instruction
stringclasses 3
values | input
stringlengths 0
388k
| output
stringlengths 1
59.4k
| text
stringlengths 246
388k
|
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Filmi "Barbie" täpne sisu on praegusel hetkel veel saladus, kuid väidetavalt jäävad Barbie ja Ken pärismaailma lõksu. Filmi nimitegelast kehastab Margot Robbie, Keni rollis astub üles Ryan Gosling. Nende kõrval saab filmis näha ka Will Ferrelli, Kate McKinnonit, Michael Cerat, Issa Raed jpt.
Lavastaja Greta Gerwig on varem toonud vaatajate ette filmid "Lady Bird" ja "Little Women", värske linateose stsenaarium valmis koos filmitegija Noah Baumbachiga, kelle uus film "White Noise" jõuab selle aasta lõpus Netflixi.
"Barbie" jõuab kinodesse 2023. aasta 21. juulil, samal päeval alustab oma kinolevi ka Christopher Nolani uus film "Oppenheimer".
Vaata lühiklippi:
|
Ilmus filmi "Barbie" esimene lühiklipp
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filmi "Barbie" täpne sisu on praegusel hetkel veel saladus, kuid väidetavalt jäävad Barbie ja Ken pärismaailma lõksu. Filmi nimitegelast kehastab Margot Robbie, Keni rollis astub üles Ryan Gosling. Nende kõrval saab filmis näha ka Will Ferrelli, Kate McKinnonit, Michael Cerat, Issa Raed jpt.
Lavastaja Greta Gerwig on varem toonud vaatajate ette filmid "Lady Bird" ja "Little Women", värske linateose stsenaarium valmis koos filmitegija Noah Baumbachiga, kelle uus film "White Noise" jõuab selle aasta lõpus Netflixi.
"Barbie" jõuab kinodesse 2023. aasta 21. juulil, samal päeval alustab oma kinolevi ka Christopher Nolani uus film "Oppenheimer".
Vaata lühiklippi:
### Response:
Ilmus filmi "Barbie" esimene lühiklipp
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Urmas Sisask õppis kompositsiooni Tallinna Muusikakeskkoolis Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel. 1985. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Tema looming on inspireeritud astronoomiast, ta on loonud ka filmi- ja teatrimuusikat.
Tema teoseod on muuhulgas "Plejaadid" (1989), "Linnutee galaktika" (1991), "Jõuluoratoorium" (1992), "Leoniidid" (2001), "Pro Patria" (2003). Tema viimaseks teoseks jäi novembris Stockholmis esmaettekandele tulnud "Gloria Patri 2", mille tekstide autor on Jaan Tammsalu.
1991. aastal pälvis Urmas Sisask Eesti Vabariigi kultuuripreemia, 2001. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi. 2005. aastal nomineeriti Eesti Filharmoonia kammerkoori plaat "Baltic Voices 2" Grammy auhinnale parima koorisalvestise kategoorias. Plaadil kõlas muu hulgas ka Urmas Sisaski looming. 2010. aastal pälvis ta kultuurkapitali helikunsti aastapreemia, 2020. aastal Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia.
|
Suri helilooja Urmas Sisask
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Urmas Sisask õppis kompositsiooni Tallinna Muusikakeskkoolis Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel. 1985. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Tema looming on inspireeritud astronoomiast, ta on loonud ka filmi- ja teatrimuusikat.
Tema teoseod on muuhulgas "Plejaadid" (1989), "Linnutee galaktika" (1991), "Jõuluoratoorium" (1992), "Leoniidid" (2001), "Pro Patria" (2003). Tema viimaseks teoseks jäi novembris Stockholmis esmaettekandele tulnud "Gloria Patri 2", mille tekstide autor on Jaan Tammsalu.
1991. aastal pälvis Urmas Sisask Eesti Vabariigi kultuuripreemia, 2001. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi. 2005. aastal nomineeriti Eesti Filharmoonia kammerkoori plaat "Baltic Voices 2" Grammy auhinnale parima koorisalvestise kategoorias. Plaadil kõlas muu hulgas ka Urmas Sisaski looming. 2010. aastal pälvis ta kultuurkapitali helikunsti aastapreemia, 2020. aastal Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia.
### Response:
Suri helilooja Urmas Sisask
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kaivoja oli 15. detsembril Torinos ametis C-alagrupi kohtumisel, kui vastamisi läksid Juventus (Itaalia) ja Zürich (Šveits). Itaalia naiskond sai kirja ülekaaluka 5:0 võidu, millega säilitati viimase mängupäeva eel lootus veerandfinaali pääsemiseks. Kaheksa punktiga asub Juventus kolmandal kohal, esimesed kaks Lyon ja Arsenal on kirja saanud kümme punkti. Alagrupist pääsevad edasi kaks parimat. Kaivoja brigaadi kuulusid ka peakohtunik Riem Hussein, esimene abikohtunik Sina Diekmann ning neljas kohtunik Angelika Soeder, vahendab Eesti Jalgpalli Liit.
Karolin Kaivoja tänavune hooaeg on olnud erakordselt võimas. 21. mail teenindas ta esimese eestlasena naiste Meistrite liiga finaali, mille järel tõstis karika peakohale Lyon (FRA), samas võistlussarjas oli ta ametis ka veerandfinaalis. Juulikuus oli ta esimese eestlasena ametis täiskasvanute suurturniiril, kui ta valiti naiste EM-finaalturniiri abikohtunikuks, augustis oli ta abikohtunik ka U-20 neidude MM-finaalturniiril. Eestlannat ootab ees võimalus pääseda suurturniirile ka järgmisel aastal – nimelt valiti Kaivoja 2023. aastal Austraalias ja Uus-Meremaal toimuvate naiste maailmameistrivõistluste kohtunike kandidaatide sekka, lõplik valik tehakse 100 abikohtuniku seast.
|
Eestlanna teenindas kaalukat Meistrite liiga kohtumist
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaivoja oli 15. detsembril Torinos ametis C-alagrupi kohtumisel, kui vastamisi läksid Juventus (Itaalia) ja Zürich (Šveits). Itaalia naiskond sai kirja ülekaaluka 5:0 võidu, millega säilitati viimase mängupäeva eel lootus veerandfinaali pääsemiseks. Kaheksa punktiga asub Juventus kolmandal kohal, esimesed kaks Lyon ja Arsenal on kirja saanud kümme punkti. Alagrupist pääsevad edasi kaks parimat. Kaivoja brigaadi kuulusid ka peakohtunik Riem Hussein, esimene abikohtunik Sina Diekmann ning neljas kohtunik Angelika Soeder, vahendab Eesti Jalgpalli Liit.
Karolin Kaivoja tänavune hooaeg on olnud erakordselt võimas. 21. mail teenindas ta esimese eestlasena naiste Meistrite liiga finaali, mille järel tõstis karika peakohale Lyon (FRA), samas võistlussarjas oli ta ametis ka veerandfinaalis. Juulikuus oli ta esimese eestlasena ametis täiskasvanute suurturniiril, kui ta valiti naiste EM-finaalturniiri abikohtunikuks, augustis oli ta abikohtunik ka U-20 neidude MM-finaalturniiril. Eestlannat ootab ees võimalus pääseda suurturniirile ka järgmisel aastal – nimelt valiti Kaivoja 2023. aastal Austraalias ja Uus-Meremaal toimuvate naiste maailmameistrivõistluste kohtunike kandidaatide sekka, lõplik valik tehakse 100 abikohtuniku seast.
### Response:
Eestlanna teenindas kaalukat Meistrite liiga kohtumist
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Ettevõtte juhatuse esimees Argo Luude põhjendas vajadust hindade tõstmise järele praeguse majandusolukorraga - inflatsioon on Eestis üks Euroopa kõrgemaid ja märgatavalt on kallinenud sisendina näiteks kütusehind.
"Kütuse hind on sel ajal, kui me tegime riigihankele pakkumise, tõusnud üle kahe korra. Siin me räägime siis enam kui sajaprotsendilisest hinnatõusust," ütles Luude.
Eelkõige puudutab hinnatõus just segaolmejäätmete vedu. Näiteks üks kuupmeeter segaolmejäätmete vedu korraldatud jäätmeveo raames kallineb Tartu linnas keskmiselt 0,92 euro võrra. 2,5-kuupmeetrise mahuti tühjendushind tõuseb aga 28,86 eurolt 31,17 euroni. Tartu linna keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer ütles, et linn on pakutud hinnatõusuga nõustunud.
"Ta esitas meile taotluse Aardlapalu ümberlaadimisjaamas segaolmejäätmete hinna tõusuks ja põhjendus on see, et Tartust liiguvad segaolmejäätmed Iru põletustehasesse. Sinna edasi-tagasi vedu on ligi 400 kilomeetrit ja kuna kütuse kulud on kallinenud, siis me aktsepteerisime seda, et Aardlapalus vastuvõtu hind tõuseb kaheksa protsenti. See tõuseb veebruaris ja sellega kaasneb ka korraldatud veoga klientidele automaatselt prügiveohinnatõus," rääkis Mauer.
Nii Mauer kui Luude rõhutasid, et hinnamuudatus puudutab segaolmejäätmete vedu. Hinnad ei muutu näiteks bio – ja pakendijäätmetel ning vanapaberit saab ka uuel aastal tasuta ära anda.
"Muutub ainult segaolmejäätmete hind, mis on selline jäätmeliik, mida me kõige vähem peaksime tekitama - see kallineb. Meie soovitus on, et inimesed, kes ei ole veel hakanud jäätmeid liigiti koguma, hakkaksid seda tegema. Hinnatõus on praegu muidugi väike, see võib-olla ei motiveeri neid, aga igaüks saab segaolmejäätme teket mõjutada seeläbi, et kogub rohkem paberit, pakendit, biojäätmeid," ütles Mauer.
Samas on Luude sõnul tõde ka see, et vanapaberi hind on majandusolukorra tõttu langenud kevadega võrreldes rohkem kui viis korda. Praegu tuleb ettevõttel vanapaberi kogumise ja kätlemise eest peale maksta:
"Hetkel oleme sunnitud segaolmejäätme käitlusest või kogumisest saadava hinnaga katma ka vanapaberi kogumise kulusid. Eks see olukord on päris keeruline," tõdes Luude.
Kuigi vanapaberi kogumise eest pole praegu plaanis tasu küsima hakata, siis lõplikult välistada seda ikkagi ei saa, ütles Luude. "Kui ka liigiti kogutud jäätmete eest tuleb hakata maksma, võib-olla päris palju maksma, siis kaob ju see liigiti kogumise motivatsioon üldse ära ja lõpuks me liigume igatepidi arengus tagasi. Kui see olukord peaks minema veel keerulisemaks, eks siin siis tuleb linnaga maha istuda. Võib-olla oleks lahendus see, et veelkord tõsta segaolmejäätmete hinda ja üritada seeläbi katta need kulud. Taaskasutatavate materjalide hinnatõus oleks kindlasti kõige-kõige viimane, mida kaaluda," rääkis ettevõtte juht.
|
Tartu prügivedaja tõstab uuest aastast jäätmeveo hinda
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettevõtte juhatuse esimees Argo Luude põhjendas vajadust hindade tõstmise järele praeguse majandusolukorraga - inflatsioon on Eestis üks Euroopa kõrgemaid ja märgatavalt on kallinenud sisendina näiteks kütusehind.
"Kütuse hind on sel ajal, kui me tegime riigihankele pakkumise, tõusnud üle kahe korra. Siin me räägime siis enam kui sajaprotsendilisest hinnatõusust," ütles Luude.
Eelkõige puudutab hinnatõus just segaolmejäätmete vedu. Näiteks üks kuupmeeter segaolmejäätmete vedu korraldatud jäätmeveo raames kallineb Tartu linnas keskmiselt 0,92 euro võrra. 2,5-kuupmeetrise mahuti tühjendushind tõuseb aga 28,86 eurolt 31,17 euroni. Tartu linna keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer ütles, et linn on pakutud hinnatõusuga nõustunud.
"Ta esitas meile taotluse Aardlapalu ümberlaadimisjaamas segaolmejäätmete hinna tõusuks ja põhjendus on see, et Tartust liiguvad segaolmejäätmed Iru põletustehasesse. Sinna edasi-tagasi vedu on ligi 400 kilomeetrit ja kuna kütuse kulud on kallinenud, siis me aktsepteerisime seda, et Aardlapalus vastuvõtu hind tõuseb kaheksa protsenti. See tõuseb veebruaris ja sellega kaasneb ka korraldatud veoga klientidele automaatselt prügiveohinnatõus," rääkis Mauer.
Nii Mauer kui Luude rõhutasid, et hinnamuudatus puudutab segaolmejäätmete vedu. Hinnad ei muutu näiteks bio – ja pakendijäätmetel ning vanapaberit saab ka uuel aastal tasuta ära anda.
"Muutub ainult segaolmejäätmete hind, mis on selline jäätmeliik, mida me kõige vähem peaksime tekitama - see kallineb. Meie soovitus on, et inimesed, kes ei ole veel hakanud jäätmeid liigiti koguma, hakkaksid seda tegema. Hinnatõus on praegu muidugi väike, see võib-olla ei motiveeri neid, aga igaüks saab segaolmejäätme teket mõjutada seeläbi, et kogub rohkem paberit, pakendit, biojäätmeid," ütles Mauer.
Samas on Luude sõnul tõde ka see, et vanapaberi hind on majandusolukorra tõttu langenud kevadega võrreldes rohkem kui viis korda. Praegu tuleb ettevõttel vanapaberi kogumise ja kätlemise eest peale maksta:
"Hetkel oleme sunnitud segaolmejäätme käitlusest või kogumisest saadava hinnaga katma ka vanapaberi kogumise kulusid. Eks see olukord on päris keeruline," tõdes Luude.
Kuigi vanapaberi kogumise eest pole praegu plaanis tasu küsima hakata, siis lõplikult välistada seda ikkagi ei saa, ütles Luude. "Kui ka liigiti kogutud jäätmete eest tuleb hakata maksma, võib-olla päris palju maksma, siis kaob ju see liigiti kogumise motivatsioon üldse ära ja lõpuks me liigume igatepidi arengus tagasi. Kui see olukord peaks minema veel keerulisemaks, eks siin siis tuleb linnaga maha istuda. Võib-olla oleks lahendus see, et veelkord tõsta segaolmejäätmete hinda ja üritada seeläbi katta need kulud. Taaskasutatavate materjalide hinnatõus oleks kindlasti kõige-kõige viimane, mida kaaluda," rääkis ettevõtte juht.
### Response:
Tartu prügivedaja tõstab uuest aastast jäätmeveo hinda
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Bukarestis allkirjastatud dokumendi kohaselt hakkab Aserbaidžaanis rohelist energiat vahendav 1100-kilomeetrine ja 1000 megavatise võimsusega kaabel kulgema Gruusia rannikust Rumeeniasse.
"Arvestades praegus julgeolekuolukorda, mida kujundab sõjaline agressioon Ukrainas, vajame paremat koostööd ja suuremat solidaarsust, et tulla toime ühiste väljakutsetega," ütles Rumeenia president Klaus Iohannis tseremoonial, millel osales ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Iohannise sõnul on algatus vastuseks praegusele strateegilisele olukorrale ning tugevdab Euroopa energeetilist vastupidavust ning avardab varustuskanalite valikut.
Von der Leyen kinnitas omalt poolt, et Euroopa Liidu strateegia loobuda Venemaa fossiilsetest kütustest ja mitmekesistada pakkumist "usaldusväärsete partnerite" poolt, toimib. Tema kinnitusel on EL valmis projekti toetama.
Von der Leyeni sõnul muudab Musta mere alune elektrikaabel Gruusia elektrivarustuse sõlmeks ja integreerib selle Euroopa Liidu energiaturuga ning samas aitab ka taastada Ukraina energiasüsteemi ning riigi ülesehitamist.
The Black Sea electric cable is a new transmission route full of opportunities.
It could integrate Georgia to our electricity market and bring electricity to our neighbours in the Western Balkans, Moldova and of course Ukraine.
Let's work together to make it real. pic.twitter.com/rDRYDIHYJL
— Ursula von der Leyen (@vonderleyen) December 17, 2022
Kokkuleppele andsid oma allkirja Ungari peaminister Viktor Orban, Aserbaidžaani president Ilham Alijev, Rumeenia peaminister Nicolae Ciuca ja Gruusia peaminister Irakli Garibašvili.
|
Neli riiki leppisid kokku elektriühenduse ehitamiseks Aserbaidžaanist Euroopasse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bukarestis allkirjastatud dokumendi kohaselt hakkab Aserbaidžaanis rohelist energiat vahendav 1100-kilomeetrine ja 1000 megavatise võimsusega kaabel kulgema Gruusia rannikust Rumeeniasse.
"Arvestades praegus julgeolekuolukorda, mida kujundab sõjaline agressioon Ukrainas, vajame paremat koostööd ja suuremat solidaarsust, et tulla toime ühiste väljakutsetega," ütles Rumeenia president Klaus Iohannis tseremoonial, millel osales ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Iohannise sõnul on algatus vastuseks praegusele strateegilisele olukorrale ning tugevdab Euroopa energeetilist vastupidavust ning avardab varustuskanalite valikut.
Von der Leyen kinnitas omalt poolt, et Euroopa Liidu strateegia loobuda Venemaa fossiilsetest kütustest ja mitmekesistada pakkumist "usaldusväärsete partnerite" poolt, toimib. Tema kinnitusel on EL valmis projekti toetama.
Von der Leyeni sõnul muudab Musta mere alune elektrikaabel Gruusia elektrivarustuse sõlmeks ja integreerib selle Euroopa Liidu energiaturuga ning samas aitab ka taastada Ukraina energiasüsteemi ning riigi ülesehitamist.
The Black Sea electric cable is a new transmission route full of opportunities.
It could integrate Georgia to our electricity market and bring electricity to our neighbours in the Western Balkans, Moldova and of course Ukraine.
Let's work together to make it real. pic.twitter.com/rDRYDIHYJL
— Ursula von der Leyen (@vonderleyen) December 17, 2022
Kokkuleppele andsid oma allkirja Ungari peaminister Viktor Orban, Aserbaidžaani president Ilham Alijev, Rumeenia peaminister Nicolae Ciuca ja Gruusia peaminister Irakli Garibašvili.
### Response:
Neli riiki leppisid kokku elektriühenduse ehitamiseks Aserbaidžaanist Euroopasse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Valitsus tutvus tegevuskava projektiga oktoobris ning andis siis rohelise tule sellega edasi liikumiseks. Lukase sõnul on tegevuskava kinnitamine loomulik jätk seadusemuudatusele, mille riigikogu võttis vastu 12. detsembril.
"Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmisega lõime õigusliku raamistiku eestikeelsele õppele üleminekuks. Paralleelselt seaduseelnõu menetlusega on valminud tegevuskava, mille koostamisel oleme arvestanud ka riigikogu kultuurikomisjoni, Eesti keelenõukogu, valitsuse ja paljude koostööpartnerite tagasisidega seaduseelnõule, selle rakendamisele ja allkirjastatud tegevuskavale. Tegevuskava pakub riigikogu heakskiidu saanud seaduse elluviimiseks mitmekülgset tuge, et üleminek saaks kooli, lasteaia, kodu, omavalitsuse ja riigi koostöös toimuda," ütles Lukas pressiteate vahendusel.
Ministri sõnul käsitleb tegevuskava kõige mahukam punkt vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajate ja koolijuhtide olemasolu ja motiveerimist. "Suurendame ülikoolides õpetajakoolituse õppekohtade arvu, loome juurde paindlikke õppevorme, pakume haridustöötajatele keelekoolitust ning motiveerime õpetajaid tööle asuma ja jääma," märkis Lukas.
Selleks kehtestatakse alates 2023. aasta septembrist kõigile Ida-Virumaa eesti keeles õpetavatele õpetajatele alampalga koefitsient 1,5 ja alushariduses 1,3.
Väljatöötamisel on ka motivatsioonipaketid Ida-Virumaale õpetajaametisse siirdujatele: sihtstipendium üliõpilastele, lähtetoetus koefitsiendiga 1,3 ja lähtetoetuse laiendamine alushariduse tugispetsialistidele, soodustingimustel eluaseme pakkumine jms. Kõigile haridustöötajatele pakutakse keeleõpet ja täienduskoolitusi keeleõppe metoodikast, lõimitud aine- ja keeleõppest jms, samuti koolitusi mitmekultuurilise õppe alase teadlikkuse suurendamiseks.
Koolijuhtidele on suunatud mitmesugused professionaalse arengu projektid.
Õpetajate järelkasvu tagamisse panustab oluliselt ka üldhariduskoolide õpetajate palga alamäära tõstmine 1749 eurole 2023. aasta jaanuarist. See moodustab siis 111 protsenti Eesti keskmisest palgast, eesmärgiks on jõuda vähemalt 125 protsendini.
Koolidele ja lasteaedadele on kättesaadavad erinevad toetused nii eesti keele kui eestikeelse õppe läbiviimiseks, lisandumas on toetus väljaspool Ida-Virumaad eestikeelsele õppele üleminevatele klassidele.
Riik toetab lasteaedu ja koole ka õppematerjalide soetamisel eesti keelest erineva emakeelega õpilastele.
Väljatöötamisel on uued keeleoskustasemete testid ja vajalik õppevara, alushariduses on loomisel uus õppematerjalide e-platvorm. Olemasolevad metoodikad ja õppematerjalid kaardistatakse ja süstematiseeritakse.
Lisandumas on uued keeletehnoloogilised vahendid eesti keele kui teise keele õpetamise ja õppimise hõlbustamiseks.
Üleminek eesti õppekeelele toimub lasteaedades ning algab 1. ja 4. klassis 2024. aastal ning viiakse põhikoolides lõpule 2029/2030 õppeaasta alguseks. Gümnaasiumis ja kutsekeskhariduse õppekavade alusel läbiviidavas õppes võib kuni 2029/2030. õppeaastani muu keele osakaal olla kuni 40 protsenti õppe mahust. Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt 2030/2031., 11. klassis 2031/2032. ja 12. klassis 2032/2033. õppeaastaks. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.
|
Lukas kinnitas eestikeelsele haridusele ülemineku kava
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsus tutvus tegevuskava projektiga oktoobris ning andis siis rohelise tule sellega edasi liikumiseks. Lukase sõnul on tegevuskava kinnitamine loomulik jätk seadusemuudatusele, mille riigikogu võttis vastu 12. detsembril.
"Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmisega lõime õigusliku raamistiku eestikeelsele õppele üleminekuks. Paralleelselt seaduseelnõu menetlusega on valminud tegevuskava, mille koostamisel oleme arvestanud ka riigikogu kultuurikomisjoni, Eesti keelenõukogu, valitsuse ja paljude koostööpartnerite tagasisidega seaduseelnõule, selle rakendamisele ja allkirjastatud tegevuskavale. Tegevuskava pakub riigikogu heakskiidu saanud seaduse elluviimiseks mitmekülgset tuge, et üleminek saaks kooli, lasteaia, kodu, omavalitsuse ja riigi koostöös toimuda," ütles Lukas pressiteate vahendusel.
Ministri sõnul käsitleb tegevuskava kõige mahukam punkt vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajate ja koolijuhtide olemasolu ja motiveerimist. "Suurendame ülikoolides õpetajakoolituse õppekohtade arvu, loome juurde paindlikke õppevorme, pakume haridustöötajatele keelekoolitust ning motiveerime õpetajaid tööle asuma ja jääma," märkis Lukas.
Selleks kehtestatakse alates 2023. aasta septembrist kõigile Ida-Virumaa eesti keeles õpetavatele õpetajatele alampalga koefitsient 1,5 ja alushariduses 1,3.
Väljatöötamisel on ka motivatsioonipaketid Ida-Virumaale õpetajaametisse siirdujatele: sihtstipendium üliõpilastele, lähtetoetus koefitsiendiga 1,3 ja lähtetoetuse laiendamine alushariduse tugispetsialistidele, soodustingimustel eluaseme pakkumine jms. Kõigile haridustöötajatele pakutakse keeleõpet ja täienduskoolitusi keeleõppe metoodikast, lõimitud aine- ja keeleõppest jms, samuti koolitusi mitmekultuurilise õppe alase teadlikkuse suurendamiseks.
Koolijuhtidele on suunatud mitmesugused professionaalse arengu projektid.
Õpetajate järelkasvu tagamisse panustab oluliselt ka üldhariduskoolide õpetajate palga alamäära tõstmine 1749 eurole 2023. aasta jaanuarist. See moodustab siis 111 protsenti Eesti keskmisest palgast, eesmärgiks on jõuda vähemalt 125 protsendini.
Koolidele ja lasteaedadele on kättesaadavad erinevad toetused nii eesti keele kui eestikeelse õppe läbiviimiseks, lisandumas on toetus väljaspool Ida-Virumaad eestikeelsele õppele üleminevatele klassidele.
Riik toetab lasteaedu ja koole ka õppematerjalide soetamisel eesti keelest erineva emakeelega õpilastele.
Väljatöötamisel on uued keeleoskustasemete testid ja vajalik õppevara, alushariduses on loomisel uus õppematerjalide e-platvorm. Olemasolevad metoodikad ja õppematerjalid kaardistatakse ja süstematiseeritakse.
Lisandumas on uued keeletehnoloogilised vahendid eesti keele kui teise keele õpetamise ja õppimise hõlbustamiseks.
Üleminek eesti õppekeelele toimub lasteaedades ning algab 1. ja 4. klassis 2024. aastal ning viiakse põhikoolides lõpule 2029/2030 õppeaasta alguseks. Gümnaasiumis ja kutsekeskhariduse õppekavade alusel läbiviidavas õppes võib kuni 2029/2030. õppeaastani muu keele osakaal olla kuni 40 protsenti õppe mahust. Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt 2030/2031., 11. klassis 2031/2032. ja 12. klassis 2032/2033. õppeaastaks. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.
### Response:
Lukas kinnitas eestikeelsele haridusele ülemineku kava
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
On kriiside aeg. Globaalselt on inimeste ühise jõupingutusena kätte jõudnud kliimamuutused ja elurikkuse vähenemine ning nendega käsikäes praeguse majandusmudeli jaoks veelgi keerulisem väljakutse - ressursikriis.
Kõik need kriisid vajavad läbimõtlemist ja ka riigi tasemel mõtestamist. Mida me tegelikult vajame? Mis on tegelikult oluline? Mis annaks kindlustunde võimalikult paljudele meie inimestele?
Meil ei ole enam vahendeid iga suurejoonelise kapriisi teostamiseks. Tegelikke vahendeid. Ma ei räägi rahast, mis on väljamõeldis ja mida annab ümber defineerida ja juurde trükkida. Ma räägin kivist ja liivast, maast ja veest, metsast ja põllust.
Eestlase jaoks kõige püham asi on kodu. Me mõtestame eestlaseks olemist läbi kodukoha, metsa ja mere, põllulapi, keele ja kultuuri. See on põliselanike vaade. Meie oleme see maa.
Kõik edasised suurarendused jahvatavad materjaliks kellegi kodud. Majandusmudelil on hoog sees ja arenduste peatamine vajab jõudu. See jõud tuleb leida, et vaadata kõik koos peeglisse ning nentida, et meil on veel võimalik praegust piisavust mugavamaks korraldada, aga kõike, millest me oskame unistada, pole lihtsalt võimalik teha.
Vaatame ringi. Igal pool on inimesed, kes juba kaitsevad endid riigi eest. Käivad kohtus, et kaevandused ei kaotaks nende kodust vett ja meelerahu, kaitsevad oma rahadega kodumetsi, et päästa oma kodumaastikud sellisena, nagu nad neid armastavad.
Võrulased koonduvad, et Nursipalu polügooni laiendamine ei muudaks nende erilise keele ja kultuuri hälli elamiskõlbmatuks. Letipea asukad võitlevad eratuumajaama vastu, mida riik isegi veel lubanud pole, aga tegevus juba käib. Läänepoolne Eesti seisab silmitsi külade ja teede läbilõikamisega Rail Balticu trassi poolt ning kaevude kuivamisega, sest lõputute kaevanduste lubamisega hävitatakse habras põhjaveesüsteem.
"Riik peab tagama, et kui kaev jääb kuivaks, saab inimene uue ja parema elukoha samasse piirkonda."
Meil on vaja seadusi, mis tagaksid, et kohalike inimeste elu ei tohi halveneda suurarenduste läbi, ükskõik, kas need viib ellu riik või erafirma. Riik peab tagama, et arenduse tõttu hätta sattunud inimene saaks abi ja vajadusel uue elukoha. Juhul kui kellegi kodu saab kannatada, peab inimene saama pärast parema elukvaliteedi kui tal oli enne. Riik peab tagama, et kui kaev jääb kuivaks, saab inimene uue ja parema elukoha samasse piirkonda. Riik ei tohi turuhinna eest inimesi välja tõsta ja sundvõõrandamine ei tohi olla lubatud.
Elukeskkonna säilimist samaväärsena või elukeskkonna kahjustamisest tulenevaid kompensatsioone saab tagada ainult riik. Riik annab loa arendustegevuseks ja seeläbi võtab vastutuse. Ükskõik, mis juhtub arendava ettevõtjaga, ei tohi kannatajaks jääda kohalik inimene, kelle kodupiirkond kahjustada saab.
Suure pildi nägemise kohustus lasub riigil. Riik peab tagama ka selle, et arendused ei hävitaks loodust. Paraku on praegu meil looduskaitse üsna unaruses, sest majanduses nähakse kasu, aga elukeskkonna säilimisest mitte.
Eriti keeruline on säilitada bioloogilist mitmekesisust. Liigid vajavad erinevaid elupaiku ning inimene on oma tegevustega usinalt elupaigatüüpe vähendamas. Elurikkus aga ei suuda kohaneda kraavipervedel ega raielankidel, mürgitatud põldudel ega kergliiklusteedel. Küll tekivad lähiajal ka meetmed ja kvoodid elurikkuse kao arvestamiseks ning siis terendavad ka sellest valdkonnast suured trahvid. Lisaks süsinikuheitmete suurenemise trahvile, mille Eesti on juba kirja saanud liiga intensiivse metsamajanduse tõttu.
Aga mitte trahvide hirmus ei pea me loodust hoidma, vaid selleks, et säilitada elu. Me peame endid intelligentseteks olevusteks, seega peaksime ju suutma mõista, et kui me elu hävitame, siis sureme ka varsti ise.
Seega me ju mõistame, et ressursside nimel ei tohi veel säilinud looduskooslusi rikkuda. Looduskaitsealade moodustamist ei tohi arendused pärssida. Ükski keskkonnamõju hinnang ei tohi olla tehtud vaid bürokraatliku linnukese kirja saamiseks, neid tuleb teha ausalt ning ka järgida. Kui loodusteadlased hindavad, et elustiku jaoks on antud paik oluline, siis see lihtsalt ei ole arenduseks sobilik, ükskõik kui palju annaks raha liigutada.
Viimasel ajal on olnud juttu, et Rail Baltic vajaks uut tasuvushinnangut. Kindlasti oleks vaja ka uut ning ausat keskkonnamõju hinnangut, mis võtaks arvesse kogu materjalikaevanduse tsükli ning ka Rääma raba rikkumisest tuleneva looduskahju ja süsinikuheitme.
Me peame ette teadma, kui palju peresid jääb ilma veest, kui paljud kaotavad kodutunde või kodumaastiku. Tõenäoliselt saaksime uusi ning ausaid hinnanguid analüüsides tulemuse, et raudtee peaks jääma mõnele olemasolevale trassile. Pealegi jõudis uudistesse, et Euroopa Liit on niikuinii otsustanud, et kõik raudteeliinid peavad üle minema euroopa rööpmelaiusele ning seejuures olekski õige hetk ajakohastada nii Koidula kui ka Pärnu liinid ja ühendada need jäädavalt Lätiga. Kas me tõesti vajame uut raudteetrassi, mis on ehitatud sadade inimeste pisaratest ja läbilõigatud juurtest? Hävitatud loodusest rääkimata.
Ressursikriisi puhul tuleb mõelda ka tulevikule. Kui me juba praegu arutame, kas killustikku ikka jätkub nii neljarealise maantee kui ka Rail Balticu jaoks, siis millest hakkavad elutähtsaid taristuid ehitama järgmised põlvkonnad? Kas teile ei tundu, et kogu olemasolevat killustikuvaru Rääma rappa matta on ogar?
Tihti süüdistatakse kodukoha looduse kaitsjaid mitte-minu-õuele-sündroomis. Palun süüdistajail siiski korra oma mõtetes peatuda. Igaühel meist on vastutus selle paiga eest. Keegi peale meie endi ei saa meie kodu kaitsta.
"See on ressursside otsalõppemise ajastu algus, mis sunnib arendajaid-kaevandajaid tungima teiste kodudesse."
See ei ole NIMBY, kui inimene jääb kodust ilma või kui ta soovib, et keskkonnakahju jääks tegemata, et meie maa oleks ka edaspidi elatav. See ei ole NIMBY, see on ressursside otsalõppemise ajastu algus, mis sunnib arendajaid-kaevandajaid tungima teiste kodudesse. Meid on ammu hoiatatud, et see aeg jõuab kätte, aga me pole soovinud sellest midagi teada.
Nursipalu kaitsmise Facebooki grupis laulavad kohalikud pisarsilmil: "Oo, Eestimaa, oo, Võrumaa, kuni su küla veel elab, elad sina ka…" Võrukad tunnevad, et meie oma riik on asunud hävitama nende keelt ja kultuuri, tehes Võrumaast rahvusvahelise sõjakeskuse. Nad ei taha seda sinna ja nii tekivad riigivastased sõnavõtud ja kahtlustused, et Võrumaale paigutatakse NATO väed selleks, et võimaliku rünnaku puhul esimene pauk tabaks Võrumaad, mitte Tallinnat.
Planeeritav polügoon on Võrumaa jaoks liiga suur, nagu paljud planeeritavad arendused on Eestimaa jaoks liiga suured. Me peame mahtuma nendesse piiridesse, mis meil on. Nii ruumis, loodushoius kui ka materjalides. Kõik uusehitised, millest osa meist oskavad unistada, ei mahu meie maale ära. Sellega tuleb leppida.
Ja meie riigil tuleb oma inimestega ära leppida. Riik ja inimene peavad olema usaldussuhtes, nii, et me kõik teame, et riik on olemas inimeste heaks, selleks, et meil kõigil oleks parem ja efektiivsem elada. Paraku liiga paljudele tundub, et praegune riik ei ole nende sõber, ning just selles on meie julgeolekuoht nr 1.
Eesti on pidanud edukat võitlust loodusega ja hävitanud palju loodusväärtusi. Teeme nii, et meie riik ei asuks võitlusse oma inimestega, et ehitada neile suurprojekte, mida keegi ei vaja, mis lõpuks ei hakka tööle ja mis jäävad vaid kilplaslike monumentidena meile meenutama, kui hoolimatud me oleme. Nii oma inimeste kui ka looduse vastu.
Priiskamise aeg on möödas. Me peame riigina muutma seadusi nii, et inimeste kodust välja tõstmine ja kodu kahjustamine oleks kohutavalt keeruline. Mitte lõdvendama sundvõõrandamise seadusi. Me peame taas mõtlema, et vajame isemajandavat Eestit, mis mahub iseenda sisse ja kus riik on inimese ning looduse sõber.
|
Piret Räni: vajame loodust ja kodutunnet, mitte suurarendusi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
On kriiside aeg. Globaalselt on inimeste ühise jõupingutusena kätte jõudnud kliimamuutused ja elurikkuse vähenemine ning nendega käsikäes praeguse majandusmudeli jaoks veelgi keerulisem väljakutse - ressursikriis.
Kõik need kriisid vajavad läbimõtlemist ja ka riigi tasemel mõtestamist. Mida me tegelikult vajame? Mis on tegelikult oluline? Mis annaks kindlustunde võimalikult paljudele meie inimestele?
Meil ei ole enam vahendeid iga suurejoonelise kapriisi teostamiseks. Tegelikke vahendeid. Ma ei räägi rahast, mis on väljamõeldis ja mida annab ümber defineerida ja juurde trükkida. Ma räägin kivist ja liivast, maast ja veest, metsast ja põllust.
Eestlase jaoks kõige püham asi on kodu. Me mõtestame eestlaseks olemist läbi kodukoha, metsa ja mere, põllulapi, keele ja kultuuri. See on põliselanike vaade. Meie oleme see maa.
Kõik edasised suurarendused jahvatavad materjaliks kellegi kodud. Majandusmudelil on hoog sees ja arenduste peatamine vajab jõudu. See jõud tuleb leida, et vaadata kõik koos peeglisse ning nentida, et meil on veel võimalik praegust piisavust mugavamaks korraldada, aga kõike, millest me oskame unistada, pole lihtsalt võimalik teha.
Vaatame ringi. Igal pool on inimesed, kes juba kaitsevad endid riigi eest. Käivad kohtus, et kaevandused ei kaotaks nende kodust vett ja meelerahu, kaitsevad oma rahadega kodumetsi, et päästa oma kodumaastikud sellisena, nagu nad neid armastavad.
Võrulased koonduvad, et Nursipalu polügooni laiendamine ei muudaks nende erilise keele ja kultuuri hälli elamiskõlbmatuks. Letipea asukad võitlevad eratuumajaama vastu, mida riik isegi veel lubanud pole, aga tegevus juba käib. Läänepoolne Eesti seisab silmitsi külade ja teede läbilõikamisega Rail Balticu trassi poolt ning kaevude kuivamisega, sest lõputute kaevanduste lubamisega hävitatakse habras põhjaveesüsteem.
"Riik peab tagama, et kui kaev jääb kuivaks, saab inimene uue ja parema elukoha samasse piirkonda."
Meil on vaja seadusi, mis tagaksid, et kohalike inimeste elu ei tohi halveneda suurarenduste läbi, ükskõik, kas need viib ellu riik või erafirma. Riik peab tagama, et arenduse tõttu hätta sattunud inimene saaks abi ja vajadusel uue elukoha. Juhul kui kellegi kodu saab kannatada, peab inimene saama pärast parema elukvaliteedi kui tal oli enne. Riik peab tagama, et kui kaev jääb kuivaks, saab inimene uue ja parema elukoha samasse piirkonda. Riik ei tohi turuhinna eest inimesi välja tõsta ja sundvõõrandamine ei tohi olla lubatud.
Elukeskkonna säilimist samaväärsena või elukeskkonna kahjustamisest tulenevaid kompensatsioone saab tagada ainult riik. Riik annab loa arendustegevuseks ja seeläbi võtab vastutuse. Ükskõik, mis juhtub arendava ettevõtjaga, ei tohi kannatajaks jääda kohalik inimene, kelle kodupiirkond kahjustada saab.
Suure pildi nägemise kohustus lasub riigil. Riik peab tagama ka selle, et arendused ei hävitaks loodust. Paraku on praegu meil looduskaitse üsna unaruses, sest majanduses nähakse kasu, aga elukeskkonna säilimisest mitte.
Eriti keeruline on säilitada bioloogilist mitmekesisust. Liigid vajavad erinevaid elupaiku ning inimene on oma tegevustega usinalt elupaigatüüpe vähendamas. Elurikkus aga ei suuda kohaneda kraavipervedel ega raielankidel, mürgitatud põldudel ega kergliiklusteedel. Küll tekivad lähiajal ka meetmed ja kvoodid elurikkuse kao arvestamiseks ning siis terendavad ka sellest valdkonnast suured trahvid. Lisaks süsinikuheitmete suurenemise trahvile, mille Eesti on juba kirja saanud liiga intensiivse metsamajanduse tõttu.
Aga mitte trahvide hirmus ei pea me loodust hoidma, vaid selleks, et säilitada elu. Me peame endid intelligentseteks olevusteks, seega peaksime ju suutma mõista, et kui me elu hävitame, siis sureme ka varsti ise.
Seega me ju mõistame, et ressursside nimel ei tohi veel säilinud looduskooslusi rikkuda. Looduskaitsealade moodustamist ei tohi arendused pärssida. Ükski keskkonnamõju hinnang ei tohi olla tehtud vaid bürokraatliku linnukese kirja saamiseks, neid tuleb teha ausalt ning ka järgida. Kui loodusteadlased hindavad, et elustiku jaoks on antud paik oluline, siis see lihtsalt ei ole arenduseks sobilik, ükskõik kui palju annaks raha liigutada.
Viimasel ajal on olnud juttu, et Rail Baltic vajaks uut tasuvushinnangut. Kindlasti oleks vaja ka uut ning ausat keskkonnamõju hinnangut, mis võtaks arvesse kogu materjalikaevanduse tsükli ning ka Rääma raba rikkumisest tuleneva looduskahju ja süsinikuheitme.
Me peame ette teadma, kui palju peresid jääb ilma veest, kui paljud kaotavad kodutunde või kodumaastiku. Tõenäoliselt saaksime uusi ning ausaid hinnanguid analüüsides tulemuse, et raudtee peaks jääma mõnele olemasolevale trassile. Pealegi jõudis uudistesse, et Euroopa Liit on niikuinii otsustanud, et kõik raudteeliinid peavad üle minema euroopa rööpmelaiusele ning seejuures olekski õige hetk ajakohastada nii Koidula kui ka Pärnu liinid ja ühendada need jäädavalt Lätiga. Kas me tõesti vajame uut raudteetrassi, mis on ehitatud sadade inimeste pisaratest ja läbilõigatud juurtest? Hävitatud loodusest rääkimata.
Ressursikriisi puhul tuleb mõelda ka tulevikule. Kui me juba praegu arutame, kas killustikku ikka jätkub nii neljarealise maantee kui ka Rail Balticu jaoks, siis millest hakkavad elutähtsaid taristuid ehitama järgmised põlvkonnad? Kas teile ei tundu, et kogu olemasolevat killustikuvaru Rääma rappa matta on ogar?
Tihti süüdistatakse kodukoha looduse kaitsjaid mitte-minu-õuele-sündroomis. Palun süüdistajail siiski korra oma mõtetes peatuda. Igaühel meist on vastutus selle paiga eest. Keegi peale meie endi ei saa meie kodu kaitsta.
"See on ressursside otsalõppemise ajastu algus, mis sunnib arendajaid-kaevandajaid tungima teiste kodudesse."
See ei ole NIMBY, kui inimene jääb kodust ilma või kui ta soovib, et keskkonnakahju jääks tegemata, et meie maa oleks ka edaspidi elatav. See ei ole NIMBY, see on ressursside otsalõppemise ajastu algus, mis sunnib arendajaid-kaevandajaid tungima teiste kodudesse. Meid on ammu hoiatatud, et see aeg jõuab kätte, aga me pole soovinud sellest midagi teada.
Nursipalu kaitsmise Facebooki grupis laulavad kohalikud pisarsilmil: "Oo, Eestimaa, oo, Võrumaa, kuni su küla veel elab, elad sina ka…" Võrukad tunnevad, et meie oma riik on asunud hävitama nende keelt ja kultuuri, tehes Võrumaast rahvusvahelise sõjakeskuse. Nad ei taha seda sinna ja nii tekivad riigivastased sõnavõtud ja kahtlustused, et Võrumaale paigutatakse NATO väed selleks, et võimaliku rünnaku puhul esimene pauk tabaks Võrumaad, mitte Tallinnat.
Planeeritav polügoon on Võrumaa jaoks liiga suur, nagu paljud planeeritavad arendused on Eestimaa jaoks liiga suured. Me peame mahtuma nendesse piiridesse, mis meil on. Nii ruumis, loodushoius kui ka materjalides. Kõik uusehitised, millest osa meist oskavad unistada, ei mahu meie maale ära. Sellega tuleb leppida.
Ja meie riigil tuleb oma inimestega ära leppida. Riik ja inimene peavad olema usaldussuhtes, nii, et me kõik teame, et riik on olemas inimeste heaks, selleks, et meil kõigil oleks parem ja efektiivsem elada. Paraku liiga paljudele tundub, et praegune riik ei ole nende sõber, ning just selles on meie julgeolekuoht nr 1.
Eesti on pidanud edukat võitlust loodusega ja hävitanud palju loodusväärtusi. Teeme nii, et meie riik ei asuks võitlusse oma inimestega, et ehitada neile suurprojekte, mida keegi ei vaja, mis lõpuks ei hakka tööle ja mis jäävad vaid kilplaslike monumentidena meile meenutama, kui hoolimatud me oleme. Nii oma inimeste kui ka looduse vastu.
Priiskamise aeg on möödas. Me peame riigina muutma seadusi nii, et inimeste kodust välja tõstmine ja kodu kahjustamine oleks kohutavalt keeruline. Mitte lõdvendama sundvõõrandamise seadusi. Me peame taas mõtlema, et vajame isemajandavat Eestit, mis mahub iseenda sisse ja kus riik on inimese ning looduse sõber.
### Response:
Piret Räni: vajame loodust ja kodutunnet, mitte suurarendusi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Enamus albumi muusikast on kirjutatud akustilisel kitarril, mis on minu jaoks hästi sooja ja vahetu kõlaga instrument," kirjeldas Tamm ja lisas, et ka muusika produktsioonis märkas ta ühel hetkel, et teeb valikuid pigem vahetu ja isiklikuma lähenemise kasuks. "Nii on siin plaadil tihti valitud dünaamiline ja aus esitus ülitäpse ja korrektse asemel."
Idee autoriplaadi tegemisest sündis heliloojal juba mitme aasta eest, kuid vahepeal on nii plaadi kontseptsioon, muusika kui ka maailm ise tohutult muutunud. "Päris keeruline, samas tohutu põnev on olnud jälgida, mis toimub ümberringi ja mu enda mõtetes," mainis ta ja tõdes, et samuti on hea olnud anda oma lugudele teatav ajaproov ja näha, millised tekstid ja palad kõnetavad teda ka 5–6 aastat hiljem.
Album koosneb kümnest loost, millest vanemad kirjutatud aastatel 2016. ja 2017. aastal ning värskemad tänavu sügisel. Plaadile jõudnud kümnest loost pooled on autori enda kirjutatud tekstidele, ülejäänud pool aga instrumentaalsed.
Kuula albumit:
soe by Arno Tamm
|
Arno Tamm avaldas sooloalbumi "Soe"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Enamus albumi muusikast on kirjutatud akustilisel kitarril, mis on minu jaoks hästi sooja ja vahetu kõlaga instrument," kirjeldas Tamm ja lisas, et ka muusika produktsioonis märkas ta ühel hetkel, et teeb valikuid pigem vahetu ja isiklikuma lähenemise kasuks. "Nii on siin plaadil tihti valitud dünaamiline ja aus esitus ülitäpse ja korrektse asemel."
Idee autoriplaadi tegemisest sündis heliloojal juba mitme aasta eest, kuid vahepeal on nii plaadi kontseptsioon, muusika kui ka maailm ise tohutult muutunud. "Päris keeruline, samas tohutu põnev on olnud jälgida, mis toimub ümberringi ja mu enda mõtetes," mainis ta ja tõdes, et samuti on hea olnud anda oma lugudele teatav ajaproov ja näha, millised tekstid ja palad kõnetavad teda ka 5–6 aastat hiljem.
Album koosneb kümnest loost, millest vanemad kirjutatud aastatel 2016. ja 2017. aastal ning värskemad tänavu sügisel. Plaadile jõudnud kümnest loost pooled on autori enda kirjutatud tekstidele, ülejäänud pool aga instrumentaalsed.
Kuula albumit:
soe by Arno Tamm
### Response:
Arno Tamm avaldas sooloalbumi "Soe"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Detsembris see kõik intensiivistub: enam ei suuda kokku lugeda, kui mitut erinevat "Last Christmas'i" cover -versiooni oled päeva jooksul kuulnud ning värskelt ilmunud raamatuid avastab veel mitu kuud tagantjärgi. Kõike on palju – jõulupeod, päkapikukohustused, ülesanded, milleni tahtsid jõuda juulis, aga ootamatult on aasta lõpp kätte jõudnud ja enam pole seda kuhugi lükata; reklaam, reklaam, reklaam, tulevad meelde eelmisel aastal antud lubadused sel aastal kõigega aegamisi pihta hakata (aeh, jälle ei läinud õnneks!).
Selle kõige keskel tundub võib-olla täiesti kriminaalne soovitada rahulikult maha istuda ja raamatut lugeda, aga täpselt seda ma teen. Niisiis mõned soovitused, mis sobivad ka kinkimiseks, aga eelkõige mõnusaks äraolemiseks.
Ave Taavet "Karikaturisti eine" (SA Kultuurileht)
Ave Taaveti karikatuurid jõudsid sel kuul lausa kahtede kaante vahele – tema enda karikatuuride ja lühijuttude kogumiku "Karikaturisti eine" ning Keiu Virro "Vala välja! Minu veiniteekond kosmosest sommeljeekoolini". Taaveti karikatuurid on regulaarselt ilmunud ajakirjas Vikerkaar (kust on päris ka raamatu valik) ning ka näiteks Müürilehes ja Eesti Päevalehes ning on naerutavad nii päevakajaliste kommentaaridena kui ka iseseisvalt. Kogumikus saadavad karikatuure piltidest inspireeritud lühijutud, mis toimivad naljadele eelhäälestusena ning jagavad raamatu justkui seitsmeks erinevaks teemaplokiks – näiteks kunsti(poliitika)teemalised pildid said saateks teksti "Kuidas kureerida metsa".
Ma ei taha siinkohal ühtegi nalja ümber hakata rääkima, see ei oleks teadupärast kuigi naljakas, aga naerda saab! Lugesin "Karikaturisti einet" aegamööda rongisõitudel, saatjaks naerupurtsatused ning kaassõitjate uudishimulikud pilgud raamatukaane suunas.
Lisaks soovitan soojalt ka Ave Taaveti esikkogu "Valerahategija", mis ilmus 2020. aastal.
Fernando Pessoa "Rahutuse raamat" (Kirjastus Salv)
Tõlkinud Leenu Nigu
Ainult üks asi hämmastab mind rohkem kui rumalus, millega inimesed oma elu elavad, ja selleks on nende rumaluses avalduv arukus.
Raamatu tiitellehelt saab lugeda: Rahutuse raamat, mille on koostanud Bernardo Soares, abiarveametnik Lissaboni linnas.
Selles lauses on kirjas üksjagu Pessoad kui autorit kirjeldavat. Esiteks Bernardo Soares kui raamatu autori nimi. Pessoa on kuulus oma heteronüümide kasutuse poolest ehk ta lõi läbi elu erinevaid tekste, mille autorsuse omistas teistele nimedele, kellel kõigil oli oma kirjutamisstiil ning oma elulugu. Ta võis ühel päeval avaldada artikli ühe nime alt ning teisel päeval teise nime alt sellele kirglikult vastu vaielda. Tutvust Bernardo Soares'ega kirjeldab autor raamatu eessõnas, kust lugeja saab muuhulgas teada, miks tekst tema kätte sattus.
Teiseks kippus Pessoa tihti projekte, sealhulgas kirjatöid, alustama, ent mitte lõpetama. Nii jäi ka "Rahutuse raamat" lõplikul kujul lõpetamata ning on pärast autori surma lahtistest lehtedest kokku pandud ning puudub üks kanooniline tekstiversioon. Seetõttu ringleb raamatutena erinevaid versioone, kus näiteks ühes on katked järjestatud nende algfraaside järgi, teises proovitud tekste grupeerida teemade põhjal. Ka eestikeelne väljaanne on üks võimalikest pakkumustest.
See raamat on justkui iseenda ja maailma sõnastamise püüe. Sealjuures väga ilus püüe, mis hõlmab endas nii katset sõnastada elu essentsi kui igapäevaseid häirivaid seiku, mis on aga üles täheldatud sellise tundlikkusega, et kellegi tervitamisele sügava vihkamisega vastamine ei tundu ülepaisutatud reaktsiooni vaid millegi täiesti loogilisena.
Pessoalt ilmus septembris uue trükina ka luulekogu "Tubakapood", mille Pessoa Álvaro de Campose nime all kirjutas.
Janika Läänemets "Vihma ja kurbuse maja" (SA Kultuurileht)
Janika Läänemetsa debüütkogusse on jõudnud kõik magamata jäänud uned, vastatud ja vastamata jäänud armastused ning unenäod, mis igapäevaga segi hakkavad minema. Janika Läänemetsa maailm on külm ja melanhoolne, seal on üsna üksildane olla, ent lugejale pakutakse leevenduseks ootamatuid kujundeid ja sõnailu, milles naudiskleda.
Üks järeleproovitud retsept:
Pane käima Emma Ruth Rundle'i album "Engines of Hell" ning võta kätte Janika Läänemetsa luulekogu.
Loe luulet
Kuula muusikat
Loe luulet
Kuula muusikat
Korda, kuni unustad, kus maailmas viibid
Naudi
(lahustu)
*
teisel poole jõge hauguvad koerad
udust tõuseb pimedus
öö roomab maona läbi roostiku
võssakasvanud kaldast üles
mööda lagunenud laudast
ja lääbakil elektripostidest
üle koltunud rukkipõllu
ja tolmuhalli kruusatee
lahtisest väravast sisse
jääb keset tühja õue kuulama
siinpool jõge ei haugu koerad
hääled vajuvad uttu
vaikus uitab kassina verandal
ümber kuuri ja kaevu
kibuvitsapõõsaste vahel
tumedate jalakate all
piki rohtunud aiaäärt
ja pragunenud plaatidest rada
kinnilöödud akendega majas
jääb keset tühja tuba vahtima
|
Elisa-Johanna Liiva lugemispäevik. Katsed möllus aeg maha võtta
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Detsembris see kõik intensiivistub: enam ei suuda kokku lugeda, kui mitut erinevat "Last Christmas'i" cover -versiooni oled päeva jooksul kuulnud ning värskelt ilmunud raamatuid avastab veel mitu kuud tagantjärgi. Kõike on palju – jõulupeod, päkapikukohustused, ülesanded, milleni tahtsid jõuda juulis, aga ootamatult on aasta lõpp kätte jõudnud ja enam pole seda kuhugi lükata; reklaam, reklaam, reklaam, tulevad meelde eelmisel aastal antud lubadused sel aastal kõigega aegamisi pihta hakata (aeh, jälle ei läinud õnneks!).
Selle kõige keskel tundub võib-olla täiesti kriminaalne soovitada rahulikult maha istuda ja raamatut lugeda, aga täpselt seda ma teen. Niisiis mõned soovitused, mis sobivad ka kinkimiseks, aga eelkõige mõnusaks äraolemiseks.
Ave Taavet "Karikaturisti eine" (SA Kultuurileht)
Ave Taaveti karikatuurid jõudsid sel kuul lausa kahtede kaante vahele – tema enda karikatuuride ja lühijuttude kogumiku "Karikaturisti eine" ning Keiu Virro "Vala välja! Minu veiniteekond kosmosest sommeljeekoolini". Taaveti karikatuurid on regulaarselt ilmunud ajakirjas Vikerkaar (kust on päris ka raamatu valik) ning ka näiteks Müürilehes ja Eesti Päevalehes ning on naerutavad nii päevakajaliste kommentaaridena kui ka iseseisvalt. Kogumikus saadavad karikatuure piltidest inspireeritud lühijutud, mis toimivad naljadele eelhäälestusena ning jagavad raamatu justkui seitsmeks erinevaks teemaplokiks – näiteks kunsti(poliitika)teemalised pildid said saateks teksti "Kuidas kureerida metsa".
Ma ei taha siinkohal ühtegi nalja ümber hakata rääkima, see ei oleks teadupärast kuigi naljakas, aga naerda saab! Lugesin "Karikaturisti einet" aegamööda rongisõitudel, saatjaks naerupurtsatused ning kaassõitjate uudishimulikud pilgud raamatukaane suunas.
Lisaks soovitan soojalt ka Ave Taaveti esikkogu "Valerahategija", mis ilmus 2020. aastal.
Fernando Pessoa "Rahutuse raamat" (Kirjastus Salv)
Tõlkinud Leenu Nigu
Ainult üks asi hämmastab mind rohkem kui rumalus, millega inimesed oma elu elavad, ja selleks on nende rumaluses avalduv arukus.
Raamatu tiitellehelt saab lugeda: Rahutuse raamat, mille on koostanud Bernardo Soares, abiarveametnik Lissaboni linnas.
Selles lauses on kirjas üksjagu Pessoad kui autorit kirjeldavat. Esiteks Bernardo Soares kui raamatu autori nimi. Pessoa on kuulus oma heteronüümide kasutuse poolest ehk ta lõi läbi elu erinevaid tekste, mille autorsuse omistas teistele nimedele, kellel kõigil oli oma kirjutamisstiil ning oma elulugu. Ta võis ühel päeval avaldada artikli ühe nime alt ning teisel päeval teise nime alt sellele kirglikult vastu vaielda. Tutvust Bernardo Soares'ega kirjeldab autor raamatu eessõnas, kust lugeja saab muuhulgas teada, miks tekst tema kätte sattus.
Teiseks kippus Pessoa tihti projekte, sealhulgas kirjatöid, alustama, ent mitte lõpetama. Nii jäi ka "Rahutuse raamat" lõplikul kujul lõpetamata ning on pärast autori surma lahtistest lehtedest kokku pandud ning puudub üks kanooniline tekstiversioon. Seetõttu ringleb raamatutena erinevaid versioone, kus näiteks ühes on katked järjestatud nende algfraaside järgi, teises proovitud tekste grupeerida teemade põhjal. Ka eestikeelne väljaanne on üks võimalikest pakkumustest.
See raamat on justkui iseenda ja maailma sõnastamise püüe. Sealjuures väga ilus püüe, mis hõlmab endas nii katset sõnastada elu essentsi kui igapäevaseid häirivaid seiku, mis on aga üles täheldatud sellise tundlikkusega, et kellegi tervitamisele sügava vihkamisega vastamine ei tundu ülepaisutatud reaktsiooni vaid millegi täiesti loogilisena.
Pessoalt ilmus septembris uue trükina ka luulekogu "Tubakapood", mille Pessoa Álvaro de Campose nime all kirjutas.
Janika Läänemets "Vihma ja kurbuse maja" (SA Kultuurileht)
Janika Läänemetsa debüütkogusse on jõudnud kõik magamata jäänud uned, vastatud ja vastamata jäänud armastused ning unenäod, mis igapäevaga segi hakkavad minema. Janika Läänemetsa maailm on külm ja melanhoolne, seal on üsna üksildane olla, ent lugejale pakutakse leevenduseks ootamatuid kujundeid ja sõnailu, milles naudiskleda.
Üks järeleproovitud retsept:
Pane käima Emma Ruth Rundle'i album "Engines of Hell" ning võta kätte Janika Läänemetsa luulekogu.
Loe luulet
Kuula muusikat
Loe luulet
Kuula muusikat
Korda, kuni unustad, kus maailmas viibid
Naudi
(lahustu)
*
teisel poole jõge hauguvad koerad
udust tõuseb pimedus
öö roomab maona läbi roostiku
võssakasvanud kaldast üles
mööda lagunenud laudast
ja lääbakil elektripostidest
üle koltunud rukkipõllu
ja tolmuhalli kruusatee
lahtisest väravast sisse
jääb keset tühja õue kuulama
siinpool jõge ei haugu koerad
hääled vajuvad uttu
vaikus uitab kassina verandal
ümber kuuri ja kaevu
kibuvitsapõõsaste vahel
tumedate jalakate all
piki rohtunud aiaäärt
ja pragunenud plaatidest rada
kinnilöödud akendega majas
jääb keset tühja tuba vahtima
### Response:
Elisa-Johanna Liiva lugemispäevik. Katsed möllus aeg maha võtta
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Rahvas on rääkinud. Minu asukohta tuvastanud kontode keeld tühistatakse," kirjutas Musk ööl vastu laupäeva Twitteris. Miljardär viitas küsitlusele, mille ta korraldas, kui ajakirjanike kontode peatamine oli kaasa toonud üleilmse pahameele. Küsitlus näitas suur toetust kontode taastamisele.
The people have spoken.
Accounts who doxxed my location will have their suspension lifted now. https://t.co/MFdXbEQFCe
— Elon Musk (@elonmusk) December 17, 2022
Blokeerimine oli seotud vaidlusega, mis puudutas Twitteri kontot "elonjet". Selle konto lõi USA tudeng Jack Sweeney. See konto jagas andmeid Muski eralennuki asukoha kohta, Musk kustutas lõpuks konto.
Pärast Sweeney konto eemaldamist teatas Musk, et muudab Twitteris kasutustingimusi. Selle käigus keelati kasutajate reaalajas asukoha avaldamine. Musk väitis, et Sweeney konto seadis ohtu tema perekonna.
Mõned ajakirjanikud viitasid oma Twitteri postitustes uuele "elonjeti" kontole, mille Sweeney asutas sotsiaalmeediaplatvormil Mastodon. Musk ütles, et ajakirjanike suhtes kehtivad samad reeglid, mis kõigile teistele. Seetõttu kustutas Musk ajakirjanike kontod.
Neljapäeval peatatigi ilma ette teatamata mitme New York Timesi, CNN-i ja Washington Posti ajakirjaniku kontod. Blokeeritute seas olid Ryan Mac ajalehest The New York Times ja ajakirjanik Drew Harwell, kes töötab ajalehes The Washington Post. Twitteris ei saanud enam postitada ka telekanali CNN ajakirjanik Donie O'Sullivan, vahendas Financial Times.
Kriitikute väitel, kelle hulgas oli valitsusametnikke, kodanikuõiguste kaitse- ja ajakirjandusvabaduse organisatsioone erinevatest riikidest, ohustas Musk oma tegevusega ajakirjandusvabadust.
Kriitikute seas oli ka Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, Saksamaa ja Euroopa Liidu kõrgeid esindajaid.
Uudisteagentuuri Reuters teatel olid ajakirjanike kontod, mis oli Muski korraldusel peatatud, laupäeva hommikuks uuesti aktiivsed.
|
Musk taastas Twitterist eemaldatud ajakirjanike kontod
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Rahvas on rääkinud. Minu asukohta tuvastanud kontode keeld tühistatakse," kirjutas Musk ööl vastu laupäeva Twitteris. Miljardär viitas küsitlusele, mille ta korraldas, kui ajakirjanike kontode peatamine oli kaasa toonud üleilmse pahameele. Küsitlus näitas suur toetust kontode taastamisele.
The people have spoken.
Accounts who doxxed my location will have their suspension lifted now. https://t.co/MFdXbEQFCe
— Elon Musk (@elonmusk) December 17, 2022
Blokeerimine oli seotud vaidlusega, mis puudutas Twitteri kontot "elonjet". Selle konto lõi USA tudeng Jack Sweeney. See konto jagas andmeid Muski eralennuki asukoha kohta, Musk kustutas lõpuks konto.
Pärast Sweeney konto eemaldamist teatas Musk, et muudab Twitteris kasutustingimusi. Selle käigus keelati kasutajate reaalajas asukoha avaldamine. Musk väitis, et Sweeney konto seadis ohtu tema perekonna.
Mõned ajakirjanikud viitasid oma Twitteri postitustes uuele "elonjeti" kontole, mille Sweeney asutas sotsiaalmeediaplatvormil Mastodon. Musk ütles, et ajakirjanike suhtes kehtivad samad reeglid, mis kõigile teistele. Seetõttu kustutas Musk ajakirjanike kontod.
Neljapäeval peatatigi ilma ette teatamata mitme New York Timesi, CNN-i ja Washington Posti ajakirjaniku kontod. Blokeeritute seas olid Ryan Mac ajalehest The New York Times ja ajakirjanik Drew Harwell, kes töötab ajalehes The Washington Post. Twitteris ei saanud enam postitada ka telekanali CNN ajakirjanik Donie O'Sullivan, vahendas Financial Times.
Kriitikute väitel, kelle hulgas oli valitsusametnikke, kodanikuõiguste kaitse- ja ajakirjandusvabaduse organisatsioone erinevatest riikidest, ohustas Musk oma tegevusega ajakirjandusvabadust.
Kriitikute seas oli ka Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, Saksamaa ja Euroopa Liidu kõrgeid esindajaid.
Uudisteagentuuri Reuters teatel olid ajakirjanike kontod, mis oli Muski korraldusel peatatud, laupäeva hommikuks uuesti aktiivsed.
### Response:
Musk taastas Twitterist eemaldatud ajakirjanike kontod
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Ma ei osale sel aastal Eesti meistrivõistlustel. See ei olnud lihtne otsus, aga see oli vajalik minu tervise pärast," kirjutas Kiibus sotsiaalmeedias.
"Ma olen vigastustega kimpus olnud, mis tulevad aina uuesti tagasi. Seetõttu ei ole ma vaimselt valmis osalema. Eelmisel aastal tehtud vigade vältimiseks tuleb teha üks samm tagasi. Mind toetab tugev ja tark tiim. Nende abiga annan oma parima, mis sel hooajal veel võimalik," lisas Kiibus.
"Minu järgmised võistlused on 2023. aastal toimuvad taliuniversiaad ja EM."
"Ma tänan südamest kõiki, kes on mulle toeks sellistel rasketel hetkedel ja usuvad minusse," ütles Kiibus.
Eesti meistrivõistlused iluuisutamises toimuvad 17.- 18. detsembrini.
View this post on Instagram
A post shared by Eva-Lotta Kiibus (@lottaskating)
|
Eva-Lotta Kiibus jätab Eesti meistrivõistlused vahele
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma ei osale sel aastal Eesti meistrivõistlustel. See ei olnud lihtne otsus, aga see oli vajalik minu tervise pärast," kirjutas Kiibus sotsiaalmeedias.
"Ma olen vigastustega kimpus olnud, mis tulevad aina uuesti tagasi. Seetõttu ei ole ma vaimselt valmis osalema. Eelmisel aastal tehtud vigade vältimiseks tuleb teha üks samm tagasi. Mind toetab tugev ja tark tiim. Nende abiga annan oma parima, mis sel hooajal veel võimalik," lisas Kiibus.
"Minu järgmised võistlused on 2023. aastal toimuvad taliuniversiaad ja EM."
"Ma tänan südamest kõiki, kes on mulle toeks sellistel rasketel hetkedel ja usuvad minusse," ütles Kiibus.
Eesti meistrivõistlused iluuisutamises toimuvad 17.- 18. detsembrini.
View this post on Instagram
A post shared by Eva-Lotta Kiibus (@lottaskating)
### Response:
Eva-Lotta Kiibus jätab Eesti meistrivõistlused vahele
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Mart Seim rebis 177 kg ning tõukas 220 kg ja teenis kokku 397 kilogrammiga 15. koha.
Võidu võttis Gruusia päritolu tõstja Laša Talakhadze, kes rebis 215 kg ja tõukas 251 kg. Teise koha sai Bahreini esindaja Gor Minasyan, kes rebis 212 ja tõukas 250 kg. Kolmas oli armeenlane Varazdat Lalayan, rebides 215 ja tõugates 246 kg.
Kõikide tulemustega on võimalik tutvuda siin.
|
Mart Seim sai tõstmise MM-il koha teises kümnes
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mart Seim rebis 177 kg ning tõukas 220 kg ja teenis kokku 397 kilogrammiga 15. koha.
Võidu võttis Gruusia päritolu tõstja Laša Talakhadze, kes rebis 215 kg ja tõukas 251 kg. Teise koha sai Bahreini esindaja Gor Minasyan, kes rebis 212 ja tõukas 250 kg. Kolmas oli armeenlane Varazdat Lalayan, rebides 215 ja tõugates 246 kg.
Kõikide tulemustega on võimalik tutvuda siin.
### Response:
Mart Seim sai tõstmise MM-il koha teises kümnes
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
35-aastane jalgpallilegend tegi Katari MM-il ajalugu, kui temast sai esimene mängija, kes löönud värava nii alagrupiturniiril kui igas sellele järgnenud mängus kuni finaalini välja. Messi lõpetas MM-i seitsme väravaga ning nimetati ühtlasi turniiri parimaks. Finaal oli tema MM-turniiride 26., millega läks kõigi aegade arvestuses sakslasest Lotthar Matthäusist mööda esimeseks.
Messi rääkis enne finaali, et pühapäevane mäng jääb tema jaoks viimaseks MM-finaalturniiridel, kuid sõnas pärast võitu, et tahab koondisekarjääri jätkata. "Ma ei lõpeta. Tahan Argentina särgis edasi mängida maailmameistrina. Armastan seda, mida teen; armastan koondises olemist. Võtan karika Argentinasse kaasa, et seda kõigi teiega nautida," rääkis ta kodumaa meediale.
"See on kõigi mängijate lapsepõlveunistuseks," jätkas Messi. "Mul oli õnne, et suutsin oma karjääri jooksul kõike saavutada ning see, mis oli veel puudu, on mul nüüd käes. See on hullumeelne... vaadake, kui ilus ta [MM-trofee] on. Tahtsin teda nii väga."
Argentina peatreener Lionel Scaloni polnud oma intervjuudes mõistagi kiitusega kitsi. "Kõigepealt tahan öelda, et me peame talle [Messile] 2026. aasta MM-iks koondises koha säilitama! Kui ta jätkab mängimist, on ta ka siis meiega. Tal on enamgi kui välja teeninud selle, et otsustada, kas tahab edasi mängida. Tema ning ta meeskonnakaaslaste juhendamine on niivõrd suur nauding: kõik, mida ta oma tiimikaaslastele edastada suudab on erakordne, ma pole midagi sellist kunagi varem näinud," rääkis Scaloni.
|
MM-ajalugu teinud Messi koondisekarjäär ei lõppe: tahan mängida tšempionina
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
35-aastane jalgpallilegend tegi Katari MM-il ajalugu, kui temast sai esimene mängija, kes löönud värava nii alagrupiturniiril kui igas sellele järgnenud mängus kuni finaalini välja. Messi lõpetas MM-i seitsme väravaga ning nimetati ühtlasi turniiri parimaks. Finaal oli tema MM-turniiride 26., millega läks kõigi aegade arvestuses sakslasest Lotthar Matthäusist mööda esimeseks.
Messi rääkis enne finaali, et pühapäevane mäng jääb tema jaoks viimaseks MM-finaalturniiridel, kuid sõnas pärast võitu, et tahab koondisekarjääri jätkata. "Ma ei lõpeta. Tahan Argentina särgis edasi mängida maailmameistrina. Armastan seda, mida teen; armastan koondises olemist. Võtan karika Argentinasse kaasa, et seda kõigi teiega nautida," rääkis ta kodumaa meediale.
"See on kõigi mängijate lapsepõlveunistuseks," jätkas Messi. "Mul oli õnne, et suutsin oma karjääri jooksul kõike saavutada ning see, mis oli veel puudu, on mul nüüd käes. See on hullumeelne... vaadake, kui ilus ta [MM-trofee] on. Tahtsin teda nii väga."
Argentina peatreener Lionel Scaloni polnud oma intervjuudes mõistagi kiitusega kitsi. "Kõigepealt tahan öelda, et me peame talle [Messile] 2026. aasta MM-iks koondises koha säilitama! Kui ta jätkab mängimist, on ta ka siis meiega. Tal on enamgi kui välja teeninud selle, et otsustada, kas tahab edasi mängida. Tema ning ta meeskonnakaaslaste juhendamine on niivõrd suur nauding: kõik, mida ta oma tiimikaaslastele edastada suudab on erakordne, ma pole midagi sellist kunagi varem näinud," rääkis Scaloni.
### Response:
MM-ajalugu teinud Messi koondisekarjäär ei lõppe: tahan mängida tšempionina
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Oluline 18. detsembril kell 17.52:
- New York Times: Putin võib leppida kuni 300 000 Vene sõduri kaotusega;
- CNN: Moskva kutsub propagandavideote kaudu inimesi relvajõududega liituma;
- CIA juht: : Hiina on pööranud suurt tähelepanu Venemaa kehvale sõjalisele tegevusele;
- ISW: sõjaliste dokumentide uurimine tõestab, et halb planeerimine mõjutas Venemaa sissetungi;
- Šoigu käis Ukraina sõjas osalevaid Vene relvajõude inspekteerimas;
- Briti kaitseministeerium: habras moraal on endiselt Vene vägede suurimaid haavatavusi;
- Scholz: Saksamaa ei kavatse ka järgmisel aastal Ukrainasse tanke saata;
- Ukraina: ööpäevaga hukkus ligi 600 Vene sõdurit
Zelenski: me oleme valmis igaks stsenaariumiks
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval, et Ukraina kaitseb oma piire ka võimalike Valgevenest tulevate rünnakute eest.
"Meie piiride kaitsmine, nii Venemaa kui Valgevene eest, on meie prioriteet," ütles Zelenski oma igaõhtuses videopöördumises. "Me valmistume igaks kaitsestsenaariumiks."
Ukraina teatel valmistab Venemaa ette rünnakut Valgevene suunalt ning seda tuleva aasta jaanuari lõpus või veebruaris.
Podoljak: Kissinger ei ole selle sõja loomusest aru saanud
USA kunagine välisminister Henry Kissinger kirjutas oma artiklis, et on aeg saavutada Ukrainas läbirääkimiste teel rahu ja kui venelased ei taha selle aasta jooksul okupeeritud alasid tagasi anda, tuleks korraldada seal rahvusvahelise kontrolli all referendum suveräänsuse küsimuses.
"Härra Kissinger pole endiselt millestki aru saanud... ei selle sõja loomusest ega selle mõjust maailmakorrale," ütles Ukraina presidendi nõunik Mõhailo Podoljak.
Podoljaki sõnul tähendaks see Ukrainast tükkide ohverdamist, et saada garantiisid teistele Euroopa riikidele.
"Kõik lihtsate lahenduste toetajad peaksid meenutama ilmselget: iga kokkulepe saatanaga - halb rahu Ukraina territooriumi arvelt - on võit Putinile ja eduretsept maailma autokraatidele," ütles Podoljak.
Zelenski kutsus üles korraldama rahukonverentsi
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus üles sel talvel korraldama ülemaailmset konverentsi rahu nimel. Zelenski lootis oma videosõnumi edastamist enne jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalmängu algust.
Zelenski ütles oma pöördumises, et tippkohtumine peaks tooma kokku kõik maailma riigid rahu saavutamise eesmärgi nimel.
Ukraina kritiseerib FIFA-t videopöördumise näitamisest keeldumisest.
Zelenski büroo teatel toetas Katar pöördumise tegemist, kuid FIFA keeldus sellest. Kumbki ei ole vastanud meedia päringutele sel teemal.
Zelenski: remonditööd jätkuvad vaheajata
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles laupäevases videopöördumises, et pärast reedest terrorirünnakut jätkuvad remonditööd ilma vaheajata.
Zelenski sõnul on endiselt probleeme kütte ja veevarustusega. Ta ütles, et kõige keerulisem on olukord Kiievi, Vinnõtsja ja Lvivi linnades ning nende lähialadel.
Kiievi linnapea Vitali Klitško ütles pühapäeva hommikul, et Kiievi elanikel on küte täies ulatuses taastatud. Samal ajal jätkavad insenerid tööd, et stabiliseerida linna soojusvarustus.
Laupäeval toimunud Venemaa rünnakutes hukkus neli tsiviilisikut, neist kolm Hersoni oblastis.
New York Times: Putin võib leppida kuni 300 000 Vene sõduri kaotusega
Väljaanne New York Times kirjutas pühapäeval, et üks Vene kõrge ametnik ütles eelmisel kuul CIA direktorile William Burnsile, et hoolimata suurest hukkunute ja haavatute arvust Vene sõdurite seas, Venemaa ei alistu.
"Inimesed, kes tunnevad härra Putinit, ütlevad, et ta on valmis ohverdama lugematuid elusid ja resursse nii kaua kui vaja. Ning eelmisel kuul toimunud haruldasel kohtumisel ameeriklastega soovisid venelased saata president Bidenile karmi sõnumi: " Ükskõik kui palju Vene sõdureid lahinguväljal surma või haavata saab, siis Venemaa ei alistu," kirjutab väljaanne.
NYT kirjutas ka, et üks NATO liige hoiatas liitlasi, et Putin võib leppida kuni 300 000 Vene sõjaväelase surma või vigastusega. See on umbes kolm korda rohkem kui praegused tõenäolised Venemaa kaotused.
Paar päeva pärast sissetungi ütles Putin Iisraeli peaministrile Naftali Bennetile, et ukrainlased on sitkemad kui talle räägiti. Seejärel ütles ta siiski Bennetile, et Venemaa on suur riik, millel on kannatlikkust.
Kiiev pimeduses. Autor/allikas: SCANPIX/AFP/SAMEER AL-DOUMY
Šoigu käis Ukraina sõjas osalevaid Vene relvajõude inspekteerimas
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu kontrollis Ukrainas Moskva "sõjalises erioperatsioonis" osalevaid riigi vägesid, teatas Venemaa kaitseministeerium pühapäeval, vahendas The Guardian.
Šoigu tegi mitu lennureisi vägede paiknemispiirkondades ja kontrollis Vene üksuste positsioone. Samuti vestles ta sõduritega rindel ja ka juhtimispunktides. Ei ole teada, kas Šoigu käis ka okupeeritud territooriumidel või millal täpselt visiit aset leidis.
Briti kaitseministeerium: habras moraal on endiselt Vene vägede suurimaid haavatavusi
Briti kaitseministeerium märkis oma ülevaates, et 14. detsembril teatas Venemaa kaitseministeerium kahe "rinde loomebrigaadi" loomisest, mille ülesanne on tõsta "sõjalisele erioperatsioonile" saadetud vägede moraali.
Vene meedia teatas, et brigaadide ridadesse kuuluvad ooperilauljad, näitlejad ja tsirkuseartistid. Venemaa kaitseministeerium käivitas hiljuti ka kampaanie, mis kutsus üles annetama rindele saadetud sõduritele muusikainstrumente.
"Sõjaväemuusikal ja sõduritele organiseeritud meelelahutusel on paljudes sõjavägedes pikk ajalugu, kuid Venemaal on need tugevalt läbi põimunud nõukogudeaegse ideoloogilise poliitilise kasvatuse kontseptsiooniga," kirjutasid britid.
Brittide hinnangul teeb habras moraal Vene väed haavatavaks. "Sõdurite mured keskenduvad eelkõige väga kõrgele hukkunute arvule, halvale juhtimisele, palgaprobleemidele, varustuse ja laskemoona puudumisele ning selguse puudumisele sõja eesmärkide kohta. Loomebrigaadide pingutused tõenäoliselt neid muresid sisuliselt ei leevenda," märkisid britid.
Scholz: Saksamaa ei kavatse ka järgmisel aastal Ukrainasse tanke saata
Saksamaa kantsler Olaf Scholz ütles intervjuus Saksa ajalehele Süddeutsche Zeitung, et riik ei kavatse ka 2023. aastal saata ühepoolselt Ukrainasse tanke.
Scholzi sõnul toetab Saksamaa kindlalt Ukrainat ja jätkab näiteks tankitõrjehaubitsate tarnimist, kuid tänapäevased tankid edaspidi vahendite valikusse ei kuulu.
Scholzi valitsust on pikka aega kritiseeritud liigse ettevaatlikkuse ja soovimatuse pärast toetada Ukraina sõjategevust Venemaa vastu.
Samas intervjuus ütles Scholz ka seda, et Saksamaa peab ära hoidma Venemaa ja NATO vastasseisu.
CNN: Moskva kutsub propagandavideote kaudu inimesi relvajõududega liituma
Moskva on alustanud uut kampaaniat, et julgustada venelasi relvajõududega liituma ja Ukrainas võitlema, hoolimata sellest, et Kreml on eitanud täiendavate värbamiste vajadust, kirjutas CNN.
Vene propagandavideod püüavad vabatahtlikke mehi võitlema meelitada rõhudes patriotismile, moraalile ja sotsiaalsele olukorrale.
Ühes 14. detsembril postitatud videos on noormees, kes valib oma sõpradega pidutsemise asemel Venemaa relvajõududes võitlemise ja üllatab seejärel kõiki sellega, et ostab sõjaväelepingu alusel võitlemisega teenitud raha eest endale auto.
Teises, 15. detsembril, postitatud videos avaldab sõduri endisele tüdruksõbrale muljet sõduri julgus, mispeale tüdruk anub, et noormees temaga uuesti kokku saaks. Veel üks näide näitab keskealist meest, kes lahkub tehasetöölt, mis ei maksa talle piisavalt, et sõlmida sõjaväeleping ja minna rindele.
Veel ühes videos on näha 30-ndates heal järjel olevatest Vene meestest koosnevat gruppi asju autosse laadimas. Kui eakad naised küsivad, kuhu nad lähevad, siis üks meestest vastab: "Gruusiasse. Igavesti". Kui ühel naisel kukub toidukott maha, istuvad mehed lihtsalt autosse ja lahkuvad, selle asemel, et aidata, samal ajal kui nooremad vene mehed pakuvad oma abi. "Poisid läksid, mehed jäid," lõpetab üks eakatest naistest.
Paljud videod pakuvad noortele meestele sõda alternatiivina joomisele, vaesusele ja abitusele seoses sünge igapäevaeluga. Samal ajal ilmuvad jätkuvalt teated ja kaebused varude ja varustuse nappuse kohta Venemaa sõjaväes.
Venemaa president Vladimir Putin ütles novembris kohtumisel mobiliseeritute emadega, et parem on surra isamaa eest võideldes kui end surnuks juua.
ISW: sõjaliste dokumentide uurimine tõestab, et halb planeerimine mõjutas Venemaa sissetungi
USA mõttekoda Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) ütles, et NYT-i saadud dokumendid viitavad sellele, et Venemaa sõjalised planeerijad eeldasid, et tema üksused vallutavad olulise Ukraina territooriumi vähese või ilma vastupanuta.
New York Timesi uurimine toetab ka ISW hinnanguid, et Venemaa strateegilised ülemad on juhtinud operatiivülemate taktikalisi otsuseid mikrotasandil ja et Venemaa moraal on väga madal.
CIA juht: : Hiina on pööranud suurt tähelepanu Venemaa kehvale sõjalisele tegevusele
CIA direktor Bill Burns ütles PBS-ile, et ükski teine välismaa juht pole sellele sõjale ja Venemaa kehvale sõjalisele jõudlusele hoolikamat tähelepanu pööranud kui Xi Jinping, vahendas The Kyiv Independent.
"Paar nädalat enne seda, kui Putin alustas oma sissetungi Ukrainasse, kui nad Pekingi taliolümpiamängudel kohtusid, kuulutasid nad välja piirideta sõpruse," ütles Burns.
"Tuleb välja, et sellel partnerlusel on tegelikult teatud piirid, vähemalt seoses president Xi vastumeelsusega osutada Putinile sellist sõjalist abi, mida ta Ukraina sõja ajal palus," lisas Burns.
Ukraina: ööpäevaga hukkus ligi 600 Vene sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase ülevaate Venemaa senistest kaotustest sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 98 280 (võrdlus eelmise päevaga +590);
- tankid 2987 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 5963 (+5);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+0);
- suurtükisüsteemid 1948 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 410 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1649 (+1);
- tiibraketid 653 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4579 (+2);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 174 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
|
Sõja 298. päev: Kuus miljonit ukrainlast said elektri tagasi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 18. detsembril kell 17.52:
- New York Times: Putin võib leppida kuni 300 000 Vene sõduri kaotusega;
- CNN: Moskva kutsub propagandavideote kaudu inimesi relvajõududega liituma;
- CIA juht: : Hiina on pööranud suurt tähelepanu Venemaa kehvale sõjalisele tegevusele;
- ISW: sõjaliste dokumentide uurimine tõestab, et halb planeerimine mõjutas Venemaa sissetungi;
- Šoigu käis Ukraina sõjas osalevaid Vene relvajõude inspekteerimas;
- Briti kaitseministeerium: habras moraal on endiselt Vene vägede suurimaid haavatavusi;
- Scholz: Saksamaa ei kavatse ka järgmisel aastal Ukrainasse tanke saata;
- Ukraina: ööpäevaga hukkus ligi 600 Vene sõdurit
Zelenski: me oleme valmis igaks stsenaariumiks
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval, et Ukraina kaitseb oma piire ka võimalike Valgevenest tulevate rünnakute eest.
"Meie piiride kaitsmine, nii Venemaa kui Valgevene eest, on meie prioriteet," ütles Zelenski oma igaõhtuses videopöördumises. "Me valmistume igaks kaitsestsenaariumiks."
Ukraina teatel valmistab Venemaa ette rünnakut Valgevene suunalt ning seda tuleva aasta jaanuari lõpus või veebruaris.
Podoljak: Kissinger ei ole selle sõja loomusest aru saanud
USA kunagine välisminister Henry Kissinger kirjutas oma artiklis, et on aeg saavutada Ukrainas läbirääkimiste teel rahu ja kui venelased ei taha selle aasta jooksul okupeeritud alasid tagasi anda, tuleks korraldada seal rahvusvahelise kontrolli all referendum suveräänsuse küsimuses.
"Härra Kissinger pole endiselt millestki aru saanud... ei selle sõja loomusest ega selle mõjust maailmakorrale," ütles Ukraina presidendi nõunik Mõhailo Podoljak.
Podoljaki sõnul tähendaks see Ukrainast tükkide ohverdamist, et saada garantiisid teistele Euroopa riikidele.
"Kõik lihtsate lahenduste toetajad peaksid meenutama ilmselget: iga kokkulepe saatanaga - halb rahu Ukraina territooriumi arvelt - on võit Putinile ja eduretsept maailma autokraatidele," ütles Podoljak.
Zelenski kutsus üles korraldama rahukonverentsi
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus üles sel talvel korraldama ülemaailmset konverentsi rahu nimel. Zelenski lootis oma videosõnumi edastamist enne jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalmängu algust.
Zelenski ütles oma pöördumises, et tippkohtumine peaks tooma kokku kõik maailma riigid rahu saavutamise eesmärgi nimel.
Ukraina kritiseerib FIFA-t videopöördumise näitamisest keeldumisest.
Zelenski büroo teatel toetas Katar pöördumise tegemist, kuid FIFA keeldus sellest. Kumbki ei ole vastanud meedia päringutele sel teemal.
Zelenski: remonditööd jätkuvad vaheajata
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles laupäevases videopöördumises, et pärast reedest terrorirünnakut jätkuvad remonditööd ilma vaheajata.
Zelenski sõnul on endiselt probleeme kütte ja veevarustusega. Ta ütles, et kõige keerulisem on olukord Kiievi, Vinnõtsja ja Lvivi linnades ning nende lähialadel.
Kiievi linnapea Vitali Klitško ütles pühapäeva hommikul, et Kiievi elanikel on küte täies ulatuses taastatud. Samal ajal jätkavad insenerid tööd, et stabiliseerida linna soojusvarustus.
Laupäeval toimunud Venemaa rünnakutes hukkus neli tsiviilisikut, neist kolm Hersoni oblastis.
New York Times: Putin võib leppida kuni 300 000 Vene sõduri kaotusega
Väljaanne New York Times kirjutas pühapäeval, et üks Vene kõrge ametnik ütles eelmisel kuul CIA direktorile William Burnsile, et hoolimata suurest hukkunute ja haavatute arvust Vene sõdurite seas, Venemaa ei alistu.
"Inimesed, kes tunnevad härra Putinit, ütlevad, et ta on valmis ohverdama lugematuid elusid ja resursse nii kaua kui vaja. Ning eelmisel kuul toimunud haruldasel kohtumisel ameeriklastega soovisid venelased saata president Bidenile karmi sõnumi: " Ükskõik kui palju Vene sõdureid lahinguväljal surma või haavata saab, siis Venemaa ei alistu," kirjutab väljaanne.
NYT kirjutas ka, et üks NATO liige hoiatas liitlasi, et Putin võib leppida kuni 300 000 Vene sõjaväelase surma või vigastusega. See on umbes kolm korda rohkem kui praegused tõenäolised Venemaa kaotused.
Paar päeva pärast sissetungi ütles Putin Iisraeli peaministrile Naftali Bennetile, et ukrainlased on sitkemad kui talle räägiti. Seejärel ütles ta siiski Bennetile, et Venemaa on suur riik, millel on kannatlikkust.
Kiiev pimeduses. Autor/allikas: SCANPIX/AFP/SAMEER AL-DOUMY
Šoigu käis Ukraina sõjas osalevaid Vene relvajõude inspekteerimas
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu kontrollis Ukrainas Moskva "sõjalises erioperatsioonis" osalevaid riigi vägesid, teatas Venemaa kaitseministeerium pühapäeval, vahendas The Guardian.
Šoigu tegi mitu lennureisi vägede paiknemispiirkondades ja kontrollis Vene üksuste positsioone. Samuti vestles ta sõduritega rindel ja ka juhtimispunktides. Ei ole teada, kas Šoigu käis ka okupeeritud territooriumidel või millal täpselt visiit aset leidis.
Briti kaitseministeerium: habras moraal on endiselt Vene vägede suurimaid haavatavusi
Briti kaitseministeerium märkis oma ülevaates, et 14. detsembril teatas Venemaa kaitseministeerium kahe "rinde loomebrigaadi" loomisest, mille ülesanne on tõsta "sõjalisele erioperatsioonile" saadetud vägede moraali.
Vene meedia teatas, et brigaadide ridadesse kuuluvad ooperilauljad, näitlejad ja tsirkuseartistid. Venemaa kaitseministeerium käivitas hiljuti ka kampaanie, mis kutsus üles annetama rindele saadetud sõduritele muusikainstrumente.
"Sõjaväemuusikal ja sõduritele organiseeritud meelelahutusel on paljudes sõjavägedes pikk ajalugu, kuid Venemaal on need tugevalt läbi põimunud nõukogudeaegse ideoloogilise poliitilise kasvatuse kontseptsiooniga," kirjutasid britid.
Brittide hinnangul teeb habras moraal Vene väed haavatavaks. "Sõdurite mured keskenduvad eelkõige väga kõrgele hukkunute arvule, halvale juhtimisele, palgaprobleemidele, varustuse ja laskemoona puudumisele ning selguse puudumisele sõja eesmärkide kohta. Loomebrigaadide pingutused tõenäoliselt neid muresid sisuliselt ei leevenda," märkisid britid.
Scholz: Saksamaa ei kavatse ka järgmisel aastal Ukrainasse tanke saata
Saksamaa kantsler Olaf Scholz ütles intervjuus Saksa ajalehele Süddeutsche Zeitung, et riik ei kavatse ka 2023. aastal saata ühepoolselt Ukrainasse tanke.
Scholzi sõnul toetab Saksamaa kindlalt Ukrainat ja jätkab näiteks tankitõrjehaubitsate tarnimist, kuid tänapäevased tankid edaspidi vahendite valikusse ei kuulu.
Scholzi valitsust on pikka aega kritiseeritud liigse ettevaatlikkuse ja soovimatuse pärast toetada Ukraina sõjategevust Venemaa vastu.
Samas intervjuus ütles Scholz ka seda, et Saksamaa peab ära hoidma Venemaa ja NATO vastasseisu.
CNN: Moskva kutsub propagandavideote kaudu inimesi relvajõududega liituma
Moskva on alustanud uut kampaaniat, et julgustada venelasi relvajõududega liituma ja Ukrainas võitlema, hoolimata sellest, et Kreml on eitanud täiendavate värbamiste vajadust, kirjutas CNN.
Vene propagandavideod püüavad vabatahtlikke mehi võitlema meelitada rõhudes patriotismile, moraalile ja sotsiaalsele olukorrale.
Ühes 14. detsembril postitatud videos on noormees, kes valib oma sõpradega pidutsemise asemel Venemaa relvajõududes võitlemise ja üllatab seejärel kõiki sellega, et ostab sõjaväelepingu alusel võitlemisega teenitud raha eest endale auto.
Teises, 15. detsembril, postitatud videos avaldab sõduri endisele tüdruksõbrale muljet sõduri julgus, mispeale tüdruk anub, et noormees temaga uuesti kokku saaks. Veel üks näide näitab keskealist meest, kes lahkub tehasetöölt, mis ei maksa talle piisavalt, et sõlmida sõjaväeleping ja minna rindele.
Veel ühes videos on näha 30-ndates heal järjel olevatest Vene meestest koosnevat gruppi asju autosse laadimas. Kui eakad naised küsivad, kuhu nad lähevad, siis üks meestest vastab: "Gruusiasse. Igavesti". Kui ühel naisel kukub toidukott maha, istuvad mehed lihtsalt autosse ja lahkuvad, selle asemel, et aidata, samal ajal kui nooremad vene mehed pakuvad oma abi. "Poisid läksid, mehed jäid," lõpetab üks eakatest naistest.
Paljud videod pakuvad noortele meestele sõda alternatiivina joomisele, vaesusele ja abitusele seoses sünge igapäevaeluga. Samal ajal ilmuvad jätkuvalt teated ja kaebused varude ja varustuse nappuse kohta Venemaa sõjaväes.
Venemaa president Vladimir Putin ütles novembris kohtumisel mobiliseeritute emadega, et parem on surra isamaa eest võideldes kui end surnuks juua.
ISW: sõjaliste dokumentide uurimine tõestab, et halb planeerimine mõjutas Venemaa sissetungi
USA mõttekoda Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) ütles, et NYT-i saadud dokumendid viitavad sellele, et Venemaa sõjalised planeerijad eeldasid, et tema üksused vallutavad olulise Ukraina territooriumi vähese või ilma vastupanuta.
New York Timesi uurimine toetab ka ISW hinnanguid, et Venemaa strateegilised ülemad on juhtinud operatiivülemate taktikalisi otsuseid mikrotasandil ja et Venemaa moraal on väga madal.
CIA juht: : Hiina on pööranud suurt tähelepanu Venemaa kehvale sõjalisele tegevusele
CIA direktor Bill Burns ütles PBS-ile, et ükski teine välismaa juht pole sellele sõjale ja Venemaa kehvale sõjalisele jõudlusele hoolikamat tähelepanu pööranud kui Xi Jinping, vahendas The Kyiv Independent.
"Paar nädalat enne seda, kui Putin alustas oma sissetungi Ukrainasse, kui nad Pekingi taliolümpiamängudel kohtusid, kuulutasid nad välja piirideta sõpruse," ütles Burns.
"Tuleb välja, et sellel partnerlusel on tegelikult teatud piirid, vähemalt seoses president Xi vastumeelsusega osutada Putinile sellist sõjalist abi, mida ta Ukraina sõja ajal palus," lisas Burns.
Ukraina: ööpäevaga hukkus ligi 600 Vene sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase ülevaate Venemaa senistest kaotustest sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 98 280 (võrdlus eelmise päevaga +590);
- tankid 2987 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 5963 (+5);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+0);
- suurtükisüsteemid 1948 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 410 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1649 (+1);
- tiibraketid 653 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4579 (+2);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 174 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 298. päev: Kuus miljonit ukrainlast said elektri tagasi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tartu HK Säde alistas Astri Arenal Tallinna HC Wolferinesi 5:0 (3:0, 2:0, 0:0) ja tõusis kolmandaks. HK Säde naiskond viskas kõik viis väravat ligi 24 minuti jooksul, skoori tegid Teele Randoja (1+2), Keili Helekivi (1+1), Kirke Kalde, Merlin Griffin ja Helen Mahla (1+1). Ühe söödupunkti teenisid Grete Hollo ja Kaisa Arumäe. Võõrustajate väravas tegi nullimängu kõik 20 pealeviset tõrjunud Kai-Liis Kalmus. HC Wolferinesi puurilukk Elizabete Vasiljeva Dilba tõrjus 21 litrit.
HK Säde poolel mängu parimaks valitud Kirke Kalde kommentaar: "Mängisime oma mängu, rahulikult. Eesmärk oli mäng võita, eriti oleme rahul kiirelt visatud väravatega. Edasist mängu lihtsalt nautisime."
PAF Naiste Hokiliiga liider Kohtla-Järve HC Everest sai võõrsil Viljandi Hokiklubi üle raske 2:1 (0:0, 1:0, 1:1) võidu. HC Everesti poolel tegid skoori Aleksandra-Olga Seppar ning kolm minutit ja neli sekundit enne lõpusireeni kõlamist võidutabamuse sepistanud Estrit Aasma. Viljandi Hokiklubi poolel oli täpne Käbi-Triin Raig. Viljandi HK väravavaht Laura Puude tõrjus 21 ning HC Everesti üleväljakolleeg Uljana Jeggi 30 pealeviset.
"Mäng oli väga tasavägine ja kiire. Meie parimad olid kindlasti väravavaht Laura Puude ning kaitses mängivad Miina Kriisa ja Käbi-Triin Riig," ütles Viljandi HK Kapten Margaret Neering.
"Väga meeldiv, et naiskond kuuleb ja täidab treeneri eesmärke. Rõõmustas mäng nii ründes kui kaitses. Vastasnaiskond pakkus tugevat vastupanu, kokkuvõtteks oli heatasemeline mäng mõlema tiimi poolt. Eraldi tahaks tähelepanu pöörata sellele, et PAF Naiste Hokiliigas järgmistes mängudes tahaks väljakul näha vähemalt kahte kohtunikku," sõnas HC Everesti treener Anatoli Dubkov.
PAF Naiste Hokiliiga tabeliseis: HC Everest 11 (6), HK Roosa Panter 8 (5), Tartu HK Säde 6 (6), HC Grizzlyz 5 (5), Viljandi HK 2 (5), HC Wolferines 0 (5).
Mängud jätkuad 7. jaanuaril.
|
Naiste hokiliigas teenisid võidupunktid Säde ja Everest
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu HK Säde alistas Astri Arenal Tallinna HC Wolferinesi 5:0 (3:0, 2:0, 0:0) ja tõusis kolmandaks. HK Säde naiskond viskas kõik viis väravat ligi 24 minuti jooksul, skoori tegid Teele Randoja (1+2), Keili Helekivi (1+1), Kirke Kalde, Merlin Griffin ja Helen Mahla (1+1). Ühe söödupunkti teenisid Grete Hollo ja Kaisa Arumäe. Võõrustajate väravas tegi nullimängu kõik 20 pealeviset tõrjunud Kai-Liis Kalmus. HC Wolferinesi puurilukk Elizabete Vasiljeva Dilba tõrjus 21 litrit.
HK Säde poolel mängu parimaks valitud Kirke Kalde kommentaar: "Mängisime oma mängu, rahulikult. Eesmärk oli mäng võita, eriti oleme rahul kiirelt visatud väravatega. Edasist mängu lihtsalt nautisime."
PAF Naiste Hokiliiga liider Kohtla-Järve HC Everest sai võõrsil Viljandi Hokiklubi üle raske 2:1 (0:0, 1:0, 1:1) võidu. HC Everesti poolel tegid skoori Aleksandra-Olga Seppar ning kolm minutit ja neli sekundit enne lõpusireeni kõlamist võidutabamuse sepistanud Estrit Aasma. Viljandi Hokiklubi poolel oli täpne Käbi-Triin Raig. Viljandi HK väravavaht Laura Puude tõrjus 21 ning HC Everesti üleväljakolleeg Uljana Jeggi 30 pealeviset.
"Mäng oli väga tasavägine ja kiire. Meie parimad olid kindlasti väravavaht Laura Puude ning kaitses mängivad Miina Kriisa ja Käbi-Triin Riig," ütles Viljandi HK Kapten Margaret Neering.
"Väga meeldiv, et naiskond kuuleb ja täidab treeneri eesmärke. Rõõmustas mäng nii ründes kui kaitses. Vastasnaiskond pakkus tugevat vastupanu, kokkuvõtteks oli heatasemeline mäng mõlema tiimi poolt. Eraldi tahaks tähelepanu pöörata sellele, et PAF Naiste Hokiliigas järgmistes mängudes tahaks väljakul näha vähemalt kahte kohtunikku," sõnas HC Everesti treener Anatoli Dubkov.
PAF Naiste Hokiliiga tabeliseis: HC Everest 11 (6), HK Roosa Panter 8 (5), Tartu HK Säde 6 (6), HC Grizzlyz 5 (5), Viljandi HK 2 (5), HC Wolferines 0 (5).
Mängud jätkuad 7. jaanuaril.
### Response:
Naiste hokiliigas teenisid võidupunktid Säde ja Everest
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Avapoolaja viie punktiga võitnud Panevežys läks kolmandal veerandil koguni 45:35 juhtima, aga seejärel haaras ohjas uuesti Žalgiris. Viimasel perioodil jõudis Panevežys viigini 64:64, mispeale läks Žalgiris püüdmatult eest.
Kullamäe oli 16 punktiga (kahesed 5/8, kolmesed 2/4) kaotajate resultatiivseim. Ta võttis ka kaks lauapalli, jagas kuus tulemuslikku söötu, tegi kaks vaheltlõiget, kolm pallikaotust ja neli viga. Üleplatsimeheks tõusis 17 silmaga Žalgirise tagamees Tomas Dimša.
Kolmanda kaotuse järjest saanud Panevežyse Lietkabalis on liigatabelis kaheksa võidu ja viie kaotusega hetkel kuues. 13 mängust 12 võitu saanud Žalgiris püsib liidrikohal.
|
Panevežys hakkas Kullamäe eestvedamisel Žalgirisele kõvasti vastu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avapoolaja viie punktiga võitnud Panevežys läks kolmandal veerandil koguni 45:35 juhtima, aga seejärel haaras ohjas uuesti Žalgiris. Viimasel perioodil jõudis Panevežys viigini 64:64, mispeale läks Žalgiris püüdmatult eest.
Kullamäe oli 16 punktiga (kahesed 5/8, kolmesed 2/4) kaotajate resultatiivseim. Ta võttis ka kaks lauapalli, jagas kuus tulemuslikku söötu, tegi kaks vaheltlõiget, kolm pallikaotust ja neli viga. Üleplatsimeheks tõusis 17 silmaga Žalgirise tagamees Tomas Dimša.
Kolmanda kaotuse järjest saanud Panevežyse Lietkabalis on liigatabelis kaheksa võidu ja viie kaotusega hetkel kuues. 13 mängust 12 võitu saanud Žalgiris püsib liidrikohal.
### Response:
Panevežys hakkas Kullamäe eestvedamisel Žalgirisele kõvasti vastu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tihedas heitluses aga ühte võitjat ei selgunud, sest nii Austraalia (Isaac Cooper, Joshua Young, Matthew Temple, Kyle Chalmers) kui ka USA (Ryan Murphy, Nic Fink, Trenton Julian, Kieran Smith) lõpetasid ajaga 3.18,98. Koguni 13 aastat Venemaa nimel olnud maailmarekord paranes 18 sajandikuga.
Neist ei jäänud kaugele ka Itaalia (Lorenzo Mora, Nicolo Martinenghi, Matteo Rivolta, Alessandro Miressi), kuid Euroopa rekord 3.19,06 tõi vaid pronksi.
Ameeriklased püstitasid maailmarekordi ka mõni hetk varem naiste 4 x 100 meetri kombineeritud teateujumises ja seal ei pidanud nad esikohta kellegiga jagama. Claire Curzan, Lilly King, Torri Huske ja Kate Douglass ujusid välja aja 3.44,35, mis ületas senise tippmargi 17 sajandikuga.
Viimasel päeval nähti ka üht individuaalset maailmarekordit. Kanadalanna Margaret MacNeil võitis 100 meetri liblikujumise 54,05-ga ehk ületas ameeriklanna Kelsi Dahlia nimel olnud senise tipptulemuse 54 sajandikuga.
Maailmameistrivõistluste kõige edukamateks sportlasteks kerkisid ameeriklased Ryan Murphy ja Kate Douglass, kes teenisid kõigi distsipliinide peale viis kuldmedalit.
Murphy võitis kõik kolm seliliujumist (50, 100 ja 200 meetrit) ning kuulus USA 4 x 100 meetri kombineeritud teateujumise ja 4 x 50 meetri kombineeritud segateateujumise võistkondadesse.
Douglass võitis individuaalselt 200 meetri rinnuliujumise ja 200 meetri kompleksujumise. Esikohad tulid ka naiste 4 x 50 meetri vabaltujumises ja 4 x 100 kombineeritud teateujumises, samuti kuulus ta koos Murphyga USA 4 x 50 meetri kombineeritud segateujumise koosseisu.
|
Lühirajaujumise MM-ile tõmmati joon alla jagatud maailmarekordiga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tihedas heitluses aga ühte võitjat ei selgunud, sest nii Austraalia (Isaac Cooper, Joshua Young, Matthew Temple, Kyle Chalmers) kui ka USA (Ryan Murphy, Nic Fink, Trenton Julian, Kieran Smith) lõpetasid ajaga 3.18,98. Koguni 13 aastat Venemaa nimel olnud maailmarekord paranes 18 sajandikuga.
Neist ei jäänud kaugele ka Itaalia (Lorenzo Mora, Nicolo Martinenghi, Matteo Rivolta, Alessandro Miressi), kuid Euroopa rekord 3.19,06 tõi vaid pronksi.
Ameeriklased püstitasid maailmarekordi ka mõni hetk varem naiste 4 x 100 meetri kombineeritud teateujumises ja seal ei pidanud nad esikohta kellegiga jagama. Claire Curzan, Lilly King, Torri Huske ja Kate Douglass ujusid välja aja 3.44,35, mis ületas senise tippmargi 17 sajandikuga.
Viimasel päeval nähti ka üht individuaalset maailmarekordit. Kanadalanna Margaret MacNeil võitis 100 meetri liblikujumise 54,05-ga ehk ületas ameeriklanna Kelsi Dahlia nimel olnud senise tipptulemuse 54 sajandikuga.
Maailmameistrivõistluste kõige edukamateks sportlasteks kerkisid ameeriklased Ryan Murphy ja Kate Douglass, kes teenisid kõigi distsipliinide peale viis kuldmedalit.
Murphy võitis kõik kolm seliliujumist (50, 100 ja 200 meetrit) ning kuulus USA 4 x 100 meetri kombineeritud teateujumise ja 4 x 50 meetri kombineeritud segateateujumise võistkondadesse.
Douglass võitis individuaalselt 200 meetri rinnuliujumise ja 200 meetri kompleksujumise. Esikohad tulid ka naiste 4 x 50 meetri vabaltujumises ja 4 x 100 kombineeritud teateujumises, samuti kuulus ta koos Murphyga USA 4 x 50 meetri kombineeritud segateujumise koosseisu.
### Response:
Lühirajaujumise MM-ile tõmmati joon alla jagatud maailmarekordiga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Dobele võistkonnal oli tabelis kahepunktine edu HC Tallinna ees – Leedu meeskond hoidis neljandat kohta, Tallinn viimast ehk kuuendat. Matš kujunes tabeliseisu sarnaseks ja Tallinn pidi tunnistama vastase 33:24 paremust.
Teist päeva järjest pallinud Servitil oli ette näidata esikoht, Leedu HC Amberil eelviimane. Põlva meeskonna hoogu Leedu klubi ei peatanud ja nii võitis Serviti resultaadiga 30:19.
Dobele meeskond alustas matši enesekindlalt ja läks kahe väravaga koheselt juhtima, ent kaheminutiline eemaldamine ja kollase kaardi vääriline viga maksid võõrustajavõistkonnale kätte ja nii oldi neljandaks minutiks 2:2 viigis.
Kaheksandal minutil läks Tallinna meeskond esmakordselt juhtima, kui Markus Oliver Mädo viskas Tallinnale kolmanda värava. Selline mängupilt kaua ei püsinud ja üsna peagi olid ohjad taas Tenaxi käes. Tallinna üheväravaline kaotusseis suurenes kolme värava peale 16. minutil, kui seisuks oli 7:4 Tenaxi kasuks. Mädo, Matthias Männiku ja Kalev Küti tabamused vähendasid vahemaad ja tõid Tallinna ühe punkti kaugusele viigist, kuid Tenax tegi 24. minutil spurdi ja kustutas Tallinna viigistamislootuse. Poolajale mindi seisult 16:9.
Teise poolaja alguseks ehk 35. minutiks kärises vahemaa 10-väravaliseks ja Tenax juhtis matši seisuga 20:10. 52. mänguminuti täitudes paiknes Tallinn 12-ne värava kaugusel Leedu võistkonnast. 53. minutist kuni 58. minutini vähendas pealinna klubi edukalt vahemaad ja sai kirja kuus väravat. Sellest hoolimata võitis kohtumise Tenax Dobele seisuga 33:24.
Tallinna resultatiivseimad olid Volodymyr Shcherban ja Kalev Kütt viie väravaga. Vastasmeeskonna eest viskasid enim väravaid Ričards Juzups ja Emīls Kurzemnieks – mõlemad panustasid seitsme väravaga.
"Alustasime päris hästi, saime nende kõrge ja agressiivse kaitsega päris hästi hakkama. Teise poolaja lõpupoole tekkis realiseerimisega probleeme. Neil on väga hea kogenud väravavaht, kes on kunagi tulnud Veszprémiga Champions League'i võitjaks," rääkis HC Tallinna mängumees Kalev Kütt. "Teise poolaja alguses ei saanud jälle minema, võitlesime lõpuni ja saime enam-vähem hakkama, aga üldiselt ei saa rahule jääda. Tahaks ikkagi kauem vastu pidada ja rohkem hambaid näidata vastasele."eedu klubil ei õnnestunud Põlva mängumehi üllatada
Sander Sarapuu kaks järjestikust tabamust viisid Serviti juba esimeseks mänguminutiks 2:0 ette. Kuni viienda minutini oli seisuks 2:1, misjärel Serviti leidis väravasoone üles ja kasvatas seisu kiirelt 5:1 peale. HC Amber, kes sai oma esimese värava mängu teisel minutil, sai teise punkti kirja alles mängu 16. minutil. Selleks ajaks oli Serviti arvele kogunenud juba üheksa väravat. Põlva meeskond rebis vahe veelgi suuremaks, kui vastase väravat sahistasid Tõnis Kase, Hendrik Varul ja oma sünnipäeva tähistav Jürgen Rooba. Poolajaks näitas tabloo seisu 17:6. Teisel poolajal jätkus Serviti väravatesadu – 41. minutiks oli skooriks 20:13, kui Kase taaskord vastase väravavahi üle mängis. Kümmekond minutit hiljem, kui mängida oli jäänud veel kaheksa minutit, realiseeris Rooba seitsmemeetri karistusviske ja tegi seisuks 28:17. 11-väravaline vahemaa säilis mängu lõpuni ja vile kõlades jäi resultaadiks 30:19.
Nagu laupäeval, nii ka pühapäeval: Serviti resultatiivseimaks kujunes Jürgen Rooba kuue väravaga. Tõnis Kase lisas omalt poolt viis ja Sander Sarapuu neli tabamust. Amberi eest viskasid nii Serhii Sedchenko kui ka Fathy Mahfouz Mahmoud viis väravat.
"Mänguga saab rahul olla. Esimese poolaja lõpuminutitel ja teise poolaja algul muutusime hooletuks ja lasime tempo alla. Üksikuid väikseid vigu oli, kuid mida veel tahta, kui 19. minutiks on seis 13:3. Kõik mängijad said ka platsile," lausus Serviti peatreener Kalmer Musting. "Vastane mängis esimesel poolajal oodatust nõrgemini, teisel poolajal pandi juba hoogu juurde."
Balti liiga A-alagrupi tabeliseis:
Viljandi HC – 10 punkti
Mistra – 8 punkti
HC Dragunas – 6 punkti
ASK Zemessardze/LSPA – 4 punkti
Granitas-Karys – 2 punkti
HK Ogre/HYDROX – 0 punkti
Balti liiga B-alagrupi tabeliseis:
Põlva Serviti – 12 punkti
VHC Šviesa – 9 punkti
SK Tapa/N.R Energy – 7 punkti
ZRHK TENAX Dobele – 4 punkti
HC Amber – 2 punkti
HC Tallinn – 0 punkti
|
Serviti tõusis Balti liigas oma alagrupi liidriks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dobele võistkonnal oli tabelis kahepunktine edu HC Tallinna ees – Leedu meeskond hoidis neljandat kohta, Tallinn viimast ehk kuuendat. Matš kujunes tabeliseisu sarnaseks ja Tallinn pidi tunnistama vastase 33:24 paremust.
Teist päeva järjest pallinud Servitil oli ette näidata esikoht, Leedu HC Amberil eelviimane. Põlva meeskonna hoogu Leedu klubi ei peatanud ja nii võitis Serviti resultaadiga 30:19.
Dobele meeskond alustas matši enesekindlalt ja läks kahe väravaga koheselt juhtima, ent kaheminutiline eemaldamine ja kollase kaardi vääriline viga maksid võõrustajavõistkonnale kätte ja nii oldi neljandaks minutiks 2:2 viigis.
Kaheksandal minutil läks Tallinna meeskond esmakordselt juhtima, kui Markus Oliver Mädo viskas Tallinnale kolmanda värava. Selline mängupilt kaua ei püsinud ja üsna peagi olid ohjad taas Tenaxi käes. Tallinna üheväravaline kaotusseis suurenes kolme värava peale 16. minutil, kui seisuks oli 7:4 Tenaxi kasuks. Mädo, Matthias Männiku ja Kalev Küti tabamused vähendasid vahemaad ja tõid Tallinna ühe punkti kaugusele viigist, kuid Tenax tegi 24. minutil spurdi ja kustutas Tallinna viigistamislootuse. Poolajale mindi seisult 16:9.
Teise poolaja alguseks ehk 35. minutiks kärises vahemaa 10-väravaliseks ja Tenax juhtis matši seisuga 20:10. 52. mänguminuti täitudes paiknes Tallinn 12-ne värava kaugusel Leedu võistkonnast. 53. minutist kuni 58. minutini vähendas pealinna klubi edukalt vahemaad ja sai kirja kuus väravat. Sellest hoolimata võitis kohtumise Tenax Dobele seisuga 33:24.
Tallinna resultatiivseimad olid Volodymyr Shcherban ja Kalev Kütt viie väravaga. Vastasmeeskonna eest viskasid enim väravaid Ričards Juzups ja Emīls Kurzemnieks – mõlemad panustasid seitsme väravaga.
"Alustasime päris hästi, saime nende kõrge ja agressiivse kaitsega päris hästi hakkama. Teise poolaja lõpupoole tekkis realiseerimisega probleeme. Neil on väga hea kogenud väravavaht, kes on kunagi tulnud Veszprémiga Champions League'i võitjaks," rääkis HC Tallinna mängumees Kalev Kütt. "Teise poolaja alguses ei saanud jälle minema, võitlesime lõpuni ja saime enam-vähem hakkama, aga üldiselt ei saa rahule jääda. Tahaks ikkagi kauem vastu pidada ja rohkem hambaid näidata vastasele."eedu klubil ei õnnestunud Põlva mängumehi üllatada
Sander Sarapuu kaks järjestikust tabamust viisid Serviti juba esimeseks mänguminutiks 2:0 ette. Kuni viienda minutini oli seisuks 2:1, misjärel Serviti leidis väravasoone üles ja kasvatas seisu kiirelt 5:1 peale. HC Amber, kes sai oma esimese värava mängu teisel minutil, sai teise punkti kirja alles mängu 16. minutil. Selleks ajaks oli Serviti arvele kogunenud juba üheksa väravat. Põlva meeskond rebis vahe veelgi suuremaks, kui vastase väravat sahistasid Tõnis Kase, Hendrik Varul ja oma sünnipäeva tähistav Jürgen Rooba. Poolajaks näitas tabloo seisu 17:6. Teisel poolajal jätkus Serviti väravatesadu – 41. minutiks oli skooriks 20:13, kui Kase taaskord vastase väravavahi üle mängis. Kümmekond minutit hiljem, kui mängida oli jäänud veel kaheksa minutit, realiseeris Rooba seitsmemeetri karistusviske ja tegi seisuks 28:17. 11-väravaline vahemaa säilis mängu lõpuni ja vile kõlades jäi resultaadiks 30:19.
Nagu laupäeval, nii ka pühapäeval: Serviti resultatiivseimaks kujunes Jürgen Rooba kuue väravaga. Tõnis Kase lisas omalt poolt viis ja Sander Sarapuu neli tabamust. Amberi eest viskasid nii Serhii Sedchenko kui ka Fathy Mahfouz Mahmoud viis väravat.
"Mänguga saab rahul olla. Esimese poolaja lõpuminutitel ja teise poolaja algul muutusime hooletuks ja lasime tempo alla. Üksikuid väikseid vigu oli, kuid mida veel tahta, kui 19. minutiks on seis 13:3. Kõik mängijad said ka platsile," lausus Serviti peatreener Kalmer Musting. "Vastane mängis esimesel poolajal oodatust nõrgemini, teisel poolajal pandi juba hoogu juurde."
Balti liiga A-alagrupi tabeliseis:
Viljandi HC – 10 punkti
Mistra – 8 punkti
HC Dragunas – 6 punkti
ASK Zemessardze/LSPA – 4 punkti
Granitas-Karys – 2 punkti
HK Ogre/HYDROX – 0 punkti
Balti liiga B-alagrupi tabeliseis:
Põlva Serviti – 12 punkti
VHC Šviesa – 9 punkti
SK Tapa/N.R Energy – 7 punkti
ZRHK TENAX Dobele – 4 punkti
HC Amber – 2 punkti
HC Tallinn – 0 punkti
### Response:
Serviti tõusis Balti liigas oma alagrupi liidriks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
31-aastane Diggins tõusis sellega kõigi aegade edukaimaks USA suusatajaks MK-sarjas, sest tal on nüüd 14 etapivõitu ehk üks enam kui Kikkan Randallil.
Ameeriklannad said pühapäeval veel ühe pjedestaalikoha, sest Rosie Brennan (+11,2) edestas kolmanda koha heitluses norralannat Tiril Udnes Wengi (+11,7).
Esikohaheitluses oli veel viis kilomeetrit enne lõppu seis vastupidine, sest Östberg oli kolme sekundiga peal, aga lõpus osutus Diggins tugevamaks.
Kaheksa sekka mahtusid ka norralanna Anne Kjersti Kalvaa (+36,8), prantslanna Delphine Claudel (+38,5), soomlanna Krista Pärmäkoski (+40,7) ja šveitslanna Nadine Fähndrich (+55,7).
MK-sarja liidrina jätkab kümnenda võistluse järel Weng, kes edestab hooaja teise etapivõidu teeninud Digginsit 134 punktiga. Pärmäkoski jääb kolmandana liidrist 247 silma kaugusele.
MK-sari jätkub aasta viimasel päeval algava Tour de Skiga.
|
Diggins tõusis USA ajaloo edukaimaks murdmaasuusatajaks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
31-aastane Diggins tõusis sellega kõigi aegade edukaimaks USA suusatajaks MK-sarjas, sest tal on nüüd 14 etapivõitu ehk üks enam kui Kikkan Randallil.
Ameeriklannad said pühapäeval veel ühe pjedestaalikoha, sest Rosie Brennan (+11,2) edestas kolmanda koha heitluses norralannat Tiril Udnes Wengi (+11,7).
Esikohaheitluses oli veel viis kilomeetrit enne lõppu seis vastupidine, sest Östberg oli kolme sekundiga peal, aga lõpus osutus Diggins tugevamaks.
Kaheksa sekka mahtusid ka norralanna Anne Kjersti Kalvaa (+36,8), prantslanna Delphine Claudel (+38,5), soomlanna Krista Pärmäkoski (+40,7) ja šveitslanna Nadine Fähndrich (+55,7).
MK-sarja liidrina jätkab kümnenda võistluse järel Weng, kes edestab hooaja teise etapivõidu teeninud Digginsit 134 punktiga. Pärmäkoski jääb kolmandana liidrist 247 silma kaugusele.
MK-sari jätkub aasta viimasel päeval algava Tour de Skiga.
### Response:
Diggins tõusis USA ajaloo edukaimaks murdmaasuusatajaks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kubacki asus juhtima avavoorus näidatud 141,5-meetrise hüppega. Teises voorus oli tema sooritus paremuselt neljas, aga kokkuvõttes sellest võiduks piisas.
Kaheksa hulka jõudsid ka norralane Halvor Egner Granerud (293,1), poolakas Piotr Zyla (292,3), austerlased Stefan Kraft (283,3) ja Michael Hayböck (280,2) ja itaallane Giovanni Bresadola (271,7).
Kevin Maltsev hüppas avavoorus 122 meetrit ja teenis 111,6 punkti. Teise vooru 22-aastane eestlane ei pääsenud, aga lõppkoht on siiski tema karjääri parim MK-sarjas.
Kubacki jätkab 650 punktiga MK-sarja liidrina, Lanišek on 576 silmaga teine ja Kraft 467 punktiga kolmas.
|
Kubackile hooaja neljas võit, Maltsevilt karjääri parim esitus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kubacki asus juhtima avavoorus näidatud 141,5-meetrise hüppega. Teises voorus oli tema sooritus paremuselt neljas, aga kokkuvõttes sellest võiduks piisas.
Kaheksa hulka jõudsid ka norralane Halvor Egner Granerud (293,1), poolakas Piotr Zyla (292,3), austerlased Stefan Kraft (283,3) ja Michael Hayböck (280,2) ja itaallane Giovanni Bresadola (271,7).
Kevin Maltsev hüppas avavoorus 122 meetrit ja teenis 111,6 punkti. Teise vooru 22-aastane eestlane ei pääsenud, aga lõppkoht on siiski tema karjääri parim MK-sarjas.
Kubacki jätkab 650 punktiga MK-sarja liidrina, Lanišek on 576 silmaga teine ja Kraft 467 punktiga kolmas.
### Response:
Kubackile hooaja neljas võit, Maltsevilt karjääri parim esitus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Trammiliikluse ajalugu ulatub Tallinnas XIX sajandi lõpuaastatesse, mil hobutrammiga sai sõita Vanaturu kaelast Kadriorgu. Elektritramm sõidab pealinnas 1920. aastatest. Trammiliine on Tallinnas praegu 39 kilomeetrit ja neid püütakse jõudumööda pikendada. Näiteks kavandatakse Vanasadama trammiliini, mis loodetakse avada 2025. aastal. Käesoleva aasta novembris valmis "Trammiteede tänavaruumi uuring", mille abil analüüsitakse veel viie trammitee rajamise võimalikkust ja otstarbekust: Liivalaia, Järve, Narva maantee, Kalaranna ja Pelguranna. Uuringu koostasid inseneribüroo T-Model ning Liikuvusagentuur.
Uuringu tulemustest ja Tallinna trammiliikluse tulevikust räägib lähemalt aruande tellija, Tallinna ruumiloome kompetentsikeskuse arhitekt ja linnaplaneerija Jaak-Adam Looveer.
Sa oled sügisest kunstiakadeemias arhitektuuri teaduskonna doktorant ja uurid tipptunnita linna võimalusi. Mida see tähendab? Kas tramm on üks lahendus?
Jaak-Adam Looveer: Linna taristut, elektriliine, kanalisatsiooni, veetorustikku ja muud sellist, sealhulgas tänavaid, on pidevalt arendatud nii, et oleks kasvuruumi. Seda selleks, et tipptundidel, kui liigub palju inimesi, näiteks hommikul kooli-tööle ja õhtul koju, oleks ikkagi võimalik linnas liikuda, et ei tekiks ülekoormust. Globaalse ressursipuuduse tingimustes on jõutud seisukohale, et ülekoormus on kulukas, suurendab tarbimist ja energiakasutust ning linn kui süsteem toimib ebaefektiivselt. Sellepärast peaks kasutama tipptundi hajutavaid meetmeid. Või ka lihtsalt usaldama linna ja harjuma mõttega, et mõni tund päevas ongi liikumine veidi aeglasem. Ehk ei peaks tipptunni pärast üldse nii palju muretsema? See on lühidalt kokku võttes minu hüpotees. Tramm ja muud ühissõidukid on selle juures vajalikud, sest aitavad linnakeskusesse jõuda korraga paljudel inimestel.
Novembris sai valmis "Trammideede tänavaruumi uuring". Mis eesmärgid sellele olid seatud?
Tallinna trammivõrgustiku uurimise protsess on olnud pikem. "Trammiteede tänavaruumi uuring" on üks osa analüüsist, mida Tallinn uute trammiteede rajamiseks koostab. Juba poolteist aastat tagasi alustati võimalike uute lõikude eelvaliku ja võimaluste kaalumisega. Alustasime varakult, sest arvestada tuli kaht aspekti. Esiteks ajakava. Trammiteed peavad olema valmis 2028. aastaks. Eks projekteerimine ja ehitamine võtab ka oma aja. Kõike pole võimalik korraga rajada, uusi trasse saab rajada ainult juba olemas olevate tänavate peale. Teiseks, vahendeid uute trammiteede rajamiseks pole väga palju. Tallinn, ja tegelikult kogu Eesti, pole veel harjunud oma vahendeid ühistransporti investeerima. Ikka vaadatakse, nagu varasemalt ka muude teede puhul, Euroopa Liidu poole. Kui sealt raha antakse, siis ehitatakse. Trammiteedega on praegu sama lugu. Seekord on ambitsioon siiski suurem, sest eraldatava investeeringu maht pole kuigi suur ja linn peab palju juurde panema, kui soovime rohkem kui üht trammiteed ehitada.
Täiesti uut trammivõrku paralleelselt praegusega pole võimalik rajada. Seega seame endale eesmärgiks praeguse trammivõrgu laiendamise harude lisamisega, et tramm teenindaks rohkem linlasi, ja ebaefektiivse trammivõrgu efektiivistamise, et need trammid, mis meil praegu liiguvad, jõuaksid välja kuskile, kus neist on rohkem kasu.
Need suuremad kaalutlused olid selle uuringu tellimise ajend ja nendele küsimustele ka vastuseid otsisime.
Uuringusse anti sisendiks viis võimalikku uut trammitee trassi: Liivalaia, Järve, Narva maantee, Kalaranna ja Pelguranna. Need lõigud kui võimalikud trammivõrgu edasiarendamise kohad lepiti eelnevalt kokku pikkade arutelude käigus linna ametite ja eri osaliste vahel.
Meie ruumiloome kompetentsikeskus pidi arutelu linnavalitsuses selgemalt piiritlema, et tekiks arusaam, mida trammi kavandamine ühele või teisele tänavale üldse endaga kaasa toob. See pole lihtsalt ju joon kaardil, sellel on konkreetne ruumiline mõju. Soovisime sellesse arutellu kaasata ka avalikkust, sest teatud trasside puhul võib täpsemalt välja töötatud ruumiline lahendus tekitada linlastes rahulolematust. Ka seda tuleb aegsasti selgitada ja kitsaskohtadega tegeleda.
Üks uus trammiliin on Tallinnas ka ehitatud, trammiga saab nüüd lennujaama. Sellest hoolimata pole pealinnas trammiliine kuigi palju, ainult neli. Sa mainisid, et mõned liinid on muutunud ebaefektiivseks. Millised need on?
Välja võiks tuua Kadrioru liini. Selle liini ots kesklinnast Kadriorgu on lihtsalt väga lühike. Näiteks Kopli–Kadrioru liini puhul võib öelda, et Kopli pool on vajadus trammi järele väga suur ja väljumissagedus tihe. Kadriorus võiks tramme liikuda poole vähem. Kahjuks pole trammil kesklinnas ümberpööramiskohta ja seega peavad Koplist tulevad liinid Kadriorgu välja sõitma.
Uuritud on, kuidas seda liini efektiivsemaks muuta. Näiteks, kui välja ehitatakse Tallinna haigla ja trammitee pikendatakse mööda Narva maanteed uue haiglani, muutuks ka Kadrioru lõik efektiivsemaks. Seda ainult juhul, kui haigla Lasnamäe veerule ehitatakse. Haiglat oleks muidugi võimalik teenindada ka bussidega, kuid ka neid liine oleks juurde vaja. Kesklinna vahet tuleks busse samuti rohkem käima panna, need ei mahu juba praegu linnakeskuse tänavatele hästi ära. Täiendavad bussid teeksid Kadrioru liini taas vähem rentaabliks ja see tuleks üldse käigust kõrvaldada.
Põhjust on korraks tagasi pöörduda ka varem tehtud "Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusanalüüsi" poole, kus joonistati väga ambitsioonikaid tulevikuplaane. Sellega nähti ette Tallinna ja lähivaldadesse päris palju uusi ja pikki liine. See uuring näitas, et kõige tasuvamad on tammiliinid, mis asendavad praegusi bussiliine. Tramm on suurema veovõimega ja keskkonnasõbralikum, seega tuleks osa busse kunagi asendada trammiga.
Ka praeguse värske uuringu valguses on tekkinud küsimusi, miks pole analüüsitud Laagna teele, Sõpruse puiesteele või Sõle tänavale trammitee rajamist. Esiteks oleksid need väga pikad liinid, mis vajavad kahte otsa. Neid pole võimalik rajada ainult Laagna teele või Sõpruse puiesteele, need peaksid kuskile mujale välja jõudma, peaksid olema ühendatud olemasoleva võrgustikuga. Teiseks on nende rajamine väga keeruline. Laagna tee trammiliini puhul on pikalt arutatud, kuidas sinna kanalisse siis lõpuks jõuda. See tähendaks väga suurt investeeringut: eskalaatorite ja liftide ehitamist kõikidele sildadele, peatuste juurde. Samasugused keerulised liikluse küsimused kerkivad ka Sõle tänava ja Sõpruse puiestee puhul, näiteks Endla tänava viadukti juures. See oleks praegu ettevõtmiseks liiga suur tükk.
Kadrioru liini ebaefektiivsus on üllatav. Tallinna trammiliiklus sai ju sellest alguse, kui linlased mere äärde suvitama tahtsid sõita. See on siiani populaarne ja hinnatud elurajoon. Millest Kadrioru tühjad trammid tingitud on?
Kadrioru tramm on tasuv kuni Tallinna ülikoolini. Sealt edasi on peatusi vähe. Selle taga on ühest küljest tihe bussiliiklus. Lasnamäele suunduvad bussid sõidavad ju samal trajektooril. Kadriorus pole nii palju elanikke, et nad liini n-ö ära toidaks.
Teine sellesarnane liin on Peterburi tee äärne trammiliin, mille pikendamist kaaluti Lasnamäele korterelamute ukse ette välja, et see jõuaks nendeni, kes seda hulgakaupa kasutaksid. Selle trassi täiendavast analüüsist on praegu loobutud.
Uuringu koostamise ajal levisid kuuldused, et välja pakutud viiest uuest võimalikust liinist minnakse edasi Liivalaia lõiguga. Kuidas on olukord praegu? Milliste liinidega on pärast aruande valmimist otsustatud edasi töötada?
Edasi arendatakse kolme liini: Järve liin ehk Tondi trammitee pikendamine Järve keskuseni, Pelguranna lõik, mis on Koplisse suunduva trammitee haru ja Liivalaia haru, mis ühendab Tartu maanteed Kristiine keskusesse kujuneva transpordisõlmega. Otsustatud on, et nendega liigutakse edasi projekteerimise faasi. Euroopa Liidu toetuste eest pole kindlasti kõiki kolme võimalik valmis ehitada, vaja on, et linn nendesse ka oma vahendeid investeeriks.
Kuivõrd on linn valmis oma vahendeid trammiteede arendamisse panustama?
Harjumust oma raha ühistransporti investeerida pole Eestis kuskil. Seda pole siiani eriti tehtud. Trammiteede rajamise vajalikkust on arutatud ju pikalt, kuid ma pole kindel, kas neid rajataks, kui Euroopa Liidus vastavat meedet poleks. Linlased muidugi sooviksid trammiliikluse edendamist, kuid ilma toetusteta on see linnale kallis.
Tallinn on ainulaadne linn: siin on olemas ka trollid. Palju räägitakse elektrisõidukitest kui linnaliikluse tulevikust. Trollid on energiasäästlikud, vaiksed ja nõuavad väiksemat investeeringut kui trammid. Praegu on üheksast trolliliinist on alles jäänud vaid neli. Ehk tuleks trammide asemel tähelepanu suunata hoopis trollidele?
Vahepeal isegi katsetati Tallinnas akutrollidega, mida saab trollivõrgus laadida. Selliseid kombineeritud võimalusi on, aga kõige olulisem polegi ehk see, milline sõiduk ühissõidukite rajal liigub. Palju on räägitud ka sellest, et ehk rajatakse kõigepealt tänavale eraldi ühissõidukirada, kus esialgu sõidavad bussid, kuid mis hiljem, kui eelarves vahendid on leitud, ehitatakse ümber trammiteeks.
Palju sõltub ka ümbritsevale ruumile seatud tingimustest. Trammirada on võimalik katta muruga ja muuta linnatänavad palju rohelisemaks. Trammist lendub ka vähem kahjulikke osakesi, mida näiteks trolli rehvid, eriti talvel, eraldavad, rööpad kuluvad vähem kui asfalt jne. Pelgalt süsteemi rajamise mõttekuselt oleks ehk tõesti mõistlik akutrollidega edasi minna, kuid vaatama peab tervikut.
Sa mainisid meie vestluse alguses, et uuringus läbi lahendatud liinide lahendused võivad tekitada omajagu nurinat. Miks nii?
Uuring näitas selgelt, et trammiteede rajamine on kasulik, eriti suurematele tänavatele. Näiteks Pärnu maantee ja Liivalaia tänava saaks ümber kujundada linlikuks ruumiks, kus on korralik tänavahaljastus, rattateed, ühissõidukite rajad ja sõiduteed. Ühistranspordi rada, kus sõidavad koos nii tramm kui buss, võtavad ruumi, ja see saab nende tänavate puhul tulla ainult sõiduradade arvelt. See tähendab, et autoliikluse maht küll väheneb, aga tänava läbilaskevõime ei vähene. Ehk siis inimeste hulk, kes seda tänavat kasutab, tegelikult suureneb. Ühissõidukisse mahub ju rohkem inimesi kui sõiduautosse. Teatavat nurinat need ümberkorraldused ilmselt tekitavad, kuid aru tuleb saada linna üldistest eesmärkidest ning eelisarendada säästvaid liikumisviise. Kokkuvõttes peaks olema meie eesmärk tuua kesklinna rohkem inimesi ja see on saavutatav vaid ühissõidukitega.
Uuringuga anti trammiteedeks konkreetsed ruumilised soovitused. Millised kitsaskohad see analüüs välja tõi?
Mõned tänavad, kuhu trammi kavandatakse, on tõesti kitsad. Näiteks Suur-Ameerika ja Kalaranna. Uuringus jälgiti, kas ja mis tingimustel on võimalik sinna tramm lisada nii, et tänava miljöö ja ruumilised väärtused säiliksid. Mõlema tänava kõige kitsamatele lõikudele on seega kavandatud ühe rööpapaariga kahesuunaline trammitee. Möödasõidukohad on peatustes. See on nutikas, aga küllaltki pretensioonikas lahendus, lihtsam oleks ju paar maja maha võtta … Ehk arutatakse seda kunagi kesklinna üldplaneeringu koostamise ajal, kuid trammidega peame edasi minema praeguses linnaruumis.
Üldjuhul soovitakse, et trammiliiklus oleks muust liiklusest eraldatud, aga uuring tõi välja, et väikestel tänavatel ja liini lõpus on mõeldav ja ruumisäästlik liikumisviise omavahel kombineerida. Näiteks Pelguranna tänaval võiks autotee ja trammitee ühendada. Sellega säilitatakse kodutänava ilme ning tänavaäärne parkimine. Selline lahendus aeglustaks ka liiklust väikestel tänavatel.
Tramm on suhteliselt väike osa Tallinna ühistranspordist, süsteemid tuleb omavahel sobitada, sealhulgas rongiga. Seepärast on kavandatavate Liivalaia ja Järve trammiliinide lõpp kavandatud asukohta, kuhu on planeeritud ka suuremad ümberistumissõlmed Järve keskuse ja Kristiine keskuse juures.
Tallinnas on tasuta ühistransport, ometi näeme, et aasta-aastalt sõitjate hulk väheneb. Kuidas saaks linnaplaneerimise vahenditega rohkem linlasi bussidesse-trammidesse-trollidesse suunata?
Pole häda midagi, kui tipptunniväliselt saab linnas autoga kiiremini liigelda. Kui aga ka tipptunnil on autoga mugavam, siis peab süsteemile tõsiselt otsa vaatama, sest konkurents ruumi pärast on ju siis kõige tihedam.
Lihtne vastus on see, et ühissõidukid ei sõida sinna, kus neid vaja oleks, eriti linnakeskuses. Ühistranspordivõrku pole sihipäraselt muudetud pikka aega. Seda on analüüsitud ja kavandatud eelkõige praegustest sõitjatest lähtuvalt, mitte aga vaadatud, kuidas linn areneb ning kust uusi reisijaid juurde saada. Tean, et Tallinna transpordiametil on käsil uue liinivõrgu ettepaneku koostamine, mis on väga hea. On siiski mõned põhimõttelisemat laadi erinevused meie arusaamades, mida tuleb veel arutada. Transpordiameti seisukoha järgi tahaks suurem osa linlasi sõita Musumäe ja Hobujaama peatusse. Linnaplaneerijana näen aga, et sealkandis pole väga palju töö- ja muid sihtkohti ning tahaksin küsida, et kuhu need inimesed sealt siis lähevad. Tegelikult soovitakse minna ju ka mujale. Ühissõidukiliiklus peaks olema ka kesklinna piires enam hajutatud, katma rohkem tänavaid. Siis jõuaks ka bussi ja trammiga koolile ja kodule lähemale.
Lõpuks on ühistranspordi süsteemi osa ka see, kas kohalejõudmine mööda tänavat on inimväärne, mõnus ja turvaline. Tallinnas on väga palju tegeletud ühissõidukite liigutamisega, kuid kliendi arvamust on siiani vähe kuulda võetud.
|
Linnaplaneerija: Tallinnas ei sõida ühissõidukid sinna, kus neid vaja oleks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trammiliikluse ajalugu ulatub Tallinnas XIX sajandi lõpuaastatesse, mil hobutrammiga sai sõita Vanaturu kaelast Kadriorgu. Elektritramm sõidab pealinnas 1920. aastatest. Trammiliine on Tallinnas praegu 39 kilomeetrit ja neid püütakse jõudumööda pikendada. Näiteks kavandatakse Vanasadama trammiliini, mis loodetakse avada 2025. aastal. Käesoleva aasta novembris valmis "Trammiteede tänavaruumi uuring", mille abil analüüsitakse veel viie trammitee rajamise võimalikkust ja otstarbekust: Liivalaia, Järve, Narva maantee, Kalaranna ja Pelguranna. Uuringu koostasid inseneribüroo T-Model ning Liikuvusagentuur.
Uuringu tulemustest ja Tallinna trammiliikluse tulevikust räägib lähemalt aruande tellija, Tallinna ruumiloome kompetentsikeskuse arhitekt ja linnaplaneerija Jaak-Adam Looveer.
Sa oled sügisest kunstiakadeemias arhitektuuri teaduskonna doktorant ja uurid tipptunnita linna võimalusi. Mida see tähendab? Kas tramm on üks lahendus?
Jaak-Adam Looveer: Linna taristut, elektriliine, kanalisatsiooni, veetorustikku ja muud sellist, sealhulgas tänavaid, on pidevalt arendatud nii, et oleks kasvuruumi. Seda selleks, et tipptundidel, kui liigub palju inimesi, näiteks hommikul kooli-tööle ja õhtul koju, oleks ikkagi võimalik linnas liikuda, et ei tekiks ülekoormust. Globaalse ressursipuuduse tingimustes on jõutud seisukohale, et ülekoormus on kulukas, suurendab tarbimist ja energiakasutust ning linn kui süsteem toimib ebaefektiivselt. Sellepärast peaks kasutama tipptundi hajutavaid meetmeid. Või ka lihtsalt usaldama linna ja harjuma mõttega, et mõni tund päevas ongi liikumine veidi aeglasem. Ehk ei peaks tipptunni pärast üldse nii palju muretsema? See on lühidalt kokku võttes minu hüpotees. Tramm ja muud ühissõidukid on selle juures vajalikud, sest aitavad linnakeskusesse jõuda korraga paljudel inimestel.
Novembris sai valmis "Trammideede tänavaruumi uuring". Mis eesmärgid sellele olid seatud?
Tallinna trammivõrgustiku uurimise protsess on olnud pikem. "Trammiteede tänavaruumi uuring" on üks osa analüüsist, mida Tallinn uute trammiteede rajamiseks koostab. Juba poolteist aastat tagasi alustati võimalike uute lõikude eelvaliku ja võimaluste kaalumisega. Alustasime varakult, sest arvestada tuli kaht aspekti. Esiteks ajakava. Trammiteed peavad olema valmis 2028. aastaks. Eks projekteerimine ja ehitamine võtab ka oma aja. Kõike pole võimalik korraga rajada, uusi trasse saab rajada ainult juba olemas olevate tänavate peale. Teiseks, vahendeid uute trammiteede rajamiseks pole väga palju. Tallinn, ja tegelikult kogu Eesti, pole veel harjunud oma vahendeid ühistransporti investeerima. Ikka vaadatakse, nagu varasemalt ka muude teede puhul, Euroopa Liidu poole. Kui sealt raha antakse, siis ehitatakse. Trammiteedega on praegu sama lugu. Seekord on ambitsioon siiski suurem, sest eraldatava investeeringu maht pole kuigi suur ja linn peab palju juurde panema, kui soovime rohkem kui üht trammiteed ehitada.
Täiesti uut trammivõrku paralleelselt praegusega pole võimalik rajada. Seega seame endale eesmärgiks praeguse trammivõrgu laiendamise harude lisamisega, et tramm teenindaks rohkem linlasi, ja ebaefektiivse trammivõrgu efektiivistamise, et need trammid, mis meil praegu liiguvad, jõuaksid välja kuskile, kus neist on rohkem kasu.
Need suuremad kaalutlused olid selle uuringu tellimise ajend ja nendele küsimustele ka vastuseid otsisime.
Uuringusse anti sisendiks viis võimalikku uut trammitee trassi: Liivalaia, Järve, Narva maantee, Kalaranna ja Pelguranna. Need lõigud kui võimalikud trammivõrgu edasiarendamise kohad lepiti eelnevalt kokku pikkade arutelude käigus linna ametite ja eri osaliste vahel.
Meie ruumiloome kompetentsikeskus pidi arutelu linnavalitsuses selgemalt piiritlema, et tekiks arusaam, mida trammi kavandamine ühele või teisele tänavale üldse endaga kaasa toob. See pole lihtsalt ju joon kaardil, sellel on konkreetne ruumiline mõju. Soovisime sellesse arutellu kaasata ka avalikkust, sest teatud trasside puhul võib täpsemalt välja töötatud ruumiline lahendus tekitada linlastes rahulolematust. Ka seda tuleb aegsasti selgitada ja kitsaskohtadega tegeleda.
Üks uus trammiliin on Tallinnas ka ehitatud, trammiga saab nüüd lennujaama. Sellest hoolimata pole pealinnas trammiliine kuigi palju, ainult neli. Sa mainisid, et mõned liinid on muutunud ebaefektiivseks. Millised need on?
Välja võiks tuua Kadrioru liini. Selle liini ots kesklinnast Kadriorgu on lihtsalt väga lühike. Näiteks Kopli–Kadrioru liini puhul võib öelda, et Kopli pool on vajadus trammi järele väga suur ja väljumissagedus tihe. Kadriorus võiks tramme liikuda poole vähem. Kahjuks pole trammil kesklinnas ümberpööramiskohta ja seega peavad Koplist tulevad liinid Kadriorgu välja sõitma.
Uuritud on, kuidas seda liini efektiivsemaks muuta. Näiteks, kui välja ehitatakse Tallinna haigla ja trammitee pikendatakse mööda Narva maanteed uue haiglani, muutuks ka Kadrioru lõik efektiivsemaks. Seda ainult juhul, kui haigla Lasnamäe veerule ehitatakse. Haiglat oleks muidugi võimalik teenindada ka bussidega, kuid ka neid liine oleks juurde vaja. Kesklinna vahet tuleks busse samuti rohkem käima panna, need ei mahu juba praegu linnakeskuse tänavatele hästi ära. Täiendavad bussid teeksid Kadrioru liini taas vähem rentaabliks ja see tuleks üldse käigust kõrvaldada.
Põhjust on korraks tagasi pöörduda ka varem tehtud "Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusanalüüsi" poole, kus joonistati väga ambitsioonikaid tulevikuplaane. Sellega nähti ette Tallinna ja lähivaldadesse päris palju uusi ja pikki liine. See uuring näitas, et kõige tasuvamad on tammiliinid, mis asendavad praegusi bussiliine. Tramm on suurema veovõimega ja keskkonnasõbralikum, seega tuleks osa busse kunagi asendada trammiga.
Ka praeguse värske uuringu valguses on tekkinud küsimusi, miks pole analüüsitud Laagna teele, Sõpruse puiesteele või Sõle tänavale trammitee rajamist. Esiteks oleksid need väga pikad liinid, mis vajavad kahte otsa. Neid pole võimalik rajada ainult Laagna teele või Sõpruse puiesteele, need peaksid kuskile mujale välja jõudma, peaksid olema ühendatud olemasoleva võrgustikuga. Teiseks on nende rajamine väga keeruline. Laagna tee trammiliini puhul on pikalt arutatud, kuidas sinna kanalisse siis lõpuks jõuda. See tähendaks väga suurt investeeringut: eskalaatorite ja liftide ehitamist kõikidele sildadele, peatuste juurde. Samasugused keerulised liikluse küsimused kerkivad ka Sõle tänava ja Sõpruse puiestee puhul, näiteks Endla tänava viadukti juures. See oleks praegu ettevõtmiseks liiga suur tükk.
Kadrioru liini ebaefektiivsus on üllatav. Tallinna trammiliiklus sai ju sellest alguse, kui linlased mere äärde suvitama tahtsid sõita. See on siiani populaarne ja hinnatud elurajoon. Millest Kadrioru tühjad trammid tingitud on?
Kadrioru tramm on tasuv kuni Tallinna ülikoolini. Sealt edasi on peatusi vähe. Selle taga on ühest küljest tihe bussiliiklus. Lasnamäele suunduvad bussid sõidavad ju samal trajektooril. Kadriorus pole nii palju elanikke, et nad liini n-ö ära toidaks.
Teine sellesarnane liin on Peterburi tee äärne trammiliin, mille pikendamist kaaluti Lasnamäele korterelamute ukse ette välja, et see jõuaks nendeni, kes seda hulgakaupa kasutaksid. Selle trassi täiendavast analüüsist on praegu loobutud.
Uuringu koostamise ajal levisid kuuldused, et välja pakutud viiest uuest võimalikust liinist minnakse edasi Liivalaia lõiguga. Kuidas on olukord praegu? Milliste liinidega on pärast aruande valmimist otsustatud edasi töötada?
Edasi arendatakse kolme liini: Järve liin ehk Tondi trammitee pikendamine Järve keskuseni, Pelguranna lõik, mis on Koplisse suunduva trammitee haru ja Liivalaia haru, mis ühendab Tartu maanteed Kristiine keskusesse kujuneva transpordisõlmega. Otsustatud on, et nendega liigutakse edasi projekteerimise faasi. Euroopa Liidu toetuste eest pole kindlasti kõiki kolme võimalik valmis ehitada, vaja on, et linn nendesse ka oma vahendeid investeeriks.
Kuivõrd on linn valmis oma vahendeid trammiteede arendamisse panustama?
Harjumust oma raha ühistransporti investeerida pole Eestis kuskil. Seda pole siiani eriti tehtud. Trammiteede rajamise vajalikkust on arutatud ju pikalt, kuid ma pole kindel, kas neid rajataks, kui Euroopa Liidus vastavat meedet poleks. Linlased muidugi sooviksid trammiliikluse edendamist, kuid ilma toetusteta on see linnale kallis.
Tallinn on ainulaadne linn: siin on olemas ka trollid. Palju räägitakse elektrisõidukitest kui linnaliikluse tulevikust. Trollid on energiasäästlikud, vaiksed ja nõuavad väiksemat investeeringut kui trammid. Praegu on üheksast trolliliinist on alles jäänud vaid neli. Ehk tuleks trammide asemel tähelepanu suunata hoopis trollidele?
Vahepeal isegi katsetati Tallinnas akutrollidega, mida saab trollivõrgus laadida. Selliseid kombineeritud võimalusi on, aga kõige olulisem polegi ehk see, milline sõiduk ühissõidukite rajal liigub. Palju on räägitud ka sellest, et ehk rajatakse kõigepealt tänavale eraldi ühissõidukirada, kus esialgu sõidavad bussid, kuid mis hiljem, kui eelarves vahendid on leitud, ehitatakse ümber trammiteeks.
Palju sõltub ka ümbritsevale ruumile seatud tingimustest. Trammirada on võimalik katta muruga ja muuta linnatänavad palju rohelisemaks. Trammist lendub ka vähem kahjulikke osakesi, mida näiteks trolli rehvid, eriti talvel, eraldavad, rööpad kuluvad vähem kui asfalt jne. Pelgalt süsteemi rajamise mõttekuselt oleks ehk tõesti mõistlik akutrollidega edasi minna, kuid vaatama peab tervikut.
Sa mainisid meie vestluse alguses, et uuringus läbi lahendatud liinide lahendused võivad tekitada omajagu nurinat. Miks nii?
Uuring näitas selgelt, et trammiteede rajamine on kasulik, eriti suurematele tänavatele. Näiteks Pärnu maantee ja Liivalaia tänava saaks ümber kujundada linlikuks ruumiks, kus on korralik tänavahaljastus, rattateed, ühissõidukite rajad ja sõiduteed. Ühistranspordi rada, kus sõidavad koos nii tramm kui buss, võtavad ruumi, ja see saab nende tänavate puhul tulla ainult sõiduradade arvelt. See tähendab, et autoliikluse maht küll väheneb, aga tänava läbilaskevõime ei vähene. Ehk siis inimeste hulk, kes seda tänavat kasutab, tegelikult suureneb. Ühissõidukisse mahub ju rohkem inimesi kui sõiduautosse. Teatavat nurinat need ümberkorraldused ilmselt tekitavad, kuid aru tuleb saada linna üldistest eesmärkidest ning eelisarendada säästvaid liikumisviise. Kokkuvõttes peaks olema meie eesmärk tuua kesklinna rohkem inimesi ja see on saavutatav vaid ühissõidukitega.
Uuringuga anti trammiteedeks konkreetsed ruumilised soovitused. Millised kitsaskohad see analüüs välja tõi?
Mõned tänavad, kuhu trammi kavandatakse, on tõesti kitsad. Näiteks Suur-Ameerika ja Kalaranna. Uuringus jälgiti, kas ja mis tingimustel on võimalik sinna tramm lisada nii, et tänava miljöö ja ruumilised väärtused säiliksid. Mõlema tänava kõige kitsamatele lõikudele on seega kavandatud ühe rööpapaariga kahesuunaline trammitee. Möödasõidukohad on peatustes. See on nutikas, aga küllaltki pretensioonikas lahendus, lihtsam oleks ju paar maja maha võtta … Ehk arutatakse seda kunagi kesklinna üldplaneeringu koostamise ajal, kuid trammidega peame edasi minema praeguses linnaruumis.
Üldjuhul soovitakse, et trammiliiklus oleks muust liiklusest eraldatud, aga uuring tõi välja, et väikestel tänavatel ja liini lõpus on mõeldav ja ruumisäästlik liikumisviise omavahel kombineerida. Näiteks Pelguranna tänaval võiks autotee ja trammitee ühendada. Sellega säilitatakse kodutänava ilme ning tänavaäärne parkimine. Selline lahendus aeglustaks ka liiklust väikestel tänavatel.
Tramm on suhteliselt väike osa Tallinna ühistranspordist, süsteemid tuleb omavahel sobitada, sealhulgas rongiga. Seepärast on kavandatavate Liivalaia ja Järve trammiliinide lõpp kavandatud asukohta, kuhu on planeeritud ka suuremad ümberistumissõlmed Järve keskuse ja Kristiine keskuse juures.
Tallinnas on tasuta ühistransport, ometi näeme, et aasta-aastalt sõitjate hulk väheneb. Kuidas saaks linnaplaneerimise vahenditega rohkem linlasi bussidesse-trammidesse-trollidesse suunata?
Pole häda midagi, kui tipptunniväliselt saab linnas autoga kiiremini liigelda. Kui aga ka tipptunnil on autoga mugavam, siis peab süsteemile tõsiselt otsa vaatama, sest konkurents ruumi pärast on ju siis kõige tihedam.
Lihtne vastus on see, et ühissõidukid ei sõida sinna, kus neid vaja oleks, eriti linnakeskuses. Ühistranspordivõrku pole sihipäraselt muudetud pikka aega. Seda on analüüsitud ja kavandatud eelkõige praegustest sõitjatest lähtuvalt, mitte aga vaadatud, kuidas linn areneb ning kust uusi reisijaid juurde saada. Tean, et Tallinna transpordiametil on käsil uue liinivõrgu ettepaneku koostamine, mis on väga hea. On siiski mõned põhimõttelisemat laadi erinevused meie arusaamades, mida tuleb veel arutada. Transpordiameti seisukoha järgi tahaks suurem osa linlasi sõita Musumäe ja Hobujaama peatusse. Linnaplaneerijana näen aga, et sealkandis pole väga palju töö- ja muid sihtkohti ning tahaksin küsida, et kuhu need inimesed sealt siis lähevad. Tegelikult soovitakse minna ju ka mujale. Ühissõidukiliiklus peaks olema ka kesklinna piires enam hajutatud, katma rohkem tänavaid. Siis jõuaks ka bussi ja trammiga koolile ja kodule lähemale.
Lõpuks on ühistranspordi süsteemi osa ka see, kas kohalejõudmine mööda tänavat on inimväärne, mõnus ja turvaline. Tallinnas on väga palju tegeletud ühissõidukite liigutamisega, kuid kliendi arvamust on siiani vähe kuulda võetud.
### Response:
Linnaplaneerija: Tallinnas ei sõida ühissõidukid sinna, kus neid vaja oleks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kui viie kilomeetri peal oli Krüger sakslase Friedrich Mochi järel veel teine, siis järgnevalt asus PyeongChangi olümpiavõitja liidriks ega loovutanud oma kohta kellelegi.
Teiseks tuli Hans Christer Holund (+22,3) ja kolmandaks Sjur Röthe (+24,5). Esikuuikusse jõudsid ka Didrik Tönseth (+52,0), Johannes Hosflöt Kläbo (+52,5) ja Ivar Tildheim Andersen (+1.01,6).
Kiirelt alustanud Moch oli parima mitte-norralasena seitsmes (+1.01,8) ja esikaheksa lõpetas soomlane Arsi Ruuskanen (+1.16,8).
Ainsa eestlasena startinud Alvar Johannes Alev sai 44. koha (+3.04,1).
Tänavu kaks etapivõitu teeninud ja veel kolmel korral pjedestaalile jõudnud norralane Paal Golberg jätkab MK-sarja liidrina, aga koondisekaaslane Kläbo lähenes 139 punkti kaugusele.
Nüüd ootab murdmaasuusatajaid jõulupuhkus, mille lõpetab aasta viimasel päeval algav Tour de Ski.
|
Norralased hõivasid Davosis kuus esimest kohta
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui viie kilomeetri peal oli Krüger sakslase Friedrich Mochi järel veel teine, siis järgnevalt asus PyeongChangi olümpiavõitja liidriks ega loovutanud oma kohta kellelegi.
Teiseks tuli Hans Christer Holund (+22,3) ja kolmandaks Sjur Röthe (+24,5). Esikuuikusse jõudsid ka Didrik Tönseth (+52,0), Johannes Hosflöt Kläbo (+52,5) ja Ivar Tildheim Andersen (+1.01,6).
Kiirelt alustanud Moch oli parima mitte-norralasena seitsmes (+1.01,8) ja esikaheksa lõpetas soomlane Arsi Ruuskanen (+1.16,8).
Ainsa eestlasena startinud Alvar Johannes Alev sai 44. koha (+3.04,1).
Tänavu kaks etapivõitu teeninud ja veel kolmel korral pjedestaalile jõudnud norralane Paal Golberg jätkab MK-sarja liidrina, aga koondisekaaslane Kläbo lähenes 139 punkti kaugusele.
Nüüd ootab murdmaasuusatajaid jõulupuhkus, mille lõpetab aasta viimasel päeval algav Tour de Ski.
### Response:
Norralased hõivasid Davosis kuus esimest kohta
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Neljakordne MK-sarja üldvõitja Shiffrin (1.13,62) edestas 0,12 sekundiga itaallannat Elena Curtonit ja 0,40 sekundiga prantslannat Romane Miradolit, kes jõudis MK-sarjas teist korda pjedestaalile.
Laupäeval katkise käeluuga kiirlaskumise võitnud Sofia Goggia (+0,60) oli šveitslanna Michelle Gisini (+0,57) järel viies. Hooaja esimese ülisuurslaalomi võitnud Corienne Suter sai 15. koha (+1,31).
Shiffrin hoiab MK-sarja üldarvestuses 575 punktiga esikohta, talle järgnevad Goggia (470 p) ja šveitslanna Wendy Holdener (376 p).
|
Mäesuusakuninganna võidutses kaheaastase vahe järel ülisuurslaalomis
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljakordne MK-sarja üldvõitja Shiffrin (1.13,62) edestas 0,12 sekundiga itaallannat Elena Curtonit ja 0,40 sekundiga prantslannat Romane Miradolit, kes jõudis MK-sarjas teist korda pjedestaalile.
Laupäeval katkise käeluuga kiirlaskumise võitnud Sofia Goggia (+0,60) oli šveitslanna Michelle Gisini (+0,57) järel viies. Hooaja esimese ülisuurslaalomi võitnud Corienne Suter sai 15. koha (+1,31).
Shiffrin hoiab MK-sarja üldarvestuses 575 punktiga esikohta, talle järgnevad Goggia (470 p) ja šveitslanna Wendy Holdener (376 p).
### Response:
Mäesuusakuninganna võidutses kaheaastase vahe järel ülisuurslaalomis
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Southgate tüüris Inglismaa MM-i veerandfinaali, kus nad jäid 1:2 alla tiitlikaitsjale Prantsusmaale. Tegemist oli seitsmenda korraga kui Inglismaa jäi MM-i veerandfinaali pidama.
Inglismaa jalgpalliliidu tegevjuht Mark Bullingham teatas pühapäeval, et Southgate jätkab meeste koondise peatreenerina vähemalt kuni 2024. aasta Euroopa meistrivõistlusteni.
"Meil on hea meel kinnitada, et Gareth Southgate jätkab Inglismaa peatreenerina kuni 2024. aasta Euroopa meistrivõistlusteni. Garethil ja (abitreener - toim) Steve Hollandil on alati olnud meie täielik toetus ja nüüd hakkame valmistuma Euroopa meistrivõistlusteks," ütles Bullingham pressiteate vahendusel.
52-aastane Southgate nimetati Inglismaa peatreeneriks 2016. aasta sügisel. Southgate'i käe all on Inglismaa võitnud 49, viigistanud 18 ja kaotanud 14 kohtumist. 2018. aastal saavutas Inglismaa MM-il neljanda koha ja kolm aastat hiljem jõudsid nad Euroopa meistrivõistlustel finaali.
pic.twitter.com/fDaNb9onJr
— FA Spokesperson (@FAspokesperson) December 18, 2022
|
Gareth Southgate jätkab Inglismaa peatreenerina
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Southgate tüüris Inglismaa MM-i veerandfinaali, kus nad jäid 1:2 alla tiitlikaitsjale Prantsusmaale. Tegemist oli seitsmenda korraga kui Inglismaa jäi MM-i veerandfinaali pidama.
Inglismaa jalgpalliliidu tegevjuht Mark Bullingham teatas pühapäeval, et Southgate jätkab meeste koondise peatreenerina vähemalt kuni 2024. aasta Euroopa meistrivõistlusteni.
"Meil on hea meel kinnitada, et Gareth Southgate jätkab Inglismaa peatreenerina kuni 2024. aasta Euroopa meistrivõistlusteni. Garethil ja (abitreener - toim) Steve Hollandil on alati olnud meie täielik toetus ja nüüd hakkame valmistuma Euroopa meistrivõistlusteks," ütles Bullingham pressiteate vahendusel.
52-aastane Southgate nimetati Inglismaa peatreeneriks 2016. aasta sügisel. Southgate'i käe all on Inglismaa võitnud 49, viigistanud 18 ja kaotanud 14 kohtumist. 2018. aastal saavutas Inglismaa MM-il neljanda koha ja kolm aastat hiljem jõudsid nad Euroopa meistrivõistlustel finaali.
pic.twitter.com/fDaNb9onJr
— FA Spokesperson (@FAspokesperson) December 18, 2022
### Response:
Gareth Southgate jätkab Inglismaa peatreenerina
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tšehhi keskkonnaministri sõnul annab kokkulepe võimaluse kliimaeesmärkide saavutamiseks nii, et haavatavamas olukorras olevad inimesed ja mikroettevõtted saavad vajalikku tuge.
Praegu on süsinikukauplemisse kaasatud suurtööstus ja energiatootmine, edaspidi laieneb see ka mereliiklusele. Tasuta jagatavatest kvootidest on kavas järk-järgult loobuda aastaks 2034.
Lähiaastate jooksul on kavas luua eraldi heitkogustesüsteem maanteetranspordile ja elamute kütmisele.
Kokkuleppe järgi peaksid liikmesriigid vähendama süsinikuheidet 2005. aasta tasemelt 2030. aastaks 62 protsenti. Plaani kohaselt peaks 2024. aastaks vähenema väljastatavate heitelubade hulk 90 miljoni võrra.
Kokkulepe vajab heakskiitu Euroopa Parlamendilt ja Euroopa Ülemkogult.
|
Euroopa Liidu läbirääkijad jõudsid kokkuleppele süsinikuturu reformis
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tšehhi keskkonnaministri sõnul annab kokkulepe võimaluse kliimaeesmärkide saavutamiseks nii, et haavatavamas olukorras olevad inimesed ja mikroettevõtted saavad vajalikku tuge.
Praegu on süsinikukauplemisse kaasatud suurtööstus ja energiatootmine, edaspidi laieneb see ka mereliiklusele. Tasuta jagatavatest kvootidest on kavas järk-järgult loobuda aastaks 2034.
Lähiaastate jooksul on kavas luua eraldi heitkogustesüsteem maanteetranspordile ja elamute kütmisele.
Kokkuleppe järgi peaksid liikmesriigid vähendama süsinikuheidet 2005. aasta tasemelt 2030. aastaks 62 protsenti. Plaani kohaselt peaks 2024. aastaks vähenema väljastatavate heitelubade hulk 90 miljoni võrra.
Kokkulepe vajab heakskiitu Euroopa Parlamendilt ja Euroopa Ülemkogult.
### Response:
Euroopa Liidu läbirääkijad jõudsid kokkuleppele süsinikuturu reformis
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Läheneb aeg, et tugineda juba saavutatud strateegilistele muudatustele ja integreerida need uude struktuuri, et saavutada läbirääkimiste kaudu rahu," kirjutas Kissinger ajakirjas The Spectator.
99-aastane Kissinger kirjutas oma artiklis "Kuidas ära hoida veel üht ilmasõda" ka seda, et Ukraina peab saama mistahes kujul seotuks NATO-ga, neutraliteeti enam olla ei saa.
Kissingeri sõnul peaks rahuprotsessi eesmärk olema esiteks kinnitada Ukraina vabadust ja teiseks määratleda Kesk- ja Ida-Euroopa jaoks uus rahvusvaheline struktuur, kus leiaks lõpuks koha ka Venemaa.
Jutte venemaa nõrgestamisest või lagunemisest ei pea ta mõistlikuks. Ta hoiatas, et soov muuta Venemaa võimetuks või isegi loota Venemaa lagunemist, võib vallandada kaose. Ukraina ega ükski lääneriik pole kumbagi teed tema sõnul propageerinud.
"Venemaa laialisaatmine või tema strateegilise poliitika võime hävitamine võib muuta selle 11 ajavööndit hõlmava territooriumi vaidlusaluseks vaakumiks," ütles Kissinger.
"Selle konkureerivad ühiskonnad võivad otsustada oma vaidlusi vägivallaga lahendada. Teised riigid võivad püüda oma nõudeid [Venemaale] jõuga laiendada. Kõiki neid ohte suurendaks tuhandete tuumarelvade olemasolu," rääkis Kissinger.
Kissinger oli presidentide Richard Nixoni ja Gerald Fordi administratsioonide ajal USA välisminister. Ta oli ka USA veetud Külma sõja poliitika kujundaja. Ta on ka mitu korda Vladimir Putiniga kohtunud.
|
Kissinger: aeg on läbirääkimiste teel Ukrainas rahu teha
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Läheneb aeg, et tugineda juba saavutatud strateegilistele muudatustele ja integreerida need uude struktuuri, et saavutada läbirääkimiste kaudu rahu," kirjutas Kissinger ajakirjas The Spectator.
99-aastane Kissinger kirjutas oma artiklis "Kuidas ära hoida veel üht ilmasõda" ka seda, et Ukraina peab saama mistahes kujul seotuks NATO-ga, neutraliteeti enam olla ei saa.
Kissingeri sõnul peaks rahuprotsessi eesmärk olema esiteks kinnitada Ukraina vabadust ja teiseks määratleda Kesk- ja Ida-Euroopa jaoks uus rahvusvaheline struktuur, kus leiaks lõpuks koha ka Venemaa.
Jutte venemaa nõrgestamisest või lagunemisest ei pea ta mõistlikuks. Ta hoiatas, et soov muuta Venemaa võimetuks või isegi loota Venemaa lagunemist, võib vallandada kaose. Ukraina ega ükski lääneriik pole kumbagi teed tema sõnul propageerinud.
"Venemaa laialisaatmine või tema strateegilise poliitika võime hävitamine võib muuta selle 11 ajavööndit hõlmava territooriumi vaidlusaluseks vaakumiks," ütles Kissinger.
"Selle konkureerivad ühiskonnad võivad otsustada oma vaidlusi vägivallaga lahendada. Teised riigid võivad püüda oma nõudeid [Venemaale] jõuga laiendada. Kõiki neid ohte suurendaks tuhandete tuumarelvade olemasolu," rääkis Kissinger.
Kissinger oli presidentide Richard Nixoni ja Gerald Fordi administratsioonide ajal USA välisminister. Ta oli ka USA veetud Külma sõja poliitika kujundaja. Ta on ka mitu korda Vladimir Putiniga kohtunud.
### Response:
Kissinger: aeg on läbirääkimiste teel Ukrainas rahu teha
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"See on nagu Oscarid, ainult et kõik filmid on võõrkeelsed." Tänavu Islandis Reykjavíki rabavas Harpa kontserdimajas toimunud Euroopa filmiauhindade kolme ja poole tunnine tseremoonia oli kantud just sellisest eneseirooniast, mis mõjus muidu vahel liiga saksalikult korrektsele (sest Euroopa Filmiakadeemia baseerub Saksamaal) üritusele nagu sahmakas jääkülma Islandi merevett krae vahele, aga võeti vastu suure poolehoiuga. Õhtu juhtideks näitlejanna Ilmur Kristjánsdóttir ja mitmekülgne Hugleikur Dagsson, keda rahvusvaheline publik tunneb ehk kõige paremini tema süsimustade ja minimalistlike karikatuuride järgi, mis on internetis väga populaarsed.
Tänavused Euroopa filmiauhinnad tõmbasid kohe esile ka ühe igihalja vastuolu, mis neid (ja ka teisi) filmiauhindu alati on saatnud. Ühest küljest tahab maailmameedia alati kuulutada kõige kõrgema mäe tipult enneolematut rekordite purunemisest ja mõne erakordse filmi edulaine-tsunamist, mis kõik oma teelt pühib (annan endale aru, et "Titanicu" 1 edu kirjeldamiseks pole see ehk sobiv metafoor), ja see on kasuks ka korraldajale, sest kvantitatiivne sõnum on ühtne, selge ja lihtsalt kommunikeeritav. Teisalt on auhindade ühtlasem jaotumine ehk isegi parem märk valdkonna elujõust, aga suurele ideoloogilisele üldistusele jääb selline killustatus jalgu, seda enam et kummalisemaid filme ei pruugita olla nähtud.
Kui auhindade jagamiseks läks, sai ruttu selgeks, et õhtut juhib esimene versioon sündmustest. Tänavune Cannes'i Kuldse Palmioksa laureaat "Kurbuse kolmnurk" 2 võis olla ürituse eel küll suurfavoriit, aga sellest, et viiest nominatsioonist saadi kätte kaalukamad neli, olid ka tegijad ise kuulu järgi üsna kohmetud. Parima filmi, režissööri, stsenaristi ja näitleja auhind on selline tunnustus, mis räägib ikkagi täielikust üleolekust. Sel edul võib olla kaks põhjust. Esimene ja hullem on see, mis sellesarnaseid demokraatlikke hääletusvorme ikka kipub kahtlusena saatma: et auväärse ülesande saanud tarkade kogu (antud juhul Euroopa Filmiakadeemia) ei ole viitsinud obskuursete nominentidega tutvuda ja hääletas turvalise, auhinnatud ja nähtud variandi poolt. Seda versiooni toetab tõsiasi, et näiteks meesnäitleja preemia saanud horvaadi päritolu Taani näitleja Zlatko Burić on nn Sitakuninga Dimitri rollis küll väga meeldejääv, aga see pole isegi filmi peaosa.
Parem ja meeldivam selgitus on see, et Ruben Östlund on "Kurbuse kolmnurgaga" teinud tõesti filmi, mis läheb hinge nii publikule, žüriidele kui ka filmiakadeemia liikmeskonnale, ja kui keegi on teinud filmi, mis kõigile meeldib, on seda küll raske talle pahaks panna. Parima filmi nominentide hulgas talle igatahes väärilist vastast ei leidunud.
Ainsana pääses "Kurbuse kolmnurga" käest minema ebamäärane Euroopa Ülikoolide Filmiauhind (EUFA), mis läks Jerzy Skolimowski võrratule teosele "Eo" (2022), mis sai ka parima filmimuusika auhinna. Siiras heameel oli näha pärjatuna ilma tekstita filmi, mille peaosas on eesel, aga kahjuks minu enda pakutud parima lavastaja auhinda Skolimowski siiski ei saanud ja kahju on ka sellest, et eeslit lavale ei kutsutud.
Mu tänavune lemmikfilm "Aftersun", mida võiks – eeldusel, et fraas pärineb kreemipurgilt – eesti keelde tõlkida "Päevitusjärgne", figureeris pisut algses pikas nimekirjas ja Paul Mescal sai ka parima meesnäitleja nominatsiooni, aga võiduni siiski ei jõudnud. Jälgides seda kõmu, mida film nüüd pisut ootamatult aasta lõpu tabelites tekitanud on, võib ilmselt väita, et veel aastakese oodates oleks tulemus parem olnud. Akadeemia on inertne ja ilmselt vajavad paljud välist kinnitust, et film väärib tunnustust.
Kui Euroopa filmiauhindade üks keskseid kontseptsioone oli tuntavalt "Euroopa ühtsus", oli liigutav näha, kuidas selle ühtsuse hulka loeti ka Ukraina ja selle rõhutamisel ennast tagasi ei hoitud. Euroopa kaastootmisauhinna said kollektiivselt Ukraina produtsendid pingutuste eest sõjaoludes oma tööd jätkata ning filmiakadeemiast oli korduvalt kuulda kinnitusi, et Ukraina filmitööstust plaanitakse ka edaspidi toetada nii vaimselt kui materiaalselt. Ukraina teema kerkis taas esile parima dokumentaalfilmi auhinna väljaandmisel, kuna igati ootuspäraselt läks see postuumset Ukraina sõjas Vene sõdurite tapetud leedu dokumentalistile Mantas Kvedaravičiusele filmi "Mariupol 2" (2022) eest. Auhinna võttis vastu Mantase tütar Tėja Kvedaravičiūtė, mõlema Ukrainaga seotud auhinna üleandmisel tõusis kogu saalitäis inimesi püsti ja aplodeeris. Kummaline ainult, et ei mainitud abikaasat, ukrainlannat Hanna Bilobrovat, kes filmi lõpuks kokku monteeris ja kaasautorina igati äramärkimist väärib. Bilobrova oli ka saalis, aga lavale teda ei kutsutud, mis on küll märk pealiskaudsusest.
Loomulikult oli mul leedulaste auhinnavõidu üle hea meel, kuigi see võit tuli sellistel kurbadel asjaoludel. Tõestuseks, et neil on konkurentsivõimet ka ilma traagilise ja lihtsalt turundatava taustaloo puhul, võis leedulasi nomineerituna näha ka parima lühifilmi kategoorias, kus võistles (aga võiduni siiski ei jõudnud) päris hea karmi realismi vallast "Tehno, mama" 3. Lätlastel oli aga täispikkade animatsioonide kategoorias välja panna tõeliselt hea, tänapäevase teematunnetusega draama-muusikal "Minu armulugu abieluga" 4 Zelmast, kes ei mahu ühiskondlikusse naisekuvandisse ei tüdrukuna Nõukogude ajal ega hiljem neiuna varakapitalistlikus Läti Vabariigis. Siinsamas võiks ka mainida, et lavalt käis läbi auhinda kätte andmas leedu näitlejanna Ingeborga Dapkūnaitė ja sel aastal lahkunute mälestusvideos oli lausa viis (!) leedu näitlejat. Liidame kõik need pisikesed tähelepanekud kokku ja vägisi jääb mulje, et milleski on leedulased meist lootusetult ette rebinud. Kolme aasta taguses loos Euroopa filmiauhindadest olen lihtsalt täheldanud, et "Eestit seekord ei mainitud", 5 ja kahjuks tuleb tõdeda, et mitte midagi pole muutunud. Euroopa filmiauhindade jagajatele pole Eestit justkui olemaski. Millest selline olukord? "Katarsis MMi" jalgpallikommentaarist tuletatuna on Eesti peale jalgpalli ka Euroopa filmikunstis võistlevate vürstiriikide kategoorias koos Liechtensteini ja Monacoga, mitte väiksemate endiste idabloki riikide seltskonnas, kuhu me kuuluda võiksime, sest olemas olid nominatsioonidega ka näiteks Sloveenia (võit lühianimale "Mu vanaema seksuaalelu" 6) ja Slovakkia (nominatsioon Euroopa avastuse kategoorias filmile "107 ema", võitis itaallaste suurepärane "Väike keha" 7).
Islandlastele omaselt oli õhtul pakkuda nii mõndagi ka muusikasõbrale, sest seal riigis paistab olevat viis bändi ühe inimese kohta: tseremoonia keskel kästi kõigil tantsupausiks püsti tõusta ja lävel tegi ühe loo tuntud elektroonilise popi kooslus Gus Gus, järelpeol aga tegi väga eklektilise ja meeliülendava DJ-seti Björk. Õhtust jäi aga ka kõlama elutööpreemia pälvinud Margarethe von Trotta sõnavõtt, kus ta luges ette 1988. esimeste Euroopa filmiauhindade elutööpreemia laureaadi Ingmar Bergmani toonase tänukõne, vahendades järgmise põlvkonna filmitegijatele Euroopa filmielus vägagi aktuaalsed Bergmani sõnad "ärme kunagi reeda oma unenägude maagiat".
1"Titanic", James Cameron, 1997.
2"Triangle of Sadness, Ruben Östlund, 2022.
3"Techno, Mama", Saulius Baradinskas, 2021.
4"My Love Affair with Marriage", Signe Baumane, 2022.
5 Tristan Priimägi. Kättemaks Osacrile. – Sirp 20. XII 2019.
6"Babičino Seksualno Življenje", Urska Djukic, Emilie Pigeard, 2021.
7"Cenzorka", Peter Kerekes, 2021; "Piccolo corpo", Laura Samani, 2021.
|
Tristan Priimägi. Euroopa meistrivõistlused filmikunstis
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on nagu Oscarid, ainult et kõik filmid on võõrkeelsed." Tänavu Islandis Reykjavíki rabavas Harpa kontserdimajas toimunud Euroopa filmiauhindade kolme ja poole tunnine tseremoonia oli kantud just sellisest eneseirooniast, mis mõjus muidu vahel liiga saksalikult korrektsele (sest Euroopa Filmiakadeemia baseerub Saksamaal) üritusele nagu sahmakas jääkülma Islandi merevett krae vahele, aga võeti vastu suure poolehoiuga. Õhtu juhtideks näitlejanna Ilmur Kristjánsdóttir ja mitmekülgne Hugleikur Dagsson, keda rahvusvaheline publik tunneb ehk kõige paremini tema süsimustade ja minimalistlike karikatuuride järgi, mis on internetis väga populaarsed.
Tänavused Euroopa filmiauhinnad tõmbasid kohe esile ka ühe igihalja vastuolu, mis neid (ja ka teisi) filmiauhindu alati on saatnud. Ühest küljest tahab maailmameedia alati kuulutada kõige kõrgema mäe tipult enneolematut rekordite purunemisest ja mõne erakordse filmi edulaine-tsunamist, mis kõik oma teelt pühib (annan endale aru, et "Titanicu" 1 edu kirjeldamiseks pole see ehk sobiv metafoor), ja see on kasuks ka korraldajale, sest kvantitatiivne sõnum on ühtne, selge ja lihtsalt kommunikeeritav. Teisalt on auhindade ühtlasem jaotumine ehk isegi parem märk valdkonna elujõust, aga suurele ideoloogilisele üldistusele jääb selline killustatus jalgu, seda enam et kummalisemaid filme ei pruugita olla nähtud.
Kui auhindade jagamiseks läks, sai ruttu selgeks, et õhtut juhib esimene versioon sündmustest. Tänavune Cannes'i Kuldse Palmioksa laureaat "Kurbuse kolmnurk" 2 võis olla ürituse eel küll suurfavoriit, aga sellest, et viiest nominatsioonist saadi kätte kaalukamad neli, olid ka tegijad ise kuulu järgi üsna kohmetud. Parima filmi, režissööri, stsenaristi ja näitleja auhind on selline tunnustus, mis räägib ikkagi täielikust üleolekust. Sel edul võib olla kaks põhjust. Esimene ja hullem on see, mis sellesarnaseid demokraatlikke hääletusvorme ikka kipub kahtlusena saatma: et auväärse ülesande saanud tarkade kogu (antud juhul Euroopa Filmiakadeemia) ei ole viitsinud obskuursete nominentidega tutvuda ja hääletas turvalise, auhinnatud ja nähtud variandi poolt. Seda versiooni toetab tõsiasi, et näiteks meesnäitleja preemia saanud horvaadi päritolu Taani näitleja Zlatko Burić on nn Sitakuninga Dimitri rollis küll väga meeldejääv, aga see pole isegi filmi peaosa.
Parem ja meeldivam selgitus on see, et Ruben Östlund on "Kurbuse kolmnurgaga" teinud tõesti filmi, mis läheb hinge nii publikule, žüriidele kui ka filmiakadeemia liikmeskonnale, ja kui keegi on teinud filmi, mis kõigile meeldib, on seda küll raske talle pahaks panna. Parima filmi nominentide hulgas talle igatahes väärilist vastast ei leidunud.
Ainsana pääses "Kurbuse kolmnurga" käest minema ebamäärane Euroopa Ülikoolide Filmiauhind (EUFA), mis läks Jerzy Skolimowski võrratule teosele "Eo" (2022), mis sai ka parima filmimuusika auhinna. Siiras heameel oli näha pärjatuna ilma tekstita filmi, mille peaosas on eesel, aga kahjuks minu enda pakutud parima lavastaja auhinda Skolimowski siiski ei saanud ja kahju on ka sellest, et eeslit lavale ei kutsutud.
Mu tänavune lemmikfilm "Aftersun", mida võiks – eeldusel, et fraas pärineb kreemipurgilt – eesti keelde tõlkida "Päevitusjärgne", figureeris pisut algses pikas nimekirjas ja Paul Mescal sai ka parima meesnäitleja nominatsiooni, aga võiduni siiski ei jõudnud. Jälgides seda kõmu, mida film nüüd pisut ootamatult aasta lõpu tabelites tekitanud on, võib ilmselt väita, et veel aastakese oodates oleks tulemus parem olnud. Akadeemia on inertne ja ilmselt vajavad paljud välist kinnitust, et film väärib tunnustust.
Kui Euroopa filmiauhindade üks keskseid kontseptsioone oli tuntavalt "Euroopa ühtsus", oli liigutav näha, kuidas selle ühtsuse hulka loeti ka Ukraina ja selle rõhutamisel ennast tagasi ei hoitud. Euroopa kaastootmisauhinna said kollektiivselt Ukraina produtsendid pingutuste eest sõjaoludes oma tööd jätkata ning filmiakadeemiast oli korduvalt kuulda kinnitusi, et Ukraina filmitööstust plaanitakse ka edaspidi toetada nii vaimselt kui materiaalselt. Ukraina teema kerkis taas esile parima dokumentaalfilmi auhinna väljaandmisel, kuna igati ootuspäraselt läks see postuumset Ukraina sõjas Vene sõdurite tapetud leedu dokumentalistile Mantas Kvedaravičiusele filmi "Mariupol 2" (2022) eest. Auhinna võttis vastu Mantase tütar Tėja Kvedaravičiūtė, mõlema Ukrainaga seotud auhinna üleandmisel tõusis kogu saalitäis inimesi püsti ja aplodeeris. Kummaline ainult, et ei mainitud abikaasat, ukrainlannat Hanna Bilobrovat, kes filmi lõpuks kokku monteeris ja kaasautorina igati äramärkimist väärib. Bilobrova oli ka saalis, aga lavale teda ei kutsutud, mis on küll märk pealiskaudsusest.
Loomulikult oli mul leedulaste auhinnavõidu üle hea meel, kuigi see võit tuli sellistel kurbadel asjaoludel. Tõestuseks, et neil on konkurentsivõimet ka ilma traagilise ja lihtsalt turundatava taustaloo puhul, võis leedulasi nomineerituna näha ka parima lühifilmi kategoorias, kus võistles (aga võiduni siiski ei jõudnud) päris hea karmi realismi vallast "Tehno, mama" 3. Lätlastel oli aga täispikkade animatsioonide kategoorias välja panna tõeliselt hea, tänapäevase teematunnetusega draama-muusikal "Minu armulugu abieluga" 4 Zelmast, kes ei mahu ühiskondlikusse naisekuvandisse ei tüdrukuna Nõukogude ajal ega hiljem neiuna varakapitalistlikus Läti Vabariigis. Siinsamas võiks ka mainida, et lavalt käis läbi auhinda kätte andmas leedu näitlejanna Ingeborga Dapkūnaitė ja sel aastal lahkunute mälestusvideos oli lausa viis (!) leedu näitlejat. Liidame kõik need pisikesed tähelepanekud kokku ja vägisi jääb mulje, et milleski on leedulased meist lootusetult ette rebinud. Kolme aasta taguses loos Euroopa filmiauhindadest olen lihtsalt täheldanud, et "Eestit seekord ei mainitud", 5 ja kahjuks tuleb tõdeda, et mitte midagi pole muutunud. Euroopa filmiauhindade jagajatele pole Eestit justkui olemaski. Millest selline olukord? "Katarsis MMi" jalgpallikommentaarist tuletatuna on Eesti peale jalgpalli ka Euroopa filmikunstis võistlevate vürstiriikide kategoorias koos Liechtensteini ja Monacoga, mitte väiksemate endiste idabloki riikide seltskonnas, kuhu me kuuluda võiksime, sest olemas olid nominatsioonidega ka näiteks Sloveenia (võit lühianimale "Mu vanaema seksuaalelu" 6) ja Slovakkia (nominatsioon Euroopa avastuse kategoorias filmile "107 ema", võitis itaallaste suurepärane "Väike keha" 7).
Islandlastele omaselt oli õhtul pakkuda nii mõndagi ka muusikasõbrale, sest seal riigis paistab olevat viis bändi ühe inimese kohta: tseremoonia keskel kästi kõigil tantsupausiks püsti tõusta ja lävel tegi ühe loo tuntud elektroonilise popi kooslus Gus Gus, järelpeol aga tegi väga eklektilise ja meeliülendava DJ-seti Björk. Õhtust jäi aga ka kõlama elutööpreemia pälvinud Margarethe von Trotta sõnavõtt, kus ta luges ette 1988. esimeste Euroopa filmiauhindade elutööpreemia laureaadi Ingmar Bergmani toonase tänukõne, vahendades järgmise põlvkonna filmitegijatele Euroopa filmielus vägagi aktuaalsed Bergmani sõnad "ärme kunagi reeda oma unenägude maagiat".
1"Titanic", James Cameron, 1997.
2"Triangle of Sadness, Ruben Östlund, 2022.
3"Techno, Mama", Saulius Baradinskas, 2021.
4"My Love Affair with Marriage", Signe Baumane, 2022.
5 Tristan Priimägi. Kättemaks Osacrile. – Sirp 20. XII 2019.
6"Babičino Seksualno Življenje", Urska Djukic, Emilie Pigeard, 2021.
7"Cenzorka", Peter Kerekes, 2021; "Piccolo corpo", Laura Samani, 2021.
### Response:
Tristan Priimägi. Euroopa meistrivõistlused filmikunstis
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Turniiril viiendana asetatud Kalinina võitis oma senise karjääri suurima trofee, kui ta alistas Limoges'i finaalis 19-aastase Taani tulevikulootuse Clara Tausoni (WTA 119.) 6:3, 5:7, 6:4.
Avasetis murdis Tauson esimesena, minnes 2:1 juhtima, kuid Kalinina vastas kahe murdega ja võitis seti 6:3. Teises setis vahetasid naised kordamööda geimivõite kuni 6:5 seisuni, siis jäi Tauson murdega peale. Kalinina tegi otsustavas setis kaks murret ja võttis 6:4 setivõidu.
Kalinina servis neli ässa ja tegi kaks topeltviga, Tauson sai kirja seitse serviässa ja kolm topeltviga. Ukrainlanna realiseeris kuuest murdevõimalusest kolm, Tauson suutis üheksast murdepallist ära kasutada viis. Mängitud punktidest võitis Kalinina 97 ja Tauson 80.
Kalinina ei kaotanud teel finaali ühtegi setti. Veerandfinaalis lülitas ta konkurentsist kõrgeima asetusega Zhang Shuai (WTA 25.) ja seejärel sai ta poolfinaalis esimest korda kuue matši jooksul jagu üheksandana asetatud Anna Blinkovast (WTA 80.).
|
Ukraina esireket teenis karjääri suurima võidu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiril viiendana asetatud Kalinina võitis oma senise karjääri suurima trofee, kui ta alistas Limoges'i finaalis 19-aastase Taani tulevikulootuse Clara Tausoni (WTA 119.) 6:3, 5:7, 6:4.
Avasetis murdis Tauson esimesena, minnes 2:1 juhtima, kuid Kalinina vastas kahe murdega ja võitis seti 6:3. Teises setis vahetasid naised kordamööda geimivõite kuni 6:5 seisuni, siis jäi Tauson murdega peale. Kalinina tegi otsustavas setis kaks murret ja võttis 6:4 setivõidu.
Kalinina servis neli ässa ja tegi kaks topeltviga, Tauson sai kirja seitse serviässa ja kolm topeltviga. Ukrainlanna realiseeris kuuest murdevõimalusest kolm, Tauson suutis üheksast murdepallist ära kasutada viis. Mängitud punktidest võitis Kalinina 97 ja Tauson 80.
Kalinina ei kaotanud teel finaali ühtegi setti. Veerandfinaalis lülitas ta konkurentsist kõrgeima asetusega Zhang Shuai (WTA 25.) ja seejärel sai ta poolfinaalis esimest korda kuue matši jooksul jagu üheksandana asetatud Anna Blinkovast (WTA 80.).
### Response:
Ukraina esireket teenis karjääri suurima võidu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Rangersi eest tegid skoori Artemi Panarin, K'Andre Miller, Barclay Goodrow, Jimmy Vesey, Jacob Trouba ja Kaapo Kakko. Rangersil on käsil hooaja pikim võiduseeria, Flyers kaotas viiendat korda viimase kuue mängu jooksul.
Idakonverentsi liider Boston Bruins sai kodujääl 4:2 (1:0, 1:1, 2:1) jagu Columbus Blue Jacketsist. Võitjate poolel said kaks resultatiivsuspunkti kirja David Pastrnak, David Krejci ja Taylor Hall. Bruins edestab teisel kohal paiknevat New Jersey Devilsit kuue punktiga. Devils kaotas läinud öösel 2:4 (0:1, 1:2, 1:1) Florida Panthersile.
Tulemused:
Boston Bruins - Columbus Blue Jackets 4:2
Detroit Red Wings - Ottawa Senators 3:6
Edmonton Oilers - Anaheim Ducks 3:4
Carolina Hurricanes - Dallas Stars 5:4
Philadelphia Flyers - New York Rangers 3:6
Montreal Canadiens - Tampa Bay Lightning 1:5
Washington Capitals - Toronto Maple Leafs 5:2
New Jersey Devils - Florida Panthers 2:4
Arizona Coyotes - Buffalo Sabres 2:5
Colorado Avalanche - Nashville Predators 3:1
Vegas Golden Knights - New York Islanders 2:5
Vancouver Canucks - Winnipeg Jets 1:5
Los Angeles Kings - San Jose Sharks 3:2
|
NHL: Rangers pikendas võiduseeria kuuemänguliseks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rangersi eest tegid skoori Artemi Panarin, K'Andre Miller, Barclay Goodrow, Jimmy Vesey, Jacob Trouba ja Kaapo Kakko. Rangersil on käsil hooaja pikim võiduseeria, Flyers kaotas viiendat korda viimase kuue mängu jooksul.
Idakonverentsi liider Boston Bruins sai kodujääl 4:2 (1:0, 1:1, 2:1) jagu Columbus Blue Jacketsist. Võitjate poolel said kaks resultatiivsuspunkti kirja David Pastrnak, David Krejci ja Taylor Hall. Bruins edestab teisel kohal paiknevat New Jersey Devilsit kuue punktiga. Devils kaotas läinud öösel 2:4 (0:1, 1:2, 1:1) Florida Panthersile.
Tulemused:
Boston Bruins - Columbus Blue Jackets 4:2
Detroit Red Wings - Ottawa Senators 3:6
Edmonton Oilers - Anaheim Ducks 3:4
Carolina Hurricanes - Dallas Stars 5:4
Philadelphia Flyers - New York Rangers 3:6
Montreal Canadiens - Tampa Bay Lightning 1:5
Washington Capitals - Toronto Maple Leafs 5:2
New Jersey Devils - Florida Panthers 2:4
Arizona Coyotes - Buffalo Sabres 2:5
Colorado Avalanche - Nashville Predators 3:1
Vegas Golden Knights - New York Islanders 2:5
Vancouver Canucks - Winnipeg Jets 1:5
Los Angeles Kings - San Jose Sharks 3:2
### Response:
NHL: Rangers pikendas võiduseeria kuuemänguliseks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Erakorralistest ilmaoludest tekitatud ulatuslikud ja nädalapäevi kestnud elektrikatkestused näitavad, et me ei ole kriisideks piisavalt valmis. Nädal elektrita hakkama saada on keeruline ja 21. sajandil uskumatu olukord. Saartel elektriühenduse taastamise järel on kolm tähtsat ülesannet - peame tegema järeldused kriisiaegse koostöö kohta, järgmiste aastate võrguinvesteeringute kokkuleppe ning inimestele tuleb kahjud hüvitada," ütles Sikkut.
"Erakorralised ilmaolud on midagi, milleks tulevikus peame järjest enam valmis olema. Tugevad tormid, tihedad lume- või vihmasajud ning ekstreemsustesse kalduvad temperatuurid on otseselt kliimamuutuste tagajärg ning seetõttu peab ka taristu olema aina vastupidavam," lisas minister.
Sikkuti sõnul tuleb elektrivõrk ehitada ilmastikukindlamaks ning teha olulisi parandusi osapoolte vahelises koostöös, et kriisiolukorras kiiremini reageerida.
"Seetõttu tuleb Elektrilevi, päästeameti, konkurentsiameti, ministeeriumite ja kohalike omavalitsuste koostöös paika panna konkreetsed sammud ja investeeringuplaan," lisas minister.
Lisaks on inimesed ja ettevõtted kandnud pika elektrikatkestuse tõttu kahjusid, teinud näiteks kulutusi generaatorite ostmiseks ja nende käigushoidmiseks. Kahjud tuleb nüüd Sikkuti sõnul korvata kindlustuse, Elektrilevi ja riigi koostöös.
See, kuidas hüvitamine täpsemalt toimuks ei ole paika pandud.
|
Sikkut: Saaremaa elektrikatkestuste kahjud tuleb hüvitada
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Erakorralistest ilmaoludest tekitatud ulatuslikud ja nädalapäevi kestnud elektrikatkestused näitavad, et me ei ole kriisideks piisavalt valmis. Nädal elektrita hakkama saada on keeruline ja 21. sajandil uskumatu olukord. Saartel elektriühenduse taastamise järel on kolm tähtsat ülesannet - peame tegema järeldused kriisiaegse koostöö kohta, järgmiste aastate võrguinvesteeringute kokkuleppe ning inimestele tuleb kahjud hüvitada," ütles Sikkut.
"Erakorralised ilmaolud on midagi, milleks tulevikus peame järjest enam valmis olema. Tugevad tormid, tihedad lume- või vihmasajud ning ekstreemsustesse kalduvad temperatuurid on otseselt kliimamuutuste tagajärg ning seetõttu peab ka taristu olema aina vastupidavam," lisas minister.
Sikkuti sõnul tuleb elektrivõrk ehitada ilmastikukindlamaks ning teha olulisi parandusi osapoolte vahelises koostöös, et kriisiolukorras kiiremini reageerida.
"Seetõttu tuleb Elektrilevi, päästeameti, konkurentsiameti, ministeeriumite ja kohalike omavalitsuste koostöös paika panna konkreetsed sammud ja investeeringuplaan," lisas minister.
Lisaks on inimesed ja ettevõtted kandnud pika elektrikatkestuse tõttu kahjusid, teinud näiteks kulutusi generaatorite ostmiseks ja nende käigushoidmiseks. Kahjud tuleb nüüd Sikkuti sõnul korvata kindlustuse, Elektrilevi ja riigi koostöös.
See, kuidas hüvitamine täpsemalt toimuks ei ole paika pandud.
### Response:
Sikkut: Saaremaa elektrikatkestuste kahjud tuleb hüvitada
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Lõppeval teatriaastal pääsesid kõik vaatajad, kes seda soovisid, küll minema arvutiekraanide eest, kuhu kahel varasemal aastal kuri pandeemia oli nad pikkadeks kuudeks aheldanud, kuid järjekordse saatuselöögina jättis tänavusele teatrile kindlasti jälje veebruaris Ukrainas alanud sõda. "Inimestel on sõja tõttu tundlad niikuinii väga püsti, igast väiksemastki vihjest haaratakse kinni, tõlgendatakse kõike ja vahel tõlgendatakse üle, nähakse sõjateemat seal, kus tegijail see võib-olla mõtteski polnud," ütles teatrivaatleja ja Eesti Teatriliidu sõnalavastuste žürii liige Pille-Riin Purje.
Lõppev aasta on kahjuks sõja-aasta. Kas Eesti teater on sel raskel ajal näidanud üles sotsiaalset tundlikkust?
Eks ikka. Konkreetselt Ukraina sõja teemat käsitleti Julia Augi lavastuses "Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt", mis esietendus juba aprillis Vabal Laval – see oli tõesti kiirreageering puhkenud sõjale. Aug väärib selle lavastusega tunnustust, nii selle tegemise eest kui ka seepärast, et saalis suudeti tekitada ühistunne, mis puudutas. Aga ma pole kindel, kas otseselt sõjateemalisi lavastusi peab olema ülearu palju – kurb, kui hakataks sihiteadlikult selle teema seljas ratsutama. Teater on olevikuline kunst, vajalikud paralleelid tulevad lavastustesse ja vaatajate pähe või hinge niigi.
Küllalt otseselt oli sõjateema ka R.A.A.A.Mi lavastuses "Diktaator, naljamees ja liiderdaja" (autor ja lavastaja Damir Salimzianov), kuid tekstina jäi näidend nõrgaks – algas leidlikult, ent ei jõudnud kuhugi välja. Sõja kauget kaja kostis vihjeliselt näiteks Emajõe Suveteatri "Ukuaru" (lavastaja Peep Maasik) ja Toomas Uibo muusikalise suvelavastuse "Minul on vari" (lavastaja Kaili Viidas) mõnes stseenis, just ema ja laste suhetes puudutas sõjahirm vahetult. Oma killu sellesse mosaiiki andis ka lavastaja Andres Noormetsa otsus tuua Ugala "Kirsiaia" lavastusse Oleg Titovi vene keelt kõnelev jõhker teekäija – mõnele vaatajale tundus see ehk liig, aga minu arvates oli väga mõjuv. Nägemata on mul Viktor Marvini Arvo Pärdi keskuses lavastatud "Must laegas", kus sõjateema kesksel kohal.
Uue sügavama tähenduse võivad omandada ka varasemad lavastused, mis jõudsid lavale enne sõja puhkemist. Käisin hiljuti uuesti vaatamas Eesti Draamateatri lavastust "Lehman Brothers" (lavastaja Hendrik Toompere jr) ning kui jutt käändus sõjale, siis publik jäi hoopis teistmoodi vaikseks kui varem.
Inimestel on sõja tõttu tundlad niikuinii väga püsti, igast väiksemastki vihjest haaratakse kinni, tõlgendatakse kõike ja vahel tõlgendatakse üle, nähakse sõjateemat seal, kus tegijail see võib-olla mõtteski polnud.
Kalendriaasta pole hindamiseks kõige täpsem ajaühik, paremini sobib selleks hooaeg, ent siiski, missugune on lõppev teatriaasta – rõhuga sõnateatril – oma tasemelt?
Oli aasta, mis sisaldas igasugust teatrit, kusjuures palju ka sellist, mis jättis ükskõikseks ega mõjunud. Tartu Uue teatri mulluse "Serafima + Bogdani" (lavastaja Ivar Põllu) laadset paljude lemmikut ja suurelamust tänavu paraku esile ei tõusnud. Harilik teatriaasta oma väheste tippudega. Aga mõned uuslavastused on mul veel nägemata: Tallinna Linnateatri "Revident" ja "451° Fahrenheiti", Vaba Lava "Narva – linn, mille me kaotasime", Paide teatri "Oaas", Von Krahli teatri "Libahunt".
Pärast pandeemiapausi uhasid teatrid uuslavastusi hullumeelses tempos. Kas mahu poolest on olukord nüüd normaliseerunud?
Raske öelda. Uusi sõnalavastusi lisandus aastaga tublisti üle saja, peale selle tantsulavastused, etenduskunstid ja muusikateater, nii et kogus on endiselt väga suur. Võimalik, et olen selle olukorraga juba harjunud, igatahes liiga ülekuhjatud lõppev aasta ei olnud.
Kas mõni teater või loominguline ühendus tõusis oma tegemistega esile?
Päris ühte ja ainust ei saa esile tuua, huvitavaid lavastusi on olnud mitmel pool. Küll aga seadis teatriaastale omamoodi mõjusa raami Eesti Noorsooteater. Mingis mõttes oli Taavi Tõnissoni aasta, kelle lavastatuna jõudis veebruaris Eesti Noorsooteatris lavale südamlik "Röövlitütar Ronja" – nii nagu ka samal ajal Vanemuises esietendunud "Vennad Lõvisüdamed" (lavastaja Tiit Palu) õhutas see elujulgust ja kurjusele vastuhakkamist ning seetõttu puudutas praegusel raskel ajal. Suvel lavastas Tõnisson Rakvere teatris "Robin Hoodi", mis minu arvates oli kõige eredam tänavune suvelavastus. Kevadesse jäi veel "Sineli" (lavastaja Daniil Zandberg) esietendus Eesti Noorsooteatris ning selles efektses lavastuses oli Tõnissonil mängida tähtis roll.
Eesti Noorsooteatri õnnestunud aasta lõpetas aga Tanel Jonase lavastatud "Kõik ägedad asjad", kus tõsist suitsiiditeemat käsitletakse elujaatava kerguse ja mängulisusega. Olen näinud seni vaid üht kolmest erinevast osatäitjast. Selle lavastuse puhul on veel tähelepanuväärne, kuidas publik mängu kaasatakse – mõni vaataja saab päris kandva rolli, aga see pole nipp nipi pärast, vaid niiviisi tuleb esile ühine vastutus ja tekib koosolemise tunne. Väga mõtlemapanev ja tugeva järelmõjuga lavastus. Seepärast toongi sellest aastast esile just Eesti Noorsooteatri.
Millised peale juba nimetatute olid selle aasta köitvamad lavastused?
Taago Tubina Ugala teatris lavastatud "Arsti" puhul on eelkõige räägitud Garmen Tabori doktor Ruth Wolffist, ent tegemist on tervikuna tugeva lavastusega – stiililt jõuline ja kompromissitu pingega. "Arstis" tuleb esile ka poliitkorrektsuse ja silmakirjalikkuse teema, mida Tubina lavastuses käsitletakse vaimukalt ja täpselt.
Kuidagi kummaliselt köitis Juhan Ulfsaki, Von Krahli teatri ja Ekspeditsiooni "Melanhoolia". Esimesel vaatamiskorral võtsin seda kui maailmalõputunnetust, aga mõistusega vaagides sain aru, et seda kõike saab käsitleda hoopis kergemalt ja mängulisemalt – teisel korral nii läkski. Põneva ja mõistatusliku atmosfääriga lavastus.
Mööda ei saa vaadata Johan Elmi Sakala 3 teatrimajas lavastatud "Musträstast", kus Ester Kuntu ja Hendrik Toompere tegid tugevad rollid, põnev oli vaadata, kuidas nad mängides andsid teineteisele impulsse. Ent nende rollide psühholoogiline sügavus on õnnestunud saavutada just tänu lavastaja oskusele kõik see välja tuua. Suurt lusti ja rõõmu pakkus Priit Strandbergi "Tõrksa taltsutus" Vanemuises. On küll öeldud, et liiga pikk ja proloogi oleks võinud ära jätta, aga lavastuses on palju vahvaid ja rõõmsaid kõrvalrolle.
Andres Noormets tõusis sellel aastal esile kahe lavastusega: juba jutuks olnud "Kirsiaed" Ugalas ja "Linda Vista" Endla teatris. Neis köidab mängurõõm, aga ka lavastuste esteetika ja sõnum, mis on peidetud näilise kerguse sisse. Noormets oskab ansambli käivitada, tänu millele sünnib koosmängus huvitavaid rolle.
Aasta üks tugevamaid lavastusi on Artjom Garejevi Vene teatris lavale toodud "August: Osage'i maakond" – jõuline lavastus ja näitlejate kompromissitu mäng.
Kes näitlejatest tegid kõige vingemad rollid?
Garmen Tabor Ugala "Arstis" tõuseb kindlasti esile. See, kuidas ta oma rolli kaudu tervikut koos hoiab, on vägev. Roll on jõuline, aga mitte üheplaaniline, tegelase siseheitlused tulevad nähtavale. Nii tugevaid ja köitvaid naisrolle tuleb harva ette.
Huvitav oli jälgida Ivo Uukkivi lavaelu Lennart Merina Viimsi Artiumis etendunud lavastuses "Lennart. Pöördtooliaastad" (lavastaja Karl Laumets). Jaak Jõerüüdi näidendi tekst on elegantne, nagu ka see, kuidas Uukkivi peategelase mõtteilma vahendas. Ei olnud Merit liiga imiteeritud, aga seejuures tulid mingid Lennartile omased maneerid esile.
Mulle oli intrigeeriv ka Eesti Draamateatri "Meister Solness" (lavastaja Mehis Pihla), seda eelkõige Tõnu Oja ja Laine Mägi rollide tõttu. Ka siin tuleb käsitlusele poliitkorrektsuse teema, millest arusaamisel tekib omapärane põlvkondlik veelahe, ent tegelaste suhetes ei panda kellelegi pitserit otsa ette, vaid kõigile jääb oma võimalus. Lisaks iroonia ja huumor.
Kaks teatrit tänavu lõpetavad, vähemasti senisel kujul: Von Krahli teater suleb enda järel Rataskaevu tänava teatrimaja ukse ning Paide teatri senine trupp läheb laiali. Kui suured kaotused need on?
Ei oska veel aimata, kui lõplikult need teatrid kaovad. Nagu praegu paistab, jätkavad nad mingil muul kujul. Paide teater peaks uue juhi Mariliis Petersoni käe all edasi tegutsema kindla trupita projektiteatrina ning Von Krahli teatri uus mängupaik ja vorm selguvad ilmselt uue aasta algul. Aga jah, millegi lõpp on see ometi …
Ent sel aastal lõpetas oma 35 aastat kestnud tegevuse, ja samuti ehmatavalt äkki, veel ka kolmas teater, minu lemmikteater Varius. See tuli nagu välk selgest taevast. Jään Variusest puudust tundma. Sellised väiksemad isikupärased teatrikooslused rikastavad üldpilti, väärivad hoidmist, ei tahaks kellestki loobuda.
2022. aasta oli Uku Uusbergile Tallinna Linnateatris tema esimene täisaasta peanäitejuhina. Kuidas on tema tulek seda teatrit mõjutanud?
Eks ma igatsen Uku Uusbergi enda uusi lavastusi, aga ta on võtnud praegu rohkem kanda teatrijuhi rolli ja eks Tallinna Linnateatri majaehitus nõuab samuti oma aja. Suvel Patarei merekindluses tema lavastatud "Kalaranna 28" oli küll mängupaiga poolest äge, kuid lugu ise polnud samaväärne. Uusberg tõi Salme kultuurikeskuses taas lavale ka Gorki "Põhjas", uues paigas, ka uute osatäitjatega.
Põnevad külalislavastajad tulevad juba uuel aastal: Marta Aliide Jakovski toob Tallinna Linnateatris lavale "Poisi, kes nägi pimeduses", Ivar Põllu "Tundemärgid" ja Rainer Sarnet "Ülestähendusi põranda alt". Praegu ei oska Uusbergi teatrijuhtimise stiilile veel hinnangut anda, järgmine aasta toob vahest uusi tuuli.
Vene teatri kunstiline juht Filipp Loss oli sunnitud sellest teatrist lahkuma eestlasi ja Eestit solvanud ühismeediapostituse tõttu. Kas see vahejuhtum peaks kuidagi mõjutama suhtumist Tallinna Vene teatrisse?
Jutud, et Vene teater tuleks üldse kinni panna, kõlavad absurdselt. Pigem ootan huviga, mis edasi saab, seal on ju palju huvitavaid näitlejaid – võib-olla lavastajatega on olnud kehvem seis. Aga mul ei tule pähegi küsimus sedasi püstitada, et milleks see teater meile. Julia Augi "Keisri hull" tõotab tulla põnev katsetus.
Mis laadi teatrist tunned praegu kõige rohkem puudust?
"Vanaaegse inimesena" tunnen puudust põhjalikust, andekast, süüvivast psühholoogilisest teatrist, kust mõistagi ei puudu kujundlikkus. Uku Uusbergi juba jutuks olnud "Põhjas" on hea näide: suur lavastus, ligi 20 näitlejat, kellel kõigil on põhjendatud ja motiveeritud ülesanne. Tähtis on, et teatrist sedalaadi oskus ära ei kaoks, eelkõige lavastajatel.
|
Pille-Riin Purje: teatriaastale seadis omamoodi mõjusa raami Eesti Noorsooteater
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõppeval teatriaastal pääsesid kõik vaatajad, kes seda soovisid, küll minema arvutiekraanide eest, kuhu kahel varasemal aastal kuri pandeemia oli nad pikkadeks kuudeks aheldanud, kuid järjekordse saatuselöögina jättis tänavusele teatrile kindlasti jälje veebruaris Ukrainas alanud sõda. "Inimestel on sõja tõttu tundlad niikuinii väga püsti, igast väiksemastki vihjest haaratakse kinni, tõlgendatakse kõike ja vahel tõlgendatakse üle, nähakse sõjateemat seal, kus tegijail see võib-olla mõtteski polnud," ütles teatrivaatleja ja Eesti Teatriliidu sõnalavastuste žürii liige Pille-Riin Purje.
Lõppev aasta on kahjuks sõja-aasta. Kas Eesti teater on sel raskel ajal näidanud üles sotsiaalset tundlikkust?
Eks ikka. Konkreetselt Ukraina sõja teemat käsitleti Julia Augi lavastuses "Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt", mis esietendus juba aprillis Vabal Laval – see oli tõesti kiirreageering puhkenud sõjale. Aug väärib selle lavastusega tunnustust, nii selle tegemise eest kui ka seepärast, et saalis suudeti tekitada ühistunne, mis puudutas. Aga ma pole kindel, kas otseselt sõjateemalisi lavastusi peab olema ülearu palju – kurb, kui hakataks sihiteadlikult selle teema seljas ratsutama. Teater on olevikuline kunst, vajalikud paralleelid tulevad lavastustesse ja vaatajate pähe või hinge niigi.
Küllalt otseselt oli sõjateema ka R.A.A.A.Mi lavastuses "Diktaator, naljamees ja liiderdaja" (autor ja lavastaja Damir Salimzianov), kuid tekstina jäi näidend nõrgaks – algas leidlikult, ent ei jõudnud kuhugi välja. Sõja kauget kaja kostis vihjeliselt näiteks Emajõe Suveteatri "Ukuaru" (lavastaja Peep Maasik) ja Toomas Uibo muusikalise suvelavastuse "Minul on vari" (lavastaja Kaili Viidas) mõnes stseenis, just ema ja laste suhetes puudutas sõjahirm vahetult. Oma killu sellesse mosaiiki andis ka lavastaja Andres Noormetsa otsus tuua Ugala "Kirsiaia" lavastusse Oleg Titovi vene keelt kõnelev jõhker teekäija – mõnele vaatajale tundus see ehk liig, aga minu arvates oli väga mõjuv. Nägemata on mul Viktor Marvini Arvo Pärdi keskuses lavastatud "Must laegas", kus sõjateema kesksel kohal.
Uue sügavama tähenduse võivad omandada ka varasemad lavastused, mis jõudsid lavale enne sõja puhkemist. Käisin hiljuti uuesti vaatamas Eesti Draamateatri lavastust "Lehman Brothers" (lavastaja Hendrik Toompere jr) ning kui jutt käändus sõjale, siis publik jäi hoopis teistmoodi vaikseks kui varem.
Inimestel on sõja tõttu tundlad niikuinii väga püsti, igast väiksemastki vihjest haaratakse kinni, tõlgendatakse kõike ja vahel tõlgendatakse üle, nähakse sõjateemat seal, kus tegijail see võib-olla mõtteski polnud.
Kalendriaasta pole hindamiseks kõige täpsem ajaühik, paremini sobib selleks hooaeg, ent siiski, missugune on lõppev teatriaasta – rõhuga sõnateatril – oma tasemelt?
Oli aasta, mis sisaldas igasugust teatrit, kusjuures palju ka sellist, mis jättis ükskõikseks ega mõjunud. Tartu Uue teatri mulluse "Serafima + Bogdani" (lavastaja Ivar Põllu) laadset paljude lemmikut ja suurelamust tänavu paraku esile ei tõusnud. Harilik teatriaasta oma väheste tippudega. Aga mõned uuslavastused on mul veel nägemata: Tallinna Linnateatri "Revident" ja "451° Fahrenheiti", Vaba Lava "Narva – linn, mille me kaotasime", Paide teatri "Oaas", Von Krahli teatri "Libahunt".
Pärast pandeemiapausi uhasid teatrid uuslavastusi hullumeelses tempos. Kas mahu poolest on olukord nüüd normaliseerunud?
Raske öelda. Uusi sõnalavastusi lisandus aastaga tublisti üle saja, peale selle tantsulavastused, etenduskunstid ja muusikateater, nii et kogus on endiselt väga suur. Võimalik, et olen selle olukorraga juba harjunud, igatahes liiga ülekuhjatud lõppev aasta ei olnud.
Kas mõni teater või loominguline ühendus tõusis oma tegemistega esile?
Päris ühte ja ainust ei saa esile tuua, huvitavaid lavastusi on olnud mitmel pool. Küll aga seadis teatriaastale omamoodi mõjusa raami Eesti Noorsooteater. Mingis mõttes oli Taavi Tõnissoni aasta, kelle lavastatuna jõudis veebruaris Eesti Noorsooteatris lavale südamlik "Röövlitütar Ronja" – nii nagu ka samal ajal Vanemuises esietendunud "Vennad Lõvisüdamed" (lavastaja Tiit Palu) õhutas see elujulgust ja kurjusele vastuhakkamist ning seetõttu puudutas praegusel raskel ajal. Suvel lavastas Tõnisson Rakvere teatris "Robin Hoodi", mis minu arvates oli kõige eredam tänavune suvelavastus. Kevadesse jäi veel "Sineli" (lavastaja Daniil Zandberg) esietendus Eesti Noorsooteatris ning selles efektses lavastuses oli Tõnissonil mängida tähtis roll.
Eesti Noorsooteatri õnnestunud aasta lõpetas aga Tanel Jonase lavastatud "Kõik ägedad asjad", kus tõsist suitsiiditeemat käsitletakse elujaatava kerguse ja mängulisusega. Olen näinud seni vaid üht kolmest erinevast osatäitjast. Selle lavastuse puhul on veel tähelepanuväärne, kuidas publik mängu kaasatakse – mõni vaataja saab päris kandva rolli, aga see pole nipp nipi pärast, vaid niiviisi tuleb esile ühine vastutus ja tekib koosolemise tunne. Väga mõtlemapanev ja tugeva järelmõjuga lavastus. Seepärast toongi sellest aastast esile just Eesti Noorsooteatri.
Millised peale juba nimetatute olid selle aasta köitvamad lavastused?
Taago Tubina Ugala teatris lavastatud "Arsti" puhul on eelkõige räägitud Garmen Tabori doktor Ruth Wolffist, ent tegemist on tervikuna tugeva lavastusega – stiililt jõuline ja kompromissitu pingega. "Arstis" tuleb esile ka poliitkorrektsuse ja silmakirjalikkuse teema, mida Tubina lavastuses käsitletakse vaimukalt ja täpselt.
Kuidagi kummaliselt köitis Juhan Ulfsaki, Von Krahli teatri ja Ekspeditsiooni "Melanhoolia". Esimesel vaatamiskorral võtsin seda kui maailmalõputunnetust, aga mõistusega vaagides sain aru, et seda kõike saab käsitleda hoopis kergemalt ja mängulisemalt – teisel korral nii läkski. Põneva ja mõistatusliku atmosfääriga lavastus.
Mööda ei saa vaadata Johan Elmi Sakala 3 teatrimajas lavastatud "Musträstast", kus Ester Kuntu ja Hendrik Toompere tegid tugevad rollid, põnev oli vaadata, kuidas nad mängides andsid teineteisele impulsse. Ent nende rollide psühholoogiline sügavus on õnnestunud saavutada just tänu lavastaja oskusele kõik see välja tuua. Suurt lusti ja rõõmu pakkus Priit Strandbergi "Tõrksa taltsutus" Vanemuises. On küll öeldud, et liiga pikk ja proloogi oleks võinud ära jätta, aga lavastuses on palju vahvaid ja rõõmsaid kõrvalrolle.
Andres Noormets tõusis sellel aastal esile kahe lavastusega: juba jutuks olnud "Kirsiaed" Ugalas ja "Linda Vista" Endla teatris. Neis köidab mängurõõm, aga ka lavastuste esteetika ja sõnum, mis on peidetud näilise kerguse sisse. Noormets oskab ansambli käivitada, tänu millele sünnib koosmängus huvitavaid rolle.
Aasta üks tugevamaid lavastusi on Artjom Garejevi Vene teatris lavale toodud "August: Osage'i maakond" – jõuline lavastus ja näitlejate kompromissitu mäng.
Kes näitlejatest tegid kõige vingemad rollid?
Garmen Tabor Ugala "Arstis" tõuseb kindlasti esile. See, kuidas ta oma rolli kaudu tervikut koos hoiab, on vägev. Roll on jõuline, aga mitte üheplaaniline, tegelase siseheitlused tulevad nähtavale. Nii tugevaid ja köitvaid naisrolle tuleb harva ette.
Huvitav oli jälgida Ivo Uukkivi lavaelu Lennart Merina Viimsi Artiumis etendunud lavastuses "Lennart. Pöördtooliaastad" (lavastaja Karl Laumets). Jaak Jõerüüdi näidendi tekst on elegantne, nagu ka see, kuidas Uukkivi peategelase mõtteilma vahendas. Ei olnud Merit liiga imiteeritud, aga seejuures tulid mingid Lennartile omased maneerid esile.
Mulle oli intrigeeriv ka Eesti Draamateatri "Meister Solness" (lavastaja Mehis Pihla), seda eelkõige Tõnu Oja ja Laine Mägi rollide tõttu. Ka siin tuleb käsitlusele poliitkorrektsuse teema, millest arusaamisel tekib omapärane põlvkondlik veelahe, ent tegelaste suhetes ei panda kellelegi pitserit otsa ette, vaid kõigile jääb oma võimalus. Lisaks iroonia ja huumor.
Kaks teatrit tänavu lõpetavad, vähemasti senisel kujul: Von Krahli teater suleb enda järel Rataskaevu tänava teatrimaja ukse ning Paide teatri senine trupp läheb laiali. Kui suured kaotused need on?
Ei oska veel aimata, kui lõplikult need teatrid kaovad. Nagu praegu paistab, jätkavad nad mingil muul kujul. Paide teater peaks uue juhi Mariliis Petersoni käe all edasi tegutsema kindla trupita projektiteatrina ning Von Krahli teatri uus mängupaik ja vorm selguvad ilmselt uue aasta algul. Aga jah, millegi lõpp on see ometi …
Ent sel aastal lõpetas oma 35 aastat kestnud tegevuse, ja samuti ehmatavalt äkki, veel ka kolmas teater, minu lemmikteater Varius. See tuli nagu välk selgest taevast. Jään Variusest puudust tundma. Sellised väiksemad isikupärased teatrikooslused rikastavad üldpilti, väärivad hoidmist, ei tahaks kellestki loobuda.
2022. aasta oli Uku Uusbergile Tallinna Linnateatris tema esimene täisaasta peanäitejuhina. Kuidas on tema tulek seda teatrit mõjutanud?
Eks ma igatsen Uku Uusbergi enda uusi lavastusi, aga ta on võtnud praegu rohkem kanda teatrijuhi rolli ja eks Tallinna Linnateatri majaehitus nõuab samuti oma aja. Suvel Patarei merekindluses tema lavastatud "Kalaranna 28" oli küll mängupaiga poolest äge, kuid lugu ise polnud samaväärne. Uusberg tõi Salme kultuurikeskuses taas lavale ka Gorki "Põhjas", uues paigas, ka uute osatäitjatega.
Põnevad külalislavastajad tulevad juba uuel aastal: Marta Aliide Jakovski toob Tallinna Linnateatris lavale "Poisi, kes nägi pimeduses", Ivar Põllu "Tundemärgid" ja Rainer Sarnet "Ülestähendusi põranda alt". Praegu ei oska Uusbergi teatrijuhtimise stiilile veel hinnangut anda, järgmine aasta toob vahest uusi tuuli.
Vene teatri kunstiline juht Filipp Loss oli sunnitud sellest teatrist lahkuma eestlasi ja Eestit solvanud ühismeediapostituse tõttu. Kas see vahejuhtum peaks kuidagi mõjutama suhtumist Tallinna Vene teatrisse?
Jutud, et Vene teater tuleks üldse kinni panna, kõlavad absurdselt. Pigem ootan huviga, mis edasi saab, seal on ju palju huvitavaid näitlejaid – võib-olla lavastajatega on olnud kehvem seis. Aga mul ei tule pähegi küsimus sedasi püstitada, et milleks see teater meile. Julia Augi "Keisri hull" tõotab tulla põnev katsetus.
Mis laadi teatrist tunned praegu kõige rohkem puudust?
"Vanaaegse inimesena" tunnen puudust põhjalikust, andekast, süüvivast psühholoogilisest teatrist, kust mõistagi ei puudu kujundlikkus. Uku Uusbergi juba jutuks olnud "Põhjas" on hea näide: suur lavastus, ligi 20 näitlejat, kellel kõigil on põhjendatud ja motiveeritud ülesanne. Tähtis on, et teatrist sedalaadi oskus ära ei kaoks, eelkõige lavastajatel.
### Response:
Pille-Riin Purje: teatriaastale seadis omamoodi mõjusa raami Eesti Noorsooteater
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Loosungitega "turg paneb kõik paika" ja "riik on halb peremees" praegusel kõrginflatsiooni, energiakriisi ja geopoliitilise ebakindluse ajal ilmselt valimisi ei võida. Paistab, et vajadus riigi tugevama käe järgi on tagasi tulnud ning lubadus globaalsest, piirideta turuvabadusest, mis pidi justkui kõik jõukaks tegema, ei ole enam nii kutsuv ja usutav kui mõni aastakümme tagasi.
Pendel hakkas turg-riik-skaalal tasapisi riigi poole nihkuma juba eelmise kümnendi finantskriisi päevil (2008–2011) ja sai tugevama hoo sisse koroonapandeemia ajal, kui turukeskne elukorraldus näitas oma võimetust seesuguste megakriisidega toime tulla.
Praegune kobarkriis, kus on lõimitud geopoliitika, energeetika, majandus ja inflatsioon, suurendab riigi osa veelgi. Raske on näha, kuidas õnnestuks 1990. aastate stiilis turuliberalismi juhtprojektina päästa ning valijahulkadele taas samade loosungite all atraktiivseks teha.
Kõik see tähendab, et neoliberaalne, turukesksusele ja minimaalriigile üles ehitatud ajastu jõuab tasapisi loojakule ning see, mida näeme, on riigikesksuse naasmine (neo-statism). Riigikesksuse tagasitulek ei tähenda nõukogude stiilis plaanimajanduse ja riigiomandi ennistamist, vaid seda, et poliitikud nii vasakult kui paremalt eeldavad riigilt palju suuremat sekkumist majandusse ja ühiskonnakorraldusse.
Parempoolsetel ja vasakpoolsetel on muidugi täiesti erinevad arusaamad, kuidas peaks neoliberalismijärgne poliitika ja ühiskond välja nägema. Järgmiste kümnendite Eesti ja maailma poliitika hakkab paljuski sõltuma sellest, kumma poole vaade kujuneb domineerivaks: kas parempoolsete visioon ennast kehtestavast rahvusriigist, millest osa sinna mittekuuluvaid vähemusgruppe välja arvatakse, või vasakpoolsete koostööaltim ja kõigile kaitset pakkuv universalistlikum vaade.
Itaalia päritolu, kuid juba pikka aega Londoni King's College'is õpetav poliitikateadlane Paolo Gerbaudo on hiljuti üllitanud tähelepanuväärse raamatu pealkirjaga: "Suur tagasilöök". 1
Teoses mitte ainult ei üritata kriiside, suurte muutuste ja populismi esiletõusu põhjusi seletada, vaid märgitakse tänuväärselt ka ära see, millised võiksid olla neoliberalismijärgse uue ajastu peamised märksõnad ja vastasseisud. Gerbaudo järgi hakkab neoliberalismi hegemooniale järgnevat ajajärku iseloomustama kolm märksõna: suveräänsus (sovereignty), kaitstus (protection) ja kontroll (control).
Suveräänsus tähendab, et riigid ja kodanikud teevad ise peamisi endasse puutuvaid otsuseid ega sõltu ainult globaalsetest turgudest ja voogudest. Kusjuures parempoolsed räägivad peamiselt territoriaalsest suveräänsusest, samal ajal kui vasakpoolsed rõhutavad kodanike demokraatlikku iseotsustusvõimet (popular sovereignty).
Kaitstus tähendab, et riikidel lasub kohustus pakkuda kodanikele turvatunnet ja kaitset kõikvõimalike globaalsete ja sotsiaal-majanduslike ohtude vastu. Parempoolsete arvates on see ennekõike kaitse sisserändajate vastu, vasakpoolsetele aga kaitstus globaalsete turgude ja sealsete toimijate liigse kasumiahnuse vastu.
Brexiti peamine loosung oli teadupärast " Take back control!" (taastame kontrolli). Kontroll piiride (parempoolsed), globaalste voogude, demokraatlike otsuste (vasakpoolsed) ja paljude muudegi turvalisust pakkuvate ning riikide/rahvuste ja kogukondade kestlikkust tagavate protsesside üle on neoliberalismijärgse ajastu tuum.
Turuliberalism on olnud kontrolli ja regulatsioonide vastu, sest need ahendasid vabadust ja tõid kaasa ebaefektiivsuse. Sellele järgnev ajastu aga püüab kodanikele ja riikidele tagasi anda teadmise, et nad siiski suudavad oma elu ja saatust kontrollida, otsuseid ei tehta üle nende peade.
EKRE edumaa teiste ees
Kui vaadata erakondi ja lähenevaid valimisi, siis paradoksaalsel kombel näib neoliberalismijärgseks ajastuks kõige paremini valmis olevat EKRE. Helmete partei kasutab oma sõnumites otseselt või kaudselt kõiki kolme eespool kirjeldatud märksõna. Suveräänse rahvusriikluse taastamine, kus Eesti pole enam Brüsseli europrovints, vaid otsustab ise ning kontrollib oma piire, on selle erakonna maailmavaateline selgroog olnud juba algusest peale.
Nüüd on lisandunud ka riigi sekkumise nõue. See ohjeldaks hinnatõusu, tooks alla energiahinnad ja pakuks kodanikele sotsiaal-majanduslikku kindlustunnet. EKRE kõneleb ka kodanike demokraatlikust kontrollist referendumite abil.
Kui jälgida vasakliberaalsete ehk põhivoolu erakondade seniseid sõnumeid, siis ainus, millele põhiliselt keskendutakse, on kaitstus. Reformierakond näeb seda loomulikult julgeoleku seisukohalt – kaitstusena idanaabri vastu.
"Kodanike demokraatliku kontrolli teema, mis peaks olema vasakliberaalide pärusmaa, näib olevat samuti täies mahus EKRE-le loovutatud."
Keskerakond ja sotsid kõnelevad sotsiaalsest turvalisusest ja kaitstusest, kuid nad pole enam kaugeltki üksi – riigi sekkuvat ja hoolitsevat kätt lubavad kriitilisemates kohtades nüüd samavõrra ka paremparteid. Suveräänsusest ei kõnele peaaegu keegi (võib-olla Helmetele sekundeerivas vormis vaid Isamaa) ning kodanike demokraatliku kontrolli teema, mis peaks olema vasakliberaalide pärusmaa, näib olevat samuti täies mahus EKRE-le loovutatud.
Niisiis on EKRE-l neoliberalismijärgsesse ajastusse sisenemisel teiste ees tugev edumaa. Meie iseäraliku postkommunistliku minevikupärandi tõttu on meie põhivooluparteidel palju keerulisem nii kiiresti ümber orienteeruda kui sõsarparteidel läänes, kuid olukord pole ka lootusetu.
Gerbaudo analüüsib pikalt, kuidas me oleme praegusesse punkti jõudnud. Mis läks neoliberalismi ajastul valesti, et see on toonud tugeva vastureaktsiooni nii vasak- kui parempopulismina ja pannud senises kursis kahtlema ka põhivooluparteid. Väga üldisel makrotasandil väidab Gerbaudo, et selline areng on ootuspärane.
Turutsüklite vaheldumine on kogu XX sajandi, umbes 30–40aastaste perioodide vältel toonud areenile uued maailmavaatelised hegemooniad ning varjutanud varasemad: 1930. aastate suur depressioon ja Teine maailmasõda tõukasid troonilt klassikalise liberalismi ja tõid sotsiaaldemokraatide hegemoonia; see murenes 1970. aasate naftakriisis ning järgnes neoliberaalide dominant, mis hakkas mõranema 2008. aastast koos finantskriisiga, kuid näib olevat lõpliku hoobi saanud seoses koroonakriisi ja muude käesoleva aastakümne tagasilöökidega.
Seetõttu on loogiline, et midagi peaks asemele tulema, ning Gerbaudo pakub, et see võiks olla kaitstusetunnet pakkuva riigikesksuse naasmine (protective neo-statism).
Põhjus aga, miks seesugune nihe on võimalikuks osutunud, peitub neoliberalismi kasvavas võimetuses pakkuda kodanikele kaitset ja turvatunnet globaliseeruva maailma ohtude ning turgude ebakindluse vastu. Kodanikud ja riigid on silmitsi kõikvõimalike globaalsete voogudega (ränne, kaubavood, finantsvood, infovood jne), mille üle neil puudub peaaegu igasugune kontroll, sest neoliberalismi ajastul pidi kõik toimima turgude iseregulatsiooni alusel.
See tekitab süvenevat agorafoobiat – kõik viibivad justkui globaalses avatud ruumis, kus nad ei tea, millisest suunast võib neid varitseda uus oht, kerkida uus kriis või senist elukorraldust raputav areng. Seetõttu on loogiline, et pöördutakse taas riigi kui kõige võimekama toimija poole ja riik peaks kaitstuse- ja kontrollitunde taastama.
Süveneva agorafoobia tekkel on mitu juurpõhjust. Neoliberalism tähistas minimaalriiki, madalaid makse, vähest reguleeritust (ennekõike finantsturgudel), ettevõtete erastamist, globaliseeruvat majandust ja kaubavooge. Lubadus oli, et lõpuks võidavad sellest kõik ja küllap need, kes on esialgu edukamad, tasapisi ka ülejäänud järele aitavad (trickle-down economics).
Kindlasti parandas neoliberalism miljardite inimeste elatustaset eeskätt Aasias, 2 kuid arenenud läänemaailmas hakkasid töölisklass ja väikelinnade elanikud peagi nägema globaliseerumise varjukülgi: tööstussektori töökohad liikusid Aasiasse, töötajate palgad stagneerusid, maapiirkonnad ja väikelinnad ei leidnud uues teadmistepõhises majandusmudelis enam oma kohta, riigi pakutud sotsiaalne turvavõrk järjest hõrenes, mistõttu paljud kukkusid läbi selle silmuste ning sattusid töötuse ja langeva staatuse spiraali.
Töölisklass, väikelinnade elanikud, väikekodanlus ning vähesema haridusliku kapitaliga (oma langeva positsiooni pärast muretsev) keskklass hakkas aru saama, et selles uues globaliseeruvas maailmas ollakse kaotajate poolel –nad ei saa enam julgelt vaadata homsesse.
Seega pole ime, et eelmisel kümnendil olid tagajärjeks Brexit, Donald Trumpi tõus presidendiks ja üle Euroopa populistlike parteide toetuse kerkimine rohkem kui kahekordseks. Just nemad lubasid esimesena tuua tagasi kontrolli, kaitsta liigse globaalse avatuse ohtude eest ning taastada riikide ja kodanike suveräänne otsustusvabadus.
Gerbaudo hoiatab, et kui põhivoolu erakonnad, nii paremalt, kuid ennekõike vasakult, ei suuda neoliberalismijärgse maailma ootustega kaasa minna, siis jäävad nad kaotajaks ning loovutavad lava lõplikult parem- ja vasakpopulistidele.
Lahknevad arusaamad suveräänsusest
Vaatleme neid kolme märksõna lähemalt, nende sisu ning tõlgendusi parem- ja vasaktiival. Suveräänsusest neoliberalimi kõrgajal peaaegu ei räägitudki. Polnudki vaja, sest riiklik suveräänsus (eriti kui see käis koos majandusliku protektsionismiga) pärssis turuvabadust ja vabakaubandust.
Kodanike ülemäärane demokraatlik suveräänsus aga ähvardas viia "enamuse türanniani", mis ohustas isikuvabadusi, tarbimis- ja elustiili valikuid. Suveräänsusest on nüüdseks kujunenud peamine loosung parempopulistide lahingulipul.
Suveräänsuse all mõistetakse, et riikide ja nende kodanike otsused on ülimuslikud ükskõik milliste majanduses toimijate, turgude või teiste riikide ja rahvusvaheliste ühenduste ees. Parempoolsed rõhuvad selle määratluse viimasele poolele: suveräänsus on ennekõike territoriaalne ning meie peamine ülesanne on tagasi võtta rahvusriiklik otsustuspädevus kõikvõimalikelt riigiülestelt ühendustelt nagu Euroopa Liit ja teised.
Oma riigi huvid tuleb seada esimeseks, siis tulevad alles üldisemad eesmärgid. Esimene samm on kontroll piiride üle, järgneb enesekehtestamine rahvusriiklikul tasandil. Iga riik otsustab oma väärtuste ja komberuumi üle ise, piirates vajaduse korral nende ühiskonnarühmade õigusi, kes võivad rahvuse kestlikkust ja heaolu kahjustada, ning ei pea arvestama väljast peale surutud vasakliberaalse väärtusdiktaadiga.
Vasakpoolsed mõistavad suveräänsust sootuks teisiti, s.o kogukondade, kodanike ja riikide sõltumatus rahvusvaheliste suurkorporatsioonide suvast ja maailmaturu diktaadist. Nad heiskavad parempoolsetele vastukaaluks lahingulipu, millel on loosung "kodanike suveräänsus" või "kodanike iseotsustusvõime". Teisisõnu, rahvusriikide kodanike otsused peavad olema ülimuslikud ja otsustusvõimalused küllaldased neid vahetult puudutavates küsimustes.
Vasakpoolsetele ei seisne neoliberalismi ajastu möödalaskmised mitte niivõrd Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide mõjujõu kasvus, vaid selles, et globaliseerumine on allutanud riigid ja kodanikud turgude ja suurkorporatsioonide ülemvõimule, võttes rahvusriikidelt järk-järgult ära hoovad, millega nad teostaksid omaenda majanduspoliitikat alates maksupoliitilistest meetmetest ja lõpetades kontrolliga kapitali liikumise üle. Selle tagajärg on, et riigid ei paku enam oma kodanikele sotsiaalset turvalisust ja heaoluteenuseid (kvaliteetne haridus ja tervishoid).
Kuna sotsiaal-majanduslikku poliitikat kodanikud enam mõjutada ei saa, riiklikke instrumente on jäänud väheseks ja sisukas diskussiooniruum turgude domineerimise tingimustes järjest aheneb, siis ongi rõhk kandunud kultuurisõdadele (väärtus- ja identiteediküsimused), mis on ühiskonnas lisanud parempopulistidele mõjujõudu.
Kodanikud ja riigid peavad turgude arvelt tagasi saama küllaldase otsustusvabaduse, et tagada inimestele taas sotsiaalne turvavõrk, majanduslik kindlustunne, panna suurfirmad (ka tehnoloogiasektoris) vastutama oma tegevuse tagajärgede eest ning panustama üldisesse hüvangusse.
Kaitstus ja kontroll
Neoliberalismi kuldajastul ei kõlanud sõnad "protektsionism" ja "sotsiaalne kaitse" kuigi hästi. Esimene neist tähistas ebaefektiivset ja nostalgilist majanduspoliitikat, mis pärssis vabakaubandust ja kõigile kasu toovat globaliseerumist; teine seostus ebaefektiivse hoolekanderiigiga, mis röövis kodanikelt motivatsiooni oma elujärje parandamiseks pingutada.
Neoliberalismijärgsel ajastul nähakse kaitse ja turvatunde pakkumist taas riigi peamise ülesandena. Riik peaks tegelema kõikvõimalike ärevust tekitavate ja globaalsete riskidega, olgu need siis vähenevad palgad, inflatsioon, töökohtade digiteerimine ja automatiseerimine, sisseränne, kliimamuutus jne.
Parempoolsed lubavad kodanikke kaitsta immigratsiooni eest ja näevad sisserändajates kõigi probleemide allikat, tuues kaasa haigused, kuritegevuse, vähenevad palgad, kehvemad töövõimalused, kasinamad riiklikud teenused, ohu rahvuse püsimajäämisele, kultuurile ja komberuumile. Uue teemana on parempopulistide arsenali lisandunud majanduslik protektsionism: omamaiste ettevõtete ja kapitali kaitse ning kaubandussõjad.
Sotsiaalpoliitikas ei välistata heaolušovinismi, mis tähendab, et põhirahvusest enamusel on sisserändajatega võrreldes parem ligipääs sotsiaalteenustele, töövõimalustele, haridusele jne. See kõik peaks "omade" hulgas kaitstusetunnet suurendama.
"Vaenlaseks pole siin mitte immigrant, vaid kasuminäljas rahvusvahelise suurkorporatsiooni omanik."
Vasakpoolsed panevad rõhu majanduslikule turvatundele ja kaitstusele turumajanduse liialt murendavate jõudude eest, jättes kõrvale kultuuri- ja etnilise puhtuse küsimused. Vaenlaseks pole siin mitte immigrant, vaid kasuminäljas rahvusvahelise suurkorporatsiooni omanik, kellel puuduvat igasugune sotsiaalne ja keskkonnaalane vastutustunne.
Eesmärgiks on baastaseme sotsiaalse turvalisuse pakkumine ja elustandardi hoidmine kaitsmaks kõige haavatavamaid sotsiaalseid rühmi. Sellele lisandub ökoloogiline mõõde, puhas ja jätkusuutlik elukeskkond. Nii kutsutaksegi üles tugevdama heaoluriiki, investeerima haridusse ja tervishoidu, seadma rangemaid keskkonnastandardeid, edendama õiglasemat üleilmselt kaubandust (fair trade), rohkem maksustama rahvusvahelisi suurfirmasid ja panku, arendama riigi tööstuspoliitikat kodumaise innovatsiooni toetamiseks (isegi kui see sisaldab protektsionismi elemente) jne.
Kõik eelnevalt kirjeldatu seostub kolmanda suure märksõnaga, milleks on kontroll. Peamiseks neoliberalismiajastu varjuküljeks oligi kodanike kasvav tunnetus, et nad kaotavad kontrolli – kontrolli majanduse, rände, finantsvoogude, tehnoloogia arengu, keskkonna ja lõpuks demokraatlike otsuste ja institutsioonide üle. Kõiki neid sfääre pidi ju reguleerima turg, mitte ebaefektiivsed riigid oma lühinägelike kodanikega.
Parempoolsetele tähendab kontrolli taastamine rahvusriigi territooriumi kontrolli ja otsustuspädevuse taastamist kõikvõimalike rahvusvaheliste institutsioonide (nt EL) arvelt. Kontrolli alla peavad minema ka rahvusi murendavad protsessid, olgu siis sisseränne, võõraste väärtuste ja elustiilide invasioon jne.
Vasakpoolsetele on märksõnaks ennekõike demokraatlik kontroll ja riigi võimekuse taastamine tagamaks rahvale taas sotsiaalne turvatunne ja kogukondadele jätkusuutlik areng. Teisisõnu, riik, mitte turud, peavad taas hakkama ühiskonna arengut suunama ning kodanike võimalused kaasa rääkida peavad laienema.
Päästev geopoliitika
Gerbaudo sõnastab vasaktiiva jõududele neoliberalismijärgse ajastu väljakutsetega toimetulekuks kolm peamist strateegilist lähtekohta. Esiteks tuleb panna tugev rõhk sotsiaalsele kaitstusele ja suurendada investeeringuid heaoluriiki, vaja on "sotsialismi, mis ka tegelikult kaitseb ja hoolitseb". Teiseks, demokraatlik kontroll – inimesed peavad saama kaasa rääkida otsustes, mis neid ja kogukondi vahetult puudutavad.
Kolmandaks tuleb igati ergutada demokraatlikku patriotismi. Nimelt soovitab Gerbaudo vasakpoolsetel unustada jutt kosmopoliitsest kodakondsusest, rahvuste ja rahvusriikide kadumisest ja tunnistada ajaloolist fakti, et demokraatia on seni toiminud ainult siis, kui ta seostub mingi kindla territooriumiga, sealsete inimestega ning arvestab just selle paikkonna eripära, kultuuri, tavasid ja väärtusi. Demokraatia ilma konkreetse paikkondliku identiteedi ja kuuluvustundeta lihtsalt ei tööta.
Kui parempoolsed räägivad eksklusiivsest rahvuslusest, kus ühiskonnagrupid peaksid olema rahvuskehandist välja arvatud, siis vasakpoolsed peaksid kõnelema demokraatlikust, inklusiivsest rahvuslusest, kus kõik riigi territooriumil olevad kodanikud saavad otsustes kaasa rääkida ning lipukirjaks on sotsiaalne õiglus ja võrdne kohtlemine.
"1990. aastate neoliberaalseid turureforme peetakse ju seniajani Eesti edu vundamendiks."
Gerbaudo soovitused kõlavad igati kaunilt ja arukalt, kuid postkommunistlikus Ida-Euroopas, kaasa arvatud Eestis, on nende realiseerimine väga keeruline, kui mitte võimatu. Ida-Euroopa ja eriti Eesti põhivoolu erakonnad on end neoliberalismiga nii tugevalt sidunud, et sellest kiiresti ja valutult distantseeruda on väga raske. 1990. aastate neoliberaalseid turureforme peetakse ju seniajani Eesti edu vundamendiks. 2000. aastatel kõneldi palju rahvusliberalismist, kui toona valitsev Reformierakond ühendas omavahel nutikalt venevastase rahvusluse ja turuliberaalse majandusideoloogia.
Igasugune liikumine eemale neoliberaalsetest dogmadest, olgu siis maksu-, majandus- või sotsiaalpoliitikast, oleks ülimalt aeganõudev ning vaevaline – rajasõltuvuse efekt on niivõrd tugev ja neoliberalism näib liialt tihkelt sisse kootud taasiseseisvunud Eesti rahvusmüütidesse ja eneseteadvusse.
Samavõrd kasutud on meile Gebardo jutud suuremast demokraatiast ja kodanike otsustuspädevuse laiendamisest. Tüüpilise postkommunistliku riigina on Eestis poliitilise osaluse tase madal ning uuringute järgi tunnetavad vähesed kodanikud oma demokraatlikku mõju poliitikale ja otsustele.
Kui referendumite vajadusest võidaksegi veel aru saada, siis jutud arutlevast demokraatiast ja muudest keerulisematest kaasamisvormidest mõjuvad postkommunistlikule kodanikule arusaamatu vasakliberaalse sõnavahuna. Rahvuslusest kõnelemine on aga viimased 30 aastat olnud paremparteide monopol ja ma ei näe võimalust, et vasaktiib suudaks seda lähikümnenditel murendada, juurutades demokraatlikku patriotismi või muid sellesarnaseid ideid.
Nii paistabki, et Eesti vasakliberaalsetel põhivoolu erakondadel on raske neoliberaalse ajastu loojanguga toime tulla. Läänes toimivad retseptid meil rakendatavad ei ole ja neoliberaalsest minevikust vabadel, süsteemivälistel erakondadel nagu EKRE on põhivoolu ees sellest lähtuvalt suured eelised. Nad saavad väsimatult mängida uue ajastu vastuoludel, kus aeglaselt kuhtuv neoliberaalne kord ja valijate muutunud ootused on pidevalt üksteisega ebakõlas.
Ometi pakub Eesti geograafiline asukoht meile ka võimalusi. Meie habras geopoliitiline positsioon teeb vähetõenäoliseks selle, et EKRE propageeritud Ungari stiilis mitteliberaalse demokraatia projekt võiks siinmail lähitulevikus samamoodi realiseeruda. See annab põhivoolule hingamisruumi ja aega ideede selitamiseks.
Eesti poliitika uueks hegemooniks saab ilmselt erakond, kes ühendab omavahel garantiid geopoliitilisest kaitstusest lubadusega, et riik pakub kodanikele senisest enam oma abikätt. See lubadus tuleb vormida uueks sidusaks narratiiviks. Narratiiviks, mis ei kaugeneks ka liialt palju varasemast neoliberaalsest pärandist, mille juured on veel tugevalt Eesti ühiskonnas, poliitikas ja identiteediloomes.
1 Paolo Gerbaudo, The Great Recoil. Politics after Populism and Pandemic. London, New York: Verso 2021
2 Branko Milanovic, Global inequality: A New Approach for the Age of Globalization, Harvard University Press 2016.
|
Tõnis Saarts: teejuht neoliberalismijärgsesse poliitikasse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loosungitega "turg paneb kõik paika" ja "riik on halb peremees" praegusel kõrginflatsiooni, energiakriisi ja geopoliitilise ebakindluse ajal ilmselt valimisi ei võida. Paistab, et vajadus riigi tugevama käe järgi on tagasi tulnud ning lubadus globaalsest, piirideta turuvabadusest, mis pidi justkui kõik jõukaks tegema, ei ole enam nii kutsuv ja usutav kui mõni aastakümme tagasi.
Pendel hakkas turg-riik-skaalal tasapisi riigi poole nihkuma juba eelmise kümnendi finantskriisi päevil (2008–2011) ja sai tugevama hoo sisse koroonapandeemia ajal, kui turukeskne elukorraldus näitas oma võimetust seesuguste megakriisidega toime tulla.
Praegune kobarkriis, kus on lõimitud geopoliitika, energeetika, majandus ja inflatsioon, suurendab riigi osa veelgi. Raske on näha, kuidas õnnestuks 1990. aastate stiilis turuliberalismi juhtprojektina päästa ning valijahulkadele taas samade loosungite all atraktiivseks teha.
Kõik see tähendab, et neoliberaalne, turukesksusele ja minimaalriigile üles ehitatud ajastu jõuab tasapisi loojakule ning see, mida näeme, on riigikesksuse naasmine (neo-statism). Riigikesksuse tagasitulek ei tähenda nõukogude stiilis plaanimajanduse ja riigiomandi ennistamist, vaid seda, et poliitikud nii vasakult kui paremalt eeldavad riigilt palju suuremat sekkumist majandusse ja ühiskonnakorraldusse.
Parempoolsetel ja vasakpoolsetel on muidugi täiesti erinevad arusaamad, kuidas peaks neoliberalismijärgne poliitika ja ühiskond välja nägema. Järgmiste kümnendite Eesti ja maailma poliitika hakkab paljuski sõltuma sellest, kumma poole vaade kujuneb domineerivaks: kas parempoolsete visioon ennast kehtestavast rahvusriigist, millest osa sinna mittekuuluvaid vähemusgruppe välja arvatakse, või vasakpoolsete koostööaltim ja kõigile kaitset pakkuv universalistlikum vaade.
Itaalia päritolu, kuid juba pikka aega Londoni King's College'is õpetav poliitikateadlane Paolo Gerbaudo on hiljuti üllitanud tähelepanuväärse raamatu pealkirjaga: "Suur tagasilöök". 1
Teoses mitte ainult ei üritata kriiside, suurte muutuste ja populismi esiletõusu põhjusi seletada, vaid märgitakse tänuväärselt ka ära see, millised võiksid olla neoliberalismijärgse uue ajastu peamised märksõnad ja vastasseisud. Gerbaudo järgi hakkab neoliberalismi hegemooniale järgnevat ajajärku iseloomustama kolm märksõna: suveräänsus (sovereignty), kaitstus (protection) ja kontroll (control).
Suveräänsus tähendab, et riigid ja kodanikud teevad ise peamisi endasse puutuvaid otsuseid ega sõltu ainult globaalsetest turgudest ja voogudest. Kusjuures parempoolsed räägivad peamiselt territoriaalsest suveräänsusest, samal ajal kui vasakpoolsed rõhutavad kodanike demokraatlikku iseotsustusvõimet (popular sovereignty).
Kaitstus tähendab, et riikidel lasub kohustus pakkuda kodanikele turvatunnet ja kaitset kõikvõimalike globaalsete ja sotsiaal-majanduslike ohtude vastu. Parempoolsete arvates on see ennekõike kaitse sisserändajate vastu, vasakpoolsetele aga kaitstus globaalsete turgude ja sealsete toimijate liigse kasumiahnuse vastu.
Brexiti peamine loosung oli teadupärast " Take back control!" (taastame kontrolli). Kontroll piiride (parempoolsed), globaalste voogude, demokraatlike otsuste (vasakpoolsed) ja paljude muudegi turvalisust pakkuvate ning riikide/rahvuste ja kogukondade kestlikkust tagavate protsesside üle on neoliberalismijärgse ajastu tuum.
Turuliberalism on olnud kontrolli ja regulatsioonide vastu, sest need ahendasid vabadust ja tõid kaasa ebaefektiivsuse. Sellele järgnev ajastu aga püüab kodanikele ja riikidele tagasi anda teadmise, et nad siiski suudavad oma elu ja saatust kontrollida, otsuseid ei tehta üle nende peade.
EKRE edumaa teiste ees
Kui vaadata erakondi ja lähenevaid valimisi, siis paradoksaalsel kombel näib neoliberalismijärgseks ajastuks kõige paremini valmis olevat EKRE. Helmete partei kasutab oma sõnumites otseselt või kaudselt kõiki kolme eespool kirjeldatud märksõna. Suveräänse rahvusriikluse taastamine, kus Eesti pole enam Brüsseli europrovints, vaid otsustab ise ning kontrollib oma piire, on selle erakonna maailmavaateline selgroog olnud juba algusest peale.
Nüüd on lisandunud ka riigi sekkumise nõue. See ohjeldaks hinnatõusu, tooks alla energiahinnad ja pakuks kodanikele sotsiaal-majanduslikku kindlustunnet. EKRE kõneleb ka kodanike demokraatlikust kontrollist referendumite abil.
Kui jälgida vasakliberaalsete ehk põhivoolu erakondade seniseid sõnumeid, siis ainus, millele põhiliselt keskendutakse, on kaitstus. Reformierakond näeb seda loomulikult julgeoleku seisukohalt – kaitstusena idanaabri vastu.
"Kodanike demokraatliku kontrolli teema, mis peaks olema vasakliberaalide pärusmaa, näib olevat samuti täies mahus EKRE-le loovutatud."
Keskerakond ja sotsid kõnelevad sotsiaalsest turvalisusest ja kaitstusest, kuid nad pole enam kaugeltki üksi – riigi sekkuvat ja hoolitsevat kätt lubavad kriitilisemates kohtades nüüd samavõrra ka paremparteid. Suveräänsusest ei kõnele peaaegu keegi (võib-olla Helmetele sekundeerivas vormis vaid Isamaa) ning kodanike demokraatliku kontrolli teema, mis peaks olema vasakliberaalide pärusmaa, näib olevat samuti täies mahus EKRE-le loovutatud.
Niisiis on EKRE-l neoliberalismijärgsesse ajastusse sisenemisel teiste ees tugev edumaa. Meie iseäraliku postkommunistliku minevikupärandi tõttu on meie põhivooluparteidel palju keerulisem nii kiiresti ümber orienteeruda kui sõsarparteidel läänes, kuid olukord pole ka lootusetu.
Gerbaudo analüüsib pikalt, kuidas me oleme praegusesse punkti jõudnud. Mis läks neoliberalismi ajastul valesti, et see on toonud tugeva vastureaktsiooni nii vasak- kui parempopulismina ja pannud senises kursis kahtlema ka põhivooluparteid. Väga üldisel makrotasandil väidab Gerbaudo, et selline areng on ootuspärane.
Turutsüklite vaheldumine on kogu XX sajandi, umbes 30–40aastaste perioodide vältel toonud areenile uued maailmavaatelised hegemooniad ning varjutanud varasemad: 1930. aastate suur depressioon ja Teine maailmasõda tõukasid troonilt klassikalise liberalismi ja tõid sotsiaaldemokraatide hegemoonia; see murenes 1970. aasate naftakriisis ning järgnes neoliberaalide dominant, mis hakkas mõranema 2008. aastast koos finantskriisiga, kuid näib olevat lõpliku hoobi saanud seoses koroonakriisi ja muude käesoleva aastakümne tagasilöökidega.
Seetõttu on loogiline, et midagi peaks asemele tulema, ning Gerbaudo pakub, et see võiks olla kaitstusetunnet pakkuva riigikesksuse naasmine (protective neo-statism).
Põhjus aga, miks seesugune nihe on võimalikuks osutunud, peitub neoliberalismi kasvavas võimetuses pakkuda kodanikele kaitset ja turvatunnet globaliseeruva maailma ohtude ning turgude ebakindluse vastu. Kodanikud ja riigid on silmitsi kõikvõimalike globaalsete voogudega (ränne, kaubavood, finantsvood, infovood jne), mille üle neil puudub peaaegu igasugune kontroll, sest neoliberalismi ajastul pidi kõik toimima turgude iseregulatsiooni alusel.
See tekitab süvenevat agorafoobiat – kõik viibivad justkui globaalses avatud ruumis, kus nad ei tea, millisest suunast võib neid varitseda uus oht, kerkida uus kriis või senist elukorraldust raputav areng. Seetõttu on loogiline, et pöördutakse taas riigi kui kõige võimekama toimija poole ja riik peaks kaitstuse- ja kontrollitunde taastama.
Süveneva agorafoobia tekkel on mitu juurpõhjust. Neoliberalism tähistas minimaalriiki, madalaid makse, vähest reguleeritust (ennekõike finantsturgudel), ettevõtete erastamist, globaliseeruvat majandust ja kaubavooge. Lubadus oli, et lõpuks võidavad sellest kõik ja küllap need, kes on esialgu edukamad, tasapisi ka ülejäänud järele aitavad (trickle-down economics).
Kindlasti parandas neoliberalism miljardite inimeste elatustaset eeskätt Aasias, 2 kuid arenenud läänemaailmas hakkasid töölisklass ja väikelinnade elanikud peagi nägema globaliseerumise varjukülgi: tööstussektori töökohad liikusid Aasiasse, töötajate palgad stagneerusid, maapiirkonnad ja väikelinnad ei leidnud uues teadmistepõhises majandusmudelis enam oma kohta, riigi pakutud sotsiaalne turvavõrk järjest hõrenes, mistõttu paljud kukkusid läbi selle silmuste ning sattusid töötuse ja langeva staatuse spiraali.
Töölisklass, väikelinnade elanikud, väikekodanlus ning vähesema haridusliku kapitaliga (oma langeva positsiooni pärast muretsev) keskklass hakkas aru saama, et selles uues globaliseeruvas maailmas ollakse kaotajate poolel –nad ei saa enam julgelt vaadata homsesse.
Seega pole ime, et eelmisel kümnendil olid tagajärjeks Brexit, Donald Trumpi tõus presidendiks ja üle Euroopa populistlike parteide toetuse kerkimine rohkem kui kahekordseks. Just nemad lubasid esimesena tuua tagasi kontrolli, kaitsta liigse globaalse avatuse ohtude eest ning taastada riikide ja kodanike suveräänne otsustusvabadus.
Gerbaudo hoiatab, et kui põhivoolu erakonnad, nii paremalt, kuid ennekõike vasakult, ei suuda neoliberalismijärgse maailma ootustega kaasa minna, siis jäävad nad kaotajaks ning loovutavad lava lõplikult parem- ja vasakpopulistidele.
Lahknevad arusaamad suveräänsusest
Vaatleme neid kolme märksõna lähemalt, nende sisu ning tõlgendusi parem- ja vasaktiival. Suveräänsusest neoliberalimi kõrgajal peaaegu ei räägitudki. Polnudki vaja, sest riiklik suveräänsus (eriti kui see käis koos majandusliku protektsionismiga) pärssis turuvabadust ja vabakaubandust.
Kodanike ülemäärane demokraatlik suveräänsus aga ähvardas viia "enamuse türanniani", mis ohustas isikuvabadusi, tarbimis- ja elustiili valikuid. Suveräänsusest on nüüdseks kujunenud peamine loosung parempopulistide lahingulipul.
Suveräänsuse all mõistetakse, et riikide ja nende kodanike otsused on ülimuslikud ükskõik milliste majanduses toimijate, turgude või teiste riikide ja rahvusvaheliste ühenduste ees. Parempoolsed rõhuvad selle määratluse viimasele poolele: suveräänsus on ennekõike territoriaalne ning meie peamine ülesanne on tagasi võtta rahvusriiklik otsustuspädevus kõikvõimalikelt riigiülestelt ühendustelt nagu Euroopa Liit ja teised.
Oma riigi huvid tuleb seada esimeseks, siis tulevad alles üldisemad eesmärgid. Esimene samm on kontroll piiride üle, järgneb enesekehtestamine rahvusriiklikul tasandil. Iga riik otsustab oma väärtuste ja komberuumi üle ise, piirates vajaduse korral nende ühiskonnarühmade õigusi, kes võivad rahvuse kestlikkust ja heaolu kahjustada, ning ei pea arvestama väljast peale surutud vasakliberaalse väärtusdiktaadiga.
Vasakpoolsed mõistavad suveräänsust sootuks teisiti, s.o kogukondade, kodanike ja riikide sõltumatus rahvusvaheliste suurkorporatsioonide suvast ja maailmaturu diktaadist. Nad heiskavad parempoolsetele vastukaaluks lahingulipu, millel on loosung "kodanike suveräänsus" või "kodanike iseotsustusvõime". Teisisõnu, rahvusriikide kodanike otsused peavad olema ülimuslikud ja otsustusvõimalused küllaldased neid vahetult puudutavates küsimustes.
Vasakpoolsetele ei seisne neoliberalismi ajastu möödalaskmised mitte niivõrd Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide mõjujõu kasvus, vaid selles, et globaliseerumine on allutanud riigid ja kodanikud turgude ja suurkorporatsioonide ülemvõimule, võttes rahvusriikidelt järk-järgult ära hoovad, millega nad teostaksid omaenda majanduspoliitikat alates maksupoliitilistest meetmetest ja lõpetades kontrolliga kapitali liikumise üle. Selle tagajärg on, et riigid ei paku enam oma kodanikele sotsiaalset turvalisust ja heaoluteenuseid (kvaliteetne haridus ja tervishoid).
Kuna sotsiaal-majanduslikku poliitikat kodanikud enam mõjutada ei saa, riiklikke instrumente on jäänud väheseks ja sisukas diskussiooniruum turgude domineerimise tingimustes järjest aheneb, siis ongi rõhk kandunud kultuurisõdadele (väärtus- ja identiteediküsimused), mis on ühiskonnas lisanud parempopulistidele mõjujõudu.
Kodanikud ja riigid peavad turgude arvelt tagasi saama küllaldase otsustusvabaduse, et tagada inimestele taas sotsiaalne turvavõrk, majanduslik kindlustunne, panna suurfirmad (ka tehnoloogiasektoris) vastutama oma tegevuse tagajärgede eest ning panustama üldisesse hüvangusse.
Kaitstus ja kontroll
Neoliberalismi kuldajastul ei kõlanud sõnad "protektsionism" ja "sotsiaalne kaitse" kuigi hästi. Esimene neist tähistas ebaefektiivset ja nostalgilist majanduspoliitikat, mis pärssis vabakaubandust ja kõigile kasu toovat globaliseerumist; teine seostus ebaefektiivse hoolekanderiigiga, mis röövis kodanikelt motivatsiooni oma elujärje parandamiseks pingutada.
Neoliberalismijärgsel ajastul nähakse kaitse ja turvatunde pakkumist taas riigi peamise ülesandena. Riik peaks tegelema kõikvõimalike ärevust tekitavate ja globaalsete riskidega, olgu need siis vähenevad palgad, inflatsioon, töökohtade digiteerimine ja automatiseerimine, sisseränne, kliimamuutus jne.
Parempoolsed lubavad kodanikke kaitsta immigratsiooni eest ja näevad sisserändajates kõigi probleemide allikat, tuues kaasa haigused, kuritegevuse, vähenevad palgad, kehvemad töövõimalused, kasinamad riiklikud teenused, ohu rahvuse püsimajäämisele, kultuurile ja komberuumile. Uue teemana on parempopulistide arsenali lisandunud majanduslik protektsionism: omamaiste ettevõtete ja kapitali kaitse ning kaubandussõjad.
Sotsiaalpoliitikas ei välistata heaolušovinismi, mis tähendab, et põhirahvusest enamusel on sisserändajatega võrreldes parem ligipääs sotsiaalteenustele, töövõimalustele, haridusele jne. See kõik peaks "omade" hulgas kaitstusetunnet suurendama.
"Vaenlaseks pole siin mitte immigrant, vaid kasuminäljas rahvusvahelise suurkorporatsiooni omanik."
Vasakpoolsed panevad rõhu majanduslikule turvatundele ja kaitstusele turumajanduse liialt murendavate jõudude eest, jättes kõrvale kultuuri- ja etnilise puhtuse küsimused. Vaenlaseks pole siin mitte immigrant, vaid kasuminäljas rahvusvahelise suurkorporatsiooni omanik, kellel puuduvat igasugune sotsiaalne ja keskkonnaalane vastutustunne.
Eesmärgiks on baastaseme sotsiaalse turvalisuse pakkumine ja elustandardi hoidmine kaitsmaks kõige haavatavamaid sotsiaalseid rühmi. Sellele lisandub ökoloogiline mõõde, puhas ja jätkusuutlik elukeskkond. Nii kutsutaksegi üles tugevdama heaoluriiki, investeerima haridusse ja tervishoidu, seadma rangemaid keskkonnastandardeid, edendama õiglasemat üleilmselt kaubandust (fair trade), rohkem maksustama rahvusvahelisi suurfirmasid ja panku, arendama riigi tööstuspoliitikat kodumaise innovatsiooni toetamiseks (isegi kui see sisaldab protektsionismi elemente) jne.
Kõik eelnevalt kirjeldatu seostub kolmanda suure märksõnaga, milleks on kontroll. Peamiseks neoliberalismiajastu varjuküljeks oligi kodanike kasvav tunnetus, et nad kaotavad kontrolli – kontrolli majanduse, rände, finantsvoogude, tehnoloogia arengu, keskkonna ja lõpuks demokraatlike otsuste ja institutsioonide üle. Kõiki neid sfääre pidi ju reguleerima turg, mitte ebaefektiivsed riigid oma lühinägelike kodanikega.
Parempoolsetele tähendab kontrolli taastamine rahvusriigi territooriumi kontrolli ja otsustuspädevuse taastamist kõikvõimalike rahvusvaheliste institutsioonide (nt EL) arvelt. Kontrolli alla peavad minema ka rahvusi murendavad protsessid, olgu siis sisseränne, võõraste väärtuste ja elustiilide invasioon jne.
Vasakpoolsetele on märksõnaks ennekõike demokraatlik kontroll ja riigi võimekuse taastamine tagamaks rahvale taas sotsiaalne turvatunne ja kogukondadele jätkusuutlik areng. Teisisõnu, riik, mitte turud, peavad taas hakkama ühiskonna arengut suunama ning kodanike võimalused kaasa rääkida peavad laienema.
Päästev geopoliitika
Gerbaudo sõnastab vasaktiiva jõududele neoliberalismijärgse ajastu väljakutsetega toimetulekuks kolm peamist strateegilist lähtekohta. Esiteks tuleb panna tugev rõhk sotsiaalsele kaitstusele ja suurendada investeeringuid heaoluriiki, vaja on "sotsialismi, mis ka tegelikult kaitseb ja hoolitseb". Teiseks, demokraatlik kontroll – inimesed peavad saama kaasa rääkida otsustes, mis neid ja kogukondi vahetult puudutavad.
Kolmandaks tuleb igati ergutada demokraatlikku patriotismi. Nimelt soovitab Gerbaudo vasakpoolsetel unustada jutt kosmopoliitsest kodakondsusest, rahvuste ja rahvusriikide kadumisest ja tunnistada ajaloolist fakti, et demokraatia on seni toiminud ainult siis, kui ta seostub mingi kindla territooriumiga, sealsete inimestega ning arvestab just selle paikkonna eripära, kultuuri, tavasid ja väärtusi. Demokraatia ilma konkreetse paikkondliku identiteedi ja kuuluvustundeta lihtsalt ei tööta.
Kui parempoolsed räägivad eksklusiivsest rahvuslusest, kus ühiskonnagrupid peaksid olema rahvuskehandist välja arvatud, siis vasakpoolsed peaksid kõnelema demokraatlikust, inklusiivsest rahvuslusest, kus kõik riigi territooriumil olevad kodanikud saavad otsustes kaasa rääkida ning lipukirjaks on sotsiaalne õiglus ja võrdne kohtlemine.
"1990. aastate neoliberaalseid turureforme peetakse ju seniajani Eesti edu vundamendiks."
Gerbaudo soovitused kõlavad igati kaunilt ja arukalt, kuid postkommunistlikus Ida-Euroopas, kaasa arvatud Eestis, on nende realiseerimine väga keeruline, kui mitte võimatu. Ida-Euroopa ja eriti Eesti põhivoolu erakonnad on end neoliberalismiga nii tugevalt sidunud, et sellest kiiresti ja valutult distantseeruda on väga raske. 1990. aastate neoliberaalseid turureforme peetakse ju seniajani Eesti edu vundamendiks. 2000. aastatel kõneldi palju rahvusliberalismist, kui toona valitsev Reformierakond ühendas omavahel nutikalt venevastase rahvusluse ja turuliberaalse majandusideoloogia.
Igasugune liikumine eemale neoliberaalsetest dogmadest, olgu siis maksu-, majandus- või sotsiaalpoliitikast, oleks ülimalt aeganõudev ning vaevaline – rajasõltuvuse efekt on niivõrd tugev ja neoliberalism näib liialt tihkelt sisse kootud taasiseseisvunud Eesti rahvusmüütidesse ja eneseteadvusse.
Samavõrd kasutud on meile Gebardo jutud suuremast demokraatiast ja kodanike otsustuspädevuse laiendamisest. Tüüpilise postkommunistliku riigina on Eestis poliitilise osaluse tase madal ning uuringute järgi tunnetavad vähesed kodanikud oma demokraatlikku mõju poliitikale ja otsustele.
Kui referendumite vajadusest võidaksegi veel aru saada, siis jutud arutlevast demokraatiast ja muudest keerulisematest kaasamisvormidest mõjuvad postkommunistlikule kodanikule arusaamatu vasakliberaalse sõnavahuna. Rahvuslusest kõnelemine on aga viimased 30 aastat olnud paremparteide monopol ja ma ei näe võimalust, et vasaktiib suudaks seda lähikümnenditel murendada, juurutades demokraatlikku patriotismi või muid sellesarnaseid ideid.
Nii paistabki, et Eesti vasakliberaalsetel põhivoolu erakondadel on raske neoliberaalse ajastu loojanguga toime tulla. Läänes toimivad retseptid meil rakendatavad ei ole ja neoliberaalsest minevikust vabadel, süsteemivälistel erakondadel nagu EKRE on põhivoolu ees sellest lähtuvalt suured eelised. Nad saavad väsimatult mängida uue ajastu vastuoludel, kus aeglaselt kuhtuv neoliberaalne kord ja valijate muutunud ootused on pidevalt üksteisega ebakõlas.
Ometi pakub Eesti geograafiline asukoht meile ka võimalusi. Meie habras geopoliitiline positsioon teeb vähetõenäoliseks selle, et EKRE propageeritud Ungari stiilis mitteliberaalse demokraatia projekt võiks siinmail lähitulevikus samamoodi realiseeruda. See annab põhivoolule hingamisruumi ja aega ideede selitamiseks.
Eesti poliitika uueks hegemooniks saab ilmselt erakond, kes ühendab omavahel garantiid geopoliitilisest kaitstusest lubadusega, et riik pakub kodanikele senisest enam oma abikätt. See lubadus tuleb vormida uueks sidusaks narratiiviks. Narratiiviks, mis ei kaugeneks ka liialt palju varasemast neoliberaalsest pärandist, mille juured on veel tugevalt Eesti ühiskonnas, poliitikas ja identiteediloomes.
1 Paolo Gerbaudo, The Great Recoil. Politics after Populism and Pandemic. London, New York: Verso 2021
2 Branko Milanovic, Global inequality: A New Approach for the Age of Globalization, Harvard University Press 2016.
### Response:
Tõnis Saarts: teejuht neoliberalismijärgsesse poliitikasse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Liidermeeskond Riia HK Kurbads alistas Kohtla-Järvel kohaliku HC Everesti 10:2 (5:1, 3:1, 2:0) ning jätkab täiseduga liidrikohal. HC Everesti väravad viskasid Ruslan Logvinenko ja Maksim Tšaltsev. Külaliste kasuks skoorisid Rihards Kovalevskis, Roberts Jekimovs (1+3), Emils Ločmelis (1+1), Artjoms Necepurenko (1+1), Marcis Zembergs (1+4), Martinš Vitolinš, Rihards Ligis (1+1), Herberts Zeibots (1+1), Edgars Adamovičs (1+1) ja Martinš Špaks, Toms Hartmanis andis kolm väravaga lõppenud söötu. Dmitri Rovda tõrjus HC Everesti väravsuul 45 ning Arginto Milbergs lätlaste poolel 19 pealeviset.
Narva PSK sai kodujääl põnevas mängus 4:3 (0:1, 3:1, 1:1) võidu HS Riga üle ning tõusis tabelis vastastest mööda viiendale kohale. Piirilinna klubi poolel teenisid nii Jegor Nevzorov kui Kirill Iljin 2+1 resultatiivsuspunkti, Georgi Vassiljev tegi eeltöö kolmele väravale. Esimesele tabamusele andis söödu ka 49 vastaste pealeviset kahjutuks teinud puurivaht Daniil Seppenen. HS Riga väravad viskasid Dmitrijs Dilevka, Verners Fricbergs (1+1) ja Ričards Petersons, väravavaht Oskars Gusevs tõrjus 28 vastaste üritust.
Pühapäeval algusega kell 15.30 peavad Narva PSK ja HS Riga piirilinnas kordusmängu ning kell 16.00 ristavad Kohtla-Järvel hokikepid SK Viru Sputnik ja HK Kurbads.
Tabeliseis: HK Kurbads 26 (13), HC Panter 23 (13), HC Everest 12 (12), Tartu Välk 494 12 (14), Narva PSK 12 (13), HS Riga 11 (13), SK Viru Sputnik 0 (12).
|
Hokiliigas olid võidukad liider HK Kurbads ja Narva PSK
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liidermeeskond Riia HK Kurbads alistas Kohtla-Järvel kohaliku HC Everesti 10:2 (5:1, 3:1, 2:0) ning jätkab täiseduga liidrikohal. HC Everesti väravad viskasid Ruslan Logvinenko ja Maksim Tšaltsev. Külaliste kasuks skoorisid Rihards Kovalevskis, Roberts Jekimovs (1+3), Emils Ločmelis (1+1), Artjoms Necepurenko (1+1), Marcis Zembergs (1+4), Martinš Vitolinš, Rihards Ligis (1+1), Herberts Zeibots (1+1), Edgars Adamovičs (1+1) ja Martinš Špaks, Toms Hartmanis andis kolm väravaga lõppenud söötu. Dmitri Rovda tõrjus HC Everesti väravsuul 45 ning Arginto Milbergs lätlaste poolel 19 pealeviset.
Narva PSK sai kodujääl põnevas mängus 4:3 (0:1, 3:1, 1:1) võidu HS Riga üle ning tõusis tabelis vastastest mööda viiendale kohale. Piirilinna klubi poolel teenisid nii Jegor Nevzorov kui Kirill Iljin 2+1 resultatiivsuspunkti, Georgi Vassiljev tegi eeltöö kolmele väravale. Esimesele tabamusele andis söödu ka 49 vastaste pealeviset kahjutuks teinud puurivaht Daniil Seppenen. HS Riga väravad viskasid Dmitrijs Dilevka, Verners Fricbergs (1+1) ja Ričards Petersons, väravavaht Oskars Gusevs tõrjus 28 vastaste üritust.
Pühapäeval algusega kell 15.30 peavad Narva PSK ja HS Riga piirilinnas kordusmängu ning kell 16.00 ristavad Kohtla-Järvel hokikepid SK Viru Sputnik ja HK Kurbads.
Tabeliseis: HK Kurbads 26 (13), HC Panter 23 (13), HC Everest 12 (12), Tartu Välk 494 12 (14), Narva PSK 12 (13), HS Riga 11 (13), SK Viru Sputnik 0 (12).
### Response:
Hokiliigas olid võidukad liider HK Kurbads ja Narva PSK
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kui keegi kuskil ütleb, et õpetajal peavad silmad klassi ees ikka särama, läheb mul viimasel ajal kohe häirekell tööle. Kui kaua jõuavad need silmad särada, ilma et inimene läbi põleks? Kas mu arstil, laenuhalduril või poemüüjal silmad säravad?
Jälgisin nädal aega inimesi enda ümber ja vaatasin, kas nende silmad säravad või vaatavad nad mulle vastu klaasistunud pilgul. Koolis oli nii üht kui teist. Oli kolleege, kes tuiskasid mööda säravate silmadega, ja neid, kes tundusid juba jõule ootavat ja olid töösse mattunud. Poes nägin sära laste silmis, täiskasvanud liikusid ringi tunnelipilguga. Arsti silmis ei märganud ma midagi, sest enamiku visiidi ajast toksis ta midagi arvutisse.
Liina Kersna kutsus novembris haridusentusiaste Toompeale arutama teemal"Koolis ja õnnelik – kuidas see on võimalik?". Ma ei tea, mis seal räägiti, sest ei osalenud, kuid võib arvata, et vähemalt korra käis vestlusest läbi sõnapaar "säravad silmad". Vaatasin sotsiaalmeedia kajastusi üritusest ja kahjuks nägin seal tegevõpetajaid vähe. Ju olid nemad sel päeval klassi ees tunde andmas ega saanud osaleda.
Mulle meeldib, et sellel teemal arutlevad inimesed, kes ise on koolist eemal või sealt ära läinud, ehk oskavad nad kõrvalt vaadata ja öelda, kuidas see võimalik on. Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Teen ettepaneku, et Liina Kersna kutsuks järgmisel korral enda inspiratsioonipäevale Kaire Jõe Kohtla-Järvelt, sest usun, et tema teab vastust.
Õppeaasta on õpetajale maraton
Õpetajatöö tundub mõnikord nagu maraton. Augusti lõpust juuni keskpaigani aina kütad. Vahepeal teed väikse peatuse, sööd soolakurki nagu maratonil ja siis kütad edasi. Erapraksise Suhtetark looja ja õppejõud Katrin Tint rääkis Roosa Raadio teemasaates läbipõlemisest ja vaimsest tervisest. "Õpetajad võib-olla panevad mind tuleriidale selle mõtte pärast, aga mulle tundub, et õpetaja suvepuhkus on liiga pikk."
Just see 56 päeva suvel on kirss tordil, mille pärast paljud üldse koolis töötavad ja on siia nii kauaks jäänud, sest suvi on aeg endale ja endaga olemiseks ning tõesti võimalus end välja lülitada. Hea puhkuse tunnus on see, et kooli naastes ei mäleta sa enam arvuti parooli, mida eelnevalt üheksa kuud iga päev miljon korda sisse toksisid.
Totaalne restart on tõesti pika suvepuhkuse üks plusse. Aga need ülejäänud üheksa kuud maratoni. See on ikka võimas pingutus nii õpilasele kui õpetajale. Ma ei imesta, et paljud õpetajad kurdavad mingil hetkel läbipõlemise üle. Läbi võib põleda aeglaselt või kiiresti. Kas põled läbi paari kuuga või vaikselt aastaid susisedes.
Miks võib õpetaja läbi põleda? Jah, mõned arvavad, et nõrkusest. "Nõrk oled, ei saa hakkama!" Eks igaüks võtab nii palju, kui kanda jaksab, ja mõnikord arvab õpetaja, et ta jaksab kanda kõike, ning aina kuhjab ja kuhjab endale ülesandeid. Lõpuks ongi käes hetk, mil enam ei käi ta jõud üle ja öötundide arvelt pole ka võimalik näpistada.
"Üks kolleeg ütles, et tema jaoks oli ohumärk see, kui ta seisis klassi ees ega teadnud enam, mis teemat õpetama peab ja millise klassi ees seisab."
Ma ei taha luua õpetajatööst kuvandit, et me kõik põleme läbi, aga mõned kahjuks teevad seda just sel põhjusel. Kui need inimesed tegutseksid mõnes teises valdkonnas, põleksid nad ka seal ereda leegiga. Olen isegi olnud olukorras, kus kohustuste nimekiri muutub aina pikemaks. Üks kolleeg ütles, et tema jaoks oli ohumärk see, kui ta seisis klassi ees ega teadnud enam, mis teemat õpetama peab ja millise klassi ees seisab.
Mõnikord ei tule piir ette õpetamisest, vaid kõigest muust, mis hariduses toimub. Ühel seminaril kuulsin kolleegi ütlemas: "Laske mul ometi õpetada!" On ju viimastel aastatel näha ja tunda, et kool saab ülesandeid aina juurde ja sellega suureneb ka õpetaja vastutus ja koormus. Kui siis on veel baasvajadused – nagu oma töölaud või stabiilne koormus – rahuldamata, ongi eeldus läbipõlemiseks olemas, sest ebakindlus ja suured muutused viivad meid tasakaalust välja.
Mulle on jäänud mulje, et läbi põlevad just head õpetajad. Õpetajad, kellele antakse ja kes võtavad, sest nende missioonitunne on nii suur. Ja eks koormus kasvab suureks, kui tahad õppetööd sisukalt teha ja paralleelselt kasvatad koormust.
On ka neid, kes töötavad nii, et lähevad hommikul kooli, valmistavad kiiresti tunnid ette, seisavad klassi ees ära, parandavad ehk mõne töö ja lähevad kell pool neli koju. Neilt on palju õppida, sest neil arvatavasti koppa ette ei viska ja läbi nad ei põle. Hoolikalt tuleb jälgida neid, kes kuueni õhtul majas istuvad ja kogu aeg töösse mattunud on.
Kas mida rohkem, seda uhkem?
Olen mõnikord unes näinud, et seisan klassi ees ja mu grafoprojektor ei tee minuga koostööd. Otsustan, et mis siis ikka, teen tunni kriidi ja tahvliga. Hommikul ärgates mõtlen, kas ma üldse saaksin sellises olukorras tunni andmisega hakkama. Tahan loota, et saaksin, ja mõnikord tahaksin olla õpetaja eelmisel sajandil.
Julgen väita, et olen leidnud tasakaalu vana ja uue vahel, mille üks võtmesõnu on, et töövihik pole kurjast. Kui vaadata ja jälgida õpetajatöö kuvandit, siis Instagramist kipub küll jääma mulje, et kogu aeg toimub midagi vahvat ja toredat. Õpilased saavad sellise lõbusa ja toreda tunni osaliseks, kus mängu, lusti ja pillerkaart on terve tuba täis. Puudu on veel vaid ponid, suhkruvatt ja vikerkaarevärvilised kommid.
Kui oled ülekoormatud ja kapis ootab hunnikute viisi töid, siis arvan, et on okei kasutada õpikut ja töövihikut ja ollagi see igav õpetaja, kes laseb töövihikut täita. Olgem ausad, mille jaoks see siis üldse tellitud on! Selle jaoks ongi, et õpetaja elu veidi lihtsamaks teha, et me üle ei töötaks, sest koolis ülesandeid juba väheks ei jää. Neid kipub uksest ja aknast juurdegi tulema.
"It's better to burn out than to fade away," lauab Neil Young ja see oli ja vist on üks minu motodest klassi ees. Lubasin endale kunagi, et lahkun lavalt, kui publik veel aplodeerib, aga üha enam näib, et jätan lava hoopis muudel põhjustel. ETV saates "Siin me oleme" ütles Kaire Jõe, et pensionile saab ta postuumselt. Kas tõesti nii hull? Nii pekkis? Nii lootusetu? Detsembris vastaksin, et nii hull ka pole, kuid küsige uuesti mais, siis hakkab maraton lõppema.
Läbipõlenud õpetajad
Olen puutunud kokku läbipõlenud õpetajatega. Jutustan Matilda ja Hilda loo. Tunnen end nendes mõnikord ära. Kuid milline õpetaja ei tunneks?
Matilda tuli kooli tööle ülikooli kõrvalt. Lisaks enda seminaridele valmistas ta ette tunde, mis olid nagu õpiku näited. Kõik tunnid olid ehitatud üles vastavalt ülikoolis antud formaadile. Iga tunni kohta oli tunnikava koos sellele kuluva aja ja tegevuste kirjeldustega. Töövihik oli paha ja tuli diferentseerida.
Ühes tunnis tuli ühe ülesande jaoks pakkuda vähemalt kaks alternatiivi, sest klassis olid hariduslike erivajadustega lapsed ja neile tuleb anda võimetekohaseid ülesandeid. Ja siis olid muidugi aktiivsed ülesanded, kus õpilased said liikuda, sest 45 minutit istuda on saatanast.
Lisagem sinna veel käitumisprobleemidega õpilased, sest ilmselgelt oli Matilda saanud klassid, mida kogenud pedagoogid ei olnud soovinud õpetada. Igal nädalal kirjutas ta vähemalt neli lauset igale õpilasele, sest lapsevanem soovib tagasisidet.
Matilda osales igal nädalal infokoosolekutel kell kolm pärastlõunal ja kuulas tublisti ära, mis probleemid on WC-s ja kuidas söögiga rahul ollakse. Tihti venisid ta päevad nii pikaks, et talvel kadus arusaam ööst ja päevast. Kõik sulas ühte. Matildast sai õpetaja, kes kinnitas statistikat, et koolist lahkutakse esimese viie tööaasta jooksul.
Hilda oli noortele alustavatele õpetajatele eeskujuks, sest tema tundides oli hea distsipliin. Ühtegi lisaliigutust ta ei teinud, ühtegi lisakohustust endale ei võtnud või õigemini ei lubanud panna. Staažikas pedagoog oli kooli üks patroone eelmisest sajandist. Mitu põlvkonda oli tema karmi kätt tunda saanud.
Pärast koroonat oli ta aga muutunud küüniliseks. Kirus igal võimalikul hetkel õpilasi ja rääkis, kui tore oleks koolis töötada, kui seal poleks õpilasi, kes ei taha õppida. Kadestamisväärne oli Hilda must huumor, mis segunes mõnikord enesehaletsuse ja virisemisega. Mõne nalja peale ei tahtnud enam naerda, vaid pigem nutta. Hilda tahtis koolist ära minna, kuigi oma südames nautis õpetajaametit.
"Hilda, kuhu sul ikka minna on? Sa oled diagnoosiga õpetaja," ütles kolleeg, kui Hilda vaikselt oma muret kurtis. Varsti on paus tulemas, jõulud ja verivorstid juba paistavad. Maratoni väike turgutus on silmapiiril. Ärgem unustagem end siis turgutada!
|
Maigi Varusk: kui kaua need silmad särada jõuavad?
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui keegi kuskil ütleb, et õpetajal peavad silmad klassi ees ikka särama, läheb mul viimasel ajal kohe häirekell tööle. Kui kaua jõuavad need silmad särada, ilma et inimene läbi põleks? Kas mu arstil, laenuhalduril või poemüüjal silmad säravad?
Jälgisin nädal aega inimesi enda ümber ja vaatasin, kas nende silmad säravad või vaatavad nad mulle vastu klaasistunud pilgul. Koolis oli nii üht kui teist. Oli kolleege, kes tuiskasid mööda säravate silmadega, ja neid, kes tundusid juba jõule ootavat ja olid töösse mattunud. Poes nägin sära laste silmis, täiskasvanud liikusid ringi tunnelipilguga. Arsti silmis ei märganud ma midagi, sest enamiku visiidi ajast toksis ta midagi arvutisse.
Liina Kersna kutsus novembris haridusentusiaste Toompeale arutama teemal"Koolis ja õnnelik – kuidas see on võimalik?". Ma ei tea, mis seal räägiti, sest ei osalenud, kuid võib arvata, et vähemalt korra käis vestlusest läbi sõnapaar "säravad silmad". Vaatasin sotsiaalmeedia kajastusi üritusest ja kahjuks nägin seal tegevõpetajaid vähe. Ju olid nemad sel päeval klassi ees tunde andmas ega saanud osaleda.
Mulle meeldib, et sellel teemal arutlevad inimesed, kes ise on koolist eemal või sealt ära läinud, ehk oskavad nad kõrvalt vaadata ja öelda, kuidas see võimalik on. Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Teen ettepaneku, et Liina Kersna kutsuks järgmisel korral enda inspiratsioonipäevale Kaire Jõe Kohtla-Järvelt, sest usun, et tema teab vastust.
Õppeaasta on õpetajale maraton
Õpetajatöö tundub mõnikord nagu maraton. Augusti lõpust juuni keskpaigani aina kütad. Vahepeal teed väikse peatuse, sööd soolakurki nagu maratonil ja siis kütad edasi. Erapraksise Suhtetark looja ja õppejõud Katrin Tint rääkis Roosa Raadio teemasaates läbipõlemisest ja vaimsest tervisest. "Õpetajad võib-olla panevad mind tuleriidale selle mõtte pärast, aga mulle tundub, et õpetaja suvepuhkus on liiga pikk."
Just see 56 päeva suvel on kirss tordil, mille pärast paljud üldse koolis töötavad ja on siia nii kauaks jäänud, sest suvi on aeg endale ja endaga olemiseks ning tõesti võimalus end välja lülitada. Hea puhkuse tunnus on see, et kooli naastes ei mäleta sa enam arvuti parooli, mida eelnevalt üheksa kuud iga päev miljon korda sisse toksisid.
Totaalne restart on tõesti pika suvepuhkuse üks plusse. Aga need ülejäänud üheksa kuud maratoni. See on ikka võimas pingutus nii õpilasele kui õpetajale. Ma ei imesta, et paljud õpetajad kurdavad mingil hetkel läbipõlemise üle. Läbi võib põleda aeglaselt või kiiresti. Kas põled läbi paari kuuga või vaikselt aastaid susisedes.
Miks võib õpetaja läbi põleda? Jah, mõned arvavad, et nõrkusest. "Nõrk oled, ei saa hakkama!" Eks igaüks võtab nii palju, kui kanda jaksab, ja mõnikord arvab õpetaja, et ta jaksab kanda kõike, ning aina kuhjab ja kuhjab endale ülesandeid. Lõpuks ongi käes hetk, mil enam ei käi ta jõud üle ja öötundide arvelt pole ka võimalik näpistada.
"Üks kolleeg ütles, et tema jaoks oli ohumärk see, kui ta seisis klassi ees ega teadnud enam, mis teemat õpetama peab ja millise klassi ees seisab."
Ma ei taha luua õpetajatööst kuvandit, et me kõik põleme läbi, aga mõned kahjuks teevad seda just sel põhjusel. Kui need inimesed tegutseksid mõnes teises valdkonnas, põleksid nad ka seal ereda leegiga. Olen isegi olnud olukorras, kus kohustuste nimekiri muutub aina pikemaks. Üks kolleeg ütles, et tema jaoks oli ohumärk see, kui ta seisis klassi ees ega teadnud enam, mis teemat õpetama peab ja millise klassi ees seisab.
Mõnikord ei tule piir ette õpetamisest, vaid kõigest muust, mis hariduses toimub. Ühel seminaril kuulsin kolleegi ütlemas: "Laske mul ometi õpetada!" On ju viimastel aastatel näha ja tunda, et kool saab ülesandeid aina juurde ja sellega suureneb ka õpetaja vastutus ja koormus. Kui siis on veel baasvajadused – nagu oma töölaud või stabiilne koormus – rahuldamata, ongi eeldus läbipõlemiseks olemas, sest ebakindlus ja suured muutused viivad meid tasakaalust välja.
Mulle on jäänud mulje, et läbi põlevad just head õpetajad. Õpetajad, kellele antakse ja kes võtavad, sest nende missioonitunne on nii suur. Ja eks koormus kasvab suureks, kui tahad õppetööd sisukalt teha ja paralleelselt kasvatad koormust.
On ka neid, kes töötavad nii, et lähevad hommikul kooli, valmistavad kiiresti tunnid ette, seisavad klassi ees ära, parandavad ehk mõne töö ja lähevad kell pool neli koju. Neilt on palju õppida, sest neil arvatavasti koppa ette ei viska ja läbi nad ei põle. Hoolikalt tuleb jälgida neid, kes kuueni õhtul majas istuvad ja kogu aeg töösse mattunud on.
Kas mida rohkem, seda uhkem?
Olen mõnikord unes näinud, et seisan klassi ees ja mu grafoprojektor ei tee minuga koostööd. Otsustan, et mis siis ikka, teen tunni kriidi ja tahvliga. Hommikul ärgates mõtlen, kas ma üldse saaksin sellises olukorras tunni andmisega hakkama. Tahan loota, et saaksin, ja mõnikord tahaksin olla õpetaja eelmisel sajandil.
Julgen väita, et olen leidnud tasakaalu vana ja uue vahel, mille üks võtmesõnu on, et töövihik pole kurjast. Kui vaadata ja jälgida õpetajatöö kuvandit, siis Instagramist kipub küll jääma mulje, et kogu aeg toimub midagi vahvat ja toredat. Õpilased saavad sellise lõbusa ja toreda tunni osaliseks, kus mängu, lusti ja pillerkaart on terve tuba täis. Puudu on veel vaid ponid, suhkruvatt ja vikerkaarevärvilised kommid.
Kui oled ülekoormatud ja kapis ootab hunnikute viisi töid, siis arvan, et on okei kasutada õpikut ja töövihikut ja ollagi see igav õpetaja, kes laseb töövihikut täita. Olgem ausad, mille jaoks see siis üldse tellitud on! Selle jaoks ongi, et õpetaja elu veidi lihtsamaks teha, et me üle ei töötaks, sest koolis ülesandeid juba väheks ei jää. Neid kipub uksest ja aknast juurdegi tulema.
"It's better to burn out than to fade away," lauab Neil Young ja see oli ja vist on üks minu motodest klassi ees. Lubasin endale kunagi, et lahkun lavalt, kui publik veel aplodeerib, aga üha enam näib, et jätan lava hoopis muudel põhjustel. ETV saates "Siin me oleme" ütles Kaire Jõe, et pensionile saab ta postuumselt. Kas tõesti nii hull? Nii pekkis? Nii lootusetu? Detsembris vastaksin, et nii hull ka pole, kuid küsige uuesti mais, siis hakkab maraton lõppema.
Läbipõlenud õpetajad
Olen puutunud kokku läbipõlenud õpetajatega. Jutustan Matilda ja Hilda loo. Tunnen end nendes mõnikord ära. Kuid milline õpetaja ei tunneks?
Matilda tuli kooli tööle ülikooli kõrvalt. Lisaks enda seminaridele valmistas ta ette tunde, mis olid nagu õpiku näited. Kõik tunnid olid ehitatud üles vastavalt ülikoolis antud formaadile. Iga tunni kohta oli tunnikava koos sellele kuluva aja ja tegevuste kirjeldustega. Töövihik oli paha ja tuli diferentseerida.
Ühes tunnis tuli ühe ülesande jaoks pakkuda vähemalt kaks alternatiivi, sest klassis olid hariduslike erivajadustega lapsed ja neile tuleb anda võimetekohaseid ülesandeid. Ja siis olid muidugi aktiivsed ülesanded, kus õpilased said liikuda, sest 45 minutit istuda on saatanast.
Lisagem sinna veel käitumisprobleemidega õpilased, sest ilmselgelt oli Matilda saanud klassid, mida kogenud pedagoogid ei olnud soovinud õpetada. Igal nädalal kirjutas ta vähemalt neli lauset igale õpilasele, sest lapsevanem soovib tagasisidet.
Matilda osales igal nädalal infokoosolekutel kell kolm pärastlõunal ja kuulas tublisti ära, mis probleemid on WC-s ja kuidas söögiga rahul ollakse. Tihti venisid ta päevad nii pikaks, et talvel kadus arusaam ööst ja päevast. Kõik sulas ühte. Matildast sai õpetaja, kes kinnitas statistikat, et koolist lahkutakse esimese viie tööaasta jooksul.
Hilda oli noortele alustavatele õpetajatele eeskujuks, sest tema tundides oli hea distsipliin. Ühtegi lisaliigutust ta ei teinud, ühtegi lisakohustust endale ei võtnud või õigemini ei lubanud panna. Staažikas pedagoog oli kooli üks patroone eelmisest sajandist. Mitu põlvkonda oli tema karmi kätt tunda saanud.
Pärast koroonat oli ta aga muutunud küüniliseks. Kirus igal võimalikul hetkel õpilasi ja rääkis, kui tore oleks koolis töötada, kui seal poleks õpilasi, kes ei taha õppida. Kadestamisväärne oli Hilda must huumor, mis segunes mõnikord enesehaletsuse ja virisemisega. Mõne nalja peale ei tahtnud enam naerda, vaid pigem nutta. Hilda tahtis koolist ära minna, kuigi oma südames nautis õpetajaametit.
"Hilda, kuhu sul ikka minna on? Sa oled diagnoosiga õpetaja," ütles kolleeg, kui Hilda vaikselt oma muret kurtis. Varsti on paus tulemas, jõulud ja verivorstid juba paistavad. Maratoni väike turgutus on silmapiiril. Ärgem unustagem end siis turgutada!
### Response:
Maigi Varusk: kui kaua need silmad särada jõuavad?
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Inimene sünnib tähtedest ja tähtedeks ta ka saab. Seega ei pea ma ennast mitte heliloojaks, vaid pigem muusika üleskirjutajaks." (Urmas Sisask)
Urmas Sisask oli väga viljakas ja omapärase maailmavaatega muusika üleskirjutaja. Tema helikeel on tonaalne, meloodiline ja tema muusika läks inimestele südamesse. Sisask toonitas, et tema jaoks on muusikat kirjutades kõige tähtsam, et sellest peab aru saama ka vanavanaema.
XXII üldlaulupeol, 2. juulil 1994 laulsid ühendkoorid Ene Üleoja juhatusel Urmas Sisaski "Eesti missat" ning sellest kujunes üks laulupeo tipphetki. Lauljate südamed leegitsesid ning kogu lauluväljak vilkus tuledest. Urmas Sisask ütles ise, et missa on tema jaoks suurim müsteerium, mis lähendab inimest nähtamatule reaalsusele. "Eesti missa" on osa eestlaste kultuurist, mis aitab meil kaitsta oma maad.
Oma loomingu keskpunktiks ja inspiratsiooniallikaks nimetas Urmas Sisask universumit. Klaverile aastatel 1980-2018 loodud suurteost "Tähistaeva tsükkel" pidas ta oma elutööks. Kirglik tähevaatleja sai Urmasest 12-aastaselt. 60. sünnipäevaks oli kogu tähistaevas viisistatud. See suurejooneline klaveripalade sari annab muusikalise vaste 88 tähtkujule, kogu teadaolevale tähistaevale, kajastades muljeid nii põhjataevast, põhjapolaartaevast, lõunataevast, ekvatoriaaltaevast kui ka eesti rahvataevast. Suurteos esitati tervikuna juubelifestivalil "Teekond unuversumi südamesse".
Astronoomilised teemad kajastuvadki eeskätt Sisaski instrumentaalmuusikas. Lisaks "Tähistaeva tsüklile" tsüklites "Sodiaak", "Plejaadid", "Linnutee galaktika", "Andromeeda galaktika", klarnetikontsert "Varjutusmuutlikud kaksiktähed", "Hale Bopp'i komeet" flöödile ja kitarrile, "Hjakutake komeet" mandoliiniorkestrile, meteoorisaju vaatlustel põhinev viiulikontsert nr 1 "Perseiidid", flöödikontsert "Leoniidid", "Ikeya Shangi komeet" viiulile, klaverile ja vibrafonile jpt.
Urmas Sisask alustas kompositsiooniõpinguid 1971. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel ning jätkas René Eespere kompositsiooniklassis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1985. aastal. Alates 1985. aastast oli tema tegevus seotud Jänedaga, kus ta töötas kultuurimaja kunstilise juhina, muusikaõpetajana ning mitmete muusikakollektiivide, sh Jäneda kammerkoori juhatajana.
1994. aastal valmis Jäneda mõisahoone tornis nn muusikatähetorn, kus Urmas Sisask avas 1996. aastal ka enda loodud planetaariumi. Muusikatähetornis tegi ta astronoomilisi vaatlusi ja korraldas arvukalt loeng-kontserte. Sealsamas valmiski pikka aega enamus tema heliloomingust, millest kaalukas osa on pühendatud taevakehadele ja tähtkujudele.
1980. aastate lõpus asus Sisask muusikat ja matemaatikat ühendama ning ta arvutas välja päikesesüsteemi planeetide tiirlemisel teoreetiliselt tekkivad helid. See laadistruktuur, mis on ka teada jaapani muusikast, on paljude Sisaski teoste meloodiliseks ja harmooniliseks tugisambaks, sh a cappella koorile loodud suurtsüklis "Gloria Patri".
Rahvusvaheliselt tuntaksegi Sisaskit lisaks klaverimuusikale ka koorimuusika kaudu. Ta on kirjutanud laule, motette, oratooriume, missasid, Magificati ja teisi vaimulikke teoseid. Üks tema populaarsemaid teoseid on 24 vaimulikust laulust koosnev tsükkel "Gloria Patri" (1988). Hiljuti valmis heliloojal tsükli teine osa.
Sisaski koorimuusikale on omane selge faktuur, lihtsad koraaliharmooniad ja sundimatu häältejuhtimine. Siiras tundelaad ja kaunid meloodiad on taganud talle publikumenu Jaapanis, Rootsis, Soomes, Taanis, USA-s, Prantsusmaal, Saksamaal, Austraalias ja mujal maalimas.
Peale täheteaduse on Sisaski loomingut mõjutanud ka huvi šamanistlike kultuuride ja eesti runolaulu vastu. Ta on loonud muusikat ka Rein Marani loodusfilmidele ja lavamuusikat.
Viimastel aastatel huvitus helilooja heksoplaneetidest, mustadest aukudest, päikesevarjutustest, kuuvarjutustest, spiraalgalaktikatest...
Urmas Sisaski elu jäi lühikeseks, ent looming on pikk ning me oleme talle selle eest tänulikud. Südamlik kaastunne Urmas Sisaski perele ja sõpradele!
|
Kersti Inno: Urmas Sisaski elu jäi lühikeseks, ent looming on pikk
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Inimene sünnib tähtedest ja tähtedeks ta ka saab. Seega ei pea ma ennast mitte heliloojaks, vaid pigem muusika üleskirjutajaks." (Urmas Sisask)
Urmas Sisask oli väga viljakas ja omapärase maailmavaatega muusika üleskirjutaja. Tema helikeel on tonaalne, meloodiline ja tema muusika läks inimestele südamesse. Sisask toonitas, et tema jaoks on muusikat kirjutades kõige tähtsam, et sellest peab aru saama ka vanavanaema.
XXII üldlaulupeol, 2. juulil 1994 laulsid ühendkoorid Ene Üleoja juhatusel Urmas Sisaski "Eesti missat" ning sellest kujunes üks laulupeo tipphetki. Lauljate südamed leegitsesid ning kogu lauluväljak vilkus tuledest. Urmas Sisask ütles ise, et missa on tema jaoks suurim müsteerium, mis lähendab inimest nähtamatule reaalsusele. "Eesti missa" on osa eestlaste kultuurist, mis aitab meil kaitsta oma maad.
Oma loomingu keskpunktiks ja inspiratsiooniallikaks nimetas Urmas Sisask universumit. Klaverile aastatel 1980-2018 loodud suurteost "Tähistaeva tsükkel" pidas ta oma elutööks. Kirglik tähevaatleja sai Urmasest 12-aastaselt. 60. sünnipäevaks oli kogu tähistaevas viisistatud. See suurejooneline klaveripalade sari annab muusikalise vaste 88 tähtkujule, kogu teadaolevale tähistaevale, kajastades muljeid nii põhjataevast, põhjapolaartaevast, lõunataevast, ekvatoriaaltaevast kui ka eesti rahvataevast. Suurteos esitati tervikuna juubelifestivalil "Teekond unuversumi südamesse".
Astronoomilised teemad kajastuvadki eeskätt Sisaski instrumentaalmuusikas. Lisaks "Tähistaeva tsüklile" tsüklites "Sodiaak", "Plejaadid", "Linnutee galaktika", "Andromeeda galaktika", klarnetikontsert "Varjutusmuutlikud kaksiktähed", "Hale Bopp'i komeet" flöödile ja kitarrile, "Hjakutake komeet" mandoliiniorkestrile, meteoorisaju vaatlustel põhinev viiulikontsert nr 1 "Perseiidid", flöödikontsert "Leoniidid", "Ikeya Shangi komeet" viiulile, klaverile ja vibrafonile jpt.
Urmas Sisask alustas kompositsiooniõpinguid 1971. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel ning jätkas René Eespere kompositsiooniklassis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1985. aastal. Alates 1985. aastast oli tema tegevus seotud Jänedaga, kus ta töötas kultuurimaja kunstilise juhina, muusikaõpetajana ning mitmete muusikakollektiivide, sh Jäneda kammerkoori juhatajana.
1994. aastal valmis Jäneda mõisahoone tornis nn muusikatähetorn, kus Urmas Sisask avas 1996. aastal ka enda loodud planetaariumi. Muusikatähetornis tegi ta astronoomilisi vaatlusi ja korraldas arvukalt loeng-kontserte. Sealsamas valmiski pikka aega enamus tema heliloomingust, millest kaalukas osa on pühendatud taevakehadele ja tähtkujudele.
1980. aastate lõpus asus Sisask muusikat ja matemaatikat ühendama ning ta arvutas välja päikesesüsteemi planeetide tiirlemisel teoreetiliselt tekkivad helid. See laadistruktuur, mis on ka teada jaapani muusikast, on paljude Sisaski teoste meloodiliseks ja harmooniliseks tugisambaks, sh a cappella koorile loodud suurtsüklis "Gloria Patri".
Rahvusvaheliselt tuntaksegi Sisaskit lisaks klaverimuusikale ka koorimuusika kaudu. Ta on kirjutanud laule, motette, oratooriume, missasid, Magificati ja teisi vaimulikke teoseid. Üks tema populaarsemaid teoseid on 24 vaimulikust laulust koosnev tsükkel "Gloria Patri" (1988). Hiljuti valmis heliloojal tsükli teine osa.
Sisaski koorimuusikale on omane selge faktuur, lihtsad koraaliharmooniad ja sundimatu häältejuhtimine. Siiras tundelaad ja kaunid meloodiad on taganud talle publikumenu Jaapanis, Rootsis, Soomes, Taanis, USA-s, Prantsusmaal, Saksamaal, Austraalias ja mujal maalimas.
Peale täheteaduse on Sisaski loomingut mõjutanud ka huvi šamanistlike kultuuride ja eesti runolaulu vastu. Ta on loonud muusikat ka Rein Marani loodusfilmidele ja lavamuusikat.
Viimastel aastatel huvitus helilooja heksoplaneetidest, mustadest aukudest, päikesevarjutustest, kuuvarjutustest, spiraalgalaktikatest...
Urmas Sisaski elu jäi lühikeseks, ent looming on pikk ning me oleme talle selle eest tänulikud. Südamlik kaastunne Urmas Sisaski perele ja sõpradele!
### Response:
Kersti Inno: Urmas Sisaski elu jäi lühikeseks, ent looming on pikk
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Arsenali väravasuul tegi täismängu MM-finaalturniirilt koduklubi juurde naasnud inglane Aaron Ramsdale. Ramsdale korjas palli enda võrgust välja avapoolaja esimesel üleminutil, kui Granit Xhaka suunas tsenderduse õnnetult omaväravasse. Juventus vormistas lõppseisu teise poolaja esimesel ülminutil, kui Samuel Ilingu madala söödu järel lendas pall Rob Holdingust omaväravasse. Kaks omaväravat ja Arsenal kaotas 0:2, vahendab Soccernet.ee.
Rocco Robert Shein mängis Utrechti kontrollmängus 60 minutit, kui šveitslaste Servette'ile kaotati Sander van de Streeki omaväravast 0:1. Karol Mets ei kuulunud Zürichi koosseisu, kui tunnistati Saksamaa suurklubi Leverkuseni Bayeri 4:1 paremust.
|
Hein jäi Juventuse vastu pingile ja Arsenal lõi Ramsdale'ile kaks omaväravat
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arsenali väravasuul tegi täismängu MM-finaalturniirilt koduklubi juurde naasnud inglane Aaron Ramsdale. Ramsdale korjas palli enda võrgust välja avapoolaja esimesel üleminutil, kui Granit Xhaka suunas tsenderduse õnnetult omaväravasse. Juventus vormistas lõppseisu teise poolaja esimesel ülminutil, kui Samuel Ilingu madala söödu järel lendas pall Rob Holdingust omaväravasse. Kaks omaväravat ja Arsenal kaotas 0:2, vahendab Soccernet.ee.
Rocco Robert Shein mängis Utrechti kontrollmängus 60 minutit, kui šveitslaste Servette'ile kaotati Sander van de Streeki omaväravast 0:1. Karol Mets ei kuulunud Zürichi koosseisu, kui tunnistati Saksamaa suurklubi Leverkuseni Bayeri 4:1 paremust.
### Response:
Hein jäi Juventuse vastu pingile ja Arsenal lõi Ramsdale'ile kaks omaväravat
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Soome ringhäälingu Yle andmetel on kaalumisel kolm varianti: seniste maksusoodustuste laiendamine, hinnalae kehtestamine ja niinimetatud tagatud hind, mis kohustaks ettevõtteid pakkuma uusi elektrilepinguid mõistlikuma hinnaga.
Laupäeval toimunud arutelude tulemusel selgus, et maksude vähendamist ja hinnalae kehtestamist peetakse ebapiisavaks meetmeks, mis leevendab tarbijate kitsikust liiga aeglaselt.
Hinnalae kehtestamine võtaks aga inimestelt vajaduse elektrit kokku hoida ja see tooks tõenäoliselt kaasa elektripuuduse.
Pühapäeval istuvad Soome ministrid taas koos. Majandusminister Mika Lintilä kaldub toetama niinimetatud tagatud hinda ehk teatud ajaks tarbijale mõistliku hinnaga lepingute pakkumist. Lintilä sõnul on selge, et see läheb riigile kalliks maksma, juttu on olnud ligi miljardist eurost. Soome riigieelarve maht on veidi üle 80 miljardi.
|
Soome valitsus otsib lahendust kõrgele elektrihinnale
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome ringhäälingu Yle andmetel on kaalumisel kolm varianti: seniste maksusoodustuste laiendamine, hinnalae kehtestamine ja niinimetatud tagatud hind, mis kohustaks ettevõtteid pakkuma uusi elektrilepinguid mõistlikuma hinnaga.
Laupäeval toimunud arutelude tulemusel selgus, et maksude vähendamist ja hinnalae kehtestamist peetakse ebapiisavaks meetmeks, mis leevendab tarbijate kitsikust liiga aeglaselt.
Hinnalae kehtestamine võtaks aga inimestelt vajaduse elektrit kokku hoida ja see tooks tõenäoliselt kaasa elektripuuduse.
Pühapäeval istuvad Soome ministrid taas koos. Majandusminister Mika Lintilä kaldub toetama niinimetatud tagatud hinda ehk teatud ajaks tarbijale mõistliku hinnaga lepingute pakkumist. Lintilä sõnul on selge, et see läheb riigile kalliks maksma, juttu on olnud ligi miljardist eurost. Soome riigieelarve maht on veidi üle 80 miljardi.
### Response:
Soome valitsus otsib lahendust kõrgele elektrihinnale
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Viljandi läks Aruküla spordihallis vastamisi Mistraga. Kohtumine algas hoogsalt – mängitud oli kuus minutit ning kirjas oli juba kaheksa väravat, millest viis kuulus Raasikule, Viljandi arvel oli kolm väravat. 10. minutiks oli seis 6:5 Raasikule, vahendab handball.ee.
Algne väravatesadu peatus, kui Hendrik Koksi poolt tekitatud viigiseis 6:6 püsis lausa kolm minutit. Viljandi vajus 17. minutil viigiseisust taas kaotusesse, mis süvenes kaks minutit hiljem kaheväravaliseks. 23. minutiks oli seisuks närvesööv 11:10, mis rääkis Raasiku kasuks. Esimese poolaja viimastel minutitel üritasid mulgid pöörata täbara olukorra enda kasuks ümber, kui Koks esmalt seisu viigistas ning seejärel Viljandi ühega juhtima viis, millele Andrii Basarab omakorda värava veel juurde lisas. Ent 29. minutiks oli seis taas 13:13 viigis. Esimese poole lõpusekunditel lennutas Raasiku puurilukk Armis Priskus palli Viljandi väravasse ja teenis meeskonnale 14:13 poolajavõidu.
Kuigi pärast puhkepausi sai hoo kiiremini sisse Raasiku, siis Viljandi püsis innukalt sabas ja vähendas kaheväravalise kaotusseisu viigiks. Hendrik Koksi ja Aleksander Pertelsoni väravatest tõusis Viljandi mänguliidriks seisuga 20:16. Viljandi hoidis vastasmeeskonna 13 minutit kuival ning samaaegselt suurendas vahemaa kuue värava peale. 50. mänguminutiks oli skooriks 26:18. Vahemaa püsis stabiilsena mängu lõpuni välja ning sellega võtsid mulgid 29:23 võidu.
Viljandi resultatiivseim oli Hendrik Koks 11 väravaga, Raasiku eest viskas kõige rohkem väravaid Serhii Orlovskyi, kelle nimele kogunes viis tabamust.
"Esimene poolaeg ei saanud kaitses päris nii hästi hakkama, kui oleks tahtnud ning ei realiseerinud oma võimalusi korralikult ära," kommenteeris Viljandi mängumees Pertelson. "Teine poolaeg tegime kaitses omad korrektuurid ja rünnak hakkas ka paremini jooksma ning lõpus saime juba kõigile mänguaega anda. Kokkuvõttes võib mänguga rahule jääda."
Põlvas kohtusid kohalik Serviti ja SK Tapa. Võõrustajameeskonna Serviti jaoks olid mängu algusnoodid rasked, sest vastane SK Tapa haaras initsiatiivi ja surus Serviti mängumehed tagaajaja rolli. Henri Sillaste ning Alfred Timmo tabamustest saavutas Põlva meeskond 11. minutiks 9:7 eduseisu. Paar minutit hiljem lasi Tapa võistkond võõrustaja ka esmakordselt kolme punktiga ette, kui Jürgen Rooba viskas Serviti 12. värava. Paremäär suutis silmapilguks viia Serviti isegi neljaga ette, kuid Kaspar Leesi realiseeritud seitsmemeetri karistusvise hoidis Tapa vaid kolme värava kaugusel viigist.
Ent külalismeeskond ei suutnud seda hoida ja Rooba sai Tapale taaskord saatuslikuks, kui mees viis Serviti 15:11 ette. Viis minutit oli jäänud veel esimesest poolajast mängida, kui tablool tervitasid numbrid 20:17. Põlvakad turvalist eduseisu käest ei mänginud ja nii mindi poolajale seisult 23:20, kui Ihor Berezhnyi veel lõpuhetkedel Tapa jaoks värava kirja sai.
Serviti mängumootor ei vajanud pärast pausi pikemat kosutust – Rooba juhtimisel hakkasid põlvakad jõudsalt skoori kasvatama ja nii oli 43. minutiks seis 32:23. Tapa osutas aga vastupanu ja hoidis võõrustaja terve seitse minutit oma väravast eemal enne kuni Tõnis Kase Serviti 33. värava viskas. 50. minutiks oli seis 34:27 ning lõpusireeni kõlades oli Serviti suutnud veel eduseisu suurendada 39:30 peale.
Võitjate väravakütiks kujunes Jürgen Rooba 10 väravaga, kaheksaga toetas Mathias Rebane. Tapa ridades särasid Vahur Oolup seitsme väravaga ja Ilja Kosmirak kuue väravaga.
"Olime täna (laupäeval - toim) mänguks hästi valmis ja seekord ei jätnud vastasele väga ruumi. Rünnakul realiseerisime oma olukorrad ja kaitses seisime hästi," kiitis Jürgen Rooba meeskonda. "Esimesel poolajal oli väravavaht veidi raskustes, aga teisel poolajal sisenenud noor kasvandik Andero (Viljus – toim) tegi hea partii. Edukas päev ja homme läheme järgmistele punktidele järgi."
Tulemused:
Mistra - Viljandi HC 23:29 (14:13)
Põlva Serviti - SK Tapa 39:30 (23:20)
Eesti klubide kohtumised Balti liigas pühapäeval:
18.12. 16.00 ZRHK TENAX Dobele - HC Tallinn (Dobele spordihall)
18.12. 16.00 Põlva Serviti - HC Amber (Mesikäpa Hall)
|
Balti liiga duellidest väljusid võitjatena Viljandi ja Serviti
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viljandi läks Aruküla spordihallis vastamisi Mistraga. Kohtumine algas hoogsalt – mängitud oli kuus minutit ning kirjas oli juba kaheksa väravat, millest viis kuulus Raasikule, Viljandi arvel oli kolm väravat. 10. minutiks oli seis 6:5 Raasikule, vahendab handball.ee.
Algne väravatesadu peatus, kui Hendrik Koksi poolt tekitatud viigiseis 6:6 püsis lausa kolm minutit. Viljandi vajus 17. minutil viigiseisust taas kaotusesse, mis süvenes kaks minutit hiljem kaheväravaliseks. 23. minutiks oli seisuks närvesööv 11:10, mis rääkis Raasiku kasuks. Esimese poolaja viimastel minutitel üritasid mulgid pöörata täbara olukorra enda kasuks ümber, kui Koks esmalt seisu viigistas ning seejärel Viljandi ühega juhtima viis, millele Andrii Basarab omakorda värava veel juurde lisas. Ent 29. minutiks oli seis taas 13:13 viigis. Esimese poole lõpusekunditel lennutas Raasiku puurilukk Armis Priskus palli Viljandi väravasse ja teenis meeskonnale 14:13 poolajavõidu.
Kuigi pärast puhkepausi sai hoo kiiremini sisse Raasiku, siis Viljandi püsis innukalt sabas ja vähendas kaheväravalise kaotusseisu viigiks. Hendrik Koksi ja Aleksander Pertelsoni väravatest tõusis Viljandi mänguliidriks seisuga 20:16. Viljandi hoidis vastasmeeskonna 13 minutit kuival ning samaaegselt suurendas vahemaa kuue värava peale. 50. mänguminutiks oli skooriks 26:18. Vahemaa püsis stabiilsena mängu lõpuni välja ning sellega võtsid mulgid 29:23 võidu.
Viljandi resultatiivseim oli Hendrik Koks 11 väravaga, Raasiku eest viskas kõige rohkem väravaid Serhii Orlovskyi, kelle nimele kogunes viis tabamust.
"Esimene poolaeg ei saanud kaitses päris nii hästi hakkama, kui oleks tahtnud ning ei realiseerinud oma võimalusi korralikult ära," kommenteeris Viljandi mängumees Pertelson. "Teine poolaeg tegime kaitses omad korrektuurid ja rünnak hakkas ka paremini jooksma ning lõpus saime juba kõigile mänguaega anda. Kokkuvõttes võib mänguga rahule jääda."
Põlvas kohtusid kohalik Serviti ja SK Tapa. Võõrustajameeskonna Serviti jaoks olid mängu algusnoodid rasked, sest vastane SK Tapa haaras initsiatiivi ja surus Serviti mängumehed tagaajaja rolli. Henri Sillaste ning Alfred Timmo tabamustest saavutas Põlva meeskond 11. minutiks 9:7 eduseisu. Paar minutit hiljem lasi Tapa võistkond võõrustaja ka esmakordselt kolme punktiga ette, kui Jürgen Rooba viskas Serviti 12. värava. Paremäär suutis silmapilguks viia Serviti isegi neljaga ette, kuid Kaspar Leesi realiseeritud seitsmemeetri karistusvise hoidis Tapa vaid kolme värava kaugusel viigist.
Ent külalismeeskond ei suutnud seda hoida ja Rooba sai Tapale taaskord saatuslikuks, kui mees viis Serviti 15:11 ette. Viis minutit oli jäänud veel esimesest poolajast mängida, kui tablool tervitasid numbrid 20:17. Põlvakad turvalist eduseisu käest ei mänginud ja nii mindi poolajale seisult 23:20, kui Ihor Berezhnyi veel lõpuhetkedel Tapa jaoks värava kirja sai.
Serviti mängumootor ei vajanud pärast pausi pikemat kosutust – Rooba juhtimisel hakkasid põlvakad jõudsalt skoori kasvatama ja nii oli 43. minutiks seis 32:23. Tapa osutas aga vastupanu ja hoidis võõrustaja terve seitse minutit oma väravast eemal enne kuni Tõnis Kase Serviti 33. värava viskas. 50. minutiks oli seis 34:27 ning lõpusireeni kõlades oli Serviti suutnud veel eduseisu suurendada 39:30 peale.
Võitjate väravakütiks kujunes Jürgen Rooba 10 väravaga, kaheksaga toetas Mathias Rebane. Tapa ridades särasid Vahur Oolup seitsme väravaga ja Ilja Kosmirak kuue väravaga.
"Olime täna (laupäeval - toim) mänguks hästi valmis ja seekord ei jätnud vastasele väga ruumi. Rünnakul realiseerisime oma olukorrad ja kaitses seisime hästi," kiitis Jürgen Rooba meeskonda. "Esimesel poolajal oli väravavaht veidi raskustes, aga teisel poolajal sisenenud noor kasvandik Andero (Viljus – toim) tegi hea partii. Edukas päev ja homme läheme järgmistele punktidele järgi."
Tulemused:
Mistra - Viljandi HC 23:29 (14:13)
Põlva Serviti - SK Tapa 39:30 (23:20)
Eesti klubide kohtumised Balti liigas pühapäeval:
18.12. 16.00 ZRHK TENAX Dobele - HC Tallinn (Dobele spordihall)
18.12. 16.00 Põlva Serviti - HC Amber (Mesikäpa Hall)
### Response:
Balti liiga duellidest väljusid võitjatena Viljandi ja Serviti
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Jõulumuusikapäev (Euroradio Christmas Music Day) on Euroraadio üks populaarsemaid ühisprojekte, millest saab osa üle kümne miljoni kuulaja kogu maailmast. Viimasel advendipühal vahendatakse igal täistunnil kontsert maailma erinevaist paigust, jõulusäras kontserdisaalidest ja kirikutest.
Tänavune jõulumuusikapäeva on järjekorras juba 28. ja sel aastal on kavas kokku 15 kontserti. Neist üheksa jõuab Klassikaraadio kuulajateni 18. detsembril, ülejäänud aga aasta kahel viimasel nädalal. Klassikaraadio stuudios juhib rahvusvahelist otseülekannete maratoni Ivo Heinloo, helipuldis on Kaisa Jõhvik.
Jõulumuusikapäeva kava
Kell 12 Kataloonia
Bach Collegium Barcelona, Enric Granados Auditoriumi kammerkoor ja sopran Maria Espada esitavad Händeli ja Bachi kantaate.
Kell 13 Praha
Esinevad Praha Raadio sümfooniaorkester ja lastekoor ning harfimängijad Lydia Härtelová ja Martin Sadílek.
Kell 14 Kopenhaagen
Taani Rahvuslik Vokaalansambel ja Kopenhaageni Kuninglik Poistekoor esitavad Briti heliloojate muusikat, sealhulgas Benjamin Brittteni 19-aastase tudengina kirjutatud koorilaulu "A Boy Was Born".
Kell 15 Helsingi
Sopran Helena Juntuneni ja koori Grex Musixus jõulukontsert Kallio kirikust. Kavas on nii uuemad kui vanemad jõululaulud.
Kell 16 Frankfurt
Frankfurdi raadio sümfooniaorkestri kontsert kannab nime "Jõulud üle maailma". See on meeleolukas koguperekontsert, milles sukeldutakse populaarse klassika maailma.
Kell 17 Viin
Püha Elisabeti Kirikus esineb Viini Kammerkoor. Kavas Brahms, Bruckner, Cornelius, Berg ja traditsioonilised jõululaulud.
Kell 19 Göteborg
Vanamuusikaansambel Göteborg Baroque esineb Rootsi Raadio jõulukontserdil. Otseülekanne Göteborgi Christinae kirikust.
Kell 20 Utrecht
Amsterdam Sinfonietta keskendub oma jõulukontserdil Neitsi Maarjale. Erikülalisena teeb kaasa Rootsi trombonist Håkan Hardenberger. Kontserdi kava keskmes on Bachi kantaat "Jauchzet Gott in allen Landen".
Kell 21 Pariis
Bachi jõuluoratooriumi esitavad Prantsuse Raadio koor ja Prantsuse Rahvusorkester. Kontsert toimub Pariisis, Prantsuse Raadio kontserdisaalis.
|
Euroraadio jõulumuusikapäeval kõlab Klassikaraadios kümme tundi pühademuusikat
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jõulumuusikapäev (Euroradio Christmas Music Day) on Euroraadio üks populaarsemaid ühisprojekte, millest saab osa üle kümne miljoni kuulaja kogu maailmast. Viimasel advendipühal vahendatakse igal täistunnil kontsert maailma erinevaist paigust, jõulusäras kontserdisaalidest ja kirikutest.
Tänavune jõulumuusikapäeva on järjekorras juba 28. ja sel aastal on kavas kokku 15 kontserti. Neist üheksa jõuab Klassikaraadio kuulajateni 18. detsembril, ülejäänud aga aasta kahel viimasel nädalal. Klassikaraadio stuudios juhib rahvusvahelist otseülekannete maratoni Ivo Heinloo, helipuldis on Kaisa Jõhvik.
Jõulumuusikapäeva kava
Kell 12 Kataloonia
Bach Collegium Barcelona, Enric Granados Auditoriumi kammerkoor ja sopran Maria Espada esitavad Händeli ja Bachi kantaate.
Kell 13 Praha
Esinevad Praha Raadio sümfooniaorkester ja lastekoor ning harfimängijad Lydia Härtelová ja Martin Sadílek.
Kell 14 Kopenhaagen
Taani Rahvuslik Vokaalansambel ja Kopenhaageni Kuninglik Poistekoor esitavad Briti heliloojate muusikat, sealhulgas Benjamin Brittteni 19-aastase tudengina kirjutatud koorilaulu "A Boy Was Born".
Kell 15 Helsingi
Sopran Helena Juntuneni ja koori Grex Musixus jõulukontsert Kallio kirikust. Kavas on nii uuemad kui vanemad jõululaulud.
Kell 16 Frankfurt
Frankfurdi raadio sümfooniaorkestri kontsert kannab nime "Jõulud üle maailma". See on meeleolukas koguperekontsert, milles sukeldutakse populaarse klassika maailma.
Kell 17 Viin
Püha Elisabeti Kirikus esineb Viini Kammerkoor. Kavas Brahms, Bruckner, Cornelius, Berg ja traditsioonilised jõululaulud.
Kell 19 Göteborg
Vanamuusikaansambel Göteborg Baroque esineb Rootsi Raadio jõulukontserdil. Otseülekanne Göteborgi Christinae kirikust.
Kell 20 Utrecht
Amsterdam Sinfonietta keskendub oma jõulukontserdil Neitsi Maarjale. Erikülalisena teeb kaasa Rootsi trombonist Håkan Hardenberger. Kontserdi kava keskmes on Bachi kantaat "Jauchzet Gott in allen Landen".
Kell 21 Pariis
Bachi jõuluoratooriumi esitavad Prantsuse Raadio koor ja Prantsuse Rahvusorkester. Kontsert toimub Pariisis, Prantsuse Raadio kontserdisaalis.
### Response:
Euroraadio jõulumuusikapäeval kõlab Klassikaraadios kümme tundi pühademuusikat
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Belgias selgusid karikavõistluste finalistid ja ühes poolfinaalis olid vastamisi eestlaste tööandjad. Poolfinaali kordusmängus alistas Märt Tammearu koduklubi Roeselare Knack 3:1 (25:12, 23:25, 25:17, 25:18) Henri Treiali ja Renet Vankeri koduklubi Maaseiki Greenyardi ning pääses seega finaali. Avamängus jäi Roeselare peale 3:0. Tammearu tõi viimases kohtumises oma meeskonnale üheksa punkti (+7). Treial panustas Maaseiki ridades samuti üheksa punkti (+7), Vanker tõi lisaks mängu juhtimisele ka ühe punkti. Finaalis kohtub Roeselare Meneniga, vahendab Volley.ee.
Ühe mängija jaoks jäi lõppenud nädal senises koduklubis viimaseks, kui Silvia Pertens i ja Itaalia esiliigas mängiva Messina naiskonna teed läksid lahku. Samas liigas käis aga lõppenud nädalal platsil mitu teist eestlannat. Õdede Kadi ja Liis Kullerkannu koduklubi Cremona Esperia pidi A-grupis tunnistama Trentino 3:1 (25-18, 24-26, 25-14, 25-21) paremust. Kadi ei mänginud, Liis tõi 10 punkti. Kristiine Miilen aitas samas grupis Olbia Hermaea 3:0 (26-24, 25-20, 25-22) võidule Lecco vastu. Miileni arvele jäi 13 punkti. Tabelis on Cremona 14 punktiga seitsmes ja Olbia 16 punktiga kuues. B-grupis sai Eliise Hollase tööandja Sant'Elia 2:3 (25-16, 23-25, 17-25, 25-18, 13-15) kaotuse Montechhiolt, Hollas ei mänginud. Tabelis on Sant'Elia kuue punktiga kümnes.
Itaalia meeste esiliigas pidid järjekordse kaotuse vastu võtma Valentin Kordas ja Motta di Livenza meeskond, jäädes 1:3 (21:25, 25:21, 17:25, 22:25) alla Bresciale. Kordas tõi oma meeskonna resultatiivseimana 20 punkti (+7). Tabelis hoitakse viie punktiga viimast kohta.
Prantsusmaa naiste kõrgliigas pidid Kertu Laak ja RC Cannes tunnistama Nantes´i 3:1 (25/18 25/22 22/25 25/15) paremust. Laak piirdus seekord seitsme punktiga (+0). Karolina Kibbermann ja Marcq En Baroeul pidid tunnistama Le Cannet´ Volero 3:1 (25/20 17/25 25/17 25/23) üleolekut, Kibbermann ei mänginud. Tabelis on Cannes 22 punktiga kuues ja Baroeul 10 punktiga 12.
Prantsusmaa meeste meistriliigas sai Ardo Kreegi koduklubi Arago de Sete kirja 2:3 (22/25 25/17 16/25 25/15 13/15) kaotuse Poitiers´lt. Kreek tegi suurepärase esituse, tuues 16 punkti (+14). Tabelis on Sete 15 silmaga kümnes.
Brasiilia kõrgliigas sai Robert Tähe koduklubi San Jose Farma Conde kirja 3:0 (26/24 25/21 25/22) võidu Minase meeskonna üle. Täht panustas 15 punkti (+5), olles meeskonna edukaim. Tabelis on Farma Conde 15 punktiga seitsmes.
Tšehhis olid võidukad mõlemad seal mängivad eestlased. Martti Juhkami ja CEZ Karlovarsko said 3:1 (22:25, 25:11, 25:19, 25:14) võidu Usti üle, Juhkamilt 16 punkti (+8). Silver Maar ja Libereci Dukla alistasid 3:1 (25/19 18/25 25/15 25/22) Beskydy. Maari vastuvõtt oli 38%. Tabelis on Liberec 42 punktiga liider ja Karlovarsko 39 punktiga teine.
Saksamaa meistriliigas said Albert Hurt ja Herrsching kirja 3:0 (25:16 25:18 25:20) Berliini VCO üle. Hurt tõusis taas meeskonna suurimaks skoorijaks, tuues 16 punkti (+11). Tabelis hoitakse 16 punktiga kuuendat kohta.
Soome meeste kõrgliigas käis platsil Karli Allik, kes aitas Sastamala Valepa 3:2 (25:23, 25:19, 22:25, 22:25, 15:13) võiduni Raisio Loimu üle, tuues 10 punkti (+2). Tabelis on Valepa 37 punktiga esimene, Andrus Raadik ja Savo Volley asuvad 21 punktiga seitsmendal real.
Soome naiste meistriliigas said Avo Keel ja tema juhendatav Arctic Volley kirja 3:1 (21:25, 25:22, 25:22, 25:12) võidu Jymy Volley vastu ja on liigatabelis 18 punktiga seitsmendad.
Poola kõrgliigas sai Timo Tammemaa koduklubi Cerrad Enea Czarni Radom eelmisel nädalal 2:3 (25:23, 21:25, 18:25, 25:22, 8:15) kaotuse Lublini klubilt. Tammemaa ei mänginud. Tabelis on Radom üheksa punktiga eelviimasel positsioonil.
Poola esiliigas aitas Renee Teppan MKS Bedzini 3:1 (18:25, 26:24, 25:20, 25:18) võiduni Mazowieki vastu. Eestlasest diagonaalründaja tõi osalise mänguajaga kolm punkti (-4). Tabelis on Bedzin 32 punktiga esikohal.
Austrias said võidulisa nii Mihkel Varblane kui Stefan Kaibald. Varblane aitas Innsbrucki Hypo Tiroli 3:0 (25:17, 25:21, 25:17) võidule Viini üle, tuues 11 punkti (+7). Kaibald ja Zadruga Aich/Dob olid samuti 3:0 (25:17, 25:19, 25:19) paremad Holding Grazist. Kaibaldi arvele jäi samuti 11 punkti (+9). Tabelis asub Hypo Tirol 30 silmaga liidrikohal ja Aich/Dob 21 punktiga kolmandal positsioonil.
Rumeenia kõrgliigas said nii Robert Viiberi kui Keith Puparti koduklubid võidurõõmu tunda. Viiberi tööandja Craiova sai 3:0 (25:15, 25:19, 25:21) võidu Bukaresti Stiinta üle, eestlasest sidemängija kaasa ei teinud. Puparti tõi Zalau 3:0 (26/24 25/20 25/19) võidumängus Bukaresti Rapidi üle kaks punkti (+1). Liigatabelis on Craiova 24 punktiga neljandal ja Zalau 19 punktiga kuues.
Šveitsi naiste meistriliigas sai abitreener Märt Pajusalu tööandja Zürichi Volero 3:1 (25:12, 16:25, 25:22, 25:19) jagu Toggenburgist. Tabelis on Zürich 16 punktiga kuues.
Küprose meistriliigas teenis Rainer Vassiljevi juhendatav (lisaks mängivad meeskonnas Kristo Kollo ja Aleksander Eerma) Paphose Pafiakos viimati 3:0 (25/21 25/18 25/16) võidu Frenarouse Olympiacose üle. Tabelis on Pafiakos üheksa punktiga kuues ja Markus Uuskari tööandja Nicosia Apoel 14 silmaga teine.
|
Nädal piiri taga: Tammearu pääses karikafinaali, Kreegi ja Kordase heast mängust võiduks ei piisanud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Belgias selgusid karikavõistluste finalistid ja ühes poolfinaalis olid vastamisi eestlaste tööandjad. Poolfinaali kordusmängus alistas Märt Tammearu koduklubi Roeselare Knack 3:1 (25:12, 23:25, 25:17, 25:18) Henri Treiali ja Renet Vankeri koduklubi Maaseiki Greenyardi ning pääses seega finaali. Avamängus jäi Roeselare peale 3:0. Tammearu tõi viimases kohtumises oma meeskonnale üheksa punkti (+7). Treial panustas Maaseiki ridades samuti üheksa punkti (+7), Vanker tõi lisaks mängu juhtimisele ka ühe punkti. Finaalis kohtub Roeselare Meneniga, vahendab Volley.ee.
Ühe mängija jaoks jäi lõppenud nädal senises koduklubis viimaseks, kui Silvia Pertens i ja Itaalia esiliigas mängiva Messina naiskonna teed läksid lahku. Samas liigas käis aga lõppenud nädalal platsil mitu teist eestlannat. Õdede Kadi ja Liis Kullerkannu koduklubi Cremona Esperia pidi A-grupis tunnistama Trentino 3:1 (25-18, 24-26, 25-14, 25-21) paremust. Kadi ei mänginud, Liis tõi 10 punkti. Kristiine Miilen aitas samas grupis Olbia Hermaea 3:0 (26-24, 25-20, 25-22) võidule Lecco vastu. Miileni arvele jäi 13 punkti. Tabelis on Cremona 14 punktiga seitsmes ja Olbia 16 punktiga kuues. B-grupis sai Eliise Hollase tööandja Sant'Elia 2:3 (25-16, 23-25, 17-25, 25-18, 13-15) kaotuse Montechhiolt, Hollas ei mänginud. Tabelis on Sant'Elia kuue punktiga kümnes.
Itaalia meeste esiliigas pidid järjekordse kaotuse vastu võtma Valentin Kordas ja Motta di Livenza meeskond, jäädes 1:3 (21:25, 25:21, 17:25, 22:25) alla Bresciale. Kordas tõi oma meeskonna resultatiivseimana 20 punkti (+7). Tabelis hoitakse viie punktiga viimast kohta.
Prantsusmaa naiste kõrgliigas pidid Kertu Laak ja RC Cannes tunnistama Nantes´i 3:1 (25/18 25/22 22/25 25/15) paremust. Laak piirdus seekord seitsme punktiga (+0). Karolina Kibbermann ja Marcq En Baroeul pidid tunnistama Le Cannet´ Volero 3:1 (25/20 17/25 25/17 25/23) üleolekut, Kibbermann ei mänginud. Tabelis on Cannes 22 punktiga kuues ja Baroeul 10 punktiga 12.
Prantsusmaa meeste meistriliigas sai Ardo Kreegi koduklubi Arago de Sete kirja 2:3 (22/25 25/17 16/25 25/15 13/15) kaotuse Poitiers´lt. Kreek tegi suurepärase esituse, tuues 16 punkti (+14). Tabelis on Sete 15 silmaga kümnes.
Brasiilia kõrgliigas sai Robert Tähe koduklubi San Jose Farma Conde kirja 3:0 (26/24 25/21 25/22) võidu Minase meeskonna üle. Täht panustas 15 punkti (+5), olles meeskonna edukaim. Tabelis on Farma Conde 15 punktiga seitsmes.
Tšehhis olid võidukad mõlemad seal mängivad eestlased. Martti Juhkami ja CEZ Karlovarsko said 3:1 (22:25, 25:11, 25:19, 25:14) võidu Usti üle, Juhkamilt 16 punkti (+8). Silver Maar ja Libereci Dukla alistasid 3:1 (25/19 18/25 25/15 25/22) Beskydy. Maari vastuvõtt oli 38%. Tabelis on Liberec 42 punktiga liider ja Karlovarsko 39 punktiga teine.
Saksamaa meistriliigas said Albert Hurt ja Herrsching kirja 3:0 (25:16 25:18 25:20) Berliini VCO üle. Hurt tõusis taas meeskonna suurimaks skoorijaks, tuues 16 punkti (+11). Tabelis hoitakse 16 punktiga kuuendat kohta.
Soome meeste kõrgliigas käis platsil Karli Allik, kes aitas Sastamala Valepa 3:2 (25:23, 25:19, 22:25, 22:25, 15:13) võiduni Raisio Loimu üle, tuues 10 punkti (+2). Tabelis on Valepa 37 punktiga esimene, Andrus Raadik ja Savo Volley asuvad 21 punktiga seitsmendal real.
Soome naiste meistriliigas said Avo Keel ja tema juhendatav Arctic Volley kirja 3:1 (21:25, 25:22, 25:22, 25:12) võidu Jymy Volley vastu ja on liigatabelis 18 punktiga seitsmendad.
Poola kõrgliigas sai Timo Tammemaa koduklubi Cerrad Enea Czarni Radom eelmisel nädalal 2:3 (25:23, 21:25, 18:25, 25:22, 8:15) kaotuse Lublini klubilt. Tammemaa ei mänginud. Tabelis on Radom üheksa punktiga eelviimasel positsioonil.
Poola esiliigas aitas Renee Teppan MKS Bedzini 3:1 (18:25, 26:24, 25:20, 25:18) võiduni Mazowieki vastu. Eestlasest diagonaalründaja tõi osalise mänguajaga kolm punkti (-4). Tabelis on Bedzin 32 punktiga esikohal.
Austrias said võidulisa nii Mihkel Varblane kui Stefan Kaibald. Varblane aitas Innsbrucki Hypo Tiroli 3:0 (25:17, 25:21, 25:17) võidule Viini üle, tuues 11 punkti (+7). Kaibald ja Zadruga Aich/Dob olid samuti 3:0 (25:17, 25:19, 25:19) paremad Holding Grazist. Kaibaldi arvele jäi samuti 11 punkti (+9). Tabelis asub Hypo Tirol 30 silmaga liidrikohal ja Aich/Dob 21 punktiga kolmandal positsioonil.
Rumeenia kõrgliigas said nii Robert Viiberi kui Keith Puparti koduklubid võidurõõmu tunda. Viiberi tööandja Craiova sai 3:0 (25:15, 25:19, 25:21) võidu Bukaresti Stiinta üle, eestlasest sidemängija kaasa ei teinud. Puparti tõi Zalau 3:0 (26/24 25/20 25/19) võidumängus Bukaresti Rapidi üle kaks punkti (+1). Liigatabelis on Craiova 24 punktiga neljandal ja Zalau 19 punktiga kuues.
Šveitsi naiste meistriliigas sai abitreener Märt Pajusalu tööandja Zürichi Volero 3:1 (25:12, 16:25, 25:22, 25:19) jagu Toggenburgist. Tabelis on Zürich 16 punktiga kuues.
Küprose meistriliigas teenis Rainer Vassiljevi juhendatav (lisaks mängivad meeskonnas Kristo Kollo ja Aleksander Eerma) Paphose Pafiakos viimati 3:0 (25/21 25/18 25/16) võidu Frenarouse Olympiacose üle. Tabelis on Pafiakos üheksa punktiga kuues ja Markus Uuskari tööandja Nicosia Apoel 14 silmaga teine.
### Response:
Nädal piiri taga: Tammearu pääses karikafinaali, Kreegi ja Kordase heast mängust võiduks ei piisanud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Võistlusest võtavad osa 17 tennisisti ja osalejad on jaotatud nelja tiimi. Võistlusformaat näeb ette, et nii üksikmängus kui ka paarismängudes mängitakse kahe seti võiduni. Viimasel mängupäeval lähevad vastamisi kaks paremat võistkonda, et selgitada välja üldvõitja.
Avapäeval võttis 2:1 (30:27) võidu Kitesi võistkond, kuhu kuuluvad Iga Swiatek (WTA 1.), Eugenie Bouchard (WTA 327.), Felix Auger-Aliassime (ATP 6.) ja Holger Rune (ATP 11.).
Rune ja Bouchard kaotasid paarismängu 2:6, 3:6 Eaglesi võistkonna esindajatele Bianca Andreescule (WTA 46.) ja Nick Kyrgiosele (ATP 22.), kuid üksikmängudes olid võidukad Ritesi liikmed. Esmalt alistas Swiatek 6:3, 6:4 tulemusega Caroline Garcia (WTA 4.) ja seejärel sai Auger-Aliassime 7:5, 6:3 jagu Kyrgiosest.
Teisipäeval alustab turniiri Anett Kontaveidi võistkond Hawks. Lisaks eestlannale esindavad Hawksi ka Jelena Rõbakina (WTA 21.), Alexander Zverev (ATP 12.) ja Dominic Thiem (ATP 102.). Hawksi esimeseks vastaseks on Falcons, kelle ridades mängivad Novak Djokovic (ATP 5.), Grigor Dimitrov (ATP 28.), Arina Sabalenka (WTA 5.) ja Paula Badosa (WTA 13.).
Kontaveit osaleb teisipäeval paarismängus, kui koos Thiemiga minnakse vastamisi Dimitrovi ja Badosaga. Neljapäeval kohtub Kontaveit üksikmängus Swiatekiga ning reedel on Kontaveidi ja Theimi vastasteks Andreescu ja Rohan Bopanna (ATP paarismängu 19.).
|
Swiateki võistkond tegi maailma tenniseliigas võiduka alguse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistlusest võtavad osa 17 tennisisti ja osalejad on jaotatud nelja tiimi. Võistlusformaat näeb ette, et nii üksikmängus kui ka paarismängudes mängitakse kahe seti võiduni. Viimasel mängupäeval lähevad vastamisi kaks paremat võistkonda, et selgitada välja üldvõitja.
Avapäeval võttis 2:1 (30:27) võidu Kitesi võistkond, kuhu kuuluvad Iga Swiatek (WTA 1.), Eugenie Bouchard (WTA 327.), Felix Auger-Aliassime (ATP 6.) ja Holger Rune (ATP 11.).
Rune ja Bouchard kaotasid paarismängu 2:6, 3:6 Eaglesi võistkonna esindajatele Bianca Andreescule (WTA 46.) ja Nick Kyrgiosele (ATP 22.), kuid üksikmängudes olid võidukad Ritesi liikmed. Esmalt alistas Swiatek 6:3, 6:4 tulemusega Caroline Garcia (WTA 4.) ja seejärel sai Auger-Aliassime 7:5, 6:3 jagu Kyrgiosest.
Teisipäeval alustab turniiri Anett Kontaveidi võistkond Hawks. Lisaks eestlannale esindavad Hawksi ka Jelena Rõbakina (WTA 21.), Alexander Zverev (ATP 12.) ja Dominic Thiem (ATP 102.). Hawksi esimeseks vastaseks on Falcons, kelle ridades mängivad Novak Djokovic (ATP 5.), Grigor Dimitrov (ATP 28.), Arina Sabalenka (WTA 5.) ja Paula Badosa (WTA 13.).
Kontaveit osaleb teisipäeval paarismängus, kui koos Thiemiga minnakse vastamisi Dimitrovi ja Badosaga. Neljapäeval kohtub Kontaveit üksikmängus Swiatekiga ning reedel on Kontaveidi ja Theimi vastasteks Andreescu ja Rohan Bopanna (ATP paarismängu 19.).
### Response:
Swiateki võistkond tegi maailma tenniseliigas võiduka alguse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Bloombergi teatel saab Vietnamist tõenäoliselt Ühendkuningriigi asemel kaubandusmahult USA seitsmes kaubanduspartner. Bloombergi väitel oleks Ühendkuningriik esimest korda väljaspool USA kaubanduspartneri esiseitset alates 2004. aastast, mil vastavaid andmeid hakati koguma.
Ühendkuningriigi osakaal USA kaubavahetusest vähenes selle aasta esimese kümne kuu jooksul 2,6 protsenti. Samal ajal tõusis USA statistikaameti andmeil Vietnami osakaal 2,7 protsenti.
Viimase 20 aasta jooksul on USA seitse kõige tähtsamat kaubanduspartnerit olnud püsivalt samad riigid: Kanada, Mehhiko, Hiina, Jaapan, Saksamaa, Lõuna-Korea ja Ühendkuningriik.
Vietnam lisandus USA 15 tähtsaima kaubanduspartneri nimistusse 2019. aastal ning on sestsaadik USA kaubavahetuse osatähtsuses vaid tõusnud.
Kui Vietnami osakaalu tähtsus on selle aasta viimase kahe kuu jooksul tähtsam kui Ühendkuningriigi oma, siis on esimest korda USA seitsme tähtsama kaubanduspartneri nimistus ülekaalus Aasia riigid.
Samal ajal on Hiina osakaal USA kaubavahetusest langenud, olles saavutanud 2017. aastal tiputaseme 16,4 protsendiga. Selle aasta oktoobris oli Hiina kaubavahetuse osakaal 13,2 protsenti.
Bloomberg toob esile, et tingituna Hiina ja USA kaubandussõjast on USA ettevõtted otsinud kaubanduspartnereid väljaspool Hiinat ning hakanud enam kauplema riikidega nagu Mehhiko ning Vietnam.
|
Vietnamist võib saada brittide asemel USA tähtsuselt seitsmes kaubanduspartner
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bloombergi teatel saab Vietnamist tõenäoliselt Ühendkuningriigi asemel kaubandusmahult USA seitsmes kaubanduspartner. Bloombergi väitel oleks Ühendkuningriik esimest korda väljaspool USA kaubanduspartneri esiseitset alates 2004. aastast, mil vastavaid andmeid hakati koguma.
Ühendkuningriigi osakaal USA kaubavahetusest vähenes selle aasta esimese kümne kuu jooksul 2,6 protsenti. Samal ajal tõusis USA statistikaameti andmeil Vietnami osakaal 2,7 protsenti.
Viimase 20 aasta jooksul on USA seitse kõige tähtsamat kaubanduspartnerit olnud püsivalt samad riigid: Kanada, Mehhiko, Hiina, Jaapan, Saksamaa, Lõuna-Korea ja Ühendkuningriik.
Vietnam lisandus USA 15 tähtsaima kaubanduspartneri nimistusse 2019. aastal ning on sestsaadik USA kaubavahetuse osatähtsuses vaid tõusnud.
Kui Vietnami osakaalu tähtsus on selle aasta viimase kahe kuu jooksul tähtsam kui Ühendkuningriigi oma, siis on esimest korda USA seitsme tähtsama kaubanduspartneri nimistus ülekaalus Aasia riigid.
Samal ajal on Hiina osakaal USA kaubavahetusest langenud, olles saavutanud 2017. aastal tiputaseme 16,4 protsendiga. Selle aasta oktoobris oli Hiina kaubavahetuse osakaal 13,2 protsenti.
Bloomberg toob esile, et tingituna Hiina ja USA kaubandussõjast on USA ettevõtted otsinud kaubanduspartnereid väljaspool Hiinat ning hakanud enam kauplema riikidega nagu Mehhiko ning Vietnam.
### Response:
Vietnamist võib saada brittide asemel USA tähtsuselt seitsmes kaubanduspartner
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Sappinen sekkus mängu teiseks poolajaks, kui Piast oli 3:0 eduseisus. Ta viis Piasti 60. minutil 5:0 juhtima, kui lükkas meeskonnakaaslase söödu mõnelt meetrilt väravasse. Sappinen oli osaline ka Piasti kuuendas ja seitsmendas väravas. Piast võitis mängu 8:0, vahendab Soccernet.ee.
Piast on Poola kõrgliigas kogunud 17 mänguga 16 punkti ning asub 18 meeskonna konkurentsis alles 16. kohal. Sappinen on Piasti eest ametlikus mängus löönud ühe värava. Liigahooaeg jätkub jaanuari viimasel nädalavahetusel.
|
Sappinen sai Piasti eest jala valgeks ja tegi eeltöö kahele väravale
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sappinen sekkus mängu teiseks poolajaks, kui Piast oli 3:0 eduseisus. Ta viis Piasti 60. minutil 5:0 juhtima, kui lükkas meeskonnakaaslase söödu mõnelt meetrilt väravasse. Sappinen oli osaline ka Piasti kuuendas ja seitsmendas väravas. Piast võitis mängu 8:0, vahendab Soccernet.ee.
Piast on Poola kõrgliigas kogunud 17 mänguga 16 punkti ning asub 18 meeskonna konkurentsis alles 16. kohal. Sappinen on Piasti eest ametlikus mängus löönud ühe värava. Liigahooaeg jätkub jaanuari viimasel nädalavahetusel.
### Response:
Sappinen sai Piasti eest jala valgeks ja tegi eeltöö kahele väravale
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Oluline 19. detsembril kell 20.28:
- Zelenski: Vene droonirünnak esmaspäeval tehti uue droonipartiiga;
- Putin on visiidil Valgevenes;
- Venemaa korraldas Kiievi pihta droonirünnaku;
- Zelenski: Valgevene piiri kindlustamine on jätkuvalt Ukraina üks prioriteete;
- Ukraina teatel saatis Venemaa Ukraina pihta 35 uitdrooni, millest õhutõrje tulistas alla 30 drooni;
- Danilov: Venemaa suudab teha ainult 3–4 suurrünnakut veel;
- Ukraina peastaap: Venemaa koondab lisavägesid Melitopoli lähistele;
- CIA peadirektor: Venemaa pole huvitatud tõsistest kõnelustest Ukrainaga;
- ISW: Prigožin jätkab jõupingutusi, et tõsta Venemaal Wagneri võitlejate mainet;
- Ukraina luure: Venemaa ei valmista ette uut suurt pealetungi.
Ukraina peastaap õhtul: esmaspäeval tulistati alla kaks Vene kopterit
Ukraina kaitsejõudude peastaabi õhtuse rindeülevaate kohaselt tulistasid Ukraina väed alla kaks Vene kopterit. Alla tulistatud lennumasinate tüüpi ei täpsustatud.
Peastaap täpsustas ka Ukrainat esmaspäeval rünnanud droonide arvu – rünnakuteks olevat kasutatud 28 Iraani päritolu Shahed 136 drooni, millest 23 tulistati alla.
Samuti teatatu ühe laskemoonalao, kahe kontrollpunkti ning kahe üksuste koondumise ala ründamisest.
Sunak: Venemaalt tuleb võtta võimalus end sõjaliselt taastada
Ühendkuningriigi peaminister Rishi Sunak ütles esmaspäeval Riias peetud kõnes, et lääneriigid peavad tegema tööd, et nõrgendada Venemaa võimekust end sõjaliselt taastada (Russia's capability to regroup), vahendas AP.
Sunaki sõnul peavad Venemaa algatatud sõja majanduslikud tagajärjed olema Venemaale jätkuvalt karmid.
Zelenski: Vene droonirünnak esmaspäeval tehti uue droonipartiiga
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas hiljuti peetud sõnavõtus, et esmaspäeval tehtud droonirünnak Ukraina vastu tehti hiljuti Venemaale antud Iraani droonidega.
Zelenski sõnul tarnis Iraan Venemaale 250 täiendavat Shahed-drooni.
Putin on visiidil Valgevenes
Venemaa president Vladimir Putin on riigivisiidil Valgevenes. Kuigi meedias on palju spekuleeritud, et Venemaa võib taas rünnata Ukrainat läbi Valgevene territooriumi, lükkas Kremli esindaja Dmitri Peskov need väited ümber, nimetades neid väljamõeldisteks.
Koos Putiniga on Valgevenes ka Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu, välisminister Sergei Lavrov ning Vene presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskov, vahendas Ria Novosti.
Vene allikate teatel taastati Kertši sillal autoliiklus peale järjekordset remonti
Esmaspäeval jätkus autoliiklus Kertši sillal, mis ühendab Venemaad okupeeritud Krimmi poolsaarega.
Liiklus sillal peatati varem remondi tõttu mitmeks tunniks, vahendas Interfax.
Kuigi Vene president Vladimir Putin sõitis värskelt taas avatud sillal 5. detsembril on Kertši väina sild siiski olnud remonttööde tõttu suletud 8., 12. 16. ja 19. detsembril.
Tollal teatas Putin, et silla remont saab valmis märtsiks. Sild sai tugevalt kahjustada plahvatuses sel sügisel, mistõttu silla kasutamine peatati.
Venemaa korraldas Kiievi pihta droonirünnaku
Venemaa korraldas esmaspäeva varahommikul Kiievi pihta droonirünnaku, linnas kärgatas kaks plahvatust. Kiievi võimud palusid elanikel jääda varjupaikadesse.
Kiievi oblasti juht Oleksi Kuleba ütles, et Venemaa rünnaku tõttu jäi kolm piirkonda ilma elektrita.
Ukrainska Pravda teatel toimusid plahvatused Kiievi kesklinnas. Ukraina võimude teatel ründas Venemaa linna hulkurdroonidega. Ukraina teatel korraldas Venemaa droonirünnaku ka Mõkolajivi pihta.
"Vaenlane ründab pealinna hulkurdroonidega. Õhutõrje töötab. Hetkel on Kiievi õhuruumis alla tulistatud juba üheksa vaenlase hulkurdrooni," teatas esmaspäeva hommikul Kiievi sõjaväeadministratsioon.
Ukraina teatel saatis Venemaa Ukraina pihta 35 hulkurdrooni ja õhujõud tulistasid alla 30 drooni
Ukraina võimude teatel rünnati Ukrainat 35 Shahed-361/131 drooniga, millest 30 tulistas õhutõrje alla.
Venemaa saadetud droonid tabasid Kiievi taristut ning kahjustasid sõiduteed ja kõrghoonet. Venemaa saatis esmaspäeval droone ka teiste Ukraina linnade pihta.
Ukraina võimude teatel sai Kiievi oblastis Venemaa rünnaku tõttu kaks inimest vigastada.
Droonirünnak Ukraina pihta tehti Aasovi mere idarannikult.
Kiievi kesklinn Autor/allikas: SCANPIX/AFP/SERGEI CHUZAVKOV
Danilov: Venemaa suudab teha ainult 3-4 suurrünnakut veel
Ukraina rahvusliku julgeoleku nõukogu sekretär Oleksi Danilov väitis intervjuus Ukrainska Pravdale, et Venemaal on piisavalt rakette, et teha veel kolm või neli suurrünnakut Ukraina taristu vastu.
Danilovi väitel on Vene relvajõud kasutanud Ukraina vastu suunatud rünnakute käigus ära rohkem rakette, kui peaks alles jääma strateegilise tagavara hoidmiseks ning see piir on ületatud juba mõnda aega tagasi.
Ukraina rahvusliku julgeoleku nõukogu sekretär samas hoiatas, et S-300 õhutõrjerakette Vene vägedel veel jagub, et Ukrainat rünnata.
The Kyiv Independent meenuta s, et Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles 22. novembril, et Venemaa on enamiku oma täppisrakettidest Ukraina pihta suunatud rünnakute käigus ära kulutanud.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski väitis oktoobri lõpus, et Vene väed on Ukraina pihta tulistanud üle 4500 raketi.
Zelenski: Valgevene piiri kindlustamine on jätkuvalt Ukraina jaoks väga tähtis
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval oma igaõhtuses pöördumises, et Valgevene piiri kindlustamine on endiselt Ukraina sõjaväe üks tähtsamaid ülesandeid.
Venemaa saadab Valgevenesse täiendavat sõjatehnikat. Hiljuti saatis Venemaa Valgevenesse sõjalennukeid ja raskeveokeid, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina teatel valmistab Venemaa ette rünnakut Valgevene suunalt ning seda tuleva aasta jaanuari lõpus või veebruaris.
Venemaa korraldas reedel taas raketirünnaku Ukraina linnade pihta. Riigis tekkisid elektrikatkestused. Zelenski sõnul said üheksa miljonit ukrainlast elektri tagasi. Pole veel selge, kuidas esmaspäevane droonirünnak kahjustas Kiievi elektritaristut.
Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles veel pühapäeva hommikul, et Kiievi elanikel on küte täies ulatuses taastatud. Samal ajal jätkavad insenerid tööd, et stabiliseerida linna soojusvarustus.
Laupäeval teatas Zelenski, et et pärast reedest terrorirünnakut jätkuvad remonditööd ilma vaheajata.
Ukraina peastaap: Venemaa koondab täiendavaid vägesid Melitopoli lähistele
Ukraina kaitsejõudude peastaabi hommikuse rindeülevaate kohaselt on Vene väejuhatus asunud koondama vägesid okupeeritud Melitopoli lähistele Lõuna-Ukrainas. Peastaabi väitel kaaluvad Vene okupatsioonivõimud värvata Vene väkke ka Vene poolele üle läinud politseinikke.
Melitopoli linn Zaporižžja oblastis on alates märtsist Vene vägede poolt okupeeritud. 12. detsembril kirjutas Forbes, et nii Vene kui Ukraina väed on vastastikku teineteise sõjalisi positsioone kaudtulega pommitanud ning Ukraina võib Melitopoli suunas teha vastupealetungi.
CIA peadirektor: Venemaa pole huvitatud tõsistest kõnelustest Ukrainaga
USA Luure Keskagentuuri (CIA) juht William Burns kinnitas reedel intervjuus PBS-le, et Venemaa pole huvitatud tõsiselt kõneluste pidamisest Ukrainaga.
Burnsi hinnangul on rindejoonel näha sõjalise aktiivsuse vähenemist talve tõttu. Samas on tema sõnul Ukraina relvajõud huvitatud surve ülal hoidmisest, kuid ka nemad vajavad aega, et end vajalikult varustada ja valmis seada. Samas pole näha, et Venemaa vähendaks rünnakuid Ukraina tsiviiltaristule.
Raadio Vaba Euroopa tõi esile, et eelmine nädal süüdistas Venemaa USA-d selles, et viimasel puudub "konstruktiivne lähenemine" kõneluste pidamisse.
Burns on varem olnud USA suursaadik Venemaal.
ISW: Prigožin jätkab jõupingutusi, et tõsta Venemaal Wagneri võitlejate mainet
USA mõttekoda rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas, et Wagner grupi juht Jevgeni Prigožin jätkab jõupingutusi, et suurendada Venemaal oma võimubaasi. Prigožin teeb nüüd lobitööd, et Wagneri võitlejad saaksid rohkem hüvitisi. Prigožin kaebas 18. detsembril, et Peterburi võimud keeldusid matmast Wagneri võitlejaid sõdurite kalmistule. Prigožin pöördus duuma poole ja palus, et sõjaveterani staatus laieneks ka Wagneri võitlejatele.
Ukraina luure: Venemaa ei valmista ette uut suurt pealetungi
Ukraina kaitseministeeriumi luureinfo kohaselt ei ole teateid, et Vene väed valmistaksid ette uut suurt pealetungi. Samas ei saa seda välistada, ütles Ukraina kaitseministeeriumi luurepeadirektoraadi (GUR) juht Andri Jusov laupäeval Ukraina televisioonile, vahendas Interfax Ukraine.
Ukraina kaitsejõudude ülemjuhataja, kindral Valeri Zalužnõi väitis hiljuti ajakirjale The Economist, et Venemaa valmistab ette vägesid uueks suureks rünnakuks Ukraina vastu, mis võib tulla juba jaanuaris, kuid pigem kevadel.
Ukraina: ööpäevaga hukkus ligi 500 Vene sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase ülevaate Venemaa senistest kaotustest sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 98 800 (võrdlus eelmise päevaga +520);
- tankid 2988 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 5969 (+6);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+0);
- suurtükisüsteemid 1953 (+5);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 410 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 212 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1657 (+8);
- tiibraketid 653 (+61);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4592 (+13);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 175 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
|
Sõja 299. päev | Zelenski: Vene droonirünnak esmaspäeval tehti uue droonipartiiga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 19. detsembril kell 20.28:
- Zelenski: Vene droonirünnak esmaspäeval tehti uue droonipartiiga;
- Putin on visiidil Valgevenes;
- Venemaa korraldas Kiievi pihta droonirünnaku;
- Zelenski: Valgevene piiri kindlustamine on jätkuvalt Ukraina üks prioriteete;
- Ukraina teatel saatis Venemaa Ukraina pihta 35 uitdrooni, millest õhutõrje tulistas alla 30 drooni;
- Danilov: Venemaa suudab teha ainult 3–4 suurrünnakut veel;
- Ukraina peastaap: Venemaa koondab lisavägesid Melitopoli lähistele;
- CIA peadirektor: Venemaa pole huvitatud tõsistest kõnelustest Ukrainaga;
- ISW: Prigožin jätkab jõupingutusi, et tõsta Venemaal Wagneri võitlejate mainet;
- Ukraina luure: Venemaa ei valmista ette uut suurt pealetungi.
Ukraina peastaap õhtul: esmaspäeval tulistati alla kaks Vene kopterit
Ukraina kaitsejõudude peastaabi õhtuse rindeülevaate kohaselt tulistasid Ukraina väed alla kaks Vene kopterit. Alla tulistatud lennumasinate tüüpi ei täpsustatud.
Peastaap täpsustas ka Ukrainat esmaspäeval rünnanud droonide arvu – rünnakuteks olevat kasutatud 28 Iraani päritolu Shahed 136 drooni, millest 23 tulistati alla.
Samuti teatatu ühe laskemoonalao, kahe kontrollpunkti ning kahe üksuste koondumise ala ründamisest.
Sunak: Venemaalt tuleb võtta võimalus end sõjaliselt taastada
Ühendkuningriigi peaminister Rishi Sunak ütles esmaspäeval Riias peetud kõnes, et lääneriigid peavad tegema tööd, et nõrgendada Venemaa võimekust end sõjaliselt taastada (Russia's capability to regroup), vahendas AP.
Sunaki sõnul peavad Venemaa algatatud sõja majanduslikud tagajärjed olema Venemaale jätkuvalt karmid.
Zelenski: Vene droonirünnak esmaspäeval tehti uue droonipartiiga
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas hiljuti peetud sõnavõtus, et esmaspäeval tehtud droonirünnak Ukraina vastu tehti hiljuti Venemaale antud Iraani droonidega.
Zelenski sõnul tarnis Iraan Venemaale 250 täiendavat Shahed-drooni.
Putin on visiidil Valgevenes
Venemaa president Vladimir Putin on riigivisiidil Valgevenes. Kuigi meedias on palju spekuleeritud, et Venemaa võib taas rünnata Ukrainat läbi Valgevene territooriumi, lükkas Kremli esindaja Dmitri Peskov need väited ümber, nimetades neid väljamõeldisteks.
Koos Putiniga on Valgevenes ka Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu, välisminister Sergei Lavrov ning Vene presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskov, vahendas Ria Novosti.
Vene allikate teatel taastati Kertši sillal autoliiklus peale järjekordset remonti
Esmaspäeval jätkus autoliiklus Kertši sillal, mis ühendab Venemaad okupeeritud Krimmi poolsaarega.
Liiklus sillal peatati varem remondi tõttu mitmeks tunniks, vahendas Interfax.
Kuigi Vene president Vladimir Putin sõitis värskelt taas avatud sillal 5. detsembril on Kertši väina sild siiski olnud remonttööde tõttu suletud 8., 12. 16. ja 19. detsembril.
Tollal teatas Putin, et silla remont saab valmis märtsiks. Sild sai tugevalt kahjustada plahvatuses sel sügisel, mistõttu silla kasutamine peatati.
Venemaa korraldas Kiievi pihta droonirünnaku
Venemaa korraldas esmaspäeva varahommikul Kiievi pihta droonirünnaku, linnas kärgatas kaks plahvatust. Kiievi võimud palusid elanikel jääda varjupaikadesse.
Kiievi oblasti juht Oleksi Kuleba ütles, et Venemaa rünnaku tõttu jäi kolm piirkonda ilma elektrita.
Ukrainska Pravda teatel toimusid plahvatused Kiievi kesklinnas. Ukraina võimude teatel ründas Venemaa linna hulkurdroonidega. Ukraina teatel korraldas Venemaa droonirünnaku ka Mõkolajivi pihta.
"Vaenlane ründab pealinna hulkurdroonidega. Õhutõrje töötab. Hetkel on Kiievi õhuruumis alla tulistatud juba üheksa vaenlase hulkurdrooni," teatas esmaspäeva hommikul Kiievi sõjaväeadministratsioon.
Ukraina teatel saatis Venemaa Ukraina pihta 35 hulkurdrooni ja õhujõud tulistasid alla 30 drooni
Ukraina võimude teatel rünnati Ukrainat 35 Shahed-361/131 drooniga, millest 30 tulistas õhutõrje alla.
Venemaa saadetud droonid tabasid Kiievi taristut ning kahjustasid sõiduteed ja kõrghoonet. Venemaa saatis esmaspäeval droone ka teiste Ukraina linnade pihta.
Ukraina võimude teatel sai Kiievi oblastis Venemaa rünnaku tõttu kaks inimest vigastada.
Droonirünnak Ukraina pihta tehti Aasovi mere idarannikult.
Kiievi kesklinn Autor/allikas: SCANPIX/AFP/SERGEI CHUZAVKOV
Danilov: Venemaa suudab teha ainult 3-4 suurrünnakut veel
Ukraina rahvusliku julgeoleku nõukogu sekretär Oleksi Danilov väitis intervjuus Ukrainska Pravdale, et Venemaal on piisavalt rakette, et teha veel kolm või neli suurrünnakut Ukraina taristu vastu.
Danilovi väitel on Vene relvajõud kasutanud Ukraina vastu suunatud rünnakute käigus ära rohkem rakette, kui peaks alles jääma strateegilise tagavara hoidmiseks ning see piir on ületatud juba mõnda aega tagasi.
Ukraina rahvusliku julgeoleku nõukogu sekretär samas hoiatas, et S-300 õhutõrjerakette Vene vägedel veel jagub, et Ukrainat rünnata.
The Kyiv Independent meenuta s, et Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles 22. novembril, et Venemaa on enamiku oma täppisrakettidest Ukraina pihta suunatud rünnakute käigus ära kulutanud.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski väitis oktoobri lõpus, et Vene väed on Ukraina pihta tulistanud üle 4500 raketi.
Zelenski: Valgevene piiri kindlustamine on jätkuvalt Ukraina jaoks väga tähtis
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval oma igaõhtuses pöördumises, et Valgevene piiri kindlustamine on endiselt Ukraina sõjaväe üks tähtsamaid ülesandeid.
Venemaa saadab Valgevenesse täiendavat sõjatehnikat. Hiljuti saatis Venemaa Valgevenesse sõjalennukeid ja raskeveokeid, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina teatel valmistab Venemaa ette rünnakut Valgevene suunalt ning seda tuleva aasta jaanuari lõpus või veebruaris.
Venemaa korraldas reedel taas raketirünnaku Ukraina linnade pihta. Riigis tekkisid elektrikatkestused. Zelenski sõnul said üheksa miljonit ukrainlast elektri tagasi. Pole veel selge, kuidas esmaspäevane droonirünnak kahjustas Kiievi elektritaristut.
Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles veel pühapäeva hommikul, et Kiievi elanikel on küte täies ulatuses taastatud. Samal ajal jätkavad insenerid tööd, et stabiliseerida linna soojusvarustus.
Laupäeval teatas Zelenski, et et pärast reedest terrorirünnakut jätkuvad remonditööd ilma vaheajata.
Ukraina peastaap: Venemaa koondab täiendavaid vägesid Melitopoli lähistele
Ukraina kaitsejõudude peastaabi hommikuse rindeülevaate kohaselt on Vene väejuhatus asunud koondama vägesid okupeeritud Melitopoli lähistele Lõuna-Ukrainas. Peastaabi väitel kaaluvad Vene okupatsioonivõimud värvata Vene väkke ka Vene poolele üle läinud politseinikke.
Melitopoli linn Zaporižžja oblastis on alates märtsist Vene vägede poolt okupeeritud. 12. detsembril kirjutas Forbes, et nii Vene kui Ukraina väed on vastastikku teineteise sõjalisi positsioone kaudtulega pommitanud ning Ukraina võib Melitopoli suunas teha vastupealetungi.
CIA peadirektor: Venemaa pole huvitatud tõsistest kõnelustest Ukrainaga
USA Luure Keskagentuuri (CIA) juht William Burns kinnitas reedel intervjuus PBS-le, et Venemaa pole huvitatud tõsiselt kõneluste pidamisest Ukrainaga.
Burnsi hinnangul on rindejoonel näha sõjalise aktiivsuse vähenemist talve tõttu. Samas on tema sõnul Ukraina relvajõud huvitatud surve ülal hoidmisest, kuid ka nemad vajavad aega, et end vajalikult varustada ja valmis seada. Samas pole näha, et Venemaa vähendaks rünnakuid Ukraina tsiviiltaristule.
Raadio Vaba Euroopa tõi esile, et eelmine nädal süüdistas Venemaa USA-d selles, et viimasel puudub "konstruktiivne lähenemine" kõneluste pidamisse.
Burns on varem olnud USA suursaadik Venemaal.
ISW: Prigožin jätkab jõupingutusi, et tõsta Venemaal Wagneri võitlejate mainet
USA mõttekoda rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas, et Wagner grupi juht Jevgeni Prigožin jätkab jõupingutusi, et suurendada Venemaal oma võimubaasi. Prigožin teeb nüüd lobitööd, et Wagneri võitlejad saaksid rohkem hüvitisi. Prigožin kaebas 18. detsembril, et Peterburi võimud keeldusid matmast Wagneri võitlejaid sõdurite kalmistule. Prigožin pöördus duuma poole ja palus, et sõjaveterani staatus laieneks ka Wagneri võitlejatele.
Ukraina luure: Venemaa ei valmista ette uut suurt pealetungi
Ukraina kaitseministeeriumi luureinfo kohaselt ei ole teateid, et Vene väed valmistaksid ette uut suurt pealetungi. Samas ei saa seda välistada, ütles Ukraina kaitseministeeriumi luurepeadirektoraadi (GUR) juht Andri Jusov laupäeval Ukraina televisioonile, vahendas Interfax Ukraine.
Ukraina kaitsejõudude ülemjuhataja, kindral Valeri Zalužnõi väitis hiljuti ajakirjale The Economist, et Venemaa valmistab ette vägesid uueks suureks rünnakuks Ukraina vastu, mis võib tulla juba jaanuaris, kuid pigem kevadel.
Ukraina: ööpäevaga hukkus ligi 500 Vene sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase ülevaate Venemaa senistest kaotustest sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 98 800 (võrdlus eelmise päevaga +520);
- tankid 2988 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 5969 (+6);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+0);
- suurtükisüsteemid 1953 (+5);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 410 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 212 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1657 (+8);
- tiibraketid 653 (+61);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4592 (+13);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 175 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 299. päev | Zelenski: Vene droonirünnak esmaspäeval tehti uue droonipartiiga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"See uus maailm" on lapseliku entusiasmi ja ehtprantlasliku elegantsiga tänapäevane komöödia pealtnäha tavapärasest perekonnast. Marianne ja Abel saavad šoki, kui selgub, et nende teismeline poeg Joseph on juba mõnda aega "raha kogunud" – kaubaks on läinud ema ehted, isa kellakollektsioon ja isegi maalid seintelt. Ometi ei saa vanemad poisiga pahandada, sest tal ja veel sadadel noortel on utoopiline unistus päästa meie planeet. Uue maailma loomiseks kavatseb naiivne järeltulev põlvkond teha Aafrikasse mere, just kuskile Sahara kõrbe kanti. Mariannel ja Abelil tuleb nüüd otsustada, kuidas sellesse plaani suhtuda.
"See uus maailm" on koguperekomöödia kaasaegsetest inimestest ökoloogiliste probleemide keskel. Vanematest peaosalisi kehastavad Laetitia Casta ja Louis Garrel, 13-aastast perepoega Joseph Engel.
"See uus maailm" on ETV2 ekraanil kolmapäeval, 21. detsembril kell 22.00.
|
Prantsuse filmiõhtu raames tele-esilinastub komöödia "See uus maailm"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See uus maailm" on lapseliku entusiasmi ja ehtprantlasliku elegantsiga tänapäevane komöödia pealtnäha tavapärasest perekonnast. Marianne ja Abel saavad šoki, kui selgub, et nende teismeline poeg Joseph on juba mõnda aega "raha kogunud" – kaubaks on läinud ema ehted, isa kellakollektsioon ja isegi maalid seintelt. Ometi ei saa vanemad poisiga pahandada, sest tal ja veel sadadel noortel on utoopiline unistus päästa meie planeet. Uue maailma loomiseks kavatseb naiivne järeltulev põlvkond teha Aafrikasse mere, just kuskile Sahara kõrbe kanti. Mariannel ja Abelil tuleb nüüd otsustada, kuidas sellesse plaani suhtuda.
"See uus maailm" on koguperekomöödia kaasaegsetest inimestest ökoloogiliste probleemide keskel. Vanematest peaosalisi kehastavad Laetitia Casta ja Louis Garrel, 13-aastast perepoega Joseph Engel.
"See uus maailm" on ETV2 ekraanil kolmapäeval, 21. detsembril kell 22.00.
### Response:
Prantsuse filmiõhtu raames tele-esilinastub komöödia "See uus maailm"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti Triatloni karikasarja erinevatel etappidel saab heidelda ka Eesti meistritiitlite nimel. 3. juunil selguvad Türi triatlonil Eesti meistrid sprindidistantsil, 18. juunil Valgas standarddistantsil, 13. augustil Karksi-Nuias teatetriatlonis ning 23. septembril Saaremaal duatlonis. Noorte ja juuniorite Eesti meistrivõistlused supersprindi distantsil peetakse 25. juunil Elvas.
Lisaks jagatakse 6. augustil välja poolpika distantsi Eesti meistrivõistluste medalikomplektid Ironman 70.3 Tallinnal. Lastele 2023. aastal Eesti meistrivõistluseid ei peeta.
Kogu Eesti Triatloni võistluskalendriga saab tutvuda siin.
Eesti Triatloni karikasari 2023:
21.05 – I etapp, Triathlon Estonia kevadduatlon
03.06 – II etapp, Türi triatlon, EMV sprindidistantsil
18.06 – III etapp, Valga triatlon, EMV standarddistantsil
25.06 – IV etapp, Elva triatlon, EMV noortele ja juunioritele supersprindi distantsil
09.07 – V etapp, Otepää triatlon
23.07 – VI etapp, Maardu triatlon
13.08 – VII etapp, Karksi-Nuia triatlon, EMV teatetriatlonis
23.09 – VIII etapp, Saaremaa duatlon, EMV duatlonis
|
Eesti triatloni karikasari on tuleval aastal kaheksaetapiline
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Triatloni karikasarja erinevatel etappidel saab heidelda ka Eesti meistritiitlite nimel. 3. juunil selguvad Türi triatlonil Eesti meistrid sprindidistantsil, 18. juunil Valgas standarddistantsil, 13. augustil Karksi-Nuias teatetriatlonis ning 23. septembril Saaremaal duatlonis. Noorte ja juuniorite Eesti meistrivõistlused supersprindi distantsil peetakse 25. juunil Elvas.
Lisaks jagatakse 6. augustil välja poolpika distantsi Eesti meistrivõistluste medalikomplektid Ironman 70.3 Tallinnal. Lastele 2023. aastal Eesti meistrivõistluseid ei peeta.
Kogu Eesti Triatloni võistluskalendriga saab tutvuda siin.
Eesti Triatloni karikasari 2023:
21.05 – I etapp, Triathlon Estonia kevadduatlon
03.06 – II etapp, Türi triatlon, EMV sprindidistantsil
18.06 – III etapp, Valga triatlon, EMV standarddistantsil
25.06 – IV etapp, Elva triatlon, EMV noortele ja juunioritele supersprindi distantsil
09.07 – V etapp, Otepää triatlon
23.07 – VI etapp, Maardu triatlon
13.08 – VII etapp, Karksi-Nuia triatlon, EMV teatetriatlonis
23.09 – VIII etapp, Saaremaa duatlon, EMV duatlonis
### Response:
Eesti triatloni karikasari on tuleval aastal kaheksaetapiline
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Euroopa Liidus ööl vastu pühapäeva saavutatud uus kliimakokkulepe näeb ette uut süsinikukvootidega kauplemise süsteemi transpordikütustele. Kui süsiniku hind tõuseb üle 45 euro tonnist, tuuakse turule täiendavaid ühikuid, et hinnatõusu leevendada.
Raamatu sõnul tekib ühe liitri mootoribensiini põletamisel ligikaudu 2,2 kilogrammi CO2 heidet. "Kui võtame 45-eurose maksimaalse kvoodihinna, siis see tõstaks koos käibemaksuga kütuse hinda 12 senti. Diislikütuse puhul natuke rohkem, sest see on energiamahukam, diislikütuse liitrihinna tõus oleks kuskil 14,5 senti, kui rakenduks maksimaalne kvoodihind," rääkis ta.
Raamat nentis, et täpseid detaile, kuidas süsteemi rakendatakse, ei ole veel teada, kuid oma olemuselt see tavaline maks, mis lihtsalt erineb vastavalt kvoodi hinnale.
Õliühingule teeb aga muret sellele lisanduv plaanitav aktsiisitõus. "Kindlasti Eesti tarbija jaoks on murettekitav, et saame viie aasta pärast topelttõusu - teatavasti valitsus plaanib diislikütuse aktsiisi tagasi tõsta. Kui paneme need kaks asja kokku, siis viie aasta pärast on meil diislikütus pea 30 senti kallim," rääkis Raamat.
"Arvestades, et diislikütus mõjutab tugevalt inflatsiooni, sest see on absoluutselt iga tarbitud toote ja teenuse sisendiks, siis tänase kõrgete hindade puhul ei tekita see roosilist vaadet tulevikule," ütles Raamat.
Raamat märkis, et kuna Eesti tarbijatele on kütuse osakaal kogu tarbimisest olulisem sisend, mõjutab see Eesti tarbijaid rohkem kui mõnes teises riigis ning seejuures koos aktsiisitõusuga ka ettevõtlust ja konkurentsivõimet.
Mehhanism peaks rakenduma 2027. aastal, kui energiahinnad on sel ajal aga erakordselt kõrged, on seda võimalik aasta võrra edasi lükata.
|
Õliühing: kvoodi rakendumine tähendab bensiinihinnale kuni 12-sendist tõusu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liidus ööl vastu pühapäeva saavutatud uus kliimakokkulepe näeb ette uut süsinikukvootidega kauplemise süsteemi transpordikütustele. Kui süsiniku hind tõuseb üle 45 euro tonnist, tuuakse turule täiendavaid ühikuid, et hinnatõusu leevendada.
Raamatu sõnul tekib ühe liitri mootoribensiini põletamisel ligikaudu 2,2 kilogrammi CO2 heidet. "Kui võtame 45-eurose maksimaalse kvoodihinna, siis see tõstaks koos käibemaksuga kütuse hinda 12 senti. Diislikütuse puhul natuke rohkem, sest see on energiamahukam, diislikütuse liitrihinna tõus oleks kuskil 14,5 senti, kui rakenduks maksimaalne kvoodihind," rääkis ta.
Raamat nentis, et täpseid detaile, kuidas süsteemi rakendatakse, ei ole veel teada, kuid oma olemuselt see tavaline maks, mis lihtsalt erineb vastavalt kvoodi hinnale.
Õliühingule teeb aga muret sellele lisanduv plaanitav aktsiisitõus. "Kindlasti Eesti tarbija jaoks on murettekitav, et saame viie aasta pärast topelttõusu - teatavasti valitsus plaanib diislikütuse aktsiisi tagasi tõsta. Kui paneme need kaks asja kokku, siis viie aasta pärast on meil diislikütus pea 30 senti kallim," rääkis Raamat.
"Arvestades, et diislikütus mõjutab tugevalt inflatsiooni, sest see on absoluutselt iga tarbitud toote ja teenuse sisendiks, siis tänase kõrgete hindade puhul ei tekita see roosilist vaadet tulevikule," ütles Raamat.
Raamat märkis, et kuna Eesti tarbijatele on kütuse osakaal kogu tarbimisest olulisem sisend, mõjutab see Eesti tarbijaid rohkem kui mõnes teises riigis ning seejuures koos aktsiisitõusuga ka ettevõtlust ja konkurentsivõimet.
Mehhanism peaks rakenduma 2027. aastal, kui energiahinnad on sel ajal aga erakordselt kõrged, on seda võimalik aasta võrra edasi lükata.
### Response:
Õliühing: kvoodi rakendumine tähendab bensiinihinnale kuni 12-sendist tõusu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Moldova luure- ja julgeolekuteenistuse direktor Alexandru Musteata ütles hiljuti TVR Moldovale, et Venemaa võib tungida Moldovale 2023. aastal sõjaliselt kallale.
Musteata sõnul analüüsivad Moldova võimud mitmeid erinevaid stsenaariume, mille kohaselt võivad Vene väed tungida läbi Põhja-Ukraina Moldova territooriumile. Direktori sõnul oleneb stsenaariumite realiseerumine sellest, kuidas kulgeb edasi Venemaa sõda Ukraina vastu.
"Küsimus ei ole mitte selles kas Vene Föderatsioon teeb uue pealetungi Moldova territooriumi suunas, vaid millal see juhtub: kas järgmise aasta algul jaanuaris, veebruaris või hiljemalt märtsis, aprillis. Selle info kohaselt, mis meil on, soovib Vene Föderatsioon kaugemale tungida. Selle eesmärgiks on tekitada maismaaühendus Transnistria piirkonnaga, mis on Moldova vabariigi osa. Me saame kindlalt öelda, et nad [Vene väed] soovivad sinna jõua... Mis sellele järgneks, mis on kavatsused Chisinau [Moldova pealinna] suhtes... see on väga suur risk".
Transnistrias Cobasnas paikneb Euroopa suurim laskemoonaladu
Juunis Moldova luurejuhiks saanud Musteata lisas, et Transnistrias Cobasnas paikneb ka Euroopa suurim laskemoonaladu ning seda valvavad praegu kohalikud Vene väed. Ühe hüpoteesi kohaselt soovivad Vene väed kasutada sealset laskemoona sõjategevuseks.
Moldova võimude teatel asub Cobasnas ligikaudu 20 000 tonni laskemoona. Laskemoonaladu rajati juba 1940ndatel Nõukogude Liidu poolt, meenutas aprillis The Wall Street Journal, kui seal lähedases toimusid kevadel salapärased plahvatused.
Nii Moldova kui lääneriikide esindajad on kinnitanud, et rahvusvahelistel vaatlejatel pole lubatud laskemoonalao seisukorda kontrollida. Venemaa lubas 1999. aastal OSCE Istanbuli tippkohtumisel viia Transnistriast välja nii oma sõdurid kui ka likvideerida Cobasna laskemoonaladu. Venemaa pole tänaseni kumbagi teinud, väites, et peab kaitsma piirkonna venekeelsete elanike huve.
Moldova endised kaitseministrid peavad Vene invasiooni ebatõenäoliseks
Moldova endine kaitseminister Anatol Salaru ütles TVR Moldovale, et tema hinnangul on Venemaal küll tahe, kuid puudub suutlikkus Moldova okupeerimiseks. Salaru sõnul ei ole Venemaal mingit võimalust Ukraina alistamiseks ning Transnistriani jõudmiseks.
Kui aga Transnistriast peaks Moldovale tekkima sõjaline oht, siis sekkuksid Salaru sõnul ukrainlased ning tema sõnul "paari tunni jooksul likvideeriksid selle sõjalise ohu". Endine kaitseminister tõi ka esile, et Vene väed pole Ukrainas enam edasi tungimas, vaid kaitses.
Ka teine endine Moldova kaitseminister, Vitalie Marinuata tõi esile, et Moldova luurejuhi kommentaarid võisid olla eelkõige Transnistria kohta, mitte ei tähendanud kogu Moldova vallutamist. Ka Marinuata rõhutas, et Moldova on Vene Föderatsiooni fookuses, kuid ka tema ei näe kuidas Venemaa suudaks paari kuuga edeneda nii kiiresti, et suudaks Moldova vabariiki ohustada.
Venemaa sõda Ukraina vastu mõjutab Moldovat juba praegu
Venemaa sõda Ukraina vastu on Moldovat juba mitmel erineval viisil mõjutanud. Kuna Moldova on seotud Ukraina elektrivõrguga, siis on Vene raketirünnakud Ukraina elektritaristule viinud varem ka Moldovas elektrikatkestusteni.
Samuti on kõrge gaasi hind osutunud riigile üle jõu käivaks ning Moldova läänemeelne valitsus on palunud Euroopa Liidult majanduslikku abi gaasi eest tasumisel.
Gaasipuuduse tõttu kuulutati oktoobris Moldova separatistlikus ja venemeelses Transnistria piirkonnas välja eriolukord.
Transnistrias asub praegu ligi 2000 Venemaa nö rahuvalvajat, kelle kohalolu küsimus on välispoliitika instituudi teadur Igor Gretski hinnangul Moldova sisepoliitikas teravalt tõusetunud.
Vene relvajõudude keskringkonna asejuht kindralpolkovnik Rustam Minnekajev ähvardas 23. aprillil, et Vene väed soovivad kontrollida kogu Lõuna-Ukrainat, et jõuda lõpuks Transnistriani. Minnekajev märkis, et ka Transnistrias "surutakse alla venekeelset kogukonda".
Riiklike tunnustega, kuid riigina tunnustamata Transnistria tekkis peale Nõukogude Liidu kollapsi, kui piirkonnas elanud venekeelsed inimesed ei olnud nõus Moldova iseseisvumisega.
Samuti kardeti Moldova taasühinemist Rumeeniaga, mille osa Moldova oli kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Transnistria separatiste toetasid tollal võitluses Moldova valitsusvägedega ka seal asunud Vene sõdurid.
Ukraina luure: Venemaa ei valmista ette uut suurt pealetungi Ukraina vastu
Ukraina kaitseministeeriumi sõnul ei ole teateid, et Vene väed valmistaksid ette uut suurt pealetungi Ukraina vastu ütles Ukraina kaitseministeeriumi luurepeadirektoraadi (GUR) juht Andri Jusov laupäeval Ukraina televisioonile.
Ukraina kaitsejõudude ülemjuhataja, kindral Valeri Zalužnõi väitis hiljuti ajakirjale The Economist, et Venemaa valmistab ette vägesid uueks suureks rünnakuks Ukraina vastu, mis võib tulla juba jaanuaris, kuid pigem kevadel.
|
Moldova luurejuht kardab Venemaa kallaletungi 2023. aastal
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Moldova luure- ja julgeolekuteenistuse direktor Alexandru Musteata ütles hiljuti TVR Moldovale, et Venemaa võib tungida Moldovale 2023. aastal sõjaliselt kallale.
Musteata sõnul analüüsivad Moldova võimud mitmeid erinevaid stsenaariume, mille kohaselt võivad Vene väed tungida läbi Põhja-Ukraina Moldova territooriumile. Direktori sõnul oleneb stsenaariumite realiseerumine sellest, kuidas kulgeb edasi Venemaa sõda Ukraina vastu.
"Küsimus ei ole mitte selles kas Vene Föderatsioon teeb uue pealetungi Moldova territooriumi suunas, vaid millal see juhtub: kas järgmise aasta algul jaanuaris, veebruaris või hiljemalt märtsis, aprillis. Selle info kohaselt, mis meil on, soovib Vene Föderatsioon kaugemale tungida. Selle eesmärgiks on tekitada maismaaühendus Transnistria piirkonnaga, mis on Moldova vabariigi osa. Me saame kindlalt öelda, et nad [Vene väed] soovivad sinna jõua... Mis sellele järgneks, mis on kavatsused Chisinau [Moldova pealinna] suhtes... see on väga suur risk".
Transnistrias Cobasnas paikneb Euroopa suurim laskemoonaladu
Juunis Moldova luurejuhiks saanud Musteata lisas, et Transnistrias Cobasnas paikneb ka Euroopa suurim laskemoonaladu ning seda valvavad praegu kohalikud Vene väed. Ühe hüpoteesi kohaselt soovivad Vene väed kasutada sealset laskemoona sõjategevuseks.
Moldova võimude teatel asub Cobasnas ligikaudu 20 000 tonni laskemoona. Laskemoonaladu rajati juba 1940ndatel Nõukogude Liidu poolt, meenutas aprillis The Wall Street Journal, kui seal lähedases toimusid kevadel salapärased plahvatused.
Nii Moldova kui lääneriikide esindajad on kinnitanud, et rahvusvahelistel vaatlejatel pole lubatud laskemoonalao seisukorda kontrollida. Venemaa lubas 1999. aastal OSCE Istanbuli tippkohtumisel viia Transnistriast välja nii oma sõdurid kui ka likvideerida Cobasna laskemoonaladu. Venemaa pole tänaseni kumbagi teinud, väites, et peab kaitsma piirkonna venekeelsete elanike huve.
Moldova endised kaitseministrid peavad Vene invasiooni ebatõenäoliseks
Moldova endine kaitseminister Anatol Salaru ütles TVR Moldovale, et tema hinnangul on Venemaal küll tahe, kuid puudub suutlikkus Moldova okupeerimiseks. Salaru sõnul ei ole Venemaal mingit võimalust Ukraina alistamiseks ning Transnistriani jõudmiseks.
Kui aga Transnistriast peaks Moldovale tekkima sõjaline oht, siis sekkuksid Salaru sõnul ukrainlased ning tema sõnul "paari tunni jooksul likvideeriksid selle sõjalise ohu". Endine kaitseminister tõi ka esile, et Vene väed pole Ukrainas enam edasi tungimas, vaid kaitses.
Ka teine endine Moldova kaitseminister, Vitalie Marinuata tõi esile, et Moldova luurejuhi kommentaarid võisid olla eelkõige Transnistria kohta, mitte ei tähendanud kogu Moldova vallutamist. Ka Marinuata rõhutas, et Moldova on Vene Föderatsiooni fookuses, kuid ka tema ei näe kuidas Venemaa suudaks paari kuuga edeneda nii kiiresti, et suudaks Moldova vabariiki ohustada.
Venemaa sõda Ukraina vastu mõjutab Moldovat juba praegu
Venemaa sõda Ukraina vastu on Moldovat juba mitmel erineval viisil mõjutanud. Kuna Moldova on seotud Ukraina elektrivõrguga, siis on Vene raketirünnakud Ukraina elektritaristule viinud varem ka Moldovas elektrikatkestusteni.
Samuti on kõrge gaasi hind osutunud riigile üle jõu käivaks ning Moldova läänemeelne valitsus on palunud Euroopa Liidult majanduslikku abi gaasi eest tasumisel.
Gaasipuuduse tõttu kuulutati oktoobris Moldova separatistlikus ja venemeelses Transnistria piirkonnas välja eriolukord.
Transnistrias asub praegu ligi 2000 Venemaa nö rahuvalvajat, kelle kohalolu küsimus on välispoliitika instituudi teadur Igor Gretski hinnangul Moldova sisepoliitikas teravalt tõusetunud.
Vene relvajõudude keskringkonna asejuht kindralpolkovnik Rustam Minnekajev ähvardas 23. aprillil, et Vene väed soovivad kontrollida kogu Lõuna-Ukrainat, et jõuda lõpuks Transnistriani. Minnekajev märkis, et ka Transnistrias "surutakse alla venekeelset kogukonda".
Riiklike tunnustega, kuid riigina tunnustamata Transnistria tekkis peale Nõukogude Liidu kollapsi, kui piirkonnas elanud venekeelsed inimesed ei olnud nõus Moldova iseseisvumisega.
Samuti kardeti Moldova taasühinemist Rumeeniaga, mille osa Moldova oli kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Transnistria separatiste toetasid tollal võitluses Moldova valitsusvägedega ka seal asunud Vene sõdurid.
Ukraina luure: Venemaa ei valmista ette uut suurt pealetungi Ukraina vastu
Ukraina kaitseministeeriumi sõnul ei ole teateid, et Vene väed valmistaksid ette uut suurt pealetungi Ukraina vastu ütles Ukraina kaitseministeeriumi luurepeadirektoraadi (GUR) juht Andri Jusov laupäeval Ukraina televisioonile.
Ukraina kaitsejõudude ülemjuhataja, kindral Valeri Zalužnõi väitis hiljuti ajakirjale The Economist, et Venemaa valmistab ette vägesid uueks suureks rünnakuks Ukraina vastu, mis võib tulla juba jaanuaris, kuid pigem kevadel.
### Response:
Moldova luurejuht kardab Venemaa kallaletungi 2023. aastal
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Finaalturniir toimub üle 15 000 pealtvaataja mahutaval Žalgirio Arenal 19.-21. maini. Kaunas võõrustab finaalturniiri esimest korda.
"Meil on hea meel lisada Kaunas finaalturniiri võõrustanud linnade hulka. Tahaksin tänada Kaunase linna ja Kaunase Žalgirist pühendumuse ja huvi eest finaalturniiri korraldamisel," kommenteeris Euroliiga president Dejan Bodiroga.
"Kaunas on Leedu korvpalli sünnikoht, seega oli auasi, et Euroliiga finaalturniir viimaks siin toimuks," lisas Kaunase linnapea Visvaldas Matijošaitis. Piletiinfoga saab tutvuda siin.
Ühtlasi avaldati, et 2023/24 hooaja finaalturniir toimub Saksamaa pealinnas Berliinis.
Time for an important announcement
The next Final Fours will be hosted in...
2023 F4:
2024 F4: pic.twitter.com/5zQkDRwKNT
— Turkish Airlines EuroLeague (@EuroLeague) December 19, 2022
|
Kaunas võõrustab kevadel Euroliiga finaalturniiri
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finaalturniir toimub üle 15 000 pealtvaataja mahutaval Žalgirio Arenal 19.-21. maini. Kaunas võõrustab finaalturniiri esimest korda.
"Meil on hea meel lisada Kaunas finaalturniiri võõrustanud linnade hulka. Tahaksin tänada Kaunase linna ja Kaunase Žalgirist pühendumuse ja huvi eest finaalturniiri korraldamisel," kommenteeris Euroliiga president Dejan Bodiroga.
"Kaunas on Leedu korvpalli sünnikoht, seega oli auasi, et Euroliiga finaalturniir viimaks siin toimuks," lisas Kaunase linnapea Visvaldas Matijošaitis. Piletiinfoga saab tutvuda siin.
Ühtlasi avaldati, et 2023/24 hooaja finaalturniir toimub Saksamaa pealinnas Berliinis.
Time for an important announcement
The next Final Fours will be hosted in...
2023 F4:
2024 F4: pic.twitter.com/5zQkDRwKNT
— Turkish Airlines EuroLeague (@EuroLeague) December 19, 2022
### Response:
Kaunas võõrustab kevadel Euroliiga finaalturniiri
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Neil samadel päevadel, kui Eestis kõlas manifest kõigile maailma rahvastele, põgenesid Tallinna reidilt Vene sõjalaevad. 1950. aastate lõpuks oli nõukogude propagandamasin selle sündmuse kangelaslikuks päästeoperatsiooniks vorminud ning kolm meest – Aleksander Ilves, Adolf Tamm ja Joosep Marjan – kirjeldasid sakslaste eest pagemist koguni raadios.
"Tallinn-Helsingi vahel vaba vett üldse ei olnud, kõik oli jääs," meenutas üks. "Selle pärast need 80 kilomeetrit, mis see vahemaa on, võtsid kolm päeva," jätkas teine. "Vat see laev, mille peal mina sõitsin, meie saime alles kuuendal päeval Helsingisse," kiitis kolmas.
1960. aastal avati nende auks 36 meetri kõrgune Jääretke obelisk. "Sellest otseselt pudenevad tükid," kirjeldas Kaarma dolomiiditööstuse toel valminud obeliski tänapäeva Tallinna abilinnapea Vladimir Svet. "Ja selleks, et seda säilitada ja mitte lasta sellel lõplikult laguneda, on vaja teha projekt, kuidas seda konserveeritakse," jätkas Svet.
Tegelikult palkas Tallinn juba läinud aastal ettevõtte Roadplan, et see projekteeriks kogu memoriaalansambli renoveerimise. Aga kui paarsada tuhat eurot oli juba kulunud, otsustas linn tööd pausile panna.
"Tänaseks on selge, et riigi poolt mingeid otsuseid selles osas ei sünni. Seetõttu me otsustasime, et selles mahus, mis puudutab linna omandisse jäävaid objekte, jätkame konserveerimise projekteerimist," ütles Svet.
Maa alla peidetud luuk
Nüüdseks on spetsialistid juba mõnda aega arhiivides tuulanud ja vanu pabereid uurinud. "Jooniste järgi tundub, et see obelisk on tegelikult seestpoolt tühi," sõnas Svet.
Vähe sellest, obeliski sisse peaks viima peidetud luuk. Kus luuk täpselt on, pole veel selge, kuid tõenäoliselt katab seda tonnide viisi pinnast. Kui Maarjamäele hakati rajama suurejoonelist memoriaalansamblit, jäeti obeliski alumine osa mulla ja kruusa alla ning aastakümneteks peidetud luuk vajus unustusse.
Nüüd kavatseb OÜ Roadplan luugi üles otsida ja lahti teha. "Ja selleks, et luugile pääseda ja sinna sisse minna, oli vaja saada rida kooskõlastusi riigiasutustelt," ütles Svet.
Maa-ametilt küsis ettevõte luba juba novembri alguses. Ametnikud mõtlesid mõned nädalad, viitasid siis vastamise keerukusele ja võtsid endale tublisti lisaaega. Asja tegi raskeks see, et oktoobris oli kaitseminister Hanno Pevkur kogu Maarjamäe ala Saksa sõjahauaks kuulutanud.
Niisiis suunatigi ettevõtjad lõpuks kaitseministeeriumi poole. Viimaks saadigi luba labidate ja kirkadega tööle asuda. Põnevust lisab ülesandele see, et alates esimesest labidatäiest kuni viimase murukamara tagasisättimiseni ei tohi minna üle kümne päeva.
Kas luuk leitakse ja mis peidab ennast obeliski sees, seda ei saa me veel mõnda aega teada. Enne peab kevadpäike maa üles sulatama.
Korrastamise algus on veel lahtine
Projekteerijat kannustab luuki otsima üsna proosaline huvi. Nimelt saaks obeliski sees uurida, kuidas kõrge ehitis täpsemalt tehtud on. Ühtlasi saaks teada põhiraskust kandvate silikaattelliste seisukorda, et seeläbi otsustada, kas konserveerimiseks piisab vaid katteplaatide ja armatuuri vahetamisest obeliski välispinnal või tuleb ette võtta põhjalikum ehitustöö.
Vladimir Svet lubab, et luugi otsimisest antakse linlastele aegsasti teada. "Muidugi ootus on, et järgmisel aastal saaks konserveerimise projekteerimise töö lõpule viidud," märkis Svet. Millal täpselt hakatakse obeliski korrastama, ei oska ta veel öelda.
"Mina muidugi ei jäta lootust, et kui riigikogu valimised saavad läbi ja emotsioonid vaibuvad, on võimalik erialaspetsialistidega oluliselt rahulikumas keskkonnas arutada, mis peaks laiemas laastus olema memoriaali tulevik," sõnas abilinnapea.
Olukorra muudab keeruliseks, et suurem osa memoriaalist asub reformimata riigimaal. Maa ajutine valitseja maa-amet hoolitseb aga, et keegi lagunevate ehitiste tõttu surma ei saaks.
Ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro sõnul on lisaks obeliskile varisemisohtlik ka Pirita tee poole küünitav vaateplatvorm. "Vaateplatvormi ääres on kivid lahti, väga ääre peale liikudes võivad nad murduda ja sealt võib lihtsalt alla kukkuda," sõnas Vooro. "Täpselt samamoodi on kivid lahti neil treppidel, mis kahel pool vaateplatvormi on. Inimesed võivad komistada, kukkuda ja endale viga teha."
Piirdeaiad püsivad veel mõnda aega
Kaks aastat tagasi paigaldas maa-amet Maarjamäele rauast piirdeaiad. Nende rendile ja paika seadmisele on kulunud umbes 3500 eurot.
"Neid aedu on ka paaril korral lõhutud, nende kallal on vandaalitsetud, neid on sealt ääre pealt alla loobitud ja nende korrastamine läks maksma umbes 3250 eurot," märkis Vooro.
Peagi sõlmib maa-amet uue lepingu. Kusjuures päevane renditasu kerkis uue hankega kõigest 14 protsenti. Omaette küsimus on, kui palju aiad aitavad, sest sõltumata ameti ponnistustest on uudistajaid ja jalutajaid mõlemal pool piirdeaeda.
"Ega me lõplikult ei saa ju tagada, et inimesed ratsionaalselt ja mõistuspäraselt käituvad," sõnas Vooro ning lisas, et amet teeb kõik endast sõltuva. "Oleme ohtlikud objektid ära piiritlenud, oleme paigaldanud sinna ka märgid ja teksti. Ja kui inimene tõesti igasugust ohtu trotsides sinna ligi läheb, siis ega me midagi teha ei saa. Paikset valvet ei hakka seal ju keegi teostama," ütles Vooro.
|
Maarjamäe obeliski sisse võib viia varjatud luuk
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neil samadel päevadel, kui Eestis kõlas manifest kõigile maailma rahvastele, põgenesid Tallinna reidilt Vene sõjalaevad. 1950. aastate lõpuks oli nõukogude propagandamasin selle sündmuse kangelaslikuks päästeoperatsiooniks vorminud ning kolm meest – Aleksander Ilves, Adolf Tamm ja Joosep Marjan – kirjeldasid sakslaste eest pagemist koguni raadios.
"Tallinn-Helsingi vahel vaba vett üldse ei olnud, kõik oli jääs," meenutas üks. "Selle pärast need 80 kilomeetrit, mis see vahemaa on, võtsid kolm päeva," jätkas teine. "Vat see laev, mille peal mina sõitsin, meie saime alles kuuendal päeval Helsingisse," kiitis kolmas.
1960. aastal avati nende auks 36 meetri kõrgune Jääretke obelisk. "Sellest otseselt pudenevad tükid," kirjeldas Kaarma dolomiiditööstuse toel valminud obeliski tänapäeva Tallinna abilinnapea Vladimir Svet. "Ja selleks, et seda säilitada ja mitte lasta sellel lõplikult laguneda, on vaja teha projekt, kuidas seda konserveeritakse," jätkas Svet.
Tegelikult palkas Tallinn juba läinud aastal ettevõtte Roadplan, et see projekteeriks kogu memoriaalansambli renoveerimise. Aga kui paarsada tuhat eurot oli juba kulunud, otsustas linn tööd pausile panna.
"Tänaseks on selge, et riigi poolt mingeid otsuseid selles osas ei sünni. Seetõttu me otsustasime, et selles mahus, mis puudutab linna omandisse jäävaid objekte, jätkame konserveerimise projekteerimist," ütles Svet.
Maa alla peidetud luuk
Nüüdseks on spetsialistid juba mõnda aega arhiivides tuulanud ja vanu pabereid uurinud. "Jooniste järgi tundub, et see obelisk on tegelikult seestpoolt tühi," sõnas Svet.
Vähe sellest, obeliski sisse peaks viima peidetud luuk. Kus luuk täpselt on, pole veel selge, kuid tõenäoliselt katab seda tonnide viisi pinnast. Kui Maarjamäele hakati rajama suurejoonelist memoriaalansamblit, jäeti obeliski alumine osa mulla ja kruusa alla ning aastakümneteks peidetud luuk vajus unustusse.
Nüüd kavatseb OÜ Roadplan luugi üles otsida ja lahti teha. "Ja selleks, et luugile pääseda ja sinna sisse minna, oli vaja saada rida kooskõlastusi riigiasutustelt," ütles Svet.
Maa-ametilt küsis ettevõte luba juba novembri alguses. Ametnikud mõtlesid mõned nädalad, viitasid siis vastamise keerukusele ja võtsid endale tublisti lisaaega. Asja tegi raskeks see, et oktoobris oli kaitseminister Hanno Pevkur kogu Maarjamäe ala Saksa sõjahauaks kuulutanud.
Niisiis suunatigi ettevõtjad lõpuks kaitseministeeriumi poole. Viimaks saadigi luba labidate ja kirkadega tööle asuda. Põnevust lisab ülesandele see, et alates esimesest labidatäiest kuni viimase murukamara tagasisättimiseni ei tohi minna üle kümne päeva.
Kas luuk leitakse ja mis peidab ennast obeliski sees, seda ei saa me veel mõnda aega teada. Enne peab kevadpäike maa üles sulatama.
Korrastamise algus on veel lahtine
Projekteerijat kannustab luuki otsima üsna proosaline huvi. Nimelt saaks obeliski sees uurida, kuidas kõrge ehitis täpsemalt tehtud on. Ühtlasi saaks teada põhiraskust kandvate silikaattelliste seisukorda, et seeläbi otsustada, kas konserveerimiseks piisab vaid katteplaatide ja armatuuri vahetamisest obeliski välispinnal või tuleb ette võtta põhjalikum ehitustöö.
Vladimir Svet lubab, et luugi otsimisest antakse linlastele aegsasti teada. "Muidugi ootus on, et järgmisel aastal saaks konserveerimise projekteerimise töö lõpule viidud," märkis Svet. Millal täpselt hakatakse obeliski korrastama, ei oska ta veel öelda.
"Mina muidugi ei jäta lootust, et kui riigikogu valimised saavad läbi ja emotsioonid vaibuvad, on võimalik erialaspetsialistidega oluliselt rahulikumas keskkonnas arutada, mis peaks laiemas laastus olema memoriaali tulevik," sõnas abilinnapea.
Olukorra muudab keeruliseks, et suurem osa memoriaalist asub reformimata riigimaal. Maa ajutine valitseja maa-amet hoolitseb aga, et keegi lagunevate ehitiste tõttu surma ei saaks.
Ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro sõnul on lisaks obeliskile varisemisohtlik ka Pirita tee poole küünitav vaateplatvorm. "Vaateplatvormi ääres on kivid lahti, väga ääre peale liikudes võivad nad murduda ja sealt võib lihtsalt alla kukkuda," sõnas Vooro. "Täpselt samamoodi on kivid lahti neil treppidel, mis kahel pool vaateplatvormi on. Inimesed võivad komistada, kukkuda ja endale viga teha."
Piirdeaiad püsivad veel mõnda aega
Kaks aastat tagasi paigaldas maa-amet Maarjamäele rauast piirdeaiad. Nende rendile ja paika seadmisele on kulunud umbes 3500 eurot.
"Neid aedu on ka paaril korral lõhutud, nende kallal on vandaalitsetud, neid on sealt ääre pealt alla loobitud ja nende korrastamine läks maksma umbes 3250 eurot," märkis Vooro.
Peagi sõlmib maa-amet uue lepingu. Kusjuures päevane renditasu kerkis uue hankega kõigest 14 protsenti. Omaette küsimus on, kui palju aiad aitavad, sest sõltumata ameti ponnistustest on uudistajaid ja jalutajaid mõlemal pool piirdeaeda.
"Ega me lõplikult ei saa ju tagada, et inimesed ratsionaalselt ja mõistuspäraselt käituvad," sõnas Vooro ning lisas, et amet teeb kõik endast sõltuva. "Oleme ohtlikud objektid ära piiritlenud, oleme paigaldanud sinna ka märgid ja teksti. Ja kui inimene tõesti igasugust ohtu trotsides sinna ligi läheb, siis ega me midagi teha ei saa. Paikset valvet ei hakka seal ju keegi teostama," ütles Vooro.
### Response:
Maarjamäe obeliski sisse võib viia varjatud luuk
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Ma andsin endast kõik, et olla siin, kus ma täna olen ja ma olen selle üle uhke. Olen kirjutanud oma loo ja meie lugu lõpeb," kirjutas Benzema Twitteris.
J'ai fait les efforts et les erreurs qu'il fallait pour être là où je suis aujourd'hui et j'en suis fier !
J'ai écrit mon histoire et la nôtre prend fin. #Nueve pic.twitter.com/7LYEzbpHEs
— Karim Benzema (@Benzema) December 19, 2022
Täna 35-aastaseks saanud Benzema debüteeris Prantsusmaa rahvuskoondise eest 2007. aastal sõprusmängus Austria vastu ja lõi samas kohtumises oma esimese värava. Rahvuskoondist esindas ta kokku 97 korral ja lõi 37 väravat, 2012. aastal sahistas ta kahel korral Eesti koondise väravavõrku.
Benzema mängis 2014. aasta MM-il ning 2008., 2012. ja 2020. aasta EM-idel. Ründaja valiti tänavuse MM-i koosseisu, kuid sai treeningul vigastada ja pidi finaalturniiri vahele jätma.
Benzema ei esindanud Prantsusmaa koondist aastatel 2015 kuni 2021, sest sattus platsivälistesse skandaalidesse ning pärast 2016. aasta EM-i meeskonnast väljajäämist süüdistas ta peatreener Didier Deschampsi rassismis.
|
Karim Benzema tegi koondisekarjääriga lõpparve
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma andsin endast kõik, et olla siin, kus ma täna olen ja ma olen selle üle uhke. Olen kirjutanud oma loo ja meie lugu lõpeb," kirjutas Benzema Twitteris.
J'ai fait les efforts et les erreurs qu'il fallait pour être là où je suis aujourd'hui et j'en suis fier !
J'ai écrit mon histoire et la nôtre prend fin. #Nueve pic.twitter.com/7LYEzbpHEs
— Karim Benzema (@Benzema) December 19, 2022
Täna 35-aastaseks saanud Benzema debüteeris Prantsusmaa rahvuskoondise eest 2007. aastal sõprusmängus Austria vastu ja lõi samas kohtumises oma esimese värava. Rahvuskoondist esindas ta kokku 97 korral ja lõi 37 väravat, 2012. aastal sahistas ta kahel korral Eesti koondise väravavõrku.
Benzema mängis 2014. aasta MM-il ning 2008., 2012. ja 2020. aasta EM-idel. Ründaja valiti tänavuse MM-i koosseisu, kuid sai treeningul vigastada ja pidi finaalturniiri vahele jätma.
Benzema ei esindanud Prantsusmaa koondist aastatel 2015 kuni 2021, sest sattus platsivälistesse skandaalidesse ning pärast 2016. aasta EM-i meeskonnast väljajäämist süüdistas ta peatreener Didier Deschampsi rassismis.
### Response:
Karim Benzema tegi koondisekarjääriga lõpparve
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Treviso võttis kodusaalis 75:68 (16:19, 22:10, 15:19, 22:20) võidu. Jurkatamm viskas üheksa minutiga kolm punkti (kahesed 1/1, kolmesed 0/3, vabavisked 1/1), andis ühe korvisöödu, tegi kolm viga ja ühe pallikaotuse. Riismaa 17 minutiga punktiarvet ei avanud (kahesed 0/1, kolmesed 0/3), kuid hankis viis lauapalli.
Brindisi tagamängija Marcquise Reed viskas üleplatsimehena 21 punkti, võitjate edukaim oli 18 punktiga Adrian Banks. Brindisi (5-6) hoiab liigatabelis kaheksandat kohta, Treviso (3-8) paikneb 15. ehk eelviimasel positsioonil.
Kaspar Treieri koduklubi Sassari Dinamo alistas laupäeval Napoli Basketi 86:69 (22:18, 21:10, 21:23, 22:18). Sassari eest tegi särava mängu Jamal Jones, kes viskas 28 punkti ja võttis 10 lauapalli. Treier mänguaega ei saanud. Sassari (5-6) on Brindisi järel üheksandal kohal.
Siim-Sander Vene ja Jeruusalemma Hapoel kaotasid reedel Iisraeli kõrgliigas 61:70 (19:21, 17:11, 5:17, 20:21) Be'er-Sheva Hapoelile. Vene sai platsile 20 minutiks, kuid skoori ei teinud (kolmesed 0/1). Eestlase arvele kogunes kolm resultatiivset söötu, üks lauapall ja kaks vaheltlõiget. Jeruusalemma Hapoel asub kuue võidu ja nelja kaotusega neljandal real.
|
Eestlaste duellis jäi peale Jurkatamme leivaisa
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Treviso võttis kodusaalis 75:68 (16:19, 22:10, 15:19, 22:20) võidu. Jurkatamm viskas üheksa minutiga kolm punkti (kahesed 1/1, kolmesed 0/3, vabavisked 1/1), andis ühe korvisöödu, tegi kolm viga ja ühe pallikaotuse. Riismaa 17 minutiga punktiarvet ei avanud (kahesed 0/1, kolmesed 0/3), kuid hankis viis lauapalli.
Brindisi tagamängija Marcquise Reed viskas üleplatsimehena 21 punkti, võitjate edukaim oli 18 punktiga Adrian Banks. Brindisi (5-6) hoiab liigatabelis kaheksandat kohta, Treviso (3-8) paikneb 15. ehk eelviimasel positsioonil.
Kaspar Treieri koduklubi Sassari Dinamo alistas laupäeval Napoli Basketi 86:69 (22:18, 21:10, 21:23, 22:18). Sassari eest tegi särava mängu Jamal Jones, kes viskas 28 punkti ja võttis 10 lauapalli. Treier mänguaega ei saanud. Sassari (5-6) on Brindisi järel üheksandal kohal.
Siim-Sander Vene ja Jeruusalemma Hapoel kaotasid reedel Iisraeli kõrgliigas 61:70 (19:21, 17:11, 5:17, 20:21) Be'er-Sheva Hapoelile. Vene sai platsile 20 minutiks, kuid skoori ei teinud (kolmesed 0/1). Eestlase arvele kogunes kolm resultatiivset söötu, üks lauapall ja kaks vaheltlõiget. Jeruusalemma Hapoel asub kuue võidu ja nelja kaotusega neljandal real.
### Response:
Eestlaste duellis jäi peale Jurkatamme leivaisa
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tunjov vaatas teist mängu järjest tervet kohtumist varupingilt. Kohtumise ainsa värava lõi 19. minutil Simone Rabbi. SPAL kerkis liigatabelis 15. kohale, Parma asub kuuendal positsioonil, vahendab Soccernet.ee.
Pühapäevase tulemusega vältis SPAL võiduta seeria venimist kahe kuu pikkuseks, sest viimati võttis Daniele De Rossi juhendatav tiim kolm punkti 22. oktoobril.
|
Georgi Tunjovi koduklubi sai üle pika aja võidu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tunjov vaatas teist mängu järjest tervet kohtumist varupingilt. Kohtumise ainsa värava lõi 19. minutil Simone Rabbi. SPAL kerkis liigatabelis 15. kohale, Parma asub kuuendal positsioonil, vahendab Soccernet.ee.
Pühapäevase tulemusega vältis SPAL võiduta seeria venimist kahe kuu pikkuseks, sest viimati võttis Daniele De Rossi juhendatav tiim kolm punkti 22. oktoobril.
### Response:
Georgi Tunjovi koduklubi sai üle pika aja võidu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tartu Südalinna kultuurikeskuse maksumuseks on hinnatud koos käibemaksuga ligi 90 miljonit eurot. Kuigi Tartu soov oleks olnud maksta sellest 25 protsenti, on lõplik kokkuleppe 33 protsendilise osaluse peale.
Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on Süku rahastamisleping linnale siiski jõukohane "Me rääkisime ühest proportsioonist sel ajal, kui Tartu linn esitas oma taotluse Riigikogule ja vahepeal on ju aeg edasi läinud ja oluline on just nimelt see, et eelarvestamise aluseks on võetud selle aasta alguse ehituse hind pluss ehitushinnaindeks," selgitas ta ja lisas, et kui hinnad tõusevad, siis tõuseb ka toetus. "Kui hinnad langevad, siis sellevõrra on vähem ka toetust, seega leping kajastab reaalset situatsiooni."
Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirjas on Süku esimene. Sügisel muudeti seadust nii, et kahe objekti asemel saab võimalusel rahastada korraga mitmeid riiklikult tähtsaid kultuuriehitiste projekte. Seesugune muudatus annab Allikmaa sõnul võimaluse Sükuga samaaegselt edasi liikuda näiteks ka Rakverre ja Narva planeeritud ehitistega.
"Olen tänaseks saanud juba Rakvere linnavalitsuse poolt kirja, et nemad on valmis ka kohe asjaga edasi minema, mis ongi tänu sellele, et muudeti seadust," rõhutas Allikmaa ja lisas, et muidu oleks pidanud Rakvere jääma ootele, kui ükskord Narva saab valmis, ja alles siis oleks saanud minna Rakvere juurde. "Hasartmängumaksu laekumine kultuurkapitali on olnud praegu päris hea, meil on olnud piisavalt rahalisi vahendeid, et ära rahastada Tartu linna poolt rajatav südalinna kultuurikeskus ja meil tekib päris suur jääk, et me saaksime samaaegselt veel rahastada nii Narvas kultuurikvartali ehitust kui ka Rakveres Arvo Pärdi nimelise muusikamaja ehitust."
Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirjas on viiendal ehk viimasel kohal praegu Tallinna Filmilinnak. Tallinn on otsustanud linnaku esimese etapi ehituse rahastada ise. Samas võimaldab Allikmaa sõnul seadusemuudatus ka seda, et enne kui tuleb hakata tegelema rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitusega, saab kultuurkapital lõpuni ära rahastada ka filmilinnaku projekti.
"Kui me saame valmis Rakvere ja Narva, ma julgen arvata, et rahalisi võimalusi on selleks nii palju, et me saame nad kahe aasta pärast valmis, sõltub muidugi neist kahest linnast endast," sõnas ta ja kinnitas, et siis saaksime kohe minna Filmilinnaku rahastamise juurde. "Tartu jookseb seal all muidugi ka kogu aeg, aga see ei sega, ei kannata Tartu ega kindlasti ka Estonia, sest Estonial see ettevalmistusperiood võtab palju rohkem aega."
|
Urmas Klaas: Süku rahastusleping on Tartule jõukohane
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu Südalinna kultuurikeskuse maksumuseks on hinnatud koos käibemaksuga ligi 90 miljonit eurot. Kuigi Tartu soov oleks olnud maksta sellest 25 protsenti, on lõplik kokkuleppe 33 protsendilise osaluse peale.
Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on Süku rahastamisleping linnale siiski jõukohane "Me rääkisime ühest proportsioonist sel ajal, kui Tartu linn esitas oma taotluse Riigikogule ja vahepeal on ju aeg edasi läinud ja oluline on just nimelt see, et eelarvestamise aluseks on võetud selle aasta alguse ehituse hind pluss ehitushinnaindeks," selgitas ta ja lisas, et kui hinnad tõusevad, siis tõuseb ka toetus. "Kui hinnad langevad, siis sellevõrra on vähem ka toetust, seega leping kajastab reaalset situatsiooni."
Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirjas on Süku esimene. Sügisel muudeti seadust nii, et kahe objekti asemel saab võimalusel rahastada korraga mitmeid riiklikult tähtsaid kultuuriehitiste projekte. Seesugune muudatus annab Allikmaa sõnul võimaluse Sükuga samaaegselt edasi liikuda näiteks ka Rakverre ja Narva planeeritud ehitistega.
"Olen tänaseks saanud juba Rakvere linnavalitsuse poolt kirja, et nemad on valmis ka kohe asjaga edasi minema, mis ongi tänu sellele, et muudeti seadust," rõhutas Allikmaa ja lisas, et muidu oleks pidanud Rakvere jääma ootele, kui ükskord Narva saab valmis, ja alles siis oleks saanud minna Rakvere juurde. "Hasartmängumaksu laekumine kultuurkapitali on olnud praegu päris hea, meil on olnud piisavalt rahalisi vahendeid, et ära rahastada Tartu linna poolt rajatav südalinna kultuurikeskus ja meil tekib päris suur jääk, et me saaksime samaaegselt veel rahastada nii Narvas kultuurikvartali ehitust kui ka Rakveres Arvo Pärdi nimelise muusikamaja ehitust."
Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirjas on viiendal ehk viimasel kohal praegu Tallinna Filmilinnak. Tallinn on otsustanud linnaku esimese etapi ehituse rahastada ise. Samas võimaldab Allikmaa sõnul seadusemuudatus ka seda, et enne kui tuleb hakata tegelema rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitusega, saab kultuurkapital lõpuni ära rahastada ka filmilinnaku projekti.
"Kui me saame valmis Rakvere ja Narva, ma julgen arvata, et rahalisi võimalusi on selleks nii palju, et me saame nad kahe aasta pärast valmis, sõltub muidugi neist kahest linnast endast," sõnas ta ja kinnitas, et siis saaksime kohe minna Filmilinnaku rahastamise juurde. "Tartu jookseb seal all muidugi ka kogu aeg, aga see ei sega, ei kannata Tartu ega kindlasti ka Estonia, sest Estonial see ettevalmistusperiood võtab palju rohkem aega."
### Response:
Urmas Klaas: Süku rahastusleping on Tartule jõukohane
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Suuremad või väiksemad akud, pumphüdrojaamad või vesiniku tootmine – need peamised elektri salvestamise võimalused töötavad juba praegu. Kuid nende rajamist takistab tõik, et praegu puudub Eestis hea viis nende salvestatud elektri müümiseks, tõdes energeetikaekspert Einari Kisel.
"Praktikas oleks see, et oleks võimalik müüa järgmise päeva või siis ka päevasisesel turul oma elektrit. Kui tunnisiseselt näiteks selgub, et mingi tuulik ei suuda toota nii palju kui vaja, siis salvesti võtab selle koormuse üle ning toodab puudujääva osa ise ja saab selle eest tulu. Sellist päevasisest turgu Eestis praegu praktiliselt ei toimi," selgitas Kisel.
Kokkuvõttes puudub kindlus, et näiteks akupargi ehitamiseks kulutatud raha saab tagasi teenida.
"Seda referentsi justkui ei ole, mille alusel saaks investeerimisotsuseid teha ja pankadest laenu küsida," märkis Kisel, lisades, et seda muret saaks lahenda ka, kui riik garanteeriks salvestusvõimsuste rajajatele minimaalse kasumi läbi võrguteenuse või riigieelarve.
Selle murega on silmitsi näiteks energiaettevõtte Utilitas Wind juhatuse liige Rene Tammist. Utilitas plaanib odavast elektrist vesinikku toota ning muu hulgas vajadusel seda tagasi elektriks muuta. Taoliselt elektri salvestamisel tekib kõrvalmõjuna soojust, mis tavaliselt tähendab suurt energiakadu.
"Kuivõrd Utilitas ongi ennekõike tuntud kui kaugkütte ettevõte, siis meil on see soov ja suutlikkus seda soojust, mis muundamisel tekib, kaugküttes kasutada ja seeläbi kogu tsükli kasutegurit parandada," sõnas Tammist.
Ehk tehnoloogilisi muresid ettevõtted lahendavad, kuid veel jääb puudu odavast roheelektrist ning kindlusest, et investeeringud saab tagasi teenida. Aega oodata samas ei ole.
"Juba tarneajad taastuvenergiaseadmetele, aga ka salvestusseadmetele on päris pikad ning selleks, et meil oleks sellel aastakümnel võimalik neid seadmeid rajada, tuleb otsus teha juba järgmisel aastal."
Samal ajal on kindel, et rohepööre koos uue energiasüsteemiga tuleb, ütles ekspresident Kersti Kaljulaid. Kui Eesti maha jääb, kannatavad kasvõi meie kaubandussuhted.
"Täna pelk rohepöörde lubadus ei ole panka viidav. Pangast raha saamine suurteks projektideks võib nõuda täiendavaid riigi garantiisid, milleks võib olla hange "Palun pakkuge 100, 150, 200 MW salvestusvõimsusi". Tuuleparkide osas on minu arust kõigil üsna selge arusaam, et nad tulevad, aga salvestusvõimsuste osas mina veel ei ole aru saanud, et see oleks kõigile kohale jõudnud, et ka neid on vaja," rääkis Kaljulaid.
|
Ärev elektriturg pidurdab salvestusvõimsuste rajamist
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suuremad või väiksemad akud, pumphüdrojaamad või vesiniku tootmine – need peamised elektri salvestamise võimalused töötavad juba praegu. Kuid nende rajamist takistab tõik, et praegu puudub Eestis hea viis nende salvestatud elektri müümiseks, tõdes energeetikaekspert Einari Kisel.
"Praktikas oleks see, et oleks võimalik müüa järgmise päeva või siis ka päevasisesel turul oma elektrit. Kui tunnisiseselt näiteks selgub, et mingi tuulik ei suuda toota nii palju kui vaja, siis salvesti võtab selle koormuse üle ning toodab puudujääva osa ise ja saab selle eest tulu. Sellist päevasisest turgu Eestis praegu praktiliselt ei toimi," selgitas Kisel.
Kokkuvõttes puudub kindlus, et näiteks akupargi ehitamiseks kulutatud raha saab tagasi teenida.
"Seda referentsi justkui ei ole, mille alusel saaks investeerimisotsuseid teha ja pankadest laenu küsida," märkis Kisel, lisades, et seda muret saaks lahenda ka, kui riik garanteeriks salvestusvõimsuste rajajatele minimaalse kasumi läbi võrguteenuse või riigieelarve.
Selle murega on silmitsi näiteks energiaettevõtte Utilitas Wind juhatuse liige Rene Tammist. Utilitas plaanib odavast elektrist vesinikku toota ning muu hulgas vajadusel seda tagasi elektriks muuta. Taoliselt elektri salvestamisel tekib kõrvalmõjuna soojust, mis tavaliselt tähendab suurt energiakadu.
"Kuivõrd Utilitas ongi ennekõike tuntud kui kaugkütte ettevõte, siis meil on see soov ja suutlikkus seda soojust, mis muundamisel tekib, kaugküttes kasutada ja seeläbi kogu tsükli kasutegurit parandada," sõnas Tammist.
Ehk tehnoloogilisi muresid ettevõtted lahendavad, kuid veel jääb puudu odavast roheelektrist ning kindlusest, et investeeringud saab tagasi teenida. Aega oodata samas ei ole.
"Juba tarneajad taastuvenergiaseadmetele, aga ka salvestusseadmetele on päris pikad ning selleks, et meil oleks sellel aastakümnel võimalik neid seadmeid rajada, tuleb otsus teha juba järgmisel aastal."
Samal ajal on kindel, et rohepööre koos uue energiasüsteemiga tuleb, ütles ekspresident Kersti Kaljulaid. Kui Eesti maha jääb, kannatavad kasvõi meie kaubandussuhted.
"Täna pelk rohepöörde lubadus ei ole panka viidav. Pangast raha saamine suurteks projektideks võib nõuda täiendavaid riigi garantiisid, milleks võib olla hange "Palun pakkuge 100, 150, 200 MW salvestusvõimsusi". Tuuleparkide osas on minu arust kõigil üsna selge arusaam, et nad tulevad, aga salvestusvõimsuste osas mina veel ei ole aru saanud, et see oleks kõigile kohale jõudnud, et ka neid on vaja," rääkis Kaljulaid.
### Response:
Ärev elektriturg pidurdab salvestusvõimsuste rajamist
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
MK-sarja üldliider Odermatt näitas esimesel laskumisel kiireimat aega ja juhtis paremuselt teist aega näidanud norralase Henrik Kristofferseni ees 0,6 sekundiga. Šveitslane Loic Meillard hoidis avalaskumise järel 1,10-sekundilise kaotusega kolmandat kohta.
Odermatt suutis ka teise laskumise järel vastaseid edestada ning võttis oma kolmanda suurslaalomi võidu sel hooajal. Teiseks tulnud Kristoffersen kaotas talle vaid 0,2 sekundiga. Peale esimest laskumist neljas olnud sloveen Zan Kranjec näitas teisel laskumisel väga kiiret aega ja kerkis Meillardist mööda kolmandaks (+0,92).
Neanche un errore ferma Odermatt!
Non bastano nemmeno le manche stellari di Kranjec e Kristoffersen: in Alta Badia il gigante maschile è dello svizzero! #SciAlpino | #EurosportSCI pic.twitter.com/GEijsC9J54
— Eurosport IT (@Eurosport_IT) December 19, 2022
Laupäeval võidutsenud 22-aastane norralane Lucas Braathen pidi esimesel laskumisel sõiduvea tõttu võistluse pooleli jätma.
Sunday: Wins Giant Slalom in Alta Badia
❌ Monday: Out of the Giant Slalom in Alta Badia
What a difference a day makes for Lucas Braathen #FISAlpine | @FISAlpine pic.twitter.com/CTj3LsKw5C
— Eurosport (@eurosport) December 19, 2022
Odermatt jätkab MK-sarjas üldliidrina, olles kogunud 796 punkti. Teist kohta hoiab 525 punktiga norralane Aleksander Aamodt Kilde ja kolmandal kohal paikneb 315 punktiga Kilde kaasmaalane Braathen. Kristoffersen kerkis neljandaks (305 punkti).
|
Marco Odermatt võttis selle hooaja kolmanda suurslaalomi võidu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MK-sarja üldliider Odermatt näitas esimesel laskumisel kiireimat aega ja juhtis paremuselt teist aega näidanud norralase Henrik Kristofferseni ees 0,6 sekundiga. Šveitslane Loic Meillard hoidis avalaskumise järel 1,10-sekundilise kaotusega kolmandat kohta.
Odermatt suutis ka teise laskumise järel vastaseid edestada ning võttis oma kolmanda suurslaalomi võidu sel hooajal. Teiseks tulnud Kristoffersen kaotas talle vaid 0,2 sekundiga. Peale esimest laskumist neljas olnud sloveen Zan Kranjec näitas teisel laskumisel väga kiiret aega ja kerkis Meillardist mööda kolmandaks (+0,92).
Neanche un errore ferma Odermatt!
Non bastano nemmeno le manche stellari di Kranjec e Kristoffersen: in Alta Badia il gigante maschile è dello svizzero! #SciAlpino | #EurosportSCI pic.twitter.com/GEijsC9J54
— Eurosport IT (@Eurosport_IT) December 19, 2022
Laupäeval võidutsenud 22-aastane norralane Lucas Braathen pidi esimesel laskumisel sõiduvea tõttu võistluse pooleli jätma.
Sunday: Wins Giant Slalom in Alta Badia
❌ Monday: Out of the Giant Slalom in Alta Badia
What a difference a day makes for Lucas Braathen #FISAlpine | @FISAlpine pic.twitter.com/CTj3LsKw5C
— Eurosport (@eurosport) December 19, 2022
Odermatt jätkab MK-sarjas üldliidrina, olles kogunud 796 punkti. Teist kohta hoiab 525 punktiga norralane Aleksander Aamodt Kilde ja kolmandal kohal paikneb 315 punktiga Kilde kaasmaalane Braathen. Kristoffersen kerkis neljandaks (305 punkti).
### Response:
Marco Odermatt võttis selle hooaja kolmanda suurslaalomi võidu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Euroopa Liit süüdistab Metat konkurentsiolukorra moonutamises, kuna Facebook Marketplace on sidunud reklaamid enda keskkonnas konto omamisega Facebooki sotsiaalmeedia keskkonnas, vahendas The Wall Street Journal.
Euroopa Komisjon teatas esmaspäeval, et Meta poliitika, mille kohaselt Facebooki kasutajad saavad automaatselt ligipääsu Marketplace'i veebituru keskkonnale, tõrjub ebaõiglaselt eemale konkurente.
Komisjoni teatel on Euroopa Liit mures ka selle pärast, et Meta on oma kasutajatingimustega kehtestanud veebireklaami tellimisele ebaõiglased tingimused.
Metal on võimalus ennast Euroopa Komisjoni ees kaitsta enne lõplikku otsust. Kui Euroopa Komisjon otsustab, et Meta on ebaõiglaselt tõkestanud konkurentsi, siis võib Euroopa Liit trahvida Metat mahus kuni 10 protsenti ettevõtte üleilmsest tulust.
Meta esindaja Tim Lamb teatas, et Euroopa Komisjoni väited on alusetud ning tema sõnul jätkab ettevõte tööd, et näidata, kuidas nende tooteinnovatsioon on tarbijatele kasulik ja konkurentsi soodustav.
Bloomberg tõi esile, et Euroopa Liit on peale Meta ka teiste USA päritolu tehnoloogiaettevõtete tegevusi ja võimalikku turu moonutamist asunud uurima. Euroopa Komisjoni huvi all on nii Google, Apple kui ka Amazon.
Eraldiseisvalt uurivad Meta tegevusi ka Saksa ning Briti võimud.
|
EL süüdistab Metat Facebook Marketplace'i ebaseaduslikus monopolis
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liit süüdistab Metat konkurentsiolukorra moonutamises, kuna Facebook Marketplace on sidunud reklaamid enda keskkonnas konto omamisega Facebooki sotsiaalmeedia keskkonnas, vahendas The Wall Street Journal.
Euroopa Komisjon teatas esmaspäeval, et Meta poliitika, mille kohaselt Facebooki kasutajad saavad automaatselt ligipääsu Marketplace'i veebituru keskkonnale, tõrjub ebaõiglaselt eemale konkurente.
Komisjoni teatel on Euroopa Liit mures ka selle pärast, et Meta on oma kasutajatingimustega kehtestanud veebireklaami tellimisele ebaõiglased tingimused.
Metal on võimalus ennast Euroopa Komisjoni ees kaitsta enne lõplikku otsust. Kui Euroopa Komisjon otsustab, et Meta on ebaõiglaselt tõkestanud konkurentsi, siis võib Euroopa Liit trahvida Metat mahus kuni 10 protsenti ettevõtte üleilmsest tulust.
Meta esindaja Tim Lamb teatas, et Euroopa Komisjoni väited on alusetud ning tema sõnul jätkab ettevõte tööd, et näidata, kuidas nende tooteinnovatsioon on tarbijatele kasulik ja konkurentsi soodustav.
Bloomberg tõi esile, et Euroopa Liit on peale Meta ka teiste USA päritolu tehnoloogiaettevõtete tegevusi ja võimalikku turu moonutamist asunud uurima. Euroopa Komisjoni huvi all on nii Google, Apple kui ka Amazon.
Eraldiseisvalt uurivad Meta tegevusi ka Saksa ning Briti võimud.
### Response:
EL süüdistab Metat Facebook Marketplace'i ebaseaduslikus monopolis
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Ettevõte esitas kohtule pankrotiavalduse septembri lõpus, tuues välja, et ei ole energiakandjate ja kõrge puiduhinna tõttu enam oma peamistel müügiturgudel ehk Soomes ja Rootsis konkurentsivõimeline.
Kinnisasjade hind moodustab müügihinnast 4,5 miljonit eurot ja seadmete hind 2,5 miljonit eurot, koos käibemaksuga kujuneb kogu müügihinnaks 7,5 miljonit eurot.
Oksjon algab 10. jaanuaril ja lõppeb 18. jaanuaril.
Repo Vabrikud andis tööd 148 töötajatele ja partnerite kaudu veel mõnesajale inimesele. Ettevõte tegutses koos oma eelkäija Püssi Puitlaastplaatide Kombinaadiga järjepidevalt alates 1975. aastast.
Ettevõte on viimastel aastatel olnud kahjumis. 2019. aastal teenis Repo Vabrikud 22,1 miljoni euro suuruse käibe juures 1,1 miljonit eurot kahjumit. 2020. aasta kahjum oli 21,1 miljoni euro suuruse käibe juures 8000 eurot ja möödunud aastal kujunes 27,5 miljoni eurose käibe juures kahjumiks 630 000 eurot.
|
Pankrotihaldur pani 7,5 miljoniga müüki Repo Vabrikud varad
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettevõte esitas kohtule pankrotiavalduse septembri lõpus, tuues välja, et ei ole energiakandjate ja kõrge puiduhinna tõttu enam oma peamistel müügiturgudel ehk Soomes ja Rootsis konkurentsivõimeline.
Kinnisasjade hind moodustab müügihinnast 4,5 miljonit eurot ja seadmete hind 2,5 miljonit eurot, koos käibemaksuga kujuneb kogu müügihinnaks 7,5 miljonit eurot.
Oksjon algab 10. jaanuaril ja lõppeb 18. jaanuaril.
Repo Vabrikud andis tööd 148 töötajatele ja partnerite kaudu veel mõnesajale inimesele. Ettevõte tegutses koos oma eelkäija Püssi Puitlaastplaatide Kombinaadiga järjepidevalt alates 1975. aastast.
Ettevõte on viimastel aastatel olnud kahjumis. 2019. aastal teenis Repo Vabrikud 22,1 miljoni euro suuruse käibe juures 1,1 miljonit eurot kahjumit. 2020. aasta kahjum oli 21,1 miljoni euro suuruse käibe juures 8000 eurot ja möödunud aastal kujunes 27,5 miljoni eurose käibe juures kahjumiks 630 000 eurot.
### Response:
Pankrotihaldur pani 7,5 miljoniga müüki Repo Vabrikud varad
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Coolbet Hokiliiga liider HK Kurbads alistas Kohtla-Järvel tabeli viimase SK Viru Sputniku tulemusega 13:0 (2:0, 3:0, 8:0) ning lõpetas aasta maksimumpunktidega. Võitjate väravad viskasid Rihars Ligis (2+1), Marcis Zembergs (3+1), Roberts Jekimovs (1+4), Artjoms Necepurenko (1+1), Emils Locmelis (1+2), Martinš Vitolinš (1+2), Markus Krišans (1+1), Emils Masteiko ja Toms Hartmanis (2+2). SK Viru Sputniku väravavaht Aleksandr Sudaš tõrjus mängu jooksul 39 ning HK Kurbadsi puurilukk Uldis Čalpa 19 vastaste pealeviset.
HK Kurbads kogus senise 14 mänguga maksimaalsed 28 punkti, seevastu SK Viru Sputnik on 13 mängu järel ainsagi punktita.
HS Riga võttis Narva PSK-lt laupäevase napi kaotuse eest 4:1 (0:0, 3:0, 1:1) revanši ning tõusis tabelis kolmandale kohale. Riia noortest olid täpsed Ričards Petersons (1+1), Rojs Alens Alups, Matiass Daniels Grinbergs ja Rauls Kapura, Narva PSK auvärava viskas Jegor Nevzorov. Narva klubi väravavaht Daniil Seppenen tõrjus 37 ning riialaste Oskars Gusevs 36 pealeviset.
Coolbet Hokiliiga tabeliseis: HK Kurbads 28 punkti, HC Panter 23, HS Riga 13, HC Everest 12, Tartu Välk 494 12 punkti, Narva PSK 12, SK Viru Sputnik null punkti.
Coolbet Hokiliiga siirdub jõulu- ja uusaastapausile, mängud jätkuvad 7. jaanuaril.
|
Hokiliiga aasta viimastes mängudes olid võidukad Läti klubid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Coolbet Hokiliiga liider HK Kurbads alistas Kohtla-Järvel tabeli viimase SK Viru Sputniku tulemusega 13:0 (2:0, 3:0, 8:0) ning lõpetas aasta maksimumpunktidega. Võitjate väravad viskasid Rihars Ligis (2+1), Marcis Zembergs (3+1), Roberts Jekimovs (1+4), Artjoms Necepurenko (1+1), Emils Locmelis (1+2), Martinš Vitolinš (1+2), Markus Krišans (1+1), Emils Masteiko ja Toms Hartmanis (2+2). SK Viru Sputniku väravavaht Aleksandr Sudaš tõrjus mängu jooksul 39 ning HK Kurbadsi puurilukk Uldis Čalpa 19 vastaste pealeviset.
HK Kurbads kogus senise 14 mänguga maksimaalsed 28 punkti, seevastu SK Viru Sputnik on 13 mängu järel ainsagi punktita.
HS Riga võttis Narva PSK-lt laupäevase napi kaotuse eest 4:1 (0:0, 3:0, 1:1) revanši ning tõusis tabelis kolmandale kohale. Riia noortest olid täpsed Ričards Petersons (1+1), Rojs Alens Alups, Matiass Daniels Grinbergs ja Rauls Kapura, Narva PSK auvärava viskas Jegor Nevzorov. Narva klubi väravavaht Daniil Seppenen tõrjus 37 ning riialaste Oskars Gusevs 36 pealeviset.
Coolbet Hokiliiga tabeliseis: HK Kurbads 28 punkti, HC Panter 23, HS Riga 13, HC Everest 12, Tartu Välk 494 12 punkti, Narva PSK 12, SK Viru Sputnik null punkti.
Coolbet Hokiliiga siirdub jõulu- ja uusaastapausile, mängud jätkuvad 7. jaanuaril.
### Response:
Hokiliiga aasta viimastes mängudes olid võidukad Läti klubid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Briti kohus otsustas, et Ühendkuningriik võib saata Briti saartele ebaseaduslikult saabunud inimesed Rwandasse. Kohtunik Clive Lewis samas teatas, et Briti siseministri (Home Secretary) otsus kaheksa pagulase puhul ei olnud piisava kaalutlusega läbi mõeldud ning nende kohta on vaja teha uus otsus, vahendas BBC.
Ebaseaduslikult riiki saabunud inimestele, kes oma senise otsuse edasi kaebavad, tehakse jaanuaris uus menetlusprotsess.
Tollane Briti siseminister Priti Patel teatas aprillis, et Ühendkuningriigi valitsus tahab asüülitaotlejad saata Rwandasse, kuniks nende asüülitaotlust menetletakse.
Esimene lennureis Rwandasse saadetavate asüülitaotlejatega pidi väljuma 14. juunil, kuid see jäi ära juristide ning heategevusorganisatsioonide esitatud kaebuste tõttu.
Ametis olev siseminister Suella Braverman kinnitas, et tahab Rwanda poliitika ellu viia ning ta tervitas Briti kohtu otsust. "Me oleme alati väitnud, et see poliitika[meede] on seaduslik ning kohus on seda täna kinnitanud," rõhutas minister.
Briti leht Financial Times tõi esile, et asüülitaotlejate saatmist Rwandasse toetab ka ametis olev peaminister Rishi Sunak.
Asüülitaotlejate Rwandasse saatmise vastu võitlevad nii mitmed Briti parlamendi liikmed kui ka inimõigusorganisatsioonid.
Financial Times tõi esile, et eelmisel nädalal hukkus La Manche'i väinas neli inimest, kes püüdsid kummipaadiga Ühendkuningriiki jõuda. Hukkunud migrantide tõttu on kasvanud surve Briti valitsusele leida viise, kuidas vähendada ebaseaduslikke piiriületusi.
Lehe hinnangul esitatakse kohtu otsuse vastu tõenäoliselt uus kaebus ning seda järgmist kaebust menetleb kohus arvatavasti jaanuaris.
|
Briti kohus: valitsuse plaan saata asüülitaotlejad Rwandasse on seaduslik
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Briti kohus otsustas, et Ühendkuningriik võib saata Briti saartele ebaseaduslikult saabunud inimesed Rwandasse. Kohtunik Clive Lewis samas teatas, et Briti siseministri (Home Secretary) otsus kaheksa pagulase puhul ei olnud piisava kaalutlusega läbi mõeldud ning nende kohta on vaja teha uus otsus, vahendas BBC.
Ebaseaduslikult riiki saabunud inimestele, kes oma senise otsuse edasi kaebavad, tehakse jaanuaris uus menetlusprotsess.
Tollane Briti siseminister Priti Patel teatas aprillis, et Ühendkuningriigi valitsus tahab asüülitaotlejad saata Rwandasse, kuniks nende asüülitaotlust menetletakse.
Esimene lennureis Rwandasse saadetavate asüülitaotlejatega pidi väljuma 14. juunil, kuid see jäi ära juristide ning heategevusorganisatsioonide esitatud kaebuste tõttu.
Ametis olev siseminister Suella Braverman kinnitas, et tahab Rwanda poliitika ellu viia ning ta tervitas Briti kohtu otsust. "Me oleme alati väitnud, et see poliitika[meede] on seaduslik ning kohus on seda täna kinnitanud," rõhutas minister.
Briti leht Financial Times tõi esile, et asüülitaotlejate saatmist Rwandasse toetab ka ametis olev peaminister Rishi Sunak.
Asüülitaotlejate Rwandasse saatmise vastu võitlevad nii mitmed Briti parlamendi liikmed kui ka inimõigusorganisatsioonid.
Financial Times tõi esile, et eelmisel nädalal hukkus La Manche'i väinas neli inimest, kes püüdsid kummipaadiga Ühendkuningriiki jõuda. Hukkunud migrantide tõttu on kasvanud surve Briti valitsusele leida viise, kuidas vähendada ebaseaduslikke piiriületusi.
Lehe hinnangul esitatakse kohtu otsuse vastu tõenäoliselt uus kaebus ning seda järgmist kaebust menetleb kohus arvatavasti jaanuaris.
### Response:
Briti kohus: valitsuse plaan saata asüülitaotlejad Rwandasse on seaduslik
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Los Angeles Lakersi tsenter Anthony Davis jääb parema jala vigastuse tõttu vähemalt üheks kuuks palliplatsilt eemale.
Davis sai vigastada reedeses mängus Denver Nuggetsi vastu. Ilmselt vigastas ta oma jalga siis, kui ta esimesel veerandajal pärast pealtpanekukatset kohmakalt maandus. Davis jätkas küll teisel veerandajal mängimist, kuid peale poolaega ta palliplatsile tagasi ei tulnud.
Still trying to understand how this could possibly be a serious injury for Anthony Davis? His right foot barely touches Joker while in the air? pic.twitter.com/C810dXP80d
— Fred J. Robledo (@SGVNSports) December 17, 2022
Davis jättis teise poolaja parema jala vigastuse tõttu vahele, kuid Lakers võitis sellest hoolimata Nuggetsit 126:108.
Davis on sel hooajal saanud keskmiselt ühes mängus kirja 27,4 punkti, 12,1 lauapalli ja 2,6 korvisöötu.
|
Lakersi üks võtmemängijaid jääb vähemalt kuuks ajaks palliplatsilt eemale
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Los Angeles Lakersi tsenter Anthony Davis jääb parema jala vigastuse tõttu vähemalt üheks kuuks palliplatsilt eemale.
Davis sai vigastada reedeses mängus Denver Nuggetsi vastu. Ilmselt vigastas ta oma jalga siis, kui ta esimesel veerandajal pärast pealtpanekukatset kohmakalt maandus. Davis jätkas küll teisel veerandajal mängimist, kuid peale poolaega ta palliplatsile tagasi ei tulnud.
Still trying to understand how this could possibly be a serious injury for Anthony Davis? His right foot barely touches Joker while in the air? pic.twitter.com/C810dXP80d
— Fred J. Robledo (@SGVNSports) December 17, 2022
Davis jättis teise poolaja parema jala vigastuse tõttu vahele, kuid Lakers võitis sellest hoolimata Nuggetsit 126:108.
Davis on sel hooajal saanud keskmiselt ühes mängus kirja 27,4 punkti, 12,1 lauapalli ja 2,6 korvisöötu.
### Response:
Lakersi üks võtmemängijaid jääb vähemalt kuuks ajaks palliplatsilt eemale
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Mart Kivastik valis stsenaariumi aluseks just selle romaani, sest talle tundus, et see sai hea raamat. "Ma loodan, et film kõnetab igasuguseid inimesi, aga eriti neid kellele meeldib rock. Rock 'i-armastus ei sõltu alati vanusest, see on pigem eluviis. Näiteks Mick Jagger saab järgmisel aastal 80, aga kargab laval nagu segane," ütles ta ja lisas, et filmi mõte on see, et molutada pole enam aega, tuleb elada nüüd ja kohe.
Produtsent Marju Lepp lisas, et loo õhustik ja mõte köitsid teda "Taevatreppi" koos Mart Kivastikuga tegema. "Filmi muusika, mood, spordilaagrid ja nii edasi, see kõik on midagi, mis tuletab meelde lapsepõlve suvesid," kinnitas ta ja lisas, et see pole siiski mitte ühe põlvkonna film, vaid kõnetab erinevas vanuses inimesi.
Ajarändajast Uud kehastab täiskasvanuna Mait Malmsten ning noorena Timotheus Sammul. Teistes rollides teevad kaasa Raivo Trass (sõber Georg), Ivo Uukkivi (noor Georg), Rita Raave (Georgi abikaasa Ruth), Harriet Toompere (Uu abikaasa Tiuks), Tõnu Oja ja Kaarel Pogga (Uu sugulane Paul), Kersti Heinloo ja Lena Barbara Luhse (Pauli pruut Ülle), Kaie Mihkelson (Uu ema), Voldemar Kuslap (Uu isa), Külli Teetamm (noore Uu ema), Hannes Hermaküla (noore Uu isa), Taavi Teplenkov ja Rasmus Ermel (Uu sõbra Doktorina) jt.
Filmi režissöör ja stsenarist on Mart Kivastik, operaator Rein Kotov ja kunstnik Pille Jänes. Filmi tootis Filmivabrik ja produtsendid on Marju Lepp ning Manfred Vainokivi. "Taevatrepp" alustab kinolevi 3. märtsil 2023.
|
Avaldati esimene lühiklipp Mart Kivastiku filmist "Taevatrepp"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mart Kivastik valis stsenaariumi aluseks just selle romaani, sest talle tundus, et see sai hea raamat. "Ma loodan, et film kõnetab igasuguseid inimesi, aga eriti neid kellele meeldib rock. Rock 'i-armastus ei sõltu alati vanusest, see on pigem eluviis. Näiteks Mick Jagger saab järgmisel aastal 80, aga kargab laval nagu segane," ütles ta ja lisas, et filmi mõte on see, et molutada pole enam aega, tuleb elada nüüd ja kohe.
Produtsent Marju Lepp lisas, et loo õhustik ja mõte köitsid teda "Taevatreppi" koos Mart Kivastikuga tegema. "Filmi muusika, mood, spordilaagrid ja nii edasi, see kõik on midagi, mis tuletab meelde lapsepõlve suvesid," kinnitas ta ja lisas, et see pole siiski mitte ühe põlvkonna film, vaid kõnetab erinevas vanuses inimesi.
Ajarändajast Uud kehastab täiskasvanuna Mait Malmsten ning noorena Timotheus Sammul. Teistes rollides teevad kaasa Raivo Trass (sõber Georg), Ivo Uukkivi (noor Georg), Rita Raave (Georgi abikaasa Ruth), Harriet Toompere (Uu abikaasa Tiuks), Tõnu Oja ja Kaarel Pogga (Uu sugulane Paul), Kersti Heinloo ja Lena Barbara Luhse (Pauli pruut Ülle), Kaie Mihkelson (Uu ema), Voldemar Kuslap (Uu isa), Külli Teetamm (noore Uu ema), Hannes Hermaküla (noore Uu isa), Taavi Teplenkov ja Rasmus Ermel (Uu sõbra Doktorina) jt.
Filmi režissöör ja stsenarist on Mart Kivastik, operaator Rein Kotov ja kunstnik Pille Jänes. Filmi tootis Filmivabrik ja produtsendid on Marju Lepp ning Manfred Vainokivi. "Taevatrepp" alustab kinolevi 3. märtsil 2023.
### Response:
Avaldati esimene lühiklipp Mart Kivastiku filmist "Taevatrepp"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti 200 Ida-Viru piirkonna üks juhte Denis Larchenko ütles ERR-i venekeelsele portaalile, et Kullamäe kandideerimine Eesti 200 ridades oli mõlemapoolse huviga.
"Tulevikus võib Ida-Virumaa poliitikamaastik täielikult muutuda. Üks meie eesmärke on murda Keskerakonna kohapealne monopol," rääkis Larchenko. Ja lisas, et kuigi Kullamägi on veel Keskerakonna liige, siis soovib ta seal oma liikmesuse peatada ja Eesti 200 meeskonnaga liituda.
Marek Kullamägi, kelle pilt Eesti 200 valimisflaierile ilmus, ütles aga ERR-ile, et ei kavatse veel Keskerakonnast lahkuda. Ta on Keskerakonna liige 12. septembrist 2017 ehk enam kui viis aastat.
"Ma ei näe praegu põhjust tõmblemiseks. Flaierid on flaierid, plakatid on plakatid, aga vabariiklik valimiskomisjon registreerib kandidaate ametlikult alles jaanuaris. Enne seda tegeleme spekulatsioonidega," ütles poliitik.
Enda sõnul ootas ta, et Keskerakond võtaks ta oma valimisnimekirja. Kullamäe sõnul aga Keskerakonna poolt talle pakkumist ei tehtud ja nii otsustas ta kandideerida Eesti 200 ridades. Ehkki huvilisi oli teisigi, kes teda samuti kandideerima kutsusid.
Keskerakonna aseesimees Yana Toom ütles ERR-i venekeelsele portaalile, et hoopis Kullamägi unustas oma praegustele erakonnakaaslastele rääkida oma soovist kandideerida.
"Kas ta visatakse Keskerakonnast välja? Ma arvan, et tema jaoks oleks loogilisem ise lahkuda. Kui ta nimetab Eesti 200 tuleviku erakonnaks, siis miks ta peaks jätkama mineviku erakonnas," sõnas Toom.
Toom tunnistas, et nii nagu iga liikme lahkumine erakonnast on tagasilöök, siis pole ka Marek Kullamägi erand. Ta tunnistas, et Keskerakonnal on Ida-Virumaal keeruline olukord, mis on tingitud osa inimeste suutmatusest meeskonnana töötada.
Marek Kullamägi on kritiseerinud Keskerakonda varem selle eest, et see tõi erakonna valimisnimekirja esinumbriks Kaido Höövelsoni, kel pole piirkonnaga otsest seost.
"See on seesama vana poliitika, et esinumbriteks tuuakse kedagi mujalt. Kaido on suurepärane inimene, aga kuidas ta peaks end müüma Ida-Virumaa rahvale? "Olen Vinni vallas tegev, riigikogus olen Harjumaa inimeste eest, nüüd armastan Ida-Virumaad." Ka me peaks seda uskuma?" küsis Kullamägi.
Ta on varem kritiseerinud ka Yana Toomi tegevust europarlamendis.
"Viimasel ajal Euroopa Parlamendis tegeleb Toom eranditult Vene kodanike küsimustega – nende pensionite, viisaprobleemide ja muuga. Üldiselt kõige sellega, millega peaks tegelema Vene saatkond," ütles Kullamägi.
Järgmisel kevadel jagatakse Ida-Virumaal välja kuus riigikogu mandaati.
|
Keskerakonna Ida-Viru piirkonna juht kandideerib Eesti 200 ridades
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti 200 Ida-Viru piirkonna üks juhte Denis Larchenko ütles ERR-i venekeelsele portaalile, et Kullamäe kandideerimine Eesti 200 ridades oli mõlemapoolse huviga.
"Tulevikus võib Ida-Virumaa poliitikamaastik täielikult muutuda. Üks meie eesmärke on murda Keskerakonna kohapealne monopol," rääkis Larchenko. Ja lisas, et kuigi Kullamägi on veel Keskerakonna liige, siis soovib ta seal oma liikmesuse peatada ja Eesti 200 meeskonnaga liituda.
Marek Kullamägi, kelle pilt Eesti 200 valimisflaierile ilmus, ütles aga ERR-ile, et ei kavatse veel Keskerakonnast lahkuda. Ta on Keskerakonna liige 12. septembrist 2017 ehk enam kui viis aastat.
"Ma ei näe praegu põhjust tõmblemiseks. Flaierid on flaierid, plakatid on plakatid, aga vabariiklik valimiskomisjon registreerib kandidaate ametlikult alles jaanuaris. Enne seda tegeleme spekulatsioonidega," ütles poliitik.
Enda sõnul ootas ta, et Keskerakond võtaks ta oma valimisnimekirja. Kullamäe sõnul aga Keskerakonna poolt talle pakkumist ei tehtud ja nii otsustas ta kandideerida Eesti 200 ridades. Ehkki huvilisi oli teisigi, kes teda samuti kandideerima kutsusid.
Keskerakonna aseesimees Yana Toom ütles ERR-i venekeelsele portaalile, et hoopis Kullamägi unustas oma praegustele erakonnakaaslastele rääkida oma soovist kandideerida.
"Kas ta visatakse Keskerakonnast välja? Ma arvan, et tema jaoks oleks loogilisem ise lahkuda. Kui ta nimetab Eesti 200 tuleviku erakonnaks, siis miks ta peaks jätkama mineviku erakonnas," sõnas Toom.
Toom tunnistas, et nii nagu iga liikme lahkumine erakonnast on tagasilöök, siis pole ka Marek Kullamägi erand. Ta tunnistas, et Keskerakonnal on Ida-Virumaal keeruline olukord, mis on tingitud osa inimeste suutmatusest meeskonnana töötada.
Marek Kullamägi on kritiseerinud Keskerakonda varem selle eest, et see tõi erakonna valimisnimekirja esinumbriks Kaido Höövelsoni, kel pole piirkonnaga otsest seost.
"See on seesama vana poliitika, et esinumbriteks tuuakse kedagi mujalt. Kaido on suurepärane inimene, aga kuidas ta peaks end müüma Ida-Virumaa rahvale? "Olen Vinni vallas tegev, riigikogus olen Harjumaa inimeste eest, nüüd armastan Ida-Virumaad." Ka me peaks seda uskuma?" küsis Kullamägi.
Ta on varem kritiseerinud ka Yana Toomi tegevust europarlamendis.
"Viimasel ajal Euroopa Parlamendis tegeleb Toom eranditult Vene kodanike küsimustega – nende pensionite, viisaprobleemide ja muuga. Üldiselt kõige sellega, millega peaks tegelema Vene saatkond," ütles Kullamägi.
Järgmisel kevadel jagatakse Ida-Virumaal välja kuus riigikogu mandaati.
### Response:
Keskerakonna Ida-Viru piirkonna juht kandideerib Eesti 200 ridades
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Laulja Triin Lellep esitles oma uhiuut jõululaulu duos hiinlanna Qiqi Shiga. "Kui Brasiilia produtsent Ricardo Guarilha pakkus mulle seda laulu ja ma kuulsin tulevase duetipartneri eksootilist häält, ei kahelnud ma kordagi," tutvustas Lellep. "Sellest sündis eriline ja südamlik Eesti-Hiina muusikaliit, mis soojendab hinge."
Shi on Hiina kandle (guzhengi) mängija, kes on Eestis juba viis aastat elanud. Kuigi jõulud on Hiinas uus traditsioon, siis on Lellepi sõnul tähistanud Shi pere jõule kogu elu. Ainult, et tema jõulupuu tipus pole täht, vaid pandakaru.
Nii Lellep kui ka Shi kirjutasid uuele singlile sõnad omas emakeeles ise. Klaveril mängib Merike Susi.
|
Triin Lellep avaldas uue jõululaulu, kus kõlab ka hiina keel
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laulja Triin Lellep esitles oma uhiuut jõululaulu duos hiinlanna Qiqi Shiga. "Kui Brasiilia produtsent Ricardo Guarilha pakkus mulle seda laulu ja ma kuulsin tulevase duetipartneri eksootilist häält, ei kahelnud ma kordagi," tutvustas Lellep. "Sellest sündis eriline ja südamlik Eesti-Hiina muusikaliit, mis soojendab hinge."
Shi on Hiina kandle (guzhengi) mängija, kes on Eestis juba viis aastat elanud. Kuigi jõulud on Hiinas uus traditsioon, siis on Lellepi sõnul tähistanud Shi pere jõule kogu elu. Ainult, et tema jõulupuu tipus pole täht, vaid pandakaru.
Nii Lellep kui ka Shi kirjutasid uuele singlile sõnad omas emakeeles ise. Klaveril mängib Merike Susi.
### Response:
Triin Lellep avaldas uue jõululaulu, kus kõlab ka hiina keel
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Miks te otsustasite järgmise aasta riigikogu valimistel enam mitte kandideerida?
Kui te vaatate ajaloos tagasi sellesse aega, kui ma olin erakonna peasekretär, siis oli üheks minu juhtivaks mõtteks ka see, et igas erakonnas peab toimuma põlvkondade vahetus. Ja et noored peaksid selle igapäevase tegemise lihtsalt üle võtma. Ja täna ongi see jälle käes, kus on mõtet oodata seda, et nooremad inimesed võtavad asjad üle ja vanematel olijatel ei ole mõtet oma koha külge klammerduda. Ma olin vahepeal ju aastaid eemal ja see, et ma täna riigikogu liige olen, on pigem juhuslik.
Kas ja kuidas on see põlvkondade vahetus õnnestunud Reformierakonnas? Sest me teame, et päris mitu noort Reformierakonna noort tipp-poliitikut on otsustanud erakonnast lahkuda ja ettevõtlusesse minna.
See on igati loomulik. Ega poliitikuamet ei pea olema igavene. Aga kui me räägime selle koha pealt, et kas see on õnnestunud, siis omal ajal toimus põlvkondade vahetus suhteliselt valutult. Tolleaegsed noored, kelle nimesid täna teavad kõik – Keit Pentus-Rosimannus, Taavi Rõivas, Arto Aas – võtsid ju vägagi selgelt uue põlvkonna rolli sisse ja tõusid ka märkimisväärsetele ametikohtadele ja tegid oma tööd hästi.
Siis oli veel Remo Holsmer ja Kalle Palling. Päris korralik nimekiri tegelikult.
Jah. Ja keegi ei saa öelda, et põlvkondade vahetus tookord ei oleks õnnestunud. Ma arvan, et täna on järjekordselt see aeg käes.
Aga keda te näete Reformierakonnast, kes selle põlvkondade vahetuse ja uue Reformierakonna tee enda peale võtavad?
No alustame tänasest erakonna esimehest, väga paljuski kujundab erakonda ju erakonna esimees.
Kas Kaja Kallasel on erakonnas ja erakonna juhtimisel veel pikk tulevik ees? Kuidas ta on üldse hakkama saanud erakonna juhtimisega?
Ma arvan, et ta on aja jooksul järjest paremaks läinud, aga see, mida ma pelgan, on see, et Eesti võib talle kitsaks jääda.
Kes on teised potentsiaalsed Reformierakonna tulevikutegijad?
Eks neid on mitu, aga nii-öelda avansina seda kõike üles lugema hakata on minu arvates hetkel vara, eks aeg näitab.
Teist endast uuesti rääkides, nagu te ka ise vihjasite, siis enne praegust riigikogu istungjärku ju tegelikult olite poliitikas viimati päris mitu-mitu aastat tagasi. Nüüd te tulite taas, olite praeguse istungjärgu ära, nägite, kuidas täna see töö seal käib. Kas see räägib ka sellest, et te pettusite selles, mida te nägite?
Pettumine ei vii kunagi edasi. See, et ma olen praeguses koosseisus, on pigem juhus. Sest tõepoolest, ma olin eemal üle 15 aasta ja lahkusin tookord puhtalt sellepärast, et ei ole mõtet ametikoha külge klammerduda ja tuleb teha ruumi nendele, kes sinu järel tulevad. Praegu on täpselt sama hetk.
Mida te peate silmas sellega, et see oli juhus?
Ma läksin erakonna kontorisse, ütlesin peasekretärile, et ma olen praegu vaba mees. Te võite mind pruukida, kui tahate, nemad tahtsid ja eneselegi ootamatult osutusin ma riigikogu liikmeks.
Kuidas te ikkagi võtaksite kokku selle viimase riigikogus oldud aja?
Kindlasti ei ole praegune riigikogu võrreldav sellega, mis oli 90-ndate alguses. Tookord me ei mõelnud selle peale, kuidas mingisuguseid seadusi muuta, vaid pigem mõtlesime selle peale, missuguseid seadusi on üldse vaja. See oli huvitav aeg. Kõik sündis kuude, päevade, vahetevahel isegi tundidega ja kindlasti oli olukord erinev sellest, mis täna on. Aga teisest küljest ei ole mingit mõtet seda toonast aega taga nutta. Iga asi on hea omas ajas ja on täiesti loomulik, et kõik asjad muutuvad.
Kas Reformierakond oma poliitikaga on õigel teel?
See on sügavalt filosoofiline küsimus. Kindlasti näeksin ma rohkem seda poolt, mis toetub nendele omaaegsetele püsiväärtustele, mis puudutab eelarve tasakaalu, lihtsat maksusüsteemi ja inimeste ettevõtlikkuse toetamist, mitte lihtsalt kõige rahaga kinnimaksmist. Aga nagu te väga hästi teate, on Eestis koalitsioonivalitsused ja koalitsiooni tehes tuleb tihtipeale teha kompromisse, mis võib-olla endale kõige õigemad ei tundu, aga lihtsalt üldise stabiilsuse nimel tuleb seda teha. Aga eks aeg annab arutust, loodetavasti annab valija järgmistel valimistel mandaadi Reformierakonnale ja saab nendesamade põhitõdede poole rohkem tagasi vaatama hakata, selleks, et paremini edasi vaadata.
Kui palju on Reformierakonna maailmavaade nende aegade jooksul muutunud? Me räägime siin ikkagi toetuste jagamisest laia käega sellisel viisil, mida Reformierakond kümneid aastaid tagasi poleks iialgi välja pakkunud.
Ma ei arva, et maailmavaade on muutunud. Muutunud on lihtsalt see, et kui omal ajal sai Reformierakond nii-öelda valitsuse noorema partnerina seada tingimusi, siis täna juba pikkade aastate jooksul on Reformierakond olnud valitsuses juhtiv erakond ja juhtiva erakonna kuri saatus on see, et väiksemate kaaslaste kaasamisel tuleb neile teha ka järeleandmisi. Ja kahjuks on Eestis sõltumata siis meie partnerite poliitilistest ilmavaadetest, mida nad deklareerivad, järjest rohkem levimas see veendumus, et kõiki asju on võimalik kinni maksta. Ja kust raha selleks tuleb, selle peale tihtipeale ei mõelda. Ma ei arva, et Reformierakonna maailmavaade oleks muutunud, lihtsalt roll on selline, kus on tulnud teha rohkem kompromisse.
Ma küsin selle küsimuse ka ära, mida paraku on küsitud väga palju Reformierakonnaga seoses. Miks käib Reformierakonnaga kaasas selline teatav ülbuse ja arrogantsuse kuvand teiste erakondade, valitsuspartnerite ja võib-olla teataval määral ka avalikkuse suhtes?
Sellega ma ei ole kindlasti nõus. Seda silti on üritanud Reformierakonnale külge kleepida kõik, kes vähegi on viitsinud, ja üritanud sellega õigustada pigem iseenda mitte küll saamatust, aga iseenda võimetust olla selles samas juhterakonna rollis. Ja loomulikult on alati lihtsam süüdistada teisi kui ise peeglisse vaadata. Ei, ma ei arva, et selles kõiges oleks mingit arrogantsust. Pigem on siin tegu sellega, et olla rollis, kus kõik sinu ümber tahaksid kangesti kulutada, aga seda, kuskohast raha tuleb ja et see raha kogumine riigieelarvesse võib tihti olla väga valusate otsustega seotud, siis seda ei taheta endale tunnistada. Tahetakse olla hea ja tore ja siis paratamatult jääb selline lasteaiakasvataja roll Reformierakonna kanda ja kellele ikka need kasvatajad väga meeldiksid.
Mulle lihtsalt meenub ühe varasema valitsuse aegadest ühe erakonna avaldus, kui juttu oli eelarve tasakaalust ja sellest, et kuulge, aga kuskohast see raha siis tulema peaks. Siis vastus oli suhteliselt lihtsakoeline – Reformierakonna asi on raha kokku koguda, küll meie laiali jagame. Aus ja siiras ülestunnistus. Paraku ei pea sellist suhtumist tingimata aktsepteerima ja ma arvan, et ka valijad peaksid mõtlema selle peale, et kui meile lubatakse lõputut toetuste maksmist, lõputut rahajagamist, siis see kõik tuleb nende endi taskust. Ja see ei ole ratsionaalne.
Viimasel ajal on kõlanud arvamus, et see, kuidas praegu koalitsioone kokku pannakse, ei ole päris õige. Praegu on saanud kõik koalitsiooni osalised võrdse esindatuse valitsuses hoolimata sellest, kui suur on nende esindatus riigikogus. Kas see on teie meelest õige ja millised mõjud sellel võivad olla?
See võib tihtipeale viia tupikusse. Kui meeleheitlikult üritatakse leida konsensust, siis on võimalik kokkulepe alati kõige madalama ühise nimetaja tasemel. Ja tegelikult kaob ära väiksemate koalitsioonipartnerite vastutus iseenda tegude eest: nad saavad kiita seda, kuidas nemad võitlesid selle, teise ja kolmanda eest, aga sisulist vastutust ei kanna, sest neil on pidevalt taskus ähvardus, et aga muidu me läheme minema. Tegelikult võiks valitsus ka olulistes küsimustes täiesti rahulikult hääletada. Ja siis on sellesama väiksema partneri roll see, et kas ta siis nõustub nendepoolse kompromissiga seekord või siis tõepoolest jalutavad minema. Selline pidev konsensuse otsimine viib stagnatsiooni.
Kuidas seda vältida? Kas tulekski valitsuses hääletama hakata, nagu te pakkusite?
Mitte alati. Alati on praktilisem kokku leppida, kui otsekohe nugade peale minna. Aga seda võimalust ei maksa välistada sel hetkel, kui tegemist on tõepoolest põhimõtteliste küsimustega. Sest ei ole ka valitsuse juhtparteil mingisugust soovi olla valitsuses iga hinna eest, kui enda poliitilist agendat ei suudeta ellu viia. Ükspuha, kas selle põhjuseks on siis see, et lihtsalt füüsiliselt ei ole seda kõike võimalik teha või mingitel poliitilistel kaalutlustel. Või siis on põhjuseks lihtsalt see pisiasi, et üks valitsuskoalitsiooni liikmetest tahab jonnida. Sellistest jonnimise olukordadest peab olema võimalus mööda minna ja nendest üle saada.
Mis te arvate, kas Reformierakond ühel hetkel teeb EKRE-ga valitsuse ära?
See on miljoni dollari küsimus. EKRE on teinud kõik endast sõltuva selleks, et nendega valitsust teha ei oleks võimalik, kui me vaatame nende avaldusi, nende käitumismustrit. Nagu igas erakonnas, on ka EKRE-s erinevaid inimesi, erinevaid hoiakuid. See, mis on täna kujunenud EKRE mainstream' iks, on teinud igasuguse koostöö nendega väga keeruliseks.
Kaja Kallase ajal seda ilmselt ei juhtu. Aga järgmise Reformierakonna juhi ajal?
Never say never (ära kunagi ütle ei iial - tõlge). Mina vaataks pigem teistpidi, perekond Helme ajal ei pruugi seda juhtuda.
Mulle tundub, et Martin Helme EKRE eesotsast veel kuhugi kadumas niipea ei ole. Kaja Kallas on Reformierakonda juhtinud juba päris pikalt.
Ma ei ole Reformierakonna-sisest soovi juhi vahetuseks tähele pannud. Loomulikult on neid, kes sooviksid võib-olla karmimat eelarvepoliitikat, selgemat seismist lihtsama maksusüsteemi eest ja nii edasi. Aga kõik inimesed ka mõistavad, et nendes oludes on Kaja manööverdanud piisavalt elegantselt.
On teil soovitusi Reformierakonna juhtidele pärast 5. märtsi ehk riigikogu valimiste päeva?
Kunagi Lenin kirjutas sellise suurepärase artikli nagu "Eemalseisja nõuanded". Ma arvan, et ma seda rada ei käi.
Millised on teie enda edasised plaanid?
Nii nagu aastal 2003 ei olnud mul lahkudes mitte mingisuguseid plaane, siis ei ole mul neid ka täna. Aga küll need plaanid tulevad.
Tehke üks prognoos ka riigikogu koosseisu suhtes. Kas me näeme seal ka uusi erakondi pärast 5. märtsi?
See on jälle miljoni dollari küsimus. Mitmetel uutel tulijatel on üsna palju pretensioone, aga ma ei näe nende taga sellist praegusest olemuslikult erinevat sisu, mida näiteks Reformierakond või siis mõni teine erakond juba ei teeks.
Võib juhtuda täpselt nii, nagu juhtus eelmistel valimistel, et kui loosungeid ei õnnestu usaldusväärsuse sisuga täita, siis jäävad nad ka ukse taha. Mis on kindel, on see, et valimiste kaks võitjat on Reformierakond ja EKRE. Kindlasti ei kao kusagile Keskerakond. Isamaa ja sotsid tõenäoliselt jõuavad samuti parlamenti.
Aga uute tulijate saatuse otsustab mitte niivõrd toetus nende ideedele, kuivõrd võib-olla tüdimus sellest, et alati on ju niimoodi olnud. Aga tüdimuse põhjal valimisotsuse tegemine ei ole kuigi viljakas tegevus. Pigem peaks lähtuma siin mõtlemisest, et mida ma sooviksin näha järgmise nelja aasta jooksul ja kas see, keda ma valin, on selle kõige elluviimiseks võimeline, mida ma ootan. Loosungeid karjuda oskab igaüks, teha võib-olla mitte kõik.
|
Kranich: valitsuses ei kanna väiksemad koalitsioonipartnerid vastutust
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miks te otsustasite järgmise aasta riigikogu valimistel enam mitte kandideerida?
Kui te vaatate ajaloos tagasi sellesse aega, kui ma olin erakonna peasekretär, siis oli üheks minu juhtivaks mõtteks ka see, et igas erakonnas peab toimuma põlvkondade vahetus. Ja et noored peaksid selle igapäevase tegemise lihtsalt üle võtma. Ja täna ongi see jälle käes, kus on mõtet oodata seda, et nooremad inimesed võtavad asjad üle ja vanematel olijatel ei ole mõtet oma koha külge klammerduda. Ma olin vahepeal ju aastaid eemal ja see, et ma täna riigikogu liige olen, on pigem juhuslik.
Kas ja kuidas on see põlvkondade vahetus õnnestunud Reformierakonnas? Sest me teame, et päris mitu noort Reformierakonna noort tipp-poliitikut on otsustanud erakonnast lahkuda ja ettevõtlusesse minna.
See on igati loomulik. Ega poliitikuamet ei pea olema igavene. Aga kui me räägime selle koha pealt, et kas see on õnnestunud, siis omal ajal toimus põlvkondade vahetus suhteliselt valutult. Tolleaegsed noored, kelle nimesid täna teavad kõik – Keit Pentus-Rosimannus, Taavi Rõivas, Arto Aas – võtsid ju vägagi selgelt uue põlvkonna rolli sisse ja tõusid ka märkimisväärsetele ametikohtadele ja tegid oma tööd hästi.
Siis oli veel Remo Holsmer ja Kalle Palling. Päris korralik nimekiri tegelikult.
Jah. Ja keegi ei saa öelda, et põlvkondade vahetus tookord ei oleks õnnestunud. Ma arvan, et täna on järjekordselt see aeg käes.
Aga keda te näete Reformierakonnast, kes selle põlvkondade vahetuse ja uue Reformierakonna tee enda peale võtavad?
No alustame tänasest erakonna esimehest, väga paljuski kujundab erakonda ju erakonna esimees.
Kas Kaja Kallasel on erakonnas ja erakonna juhtimisel veel pikk tulevik ees? Kuidas ta on üldse hakkama saanud erakonna juhtimisega?
Ma arvan, et ta on aja jooksul järjest paremaks läinud, aga see, mida ma pelgan, on see, et Eesti võib talle kitsaks jääda.
Kes on teised potentsiaalsed Reformierakonna tulevikutegijad?
Eks neid on mitu, aga nii-öelda avansina seda kõike üles lugema hakata on minu arvates hetkel vara, eks aeg näitab.
Teist endast uuesti rääkides, nagu te ka ise vihjasite, siis enne praegust riigikogu istungjärku ju tegelikult olite poliitikas viimati päris mitu-mitu aastat tagasi. Nüüd te tulite taas, olite praeguse istungjärgu ära, nägite, kuidas täna see töö seal käib. Kas see räägib ka sellest, et te pettusite selles, mida te nägite?
Pettumine ei vii kunagi edasi. See, et ma olen praeguses koosseisus, on pigem juhus. Sest tõepoolest, ma olin eemal üle 15 aasta ja lahkusin tookord puhtalt sellepärast, et ei ole mõtet ametikoha külge klammerduda ja tuleb teha ruumi nendele, kes sinu järel tulevad. Praegu on täpselt sama hetk.
Mida te peate silmas sellega, et see oli juhus?
Ma läksin erakonna kontorisse, ütlesin peasekretärile, et ma olen praegu vaba mees. Te võite mind pruukida, kui tahate, nemad tahtsid ja eneselegi ootamatult osutusin ma riigikogu liikmeks.
Kuidas te ikkagi võtaksite kokku selle viimase riigikogus oldud aja?
Kindlasti ei ole praegune riigikogu võrreldav sellega, mis oli 90-ndate alguses. Tookord me ei mõelnud selle peale, kuidas mingisuguseid seadusi muuta, vaid pigem mõtlesime selle peale, missuguseid seadusi on üldse vaja. See oli huvitav aeg. Kõik sündis kuude, päevade, vahetevahel isegi tundidega ja kindlasti oli olukord erinev sellest, mis täna on. Aga teisest küljest ei ole mingit mõtet seda toonast aega taga nutta. Iga asi on hea omas ajas ja on täiesti loomulik, et kõik asjad muutuvad.
Kas Reformierakond oma poliitikaga on õigel teel?
See on sügavalt filosoofiline küsimus. Kindlasti näeksin ma rohkem seda poolt, mis toetub nendele omaaegsetele püsiväärtustele, mis puudutab eelarve tasakaalu, lihtsat maksusüsteemi ja inimeste ettevõtlikkuse toetamist, mitte lihtsalt kõige rahaga kinnimaksmist. Aga nagu te väga hästi teate, on Eestis koalitsioonivalitsused ja koalitsiooni tehes tuleb tihtipeale teha kompromisse, mis võib-olla endale kõige õigemad ei tundu, aga lihtsalt üldise stabiilsuse nimel tuleb seda teha. Aga eks aeg annab arutust, loodetavasti annab valija järgmistel valimistel mandaadi Reformierakonnale ja saab nendesamade põhitõdede poole rohkem tagasi vaatama hakata, selleks, et paremini edasi vaadata.
Kui palju on Reformierakonna maailmavaade nende aegade jooksul muutunud? Me räägime siin ikkagi toetuste jagamisest laia käega sellisel viisil, mida Reformierakond kümneid aastaid tagasi poleks iialgi välja pakkunud.
Ma ei arva, et maailmavaade on muutunud. Muutunud on lihtsalt see, et kui omal ajal sai Reformierakond nii-öelda valitsuse noorema partnerina seada tingimusi, siis täna juba pikkade aastate jooksul on Reformierakond olnud valitsuses juhtiv erakond ja juhtiva erakonna kuri saatus on see, et väiksemate kaaslaste kaasamisel tuleb neile teha ka järeleandmisi. Ja kahjuks on Eestis sõltumata siis meie partnerite poliitilistest ilmavaadetest, mida nad deklareerivad, järjest rohkem levimas see veendumus, et kõiki asju on võimalik kinni maksta. Ja kust raha selleks tuleb, selle peale tihtipeale ei mõelda. Ma ei arva, et Reformierakonna maailmavaade oleks muutunud, lihtsalt roll on selline, kus on tulnud teha rohkem kompromisse.
Ma küsin selle küsimuse ka ära, mida paraku on küsitud väga palju Reformierakonnaga seoses. Miks käib Reformierakonnaga kaasas selline teatav ülbuse ja arrogantsuse kuvand teiste erakondade, valitsuspartnerite ja võib-olla teataval määral ka avalikkuse suhtes?
Sellega ma ei ole kindlasti nõus. Seda silti on üritanud Reformierakonnale külge kleepida kõik, kes vähegi on viitsinud, ja üritanud sellega õigustada pigem iseenda mitte küll saamatust, aga iseenda võimetust olla selles samas juhterakonna rollis. Ja loomulikult on alati lihtsam süüdistada teisi kui ise peeglisse vaadata. Ei, ma ei arva, et selles kõiges oleks mingit arrogantsust. Pigem on siin tegu sellega, et olla rollis, kus kõik sinu ümber tahaksid kangesti kulutada, aga seda, kuskohast raha tuleb ja et see raha kogumine riigieelarvesse võib tihti olla väga valusate otsustega seotud, siis seda ei taheta endale tunnistada. Tahetakse olla hea ja tore ja siis paratamatult jääb selline lasteaiakasvataja roll Reformierakonna kanda ja kellele ikka need kasvatajad väga meeldiksid.
Mulle lihtsalt meenub ühe varasema valitsuse aegadest ühe erakonna avaldus, kui juttu oli eelarve tasakaalust ja sellest, et kuulge, aga kuskohast see raha siis tulema peaks. Siis vastus oli suhteliselt lihtsakoeline – Reformierakonna asi on raha kokku koguda, küll meie laiali jagame. Aus ja siiras ülestunnistus. Paraku ei pea sellist suhtumist tingimata aktsepteerima ja ma arvan, et ka valijad peaksid mõtlema selle peale, et kui meile lubatakse lõputut toetuste maksmist, lõputut rahajagamist, siis see kõik tuleb nende endi taskust. Ja see ei ole ratsionaalne.
Viimasel ajal on kõlanud arvamus, et see, kuidas praegu koalitsioone kokku pannakse, ei ole päris õige. Praegu on saanud kõik koalitsiooni osalised võrdse esindatuse valitsuses hoolimata sellest, kui suur on nende esindatus riigikogus. Kas see on teie meelest õige ja millised mõjud sellel võivad olla?
See võib tihtipeale viia tupikusse. Kui meeleheitlikult üritatakse leida konsensust, siis on võimalik kokkulepe alati kõige madalama ühise nimetaja tasemel. Ja tegelikult kaob ära väiksemate koalitsioonipartnerite vastutus iseenda tegude eest: nad saavad kiita seda, kuidas nemad võitlesid selle, teise ja kolmanda eest, aga sisulist vastutust ei kanna, sest neil on pidevalt taskus ähvardus, et aga muidu me läheme minema. Tegelikult võiks valitsus ka olulistes küsimustes täiesti rahulikult hääletada. Ja siis on sellesama väiksema partneri roll see, et kas ta siis nõustub nendepoolse kompromissiga seekord või siis tõepoolest jalutavad minema. Selline pidev konsensuse otsimine viib stagnatsiooni.
Kuidas seda vältida? Kas tulekski valitsuses hääletama hakata, nagu te pakkusite?
Mitte alati. Alati on praktilisem kokku leppida, kui otsekohe nugade peale minna. Aga seda võimalust ei maksa välistada sel hetkel, kui tegemist on tõepoolest põhimõtteliste küsimustega. Sest ei ole ka valitsuse juhtparteil mingisugust soovi olla valitsuses iga hinna eest, kui enda poliitilist agendat ei suudeta ellu viia. Ükspuha, kas selle põhjuseks on siis see, et lihtsalt füüsiliselt ei ole seda kõike võimalik teha või mingitel poliitilistel kaalutlustel. Või siis on põhjuseks lihtsalt see pisiasi, et üks valitsuskoalitsiooni liikmetest tahab jonnida. Sellistest jonnimise olukordadest peab olema võimalus mööda minna ja nendest üle saada.
Mis te arvate, kas Reformierakond ühel hetkel teeb EKRE-ga valitsuse ära?
See on miljoni dollari küsimus. EKRE on teinud kõik endast sõltuva selleks, et nendega valitsust teha ei oleks võimalik, kui me vaatame nende avaldusi, nende käitumismustrit. Nagu igas erakonnas, on ka EKRE-s erinevaid inimesi, erinevaid hoiakuid. See, mis on täna kujunenud EKRE mainstream' iks, on teinud igasuguse koostöö nendega väga keeruliseks.
Kaja Kallase ajal seda ilmselt ei juhtu. Aga järgmise Reformierakonna juhi ajal?
Never say never (ära kunagi ütle ei iial - tõlge). Mina vaataks pigem teistpidi, perekond Helme ajal ei pruugi seda juhtuda.
Mulle tundub, et Martin Helme EKRE eesotsast veel kuhugi kadumas niipea ei ole. Kaja Kallas on Reformierakonda juhtinud juba päris pikalt.
Ma ei ole Reformierakonna-sisest soovi juhi vahetuseks tähele pannud. Loomulikult on neid, kes sooviksid võib-olla karmimat eelarvepoliitikat, selgemat seismist lihtsama maksusüsteemi eest ja nii edasi. Aga kõik inimesed ka mõistavad, et nendes oludes on Kaja manööverdanud piisavalt elegantselt.
On teil soovitusi Reformierakonna juhtidele pärast 5. märtsi ehk riigikogu valimiste päeva?
Kunagi Lenin kirjutas sellise suurepärase artikli nagu "Eemalseisja nõuanded". Ma arvan, et ma seda rada ei käi.
Millised on teie enda edasised plaanid?
Nii nagu aastal 2003 ei olnud mul lahkudes mitte mingisuguseid plaane, siis ei ole mul neid ka täna. Aga küll need plaanid tulevad.
Tehke üks prognoos ka riigikogu koosseisu suhtes. Kas me näeme seal ka uusi erakondi pärast 5. märtsi?
See on jälle miljoni dollari küsimus. Mitmetel uutel tulijatel on üsna palju pretensioone, aga ma ei näe nende taga sellist praegusest olemuslikult erinevat sisu, mida näiteks Reformierakond või siis mõni teine erakond juba ei teeks.
Võib juhtuda täpselt nii, nagu juhtus eelmistel valimistel, et kui loosungeid ei õnnestu usaldusväärsuse sisuga täita, siis jäävad nad ka ukse taha. Mis on kindel, on see, et valimiste kaks võitjat on Reformierakond ja EKRE. Kindlasti ei kao kusagile Keskerakond. Isamaa ja sotsid tõenäoliselt jõuavad samuti parlamenti.
Aga uute tulijate saatuse otsustab mitte niivõrd toetus nende ideedele, kuivõrd võib-olla tüdimus sellest, et alati on ju niimoodi olnud. Aga tüdimuse põhjal valimisotsuse tegemine ei ole kuigi viljakas tegevus. Pigem peaks lähtuma siin mõtlemisest, et mida ma sooviksin näha järgmise nelja aasta jooksul ja kas see, keda ma valin, on selle kõige elluviimiseks võimeline, mida ma ootan. Loosungeid karjuda oskab igaüks, teha võib-olla mitte kõik.
### Response:
Kranich: valitsuses ei kanna väiksemad koalitsioonipartnerid vastutust
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti kurlingupaar jäi Grand Slami finaalturniiri jooksul vastaste jaoks võitmatuks, alistades teel võiduni teiste seas ka kaks maailma esikolmikusse kuuluvat kurlingupaari. Kaldvee ja Lill hoiavad hetkel maailma edetabelis seitsmendat kohta.
Eesti kurlingumängija Harri Lill kommenteeris, et turniiri ajal mängiti väga tugevate võistkondade vastu. "Tegime mõlemad väga hea turniiri. Vastased olid maailma parimad, kuid palju võimalusi me neile ei andnud," ütles Lill. Marie Kaldvee lisas, et võit on eelkõige seni tehtud töö tulemus.
Finaalis tuli Eesti kurlingupaaril seista maailma esinumbri Šveitsi kurlingupaari Perret/Riose vastu. Esimeses voorus võitsid eestlased vastaselt neli punkti ning hoidsid mängus initsiatiivi, sundides vastast ka viimase kivi eelisega voorudes võtma ühte punkti. Kohtumine lõppes kuuenda vooruga, kus Kaldvee ja Lill võitsid taas neli punkti ning saavutasid kindla võidu tulemusega 11:2.
Turniiri esimeses kohtumises alistasid eestlased maailma edetabelis kolmandal kohal asuva Šveitsi kurlingupaari Rupp/Wunderlini ülekaaluka tulemusega 10:3. Mängu kindlalt juhtinud Kaldvee ja Lill võitsid teises voorus kolm punkti ja seitsmendas voorus neli ning ei jätnud vastasele võimalust enam kui ühe punkti võitmiseks üheski mängitud voorus.
Teises kohtumises oli Eesti kurlingupaari vastaseks Kanada kurlingupaar Weagle/Epping, kes asuvad maailma edetabelis kuuendal kohal. Kohtumine lõppes eestlaste 9:6 võiduga. Kolmandaks vastaseks oli Kanada kurlingupaar Jones/Laing, kelle üle saavutati 8:7 võit. Poolfinaalis alistasid Kaldvee ja Lill Kanada kurlingupaari Armstrong/Stewart taaskord jätmata vastasele võimalust. Kohtumine lõppes eestlaste 10:1 võiduga.
Kõik tulemused on kättesaadavad siit.
Kanada MK-sarja Mixed Doubles Superseries finaalvõistlus toimus Kanadas, Toronto lähedal Brantfordi linnas. Grand Slami turniiri finaaletapile olid osalema kutsutud maailma parimad kurlingu segapaarid Euroopast ja Põhja-Ameerikast.
|
Eesti kurlingupaar võitis Kanadas Grand Slami finaalturniiri
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti kurlingupaar jäi Grand Slami finaalturniiri jooksul vastaste jaoks võitmatuks, alistades teel võiduni teiste seas ka kaks maailma esikolmikusse kuuluvat kurlingupaari. Kaldvee ja Lill hoiavad hetkel maailma edetabelis seitsmendat kohta.
Eesti kurlingumängija Harri Lill kommenteeris, et turniiri ajal mängiti väga tugevate võistkondade vastu. "Tegime mõlemad väga hea turniiri. Vastased olid maailma parimad, kuid palju võimalusi me neile ei andnud," ütles Lill. Marie Kaldvee lisas, et võit on eelkõige seni tehtud töö tulemus.
Finaalis tuli Eesti kurlingupaaril seista maailma esinumbri Šveitsi kurlingupaari Perret/Riose vastu. Esimeses voorus võitsid eestlased vastaselt neli punkti ning hoidsid mängus initsiatiivi, sundides vastast ka viimase kivi eelisega voorudes võtma ühte punkti. Kohtumine lõppes kuuenda vooruga, kus Kaldvee ja Lill võitsid taas neli punkti ning saavutasid kindla võidu tulemusega 11:2.
Turniiri esimeses kohtumises alistasid eestlased maailma edetabelis kolmandal kohal asuva Šveitsi kurlingupaari Rupp/Wunderlini ülekaaluka tulemusega 10:3. Mängu kindlalt juhtinud Kaldvee ja Lill võitsid teises voorus kolm punkti ja seitsmendas voorus neli ning ei jätnud vastasele võimalust enam kui ühe punkti võitmiseks üheski mängitud voorus.
Teises kohtumises oli Eesti kurlingupaari vastaseks Kanada kurlingupaar Weagle/Epping, kes asuvad maailma edetabelis kuuendal kohal. Kohtumine lõppes eestlaste 9:6 võiduga. Kolmandaks vastaseks oli Kanada kurlingupaar Jones/Laing, kelle üle saavutati 8:7 võit. Poolfinaalis alistasid Kaldvee ja Lill Kanada kurlingupaari Armstrong/Stewart taaskord jätmata vastasele võimalust. Kohtumine lõppes eestlaste 10:1 võiduga.
Kõik tulemused on kättesaadavad siit.
Kanada MK-sarja Mixed Doubles Superseries finaalvõistlus toimus Kanadas, Toronto lähedal Brantfordi linnas. Grand Slami turniiri finaaletapile olid osalema kutsutud maailma parimad kurlingu segapaarid Euroopast ja Põhja-Ameerikast.
### Response:
Eesti kurlingupaar võitis Kanadas Grand Slami finaalturniiri
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Intel plaanib tehase rajada Saksamaal asuvasse Magdeburgi linna. Firma teatas varem, et tehase ehitamine algab järgmise aasta esimeses pooles.
Volksstimme teatas, et kulutused on kasvanud ja seetõttu plaanib firma tehase ehitamist edasi lükata, vahendas Politico.
"Intel näeb nüüd, et turul on olukord keeruline ega suuda enam alustada ehitamist planeeritud kuupäeval," teatas Volksstimme.
Saksamaa valitsus lubas varem, et investeerib tehasesse vähemalt 6,8 miljardit eurot. Intel lubas projekti investeerida 17 miljardit eurot.
|
Meedia: Intel plaanib Saksa kiibitehase ehitamist edasi lükata
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Intel plaanib tehase rajada Saksamaal asuvasse Magdeburgi linna. Firma teatas varem, et tehase ehitamine algab järgmise aasta esimeses pooles.
Volksstimme teatas, et kulutused on kasvanud ja seetõttu plaanib firma tehase ehitamist edasi lükata, vahendas Politico.
"Intel näeb nüüd, et turul on olukord keeruline ega suuda enam alustada ehitamist planeeritud kuupäeval," teatas Volksstimme.
Saksamaa valitsus lubas varem, et investeerib tehasesse vähemalt 6,8 miljardit eurot. Intel lubas projekti investeerida 17 miljardit eurot.
### Response:
Meedia: Intel plaanib Saksa kiibitehase ehitamist edasi lükata
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eelmises voorus oma hooaja neljanda kollase kaardi saanud Käit pidi UTA Aradi vastu kohtumise vahele jätma. Philip Otele viis 40. minutil Aradi juhtima, aga Marko Dugandžic tegi üleaja penaltist lõppseisuks 1:1, vahendab Soccernet.ee.
21 mänguga 38 punkti teeninud Rapid paikneb liigas kolmandal positsioonil.
|
Käidi koduklubi sai tabeli eelviimase vastu hilise penaltiga punkti
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmises voorus oma hooaja neljanda kollase kaardi saanud Käit pidi UTA Aradi vastu kohtumise vahele jätma. Philip Otele viis 40. minutil Aradi juhtima, aga Marko Dugandžic tegi üleaja penaltist lõppseisuks 1:1, vahendab Soccernet.ee.
21 mänguga 38 punkti teeninud Rapid paikneb liigas kolmandal positsioonil.
### Response:
Käidi koduklubi sai tabeli eelviimase vastu hilise penaltiga punkti
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kirjanik Hermann Hesse vanaisa Carl Hermann Hesse (1802–1896) sündis Tartus, elas seal kuni ülikooli lõpetamiseni ja tegutses seejärel pea kuus aastakümmet Paides Järva maakonnaarstina, rajas orbudekodu, korraldas suurejoonelisi pidusid ning osales aktiivselt linna kultuuri- ja usuelus.
See äärmiselt elurõõmus ja isepäine vanahärra pani mälestused mitmes jaos kirja küll ainult oma pereringile, aga juba Hermann Hessegi pidas neid sedavõrd tähelepanuväärseteks, et pühendas nende tutvustamisele lühikese kirjutise, mille leiate ka sellest raamatust, ning 2007. aastal ilmusid need Saksamaal ka eraldi raamatuna.
Pildid lapsepõlvest, pere- ja tööelust, reisidest ja suhtlusest mõttekaaslastega on täis lustlikku vunki, kannatamatut uljust ja leppimist saatusega ning annavad ka hea sissevaate tolleaegsesse baltisakslaste elukorraldusse.
Katkend peatükist "Üliõpilane, meedik, doktor 1821–1826"
Ema küll nuttis, kui ma talle oma kindlast otsusest teada andsin, kuna tema pastori-idüll oli seega hävinud, aga ta rahunes peagi, sest mind armastas ta ikkagi palju rohkem kui teoloogiat ja pastorit, ja nii on ju ka õige. Tundsin end peagi meedikute fakulteedis väga hästi, õppisin innukalt ja mõnuga. Olin ülimalt õnnelik üliõpilane, esimese aasta saatsin mööda otsekui magusas uimas, miski ei seganud mind, kõigel oli määratud mulle kõige paremini kasuks tulema ja tegema mind vabaks, värskeks ja rõõmsaks.
Tollal, 1821. aastal, koondusid tudengid Jena eeskujul ühtsesse Burschenschaft'i 1. Minu vastuvõtmine oli pidulik, toimus suur rebaste kommerss vana riituse järgi. August Vogelsangiga oli mul hea sõbralik suhe, eriti kui oli tegemist lustlikkuse ja romantikaga; tõsisem ja mulle ustavam oli Gregor von Helmersen 2. Loengud meeldisid mulle hästi, eriti anatoomia Zichoriuse ja füüsika vana Parrot' juures. Loogika oli rohkem lõbu pärast, botaanika huvitav ja mineraloogia Engelhardti juures väga köitev ning sellega sai ka innukalt tegeldud.
Ühelt oksjonilt oli isa ostnud kürassiirisaapad, niinimetatud kahurid, leidsin need pööningult ja lasksin ära parandada ja ilusasti läikima lüüa, muretsesin paari kannuseid ja olin õnnelik, et need tekitasid nõnda palju müra ja sobisid hästi saabastega, kuid ei sobinud minu ega ka millegi muuga. Need saapad jalas, lühike kalevist kuub seljas, väike müts peas ning punase särgikrae ja siidrätikuga ehitud, läksin ma jalutama ja tundsin sellest hoopis suuremat rõõmu, kui lapsena eales jõulupuust olin tundnud. Oo vanitas, oo narrus! Ja siiski ka jälle: sa armas noorus, sa õnnelik üliõpilane! Keegi tubli usin kuramaalane oli minu õde Jettet solvanud, lasksin ta välja kutsuda ja me võitlesime vehklemispõrandal nõnda, et mõõgakorv peaaegu vastu kiivrit puutus, alles palju hiljem leppisime ära.
Tuli suvevaheaeg, õnneliku tudengielu esimene aasta oli läbi. Ma ütlen, õnneliku, sest minu jaoks eksisteeris ainult rikkumata rõõm ja mu südametunnistus ei teinud mulle mingit muret peale pisukese hirmu duelli ajal. Vaheaeg kulges amüsantselt ja sellest kavatsen nüüd pajatada.
August tuli meelsasti kaasa. Aga kas ka tema vana ema sellega rahul oli, kahtlen ma väga. Ta ei sallinud mind, kuna ma tegin tema poja, tema memmepojukese ja ainsa lapse, üha tõrksamaks. Minu kannused tegid emale äratusmuusikat ja minu aknaparaadid 3 polnud talle meelt mööda. Aga burš peab silmas ainult oma armast mina, ta ei anna midagi, võtab aga kõik vastu.
Selle niinimetatud vaesusega on omapärane lugu. See ei takista midagi, kuid võib kõike edendada, saime seda seekordki kogeda. Kuidas ja millega küll oma reis teoks teha? Aga tahtmist ja julgust oli meil ohtralt, ja emad olid järeleandlikud ja minu vana suurepärane ema oli alati liitlane ja tuli kõigega kaasa, ja nõnda oli see tema, kes meid edasi aitas. Saime reisikaaslaseks ühe väikest kasvu sulase ühes truu musta hobuse ja väikese troskaga. Jõudsime õnnelikult Walki 4, seal keeras troska otsa ringi ja sõitis tagasi, meie läksime jalgsi edasi. Järgmisel päeval saime veovankri peale ja jõudsime Wendenisse 5 oma sõbra Woldemar Silemanni juurde. Temaga koos läks sõit edasi Lindenhoffi 6 ühe lühikest kasvu õpetatud vanapoisi juurde, kelle nimi oli parun von Boy ja kelle tudengikolu katsid hõredad juuksed; ta laskis meil osa saada kõige hõrguma söögi mõnudest, mida ta väga elava ja rõõmsameelse vestluse käigus meiega jagas.
Põhikülaline oli aga jurist Petzold, kellel oli närvipalaviku põdemisest paljas peakolu ja pidevalt tühi jaanalinnumagu. Selles peas leidus palju ideid ja neid tuli sealt lakkamatult. Ja jaanalinnumakku läks sisse kõik, mida sel rikkal Lindenhoffil pakkuda oli. Elasime kuninglikult, magasime poole päevani, suplesime Aa jões 7 ja mängisime jõekaldal roheliste salude varjus. Millist ülemeelikust ja nooruse lusti seal ka polnud! Ometi oli kõik kombekas ja me jäime parimateks sõpradeks, ükskõik kui palju üksteist ka ei aasitud ega tögatud. Meie kell oli tühi kõht, läksime koju, kus parun võttis meid jahedas saalis vastu küllusliku söömaajaga. Õhtul käisime temaga jalutamas ja ta oli meie jaoks väärtuslikum kui kolm Dorpati 8 professorit kokku.
Nii möödus kaheksa õndsat päeva, aga mulle tõid need veel ühe asja. Istusin üksinda kõrgete pärnade all, kui üks hääl küsis: "Ütle, kas selline elu pole mitte naljategemine? Kas elu ei peaks täitma sügav tõsidus? Kuhupoole sa tõttad?" Ma andsin ka vastuse, minu jaoks polnud küll veel see päris hetk käes, aga heleda kella pihta oli juba löödud, inglihääl käis mu järel – ja leidis mu.
1 Üliõpilaste poliitiline organisatsioon, kuhu kuulusid kõik üliõpilased päritolust hoolimata.
2 Gregor von Helmersen (1803–1885), baltisaksa geoloog, korporatsioon Livonia asutajaliige, Vene geograafiaseltsi asutaja.
3 Tudengite komme jalutada või sõita mööda silmarõõmuks välja valitud neiu akna alt.
4 Valga.
5 Cēsis.
6 Līvāni.
7 Koiva ehk Gauja jõgi.
8 Tartu.
|
Loomingu Raamatukogus ilmus Herman Hesse Eesti päritolu vanaisa mälestusteraamat
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kirjanik Hermann Hesse vanaisa Carl Hermann Hesse (1802–1896) sündis Tartus, elas seal kuni ülikooli lõpetamiseni ja tegutses seejärel pea kuus aastakümmet Paides Järva maakonnaarstina, rajas orbudekodu, korraldas suurejoonelisi pidusid ning osales aktiivselt linna kultuuri- ja usuelus.
See äärmiselt elurõõmus ja isepäine vanahärra pani mälestused mitmes jaos kirja küll ainult oma pereringile, aga juba Hermann Hessegi pidas neid sedavõrd tähelepanuväärseteks, et pühendas nende tutvustamisele lühikese kirjutise, mille leiate ka sellest raamatust, ning 2007. aastal ilmusid need Saksamaal ka eraldi raamatuna.
Pildid lapsepõlvest, pere- ja tööelust, reisidest ja suhtlusest mõttekaaslastega on täis lustlikku vunki, kannatamatut uljust ja leppimist saatusega ning annavad ka hea sissevaate tolleaegsesse baltisakslaste elukorraldusse.
Katkend peatükist "Üliõpilane, meedik, doktor 1821–1826"
Ema küll nuttis, kui ma talle oma kindlast otsusest teada andsin, kuna tema pastori-idüll oli seega hävinud, aga ta rahunes peagi, sest mind armastas ta ikkagi palju rohkem kui teoloogiat ja pastorit, ja nii on ju ka õige. Tundsin end peagi meedikute fakulteedis väga hästi, õppisin innukalt ja mõnuga. Olin ülimalt õnnelik üliõpilane, esimese aasta saatsin mööda otsekui magusas uimas, miski ei seganud mind, kõigel oli määratud mulle kõige paremini kasuks tulema ja tegema mind vabaks, värskeks ja rõõmsaks.
Tollal, 1821. aastal, koondusid tudengid Jena eeskujul ühtsesse Burschenschaft'i 1. Minu vastuvõtmine oli pidulik, toimus suur rebaste kommerss vana riituse järgi. August Vogelsangiga oli mul hea sõbralik suhe, eriti kui oli tegemist lustlikkuse ja romantikaga; tõsisem ja mulle ustavam oli Gregor von Helmersen 2. Loengud meeldisid mulle hästi, eriti anatoomia Zichoriuse ja füüsika vana Parrot' juures. Loogika oli rohkem lõbu pärast, botaanika huvitav ja mineraloogia Engelhardti juures väga köitev ning sellega sai ka innukalt tegeldud.
Ühelt oksjonilt oli isa ostnud kürassiirisaapad, niinimetatud kahurid, leidsin need pööningult ja lasksin ära parandada ja ilusasti läikima lüüa, muretsesin paari kannuseid ja olin õnnelik, et need tekitasid nõnda palju müra ja sobisid hästi saabastega, kuid ei sobinud minu ega ka millegi muuga. Need saapad jalas, lühike kalevist kuub seljas, väike müts peas ning punase särgikrae ja siidrätikuga ehitud, läksin ma jalutama ja tundsin sellest hoopis suuremat rõõmu, kui lapsena eales jõulupuust olin tundnud. Oo vanitas, oo narrus! Ja siiski ka jälle: sa armas noorus, sa õnnelik üliõpilane! Keegi tubli usin kuramaalane oli minu õde Jettet solvanud, lasksin ta välja kutsuda ja me võitlesime vehklemispõrandal nõnda, et mõõgakorv peaaegu vastu kiivrit puutus, alles palju hiljem leppisime ära.
Tuli suvevaheaeg, õnneliku tudengielu esimene aasta oli läbi. Ma ütlen, õnneliku, sest minu jaoks eksisteeris ainult rikkumata rõõm ja mu südametunnistus ei teinud mulle mingit muret peale pisukese hirmu duelli ajal. Vaheaeg kulges amüsantselt ja sellest kavatsen nüüd pajatada.
August tuli meelsasti kaasa. Aga kas ka tema vana ema sellega rahul oli, kahtlen ma väga. Ta ei sallinud mind, kuna ma tegin tema poja, tema memmepojukese ja ainsa lapse, üha tõrksamaks. Minu kannused tegid emale äratusmuusikat ja minu aknaparaadid 3 polnud talle meelt mööda. Aga burš peab silmas ainult oma armast mina, ta ei anna midagi, võtab aga kõik vastu.
Selle niinimetatud vaesusega on omapärane lugu. See ei takista midagi, kuid võib kõike edendada, saime seda seekordki kogeda. Kuidas ja millega küll oma reis teoks teha? Aga tahtmist ja julgust oli meil ohtralt, ja emad olid järeleandlikud ja minu vana suurepärane ema oli alati liitlane ja tuli kõigega kaasa, ja nõnda oli see tema, kes meid edasi aitas. Saime reisikaaslaseks ühe väikest kasvu sulase ühes truu musta hobuse ja väikese troskaga. Jõudsime õnnelikult Walki 4, seal keeras troska otsa ringi ja sõitis tagasi, meie läksime jalgsi edasi. Järgmisel päeval saime veovankri peale ja jõudsime Wendenisse 5 oma sõbra Woldemar Silemanni juurde. Temaga koos läks sõit edasi Lindenhoffi 6 ühe lühikest kasvu õpetatud vanapoisi juurde, kelle nimi oli parun von Boy ja kelle tudengikolu katsid hõredad juuksed; ta laskis meil osa saada kõige hõrguma söögi mõnudest, mida ta väga elava ja rõõmsameelse vestluse käigus meiega jagas.
Põhikülaline oli aga jurist Petzold, kellel oli närvipalaviku põdemisest paljas peakolu ja pidevalt tühi jaanalinnumagu. Selles peas leidus palju ideid ja neid tuli sealt lakkamatult. Ja jaanalinnumakku läks sisse kõik, mida sel rikkal Lindenhoffil pakkuda oli. Elasime kuninglikult, magasime poole päevani, suplesime Aa jões 7 ja mängisime jõekaldal roheliste salude varjus. Millist ülemeelikust ja nooruse lusti seal ka polnud! Ometi oli kõik kombekas ja me jäime parimateks sõpradeks, ükskõik kui palju üksteist ka ei aasitud ega tögatud. Meie kell oli tühi kõht, läksime koju, kus parun võttis meid jahedas saalis vastu küllusliku söömaajaga. Õhtul käisime temaga jalutamas ja ta oli meie jaoks väärtuslikum kui kolm Dorpati 8 professorit kokku.
Nii möödus kaheksa õndsat päeva, aga mulle tõid need veel ühe asja. Istusin üksinda kõrgete pärnade all, kui üks hääl küsis: "Ütle, kas selline elu pole mitte naljategemine? Kas elu ei peaks täitma sügav tõsidus? Kuhupoole sa tõttad?" Ma andsin ka vastuse, minu jaoks polnud küll veel see päris hetk käes, aga heleda kella pihta oli juba löödud, inglihääl käis mu järel – ja leidis mu.
1 Üliõpilaste poliitiline organisatsioon, kuhu kuulusid kõik üliõpilased päritolust hoolimata.
2 Gregor von Helmersen (1803–1885), baltisaksa geoloog, korporatsioon Livonia asutajaliige, Vene geograafiaseltsi asutaja.
3 Tudengite komme jalutada või sõita mööda silmarõõmuks välja valitud neiu akna alt.
4 Valga.
5 Cēsis.
6 Līvāni.
7 Koiva ehk Gauja jõgi.
8 Tartu.
### Response:
Loomingu Raamatukogus ilmus Herman Hesse Eesti päritolu vanaisa mälestusteraamat
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Autofirmad teevad suuri investeeringuid elektrisõidukite arendamisse. Autotöösturid muretsevad aga, et tarbijad ei jaksa krõbeda hinna tõttu elektrisõidukeid osta, vahendas The Wall Street Journal.
"Autotööstusega seotud inimesed on suures osas vaikiv enamus. See vaikne enamus mõtleb, kas elektrisõidukid on tõesti ainukene võimalus. Kuid need inimesed arvavad, et see on trend ja nad ei saa oma kahtlusi kõva häälega välja öelda," ütles Toyoda.
Toyota jätkab hübriidsõidukite arendamist, samuti arendab firma vesinikul töötavaid sõidukeid.
"Pole veel selge, milline on õige lahendus, me ei tohiks piirduda ainult ühe võimalusega," ütles Toyoda.
Analüüsifirma J.D. Power teatel on elektrisõidukite turuosa USA-s viimase paari aasta jooksul järsult tõusnud. Oktoobri seisuga oli elektrisõidukite turuosa 6,5 protsenti. Elektrisõidukite müük kasvab aga kõige kiiremini California osariigis, kus tarbijad on rohkem valmis muutusteks.
"Rannikualad elektristuvad palju kiiremini kui sisemaa," ütles Volvo juht Jim Rowan.
Toyoda skeptilisust elektriautode tuleviku suhtes jagavad ka teised Jaapani autotöösturid. Mazda juhid muretsevad, elektrisõidukite akud on liiga kallid, et need suudaksid asendada sisepõlemismootoreid.
|
Toyota juht kahtleb, et autoäris kuulub tulevik ainult elektrisõidukitele
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Autofirmad teevad suuri investeeringuid elektrisõidukite arendamisse. Autotöösturid muretsevad aga, et tarbijad ei jaksa krõbeda hinna tõttu elektrisõidukeid osta, vahendas The Wall Street Journal.
"Autotööstusega seotud inimesed on suures osas vaikiv enamus. See vaikne enamus mõtleb, kas elektrisõidukid on tõesti ainukene võimalus. Kuid need inimesed arvavad, et see on trend ja nad ei saa oma kahtlusi kõva häälega välja öelda," ütles Toyoda.
Toyota jätkab hübriidsõidukite arendamist, samuti arendab firma vesinikul töötavaid sõidukeid.
"Pole veel selge, milline on õige lahendus, me ei tohiks piirduda ainult ühe võimalusega," ütles Toyoda.
Analüüsifirma J.D. Power teatel on elektrisõidukite turuosa USA-s viimase paari aasta jooksul järsult tõusnud. Oktoobri seisuga oli elektrisõidukite turuosa 6,5 protsenti. Elektrisõidukite müük kasvab aga kõige kiiremini California osariigis, kus tarbijad on rohkem valmis muutusteks.
"Rannikualad elektristuvad palju kiiremini kui sisemaa," ütles Volvo juht Jim Rowan.
Toyoda skeptilisust elektriautode tuleviku suhtes jagavad ka teised Jaapani autotöösturid. Mazda juhid muretsevad, elektrisõidukite akud on liiga kallid, et need suudaksid asendada sisepõlemismootoreid.
### Response:
Toyota juht kahtleb, et autoäris kuulub tulevik ainult elektrisõidukitele
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Rühm Michigani Ülikooli teadlasi vaatles, mis juhtub kolme- kuni viieaastasi lapsi nutiseadmega rahustades. Aastatel 2018–2020 vaatlesid nad pooleteise aasta jooksul 422 paari vanemaid ja lapsi. Uuring lõppes enne, kui Covid-19 pandeemia inimesed ekraanide taha surus, vahendab ScienceAlert.
Töörühm leidis, et kui lapsed kasutasid nutiseadmeid mitu kuud rahustamise eesmärgil rohkem, olid nad emotsionaalsemad või tulid oma emotsioonide reguleerimisega kehvemini toime. Näiteks avaldus see tujude kiires vahetumises ja varasemast suuremas impulsiivsuses.
Seos oli eriti tugev noortel poistel ning juba varem hüperaktiivsuse, impulsiivsuse ja tugeva temperamendi ilmingutega lastel. Uurijate sõnul näib, nagu pärsiks nutiseade laste tundemaailma normaalset arengut.
Uuringu autori ja laste käitumisele ja arengule keskenduva lastearsti Jenny Radesky sõnul võib nutiseade tunduda ohutu ja ajutine võimalus, kuidas kodus stressitaset leevendada. Kuigi seda nõksu kasutatakse aga sageli, võivad sellel olla pikaajalised tagajärjed. Eriti ohtlik on nutiseade tema sõnul varases lapsepõlves, kus need võivad takistada teiste eneserahustamise meetodite arengut.
Üks võimalus paljudest
Vaadeldud vanuserühm hõlmab endas ka lapsi, kel esinevad raevuhood, tugevad tundepuhangud ja vastuhakk kogu maailmale. See teeb nutiseadmega rahustamise lapsevanema jaoks väga ahvatlevaks võimaluseks.
Nagu vanemad ilmselt ka oma silmaga näevad, siis nutiseade toimib ja laps rahuneb. Teadlased osutavad aga sellele, et lühiajaline leevendus võib anda pikas plaanis hoobi lapse emotsionaalsele arengule. Ta ei pruugigi lõpuks osata muul moel rahuneda.
Töö autorid rõhutavad, et nutiseadme kasutamine rahustajana võib olla ikkagi kasulik ja seda täielikult kõrvale jätmine võib olla keeruline. Siiski hoiatavad nad, et seda ei tohiks kasutada laste maharahustamise peamise või sagedase viisina.
Teema ise ei ole teaduses uus. Varem on lapsevanemad samamoodi muretsenud, et nende võsukesed veedavad liiga palju aega teleri või arvutimängude seltsis. Tänapäevane meediatarbimine on aga palju killustunum, interaktiivsem ja selle nimel ei tule kuigi palju vaeva näha.
Jenny Radesky sõnul võivad nii lapsed kui ka nende vanemad leida, et nutiseade toimib kiiresti ja hästi. Nii õpivad mõlemad neist aga üha vähem muid rahunemisviise kasutama.
Teadlased on välja pakkunud mõned muud võimalused, kuidas lapsi maha rahustada. Muu hulgas võiks kasutada näiteks sensoorseid kogemusi: kuulata muusikat, pigistada mudimissavi või hüpata batuudil. Samuti tasuks lasta lapsel oma tundeid tahtlikult nimetada, et neid paremini mõista.
Kui seostada lapse jaoks tunded mingi värviga, võib seegi aidata tal oma tujusid paremini teada, ära tunda ja mõista. Ehk suudab laps oma tunnetest siis ka hõlpsamini teada anda. Abi võib olla sellestki, kui lapsel on asendustegevused: näiteks saab ta õe-venna löömise asemel peksta patja.
Kõiki uurijate pakutud võimalusi tasuks nende sõnul lastele selgitada siis, kui nad on parasjagu heas rahulikus tujus. Nii on raevuhoo korral neile juba selge, mis toimub. Ühtlasi võib nutiseadmete liigset kasutust vähendada ka ekraaniaega piiravate rakendustega.
Uuring ilmus ajakirjas JAMA Pediatrics.
|
Nutiekraani pakutav rahu on kahe teraga mõõk
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rühm Michigani Ülikooli teadlasi vaatles, mis juhtub kolme- kuni viieaastasi lapsi nutiseadmega rahustades. Aastatel 2018–2020 vaatlesid nad pooleteise aasta jooksul 422 paari vanemaid ja lapsi. Uuring lõppes enne, kui Covid-19 pandeemia inimesed ekraanide taha surus, vahendab ScienceAlert.
Töörühm leidis, et kui lapsed kasutasid nutiseadmeid mitu kuud rahustamise eesmärgil rohkem, olid nad emotsionaalsemad või tulid oma emotsioonide reguleerimisega kehvemini toime. Näiteks avaldus see tujude kiires vahetumises ja varasemast suuremas impulsiivsuses.
Seos oli eriti tugev noortel poistel ning juba varem hüperaktiivsuse, impulsiivsuse ja tugeva temperamendi ilmingutega lastel. Uurijate sõnul näib, nagu pärsiks nutiseade laste tundemaailma normaalset arengut.
Uuringu autori ja laste käitumisele ja arengule keskenduva lastearsti Jenny Radesky sõnul võib nutiseade tunduda ohutu ja ajutine võimalus, kuidas kodus stressitaset leevendada. Kuigi seda nõksu kasutatakse aga sageli, võivad sellel olla pikaajalised tagajärjed. Eriti ohtlik on nutiseade tema sõnul varases lapsepõlves, kus need võivad takistada teiste eneserahustamise meetodite arengut.
Üks võimalus paljudest
Vaadeldud vanuserühm hõlmab endas ka lapsi, kel esinevad raevuhood, tugevad tundepuhangud ja vastuhakk kogu maailmale. See teeb nutiseadmega rahustamise lapsevanema jaoks väga ahvatlevaks võimaluseks.
Nagu vanemad ilmselt ka oma silmaga näevad, siis nutiseade toimib ja laps rahuneb. Teadlased osutavad aga sellele, et lühiajaline leevendus võib anda pikas plaanis hoobi lapse emotsionaalsele arengule. Ta ei pruugigi lõpuks osata muul moel rahuneda.
Töö autorid rõhutavad, et nutiseadme kasutamine rahustajana võib olla ikkagi kasulik ja seda täielikult kõrvale jätmine võib olla keeruline. Siiski hoiatavad nad, et seda ei tohiks kasutada laste maharahustamise peamise või sagedase viisina.
Teema ise ei ole teaduses uus. Varem on lapsevanemad samamoodi muretsenud, et nende võsukesed veedavad liiga palju aega teleri või arvutimängude seltsis. Tänapäevane meediatarbimine on aga palju killustunum, interaktiivsem ja selle nimel ei tule kuigi palju vaeva näha.
Jenny Radesky sõnul võivad nii lapsed kui ka nende vanemad leida, et nutiseade toimib kiiresti ja hästi. Nii õpivad mõlemad neist aga üha vähem muid rahunemisviise kasutama.
Teadlased on välja pakkunud mõned muud võimalused, kuidas lapsi maha rahustada. Muu hulgas võiks kasutada näiteks sensoorseid kogemusi: kuulata muusikat, pigistada mudimissavi või hüpata batuudil. Samuti tasuks lasta lapsel oma tundeid tahtlikult nimetada, et neid paremini mõista.
Kui seostada lapse jaoks tunded mingi värviga, võib seegi aidata tal oma tujusid paremini teada, ära tunda ja mõista. Ehk suudab laps oma tunnetest siis ka hõlpsamini teada anda. Abi võib olla sellestki, kui lapsel on asendustegevused: näiteks saab ta õe-venna löömise asemel peksta patja.
Kõiki uurijate pakutud võimalusi tasuks nende sõnul lastele selgitada siis, kui nad on parasjagu heas rahulikus tujus. Nii on raevuhoo korral neile juba selge, mis toimub. Ühtlasi võib nutiseadmete liigset kasutust vähendada ka ekraaniaega piiravate rakendustega.
Uuring ilmus ajakirjas JAMA Pediatrics.
### Response:
Nutiekraani pakutav rahu on kahe teraga mõõk
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kristoffer Hatteland Endresen "Natuke meie moodi" (Tänapäev)
Tõlkinud Kristina Porgasaar
Siga on söömise loom. Paljukest teame tast, vennaihu andijast? Jõulu eel sobiks eestlasel sigadest natuke rohkem aimu saada küll.
Möödas on ajad, mil igal eestikeelsel inimesel oli mõni maavanaema või hõimlane, kes tegeles põllupidamisega, kelle juures sai käia marju korjamas ja peenraid rohimas, õigel aastaajal aga saabusid kartulikotid ja singikäntsakad ka linnainimese lauale. Vähesed on seatappu näinud – ja ega enam tohigi suvalise kuuri all kesikule kuvaldaga kolpa kopsata ning verd päevinäinud plekkvanni soristada. See on hea. Ja mitte nii väga.
Norralane Endersen võttis kätte ja läks ühte oma kodumaa tüüpilisse seatallu tööle. Et näha ühe söögisea elukaart sündimisest surmani ja selles tööd tehes kaasa lüüa. Enderseni üllatas, et ta kodumaakonnas olla rohkem sigu kui inimesi, aga sigu pole üldse näha. Hakanud siis asja uurima. Tulemus on põnev ja ühesmõtlusega loetav raamat, mida raske käest panna.
Ei, siin ei ole lihatoitlaste ülbamist ega loomahullude diktaati. Neutraalne ja asjalik jutustus, kus igapäevapildid maitsva roa igapäevsest kasvatamisest vahelduvad sissevaadetega sea kui säherduse ajalukku. Seda nii looduslooliseis kui kultuuriloolisis vaatevinkleis. Psühholoogia, füsioloogia, gastroloogia ja –noomia, religioon, tavandivägi… Sea ja inimese suhe on põhjalikult ette võetud. Seksuaalsuhetest seljakarbonaadini, Endersen ei halasta. Ega lähe ka ühestki otsast peast segaseks. Normaalne lähenemine, niimoodi tulebki keerulistest teemadest kõnelda ja kirjutada.
Endersen paneb kohe alguses paika, et üldiselt jagunevad noil teemadel sõna võtjad idealistideks ja ignorantideks. Tal õnnestus kirjutada raamat, mis mu meelest targendab mõlemaid. Lähen lõikan nüüd viilu külma seapraadi ja mälun mõtiskellen – maitsvam kui eile!
Lucinda Riley "Mõrvad Fleat House'is" (Varrak)
Tõlkinud Faina Laksberg
Asjaolu, et üks lugu toimub Inglismaal, kaugema krahvkonna erakoolis ja üpriski väikelinnalises miljöös, ei pruugi vaikimisi tähendada, et meil on jälle üks mahedalt läbitav keskmise pikkusega nunnuvik. Mille hurmavalt hunnitu kuritöö ajendiks on viisakate inimeste viisakas vana vaen teiste viisakate inimeste vastu ning mis lahendub tassikese tee kõrval. See ei pea üldse nõnda olema – isegi, kui osaliselt on.
"Mõrvad Fleat House'is" annab koodi ja võtme kätte juba pealkirjaga, ent ei lase lukkusid lõpliselt lahti keerata. Fleat House võiks tähendada mõnd häärberit või kõrvaltänava maja või ka suvalist hurtsikut, antud juhul siiski üht koolitiiba/ühiselamut. Mitte just Slytherin, aga jama jätkub tollegipoolest. Ja kruvib juurde. Isegi tiba uskumatult palju. Samas jamad ju sellest elavadki – õnnestub ots lahti saada, küll siis jälle rulliks ja laamendaks. Kuni keegi kupatusele kaane peale saab.
Eessõnast saab aru, et autor on taevastesse kirjastusse lahkunud ning see sari jääb esimese raamatu juurde pidama. Tänapäeval ei või kindel olla milleski, ent võimalusi jagub ja tegelased on isikupärased, nii et võimalusi on küll ja enam. Nii mitu lühidalt karakteriks kirjutet politseinikku, et jaga või mitme raamatu(sarja) vahel, kõik kõlbaksivad kasutada. Õnnelikke lõppe on kohe mitu ja see mulle meeldib!
Ma soovitan põhiliselt toopärast, et siin on nii mitu armastatud muheviku klišeed kindlal käel kokteiliks segatud, lisades just niipaljukest meie aega ja vanemaid aegu, et haigutama ei ajaks ja käimas püsiks. Tegelikult üpris perfektne krimilugu peaaegu igale maitsele. "Peaaegu igale maitsele" ei tähenda enamjaolt head. Siinkohal tähendab. Haakivat talvelugu (lumi lundab samuti!)!
|
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: sea ja inimese suhtest efektse krimilooni
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kristoffer Hatteland Endresen "Natuke meie moodi" (Tänapäev)
Tõlkinud Kristina Porgasaar
Siga on söömise loom. Paljukest teame tast, vennaihu andijast? Jõulu eel sobiks eestlasel sigadest natuke rohkem aimu saada küll.
Möödas on ajad, mil igal eestikeelsel inimesel oli mõni maavanaema või hõimlane, kes tegeles põllupidamisega, kelle juures sai käia marju korjamas ja peenraid rohimas, õigel aastaajal aga saabusid kartulikotid ja singikäntsakad ka linnainimese lauale. Vähesed on seatappu näinud – ja ega enam tohigi suvalise kuuri all kesikule kuvaldaga kolpa kopsata ning verd päevinäinud plekkvanni soristada. See on hea. Ja mitte nii väga.
Norralane Endersen võttis kätte ja läks ühte oma kodumaa tüüpilisse seatallu tööle. Et näha ühe söögisea elukaart sündimisest surmani ja selles tööd tehes kaasa lüüa. Enderseni üllatas, et ta kodumaakonnas olla rohkem sigu kui inimesi, aga sigu pole üldse näha. Hakanud siis asja uurima. Tulemus on põnev ja ühesmõtlusega loetav raamat, mida raske käest panna.
Ei, siin ei ole lihatoitlaste ülbamist ega loomahullude diktaati. Neutraalne ja asjalik jutustus, kus igapäevapildid maitsva roa igapäevsest kasvatamisest vahelduvad sissevaadetega sea kui säherduse ajalukku. Seda nii looduslooliseis kui kultuuriloolisis vaatevinkleis. Psühholoogia, füsioloogia, gastroloogia ja –noomia, religioon, tavandivägi… Sea ja inimese suhe on põhjalikult ette võetud. Seksuaalsuhetest seljakarbonaadini, Endersen ei halasta. Ega lähe ka ühestki otsast peast segaseks. Normaalne lähenemine, niimoodi tulebki keerulistest teemadest kõnelda ja kirjutada.
Endersen paneb kohe alguses paika, et üldiselt jagunevad noil teemadel sõna võtjad idealistideks ja ignorantideks. Tal õnnestus kirjutada raamat, mis mu meelest targendab mõlemaid. Lähen lõikan nüüd viilu külma seapraadi ja mälun mõtiskellen – maitsvam kui eile!
Lucinda Riley "Mõrvad Fleat House'is" (Varrak)
Tõlkinud Faina Laksberg
Asjaolu, et üks lugu toimub Inglismaal, kaugema krahvkonna erakoolis ja üpriski väikelinnalises miljöös, ei pruugi vaikimisi tähendada, et meil on jälle üks mahedalt läbitav keskmise pikkusega nunnuvik. Mille hurmavalt hunnitu kuritöö ajendiks on viisakate inimeste viisakas vana vaen teiste viisakate inimeste vastu ning mis lahendub tassikese tee kõrval. See ei pea üldse nõnda olema – isegi, kui osaliselt on.
"Mõrvad Fleat House'is" annab koodi ja võtme kätte juba pealkirjaga, ent ei lase lukkusid lõpliselt lahti keerata. Fleat House võiks tähendada mõnd häärberit või kõrvaltänava maja või ka suvalist hurtsikut, antud juhul siiski üht koolitiiba/ühiselamut. Mitte just Slytherin, aga jama jätkub tollegipoolest. Ja kruvib juurde. Isegi tiba uskumatult palju. Samas jamad ju sellest elavadki – õnnestub ots lahti saada, küll siis jälle rulliks ja laamendaks. Kuni keegi kupatusele kaane peale saab.
Eessõnast saab aru, et autor on taevastesse kirjastusse lahkunud ning see sari jääb esimese raamatu juurde pidama. Tänapäeval ei või kindel olla milleski, ent võimalusi jagub ja tegelased on isikupärased, nii et võimalusi on küll ja enam. Nii mitu lühidalt karakteriks kirjutet politseinikku, et jaga või mitme raamatu(sarja) vahel, kõik kõlbaksivad kasutada. Õnnelikke lõppe on kohe mitu ja see mulle meeldib!
Ma soovitan põhiliselt toopärast, et siin on nii mitu armastatud muheviku klišeed kindlal käel kokteiliks segatud, lisades just niipaljukest meie aega ja vanemaid aegu, et haigutama ei ajaks ja käimas püsiks. Tegelikult üpris perfektne krimilugu peaaegu igale maitsele. "Peaaegu igale maitsele" ei tähenda enamjaolt head. Siinkohal tähendab. Haakivat talvelugu (lumi lundab samuti!)!
### Response:
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: sea ja inimese suhtest efektse krimilooni
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kuldvööt-, sebra- ja poolkuu-ingelkala on vaid mõni näide taevase nimega kalaliikidest. Oma värvikireva välimusega on ingelkalad ühed silmapaistvamad mereelanikud, pakkudes peale Atlandi, India ja Vaikse ookeani silmailu nii mõnegi inimese koduses akvaariumis. Taevaseid olendeid meenutavad nad aga hoopis oma kehakuju tõttu. Kui kallutame pead ja vaatame neid nii, et nende suu jääb ülespoole, meenutavad nad suurte tiibadega ingleid, kellel on seljas kaunilt langev rüü.
Kui mõne ingelkala liiginimi on väga läbipaistev – sinipea-ingelkalal ongi päriselt sinine pea –, siis on ka neid, mis tunduvad palju müstilisemad. Näiteks unelm-ingelkala on teiste keelte eeskujul oma nime saanud värvilisest unenäomaailmast. Kalaperekonna teaduslikus nimetuses ei ole paraku inglitega midagi pistmist: perenimi Pomacanthus viitab hoopis nende eripärasele lõpusekaanel asuvale ogakesele (kreeka keeles on poma 'kaas' ja ακάνθα 'okas').
Parasvöötme- ja troopikaalade vetes tiirutab teisigi, veidi ohtlikumaid ingleid: ingelhaisid (perenimi Squatina). Nende kohtaja võib end aga pidada õnnelikuks, nii palju kui kokkupuutel haiga õnnest rääkida saab. Esiteks on mitu ingelhaide liiki äärmiselt haruldased ning teiseks on nad suuremate ja hirmuäratavamate haide kõrval pigem vähe agressiivsed ja väikesed, kuigi mõni neist ei jää kasvult alla keskmisele korvpallimängijale.
Laia ja lapiku kehaga haid on inglite moodi oma suurte rinnauimede tõttu, mis meenutavad tiibu. Ja kuigi tavainimesele võivad kõik ingelhaid välja näha üsna sarnased, on nende seaski väga eriilmelisi ja eriskummalisi liike, näiteks saagselg-, nurgeline või keigar-ingelhai. Neist viimane meenutab oma seljal asuvate sümmeetriliste silmlaikudega kalli leopardimustrilise kasuka kandjat, kuigi edvistavaks moenarriks teda esmapilgul nimetada ei julgeks.
Inglite kõrval seikleb meresügavustes aga ka koletis, kelle nimigi seda otsesõnu ütleb. Merikurat (perenimi Lophius) on hiiglasliku pea ja hea maskeeringuga kuni kahe meetri pikkune põhjakala, kelle suus paikneb tara meenutav teravate hammaste rida. Sageli on ta täiesti liikumatu ja varitseb saaki merepõhjal lebades. Ninamikul asetseb tal õngetaoline helendav kiir, mille puudutamisel vallandub haaramisrefleks – seetõttu võib tema saagiks sattuda ka ootamatuid objekte, näiteks on merikurat alla neelanud vasest teekandiku.
Ingli metafoor on kasutust leidnud muudeski valdkondades. Näiteks ingelinvestor on jõukas kogemustega inimene, kes toetab alustavat väikeettevõtet varajase investeeringu või oskusteabega. Niisiis, kui kalanimede puhul on inspiratsiooniks kalade inglisarnane välimus, siis iduettevõtluses saab äriingliks pigem tegude alusel.
Kaunist inglite aega!
|
Keeleminutid. Inglid hõljuvad ka meresügavustes
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuldvööt-, sebra- ja poolkuu-ingelkala on vaid mõni näide taevase nimega kalaliikidest. Oma värvikireva välimusega on ingelkalad ühed silmapaistvamad mereelanikud, pakkudes peale Atlandi, India ja Vaikse ookeani silmailu nii mõnegi inimese koduses akvaariumis. Taevaseid olendeid meenutavad nad aga hoopis oma kehakuju tõttu. Kui kallutame pead ja vaatame neid nii, et nende suu jääb ülespoole, meenutavad nad suurte tiibadega ingleid, kellel on seljas kaunilt langev rüü.
Kui mõne ingelkala liiginimi on väga läbipaistev – sinipea-ingelkalal ongi päriselt sinine pea –, siis on ka neid, mis tunduvad palju müstilisemad. Näiteks unelm-ingelkala on teiste keelte eeskujul oma nime saanud värvilisest unenäomaailmast. Kalaperekonna teaduslikus nimetuses ei ole paraku inglitega midagi pistmist: perenimi Pomacanthus viitab hoopis nende eripärasele lõpusekaanel asuvale ogakesele (kreeka keeles on poma 'kaas' ja ακάνθα 'okas').
Parasvöötme- ja troopikaalade vetes tiirutab teisigi, veidi ohtlikumaid ingleid: ingelhaisid (perenimi Squatina). Nende kohtaja võib end aga pidada õnnelikuks, nii palju kui kokkupuutel haiga õnnest rääkida saab. Esiteks on mitu ingelhaide liiki äärmiselt haruldased ning teiseks on nad suuremate ja hirmuäratavamate haide kõrval pigem vähe agressiivsed ja väikesed, kuigi mõni neist ei jää kasvult alla keskmisele korvpallimängijale.
Laia ja lapiku kehaga haid on inglite moodi oma suurte rinnauimede tõttu, mis meenutavad tiibu. Ja kuigi tavainimesele võivad kõik ingelhaid välja näha üsna sarnased, on nende seaski väga eriilmelisi ja eriskummalisi liike, näiteks saagselg-, nurgeline või keigar-ingelhai. Neist viimane meenutab oma seljal asuvate sümmeetriliste silmlaikudega kalli leopardimustrilise kasuka kandjat, kuigi edvistavaks moenarriks teda esmapilgul nimetada ei julgeks.
Inglite kõrval seikleb meresügavustes aga ka koletis, kelle nimigi seda otsesõnu ütleb. Merikurat (perenimi Lophius) on hiiglasliku pea ja hea maskeeringuga kuni kahe meetri pikkune põhjakala, kelle suus paikneb tara meenutav teravate hammaste rida. Sageli on ta täiesti liikumatu ja varitseb saaki merepõhjal lebades. Ninamikul asetseb tal õngetaoline helendav kiir, mille puudutamisel vallandub haaramisrefleks – seetõttu võib tema saagiks sattuda ka ootamatuid objekte, näiteks on merikurat alla neelanud vasest teekandiku.
Ingli metafoor on kasutust leidnud muudeski valdkondades. Näiteks ingelinvestor on jõukas kogemustega inimene, kes toetab alustavat väikeettevõtet varajase investeeringu või oskusteabega. Niisiis, kui kalanimede puhul on inspiratsiooniks kalade inglisarnane välimus, siis iduettevõtluses saab äriingliks pigem tegude alusel.
Kaunist inglite aega!
### Response:
Keeleminutid. Inglid hõljuvad ka meresügavustes
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Suur osa tänapäeva suhtlusest toimub veebikeskkonnas, mida iseloomustab selle vahetus. Oluline on sõnumi edastamise kiirus. See on mõjutanud ka kasutatavat keelt, sh soodustanud lühendite kasutust. Kui aga lühenditest ei saada aru, võib see suhtlust hoopiski aeglustada ja tuua kasu asemel kahju. Seetõttu on oluline välja selgitada, millised on kõige sagedasemad lühendid ja kuidas eri taustaga inimesed nende tähendust mõistavad, kirjutab Tartu Jaan Poska gümnaasiumi 12. klassi õpilane Mirtel Org ajakirjas Oma Keel.
Netikeele eripära
Netikeelt mõjutab tugevalt olukord, kus suhtlus aset leiab 1. Keelevahendite valik oleneb suhtlussituatsioonis osaleja sotsiaalsest rollist, individuaalsetest omadustest ja kasutatavast registrist 2. Samuti mõjutavad keelekasutust situatiivsed tegurid. Näiteks see, kas tegemist on sünkroonse ehk toimub samal ajal või asünkroonse ehk erineval ajal toimuva suhtlusega, milline on vahendava tehnoloogia olemus või kas suhtlejaskond on anonüümne või mitteanonüümne 1.
Eelnimetatud teguritest tulenevad ka netikeelt iseloomustavad tunnusjooned, mis avalduvad eri keeletasanditel, hõlmates emotikone ja sümboleid, ortograafiat, lühendeid, sõnavara ning lauseehitust. Niisugused tunnused on sageli tingitud vajadusest anda edasi teavet, mis võib netisuhtluses kaduma minna, nt emotsioone või helisid ja häälitsusi.
Netikeel on eriti omane sünkroonsetele keskkondadele, kus on tähtis, et sõnum jõuaks võimalikult kiiresti kohale, mistõttu kasutatakse selle soodustamiseks mitmesuguseid lühendeid. Lühendusviisi järgi jagunevad lühendid algustäht-, katkend- ja valiktähtlühenditeks 4.
Lisaks on võimalik eristada väiketähtlühendeid ja suurtähtlühendeid ning nii suur- kui ka väiketähti sisaldavaid lühendeid 3. Samuti tehakse kasutusvaldkonna järgi vahet üldkeelsetel ja erialalühenditel 4. Minu töö keskmes olid lühendite moodustamise viisid, kuid üldkeelseid ja erialalühendeid ma eraldi ei vaadelnud.
Uurimismaterjal ja -meetod
Artiklis analüüsitud materjali moodustavad Facebook Messengeri vestlused. Need esindavad sünkroonset spontaanset kirjalikku argivestlust, mis toimub tehnoloogia vahendusel privaatses keskkonnas omavahel tuttavate suhtlejate vahel. Suhtlussituatsioonis osalejate valikul lähtuti vestluspartnerite vanusest ja soost: vestlused toimusid 16–22-aastaste tüdrukute vahel.
Kõik 26 vestluspartnerit elavad Tartumaal, kuid kaks neist on pärit mujalt (üks Ida-Virumaalt ja teine Pärnumaalt) ning tulnud Tartusse gümnaasiumisse. Üks uuritav on gümnaasiumi juba lõpetanud, teistel on keskharidus veel omandamisel. Kõigi uuritavate emakeel on eesti keel.
Uurimistöö koosnes kahest etapist. Esimeses etapis kogusin uurimismaterjalist kokku kõik lühendid ning liigitasin need kindlate tunnuste alusel. Eristasin, kas tegemist on i) eesti- või võõrkeelse lühendiga, ii) esisuurtäht-, suurtäht- või väiketähtlühendiga või iii) algus-, katkend-, valik- või lisatähtlühendiga. Lisaks tuvastasin lühendite variandid, nt sõnast tegelikult (tegelt, teglt, tglt ja tgltt) leidus neli varianti.
Teises etapis koostasin küsimustiku, et analüüsida, kuidas eri soost, rahvusest, vanuse ja haridusega inimesed mõistavad lühendite tähendust. Kokku eristasin inimesi seitsme vanuseklassi põhjal. Küsimustik sisaldas kümmet sagedast lühendit: viit eestikeelset (ss, lis, mdea, prg, vb) ja viit võõrkeelset (lol, dav, wtf, lege, lmao). Lisasin näitelaused, mille põhjal pidid vastajad lühendi tähendust tõlgendama.
Uuringu läbiviimiseks kasutasin Google Formsi ja aega vastata oli seitse päeva. Osalejad kutsuti vastama läbi erinevate sotsiaalmeedia keskkondade.
Lühendite kasutus Messengeri vestlustes
Lühendite sagedus
Uuritavas materjalis kasutati lühendeid 408 korral ja kokku 106 erinevat lühendit. Kõige populaarsemaks kujunes lühend v (' või '), mida kasutati uuritavates vestlustes 62 korral. Enamasti paiknes see lausungi sees või lõpus. Sellele järgnesid sageduselt lol (' laugh out loud ', 29 korda), lis (' lihtsalt ', 22 korda) ja mdea (' ma ei tea ', 17 korda), 48 lühendit esines vaid korra, nt prolly (' probably '), asap (' as soon as possible '), tk (' tükk ').
Enamasti oli sama sõna või sõnaühendi kohta kasutusel üks lühend, aga leidus ka sõnu, millel oli mitu lühendivarianti. Kõige rohkem oli eri viisidel lühendatud sõna tegelikult: tegelt, teglt, tglt ja tglttt. Kolm varianti oli ingliskeelsest sõnaühendist laugh out loud (lol, lololol, loool) ning sõnadest davai (dav, davv, dv), okei (oki, ok, oke) ja oota (oot, ot, ota).
Esitatud lühendite hulgas esines ka selliseid, mille korral venitatakse üksikjuhtudel sõna keskel olevat vokaali või tunduvalt sagedamini sõna lõpuhäälikut. Näiteks lühendit mdea (' ma ei tea ') venitati ühel juhul kui mdeaa. Võib arvata, et häälikute venitamine on tingitud soovist kindlat emotsiooni rõhutada, olgu see siis näiteks kas pahameel või üllatus.
Lühendite päritolu
Uuritavate lühendite hulgas domineerisid eestikeelsed lühendid: 408 lühendist 310 olid eesti keeles. Kõige sagedasem eestikeelne lühend oli v, mis tuleneb sõnast või, kuid see võib suulise keele analoogia põhjal tähistada ka partiklit vä (näide 1). Populaarsemad eestikeelsed lühendid olid veel ka lis (' lihtsalt '), mdea (' ma ei tea ') ning vb (' võibolla ').
(1) A1: kad ma muidu voin hellata sulle kui ma poodi konnin v
A2: jaa ikka
Peale eestikeelsete lühendite oli uuritava materjali hulgas võõrkeelseid lühendeid. Inglise keelest pärit sõnu või sõnaühendeid oli lühendatud 84 korral. Populaarseimad ingliskeelsed lühendid olid lol (' laugh out loud ', 29 korda), wtf (' what the fuck ', 11 korda), lege (' legit ', kaheksa korda) ja lmao (' laugh my ass off ', seitse korda). Lühendid lol, wtf ja lmao on valdavalt seotud emotsioonidega: lol ja lmao väljendavad naeru, wtf pahameelt või üllatust.
Nii ütleb E1 oma vestluspartnerile alltoodud näites 2, et tahab kaasa laulda, kuid jääb mulje, nagu tal võiks selle pärast piinlik olla, mistõttu väljendab ta naeru lühendi Lmao abil. Valitsevate emotsioonide rõhutamiseks lisab ta uue lausungiga taas lühendi lmao.
(2) E1: Tahan kaasalaulda
E1: Lmao
E1: Nagu täiega lmao
Lühendite moodustamise viisid
Analüüsitud netivestlustele on iseloomulikud valiktähtlühendid: ligi pooled lühenditest (209 lühendit) olid valiktähtlühendite kujul, nt lp 'lugupeetud', btw 'by the way'. Nagu ilmneb eeltoodud näidetest, moodustati valiktähtlühendeid tihti vokaali ärajätu teel. Seda on täheldatud ka varasemates netikeele käsitlustes (Hennoste, Pajusalu 2013: 82–83). Valiktähtlühendite kõrval leidus uurimismaterjalis 65 algustähtlühendit, nt a 'aasta', u 'umbes', ja 58 katkendtähtlühendit, nt okt 'oktoober', õp 'õpetaja'.
Nii valik-, algus- kui ka katkendtähtlühendeid moodustatakse üksnes nende aluseks olevate sõnade ja sõnaühendite tähtede põhjal. Vaatlusaluses materjalis leidus aga ka sellised lühendeid, mis oli saadud mõne tähe lisamise või hääliku muutumise teel. Kuna need ei mahtunud üldtuntud lühendite liigituse alla, siis nimetasin need lisatähtlühenditeks. Selliseid lühendeid oli kokku 76, nt maj ('ma ei'), aind ('ainult'), mdea ('ma ei tea') ja kinda ('kind of').
Netikeeles esinevad lühendid on valdavalt väiketähtlühendite kujul (kokku 378 lühendit), nagu näha ka eeltoodud näidetest. Siiski leidus väiketähtlühendite kõrval ka 29 esisuurtähtlühendit ja üks suurtähtlühend. Esisuurtähtlühendite ja suurtähtlühendite vähesus võrdluses väiketähtlühenditega viitab peamiselt asjaolule, et netisuhtluses ei pöörata erilist tähelepanu suurtähe kasutusele.
Lühendite mõistmine
Lühendite mõistmise uurimiseks koostasin küsimustiku, millele kogunes 450 vastust. Ilmnes, et lühenditest arusaamist mõjutab kõige enam inimese vanus. Vastustest võib järeldada, et mida vanem on inimene, seda halvemini ta lühendeid mõistab. Vanemate vanuseklasside (50–59- ja 60–69-aastased) esindajad eksisid vastamisel sagedamini.
Samuti saab ka öelda, et netisuhtluses osalemise aktiivsuse ja vanuse vahel võib olla seos, kuna sageli just noored, sh koolilapsed, kasutavad netisuhtluses lühendeid aktiivsemalt. Seega mõistavad neid ka paremini. See-eest vanemad inimesed kipuvad netisuhtluses olema vähem aktiivsed, mistõttu võib lühenditest arusaamine olla raskendatud.
Enim kasutatud lühenditest osutusid igas vanuseklassis kõige raskemini mõistetavaks lühendid lege ja lmao. Näiteks pakuti lege tähenduseks 'cringe' või 'äge, vahva'. Just vanemates vanuseklassides tõlgendati lühendit lmao kui 'in my arrogant opinion' (esimest tähte peeti i -ks, mitte l -iks). Kohati valmistas raskust ka lühendite lol ja lis selgitamine: kui lühendit lol käsitati üldiselt naljaga seonduvalt, siis lühendit lis tõlgendati kohati kui 'lisaks'. Arvatavasti on see tingitud raskustest mõista lühendi taga olevat sõna või sõnaühendit.
Koostatud küsimustik andis teavet selle kohta, kas ja kuidas tuntumaid lühendeid mõistetakse, kuid arvesse tuleb võtta ka mõningaid piiranguid. Näiteks tuleb uurimistulemuste puhul arvestada, et peaaegu 4/5 vastanutest olid naissoost. Meessoost vastajate kohta on seetõttu raske üldistusi teha. Samuti olid mõned vanuseklassid esindatud väheste vastajatega, mistõttu on ka vanuse puhul üldistuste tegemine raskendatud.
Lõpetuseks
Eeltoodut arvestades võib väita, et lühendid on Facebook Messengeri vahendusel toimuva kiirsuhtluse lahutamatu osa, sest võimaldavad kokku hoida kirjutamisele kuluvat aega. Kuigi sagedasimaid lühendeid mõistetakse üldjoontes hästi, tuleb siiski arvestada, et vanemad inimesed võivad jääda mõningate (eeskätt ingliskeelsete) lühendite mõistmisel hätta.
Samas siinses uurimuses käsitletud lühendid kuulusid eeskätt teismeliste sõnavarasse. Nii võib arvata, et omavanustega suheldes kasutavad vanemaealised just neile tuntud lühendeid, mis ei valmista mõistmisraskusi.
Artikkel põhineb Mirtel Oru uurimistööl "Lühendid Facebook Messengeri vestlustes" (2022), millega ta osales 37. emakeeleolümpiaadi uurimistöövoorus ja selle kaudu lõppvoorus.
1 – Hennoste, Tiit, Karl Pajusalu 2013: 39. Eesti keele allkeeled. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Eesti keele Sihtasutus.
2 – Kerge, Krista 2000: 87. Kirjakeel ja igapäevakeel. – Eesti keele allkeeled. Toim Tiit Hennoste. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16.) Tartu: Tartu Ülikool, 75–110.
3 – Kuuskla, Taali 2021. Eesti keele lühenditest. – Õiguskeel 2. Vaadatud 14.01.2022.
4 – Leemets, Tiina 2019. Lühendamine. – Eesti õigekeelsuskäsiraamat. Vaadatud 04.01.2022.
|
Lmao'stlege'ni ehk Kuidas sünnib netikeel
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suur osa tänapäeva suhtlusest toimub veebikeskkonnas, mida iseloomustab selle vahetus. Oluline on sõnumi edastamise kiirus. See on mõjutanud ka kasutatavat keelt, sh soodustanud lühendite kasutust. Kui aga lühenditest ei saada aru, võib see suhtlust hoopiski aeglustada ja tuua kasu asemel kahju. Seetõttu on oluline välja selgitada, millised on kõige sagedasemad lühendid ja kuidas eri taustaga inimesed nende tähendust mõistavad, kirjutab Tartu Jaan Poska gümnaasiumi 12. klassi õpilane Mirtel Org ajakirjas Oma Keel.
Netikeele eripära
Netikeelt mõjutab tugevalt olukord, kus suhtlus aset leiab 1. Keelevahendite valik oleneb suhtlussituatsioonis osaleja sotsiaalsest rollist, individuaalsetest omadustest ja kasutatavast registrist 2. Samuti mõjutavad keelekasutust situatiivsed tegurid. Näiteks see, kas tegemist on sünkroonse ehk toimub samal ajal või asünkroonse ehk erineval ajal toimuva suhtlusega, milline on vahendava tehnoloogia olemus või kas suhtlejaskond on anonüümne või mitteanonüümne 1.
Eelnimetatud teguritest tulenevad ka netikeelt iseloomustavad tunnusjooned, mis avalduvad eri keeletasanditel, hõlmates emotikone ja sümboleid, ortograafiat, lühendeid, sõnavara ning lauseehitust. Niisugused tunnused on sageli tingitud vajadusest anda edasi teavet, mis võib netisuhtluses kaduma minna, nt emotsioone või helisid ja häälitsusi.
Netikeel on eriti omane sünkroonsetele keskkondadele, kus on tähtis, et sõnum jõuaks võimalikult kiiresti kohale, mistõttu kasutatakse selle soodustamiseks mitmesuguseid lühendeid. Lühendusviisi järgi jagunevad lühendid algustäht-, katkend- ja valiktähtlühenditeks 4.
Lisaks on võimalik eristada väiketähtlühendeid ja suurtähtlühendeid ning nii suur- kui ka väiketähti sisaldavaid lühendeid 3. Samuti tehakse kasutusvaldkonna järgi vahet üldkeelsetel ja erialalühenditel 4. Minu töö keskmes olid lühendite moodustamise viisid, kuid üldkeelseid ja erialalühendeid ma eraldi ei vaadelnud.
Uurimismaterjal ja -meetod
Artiklis analüüsitud materjali moodustavad Facebook Messengeri vestlused. Need esindavad sünkroonset spontaanset kirjalikku argivestlust, mis toimub tehnoloogia vahendusel privaatses keskkonnas omavahel tuttavate suhtlejate vahel. Suhtlussituatsioonis osalejate valikul lähtuti vestluspartnerite vanusest ja soost: vestlused toimusid 16–22-aastaste tüdrukute vahel.
Kõik 26 vestluspartnerit elavad Tartumaal, kuid kaks neist on pärit mujalt (üks Ida-Virumaalt ja teine Pärnumaalt) ning tulnud Tartusse gümnaasiumisse. Üks uuritav on gümnaasiumi juba lõpetanud, teistel on keskharidus veel omandamisel. Kõigi uuritavate emakeel on eesti keel.
Uurimistöö koosnes kahest etapist. Esimeses etapis kogusin uurimismaterjalist kokku kõik lühendid ning liigitasin need kindlate tunnuste alusel. Eristasin, kas tegemist on i) eesti- või võõrkeelse lühendiga, ii) esisuurtäht-, suurtäht- või väiketähtlühendiga või iii) algus-, katkend-, valik- või lisatähtlühendiga. Lisaks tuvastasin lühendite variandid, nt sõnast tegelikult (tegelt, teglt, tglt ja tgltt) leidus neli varianti.
Teises etapis koostasin küsimustiku, et analüüsida, kuidas eri soost, rahvusest, vanuse ja haridusega inimesed mõistavad lühendite tähendust. Kokku eristasin inimesi seitsme vanuseklassi põhjal. Küsimustik sisaldas kümmet sagedast lühendit: viit eestikeelset (ss, lis, mdea, prg, vb) ja viit võõrkeelset (lol, dav, wtf, lege, lmao). Lisasin näitelaused, mille põhjal pidid vastajad lühendi tähendust tõlgendama.
Uuringu läbiviimiseks kasutasin Google Formsi ja aega vastata oli seitse päeva. Osalejad kutsuti vastama läbi erinevate sotsiaalmeedia keskkondade.
Lühendite kasutus Messengeri vestlustes
Lühendite sagedus
Uuritavas materjalis kasutati lühendeid 408 korral ja kokku 106 erinevat lühendit. Kõige populaarsemaks kujunes lühend v (' või '), mida kasutati uuritavates vestlustes 62 korral. Enamasti paiknes see lausungi sees või lõpus. Sellele järgnesid sageduselt lol (' laugh out loud ', 29 korda), lis (' lihtsalt ', 22 korda) ja mdea (' ma ei tea ', 17 korda), 48 lühendit esines vaid korra, nt prolly (' probably '), asap (' as soon as possible '), tk (' tükk ').
Enamasti oli sama sõna või sõnaühendi kohta kasutusel üks lühend, aga leidus ka sõnu, millel oli mitu lühendivarianti. Kõige rohkem oli eri viisidel lühendatud sõna tegelikult: tegelt, teglt, tglt ja tglttt. Kolm varianti oli ingliskeelsest sõnaühendist laugh out loud (lol, lololol, loool) ning sõnadest davai (dav, davv, dv), okei (oki, ok, oke) ja oota (oot, ot, ota).
Esitatud lühendite hulgas esines ka selliseid, mille korral venitatakse üksikjuhtudel sõna keskel olevat vokaali või tunduvalt sagedamini sõna lõpuhäälikut. Näiteks lühendit mdea (' ma ei tea ') venitati ühel juhul kui mdeaa. Võib arvata, et häälikute venitamine on tingitud soovist kindlat emotsiooni rõhutada, olgu see siis näiteks kas pahameel või üllatus.
Lühendite päritolu
Uuritavate lühendite hulgas domineerisid eestikeelsed lühendid: 408 lühendist 310 olid eesti keeles. Kõige sagedasem eestikeelne lühend oli v, mis tuleneb sõnast või, kuid see võib suulise keele analoogia põhjal tähistada ka partiklit vä (näide 1). Populaarsemad eestikeelsed lühendid olid veel ka lis (' lihtsalt '), mdea (' ma ei tea ') ning vb (' võibolla ').
(1) A1: kad ma muidu voin hellata sulle kui ma poodi konnin v
A2: jaa ikka
Peale eestikeelsete lühendite oli uuritava materjali hulgas võõrkeelseid lühendeid. Inglise keelest pärit sõnu või sõnaühendeid oli lühendatud 84 korral. Populaarseimad ingliskeelsed lühendid olid lol (' laugh out loud ', 29 korda), wtf (' what the fuck ', 11 korda), lege (' legit ', kaheksa korda) ja lmao (' laugh my ass off ', seitse korda). Lühendid lol, wtf ja lmao on valdavalt seotud emotsioonidega: lol ja lmao väljendavad naeru, wtf pahameelt või üllatust.
Nii ütleb E1 oma vestluspartnerile alltoodud näites 2, et tahab kaasa laulda, kuid jääb mulje, nagu tal võiks selle pärast piinlik olla, mistõttu väljendab ta naeru lühendi Lmao abil. Valitsevate emotsioonide rõhutamiseks lisab ta uue lausungiga taas lühendi lmao.
(2) E1: Tahan kaasalaulda
E1: Lmao
E1: Nagu täiega lmao
Lühendite moodustamise viisid
Analüüsitud netivestlustele on iseloomulikud valiktähtlühendid: ligi pooled lühenditest (209 lühendit) olid valiktähtlühendite kujul, nt lp 'lugupeetud', btw 'by the way'. Nagu ilmneb eeltoodud näidetest, moodustati valiktähtlühendeid tihti vokaali ärajätu teel. Seda on täheldatud ka varasemates netikeele käsitlustes (Hennoste, Pajusalu 2013: 82–83). Valiktähtlühendite kõrval leidus uurimismaterjalis 65 algustähtlühendit, nt a 'aasta', u 'umbes', ja 58 katkendtähtlühendit, nt okt 'oktoober', õp 'õpetaja'.
Nii valik-, algus- kui ka katkendtähtlühendeid moodustatakse üksnes nende aluseks olevate sõnade ja sõnaühendite tähtede põhjal. Vaatlusaluses materjalis leidus aga ka sellised lühendeid, mis oli saadud mõne tähe lisamise või hääliku muutumise teel. Kuna need ei mahtunud üldtuntud lühendite liigituse alla, siis nimetasin need lisatähtlühenditeks. Selliseid lühendeid oli kokku 76, nt maj ('ma ei'), aind ('ainult'), mdea ('ma ei tea') ja kinda ('kind of').
Netikeeles esinevad lühendid on valdavalt väiketähtlühendite kujul (kokku 378 lühendit), nagu näha ka eeltoodud näidetest. Siiski leidus väiketähtlühendite kõrval ka 29 esisuurtähtlühendit ja üks suurtähtlühend. Esisuurtähtlühendite ja suurtähtlühendite vähesus võrdluses väiketähtlühenditega viitab peamiselt asjaolule, et netisuhtluses ei pöörata erilist tähelepanu suurtähe kasutusele.
Lühendite mõistmine
Lühendite mõistmise uurimiseks koostasin küsimustiku, millele kogunes 450 vastust. Ilmnes, et lühenditest arusaamist mõjutab kõige enam inimese vanus. Vastustest võib järeldada, et mida vanem on inimene, seda halvemini ta lühendeid mõistab. Vanemate vanuseklasside (50–59- ja 60–69-aastased) esindajad eksisid vastamisel sagedamini.
Samuti saab ka öelda, et netisuhtluses osalemise aktiivsuse ja vanuse vahel võib olla seos, kuna sageli just noored, sh koolilapsed, kasutavad netisuhtluses lühendeid aktiivsemalt. Seega mõistavad neid ka paremini. See-eest vanemad inimesed kipuvad netisuhtluses olema vähem aktiivsed, mistõttu võib lühenditest arusaamine olla raskendatud.
Enim kasutatud lühenditest osutusid igas vanuseklassis kõige raskemini mõistetavaks lühendid lege ja lmao. Näiteks pakuti lege tähenduseks 'cringe' või 'äge, vahva'. Just vanemates vanuseklassides tõlgendati lühendit lmao kui 'in my arrogant opinion' (esimest tähte peeti i -ks, mitte l -iks). Kohati valmistas raskust ka lühendite lol ja lis selgitamine: kui lühendit lol käsitati üldiselt naljaga seonduvalt, siis lühendit lis tõlgendati kohati kui 'lisaks'. Arvatavasti on see tingitud raskustest mõista lühendi taga olevat sõna või sõnaühendit.
Koostatud küsimustik andis teavet selle kohta, kas ja kuidas tuntumaid lühendeid mõistetakse, kuid arvesse tuleb võtta ka mõningaid piiranguid. Näiteks tuleb uurimistulemuste puhul arvestada, et peaaegu 4/5 vastanutest olid naissoost. Meessoost vastajate kohta on seetõttu raske üldistusi teha. Samuti olid mõned vanuseklassid esindatud väheste vastajatega, mistõttu on ka vanuse puhul üldistuste tegemine raskendatud.
Lõpetuseks
Eeltoodut arvestades võib väita, et lühendid on Facebook Messengeri vahendusel toimuva kiirsuhtluse lahutamatu osa, sest võimaldavad kokku hoida kirjutamisele kuluvat aega. Kuigi sagedasimaid lühendeid mõistetakse üldjoontes hästi, tuleb siiski arvestada, et vanemad inimesed võivad jääda mõningate (eeskätt ingliskeelsete) lühendite mõistmisel hätta.
Samas siinses uurimuses käsitletud lühendid kuulusid eeskätt teismeliste sõnavarasse. Nii võib arvata, et omavanustega suheldes kasutavad vanemaealised just neile tuntud lühendeid, mis ei valmista mõistmisraskusi.
Artikkel põhineb Mirtel Oru uurimistööl "Lühendid Facebook Messengeri vestlustes" (2022), millega ta osales 37. emakeeleolümpiaadi uurimistöövoorus ja selle kaudu lõppvoorus.
1 – Hennoste, Tiit, Karl Pajusalu 2013: 39. Eesti keele allkeeled. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Eesti keele Sihtasutus.
2 – Kerge, Krista 2000: 87. Kirjakeel ja igapäevakeel. – Eesti keele allkeeled. Toim Tiit Hennoste. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16.) Tartu: Tartu Ülikool, 75–110.
3 – Kuuskla, Taali 2021. Eesti keele lühenditest. – Õiguskeel 2. Vaadatud 14.01.2022.
4 – Leemets, Tiina 2019. Lühendamine. – Eesti õigekeelsuskäsiraamat. Vaadatud 04.01.2022.
### Response:
Lmao'stlege'ni ehk Kuidas sünnib netikeel
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Theatrumi "Mood", autor ja lavastaja Andri Luup, kunstnik Brigita Viik, helikujundaja Tõnis Leemets, valguskujundaja Ivar Piterskihh, koreograaf Jette Loona Hermanis. Mängivad Jette Loona Hermanis, Anne Mari Saks, Karel Käos, Anneli Tuulik, Laura Peterson, Maria Peterson, Tarmo Song, Helvin Kaljula ja Ott Aardam. Esietendus 16. XI Theatrumi saalis.
Eesti autoriteatri viimase kahe aastakümne ühe püsivama tegija Andri Luubi eelmises teoses, tehisintellektist kõnelevas "Felicitases" oli autori uudishimu tänapäeva maailma arengu suhtes vormitud Luubile omaselt intrigeerivaks looks. "Moes" on Luup aga narratiivsusest eemaldunud, kasutanud koomiliste sketšidega pikitud vestlusõhtu formaati, aga lõpuni pole see risk end õigustanud. Kolm endist kõrgmoe modelli ja praegust teatritegijat (Jette Loona Hermanis, Karel Käos ja Anne Mari Saks) vestavad baaripukil istudes mälestusi modellielust. Iga paarikümne minuti järel lahkuvad nad lavalt ning publiku ette astub prükkarite seltskond (Maria Peterson, Laura Peterson, Ott Aardam, Tarmo Song, Anneli Tuulik ja Helvin Kaljula), kes käituvad ja räägivad nagu poeedid.
Sealjuures avaneb staatuselt ja geneetiliselt justkui paremini õnnistatud modellide pihtimuses märksa külmem ja isegi antisotsiaalsem maailm kui "pomšide" oma. Nemad mõjuvad selgelt vastutustundlikumana, oma läbitunnetatud ja mõtestatud vaesuses ka vabamana. Lavale veeretatud suurde prügikonteinerisse ronivad nad justkui Diogenes oma tünni. Prügi mõistet see seltskond ei tunne, viis taaskasutuspoeeti ei jõua ära imestada, kui palju vajadusi enesele välja mõeldakse ja milliseid rikkusi prügi pähe ära visatakse.
Autor on lugusid kogunud suuremalt hulgalt moemaailma veteranilt kui need kolm, kes lavale jõudsid, sestap on sundimatult ja erilise lavapaatoseta kõnelevad modellid ühtaegu näidendi tegelased kui ka tõsielulised mäletajad. See ebamäärasus kõditas etenduse lõpuni. Alles lõpus nähtud paroodilise moesõu ajal lülitusid kolm endist modelli catwalk 'il etendavasse olekusse. Jette Loona Hermanise seatud moelava koreograafia parodeeris moesõude kõnnakus ja pilkudes avalduvat ülepaisutatud sõjakust.
Tavateadmise ja eelarvamuste põhjal on muidugi ootamatu, et tippmodellinduses läbi löönud inimesed suudavad nii arukaid lauseid moodustada. Tegemist on tarkade noortega, kes ilutööstuses kogetu tõttu võivad eakaaslastest küpsemadki olla. Vahest kõige tänuväärsem auditoorium sellele lavastusele võiksidki olla teismelised, kellele see hoiatuslugu jõuaks kohale ainuüksi kolme modelli jalustrabava välise efektsuse tõttu. Ideeliselt levib laval Antoine de Saint-Exupéry vaim: rabavalt ilusad inimesed peavad loengut sellest, kui palju olulisem on silmale nähtamatu ja kuidas eristada egoläiget minasärast.
Hetkiti on Andri Luup eksmodelle küll liiga tuimalt teavitustulpadena nurikasutanud, kui vaherepliikidega esitatakse üllatavaid fakte kiirmoetööstuse säästlikkusest – neil hetkil etendusolukord justkui peatus ja asutigi keskkonnateadlikkuse koolitundi pidama. Ju siis peeti kavalehe sisukat faktoloogiat nii tähtsaks, et seda ka näitlejate suu läbi üle korrata, ja iseenesest on, mille üle järele mõelda: "Moetööstus on auto- ja tehnoloogiatööstuse järel suuruselt kolmas tootmissektor maailmas, mingi 20% maailma reoveest pärineb kangaste värvimisest. Moetööstus reostab õhku rohkem kui kõik rahvusvahelised lennud ja meretransport kokku. Igal aastal läheb ookeani pool miljonit tonni plastikust mikrokiude, mis võrdub 50 miljardi plastpudeliga."
Loeng-lavastus pole mõistagi teatris teab mis harv nähtus. Mõnes mõttes on elu- või kohaloolised lavastused ühtlasi ka teatraliseeritud loengud, selle žanri alla võib liigitada arvestatava osa dokumentaalteatrist. Loeng-lavastustes on hariduslik või publitsistlik aspekt kunstilisest taotlusest eespool ning vaatajani soovitakse viia terviklik arutluskäik koos argumentatsiooni ja faktidega.
Tinglikkuse ja estetiseerituse määr võib sellises teatrilaadis tublisti varieeruda. Teinekord ongi laval ainult loengupidaja, kelle ettekannet illustreerivad või pingestavad videokaadrid (Kanuti gildi saalis 2019. aastal esietendunud Kristina Normani "Kergem kui naine") või rütmistatakse loengut mõne naljalooga (Kinoteatri "Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine", esietendus 2016). Erisugused teatraalsed vinjetid on selliste lavastuste puhul mõeldud loengu mõjusust toetama, neid võib käsitleda ka tavapärasest vembukamate väärtuskoolitustena. Kohati võib loeng-koolitust saatev tegevus siiski luua ka kujundlikku pinget (Eesti Draamateatris Mari-Liis Lille lihtsa praktilise tegevusega rütmistatud "Samad sõnad, teine viis", esietendus 2021).
Andri Luupi lavastus tiksub – nagu juba mainisin – kahes režiimis. Kaks kontrastset esitusvõtit (reflektiivne rahulik arutlus versus poeetiline hullamine) eeldasid ka vaatajalt pidevat ümberlülitumist ning see tegi häälestumise, lavastuse atmosfääri sisseelamise keeruliseks, seda enam et mõlemad lavastuse harud olid mittenarratiivsed, episoodilised. Lavastuse moesõu finaalis toodi kaks seltskonda catwalk 'ile korra kokku, ent side kahe tasandi – poeetilise ja tõsiloolise – vahel jäi hapraks.
Minu väga subjektiivsest etenduse järelmälust kustusid poeetilise taotlusega sketšid peaaegu täielikult. Kolme endist arukat kõrgmoemodelli tasub aga vaatama-kuulama minna küll. Tagantjärele ja tasapisi jõudis kohale, kui õudne see kõik oli, mida kiirmoe keskkonnamõju kohta kuulsin, ja kui kosutav oli näha ilutööstuse käest päästetud hingi. Juba paar sajandit toiminud esteetide ja kapitalistide liit on osutunud koletult edukaks.
|
Arvustus. "Mood": esteetide ja kapitalistide koletu liit
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Theatrumi "Mood", autor ja lavastaja Andri Luup, kunstnik Brigita Viik, helikujundaja Tõnis Leemets, valguskujundaja Ivar Piterskihh, koreograaf Jette Loona Hermanis. Mängivad Jette Loona Hermanis, Anne Mari Saks, Karel Käos, Anneli Tuulik, Laura Peterson, Maria Peterson, Tarmo Song, Helvin Kaljula ja Ott Aardam. Esietendus 16. XI Theatrumi saalis.
Eesti autoriteatri viimase kahe aastakümne ühe püsivama tegija Andri Luubi eelmises teoses, tehisintellektist kõnelevas "Felicitases" oli autori uudishimu tänapäeva maailma arengu suhtes vormitud Luubile omaselt intrigeerivaks looks. "Moes" on Luup aga narratiivsusest eemaldunud, kasutanud koomiliste sketšidega pikitud vestlusõhtu formaati, aga lõpuni pole see risk end õigustanud. Kolm endist kõrgmoe modelli ja praegust teatritegijat (Jette Loona Hermanis, Karel Käos ja Anne Mari Saks) vestavad baaripukil istudes mälestusi modellielust. Iga paarikümne minuti järel lahkuvad nad lavalt ning publiku ette astub prükkarite seltskond (Maria Peterson, Laura Peterson, Ott Aardam, Tarmo Song, Anneli Tuulik ja Helvin Kaljula), kes käituvad ja räägivad nagu poeedid.
Sealjuures avaneb staatuselt ja geneetiliselt justkui paremini õnnistatud modellide pihtimuses märksa külmem ja isegi antisotsiaalsem maailm kui "pomšide" oma. Nemad mõjuvad selgelt vastutustundlikumana, oma läbitunnetatud ja mõtestatud vaesuses ka vabamana. Lavale veeretatud suurde prügikonteinerisse ronivad nad justkui Diogenes oma tünni. Prügi mõistet see seltskond ei tunne, viis taaskasutuspoeeti ei jõua ära imestada, kui palju vajadusi enesele välja mõeldakse ja milliseid rikkusi prügi pähe ära visatakse.
Autor on lugusid kogunud suuremalt hulgalt moemaailma veteranilt kui need kolm, kes lavale jõudsid, sestap on sundimatult ja erilise lavapaatoseta kõnelevad modellid ühtaegu näidendi tegelased kui ka tõsielulised mäletajad. See ebamäärasus kõditas etenduse lõpuni. Alles lõpus nähtud paroodilise moesõu ajal lülitusid kolm endist modelli catwalk 'il etendavasse olekusse. Jette Loona Hermanise seatud moelava koreograafia parodeeris moesõude kõnnakus ja pilkudes avalduvat ülepaisutatud sõjakust.
Tavateadmise ja eelarvamuste põhjal on muidugi ootamatu, et tippmodellinduses läbi löönud inimesed suudavad nii arukaid lauseid moodustada. Tegemist on tarkade noortega, kes ilutööstuses kogetu tõttu võivad eakaaslastest küpsemadki olla. Vahest kõige tänuväärsem auditoorium sellele lavastusele võiksidki olla teismelised, kellele see hoiatuslugu jõuaks kohale ainuüksi kolme modelli jalustrabava välise efektsuse tõttu. Ideeliselt levib laval Antoine de Saint-Exupéry vaim: rabavalt ilusad inimesed peavad loengut sellest, kui palju olulisem on silmale nähtamatu ja kuidas eristada egoläiget minasärast.
Hetkiti on Andri Luup eksmodelle küll liiga tuimalt teavitustulpadena nurikasutanud, kui vaherepliikidega esitatakse üllatavaid fakte kiirmoetööstuse säästlikkusest – neil hetkil etendusolukord justkui peatus ja asutigi keskkonnateadlikkuse koolitundi pidama. Ju siis peeti kavalehe sisukat faktoloogiat nii tähtsaks, et seda ka näitlejate suu läbi üle korrata, ja iseenesest on, mille üle järele mõelda: "Moetööstus on auto- ja tehnoloogiatööstuse järel suuruselt kolmas tootmissektor maailmas, mingi 20% maailma reoveest pärineb kangaste värvimisest. Moetööstus reostab õhku rohkem kui kõik rahvusvahelised lennud ja meretransport kokku. Igal aastal läheb ookeani pool miljonit tonni plastikust mikrokiude, mis võrdub 50 miljardi plastpudeliga."
Loeng-lavastus pole mõistagi teatris teab mis harv nähtus. Mõnes mõttes on elu- või kohaloolised lavastused ühtlasi ka teatraliseeritud loengud, selle žanri alla võib liigitada arvestatava osa dokumentaalteatrist. Loeng-lavastustes on hariduslik või publitsistlik aspekt kunstilisest taotlusest eespool ning vaatajani soovitakse viia terviklik arutluskäik koos argumentatsiooni ja faktidega.
Tinglikkuse ja estetiseerituse määr võib sellises teatrilaadis tublisti varieeruda. Teinekord ongi laval ainult loengupidaja, kelle ettekannet illustreerivad või pingestavad videokaadrid (Kanuti gildi saalis 2019. aastal esietendunud Kristina Normani "Kergem kui naine") või rütmistatakse loengut mõne naljalooga (Kinoteatri "Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine", esietendus 2016). Erisugused teatraalsed vinjetid on selliste lavastuste puhul mõeldud loengu mõjusust toetama, neid võib käsitleda ka tavapärasest vembukamate väärtuskoolitustena. Kohati võib loeng-koolitust saatev tegevus siiski luua ka kujundlikku pinget (Eesti Draamateatris Mari-Liis Lille lihtsa praktilise tegevusega rütmistatud "Samad sõnad, teine viis", esietendus 2021).
Andri Luupi lavastus tiksub – nagu juba mainisin – kahes režiimis. Kaks kontrastset esitusvõtit (reflektiivne rahulik arutlus versus poeetiline hullamine) eeldasid ka vaatajalt pidevat ümberlülitumist ning see tegi häälestumise, lavastuse atmosfääri sisseelamise keeruliseks, seda enam et mõlemad lavastuse harud olid mittenarratiivsed, episoodilised. Lavastuse moesõu finaalis toodi kaks seltskonda catwalk 'ile korra kokku, ent side kahe tasandi – poeetilise ja tõsiloolise – vahel jäi hapraks.
Minu väga subjektiivsest etenduse järelmälust kustusid poeetilise taotlusega sketšid peaaegu täielikult. Kolme endist arukat kõrgmoemodelli tasub aga vaatama-kuulama minna küll. Tagantjärele ja tasapisi jõudis kohale, kui õudne see kõik oli, mida kiirmoe keskkonnamõju kohta kuulsin, ja kui kosutav oli näha ilutööstuse käest päästetud hingi. Juba paar sajandit toiminud esteetide ja kapitalistide liit on osutunud koletult edukaks.
### Response:
Arvustus. "Mood": esteetide ja kapitalistide koletu liit
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
25-aastane Kostas Antetokounmpo, kes on NBA-s Milwaukee Bucksis mängiva NBA staari Giannis Antetokounmpo noorem vend, sõlmis Fenerbahcega lepingu käimasoleva hooaja lõpuni.
2018. aastal osales Kostas NBA draft 'is ning Philadelphia 76ers valis ta teises ringis. Seejärel siirdus ta Dallas Mavericksi. Ta esindas mõnes mängus ka Los Angeles Lakersit, kuid NBA-s ta suurt edu ei saavutanud ning 2022. aastal sõlmis ta lepingu Chicago Bullsiga. Viimasel ajal on ta esindanud NBA tütarliigas ehk G-liigas Windy City Bullsi meeskonda, kus mängib ka Eesti korvpallikoondislane Henri Drell.
Kostas tõi sel hooajal G-liigas 12 mänguga keskmiselt ühes mängus 11,7 punkti, võttis 6,3 lauapalli, andis 1,6 korvisöötu ja tegi 1,3 vaheltlõiget.
Fenerbahce on Euroliigas liider, olles 14 mängust võitnud kümme.
|
Henri Drelliga koos mänginud Kostas Antetokounmpo liitus Euroliiga klubiga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
25-aastane Kostas Antetokounmpo, kes on NBA-s Milwaukee Bucksis mängiva NBA staari Giannis Antetokounmpo noorem vend, sõlmis Fenerbahcega lepingu käimasoleva hooaja lõpuni.
2018. aastal osales Kostas NBA draft 'is ning Philadelphia 76ers valis ta teises ringis. Seejärel siirdus ta Dallas Mavericksi. Ta esindas mõnes mängus ka Los Angeles Lakersit, kuid NBA-s ta suurt edu ei saavutanud ning 2022. aastal sõlmis ta lepingu Chicago Bullsiga. Viimasel ajal on ta esindanud NBA tütarliigas ehk G-liigas Windy City Bullsi meeskonda, kus mängib ka Eesti korvpallikoondislane Henri Drell.
Kostas tõi sel hooajal G-liigas 12 mänguga keskmiselt ühes mängus 11,7 punkti, võttis 6,3 lauapalli, andis 1,6 korvisöötu ja tegi 1,3 vaheltlõiget.
Fenerbahce on Euroliigas liider, olles 14 mängust võitnud kümme.
### Response:
Henri Drelliga koos mänginud Kostas Antetokounmpo liitus Euroliiga klubiga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eluruumina müüdud korteriomandiga tehti 1823 tehingut, mis oli 33 protsenti vähem kui 2021. aasta novembris.
Selle aasta kuude võrdluses on korterituru aktiivsus mõnevõrra stabiliseerunud ja langust ei toimunud, märkis maa-amet.
Hoonestamata maa tehinguid oli novembris 934 ja hoonestatud maa tehinguid 599, mida oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes vastavalt 33 ja 35 protsenti vähem.
Tallinnas tehti 667 korteritehingut, mida oli 40 protsenti vähem kui aasta tagasi novembris ning tänavuse oktoobriga võrreldes vähenes pealinna korterituru tehinguaktiivsus viis protsenti. Esmamüük moodustas novembris pealinna korteritehingutest neljandiku.
Tartus müüdi 187 korterit ning pärast erandlikku oktoobrikuud oli novembris Tartu korteritehingute arv viimase kolme kuu kõrgeimal tasemel. Siiski vähenes Tartu korteritehingute arv aastaga ligi 13 protsenti. Pärnus oli novembris 73 korteritehingut, mis on võrreldes eelmise aasta novembriga 28 protsenti vähem.
Novembris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2942 eurot ning aastaga on ruutmeetri hind kallinenud 19 protsenti. Tartus oli korteri ruutmeetri keskmine hind 2508 eurot, mis tähendab 32-protsendilist kasvu. Pärnu korteri ruutmeetri keskmine hind oli novembris 2190 eurot, kasvades aastaga 24 protsenti.
|
Kinnisvaratehinguid sõlmiti novembris kolmandiku võrra vähem kui aasta eest
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eluruumina müüdud korteriomandiga tehti 1823 tehingut, mis oli 33 protsenti vähem kui 2021. aasta novembris.
Selle aasta kuude võrdluses on korterituru aktiivsus mõnevõrra stabiliseerunud ja langust ei toimunud, märkis maa-amet.
Hoonestamata maa tehinguid oli novembris 934 ja hoonestatud maa tehinguid 599, mida oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes vastavalt 33 ja 35 protsenti vähem.
Tallinnas tehti 667 korteritehingut, mida oli 40 protsenti vähem kui aasta tagasi novembris ning tänavuse oktoobriga võrreldes vähenes pealinna korterituru tehinguaktiivsus viis protsenti. Esmamüük moodustas novembris pealinna korteritehingutest neljandiku.
Tartus müüdi 187 korterit ning pärast erandlikku oktoobrikuud oli novembris Tartu korteritehingute arv viimase kolme kuu kõrgeimal tasemel. Siiski vähenes Tartu korteritehingute arv aastaga ligi 13 protsenti. Pärnus oli novembris 73 korteritehingut, mis on võrreldes eelmise aasta novembriga 28 protsenti vähem.
Novembris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2942 eurot ning aastaga on ruutmeetri hind kallinenud 19 protsenti. Tartus oli korteri ruutmeetri keskmine hind 2508 eurot, mis tähendab 32-protsendilist kasvu. Pärnu korteri ruutmeetri keskmine hind oli novembris 2190 eurot, kasvades aastaga 24 protsenti.
### Response:
Kinnisvaratehinguid sõlmiti novembris kolmandiku võrra vähem kui aasta eest
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Liimetsa sõnul "Avatari" järjeloost rääkimisest mööda ei pääse. "Esimene "Avatar" on üks kõigi aegade enim sisse toonud filme ja teine osa on kaua valminud, jõudes vaatajate ette 13 aastat pärast esimest osa, lisaks on see üks kõigi aegade kallimaid filme ning üks kõigi aegade tehniliselt keerulisemaid filme, sest lavastaja James Cameron armastab tehniliste vahendite piire nihutada, aga kas ta ka sisuliselt väärt on, et temast nii palju räägitakse, on palju kaheldavam," mainis ta.
Värske linateos kestab rohkem kui kolm tundi ja tema arvates see põhjendatud ei ole. "Ilmselt on kogu see aeg, mis seda filmi on ette valmistatud, läinud suuresti eriefektide ning tehnilise poole, mitte stsenaariumi alla, mis võiks olla oluliselt voolujoonelisem," ütles ta ja tõdes, et "Avatari" fännide jaoks on võlu maailmas, mida avatakse varasemast veel põhjalikumalt.
"James Cameron on rääkinud võrdlustest "Sõrmuste isandaga", aga paraku pole selles Pandora maailmas, kus tegevus toimub, nii palju võlu ja rikkalikkust, kui on Tolkieni loomingus, mistõttu jäävad ka tegelased üheplaaniliseks ning ma pean möönma, et jõudsin vaatamise ajal mõelda sajast muust asjast," kinnitas filmikriitik ja lisas, et kolm tundi on selle materjali jaoks veidi liiga palju.
Andrei Liimetsa sõnul on omaette küsimus see, kui hästi uuel "Avataril" ikkagi läheb. "Kulud on olnud nii metsikud, siin räägitakse isegi kahest miljardist dollarist, mille see film peaks tagasi teenima, et üldse oma kulud tagasi teenida, aga see on üldse summa, mille on läbi aegade neli-viis filmi sisse toonud, see on pöörane risk, mida ilmselt ainult James Cameron saakski võtta."
"Paraku jõuab "Avatari" uus osa kinodesse hoopis teisel ajal kui esimene osa, pärast pandeemiat on paljudel inimestel kadunud kinoharjumus ning lisaks see kolm tundi ja peale ei tuleks ilmselt vaatajanumbritele kasuks, aga saab olema põnev näha, kuidas filmil kinodes läheb ja kas ta ka need kulud tasa teenib," tõdes ta.
Pärast pikka pausi, kui kinodes enam 3D-filme näha ei saanud, jõuab "Avatar: vee olemus" vaatajate ette ka üksikute 3D-seanssidega. Liimets aga usub, et 3D on praeguseks siiski otsapidi surnud katsetus. "2009. aastal tundus, et see saab olema uus suur trend, mõned tuntud 3D-filmid on ka olnud pärast "Avatari" nagu "Hugo" ja "Pii elu", aga tegelikult aastaid pole me neid 3D-prille kinodes kandnud ja mul on raske näha, et "Avatari" teine osa seda muudaks," sõnas ta ja lisas, et ilmselt ei olnud see ka Cameroni eesmärk, kuna suur osa seansse on vanas heas 2D-s. "Pigem see 3D on lisand, rohkem on mindud arvutiefektide arendamise ja kõrge kaadrisageduse teed."
|
Andrei Liimets: "Avatari" teise osa kolmetunnine kestus ei ole põhjendatud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liimetsa sõnul "Avatari" järjeloost rääkimisest mööda ei pääse. "Esimene "Avatar" on üks kõigi aegade enim sisse toonud filme ja teine osa on kaua valminud, jõudes vaatajate ette 13 aastat pärast esimest osa, lisaks on see üks kõigi aegade kallimaid filme ning üks kõigi aegade tehniliselt keerulisemaid filme, sest lavastaja James Cameron armastab tehniliste vahendite piire nihutada, aga kas ta ka sisuliselt väärt on, et temast nii palju räägitakse, on palju kaheldavam," mainis ta.
Värske linateos kestab rohkem kui kolm tundi ja tema arvates see põhjendatud ei ole. "Ilmselt on kogu see aeg, mis seda filmi on ette valmistatud, läinud suuresti eriefektide ning tehnilise poole, mitte stsenaariumi alla, mis võiks olla oluliselt voolujoonelisem," ütles ta ja tõdes, et "Avatari" fännide jaoks on võlu maailmas, mida avatakse varasemast veel põhjalikumalt.
"James Cameron on rääkinud võrdlustest "Sõrmuste isandaga", aga paraku pole selles Pandora maailmas, kus tegevus toimub, nii palju võlu ja rikkalikkust, kui on Tolkieni loomingus, mistõttu jäävad ka tegelased üheplaaniliseks ning ma pean möönma, et jõudsin vaatamise ajal mõelda sajast muust asjast," kinnitas filmikriitik ja lisas, et kolm tundi on selle materjali jaoks veidi liiga palju.
Andrei Liimetsa sõnul on omaette küsimus see, kui hästi uuel "Avataril" ikkagi läheb. "Kulud on olnud nii metsikud, siin räägitakse isegi kahest miljardist dollarist, mille see film peaks tagasi teenima, et üldse oma kulud tagasi teenida, aga see on üldse summa, mille on läbi aegade neli-viis filmi sisse toonud, see on pöörane risk, mida ilmselt ainult James Cameron saakski võtta."
"Paraku jõuab "Avatari" uus osa kinodesse hoopis teisel ajal kui esimene osa, pärast pandeemiat on paljudel inimestel kadunud kinoharjumus ning lisaks see kolm tundi ja peale ei tuleks ilmselt vaatajanumbritele kasuks, aga saab olema põnev näha, kuidas filmil kinodes läheb ja kas ta ka need kulud tasa teenib," tõdes ta.
Pärast pikka pausi, kui kinodes enam 3D-filme näha ei saanud, jõuab "Avatar: vee olemus" vaatajate ette ka üksikute 3D-seanssidega. Liimets aga usub, et 3D on praeguseks siiski otsapidi surnud katsetus. "2009. aastal tundus, et see saab olema uus suur trend, mõned tuntud 3D-filmid on ka olnud pärast "Avatari" nagu "Hugo" ja "Pii elu", aga tegelikult aastaid pole me neid 3D-prille kinodes kandnud ja mul on raske näha, et "Avatari" teine osa seda muudaks," sõnas ta ja lisas, et ilmselt ei olnud see ka Cameroni eesmärk, kuna suur osa seansse on vanas heas 2D-s. "Pigem see 3D on lisand, rohkem on mindud arvutiefektide arendamise ja kõrge kaadrisageduse teed."
### Response:
Andrei Liimets: "Avatari" teise osa kolmetunnine kestus ei ole põhjendatud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Esimene advent 2022. Vilnius. Kitsa ja käänulise Stikliai tänava üleelusuurused jõulukaunistused matavad jalutaja enda alla — kõik oleks nagu tuttav (valguskuulikesed, tulukestest koosnevad metskitsekesed, kunstlumehanged kunstkuuseokstel), aga dimensioonid on teised.
Kõik, mida näed, tuleb võrreldes Tallinna miniatuursete valguskettide ja päkapikkudega panna astmesse kaks või kolm. Ühe poe akende ees näen kuuseokste vahel rippumas umbes kolmekümmet täiskuud. Nagu paljud teised turistid, jään seisma ja pildistan. Et järgmisel hetkel pildid kustutada, sest mida peale hakata ühe Vilniuse poe hiiglaslike valguspallidega oma telefonis?
Jalutan, ekslen, imetlen pikalt ja tänulikult. Mulle on antud lõputu novembripühapäev Vilniuses, helges üksinduses. Kirikute tornid on kõrged ja kirikud ise hiiglaslikud nagu siinsed jõulukuulidki. Sisse kirikutesse enamasti ei pääse, kuigi tegemist on katoliku pühakodadega: kord ei leia tervet kvartalit haarava kiriku- ja kloostrikompleksi müüri seest ust, kord on kirik ümbritsetud raudaiaga, mille värav on lukus. Ka Leedu on põhjamaa, mõtlen. Uks peab olema kinni, soe ei tohi välja minna.
Kui kõht tühjaks läheb, avan Google'i ja valin. Soov on süüa midagi lihtsat ja kodust, mitte restoranigurmeed, mis eeldab andumist pidulikule ja pikaldasele söömarituaalile. Mu valik langeb kohale nimega Pirmas Blynas, mille kohta kiire ringkäik internetis ütleb, et tegu on pannkoogirestoraniga, kus kliendile saab osaks " selection of sweet and savory, heavy and light pancakes topped with meat, fish, vegetarian and vegan ingredients …" Kõlab kutsuvalt. Maps sisse ja teele. Restoran on siinsamas, paariminutilise teekonna kaugusel. Sinine tilk ekraanil annab märku, et olen kohal.
Tegemist on avara, vanadest hoonetest palistatud hooviga, mille sissepääsu juures on silt ja nool, mis näitab selgelt: astu noole suunas ja leiad pannkoogirestorani Pirmas Blynas. Püüan noole järgi liikuda. Seinad, mõni räämas uks, tolmused aknad. Hoovi avanevatest hoonetest suurim on kõrge torni ja uhke fassaadiga kirik (tundub, et maha jäetud, võib-olla isegi vaikselt lagunemas).
Hoovis ei leidu ühtki avatud ust või tuledes akent, mis viitaks võimalusele pannkooki süüa. Lähen värava juurde tagasi ja alustan uuesti teekonda noole näidatud suunas. Ei midagi. Kas Maps valetab?
Lõpuks märkan kiriku ukse kõrval pisikest siniste tähtedega silti. Lähenen ja uurin. Tõesti, Pirmas Blynas! Ma olen kohal. Pannkooke saab süüa kirikus.
Kirik Autor/allikas: Eva Koff
Segaste tunnetega tõmban raske ukse lahti ja astun sisse. Ongi see, mida otsisin — hiiglaslikus kirikus on söögikoht. Märkamatu sildi ja räämas fassaadi kohta on hämarate võlvide all palju inimesi. Leian vaba laua umbes täpselt seal, kus hoone arhitektuuri arvestades peaks asuma altar.
Istun. Vaatan menüüd, seejärel lasen pilgul libiseda üle kiriku. Mul on imelik olla. Ma ei oska seda imelikku tunnet sõnastada. Midagi on valesti. Sõnu ma ei leia, aga kogemus on, ja on füüsiline: ma nagu mõtleksin kehaga, südame ja maoga. Korraks on mul tunne, et istun reaalselt altaril krutsifiksi ja küünalde vahel, kõlgutan jalgu ja ootan kõhutäidet. Mu sisemus on õõnes ja jahe, kõht koriseb.
Mulle meenub Tartu toomkirik. Silme eest jooksevad läbi tulevikupildid täpselt paika timmitud valguses homaari degusteerivatest inimestest, taldrikul viimseid hingetõmbeid tegevatest austritest, pokaalides sillerdavast Veuve Clicquot'st ja läbi klaasseina sisse vaatavast Kristjan Jaak Petersonist. On november ja õues pime: Peterson näeb kliente, aga kliendid Petersoni ja tema märssi ei näe.
Mul on olnud kiire sügis ja Leedu pealinnas pannkooki oodates mõistan, et ma ei ole seni "Tartu draama" kohta vankumatut arvamust kujundanud. Nüüd on elu heitnud mind draamaga otseselt seonduva kogemuse sisse. Ja ma kogen.
Tuleb teenindaja. Tellin külmsuitsulõhe ja toorjuustuga pannkoogi, joogiks cappuccino. Ruumis on hämar ja veidi jahe, värin jookseb üle selja. Siia-sinna puistatud lauad ja toolid, küünlad, kliendid, töötajad ja pannkoogid justkui ei jaksaks seda hiiglaslikku ruumi täita. Võlvid on liiga kõrged, müürid liiga vanad, õhk teine. Siia oleks vaja midagi muud. Me oleme valed inimesed valel ajal vales kohas, mõtlen. Visaku esimene kivi see, kes…
Nõus, aga tükike minust mõistab selle pannkoogirestorani hukka. Ma ei aktsepteeri selle toitlustusasutuse kontseptsiooni (ja see ei ole hea tunne, hukka mõista), aga ka ei lahku. Ootan silmakirjalikult oma lõhepannkooki. Kõht on tühi. Ja mina ei ole ju süüdi. Mina ei ole pühakotta kõrtsi teinud! Olen süütu klient. Kuningas, kes on sattunud paika, mis teda ei vääri.
Pannkook viibib ja ma mõtisklen religiooni koha üle tänapäeva ühiskonnas. Mõtlen ajaloole, kõigile neile inimestele, kes siinse altari juures armulaualeiba söönud. Siis märkan, et kõrvallauas istub neljaliikmeline seltskond ja kaks inimest neljast on ratastoolis. Nad vestlevad vaikselt, aeg-ajalt millegi üle naerdes.
Näen, et ka teised kaks külastajat ei ole päris "tavalised". Neil on omapärane pilk, omapärased näoilmed. Korraga mõtlen, et ka tellimuse esitamise viis — paberile trükitud menüüs tuli roa nimetuse ees olevasse kastikesse teha rist — ei olnud päris tavapärane. Ja teenindaja küsis vaatamata täidetud kastikestele mitu korda üle, mida soovin.
Mulle tuuakse pannkook. See vastab mu ootustele. Nagu ka cappuccino. Asun sööma. Pannkook jahtub suurel taldrikul kiiresti, aga cappuccino soojendab mu sisemust. Olen juba peaaegu harjunud — täna lõunatan altaril. Täna on selline päev. Ma ei tee ju seda iga päev. Une fois n'est pas coutume.
Pannkook Autor/allikas: Eva Koff
Mul on jälle soe, ma vaatan ringi. Märkan, et üks teenindajatest on Downi sündroomiga. Kui tore, mõtlen, võtta tööle vaimse puudega inimesi. Kui raske on puudega inimestel tööd saada! See siin on nende võimalus.
Nälg oli silmanägemise ära võtnud, aga nüüd on see kustutatud ja ma näen lauanurgal väikest infosilti. Loen:
"Tere tulemast sotsiaalrestorani Pirmas blynas. Meil on rõõm tervitada teid Püha Neitsi Maarja kirikus. See kirik on unikaalne ja ainulaadne terves Leedus. Nõukogude ajal oleks pühakoda peaaegu lammutatud, aga muudeti selle asemel juurviljalaoks: hoonesse ehitati kolm korrust, kaks treppi ja lift. 2018. aastal anti usklike käsutusse hoone kolmandale korrusele rajatud Püha Neitsi Maarja kabel. Praegu asub kiriku esimesel korrusel restoran Pirmas blynas. Restoran värbab teenindajateks ja köögi abitöölisteks tööle puudega inimesi.
Pakume hõrgutavaid pannkooke, aga meie ruumid on avatud ka näituste, keeleõppesündmuste ja koolituste korraldamiseks (näiteks loengud Downi sündroomist). Me loodame, et te naudite meie restorani õhustikku ja siin pakutavaid roogi. Enne lahkumist ärge unustage kaasa osta meie Hollandi vahvleid, veganšokolaaditrühvleid või kohapeal röstitud kohvi, mille on valmistanud meie erivajadustega töötajad."
Hiljem loen internetist, et Pirmas blynasi on sellesse barokiajastu hoonesse loonud hollandlane Tim Van Wijk, kes ka oma kodumaal sotsiaaltööd tegi ja Hollandis tuntud restoranikontseptsiooni Leedusse importis.
Mul on tunne, nagu mulle oleks osaks saanud lunastus. Või vähemalt on mul teine tunne — nagu oleks maailm natuke selgem, pilved hõredamad. Kas pole mitte tegelikult hea, et ma Vilniuse lugematute söögikohtade hulgast einestamiseks just selle söögikoha valisin? Kas ei peagi kirik tegelema just kõige nõrgematega ja tegema seda muuhulgas konkreetselt, füüsilisel moel, näiteks andma neile paiga ja inimesed, kuhu ja kelle hulka kuuluda?
Mis on üldse sakraalne ruum? Ja mis seab ühe ruumi sakraalsuse ohtu, või ehk isegi kaotab selle? Kas on olemas eetiline äri ja ebaeetiline äri, ja mis neid teineteisest eristab? Kas vana park, kus longivad vaesed tudengid, sibavad väikesed lapsed ja astuvad kiviklibusel kõnniteel oma viimaseid sahisevaid samme vanainimesed, see puudealune, kus seisavad lähestikku Ingli- ja Kuradisild, endine anatoomikum, Toomkiriku varemed ja selle maa keeles igavesti igavikust laulva noore luuletaja kuju, on sakraalne ruum?
"Ärimudel ei töötanud. Äri on habras ja sinimerekarpide asemel võid sama katuse alt leida kabanossid."
Ja mis on toidukultuur? Selle tipptase? Kas mõne saarlase suitsuahjus valminud lest, vanaema pohlamoos ja köömnene hapukapsas või kauges maailmameres sündinud molluskid mitmekümnest komponendist kokkusegatud kastmes? Või mõlemad? Ilmselt mõlemad? Sinimerekarpide, valge veini ja sulavõi maitse valgub üle mu keele ja suulae… ja mulle meenuvad kõik restoranid, kus olen söönud vaid korra, sest nad on pärast paari tegutsemiskuud suletud. Ärimudel ei töötanud. Äri on habras ja sinimerekarpide asemel võid sama katuse alt leida kabanossid.
Mulle meenuvad koroonajärgsed ja sõjaaegsed hinnad paljudes Tallinna restoranides, näiteks: ""Grillitud veise antrekoot rohelise pipra kastmega, 39€", lisandiks "pannil röstitud kartulid rosmariiniga, 7€"". Kui paljudele Eesti inimestele see hind enese gastronoomiaalaseks arendamiseks sobib? Mis on see toidukultuur, mida me soovime hoida? Luua? Taastada? Tekitada?
Küsimusi, nagu tavaliselt, on rohkem kui vastuseid. Mõtlen: kas mõnikord võib otsustada ka kehaga? Panna end mõttes peatselt saabuvasse olukorda, keskenduda füüsilisele, emotsionaalsele, tunda, tajuda, mis kõht (kõhutunne) ütleb, ja teha otsus. Kas tõde võib mõnikord asuda kõhus?
Intelligentse inimese aju võib mistahes küsimusele poolt- ja vastuargumente leida täpselt nii palju, kui intelligentsel inimesel neid vaja. Aju on imeline tööriist, peaaegu ammendamatu.
Lõhetäidisega pannkook kirikus oli vaimne ja füüsiline kogemus. Mitmetahuline ja -värviline. Mõtlen siiamaani, mis seal Püha Neitsi Maarja kirikus täpselt juhtus. Mustvalget vastust ei ilmunud, aga Toome varemetesse ma pärast seda einet tipprestorani ei asutaks.
Kui oleks minu otsustada, jääksidki homaarid Toomemäel söömata. Ma jätaksin sellele künkale varemed ja muuseumi ja sillad ja puud ja taeva. Laseksin noortel ja vanadel armunutel ja armastuseotsijatel rahus tiirelda ümber Kristjan Jaagu, nagu nad on seda ikka teinud. Ka hämaras novembris, olgu või viletsas laternavalguses. Ja vahel kuuvalguses.
|
Eva Koff: pannkook kirikus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene advent 2022. Vilnius. Kitsa ja käänulise Stikliai tänava üleelusuurused jõulukaunistused matavad jalutaja enda alla — kõik oleks nagu tuttav (valguskuulikesed, tulukestest koosnevad metskitsekesed, kunstlumehanged kunstkuuseokstel), aga dimensioonid on teised.
Kõik, mida näed, tuleb võrreldes Tallinna miniatuursete valguskettide ja päkapikkudega panna astmesse kaks või kolm. Ühe poe akende ees näen kuuseokste vahel rippumas umbes kolmekümmet täiskuud. Nagu paljud teised turistid, jään seisma ja pildistan. Et järgmisel hetkel pildid kustutada, sest mida peale hakata ühe Vilniuse poe hiiglaslike valguspallidega oma telefonis?
Jalutan, ekslen, imetlen pikalt ja tänulikult. Mulle on antud lõputu novembripühapäev Vilniuses, helges üksinduses. Kirikute tornid on kõrged ja kirikud ise hiiglaslikud nagu siinsed jõulukuulidki. Sisse kirikutesse enamasti ei pääse, kuigi tegemist on katoliku pühakodadega: kord ei leia tervet kvartalit haarava kiriku- ja kloostrikompleksi müüri seest ust, kord on kirik ümbritsetud raudaiaga, mille värav on lukus. Ka Leedu on põhjamaa, mõtlen. Uks peab olema kinni, soe ei tohi välja minna.
Kui kõht tühjaks läheb, avan Google'i ja valin. Soov on süüa midagi lihtsat ja kodust, mitte restoranigurmeed, mis eeldab andumist pidulikule ja pikaldasele söömarituaalile. Mu valik langeb kohale nimega Pirmas Blynas, mille kohta kiire ringkäik internetis ütleb, et tegu on pannkoogirestoraniga, kus kliendile saab osaks " selection of sweet and savory, heavy and light pancakes topped with meat, fish, vegetarian and vegan ingredients …" Kõlab kutsuvalt. Maps sisse ja teele. Restoran on siinsamas, paariminutilise teekonna kaugusel. Sinine tilk ekraanil annab märku, et olen kohal.
Tegemist on avara, vanadest hoonetest palistatud hooviga, mille sissepääsu juures on silt ja nool, mis näitab selgelt: astu noole suunas ja leiad pannkoogirestorani Pirmas Blynas. Püüan noole järgi liikuda. Seinad, mõni räämas uks, tolmused aknad. Hoovi avanevatest hoonetest suurim on kõrge torni ja uhke fassaadiga kirik (tundub, et maha jäetud, võib-olla isegi vaikselt lagunemas).
Hoovis ei leidu ühtki avatud ust või tuledes akent, mis viitaks võimalusele pannkooki süüa. Lähen värava juurde tagasi ja alustan uuesti teekonda noole näidatud suunas. Ei midagi. Kas Maps valetab?
Lõpuks märkan kiriku ukse kõrval pisikest siniste tähtedega silti. Lähenen ja uurin. Tõesti, Pirmas Blynas! Ma olen kohal. Pannkooke saab süüa kirikus.
Kirik Autor/allikas: Eva Koff
Segaste tunnetega tõmban raske ukse lahti ja astun sisse. Ongi see, mida otsisin — hiiglaslikus kirikus on söögikoht. Märkamatu sildi ja räämas fassaadi kohta on hämarate võlvide all palju inimesi. Leian vaba laua umbes täpselt seal, kus hoone arhitektuuri arvestades peaks asuma altar.
Istun. Vaatan menüüd, seejärel lasen pilgul libiseda üle kiriku. Mul on imelik olla. Ma ei oska seda imelikku tunnet sõnastada. Midagi on valesti. Sõnu ma ei leia, aga kogemus on, ja on füüsiline: ma nagu mõtleksin kehaga, südame ja maoga. Korraks on mul tunne, et istun reaalselt altaril krutsifiksi ja küünalde vahel, kõlgutan jalgu ja ootan kõhutäidet. Mu sisemus on õõnes ja jahe, kõht koriseb.
Mulle meenub Tartu toomkirik. Silme eest jooksevad läbi tulevikupildid täpselt paika timmitud valguses homaari degusteerivatest inimestest, taldrikul viimseid hingetõmbeid tegevatest austritest, pokaalides sillerdavast Veuve Clicquot'st ja läbi klaasseina sisse vaatavast Kristjan Jaak Petersonist. On november ja õues pime: Peterson näeb kliente, aga kliendid Petersoni ja tema märssi ei näe.
Mul on olnud kiire sügis ja Leedu pealinnas pannkooki oodates mõistan, et ma ei ole seni "Tartu draama" kohta vankumatut arvamust kujundanud. Nüüd on elu heitnud mind draamaga otseselt seonduva kogemuse sisse. Ja ma kogen.
Tuleb teenindaja. Tellin külmsuitsulõhe ja toorjuustuga pannkoogi, joogiks cappuccino. Ruumis on hämar ja veidi jahe, värin jookseb üle selja. Siia-sinna puistatud lauad ja toolid, küünlad, kliendid, töötajad ja pannkoogid justkui ei jaksaks seda hiiglaslikku ruumi täita. Võlvid on liiga kõrged, müürid liiga vanad, õhk teine. Siia oleks vaja midagi muud. Me oleme valed inimesed valel ajal vales kohas, mõtlen. Visaku esimene kivi see, kes…
Nõus, aga tükike minust mõistab selle pannkoogirestorani hukka. Ma ei aktsepteeri selle toitlustusasutuse kontseptsiooni (ja see ei ole hea tunne, hukka mõista), aga ka ei lahku. Ootan silmakirjalikult oma lõhepannkooki. Kõht on tühi. Ja mina ei ole ju süüdi. Mina ei ole pühakotta kõrtsi teinud! Olen süütu klient. Kuningas, kes on sattunud paika, mis teda ei vääri.
Pannkook viibib ja ma mõtisklen religiooni koha üle tänapäeva ühiskonnas. Mõtlen ajaloole, kõigile neile inimestele, kes siinse altari juures armulaualeiba söönud. Siis märkan, et kõrvallauas istub neljaliikmeline seltskond ja kaks inimest neljast on ratastoolis. Nad vestlevad vaikselt, aeg-ajalt millegi üle naerdes.
Näen, et ka teised kaks külastajat ei ole päris "tavalised". Neil on omapärane pilk, omapärased näoilmed. Korraga mõtlen, et ka tellimuse esitamise viis — paberile trükitud menüüs tuli roa nimetuse ees olevasse kastikesse teha rist — ei olnud päris tavapärane. Ja teenindaja küsis vaatamata täidetud kastikestele mitu korda üle, mida soovin.
Mulle tuuakse pannkook. See vastab mu ootustele. Nagu ka cappuccino. Asun sööma. Pannkook jahtub suurel taldrikul kiiresti, aga cappuccino soojendab mu sisemust. Olen juba peaaegu harjunud — täna lõunatan altaril. Täna on selline päev. Ma ei tee ju seda iga päev. Une fois n'est pas coutume.
Pannkook Autor/allikas: Eva Koff
Mul on jälle soe, ma vaatan ringi. Märkan, et üks teenindajatest on Downi sündroomiga. Kui tore, mõtlen, võtta tööle vaimse puudega inimesi. Kui raske on puudega inimestel tööd saada! See siin on nende võimalus.
Nälg oli silmanägemise ära võtnud, aga nüüd on see kustutatud ja ma näen lauanurgal väikest infosilti. Loen:
"Tere tulemast sotsiaalrestorani Pirmas blynas. Meil on rõõm tervitada teid Püha Neitsi Maarja kirikus. See kirik on unikaalne ja ainulaadne terves Leedus. Nõukogude ajal oleks pühakoda peaaegu lammutatud, aga muudeti selle asemel juurviljalaoks: hoonesse ehitati kolm korrust, kaks treppi ja lift. 2018. aastal anti usklike käsutusse hoone kolmandale korrusele rajatud Püha Neitsi Maarja kabel. Praegu asub kiriku esimesel korrusel restoran Pirmas blynas. Restoran värbab teenindajateks ja köögi abitöölisteks tööle puudega inimesi.
Pakume hõrgutavaid pannkooke, aga meie ruumid on avatud ka näituste, keeleõppesündmuste ja koolituste korraldamiseks (näiteks loengud Downi sündroomist). Me loodame, et te naudite meie restorani õhustikku ja siin pakutavaid roogi. Enne lahkumist ärge unustage kaasa osta meie Hollandi vahvleid, veganšokolaaditrühvleid või kohapeal röstitud kohvi, mille on valmistanud meie erivajadustega töötajad."
Hiljem loen internetist, et Pirmas blynasi on sellesse barokiajastu hoonesse loonud hollandlane Tim Van Wijk, kes ka oma kodumaal sotsiaaltööd tegi ja Hollandis tuntud restoranikontseptsiooni Leedusse importis.
Mul on tunne, nagu mulle oleks osaks saanud lunastus. Või vähemalt on mul teine tunne — nagu oleks maailm natuke selgem, pilved hõredamad. Kas pole mitte tegelikult hea, et ma Vilniuse lugematute söögikohtade hulgast einestamiseks just selle söögikoha valisin? Kas ei peagi kirik tegelema just kõige nõrgematega ja tegema seda muuhulgas konkreetselt, füüsilisel moel, näiteks andma neile paiga ja inimesed, kuhu ja kelle hulka kuuluda?
Mis on üldse sakraalne ruum? Ja mis seab ühe ruumi sakraalsuse ohtu, või ehk isegi kaotab selle? Kas on olemas eetiline äri ja ebaeetiline äri, ja mis neid teineteisest eristab? Kas vana park, kus longivad vaesed tudengid, sibavad väikesed lapsed ja astuvad kiviklibusel kõnniteel oma viimaseid sahisevaid samme vanainimesed, see puudealune, kus seisavad lähestikku Ingli- ja Kuradisild, endine anatoomikum, Toomkiriku varemed ja selle maa keeles igavesti igavikust laulva noore luuletaja kuju, on sakraalne ruum?
"Ärimudel ei töötanud. Äri on habras ja sinimerekarpide asemel võid sama katuse alt leida kabanossid."
Ja mis on toidukultuur? Selle tipptase? Kas mõne saarlase suitsuahjus valminud lest, vanaema pohlamoos ja köömnene hapukapsas või kauges maailmameres sündinud molluskid mitmekümnest komponendist kokkusegatud kastmes? Või mõlemad? Ilmselt mõlemad? Sinimerekarpide, valge veini ja sulavõi maitse valgub üle mu keele ja suulae… ja mulle meenuvad kõik restoranid, kus olen söönud vaid korra, sest nad on pärast paari tegutsemiskuud suletud. Ärimudel ei töötanud. Äri on habras ja sinimerekarpide asemel võid sama katuse alt leida kabanossid.
Mulle meenuvad koroonajärgsed ja sõjaaegsed hinnad paljudes Tallinna restoranides, näiteks: ""Grillitud veise antrekoot rohelise pipra kastmega, 39€", lisandiks "pannil röstitud kartulid rosmariiniga, 7€"". Kui paljudele Eesti inimestele see hind enese gastronoomiaalaseks arendamiseks sobib? Mis on see toidukultuur, mida me soovime hoida? Luua? Taastada? Tekitada?
Küsimusi, nagu tavaliselt, on rohkem kui vastuseid. Mõtlen: kas mõnikord võib otsustada ka kehaga? Panna end mõttes peatselt saabuvasse olukorda, keskenduda füüsilisele, emotsionaalsele, tunda, tajuda, mis kõht (kõhutunne) ütleb, ja teha otsus. Kas tõde võib mõnikord asuda kõhus?
Intelligentse inimese aju võib mistahes küsimusele poolt- ja vastuargumente leida täpselt nii palju, kui intelligentsel inimesel neid vaja. Aju on imeline tööriist, peaaegu ammendamatu.
Lõhetäidisega pannkook kirikus oli vaimne ja füüsiline kogemus. Mitmetahuline ja -värviline. Mõtlen siiamaani, mis seal Püha Neitsi Maarja kirikus täpselt juhtus. Mustvalget vastust ei ilmunud, aga Toome varemetesse ma pärast seda einet tipprestorani ei asutaks.
Kui oleks minu otsustada, jääksidki homaarid Toomemäel söömata. Ma jätaksin sellele künkale varemed ja muuseumi ja sillad ja puud ja taeva. Laseksin noortel ja vanadel armunutel ja armastuseotsijatel rahus tiirelda ümber Kristjan Jaagu, nagu nad on seda ikka teinud. Ka hämaras novembris, olgu või viletsas laternavalguses. Ja vahel kuuvalguses.
### Response:
Eva Koff: pannkook kirikus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Uus süsinikuhind hakkab kehtima bensiinile ja diislikütusele. Samuti laieneb see kütteallikatele nagu maagaas. See küsimus tekitas Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni vahelistes triloogides EL-i süsinikuturu (ETS) reformi üle kõige rohkem vastuolusid.
"Suurim väljakutse oli ETS2," ütles Euroopa Parlamenti esindanud läbirääkija Peter Liese.
Kõnelustel leppisid kolme institutsiooni läbirääkijad kokku, et 2027. aastal algab maanteetranspordis ja majapidamistes kasutatavate fossiilkütuste põletamisest tekkivate heitkoguste hinna määramine. Selle hinnalagi on 45 eurot tonni kohta. See kehtib vähemalt kuni 2030. aastani.
Uus skeem toob kaasa kõrgema autokütuse hinna. Majapidamiste kütteallikate hind, nagu kütteõli ja kivisüsi, tõuseb samuti. See mõjutab kõige rohkem vaesemaid liikmesriike, mis sõltuvad rohkem fossiilkütustel põhinevatest allikatest.
"EL-i kodanikud peavad ootama kõrgemaid süsiniku hindu," ütles Euroopa Parlamendi saadik Michael Bloss.
Kui energiahinnad jäävad edasi erakordselt kõrgeks, võib uue skeemi kehtestamise edasi lükata kuni 2028. aastani. Kokkuleppe peavad nüüd veel kinnitama EL-i liikmesriigid.
Poliitikud muretsevad, et ETS2 võib tekitada sotsiaalseid vapustusi. Seetõttu leppisid läbirääkijad kokku uue sotsiaalfondi loomises, mille eesmärk on kaitsta EL-i majapidamisi kulude suurenemise eest. Fondi suurus on 87 miljardit eurot ja raha hakatakse jagama alates 2026. aastast.
|
EL plaanib 2027. aastal luua veel ühe süsinikuturu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uus süsinikuhind hakkab kehtima bensiinile ja diislikütusele. Samuti laieneb see kütteallikatele nagu maagaas. See küsimus tekitas Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni vahelistes triloogides EL-i süsinikuturu (ETS) reformi üle kõige rohkem vastuolusid.
"Suurim väljakutse oli ETS2," ütles Euroopa Parlamenti esindanud läbirääkija Peter Liese.
Kõnelustel leppisid kolme institutsiooni läbirääkijad kokku, et 2027. aastal algab maanteetranspordis ja majapidamistes kasutatavate fossiilkütuste põletamisest tekkivate heitkoguste hinna määramine. Selle hinnalagi on 45 eurot tonni kohta. See kehtib vähemalt kuni 2030. aastani.
Uus skeem toob kaasa kõrgema autokütuse hinna. Majapidamiste kütteallikate hind, nagu kütteõli ja kivisüsi, tõuseb samuti. See mõjutab kõige rohkem vaesemaid liikmesriike, mis sõltuvad rohkem fossiilkütustel põhinevatest allikatest.
"EL-i kodanikud peavad ootama kõrgemaid süsiniku hindu," ütles Euroopa Parlamendi saadik Michael Bloss.
Kui energiahinnad jäävad edasi erakordselt kõrgeks, võib uue skeemi kehtestamise edasi lükata kuni 2028. aastani. Kokkuleppe peavad nüüd veel kinnitama EL-i liikmesriigid.
Poliitikud muretsevad, et ETS2 võib tekitada sotsiaalseid vapustusi. Seetõttu leppisid läbirääkijad kokku uue sotsiaalfondi loomises, mille eesmärk on kaitsta EL-i majapidamisi kulude suurenemise eest. Fondi suurus on 87 miljardit eurot ja raha hakatakse jagama alates 2026. aastast.
### Response:
EL plaanib 2027. aastal luua veel ühe süsinikuturu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Selby võitis viimase 19 kuu jooksul oma esimese reitinguturniiri.
"Ma arvan, et see on ilmselt minu suurim saavutus," ütles ta publikule enne, kui karika kätte sai. "See on ilmselt olnud minu elu suurim väljakutse, nii et tegelikult siia tagasi tulla, snuukrit mängida ja seda uuesti nautida, on see kõik, mida ma kunagi teha tahtsin," lisas ta.
Selby tunnistas, et on viimased paar aastat kannatanud depressiooni all.
Poolfinaalis sai Selby 6:4 jagu Neil Robertsonist (WS 4.) ning veerandfinaalis oli ta 5:3 üle Ali Carterist (WS 23.). Varasemalt on Selby ühe korra võidutsenud English Openil. Sellega sai ta hakkama 2019. aastal.
|
Neljakordne maailmameister triumfeeris English Openil
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selby võitis viimase 19 kuu jooksul oma esimese reitinguturniiri.
"Ma arvan, et see on ilmselt minu suurim saavutus," ütles ta publikule enne, kui karika kätte sai. "See on ilmselt olnud minu elu suurim väljakutse, nii et tegelikult siia tagasi tulla, snuukrit mängida ja seda uuesti nautida, on see kõik, mida ma kunagi teha tahtsin," lisas ta.
Selby tunnistas, et on viimased paar aastat kannatanud depressiooni all.
Poolfinaalis sai Selby 6:4 jagu Neil Robertsonist (WS 4.) ning veerandfinaalis oli ta 5:3 üle Ali Carterist (WS 23.). Varasemalt on Selby ühe korra võidutsenud English Openil. Sellega sai ta hakkama 2019. aastal.
### Response:
Neljakordne maailmameister triumfeeris English Openil
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tänavu mais ilmus Lamaril viies stuudioalbum "Mr. Morale & The Big Steppers", millelt pärineb ka videosingel "Count Me Out". Tegemist on Lamari viienda singliga uuelt albumilt.
Loo "Count Me Out" sõnad kirjutas Lamar koos Dacoury Dahi Natche'i, Jason Kevin Poundsi, Mark Anthony Spearsi ja Sam Dew'iga ning värske muusikavideo lavastas Lamar koostöös Dave Freega.
|
Kendrick Lamari uues muusikavideos teeb kaasa näitleja Helen Mirren
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu mais ilmus Lamaril viies stuudioalbum "Mr. Morale & The Big Steppers", millelt pärineb ka videosingel "Count Me Out". Tegemist on Lamari viienda singliga uuelt albumilt.
Loo "Count Me Out" sõnad kirjutas Lamar koos Dacoury Dahi Natche'i, Jason Kevin Poundsi, Mark Anthony Spearsi ja Sam Dew'iga ning värske muusikavideo lavastas Lamar koostöös Dave Freega.
### Response:
Kendrick Lamari uues muusikavideos teeb kaasa näitleja Helen Mirren
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Nets alistas 124:121 Detroit Pistonsi. Durant tõi 43 punkti ja võttis kuus lauapalli. Irving toetas 38 silma ja kuue lauapalliga. Pistonsi parimana viskas Bojan Bogdanovic 26 punkti.
Kevin Durant & Kyrie Irving are the first pair of teammates to each score 35+ Pts in the same game 3 times in a season since Durant & Russell Westbrook did so in 2011-12.
1994-95 Penny Hardaway & Shaquille O'Neal are the only other pairing to do this in the last 30 years. pic.twitter.com/UkVDl00qo6
— ESPN Stats & Info (@ESPNStatsInfo) December 19, 2022
Nikola Jokic sai Denver Nuggetsi 119:115 võidumängus Charlotte Hornetsi üle kirja järjekordse kolmikduubli. Jokici arvele jäi 40 punkti, 27 lauapalli ja kümme resultatiivset söötu. Serblase jaoks oli tegu viienda kolmikduubliga sel hooajal ning karjääri 81. kolmikduubliga.
Jokic on NBA ajaloos kolmas mängija, kes suutnud ühes mängus visata 40 punkti, võtta 25 lauapalli ja anda kümme resultatiivset söötu. Varasemalt on selle saavutusega hakkama saanud vaid Wilt Chamberlain ja Elgin Baylor.
Jokic on sel hooajal teine mängija, kes suutnud 40 punkti visata ja samas mängus ka kolmikduubli kirja saada. Lisaks temale on sellega hakkama saanud ka Luka Doncic, kes on suutnud seda kolmel korral.
Nikola Jokic put up historic numbers in the Nuggets win tonight.
40 PTS
27 REB
10 AST
2 STL
He's the first player to record 40+ PTS, 25+ REB, and 10+ AST in a game since Wilt Chamberlain in 1968. pic.twitter.com/JfKjl9Ngi6
— NBA (@NBA) December 19, 2022
Los Angeles Lakers sai pingelise lõpu järel 119:117 võidu Washington Wizardsi üle. Lakers läks seitse sekundit enne kohtumise lõppu kahe punktiga ette, kuid Wizards suutis veel lõpuviske teha, mis siiski ei tabanud. LeBron James panustas võitu 33 punkti, seitse lauapalli ja üheksa resultatiivset söötu. Bradley Beal tõi Wizardsi parimana 29 silma.
Tulemused:
Indiana Pacers - New York Knicks 106:109
Toronto Raptors - Golden State Warriors 110:126
Minnesota Timberwolves - Chicago Bulls 150:126
Boston Celtics - Orlando Magic 92:95
|
NBA: kahepeale kokku 81 punkti visanud Durant ja Irving tõid Netsile võidu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nets alistas 124:121 Detroit Pistonsi. Durant tõi 43 punkti ja võttis kuus lauapalli. Irving toetas 38 silma ja kuue lauapalliga. Pistonsi parimana viskas Bojan Bogdanovic 26 punkti.
Kevin Durant & Kyrie Irving are the first pair of teammates to each score 35+ Pts in the same game 3 times in a season since Durant & Russell Westbrook did so in 2011-12.
1994-95 Penny Hardaway & Shaquille O'Neal are the only other pairing to do this in the last 30 years. pic.twitter.com/UkVDl00qo6
— ESPN Stats & Info (@ESPNStatsInfo) December 19, 2022
Nikola Jokic sai Denver Nuggetsi 119:115 võidumängus Charlotte Hornetsi üle kirja järjekordse kolmikduubli. Jokici arvele jäi 40 punkti, 27 lauapalli ja kümme resultatiivset söötu. Serblase jaoks oli tegu viienda kolmikduubliga sel hooajal ning karjääri 81. kolmikduubliga.
Jokic on NBA ajaloos kolmas mängija, kes suutnud ühes mängus visata 40 punkti, võtta 25 lauapalli ja anda kümme resultatiivset söötu. Varasemalt on selle saavutusega hakkama saanud vaid Wilt Chamberlain ja Elgin Baylor.
Jokic on sel hooajal teine mängija, kes suutnud 40 punkti visata ja samas mängus ka kolmikduubli kirja saada. Lisaks temale on sellega hakkama saanud ka Luka Doncic, kes on suutnud seda kolmel korral.
Nikola Jokic put up historic numbers in the Nuggets win tonight.
40 PTS
27 REB
10 AST
2 STL
He's the first player to record 40+ PTS, 25+ REB, and 10+ AST in a game since Wilt Chamberlain in 1968. pic.twitter.com/JfKjl9Ngi6
— NBA (@NBA) December 19, 2022
Los Angeles Lakers sai pingelise lõpu järel 119:117 võidu Washington Wizardsi üle. Lakers läks seitse sekundit enne kohtumise lõppu kahe punktiga ette, kuid Wizards suutis veel lõpuviske teha, mis siiski ei tabanud. LeBron James panustas võitu 33 punkti, seitse lauapalli ja üheksa resultatiivset söötu. Bradley Beal tõi Wizardsi parimana 29 silma.
Tulemused:
Indiana Pacers - New York Knicks 106:109
Toronto Raptors - Golden State Warriors 110:126
Minnesota Timberwolves - Chicago Bulls 150:126
Boston Celtics - Orlando Magic 92:95
### Response:
NBA: kahepeale kokku 81 punkti visanud Durant ja Irving tõid Netsile võidu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kuigi Eesti poliitilises diskussioonis on olnud kombeks võrrelda riigieelarvet koduse majapidamise eelarvega, on see majandusteaduslikust vaatest liiga piiratud arusaam eelarvedefitsiidist ja riigivõlast. Riigi võlavõimekuse hindamiseks tuleks vaadata järgmisi aspekte, mis eristavad riigi eelarvelist toimetamist leibkonna omast.
Esiteks, kas riik kontrollib valuutat, milles ta on laenu võtnud? Kui jah, siis põhimõtteliselt on võimalik võtta lõpmatult laenu. Näiteks Jaapani riigivõlg on ligi 260 protsenti SKP-st, aga keegi ei ahasta meedias Jaapani kohese pankroti pärast ‒ just seetõttu, et Jaapan on võtnud laenu suuresti oma valuutas ja ühtlasi enda kodanikelt.
Ka USA laenuvõimekus on kõrge just seetõttu, et laenu võetakse dollarites ja dollar on lisaks maailma peamine reservvaluuta, mis tagab nõudluse dollari järele maailmaturgudel. Kui riik kontrollib valuutat, milles ta on laenu võtnud, on alati võimalik raha "juurde trükkida" ja nii laen tagasi maksta.
Peamise piiri seab siinkohal see, kui suurt inflatsiooni on võimalik sellise rahatrükiga aktsepteerida, ilma et see hakkaks majandust kahjustama. Eesti, nagu ka teised eurotsooni riigid, ei kontrolli otse valuutat, milles on laenu võetud, ja seetõttu võib võetud laenude tagasimaksmine olla keerukam.
Teiseks, milline on rahapoliitiline keskkond, kus riik toimetab? Kas riigi võlakirjasid ostab ka keskpank või mitte? Kui keskpank tagab võlakirjade ostmise, siis on laenu võtmine lihtsam ja intressid madalamad.
Kui traditsiooniliste rahapoliitika põhimõtete järgi ei peaks keskpank riigi võlakirjasid ostma, et tagada rahapoliitika sõltumatus eelarvepoliitikast, siis Euroopas on viimase kümne aasta jooksul kasutatud nn mittekonventsionaalset rahapoliitikat. Selline "kvantitatiivne lõdvendamine" võimaldas Euroopa Liidu riikidel võtta koroonakriisi ajal aastatel 2020 ja 2021 laenu äärmiselt soodsate intressidega.
Kuigi majanduslik olukord oli väga ebakindel, mis oleks muidu intresse tõstnud, tagas see, et Euroopa Keskpank ostis sekundaarsetel turgudel riikide võlakirju, võlakirjade järele piisava nõudluse ja seega ka madalad intressid. Eesti puhul oli see näiteks 0,125 protsenti, mis on umbes sada korda väiksem, kui laenuintress oleks olnud 2009. aasta majanduskriisi ajal.
Kuna 2022. aastal on rahapoliitikat eurotsoonis kõrge inflatsiooni tõttu märgatavalt karmistatud, varade kokkuostmise programmi piiratud ja keskpanga intresse tõstetud, erineb laenukeskkond fundamentaalselt sellest, mis valitses vaid aasta-paar tagasi.
Kolmandaks, millised on riigi majanduslikud väljavaated ning kas tuleviku maksutulud on piisavad laenu intressikulude katmiseks ja laenu tagasimaksmiseks? Kui võetud laenuraha investeeritakse nii, et see suurendab tulevikus majanduskasvu potentsiaali, siis on võimalik ka suure olemasoleva laenukoormuse juures laenu võtta. Kui finantsturud ei pea seda aga reaalseks, muutuvad nad närviliseks ja laenu on raskem saada.
Näiteks Liz Trussi 2022. aasta eelarvepakett vähendas jõukate maksumäärasid ja kuna finantsturud ei uskunud enam vananenud, Margaret Thatcheri laadi allatilkuva majanduse (trickle down economics) narratiivi (mille järgi peaks selline lähenemine viima tulevikus suurema maksutuluni), reageeriti sellele nii ärevalt, et ilma Inglise keskpanga sekkumiseta oleks Suurbritannia tõsisesse majanduskriisi sattunud.
Majanduse väljavaadete nõrgenemine Ukrainas käiva sõja tekitatud kasvava geopoliitilise ebakindluse tingimustes on kindlasti ka põhjus, miks Eesti riik pidi maksma 2022. aasta sügisel emiteeritud võlakirjade eest neli protsenti intressimäära, mis on kaks korda suurem kui näiteks Saksamaal.
Neljandaks, milline on riigis erasektori võlakoormus? Kui erasektori võlakoormus on väga suur, siis see tõstab riski, et riigil on vaja pangandus päästa, kuna majapidamised ja ettevõtted ei suuda enam laenu tagasi maksta, ja seega võib riigi laenutase hüppeliselt tõusta. Näiteks Iirimaa pidi aastal 2011 oma panganduse päästma ja tollane eelarvepuudujääk oli seal 32 protsenti SKP-st, mis on kümme korda rohkem, kui Maastrichti reeglid aastase eelarvedefitsiidi puhul ette kirjutavad.
Laenudogmade murdmine
Kuidas hinnata kõige selle valguses Eesti laenupoliitikat? Taasiseseisvumise järel oli kahe aastakümne jooksul kõigi Eesti valitsuste peamine printsiip, et laenu kas ei võeta või kui võetakse, siis väga piiratult.
Ühelt poolt inspireeris sellist lähenemist põhimõte, et võlg on võõra oma, ja just iseseisvaks saanud riik ei tahtnud uuesti kellestki rahaliselt sõltuvusse sattuda. Teisalt piiras laenu võtmist ka Eestile valitud makromajanduslik arhitektuur, kus valuutakomitee süsteem seadis fiskaalpoliitikale üsna ranged piirid. Kolmandaks oleks laenamisega kaasnenud sageli kõrged intressid ja taheti vältida sellist koormust riigieelarvele.
"Laenu oleks saanud võtta tunduvalt kergemini ja odavamalt kui enne. Siiski hoiti Eesti laenupoliitikas suuresti pigem konservatiivset joont."
Pärast eurotsooniga liitumist ja Euroopa Keskpanga uue, "mittekonventsionaalse" lõdvema rahapoliitika kontekstis alates aastatest 2011–2012 muutus aga laenamiskeskkond Eesti jaoks fundamentaalselt. Laenu oleks saanud võtta tunduvalt kergemini ja odavamalt kui enne. Siiski hoiti Eesti laenupoliitikas suuresti pigem konservatiivset joont.
Oluline murrang saabus koroonakriisi ajal, kui riigivõla ja SKP suhe kasvas 8,5 protsendilt (2019) 18,5 protsendini (2020). Selline hüpe näib ehk dramaatiline, aga kui koroonapiirangute majanduslike mõjude pehmendamiseks poleks laenu võetud, oleks see toonud kindlasti kaasa majanduse väga suure languse ja ka tulevikuväljavaadete halvenemise.
Arvestades, et laenuintressid olid aastal 2020 Eesti jaoks äärmiselt madalad (ja horisondil ei paistnud laenuintresside kasvu negatiivsete reaalintresside taustal), võiks laenukoormuse kasvatamist selles kontekstis mõistlikuks pidada.
Kas Eestil on oht sattuda laenusõltuvusse?
Aastal 2022 seisab Eesti riik laenupoliitilistes valikutes silmitsi hoopis teistsuguse olukorraga. Ühelt poolt on Eesti riigi laenutase (suhe SKP-ga) endiselt Euroopa Liidu kõige madalam ‒ ka pärast kõiki koroonaajal ja ka 2022. aasta sügisel emiteeritud laene.
Aastaks 2023 ennustatav laenukoormuse tase jääb alla 20 protsendi SKP-st, mis jääb ikka alla "teisel kohal" olevale Luksemburgile, kus see on u 25 protsenti SKP-st. Näiteks nii Lätis kui ka Leedus on riigivõla tase üle 40 protsendi SKP-st.
Euroopa Liidu praegu kehtivate fiskaalreeglite järgi peetakse problemaatiliseks võlatasemeks 60 protsenti SKP-st, kuigi paljud Lääne-Euroopa riigid tegelikult ületavad seda taset ja eurotsooni keskmine oli aastal 2021 95 protsenti SKP-st. Kõikide nende numbrite valguses ei paista Eesti laenupoliitika ehk nii dramaatiline, kui võiks meediadiskussioonide taustal arvata.
Samal ajal tuleb vaadata näkku olukorrale, kus laenuintresside tase, millega Eesti valitsus saab laenu võtta, on tõesti dramaatiliselt kasvanud ja võrreldes koroonaajaga tuleb maksta võlakirjade eest lausa 32 korda suuremat intressi. Kui koroonaajal võetud laenud ei tekitanud riigieelarvele märgatavat intressikoormust, siis neljaprotsendilise intressiga laenu puhul on see juba tuntav.
Siin aga kerkib üles küsimus: milleks võetud laenu kasutatakse? Isegi konservatiivsemad majandusteadlased on nõus väitega, et laen on mõttekas, kui see investeeritakse nii, et see pakub suuremat tootlust kui makstav intress. Kui investeerime võetud laenu Eestis nii, et see suurendab pikemas perspektiivis majanduskasvu potentsiaali, siis võib ka neljaprotsendilise intressiga laenu võtmine olla õigustatud.
Seega peaks praeguses kontekstis püüdma võimalikult põhjalikult ja süstemaatiliselt hinnata, millele ikkagi võetud laenu kulutatakse ja kas see investeering annab meile tulevikus piisavalt tagasi. Siinkohal ei peaks käsitlema investeeringuna üksnes raha paigutamist taristusse, vaid ka inimestesse, haridusse, innovatsiooni ja rohepöördesse.
|
Ringa Raudla: kas võlg on alati võõra oma?
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Eesti poliitilises diskussioonis on olnud kombeks võrrelda riigieelarvet koduse majapidamise eelarvega, on see majandusteaduslikust vaatest liiga piiratud arusaam eelarvedefitsiidist ja riigivõlast. Riigi võlavõimekuse hindamiseks tuleks vaadata järgmisi aspekte, mis eristavad riigi eelarvelist toimetamist leibkonna omast.
Esiteks, kas riik kontrollib valuutat, milles ta on laenu võtnud? Kui jah, siis põhimõtteliselt on võimalik võtta lõpmatult laenu. Näiteks Jaapani riigivõlg on ligi 260 protsenti SKP-st, aga keegi ei ahasta meedias Jaapani kohese pankroti pärast ‒ just seetõttu, et Jaapan on võtnud laenu suuresti oma valuutas ja ühtlasi enda kodanikelt.
Ka USA laenuvõimekus on kõrge just seetõttu, et laenu võetakse dollarites ja dollar on lisaks maailma peamine reservvaluuta, mis tagab nõudluse dollari järele maailmaturgudel. Kui riik kontrollib valuutat, milles ta on laenu võtnud, on alati võimalik raha "juurde trükkida" ja nii laen tagasi maksta.
Peamise piiri seab siinkohal see, kui suurt inflatsiooni on võimalik sellise rahatrükiga aktsepteerida, ilma et see hakkaks majandust kahjustama. Eesti, nagu ka teised eurotsooni riigid, ei kontrolli otse valuutat, milles on laenu võetud, ja seetõttu võib võetud laenude tagasimaksmine olla keerukam.
Teiseks, milline on rahapoliitiline keskkond, kus riik toimetab? Kas riigi võlakirjasid ostab ka keskpank või mitte? Kui keskpank tagab võlakirjade ostmise, siis on laenu võtmine lihtsam ja intressid madalamad.
Kui traditsiooniliste rahapoliitika põhimõtete järgi ei peaks keskpank riigi võlakirjasid ostma, et tagada rahapoliitika sõltumatus eelarvepoliitikast, siis Euroopas on viimase kümne aasta jooksul kasutatud nn mittekonventsionaalset rahapoliitikat. Selline "kvantitatiivne lõdvendamine" võimaldas Euroopa Liidu riikidel võtta koroonakriisi ajal aastatel 2020 ja 2021 laenu äärmiselt soodsate intressidega.
Kuigi majanduslik olukord oli väga ebakindel, mis oleks muidu intresse tõstnud, tagas see, et Euroopa Keskpank ostis sekundaarsetel turgudel riikide võlakirju, võlakirjade järele piisava nõudluse ja seega ka madalad intressid. Eesti puhul oli see näiteks 0,125 protsenti, mis on umbes sada korda väiksem, kui laenuintress oleks olnud 2009. aasta majanduskriisi ajal.
Kuna 2022. aastal on rahapoliitikat eurotsoonis kõrge inflatsiooni tõttu märgatavalt karmistatud, varade kokkuostmise programmi piiratud ja keskpanga intresse tõstetud, erineb laenukeskkond fundamentaalselt sellest, mis valitses vaid aasta-paar tagasi.
Kolmandaks, millised on riigi majanduslikud väljavaated ning kas tuleviku maksutulud on piisavad laenu intressikulude katmiseks ja laenu tagasimaksmiseks? Kui võetud laenuraha investeeritakse nii, et see suurendab tulevikus majanduskasvu potentsiaali, siis on võimalik ka suure olemasoleva laenukoormuse juures laenu võtta. Kui finantsturud ei pea seda aga reaalseks, muutuvad nad närviliseks ja laenu on raskem saada.
Näiteks Liz Trussi 2022. aasta eelarvepakett vähendas jõukate maksumäärasid ja kuna finantsturud ei uskunud enam vananenud, Margaret Thatcheri laadi allatilkuva majanduse (trickle down economics) narratiivi (mille järgi peaks selline lähenemine viima tulevikus suurema maksutuluni), reageeriti sellele nii ärevalt, et ilma Inglise keskpanga sekkumiseta oleks Suurbritannia tõsisesse majanduskriisi sattunud.
Majanduse väljavaadete nõrgenemine Ukrainas käiva sõja tekitatud kasvava geopoliitilise ebakindluse tingimustes on kindlasti ka põhjus, miks Eesti riik pidi maksma 2022. aasta sügisel emiteeritud võlakirjade eest neli protsenti intressimäära, mis on kaks korda suurem kui näiteks Saksamaal.
Neljandaks, milline on riigis erasektori võlakoormus? Kui erasektori võlakoormus on väga suur, siis see tõstab riski, et riigil on vaja pangandus päästa, kuna majapidamised ja ettevõtted ei suuda enam laenu tagasi maksta, ja seega võib riigi laenutase hüppeliselt tõusta. Näiteks Iirimaa pidi aastal 2011 oma panganduse päästma ja tollane eelarvepuudujääk oli seal 32 protsenti SKP-st, mis on kümme korda rohkem, kui Maastrichti reeglid aastase eelarvedefitsiidi puhul ette kirjutavad.
Laenudogmade murdmine
Kuidas hinnata kõige selle valguses Eesti laenupoliitikat? Taasiseseisvumise järel oli kahe aastakümne jooksul kõigi Eesti valitsuste peamine printsiip, et laenu kas ei võeta või kui võetakse, siis väga piiratult.
Ühelt poolt inspireeris sellist lähenemist põhimõte, et võlg on võõra oma, ja just iseseisvaks saanud riik ei tahtnud uuesti kellestki rahaliselt sõltuvusse sattuda. Teisalt piiras laenu võtmist ka Eestile valitud makromajanduslik arhitektuur, kus valuutakomitee süsteem seadis fiskaalpoliitikale üsna ranged piirid. Kolmandaks oleks laenamisega kaasnenud sageli kõrged intressid ja taheti vältida sellist koormust riigieelarvele.
"Laenu oleks saanud võtta tunduvalt kergemini ja odavamalt kui enne. Siiski hoiti Eesti laenupoliitikas suuresti pigem konservatiivset joont."
Pärast eurotsooniga liitumist ja Euroopa Keskpanga uue, "mittekonventsionaalse" lõdvema rahapoliitika kontekstis alates aastatest 2011–2012 muutus aga laenamiskeskkond Eesti jaoks fundamentaalselt. Laenu oleks saanud võtta tunduvalt kergemini ja odavamalt kui enne. Siiski hoiti Eesti laenupoliitikas suuresti pigem konservatiivset joont.
Oluline murrang saabus koroonakriisi ajal, kui riigivõla ja SKP suhe kasvas 8,5 protsendilt (2019) 18,5 protsendini (2020). Selline hüpe näib ehk dramaatiline, aga kui koroonapiirangute majanduslike mõjude pehmendamiseks poleks laenu võetud, oleks see toonud kindlasti kaasa majanduse väga suure languse ja ka tulevikuväljavaadete halvenemise.
Arvestades, et laenuintressid olid aastal 2020 Eesti jaoks äärmiselt madalad (ja horisondil ei paistnud laenuintresside kasvu negatiivsete reaalintresside taustal), võiks laenukoormuse kasvatamist selles kontekstis mõistlikuks pidada.
Kas Eestil on oht sattuda laenusõltuvusse?
Aastal 2022 seisab Eesti riik laenupoliitilistes valikutes silmitsi hoopis teistsuguse olukorraga. Ühelt poolt on Eesti riigi laenutase (suhe SKP-ga) endiselt Euroopa Liidu kõige madalam ‒ ka pärast kõiki koroonaajal ja ka 2022. aasta sügisel emiteeritud laene.
Aastaks 2023 ennustatav laenukoormuse tase jääb alla 20 protsendi SKP-st, mis jääb ikka alla "teisel kohal" olevale Luksemburgile, kus see on u 25 protsenti SKP-st. Näiteks nii Lätis kui ka Leedus on riigivõla tase üle 40 protsendi SKP-st.
Euroopa Liidu praegu kehtivate fiskaalreeglite järgi peetakse problemaatiliseks võlatasemeks 60 protsenti SKP-st, kuigi paljud Lääne-Euroopa riigid tegelikult ületavad seda taset ja eurotsooni keskmine oli aastal 2021 95 protsenti SKP-st. Kõikide nende numbrite valguses ei paista Eesti laenupoliitika ehk nii dramaatiline, kui võiks meediadiskussioonide taustal arvata.
Samal ajal tuleb vaadata näkku olukorrale, kus laenuintresside tase, millega Eesti valitsus saab laenu võtta, on tõesti dramaatiliselt kasvanud ja võrreldes koroonaajaga tuleb maksta võlakirjade eest lausa 32 korda suuremat intressi. Kui koroonaajal võetud laenud ei tekitanud riigieelarvele märgatavat intressikoormust, siis neljaprotsendilise intressiga laenu puhul on see juba tuntav.
Siin aga kerkib üles küsimus: milleks võetud laenu kasutatakse? Isegi konservatiivsemad majandusteadlased on nõus väitega, et laen on mõttekas, kui see investeeritakse nii, et see pakub suuremat tootlust kui makstav intress. Kui investeerime võetud laenu Eestis nii, et see suurendab pikemas perspektiivis majanduskasvu potentsiaali, siis võib ka neljaprotsendilise intressiga laenu võtmine olla õigustatud.
Seega peaks praeguses kontekstis püüdma võimalikult põhjalikult ja süstemaatiliselt hinnata, millele ikkagi võetud laenu kulutatakse ja kas see investeering annab meile tulevikus piisavalt tagasi. Siinkohal ei peaks käsitlema investeeringuna üksnes raha paigutamist taristusse, vaid ka inimestesse, haridusse, innovatsiooni ja rohepöördesse.
### Response:
Ringa Raudla: kas võlg on alati võõra oma?
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Williams osaleb turniiril 22. korda. 1998. aastal ehk 25 aastat tagasi debüteeris Williams Austraalia lahtistel.
Ta on kahel korral mänginud ka turniiri finaalis (2003, 2017), kuid mõlemad mängud on ta kaotanud.
"Olen väga põnevil, et naasen Melbourne'i, et võistelda jaanuaris Austraalia lahtistel," ütles Williams, kes omab turniiril 54:21 võitude-kaotuste seeriat.
"Olen seal riigis võistelnud juba üle 20 aasta ja Austraalia kogukond on mind alati kogu hingest toetanud. Mul on au taas fännidele mängida ja ma ootan põnevusega, et saaksin sellel aasta turniiril veelgi mälestusi luua," sõnas Williams.
Austraalia lahtised toimuvad 16.- 29. jaanuarini.
|
42-aastane Williams sai Austraalia lahtistele vabapääsme
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Williams osaleb turniiril 22. korda. 1998. aastal ehk 25 aastat tagasi debüteeris Williams Austraalia lahtistel.
Ta on kahel korral mänginud ka turniiri finaalis (2003, 2017), kuid mõlemad mängud on ta kaotanud.
"Olen väga põnevil, et naasen Melbourne'i, et võistelda jaanuaris Austraalia lahtistel," ütles Williams, kes omab turniiril 54:21 võitude-kaotuste seeriat.
"Olen seal riigis võistelnud juba üle 20 aasta ja Austraalia kogukond on mind alati kogu hingest toetanud. Mul on au taas fännidele mängida ja ma ootan põnevusega, et saaksin sellel aasta turniiril veelgi mälestusi luua," sõnas Williams.
Austraalia lahtised toimuvad 16.- 29. jaanuarini.
### Response:
42-aastane Williams sai Austraalia lahtistele vabapääsme
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eelmise aasta oktoobris leppisid Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) vahendusel tulumaksumiinimumi kehtestamises kokku 136 riiki. Selle rakendamine on toimunud aga aeglaselt, ükski riik pole veel seda seadusena vastu võtnud.
Euroopa Liidus blokeerisid seaduse vastuvõtmist Poola ja Ungari. Neljapäeval kiitis EL heaks direktiivi, mille kohaselt kehtestatakse suurtele firmadele miinimummaks. Sellega said läbi mitu kuud kestnud pingelised läbirääkimised.
EL-i-riigid peavad nüüd 2023. aasta lõpuks kandma direktiivis sätestatud ettepanekud üle siseriiklikesse õigusaktidesse. Kui riigid seda ei tee, siis võidakse nad suunata Euroopa Kohtusse, vahendas Financial Times.
Suurte hargmaiste ja riigisiseste kontsernide või äriühingute puhul, kelle aastakäive on kokku vähemalt 750 miljonit eurot, maksustatakse kasum minimaalselt 15 protsendilise maksumääraga. OECD hinnangul mõjutab miinimummaks 1800-2000 ettevõtet, mille peakorter asub Euroopa Liidus.
OECD tippjuht Achim Pross ütles, et direktiivi heakskiitmine oli tehingu õnnestumise jaoks oluline moment. Prossi sõnul tekib nüüd doominoefekt, mille tulemusel kiirendavad teised riigid selle rakendamise jõustamist.
"EL-i kokkulepe oli oluline, kuna nüüd saavad sellega edasi minna ka teised riigid, kes toetavad seda maksu, kuid ei taha selle kehtestamisel olla esimesed," ütles Washingtonis asuva advokaadibüroo Caplin & Drysdale maksuspetsialist Peter Barnes
USA proovis 15-protsendilist alampiiri kehtestada juba varem, kuid jättis OECD kokkuleppest välja olulised meetmed. Nende hulgas olid meetmed, mille eesmärk on kaotada hargmaiste firmade praktika asutada tütarfirmasid maksuparadiisides.
"USA firmadele oleks väga keeruline järgida nii USA kui ka OECD reegleid, EL-i otsuse tõttu peaks kongress proovima neid süsteeme ühtlustada," ütles Barnes.
|
FT: globaalse tulumaksumiinimumi kehtestamisel toimus läbimurre
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise aasta oktoobris leppisid Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) vahendusel tulumaksumiinimumi kehtestamises kokku 136 riiki. Selle rakendamine on toimunud aga aeglaselt, ükski riik pole veel seda seadusena vastu võtnud.
Euroopa Liidus blokeerisid seaduse vastuvõtmist Poola ja Ungari. Neljapäeval kiitis EL heaks direktiivi, mille kohaselt kehtestatakse suurtele firmadele miinimummaks. Sellega said läbi mitu kuud kestnud pingelised läbirääkimised.
EL-i-riigid peavad nüüd 2023. aasta lõpuks kandma direktiivis sätestatud ettepanekud üle siseriiklikesse õigusaktidesse. Kui riigid seda ei tee, siis võidakse nad suunata Euroopa Kohtusse, vahendas Financial Times.
Suurte hargmaiste ja riigisiseste kontsernide või äriühingute puhul, kelle aastakäive on kokku vähemalt 750 miljonit eurot, maksustatakse kasum minimaalselt 15 protsendilise maksumääraga. OECD hinnangul mõjutab miinimummaks 1800-2000 ettevõtet, mille peakorter asub Euroopa Liidus.
OECD tippjuht Achim Pross ütles, et direktiivi heakskiitmine oli tehingu õnnestumise jaoks oluline moment. Prossi sõnul tekib nüüd doominoefekt, mille tulemusel kiirendavad teised riigid selle rakendamise jõustamist.
"EL-i kokkulepe oli oluline, kuna nüüd saavad sellega edasi minna ka teised riigid, kes toetavad seda maksu, kuid ei taha selle kehtestamisel olla esimesed," ütles Washingtonis asuva advokaadibüroo Caplin & Drysdale maksuspetsialist Peter Barnes
USA proovis 15-protsendilist alampiiri kehtestada juba varem, kuid jättis OECD kokkuleppest välja olulised meetmed. Nende hulgas olid meetmed, mille eesmärk on kaotada hargmaiste firmade praktika asutada tütarfirmasid maksuparadiisides.
"USA firmadele oleks väga keeruline järgida nii USA kui ka OECD reegleid, EL-i otsuse tõttu peaks kongress proovima neid süsteeme ühtlustada," ütles Barnes.
### Response:
FT: globaalse tulumaksumiinimumi kehtestamisel toimus läbimurre
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Mis see on, mis õitsema paneb vilja,
Maecenas,
milliste tähtede all hea on künda maad,
ja viinapuudele toeks siduda
jalakakeppe,
kuidas veiseid talitada, kuidas
kasvatada karja
millist tarkust on vaja mesilaste
pidamiseks –
sellest laulda olen võtnud enese peale.
Nende sõnadega algab "Georgica", mida võiks tõlkida ka kui "Maaharija kunst", ja mille Vergilius Maro kirjutas 2050 aastat tagasi Augustuse tellimusel, et ülistada linlastele Itaalia loodust ja traditsioonilist tarka maaelu. Samanimelise mängufilmi tegi Sulev Keedus 25 aastat tagasi 1 ja näitas seal 1950. aastate okupatsiooniajal lõhestunud identiteediga Jakubi hukkumist harmoonilisema tuleviku nimel, paleuseks Vergiliuse "Georgica". Nii ühes kui teises nähakse inimest ja maad ühtsena, nagu see on aastatuhandeid olnud kõige loomulikum elukorralduse viis. Jakubi viimasteks sõnadeks filmis on "Piasta mesilased!" ja selle teadmisega Maecenaseks kutsutud poiss tema juurest teadmata suunas ka lahkub, kandes endas vaatajale nii vajalikke lootusekübemeid. Aga mine tea, võib-olla ka enam mitte.
Nüüd on Sulev Keedus saanud valmis uue filmi, oma kodulähedastes külades filmitud dokumentaali "Neidsaare hoo peal", mis on justkui juhuslik pildistus ühe maakoha inimestest ja juhtumistest, ilma et neid ühendaks midagi peale küla nimena kõlava Neidsaare. Lähemal uurimisel selgub, et kaardilt sellist küla ei leia ja et pealkirja mõtegi näib olevat jääda tabamatuks – sest mis on see Neidsaare hoog? 2 Aga ometi on juhuslikkusest asi väga kaugel, sest Sulev Keedus on selleks liiga palju režissöör, et niisama kroonikaga piirduda ja jätta sellest sügavam mõte välja destilleerimata. Nüüd on ta uuesti kasutusele võtnud "Georgicas" kasutatud kujundisüsteemi, justkui uurides, kuidas on Maecenasel siis elu läinud.
Dokumentalisti valikud
Elu meie ümber muutub kiiresti. Hoog on sisse antud ja see, mis eile oli veel uus, on täna juba ajast ja arust. Pidureid ei ole, maha astuda ei saa. Hoost ei jää puutumata ka Neidsaare inimesed, kes maast veel sõna otseses mõttes kümne küünega kinni hoiavad. Aga kuidas seda dokumenteerida? Kuidas vältida hinnanguid, aga omada vaatepunkti? Mida filmida ja mida mitte? Milline vorm valida? Keda näidata? Millist lugu jutustada? Kelle lugu? Õnneks on dokumentalistil aega. Ja kuna muutused on kiired, siis sellepärast muretsema ei pea, et midagi ei juhtu – tuleb see vaid ära oodata. Konfliktki on kerge tekkima, sest väsimatult hooga kaasa joosta ei jaksa keegi. Nii et hakka aga filmima ja mine kaasa elu vooluga.
Ma ei tea, kui palju Keedus filmis, enne kui hakkas oma filmi ära tundma ja siis juba teadlikult valima, see polegi tähtis. Igal filmitegijal on oma meetod otsida seda, mis sobib tema enda maailmavaate vahendamiseks, ja küllap alateadlikult ehitab ta oma maailma juba esimesest võttest peale. Saab see ju alguse lihtsast otsusest, kuhu asetada kaamera.
Neidsaare lugu algab alt, maapinnalt, ja näeme vana naist küürakil kartuleid otsimas ja oma lammaste tegemiste üle pragamas. Järgmises stseenis selgub, et ega ta selga sirgu saagi, on selline maalähedane vana naine, kes talitab üksinda oma lammastega. Tema nimi on Pille, aga selle me saame teada alles lõputiitritest. Nagu ka Felixi nime, keda utvustatakse meile külmas kirikus, kuhu ta oma võtmega siseneb, küünlad süütab, tornis kelladega mängib ja siis ära tuleb. Maises elus näib ta pidavat mesilasi, keda aga nüüd on intensiivse põllumajanduse tõttu järsult vähemaks jäänud, ja ega me filmis neid õigupoolest näegi, ainult tühje kärgi.
Kolmas tegelane on Hellat, kes peab oma talus suurt veisekarja ja on ühtlasi tubli kaitseliitlane.
Nende kolme tegelase väheste tegemiste kaudu tuleb meile kätte selle filmi veidralt kitsas maailm, mida on pea võimatu kaardile paigutada. Keedus väldib avatud plaane, kasutab vähe üldplaani, ning pole võõrastavamat asja tema filmis kui droonikaader, millega tänapäeval luuakse vaatajale jumala perspektiivi isegi uudiseklippides. Keedus ei tee vaatajale mingeid mööndusi, ei anna konteksti ega kasuta ka dramaturgilisi vahendeid loo tutvustamiseks, sidumiseks ja pingestamiseks. Ei aita ta ka stseenisisese dünaamikaga, plaanid on valdavalt pikad ja staatilised. Õigupoolest sunnib ta vaataja justkui kotti, kus sel ei jää muud üle kui filmi harjumuspäratult teistmoodi lugema õppida või igavuse kätte ära surra. Tuleb hakata ise lugu looma, sest selle komponendid on ju igas kaadris olemas.
Keeduse vertikaalne maailm
Mida hõredam on tegevus filmi horisontaalsel teljel, seda pingelisem vertikaalsel. Vaatame veel kord tegelasi, paneme tähele nende väheseid filmi valitud tegevusi ja repliike, kuulame filmi helisid.
Siin on toitev maa ja kättesaamatu taevas ja inimesed oma loomadega nende vahel. Pille on selgelt orienteeritud maale, maa annab talle kartulit, mida ta jagab oma lammastega, neilt saab ta villa ja ta peab neid justkui oma lapsi. Abikaasa ja kaks poega on tal maha maetud ja üle kõige ihkab ta ka ise hauda nende vahele heita. Aga surm ei tule ja kuidagi ta hakkama saab, kuni ühel hetkel tuleb tal oma lambad võõrastele ära anda ning lasta ennastki tütre juurde võõrale maale viia.
Felix ihkab Jumala poole ja on filmis esitatud eelkõige sakraalse tegevuse kaudu. Kirikuteenrina ihkab ka tema osata teenistustel ilusa häälega laulda nagu mitmed koguduse naised, kuid hääl ei küüni ja silmad ei seleta enam hästi teksti. Kui ta veel filmi alguses tõusebki ise redeliga kiriku lae alla lühtrisse uusi küünlaid panema, siis lõpus laseb ta seda teha abiks käival naisel. Tema ülesanne siin ilmas on olnud mesilasi pidada, sest mesilased hoiavad elu ja annavad jumalate toitu mett, aga ka vaha, millest vanasti tehti kirikule küünlaid. Nüüd me aga näeme, et mesilased pole maha jätnud mitte ainult tema tarusid, vaid ka kirikutorni, kus nad ikka on aeg-ajalt pesitsenud. Felixi pikka räimede puhastamise stseeni filmi lõpu eel võib sümbolitundja tõlgendada kui mehe pidevat palvet, kus iga kala on kui kordamine: Jeesus Kristus, Jumala Poeg, Päästja.
Kolmas tegelane, talupidaja Hellat, kolmikust kaasaegseimana, tegutseb kõige horisontaalsemalt, justkui ristipuuna Pille ja Felixi maailma vahel. Sõjaväelasena kaitseb ta maad ja taevast, peab veiseid maastikul, kus otsustab ise loomade elu ja surma üle, maa seest otsib metalliotsijaga kadunud põlvede varandust. Sakraalne aspekt ei puudu temaski: pärast koos tütrega kivi seest kulla otsimist tahaks ta vaimudele lepitamiseks küünla panna. Me ei tea, kas see tõesti mitte panemata ei jäänud, sest ühtäkki on ta surnud ja tema kirst viiakse auvahtkonna ja saksofonihelide saatel kodutalust välja. Tema tütar müüb ära isa veised ja alustab kohalikus koolis saksofoniõpingutega.
Niisiis, mis see maailma hoog Neidsaares siis mõne aastaga korda saatis? Näiliselt märkamatult pühkis ta maa tühjaks ja paljaks ning kirikukelladki võeti tornist alla. Justkui risti post oleks eemaldatud ja jäänud ainult rõhtpuu. Filmi lõpus näeme veel Hellati tütart metalliotsija ja labidaga lagedal maastikul varandust otsimas – nagu peaks maa oma veel viljakandva mulla ja kartulite asemel nüüd eelkõige pakkuma hoopis hõbedat ja kulda. Et sünniks ime.
Ja kui nüüd veel kord mõelda Keeduse "Georgica" peale. Kirik oli küll varemeis, aga mesilased veel elasid seal. Kirikutorni silo tehes ronis Jakub redelist aina kõrgemale taeva poole, et aga saada lähemale oma maale, tagasi algsesse kooskõlla, mida kehastas idülliline "Maaharija kunst". Ja tema hääl pidi kõlama Jumala kiituseks, sest ainult nii oli hea ja õige. "Kas Sa tead, kus me praegu oleme?" küsib Keeduse filmi plakat ja vastab ise: "Neidsaare hoo peal." Seal me tõesti oleme, sest Maecenas kahjuks oma ülesandega hakkama ei saanud.
1"Georgica", Sulev Keedus, 1998.
2 Inglise keeles on filmi pealkiri "Elusive Landscapes".
|
Arvustus. "Neidsaare hoo peal": Georgica Jakubi viimane soov
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mis see on, mis õitsema paneb vilja,
Maecenas,
milliste tähtede all hea on künda maad,
ja viinapuudele toeks siduda
jalakakeppe,
kuidas veiseid talitada, kuidas
kasvatada karja
millist tarkust on vaja mesilaste
pidamiseks –
sellest laulda olen võtnud enese peale.
Nende sõnadega algab "Georgica", mida võiks tõlkida ka kui "Maaharija kunst", ja mille Vergilius Maro kirjutas 2050 aastat tagasi Augustuse tellimusel, et ülistada linlastele Itaalia loodust ja traditsioonilist tarka maaelu. Samanimelise mängufilmi tegi Sulev Keedus 25 aastat tagasi 1 ja näitas seal 1950. aastate okupatsiooniajal lõhestunud identiteediga Jakubi hukkumist harmoonilisema tuleviku nimel, paleuseks Vergiliuse "Georgica". Nii ühes kui teises nähakse inimest ja maad ühtsena, nagu see on aastatuhandeid olnud kõige loomulikum elukorralduse viis. Jakubi viimasteks sõnadeks filmis on "Piasta mesilased!" ja selle teadmisega Maecenaseks kutsutud poiss tema juurest teadmata suunas ka lahkub, kandes endas vaatajale nii vajalikke lootusekübemeid. Aga mine tea, võib-olla ka enam mitte.
Nüüd on Sulev Keedus saanud valmis uue filmi, oma kodulähedastes külades filmitud dokumentaali "Neidsaare hoo peal", mis on justkui juhuslik pildistus ühe maakoha inimestest ja juhtumistest, ilma et neid ühendaks midagi peale küla nimena kõlava Neidsaare. Lähemal uurimisel selgub, et kaardilt sellist küla ei leia ja et pealkirja mõtegi näib olevat jääda tabamatuks – sest mis on see Neidsaare hoog? 2 Aga ometi on juhuslikkusest asi väga kaugel, sest Sulev Keedus on selleks liiga palju režissöör, et niisama kroonikaga piirduda ja jätta sellest sügavam mõte välja destilleerimata. Nüüd on ta uuesti kasutusele võtnud "Georgicas" kasutatud kujundisüsteemi, justkui uurides, kuidas on Maecenasel siis elu läinud.
Dokumentalisti valikud
Elu meie ümber muutub kiiresti. Hoog on sisse antud ja see, mis eile oli veel uus, on täna juba ajast ja arust. Pidureid ei ole, maha astuda ei saa. Hoost ei jää puutumata ka Neidsaare inimesed, kes maast veel sõna otseses mõttes kümne küünega kinni hoiavad. Aga kuidas seda dokumenteerida? Kuidas vältida hinnanguid, aga omada vaatepunkti? Mida filmida ja mida mitte? Milline vorm valida? Keda näidata? Millist lugu jutustada? Kelle lugu? Õnneks on dokumentalistil aega. Ja kuna muutused on kiired, siis sellepärast muretsema ei pea, et midagi ei juhtu – tuleb see vaid ära oodata. Konfliktki on kerge tekkima, sest väsimatult hooga kaasa joosta ei jaksa keegi. Nii et hakka aga filmima ja mine kaasa elu vooluga.
Ma ei tea, kui palju Keedus filmis, enne kui hakkas oma filmi ära tundma ja siis juba teadlikult valima, see polegi tähtis. Igal filmitegijal on oma meetod otsida seda, mis sobib tema enda maailmavaate vahendamiseks, ja küllap alateadlikult ehitab ta oma maailma juba esimesest võttest peale. Saab see ju alguse lihtsast otsusest, kuhu asetada kaamera.
Neidsaare lugu algab alt, maapinnalt, ja näeme vana naist küürakil kartuleid otsimas ja oma lammaste tegemiste üle pragamas. Järgmises stseenis selgub, et ega ta selga sirgu saagi, on selline maalähedane vana naine, kes talitab üksinda oma lammastega. Tema nimi on Pille, aga selle me saame teada alles lõputiitritest. Nagu ka Felixi nime, keda utvustatakse meile külmas kirikus, kuhu ta oma võtmega siseneb, küünlad süütab, tornis kelladega mängib ja siis ära tuleb. Maises elus näib ta pidavat mesilasi, keda aga nüüd on intensiivse põllumajanduse tõttu järsult vähemaks jäänud, ja ega me filmis neid õigupoolest näegi, ainult tühje kärgi.
Kolmas tegelane on Hellat, kes peab oma talus suurt veisekarja ja on ühtlasi tubli kaitseliitlane.
Nende kolme tegelase väheste tegemiste kaudu tuleb meile kätte selle filmi veidralt kitsas maailm, mida on pea võimatu kaardile paigutada. Keedus väldib avatud plaane, kasutab vähe üldplaani, ning pole võõrastavamat asja tema filmis kui droonikaader, millega tänapäeval luuakse vaatajale jumala perspektiivi isegi uudiseklippides. Keedus ei tee vaatajale mingeid mööndusi, ei anna konteksti ega kasuta ka dramaturgilisi vahendeid loo tutvustamiseks, sidumiseks ja pingestamiseks. Ei aita ta ka stseenisisese dünaamikaga, plaanid on valdavalt pikad ja staatilised. Õigupoolest sunnib ta vaataja justkui kotti, kus sel ei jää muud üle kui filmi harjumuspäratult teistmoodi lugema õppida või igavuse kätte ära surra. Tuleb hakata ise lugu looma, sest selle komponendid on ju igas kaadris olemas.
Keeduse vertikaalne maailm
Mida hõredam on tegevus filmi horisontaalsel teljel, seda pingelisem vertikaalsel. Vaatame veel kord tegelasi, paneme tähele nende väheseid filmi valitud tegevusi ja repliike, kuulame filmi helisid.
Siin on toitev maa ja kättesaamatu taevas ja inimesed oma loomadega nende vahel. Pille on selgelt orienteeritud maale, maa annab talle kartulit, mida ta jagab oma lammastega, neilt saab ta villa ja ta peab neid justkui oma lapsi. Abikaasa ja kaks poega on tal maha maetud ja üle kõige ihkab ta ka ise hauda nende vahele heita. Aga surm ei tule ja kuidagi ta hakkama saab, kuni ühel hetkel tuleb tal oma lambad võõrastele ära anda ning lasta ennastki tütre juurde võõrale maale viia.
Felix ihkab Jumala poole ja on filmis esitatud eelkõige sakraalse tegevuse kaudu. Kirikuteenrina ihkab ka tema osata teenistustel ilusa häälega laulda nagu mitmed koguduse naised, kuid hääl ei küüni ja silmad ei seleta enam hästi teksti. Kui ta veel filmi alguses tõusebki ise redeliga kiriku lae alla lühtrisse uusi küünlaid panema, siis lõpus laseb ta seda teha abiks käival naisel. Tema ülesanne siin ilmas on olnud mesilasi pidada, sest mesilased hoiavad elu ja annavad jumalate toitu mett, aga ka vaha, millest vanasti tehti kirikule küünlaid. Nüüd me aga näeme, et mesilased pole maha jätnud mitte ainult tema tarusid, vaid ka kirikutorni, kus nad ikka on aeg-ajalt pesitsenud. Felixi pikka räimede puhastamise stseeni filmi lõpu eel võib sümbolitundja tõlgendada kui mehe pidevat palvet, kus iga kala on kui kordamine: Jeesus Kristus, Jumala Poeg, Päästja.
Kolmas tegelane, talupidaja Hellat, kolmikust kaasaegseimana, tegutseb kõige horisontaalsemalt, justkui ristipuuna Pille ja Felixi maailma vahel. Sõjaväelasena kaitseb ta maad ja taevast, peab veiseid maastikul, kus otsustab ise loomade elu ja surma üle, maa seest otsib metalliotsijaga kadunud põlvede varandust. Sakraalne aspekt ei puudu temaski: pärast koos tütrega kivi seest kulla otsimist tahaks ta vaimudele lepitamiseks küünla panna. Me ei tea, kas see tõesti mitte panemata ei jäänud, sest ühtäkki on ta surnud ja tema kirst viiakse auvahtkonna ja saksofonihelide saatel kodutalust välja. Tema tütar müüb ära isa veised ja alustab kohalikus koolis saksofoniõpingutega.
Niisiis, mis see maailma hoog Neidsaares siis mõne aastaga korda saatis? Näiliselt märkamatult pühkis ta maa tühjaks ja paljaks ning kirikukelladki võeti tornist alla. Justkui risti post oleks eemaldatud ja jäänud ainult rõhtpuu. Filmi lõpus näeme veel Hellati tütart metalliotsija ja labidaga lagedal maastikul varandust otsimas – nagu peaks maa oma veel viljakandva mulla ja kartulite asemel nüüd eelkõige pakkuma hoopis hõbedat ja kulda. Et sünniks ime.
Ja kui nüüd veel kord mõelda Keeduse "Georgica" peale. Kirik oli küll varemeis, aga mesilased veel elasid seal. Kirikutorni silo tehes ronis Jakub redelist aina kõrgemale taeva poole, et aga saada lähemale oma maale, tagasi algsesse kooskõlla, mida kehastas idülliline "Maaharija kunst". Ja tema hääl pidi kõlama Jumala kiituseks, sest ainult nii oli hea ja õige. "Kas Sa tead, kus me praegu oleme?" küsib Keeduse filmi plakat ja vastab ise: "Neidsaare hoo peal." Seal me tõesti oleme, sest Maecenas kahjuks oma ülesandega hakkama ei saanud.
1"Georgica", Sulev Keedus, 1998.
2 Inglise keeles on filmi pealkiri "Elusive Landscapes".
### Response:
Arvustus. "Neidsaare hoo peal": Georgica Jakubi viimane soov
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
25-aastane Liiv sai A-divisjonis 1000 meetri distantsil, mis on ühtlasi ka tema põhiala, 17. koha ajaga 1.08,33.
Võidu võttis ameeriklane Jordan Stolz ajaga 1.06,72. Teiseks tuli hollandlane Thomas Krol, kes kaotas Stolzile 0,44 sekundiga ning kolmanda koha sai itaallane David Bosa (+0,52).
"Nädalavahetus Calgarys polnud kuigi hea. Homme reisin tagasi Hollandisse ja puhkan. Järgmisena on kavas 6. kuni 8. jaanuarini Hamaris toimuv EM," kirjutas Liiv sotsiaalmeedias.
View this post on Instagram
A post shared by Marten Liiv (@marten.liiv)
|
Marten Liiv sai MK-etapil koha teises kümnes
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
25-aastane Liiv sai A-divisjonis 1000 meetri distantsil, mis on ühtlasi ka tema põhiala, 17. koha ajaga 1.08,33.
Võidu võttis ameeriklane Jordan Stolz ajaga 1.06,72. Teiseks tuli hollandlane Thomas Krol, kes kaotas Stolzile 0,44 sekundiga ning kolmanda koha sai itaallane David Bosa (+0,52).
"Nädalavahetus Calgarys polnud kuigi hea. Homme reisin tagasi Hollandisse ja puhkan. Järgmisena on kavas 6. kuni 8. jaanuarini Hamaris toimuv EM," kirjutas Liiv sotsiaalmeedias.
View this post on Instagram
A post shared by Marten Liiv (@marten.liiv)
### Response:
Marten Liiv sai MK-etapil koha teises kümnes
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Irkutski oblasti kuberner Igor Kobzev teatas esmaspäeval, et põleng Markovskoje nafta- ja gaasiväljal asuvas tehases on kustutatud.
ANOTHER FIRE: Siberian Governor Igor Kobzev reports that a multiple-alarm fire has broken out in an oil and gas condensate field is on fire In the Irkutsk region in Russia. the fire is reported to occupy 1,000 square meters (10,763 square feet). https://t.co/vGrhmMv1yZ
— Chuck Pfarrer | Indications & Warnings | (@ChuckPfarrer) December 19, 2022
"Eriolukordade ministeeriumi andmetel hukkunuid polnud. Seitse inimest sai vigastada, kaks inimest on kriitilises seisundis, nad viidi kiirabikopteriga," kirjutas Kobzev sotsiaalmeedias.
Kokku osales põlengu kustutamisel 155 tuletõrjujat ja 37 ühikut tehnikat. Pole veel selge, miks tehases puhkes tulekahju, vahendas Interfax.
Markovskoje nafta- ja gaasiväli on Irkutski naftafirma üks tähtsamaid maardlaid, mis on ühendatud ESPO naftatoruga.
Hiljuti puhkes Irkutskis tulekahju ka Angarski naftatehases, hukkus kaks inimest.
|
Venemaal Irkutskis asuvas naftatehases puhkes suur tulekahju
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Irkutski oblasti kuberner Igor Kobzev teatas esmaspäeval, et põleng Markovskoje nafta- ja gaasiväljal asuvas tehases on kustutatud.
ANOTHER FIRE: Siberian Governor Igor Kobzev reports that a multiple-alarm fire has broken out in an oil and gas condensate field is on fire In the Irkutsk region in Russia. the fire is reported to occupy 1,000 square meters (10,763 square feet). https://t.co/vGrhmMv1yZ
— Chuck Pfarrer | Indications & Warnings | (@ChuckPfarrer) December 19, 2022
"Eriolukordade ministeeriumi andmetel hukkunuid polnud. Seitse inimest sai vigastada, kaks inimest on kriitilises seisundis, nad viidi kiirabikopteriga," kirjutas Kobzev sotsiaalmeedias.
Kokku osales põlengu kustutamisel 155 tuletõrjujat ja 37 ühikut tehnikat. Pole veel selge, miks tehases puhkes tulekahju, vahendas Interfax.
Markovskoje nafta- ja gaasiväli on Irkutski naftafirma üks tähtsamaid maardlaid, mis on ühendatud ESPO naftatoruga.
Hiljuti puhkes Irkutskis tulekahju ka Angarski naftatehases, hukkus kaks inimest.
### Response:
Venemaal Irkutskis asuvas naftatehases puhkes suur tulekahju
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Toots on Keskerakonna liige, Kokk kuulub Isamaasse. Kokk nimetati nõukogu liikmeks kolmeks aastaks.
Kliinikumi nõukogusse kuuluvad veel Kristjan Vassil (nõukogu esimees), Urmas Klaas, Eero Vasar, Heljo Pikhof, Merike Saks, Maarjo Mändmaa ja Ahti Varblane.
|
Peterson asendas TÜ kliinikumi nõukogus Tootsi Kokaga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toots on Keskerakonna liige, Kokk kuulub Isamaasse. Kokk nimetati nõukogu liikmeks kolmeks aastaks.
Kliinikumi nõukogusse kuuluvad veel Kristjan Vassil (nõukogu esimees), Urmas Klaas, Eero Vasar, Heljo Pikhof, Merike Saks, Maarjo Mändmaa ja Ahti Varblane.
### Response:
Peterson asendas TÜ kliinikumi nõukogus Tootsi Kokaga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind tõusis esmaspäeval 1,6 protsenti ja ületas korraks 80 dollari piiri. USA-s kaubeldava nafta WTI hind on umbes 75 dollarit barreli kohta, vahendas Financial Times.
Joe Bideni administratsioon teatas reedel, et plaanib suurendada USA naftavarusid. Võimude teatel suurendab see samm USA energiajulgeolekut. Bideni administratsioon tahab samuti, et USA naftafirmad suurendaksid tootmist.
USA naftareservid on praegu madalaimal tasemel alates 1980. aastate keskpaigast.
USA teatas märtsis, et paiskab järgmise kuue kuu jooksul turule kuni 180 miljonit barrelit. Tegemist oli suurima reservide vabakslaskmisega pärast 1974. aastat. USA naftavarudes on nüüd alles umbes 382 miljonit barrelit.
Hiina võimud lubasid nädalavahetusel, et jätkavad koroonapiirangute leevendamist. Võimud lubasid toetada majanduse taasavamist ja kiitsid erasektori tähtsust. Nädalavahetusel teatas kompartei keskkomisjon, et valitsus jätkab majanduskasvule suunatud poliitika rakendamist.
|
USA plaanib suurendada naftavarusid ja nafta hind tõusis
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind tõusis esmaspäeval 1,6 protsenti ja ületas korraks 80 dollari piiri. USA-s kaubeldava nafta WTI hind on umbes 75 dollarit barreli kohta, vahendas Financial Times.
Joe Bideni administratsioon teatas reedel, et plaanib suurendada USA naftavarusid. Võimude teatel suurendab see samm USA energiajulgeolekut. Bideni administratsioon tahab samuti, et USA naftafirmad suurendaksid tootmist.
USA naftareservid on praegu madalaimal tasemel alates 1980. aastate keskpaigast.
USA teatas märtsis, et paiskab järgmise kuue kuu jooksul turule kuni 180 miljonit barrelit. Tegemist oli suurima reservide vabakslaskmisega pärast 1974. aastat. USA naftavarudes on nüüd alles umbes 382 miljonit barrelit.
Hiina võimud lubasid nädalavahetusel, et jätkavad koroonapiirangute leevendamist. Võimud lubasid toetada majanduse taasavamist ja kiitsid erasektori tähtsust. Nädalavahetusel teatas kompartei keskkomisjon, et valitsus jätkab majanduskasvule suunatud poliitika rakendamist.
### Response:
USA plaanib suurendada naftavarusid ja nafta hind tõusis
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Suurhalli omab suurärimees Marcel Vihmannile kuuluv Best Idea OÜ. Hoone tegevjuht Siim Ammon lausus, et leping endise nimisponsoriga, Saku Õlletehasega, hakkas otsa saama ning Unibet pakkus end välja täpselt sobival hetkel neid asendama. Eetiline kaalutlus, kas ühe kihlveokontori nimi hoonele sobib või mitte, ei olnud Ammoni sõnul isegi teemaks.
"Meil oli väga hea kokkulepe laual. Me päriselt usume sellesse, et see viib maja uutesse kõrgustesse ja toob uut kvaliteeti," lausus ta.
Ammon ei arvanud, et netikasiino kasutamine suurhalli nimes hasartmänge kuidagi propageeriks.
"Minu meelest on üldse libe tee hakata seadust järgivate, Eesti riigile makse maksvate ettevõtete vahel punaseid jooni tõmbama ja väitma, et mõned on õigemad kui teised. Mina tegelikult rõõmustaks, et on keegi, kes teeb päriselt Eestis investeeringuid spordile ja kultuurile," ütles suurhalli tegevjuht.
Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse tegevjuht Pille-Riin Indermitte ütles, et tema arvates reklaamitakse hasartmänge avalikus ruumis liiga palju.
"Minu isiklik arvamus on see, et hasartmängud on valdkond, mida tegelikult ei peaks reklaamima," lausus ta.
Nõustamiskeskus tellis eelmisel aastal Kantar Emorilt ka uuringu, millest selgus, et Eesti 15-74-aastastest elanikest on viimase kahe aasta jooksul hasartmängudega kokku puutunud iga teine. Hasartmängusõltuvuse riskirühma (mõningate probleemidega ja tõenäolised patoloogilised mängijad) kuulub uuringu järgi kümnendik elanikest.
Indermitte ei öelnud, millist mõju ühe kultuuri- ja spordiasutuse nimi hasartmänguritele võiks avaldada. Ta ütles, et seda on veel liiga vara öelda. Küll aga selgus uuringust, et neist, kes on hasartmängureklaami märganud, tunnistas kuus protsenti, et see mõjutas neid. Mõningate probleemidega ja tõenäolised patoloogilised mängijad tunnistavad reklaami mõju keskmisest sagedamini. Kõige enam on reklaam mõjutanud 15-29-aastasi.
Suurhalli nimi ei ole veel reklaam
Tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve ameti ettevõtluse osakonna jurist Diana Lints lausus, et suurhalli nimi ei ole reklaami seaduse mõttes iseenesest reklaam. Pigem käib siin jutt piirangutest kaubamärkide kasutamisele.
Lints tõi välja, et keelatud on kasutada hasartmängukorraldaja kaubamärki majandus- või kutsetegevuse koha tähistamisel, kui see kaubamärk sisaldab üleskutset osaleda hasartmängus või külastada seda mängukohta. Samuti siis, kui see loob mulje, et hasartmängu mängimine suurendab sotsiaalset edukust.
"Praegu Unibeti kaubamärk ei sisalda üleskutset asuda mängida hasartmänge ega loo ka muljet, et see hasartmängu mängimine kuidagi suurendab edukust. Seega probleeme reklaamiseaduse mõttes ei teki," ütles ta.
Spordimaailmas ei tundugi kihlveokontori nime kasutamine niivõrd eriskummaline. On ju olemas ka Coolbet jäähokiliiga, Paf Eesti-Läti korvpalliliiga ja Paf saalihokiliiga. Naiste võrkpalli Balti liiga kannab Optibeti nime, meeste liiga kandis aga veel eelmise hooajani Credit24 nime. Korvpalli meistriliigas mängiv Tallinna Tehnikaülikooli meeskond kannab aga näiteks Taltech/Optibet nime.
Klubinime sidumine sponsoriga võib pärineda Nõukogude ajast
Spordiajakirjanik Kristjan Kalkun ütles, et kuna panustamiskeskkondade ja alkoholi reklaamimisele on riik seadnud piirangud, siis otsivad seda tüüpi ettevõtted ka viise, kuidas end tihedas konkurentsis siiski nähtavaks teha. Üks võimalus selleks on saada ettevõtte nimi spordiklubi või spordiareeni nimeks.
"Eesti seadused päris kõike ei luba, aga kui neil õnnestub näiteks mingi spordiklubi sponsoriks saada, siis see nimi jääb kõlama. Need nimed öeldakse või kirjutatakse üldiselt välja. See tähendab, et ühel hetkel hakkab inimene mingisugust ettevõtet või keskkonda seostama just selle klubiga ning see on nendele ettevõtetele kasulik," selgitas Kalkun.
Kalkun lausus, et palju sõltub sellest, kuidas on üles ehitatud riiklik spordi ja kultuuri toetamise poliitika.
"Mulle tundub, et Eesti spordis liigub praegu natuke vähem raha kui tahetakse. Riiklikku raha läheb palju olümpiakomitee alade ja sportlaste toetamisele, aga just see klubiline võistkonnaspordi pool on natuke vaeslapserollis. Seetõttu otsivad klubid, mismoodi oma eelarveid täita ja võtavad tõenäoliselt selle, kes on valmis appi tulema," lausus ta.
Kõige legendaarsemad spordiareenid on Kalkuni sõnutsi siiski klassikaliste nimedega, nagu näiteks Madison Square Garden. Samamoodi ei esine sponsornimesid üldjuhul ka Põhjamaade ja Soome klubispordis, kus on klubid nagu Tampere Ilves või Lahti Pelicans. Ka USA klubispordis on Kalkuni sõnul kasutusel klassikalised nimed, mitte sponsornimed (nt Cleveland Guardians või Washington Commanders).
Kalkun ütles, et harjumus klubinimi sponsori või ettevõttega siduda võib pärineda Nõukogude ajast.
"Kui ma mõtlen, siis 1920.-1940. aastatel olid Eesti jalgpalliklubid väga kindlate nimedega – Tallinna Sport, Tallinna Kalev. Ühel hetkel, ehk 1960-ndatel, hakkasid meeskonnad muutuma aga tehasemeeskondadeks. Tulid Norma, Dvigatel ja Pärnu Kalakombinaat. Need nimed kandusid üle ka 1990. aastatesse ja mulle tundub, et sealt on see kultuur ka tulnud, et me ei lahuta enam klubinime sponsorinimest," ütles spordiajakirjanik.
|
Saku Suurhallist Unibet Arenaks: netikasiino nime kasutamine ei ole veel reklaam
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurhalli omab suurärimees Marcel Vihmannile kuuluv Best Idea OÜ. Hoone tegevjuht Siim Ammon lausus, et leping endise nimisponsoriga, Saku Õlletehasega, hakkas otsa saama ning Unibet pakkus end välja täpselt sobival hetkel neid asendama. Eetiline kaalutlus, kas ühe kihlveokontori nimi hoonele sobib või mitte, ei olnud Ammoni sõnul isegi teemaks.
"Meil oli väga hea kokkulepe laual. Me päriselt usume sellesse, et see viib maja uutesse kõrgustesse ja toob uut kvaliteeti," lausus ta.
Ammon ei arvanud, et netikasiino kasutamine suurhalli nimes hasartmänge kuidagi propageeriks.
"Minu meelest on üldse libe tee hakata seadust järgivate, Eesti riigile makse maksvate ettevõtete vahel punaseid jooni tõmbama ja väitma, et mõned on õigemad kui teised. Mina tegelikult rõõmustaks, et on keegi, kes teeb päriselt Eestis investeeringuid spordile ja kultuurile," ütles suurhalli tegevjuht.
Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse tegevjuht Pille-Riin Indermitte ütles, et tema arvates reklaamitakse hasartmänge avalikus ruumis liiga palju.
"Minu isiklik arvamus on see, et hasartmängud on valdkond, mida tegelikult ei peaks reklaamima," lausus ta.
Nõustamiskeskus tellis eelmisel aastal Kantar Emorilt ka uuringu, millest selgus, et Eesti 15-74-aastastest elanikest on viimase kahe aasta jooksul hasartmängudega kokku puutunud iga teine. Hasartmängusõltuvuse riskirühma (mõningate probleemidega ja tõenäolised patoloogilised mängijad) kuulub uuringu järgi kümnendik elanikest.
Indermitte ei öelnud, millist mõju ühe kultuuri- ja spordiasutuse nimi hasartmänguritele võiks avaldada. Ta ütles, et seda on veel liiga vara öelda. Küll aga selgus uuringust, et neist, kes on hasartmängureklaami märganud, tunnistas kuus protsenti, et see mõjutas neid. Mõningate probleemidega ja tõenäolised patoloogilised mängijad tunnistavad reklaami mõju keskmisest sagedamini. Kõige enam on reklaam mõjutanud 15-29-aastasi.
Suurhalli nimi ei ole veel reklaam
Tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve ameti ettevõtluse osakonna jurist Diana Lints lausus, et suurhalli nimi ei ole reklaami seaduse mõttes iseenesest reklaam. Pigem käib siin jutt piirangutest kaubamärkide kasutamisele.
Lints tõi välja, et keelatud on kasutada hasartmängukorraldaja kaubamärki majandus- või kutsetegevuse koha tähistamisel, kui see kaubamärk sisaldab üleskutset osaleda hasartmängus või külastada seda mängukohta. Samuti siis, kui see loob mulje, et hasartmängu mängimine suurendab sotsiaalset edukust.
"Praegu Unibeti kaubamärk ei sisalda üleskutset asuda mängida hasartmänge ega loo ka muljet, et see hasartmängu mängimine kuidagi suurendab edukust. Seega probleeme reklaamiseaduse mõttes ei teki," ütles ta.
Spordimaailmas ei tundugi kihlveokontori nime kasutamine niivõrd eriskummaline. On ju olemas ka Coolbet jäähokiliiga, Paf Eesti-Läti korvpalliliiga ja Paf saalihokiliiga. Naiste võrkpalli Balti liiga kannab Optibeti nime, meeste liiga kandis aga veel eelmise hooajani Credit24 nime. Korvpalli meistriliigas mängiv Tallinna Tehnikaülikooli meeskond kannab aga näiteks Taltech/Optibet nime.
Klubinime sidumine sponsoriga võib pärineda Nõukogude ajast
Spordiajakirjanik Kristjan Kalkun ütles, et kuna panustamiskeskkondade ja alkoholi reklaamimisele on riik seadnud piirangud, siis otsivad seda tüüpi ettevõtted ka viise, kuidas end tihedas konkurentsis siiski nähtavaks teha. Üks võimalus selleks on saada ettevõtte nimi spordiklubi või spordiareeni nimeks.
"Eesti seadused päris kõike ei luba, aga kui neil õnnestub näiteks mingi spordiklubi sponsoriks saada, siis see nimi jääb kõlama. Need nimed öeldakse või kirjutatakse üldiselt välja. See tähendab, et ühel hetkel hakkab inimene mingisugust ettevõtet või keskkonda seostama just selle klubiga ning see on nendele ettevõtetele kasulik," selgitas Kalkun.
Kalkun lausus, et palju sõltub sellest, kuidas on üles ehitatud riiklik spordi ja kultuuri toetamise poliitika.
"Mulle tundub, et Eesti spordis liigub praegu natuke vähem raha kui tahetakse. Riiklikku raha läheb palju olümpiakomitee alade ja sportlaste toetamisele, aga just see klubiline võistkonnaspordi pool on natuke vaeslapserollis. Seetõttu otsivad klubid, mismoodi oma eelarveid täita ja võtavad tõenäoliselt selle, kes on valmis appi tulema," lausus ta.
Kõige legendaarsemad spordiareenid on Kalkuni sõnutsi siiski klassikaliste nimedega, nagu näiteks Madison Square Garden. Samamoodi ei esine sponsornimesid üldjuhul ka Põhjamaade ja Soome klubispordis, kus on klubid nagu Tampere Ilves või Lahti Pelicans. Ka USA klubispordis on Kalkuni sõnul kasutusel klassikalised nimed, mitte sponsornimed (nt Cleveland Guardians või Washington Commanders).
Kalkun ütles, et harjumus klubinimi sponsori või ettevõttega siduda võib pärineda Nõukogude ajast.
"Kui ma mõtlen, siis 1920.-1940. aastatel olid Eesti jalgpalliklubid väga kindlate nimedega – Tallinna Sport, Tallinna Kalev. Ühel hetkel, ehk 1960-ndatel, hakkasid meeskonnad muutuma aga tehasemeeskondadeks. Tulid Norma, Dvigatel ja Pärnu Kalakombinaat. Need nimed kandusid üle ka 1990. aastatesse ja mulle tundub, et sealt on see kultuur ka tulnud, et me ei lahuta enam klubinime sponsorinimest," ütles spordiajakirjanik.
### Response:
Saku Suurhallist Unibet Arenaks: netikasiino nime kasutamine ei ole veel reklaam
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Sunak saabub Eestisse Riiast, kus ta osaleb Ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Forc e'i ehk lühidalt JEF) liidrite kohtumisel.
The Guardian kirjutas, et JEF-i kohtumisel arutatakse luureandmete jagamist JEF-i riikide vahel, ohte infrastruktuurile ja Venemaa agressioonist tulenevaid hübriidohte. Aga ka Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga. Samuti on oodata täiendavaid teateid ühiste sõjaväeõppuste kohta.
42-aastane Sunak sai tänavu oktoobris Suurbritannia peaministriks ja Briti konservatiivse partei esimeheks.
Sunak on üks jõukamaid Briti poliitikuid ning ta töötas enne poliitikasse suundumist investeerimisettevõttes Goldman Sachs analüütikuna.
|
Rishi Sunak külastab esmaspäeval Eestit
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sunak saabub Eestisse Riiast, kus ta osaleb Ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Forc e'i ehk lühidalt JEF) liidrite kohtumisel.
The Guardian kirjutas, et JEF-i kohtumisel arutatakse luureandmete jagamist JEF-i riikide vahel, ohte infrastruktuurile ja Venemaa agressioonist tulenevaid hübriidohte. Aga ka Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga. Samuti on oodata täiendavaid teateid ühiste sõjaväeõppuste kohta.
42-aastane Sunak sai tänavu oktoobris Suurbritannia peaministriks ja Briti konservatiivse partei esimeheks.
Sunak on üks jõukamaid Briti poliitikuid ning ta töötas enne poliitikasse suundumist investeerimisettevõttes Goldman Sachs analüütikuna.
### Response:
Rishi Sunak külastab esmaspäeval Eestit
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kõige populaarsem partei oli detsembris Reformierakond, mida toetas 30 protsenti valijatest. Kuu varem oli erakonnal toetajaid 31 protsenti.
Populaarsuselt teisel kohal oli EKRE 18 protsendi suuruse toetusega, kuid EKRE toetus on pärast oktoobrikuu 25-protsendilist kõrghetke kahel viimasel kuul langenud. Novembris oli neil toetajaid 22 protsenti. Detsembrikuu 18 protsenti toetust on EKRE-le sama tase, mis oli neil suvekuudel.
Seevastu Keskerakonnal on kahel viimasel kuul õnnestunud veidi oma toetust tõsta ja see on viinud nad 16 protsendiga üsna EKRE kannule.
Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog tõi välja, et Keskerakond on mõnevõrra taastanud oma toetust venekeelsete valijate seas – kui novembris oli see neil vene valijate seas 40 protsenti, siis detsembris ligi 54 protsenti.
EKRE toetus seevastu langes venekeelsete valijate hulgas oluliselt – novembri 24 protsendilt detsembris 11 protsendile.
Neljandal kohal jätkab stabiilselt Eesti 200 14 protsendiga, mille toetus pole viimased kolm kuud Kantar Emori küsitlustes muutunud.
Viiendal-kuuendal kohal on väikeste vahedega Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Isamaa. Sotsiaaldemokraate toetas detsembris üheksa ja Isamaad kaheksa protsenti. Need on veidi paremad tulemused kui novembri kaheksa ja kuus protsenti.
Roheliste toetus detsembris oli kolm ja Parempoolsetel üks protsent.
Valitsusparteide kogutoetus oli detsembris 47 ja kahel opositsioonierakonnal 34 protsenti. Poliitikamaastiku liberaalne tiib (Reformierakond, Eesti 200 ja SDE) kogus kolme peale toetust 53 protsenti ja konservatiivsem (EKRE, Isamaa ja tinglikult ka Keskerakond) 42 protsenti.
Reformierakond esimene Tallinnas, Keskerakond Ida-Virus
Eestlastest valijate hulgas kogus Reformierakond 35, EKRE 19 ja Eesti 200 15 protsenti toetust. Keskerakonda toetas eestlastest valijatest 10, Isamaad üheksa ja SDE-d kaheksa protsenti.
Muust rahvusest valijate seas oli esikohal Keskerakond 54 protsendi suuruse toetusega. Teisele kohale tõusis SDE 16 protsendiga ja kolmandaks langes EKRE 11 protsendiga. Eesti 200 toetas kaheksa ja Reformierakonda seitse protsenti muust rahvusest valijatest. Isamaad toetas selles valijagrupis vaid üks protsent küsitletuist.
Tallinna valijate seas oli esikohal Reformierakond 29 protsendiga, Keskerakonda toetas 22 protsenti. Kolmandal kohal oli 17 protsendiga Eesti 200 ja neljandal EKRE 11 protsendiga. Pealinna valijatest toetas SDE-d 10 ja Isamaad kuus protsenti.
Ida-Virumaal oli taas populaarseim erakond Keskerakond 25 protsendiga. Eelmisel kuul 28 protsenti toetust Ida-Virus kogunud EKRE toetus langes seal 11 protsendile.
Täpsemalt saab lugeda erakondade toetustest erinevates sotsiaaldemograafilistes gruppides ERR-i reitingute alamlehelt.
Tulemuste esitlemisel eemaldati "ei oska öelda" vastajad, mis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. "Ei oska öelda" vastajate osakaal oli detsembris 30 protsenti, novembris oli neid 28 protsenti. Eestlastest vastajatest ei osanud oma eelistust öelda 23 ja muust rahvusest valijatest 53 protsenti.
Kui võtta arvesse ka "ei oska öelda" vastajad, oli Reformierakonna toetus 21, EKRE-l 13 ja Keskerakonnal 11 protsenti.
Kantar Emor korraldas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel uuringu 8.–16. detsembrini ja sellele vastas 1510 valmisealist kodanikku vanuses 18–84 aastat. Pooled vastajatest küsitleti veebis ja pooled telefoni teel. Sellise valimi juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,52 protsenti.
Kell 11 kommenteerivad ERR-i veebisaates värskeid erakondade toetusarve uuringu teinud Aivar Voog Kantar Emorist ning ERR-i ajakirjanikud Anvar Samost ja Urmet Kook.
|
Aasta viimased reitingud: EKRE toetus langes teist kuud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige populaarsem partei oli detsembris Reformierakond, mida toetas 30 protsenti valijatest. Kuu varem oli erakonnal toetajaid 31 protsenti.
Populaarsuselt teisel kohal oli EKRE 18 protsendi suuruse toetusega, kuid EKRE toetus on pärast oktoobrikuu 25-protsendilist kõrghetke kahel viimasel kuul langenud. Novembris oli neil toetajaid 22 protsenti. Detsembrikuu 18 protsenti toetust on EKRE-le sama tase, mis oli neil suvekuudel.
Seevastu Keskerakonnal on kahel viimasel kuul õnnestunud veidi oma toetust tõsta ja see on viinud nad 16 protsendiga üsna EKRE kannule.
Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog tõi välja, et Keskerakond on mõnevõrra taastanud oma toetust venekeelsete valijate seas – kui novembris oli see neil vene valijate seas 40 protsenti, siis detsembris ligi 54 protsenti.
EKRE toetus seevastu langes venekeelsete valijate hulgas oluliselt – novembri 24 protsendilt detsembris 11 protsendile.
Neljandal kohal jätkab stabiilselt Eesti 200 14 protsendiga, mille toetus pole viimased kolm kuud Kantar Emori küsitlustes muutunud.
Viiendal-kuuendal kohal on väikeste vahedega Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Isamaa. Sotsiaaldemokraate toetas detsembris üheksa ja Isamaad kaheksa protsenti. Need on veidi paremad tulemused kui novembri kaheksa ja kuus protsenti.
Roheliste toetus detsembris oli kolm ja Parempoolsetel üks protsent.
Valitsusparteide kogutoetus oli detsembris 47 ja kahel opositsioonierakonnal 34 protsenti. Poliitikamaastiku liberaalne tiib (Reformierakond, Eesti 200 ja SDE) kogus kolme peale toetust 53 protsenti ja konservatiivsem (EKRE, Isamaa ja tinglikult ka Keskerakond) 42 protsenti.
Reformierakond esimene Tallinnas, Keskerakond Ida-Virus
Eestlastest valijate hulgas kogus Reformierakond 35, EKRE 19 ja Eesti 200 15 protsenti toetust. Keskerakonda toetas eestlastest valijatest 10, Isamaad üheksa ja SDE-d kaheksa protsenti.
Muust rahvusest valijate seas oli esikohal Keskerakond 54 protsendi suuruse toetusega. Teisele kohale tõusis SDE 16 protsendiga ja kolmandaks langes EKRE 11 protsendiga. Eesti 200 toetas kaheksa ja Reformierakonda seitse protsenti muust rahvusest valijatest. Isamaad toetas selles valijagrupis vaid üks protsent küsitletuist.
Tallinna valijate seas oli esikohal Reformierakond 29 protsendiga, Keskerakonda toetas 22 protsenti. Kolmandal kohal oli 17 protsendiga Eesti 200 ja neljandal EKRE 11 protsendiga. Pealinna valijatest toetas SDE-d 10 ja Isamaad kuus protsenti.
Ida-Virumaal oli taas populaarseim erakond Keskerakond 25 protsendiga. Eelmisel kuul 28 protsenti toetust Ida-Virus kogunud EKRE toetus langes seal 11 protsendile.
Täpsemalt saab lugeda erakondade toetustest erinevates sotsiaaldemograafilistes gruppides ERR-i reitingute alamlehelt.
Tulemuste esitlemisel eemaldati "ei oska öelda" vastajad, mis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. "Ei oska öelda" vastajate osakaal oli detsembris 30 protsenti, novembris oli neid 28 protsenti. Eestlastest vastajatest ei osanud oma eelistust öelda 23 ja muust rahvusest valijatest 53 protsenti.
Kui võtta arvesse ka "ei oska öelda" vastajad, oli Reformierakonna toetus 21, EKRE-l 13 ja Keskerakonnal 11 protsenti.
Kantar Emor korraldas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel uuringu 8.–16. detsembrini ja sellele vastas 1510 valmisealist kodanikku vanuses 18–84 aastat. Pooled vastajatest küsitleti veebis ja pooled telefoni teel. Sellise valimi juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,52 protsenti.
Kell 11 kommenteerivad ERR-i veebisaates värskeid erakondade toetusarve uuringu teinud Aivar Voog Kantar Emorist ning ERR-i ajakirjanikud Anvar Samost ja Urmet Kook.
### Response:
Aasta viimased reitingud: EKRE toetus langes teist kuud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Laureaadid tehakse teatavaks 30. detsembril Alexela kontserdimajas toimuval "Spordiaasta tähed 2022" auhinnagalal.
Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Suklese sõnul kujuneb konkurents aasta sportlase tiitlile huvitavaks ja emotsionaalseks. "Rahvahääletus lisab hääletusse palju põnevust, sest tulemuste kõrval väärtustab sporti jälgiv inimene alati ka emotsioone, mida sportlased oma sooritustega on pakkunud. Kutsun kõiki "Aasta sportlane 2022" valimisel kaasa lööma, sest iga hääl loeb!" ütles Sukles.
Kandidaatide nimekirja kinnitanud EOK sportlaskomisjoni liige Kert Toobal lisas, et Eesti sportlased on olnud tänavu rahvusvaheliselt olnud väga edukad ning lõpliku valiku tegemine oli väljakutsuv.
"Sel aastal on Eesti võitnud rekordiliselt palju medaleid ning mõistagi väärivad kõik Eestile au ja kuulsust toonud sportlased tunnustust. Õnneks seda EOK ka veebruaris medalistide tänuüritusel ka teeb. Samas ei too ainult tulemus tihtipeale aasta sportlase tiitlit, vaid määravaks saab ka ala kandepind ning rahva toetus. Kutsun kõiki üles rahvahääletusel osalema," sõnas Toobal.
2022. aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selguvad rahvahääletuse, spordiajakirjanike ja spordialaliitude hääletustulemuste liitmisel. Võrdsete lõplike punktide korral pälvib tiitli spordiajakirjanike hääletusvoorus parema koha saavutanud sportlane. Lisaks valitakse aasta noorsportlane, kes selgitatakse välja spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste põhjal.
Eestis on aasta sportlasi valitud 91 aastat. Esimest korda valiti Eestis aasta sportlasi 1931. aastal, kui Eesti Spordilehe avanumbris küsiti lehelugejailt eelistusi 1930. aasta kohta. Toona nimetati aasta parimaks sportlaseks kergejõustiklane Elmar Rähn. 1933. aastal võttis selle tava ametlikult üle Tallinna Spordipressi Klubi ning parima tiitli pälvis taas kergejõustiklane – Nikolai Küttis. 1955. aastast on parimate valimine olnud järjepidev traditsioon, mida on aja jooksul täiustatud: 1967. aastast valitakse eraldi aasta mees- ja naissportlast, 1969. aastal lisandus aasta võistkond ning 1988. aastast alates antakse välja aasta treeneri tiitlit.
Läbi aegade on enim Eesti aasta sportlase tiitleid pälvinud Erika Salumäe, kes teenis vahemikus 1983–1996 selle tunnustuse koguni üheksal korral.
2021. aastal valiti aasta naissportlaseks vehkleja Katrina Lehis, meessportlaseks tõkkejooksja Rasmus Mägi, aasta võistkonnaks olümpiakulla võitnud epeenaiskond ja aasta treeneriks epeenaiskonna treener Kaido Kaaberma. Aasta noorsportlase tiitli pälvis ujuja Eneli Jefimova.
|
HÄÄLETA | Algas "Aasta sportlane 2022" rahvahääletus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laureaadid tehakse teatavaks 30. detsembril Alexela kontserdimajas toimuval "Spordiaasta tähed 2022" auhinnagalal.
Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Suklese sõnul kujuneb konkurents aasta sportlase tiitlile huvitavaks ja emotsionaalseks. "Rahvahääletus lisab hääletusse palju põnevust, sest tulemuste kõrval väärtustab sporti jälgiv inimene alati ka emotsioone, mida sportlased oma sooritustega on pakkunud. Kutsun kõiki "Aasta sportlane 2022" valimisel kaasa lööma, sest iga hääl loeb!" ütles Sukles.
Kandidaatide nimekirja kinnitanud EOK sportlaskomisjoni liige Kert Toobal lisas, et Eesti sportlased on olnud tänavu rahvusvaheliselt olnud väga edukad ning lõpliku valiku tegemine oli väljakutsuv.
"Sel aastal on Eesti võitnud rekordiliselt palju medaleid ning mõistagi väärivad kõik Eestile au ja kuulsust toonud sportlased tunnustust. Õnneks seda EOK ka veebruaris medalistide tänuüritusel ka teeb. Samas ei too ainult tulemus tihtipeale aasta sportlase tiitlit, vaid määravaks saab ka ala kandepind ning rahva toetus. Kutsun kõiki üles rahvahääletusel osalema," sõnas Toobal.
2022. aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selguvad rahvahääletuse, spordiajakirjanike ja spordialaliitude hääletustulemuste liitmisel. Võrdsete lõplike punktide korral pälvib tiitli spordiajakirjanike hääletusvoorus parema koha saavutanud sportlane. Lisaks valitakse aasta noorsportlane, kes selgitatakse välja spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste põhjal.
Eestis on aasta sportlasi valitud 91 aastat. Esimest korda valiti Eestis aasta sportlasi 1931. aastal, kui Eesti Spordilehe avanumbris küsiti lehelugejailt eelistusi 1930. aasta kohta. Toona nimetati aasta parimaks sportlaseks kergejõustiklane Elmar Rähn. 1933. aastal võttis selle tava ametlikult üle Tallinna Spordipressi Klubi ning parima tiitli pälvis taas kergejõustiklane – Nikolai Küttis. 1955. aastast on parimate valimine olnud järjepidev traditsioon, mida on aja jooksul täiustatud: 1967. aastast valitakse eraldi aasta mees- ja naissportlast, 1969. aastal lisandus aasta võistkond ning 1988. aastast alates antakse välja aasta treeneri tiitlit.
Läbi aegade on enim Eesti aasta sportlase tiitleid pälvinud Erika Salumäe, kes teenis vahemikus 1983–1996 selle tunnustuse koguni üheksal korral.
2021. aastal valiti aasta naissportlaseks vehkleja Katrina Lehis, meessportlaseks tõkkejooksja Rasmus Mägi, aasta võistkonnaks olümpiakulla võitnud epeenaiskond ja aasta treeneriks epeenaiskonna treener Kaido Kaaberma. Aasta noorsportlase tiitli pälvis ujuja Eneli Jefimova.
### Response:
HÄÄLETA | Algas "Aasta sportlane 2022" rahvahääletus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
FIA rahvusvaheline spordikoodeks (ISC) reguleerib mitmesuguseid autospordiga seotud aspekte, aga nüüd on sinna lisandunud klausel, mis käsitleb "poliitiliste, religioossete ja isiklike avalduste või kommentaaride esitamist, mis on märkimisväärselt vastuolus FIA propageeritava üldise neutraalsuse põhimõttega".
Edaspidi rikuvad sääraseid avaldusi tegevad sportlased reegleid juhul, kui neil ei ole selleks FIA eelnevat kirjalikku nõusolekut. Samas väidab FIA põhikirja artikkel 1.2, et organisatsioon tõotab edendada inimõiguste kaitset ja hoiduda diskrimineerimisest mitmesugustes küsimustes, sealhulgas poliitiliste arvamuste väljendamise eest.
Rahvusvahelise autoliidu esindaja sõnul on uuendus aga kooskõlas spordi poliitilise neutraalsusega sel moel nagu see on sätestatud rahvusvahelise olümpiakomitee eetikakoodeksis.
Mitmed F1 piloodid on viimastel aastatel esinenud sõnumitega, mis lähevad arvatavasti uue koodeksipunktiga vastuollu. Teiste seas ka mitmekordsed maailmameistrid Lewis Hamilton ja Sebastian Vettel, kes on esinenud näiteks rassismivastaste üleskutsetega ning LGBTQ+ ja laiemalt inimõigusi toetavate seisukohtadega, samuti kliimamuutuste temaatikat puudutavaga.
ISC muudatust on teiste seas kritiseerinud ka rahvusvahelise sportlaste esindusorganisatsiooni Global Athlete'i peadirektor Rob Koehler, kelle hinnangul on FIA käsk sportlastel spordi juurde jääda ja poliitikast eemale hoida äärmiselt silmakirjalik.
Ta viitas ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklile, mis toetab õigust arvamus- ja sõnavabadusele ning nende omamisele ilma kõrvalise sekkumiseta. "Spordireeglid ei tohiks seda õigust piirata," leidis ta.
|
FIA värske koodeks piirab sportlaste väljendusvabadust
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
FIA rahvusvaheline spordikoodeks (ISC) reguleerib mitmesuguseid autospordiga seotud aspekte, aga nüüd on sinna lisandunud klausel, mis käsitleb "poliitiliste, religioossete ja isiklike avalduste või kommentaaride esitamist, mis on märkimisväärselt vastuolus FIA propageeritava üldise neutraalsuse põhimõttega".
Edaspidi rikuvad sääraseid avaldusi tegevad sportlased reegleid juhul, kui neil ei ole selleks FIA eelnevat kirjalikku nõusolekut. Samas väidab FIA põhikirja artikkel 1.2, et organisatsioon tõotab edendada inimõiguste kaitset ja hoiduda diskrimineerimisest mitmesugustes küsimustes, sealhulgas poliitiliste arvamuste väljendamise eest.
Rahvusvahelise autoliidu esindaja sõnul on uuendus aga kooskõlas spordi poliitilise neutraalsusega sel moel nagu see on sätestatud rahvusvahelise olümpiakomitee eetikakoodeksis.
Mitmed F1 piloodid on viimastel aastatel esinenud sõnumitega, mis lähevad arvatavasti uue koodeksipunktiga vastuollu. Teiste seas ka mitmekordsed maailmameistrid Lewis Hamilton ja Sebastian Vettel, kes on esinenud näiteks rassismivastaste üleskutsetega ning LGBTQ+ ja laiemalt inimõigusi toetavate seisukohtadega, samuti kliimamuutuste temaatikat puudutavaga.
ISC muudatust on teiste seas kritiseerinud ka rahvusvahelise sportlaste esindusorganisatsiooni Global Athlete'i peadirektor Rob Koehler, kelle hinnangul on FIA käsk sportlastel spordi juurde jääda ja poliitikast eemale hoida äärmiselt silmakirjalik.
Ta viitas ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklile, mis toetab õigust arvamus- ja sõnavabadusele ning nende omamisele ilma kõrvalise sekkumiseta. "Spordireeglid ei tohiks seda õigust piirata," leidis ta.
### Response:
FIA värske koodeks piirab sportlaste väljendusvabadust
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Keila alustas küll bravuurikamalt, asudes juhtima 3:0, 8:2 ja 12:4, kuid 14:6 pealt tegid kalevlased 16:2 spurdi ning sealtpeale oli mäng täielikult nende kontrolli all.
Äsjase karikavõitja parim oli 21 punktiga ukrainlane Oleksandr Kovliar, Tanel Kurbas panustas kaksikduubliga: 16 punkti ja 11 lauapalli. Keila ridades korjas Matej Radunic 22 ja Marcis Vitols 16 silma.
Liigatabes edestavad Kalev/Cramot (8-3) vaid Prometei (12-1), Riia VEF (12-3) ja parima Eesti klubina Tartu Ülikool/Maks&Moorits (11-3). Keila on viie võidu ja kaheksa kaotusega 16 klubi konkurentsis 11. kohal.
|
Kalev/Cramo alistas vastase koguni 42 punktiga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keila alustas küll bravuurikamalt, asudes juhtima 3:0, 8:2 ja 12:4, kuid 14:6 pealt tegid kalevlased 16:2 spurdi ning sealtpeale oli mäng täielikult nende kontrolli all.
Äsjase karikavõitja parim oli 21 punktiga ukrainlane Oleksandr Kovliar, Tanel Kurbas panustas kaksikduubliga: 16 punkti ja 11 lauapalli. Keila ridades korjas Matej Radunic 22 ja Marcis Vitols 16 silma.
Liigatabes edestavad Kalev/Cramot (8-3) vaid Prometei (12-1), Riia VEF (12-3) ja parima Eesti klubina Tartu Ülikool/Maks&Moorits (11-3). Keila on viie võidu ja kaheksa kaotusega 16 klubi konkurentsis 11. kohal.
### Response:
Kalev/Cramo alistas vastase koguni 42 punktiga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Oluline 20. detsembril kell 22.05:
- USA allika sõnul pole Venemaa veel otsustanud kas teha talvel Ukrainas uus pealetung;
- Ukrainas 10 kuud lõksus olnud kaks Türgi lennukit lendasid lõpuks tagasi Türki;
- Oryx: Venemaa on tõendatult kaotanud üle 8500 ühiku sõjatehnikat;
- Zelenski külastas Bahmuti rindelinna;
- Zelenski sõnul toimuvad kõige ägedamad lahingud endiselt Bahmutis;
- Economist: erinevad hinnangud Vene suurtükimoona varudele tulenevad sellest kas arvestatakse ka vähekvaliteetset laskemoona Vene suurtükimoona varude sekka;
- Reuters: USA süüdistas Guterrest Vene ähvardustele järeleandmises;
- Ukraina: Venemaa poolt okupeeritud Melitopolis toimus kaks plahvatust;
- Ukraina energiafirma: 10-tunnised elektrikatkestused on uus reaalsus;
- Briti luure: Putin külastas Vene väejuhatuse peakontorit, et panna mitmed inimesed kollektiivselt sõjalise ebaedu eest vastutama.
Maailmapank kiitis heaks 610 miljoni dollarise rahastuspaketi Ukrainale
Maailmapank teatas teisipäeval, et kiitis heaks 610 miljoni dollarilise rahastuspaketi Ukrainale.
Paketi osaks on 500 miljoni dollari suurune laen Rahvusvaheliselt Rekonstrueerimis- ja Arengupangalt, mida garanteerib Suurbritannia ning ka uus projekt tervishoiule ligipääsu parandamiseks ning sõjaga seotud tervishoiuteenuste pakkumiseks, teatas maailmapank.
Ukraina valitsuse teatel on Donetskis ikka veel 200 000 tsiviilisikut
Ukraina asepeaminister Irina Vereššuk ütles, et hoolimata sundevakuatsiooni käsust, on Ukraina kontrolli all olevas Donetski oblastis jätkuvalt 200 000 tsiviilisikut.
Donetski oblastist on inimesi evakueeritud alates augustist, kuid Vereššuki sõnul on sestsaadik piirkonnast lahkunud ainult 33 000 inimest, sh 5000 last.
Zaporižžja oblastist on lahingutegevuse eest lahkunud üle 43 000 inimese.
Alates suvest on 34 000 ukrainlast lahkunud Hersoni oblasti Vene vägede kontrolli all olevast osast Ukraina vägede kontrolli all olevasse ossa. Veel 12 000 on lahkunud sestsaadik kui Hersoni linn Ukraina vägede poolt vabastati, vahendas CNN.
USA allika sõnul pole Venemaa veel otsustanud kas teha talvel Ukrainas uus pealetung
USA välisministeeriumi kõrgetasemelise allika sõnul on Vene väejuhatuses erinevad arvamused selle osas, kas Vene väed peaksid talvel tegema uue pealetungi Ukrainas või mitte. Sama allika kinnitusel on USA hinnangul Venemaal ka laskemoona väheks jäämas, vahendas BBC venekeelne teenistus.
Ukrainas 10 kuud lõksus olnud kaks Türgi lennukit lendasid tagasi Türki
Türgi kaitseministeerium teatas, et Ukrainast asusid Türki tagasiteele Ukrainas Vene invasiooni tõttu lõksus olnud kaks A400M transpordilennukit. Lennukid pidid tarnima Ukrainale humanitaarabi ning aitama evakueerida riigist Türgi kodanikke.
İnsani yardım götürmek ve vatandaşlarımızı tahliye etmek maksadıyla Ukrayna'ya giden ve hava sahasının kapatılması medeniyle Borispol havaalanında kalan 2 adet A400M uçağımız ana üsleri olan Kayseri'ye intikale başlamıştır. pic.twitter.com/9xFj42m3I8
— T.C. Millî Savunma Bakanlığı (@tcsavunma) December 20, 2022
Peale Venemaa täieulatusliku kallaletungi algust 24. veebruaril jäid lennukid Ukraina Kiievi Borispoli lennuväljale lõksu, kuna ulatusliku sõjategevuse puhkemise tõttu oli Ukraina õhuruum suletud.
Oryx: Venemaa on tõendatult kaotanud üle 8500 ühiku sõjatehnikat
Sõjandusblogi Oryx andmetel on Vene väed sõjas Ukraina vastu kaotanud tõendatult 8500 erinevat sõjalist sõidukit ja muud rasketehnikat.
Oryx blogi autorid arvestavad oma hävinud sõjatehnika loetelus ainult neid vastase kätte langenud, kahjustada saanud või hävinud tehnikaühikuid, mille kohta on olemas pildiline tõend.
Sama allika kinnitusel on Ukraina kaotanud üle 2600 ühiku sõjatehnikat.
Oryx tõi ka esile, et Venemaa kaotas tõendatult esimeses Tšetšeenia sõjas 767 ühikut tehnikat, teises Tšetšeenia sõjas 292 ühikut tehnikat ning Venemaa kallaletungis Gruusiale 2008. aastal 93 ühikut tehnikat.
Venelased pommitavad tugevalt Dnipro jõe läänekallast
Hersoni oblasti nõukogu asejuht Jurii Sobolevskõi teatas, et Vene väed on asunud Dnipro jõe läänekalda vabastatud Hersoni oblasti alasid tugevalt pommitama.
Varem teatas Hersoni oblasti kuberner Jaroslav Januševõš, et Vene väed ründasid vabastatud oblasti territooriumi esmaspäeval 42 korda, v ahendas The Kyiv Independent.
Zelenski külastas Bahmuti rindelinna
Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastas teisipäeval Bahmuti linna, mille ümbruses toimuvad ägedad lahingud Ukraina ja Vene sõdurite vahel.
President Volodymyr Zelensky greets Ukrainian fighters on the front line in Bakhmut in Donetsk Oblast during an unannounced visit on Dec. 20.
Video by Ukrainian public broadcaster Freedom. pic.twitter.com/mLmJ6RfM4w
— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) December 20, 2022
Ukraina Telegrami kanal FREEДОМ tegi Zelenski visiidist videoreportaaži.
Uniani teatel külastas Bahmuti linna ka Ukraina asekaitseminister Anna Maljar.
Zelenski visiit toimus ette teatamata. Ukraina president on varem külastanud vabastatud Hersoni ja Izjumi linnast ning varem sõja käigus Butšat.
Venemaa laiaulatuslik sõjategevus Ukraina vastu on kestnud 300 päeva. Venemaa toetatud võitlejad on Ukraina vastu võidelnud alates 2014. aastast.
Ukraina sõdurid Bahmuti linnas detsembris Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/LIBKOS
Economist: erinevad hinnangud Vene suurtükimoona varudele tulenevad sellest kas arvestatakse ka vähekvaliteetset laskemoona Vene suurtükimoona varude sekka
Briti majandusleht The Economist tegi ülevaate eri ametisikute väidetest selle osas kui palju suurtükimoona on Venemaal alles. Sõjandusekspert Michael Kofman arvas, et erinevad hinnangud Vene suurtükimoona varudele tulenevad sellest kas selle sisse arvestatakse ka vähekvaliteetset moona.
Ühendkuningriigi relvajõudude peastaabi juht Tony Radakin ütles 14. detsembril, et Venemaal on kriitiline suurtükimoona puudujääk. 10 päeva varem arvas sama USA rahvusliku luureteenistuse juht Avril Haines.
Lääne ametiisikud on mitmeid kuid rääkinud, et Venemaal on suurtükimoona väheks jäämas ning Venemaa on samade allikate kinnitusel hakanud uurima võimalusi kuidas saada Põhja-Koreast asenduseks uut moona.
Samas ütles Eesti kaitseväe luurekeskuse ülem Margo Grosberg detsembri alguses, et Venemaal on varudes veel 10 miljonit suurtükimürsku ning suutlikkus toota aastas veel 3,4 miljonit.
Kofman rõhutab, et Venemaa kehvasti hoitud moon ei ole küll töökindel, kuid ei pruugi olla ebaefektiivne.
Economist toob esile, et Venemaa hoiustab suurtükimoona tingimustes, mis NATO riikide relvajõududes poleks vastuvõetav. Pentagoni allikate väitel kasutavad Vene väed Ukrainas praegu ka mürske, millest osad on toodetud 1980ndatel ehk 40 aastat tagasi.
Leht rõhutab, et kui Vene suurtükimoona varud on nii madalad nagu mitmed allikad on rõhutanud, siis peaks lähikuudel olema näha Vene kaudtule aktiivsuse vähenemist. Samas rõhutas endine Briti sõjaväelane William Owen lehele, et isegi kui paljud Vene mürskud on tõrkega, siis mitmed teised siiski töötavad.
Zelenski sõnul toimuvad kõige ägedamad lahingud endiselt Bahmutis
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval oma igaõhtuses pöördumises, et Bahmutis toimuvad endiselt kõige ägedamad lahingud. Zelenski sõnul on Venemaa kaotanud juba umbes 99 000 sõdurit.
"Bahmut on endiselt kõige tulisem punkt kogu rindejoonel. Alates maist on sissetungijad püüdnud Bahmutit vallutada, kuid aeg hakkab otsa saama. Bahmut ei murra ainult Venemaa armeed, aga ka Vene palgasõdureid, kes tulid asendama sissetungijate kadunud armeed," ütles Zelenski.
"Venemaa on Ukrainas kaotanud juba ligi 99 000 sõdurit. Ühel päeval ulatub kaotuste arv saja tuhandeni. Mille pärast? Moskvas pole sellele küsimusele kellelgi vastust. Ja ei hakkagi olema," ütles Zelenski.
Venemaal Tšuvaššias toimus gaasitoru plahvatus
Tšuvaššia võimude teatel toimus Urengoi-Pomarõ-Užhorodi gaasitorul plahvatus, vahendas Interfax.
Tšuvaššia vabariigi eriolukordade ministeerium teatas Telegrami kaudu, et põleng, mis tingis plahvatuse, tekkis gaasilekke tõttu.
Põlengust jagas videot Vene Telegrami kanal Mash.
Gaasitoru kulgeb Venemaalt läbi Ukraina edasi Euroopasse.
Belgorodi oblastis toimus teisipäeval plahvatus
Teisipäeval toimus Šebekino linnas Belgorodi oblastis plahvatus. Linn asub Vene-Ukraina piiri ligidal, vahendas Ukrainska Pravda.
Plahvatuse tõttu oli osa linnast elektrita, teatas Belgorodi oblasti kuberner Vjašeslav Gladkov Telegrami kaudu. Hiljem elektriühendus linnas taastati.
Kuberneri väitel toimus plahvatus Ukraina vägede rünnaku tagajärjel.
Reuters: USA süüdistas Guterrest Vene ähvardustele järeleandmises
USA süüdistas ÜRO peasekretäri Antonio Guterrest Venemaa ähvardustele järeleandmises, kuna ta keeldus saatmast Ukrainasse ametnikke, kes oleksid seal uurinud Iraanis toodetud droone. Neid droone kasutab Venemaa nüüd Ukraina ründamiseks, vahendas Reuters.
USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina hinnangul rikub Iraanis toodetud droonine tarnimine ÜRO julgeolekunõukogu 2015. aasta resolutsiooni.
"Meil on kahju, et ÜRO pole asunud läbi viima selle teatud rikkumise tavapärast uurimist. Oleme pettunud, et sekretariaat, ilmselt andes Vene ähvardustele järele, pole täitnud selle nõukogu antud uurimise mandaati," ütles USA saadik ÜRO-s Robert Wood.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas hiljuti peetud sõnavõtus, et esmaspäeval tehtud droonirünnak Ukraina vastu tehti hiljuti Venemaale antud Iraani droonidega. Zelenski sõnul tarnis Iraan Venemaale 250 täiendavat Shahed-drooni.
Meedia: Šoigu visiit "lahinguväljale" jäi rindest 80 kilomeetri kaugusele
Moskva väidab, et kaitseminister Sergei Šoigu külastas Vene vägede positsioone Ukrainas. Rferl-i teatel jäi Šoigu visiit 80 kilomeetri kaugusele rindejoonest.
Ukraina: Venemaa poolt okupeeritud Melitopolis toimus kaks plahvatust
Melitopoli linnapea Ivan Fedorov teatas sotsiaalmeedias, et Venemaa poolt okupeeritud Melitopolis toimus kaks plahvatust, vahendas The Kyiv Independent.
Plahvatustest teatas ka Venemaa riiklik meedia.
Ukraina energiafirma: 10-tunnised elektrikatkestused on uus reaalsus
"Jah, kümme tundi ilma elektrita on Kiievis täna kahjuks reaalsus. Raske on prognoosida, kui kiiresti me plaaniliste elektrikatkestuste juurde tagasi jõuame," ütles energiafirma DTEK tippjuht.
Venemaa korraldas esmaspäeva varahommikul Kiievi pihta droonirünnaku.
Bahmutis käivad endiselt ägedad lahingud Autor/allikas: SCANPIX/AFP/SAMEER AL-DOUMY
Briti luure: Putin külastas Vene väejuhatuse peakontorit, et panna mitmed inimesed kollektiivselt sõjalise ebaedu eest vastutama
Ühendkuningriigi kaitseministeerium toob esile, et Venemaa president Vladimir Putin külasta 16. detsembril Venemaa välja kuulutatud Ukraina-vastase "sõjalise erioperatsiooni" peakontorit.
Brittide hinnangul tegi Putin sellise avaliku visiidi selleks, et näidata kuidas senise sõjategevuse eest on vastutus paljudel inimestel. Sedasi saaks suunata sõjalise ebaedu kriitika Putini asemel teiste inimeste suunas. Televisioonis näidatud klipiga püüti tõenäoliselt ka kummutada kuulujutte, mille kohaselt peastaabi juht kindral Gerasimov oleks ametist vabastatud.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 20 December 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/Id2wCoGJlm
#StandWithUkraine pic.twitter.com/fOrx2Lr4Ad
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 20, 2022
Gerasimov nagu ka Ukrainas toimuva sõjategevuse eest vastutav Sergei Surovikin olid mõlemad kohal ning neid näidati televisioonis koos Putiniga.
Ukraina: ööpäevaga hukkus ligi 430 Vene sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase ülevaate Venemaa senistest kaotustest sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 99 230 (võrdlus eelmise päevaga +430);
- tankid 2995 (+7);
- jalaväe lahingumasinad 5974 (+5);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 266 (+2);
- suurtükisüsteemid 1960 (+7);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 410 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 212 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1680 (+23);
- tiibraketid 653 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4599(+7);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 177 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
|
Sõja 300. päev: Ukraina president külastas Bahmuti rinnet
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 20. detsembril kell 22.05:
- USA allika sõnul pole Venemaa veel otsustanud kas teha talvel Ukrainas uus pealetung;
- Ukrainas 10 kuud lõksus olnud kaks Türgi lennukit lendasid lõpuks tagasi Türki;
- Oryx: Venemaa on tõendatult kaotanud üle 8500 ühiku sõjatehnikat;
- Zelenski külastas Bahmuti rindelinna;
- Zelenski sõnul toimuvad kõige ägedamad lahingud endiselt Bahmutis;
- Economist: erinevad hinnangud Vene suurtükimoona varudele tulenevad sellest kas arvestatakse ka vähekvaliteetset laskemoona Vene suurtükimoona varude sekka;
- Reuters: USA süüdistas Guterrest Vene ähvardustele järeleandmises;
- Ukraina: Venemaa poolt okupeeritud Melitopolis toimus kaks plahvatust;
- Ukraina energiafirma: 10-tunnised elektrikatkestused on uus reaalsus;
- Briti luure: Putin külastas Vene väejuhatuse peakontorit, et panna mitmed inimesed kollektiivselt sõjalise ebaedu eest vastutama.
Maailmapank kiitis heaks 610 miljoni dollarise rahastuspaketi Ukrainale
Maailmapank teatas teisipäeval, et kiitis heaks 610 miljoni dollarilise rahastuspaketi Ukrainale.
Paketi osaks on 500 miljoni dollari suurune laen Rahvusvaheliselt Rekonstrueerimis- ja Arengupangalt, mida garanteerib Suurbritannia ning ka uus projekt tervishoiule ligipääsu parandamiseks ning sõjaga seotud tervishoiuteenuste pakkumiseks, teatas maailmapank.
Ukraina valitsuse teatel on Donetskis ikka veel 200 000 tsiviilisikut
Ukraina asepeaminister Irina Vereššuk ütles, et hoolimata sundevakuatsiooni käsust, on Ukraina kontrolli all olevas Donetski oblastis jätkuvalt 200 000 tsiviilisikut.
Donetski oblastist on inimesi evakueeritud alates augustist, kuid Vereššuki sõnul on sestsaadik piirkonnast lahkunud ainult 33 000 inimest, sh 5000 last.
Zaporižžja oblastist on lahingutegevuse eest lahkunud üle 43 000 inimese.
Alates suvest on 34 000 ukrainlast lahkunud Hersoni oblasti Vene vägede kontrolli all olevast osast Ukraina vägede kontrolli all olevasse ossa. Veel 12 000 on lahkunud sestsaadik kui Hersoni linn Ukraina vägede poolt vabastati, vahendas CNN.
USA allika sõnul pole Venemaa veel otsustanud kas teha talvel Ukrainas uus pealetung
USA välisministeeriumi kõrgetasemelise allika sõnul on Vene väejuhatuses erinevad arvamused selle osas, kas Vene väed peaksid talvel tegema uue pealetungi Ukrainas või mitte. Sama allika kinnitusel on USA hinnangul Venemaal ka laskemoona väheks jäämas, vahendas BBC venekeelne teenistus.
Ukrainas 10 kuud lõksus olnud kaks Türgi lennukit lendasid tagasi Türki
Türgi kaitseministeerium teatas, et Ukrainast asusid Türki tagasiteele Ukrainas Vene invasiooni tõttu lõksus olnud kaks A400M transpordilennukit. Lennukid pidid tarnima Ukrainale humanitaarabi ning aitama evakueerida riigist Türgi kodanikke.
İnsani yardım götürmek ve vatandaşlarımızı tahliye etmek maksadıyla Ukrayna'ya giden ve hava sahasının kapatılması medeniyle Borispol havaalanında kalan 2 adet A400M uçağımız ana üsleri olan Kayseri'ye intikale başlamıştır. pic.twitter.com/9xFj42m3I8
— T.C. Millî Savunma Bakanlığı (@tcsavunma) December 20, 2022
Peale Venemaa täieulatusliku kallaletungi algust 24. veebruaril jäid lennukid Ukraina Kiievi Borispoli lennuväljale lõksu, kuna ulatusliku sõjategevuse puhkemise tõttu oli Ukraina õhuruum suletud.
Oryx: Venemaa on tõendatult kaotanud üle 8500 ühiku sõjatehnikat
Sõjandusblogi Oryx andmetel on Vene väed sõjas Ukraina vastu kaotanud tõendatult 8500 erinevat sõjalist sõidukit ja muud rasketehnikat.
Oryx blogi autorid arvestavad oma hävinud sõjatehnika loetelus ainult neid vastase kätte langenud, kahjustada saanud või hävinud tehnikaühikuid, mille kohta on olemas pildiline tõend.
Sama allika kinnitusel on Ukraina kaotanud üle 2600 ühiku sõjatehnikat.
Oryx tõi ka esile, et Venemaa kaotas tõendatult esimeses Tšetšeenia sõjas 767 ühikut tehnikat, teises Tšetšeenia sõjas 292 ühikut tehnikat ning Venemaa kallaletungis Gruusiale 2008. aastal 93 ühikut tehnikat.
Venelased pommitavad tugevalt Dnipro jõe läänekallast
Hersoni oblasti nõukogu asejuht Jurii Sobolevskõi teatas, et Vene väed on asunud Dnipro jõe läänekalda vabastatud Hersoni oblasti alasid tugevalt pommitama.
Varem teatas Hersoni oblasti kuberner Jaroslav Januševõš, et Vene väed ründasid vabastatud oblasti territooriumi esmaspäeval 42 korda, v ahendas The Kyiv Independent.
Zelenski külastas Bahmuti rindelinna
Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastas teisipäeval Bahmuti linna, mille ümbruses toimuvad ägedad lahingud Ukraina ja Vene sõdurite vahel.
President Volodymyr Zelensky greets Ukrainian fighters on the front line in Bakhmut in Donetsk Oblast during an unannounced visit on Dec. 20.
Video by Ukrainian public broadcaster Freedom. pic.twitter.com/mLmJ6RfM4w
— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) December 20, 2022
Ukraina Telegrami kanal FREEДОМ tegi Zelenski visiidist videoreportaaži.
Uniani teatel külastas Bahmuti linna ka Ukraina asekaitseminister Anna Maljar.
Zelenski visiit toimus ette teatamata. Ukraina president on varem külastanud vabastatud Hersoni ja Izjumi linnast ning varem sõja käigus Butšat.
Venemaa laiaulatuslik sõjategevus Ukraina vastu on kestnud 300 päeva. Venemaa toetatud võitlejad on Ukraina vastu võidelnud alates 2014. aastast.
Ukraina sõdurid Bahmuti linnas detsembris Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/LIBKOS
Economist: erinevad hinnangud Vene suurtükimoona varudele tulenevad sellest kas arvestatakse ka vähekvaliteetset laskemoona Vene suurtükimoona varude sekka
Briti majandusleht The Economist tegi ülevaate eri ametisikute väidetest selle osas kui palju suurtükimoona on Venemaal alles. Sõjandusekspert Michael Kofman arvas, et erinevad hinnangud Vene suurtükimoona varudele tulenevad sellest kas selle sisse arvestatakse ka vähekvaliteetset moona.
Ühendkuningriigi relvajõudude peastaabi juht Tony Radakin ütles 14. detsembril, et Venemaal on kriitiline suurtükimoona puudujääk. 10 päeva varem arvas sama USA rahvusliku luureteenistuse juht Avril Haines.
Lääne ametiisikud on mitmeid kuid rääkinud, et Venemaal on suurtükimoona väheks jäämas ning Venemaa on samade allikate kinnitusel hakanud uurima võimalusi kuidas saada Põhja-Koreast asenduseks uut moona.
Samas ütles Eesti kaitseväe luurekeskuse ülem Margo Grosberg detsembri alguses, et Venemaal on varudes veel 10 miljonit suurtükimürsku ning suutlikkus toota aastas veel 3,4 miljonit.
Kofman rõhutab, et Venemaa kehvasti hoitud moon ei ole küll töökindel, kuid ei pruugi olla ebaefektiivne.
Economist toob esile, et Venemaa hoiustab suurtükimoona tingimustes, mis NATO riikide relvajõududes poleks vastuvõetav. Pentagoni allikate väitel kasutavad Vene väed Ukrainas praegu ka mürske, millest osad on toodetud 1980ndatel ehk 40 aastat tagasi.
Leht rõhutab, et kui Vene suurtükimoona varud on nii madalad nagu mitmed allikad on rõhutanud, siis peaks lähikuudel olema näha Vene kaudtule aktiivsuse vähenemist. Samas rõhutas endine Briti sõjaväelane William Owen lehele, et isegi kui paljud Vene mürskud on tõrkega, siis mitmed teised siiski töötavad.
Zelenski sõnul toimuvad kõige ägedamad lahingud endiselt Bahmutis
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval oma igaõhtuses pöördumises, et Bahmutis toimuvad endiselt kõige ägedamad lahingud. Zelenski sõnul on Venemaa kaotanud juba umbes 99 000 sõdurit.
"Bahmut on endiselt kõige tulisem punkt kogu rindejoonel. Alates maist on sissetungijad püüdnud Bahmutit vallutada, kuid aeg hakkab otsa saama. Bahmut ei murra ainult Venemaa armeed, aga ka Vene palgasõdureid, kes tulid asendama sissetungijate kadunud armeed," ütles Zelenski.
"Venemaa on Ukrainas kaotanud juba ligi 99 000 sõdurit. Ühel päeval ulatub kaotuste arv saja tuhandeni. Mille pärast? Moskvas pole sellele küsimusele kellelgi vastust. Ja ei hakkagi olema," ütles Zelenski.
Venemaal Tšuvaššias toimus gaasitoru plahvatus
Tšuvaššia võimude teatel toimus Urengoi-Pomarõ-Užhorodi gaasitorul plahvatus, vahendas Interfax.
Tšuvaššia vabariigi eriolukordade ministeerium teatas Telegrami kaudu, et põleng, mis tingis plahvatuse, tekkis gaasilekke tõttu.
Põlengust jagas videot Vene Telegrami kanal Mash.
Gaasitoru kulgeb Venemaalt läbi Ukraina edasi Euroopasse.
Belgorodi oblastis toimus teisipäeval plahvatus
Teisipäeval toimus Šebekino linnas Belgorodi oblastis plahvatus. Linn asub Vene-Ukraina piiri ligidal, vahendas Ukrainska Pravda.
Plahvatuse tõttu oli osa linnast elektrita, teatas Belgorodi oblasti kuberner Vjašeslav Gladkov Telegrami kaudu. Hiljem elektriühendus linnas taastati.
Kuberneri väitel toimus plahvatus Ukraina vägede rünnaku tagajärjel.
Reuters: USA süüdistas Guterrest Vene ähvardustele järeleandmises
USA süüdistas ÜRO peasekretäri Antonio Guterrest Venemaa ähvardustele järeleandmises, kuna ta keeldus saatmast Ukrainasse ametnikke, kes oleksid seal uurinud Iraanis toodetud droone. Neid droone kasutab Venemaa nüüd Ukraina ründamiseks, vahendas Reuters.
USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina hinnangul rikub Iraanis toodetud droonine tarnimine ÜRO julgeolekunõukogu 2015. aasta resolutsiooni.
"Meil on kahju, et ÜRO pole asunud läbi viima selle teatud rikkumise tavapärast uurimist. Oleme pettunud, et sekretariaat, ilmselt andes Vene ähvardustele järele, pole täitnud selle nõukogu antud uurimise mandaati," ütles USA saadik ÜRO-s Robert Wood.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas hiljuti peetud sõnavõtus, et esmaspäeval tehtud droonirünnak Ukraina vastu tehti hiljuti Venemaale antud Iraani droonidega. Zelenski sõnul tarnis Iraan Venemaale 250 täiendavat Shahed-drooni.
Meedia: Šoigu visiit "lahinguväljale" jäi rindest 80 kilomeetri kaugusele
Moskva väidab, et kaitseminister Sergei Šoigu külastas Vene vägede positsioone Ukrainas. Rferl-i teatel jäi Šoigu visiit 80 kilomeetri kaugusele rindejoonest.
Ukraina: Venemaa poolt okupeeritud Melitopolis toimus kaks plahvatust
Melitopoli linnapea Ivan Fedorov teatas sotsiaalmeedias, et Venemaa poolt okupeeritud Melitopolis toimus kaks plahvatust, vahendas The Kyiv Independent.
Plahvatustest teatas ka Venemaa riiklik meedia.
Ukraina energiafirma: 10-tunnised elektrikatkestused on uus reaalsus
"Jah, kümme tundi ilma elektrita on Kiievis täna kahjuks reaalsus. Raske on prognoosida, kui kiiresti me plaaniliste elektrikatkestuste juurde tagasi jõuame," ütles energiafirma DTEK tippjuht.
Venemaa korraldas esmaspäeva varahommikul Kiievi pihta droonirünnaku.
Bahmutis käivad endiselt ägedad lahingud Autor/allikas: SCANPIX/AFP/SAMEER AL-DOUMY
Briti luure: Putin külastas Vene väejuhatuse peakontorit, et panna mitmed inimesed kollektiivselt sõjalise ebaedu eest vastutama
Ühendkuningriigi kaitseministeerium toob esile, et Venemaa president Vladimir Putin külasta 16. detsembril Venemaa välja kuulutatud Ukraina-vastase "sõjalise erioperatsiooni" peakontorit.
Brittide hinnangul tegi Putin sellise avaliku visiidi selleks, et näidata kuidas senise sõjategevuse eest on vastutus paljudel inimestel. Sedasi saaks suunata sõjalise ebaedu kriitika Putini asemel teiste inimeste suunas. Televisioonis näidatud klipiga püüti tõenäoliselt ka kummutada kuulujutte, mille kohaselt peastaabi juht kindral Gerasimov oleks ametist vabastatud.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 20 December 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/Id2wCoGJlm
#StandWithUkraine pic.twitter.com/fOrx2Lr4Ad
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 20, 2022
Gerasimov nagu ka Ukrainas toimuva sõjategevuse eest vastutav Sergei Surovikin olid mõlemad kohal ning neid näidati televisioonis koos Putiniga.
Ukraina: ööpäevaga hukkus ligi 430 Vene sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase ülevaate Venemaa senistest kaotustest sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 99 230 (võrdlus eelmise päevaga +430);
- tankid 2995 (+7);
- jalaväe lahingumasinad 5974 (+5);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 266 (+2);
- suurtükisüsteemid 1960 (+7);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 410 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 212 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1680 (+23);
- tiibraketid 653 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4599(+7);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 177 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 300. päev: Ukraina president külastas Bahmuti rinnet
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Talibani juhtkond teatas, et organisatsioon on otsustanud peatada Afganistanis kõrghariduse pakkumise kõikidele naistudengitele riigis, kinnitas Afganistani kõrgharidusminister CNN-le.
Afganistani haridusministeeriumi teatel tehti otsus Afganistani valitsuskabineti istungil. Otsuse kohaselt jõustub otsus viivitamata.
BBC tõi esile, et varem piiras Taliban tüdrukute ligipääsu keskharidusele.
Ülikoolide vastuvõtueksamid toimusid Afganistanis kolm kuud tagasi. Juba tollal piirati seda, millistel erialadel võivad naised Afganistanis kõrgharidust omandada.
Kolm kuud tagasi otsustas Taliban, et naised Afganistanis ei tohi õppida veterinaariat, inseneriteadusi, majandusteadust ega põllumajandust. Samuti oli piiratud ajakirjandusõpe.
Naistudengeid võisid Talibani varasemate reeglite kohaselt õpetada ainult naisprofessorid või vanad mehed.
Peale seda, kui Taliban uuesti Afganistanis võimule tuli, on riigist paljud akadeemikud põgenenud.
Afganistani majandus on viimastel aastakümnetel tugevalt sõltunud välisabist. Abi andmine lõpetati ära, kui Taliban hakkas piirama tüdrukute õigust omandada keskharidust.
|
Taliban keelas naistele Afganistanis kõrghariduse omandamise
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Talibani juhtkond teatas, et organisatsioon on otsustanud peatada Afganistanis kõrghariduse pakkumise kõikidele naistudengitele riigis, kinnitas Afganistani kõrgharidusminister CNN-le.
Afganistani haridusministeeriumi teatel tehti otsus Afganistani valitsuskabineti istungil. Otsuse kohaselt jõustub otsus viivitamata.
BBC tõi esile, et varem piiras Taliban tüdrukute ligipääsu keskharidusele.
Ülikoolide vastuvõtueksamid toimusid Afganistanis kolm kuud tagasi. Juba tollal piirati seda, millistel erialadel võivad naised Afganistanis kõrgharidust omandada.
Kolm kuud tagasi otsustas Taliban, et naised Afganistanis ei tohi õppida veterinaariat, inseneriteadusi, majandusteadust ega põllumajandust. Samuti oli piiratud ajakirjandusõpe.
Naistudengeid võisid Talibani varasemate reeglite kohaselt õpetada ainult naisprofessorid või vanad mehed.
Peale seda, kui Taliban uuesti Afganistanis võimule tuli, on riigist paljud akadeemikud põgenenud.
Afganistani majandus on viimastel aastakümnetel tugevalt sõltunud välisabist. Abi andmine lõpetati ära, kui Taliban hakkas piirama tüdrukute õigust omandada keskharidust.
### Response:
Taliban keelas naistele Afganistanis kõrghariduse omandamise
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Pariisi olümpial on kavas 48 distsipliini: 23 naistele ja 23 meestele ning lisaks 4 x 400 meetri segateatejooks ja 35 km segavõistkondade käimine.
Praeguseks on alanud juba maratonis kvalifitseerumise periood, mis sai alguse 1. novembril ja kestab 2024. aasta 30. aprillini. Osadel aladel, näiteks kümnevõistluses algab normi täitmise periood 31. detsembrist ja kestab 30. juunini 2024. Enamikel aladel algab see järgmise aasta 1. juulist.
Eestit huvitavate alade puhul võib tuua välja, et näiteks kümnevõistluses on norm 8460 punkti, meeste 400 meetri tõkkejooksus 48,70 ja naiste kõrgushüppes 1.97. Normide ja olümpiale kvalifitseerumise süsteemiga saab täpsemalt tutvuda selle dokumendi (ing k) abil.
Mitmed Eesti sportlased on sarnast olümpiale kvalifitseerumise süsteemi kritiseerinud.
|
Kergejõustiklased said teada Pariisi olümpiale jõudmise tingimused
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pariisi olümpial on kavas 48 distsipliini: 23 naistele ja 23 meestele ning lisaks 4 x 400 meetri segateatejooks ja 35 km segavõistkondade käimine.
Praeguseks on alanud juba maratonis kvalifitseerumise periood, mis sai alguse 1. novembril ja kestab 2024. aasta 30. aprillini. Osadel aladel, näiteks kümnevõistluses algab normi täitmise periood 31. detsembrist ja kestab 30. juunini 2024. Enamikel aladel algab see järgmise aasta 1. juulist.
Eestit huvitavate alade puhul võib tuua välja, et näiteks kümnevõistluses on norm 8460 punkti, meeste 400 meetri tõkkejooksus 48,70 ja naiste kõrgushüppes 1.97. Normide ja olümpiale kvalifitseerumise süsteemiga saab täpsemalt tutvuda selle dokumendi (ing k) abil.
Mitmed Eesti sportlased on sarnast olümpiale kvalifitseerumise süsteemi kritiseerinud.
### Response:
Kergejõustiklased said teada Pariisi olümpiale jõudmise tingimused
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.