeganõudvate menetluste tõttu võrguinvesteeringuid pausile panema, on Eesti Energia võimaldanud Elektrilevil laenumahte suurendada rohkem, kui riik on omanikuna ette näinud. "Ilma kontserni toeta ei suudaks Elektrilevi täna enam samas mahus investeerimist jätkata," märgiti.
Viimase kahe aastaga on Elektrilevi laenumaht kasvanud umbes 30 protsenti. Kui 2020. aastal teenis Elektrilevi 33,5 miljonit eurot kasumit, siis tänavune kahjumiprognoos on 10 miljonit eurot. Põhjuseks on kiired hinnatõusud.
Eesti Energia sõnul ei vasta tõele ka väide, et Elektrilevi laenud on kallimad seetõttu, et kuulutakse kontserni.
"See ei vasta tõele. Eesti Energia kontserni osana on Elektrilevil õnnestunud saada laenu soodsamatel tingimustel kui eraldi võrguettevõttena tegutsedes. 2022. aasta lõpu seisuga on Eesti Energia laenumaht miljard eurot, keskmise intressiga 2,03 protsenti. Elektrilevi laenumaht on 365 miljonit eurot, keskmise intressiga 1,2 protsenti ehk pea kaks korda madalam kui kontsernil. Äride finantseerimisel arvestame alati konkreetse äri riskiprofiili, mis tähendab, et Elektrilevi jaoks on laenuraha oluliselt odavam kui näiteks Enefit Poweril. On selge, et Elektrilevil ei oleks täna võimalik kapitali kaasata nii hea hinnaga – uute laenude puhul on kapitali hind ja baasintressid tõusnud mitmekordselt," märkis Eesti Energia.
Itaalia streiki ei ole
Väite kohta, et Eesti Energias venitatakse tahtlikult Elektrilevi eraldamisega, vastas ettevõte, et analüüsis Eesti Energia ja Elektrilevi eraldamise mõjudest järeldati, et Elektrilevi eraldamine Eesti Energiast ei teeniks tarbijate huve, sest see tooks kaasa võrgutasu kallinemise, peamiselt seetõttu, et eraldamine tooks kaasa infosüsteemide, teenindusprotsessi dubleerimise, samuti kallineks laenukapital.
"Vastavalt valitsuse otsusele on Elektrilevile nimetatud sõltumatu nõukogu – ükski Elektrilevi nõukogu liige pole Eesti Energiaga seotud. Ühtlasi kinnitas omaniku esindaja, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus alles hiljuti, tänavu 25. augustil, uuendatud omaniku ootused Eesti Energiale. Eesti Energiat on seal jätkuvalt nimetatud jaotusvõrgu omanikuks, kellelt oodatakse võrguteenuse kvaliteedi tõstmist ja investeeringuid elektrivõrku. Seega on tänaseni Eesti Energia juhatuseni jõudnud ootused olnud vastupidised Elektrilevi eraldamisele," märkis Eesti Energia.
Eesti Energia lisas vastulauses, et loomulikult ei saa rahul olla Saaremaal aset leidnud ulatuslike ja erakordselt pikkade elektrikatkestustega, kuid kui riigil on Eesti Energia omanikuna soov Elektrilevi kontsernist eraldada, tuleb seda teha tarbijate huvides selge eesmärgiga ja õigetele faktidele tuginedes.
|
Eesti Energia: Kaja Kallase süüdistus venitamise kohta on arusaamatu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elektrilevi eraldamine Eesti Energiast, mille valitsus otsustas juba mullu suvel, on jäänud venima, sest Eesti Energia jaoks läheksid siis laenud kallimaks ning ettevõttes tegeldakse niinimetatud Itaalia streigiga, et protsessi venitada, ütles Kallas kolmapäeval saates "Stuudios on peaminister".
Eesti Energia hinnangul on süüdistus arusaamatu.
"Eesti Energia juhatus on alati lähtunud oma töös riigi kui Eesti Energia omaniku ootustest ja täidab meile antud ülesandeid. Peaministri eilseid hinnanguid analüüsiti ka tänasel korralisel Eesti Energia nõukogu koosolekul. Eesti Energia nõukogu eesotsas selle esimehe Anne Merega kinnitab samuti, et kontserni juhatus on olnud avatult kaasas kõikides Elektrilevi tuleviku aruteludes, andnud diskussiooni kvaliteetset sisendit ning suhtunud toetavalt plaani viia Elektrilevi börsile või eraldada see turutingimustel kontsernist," märgiti vastulauses.
Eesti Energia sõnul esitas Kallas kolm väidet, mille nad saavad ümber lükata.
"Peaminister väidab, et kogu võrgutasudena kogutud raha ei jõua elektrivõrku ja et sellest rahastatakse muid Eesti Energia projekte. See ei vasta tõele. Elektrilevi tegutseb reguleeritud äris ning on sõltumatu teistest Eesti Energia ettevõtmistest. Samuti ei sõltu Elektrilevi investeeringute maht kontserni teistest arendustest. Kogu raha, mille Elektrilevi võrgutasuna kogub suunatakse alati tagasi elektrivõrku. Selle üle teostab pidevat järelevalvet konkurentsiamet," märkis ettevõte.
Eesti Energia lisas, et selleks, et Elektrilevi ei peaks konkurentsiameti aeganõudvate menetluste tõttu võrguinvesteeringuid pausile panema, on Eesti Energia võimaldanud Elektrilevil laenumahte suurendada rohkem, kui riik on omanikuna ette näinud. "Ilma kontserni toeta ei suudaks Elektrilevi täna enam samas mahus investeerimist jätkata," märgiti.
Viimase kahe aastaga on Elektrilevi laenumaht kasvanud umbes 30 protsenti. Kui 2020. aastal teenis Elektrilevi 33,5 miljonit eurot kasumit, siis tänavune kahjumiprognoos on 10 miljonit eurot. Põhjuseks on kiired hinnatõusud.
Eesti Energia sõnul ei vasta tõele ka väide, et Elektrilevi laenud on kallimad seetõttu, et kuulutakse kontserni.
"See ei vasta tõele. Eesti Energia kontserni osana on Elektrilevil õnnestunud saada laenu soodsamatel tingimustel kui eraldi võrguettevõttena tegutsedes. 2022. aasta lõpu seisuga on Eesti Energia laenumaht miljard eurot, keskmise intressiga 2,03 protsenti. Elektrilevi laenumaht on 365 miljonit eurot, keskmise intressiga 1,2 protsenti ehk pea kaks korda madalam kui kontsernil. Äride finantseerimisel arvestame alati konkreetse äri riskiprofiili, mis tähendab, et Elektrilevi jaoks on laenuraha oluliselt odavam kui näiteks Enefit Poweril. On selge, et Elektrilevil ei oleks täna võimalik kapitali kaasata nii hea hinnaga – uute laenude puhul on kapitali hind ja baasintressid tõusnud mitmekordselt," märkis Eesti Energia.
Itaalia streiki ei ole
Väite kohta, et Eesti Energias venitatakse tahtlikult Elektrilevi eraldamisega, vastas ettevõte, et analüüsis Eesti Energia ja Elektrilevi eraldamise mõjudest järeldati, et Elektrilevi eraldamine Eesti Energiast ei teeniks tarbijate huve, sest see tooks kaasa võrgutasu kallinemise, peamiselt seetõttu, et eraldamine tooks kaasa infosüsteemide, teenindusprotsessi dubleerimise, samuti kallineks laenukapital.
"Vastavalt valitsuse otsusele on Elektrilevile nimetatud sõltumatu nõukogu – ükski Elektrilevi nõukogu liige pole Eesti Energiaga seotud. Ühtlasi kinnitas omaniku esindaja, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus alles hiljuti, tänavu 25. augustil, uuendatud omaniku ootused Eesti Energiale. Eesti Energiat on seal jätkuvalt nimetatud jaotusvõrgu omanikuks, kellelt oodatakse võrguteenuse kvaliteedi tõstmist ja investeeringuid elektrivõrku. Seega on tänaseni Eesti Energia juhatuseni jõudnud ootused olnud vastupidised Elektrilevi eraldamisele," märkis Eesti Energia.
Eesti Energia lisas vastulauses, et loomulikult ei saa rahul olla Saaremaal aset leidnud ulatuslike ja erakordselt pikkade elektrikatkestustega, kuid kui riigil on Eesti Energia omanikuna soov Elektrilevi kontsernist eraldada, tuleb seda teha tarbijate huvides selge eesmärgiga ja õigetele faktidele tuginedes.
### Response:
Eesti Energia: Kaja Kallase süüdistus venitamise kohta on arusaamatu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Käesoleva aasta eelarvega võrreldes on Tartu 2023. aasta eelarve 12 protsenti suurem, kuid selle koostamine oli pingeline. Investeeringute tegemiseks tuleb linnal rohkem laenu võtta, samas leida kokkuhoiuvõimalusi ning toime tulla suurte hinnatõusudega.
Volikogu esimees Kaspar Kokk (Isamaa) märkis, et keerulistest majandusoludest hoolimata saab Tartu hästi hakkama ning linlastele vajalikud teenused on tagatud. "Eriti oluline on jätkata kavandatud investeeringute tegemist ning selle nimel laenukoormuse suurendamine on igati põhjendatud," rõhutas Kokk.
Tartu põhitegevuse tuludeks on järgmisel aastal planeeritud ligi 211 miljonit eurot, mis on 2022. aasta eelarvega võrreldes üheksa protsenti enam. Peamise tuluallika, üksikisiku tulumaksu laekumiseks on kavandatud 12 miljonit eurot rohkem kui tänavu ehk 122 miljonit eurot. Riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavaid toetusi on planeeritud 60 miljonit ning kaupade ja teenuste müügist 24 miljonit eurot. Kohalikest maksudest - parkimistasu, teede sulgemise maks ja reklaamimaks - saab linn 2,1 miljonit eurot.
Põhitegevuse kulud on 209 miljonit eurot, sellest sellest 116,5 miljonit eurot läheb haridusse. Tööjõukulud on tuleval aastal 110 miljonit ehk 15 miljonit eurot enam kui käesoleval aastal ning need moodustavad üle poole linna põhitegevuse kuludest. Kooli- ja lasteaiaõpetajate palgatõus on 24 protsenti, õpetajate abidel 16 protsenti. Viimane on ka haridusvaldkonna töötajate keskmine palgatõus, kultuurivaldkonnas on palgatõus 18 protsenti ja sotsiaalvaldkonnas 20 protsenti.
Linna investeerimistegevuse tulud on 10 miljonit eurot, kulud 55,3 miljonit. Vajalike investeeringute tegemiseks plaanib linna võtta 41 miljonit eurot laenu. Linna netovõlakoormus tõuseb 64 protsendile, mis jääb alla lubatud 80 protsendi piiri.
Suuremad investeeringuobjektid on haridusvaldkonnas Pärli kooli ehitus, Helika lasteaia rekonstrueerimine, Miina Härma gümnaasiumi lisahoone ost ja remont. Taristuobjektidest on olulise tähtsusega Põhja puiestee pikenduse väljaehitamine Muuseumi teele, Emajõe kaldapromenaadi rajamine Rahu silla ja Kaarsilla vahelisele alale ning uute rattateede rajamine. Jätkuvad südalinna kultuurikeskuse rajamise ettevalmistused.
Tartu tänavune eelarve oli kinnitamisel 213 miljonit eurot, juunis võttis volikogu vastu 25 miljoni ja oktoobris seitsme miljoni euro suuruse lisaeelarve.
2023. aasta eelarve kinnitamist toetas 29, vastu oli 19 volikogu liiget.
|
Tartu järgmise aasta eelarve on 274 miljonit eurot
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleva aasta eelarvega võrreldes on Tartu 2023. aasta eelarve 12 protsenti suurem, kuid selle koostamine oli pingeline. Investeeringute tegemiseks tuleb linnal rohkem laenu võtta, samas leida kokkuhoiuvõimalusi ning toime tulla suurte hinnatõusudega.
Volikogu esimees Kaspar Kokk (Isamaa) märkis, et keerulistest majandusoludest hoolimata saab Tartu hästi hakkama ning linlastele vajalikud teenused on tagatud. "Eriti oluline on jätkata kavandatud investeeringute tegemist ning selle nimel laenukoormuse suurendamine on igati põhjendatud," rõhutas Kokk.
Tartu põhitegevuse tuludeks on järgmisel aastal planeeritud ligi 211 miljonit eurot, mis on 2022. aasta eelarvega võrreldes üheksa protsenti enam. Peamise tuluallika, üksikisiku tulumaksu laekumiseks on kavandatud 12 miljonit eurot rohkem kui tänavu ehk 122 miljonit eurot. Riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavaid toetusi on planeeritud 60 miljonit ning kaupade ja teenuste müügist 24 miljonit eurot. Kohalikest maksudest - parkimistasu, teede sulgemise maks ja reklaamimaks - saab linn 2,1 miljonit eurot.
Põhitegevuse kulud on 209 miljonit eurot, sellest sellest 116,5 miljonit eurot läheb haridusse. Tööjõukulud on tuleval aastal 110 miljonit ehk 15 miljonit eurot enam kui käesoleval aastal ning need moodustavad üle poole linna põhitegevuse kuludest. Kooli- ja lasteaiaõpetajate palgatõus on 24 protsenti, õpetajate abidel 16 protsenti. Viimane on ka haridusvaldkonna töötajate keskmine palgatõus, kultuurivaldkonnas on palgatõus 18 protsenti ja sotsiaalvaldkonnas 20 protsenti.
Linna investeerimistegevuse tulud on 10 miljonit eurot, kulud 55,3 miljonit. Vajalike investeeringute tegemiseks plaanib linna võtta 41 miljonit eurot laenu. Linna netovõlakoormus tõuseb 64 protsendile, mis jääb alla lubatud 80 protsendi piiri.
Suuremad investeeringuobjektid on haridusvaldkonnas Pärli kooli ehitus, Helika lasteaia rekonstrueerimine, Miina Härma gümnaasiumi lisahoone ost ja remont. Taristuobjektidest on olulise tähtsusega Põhja puiestee pikenduse väljaehitamine Muuseumi teele, Emajõe kaldapromenaadi rajamine Rahu silla ja Kaarsilla vahelisele alale ning uute rattateede rajamine. Jätkuvad südalinna kultuurikeskuse rajamise ettevalmistused.
Tartu tänavune eelarve oli kinnitamisel 213 miljonit eurot, juunis võttis volikogu vastu 25 miljoni ja oktoobris seitsme miljoni euro suuruse lisaeelarve.
2023. aasta eelarve kinnitamist toetas 29, vastu oli 19 volikogu liiget.
### Response:
Tartu järgmise aasta eelarve on 274 miljonit eurot
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Varasemalt pallis Käblik Tartu Tammekas, kus sai lõppenud hooajal Premium liigas 14 mänguga kirja neli väravat ja ühe resultatiivse söödu. Sealjuures oli Käblik 2022. aastal ka Premium liiga noorim väravalööja. Lisaks oli ta viiel korral täpne Evald Tipneri karikavõistlustel ning Esiliiga B tasandil jäi tema nimele seitse tabamust. Debüüdi kõrgliigas tegi Käblik aga juba mullu, olles toona 16-aastane, kirjutab FCI Levadia koduleht.
Ka erinevaid Eesti noortekoondiseid esindanud Käblik usub, et Levadiasse siirdumine aitab tal teha karjääris järgmise sammu: "Liitusin Levadiaga, sest usun, et see on samm edasi minu karjääriredelil. Levadia tulevikuplaanid ühtivad minu omadega ning tunnen, et see on minu jaoks hetkel parim klubi, kus areneda ning ennast proovile panna."
"Isiklik eesmärk on muidugi anda endast 100 protsenti – mitte ainult trennidel ja mängudes, vaid ka eraeluliselt olla keskendunud ja motiveeritud. Meeskondlikult on tähtsaim soe ja motiveeriv sisekliima selleks, et mängida kui Euroopa klubi, ning usun, et oleme selle saavutanud. Suurim eesmärk on muidugi tulla uue klubiga Eesti meistriks. Levadia toetajatele soovin ilusaid pühi ning loodan Teid kevadel näha tribüünidel," lisas Levadia värske täiendus.
Official! ✍️ Welcome Henri Käblik!
#fcilevadia pic.twitter.com/Nu6cOkNM1Q
— FCI Levadia Tallinn (@LevadiaFCI) December 22, 2022
|
Levadia sõlmis lepingu 17-aastase Tartu Tammekast tulnud ründajaga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varasemalt pallis Käblik Tartu Tammekas, kus sai lõppenud hooajal Premium liigas 14 mänguga kirja neli väravat ja ühe resultatiivse söödu. Sealjuures oli Käblik 2022. aastal ka Premium liiga noorim väravalööja. Lisaks oli ta viiel korral täpne Evald Tipneri karikavõistlustel ning Esiliiga B tasandil jäi tema nimele seitse tabamust. Debüüdi kõrgliigas tegi Käblik aga juba mullu, olles toona 16-aastane, kirjutab FCI Levadia koduleht.
Ka erinevaid Eesti noortekoondiseid esindanud Käblik usub, et Levadiasse siirdumine aitab tal teha karjääris järgmise sammu: "Liitusin Levadiaga, sest usun, et see on samm edasi minu karjääriredelil. Levadia tulevikuplaanid ühtivad minu omadega ning tunnen, et see on minu jaoks hetkel parim klubi, kus areneda ning ennast proovile panna."
"Isiklik eesmärk on muidugi anda endast 100 protsenti – mitte ainult trennidel ja mängudes, vaid ka eraeluliselt olla keskendunud ja motiveeritud. Meeskondlikult on tähtsaim soe ja motiveeriv sisekliima selleks, et mängida kui Euroopa klubi, ning usun, et oleme selle saavutanud. Suurim eesmärk on muidugi tulla uue klubiga Eesti meistriks. Levadia toetajatele soovin ilusaid pühi ning loodan Teid kevadel näha tribüünidel," lisas Levadia värske täiendus.
Official! ✍️ Welcome Henri Käblik!
#fcilevadia pic.twitter.com/Nu6cOkNM1Q
— FCI Levadia Tallinn (@LevadiaFCI) December 22, 2022
### Response:
Levadia sõlmis lepingu 17-aastase Tartu Tammekast tulnud ründajaga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Orban väitis, et hiljutine skandaal europarlamendis näitas, et praegused korruptsioonivastased meetmed on täielikult läbi kukkunud, vahendas Politico.
"Kui tahame taastada avalikkuse usaldust, siis tuleks Euroopa Parlament kaotada," ütles Orban.
Orban tegi ettepaneku luua uus Euroopa Parlament, mis koosneks liikmesriikide delegaatidest. "See tagab suurema järelevalve, vastutuse ja usaldusväärsuse. Andke kontroll tagasi liikmesriikidele," ütles Orban.
Euroopa Parlamenti raputab praegu korruptsiooniskandaal, mis kannab nime Qatargate. Belgia politsei pidas kinni mitu europarlamendiga seotud inimest. Kahtlustuste kohaselt on kinnipeetavad seotud Katari huvide esindamisega.
Euroopa Liidu poliitikud kritiseerivad tihti Orbani juhitud Ungari valitsust. Ungari on Euroopa Liiduga tülis oma demokraatia olukorra pärast, mida EL-i hinnangul ohustab kohtute, ajakirjanduse, kodanikuühenduste ja teadlaste survestamine.
|
Orbani sõnul tuleb europarlament oma senisel kujul laiali saata
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Orban väitis, et hiljutine skandaal europarlamendis näitas, et praegused korruptsioonivastased meetmed on täielikult läbi kukkunud, vahendas Politico.
"Kui tahame taastada avalikkuse usaldust, siis tuleks Euroopa Parlament kaotada," ütles Orban.
Orban tegi ettepaneku luua uus Euroopa Parlament, mis koosneks liikmesriikide delegaatidest. "See tagab suurema järelevalve, vastutuse ja usaldusväärsuse. Andke kontroll tagasi liikmesriikidele," ütles Orban.
Euroopa Parlamenti raputab praegu korruptsiooniskandaal, mis kannab nime Qatargate. Belgia politsei pidas kinni mitu europarlamendiga seotud inimest. Kahtlustuste kohaselt on kinnipeetavad seotud Katari huvide esindamisega.
Euroopa Liidu poliitikud kritiseerivad tihti Orbani juhitud Ungari valitsust. Ungari on Euroopa Liiduga tülis oma demokraatia olukorra pärast, mida EL-i hinnangul ohustab kohtute, ajakirjanduse, kodanikuühenduste ja teadlaste survestamine.
### Response:
Orbani sõnul tuleb europarlament oma senisel kujul laiali saata
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Mammastes toimunud Eesti meistrivõistlustel võtsid murdmaasuusatajad mõõtu 10 km eraldistardist klassikasõidus.
Meestes võidutses endine murdmaasuusataja, kuid praegu laskesuusatamisega tegelev Raido Ränkel, kes edestas teise koha saanud Henri Roosi 7,3 sekundiga. Kolmandaks tuli Kaarel Kasper Kõrge (+31,5). Marko Kilp jäi napilt pjedestaalilt välja, kaotades võitjale 32,6 sekundiga. Kokku oli stardis 36 meest.
Naistes läks kaksikvõit õdedele Kaasikutele. Esikoha võtnud Keidy Kaasiku järel sai teise koha Kaidy Kaasiku (+11,7). Kolmanda koha võitles välja Aveli Uustalu (+43,2). Kokku oli stardis 19 naist.
|
Laskesuusataja võidutses murdmaasuusatamise Eesti meistrivõistlustel
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mammastes toimunud Eesti meistrivõistlustel võtsid murdmaasuusatajad mõõtu 10 km eraldistardist klassikasõidus.
Meestes võidutses endine murdmaasuusataja, kuid praegu laskesuusatamisega tegelev Raido Ränkel, kes edestas teise koha saanud Henri Roosi 7,3 sekundiga. Kolmandaks tuli Kaarel Kasper Kõrge (+31,5). Marko Kilp jäi napilt pjedestaalilt välja, kaotades võitjale 32,6 sekundiga. Kokku oli stardis 36 meest.
Naistes läks kaksikvõit õdedele Kaasikutele. Esikoha võtnud Keidy Kaasiku järel sai teise koha Kaidy Kaasiku (+11,7). Kolmanda koha võitles välja Aveli Uustalu (+43,2). Kokku oli stardis 19 naist.
### Response:
Laskesuusataja võidutses murdmaasuusatamise Eesti meistrivõistlustel
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Miia Ott läbis 60 m ajaga 7,57, mis tähistab nii U-16 kui ka U-18 vanuseklassis uut siserekordit.
U-16 vanuseklassi varasem rekord 7,65 pärines 2018. aastast Marit Kutmani nimele.
U-18 vanuseklassi varasem rekord 7,60 oli 2004. aastast Ebe Reieri nimel.
|
Noor sprinter püstitas kahes vanuseklassis 60 m jooksu siserekordi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miia Ott läbis 60 m ajaga 7,57, mis tähistab nii U-16 kui ka U-18 vanuseklassis uut siserekordit.
U-16 vanuseklassi varasem rekord 7,65 pärines 2018. aastast Marit Kutmani nimele.
U-18 vanuseklassi varasem rekord 7,60 oli 2004. aastast Ebe Reieri nimel.
### Response:
Noor sprinter püstitas kahes vanuseklassis 60 m jooksu siserekordi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst Peep Talving selgitas, et rindelt haavatute transport Euroopa haiglatesse on väga vaevanõudev. Esmalt viiakse nad Poola ning sealt edasi lennutatakse näiteks Rootsi, Saksamaale, Norrasse.
"Meieni on jõudnud üks traumaatilise vigastusega haige, kes oli küll viga saanud kuu aega enne, kui ta meieni jõudis, aga regionaalhaigla traumakeskus ta vastu võttis ja ravi osutas. Neid traumaatilise vigastusega haigeid on Eestisse tulnud imevähe, aga regionaalhaigla traumakeskus on kogu aeg valmis, kui need haiged peaks siia jõudma," rääkis Talving.
Kõnealune patsient vajas peamiselt taastusravi. Tee rindelt siia on pikk ning võtab kindlasti kauem kui päeva.
"Ehk see haige ei saa olla kriitiline, ebastabiiline ja nii edasi. Sellest johtuvalt ma ei eelda, et neid haigeid väga palju liikuma hakkab meie juurde," lisas Talving.
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Heidi Alasepp ütles, et kokku on Euroopa haiglatesse selliselt toodud umbes tuhat haavatut, kuid soov on aidata rohkemaid. Esialgse plaani järgi annab Eesti abi jäseme kaotanud sõjaväelastele, kuid ka tsiviilisikutele.
"Räägime ikka sellest Žõtomõri piirkonnast, sealsest haiglast, 20-30 inimesest. Nende Ukraina numbrite juures, kus nad räägivad ametlikult, et on 1500 amputatsiooni toimunud, on see väga väike number," märkis Alasepp.
Kuid see ei pruugi olla kõik.
"Ei välistaks tänaste läbirääkimiste hulgas, et me liigume ka mujale. Eesti kogemus tervishoius on tegelikult erinevates piirkondades. Meie välja koolitatud meeskondi on Lvivis, Kiievis kui ka Dnipros. See koostöövõrgustik on meil tegelikult laiem," rääkis asekantsler.
See tähendab, et otsitakse rohkem patsiente, keda aidata ning meditsiinitöötajaid, keda välja koolitada.
Kõige selle jaoks eraldas valitsus augustis kolm miljonit eurot haigekassale. Kuna sellest rahast on järel veel 2,7 miljonit eurot, siis otsustas valitsus neljapäeval, et raha võib kulutada ka järgmise aasta lõpuni. Haavatutele lisaks on Eesti haiglad ravinud hulga rohkem siia saabunud ukrainlasi.
"Need on inimesed, kelle on neerupuudulikkus, vajavad hemodialüüsi, olgu need onkoloogilised diagnoosid – kõik haiged, kes oleks vajanud ravi Ukrainas ja on liikunud siia," ütles Talving.
|
Ukrainas rindel käe või jala kaotanud tulevad Eestisse ravile
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst Peep Talving selgitas, et rindelt haavatute transport Euroopa haiglatesse on väga vaevanõudev. Esmalt viiakse nad Poola ning sealt edasi lennutatakse näiteks Rootsi, Saksamaale, Norrasse.
"Meieni on jõudnud üks traumaatilise vigastusega haige, kes oli küll viga saanud kuu aega enne, kui ta meieni jõudis, aga regionaalhaigla traumakeskus ta vastu võttis ja ravi osutas. Neid traumaatilise vigastusega haigeid on Eestisse tulnud imevähe, aga regionaalhaigla traumakeskus on kogu aeg valmis, kui need haiged peaks siia jõudma," rääkis Talving.
Kõnealune patsient vajas peamiselt taastusravi. Tee rindelt siia on pikk ning võtab kindlasti kauem kui päeva.
"Ehk see haige ei saa olla kriitiline, ebastabiiline ja nii edasi. Sellest johtuvalt ma ei eelda, et neid haigeid väga palju liikuma hakkab meie juurde," lisas Talving.
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Heidi Alasepp ütles, et kokku on Euroopa haiglatesse selliselt toodud umbes tuhat haavatut, kuid soov on aidata rohkemaid. Esialgse plaani järgi annab Eesti abi jäseme kaotanud sõjaväelastele, kuid ka tsiviilisikutele.
"Räägime ikka sellest Žõtomõri piirkonnast, sealsest haiglast, 20-30 inimesest. Nende Ukraina numbrite juures, kus nad räägivad ametlikult, et on 1500 amputatsiooni toimunud, on see väga väike number," märkis Alasepp.
Kuid see ei pruugi olla kõik.
"Ei välistaks tänaste läbirääkimiste hulgas, et me liigume ka mujale. Eesti kogemus tervishoius on tegelikult erinevates piirkondades. Meie välja koolitatud meeskondi on Lvivis, Kiievis kui ka Dnipros. See koostöövõrgustik on meil tegelikult laiem," rääkis asekantsler.
See tähendab, et otsitakse rohkem patsiente, keda aidata ning meditsiinitöötajaid, keda välja koolitada.
Kõige selle jaoks eraldas valitsus augustis kolm miljonit eurot haigekassale. Kuna sellest rahast on järel veel 2,7 miljonit eurot, siis otsustas valitsus neljapäeval, et raha võib kulutada ka järgmise aasta lõpuni. Haavatutele lisaks on Eesti haiglad ravinud hulga rohkem siia saabunud ukrainlasi.
"Need on inimesed, kelle on neerupuudulikkus, vajavad hemodialüüsi, olgu need onkoloogilised diagnoosid – kõik haiged, kes oleks vajanud ravi Ukrainas ja on liikunud siia," ütles Talving.
### Response:
Ukrainas rindel käe või jala kaotanud tulevad Eestisse ravile
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Venemaa on varemgi ähvardanud rakendada vastumeetmeid, kui Soome ja Rootsi NATO-ga liituvad. Ta lubas seda teha isegi veel enne, kui Soome ja Rootsi teatasid, et nad soovivad NATO-ga liituda. Seda enam lubas ta seda siis ja nüüd siis kuuleme üksikasjalikumalt, mis need meetmed on," rääkis kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu kommenteerides Šoigu teadet plaanist luua vastuseks Soome ja Rootsi NATO-sse astumisele senise lääne sõjaväeringkonna asemel eraldi Leningradi ja Moskva sõjaväeringkonnad ning kaks uut diviisi.
"Eks see ole sõnum kodupublikule ja ka välismaailmale. Kahtlemata nad väga tahaksid seda saavutada. Ma lihtsalt kahtlen Venemaa võimes nii rahaliste kui muude ressursside mõttes, et neil see kõik olemas on," märkis Stoicescu. "Arusaamatuks jääb, mis on see uus kvaliteet, mida Venemaa sellega taotleb peale kahe uue õhudessantdiviisi loomise. Ja kust see raha ja muud vahendid ning ka inimesed selleks võetakse," lisas ta.
Stoicescu sõnul on väga küsitav, kas Moskva suudab lähiaastatel nii suure eesmärgiga hakkama saada: "Arvestades, kui kalliks on sõda Ukrainas Venemaale juba maksma läinud – jutt käib sadadest miljarditest dollaritest või eurodest – ja kui palju kavatseb Venemaa veel kulutada järgmisel aastal sõjale, sest Putin ju rääkis, et Venemaa ei hoia kokku selle võidu nimel, mida nad väga soovivad, kuid mida nad ilmselt ei saavuta."
Ekspert märkis ka, et Venemaa senised dessantväeosad, Pihkva diviis nende hulgas, on saanud märkimisväärselt kannatada selles sõjas. "Ma ei julge öelda, et neist on alles jäänud riismed, sest neid on kasutatud ka teistes olukordades, Süürias ja mujal, aga need plaanid tunduvad mulle ikka väga ambitsioonikad praegu," kommenteeris ta.
Stoicescu sõnul takistab Venemaal relvajõudude arendamist ka vägedes lokkav korruptsioon. "Korruptsioon on selle süsteemi olemus. See on selle vereringe, nii et seda nad päriselt välja ei juuri mitte kunagi," tõdes ta.
Ja ehkki paberil võib muutused ära teha, siis reaalelus pole Stoicescu hinnangul neid Ukrainas sõja ajal teha võimalik.
Kalev Stoicescu Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
"Ma ei usu, et seda on neil puhtfüüsiliselt võimalik teostada nii kaua, kuni sõda käib – paralleelselt selle tohutu jõupingutusega, mis nad praegu teevad, kus nad peavad kõik mängu panema ja keskenduma, et nad suudaksid selliseid põhjalikke reforme relvajõududes ette võtta ja ümberkorraldusi teha ning sinna veel lisaressursse paigutada – see loogiliselt ei klapi," rääkis analüütik.
Viitele, et dessantdiviiside puhul on ju tegemist ründeväeosadega, tõdes Stoicescu, et see haakub Venemaa senise käitumisega. "See sobib kokku Venemaa agressiivse ja eskaleeriva hoiakuga – rõhku pannakse mitte kaitsele, vaid ründevõimele."
Kaitsevägi: Venemaa algatusi tuleb alati jälgida
Kaitseväe pressiohvitser Taavi Laasik tõdes, et praegu on veel keeruline öelda, mismoodi Venemaa väljaöeldud uute üksuste loomine riigi lääneosas reaalselt välja nägema hakkab.
"Tegemist ei ole iseenesest millegi uue või erakordsega – sarnaseid tegevusi on Venemaa teinud ka varem ning selle eesmärk on näidata vastuseisu Soome ja Rootsi NATO-ga liitumisele ning katse demonstreerida oma võimet lääneriikidele ja veel enam Venemaa avalikkusele," ütles kapten Laasik.
Ka tema viitas Vene relvajõudude suurtele kaotustele Ukrainas, mis on riigi läänepoolseid väeosi oluliselt nõrgendanud: "Faktiliselt on Venemaa alustatud täiemahuline sõda Ukrainas avaldanud Venemaa lääne sõjaväeringkonnale ja riigi armeele üldiselt olulist negatiivset mõju – nii isikkoosseisu kui ka tehnika osas."
"Siiski on sellest hoolimata Venemaal jätkuvalt piisavalt sõjalist võimet, et ohustada regiooni julgeolekut," rõhutas Laasik.
"Riigi sõjalise juhtkonna väljaütlemisi uute strateegiliste üksuste moodustamisest tuleb kindlasti silmas pidada. Samas näitab alles tulevik, kas ja millises mahus nad väljaöeldud plaanid realiseerida suudavad," lõpetas kaitseväe esindaja oma kommentaari.
|
Eesti jääb Venemaa loodeosa sõjalise tugevdamise lubaduse suhtes äraootavaks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Venemaa on varemgi ähvardanud rakendada vastumeetmeid, kui Soome ja Rootsi NATO-ga liituvad. Ta lubas seda teha isegi veel enne, kui Soome ja Rootsi teatasid, et nad soovivad NATO-ga liituda. Seda enam lubas ta seda siis ja nüüd siis kuuleme üksikasjalikumalt, mis need meetmed on," rääkis kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu kommenteerides Šoigu teadet plaanist luua vastuseks Soome ja Rootsi NATO-sse astumisele senise lääne sõjaväeringkonna asemel eraldi Leningradi ja Moskva sõjaväeringkonnad ning kaks uut diviisi.
"Eks see ole sõnum kodupublikule ja ka välismaailmale. Kahtlemata nad väga tahaksid seda saavutada. Ma lihtsalt kahtlen Venemaa võimes nii rahaliste kui muude ressursside mõttes, et neil see kõik olemas on," märkis Stoicescu. "Arusaamatuks jääb, mis on see uus kvaliteet, mida Venemaa sellega taotleb peale kahe uue õhudessantdiviisi loomise. Ja kust see raha ja muud vahendid ning ka inimesed selleks võetakse," lisas ta.
Stoicescu sõnul on väga küsitav, kas Moskva suudab lähiaastatel nii suure eesmärgiga hakkama saada: "Arvestades, kui kalliks on sõda Ukrainas Venemaale juba maksma läinud – jutt käib sadadest miljarditest dollaritest või eurodest – ja kui palju kavatseb Venemaa veel kulutada järgmisel aastal sõjale, sest Putin ju rääkis, et Venemaa ei hoia kokku selle võidu nimel, mida nad väga soovivad, kuid mida nad ilmselt ei saavuta."
Ekspert märkis ka, et Venemaa senised dessantväeosad, Pihkva diviis nende hulgas, on saanud märkimisväärselt kannatada selles sõjas. "Ma ei julge öelda, et neist on alles jäänud riismed, sest neid on kasutatud ka teistes olukordades, Süürias ja mujal, aga need plaanid tunduvad mulle ikka väga ambitsioonikad praegu," kommenteeris ta.
Stoicescu sõnul takistab Venemaal relvajõudude arendamist ka vägedes lokkav korruptsioon. "Korruptsioon on selle süsteemi olemus. See on selle vereringe, nii et seda nad päriselt välja ei juuri mitte kunagi," tõdes ta.
Ja ehkki paberil võib muutused ära teha, siis reaalelus pole Stoicescu hinnangul neid Ukrainas sõja ajal teha võimalik.
Kalev Stoicescu Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
"Ma ei usu, et seda on neil puhtfüüsiliselt võimalik teostada nii kaua, kuni sõda käib – paralleelselt selle tohutu jõupingutusega, mis nad praegu teevad, kus nad peavad kõik mängu panema ja keskenduma, et nad suudaksid selliseid põhjalikke reforme relvajõududes ette võtta ja ümberkorraldusi teha ning sinna veel lisaressursse paigutada – see loogiliselt ei klapi," rääkis analüütik.
Viitele, et dessantdiviiside puhul on ju tegemist ründeväeosadega, tõdes Stoicescu, et see haakub Venemaa senise käitumisega. "See sobib kokku Venemaa agressiivse ja eskaleeriva hoiakuga – rõhku pannakse mitte kaitsele, vaid ründevõimele."
Kaitsevägi: Venemaa algatusi tuleb alati jälgida
Kaitseväe pressiohvitser Taavi Laasik tõdes, et praegu on veel keeruline öelda, mismoodi Venemaa väljaöeldud uute üksuste loomine riigi lääneosas reaalselt välja nägema hakkab.
"Tegemist ei ole iseenesest millegi uue või erakordsega – sarnaseid tegevusi on Venemaa teinud ka varem ning selle eesmärk on näidata vastuseisu Soome ja Rootsi NATO-ga liitumisele ning katse demonstreerida oma võimet lääneriikidele ja veel enam Venemaa avalikkusele," ütles kapten Laasik.
Ka tema viitas Vene relvajõudude suurtele kaotustele Ukrainas, mis on riigi läänepoolseid väeosi oluliselt nõrgendanud: "Faktiliselt on Venemaa alustatud täiemahuline sõda Ukrainas avaldanud Venemaa lääne sõjaväeringkonnale ja riigi armeele üldiselt olulist negatiivset mõju – nii isikkoosseisu kui ka tehnika osas."
"Siiski on sellest hoolimata Venemaal jätkuvalt piisavalt sõjalist võimet, et ohustada regiooni julgeolekut," rõhutas Laasik.
"Riigi sõjalise juhtkonna väljaütlemisi uute strateegiliste üksuste moodustamisest tuleb kindlasti silmas pidada. Samas näitab alles tulevik, kas ja millises mahus nad väljaöeldud plaanid realiseerida suudavad," lõpetas kaitseväe esindaja oma kommentaari.
### Response:
Eesti jääb Venemaa loodeosa sõjalise tugevdamise lubaduse suhtes äraootavaks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
ELEA leiab, et heitekaubandust transpordikütustele laiendades jõuab uus hinnatõus veondusesse ja logistikasektorisse, aidates seeläbi kaasa üldisele inflatsioonile. Järgnevateks aastateks planeeritud diislikütuse aktsiisitõus annab aga Eesti hinnakasvule järjekordse topeltlöögi, samuti väheneb märgatavalt kohaliku veondussektori konkurentsivõime, märkis ELEA pressiteates.
ELEA juhatuse liige Herkki Kitsing ütles, et periood 2016–2019 andis hea näite, mis juhtub, kui Eesti aktsiisipoliitika erineb naaberriikide omast. Sel perioodil tõsteti ennaktempos diislikütuse aktsiisi ja see oli vastavalt 8 ja 10 senti kõrgem kui Lätis ja Leedus.
"Sel perioodil näitasid maanteeameti andmed veokite liikumisest Eesti maanteedel pidevat kasvu, samal ajal seisid Eesti veoettevõtete käibenumbrid paigal. Aktsiisitõus viis Eesti vedajate konkurentsivõime ja kinkis mitmesaja miljoni euro väärtuses äritegevust naaberriikidele," lausus Kitsing.
"Eesti peab seisma oma huvide eest ja oluline, et heitkogustega kauplemise süsteem (ETS2) ja aktsiisitõusu meedet ei laiendataks raskeveokite maagaasi, biogaasi, HVO ja muudele taastuvatele energiaallikatele," lisas ta.
ELEA hinnangul muudaks heitekaubanduse kohustuse tekkimine koos planeeritava aktsiisitõusuga Eesti vedajate ja logistikasektori jaoks märgatavalt konkurentsiolukorda.
"Konkurentsipositsioon muutuks märgatavalt naaberriikide kasuks, kus aktsiisitõus ei ole sellises mahus, nagu Eesti seda plaanib. Klientidele tähendab see loomulikult aga veohinna tõusu ja suuremas plaanis inflatsioonisurve säilimist," ütles Kitsing.
ELEA kahtleb ka selles, kuivõrd aitab heitekaubandus vähendada tegelikult kütusetarbimist ning tema hinnangul on riigil palju efektiivsemaid võimalusi veonduse ja logistikasektori jalajälje vähendamiseks.
"Vaja on pilk pöörata uutele võimalustele: uued tehnoloogiad, pikemad ja raskemad autorongid, multimodaalsus, ühendused meritsi ja lennud. Need on tegevused, mida saab tõhusamaks teha, et tootlikkust tõsta. Riik võiks panna alla õla, et juba täna saaks raudteel nii-öelda Amber Train ehk Merevaigurong liikuda," lausus Kitsing.
|
Vedajad: ETS2 ja aktsiisitõus vähendavad veelgi Eesti konkurentsivõimet
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ELEA leiab, et heitekaubandust transpordikütustele laiendades jõuab uus hinnatõus veondusesse ja logistikasektorisse, aidates seeläbi kaasa üldisele inflatsioonile. Järgnevateks aastateks planeeritud diislikütuse aktsiisitõus annab aga Eesti hinnakasvule järjekordse topeltlöögi, samuti väheneb märgatavalt kohaliku veondussektori konkurentsivõime, märkis ELEA pressiteates.
ELEA juhatuse liige Herkki Kitsing ütles, et periood 2016–2019 andis hea näite, mis juhtub, kui Eesti aktsiisipoliitika erineb naaberriikide omast. Sel perioodil tõsteti ennaktempos diislikütuse aktsiisi ja see oli vastavalt 8 ja 10 senti kõrgem kui Lätis ja Leedus.
"Sel perioodil näitasid maanteeameti andmed veokite liikumisest Eesti maanteedel pidevat kasvu, samal ajal seisid Eesti veoettevõtete käibenumbrid paigal. Aktsiisitõus viis Eesti vedajate konkurentsivõime ja kinkis mitmesaja miljoni euro väärtuses äritegevust naaberriikidele," lausus Kitsing.
"Eesti peab seisma oma huvide eest ja oluline, et heitkogustega kauplemise süsteem (ETS2) ja aktsiisitõusu meedet ei laiendataks raskeveokite maagaasi, biogaasi, HVO ja muudele taastuvatele energiaallikatele," lisas ta.
ELEA hinnangul muudaks heitekaubanduse kohustuse tekkimine koos planeeritava aktsiisitõusuga Eesti vedajate ja logistikasektori jaoks märgatavalt konkurentsiolukorda.
"Konkurentsipositsioon muutuks märgatavalt naaberriikide kasuks, kus aktsiisitõus ei ole sellises mahus, nagu Eesti seda plaanib. Klientidele tähendab see loomulikult aga veohinna tõusu ja suuremas plaanis inflatsioonisurve säilimist," ütles Kitsing.
ELEA kahtleb ka selles, kuivõrd aitab heitekaubandus vähendada tegelikult kütusetarbimist ning tema hinnangul on riigil palju efektiivsemaid võimalusi veonduse ja logistikasektori jalajälje vähendamiseks.
"Vaja on pilk pöörata uutele võimalustele: uued tehnoloogiad, pikemad ja raskemad autorongid, multimodaalsus, ühendused meritsi ja lennud. Need on tegevused, mida saab tõhusamaks teha, et tootlikkust tõsta. Riik võiks panna alla õla, et juba täna saaks raudteel nii-öelda Amber Train ehk Merevaigurong liikuda," lausus Kitsing.
### Response:
Vedajad: ETS2 ja aktsiisitõus vähendavad veelgi Eesti konkurentsivõimet
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Klen-Kristofer Kaljulaid võistles kaalukategoorias kuni 90 kg ning loosi tahtel oli tema esimeseks vastaseks maailma edetabelis 27. kohal paiknev Kasahstani judoka Didar Khamza. Kohtumine kujunes tasavägiseks, kuid siiski pidi Kaljulaid vastu võtma kaotuse waza-ari'ga ning võistlus sai tema jaoks läbi.
Kaljulaid säilitas maailma edetabelis oma positsiooni, kus ta asub 35. kohal ning teenis lisaks 200 olümpiamängude punkti, mis liidetakse seni teenitud 1111 punktile.
Grigori Minaškin võistles kehakaalus kuni 100 kg ning tema esimeseks vastaseks oli maailma reitingus 37. positsioonil asetsev Araabia Ühendemiraate esindav Dzhafar Kostoev. Paraku pidi ka Minaškin tunnistama vastase paremust avaringis.
Minaškin teenis 200 olümpiamängude punkti, mis liidetakse seni teenitud 1144 punktile. Maailma edetabelis on Minaškin 34. kohal.
Jerusalem Masters turniiril võistleb kokku 367 judokat 58 riigist. Jerusalem Masters turniirile pääses võistlema vaid 36 parimat sportlast igast kaalukategooriast, kellel on võimalik teenida 2024. aasta suveolümpiamängude punkte.
|
Eesti esijudokad kindlustasid oma positsioone olümpiakvalifikatsioonis
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klen-Kristofer Kaljulaid võistles kaalukategoorias kuni 90 kg ning loosi tahtel oli tema esimeseks vastaseks maailma edetabelis 27. kohal paiknev Kasahstani judoka Didar Khamza. Kohtumine kujunes tasavägiseks, kuid siiski pidi Kaljulaid vastu võtma kaotuse waza-ari'ga ning võistlus sai tema jaoks läbi.
Kaljulaid säilitas maailma edetabelis oma positsiooni, kus ta asub 35. kohal ning teenis lisaks 200 olümpiamängude punkti, mis liidetakse seni teenitud 1111 punktile.
Grigori Minaškin võistles kehakaalus kuni 100 kg ning tema esimeseks vastaseks oli maailma reitingus 37. positsioonil asetsev Araabia Ühendemiraate esindav Dzhafar Kostoev. Paraku pidi ka Minaškin tunnistama vastase paremust avaringis.
Minaškin teenis 200 olümpiamängude punkti, mis liidetakse seni teenitud 1144 punktile. Maailma edetabelis on Minaškin 34. kohal.
Jerusalem Masters turniiril võistleb kokku 367 judokat 58 riigist. Jerusalem Masters turniirile pääses võistlema vaid 36 parimat sportlast igast kaalukategooriast, kellel on võimalik teenida 2024. aasta suveolümpiamängude punkte.
### Response:
Eesti esijudokad kindlustasid oma positsioone olümpiakvalifikatsioonis
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Duisburg-Esseni ülikooli autouuringute keskuse juht Ferdinand Dudenhöffer prognoosib, et kümnendi lõpuks on Saksa teedel umbes 7,2 miljonit elektriautot.
"Valitsuse eesmärk tuua 2030. aastaks teedele 15 miljonit elektrisõidukit jääb suures osas täitmata. Uue elektriautode rahastamise suunise, kõrgete elektrihindade ja akuhindade tõttu kukub Saksamaa turg järgmise paari aasta jooksul kokku," hoiatas Dudenhöffer.
Ambitsioonika elektrisõidukite plaani kuulutas Saksa valitsus välja 2021. aastal. Berliin tahab võidelda kliimamuutuste vastu ja samal toetada riigi jaoks üliolulist autotööstust.
Euroopa Liidu (EL) poliitikud jõudsid hiljuti kokkuleppele, et keelustavad alates 2035. aastast sisepõlemismootoriga sõidukite müügi. See avaldab elektrisõidukitele üleminekule survet veelgi.
Autotöösturid leiavad, et laadimistaristu puudumine muudab elektrisõidukite müümise keeruliseks. Maailmas kiireneb inflatsioon, üha rohkem on puudus ka kriitilistest komponentidest. Saksamaa valitsus kärbib samuti elektrisõidukite ostjatele antavaid toetusi.
Saksamaal kasvab praegu elektrisõidukite müük kiiresti, eelmisel aastal müüdi riigis 355 961 elektrisõidukit. Selle aasta esimese üheksa kuuga müüdi riigis 273 101 elektrisõidukit, mida on 15 protsenti rohkem kui 2021. aastal samal perioodil. Siiski peab müük kiirenema veelgi, et valitsus saaks täita oma eesmärgi.
"Meie optimistlik prognoos näeb, et 2030. aastal on Saksa teedel umbes 11 miljonit elektriautot," ütles Saksamaa autoanalüütik Matthias Schmidt.
Vaatamata analüütikute hoiatustele, leiab valitsus, et riik suudab oma 2030. aasta eesmärgi täita.
"2030. aasta eesmärk on endiselt paigas. Valitsus töötab selle nimel, soodustades elektriautode ostmist keskkonnatoetuste ja laadimise taristu laiendamise kaudu," ütles Saksa majandusministeeriumi pressiesindaja Annika Einhorn.
|
Eksperdid: Saksamaa ei suuda elektriautodele ülemineku plaani ellu viia
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Duisburg-Esseni ülikooli autouuringute keskuse juht Ferdinand Dudenhöffer prognoosib, et kümnendi lõpuks on Saksa teedel umbes 7,2 miljonit elektriautot.
"Valitsuse eesmärk tuua 2030. aastaks teedele 15 miljonit elektrisõidukit jääb suures osas täitmata. Uue elektriautode rahastamise suunise, kõrgete elektrihindade ja akuhindade tõttu kukub Saksamaa turg järgmise paari aasta jooksul kokku," hoiatas Dudenhöffer.
Ambitsioonika elektrisõidukite plaani kuulutas Saksa valitsus välja 2021. aastal. Berliin tahab võidelda kliimamuutuste vastu ja samal toetada riigi jaoks üliolulist autotööstust.
Euroopa Liidu (EL) poliitikud jõudsid hiljuti kokkuleppele, et keelustavad alates 2035. aastast sisepõlemismootoriga sõidukite müügi. See avaldab elektrisõidukitele üleminekule survet veelgi.
Autotöösturid leiavad, et laadimistaristu puudumine muudab elektrisõidukite müümise keeruliseks. Maailmas kiireneb inflatsioon, üha rohkem on puudus ka kriitilistest komponentidest. Saksamaa valitsus kärbib samuti elektrisõidukite ostjatele antavaid toetusi.
Saksamaal kasvab praegu elektrisõidukite müük kiiresti, eelmisel aastal müüdi riigis 355 961 elektrisõidukit. Selle aasta esimese üheksa kuuga müüdi riigis 273 101 elektrisõidukit, mida on 15 protsenti rohkem kui 2021. aastal samal perioodil. Siiski peab müük kiirenema veelgi, et valitsus saaks täita oma eesmärgi.
"Meie optimistlik prognoos näeb, et 2030. aastal on Saksa teedel umbes 11 miljonit elektriautot," ütles Saksamaa autoanalüütik Matthias Schmidt.
Vaatamata analüütikute hoiatustele, leiab valitsus, et riik suudab oma 2030. aasta eesmärgi täita.
"2030. aasta eesmärk on endiselt paigas. Valitsus töötab selle nimel, soodustades elektriautode ostmist keskkonnatoetuste ja laadimise taristu laiendamise kaudu," ütles Saksa majandusministeeriumi pressiesindaja Annika Einhorn.
### Response:
Eksperdid: Saksamaa ei suuda elektriautodele ülemineku plaani ellu viia
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Tiril Eckhoffil on viimasel ajal olnud keeruline periood, mistõttu ei saa ta lähitulevikus osa võtta treeningutest ega võistlustest," selgitas Norra laskesuusaliit novembri alguses.
"Me ei tea praegu, millal täpselt ta naasta võib. Ta saab kõikvõimalikku abi ja muidugi loodame, et Tiril tunneb end peatselt paremini," lisas Norra koondise arst Aasne Fenne Hoksrud.
Nüüd kinnitas Norra koondise juht Per Arne Botnan, et Eckhoff on vähemalt treeningutele naasnud. "Ta teeb jälle trenni, aga pole veel valmis võistlema," ütles Botnan NRK-le.
32-aastane Eckhoff võitis mullu Pokljukas neli MM-kulda, aga pidi Pekingi olümpial individuaaldistantsil leppima 22. ja sprindis 11. kohaga. Küll võitis ta segateates kuldmedali ning jõudis pjedestaalile ka jälitus- ja ühisstardiga sõidus. Suvek loobus Eckhoff koondiselaagritest ja ütles augustis ajalehele VG, et kevadel oli tema jaoks raske aeg ning ta kaalus isegi karjääri lõpetamist. "See kõik algas siis, kui nakatusin hooaja etapi järel koroonaviirusega. Mul olid haiguse järelmõjud ja pidin lihtsalt pausi võtma. Ma ei saanud magada ja olin kogu aeg väsinud," selgitas Eckhoff, kes pole maikuust alates koondisega koos treeninud.
|
Eckhoff naasis treeningutele, aga võistlusteks veel valmis pole
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tiril Eckhoffil on viimasel ajal olnud keeruline periood, mistõttu ei saa ta lähitulevikus osa võtta treeningutest ega võistlustest," selgitas Norra laskesuusaliit novembri alguses.
"Me ei tea praegu, millal täpselt ta naasta võib. Ta saab kõikvõimalikku abi ja muidugi loodame, et Tiril tunneb end peatselt paremini," lisas Norra koondise arst Aasne Fenne Hoksrud.
Nüüd kinnitas Norra koondise juht Per Arne Botnan, et Eckhoff on vähemalt treeningutele naasnud. "Ta teeb jälle trenni, aga pole veel valmis võistlema," ütles Botnan NRK-le.
32-aastane Eckhoff võitis mullu Pokljukas neli MM-kulda, aga pidi Pekingi olümpial individuaaldistantsil leppima 22. ja sprindis 11. kohaga. Küll võitis ta segateates kuldmedali ning jõudis pjedestaalile ka jälitus- ja ühisstardiga sõidus. Suvek loobus Eckhoff koondiselaagritest ja ütles augustis ajalehele VG, et kevadel oli tema jaoks raske aeg ning ta kaalus isegi karjääri lõpetamist. "See kõik algas siis, kui nakatusin hooaja etapi järel koroonaviirusega. Mul olid haiguse järelmõjud ja pidin lihtsalt pausi võtma. Ma ei saanud magada ja olin kogu aeg väsinud," selgitas Eckhoff, kes pole maikuust alates koondisega koos treeninud.
### Response:
Eckhoff naasis treeningutele, aga võistlusteks veel valmis pole
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Dmitri Rogozin sai Donetski linnas viga, kui Ukraina väed ühe äärelinnas asuva hotelli pihta suurtükituld andsid, vahendas Interfax tema assistendi väidet. Rogozin on olnud nii Venemaa endine asepeaminister kui ka Vene kosmoseagentuuri Roskosmos endine juht.
Rogozini assistendi sõnul asus Rogozin Donetski äärelinnas koos teiste sõjaliste nõunikega. Mida Rogozin Donetskis tegi, tema assistent ei täpsustanud.
Rogozin olevat tema assistendi sõnul konkreetses hotellis Donetski äärelinnas mitu kuud elanud. Assistent väitis, et Rogozinit ja teisi Vene sõjalisi nõunikke rünnati tõenäoliselt 155 mm Caesari iseliikursuurtükkidega.
Konkreetse relvasüsteemi andis Ukrainale Prantsusmaa.
Rogozini elu ei ole tema assistendi sõnul ohus ning ta sai selga haavata. Sama teatas ka Ria Novosti. Ria Novosti teatel on Rogozinil rünnaku tõttu selgroo ligidal seljas kild, mida ei saa ohutult eemaldada.
Rünnaku käigus sai haavata ka niinimetatud Donetski rahvavabariigi peaminister Vitali Hotšenko, vahendas Interfax.
Väljaanne Nexta avaldas esimesed pildid restoranist, kus Rogozin sai vigastada.
The first photos from the Shesh-Besh restaurant, where Rogozin lost part of his ham.
Pushilin claims that two militants were killed in the restaurant as a result of shelling. Gauleiter of Gorlivka Prikhodko said that he received a concussion during the shelling.
Reuters pic.twitter.com/lW4KyIcSTj
— NEXTA (@nexta_tv) December 22, 2022
Rogozin: tegu oli töökoosolekuga
Rogozin kommenteeris hiljem toimunud rünnakut Telegramis ning väitis, et rünnaku alla jäänud Donetski hotellis toimus väikeses ringis rahulik töökoosolek.
Rogozini väitel on tema seltskond viimased kuud selles hotellis rahulikult elanud ning Ukraina väed pole seda tema sõnul kaheksa aasta jooksul kordagi pommitanud. Rogozin kinnitas, et hoonet tabas kolmapäeval 19.45 mitu ülitäpset rünnakut.
Rogozin kinnitas, et tal on parema abaluu kohal kehasse tunginud metallist kild, mis on kavas eemaldada operatsiooniga. Mehe sõnul sai viga ka mitu tema lähedast.
Tuntud Vene Telegrami kanal Baza samas väitis, et Rogozin sai haavata pähe, vasakusse reide ning tagumikku ning Ukraina rünnaku ajal toimus Rogozini sünnipäevapidu. Baza väitel hukkus samas rünnakus kaks inimest ning viis sai haavata. Neid väiteid ei ole võimalik sõltumatult kinnitada.
Rogozin oli aastatel 2011–2018 Venemaa asepeaminister. Ta on silma paistnud vastuoluliste kommentaaridega ja ähvardustega lääneriikidele.
|
Roskosmose endine juht Dmitri Rogozin sai Donetskis Ukraina rünnakus viga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dmitri Rogozin sai Donetski linnas viga, kui Ukraina väed ühe äärelinnas asuva hotelli pihta suurtükituld andsid, vahendas Interfax tema assistendi väidet. Rogozin on olnud nii Venemaa endine asepeaminister kui ka Vene kosmoseagentuuri Roskosmos endine juht.
Rogozini assistendi sõnul asus Rogozin Donetski äärelinnas koos teiste sõjaliste nõunikega. Mida Rogozin Donetskis tegi, tema assistent ei täpsustanud.
Rogozin olevat tema assistendi sõnul konkreetses hotellis Donetski äärelinnas mitu kuud elanud. Assistent väitis, et Rogozinit ja teisi Vene sõjalisi nõunikke rünnati tõenäoliselt 155 mm Caesari iseliikursuurtükkidega.
Konkreetse relvasüsteemi andis Ukrainale Prantsusmaa.
Rogozini elu ei ole tema assistendi sõnul ohus ning ta sai selga haavata. Sama teatas ka Ria Novosti. Ria Novosti teatel on Rogozinil rünnaku tõttu selgroo ligidal seljas kild, mida ei saa ohutult eemaldada.
Rünnaku käigus sai haavata ka niinimetatud Donetski rahvavabariigi peaminister Vitali Hotšenko, vahendas Interfax.
Väljaanne Nexta avaldas esimesed pildid restoranist, kus Rogozin sai vigastada.
The first photos from the Shesh-Besh restaurant, where Rogozin lost part of his ham.
Pushilin claims that two militants were killed in the restaurant as a result of shelling. Gauleiter of Gorlivka Prikhodko said that he received a concussion during the shelling.
Reuters pic.twitter.com/lW4KyIcSTj
— NEXTA (@nexta_tv) December 22, 2022
Rogozin: tegu oli töökoosolekuga
Rogozin kommenteeris hiljem toimunud rünnakut Telegramis ning väitis, et rünnaku alla jäänud Donetski hotellis toimus väikeses ringis rahulik töökoosolek.
Rogozini väitel on tema seltskond viimased kuud selles hotellis rahulikult elanud ning Ukraina väed pole seda tema sõnul kaheksa aasta jooksul kordagi pommitanud. Rogozin kinnitas, et hoonet tabas kolmapäeval 19.45 mitu ülitäpset rünnakut.
Rogozin kinnitas, et tal on parema abaluu kohal kehasse tunginud metallist kild, mis on kavas eemaldada operatsiooniga. Mehe sõnul sai viga ka mitu tema lähedast.
Tuntud Vene Telegrami kanal Baza samas väitis, et Rogozin sai haavata pähe, vasakusse reide ning tagumikku ning Ukraina rünnaku ajal toimus Rogozini sünnipäevapidu. Baza väitel hukkus samas rünnakus kaks inimest ning viis sai haavata. Neid väiteid ei ole võimalik sõltumatult kinnitada.
Rogozin oli aastatel 2011–2018 Venemaa asepeaminister. Ta on silma paistnud vastuoluliste kommentaaridega ja ähvardustega lääneriikidele.
### Response:
Roskosmose endine juht Dmitri Rogozin sai Donetskis Ukraina rünnakus viga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Äsja ilmus eesti keeles Dante "Jumaliku komöödia" viimane osa "Paradiis". Kas Dante kujutatud suur rännak läbi põrgu, puhastustule ja paradiisi väärib kaasategemist ka tänapäeval?
"Plekktrummi" külaline on Dante "Jumaliku komöödia" kommenteerija ja üks tõlkijatest Ülar Ploom. "Plekktrumm" on ETV2 eetris teise jõulupüha õhtul kell 21.20. Saatejuht on Joonas Hellerma.
|
"Plekktrummi" külaline tuleval nädalal on Ülar Ploom
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Äsja ilmus eesti keeles Dante "Jumaliku komöödia" viimane osa "Paradiis". Kas Dante kujutatud suur rännak läbi põrgu, puhastustule ja paradiisi väärib kaasategemist ka tänapäeval?
"Plekktrummi" külaline on Dante "Jumaliku komöödia" kommenteerija ja üks tõlkijatest Ülar Ploom. "Plekktrumm" on ETV2 eetris teise jõulupüha õhtul kell 21.20. Saatejuht on Joonas Hellerma.
### Response:
"Plekktrummi" külaline tuleval nädalal on Ülar Ploom
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Vene lennukikandja Admiral Kuznetsov süttis 22. detsembril Venemaal Murmanski linnas, teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti.
Venemaa võimud väidavad, et väike tulekahju kustutati kiiresti ja inimohvreid polnud, vahendas The Kyiv Independent.
Admiral Kuznetsov läks põlema ka 2019. aastal. 2018. aastal sai lennukikandja ujuvdokist väljumisel kukkuva kraanaga pihta.
Admiral Kuznetsov lasti vette 1985. aastal. Lennukikandja on remondis juba alates 2017. aastast.
Remont ja seadmeuuendused keskenduvad laeva jõujaamale ja elektrisüsteemidele. Remont pidi läbi saama juba 2020. aasta lõpuks ning lennukikandja pidi laevastikuga taasühinema 2021. aastal.
|
Venemaa ainsal lennukikandjal puhkes jälle tulekahju
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene lennukikandja Admiral Kuznetsov süttis 22. detsembril Venemaal Murmanski linnas, teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti.
Venemaa võimud väidavad, et väike tulekahju kustutati kiiresti ja inimohvreid polnud, vahendas The Kyiv Independent.
Admiral Kuznetsov läks põlema ka 2019. aastal. 2018. aastal sai lennukikandja ujuvdokist väljumisel kukkuva kraanaga pihta.
Admiral Kuznetsov lasti vette 1985. aastal. Lennukikandja on remondis juba alates 2017. aastast.
Remont ja seadmeuuendused keskenduvad laeva jõujaamale ja elektrisüsteemidele. Remont pidi läbi saama juba 2020. aasta lõpuks ning lennukikandja pidi laevastikuga taasühinema 2021. aastal.
### Response:
Venemaa ainsal lennukikandjal puhkes jälle tulekahju
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Praegu on olukord, kus minu vaatluse kohaselt nii globaalsed kliimaeesmärgid ja ka Eesti elulised julgeolekueesmärgid langevad ühte. Need mõlemad toetavad seda, et Euroopa Liit kasutaks võimalikult vähe fossiilseid kütuseid," ütles EL-i siseturu küsimustega tegelev suursaadik Kokk neljapäeval ERR-ile.
Kokk kaitses Euroopa Liidus eelmisel nädalal tehtud kokkulepet, mille kohaselt luuakse 2027. aastaks täiendav süsinikukvootide kauplemise süsteem ETS2, mis haarab enda alla autotranspordi kütused ja hoonete kütte. Tema hinnangul aitab see vähendada kütuste tarbimist ning sellega ka sõltuvust suurimatest fossiilsete kütuste tarnijatest.
"Eesti julgeolekueesmärk on see olnud juba ammu, seda rääkis juba Lennart Meri. Küll Nord Streami näitel, aga ega need teised kanalid, kust kaudu fossiilsed kütused Euroopasse tulevad – näiteks Družba torujuhe – ei ole teistmoodi, nende mõju teiste Euroopa riikide mõtlemisele on sarnane. Sellist olukorda ajaloos, kus need kaks huvi, kliimaeesmärgid ja Eesti julgeolekuhuvid sel määral kattuvad, pole olnud. Ja ma arvan ka, et kui see sõda Ukrainas peaks lõppema, siis ka ei tule," lisas saadik.
Tema sõnul on kõik Eesti diplomaadid pidanud aastaid seletama, et Euroopa sõltuvus Vene fossiilsetest kütustest on Eesti jaoks otsene julgeolekuoht. "Seda asja on siin aetud aastakümneid ja tegelikult pole mingit erilist vastuvõtlikkust sellele siin Euroopas siiamaani olnud. Aga Vene sõda Ukrainas on seda olukorda muutnud ja praegu toetab 82 protsenti eurooplastest üleminekut fossiilsetelt kütustelt puhtamatele ja säästvamatele energiaallikatele. Selles mõttes ei ole see kuidagi kontekstivaba," märkis Kokk.
"Strateegilist vaadet ei tohi kunagi silmist kaotada. Eesti huvides on see, et Euroopa ei sõltuks Vene ega ka muude riikide fossiilsetest kütustest sel määral. Me oleme näinud, kui palju see aeglustab Euroopa otsustusvõimet," lisas ta.
ETS2 on osa laiemast kliimapaketist
Kokk selgitas ka, et ETS2 on osa laiemast Euroopa Liidu kliimapaketist Eesmärk 55 (Fit for 55), millega Euroopa Komisjon 2021. aasta juulis välja tuli, lubades laialdasi muutusi keskkonnanõuetes ning majanduses ja igapäevaelus. Kiimapaketi 12 algatust hõlmavad EL-i kliima-, energia-, maakasutus-, transpordi- ja maksupoliitikat ning seatakse eesmärgiks vähendada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitmeid 2030. aastaks 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.
Lähtuvalt sellest ei oleks pidanud äsjase kokkuleppe sisu poliitikutele üllatusena tulema, leidis Kokk: "See, et sinna alla tulevad alates 2027. aastast ka transpordisektor ja hoonetesektor, ei ole mingisugune tohutu üllatus. Ma arvan, et seda on enam-vähem kõik, kes selle asjaga on tegelenud, teadnud ju kogu aeg."
Tema sõnul kulges ka selle kokkuleppe saavutamine tavapäraste protseduuridega.
"Asi käib niimoodi, et Euroopa Komisjon teeb ettepaneku, liikmesriigid arutavad seda nõukogus ja Euroopa Parlament arutab. Siis parlamendi ja nõukogu esindajad kohtuvad ja arutavad, kus see kompromissi koht võiks olla ja nüüd siis eelmine nädal pärast 30-tunnist triloogi eesistujamaa Tšehhi ja parlamendi esindajate vahel jõutigi sellele kokkuleppele," rääkis Kokk.
Küsimusele, kas Eesti läbirääkijad Brüsselis tegutsesid vastavalt valitsuse ja riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni mandaadile, vastas Kokk: "Jah, nagu ikka, nagu alati, ega see ei ole kuidagi teistmoodi. Valitsus ja parlament analüüsivad ja siis annavad juhtnöörid atašeedele ja mulle ka, kui läbirääkimised käivad."
Tema sõnul oli Eesti üks suuremaid huvisid leevendusmeetmete fond ja selle suurus kasvas läbirääkimiste käigus oluliselt.
"Meie kõige keerulisem läbirääkimiste punkt oli see, kui palju raha on Euroopa Liit nõus panema leevendusmeetmeteks. Kui nõukogu (liikmesriigid – toim.) seda arutas, siis tegelikult jõuti ainult 59 miljardini. Ja nüüd läbirääkimiste käigus parlamendiga kasvas see oluliselt, jõudes 86,7 miljardini. Nii et, et ma arvan, et see on oluline võit," tõdes Kokk.
"Ja oluline võit mitte ainult Eestile, sest Eestit ei saa siin vaadata eraldi. Siin on terve rida riike, mis on vähem jõukad ja siis on riigid, mis peavad selle kõik kinni maksma. See, et nad olid valmis nii palju vastu tulema, on nagu väga suur asi," lisas ta.
Enim kannatavad saavad toetusi
Kokk rõhutaski, et ehkki ETS2-ga soovitakse muuta laiemalt inimeste käitumist, on sotsiaalne kliimafond just selleks ette nähtud, et uute nõuete rakendumisel kõige raskemasse olukorda sattuvaid saab selle kaudu toetada.
"Ega Euroopa ei näe seda asja selliselt, et nüüd kehtestame mingisugused uued koormised ja hakkame inimeste elu sunniviisiliselt keeruliseks muutma. Vastupidi - ETS2 juurde tuleb ka sotsiaalne kliimafond, 86,7 miljardit eurot, mis on tohutu raha. Ja Eesti osa sellest on 186 miljonit pluss me peame sinna ka oma raha juurde panema 62 miljonit, mis teeb kokku 248 miljonit. See on päris suur raha, mis Euroopa Liit ja Eesti nende mõjude tasakaalustamiseks saavad kasutada," ütles ta.
Saadiku sõnul on nüüd aega selle fondi kasutamist arutada. "Siin saab riik ise otsustada, kuidas ta tahab seda teha. Siin on võimalused päris avarad," märkis ta. Ja toetataks tema sõnul neid, kellel tekivad suuremad raskused.
Kokk meenutas ka, et muutused jõustuvad siiski alles nelja aasta pärast.
"Oluline on ka tähele panna, mis on diskussioonis natuke kaduma läinud, et justkui midagi juhtub kohe. Mitte midagi ei juhtu kohe. See kõik jõustub aastal 2027, enne seda on veel ülevaatus ja kui energiahinnad on endiselt kõrged, siis see jõustub aasta hiljem," tõdes ta.
ETS2 võiks muuta Eesti autoparki
Kokk meenutas, et Eesti autopark on olnud juba aastaid Euroopa üks kõige saastavam ning ETS2 võiks kaasa tuua selle muutumise vähem saastavaks.
"Ma arvan, et see mõte on Euroopa Liidus olnud kogu aeg sama, et läbi selliste regulatsioonide mõjutada inimeste käitumist ja mõjutada neid selles suunas, et nad ostaksid omale väiksema kütusekuluga autod. Ja kui vaadata, siis Eesti autopark tõesti on Euroopa Liidu kõige saastavam. Ega see hea ei ole," rääkis ta. "Ega muud teed ei ole, inimeste käitumine ei muutu niisama. See ei ole nii, et ütled neile, et ostke omale säästlikum auto - inimesed ei tee seda. Aga kui ikkagi natuke läbi kütuse hinna seda mõjutada, hakkavad üha rohkemad inimesed selle peale mõtlema, kuidas seda teha."
"Tegelikult me räägime ju probleemist, mis Eesti suhtes olnud juba aastakümneid. OECD ütles juba kakskümmend aastat tagasi, et Eesti autopark on väga vana, väga saastav, katsuge panna mingisugune automaks või asi, et inimesed ostaksid väiksema mootoriga autosid. Aga ega see Eestis ju lihtsalt ei lähe, see on ka selge. Seda mõistmist nii kliimamuredest kui ka strateegilistest julgeolekumuredest alati liiga palju pole olnud."
Mitmed Eesti poliitikud avaldasid pärast 18. detsembril saavutatud kokkuleppe avaldamist selle üle üllatust ning pahameelt, väites, et see on Eesti huvide vastu ning leidsid, et Eesti ei oleks pidanud seda toetama.
|
Diplomaat: kliimalepped on Eesti strateegilistes huvides
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Praegu on olukord, kus minu vaatluse kohaselt nii globaalsed kliimaeesmärgid ja ka Eesti elulised julgeolekueesmärgid langevad ühte. Need mõlemad toetavad seda, et Euroopa Liit kasutaks võimalikult vähe fossiilseid kütuseid," ütles EL-i siseturu küsimustega tegelev suursaadik Kokk neljapäeval ERR-ile.
Kokk kaitses Euroopa Liidus eelmisel nädalal tehtud kokkulepet, mille kohaselt luuakse 2027. aastaks täiendav süsinikukvootide kauplemise süsteem ETS2, mis haarab enda alla autotranspordi kütused ja hoonete kütte. Tema hinnangul aitab see vähendada kütuste tarbimist ning sellega ka sõltuvust suurimatest fossiilsete kütuste tarnijatest.
"Eesti julgeolekueesmärk on see olnud juba ammu, seda rääkis juba Lennart Meri. Küll Nord Streami näitel, aga ega need teised kanalid, kust kaudu fossiilsed kütused Euroopasse tulevad – näiteks Družba torujuhe – ei ole teistmoodi, nende mõju teiste Euroopa riikide mõtlemisele on sarnane. Sellist olukorda ajaloos, kus need kaks huvi, kliimaeesmärgid ja Eesti julgeolekuhuvid sel määral kattuvad, pole olnud. Ja ma arvan ka, et kui see sõda Ukrainas peaks lõppema, siis ka ei tule," lisas saadik.
Tema sõnul on kõik Eesti diplomaadid pidanud aastaid seletama, et Euroopa sõltuvus Vene fossiilsetest kütustest on Eesti jaoks otsene julgeolekuoht. "Seda asja on siin aetud aastakümneid ja tegelikult pole mingit erilist vastuvõtlikkust sellele siin Euroopas siiamaani olnud. Aga Vene sõda Ukrainas on seda olukorda muutnud ja praegu toetab 82 protsenti eurooplastest üleminekut fossiilsetelt kütustelt puhtamatele ja säästvamatele energiaallikatele. Selles mõttes ei ole see kuidagi kontekstivaba," märkis Kokk.
"Strateegilist vaadet ei tohi kunagi silmist kaotada. Eesti huvides on see, et Euroopa ei sõltuks Vene ega ka muude riikide fossiilsetest kütustest sel määral. Me oleme näinud, kui palju see aeglustab Euroopa otsustusvõimet," lisas ta.
ETS2 on osa laiemast kliimapaketist
Kokk selgitas ka, et ETS2 on osa laiemast Euroopa Liidu kliimapaketist Eesmärk 55 (Fit for 55), millega Euroopa Komisjon 2021. aasta juulis välja tuli, lubades laialdasi muutusi keskkonnanõuetes ning majanduses ja igapäevaelus. Kiimapaketi 12 algatust hõlmavad EL-i kliima-, energia-, maakasutus-, transpordi- ja maksupoliitikat ning seatakse eesmärgiks vähendada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitmeid 2030. aastaks 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.
Lähtuvalt sellest ei oleks pidanud äsjase kokkuleppe sisu poliitikutele üllatusena tulema, leidis Kokk: "See, et sinna alla tulevad alates 2027. aastast ka transpordisektor ja hoonetesektor, ei ole mingisugune tohutu üllatus. Ma arvan, et seda on enam-vähem kõik, kes selle asjaga on tegelenud, teadnud ju kogu aeg."
Tema sõnul kulges ka selle kokkuleppe saavutamine tavapäraste protseduuridega.
"Asi käib niimoodi, et Euroopa Komisjon teeb ettepaneku, liikmesriigid arutavad seda nõukogus ja Euroopa Parlament arutab. Siis parlamendi ja nõukogu esindajad kohtuvad ja arutavad, kus see kompromissi koht võiks olla ja nüüd siis eelmine nädal pärast 30-tunnist triloogi eesistujamaa Tšehhi ja parlamendi esindajate vahel jõutigi sellele kokkuleppele," rääkis Kokk.
Küsimusele, kas Eesti läbirääkijad Brüsselis tegutsesid vastavalt valitsuse ja riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni mandaadile, vastas Kokk: "Jah, nagu ikka, nagu alati, ega see ei ole kuidagi teistmoodi. Valitsus ja parlament analüüsivad ja siis annavad juhtnöörid atašeedele ja mulle ka, kui läbirääkimised käivad."
Tema sõnul oli Eesti üks suuremaid huvisid leevendusmeetmete fond ja selle suurus kasvas läbirääkimiste käigus oluliselt.
"Meie kõige keerulisem läbirääkimiste punkt oli see, kui palju raha on Euroopa Liit nõus panema leevendusmeetmeteks. Kui nõukogu (liikmesriigid – toim.) seda arutas, siis tegelikult jõuti ainult 59 miljardini. Ja nüüd läbirääkimiste käigus parlamendiga kasvas see oluliselt, jõudes 86,7 miljardini. Nii et, et ma arvan, et see on oluline võit," tõdes Kokk.
"Ja oluline võit mitte ainult Eestile, sest Eestit ei saa siin vaadata eraldi. Siin on terve rida riike, mis on vähem jõukad ja siis on riigid, mis peavad selle kõik kinni maksma. See, et nad olid valmis nii palju vastu tulema, on nagu väga suur asi," lisas ta.
Enim kannatavad saavad toetusi
Kokk rõhutaski, et ehkki ETS2-ga soovitakse muuta laiemalt inimeste käitumist, on sotsiaalne kliimafond just selleks ette nähtud, et uute nõuete rakendumisel kõige raskemasse olukorda sattuvaid saab selle kaudu toetada.
"Ega Euroopa ei näe seda asja selliselt, et nüüd kehtestame mingisugused uued koormised ja hakkame inimeste elu sunniviisiliselt keeruliseks muutma. Vastupidi - ETS2 juurde tuleb ka sotsiaalne kliimafond, 86,7 miljardit eurot, mis on tohutu raha. Ja Eesti osa sellest on 186 miljonit pluss me peame sinna ka oma raha juurde panema 62 miljonit, mis teeb kokku 248 miljonit. See on päris suur raha, mis Euroopa Liit ja Eesti nende mõjude tasakaalustamiseks saavad kasutada," ütles ta.
Saadiku sõnul on nüüd aega selle fondi kasutamist arutada. "Siin saab riik ise otsustada, kuidas ta tahab seda teha. Siin on võimalused päris avarad," märkis ta. Ja toetataks tema sõnul neid, kellel tekivad suuremad raskused.
Kokk meenutas ka, et muutused jõustuvad siiski alles nelja aasta pärast.
"Oluline on ka tähele panna, mis on diskussioonis natuke kaduma läinud, et justkui midagi juhtub kohe. Mitte midagi ei juhtu kohe. See kõik jõustub aastal 2027, enne seda on veel ülevaatus ja kui energiahinnad on endiselt kõrged, siis see jõustub aasta hiljem," tõdes ta.
ETS2 võiks muuta Eesti autoparki
Kokk meenutas, et Eesti autopark on olnud juba aastaid Euroopa üks kõige saastavam ning ETS2 võiks kaasa tuua selle muutumise vähem saastavaks.
"Ma arvan, et see mõte on Euroopa Liidus olnud kogu aeg sama, et läbi selliste regulatsioonide mõjutada inimeste käitumist ja mõjutada neid selles suunas, et nad ostaksid omale väiksema kütusekuluga autod. Ja kui vaadata, siis Eesti autopark tõesti on Euroopa Liidu kõige saastavam. Ega see hea ei ole," rääkis ta. "Ega muud teed ei ole, inimeste käitumine ei muutu niisama. See ei ole nii, et ütled neile, et ostke omale säästlikum auto - inimesed ei tee seda. Aga kui ikkagi natuke läbi kütuse hinna seda mõjutada, hakkavad üha rohkemad inimesed selle peale mõtlema, kuidas seda teha."
"Tegelikult me räägime ju probleemist, mis Eesti suhtes olnud juba aastakümneid. OECD ütles juba kakskümmend aastat tagasi, et Eesti autopark on väga vana, väga saastav, katsuge panna mingisugune automaks või asi, et inimesed ostaksid väiksema mootoriga autosid. Aga ega see Eestis ju lihtsalt ei lähe, see on ka selge. Seda mõistmist nii kliimamuredest kui ka strateegilistest julgeolekumuredest alati liiga palju pole olnud."
Mitmed Eesti poliitikud avaldasid pärast 18. detsembril saavutatud kokkuleppe avaldamist selle üle üllatust ning pahameelt, väites, et see on Eesti huvide vastu ning leidsid, et Eesti ei oleks pidanud seda toetama.
### Response:
Diplomaat: kliimalepped on Eesti strateegilistes huvides
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Mehed saavad kaasa teha võistkonnavõistluses, kus võistkonnad koosnevad kaheksast liikmest ja uute reeglite järgi tohib olümpial igas tiimis olla maksimaalselt kaks meest.
"Veespordialad on universaalsed ja mehed on tõestanud, et on suurepärased kujundujujad," ütles ujumisliidu president Husain Al-Musallam. "Ootan põnevusega, et saaksime kujundujumise uut dimensiooni Pariisis kogu maailmaga jagada."
Kujundujumine on olümpiamängude kavva kuulunud alates 1984. aastast ning seni on sel spordialal võistlemine lubatud olnud vaid naistel.
2015. aastal debüteeris maailmameistrivõistlustel segatiimide võistlus ja esimese mehena võitis MM-kulla Bill May, kes oli kümme aastat varem profikarjääri lõpetanud, kuid naasis uue ala tõttu võistlustulle. Tema paariline toonasel MM-il oli Christina Jones.
"Kunagi peeti meeste lubamist olümpiamängude kujundujumise võistlustele võimatuks unistuseks. Aga see näitab, et alati tuleb suurelt unistada," ütles May. "Nüüd saavad kõik sportlased kõrvuti seista ja olümpiaedu püüda."
Tänavusel MM-il võitsid segatiimide vabakavas ja tehnilises kavas kuldmedali itaallased Lucrezia Ruggiero ja Giorgio Minisini. "See otsus on suur samm kujundujumise ajaloos," rõõmustas Minisini. "Meie spordiala areng kaasatuse suunas liigub kiiresti edasi ning see ROK-i ja maailma ujumisliidu otsus aitab meil olla eeskujuks kogu olümpialiikumise jaoks."
Euroopa meistrivõistlustel on segapaarid võistelnud alates 2016. aastast ning tänavusest said mehed võistelda ka individuaalarvestuses, kus esimesena võitis nii vabakavas kui tehnilises kavas kulla Minisini.
|
ROK lubab Pariisi olümpial ka meestel kujundujumises võistelda
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mehed saavad kaasa teha võistkonnavõistluses, kus võistkonnad koosnevad kaheksast liikmest ja uute reeglite järgi tohib olümpial igas tiimis olla maksimaalselt kaks meest.
"Veespordialad on universaalsed ja mehed on tõestanud, et on suurepärased kujundujujad," ütles ujumisliidu president Husain Al-Musallam. "Ootan põnevusega, et saaksime kujundujumise uut dimensiooni Pariisis kogu maailmaga jagada."
Kujundujumine on olümpiamängude kavva kuulunud alates 1984. aastast ning seni on sel spordialal võistlemine lubatud olnud vaid naistel.
2015. aastal debüteeris maailmameistrivõistlustel segatiimide võistlus ja esimese mehena võitis MM-kulla Bill May, kes oli kümme aastat varem profikarjääri lõpetanud, kuid naasis uue ala tõttu võistlustulle. Tema paariline toonasel MM-il oli Christina Jones.
"Kunagi peeti meeste lubamist olümpiamängude kujundujumise võistlustele võimatuks unistuseks. Aga see näitab, et alati tuleb suurelt unistada," ütles May. "Nüüd saavad kõik sportlased kõrvuti seista ja olümpiaedu püüda."
Tänavusel MM-il võitsid segatiimide vabakavas ja tehnilises kavas kuldmedali itaallased Lucrezia Ruggiero ja Giorgio Minisini. "See otsus on suur samm kujundujumise ajaloos," rõõmustas Minisini. "Meie spordiala areng kaasatuse suunas liigub kiiresti edasi ning see ROK-i ja maailma ujumisliidu otsus aitab meil olla eeskujuks kogu olümpialiikumise jaoks."
Euroopa meistrivõistlustel on segapaarid võistelnud alates 2016. aastast ning tänavusest said mehed võistelda ka individuaalarvestuses, kus esimesena võitis nii vabakavas kui tehnilises kavas kulla Minisini.
### Response:
ROK lubab Pariisi olümpial ka meestel kujundujumises võistelda
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Suremus kasvas USA-s eelmisel aastal viie protsendi võrra. USA elanike oodatav eluiga sünnimomendil oli 2021. aastal 76,4 aastat, 2020. aastal oli see 77 aastat. Enne pandeemiat oli USA elanike oodatav eluiga 78,8 aastat, vahendas The Wall Street Journal.
Meeste keskmine oodatav eluiga oli 73,5 aastat ning naistel 79,3 aastat.
Koroonaviirus oli esinemissageduselt kolmas surmade põhjus. Haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse (CDC) teatel põhjustasid möödunud aastal kõige enam surmasid südamehaigused. Neile järgnesid kasvajatest põhjustatud surmad.
CDC teatas, et viimase kahe aastakümne jooksul on üledoosist põhjustatud surmajuhtumite arv kasvanud viis korda.
Narkoturul domineerib USA-s üha rohkem fentanüül, mida on Mehhiko kartellidel odav ja lihtne toota. See suurendab üledoosist põhjustatud surmajuhtumeid veelgi.
|
Pandeemia ja üledoosid kärpisid USA-s oodatavat eluiga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suremus kasvas USA-s eelmisel aastal viie protsendi võrra. USA elanike oodatav eluiga sünnimomendil oli 2021. aastal 76,4 aastat, 2020. aastal oli see 77 aastat. Enne pandeemiat oli USA elanike oodatav eluiga 78,8 aastat, vahendas The Wall Street Journal.
Meeste keskmine oodatav eluiga oli 73,5 aastat ning naistel 79,3 aastat.
Koroonaviirus oli esinemissageduselt kolmas surmade põhjus. Haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse (CDC) teatel põhjustasid möödunud aastal kõige enam surmasid südamehaigused. Neile järgnesid kasvajatest põhjustatud surmad.
CDC teatas, et viimase kahe aastakümne jooksul on üledoosist põhjustatud surmajuhtumite arv kasvanud viis korda.
Narkoturul domineerib USA-s üha rohkem fentanüül, mida on Mehhiko kartellidel odav ja lihtne toota. See suurendab üledoosist põhjustatud surmajuhtumeid veelgi.
### Response:
Pandeemia ja üledoosid kärpisid USA-s oodatavat eluiga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti kõigi aegade edetabelis on Nõu enda 400 m isikliku rekordi 46,24-ga viiendal kohal, 200 m tabelis jagab ta ajaga 21,17 üheksandat kohta.
Kergejõustikus võistles ta viimati 2021. aastal Poolas sise-EM-il.
"USA-st kolisin tagasi, kuna lõpetasin sel sügisel enda õpingud, õppisin ärijuhtimist ökonoomika erialal Nebraska-Lincolni ülikoolis. Viimased peaaegu kaks aastat enam tervise tõttu ei jooksnud," rääkis Nõu Pärnu VK postituses. "Sisimas on alati tunne olnud, et olen võrkpallur rohkem kui kergejõustiklane. Vigastus, mis lõpetas algselt võrkpallikarjääri, sai lahenduse aastaid hiljem kergejõustikus, aga kuna jooksmine tuli hästi välja, siis jäin seda tegema. Peale koroona põdemist jäid püsivad kahjustused tervisele, mis tegid kõrgel tasemel jooksmise raskeks ning keha ei pidanud enam vastu. Suvel mängisin palju rannavõrkpalli ja seda keha kannatas. Spordist niisama kergelt loobuda ei soovinud ning tänu võimalusele ühineda Pärnu Võrkpalliklubiga tuli kerge otsus naasta võrkpallimaailma."
"Suurim saavutus oli ilmselt juunioride Euroopa meistrivõistluste 4. koht 400 m jooksus, kus medalist jäi lahutama vaid 0,01 sekundit," hindas Nõu enda kergejõustikukarjääri.
Võrkpalliga alustas Nõu enda kodulinnas Viljandis Egon Edo käe all. "Egoni trennides saadud mentaliteet ja distsipliin aitasid mind eduni ka kergejõustikus ja kõigis teistes ettevõtmistes," kiitis Nõu. "Kergejõustikuga hakkasin tegelema alles Audentese spordigümnaasiumi kümnendas klassis kui vahetasin ala poolel õppeaastal, kooli läksin võrkpallurina."
|
Eesti jooksja vahetas ala ja liitus Pärnu Võrkpalliklubiga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti kõigi aegade edetabelis on Nõu enda 400 m isikliku rekordi 46,24-ga viiendal kohal, 200 m tabelis jagab ta ajaga 21,17 üheksandat kohta.
Kergejõustikus võistles ta viimati 2021. aastal Poolas sise-EM-il.
"USA-st kolisin tagasi, kuna lõpetasin sel sügisel enda õpingud, õppisin ärijuhtimist ökonoomika erialal Nebraska-Lincolni ülikoolis. Viimased peaaegu kaks aastat enam tervise tõttu ei jooksnud," rääkis Nõu Pärnu VK postituses. "Sisimas on alati tunne olnud, et olen võrkpallur rohkem kui kergejõustiklane. Vigastus, mis lõpetas algselt võrkpallikarjääri, sai lahenduse aastaid hiljem kergejõustikus, aga kuna jooksmine tuli hästi välja, siis jäin seda tegema. Peale koroona põdemist jäid püsivad kahjustused tervisele, mis tegid kõrgel tasemel jooksmise raskeks ning keha ei pidanud enam vastu. Suvel mängisin palju rannavõrkpalli ja seda keha kannatas. Spordist niisama kergelt loobuda ei soovinud ning tänu võimalusele ühineda Pärnu Võrkpalliklubiga tuli kerge otsus naasta võrkpallimaailma."
"Suurim saavutus oli ilmselt juunioride Euroopa meistrivõistluste 4. koht 400 m jooksus, kus medalist jäi lahutama vaid 0,01 sekundit," hindas Nõu enda kergejõustikukarjääri.
Võrkpalliga alustas Nõu enda kodulinnas Viljandis Egon Edo käe all. "Egoni trennides saadud mentaliteet ja distsipliin aitasid mind eduni ka kergejõustikus ja kõigis teistes ettevõtmistes," kiitis Nõu. "Kergejõustikuga hakkasin tegelema alles Audentese spordigümnaasiumi kümnendas klassis kui vahetasin ala poolel õppeaastal, kooli läksin võrkpallurina."
### Response:
Eesti jooksja vahetas ala ja liitus Pärnu Võrkpalliklubiga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kobarkriiside, usalduse languse ning aina suurema polariseerumisega silmitsi seistes on paljudes seni tugevates demokraatlikes riikides tõusetunud vajadus demokraatia uuendamise ja tugevdamise järele. Uutmoodi demokraatia mõtestamisel on fookuses küsimused, kuidas luua suuremat sotsiaalset sidusust ja inimeste suuremat osalemist soodustavat ökosüsteemi.
Ilma nende küsimusteta tõepoolest enam ei saa. Seda tõestavad ka arutleva- ja osalusdemokraatia teemade jõudmine nišialgatustest demokraatiateemaliste tippkohtumiste, konverentside ja tervete riikide praktikatesse (head näited tulevad Iirimaalt, Soomest, Kanadast jm). Demokraatia pole vaid poliitika ja valimised, veel vähem otsuste pealt vaatamine. Demokraatia on osalemine oma pere, naabruskonna, kodukoha ja ka riigi elus.
See kõlab sellise "tore on" teemana, millest rääkida siis, kui olulised küsimused (majandus, elektrihind, sõda, inflatsioon) on korraldatud. Ent kui inimesed ei tunne oma naabreid, on üksildased või üksi jäetud, teiste ning riigi suhtes ebausaldavad, on see ka julgeoleku, süveneva eemaldumise ja kriisides (sh vaimse tervise kriisis) toimetulemise küsimus. Kui me ei tunne end üksteisega seotuna, ei saa ka demokraatia toimida.
Seega on demokraatia tervise huvides, et oleks võimalikult palju ja lihtsasti ligipääsetavaid kohti avalikus ruumis (nt külaplatsid, kogukonnaaiad, kogukonnamajad, külasaunad, ühisköögid, autovaba tänavaruum jm sotsiaalne taristu), aga ka organisatsioone (nt avalikud raamatukogud), mis toovad inimesi ja erinevaid vaatenurki kokku, soodustavad spontaanseid suhtlushetki, loovad suhteid ja dialoogi, kuulumist ja kogukonnatunnet.
Sellise kokkutoova, siduva ja empaatilise ruumina põlistatakse aina rohkemates riikides avalikke raamatukogusid. See väljendub ka nii riikide kui ka erafondide investeeringutes raamatukogudesse.
Nii nagu demokraatia pole vaid poliitika, pole ka nüüdisaegne raamatukogu vaid raamatute laenutamise koht. Uuema teaduskirjanduse valguses saab tõdeda, et 21. sajandil on vaja, et raamatukogu oleks kogukonna ankur, mis kaasab inimesi ja võimestab neid jätkusuutlikult elama ning loob naabruskondadele sotsiaalse heaoluruumi suhtlemiseks ja dialoogi pidamiseks*.
See on ideaal, mille poole ka Eestis püüelda. Paradigmamuutuseks on aga vaja valmisolekut nii sektori sees kui ka suhtumise muutumist ühiskonnas (sh otsustajate seas) tervikuna. Tänu lõppevale raamatukoguaastale on küll hakatud hoogsamalt rääkima kaasaegse raamatukogu laiemast rollist oma piirkonna elanike sh eriti haavatavate rühmade jaoks, ent ei osata seda loodavat väärtust ja kasu kvalitatiivselt veel mõõta.
Seetõttu oleme ikka veel olukorras, kus väikseid raamatukogusid tihtipeale ennatlikult suletakse. Lahendus ei ole aga alati sulgemises, vaid uutes või uuendatud funktsioonides, kohalike elanike vajaduste märkamises ja võimes nendele reageerida.
"Kohaliku raamatukogu lakmuspaber on alati see, kas ta on kohalikele vajalik."
Kõik algab ikka sellest, mida inimesed vajavad. See ei saa edukalt kunagi toimida teistpidi. Kohaliku raamatukogu lakmuspaber on alati see, kas ta on kohalikele vajalik. Endiselt on paljude raamatukogude füüsiline ruum amortiseerunud ja ebamotiveeriv töötasu toob peagi kaasa kroonilise kvalifitseeritud töötajate puuduse. Ka Praxise hiljutine raport tõstab esile, et Eesti raamatukogud on alakasutamata potentsiaaliga riigi ja kohalikus arengus oluliste probleemide lahendamisel.
Kuidas siis saab raamatukogude suuremat potentsiaali avada? Üks hea viis selleks on süsteemselt arendada raamatukogude võimekust teha ka demokraatia- ja kogukonnatööd. Näiteks oskust ellu kutsuda ja läbi viia olulistel teemadel kohalikke dialooge. Rahulike struktureeritud vestluste eesmärk toetavas ja neutraalses demokraatlikus ruumis ei ole kiirete lahenduste leidmine ja konkreetsete otsuste tegemine, vaid üksteise märkamine ja kuulamine, koos mõtlemine, tekkiv sünergia, kogukonnatunne, lootus, tahe koos tegutseda.
Just need märksõnad tõid välja inimesed, kes osalesid tänavu suvel Eesti raamatukogudes toimunud esmakordsetel dialoogidel (katseprojektist saab lugeda Eesti Koostöö Kogu koostatud mõjuraportist). Katsetus näitas selgelt, et sellises sügavas ja rahulikus koosmõtlemist soodustavas vormis konkreetsete teemade lahkamine on meie kogukondadele väga vajalik. Tagasisidest ilmnes, et niimoodi arutades ei vastanduta üksteisele ega toimu ka tavapärast "ärapanemist". Lausa 98,5 protsenti vastanutest hindas dialooge oma kogukonnale väga vajalikuks.
Dialoogioskusi, üksteise kuulamist ja erinevuste mõistmist on vaja rohkem kui kunagi varem, et teha õiglaselt ja kogukondi arvestavalt rohepööret, kaitsta Eesti loodust ja kultuuri, suurendada sotsiaalset innovatsiooni ja kodanike usaldust üksteise, omavalitsuste ja riigi vastu. Aga ka selleks, et olla inimestena vaimselt tugevamad ning tulla erinevate kogukondadena paremini toime muutuste ja kriisidega.
Hea arutelukultuur ja dialoog ühiselu korraldamise ühe viisina loob empaatilisemat ühiskonda ja paremat elukeskkonda.
* Tilga, Kairi; Lepik, Krista; Linno, Merle. Raamatukogu kui kogukonna ankur: kvalitatiivne kirjandusülevaade. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 2021.
|
Kairi Tilga: dialoogid raamatukogus on üks viis kohalikke inimesi ühendada
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kobarkriiside, usalduse languse ning aina suurema polariseerumisega silmitsi seistes on paljudes seni tugevates demokraatlikes riikides tõusetunud vajadus demokraatia uuendamise ja tugevdamise järele. Uutmoodi demokraatia mõtestamisel on fookuses küsimused, kuidas luua suuremat sotsiaalset sidusust ja inimeste suuremat osalemist soodustavat ökosüsteemi.
Ilma nende küsimusteta tõepoolest enam ei saa. Seda tõestavad ka arutleva- ja osalusdemokraatia teemade jõudmine nišialgatustest demokraatiateemaliste tippkohtumiste, konverentside ja tervete riikide praktikatesse (head näited tulevad Iirimaalt, Soomest, Kanadast jm). Demokraatia pole vaid poliitika ja valimised, veel vähem otsuste pealt vaatamine. Demokraatia on osalemine oma pere, naabruskonna, kodukoha ja ka riigi elus.
See kõlab sellise "tore on" teemana, millest rääkida siis, kui olulised küsimused (majandus, elektrihind, sõda, inflatsioon) on korraldatud. Ent kui inimesed ei tunne oma naabreid, on üksildased või üksi jäetud, teiste ning riigi suhtes ebausaldavad, on see ka julgeoleku, süveneva eemaldumise ja kriisides (sh vaimse tervise kriisis) toimetulemise küsimus. Kui me ei tunne end üksteisega seotuna, ei saa ka demokraatia toimida.
Seega on demokraatia tervise huvides, et oleks võimalikult palju ja lihtsasti ligipääsetavaid kohti avalikus ruumis (nt külaplatsid, kogukonnaaiad, kogukonnamajad, külasaunad, ühisköögid, autovaba tänavaruum jm sotsiaalne taristu), aga ka organisatsioone (nt avalikud raamatukogud), mis toovad inimesi ja erinevaid vaatenurki kokku, soodustavad spontaanseid suhtlushetki, loovad suhteid ja dialoogi, kuulumist ja kogukonnatunnet.
Sellise kokkutoova, siduva ja empaatilise ruumina põlistatakse aina rohkemates riikides avalikke raamatukogusid. See väljendub ka nii riikide kui ka erafondide investeeringutes raamatukogudesse.
Nii nagu demokraatia pole vaid poliitika, pole ka nüüdisaegne raamatukogu vaid raamatute laenutamise koht. Uuema teaduskirjanduse valguses saab tõdeda, et 21. sajandil on vaja, et raamatukogu oleks kogukonna ankur, mis kaasab inimesi ja võimestab neid jätkusuutlikult elama ning loob naabruskondadele sotsiaalse heaoluruumi suhtlemiseks ja dialoogi pidamiseks*.
See on ideaal, mille poole ka Eestis püüelda. Paradigmamuutuseks on aga vaja valmisolekut nii sektori sees kui ka suhtumise muutumist ühiskonnas (sh otsustajate seas) tervikuna. Tänu lõppevale raamatukoguaastale on küll hakatud hoogsamalt rääkima kaasaegse raamatukogu laiemast rollist oma piirkonna elanike sh eriti haavatavate rühmade jaoks, ent ei osata seda loodavat väärtust ja kasu kvalitatiivselt veel mõõta.
Seetõttu oleme ikka veel olukorras, kus väikseid raamatukogusid tihtipeale ennatlikult suletakse. Lahendus ei ole aga alati sulgemises, vaid uutes või uuendatud funktsioonides, kohalike elanike vajaduste märkamises ja võimes nendele reageerida.
"Kohaliku raamatukogu lakmuspaber on alati see, kas ta on kohalikele vajalik."
Kõik algab ikka sellest, mida inimesed vajavad. See ei saa edukalt kunagi toimida teistpidi. Kohaliku raamatukogu lakmuspaber on alati see, kas ta on kohalikele vajalik. Endiselt on paljude raamatukogude füüsiline ruum amortiseerunud ja ebamotiveeriv töötasu toob peagi kaasa kroonilise kvalifitseeritud töötajate puuduse. Ka Praxise hiljutine raport tõstab esile, et Eesti raamatukogud on alakasutamata potentsiaaliga riigi ja kohalikus arengus oluliste probleemide lahendamisel.
Kuidas siis saab raamatukogude suuremat potentsiaali avada? Üks hea viis selleks on süsteemselt arendada raamatukogude võimekust teha ka demokraatia- ja kogukonnatööd. Näiteks oskust ellu kutsuda ja läbi viia olulistel teemadel kohalikke dialooge. Rahulike struktureeritud vestluste eesmärk toetavas ja neutraalses demokraatlikus ruumis ei ole kiirete lahenduste leidmine ja konkreetsete otsuste tegemine, vaid üksteise märkamine ja kuulamine, koos mõtlemine, tekkiv sünergia, kogukonnatunne, lootus, tahe koos tegutseda.
Just need märksõnad tõid välja inimesed, kes osalesid tänavu suvel Eesti raamatukogudes toimunud esmakordsetel dialoogidel (katseprojektist saab lugeda Eesti Koostöö Kogu koostatud mõjuraportist). Katsetus näitas selgelt, et sellises sügavas ja rahulikus koosmõtlemist soodustavas vormis konkreetsete teemade lahkamine on meie kogukondadele väga vajalik. Tagasisidest ilmnes, et niimoodi arutades ei vastanduta üksteisele ega toimu ka tavapärast "ärapanemist". Lausa 98,5 protsenti vastanutest hindas dialooge oma kogukonnale väga vajalikuks.
Dialoogioskusi, üksteise kuulamist ja erinevuste mõistmist on vaja rohkem kui kunagi varem, et teha õiglaselt ja kogukondi arvestavalt rohepööret, kaitsta Eesti loodust ja kultuuri, suurendada sotsiaalset innovatsiooni ja kodanike usaldust üksteise, omavalitsuste ja riigi vastu. Aga ka selleks, et olla inimestena vaimselt tugevamad ning tulla erinevate kogukondadena paremini toime muutuste ja kriisidega.
Hea arutelukultuur ja dialoog ühiselu korraldamise ühe viisina loob empaatilisemat ühiskonda ja paremat elukeskkonda.
* Tilga, Kairi; Lepik, Krista; Linno, Merle. Raamatukogu kui kogukonna ankur: kvalitatiivne kirjandusülevaade. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 2021.
### Response:
Kairi Tilga: dialoogid raamatukogus on üks viis kohalikke inimesi ühendada
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tottenham pidas Premier League'i mängupausi ajal oma viimase, kolmanda treeningkohtumise, kui võõrustas Nice'i, kes paikneb Prantsusmaa kõrgliigas üheksandal kohal, vahendab Soccernet.ee.
Matthew Doherty skooris kolmandat treeningmatši järjest, viies Tottenhami 21. minutil juhtima, aga 47. minutil Antoine Mendy viigistas. Antonio Conte juhendatav meeskond tegi mängu jooksul seitse vahetust, kuid noor Eesti koondislane erinevalt kahest eelmisest kohtumisest (vastasteks olid Motherwell ning Peterborough U-21) minuteid ei saanud.
Neljandal tabelireal paiknev Tottenham jätkab Premier League'i hooaega 26. detsembril, kui vastaseks on Brentford.
|
Paskotši oli mängus Nice'iga Tottenhami esindustiimi pingil
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tottenham pidas Premier League'i mängupausi ajal oma viimase, kolmanda treeningkohtumise, kui võõrustas Nice'i, kes paikneb Prantsusmaa kõrgliigas üheksandal kohal, vahendab Soccernet.ee.
Matthew Doherty skooris kolmandat treeningmatši järjest, viies Tottenhami 21. minutil juhtima, aga 47. minutil Antoine Mendy viigistas. Antonio Conte juhendatav meeskond tegi mängu jooksul seitse vahetust, kuid noor Eesti koondislane erinevalt kahest eelmisest kohtumisest (vastasteks olid Motherwell ning Peterborough U-21) minuteid ei saanud.
Neljandal tabelireal paiknev Tottenham jätkab Premier League'i hooaega 26. detsembril, kui vastaseks on Brentford.
### Response:
Paskotši oli mängus Nice'iga Tottenhami esindustiimi pingil
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Sorokin ütles ERR-ile, et erinevalt korterite üürihindadest ei ole ärikinnisvara hinnad üldiselt languses ning põhjuseks on see, et koroona-aastatel ei toimunud nende puhul nii suurt hinnatõusu nagu elukondlikus kinnisvaras.
"Arvestades üleüldist inflatsiooni ja hinnakasvu, mis on ära toimunud mujal kõigis teenustes ja kaupades, ei ole ärikinnisvaral kuskile langeda. Oleme kolme-nelja aasta taguses nivoos võrreldes muu konjunktuuriga. Meie tõus jäi Covidi pärast ära," tõdes ta.
Teise aspektina tõi Sorokin välja asjaolu, et ärikinnisvara hindu dikteerib paljuski laenukordaja. Nimelt on valdav osa ärikinnisvarast koormatud pangalaenudega, kuid laenuleping ei luba teatud üüritasemest allapoole liikuda.
"Ehk on olemas mingi pangakordaja, et selle pinna üür peab olema selline, vastasel juhul muutuvad laenutingimused. Üürileandjad otsivad erinevaid võimalusi, kuidas säilitada üürihinda, andes üürnikule vastu muid hüvesid – võibolla mingid investeeringud, mis olid varem üürniku rida, teeb nüüd tema eest üürileandja, et hoida teda sellel pinnal ja üüritaset säilitada," tõi ta näite.
Hinnalangus võib aga oodata B- ja C-klassi büroopindu ehk neid, mis asuvad vanemates hoonetes ja selle juured on kaugtöö populaarsuses. Sorokin selgitas, et uutesse ja kallimatesse büroohoonetesse kolivad ettevõtted, kes on laineharjal ehk IT-sektori, finants- ja meditsiiniasutused, kus suurimaks kulubaasiks on palgafond ning mõne tuhande euro suurune üürihinna vahe ei mängi nende jaoks erilist rolli.
"Seetõttu on nad valmis võtma pigem uude majja kallima pinna, mis on motiveeriv keskkond personalile, ja selles olukorras jäävad kaotajaks vanemad büroohooned, kus on suured pinnad. Ettevõtted ei vaja enam suuri pindu, neid tõmmatakse koomale, tekivad vakantsid," tõdes ta. "Just nende vakantside survel on sellistes hoonetes hinnad languses."
Kõnealused hooned on reeglina vähemalt kümme aastat vanad ja sageli pole nende omanikul enam tugevat pangalaenusurvet, mistõttu on ka hindade langetamine lihtsam.
Vastupidine suundumus on aga trendipiirkondades ehk Tallinnas alates Rotermanni keskusest kuni Noblessnerini, kuhu sisse jäävad ka Porto Franco, Kalaranna ja Patarei merekindlus. Seal on viimase aastaga hinnatase kerkinud ja vabu pindu vähem.
Ka Arco Vara Kinnisvarabüroo tegevjuht Elari Tamm kinnitas, et ärikinnisvara hind ei ole langenud. "Nende juurdetootmine ei ole olnud väga aktiivne, seal ei ole hetkel hinnasurvet," lausus ta.
Kaugtöö võimaldab kolida väiksemale pinnale
Kaugtöö suundumus on Sorokini sõnul globaalne ja selle mõju alles jõuab kohale. Nimelt on ärikinnisvaras rendilepingud suhteliselt pikad, tavaliselt viis aastat, nii et lisaks vabadele üüripindadele on olemas ka varjatud vakantsid.
"Varjatud vakants on olukord, kus üürnikul on suurem pind, näiteks 500 ruutmeetrit, aga kaugtöö tõttu töötab seal tegelikult kümme inimest 100 ruutmeetril ja ülejäänud pind on vaba. Kuna üürileping kehtib, on nad täna veel seal ja üürileandjale jookseb üürivoog peale, aga ajapikku need lepingud lõpevad ja neid ei pikendata, sest üürnik ei vaja nii suuri pindu," rääkis kinnisvarafirma esindaja.
Ta märkis, et sellised ettevõtted üürivad järgmiseks pigem väiksema, kuid kallima ruutmeetrihinnaga pinna, mille kõrvalkulud on soodsamad.
"Kui võtta, et Covidi algusest on möödas kõigest 2,5 aastat, siis tegelikult see laine ei ole veel üle käinud. On veel endiselt varjatud vakantsi ja büroopindade turul jätkab vakantsisurve kindlasti kasvu. See on täiesti pärisprobleem," nentis Sorokin.
Elari Tamm ei pidanud kaugtöö mõju väga suureks ja märkis, et väiksematele pindadele kolivad ettevõtted pigem efektiivsuse ja optimeerimise eesmärgil.
"Arvan, et kaugtöö on pigem ajutine nähe. Pigem näeme, et inimene kui sotsiaalne olend tahab ikka kokku tulla, muutub aga töötamise viis – efektiivsemas töökohas on võib-olla vähem kohti ja need pole nimelised, juba see nõuab vähem ruumi. Töötatakse paindlikumalt," põhjendas ta väiksemate rendipindade vajadust.
Vanematest büroopindadest saavad korterid
Tallinnasse Olümpia hotelli vastu 2024. aasta sügiseks kerkiv Arteri kvartal lisab kesklinna 29 000 ruutmeetrit büroopinda ning sinna tulevad ka üürikorterid, spaa, restoranid ja palju muud. Tamm pidas konkurentsi lisandumist tervitatavaks.
"B- ja C-klassi äripinnad peavad ka hakkama investeerima või leidma sellise klientuuri, kes premium -klassi ei taha. Premium -klassi järele on aga kesklinnas alati nõudlust ning Tallinnas pole kuidagi saavutatud, et oleks liiga palju ärikinnisvara," sõnas ta.
Rendihindu mahuka arenduse valmimine Tamme hinnangul ei mõjuta, palju enam sõltuvad need üleüldisest kindlustunde puudumisest.
Sorokin prognoosis, et uue kvartali üürnikega täitmine ei ole probleem ja sinna koonduvad tipud, mistõttu võib seda pidada kümnendi ehitiseks. Sarnaselt Tammega usub aga temagi, et probleem on see B- ja C-klassi büroohoonete omanikele. Ta märkis, et selline trend valitseb ka mujal maailmas: moodsad ettevõtted suunduvad uutesse hoonetesse.
"Olemas on ka lahendus, mis on suurtes linnades läänes juba aastaid täielik trend: kasutusest välja minevate ärihoonete funktsiooni muudetakse, selleks on kaks varianti. Need rekonstrueeritakse tagasi büroohooneteks või elukondlikuks kinnisvaraks. Tallinnas on üksikuid näiteid, aga trendina ei ole see laine veel üle käinud, see saab olema järgmise viie aasta märksõna – vanad büroohooned äärelinnas või väheatraktiivsetes kohtades hakkavad funktsiooni muutma elukondlikuks kinnisvaraks, loftideks," ütles Sorokin.
Ta lisas, et omaniku jaoks tähendab see meeletut kulu ja kindlasti ei saa paljud sellega ka hakkama.
Ärikinnisvara tulevikku mõjutab ka sõjaolukord ja Sorokini sõnul on seda tunda, et lääneriikide poolt vaadates mõjutab ebastabiilsus Ida-Euroopas ka ettevõtete otsuseid laieneda või Eestisse tulla. Turg pole siiski seisma jäänud.
Kui elamispindade turul on suurimaks mõjutajaks intressitõus, siis ärikinnisvara puhul majanduskeskkonna stabiilsus tervikuna, kaasa arvatud julgeolekuolukord.
"Kui ettevõtete juhtide kindlus taastub, paraneb kahtlemata ka olukord kinnisvaras, aga 2023 ei tule kerge aasta," nentis Sorokin.
|
Koroonaajal tekkinud muudatused mõjutavad ärikinnisvaraturgu veel aastaid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sorokin ütles ERR-ile, et erinevalt korterite üürihindadest ei ole ärikinnisvara hinnad üldiselt languses ning põhjuseks on see, et koroona-aastatel ei toimunud nende puhul nii suurt hinnatõusu nagu elukondlikus kinnisvaras.
"Arvestades üleüldist inflatsiooni ja hinnakasvu, mis on ära toimunud mujal kõigis teenustes ja kaupades, ei ole ärikinnisvaral kuskile langeda. Oleme kolme-nelja aasta taguses nivoos võrreldes muu konjunktuuriga. Meie tõus jäi Covidi pärast ära," tõdes ta.
Teise aspektina tõi Sorokin välja asjaolu, et ärikinnisvara hindu dikteerib paljuski laenukordaja. Nimelt on valdav osa ärikinnisvarast koormatud pangalaenudega, kuid laenuleping ei luba teatud üüritasemest allapoole liikuda.
"Ehk on olemas mingi pangakordaja, et selle pinna üür peab olema selline, vastasel juhul muutuvad laenutingimused. Üürileandjad otsivad erinevaid võimalusi, kuidas säilitada üürihinda, andes üürnikule vastu muid hüvesid – võibolla mingid investeeringud, mis olid varem üürniku rida, teeb nüüd tema eest üürileandja, et hoida teda sellel pinnal ja üüritaset säilitada," tõi ta näite.
Hinnalangus võib aga oodata B- ja C-klassi büroopindu ehk neid, mis asuvad vanemates hoonetes ja selle juured on kaugtöö populaarsuses. Sorokin selgitas, et uutesse ja kallimatesse büroohoonetesse kolivad ettevõtted, kes on laineharjal ehk IT-sektori, finants- ja meditsiiniasutused, kus suurimaks kulubaasiks on palgafond ning mõne tuhande euro suurune üürihinna vahe ei mängi nende jaoks erilist rolli.
"Seetõttu on nad valmis võtma pigem uude majja kallima pinna, mis on motiveeriv keskkond personalile, ja selles olukorras jäävad kaotajaks vanemad büroohooned, kus on suured pinnad. Ettevõtted ei vaja enam suuri pindu, neid tõmmatakse koomale, tekivad vakantsid," tõdes ta. "Just nende vakantside survel on sellistes hoonetes hinnad languses."
Kõnealused hooned on reeglina vähemalt kümme aastat vanad ja sageli pole nende omanikul enam tugevat pangalaenusurvet, mistõttu on ka hindade langetamine lihtsam.
Vastupidine suundumus on aga trendipiirkondades ehk Tallinnas alates Rotermanni keskusest kuni Noblessnerini, kuhu sisse jäävad ka Porto Franco, Kalaranna ja Patarei merekindlus. Seal on viimase aastaga hinnatase kerkinud ja vabu pindu vähem.
Ka Arco Vara Kinnisvarabüroo tegevjuht Elari Tamm kinnitas, et ärikinnisvara hind ei ole langenud. "Nende juurdetootmine ei ole olnud väga aktiivne, seal ei ole hetkel hinnasurvet," lausus ta.
Kaugtöö võimaldab kolida väiksemale pinnale
Kaugtöö suundumus on Sorokini sõnul globaalne ja selle mõju alles jõuab kohale. Nimelt on ärikinnisvaras rendilepingud suhteliselt pikad, tavaliselt viis aastat, nii et lisaks vabadele üüripindadele on olemas ka varjatud vakantsid.
"Varjatud vakants on olukord, kus üürnikul on suurem pind, näiteks 500 ruutmeetrit, aga kaugtöö tõttu töötab seal tegelikult kümme inimest 100 ruutmeetril ja ülejäänud pind on vaba. Kuna üürileping kehtib, on nad täna veel seal ja üürileandjale jookseb üürivoog peale, aga ajapikku need lepingud lõpevad ja neid ei pikendata, sest üürnik ei vaja nii suuri pindu," rääkis kinnisvarafirma esindaja.
Ta märkis, et sellised ettevõtted üürivad järgmiseks pigem väiksema, kuid kallima ruutmeetrihinnaga pinna, mille kõrvalkulud on soodsamad.
"Kui võtta, et Covidi algusest on möödas kõigest 2,5 aastat, siis tegelikult see laine ei ole veel üle käinud. On veel endiselt varjatud vakantsi ja büroopindade turul jätkab vakantsisurve kindlasti kasvu. See on täiesti pärisprobleem," nentis Sorokin.
Elari Tamm ei pidanud kaugtöö mõju väga suureks ja märkis, et väiksematele pindadele kolivad ettevõtted pigem efektiivsuse ja optimeerimise eesmärgil.
"Arvan, et kaugtöö on pigem ajutine nähe. Pigem näeme, et inimene kui sotsiaalne olend tahab ikka kokku tulla, muutub aga töötamise viis – efektiivsemas töökohas on võib-olla vähem kohti ja need pole nimelised, juba see nõuab vähem ruumi. Töötatakse paindlikumalt," põhjendas ta väiksemate rendipindade vajadust.
Vanematest büroopindadest saavad korterid
Tallinnasse Olümpia hotelli vastu 2024. aasta sügiseks kerkiv Arteri kvartal lisab kesklinna 29 000 ruutmeetrit büroopinda ning sinna tulevad ka üürikorterid, spaa, restoranid ja palju muud. Tamm pidas konkurentsi lisandumist tervitatavaks.
"B- ja C-klassi äripinnad peavad ka hakkama investeerima või leidma sellise klientuuri, kes premium -klassi ei taha. Premium -klassi järele on aga kesklinnas alati nõudlust ning Tallinnas pole kuidagi saavutatud, et oleks liiga palju ärikinnisvara," sõnas ta.
Rendihindu mahuka arenduse valmimine Tamme hinnangul ei mõjuta, palju enam sõltuvad need üleüldisest kindlustunde puudumisest.
Sorokin prognoosis, et uue kvartali üürnikega täitmine ei ole probleem ja sinna koonduvad tipud, mistõttu võib seda pidada kümnendi ehitiseks. Sarnaselt Tammega usub aga temagi, et probleem on see B- ja C-klassi büroohoonete omanikele. Ta märkis, et selline trend valitseb ka mujal maailmas: moodsad ettevõtted suunduvad uutesse hoonetesse.
"Olemas on ka lahendus, mis on suurtes linnades läänes juba aastaid täielik trend: kasutusest välja minevate ärihoonete funktsiooni muudetakse, selleks on kaks varianti. Need rekonstrueeritakse tagasi büroohooneteks või elukondlikuks kinnisvaraks. Tallinnas on üksikuid näiteid, aga trendina ei ole see laine veel üle käinud, see saab olema järgmise viie aasta märksõna – vanad büroohooned äärelinnas või väheatraktiivsetes kohtades hakkavad funktsiooni muutma elukondlikuks kinnisvaraks, loftideks," ütles Sorokin.
Ta lisas, et omaniku jaoks tähendab see meeletut kulu ja kindlasti ei saa paljud sellega ka hakkama.
Ärikinnisvara tulevikku mõjutab ka sõjaolukord ja Sorokini sõnul on seda tunda, et lääneriikide poolt vaadates mõjutab ebastabiilsus Ida-Euroopas ka ettevõtete otsuseid laieneda või Eestisse tulla. Turg pole siiski seisma jäänud.
Kui elamispindade turul on suurimaks mõjutajaks intressitõus, siis ärikinnisvara puhul majanduskeskkonna stabiilsus tervikuna, kaasa arvatud julgeolekuolukord.
"Kui ettevõtete juhtide kindlus taastub, paraneb kahtlemata ka olukord kinnisvaras, aga 2023 ei tule kerge aasta," nentis Sorokin.
### Response:
Koroonaajal tekkinud muudatused mõjutavad ärikinnisvaraturgu veel aastaid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Meie oleme valmis seda sätet muutma," ütles Seeder.
Seederi sõnul lisati lause, mis käsitles lasterikka pere toetuse suhet elatise maksmisele, eelnõusse riigikogu menetluses Reformierakonna soovil ning nüüd tuleb seda koalitsioonipartneritega arutada.
Seederi hinnangul peaks olema võimalik presidenti poolt parlamenti tagasi saadetud seadus uuesti vastu võtta juba uuel nädalal, kui riigikogu niigi erakorraliselt koguneb.
"Tõenäoliselt ei tohiks see suuri probleeme ja pingeid riigikogus tekitada, sest kõik viis erakonda toetasid eelnõu vastuvõtmist ja on huvitatud eelnõu 1. jaanuarist rakendamisest," ütles Seeder.
Läänemets: seadusest tuleb välja võtta esimest ja teist last diskrimineerivad kohad
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Lauri Läänemets ütles valitsuse pressikonverentsil, et erakond oli seadust tehes selle osas kriitiline, kuna seal on diskrimineerivaid kohti.
"Ma arvan, et see seadus tuleb kiiremas korras riigikogus uuesti arutlusele võtta. See seadus tuleb lahti võtta ja kõik need kohad, mis esimest ja teist last diskrimineerivad ja vähemtähtsaks peavad, need tuleb sealt seadusest välja võtta," ütles Läänemets.
Läänemetsa sõnul võimaldab seaduse jaoks eelarvesse planeeritud summa teha muudatusi, mis võimaldaks tõsta ka esimese ja teise lapse toetust.
"Arvestades seda rahahulka, mis me järgmise aasta riigieelarvesse oleme plaaninud, siis on võimalik selles seaduses teha ära need muudatused, et ka esimese ja teise lapse toetus tõuseks kaks korda ehk 120 euro peale. Loodan, et valitsuspartneritega enne või peale jõule kiirkorras selle arutelu ära teeme, et kuidas diskrimineerivad kohad välja võtame," ütles ta.
"Loomulikult ei saa see seadus minna parlamendis uuesti otsustamisele nii, et sinna jääb sisse indekseerimine ainult paljulapselistele. Ilma esimese ja teise lapseta ei ole kolmandat last, ei ole neljandat last," ütles Läänemets.
Kallas: valitsus ei ole veel jõudnud arutada
Peaminister Kaja Kallase sõnul sai presidendi otsus teatavaks valitsuse istungi ajal ning valitsus seda veel arutada jõudnud ei ole.
Sotsiaaldemokraatide tehtud ettepanekuid ei ole valitsus samuti arutanud. "See kindlasti viib seaduse vastuvõtmist oluliselt kaugemale ja kõik asjad, mis oleme reaalselt koalitsioonis kokku leppinud viib palju kaugemasse tulevikku. Neid kokkuleppeid on keeruline saavutada ja eriti olukorras, kus oleme just eelarve vastu võtnud," ütles Kallas.
Sibul: põhjendusi seaduse tagasi lükkamisele võib pidada otsituks
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme ja Isamaa fraktsiooni esimehe Priit Sibula sõnul võib presidendi kirjeldatud põhjendusi perehüvitise seaduse tagasi lükkamisel pidada otsitud põhjendusteks.
"Põhiseadusega mittekooskõlas olevaks luges elatise arvestamise korda. Selle üle oli sotsiaalkomisjonis arutelu ja ükski jurist, kes riigikogu sotsiaalkomisjoni nõustas, ei viidanud, et meie sõnastatud säte võiks olla põhiseadusega vastuolus," ütles Sibul.
Sibula sõnul oli presidendi otsus ootamatu ning kuigi seadus näeb presidendile ette 14 päeva seaduse väljakuulutamiseks, siis nüüd jäi see viimasele minutile vastu pühasid ja aastavahetust, mis teeb lahenduse leidmise keeruliseks.
"See nüanss on juriidiline, mille osas justkui põhiseadusega vastuolu leiti. Siin peavad arutama sotsiaalkomisjon ja erinevad fraktsioonid, õigepea me ka fraktsioonijuhtidega vanematekogus kohtume," ütles Sibul.
|
Seeder loodab perehüvitiste seaduse uuesti vastu võtta järgmisel nädalal
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie oleme valmis seda sätet muutma," ütles Seeder.
Seederi sõnul lisati lause, mis käsitles lasterikka pere toetuse suhet elatise maksmisele, eelnõusse riigikogu menetluses Reformierakonna soovil ning nüüd tuleb seda koalitsioonipartneritega arutada.
Seederi hinnangul peaks olema võimalik presidenti poolt parlamenti tagasi saadetud seadus uuesti vastu võtta juba uuel nädalal, kui riigikogu niigi erakorraliselt koguneb.
"Tõenäoliselt ei tohiks see suuri probleeme ja pingeid riigikogus tekitada, sest kõik viis erakonda toetasid eelnõu vastuvõtmist ja on huvitatud eelnõu 1. jaanuarist rakendamisest," ütles Seeder.
Läänemets: seadusest tuleb välja võtta esimest ja teist last diskrimineerivad kohad
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Lauri Läänemets ütles valitsuse pressikonverentsil, et erakond oli seadust tehes selle osas kriitiline, kuna seal on diskrimineerivaid kohti.
"Ma arvan, et see seadus tuleb kiiremas korras riigikogus uuesti arutlusele võtta. See seadus tuleb lahti võtta ja kõik need kohad, mis esimest ja teist last diskrimineerivad ja vähemtähtsaks peavad, need tuleb sealt seadusest välja võtta," ütles Läänemets.
Läänemetsa sõnul võimaldab seaduse jaoks eelarvesse planeeritud summa teha muudatusi, mis võimaldaks tõsta ka esimese ja teise lapse toetust.
"Arvestades seda rahahulka, mis me järgmise aasta riigieelarvesse oleme plaaninud, siis on võimalik selles seaduses teha ära need muudatused, et ka esimese ja teise lapse toetus tõuseks kaks korda ehk 120 euro peale. Loodan, et valitsuspartneritega enne või peale jõule kiirkorras selle arutelu ära teeme, et kuidas diskrimineerivad kohad välja võtame," ütles ta.
"Loomulikult ei saa see seadus minna parlamendis uuesti otsustamisele nii, et sinna jääb sisse indekseerimine ainult paljulapselistele. Ilma esimese ja teise lapseta ei ole kolmandat last, ei ole neljandat last," ütles Läänemets.
Kallas: valitsus ei ole veel jõudnud arutada
Peaminister Kaja Kallase sõnul sai presidendi otsus teatavaks valitsuse istungi ajal ning valitsus seda veel arutada jõudnud ei ole.
Sotsiaaldemokraatide tehtud ettepanekuid ei ole valitsus samuti arutanud. "See kindlasti viib seaduse vastuvõtmist oluliselt kaugemale ja kõik asjad, mis oleme reaalselt koalitsioonis kokku leppinud viib palju kaugemasse tulevikku. Neid kokkuleppeid on keeruline saavutada ja eriti olukorras, kus oleme just eelarve vastu võtnud," ütles Kallas.
Sibul: põhjendusi seaduse tagasi lükkamisele võib pidada otsituks
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme ja Isamaa fraktsiooni esimehe Priit Sibula sõnul võib presidendi kirjeldatud põhjendusi perehüvitise seaduse tagasi lükkamisel pidada otsitud põhjendusteks.
"Põhiseadusega mittekooskõlas olevaks luges elatise arvestamise korda. Selle üle oli sotsiaalkomisjonis arutelu ja ükski jurist, kes riigikogu sotsiaalkomisjoni nõustas, ei viidanud, et meie sõnastatud säte võiks olla põhiseadusega vastuolus," ütles Sibul.
Sibula sõnul oli presidendi otsus ootamatu ning kuigi seadus näeb presidendile ette 14 päeva seaduse väljakuulutamiseks, siis nüüd jäi see viimasele minutile vastu pühasid ja aastavahetust, mis teeb lahenduse leidmise keeruliseks.
"See nüanss on juriidiline, mille osas justkui põhiseadusega vastuolu leiti. Siin peavad arutama sotsiaalkomisjon ja erinevad fraktsioonid, õigepea me ka fraktsioonijuhtidega vanematekogus kohtume," ütles Sibul.
### Response:
Seeder loodab perehüvitiste seaduse uuesti vastu võtta järgmisel nädalal
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Hiljuti Venemaal tehtud küsitlusuuringu kohaselt toetab enamik Vene inimesi rahukõnelusi Venemaa ja Ukraina vahel, kuigi samas toetab ka enamik Vene inimesi "sõjalise erioperatsiooni" jätkumist Ukraina vastu.
Üha suurem hulk venelasi pole enam kindlad, miks Venemaa Ukrainale kallale tungis. Küsitlusuuringu korraldasid 23. novembrist 30. novembrini ühiselt Vene Levada keskus ja Chicago Council.
Üks uuringu põhilisi tulemusi oli Vene kodanike suure osa (74 protsenti) passiivne toetus Venemaa sõjategevusele Ukrainas. Kindlalt toetava seisukoha valis 42 protsenti vastanutest ning 32 protsenti pigem toetava hoiaku.
Samas napilt 53 protsenti venelastest arvab, et Venemaa "sõjaline erioperatsioon" Ukrainas on olnud edukas. 31 protsenti küsitlusuuringule vastanutest hindas Venemaa sõjategevuse Ukrainas ebaedukaks.
Napp enamus (53 protsenti) Vene Föderatsiooni kodanikest arvab, et Vene valitsus peaks alustama Ukrainaga rahukõnelusi. Samas 41 protsenti küsitlusuuringule vastanutest toetab sõjategevuse jätkumist.
Küsitlusuuringu kokkuvõttes tuuakse esile, et kui küsitlusuuringu käigus mainiti inimestele sõja tõttu tekkinud kulusid, siis suurenes nende inimeste hulk, kes eelistavad rahukõnelusi. Tervelt 61 protsenti vastanutest toetaks rahukõnelusi, kui on valida sõjategevuse jätkumise ning Vene sõdurite hukkumise vahel.
Hoolimata valmidusest pidada kõnelusi Ukrainaga ei toeta tervelt 78 protsenti küsitlusuuringule vastanutest Krimmi tagastamist Ukrainale ega Donbassi Ukrainale andmist (66 protsenti).
Sõda Ukraina vastu toetavad enim need venelased, kes vaatavad rohkem televisiooni, loevad peamisi Vene ajalehti ja kuulavad Vene raadiot. Need Vene Föderatsiooni kodanikud, kes neid allikaid ka usuvad toetavad suurema tõenäosusega sõda Ukraina vastu võrrelduna nendega, kes tarbivad ka neid allikaid, mis pole nõnda tugeva Kremli kontrolli all.
Sõjategevust toetavad märksa vähem need inimesed, kes usaldavad allikaid internetist ning eriti madal toetus on see nende inimeste seas, kes usaldavad Telegrami kanaleid, sõpru ja sugulasi ning sotsiaalmeediat.
Küsitlusuuringu kokkuvõttes tuuakse ka välja, et võrrelduna märtsiga on kasvanud nende osakaal, kes pole kindlad, mis on Venemaa algatatud "sõjalise erioperatsiooni" eesmärk. Kui veel märtsis oli selliseid inimesi üheksa protsenti, siis viimase küsitlusuuringu kohaselt 15.
Ainult neli protsenti Vene kodanikest arvavad, et Venemaa sõjategevuse eesmärk on osa Ukraina territooriumi annekteerimine.
31 protsenti vastanutest arvab, et sõjategevuse eesmärk on venekeelse elanikkonna kaitse Donbassi piirkonnas ning 23 protsenti arvas, et sõda tuli alustada, et ennetada rünnakut Venemaale. 21 protsenti vastanutest arvab, et sõja eesmärk on Ukraina vabastamine "rahvuslastest" ja "natsidest". Ainult kuus protsenti vastanutest usub, et "sõjalise erioperatsiooni" eesmärgiks oli peatada NATO laienemine.
Viimaste Ukrainas tehtud küsitlusuuringute kohaselt pole ka enamik ukrainlastest nõus loobuma rahu nimel annekteeritud Ukraina territooriumist. Novembris Ukrainas tehtud küsitlusuuringu kohaselt tahab enamik ukrainlastest kogu riigi vabastamist, sh Donbassi ja Krimmi.
Rahvusvahelise üldsuse hinnangul on Venemaa otsus okupeerida ja annekteerida Ukraina territooriumi osad ebaseaduslik.
|
Uuring: enamik venelasi toetab rahukõnelusi, kuid ei taha loobuda Krimmist
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiljuti Venemaal tehtud küsitlusuuringu kohaselt toetab enamik Vene inimesi rahukõnelusi Venemaa ja Ukraina vahel, kuigi samas toetab ka enamik Vene inimesi "sõjalise erioperatsiooni" jätkumist Ukraina vastu.
Üha suurem hulk venelasi pole enam kindlad, miks Venemaa Ukrainale kallale tungis. Küsitlusuuringu korraldasid 23. novembrist 30. novembrini ühiselt Vene Levada keskus ja Chicago Council.
Üks uuringu põhilisi tulemusi oli Vene kodanike suure osa (74 protsenti) passiivne toetus Venemaa sõjategevusele Ukrainas. Kindlalt toetava seisukoha valis 42 protsenti vastanutest ning 32 protsenti pigem toetava hoiaku.
Samas napilt 53 protsenti venelastest arvab, et Venemaa "sõjaline erioperatsioon" Ukrainas on olnud edukas. 31 protsenti küsitlusuuringule vastanutest hindas Venemaa sõjategevuse Ukrainas ebaedukaks.
Napp enamus (53 protsenti) Vene Föderatsiooni kodanikest arvab, et Vene valitsus peaks alustama Ukrainaga rahukõnelusi. Samas 41 protsenti küsitlusuuringule vastanutest toetab sõjategevuse jätkumist.
Küsitlusuuringu kokkuvõttes tuuakse esile, et kui küsitlusuuringu käigus mainiti inimestele sõja tõttu tekkinud kulusid, siis suurenes nende inimeste hulk, kes eelistavad rahukõnelusi. Tervelt 61 protsenti vastanutest toetaks rahukõnelusi, kui on valida sõjategevuse jätkumise ning Vene sõdurite hukkumise vahel.
Hoolimata valmidusest pidada kõnelusi Ukrainaga ei toeta tervelt 78 protsenti küsitlusuuringule vastanutest Krimmi tagastamist Ukrainale ega Donbassi Ukrainale andmist (66 protsenti).
Sõda Ukraina vastu toetavad enim need venelased, kes vaatavad rohkem televisiooni, loevad peamisi Vene ajalehti ja kuulavad Vene raadiot. Need Vene Föderatsiooni kodanikud, kes neid allikaid ka usuvad toetavad suurema tõenäosusega sõda Ukraina vastu võrrelduna nendega, kes tarbivad ka neid allikaid, mis pole nõnda tugeva Kremli kontrolli all.
Sõjategevust toetavad märksa vähem need inimesed, kes usaldavad allikaid internetist ning eriti madal toetus on see nende inimeste seas, kes usaldavad Telegrami kanaleid, sõpru ja sugulasi ning sotsiaalmeediat.
Küsitlusuuringu kokkuvõttes tuuakse ka välja, et võrrelduna märtsiga on kasvanud nende osakaal, kes pole kindlad, mis on Venemaa algatatud "sõjalise erioperatsiooni" eesmärk. Kui veel märtsis oli selliseid inimesi üheksa protsenti, siis viimase küsitlusuuringu kohaselt 15.
Ainult neli protsenti Vene kodanikest arvavad, et Venemaa sõjategevuse eesmärk on osa Ukraina territooriumi annekteerimine.
31 protsenti vastanutest arvab, et sõjategevuse eesmärk on venekeelse elanikkonna kaitse Donbassi piirkonnas ning 23 protsenti arvas, et sõda tuli alustada, et ennetada rünnakut Venemaale. 21 protsenti vastanutest arvab, et sõja eesmärk on Ukraina vabastamine "rahvuslastest" ja "natsidest". Ainult kuus protsenti vastanutest usub, et "sõjalise erioperatsiooni" eesmärgiks oli peatada NATO laienemine.
Viimaste Ukrainas tehtud küsitlusuuringute kohaselt pole ka enamik ukrainlastest nõus loobuma rahu nimel annekteeritud Ukraina territooriumist. Novembris Ukrainas tehtud küsitlusuuringu kohaselt tahab enamik ukrainlastest kogu riigi vabastamist, sh Donbassi ja Krimmi.
Rahvusvahelise üldsuse hinnangul on Venemaa otsus okupeerida ja annekteerida Ukraina territooriumi osad ebaseaduslik.
### Response:
Uuring: enamik venelasi toetab rahukõnelusi, kuid ei taha loobuda Krimmist
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Meeskohtunikest said väljakukohtuniku litsentsi Kristo Tohver, Juri Frischer ja Joonas Jaanovits. Abikohtunikest teenisid litsentsi Silver Kõiv, Sten Klaasen, Aron Härsing, Veiko Mõtsnik, Sander Saga ja Neeme Neemlaid.
Eesti naisväljakukohtunikest said rahvusvahelise litsentsi Reelika Turi ja Triinu Vaher. Abikohtunikuna saavad FIFA ja UEFA egiidi all toimuvaid võistluseid teenindada Karolin Kaivoja, Anni Rahula, Anni Koppel ja Sandra Nigulis. Seejuures teenis 24-aastane Nigulis FIFA rahvusvahelise litsentsi esimest korda.
Saalijalgpallikohtuniku litsents väljastati Grigori Ošomkovile ja Jagnar Jakobsonile. Rannajalgpallikohtunikest teenisid litsentsi Ago Kärtmann ja Andrei Karhu.
FIFA litsents väljastatakse üheks kalendriaastaks ja see võimaldab vastavalt oma spetsifikatsioonile teenindada rahvusvahelisi mänge FIFA ja UEFA egiidi all toimuvatel erinevatel võistlustel.
|
FIFA väljastas rahvusvahelise litsentsi 19 Eesti kohtunikule
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeskohtunikest said väljakukohtuniku litsentsi Kristo Tohver, Juri Frischer ja Joonas Jaanovits. Abikohtunikest teenisid litsentsi Silver Kõiv, Sten Klaasen, Aron Härsing, Veiko Mõtsnik, Sander Saga ja Neeme Neemlaid.
Eesti naisväljakukohtunikest said rahvusvahelise litsentsi Reelika Turi ja Triinu Vaher. Abikohtunikuna saavad FIFA ja UEFA egiidi all toimuvaid võistluseid teenindada Karolin Kaivoja, Anni Rahula, Anni Koppel ja Sandra Nigulis. Seejuures teenis 24-aastane Nigulis FIFA rahvusvahelise litsentsi esimest korda.
Saalijalgpallikohtuniku litsents väljastati Grigori Ošomkovile ja Jagnar Jakobsonile. Rannajalgpallikohtunikest teenisid litsentsi Ago Kärtmann ja Andrei Karhu.
FIFA litsents väljastatakse üheks kalendriaastaks ja see võimaldab vastavalt oma spetsifikatsioonile teenindada rahvusvahelisi mänge FIFA ja UEFA egiidi all toimuvatel erinevatel võistlustel.
### Response:
FIFA väljastas rahvusvahelise litsentsi 19 Eesti kohtunikule
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
1984. aastal Mustamäel asutatud ansamblilt on tänaseks ilmunud 39 albumit, 9 vinüülplaati ja 4 täispikka muusikafilmi, lisaks Vennaskonna liikmete albumid, filmid ja raamatud.
Vennaskond esineb koosseisus Tõnu Trubetsky, Anneli Kadakas, Hedwig Allika, Miina Adermann, Allan Vainola, Ed Edinburgh ja Anti Pathique. Klubi uksed on reedel avatud alates 20.00. Bänd astub lavale tund hiljem.
|
Vennaskond tähistab Uues Laines sünnipäeva
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1984. aastal Mustamäel asutatud ansamblilt on tänaseks ilmunud 39 albumit, 9 vinüülplaati ja 4 täispikka muusikafilmi, lisaks Vennaskonna liikmete albumid, filmid ja raamatud.
Vennaskond esineb koosseisus Tõnu Trubetsky, Anneli Kadakas, Hedwig Allika, Miina Adermann, Allan Vainola, Ed Edinburgh ja Anti Pathique. Klubi uksed on reedel avatud alates 20.00. Bänd astub lavale tund hiljem.
### Response:
Vennaskond tähistab Uues Laines sünnipäeva
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Metsikud bitid" on tehnoloogilise kunsti residentuuri- ja näituseprogramm, mis kulmineerub vabaõhunäitusega 2024. aasta suvel Lõuna-Eesti kuppelmaastike vahel. Näitus on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist. Esimene konkurss toimus 2022. aastal ning käesolev konkurss on viimane avalik ideekorje enne 2024. aastal toimuvat näitust.
Maajaam otsib läbi konkursi kunstiteoseid, mis käsitlevad inimese seisundit tänapäeva ühiskonnas ja mis uurivad inimese, tehnoloogia ja looduse kokkupuutepunkte. Näituse eesmärk on luua uut tüüpi kogemuslikke olukordi, mis avardaks inimeste mõttemaailma. Teosed peavad vastu pidama välitingimustes ning sobituma Maajaama ümbritsevasse loodusesse. Osalema on oodatud nii eesti kui välisriikide erinevate distsipliinide kunstnikud.
Valitud kunstnikud saavad võimaluse osaleda 2023. aasta suvel Maajaamas toimuvas kolmenädalases residentuuris. Kunstitalu Maajaam üks põhilisi fookusi ongi residentuuride korraldamine. Äsja on valminud uus residentuurimaja ning suuremate teoste jaoks eraldi töökoda.
"Loomeresidentuuri formaat on väga hea võimalus, et oma projekti intensiivselt edasi arendada ning ideid vahetada. Oleme viimastel aastatel teinud mitmeid arendusi, et kunstnikke vastu võtta ja neile häid töötingimusi pakkuda," kommenteeris Maajaama ellukutsuja Timo Toots.
Teosed valib välja kunstiline kolleegium, kuhu kuuluvad Maajaama eestvedajad Timo Toots ja Mari-Liis Rebane, kunstnik Taavi Suisalu ja Linnafestivali UIT korraldajad Kadri Lind ja Marie Kliiman. 2023. aasta residentuuri valitakse välja kolm kuni viis projekti, iga projekt saab autorihonorari ja kaetakse kokkulepitud ulatuses kulutused produktsioonile, transpordile ja ööbimisele.
Projektiideid oodatakse kuni 27. jaanuaril 2023 ja tulemused selguvad märtsis 2023.
|
Maajaam kuulutas välja konkursi teoste leidmiseks vabaõhunäitusele
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Metsikud bitid" on tehnoloogilise kunsti residentuuri- ja näituseprogramm, mis kulmineerub vabaõhunäitusega 2024. aasta suvel Lõuna-Eesti kuppelmaastike vahel. Näitus on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist. Esimene konkurss toimus 2022. aastal ning käesolev konkurss on viimane avalik ideekorje enne 2024. aastal toimuvat näitust.
Maajaam otsib läbi konkursi kunstiteoseid, mis käsitlevad inimese seisundit tänapäeva ühiskonnas ja mis uurivad inimese, tehnoloogia ja looduse kokkupuutepunkte. Näituse eesmärk on luua uut tüüpi kogemuslikke olukordi, mis avardaks inimeste mõttemaailma. Teosed peavad vastu pidama välitingimustes ning sobituma Maajaama ümbritsevasse loodusesse. Osalema on oodatud nii eesti kui välisriikide erinevate distsipliinide kunstnikud.
Valitud kunstnikud saavad võimaluse osaleda 2023. aasta suvel Maajaamas toimuvas kolmenädalases residentuuris. Kunstitalu Maajaam üks põhilisi fookusi ongi residentuuride korraldamine. Äsja on valminud uus residentuurimaja ning suuremate teoste jaoks eraldi töökoda.
"Loomeresidentuuri formaat on väga hea võimalus, et oma projekti intensiivselt edasi arendada ning ideid vahetada. Oleme viimastel aastatel teinud mitmeid arendusi, et kunstnikke vastu võtta ja neile häid töötingimusi pakkuda," kommenteeris Maajaama ellukutsuja Timo Toots.
Teosed valib välja kunstiline kolleegium, kuhu kuuluvad Maajaama eestvedajad Timo Toots ja Mari-Liis Rebane, kunstnik Taavi Suisalu ja Linnafestivali UIT korraldajad Kadri Lind ja Marie Kliiman. 2023. aasta residentuuri valitakse välja kolm kuni viis projekti, iga projekt saab autorihonorari ja kaetakse kokkulepitud ulatuses kulutused produktsioonile, transpordile ja ööbimisele.
Projektiideid oodatakse kuni 27. jaanuaril 2023 ja tulemused selguvad märtsis 2023.
### Response:
Maajaam kuulutas välja konkursi teoste leidmiseks vabaõhunäitusele
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Paide Teatri ideekonkursi võitja ning uuest aastast teatri kunstilise juhi ametisse astuva Mariliis Petersoni sõnul on teatri uus tuumik kolmeliikmeline ning etendajaid kaasatakse teatri tegevusse projektipõhiselt.
"Teatri tuumiku moodustavad lisaks kunstilisele juhile dramaturg ja produtsent, kes üheskoos kujundavad teatri suuna ja teevad kunstilised valikud," ütles Peterson.
Petersoni ideekavandi kohaselt ammutab teater inspiratsiooni Paide linnast ning on avatud mitmekülgsele koostööle nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Teater soovib pöörata näo kogukonna poole ning kaasata neid teatritegemisse.
|
Paide teater otsib dramaturgi ja produtsenti
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paide Teatri ideekonkursi võitja ning uuest aastast teatri kunstilise juhi ametisse astuva Mariliis Petersoni sõnul on teatri uus tuumik kolmeliikmeline ning etendajaid kaasatakse teatri tegevusse projektipõhiselt.
"Teatri tuumiku moodustavad lisaks kunstilisele juhile dramaturg ja produtsent, kes üheskoos kujundavad teatri suuna ja teevad kunstilised valikud," ütles Peterson.
Petersoni ideekavandi kohaselt ammutab teater inspiratsiooni Paide linnast ning on avatud mitmekülgsele koostööle nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Teater soovib pöörata näo kogukonna poole ning kaasata neid teatritegemisse.
### Response:
Paide teater otsib dramaturgi ja produtsenti
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Esialgu seostati tänavu Quick Step-Alphavinyli tiimi värve esindanud Cavendishi Prantsusmaa klubi B&B Hotelsiga, kuid seejärel näitas huvi üles Astana-Qazaqstani mänedžer Aleksandr Vinokurov, vahendab ejl.ee.
Suurbritannia rattur on võitnud Tour de France'il 34 etappi, millega hoiab koos Eddy Merckxiga esikohta kõigi aegade pingereas. See tähendab, et tuleval hooajal üritab endine grupisõidu ja trekisõidu maailmameister rekordi ainult enda nimele kirjutada.
Lisaks Tour de France'i võitudele on Cavendishil veel 16 etapivõitu Giro d'Italialt, kolm etapivõitu Vueltalt, ta on esikoha pälvinud Katari ja Dubai velotuuridelt ning võidutsenud teiste võistluste seas Milano – San Remol, Kuurne – Brüssel – Kuurnel, Milano – Torinol ja Münsterland Girol.
Esmaspäeval algas klubi Astana-Qasazstani treeninglaager Hispaania linnas Calpes.
|
Mark Cavendishist võib saada Martin Laasi klubikaaslane
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esialgu seostati tänavu Quick Step-Alphavinyli tiimi värve esindanud Cavendishi Prantsusmaa klubi B&B Hotelsiga, kuid seejärel näitas huvi üles Astana-Qazaqstani mänedžer Aleksandr Vinokurov, vahendab ejl.ee.
Suurbritannia rattur on võitnud Tour de France'il 34 etappi, millega hoiab koos Eddy Merckxiga esikohta kõigi aegade pingereas. See tähendab, et tuleval hooajal üritab endine grupisõidu ja trekisõidu maailmameister rekordi ainult enda nimele kirjutada.
Lisaks Tour de France'i võitudele on Cavendishil veel 16 etapivõitu Giro d'Italialt, kolm etapivõitu Vueltalt, ta on esikoha pälvinud Katari ja Dubai velotuuridelt ning võidutsenud teiste võistluste seas Milano – San Remol, Kuurne – Brüssel – Kuurnel, Milano – Torinol ja Münsterland Girol.
Esmaspäeval algas klubi Astana-Qasazstani treeninglaager Hispaania linnas Calpes.
### Response:
Mark Cavendishist võib saada Martin Laasi klubikaaslane
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Armeenia peaminister Nikol Pašinjan teatas, et Vene rahuvalvajad pole täitnud kolmepoolset 2020. aastal sõlmitud kokkulepet Armeenia, Aserbaidžaani ja Venemaa vahel, mille kohaselt Latšini koridoris tagavad julgeoleku ja hoiavad koridori avatuna Vene rahuvalvajad.
Vene presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskov kinnitas, et Vene rahuvalvajad käituvad nõnda nagu alla kirjutatud dokumentides on kirjas, vahendas Ria Novosti. Peskov lubas, et Venemaa arutab seda teemat Armeeniaga edasi.
Pašinjan kinnitas, et Mägi-Karabahhi blokaad on tekkinud Aserbaidžaani ebaseadusliku tegevuse tagajärjel, kuid see ei muuda asjaolu, et Vene rahuvalvajad peaksid sellised asjad ära hoidma, vahendas Armeenia uudisteagentuur Armenpress.
Aserbaidžaani valitsusega seotud protestijad blokeerisid eelmisel nädalal Latšini koridori, mis on ainus maismaaühendus Mägi-Karabahhi ja Armeenia vahel. Mägi-Karabahhis elavad enamuses etnilised armeenlased, kuid piirkond kuulub rahvusvahelise õiguse kohaselt Aserbaidžaanile.
Aserbaidžaani uudisteagentuuri Azer Tac teatel on protestijate hulk Latšini koridoris hoolimata külmast ilmast kasvanud.
Protestijate väitel lubatakse koridori läbida neil, kes alluvad turvakontrollile
Protestijad ja Aserbaidžaani valitsus väidavad, et tegelikult ei ole protestid Latšini koridoris Mägi-Karabahhi blokaad. Mõlemad on väitnud, et piirkonnas elavad armeenlased võivad läbida Latšini koridori Aserbaidžaani ette antud tingimustel, vahendas Eurasianet.
Blokaadist lubati 19. detsembril läbi üks kiirabi, mida eskortis Rahvusvaheline Punane Rist. Samuti sõidavad Latšini koridori lähistel ringi Vene rahuvalvajad oma sõjatehnikaga.
Protestijad nõuavad, et koridori läbivad inimesed nõustuksid inspektsioonidega, mille käigus kontrollitakse, et ega neil ei ole Latšini koridori läbides kaasas ebaseaduslikke asju ega relvi. Protestijate väitel pole armeenlased selle nõudmisega nõustunud. Neid toetab selles positsioonis Aserbaidžaani valitsus.
Mägi-Karabahhi valitsus pole kontrollmeetmetega nõus
Mägi-Karabahhi riigiminister (sisuliselt peaminister) Ruben Vardanjan teatas esmaspäeval, et ametlikule kontrollile allumine on oma olemuselt tollirežiimi loomine, mida Bakuu on pikalt tahtnud. Vardanjan hoiatas, et kui sellega nõustuda, siis seavad aserbaidžaanlased Latšini koridoris lõpuks üles oma kontrollpunktid.
Blokaadi tõttu on Mägi-Karabahhi puudus toidust, ravimitest ja kütusest. Kohalikud võimud on olulisi tarbekaupu hakanud normeerima.
Armeenia väed vallutasid Mägi-Karabahhi ja ümbritsevad alad 1990ndatel toimunud sõja käigus. Aserbaidžaan vallutas need alad 2020. aastal toimunud sõja käigus tagasi.
Armeenia soovib Aserbaidžaaniga sõlmida rahulepingu
Interfax tõi esile, et Pašinjani sõnul tuleb Mägi-Karabahhi konflikti lahendamiseks intensiivsemalt kaasata rahvusvaheline kogukond, sh ÜRO, OSCE ja OSCE Minski grupp.
Pašinjan kinnitas hiljuti, et Armeenia on esitanud Aserbaidžaanile rahulepingu kavandi ning riik on valmis vastava kokkuleppe ka alla kirjutama. Pašinjan lootis, et Aserbaidžaani reaktsioon ettepanekule on positiivne.
|
Pašinjan: Vene rahuvalvajad pole Mägi-Karabahhis oma kohustusi täitnud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Armeenia peaminister Nikol Pašinjan teatas, et Vene rahuvalvajad pole täitnud kolmepoolset 2020. aastal sõlmitud kokkulepet Armeenia, Aserbaidžaani ja Venemaa vahel, mille kohaselt Latšini koridoris tagavad julgeoleku ja hoiavad koridori avatuna Vene rahuvalvajad.
Vene presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskov kinnitas, et Vene rahuvalvajad käituvad nõnda nagu alla kirjutatud dokumentides on kirjas, vahendas Ria Novosti. Peskov lubas, et Venemaa arutab seda teemat Armeeniaga edasi.
Pašinjan kinnitas, et Mägi-Karabahhi blokaad on tekkinud Aserbaidžaani ebaseadusliku tegevuse tagajärjel, kuid see ei muuda asjaolu, et Vene rahuvalvajad peaksid sellised asjad ära hoidma, vahendas Armeenia uudisteagentuur Armenpress.
Aserbaidžaani valitsusega seotud protestijad blokeerisid eelmisel nädalal Latšini koridori, mis on ainus maismaaühendus Mägi-Karabahhi ja Armeenia vahel. Mägi-Karabahhis elavad enamuses etnilised armeenlased, kuid piirkond kuulub rahvusvahelise õiguse kohaselt Aserbaidžaanile.
Aserbaidžaani uudisteagentuuri Azer Tac teatel on protestijate hulk Latšini koridoris hoolimata külmast ilmast kasvanud.
Protestijate väitel lubatakse koridori läbida neil, kes alluvad turvakontrollile
Protestijad ja Aserbaidžaani valitsus väidavad, et tegelikult ei ole protestid Latšini koridoris Mägi-Karabahhi blokaad. Mõlemad on väitnud, et piirkonnas elavad armeenlased võivad läbida Latšini koridori Aserbaidžaani ette antud tingimustel, vahendas Eurasianet.
Blokaadist lubati 19. detsembril läbi üks kiirabi, mida eskortis Rahvusvaheline Punane Rist. Samuti sõidavad Latšini koridori lähistel ringi Vene rahuvalvajad oma sõjatehnikaga.
Protestijad nõuavad, et koridori läbivad inimesed nõustuksid inspektsioonidega, mille käigus kontrollitakse, et ega neil ei ole Latšini koridori läbides kaasas ebaseaduslikke asju ega relvi. Protestijate väitel pole armeenlased selle nõudmisega nõustunud. Neid toetab selles positsioonis Aserbaidžaani valitsus.
Mägi-Karabahhi valitsus pole kontrollmeetmetega nõus
Mägi-Karabahhi riigiminister (sisuliselt peaminister) Ruben Vardanjan teatas esmaspäeval, et ametlikule kontrollile allumine on oma olemuselt tollirežiimi loomine, mida Bakuu on pikalt tahtnud. Vardanjan hoiatas, et kui sellega nõustuda, siis seavad aserbaidžaanlased Latšini koridoris lõpuks üles oma kontrollpunktid.
Blokaadi tõttu on Mägi-Karabahhi puudus toidust, ravimitest ja kütusest. Kohalikud võimud on olulisi tarbekaupu hakanud normeerima.
Armeenia väed vallutasid Mägi-Karabahhi ja ümbritsevad alad 1990ndatel toimunud sõja käigus. Aserbaidžaan vallutas need alad 2020. aastal toimunud sõja käigus tagasi.
Armeenia soovib Aserbaidžaaniga sõlmida rahulepingu
Interfax tõi esile, et Pašinjani sõnul tuleb Mägi-Karabahhi konflikti lahendamiseks intensiivsemalt kaasata rahvusvaheline kogukond, sh ÜRO, OSCE ja OSCE Minski grupp.
Pašinjan kinnitas hiljuti, et Armeenia on esitanud Aserbaidžaanile rahulepingu kavandi ning riik on valmis vastava kokkuleppe ka alla kirjutama. Pašinjan lootis, et Aserbaidžaani reaktsioon ettepanekule on positiivne.
### Response:
Pašinjan: Vene rahuvalvajad pole Mägi-Karabahhis oma kohustusi täitnud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eestis oli ainult üks partei, mis sõdis küünte ja hammastega peretoetuste suurendamise ja paljulapseliste perede toetamise vastu: Reformierakond. See partei asus lausa valitsuses olles tegema seaduseelnõule obstruktsiooni ning lõpuks saatis laiali enda juhitud valitsuse, et seadust ära hoida.
President Alar Karis jättis nüüd seaduse välja kuulutamata, põhjendused on pehmelt öeldes kamarajura. See üks lause, mille kohta ta väidab, et seadus pole üheselt mõistetav ning on selle tõttu normitehniline praak on ikka piinlik põhjenduse otsimine.
"Karis põhjendas oma vetot aga justnimelt poliitiliselt ning otsis siis juurde absoluutselt vett mitte pidava jutu paragrahvi mitmetimõistetavusest."
Ühtlasi on tegemist oma volituste jõhkra ületamisega, sest presidendil ei ole seaduste üle vetoõigust poliitilisel kaalutlusel, vaid rangelt juhul, kui seadus on vastuolus põhiseadusega. Karis põhjendas oma vetot aga justnimelt poliitiliselt ning otsis siis juurde absoluutselt vett mitte pidava jutu paragrahvi mitmetimõistetavusest, mis olevatki justkui põhiseaduse riive.
Olen teist koosseisu riigikogu liige ja võin kinnitada, et me võtame pidevalt vastu seaduseid, milles on lehekülgede kaupa lauseid, millest ükski normaalne inimene aru ei saa ja mida iga hea jurist suudab veenvalt seitsmes eri tõlgenduses esitleda.
Jutud põhiseaduse kaitsmisest on avalikkusele puru silma ajamine ka selle tõttu, et Karis on korduvalt välja kuulutanud seaduseid, millel on päriselt selge vastuolu põhiseadusega, aga mis on talle ideoloogiliselt sobinud. Näiteks välismaalaste seadus, mille ta ühel korral jättis välja kuulutamata, teisel korral aga ikkagi välja kuulutas, kuigi sisu polnud muutunud.
Jättes nüüd lastetoetusi suurendava ja suurperesid toetava seaduse välja kuulutamata, näitab Karis, et ta ongi konkreetselt Reformierakonna president ja Kaja Kallas saab tema kaudu jätkata oma püha võitlust laste, lasterikaste perede ja eestlaste iibe vastu. Mäng on muide eriti küüniline: reformierakondlased saavad teha nägu, et nemad ei ole milleski süüdi.
Kui nüüd riigikogu selle muutmata kujul vastu võtab, siis suure tõenäosusega lükkab Karis selle riigikohtusse, mis teeb otsuse alles teisel poolel valimisi. Igal juhul ei hakka lastega pered jaanuarist suuremaid toetusi saama, Reformierakond on oma tahtmise saanud ja Isamaa ühest oma suurest valimistrumbist ilma jäänud.
Juhul, kui Reformierakond moodustab järgmise valitsuse, ei ole nad mingil juhul nõus lastetoetusi järgmises koalitsioonis toetama ning ongi asja edukalt nurjanud. Seega tuleb hoolitseda, et Reformierakond ei teeks järgmist valitsust.
Kommentaar põhineb Martin Helme sotsiaalmeediapostitusel.
|
Martin Helme: presidendil ei ole vetoõigust poliitilisel kaalutlusel
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestis oli ainult üks partei, mis sõdis küünte ja hammastega peretoetuste suurendamise ja paljulapseliste perede toetamise vastu: Reformierakond. See partei asus lausa valitsuses olles tegema seaduseelnõule obstruktsiooni ning lõpuks saatis laiali enda juhitud valitsuse, et seadust ära hoida.
President Alar Karis jättis nüüd seaduse välja kuulutamata, põhjendused on pehmelt öeldes kamarajura. See üks lause, mille kohta ta väidab, et seadus pole üheselt mõistetav ning on selle tõttu normitehniline praak on ikka piinlik põhjenduse otsimine.
"Karis põhjendas oma vetot aga justnimelt poliitiliselt ning otsis siis juurde absoluutselt vett mitte pidava jutu paragrahvi mitmetimõistetavusest."
Ühtlasi on tegemist oma volituste jõhkra ületamisega, sest presidendil ei ole seaduste üle vetoõigust poliitilisel kaalutlusel, vaid rangelt juhul, kui seadus on vastuolus põhiseadusega. Karis põhjendas oma vetot aga justnimelt poliitiliselt ning otsis siis juurde absoluutselt vett mitte pidava jutu paragrahvi mitmetimõistetavusest, mis olevatki justkui põhiseaduse riive.
Olen teist koosseisu riigikogu liige ja võin kinnitada, et me võtame pidevalt vastu seaduseid, milles on lehekülgede kaupa lauseid, millest ükski normaalne inimene aru ei saa ja mida iga hea jurist suudab veenvalt seitsmes eri tõlgenduses esitleda.
Jutud põhiseaduse kaitsmisest on avalikkusele puru silma ajamine ka selle tõttu, et Karis on korduvalt välja kuulutanud seaduseid, millel on päriselt selge vastuolu põhiseadusega, aga mis on talle ideoloogiliselt sobinud. Näiteks välismaalaste seadus, mille ta ühel korral jättis välja kuulutamata, teisel korral aga ikkagi välja kuulutas, kuigi sisu polnud muutunud.
Jättes nüüd lastetoetusi suurendava ja suurperesid toetava seaduse välja kuulutamata, näitab Karis, et ta ongi konkreetselt Reformierakonna president ja Kaja Kallas saab tema kaudu jätkata oma püha võitlust laste, lasterikaste perede ja eestlaste iibe vastu. Mäng on muide eriti küüniline: reformierakondlased saavad teha nägu, et nemad ei ole milleski süüdi.
Kui nüüd riigikogu selle muutmata kujul vastu võtab, siis suure tõenäosusega lükkab Karis selle riigikohtusse, mis teeb otsuse alles teisel poolel valimisi. Igal juhul ei hakka lastega pered jaanuarist suuremaid toetusi saama, Reformierakond on oma tahtmise saanud ja Isamaa ühest oma suurest valimistrumbist ilma jäänud.
Juhul, kui Reformierakond moodustab järgmise valitsuse, ei ole nad mingil juhul nõus lastetoetusi järgmises koalitsioonis toetama ning ongi asja edukalt nurjanud. Seega tuleb hoolitseda, et Reformierakond ei teeks järgmist valitsust.
Kommentaar põhineb Martin Helme sotsiaalmeediapostitusel.
### Response:
Martin Helme: presidendil ei ole vetoõigust poliitilisel kaalutlusel
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Majanduskasv ei tohi olla eesmärk iseenesest, vaid see peab jõudma iga Eestimaa pereni," ütles erakonna majandusprogrammi eestvedaja Taavi Aas.
Aasa sõnul peab jätkuma keskmise palga, alampalga, pensionite ja toetuste tõus.
Maapiirkondades elavate inimeste liikumisvõimaluste parandamiseks tuleb Aasa sõnul arendada nõudepõhist ühistransporti. "Kõikjal Eestis tuleb tagada vajadustele vastavad liikumisvõimalused ja töötada välja vajalikud mehhanismid omavalitsustele saamata jääva tulu kompenseerimiseks."
Aasa sõnul peab riik arendama välja tänapäevase elektrivõrgu taristu üle Eesti ja pakkuma energiakriisi tuge kõikidele tarbijatele. "Elering koostöös jaotusvõrgu ettevõtjatega peab otsustavalt tugevdama elektrivõrku saartel ja Eesti lääneosas, toetamaks hajaenergeetika terviklikku arengut ja jätkusuutlikku elektritootmist."
Ühtlasi on Aasa hinnangul viimase aja sündmused näidanud, et põlevkivielektri tootmist tuleb jätkata seni, kuni on tagatud uute juhtivate võimsustega Eesti energiasõltumatus ja varustuskindlus. "Soodustame läbi innovatsiooni kogu põlevkivisektori keskkonnajalajälje vähendamist," ütles ta.
Keskerakond soovib kiirendada Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Narva 2+2 maanteede välja ehitamist. "Oleme valmis tee-ehituse kiirendamiseks rakendama nii PPP projektipõhist rahastust kui ka laenuraha kasutamist," ütles Aas.
|
Keskerakond lubab nõudepõhist tasuta ühistransporti ja 2+2 maanteid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Majanduskasv ei tohi olla eesmärk iseenesest, vaid see peab jõudma iga Eestimaa pereni," ütles erakonna majandusprogrammi eestvedaja Taavi Aas.
Aasa sõnul peab jätkuma keskmise palga, alampalga, pensionite ja toetuste tõus.
Maapiirkondades elavate inimeste liikumisvõimaluste parandamiseks tuleb Aasa sõnul arendada nõudepõhist ühistransporti. "Kõikjal Eestis tuleb tagada vajadustele vastavad liikumisvõimalused ja töötada välja vajalikud mehhanismid omavalitsustele saamata jääva tulu kompenseerimiseks."
Aasa sõnul peab riik arendama välja tänapäevase elektrivõrgu taristu üle Eesti ja pakkuma energiakriisi tuge kõikidele tarbijatele. "Elering koostöös jaotusvõrgu ettevõtjatega peab otsustavalt tugevdama elektrivõrku saartel ja Eesti lääneosas, toetamaks hajaenergeetika terviklikku arengut ja jätkusuutlikku elektritootmist."
Ühtlasi on Aasa hinnangul viimase aja sündmused näidanud, et põlevkivielektri tootmist tuleb jätkata seni, kuni on tagatud uute juhtivate võimsustega Eesti energiasõltumatus ja varustuskindlus. "Soodustame läbi innovatsiooni kogu põlevkivisektori keskkonnajalajälje vähendamist," ütles ta.
Keskerakond soovib kiirendada Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Narva 2+2 maanteede välja ehitamist. "Oleme valmis tee-ehituse kiirendamiseks rakendama nii PPP projektipõhist rahastust kui ka laenuraha kasutamist," ütles Aas.
### Response:
Keskerakond lubab nõudepõhist tasuta ühistransporti ja 2+2 maanteid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tabeliliidrina jätkab Brasiilia, Argentina tõusis teiseks ja neile finaalis alla jäänud Prantsusmaa kolmandaks ning Belgia langes neljandaks. Viiendal kohal püsib Inglismaa, kuuendaks tõusis Holland ja seitsmendaks Horvaatia, valitsev Euroopa meister Itaalia langes kaheksandaks. Üheksandal kohal jätkab Portugal ja kümnendaks langes Hispaania.
MM-i suurüllataja Maroko kerkis 11 kohta ja paikneb nüüd 11. real. Šveits tõusis 12. ja USA 13. kohale, Saksamaa langes 14. ja Mehhiko 15. kohale.
Eesti lähiriikidest püsib Soome 56. kohal, Läti tõusis 133. reale ja Leedu on jätkuvalt 144. positsioonil.
Eesti koondist ootab uue aasta alguses ees treeninglaager Portugalis, mille käigus mängitakse 8. jaanuaril Islandiga ja 12. jaanuaril Soomega.
|
Maailmameister Argentina tõusis FIFA edetabelis teiseks, Eesti säilitas koha
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tabeliliidrina jätkab Brasiilia, Argentina tõusis teiseks ja neile finaalis alla jäänud Prantsusmaa kolmandaks ning Belgia langes neljandaks. Viiendal kohal püsib Inglismaa, kuuendaks tõusis Holland ja seitsmendaks Horvaatia, valitsev Euroopa meister Itaalia langes kaheksandaks. Üheksandal kohal jätkab Portugal ja kümnendaks langes Hispaania.
MM-i suurüllataja Maroko kerkis 11 kohta ja paikneb nüüd 11. real. Šveits tõusis 12. ja USA 13. kohale, Saksamaa langes 14. ja Mehhiko 15. kohale.
Eesti lähiriikidest püsib Soome 56. kohal, Läti tõusis 133. reale ja Leedu on jätkuvalt 144. positsioonil.
Eesti koondist ootab uue aasta alguses ees treeninglaager Portugalis, mille käigus mängitakse 8. jaanuaril Islandiga ja 12. jaanuaril Soomega.
### Response:
Maailmameister Argentina tõusis FIFA edetabelis teiseks, Eesti säilitas koha
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Presidendi otsus jätta lapsetoetuste eelnõu välja kuulutamata on mõistetav. President rõhutab oma otsuses seaduse ebavõrdsust suurendavale mõjule, mis ongi ebaõiglane. Otseselt põhiseadusega vastuolus on elatise ja riivamisi indekseerimisega seotud küsimused, ent probleem on tegelikult oluliselt põhimõttelisem.
Riigikogu eraldas 150 miljonit eurot lapsetoetuste tõstmiseks, mis on kindlasti tervitatav. Varasemad perepoliitilised otsused, mida sotsiaaldemokraadid on eelmises kahes riigikogu koosseisus eest vedanud, on aidanud 2014. aastast vähendada laste absoluutse vaesuse määra üheksalt protsendilt enam kui kolm korda. 2021. aastal langes absoluutse vaesuse määr lausa 1,3 protsendini.
Lisaks üldisele lapsetoetuse kolmekordistamisele, mis sai lõplikult teoks 2019. aastal, jõustus viis aastat tagasi 300-eurone lapserikka pere toetus, mis tõi kolme ja enama lapsega perede keskmise toimetulekunäitajad samale tasemele väiksemate perede näitajaga.
Arvestades üldist hinnatõusu ning reaalpalkade langust, on lastega peresid oluline toetada, et mitmeaastase pingutuse tulemusena paranenud laste heaolu taas langema ei hakkaks. Seda toetust vajavad võrdselt kõik lastega pered, ühe grupi eelistamisele ei ole õiglast põhjust.
"Riigikogule tagasi saadetud seaduse kohaselt kulub 75 protsenti rahast ehk 100 miljonit eurot 14 protsendi perede toetamiseks."
Vastuvõetud seadus aga eelistab jõhkralt kolme- ja enamalapselisi peresid, teiste perede heaolu hinnaga. Riigikogule tagasi saadetud seaduse kohaselt kulub 75 protsenti rahast ehk 100 miljonit eurot 14 protsendi perede toetamiseks. Selle tulemusena kasvab igakuine toetus neile peredele keskmiselt 190 euro võrra lapse kohta. Ülejäänud 86 protsendile peredest, kus on üks või kaks last, eraldab seadus vaid 50 miljonit lisaeurot, mis suurendab nende lapsetoetust 20 eurot lapse kohta.
Mida siis kujunenud olukorras teha? Minu hinnangul on presidendi veto andnud poliitilistele jõududele võimaluse suurendada lapsetoetusi õiglaselt, iga lapse heaolu silmas pidades. Peaksime loobuma Isamaa pealesurutud ebaõiglasest lahendusest ning tõstma kõigi laste universaaltoetuse praeguselt 60 eurolt 120 euroni, jättes kolme ja enama lastega pere toetuse senisele tasemele 300 eurot kuus.
Selle tulemusena kahekordistub ligi 200 000 lapse toetus, mis annab arvestatava lisatoe valdavale osale Eesti peredest. Ent selle ettepaneku realiseerimisel paraneb praegusega võrreldes ka kolmelapseliste perede olukord – nende igakuine summa kasvab 160 euro võrra (seniselt 520 eurolt 680 euroni). Tõsi, see tõus ei ole nii suur, kui presidendi vetostatud seadus ette nägi, aga jätkuvalt saaks kolmelapseline pere ligi kolm korda suuremat toetust kui kahelapseline.
Minu ettepanekul on kaks täiendavat boonust. Esiteks jääb see rahaliselt eelarvega kinnitatud raamidesse. See tähendab, et sama rahaga on võimalik saavutada õiglasem ja suurema ühiskondliku mõjuga tulemus. Teiseks langeb eelnõu selliselt muutes ära vajadus vaielda indekseerimise ja elatisraha juriidiliste nüansside üle. See muudatus on võimalik kiiresti eelnõusse sisse viia ja veel sel aastal vastu võtta.
|
Jevgeni Ossinovski: nüüd saaks suurendada lapsetoetusi õiglaselt
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Presidendi otsus jätta lapsetoetuste eelnõu välja kuulutamata on mõistetav. President rõhutab oma otsuses seaduse ebavõrdsust suurendavale mõjule, mis ongi ebaõiglane. Otseselt põhiseadusega vastuolus on elatise ja riivamisi indekseerimisega seotud küsimused, ent probleem on tegelikult oluliselt põhimõttelisem.
Riigikogu eraldas 150 miljonit eurot lapsetoetuste tõstmiseks, mis on kindlasti tervitatav. Varasemad perepoliitilised otsused, mida sotsiaaldemokraadid on eelmises kahes riigikogu koosseisus eest vedanud, on aidanud 2014. aastast vähendada laste absoluutse vaesuse määra üheksalt protsendilt enam kui kolm korda. 2021. aastal langes absoluutse vaesuse määr lausa 1,3 protsendini.
Lisaks üldisele lapsetoetuse kolmekordistamisele, mis sai lõplikult teoks 2019. aastal, jõustus viis aastat tagasi 300-eurone lapserikka pere toetus, mis tõi kolme ja enama lapsega perede keskmise toimetulekunäitajad samale tasemele väiksemate perede näitajaga.
Arvestades üldist hinnatõusu ning reaalpalkade langust, on lastega peresid oluline toetada, et mitmeaastase pingutuse tulemusena paranenud laste heaolu taas langema ei hakkaks. Seda toetust vajavad võrdselt kõik lastega pered, ühe grupi eelistamisele ei ole õiglast põhjust.
"Riigikogule tagasi saadetud seaduse kohaselt kulub 75 protsenti rahast ehk 100 miljonit eurot 14 protsendi perede toetamiseks."
Vastuvõetud seadus aga eelistab jõhkralt kolme- ja enamalapselisi peresid, teiste perede heaolu hinnaga. Riigikogule tagasi saadetud seaduse kohaselt kulub 75 protsenti rahast ehk 100 miljonit eurot 14 protsendi perede toetamiseks. Selle tulemusena kasvab igakuine toetus neile peredele keskmiselt 190 euro võrra lapse kohta. Ülejäänud 86 protsendile peredest, kus on üks või kaks last, eraldab seadus vaid 50 miljonit lisaeurot, mis suurendab nende lapsetoetust 20 eurot lapse kohta.
Mida siis kujunenud olukorras teha? Minu hinnangul on presidendi veto andnud poliitilistele jõududele võimaluse suurendada lapsetoetusi õiglaselt, iga lapse heaolu silmas pidades. Peaksime loobuma Isamaa pealesurutud ebaõiglasest lahendusest ning tõstma kõigi laste universaaltoetuse praeguselt 60 eurolt 120 euroni, jättes kolme ja enama lastega pere toetuse senisele tasemele 300 eurot kuus.
Selle tulemusena kahekordistub ligi 200 000 lapse toetus, mis annab arvestatava lisatoe valdavale osale Eesti peredest. Ent selle ettepaneku realiseerimisel paraneb praegusega võrreldes ka kolmelapseliste perede olukord – nende igakuine summa kasvab 160 euro võrra (seniselt 520 eurolt 680 euroni). Tõsi, see tõus ei ole nii suur, kui presidendi vetostatud seadus ette nägi, aga jätkuvalt saaks kolmelapseline pere ligi kolm korda suuremat toetust kui kahelapseline.
Minu ettepanekul on kaks täiendavat boonust. Esiteks jääb see rahaliselt eelarvega kinnitatud raamidesse. See tähendab, et sama rahaga on võimalik saavutada õiglasem ja suurema ühiskondliku mõjuga tulemus. Teiseks langeb eelnõu selliselt muutes ära vajadus vaielda indekseerimise ja elatisraha juriidiliste nüansside üle. See muudatus on võimalik kiiresti eelnõusse sisse viia ja veel sel aastal vastu võtta.
### Response:
Jevgeni Ossinovski: nüüd saaks suurendada lapsetoetusi õiglaselt
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Inglismaa naiskond alistas kodus peetud Euroopa meistrivõistluste finaalis Saksamaa ja tuli esimest korda Euroopa meistriks, Mead nimetati turniiri parimaks mängijaks, lisaks oli ta turniiri suurim väravakütt ja parim sööduandja.
27-aastane Mead, kes klubijalgpalli mängib Arsenali naiskonnas, on esimene naisjalgpallur, kes on maineka BBC auhinna pälvinud.
Lisaks Meadile kandideerisid auhinnale kriketimängija Ben Stokes, kurlingumängija Eve Muirhead, võimleja Jessica Gairova, snuukrimängija Ronnie O'Sullivan ja keskmaajooksja Jake Wightman. Rahvahääletusel oli Meadi järel teine Stokes ja kolmas Muirhead.
Aasta noorsportlaseks valiti Gadirova, aasta võistkonnaks Inglismaa naiste jalgpallikoondis ja treeneriks naiskonda juhendanud Sarina Wiegman. Elutööauhind anti Jamaica sprinterile Usain Boltile, maailma parimaks sporditäheks tunnistati Argentina jalgpallur Lionel Messi.
|
BBC aasta sportlaseks valiti esimese naisjalgpallurina Beth Mead
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inglismaa naiskond alistas kodus peetud Euroopa meistrivõistluste finaalis Saksamaa ja tuli esimest korda Euroopa meistriks, Mead nimetati turniiri parimaks mängijaks, lisaks oli ta turniiri suurim väravakütt ja parim sööduandja.
27-aastane Mead, kes klubijalgpalli mängib Arsenali naiskonnas, on esimene naisjalgpallur, kes on maineka BBC auhinna pälvinud.
Lisaks Meadile kandideerisid auhinnale kriketimängija Ben Stokes, kurlingumängija Eve Muirhead, võimleja Jessica Gairova, snuukrimängija Ronnie O'Sullivan ja keskmaajooksja Jake Wightman. Rahvahääletusel oli Meadi järel teine Stokes ja kolmas Muirhead.
Aasta noorsportlaseks valiti Gadirova, aasta võistkonnaks Inglismaa naiste jalgpallikoondis ja treeneriks naiskonda juhendanud Sarina Wiegman. Elutööauhind anti Jamaica sprinterile Usain Boltile, maailma parimaks sporditäheks tunnistati Argentina jalgpallur Lionel Messi.
### Response:
BBC aasta sportlaseks valiti esimese naisjalgpallurina Beth Mead
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Pidasin veel eile nõu oma erakonnakaaslastega. Ütlen kohe, et see ei olnud kerge otsus. Põhimõtteliselt olen ma alati olnud peibutuspartide vastane. Ja see on põhjus, miks ma ei kandideerinud ka kohalikel valimistel. Aga ma olen enda jaoks kõik läbi mõelnud, ma ei välista Brüsselist tagasitulekut, kui selline on valijate soov. Ja praeguses olukorras, kus sotsiaaldemokraatide toetus võiks olla tugevam ja suurem, leian, et see on ka minu kohustus oma erakonnale appi tulla," ütles Kaljurand.
"Kui valijad seda soovivad ja valimistel seda näitavad, siis jah, ma olen valmis Brüsselist tagasi tulema, jah, ma olen valmis töötama riigikogus. Miks see mõtlemine mul rohkem aega võttis – ma sain Euroopa Parlamendi valimistel erakordselt suure mandaadi. Ma leian, et ma ei tohi sellega mängida – täna tahan, homme ei taha. Aga kui valijad soovivad mind näha riigikogus, siis ma austan seda ja tulen Euroopa Parlamendist tagasi," rääkis Kaljurand.
Tõenäoliselt kandideerib Kaljurand Harju- ja Raplamaa piirkonna esinumbrina, erakond ei ole valimisnimekirja veel kinnitanud.
Erakonna esimehe Lauri Läänemetsaga arutas Kaljurand ka erakonna seisu ja kuidas rebida välja olukorrast, kus sotsiaaldemokraadid on paljudele valijatele tugev teine eelistus.
"Kuidas liigutada seda teist eelistust esimeseks, kuidas parandada oma toetusnumbreid enne valimisi. Ma saan aru, et reitingud ei määra kõike, aga siiski tuleb ka arvestada ja vaadata küsitlusi, mida teha selleks, et jõuda erakonnast, mida toetatakse teisena, erakonnaks, mida toetatakse rohkem ka esimese valikuna," rääkis Kaljurand.
|
Kaljurand: olen valmis Brüsselist tagasi tulema, kui see on valijate soov
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pidasin veel eile nõu oma erakonnakaaslastega. Ütlen kohe, et see ei olnud kerge otsus. Põhimõtteliselt olen ma alati olnud peibutuspartide vastane. Ja see on põhjus, miks ma ei kandideerinud ka kohalikel valimistel. Aga ma olen enda jaoks kõik läbi mõelnud, ma ei välista Brüsselist tagasitulekut, kui selline on valijate soov. Ja praeguses olukorras, kus sotsiaaldemokraatide toetus võiks olla tugevam ja suurem, leian, et see on ka minu kohustus oma erakonnale appi tulla," ütles Kaljurand.
"Kui valijad seda soovivad ja valimistel seda näitavad, siis jah, ma olen valmis Brüsselist tagasi tulema, jah, ma olen valmis töötama riigikogus. Miks see mõtlemine mul rohkem aega võttis – ma sain Euroopa Parlamendi valimistel erakordselt suure mandaadi. Ma leian, et ma ei tohi sellega mängida – täna tahan, homme ei taha. Aga kui valijad soovivad mind näha riigikogus, siis ma austan seda ja tulen Euroopa Parlamendist tagasi," rääkis Kaljurand.
Tõenäoliselt kandideerib Kaljurand Harju- ja Raplamaa piirkonna esinumbrina, erakond ei ole valimisnimekirja veel kinnitanud.
Erakonna esimehe Lauri Läänemetsaga arutas Kaljurand ka erakonna seisu ja kuidas rebida välja olukorrast, kus sotsiaaldemokraadid on paljudele valijatele tugev teine eelistus.
"Kuidas liigutada seda teist eelistust esimeseks, kuidas parandada oma toetusnumbreid enne valimisi. Ma saan aru, et reitingud ei määra kõike, aga siiski tuleb ka arvestada ja vaadata küsitlusi, mida teha selleks, et jõuda erakonnast, mida toetatakse teisena, erakonnaks, mida toetatakse rohkem ka esimese valikuna," rääkis Kaljurand.
### Response:
Kaljurand: olen valmis Brüsselist tagasi tulema, kui see on valijate soov
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Laste eluga haakuv linalugu puudutab suuri aegadeüleseid teemasid nagu sõprus, armastus, igatsus, perekond ja hirm, millel on sageli suured silmad.
Peategelane kaka sünnib ühel imelisel kevadpäeval "tänu" hulkuvale koerale ja saab siis sõbraks varblasega, kes talle elutarkusi õpetab. Oma vastvalminud majakeses vaatab kaka varblase ja tema armastava pere toimetusi ning kakalgi tekib tunne, et tahaks omale kaaslast. Kevade tulles avastab kaka oma majakese kõrvalt kauni võilille ja alguse saab imeline armastus.
Mõnikord peab läbi rändama pika tee, et koju jõudes aru saada, mis meile tõeliselt kallis on. Nii juhtub viiuldajast sitika Peetriga, kelle elu unistus on loomaaias suurele publikule esineda. Aga kuidas teiste seas välja paista, kui sa oled nii pisike? Suur on rõõm, kui selgub, kes on Peetri ande tõelised austajad.
Kas kardetud pahalane on ikka alati nii paha ja hirmus nagu kuulujutud räägivad? Sellest jutustab mõistulugu frikadellidest ja pelmeenidest. Omavahelistest erinevustest, eelarvamustest ja hirmudest võib sündida tonte, keda ei pruugi olemaski olla.
Kes ei teaks, et sokkidele meeldib ära kaduda! Asjalik kuueaastane Pille leiab vanemate voodi alt isa plehkupannud sokid, kuid oh üllatust, sokid on vahepeal munenud pisikese muna. Nüüd peab Pille kaitsma sokkide voodialust pesa, et robottolmuimeja Robotto, perekass Peekon ja oma sokke taga igatsev isa ei segaks armsa sokimuna haudumist.
Kummaline suvi saab olema Peetrikesel, kes läheb koos vanematega maale turismitallu suvitama. Ta sõbruneb Mirteli ja teiste kohalike lastega ning algab vahva suvevaheaeg. Kuid siis selgub, et talu perenaise kadunud vanaisa pilt Peetrikese magamistoas pole öösiti teps mitte tavaline foto. Kuidas keerulisele olukorrale lahendus leida, kui täiskasvanud sinu juttu ei usu?
"Kaka, kevad ja teised" Autor/allikas: Pressimaterjal
Viis erinevat animatsioonitehnikat
Linaloo kangelaste seiklused on vürtsitatud Kivirähkile iseloomuliku sooja ja julge huumoriga, kududes vaimukalt kokku lastele omase piiritu fantaasia ja moodsa maailma eluolu.
Linaloos saab näha animatsiooni viiel erineval kujul alates klassikalisest Disney-koolkonna animatsioonist moodsate digitaalsete 3D-lahenduste abil kuni nuku-animatsioonini, millist pole Eestis kunagi varem tehtud.
"Kaka, kevad ja teised" režissöörideks on René Vilbre ("Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus"), Meelis Arulepp ("Sipsik"), Oskar Lehemaa ("Karv"), Mikk Mägi ("Vanamehe film") ja Heiki Ernits (Lotte filmid). Filmi produtsent on Kristel Tõldsepp. Filmile on loonud autorimuusika heliloojad Tõnu Raadik, Richards Zalupe, Jaanus Nõgisto, Sten-Olle Moldau ja Rasmus Lill.
Eesti vaatajate jaoks annavad peategelastele oma hääle Mait Malmsten, Peeter Oja, Vega Freya Luus, Priit Pius, Rasmus Ermel, Jan Uuspõld, Mari-Liis Lember, Mari Jürjens ja Mikk Jürjens.
Animafilmi toodab A Film Eesti, kes on varem vaatajate ette toonud animatsioonid "Sipsik" ja "Suur maalritöö".
"Kaka, kevad ja teised" linastub Eesti kinodes 10. veebruaril 2023.
|
Animafilm "Kaka, kevad ja teised" sai täispika treileri
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laste eluga haakuv linalugu puudutab suuri aegadeüleseid teemasid nagu sõprus, armastus, igatsus, perekond ja hirm, millel on sageli suured silmad.
Peategelane kaka sünnib ühel imelisel kevadpäeval "tänu" hulkuvale koerale ja saab siis sõbraks varblasega, kes talle elutarkusi õpetab. Oma vastvalminud majakeses vaatab kaka varblase ja tema armastava pere toimetusi ning kakalgi tekib tunne, et tahaks omale kaaslast. Kevade tulles avastab kaka oma majakese kõrvalt kauni võilille ja alguse saab imeline armastus.
Mõnikord peab läbi rändama pika tee, et koju jõudes aru saada, mis meile tõeliselt kallis on. Nii juhtub viiuldajast sitika Peetriga, kelle elu unistus on loomaaias suurele publikule esineda. Aga kuidas teiste seas välja paista, kui sa oled nii pisike? Suur on rõõm, kui selgub, kes on Peetri ande tõelised austajad.
Kas kardetud pahalane on ikka alati nii paha ja hirmus nagu kuulujutud räägivad? Sellest jutustab mõistulugu frikadellidest ja pelmeenidest. Omavahelistest erinevustest, eelarvamustest ja hirmudest võib sündida tonte, keda ei pruugi olemaski olla.
Kes ei teaks, et sokkidele meeldib ära kaduda! Asjalik kuueaastane Pille leiab vanemate voodi alt isa plehkupannud sokid, kuid oh üllatust, sokid on vahepeal munenud pisikese muna. Nüüd peab Pille kaitsma sokkide voodialust pesa, et robottolmuimeja Robotto, perekass Peekon ja oma sokke taga igatsev isa ei segaks armsa sokimuna haudumist.
Kummaline suvi saab olema Peetrikesel, kes läheb koos vanematega maale turismitallu suvitama. Ta sõbruneb Mirteli ja teiste kohalike lastega ning algab vahva suvevaheaeg. Kuid siis selgub, et talu perenaise kadunud vanaisa pilt Peetrikese magamistoas pole öösiti teps mitte tavaline foto. Kuidas keerulisele olukorrale lahendus leida, kui täiskasvanud sinu juttu ei usu?
"Kaka, kevad ja teised" Autor/allikas: Pressimaterjal
Viis erinevat animatsioonitehnikat
Linaloo kangelaste seiklused on vürtsitatud Kivirähkile iseloomuliku sooja ja julge huumoriga, kududes vaimukalt kokku lastele omase piiritu fantaasia ja moodsa maailma eluolu.
Linaloos saab näha animatsiooni viiel erineval kujul alates klassikalisest Disney-koolkonna animatsioonist moodsate digitaalsete 3D-lahenduste abil kuni nuku-animatsioonini, millist pole Eestis kunagi varem tehtud.
"Kaka, kevad ja teised" režissöörideks on René Vilbre ("Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus"), Meelis Arulepp ("Sipsik"), Oskar Lehemaa ("Karv"), Mikk Mägi ("Vanamehe film") ja Heiki Ernits (Lotte filmid). Filmi produtsent on Kristel Tõldsepp. Filmile on loonud autorimuusika heliloojad Tõnu Raadik, Richards Zalupe, Jaanus Nõgisto, Sten-Olle Moldau ja Rasmus Lill.
Eesti vaatajate jaoks annavad peategelastele oma hääle Mait Malmsten, Peeter Oja, Vega Freya Luus, Priit Pius, Rasmus Ermel, Jan Uuspõld, Mari-Liis Lember, Mari Jürjens ja Mikk Jürjens.
Animafilmi toodab A Film Eesti, kes on varem vaatajate ette toonud animatsioonid "Sipsik" ja "Suur maalritöö".
"Kaka, kevad ja teised" linastub Eesti kinodes 10. veebruaril 2023.
### Response:
Animafilm "Kaka, kevad ja teised" sai täispika treileri
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Talendikorjes osalenud 367 mängijast sai valituks 88 (esimeses ringis 29, teises 29 ja kolmandas 30). Meinhard valiti teise ringi 20. ehk üldkokkuvõttes 49. mängijana, vahendab Soccernet.ee.
Varem on Eesti päritolu mängijatest USA (erinevate spordialade) profiliigade draft 'is valitud ainult Toomas Edur ja Toivo Suursoo NHL-is, Martin Müürsepp NBA-s ning Michael Roos ja Margus Hunt NFL-is.
Tulsa ülikoolis veedetud 2,5 hooajaga sai Meinhard kirja 39 kohtumist (neist 31 algkoosseisus), 29 väravat ja kaheksa resultatiivset söötu.
Eelmisel MLS-i põhihooajal sai Nashville läänekonverentsis viienda koha, kuid kaotas play-off 'i esimeses ringis LA Galaxyle 0:1.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
|
Meinhard osutus esimese eestlasena MLS-i talendikorjes valituks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Talendikorjes osalenud 367 mängijast sai valituks 88 (esimeses ringis 29, teises 29 ja kolmandas 30). Meinhard valiti teise ringi 20. ehk üldkokkuvõttes 49. mängijana, vahendab Soccernet.ee.
Varem on Eesti päritolu mängijatest USA (erinevate spordialade) profiliigade draft 'is valitud ainult Toomas Edur ja Toivo Suursoo NHL-is, Martin Müürsepp NBA-s ning Michael Roos ja Margus Hunt NFL-is.
Tulsa ülikoolis veedetud 2,5 hooajaga sai Meinhard kirja 39 kohtumist (neist 31 algkoosseisus), 29 väravat ja kaheksa resultatiivset söötu.
Eelmisel MLS-i põhihooajal sai Nashville läänekonverentsis viienda koha, kuid kaotas play-off 'i esimeses ringis LA Galaxyle 0:1.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Meinhard osutus esimese eestlasena MLS-i talendikorjes valituks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Üldreeglina soovitab Taukul hoida inimese ja looma toidulauad eraldi. Kes siiski tahab oma lemmikut millegagi poputada, peaks valmistama viimasele eraldi toidu, mis oleks ohutu ega sisaldaks ühtki maitseainet.
"Üldiselt on meil praktiliselt kõik road maitsestatud erinevate vürtsidega ja soolaga või suhkruga, mis ei sobi koerale ega kassile."
"Üldiselt on meil praktiliselt kõik road maitsestatud erinevate vürtsidega ja soolaga või suhkruga, mis ei sobi koerale ega kassile," osutab Taukul. Sageli sisaldab pidutoit ka küüslauku või sibulat, mis on loomaarsti sõnul juba väikeses koguses nii koerale kui ka kassile ohtlik.
"Kui tahad, et koer või kass saaks osa toidulauast, võid anda natuke kuumtöödeldud, maitsestamata kalkuni- või kanaliha, ilma nahata," soovitab ta. Koerale-kassile võib anda ka mõõdukas koguses köögivilju: porgandit, kurki, rohelisi ube, brokolit ja sellerit. Lemmikule võib Taukuli sõnul anda ka muna, aga kindlasti keedetult. Toorest muna süües on loomal oht nakatuda näiteks salmonella bakteriga.
Maitsestamata ja kuumtöödeldud toit
Millega siiski arvestada, kui kass või koer pidulaualt mõne kindla toidupala hambusse saab? "Kahjuks on nii verivorst kui ka sült koerale ja kassile liialt rasvased maiuspalad. Need võivad tekitada neil seedehäireid ja pankreatiiti ehk kõhunäärmepõletikku," alustab Kristina Taukul liharoogadest.
Kes paneb jõululauale hoopis kala, peaks seda kassile andes ikkagi lähtuma maitsestamata ja kuumtöödeldud toidu reeglist. "Kala on hea valguallikas, kuid sobib pigem harva preemiana. See ei sobi kassile igapäevaseks toiduks," selgitab loomaarst.
"Kahjuks on nii verivorst kui ka sült koerale ja kassile liialt rasvased maiuspalad."
Eesti pidulaualt ei puudu ilmselt ka hapukapsas. Taukuli sõnul pole see iseenesest koerale ega kassile ohtlik, kui kapsas on kodus valmistatud ja loomaomanik teab, mida roog sisaldab. "Kui sa ei tea kindlat koostist, siis võib hapukapsas olla koerale-kassile ohtlik – kui seal sisaldub suur hulk soola või näiteks köömneid, mis on toksilised," täpsustab ta.
Osa praest moodustavad sageli kartulid, mida iga pere valmistab isemoodi. Taukuli sõnul on toores kartul, eriti veel suures koguses koera-kassi tervisele ohtlik, sest loomadele on toksiline kartulis sisalduv solaniin. "Ka kartulite keetmine ei pruugi vähendada piisavalt solaniini hulka, mistõttu kartul võib olla ka peale keetmist koerale toksiline," märgib ta. Lemmikule võib aga Taukuli sõnul anda väikeses koguses korralikult küpsetatud kartulit, mida pole soola või mõne muu vürtsiga maitsestatud.
Traditsioonilise jõuluroa kõrvitsasalati puhul oleneb kõik aga taas koostisest. "Jällegi, pidades silmas kõiki võimalikke koerale kahjulikke maitseaineid, mis salatis võivad olla, anna oma koerale ainult eraldi kõrvitsat, ilma ühegi muu lisandita või vürtsita," soovitab Taukul. Kõrvits on tema sõnul iseenesest koerale hea ja väga toitev ninaesine, mida sobib anda nii toorelt, keedetult, küpsetatult kui ka püreestatult. Sageli antakse koertele kõrvitsat just seedehäirete ajal. "Kindlasti ära anna seda suurtes kogustes, kui su koer pole varem kõrvitsat söönud," lisab loomaarst.
"Näiteks rosinad on eriti toksilised nii koertele kui ka kassidele."
Praelisandiks tõstetava pohlamoosi kohta märgib Taukul, et jõhvikad ja pohlad on väikeses koguses koerale-kassile ohutud. Niisiis ei juhtu loomaga jõhvikamoosi süües midagi, kui moos ei sisalda just magusaineid, teisi puuvilju, pähkleid, rosinaid või muud taolist. "Näiteks rosinad on eriti toksilised nii koertele kui ka kassidele," hoiatab loomaarst.
Jõululaua magusama poole pealt ei puudu ilmselt piparkoogid. Taukuli sõnul koeraküpsiseks piparkook aga kindlasti ei passi, sest see sisaldab koertele toksilist muskaatpähklit. "Lisaks on piparkookides veel suur kogus suhkrut ja rasva, mis omakorda võib tekitada loomal seedehäireid," sõnab ta.
Kont jäägu andmata
"Iga kord, kui su koer või kass saab midagi uut, alusta väikestest kogustest, et vältida seedehäireid," soovitab Kristina Taukul üleüldiselt. Liiga suure koguse korral võib ka ohutu ja tervislik toit lemmikule kõhuvaevusi põhjustada. "Arvesta sellegagi, et väike ja ohutu kogus suurele bernhardiinile võib olla ohtlik või isegi surmav kogus väikesele chihuahuale: kogused peavad olema kooskõlas sinu koera suurusega," lisab ta. Vajadusel soovitab ta omanikul koguste osas konsulteerida loomaarstiga.
"Kui koer või kass kavaldas sind üle ja toit on juba söödud, tuleb võimalikult kiiresti helistada lähimasse loomakliinikusse abi saamiseks."
"Lisaks, kuna kliinikutesse saabub tihti konte saanud koeri, kellel on tekkinud seedehäired, kordan üle – palun ärge andke oma koertele konte närimiseks või söömiseks," paneb Taukul loomaomanikele südamele. Igasuguses suuruses kondid võivavad tema sõnul põhjustada koertel seedetrakti ummistusi või perforatsiooni ehk maohaavandite tüsistusi. Samuti võivad kondijäramisele järgneda suuhaavad ja hammaste vigastused, sooleseinte kahjustused ning halvimal juhul lemmiku surm.
Kes kõhkleb, kas mingi toit tema kassile või koerale sobib, võiks Taukuli sõnul võtta appi kas või nii-öelda doktor Google'i: esmase info toidu ohutuse kohta saab sealt kätte. "Kui koer või kass kavaldas sind üle ja toit on juba söödud, tuleb võimalikult kiiresti helistada lähimasse loomakliinikusse abi saamiseks. Sealt antakse sulle edasised juhised tegutsemiseks," juhendab ta. Samuti soovitab ta varuda pühade ajaks koju pre- ja probiootikume ning söetablette – need aitavad kergemate seedehäirete puhul nii loomi kui ka inimesi.
|
Loomaarst: enamik jõulutoite on lemmikloomale ohtlikult vürtsikad
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üldreeglina soovitab Taukul hoida inimese ja looma toidulauad eraldi. Kes siiski tahab oma lemmikut millegagi poputada, peaks valmistama viimasele eraldi toidu, mis oleks ohutu ega sisaldaks ühtki maitseainet.
"Üldiselt on meil praktiliselt kõik road maitsestatud erinevate vürtsidega ja soolaga või suhkruga, mis ei sobi koerale ega kassile."
"Üldiselt on meil praktiliselt kõik road maitsestatud erinevate vürtsidega ja soolaga või suhkruga, mis ei sobi koerale ega kassile," osutab Taukul. Sageli sisaldab pidutoit ka küüslauku või sibulat, mis on loomaarsti sõnul juba väikeses koguses nii koerale kui ka kassile ohtlik.
"Kui tahad, et koer või kass saaks osa toidulauast, võid anda natuke kuumtöödeldud, maitsestamata kalkuni- või kanaliha, ilma nahata," soovitab ta. Koerale-kassile võib anda ka mõõdukas koguses köögivilju: porgandit, kurki, rohelisi ube, brokolit ja sellerit. Lemmikule võib Taukuli sõnul anda ka muna, aga kindlasti keedetult. Toorest muna süües on loomal oht nakatuda näiteks salmonella bakteriga.
Maitsestamata ja kuumtöödeldud toit
Millega siiski arvestada, kui kass või koer pidulaualt mõne kindla toidupala hambusse saab? "Kahjuks on nii verivorst kui ka sült koerale ja kassile liialt rasvased maiuspalad. Need võivad tekitada neil seedehäireid ja pankreatiiti ehk kõhunäärmepõletikku," alustab Kristina Taukul liharoogadest.
Kes paneb jõululauale hoopis kala, peaks seda kassile andes ikkagi lähtuma maitsestamata ja kuumtöödeldud toidu reeglist. "Kala on hea valguallikas, kuid sobib pigem harva preemiana. See ei sobi kassile igapäevaseks toiduks," selgitab loomaarst.
"Kahjuks on nii verivorst kui ka sült koerale ja kassile liialt rasvased maiuspalad."
Eesti pidulaualt ei puudu ilmselt ka hapukapsas. Taukuli sõnul pole see iseenesest koerale ega kassile ohtlik, kui kapsas on kodus valmistatud ja loomaomanik teab, mida roog sisaldab. "Kui sa ei tea kindlat koostist, siis võib hapukapsas olla koerale-kassile ohtlik – kui seal sisaldub suur hulk soola või näiteks köömneid, mis on toksilised," täpsustab ta.
Osa praest moodustavad sageli kartulid, mida iga pere valmistab isemoodi. Taukuli sõnul on toores kartul, eriti veel suures koguses koera-kassi tervisele ohtlik, sest loomadele on toksiline kartulis sisalduv solaniin. "Ka kartulite keetmine ei pruugi vähendada piisavalt solaniini hulka, mistõttu kartul võib olla ka peale keetmist koerale toksiline," märgib ta. Lemmikule võib aga Taukuli sõnul anda väikeses koguses korralikult küpsetatud kartulit, mida pole soola või mõne muu vürtsiga maitsestatud.
Traditsioonilise jõuluroa kõrvitsasalati puhul oleneb kõik aga taas koostisest. "Jällegi, pidades silmas kõiki võimalikke koerale kahjulikke maitseaineid, mis salatis võivad olla, anna oma koerale ainult eraldi kõrvitsat, ilma ühegi muu lisandita või vürtsita," soovitab Taukul. Kõrvits on tema sõnul iseenesest koerale hea ja väga toitev ninaesine, mida sobib anda nii toorelt, keedetult, küpsetatult kui ka püreestatult. Sageli antakse koertele kõrvitsat just seedehäirete ajal. "Kindlasti ära anna seda suurtes kogustes, kui su koer pole varem kõrvitsat söönud," lisab loomaarst.
"Näiteks rosinad on eriti toksilised nii koertele kui ka kassidele."
Praelisandiks tõstetava pohlamoosi kohta märgib Taukul, et jõhvikad ja pohlad on väikeses koguses koerale-kassile ohutud. Niisiis ei juhtu loomaga jõhvikamoosi süües midagi, kui moos ei sisalda just magusaineid, teisi puuvilju, pähkleid, rosinaid või muud taolist. "Näiteks rosinad on eriti toksilised nii koertele kui ka kassidele," hoiatab loomaarst.
Jõululaua magusama poole pealt ei puudu ilmselt piparkoogid. Taukuli sõnul koeraküpsiseks piparkook aga kindlasti ei passi, sest see sisaldab koertele toksilist muskaatpähklit. "Lisaks on piparkookides veel suur kogus suhkrut ja rasva, mis omakorda võib tekitada loomal seedehäireid," sõnab ta.
Kont jäägu andmata
"Iga kord, kui su koer või kass saab midagi uut, alusta väikestest kogustest, et vältida seedehäireid," soovitab Kristina Taukul üleüldiselt. Liiga suure koguse korral võib ka ohutu ja tervislik toit lemmikule kõhuvaevusi põhjustada. "Arvesta sellegagi, et väike ja ohutu kogus suurele bernhardiinile võib olla ohtlik või isegi surmav kogus väikesele chihuahuale: kogused peavad olema kooskõlas sinu koera suurusega," lisab ta. Vajadusel soovitab ta omanikul koguste osas konsulteerida loomaarstiga.
"Kui koer või kass kavaldas sind üle ja toit on juba söödud, tuleb võimalikult kiiresti helistada lähimasse loomakliinikusse abi saamiseks."
"Lisaks, kuna kliinikutesse saabub tihti konte saanud koeri, kellel on tekkinud seedehäired, kordan üle – palun ärge andke oma koertele konte närimiseks või söömiseks," paneb Taukul loomaomanikele südamele. Igasuguses suuruses kondid võivavad tema sõnul põhjustada koertel seedetrakti ummistusi või perforatsiooni ehk maohaavandite tüsistusi. Samuti võivad kondijäramisele järgneda suuhaavad ja hammaste vigastused, sooleseinte kahjustused ning halvimal juhul lemmiku surm.
Kes kõhkleb, kas mingi toit tema kassile või koerale sobib, võiks Taukuli sõnul võtta appi kas või nii-öelda doktor Google'i: esmase info toidu ohutuse kohta saab sealt kätte. "Kui koer või kass kavaldas sind üle ja toit on juba söödud, tuleb võimalikult kiiresti helistada lähimasse loomakliinikusse abi saamiseks. Sealt antakse sulle edasised juhised tegutsemiseks," juhendab ta. Samuti soovitab ta varuda pühade ajaks koju pre- ja probiootikume ning söetablette – need aitavad kergemate seedehäirete puhul nii loomi kui ka inimesi.
### Response:
Loomaarst: enamik jõulutoite on lemmikloomale ohtlikult vürtsikad
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Gruusia, Armeenia ja Tadžikistani valuutad on võrrelduna dollariga sel aastal tugevalt väärtuses tõusnud.
Alates veebruarist on nendesse riikidesse läinud kümned tuhanded Vene kodanikud, kes võtsid endaga Bloombergi sõnul kaasa miljardite dollarite väärtuses sääste.
Nendes riikides ei ole Vene kodanikel vaja viisat, paljud inimesed räägivad vene keelt ning kohalikud pangad pole kehtestanud piiranguid kontode avamisele.
Armeenia valuuta dram tõusis sel aastal dollari vastu väärtuses 22 protsenti, hindas Bloomberg oma andmetele tuginedes. Gruusia lari ja tadžiki somoni on väärtuses tõusnud vastavalt 16 ja 10 protsenti.
Vene rubla samal ajal ei ole enam vabalt konverteeritav valuuta.
Gruusia keskpanga teatel on riiki viimase kümne kuu jooksul tulnud üle 1,75 miljardi dollari väärtuses raha Venemaalt, mis on 60 protsenti kõikidest maksetest riigis. Armeeniasse jõudis samal perioodil 2,8 miljardi dollari väärtuses makseid, mis on peaaegu neli korda rohkem võrrelduna 2021. aasta oktoobri seisuga.
Bloomberg tõi esile, et venemaalaste lahkumine Venemaalt on majanduslikult rohkem mõjutanud väiksemaid riike Venemaa naabruskonnas. Ka Kasahstani saabus palju Venemaa kodanikke, kuid riigi valuuta on võrrelduna dollariga langenud väärtuses üle seitsme protsendi.
Kasahstanis elab 19 miljonit inimest ehk ligikaudu kuus korda rohkem kui Armeenias ja Gruusias. Armeenias elab kolm miljonit inimest ja CIA Factbooki järgi 2022. aastal Gruusias ligi viis.
Saabunud raha ja venemaalaste tõttu peaks Tadžikistani majandus sel aastal kasvama seitse protsenti (varem prognoositi majanduskasvuks 4-5 protsenti), Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) prognoosi kohaselt peaks Gruusia majandus kasvama 10 protsenti ning Armeenia keskpanga hinnangul kasvab riigi majandus 13 protsenti (varasem prognoos oli 4,9 protsenti majanduskasvu).
BCS Financial Group analüütik Natalia Lavrova kinnitas, et nii Armeenias kui ka Gruusias on riiki saabunud raha abil kasvanud tarbimisnõudlus ja ehitustegevus.
Venemaa president Vladimir Putin kuulutas septembri lõpus riigis välja osalise mobilisatsiooni. See kiirendas veelgi emigratsiooni Venemaalt, mis sai hoo sisse peale Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale 24. veebruaril.
|
Gruusia, Armeenia ja Tadžikistan on Vene põgenikest majanduslikult võitnud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gruusia, Armeenia ja Tadžikistani valuutad on võrrelduna dollariga sel aastal tugevalt väärtuses tõusnud.
Alates veebruarist on nendesse riikidesse läinud kümned tuhanded Vene kodanikud, kes võtsid endaga Bloombergi sõnul kaasa miljardite dollarite väärtuses sääste.
Nendes riikides ei ole Vene kodanikel vaja viisat, paljud inimesed räägivad vene keelt ning kohalikud pangad pole kehtestanud piiranguid kontode avamisele.
Armeenia valuuta dram tõusis sel aastal dollari vastu väärtuses 22 protsenti, hindas Bloomberg oma andmetele tuginedes. Gruusia lari ja tadžiki somoni on väärtuses tõusnud vastavalt 16 ja 10 protsenti.
Vene rubla samal ajal ei ole enam vabalt konverteeritav valuuta.
Gruusia keskpanga teatel on riiki viimase kümne kuu jooksul tulnud üle 1,75 miljardi dollari väärtuses raha Venemaalt, mis on 60 protsenti kõikidest maksetest riigis. Armeeniasse jõudis samal perioodil 2,8 miljardi dollari väärtuses makseid, mis on peaaegu neli korda rohkem võrrelduna 2021. aasta oktoobri seisuga.
Bloomberg tõi esile, et venemaalaste lahkumine Venemaalt on majanduslikult rohkem mõjutanud väiksemaid riike Venemaa naabruskonnas. Ka Kasahstani saabus palju Venemaa kodanikke, kuid riigi valuuta on võrrelduna dollariga langenud väärtuses üle seitsme protsendi.
Kasahstanis elab 19 miljonit inimest ehk ligikaudu kuus korda rohkem kui Armeenias ja Gruusias. Armeenias elab kolm miljonit inimest ja CIA Factbooki järgi 2022. aastal Gruusias ligi viis.
Saabunud raha ja venemaalaste tõttu peaks Tadžikistani majandus sel aastal kasvama seitse protsenti (varem prognoositi majanduskasvuks 4-5 protsenti), Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) prognoosi kohaselt peaks Gruusia majandus kasvama 10 protsenti ning Armeenia keskpanga hinnangul kasvab riigi majandus 13 protsenti (varasem prognoos oli 4,9 protsenti majanduskasvu).
BCS Financial Group analüütik Natalia Lavrova kinnitas, et nii Armeenias kui ka Gruusias on riiki saabunud raha abil kasvanud tarbimisnõudlus ja ehitustegevus.
Venemaa president Vladimir Putin kuulutas septembri lõpus riigis välja osalise mobilisatsiooni. See kiirendas veelgi emigratsiooni Venemaalt, mis sai hoo sisse peale Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale 24. veebruaril.
### Response:
Gruusia, Armeenia ja Tadžikistan on Vene põgenikest majanduslikult võitnud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
On kinkimise aeg. Kuna aastavahetuse ajal tuleb (saab) nii palju kinke teha, siis mingist hetkest lükkavad osad inimesed sisse autopiloodi, külastavad spetsiaalseid kingi- ja meenetepoode, ostes isikupäratuid, kuid kahtlemata ilusaid asju. Traditsiooniliste kingituste hulgas on paljude inimeste jaoks muidugi ka pudelid. Jah just, alkohoolsed tooted. Kui minnakse külla sõpradele, siis võetakse lihtsalt pudel veini või likööri kingituseks.
Aga kuidas oleks, kui loobuks alkoholi kinkimisest? Nagu oleme tõenäoliselt mingil hetkel aru saanud, et kassi- või koerapoega ei ole kohane üllatusena kinkida. Nii lihtsalt ei tehta. Ei oleks vastutustundlik.
Meil on oluline mõista, et alkohol on kassipojaga sarnaselt ebatavaline kingitus, mis võib kingisaaja panna tema jaoks ebasoodsasse olukorda. Loendamatu hulk inimesi maadlevad probleemidega, mida alkohol nende ellu toob. Teine grupp ei näe midagi lahti olevat, kuid on oma tarbimisharjumuste läbi teel probleemide poole. Nad ei tunnista seda veel endale ega kindlasti mitte oma sõpradele ja lähedastele.
Hollywoodi näitleja Jamie Lee Curtis rääkis ajakirjas Variety kaasnäitleja Colin Farrelliga vesteldes oma suhtest alkoholiga ja ütles järgnevat:
"Kaine olemine saab kindlasti olema minu pärandiks. Sest sellega lõppeks, mis on minu bioloogilises perekonnas olnud põlvkondade probleem. See saab olema suurim asi, mida ma teen, kui suudan jääda kaineks. Ilma kahtluseta. Sest tervete põlvkondade inimeste elud on olnud alkoholi- ja narkosõltuvuse tõttu valitsetud ja hävitatud. Nii et minu jaoks on kainus alati esikohal."
Ehk on niimoodi kaugelt, avaliku elu tegelaste pealt, seda parem vaadata ja arutleda. Need on inimesed, kelle jaoks on olnud pudel laual püsivaks ja loomulikuks normiks. Oli periood, mil nad ei näinud mingit probleemi, kuid siis sai ületatud piir, kust edasi on jõutud järeldusele, et see üks otsus – edasi püsida kaine – saab lausa elu suurimaks ja tähtsaimaks. See ei saa aga läbinisti olla ainult inimese enda teha. Teda ümbritsevad inimesed kas toetavad selles püüdluses või tõmbavad tagasi ebasoovitava rüppe.
Suur osa inimesi muidugi ei jõua kunagi nii teravate piirideni, kuid nende jaoks võib otsus alkoholist loobuda tulla lihtsalt vastutustundest, soovist langetada kaalu, pühenduda tervislikumale eluviisile, või otsusest olla eeskujuks oma lastele. Aga nüüd olete teie ukse taga taaskordse pudeliga. Parem mitte.
"Kust tuleb eeldus, et alkohol on midagi, mis sobib igaühele ja igas kontekstis?"
Norras avaldati pühade eel küsitlus, mille kohaselt on 78 protsenti norralastest saanud kingituseks pudeli veini ja 42 protsenti mingit kangemat alkoholi. Endale tuleb meelde veidi kummaline kogemus, kui uue auto ostmisel andis autokaupmees kaasa pudeli veini. Kust tuleb eeldus, et alkohol on midagi, mis sobib igaühele ja igas kontekstis? Omaette on muidugi küsimus, kui vastutustundlik on seostada autot ja liiklemist autoga. Lihtsalt juba sõnumi mõttes.
Norras elab hinnanguliselt 90 000 last peres, kus ühel või mõlemal lapsevanemal on alkoholiprobleem, mis toob sellesse teemasse muidugi kõige olulisema argumendi. Kui palju võib olla neid lapsi Eestis, kus alkoholi tarbimine on suurusjärgu võrra kõrgem, sotsiaalsed probleemid suuremad ning abivõimalused väiksemad, keegi ei tea.
Jõulupühad on esmajoones laste püha ja peaks sellisena olema kaitstud kõikvõimalike negatiivsete mõjude eest. Kui te plaanite oma lastele kingituste nimekirja, siis lisage sinna enda osas kindlasti ka kained jõulud.
Marek Lemsalu tõdes ETV jalgpalli MM-i lõpustuudios, et jalgpallirahvas avastas Kataris, et seda mängu saab nautida ka ilma alkoholita. Soovin samasugust avastust paljudele ka jõulude ja pere kontekstis. Rahulikke ja ilusaid jõule!
|
Lauri Beekmann: jätame alkoholipudeli ja kassipoja jõuludeks kinkimata
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
On kinkimise aeg. Kuna aastavahetuse ajal tuleb (saab) nii palju kinke teha, siis mingist hetkest lükkavad osad inimesed sisse autopiloodi, külastavad spetsiaalseid kingi- ja meenetepoode, ostes isikupäratuid, kuid kahtlemata ilusaid asju. Traditsiooniliste kingituste hulgas on paljude inimeste jaoks muidugi ka pudelid. Jah just, alkohoolsed tooted. Kui minnakse külla sõpradele, siis võetakse lihtsalt pudel veini või likööri kingituseks.
Aga kuidas oleks, kui loobuks alkoholi kinkimisest? Nagu oleme tõenäoliselt mingil hetkel aru saanud, et kassi- või koerapoega ei ole kohane üllatusena kinkida. Nii lihtsalt ei tehta. Ei oleks vastutustundlik.
Meil on oluline mõista, et alkohol on kassipojaga sarnaselt ebatavaline kingitus, mis võib kingisaaja panna tema jaoks ebasoodsasse olukorda. Loendamatu hulk inimesi maadlevad probleemidega, mida alkohol nende ellu toob. Teine grupp ei näe midagi lahti olevat, kuid on oma tarbimisharjumuste läbi teel probleemide poole. Nad ei tunnista seda veel endale ega kindlasti mitte oma sõpradele ja lähedastele.
Hollywoodi näitleja Jamie Lee Curtis rääkis ajakirjas Variety kaasnäitleja Colin Farrelliga vesteldes oma suhtest alkoholiga ja ütles järgnevat:
"Kaine olemine saab kindlasti olema minu pärandiks. Sest sellega lõppeks, mis on minu bioloogilises perekonnas olnud põlvkondade probleem. See saab olema suurim asi, mida ma teen, kui suudan jääda kaineks. Ilma kahtluseta. Sest tervete põlvkondade inimeste elud on olnud alkoholi- ja narkosõltuvuse tõttu valitsetud ja hävitatud. Nii et minu jaoks on kainus alati esikohal."
Ehk on niimoodi kaugelt, avaliku elu tegelaste pealt, seda parem vaadata ja arutleda. Need on inimesed, kelle jaoks on olnud pudel laual püsivaks ja loomulikuks normiks. Oli periood, mil nad ei näinud mingit probleemi, kuid siis sai ületatud piir, kust edasi on jõutud järeldusele, et see üks otsus – edasi püsida kaine – saab lausa elu suurimaks ja tähtsaimaks. See ei saa aga läbinisti olla ainult inimese enda teha. Teda ümbritsevad inimesed kas toetavad selles püüdluses või tõmbavad tagasi ebasoovitava rüppe.
Suur osa inimesi muidugi ei jõua kunagi nii teravate piirideni, kuid nende jaoks võib otsus alkoholist loobuda tulla lihtsalt vastutustundest, soovist langetada kaalu, pühenduda tervislikumale eluviisile, või otsusest olla eeskujuks oma lastele. Aga nüüd olete teie ukse taga taaskordse pudeliga. Parem mitte.
"Kust tuleb eeldus, et alkohol on midagi, mis sobib igaühele ja igas kontekstis?"
Norras avaldati pühade eel küsitlus, mille kohaselt on 78 protsenti norralastest saanud kingituseks pudeli veini ja 42 protsenti mingit kangemat alkoholi. Endale tuleb meelde veidi kummaline kogemus, kui uue auto ostmisel andis autokaupmees kaasa pudeli veini. Kust tuleb eeldus, et alkohol on midagi, mis sobib igaühele ja igas kontekstis? Omaette on muidugi küsimus, kui vastutustundlik on seostada autot ja liiklemist autoga. Lihtsalt juba sõnumi mõttes.
Norras elab hinnanguliselt 90 000 last peres, kus ühel või mõlemal lapsevanemal on alkoholiprobleem, mis toob sellesse teemasse muidugi kõige olulisema argumendi. Kui palju võib olla neid lapsi Eestis, kus alkoholi tarbimine on suurusjärgu võrra kõrgem, sotsiaalsed probleemid suuremad ning abivõimalused väiksemad, keegi ei tea.
Jõulupühad on esmajoones laste püha ja peaks sellisena olema kaitstud kõikvõimalike negatiivsete mõjude eest. Kui te plaanite oma lastele kingituste nimekirja, siis lisage sinna enda osas kindlasti ka kained jõulud.
Marek Lemsalu tõdes ETV jalgpalli MM-i lõpustuudios, et jalgpallirahvas avastas Kataris, et seda mängu saab nautida ka ilma alkoholita. Soovin samasugust avastust paljudele ka jõulude ja pere kontekstis. Rahulikke ja ilusaid jõule!
### Response:
Lauri Beekmann: jätame alkoholipudeli ja kassipoja jõuludeks kinkimata
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Käärsoolevähiga võitlev Pele viidi veidi üle kolme nädala tagasi haiglasse. Nüüd teatas Sao Paulo Albert Einsteini nimeline haigla, et jalgpallilegendi vähk on edasi arenenud ja ta vajab suuremat hoolt seoses neeru- ja südamefunktsiooni häiretega.
"Meie jõulud kodus on pausile pandud," kirjutas Pele tütar Kely Nascimento sotsiaalmeedias. "Otsustasime koos arstidega, et erinevatel põhjustel on parem, kui jääme siia, kus meie uus perekond Einsteinis saab talle vajalikku abi pakkuda."
Pelel avastati käärsooles kasvaja eelmise aasta suve lõpus korralise kontrolli käigus ning septembri alguses tehti talle selle eemaldamiseks operatsioon. Jalgpalli MM-i alguses viidi ta tervise halvenemise tõttu haiglasse. Siis ütles haigla, et Pelel on hingamisteede infektsioon, aga lisas, et ravi paistab hästi mõjuvat.
Pele jagab Brasiilia kõigi aegade väravaküttide edetabelis Neymariga esikohta, mõlemad on löönud 77 väravat. Pele aitas Brasiilia maailmameistriks aastatel 1958, 1962 ja 1970.
Brasiilia koondis pidas ka tänavuse MM-i ajal Pelet meeles, pärast kaheksandikfinaalis Lõuna-Korea alistamist tõid mängijad väljakule plakati Pele nime ja pildiga.
|
Vähiga võitlev Pele peab jõulud haiglas veetma
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käärsoolevähiga võitlev Pele viidi veidi üle kolme nädala tagasi haiglasse. Nüüd teatas Sao Paulo Albert Einsteini nimeline haigla, et jalgpallilegendi vähk on edasi arenenud ja ta vajab suuremat hoolt seoses neeru- ja südamefunktsiooni häiretega.
"Meie jõulud kodus on pausile pandud," kirjutas Pele tütar Kely Nascimento sotsiaalmeedias. "Otsustasime koos arstidega, et erinevatel põhjustel on parem, kui jääme siia, kus meie uus perekond Einsteinis saab talle vajalikku abi pakkuda."
Pelel avastati käärsooles kasvaja eelmise aasta suve lõpus korralise kontrolli käigus ning septembri alguses tehti talle selle eemaldamiseks operatsioon. Jalgpalli MM-i alguses viidi ta tervise halvenemise tõttu haiglasse. Siis ütles haigla, et Pelel on hingamisteede infektsioon, aga lisas, et ravi paistab hästi mõjuvat.
Pele jagab Brasiilia kõigi aegade väravaküttide edetabelis Neymariga esikohta, mõlemad on löönud 77 väravat. Pele aitas Brasiilia maailmameistriks aastatel 1958, 1962 ja 1970.
Brasiilia koondis pidas ka tänavuse MM-i ajal Pelet meeles, pärast kaheksandikfinaalis Lõuna-Korea alistamist tõid mängijad väljakule plakati Pele nime ja pildiga.
### Response:
Vähiga võitlev Pele peab jõulud haiglas veetma
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Turniirile pääses võistlema vaid 36 parimat sportlast igast kaalukategooriast ning panused on kõrged, kuna osalejatel on võimalik teenida 2024. aasta suveolümpiamängude punkte.
Klen-Kristofer Kaljulaid asub maailma edetabelis 35. kohal ning võistleb kaalukategoorias kuni 90 kilo. Esimeses ringis kohtub Kaljulaid maailma edetabelis 27. kohal paikneva kasahhi Didar Khamzaga.
Grigori Minaškin võistleb kehakaalus kuni 100 kilo ning maailma edetabelis asub ta 34. kohal. Minaškini esimeseks vastaseks on maailma reitingus 37. positsioonil asetsev Araabia Ühendemiraate esindav Dzhafar Kostoev, kes maadles eelnevalt Venemaa eest.
Jeruusalemma turniiril võistleb kokku 367 judokat 58 riigist.
|
Eesti judokad alustavad jahti olümpiapunktidele
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniirile pääses võistlema vaid 36 parimat sportlast igast kaalukategooriast ning panused on kõrged, kuna osalejatel on võimalik teenida 2024. aasta suveolümpiamängude punkte.
Klen-Kristofer Kaljulaid asub maailma edetabelis 35. kohal ning võistleb kaalukategoorias kuni 90 kilo. Esimeses ringis kohtub Kaljulaid maailma edetabelis 27. kohal paikneva kasahhi Didar Khamzaga.
Grigori Minaškin võistleb kehakaalus kuni 100 kilo ning maailma edetabelis asub ta 34. kohal. Minaškini esimeseks vastaseks on maailma reitingus 37. positsioonil asetsev Araabia Ühendemiraate esindav Dzhafar Kostoev, kes maadles eelnevalt Venemaa eest.
Jeruusalemma turniiril võistleb kokku 367 judokat 58 riigist.
### Response:
Eesti judokad alustavad jahti olümpiapunktidele
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Alates 2012. aastast on kultuuriministeerium korrastanud muuseumivõrgustikku ja muutnud sealjuures mitmete muuseumide juriidilist vormi. Nii näiteks on kunagi riigile kuulunud Vabaõhumuuseum ja Kunstimuuseum praeguseks sihtasutused.
Tartu Kunstimuuseumile Sihtasutuse loomine muuseumi sisulist tööd mõjutama ei hakka, küll aga annab muuseumile paindlikuma juhtimismudeli ning võimaldab kaasata aina rohkem kohalikke elanikke, ütles kultuuriminister Piret Hartman.
"Siiamaani on olnud ainult riik see, kes on vastutanud selle eest ja ka sisuliselt juhtinud, aga nüüd on siis Tartu linn selles kaasas. Loomulikult ei tähenda see seda, et riik nüüd kuidagi oma rahastamist vähendab. Ikkagi see, et riik jääb jätkuvalt samade ressurssidega sellesse sihtaustusse sisse, aga Tartu linnal siis tekib võimalus rohkem kaasa rääkida, plaanides osaleda ja võimalusel ka kindlasti rahastamises."
Hartman lisas, et kokku on lepitud seegi, et ministeerium toetab täiendavalt 150 000 euroga Tartu Kunstimuuseumi tegevust.
"Nad ei pea oma näituse tegevuseks enam taotlema kultuurkapitalilt ressurssi, vaid neil on juba see täna olemas. Et nad ei pea enam esitama bürokraatlikke taotlusi ja see on meil tõesti baasis sees," jätkas ta.
Kunstimuuseumi direktor Joanna Hoffmann rääkis, et sihtasutuse loomine on hea uudis. Seda, kas ja kuidas hakkab panustama kunstimuuseumi tegevusse linn, pole veel aga kokku lepitud.
"Mul on hea meel selle üle ka, et nii linn kui riik, aga eriti Tartu linn, kes ju varasemalt pole olnud muuseumiga seotud, on pidanud seda asutust siis niivõrd oluliseks, et selle peale siis käed löödud said, et tuleb ühine sihtasutus. See on muuseumi jaoks oluline. Hetkel peaks rahastusskeem jääma samaks nagu ta on olnud. See, mil määral linn tulevikus kaasa lööb, on küll veel lahtine."
Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on Tartu Kunstimuuseumi sihtasutuse loomine oluline ka seetõttu, et lahendab lõpuks ära küsimuse – mis Tartu Kunstimuuseumist üldse saab?
Räägitud on sellest, et Kunstimuuseumist võiks saada Eesti Kunstimuuseumi filiaal, või et oleks mõistlik liita see Eesti Rahva muuseumiga. Kokkulepitud sihtasutuse loomine kindlustab Klaasi sõnul aga selle, et Tartu Kunstimuuseum jätkab iseseisvana.
"Teda hakkavad üheskoos pidama kultuuriministeerium ja Tartu linn," lisas Klaas.
Sihtasutus asutatakse hiljemalt uue aasta esimeseks maiks.
|
Tartu Kunstimuuseum saab omale sihtasutuse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates 2012. aastast on kultuuriministeerium korrastanud muuseumivõrgustikku ja muutnud sealjuures mitmete muuseumide juriidilist vormi. Nii näiteks on kunagi riigile kuulunud Vabaõhumuuseum ja Kunstimuuseum praeguseks sihtasutused.
Tartu Kunstimuuseumile Sihtasutuse loomine muuseumi sisulist tööd mõjutama ei hakka, küll aga annab muuseumile paindlikuma juhtimismudeli ning võimaldab kaasata aina rohkem kohalikke elanikke, ütles kultuuriminister Piret Hartman.
"Siiamaani on olnud ainult riik see, kes on vastutanud selle eest ja ka sisuliselt juhtinud, aga nüüd on siis Tartu linn selles kaasas. Loomulikult ei tähenda see seda, et riik nüüd kuidagi oma rahastamist vähendab. Ikkagi see, et riik jääb jätkuvalt samade ressurssidega sellesse sihtaustusse sisse, aga Tartu linnal siis tekib võimalus rohkem kaasa rääkida, plaanides osaleda ja võimalusel ka kindlasti rahastamises."
Hartman lisas, et kokku on lepitud seegi, et ministeerium toetab täiendavalt 150 000 euroga Tartu Kunstimuuseumi tegevust.
"Nad ei pea oma näituse tegevuseks enam taotlema kultuurkapitalilt ressurssi, vaid neil on juba see täna olemas. Et nad ei pea enam esitama bürokraatlikke taotlusi ja see on meil tõesti baasis sees," jätkas ta.
Kunstimuuseumi direktor Joanna Hoffmann rääkis, et sihtasutuse loomine on hea uudis. Seda, kas ja kuidas hakkab panustama kunstimuuseumi tegevusse linn, pole veel aga kokku lepitud.
"Mul on hea meel selle üle ka, et nii linn kui riik, aga eriti Tartu linn, kes ju varasemalt pole olnud muuseumiga seotud, on pidanud seda asutust siis niivõrd oluliseks, et selle peale siis käed löödud said, et tuleb ühine sihtasutus. See on muuseumi jaoks oluline. Hetkel peaks rahastusskeem jääma samaks nagu ta on olnud. See, mil määral linn tulevikus kaasa lööb, on küll veel lahtine."
Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on Tartu Kunstimuuseumi sihtasutuse loomine oluline ka seetõttu, et lahendab lõpuks ära küsimuse – mis Tartu Kunstimuuseumist üldse saab?
Räägitud on sellest, et Kunstimuuseumist võiks saada Eesti Kunstimuuseumi filiaal, või et oleks mõistlik liita see Eesti Rahva muuseumiga. Kokkulepitud sihtasutuse loomine kindlustab Klaasi sõnul aga selle, et Tartu Kunstimuuseum jätkab iseseisvana.
"Teda hakkavad üheskoos pidama kultuuriministeerium ja Tartu linn," lisas Klaas.
Sihtasutus asutatakse hiljemalt uue aasta esimeseks maiks.
### Response:
Tartu Kunstimuuseum saab omale sihtasutuse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
EFÜ aasta parima filmi viis tänavust kandidaati on:
"Kalev", lavastaja Ove Musting
"Machina Faust", lavastaja Kaupo Kruusiauk
"Sierra", lavastaja Sander Joon
"Tagurpidi torn", lavastaja Jaak Kilmi
"Vaino Vahingu päevaraamat", lavastaja Rainer Sarnet
"Sel aastal filmiajakirjanikelt enim kiidusõnu pälvinud teosed esindavad Eesti filmi eripalgelisust -- kahe täispika mängufilmi kõrvale on mahtunud ka kaks dokumentaalfilmi ja üks lühianimatsioon," kirjeldas kandidaate Eesti filmiajakirjanike ühingu juhatuse esimees Andrei Liimets.
Neitsi Maali võitja selgub 5. jaanuaril koos aasta levifilmi ja aasta filmiajakirjaniku preemiatega. Neitsi Maali auhinnakujule lisandub 2500 euro suurune rahaline preemia Olympic Casinolt.
Eesti kõige staažikamat filmiauhinda Neitsi Maalit antakse välja alates 1993. aastast. Algaval aastal tähistatakse nii preemia kui Eesti filmiajakirjanike ühingu 30. sünnipäeva.
|
Selgusid Neitsi Maali tänavused nominendid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EFÜ aasta parima filmi viis tänavust kandidaati on:
"Kalev", lavastaja Ove Musting
"Machina Faust", lavastaja Kaupo Kruusiauk
"Sierra", lavastaja Sander Joon
"Tagurpidi torn", lavastaja Jaak Kilmi
"Vaino Vahingu päevaraamat", lavastaja Rainer Sarnet
"Sel aastal filmiajakirjanikelt enim kiidusõnu pälvinud teosed esindavad Eesti filmi eripalgelisust -- kahe täispika mängufilmi kõrvale on mahtunud ka kaks dokumentaalfilmi ja üks lühianimatsioon," kirjeldas kandidaate Eesti filmiajakirjanike ühingu juhatuse esimees Andrei Liimets.
Neitsi Maali võitja selgub 5. jaanuaril koos aasta levifilmi ja aasta filmiajakirjaniku preemiatega. Neitsi Maali auhinnakujule lisandub 2500 euro suurune rahaline preemia Olympic Casinolt.
Eesti kõige staažikamat filmiauhinda Neitsi Maalit antakse välja alates 1993. aastast. Algaval aastal tähistatakse nii preemia kui Eesti filmiajakirjanike ühingu 30. sünnipäeva.
### Response:
Selgusid Neitsi Maali tänavused nominendid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Algusest lõpuni juhtinud Nets tegi klubiajalugu, visates esimese poolajaga koguni 91 punkti. NBA ajaloos on see paremuselt kolmas punktisumma, mis esimese poolajaga on visatud. Viimati jõudis üle 90 punkti just Warriors, visates 2018. aastal Chicago Bullsile avapoolajaga 92 punkti.
Netsil jõudis üheksa mängijat kahekohalise punktisummani, sellega korrati klubi rekordit. Kevin Durant tõi 29 minutiga 23 punkti, võttis seitse lauapalli ja andis viis resultatiivset söötu. Edmond Summer lisas 16 ja Royce O'Neale 14 punkti, Patty Mills tõi 13, Seth Curry ja T.J. Warren kumbki 12, Joe Harris 11 ja Ben Simmons ning Nic Claxton mõlemad kümme punkti.
Tähtmängijate Stephen Curry, Klay Thompson ja Andrew Wigginsita mänginud Warriorsi resultatiivseim oli James Wiseman, kes tõi 30 punkti, püstitades karjääri punktirekordi.
Tulemused:
Cleveland – Milwaukee 114:106
Philadelphia – Detroit 113:93
Boston – Indiana 112:117
New York – Toronto 106:113
Atlanta – Chicago 108:110
Brooklyn – Golden State 143:113
Oklahoma City – Portland 101:98
Minnesota – Dallas 99:104
Houston – Orlando 110:116
Sacramento – LA Lakers 134:120
LA Clippers – Charlotte 126:105
|
Nets viskas Warriorsile esimese poolajaga 91 punkti
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algusest lõpuni juhtinud Nets tegi klubiajalugu, visates esimese poolajaga koguni 91 punkti. NBA ajaloos on see paremuselt kolmas punktisumma, mis esimese poolajaga on visatud. Viimati jõudis üle 90 punkti just Warriors, visates 2018. aastal Chicago Bullsile avapoolajaga 92 punkti.
Netsil jõudis üheksa mängijat kahekohalise punktisummani, sellega korrati klubi rekordit. Kevin Durant tõi 29 minutiga 23 punkti, võttis seitse lauapalli ja andis viis resultatiivset söötu. Edmond Summer lisas 16 ja Royce O'Neale 14 punkti, Patty Mills tõi 13, Seth Curry ja T.J. Warren kumbki 12, Joe Harris 11 ja Ben Simmons ning Nic Claxton mõlemad kümme punkti.
Tähtmängijate Stephen Curry, Klay Thompson ja Andrew Wigginsita mänginud Warriorsi resultatiivseim oli James Wiseman, kes tõi 30 punkti, püstitades karjääri punktirekordi.
Tulemused:
Cleveland – Milwaukee 114:106
Philadelphia – Detroit 113:93
Boston – Indiana 112:117
New York – Toronto 106:113
Atlanta – Chicago 108:110
Brooklyn – Golden State 143:113
Oklahoma City – Portland 101:98
Minnesota – Dallas 99:104
Houston – Orlando 110:116
Sacramento – LA Lakers 134:120
LA Clippers – Charlotte 126:105
### Response:
Nets viskas Warriorsile esimese poolajaga 91 punkti
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Lietkabelis võitis küll avapoolaja kahe punktiga 39:37, kuid Badalona pani paremuse maksma kolmanda veerandajaga, mis võideti 32:19. Viimasel veerandil suutis Lietkabelis vahe kahele punktile vähendada, aga lõpuks võtsid siiski külalised kindla võidu.
Kullamäe mängis 35 minutit ja panustas 12 punktiga, lisaks andis ta kuus resultatiivset söötu. Benas Griciunas ja Vytenis Lipkevicius tõid mõlemad samuti 12 punkti, lisaks võttis Lipkevicius viis lauapalli. Györgi Goloman lisas 11 punkti ja võttis kuus lauapalli, Jamel Morris panustas samuti 11 punktiga.
Badalona klubi parim oli Henry Ellenson 17 punkti, kaheksa lauapalli ja viie korvisööduga, Joel Parra lisas 16 punkti.
Nelja võidu kõrvale viienda koha saanud Lietkabelis langes A-alagrupis kaheksandaks, kuuenda võidu võtnud Badalona aga tõusis liidriks.
Kümneliikmelisest A-grupist pääseb edasi kaheksa paremat. Kokku peetakse alagrupiturniiril 18 kohtumist.
|
Kullamäe koduklubi sai eurosarjas viienda kaotuse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lietkabelis võitis küll avapoolaja kahe punktiga 39:37, kuid Badalona pani paremuse maksma kolmanda veerandajaga, mis võideti 32:19. Viimasel veerandil suutis Lietkabelis vahe kahele punktile vähendada, aga lõpuks võtsid siiski külalised kindla võidu.
Kullamäe mängis 35 minutit ja panustas 12 punktiga, lisaks andis ta kuus resultatiivset söötu. Benas Griciunas ja Vytenis Lipkevicius tõid mõlemad samuti 12 punkti, lisaks võttis Lipkevicius viis lauapalli. Györgi Goloman lisas 11 punkti ja võttis kuus lauapalli, Jamel Morris panustas samuti 11 punktiga.
Badalona klubi parim oli Henry Ellenson 17 punkti, kaheksa lauapalli ja viie korvisööduga, Joel Parra lisas 16 punkti.
Nelja võidu kõrvale viienda koha saanud Lietkabelis langes A-alagrupis kaheksandaks, kuuenda võidu võtnud Badalona aga tõusis liidriks.
Kümneliikmelisest A-grupist pääseb edasi kaheksa paremat. Kokku peetakse alagrupiturniiril 18 kohtumist.
### Response:
Kullamäe koduklubi sai eurosarjas viienda kaotuse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Venemaa president Vladimir Putin avas kolmapäeval pidulikult Kovõtka gaasivälja Siberi idaosas. Ka Vene-Hiina gaasijuhe Siberi Jõud (Сила Сибири) pandi täiel võimsusel tööle, vahendas Reuters.
Jakuutias asuv Kovõtka gaasimaardla on Venemaa idaosa suurim. Gaasijuhet Siberi Jõud hakati ehitama 2014ndal aastal ja see lülitati osalise võimsusega tööle 2019ndal aastal. Gaasijuhtme pikkus on 3000 kilomeetrit ja leping gaasi tarnimiseks Hiinale on sõlmitud 30neks aastaks.
Kovõtka gaasimaardlas on hinnanguliselt 1,8 triljonit kuupmeetrit maagaasi. Siberi Jõu kaudu suudetakse aastaks 2025 tarnida hinnanguliselt kuni 38 miljardit kuupmeetrit maagaasi Venemaalt Hiina. Praegu on Venemaa Hiina jaoks tähtsuselt kolmas gaasi tarnija.
2019. aastal tarnis Venemaa sama gaasitoru kaudu Hiinale 10 miljardit kuupmeetrit maagaasi.
Gaasimaardla avamine on osa Venemaa püüdlusest suunata oma gaasi tarned Euroopa asemel Hiina, kuna Euroopa Liit ja teised lääneriigid on püüdnud vähendada enda sõltuvust Vene maagaasist ja naftast.
Veebruaris jõudis Venemaa Hiinaga kokkuleppele, mille kohaselt Venemaa suurendab gaasi tarneid Hiina ka läbi väiksema, Vene Kaug-Idas paikneva, gaasitoru kaudu.
Venemaa kavatseb ehitada ka veel ühe uue gaasitoru Hiina varustamiseks, mille nimeks peaks saama Siberi Jõud 2. See gaasitoru kulgeks läbi Mongoolia ning selle kaudu saaks Venemaa tarnida Hiinale veel täiendavalt 50 miljardit kuupmeetrit maagaasi iga aasta.
Endine Vene president Dmitri Medvedev tegi hiljuti Hiinasse üllatusvisiidi.
|
Venemaal avati gaasiväli, mille gaas tarnitakse Hiina
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa president Vladimir Putin avas kolmapäeval pidulikult Kovõtka gaasivälja Siberi idaosas. Ka Vene-Hiina gaasijuhe Siberi Jõud (Сила Сибири) pandi täiel võimsusel tööle, vahendas Reuters.
Jakuutias asuv Kovõtka gaasimaardla on Venemaa idaosa suurim. Gaasijuhet Siberi Jõud hakati ehitama 2014ndal aastal ja see lülitati osalise võimsusega tööle 2019ndal aastal. Gaasijuhtme pikkus on 3000 kilomeetrit ja leping gaasi tarnimiseks Hiinale on sõlmitud 30neks aastaks.
Kovõtka gaasimaardlas on hinnanguliselt 1,8 triljonit kuupmeetrit maagaasi. Siberi Jõu kaudu suudetakse aastaks 2025 tarnida hinnanguliselt kuni 38 miljardit kuupmeetrit maagaasi Venemaalt Hiina. Praegu on Venemaa Hiina jaoks tähtsuselt kolmas gaasi tarnija.
2019. aastal tarnis Venemaa sama gaasitoru kaudu Hiinale 10 miljardit kuupmeetrit maagaasi.
Gaasimaardla avamine on osa Venemaa püüdlusest suunata oma gaasi tarned Euroopa asemel Hiina, kuna Euroopa Liit ja teised lääneriigid on püüdnud vähendada enda sõltuvust Vene maagaasist ja naftast.
Veebruaris jõudis Venemaa Hiinaga kokkuleppele, mille kohaselt Venemaa suurendab gaasi tarneid Hiina ka läbi väiksema, Vene Kaug-Idas paikneva, gaasitoru kaudu.
Venemaa kavatseb ehitada ka veel ühe uue gaasitoru Hiina varustamiseks, mille nimeks peaks saama Siberi Jõud 2. See gaasitoru kulgeks läbi Mongoolia ning selle kaudu saaks Venemaa tarnida Hiinale veel täiendavalt 50 miljardit kuupmeetrit maagaasi iga aasta.
Endine Vene president Dmitri Medvedev tegi hiljuti Hiinasse üllatusvisiidi.
### Response:
Venemaal avati gaasiväli, mille gaas tarnitakse Hiina
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks kolmandas kvartalis 0,8 protsenti võrreldes teise kvartaliga.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Egne Säinasti sõnul tõusid korterite hinnad võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 25,4 ja majade hinnad 22,4 protsenti. "Võrreldes teise kvartaliga tõusid korterite hinnad kolmandas kvartalis 2,2, aga majade hinnad langesid 1,8 protsenti," lisas Säinast.
Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust ning seda arvutatakse korterite ja majade kohta.
Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis kolmandas kvartalis võrreldes 2021. aasta kolmanda kvartaliga 18,2 protsenti ja langes võrreldes teise kvartaliga 0,3 protsenti.
Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.
|
Eluaseme hinnaindeksi kasv aeglustus kolmandas kvartalis
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks kolmandas kvartalis 0,8 protsenti võrreldes teise kvartaliga.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Egne Säinasti sõnul tõusid korterite hinnad võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 25,4 ja majade hinnad 22,4 protsenti. "Võrreldes teise kvartaliga tõusid korterite hinnad kolmandas kvartalis 2,2, aga majade hinnad langesid 1,8 protsenti," lisas Säinast.
Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust ning seda arvutatakse korterite ja majade kohta.
Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis kolmandas kvartalis võrreldes 2021. aasta kolmanda kvartaliga 18,2 protsenti ja langes võrreldes teise kvartaliga 0,3 protsenti.
Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.
### Response:
Eluaseme hinnaindeksi kasv aeglustus kolmandas kvartalis
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kõik intervjuu vaatajad märkasid, et Becker oli tunduvalt kõhnem ja ekstennisist tunnistaski intervjuus, et tal oli pidev nälg ning ta võttis seitse kilo alla. Esimesed nädalad veetis Becker Wandsworthi vanglas, kus ta elas üksikkongis, mida ise oli soovinud, vahendab tennisnet.ee. "Kui aga uks minu järel kinni pandi, tekkis esimest korda elus selline üksindustunne, mida mul kunagi pole olnud," ütles Becker. "Samuti esimest korda läksin näljasena magama. Kuid samas oli vangla mu tervisele kasulik. Seal oli võimalik tarvitada ka alkoholi, aga ma loobusin sellest."
Ülejäänud kuud veetis Becker Huntercombe'i vanglas, kus ta pidi elama kaheinimesekongis. Beckeril tekkis mitmel korral hirm, et tema toakaaslane võib teda ootamatult rünnata, samuti kartis ta duši alla minna, sest vanglas on juhtunud seksuaalseid kallaletunge, kui vang võtab ennast pesemiseks alasti. Becker püüdis ka nii käituda, et jääda märkamatuks. Ta kandis tagasihoidlikku halli riietust ja vältis kaasvangide pilke. "Sa ei tohi kedagi vaadata valel moel," selgitas Becker.
Kuigi paljud kartused ennast ei õigustanud, tekkis tal siiski oktoobris Huntercombe'is intsident ühe kaasvangiga, kes lubas Beckeri ära tappa. "Ta tuli mu juurde ja ütles kõike, mida ta minuga teeb," rääkis Becker, kes hakkas seepeale appi hüüdma. Valvurid reeglina ei tulnud intsidentide korral piisavalt kiiresti kohale, aga Beckeri õnneks päästsid ta teised vangid. Tuli välja, et potentsiaalne ründaja oli Beckeri positsiooni vanglas alahinnanud, ta arvas, et keegi ei tule ekstennisisti päästma, aga mitmed vangid pidasid kuulsust piisavalt auväärseks, et teda aidata. Becker isegi nimetas intervjuus kolme kaasvangi Jake'i, Russelli ja Billyt, kes temasse hästi suhtusid.
Kuna nüüd on Becker jälle vaba, oli tal tagantjärele hea öelda, et vanglakogemus oli teatud mõttes ka positiivne. "Vanglaelu õpetas mulle ka olulisi ja häid asju. Mõnikord juhtuvad sinuga halvad asjad hea põhjusega," võttis Becker kokku.
|
Boris Becker: üks kaasvang ähvardas mind tappa
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõik intervjuu vaatajad märkasid, et Becker oli tunduvalt kõhnem ja ekstennisist tunnistaski intervjuus, et tal oli pidev nälg ning ta võttis seitse kilo alla. Esimesed nädalad veetis Becker Wandsworthi vanglas, kus ta elas üksikkongis, mida ise oli soovinud, vahendab tennisnet.ee. "Kui aga uks minu järel kinni pandi, tekkis esimest korda elus selline üksindustunne, mida mul kunagi pole olnud," ütles Becker. "Samuti esimest korda läksin näljasena magama. Kuid samas oli vangla mu tervisele kasulik. Seal oli võimalik tarvitada ka alkoholi, aga ma loobusin sellest."
Ülejäänud kuud veetis Becker Huntercombe'i vanglas, kus ta pidi elama kaheinimesekongis. Beckeril tekkis mitmel korral hirm, et tema toakaaslane võib teda ootamatult rünnata, samuti kartis ta duši alla minna, sest vanglas on juhtunud seksuaalseid kallaletunge, kui vang võtab ennast pesemiseks alasti. Becker püüdis ka nii käituda, et jääda märkamatuks. Ta kandis tagasihoidlikku halli riietust ja vältis kaasvangide pilke. "Sa ei tohi kedagi vaadata valel moel," selgitas Becker.
Kuigi paljud kartused ennast ei õigustanud, tekkis tal siiski oktoobris Huntercombe'is intsident ühe kaasvangiga, kes lubas Beckeri ära tappa. "Ta tuli mu juurde ja ütles kõike, mida ta minuga teeb," rääkis Becker, kes hakkas seepeale appi hüüdma. Valvurid reeglina ei tulnud intsidentide korral piisavalt kiiresti kohale, aga Beckeri õnneks päästsid ta teised vangid. Tuli välja, et potentsiaalne ründaja oli Beckeri positsiooni vanglas alahinnanud, ta arvas, et keegi ei tule ekstennisisti päästma, aga mitmed vangid pidasid kuulsust piisavalt auväärseks, et teda aidata. Becker isegi nimetas intervjuus kolme kaasvangi Jake'i, Russelli ja Billyt, kes temasse hästi suhtusid.
Kuna nüüd on Becker jälle vaba, oli tal tagantjärele hea öelda, et vanglakogemus oli teatud mõttes ka positiivne. "Vanglaelu õpetas mulle ka olulisi ja häid asju. Mõnikord juhtuvad sinuga halvad asjad hea põhjusega," võttis Becker kokku.
### Response:
Boris Becker: üks kaasvang ähvardas mind tappa
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Netanyahul oli valitsuse moodustamiseks aega südaööni ja vaid mõni minut enne tähtaega teatas ta, et on sellega hakkama saanud. Valimistel saavutasid Netanyahu partei Likud ja sarnaste vaadetega ultra-ortodokssed rahvuslikud erakonnad piisava enamuse, aga kõnelused olid sellegipoolest pingelised.
Iisraelis toimusid erakorralised parlamendivalimised 40 päeva tagasi, meenutas The Jerusalem Post.
Netanyahu juhitud erakond Likud teatas, et Iisraeli uue valitsuse moodustavad peale nende Religioonsete Zionistide Partei (RZP), Shas, Ühendatud Toora Judaism (UTJ), Otzma Jehudit ja Noam.
Reuters tõi esile, et uues koalitsioonis on parempoolse Likudiga koos erakonnad, kel on sidemed Iisraeli ultra-ortodoksete juutide kogukonna ning Läänekalda asunike kogukonnaga.
Uue koalitsiooni käes on Knessetis 64 kohta 120-st.
Hoolimata asjaolust, et Netanyahu teatas valitsuse moodustamisest, ei ole koalitsioonilepingud erakondade vahel veel lõpuni kokku lepitud.
Vaatlejate sõnul saab Iisrael nüüd ajaloo kõige parempoolsema valitsuse, kus ministriametis on poliitikud, keda varem peeti äärmuslikuks. Likudi teadaandes lubati, et uus valitsus hakkab töötama kõigi Iisraeli kodanike huvides.
|
Netanyahu teatas uue Iisraeli valitsuse moodustamisest
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Netanyahul oli valitsuse moodustamiseks aega südaööni ja vaid mõni minut enne tähtaega teatas ta, et on sellega hakkama saanud. Valimistel saavutasid Netanyahu partei Likud ja sarnaste vaadetega ultra-ortodokssed rahvuslikud erakonnad piisava enamuse, aga kõnelused olid sellegipoolest pingelised.
Iisraelis toimusid erakorralised parlamendivalimised 40 päeva tagasi, meenutas The Jerusalem Post.
Netanyahu juhitud erakond Likud teatas, et Iisraeli uue valitsuse moodustavad peale nende Religioonsete Zionistide Partei (RZP), Shas, Ühendatud Toora Judaism (UTJ), Otzma Jehudit ja Noam.
Reuters tõi esile, et uues koalitsioonis on parempoolse Likudiga koos erakonnad, kel on sidemed Iisraeli ultra-ortodoksete juutide kogukonna ning Läänekalda asunike kogukonnaga.
Uue koalitsiooni käes on Knessetis 64 kohta 120-st.
Hoolimata asjaolust, et Netanyahu teatas valitsuse moodustamisest, ei ole koalitsioonilepingud erakondade vahel veel lõpuni kokku lepitud.
Vaatlejate sõnul saab Iisrael nüüd ajaloo kõige parempoolsema valitsuse, kus ministriametis on poliitikud, keda varem peeti äärmuslikuks. Likudi teadaandes lubati, et uus valitsus hakkab töötama kõigi Iisraeli kodanike huvides.
### Response:
Netanyahu teatas uue Iisraeli valitsuse moodustamisest
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Ots kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kallas, Läänemets, Lukas, Pevkur
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Ots kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kallas, Läänemets, Lukas, Pevkur
|
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Plaani kohaselt võiksid kuni 15-kilovatise elektri tootmisseadme eraisikust kasutajad saada võrku müüdud elektrilt tulumaksuvabastuse, ütles rahandusminister Annely Akkermann ERR-ile.
Akkemanni sõnul oleks tulumaksuvabastus mõistlik, sest eraisikud niikuinii, erinevalt ettevõtetest, ei saa tehtud kulutusi tuludest maha arvata ja seetõttu on muidu nende maksukoormus kõrgem.
Samuti motiveeriks muudatus Akkermanni hinnangul väiketootjaid senisest suuremal määral ka enda elektritarbimist piirama, võimaldades võrku pakutud elektri mahtu suurendada.
Seejuures võiks tulumaksuvabastus tulla tagasiulatuvalt juba käesoleva aasta eest ehk siis 2022. aasta tulusid deklareerides saaksid eraisikutest elektri väiketootjad juba tulumaksuvabastust kasutada.
Rahandusminister plaanib muudatusega välja tulla uue aasta alguses ja esitada selle muudatusena riigikogu menetluses teist lugemist ootava elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule, numbriga 696, mis võimaldaks muudatuse vastu võtta veel enne valimisi.
Elektrilevi andmetel on Eestis kokku 7200 erakliendist elektritootjat, kellest mikrotootjaid ehk kuni 15-kilovatise seadme kasutajaid 6600. Erakliendist elektritootjad andsid 2021. aastal võrku elektrit 32 gigavatt-tundi, sealhulgas erakliendist mikrotootjad 22 gigavatt-tundi.
2022. aastal on erakliendist elektritootjad elektrit võrku andnud novemberini 51 gigavatt-tundi, sealhulgas kuni 15-kilovatised mikrotootjad 37 gigavatt-tundi.
|
Rahandusministeerium plaanib 6600 elektri väiketootjale maksuvabastust
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plaani kohaselt võiksid kuni 15-kilovatise elektri tootmisseadme eraisikust kasutajad saada võrku müüdud elektrilt tulumaksuvabastuse, ütles rahandusminister Annely Akkermann ERR-ile.
Akkemanni sõnul oleks tulumaksuvabastus mõistlik, sest eraisikud niikuinii, erinevalt ettevõtetest, ei saa tehtud kulutusi tuludest maha arvata ja seetõttu on muidu nende maksukoormus kõrgem.
Samuti motiveeriks muudatus Akkermanni hinnangul väiketootjaid senisest suuremal määral ka enda elektritarbimist piirama, võimaldades võrku pakutud elektri mahtu suurendada.
Seejuures võiks tulumaksuvabastus tulla tagasiulatuvalt juba käesoleva aasta eest ehk siis 2022. aasta tulusid deklareerides saaksid eraisikutest elektri väiketootjad juba tulumaksuvabastust kasutada.
Rahandusminister plaanib muudatusega välja tulla uue aasta alguses ja esitada selle muudatusena riigikogu menetluses teist lugemist ootava elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule, numbriga 696, mis võimaldaks muudatuse vastu võtta veel enne valimisi.
Elektrilevi andmetel on Eestis kokku 7200 erakliendist elektritootjat, kellest mikrotootjaid ehk kuni 15-kilovatise seadme kasutajaid 6600. Erakliendist elektritootjad andsid 2021. aastal võrku elektrit 32 gigavatt-tundi, sealhulgas erakliendist mikrotootjad 22 gigavatt-tundi.
2022. aastal on erakliendist elektritootjad elektrit võrku andnud novemberini 51 gigavatt-tundi, sealhulgas kuni 15-kilovatised mikrotootjad 37 gigavatt-tundi.
### Response:
Rahandusministeerium plaanib 6600 elektri väiketootjale maksuvabastust
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Barcelona pidi tunnistama teise Hispaania klubi Valencia 84:83 (20:20, 21:18, 21:21, 22:24) paremust. Viimasel perioodil õnnestus Valencial korraks ka kümne punktiga ette asuda (79:69), aga lõpuks tuli Barcelona siiski ohtlikult lähedale.
Nicolas Laprovittola vedas Barcelona vägesid koguni 32 punkti ja seitsme resultatiivse sööduga. Võitjate paremad olid Jasiel Rivero 16 ja Bojan Dubljevic 14 punktiga. Chris Jones aitas üheksa silma kõrval seitsme tulemusliku sööduga.
Monaco jäi võõrsil märksa kindlamalt alla tabeli alumisse otsa kuuluvale Milano Olimpiale 71:79 (21:24, 26:10, 15:17, 9:28). Seejuures juhtis Monaco veel pisut enam kui neli minutit enne lõppu 70:58, aga siis laguneti täielikult ja Milano võitis lõpuosa 21:1. Billy Baron tõi võitjatele 23 ja Mike James Monacole 24 punkti.
Kaunase Žalgiris oli kodusaalis üle Müncheni Bayernist 75:67 (26:21, 18:14, 16:13, 15:19). Keenan Evans viskas Žalgirise esimese poolaja punktirekordiks Euroliigas 21 ja kogus lõpuks 32 silma.
Päeva esimeses mängus oli Istanbuli Anadolu Efes kodus üle Ateena Panathinaikosest 88:69 (21:13, 21:13, 25:22, 21:21). Will Clyburn panustas võitjate esitusse 23 punkti ja kümne lauapalliga.
Euroliiga klubid jõudsid jõuludeks pidada 15 kohtumist ja koguni viis klubi on kogunud kümme võitu. Lisaks Barcelona ja Monacole ka liidripositsioonil asuv Istanbuli Fenerbahce, aga samuti veel Madridi Real ja eestlaste koduklubi Baskonia.
Üheksa võidu peal on Pireuse Olympiakos, kaheksaga jätkavad ehk napilt on plussis veel ka Anadolu Efes, Tel Avivi Maccabi, Žalgiris ja Belgradi Crvena Zvezda.
|
Monacot tabas lõpus krahh, kaotas ka Barcelona
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Barcelona pidi tunnistama teise Hispaania klubi Valencia 84:83 (20:20, 21:18, 21:21, 22:24) paremust. Viimasel perioodil õnnestus Valencial korraks ka kümne punktiga ette asuda (79:69), aga lõpuks tuli Barcelona siiski ohtlikult lähedale.
Nicolas Laprovittola vedas Barcelona vägesid koguni 32 punkti ja seitsme resultatiivse sööduga. Võitjate paremad olid Jasiel Rivero 16 ja Bojan Dubljevic 14 punktiga. Chris Jones aitas üheksa silma kõrval seitsme tulemusliku sööduga.
Monaco jäi võõrsil märksa kindlamalt alla tabeli alumisse otsa kuuluvale Milano Olimpiale 71:79 (21:24, 26:10, 15:17, 9:28). Seejuures juhtis Monaco veel pisut enam kui neli minutit enne lõppu 70:58, aga siis laguneti täielikult ja Milano võitis lõpuosa 21:1. Billy Baron tõi võitjatele 23 ja Mike James Monacole 24 punkti.
Kaunase Žalgiris oli kodusaalis üle Müncheni Bayernist 75:67 (26:21, 18:14, 16:13, 15:19). Keenan Evans viskas Žalgirise esimese poolaja punktirekordiks Euroliigas 21 ja kogus lõpuks 32 silma.
Päeva esimeses mängus oli Istanbuli Anadolu Efes kodus üle Ateena Panathinaikosest 88:69 (21:13, 21:13, 25:22, 21:21). Will Clyburn panustas võitjate esitusse 23 punkti ja kümne lauapalliga.
Euroliiga klubid jõudsid jõuludeks pidada 15 kohtumist ja koguni viis klubi on kogunud kümme võitu. Lisaks Barcelona ja Monacole ka liidripositsioonil asuv Istanbuli Fenerbahce, aga samuti veel Madridi Real ja eestlaste koduklubi Baskonia.
Üheksa võidu peal on Pireuse Olympiakos, kaheksaga jätkavad ehk napilt on plussis veel ka Anadolu Efes, Tel Avivi Maccabi, Žalgiris ja Belgradi Crvena Zvezda.
### Response:
Monacot tabas lõpus krahh, kaotas ka Barcelona
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Oluline 23. detsembril kell 22.53:
- Melitopolis lõhkes autopomm;
- USA senat kiitis heaks 45 miljardi dollari suuruse Ukraina abipaketi
- Venemaa lammutab Mariupoli kuulsat draamateatrit;
- Mossad: Iraan kavatseb tarnida Venemaale moodsamat relvastust;
- Ukraina on alates novembrist importinud pea sama palju generaatoreid kui aasta esimese 10 kuuga;
- Politico: Pentagon kaalub Patriot õhutõrjesüsteemi väljaõppe korraldamist USA pinnal
- Jaapani ettevõte Rakuten annetab Ukrainale 500 generaatorit;
- Briti luure: ei ole selge kust Venemaa leiab täiendavad sõdurid relvajõudude suurendamiseks kui nende üksused on Ukrainas erakordselt suure surve all;
- Ukraina peastaap neljapäeva õhtul: Hersoni Kahhovka lennuväljal hukkus 150 Vene sõdurit;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 550 sõdurit ja kuus suurtükisüsteemi.
Putin kutsus kaitsetööstuse juhte üles vajalikku varustust tootma
Venemaa president Vladimir Putin kutsus Venemaa kaitsetööstuse juhte üles rohkem panustama, et Vene sõjaväele tagada vajalik varustus.
"Kõige olulisem ülesanne meie sõjatööstusel on varustada meie üksusi ja vägesid eesliinil kõigega, mida nad vajavad: relvade, seadmete, laskemoona ja varustusega vajalikus koguses, kvaliteedis ja võimalikult kiires ajaraamis," ütles Putin.
Samuti lisas Putin, et oluline on parandada relvade ja varustuse kvaliteeti vastavalt senisele lahingukogemusele.
Stoltenberg: Putin ei taha rahu
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et Kreml tahab aega juurde võita, et valmistuda siis uueks pealetungiks.
"See oli Vladimir Putin, kes alustas sõda. Ta saab selle täna lõpetada, väljudes Ukrainast. Praegu pole näha, et ta tõsiselt otsiks rahu," ütles Stoltenberg.
"Venemaa tahab sõja külmutada, et oma väed ümber paigutada, et proovida siis alustada uut pealetungi," märkis Stoltenberg.
Kiiev: Ukraina armee jätkab Vene vägede tagasitõrjumist Bahmuti suunal
Ukraina sõjavägi teatas, et nende üksused tõrjusid tagasi Venemaa rünnakud Bahmuti linna ümbruses, vahendas CNN.
Bahmuti ümbruses tegutsevad ka Wagneri palgasõdurid. Donbassis asuva Kramatorski linnapea teatas, et Venemaa armee laseb linna pihta taas rakette.
Holland annab Ukrainale järgmisel aastal 2,5 miljardi euro ulatuses abi
Hollandi toetusest teatas reedel riigi peaminister Mark Rutte. Holland ostab Ukrainale sõjavarust ning annab humanitaarabi.
"Seni, kuni Venemaa jätkab sõda Ukraina vastu, osutab Holland Ukrainale abi," teatas Rutte.
Zelenski: Ukraina avab saatkonnad kümnes Aafrika riigis
"Oleme taaskäivitamas suhteid Aafrika riikidega. Järgmisel aastal peame neid tugevdama. Aafrikas on kümme riiki, kus avatakse uued Ukraina saatkonnad," ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Melitopolis plahvatas venelaste auto
Okupeeritud Melitopoli seaduslik linnapea Ivan Fedorov teatas auto lõhkemisest Melitopoli linnas, Gorki pargi ees. Fedorovi sõnul olid autos venelased.
pic.twitter.com/6jEMkQridr
— Анатолій Штефан (Штірліц) (@Shtirlitz53) December 23, 2022
Auto plahvatamist kinnitas Melitopolis ka kollaborant Vladimir Rogov. Rogov süüdistas rünnakus Kiievit, vahendas Ria Novosti.
USA senat kiitis heaks 45 miljardi dollari suuruse Ukraina abipaketi
Ameerika Ühendriikide senati kiitis neljapäeval heaks USA 2023. aasta riigieelarve, mille sees on ka 40 miljardi dollari mahus abi eraldamine Ukrainale, vahendas CNN.
USA järgmise aasta eelarve kiideti senatis heaks häältega 68-29 ning see saadetakse USA presidendile allkirjastamiseks millalgi järgmise nädala jooksul.
Eelnõule lisati viimase hetke muudatusettepanek, mille tegi senaator Lindsey Graham ning mille kohaselt saaks USA justiitsministeerium kasutada Vene oligarhide arestitud varasid Ukraina abistamiseks.
Ukrainale mõeldud abipaketis on eraldatud üheksa miljardit dollarit väljaõppe, tehnika, relvastuse, logistikatoetuse, varustuse, seonduvate teenuste ning luure tagamiseks Ukraina relvajõududele.
Samuti on Ukraina abipaketis eraldatud 2,4 miljardit dollarit põgenikele ning 2,247 miljardit humanitaarabiks. Sellele lisaks on 13,37 miljardit dollarit planeeritud otse majanduslikuks eelarveabiks Ukraina riigi töös hoidmiseks.
Eelnõuga suurendati ka USA presidendi volitusi saata relvastust ja sõjatehnikat Ukrainale – nüüd on seda võimalik teha 14,5 miljardi dollari väärtuses.
Abipakett võeti vastu päev peale Ukraina president Volodõmõr Zelenski visiiti Washingtoni.
Allika kinnitusel lammutas Venemaa pool Mariupoli kuulsast draamateatrist
Mariupoli linnapea nõunik Petro Andriuššenko teatas Telegramis, et Vene okupatsioonivõimud on Mariupoli kuulsat draamateatrit lammutamas. Praeguseks on pommitada saanud hoonest pool lammutatud ning lammutustööd jõuavad tõenäoliselt järgmise kahe päeva jooksul lõpule.
Nõunik juhtis tähelepanu, et lammutatakse ainult need hoone osad, mis tõestavad, et seda pommitati ning hoone esiosa jäetakse alles, et selle najal hoone taas üles ehitada.
Mossad: Iraan kavatseb tarnida Venemaale moodsamat relvastust
Iisraeli luureteenistuse Mossadi juht David Barnea väitis, et Iraan kavatseb Venemaale tarnida moodsamat relvastust, teatasid Vesti ja Ameerika Hääl.
Barnea väitel on Teheranil ulatuslikud plaanid tarnida moodsamat relvastust Venemaale ning neid tarneid ka varjata, väitis Mossadi luurejuht 22. detsembril peetud kõnes.
Enne Barnea kõnet helistas Likudi juht ja peatne Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu Vene presidendile Vladimir Putinile ja väljendas muret Venemaa ja Iraani süveneva koostöö pärast.
Barnea hoiatas ka Iraani tuumaprogrammi eest ning tema sõnul kavatseb Iraan hakata uraani suuremas mahus rikastama. Samuti olevat Iraani režiim plaaninud rünnata Iisraeli suhtes sõbralikke moslemiriike.
Luurejuht kinnitas, et Iisrael ei luba mitte mingil juhul Iraanil tuumarelva omada. USA president Joe Biden on öelnud, et Iraani tuumalepe on läbirääkimistest hoolimata sisuliselt surnud.
Ukraina on alates novembrist importinud pea sama palju generaatoreid kui aasta esimese 10 kuuga
Ukraina portaal Slovo i Dilo tegi Ukrainasse imporditud generaatoritest ülevaateloo, milles toodi välja, et jaanuarist novembrini importis riik 274 400 generaatorit.
Ukraina valitsus vabastas novembri alguses tollitasudest ja käibemaksust generaatorid, akud ja muud seadmed, mis aitavad riigis elektrivarustust parandada.
Скільки генераторів завезли до України у 2022 році https://t.co/3OwAhCfwXF pic.twitter.com/dsybhAneB9
— Слово і Діло (@slovoidilo) December 23, 2022
Alates tollireeglite muutmisest on Ukrainasse imporditud 235 900 generaatorit ehk peaaegu sama palju kui aasta esimese 10 kuuga.
Venemaa on viimastel kuudel korduvalt rünnanud Ukraina elektritaristut.
Põhja-Koreast suundus esimest korda mitmete aasta jooksul rong Venemaale
Washingtonis tegutsev uurimisprojekt 38 North tuvastas satelliidipiltide abil, et Põhja-Koreast on esimest korda mitme aasta jooksul suundunud rong Venemaale. USA ametiisikud on varem väitnud, et Venemaa võib pöörduda Põhja-Korea poole, et täiendada oma Ukrainas ära kulunud laskemoonavarusid.
38 North rõhutas, et satelliidipiltidelt pole võimalik tuvastada, millist kaupa rongiga võidi vedada. Tumangangi ehk Korea-Vene sõpruse sild, kustkaudu rong Põhja-Koreast Venemaale suundus, on ainuks maismaalüli kahe riigi vahel. Põhja-Korea sulges silla 2020. aasta veebruaris, kui sulges riigipiirid koroonapandeemia ootuses.
Politico: Pentagon kaalub Patrioti õhutõrjesüsteemi väljaõppe korraldamist USA pinnal
USA kaitseministeerium kaalub Ukrainale eraldatud Patrioti õhutõrjesüsteemi väljaõppe korraldamist Ameerika Ühendriikide pinnal, teatas Politico.
Varem levisid meedias kuuldused, et Patrioti õhutõrjesüsteemi väljaõpe toimub mõnes kolmandas riigis. USA valitsus teatas hiljuti, et annab Ukrainale ühe Patrioti õhutõrjesüsteemi patarei kaitsmaks riiki Venemaa õhurünnakute eest.
Patrioti süsteemi väljaõpe võtab tõenäoliselt paar kuud ning Pentagoni väitel on ühe patarei opereerimiseks tarvis ligikaudu 90 sõdurit.
Putin: Patriot on vananenud süsteem ja pole nii hea nagu Vene S-300 õhutõrjesüsteem
Venemaa president Vladimir Putin väitis hiljuti, et Ukrainale antav Patrioti õhutõrjesüsteem ei tööta nii hästi nagu Vene õhutõrjesüsteem, tuues võrdluseks õhutõrjesüsteemi S-300, vahendas Ukrainska Pravda.
Putin tunnistas sama sõnavahetuse käigus, et Venemaal kulub suures koguses suurtükimoona ning tunnistas, et tegu on probleemiga. Samas väitis Vene president, et Ukraina kaitsetööstus ei suuda sõja vajadustega kaasas käia, samas Vene kaitsetööstus kasvab. Lääneriikide kaitsetööstuse ettevõtteid Putin oma kommentaarides ei maininud.
Sõjanduseksperdid on varem juhtinud tähelepanu, et USA pole avalikult teatanud, millise põlvkonna Patrioti õhutõrjesüsteemi USA Ukrainale annab.
Patrioit õhutõrjesüsteem on üks kõige kõrgtehnoloogilisemaid relvi USA relvastuses ning Ukraina on seda korduvalt palunud. NATO peasekretär Jens Stoltenberg tunnistas hiljuti, et mõned NATO kaitsealliansi liikmed on siiani blokeerinud Patrioti õhutõrjesüsteemi tarned Ukrainale.
Jaapani ettevõte Rakuten annetab Ukrainale 500 generaatorit
Jaapani Rakuten Group tegevjuht Mickey Mikitani teatas neljapäeval, et ettevõtte annetab Ukrainale koos ettevõttega Koshid 500 generaatorit. Generaatorid saadetakse Jaapanist Ukrainasse aasta lõpuks.
Briti luure: ei ole selge, kust Venemaa leiab täiendavad sõdurid relvajõudude suurendamiseks, kui nende üksused on Ukrainas erakordselt suure surve all
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureülevaates väljendatakse kahtlust Venemaa soovi kohta suurendada oma relvajõude 1,5 miljoni sõdurini. Putin teatas relvajõudude suurendamisest ligi kolmandiku võrra 21. detsembril.
Vene kaitseminister Sergei Šoigu teatas lisaks, et relvajõudude suurendamise käigus tuuakse Soome piiri äärde vähemalt kaks lisabrigaadi.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 23 December 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/3hTCDMM4Xq
#StandWithUkraine pic.twitter.com/C7wHk3WLS3
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 23, 2022
Brittide hinnangul ei ole selge, kust Venemaa leiab veel sõdureid relvajõudude suurendamiseks, kui nende üksused on Ukrainas erakordselt suure surve all.
Ukraina peastaap neljapäeva õhtul: Hersoni Kahhovka lennuväljal hukkus 150 Vene sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas neljapäeva õhtul rindeülevaates, et Ukraina tegi rünnaku Kahhovka lennuväljale okupeeritud Hersoni oblasti territooriumil. Rünnakus sai Ukraina teatel surma 150 Vene sõdurit ning veel 50 sai haavata. Peastaap väitis lisaks, et rünnakus hävis ligikaudu 20 ühikut erinevat Vene sõjatehnikat.
The Kyiv Independent meenutas, et Ukraina peastaap väitis 17. detsembril Vene vägede ümberpaigutamisest Kahhovka ja Nova Kahhovka kandis. Mõlemad asulad on Dnipro jõe vasakkaldal (jõe vasak- ja paremkallas tulenevad jõe voolamise suunast) ehk ida pool Dnipro jõge.
ISW: Putin püüab end Ukrainas alustatud sõja vastutusest taandada
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) hindas oma Vene-Ukraina sõja ülevaates, et Venemaa president Vladimir Putin püüab vastutuse alustatud sõja eest mujale nihutada.
Venemaa president Vladimir Putin rääkis hiljuti pressikonverentsil, et Venemaa tahab sõda Ukraina vastu lõpetada nii kiiresti kui võimalik, kinnitades samas, et "sõjalise erioperatsiooni" tempo kiirendamine viiks Venemaa jaoks põhjendamatult suurte kaotusteni.
ISW hinnangul on Putini mõlemad väited mõeldud õigustamaks Putini algatatud sõja mõjusid Vene avalikkusele, keda sõda järjest enam mõjutab, et viia ellu Kremli ebarealistlikke eesmärke sõjas.
Vene relvajõud pole sisuliselt peale Lõssõtšanski vallutamist 3. juulil näidanud suutlikkust suurteks võitudeks, rõhutas ISW seejärel.
Mõttekoda toob esile, et nii Putin kui ka Vene kaitseministeeriumi ametiisikud on viimastel päevadel viidanud Venemaa sõjalistele raskustele sõjas Ukraina vastu ning ka nende sõnumite eesmärgiks võib olla sõja mõjude pisendamine.
ISW tõi ka esile, et Putin kasutas oma pressikonverentsil sõna "sõda", mitte "sõjaline erioperatsioon" nagu Vene riigi seadusandlus nõuab. Semantiline segadus viitab ISW hinnangul asjaolule, et Putini esialgu välja öeldud narratiiv "piiratud sõjast" on konflikti minemas Putini teise väitega nagu sõda Ukraina vastu oleks võitlus Vene suveräänsuse tagamiseks.
Mõttekoda tõi esile, et kuna Putin keeldub nägemast enda ametikaaslast, Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit, endaga võrdväärsena ega Ukrainat legitiimse riigina, siis pole näha sõja lõppu, kuna Venemaa pole huvitatud tõsiselt rahukõneluste pidamisest Ukrainaga.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 550 sõdurit ja kuus suurtükisüsteemi
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 100950 (võrdlus eelmise päevaga +550);
- tankid 3005 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 5986 (+5);
- lennukid 283 (+0);
- kopterid 267 (+0);
- suurtükisüsteemid 1984 (+6);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 414 (+1)
- õhutõrjesüsteemid 212 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1698 (+5);
- tiibraketid 653 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4622 (+7);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 178 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
|
USA senat kiitis heaks 45 miljardi dollari suuruse Ukraina abipaketi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 23. detsembril kell 22.53:
- Melitopolis lõhkes autopomm;
- USA senat kiitis heaks 45 miljardi dollari suuruse Ukraina abipaketi
- Venemaa lammutab Mariupoli kuulsat draamateatrit;
- Mossad: Iraan kavatseb tarnida Venemaale moodsamat relvastust;
- Ukraina on alates novembrist importinud pea sama palju generaatoreid kui aasta esimese 10 kuuga;
- Politico: Pentagon kaalub Patriot õhutõrjesüsteemi väljaõppe korraldamist USA pinnal
- Jaapani ettevõte Rakuten annetab Ukrainale 500 generaatorit;
- Briti luure: ei ole selge kust Venemaa leiab täiendavad sõdurid relvajõudude suurendamiseks kui nende üksused on Ukrainas erakordselt suure surve all;
- Ukraina peastaap neljapäeva õhtul: Hersoni Kahhovka lennuväljal hukkus 150 Vene sõdurit;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 550 sõdurit ja kuus suurtükisüsteemi.
Putin kutsus kaitsetööstuse juhte üles vajalikku varustust tootma
Venemaa president Vladimir Putin kutsus Venemaa kaitsetööstuse juhte üles rohkem panustama, et Vene sõjaväele tagada vajalik varustus.
"Kõige olulisem ülesanne meie sõjatööstusel on varustada meie üksusi ja vägesid eesliinil kõigega, mida nad vajavad: relvade, seadmete, laskemoona ja varustusega vajalikus koguses, kvaliteedis ja võimalikult kiires ajaraamis," ütles Putin.
Samuti lisas Putin, et oluline on parandada relvade ja varustuse kvaliteeti vastavalt senisele lahingukogemusele.
Stoltenberg: Putin ei taha rahu
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et Kreml tahab aega juurde võita, et valmistuda siis uueks pealetungiks.
"See oli Vladimir Putin, kes alustas sõda. Ta saab selle täna lõpetada, väljudes Ukrainast. Praegu pole näha, et ta tõsiselt otsiks rahu," ütles Stoltenberg.
"Venemaa tahab sõja külmutada, et oma väed ümber paigutada, et proovida siis alustada uut pealetungi," märkis Stoltenberg.
Kiiev: Ukraina armee jätkab Vene vägede tagasitõrjumist Bahmuti suunal
Ukraina sõjavägi teatas, et nende üksused tõrjusid tagasi Venemaa rünnakud Bahmuti linna ümbruses, vahendas CNN.
Bahmuti ümbruses tegutsevad ka Wagneri palgasõdurid. Donbassis asuva Kramatorski linnapea teatas, et Venemaa armee laseb linna pihta taas rakette.
Holland annab Ukrainale järgmisel aastal 2,5 miljardi euro ulatuses abi
Hollandi toetusest teatas reedel riigi peaminister Mark Rutte. Holland ostab Ukrainale sõjavarust ning annab humanitaarabi.
"Seni, kuni Venemaa jätkab sõda Ukraina vastu, osutab Holland Ukrainale abi," teatas Rutte.
Zelenski: Ukraina avab saatkonnad kümnes Aafrika riigis
"Oleme taaskäivitamas suhteid Aafrika riikidega. Järgmisel aastal peame neid tugevdama. Aafrikas on kümme riiki, kus avatakse uued Ukraina saatkonnad," ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Melitopolis plahvatas venelaste auto
Okupeeritud Melitopoli seaduslik linnapea Ivan Fedorov teatas auto lõhkemisest Melitopoli linnas, Gorki pargi ees. Fedorovi sõnul olid autos venelased.
pic.twitter.com/6jEMkQridr
— Анатолій Штефан (Штірліц) (@Shtirlitz53) December 23, 2022
Auto plahvatamist kinnitas Melitopolis ka kollaborant Vladimir Rogov. Rogov süüdistas rünnakus Kiievit, vahendas Ria Novosti.
USA senat kiitis heaks 45 miljardi dollari suuruse Ukraina abipaketi
Ameerika Ühendriikide senati kiitis neljapäeval heaks USA 2023. aasta riigieelarve, mille sees on ka 40 miljardi dollari mahus abi eraldamine Ukrainale, vahendas CNN.
USA järgmise aasta eelarve kiideti senatis heaks häältega 68-29 ning see saadetakse USA presidendile allkirjastamiseks millalgi järgmise nädala jooksul.
Eelnõule lisati viimase hetke muudatusettepanek, mille tegi senaator Lindsey Graham ning mille kohaselt saaks USA justiitsministeerium kasutada Vene oligarhide arestitud varasid Ukraina abistamiseks.
Ukrainale mõeldud abipaketis on eraldatud üheksa miljardit dollarit väljaõppe, tehnika, relvastuse, logistikatoetuse, varustuse, seonduvate teenuste ning luure tagamiseks Ukraina relvajõududele.
Samuti on Ukraina abipaketis eraldatud 2,4 miljardit dollarit põgenikele ning 2,247 miljardit humanitaarabiks. Sellele lisaks on 13,37 miljardit dollarit planeeritud otse majanduslikuks eelarveabiks Ukraina riigi töös hoidmiseks.
Eelnõuga suurendati ka USA presidendi volitusi saata relvastust ja sõjatehnikat Ukrainale – nüüd on seda võimalik teha 14,5 miljardi dollari väärtuses.
Abipakett võeti vastu päev peale Ukraina president Volodõmõr Zelenski visiiti Washingtoni.
Allika kinnitusel lammutas Venemaa pool Mariupoli kuulsast draamateatrist
Mariupoli linnapea nõunik Petro Andriuššenko teatas Telegramis, et Vene okupatsioonivõimud on Mariupoli kuulsat draamateatrit lammutamas. Praeguseks on pommitada saanud hoonest pool lammutatud ning lammutustööd jõuavad tõenäoliselt järgmise kahe päeva jooksul lõpule.
Nõunik juhtis tähelepanu, et lammutatakse ainult need hoone osad, mis tõestavad, et seda pommitati ning hoone esiosa jäetakse alles, et selle najal hoone taas üles ehitada.
Mossad: Iraan kavatseb tarnida Venemaale moodsamat relvastust
Iisraeli luureteenistuse Mossadi juht David Barnea väitis, et Iraan kavatseb Venemaale tarnida moodsamat relvastust, teatasid Vesti ja Ameerika Hääl.
Barnea väitel on Teheranil ulatuslikud plaanid tarnida moodsamat relvastust Venemaale ning neid tarneid ka varjata, väitis Mossadi luurejuht 22. detsembril peetud kõnes.
Enne Barnea kõnet helistas Likudi juht ja peatne Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu Vene presidendile Vladimir Putinile ja väljendas muret Venemaa ja Iraani süveneva koostöö pärast.
Barnea hoiatas ka Iraani tuumaprogrammi eest ning tema sõnul kavatseb Iraan hakata uraani suuremas mahus rikastama. Samuti olevat Iraani režiim plaaninud rünnata Iisraeli suhtes sõbralikke moslemiriike.
Luurejuht kinnitas, et Iisrael ei luba mitte mingil juhul Iraanil tuumarelva omada. USA president Joe Biden on öelnud, et Iraani tuumalepe on läbirääkimistest hoolimata sisuliselt surnud.
Ukraina on alates novembrist importinud pea sama palju generaatoreid kui aasta esimese 10 kuuga
Ukraina portaal Slovo i Dilo tegi Ukrainasse imporditud generaatoritest ülevaateloo, milles toodi välja, et jaanuarist novembrini importis riik 274 400 generaatorit.
Ukraina valitsus vabastas novembri alguses tollitasudest ja käibemaksust generaatorid, akud ja muud seadmed, mis aitavad riigis elektrivarustust parandada.
Скільки генераторів завезли до України у 2022 році https://t.co/3OwAhCfwXF pic.twitter.com/dsybhAneB9
— Слово і Діло (@slovoidilo) December 23, 2022
Alates tollireeglite muutmisest on Ukrainasse imporditud 235 900 generaatorit ehk peaaegu sama palju kui aasta esimese 10 kuuga.
Venemaa on viimastel kuudel korduvalt rünnanud Ukraina elektritaristut.
Põhja-Koreast suundus esimest korda mitmete aasta jooksul rong Venemaale
Washingtonis tegutsev uurimisprojekt 38 North tuvastas satelliidipiltide abil, et Põhja-Koreast on esimest korda mitme aasta jooksul suundunud rong Venemaale. USA ametiisikud on varem väitnud, et Venemaa võib pöörduda Põhja-Korea poole, et täiendada oma Ukrainas ära kulunud laskemoonavarusid.
38 North rõhutas, et satelliidipiltidelt pole võimalik tuvastada, millist kaupa rongiga võidi vedada. Tumangangi ehk Korea-Vene sõpruse sild, kustkaudu rong Põhja-Koreast Venemaale suundus, on ainuks maismaalüli kahe riigi vahel. Põhja-Korea sulges silla 2020. aasta veebruaris, kui sulges riigipiirid koroonapandeemia ootuses.
Politico: Pentagon kaalub Patrioti õhutõrjesüsteemi väljaõppe korraldamist USA pinnal
USA kaitseministeerium kaalub Ukrainale eraldatud Patrioti õhutõrjesüsteemi väljaõppe korraldamist Ameerika Ühendriikide pinnal, teatas Politico.
Varem levisid meedias kuuldused, et Patrioti õhutõrjesüsteemi väljaõpe toimub mõnes kolmandas riigis. USA valitsus teatas hiljuti, et annab Ukrainale ühe Patrioti õhutõrjesüsteemi patarei kaitsmaks riiki Venemaa õhurünnakute eest.
Patrioti süsteemi väljaõpe võtab tõenäoliselt paar kuud ning Pentagoni väitel on ühe patarei opereerimiseks tarvis ligikaudu 90 sõdurit.
Putin: Patriot on vananenud süsteem ja pole nii hea nagu Vene S-300 õhutõrjesüsteem
Venemaa president Vladimir Putin väitis hiljuti, et Ukrainale antav Patrioti õhutõrjesüsteem ei tööta nii hästi nagu Vene õhutõrjesüsteem, tuues võrdluseks õhutõrjesüsteemi S-300, vahendas Ukrainska Pravda.
Putin tunnistas sama sõnavahetuse käigus, et Venemaal kulub suures koguses suurtükimoona ning tunnistas, et tegu on probleemiga. Samas väitis Vene president, et Ukraina kaitsetööstus ei suuda sõja vajadustega kaasas käia, samas Vene kaitsetööstus kasvab. Lääneriikide kaitsetööstuse ettevõtteid Putin oma kommentaarides ei maininud.
Sõjanduseksperdid on varem juhtinud tähelepanu, et USA pole avalikult teatanud, millise põlvkonna Patrioti õhutõrjesüsteemi USA Ukrainale annab.
Patrioit õhutõrjesüsteem on üks kõige kõrgtehnoloogilisemaid relvi USA relvastuses ning Ukraina on seda korduvalt palunud. NATO peasekretär Jens Stoltenberg tunnistas hiljuti, et mõned NATO kaitsealliansi liikmed on siiani blokeerinud Patrioti õhutõrjesüsteemi tarned Ukrainale.
Jaapani ettevõte Rakuten annetab Ukrainale 500 generaatorit
Jaapani Rakuten Group tegevjuht Mickey Mikitani teatas neljapäeval, et ettevõtte annetab Ukrainale koos ettevõttega Koshid 500 generaatorit. Generaatorid saadetakse Jaapanist Ukrainasse aasta lõpuks.
Briti luure: ei ole selge, kust Venemaa leiab täiendavad sõdurid relvajõudude suurendamiseks, kui nende üksused on Ukrainas erakordselt suure surve all
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureülevaates väljendatakse kahtlust Venemaa soovi kohta suurendada oma relvajõude 1,5 miljoni sõdurini. Putin teatas relvajõudude suurendamisest ligi kolmandiku võrra 21. detsembril.
Vene kaitseminister Sergei Šoigu teatas lisaks, et relvajõudude suurendamise käigus tuuakse Soome piiri äärde vähemalt kaks lisabrigaadi.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 23 December 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/3hTCDMM4Xq
#StandWithUkraine pic.twitter.com/C7wHk3WLS3
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 23, 2022
Brittide hinnangul ei ole selge, kust Venemaa leiab veel sõdureid relvajõudude suurendamiseks, kui nende üksused on Ukrainas erakordselt suure surve all.
Ukraina peastaap neljapäeva õhtul: Hersoni Kahhovka lennuväljal hukkus 150 Vene sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas neljapäeva õhtul rindeülevaates, et Ukraina tegi rünnaku Kahhovka lennuväljale okupeeritud Hersoni oblasti territooriumil. Rünnakus sai Ukraina teatel surma 150 Vene sõdurit ning veel 50 sai haavata. Peastaap väitis lisaks, et rünnakus hävis ligikaudu 20 ühikut erinevat Vene sõjatehnikat.
The Kyiv Independent meenutas, et Ukraina peastaap väitis 17. detsembril Vene vägede ümberpaigutamisest Kahhovka ja Nova Kahhovka kandis. Mõlemad asulad on Dnipro jõe vasakkaldal (jõe vasak- ja paremkallas tulenevad jõe voolamise suunast) ehk ida pool Dnipro jõge.
ISW: Putin püüab end Ukrainas alustatud sõja vastutusest taandada
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) hindas oma Vene-Ukraina sõja ülevaates, et Venemaa president Vladimir Putin püüab vastutuse alustatud sõja eest mujale nihutada.
Venemaa president Vladimir Putin rääkis hiljuti pressikonverentsil, et Venemaa tahab sõda Ukraina vastu lõpetada nii kiiresti kui võimalik, kinnitades samas, et "sõjalise erioperatsiooni" tempo kiirendamine viiks Venemaa jaoks põhjendamatult suurte kaotusteni.
ISW hinnangul on Putini mõlemad väited mõeldud õigustamaks Putini algatatud sõja mõjusid Vene avalikkusele, keda sõda järjest enam mõjutab, et viia ellu Kremli ebarealistlikke eesmärke sõjas.
Vene relvajõud pole sisuliselt peale Lõssõtšanski vallutamist 3. juulil näidanud suutlikkust suurteks võitudeks, rõhutas ISW seejärel.
Mõttekoda toob esile, et nii Putin kui ka Vene kaitseministeeriumi ametiisikud on viimastel päevadel viidanud Venemaa sõjalistele raskustele sõjas Ukraina vastu ning ka nende sõnumite eesmärgiks võib olla sõja mõjude pisendamine.
ISW tõi ka esile, et Putin kasutas oma pressikonverentsil sõna "sõda", mitte "sõjaline erioperatsioon" nagu Vene riigi seadusandlus nõuab. Semantiline segadus viitab ISW hinnangul asjaolule, et Putini esialgu välja öeldud narratiiv "piiratud sõjast" on konflikti minemas Putini teise väitega nagu sõda Ukraina vastu oleks võitlus Vene suveräänsuse tagamiseks.
Mõttekoda tõi esile, et kuna Putin keeldub nägemast enda ametikaaslast, Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit, endaga võrdväärsena ega Ukrainat legitiimse riigina, siis pole näha sõja lõppu, kuna Venemaa pole huvitatud tõsiselt rahukõneluste pidamisest Ukrainaga.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 550 sõdurit ja kuus suurtükisüsteemi
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 100950 (võrdlus eelmise päevaga +550);
- tankid 3005 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 5986 (+5);
- lennukid 283 (+0);
- kopterid 267 (+0);
- suurtükisüsteemid 1984 (+6);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 414 (+1)
- õhutõrjesüsteemid 212 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1698 (+5);
- tiibraketid 653 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4622 (+7);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 178 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
USA senat kiitis heaks 45 miljardi dollari suuruse Ukraina abipaketi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kuigi esimese poolaja võitis VEF kümne punktiga, siis kolmandal perioodil jõudis Tartu paar korda viigini. Viimasel veerandil kasvatas VEF siiski edu kõigepealt seitsmele (60:53) ja seejärel tosinale punktile (69:57) ega lasknud vastastel enam ohtlikuks muutuda.
Jalan McCloud oli Tartu parim 25 punktiga, Andri Voinalovõtš lisas 15 silma. Teine ukrainlane Vitali Zotov korjas võitjate kasuks 19 punkti.
Tartu peatreeneri Nikolajs Mazursi sõnul ei suutnud meeskond oma mängutempot peale suruda. "VEF mängis kannatlikult ja enesekindlalt ning tabas viskeid siis, kui seda kõige enam vaja oli," sõnas ta meeskonna pressiteate vahendusel.
"Suutsime mängu rütmi vaid paaril korral muuta ja seda ka lühikesteks perioodideks. Peaksime mängima kiirema tempoga ja saama punkte ka kiirrünnakutest, aga täna seda ei saanud ja viskasime ainult 70 punkti. Meil on probleeme ka õigeaegsete söötudega, sest täna jäid söödud hiljaks ja see lõhkus rünnaku voolavuse."
Ülejäänud kolmes mängus võitis kodumeeskond: Ventspils sai jagu Rapla Avis Utilitasest 82:74, Keila oli üle Rakvere Tarvast 96:71 ja liiga liidermeeskond Prometei alistas Viimsi/Sportlandi 107:72. Tõsi, Prometei mängib kodumängud Riias.
Jõuludeks on Prometei kogunud 13 võitu ja ühe kaotuse, järgnevad VEF (13-3), Kalev/Cramo (9-3), Tartu Ülikool (11-4), Rapla (10-6) ja Viimsi (8-5).
|
Tartu Ülikool ei saanud kodus VEF-ile vastu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi esimese poolaja võitis VEF kümne punktiga, siis kolmandal perioodil jõudis Tartu paar korda viigini. Viimasel veerandil kasvatas VEF siiski edu kõigepealt seitsmele (60:53) ja seejärel tosinale punktile (69:57) ega lasknud vastastel enam ohtlikuks muutuda.
Jalan McCloud oli Tartu parim 25 punktiga, Andri Voinalovõtš lisas 15 silma. Teine ukrainlane Vitali Zotov korjas võitjate kasuks 19 punkti.
Tartu peatreeneri Nikolajs Mazursi sõnul ei suutnud meeskond oma mängutempot peale suruda. "VEF mängis kannatlikult ja enesekindlalt ning tabas viskeid siis, kui seda kõige enam vaja oli," sõnas ta meeskonna pressiteate vahendusel.
"Suutsime mängu rütmi vaid paaril korral muuta ja seda ka lühikesteks perioodideks. Peaksime mängima kiirema tempoga ja saama punkte ka kiirrünnakutest, aga täna seda ei saanud ja viskasime ainult 70 punkti. Meil on probleeme ka õigeaegsete söötudega, sest täna jäid söödud hiljaks ja see lõhkus rünnaku voolavuse."
Ülejäänud kolmes mängus võitis kodumeeskond: Ventspils sai jagu Rapla Avis Utilitasest 82:74, Keila oli üle Rakvere Tarvast 96:71 ja liiga liidermeeskond Prometei alistas Viimsi/Sportlandi 107:72. Tõsi, Prometei mängib kodumängud Riias.
Jõuludeks on Prometei kogunud 13 võitu ja ühe kaotuse, järgnevad VEF (13-3), Kalev/Cramo (9-3), Tartu Ülikool (11-4), Rapla (10-6) ja Viimsi (8-5).
### Response:
Tartu Ülikool ei saanud kodus VEF-ile vastu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Jalgpall, ma armastasin sind nii väga," kirjutas 35-aastane mängumees ühismeedias. "Jalgpall, sa oled mulle nii palju andnud, aga nüüd on aeg lõpetada. Kui ma vaatan pikale teekonnale tagasi, siis mu silmad säravad."
"Ma täitsin oma unistused lapsena, oma unistused täiskasvanuna. Kurgus pitsitab, aga ma olen uut lehekülge keerates uhke. Aitäh, inimesed, kes te aitasite mul olla osaks sellest imelisest teekonnast."
Nelja aasta eest maailmameistriks tulnud Prantsusmaa koondises oli lõhkuva poolkaitsjana tuntud Matuidil oluline roll. Ta osales viies kohtumises, enamasti algrivistuses - sealjuures poolfinaalis ja finaalis. Kaks aastat varem oli ta jõudnud koondisega EM-finaali.
2010. aastal rahvuskoondises debüteerinud Matuidi nimele jäi 84 kohtumist ja üheksa väravat, aga lisaks sellele oli poolkaitsjal ka edukas klubikarjäär.
Pariisi Saint-Germainiga tuli neli Prantsusmaa meistritiitlit (2013-2016) ja kolm karikavõitu (2015-2017), Torino Juventusega lisandus kolm Itaalia meistritiitlit (2018-2020) ja üks karikavõit (2018).
2020. ja 2021. aastal mängis Matuidi juba Põhja-Ameerika liigas MLS, kus esindas Miami Interit. Tänavuseks aastaks teda enam koosseisu ei arvatud. Tegevmängija karjääri lõpetamisest andis aimu oma investeerimisfondi loomine tänavu märtsis.
|
Prantsusmaa maailmameistriks aidanud Matuidi lõpetas karjääri
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Jalgpall, ma armastasin sind nii väga," kirjutas 35-aastane mängumees ühismeedias. "Jalgpall, sa oled mulle nii palju andnud, aga nüüd on aeg lõpetada. Kui ma vaatan pikale teekonnale tagasi, siis mu silmad säravad."
"Ma täitsin oma unistused lapsena, oma unistused täiskasvanuna. Kurgus pitsitab, aga ma olen uut lehekülge keerates uhke. Aitäh, inimesed, kes te aitasite mul olla osaks sellest imelisest teekonnast."
Nelja aasta eest maailmameistriks tulnud Prantsusmaa koondises oli lõhkuva poolkaitsjana tuntud Matuidil oluline roll. Ta osales viies kohtumises, enamasti algrivistuses - sealjuures poolfinaalis ja finaalis. Kaks aastat varem oli ta jõudnud koondisega EM-finaali.
2010. aastal rahvuskoondises debüteerinud Matuidi nimele jäi 84 kohtumist ja üheksa väravat, aga lisaks sellele oli poolkaitsjal ka edukas klubikarjäär.
Pariisi Saint-Germainiga tuli neli Prantsusmaa meistritiitlit (2013-2016) ja kolm karikavõitu (2015-2017), Torino Juventusega lisandus kolm Itaalia meistritiitlit (2018-2020) ja üks karikavõit (2018).
2020. ja 2021. aastal mängis Matuidi juba Põhja-Ameerika liigas MLS, kus esindas Miami Interit. Tänavuseks aastaks teda enam koosseisu ei arvatud. Tegevmängija karjääri lõpetamisest andis aimu oma investeerimisfondi loomine tänavu märtsis.
### Response:
Prantsusmaa maailmameistriks aidanud Matuidi lõpetas karjääri
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Seda oodati juba sel nädalal, aga lahenduseni ei jõutud. "Võtsime Aasia osas aja maha vähemalt järgmise nädala keskpaigani," sõnas Venemaa jalgpalliliidu juhatuse liige Aleksandr Kamenskoi riiklikule uudisteagentuurile TASS. "See teema vajab rohkem tähelepanu."
Pärast Venemaa sõjalist sissetungi eemaldati Venemaa koondised ja klubid erinevatest UEFA sarjadest. Samuti ei loositud Venemaad 2024. aasta EM-finaalturniiri valikgruppi.
"Ma arvan, et kohtume uuesti teisipäeval videokonverentsi formaadis," sõnas sealse jalgpalliliidu president Aleksandr Djukov. "Langetame lõpliku otsuse."
Pärast rahvusvahelisest jalgpallist eemaldamist on Venemaa koondis pidanud üksnes mõned sõpruskohtumised: septembris saadi jagu Kõrgõzstanist 2:1, novembris viigistati Tadžikistani ja Usbekistaniga 0:0. Kaks viimast matši läksid ka FIFA reitingu arvestusse.
Erinevate eemaldatamiste tõttu on ka teised Venemaa spordialaliidud mänginud mõttega liituda Euroopa asemel Aasia katusorganisatsioonidega ja seeläbi ka näiteks olümpiamängudele pürgida.
|
Venelased otsustavad, kas lahkuda UEFA-st või mitte
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seda oodati juba sel nädalal, aga lahenduseni ei jõutud. "Võtsime Aasia osas aja maha vähemalt järgmise nädala keskpaigani," sõnas Venemaa jalgpalliliidu juhatuse liige Aleksandr Kamenskoi riiklikule uudisteagentuurile TASS. "See teema vajab rohkem tähelepanu."
Pärast Venemaa sõjalist sissetungi eemaldati Venemaa koondised ja klubid erinevatest UEFA sarjadest. Samuti ei loositud Venemaad 2024. aasta EM-finaalturniiri valikgruppi.
"Ma arvan, et kohtume uuesti teisipäeval videokonverentsi formaadis," sõnas sealse jalgpalliliidu president Aleksandr Djukov. "Langetame lõpliku otsuse."
Pärast rahvusvahelisest jalgpallist eemaldamist on Venemaa koondis pidanud üksnes mõned sõpruskohtumised: septembris saadi jagu Kõrgõzstanist 2:1, novembris viigistati Tadžikistani ja Usbekistaniga 0:0. Kaks viimast matši läksid ka FIFA reitingu arvestusse.
Erinevate eemaldatamiste tõttu on ka teised Venemaa spordialaliidud mänginud mõttega liituda Euroopa asemel Aasia katusorganisatsioonidega ja seeläbi ka näiteks olümpiamängudele pürgida.
### Response:
Venelased otsustavad, kas lahkuda UEFA-st või mitte
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tokyo avaldas hiljuti viit aastat hõlmava kaitsekulude kasvu plaani, milles on kirjas suurim kaitsekulude mahu kasv alates teisest maailmasõjast. Reedel kiitis valitsus heaks uue kaitse-eelarve.
Jaapan eraldab 10,6 miljardit dollarit, et arendada võimekust tabada rakettidega vaenlase sõjalisi rajatisi. Kaitseminister Yasukazu Hamada ütles, et riik võib vastast rünnata enne, kui Jaapanit tabab vaenlase rakett, vahendas The Wall Street Journal.
Eelarves eraldab Jaapan 1,6 miljardit dollarit Tomahawki rakettide ostmiseks. Veel 832 miljonit dollarit kulutatakse nende rakettidega seotud väljaõppeks, et Jaapani sõjalaevad saaksid neid välja tulistada. Kaitseministeerium teatas, et Jaapan hakkab rakette paigutama sõjalaevadele pärast 2026. aasta kevadet.
USA-l on umbes neli tuhat Tomahawki raketti. Riik kasutas neid rakette nii Iraagis, Süürias kui ka Liibüas.
Tomahawki raketid suudavad lennata kuni 2400 kilomeetri kaugusele. Jaapan suudaks nende rakettidega ohustada Hiina rannikupiirkonda. USA on seni müünud neid rakette ainult Suurbritanniale.
|
Jaapan ostab USA-lt kahe miljardi dollari eest Tomahawki tiibrakette
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tokyo avaldas hiljuti viit aastat hõlmava kaitsekulude kasvu plaani, milles on kirjas suurim kaitsekulude mahu kasv alates teisest maailmasõjast. Reedel kiitis valitsus heaks uue kaitse-eelarve.
Jaapan eraldab 10,6 miljardit dollarit, et arendada võimekust tabada rakettidega vaenlase sõjalisi rajatisi. Kaitseminister Yasukazu Hamada ütles, et riik võib vastast rünnata enne, kui Jaapanit tabab vaenlase rakett, vahendas The Wall Street Journal.
Eelarves eraldab Jaapan 1,6 miljardit dollarit Tomahawki rakettide ostmiseks. Veel 832 miljonit dollarit kulutatakse nende rakettidega seotud väljaõppeks, et Jaapani sõjalaevad saaksid neid välja tulistada. Kaitseministeerium teatas, et Jaapan hakkab rakette paigutama sõjalaevadele pärast 2026. aasta kevadet.
USA-l on umbes neli tuhat Tomahawki raketti. Riik kasutas neid rakette nii Iraagis, Süürias kui ka Liibüas.
Tomahawki raketid suudavad lennata kuni 2400 kilomeetri kaugusele. Jaapan suudaks nende rakettidega ohustada Hiina rannikupiirkonda. USA on seni müünud neid rakette ainult Suurbritanniale.
### Response:
Jaapan ostab USA-lt kahe miljardi dollari eest Tomahawki tiibrakette
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Naeris" on lugu sellest, mis toimub maa all samal ajal, kui maa peal köögiviljakasvatusega tegeldakse. Aga ka omandist, koostööst ja reetmisest. Aga et kõik oleks selge, tuleb ikka film kohapeal ära vaadata.
Selles ruumis on väljas Piret Siguse maalid, Pastacas, kes on meie animatsiooni helilooja, tema joonistused ja meie animaatori Marili Soki pusa-objektid. "Naeris" lendab meil aktiivselt ringi," kirjeldas režissöör Silja Saarepuu "Aktuaalsele kaamerale".
"Naeris" on tänaseks päevaks valitud juba 86 festivali programmi ning pälvinud ka mõned auhinnad pälvinud. "Siin näitusesaaalis on ta Eestis pidevalt vaadatav esimest korda. Eestis on ta seni olnud festivaliprogrammis NÖFF-il Raplas Animistil Tallinnas ja PÖFF-il ka Tallinnas.
Näitust ja filmi näitusel saab Pärnu linnagaleriis vaadata 28. jaanuarini.
|
Pärnu linnagalerii näituse "Mugulad" fookuses on animafilm "Naeris"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Naeris" on lugu sellest, mis toimub maa all samal ajal, kui maa peal köögiviljakasvatusega tegeldakse. Aga ka omandist, koostööst ja reetmisest. Aga et kõik oleks selge, tuleb ikka film kohapeal ära vaadata.
Selles ruumis on väljas Piret Siguse maalid, Pastacas, kes on meie animatsiooni helilooja, tema joonistused ja meie animaatori Marili Soki pusa-objektid. "Naeris" lendab meil aktiivselt ringi," kirjeldas režissöör Silja Saarepuu "Aktuaalsele kaamerale".
"Naeris" on tänaseks päevaks valitud juba 86 festivali programmi ning pälvinud ka mõned auhinnad pälvinud. "Siin näitusesaaalis on ta Eestis pidevalt vaadatav esimest korda. Eestis on ta seni olnud festivaliprogrammis NÖFF-il Raplas Animistil Tallinnas ja PÖFF-il ka Tallinnas.
Näitust ja filmi näitusel saab Pärnu linnagaleriis vaadata 28. jaanuarini.
### Response:
Pärnu linnagalerii näituse "Mugulad" fookuses on animafilm "Naeris"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Türgi miinimumpalk oleks 2023. aastal 8500 liiri ehk 455 dollarit kuus," ütles Erdogan. Miinimumpalk oleks siis 55 protsenti kõrgem, kui see on olnud alates juulist. Erdogan vihjas, et lähiajal võib miinimumpalk tõusta veelgi.
Novembris kiirenes Türgis inflatsioon 84,4 protsendini. Erdogan leiab, et kõrged intressimäärad hoopis soodustavad hinnatõusu.
Türgi keskpank hakkas eelmise aasta septembris langetama intressimäärasid ja liiri väärtus on kukkunud kolinal, vahendas Financial Times.
Hinnatõusu tõttu on kallimaks läinud ka põhikaubad, nagu toit ja autokütus. Hiljutised küsitlused näitavad, et toetus Erdogani koduparteile on ajalooliselt madalal tasemel.
Presidendi- ja parlamendivalimised peaksid toimuma juunis, kuid mõned analüütikud leiavad, et Erdogan võib neid paari kuu võrra edasi lükata.
|
Erdogan tõstab miinimumpalka 55 protsendi võrra
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Türgi miinimumpalk oleks 2023. aastal 8500 liiri ehk 455 dollarit kuus," ütles Erdogan. Miinimumpalk oleks siis 55 protsenti kõrgem, kui see on olnud alates juulist. Erdogan vihjas, et lähiajal võib miinimumpalk tõusta veelgi.
Novembris kiirenes Türgis inflatsioon 84,4 protsendini. Erdogan leiab, et kõrged intressimäärad hoopis soodustavad hinnatõusu.
Türgi keskpank hakkas eelmise aasta septembris langetama intressimäärasid ja liiri väärtus on kukkunud kolinal, vahendas Financial Times.
Hinnatõusu tõttu on kallimaks läinud ka põhikaubad, nagu toit ja autokütus. Hiljutised küsitlused näitavad, et toetus Erdogani koduparteile on ajalooliselt madalal tasemel.
Presidendi- ja parlamendivalimised peaksid toimuma juunis, kuid mõned analüütikud leiavad, et Erdogan võib neid paari kuu võrra edasi lükata.
### Response:
Erdogan tõstab miinimumpalka 55 protsendi võrra
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Skandaal sai alguse 27. oktoobril, kui võistluskeeld määrati Liang Wenbole. Eelmisel nädalal järgnes sama käik Li Ningi, Li Hangi, Zhao Jianbo, Bai Langningi ja Chang Bingyu puhul.
Seitsmendaks võistluskeelu teeninud mängijaks oli aga eelmisel aastal Mastersi võitnud Yan Bingtao, kellele vahetult enne jõulupühi järgnes veel kaheksaski snuukrisportlane Chen Zifan.
Parimal juhul maailma edetabelis 76. kohta hoidnud Chen pole erinevalt näiteks Liangist ja Yanist karjääri jooksul väga kõrgeid tulemusi saavutanud.
|
Juba kaheksas Hiina snuukrimängija sai võistluskeelu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Skandaal sai alguse 27. oktoobril, kui võistluskeeld määrati Liang Wenbole. Eelmisel nädalal järgnes sama käik Li Ningi, Li Hangi, Zhao Jianbo, Bai Langningi ja Chang Bingyu puhul.
Seitsmendaks võistluskeelu teeninud mängijaks oli aga eelmisel aastal Mastersi võitnud Yan Bingtao, kellele vahetult enne jõulupühi järgnes veel kaheksaski snuukrisportlane Chen Zifan.
Parimal juhul maailma edetabelis 76. kohta hoidnud Chen pole erinevalt näiteks Liangist ja Yanist karjääri jooksul väga kõrgeid tulemusi saavutanud.
### Response:
Juba kaheksas Hiina snuukrimängija sai võistluskeelu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Gökce on avaldanud pärast finaali oma Instagrami kontol videid ja fotosid sellest, kuidas tähistab Argentina mängijatega nende võitu MM-finaalis Prantsusmaa üle ja hoiab ka võidutrofeed.
Viimase puhul on tegemist eriti märkimisväärse vahejuhtumiga, sest FIFA kodulehel oleva informatsiooni kohaselt võib autasu puutuda väga valitud seltskond, sealhulgas endised võitjad ja riigipead.
View this post on Instagram
A post shared by Nusr_et#Saltbae (@nusr_et)
View this post on Instagram
A post shared by Nusr_et#Saltbae (@nusr_et)
View this post on Instagram
A post shared by Nusr_et#Saltbae (@nusr_et)
View this post on Instagram
A post shared by Nusr_et#Saltbae (@nusr_et)
View this post on Instagram
A post shared by Nusr_et#Saltbae (@nusr_et)
View this post on Instagram
A post shared by Nusr_et#Saltbae (@nusr_et)
Gökce on menuka restoraniketi omanik ja tema Instagrami kontol jagub jälgijaid pea 50 miljoni jagu. Türklase firmamärgiks kokana on lihatükkide teatraalsel moel soolamine.
Jalgpalliga on tal kokkupuuteid ka varem. Nii on ta sattunud oma restoranides ühele pildile näiteks Robert Lewandowski ja Kylian Mbappega. Ka Lionel Messiga oli Gökce kohtunud juba enne MM-finaali.
|
FIFA algatas platsile pääsenud tuntud koka asjus uurimise
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gökce on avaldanud pärast finaali oma Instagrami kontol videid ja fotosid sellest, kuidas tähistab Argentina mängijatega nende võitu MM-finaalis Prantsusmaa üle ja hoiab ka võidutrofeed.
Viimase puhul on tegemist eriti märkimisväärse vahejuhtumiga, sest FIFA kodulehel oleva informatsiooni kohaselt võib autasu puutuda väga valitud seltskond, sealhulgas endised võitjad ja riigipead.
View this post on Instagram
A post shared by Nusr_et#Saltbae (@nusr_et)
View this post on Instagram
A post shared by Nusr_et#Saltbae (@nusr_et)
View this post on Instagram
A post shared by Nusr_et#Saltbae (@nusr_et)
View this post on Instagram
A post shared by Nusr_et#Saltbae (@nusr_et)
View this post on Instagram
A post shared by Nusr_et#Saltbae (@nusr_et)
View this post on Instagram
A post shared by Nusr_et#Saltbae (@nusr_et)
Gökce on menuka restoraniketi omanik ja tema Instagrami kontol jagub jälgijaid pea 50 miljoni jagu. Türklase firmamärgiks kokana on lihatükkide teatraalsel moel soolamine.
Jalgpalliga on tal kokkupuuteid ka varem. Nii on ta sattunud oma restoranides ühele pildile näiteks Robert Lewandowski ja Kylian Mbappega. Ka Lionel Messiga oli Gökce kohtunud juba enne MM-finaali.
### Response:
FIFA algatas platsile pääsenud tuntud koka asjus uurimise
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Petlemmas elavate kristlaste arv on langenud umbes 20 protsendini. Sajand tagasi oli see 84 protsenti. Moslemitest enamuse diskrimineerimise tõttu võib kristlaste hulk linnas langeda veelgi, teatas The Times.
"Käimas on kampaania kristlike kodude ja ettevõtete ostmiseks ning reedel kuulete mošeede valjuhäälditest, kuidas peetakse kõnesid kristlaste ja juutide vastu. See on vihkamine, mida kuulete nende palvetes," ütles üks kohalik kristlaste juht.
"Nad tõrjuvad meid välja. Sa elad inimeste hulgas, kes sind ei taha. Kristlased kardavad ja kui neil on võimalus lahkuda, siis nad teevad seda," lisas kohalik kristlane.
Petlemmas pole muud tööstust peale turismi. Pandeemia tõttu sai turismisektor räsida ja see pole siiani taastunud. Palestiina võimude teatel läks pandeemia kohalikule majandusele maksma 1,6 miljardit dollarit.
Keskmine palk on Petlemmas alla 300 dollari, paljud inimesed kolivad seetõttu Iisraeli ja proovivad seal tööd leida.
Kristlased moodustavad praegu vähem kui ühe protsendi Palestiina elanikkonnast. Piirkonnas elab umbes 4,9 miljonit inimest.
Kohalik kristlane Ala Khoury ütles, et kardab Petlemmas kristluse tuleviku pärast.
"Siit sai alguse kristlus, me nimetame seda emakirikuks. Kahjuks kaotame selle kiriku. Sellest on saamas omamoodi muuseum. Palverändurid tulevad siia, et näha kive ja asukohtasid, mitte inimesi," ütles Ala Khoury.
Kristlased peavad Petlemma Jeesus Kristuse sünnipaigaks.
|
Times: kristlaste hulk Läänekaldal asuvas Petlemmas väheneb
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Petlemmas elavate kristlaste arv on langenud umbes 20 protsendini. Sajand tagasi oli see 84 protsenti. Moslemitest enamuse diskrimineerimise tõttu võib kristlaste hulk linnas langeda veelgi, teatas The Times.
"Käimas on kampaania kristlike kodude ja ettevõtete ostmiseks ning reedel kuulete mošeede valjuhäälditest, kuidas peetakse kõnesid kristlaste ja juutide vastu. See on vihkamine, mida kuulete nende palvetes," ütles üks kohalik kristlaste juht.
"Nad tõrjuvad meid välja. Sa elad inimeste hulgas, kes sind ei taha. Kristlased kardavad ja kui neil on võimalus lahkuda, siis nad teevad seda," lisas kohalik kristlane.
Petlemmas pole muud tööstust peale turismi. Pandeemia tõttu sai turismisektor räsida ja see pole siiani taastunud. Palestiina võimude teatel läks pandeemia kohalikule majandusele maksma 1,6 miljardit dollarit.
Keskmine palk on Petlemmas alla 300 dollari, paljud inimesed kolivad seetõttu Iisraeli ja proovivad seal tööd leida.
Kristlased moodustavad praegu vähem kui ühe protsendi Palestiina elanikkonnast. Piirkonnas elab umbes 4,9 miljonit inimest.
Kohalik kristlane Ala Khoury ütles, et kardab Petlemmas kristluse tuleviku pärast.
"Siit sai alguse kristlus, me nimetame seda emakirikuks. Kahjuks kaotame selle kiriku. Sellest on saamas omamoodi muuseum. Palverändurid tulevad siia, et näha kive ja asukohtasid, mitte inimesi," ütles Ala Khoury.
Kristlased peavad Petlemma Jeesus Kristuse sünnipaigaks.
### Response:
Times: kristlaste hulk Läänekaldal asuvas Petlemmas väheneb
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Salernitana põhiväravavaht Luigi Sepe vigastas säärelihast ja nii pakuti võimalust 37-aastasele Ochoale, kes on varem mänginud Hispaania ja Prantsusmaa kõrgliigades, aga mitte Itaalias.
Salernitana on esimese 15 liigamänguga teeninud 17 punkti ja asub 20 meeskonna konkurentsis 12. kohal. Hooaega jätkatakse 4. jaanuaril kodus AC Milani vastu.
Juba 2005. aastal Mehhiko koondises debüteerinud Ochoal on rahvuskoondise särgis kirjas 135 kohtumist, neist kolm viimast äsjalõppenud MM-finaalturniirilt.
|
Teenekas Mehhiko väravavaht leidis tööd Itaalia kõrgliigas
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Salernitana põhiväravavaht Luigi Sepe vigastas säärelihast ja nii pakuti võimalust 37-aastasele Ochoale, kes on varem mänginud Hispaania ja Prantsusmaa kõrgliigades, aga mitte Itaalias.
Salernitana on esimese 15 liigamänguga teeninud 17 punkti ja asub 20 meeskonna konkurentsis 12. kohal. Hooaega jätkatakse 4. jaanuaril kodus AC Milani vastu.
Juba 2005. aastal Mehhiko koondises debüteerinud Ochoal on rahvuskoondise särgis kirjas 135 kohtumist, neist kolm viimast äsjalõppenud MM-finaalturniirilt.
### Response:
Teenekas Mehhiko väravavaht leidis tööd Itaalia kõrgliigas
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.