instruction
stringclasses 3
values | input
stringlengths 0
388k
| output
stringlengths 1
59.4k
| text
stringlengths 246
388k
|
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Ameerika näitekirjaniku Aaron Loebi kirjutatud "Ideation" on saanud eesti keeles mitmetähendusliku pealkirja "Ajurünnak". Selles lavastuses ei otsitagi ideid ainult inimkonna päästmiseks viiruse käest, vaid rünnatakse erinevate vandenõuteooriatega ka ideede otsijate mõistust. Erkki Sivoneni tõlge on mahlakas ja kaasahaarav, andes süsimusta huumorit efektselt edasi. Aaron Loebi näidend peatub holokaustil, genotsiidil ja massihaudadel, kuid teemasid lahatakse kedagi solvamata. Siiski on Rakvere teatri kodulehel paiknev hoiatus "Lavastuse tekstis käsitletakse tundlikke teemasid" väga asjakohane.
"Ajurünnaku" sisukokkuvõte on selline: neljast tipp-spetsialistist on kokku pandud tiim, kes peab tegelema Senna-nimelise projektiga. Projekt sisaldab inimkonna päästmist, viirusega nakatunud inimeste tapmist ning nende laipade hävitamist. Spetsialistid ei ole sellest tööotsast vaimustuses, kuid töö on töö ning see tuleb ära teha. Kui aga tiim avastab, kuivõrd vähe nad projektist endast tegelikult teavad, algab paranoia, paanika ja olukord muutub meeskonnakabineti seinte vahel süngeks. Tegelased hakkavad üksteist kordamööda vandenõudes süüdistama ning kui üks tiimikaaslastest pärast väljas käimist kontorisse tagasi ei jõua, väljub situatsioon täiesti kontrolli alt.
"Ajurünnak" Autor/allikas: Kalev Lilleorg
Lavastaja Taago Tubinal on pinge loomine väga hästi õnnestunud. Tubina heli- ja muusikaline kujundus aitavad pinevuse loomisele kaasa ning muudavad laval toimuva õõvastavaks. "Ajurünnaku" helikujundust kuulates tekkis ootamatu seos Stanley Kubricku 1980. aasta filmiga "The Shining", kus tekitati vaatajates ärevust ebamaisete helidega. Märt Selli valguskujundus aitab intensiivsete lahendustega samuti publikus ootusärevust tekitada.
Kõige huvitavamaks lavastuse aspektiks pean hoopis Kristjan Suitsu kunstnikutööd. Suits on loonud Rakvere teatri väiksesse saali pruunides toonides kontoriruumi, mille vasakul pool asuvad riiulid ning paremal musta auku kujutav maal. Ruumi tagaseinas paikneb tahvel, kuhu tegelased lavastuse jooksul märkmeid teevad. Kunstniku algul kujutatud hubane tööruum muutub sündmuste edenedes klaustrofoobseks ahistavaks kontoriks, kust saab väljuda vaid teatud reegleid arvestades. Musta auku kujutav kunstiteos kirjeldab tabavalt vandenõuteooriaid, mis tegelased endasse imab.
Tundub, et lavastusmeeskond on "Ajurünnakut" lahti muukides siiski poolele teele pidama jäänud ning terava ühiskonnakriitika asemel visatakse Rakvere teatris hoopis kildu, mis mõjub sellise algmaterjali puhul üpris veidralt. Mitte ühtki korda ei teki lavastust vaadates tunne, et kui tegelased räägivad iseteenindavatest massihaudadest, siis viidatakse sellega 21. sajandi inimese mugavushullusele. Rakvere teatri lavastus mõjub kuidagi turvaliselt. Immigratsiooniteemal, millest Indiast pärit Sandeep (Elar Vahter) oma monoloogis jõuliselt kõneleb, oleks saanud Eesti kontekstis paljutki rääkida, ütlemise asemel hoopis vaevu vihjatakse.
Näitlejatööd on nauditavad, aga võinuks tiba põnevamad olla. Imre Õunapuu kehastatud Brock on ülbe, naisülemuse suhtes lugupidamatu tüüp, kes tahaks ise juht olla. Brocki enesekeskust näitab ka ülevoolav kostüümivalik. Õunapuu mängib tegelase mõttemaailma küll meeldivalt välja, kuid rollisooritus polnud alati loomulik ning muutus kohati ülepakutuks.
India päritolu Sandeep on Elar Vahteri esituses karismaatiline kuju, kellele meeldib masturbeerides oma ülemusele mõelda ja kelle eksootilisust on ka soenguga kujutatud. Vahter kannab India aktsendi viimaste stseenideni välja, kuid paraku tehti tegelasega rohkem nalja kui võeti tema ahastust tõsiselt.
"Ajurünnak" Autor/allikas: Kalev Lilleorg
Märten Matsu kehastatud Scooter on üks lavastuse huvitavamaid tegelasi. Scooteri näol on tegu noormehega, kes kasutab oma isa tuntust enda võimu kehtestamiseks. Matsu tegelase käes näib olevat ka lavastuse võti, tema ju kirjutab enne etenduse algust tahvlile: " Donit worry. Take risks". Märten Matsu on rollis huvitavalt salapärane, Scooter tundub selline tüüp, kellele võiks vabalt vandenõuteooriaid juurde kleepida.
Aleks on Peeter Rästase kehastuses psühholoogiliselt kõige veenvam tegelane. Rästas oskab huumorit doseerida nii, et olukord üle võlli ei lähe – seda imetlen Peeter Rästase juures juba ammu. Grete Jürgensoni mängitud Hanna jätab esialgu tööka ja jõulise ülemuse mulje, ent seejärel hakkab siit-sealt tulema vihjeraasukesi, et Hanna on mõnikord närviline, ebakindel, kergesti mõjutatav. Jürgensoni on laval põnev jälgida, näitlejanna esitab oma tegelase vaimset murdumist isikupäraselt, kuid Hanna puhul oli keeruline mõista, mis hetkel see koorumine algab. Sandeepi kadumisest või varem? Millal muutub kirglik naine, kes on valmis oma armukesele oraalseksi tegema, hüsteerikuks? Need küsimused jäävadki õhku.
"Ajurünnaku" lõpp on intrigeerivalt ambivalentne, aga kahjuks pole lavastus alati väga intrigeeriv. Parim, mida Rakvere teater Aaron Loebi näidendi lavastamisega pakub, on pinevus, paranoia ja vandenõuteooriate kubricklik segu. Seega otsest teatrisoovitust anda ei saa.
|
Arvustus. "Ajurünnak": paranoia ja vandenõuteooriate kubricklik segu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ameerika näitekirjaniku Aaron Loebi kirjutatud "Ideation" on saanud eesti keeles mitmetähendusliku pealkirja "Ajurünnak". Selles lavastuses ei otsitagi ideid ainult inimkonna päästmiseks viiruse käest, vaid rünnatakse erinevate vandenõuteooriatega ka ideede otsijate mõistust. Erkki Sivoneni tõlge on mahlakas ja kaasahaarav, andes süsimusta huumorit efektselt edasi. Aaron Loebi näidend peatub holokaustil, genotsiidil ja massihaudadel, kuid teemasid lahatakse kedagi solvamata. Siiski on Rakvere teatri kodulehel paiknev hoiatus "Lavastuse tekstis käsitletakse tundlikke teemasid" väga asjakohane.
"Ajurünnaku" sisukokkuvõte on selline: neljast tipp-spetsialistist on kokku pandud tiim, kes peab tegelema Senna-nimelise projektiga. Projekt sisaldab inimkonna päästmist, viirusega nakatunud inimeste tapmist ning nende laipade hävitamist. Spetsialistid ei ole sellest tööotsast vaimustuses, kuid töö on töö ning see tuleb ära teha. Kui aga tiim avastab, kuivõrd vähe nad projektist endast tegelikult teavad, algab paranoia, paanika ja olukord muutub meeskonnakabineti seinte vahel süngeks. Tegelased hakkavad üksteist kordamööda vandenõudes süüdistama ning kui üks tiimikaaslastest pärast väljas käimist kontorisse tagasi ei jõua, väljub situatsioon täiesti kontrolli alt.
"Ajurünnak" Autor/allikas: Kalev Lilleorg
Lavastaja Taago Tubinal on pinge loomine väga hästi õnnestunud. Tubina heli- ja muusikaline kujundus aitavad pinevuse loomisele kaasa ning muudavad laval toimuva õõvastavaks. "Ajurünnaku" helikujundust kuulates tekkis ootamatu seos Stanley Kubricku 1980. aasta filmiga "The Shining", kus tekitati vaatajates ärevust ebamaisete helidega. Märt Selli valguskujundus aitab intensiivsete lahendustega samuti publikus ootusärevust tekitada.
Kõige huvitavamaks lavastuse aspektiks pean hoopis Kristjan Suitsu kunstnikutööd. Suits on loonud Rakvere teatri väiksesse saali pruunides toonides kontoriruumi, mille vasakul pool asuvad riiulid ning paremal musta auku kujutav maal. Ruumi tagaseinas paikneb tahvel, kuhu tegelased lavastuse jooksul märkmeid teevad. Kunstniku algul kujutatud hubane tööruum muutub sündmuste edenedes klaustrofoobseks ahistavaks kontoriks, kust saab väljuda vaid teatud reegleid arvestades. Musta auku kujutav kunstiteos kirjeldab tabavalt vandenõuteooriaid, mis tegelased endasse imab.
Tundub, et lavastusmeeskond on "Ajurünnakut" lahti muukides siiski poolele teele pidama jäänud ning terava ühiskonnakriitika asemel visatakse Rakvere teatris hoopis kildu, mis mõjub sellise algmaterjali puhul üpris veidralt. Mitte ühtki korda ei teki lavastust vaadates tunne, et kui tegelased räägivad iseteenindavatest massihaudadest, siis viidatakse sellega 21. sajandi inimese mugavushullusele. Rakvere teatri lavastus mõjub kuidagi turvaliselt. Immigratsiooniteemal, millest Indiast pärit Sandeep (Elar Vahter) oma monoloogis jõuliselt kõneleb, oleks saanud Eesti kontekstis paljutki rääkida, ütlemise asemel hoopis vaevu vihjatakse.
Näitlejatööd on nauditavad, aga võinuks tiba põnevamad olla. Imre Õunapuu kehastatud Brock on ülbe, naisülemuse suhtes lugupidamatu tüüp, kes tahaks ise juht olla. Brocki enesekeskust näitab ka ülevoolav kostüümivalik. Õunapuu mängib tegelase mõttemaailma küll meeldivalt välja, kuid rollisooritus polnud alati loomulik ning muutus kohati ülepakutuks.
India päritolu Sandeep on Elar Vahteri esituses karismaatiline kuju, kellele meeldib masturbeerides oma ülemusele mõelda ja kelle eksootilisust on ka soenguga kujutatud. Vahter kannab India aktsendi viimaste stseenideni välja, kuid paraku tehti tegelasega rohkem nalja kui võeti tema ahastust tõsiselt.
"Ajurünnak" Autor/allikas: Kalev Lilleorg
Märten Matsu kehastatud Scooter on üks lavastuse huvitavamaid tegelasi. Scooteri näol on tegu noormehega, kes kasutab oma isa tuntust enda võimu kehtestamiseks. Matsu tegelase käes näib olevat ka lavastuse võti, tema ju kirjutab enne etenduse algust tahvlile: " Donit worry. Take risks". Märten Matsu on rollis huvitavalt salapärane, Scooter tundub selline tüüp, kellele võiks vabalt vandenõuteooriaid juurde kleepida.
Aleks on Peeter Rästase kehastuses psühholoogiliselt kõige veenvam tegelane. Rästas oskab huumorit doseerida nii, et olukord üle võlli ei lähe – seda imetlen Peeter Rästase juures juba ammu. Grete Jürgensoni mängitud Hanna jätab esialgu tööka ja jõulise ülemuse mulje, ent seejärel hakkab siit-sealt tulema vihjeraasukesi, et Hanna on mõnikord närviline, ebakindel, kergesti mõjutatav. Jürgensoni on laval põnev jälgida, näitlejanna esitab oma tegelase vaimset murdumist isikupäraselt, kuid Hanna puhul oli keeruline mõista, mis hetkel see koorumine algab. Sandeepi kadumisest või varem? Millal muutub kirglik naine, kes on valmis oma armukesele oraalseksi tegema, hüsteerikuks? Need küsimused jäävadki õhku.
"Ajurünnaku" lõpp on intrigeerivalt ambivalentne, aga kahjuks pole lavastus alati väga intrigeeriv. Parim, mida Rakvere teater Aaron Loebi näidendi lavastamisega pakub, on pinevus, paranoia ja vandenõuteooriate kubricklik segu. Seega otsest teatrisoovitust anda ei saa.
### Response:
Arvustus. "Ajurünnak": paranoia ja vandenõuteooriate kubricklik segu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
33-aastane Rudisha võttis Lõuna-Keenias osa masaide olümpiamängudest ning istus laupäeval koos viie teise inimesega lennukisse, mille mootor lakkas veidi pärast õhku tõusmist töötamast.
"Seitse-kaheksa minutit pärast lennu algust oli kõik hästi, aga ühtäkki muutus kõik vaikseks. Piloot nägi lagedikku, kuhu ta üritas maanduda, aga üks tiib tabas puulatva," rääkis Rudisha Keenia päevalehele Daily Nation. Ükski lennukis olnud inimestest ei saanud raskemaid vigastusi, Rudisha pääses ühegi kriimuta.
David Rudisha after surviving a crash landing in Amboseli pic.twitter.com/aFzB6exHAl
— Kenyans.co.ke (@Kenyans) December 11, 2022
"See oli hirmuäratav juhtum, mille käigus hoiad palvetades südant peos. Piloot tegi suurepärast tööd, et suutis lennukit nii kaua õhus stabiilsena hoida," lisas kahekordne olümpiavõitja ja maailmameister.
Sealjuures pole see Rudisha jaoks esimene kord raskest õnnetusest sisuliselt vigastusteta pääseda: 2019. aastal sattus tema auto laupkokkupõrkesse vastu tulnud bussiga.
Thanking the Almighty God for the gift of life.Saturday night around 1030Hrs I survived a tragic road accident at Keroka on my way home to Kilgoris after a head on collision with a bus plying Kisii Nairobi Route. I am fine with no injuries! Thank you for your prayers. pic.twitter.com/RZdwemLwXG
— David Rudisha (@rudishadavid) August 26, 2019
|
Kahekordne olümpiavõitja pääses lennuõnnetusest vigastusteta
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
33-aastane Rudisha võttis Lõuna-Keenias osa masaide olümpiamängudest ning istus laupäeval koos viie teise inimesega lennukisse, mille mootor lakkas veidi pärast õhku tõusmist töötamast.
"Seitse-kaheksa minutit pärast lennu algust oli kõik hästi, aga ühtäkki muutus kõik vaikseks. Piloot nägi lagedikku, kuhu ta üritas maanduda, aga üks tiib tabas puulatva," rääkis Rudisha Keenia päevalehele Daily Nation. Ükski lennukis olnud inimestest ei saanud raskemaid vigastusi, Rudisha pääses ühegi kriimuta.
David Rudisha after surviving a crash landing in Amboseli pic.twitter.com/aFzB6exHAl
— Kenyans.co.ke (@Kenyans) December 11, 2022
"See oli hirmuäratav juhtum, mille käigus hoiad palvetades südant peos. Piloot tegi suurepärast tööd, et suutis lennukit nii kaua õhus stabiilsena hoida," lisas kahekordne olümpiavõitja ja maailmameister.
Sealjuures pole see Rudisha jaoks esimene kord raskest õnnetusest sisuliselt vigastusteta pääseda: 2019. aastal sattus tema auto laupkokkupõrkesse vastu tulnud bussiga.
Thanking the Almighty God for the gift of life.Saturday night around 1030Hrs I survived a tragic road accident at Keroka on my way home to Kilgoris after a head on collision with a bus plying Kisii Nairobi Route. I am fine with no injuries! Thank you for your prayers. pic.twitter.com/RZdwemLwXG
— David Rudisha (@rudishadavid) August 26, 2019
### Response:
Kahekordne olümpiavõitja pääses lennuõnnetusest vigastusteta
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
USA suurim filmile, muusikale ja tehnoloogiale pühendatud showcase -festival South by Southwest (SXSW) avalikustas teise hulga esinejaid enda järgmise aasta 10.–19. märtsil toimuvast festivalist, kus teiste hulgas astub üles Iiris Vesiku ansambel Night Tapes.
"Loomulikult oleme väga rõõmsad ja tänulikud selle eest. See on omamoodi unistuse täitumine, minna ja esitleda oma muusikat Ameerikas Texases ja seda ühel suurimal esindusfestivalil," kommenteeris Vesik.
"Suurim töö aga on tegelikult alles ees, sest ettevalmistused käivad juba praegu, et saaksime sinna sõita ning võtta sellest võimalusest maksimum.
Night Tapes on Iiris Vesikust, Max Doohanist ja Sam Richardist koosnev ansambel, mis sai alguse õhtustest jämmisessioonitest majakaaslaste vahel. Nende tuntuim lugu on "Forever", mis on tänaseks jõudnud suurtesse Spotify kureeritud playlist 'idesse, kogudes üle kolme miljoni kuulamise.
|
Eesti ansambel Night Tapes valiti esinema festivalile South by Southwest
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA suurim filmile, muusikale ja tehnoloogiale pühendatud showcase -festival South by Southwest (SXSW) avalikustas teise hulga esinejaid enda järgmise aasta 10.–19. märtsil toimuvast festivalist, kus teiste hulgas astub üles Iiris Vesiku ansambel Night Tapes.
"Loomulikult oleme väga rõõmsad ja tänulikud selle eest. See on omamoodi unistuse täitumine, minna ja esitleda oma muusikat Ameerikas Texases ja seda ühel suurimal esindusfestivalil," kommenteeris Vesik.
"Suurim töö aga on tegelikult alles ees, sest ettevalmistused käivad juba praegu, et saaksime sinna sõita ning võtta sellest võimalusest maksimum.
Night Tapes on Iiris Vesikust, Max Doohanist ja Sam Richardist koosnev ansambel, mis sai alguse õhtustest jämmisessioonitest majakaaslaste vahel. Nende tuntuim lugu on "Forever", mis on tänaseks jõudnud suurtesse Spotify kureeritud playlist 'idesse, kogudes üle kolme miljoni kuulamise.
### Response:
Eesti ansambel Night Tapes valiti esinema festivalile South by Southwest
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Õliühingu tegevjuhi Mart Raamatu sõnul peegeldab viimaste kuude tarbimisdünaamika hästi Eesti inimeste hinnatundlikkust. Novembris oli mootoribensiini hind tanklates 4 senti madalam kui oktoobris ja tarbimine kasvas.
Raamatu sõnul näitab ka LPG müügimahtude märgatav kasv, et inimesed otsivad soodsamaid lahendusi. "LPG müük tõusis novembris eelmise aastaga võrreldes koguni 25 protsenti – soodne hind viib järjest rohkem tarbijaid mootorivedelgaasi juurde," ütles Raamat.
Nii septembris kui oktoobris langenud diislikütuse tarbimine kerkis novembris 1,2 protsenti. Raamat ütles, et diislikütuse puhul on selgelt kõige suuremaks tarbijaks veondussektor. "Umbes 50 protsenti kogu Eestis müüdud diislikütusest jõuab veokitesse või kaubikutesse ning vedajate tegevusel on seega suurim mõju diislikütuse müüginumbritele," sõnas ta.
Kütusemüüjate esindaja sõnul on kõige positiivsemaks üllatuseks just piirimaakondade müüginumbrite jätkuv kasv.
"Kui Ida-Virumaa puhul mängib märgatavat rolli Vene piiri sulgemine EL-i vedajatele, mis sunnib seal regioonis tegutsevad vedajad Eestisse tankima, siis Pärnu- ja Valgamaa – kus müüginumbrid novembris olid vastavalt 8 ja 19 protsenti kõrgemad – puhul näeme siiani 2020. aasta aktsiisilangetuse positiivseid mõjusid," sõnas Raamat.
Lähtuvalt maksu- ja tolliameti andmetest on selle aasta 11 kuuga Valgamaal müüdud 130 ja Pärnumaal 53 protsenti rohkem kütust, kui aktsiisilangetuse-eelsel aastal. "Kuna piirimaakondade müüginumbrid jätkavad igakuist kasvamist, siis aktsiisiraha Eestisse tagasi toomise protsess ikka veel käib," märkis Raamat.
|
Kütusetarbimine piirimaakondades on kasvuteel
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õliühingu tegevjuhi Mart Raamatu sõnul peegeldab viimaste kuude tarbimisdünaamika hästi Eesti inimeste hinnatundlikkust. Novembris oli mootoribensiini hind tanklates 4 senti madalam kui oktoobris ja tarbimine kasvas.
Raamatu sõnul näitab ka LPG müügimahtude märgatav kasv, et inimesed otsivad soodsamaid lahendusi. "LPG müük tõusis novembris eelmise aastaga võrreldes koguni 25 protsenti – soodne hind viib järjest rohkem tarbijaid mootorivedelgaasi juurde," ütles Raamat.
Nii septembris kui oktoobris langenud diislikütuse tarbimine kerkis novembris 1,2 protsenti. Raamat ütles, et diislikütuse puhul on selgelt kõige suuremaks tarbijaks veondussektor. "Umbes 50 protsenti kogu Eestis müüdud diislikütusest jõuab veokitesse või kaubikutesse ning vedajate tegevusel on seega suurim mõju diislikütuse müüginumbritele," sõnas ta.
Kütusemüüjate esindaja sõnul on kõige positiivsemaks üllatuseks just piirimaakondade müüginumbrite jätkuv kasv.
"Kui Ida-Virumaa puhul mängib märgatavat rolli Vene piiri sulgemine EL-i vedajatele, mis sunnib seal regioonis tegutsevad vedajad Eestisse tankima, siis Pärnu- ja Valgamaa – kus müüginumbrid novembris olid vastavalt 8 ja 19 protsenti kõrgemad – puhul näeme siiani 2020. aasta aktsiisilangetuse positiivseid mõjusid," sõnas Raamat.
Lähtuvalt maksu- ja tolliameti andmetest on selle aasta 11 kuuga Valgamaal müüdud 130 ja Pärnumaal 53 protsenti rohkem kütust, kui aktsiisilangetuse-eelsel aastal. "Kuna piirimaakondade müüginumbrid jätkavad igakuist kasvamist, siis aktsiisiraha Eestisse tagasi toomise protsess ikka veel käib," märkis Raamat.
### Response:
Kütusetarbimine piirimaakondades on kasvuteel
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Täna [esmaspäeval] kell 12.40 pidi olema lend (Istanbuli), aga juba hommikul tuli teade, et lend on tühistatud. Istanbulist ei hakanud lend Tallinnase tulemagi. Hakkasime toimetama ja vaatasime, et teisipäeva õhtul läheb sama lend kell 18.55," rääkis Kalev/Cramo mänedžer Ramo Kask Delfi Spordile.
Kuigi Süüria lähedal asuvasse Gaziantepi linna jõutakse jätkulennuga alles ööl vastu kolmapäeva kell 4, otsustati piletid ära võtta. Kohtumise edasilükkamine olnuks ebasoodne lahendus, sest järgmise nädala euromänguga seda Saksamaa klubi Crailsheimi soovil juba tehti.
"Arvatavasti planeerime kolmapäeva nii, et öösel hotelli jõudes teeme väikese söögi, siis natuke und ja hommikul läheme hotelli jõusaali ja teeme võimlemist. Halli viskama minemisel pole mõtet, pigem püüame värskust hoida," ütles Kask.
"Loodetavasti homme on see asi vaibunud ja õhtul saab lennata. Aga väga tore ei ole hommikul kell 4 kohale jõuda. Väga paljud pole lennukis magajad ka," lisas mänedžer Delfile.
|
Kalev/Cramo jõuab lumetormi tõttu Türki mängupäeva varahommikul
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Täna [esmaspäeval] kell 12.40 pidi olema lend (Istanbuli), aga juba hommikul tuli teade, et lend on tühistatud. Istanbulist ei hakanud lend Tallinnase tulemagi. Hakkasime toimetama ja vaatasime, et teisipäeva õhtul läheb sama lend kell 18.55," rääkis Kalev/Cramo mänedžer Ramo Kask Delfi Spordile.
Kuigi Süüria lähedal asuvasse Gaziantepi linna jõutakse jätkulennuga alles ööl vastu kolmapäeva kell 4, otsustati piletid ära võtta. Kohtumise edasilükkamine olnuks ebasoodne lahendus, sest järgmise nädala euromänguga seda Saksamaa klubi Crailsheimi soovil juba tehti.
"Arvatavasti planeerime kolmapäeva nii, et öösel hotelli jõudes teeme väikese söögi, siis natuke und ja hommikul läheme hotelli jõusaali ja teeme võimlemist. Halli viskama minemisel pole mõtet, pigem püüame värskust hoida," ütles Kask.
"Loodetavasti homme on see asi vaibunud ja õhtul saab lennata. Aga väga tore ei ole hommikul kell 4 kohale jõuda. Väga paljud pole lennukis magajad ka," lisas mänedžer Delfile.
### Response:
Kalev/Cramo jõuab lumetormi tõttu Türki mängupäeva varahommikul
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Oleme ammu jõudnud riigina arengufaasi, kus primitiivsed lahendused ei vii meid edasi. Ülekoormatud ja läbipõlemise äärel asuva õpetaja töötunde ei saa kinni maksta isegi 3000 euro suuruse palgaga. Õpetajad vajavad tasakaalu kontakttundide, materjalide ettevalmistamise, muude kohustuste ja töötasu vahel.
Hariduslik ebavõrdsus linna ja maapiirkonna vahel ning eesti- ja venekeelsete koolide vahel on ilmne ja see väljendub PISA testi tulemustes, tasemetöödes ning edasiõppimise perspektiivide märkimisväärses erinevuses. Kuid me ei suuda isegi öelda, millised koolid vajavad täiendavat abi, sest pole kokkulepet ega süsteemi hariduse kvaliteedi hindamiseks. Veelgi enam, meil pole mehhanisme, mis oleks toeks nõrkade tulemustega koolidele.
Eesti haridus vajab kvaliteedikokkulepet, mis aitab teha adekvaatseid järeldusi koolide hakkamasaamisest. Nõrgemaid koole ei tohi noomida ega lüüa häbiposti. Selle asemel tuleks Eesti haridusmaastikul rakendada koolipöörde programmi, mille käigus saab kool täiendavaid ressursse ja tähelepanu haridusministeeriumilt, et tulemusi parandada.
Koolipöörde programmi eesmärk on tõsta kooli juhtimise kvaliteeti ning arendada õpikeskkonda. Selleks peab leidma koolile tippjuhist direktori, kes hakkab saama erasektori juhtidega võrreldavat palka.
Õpikeskkond koosneb osaliselt füüsilisest ruumist, ehk peame pakkuma sellistes koolides nüüdisaegseid võimalusi õppimiseks, renoveerides või ehitades uusi kooliruume. Õpilaste jaoks see peaks tähendama pikemat kooliteed ja suuremat õpimotivatsiooni.
Hariduse juhtimise kvaliteet Eestis vajab käiguvahetust. Õpilaste tulemused ning õpetajate rahulolu oma tööga sõltub suuresti kooli juhtkonna pingutustest. Peaksime looma koolijuhtide värbamis- ja hindamiskomisjoni, mis töötaks haridus- ja teadusministeeriumi alluvuses. Selle tähtsaimaks eesmärgiks oleks toetada kooli pidajaid professionaalsete juhtide värbamiseks ning perioodiliselt hinnata nende töö kvaliteeti vastavalt seatud eesmärkidele.
Kui koolijuht ei suuda aastaid saavutada püstitatud eesmärke, siis sellest peaks saama legitiimne põhjus uue juhi otsimiseks.
Koolijuhi käsutusse peaks jõudma suurem palgafond, et pakkuda õpetajatele mitmekesisemaid karjäärivõimalusi, ülesandeid ning kõrgemat töötasu. Kaasaegset karjääri- ja palgamudelit koos koormusarvustusega vajavad nii õpetajad kui ka koolijuhid.
Hea õpetaja peaks tõesti saama palgaks 3000 eurot, kuid mitte ainult Ida-Virumaal, vaid terves Eestis. On igati mõistlik drastiliselt tõsta õpetajate palgad Kirde-Eestis, et tuua piirkonda rohkem eestikeelseid töötajaid, kuid pikaajaliselt see loob ebavõrdsust. Samuti võib see viia minema õpetajad nii Lääne-Virumaalt kui ka kaugemalt. Teiste maakondade õpetajate palgad peaksid jõudma järgi. Kõrgemat palka peaksid saama eelkõige suurema vastutuse, juhtimis- või juhendamisülesannetega seotud õpetajad.
Iga teine õpetaja lahkub haridusmaastikult esimese viia tööaasta jooksul. Selle teadmise juures peame väärtustama meie staažikaid pedagooge ning looma õpetajapensioni, mis oleks mõeldud 20 aastat õpetajaametis töötanutele.
"Koolis käimise võimalus on üks kesksemaid argumente, mis on vajalik perede elamiseks keskustest väljaspool."
Senisest koolivõrgu korrastamisest oleme õppinud, et maakoolide kinnipanek tähendab ääremaastumist ning inimeste kolimist maalt keskustesse. Koolis käimise võimalus on üks kesksemaid argumente, mis on vajalik perede elamiseks keskustest väljaspool.
Koolide kinni panemise asemel tuleks hoopis avada uusi. Selleks peaks töötama välja rahastusmudeli hajaasustusega omavalitsustele, et kujuneks kodulähedaste lasteaed-algkoolide võrk. Lasteaiakoht ning esimese kuni kuuenda klassi hariduse saamise võimalus peaks asuma kuni 20 minuti kaugusel kodust.
Ühel koolil võiks olla mitu koolimaja sama omavalitsuse piires ja neid juhiks üks juhtkond, kes jagab oma töönädala koos tugispetsialistide ja õpetajatega mitme koolimaja vahel.
Praegusel kujul kiiruga kavandatud üleminek eestikeelsele haridusele on vaid pool lahendust. Muukeelseid noori peaks tooma eestikeelsesse ja -meelsesse ruumi päriselt. Selleks tuleks kavandada muukeelsetele noortele võimalikult palju kokkupuuteid eesti keelt ja kultuuri kandvate inimestega. Sõltuvalt omavalitsuse eripärast peaksid eri emakeelega noored õppima samas koolimajas või saama järjepidevalt kokkupuuteid projektõpe ja väljasõitude käigus.
Meie haridussüsteemis on praeguseks kuhjaga väljakutseid, mida ei ole võimalik lahendada väiksema või suurema õpetajate palgatõusuga. Olgu selleks õpetajate ülekoormus või järelkasv, koolijuhtimise kvaliteet või maakoolide kinnipanek. Haridust ei tohi käsitleda jooksva kuluna, vaid investeeringuna. Nutikalt haridusse investeeritud raha viib targema, tervema, jõukama rahva ning elujõulisema keele ja kultuurini. Eesti tähtsaim maavara on meie inimesed ning nende teadmised.
Vajame 250 miljonit eurot lisaraha aastas, et tagada õpetajate palgatõus, suurendada õpetajate ja tugispetsialistide koolitustellimust, viia ellu ühtse Eesti kooli reform ning tagada väga hea haridus igas Eesti piirkonnas.
|
Aleksei Jašin: Eesti vajab uusi koole ja uusi hariduse mõttemalle
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oleme ammu jõudnud riigina arengufaasi, kus primitiivsed lahendused ei vii meid edasi. Ülekoormatud ja läbipõlemise äärel asuva õpetaja töötunde ei saa kinni maksta isegi 3000 euro suuruse palgaga. Õpetajad vajavad tasakaalu kontakttundide, materjalide ettevalmistamise, muude kohustuste ja töötasu vahel.
Hariduslik ebavõrdsus linna ja maapiirkonna vahel ning eesti- ja venekeelsete koolide vahel on ilmne ja see väljendub PISA testi tulemustes, tasemetöödes ning edasiõppimise perspektiivide märkimisväärses erinevuses. Kuid me ei suuda isegi öelda, millised koolid vajavad täiendavat abi, sest pole kokkulepet ega süsteemi hariduse kvaliteedi hindamiseks. Veelgi enam, meil pole mehhanisme, mis oleks toeks nõrkade tulemustega koolidele.
Eesti haridus vajab kvaliteedikokkulepet, mis aitab teha adekvaatseid järeldusi koolide hakkamasaamisest. Nõrgemaid koole ei tohi noomida ega lüüa häbiposti. Selle asemel tuleks Eesti haridusmaastikul rakendada koolipöörde programmi, mille käigus saab kool täiendavaid ressursse ja tähelepanu haridusministeeriumilt, et tulemusi parandada.
Koolipöörde programmi eesmärk on tõsta kooli juhtimise kvaliteeti ning arendada õpikeskkonda. Selleks peab leidma koolile tippjuhist direktori, kes hakkab saama erasektori juhtidega võrreldavat palka.
Õpikeskkond koosneb osaliselt füüsilisest ruumist, ehk peame pakkuma sellistes koolides nüüdisaegseid võimalusi õppimiseks, renoveerides või ehitades uusi kooliruume. Õpilaste jaoks see peaks tähendama pikemat kooliteed ja suuremat õpimotivatsiooni.
Hariduse juhtimise kvaliteet Eestis vajab käiguvahetust. Õpilaste tulemused ning õpetajate rahulolu oma tööga sõltub suuresti kooli juhtkonna pingutustest. Peaksime looma koolijuhtide värbamis- ja hindamiskomisjoni, mis töötaks haridus- ja teadusministeeriumi alluvuses. Selle tähtsaimaks eesmärgiks oleks toetada kooli pidajaid professionaalsete juhtide värbamiseks ning perioodiliselt hinnata nende töö kvaliteeti vastavalt seatud eesmärkidele.
Kui koolijuht ei suuda aastaid saavutada püstitatud eesmärke, siis sellest peaks saama legitiimne põhjus uue juhi otsimiseks.
Koolijuhi käsutusse peaks jõudma suurem palgafond, et pakkuda õpetajatele mitmekesisemaid karjäärivõimalusi, ülesandeid ning kõrgemat töötasu. Kaasaegset karjääri- ja palgamudelit koos koormusarvustusega vajavad nii õpetajad kui ka koolijuhid.
Hea õpetaja peaks tõesti saama palgaks 3000 eurot, kuid mitte ainult Ida-Virumaal, vaid terves Eestis. On igati mõistlik drastiliselt tõsta õpetajate palgad Kirde-Eestis, et tuua piirkonda rohkem eestikeelseid töötajaid, kuid pikaajaliselt see loob ebavõrdsust. Samuti võib see viia minema õpetajad nii Lääne-Virumaalt kui ka kaugemalt. Teiste maakondade õpetajate palgad peaksid jõudma järgi. Kõrgemat palka peaksid saama eelkõige suurema vastutuse, juhtimis- või juhendamisülesannetega seotud õpetajad.
Iga teine õpetaja lahkub haridusmaastikult esimese viia tööaasta jooksul. Selle teadmise juures peame väärtustama meie staažikaid pedagooge ning looma õpetajapensioni, mis oleks mõeldud 20 aastat õpetajaametis töötanutele.
"Koolis käimise võimalus on üks kesksemaid argumente, mis on vajalik perede elamiseks keskustest väljaspool."
Senisest koolivõrgu korrastamisest oleme õppinud, et maakoolide kinnipanek tähendab ääremaastumist ning inimeste kolimist maalt keskustesse. Koolis käimise võimalus on üks kesksemaid argumente, mis on vajalik perede elamiseks keskustest väljaspool.
Koolide kinni panemise asemel tuleks hoopis avada uusi. Selleks peaks töötama välja rahastusmudeli hajaasustusega omavalitsustele, et kujuneks kodulähedaste lasteaed-algkoolide võrk. Lasteaiakoht ning esimese kuni kuuenda klassi hariduse saamise võimalus peaks asuma kuni 20 minuti kaugusel kodust.
Ühel koolil võiks olla mitu koolimaja sama omavalitsuse piires ja neid juhiks üks juhtkond, kes jagab oma töönädala koos tugispetsialistide ja õpetajatega mitme koolimaja vahel.
Praegusel kujul kiiruga kavandatud üleminek eestikeelsele haridusele on vaid pool lahendust. Muukeelseid noori peaks tooma eestikeelsesse ja -meelsesse ruumi päriselt. Selleks tuleks kavandada muukeelsetele noortele võimalikult palju kokkupuuteid eesti keelt ja kultuuri kandvate inimestega. Sõltuvalt omavalitsuse eripärast peaksid eri emakeelega noored õppima samas koolimajas või saama järjepidevalt kokkupuuteid projektõpe ja väljasõitude käigus.
Meie haridussüsteemis on praeguseks kuhjaga väljakutseid, mida ei ole võimalik lahendada väiksema või suurema õpetajate palgatõusuga. Olgu selleks õpetajate ülekoormus või järelkasv, koolijuhtimise kvaliteet või maakoolide kinnipanek. Haridust ei tohi käsitleda jooksva kuluna, vaid investeeringuna. Nutikalt haridusse investeeritud raha viib targema, tervema, jõukama rahva ning elujõulisema keele ja kultuurini. Eesti tähtsaim maavara on meie inimesed ning nende teadmised.
Vajame 250 miljonit eurot lisaraha aastas, et tagada õpetajate palgatõus, suurendada õpetajate ja tugispetsialistide koolitustellimust, viia ellu ühtse Eesti kooli reform ning tagada väga hea haridus igas Eesti piirkonnas.
### Response:
Aleksei Jašin: Eesti vajab uusi koole ja uusi hariduse mõttemalle
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Microsofti värske osalus Londoni börsist sai teatavaks peale teadet, et Londoni börsi haldusettevõtte kulutab järgmise kümnendi jooksul 2,8 miljardit dollarit Microsofti toodetele, eelkõige Azure pilveteenusele.
The Wall Street Journal toob esile, et tehinguga ühendavad jõud Euroopa suurim börs ning üks USA suurimaid tehnoloogiaettevõtteid, ühendades Microsofti pilveteenuse Londoni börsi töö käigus tekkivate finantsandmetega.
Tehnoloogiaettevõtted ning finantsturud on üha enam hakanud koostööd tegema.
The Wall Street Journal toob näitena, kuidas Google emafirma Alphabet investeeris miljard dollarit futuuride kauplemisega tegelevasse ettevõttesse CME Group, mille raames viiakse ettevõtte kauplemise keskkond pilveteenuse peale üle.
Paar nädalat hiljem teatas USA börsiettevõte Nasdaq, et alustas koostööd Amazoniga, kellele kuulub pilveteenuse platvorm Amazon Web Services.
Lisaks 2,8 miljardit dollarit maksvale tehingule saab Microsoft lisaks hinnanguliselt veel 2,2 miljardit 10 aasta jooksul erinevatelt investoritelt, börsikauplejatelt ja finantsnõunikelt, kes Londoni börsi kasutavad.
Leht toob esile, et Microsofti jaoks on tavatu osta osalus enda kliendi ettevõttes. Londoni börsi tegevjuhi David Schwimmeri väitel liidab osaluse ostmine Londoni börsi ja Microsofti ärihuvid.
|
Microsoft hakkab Londoni börsi pilveteenust arendama
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Microsofti värske osalus Londoni börsist sai teatavaks peale teadet, et Londoni börsi haldusettevõtte kulutab järgmise kümnendi jooksul 2,8 miljardit dollarit Microsofti toodetele, eelkõige Azure pilveteenusele.
The Wall Street Journal toob esile, et tehinguga ühendavad jõud Euroopa suurim börs ning üks USA suurimaid tehnoloogiaettevõtteid, ühendades Microsofti pilveteenuse Londoni börsi töö käigus tekkivate finantsandmetega.
Tehnoloogiaettevõtted ning finantsturud on üha enam hakanud koostööd tegema.
The Wall Street Journal toob näitena, kuidas Google emafirma Alphabet investeeris miljard dollarit futuuride kauplemisega tegelevasse ettevõttesse CME Group, mille raames viiakse ettevõtte kauplemise keskkond pilveteenuse peale üle.
Paar nädalat hiljem teatas USA börsiettevõte Nasdaq, et alustas koostööd Amazoniga, kellele kuulub pilveteenuse platvorm Amazon Web Services.
Lisaks 2,8 miljardit dollarit maksvale tehingule saab Microsoft lisaks hinnanguliselt veel 2,2 miljardit 10 aasta jooksul erinevatelt investoritelt, börsikauplejatelt ja finantsnõunikelt, kes Londoni börsi kasutavad.
Leht toob esile, et Microsofti jaoks on tavatu osta osalus enda kliendi ettevõttes. Londoni börsi tegevjuhi David Schwimmeri väitel liidab osaluse ostmine Londoni börsi ja Microsofti ärihuvid.
### Response:
Microsoft hakkab Londoni börsi pilveteenust arendama
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tänavu novembris toimunud COP-i kliimakonverents lõppes mõnevõrra üllatavate tulemustega, pakkudes ühtaegu põhjust aktivistide ja huvikaitsjate aastatepikkuse pingutusega saavutatud töövõidu tähistamiseks ning kinnitades ka vajadust hoida jätkuvalt kriitilist pilku kliimapoliitikate arengutel.
Aastaid kestnud läbirääkimiste tulemusena võeti COP27 käigus viimaks vastu otsus luua üleilmne kliimareparatsioonide fond, mille kaudu rikkamad riigid aitavad hüvitada kliimamuutuste põhjustatud kahjusid kõige kriitilisemates regioonides.
Üks õigel hetkel tehtud vajalik otsus ei anna paraku veel mingeid garantiisid, et kliimamuutustega toimetulek või nende kahjudest taastumine märgatavalt lihtsamaks muutuks, kuid esimene samm on sellegipoolest tehtud. Nüüd on oluline doonorriike jätkuvalt vastutusele võtta, et reparatsioonifond ka praktikas oodatud rolli täidaks.
Kliimakonverentse on korraldatud mitu aastakümmet. Juba 1970. aastate alguses kogunesid maailma liidrid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mandaadi all, et arutada, kuidas ähvardavat kliimakriisi leevendada. Tagantjärele on 1972. aastal Stockholmis toimunud tippkohtumine tuntud kui First Earth Summit.
Järgnenud aastakümnete jooksul toimunud kogunemistel töötati välja detailsed üleilmsed eesmärgid ja tegevusplaanid, millega kliimamuutusi pidurdada ja atmosfääris kasvuhoonegaase vähendada. Sellele vaatamata on lubaduste andmisest jäänud väheks.
Näeme iga-aastaste ülevaadete pealt, et isegi Pariisi kokkuleppes võetud eesmärk hoida kliimasoojenemine alla 2°C võis osutuda liialt ambitsioonikaks. 2022. aastaks oleme jõudnud juba 1,5°C tõusu juurde.
Nüüdseks on COP-ist saanud konverents, kus on esindatud pea kõik maailma riigid nii poliitikakujundajate, ametnike, kodanikuühiskonna kui ka muude oluliste sidusrühmadena. Sealjuures on saanud üheks oluliseks kriitikapunktiks ka korporatsioonide ja suurfirmade osalus, keda kannustavad keskkonnakaitse asemel tihtipeale pigem majanduslikud ambitsioonid.
Nagu niivõrd suuremõõtmeliste ja kohati vastuoluliste huvidega poolte kogunemiste puhul paratamatu, on kliimakonverentsi üks suurim väljakutse päriselt praktiliste muutusteni jõudmine.
Kui eelmisel aastal Glasgow's toimunud COP-i olulisteks tulemusteks olid uued ambitsioonikad lubadused – näiteks kliimasoojenemise pidurdamine 1,5 kraadi juures –, siis tänavu oli keskseks küsimuseks, kuidas ka päriselt nende lubaduste elluviimiseni jõuda.
Kliimakahjude ebaproportsionaalsus
"Kuidas?" ei ole siinkohal sugugi lihtne küsimus. Kliimamuutused koosnevad juba iseenesest niivõrd mitmetahulistest probleemidest, et lahendusi tuleb leida iga nurga alt korraga. Nii on ka reparatsioonidega – kliimakahjude hüvitamine üksi ei lahenda küll kogu nurjatut probleemi, kuid pakub mõjutatud riikidele olulist leevendust.
Kliimareparatsioonide küsimus saigi tänavusel tippkohtumisel üheks olulisimaks arutelude keskpunktiks – täpsemalt see, kas ja kuidas peaksid maailma rikkamad riigid rahastama kliimamuutustega seotud kannatusi ja hävingut maailma lõunapoolel.
Siinkohal on maailma lõunapool, tuntud ka kui globaalne lõuna ehk Global South, üsna paindlik termin. Kuigi kasutame geograafilisi mõisteid nii kliimamuutustest kui ka rahvusvahelisest arengukoostööst rääkides, jaotatakse maailm globaalseks "lõunaks" ja "põhjaks" pigem sotsiomajanduslikku telge pidi.
"Nii rahvusvahelises arengukoostöös kui ka kliimamuutuste pidurdamises on meil pigem doonori kui kasusaaja roll."
Hästi lihtsustatult liigitatakse haavatavamad ning kehvema inim- ja majandusarenguga riigid globaalseks lõunaks ning suurema vastupanuvõime ja majandusliku võimekusega riigid globaalseks põhjaks. Eesti kuulub selgelt maailma privilegeeritumate riikide hulka ja nii rahvusvahelises arengukoostöös kui ka kliimamuutuste pidurdamises on meil pigem doonori kui kasusaaja roll.
Ajalooliselt on seisnud reparatsioonidele häälekalt vastu mitmed lääneriigid, kes on uute finantskohustuste võtmise suhtes ettevaatlikud olnud.
Ent kui mainitud reparatsioonidele lähemalt otsa vaadata, siis näeme kliimamuutuste üsna koledat nägu. Nimelt on nii kliimasoojenemise kui ka sellega kaasnevate keskkonnaprobleemide puhul esimesteks kannatajateks ebaproportsionaalselt just maailma lõunapoolel asuvad riigid. Ebaproportsionaalsus seisneb eelkõige tasakaalus kliimamuutuste põhjustamise ja nende tagajärjel kannatamise vahel. Õigemini selle tasakaalu puudumises.
Kliimasoojenemisega kaasnevad katastroofid, nagu üleujutused, ulatuslikud põlengud, orkaanid, intensiivistunud põuaperioodid jm, avaldavad hävituslikku mõju riikidele ja kogukondadele, kel pole ei valmisolekut ega ka võimekust, et nende katastroofidega toime tulla. Nii tänavused tohutud üleujutused Pakistanis kui ka järjestikused hävituslikud orkaanid Kariibi mere ja Atlandi ookeani piirkonnas on vaid üksikud näited hiljutistest kaotustest, millest taastumiseks napib peamistel kannatajatel ressursse.
Kliimareparatsioonid on oma olemuselt ainulaadsed, kuna need ei käsitle mitte kliimamuutustega toimetulekut, vaid tekkinud kahjudest taastumist. Toimetulekuks on juba olemas mitmed mehhanismid, sealjuures näiteks kliimameetmete esimene ja teine sammas, milleks on vastavalt kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine.
Esimene sammas ehk kliimamuutuste leevendamine käsitleb eelkõige kliimamuutuste takistamist, tähendades muu hulgas ka näiteks fossiilkütustest loobumist ja heitgaaside vähendamist. Teine sammas ehk kohanemine on mõneti juba kliimamuutuste järgmine faas – mõjutatud riikide toetamine juba toimunud muutustes, näiteks vett säästvate põllumajandusviiside arendamine põuapiirkondades.
Kõnealused reparatsioonid peaksid pakkuma tuge juba järgmises faasis, kui ennetusele keskenduvad leevendamine ja kohanemine ei ole enam asjakohased. ÜRO kõnepruugis tuntud kui loss and damage ehk kaotuste ja kahjudega tegelevate reparatsioonide eesmärk on pakkuda vahendeid katastroofipiirkondade taastamiseks ja ülesehituseks.
Ajalooliselt on seisnud reparatsioonidele häälekalt vastu mitmed lääneriigid, kes on uute finantskohustuste võtmise suhtes ettevaatlikud olnud. Tänavune COP-i kliimakonverents oli seega ajalooliselt tähenduslik, kui maailma riigipead nõustusid viimaks kliimareparatsioonide fondi loomisega. Eesolevatel aastatel selgub, milline saab täpsemalt olema nii Euroopa riikide kui ka Eesti roll reparatsioonide tegemisel ja kliimamuutustega seotud ebavõrdsuste tasandamine.
Arengumaade ja kliimamuutustega tegelevad eksperdid toovad reparatsioonide kriitikana välja, et pelgalt kahjude katmine ei ole oma olemuselt reparatsioon.
Vaja veelgi paindlikumaid reparatsioone
Võib minna veel üksjagu aega, enne kui reparatsioonifond ka päriselt oodatud rolli hakkab mängima. Fondi loomine on küll märgiline samm, kuid selle detailid selguvad alles pärast kokkuleppimist rakendusmeetmetes, sh nii doonorriikide panuste kui ka väljamakstavate hüvitiste suurusjärkudes, kliimakahjude definitsioonis, väljamaksete ajajoones ja muus sarnases.
Sharm el Sheikhi kliimakonverentsi järel on peamine lootus, et päris detailideni jõutakse tuleval aastal Abu Dhabis COP28 konverentsil. Senikaua on lootust, et kõige kriitilisemaid kahjusid kannatavad riigid saavad värskele reparatsioonifondile kiirendatud ligipääsu; taoline paindlikkus oleks praegu eelkõige hädavajalik Pakistanile, kus suviste üleujutuste tagajärjel on hukkunud ligikaudu 2000 inimest ning koduta jäänud üle kahe miljoni. Loomulikult ei ole tegu ainsa katastroofipiirkonnaga, kuid Pakistani kriisiolukorra ulatuslikkus sai kindlasti üheks oluliseks tõukejõuks reparatsioonifondi loomisotsuse vastuvõtmisel.
Arengumaade ja kliimamuutustega tegelevad eksperdid toovad reparatsioonide kriitikana välja, et pelgalt kahjude katmine ei ole oma olemuselt reparatsioon. Selles vaates peaksid reparatsioonid olema paindlikumate tingimustega rahalised vahendid, mida kliimamuutuste tekitajad maksavad nende all kannatajatele, ehk raha, mida rikkad põhjariigid panustavad globaalsesse lõunasse.
Taoline paindlikum lähenemine reparatsioonidele tundub mõistlik, sest kas peame tingimata ootama ära ulatuslikud humanitaarkatastroofid, enne kui oma tarbimisega tekitatud kahju eest vastutuse võtame? See ju ongi reparatsioonide peamine eesmärk: panna kliimamuutustesse panustajad vastutama ja luua vahendeid piirkondadele, kus kahjud on kõige suuremad.
Tõenäosus, et sellist lähenemist toetavad lähiaastatel ka ÜRO mandaadi all olevad riikide esindajad, ei ole aga mainimisväärselt suur, nimelt tähendaks see tunduvalt ulatuslikumat rahalist panust, kui kaasneks rangelt ainult materiaalsete kahjustuste hüvitamisega.
Kuna reparatsioonifondiga seotud kulud panid lääneriike niigi kahtlema, ei ole panuste suurendamine vähemalt mõnda aega silmapiiril. Pigem panevad nii riigipead, diplomaatilised esindused, keskkonnaorganisatsioonid kui ka muud pooled lähiajal peamise rõhu sõnadest tegudeni jõudmisele, et reparatsioonifond liialt bürokraatlikesse protsessidesse ei takerduks ja rakendusmeetmed juba hiljemalt tuleval aastal kinnitatud saaks.
Susanna Veevo on kestliku arengu ja rahvusvahelise koostöö spetsialist, kes esindab kodanikuühiskonda Eesti riigi institutsioonide, Euroopa Liidu ja ÜRO juures. Lisaks on ta Arengukoostöö Ümarlaua tegevjuht, koordineerides 34 liikmesorganisatsiooniga võrgustiku tööd.
|
Susanna Veevo: kiirvaade kliimareparatsioonidesse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu novembris toimunud COP-i kliimakonverents lõppes mõnevõrra üllatavate tulemustega, pakkudes ühtaegu põhjust aktivistide ja huvikaitsjate aastatepikkuse pingutusega saavutatud töövõidu tähistamiseks ning kinnitades ka vajadust hoida jätkuvalt kriitilist pilku kliimapoliitikate arengutel.
Aastaid kestnud läbirääkimiste tulemusena võeti COP27 käigus viimaks vastu otsus luua üleilmne kliimareparatsioonide fond, mille kaudu rikkamad riigid aitavad hüvitada kliimamuutuste põhjustatud kahjusid kõige kriitilisemates regioonides.
Üks õigel hetkel tehtud vajalik otsus ei anna paraku veel mingeid garantiisid, et kliimamuutustega toimetulek või nende kahjudest taastumine märgatavalt lihtsamaks muutuks, kuid esimene samm on sellegipoolest tehtud. Nüüd on oluline doonorriike jätkuvalt vastutusele võtta, et reparatsioonifond ka praktikas oodatud rolli täidaks.
Kliimakonverentse on korraldatud mitu aastakümmet. Juba 1970. aastate alguses kogunesid maailma liidrid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mandaadi all, et arutada, kuidas ähvardavat kliimakriisi leevendada. Tagantjärele on 1972. aastal Stockholmis toimunud tippkohtumine tuntud kui First Earth Summit.
Järgnenud aastakümnete jooksul toimunud kogunemistel töötati välja detailsed üleilmsed eesmärgid ja tegevusplaanid, millega kliimamuutusi pidurdada ja atmosfääris kasvuhoonegaase vähendada. Sellele vaatamata on lubaduste andmisest jäänud väheks.
Näeme iga-aastaste ülevaadete pealt, et isegi Pariisi kokkuleppes võetud eesmärk hoida kliimasoojenemine alla 2°C võis osutuda liialt ambitsioonikaks. 2022. aastaks oleme jõudnud juba 1,5°C tõusu juurde.
Nüüdseks on COP-ist saanud konverents, kus on esindatud pea kõik maailma riigid nii poliitikakujundajate, ametnike, kodanikuühiskonna kui ka muude oluliste sidusrühmadena. Sealjuures on saanud üheks oluliseks kriitikapunktiks ka korporatsioonide ja suurfirmade osalus, keda kannustavad keskkonnakaitse asemel tihtipeale pigem majanduslikud ambitsioonid.
Nagu niivõrd suuremõõtmeliste ja kohati vastuoluliste huvidega poolte kogunemiste puhul paratamatu, on kliimakonverentsi üks suurim väljakutse päriselt praktiliste muutusteni jõudmine.
Kui eelmisel aastal Glasgow's toimunud COP-i olulisteks tulemusteks olid uued ambitsioonikad lubadused – näiteks kliimasoojenemise pidurdamine 1,5 kraadi juures –, siis tänavu oli keskseks küsimuseks, kuidas ka päriselt nende lubaduste elluviimiseni jõuda.
Kliimakahjude ebaproportsionaalsus
"Kuidas?" ei ole siinkohal sugugi lihtne küsimus. Kliimamuutused koosnevad juba iseenesest niivõrd mitmetahulistest probleemidest, et lahendusi tuleb leida iga nurga alt korraga. Nii on ka reparatsioonidega – kliimakahjude hüvitamine üksi ei lahenda küll kogu nurjatut probleemi, kuid pakub mõjutatud riikidele olulist leevendust.
Kliimareparatsioonide küsimus saigi tänavusel tippkohtumisel üheks olulisimaks arutelude keskpunktiks – täpsemalt see, kas ja kuidas peaksid maailma rikkamad riigid rahastama kliimamuutustega seotud kannatusi ja hävingut maailma lõunapoolel.
Siinkohal on maailma lõunapool, tuntud ka kui globaalne lõuna ehk Global South, üsna paindlik termin. Kuigi kasutame geograafilisi mõisteid nii kliimamuutustest kui ka rahvusvahelisest arengukoostööst rääkides, jaotatakse maailm globaalseks "lõunaks" ja "põhjaks" pigem sotsiomajanduslikku telge pidi.
"Nii rahvusvahelises arengukoostöös kui ka kliimamuutuste pidurdamises on meil pigem doonori kui kasusaaja roll."
Hästi lihtsustatult liigitatakse haavatavamad ning kehvema inim- ja majandusarenguga riigid globaalseks lõunaks ning suurema vastupanuvõime ja majandusliku võimekusega riigid globaalseks põhjaks. Eesti kuulub selgelt maailma privilegeeritumate riikide hulka ja nii rahvusvahelises arengukoostöös kui ka kliimamuutuste pidurdamises on meil pigem doonori kui kasusaaja roll.
Ajalooliselt on seisnud reparatsioonidele häälekalt vastu mitmed lääneriigid, kes on uute finantskohustuste võtmise suhtes ettevaatlikud olnud.
Ent kui mainitud reparatsioonidele lähemalt otsa vaadata, siis näeme kliimamuutuste üsna koledat nägu. Nimelt on nii kliimasoojenemise kui ka sellega kaasnevate keskkonnaprobleemide puhul esimesteks kannatajateks ebaproportsionaalselt just maailma lõunapoolel asuvad riigid. Ebaproportsionaalsus seisneb eelkõige tasakaalus kliimamuutuste põhjustamise ja nende tagajärjel kannatamise vahel. Õigemini selle tasakaalu puudumises.
Kliimasoojenemisega kaasnevad katastroofid, nagu üleujutused, ulatuslikud põlengud, orkaanid, intensiivistunud põuaperioodid jm, avaldavad hävituslikku mõju riikidele ja kogukondadele, kel pole ei valmisolekut ega ka võimekust, et nende katastroofidega toime tulla. Nii tänavused tohutud üleujutused Pakistanis kui ka järjestikused hävituslikud orkaanid Kariibi mere ja Atlandi ookeani piirkonnas on vaid üksikud näited hiljutistest kaotustest, millest taastumiseks napib peamistel kannatajatel ressursse.
Kliimareparatsioonid on oma olemuselt ainulaadsed, kuna need ei käsitle mitte kliimamuutustega toimetulekut, vaid tekkinud kahjudest taastumist. Toimetulekuks on juba olemas mitmed mehhanismid, sealjuures näiteks kliimameetmete esimene ja teine sammas, milleks on vastavalt kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine.
Esimene sammas ehk kliimamuutuste leevendamine käsitleb eelkõige kliimamuutuste takistamist, tähendades muu hulgas ka näiteks fossiilkütustest loobumist ja heitgaaside vähendamist. Teine sammas ehk kohanemine on mõneti juba kliimamuutuste järgmine faas – mõjutatud riikide toetamine juba toimunud muutustes, näiteks vett säästvate põllumajandusviiside arendamine põuapiirkondades.
Kõnealused reparatsioonid peaksid pakkuma tuge juba järgmises faasis, kui ennetusele keskenduvad leevendamine ja kohanemine ei ole enam asjakohased. ÜRO kõnepruugis tuntud kui loss and damage ehk kaotuste ja kahjudega tegelevate reparatsioonide eesmärk on pakkuda vahendeid katastroofipiirkondade taastamiseks ja ülesehituseks.
Ajalooliselt on seisnud reparatsioonidele häälekalt vastu mitmed lääneriigid, kes on uute finantskohustuste võtmise suhtes ettevaatlikud olnud. Tänavune COP-i kliimakonverents oli seega ajalooliselt tähenduslik, kui maailma riigipead nõustusid viimaks kliimareparatsioonide fondi loomisega. Eesolevatel aastatel selgub, milline saab täpsemalt olema nii Euroopa riikide kui ka Eesti roll reparatsioonide tegemisel ja kliimamuutustega seotud ebavõrdsuste tasandamine.
Arengumaade ja kliimamuutustega tegelevad eksperdid toovad reparatsioonide kriitikana välja, et pelgalt kahjude katmine ei ole oma olemuselt reparatsioon.
Vaja veelgi paindlikumaid reparatsioone
Võib minna veel üksjagu aega, enne kui reparatsioonifond ka päriselt oodatud rolli hakkab mängima. Fondi loomine on küll märgiline samm, kuid selle detailid selguvad alles pärast kokkuleppimist rakendusmeetmetes, sh nii doonorriikide panuste kui ka väljamakstavate hüvitiste suurusjärkudes, kliimakahjude definitsioonis, väljamaksete ajajoones ja muus sarnases.
Sharm el Sheikhi kliimakonverentsi järel on peamine lootus, et päris detailideni jõutakse tuleval aastal Abu Dhabis COP28 konverentsil. Senikaua on lootust, et kõige kriitilisemaid kahjusid kannatavad riigid saavad värskele reparatsioonifondile kiirendatud ligipääsu; taoline paindlikkus oleks praegu eelkõige hädavajalik Pakistanile, kus suviste üleujutuste tagajärjel on hukkunud ligikaudu 2000 inimest ning koduta jäänud üle kahe miljoni. Loomulikult ei ole tegu ainsa katastroofipiirkonnaga, kuid Pakistani kriisiolukorra ulatuslikkus sai kindlasti üheks oluliseks tõukejõuks reparatsioonifondi loomisotsuse vastuvõtmisel.
Arengumaade ja kliimamuutustega tegelevad eksperdid toovad reparatsioonide kriitikana välja, et pelgalt kahjude katmine ei ole oma olemuselt reparatsioon. Selles vaates peaksid reparatsioonid olema paindlikumate tingimustega rahalised vahendid, mida kliimamuutuste tekitajad maksavad nende all kannatajatele, ehk raha, mida rikkad põhjariigid panustavad globaalsesse lõunasse.
Taoline paindlikum lähenemine reparatsioonidele tundub mõistlik, sest kas peame tingimata ootama ära ulatuslikud humanitaarkatastroofid, enne kui oma tarbimisega tekitatud kahju eest vastutuse võtame? See ju ongi reparatsioonide peamine eesmärk: panna kliimamuutustesse panustajad vastutama ja luua vahendeid piirkondadele, kus kahjud on kõige suuremad.
Tõenäosus, et sellist lähenemist toetavad lähiaastatel ka ÜRO mandaadi all olevad riikide esindajad, ei ole aga mainimisväärselt suur, nimelt tähendaks see tunduvalt ulatuslikumat rahalist panust, kui kaasneks rangelt ainult materiaalsete kahjustuste hüvitamisega.
Kuna reparatsioonifondiga seotud kulud panid lääneriike niigi kahtlema, ei ole panuste suurendamine vähemalt mõnda aega silmapiiril. Pigem panevad nii riigipead, diplomaatilised esindused, keskkonnaorganisatsioonid kui ka muud pooled lähiajal peamise rõhu sõnadest tegudeni jõudmisele, et reparatsioonifond liialt bürokraatlikesse protsessidesse ei takerduks ja rakendusmeetmed juba hiljemalt tuleval aastal kinnitatud saaks.
Susanna Veevo on kestliku arengu ja rahvusvahelise koostöö spetsialist, kes esindab kodanikuühiskonda Eesti riigi institutsioonide, Euroopa Liidu ja ÜRO juures. Lisaks on ta Arengukoostöö Ümarlaua tegevjuht, koordineerides 34 liikmesorganisatsiooniga võrgustiku tööd.
### Response:
Susanna Veevo: kiirvaade kliimareparatsioonidesse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
1937. aastal New Yorgis sündinud Badalamenti alustas koostööd Lynchiga pärast seda, kui ta võeti 1986. aasta filmi "Blue Velveti" juurde tööle näitleja Isabella Rossellini laulutreenerina, vahendab Consequence.
Lõpuks täitis Badalamenti filmi juures eri rolle ja lõi filmile heliriba, täitis muusikajuhendaja ülesandeid ning astus filmis üles jazz -pianistina.
Badalamentist sai õige pea Lynchi püsihelilooja, kes lõi muusika nii "Twin Peaksi", "Lost Highway" kui ka "Mulholland Drive'i" jaoks. Töö eest "Twin Peaksi" juures võitis ta 1990. aastal Grammy parima pop-instrumentaalse esituse eest.
Lisaks Lynchiga töötamisele lõi Badalamenti heliribad filmidele, nagu "A Nightmare on Elm Street 3: Dream Warriors" ja "National Lampoon's Christmas Vacation" ja "The Wicker Man".
Väljaspool filmi- ja televisioonivaldkonda tegi Badalamenti muusikaalaselt koostööd nt David Bowie'i, Pet Shop Boysi ja Marianne Faithfulliga.
|
Suri "Twin Peaksi" teemaloo helilooja Angelo Badalamenti
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1937. aastal New Yorgis sündinud Badalamenti alustas koostööd Lynchiga pärast seda, kui ta võeti 1986. aasta filmi "Blue Velveti" juurde tööle näitleja Isabella Rossellini laulutreenerina, vahendab Consequence.
Lõpuks täitis Badalamenti filmi juures eri rolle ja lõi filmile heliriba, täitis muusikajuhendaja ülesandeid ning astus filmis üles jazz -pianistina.
Badalamentist sai õige pea Lynchi püsihelilooja, kes lõi muusika nii "Twin Peaksi", "Lost Highway" kui ka "Mulholland Drive'i" jaoks. Töö eest "Twin Peaksi" juures võitis ta 1990. aastal Grammy parima pop-instrumentaalse esituse eest.
Lisaks Lynchiga töötamisele lõi Badalamenti heliribad filmidele, nagu "A Nightmare on Elm Street 3: Dream Warriors" ja "National Lampoon's Christmas Vacation" ja "The Wicker Man".
Väljaspool filmi- ja televisioonivaldkonda tegi Badalamenti muusikaalaselt koostööd nt David Bowie'i, Pet Shop Boysi ja Marianne Faithfulliga.
### Response:
Suri "Twin Peaksi" teemaloo helilooja Angelo Badalamenti
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Sel aastal said erakonnad 5 240 582 eurot ehk kogusumma väheneb 1382 euro võrra.
Reformierakond, millel on riigikogus 34 kohta, saab tuleval aastal riigieelarvest ligi 1,73 miljonit eurot toetust.
Keskerakond, millel on 26 saadikut, saab ligi 1,32 miljonit eurot.
19 saadikuga esindatud EKRE saab ligi 970 000 eurot toetust.
12 saadikuga Isamaa saab ligi 610 000 eurot toetust.
Ning 10 saadikuga Sotsiaaldemokraatlik Erakond ligi 510 000 eurot.
100 000 eurot saab ka parlamendiväline Eesti 200, mis sai eelmistel riigikogu valimistel 4,4 protsenti toetust.
Toetused (üks kaheteistkümnendik aasta toetusest) kantakse erakondade arvetele iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks.
Erakonnad võivad saada toetust neljast allikast: (1) liikmemaksudest, (2) riigieelarvelisest eraldisest, (3) annetustest, (4) tehingutest erakonna varaga.
ERJK andmetel moodustab parlamendiparteide sissetulekust põhiosa just riigieelarveline toetus. Järgnevad annetused ja alles kolmandana liikmemaksud.
Riigieelarvelist toetust makstakse kõikidele valimiskünnise (viis protsenti) ületanud erakondadele vastavalt nende mandaatide arvule riigikogus.
Samuti saavad toetust need valimiskünnise alla jäänud erakonnad, kes on kogunud vähemalt kaks protsenti toetust. Kui toetus oli vahemikus kaks kuni kolm protsenti, on riigitoetus 30 000 eurot aastas. Kui toetus on vahemikus kolm kuni neli protsenti, siis 60 000 eurot. Ja kui toetus on vahemikus neli kuni viis protsenti (nagu Eesti 200-l oli), siis saab riigieelarvelist toetust 100 000 eurot aastas.
|
Erakonnad saavad tuleval aasta riigilt toetust 5,2 miljonit eurot
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel aastal said erakonnad 5 240 582 eurot ehk kogusumma väheneb 1382 euro võrra.
Reformierakond, millel on riigikogus 34 kohta, saab tuleval aastal riigieelarvest ligi 1,73 miljonit eurot toetust.
Keskerakond, millel on 26 saadikut, saab ligi 1,32 miljonit eurot.
19 saadikuga esindatud EKRE saab ligi 970 000 eurot toetust.
12 saadikuga Isamaa saab ligi 610 000 eurot toetust.
Ning 10 saadikuga Sotsiaaldemokraatlik Erakond ligi 510 000 eurot.
100 000 eurot saab ka parlamendiväline Eesti 200, mis sai eelmistel riigikogu valimistel 4,4 protsenti toetust.
Toetused (üks kaheteistkümnendik aasta toetusest) kantakse erakondade arvetele iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks.
Erakonnad võivad saada toetust neljast allikast: (1) liikmemaksudest, (2) riigieelarvelisest eraldisest, (3) annetustest, (4) tehingutest erakonna varaga.
ERJK andmetel moodustab parlamendiparteide sissetulekust põhiosa just riigieelarveline toetus. Järgnevad annetused ja alles kolmandana liikmemaksud.
Riigieelarvelist toetust makstakse kõikidele valimiskünnise (viis protsenti) ületanud erakondadele vastavalt nende mandaatide arvule riigikogus.
Samuti saavad toetust need valimiskünnise alla jäänud erakonnad, kes on kogunud vähemalt kaks protsenti toetust. Kui toetus oli vahemikus kaks kuni kolm protsenti, on riigitoetus 30 000 eurot aastas. Kui toetus on vahemikus kolm kuni neli protsenti, siis 60 000 eurot. Ja kui toetus on vahemikus neli kuni viis protsenti (nagu Eesti 200-l oli), siis saab riigieelarvelist toetust 100 000 eurot aastas.
### Response:
Erakonnad saavad tuleval aasta riigilt toetust 5,2 miljonit eurot
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Klubide kodumängude korraldust hindavad Premium liigas viiepallisüsteemis EJL-i poolt määratud mängukorraldusjuhid ning Esiliigas ja Esiliiga B-s mänguinspektorid. Koondhinde moodustavad väljaku seisukorra ning pallilaste, teadustuse, heli, toitlustuse ja turvalisuse kvaliteedi hinnete keskmised väärtused. Esiliigas ja Esiliiga B-s toitlustus juhendi järgi kohustuslik ei ole ning seda eraldi ei hinnata.
Tänavusel hooajal oli parim mängukorraldaja Paide Linnameeskond, kelle keskmine hinne oli 4,52. Sellega tehti Premium liiga mängukorralduses suurim arenguhüpe: eelmisel aastal oli Paide hindeks 4,0. Eriti kõrgelt hinnati Paide puhul teadustust, heli ja väljakute seisukorda nii naturaal- kui kunstmurul.
Esikolmikusse mahtusid ka Tallinna FC Flora, kelle hinne oli 4,47, ning Tallinna FCI Levadia, kelle keskmiseks oli 4,35. Flora ja Levadia parandasid oma hinnet võrreldes mullusega vastavalt 0,27 ja 0,05 võrra.
Suure tõusu tegi ka Tartu JK Tammeka, kes parandas oma keskmist 0,36 võrra ning paigutus hindega 4,26 üldjärjestuses neljandale kohale. Nelja palli künnise ületasid ka Pärnu JK Vaprus (4,23), Nõmme Kalju FC (4,06), FC Kuressaare (4,06) ning JK Tallinna Kalev (4,0).
Tippliigade kõrgeima mängukorralduse hinde teenis Esiliiga klubi FC Elva, kelle hindeks oli 4,7. Seejuures on klubi näidanud järjepidevat kvaliteeti, kuivõrd sama hinne teeniti ka aasta varem. Esiliigas mahtusid mängukorralduse esikolmikusse ka Paide Linnameeskond U21 ja Viljandi JK Tulevik, kelle hinded olid vastavalt 4,43 ja 4,35. Suurima arengu tegid Viimsi JK ja Ida-Virumaa FC Alliance, kes parandasid oma hinnet võrreldes mullusega 0,27 võrra.
Esiliiga B-s hinnati parimaks JK Tabasalu mängukorraldust, kelle keskmiseks hindeks oli 4,44. Teisele kohale paigutus hindega 4,16 Tartu JK Welco ning kolmandaks tuli Läänemaa JK (4,05). Tippliigade suurimaks arenejaks oli Tartu JK Tammeka U21, kes parandas oma keskmist hinnet võrreldes mullusega 0,63 võrra.
|
Premium liiga mängukorralduses arenes enim Paide Linnameeskond
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klubide kodumängude korraldust hindavad Premium liigas viiepallisüsteemis EJL-i poolt määratud mängukorraldusjuhid ning Esiliigas ja Esiliiga B-s mänguinspektorid. Koondhinde moodustavad väljaku seisukorra ning pallilaste, teadustuse, heli, toitlustuse ja turvalisuse kvaliteedi hinnete keskmised väärtused. Esiliigas ja Esiliiga B-s toitlustus juhendi järgi kohustuslik ei ole ning seda eraldi ei hinnata.
Tänavusel hooajal oli parim mängukorraldaja Paide Linnameeskond, kelle keskmine hinne oli 4,52. Sellega tehti Premium liiga mängukorralduses suurim arenguhüpe: eelmisel aastal oli Paide hindeks 4,0. Eriti kõrgelt hinnati Paide puhul teadustust, heli ja väljakute seisukorda nii naturaal- kui kunstmurul.
Esikolmikusse mahtusid ka Tallinna FC Flora, kelle hinne oli 4,47, ning Tallinna FCI Levadia, kelle keskmiseks oli 4,35. Flora ja Levadia parandasid oma hinnet võrreldes mullusega vastavalt 0,27 ja 0,05 võrra.
Suure tõusu tegi ka Tartu JK Tammeka, kes parandas oma keskmist 0,36 võrra ning paigutus hindega 4,26 üldjärjestuses neljandale kohale. Nelja palli künnise ületasid ka Pärnu JK Vaprus (4,23), Nõmme Kalju FC (4,06), FC Kuressaare (4,06) ning JK Tallinna Kalev (4,0).
Tippliigade kõrgeima mängukorralduse hinde teenis Esiliiga klubi FC Elva, kelle hindeks oli 4,7. Seejuures on klubi näidanud järjepidevat kvaliteeti, kuivõrd sama hinne teeniti ka aasta varem. Esiliigas mahtusid mängukorralduse esikolmikusse ka Paide Linnameeskond U21 ja Viljandi JK Tulevik, kelle hinded olid vastavalt 4,43 ja 4,35. Suurima arengu tegid Viimsi JK ja Ida-Virumaa FC Alliance, kes parandasid oma hinnet võrreldes mullusega 0,27 võrra.
Esiliiga B-s hinnati parimaks JK Tabasalu mängukorraldust, kelle keskmiseks hindeks oli 4,44. Teisele kohale paigutus hindega 4,16 Tartu JK Welco ning kolmandaks tuli Läänemaa JK (4,05). Tippliigade suurimaks arenejaks oli Tartu JK Tammeka U21, kes parandas oma keskmist hinnet võrreldes mullusega 0,63 võrra.
### Response:
Premium liiga mängukorralduses arenes enim Paide Linnameeskond
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Varude keskuse juhatuse liige Priit Ploompuu selgitas, et teravilja varu moodustamise otsus tegi riigikogu lisaeelarvega. Ajendiks oli kartus, et Venemaa sõja tõttu Ukrainas võib tekkida ülemaailmne viljakriis, kui Ukraina oma vilja eksportida ei saa.
"Täna ütleks, et see on suhteliselt hästi lahenenud, aga sellest hoolimata otsustasime oma viljavaru luua. Praegu oleme hanke lõppstaadiumis, kohe saame lepingule allkirjad alla ja selle varu loodud," ütles Ploompuu.
Samas toodab Eesti rohkem teravilja kui ise tarbib.
"Risk on pigem see, et kui globaalselt on defitsiit, siis eks meil on turumajandus, toodetud teravili müüakse parimale pakkujale ja me võime üks hetk avastada, et meie viljasalved on tühjad. Me moodustame selle varu nii, et proovime ära katta selle perioodi, mis algab aasta algusest ja kestab järgmise saagikoristuseni," selgitas varude keskuse juhatuse liige.
Ühte keskset riikliku viljasalve siiski ei ole. Keskus teeb vilja kokkuostjatega lepingud, et nemad hoiaks alati valmis riigile vajaliku koguse vilja. Kui tekib kriis, saab selle välja osta. Samamoodi on varude keskusel juba praegu valmistoidu varu, mis igale Eesti elanikule jaotades kestaks nädala.
"Me eeldame, et riigis on toiduvaru mitmes kihis. Igal leibkonnal võiks olla kodus oma varu, nädal aega, osadel ettevõtetel on tehtud oma varu, pluss kaubandusvõrgus on paras varu – kuu vähemalt. Lisaks meie toiduvaru, mille on riik loonud eraldi. See on viimane õlekõrs," rääkis Ploompu.
Tema sõnul on aga Soome varud oluliselt suuremad. Soomlased just suurendavad oma teravilja varu, et see kataks kaheksa ja pool kuud keskmist tarbimist.
"Soomlased hoiavad ainult toorainet, nad ei hoia valmistoitu. Selle eeldus on, et sellest toorainest sa saad toidukaupasid toota ka siis kui kasvõi elektrit ei ole või mingeid muud tootmissisendeid on puudu. Eestis oleme selles osas veel tee alguses. Tulevikus me tahaksime näha, et meie tootmine muutuks toimepidevamaks, siis me pigem looksime juurde tooraine varusid. Neid valmisvarusid ei oleks nii palju vaja, sest nende hoidmine on alati kulukam," selgitas varude keskuse esindaja.
|
Riik moodustab aasta lõpuks viljavaru
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varude keskuse juhatuse liige Priit Ploompuu selgitas, et teravilja varu moodustamise otsus tegi riigikogu lisaeelarvega. Ajendiks oli kartus, et Venemaa sõja tõttu Ukrainas võib tekkida ülemaailmne viljakriis, kui Ukraina oma vilja eksportida ei saa.
"Täna ütleks, et see on suhteliselt hästi lahenenud, aga sellest hoolimata otsustasime oma viljavaru luua. Praegu oleme hanke lõppstaadiumis, kohe saame lepingule allkirjad alla ja selle varu loodud," ütles Ploompuu.
Samas toodab Eesti rohkem teravilja kui ise tarbib.
"Risk on pigem see, et kui globaalselt on defitsiit, siis eks meil on turumajandus, toodetud teravili müüakse parimale pakkujale ja me võime üks hetk avastada, et meie viljasalved on tühjad. Me moodustame selle varu nii, et proovime ära katta selle perioodi, mis algab aasta algusest ja kestab järgmise saagikoristuseni," selgitas varude keskuse juhatuse liige.
Ühte keskset riikliku viljasalve siiski ei ole. Keskus teeb vilja kokkuostjatega lepingud, et nemad hoiaks alati valmis riigile vajaliku koguse vilja. Kui tekib kriis, saab selle välja osta. Samamoodi on varude keskusel juba praegu valmistoidu varu, mis igale Eesti elanikule jaotades kestaks nädala.
"Me eeldame, et riigis on toiduvaru mitmes kihis. Igal leibkonnal võiks olla kodus oma varu, nädal aega, osadel ettevõtetel on tehtud oma varu, pluss kaubandusvõrgus on paras varu – kuu vähemalt. Lisaks meie toiduvaru, mille on riik loonud eraldi. See on viimane õlekõrs," rääkis Ploompu.
Tema sõnul on aga Soome varud oluliselt suuremad. Soomlased just suurendavad oma teravilja varu, et see kataks kaheksa ja pool kuud keskmist tarbimist.
"Soomlased hoiavad ainult toorainet, nad ei hoia valmistoitu. Selle eeldus on, et sellest toorainest sa saad toidukaupasid toota ka siis kui kasvõi elektrit ei ole või mingeid muud tootmissisendeid on puudu. Eestis oleme selles osas veel tee alguses. Tulevikus me tahaksime näha, et meie tootmine muutuks toimepidevamaks, siis me pigem looksime juurde tooraine varusid. Neid valmisvarusid ei oleks nii palju vaja, sest nende hoidmine on alati kulukam," selgitas varude keskuse esindaja.
### Response:
Riik moodustab aasta lõpuks viljavaru
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tallinna kolmandas valimisringkonnas ehk Mustamäel ja Nõmmel on saadaval kaheksa mandaati. Kuivõrd neis Tallinna linnosades on vene hääle kaal väiksem, võttis eelmistel riigikogu valimistel selles ringkonnas kindla võidu Reformierakond 32,5 protsendiga. Keskerakonna saagiks jäi 23,9, EKRE-l 14,1 ja Isamaal 10,2 ja SDE-l 9,3 protsenti. Eesti 200 kogus 4,6 protsenti toetust.
Ainsa isikumandaadi sai Reformierakonna poliitik Urmas Paet 8584 häälega. Ringkonnamandaadi said Martin Helme (EKRE) 5967 häälega, Maris Lauri (RE) 4331 häälega, Taavi Aas (KE) 3925 häälega, Lauri Laats (KE) 3251 häälega ja Urmas Reinsalu (I) 2633 häälega. Kompensatsioonimandaadi said Vilja Toomast (RE) 953 häälega ja Johannes Kert (RE) 708 häälega.
Reformierakond panustab kuuendaid valimisi järjest Paetile
Sama kindel kui maksud ja surm on see, et Reformierakond paneb oma esinumbriks Nõmmel Euroopa Parlamendi saadiku Urmas Paeti. Ta on olnud Reformierakonna esinumber Mustamäel ja Nõmmel 2003. aasta riigikogu valimistest ehk viimased 20 aastat. Võib arvata, et kuuendad valimised ringkonna esinumbrina ei tule Paetile sugugi kehvemad kui varasemad, teeb ta siis oma kampaania aktiivselt või mitte.
Urmas Paet Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Reformierakonna teine number on riigikogu liige Maris Lauri ja kolmas number pikaaegne mereväe ülem, oktoobris Reformierakonnaga liitunud Igor Schvede. Kuivõrd julgeolek on Ukraina sõja tõttu neil valimistel oluline teema, annab Schvede lisandumine kindlasti Reformierakonnale usutavust juurde.
Veel kandideerivad Reformierakonna nimekirjas Vilja Toomast, Õnne Pillak, Eero Merilind, Kaido Kaaberma jt.
EKRE loodab Helmele ja ootab Järvilt tõhusat tuge
EKRE esinumber Mustamäel ja Nõmmel on erakonna esimees Martin Helme. Eelmistel valimistel sai Helme samas ringkonnamandaadi 5967 häälega. Ta võttis ligi 85 protsenti EKRE-le selles valimisringkonnas antud häältest ehk tema järel kandideerinud üheksa inimese panus jäi selgelt lahjaks.
Viimastel kohalikel valimistel sai Martin Helme Mustamäel kandideerides 2957 häält.
Martin Helme. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Helme järel kandideerib teisel positsioonil Markus Järvi. SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks üks eestvedajaid Järvi on ERR-ile öelnud, et kandideerib küll EKRE ridades, aga ei astu erakonna liikmeks.
EKRE loodab, et Järvi lisandumine aitab eelmiste valimistega võrreldes nimekirja tugevdada ja tuua ka hääli, mida Martin Helme ehk muidu ei võta.
EKRE eelmiste valimiste teine number Kadri Vilba on sel korral kolmandal positsioonil. Tema sai eelmisel korral 367 häält.
Keskerakond paneb esinumbriks oma kohalike valimiste staari
Keskerakonna eelmiste valimiste esinumber Taavi Aas kandideerib sel korral hoopis Jõgeva- ja Tartumaal. Nii kergitati erakonna esinumbriks Mustamäel ja Nõmmel Lauri Laats.
12. eluaastani Abhaasias elanud ja sealt sõja puhkedes perega Eestisse kolinud ning suurepäraselt vene keelt rääkiv Laats osutus ka 2019. aastal 3251 häälega valituks, kuid otsustas jätkata Mustamäe linnaosa vanema ametis. 2021. aasta kohalikel valimistel sai Laats Mustamäel 8457 valija toetuse, mis oli teine tulemus kogu Eestis. Ta edestas teiste seas ka samas kandideerinud Keskerakonna esimees Jüri Ratast, kes piirdus Laatsi kõrval 3032 häälega.
Lauri Laats. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Keskerakonna nimekirjas kandideerib ilmselt teisel positsioonil endine kultuuriminister ja praegu Tallinna linnavolikogu aseesimehe ametis olev Tiit Terik. Eelmistel riigikogu valimistel sai Terik 799 häält ja kohalikel valimistel Nõmmel 1370 häält.
Keskerakonna nimekirjas tagapool kandideerivad poliitikud on aga veel kinnitamata.
Isamaa vangerdused toovad esinumbriks Raivo Tamme
Ka Isamaa teeb neil valimistel Mustamäe ja Nõmme nimekirjas muudatusi. Vangerduste jada algas sellest, et eelmistel valimistel Harju- ja Raplamaal esinumbrina kandideerinud Jüri Luik loobus üldse kandideerimisest ning eelmiste valimiste esinumber Nõmmel ja Mustamäel (sai 2633 häält) Urmas Reinsalu läheb nüüd ise Eesti suurimasse valimisringkonda kandideerima.
Raivo Tamm. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Isamaa esinumbriks tõuseb seetõttu hoopis Raivo Tamm, kes eelmine kord kandideeris Jõgeva- ja Tartumaal. Viimastel kohalikel valimistel kandideeris Tamm aga Kristiine linnaosas, kus sai 759 häält.
Raivo Tammele järgnevad valimisdebüüti tegev justiitsminister Lea Danilson-Järg ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri nõunik Kalle Muuli.
Sikkut vahetab Tallinnas ringkonda
Ka sotsiaaldemokraadid tulevad nimekirja eesotsas välja uute nimedega. Eelmistel riigikogu valimistel said sotside kandidaadid Helve Särgava ja Rainer Vakra vastavalt 1466 ja 1440 häält ja riigikogusse ei pääsenud. 2015. aastal oli Vakra saanud 4132 valija usalduse. 2019. aasta juunis lahkus Särgava sotside ridadest, Vakra tegi seda jaanuaris 2021.
Eelolevatel riigikogu valimistel on sotside esinumber Mustamäe ja Nõmme piirkonnas praegune majandus- ja taristuminister, erakonna aseesimees Riina Sikkut. Eelmistel valimistel kandideeris Sikkut Tallinnas Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine ringkonnas ja sai 1610 häält.
Riina Sikkut Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Mustamäe ja Nõmme piirkonnas kandideerivad teiste seas ka erakonna aseesimees, endine Nõmme linnaosa vanem ja ettevõtja Lauri Paeveer, praegune Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri, Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Külli Urb ning endine ajakirjanik Vahur Koorits.
Eesti 200 tõi Tsahkna Tartust Tallinna
Eesti 200 sai eelmistel valimistel Mustamäel ja Nõmmel 4,6 protsenti häältest, mis oli veidi parem kui üle-eestiliselt 4,4 protsenti. Praegune erakonna esimees Lauri Hussar kogus tollal just selles ringkonnas kandideerides 1300 häält.
Nüüd kandideerib Hussar Eesti suurimas ringkonnas Harju- ja Raplamaal. Eesti 200 esinumbriks Mustamäel ja Nõmmel saab kunagine Isamaa erakonna esimees ja ekskaitseminister Margus Tsahkna. Eelmistel valimistel kandideeris Tsahkna Tartus ja sai 612 häält.
Margus Tsahkna. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Eesti 200 nimekirjas leiab kandideerimast ilmselt ka need nimed: Kris Leinatamm, Aleksei Jašin, Tanel Sokk, Kadri Jäätma, Juku-Kalle Raid, Ülo Pikkov.
Võimalik, et selles valimisringkonnas kandideerib ka komeedina Eesti seltskonnaajakirjanduse tähistaevasse lennanud Hendrik Terras. Viimastel kohalikel valimistel kandideeris Terras Mustamäel ja sai korralikud 576 häält.
Rohelised ja Parempoolsed
Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu ütles, et nende erakonna esinumber Mustamäe ja Nõmme ringkonnas on erakonna juhatuse liige, kunstnik Helina Tilk.
Helina Tilk. Autor/allikas: Züleyxa Izmailova
Lisaks kandideerivad keskkonna-aktivstid Katrin Jõgisaar ja Janek Jõgisaar. Samuti Roheliste noortekogu peasekretär Egle Olesk, ettevõtja Harri Tilk ja ilmaekspert Alina Lerner.
Eelmistel valimistel nelja aasta eest tõi Rohelistele enim hääli Kaspar Kurve (438), teda toetasid Tõnu Trubetsky (226) ja Katrin Jõgisaar (193).
Parempoolsete aseesimees Siim Kiisler ütles ERR-ile, et Parempoolsed pole lõplikke valimisnimekirju veel kinnitanud, mistõttu läheb ringkondade esinumbrite avaldamisega veel pisut aega.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab selles ringkonnas hääletada Reformierakonna poolt 41, Keskerakonna poolt 16 ja EKRE poolt 13 protsenti.
· Isamaa toetus oli üheksa, Eesti 200-l ja SDE-l kaheksa protsenti. Rohelistel kolm ja Parempoolsetel kaks protsenti.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele.
|
Mustamäe ja Nõmme: neli uut esinumbrit ja 20 aastat Paeti
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna kolmandas valimisringkonnas ehk Mustamäel ja Nõmmel on saadaval kaheksa mandaati. Kuivõrd neis Tallinna linnosades on vene hääle kaal väiksem, võttis eelmistel riigikogu valimistel selles ringkonnas kindla võidu Reformierakond 32,5 protsendiga. Keskerakonna saagiks jäi 23,9, EKRE-l 14,1 ja Isamaal 10,2 ja SDE-l 9,3 protsenti. Eesti 200 kogus 4,6 protsenti toetust.
Ainsa isikumandaadi sai Reformierakonna poliitik Urmas Paet 8584 häälega. Ringkonnamandaadi said Martin Helme (EKRE) 5967 häälega, Maris Lauri (RE) 4331 häälega, Taavi Aas (KE) 3925 häälega, Lauri Laats (KE) 3251 häälega ja Urmas Reinsalu (I) 2633 häälega. Kompensatsioonimandaadi said Vilja Toomast (RE) 953 häälega ja Johannes Kert (RE) 708 häälega.
Reformierakond panustab kuuendaid valimisi järjest Paetile
Sama kindel kui maksud ja surm on see, et Reformierakond paneb oma esinumbriks Nõmmel Euroopa Parlamendi saadiku Urmas Paeti. Ta on olnud Reformierakonna esinumber Mustamäel ja Nõmmel 2003. aasta riigikogu valimistest ehk viimased 20 aastat. Võib arvata, et kuuendad valimised ringkonna esinumbrina ei tule Paetile sugugi kehvemad kui varasemad, teeb ta siis oma kampaania aktiivselt või mitte.
Urmas Paet Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Reformierakonna teine number on riigikogu liige Maris Lauri ja kolmas number pikaaegne mereväe ülem, oktoobris Reformierakonnaga liitunud Igor Schvede. Kuivõrd julgeolek on Ukraina sõja tõttu neil valimistel oluline teema, annab Schvede lisandumine kindlasti Reformierakonnale usutavust juurde.
Veel kandideerivad Reformierakonna nimekirjas Vilja Toomast, Õnne Pillak, Eero Merilind, Kaido Kaaberma jt.
EKRE loodab Helmele ja ootab Järvilt tõhusat tuge
EKRE esinumber Mustamäel ja Nõmmel on erakonna esimees Martin Helme. Eelmistel valimistel sai Helme samas ringkonnamandaadi 5967 häälega. Ta võttis ligi 85 protsenti EKRE-le selles valimisringkonnas antud häältest ehk tema järel kandideerinud üheksa inimese panus jäi selgelt lahjaks.
Viimastel kohalikel valimistel sai Martin Helme Mustamäel kandideerides 2957 häält.
Martin Helme. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Helme järel kandideerib teisel positsioonil Markus Järvi. SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks üks eestvedajaid Järvi on ERR-ile öelnud, et kandideerib küll EKRE ridades, aga ei astu erakonna liikmeks.
EKRE loodab, et Järvi lisandumine aitab eelmiste valimistega võrreldes nimekirja tugevdada ja tuua ka hääli, mida Martin Helme ehk muidu ei võta.
EKRE eelmiste valimiste teine number Kadri Vilba on sel korral kolmandal positsioonil. Tema sai eelmisel korral 367 häält.
Keskerakond paneb esinumbriks oma kohalike valimiste staari
Keskerakonna eelmiste valimiste esinumber Taavi Aas kandideerib sel korral hoopis Jõgeva- ja Tartumaal. Nii kergitati erakonna esinumbriks Mustamäel ja Nõmmel Lauri Laats.
12. eluaastani Abhaasias elanud ja sealt sõja puhkedes perega Eestisse kolinud ning suurepäraselt vene keelt rääkiv Laats osutus ka 2019. aastal 3251 häälega valituks, kuid otsustas jätkata Mustamäe linnaosa vanema ametis. 2021. aasta kohalikel valimistel sai Laats Mustamäel 8457 valija toetuse, mis oli teine tulemus kogu Eestis. Ta edestas teiste seas ka samas kandideerinud Keskerakonna esimees Jüri Ratast, kes piirdus Laatsi kõrval 3032 häälega.
Lauri Laats. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Keskerakonna nimekirjas kandideerib ilmselt teisel positsioonil endine kultuuriminister ja praegu Tallinna linnavolikogu aseesimehe ametis olev Tiit Terik. Eelmistel riigikogu valimistel sai Terik 799 häält ja kohalikel valimistel Nõmmel 1370 häält.
Keskerakonna nimekirjas tagapool kandideerivad poliitikud on aga veel kinnitamata.
Isamaa vangerdused toovad esinumbriks Raivo Tamme
Ka Isamaa teeb neil valimistel Mustamäe ja Nõmme nimekirjas muudatusi. Vangerduste jada algas sellest, et eelmistel valimistel Harju- ja Raplamaal esinumbrina kandideerinud Jüri Luik loobus üldse kandideerimisest ning eelmiste valimiste esinumber Nõmmel ja Mustamäel (sai 2633 häält) Urmas Reinsalu läheb nüüd ise Eesti suurimasse valimisringkonda kandideerima.
Raivo Tamm. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Isamaa esinumbriks tõuseb seetõttu hoopis Raivo Tamm, kes eelmine kord kandideeris Jõgeva- ja Tartumaal. Viimastel kohalikel valimistel kandideeris Tamm aga Kristiine linnaosas, kus sai 759 häält.
Raivo Tammele järgnevad valimisdebüüti tegev justiitsminister Lea Danilson-Järg ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri nõunik Kalle Muuli.
Sikkut vahetab Tallinnas ringkonda
Ka sotsiaaldemokraadid tulevad nimekirja eesotsas välja uute nimedega. Eelmistel riigikogu valimistel said sotside kandidaadid Helve Särgava ja Rainer Vakra vastavalt 1466 ja 1440 häält ja riigikogusse ei pääsenud. 2015. aastal oli Vakra saanud 4132 valija usalduse. 2019. aasta juunis lahkus Särgava sotside ridadest, Vakra tegi seda jaanuaris 2021.
Eelolevatel riigikogu valimistel on sotside esinumber Mustamäe ja Nõmme piirkonnas praegune majandus- ja taristuminister, erakonna aseesimees Riina Sikkut. Eelmistel valimistel kandideeris Sikkut Tallinnas Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine ringkonnas ja sai 1610 häält.
Riina Sikkut Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Mustamäe ja Nõmme piirkonnas kandideerivad teiste seas ka erakonna aseesimees, endine Nõmme linnaosa vanem ja ettevõtja Lauri Paeveer, praegune Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri, Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Külli Urb ning endine ajakirjanik Vahur Koorits.
Eesti 200 tõi Tsahkna Tartust Tallinna
Eesti 200 sai eelmistel valimistel Mustamäel ja Nõmmel 4,6 protsenti häältest, mis oli veidi parem kui üle-eestiliselt 4,4 protsenti. Praegune erakonna esimees Lauri Hussar kogus tollal just selles ringkonnas kandideerides 1300 häält.
Nüüd kandideerib Hussar Eesti suurimas ringkonnas Harju- ja Raplamaal. Eesti 200 esinumbriks Mustamäel ja Nõmmel saab kunagine Isamaa erakonna esimees ja ekskaitseminister Margus Tsahkna. Eelmistel valimistel kandideeris Tsahkna Tartus ja sai 612 häält.
Margus Tsahkna. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Eesti 200 nimekirjas leiab kandideerimast ilmselt ka need nimed: Kris Leinatamm, Aleksei Jašin, Tanel Sokk, Kadri Jäätma, Juku-Kalle Raid, Ülo Pikkov.
Võimalik, et selles valimisringkonnas kandideerib ka komeedina Eesti seltskonnaajakirjanduse tähistaevasse lennanud Hendrik Terras. Viimastel kohalikel valimistel kandideeris Terras Mustamäel ja sai korralikud 576 häält.
Rohelised ja Parempoolsed
Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu ütles, et nende erakonna esinumber Mustamäe ja Nõmme ringkonnas on erakonna juhatuse liige, kunstnik Helina Tilk.
Helina Tilk. Autor/allikas: Züleyxa Izmailova
Lisaks kandideerivad keskkonna-aktivstid Katrin Jõgisaar ja Janek Jõgisaar. Samuti Roheliste noortekogu peasekretär Egle Olesk, ettevõtja Harri Tilk ja ilmaekspert Alina Lerner.
Eelmistel valimistel nelja aasta eest tõi Rohelistele enim hääli Kaspar Kurve (438), teda toetasid Tõnu Trubetsky (226) ja Katrin Jõgisaar (193).
Parempoolsete aseesimees Siim Kiisler ütles ERR-ile, et Parempoolsed pole lõplikke valimisnimekirju veel kinnitanud, mistõttu läheb ringkondade esinumbrite avaldamisega veel pisut aega.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab selles ringkonnas hääletada Reformierakonna poolt 41, Keskerakonna poolt 16 ja EKRE poolt 13 protsenti.
· Isamaa toetus oli üheksa, Eesti 200-l ja SDE-l kaheksa protsenti. Rohelistel kolm ja Parempoolsetel kaks protsenti.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele.
### Response:
Mustamäe ja Nõmme: neli uut esinumbrit ja 20 aastat Paeti
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Esimene veerandaeg möödus võrdselt ning Pärnu võitis selle 25:22. Teisel veerandajal suudeti visata 33 punkti Rakvere 23 vastu ning edu suurenes 13-punktile. Kolmandal veerandajal pani Pärnu selgelt oma paremuse maksma, võites selle 34:15. Sellega oli mäng enne viimast veerandaega otsustatud. Neljas veerandaeg oli võrdne ning Tarvas suutis selle isegi 24:22 võita, kuid kokkuvõttes jäädi 30 punktiga 84:114 alla Pärnu Sadamale.
Viimsi ja Taltechi mängu avaveerandaeg oli võrdne, mille lõpuks Taltech 25:24 võitis. Teisel veerandajal näitas Viimsi paremat mängu ning läks poolajale 49:39 eduseisus. Kolmanda veerandaja võitis jällegi Viimsi 22:20. Viimasel veerandajal ei jätnud Viimsi vastastele võimalust ning võitis ka selle 30:16.
Mängu parimana viskas Malik Antonyo Toppin lausa 33 punkti ja võttis kuus lauapalli. Devin Lee Harris ja Ron Laanemaa toetasid vastavalt 20 ja 13 punktiga. Karl-Johan Lips oli lähedal kaksikduublile, saades kirja kaheksa punkti ja kümme lauapalli.
Taltechi parimad olid Anatoli Šundel, Oliver Metsalu ja Marcanvis Lamar Hymon vastavalt 18, 17 ja 14 punktiga.
Pärnu Sadam teenis ühisliigas oma kuuenda võidu. Viimsi jaoks oli tegu kaheksanda võiduga.
|
Pärnu Sadam ja Viimsi võidutsesid ühisliigas suurelt
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene veerandaeg möödus võrdselt ning Pärnu võitis selle 25:22. Teisel veerandajal suudeti visata 33 punkti Rakvere 23 vastu ning edu suurenes 13-punktile. Kolmandal veerandajal pani Pärnu selgelt oma paremuse maksma, võites selle 34:15. Sellega oli mäng enne viimast veerandaega otsustatud. Neljas veerandaeg oli võrdne ning Tarvas suutis selle isegi 24:22 võita, kuid kokkuvõttes jäädi 30 punktiga 84:114 alla Pärnu Sadamale.
Viimsi ja Taltechi mängu avaveerandaeg oli võrdne, mille lõpuks Taltech 25:24 võitis. Teisel veerandajal näitas Viimsi paremat mängu ning läks poolajale 49:39 eduseisus. Kolmanda veerandaja võitis jällegi Viimsi 22:20. Viimasel veerandajal ei jätnud Viimsi vastastele võimalust ning võitis ka selle 30:16.
Mängu parimana viskas Malik Antonyo Toppin lausa 33 punkti ja võttis kuus lauapalli. Devin Lee Harris ja Ron Laanemaa toetasid vastavalt 20 ja 13 punktiga. Karl-Johan Lips oli lähedal kaksikduublile, saades kirja kaheksa punkti ja kümme lauapalli.
Taltechi parimad olid Anatoli Šundel, Oliver Metsalu ja Marcanvis Lamar Hymon vastavalt 18, 17 ja 14 punktiga.
Pärnu Sadam teenis ühisliigas oma kuuenda võidu. Viimsi jaoks oli tegu kaheksanda võiduga.
### Response:
Pärnu Sadam ja Viimsi võidutsesid ühisliigas suurelt
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Prantsusmaa läks viis minutit pärast avavilet juhtima, kui karistusalas tekkinud segaduse kasutas ära äärekaitsja Theo Hernandez. Olivier Giroud oleks 17. minutil eduseisu kahele väravale kasvatanud, ent lõi palli vastu posti. Maroko oli avapoolaja lõpus selgelt ründavam meeskond ja oli lähedal ka viigiväravale, kuid Jawad El Yamiqi käärlöök tabas posti.
Maroko jätkas teist poolaega samasuguse survega nagu esimene lõpetati, kuid Prantsusmaa kaitseliin pidas vastu ja ihaldatud viigiväravat ei sündinud. Prantsusmaa sai poolaja edenedes mängu paremini sisse ning 79. minutil lõi tiitlikaitsja teise värava Randal Kolo Muani. Seejuures kulus vahetusest sekkunud ründajal värava löömiseks kõigest 43 sekundit. Järelejäänud minutite jooksul rohkem väravaid ei löödud ning Prantsusmaa jõudis teist MM-i järjest ja kokku neljandat korda finaali.
Prantsusmaa läheb pühapäeval finaalis vastamisi Argentinaga, Maroko kohtub laupäeval pronksimatšis Horvaatiaga.
Poolfinaal
90:00
Prantsusmaa
2
5' T. Hernandez
79' Kolo Muani
2
:
0
0
Maroko
Prantsusmaa
5' T. Hernandez
79' Kolo Muani
Maroko
Eelvaade:
Neli aastat tagasi Venemaal maailmameistriks kroonitud Prantsusmaa alustas tänavust MM-i võitudega Austraalia ja Taani üle. C-alagrupi viimases voorus jäi tiitlikaitsja alla Tuneesiale, kuid kaheksandikfinaalis alistasid prantslased suurema vaevata Poola ning veerandfinaalis saadi jagu igipõlisest rivaalist Inglismaast.
Maroko on MM-il üle ootuste edukalt esinenud. Maroko meeldejääv turniiri algas F-alagrupi võiduga, seejärel lülitasid nad kaheksandikfinaalis konkurentsist Hispaania ja veerandfinaalis Portugali. Viimase võiduga pääses Maroko MM-i ajaloos esimese Aafrika võistkonnana nelja parema hulka.
Prantsusmaa on viimasel kolmel korral MM-i poolfinaalis võidutsenud ning täna saaks neist võidu korral esimene Euroopa riik 84 aasta jooksul, kes valitseva meistrina finaali jõudnud. Varasemalt on seda ainsana suutnud Itaalia, kes võitis nii 1934. kui ka 1938. aasta MM-turniiri.
Maroko ja Prantsusmaa kohtusid viimati 2007. aastal, kui sõprusmängus mängiti 2:2 viiki. Seitse aastat varem sai Prantsusmaa ülikindla 5:1 võidu.
Võitja läheb pühapäeval finaalis vastamisi Argentinaga, kaotaja peab laupäeval pronksimatšis Horvaatiaga madistama.
|
Prantsusmaa jõudis teist MM-i järjest finaali
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa läks viis minutit pärast avavilet juhtima, kui karistusalas tekkinud segaduse kasutas ära äärekaitsja Theo Hernandez. Olivier Giroud oleks 17. minutil eduseisu kahele väravale kasvatanud, ent lõi palli vastu posti. Maroko oli avapoolaja lõpus selgelt ründavam meeskond ja oli lähedal ka viigiväravale, kuid Jawad El Yamiqi käärlöök tabas posti.
Maroko jätkas teist poolaega samasuguse survega nagu esimene lõpetati, kuid Prantsusmaa kaitseliin pidas vastu ja ihaldatud viigiväravat ei sündinud. Prantsusmaa sai poolaja edenedes mängu paremini sisse ning 79. minutil lõi tiitlikaitsja teise värava Randal Kolo Muani. Seejuures kulus vahetusest sekkunud ründajal värava löömiseks kõigest 43 sekundit. Järelejäänud minutite jooksul rohkem väravaid ei löödud ning Prantsusmaa jõudis teist MM-i järjest ja kokku neljandat korda finaali.
Prantsusmaa läheb pühapäeval finaalis vastamisi Argentinaga, Maroko kohtub laupäeval pronksimatšis Horvaatiaga.
Poolfinaal
90:00
Prantsusmaa
2
5' T. Hernandez
79' Kolo Muani
2
:
0
0
Maroko
Prantsusmaa
5' T. Hernandez
79' Kolo Muani
Maroko
Eelvaade:
Neli aastat tagasi Venemaal maailmameistriks kroonitud Prantsusmaa alustas tänavust MM-i võitudega Austraalia ja Taani üle. C-alagrupi viimases voorus jäi tiitlikaitsja alla Tuneesiale, kuid kaheksandikfinaalis alistasid prantslased suurema vaevata Poola ning veerandfinaalis saadi jagu igipõlisest rivaalist Inglismaast.
Maroko on MM-il üle ootuste edukalt esinenud. Maroko meeldejääv turniiri algas F-alagrupi võiduga, seejärel lülitasid nad kaheksandikfinaalis konkurentsist Hispaania ja veerandfinaalis Portugali. Viimase võiduga pääses Maroko MM-i ajaloos esimese Aafrika võistkonnana nelja parema hulka.
Prantsusmaa on viimasel kolmel korral MM-i poolfinaalis võidutsenud ning täna saaks neist võidu korral esimene Euroopa riik 84 aasta jooksul, kes valitseva meistrina finaali jõudnud. Varasemalt on seda ainsana suutnud Itaalia, kes võitis nii 1934. kui ka 1938. aasta MM-turniiri.
Maroko ja Prantsusmaa kohtusid viimati 2007. aastal, kui sõprusmängus mängiti 2:2 viiki. Seitse aastat varem sai Prantsusmaa ülikindla 5:1 võidu.
Võitja läheb pühapäeval finaalis vastamisi Argentinaga, kaotaja peab laupäeval pronksimatšis Horvaatiaga madistama.
### Response:
Prantsusmaa jõudis teist MM-i järjest finaali
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Föderaalreservi otsus viib föderaalfondide intressimäära 4,25 ja 4,5 protsendi vahele, kirjutas Bloomberg.
Prognooside kohaselt tõuseks intressimäärad tuleval aastal 5,1 protsendile ja langeks 2024. aastal 4,1 protsendile.
Keskpank on intressimäärasid tõstnud alates märtsist, alustades nullilähedasest tasemest.
Föderaalreservi eesmärk on viia inflatsioon taas kahe protsendi juurde.
|
USA föderaalreserv tõstis intressimäärasid 0,5 protsendipunkti
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Föderaalreservi otsus viib föderaalfondide intressimäära 4,25 ja 4,5 protsendi vahele, kirjutas Bloomberg.
Prognooside kohaselt tõuseks intressimäärad tuleval aastal 5,1 protsendile ja langeks 2024. aastal 4,1 protsendile.
Keskpank on intressimäärasid tõstnud alates märtsist, alustades nullilähedasest tasemest.
Föderaalreservi eesmärk on viia inflatsioon taas kahe protsendi juurde.
### Response:
USA föderaalreserv tõstis intressimäärasid 0,5 protsendipunkti
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Oluline 14. detsembril kell 20.58:
- DTEK: pool Ukraina elektrisüsteemist on kahjustatud;
- Kiievis tulistati alla 13 Vene drooni;
- Kuleba: Venemaa võib üritada uut pealetungi jaanuaris-veebruaris;
- Ukraina teatel hävitati Melitopolis Vene 58. armee peastaap;
- Ukraina alustas riigi sees suurtükimoona tootmist;
- Juhul kui Ukrainale antakse Patriot-õhutõrjesüsteem, siis kulub väljaõppele mitu kuud;
- WSJ: USA võib lisada sanktsioonide nimekirja Vene miljardär Vladimir Potanini;
- USA eeldab, et talvel jätkub Ukrainas karm sõjategevus;
- Ukraina prokuratuur: Vene väed on teinud üle 50 000 kuriteo Ukraina pinnal;
- Zelenski Uus-Meremaa parlamendile: sõja keskkonnakahju püsib aastaid;
- Briti luure: Venemaa väejuhatuses jätkuvad pinged eri leeride vahel;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 740 sõdurit ja seitse jalaväe lahingumasinat.
Ukraina ja Venemaa vahetasid taas sõjavange
Ukraina presidendi kantselei ülem Andri Jermak teatas kolmapäeval, et vangidevahetuse raames vabastas Venemaa 64 Ukraina sõjaväelast ja ühe USA kodaniku, vahendas The Guardian.
Jermaki sõnul vabastas Venemaa 35-aastase ameeriklase Suedi Mureksezi.
"64 Ukraina relvajõudude sõdurit, kes sõdisid Donetskis ja Luhanskis, lähevad koju. Mureksezi oli enne vangi langemist aidanud meie inimesi," ütles Jermak.
USA eeldab, et talvel jätkub Ukrainas karm sõjategevus
USA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja John Kirby sõnul eeldab Washington, et Ukrainas jätkub sõjategevus veel mõnda aega.
"Arvestades seda, mida me Ukrainas näeme, on raske eeldada, et see sõda saab aasta lõpuks läbi. Eeldame, et aktiivne võitlus jätkub veel mõnda aega. Me ei oota, et lahingud järgmistel talvekuudel lõpevad," ütles Kirby.
WSJ: USA võib lisada sanktsioonide nimekirja Vene miljardär Vladimir Potanini
USA kavatseb Moskva-vastaste sanktsioonide nimekirja lisada Venemaa ühe rikkaima mehe Vladimir Potanini. USA ei lisa sanktsioonide nimekirja Venemaa metallifirmat Norilsk Nikel, teatas The Wall Street Journal.
Potanin on Norilski suuromanik. Potanini on sanktsioonide nimekirja lisanud varem ka Kanada ja Suurbritannia.
Ukraina võimud leidsid Hersonist laste piinakambri
Ukraina inimõiguste volinik Dmõtro Lubinets ütles, et riigi võimud avastasid Hersonis ruumi, kus hoiti kinni ja piinati lapsi. Kohalike elanike sõnul kasutasid ruumi Venemaa julgeolekuteenistused.
Lubinetsi sõnul hoiti seal kambris ka 14-aastast poissi, kes oli pildistanud hävitatud Vene sõjatehnikat.
Hersonis hukkus Venemaa rünnaku tõttu kaheksa-aastane laps
"Suri kaheksa-aastane poiss. Arstid üritasid teda tund aega elustada, teda ei õnnestunud päästa," ütles Hersoni asuvate kaitsejõudude pressiesindaja Dmõtro Pletentšuk.
Kolmapäeval pommitas Venemaa armee Hersonis asuvat administratiivhoonet. Kahjustada sai kaks korrust. Pletentšuki sõnul hukkus kaks inimest, vahendas Ukrainska Pravda.
DTEK: pool Ukraina elektrisüsteemist on kahjustatud
Ukraina elektriettevõte DTEK teatas, et ligikaudu pool Ukraina elektrisüsteemist on kahjustatud. Ettevõte hoiatab, et praegu tellides suudetakse rünnakutes hävinud tehnikale uus asendus toota valmis üheksa kuu pärast.
DTEK kutsus rahvusvahelisi partnereid üles andma Ukrainale vajalikku tehnikat otsekohe.
Kiievis tulistati alla 13 Vene drooni
Kiievi linnapeal Vitali Klõtško sõnul tulistas õhutõrje kolmapäeva hommikul alla 10 Iraani päritolu drooni.
Varem teatas Klõtško, et linna Ševtšenkivi piirkonnas oli kuulda plahvatusi. Linnaosa asub Kiievi keskel. Kiievi linnavalitsuse teatel said rünnakus kahjustusi üks administratiivhoone ja neli eluhoonet, vahendas Ukrainska Pravda.
Kiievi linnavalitsus teatas hiljem, et kokku on tulistatud alla 13 drooni. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul tulistas Ukraina õhutõrje alla kõik Kiievit rünnanud droonid, vahendas Ukrainska Pravda.
Ukraina õhuhäirekaardi järgi oli hommikul õhuhäire nii Kiievi linnas kui ka ümbritsevas oblastis.
Kuleba: Venemaa võib üritada uut pealetungi jaanuaris-veebruaris
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba hoiatas, et Venemaa võib üritada uut pealetungi Ukrainas järgmise aasta jaanuaris-veebruaris. Kuleba sõnul võib Venemaa selleks ajaks olla taastanud enda rünnakupotentsiaali.
Kuleba sõnul põhineb see hinnang asjaolul, et Venemaal kuulutati välja mobilisatsioon, jätkub ajateenijate väljaõpe ning Venemaa sees on ringi liigutatud rasketehnikat.
Välisminister rõhutas samas, et võime taastamine ei pruugi veel kohe tähendada rünnaku toimumist, vahendas Ukrainska Pravda Ukraina välisministeeriumi pressinõupidamist.
Ukraina sõdur vaatamas raketirünnaku tagajärgi Kramatorski linnas Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Shannon Stapleton
Ukraina teatel hävitati Melitopolis Vene 58. armee peastaap
Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas teisipäeva õhtul, et okupeeritud Melitopolis Zaporižžja oblastis hävis eelnevatel päevadel Ukraina rünnaku tõttu Vene 58. armee peastaap.
Peale selle hävitati ka kolm Vene suurtükipositsiooni ning 10 ühikut sõjatehnikat erinevates Zaporižžja oblasti okupeeritud asulates.
Ukraina väitel sai rünnakutes ligikaudu 150 Vene sõdurit haavata.
Peastaabi väitel jätkub okupeeritud Donetski oblastis ebaseaduslik sundmobilisatsioon Vene vägede kaotuste täiendamiseks.
Luhanski oblastis Kadijivkas kaotas Venemaa Ukraina teatel Vene vägede positsiooni hävitamise tõttu kuni 160 sõdurit, kellest 60 hukkus rünnakus.
Ukraina alustas riigi sees suurtükimoona tootmist
Ukraina rahvusliku julgeoleku sekretär Oleksi Danilov teatas teisipäeval, et Ukraina on alustanud 152 mm ja 122 mm suurtükimoona tootmist, kuna Nõukogude ajast pärit suurtükimoon on otsa saamas.
Danilovi sõnul on tootmist alustatud tööstuslikul tasemel, vahendas Ukrainska Pravda.
Juhul kui Ukrainale antakse Patriot, siis kulub väljaõppele mitu kuud
Kaks USA ametiisikut kinnitasid teisipäeval Reutersile, et USA kaalub Patriot- õhutõrjesüsteemi andmist Ukrainale. Ametlik teade võib tulla juba sel neljapäeval.
Patriot-õhutõrjesüsteem on üks maailma kõige paremaid õhutõrjesüsteeme ning seda tahavad endale ka USA liitlased.
USA Ukraina poliitika kunagine juht ja erusõjaväelane Alexander Vindman ütles Reutersile, et Patriot-õhutõrjesüsteem võimaldaks kaitsta Ukrainat ka Vene lühimaa ballistiliste rakettide eest.
Vindman hoiatas, et õhutõrjesüsteemi kasutamise väljaõpe võib kesta mitu kuud. Ühe allika kinnitusel võidakse ukrainlaste väljaõpe korraldada Saksamaal, kus asuvad USA sõjaväebaasid.
Ukraina prokuratuur: Vene väed on teinud üle 50 000 kuriteo Ukraina pinnal
Ukraina prokuratuur teatas teisipäeval, et Venemaa sõjategevuses Ukraina vastu on hukkunud nende andmetel 443 last ning viga saanud veel 855.
Hukkunute hulka pole arvestatud neid, kes hukkusid okupeeritud territooriumitel.
Prokuratuuri teatel on Vene vägede rünnakud kahjustanud 3126 haridusasutust ning täielikult hävitanud 337.
Kokku on Vene vägede korda saadetud kuritegusid tuvastatud 52 825, teatas prokuratuur Telegrami teel.
Zelenski Uus-Meremaa parlamendile: sõja keskkonnakahju püsib aastaid
Ukraina president Volodõmõr Zelenski pidas video teel kõne Uus-Meremaa parlamendile, milles rõhutas, et Venemaa alustatud sõjategevuse tõttu on kahjustada saanud Ukraina mereruum ning kolm miljonit hektarit metsa.
Samuti on reostatud ka mitu jõge ja sajad söekaevandused ning sõjategevuse käigus on rünnatud ka keemiatehaseid ja muid ohtlikke rajatisi.
Zelenski palus Uus-Meremaal võtta juhtroll Ukraina rahuprotsessi keskkonnajulgeoleku ning Ukraina demineerimise teemal. Zelenski mainis hiljem oma õhtuses videopöördumises, et Uus-Meremaa saab enda naabruskonda diplomaatiliselt mobiliseerida.
Prantsusmaa saadab Ukrainale õhutõrjesüsteemi SAMP/T
Prantsusmaa suursaadik Ukrainas Etienne de Poncins kinnitas, et Prantsusmaa saadab Ukrainale SAMP/T õhutõrjesüsteemi, mille on ühiselt arendanud välja Prantsusmaa ja Itaalia, vahendas Prantsuse leht Challenges teisipäeval.
Briti luure: Venemaa väejuhatuses jätkuvad pinged eri leeride vahel
Ühendkuningriigi kaitseministeerium toob oma luureülevaates esile, et tuntud Vene rahvuslane ja sõjablogija Igor Girkin on hiljuti kritiseerinud Vene väejuhatust, seades kahtluse alla Vene vägede rajatud kaitserajatised.
Ministeeriumi ülevaate kohaselt näitab esitatud kriitika, milline pingeline debatt toimub sõja pidamise üle Vene julgeolekukogukonnas.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 14 December 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/lPmMUTJFOp
#StandWithUkraine pic.twitter.com/SK0nu7xwyh
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 14, 2022
Briti luure viitab ka sotsiaalmeedia spekulatsioonidele viimase 48 tunni jooksul, milles väidetakse, et Vene peastaabi juht Valeri Gerassimov on oma ametist vabastatud. Kaitseministeeriumi sõnul ei saa neid väiteid kinnitada.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 740 sõdurit ja seitse jalaväe lahingumasinat
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 96000 (võrdlus eelmise päevaga +740);
- tankid 2970 (+4);
- jalaväe lahingumasinad 5937 (+7);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+0);
- suurtükisüsteemid 1931 (+0);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 404 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1617 (+0);
- tiibraketid 592 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4562 (+13);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 171 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
|
Zelenski: Ukraina tulistas alla kõik Kiievit rünnanud hulkurdroonid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 14. detsembril kell 20.58:
- DTEK: pool Ukraina elektrisüsteemist on kahjustatud;
- Kiievis tulistati alla 13 Vene drooni;
- Kuleba: Venemaa võib üritada uut pealetungi jaanuaris-veebruaris;
- Ukraina teatel hävitati Melitopolis Vene 58. armee peastaap;
- Ukraina alustas riigi sees suurtükimoona tootmist;
- Juhul kui Ukrainale antakse Patriot-õhutõrjesüsteem, siis kulub väljaõppele mitu kuud;
- WSJ: USA võib lisada sanktsioonide nimekirja Vene miljardär Vladimir Potanini;
- USA eeldab, et talvel jätkub Ukrainas karm sõjategevus;
- Ukraina prokuratuur: Vene väed on teinud üle 50 000 kuriteo Ukraina pinnal;
- Zelenski Uus-Meremaa parlamendile: sõja keskkonnakahju püsib aastaid;
- Briti luure: Venemaa väejuhatuses jätkuvad pinged eri leeride vahel;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 740 sõdurit ja seitse jalaväe lahingumasinat.
Ukraina ja Venemaa vahetasid taas sõjavange
Ukraina presidendi kantselei ülem Andri Jermak teatas kolmapäeval, et vangidevahetuse raames vabastas Venemaa 64 Ukraina sõjaväelast ja ühe USA kodaniku, vahendas The Guardian.
Jermaki sõnul vabastas Venemaa 35-aastase ameeriklase Suedi Mureksezi.
"64 Ukraina relvajõudude sõdurit, kes sõdisid Donetskis ja Luhanskis, lähevad koju. Mureksezi oli enne vangi langemist aidanud meie inimesi," ütles Jermak.
USA eeldab, et talvel jätkub Ukrainas karm sõjategevus
USA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja John Kirby sõnul eeldab Washington, et Ukrainas jätkub sõjategevus veel mõnda aega.
"Arvestades seda, mida me Ukrainas näeme, on raske eeldada, et see sõda saab aasta lõpuks läbi. Eeldame, et aktiivne võitlus jätkub veel mõnda aega. Me ei oota, et lahingud järgmistel talvekuudel lõpevad," ütles Kirby.
WSJ: USA võib lisada sanktsioonide nimekirja Vene miljardär Vladimir Potanini
USA kavatseb Moskva-vastaste sanktsioonide nimekirja lisada Venemaa ühe rikkaima mehe Vladimir Potanini. USA ei lisa sanktsioonide nimekirja Venemaa metallifirmat Norilsk Nikel, teatas The Wall Street Journal.
Potanin on Norilski suuromanik. Potanini on sanktsioonide nimekirja lisanud varem ka Kanada ja Suurbritannia.
Ukraina võimud leidsid Hersonist laste piinakambri
Ukraina inimõiguste volinik Dmõtro Lubinets ütles, et riigi võimud avastasid Hersonis ruumi, kus hoiti kinni ja piinati lapsi. Kohalike elanike sõnul kasutasid ruumi Venemaa julgeolekuteenistused.
Lubinetsi sõnul hoiti seal kambris ka 14-aastast poissi, kes oli pildistanud hävitatud Vene sõjatehnikat.
Hersonis hukkus Venemaa rünnaku tõttu kaheksa-aastane laps
"Suri kaheksa-aastane poiss. Arstid üritasid teda tund aega elustada, teda ei õnnestunud päästa," ütles Hersoni asuvate kaitsejõudude pressiesindaja Dmõtro Pletentšuk.
Kolmapäeval pommitas Venemaa armee Hersonis asuvat administratiivhoonet. Kahjustada sai kaks korrust. Pletentšuki sõnul hukkus kaks inimest, vahendas Ukrainska Pravda.
DTEK: pool Ukraina elektrisüsteemist on kahjustatud
Ukraina elektriettevõte DTEK teatas, et ligikaudu pool Ukraina elektrisüsteemist on kahjustatud. Ettevõte hoiatab, et praegu tellides suudetakse rünnakutes hävinud tehnikale uus asendus toota valmis üheksa kuu pärast.
DTEK kutsus rahvusvahelisi partnereid üles andma Ukrainale vajalikku tehnikat otsekohe.
Kiievis tulistati alla 13 Vene drooni
Kiievi linnapeal Vitali Klõtško sõnul tulistas õhutõrje kolmapäeva hommikul alla 10 Iraani päritolu drooni.
Varem teatas Klõtško, et linna Ševtšenkivi piirkonnas oli kuulda plahvatusi. Linnaosa asub Kiievi keskel. Kiievi linnavalitsuse teatel said rünnakus kahjustusi üks administratiivhoone ja neli eluhoonet, vahendas Ukrainska Pravda.
Kiievi linnavalitsus teatas hiljem, et kokku on tulistatud alla 13 drooni. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul tulistas Ukraina õhutõrje alla kõik Kiievit rünnanud droonid, vahendas Ukrainska Pravda.
Ukraina õhuhäirekaardi järgi oli hommikul õhuhäire nii Kiievi linnas kui ka ümbritsevas oblastis.
Kuleba: Venemaa võib üritada uut pealetungi jaanuaris-veebruaris
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba hoiatas, et Venemaa võib üritada uut pealetungi Ukrainas järgmise aasta jaanuaris-veebruaris. Kuleba sõnul võib Venemaa selleks ajaks olla taastanud enda rünnakupotentsiaali.
Kuleba sõnul põhineb see hinnang asjaolul, et Venemaal kuulutati välja mobilisatsioon, jätkub ajateenijate väljaõpe ning Venemaa sees on ringi liigutatud rasketehnikat.
Välisminister rõhutas samas, et võime taastamine ei pruugi veel kohe tähendada rünnaku toimumist, vahendas Ukrainska Pravda Ukraina välisministeeriumi pressinõupidamist.
Ukraina sõdur vaatamas raketirünnaku tagajärgi Kramatorski linnas Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Shannon Stapleton
Ukraina teatel hävitati Melitopolis Vene 58. armee peastaap
Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas teisipäeva õhtul, et okupeeritud Melitopolis Zaporižžja oblastis hävis eelnevatel päevadel Ukraina rünnaku tõttu Vene 58. armee peastaap.
Peale selle hävitati ka kolm Vene suurtükipositsiooni ning 10 ühikut sõjatehnikat erinevates Zaporižžja oblasti okupeeritud asulates.
Ukraina väitel sai rünnakutes ligikaudu 150 Vene sõdurit haavata.
Peastaabi väitel jätkub okupeeritud Donetski oblastis ebaseaduslik sundmobilisatsioon Vene vägede kaotuste täiendamiseks.
Luhanski oblastis Kadijivkas kaotas Venemaa Ukraina teatel Vene vägede positsiooni hävitamise tõttu kuni 160 sõdurit, kellest 60 hukkus rünnakus.
Ukraina alustas riigi sees suurtükimoona tootmist
Ukraina rahvusliku julgeoleku sekretär Oleksi Danilov teatas teisipäeval, et Ukraina on alustanud 152 mm ja 122 mm suurtükimoona tootmist, kuna Nõukogude ajast pärit suurtükimoon on otsa saamas.
Danilovi sõnul on tootmist alustatud tööstuslikul tasemel, vahendas Ukrainska Pravda.
Juhul kui Ukrainale antakse Patriot, siis kulub väljaõppele mitu kuud
Kaks USA ametiisikut kinnitasid teisipäeval Reutersile, et USA kaalub Patriot- õhutõrjesüsteemi andmist Ukrainale. Ametlik teade võib tulla juba sel neljapäeval.
Patriot-õhutõrjesüsteem on üks maailma kõige paremaid õhutõrjesüsteeme ning seda tahavad endale ka USA liitlased.
USA Ukraina poliitika kunagine juht ja erusõjaväelane Alexander Vindman ütles Reutersile, et Patriot-õhutõrjesüsteem võimaldaks kaitsta Ukrainat ka Vene lühimaa ballistiliste rakettide eest.
Vindman hoiatas, et õhutõrjesüsteemi kasutamise väljaõpe võib kesta mitu kuud. Ühe allika kinnitusel võidakse ukrainlaste väljaõpe korraldada Saksamaal, kus asuvad USA sõjaväebaasid.
Ukraina prokuratuur: Vene väed on teinud üle 50 000 kuriteo Ukraina pinnal
Ukraina prokuratuur teatas teisipäeval, et Venemaa sõjategevuses Ukraina vastu on hukkunud nende andmetel 443 last ning viga saanud veel 855.
Hukkunute hulka pole arvestatud neid, kes hukkusid okupeeritud territooriumitel.
Prokuratuuri teatel on Vene vägede rünnakud kahjustanud 3126 haridusasutust ning täielikult hävitanud 337.
Kokku on Vene vägede korda saadetud kuritegusid tuvastatud 52 825, teatas prokuratuur Telegrami teel.
Zelenski Uus-Meremaa parlamendile: sõja keskkonnakahju püsib aastaid
Ukraina president Volodõmõr Zelenski pidas video teel kõne Uus-Meremaa parlamendile, milles rõhutas, et Venemaa alustatud sõjategevuse tõttu on kahjustada saanud Ukraina mereruum ning kolm miljonit hektarit metsa.
Samuti on reostatud ka mitu jõge ja sajad söekaevandused ning sõjategevuse käigus on rünnatud ka keemiatehaseid ja muid ohtlikke rajatisi.
Zelenski palus Uus-Meremaal võtta juhtroll Ukraina rahuprotsessi keskkonnajulgeoleku ning Ukraina demineerimise teemal. Zelenski mainis hiljem oma õhtuses videopöördumises, et Uus-Meremaa saab enda naabruskonda diplomaatiliselt mobiliseerida.
Prantsusmaa saadab Ukrainale õhutõrjesüsteemi SAMP/T
Prantsusmaa suursaadik Ukrainas Etienne de Poncins kinnitas, et Prantsusmaa saadab Ukrainale SAMP/T õhutõrjesüsteemi, mille on ühiselt arendanud välja Prantsusmaa ja Itaalia, vahendas Prantsuse leht Challenges teisipäeval.
Briti luure: Venemaa väejuhatuses jätkuvad pinged eri leeride vahel
Ühendkuningriigi kaitseministeerium toob oma luureülevaates esile, et tuntud Vene rahvuslane ja sõjablogija Igor Girkin on hiljuti kritiseerinud Vene väejuhatust, seades kahtluse alla Vene vägede rajatud kaitserajatised.
Ministeeriumi ülevaate kohaselt näitab esitatud kriitika, milline pingeline debatt toimub sõja pidamise üle Vene julgeolekukogukonnas.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 14 December 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/lPmMUTJFOp
#StandWithUkraine pic.twitter.com/SK0nu7xwyh
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 14, 2022
Briti luure viitab ka sotsiaalmeedia spekulatsioonidele viimase 48 tunni jooksul, milles väidetakse, et Vene peastaabi juht Valeri Gerassimov on oma ametist vabastatud. Kaitseministeeriumi sõnul ei saa neid väiteid kinnitada.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 740 sõdurit ja seitse jalaväe lahingumasinat
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 96000 (võrdlus eelmise päevaga +740);
- tankid 2970 (+4);
- jalaväe lahingumasinad 5937 (+7);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+0);
- suurtükisüsteemid 1931 (+0);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 404 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1617 (+0);
- tiibraketid 592 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4562 (+13);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 171 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Zelenski: Ukraina tulistas alla kõik Kiievit rünnanud hulkurdroonid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Cramo kaotas esimese veerandaja 20:25. Ka teisel veerandajal pidi Kalev tunnistama Türgi meeskonna 21:16 paremust. Poolajale läks Cramo 10-punktilises kaotusseisus. Teine poolaeg algas Cramo jaoks veelgi raskemalt, kuna kolmanda veerandaja keskpaigaks kärises vahe Gaziantepiga juba 22 punktile. Neljandale veerandajale läks Cramo vastu 22-punktilises kaotusseisus (46:68).
Neljanda veerandaja suutis Cramo küll võita 16:9, kuid Türgi meeskonna vastu jäi sellest väheks.
Cramo resultatiivseimana tõi Martins Meiers 13 punkti. Artur Konontšuk lisas kaheksa silma. Vastaste parimana viskas Damyean Dotson 16 punkti, võttis neli lauapalli ja andis neli resultatiivset söötu.
Tasub mainida, et lumetormi tõttu tühistati kalevlaste esialgne planeeritud lend ning Türki jõuti alles mängupäeva varahommikul kella nelja-viie paiku, mis kindlasti jättis oma jälje mängule.
|
Kalev/Cramo sai eurosarja vahegrupi esimeses mängus kindla kaotuse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cramo kaotas esimese veerandaja 20:25. Ka teisel veerandajal pidi Kalev tunnistama Türgi meeskonna 21:16 paremust. Poolajale läks Cramo 10-punktilises kaotusseisus. Teine poolaeg algas Cramo jaoks veelgi raskemalt, kuna kolmanda veerandaja keskpaigaks kärises vahe Gaziantepiga juba 22 punktile. Neljandale veerandajale läks Cramo vastu 22-punktilises kaotusseisus (46:68).
Neljanda veerandaja suutis Cramo küll võita 16:9, kuid Türgi meeskonna vastu jäi sellest väheks.
Cramo resultatiivseimana tõi Martins Meiers 13 punkti. Artur Konontšuk lisas kaheksa silma. Vastaste parimana viskas Damyean Dotson 16 punkti, võttis neli lauapalli ja andis neli resultatiivset söötu.
Tasub mainida, et lumetormi tõttu tühistati kalevlaste esialgne planeeritud lend ning Türki jõuti alles mängupäeva varahommikul kella nelja-viie paiku, mis kindlasti jättis oma jälje mängule.
### Response:
Kalev/Cramo sai eurosarja vahegrupi esimeses mängus kindla kaotuse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Aastalõputurniiri alustab 15. detsembri hommikul U-12 vanuseklass, päeva teises pooles peetakse rahvaliiga A-tasandi turniir. Turniiri viimased kohtumised peetakse 30. detsembril. Ligi kahe nädala jooksul peavad mänge erinevad noorte võistkonnad, madalamate liigade mees- ja naiskonnad, rahvaliigade võistkonnad, fännid, seeniorid, ettevõtted ja tippliigade klubid.
14. detsembril paigaldas jalgpalliliit Kalevi spordihalli põrandale spetsiaalselt turniiriks mõeldud kunstmurukatte, mis loob hallis välitingimustes mängitavale jalgpallile võimalikult sarnased tingimused.
Aastalõputurniiri tulemustel saab reaalajas silma peal hoida aadressil aastaloputurniir.jalgpall.ee. Veebilehelt leiab võistluse ajakava, meeskondade koosseisud, kõik tulemused ja väravalööjad. Igal turniiril autasustatakse karikaga esikolmikut, lisaks valitakse parim mängija, väravavavaht ja väravakütt, kes teenivad eriauhinna.
Aastalõputurniir 2022 ajakava:
Neljapäev, 15. detsember
kell 8.00 – 15.00 Poiste U-12 vanuseklassi turniir
kell 15.00 – 22.00 Coolbet rahvaliiga A-tasandi turniir
Reede, 16. detsember
kell 9.00 – 15.00 Poiste U-13 vanuseklassi turniir
kell 15.00 – 22.00 Poiste U-19 Eliitliiga turniir
Laupäev, 17. detsember
kell 8.00 – 15.00 Naiste rahvaliiga turniir
kell 15.00 – 22.30 Fännide turniir
Pühapäev, 18. detsember
kell 8.30 – 15.00 Seenioride turniir
Esmaspäev, 19. detsember
kell 8.00 – 15.00 Poiste -U14 vanuseklassi turniir
kell 15.00 – 22.30 III liiga 3. turniir
Teisipäev, 20. detsember
kell 8.00 – 15.00 Poiste U-15 vanuseklassi turniir
kell 15.00 – 22.00 III liiga 2. turniir
Kolmapäev, 21. detsember
kell 8.00 – 15.00 Poiste U-16 vanuseklassi turniir
kell 15.00 – 22.30 III liiga 1. turniir
Neljapäev, 22. detsember
kell 8.00 – 15.00 Poiste U-17 Eliitliiga II turniir
kell 15.00 – 22.00 Poiste U-17 Eliitliiga I turniir
Teisipäev, 27. detsember
kell 8.00 – 15.00 Tüdrukute U-14 vanuseklassi turniir
kell 15.00 – 22.30 Teise liiga turniir
Kolmapäev, 28. detsember
kell 10.00 – 15.00 Tüdrukute U-17 vanuseklassi turniir
kell 15.00 – 22.30 Esiliigade turniir
Neljapäev, 29. detsember
kell 10.00 – 15.00 Naiste Esiliiga turniir
kell 15.00 – 22.30 Naiste Meistriliiga turniir
Reede, 30. detsember
kell 8.00 – 13.00 Ettevõtete turniir
kell 13.00 – 20.30 IV liiga turniir
|
Aastalõputurniir saab avapaugu juba sel neljapäeval
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastalõputurniiri alustab 15. detsembri hommikul U-12 vanuseklass, päeva teises pooles peetakse rahvaliiga A-tasandi turniir. Turniiri viimased kohtumised peetakse 30. detsembril. Ligi kahe nädala jooksul peavad mänge erinevad noorte võistkonnad, madalamate liigade mees- ja naiskonnad, rahvaliigade võistkonnad, fännid, seeniorid, ettevõtted ja tippliigade klubid.
14. detsembril paigaldas jalgpalliliit Kalevi spordihalli põrandale spetsiaalselt turniiriks mõeldud kunstmurukatte, mis loob hallis välitingimustes mängitavale jalgpallile võimalikult sarnased tingimused.
Aastalõputurniiri tulemustel saab reaalajas silma peal hoida aadressil aastaloputurniir.jalgpall.ee. Veebilehelt leiab võistluse ajakava, meeskondade koosseisud, kõik tulemused ja väravalööjad. Igal turniiril autasustatakse karikaga esikolmikut, lisaks valitakse parim mängija, väravavavaht ja väravakütt, kes teenivad eriauhinna.
Aastalõputurniir 2022 ajakava:
Neljapäev, 15. detsember
kell 8.00 – 15.00 Poiste U-12 vanuseklassi turniir
kell 15.00 – 22.00 Coolbet rahvaliiga A-tasandi turniir
Reede, 16. detsember
kell 9.00 – 15.00 Poiste U-13 vanuseklassi turniir
kell 15.00 – 22.00 Poiste U-19 Eliitliiga turniir
Laupäev, 17. detsember
kell 8.00 – 15.00 Naiste rahvaliiga turniir
kell 15.00 – 22.30 Fännide turniir
Pühapäev, 18. detsember
kell 8.30 – 15.00 Seenioride turniir
Esmaspäev, 19. detsember
kell 8.00 – 15.00 Poiste -U14 vanuseklassi turniir
kell 15.00 – 22.30 III liiga 3. turniir
Teisipäev, 20. detsember
kell 8.00 – 15.00 Poiste U-15 vanuseklassi turniir
kell 15.00 – 22.00 III liiga 2. turniir
Kolmapäev, 21. detsember
kell 8.00 – 15.00 Poiste U-16 vanuseklassi turniir
kell 15.00 – 22.30 III liiga 1. turniir
Neljapäev, 22. detsember
kell 8.00 – 15.00 Poiste U-17 Eliitliiga II turniir
kell 15.00 – 22.00 Poiste U-17 Eliitliiga I turniir
Teisipäev, 27. detsember
kell 8.00 – 15.00 Tüdrukute U-14 vanuseklassi turniir
kell 15.00 – 22.30 Teise liiga turniir
Kolmapäev, 28. detsember
kell 10.00 – 15.00 Tüdrukute U-17 vanuseklassi turniir
kell 15.00 – 22.30 Esiliigade turniir
Neljapäev, 29. detsember
kell 10.00 – 15.00 Naiste Esiliiga turniir
kell 15.00 – 22.30 Naiste Meistriliiga turniir
Reede, 30. detsember
kell 8.00 – 13.00 Ettevõtete turniir
kell 13.00 – 20.30 IV liiga turniir
### Response:
Aastalõputurniir saab avapaugu juba sel neljapäeval
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Red Bulli meeskonnale valmistab mootoreid Honda, kuid nende kahe firma koostööleping lõpeb 2025. aastal. Red Bull on võtnud omale kohustuse valmistada oma jõuallikaid 2026. aastast ise, kuid meeskond on avatud teistele firmadele, kes soovivad jõuallika tegemisel tehnilist abi pakkuda.
Red Bull pidas sel aastal Porschega 2026. aasta partnerluse üle põhjalikumaid läbirääkimisi, kuid need arutelud kukkusid kokku, kuna kardeti, et Red Bulli meeskond kaotaks oma täieliku sõltumatuse.
Porsche soovis kontrolli Red Bulli meeskonna üle ja lisaks ka aktsiate omamist. Arvatakse, et Ford ei ole nendest asjadest niivõrd huvitatud. Lisaks arvatakse, et Ford jätaks Red Bulli hea meelega jõuallika tehnilise arendamise eest vastutama.
Fordi kaasamine oleks rohkem seotud turunduse ja kaubamärgi kohaloluga, saades omakorda kasu sidemetest Red Bulli ja F1-ga.
"Oleme täielikult keskendunud Red Bulli jõuallikale ja kui leiduks partner, kes saaks projekti midagi panustada, siis peaksime sellele loomulikult mõtlema," ütles Red Bulli meeskonna boss varasemalt sel aastal.
Ford oli viimati F1-sarjas aastatel 2000-2004, kui tehti koostööd Jaguariga, kuid paraku ei saavutanud meeskond loodetud edu.
|
Fordi võib 2026. aastast näha taas F1-sarjas
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Red Bulli meeskonnale valmistab mootoreid Honda, kuid nende kahe firma koostööleping lõpeb 2025. aastal. Red Bull on võtnud omale kohustuse valmistada oma jõuallikaid 2026. aastast ise, kuid meeskond on avatud teistele firmadele, kes soovivad jõuallika tegemisel tehnilist abi pakkuda.
Red Bull pidas sel aastal Porschega 2026. aasta partnerluse üle põhjalikumaid läbirääkimisi, kuid need arutelud kukkusid kokku, kuna kardeti, et Red Bulli meeskond kaotaks oma täieliku sõltumatuse.
Porsche soovis kontrolli Red Bulli meeskonna üle ja lisaks ka aktsiate omamist. Arvatakse, et Ford ei ole nendest asjadest niivõrd huvitatud. Lisaks arvatakse, et Ford jätaks Red Bulli hea meelega jõuallika tehnilise arendamise eest vastutama.
Fordi kaasamine oleks rohkem seotud turunduse ja kaubamärgi kohaloluga, saades omakorda kasu sidemetest Red Bulli ja F1-ga.
"Oleme täielikult keskendunud Red Bulli jõuallikale ja kui leiduks partner, kes saaks projekti midagi panustada, siis peaksime sellele loomulikult mõtlema," ütles Red Bulli meeskonna boss varasemalt sel aastal.
Ford oli viimati F1-sarjas aastatel 2000-2004, kui tehti koostööd Jaguariga, kuid paraku ei saavutanud meeskond loodetud edu.
### Response:
Fordi võib 2026. aastast näha taas F1-sarjas
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Augustis sõitis takso Istanbulis asuva hotelli juurde ja sealt väljusid mehed, kes rääkisid vene keelt. Nad võtsid autost välja viis kohvrit, mis olid täis läänes valmistatud kaupasid.
"Loomulikult oli tegu salakaubaga. See vormistati nii, et need oleksid isiklikuks tarbeks," ütles mehi abistanud Stanislav.
Stanislav on musta turu "ekspert", kes aitab venelastel mööda hiilida Moskva-vastastest sanktsioonidest. Lääneriikide firmad lõpetasid Venemaal äritegevuse ja riik toetub nüüd üha rohkem põrandaalusele kaubandusele.
Mõned majandusteadlased prognoosisid kevadel, et Venemaa majandus variseb kiiresti kokku. Seda aga ei juhtunud, nafta hind oli kõrgel tasemel. Selle asemel laguneb Venemaa majandus järk-järgult.
Sanktsioonide mõju on nüüd tunda kogu riigis. Põllumajandusettevõtetel on puudus varuosadest, lennufirmad ei saa enam remontida lennukeid.
"Kui vaadata ravimitööstust, keemiat, masinaehitust, kaevandamist, siis raske on leida Venemaal tööstusharu, mis ei sõltuks impordist vähemalt 50 protsendi ulatuses," ütles Rahvusvahelise finantsinstituudi (IIF) ökonomist Elina Ribakova.
Venemaa tarbijad peavad nüüd kohanema piiratud valikuga ja kehva tootekvaliteediga. Venemaal vohab nüüd jälle salakaubaga kaubitsemine.
"Elu läheb lihtsamaks ja raha jääb vähem kätte. See kestab nii 15-20 aastat, kui Putin ei sure," ütles üks sanktsioonide alla jäänud Vene oligarh.
Varem tõid Venemaale importkaupa ametlikud tarnijad.
"Ma oleksin võinud varem kauba maale tuua, aga keegi poleks seda ostnud. Nüüd ma võin importida palju kaupu. Minu jaoks on see muidugi huvitav aeg, uksed on avatud," ütles Stanislav.
Enamasti ostab Stanislav kaupasid varifirmade kaudu. Seejärel saadab ta kaubad mõnda endisesse Nõukogude Liidu riiki. Venemaa tarnib seetõttu üha rohkem kaupasid Kasahstanist ja Armeeniast.
Üks Kremliga seotud miljardär ütles ajalehele Financial Times, et võimalik kasum salakaubaveo pealt on nii suur, et sanktsioonid ei takista luksuskaupade jõudmist Venemaale.
|
Must turg sai Venemaal sanktsioonide tõttu uuesti jalad alla
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Augustis sõitis takso Istanbulis asuva hotelli juurde ja sealt väljusid mehed, kes rääkisid vene keelt. Nad võtsid autost välja viis kohvrit, mis olid täis läänes valmistatud kaupasid.
"Loomulikult oli tegu salakaubaga. See vormistati nii, et need oleksid isiklikuks tarbeks," ütles mehi abistanud Stanislav.
Stanislav on musta turu "ekspert", kes aitab venelastel mööda hiilida Moskva-vastastest sanktsioonidest. Lääneriikide firmad lõpetasid Venemaal äritegevuse ja riik toetub nüüd üha rohkem põrandaalusele kaubandusele.
Mõned majandusteadlased prognoosisid kevadel, et Venemaa majandus variseb kiiresti kokku. Seda aga ei juhtunud, nafta hind oli kõrgel tasemel. Selle asemel laguneb Venemaa majandus järk-järgult.
Sanktsioonide mõju on nüüd tunda kogu riigis. Põllumajandusettevõtetel on puudus varuosadest, lennufirmad ei saa enam remontida lennukeid.
"Kui vaadata ravimitööstust, keemiat, masinaehitust, kaevandamist, siis raske on leida Venemaal tööstusharu, mis ei sõltuks impordist vähemalt 50 protsendi ulatuses," ütles Rahvusvahelise finantsinstituudi (IIF) ökonomist Elina Ribakova.
Venemaa tarbijad peavad nüüd kohanema piiratud valikuga ja kehva tootekvaliteediga. Venemaal vohab nüüd jälle salakaubaga kaubitsemine.
"Elu läheb lihtsamaks ja raha jääb vähem kätte. See kestab nii 15-20 aastat, kui Putin ei sure," ütles üks sanktsioonide alla jäänud Vene oligarh.
Varem tõid Venemaale importkaupa ametlikud tarnijad.
"Ma oleksin võinud varem kauba maale tuua, aga keegi poleks seda ostnud. Nüüd ma võin importida palju kaupu. Minu jaoks on see muidugi huvitav aeg, uksed on avatud," ütles Stanislav.
Enamasti ostab Stanislav kaupasid varifirmade kaudu. Seejärel saadab ta kaubad mõnda endisesse Nõukogude Liidu riiki. Venemaa tarnib seetõttu üha rohkem kaupasid Kasahstanist ja Armeeniast.
Üks Kremliga seotud miljardär ütles ajalehele Financial Times, et võimalik kasum salakaubaveo pealt on nii suur, et sanktsioonid ei takista luksuskaupade jõudmist Venemaale.
### Response:
Must turg sai Venemaal sanktsioonide tõttu uuesti jalad alla
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Esmalt tullakse starti Big Airis. Naiste kvalifikatsioon on kavas kolmapäeval, 14. detsembril Eesti aja järgi kell 21.25. Stardiprotokollis on sel korral kõigest 14 sportlast, vahendab Delfi Sport.
"Treeningul otsustasime, et Big Airi kaasa ei tee," sõnas Sildaru treener Mihkel Ustav ning tõdes, et probleeme oli ka hooga. "Keskendume rennisõidule."
Rennisõidu kvalifikatsioon peetakse Eesti aja järgi neljapäeva õhtul kell 17.30. Finaal on kavas laupäeval Eesti aja järgi kell 21.00. Big Airi finaal on kavas reede õhtul kell 18.00.
|
Kelly Sildaru jätab MK-etapil Big Airi võistluse vahele
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmalt tullakse starti Big Airis. Naiste kvalifikatsioon on kavas kolmapäeval, 14. detsembril Eesti aja järgi kell 21.25. Stardiprotokollis on sel korral kõigest 14 sportlast, vahendab Delfi Sport.
"Treeningul otsustasime, et Big Airi kaasa ei tee," sõnas Sildaru treener Mihkel Ustav ning tõdes, et probleeme oli ka hooga. "Keskendume rennisõidule."
Rennisõidu kvalifikatsioon peetakse Eesti aja järgi neljapäeva õhtul kell 17.30. Finaal on kavas laupäeval Eesti aja järgi kell 21.00. Big Airi finaal on kavas reede õhtul kell 18.00.
### Response:
Kelly Sildaru jätab MK-etapil Big Airi võistluse vahele
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Rossi karistus kestab 2025. aastani, mis tähendab, et ta ei saa osaleda 2024. aastal Pariisis toimuvatel olümpiamängudel.
21-aastane Ross sai juulis toimunud maailmameistrivõistluste ajaks ajutise keelu, kuna ametnikel ei õnnestunud teda dopinguproovi võtmiseks leida. See oli tema kolmas asukoha rikkumine 12 kuu jooksul.
"Ross tunnistas kergejõustikus dopingupuhtuse eest võitleva (AIU) esindajatele, et muutis süsteemi poolt loodud e-kirja, et püüda vältida kolmandat ebaõnnestumist oma asukoha suhtes 12 kuu jooksul," seisis AIU avalduses.
Rossi tulemused alates selle aasta 18. juunist on tunnistatud kehtetuks, kuid see ei mõjuta tema olümpiakulda, kuna see jääb väljapoole tema asukoha ebaõnnestumise 12-kuulist perioodi.
|
Tokyo olümpial kulla võitnud sprinter sai kolmeaastase võistluskeelu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rossi karistus kestab 2025. aastani, mis tähendab, et ta ei saa osaleda 2024. aastal Pariisis toimuvatel olümpiamängudel.
21-aastane Ross sai juulis toimunud maailmameistrivõistluste ajaks ajutise keelu, kuna ametnikel ei õnnestunud teda dopinguproovi võtmiseks leida. See oli tema kolmas asukoha rikkumine 12 kuu jooksul.
"Ross tunnistas kergejõustikus dopingupuhtuse eest võitleva (AIU) esindajatele, et muutis süsteemi poolt loodud e-kirja, et püüda vältida kolmandat ebaõnnestumist oma asukoha suhtes 12 kuu jooksul," seisis AIU avalduses.
Rossi tulemused alates selle aasta 18. juunist on tunnistatud kehtetuks, kuid see ei mõjuta tema olümpiakulda, kuna see jääb väljapoole tema asukoha ebaõnnestumise 12-kuulist perioodi.
### Response:
Tokyo olümpial kulla võitnud sprinter sai kolmeaastase võistluskeelu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Imamoglu on Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani poliitiline vastane. Kohus keelas Imamoglul jätkata poliitilist tegevust, see võib kaasa tuua tema ametist tagandamise, vahendas Deutsche Welle.
Imamoglul võitis 2019. aastal napilt kohalikud valimised. Tema võit lõpetas Istanbulis Erdogani kodupartei 25-aasta pikkuse võimuperioodi. Valimistel toimus ka teine voor, mille võitis samuti Imamoglu.
Türgi ametnikud tühistasid esimese vooru tulemused. Pärast tulemuste tühistamist nimetas Imamoglu ametnikke lollideks.
Siseminister Suleyman Soylu süüdistas siis avalikult Imamoglut valimisametnike laimamises.
Türgis toimuvad 2023. aasta juunis nii parlamendi- kui ka presidendivalimised.
|
Türgi kohus mõistis Erdogani rivaali vangi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Imamoglu on Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani poliitiline vastane. Kohus keelas Imamoglul jätkata poliitilist tegevust, see võib kaasa tuua tema ametist tagandamise, vahendas Deutsche Welle.
Imamoglul võitis 2019. aastal napilt kohalikud valimised. Tema võit lõpetas Istanbulis Erdogani kodupartei 25-aasta pikkuse võimuperioodi. Valimistel toimus ka teine voor, mille võitis samuti Imamoglu.
Türgi ametnikud tühistasid esimese vooru tulemused. Pärast tulemuste tühistamist nimetas Imamoglu ametnikke lollideks.
Siseminister Suleyman Soylu süüdistas siis avalikult Imamoglut valimisametnike laimamises.
Türgis toimuvad 2023. aasta juunis nii parlamendi- kui ka presidendivalimised.
### Response:
Türgi kohus mõistis Erdogani rivaali vangi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Ceh võitis sel aastal USA-s Eugene'is toimunud kergejõustiku maailmameistrivõistlustel kettaheites kulla tulemusega 71.13. Saksamaal Münchenis toimunud Euroopa meistrivõistlustel sai Ceh hõbemedali. Lisaks võttis Ceh ka Teemantliiga üldvõidu.
Cehi järel sai teise koha profirattur Tadej Pogacar. Kolmandaks tuli mäesuusataja Žan Kranjec. NBA korvpalliliigas Dallas Mavericksi ridades mängiv Luka Doncic jäeti neljandaks.
Naiste hulgas jäi teiseks sportronimise olümpiakuld Janja Garnbret ja kolmanda koha sai suusahüppaja Nika Križnar.
|
Kanteri õpilane Ceh valiti Sloveenia aasta sportlaseks, Doncic neljas
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ceh võitis sel aastal USA-s Eugene'is toimunud kergejõustiku maailmameistrivõistlustel kettaheites kulla tulemusega 71.13. Saksamaal Münchenis toimunud Euroopa meistrivõistlustel sai Ceh hõbemedali. Lisaks võttis Ceh ka Teemantliiga üldvõidu.
Cehi järel sai teise koha profirattur Tadej Pogacar. Kolmandaks tuli mäesuusataja Žan Kranjec. NBA korvpalliliigas Dallas Mavericksi ridades mängiv Luka Doncic jäeti neljandaks.
Naiste hulgas jäi teiseks sportronimise olümpiakuld Janja Garnbret ja kolmanda koha sai suusahüppaja Nika Križnar.
### Response:
Kanteri õpilane Ceh valiti Sloveenia aasta sportlaseks, Doncic neljas
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Rootsis kiireneb inflatsioon ja laenukulud kasvavad. Riik karmistab rahapoliitikat ja eluasemete hinnad jätkavad langemist. Eluasemeturu järsk langus võib ähvardavat majanduslangust süvendada veelgi. Rootsis on sel aastal kinnisvarahinnad langenud 15 protsenti.
"Turul toimub dramaatiline muutus," ütles finantsfirma Nordea Bank ökonomist Annika Winsth
Tarbijad piiravad nüüd kulutuste tegemist. Rootsit tabav majanduslangus võib olla kõige hullem Euroopa Liidu riikide seas, hindas Bloomberg.
Rootsi kinnisvarabuum kestis aastakümneid, seda toetasid odavad laenud. Paljud noored inimesed pole seetõttu kinnisvarakrahhi kogenud. Uue olukorraga peavad kohanema ka kinnisvaramaaklerid.
"Enam ei müü kinnisvara kohe maha, nagu see oli varem," ütles Stockholmis tegutsev maakler Emma Holst.
Rootsi pole siiski ainus riik, kus kinnisvaraturg jaheneb. Lääneriigid karmistavad rahapoliitikat ja kinnisvaraturg jaheneb kogu maailmas, sealhulgas ka Kanadas ja Austraalias.
Rootsi eluasemeturg on üks Euroopa haavatavamaid, kodu omab riigis umbes 64 protsenti inimestest. Enamikul neist pole aga fikseeritud intressimääraga kodulaene. Majapidamistel on suured võlad ja suuremad laenukulud mõjutavad tarbimist.
Kui inflatsioon peaks riigis kiirenema, siis võib kinnisvaraturg jahtuda veelgi. Rootsi keskpank prognoosis hiljuti, et inflatsiooni tõttu võib pank tõsta intressimäärasid 4,5 protsendi peale.
Kui eluasemeturgu tabab krahh, siis oleksid Rootsi pangad selle eest hästi kaitstud. Riigis on tugev sotsiaalhoolekandesüsteem, mis aitab rootslastel raskel ajal toime tulla. Pankade stabiilsust ohustavad kõige rohkem muutused, mis toimuvad ärikinnisvaraturul.
"Kodulaenud on viimane asi, mille maksmise inimesed lõpetavad. See pole nagu USA-s, kus inimesed saavad koduvõtmed ära anda ja siis minema jalutada," ütles Winsth.
|
Rootsi kinnisvaraturg jaheneb ja riiki võib tabada suur majanduslangus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsis kiireneb inflatsioon ja laenukulud kasvavad. Riik karmistab rahapoliitikat ja eluasemete hinnad jätkavad langemist. Eluasemeturu järsk langus võib ähvardavat majanduslangust süvendada veelgi. Rootsis on sel aastal kinnisvarahinnad langenud 15 protsenti.
"Turul toimub dramaatiline muutus," ütles finantsfirma Nordea Bank ökonomist Annika Winsth
Tarbijad piiravad nüüd kulutuste tegemist. Rootsit tabav majanduslangus võib olla kõige hullem Euroopa Liidu riikide seas, hindas Bloomberg.
Rootsi kinnisvarabuum kestis aastakümneid, seda toetasid odavad laenud. Paljud noored inimesed pole seetõttu kinnisvarakrahhi kogenud. Uue olukorraga peavad kohanema ka kinnisvaramaaklerid.
"Enam ei müü kinnisvara kohe maha, nagu see oli varem," ütles Stockholmis tegutsev maakler Emma Holst.
Rootsi pole siiski ainus riik, kus kinnisvaraturg jaheneb. Lääneriigid karmistavad rahapoliitikat ja kinnisvaraturg jaheneb kogu maailmas, sealhulgas ka Kanadas ja Austraalias.
Rootsi eluasemeturg on üks Euroopa haavatavamaid, kodu omab riigis umbes 64 protsenti inimestest. Enamikul neist pole aga fikseeritud intressimääraga kodulaene. Majapidamistel on suured võlad ja suuremad laenukulud mõjutavad tarbimist.
Kui inflatsioon peaks riigis kiirenema, siis võib kinnisvaraturg jahtuda veelgi. Rootsi keskpank prognoosis hiljuti, et inflatsiooni tõttu võib pank tõsta intressimäärasid 4,5 protsendi peale.
Kui eluasemeturgu tabab krahh, siis oleksid Rootsi pangad selle eest hästi kaitstud. Riigis on tugev sotsiaalhoolekandesüsteem, mis aitab rootslastel raskel ajal toime tulla. Pankade stabiilsust ohustavad kõige rohkem muutused, mis toimuvad ärikinnisvaraturul.
"Kodulaenud on viimane asi, mille maksmise inimesed lõpetavad. See pole nagu USA-s, kus inimesed saavad koduvõtmed ära anda ja siis minema jalutada," ütles Winsth.
### Response:
Rootsi kinnisvaraturg jaheneb ja riiki võib tabada suur majanduslangus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Grant suri Hollandi ja Argentina vahelise MM-i mängu ajal. "Grant suri aordi aneurüsmi rebendi tõttu," ütles tema naine Celine Gounder.
Aordi aneurüsm on õhupallitaoline kühm aordis, suures arteris, mis kannab verd südamest läbi rindkere ja torso.
"Eelkõige tahan enda ja meie pere nimel väljendada meie sügavat tänu toetuse, armastuse ja kaastunde eest kogu maailmalt," kirjutas Gounder.
Wahli agent oli varem portaalile Reuters öelnud, et Wahlil oli veerandfinaalmängu ajal äge ahastus. Wahli üritati meediasektoris elustada, enne kui ta haiglasse viidi, kus ta hiljem suri.
"Ükski elustamise viis poleks teda päästnud," ütles Gounder kolmapäeval.
Wahl kirjutas eelmise nädala alguses, et külastas Kataris viibides haiglat ja meditsiinitöötajad ütlesid talle, et tal on tõenäoliselt bronhiit.
"Kui maailm tundis Granti kui suurepärast ajakirjanikku, siis meie teadsime teda kui meest, kes lähenes maailmale avatuse ja armastusega," kirjutas Gounder. "Grant oli uskumatult empaatiline, pühendunud ja armastav abikaasa, vend, onu ja poeg, kes oli meie suurim meeskonnakaaslane ja fänn," lisas Gounder.
Novembri lõpus tegi Wahl uudise, kus kirjutas, et ta peatati MM-il staadioni turvakontrollis, kui ta üritas LGBTQ kogukonna toetuseks vikerkaaresärki kandes matšile pääseda. Ta ütles, et turvatöötaja palus tal särgi seljast ära võtta.
Nimelt on samasoolised suhted Kataris ebaseaduslikud.
|
Selgus jalgpalli MM-il hukkunud ajakirjaniku surma põhjus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Grant suri Hollandi ja Argentina vahelise MM-i mängu ajal. "Grant suri aordi aneurüsmi rebendi tõttu," ütles tema naine Celine Gounder.
Aordi aneurüsm on õhupallitaoline kühm aordis, suures arteris, mis kannab verd südamest läbi rindkere ja torso.
"Eelkõige tahan enda ja meie pere nimel väljendada meie sügavat tänu toetuse, armastuse ja kaastunde eest kogu maailmalt," kirjutas Gounder.
Wahli agent oli varem portaalile Reuters öelnud, et Wahlil oli veerandfinaalmängu ajal äge ahastus. Wahli üritati meediasektoris elustada, enne kui ta haiglasse viidi, kus ta hiljem suri.
"Ükski elustamise viis poleks teda päästnud," ütles Gounder kolmapäeval.
Wahl kirjutas eelmise nädala alguses, et külastas Kataris viibides haiglat ja meditsiinitöötajad ütlesid talle, et tal on tõenäoliselt bronhiit.
"Kui maailm tundis Granti kui suurepärast ajakirjanikku, siis meie teadsime teda kui meest, kes lähenes maailmale avatuse ja armastusega," kirjutas Gounder. "Grant oli uskumatult empaatiline, pühendunud ja armastav abikaasa, vend, onu ja poeg, kes oli meie suurim meeskonnakaaslane ja fänn," lisas Gounder.
Novembri lõpus tegi Wahl uudise, kus kirjutas, et ta peatati MM-il staadioni turvakontrollis, kui ta üritas LGBTQ kogukonna toetuseks vikerkaaresärki kandes matšile pääseda. Ta ütles, et turvatöötaja palus tal särgi seljast ära võtta.
Nimelt on samasoolised suhted Kataris ebaseaduslikud.
### Response:
Selgus jalgpalli MM-il hukkunud ajakirjaniku surma põhjus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
EJL asutati 14. detsembril 1921 kolme klubi (Eesti Spordiselts Tallinna Kalev, Tallinna Jalgpalli Klubi ja Võimlemisselts Tallinna Sport) üheksa esindaja poolt (Bernhard Abrams, Karl Akel, William Fiskar, Julius Reinans, Oskar Raudsep, Otto Silber, Hans Roost, Verner Eklöf ja Vladimir Tell). Alaliidu esimene esimees oli Gustav Laanekõrb.
EJL võeti FIFA liikmeks 1923. ja UEFA liikmeks 1992. aastal. Pärast teist maailmasõda okupatsiooni tõttu katkenud EJL-i tegevus taastati 3. detsembril 1988.
Tänapäeval on EJL Eesti suurim spordiorganisatsioon, mis korraldab 15 erineva rahvuskoondise tööd ja nende kodumänge, viib läbi Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistlusi ning erinevaid karikavõistlusi, koolitab kohtunikke ja treenereid, litsentseerib klubisid ja mängijaid, töötab välja regulatsioone, arendab infrastruktuuri jne. Eesti spordiregistri andmetel on Eestis 22 982 jalgpalliharrastajat.
Lisaks 2023. aastal Eestis toimuvale U-17 neidude finaalturniirile on EJL jalgpalli suurüritusi korraldanud ka varasemalt. 2018. aastal korraldas EJL Tallinnas A. Le Coq Arenal UEFA superkarikafinaali, 2012. aastal võõrustati Tallinnas, Rakveres ja Haapsalus U-19 noormeeste EM-finaalturniiri. 2020. aastal pidi erinevates Eesti paikades toimuma ka U-17 noormeeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniir, ent koroonapandeemia tõttu jäi see ära.
|
Eesti Jalgpalli Liit tähistab 101. aastapäeva
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EJL asutati 14. detsembril 1921 kolme klubi (Eesti Spordiselts Tallinna Kalev, Tallinna Jalgpalli Klubi ja Võimlemisselts Tallinna Sport) üheksa esindaja poolt (Bernhard Abrams, Karl Akel, William Fiskar, Julius Reinans, Oskar Raudsep, Otto Silber, Hans Roost, Verner Eklöf ja Vladimir Tell). Alaliidu esimene esimees oli Gustav Laanekõrb.
EJL võeti FIFA liikmeks 1923. ja UEFA liikmeks 1992. aastal. Pärast teist maailmasõda okupatsiooni tõttu katkenud EJL-i tegevus taastati 3. detsembril 1988.
Tänapäeval on EJL Eesti suurim spordiorganisatsioon, mis korraldab 15 erineva rahvuskoondise tööd ja nende kodumänge, viib läbi Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistlusi ning erinevaid karikavõistlusi, koolitab kohtunikke ja treenereid, litsentseerib klubisid ja mängijaid, töötab välja regulatsioone, arendab infrastruktuuri jne. Eesti spordiregistri andmetel on Eestis 22 982 jalgpalliharrastajat.
Lisaks 2023. aastal Eestis toimuvale U-17 neidude finaalturniirile on EJL jalgpalli suurüritusi korraldanud ka varasemalt. 2018. aastal korraldas EJL Tallinnas A. Le Coq Arenal UEFA superkarikafinaali, 2012. aastal võõrustati Tallinnas, Rakveres ja Haapsalus U-19 noormeeste EM-finaalturniiri. 2020. aastal pidi erinevates Eesti paikades toimuma ka U-17 noormeeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniir, ent koroonapandeemia tõttu jäi see ära.
### Response:
Eesti Jalgpalli Liit tähistab 101. aastapäeva
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Keeleameti sõber on isik või asutus, kes on teinud midagi olulist eesti keele heaks või toetanud ametit oma tegevusega.
Piret Kriivan on peaaegu 20 aastat juhtinud Vikerraadio saatesarja "Eesti lugu" ning on üle kümne aasta teinud "Keelesaadet", milles on käsitlenud nii Eesti keelepoliitikat laiemalt kui ka keeleameti tegevust ning keeleseaduse täitmise järelevalvega seotud teemasid.
Varem on Keeleameti sõbra tiitli saanud haridus- ja teadusministeeriumi keelenõunik Jüri Valge, ameti pikaajaline IT-partner, haridus- ja teadusministeeriumi dokumendihalduse arendusmeeskond ning keeleteadlased Peeter Päll ja Helle Metslang.
Piret Kriivan pälvis keeleameti sõbra tiitli. Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR
|
Vikerraadio toimetaja Piret Kriivan pälvis keeleameti sõbra tiitli
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keeleameti sõber on isik või asutus, kes on teinud midagi olulist eesti keele heaks või toetanud ametit oma tegevusega.
Piret Kriivan on peaaegu 20 aastat juhtinud Vikerraadio saatesarja "Eesti lugu" ning on üle kümne aasta teinud "Keelesaadet", milles on käsitlenud nii Eesti keelepoliitikat laiemalt kui ka keeleameti tegevust ning keeleseaduse täitmise järelevalvega seotud teemasid.
Varem on Keeleameti sõbra tiitli saanud haridus- ja teadusministeeriumi keelenõunik Jüri Valge, ameti pikaajaline IT-partner, haridus- ja teadusministeeriumi dokumendihalduse arendusmeeskond ning keeleteadlased Peeter Päll ja Helle Metslang.
Piret Kriivan pälvis keeleameti sõbra tiitli. Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR
### Response:
Vikerraadio toimetaja Piret Kriivan pälvis keeleameti sõbra tiitli
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Olen unetutel öödel mõelnud tunde sellele, kuidas küll saime veel mõned aastad tagasi hakkama ilma voogedastusplatvormideta? Muusika sai kuulatud ja filmid vaadatud, aga vähemalt audiovisuaalse sisu osas jääb praeguseks küll tunne, et kuigi teenusepakkujaid on kümneid, siis ikka on vähe. Vajame uusi lähenemisnurki või lihtsalt materjali, mida teistest kanalitest kätte ei saa, ikka üha rohkem-rohkem-rohkem. Ühest küljest oli valikute rohkus alati positiivne, teisalt tekib mingil hetkel turul küllastumus ning uutel tegijatel on keerulisem siia siseneda. Seda näitab seegi, et HBO Maxi Eestisse jõudmine on veninud ning on kuuldavasti lükkunud ebamäärasesse tulevikku.
Aga kõige selle valguses tuli turule juurde veel üks tegija: Eesti Filmi Instituudi ja Rahvusarhiivi nõul ja jõul kokku pandud Arkaader, mõtteline maandumispaik kogu kodumaisele filmitoodangule, hellitavalt öelduna isegi Eesti filmi kodu. Turundusmaterjale lugedes võib jääda tõesti mulje, et nüüd on leitud võluvõti, kuidas unustatud Eesti filmipärand tuua laiemate masside ette. Paraku reaalsus nii ilus siiski ei ole, sest moel või teisel on sama teenust pakkunud meile varemgi mitmed erinevad platvormid, mis on kasutajatele juba hästi tuttavad. Kas ja kuidas suudab Arkaader neist üldse erineda?
Noh, esmapilgul kahjuks ei suudagi. Toon konkreetsed näited. Möödunud aastal Tristan Priimägi raamatuga "101 Eesti filmi" kõvasti tähelepanu saanud Netikino, mis laadis enda keskkonda üles pea kogu raamatus olnud filmivaliku, on laias laastus Arkaadri kaksikvend. Ainus erinevus on aga selles, et Netikino haarab kasutaja kohe konksu otsa: juba avakuval on näha, et vaadata saab aasta algul ilmunud "Sood" ning kõvasti kiita saanud dokke "Vaino Vahingu päevaraamat" ja "Machina Faust", ükski eelpool mainitutest Arkaadri valikusse ei kuulu. Arkaader näitab meile esiplaanil hoopis mustvalgeid arhiivifilme, mis on huvitavad spetsialistidele ja gurmaanidele, tavavaatajat ajab selline pilt aga lihtsalt segadusse, haigutama või paneb halvemal juhul isegi keskkonnast lahkuma.
Samuti on Netikino otsingumootor kõvasti detailsem ja funktsionaalsem: kui Arkaader annab näiteks otsisõna "Kaljo Kiisk" peale kaks täiesti arusaamatut tulemust, siis Netikino viskab kohe ette terve pinutäie Kiisa näitleja- ja lavastajatöid. Kahjuks ei ole aga ilma toimiva otsinguta võimalik suure kataloogiga voogedastusplatvormi pidada, sest lõppematutest rippmenüüdest huvipakkuva filmi otsimine on ebafunktsionaalne ja kilplaslik. Selles vallas teevad Arkaadrile vabalt silmad ette ka telekomifirmade filmiriiulid, kust olen otsingu abil leidnud viimasel ajal üles pea kõik Eesti filmid, mida olen soovinud üle vaadata.
Ja kui ma olen lõpuks aru saanud, et Arkaadri otsingumootor töötabki ainult konkreetsete filmipealkirjadega, siis tabab mind järgmine tagasilöök: võin isegi mõista, et kokkuleppeid tootjatega pole veel jõutud sõlmida ning kõik värsked filmid pole seetõttu süsteemis kättesaadavad, aga puudu on ka suur osa klassikast. Kus on näiteks Raul Tammeti suurepärane tulnukafilm "Pulmapilt"? Või PÖFF-il 15. sünnipäeva tähistanud "Jan Uuspõld läheb Tartusse"? Või Elmo Nüganeni armastatud "Nimed marmortahvlil"? Või miks mitte ka koos poolakatega tehtud ulmeklassik "Navigaator Pirx"?
Ma mõistan, et valik täieneb jooksvalt ja praegu teeb Arkaader alles esimesi samme, aga kahjuks teevad inimesed enamasti suurema osa järeldusi esmamulje põhjal. Esimese emotsiooni pealt on kasutajal aga keeruline leida neid plusse, miks peaks mõne Eesti filmi vaatamiseks eelistama Telia või Elisa filmiriiulile Arkaadrit. Telia lisab pliks-plaks sulle mõned eurod kuuarvele ja film on kümne sekundi ja kolme vajutusega vaataja ees, Arkaadil pole aga telekatele mõeldud rakendust, vaid tuleb otsida üles HDMI-kaabel ja sülearvuti ning kõvasti rohkem vaeva näha.
Muidugi, suur konkurentsieelis on Arkaadri pakutav kuutasuline pakett, kus alla üheksa euro eest saab vaadata just nii palju filme, kui pähe tuleb, aga praeguse piiratud ja selgelt aukliku valiku puhul ei ole ilmselt ka palju neid, kes selle teenusega suure rõõmuga liituda tahaksid. Eriti arvestades, et elu kallinemise tingimustes mõtlevad ilmselt paljud pered hoopis sellele, kuidas meelelahutuse pealt kokku hoida ning kaaluvad ehk hoopis Netflixi tellimuse lõpetamist, mistõttu peab ühe uue kuutasuline teenusega liitumiseks tänasel päeval olema väga tugev põhjus.
Ärge saage valesti aru: ma näen, et Arkaader võiks kunagi olla täiesti toimiv ning oma nišiga platvorm. Näiteks võiks sealt tulevikus leida selgemalt defineeritud teemapakette, kus on ühte kokku koondatud mõne Eesti lavastaja kogu filmograafia, parimad Eesti ulmefilmid või lihtsalt viimase aasta lühifilmide paremik. Neid pakette saaks müüa siia soodsama hinna eest, mis meelitaks ligi ka vaatajat, kes nii kerge vaevaga rahakotiraudu avada ei soovi. Samuti peaks olema seal pidevalt kättesaadav ka atraktiivne roteeruv tasuta sisu, näiteks iga kuu mõni kultusfilm või värske dokumentaal, mis naelutaks kasutaja platvormi külge ning annaks kohe positiivse emotsiooni. Vaata-vaata, midagi antakse ka tasuta!
Seega anname Arkaadrile veel veidi aega, küll aga peavad nad mõistma, et erinevalt Jupiterist, mis lansseeriti koroona tipphetkel, kui tarbijad istusid suures igavuses ja meelelahutusenäljas kodudes, on neil vaja teha väga-väga-väga palju tööd, et oma platvormi pidevalt pildil hoida ning tibusammudega lõpuks endale kasutajaskonda koguda. Kui nüüd kohe turundamisest loobuda ja loota, et inimesed suutsid mõne päevaga endale meelde jätta, misasi see Arkaader on, võib platvormi õige pea unustatud asjade riiulile panna. Seda tolmukorda on tulevikus aga väga keeruline maha pühkida...
Lõpetuseks siiski üks positiivne aspekt ka: kui varem oli Rahvusarhiivi videopank täiesti dešifreerimatu ja läbipääsmatu džungel, siis vähemalt kogu seal peituv müstiline, obskuurne ja rikkalik pärand on nüüd ilusti kättesaadav. Kõik need, kellel on liiga palju vaba aega käes ega oska sellega midagi tarka peale hakata, siis võtke need tasuta materjalid otsast ette ja hakake läbi töötama. Te ei pea pettuma!
|
Kaspar Viilup: Arkaader peab kiirkorras leidma endale selgema identiteedi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olen unetutel öödel mõelnud tunde sellele, kuidas küll saime veel mõned aastad tagasi hakkama ilma voogedastusplatvormideta? Muusika sai kuulatud ja filmid vaadatud, aga vähemalt audiovisuaalse sisu osas jääb praeguseks küll tunne, et kuigi teenusepakkujaid on kümneid, siis ikka on vähe. Vajame uusi lähenemisnurki või lihtsalt materjali, mida teistest kanalitest kätte ei saa, ikka üha rohkem-rohkem-rohkem. Ühest küljest oli valikute rohkus alati positiivne, teisalt tekib mingil hetkel turul küllastumus ning uutel tegijatel on keerulisem siia siseneda. Seda näitab seegi, et HBO Maxi Eestisse jõudmine on veninud ning on kuuldavasti lükkunud ebamäärasesse tulevikku.
Aga kõige selle valguses tuli turule juurde veel üks tegija: Eesti Filmi Instituudi ja Rahvusarhiivi nõul ja jõul kokku pandud Arkaader, mõtteline maandumispaik kogu kodumaisele filmitoodangule, hellitavalt öelduna isegi Eesti filmi kodu. Turundusmaterjale lugedes võib jääda tõesti mulje, et nüüd on leitud võluvõti, kuidas unustatud Eesti filmipärand tuua laiemate masside ette. Paraku reaalsus nii ilus siiski ei ole, sest moel või teisel on sama teenust pakkunud meile varemgi mitmed erinevad platvormid, mis on kasutajatele juba hästi tuttavad. Kas ja kuidas suudab Arkaader neist üldse erineda?
Noh, esmapilgul kahjuks ei suudagi. Toon konkreetsed näited. Möödunud aastal Tristan Priimägi raamatuga "101 Eesti filmi" kõvasti tähelepanu saanud Netikino, mis laadis enda keskkonda üles pea kogu raamatus olnud filmivaliku, on laias laastus Arkaadri kaksikvend. Ainus erinevus on aga selles, et Netikino haarab kasutaja kohe konksu otsa: juba avakuval on näha, et vaadata saab aasta algul ilmunud "Sood" ning kõvasti kiita saanud dokke "Vaino Vahingu päevaraamat" ja "Machina Faust", ükski eelpool mainitutest Arkaadri valikusse ei kuulu. Arkaader näitab meile esiplaanil hoopis mustvalgeid arhiivifilme, mis on huvitavad spetsialistidele ja gurmaanidele, tavavaatajat ajab selline pilt aga lihtsalt segadusse, haigutama või paneb halvemal juhul isegi keskkonnast lahkuma.
Samuti on Netikino otsingumootor kõvasti detailsem ja funktsionaalsem: kui Arkaader annab näiteks otsisõna "Kaljo Kiisk" peale kaks täiesti arusaamatut tulemust, siis Netikino viskab kohe ette terve pinutäie Kiisa näitleja- ja lavastajatöid. Kahjuks ei ole aga ilma toimiva otsinguta võimalik suure kataloogiga voogedastusplatvormi pidada, sest lõppematutest rippmenüüdest huvipakkuva filmi otsimine on ebafunktsionaalne ja kilplaslik. Selles vallas teevad Arkaadrile vabalt silmad ette ka telekomifirmade filmiriiulid, kust olen otsingu abil leidnud viimasel ajal üles pea kõik Eesti filmid, mida olen soovinud üle vaadata.
Ja kui ma olen lõpuks aru saanud, et Arkaadri otsingumootor töötabki ainult konkreetsete filmipealkirjadega, siis tabab mind järgmine tagasilöök: võin isegi mõista, et kokkuleppeid tootjatega pole veel jõutud sõlmida ning kõik värsked filmid pole seetõttu süsteemis kättesaadavad, aga puudu on ka suur osa klassikast. Kus on näiteks Raul Tammeti suurepärane tulnukafilm "Pulmapilt"? Või PÖFF-il 15. sünnipäeva tähistanud "Jan Uuspõld läheb Tartusse"? Või Elmo Nüganeni armastatud "Nimed marmortahvlil"? Või miks mitte ka koos poolakatega tehtud ulmeklassik "Navigaator Pirx"?
Ma mõistan, et valik täieneb jooksvalt ja praegu teeb Arkaader alles esimesi samme, aga kahjuks teevad inimesed enamasti suurema osa järeldusi esmamulje põhjal. Esimese emotsiooni pealt on kasutajal aga keeruline leida neid plusse, miks peaks mõne Eesti filmi vaatamiseks eelistama Telia või Elisa filmiriiulile Arkaadrit. Telia lisab pliks-plaks sulle mõned eurod kuuarvele ja film on kümne sekundi ja kolme vajutusega vaataja ees, Arkaadil pole aga telekatele mõeldud rakendust, vaid tuleb otsida üles HDMI-kaabel ja sülearvuti ning kõvasti rohkem vaeva näha.
Muidugi, suur konkurentsieelis on Arkaadri pakutav kuutasuline pakett, kus alla üheksa euro eest saab vaadata just nii palju filme, kui pähe tuleb, aga praeguse piiratud ja selgelt aukliku valiku puhul ei ole ilmselt ka palju neid, kes selle teenusega suure rõõmuga liituda tahaksid. Eriti arvestades, et elu kallinemise tingimustes mõtlevad ilmselt paljud pered hoopis sellele, kuidas meelelahutuse pealt kokku hoida ning kaaluvad ehk hoopis Netflixi tellimuse lõpetamist, mistõttu peab ühe uue kuutasuline teenusega liitumiseks tänasel päeval olema väga tugev põhjus.
Ärge saage valesti aru: ma näen, et Arkaader võiks kunagi olla täiesti toimiv ning oma nišiga platvorm. Näiteks võiks sealt tulevikus leida selgemalt defineeritud teemapakette, kus on ühte kokku koondatud mõne Eesti lavastaja kogu filmograafia, parimad Eesti ulmefilmid või lihtsalt viimase aasta lühifilmide paremik. Neid pakette saaks müüa siia soodsama hinna eest, mis meelitaks ligi ka vaatajat, kes nii kerge vaevaga rahakotiraudu avada ei soovi. Samuti peaks olema seal pidevalt kättesaadav ka atraktiivne roteeruv tasuta sisu, näiteks iga kuu mõni kultusfilm või värske dokumentaal, mis naelutaks kasutaja platvormi külge ning annaks kohe positiivse emotsiooni. Vaata-vaata, midagi antakse ka tasuta!
Seega anname Arkaadrile veel veidi aega, küll aga peavad nad mõistma, et erinevalt Jupiterist, mis lansseeriti koroona tipphetkel, kui tarbijad istusid suures igavuses ja meelelahutusenäljas kodudes, on neil vaja teha väga-väga-väga palju tööd, et oma platvormi pidevalt pildil hoida ning tibusammudega lõpuks endale kasutajaskonda koguda. Kui nüüd kohe turundamisest loobuda ja loota, et inimesed suutsid mõne päevaga endale meelde jätta, misasi see Arkaader on, võib platvormi õige pea unustatud asjade riiulile panna. Seda tolmukorda on tulevikus aga väga keeruline maha pühkida...
Lõpetuseks siiski üks positiivne aspekt ka: kui varem oli Rahvusarhiivi videopank täiesti dešifreerimatu ja läbipääsmatu džungel, siis vähemalt kogu seal peituv müstiline, obskuurne ja rikkalik pärand on nüüd ilusti kättesaadav. Kõik need, kellel on liiga palju vaba aega käes ega oska sellega midagi tarka peale hakata, siis võtke need tasuta materjalid otsast ette ja hakake läbi töötama. Te ei pea pettuma!
### Response:
Kaspar Viilup: Arkaader peab kiirkorras leidma endale selgema identiteedi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusele määruse eelnõu, millega saaks koolilapsi vaktsineerida nende soovil ka kooliõed.
Õiguskantsler Ülle Madise sõnul tekitab eelnõu segadust ja vajab muutmist. "Nii tundlikul teemal tuleb olla täpne ja üheselt selge, lapsevanemate huvide ja hirmude ning arstide ja õdede töörahuga tuleb alati arvestada, nende elu ei tohi keerulisemaks teha, kui see niigi on," kirjutas Madise sotsiaalmeedias.
Madise märkis kolmapäeval, et Eestis on vaktsineerimine seaduse järgi vabatahtlik ja alaealise vaktsineerimine otsustatakse lapsevanematega ühiselt.
Praegu puudub kooliõdedel ühtne regulatsioon, kuidas laste kaalutlusvõimet hinnata ja see pärsib neid seda tegema.
Peep Petersoni sõnul ootab ta praegu ekspertgruppide tagasisidet, et otsustada, kuidas edasi liikuda.
"Kuidas me seda lahendame, millist nõu määrusega anname või millist pädevust me anname kooliõdedele otsustamisel? Seda me arutame edasi, kõigepealt õiguskantsleriga, kindlasti lastekaitse liiduga ja kindlasti kooliõdede endiga, nii et see protsess jätkub, nii nagu ka eile sotsiaalkomisjonis soovitati. Aga siin ei ole ühemõttelist vastust, et lapsevanem saab keelata niivõrd oluliste vaktsiinide manustamist, kui laps on piisavalt otsustusvõimeline ja soovib oma keha üle kontrolli omada ja neid riske tuleviku suhtes maandada," lausus Peterson.
"Me teame, 14‑aastaselt me lubame paljusid asju lastel ise otsustada ja võib-olla siin tuleks kaaluda ikkagi lapse enda kehaautonoomia tunnustamist, nii nagu seda näeb ette põhiseadus ja võlaõigusseadus. Kindel on see, et kehtivad ministri määrused ei saa olla vastuolus võlaõigusseadusega, need tuleb muuta. Ma ei ole kuulnud, et keegi oleks algatanud võlaõigusseaduse muutmist või põhiseaduse muutmist. Nii et selles limbos me praegusel hetkel ka siis oleme. Ja kindlasti ei ole mõistlik seda keerukust jätta sinna kooliõe tasemele," ütles Peterson.
"Ma arvan, et see võlaõigusseaduse paragrahv, kus lapse huvid seatakse ettepoole lapsevanema teadmistest kaasaegsest meditsiinist, on oluline ja kindlasti selles vaimus ka meie määrus tulevikus saab olema," lisas ta.
Peterson rõhutas, et kõnealusest määruse eelnõust rääkides, ei käsitleta Covid-vaktsineerimist kooliõe juures.
"Kui me selle teemaga edasi liigume, rahulikult, spetsialistidega nõu pidades, siis võib-olla kuhugi sinnakanti see nii-öelda lisaotsustusõigus noorte puhul ka tuleb. Aga seda, et [vanemad] jäävad lõputult vastutama ja tegema otsuseid laste eest, päris nii öelda ei saa. Enamuses küll, 14. eluaastani jah, peale seda mitte nii otseselt," rääkis Peterson.
|
Peterson: kooliõdede otsustusõigus laste vaktsineerimisel vajab arutelu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusele määruse eelnõu, millega saaks koolilapsi vaktsineerida nende soovil ka kooliõed.
Õiguskantsler Ülle Madise sõnul tekitab eelnõu segadust ja vajab muutmist. "Nii tundlikul teemal tuleb olla täpne ja üheselt selge, lapsevanemate huvide ja hirmude ning arstide ja õdede töörahuga tuleb alati arvestada, nende elu ei tohi keerulisemaks teha, kui see niigi on," kirjutas Madise sotsiaalmeedias.
Madise märkis kolmapäeval, et Eestis on vaktsineerimine seaduse järgi vabatahtlik ja alaealise vaktsineerimine otsustatakse lapsevanematega ühiselt.
Praegu puudub kooliõdedel ühtne regulatsioon, kuidas laste kaalutlusvõimet hinnata ja see pärsib neid seda tegema.
Peep Petersoni sõnul ootab ta praegu ekspertgruppide tagasisidet, et otsustada, kuidas edasi liikuda.
"Kuidas me seda lahendame, millist nõu määrusega anname või millist pädevust me anname kooliõdedele otsustamisel? Seda me arutame edasi, kõigepealt õiguskantsleriga, kindlasti lastekaitse liiduga ja kindlasti kooliõdede endiga, nii et see protsess jätkub, nii nagu ka eile sotsiaalkomisjonis soovitati. Aga siin ei ole ühemõttelist vastust, et lapsevanem saab keelata niivõrd oluliste vaktsiinide manustamist, kui laps on piisavalt otsustusvõimeline ja soovib oma keha üle kontrolli omada ja neid riske tuleviku suhtes maandada," lausus Peterson.
"Me teame, 14‑aastaselt me lubame paljusid asju lastel ise otsustada ja võib-olla siin tuleks kaaluda ikkagi lapse enda kehaautonoomia tunnustamist, nii nagu seda näeb ette põhiseadus ja võlaõigusseadus. Kindel on see, et kehtivad ministri määrused ei saa olla vastuolus võlaõigusseadusega, need tuleb muuta. Ma ei ole kuulnud, et keegi oleks algatanud võlaõigusseaduse muutmist või põhiseaduse muutmist. Nii et selles limbos me praegusel hetkel ka siis oleme. Ja kindlasti ei ole mõistlik seda keerukust jätta sinna kooliõe tasemele," ütles Peterson.
"Ma arvan, et see võlaõigusseaduse paragrahv, kus lapse huvid seatakse ettepoole lapsevanema teadmistest kaasaegsest meditsiinist, on oluline ja kindlasti selles vaimus ka meie määrus tulevikus saab olema," lisas ta.
Peterson rõhutas, et kõnealusest määruse eelnõust rääkides, ei käsitleta Covid-vaktsineerimist kooliõe juures.
"Kui me selle teemaga edasi liigume, rahulikult, spetsialistidega nõu pidades, siis võib-olla kuhugi sinnakanti see nii-öelda lisaotsustusõigus noorte puhul ka tuleb. Aga seda, et [vanemad] jäävad lõputult vastutama ja tegema otsuseid laste eest, päris nii öelda ei saa. Enamuses küll, 14. eluaastani jah, peale seda mitte nii otseselt," rääkis Peterson.
### Response:
Peterson: kooliõdede otsustusõigus laste vaktsineerimisel vajab arutelu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Täpselt nii läkski, nendele pankadele tehti Ameerikas trahvi ja need trahvid on väga suured, miljardites. Seda trahvi tõepoolest jagati nendega, kes tegid koostööd uurimisel. Taani riik sai üle 400 miljoni sellest trahvist endale koostöövalmiduse ülesnäitamise eest," rääkis Helme.
Helme märkis, et tema juhtimisel palgati Louis Freeh täpselt seda ülesannet täitma, mille eest Taani riik raha sai.
"Kogu see info, mida sai kohapeal korjata, taanlased aitasid korjata ja viisid Ameerikasse. Eesti ei aidanud. Eesti saatis Ameerikasse oma justiitsatašeeks Swedbanki rahapesuvastase võitluse juhi perioodist, mida Swedbankis endas uuritakse rahapesu rikkumiste all. Eesti ikkagi saatis pärast seda, kui meie valitsus kukkus, väga selged sõnumid, et mingi rahapesuvastase võitlusega Eestis ei tegeleta," ütles Helme.
Ameerika justiitsministeerium ütles Helme sõnul, et Taani sai raha just koostöö eest. "Dokumentide hankimine, inimeste ülekuulamine, kõikvõimalike panga sisedokumentide ehk vilepuhujate ja pangatöötajate ülekuulamine kohapeal," kirjeldas ta.
"Eestisse tehti õigusabi nõudeid, millele vastas justiitsministeerium või prokuratuur, aga nende kohta ütles Ameerika ühe lihtsa sõna, et ta hindab meie poolt saadetud vastuseid. Ilmselgelt me ei ole sellises mahus või osas ameeriklasi abistanud," rääkis Helme.
USA uurimisorganite põhiväide oli, et Danske Bank võttis sisse musta raha ja suunas selle USA finantssüsteemi ning korrumpeeris seda. "Kui kujutame ette, et Ameerika-suurune majandus tunneb, et on 160 miljardist korrumpeeritud, siis mida Eesti majandus võiks tunda sellest oluliselt suuremast summast, millest osa jõudis Ameerikasse."
Helme sõnul ei taha Eesti sellega tegeleda ning seetõttu, et praegune valitsus ei olnud valmis maksma mõndasadat miljonit, jäi riik ilma suuremast trahvirahast. "Taani riigi järelevalve oli üks neid, kes oli süüdi selles, et Taani panka ei kontrollitud. Danske Bank oli süüdi selles, et Eesti filiaal tegeles rahapesuga. Nemad oma koostööst said üle 400 miljoni dollari trahviraha. Kui Eesti oleks koostööd teinud, oleks see raha võinud vabalt suurem olla. Igal juhul räägime sadadest miljonitest, mille viskasime vastu taevast," ütles ta.
USA justiitsministeerium teatas teisipäeval, et Danske Bank tunnistas end läbi Eesti filiaali toimunud pangapettuses süüdi ja nõustus kokkuleppega maksma kaks miljardit dollarit. USA prokuröride sõnul meelitas panga Eesti haru kliente, lubades neil vähese järelevalve all üle kanda suuri rahasummasid, mille tulemusel said Venemaa ja teised suure riskiga kliendid juurdepääsu USA pankadele.
|
Helme: Danskega läks täpselt nii, nagu rääkisin
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Täpselt nii läkski, nendele pankadele tehti Ameerikas trahvi ja need trahvid on väga suured, miljardites. Seda trahvi tõepoolest jagati nendega, kes tegid koostööd uurimisel. Taani riik sai üle 400 miljoni sellest trahvist endale koostöövalmiduse ülesnäitamise eest," rääkis Helme.
Helme märkis, et tema juhtimisel palgati Louis Freeh täpselt seda ülesannet täitma, mille eest Taani riik raha sai.
"Kogu see info, mida sai kohapeal korjata, taanlased aitasid korjata ja viisid Ameerikasse. Eesti ei aidanud. Eesti saatis Ameerikasse oma justiitsatašeeks Swedbanki rahapesuvastase võitluse juhi perioodist, mida Swedbankis endas uuritakse rahapesu rikkumiste all. Eesti ikkagi saatis pärast seda, kui meie valitsus kukkus, väga selged sõnumid, et mingi rahapesuvastase võitlusega Eestis ei tegeleta," ütles Helme.
Ameerika justiitsministeerium ütles Helme sõnul, et Taani sai raha just koostöö eest. "Dokumentide hankimine, inimeste ülekuulamine, kõikvõimalike panga sisedokumentide ehk vilepuhujate ja pangatöötajate ülekuulamine kohapeal," kirjeldas ta.
"Eestisse tehti õigusabi nõudeid, millele vastas justiitsministeerium või prokuratuur, aga nende kohta ütles Ameerika ühe lihtsa sõna, et ta hindab meie poolt saadetud vastuseid. Ilmselgelt me ei ole sellises mahus või osas ameeriklasi abistanud," rääkis Helme.
USA uurimisorganite põhiväide oli, et Danske Bank võttis sisse musta raha ja suunas selle USA finantssüsteemi ning korrumpeeris seda. "Kui kujutame ette, et Ameerika-suurune majandus tunneb, et on 160 miljardist korrumpeeritud, siis mida Eesti majandus võiks tunda sellest oluliselt suuremast summast, millest osa jõudis Ameerikasse."
Helme sõnul ei taha Eesti sellega tegeleda ning seetõttu, et praegune valitsus ei olnud valmis maksma mõndasadat miljonit, jäi riik ilma suuremast trahvirahast. "Taani riigi järelevalve oli üks neid, kes oli süüdi selles, et Taani panka ei kontrollitud. Danske Bank oli süüdi selles, et Eesti filiaal tegeles rahapesuga. Nemad oma koostööst said üle 400 miljoni dollari trahviraha. Kui Eesti oleks koostööd teinud, oleks see raha võinud vabalt suurem olla. Igal juhul räägime sadadest miljonitest, mille viskasime vastu taevast," ütles ta.
USA justiitsministeerium teatas teisipäeval, et Danske Bank tunnistas end läbi Eesti filiaali toimunud pangapettuses süüdi ja nõustus kokkuleppega maksma kaks miljardit dollarit. USA prokuröride sõnul meelitas panga Eesti haru kliente, lubades neil vähese järelevalve all üle kanda suuri rahasummasid, mille tulemusel said Venemaa ja teised suure riskiga kliendid juurdepääsu USA pankadele.
### Response:
Helme: Danskega läks täpselt nii, nagu rääkisin
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tegemist on piirangutega mitmesuguste varade omamise ja kaubandustehingute läbiviimise suhtes. Samuti ei saa sanktsioonide alla sattunud isikud Ukrainasse siseneda ja kui Ukraina on neile määranud mingid autasud, siis need võetakse ära.
55 Venemaa kodanike kõrval kuulub nimekirja ka endine Ukraina jalgpallikoondise mängija Anatoli Tõmoštšuk, kes hetkel teenib leiba Peterburi Zeniidi abitreenerina.
Tuntumatest sportlaste ja sporditegelastest on nimekirjas näiteks iluuisutajad Kamila Valijeva ja Jevgeni Pljuštšenko, iluvõimleja Alina Kabajeva, maadleja Aleksandr Karelin, murdmaasuusatajad Aleksandr Bolšunov ja Aleksandr Legkov, maletajad Anatoli Karpov ja Sergei Karjakin, laskesuusataja Anton Šipulin ning ujuja Jevgeni Rõlov.
|
Ukraina määras kümnetele Venemaa sportlastele sanktsioonid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on piirangutega mitmesuguste varade omamise ja kaubandustehingute läbiviimise suhtes. Samuti ei saa sanktsioonide alla sattunud isikud Ukrainasse siseneda ja kui Ukraina on neile määranud mingid autasud, siis need võetakse ära.
55 Venemaa kodanike kõrval kuulub nimekirja ka endine Ukraina jalgpallikoondise mängija Anatoli Tõmoštšuk, kes hetkel teenib leiba Peterburi Zeniidi abitreenerina.
Tuntumatest sportlaste ja sporditegelastest on nimekirjas näiteks iluuisutajad Kamila Valijeva ja Jevgeni Pljuštšenko, iluvõimleja Alina Kabajeva, maadleja Aleksandr Karelin, murdmaasuusatajad Aleksandr Bolšunov ja Aleksandr Legkov, maletajad Anatoli Karpov ja Sergei Karjakin, laskesuusataja Anton Šipulin ning ujuja Jevgeni Rõlov.
### Response:
Ukraina määras kümnetele Venemaa sportlastele sanktsioonid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
USA kuulutas augustis välja 370 miljardi dollari suuruse inflatsiooni vähendamise seaduse (IRA). Washington tahab seaduse raames toetada rohelise tehnoloogia arendamist. Brüssel muretseb, et IRA meelitab Euroopas asuvaid ettevõtteid USA-sse.
Brüssel on üha rohkem mures uue USA seaduse pärast ja komisjon koostab oma meetmeid. Von der Leyen ütles kolmapäeval, et "komisjon plaanib mõneks aastaks riigiabi reegleid kohandada." Tema sõnul võiksid muudatused jõustuda järgmise aasta alguses, vahendas Financial Times.
Lihtsama, kiirema riigiabi raamistiku ettepanekud hõlmavad taastuvenergiale ja heitkoguste vähendamisele keskendudnud projektide rahastamise reeglite lihtsustamist. EL-i liikmesriikide vahel puudub aga reeglite lihtsustamise osas üksmeel.
|
Brüssel tahab 2023. aasta alguses lihtsustada riigiabi eeskirju
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA kuulutas augustis välja 370 miljardi dollari suuruse inflatsiooni vähendamise seaduse (IRA). Washington tahab seaduse raames toetada rohelise tehnoloogia arendamist. Brüssel muretseb, et IRA meelitab Euroopas asuvaid ettevõtteid USA-sse.
Brüssel on üha rohkem mures uue USA seaduse pärast ja komisjon koostab oma meetmeid. Von der Leyen ütles kolmapäeval, et "komisjon plaanib mõneks aastaks riigiabi reegleid kohandada." Tema sõnul võiksid muudatused jõustuda järgmise aasta alguses, vahendas Financial Times.
Lihtsama, kiirema riigiabi raamistiku ettepanekud hõlmavad taastuvenergiale ja heitkoguste vähendamisele keskendudnud projektide rahastamise reeglite lihtsustamist. EL-i liikmesriikide vahel puudub aga reeglite lihtsustamise osas üksmeel.
### Response:
Brüssel tahab 2023. aasta alguses lihtsustada riigiabi eeskirju
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Teisipäeval teatas HK Scan börsile, et müüb 70-90 miljoni euro eest oma Eesti, Läti ja Leedu ärid Maag Grupile. Börsiteate kohaselt on need sügavalt kahjumlikud ärid – aasta esimese kolme kvartaliga teeniti kolmelt turult kokku 26,6 miljonit eurot kahjumit.
Tehingut nõustanud Sven Papp Ellex Raidla Advokaadibüroost ütles küll, et 26,6 miljonist 16 miljonit eurot oli ühekordne firmaväärtuse allahindlus, kuid ka eelmisel aastal teenisid HK Scani Balti ärid kokku 5,4 miljonit eurot maksude ja intresside eelset kahjumit.
Seatööstust Atria Eesti, mille kaubamärgid on Maks ja Moorits ning Wõro, juhtiv Olle Horm ütleb, et HK Scani vajadus kehvade majandustulemuste tõttu midagi müüa oli ilmne. "See, et nende Baltikumi osa on müügiks, need jutud liikusid juba väga ammu," rääkis Horm ERR-ile.
Kuidas HK Scani Balti ärid võiksid Maagi omanduses edasi tegutseda, ei ole Hormi sõnul praegu veel selge.
Ettevõtte tegevus on lai – põllumajandus, linnukasvatus, seakasvatus ja kui see kõik ka edasi läheb senises mahus, võiks see Hormi sõnul olla Eesti tarbijale ja rahvale puhas kuld. "Kui ei, siis on olukord teine," märkis Horm.
"Kahjumliku ettevõtte ostmise puhul ilmselgelt omanikul peab olema mingisugune plaan. Aga tänasel päeval kahjumit ümber pöörata ei olegi nii väga lihtne, arvestades turu üldseisu. Tänases maailmas lihatööstuste kasumlikkus üldse on äärmiselt madal, kui mitte öelda negatiivne, aga ju siis on neil julgem, jõulisem vaade tulevikku, kui meil," märkis Horm.
Ka Maag teatas, et enne tehingu lõpule viimist ei soovi ettevõte täpsemaid plaane teada anda.
Samas ütles Horm, et Maag Grupp on varasemalt suutnud raskustes ettevõtteid omandada ja edukalt tööle panna. "Seda alates Rannarootsist, nende piimaettevõtetest, nad on tõestanud suhteliselt jõuliselt, et see on nende jõud ja kogemus. [HK Scanile kuuluv] Rakvere on senistest hajutustest kõige suurem ja kõige võimsam. Siiamaani on nad seda harjutanud teiste ettevõtetega, vast saavad siis nüüd Rakvere ja Talleggiga ka hakkama," rääkis Horm.
Hormi sõnul on Maag Grupi võti ettevõtete ümberpööramisel agressiivne ja jõuline lähenemine ning õigete inimeste palkamine. "Asju aetakse Eesti kombe kohaselt, mitte Soome kombe kohaselt. Ettevõtted ei ole tohutult ülepaisutatud struktuuride ja tohutu rahvusvahelistele kontsernidele omase administratiivse ülepaisutatusega. Tehakse tööd ja juhtkond tõmmatakse koomale," rääkis Horm.
Sarnast sõnumit annab edasi ka Maag Grupp oma pressiteates, kus ettevõtte nõukogu liige Erik Haavamäe ütleb, et Maagi tugevus on eelkõige tugev juhtimiskultuur. Samas teates viidatakse, kuidas Maag on edukalt üle võtnud Tere piimatööstuse, Rannarootsi lihatööstuse, Jõhvi piimatööstuse ja Nigula Piima.
Kui ettevõtete koondumine ühtede omanike kätte võiks majandusloogikast lähtudes vähendada konkurentsi turul, siis Horm seda ei eelda.
"Rakvere on viimaste aastate jooksul lisaks kahjumile väga jõuliselt turuosa kaotanud. Teised, kaasa arvatud meie, oleme siin rõõmuga abiks olnud nende turuosa kaotusele. Elu läheb selle võrra raskemaks. Mingi hetk see turuosa kaotus pannakse kinni," märkis Horm.
HK Scan Estonia ise ütleb, et Rakvere turuosa vähenenud ei ole. "Nielseni uuringu andmete järgi on Rakvere turuosa suurenenud järgmistes kategooriates: keeduvorstid, viinerid, singid, lihapallid, kotletid, marineeritud liha ja värske liha," märkis HK Scani Baltikumi kommunikatsioonijuht Kerstin Kotkas.
Tervikuna HK Scani Balti äride müüki Maagile peab Horm Atria jaoks raskeks uudiseks. "Meile tekib väga agressiivne, professionaalne konkurent ja turul tekib uus teravam konkurentsisituatsioon, ma eeldan. Aga sellega läheb veel aega," rääkis Horm, samas lisades, et tarbijale võiks see muidugi hea uudis olla.
Niigi on Lidli Eestisse tulekuga lihatoodete turul konkurents tihenenud, kuigi keegi päris täpselt ei tea, kui suure turuosa on poekett haaranud. Horm märkis, et teatavaid spekulatsioone on ja Lidli sisenemine on olnud selgelt märgatav.
Maag Grupp räägib ülevõtmise teadetes ka välisturgudel laienemisest. "Maagile, eelkõige Tere, Farmi, Rannarootsi ja Rannamõisa kaubamärkidele avab tehing vastukaaluks mitu uut ust Läti ja Leedu turule," ütles Haavamäe ettevõtte teates.
Horm ütles, et laienemise võimalus tõepoolest on, sest Rakverel on küllaltki tugev positsioon Lätis ja Leedus. Samuti on Maagil positsioon Soome turul.
"Turgu on võimalik hõivata, aga küsin retooriliselt vastu, kas sealt raha on võimalik teenida, see on segasem lugu," märkis Horm.
Omaette küsimus on, kas konkurentsiamet HK Scani Balti äride ostmise Eestis ja Lätis heaks kiidab. Maag Grupp eeldab, et heakskiit võiks tulla järgmise aasta teises pooles.
Horm hindas tõenäoliseks, et konkurentsiametid kätt ette ei pane. "Maagil on konkurentsiametiga väga pikaajaline kogemus. Piimatööstuse Tere ost, olles ise suure piimatööstuse omanik. Ma arvan, et neil on selge, kuidas need asjad käivad," märkis Horm.
Nõo Lihatööstus näeb tehingus ohtu Eesti väikestele lihatööstustele
Maag Grupile kuulus aastaid 29-protsendiline osalus Tartumaal tegutsevas Nõo Lihatööstuses.
Ettevõtte nõukogu Esimees Simmo Kruustük ütles ERR-ile, et Maagi käekiri on neile teada ja Maag üritas Nõo Lihatööstust korduvalt ära osta. Viimaks mõistes tegevuse võimatust, lasi Nõo Lihatööstusel Maagi osaluse 2021. aasta juunis välja osta.
Kruustük ütles, et peamine mure HK Scani Balti äride müügi juures on väiksemate lihatööstuste toorme kättesaamisega. Näiteks Nõo Lihatööstus ostab sea- ja kanaliha HK Scanilt ja arvestades, et Eestis tarbitakse umbes kaks korda rohkem sea- ja kanaliha, kui toodetakse, siis omandab Maag Grupp just lihaturul turgu kontrolliva olukorra.
Maag Grupp omandaks Kruustüki sõnul võimekuse Eestis toodetud sealiha hinda väga oluliselt mõjutada ja kanaliha toodakski Eestis vaid Maag. Lõpptoodete mõttes hindas Kruustük, et näiteks sardellide, lihapallide, hakkliha ja ka kanaliha segmentides hakkaks Maag Grupi turuosa olema üle 50 protsendi.
Kokkuvõtvalt hindab Kuurstük, et kuigi lähima viie aasta jooksul ei pruugi midagi eriti juhtuda, siis pikemas perspektiivis tekib risk, et tehingu läbiviimisel võivad mitmed väiksemad lihatööstused Eesti turult kaduda, sest ei suuda suure turu jõuga kontserniga konkureerida.
Maag Grupi omanikud on võrdselt 37,5 protsendiga Roland Lepp ja Aivar Saarma ning 20 protsendiga Toomas Juhani.
Maag tegutseb 1996. aastast ja tegutseb Balti riikides, Soomes ja Poolas. Maag Gruppi kuuluvad AS Farmi Piimatööstus, AS Tere, AS Rannarootsi Lihatööstus, Pouttu OY (Soome), Nigula Piim OÜ, Nigula Põllumajandusühistu, Mest Food OÜ, Mest Food UAB (Leedu), AS Meieri Transport, Poultry Meat OÜ, Maag Kinnisvara OÜ, Nordic Milk OÜ, SIA MG Piens (Läti), Eesti Piimatööstus OÜ, Deary OÜ (end. Viljandi Dairy OÜ), Estonian Dairy OÜ ja Avalon Foods Sp. z o.o (Poola).
Kontserni müügitulu oli 2021. aastal 233 miljonit eurot ja kasum 4,5 miljonit eurot. Keskmiselt töötas kontsernis möödunud aastal 1022 inimest.
|
Olle Horm: HK Scani Balti äride müük on raske uudis
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval teatas HK Scan börsile, et müüb 70-90 miljoni euro eest oma Eesti, Läti ja Leedu ärid Maag Grupile. Börsiteate kohaselt on need sügavalt kahjumlikud ärid – aasta esimese kolme kvartaliga teeniti kolmelt turult kokku 26,6 miljonit eurot kahjumit.
Tehingut nõustanud Sven Papp Ellex Raidla Advokaadibüroost ütles küll, et 26,6 miljonist 16 miljonit eurot oli ühekordne firmaväärtuse allahindlus, kuid ka eelmisel aastal teenisid HK Scani Balti ärid kokku 5,4 miljonit eurot maksude ja intresside eelset kahjumit.
Seatööstust Atria Eesti, mille kaubamärgid on Maks ja Moorits ning Wõro, juhtiv Olle Horm ütleb, et HK Scani vajadus kehvade majandustulemuste tõttu midagi müüa oli ilmne. "See, et nende Baltikumi osa on müügiks, need jutud liikusid juba väga ammu," rääkis Horm ERR-ile.
Kuidas HK Scani Balti ärid võiksid Maagi omanduses edasi tegutseda, ei ole Hormi sõnul praegu veel selge.
Ettevõtte tegevus on lai – põllumajandus, linnukasvatus, seakasvatus ja kui see kõik ka edasi läheb senises mahus, võiks see Hormi sõnul olla Eesti tarbijale ja rahvale puhas kuld. "Kui ei, siis on olukord teine," märkis Horm.
"Kahjumliku ettevõtte ostmise puhul ilmselgelt omanikul peab olema mingisugune plaan. Aga tänasel päeval kahjumit ümber pöörata ei olegi nii väga lihtne, arvestades turu üldseisu. Tänases maailmas lihatööstuste kasumlikkus üldse on äärmiselt madal, kui mitte öelda negatiivne, aga ju siis on neil julgem, jõulisem vaade tulevikku, kui meil," märkis Horm.
Ka Maag teatas, et enne tehingu lõpule viimist ei soovi ettevõte täpsemaid plaane teada anda.
Samas ütles Horm, et Maag Grupp on varasemalt suutnud raskustes ettevõtteid omandada ja edukalt tööle panna. "Seda alates Rannarootsist, nende piimaettevõtetest, nad on tõestanud suhteliselt jõuliselt, et see on nende jõud ja kogemus. [HK Scanile kuuluv] Rakvere on senistest hajutustest kõige suurem ja kõige võimsam. Siiamaani on nad seda harjutanud teiste ettevõtetega, vast saavad siis nüüd Rakvere ja Talleggiga ka hakkama," rääkis Horm.
Hormi sõnul on Maag Grupi võti ettevõtete ümberpööramisel agressiivne ja jõuline lähenemine ning õigete inimeste palkamine. "Asju aetakse Eesti kombe kohaselt, mitte Soome kombe kohaselt. Ettevõtted ei ole tohutult ülepaisutatud struktuuride ja tohutu rahvusvahelistele kontsernidele omase administratiivse ülepaisutatusega. Tehakse tööd ja juhtkond tõmmatakse koomale," rääkis Horm.
Sarnast sõnumit annab edasi ka Maag Grupp oma pressiteates, kus ettevõtte nõukogu liige Erik Haavamäe ütleb, et Maagi tugevus on eelkõige tugev juhtimiskultuur. Samas teates viidatakse, kuidas Maag on edukalt üle võtnud Tere piimatööstuse, Rannarootsi lihatööstuse, Jõhvi piimatööstuse ja Nigula Piima.
Kui ettevõtete koondumine ühtede omanike kätte võiks majandusloogikast lähtudes vähendada konkurentsi turul, siis Horm seda ei eelda.
"Rakvere on viimaste aastate jooksul lisaks kahjumile väga jõuliselt turuosa kaotanud. Teised, kaasa arvatud meie, oleme siin rõõmuga abiks olnud nende turuosa kaotusele. Elu läheb selle võrra raskemaks. Mingi hetk see turuosa kaotus pannakse kinni," märkis Horm.
HK Scan Estonia ise ütleb, et Rakvere turuosa vähenenud ei ole. "Nielseni uuringu andmete järgi on Rakvere turuosa suurenenud järgmistes kategooriates: keeduvorstid, viinerid, singid, lihapallid, kotletid, marineeritud liha ja värske liha," märkis HK Scani Baltikumi kommunikatsioonijuht Kerstin Kotkas.
Tervikuna HK Scani Balti äride müüki Maagile peab Horm Atria jaoks raskeks uudiseks. "Meile tekib väga agressiivne, professionaalne konkurent ja turul tekib uus teravam konkurentsisituatsioon, ma eeldan. Aga sellega läheb veel aega," rääkis Horm, samas lisades, et tarbijale võiks see muidugi hea uudis olla.
Niigi on Lidli Eestisse tulekuga lihatoodete turul konkurents tihenenud, kuigi keegi päris täpselt ei tea, kui suure turuosa on poekett haaranud. Horm märkis, et teatavaid spekulatsioone on ja Lidli sisenemine on olnud selgelt märgatav.
Maag Grupp räägib ülevõtmise teadetes ka välisturgudel laienemisest. "Maagile, eelkõige Tere, Farmi, Rannarootsi ja Rannamõisa kaubamärkidele avab tehing vastukaaluks mitu uut ust Läti ja Leedu turule," ütles Haavamäe ettevõtte teates.
Horm ütles, et laienemise võimalus tõepoolest on, sest Rakverel on küllaltki tugev positsioon Lätis ja Leedus. Samuti on Maagil positsioon Soome turul.
"Turgu on võimalik hõivata, aga küsin retooriliselt vastu, kas sealt raha on võimalik teenida, see on segasem lugu," märkis Horm.
Omaette küsimus on, kas konkurentsiamet HK Scani Balti äride ostmise Eestis ja Lätis heaks kiidab. Maag Grupp eeldab, et heakskiit võiks tulla järgmise aasta teises pooles.
Horm hindas tõenäoliseks, et konkurentsiametid kätt ette ei pane. "Maagil on konkurentsiametiga väga pikaajaline kogemus. Piimatööstuse Tere ost, olles ise suure piimatööstuse omanik. Ma arvan, et neil on selge, kuidas need asjad käivad," märkis Horm.
Nõo Lihatööstus näeb tehingus ohtu Eesti väikestele lihatööstustele
Maag Grupile kuulus aastaid 29-protsendiline osalus Tartumaal tegutsevas Nõo Lihatööstuses.
Ettevõtte nõukogu Esimees Simmo Kruustük ütles ERR-ile, et Maagi käekiri on neile teada ja Maag üritas Nõo Lihatööstust korduvalt ära osta. Viimaks mõistes tegevuse võimatust, lasi Nõo Lihatööstusel Maagi osaluse 2021. aasta juunis välja osta.
Kruustük ütles, et peamine mure HK Scani Balti äride müügi juures on väiksemate lihatööstuste toorme kättesaamisega. Näiteks Nõo Lihatööstus ostab sea- ja kanaliha HK Scanilt ja arvestades, et Eestis tarbitakse umbes kaks korda rohkem sea- ja kanaliha, kui toodetakse, siis omandab Maag Grupp just lihaturul turgu kontrolliva olukorra.
Maag Grupp omandaks Kruustüki sõnul võimekuse Eestis toodetud sealiha hinda väga oluliselt mõjutada ja kanaliha toodakski Eestis vaid Maag. Lõpptoodete mõttes hindas Kruustük, et näiteks sardellide, lihapallide, hakkliha ja ka kanaliha segmentides hakkaks Maag Grupi turuosa olema üle 50 protsendi.
Kokkuvõtvalt hindab Kuurstük, et kuigi lähima viie aasta jooksul ei pruugi midagi eriti juhtuda, siis pikemas perspektiivis tekib risk, et tehingu läbiviimisel võivad mitmed väiksemad lihatööstused Eesti turult kaduda, sest ei suuda suure turu jõuga kontserniga konkureerida.
Maag Grupi omanikud on võrdselt 37,5 protsendiga Roland Lepp ja Aivar Saarma ning 20 protsendiga Toomas Juhani.
Maag tegutseb 1996. aastast ja tegutseb Balti riikides, Soomes ja Poolas. Maag Gruppi kuuluvad AS Farmi Piimatööstus, AS Tere, AS Rannarootsi Lihatööstus, Pouttu OY (Soome), Nigula Piim OÜ, Nigula Põllumajandusühistu, Mest Food OÜ, Mest Food UAB (Leedu), AS Meieri Transport, Poultry Meat OÜ, Maag Kinnisvara OÜ, Nordic Milk OÜ, SIA MG Piens (Läti), Eesti Piimatööstus OÜ, Deary OÜ (end. Viljandi Dairy OÜ), Estonian Dairy OÜ ja Avalon Foods Sp. z o.o (Poola).
Kontserni müügitulu oli 2021. aastal 233 miljonit eurot ja kasum 4,5 miljonit eurot. Keskmiselt töötas kontsernis möödunud aastal 1022 inimest.
### Response:
Olle Horm: HK Scani Balti äride müük on raske uudis
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Esimest korda on festivalil kaks teemat, millest üks on Tallinnas toimuvate kontsertide ja teine Tartu sündmuste ühisnimetaja. Festival võtab Tallinnas ja Tartus erinevad rõhuasetused, mis samas teineteist täiendavad ja ühist tervikut loovad.
Pealinnas kulgeb selleaastane festival hinge ja hingamise lainel. Festivali kunstiline juht Helena Tulve sõnas, et muusika on otseselt seotud hingamisega, hingega ja meie sisemise ruumiga, selle kuulamise ja väljendamisega. "Ootame, et heliloojad, muusikud ja kaasaelajad jagaksid seda, mis neil just praegu on hingel."
Tartu festivalil on fookuses vaimu teema. "Kuna Tartu on 2024. aastal Euroopa kultuuripealinn, siis oleme otsustanud, et kultuuripealinna aastal toimuvad Eesti Muusika Päevad esimest korda festivali ajaloos tervikuna Tartus. Teatud mõttes on seega selleaastane jagatud teema ning ka Tartus toimuvate sündmuste rõhuasetus justkui ettevalmistus 2024. aasta suurejoonelisele Tartu fookusele," kommenteeris Tartu Vaimu teemat Märt-Matis Lill.
Festivalil leiab 11 päeva jooksul aset 18 sündmust Tallinnas, Laulasmaal ja Tartus, ettekandele tuleb 22 Eesti helilooja uudisteost Eesti tippkollektiivide esituses. Festivalil astuvad üles Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Ansambel U:, Eesti Elektroonilise Seltsi Ansambel, EMTA Sinfonietta, Tallinna Uue Muusika Ansambel, M4GNET kvartett, Talvi Hunt, Tarmo Johannes, Torupilliorkester, Taavi Kerikmäe ja Anna-Liisa Eller, Iris Oja ja ansambel, Garth Knox jt.
Festivalil kõlavad esiettekanded järgmistelt heliloojatelt: Tatjana Kozlova-Johannes, Evelin Seppar, Maria Rostovtseva, Tauno Aints, Lauri Jõeleht, Mariliis Valkonen, Jonas Tarm, Kristo Klaus, Jüri Reinvere, Alisson Kruusmaa, Marianna Liik, Ekke Västrik, Sander Saarmets, Age Veeroos, Jüri Tamverk, Malle Maltis, Arash Yazdani, Margo Kõlar, Liisa Hirsch, Märt-Matis Lill, Ülo Krigul, Liina Sumera. Lisaks tulevad ettekandele uudisteosed EMTA kompositsiooniosakonna tudengitelt.
2023. aastal jätkab EMP kolmandat aastat hübriidformaadis ning kontserdid toimuvad saalides koos publikuga, aga on osaliselt jälgitavad ka videoülekande vahendusel EMP-i kodulehe kaudu.
|
Järgmiste Eesti Muusika Päevade teema on Hing ja Vaim
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimest korda on festivalil kaks teemat, millest üks on Tallinnas toimuvate kontsertide ja teine Tartu sündmuste ühisnimetaja. Festival võtab Tallinnas ja Tartus erinevad rõhuasetused, mis samas teineteist täiendavad ja ühist tervikut loovad.
Pealinnas kulgeb selleaastane festival hinge ja hingamise lainel. Festivali kunstiline juht Helena Tulve sõnas, et muusika on otseselt seotud hingamisega, hingega ja meie sisemise ruumiga, selle kuulamise ja väljendamisega. "Ootame, et heliloojad, muusikud ja kaasaelajad jagaksid seda, mis neil just praegu on hingel."
Tartu festivalil on fookuses vaimu teema. "Kuna Tartu on 2024. aastal Euroopa kultuuripealinn, siis oleme otsustanud, et kultuuripealinna aastal toimuvad Eesti Muusika Päevad esimest korda festivali ajaloos tervikuna Tartus. Teatud mõttes on seega selleaastane jagatud teema ning ka Tartus toimuvate sündmuste rõhuasetus justkui ettevalmistus 2024. aasta suurejoonelisele Tartu fookusele," kommenteeris Tartu Vaimu teemat Märt-Matis Lill.
Festivalil leiab 11 päeva jooksul aset 18 sündmust Tallinnas, Laulasmaal ja Tartus, ettekandele tuleb 22 Eesti helilooja uudisteost Eesti tippkollektiivide esituses. Festivalil astuvad üles Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Ansambel U:, Eesti Elektroonilise Seltsi Ansambel, EMTA Sinfonietta, Tallinna Uue Muusika Ansambel, M4GNET kvartett, Talvi Hunt, Tarmo Johannes, Torupilliorkester, Taavi Kerikmäe ja Anna-Liisa Eller, Iris Oja ja ansambel, Garth Knox jt.
Festivalil kõlavad esiettekanded järgmistelt heliloojatelt: Tatjana Kozlova-Johannes, Evelin Seppar, Maria Rostovtseva, Tauno Aints, Lauri Jõeleht, Mariliis Valkonen, Jonas Tarm, Kristo Klaus, Jüri Reinvere, Alisson Kruusmaa, Marianna Liik, Ekke Västrik, Sander Saarmets, Age Veeroos, Jüri Tamverk, Malle Maltis, Arash Yazdani, Margo Kõlar, Liisa Hirsch, Märt-Matis Lill, Ülo Krigul, Liina Sumera. Lisaks tulevad ettekandele uudisteosed EMTA kompositsiooniosakonna tudengitelt.
2023. aastal jätkab EMP kolmandat aastat hübriidformaadis ning kontserdid toimuvad saalides koos publikuga, aga on osaliselt jälgitavad ka videoülekande vahendusel EMP-i kodulehe kaudu.
### Response:
Järgmiste Eesti Muusika Päevade teema on Hing ja Vaim
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Festivalil astub üles 2022. aasta alguses uue albumi "Caprisongs" avaldanud FKA Twigs, kes segab oma muusiksa RnB'd, trip-hop'i, elektroonikat ja eksperimentaalset popmuusikat. Samuti esineb Flow'l Caroline Polachek, kes sai tuntuks ansamblist Chairlift, aga on tänaseks aktiivne sooloartist, kes on kirjutanud muusikat ka Beyoncé'le and Travis Scottile.
Legendidest astuvad lavale oma karjääri lõpetav new wave 'i pioneer Devo ja tänavu uue albumu "Autofication" avaldanud Suede. Samuti saab näha hip-hop'i, luulet ja elektroonikat segavat artisti 070 Shake ja Londoni räppari Shygirl, kes on üks tuntumaid hüperpopi esindajaid. Austraalist tuleb festivalile kohale punkbänd Amyl and the Sniffers, kelle mullu ilmunud album "Comfort to Me" võeti kriitikue poolt soojalt vastu. Festivalil astub üles ka üks tänavuse aasta hinnatumaid uusi tulijaid Jockstrap.
Soome artistidest esinevad Flow festivalil tuntumatest tegijatest nii räppar Sexmane, trap-artist Ege Zulu kui ka elektropopi ansambel Ruusut, aga ka Olavi Uusvirta, Yona ning Anna Puu.
|
Flow festivalil esinevad tuleval aastal FKA Twigs, Caroline Polachek ja Shygirl
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Festivalil astub üles 2022. aasta alguses uue albumi "Caprisongs" avaldanud FKA Twigs, kes segab oma muusiksa RnB'd, trip-hop'i, elektroonikat ja eksperimentaalset popmuusikat. Samuti esineb Flow'l Caroline Polachek, kes sai tuntuks ansamblist Chairlift, aga on tänaseks aktiivne sooloartist, kes on kirjutanud muusikat ka Beyoncé'le and Travis Scottile.
Legendidest astuvad lavale oma karjääri lõpetav new wave 'i pioneer Devo ja tänavu uue albumu "Autofication" avaldanud Suede. Samuti saab näha hip-hop'i, luulet ja elektroonikat segavat artisti 070 Shake ja Londoni räppari Shygirl, kes on üks tuntumaid hüperpopi esindajaid. Austraalist tuleb festivalile kohale punkbänd Amyl and the Sniffers, kelle mullu ilmunud album "Comfort to Me" võeti kriitikue poolt soojalt vastu. Festivalil astub üles ka üks tänavuse aasta hinnatumaid uusi tulijaid Jockstrap.
Soome artistidest esinevad Flow festivalil tuntumatest tegijatest nii räppar Sexmane, trap-artist Ege Zulu kui ka elektropopi ansambel Ruusut, aga ka Olavi Uusvirta, Yona ning Anna Puu.
### Response:
Flow festivalil esinevad tuleval aastal FKA Twigs, Caroline Polachek ja Shygirl
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Zhao sai igas partiis vähemalt 50-punktise seeria ja lõpetas kohtumise lausa 135-punktise century break 'iga. Petrov kogus esimeses partiis kaheksa ja teises 32 punkti ning jäi kahes järgmises nullile.
Petrov oli taganud koha põhiturniiril oktoobri lõpus, kui alistas kvalifikatsioonis brasiillase Victor Sarkise 4:3.
Petrovi konkurentsist lülitanud 25-aastane Zhao võitis eelmisel hooajal kaks reitinguturniiri, nende seas ka üheks hinnatumaks turniiriks peetava UK Championshipi.
Maailma paremiku osalusel peetava English Openi võitja selgub pühapäeval, 18. detsembril.
|
Andres Petrov pidi tunnistama maailma esikümnemängija selget paremust
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zhao sai igas partiis vähemalt 50-punktise seeria ja lõpetas kohtumise lausa 135-punktise century break 'iga. Petrov kogus esimeses partiis kaheksa ja teises 32 punkti ning jäi kahes järgmises nullile.
Petrov oli taganud koha põhiturniiril oktoobri lõpus, kui alistas kvalifikatsioonis brasiillase Victor Sarkise 4:3.
Petrovi konkurentsist lülitanud 25-aastane Zhao võitis eelmisel hooajal kaks reitinguturniiri, nende seas ka üheks hinnatumaks turniiriks peetava UK Championshipi.
Maailma paremiku osalusel peetava English Openi võitja selgub pühapäeval, 18. detsembril.
### Response:
Andres Petrov pidi tunnistama maailma esikümnemängija selget paremust
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Transpordiameti jäämurde koordinaator Martin Kaarjärv selgitas, et miinuskraadidega on Pärnu lahel tekkinud jääkate ning tugevate tuulte mõjul on jää osaliselt rüsistunud. Seetõttu on ballastis laevadel raskendatud ligipääs Pärnu sadamale.
Pikaajaline ilmateade näitab miinuskraadide jätkumist ning sellest tulenevalt on aeg alustada jäämurdega Pärnu ja Liivi lahel, teatas transpordiamet.
Piirkonda läheb jääd murdma transpordiameti mitmeotstarbeline laev EVA-316, mis jõuab halbade ilmaolude tõttu tööpiirkonda reedel.
Kaarjärv ütles, et Soome lahel hetkel jäämurde vajadust ei ole, kuid amet on valmisolekus koheselt reageerima, kui see peaks tekkima.
Alates 23. detsembrist hakkavad Pärnu sadamat külastavatele laevadele kehtima ka lisanõuded. Laevadel peab olema vähemalt jääklass 1C, samuti ei tohi laeva peamasina võimsus olla väiksem kui 1600kW.
EVA-316 valmis 1980. aastal Soomes ning 2004. aastal ehitati see ümber mitmeotstarbeliseks laevaks, millel on muuhulgas jäämurde- ja reostustõrjevõimekus. Laeva meeskonnas on 13 liiget. Viimati käis EVA-316 Pärnu ja Liivi lahel jääd murdmas 2019. aastal.
Transpordiamet teenindab jäämurdjatega ka Muuga, Tallinna, Kopli lahe sadamaid, Paldiski Põhja- ja Lõunasadamat, Kunda ja Sillamäe sadamat.
|
Pärnu lahel algab jäämurdmishooaeg
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Transpordiameti jäämurde koordinaator Martin Kaarjärv selgitas, et miinuskraadidega on Pärnu lahel tekkinud jääkate ning tugevate tuulte mõjul on jää osaliselt rüsistunud. Seetõttu on ballastis laevadel raskendatud ligipääs Pärnu sadamale.
Pikaajaline ilmateade näitab miinuskraadide jätkumist ning sellest tulenevalt on aeg alustada jäämurdega Pärnu ja Liivi lahel, teatas transpordiamet.
Piirkonda läheb jääd murdma transpordiameti mitmeotstarbeline laev EVA-316, mis jõuab halbade ilmaolude tõttu tööpiirkonda reedel.
Kaarjärv ütles, et Soome lahel hetkel jäämurde vajadust ei ole, kuid amet on valmisolekus koheselt reageerima, kui see peaks tekkima.
Alates 23. detsembrist hakkavad Pärnu sadamat külastavatele laevadele kehtima ka lisanõuded. Laevadel peab olema vähemalt jääklass 1C, samuti ei tohi laeva peamasina võimsus olla väiksem kui 1600kW.
EVA-316 valmis 1980. aastal Soomes ning 2004. aastal ehitati see ümber mitmeotstarbeliseks laevaks, millel on muuhulgas jäämurde- ja reostustõrjevõimekus. Laeva meeskonnas on 13 liiget. Viimati käis EVA-316 Pärnu ja Liivi lahel jääd murdmas 2019. aastal.
Transpordiamet teenindab jäämurdjatega ka Muuga, Tallinna, Kopli lahe sadamaid, Paldiski Põhja- ja Lõunasadamat, Kunda ja Sillamäe sadamat.
### Response:
Pärnu lahel algab jäämurdmishooaeg
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Prokuratuur süüdistas Lemberit selles, et ta pani Tartu linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana 2015–2016 toime korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise suures ulatuses. Süüdistus puudutas Tartus asuvat Roosi 83 kinnistut, millest Lember oli isiklikult huvitatud ning kuhu ta soovis rajada lõbustusparki.
Kohus analüüsis kriminaalasjas esitatud tõendeid ning ütlusi ja asus seejärel seisukohale, et Lember ei rikkunud Tartu linnavalitsuse istungitel Roosi 83 kinnistuga seotud otsuste tegemisel ühtki korruptsioonivastases seaduses välja toodud toimingupiirangut, teatas Tartu maakohus kolmapäeval.
Erinevalt prokuratuurist leidis kohus, et küsimus, kas Tartu linn peaks tegema Roosi 83 kinnistuga seoses kulutusi, oli juba enne ära otsustatud, linna eelarves olid mõlema kulutuse jaoks raha planeeritud ning hankemenetluse käigus olid pakkumused küsitud ja vastu võetud.
"Süüdistuses märgitud korraldustega otsustati üksnes selle üle, millise konkreetse pakkujaga hankeleping sõlmida, ning sedagi otsustati vaid ühe kriteeriumi – madalaima hinna – alusel," märkis kohus.
Lemberi mistahes erahuvid ei saanud kohtu hinnangul mõjutada hankelepingute sõlmimist ning järelikult ei rikkunud Lember ettenähtud toimingupiirangut. Eelnevast tulenevalt mõistis kohus Lemberi toimingupiirangute rikkumisega seotud süüdistuses õigeks.
Lisaks süüdistas prokuratuur Lemberit selles, et ta nõustus vastu võtma ja võttis vastu varalist soodustust vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest. Samas episoodis süüdistati Tuuli Tiro altkäemaksu andmises.
Kohtu hinnangul ei mõelnud ega oodanud Tiro samas tõsimeeli, et Lember paneks toime või peaks tulevikus toime panema juukselõikuse eest korteriühistu huvides Tartu abilinnapeana ametialaseid tegusid. "Kuigi Tuuli Tiro seisis kindlalt korteriühistu huvide eest ja tegi kõik endast oleneva, et mõjutada Lemberit, et ühistu saaks linnalt trepi renoveerimiseks raha, märkis kohus, et Tiro ja Lember ei leppinud kokku aastases tasuta juukselõikuse teenuses, vaid piirdusid 15.12.2015. tasuta juukselõikusega," märkis kohus. "Arvestades selle ühe juukselõikuse märkimisväärselt väikest varalist väärtust, ei mõelnud ka Tiro kohtu arvates tõsimeeli, et see juukselõikus mõjutab või võiks mõjutada Lemberit trepi küsimusega tegelemist jätkama."
Kohus järeldas, et kuna Lember ei võtnud altkäemaksu ning Tiro ei pakkunud ega andnud altkäemaksu, siis tuleb nad vastavalt õigeks mõista.
Õigeksmõistvast otsusest tulenevalt jättis Tartu maakohus Tuuli Tiro määratud kaitsja tasu 2682 eurot riigi kanda ja mõistis riigilt välja Lemberi kasuks kaitsja tasu 23 570,63 eurot.
Kohtuotsus ei ole jõustunud. Pooltel on võimalik esitada apellatsioonkaebus Tartu ringkonnakohtule 15 päeva jooksul.
Prokuratuur soovib kohtu argumentidega tutvuda
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri Ken Kiudorfi sõnul otsustab prokuratuur pärast kohtu argumentidega tutvumist, kas vaidlus viia ka ringkonnakohtusse.
"Tartu maakohus selgitas otsuse kuulutamisel, et kohtueelne menetlus ja kohtumenetlus on kestnud küll keskmisest kauem, kuid kogu kriminaalasja mahtu arvestades on see kohtu hinnangul toimunud põhjendatud aja jooksul ja riik ei ole menetlemisega viivitanud. Kuigi kohus tuvastas, et kõik süüdistuses kirjeldatud tegevused on toimunud, andis kohus neile prokuratuurist erineva õigusliku hinnangu. Kuna kohtuotsuse kuulutamisel selgitab kohus otsust põgusalt ja detailidesse laskumata, siis saame alles pärast kohtu argumentatsiooni läbitöötamist otsustada, kas on alust maakohtu otsuse vaidlustamiseks," märkis Kiudorf.
Ta lisas, et süüdistuse esitamisel lähtus prokuratuur kogutud tõenditest.
"Kui tõendid viitavad kuriteole, tuleb need viia kohtu ette sõltumata asja keerukusest ja mahukusest, sest prokuratuuril on kohustus anda kohtule võimalus õigust mõista. Eesti Vabariigis saab õigust mõista ainult kohus. Kahtluste kõrvaldamiseks on meie kohtusüsteem kolmeastmeline ja vajadusel saab kohtuotsuse kõrgema astme kohtus vaidlustada. Lõpuks on ka õigeksmõistev kohtuotsus õigusriigi loomulik osa, mis tagab nii õigusrahu, õigusselguse kui ka õiguskindluse," lisas prokurör.
|
Kohus mõistis endise Tartu abilinnapea Kajar Lemberi õigeks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prokuratuur süüdistas Lemberit selles, et ta pani Tartu linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana 2015–2016 toime korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise suures ulatuses. Süüdistus puudutas Tartus asuvat Roosi 83 kinnistut, millest Lember oli isiklikult huvitatud ning kuhu ta soovis rajada lõbustusparki.
Kohus analüüsis kriminaalasjas esitatud tõendeid ning ütlusi ja asus seejärel seisukohale, et Lember ei rikkunud Tartu linnavalitsuse istungitel Roosi 83 kinnistuga seotud otsuste tegemisel ühtki korruptsioonivastases seaduses välja toodud toimingupiirangut, teatas Tartu maakohus kolmapäeval.
Erinevalt prokuratuurist leidis kohus, et küsimus, kas Tartu linn peaks tegema Roosi 83 kinnistuga seoses kulutusi, oli juba enne ära otsustatud, linna eelarves olid mõlema kulutuse jaoks raha planeeritud ning hankemenetluse käigus olid pakkumused küsitud ja vastu võetud.
"Süüdistuses märgitud korraldustega otsustati üksnes selle üle, millise konkreetse pakkujaga hankeleping sõlmida, ning sedagi otsustati vaid ühe kriteeriumi – madalaima hinna – alusel," märkis kohus.
Lemberi mistahes erahuvid ei saanud kohtu hinnangul mõjutada hankelepingute sõlmimist ning järelikult ei rikkunud Lember ettenähtud toimingupiirangut. Eelnevast tulenevalt mõistis kohus Lemberi toimingupiirangute rikkumisega seotud süüdistuses õigeks.
Lisaks süüdistas prokuratuur Lemberit selles, et ta nõustus vastu võtma ja võttis vastu varalist soodustust vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest. Samas episoodis süüdistati Tuuli Tiro altkäemaksu andmises.
Kohtu hinnangul ei mõelnud ega oodanud Tiro samas tõsimeeli, et Lember paneks toime või peaks tulevikus toime panema juukselõikuse eest korteriühistu huvides Tartu abilinnapeana ametialaseid tegusid. "Kuigi Tuuli Tiro seisis kindlalt korteriühistu huvide eest ja tegi kõik endast oleneva, et mõjutada Lemberit, et ühistu saaks linnalt trepi renoveerimiseks raha, märkis kohus, et Tiro ja Lember ei leppinud kokku aastases tasuta juukselõikuse teenuses, vaid piirdusid 15.12.2015. tasuta juukselõikusega," märkis kohus. "Arvestades selle ühe juukselõikuse märkimisväärselt väikest varalist väärtust, ei mõelnud ka Tiro kohtu arvates tõsimeeli, et see juukselõikus mõjutab või võiks mõjutada Lemberit trepi küsimusega tegelemist jätkama."
Kohus järeldas, et kuna Lember ei võtnud altkäemaksu ning Tiro ei pakkunud ega andnud altkäemaksu, siis tuleb nad vastavalt õigeks mõista.
Õigeksmõistvast otsusest tulenevalt jättis Tartu maakohus Tuuli Tiro määratud kaitsja tasu 2682 eurot riigi kanda ja mõistis riigilt välja Lemberi kasuks kaitsja tasu 23 570,63 eurot.
Kohtuotsus ei ole jõustunud. Pooltel on võimalik esitada apellatsioonkaebus Tartu ringkonnakohtule 15 päeva jooksul.
Prokuratuur soovib kohtu argumentidega tutvuda
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri Ken Kiudorfi sõnul otsustab prokuratuur pärast kohtu argumentidega tutvumist, kas vaidlus viia ka ringkonnakohtusse.
"Tartu maakohus selgitas otsuse kuulutamisel, et kohtueelne menetlus ja kohtumenetlus on kestnud küll keskmisest kauem, kuid kogu kriminaalasja mahtu arvestades on see kohtu hinnangul toimunud põhjendatud aja jooksul ja riik ei ole menetlemisega viivitanud. Kuigi kohus tuvastas, et kõik süüdistuses kirjeldatud tegevused on toimunud, andis kohus neile prokuratuurist erineva õigusliku hinnangu. Kuna kohtuotsuse kuulutamisel selgitab kohus otsust põgusalt ja detailidesse laskumata, siis saame alles pärast kohtu argumentatsiooni läbitöötamist otsustada, kas on alust maakohtu otsuse vaidlustamiseks," märkis Kiudorf.
Ta lisas, et süüdistuse esitamisel lähtus prokuratuur kogutud tõenditest.
"Kui tõendid viitavad kuriteole, tuleb need viia kohtu ette sõltumata asja keerukusest ja mahukusest, sest prokuratuuril on kohustus anda kohtule võimalus õigust mõista. Eesti Vabariigis saab õigust mõista ainult kohus. Kahtluste kõrvaldamiseks on meie kohtusüsteem kolmeastmeline ja vajadusel saab kohtuotsuse kõrgema astme kohtus vaidlustada. Lõpuks on ka õigeksmõistev kohtuotsus õigusriigi loomulik osa, mis tagab nii õigusrahu, õigusselguse kui ka õiguskindluse," lisas prokurör.
### Response:
Kohus mõistis endise Tartu abilinnapea Kajar Lemberi õigeks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Migrandid sisenesid pühapäeva õhtul Ciudad Juarezi kaudu El Pasosse. Suurem osa migrantidest oli pärit Nicaraguast.
Migrandid saabusid mõni päev enne pandeemia ajastu piiriseaduste aegumist. Title 42 nime all tuntud korraldus võimaldab piirivalvuritel saata ilma dokumentideta inimesed tagasi Mehhikosse, vahendas The Times.
Korralduse kehtestas Donald Trump, kes keelas koroonaviiruse epideemia tõttu igasuguse riiki sisenemise. Tema järsk retoorika ja karmid meetmed viisid Mehhiko piiril sisserände alla.
Määrus aegub 21. detsembril ja siis ei saa piirivalvurid enam nii lihtsalt migrante tagasi saata. Paljud USA poliitikud kardavad, et piirikriis võib USA-s süveneda veelgi. Lõunapoolsed osariigid tahavad, et korraldus jääks edasi kehtima.
USA tolli- ja piirikaitse agentuuri (CBP) pole veel avaldanud eelmise kuu statistikat, kuid alates oktoobrist on El Pasosse saabunud üle 50 000 inimese. CBP pressiesindaja ütles, et agentuur toob piirile juurde lisajõude.
Enamik pühapäeval saabunud migrantidest andis end kohe USA võimudele üles. Võimud registreerivad sisserändajad ja seejärel lasub sisserändajatel endil kohustus ilmuda kohtusse, kus nad peavad ametlikult taotlema varjupaika. Paljud migrandid aga ei jõuagi lõpuks kohtusse ja elavad riigis edasi illegaalselt.
Florida kuberner Ron DeSantis ja Texase kuberner Greg Abbott saadavad nüüd migrante demokraatide kontrolli all olevatesse linnadesse. Kuberneride tegevust kritiseerivad inimõigusorganisatsioonid.
|
Piirikriis USA-s: päeva jooksul ületas Rio Grande jõe 1500 migranti
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Migrandid sisenesid pühapäeva õhtul Ciudad Juarezi kaudu El Pasosse. Suurem osa migrantidest oli pärit Nicaraguast.
Migrandid saabusid mõni päev enne pandeemia ajastu piiriseaduste aegumist. Title 42 nime all tuntud korraldus võimaldab piirivalvuritel saata ilma dokumentideta inimesed tagasi Mehhikosse, vahendas The Times.
Korralduse kehtestas Donald Trump, kes keelas koroonaviiruse epideemia tõttu igasuguse riiki sisenemise. Tema järsk retoorika ja karmid meetmed viisid Mehhiko piiril sisserände alla.
Määrus aegub 21. detsembril ja siis ei saa piirivalvurid enam nii lihtsalt migrante tagasi saata. Paljud USA poliitikud kardavad, et piirikriis võib USA-s süveneda veelgi. Lõunapoolsed osariigid tahavad, et korraldus jääks edasi kehtima.
USA tolli- ja piirikaitse agentuuri (CBP) pole veel avaldanud eelmise kuu statistikat, kuid alates oktoobrist on El Pasosse saabunud üle 50 000 inimese. CBP pressiesindaja ütles, et agentuur toob piirile juurde lisajõude.
Enamik pühapäeval saabunud migrantidest andis end kohe USA võimudele üles. Võimud registreerivad sisserändajad ja seejärel lasub sisserändajatel endil kohustus ilmuda kohtusse, kus nad peavad ametlikult taotlema varjupaika. Paljud migrandid aga ei jõuagi lõpuks kohtusse ja elavad riigis edasi illegaalselt.
Florida kuberner Ron DeSantis ja Texase kuberner Greg Abbott saadavad nüüd migrante demokraatide kontrolli all olevatesse linnadesse. Kuberneride tegevust kritiseerivad inimõigusorganisatsioonid.
### Response:
Piirikriis USA-s: päeva jooksul ületas Rio Grande jõe 1500 migranti
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
*
Luuletus hingab
läbi sõnade
nii nagu öö
kui ta langeb mu peale
hingab mu veres
nii nagu pimedus
hingab läbi heleda päeva
ning hakkab vastu ööd
varjudes laulma
*
Sa korjad üles
mu luuletuste viisi
ja laulad seda
ilma sõnadeta
see kõlab nagu suur puu
laulaks oma lindude laulu
või nagu kivid rannal
kordaks lainete kohinat
või nagu taeva üksindus
laseks endasse inimeste oma
ning ümiseks seda läbi pilvede
ja lumeraskete puude
*
Armastus tuletab ennast meelde
silmad pärani valla -
linnud tuletavad meelde põõsaid
ja surm pöörlevat maad
minu olemise ja mitteolemise vahel
tärkab üks avastamata saar
mis kannab endas omakorda
avastamata maailmu
su käsi elab mu mõttes su käest
su naeratus kannab kogu su elatud elu
ning mu sõnad laotavad end
nähtamatule paberile
*
Püüan hingata sisse
pilvi ja sõnu
enne kui nad kaovad
oleme siin veel
kärsitu tuleviku armust -
möödunu ei maksa suurt midagi
ning silmad mis meid
ülevalt jälgivad
on kohkumusest pärani
*
Inimene tuleb ja läheb
kaob elust ühel hommikul
ent püsib siis mõne päeva
veel üsna liikumatult paigal
aga edasi on ju jälle kahtlane -
kas suudab igavik meid hoida
või viskleme sealgi siia-sinna
ja ootame pääsemist kuni kuhtume
nagu sõnad mu luuletustes
mis kaotavad aastatega tähenduse
ning pudenevad siis tolmuks
puude alla üleval mäel
*
Mõte sõrmitseb mälestusi
nagu harfi -
iga puudutus heliseb
ja ootab järgmist puudutust
aga on pikki öid
mil sõrmedest ei piisa
või kahvatuid hommikuid
peale hõredat und...
kui kurbus võtab helidelt
lained üle
saab neid summutada
vaid sooja peoga
|
Indrek Hirve luuletused. Kuus luuletust luulest
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
*
Luuletus hingab
läbi sõnade
nii nagu öö
kui ta langeb mu peale
hingab mu veres
nii nagu pimedus
hingab läbi heleda päeva
ning hakkab vastu ööd
varjudes laulma
*
Sa korjad üles
mu luuletuste viisi
ja laulad seda
ilma sõnadeta
see kõlab nagu suur puu
laulaks oma lindude laulu
või nagu kivid rannal
kordaks lainete kohinat
või nagu taeva üksindus
laseks endasse inimeste oma
ning ümiseks seda läbi pilvede
ja lumeraskete puude
*
Armastus tuletab ennast meelde
silmad pärani valla -
linnud tuletavad meelde põõsaid
ja surm pöörlevat maad
minu olemise ja mitteolemise vahel
tärkab üks avastamata saar
mis kannab endas omakorda
avastamata maailmu
su käsi elab mu mõttes su käest
su naeratus kannab kogu su elatud elu
ning mu sõnad laotavad end
nähtamatule paberile
*
Püüan hingata sisse
pilvi ja sõnu
enne kui nad kaovad
oleme siin veel
kärsitu tuleviku armust -
möödunu ei maksa suurt midagi
ning silmad mis meid
ülevalt jälgivad
on kohkumusest pärani
*
Inimene tuleb ja läheb
kaob elust ühel hommikul
ent püsib siis mõne päeva
veel üsna liikumatult paigal
aga edasi on ju jälle kahtlane -
kas suudab igavik meid hoida
või viskleme sealgi siia-sinna
ja ootame pääsemist kuni kuhtume
nagu sõnad mu luuletustes
mis kaotavad aastatega tähenduse
ning pudenevad siis tolmuks
puude alla üleval mäel
*
Mõte sõrmitseb mälestusi
nagu harfi -
iga puudutus heliseb
ja ootab järgmist puudutust
aga on pikki öid
mil sõrmedest ei piisa
või kahvatuid hommikuid
peale hõredat und...
kui kurbus võtab helidelt
lained üle
saab neid summutada
vaid sooja peoga
### Response:
Indrek Hirve luuletused. Kuus luuletust luulest
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Saaremaal on elektrikatkestuste arv taas kasvanud. Kui hommikul kella 6.45 ajal oli Saaremaal elektrita 1573 majapidamist, siis päeval kell 14 oli neid juba 2000.
Kolmapäeva pärastlõunal jõudis Saaremaale uus tihedam lumesadu.
Järvamaal oli elektrita 382 ja Hiiumaal 116 majapidamist.
Kolmapäeval on enamasti pilves ilm. Tihedam lumesadu ja tuisk levivad Edela-Eestist kirdesse, saartel tuleb ka lörtsi ja vihma, on jäiteoht. Edela- ja lõunatuul tugevneb 6-12, puhanguti kuni 17, saartel ja Liivi lahe ümbruses 12-17, puhanguti kuni 23 m/s. Õhutemperatuur on -2 kuni -9, saartel ja läänerannikul -1 kuni +3 kraadi.
Lumesadu ja keerulised teeolud kell 14.11 Saaremaal Kuivastu-Kuressaare maanteel Valjala lähistel. Autor/allikas: Tark Tee rakendus
|
Elektrita on ligi 2600 klienti, neist 2000 Saaremaal
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saaremaal on elektrikatkestuste arv taas kasvanud. Kui hommikul kella 6.45 ajal oli Saaremaal elektrita 1573 majapidamist, siis päeval kell 14 oli neid juba 2000.
Kolmapäeva pärastlõunal jõudis Saaremaale uus tihedam lumesadu.
Järvamaal oli elektrita 382 ja Hiiumaal 116 majapidamist.
Kolmapäeval on enamasti pilves ilm. Tihedam lumesadu ja tuisk levivad Edela-Eestist kirdesse, saartel tuleb ka lörtsi ja vihma, on jäiteoht. Edela- ja lõunatuul tugevneb 6-12, puhanguti kuni 17, saartel ja Liivi lahe ümbruses 12-17, puhanguti kuni 23 m/s. Õhutemperatuur on -2 kuni -9, saartel ja läänerannikul -1 kuni +3 kraadi.
Lumesadu ja keerulised teeolud kell 14.11 Saaremaal Kuivastu-Kuressaare maanteel Valjala lähistel. Autor/allikas: Tark Tee rakendus
### Response:
Elektrita on ligi 2600 klienti, neist 2000 Saaremaal
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kontserdiga astuvad üles ka Ats & Ajukaja, kes esitlevad samal päeval ilmuvat plaati "Soome Papp". Nende uus teos ilmub plaadifirma MIDA alt ning seda trükitakse vaid 50 eksemplari.
Lisaks kontsertidele astub Mutant Disco Ballil üles 11 DJ-d – Rhythm Doctor, Drummie, Alari Orav, Kristopher Luigend, Jan Tomson, Heivi S, Ellen Vene, Mari-Anna Miller, Rain Tolk ning amapiano-kavaga Laura Nestor ja Siim Nestor.
Mutant Disco Ball jääb viimaseks mutandipeoks Von Krahli legendaarses Rataskaevu tänava hoones. Tänavu detsembris lõpetab Von Krahl tegutsemise vanas kodumajas, kus ka Mutant Disco 1997. aastal alguse sai.
|
Von Krahli viimasel Mutant Disco peol astub üles Jimi Tenor
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontserdiga astuvad üles ka Ats & Ajukaja, kes esitlevad samal päeval ilmuvat plaati "Soome Papp". Nende uus teos ilmub plaadifirma MIDA alt ning seda trükitakse vaid 50 eksemplari.
Lisaks kontsertidele astub Mutant Disco Ballil üles 11 DJ-d – Rhythm Doctor, Drummie, Alari Orav, Kristopher Luigend, Jan Tomson, Heivi S, Ellen Vene, Mari-Anna Miller, Rain Tolk ning amapiano-kavaga Laura Nestor ja Siim Nestor.
Mutant Disco Ball jääb viimaseks mutandipeoks Von Krahli legendaarses Rataskaevu tänava hoones. Tänavu detsembris lõpetab Von Krahl tegutsemise vanas kodumajas, kus ka Mutant Disco 1997. aastal alguse sai.
### Response:
Von Krahli viimasel Mutant Disco peol astub üles Jimi Tenor
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Endast kuni neli aastat vanemate sportlastega konkureeriv 17-aastane Kulbin eksis nelja lasketiiru peale vaid ühel korral (1+0+0+0) ja edestas finišis teise koha saanud kasahh Vadim Kuralest 22,1 sekundiga.
Tänavu veebruaris krooniti Kulbin Soldier Hollow's toimunud noorte ja juunioride maailmameistrivõistlustel noorte maailmameistriks sprindis.
|
Jakob Kulbin võitis IBU juunioride karikaetapi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endast kuni neli aastat vanemate sportlastega konkureeriv 17-aastane Kulbin eksis nelja lasketiiru peale vaid ühel korral (1+0+0+0) ja edestas finišis teise koha saanud kasahh Vadim Kuralest 22,1 sekundiga.
Tänavu veebruaris krooniti Kulbin Soldier Hollow's toimunud noorte ja juunioride maailmameistrivõistlustel noorte maailmameistriks sprindis.
### Response:
Jakob Kulbin võitis IBU juunioride karikaetapi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti Teadusagentuuri andmete järgi töötab Eestis käesoleva aasta seisuga välishindajate heakskiidu saanud teadusasutustes ligikaudu 4000 teadlast. Võrreldes 2012. aasta seisuga on seda enam kui tuhande võrra rohkem. Seejuures on teadlaskond on kasvanud 35–54-aastaste vanuserühma arvelt. Kui kümme aastat tagasi moodustasid nad teadlaskonnast 56 protsenti, siis möödunud aasta seisuga 64 protsenti.
Vanemate kui 60-aastaste teadlase osakaal on langenud kümne aastaga ühe pügala võrra 26 protsendile. Nooremate kui 35-aastaste osakaal on aga kukkunud 17 protsendilt 10 protsendile.
Doktorikraadiga teadlaste arv positiivselt evalveeritud asutustes on suurenenud kõigis valdkondades. Seejuures on teadusasutuste arv kümnekonna aastaga kasvanud 18-lt 22-ni.
Sooline jaotumine
Sooline jaotus on teadlaskonnas ühtlustumas. Kui aastal 2012 oli meeste ja naiste osakaal protsentides 60-40, siis nüüd moodustavad mehed 54 protsenti ja naised 46 protsenti. Naiste osakaal on suurenenud kõigis valdkondades. Tegevusvaldkonnad on jäänud siiski kümne aasta jooksul on enam-vähem samad.
Naised moodustavad selge enamuse ehk ligikaudu 60 protsenti nii arsti- ja terviseteaduste, sotsiaalteaduste kui ka humanitaarteaduse ja kunstide valdkonna teadlastest. Ka põllumajanduse ja veterinaaria valdkonnas on üle poole teadlastest naised. Vähem on naisi täppisteaduste ning tehnikateaduste ja tehnoloogia valdkondades, kus nende osakaal on vastavalt 20 ja 27 protsenti.
Erinevalt teistest valdkondadest on täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonnas teadlaskond kümne aastaga noorenenud. Kõige rohkem on vananenud arstiteaduse valdkonna teadlased, kes 2012. aasta seisuga võrreldes keskmiselt neli aastat vanemad.
Publikatsioonid ja projektid
Rahvusvaheliste publikatsioonide hulk suureneb nii andmebaasi lisanduvate ajakirjade nimekirja tõttu kui ka publitseerivate teadlaste arvu kasvu tõttu. Samas on suurenenud nende teadlaste osakaal, kes pole viimase kolme aasta vältel avaldanud ühtegi publikatsiooni. Kui aastal 2012 olid neid 12 protsenti, siis mööndunud aasta seisuga moodustasid nad teadlaskonnast 23 protsenti
Arvutuslik keskmine publikatsioonide arv ühe teadlase kohta on enamasti pisut vähenenud. Keskmine publikatsioonide arv on kasvanud tehnikateaduste ja interdistsiplinaarsete uuringute valdkonnas.
Enamiku teadlasi osaleb 1–3 projektis, aktiivselt publitseerivad teadlaste puhul on see number suurem. Projektide keskmine arv ühe teadlase kohta aastas on vähenenud 2,5-lt 1,8-ni. Sotsiaalteaduste valdkonnas on see number aga kasvanud.
Projektide arvutuslik maht aasta kohta on suurenenud kõigis valdkondades, ulatudes nüüd 70 000 euro, sellal kui kümme aastat tagasi see alla 50 000 euro.
Projektide mahud on kasvanud kõigis valdkondades, kuid erinevused mahus võivad olla üle kahe korra. Kõige suuremad mahud on täppisteaduste ja arstiteaduste valdkondades. Kõige väiksem on projektide maht põllumajanduses.
|
Naiste osakaal Eesti teadlaskonnas on kümne aastaga jõudsalt kasvanud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Teadusagentuuri andmete järgi töötab Eestis käesoleva aasta seisuga välishindajate heakskiidu saanud teadusasutustes ligikaudu 4000 teadlast. Võrreldes 2012. aasta seisuga on seda enam kui tuhande võrra rohkem. Seejuures on teadlaskond on kasvanud 35–54-aastaste vanuserühma arvelt. Kui kümme aastat tagasi moodustasid nad teadlaskonnast 56 protsenti, siis möödunud aasta seisuga 64 protsenti.
Vanemate kui 60-aastaste teadlase osakaal on langenud kümne aastaga ühe pügala võrra 26 protsendile. Nooremate kui 35-aastaste osakaal on aga kukkunud 17 protsendilt 10 protsendile.
Doktorikraadiga teadlaste arv positiivselt evalveeritud asutustes on suurenenud kõigis valdkondades. Seejuures on teadusasutuste arv kümnekonna aastaga kasvanud 18-lt 22-ni.
Sooline jaotumine
Sooline jaotus on teadlaskonnas ühtlustumas. Kui aastal 2012 oli meeste ja naiste osakaal protsentides 60-40, siis nüüd moodustavad mehed 54 protsenti ja naised 46 protsenti. Naiste osakaal on suurenenud kõigis valdkondades. Tegevusvaldkonnad on jäänud siiski kümne aasta jooksul on enam-vähem samad.
Naised moodustavad selge enamuse ehk ligikaudu 60 protsenti nii arsti- ja terviseteaduste, sotsiaalteaduste kui ka humanitaarteaduse ja kunstide valdkonna teadlastest. Ka põllumajanduse ja veterinaaria valdkonnas on üle poole teadlastest naised. Vähem on naisi täppisteaduste ning tehnikateaduste ja tehnoloogia valdkondades, kus nende osakaal on vastavalt 20 ja 27 protsenti.
Erinevalt teistest valdkondadest on täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonnas teadlaskond kümne aastaga noorenenud. Kõige rohkem on vananenud arstiteaduse valdkonna teadlased, kes 2012. aasta seisuga võrreldes keskmiselt neli aastat vanemad.
Publikatsioonid ja projektid
Rahvusvaheliste publikatsioonide hulk suureneb nii andmebaasi lisanduvate ajakirjade nimekirja tõttu kui ka publitseerivate teadlaste arvu kasvu tõttu. Samas on suurenenud nende teadlaste osakaal, kes pole viimase kolme aasta vältel avaldanud ühtegi publikatsiooni. Kui aastal 2012 olid neid 12 protsenti, siis mööndunud aasta seisuga moodustasid nad teadlaskonnast 23 protsenti
Arvutuslik keskmine publikatsioonide arv ühe teadlase kohta on enamasti pisut vähenenud. Keskmine publikatsioonide arv on kasvanud tehnikateaduste ja interdistsiplinaarsete uuringute valdkonnas.
Enamiku teadlasi osaleb 1–3 projektis, aktiivselt publitseerivad teadlaste puhul on see number suurem. Projektide keskmine arv ühe teadlase kohta aastas on vähenenud 2,5-lt 1,8-ni. Sotsiaalteaduste valdkonnas on see number aga kasvanud.
Projektide arvutuslik maht aasta kohta on suurenenud kõigis valdkondades, ulatudes nüüd 70 000 euro, sellal kui kümme aastat tagasi see alla 50 000 euro.
Projektide mahud on kasvanud kõigis valdkondades, kuid erinevused mahus võivad olla üle kahe korra. Kõige suuremad mahud on täppisteaduste ja arstiteaduste valdkondades. Kõige väiksem on projektide maht põllumajanduses.
### Response:
Naiste osakaal Eesti teadlaskonnas on kümne aastaga jõudsalt kasvanud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eleringi värskest varustuskindluse analüüsist on positiivne lugeda, et lõpuks tunnistab Elering mitmete varustuskindluse riskide realiseerumist ning tõdeb, et ka meie naabritel on elektritootmises juhitava võimsuse puudujääk.
Juhtimaks elektrisüsteemi toimepidevuse riske on Elering süsteemihaldurina sõnastanud vajaduse luua elektritootmise juhtivate võimsuste strateegiline reserv. Veel on ebaselge, mis ajaks ja kuidas Elering sellise reservi turupõhiselt hangib, palju see maksab ja kas selleks raha on.
Lisaks süsteemi toimepidevusele on varustuskindluse osa ka elektrienergia hind. Elektri saadavusel ei ole sisulist tähendust, kui selle eest ei olda suutelised maksma. Elering elektrienergia lõplikku hinda ei kujunda, kuid Eleringil on põhivõrgu ettevõtjana vastutus luua tingimused, et põhivõrk ei osutuks turu toimimisel kitsaskohaks. Ka siin on veel ebaselge, kas põhivõrk ja selle korraldus on piisav, et tagada riskide kuhjumisel piisav läbilaskevõime ja elektrituru toimimine.
Kas Elering on süsteemihalduri ja põhivõrgu ettevõtja rollis teinud piisavalt varustustuskindluse riskide juhtimise ülesande täitmisel, see jäägu vastata Eleringi nõukogule ja Eleringi üle järelevalvet tegevatele asutustele. Kes täpselt Eleringi üle järelevalvet teostavad ja kas see kontroll on maksumaksja raha kasutamisel piisav, jäägu riigikontrolli ja ajakirjanike uurida.
Ettevõtjate jaoks on oluline saada kinnitus, et riik ei korda vigu elektrienergiaga varustamise riskide juhtimisel ja vajadusel hoitakse elektri hind ajutiste meetmetega Eesti ettevõtjatele teiste riikide tarbijatega võrreldes konkurentsivõimelisel tasemel.
Kahjuks on riik otsustanud ettevõtjad kõrge elektrihinna osas asetada ebasoodsamasse konkurentsiolukorda. Seda ilmestab ka Eleringi varustuskindluse analüüsis selle talve kohta toodu: "Pingelise olukorra tõenäoliseks tulemuseks on kõrge hind elektriturul. Elering jälgib hoolikalt talve jooksul kujunevat olukorda ning võtab kasutusele vajalikud abinõud, et Eesti elektritarbijatele varustuskindlus tagada."
Kahjuks ei ole Eleringi võimuses oma ülesannetes aastaid tegemata tööd (tutvuge Eleringi investeerimiskavaga, detailne põhivõrgu arengukava puudub täielikult) lahendada päevadega ning ka siis on vaja riigi sekkumist, et elektrienergia turul kujunevat hinda ajutiste meetmetega ohjata.
Universaalteenus ei ole eraldiseisvalt hea pikaajaline lahendus, sest see ei anna tarbimisest hoidumiseks vajalikku signaali, kuid see on kodutarbijatele vähemalt midagi, et ostujõu vähenemist pidurdada ja vähendada Eesti majanduses inflatsioonisurvet.
"Kahjuks ei ole riik võtnud vastu strateegilist otsust kaotada selline administratiivne koormis või vähemalt minimaalselt võtta sellise kulu juhtimine Brüsselilt endale."
Universaalteenuse ehk suurim väärtus on võimalus selle kaudu näidata, et elektrihinna suurema osa moodustab Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohane CO2 riiklik maksukoormus, mis on eriti kriisiolukorras kulu, mille osas on võimalik tarbijatele kriisis leevendust tuua. Kahjuks ei ole riik võtnud vastu strateegilist otsust kaotada selline administratiivne koormis või vähemalt minimaalselt võtta sellise kulu juhtimine Brüsselilt endale.
Isegi kui universaalteenus oleks kättesaadav ka ettevõtjatele, siis ei saaks 200 eurot/MWh pidada hinnaks, millega Eesti tööstusettevõtetel oleks võimalik konkureerida naaberriikide tööstusettevõtetega, kelle abistamiseks, sh inflatsioonisurve vähendamise eesmärgil, on riigid jõuliselt sekkunud.
Veel hullem sellest, et Eesti ettevõtete konkurentsivõime säilitamisel on riik võtnud elektrienergia kõrge hinna probleemi ignoreeriva hoiaku, on Elering isegi väga kõrgete elektrihindade olukorras rõhutanud vajadust tõsta elektrienergia kulu tarbijatele taastuvenergiatasu näol veelgi. Mis lisaks sellise ettepaneku absurdsusele vähendab niigi kriitilises olukorras elektritarbijatest ettevõtjate toimetulekut veelgi.
Kui riik jätkuvalt ignoreerib ettevõtjate abipalvet reageerida konkurentsivõime hoidmiseks seoses kõrge elektrienergia hinnaga, et hoida Eesti ettevõtete elektrienergia kulu samal tasemel vähemalt lähi piirkonna riikidega, kes toetavad rahaliselt oma ettevõtteid, siis peab riik mitte väga kaua ootama, et üllatuda jälle, et Eesti ettevõtted massiliselt koondavad, investeeringuid tootmise käigushoidmisesse ei tehta ning meie naaberriikide ettevõtjad võtavad meie turu.
Riik ei peaks pidevalt üllatuma, vaid juhtima Eesti ettevõtetele avalduva kõrge elektrihinna riske. Elektri varustuskindluse ja sh elektrienergia hinna riske ei tohi jätta ettevõtetele ning selliste riskide juhtimist ei ole aega lükata järgmisele riigikogu koosseisule.
|
Hallar Meybaum: varustuskindluse riske ei tohi jätta ettevõtjatele
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eleringi värskest varustuskindluse analüüsist on positiivne lugeda, et lõpuks tunnistab Elering mitmete varustuskindluse riskide realiseerumist ning tõdeb, et ka meie naabritel on elektritootmises juhitava võimsuse puudujääk.
Juhtimaks elektrisüsteemi toimepidevuse riske on Elering süsteemihaldurina sõnastanud vajaduse luua elektritootmise juhtivate võimsuste strateegiline reserv. Veel on ebaselge, mis ajaks ja kuidas Elering sellise reservi turupõhiselt hangib, palju see maksab ja kas selleks raha on.
Lisaks süsteemi toimepidevusele on varustuskindluse osa ka elektrienergia hind. Elektri saadavusel ei ole sisulist tähendust, kui selle eest ei olda suutelised maksma. Elering elektrienergia lõplikku hinda ei kujunda, kuid Eleringil on põhivõrgu ettevõtjana vastutus luua tingimused, et põhivõrk ei osutuks turu toimimisel kitsaskohaks. Ka siin on veel ebaselge, kas põhivõrk ja selle korraldus on piisav, et tagada riskide kuhjumisel piisav läbilaskevõime ja elektrituru toimimine.
Kas Elering on süsteemihalduri ja põhivõrgu ettevõtja rollis teinud piisavalt varustustuskindluse riskide juhtimise ülesande täitmisel, see jäägu vastata Eleringi nõukogule ja Eleringi üle järelevalvet tegevatele asutustele. Kes täpselt Eleringi üle järelevalvet teostavad ja kas see kontroll on maksumaksja raha kasutamisel piisav, jäägu riigikontrolli ja ajakirjanike uurida.
Ettevõtjate jaoks on oluline saada kinnitus, et riik ei korda vigu elektrienergiaga varustamise riskide juhtimisel ja vajadusel hoitakse elektri hind ajutiste meetmetega Eesti ettevõtjatele teiste riikide tarbijatega võrreldes konkurentsivõimelisel tasemel.
Kahjuks on riik otsustanud ettevõtjad kõrge elektrihinna osas asetada ebasoodsamasse konkurentsiolukorda. Seda ilmestab ka Eleringi varustuskindluse analüüsis selle talve kohta toodu: "Pingelise olukorra tõenäoliseks tulemuseks on kõrge hind elektriturul. Elering jälgib hoolikalt talve jooksul kujunevat olukorda ning võtab kasutusele vajalikud abinõud, et Eesti elektritarbijatele varustuskindlus tagada."
Kahjuks ei ole Eleringi võimuses oma ülesannetes aastaid tegemata tööd (tutvuge Eleringi investeerimiskavaga, detailne põhivõrgu arengukava puudub täielikult) lahendada päevadega ning ka siis on vaja riigi sekkumist, et elektrienergia turul kujunevat hinda ajutiste meetmetega ohjata.
Universaalteenus ei ole eraldiseisvalt hea pikaajaline lahendus, sest see ei anna tarbimisest hoidumiseks vajalikku signaali, kuid see on kodutarbijatele vähemalt midagi, et ostujõu vähenemist pidurdada ja vähendada Eesti majanduses inflatsioonisurvet.
"Kahjuks ei ole riik võtnud vastu strateegilist otsust kaotada selline administratiivne koormis või vähemalt minimaalselt võtta sellise kulu juhtimine Brüsselilt endale."
Universaalteenuse ehk suurim väärtus on võimalus selle kaudu näidata, et elektrihinna suurema osa moodustab Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohane CO2 riiklik maksukoormus, mis on eriti kriisiolukorras kulu, mille osas on võimalik tarbijatele kriisis leevendust tuua. Kahjuks ei ole riik võtnud vastu strateegilist otsust kaotada selline administratiivne koormis või vähemalt minimaalselt võtta sellise kulu juhtimine Brüsselilt endale.
Isegi kui universaalteenus oleks kättesaadav ka ettevõtjatele, siis ei saaks 200 eurot/MWh pidada hinnaks, millega Eesti tööstusettevõtetel oleks võimalik konkureerida naaberriikide tööstusettevõtetega, kelle abistamiseks, sh inflatsioonisurve vähendamise eesmärgil, on riigid jõuliselt sekkunud.
Veel hullem sellest, et Eesti ettevõtete konkurentsivõime säilitamisel on riik võtnud elektrienergia kõrge hinna probleemi ignoreeriva hoiaku, on Elering isegi väga kõrgete elektrihindade olukorras rõhutanud vajadust tõsta elektrienergia kulu tarbijatele taastuvenergiatasu näol veelgi. Mis lisaks sellise ettepaneku absurdsusele vähendab niigi kriitilises olukorras elektritarbijatest ettevõtjate toimetulekut veelgi.
Kui riik jätkuvalt ignoreerib ettevõtjate abipalvet reageerida konkurentsivõime hoidmiseks seoses kõrge elektrienergia hinnaga, et hoida Eesti ettevõtete elektrienergia kulu samal tasemel vähemalt lähi piirkonna riikidega, kes toetavad rahaliselt oma ettevõtteid, siis peab riik mitte väga kaua ootama, et üllatuda jälle, et Eesti ettevõtted massiliselt koondavad, investeeringuid tootmise käigushoidmisesse ei tehta ning meie naaberriikide ettevõtjad võtavad meie turu.
Riik ei peaks pidevalt üllatuma, vaid juhtima Eesti ettevõtetele avalduva kõrge elektrihinna riske. Elektri varustuskindluse ja sh elektrienergia hinna riske ei tohi jätta ettevõtetele ning selliste riskide juhtimist ei ole aega lükata järgmisele riigikogu koosseisule.
### Response:
Hallar Meybaum: varustuskindluse riske ei tohi jätta ettevõtjatele
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Koolides peab tugevdama eesti keele kui aine õpetamist, mitte nõudma seda, et venekeelses keskkonnas elav ja õppiv laps peab kõiki aineid omandama eesti keeles. Kahjuks ei taheta aru saada sellest, et Ida-Virumaal pole piisavalt eesti keeles rääkivaid inimesi, kellega suheldes saaksid vene lapsed ka väljaspool lasteaeda ja kooli eesti keelt kinnistada. Kardan, et Ida-Virumaa koolides ja lasteaedades vaid eesti keeles õpetamine hakkab paljudes lastes tekitama hariduse omandamise ees hirmu.
Ida-Virumaa koolid ja lasteaiad peavad muutuma selliseks, et ühes rühmas/klassis on koos sarnase keeletasemega õpilased. Ehk tuge tuleb anda sellele, et koolid suudaks pidada väikeklasse. Vaja on hübriidkoole, kus venekeelses keskkonnas elav laps saab tundides algtõed selgeks oma kodukeeles ja siis vastavalt eesti keele omandamisele sulanduks ta eestikeelsete klassidega.
Keskenduda on vaja eesti keele õppe sisule ja sellele, et segakoolide koolikeskkond toetaks multikeelsust. Võib küll eesti keelt oskavaid õpetajaid suurema palgaga Ida-Virumaale meelitada, kuid nad valivad ka siin sellise kooli, kus on eestikeelne koolikeskkond, sest aeg on näidanud, et mujal Eestis sirgunud õpetajad venekeelsetes koolides väga kaua vastu pidada ei suuda.
Haridusministeeriumil tuleb ausalt otsa vaadata olukorrale, et praegugi on keelekümbluses hulgaliselt õpetajaid, kelle emakeel pole eesti keel ning kes õpetavad lastele vale häälduse ja valede käändelõppudega eesti keelt. Aga kui õpilastele õpetatakse selgeks valed keele põhimõtted, siis on neid pärast ümber õpetada väga raske ja kuna pooldatakse segakoole, siis ka seal õppivad eestlased hakkavad lõpuks valesti rääkima.
Võin seda kinnitada enda segakeelse töökeskkonna näitel, kus venekeelse kolleegiga koos töötades on päeva lõpuks nii, et ta räägib minu puise vene keele kuulmise tõttu vene keelt varasemalt hullemini ja omakorda tulevad minu eesti keelde temalt keelevead.
Väidan, et eesti keele õpetamine ei ole paljudes vene õppekeelega koolides jäänud ka seni mitte oskuste, vaid tahtmise taha. Riigigümnaasiumide sisseastumiskatsed on olnud põhikoolides tehtava töö heaks lakmuspaberiks. Nende põhjal võib väita, et senigi on osas piirkonna vene koolides suudetud eesti keelt korralikult õpetada. Ehk põhjus on olnud seni nõrgas riigipoolses kontrollis.
Tuleb süüvida põhjustesse, mis mitmes Ida-Virumaal linnas on vene koolides saadud eesti keele õpetamisele keskendumisest mööda vaadata. Skeem on olnud lihtne. Koolijuht, kes tihti on olnud kohusetäitja, sest sellise tiitliga inimest on lihtsam survestada, on olnud kohaliku omavalitsuse juhtpartei sõduriks. Tema ülesandeks on olnud teha kõik selleks, et koolipere, sh lastevanemad oleks rahul ehk lastel oleks hinded korras.
Kuni koole juhivad inimesed, kes õigustavad õpetajate eesti keele mitteomandamist õpetajate ajapuudusega, ei muuda ükski seadusemuudatus koolide sisu. Kui koolijuhid on osanud seni nõudmistest mööda hiilida, leitakse selleks moodused tulevikuski. Kvalifikatsioonile mittevastavate õpetajate õppeaastapõhise lepingutega töötamine peab lõppema. Kui õpetaja ei vasta kutsekvalifikatsioonile, siis õpetamine ei saa olla talle põhitöö, vaid talle sobib pigem ringijuhendamine.
Keelest olulisem on meelsus ning selleski on positiivseid muutusi näha ja mis seal salata, viimasel aastal eelkõige mitte tänu Eesti poliitikute pingutustele, vaid Vladimir Putinile, kes oma Ukraina sõjakäiguga andis paljudele venemeelsetele eestimaalastele signaali, et nende hingelisel kodumaal on asjad ikka nihkes. Ja juba enne seda jõudis vene koolidesse arusaam, et Eesti haridussüsteemis pole kohta 9. mai suurejoonelisele tähistamisele, kus koolipere käib Georgi lint rinnas ringi.
Tuleb aru saada, et paljud vene inimesed tahavad elada Eestis kui euroopalikus riigis, aga Venemaa hindadega. Selleks käidi piiri tagant bensiini ja muud kaupa toomas ning laisemad lasid seda ise endale tuua. Ja kui sellele lisandus võimalus õpetada oma last venekeelsetes koolides ilma ebavajalikuna tunduva eesti keele tuupimiseta, siis oli see lihtsalt mõnusaks boonuseks.
"Eestis kasvanud vene ja eesti inimeste ühiskeeleks saamas varasema vene keele asemel inglise keel. Sest vene noored ei oska eesti keelt ja eesti noored ei oska vene keelt."
Põhjuseks see, et eesti keele oskuse vajadust lihtsalt paljud vene lastevanemad ei näe. Suurriigi mentaliteet ütleb, et said nende esivanemad ilma eesti keeleta Eestis hakkama, said nemad hakkama, saavad ka nende lapsed hakkama. Ja eesti keele õppimise asemel keskendutakse nende arust vajalikumale. Nii on Eestis kasvanud vene ja eesti inimeste ühiskeeleks saamas varasema vene keele asemel inglise keel. Sest vene noored ei oska eesti keelt ja eesti noored ei oska vene keelt.
Neid vene peresid, kes näevad oma lapse tulevikku Eestis, on aastatega siiski lisandunud. Viimastel aastatel panevad vene pered järjest sagedamini oma lapsed eesti õppekeelega koolidesse, mis on tekitanud selle, et Ida-Virumaal leidub vaid üksikud koole, kus enamiku õpilaste koduseks keeleks on eesti keel.
Mina annaks lisaauhinna sellele Narva vene lasteaia õpetajale, kes hariduspeol ei hakanud maha lugema teiste ettekirjutatud eestikeelset teksti, vaid rääkis südamest ja oma koduses vene keeles. Ta näitas, kui mäda ja pakasuhhat täis tegelikult Eesti haridussüsteem on. Ma saadaks ta auhinnaks kolmeks kuuks Saaremaale eesti lasteaeda õpetajaks ja siis ta mõistab üllatuseks, et eesti keel jääb isegi talle külge, kuigi möne hääliku vea hinnaga.
Kui praegu on reformist välja jäänud huvikoolid, siis mina oleksin just nendest alustanud. Sest õpetamisel tuleks keskenduda inimestele, kellel on millegi vastu huvi. Huvikoolidele oleks pidanud seadma tingimuse, et venekeelse huviringi olemasolul peab olema sama teemaga huviring ka eesti keeles. Ja siis on juba õpetaja professionaalsus aluseks, millise ringi lapsevanem oma lapsele valib.
Ja lõpetuseks. Väga palju keskendutakse Ida-Virumaal muukeelsetele lastele eesti keele õpetamisele ja antakse selleks raha. Eesti kodukeelega Ida-Virumaa lapsevanemana ja maksumaksjana tahan näha selles osas reaalset õppetuge ka eesti lastele, et nad ei muutuks vaid õppevahendiks, mida koolil on hea riigikeele õpetamisel ära kasutada.
|
Rene Kundla: vene koolide eestikeelseks muutmine kätkeb varjatud ohte
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koolides peab tugevdama eesti keele kui aine õpetamist, mitte nõudma seda, et venekeelses keskkonnas elav ja õppiv laps peab kõiki aineid omandama eesti keeles. Kahjuks ei taheta aru saada sellest, et Ida-Virumaal pole piisavalt eesti keeles rääkivaid inimesi, kellega suheldes saaksid vene lapsed ka väljaspool lasteaeda ja kooli eesti keelt kinnistada. Kardan, et Ida-Virumaa koolides ja lasteaedades vaid eesti keeles õpetamine hakkab paljudes lastes tekitama hariduse omandamise ees hirmu.
Ida-Virumaa koolid ja lasteaiad peavad muutuma selliseks, et ühes rühmas/klassis on koos sarnase keeletasemega õpilased. Ehk tuge tuleb anda sellele, et koolid suudaks pidada väikeklasse. Vaja on hübriidkoole, kus venekeelses keskkonnas elav laps saab tundides algtõed selgeks oma kodukeeles ja siis vastavalt eesti keele omandamisele sulanduks ta eestikeelsete klassidega.
Keskenduda on vaja eesti keele õppe sisule ja sellele, et segakoolide koolikeskkond toetaks multikeelsust. Võib küll eesti keelt oskavaid õpetajaid suurema palgaga Ida-Virumaale meelitada, kuid nad valivad ka siin sellise kooli, kus on eestikeelne koolikeskkond, sest aeg on näidanud, et mujal Eestis sirgunud õpetajad venekeelsetes koolides väga kaua vastu pidada ei suuda.
Haridusministeeriumil tuleb ausalt otsa vaadata olukorrale, et praegugi on keelekümbluses hulgaliselt õpetajaid, kelle emakeel pole eesti keel ning kes õpetavad lastele vale häälduse ja valede käändelõppudega eesti keelt. Aga kui õpilastele õpetatakse selgeks valed keele põhimõtted, siis on neid pärast ümber õpetada väga raske ja kuna pooldatakse segakoole, siis ka seal õppivad eestlased hakkavad lõpuks valesti rääkima.
Võin seda kinnitada enda segakeelse töökeskkonna näitel, kus venekeelse kolleegiga koos töötades on päeva lõpuks nii, et ta räägib minu puise vene keele kuulmise tõttu vene keelt varasemalt hullemini ja omakorda tulevad minu eesti keelde temalt keelevead.
Väidan, et eesti keele õpetamine ei ole paljudes vene õppekeelega koolides jäänud ka seni mitte oskuste, vaid tahtmise taha. Riigigümnaasiumide sisseastumiskatsed on olnud põhikoolides tehtava töö heaks lakmuspaberiks. Nende põhjal võib väita, et senigi on osas piirkonna vene koolides suudetud eesti keelt korralikult õpetada. Ehk põhjus on olnud seni nõrgas riigipoolses kontrollis.
Tuleb süüvida põhjustesse, mis mitmes Ida-Virumaal linnas on vene koolides saadud eesti keele õpetamisele keskendumisest mööda vaadata. Skeem on olnud lihtne. Koolijuht, kes tihti on olnud kohusetäitja, sest sellise tiitliga inimest on lihtsam survestada, on olnud kohaliku omavalitsuse juhtpartei sõduriks. Tema ülesandeks on olnud teha kõik selleks, et koolipere, sh lastevanemad oleks rahul ehk lastel oleks hinded korras.
Kuni koole juhivad inimesed, kes õigustavad õpetajate eesti keele mitteomandamist õpetajate ajapuudusega, ei muuda ükski seadusemuudatus koolide sisu. Kui koolijuhid on osanud seni nõudmistest mööda hiilida, leitakse selleks moodused tulevikuski. Kvalifikatsioonile mittevastavate õpetajate õppeaastapõhise lepingutega töötamine peab lõppema. Kui õpetaja ei vasta kutsekvalifikatsioonile, siis õpetamine ei saa olla talle põhitöö, vaid talle sobib pigem ringijuhendamine.
Keelest olulisem on meelsus ning selleski on positiivseid muutusi näha ja mis seal salata, viimasel aastal eelkõige mitte tänu Eesti poliitikute pingutustele, vaid Vladimir Putinile, kes oma Ukraina sõjakäiguga andis paljudele venemeelsetele eestimaalastele signaali, et nende hingelisel kodumaal on asjad ikka nihkes. Ja juba enne seda jõudis vene koolidesse arusaam, et Eesti haridussüsteemis pole kohta 9. mai suurejoonelisele tähistamisele, kus koolipere käib Georgi lint rinnas ringi.
Tuleb aru saada, et paljud vene inimesed tahavad elada Eestis kui euroopalikus riigis, aga Venemaa hindadega. Selleks käidi piiri tagant bensiini ja muud kaupa toomas ning laisemad lasid seda ise endale tuua. Ja kui sellele lisandus võimalus õpetada oma last venekeelsetes koolides ilma ebavajalikuna tunduva eesti keele tuupimiseta, siis oli see lihtsalt mõnusaks boonuseks.
"Eestis kasvanud vene ja eesti inimeste ühiskeeleks saamas varasema vene keele asemel inglise keel. Sest vene noored ei oska eesti keelt ja eesti noored ei oska vene keelt."
Põhjuseks see, et eesti keele oskuse vajadust lihtsalt paljud vene lastevanemad ei näe. Suurriigi mentaliteet ütleb, et said nende esivanemad ilma eesti keeleta Eestis hakkama, said nemad hakkama, saavad ka nende lapsed hakkama. Ja eesti keele õppimise asemel keskendutakse nende arust vajalikumale. Nii on Eestis kasvanud vene ja eesti inimeste ühiskeeleks saamas varasema vene keele asemel inglise keel. Sest vene noored ei oska eesti keelt ja eesti noored ei oska vene keelt.
Neid vene peresid, kes näevad oma lapse tulevikku Eestis, on aastatega siiski lisandunud. Viimastel aastatel panevad vene pered järjest sagedamini oma lapsed eesti õppekeelega koolidesse, mis on tekitanud selle, et Ida-Virumaal leidub vaid üksikud koole, kus enamiku õpilaste koduseks keeleks on eesti keel.
Mina annaks lisaauhinna sellele Narva vene lasteaia õpetajale, kes hariduspeol ei hakanud maha lugema teiste ettekirjutatud eestikeelset teksti, vaid rääkis südamest ja oma koduses vene keeles. Ta näitas, kui mäda ja pakasuhhat täis tegelikult Eesti haridussüsteem on. Ma saadaks ta auhinnaks kolmeks kuuks Saaremaale eesti lasteaeda õpetajaks ja siis ta mõistab üllatuseks, et eesti keel jääb isegi talle külge, kuigi möne hääliku vea hinnaga.
Kui praegu on reformist välja jäänud huvikoolid, siis mina oleksin just nendest alustanud. Sest õpetamisel tuleks keskenduda inimestele, kellel on millegi vastu huvi. Huvikoolidele oleks pidanud seadma tingimuse, et venekeelse huviringi olemasolul peab olema sama teemaga huviring ka eesti keeles. Ja siis on juba õpetaja professionaalsus aluseks, millise ringi lapsevanem oma lapsele valib.
Ja lõpetuseks. Väga palju keskendutakse Ida-Virumaal muukeelsetele lastele eesti keele õpetamisele ja antakse selleks raha. Eesti kodukeelega Ida-Virumaa lapsevanemana ja maksumaksjana tahan näha selles osas reaalset õppetuge ka eesti lastele, et nad ei muutuks vaid õppevahendiks, mida koolil on hea riigikeele õpetamisel ära kasutada.
### Response:
Rene Kundla: vene koolide eestikeelseks muutmine kätkeb varjatud ohte
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
4 x 50 meetri kombineeritud segateateujumises tuli maailmarekordiga 1.35,15 võitjaks USA nelik koosseisus Ryan Murphy, Nic Fink, Kate Douglass ja Torri Huske. Mullu Hollandi püstitatud senine rekord langes 1,03 sekundiga.
Ameeriklaste järel tuli Euroopa rekordiga hõbedale Itaalia (Lorenzo Mora, Nicolo Martinenghi, Silvia di Pietro, Costanza Cocconcelli; +0,86) ja pronksile Kanada (Kylie Masse, Javier Acevedo, Ilya Kharun, Margaret McNeil; +1,78).
Teise maailmarekordi püstitas 4 x 200 meetri vabaltujumises Austraalia (Madison Wilson, Mollie O'Callaghan, Leah Neale, Lani Pallister). Aeg 7.30,87 oli kaheksa aastat tagasi Hollandi püstitatud rekordist (7.32,85) pea kaks sekundit kiirem.
Teiseks tuli Kanada (Rebecca Smith, Katerine Savard, Mary-Sophie Harvey, Taylor Ruck; +3,60) ja kolmandaks USA (Alex Walsh, Hali Flickinger, Erin Gemmell, Leah Smith; +3,83).
Meeste 100 meetri seliliujumise võitis ameeriklane Ryan Murphy (48,50), kellele järgnesid itaallane Lorenzo Mora (+0,54) ja austraallane Isaac Cooper (+1,02).
Naiste samal distantsil said kaksikvõidu austraallannad Kaylee McKeown (55,49) ja Mollie O'Callaghan (+0,13). Kolmandat kohta jäid jagama ameeriklanna Claire Curzan ja kanadalanna Ingrid Wilm (mõlemad +0,25).
Naiste 50 meetri liblikujumises läks jagamisele aga esikoht, sest nii ameeriklanna Torri Huske kui ka kanadalanna Margaret McNeil said kirja aja 24,64. Kolmandaks tuli hiinlanna Yufei Zhang (+0,07).
Õhtu pikimal distantsil ehk naiste 800 meetri vabaltujumises jõudsid esikolmikusse austraallanna Lani Pallister (8.04,07), uus-meremaalanna Erika Fairweather (+6,34) ja jaapanlanna Miyu Namba (+8,91).
Lühirajaujumise MM kestab pühapäeva, 18. detsembrini.
|
Kolmapäev tõi lühiraja MM-il kaks maailmarekordit
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
4 x 50 meetri kombineeritud segateateujumises tuli maailmarekordiga 1.35,15 võitjaks USA nelik koosseisus Ryan Murphy, Nic Fink, Kate Douglass ja Torri Huske. Mullu Hollandi püstitatud senine rekord langes 1,03 sekundiga.
Ameeriklaste järel tuli Euroopa rekordiga hõbedale Itaalia (Lorenzo Mora, Nicolo Martinenghi, Silvia di Pietro, Costanza Cocconcelli; +0,86) ja pronksile Kanada (Kylie Masse, Javier Acevedo, Ilya Kharun, Margaret McNeil; +1,78).
Teise maailmarekordi püstitas 4 x 200 meetri vabaltujumises Austraalia (Madison Wilson, Mollie O'Callaghan, Leah Neale, Lani Pallister). Aeg 7.30,87 oli kaheksa aastat tagasi Hollandi püstitatud rekordist (7.32,85) pea kaks sekundit kiirem.
Teiseks tuli Kanada (Rebecca Smith, Katerine Savard, Mary-Sophie Harvey, Taylor Ruck; +3,60) ja kolmandaks USA (Alex Walsh, Hali Flickinger, Erin Gemmell, Leah Smith; +3,83).
Meeste 100 meetri seliliujumise võitis ameeriklane Ryan Murphy (48,50), kellele järgnesid itaallane Lorenzo Mora (+0,54) ja austraallane Isaac Cooper (+1,02).
Naiste samal distantsil said kaksikvõidu austraallannad Kaylee McKeown (55,49) ja Mollie O'Callaghan (+0,13). Kolmandat kohta jäid jagama ameeriklanna Claire Curzan ja kanadalanna Ingrid Wilm (mõlemad +0,25).
Naiste 50 meetri liblikujumises läks jagamisele aga esikoht, sest nii ameeriklanna Torri Huske kui ka kanadalanna Margaret McNeil said kirja aja 24,64. Kolmandaks tuli hiinlanna Yufei Zhang (+0,07).
Õhtu pikimal distantsil ehk naiste 800 meetri vabaltujumises jõudsid esikolmikusse austraallanna Lani Pallister (8.04,07), uus-meremaalanna Erika Fairweather (+6,34) ja jaapanlanna Miyu Namba (+8,91).
Lühirajaujumise MM kestab pühapäeva, 18. detsembrini.
### Response:
Kolmapäev tõi lühiraja MM-il kaks maailmarekordit
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Saksa prokuratuur kahtlustab kliimaaktivistide organisatsiooni Viimane Põlvkond (Letzte Generation) ebaseaduslikus tegevuses ning kriminaalse organisatsiooni loomises.
Saksa politsei tegi prokuratuuri teatel sellega seoses läbiotsimised seitsmes Saksa liidumaas.
Prokuratuuri teatel olid läbiotsimised seotud Schwedti naftarafineerimise tehasega, vahendab Reuters.
Reuters tõi esile, et kliimaaktivistid nii Saksamaal kui ka mujal Euroopas on jõudnud avalikkuse tähelepanu alla protestiaktsioonidega, mille käigus on blokeeritud nii lennuväljade lennuradasid kui ka muuseumides olevaid kunstiteoseid.
Eelmisel nädalal vahistasid Saksa võimud riigipööret plaaninud paremäärmuslased.
|
Saksa prokuratuur kahtlustab kliimaaktiviste kriminaalses tegevuses
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksa prokuratuur kahtlustab kliimaaktivistide organisatsiooni Viimane Põlvkond (Letzte Generation) ebaseaduslikus tegevuses ning kriminaalse organisatsiooni loomises.
Saksa politsei tegi prokuratuuri teatel sellega seoses läbiotsimised seitsmes Saksa liidumaas.
Prokuratuuri teatel olid läbiotsimised seotud Schwedti naftarafineerimise tehasega, vahendab Reuters.
Reuters tõi esile, et kliimaaktivistid nii Saksamaal kui ka mujal Euroopas on jõudnud avalikkuse tähelepanu alla protestiaktsioonidega, mille käigus on blokeeritud nii lennuväljade lennuradasid kui ka muuseumides olevaid kunstiteoseid.
Eelmisel nädalal vahistasid Saksa võimud riigipööret plaaninud paremäärmuslased.
### Response:
Saksa prokuratuur kahtlustab kliimaaktiviste kriminaalses tegevuses
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Messi realiseeris teisipäeval penalti ja andis Argentina kolmandale värava resultatiivse söödu ning koondis jõudis kuuendat korda MM-finaali, alistades nelja hulgas Horvaatia 3:0.
Tegemist oli tema 25. kohtumisega MM-finaalturniiridel ehk neid on kogunenud sama palju kui senisel rekordimehel Lothar Matthäusil (Saksamaal). Osalemine finaalis viiks argentiinlase ainuliidriks.
"Tunnen end väga õnnelikuna, et jõudsin selle saavutuseni – lõpetan oma MM-teekonna, mängides finaalis viimast mängu," sõnas Messi kodumaisele väljaandele Diario Deportivo Ole.
"Järgmiseni on veel palju aastaid ja ma ei usu, et selleks võimeline olen. Sellisel moel on parim viis lõpetada," lisas koondise kapten.
35-aastane Messi mängib oma viiendal MM-il. Argentiinlastest pole keegi teine seda suutnud, Diego Maradona ja Javier Mascherano jäid pidama nelja peal. MM-finaalturniiridel on Messi skoorinud 11 korda, mis on samuti Argentina rekord. Gabriel Batistuta jääb maha ühe tabamusega.
|
Lionel Messi: finaal jääb mu viimaseks MM-finaalturniiride mänguks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Messi realiseeris teisipäeval penalti ja andis Argentina kolmandale värava resultatiivse söödu ning koondis jõudis kuuendat korda MM-finaali, alistades nelja hulgas Horvaatia 3:0.
Tegemist oli tema 25. kohtumisega MM-finaalturniiridel ehk neid on kogunenud sama palju kui senisel rekordimehel Lothar Matthäusil (Saksamaal). Osalemine finaalis viiks argentiinlase ainuliidriks.
"Tunnen end väga õnnelikuna, et jõudsin selle saavutuseni – lõpetan oma MM-teekonna, mängides finaalis viimast mängu," sõnas Messi kodumaisele väljaandele Diario Deportivo Ole.
"Järgmiseni on veel palju aastaid ja ma ei usu, et selleks võimeline olen. Sellisel moel on parim viis lõpetada," lisas koondise kapten.
35-aastane Messi mängib oma viiendal MM-il. Argentiinlastest pole keegi teine seda suutnud, Diego Maradona ja Javier Mascherano jäid pidama nelja peal. MM-finaalturniiridel on Messi skoorinud 11 korda, mis on samuti Argentina rekord. Gabriel Batistuta jääb maha ühe tabamusega.
### Response:
Lionel Messi: finaal jääb mu viimaseks MM-finaalturniiride mänguks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Rääma 38 omanik on Trading House Property OÜ, mis on üks Trading House Eesti Grupi firmadest. Mõlemad ettevõtted kuuluvad Peter Huntile. Kunagi asus sellel kinnistul linavabrik, praegu voodi- ja tekstiilitehas koos Wendre esinduskauplusega.
"Pärnu linnal on soov muuta endise Linavabriku/Wendre vabrikupoe krunt elurajooniks, kus oleks ka äritegevust. Otsime Pärnus aktiivselt uut kohta, kuhu tootmine ümber kolida. Kõigepealt on vaja krundil läbi viia planeerimine, mis võtab vähemalt aasta aega, alles seejärel saab rääkida etapiviisilisest hoonete ehitamisest," selgitas Hunt ettevõtte tulevikuplaane.
Krundi omaniku korraldatud arhitektuurivõistluse võitis Rootsi arhitektuuribüroo Wingårdhs Architects.
Võidutöö kohaselt jääb tulevikus kesklinnast mööda Lai-Raba silda Ülejõe poole sõites Rääma tänava äärde elamupiirkond, kus asuvad värvilised majad, mis on üksteisest eraldatud käigutänavate, trepistiku ja väiksemate avalike platsidega. Rääma tänava äärne kauplusehoone soovitakse põhimahus säilitada ja liita sellele kõrgem hoonemaht.
Praeguse kauplusehoone taha on planeeritud ümara põhiplaaniga tornelamu, mille kõrval on suurem sisehooviga ristkülikukujuline hoone. Nende taha, aedlinnaku poole jääva praeguse tootmistsehhi asemele on kavandatud erineva suurusega elamud, mille keskel on avalik roheala.
|
Omanik kavandab Wendre voodi- ja tekstiilitehase asemele elamukvartalit
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rääma 38 omanik on Trading House Property OÜ, mis on üks Trading House Eesti Grupi firmadest. Mõlemad ettevõtted kuuluvad Peter Huntile. Kunagi asus sellel kinnistul linavabrik, praegu voodi- ja tekstiilitehas koos Wendre esinduskauplusega.
"Pärnu linnal on soov muuta endise Linavabriku/Wendre vabrikupoe krunt elurajooniks, kus oleks ka äritegevust. Otsime Pärnus aktiivselt uut kohta, kuhu tootmine ümber kolida. Kõigepealt on vaja krundil läbi viia planeerimine, mis võtab vähemalt aasta aega, alles seejärel saab rääkida etapiviisilisest hoonete ehitamisest," selgitas Hunt ettevõtte tulevikuplaane.
Krundi omaniku korraldatud arhitektuurivõistluse võitis Rootsi arhitektuuribüroo Wingårdhs Architects.
Võidutöö kohaselt jääb tulevikus kesklinnast mööda Lai-Raba silda Ülejõe poole sõites Rääma tänava äärde elamupiirkond, kus asuvad värvilised majad, mis on üksteisest eraldatud käigutänavate, trepistiku ja väiksemate avalike platsidega. Rääma tänava äärne kauplusehoone soovitakse põhimahus säilitada ja liita sellele kõrgem hoonemaht.
Praeguse kauplusehoone taha on planeeritud ümara põhiplaaniga tornelamu, mille kõrval on suurem sisehooviga ristkülikukujuline hoone. Nende taha, aedlinnaku poole jääva praeguse tootmistsehhi asemele on kavandatud erineva suurusega elamud, mille keskel on avalik roheala.
### Response:
Omanik kavandab Wendre voodi- ja tekstiilitehase asemele elamukvartalit
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Kooskõlastusele saadetud metsanduse arengukava uus variant näeb ette, et metsa raiemaht peab vähenema, muidu me ei suuda täita meie seatud kriteeriume, kus paneme oluliselt rohkem rõhku elurikkusele ja metsa ökosüsteemile," ütles Kallas kolmapäeval ERR-ile.
Kallase sõnul tõstetakse arengukava eelnõus esile, et metsandus peab tagama metsa ökosüsteemi ja kliimaeesmärgid ning arvestama ka elurikkusega. "Varasemalt oli nii, et ta peab arvestama metsa, ökosüsteemidega ja teiste asjadega, aga minu jaoks oli see liiga üldsõnaline, ma tahtsin, ta peab tagama," selgitas minister rõhuasetuse muutust.
"Mis tähendab, et tulevikus peab Eestis raiemaht vähenema, kui me tahame tagada metsa ökosüsteemi ja kliima väärtused, mis meile on siis pandud," ütles ta ning lisas, et seda on öelnud ka kõik eksperdid.
Kallas ütles, et kokku tehti arengukavas umbes 15 muudatust.
"Võib-olla mõõdikutest oli kõige suurem muudatus see, et praegusest arengukava projektist läks välja, et metsanduse arengukava raames ei tohi majandatava metsa pindala väheneda ehk see oleks sisuliselt selge punane joon, et järgmised kümme aastat majandatav mets Eestis ei vähene. Aga me ei saanud sellist mõõdikut sisse jätta, sest see tegelikult ei võimalda isegi ühte protsenti näiteks majandusmetsa vähendada, kui selleks peaks elurikkuse ja ökosüsteemi säilitamiseks vajadust olema. Ehk sellise mõõdiku võtsime välja, mis minu hinnangul sidus ära metsanduse arengukava ühe selge joonega ja kõik ülejäänud punktid ei oleks täitnud enam enda eesmärki," selgitas minister.
Küsimusele, mis on siis uues arengukava eelnõus soovitatav aastane raiemaht, vastas Kallas, et seda pole seal üheselt kirjas.
"Raiemahtu ei saanud konkreetselt öelda, seal on vahemikud. Kas ta on üheksa kuni üksteist või alla selle – kui me tahame, et Eesti metsamaa näiteks seoks CO2 või tagaks metsa ökosüsteemi säilimise, siis see tähendab igal juhul, et raiemaht peab langema," ütles ta. "Aga kas ta on nüüd kaheksa, kaheksa ja pool, on ta üheksa, on ta seitse – selliseid asju me ei pannud sisse, sest meie jaoks on eesmärk ju teine: meil ei ole eesmärk konkreetne raiemaht Eestis, vaid meil on eesmärk, et Eesti metsad oleks majandatud kestlikumalt, seoks rohkem süsinikku ja arvestaksid paremini ka erinevate kliima ja ökosüsteemi eesmärkidega," lisas ta.
"Meie eesmärk on see, et Eesti mets oleks hoitud, mitte see, võtame x hektareid maha. Eesmärk on see, et metsa ökosüsteem oleks kaitstud ja kliimaeesmärgid täidetud," kordas minister.
Ministeeriumi pressiesindaja saadetud täpsustuse kohaselt näeb arengukava ette liikuda metsade majandamisel ühtlase metsakasutuse poole. Vastavat mõjuhinnangule jääks aastane raiemaht sel juhul vahemikku 9-11 miljonit tihumeetrit. Seda, milliseks raiemaht tegelikult kujuneb, otsustab valitsus.
Praegune aastane raiemaht on Eestis 10–12 miljonit tihumeetrit.
Eelnõusse on kirjutatud ka näiteks soovitus seadusemuudatusteks. Esimene soovitus pikendataks metsa uuendamise aega – nii saab vältida suurte lagedate koondumist ja teine soovitus piiraks raielangi maksimaalse suuruse praeguselt seitsmelt hektarilt viie hektarini, öeldakse keskkonnaministeeriumi pressiteates.
Keskkonnaminister Madis Kallas ütles pressiteates vahendusel, et tema esitatud arengukava on riigikogule ettepanek kompromissiks. "Loodan, et riigikogu võtab arengukava menetlusse, kaasab vajadusel veel kõiki osapooli ning jõuame lõpuks ühiskondliku otsuseni, kuidas me edaspidi Eesti metsi kaitseme ja majandame," märkis Kallas.
Keskkonnaministeeriumi soov on, et arengukava jõuaks tuleva aasta algul riigikogusse.
Keskkonnaminister kirjutas alla ka metsanduse arengukava keskkonnamõjude ja teiste oluliste mõjude hindamisele.
Hindamise töid koordineeris OÜ Maves. Esmakordselt on arengukavas hinnatud mõjusid nii laialpõhjaliselt, et vaadeldi kõik eluvaldkondi, mitte ainult looduskeskkonda. Seepärast hindasid eksperdid mõjusid lisaks ka majandusele ning sotsiaal- ja kultuurivaldkonnale.
Mõjude hindamisel ei tuvastatud ühtegi otsest vastuolu mõne teise strateegilise planeerimisdokumendi eesmärgiga või selle mõõdikuga. Samuti ei leitud eksperthinnangu ja kontrollküsimustiku põhjal ühtegi asjaolu, mille tõttu peaks mingi MAK-i eesmärgi või meetme ümber sõnastama.
Küll on mõjude hindamise aruandes välja toodud mitu ettepanekut, millega peab arengukava rakendamisel arvestama. Samuti rõhutavad aruande koostajad, et MAK-i elluviimisel peab tekkivaid keskkonnamõjusid järjekindlalt seirama ja vajadusel kehtestama leevendusmeetmeid.
|
Kallase esitatud metsanduse arengukava soovitab vähendada raiemahtu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kooskõlastusele saadetud metsanduse arengukava uus variant näeb ette, et metsa raiemaht peab vähenema, muidu me ei suuda täita meie seatud kriteeriume, kus paneme oluliselt rohkem rõhku elurikkusele ja metsa ökosüsteemile," ütles Kallas kolmapäeval ERR-ile.
Kallase sõnul tõstetakse arengukava eelnõus esile, et metsandus peab tagama metsa ökosüsteemi ja kliimaeesmärgid ning arvestama ka elurikkusega. "Varasemalt oli nii, et ta peab arvestama metsa, ökosüsteemidega ja teiste asjadega, aga minu jaoks oli see liiga üldsõnaline, ma tahtsin, ta peab tagama," selgitas minister rõhuasetuse muutust.
"Mis tähendab, et tulevikus peab Eestis raiemaht vähenema, kui me tahame tagada metsa ökosüsteemi ja kliima väärtused, mis meile on siis pandud," ütles ta ning lisas, et seda on öelnud ka kõik eksperdid.
Kallas ütles, et kokku tehti arengukavas umbes 15 muudatust.
"Võib-olla mõõdikutest oli kõige suurem muudatus see, et praegusest arengukava projektist läks välja, et metsanduse arengukava raames ei tohi majandatava metsa pindala väheneda ehk see oleks sisuliselt selge punane joon, et järgmised kümme aastat majandatav mets Eestis ei vähene. Aga me ei saanud sellist mõõdikut sisse jätta, sest see tegelikult ei võimalda isegi ühte protsenti näiteks majandusmetsa vähendada, kui selleks peaks elurikkuse ja ökosüsteemi säilitamiseks vajadust olema. Ehk sellise mõõdiku võtsime välja, mis minu hinnangul sidus ära metsanduse arengukava ühe selge joonega ja kõik ülejäänud punktid ei oleks täitnud enam enda eesmärki," selgitas minister.
Küsimusele, mis on siis uues arengukava eelnõus soovitatav aastane raiemaht, vastas Kallas, et seda pole seal üheselt kirjas.
"Raiemahtu ei saanud konkreetselt öelda, seal on vahemikud. Kas ta on üheksa kuni üksteist või alla selle – kui me tahame, et Eesti metsamaa näiteks seoks CO2 või tagaks metsa ökosüsteemi säilimise, siis see tähendab igal juhul, et raiemaht peab langema," ütles ta. "Aga kas ta on nüüd kaheksa, kaheksa ja pool, on ta üheksa, on ta seitse – selliseid asju me ei pannud sisse, sest meie jaoks on eesmärk ju teine: meil ei ole eesmärk konkreetne raiemaht Eestis, vaid meil on eesmärk, et Eesti metsad oleks majandatud kestlikumalt, seoks rohkem süsinikku ja arvestaksid paremini ka erinevate kliima ja ökosüsteemi eesmärkidega," lisas ta.
"Meie eesmärk on see, et Eesti mets oleks hoitud, mitte see, võtame x hektareid maha. Eesmärk on see, et metsa ökosüsteem oleks kaitstud ja kliimaeesmärgid täidetud," kordas minister.
Ministeeriumi pressiesindaja saadetud täpsustuse kohaselt näeb arengukava ette liikuda metsade majandamisel ühtlase metsakasutuse poole. Vastavat mõjuhinnangule jääks aastane raiemaht sel juhul vahemikku 9-11 miljonit tihumeetrit. Seda, milliseks raiemaht tegelikult kujuneb, otsustab valitsus.
Praegune aastane raiemaht on Eestis 10–12 miljonit tihumeetrit.
Eelnõusse on kirjutatud ka näiteks soovitus seadusemuudatusteks. Esimene soovitus pikendataks metsa uuendamise aega – nii saab vältida suurte lagedate koondumist ja teine soovitus piiraks raielangi maksimaalse suuruse praeguselt seitsmelt hektarilt viie hektarini, öeldakse keskkonnaministeeriumi pressiteates.
Keskkonnaminister Madis Kallas ütles pressiteates vahendusel, et tema esitatud arengukava on riigikogule ettepanek kompromissiks. "Loodan, et riigikogu võtab arengukava menetlusse, kaasab vajadusel veel kõiki osapooli ning jõuame lõpuks ühiskondliku otsuseni, kuidas me edaspidi Eesti metsi kaitseme ja majandame," märkis Kallas.
Keskkonnaministeeriumi soov on, et arengukava jõuaks tuleva aasta algul riigikogusse.
Keskkonnaminister kirjutas alla ka metsanduse arengukava keskkonnamõjude ja teiste oluliste mõjude hindamisele.
Hindamise töid koordineeris OÜ Maves. Esmakordselt on arengukavas hinnatud mõjusid nii laialpõhjaliselt, et vaadeldi kõik eluvaldkondi, mitte ainult looduskeskkonda. Seepärast hindasid eksperdid mõjusid lisaks ka majandusele ning sotsiaal- ja kultuurivaldkonnale.
Mõjude hindamisel ei tuvastatud ühtegi otsest vastuolu mõne teise strateegilise planeerimisdokumendi eesmärgiga või selle mõõdikuga. Samuti ei leitud eksperthinnangu ja kontrollküsimustiku põhjal ühtegi asjaolu, mille tõttu peaks mingi MAK-i eesmärgi või meetme ümber sõnastama.
Küll on mõjude hindamise aruandes välja toodud mitu ettepanekut, millega peab arengukava rakendamisel arvestama. Samuti rõhutavad aruande koostajad, et MAK-i elluviimisel peab tekkivaid keskkonnamõjusid järjekindlalt seirama ja vajadusel kehtestama leevendusmeetmeid.
### Response:
Kallase esitatud metsanduse arengukava soovitab vähendada raiemahtu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Hein oli puurisuul kõik 90 minutit, kui Arsenal sai teisipäeval jagu AC Milanist 2:1 (21. Martin Ödegaard, 41. Reiss Nelson - 78. Fikayo Tomori).
Järgnevalt korraldati ka penaltiseeria, mille Arsenal 4:3. Milani viiest penaltist kolm löödi sisse, aga ühe eestlane tõrjus ja viimane põrutati mööda. Eestlane sai kätte Hispaania noortekoondislase Brahim Diaze soorituse.
Viis päeva varem oli Arsenal kohtunud samuti Dubais Prantsusmaa tippklubi Lyoni Olympique'iga ja võitnud 3:0 ning järgnenud penaltiseerias tõrjus Hein koguni neli vastaste lööki.
Turniirisüsteemi järgi saab iga võidu eest kolm punkti ja eduka penaltiseeria eest veel ühe lisapunkti ehk kellelgi pole võimalik Arsenali turniirivõitu väärata.
MM-finaalturniiri tõttu on maailma klubijalgpall hetkel pausil, aga peagi mängud jätkuvad ja seetõttu peavad meeskonnad kontrollkohtumisi nende mängijatega, kes finaalturniiril ei osale.
Enne Premier League'i jätkumist tuleb Arsenal pidada koduareenil veel viimane kontrollmäng Torino Juventusega.
|
Hein aitas Arsenali turniirivõiduni, eestlane tõrjus taas penalti
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hein oli puurisuul kõik 90 minutit, kui Arsenal sai teisipäeval jagu AC Milanist 2:1 (21. Martin Ödegaard, 41. Reiss Nelson - 78. Fikayo Tomori).
Järgnevalt korraldati ka penaltiseeria, mille Arsenal 4:3. Milani viiest penaltist kolm löödi sisse, aga ühe eestlane tõrjus ja viimane põrutati mööda. Eestlane sai kätte Hispaania noortekoondislase Brahim Diaze soorituse.
Viis päeva varem oli Arsenal kohtunud samuti Dubais Prantsusmaa tippklubi Lyoni Olympique'iga ja võitnud 3:0 ning järgnenud penaltiseerias tõrjus Hein koguni neli vastaste lööki.
Turniirisüsteemi järgi saab iga võidu eest kolm punkti ja eduka penaltiseeria eest veel ühe lisapunkti ehk kellelgi pole võimalik Arsenali turniirivõitu väärata.
MM-finaalturniiri tõttu on maailma klubijalgpall hetkel pausil, aga peagi mängud jätkuvad ja seetõttu peavad meeskonnad kontrollkohtumisi nende mängijatega, kes finaalturniiril ei osale.
Enne Premier League'i jätkumist tuleb Arsenal pidada koduareenil veel viimane kontrollmäng Torino Juventusega.
### Response:
Hein aitas Arsenali turniirivõiduni, eestlane tõrjus taas penalti
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Mette Frederikseni sõnul on uuel valitsusel suured ambitsioonid nii tööhõive tagamiseks, kliimaküsimustes kui ka ulatuslikus reformide paketis, vahendas Euractiv.
Koos Taani sotside juhi Mette Frederikseniga juhtisid koalitsioonikõnelusi liberaalse Venstre Danmarks Liberale Parti juht Jacob Elleman-Jensen ning tsentristlike moderaatide juht Lars Løkke Rasmussen, kes pidasid kolmapäeval ühise pressikonverentsi.
Moderaadid (Moderaterne) on uus erakond, mis moodustati Rasmusseni juhtimisel alles juunis. Varem on ta olnud Taani peaminister Venstre juhina, kuid lahkus sealt skandaaliga. Valimistel saavutasid moderaadid paremuselt kolmanda koha.
Kolmel erakonnal on kokku 89 kohta Taani parlamendi 179 kohast. Taani parlamendis on esindatud ka neli seadusandjat Gröönimaalt ja Fääri saartelt. Praktikas on aga uus valitsus suutnud saavutada vajaliku enamuse, kuna Põhja-Atlandi saadikud tavaliselt ei sekku Taani sisepoliitikasse.
Juhul kui koalitsioonileping sõlmitakse ning valitsus nimetatakse ametisse, siis saab Mette Frederiksenist teist korda Taani peaminister.
Taani senist valitsust toetasid vasakpoolsed Taani sotsialistlik rahvapartei Socialistisk Folkeparti sotsiaalliberaalne partei Radikale Venstre ning Taani ökosotsialistlik puna-roheline liit Enhedslisten – De Rød-Grønne.
Koalitsioonikõnelused on kestnud üle kuu aja, mis on Taani poliitikas tavatult pikk.
Kuna Frederikseni juhitud Taani sotsid võitsid viimastel parlamendivalimistel üle veerandi häältest, siis ei alustanud nad koalitsioonikõnelusi teiste vasakparteidega, kes on traditsiooniliselt olnud Taani sotside koalitsioonipartnerid.
|
Taani sotsid teevad paremerakondadega valitsuse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mette Frederikseni sõnul on uuel valitsusel suured ambitsioonid nii tööhõive tagamiseks, kliimaküsimustes kui ka ulatuslikus reformide paketis, vahendas Euractiv.
Koos Taani sotside juhi Mette Frederikseniga juhtisid koalitsioonikõnelusi liberaalse Venstre Danmarks Liberale Parti juht Jacob Elleman-Jensen ning tsentristlike moderaatide juht Lars Løkke Rasmussen, kes pidasid kolmapäeval ühise pressikonverentsi.
Moderaadid (Moderaterne) on uus erakond, mis moodustati Rasmusseni juhtimisel alles juunis. Varem on ta olnud Taani peaminister Venstre juhina, kuid lahkus sealt skandaaliga. Valimistel saavutasid moderaadid paremuselt kolmanda koha.
Kolmel erakonnal on kokku 89 kohta Taani parlamendi 179 kohast. Taani parlamendis on esindatud ka neli seadusandjat Gröönimaalt ja Fääri saartelt. Praktikas on aga uus valitsus suutnud saavutada vajaliku enamuse, kuna Põhja-Atlandi saadikud tavaliselt ei sekku Taani sisepoliitikasse.
Juhul kui koalitsioonileping sõlmitakse ning valitsus nimetatakse ametisse, siis saab Mette Frederiksenist teist korda Taani peaminister.
Taani senist valitsust toetasid vasakpoolsed Taani sotsialistlik rahvapartei Socialistisk Folkeparti sotsiaalliberaalne partei Radikale Venstre ning Taani ökosotsialistlik puna-roheline liit Enhedslisten – De Rød-Grønne.
Koalitsioonikõnelused on kestnud üle kuu aja, mis on Taani poliitikas tavatult pikk.
Kuna Frederikseni juhitud Taani sotsid võitsid viimastel parlamendivalimistel üle veerandi häältest, siis ei alustanud nad koalitsioonikõnelusi teiste vasakparteidega, kes on traditsiooniliselt olnud Taani sotside koalitsioonipartnerid.
### Response:
Taani sotsid teevad paremerakondadega valitsuse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Boston juhtis vahepeal ka 20 punktiga, aga LeBron James viis pisut enam kui kaks minutit enne lõppu Lakersi 110:103 juhtima, kuid Marcus Smarti korvid vähendasid vahe paarile silmale. Jayson Tatumi tabamus 17 sekundit enne sireeni tähendas viigiseisu ja lisaaega.
Lisaajal jäi Celtics 110:114 taha, aga tegi siis 12:0 spurdi ja see otsustas mängu.
Tatum kerkis 44 punktiga üleplatsimeheks, Jaylen Brown panustas 25 punkti ja 15 lauapalliga. Lakers ridades oli 37 punkti ja 12 lauapalliga resultatiivsem Anthony Davis. James lisas 33 silma ja üheksa tulemuslikku söötu.
Läänekonverentsi liidermeeskond New Orleans Pelicans kaotas võõrsil Utah Jazzile 100:121 (30:29, 15:23, 26:39, 29:30) ja langes võiduprotsendilt võrdsele pulgale Memphis Grizzliesega.
Domantas Sabonis viskas 22 punkti ja võttis kümme lauapalli, aga Sacramento Kings kaotas siiski võõrsil Philadelphia 76ersile 103:123 (32:39, 23:41, 28:21, 20:22).
Tulemused: Philadelphia - Sacramento 123:103, Milwaukee - Golden State 128:111, Houston - Phoenix 111:97, Utah - New Orleans 121:100, LA Lakers - Boston 118:122 la.
|
Boston Celtics murdis LA Lakersi lisaajaga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Boston juhtis vahepeal ka 20 punktiga, aga LeBron James viis pisut enam kui kaks minutit enne lõppu Lakersi 110:103 juhtima, kuid Marcus Smarti korvid vähendasid vahe paarile silmale. Jayson Tatumi tabamus 17 sekundit enne sireeni tähendas viigiseisu ja lisaaega.
Lisaajal jäi Celtics 110:114 taha, aga tegi siis 12:0 spurdi ja see otsustas mängu.
Tatum kerkis 44 punktiga üleplatsimeheks, Jaylen Brown panustas 25 punkti ja 15 lauapalliga. Lakers ridades oli 37 punkti ja 12 lauapalliga resultatiivsem Anthony Davis. James lisas 33 silma ja üheksa tulemuslikku söötu.
Läänekonverentsi liidermeeskond New Orleans Pelicans kaotas võõrsil Utah Jazzile 100:121 (30:29, 15:23, 26:39, 29:30) ja langes võiduprotsendilt võrdsele pulgale Memphis Grizzliesega.
Domantas Sabonis viskas 22 punkti ja võttis kümme lauapalli, aga Sacramento Kings kaotas siiski võõrsil Philadelphia 76ersile 103:123 (32:39, 23:41, 28:21, 20:22).
Tulemused: Philadelphia - Sacramento 123:103, Milwaukee - Golden State 128:111, Houston - Phoenix 111:97, Utah - New Orleans 121:100, LA Lakers - Boston 118:122 la.
### Response:
Boston Celtics murdis LA Lakersi lisaajaga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Valimiskomisjoni kuulusid Elin Kard ja Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum), Johannes Säre (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum), Peeter Talvistu (Tartu Kunstimaja), Kadri Laas-Lepasepp (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus), Marge Monko (kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia professor), Tiina Sarapu (kunstnik, kunstnikupalga saaja aastatel 2021–2023) ja Hanno Soans (kuraator ja kunstiteadlane, kunstnikupalga saaja aastatel 2022–2024).
Kokku laekus 72 taotlust, kunstnikupalga suurus on 1,1-kordne kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk.
Kunstnikupalga saajad alates 2016. aastast:
2016–2018: Kaido Ole, Anu Vahtra, Mark Raidpere, Marge Monko, Kris Lemsalu
2017–2019: Dénes Kalev Farkas, Kiwa, Flo Kasearu, Jaanus Samma
2018–2020: Edith Karlson, Tanja Muravskaja, Tõnis Saadoja
2019–2021: Jass Kaselaan, Jüri Kask, Marko Mäetamm, Kärt Ojavee, Laura Põld
2020–2022: Merike Estna, Raul Keller, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Kristina Norman
2021–2023: Eike Eplik, Anders Härm, Tiina Sarapu, Jevgeni Zolotko, Sigrid Viir
2022–2024: Edith Karlson, Kristi Kongi, Kadri Mälk, Hanno Soans, Jaan Toomik.
|
Selgusid uued kunstnikupalgalised
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valimiskomisjoni kuulusid Elin Kard ja Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum), Johannes Säre (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum), Peeter Talvistu (Tartu Kunstimaja), Kadri Laas-Lepasepp (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus), Marge Monko (kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia professor), Tiina Sarapu (kunstnik, kunstnikupalga saaja aastatel 2021–2023) ja Hanno Soans (kuraator ja kunstiteadlane, kunstnikupalga saaja aastatel 2022–2024).
Kokku laekus 72 taotlust, kunstnikupalga suurus on 1,1-kordne kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk.
Kunstnikupalga saajad alates 2016. aastast:
2016–2018: Kaido Ole, Anu Vahtra, Mark Raidpere, Marge Monko, Kris Lemsalu
2017–2019: Dénes Kalev Farkas, Kiwa, Flo Kasearu, Jaanus Samma
2018–2020: Edith Karlson, Tanja Muravskaja, Tõnis Saadoja
2019–2021: Jass Kaselaan, Jüri Kask, Marko Mäetamm, Kärt Ojavee, Laura Põld
2020–2022: Merike Estna, Raul Keller, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Kristina Norman
2021–2023: Eike Eplik, Anders Härm, Tiina Sarapu, Jevgeni Zolotko, Sigrid Viir
2022–2024: Edith Karlson, Kristi Kongi, Kadri Mälk, Hanno Soans, Jaan Toomik.
### Response:
Selgusid uued kunstnikupalgalised
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Hallil Nõukogude ajal sai enamik inimesi ühesuurust pensioni. Seda sai nii lihttööd teinud inimene kui ka suur ülemus. Värskelt vabaks saanud Eestis pidi raskete finantsolude tõttu alguses maksma ka kõigile sarnast väikest elatusraha.
Inimesed seda õiglaseks ei pidanud ja tahtsid hoopis pensione nagu läänes. Seetõttu otsustati 1990. aastatel, et meie pensionid hakkavad sõltuma inimeste panusest: see, kes maksab rohkem makse, peab saama ka suuremat pensioni ja vastupidi. Samuti oli näha, et lapsi sünnib järjest vähem, mis tähendab, et tulevikus ei ole meil piisavalt maksumaksjaid ja seetõttu otsustati, et osa pensionirahast tuleb ette koguda ning 1998. aastal loodi vabatahtlik kolmas sammas ja 2002. aastal kohustuslik teine sammas.
Kõik pensionisambad sõltuvad viimased 20 aastat suurel määral inimeste sissemaksetest. Enne 1999. aastat ei olnud meil isikustatud sotsiaalmaksu, mistõttu riik ei teadnud, kes kui suurt palka oli enne seda saanud, ja 1999. aastale eelneva perioodi eest anti kõigile töötajatele esimese samba pensioniõigusi nii, nagu nad oleksid töötanud kõik keskmise palgaga. Seetõttu on praeguste pensionäride pensionid sarnase suurusega, enamik neist on töötanud suure osa oma tööelust enne 1999. aastat ja enamikul ei ole teist ega kolmandat sammast.
Iga järgneva kümnendiga aga olukord muutub. Kui praegu saame piltlikult öeldes jagada tordi pensionäride vahel enam-vähem võrdselt, siis edaspidi peab sellest samast tordist saama lõigata suurepalgalisele inimesele suurema tüki ja teistele jäävad siis muidugi väiksemad. Oleks meil tegu hiigeltordiga, ei olekski muret, aga tort on paraku väiksepoolne, pigem koogike. Olgu öeldud, et praegustest pensionitest väiksemaid pensione on kogumas lausa 60 protsenti kindlustatutest.
Kuna lapsi on viimastel aastakümnetel sündinud vähe, on meil järgmistel aastakümnetel maksumaksjaid järjest kasinamalt, pensionäre aga rohkem. See tähendab, et lisaks ebavõrdsusele on meil raskusi esimese samba rahastamisega. Selle murega tegelemiseks loodud kohustuslik kogumispension ehk teine sammas on aga alates 2020. aastast vabatahtlik.
Tööandjapension tooks pensionisüsteemi raha juurde
Õnneks on suurem osa teise sambaga liitunutest sinna ka pärast selle vabatahtlikuks muutmist alles jäänud, aga kolmandik on lahkunud. Meil on seega nüüd kaks vabatahtlikku kogumispensionit. Hoiame pöialt, et teine sammas ei muutuks nii marginaalseks, nagu seda on kolmas sammas.
Kolmandas sambas kogub omale täiendavat pensioni vaid 20 protsenti töötajatest ja keskmiselt panustatakse kolm protsenti palgast, mis tähendab, et tulevikus saadakse kolmandast sambast pensionilisa keskmiselt vaid loetud protsendid palgast.
Kui inimesed koguksid kolmandasse sambasse nii, nagu riik seda maksusoodustusega püüab nügida: 15 protsenti palgast 40 aastat, oleks enamiku pensionipõlv hästi kindlustatud. Kuna inimesed ise seda 15 protsenti praegu vabatahtlikult ei kogu, tegime pensionianalüüsis ettepaneku luua tööandjapension, et tööandjad siis inimestel seda teha aitaks.
"Veel kindlam oleks tööandjapension teha sellisena, et kõik tööandjad hakkavad vaikimisi ehk automaatselt töötajatele pensioni koguma."
Selleks, et tööandjaid oma töötajatele pensioni koguma meelitada, tuleb teha maksusoodustusi ja veel kindlam oleks tööandjapension teha sellisena, et kõik tööandjad hakkavad vaikimisi ehk automaatselt töötajatele pensioni koguma ja selleks, et seda mitte teha, peaks nad aktiivselt vastava sammu astuma ning tööandjapensioni kogumise lõpetama.
Kogumispensioni seisu vaata siis, kui taksojuhid investeerimisnõu hakkavad andma
Mõni lugeja võib nüüd selle peale mõelda, et kogumispension on ju üks kahtlane asi, sest viimase poole aastaga on minu pensionivara selles langenud. Aga nii see käibki, et majanduslanguse tingimustes on fondide vara languses ja majanduse õitsengu ajal taas tõusus.
Oma pensionivara seisu on kõige õigem vaadata siis, kui taksojuhid hakkavad investeerimisnõu andma. Ja isegi kui pensionifondid ei anna nii suurt tootlust, nagu me loodame, siis oleme ausad, pikaks ja külmaks talveks sahvrisse kogutud viljakott, millest rotid on natukene ära viinud, on parem, kui see, et meil ei ole sahvrisse mitte midagi kogutud ja peame lootma vaid naaberkülas elavatele lastele, et ehk on nemad nii palju kõrvale pannud, et suudavad ära toita nii oma lapsed kui ka meid.
Riik peaks pakkuma inimesele otsuste langetamiseks tuge
Kokkuvõtteks teeme me pensionianalüüsiga soovituse muuta esimene sammas solidaarsemaks, et see tagaks kõikidele inimestele vanaduspõlveks piisava baassissetuleku ja parema tuleviku nimel soovitame luua tööandjapensioni ehk rohkem vara tulevikuks ette koguda.
Kuna teise samba vabatahtlikuks muutmisega on inimeste vastutus oma pensioni sissetuleku eest läinud suuremaks, aga pensionisüsteem ja investeerimine on keeruline, tuleb inimestele pakkuda selle kõigega hakkamasaamiseks tuge. Seda püüab praegu teha sotsiaalkindlustusamet, kus on tööl kolm pensioninõustajat, kes annavad lihtsat ja objektiivset nõu oma tuleviku kindlustamiseks.
|
Kristiina Selgis: pensionisüsteem muutub ebavõrdsemaks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hallil Nõukogude ajal sai enamik inimesi ühesuurust pensioni. Seda sai nii lihttööd teinud inimene kui ka suur ülemus. Värskelt vabaks saanud Eestis pidi raskete finantsolude tõttu alguses maksma ka kõigile sarnast väikest elatusraha.
Inimesed seda õiglaseks ei pidanud ja tahtsid hoopis pensione nagu läänes. Seetõttu otsustati 1990. aastatel, et meie pensionid hakkavad sõltuma inimeste panusest: see, kes maksab rohkem makse, peab saama ka suuremat pensioni ja vastupidi. Samuti oli näha, et lapsi sünnib järjest vähem, mis tähendab, et tulevikus ei ole meil piisavalt maksumaksjaid ja seetõttu otsustati, et osa pensionirahast tuleb ette koguda ning 1998. aastal loodi vabatahtlik kolmas sammas ja 2002. aastal kohustuslik teine sammas.
Kõik pensionisambad sõltuvad viimased 20 aastat suurel määral inimeste sissemaksetest. Enne 1999. aastat ei olnud meil isikustatud sotsiaalmaksu, mistõttu riik ei teadnud, kes kui suurt palka oli enne seda saanud, ja 1999. aastale eelneva perioodi eest anti kõigile töötajatele esimese samba pensioniõigusi nii, nagu nad oleksid töötanud kõik keskmise palgaga. Seetõttu on praeguste pensionäride pensionid sarnase suurusega, enamik neist on töötanud suure osa oma tööelust enne 1999. aastat ja enamikul ei ole teist ega kolmandat sammast.
Iga järgneva kümnendiga aga olukord muutub. Kui praegu saame piltlikult öeldes jagada tordi pensionäride vahel enam-vähem võrdselt, siis edaspidi peab sellest samast tordist saama lõigata suurepalgalisele inimesele suurema tüki ja teistele jäävad siis muidugi väiksemad. Oleks meil tegu hiigeltordiga, ei olekski muret, aga tort on paraku väiksepoolne, pigem koogike. Olgu öeldud, et praegustest pensionitest väiksemaid pensione on kogumas lausa 60 protsenti kindlustatutest.
Kuna lapsi on viimastel aastakümnetel sündinud vähe, on meil järgmistel aastakümnetel maksumaksjaid järjest kasinamalt, pensionäre aga rohkem. See tähendab, et lisaks ebavõrdsusele on meil raskusi esimese samba rahastamisega. Selle murega tegelemiseks loodud kohustuslik kogumispension ehk teine sammas on aga alates 2020. aastast vabatahtlik.
Tööandjapension tooks pensionisüsteemi raha juurde
Õnneks on suurem osa teise sambaga liitunutest sinna ka pärast selle vabatahtlikuks muutmist alles jäänud, aga kolmandik on lahkunud. Meil on seega nüüd kaks vabatahtlikku kogumispensionit. Hoiame pöialt, et teine sammas ei muutuks nii marginaalseks, nagu seda on kolmas sammas.
Kolmandas sambas kogub omale täiendavat pensioni vaid 20 protsenti töötajatest ja keskmiselt panustatakse kolm protsenti palgast, mis tähendab, et tulevikus saadakse kolmandast sambast pensionilisa keskmiselt vaid loetud protsendid palgast.
Kui inimesed koguksid kolmandasse sambasse nii, nagu riik seda maksusoodustusega püüab nügida: 15 protsenti palgast 40 aastat, oleks enamiku pensionipõlv hästi kindlustatud. Kuna inimesed ise seda 15 protsenti praegu vabatahtlikult ei kogu, tegime pensionianalüüsis ettepaneku luua tööandjapension, et tööandjad siis inimestel seda teha aitaks.
"Veel kindlam oleks tööandjapension teha sellisena, et kõik tööandjad hakkavad vaikimisi ehk automaatselt töötajatele pensioni koguma."
Selleks, et tööandjaid oma töötajatele pensioni koguma meelitada, tuleb teha maksusoodustusi ja veel kindlam oleks tööandjapension teha sellisena, et kõik tööandjad hakkavad vaikimisi ehk automaatselt töötajatele pensioni koguma ja selleks, et seda mitte teha, peaks nad aktiivselt vastava sammu astuma ning tööandjapensioni kogumise lõpetama.
Kogumispensioni seisu vaata siis, kui taksojuhid investeerimisnõu hakkavad andma
Mõni lugeja võib nüüd selle peale mõelda, et kogumispension on ju üks kahtlane asi, sest viimase poole aastaga on minu pensionivara selles langenud. Aga nii see käibki, et majanduslanguse tingimustes on fondide vara languses ja majanduse õitsengu ajal taas tõusus.
Oma pensionivara seisu on kõige õigem vaadata siis, kui taksojuhid hakkavad investeerimisnõu andma. Ja isegi kui pensionifondid ei anna nii suurt tootlust, nagu me loodame, siis oleme ausad, pikaks ja külmaks talveks sahvrisse kogutud viljakott, millest rotid on natukene ära viinud, on parem, kui see, et meil ei ole sahvrisse mitte midagi kogutud ja peame lootma vaid naaberkülas elavatele lastele, et ehk on nemad nii palju kõrvale pannud, et suudavad ära toita nii oma lapsed kui ka meid.
Riik peaks pakkuma inimesele otsuste langetamiseks tuge
Kokkuvõtteks teeme me pensionianalüüsiga soovituse muuta esimene sammas solidaarsemaks, et see tagaks kõikidele inimestele vanaduspõlveks piisava baassissetuleku ja parema tuleviku nimel soovitame luua tööandjapensioni ehk rohkem vara tulevikuks ette koguda.
Kuna teise samba vabatahtlikuks muutmisega on inimeste vastutus oma pensioni sissetuleku eest läinud suuremaks, aga pensionisüsteem ja investeerimine on keeruline, tuleb inimestele pakkuda selle kõigega hakkamasaamiseks tuge. Seda püüab praegu teha sotsiaalkindlustusamet, kus on tööl kolm pensioninõustajat, kes annavad lihtsat ja objektiivset nõu oma tuleviku kindlustamiseks.
### Response:
Kristiina Selgis: pensionisüsteem muutub ebavõrdsemaks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kriisa kurtis haigust ja piirdus viie mänguminutiga ja tema ainus vise ei tabanud. Küll võttis eestlane ühe lauapalli ja tegi ühe vaheltlõike, aga kaotas ka kolmel korral palli.
Veesaar mängis aga 15 minutit ja tegi NCAA karjääri punktirekordi (16). Ta tabas kõik kolm kahepunktivset, mõlemad kaugvisked ja kõik neli vabaviset. Lisaks võttis ääremängija neli lauapalli ja pani ühe kulbi. Tema arvele kogunes ka üks viga.
Arizona parim oli 20 punktiga leedulasest ääremängija Azuolas Tubelis, Simeon Fryer viskas kaotajate parimana 12 silma.
Arizona on võitnud sel hooajal kümnest mängust üheksa, kodus on teenitud võit kõigil viiel juhul. Oma konverentsis (Pacific-12) annab see hetkel Arizona State'i (10-1) järel teise koha.
|
Veesaar korjas NCAA-s punktirekordi, Kriisat tabas haigus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kriisa kurtis haigust ja piirdus viie mänguminutiga ja tema ainus vise ei tabanud. Küll võttis eestlane ühe lauapalli ja tegi ühe vaheltlõike, aga kaotas ka kolmel korral palli.
Veesaar mängis aga 15 minutit ja tegi NCAA karjääri punktirekordi (16). Ta tabas kõik kolm kahepunktivset, mõlemad kaugvisked ja kõik neli vabaviset. Lisaks võttis ääremängija neli lauapalli ja pani ühe kulbi. Tema arvele kogunes ka üks viga.
Arizona parim oli 20 punktiga leedulasest ääremängija Azuolas Tubelis, Simeon Fryer viskas kaotajate parimana 12 silma.
Arizona on võitnud sel hooajal kümnest mängust üheksa, kodus on teenitud võit kõigil viiel juhul. Oma konverentsis (Pacific-12) annab see hetkel Arizona State'i (10-1) järel teise koha.
### Response:
Veesaar korjas NCAA-s punktirekordi, Kriisat tabas haigus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
USA Today tellitud Suffolki ülikooli küsitlusuuring tuvastas, et 56 protsenti vabariiklastest ja vabariiklaste poole kalduvatest sõltumatutest valijatest eelistavad erakonna presidendikandidaadina Florida praegust kuberneri Ron DeSantist.
Ainult 33 protsenti küsitlusuuringule vastanud vabariiklastest eelistab presidendikandidaadina Donald Trumpi. 31 protsenti vastanutest tahab kindlalt, et Donald Trump kandideeriks presidendiks, vahendas The Hill.
Üle 60 protsendi vabariiklastest kinnitas, et toetavad presidendikandidaati, kes ei oleks Donald Trump, kuid kes jätkaks Trumpi poliitikat.
Suffolki ülikooli poliitikauuringute keskuse direktori David Paleologose sõnul tahavad vabariiklased ja konservatiivsed sõltumatud valijaid üha enam trumpismi ilma Trumpita.
Donald Trumpist sai hiljuti esimene mõjukas vabariiklane, kes teatas, et kandideerib presidendiks 2024. aastal. The Hilli hinnangul Trumpi võimuhaare vabariiklaste üle on nõrgenemas.
Vabariiklased on Trumpi süüdistanud erakonna kehvades valimistulemustes viimastel vahevalimistel. Mitmed Trumpi toetatud kandidaadid kaotasid olulised valimised peale seda, kui võitsid erakonna sisevalimistel kandidaate, kes oleksid võinud need valimised võita.
Poliitikavaatleja Andreas Kaju hindas peale vahevalimiste esmaste tulemuste selgumist, et demokraatide vastu seati mitmes võtmeosariigis üles reaalse poliitilise kampaania kogemuseta, äärmuslike vaadetega kandidaadid, kelle peamine kapital oli ekspresident Donald Trumpi soosing.
Rahulolu Trumpiga on vabariiklaste seas detsembriks langenud 64 protsendini. Veel oktoobris oli Trumpiga rahul 75 protsenti vabariiklastest. Rahulolematus Trumpiga tõusis samal ajal 18 protsendilt 23 protsendi peale.
Küsitlusuuringuga selgitati välja ka kumba kandidaati valijad toetaks, kui ametis olev president Joe Biden oleks valimistel vastamisi endise presidendi Donald Trumpiga.
Küsitlusele vastanutest toetaks sel juhul presidendivalimistel Bidenit 47 protsenti ja Trumpi 40 protsenti. Kui aga Bideni vastu kandideeriks DeSantis, siis toetaks teda 47 protsenti valijatest ja Biden saaks 43 protsenti häältest.
USA analüütikaplatvormi FiveThirtyEight asutaja Nate Silver on samuti varem hinnanud, et Ron DeSantis on Trumpi taas presidendiks saamise ambitsioonidele tõsine oht.
|
Üle poole vabariiklastest eelistab presidendikandidaadina Ron DeSantist
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA Today tellitud Suffolki ülikooli küsitlusuuring tuvastas, et 56 protsenti vabariiklastest ja vabariiklaste poole kalduvatest sõltumatutest valijatest eelistavad erakonna presidendikandidaadina Florida praegust kuberneri Ron DeSantist.
Ainult 33 protsenti küsitlusuuringule vastanud vabariiklastest eelistab presidendikandidaadina Donald Trumpi. 31 protsenti vastanutest tahab kindlalt, et Donald Trump kandideeriks presidendiks, vahendas The Hill.
Üle 60 protsendi vabariiklastest kinnitas, et toetavad presidendikandidaati, kes ei oleks Donald Trump, kuid kes jätkaks Trumpi poliitikat.
Suffolki ülikooli poliitikauuringute keskuse direktori David Paleologose sõnul tahavad vabariiklased ja konservatiivsed sõltumatud valijaid üha enam trumpismi ilma Trumpita.
Donald Trumpist sai hiljuti esimene mõjukas vabariiklane, kes teatas, et kandideerib presidendiks 2024. aastal. The Hilli hinnangul Trumpi võimuhaare vabariiklaste üle on nõrgenemas.
Vabariiklased on Trumpi süüdistanud erakonna kehvades valimistulemustes viimastel vahevalimistel. Mitmed Trumpi toetatud kandidaadid kaotasid olulised valimised peale seda, kui võitsid erakonna sisevalimistel kandidaate, kes oleksid võinud need valimised võita.
Poliitikavaatleja Andreas Kaju hindas peale vahevalimiste esmaste tulemuste selgumist, et demokraatide vastu seati mitmes võtmeosariigis üles reaalse poliitilise kampaania kogemuseta, äärmuslike vaadetega kandidaadid, kelle peamine kapital oli ekspresident Donald Trumpi soosing.
Rahulolu Trumpiga on vabariiklaste seas detsembriks langenud 64 protsendini. Veel oktoobris oli Trumpiga rahul 75 protsenti vabariiklastest. Rahulolematus Trumpiga tõusis samal ajal 18 protsendilt 23 protsendi peale.
Küsitlusuuringuga selgitati välja ka kumba kandidaati valijad toetaks, kui ametis olev president Joe Biden oleks valimistel vastamisi endise presidendi Donald Trumpiga.
Küsitlusele vastanutest toetaks sel juhul presidendivalimistel Bidenit 47 protsenti ja Trumpi 40 protsenti. Kui aga Bideni vastu kandideeriks DeSantis, siis toetaks teda 47 protsenti valijatest ja Biden saaks 43 protsenti häältest.
USA analüütikaplatvormi FiveThirtyEight asutaja Nate Silver on samuti varem hinnanud, et Ron DeSantis on Trumpi taas presidendiks saamise ambitsioonidele tõsine oht.
### Response:
Üle poole vabariiklastest eelistab presidendikandidaadina Ron DeSantist
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Juba avaveerandil vastase suurelt eest lasknud Fenerbahce parim oli 13 punktiga Carsen Edwards. Aleksandar Vezenkov tõi võitjate kasuks 21 punkti.
Fenerbahce on kaotanud nüüd viimasest kolmest Euroliiga mängust kaks, aga asub endiselt kümne võidu ja kolme kaotusega liidrikohal. Monaco tõuseb aga võrdsele pulgale, kui saab kolmapäeval kodus jagu Barcelonast (8-4). Olympiakosel ja Madridi Realil on üheksa võitu ja neli kaotust.
Kaotusega pidi leppima ka Kaunase Žalgiris, kes jäi võõrsil alla Belgradi Crvena Zvezdale 73:77 (22:14, 15:22, 21:20, 15:21). See mäng kulges aga tunduvalt tasavägisemalt ja viimasel perioodil oli Žalgiris juhtimas 66:62.
Viimati enam kui kuu aja eest võõrsil Fenerbahcele kaotanud Crvena Zvezda on pärast seda teeninud kõigi sarjade peale kümme võitu järjest. Žalgirise vastu oli 27 punktiga parim Luca Vildoza, Nemanja Nedovic lisas 21 silma. Keenan Evans viskas Žalgirise kasuks 18 punkti.
Tulemused: Olympiakos - Fenerbahce 94:67, Crvena Zvezda - Žalgiris 77:73, Villeurbanne - Partizan 91:87, Olimpia - Maccabi 71:77, Bayern - Real 64:68, Valencia - Panathinaikos 94:91 la.
|
Euroliiga liider sai hooaja suurima kaotuse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba avaveerandil vastase suurelt eest lasknud Fenerbahce parim oli 13 punktiga Carsen Edwards. Aleksandar Vezenkov tõi võitjate kasuks 21 punkti.
Fenerbahce on kaotanud nüüd viimasest kolmest Euroliiga mängust kaks, aga asub endiselt kümne võidu ja kolme kaotusega liidrikohal. Monaco tõuseb aga võrdsele pulgale, kui saab kolmapäeval kodus jagu Barcelonast (8-4). Olympiakosel ja Madridi Realil on üheksa võitu ja neli kaotust.
Kaotusega pidi leppima ka Kaunase Žalgiris, kes jäi võõrsil alla Belgradi Crvena Zvezdale 73:77 (22:14, 15:22, 21:20, 15:21). See mäng kulges aga tunduvalt tasavägisemalt ja viimasel perioodil oli Žalgiris juhtimas 66:62.
Viimati enam kui kuu aja eest võõrsil Fenerbahcele kaotanud Crvena Zvezda on pärast seda teeninud kõigi sarjade peale kümme võitu järjest. Žalgirise vastu oli 27 punktiga parim Luca Vildoza, Nemanja Nedovic lisas 21 silma. Keenan Evans viskas Žalgirise kasuks 18 punkti.
Tulemused: Olympiakos - Fenerbahce 94:67, Crvena Zvezda - Žalgiris 77:73, Villeurbanne - Partizan 91:87, Olimpia - Maccabi 71:77, Bayern - Real 64:68, Valencia - Panathinaikos 94:91 la.
### Response:
Euroliiga liider sai hooaja suurima kaotuse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Auhinnale saab kandideerida muuseum, mis on viimase kolme aasta jooksul teinud läbi suurema uuenduskuuri. Aastatel 2018–2021 on Tartu Ülikooli muuseum muutunud külastajasõbralikumaks ning toonud uute väljapanekutega esile nii Tartu Ülikooli kui ka Tartu toomkiriku olulisuse Eesti ja Euroopa kultuuriruumis.
Sel ajavahemikul avas muuseum Tartu toomkirikus uue püsiekspositsiooni "Minu elu ülikool", sajast teadlasest jutustava portreenäituse "Tartu Ülikooli 100 nägu" ning toomkiriku ajaloole pühendatud sise- ja välinäitused. Uuendati ajutiste näituste saali ja õpilaborit ning Toomemäe parki paigaldati heade mõtete pingid, mis on pühendatud ülikooli teadlastele.
"Loomulikult oleme nominatsiooni üle väga rõõmsad. Me ei ole muuseumihoonet põhjalikult renoveerinud, vaid juurutanud uusi lahendusi järk-järgult, tõestades, et ka väiksema rahastusega saab viia ellu suuri muutusi. Oleme loonud elamusterohke muuseumikogemuse, mille keskmes on hoone atmosfäär – usun, et just unikaalne õhkkond koos põnevate esemete ning kaasaegsete museoloogiliste lahendustega teeb külaskäigu eriliseks ja unustamatuks," rääkis muuseumi direktor Mariann Raisma.
Lisaks näitusetegevusele hindas žürii ka hariduslikku tegevust, teenuste kvaliteeti, kogude tööd, kogukonna kaasamist ning sotsiaalset ja keskkonnaalast kestlikkust.
Tartu Ülikooli muuseum kogub ja hoiab materjale Tartu Ülikooli ajaloo kohta läbi nelja sajandi. Muuseumi kogud peegeldavad euroopaliku ülikoolihariduse arengut Eestis ning kollektsioonide tähtsust teadus- ja õppetegevuses. Muuseumi kogudes on ligi 250 000 museaali.
Euroopa aasta muuseumi tiitlile kandideerivad 33 muuseumi 18 riigist. Aasta muuseum kuulutatakse välja 2023. aasta maikuu alguses Barcelonas toimuval konverentsil.
Euroopa muuseumide aastaauhindu antakse välja 1977. aastast ning see on kõige tuntum rahvusvaheline muuseumide konkurss. Varem on Euroopa aasta muuseumi peaauhinna võitnud Kumu kunstimuuseum (Eesti Kunstimuuseum, 2008). Eripreemiad on saanud kolm Eesti muuseumi: esile on toodud Lennusadam (Eesti Meremuuseum) ja Haapsalu linnus (SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid) ning Kenneth Hudsoni eripreemia on saanud Eesti Rahva Muuseum.
|
Tartu Ülikooli muuseum nomineeriti Euroopa aasta muuseumi auhinnale
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Auhinnale saab kandideerida muuseum, mis on viimase kolme aasta jooksul teinud läbi suurema uuenduskuuri. Aastatel 2018–2021 on Tartu Ülikooli muuseum muutunud külastajasõbralikumaks ning toonud uute väljapanekutega esile nii Tartu Ülikooli kui ka Tartu toomkiriku olulisuse Eesti ja Euroopa kultuuriruumis.
Sel ajavahemikul avas muuseum Tartu toomkirikus uue püsiekspositsiooni "Minu elu ülikool", sajast teadlasest jutustava portreenäituse "Tartu Ülikooli 100 nägu" ning toomkiriku ajaloole pühendatud sise- ja välinäitused. Uuendati ajutiste näituste saali ja õpilaborit ning Toomemäe parki paigaldati heade mõtete pingid, mis on pühendatud ülikooli teadlastele.
"Loomulikult oleme nominatsiooni üle väga rõõmsad. Me ei ole muuseumihoonet põhjalikult renoveerinud, vaid juurutanud uusi lahendusi järk-järgult, tõestades, et ka väiksema rahastusega saab viia ellu suuri muutusi. Oleme loonud elamusterohke muuseumikogemuse, mille keskmes on hoone atmosfäär – usun, et just unikaalne õhkkond koos põnevate esemete ning kaasaegsete museoloogiliste lahendustega teeb külaskäigu eriliseks ja unustamatuks," rääkis muuseumi direktor Mariann Raisma.
Lisaks näitusetegevusele hindas žürii ka hariduslikku tegevust, teenuste kvaliteeti, kogude tööd, kogukonna kaasamist ning sotsiaalset ja keskkonnaalast kestlikkust.
Tartu Ülikooli muuseum kogub ja hoiab materjale Tartu Ülikooli ajaloo kohta läbi nelja sajandi. Muuseumi kogud peegeldavad euroopaliku ülikoolihariduse arengut Eestis ning kollektsioonide tähtsust teadus- ja õppetegevuses. Muuseumi kogudes on ligi 250 000 museaali.
Euroopa aasta muuseumi tiitlile kandideerivad 33 muuseumi 18 riigist. Aasta muuseum kuulutatakse välja 2023. aasta maikuu alguses Barcelonas toimuval konverentsil.
Euroopa muuseumide aastaauhindu antakse välja 1977. aastast ning see on kõige tuntum rahvusvaheline muuseumide konkurss. Varem on Euroopa aasta muuseumi peaauhinna võitnud Kumu kunstimuuseum (Eesti Kunstimuuseum, 2008). Eripreemiad on saanud kolm Eesti muuseumi: esile on toodud Lennusadam (Eesti Meremuuseum) ja Haapsalu linnus (SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid) ning Kenneth Hudsoni eripreemia on saanud Eesti Rahva Muuseum.
### Response:
Tartu Ülikooli muuseum nomineeriti Euroopa aasta muuseumi auhinnale
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Möödunud aasta sügisel langes haridus- ja teadusministeeriumile (HTM) üsna ootamatult sülle kohustus hankida koolidesse Covid-19 kiirteste. Valitsus otsustas mõnepäevase "etteteatamisega", et HTM peab alates 1. novembrist 2021 ehk koheselt pärast koolivaheaja lõppemist, korraldama laste ja vaktsineerimata õpetajate kiirtestimise koolis kaks korda nädalas. Riigil endal selleks aga kiirteste varuks ei olnud.
Kiirtestimise vajadus koolides võis olla riigile küll varasemalt ettenähtav, kuid ilmselt ei näinud HTM ette, et peab viie päevaga kiirtestid soetama. Õiguslikus mõttes tekkis HTM-il seega ülekaalukast avalikust huvist tulenev äärmine vajadus: kontaktõpe koolides pidi säilima, selle täitmiseks oli hädavajalik õpilasi ja õpetajaid testida, kuid vajalikus koguses teste riigil ei olnud. Seda olukorda oli ilmselgelt aga vaja ülikiirelt lahendada.
Parema planeerimisega oleks tõenäoliselt saanud seda probleemi vältida, kuid uue semestri lävel polnud viie päevaga võimalik varasemaid planeerimisvigu enam kuidagi heastada. Seetõttu haaras HTM koheselt otseses ja kaudses mõttes telefonitoru, kontakteerus ühe pakkujaga ning sõlmis selle pakkujaga hankelepingu kiirtestide soetamiseks. Riigihanke keeles korraldas HTM seega väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse ühe pakkujaga.
Sellest lahvataski sel nädalal lõppakordi saanud kiirtestide skandaal, kuna arusaadavalt pidasid teised kiirteste pakkuvad ettevõtjad ebaõiglaseks, et HTM pöördus üksnes ühe pakkuja poole ning sõlmis temaga "salaja" hankelepingu mitmete miljonite eurode väärtuses.
Avalikult kättesaadava teabe valguses ei olnud õiguslik küsimus aga mitte selles, et HTM väljakuulutamiseta hanget kasutas, vaid hoopiski see, et HTM ei kutsunud sellesse hankesse rohkem pakkujaid.
Nagu rahandusministeeriumi järelevalve ning ka prokuratuur nüüdseks on järeldusele jõudnud, puudub mistahes hankijal kohustus sellises olukorras mitme pakkuja poole pöörduda ja niimoodi konkurentsi tekitada.
Tegemist pole riigihankevaldkonna ekspertidele uue teadmisega, sest väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, mida HTM kiirtestide ostmiseks kasutas, on sellisel viisil Euroopa Liidu riigihankeõiguses reguleeritud juba aastast 1971.
Kiireks kasutamiseks mõeldud menetlus
Üks kolmest alusest, mil hankija võib kasutada väljakuulutamiseta hanget, on juba eespool kirjeldatud olukord, milles hankijal on ettenägematu sündmuse tõttu kiireloomuline ja äärmine vajadus ning see ei võimalda tal järgida mõne muu avatuma menetluse tarbeks seaduses ette nähtud miinimumtähtaegu.
Riigihangete seadus näeb ette miinimumtähtajad pakkumuste esitamiseks, mis oleks kiirtestide hanke näite varal olnud 15 päeva. Lisaks sellele tähtajale tuleb enamikes riigihanke menetlustes arvestada ajaga, mis kulub pakkumuste kontrollimiseks, otsuste tegemiseks ja vormistamiseks ning seaduses sätestatud 14-päevaseks ooteajaks, mille jooksul ei ole lubatud lepingut sõlmida. Seega kulub enamikes riigihangetes lepinguni jõudmiseks minimaalselt 40-50 päeva.
Seevastu võimaldab väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus – vähemalt nii nagu see on seaduses kirja pandud – pidada ühe pakkujaga läbirääkimisi ja sõlmida seejärel hankelepingu. Sealjuures ei näe seadus ette, et ühe pakkujaga läbirääkimiste korral tuleks võtta pakkumusi, vormistada otsuseid või kohaldada ooteaega.
Piltlikult võimaldab seadus hankijal ja pakkujal istuda laua taha, pidada läbirääkimisi ja lüüa käed. Selles seisnebki väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse üks peamine eelis – võimalus jõuda hankelepinguni kiiresti.
See menetlus ei eelda konkurentsi tekitamist
Kui lähtuda riigihangete seaduse tekstist, siis ei tulene väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlust reguleerivatest sätetest kohustust pidada läbirääkimisi mitme pakkujaga. Nii sätestab riigihangete seaduse § 72, et ettepaneku läbirääkimiste pidamiseks võib esitada ühele või mitmele ettevõtjale. Ka muud seaduse vastava jaotise sätted viitavad üheselt, et menetlusse võib kaasata ühe või mitu pakkujat, kuid kohustust mitme pakkuja kaasamiseks ei ole.
Ka riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes on märgitud, et läbirääkimiste pidamise ettepanekut ei pea tegema kõikidele sellistele ettevõtjatele, kellel on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks eeldatavalt piisav kvalifikatsioon.
Võõrkeelses kirjanduses on samuti sageli välja toodud, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse näol on tegemist sisuliselt võimalusega sõlmida otseleping, mille kasutamist piiravad aga ranged eeldused (näiteks, et erakorraline kiire vajadus on tõeline ning et see pole aset leidnud hankija enda hooletuse tõttu).
Eesti haldus- ja kohtupraktikas on tekkinud arusaam, et väljakuulutamiseta menetlusse tuleb üldjuhul kaasata mitu pakkujat, sõltumata põhjusest, miks hankija sellist hankemenetluse liiki kasutab. Mitmed argumendid räägivad sellisele haldus- ja kohtupraktikale vastu, mis nõuab, et väljakuulutamiseta menetluses tuleb nui neljaks konkurentsi tekitada.
Nagu juba eespool välja toodud, on väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine lubatud üksnes väga erandlikel asjaoludel. Olukorras, milles seadusandja on juba menetluse kasutamise võimalusi väga ulatuslikult kitsendanud, piirab juba see avaliku huvi võimalikku kahjustamist, mis võiks otselepingu kaudu tekkida.
Lisaks on väljakuulutamiseta menetluses konkurentsi tekitamise kohustus vastuolus ka menetluse kasutamise ajendiga. Kui väljakuulutamiseta menetlust kasutatakse selleks, et on äärmine vajadus jõuda kiireloomuliselt lepinguni, siis on selle menetluse kasutamise ajend menetluse kiirus.
"Koroonapandeemia algsel tipphetkel, mil ventilaatoreid ja maske polnud sisuliselt saada, oli ka viis minutit läbirääkimisteks ja mõtlemiseks liiga pikk aeg."
Kiiruse huve ei teeni aga kohustus kaasata menetlusse võimalikult suur arv pakkujaid, sest sellega menetluse kestus arusaadavalt pikeneb. Koroonapandeemia algsel tipphetkel, mil ventilaatoreid ja maske polnud sisuliselt saada, oli ka viis minutit läbirääkimisteks ja mõtlemiseks liiga pikk aeg. Selle aja jooksul oli kaup juba ära lubatud teisele hankijale, kes oli nõus kohe lepingut sõlmima.
Konkurentsi tekitamise nõudmisel tekiks seega sisuliselt äraspidine olukord, kus EL-i ja Eesti seadusandjad lubavad küll erandlikult kiire vajaduse tõttu ühe pakkujaga lepingu sõlmida, kuid kaasavad ikkagi konkurentsi, mis võtab aega. See nullib sellise menetlusliigi mõtte täielikult.
Olgu öeldud, et koroonaajal Euroopa Liidu üleselt tehtud ventilaatorite ja muude meditsiiniseadmete hanked viidi läbi täpselt sama menetlusliiki kasutades. Ühtlasi on Euroopa Komisjon koroonaajal välja antud juhendis pidanud riigihangete vaates parimaks tööriistaks kiirete erakorraliste asjade ja teenuste ostmisel just sedasama väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust. Eraldi on mainitud sedagi, et kui on teada, et lepingu suudab täita vaid üks pakkuja, on hankijal õigus üksnes selle pakkuja poole pöörduda.
Mõistagi võib argumenteerida, et ebaõiglane on see, kui hankija, teades, et tema soovitud kaupa pakuvad mitu pakkujat, pöördub väljakuulutamiseta menetluse raames ainult ühe pakkuja poole. Seadus praegu sellist "ebaõiglust" siiski kuidagi ei keela ja ühe pakkuja poole pöördumise lubamine näibki olema olnud nii EL-i ja sellest tulenevalt ka Eesti seadusandja tahe.
Niisiis on haldus- ja kohtupraktika pinnalt võetud suundumus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses konkurentsi tekitamiseks meie hinnangul vastuolus selle menetluse mõtte ja eesmärgiga. Mida enam ajamahukaid kohustusi hankijale selles menetlusliigis seatakse, seda vähem on mõtet ja tolku väljakuulutamiseta menetlust üldse kasutada.
Olgem ausad, kui väljakuulutamiseta hankes on üleüldine kohustus konkurentsi tekitada, siis on hankijal lihtsam avatud hankemenetlus välja kuulutada ja mitte korraldada väljakuulutamiseta menetlust. See ei saa olla olnud seadusandja eesmärk ja võib olla vastuolus kaalukate avalike huvidega siis, kui hankijal on tõepoolest vaja kibekiiresti midagi hankida ja avatud menetluseks aega ei ole.
Tuleb seega tõdeda, et ei rahandusministeeriumi ega ka prokuratuuri poolt menetluse lõpetamine polnud riigihanke õiguse vaatenurgast üllatav. Üllatavaks saab seega pidada üksnes nende menetluste alustamist.
Mario Sõrm ja Kadri Härginen ei esindanud ega esinda kiirtestide menetlustes ühtegi selle osapoolt.
|
Sõrm ja Härginen: kiirtestide hankesse ei pidanudki rohkelt pakkujaid kaasama
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud aasta sügisel langes haridus- ja teadusministeeriumile (HTM) üsna ootamatult sülle kohustus hankida koolidesse Covid-19 kiirteste. Valitsus otsustas mõnepäevase "etteteatamisega", et HTM peab alates 1. novembrist 2021 ehk koheselt pärast koolivaheaja lõppemist, korraldama laste ja vaktsineerimata õpetajate kiirtestimise koolis kaks korda nädalas. Riigil endal selleks aga kiirteste varuks ei olnud.
Kiirtestimise vajadus koolides võis olla riigile küll varasemalt ettenähtav, kuid ilmselt ei näinud HTM ette, et peab viie päevaga kiirtestid soetama. Õiguslikus mõttes tekkis HTM-il seega ülekaalukast avalikust huvist tulenev äärmine vajadus: kontaktõpe koolides pidi säilima, selle täitmiseks oli hädavajalik õpilasi ja õpetajaid testida, kuid vajalikus koguses teste riigil ei olnud. Seda olukorda oli ilmselgelt aga vaja ülikiirelt lahendada.
Parema planeerimisega oleks tõenäoliselt saanud seda probleemi vältida, kuid uue semestri lävel polnud viie päevaga võimalik varasemaid planeerimisvigu enam kuidagi heastada. Seetõttu haaras HTM koheselt otseses ja kaudses mõttes telefonitoru, kontakteerus ühe pakkujaga ning sõlmis selle pakkujaga hankelepingu kiirtestide soetamiseks. Riigihanke keeles korraldas HTM seega väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse ühe pakkujaga.
Sellest lahvataski sel nädalal lõppakordi saanud kiirtestide skandaal, kuna arusaadavalt pidasid teised kiirteste pakkuvad ettevõtjad ebaõiglaseks, et HTM pöördus üksnes ühe pakkuja poole ning sõlmis temaga "salaja" hankelepingu mitmete miljonite eurode väärtuses.
Avalikult kättesaadava teabe valguses ei olnud õiguslik küsimus aga mitte selles, et HTM väljakuulutamiseta hanget kasutas, vaid hoopiski see, et HTM ei kutsunud sellesse hankesse rohkem pakkujaid.
Nagu rahandusministeeriumi järelevalve ning ka prokuratuur nüüdseks on järeldusele jõudnud, puudub mistahes hankijal kohustus sellises olukorras mitme pakkuja poole pöörduda ja niimoodi konkurentsi tekitada.
Tegemist pole riigihankevaldkonna ekspertidele uue teadmisega, sest väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, mida HTM kiirtestide ostmiseks kasutas, on sellisel viisil Euroopa Liidu riigihankeõiguses reguleeritud juba aastast 1971.
Kiireks kasutamiseks mõeldud menetlus
Üks kolmest alusest, mil hankija võib kasutada väljakuulutamiseta hanget, on juba eespool kirjeldatud olukord, milles hankijal on ettenägematu sündmuse tõttu kiireloomuline ja äärmine vajadus ning see ei võimalda tal järgida mõne muu avatuma menetluse tarbeks seaduses ette nähtud miinimumtähtaegu.
Riigihangete seadus näeb ette miinimumtähtajad pakkumuste esitamiseks, mis oleks kiirtestide hanke näite varal olnud 15 päeva. Lisaks sellele tähtajale tuleb enamikes riigihanke menetlustes arvestada ajaga, mis kulub pakkumuste kontrollimiseks, otsuste tegemiseks ja vormistamiseks ning seaduses sätestatud 14-päevaseks ooteajaks, mille jooksul ei ole lubatud lepingut sõlmida. Seega kulub enamikes riigihangetes lepinguni jõudmiseks minimaalselt 40-50 päeva.
Seevastu võimaldab väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus – vähemalt nii nagu see on seaduses kirja pandud – pidada ühe pakkujaga läbirääkimisi ja sõlmida seejärel hankelepingu. Sealjuures ei näe seadus ette, et ühe pakkujaga läbirääkimiste korral tuleks võtta pakkumusi, vormistada otsuseid või kohaldada ooteaega.
Piltlikult võimaldab seadus hankijal ja pakkujal istuda laua taha, pidada läbirääkimisi ja lüüa käed. Selles seisnebki väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse üks peamine eelis – võimalus jõuda hankelepinguni kiiresti.
See menetlus ei eelda konkurentsi tekitamist
Kui lähtuda riigihangete seaduse tekstist, siis ei tulene väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlust reguleerivatest sätetest kohustust pidada läbirääkimisi mitme pakkujaga. Nii sätestab riigihangete seaduse § 72, et ettepaneku läbirääkimiste pidamiseks võib esitada ühele või mitmele ettevõtjale. Ka muud seaduse vastava jaotise sätted viitavad üheselt, et menetlusse võib kaasata ühe või mitu pakkujat, kuid kohustust mitme pakkuja kaasamiseks ei ole.
Ka riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes on märgitud, et läbirääkimiste pidamise ettepanekut ei pea tegema kõikidele sellistele ettevõtjatele, kellel on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks eeldatavalt piisav kvalifikatsioon.
Võõrkeelses kirjanduses on samuti sageli välja toodud, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse näol on tegemist sisuliselt võimalusega sõlmida otseleping, mille kasutamist piiravad aga ranged eeldused (näiteks, et erakorraline kiire vajadus on tõeline ning et see pole aset leidnud hankija enda hooletuse tõttu).
Eesti haldus- ja kohtupraktikas on tekkinud arusaam, et väljakuulutamiseta menetlusse tuleb üldjuhul kaasata mitu pakkujat, sõltumata põhjusest, miks hankija sellist hankemenetluse liiki kasutab. Mitmed argumendid räägivad sellisele haldus- ja kohtupraktikale vastu, mis nõuab, et väljakuulutamiseta menetluses tuleb nui neljaks konkurentsi tekitada.
Nagu juba eespool välja toodud, on väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine lubatud üksnes väga erandlikel asjaoludel. Olukorras, milles seadusandja on juba menetluse kasutamise võimalusi väga ulatuslikult kitsendanud, piirab juba see avaliku huvi võimalikku kahjustamist, mis võiks otselepingu kaudu tekkida.
Lisaks on väljakuulutamiseta menetluses konkurentsi tekitamise kohustus vastuolus ka menetluse kasutamise ajendiga. Kui väljakuulutamiseta menetlust kasutatakse selleks, et on äärmine vajadus jõuda kiireloomuliselt lepinguni, siis on selle menetluse kasutamise ajend menetluse kiirus.
"Koroonapandeemia algsel tipphetkel, mil ventilaatoreid ja maske polnud sisuliselt saada, oli ka viis minutit läbirääkimisteks ja mõtlemiseks liiga pikk aeg."
Kiiruse huve ei teeni aga kohustus kaasata menetlusse võimalikult suur arv pakkujaid, sest sellega menetluse kestus arusaadavalt pikeneb. Koroonapandeemia algsel tipphetkel, mil ventilaatoreid ja maske polnud sisuliselt saada, oli ka viis minutit läbirääkimisteks ja mõtlemiseks liiga pikk aeg. Selle aja jooksul oli kaup juba ära lubatud teisele hankijale, kes oli nõus kohe lepingut sõlmima.
Konkurentsi tekitamise nõudmisel tekiks seega sisuliselt äraspidine olukord, kus EL-i ja Eesti seadusandjad lubavad küll erandlikult kiire vajaduse tõttu ühe pakkujaga lepingu sõlmida, kuid kaasavad ikkagi konkurentsi, mis võtab aega. See nullib sellise menetlusliigi mõtte täielikult.
Olgu öeldud, et koroonaajal Euroopa Liidu üleselt tehtud ventilaatorite ja muude meditsiiniseadmete hanked viidi läbi täpselt sama menetlusliiki kasutades. Ühtlasi on Euroopa Komisjon koroonaajal välja antud juhendis pidanud riigihangete vaates parimaks tööriistaks kiirete erakorraliste asjade ja teenuste ostmisel just sedasama väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust. Eraldi on mainitud sedagi, et kui on teada, et lepingu suudab täita vaid üks pakkuja, on hankijal õigus üksnes selle pakkuja poole pöörduda.
Mõistagi võib argumenteerida, et ebaõiglane on see, kui hankija, teades, et tema soovitud kaupa pakuvad mitu pakkujat, pöördub väljakuulutamiseta menetluse raames ainult ühe pakkuja poole. Seadus praegu sellist "ebaõiglust" siiski kuidagi ei keela ja ühe pakkuja poole pöördumise lubamine näibki olema olnud nii EL-i ja sellest tulenevalt ka Eesti seadusandja tahe.
Niisiis on haldus- ja kohtupraktika pinnalt võetud suundumus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses konkurentsi tekitamiseks meie hinnangul vastuolus selle menetluse mõtte ja eesmärgiga. Mida enam ajamahukaid kohustusi hankijale selles menetlusliigis seatakse, seda vähem on mõtet ja tolku väljakuulutamiseta menetlust üldse kasutada.
Olgem ausad, kui väljakuulutamiseta hankes on üleüldine kohustus konkurentsi tekitada, siis on hankijal lihtsam avatud hankemenetlus välja kuulutada ja mitte korraldada väljakuulutamiseta menetlust. See ei saa olla olnud seadusandja eesmärk ja võib olla vastuolus kaalukate avalike huvidega siis, kui hankijal on tõepoolest vaja kibekiiresti midagi hankida ja avatud menetluseks aega ei ole.
Tuleb seega tõdeda, et ei rahandusministeeriumi ega ka prokuratuuri poolt menetluse lõpetamine polnud riigihanke õiguse vaatenurgast üllatav. Üllatavaks saab seega pidada üksnes nende menetluste alustamist.
Mario Sõrm ja Kadri Härginen ei esindanud ega esinda kiirtestide menetlustes ühtegi selle osapoolt.
### Response:
Sõrm ja Härginen: kiirtestide hankesse ei pidanudki rohkelt pakkujaid kaasama
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Peapreemia vääriliseks hinnati Markus Valge uurimus "Elukäikude evolutsiooni teooria ennustuste kontrollimine antropomeetriliste andmete alusel" ning Rasmus Pindi töö "Sisemise treeningkoormuse kategoriseerimine ja praktiline rakendamine treeningul" eest.
Valge uuris, kuidas loodusvarade piiratuse tõttu peavad tegema loomariigi esindajad piisava sigimisedukuse kindlustamiseks ühes või teises suunas järeleandmisi. Analüüsitud andmetest selgus, et igikestev keskkonna ja geenide vastastikmäng mõjutab seeläbi ka Eesti inimeste kehamõõtmeid ja haridustaset.
Pinna doktoritööst selgus aga, kuidas heade tulemuste saavutamiseks spordis pole vaja päevad läbi treenida nõnda, et veremaitse suus. Hoopis olulisem on treenida targalt ja jälgida treeningkoormust.
Kokku anti riiklikud preemiad välja kolmel õppeastmel (rakendus- ja bakalaureuseõpe, magistriõpe, doktoriõpe) ja kuues teadusvaldkonnas (loodusteadused, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteadused, põllumajandusteadused ja veterinaaria, sotsiaalteadused, humanitaarteadused ja kunstid). Lisaks anti välja kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat ja mitmeid eripreemiaid.
Preemia vääriliseks tunnistati kokku 91 tööd. Komisjonipoolse äramärkimise riikliku tänukirjaga sai 29 autorit.
Konkursi hindamiskomisjoni esimees ja Tallinna Ülikooli inimgeograafia professor Hannes Palang märkis, et võrreldes varasemate aastatega on tase endiselt kõrge. "Häid töid, millele preemiaid anda, on endiselt palju ning konkurents enamus valdkondades on meeldivalt tihe. Teine meeldiv areng on erinevate eripreemiate hulga järjepidev kasv," sõnas Palang.
"Teisalt esitati ühiskonda ja kultuuri käsitlevaid töid sel aastal tavapärasest vähem ja seda eriti doktoritööde näol," tõdes esimees.
Kõigi preemiasaajate nimekirja leiab Teadusagentuuri kodulehelt.
|
Üliõpilaste teadustööde konkursi peapreemia pälvisid Markus Valge ja Rasmus Pind
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peapreemia vääriliseks hinnati Markus Valge uurimus "Elukäikude evolutsiooni teooria ennustuste kontrollimine antropomeetriliste andmete alusel" ning Rasmus Pindi töö "Sisemise treeningkoormuse kategoriseerimine ja praktiline rakendamine treeningul" eest.
Valge uuris, kuidas loodusvarade piiratuse tõttu peavad tegema loomariigi esindajad piisava sigimisedukuse kindlustamiseks ühes või teises suunas järeleandmisi. Analüüsitud andmetest selgus, et igikestev keskkonna ja geenide vastastikmäng mõjutab seeläbi ka Eesti inimeste kehamõõtmeid ja haridustaset.
Pinna doktoritööst selgus aga, kuidas heade tulemuste saavutamiseks spordis pole vaja päevad läbi treenida nõnda, et veremaitse suus. Hoopis olulisem on treenida targalt ja jälgida treeningkoormust.
Kokku anti riiklikud preemiad välja kolmel õppeastmel (rakendus- ja bakalaureuseõpe, magistriõpe, doktoriõpe) ja kuues teadusvaldkonnas (loodusteadused, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteadused, põllumajandusteadused ja veterinaaria, sotsiaalteadused, humanitaarteadused ja kunstid). Lisaks anti välja kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat ja mitmeid eripreemiaid.
Preemia vääriliseks tunnistati kokku 91 tööd. Komisjonipoolse äramärkimise riikliku tänukirjaga sai 29 autorit.
Konkursi hindamiskomisjoni esimees ja Tallinna Ülikooli inimgeograafia professor Hannes Palang märkis, et võrreldes varasemate aastatega on tase endiselt kõrge. "Häid töid, millele preemiaid anda, on endiselt palju ning konkurents enamus valdkondades on meeldivalt tihe. Teine meeldiv areng on erinevate eripreemiate hulga järjepidev kasv," sõnas Palang.
"Teisalt esitati ühiskonda ja kultuuri käsitlevaid töid sel aastal tavapärasest vähem ja seda eriti doktoritööde näol," tõdes esimees.
Kõigi preemiasaajate nimekirja leiab Teadusagentuuri kodulehelt.
### Response:
Üliõpilaste teadustööde konkursi peapreemia pälvisid Markus Valge ja Rasmus Pind
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Bloombergi teatel on Apple valmistumas lubama enda seadmetes nagu Apple Iphone ja Ipad alternatiivseid äpipoode peale Apple'i ametliku äpipoe. Ettevõtte ettevalmistused on seotud Euroopa Liidu uue konkurentsiseadusega, millega Apple peab olema majandusblokis kooskõlas.
Reutersi hinnangul ohustab alternatiivsete äpipoodide lubamine Apple kiirelt kasvavat teenusteäri. Samas peavad uute äpipoodide tegijad suutma veenda Apple toodete kasutajaid enda pakutu headuses.
Muudatuste mõju sõltub sellest kuidas Apple tõlgendab vastavat Euroopa Liidu seadusakti (Digital Markets Act), rõhutab Reuters.
Alternatiivsete äpipoodide Apple toodetesse lubamine võib tekitada tulu Microsoftile, Facebooki emafirmale Metale, Amazonile ning teistele tehnoloogiaettevõtetele, kes haldavad juba praegu enda iseseisvaid äpipoode.
Peale alternatiivsete äpipoodide lubaks Apple lõpuks enda seadmete kasutajatel ka ise, ilma äpipoodi kasutamata, lisada oma seadmele äppe. Apple'i teatel tekitaks selle lubamine aga turvariske.
Androidi operatsioonisüsteemiga telefonides on äppide otse seadmesse lisamine ilma äpipoodi kasutamata juba aastaid olnud lubatud. Samas 90 protsenti äppidest lisatakse ikkagi ametliku Google'i äpipoe kaudu.
Apple pole väidetavalt veel otsustanud kas jõustab ka seaduse teisi osasid, mis puudutavad näiteks alternatiivsete maksesüsteemide lubamist.
Teiste maksesüsteemide lubamine Apple seadmetes ohustaks olulisel määral Apple tulusid, kuna praegu küsib Apple endale kuni 30 protsenti tuludest, mis on Apple App Store kaudu lisatud äppide kaudu tehtud.
Apple'i ametlik äpipood tekitas eelmisel aastal ettevõttele 10 miljardi dollari ulatuses makseid Sensor Toweri analüütikaettevõtte hinnangul. Sellest 70 protsenti läheb äpi teinud ettevõtetele või isikutele.
CFRA börsianalüütik Angelo Zino hindas, et otsus lubada alternatiivseid äpipoode ei mõjuta suurel määral Apple rahavoogusid, kuna enamus inimesi kasutab harjumusest ametlikku äpipoodi edasi.
Euroopa Liidu konkurentsiseaduse jõustamine algab 2024. aasta keskel ning selle kohaselt peavad suured tehnoloogiaettevõtted avama enda süsteemid konkurentsile, mis peaks suurendama tarbijate valikuvabadust.
|
Apple kavatseb lubada EL-s enda seadmetes konkureerivad äpipoed
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bloombergi teatel on Apple valmistumas lubama enda seadmetes nagu Apple Iphone ja Ipad alternatiivseid äpipoode peale Apple'i ametliku äpipoe. Ettevõtte ettevalmistused on seotud Euroopa Liidu uue konkurentsiseadusega, millega Apple peab olema majandusblokis kooskõlas.
Reutersi hinnangul ohustab alternatiivsete äpipoodide lubamine Apple kiirelt kasvavat teenusteäri. Samas peavad uute äpipoodide tegijad suutma veenda Apple toodete kasutajaid enda pakutu headuses.
Muudatuste mõju sõltub sellest kuidas Apple tõlgendab vastavat Euroopa Liidu seadusakti (Digital Markets Act), rõhutab Reuters.
Alternatiivsete äpipoodide Apple toodetesse lubamine võib tekitada tulu Microsoftile, Facebooki emafirmale Metale, Amazonile ning teistele tehnoloogiaettevõtetele, kes haldavad juba praegu enda iseseisvaid äpipoode.
Peale alternatiivsete äpipoodide lubaks Apple lõpuks enda seadmete kasutajatel ka ise, ilma äpipoodi kasutamata, lisada oma seadmele äppe. Apple'i teatel tekitaks selle lubamine aga turvariske.
Androidi operatsioonisüsteemiga telefonides on äppide otse seadmesse lisamine ilma äpipoodi kasutamata juba aastaid olnud lubatud. Samas 90 protsenti äppidest lisatakse ikkagi ametliku Google'i äpipoe kaudu.
Apple pole väidetavalt veel otsustanud kas jõustab ka seaduse teisi osasid, mis puudutavad näiteks alternatiivsete maksesüsteemide lubamist.
Teiste maksesüsteemide lubamine Apple seadmetes ohustaks olulisel määral Apple tulusid, kuna praegu küsib Apple endale kuni 30 protsenti tuludest, mis on Apple App Store kaudu lisatud äppide kaudu tehtud.
Apple'i ametlik äpipood tekitas eelmisel aastal ettevõttele 10 miljardi dollari ulatuses makseid Sensor Toweri analüütikaettevõtte hinnangul. Sellest 70 protsenti läheb äpi teinud ettevõtetele või isikutele.
CFRA börsianalüütik Angelo Zino hindas, et otsus lubada alternatiivseid äpipoode ei mõjuta suurel määral Apple rahavoogusid, kuna enamus inimesi kasutab harjumusest ametlikku äpipoodi edasi.
Euroopa Liidu konkurentsiseaduse jõustamine algab 2024. aasta keskel ning selle kohaselt peavad suured tehnoloogiaettevõtted avama enda süsteemid konkurentsile, mis peaks suurendama tarbijate valikuvabadust.
### Response:
Apple kavatseb lubada EL-s enda seadmetes konkureerivad äpipoed
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Elektrilevi andmetel puudus kolmapäeval kell 6.45 vool veel 1573 Saaremaa majapidamisel. Hiiumaal oli varahommikuse seisuga kaheksa katkestust ning ilma elektrita 371 tarbijat, Harjumaal oli nelja katkestuse tõttu elektrita 226. Veel oli elektrikatkestusi Lääne-Virumaal, Tartu- ja Viljandimaal.
Elektrikatkestuste laine vallandas ööl vastu laupäeva Lääne-Eestis alanud suur lumesadu ning vahepeal parandatud riketele tõi lisa esmaspäeval üle Eesti käinud lumetorm.
Teisipäeval kella 11 ajal oli üle Eesti elektrita kokku 4000 klienti, neist 2800 Saaremaal. Elektrilevi juhi sõnul taastatakse vool mandril teisipäeva jooksul, saartel püütakse suurem osa elektrikatkestustest kolmapäeva õhtuks likvideerida.
Saaremaa vallavanem: võrkudesse on vaja rohkem investeerida
Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk rääkis kolmapäeval "Terevisioonile", et Elektrilevi brigaadid on teinud head tööd ning olukord on läinud paremaks, ehkki endiselt on ilma elektrita 1573 klienti. Saaremaal on siiski ka inimesi, kellel pole juba terve nädal elektrit olnud.
Väiketootjad on saanud kahju, aga väga suuri ettevõtted ei ole katkestused oluliselt mõjutatud. "On puhas õnn, et suured asulad on jäänud katkestustest puutumata," märkis Tuisk.
"Aga kuna õhtuks lubab lund ja sula, siis võib karta, et tuleb uusi katkestusi," rääkis vallavanem.
Tema sõnul näitab aga saarel kujunenud olukord, et selle taga on aastaid tegemata investeeringud. "Siit ka mõte, et dividendid, mida riik Eesti Energiast välja võtab, võiks suunata sinna, kust neid teenitakse," märkis ta. Paljasjuhtmed tuleks tema hinnangul asendada õhukaablitega, sest see hoiaks ära nende nii sagedase lühisesse sattumise.
Hiiumaa vallavanem: kulud on veel kokku löömata
Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja rääkis "Terevisoonis", väljakutsed elektrikatkestuste kohtadele lõppenud ei ole, aga Hiiumaal nii suuri probleeme pole kui Saaremaal.
Täna transport toimib tavapäraselt ning koolid ja lasteaiad töötavad taas ning teed on kõik läbitavad. Vaja taastada ühendus umbes 300 ühenduspunktil, ütles Tasuja.
Ühest küljest on praegused elektrikatkestused paratamatus, kuna Hiiumaa on tuultele valla ja samas väga metsane piirkond. Mingi aja peavad inimesed ilma elektrita vastu, aga kui katkestus venib juba üle kahe päeva, siis pahasti, tõdes vallavanem.
Tasuja ütles ka, et pole veel teehooldusele läinud arveid kokku löönud. Lumetõrjet tehti ööpäev läbi, ega teehooldusele napib vahendeid üle riigi pidevalt. Samas ei ole ükski tee rahapuudusel lükkamata jäänud, tõdes ta.
Transpordiamet: teeolud on talvised
Transpordiameti kolmapäevahommikuse ülevaate kohaselt võivad teed olla küll lumised, aga need on kõikjal Eestis läbitavad.
"Varahommikul on riigi põhi- ja tugimaanteed valdavalt sõidujälgede vahel lumised. Põhja pool Eestis on teekatted lumisemad. Üle Eesti on teeilmajaamad tuvastanud teedel ka jääd. Kõrvalmaanteed on enamjaolt lumised, kuid sahatatud ja läbitavad," teatas ameti liiklusjuhtimiskeskus.
Transpordiamet hoiatab selle eest, et pärastlõunal ilmaolud halvenevad. Lumesadu ja tuisk levivad Edela-Eestist üle maa kirde suunas, saartel ja läänerannikul läheb sadu üle vihmaks, on jäidet. Õhutemperatuur tõuseb mitmel pool Lääne-Eestis 0 kraadist kõrgemale, ida pool jääb miinuspoolele püsima.
"Tihedas sajus ning tuisus muutuvad liiklustingimused raskemaks!" märkis amet.
Transpordiamet meenutab sõidukijuhtidele, et libeduse oht on kõige suurem sildadel, viaduktidel, metsavahelistel teelõikudel, ristmike kiirendus- ja aeglustusradadel, bussipeatuste läheduses ja raudteeülesõitudel.
|
Elektrita on üle 2200 kliendi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elektrilevi andmetel puudus kolmapäeval kell 6.45 vool veel 1573 Saaremaa majapidamisel. Hiiumaal oli varahommikuse seisuga kaheksa katkestust ning ilma elektrita 371 tarbijat, Harjumaal oli nelja katkestuse tõttu elektrita 226. Veel oli elektrikatkestusi Lääne-Virumaal, Tartu- ja Viljandimaal.
Elektrikatkestuste laine vallandas ööl vastu laupäeva Lääne-Eestis alanud suur lumesadu ning vahepeal parandatud riketele tõi lisa esmaspäeval üle Eesti käinud lumetorm.
Teisipäeval kella 11 ajal oli üle Eesti elektrita kokku 4000 klienti, neist 2800 Saaremaal. Elektrilevi juhi sõnul taastatakse vool mandril teisipäeva jooksul, saartel püütakse suurem osa elektrikatkestustest kolmapäeva õhtuks likvideerida.
Saaremaa vallavanem: võrkudesse on vaja rohkem investeerida
Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk rääkis kolmapäeval "Terevisioonile", et Elektrilevi brigaadid on teinud head tööd ning olukord on läinud paremaks, ehkki endiselt on ilma elektrita 1573 klienti. Saaremaal on siiski ka inimesi, kellel pole juba terve nädal elektrit olnud.
Väiketootjad on saanud kahju, aga väga suuri ettevõtted ei ole katkestused oluliselt mõjutatud. "On puhas õnn, et suured asulad on jäänud katkestustest puutumata," märkis Tuisk.
"Aga kuna õhtuks lubab lund ja sula, siis võib karta, et tuleb uusi katkestusi," rääkis vallavanem.
Tema sõnul näitab aga saarel kujunenud olukord, et selle taga on aastaid tegemata investeeringud. "Siit ka mõte, et dividendid, mida riik Eesti Energiast välja võtab, võiks suunata sinna, kust neid teenitakse," märkis ta. Paljasjuhtmed tuleks tema hinnangul asendada õhukaablitega, sest see hoiaks ära nende nii sagedase lühisesse sattumise.
Hiiumaa vallavanem: kulud on veel kokku löömata
Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja rääkis "Terevisoonis", väljakutsed elektrikatkestuste kohtadele lõppenud ei ole, aga Hiiumaal nii suuri probleeme pole kui Saaremaal.
Täna transport toimib tavapäraselt ning koolid ja lasteaiad töötavad taas ning teed on kõik läbitavad. Vaja taastada ühendus umbes 300 ühenduspunktil, ütles Tasuja.
Ühest küljest on praegused elektrikatkestused paratamatus, kuna Hiiumaa on tuultele valla ja samas väga metsane piirkond. Mingi aja peavad inimesed ilma elektrita vastu, aga kui katkestus venib juba üle kahe päeva, siis pahasti, tõdes vallavanem.
Tasuja ütles ka, et pole veel teehooldusele läinud arveid kokku löönud. Lumetõrjet tehti ööpäev läbi, ega teehooldusele napib vahendeid üle riigi pidevalt. Samas ei ole ükski tee rahapuudusel lükkamata jäänud, tõdes ta.
Transpordiamet: teeolud on talvised
Transpordiameti kolmapäevahommikuse ülevaate kohaselt võivad teed olla küll lumised, aga need on kõikjal Eestis läbitavad.
"Varahommikul on riigi põhi- ja tugimaanteed valdavalt sõidujälgede vahel lumised. Põhja pool Eestis on teekatted lumisemad. Üle Eesti on teeilmajaamad tuvastanud teedel ka jääd. Kõrvalmaanteed on enamjaolt lumised, kuid sahatatud ja läbitavad," teatas ameti liiklusjuhtimiskeskus.
Transpordiamet hoiatab selle eest, et pärastlõunal ilmaolud halvenevad. Lumesadu ja tuisk levivad Edela-Eestist üle maa kirde suunas, saartel ja läänerannikul läheb sadu üle vihmaks, on jäidet. Õhutemperatuur tõuseb mitmel pool Lääne-Eestis 0 kraadist kõrgemale, ida pool jääb miinuspoolele püsima.
"Tihedas sajus ning tuisus muutuvad liiklustingimused raskemaks!" märkis amet.
Transpordiamet meenutab sõidukijuhtidele, et libeduse oht on kõige suurem sildadel, viaduktidel, metsavahelistel teelõikudel, ristmike kiirendus- ja aeglustusradadel, bussipeatuste läheduses ja raudteeülesõitudel.
### Response:
Elektrita on üle 2200 kliendi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Armeeniat Mägi-Karabahhiga ühendav Latšini koridor on blokeeritud inimeste poolt, kes väidavad end olevat Aserbaidžaani keskkonnakaitsjad, teatas Eurasianet esmaspäeval.
Latšini koridor on ainus maismaaühendus Mägi-Karabahhi ja muu maailma vahel.
Tegu on teise korraga viimase nädala jooksul kui Latšini koridoris on liiklus blokeeritud.
Koridori blokeerinud protestijad on seotud Aserbaidžaani valitsusega
Aserbaidžaani valitsusega seotud keskkonnaorganisatsioonid alustasid esmaspäeval kell 10.30 kohaliku aja järgi protesti Susa lähistel, mille käigus Latšini koridor blokeeriti.
Piirkonna eksperdi Thomas de Waali sõnul võib tegu olla Aserbaidžaani versioonist Venemaa kunagi kasutatud "rohelistest mehikestest".
Kohale tulnud inimesed protestisid enda sõnul Karabahhis toimuva ebaseadusliku kaevandamise vastu ning ka selle vastu, et Latšini koridori kasutatakse kaevandatud mineraalide transpordiks Armeeniasse.
Peale protestijate oli kohal ka Aserbaidžaani meedia ja Vene rahuvalvajad, kes on Latšini koridoris alates 2020. aasta sõjast kohal olnud. Lähistel asusid ka Aserbaidžaani sõdurid, kes püüdsid veenda Vene rahuvalvajaid laskma nende riigi ajakirjanike sõidukitel vabalt liigelda.
Eurasianet tõi välja, et kuigi Aserbaidžaani valitsuse teatel on protestijad Aserbaidžaani keskkonnakaitsjad on näha märke Aserbaidžaani valitsuse toetusest. Näiteks tagas protestijatele telgi Aserbaidžaani Ökoloogia ja Loodusressursside ministeerium.
Samuti kandis üks protestija riikliku vee-ettevõtte Azersu särki. Protestijate hulgas oli ka valitsusmeelne kirjanik Gan Turali.
Mägi-Karabahhis elavad etnilised armeenlased. Rahvusvahelise õiguse kohaselt kuulub piirkond Aserbaidžaani koosseisu ning see on tekitanud pingeid kahe riigi vahel. 1990ndatel toimunud sõja käigus vallutasid Armeenia ja Mägi-Karabahhi väed piirkonna ja ümbritsevad alad, kuid Aserbaidžaan vallutas need 2020. aasta sõja käigus suuresti tagasi.
Euroopa Liit ja USA kutsus üles liikumisvabaduse taastamisele
Euroopa Liit kutsus Aserbaidžaani üles tagama Lašini koridoris liikumisvabadus vastavalt kolmepoolsele kokkuleppele, mis sõlmiti 9. novembril 2020. Euroopa Liidu sõnul võib liikumisvabaduse piiramine tekitada piirkonnas humanitaarprobleeme ning EL jälgib koridori ümber toimuvat murelikult.
Euroopa Liit kutsus üles dialoogile ja vaoshoitusele.
Armenpressi teatel kutsus liikumisvabaduse taastamisele üles ka USA välisministeeriumi esindaja Ned Price.
Armeenia kutsus kokku julgeolekunõukogu; Aserbaidžaan süüdistas Armeeniat
Armeenia peaminister kutsub Lašini koridori blokeerimise tõttu kokku Armeenia julgeolekunõukogu, kus teatas Armenpress.
Aserbaidžaani välisministeerium teatas kolmapäeva hommikul, et Latšini koridori pole blokeerinud mitte nende riigi protestijad, vaid Vene rahuvalvajad, vahendas riigi uudisteagentuur Azer Tac teisipäeval.
Aserbaidžaan süüdistas Armeeniat kolmepoolse Armeenia, Aserbaidžaani ja Venemaa vahel sõlmitud kokkuleppe rikkumises, mille käigus Armeenia pidi oma väed viima ära kõigile nende poolt okupeeritud territooriumitelt, kuid pole Aserbaidžaani väitel seda seni veel teinud.
Aserbaidžaani teatel on nad valmis pakkuma humanitaarabi kõigile armeenlastele enda riigi territooriumil. Samuti kinnitab Aserbaidžaan, et kodanikuühiskonna protest ebaseadusliku kaevandamise ja tekkinud keskkonnakahju vastu Karabahhis on täiesti õigustatud reaktsioon.
|
Aserbaidžaani protestijad blokeerisid olulise Mägi-Karabahhi tee
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Armeeniat Mägi-Karabahhiga ühendav Latšini koridor on blokeeritud inimeste poolt, kes väidavad end olevat Aserbaidžaani keskkonnakaitsjad, teatas Eurasianet esmaspäeval.
Latšini koridor on ainus maismaaühendus Mägi-Karabahhi ja muu maailma vahel.
Tegu on teise korraga viimase nädala jooksul kui Latšini koridoris on liiklus blokeeritud.
Koridori blokeerinud protestijad on seotud Aserbaidžaani valitsusega
Aserbaidžaani valitsusega seotud keskkonnaorganisatsioonid alustasid esmaspäeval kell 10.30 kohaliku aja järgi protesti Susa lähistel, mille käigus Latšini koridor blokeeriti.
Piirkonna eksperdi Thomas de Waali sõnul võib tegu olla Aserbaidžaani versioonist Venemaa kunagi kasutatud "rohelistest mehikestest".
Kohale tulnud inimesed protestisid enda sõnul Karabahhis toimuva ebaseadusliku kaevandamise vastu ning ka selle vastu, et Latšini koridori kasutatakse kaevandatud mineraalide transpordiks Armeeniasse.
Peale protestijate oli kohal ka Aserbaidžaani meedia ja Vene rahuvalvajad, kes on Latšini koridoris alates 2020. aasta sõjast kohal olnud. Lähistel asusid ka Aserbaidžaani sõdurid, kes püüdsid veenda Vene rahuvalvajaid laskma nende riigi ajakirjanike sõidukitel vabalt liigelda.
Eurasianet tõi välja, et kuigi Aserbaidžaani valitsuse teatel on protestijad Aserbaidžaani keskkonnakaitsjad on näha märke Aserbaidžaani valitsuse toetusest. Näiteks tagas protestijatele telgi Aserbaidžaani Ökoloogia ja Loodusressursside ministeerium.
Samuti kandis üks protestija riikliku vee-ettevõtte Azersu särki. Protestijate hulgas oli ka valitsusmeelne kirjanik Gan Turali.
Mägi-Karabahhis elavad etnilised armeenlased. Rahvusvahelise õiguse kohaselt kuulub piirkond Aserbaidžaani koosseisu ning see on tekitanud pingeid kahe riigi vahel. 1990ndatel toimunud sõja käigus vallutasid Armeenia ja Mägi-Karabahhi väed piirkonna ja ümbritsevad alad, kuid Aserbaidžaan vallutas need 2020. aasta sõja käigus suuresti tagasi.
Euroopa Liit ja USA kutsus üles liikumisvabaduse taastamisele
Euroopa Liit kutsus Aserbaidžaani üles tagama Lašini koridoris liikumisvabadus vastavalt kolmepoolsele kokkuleppele, mis sõlmiti 9. novembril 2020. Euroopa Liidu sõnul võib liikumisvabaduse piiramine tekitada piirkonnas humanitaarprobleeme ning EL jälgib koridori ümber toimuvat murelikult.
Euroopa Liit kutsus üles dialoogile ja vaoshoitusele.
Armenpressi teatel kutsus liikumisvabaduse taastamisele üles ka USA välisministeeriumi esindaja Ned Price.
Armeenia kutsus kokku julgeolekunõukogu; Aserbaidžaan süüdistas Armeeniat
Armeenia peaminister kutsub Lašini koridori blokeerimise tõttu kokku Armeenia julgeolekunõukogu, kus teatas Armenpress.
Aserbaidžaani välisministeerium teatas kolmapäeva hommikul, et Latšini koridori pole blokeerinud mitte nende riigi protestijad, vaid Vene rahuvalvajad, vahendas riigi uudisteagentuur Azer Tac teisipäeval.
Aserbaidžaan süüdistas Armeeniat kolmepoolse Armeenia, Aserbaidžaani ja Venemaa vahel sõlmitud kokkuleppe rikkumises, mille käigus Armeenia pidi oma väed viima ära kõigile nende poolt okupeeritud territooriumitelt, kuid pole Aserbaidžaani väitel seda seni veel teinud.
Aserbaidžaani teatel on nad valmis pakkuma humanitaarabi kõigile armeenlastele enda riigi territooriumil. Samuti kinnitab Aserbaidžaan, et kodanikuühiskonna protest ebaseadusliku kaevandamise ja tekkinud keskkonnakahju vastu Karabahhis on täiesti õigustatud reaktsioon.
### Response:
Aserbaidžaani protestijad blokeerisid olulise Mägi-Karabahhi tee
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Elering teatas esmaspäeval, et käivitab üle 10-kilovatise paindliku tarbimisvõimsusega tarbijatele vabatahtliku meetme, mida rakendatakse siis, kui kõik turupõhised meetmed on ammendunud ja järgmine samm oleks tarbijate roteeruv piiramine.
Laiemalt tarbimise juhtimiseks Eestis aga meetmeid ei ole. Riigil ei ole ka plaanis pakkuda elektri ületarbimise vältimiseks universaalteenust eraldi päevase ja öise tariifiga, et tiputarbimist hajutada.
Kodutarbijate tarbimise juhtimisele keskenduva Futugridi juhi Toomas Valge sõnul on elektritarbimine kasvuteel ja lisaks võimsuste juurde toomisele peab rohkem keskenduma tarbimise juhtimisele. Vabatahtlikest lahendustest seejuures ei piisa.
"Eleringi loodud meede on aga avariireservmeede sellises olukorras, kui turupõhised meetmed on juba ära kasutatud ja neist ei ole piisanud," ütles Eleringi pressiesindaja Elo Ellermaa.
Kui tahta tarbijatele täiendavalt maksta tarbimise vähendamise eest, peaks raha tulema kas riigieelarvest või tuleks suurendada tarbijate võrgutasu.
"Raha teenimiseks on tarbijatel võimalik osaleda süsteemihaldurite reserviturul. Pärast päev-ette ja päevasisest elektriturgu on süsteemihaldurite roll elektrisüsteemi tasakaalus hoidmine. Selleks käivitavad süsteemihaldurid reguleerimisturule tehtud pakkumisi. Seal saavad osaleda ka tarbijad nii tarbimise vähendamise kui ka tarbimise suurendamisega," rääkis Ellermaa.
Ühendkuningriik on valmis juhul, kui tiputunnil on elektrit puudu, maksma inimestele raha, et nad sel ajal elektrit ei tarbiks, isegi kolm naela kilovatt-tunni eest.
"Seda saaks ka Eestis rakendada, kuid see eeldab täiendavat raha ja nagu mainitud, siis see raha tuleks kas riigieelarvest ja/või peab Elering võrgutariifi tõstma," ütles Ellermaa.
Energiaettevõtja ja endine Eesti Energia juhatuse Sandor Liive ütles saates "Vikerhommik", et Eestis võiks sarnaselt Ühendkuningriigiga maksta tiputundidel elektri mittetarbimise eest. "Meil on täna näiteks universaalteenus 20 sendi kilovatt-tunni juures. Kui seda (elektri tiputundidel mittetarbimist - toim) ka meil kompenseerida, siis saaksime tarbimisgraafiku ühtlasemaks," rääkis Liive.
Vabatahtlikest lahendustest ei piisa, tarbimise juhtimine vajab poliitilist otsust
Valge sõnul on kõige aluseks see, et elektri tootmine ja tarbimine peab olema igal hetkel tasakaalus ja seda on võimalik tagada vaid juhitavate võimsuste, taastuvenergia ja tarbimise juhtimise koostoimes. "Konventsionaalne lahendus on seni olnud, et regioonis on palju tootmisvõimsusi ehk mingisugune jõud ajab turbiini ringi – on see kivisüsi, põlevkivi, tuumajaam, hüdroenergia. Kogu süsteem on lähtunud ennekõike tootmisest," ütles Valge.
"Elektritarbimise prognoosi vaadates kasvab 2040. aastaks tänasega võrreldes elektrienergia vajadus umbes 60 protsenti. Kogu süsteemi on vaja teha suuremaks ja seda ei saa teha ainult näiteks tuuleparkide arvelt, kus tootmine on väga heitlik," ütles ta.
Eleringi plaanis Valge konkreetseid lahendusi ei näe. "Loomulikult on hea näha, et midagi võetakse ette, teistpidi ma ülemäära realistlikuks ei pea, et see võiks olukorda praeguses eriti kriitilises situatsioonis positiivselt mõjutada," ütles ta.
"21. sajandi energiasüsteem peab olema selline, kus kõik osapooled on aktiivsed turuosalised, lõpptarbijani välja. Kõike, mida saab juhtida, peab olema võimalik juhtida," ütles Valge. Tarbimise juhtimisele keskendumine nõuab aga poliitilist otsust.
Kodutarbijatele tähendaks tarbimise juhtimine peamiselt küttelahenduste ja vee soojendamise elektrikulu nihutamist kõige mõistlikumale ajale.
Kodutarbimise juhtimisest mõju saavutamiseks peab olema süsteemis aga arvestatav hulk majapidamisi.
"Näiteks võtame selle tänavu augustikuise juhtumi, kui elektri tunnihind oli 4000 eurot megavatt-tund. Kui sel momendil oleks olnud 1500 elektriboileri tarbijat, kes nõustusid boileri välja lülitama, siis oleks tunnihind olnud alla 1000 euro megavatt-tund," rääkis Valge.
Tarbimise juhtimiseks on aga vaja motivatsiooni. Peamisteks motivaatoriteks on väiksemad ja prognoositavaid kulud.
Valge sõnul on börsipakett seotud kokkuhoiuga, kuid praegune universaalteenus teeb tarbimise juhtimisele ja varustuskindlusele karuteene, kuna ei pane inimest mõtlema tarbimise aja peale.
"Üks motivaator saabki olla see, et ühelt poolt annad tarbijale prääniku – tarbija saab fikseeritud elektrihinna, mis on enam-vähem talutav, ja teiselt poolt peaks selle eest vastu andma lubaduse, et tarbija seadmeid võib keskselt juhtida," tõi ta näite. Teine variant oleks pakkuda tarbimise ajatamise eest inimesele preemiat.
|
Elering: elektri tiputarbimisest loobumise hüvitamine oleks kulukas
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elering teatas esmaspäeval, et käivitab üle 10-kilovatise paindliku tarbimisvõimsusega tarbijatele vabatahtliku meetme, mida rakendatakse siis, kui kõik turupõhised meetmed on ammendunud ja järgmine samm oleks tarbijate roteeruv piiramine.
Laiemalt tarbimise juhtimiseks Eestis aga meetmeid ei ole. Riigil ei ole ka plaanis pakkuda elektri ületarbimise vältimiseks universaalteenust eraldi päevase ja öise tariifiga, et tiputarbimist hajutada.
Kodutarbijate tarbimise juhtimisele keskenduva Futugridi juhi Toomas Valge sõnul on elektritarbimine kasvuteel ja lisaks võimsuste juurde toomisele peab rohkem keskenduma tarbimise juhtimisele. Vabatahtlikest lahendustest seejuures ei piisa.
"Eleringi loodud meede on aga avariireservmeede sellises olukorras, kui turupõhised meetmed on juba ära kasutatud ja neist ei ole piisanud," ütles Eleringi pressiesindaja Elo Ellermaa.
Kui tahta tarbijatele täiendavalt maksta tarbimise vähendamise eest, peaks raha tulema kas riigieelarvest või tuleks suurendada tarbijate võrgutasu.
"Raha teenimiseks on tarbijatel võimalik osaleda süsteemihaldurite reserviturul. Pärast päev-ette ja päevasisest elektriturgu on süsteemihaldurite roll elektrisüsteemi tasakaalus hoidmine. Selleks käivitavad süsteemihaldurid reguleerimisturule tehtud pakkumisi. Seal saavad osaleda ka tarbijad nii tarbimise vähendamise kui ka tarbimise suurendamisega," rääkis Ellermaa.
Ühendkuningriik on valmis juhul, kui tiputunnil on elektrit puudu, maksma inimestele raha, et nad sel ajal elektrit ei tarbiks, isegi kolm naela kilovatt-tunni eest.
"Seda saaks ka Eestis rakendada, kuid see eeldab täiendavat raha ja nagu mainitud, siis see raha tuleks kas riigieelarvest ja/või peab Elering võrgutariifi tõstma," ütles Ellermaa.
Energiaettevõtja ja endine Eesti Energia juhatuse Sandor Liive ütles saates "Vikerhommik", et Eestis võiks sarnaselt Ühendkuningriigiga maksta tiputundidel elektri mittetarbimise eest. "Meil on täna näiteks universaalteenus 20 sendi kilovatt-tunni juures. Kui seda (elektri tiputundidel mittetarbimist - toim) ka meil kompenseerida, siis saaksime tarbimisgraafiku ühtlasemaks," rääkis Liive.
Vabatahtlikest lahendustest ei piisa, tarbimise juhtimine vajab poliitilist otsust
Valge sõnul on kõige aluseks see, et elektri tootmine ja tarbimine peab olema igal hetkel tasakaalus ja seda on võimalik tagada vaid juhitavate võimsuste, taastuvenergia ja tarbimise juhtimise koostoimes. "Konventsionaalne lahendus on seni olnud, et regioonis on palju tootmisvõimsusi ehk mingisugune jõud ajab turbiini ringi – on see kivisüsi, põlevkivi, tuumajaam, hüdroenergia. Kogu süsteem on lähtunud ennekõike tootmisest," ütles Valge.
"Elektritarbimise prognoosi vaadates kasvab 2040. aastaks tänasega võrreldes elektrienergia vajadus umbes 60 protsenti. Kogu süsteemi on vaja teha suuremaks ja seda ei saa teha ainult näiteks tuuleparkide arvelt, kus tootmine on väga heitlik," ütles ta.
Eleringi plaanis Valge konkreetseid lahendusi ei näe. "Loomulikult on hea näha, et midagi võetakse ette, teistpidi ma ülemäära realistlikuks ei pea, et see võiks olukorda praeguses eriti kriitilises situatsioonis positiivselt mõjutada," ütles ta.
"21. sajandi energiasüsteem peab olema selline, kus kõik osapooled on aktiivsed turuosalised, lõpptarbijani välja. Kõike, mida saab juhtida, peab olema võimalik juhtida," ütles Valge. Tarbimise juhtimisele keskendumine nõuab aga poliitilist otsust.
Kodutarbijatele tähendaks tarbimise juhtimine peamiselt küttelahenduste ja vee soojendamise elektrikulu nihutamist kõige mõistlikumale ajale.
Kodutarbimise juhtimisest mõju saavutamiseks peab olema süsteemis aga arvestatav hulk majapidamisi.
"Näiteks võtame selle tänavu augustikuise juhtumi, kui elektri tunnihind oli 4000 eurot megavatt-tund. Kui sel momendil oleks olnud 1500 elektriboileri tarbijat, kes nõustusid boileri välja lülitama, siis oleks tunnihind olnud alla 1000 euro megavatt-tund," rääkis Valge.
Tarbimise juhtimiseks on aga vaja motivatsiooni. Peamisteks motivaatoriteks on väiksemad ja prognoositavaid kulud.
Valge sõnul on börsipakett seotud kokkuhoiuga, kuid praegune universaalteenus teeb tarbimise juhtimisele ja varustuskindlusele karuteene, kuna ei pane inimest mõtlema tarbimise aja peale.
"Üks motivaator saabki olla see, et ühelt poolt annad tarbijale prääniku – tarbija saab fikseeritud elektrihinna, mis on enam-vähem talutav, ja teiselt poolt peaks selle eest vastu andma lubaduse, et tarbija seadmeid võib keskselt juhtida," tõi ta näite. Teine variant oleks pakkuda tarbimise ajatamise eest inimesele preemiat.
### Response:
Elering: elektri tiputarbimisest loobumise hüvitamine oleks kulukas
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Viis minutit enne tasavägiselt kulgenud mängu lõppu tõi Mario Hezonja tabav kaugvise tabloole 66:66 viigi, aga Leedu klubi tegi seejärel 8:0 spurdi ning pööras kohtumise lõpu enda kasuks.
Keenan Evans viskas Žalgirise resultatiivseimana 20 punkti, Edgaras Ulanovas lisas 19 ja Tyler Cavanaugh 15 punkti. Džanan Musa viskas üleplatsimehena Reali kasuks 22 punkti, Hezonja toetas teda 17 silmaga.
Kolm eelmist mängu kaotanud Žalgiris on Euroliiga tabelis seitsme võidu ja seitsme kaotusega üheksandal kohal, Real sai üheksa võidu kõrvale viienda kaotuse ja on viies.
Milano Olimpia sai viimaks piduri peale üheksamänguliseks veninud kaotusteseeriale, kui võõrsil saadi 71:67 jagu Belgradi Crvena zvezdast.
|
Žalgiris pani kaotustejadale punkti Reali alistamisega
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viis minutit enne tasavägiselt kulgenud mängu lõppu tõi Mario Hezonja tabav kaugvise tabloole 66:66 viigi, aga Leedu klubi tegi seejärel 8:0 spurdi ning pööras kohtumise lõpu enda kasuks.
Keenan Evans viskas Žalgirise resultatiivseimana 20 punkti, Edgaras Ulanovas lisas 19 ja Tyler Cavanaugh 15 punkti. Džanan Musa viskas üleplatsimehena Reali kasuks 22 punkti, Hezonja toetas teda 17 silmaga.
Kolm eelmist mängu kaotanud Žalgiris on Euroliiga tabelis seitsme võidu ja seitsme kaotusega üheksandal kohal, Real sai üheksa võidu kõrvale viienda kaotuse ja on viies.
Milano Olimpia sai viimaks piduri peale üheksamänguliseks veninud kaotusteseeriale, kui võõrsil saadi 71:67 jagu Belgradi Crvena zvezdast.
### Response:
Žalgiris pani kaotustejadale punkti Reali alistamisega
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Varasemalt on Liivimaa karikale mängitud 2003., 2004., 2005., 2008., 2011. ja 2018. aastal. Läti meeskonnad on karika pea kohale tõstnud neljal korral, viimasel kahel korral on võidukad olnud eestlased.
Järjekorras seitsmenda Liivimaa karika võitja selgitavad omavahel Eesti meister Tallinna FC Flora ning Läti meister FK Valmiera. Meeskonnad lähevad vastamisi 29. jaanuaril EJLi jalgpallihallis, mängu avavile kõlab kell 14.30.
Liivimaa karikavõistluste võitjad:
2003 – Riia Skonto
2004 – Riia Skonto
2005 – Riia Skonto
2008 – FK Ventspils
2011 – Tallinna FC Flora
2018 – Tallinna FC Flora
Liivimaa karika pani 2002. aasta lõpus välja Eesti Jalgpalli Liit. Tegemist on kullassepp Jaak Tammisti poolt taastatud tundmatu päritoluga Teise maailmasõja eelse trofeega.
|
Viieaastase pausi järel selgub jaanuaris taas Liivimaa karika võitja
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varasemalt on Liivimaa karikale mängitud 2003., 2004., 2005., 2008., 2011. ja 2018. aastal. Läti meeskonnad on karika pea kohale tõstnud neljal korral, viimasel kahel korral on võidukad olnud eestlased.
Järjekorras seitsmenda Liivimaa karika võitja selgitavad omavahel Eesti meister Tallinna FC Flora ning Läti meister FK Valmiera. Meeskonnad lähevad vastamisi 29. jaanuaril EJLi jalgpallihallis, mängu avavile kõlab kell 14.30.
Liivimaa karikavõistluste võitjad:
2003 – Riia Skonto
2004 – Riia Skonto
2005 – Riia Skonto
2008 – FK Ventspils
2011 – Tallinna FC Flora
2018 – Tallinna FC Flora
Liivimaa karika pani 2002. aasta lõpus välja Eesti Jalgpalli Liit. Tegemist on kullassepp Jaak Tammisti poolt taastatud tundmatu päritoluga Teise maailmasõja eelse trofeega.
### Response:
Viieaastase pausi järel selgub jaanuaris taas Liivimaa karika võitja
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Lasketiirud puhaste paberitega läbinud Uha sai 45. koha, kaotades võitjale 2.14,9.
Eelmisel nädalal juunioride IBU karikasarjas häid sõite teinud Markus Rene Epner ja Tuudor Palm pidid Ridnaunis mõlemad käima kahel trahviringil. Epner sai 66. (+2.52,8) ja Palm 75. koha (+3.39,1). Marten Aolaid tegi kolm möödalasku ja sai 76. koha (+3.41,1). Epnerist jäi jälitussõidust ehk 60 sekka mahtumisest lahutama üheksa sekundit.
Esikoha sai ühel lasul eksinud norralane Endre Strömsheim, kes edestas 2,2 sekundiga lasketiirudes eksimatult tegutsenud prantslast Oscar Lombardot'd. Kolmanda koha sai samuti kõik märgid tabanud norralane Martin Uldal, kaotades koondisekaaslasele 6,6 sekundiga.
Eesti naistest oli parim 62. koha saanud Lisbeth Liiv (0+2; +3.28,9), Hanna-Brita Kaasik (1+2; +4.23,5) oli 73. ja Balabanova (0+2; +5.13,1) 80.
Jälitussõit on Ridnaunis kavas laupäeval.
|
Uha jõudis IBU karikaetapil jälitussõitu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lasketiirud puhaste paberitega läbinud Uha sai 45. koha, kaotades võitjale 2.14,9.
Eelmisel nädalal juunioride IBU karikasarjas häid sõite teinud Markus Rene Epner ja Tuudor Palm pidid Ridnaunis mõlemad käima kahel trahviringil. Epner sai 66. (+2.52,8) ja Palm 75. koha (+3.39,1). Marten Aolaid tegi kolm möödalasku ja sai 76. koha (+3.41,1). Epnerist jäi jälitussõidust ehk 60 sekka mahtumisest lahutama üheksa sekundit.
Esikoha sai ühel lasul eksinud norralane Endre Strömsheim, kes edestas 2,2 sekundiga lasketiirudes eksimatult tegutsenud prantslast Oscar Lombardot'd. Kolmanda koha sai samuti kõik märgid tabanud norralane Martin Uldal, kaotades koondisekaaslasele 6,6 sekundiga.
Eesti naistest oli parim 62. koha saanud Lisbeth Liiv (0+2; +3.28,9), Hanna-Brita Kaasik (1+2; +4.23,5) oli 73. ja Balabanova (0+2; +5.13,1) 80.
Jälitussõit on Ridnaunis kavas laupäeval.
### Response:
Uha jõudis IBU karikaetapil jälitussõitu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Septembris 15. sünnipäeva tähistanud endise Kalev/Cramo mängija ja praeguse treeneri Howard Frieri tütar sõlmis oktoobri lõpus mitme aasta pikkuse lepingu Itaalia kõrgliigaklubiga Venezia Umana Reyer, kus ta treenib nii noorte- kui esindusnaiskonnaga.
Neljapäeval pidas Venezia Eurocupi alagrupiturniiril viimase kohtumise, kui võõrsil alistati Kelterni Rutronik Stars kindlalt 94:65. Eestlanna pääses väljakule viimaseks minutiks ja 48 sekundiks, selle aja jooksul ei õnnestunud tal statistilisi näitajaid tabloole tuua.
Venezia resultatiivseim oli 19 punkti visanud Soome koondislane ja WNBA-s Dallas Wingsi ridadesse kuuluv Awak Kuier, Martina Fassina lisas 16 punkti.
Venezia võitis H-alagrupis kõik viis kohtumist korvide vahega 402:315. Play-off 'id algavad 5. jaanuaril.
|
15-aastane Eesti korvpalli noortekoondislane tegi debüüdi eurosarjas
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Septembris 15. sünnipäeva tähistanud endise Kalev/Cramo mängija ja praeguse treeneri Howard Frieri tütar sõlmis oktoobri lõpus mitme aasta pikkuse lepingu Itaalia kõrgliigaklubiga Venezia Umana Reyer, kus ta treenib nii noorte- kui esindusnaiskonnaga.
Neljapäeval pidas Venezia Eurocupi alagrupiturniiril viimase kohtumise, kui võõrsil alistati Kelterni Rutronik Stars kindlalt 94:65. Eestlanna pääses väljakule viimaseks minutiks ja 48 sekundiks, selle aja jooksul ei õnnestunud tal statistilisi näitajaid tabloole tuua.
Venezia resultatiivseim oli 19 punkti visanud Soome koondislane ja WNBA-s Dallas Wingsi ridadesse kuuluv Awak Kuier, Martina Fassina lisas 16 punkti.
Venezia võitis H-alagrupis kõik viis kohtumist korvide vahega 402:315. Play-off 'id algavad 5. jaanuaril.
### Response:
15-aastane Eesti korvpalli noortekoondislane tegi debüüdi eurosarjas
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Rüütli tänaval pesitsevate ruumide omanik Estateguru tagatisagent OÜ on valmis sõlmima linnavalitsusega üürilepingu, mille kohaselt tasub linnavalitsus aastatel 2023–2032 ruumide üüri ja tagab kõrvalkulude tasumise. Linnavalitsus annab omalt poolt ruumid muusemi kasutusse tasuta, jättes kunstimaja kanda jooksvad kõrvalkulud.
Linnavolikogult muuseumi jaoks toetust küsides lähtus linnavalitsus maksimaalsest võimalikust üüritasust ja kõrvalkulude suurusest. Tegelik kümne aasta üür ja kõrvalkulud võivad prognoositavast väiksemateks osutuda.
|
Pärnu linn katab Uue Kunsti Muuseumi järgmise kümne aasta üürikulu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rüütli tänaval pesitsevate ruumide omanik Estateguru tagatisagent OÜ on valmis sõlmima linnavalitsusega üürilepingu, mille kohaselt tasub linnavalitsus aastatel 2023–2032 ruumide üüri ja tagab kõrvalkulude tasumise. Linnavalitsus annab omalt poolt ruumid muusemi kasutusse tasuta, jättes kunstimaja kanda jooksvad kõrvalkulud.
Linnavolikogult muuseumi jaoks toetust küsides lähtus linnavalitsus maksimaalsest võimalikust üüritasust ja kõrvalkulude suurusest. Tegelik kümne aasta üür ja kõrvalkulud võivad prognoositavast väiksemateks osutuda.
### Response:
Pärnu linn katab Uue Kunsti Muuseumi järgmise kümne aasta üürikulu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Euroopa Ülemkogu president Charles Michel teatas Twitteri kaudu, et kandidaatriigi staatuse andmine on tugev signaal Bosnia ja Hertsegoviina inimestele. Samuti on ootus, et riigi võimud viivad läbi vajalikud reformid.
Bosnia and Herzegovina was granted the status of candidate country today.
A strong signal to the people, but also a clear expectation for the new authorities to deliver on reforms.
The future of the Western Balkans is in the #EU
Congratulations! #EUCO pic.twitter.com/1TUWlGlNPu
— Charles Michel (@CharlesMichel) December 15, 2022
Põhimõtteline otsus anda Bosnia ja Hertsegoviinale kandidaatriigi staatus tuli juba varem sel nädalal, vahendas Reuters.
Al Jazeera toob esile, et Euroopa Liit tegi oma otsuse ennetamaks Venemaa ja Hiina mõju kasvu Balkani poolsaarel.
Euroopa Liidu kandidaatriigid on praegu Albaania, Moldova, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Serbia, Türgi ja Ukraina. Türgi esitas taotluse liituda Euroopa majandusühendusega juba 1987. aastal ning nad on olnud tolliliidus Euroopaga 1995. aastast, kuid riigi liitumist Euroopa Liiduga ei peeta realistlikuks.
Euroopa Liidu võimalikud kandidaatriigid on majandusbloki kriteeriumite kohaselt ka Gruusia ning samuti Balkani poolsaarel asuv Kosovo.
Kosovo esitas neljapäeval ametliku taotluse liituda Euroopa Liiduga
Kosovo peaminister Albin Kurti esitas neljapäeval ametliku taotluse liituda Euroopa Liiduga. Majandusblokki saamise eelduseks on aga suhete normaliseerimine Serbiaga, kes peab Kosovot enda provintsiks ning ei tunnista Kosovot iseseisva riigina.
Kurti kinnitas, et nad ei taha Euroopa Liitu tagaukse kaudu ega kiirustades, vaid tahavad Euroopa Liitu Kosovos ehitada koos enda riigi inimestega, teatas Reuters.
Kosovo oli seni piirkonna ainus riik, kes polnud esitanud taotlust liituda Euroopa Liiduga.
Euroopa Liiduga liitumise protsess võib võtta mitmeid aastaid aega ning selle käigus peab kandidaatriik viima oma seadusandluse kooskõlla Euroopa Liidu seadustega.
Kuigi Euroopa Liidu liikmesriigid ei ole huvitatud täiendavast laienemisest, siis on siiski püütud soojendada suhteid Balkani poolsaare riikidega peale Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale.
Kosovo kuulutas end Serbiast ühepoolselt iseseisvaks 2008. aastal lääneriikide toetuse najal.
Kuna Kosovo on osaliselt tunnustatud ning Euroopa Liidus ei tunnista neid iseseisva riigina ei Hispaania, Kreeka, Rumeenia, Slovakkia ega Küpros, siis ei ole nad ka ÜRO liikmed. Kosovot ei tunnista riigina ka Serbia, Venemaa ega Hiina.
Viimastel nädalatel on Kosovos kasvanud pingeid riigi keskvõimu ja serblastest vähemuse vahel Kosovo põhjaosas.
|
Bosnia ja Hertsegoviinale anti Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Ülemkogu president Charles Michel teatas Twitteri kaudu, et kandidaatriigi staatuse andmine on tugev signaal Bosnia ja Hertsegoviina inimestele. Samuti on ootus, et riigi võimud viivad läbi vajalikud reformid.
Bosnia and Herzegovina was granted the status of candidate country today.
A strong signal to the people, but also a clear expectation for the new authorities to deliver on reforms.
The future of the Western Balkans is in the #EU
Congratulations! #EUCO pic.twitter.com/1TUWlGlNPu
— Charles Michel (@CharlesMichel) December 15, 2022
Põhimõtteline otsus anda Bosnia ja Hertsegoviinale kandidaatriigi staatus tuli juba varem sel nädalal, vahendas Reuters.
Al Jazeera toob esile, et Euroopa Liit tegi oma otsuse ennetamaks Venemaa ja Hiina mõju kasvu Balkani poolsaarel.
Euroopa Liidu kandidaatriigid on praegu Albaania, Moldova, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Serbia, Türgi ja Ukraina. Türgi esitas taotluse liituda Euroopa majandusühendusega juba 1987. aastal ning nad on olnud tolliliidus Euroopaga 1995. aastast, kuid riigi liitumist Euroopa Liiduga ei peeta realistlikuks.
Euroopa Liidu võimalikud kandidaatriigid on majandusbloki kriteeriumite kohaselt ka Gruusia ning samuti Balkani poolsaarel asuv Kosovo.
Kosovo esitas neljapäeval ametliku taotluse liituda Euroopa Liiduga
Kosovo peaminister Albin Kurti esitas neljapäeval ametliku taotluse liituda Euroopa Liiduga. Majandusblokki saamise eelduseks on aga suhete normaliseerimine Serbiaga, kes peab Kosovot enda provintsiks ning ei tunnista Kosovot iseseisva riigina.
Kurti kinnitas, et nad ei taha Euroopa Liitu tagaukse kaudu ega kiirustades, vaid tahavad Euroopa Liitu Kosovos ehitada koos enda riigi inimestega, teatas Reuters.
Kosovo oli seni piirkonna ainus riik, kes polnud esitanud taotlust liituda Euroopa Liiduga.
Euroopa Liiduga liitumise protsess võib võtta mitmeid aastaid aega ning selle käigus peab kandidaatriik viima oma seadusandluse kooskõlla Euroopa Liidu seadustega.
Kuigi Euroopa Liidu liikmesriigid ei ole huvitatud täiendavast laienemisest, siis on siiski püütud soojendada suhteid Balkani poolsaare riikidega peale Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale.
Kosovo kuulutas end Serbiast ühepoolselt iseseisvaks 2008. aastal lääneriikide toetuse najal.
Kuna Kosovo on osaliselt tunnustatud ning Euroopa Liidus ei tunnista neid iseseisva riigina ei Hispaania, Kreeka, Rumeenia, Slovakkia ega Küpros, siis ei ole nad ka ÜRO liikmed. Kosovot ei tunnista riigina ka Serbia, Venemaa ega Hiina.
Viimastel nädalatel on Kosovos kasvanud pingeid riigi keskvõimu ja serblastest vähemuse vahel Kosovo põhjaosas.
### Response:
Bosnia ja Hertsegoviinale anti Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
68-aastane Santos sai Portugali peatreeneriks 2014. aastal ning tema käe all teenis koondis oma ajaloo esimese rahvusvahelise trofee, kui krooniti 2016. aastal Euroopa meistriks.
Kokku pidas Portugal tema juhendamisel 109 mängu, millest võideti 67 ja viigistati 23, tänavusel MM-il langeti pärast kaotust Marokole konkurentsist veerandfinaalis.
Portugali päevaleht A Bola kirjutab, et suure tõenäosusega saab Santose asendajaks legendaarne Jose Mourinho. 59-aastase kahekordse Meistrite liiga võitja leping praeguse tööandja AS Romaga kestab 2024. aastani, meedia sõnul on võimalik, et klubihooaja lõpuni võtab koondise ohjad üle viimased 11 aastat Portugali U-21 meeskonda juhendanud Rui Jorge.
|
Portugali treener lahkus ametist, meedia näeb tema asendajana Mourinhot
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
68-aastane Santos sai Portugali peatreeneriks 2014. aastal ning tema käe all teenis koondis oma ajaloo esimese rahvusvahelise trofee, kui krooniti 2016. aastal Euroopa meistriks.
Kokku pidas Portugal tema juhendamisel 109 mängu, millest võideti 67 ja viigistati 23, tänavusel MM-il langeti pärast kaotust Marokole konkurentsist veerandfinaalis.
Portugali päevaleht A Bola kirjutab, et suure tõenäosusega saab Santose asendajaks legendaarne Jose Mourinho. 59-aastase kahekordse Meistrite liiga võitja leping praeguse tööandja AS Romaga kestab 2024. aastani, meedia sõnul on võimalik, et klubihooaja lõpuni võtab koondise ohjad üle viimased 11 aastat Portugali U-21 meeskonda juhendanud Rui Jorge.
### Response:
Portugali treener lahkus ametist, meedia näeb tema asendajana Mourinhot
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Taani uus valitsuskoalitsioon on lubanud, et riik tõstab kaitsekulud kahele protsendile SKP-st kolm aastat kiiremini kui varem lubatud. Ühe meetmena on kavas tõsta riigis majandustegevuse mahtu, tühistades ühe 17. sajandist pärit riigipüha, vahendas BBC.
Taani peaminister Mette Frederiksen pakkus välja, et riigipühade nimistust võiks kustutada Suure Palvepäeva (Store Bededag), millest sai riigipüha juba 1686. aastal. Store Bededag toimub igal aasta peale lihavõtteid neljanda nädala reedel.
Riigipüha tühistamine on Taani usklikuid ärritanud. Taani preestrite ühingu juht Pernille Vigso Bagge ütles Taani ajalehele Berlingske, et valitsuse ettepanek teeb teda kurvaks. Lisaks tekitab see kirikutele suure logistilise peavalu, kuna sel päeval pühitsetakse traditsiooniliselt ametisse suur hulk preestreid.
Roskilde katedraali juht Sophie Olander ütles Taani TV2-le, et inimesed vajavad pühasid, mille käigus saab tulla kokku ja rahulikult võtta endale aeg palvuseks ja reflektsiooniks. "See on häbiväärne, et meil on ühiskond, kus arvatakse, et see pole oluline," ütles Olander.
Riigipüha tühistamine on pannud muretsema ka Taani pagarid, kuna Store Bededag on pagaritööstusele suur sissetuleku allikas.
BBC toob esile, et uus Taani valitsus on esimene alates 1970ndatest, kus on nii vasak- kui ka paremerakondi.
Taani uude valitsusse kuuluvad vasakpoolsed Taani sotsiaaldemokraadid, paremtsentristlikud liberaalid (Venstre Danmarks Liberale Parti ) ning tsentristlikud moderaadid (Moderaterne). Peaministrina jätkab ametis olev sotsiaaldemokraat Mette Frederiksen.
Uues valitsuses on moderaatide juht Lars Løkke Rasmussen välisminister ning liberaalide juhist Jakob Ellemann-Jensenist saab asepeaminister ning kaitseminister. Rasmussen on varem olnud ka liberaalide juht ning Taani peaminister, kuid pidi Venstrest skandaaliga lahkuma ning asutas seejärel enda erakonna.
Kui Mette Frederikseni käest küsiti riigipüha tühistamise kohta, siis ütles ta: "Euroopas on sõda ning me peame oma kaitsevõimet tugevdama... see aga nõuab, et igaüks veidikene rohkem panustaks".
|
Taani valitsus tahab loobuda ammusest riigipühast kaitse-eelarve tõstmiseks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taani uus valitsuskoalitsioon on lubanud, et riik tõstab kaitsekulud kahele protsendile SKP-st kolm aastat kiiremini kui varem lubatud. Ühe meetmena on kavas tõsta riigis majandustegevuse mahtu, tühistades ühe 17. sajandist pärit riigipüha, vahendas BBC.
Taani peaminister Mette Frederiksen pakkus välja, et riigipühade nimistust võiks kustutada Suure Palvepäeva (Store Bededag), millest sai riigipüha juba 1686. aastal. Store Bededag toimub igal aasta peale lihavõtteid neljanda nädala reedel.
Riigipüha tühistamine on Taani usklikuid ärritanud. Taani preestrite ühingu juht Pernille Vigso Bagge ütles Taani ajalehele Berlingske, et valitsuse ettepanek teeb teda kurvaks. Lisaks tekitab see kirikutele suure logistilise peavalu, kuna sel päeval pühitsetakse traditsiooniliselt ametisse suur hulk preestreid.
Roskilde katedraali juht Sophie Olander ütles Taani TV2-le, et inimesed vajavad pühasid, mille käigus saab tulla kokku ja rahulikult võtta endale aeg palvuseks ja reflektsiooniks. "See on häbiväärne, et meil on ühiskond, kus arvatakse, et see pole oluline," ütles Olander.
Riigipüha tühistamine on pannud muretsema ka Taani pagarid, kuna Store Bededag on pagaritööstusele suur sissetuleku allikas.
BBC toob esile, et uus Taani valitsus on esimene alates 1970ndatest, kus on nii vasak- kui ka paremerakondi.
Taani uude valitsusse kuuluvad vasakpoolsed Taani sotsiaaldemokraadid, paremtsentristlikud liberaalid (Venstre Danmarks Liberale Parti ) ning tsentristlikud moderaadid (Moderaterne). Peaministrina jätkab ametis olev sotsiaaldemokraat Mette Frederiksen.
Uues valitsuses on moderaatide juht Lars Løkke Rasmussen välisminister ning liberaalide juhist Jakob Ellemann-Jensenist saab asepeaminister ning kaitseminister. Rasmussen on varem olnud ka liberaalide juht ning Taani peaminister, kuid pidi Venstrest skandaaliga lahkuma ning asutas seejärel enda erakonna.
Kui Mette Frederikseni käest küsiti riigipüha tühistamise kohta, siis ütles ta: "Euroopas on sõda ning me peame oma kaitsevõimet tugevdama... see aga nõuab, et igaüks veidikene rohkem panustaks".
### Response:
Taani valitsus tahab loobuda ammusest riigipühast kaitse-eelarve tõstmiseks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Marciniakist saab esimene MM-finaali vilistanud Poola kohtunik, pühapäeval on tema assistentideks kaasmaalased Pawel Sokolnicki ja Tomasz Listkiewicz. Marciniaki valis välja FIFA kohtunike komitee esimees, legendaarne vilemees Pierluigi Collina.
MM-finaalis kohtuvad pühapäeval Argentina ja Prantsusmaa, ETV2 ja ERR-i spordiportaali otseülekanne algab kell 16.30.
Sel turniiril on Marciniak korra mõlema meeskonna matšil ametis olnud, kui mõistis õigust Prantsusmaa 2:1 võidumängus Taani üle ning kaheksandikfinaalis Argentina sama skooriga lõppenud kohtumises Austraalia vastu.
Neli aastat tagasi oli Marciniak peakohtunikuks Argentina ja Islandi vahelises alagrupimängus, samal aastal vilistas ta Tallinnas toimunud Madridi Atletico ja Madridi Reali vahelist UEFA superkarikamatši.
|
Jalgpalli MM-finaalis mõistavad õigust Poola kohtunikud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Marciniakist saab esimene MM-finaali vilistanud Poola kohtunik, pühapäeval on tema assistentideks kaasmaalased Pawel Sokolnicki ja Tomasz Listkiewicz. Marciniaki valis välja FIFA kohtunike komitee esimees, legendaarne vilemees Pierluigi Collina.
MM-finaalis kohtuvad pühapäeval Argentina ja Prantsusmaa, ETV2 ja ERR-i spordiportaali otseülekanne algab kell 16.30.
Sel turniiril on Marciniak korra mõlema meeskonna matšil ametis olnud, kui mõistis õigust Prantsusmaa 2:1 võidumängus Taani üle ning kaheksandikfinaalis Argentina sama skooriga lõppenud kohtumises Austraalia vastu.
Neli aastat tagasi oli Marciniak peakohtunikuks Argentina ja Islandi vahelises alagrupimängus, samal aastal vilistas ta Tallinnas toimunud Madridi Atletico ja Madridi Reali vahelist UEFA superkarikamatši.
### Response:
Jalgpalli MM-finaalis mõistavad õigust Poola kohtunikud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Oluline 15. detsembril kell 19.34:
- Zalužnõi: Venemaa valmistab ette 200 000 sõdurit uueks rünnakuks;
- Zalužnõi: Ukraina vajab sõja võitmiseks 300 tanki ja 500 haubitsat;
- Kindral Sõrskõi: Wagneri palgasõdurid, Vene regualaarväed ning tšetseeni sõdurid teevad nüüd paremat koostööd;
- ÜRO hinnangul on ebatõenäoline, et lähiajal võiks viljaleppesse lisanduda uusi Ukraina sadamaid, nagu Kiiev on soovinud;
- Washington Post: USA kaalub Ukrainale nutipommi komplektide tarnimist:
- Venemaa rajab Krimmi rannikule kaitserajatisi;
- Zelenski sõnul Ukraina jätkab oma õhutõrje tugevdamist;
- Poola parlament kuulutas Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks;
- Ukraina väed tõrjusid kolmapäeval kuus Vene rünnakut;
- NYT: USA kahekordistab Saksamaal välja õpetatud sõdurite arvu;
- Ukraina kirdeosaga külgneva Kurski oblasti lennuvälja tabas droon;
- London: Valgevenes õppustel osalevad Vene väed ei suudaks korraldada edukat rünnakut Ukraina vastu;
- ISW: Putin muretseb, et tema kontroll Vene inforuumi üle väheneb.
Zalužnõi: Venemaa valmistab ette 200 000 sõdurit uueks rünnakuks
Ukraina kaitsejõudude ülemjuhataja, kindral Valeri Zalužnõi väitis ajakirjale The Economist, et Venemaa korraldab väljaõpet 200 000 sõdurile. Zalužnõi sõnul pole tal kahtlust, et Venemaa teeb uue pealetungi, mis võib tulla juba jaanuaris, kuid pigem tõenäoliselt kevadel.
Vene vägede rünnak võib olla kas Donbass riigi odaosas, Ukraina lõunaosa või isegi läbi Valgevene. Kindrali sõnul pole tal kahtlust, et Venemaa tahab teha uue pealetungi Kiievi vastu.
Zalužnõi tõi esile, et hoolimata probleemidest mobilisatsioon Venemaal töötas ning Venemaa probleemid selle korraldamisel ei olnud nii suured, et mobiliseeritud sõdurid ei suudaks lahingutes osaleda.
Kindrali sõnul on ta kahte Venemaa sõda Tšetšeenias uurinud ning tema sõnul on näha, et hoolimata mitte kõige paremast varustusest on Vene väed siiski Ukraina jaoks probleem.
Ukraina allikate hinnangul on Venemaal realistlikult sõjalises reservis 1,2 kuni 1,5 miljonit inimest. Zalužnõi sõnul korraldab Venemaa sõdurite väljaõpet Uuralite taga samamoodi nagu Teise maailmasõja ajal.
Lääneriikide allikate kinnitusel on Vene vägede ülemjuhataja Sergei Surovikin näinud Venemaa sõda Ukraina vastu alati mitmeaastase konfliktina, väitis The Economist.
Zalužnõi: Ukraina vajab sõja võitmiseks 300 tanki ja 500 haubitsat
Zalužnõi mainis intervjuus eraldiseisvalt, et Ukraina vajab sõja võitmiseks 300 tanki, 600-700 lahingumasinat ja 500 haubitsat.
The Economist juhib tähelepanu, et kindral soovib uut sõjatehnikat suuremas mahus kui kõikide Euroopa maavägede soomusväed kokku.
Zalužnõi tunnistas intervjuu raames, et Venemaa pealetungid võivad osutuda tugevamaks kui oodatud või Ukraina omad nõrgemaks. Zalužnõi kinnitas, et "veel pole aeg pidada Ukraina sõduritele sellist kõnet nad Mannerheim pidas Soome sõduritele." Kindral viitas siin kõnele, milles Mannerheim teatas Soome sõduritele 1940 karmist rahulepingust Nõukogude Liidu ja Soome vahel, millega viimane pidi loovutama osa oma territooriumist.
The Economist väidab, et osade Ukraina kindralite sõnul ei pea Ukraina pealetungid otseselt kogu okupeeritud territooriumi vabastama, vaid tekitama olukorra, mis sunnib Putinit kokkuleppele minema.
Ühe Ukraina sõjaplaanidega kursis oleva Euroopa ametiisiku kinnitusel oleks ideaalne sõjaline operatsioon selline, mis veenaks Vene presidenti Vladimir Putinit, et sõda Ukraina vastu ei saa võita. Sellise olukorra tekitamiseks peaksid Ukraina väed ohustama okupeeritud Donbassi ja Krimmi.
Kindral Sõrskõi: Wagneri palgasõdurid, Vene regulaarväed ning tšetseeni sõdurid teevad nüüd paremat koostööd
Ukraina kindralpolkovnik Oleksandr Sõrskõi kinnitas The Economistile, et Venemaa erinevad üksused on asunud alates Vene vägede ülemjuhataja Surovikini ametisse saamisest omavahel paremini koostööd tegema.
Sõrskõi tõi näitena kuidas Wagneri palgasõdurid, Vene regulaararmee ja Tšetseeniast pärit sõdurid on Bahmutis paremini koostööd teinud.
Sõrskõi sõnul tundub Vene vägede huvi Bahmuti vastu olevat mõeldud Ukraina vägede sidumiseks, et neid ei saaks mujale vastupealetungi korraldamiseks koondada.
Sõrskõi hoiatas, et venelased pole idioodid ega nõrgad ning igaüks, kes neid alahindab saab lüüa. Kindralpolkovnik rõhutas, et Ukraina vastupealetungi vaibumine Luhanskis oli tingitud Vene mobiliseeritud sõdurite lisandumisest rindejoonele.
Sõrskõi sõnul on mobiliseeritute massist aga veelgi tähtsam laskemoon, kuna seda kulub pea samas mahus nagu Teise maailmasõja lahingute käigus. Sõrskõi hinnangul võidab lahingu see osapool, kes suudab kiiremini enda sõduritele suurtükimoona kohale toimetada.
Kindral Sõrskõi korraldas Venemaa invasiooni alguses Kiievi kaitset ning planeeris hiljem Harkivi vastupealetungi.
Washington Post: USA kaalub Ukrainale nutipommi komplektide tarnimist
USA ajalehe Washington Post andmeil kaalub USA valitsus Ukrainale eritehnika andmist, millega saaks olemasoleva lennukimoona täpsust suurendada.
Kaalumisel on tehnikakomplekt (Joint Direct Attack Munition), mis suurendaks pommide täpsust väga suurel määral, kuna sellega kaasneb muuhulgas GPS seade.
Lehega suhelnud allikad ei kinnitanud, milliseid Ukraina relvasüsteeme arutlusel oleva komplektiga saaks täpsemaks muuta.
Allikate kinnitusel pole veel selge, kas Biden või tema kõrgetasemelised rahvusliku julgeoleku nõunikud on veel ettepaneku heaks kiitnud.
Kuna Ukraina õhuvägi sõltub Nõukogude päritolu MiG-hävitajatest, siis püüab Pentagon leida viise, kuidas neid moderniseerida, selmet anda väljaõpet vajavaid uusi hävituslennukeid, väitis leht.
Venemaa rajab Krimmi rannikule kaitserajatisi
Ukraina luure teatas neljapäeval, et Vene okupatsiooniväed on asunud Krimmi rannikule kaitserajatusi rajama, kartes Ukraina dessanti.
Ukrainlaste väitel on Venemaa asunud kaevama kaevikuid ja mineerima rannikud Molochne küla lähistel, mis asub Sakõ linna ligidal.
Sakõ linnas asub ka Vene õhuväe sõjalennuväli, millel toimusid 9. augustil tugevad plahvatused, milles hävis arvestatav osa Vene Musta mere laevastiku lennukitest.
ÜRO: lähiajal Ukraina viljaleppesse uusi sadamaid ei lisandu
Kiiev on kutsunud üles laiendama ÜRO ja Türgi vahendatud viljaveo lepet Moskvaga, mis hõlmab praegu Ukraina kolme Musta mere sadamat.
ÜRO humanitaarabijuhi Martin Griffithsi sõnul on aga ebatõenäoline, et lähiajal võiks leppesse lisada uusi Ukraina sadamaid või vähendada laevade ülevaatusaegu.
"Ma ei näe seda lähiajal juhtumas. Ma arvan, et oleks hea, kui seda võiks laiendada. Mida rohkem vilja maailma jõuab, seda parem meie, maailma seisukohast. Aga ma ei arva, et see oleks kiiremas korras tõenäoline," rääkis Griffiths neljapäeval.
Griffithsi sõnul käivad praegu veel ka kõnelused selle üle, et taastada Venemaa ammoniaagi eksport läbi Ukraina. Ammoniaaki, mida kasutatakse väetise valmistamiseks, pumbataks läbi olemasoleva toru, mis Venemaa täiemahulise sissetungi järel suleti.
Ukraina peastaap: Venemaa suurendab sõjatehnika tootmise mahtu
Ukraina peastaabi operatsioonide osakonna asejuht Oleksi Gromov kinnitas Ukraina meedianõupidamisel, et nende andmetel on Venemaa hakanud suurendama sõjatehnika tootmise mahtu, kuid tootmismahu kasvu arvelt on toodetu kvaliteet langenud, vahendas Ukrainska Pravda.
Ukraina sõjaväelased Autor/allikas: SCANPIX/AFP/IHOR TKACHOV
Zelenski sõnul Ukraina jätkab oma õhutõrje tugevdamist
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeval oma igaõhtuses pöördumises, et riik tegi viimasel nädalal olulisi edusamme oma õhutõrje tugevdamisel. Zelenski sõnul jätkab Ukraina oma õhutõrje tugevdamist.
Zelenski sõnul valmistab Ukraina ette lepinguid, mis tugevdavad riigi kaitsevõimet.
"Teeme kõik, et saada Ukrainale kaasaegsemad ja võimsamad süsteemid. Sel nädalal oleme teinud õhutõrje küsimuses olulisi edusamme," ütles Zelenski.
Lääne meedias levivad väited, et USA kavatseb tarnida Ukrainale õhutõrjesüsteemi Patriot. Selliste süsteemide abil suudaks Ukraina tõhusamalt kaitsta oma õhuruumi.
Patriot on USA üks kõige paremaid õhutõrjesüsteeme. Iga rakett maksab umbes kolm miljonit dollarit. Neid süsteeme kasutavad USA liitlased Vaikse ookeani piirkonnas ja Euroopas. USA on tarninud Patriote ka Saudi Araabiale, vahendas BBC.
Ukraina väed tõrjusid kolmapäeval kuus Vene rünnakut
Ukraina peastaap teatas, et riigi sõjavägi tõrjus tagasi Venemaa rünnakud riigi idaosas. Peastaabi teatel tõrjusid Ukraina väed tagasi Venemaa rünnakud Verhni Kamjanske, Jakovlivka, Soledari, Bahmuti, Vesele ja Marijinka suunal, vahendas The Kyiv Independent.
NYT: USA kahekordistab Saksamaal välja õpetatud sõdurite arvu
Pentagon kavatseb rohkem kui kahekordistada Saksamaal välja õpetatavate Ukraina sõdurite arvu, teatas The New York Times kahele USA allikale tuginedes.
Allikate kinnitusel suudetakse Grafenwoehri sõjaväebaasis alates uuest aastast õpetada välja 600 kuni 800 sõdurit iga kuu. Lehe sõnul on väljaõppe mahu suurendamise kiitnud heaks ka USA president.
Peale väljaõppe mahu suurenemise muudetakse ka selle sisu ning nüüd õpetatakse suuremale hulgale Ukraina sõduritele sõjalisi taktikaid suuremate üksuste raames, sh koostööd suurtükiväega.
Allikate sõnul oli Ukraina väejuhatus varem nõnda suure hulga sõdurite välismaale saatmise osas ettevaatlik, kuid lahingutegevuse rahunemine tekitas sobiva võimaluse.
Laiendatud sõjaline väljaõppeprogramm on teatud määral 2015. aastal alustatud sõjalise väljaõppe jätk, mida tehti kuni veebruarini Lvivi oblastis.
Praegu õpetatakse välja ligikaudu 300 Ukraina sõdurit iga kuu. Alates 24. veebruarist on USA instruktorite käe all sõjalise väljaõppe saanud 3100 Ukraina sõdurit.
Venemaa rünnakus Hersoni linnale hukkus kaks inimest ning veel kaks sai viga
Venemaa pommitas neljapäeva hommikul Hersoni kesklinna. Rünnaku tõttu sai kaks inimest surma ning veel kaks viga, k innitas Ukraina presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko.
Ukraina võimude teatel on erinevates oblastites viimase ööpäeva jooksul hukkunud viis tsiviilisikut ning 18 on saanud viga, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina kirdeosaga külgneva Kurski oblasti lennuvälja tabas droon
Ukraina kõrge ametnik teatas sotsiaalmeedias, et Venemaa lennubaasi Kurski oblastis tabas tundmatu droon. Ametniku sõnul toimus kolmapäeval lennuvälja lähedal kaks plahvatust.
London: Valgevenes õppustel osalevad Vene väed ei suudaks korraldada edukat rünnakut Ukraina vastu
Suurbritannia kaitseministeeriumi teatel ei kujuta praegu õppustel osalevad Valgevene ja Vene väed endast jõudu, mis suudaks korraldada eduka rünnaku Ukraina vastu.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 15 December 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/ahHyeaENBH
#StandWithUkraine pic.twitter.com/zi2M1kstc2
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 15, 2022
Väidetavalt toimuvad õppused Valgevene loodeosas. Hiljuti saatis Venemaa Valgevenesse veel mobiliseeritud reservväelaste üksusi, vahendas The Guardian.
24. veebruaril alustas Venemaa Valgevene territooriumilt pealetungi Kiievi suunas. Pealetung ebaõnnestus.
Zelenski sõnul on rindel olukord jätkuvalt pingeline
"Rindel pole rahu. Midagi lihtsat ja kerget pole. Iga päev ja meeter on äärmiselt raske. Ja eriti seal, kus okupantide taktika taandub sellele, et hävitab suurtükiväega kõik enda ees oleva," ütles Zelenski.
Poola parlament kuulutas Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks
Poola parlament hääletas resolutsiooni poolt, millega mõisteti hukka Venemaa režiimi kuriteod Ukraina tsiviilisikute vastu.
Resolutsioonis märgiti, et Venemaa kannab otsest vastutust 2014. aasta juulis Malaysian Airlinesi lennu (MH17) allatulistamises, milles hukkus 298 reisijat ja meeskond. Samuti Poola õhujõudude lennuki allakukkumises Smolenskis 2010. aastal. Siis hukkus 96 lennuki pardal olnud inimest, nende hulgas oli ka Poola toonane president Lech Kaczynski, vahendas Ukrainska Pravda.
ISW: Putin muretseb, et tema kontroll Vene inforuumi üle väheneb
Kreml teatas hiljuti, et Venemaa juht Vladimir Putin ei korralda sel aastal oma aastalõpu pressikonverentsi. Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul näitab see, et Putin on ebakindel oma võimekuses kujundada Venemaa inforuumi.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ei täpsustanud, miks sel aastal pressikonverentsi ei toimu. ISW hinnangul loodab Putin endiselt, et saab 2023. aastal pidada suurejoonelise võidukõne. Samuti võib Putin lihtsalt lükata edasi hetke, mil ta peab tunnistama, et Venemaa sissetung Ukrainasse ebaõnnestus.
Putin kasutab aastalõpu pressikonverentsi tavaliselt Venemaa majanduslikku võimsust illustreerivate näitajate esiletoomiseks, kuid lääne sanktsioonid on süvendanud riigi kasvavaid majandusraskusi.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 590 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 96590 (võrdlus eelmise päevaga +590);
- tankid 2975 (+5);
- jalaväe lahingumasinad 5946 (+9);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+0);
- suurtükisüsteemid 1943 (+12);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 406 (+2)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1644 (+27);
- tiibraketid 592 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4563 (+1);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 172 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
|
Zalužnõi: Venemaa valmistab ette 200 000 sõdurit uueks rünnakuks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 15. detsembril kell 19.34:
- Zalužnõi: Venemaa valmistab ette 200 000 sõdurit uueks rünnakuks;
- Zalužnõi: Ukraina vajab sõja võitmiseks 300 tanki ja 500 haubitsat;
- Kindral Sõrskõi: Wagneri palgasõdurid, Vene regualaarväed ning tšetseeni sõdurid teevad nüüd paremat koostööd;
- ÜRO hinnangul on ebatõenäoline, et lähiajal võiks viljaleppesse lisanduda uusi Ukraina sadamaid, nagu Kiiev on soovinud;
- Washington Post: USA kaalub Ukrainale nutipommi komplektide tarnimist:
- Venemaa rajab Krimmi rannikule kaitserajatisi;
- Zelenski sõnul Ukraina jätkab oma õhutõrje tugevdamist;
- Poola parlament kuulutas Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks;
- Ukraina väed tõrjusid kolmapäeval kuus Vene rünnakut;
- NYT: USA kahekordistab Saksamaal välja õpetatud sõdurite arvu;
- Ukraina kirdeosaga külgneva Kurski oblasti lennuvälja tabas droon;
- London: Valgevenes õppustel osalevad Vene väed ei suudaks korraldada edukat rünnakut Ukraina vastu;
- ISW: Putin muretseb, et tema kontroll Vene inforuumi üle väheneb.
Zalužnõi: Venemaa valmistab ette 200 000 sõdurit uueks rünnakuks
Ukraina kaitsejõudude ülemjuhataja, kindral Valeri Zalužnõi väitis ajakirjale The Economist, et Venemaa korraldab väljaõpet 200 000 sõdurile. Zalužnõi sõnul pole tal kahtlust, et Venemaa teeb uue pealetungi, mis võib tulla juba jaanuaris, kuid pigem tõenäoliselt kevadel.
Vene vägede rünnak võib olla kas Donbass riigi odaosas, Ukraina lõunaosa või isegi läbi Valgevene. Kindrali sõnul pole tal kahtlust, et Venemaa tahab teha uue pealetungi Kiievi vastu.
Zalužnõi tõi esile, et hoolimata probleemidest mobilisatsioon Venemaal töötas ning Venemaa probleemid selle korraldamisel ei olnud nii suured, et mobiliseeritud sõdurid ei suudaks lahingutes osaleda.
Kindrali sõnul on ta kahte Venemaa sõda Tšetšeenias uurinud ning tema sõnul on näha, et hoolimata mitte kõige paremast varustusest on Vene väed siiski Ukraina jaoks probleem.
Ukraina allikate hinnangul on Venemaal realistlikult sõjalises reservis 1,2 kuni 1,5 miljonit inimest. Zalužnõi sõnul korraldab Venemaa sõdurite väljaõpet Uuralite taga samamoodi nagu Teise maailmasõja ajal.
Lääneriikide allikate kinnitusel on Vene vägede ülemjuhataja Sergei Surovikin näinud Venemaa sõda Ukraina vastu alati mitmeaastase konfliktina, väitis The Economist.
Zalužnõi: Ukraina vajab sõja võitmiseks 300 tanki ja 500 haubitsat
Zalužnõi mainis intervjuus eraldiseisvalt, et Ukraina vajab sõja võitmiseks 300 tanki, 600-700 lahingumasinat ja 500 haubitsat.
The Economist juhib tähelepanu, et kindral soovib uut sõjatehnikat suuremas mahus kui kõikide Euroopa maavägede soomusväed kokku.
Zalužnõi tunnistas intervjuu raames, et Venemaa pealetungid võivad osutuda tugevamaks kui oodatud või Ukraina omad nõrgemaks. Zalužnõi kinnitas, et "veel pole aeg pidada Ukraina sõduritele sellist kõnet nad Mannerheim pidas Soome sõduritele." Kindral viitas siin kõnele, milles Mannerheim teatas Soome sõduritele 1940 karmist rahulepingust Nõukogude Liidu ja Soome vahel, millega viimane pidi loovutama osa oma territooriumist.
The Economist väidab, et osade Ukraina kindralite sõnul ei pea Ukraina pealetungid otseselt kogu okupeeritud territooriumi vabastama, vaid tekitama olukorra, mis sunnib Putinit kokkuleppele minema.
Ühe Ukraina sõjaplaanidega kursis oleva Euroopa ametiisiku kinnitusel oleks ideaalne sõjaline operatsioon selline, mis veenaks Vene presidenti Vladimir Putinit, et sõda Ukraina vastu ei saa võita. Sellise olukorra tekitamiseks peaksid Ukraina väed ohustama okupeeritud Donbassi ja Krimmi.
Kindral Sõrskõi: Wagneri palgasõdurid, Vene regulaarväed ning tšetseeni sõdurid teevad nüüd paremat koostööd
Ukraina kindralpolkovnik Oleksandr Sõrskõi kinnitas The Economistile, et Venemaa erinevad üksused on asunud alates Vene vägede ülemjuhataja Surovikini ametisse saamisest omavahel paremini koostööd tegema.
Sõrskõi tõi näitena kuidas Wagneri palgasõdurid, Vene regulaararmee ja Tšetseeniast pärit sõdurid on Bahmutis paremini koostööd teinud.
Sõrskõi sõnul tundub Vene vägede huvi Bahmuti vastu olevat mõeldud Ukraina vägede sidumiseks, et neid ei saaks mujale vastupealetungi korraldamiseks koondada.
Sõrskõi hoiatas, et venelased pole idioodid ega nõrgad ning igaüks, kes neid alahindab saab lüüa. Kindralpolkovnik rõhutas, et Ukraina vastupealetungi vaibumine Luhanskis oli tingitud Vene mobiliseeritud sõdurite lisandumisest rindejoonele.
Sõrskõi sõnul on mobiliseeritute massist aga veelgi tähtsam laskemoon, kuna seda kulub pea samas mahus nagu Teise maailmasõja lahingute käigus. Sõrskõi hinnangul võidab lahingu see osapool, kes suudab kiiremini enda sõduritele suurtükimoona kohale toimetada.
Kindral Sõrskõi korraldas Venemaa invasiooni alguses Kiievi kaitset ning planeeris hiljem Harkivi vastupealetungi.
Washington Post: USA kaalub Ukrainale nutipommi komplektide tarnimist
USA ajalehe Washington Post andmeil kaalub USA valitsus Ukrainale eritehnika andmist, millega saaks olemasoleva lennukimoona täpsust suurendada.
Kaalumisel on tehnikakomplekt (Joint Direct Attack Munition), mis suurendaks pommide täpsust väga suurel määral, kuna sellega kaasneb muuhulgas GPS seade.
Lehega suhelnud allikad ei kinnitanud, milliseid Ukraina relvasüsteeme arutlusel oleva komplektiga saaks täpsemaks muuta.
Allikate kinnitusel pole veel selge, kas Biden või tema kõrgetasemelised rahvusliku julgeoleku nõunikud on veel ettepaneku heaks kiitnud.
Kuna Ukraina õhuvägi sõltub Nõukogude päritolu MiG-hävitajatest, siis püüab Pentagon leida viise, kuidas neid moderniseerida, selmet anda väljaõpet vajavaid uusi hävituslennukeid, väitis leht.
Venemaa rajab Krimmi rannikule kaitserajatisi
Ukraina luure teatas neljapäeval, et Vene okupatsiooniväed on asunud Krimmi rannikule kaitserajatusi rajama, kartes Ukraina dessanti.
Ukrainlaste väitel on Venemaa asunud kaevama kaevikuid ja mineerima rannikud Molochne küla lähistel, mis asub Sakõ linna ligidal.
Sakõ linnas asub ka Vene õhuväe sõjalennuväli, millel toimusid 9. augustil tugevad plahvatused, milles hävis arvestatav osa Vene Musta mere laevastiku lennukitest.
ÜRO: lähiajal Ukraina viljaleppesse uusi sadamaid ei lisandu
Kiiev on kutsunud üles laiendama ÜRO ja Türgi vahendatud viljaveo lepet Moskvaga, mis hõlmab praegu Ukraina kolme Musta mere sadamat.
ÜRO humanitaarabijuhi Martin Griffithsi sõnul on aga ebatõenäoline, et lähiajal võiks leppesse lisada uusi Ukraina sadamaid või vähendada laevade ülevaatusaegu.
"Ma ei näe seda lähiajal juhtumas. Ma arvan, et oleks hea, kui seda võiks laiendada. Mida rohkem vilja maailma jõuab, seda parem meie, maailma seisukohast. Aga ma ei arva, et see oleks kiiremas korras tõenäoline," rääkis Griffiths neljapäeval.
Griffithsi sõnul käivad praegu veel ka kõnelused selle üle, et taastada Venemaa ammoniaagi eksport läbi Ukraina. Ammoniaaki, mida kasutatakse väetise valmistamiseks, pumbataks läbi olemasoleva toru, mis Venemaa täiemahulise sissetungi järel suleti.
Ukraina peastaap: Venemaa suurendab sõjatehnika tootmise mahtu
Ukraina peastaabi operatsioonide osakonna asejuht Oleksi Gromov kinnitas Ukraina meedianõupidamisel, et nende andmetel on Venemaa hakanud suurendama sõjatehnika tootmise mahtu, kuid tootmismahu kasvu arvelt on toodetu kvaliteet langenud, vahendas Ukrainska Pravda.
Ukraina sõjaväelased Autor/allikas: SCANPIX/AFP/IHOR TKACHOV
Zelenski sõnul Ukraina jätkab oma õhutõrje tugevdamist
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeval oma igaõhtuses pöördumises, et riik tegi viimasel nädalal olulisi edusamme oma õhutõrje tugevdamisel. Zelenski sõnul jätkab Ukraina oma õhutõrje tugevdamist.
Zelenski sõnul valmistab Ukraina ette lepinguid, mis tugevdavad riigi kaitsevõimet.
"Teeme kõik, et saada Ukrainale kaasaegsemad ja võimsamad süsteemid. Sel nädalal oleme teinud õhutõrje küsimuses olulisi edusamme," ütles Zelenski.
Lääne meedias levivad väited, et USA kavatseb tarnida Ukrainale õhutõrjesüsteemi Patriot. Selliste süsteemide abil suudaks Ukraina tõhusamalt kaitsta oma õhuruumi.
Patriot on USA üks kõige paremaid õhutõrjesüsteeme. Iga rakett maksab umbes kolm miljonit dollarit. Neid süsteeme kasutavad USA liitlased Vaikse ookeani piirkonnas ja Euroopas. USA on tarninud Patriote ka Saudi Araabiale, vahendas BBC.
Ukraina väed tõrjusid kolmapäeval kuus Vene rünnakut
Ukraina peastaap teatas, et riigi sõjavägi tõrjus tagasi Venemaa rünnakud riigi idaosas. Peastaabi teatel tõrjusid Ukraina väed tagasi Venemaa rünnakud Verhni Kamjanske, Jakovlivka, Soledari, Bahmuti, Vesele ja Marijinka suunal, vahendas The Kyiv Independent.
NYT: USA kahekordistab Saksamaal välja õpetatud sõdurite arvu
Pentagon kavatseb rohkem kui kahekordistada Saksamaal välja õpetatavate Ukraina sõdurite arvu, teatas The New York Times kahele USA allikale tuginedes.
Allikate kinnitusel suudetakse Grafenwoehri sõjaväebaasis alates uuest aastast õpetada välja 600 kuni 800 sõdurit iga kuu. Lehe sõnul on väljaõppe mahu suurendamise kiitnud heaks ka USA president.
Peale väljaõppe mahu suurenemise muudetakse ka selle sisu ning nüüd õpetatakse suuremale hulgale Ukraina sõduritele sõjalisi taktikaid suuremate üksuste raames, sh koostööd suurtükiväega.
Allikate sõnul oli Ukraina väejuhatus varem nõnda suure hulga sõdurite välismaale saatmise osas ettevaatlik, kuid lahingutegevuse rahunemine tekitas sobiva võimaluse.
Laiendatud sõjaline väljaõppeprogramm on teatud määral 2015. aastal alustatud sõjalise väljaõppe jätk, mida tehti kuni veebruarini Lvivi oblastis.
Praegu õpetatakse välja ligikaudu 300 Ukraina sõdurit iga kuu. Alates 24. veebruarist on USA instruktorite käe all sõjalise väljaõppe saanud 3100 Ukraina sõdurit.
Venemaa rünnakus Hersoni linnale hukkus kaks inimest ning veel kaks sai viga
Venemaa pommitas neljapäeva hommikul Hersoni kesklinna. Rünnaku tõttu sai kaks inimest surma ning veel kaks viga, k innitas Ukraina presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko.
Ukraina võimude teatel on erinevates oblastites viimase ööpäeva jooksul hukkunud viis tsiviilisikut ning 18 on saanud viga, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina kirdeosaga külgneva Kurski oblasti lennuvälja tabas droon
Ukraina kõrge ametnik teatas sotsiaalmeedias, et Venemaa lennubaasi Kurski oblastis tabas tundmatu droon. Ametniku sõnul toimus kolmapäeval lennuvälja lähedal kaks plahvatust.
London: Valgevenes õppustel osalevad Vene väed ei suudaks korraldada edukat rünnakut Ukraina vastu
Suurbritannia kaitseministeeriumi teatel ei kujuta praegu õppustel osalevad Valgevene ja Vene väed endast jõudu, mis suudaks korraldada eduka rünnaku Ukraina vastu.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 15 December 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/ahHyeaENBH
#StandWithUkraine pic.twitter.com/zi2M1kstc2
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 15, 2022
Väidetavalt toimuvad õppused Valgevene loodeosas. Hiljuti saatis Venemaa Valgevenesse veel mobiliseeritud reservväelaste üksusi, vahendas The Guardian.
24. veebruaril alustas Venemaa Valgevene territooriumilt pealetungi Kiievi suunas. Pealetung ebaõnnestus.
Zelenski sõnul on rindel olukord jätkuvalt pingeline
"Rindel pole rahu. Midagi lihtsat ja kerget pole. Iga päev ja meeter on äärmiselt raske. Ja eriti seal, kus okupantide taktika taandub sellele, et hävitab suurtükiväega kõik enda ees oleva," ütles Zelenski.
Poola parlament kuulutas Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks
Poola parlament hääletas resolutsiooni poolt, millega mõisteti hukka Venemaa režiimi kuriteod Ukraina tsiviilisikute vastu.
Resolutsioonis märgiti, et Venemaa kannab otsest vastutust 2014. aasta juulis Malaysian Airlinesi lennu (MH17) allatulistamises, milles hukkus 298 reisijat ja meeskond. Samuti Poola õhujõudude lennuki allakukkumises Smolenskis 2010. aastal. Siis hukkus 96 lennuki pardal olnud inimest, nende hulgas oli ka Poola toonane president Lech Kaczynski, vahendas Ukrainska Pravda.
ISW: Putin muretseb, et tema kontroll Vene inforuumi üle väheneb
Kreml teatas hiljuti, et Venemaa juht Vladimir Putin ei korralda sel aastal oma aastalõpu pressikonverentsi. Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul näitab see, et Putin on ebakindel oma võimekuses kujundada Venemaa inforuumi.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ei täpsustanud, miks sel aastal pressikonverentsi ei toimu. ISW hinnangul loodab Putin endiselt, et saab 2023. aastal pidada suurejoonelise võidukõne. Samuti võib Putin lihtsalt lükata edasi hetke, mil ta peab tunnistama, et Venemaa sissetung Ukrainasse ebaõnnestus.
Putin kasutab aastalõpu pressikonverentsi tavaliselt Venemaa majanduslikku võimsust illustreerivate näitajate esiletoomiseks, kuid lääne sanktsioonid on süvendanud riigi kasvavaid majandusraskusi.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 590 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 96590 (võrdlus eelmise päevaga +590);
- tankid 2975 (+5);
- jalaväe lahingumasinad 5946 (+9);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+0);
- suurtükisüsteemid 1943 (+12);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 406 (+2)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1644 (+27);
- tiibraketid 592 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4563 (+1);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 172 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Zalužnõi: Venemaa valmistab ette 200 000 sõdurit uueks rünnakuks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Sildaru sai avalaskumisel 86 punkti ja lisas teises voorus 88,25 punkti väärilise soorituse, aga esikohaks sellest neljapäeval ei piisanud: kanadalanna Rachael Karker teenis oma teise laskumise eest 92 silma.
80 punkti piiri ületasid veel ameeriklannad Brita Sigourney (85,25), Hanna Faulhaber (84,75) ja Carly Margulies (82,00) ning kanadalanna Amy Fraser (83,25).
Sildaru pidi Copper Mountainis algse plaani järgi võistlema ka Big Airis, kuid otsustas kolmapäeval sellest loobuda ning võistelda vaid rennisõidus. Rennisõidu finaal toimub Colorados laupäeval Eesti aja järgi kell 22.
|
Sildaru pääses MK-etapi kvalifikatsioonist teisena edasi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sildaru sai avalaskumisel 86 punkti ja lisas teises voorus 88,25 punkti väärilise soorituse, aga esikohaks sellest neljapäeval ei piisanud: kanadalanna Rachael Karker teenis oma teise laskumise eest 92 silma.
80 punkti piiri ületasid veel ameeriklannad Brita Sigourney (85,25), Hanna Faulhaber (84,75) ja Carly Margulies (82,00) ning kanadalanna Amy Fraser (83,25).
Sildaru pidi Copper Mountainis algse plaani järgi võistlema ka Big Airis, kuid otsustas kolmapäeval sellest loobuda ning võistelda vaid rennisõidus. Rennisõidu finaal toimub Colorados laupäeval Eesti aja järgi kell 22.
### Response:
Sildaru pääses MK-etapi kvalifikatsioonist teisena edasi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Prantsusmaa president Emmanuel Macron hoiatas eelmisel kuul, et riik võib talvise elektritarbimise kasvu tõttu kehtestada plaanilisi elektrikatkestusi. Elektri tootmise mahu tõstmiseks on Prantsusmaal taas tööle pandud viis tuumareaktorit, mis varem hooldustööde tõttu suleti, vahendas The Wall Street Journal.
Tuumareaktorid vajasid remonttöid, kuna osade reaktorite seest leiti korrodeerunud torusid. Esimene korrodeerunud jahutusvee toru leiti 2021. aasta oktoobris Civaux tuumajaamas, mis on Prantsusmaa uusim tuumajaam.
Korrodeerunud torude leidmise tõttu peatati riigis 30 tuumareaktori töö. Kokku on Prantsusmaal 56 reaktorit, millest praegu töötab 41.
Alates eelmisest nädalast on Prantsusmaal elektrit toodetud üle 41 000 megavati. Prantsuse elektrivõrgu haldusettevõtte esindaja kinnitusel on riigis elektrikatkestuste oht kui tootmine on vaid 40 000 megavatti.
Prantsuse riiklik elektriettevõte EDF (Électricité de France) peaks aasta lõpuks tööle saama veel neli reaktorit, mis lisab elektrivõrku 4400 megavatti elektrit.
Prantsusmaa valitsuse ametiisikud on varem palunud majapidamistel ja ettevõtetel elektrit säästa. Riigiasutustest on hoonete sisetemperatuuri vähendanud ka Prantsuse koolid.
Prantsusmaa elektrivõrgu ettevõtte RTE teatel tundub, et soovitused tarbimise vähendamiseks tunduvad töötavat ning 11. detsembri seisuga oli elektri tarbimine riigis pea 10 protsenti väiksem kui eelmisel aastal samal ajal.
Prantsuse energiaministri Agnes Pannier-Runacheri sõnul on säästetud elekter võrdväärne seitsme tuumareaktoriga, mis muudab talve üleelamise selle võrra lihtsamaks.
EDFi teatel kavatsetakse aastaks 2025 üle kontrollida kõik Prantsusmaa tuumareaktorid. EDF on maailma suurim tuumajaamade haldusettevõte ning üks olulisemaid elektriettevõtteid Euroopas. Tavaoludes toodavad EDFi reaktorid üle 50 000 megavati elektrit, mis on 70 protsenti Prantsusmaa kogu elektri tarbimise mahust.
Varem on Prantsusmaa oma tuumajaamadega toodetud elektrit ka naaberriikidele eksportinud, kuid sel aastal on nad pidanud elektrit importima. The Wall Street Journal toob esile, et kohati pidi Prantsusmaa eelmisel nädal kuni viiendiku enda elektrist importima.
|
Prantsusmaa taas tööle pandud tuumareaktorid tagavad napilt riigile elektri
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa president Emmanuel Macron hoiatas eelmisel kuul, et riik võib talvise elektritarbimise kasvu tõttu kehtestada plaanilisi elektrikatkestusi. Elektri tootmise mahu tõstmiseks on Prantsusmaal taas tööle pandud viis tuumareaktorit, mis varem hooldustööde tõttu suleti, vahendas The Wall Street Journal.
Tuumareaktorid vajasid remonttöid, kuna osade reaktorite seest leiti korrodeerunud torusid. Esimene korrodeerunud jahutusvee toru leiti 2021. aasta oktoobris Civaux tuumajaamas, mis on Prantsusmaa uusim tuumajaam.
Korrodeerunud torude leidmise tõttu peatati riigis 30 tuumareaktori töö. Kokku on Prantsusmaal 56 reaktorit, millest praegu töötab 41.
Alates eelmisest nädalast on Prantsusmaal elektrit toodetud üle 41 000 megavati. Prantsuse elektrivõrgu haldusettevõtte esindaja kinnitusel on riigis elektrikatkestuste oht kui tootmine on vaid 40 000 megavatti.
Prantsuse riiklik elektriettevõte EDF (Électricité de France) peaks aasta lõpuks tööle saama veel neli reaktorit, mis lisab elektrivõrku 4400 megavatti elektrit.
Prantsusmaa valitsuse ametiisikud on varem palunud majapidamistel ja ettevõtetel elektrit säästa. Riigiasutustest on hoonete sisetemperatuuri vähendanud ka Prantsuse koolid.
Prantsusmaa elektrivõrgu ettevõtte RTE teatel tundub, et soovitused tarbimise vähendamiseks tunduvad töötavat ning 11. detsembri seisuga oli elektri tarbimine riigis pea 10 protsenti väiksem kui eelmisel aastal samal ajal.
Prantsuse energiaministri Agnes Pannier-Runacheri sõnul on säästetud elekter võrdväärne seitsme tuumareaktoriga, mis muudab talve üleelamise selle võrra lihtsamaks.
EDFi teatel kavatsetakse aastaks 2025 üle kontrollida kõik Prantsusmaa tuumareaktorid. EDF on maailma suurim tuumajaamade haldusettevõte ning üks olulisemaid elektriettevõtteid Euroopas. Tavaoludes toodavad EDFi reaktorid üle 50 000 megavati elektrit, mis on 70 protsenti Prantsusmaa kogu elektri tarbimise mahust.
Varem on Prantsusmaa oma tuumajaamadega toodetud elektrit ka naaberriikidele eksportinud, kuid sel aastal on nad pidanud elektrit importima. The Wall Street Journal toob esile, et kohati pidi Prantsusmaa eelmisel nädal kuni viiendiku enda elektrist importima.
### Response:
Prantsusmaa taas tööle pandud tuumareaktorid tagavad napilt riigile elektri
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
25-aastane prantslane alustas WRC karjääri Hyundais, kus ei suutnud kahe hooaja jooksul läbilööki saavutada ning veetis lõppeva aasta M-Spordis ainult Euroopa rallidel osaledes.
Kuigi Loubet sai Fordis seega kaasa lüüa vaid seitsmel rallil, saavutas ta nii Itaalias kui Kreekas neljanda koha ja kogus punkte ka Portugalis ning Hispaanias. Tasuks sai prantslane nüüd oma karjääri esimese täispika lepingu.
"See on minu jaoks unistuse täitumine, olen sellest unistanud juba lapsest saadik. Et saan iganädalaselt tegeleda oma elu suurima kirega ning nüüd ka täispika hooaja, on midagi fantastilist," rääkis prantslane.
"Olen alati tahtnud olla põhikohaga sõitja ja tiimile punkte tuua, seega olen väga rahul, et M-Sport minusse niimoodi usub," jätkas Loubet. "Tänan väga Malcolm [Wilsonit] ja Rich [Milleneri], kes on minu heaks teinud fantastilist tööd. Mul on väga hea meel taas M-Spordiga töötada ning Oti tiimikaaslaseks olla on midagi väga erilist."
Loubet' kaardilugejaks saab endine Thierry Neuville'i partner Nicolas Gilsoul.
|
M-Sport kinnitas Tänaku kõrvale teise põhisõitja
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
25-aastane prantslane alustas WRC karjääri Hyundais, kus ei suutnud kahe hooaja jooksul läbilööki saavutada ning veetis lõppeva aasta M-Spordis ainult Euroopa rallidel osaledes.
Kuigi Loubet sai Fordis seega kaasa lüüa vaid seitsmel rallil, saavutas ta nii Itaalias kui Kreekas neljanda koha ja kogus punkte ka Portugalis ning Hispaanias. Tasuks sai prantslane nüüd oma karjääri esimese täispika lepingu.
"See on minu jaoks unistuse täitumine, olen sellest unistanud juba lapsest saadik. Et saan iganädalaselt tegeleda oma elu suurima kirega ning nüüd ka täispika hooaja, on midagi fantastilist," rääkis prantslane.
"Olen alati tahtnud olla põhikohaga sõitja ja tiimile punkte tuua, seega olen väga rahul, et M-Sport minusse niimoodi usub," jätkas Loubet. "Tänan väga Malcolm [Wilsonit] ja Rich [Milleneri], kes on minu heaks teinud fantastilist tööd. Mul on väga hea meel taas M-Spordiga töötada ning Oti tiimikaaslaseks olla on midagi väga erilist."
Loubet' kaardilugejaks saab endine Thierry Neuville'i partner Nicolas Gilsoul.
### Response:
M-Sport kinnitas Tänaku kõrvale teise põhisõitja
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Äsja eurosarjast välja kukkunud Serviti tihe mänguperiood jätkub sel nädalavahetusel Mesikäpa hallis, kui võõrustatakse nii SK Tapat ning päev hiljem ka leedulaste HC Amberit. Lõuna-Eesti tiim ei ole sel hooajal veel Balti liigas kaotusevalu tundnud ning neli kohtumist on võidetud keskmiselt 12 väravaga. SK Tapaga on sel hooajal juba korduvalt vastamisi mindud ning kuigi karikavõistluste poolfinaalis jäädi samale vastasele alla, siis meistrivõistlustel on kahel korral võetud suured võidud. N.R Energy pidi viimati meistriliigas Mistralt kindla kaotuse vastu võtma. Mõlemad Eesti tiimid on sarjas hetkel kaotuseta.
"Saab olema raske mäng. Kuigi meistriliigas oleme Tapa sel hooajal kahel korral kindlalt alistanud, siis karikavõistlustel jäime neile alla. Meil on selja taga ka eurosarja mängud Norra klubiga Runar Sandefjord Elite, kus kodus suutsime neid alistada. Meie probleemiks on olnud ebastabiilus teatud mängu hetkedel, kuid õnneks saame selle nädalavahetuse kohtumised pidada kodupubliku ees," rääkis Serviti peatreener Kalmer Musting. "Serviti näol on tegemist väga tugeva tiimiga, põhjusega ei ole neil veel ühtegi kaotust. Kuigi saime neist tänavu korra jagu, siis eelmisel nädalavahetusel näitasid nad tõelist sisu alistades kodus tugeva Norra võistkonna. Meie eesmärk on jõuda play-offi ning loodame, et oma tugevate liidrite abil suudame selle täita," lisas SK Tapa loots Elmu Koppelmann.
Viljandi HC ja Mistra lähevad omavahel vastamisi, HC Tallinnal seisab ees sõit Lätti
Viljandi ja Mistra on samuti sel hooajal juba korduvalt vastamisi läinud, kui karikavõistluste veerandfinaalis jäid peale mulgid, kuid meistrivõistlustel on Mistra kahel korral suurema õlekõrre haaranud. Võistkonnad paiknevad Balti liigas oma alagrupis esimesel kahel kohal ning seetõttu on see kohtumine tõeliselt suure kaaluga. "Ega siin aasta lõpus enam midagi uut ja revolutsioonilist välja ei mõtle. Üritame ikka säilitada alagrupi esikoha ning liikuda juba lähedale veerandfinaali koha kindlustamisele. Hetkel on midagi meie vormi kohta suhteliselt keeruline öelda. Mistraga kohtumised on kulgenud võrdsetes võitlustes, eks siis laupäeval näeme, kuidas läheb seekord," kommenteeris Viljandi HC juhendaja Marko Koks.
HC Tallinn, kes pühapäeval kohtub Lätis Dobele Tenaxiga, ei ole suutnud tänavu veel Balti liigas punkti kirja saada. Viimati kaotati meistriliigas Viljandile seitsme väravaga. "Lisaks sellele, et meil on sel hooajal koosseisus niigi vähe mängijaid, siis osad mehed maadlevad ka kergete haigusnähtudega. Teeme selle reisi ära ning loodame, et meil tuleb ikka ka mõni vahetusmees kaasa. Dobele on väga hea tiim ning näitab kvaliteetset käsipalli. Kui veel mõned aastad tagasi olime nendega samal tasemel, siis hetkel koosseise vaadates, on nemad selles matšis suurfavoriidid," analüüsis HC Tallinna treener Risto Lepp.
Eesti klubide kohtumised Balti liigas sel nädalavahetusel:
07.12 17.00 Mesikäpa hall Põlva Serviti - SK Tapa/N.R Energy
07.12 17.00 Aruküla Spordihoone Mistra - Viljandi HC
08.12 16.00 Dobele Spordihall ZRHK TENAX Dobele - HC Tallinn
08.12 16.00 Mesikäpa hall Põlva Serviti - HC Amber
|
Balti liigas edukalt esinevad Eesti tiimid kohtuvad nädalavahetusel
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Äsja eurosarjast välja kukkunud Serviti tihe mänguperiood jätkub sel nädalavahetusel Mesikäpa hallis, kui võõrustatakse nii SK Tapat ning päev hiljem ka leedulaste HC Amberit. Lõuna-Eesti tiim ei ole sel hooajal veel Balti liigas kaotusevalu tundnud ning neli kohtumist on võidetud keskmiselt 12 väravaga. SK Tapaga on sel hooajal juba korduvalt vastamisi mindud ning kuigi karikavõistluste poolfinaalis jäädi samale vastasele alla, siis meistrivõistlustel on kahel korral võetud suured võidud. N.R Energy pidi viimati meistriliigas Mistralt kindla kaotuse vastu võtma. Mõlemad Eesti tiimid on sarjas hetkel kaotuseta.
"Saab olema raske mäng. Kuigi meistriliigas oleme Tapa sel hooajal kahel korral kindlalt alistanud, siis karikavõistlustel jäime neile alla. Meil on selja taga ka eurosarja mängud Norra klubiga Runar Sandefjord Elite, kus kodus suutsime neid alistada. Meie probleemiks on olnud ebastabiilus teatud mängu hetkedel, kuid õnneks saame selle nädalavahetuse kohtumised pidada kodupubliku ees," rääkis Serviti peatreener Kalmer Musting. "Serviti näol on tegemist väga tugeva tiimiga, põhjusega ei ole neil veel ühtegi kaotust. Kuigi saime neist tänavu korra jagu, siis eelmisel nädalavahetusel näitasid nad tõelist sisu alistades kodus tugeva Norra võistkonna. Meie eesmärk on jõuda play-offi ning loodame, et oma tugevate liidrite abil suudame selle täita," lisas SK Tapa loots Elmu Koppelmann.
Viljandi HC ja Mistra lähevad omavahel vastamisi, HC Tallinnal seisab ees sõit Lätti
Viljandi ja Mistra on samuti sel hooajal juba korduvalt vastamisi läinud, kui karikavõistluste veerandfinaalis jäid peale mulgid, kuid meistrivõistlustel on Mistra kahel korral suurema õlekõrre haaranud. Võistkonnad paiknevad Balti liigas oma alagrupis esimesel kahel kohal ning seetõttu on see kohtumine tõeliselt suure kaaluga. "Ega siin aasta lõpus enam midagi uut ja revolutsioonilist välja ei mõtle. Üritame ikka säilitada alagrupi esikoha ning liikuda juba lähedale veerandfinaali koha kindlustamisele. Hetkel on midagi meie vormi kohta suhteliselt keeruline öelda. Mistraga kohtumised on kulgenud võrdsetes võitlustes, eks siis laupäeval näeme, kuidas läheb seekord," kommenteeris Viljandi HC juhendaja Marko Koks.
HC Tallinn, kes pühapäeval kohtub Lätis Dobele Tenaxiga, ei ole suutnud tänavu veel Balti liigas punkti kirja saada. Viimati kaotati meistriliigas Viljandile seitsme väravaga. "Lisaks sellele, et meil on sel hooajal koosseisus niigi vähe mängijaid, siis osad mehed maadlevad ka kergete haigusnähtudega. Teeme selle reisi ära ning loodame, et meil tuleb ikka ka mõni vahetusmees kaasa. Dobele on väga hea tiim ning näitab kvaliteetset käsipalli. Kui veel mõned aastad tagasi olime nendega samal tasemel, siis hetkel koosseise vaadates, on nemad selles matšis suurfavoriidid," analüüsis HC Tallinna treener Risto Lepp.
Eesti klubide kohtumised Balti liigas sel nädalavahetusel:
07.12 17.00 Mesikäpa hall Põlva Serviti - SK Tapa/N.R Energy
07.12 17.00 Aruküla Spordihoone Mistra - Viljandi HC
08.12 16.00 Dobele Spordihall ZRHK TENAX Dobele - HC Tallinn
08.12 16.00 Mesikäpa hall Põlva Serviti - HC Amber
### Response:
Balti liigas edukalt esinevad Eesti tiimid kohtuvad nädalavahetusel
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tulenevalt rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA reeglitest saab Endrick Meistrite liiga võitjaga füüsiliselt liituda 2024. aasta juulis ning jätkab seni Brasiilia klubis Palmeiras.
Kumbki klubi ei täpsustanud ülemineku detaile, aga Globo sõnul maksab Real Palmeirasele 70 miljonit eurot. Brasiilia kõrgliiga tulusaim müük toimus 2013. aastal, kui Barcelona käis Neymari eest Santosele välja 88 miljonit eurot.
Alates 2017. aastast Sao Paulo klubi esindanud ründaja tegi esindusmeeskonna eest debüüdi juba 16 aasta, kahe kuu ja 16 päeva vanusena, tänavu oktoobris lõi ta 3:1 võidumängus Athletico Paranaense vastu kaks väravat ning ühtlasi sai temast teine noorim Brasiilia kõrgliigas värava löönud mängija. Palmeiras krooniti tänavu Brasiilia meistriks.
|
Madridi Real lõi käed 16-aastase Brasiilia tulevikutähega
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tulenevalt rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA reeglitest saab Endrick Meistrite liiga võitjaga füüsiliselt liituda 2024. aasta juulis ning jätkab seni Brasiilia klubis Palmeiras.
Kumbki klubi ei täpsustanud ülemineku detaile, aga Globo sõnul maksab Real Palmeirasele 70 miljonit eurot. Brasiilia kõrgliiga tulusaim müük toimus 2013. aastal, kui Barcelona käis Neymari eest Santosele välja 88 miljonit eurot.
Alates 2017. aastast Sao Paulo klubi esindanud ründaja tegi esindusmeeskonna eest debüüdi juba 16 aasta, kahe kuu ja 16 päeva vanusena, tänavu oktoobris lõi ta 3:1 võidumängus Athletico Paranaense vastu kaks väravat ning ühtlasi sai temast teine noorim Brasiilia kõrgliigas värava löönud mängija. Palmeiras krooniti tänavu Brasiilia meistriks.
### Response:
Madridi Real lõi käed 16-aastase Brasiilia tulevikutähega
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Metsakutsu (Rainer Olbri) on räpparina tegutsenud juba üle 20 aasta ning on selle aja vältel kolm stuudioalbumit välja andnud – kõik tema albumid on ka Eesti Muusikaauhindadel nominatsiooni pälvinud. ERR Menule antud intervjuus tutvustas Metsakutsu, kuidas tema esimesed lood 1990-ndate lõpus valmisid, miks ta teeb nüüd vähem muusikat kui nooremana, kuidas ta oma lugusid kirjutab ja valmistab ning millised on tänapäeva räppmuusika eripärad võrreldes ajaga, mil tema räppimist alustas ja sellega aktiivsemalt tegeles.
Sa hakkasid muusikat 2000-ndate alguses tegema. Kuidas leidsid tee räppimiseni?
Oleneb, mida alguseks nimetada. Täiesti esimesi asju hakkasin tegema teises klassis umbes 1997. või 1998. aastal. Mul oli sõber, kellega koos lindistasime Caateri muusika peale – see oli ainus instrumentaalne muusika, millele sel ajal küüned taha saime. Ostsime Caateri kassetid Keskturult. See oli küll pigem nalja tegemine ja lollitamine ning mul on siiamaani mõned sõnad alles, mis sel ajal kirjutasin.
Kaarel Kose Raadio 2 saade "Linnadžungel" oli meie sõpruskonna ainus ligipääs hiphop-muusikale ja sellele, millist räppi Eestis tollel ajal tehti. Sealt kuulsin selliseid räppareid nagu Cool D, Genka ja Toe Tag. Üritasime neid matkida. Kuna Cool D ropendas hästi palju, siis meie sõnad olid ka hästi ropud. Mul oli Spice Girlsi vihik, et roppusi vanemate eest peita. See tundus kõige ohutum variant, mida keegi ei hakkaks lehitsema.
Ma olin hophopi kultuurist niivõrd läbi imbunud, sest lisaks räppimisele käisin ka kunstikoolis ja joonistasin grafitit.
Paar aastat hiljem hakkasin räppimist tõsisemalt võtma – siis sündiski Metsakutsu. See oli, jah, umbes 2001. või 2002. aastal.
Kas sinu grafitit on võimalik veel kusagil näha ka?
Kindlasti on. Mul on palju pilte ka sellest ajast. Tegime väga poliitiliste sõnumitega grafitit. Me käisime isegi Soomes joonistamas ja minu üks sõpradest, kellega seda teekonda alustasime, on tänaseks üks parimaid grafitijoonistajaid Eestis.
Mina läksin grafiti juurest rohkem muusika poole, aga ma olen praegu ka graafiline disainer ehk mu igapäevatöö hõlmab samuti disainimist, joonistamist ja kujundamist. Kõik, mida ma teen, on tegelikult tänavakultuuriga seotud.
Millega sa veel peale muusika ja graafilise disainimise tegeled?
Muusika on mul alati olnud rohkem hobi. Ma õppisin Tallinna Ülikoolis reklaami ja imagoloogiat ning olen terve elu tegutsenud turunduse ja reklaaminduse valdkonnas.
Kõik erinevad asjad, millega ma tegelen – ma proovin neid omavahel siduda. Näiteks muusikas kasutan oma disaini ja muusikast õpin omakorda asju, mida saan disainis kasutada. Lisaks on ka Hooligan Hamleti ajakiri, kus kõik oma oskused ja kogemused korraga kasutusse panen ja tänavakultuuri erinevad elemendid omavahel kokku seon.
Kui su esimene album 2010. aastal välja tuli ning sa võtsid Eesti Muusikaauhindadel aasta hiphopalbumi kategoorias – kas sel ajal ei teinud sa ka täiskohaga muusikat?
Ma olen elu jooksul kolm albumit välja andnud ja need kõik nomineeriti Eesti Muusikaauhindadel aasta hiphopalbumi kategoorias.
Kuid ei, ma ei olnud siis täiskohaga muusik, vaid töötasin ja tegin muusikat hobina töö kõrvalt.
Kas neljas album tuleb ka kunagi?
Ma olen väga palju selle peale mõelnud ja on tunne, et tuleb. Mul on nii palju muusikat aastate jooksul kogunenud, mida ma pole veel välja andnud. Olen ka mõelnud, miks ma enam ei tee nii palju muusikat ja miks see ei ole enam nii suur osa mu elust, nagu see oli paar aastat tagasi. Üleeile mõtlesin selle välja: muusika ilmselt andis mulle midagi, mis mul oli elust puudu ja nüüd mul ei ole see enam elust puudu. Algul oli muusika tegemise põhjuseks tähelepanu saamine, eneseväljendus ja ambitsioonid. Nüüd ma teen muusikat palju vabamalt, pingeteta ja ainult muusika enda pärast.
Kas varem oli muusika tegemine justkui rutiinist põgenemise meetod?
Ma olin siin nii noor ja ma ei osanud nii mõelda, aga kindlasti mingil määral oli. Iga nädalavahetus käisime kuskil esinemas. Kui tööpäev lõppes, panime sõpradega asjad autosse ja läksime Tartusse või Põlvasse või kuhu iganes.
Sõnade kirjutamine võis ka olla reaalsusest põgenemise viis, millegi ignoreerimine või enda ravimise meetod, aga ma ei mõelnud sellele tol ajal.
Ma arvan, et nüüd on ka sotsiaalmeedia mõjutanud seda, kui palju ma muusikat teen, kuna ma saan ennast sotsiaalmeedia vahendusel nii kiirelt väljendada. Kui mul mingi enda jaoks huvitav mõte tuleb, siis teen lihtsalt story Instagrami ja mul on see mõte väljendatud. Vanasti pidin laulusõnad kirjutama ja kogu loo kokku panema, et end väljendada.
Kas see kokkuvõttes negatiivne pole, kui sa soovid tegutsev artist olla?
Selles mõttes kindlasti, et see on vähendanud mu produktiivsust. Ma ei tunne enam nii suurt vajadust oma mõtteid riimidesse panna, kui ma saan neid samu mõtteid, mida ma tahan väljendada või ühiskonnas kommenteerida, mingisuguse foto, video või postitusena välja öelda. Ma saan sellest mõttest kiiremini lahti.
See muidugi eemaldab mõttest kunstielemendi. Kui sa laulu kirjutad, siis sa teed ikkagi midagi suuremat, aga minu enda egoistlikust vaatenurgast: ma saan oma eneseväljendusvajaduse kiiremini ellu viia ja uute asjadega edasi liikuda.
Kui sa aga otsustad lugusid kirjutada, siis kuidas see protsess välja näeb?
See on ka aastate jooksul nii palju muutunud. Praeguseks ma talletan lihtsalt mõttekilde oma telefoni, kus on mitmete aastate jagu täiesti erinevaid ideid. Kui mõne mõttega assotsieerub rohkem mõttekilde, siis saan sellest lähtuvalt juba loole nime panna ning sinna alla mõtteid kokku koondada.
Mõnikord tuleb esimesena ka idee, et tahaksin teha kindlast teemast lugu, näiteks närvi minemisest ("Ära mine närvi"). Sel juhul on mul see teema pidevalt alateadvuses olemas, millest lähtuvalt hakkan igasuguseid elulisi tähelepanekuid tegema ja sõnu juurde kirjutama.
Minu töömetoodika on veidike lipp lipi peal, lapp lapi peal. Ma arvan, et see on ka üks põhjuseid, miks osa inimesed ütlevad, et nad ei saa mu sõnadest aru. Iga inimene ei pruugi mu mõtete taustu ära tabada.
Metsakutsu Autor/allikas: Taaniel Malleus
Ma tean, et sa oled karsklane. Mis motiveeris sind sellist otsust vastu võtma?
Ma ei ole pidanud seda endale kunagi peale suruma. Ma tean, kuidas erinevad alkoholid maitsevad, aga mulle ei ole need kunagi meeldinud. Ma ei ole pidanud ennast tagasi hoidma.
Kõik mu sõbrad on joonud ja mulle ei ole meeldinud, kuhu need asjad on viinud.
Ehk sa nägid teiste pealt, mida alkohol nendega teeb ja seejärel mõtlesid, et ei soovi seda ise tarbida.
Ma ei tea, kas ma seda teadvustasin niimoodi, aga jah, mul kodus joodi päris palju ja ma käisin pidudel jne, aga ma olen ka kogu elu olnud rõõmsameelne inimene, nii et mul ei olegi alkoholi vaja. Päris paljud inimesed on pidudel arvanud, et ma olen purjus, sest mul on väga hea tuju ja ma suudan ka kainena ladusalt inimestega vestelda.
Mõnedes lugudes, näiteks "Valed on valed", oled maininud ka keelatud aineid. Kas sa dokumenteerisid siis lihtsalt enda ümbruskonda?
Jah, see oli aeg mu elus, kus ma viibisin tihti sellistes kohtades ja seltskondades ning ma dokumenteerisin seda nagu Läti Henrik oma kroonikat. Päris paljud inimesed ei saanud aru, et ma kirjeldan kõrvaltvaatajana situatsioone – nad arvasid, et ma kirjutan ikkagi oma kogemusest.
Kui ka kirjutan loos ("Murekõne"), et mu koolivend oli vaktsiinivastane, siis see ei tähenda, et mul päriselt selline koolivend oli. Rääkisin sellest, et paljudel inimestel on sellised koolivennad.
See on väga huvitav, et sa kirjutad lugusid kõrvaltvaataja vaatevinklist. Kas sa ka fantaseerid oma lugudes?
Mul on omad piirid – täielikult fantaseerida ma ei oska. Ma kirjutan enda vaatenurgast või mingitest teemadest, mis mind on puudutanud või situatsioonidest, mida ma olen pealt näinud.
Mis stiili räppmuusikat sa uue albumi näol kirjutad?
Mul on sõnad päris paljudel lugudel valmis, aga mul on segadus, millises helipildis uuele muusikale läheneda. Mulle endale meeldib väga palju erinevat muusikat kuulata. See on ka sellega seotud, et maailmas on kõik nii ligipääsetav - ma saan ükskõik, millises stiilis muusikaprodutsendile kirjutada, et teeme albumi. Selles võimaluste meres on raske enda asja leida ja hoida.
Kuigi üks lugu on mul valmis küll ja see on täiesti eksperimentaalne. Ma isegi ei oska seda kategoriseerida. Midagi sellist, mida ma pole varem teinud.
Millise oma varem avaldatud looga samastud veel praeguses hetkes?
See on küll hea küsimus – ma peaksin oma diskograafia läbi vaatama, et vastata. (Naerab.) Tegelikult ma samastun kõikide oma välja antud lugudega. Mul ei ole sellist muusikat, mis tekitaks tunde, et seda on piinlik kuulata. Kui ma peaksin oma vanad lood praegu avaldama, siis ma võiksin ka seda teha.
Mul on ka selline suhtumine, et vanasti olin noor Rainer, kes rääkis noori lugusid ja praegu on sama Raineri uus hooaeg, kus räägin teistsuguseid lugusid.
Mu esimese albumi nimi oli "Testament", sest minu muusikat on alati saatnud see idee, et salvestan sinna enda jaoks mõtteid ja eluolu, mida endal ja võib-olla ka kellelgi teisel on äge minna hiljem uuesti tagantjärele kuulama.
Kas sa oskad ka oma lugusid ise produtseerida?
Ei. Kui ma muudes loomevaldkondades olen one man band, alates kujundamisest, filmimisest, fotodest, lõpetades sotsiaalmeediaga, siis muusikaga on nii, et ma suudan ainult sõnu kirjutada ja räppida.
See on ka vist üks põhjustest, mis mu muusika väljaandmine on aeglustunud. Mulle meeldib asju üksi ja endale sobivas tempos teha, aga lugudele taustu ma ei tee ja miksimist ma ei oska.
Kui mult küsida, kas mu loometöö on pigem organiseeritud ja süstemaatiline või hoopis n-ö suvalistest energiapursetest koosnev ... siis ma samastuksin kindlasti teise variandiga.
Mõnikord võib juhtuda, et minu energialaeng ei kattu produtsendi omaga ning sel juhul jääb lugu toppama, lõpetamata. Teinekord on ka nii, et kaks nädalat hiljem lugu uuesti kuulates tahan selle biiti vahetada. See sound tundub juba vana ja tahaks midagi uut proovida. Lood jäävad sellise pideva ebakindluse tõttu seisma.
Kuidas võiks ära tunnetada, et lugu on valmis?
Ma ei tunnetagi seda, ma olen väga halb selles ja sellepärast sai mu muusika palju paremini valmis kui ma olin mingisuguses seltskonnas, a la, kui ma olin Legendaarses Recordsis ning tegin koostööd Genkaga, siis mulle öeldi, millal salvestama minna ja millal salvestus valmis on. Ise ei saanud jalga värisema ajada. See on positiivne pool teistega koos muusika tegemise juures.
Kas praegu sa ei ole ühegi plaadifirma all ja annad ise oma lugusid välja?
Jaa, viimased lood olen üksinda välja andnud. Hea on üksi teha, keegi ei sõltu sinust ja kui lool ei tule palju kuulamisi, striime, siis keegi ei saa sellest viga. Püüad teinekord lihtsalt paremini teha.
Tänapäeval on muidugi asi nii keeruliseks läinud, et sinu loo kvaliteedist ei olene enam kõik, vaid see sõltub päevast, millal sa selle välja andsid, kuidas su platvorm on üles ehitatud, kui tihti sa oled varem postitanud, mis ilm väljas on, kuidas inimesed on meelestatud, mis ühiskonnas toimub, kas on sõda alustatud või ei ... Lisaks kuulasin just ühte Spotify-teemalist taskuhäälingut, kus räägiti sellest, kuidas tänapäeval tuleks muusikat välja anda. Muusika on põhimõtteliselt sotsiaalmeedia sisuks muutunud. Muusika väljaandmine ja muusika edu sõltub sellest, kui hästi sa oled oma sisu ajastanud ja ette valmistanud.
Kuna sa oled sotsiaalmeedias pädev, siis sa peaksid oskama oma muusikat väga hästi ajastada ja sisuks muuta.
Minu jaoks on muusika rohkem looming ... nagu kunst. Ma teen loomingut ja annan loo välja siis, kui mul tekib tunne ja see on ilmselgelt number üks valem, kuidas mitteedukalt muusikat välja anda.
Kas sa võiksid tuua näite, kuidas muusikat süsteemselt välja anda?
Kui sa paned loo näiteks Spotifysse üles, siis seal on kindel reeglistik, millele lugu peaks vastama, et algoritm tunneks selles potentsiaali. Näiteks on oluline saada esimese tunni aja jooksul sinu profiilile võimalikult palju kuulajaid, et tuleks selge data muudatus. Mulle ei ole selline muusika tegemine loomuomane.
Niimoodi muusikat teha tundub üsna fake.
See pole otseselt fake, aga lihtsalt tuleb võtta vastu otsus, et sa mängid nende reeglite järgi.
Sel juhul ei ole looming eriti vaba.
Kindlasti ei ole tänapäeva looming nii vaba kui vanasti. Kui me aastate pärast tänasele päevale tagasi vaatame, siis näeme, et tegime muusikat, videoid ja fotosid, mis vastas algoritmile. Meid kontrollis kindel süsteem.
Samas võib inimestel saada mingil hetkel Spotifyst villand. Äkki tuleb siis mingisugune uutmoodi ainult- live -muusika liikumine?
Kas sa plaanid lähitulevikus mõne kontserdi anda?
Ei ole planeerinud. Ma tunnen, et selleks peaks eesmärk olema. Niisama kontsertide andmine tundub mulle energia ja aja raiskamisena. Kui ma tunnen, et mul hakkab album valmis saama, siis võib-olla küll.
Mu viimane esinemine oli 2019. aasta juunikuus Noblessneris. Ma ei tea, kas ma oskangi enam esineda. (Naerab.)
Metsakutsu Autor/allikas: Taaniel Malleus
Sa mainisid enne, et sinul sai räppmuusika tegemine alguse sellest, et tegid sõpradega koos nalja. Ma olen seda ka mitme teise räppari puhul täheldanud. Kas paljud tänapäeva räpparid alustavadki n-ö nalja tehes?
See on vist ajastu eripära. Sel ajal, kui meie nalja tegime, siis väga palju selliseid räppareid ei olnud – pigem oldi tõsised ja ühiskonnakriitilised. Chalice oli üks väheseid räppareid, kes oli tõsine, ent tegi samal ajal ka nalja.
Mulle tundub, et tänapäeva noored võtavad kõike palju kergemalt. Liiga sügavalt millessegi suhtumine on nende arvates pigem nõme - sellele vaadatakse natuke viltu. Kui sa oled irooniline või parodeerid midagi, siis sel hetkel ei saa sind keegi tegelikult kritiseerida - sa pääsed negatiivsest kriitikast. Sa võid teha enda jaoks üliolulise loo naljavõtmes ja kui keegi selle peale ütleb, et see on täielik bulls..t, siis sa vastad, et tegid lihtsalt nalja. See on ka nagu kaitsemehhanism.
Samuti võivad noored pinnapealsust eelistada, sest liiga deep 'iks minemine muudab ennast haavatavamaks.
Kas vähesem ühiskonnakriitilisus räppmuusikas võib tuleneda ka sellest, et tänapäeva Eesti ühiskonnas on parem elada kui näiteks paarkümmend aastat tagasi?
Kindlasti, ma arvan, et ka see on üks põhjustest. Inimestel on individuaalseid probleeme vähem ja elujärg on paranenud. Noored, kes tänapäeval räppi teevad, saavad eBayst mikrofoni osta ja sõbra juures lihtsamalt stuudio püsti panna. Samuti on lihtne leida videokaameraid jms. Võib-olla ka sellest tingituna ei ole nii palju viha või frustratsiooni muusikas tunda.
Ma arvan, et see on kogu maailmas niimoodi, et aina vähem on tõsist, südantlõhestavat muusikat. Muusika on palju light 'im ja pinnapealsem.
Tegelikult oleks ju küll, mida läbi muusika kritiseerida saaks, näiteks poliitilisi teemasid, aga see vast pole ka noorte seas niivõrd cool.
Poliitika on keeruline ja nüansirohke - sa pead sellest enne väga palju teadma, et üldse kritiseerima saaksid hakata. Aina keerulisem on ka maailmast täielikku pilti saada, sest igal asjal on niivõrd palju tahke. Kui mina olin noorem, siis oli rohkem suva ka – näiteks ma nägin ühte uudist, kus keegi poliitik pani raha taskusse ning kõik mõistsid ta ühtselt hukka. Said selle rahulikult loos välja öelda ja ei tekkinud mingit pikemat diskussiooni. Tänapäeval küsitaks: miks ta selle raha taskusse pani? Kas ta üldse pani? Kas ajakirjandus niisama push 'is selle teema üles? Tänu sellele sa muutud kohe ebakindlamaks ja mõtled, et sa ei saa seda inimest kohe oma laulus pekki saata, sest äkki tema loos on veel muu tahk juures ning lõpuks jääd sina hoopis avalikult lolliks.
Ehk kindlaid seisukohti on aina raskem võtta.
Jah, väga raske on n-ö sirget joont leida. Näiteks Abrahamil oli 12 aastat tagasi hästi sirge arusaam asjadest, kõigile arusaadav joon, mida ta ajas. Mulle tundub, et tänapäeval on väga keeruline sellist konkreetset, kindla sõnumiga joont hoida, sest inimesed usuvad ühte asja ja samas ka teist, mis on täiesti vastuolus esimesega.
|
Metsakutsu: poliitkriitilist räppi on aina keerulisem teha
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Metsakutsu (Rainer Olbri) on räpparina tegutsenud juba üle 20 aasta ning on selle aja vältel kolm stuudioalbumit välja andnud – kõik tema albumid on ka Eesti Muusikaauhindadel nominatsiooni pälvinud. ERR Menule antud intervjuus tutvustas Metsakutsu, kuidas tema esimesed lood 1990-ndate lõpus valmisid, miks ta teeb nüüd vähem muusikat kui nooremana, kuidas ta oma lugusid kirjutab ja valmistab ning millised on tänapäeva räppmuusika eripärad võrreldes ajaga, mil tema räppimist alustas ja sellega aktiivsemalt tegeles.
Sa hakkasid muusikat 2000-ndate alguses tegema. Kuidas leidsid tee räppimiseni?
Oleneb, mida alguseks nimetada. Täiesti esimesi asju hakkasin tegema teises klassis umbes 1997. või 1998. aastal. Mul oli sõber, kellega koos lindistasime Caateri muusika peale – see oli ainus instrumentaalne muusika, millele sel ajal küüned taha saime. Ostsime Caateri kassetid Keskturult. See oli küll pigem nalja tegemine ja lollitamine ning mul on siiamaani mõned sõnad alles, mis sel ajal kirjutasin.
Kaarel Kose Raadio 2 saade "Linnadžungel" oli meie sõpruskonna ainus ligipääs hiphop-muusikale ja sellele, millist räppi Eestis tollel ajal tehti. Sealt kuulsin selliseid räppareid nagu Cool D, Genka ja Toe Tag. Üritasime neid matkida. Kuna Cool D ropendas hästi palju, siis meie sõnad olid ka hästi ropud. Mul oli Spice Girlsi vihik, et roppusi vanemate eest peita. See tundus kõige ohutum variant, mida keegi ei hakkaks lehitsema.
Ma olin hophopi kultuurist niivõrd läbi imbunud, sest lisaks räppimisele käisin ka kunstikoolis ja joonistasin grafitit.
Paar aastat hiljem hakkasin räppimist tõsisemalt võtma – siis sündiski Metsakutsu. See oli, jah, umbes 2001. või 2002. aastal.
Kas sinu grafitit on võimalik veel kusagil näha ka?
Kindlasti on. Mul on palju pilte ka sellest ajast. Tegime väga poliitiliste sõnumitega grafitit. Me käisime isegi Soomes joonistamas ja minu üks sõpradest, kellega seda teekonda alustasime, on tänaseks üks parimaid grafitijoonistajaid Eestis.
Mina läksin grafiti juurest rohkem muusika poole, aga ma olen praegu ka graafiline disainer ehk mu igapäevatöö hõlmab samuti disainimist, joonistamist ja kujundamist. Kõik, mida ma teen, on tegelikult tänavakultuuriga seotud.
Millega sa veel peale muusika ja graafilise disainimise tegeled?
Muusika on mul alati olnud rohkem hobi. Ma õppisin Tallinna Ülikoolis reklaami ja imagoloogiat ning olen terve elu tegutsenud turunduse ja reklaaminduse valdkonnas.
Kõik erinevad asjad, millega ma tegelen – ma proovin neid omavahel siduda. Näiteks muusikas kasutan oma disaini ja muusikast õpin omakorda asju, mida saan disainis kasutada. Lisaks on ka Hooligan Hamleti ajakiri, kus kõik oma oskused ja kogemused korraga kasutusse panen ja tänavakultuuri erinevad elemendid omavahel kokku seon.
Kui su esimene album 2010. aastal välja tuli ning sa võtsid Eesti Muusikaauhindadel aasta hiphopalbumi kategoorias – kas sel ajal ei teinud sa ka täiskohaga muusikat?
Ma olen elu jooksul kolm albumit välja andnud ja need kõik nomineeriti Eesti Muusikaauhindadel aasta hiphopalbumi kategoorias.
Kuid ei, ma ei olnud siis täiskohaga muusik, vaid töötasin ja tegin muusikat hobina töö kõrvalt.
Kas neljas album tuleb ka kunagi?
Ma olen väga palju selle peale mõelnud ja on tunne, et tuleb. Mul on nii palju muusikat aastate jooksul kogunenud, mida ma pole veel välja andnud. Olen ka mõelnud, miks ma enam ei tee nii palju muusikat ja miks see ei ole enam nii suur osa mu elust, nagu see oli paar aastat tagasi. Üleeile mõtlesin selle välja: muusika ilmselt andis mulle midagi, mis mul oli elust puudu ja nüüd mul ei ole see enam elust puudu. Algul oli muusika tegemise põhjuseks tähelepanu saamine, eneseväljendus ja ambitsioonid. Nüüd ma teen muusikat palju vabamalt, pingeteta ja ainult muusika enda pärast.
Kas varem oli muusika tegemine justkui rutiinist põgenemise meetod?
Ma olin siin nii noor ja ma ei osanud nii mõelda, aga kindlasti mingil määral oli. Iga nädalavahetus käisime kuskil esinemas. Kui tööpäev lõppes, panime sõpradega asjad autosse ja läksime Tartusse või Põlvasse või kuhu iganes.
Sõnade kirjutamine võis ka olla reaalsusest põgenemise viis, millegi ignoreerimine või enda ravimise meetod, aga ma ei mõelnud sellele tol ajal.
Ma arvan, et nüüd on ka sotsiaalmeedia mõjutanud seda, kui palju ma muusikat teen, kuna ma saan ennast sotsiaalmeedia vahendusel nii kiirelt väljendada. Kui mul mingi enda jaoks huvitav mõte tuleb, siis teen lihtsalt story Instagrami ja mul on see mõte väljendatud. Vanasti pidin laulusõnad kirjutama ja kogu loo kokku panema, et end väljendada.
Kas see kokkuvõttes negatiivne pole, kui sa soovid tegutsev artist olla?
Selles mõttes kindlasti, et see on vähendanud mu produktiivsust. Ma ei tunne enam nii suurt vajadust oma mõtteid riimidesse panna, kui ma saan neid samu mõtteid, mida ma tahan väljendada või ühiskonnas kommenteerida, mingisuguse foto, video või postitusena välja öelda. Ma saan sellest mõttest kiiremini lahti.
See muidugi eemaldab mõttest kunstielemendi. Kui sa laulu kirjutad, siis sa teed ikkagi midagi suuremat, aga minu enda egoistlikust vaatenurgast: ma saan oma eneseväljendusvajaduse kiiremini ellu viia ja uute asjadega edasi liikuda.
Kui sa aga otsustad lugusid kirjutada, siis kuidas see protsess välja näeb?
See on ka aastate jooksul nii palju muutunud. Praeguseks ma talletan lihtsalt mõttekilde oma telefoni, kus on mitmete aastate jagu täiesti erinevaid ideid. Kui mõne mõttega assotsieerub rohkem mõttekilde, siis saan sellest lähtuvalt juba loole nime panna ning sinna alla mõtteid kokku koondada.
Mõnikord tuleb esimesena ka idee, et tahaksin teha kindlast teemast lugu, näiteks närvi minemisest ("Ära mine närvi"). Sel juhul on mul see teema pidevalt alateadvuses olemas, millest lähtuvalt hakkan igasuguseid elulisi tähelepanekuid tegema ja sõnu juurde kirjutama.
Minu töömetoodika on veidike lipp lipi peal, lapp lapi peal. Ma arvan, et see on ka üks põhjuseid, miks osa inimesed ütlevad, et nad ei saa mu sõnadest aru. Iga inimene ei pruugi mu mõtete taustu ära tabada.
Metsakutsu Autor/allikas: Taaniel Malleus
Ma tean, et sa oled karsklane. Mis motiveeris sind sellist otsust vastu võtma?
Ma ei ole pidanud seda endale kunagi peale suruma. Ma tean, kuidas erinevad alkoholid maitsevad, aga mulle ei ole need kunagi meeldinud. Ma ei ole pidanud ennast tagasi hoidma.
Kõik mu sõbrad on joonud ja mulle ei ole meeldinud, kuhu need asjad on viinud.
Ehk sa nägid teiste pealt, mida alkohol nendega teeb ja seejärel mõtlesid, et ei soovi seda ise tarbida.
Ma ei tea, kas ma seda teadvustasin niimoodi, aga jah, mul kodus joodi päris palju ja ma käisin pidudel jne, aga ma olen ka kogu elu olnud rõõmsameelne inimene, nii et mul ei olegi alkoholi vaja. Päris paljud inimesed on pidudel arvanud, et ma olen purjus, sest mul on väga hea tuju ja ma suudan ka kainena ladusalt inimestega vestelda.
Mõnedes lugudes, näiteks "Valed on valed", oled maininud ka keelatud aineid. Kas sa dokumenteerisid siis lihtsalt enda ümbruskonda?
Jah, see oli aeg mu elus, kus ma viibisin tihti sellistes kohtades ja seltskondades ning ma dokumenteerisin seda nagu Läti Henrik oma kroonikat. Päris paljud inimesed ei saanud aru, et ma kirjeldan kõrvaltvaatajana situatsioone – nad arvasid, et ma kirjutan ikkagi oma kogemusest.
Kui ka kirjutan loos ("Murekõne"), et mu koolivend oli vaktsiinivastane, siis see ei tähenda, et mul päriselt selline koolivend oli. Rääkisin sellest, et paljudel inimestel on sellised koolivennad.
See on väga huvitav, et sa kirjutad lugusid kõrvaltvaataja vaatevinklist. Kas sa ka fantaseerid oma lugudes?
Mul on omad piirid – täielikult fantaseerida ma ei oska. Ma kirjutan enda vaatenurgast või mingitest teemadest, mis mind on puudutanud või situatsioonidest, mida ma olen pealt näinud.
Mis stiili räppmuusikat sa uue albumi näol kirjutad?
Mul on sõnad päris paljudel lugudel valmis, aga mul on segadus, millises helipildis uuele muusikale läheneda. Mulle endale meeldib väga palju erinevat muusikat kuulata. See on ka sellega seotud, et maailmas on kõik nii ligipääsetav - ma saan ükskõik, millises stiilis muusikaprodutsendile kirjutada, et teeme albumi. Selles võimaluste meres on raske enda asja leida ja hoida.
Kuigi üks lugu on mul valmis küll ja see on täiesti eksperimentaalne. Ma isegi ei oska seda kategoriseerida. Midagi sellist, mida ma pole varem teinud.
Millise oma varem avaldatud looga samastud veel praeguses hetkes?
See on küll hea küsimus – ma peaksin oma diskograafia läbi vaatama, et vastata. (Naerab.) Tegelikult ma samastun kõikide oma välja antud lugudega. Mul ei ole sellist muusikat, mis tekitaks tunde, et seda on piinlik kuulata. Kui ma peaksin oma vanad lood praegu avaldama, siis ma võiksin ka seda teha.
Mul on ka selline suhtumine, et vanasti olin noor Rainer, kes rääkis noori lugusid ja praegu on sama Raineri uus hooaeg, kus räägin teistsuguseid lugusid.
Mu esimese albumi nimi oli "Testament", sest minu muusikat on alati saatnud see idee, et salvestan sinna enda jaoks mõtteid ja eluolu, mida endal ja võib-olla ka kellelgi teisel on äge minna hiljem uuesti tagantjärele kuulama.
Kas sa oskad ka oma lugusid ise produtseerida?
Ei. Kui ma muudes loomevaldkondades olen one man band, alates kujundamisest, filmimisest, fotodest, lõpetades sotsiaalmeediaga, siis muusikaga on nii, et ma suudan ainult sõnu kirjutada ja räppida.
See on ka vist üks põhjustest, mis mu muusika väljaandmine on aeglustunud. Mulle meeldib asju üksi ja endale sobivas tempos teha, aga lugudele taustu ma ei tee ja miksimist ma ei oska.
Kui mult küsida, kas mu loometöö on pigem organiseeritud ja süstemaatiline või hoopis n-ö suvalistest energiapursetest koosnev ... siis ma samastuksin kindlasti teise variandiga.
Mõnikord võib juhtuda, et minu energialaeng ei kattu produtsendi omaga ning sel juhul jääb lugu toppama, lõpetamata. Teinekord on ka nii, et kaks nädalat hiljem lugu uuesti kuulates tahan selle biiti vahetada. See sound tundub juba vana ja tahaks midagi uut proovida. Lood jäävad sellise pideva ebakindluse tõttu seisma.
Kuidas võiks ära tunnetada, et lugu on valmis?
Ma ei tunnetagi seda, ma olen väga halb selles ja sellepärast sai mu muusika palju paremini valmis kui ma olin mingisuguses seltskonnas, a la, kui ma olin Legendaarses Recordsis ning tegin koostööd Genkaga, siis mulle öeldi, millal salvestama minna ja millal salvestus valmis on. Ise ei saanud jalga värisema ajada. See on positiivne pool teistega koos muusika tegemise juures.
Kas praegu sa ei ole ühegi plaadifirma all ja annad ise oma lugusid välja?
Jaa, viimased lood olen üksinda välja andnud. Hea on üksi teha, keegi ei sõltu sinust ja kui lool ei tule palju kuulamisi, striime, siis keegi ei saa sellest viga. Püüad teinekord lihtsalt paremini teha.
Tänapäeval on muidugi asi nii keeruliseks läinud, et sinu loo kvaliteedist ei olene enam kõik, vaid see sõltub päevast, millal sa selle välja andsid, kuidas su platvorm on üles ehitatud, kui tihti sa oled varem postitanud, mis ilm väljas on, kuidas inimesed on meelestatud, mis ühiskonnas toimub, kas on sõda alustatud või ei ... Lisaks kuulasin just ühte Spotify-teemalist taskuhäälingut, kus räägiti sellest, kuidas tänapäeval tuleks muusikat välja anda. Muusika on põhimõtteliselt sotsiaalmeedia sisuks muutunud. Muusika väljaandmine ja muusika edu sõltub sellest, kui hästi sa oled oma sisu ajastanud ja ette valmistanud.
Kuna sa oled sotsiaalmeedias pädev, siis sa peaksid oskama oma muusikat väga hästi ajastada ja sisuks muuta.
Minu jaoks on muusika rohkem looming ... nagu kunst. Ma teen loomingut ja annan loo välja siis, kui mul tekib tunne ja see on ilmselgelt number üks valem, kuidas mitteedukalt muusikat välja anda.
Kas sa võiksid tuua näite, kuidas muusikat süsteemselt välja anda?
Kui sa paned loo näiteks Spotifysse üles, siis seal on kindel reeglistik, millele lugu peaks vastama, et algoritm tunneks selles potentsiaali. Näiteks on oluline saada esimese tunni aja jooksul sinu profiilile võimalikult palju kuulajaid, et tuleks selge data muudatus. Mulle ei ole selline muusika tegemine loomuomane.
Niimoodi muusikat teha tundub üsna fake.
See pole otseselt fake, aga lihtsalt tuleb võtta vastu otsus, et sa mängid nende reeglite järgi.
Sel juhul ei ole looming eriti vaba.
Kindlasti ei ole tänapäeva looming nii vaba kui vanasti. Kui me aastate pärast tänasele päevale tagasi vaatame, siis näeme, et tegime muusikat, videoid ja fotosid, mis vastas algoritmile. Meid kontrollis kindel süsteem.
Samas võib inimestel saada mingil hetkel Spotifyst villand. Äkki tuleb siis mingisugune uutmoodi ainult- live -muusika liikumine?
Kas sa plaanid lähitulevikus mõne kontserdi anda?
Ei ole planeerinud. Ma tunnen, et selleks peaks eesmärk olema. Niisama kontsertide andmine tundub mulle energia ja aja raiskamisena. Kui ma tunnen, et mul hakkab album valmis saama, siis võib-olla küll.
Mu viimane esinemine oli 2019. aasta juunikuus Noblessneris. Ma ei tea, kas ma oskangi enam esineda. (Naerab.)
Metsakutsu Autor/allikas: Taaniel Malleus
Sa mainisid enne, et sinul sai räppmuusika tegemine alguse sellest, et tegid sõpradega koos nalja. Ma olen seda ka mitme teise räppari puhul täheldanud. Kas paljud tänapäeva räpparid alustavadki n-ö nalja tehes?
See on vist ajastu eripära. Sel ajal, kui meie nalja tegime, siis väga palju selliseid räppareid ei olnud – pigem oldi tõsised ja ühiskonnakriitilised. Chalice oli üks väheseid räppareid, kes oli tõsine, ent tegi samal ajal ka nalja.
Mulle tundub, et tänapäeva noored võtavad kõike palju kergemalt. Liiga sügavalt millessegi suhtumine on nende arvates pigem nõme - sellele vaadatakse natuke viltu. Kui sa oled irooniline või parodeerid midagi, siis sel hetkel ei saa sind keegi tegelikult kritiseerida - sa pääsed negatiivsest kriitikast. Sa võid teha enda jaoks üliolulise loo naljavõtmes ja kui keegi selle peale ütleb, et see on täielik bulls..t, siis sa vastad, et tegid lihtsalt nalja. See on ka nagu kaitsemehhanism.
Samuti võivad noored pinnapealsust eelistada, sest liiga deep 'iks minemine muudab ennast haavatavamaks.
Kas vähesem ühiskonnakriitilisus räppmuusikas võib tuleneda ka sellest, et tänapäeva Eesti ühiskonnas on parem elada kui näiteks paarkümmend aastat tagasi?
Kindlasti, ma arvan, et ka see on üks põhjustest. Inimestel on individuaalseid probleeme vähem ja elujärg on paranenud. Noored, kes tänapäeval räppi teevad, saavad eBayst mikrofoni osta ja sõbra juures lihtsamalt stuudio püsti panna. Samuti on lihtne leida videokaameraid jms. Võib-olla ka sellest tingituna ei ole nii palju viha või frustratsiooni muusikas tunda.
Ma arvan, et see on kogu maailmas niimoodi, et aina vähem on tõsist, südantlõhestavat muusikat. Muusika on palju light 'im ja pinnapealsem.
Tegelikult oleks ju küll, mida läbi muusika kritiseerida saaks, näiteks poliitilisi teemasid, aga see vast pole ka noorte seas niivõrd cool.
Poliitika on keeruline ja nüansirohke - sa pead sellest enne väga palju teadma, et üldse kritiseerima saaksid hakata. Aina keerulisem on ka maailmast täielikku pilti saada, sest igal asjal on niivõrd palju tahke. Kui mina olin noorem, siis oli rohkem suva ka – näiteks ma nägin ühte uudist, kus keegi poliitik pani raha taskusse ning kõik mõistsid ta ühtselt hukka. Said selle rahulikult loos välja öelda ja ei tekkinud mingit pikemat diskussiooni. Tänapäeval küsitaks: miks ta selle raha taskusse pani? Kas ta üldse pani? Kas ajakirjandus niisama push 'is selle teema üles? Tänu sellele sa muutud kohe ebakindlamaks ja mõtled, et sa ei saa seda inimest kohe oma laulus pekki saata, sest äkki tema loos on veel muu tahk juures ning lõpuks jääd sina hoopis avalikult lolliks.
Ehk kindlaid seisukohti on aina raskem võtta.
Jah, väga raske on n-ö sirget joont leida. Näiteks Abrahamil oli 12 aastat tagasi hästi sirge arusaam asjadest, kõigile arusaadav joon, mida ta ajas. Mulle tundub, et tänapäeval on väga keeruline sellist konkreetset, kindla sõnumiga joont hoida, sest inimesed usuvad ühte asja ja samas ka teist, mis on täiesti vastuolus esimesega.
### Response:
Metsakutsu: poliitkriitilist räppi on aina keerulisem teha
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Thingnes Böle oli see tänavu kolmest sprindist kolmas võit ja ühtekokku viies etapivõit, lisaks on tal kirjas kaks teatesõidu esikohta. MK-sarja üldliider läbis mõlemad lasketiirud puhaste paberitega ja edestas koondisekaaslast Sturla Holm Lägreidi 17,6 sekundiga. Kolmanda koha saanud sakslane Benedikt Doll kaotas Thingnes Böle 38,8 sekundiga. Ka Lägreid ja Doll tabasid tiirudes kõik märgid.
Zahkna tegi kahe tiiru peale ühe möödalasu ja sai 42.. koha, kaotades võitjale 2.23,2.
Robert Heldna läbis küll lasketiirud eksimusteta, aga jälitussõitu ehk 60 parema sekka ei mahtunud, lõpetades 64. positsioonil (+3.00,3). See on Heldna karjääri parim tulemus, varem oli ta parimal juhul saanud 74. koha.
Kristo Siimer pidi käima kolmel trahviringil ja sai 80. koha (+3.29,5), Raido Ränkel eksis viiel lasul ja sai 99 lõpetanu seas 84. koha (+3.46,9).
Jälitussõidud on Prantsusmaal kavas laupäeval, otseülekanne meeste 12,5 km jälitussõidust algab ETV-s ja ERR-i spordiportaalis laupäeval kell 13.
Enne võistlust:
Stardinimekirjas on sel korral 102 meest, nende seas ka neli eestlast: Rene Zahkna (stardinumber 24), Kristo Siimer (61), Raido Ränkel (70) ja Robert Heldna (84).
Eelmisel etapil Hochfilzenis teenis Zahkna Eesti meeste tänavused esimesed MK-punktid, kui sai sprindis 35. koha, lisaks pääses seal jälitussõitu ka Ränkel, kes oli sprindis 48. Hooaja avaetapil Kontiolahtis oli sprindis eestlastest parim samuti Zahkna, kes sai seal 52. koha.
Hooaja kaks esimest sprinti võitis norralane Johannes Thingnes Bö, kes on ka MK-sarja üldliider ja valitsev sprindi olümpiavõitja. Thingnes Bö stardinumber on 27.
Sprindi 60 paremat pääsevad laupäevasesse jälitussõitu.
|
Thingnes Bö võttis kolmanda sprindivõidu järjest, Zahkna 42.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Thingnes Böle oli see tänavu kolmest sprindist kolmas võit ja ühtekokku viies etapivõit, lisaks on tal kirjas kaks teatesõidu esikohta. MK-sarja üldliider läbis mõlemad lasketiirud puhaste paberitega ja edestas koondisekaaslast Sturla Holm Lägreidi 17,6 sekundiga. Kolmanda koha saanud sakslane Benedikt Doll kaotas Thingnes Böle 38,8 sekundiga. Ka Lägreid ja Doll tabasid tiirudes kõik märgid.
Zahkna tegi kahe tiiru peale ühe möödalasu ja sai 42.. koha, kaotades võitjale 2.23,2.
Robert Heldna läbis küll lasketiirud eksimusteta, aga jälitussõitu ehk 60 parema sekka ei mahtunud, lõpetades 64. positsioonil (+3.00,3). See on Heldna karjääri parim tulemus, varem oli ta parimal juhul saanud 74. koha.
Kristo Siimer pidi käima kolmel trahviringil ja sai 80. koha (+3.29,5), Raido Ränkel eksis viiel lasul ja sai 99 lõpetanu seas 84. koha (+3.46,9).
Jälitussõidud on Prantsusmaal kavas laupäeval, otseülekanne meeste 12,5 km jälitussõidust algab ETV-s ja ERR-i spordiportaalis laupäeval kell 13.
Enne võistlust:
Stardinimekirjas on sel korral 102 meest, nende seas ka neli eestlast: Rene Zahkna (stardinumber 24), Kristo Siimer (61), Raido Ränkel (70) ja Robert Heldna (84).
Eelmisel etapil Hochfilzenis teenis Zahkna Eesti meeste tänavused esimesed MK-punktid, kui sai sprindis 35. koha, lisaks pääses seal jälitussõitu ka Ränkel, kes oli sprindis 48. Hooaja avaetapil Kontiolahtis oli sprindis eestlastest parim samuti Zahkna, kes sai seal 52. koha.
Hooaja kaks esimest sprinti võitis norralane Johannes Thingnes Bö, kes on ka MK-sarja üldliider ja valitsev sprindi olümpiavõitja. Thingnes Bö stardinumber on 27.
Sprindi 60 paremat pääsevad laupäevasesse jälitussõitu.
### Response:
Thingnes Bö võttis kolmanda sprindivõidu järjest, Zahkna 42.
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
23-aastase Schumacheri seitsmekordsest maailmameistrist isa Michael sõitis Mercedeses aastatel 2010-12. Mercedese täiskohaga sõitjateks on Lewis Hamilton ja George Russell, Schumacher kuulus seni Ferrari noorteprogrammi, aga Itaalia tootja otsustas nelja-aastast koostööd mitte jätkata.
"Mick on talendikas noor sõitja ja meil on väga hea meel, et ta tiimiga liitub," sõnas Mercedese tiimiboss Toto Wolff. "Ta näeb palju vaeva, tal on rahulik ja metoodiline lähenemine ja on valmis õppima ja arenema. Teame samuti, et pärast kahte hooaega F1-s on ta lühikese etteteatamisajaga valmis vajaduse korral Lewist või George'i asendama."
2020. aastal võitis Schumacher vormel-2 sarja tiitli, F1-s ei jõudnud ta Haasi eest oma debüüthooajal esikümnesse, aga lõppeval aastal kogus 12 punkti.
|
Schumacher liitub reservsõitjana Mercedesega
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
23-aastase Schumacheri seitsmekordsest maailmameistrist isa Michael sõitis Mercedeses aastatel 2010-12. Mercedese täiskohaga sõitjateks on Lewis Hamilton ja George Russell, Schumacher kuulus seni Ferrari noorteprogrammi, aga Itaalia tootja otsustas nelja-aastast koostööd mitte jätkata.
"Mick on talendikas noor sõitja ja meil on väga hea meel, et ta tiimiga liitub," sõnas Mercedese tiimiboss Toto Wolff. "Ta näeb palju vaeva, tal on rahulik ja metoodiline lähenemine ja on valmis õppima ja arenema. Teame samuti, et pärast kahte hooaega F1-s on ta lühikese etteteatamisajaga valmis vajaduse korral Lewist või George'i asendama."
2020. aastal võitis Schumacher vormel-2 sarja tiitli, F1-s ei jõudnud ta Haasi eest oma debüüthooajal esikümnesse, aga lõppeval aastal kogus 12 punkti.
### Response:
Schumacher liitub reservsõitjana Mercedesega
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Normaalaeg lõppes viigiseisul 3:3, kui Vancouveri eest tegid skoori Bo Horvat, Conor Garland ja Sheldon Dries ning Calgary väravad viskasid Mikael Backlund, Andrew Mangiapane ja Trevor Lewis. Lisaajal väravateni ei jõutud ja nii selgus võitja karistusvisetes, kus ainsana skooris Andrei Kuzmenko, tuues Vancouverile magusa võidu.
Minnesota Wild teenis kolmanda järjestikuse võidu, kui kodujääl alistati 4:1 Detroit Red Wings. Võitjate eest viskas kaks väravat Frederick Gaudreau, ühe värava said kirja nii Matt Dumba kui Mats Zuccarello. Detroidi ainsa värava viskas Elmer Söderblom.
Tulemused:
Ottawa – Montreal 3:2
Minnesota – Detroit 4:1
Calgary – Vancouver 3:4 kv.
|
NHL: Vancouver sai võõrsil karistusvisetes Calgaryst jagu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Normaalaeg lõppes viigiseisul 3:3, kui Vancouveri eest tegid skoori Bo Horvat, Conor Garland ja Sheldon Dries ning Calgary väravad viskasid Mikael Backlund, Andrew Mangiapane ja Trevor Lewis. Lisaajal väravateni ei jõutud ja nii selgus võitja karistusvisetes, kus ainsana skooris Andrei Kuzmenko, tuues Vancouverile magusa võidu.
Minnesota Wild teenis kolmanda järjestikuse võidu, kui kodujääl alistati 4:1 Detroit Red Wings. Võitjate eest viskas kaks väravat Frederick Gaudreau, ühe värava said kirja nii Matt Dumba kui Mats Zuccarello. Detroidi ainsa värava viskas Elmer Söderblom.
Tulemused:
Ottawa – Montreal 3:2
Minnesota – Detroit 4:1
Calgary – Vancouver 3:4 kv.
### Response:
NHL: Vancouver sai võõrsil karistusvisetes Calgaryst jagu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Viiuldaja Mari Polli, tšellist Henry-David Varema ja pianist Mihkel Polli ettekandes jaotuvad Beethoveni klaveritriod kolme kontserdikava peale. Igal kontserdil kantakse ette üks Beethoveni varastest ning üks hilistest triodest, pakkudes sissevaadet Beethoveni loomingu eri etappidesse. Koos korduskontsertidega esitatakse klaveritriosid 2022. aasta detsembrist kuni 2023. aasta sügiseni kokku 15 korral erinevates kontserdisaalides üle Eesti.
Pianist Mihkel Polli sõnul on Beethoveni klaveritriod selle žanri heliloomingu üheks vundamendiks ning ka nende trio on oma tegutsemisaastate jooksul Beethoveni muusikaga sügavuti tegelenud. "Sellest protsessist koorus välja soov kõik senine Beethoveni mängimisega omandatu ja läbitehtu tervikpildina kuulajateni tuua. Kuna trio Poll-Varema-Poll tähistab järgmisel aastal oma kümnendat sünnipäeva, on see meie jaoks ka omamoodi pidukontsertide seeria," sõnas ta.
Polli sõnul suudab Beethoveni muusika pakkuda tänapäeva inimesele sama võimsat emotsionaalset laengut kui 18. või 19. sajandi kuulajale. "Beethoven oli helilooja, kelle muusika kajastab sügavaid tundeid ning eksistentsiaalseid ideid lihtsal ja inimlähedasel moel. Sellest muusikast võib leida nii iluelamust kui saada lohutust ja tuge oma tunnetes," nentis pianist.
|
Trio Poll-Varema-Poll toob kuulajateni kõik Beethoveni klaveritriod
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viiuldaja Mari Polli, tšellist Henry-David Varema ja pianist Mihkel Polli ettekandes jaotuvad Beethoveni klaveritriod kolme kontserdikava peale. Igal kontserdil kantakse ette üks Beethoveni varastest ning üks hilistest triodest, pakkudes sissevaadet Beethoveni loomingu eri etappidesse. Koos korduskontsertidega esitatakse klaveritriosid 2022. aasta detsembrist kuni 2023. aasta sügiseni kokku 15 korral erinevates kontserdisaalides üle Eesti.
Pianist Mihkel Polli sõnul on Beethoveni klaveritriod selle žanri heliloomingu üheks vundamendiks ning ka nende trio on oma tegutsemisaastate jooksul Beethoveni muusikaga sügavuti tegelenud. "Sellest protsessist koorus välja soov kõik senine Beethoveni mängimisega omandatu ja läbitehtu tervikpildina kuulajateni tuua. Kuna trio Poll-Varema-Poll tähistab järgmisel aastal oma kümnendat sünnipäeva, on see meie jaoks ka omamoodi pidukontsertide seeria," sõnas ta.
Polli sõnul suudab Beethoveni muusika pakkuda tänapäeva inimesele sama võimsat emotsionaalset laengut kui 18. või 19. sajandi kuulajale. "Beethoven oli helilooja, kelle muusika kajastab sügavaid tundeid ning eksistentsiaalseid ideid lihtsal ja inimlähedasel moel. Sellest muusikast võib leida nii iluelamust kui saada lohutust ja tuge oma tunnetes," nentis pianist.
### Response:
Trio Poll-Varema-Poll toob kuulajateni kõik Beethoveni klaveritriod
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Plaan A ehk elujõuliste ettevõtete toetamine, et nood suudaks oma lisandväärtust asuda kasvatama, on juba kasutuses. Plaan B läheb käiku siis, kui töötute arv kasvab praegusel 50 000-lt 70 000-ni, mis tähendab, majanduse struktuur pole piisavalt kiiresti muutunud ja ettevõtted vajavad riigi tellimusi, et pinnal püsida.
"Plaan A on see töö, mida me teeme igapäevaselt – toetame inimeste ümberõpet ja tööle asumist, ettevõtete ärimudeli muutmist, soodustame innovatsiooni, ettevõtete teadus- ja arendustööd ning aitame teha investeeringuid tulevikutehnoloogiatesse," ütles Järvan.
Eesti tööstuse senine lisandväärtus on olnud vaid 56 protsenti Euroopa keskmisest, samas on konkurents tööjõule kasvatanud kiiresti palku. "Ettevõtete ärimudelid peavad konkurentsis püsimiseks adapteeruma, et pakkuda kõrgemat lisandväärtust. Madalad tööjõukulud ei saa enam olla meie ettevõtete konkurentsieeliseks," nentis Järvan.
See tähendab ka seda, et riigi abile ei saa loota ettevõtted, kes tahavad raskustesse sattudes riigi abi toel samamoodi jätkata. "Kui meil on ettevõtted, kes ka täna tahavad töötajaid juurde palgata, siis ei ole õigustatud rahva raha eest maksta peale ettevõtetele, kelle ärimudelid ei tööta ja nii tööjõudu kinni hoida," lausus minister.
Plaan B läheb käiku siis, kui majanduse struktuur ei jõua piisavalt kiiresti muutustega kohaneda, vabanevat tööjõudu kaasata ning töötute arv kasvab kiiresti.
"Jälgime olukorda pingsalt – üleüldist rakendamist oleme näinud ette, kui üldine tööpuudus Eestis tõuseb 70 000-le, kuid samal ajal jälgime olukorda nii sektoripõhiselt kui ka regionaalselt," ütles Järvan.
Plaan B jaoks pole riigieelarvest raha juurde vaja
Kui plaan B peaks osutuma vajalikuks, siis on selle elluviimiseks raha juba kavandatud ning riigieelarves ümberkorraldusi pole vaja teha, ütles Järvan.
"Ei ole vaja täiendavaid vahendeid riigieelarvest ehk täiendavat laenukoormust, kõrgemaid makse, ei pea kartma ära jäetud riiklikke kulutusi. Plaan B realiseerimiseks on plaanis liigutada ja tõsta vajadusel ettepoole Euroopa välisvahendeid, mille mahud on täna teada," lausus ta.
Näiteks on plaanis muuta varem kättesaadavaks avaliku sektori hoonete ja kortermajade renoveerimise raha (vastavalt 400 miljonit ja 330 miljonit eurot), üldehitusse suunataks varem ka väikeelamute renoveerimiseks mõeldud summad (29 miljonit).
Samuti toodaks ajas ettepoole investeeringud viimase miili väljaehitamiseks (20 miljonit) ning ettevõtete ressursitõhususse (33 miljonit).
Järvani jutu, et toetada pole mõtet ettevõtteid, kelle ärimudel enam ei tööta, taustal jääb mulje, et näiteks tee-ehitusele, mille vaeslapse ossa sattumisest on pikalt räägitud, otseseid tellimusi riik esitada ei plaani. Järvani sõnul ei tähenda see siiski, et riik oleks tee-ehitajatele selja pööranud.
"Mis puudutab tee-ehitust, siis sarnaselt muule ehitusele on ka seal võimalik investeeringuid vajadusel ettepoole tuua. Samas kuna on teada, et teede ehituses on eurorahade mahud järgmistel aastatel märkimisväärselt vähenemas just nimelt sel põhjusel, et toetatakse pigem keskkonnasäästlikumaid transpordiviise, siis seda me praegu esile ei ole toonud," lausus ta.
Plaan A jaoks on käigus näiteks ettevõtete ärimudeli muutmise toetus (8,7 miljonit), rakendusuuringute programm (20 miljonit), õiglase üleminek fondi investeeringud Ida-Virumaale (153 miljonit eurot) ning töötleva tööstuse ettevõtete automatiseerimise ja digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtu edendamiseks suunatud toetusmeede (58 miljonit).
Novembri lõpu seisuga on Eestis töötuse määr 7,7 protsenti ja registreeritud töötute arv 50 209. Kõrgeim on töötuse määr Ida-Virumaal (11,4 protsenti) ja Valgamaal (10,6 protsenti). Enim on töötuid lihttööliste grupis (20,3 protsenti) ja teenindus- ja müügitöötajate hulgas (18,8 protsenti)
Järvani sõnul ei ole praegune majanduskriis kuidagi võrreldav eelmisega, mil näiteks aastal 2009 oli Eestis üle 100 000 töötu.
|
Ministri plaan B: riik hakkab kriisis majandusse välisvahendeid pumpama
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plaan A ehk elujõuliste ettevõtete toetamine, et nood suudaks oma lisandväärtust asuda kasvatama, on juba kasutuses. Plaan B läheb käiku siis, kui töötute arv kasvab praegusel 50 000-lt 70 000-ni, mis tähendab, majanduse struktuur pole piisavalt kiiresti muutunud ja ettevõtted vajavad riigi tellimusi, et pinnal püsida.
"Plaan A on see töö, mida me teeme igapäevaselt – toetame inimeste ümberõpet ja tööle asumist, ettevõtete ärimudeli muutmist, soodustame innovatsiooni, ettevõtete teadus- ja arendustööd ning aitame teha investeeringuid tulevikutehnoloogiatesse," ütles Järvan.
Eesti tööstuse senine lisandväärtus on olnud vaid 56 protsenti Euroopa keskmisest, samas on konkurents tööjõule kasvatanud kiiresti palku. "Ettevõtete ärimudelid peavad konkurentsis püsimiseks adapteeruma, et pakkuda kõrgemat lisandväärtust. Madalad tööjõukulud ei saa enam olla meie ettevõtete konkurentsieeliseks," nentis Järvan.
See tähendab ka seda, et riigi abile ei saa loota ettevõtted, kes tahavad raskustesse sattudes riigi abi toel samamoodi jätkata. "Kui meil on ettevõtted, kes ka täna tahavad töötajaid juurde palgata, siis ei ole õigustatud rahva raha eest maksta peale ettevõtetele, kelle ärimudelid ei tööta ja nii tööjõudu kinni hoida," lausus minister.
Plaan B läheb käiku siis, kui majanduse struktuur ei jõua piisavalt kiiresti muutustega kohaneda, vabanevat tööjõudu kaasata ning töötute arv kasvab kiiresti.
"Jälgime olukorda pingsalt – üleüldist rakendamist oleme näinud ette, kui üldine tööpuudus Eestis tõuseb 70 000-le, kuid samal ajal jälgime olukorda nii sektoripõhiselt kui ka regionaalselt," ütles Järvan.
Plaan B jaoks pole riigieelarvest raha juurde vaja
Kui plaan B peaks osutuma vajalikuks, siis on selle elluviimiseks raha juba kavandatud ning riigieelarves ümberkorraldusi pole vaja teha, ütles Järvan.
"Ei ole vaja täiendavaid vahendeid riigieelarvest ehk täiendavat laenukoormust, kõrgemaid makse, ei pea kartma ära jäetud riiklikke kulutusi. Plaan B realiseerimiseks on plaanis liigutada ja tõsta vajadusel ettepoole Euroopa välisvahendeid, mille mahud on täna teada," lausus ta.
Näiteks on plaanis muuta varem kättesaadavaks avaliku sektori hoonete ja kortermajade renoveerimise raha (vastavalt 400 miljonit ja 330 miljonit eurot), üldehitusse suunataks varem ka väikeelamute renoveerimiseks mõeldud summad (29 miljonit).
Samuti toodaks ajas ettepoole investeeringud viimase miili väljaehitamiseks (20 miljonit) ning ettevõtete ressursitõhususse (33 miljonit).
Järvani jutu, et toetada pole mõtet ettevõtteid, kelle ärimudel enam ei tööta, taustal jääb mulje, et näiteks tee-ehitusele, mille vaeslapse ossa sattumisest on pikalt räägitud, otseseid tellimusi riik esitada ei plaani. Järvani sõnul ei tähenda see siiski, et riik oleks tee-ehitajatele selja pööranud.
"Mis puudutab tee-ehitust, siis sarnaselt muule ehitusele on ka seal võimalik investeeringuid vajadusel ettepoole tuua. Samas kuna on teada, et teede ehituses on eurorahade mahud järgmistel aastatel märkimisväärselt vähenemas just nimelt sel põhjusel, et toetatakse pigem keskkonnasäästlikumaid transpordiviise, siis seda me praegu esile ei ole toonud," lausus ta.
Plaan A jaoks on käigus näiteks ettevõtete ärimudeli muutmise toetus (8,7 miljonit), rakendusuuringute programm (20 miljonit), õiglase üleminek fondi investeeringud Ida-Virumaale (153 miljonit eurot) ning töötleva tööstuse ettevõtete automatiseerimise ja digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtu edendamiseks suunatud toetusmeede (58 miljonit).
Novembri lõpu seisuga on Eestis töötuse määr 7,7 protsenti ja registreeritud töötute arv 50 209. Kõrgeim on töötuse määr Ida-Virumaal (11,4 protsenti) ja Valgamaal (10,6 protsenti). Enim on töötuid lihttööliste grupis (20,3 protsenti) ja teenindus- ja müügitöötajate hulgas (18,8 protsenti)
Järvani sõnul ei ole praegune majanduskriis kuidagi võrreldav eelmisega, mil näiteks aastal 2009 oli Eestis üle 100 000 töötu.
### Response:
Ministri plaan B: riik hakkab kriisis majandusse välisvahendeid pumpama
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Seekordne keskpanga intressimäära tõus on väiksem kui varasemad 0,75-protsendipunktilised intressitõusud, ent viimase poole aasta jooksul on keskpank intressimäära tõstnud kokku 2,5 protsendipunkti võrra.
ECB nõukogu hindab, et intressimäärad peavad märgatavalt tõusma, et inflatsioon langeks keskmises perspektiivis panga soovitud kahe protsendi tasemele.
Kõrgemad intressimäärad piiravad nõudlust ja vähendavad inflatsiooni kui ka inflatsiooniootuseid, teatas Euroopa Keskpank.
Ka ütleb keskpank, et inflatsiooni väljavaatest tingituna tõstab nõukogu intressimäärasid eeldatavasti ka tulevikus.
Nõukogu otsustas tõsta kolme ECB baasintressimäära 50 baaspunkti võrra. 21. detsembrist on põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,5 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäär 2,75 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana kaks protsenti. Baasintressimääradega on seotud pankade pakutavate laenude intressid, mistõttu baasintressimäärade tõustes kasvavad ka laenude intressimäärad.
ECB nõukogu tõstab baasintressimäärasid eelduste kohaselt märkimisväärselt veelgi, sest inflatsioon on endiselt liiga kiire ja ületab keskpanga seatud eesmärki tõenäoliselt liialt pika aja jooksul.
Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli novembris euroala inflatsioon 10 protsenti, 0,6 protsendipunkti vähem kui oktoobris. Langus tulenes peamiselt energiahindade aeglasemast inflatsioonist. Toiduainehindade inflatsioon ja hinnasurve kogu majanduses on tugevnenud ja jääb mõneks ajaks püsima.
Tavatult suure ebakindluse keskkonnas on eurosüsteemi eksperdid oma inflatsiooniprognoose märkimisväärselt ülespoole korrigeerinud. Nende prognooside kohaselt peaks keskmine inflatsioon ulatuma 2022. aastal 8,4 protsendini ning aeglustuma siis 2023. aastal 6,3 protsendile, kusjuures aasta jooksul peaks inflatsioonimäär märkimisväärselt alanema.
2024. ja 2025. aastal peaks keskmine inflatsioon olema vastavalt 3,4 protsenti ja 2,3 protsenti. Inflatsioon, välja arvatud energia ja toiduained, peaks olema 2022. aastal keskmiselt 3,9 protsenti ja hoogustuma 2023. aastal 4,2 protsendini ning aeglustuma siis 2024. aastal 2,8 protsendini ja 2025. aastal 2,4 protsendini.
Neljanda kvartali ja järgmise aasta esimese kvartali jooksul võib euroala majandus energiakriisi, suure ebakindluse, üleilmse majandusaktiivsuse raugemise ja rahastamistingimuste karmistumise tõttu aeglustuda, leiab keskpank. Eurosüsteemi ekspertide värskeima ettevaate kohaselt peaks majanduslangus olema suhteliselt lühiajaline ja leebe. 2023. aastal peaks kasv siiski olema tagasihoidlik ning seonduvaid prognoose on varasematega võrreldes märkimisväärselt allapoole korrigeeritud. Edaspidi peaks kasv praeguste ebasoodsate tegurite taandudes hoogustuma.
Eurosüsteemi ekspertide ettevaate kohaselt peaks majandus kasvama 2022. aastal 3,4 protsenti, 2023. aastal 0,5 protsenti, 2024. aastal 1,9 protsenti ja 2025. aastal 1,8 protsenti.
ECB nõukogu jätkab varaostukava käigus ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist kuni 2023. aasta veebruari lõpuni. Seejärel hakkab varaostukava portfelli maht mõõdukas ja prognoositavas tempos vähenema, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam kõiki aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid. Vähenemine ulatub keskmiselt 15 miljardi euroni kuus kuni 2023. aasta teise kvartali lõpuni ja selle edasine ulatus määratakse kindlaks aja jooksul, teatas keskpank.
Samuti kavatseb ECB nõukogu reinvesteerida pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava käigus ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.
ECB nõukogu säilitab jätkuvalt paindlikkuse pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava portfelli käigus laekuvate tagasimaksete reinvesteerimisel, et ohjeldada pandeemiast tulenevaid rahapoliitika ülekandemehhanismi ähvardavaid riske.
Samal ajal, kui pangad maksavad tagasi suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kaudu laenatud vahendeid, hindab ECB nõukogu korrapäraselt, kuidas suunatud laenutehingud toetavad tema rahapoliitika kurssi.
ECB nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni naasmine kahe protsendi tasemele. Loodud on rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab ECB nõukogul tagada tõhusamalt oma hinnastabiilsuse eesmärki.
|
Euroopa Keskpank tõstis intressimäära kahele protsendile
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seekordne keskpanga intressimäära tõus on väiksem kui varasemad 0,75-protsendipunktilised intressitõusud, ent viimase poole aasta jooksul on keskpank intressimäära tõstnud kokku 2,5 protsendipunkti võrra.
ECB nõukogu hindab, et intressimäärad peavad märgatavalt tõusma, et inflatsioon langeks keskmises perspektiivis panga soovitud kahe protsendi tasemele.
Kõrgemad intressimäärad piiravad nõudlust ja vähendavad inflatsiooni kui ka inflatsiooniootuseid, teatas Euroopa Keskpank.
Ka ütleb keskpank, et inflatsiooni väljavaatest tingituna tõstab nõukogu intressimäärasid eeldatavasti ka tulevikus.
Nõukogu otsustas tõsta kolme ECB baasintressimäära 50 baaspunkti võrra. 21. detsembrist on põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,5 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäär 2,75 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana kaks protsenti. Baasintressimääradega on seotud pankade pakutavate laenude intressid, mistõttu baasintressimäärade tõustes kasvavad ka laenude intressimäärad.
ECB nõukogu tõstab baasintressimäärasid eelduste kohaselt märkimisväärselt veelgi, sest inflatsioon on endiselt liiga kiire ja ületab keskpanga seatud eesmärki tõenäoliselt liialt pika aja jooksul.
Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli novembris euroala inflatsioon 10 protsenti, 0,6 protsendipunkti vähem kui oktoobris. Langus tulenes peamiselt energiahindade aeglasemast inflatsioonist. Toiduainehindade inflatsioon ja hinnasurve kogu majanduses on tugevnenud ja jääb mõneks ajaks püsima.
Tavatult suure ebakindluse keskkonnas on eurosüsteemi eksperdid oma inflatsiooniprognoose märkimisväärselt ülespoole korrigeerinud. Nende prognooside kohaselt peaks keskmine inflatsioon ulatuma 2022. aastal 8,4 protsendini ning aeglustuma siis 2023. aastal 6,3 protsendile, kusjuures aasta jooksul peaks inflatsioonimäär märkimisväärselt alanema.
2024. ja 2025. aastal peaks keskmine inflatsioon olema vastavalt 3,4 protsenti ja 2,3 protsenti. Inflatsioon, välja arvatud energia ja toiduained, peaks olema 2022. aastal keskmiselt 3,9 protsenti ja hoogustuma 2023. aastal 4,2 protsendini ning aeglustuma siis 2024. aastal 2,8 protsendini ja 2025. aastal 2,4 protsendini.
Neljanda kvartali ja järgmise aasta esimese kvartali jooksul võib euroala majandus energiakriisi, suure ebakindluse, üleilmse majandusaktiivsuse raugemise ja rahastamistingimuste karmistumise tõttu aeglustuda, leiab keskpank. Eurosüsteemi ekspertide värskeima ettevaate kohaselt peaks majanduslangus olema suhteliselt lühiajaline ja leebe. 2023. aastal peaks kasv siiski olema tagasihoidlik ning seonduvaid prognoose on varasematega võrreldes märkimisväärselt allapoole korrigeeritud. Edaspidi peaks kasv praeguste ebasoodsate tegurite taandudes hoogustuma.
Eurosüsteemi ekspertide ettevaate kohaselt peaks majandus kasvama 2022. aastal 3,4 protsenti, 2023. aastal 0,5 protsenti, 2024. aastal 1,9 protsenti ja 2025. aastal 1,8 protsenti.
ECB nõukogu jätkab varaostukava käigus ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist kuni 2023. aasta veebruari lõpuni. Seejärel hakkab varaostukava portfelli maht mõõdukas ja prognoositavas tempos vähenema, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam kõiki aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid. Vähenemine ulatub keskmiselt 15 miljardi euroni kuus kuni 2023. aasta teise kvartali lõpuni ja selle edasine ulatus määratakse kindlaks aja jooksul, teatas keskpank.
Samuti kavatseb ECB nõukogu reinvesteerida pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava käigus ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.
ECB nõukogu säilitab jätkuvalt paindlikkuse pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava portfelli käigus laekuvate tagasimaksete reinvesteerimisel, et ohjeldada pandeemiast tulenevaid rahapoliitika ülekandemehhanismi ähvardavaid riske.
Samal ajal, kui pangad maksavad tagasi suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kaudu laenatud vahendeid, hindab ECB nõukogu korrapäraselt, kuidas suunatud laenutehingud toetavad tema rahapoliitika kurssi.
ECB nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni naasmine kahe protsendi tasemele. Loodud on rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab ECB nõukogul tagada tõhusamalt oma hinnastabiilsuse eesmärki.
### Response:
Euroopa Keskpank tõstis intressimäära kahele protsendile
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Hooaja esimese etapivõidu teenis austerlane Vincent Kriechmayr edestas 11 sajandikuga MK-sarja üldliidrit, šveitslast Marco Odermatti ja 13 sajandikuga koondisekaaslast Matthias Mayerit.
Esimesena jäi pjedestaalilt välja prantslane Johan Clarey, kaotades võitjale 23 sajandikuga ning Kilde oli viies, kaotades 26 sajandikuga.
Reedel on Val Gardenas kavas ülisuurslaalom ja laupäeval taas kiirlaskumine.
|
Kaks esimest kiirlaskumist võitnud Kilde jäi Itaalias esikolmikust välja
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooaja esimese etapivõidu teenis austerlane Vincent Kriechmayr edestas 11 sajandikuga MK-sarja üldliidrit, šveitslast Marco Odermatti ja 13 sajandikuga koondisekaaslast Matthias Mayerit.
Esimesena jäi pjedestaalilt välja prantslane Johan Clarey, kaotades võitjale 23 sajandikuga ning Kilde oli viies, kaotades 26 sajandikuga.
Reedel on Val Gardenas kavas ülisuurslaalom ja laupäeval taas kiirlaskumine.
### Response:
Kaks esimest kiirlaskumist võitnud Kilde jäi Itaalias esikolmikust välja
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Rheinmetalli uus laskemoonatehas peaks valmis saama jaanuariks, kinnitas ettevõtte esindaja.
Ettevõtte sõnul ei ole laskemoonatehase rajamise põhjuseks mitte ainult vajadus tarnida Ukrainale Gepard õhutõrjemoona, vaid ka Saksamaa enda suurenenud laskemoonanõudlus, mille on tinginud varude vähenemine Ukraina abistamise tõttu.
Uus laskemoonatehas peaks tagama Saksa relvajõudude sõltumatu varustamise, mis ei sõltuks välisriikide tarnijatest.
Tehases hakatakse tootma 20mm ja 35mm kaliibriga laskemoona. Laskemoona tootmine peaks pihta hakkama 2023. aasta juunis ning Gepard õhutõrjemoona saab hakata tarnima järgmise aasta juuli algusest.
Allikate kinnitusel tähendaks see, et Ukrainale eraldatakse kuni 300 000 padrunit kui Saksa föderaalvalitsus peaks koheselt esitama vastava tellimuse.
Saksamaal tekitas palju sisepoliitilist poleemikat Šveitsi valitsuse otsus vetostada nende riigis toodetud õhutõrjemoona tarned Ukrainale. Šveitsi valitsuse kinnitusel tulenes nende otsus Šveitsi pikaajalisest neutraliteedist.
Gepard õhutõrjesüsteem kasutab 35mm Šveitsi relvatootja Oerlikon kaksikkahurit.
Saksa valitsuse andmeil on nad Ukrainale annetanud 30 Gepard õhutõrjesüsteemi ning 6000 õhutõrjekahuri padrunit.
Saksa parlamendi kaitsekomisjoni juhi Marie-Agnes Strack-Zimmermanni sõnul on kaitsetööstuse kiire reageering tekkinud probleemile positiivne areng.
Strack-Zimmermann kinnitas, et julgeolekuolukorra muutumise tõttu peavad nii Saksamaa kui ka teised NATO riigid muutuma laskemoona tootmises välisriikidest vähem sõltuvaks.
Saksamaa kavatseb lähiaastatel laskemoona peale kulutada üle 20 miljardi euro. Kulutatava raha eest on kavas soetada ka rakette ning suurtükimoona.
Tagesschau toob esile, et praegu pole veel teada kuhu uus laskemoonatehas on kavas rajada.
|
Rheinmetall alustab Šveitsi veto tõttu Saksamaal õhutõrjemoona tootmist
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rheinmetalli uus laskemoonatehas peaks valmis saama jaanuariks, kinnitas ettevõtte esindaja.
Ettevõtte sõnul ei ole laskemoonatehase rajamise põhjuseks mitte ainult vajadus tarnida Ukrainale Gepard õhutõrjemoona, vaid ka Saksamaa enda suurenenud laskemoonanõudlus, mille on tinginud varude vähenemine Ukraina abistamise tõttu.
Uus laskemoonatehas peaks tagama Saksa relvajõudude sõltumatu varustamise, mis ei sõltuks välisriikide tarnijatest.
Tehases hakatakse tootma 20mm ja 35mm kaliibriga laskemoona. Laskemoona tootmine peaks pihta hakkama 2023. aasta juunis ning Gepard õhutõrjemoona saab hakata tarnima järgmise aasta juuli algusest.
Allikate kinnitusel tähendaks see, et Ukrainale eraldatakse kuni 300 000 padrunit kui Saksa föderaalvalitsus peaks koheselt esitama vastava tellimuse.
Saksamaal tekitas palju sisepoliitilist poleemikat Šveitsi valitsuse otsus vetostada nende riigis toodetud õhutõrjemoona tarned Ukrainale. Šveitsi valitsuse kinnitusel tulenes nende otsus Šveitsi pikaajalisest neutraliteedist.
Gepard õhutõrjesüsteem kasutab 35mm Šveitsi relvatootja Oerlikon kaksikkahurit.
Saksa valitsuse andmeil on nad Ukrainale annetanud 30 Gepard õhutõrjesüsteemi ning 6000 õhutõrjekahuri padrunit.
Saksa parlamendi kaitsekomisjoni juhi Marie-Agnes Strack-Zimmermanni sõnul on kaitsetööstuse kiire reageering tekkinud probleemile positiivne areng.
Strack-Zimmermann kinnitas, et julgeolekuolukorra muutumise tõttu peavad nii Saksamaa kui ka teised NATO riigid muutuma laskemoona tootmises välisriikidest vähem sõltuvaks.
Saksamaa kavatseb lähiaastatel laskemoona peale kulutada üle 20 miljardi euro. Kulutatava raha eest on kavas soetada ka rakette ning suurtükimoona.
Tagesschau toob esile, et praegu pole veel teada kuhu uus laskemoonatehas on kavas rajada.
### Response:
Rheinmetall alustab Šveitsi veto tõttu Saksamaal õhutõrjemoona tootmist
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Ameerikast pärit The Baylor Projecti tuumiku moodustavad laulja Jean Baylor ja trummar Marcus Baylor. Ansambel kandideerib albumiga "The Evening Live at Apparatus" 2023. aasta parima jazz -vokaali albumi Grammyle. Samuti pälvis Marcus Baylor parima improviseeritud jazz -soolo nominatsiooni.
Mike Stern jõuab oma ansambliga 22 aasta järel taas Jazzkaarele, et tähistada enda 70. sünnipäeva. Stern on teiste hulgas koostööd teinud Miles Davise'e ning Jaco Pastoriusega. Sel korral on tema bändis kitarrist, laulja ja helilooja Leni Stern, Grammy nominent Dennis Chamber trummidel, saksofonist Bob Franceschini ning bassist Chris Minh Doky.
34. Jazzkaar toimub Tallinnas 23.–30. aprillini. Kogu festivali programm avalikustatakse veebruari esimestel päevadel.
|
Jazzkaar avalikustas esimesed esinejad
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ameerikast pärit The Baylor Projecti tuumiku moodustavad laulja Jean Baylor ja trummar Marcus Baylor. Ansambel kandideerib albumiga "The Evening Live at Apparatus" 2023. aasta parima jazz -vokaali albumi Grammyle. Samuti pälvis Marcus Baylor parima improviseeritud jazz -soolo nominatsiooni.
Mike Stern jõuab oma ansambliga 22 aasta järel taas Jazzkaarele, et tähistada enda 70. sünnipäeva. Stern on teiste hulgas koostööd teinud Miles Davise'e ning Jaco Pastoriusega. Sel korral on tema bändis kitarrist, laulja ja helilooja Leni Stern, Grammy nominent Dennis Chamber trummidel, saksofonist Bob Franceschini ning bassist Chris Minh Doky.
34. Jazzkaar toimub Tallinnas 23.–30. aprillini. Kogu festivali programm avalikustatakse veebruari esimestel päevadel.
### Response:
Jazzkaar avalikustas esimesed esinejad
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Ilves hüppas 89 meetrit ja teenis selle eest 109,8 punkti.
Proovivõistluse parim oli jaapanlane Ryota Yamamoto, kes hüppas 99,5 meetrit ja teenis 135,3 punkti, tema järel oli teine MK-sarja üldliider, norralane Jarl Magnus Riiber, kes tegi 97,5-meetrise õhulennu ja teenis 130,2 punkti. Kolmas oli 98 meetrit hüpanud sakslane Julian Schmid, kes teenis 127,2 punkti.
Esimene võistlus peetakse Ramsaus reedel, hüppevoor algab Eesti aja järgi kell 10.25 ja 10 km murdmaasõit kell 14.40. Lisaks võisteldakse Ramsaus ka laupäeval.
MK-sarja üldarvestuses on Ilves praegu 15. kohal.
|
Ilves oli Ramsaus proovivoorus alles 22.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ilves hüppas 89 meetrit ja teenis selle eest 109,8 punkti.
Proovivõistluse parim oli jaapanlane Ryota Yamamoto, kes hüppas 99,5 meetrit ja teenis 135,3 punkti, tema järel oli teine MK-sarja üldliider, norralane Jarl Magnus Riiber, kes tegi 97,5-meetrise õhulennu ja teenis 130,2 punkti. Kolmas oli 98 meetrit hüpanud sakslane Julian Schmid, kes teenis 127,2 punkti.
Esimene võistlus peetakse Ramsaus reedel, hüppevoor algab Eesti aja järgi kell 10.25 ja 10 km murdmaasõit kell 14.40. Lisaks võisteldakse Ramsaus ka laupäeval.
MK-sarja üldarvestuses on Ilves praegu 15. kohal.
### Response:
Ilves oli Ramsaus proovivoorus alles 22.
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Möödunud nädalal kujunes Eestis elektri keskmiseks börsihinnaks 362,46 eurot megavatt-tunnist, sel nädalal on hind kõikunud 400 ja 445 euro vahel megavatt-tunni kohta.
Hind ei ole kõrge vaid Eestis, nädala alguses kõikusid 400-eurose hinna ümber kõik Euroopa Nord Poolil kauplevad riigid peale Poola. Viimastel päevadel on Põhja-Norra ja Põhja-Rootsi piirkondades siiski veidi alla tulnud, kuid ületab märkimisväärselt piirkondade tavapärast hinnataset.
Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Milleri sõnul on Rootsi ja Norra tavaliselt elektriülejäägis, kuid praegu on Rootsi kaks suurt tuumajaama ehk kokku 2,5 gigavatti tootmist remondis. Seetõttu ei jää Lõuna-Rootsis soodsat tuumaelektrit üle ning keskmist hinda kujundavad gaasijaamad nagu ka Kesk-Euroopas.
"Jaanuar ja veebruar on meie regioonis statistiliselt kõige külmemad kuud, mil elektri nõudlus on väga suur," ütles Miller.
Lähikuudel on Milleri sõnul kõige olulisemaks hinna mõjutajaks külmast tulenev nõudluse suurenemine ja tarbijate võime kokku hoida, tuuleolud ning tuumajaamade töö.
"Kui muudest tootmisvõimsustest ei piisa, tulevad viimasena turule kõige kallima toodanguga gaasielektrijaamad, mis viivadki elektrihinna kõrgele. Halvimal juhul, kui turutingimustes töötavatest jaamadest ei piisa, tuleb nõudluse katmiseks käivitada ka süsteemioperaatorite reservelektrijaamad, mille puhul tõuseb elektrihind maksimumtasemele ehk 4000 euroni megavatt-tunni kohta," ütles Miller.
"Lohutuseks on see, et meie regiooni reservvõimsused Soomes ja Baltimaades peaksid olema piisavad ning elektri puudusest tingitud elektrikatkestuse oht on seetõttu väike," sõnas Miller.
Praegu on regioonis rivist väljas kolm suurt tuumajaama ehk Olkiluoto 3 Soomes (1600 MW) ning Ringhals 4 (1130 MW) ja Oskarshamn 3 (1400 MW) Rootsis.
Milleri sõnul peaks Oskarshamni jaam tulema turule tagasi nädala lõpus, Olkiluoto 3 võib hakata turule vähemal määral elektrit pakkuma detsembri lõpus. "Seni tuleb neid võimsusi muude tootmistega katta ning selleks tehakse suuri pingutusi," ütles Miller.
Miller märkis, et Auvere jaama seisak praeguse nõudluse juures oluliselt elektrihinda ei mõjuta, kuna selle võimsus ei ole piirkonna tootmis- ja tarbimismahtusid arvestades nii suur ning Enefit Poweri ülejäänud kuus elektrijaama plokki võimsusega üle 1000 megavati on korrapäraselt töös.
Hinnad Nord Pooli elektribörsil 16. detsembril. Autor/allikas: Nord Pool
|
Elektri hinna viivad üles tuumajaamade remont ja külmakraadid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud nädalal kujunes Eestis elektri keskmiseks börsihinnaks 362,46 eurot megavatt-tunnist, sel nädalal on hind kõikunud 400 ja 445 euro vahel megavatt-tunni kohta.
Hind ei ole kõrge vaid Eestis, nädala alguses kõikusid 400-eurose hinna ümber kõik Euroopa Nord Poolil kauplevad riigid peale Poola. Viimastel päevadel on Põhja-Norra ja Põhja-Rootsi piirkondades siiski veidi alla tulnud, kuid ületab märkimisväärselt piirkondade tavapärast hinnataset.
Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Milleri sõnul on Rootsi ja Norra tavaliselt elektriülejäägis, kuid praegu on Rootsi kaks suurt tuumajaama ehk kokku 2,5 gigavatti tootmist remondis. Seetõttu ei jää Lõuna-Rootsis soodsat tuumaelektrit üle ning keskmist hinda kujundavad gaasijaamad nagu ka Kesk-Euroopas.
"Jaanuar ja veebruar on meie regioonis statistiliselt kõige külmemad kuud, mil elektri nõudlus on väga suur," ütles Miller.
Lähikuudel on Milleri sõnul kõige olulisemaks hinna mõjutajaks külmast tulenev nõudluse suurenemine ja tarbijate võime kokku hoida, tuuleolud ning tuumajaamade töö.
"Kui muudest tootmisvõimsustest ei piisa, tulevad viimasena turule kõige kallima toodanguga gaasielektrijaamad, mis viivadki elektrihinna kõrgele. Halvimal juhul, kui turutingimustes töötavatest jaamadest ei piisa, tuleb nõudluse katmiseks käivitada ka süsteemioperaatorite reservelektrijaamad, mille puhul tõuseb elektrihind maksimumtasemele ehk 4000 euroni megavatt-tunni kohta," ütles Miller.
"Lohutuseks on see, et meie regiooni reservvõimsused Soomes ja Baltimaades peaksid olema piisavad ning elektri puudusest tingitud elektrikatkestuse oht on seetõttu väike," sõnas Miller.
Praegu on regioonis rivist väljas kolm suurt tuumajaama ehk Olkiluoto 3 Soomes (1600 MW) ning Ringhals 4 (1130 MW) ja Oskarshamn 3 (1400 MW) Rootsis.
Milleri sõnul peaks Oskarshamni jaam tulema turule tagasi nädala lõpus, Olkiluoto 3 võib hakata turule vähemal määral elektrit pakkuma detsembri lõpus. "Seni tuleb neid võimsusi muude tootmistega katta ning selleks tehakse suuri pingutusi," ütles Miller.
Miller märkis, et Auvere jaama seisak praeguse nõudluse juures oluliselt elektrihinda ei mõjuta, kuna selle võimsus ei ole piirkonna tootmis- ja tarbimismahtusid arvestades nii suur ning Enefit Poweri ülejäänud kuus elektrijaama plokki võimsusega üle 1000 megavati on korrapäraselt töös.
Hinnad Nord Pooli elektribörsil 16. detsembril. Autor/allikas: Nord Pool
### Response:
Elektri hinna viivad üles tuumajaamade remont ja külmakraadid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Neljapäeval arutas riigikogu riigikaitsekomisjon, kas EKRE ja Reformierakonna saadiku Ants Laaneotsa esitatud eelnõu jalaväemiine keelustavast Ottawa konventsioonist lahkumiseks edasi menetleda või mitte. Komisjoni esimees Raimond Kaljulaid (SDE) ütles ERR-ile, et komisjon hääletas edasimenetlemise asjas ning lisaks EKRE liikmetele ja Laaneotsale oli edasimenetlemise poolt ka Isamaa saadik Heiki Hepner.
"Kas see tähendab seda, et Isamaa asub kogu fraktsiooniga eelnõu pooldama, me ei tea. Seda saame teada siis, kui esimesel lugemisel peaks tulema eelnõu tagasilükkamisettepanek, kui kõik fraktsioonid peavad kujundama oma seisukoha," ütles Kaljulaid.
Et eelnõu puhul on tekkinud ka küsimus, kas see on põhiseaduspärane, soovib komisjon hinnangut riigikogu õigusosakonnalt.
"Kui põhiseadust ja teisi asjasse puutuvaid õigusakte lugeda, siis tundub küll, et seadusandja tahe on varem olnud see, et välislepingute sõlmimise ja neist lahkumise osas peaks algatus tulema valitsuselt. Selleks, et aru saada, kuidas Eesti õigus on seda küsimist reguleerinud ja mil viisil tuleb edasi toimida, palume riigikogu õigusosakonnalt arvamust," lausus Kaljulaid.
Valitsus arutas EKRE eelnõu küll oma istungil, kuid seisukohta ei võetud.
"Meil valitsuse konsensuslikku arvamust laual ei ole. Ei saa välistada, et ühel hetkel võib see tõusetuda ka valitsuskoalitsiooni tasemel. Küll on kaitseministeeriumi väga põhjalik arvamus, miks nad seda sammu ja seda algatust ei toeta. Eks sõjaväelaste tasemel võib selles küsimuses olla debatti ja jalaväemiinide kasutamisele on puhtsõjanduslikke argumente, mida kindlasti ei saa kergekäeliselt kõrvale lükata," lausus Kaljulaid.
Kaitseministeerium on konventsioonist lahkumise vastu, sest nende hinnangul ei annaks jalaväemiinide kasutamine Eestile sõjalist eelist vaenlase heidutamisel, kuid raskendaks liitlaste kaasamist Eesti kaitsele.
Samuti soovib komisjon eelnõu kohta arvamust riigikogu väliskomisjonilt. "Kuivõrd lepingust lahkumine puudutaks Eesti välispoliitilist suhtlust ja rahvusvahelist mainet, palume ka riigikogu väliskomisjoni seisukohta," ütles Kaljulaid.
Kaljulaidi sõnul on praegu pigem vähetõenäoline, et eelnõuga edasi minnakse.
"Kaitseministeerium ja seeläbi ka kaitsevägi ütleb, et seda relvaliiki nad riigikaitseliselt vajalikuks ei pea ja näevad, et see võib kahjustada meie liitlassuhteid ja seeläbi riigikaitset nõrgestada. Siis ma ei kujuta hästi ette, et riigikogu siiski sunniks kaitseministeeriumi ja kaitseväge jalaväemiini kasutusele võtma. See oleks selline kummaline olukord, et inimene, kes ei soovi üle tee minna, aidatakse üle tee. Teine küsimus on see, et kui see eelnõu ei ole põhiseaduspärane, siis sellisel viisil ei ole seda küsimust võimalik ka juriidiliselt lahendada. Sel juhul peaks riigikogu küll selle eelnõu tagasi lükkama esimesel lugemisel. Ma ei näe perspektiivi menetleda eelnõu, mis on põhiseadusega vastuolus," rääkis Kaljulaid.
Hepner ei usu, et liitlased miinide pärast appi tulemata jätaks
Eelnõu menetlemisega jätkamise poolt hääletanud Hepner ütles ERR-ile, et jalaväemiinide kasutamine praeguses julgeolekuolukorras on täiesti arvestatav vahend ja vääriks kindlasti kaalumist. Tema sõnul pole usutav kaitseministeeriumi väide, et Ottawa leppest taandumine mõjuks halvavalt liitlaste soovile meile appi tulla.
"Selles jääks küll teisele arvamusele. Tahaks seda kuulda, et millele see seisukoht tugineb. Ma pigem julgen väita, et see on signaal liitlastele, et me oleme oma julgeoleku pärast mures ja valmis Eesti kaitsmise nimel kaaluma kõiki vahendeid. USA ei ole konventsiooniga liitunud – kuidas USA ei tuleks meile sellepärast appi, kui denonsseeriksime selle lepingu," lausus ta.
Hepneri sõnul on eelnõuga jätkamise poolt kogu Isamaa fraktsioon. "Kui meenutada, et kui see leping kunagi riigikogus ratifitseeriti, siis Isamaa hääletas sellele vastu. Arutasin seda ka kolleegidega Isamaast, kes olid igati päri, et seda teemat võiks riigikogus suures saalis arutada," ütles ta.
Samas pole koalitsioonis üksmeelt, sotsiaaldemokraadid ning Reformierakond (kui välja arvata Laaneots) pole eelnõuga jätkamisele oma toetust andnud.
"Koalitsiooni tasemel on seda teemat arutatud. Valitsusest on teema läbi käinud. Neile ei ole see üllatus. Tõsi on kas ee, et seda pole koalitsioonilepingus kokku lepitud. Aga kui oleks olnud ka Reformierakond ühtne, siis ei oleks olnud ka seda otsust komisjonis, et esimene lugemine lõpetada ja menetlusega jätkata," lausus Hepner.
Riigikogu suures saalis peaks eelnõu arutelu toimuma jaanuari alguses.
Ottawa konventsiooni denonsseerimise eelnõu esitanud saadikute hinnangul aitaks jalaväemiinide kasutamine ära hoida vaenlase tungimise Kesk- ja Lääne-Eestisse.
|
Jalaväemiinide kasutuselevõtule on tekkinud toetus ka Isamaas
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval arutas riigikogu riigikaitsekomisjon, kas EKRE ja Reformierakonna saadiku Ants Laaneotsa esitatud eelnõu jalaväemiine keelustavast Ottawa konventsioonist lahkumiseks edasi menetleda või mitte. Komisjoni esimees Raimond Kaljulaid (SDE) ütles ERR-ile, et komisjon hääletas edasimenetlemise asjas ning lisaks EKRE liikmetele ja Laaneotsale oli edasimenetlemise poolt ka Isamaa saadik Heiki Hepner.
"Kas see tähendab seda, et Isamaa asub kogu fraktsiooniga eelnõu pooldama, me ei tea. Seda saame teada siis, kui esimesel lugemisel peaks tulema eelnõu tagasilükkamisettepanek, kui kõik fraktsioonid peavad kujundama oma seisukoha," ütles Kaljulaid.
Et eelnõu puhul on tekkinud ka küsimus, kas see on põhiseaduspärane, soovib komisjon hinnangut riigikogu õigusosakonnalt.
"Kui põhiseadust ja teisi asjasse puutuvaid õigusakte lugeda, siis tundub küll, et seadusandja tahe on varem olnud see, et välislepingute sõlmimise ja neist lahkumise osas peaks algatus tulema valitsuselt. Selleks, et aru saada, kuidas Eesti õigus on seda küsimist reguleerinud ja mil viisil tuleb edasi toimida, palume riigikogu õigusosakonnalt arvamust," lausus Kaljulaid.
Valitsus arutas EKRE eelnõu küll oma istungil, kuid seisukohta ei võetud.
"Meil valitsuse konsensuslikku arvamust laual ei ole. Ei saa välistada, et ühel hetkel võib see tõusetuda ka valitsuskoalitsiooni tasemel. Küll on kaitseministeeriumi väga põhjalik arvamus, miks nad seda sammu ja seda algatust ei toeta. Eks sõjaväelaste tasemel võib selles küsimuses olla debatti ja jalaväemiinide kasutamisele on puhtsõjanduslikke argumente, mida kindlasti ei saa kergekäeliselt kõrvale lükata," lausus Kaljulaid.
Kaitseministeerium on konventsioonist lahkumise vastu, sest nende hinnangul ei annaks jalaväemiinide kasutamine Eestile sõjalist eelist vaenlase heidutamisel, kuid raskendaks liitlaste kaasamist Eesti kaitsele.
Samuti soovib komisjon eelnõu kohta arvamust riigikogu väliskomisjonilt. "Kuivõrd lepingust lahkumine puudutaks Eesti välispoliitilist suhtlust ja rahvusvahelist mainet, palume ka riigikogu väliskomisjoni seisukohta," ütles Kaljulaid.
Kaljulaidi sõnul on praegu pigem vähetõenäoline, et eelnõuga edasi minnakse.
"Kaitseministeerium ja seeläbi ka kaitsevägi ütleb, et seda relvaliiki nad riigikaitseliselt vajalikuks ei pea ja näevad, et see võib kahjustada meie liitlassuhteid ja seeläbi riigikaitset nõrgestada. Siis ma ei kujuta hästi ette, et riigikogu siiski sunniks kaitseministeeriumi ja kaitseväge jalaväemiini kasutusele võtma. See oleks selline kummaline olukord, et inimene, kes ei soovi üle tee minna, aidatakse üle tee. Teine küsimus on see, et kui see eelnõu ei ole põhiseaduspärane, siis sellisel viisil ei ole seda küsimust võimalik ka juriidiliselt lahendada. Sel juhul peaks riigikogu küll selle eelnõu tagasi lükkama esimesel lugemisel. Ma ei näe perspektiivi menetleda eelnõu, mis on põhiseadusega vastuolus," rääkis Kaljulaid.
Hepner ei usu, et liitlased miinide pärast appi tulemata jätaks
Eelnõu menetlemisega jätkamise poolt hääletanud Hepner ütles ERR-ile, et jalaväemiinide kasutamine praeguses julgeolekuolukorras on täiesti arvestatav vahend ja vääriks kindlasti kaalumist. Tema sõnul pole usutav kaitseministeeriumi väide, et Ottawa leppest taandumine mõjuks halvavalt liitlaste soovile meile appi tulla.
"Selles jääks küll teisele arvamusele. Tahaks seda kuulda, et millele see seisukoht tugineb. Ma pigem julgen väita, et see on signaal liitlastele, et me oleme oma julgeoleku pärast mures ja valmis Eesti kaitsmise nimel kaaluma kõiki vahendeid. USA ei ole konventsiooniga liitunud – kuidas USA ei tuleks meile sellepärast appi, kui denonsseeriksime selle lepingu," lausus ta.
Hepneri sõnul on eelnõuga jätkamise poolt kogu Isamaa fraktsioon. "Kui meenutada, et kui see leping kunagi riigikogus ratifitseeriti, siis Isamaa hääletas sellele vastu. Arutasin seda ka kolleegidega Isamaast, kes olid igati päri, et seda teemat võiks riigikogus suures saalis arutada," ütles ta.
Samas pole koalitsioonis üksmeelt, sotsiaaldemokraadid ning Reformierakond (kui välja arvata Laaneots) pole eelnõuga jätkamisele oma toetust andnud.
"Koalitsiooni tasemel on seda teemat arutatud. Valitsusest on teema läbi käinud. Neile ei ole see üllatus. Tõsi on kas ee, et seda pole koalitsioonilepingus kokku lepitud. Aga kui oleks olnud ka Reformierakond ühtne, siis ei oleks olnud ka seda otsust komisjonis, et esimene lugemine lõpetada ja menetlusega jätkata," lausus Hepner.
Riigikogu suures saalis peaks eelnõu arutelu toimuma jaanuari alguses.
Ottawa konventsiooni denonsseerimise eelnõu esitanud saadikute hinnangul aitaks jalaväemiinide kasutamine ära hoida vaenlase tungimise Kesk- ja Lääne-Eestisse.
### Response:
Jalaväemiinide kasutuselevõtule on tekkinud toetus ka Isamaas
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Leedu välisministri Gabrielius Landsbergise sõnul tegi Saksamaa ühes Prantsusmaa ja Hollandiga ettepaneku võtta Vene vili ja väetis Euroopa Liidu sanktsioonide alt välja, vahendas Leedu rahvusringhääling LRT.
Landsbergis hoiatas, et erandite lisamine Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide sekka võimaldaks Venemaal sanktsioonidest kõrvale hiilida.
Leedu välisminister kinnitas, et Leedu ja Poola otsustasid sanktsioonide paketi arutelu peatada ning kõnelused võivad jätkuda Euroopa Ülemkogus, kus on esindatud Euroopa Liidu liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid.
Landsbergise sõnul võimaldaks Vene toidu ja väetise erandi kehtestamine viia olukorrani, kus Venemaa kasutaks võimalust eksportida mitte ainult neid konkreetseid kaupasid, vaid seda saaks tema sõnul kasutada ka teistest sanktsioonidest mööda minekuks.
Leedu välisministri kinnitusel toetasid peale Leedu ja Poola sanktsioonide arutelu peatamist ka teised Balti riigid. Landsbergise sõnul nõrgestavad välja pakutud erandid üheksandat sanktsioonide paketti Venemaa vastu.
Landsbergise ütles Leedu Delfile, et Leedu on nüüdseks juba kolm korda teinud ettepaneku lisada sanktsioonide alla Vene tuumaettevõtte Rosatom ja seda selliselt, et kehtiksid erandid nendele riikidele, kes Rosatomist otseselt sõltuvad. Siiski pole see ettepanek liikmesriikide toetust pälvinud.
Leedu peaminister: sanktsioonide pehmendamist toetab ligikaudu 10 riiki
Leedu peaminister Ingrida Šimonyte väitis Delfile, et sanktsioonide pehmendamist toetavad ligikaudu kümme Euroopa Liidu liikmesriiki. Ei Landsbergis ega Šimonyte ei soovinud täpsustada, milliste riikidega on tegu.
Šimonyte sõnul on osal riikidel tekkinud arusaam, mille kohaselt Venemaa üritab luua muljet, nagu Euroopa Liidu sanktsioonid oleksid süüdi olmekaupade hinnatõusus arengumaades. Leedu peaminister rõhutas, et Venemaa põllumajandustootmine ei ole sellega seotud.
Leedu peaministri väitel on tõepoolest osa väetise tootmisega seotud äriettevõtted ja nendega seotud oligarhid sanktsioonide alla pandud, kuid sanktsioonide alt välja võtmise asemel oleks Šimonyte sõnul mõistlikum teha juhised.
Leedu peaminister toob esile, et osa teenusepakkujaid on Vene päritolu kauba osas ettevaatlikud ka siis, kui need pole otseselt sanktsioonide all.
Leedu president Gitanas Nauseda rõhutas sotsiaalmeedias, et toidujulgeoleku küsimust ei tohiks kasutada ettekäändena sanktsioonide nõrgestamiseks.
9th sanctions package is on its way.
Food security shouldn't be used as cover for weakening our sanctions!
Sanctioned Russian oligarchs should not get access to their frozen funds and continue building wealth while Ukrainian civilians are dying under Russian bombs.
— Gitanas Nausėda (@GitanasNauseda) December 15, 2022
|
Leedu ja Poola blokeerisid uued Vene sanktsioonid kartes nende leevendamist
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leedu välisministri Gabrielius Landsbergise sõnul tegi Saksamaa ühes Prantsusmaa ja Hollandiga ettepaneku võtta Vene vili ja väetis Euroopa Liidu sanktsioonide alt välja, vahendas Leedu rahvusringhääling LRT.
Landsbergis hoiatas, et erandite lisamine Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide sekka võimaldaks Venemaal sanktsioonidest kõrvale hiilida.
Leedu välisminister kinnitas, et Leedu ja Poola otsustasid sanktsioonide paketi arutelu peatada ning kõnelused võivad jätkuda Euroopa Ülemkogus, kus on esindatud Euroopa Liidu liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid.
Landsbergise sõnul võimaldaks Vene toidu ja väetise erandi kehtestamine viia olukorrani, kus Venemaa kasutaks võimalust eksportida mitte ainult neid konkreetseid kaupasid, vaid seda saaks tema sõnul kasutada ka teistest sanktsioonidest mööda minekuks.
Leedu välisministri kinnitusel toetasid peale Leedu ja Poola sanktsioonide arutelu peatamist ka teised Balti riigid. Landsbergise sõnul nõrgestavad välja pakutud erandid üheksandat sanktsioonide paketti Venemaa vastu.
Landsbergise ütles Leedu Delfile, et Leedu on nüüdseks juba kolm korda teinud ettepaneku lisada sanktsioonide alla Vene tuumaettevõtte Rosatom ja seda selliselt, et kehtiksid erandid nendele riikidele, kes Rosatomist otseselt sõltuvad. Siiski pole see ettepanek liikmesriikide toetust pälvinud.
Leedu peaminister: sanktsioonide pehmendamist toetab ligikaudu 10 riiki
Leedu peaminister Ingrida Šimonyte väitis Delfile, et sanktsioonide pehmendamist toetavad ligikaudu kümme Euroopa Liidu liikmesriiki. Ei Landsbergis ega Šimonyte ei soovinud täpsustada, milliste riikidega on tegu.
Šimonyte sõnul on osal riikidel tekkinud arusaam, mille kohaselt Venemaa üritab luua muljet, nagu Euroopa Liidu sanktsioonid oleksid süüdi olmekaupade hinnatõusus arengumaades. Leedu peaminister rõhutas, et Venemaa põllumajandustootmine ei ole sellega seotud.
Leedu peaministri väitel on tõepoolest osa väetise tootmisega seotud äriettevõtted ja nendega seotud oligarhid sanktsioonide alla pandud, kuid sanktsioonide alt välja võtmise asemel oleks Šimonyte sõnul mõistlikum teha juhised.
Leedu peaminister toob esile, et osa teenusepakkujaid on Vene päritolu kauba osas ettevaatlikud ka siis, kui need pole otseselt sanktsioonide all.
Leedu president Gitanas Nauseda rõhutas sotsiaalmeedias, et toidujulgeoleku küsimust ei tohiks kasutada ettekäändena sanktsioonide nõrgestamiseks.
9th sanctions package is on its way.
Food security shouldn't be used as cover for weakening our sanctions!
Sanctioned Russian oligarchs should not get access to their frozen funds and continue building wealth while Ukrainian civilians are dying under Russian bombs.
— Gitanas Nausėda (@GitanasNauseda) December 15, 2022
### Response:
Leedu ja Poola blokeerisid uued Vene sanktsioonid kartes nende leevendamist
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Energiasalv Pakri OÜ poolt Paldiski linna kavandatav vesisalvesti koosneb maa-alusest kristalse aluspõhja kivimites asuvast reservuaarist, mille sügavus on üle 500 meetri, ning mereveehaardega ühendavatest šahtidest.
"Arvestades kavandatava rajatise esmakordsust ja ehitustehnilist keerukust ning arendaja selgitusi, et rajatise projekteerimine ja ehitamine toimub etapiti, pidas TTJA võimalikuks ehitusloa väljastamist kõrvaltingimustega. Meil on hea meel, et leidsime võimaluse toetamaks projektiga edasi liikumist, kuivõrd planeeritav vesisalvesti soodustab suuremahulise taastuvenergia tootmise tekkimist Eestisse, salvestades umbes 1,6 TWh tuule- ja päikeseenergiat aastas," selgitas TTJA ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Liina Roosimägi.
Kõrvaltingimustega ehitusluba sätestab, et enne ehitama alustamist tuleb arendajal veel täita tingimused, mis käsitlevad põhiliselt ehitise ekspertiisi nõuet, keskkonnategevus- ja seirekavade koostamise, põhjaveevarude ümberhindamise, varuveehaarde rajamise ja muid nõudeid.
Projekteerimisaegse keskkonnamõju hindamise aruandes on välja toodud leevendusmeetmed, mille rakendamise korral on ehitusloa taotlusega kavandatava 500 MW võimsusega jaama maa-aluse osa rajamine keskkonnanõuete seisukohast võimalik.
Jaama tööpõhimõte seisneb merepinna ja maa-aluse reservuaari kõrguste vahest tekkiva potentsiaalse energia ärakasutamises.
Vesisalvesti aitab taastuvenergiat salvestada siis, kui seda toodetakse rohkem, kui tarbitakse, pumbates allmaareservuaaridest vett Paldiski lahte. Hetkedel, mil taastuvenergiat on vähem, kui tarbida soovitakse, toodab jaam puuduoleva energia merest tagasi maa-alustesse reservuaaridesse voolava vee abil.
|
TTJA väljastas ehitusloa Paldiski pump-hüdrojaamale
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Energiasalv Pakri OÜ poolt Paldiski linna kavandatav vesisalvesti koosneb maa-alusest kristalse aluspõhja kivimites asuvast reservuaarist, mille sügavus on üle 500 meetri, ning mereveehaardega ühendavatest šahtidest.
"Arvestades kavandatava rajatise esmakordsust ja ehitustehnilist keerukust ning arendaja selgitusi, et rajatise projekteerimine ja ehitamine toimub etapiti, pidas TTJA võimalikuks ehitusloa väljastamist kõrvaltingimustega. Meil on hea meel, et leidsime võimaluse toetamaks projektiga edasi liikumist, kuivõrd planeeritav vesisalvesti soodustab suuremahulise taastuvenergia tootmise tekkimist Eestisse, salvestades umbes 1,6 TWh tuule- ja päikeseenergiat aastas," selgitas TTJA ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Liina Roosimägi.
Kõrvaltingimustega ehitusluba sätestab, et enne ehitama alustamist tuleb arendajal veel täita tingimused, mis käsitlevad põhiliselt ehitise ekspertiisi nõuet, keskkonnategevus- ja seirekavade koostamise, põhjaveevarude ümberhindamise, varuveehaarde rajamise ja muid nõudeid.
Projekteerimisaegse keskkonnamõju hindamise aruandes on välja toodud leevendusmeetmed, mille rakendamise korral on ehitusloa taotlusega kavandatava 500 MW võimsusega jaama maa-aluse osa rajamine keskkonnanõuete seisukohast võimalik.
Jaama tööpõhimõte seisneb merepinna ja maa-aluse reservuaari kõrguste vahest tekkiva potentsiaalse energia ärakasutamises.
Vesisalvesti aitab taastuvenergiat salvestada siis, kui seda toodetakse rohkem, kui tarbitakse, pumbates allmaareservuaaridest vett Paldiski lahte. Hetkedel, mil taastuvenergiat on vähem, kui tarbida soovitakse, toodab jaam puuduoleva energia merest tagasi maa-alustesse reservuaaridesse voolava vee abil.
### Response:
TTJA väljastas ehitusloa Paldiski pump-hüdrojaamale
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Külalised asusid teisel kolmandikul Markus Nenoneni väravast juhtima, kuid JYP vastas sellele kolme väravaga viimasel perioodil – seisu viigistas Reid Gardiner, seejärel skooris Kyle Platzer ja viimasel minutil viskas Gardiner enda teise värava.
Liigatabelis püsib JYP 10. ehk viimasel play-off 'i kohal, olles kogunud 40 punkti, Hämeenlinna jääb neist punktiga maha ja on 11.
|
Rooba ja JYP olid kodujääl võidukad
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Külalised asusid teisel kolmandikul Markus Nenoneni väravast juhtima, kuid JYP vastas sellele kolme väravaga viimasel perioodil – seisu viigistas Reid Gardiner, seejärel skooris Kyle Platzer ja viimasel minutil viskas Gardiner enda teise värava.
Liigatabelis püsib JYP 10. ehk viimasel play-off 'i kohal, olles kogunud 40 punkti, Hämeenlinna jääb neist punktiga maha ja on 11.
### Response:
Rooba ja JYP olid kodujääl võidukad
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Pille-Riin Larm vestles Vilja Kiisleriga
Ei oleks kunagi arvanud, et saan oma iidoliga turul käia. Minu iidol on terav ja sädelev Vilja Kiisler, Eesti Päevalehe ja Delfi ajakirjanik, ning me külastasime koos Tallinna Raekoja platsi jõuluturgu. Midagi niisugust teistel turgudel ei näe: triibulised pulgakommid, neljast lihast vorstikesed, merevaigust kaelakeed, kahar kuusepuu, karussellid … Väheke jabur küll, kuid siiski tugev sümbol, nii et ma ei imesta, kui karusselli ees tehtud foto valitakse Sirbi esiküljele.
Tambet Kaugema intervjuu Pille-Riin Purjega
Lõppeval teatriaastal pääsesid kõik vaatajad, kes seda soovisid, küll minema arvutiekraanide eest, kuhu kahel varasemal aastal kuri pandeemia oli nad pikkadeks kuudeks aheldanud, kuid järjekordse saatuselöögina jättis tänavusele teatrile kindlasti jälje veebruaris Ukrainas alanud sõda. "Inimestel on sõja tõttu tundlad niikuinii väga püsti, igast väiksemastki vihjest haaratakse kinni, tõlgendatakse kõike ja vahel tõlgendatakse üle, nähakse sõjateemat seal, kus tegijail see võib-olla mõtteski polnud," ütles teatrivaatleja ja Eesti Teatriliidu sõnalavastuste žürii liige Pille-Riin Purje.
Merle Karro-Kalbergi intervjuu Jaak-Adam Looveerega
Trammiliikluse ajalugu ulatub Tallinnas 19. sajandi lõpuaastatesse, mil hobutrammiga sai sõita Vanaturu kaelast Kadriorgu. Elektritramm sõidab pealinnas 1920. aastatest. Trammiliine on Tallinnas praegu 39 kilomeetrit ja neid püütakse jõudumööda pikendada. Näiteks kavandatakse Vanasadama trammiliini, mis loodetakse avada 2025. aastal. Käesoleva aasta novembris valmis "Trammiteede tänavaruumi uuring", mille abil analüüsitakse veel viie trammitee rajamise võimalikkust ja otstarbekust: Liivalaia, Järve, Narva maantee, Kalaranna ja Pelguranna. Uuringu koostasid inseneribüroo T-Model ning Liikuvusagentuur.
Uuringu tulemustest ja Tallinna trammiliikluse tulevikust räägib lähemalt aruande tellija, Tallinna ruumiloome kompetentsikeskuse arhitekt ja linnaplaneerija Jaak-Adam Looveer.
Kadri Lind vestles Annika Tedre ja Hendrik Kuusega
Tartu Ula baari ruumikitsikus on ka selle suurim väärtus. Kuna hoone pindala on kõigest 26 ruutmeetrit, mahub sinna vaid paarkümmend inimest. Seetõttu toimetatakse enamasti hoopis lopsakas tagaõues Toomemäe küngaste vahel, kus suvel laulavad linnud ja kuhu talvel kerkib lumebaar. 1936. aastal valminud Hoone oli seisnud enne Ula baari 2020. aastal asutamist 15 aastat tühjalt. Ula rajajad Annika Teder ja Hendrik Kuusk ei oska baari alustamist teistmoodi põhjendada, kui et see hooneke võlus nad ära. Tänavu pälvisid Annika ja Hendrik muinsuskaitseametilt auhinna muinsuskaitseala väärindamise eest. Saime kokku talveund magavas Ulas, et meenutada baari loomisprotsessi ja mõelda selliste kohtumispaikade rolli üle linnas.
Johanna Ross: Kirjanduskriitikast ja Ants Orase auhinna žürii tööst a. D. 2022
Kriitikaauhinna žürii esimene ja raskeim ülesanne on kindlaks teha, kus ülepea ilmub kodumaise kirjanduse arvustusi. Erilisi üllatusi pakkumata on juhtival kohal etableerunud kultuuriväljaanded: Looming, Sirp ja Vikerkaar. Häid kirjandusarvustusi, aga harva, avaldab Müürileht. Arvestataval määral kirjanduskriitikat ilmub Värskes Rõhus ja sealsete noorte kirjutajate pingutusi žürii kahtlemata tunnustab, kuid nähtavasti on just kriitika üks loomežanr, kus on mingit kasu ka keskealistest inimestest – las siis üldarvestuses särada nemad. (Tõsi, eelmise aasta kriitikaülevaates on Märt Väljataga ettevaatlikult välja käinud vastupidise üldistuse: kriitikaga tegelevad noored, kuna neil on selleks veel kirge ja vastandumisiha. Suur paradoks siin ilmselt siiski puudub, keskmise kriitiku õitseaeg on hetk, kus emotsioon pole veel maha kulunud, aga mingi silmaring on juba külge kasvanud.)
Birute Klaas-Lang: Eesti keelevaldkonna tulised teemad
Eesti keel erutab, eesti keelest hoolitakse – kõik need arutelud mõjuvad ju tegelikult eesti keelele hästi.
2022. aasta jõulude eel tsiteerin Eesti keelevaldkonna tuliste teemade analüüsimisel hakatuseks oma kirjutist ajakirjas Oma Keel täpselt aasta tagasi: "2021. aasta sügisel on teemad suhteliselt sarnased nendega, mis olid tähelepanu keskpunktis ka kaks aastat tagasi ehk siis uue Eesti keele arengukava 2021–2035 koostamisjärgus. Räägime endiselt (keele)poliitiliste otsuste ootusest, eestikeelsest üldharidusest kõigile lastele ja noortele kodukeelest sõltumata, eestikeelse kõrghariduse ja teaduse elujõust kui keele kestlikkuse tugisambast. Oleme läbimas lisaks ka keelekorralduse arutelu, kus ideoloogia sõlmub keeleteadusega, taustaks huvid, hoiakud, harjumused ja koolkondlikud erimeelsused".
Tõnis Saarts: Teejuht neoliberalismijärgsesse poliitikasse: suveräänsus, kaitstus ja kontroll
Loosungitega "turg paneb kõik paika" ja "riik on halb peremees" praegusel kõrginflatsiooni, energiakriisi ja geopoliitilise ebakindluse ajal ilmselt valimisi ei võida. Paistab, et vajadus riigi tugevama käe järgi on tagasi tulnud ning lubadus globaalsest, piirideta turuvabadusest, mis pidi justkui kõik jõukaks tegema, ei ole enam nii kutsuv ja usutav kui mõni aastakümme tagasi.
Rebeka Põldsam: Ümberhindamise aasta
Väga loodan, et järgmistel aastatel käivad arutelud rohkem faktide põhjal ja mõtlematutele tundepurtsatustele jääb ruumi vähemaks.
Lõppev aasta on olnud pikk ja kurb. Ukraina sõja algus ja sellele järgnenud kogunemine Vabaduse väljakul veebruarikuu külmal päikselisel päeval näivad eelmise ajastu sündmustena, sellele eelnenu aga hoopis ammuse ajana. Esimesed sõjanädalad ja -kuud möödusid paljudel sõjasündmusi jälgides, igal võimalikul hetkel rõlgeid uudiseid lugedes, neid seedida püüdes ja Ukrainasse sõjalist abi oodates. Nii mõnedki läksid põgenikele vabatahtlikuna appi, teised aitasid raha või vajalikke esemeid annetades, sajad astusid kaitseväkke või sõjalistele ettevalmistuskursustele.
Tristan Priimägi: Euroopa meistrivõistlused filmikunstis
Euroopa filmiauhinnad ei pakkunud palju variante, ent olid kinnituseks Euroopa filmikunsti heale aastale.
Euroopa filmiauhinnad, Reykjavík, 10.12.2022.
"See on nagu Oscarid, ainult et kõik filmid on võõrkeelsed." Tänavu Islandis Reykjavíki rabavas Harpa kontserdimajas toimunud Euroopa filmiauhindade kolme ja poole tunnine tseremoonia oli kantud just sellisest eneseirooniast, mis mõjus muidu vahel liiga saksalikult korrektsele (sest Euroopa Filmiakadeemia baseerub Saksamaal) üritusele nagu sahmakas jääkülma Islandi merevett krae vahele, aga võeti vastu suure poolehoiuga. Õhtu juhtideks näitlejanna Ilmur Kristjánsdóttir ja mitmekülgne Hugleikur Dagsson, keda rahvusvaheline publik tunneb ehk kõige paremini tema süsimustade ja minimalistlike karikatuuride järgi, mis on internetis väga populaarsed.
Art Leete: Soome-ugri karud ja kalad
Soome-ugri loodususundis ja mütoloogias on palju sarnast. Seda on märganud paljud teadlased alates 18. sajandist ja neid kokkulangevusi on nad pidevalt esile toonud. Tihtipeale peetakse iga sarnast joont olemuslikuks, algupäraseks, meie kultuurimustrist tulenevaks.
Laurits Leedjärv: Aasta hiljem: silmad on avanenud
Eelmise aasta lõpul oli Sirbi loos "Silmade avanemise päev" juttu ootustest maailma kalleima teadusinstrumendi ümber. James Webbi kosmoseteleskoop veetis siis oma viimaseid päevi planeedil Maa, oodates stardikäsklust, mis 25. detsembril 2021 kell 14.20 meie aja järgi lõpuks anti. Nüüd saab tema esimesele tööaastale tagasi vaadata ja nentida, et (peaaegu) kõik on läinud hästi, ootused on täitunud ja isegi ületatud.
Ülo Niinemets: Terade ja sõkalde sõelumine pärast avatud teaduse revolutsiooni
Peamiseks mõõdupuuks eristamaks tõsiseltvõetavaid ja röövajakirju jääb kvaliteetne retsenseerimine ja toimetamine.
Teaduses on viimase kahekümne aasta üks suuremaid muutusi olnud avatud teaduse mudelile üleminek. Selle peamises katalüsaatoriks oli digitaalsete publitseerismeediumide kasutuselevõtt 1990. aastate lõpul. Teaduskirjanduse jagamine PDF-failide kujul muutus erakordselt lihtsaks ja odavaks. Mitmed trükiajakirjad läksid täielikult veebi ja trükitavate ajakirjade hulk on progressiivselt ajas kahanenud. See on säästnud tuhandete hektarite ulatuses vihmametsa.
Margus Ott: Argidialektika XIII. Geenius
On kaks levinud ettekujutust geeniusest. Domineeriva kujutluse järgi on geenius täiesti suveräänne ja sõltumatu ning võtab kõik iseenda seest, täiesti seletamatul kombel. Teistsuguse, kuid samuti üksjagu levinud ettekujutuse järgi pole geeniusel enda sees midagi, vaid ta saab kõik väljast ning lihtsalt paneb kokku, ehkki taas seletamatul kombel. Seletamatus, ootamatus, erakordsus näibki olevat mõlema mudeli puhul geeniuse üks põhitunnus.
Ave Alavainu luulesalv
Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna laureaadi kõne
Arvustamisel
Piret Raua "Nimepanija"
Innocentius III "Inimolu viletsusest"
Kogumik "Kalevi alt välja"
XXVII rahvusvaheline festival "Orient et occident"
Eesti Sinfonietta jõuluootuskontsert "Helendused"
Kogumik "Igor Bezrodnõi. Kunst, mõtted, isiksus"
Kontsert "Sümfooniline Duke Ellington"
Näitused "Mis saab neist armsatest tüdrukutest?", "Põlev mees Peeter Mudist" ja Enn Tegova "Ajaviiped"
Vanemuise "Pähklipureja ehk Imeline jõuluöö" ja Theatrumi "Mood"
Pariisi sügisfestival
Mängufilm "Menüü"
Dokumentaalfilm "Neidsaare hoo peal"
BFM-i tudengite lõputööde kassett "Pilet tundmatusse"
|
Reedel Sirbis tagasivaade teatriaastale, Vilja Kiisler ja kirjanduskriitika
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pille-Riin Larm vestles Vilja Kiisleriga
Ei oleks kunagi arvanud, et saan oma iidoliga turul käia. Minu iidol on terav ja sädelev Vilja Kiisler, Eesti Päevalehe ja Delfi ajakirjanik, ning me külastasime koos Tallinna Raekoja platsi jõuluturgu. Midagi niisugust teistel turgudel ei näe: triibulised pulgakommid, neljast lihast vorstikesed, merevaigust kaelakeed, kahar kuusepuu, karussellid … Väheke jabur küll, kuid siiski tugev sümbol, nii et ma ei imesta, kui karusselli ees tehtud foto valitakse Sirbi esiküljele.
Tambet Kaugema intervjuu Pille-Riin Purjega
Lõppeval teatriaastal pääsesid kõik vaatajad, kes seda soovisid, küll minema arvutiekraanide eest, kuhu kahel varasemal aastal kuri pandeemia oli nad pikkadeks kuudeks aheldanud, kuid järjekordse saatuselöögina jättis tänavusele teatrile kindlasti jälje veebruaris Ukrainas alanud sõda. "Inimestel on sõja tõttu tundlad niikuinii väga püsti, igast väiksemastki vihjest haaratakse kinni, tõlgendatakse kõike ja vahel tõlgendatakse üle, nähakse sõjateemat seal, kus tegijail see võib-olla mõtteski polnud," ütles teatrivaatleja ja Eesti Teatriliidu sõnalavastuste žürii liige Pille-Riin Purje.
Merle Karro-Kalbergi intervjuu Jaak-Adam Looveerega
Trammiliikluse ajalugu ulatub Tallinnas 19. sajandi lõpuaastatesse, mil hobutrammiga sai sõita Vanaturu kaelast Kadriorgu. Elektritramm sõidab pealinnas 1920. aastatest. Trammiliine on Tallinnas praegu 39 kilomeetrit ja neid püütakse jõudumööda pikendada. Näiteks kavandatakse Vanasadama trammiliini, mis loodetakse avada 2025. aastal. Käesoleva aasta novembris valmis "Trammiteede tänavaruumi uuring", mille abil analüüsitakse veel viie trammitee rajamise võimalikkust ja otstarbekust: Liivalaia, Järve, Narva maantee, Kalaranna ja Pelguranna. Uuringu koostasid inseneribüroo T-Model ning Liikuvusagentuur.
Uuringu tulemustest ja Tallinna trammiliikluse tulevikust räägib lähemalt aruande tellija, Tallinna ruumiloome kompetentsikeskuse arhitekt ja linnaplaneerija Jaak-Adam Looveer.
Kadri Lind vestles Annika Tedre ja Hendrik Kuusega
Tartu Ula baari ruumikitsikus on ka selle suurim väärtus. Kuna hoone pindala on kõigest 26 ruutmeetrit, mahub sinna vaid paarkümmend inimest. Seetõttu toimetatakse enamasti hoopis lopsakas tagaõues Toomemäe küngaste vahel, kus suvel laulavad linnud ja kuhu talvel kerkib lumebaar. 1936. aastal valminud Hoone oli seisnud enne Ula baari 2020. aastal asutamist 15 aastat tühjalt. Ula rajajad Annika Teder ja Hendrik Kuusk ei oska baari alustamist teistmoodi põhjendada, kui et see hooneke võlus nad ära. Tänavu pälvisid Annika ja Hendrik muinsuskaitseametilt auhinna muinsuskaitseala väärindamise eest. Saime kokku talveund magavas Ulas, et meenutada baari loomisprotsessi ja mõelda selliste kohtumispaikade rolli üle linnas.
Johanna Ross: Kirjanduskriitikast ja Ants Orase auhinna žürii tööst a. D. 2022
Kriitikaauhinna žürii esimene ja raskeim ülesanne on kindlaks teha, kus ülepea ilmub kodumaise kirjanduse arvustusi. Erilisi üllatusi pakkumata on juhtival kohal etableerunud kultuuriväljaanded: Looming, Sirp ja Vikerkaar. Häid kirjandusarvustusi, aga harva, avaldab Müürileht. Arvestataval määral kirjanduskriitikat ilmub Värskes Rõhus ja sealsete noorte kirjutajate pingutusi žürii kahtlemata tunnustab, kuid nähtavasti on just kriitika üks loomežanr, kus on mingit kasu ka keskealistest inimestest – las siis üldarvestuses särada nemad. (Tõsi, eelmise aasta kriitikaülevaates on Märt Väljataga ettevaatlikult välja käinud vastupidise üldistuse: kriitikaga tegelevad noored, kuna neil on selleks veel kirge ja vastandumisiha. Suur paradoks siin ilmselt siiski puudub, keskmise kriitiku õitseaeg on hetk, kus emotsioon pole veel maha kulunud, aga mingi silmaring on juba külge kasvanud.)
Birute Klaas-Lang: Eesti keelevaldkonna tulised teemad
Eesti keel erutab, eesti keelest hoolitakse – kõik need arutelud mõjuvad ju tegelikult eesti keelele hästi.
2022. aasta jõulude eel tsiteerin Eesti keelevaldkonna tuliste teemade analüüsimisel hakatuseks oma kirjutist ajakirjas Oma Keel täpselt aasta tagasi: "2021. aasta sügisel on teemad suhteliselt sarnased nendega, mis olid tähelepanu keskpunktis ka kaks aastat tagasi ehk siis uue Eesti keele arengukava 2021–2035 koostamisjärgus. Räägime endiselt (keele)poliitiliste otsuste ootusest, eestikeelsest üldharidusest kõigile lastele ja noortele kodukeelest sõltumata, eestikeelse kõrghariduse ja teaduse elujõust kui keele kestlikkuse tugisambast. Oleme läbimas lisaks ka keelekorralduse arutelu, kus ideoloogia sõlmub keeleteadusega, taustaks huvid, hoiakud, harjumused ja koolkondlikud erimeelsused".
Tõnis Saarts: Teejuht neoliberalismijärgsesse poliitikasse: suveräänsus, kaitstus ja kontroll
Loosungitega "turg paneb kõik paika" ja "riik on halb peremees" praegusel kõrginflatsiooni, energiakriisi ja geopoliitilise ebakindluse ajal ilmselt valimisi ei võida. Paistab, et vajadus riigi tugevama käe järgi on tagasi tulnud ning lubadus globaalsest, piirideta turuvabadusest, mis pidi justkui kõik jõukaks tegema, ei ole enam nii kutsuv ja usutav kui mõni aastakümme tagasi.
Rebeka Põldsam: Ümberhindamise aasta
Väga loodan, et järgmistel aastatel käivad arutelud rohkem faktide põhjal ja mõtlematutele tundepurtsatustele jääb ruumi vähemaks.
Lõppev aasta on olnud pikk ja kurb. Ukraina sõja algus ja sellele järgnenud kogunemine Vabaduse väljakul veebruarikuu külmal päikselisel päeval näivad eelmise ajastu sündmustena, sellele eelnenu aga hoopis ammuse ajana. Esimesed sõjanädalad ja -kuud möödusid paljudel sõjasündmusi jälgides, igal võimalikul hetkel rõlgeid uudiseid lugedes, neid seedida püüdes ja Ukrainasse sõjalist abi oodates. Nii mõnedki läksid põgenikele vabatahtlikuna appi, teised aitasid raha või vajalikke esemeid annetades, sajad astusid kaitseväkke või sõjalistele ettevalmistuskursustele.
Tristan Priimägi: Euroopa meistrivõistlused filmikunstis
Euroopa filmiauhinnad ei pakkunud palju variante, ent olid kinnituseks Euroopa filmikunsti heale aastale.
Euroopa filmiauhinnad, Reykjavík, 10.12.2022.
"See on nagu Oscarid, ainult et kõik filmid on võõrkeelsed." Tänavu Islandis Reykjavíki rabavas Harpa kontserdimajas toimunud Euroopa filmiauhindade kolme ja poole tunnine tseremoonia oli kantud just sellisest eneseirooniast, mis mõjus muidu vahel liiga saksalikult korrektsele (sest Euroopa Filmiakadeemia baseerub Saksamaal) üritusele nagu sahmakas jääkülma Islandi merevett krae vahele, aga võeti vastu suure poolehoiuga. Õhtu juhtideks näitlejanna Ilmur Kristjánsdóttir ja mitmekülgne Hugleikur Dagsson, keda rahvusvaheline publik tunneb ehk kõige paremini tema süsimustade ja minimalistlike karikatuuride järgi, mis on internetis väga populaarsed.
Art Leete: Soome-ugri karud ja kalad
Soome-ugri loodususundis ja mütoloogias on palju sarnast. Seda on märganud paljud teadlased alates 18. sajandist ja neid kokkulangevusi on nad pidevalt esile toonud. Tihtipeale peetakse iga sarnast joont olemuslikuks, algupäraseks, meie kultuurimustrist tulenevaks.
Laurits Leedjärv: Aasta hiljem: silmad on avanenud
Eelmise aasta lõpul oli Sirbi loos "Silmade avanemise päev" juttu ootustest maailma kalleima teadusinstrumendi ümber. James Webbi kosmoseteleskoop veetis siis oma viimaseid päevi planeedil Maa, oodates stardikäsklust, mis 25. detsembril 2021 kell 14.20 meie aja järgi lõpuks anti. Nüüd saab tema esimesele tööaastale tagasi vaadata ja nentida, et (peaaegu) kõik on läinud hästi, ootused on täitunud ja isegi ületatud.
Ülo Niinemets: Terade ja sõkalde sõelumine pärast avatud teaduse revolutsiooni
Peamiseks mõõdupuuks eristamaks tõsiseltvõetavaid ja röövajakirju jääb kvaliteetne retsenseerimine ja toimetamine.
Teaduses on viimase kahekümne aasta üks suuremaid muutusi olnud avatud teaduse mudelile üleminek. Selle peamises katalüsaatoriks oli digitaalsete publitseerismeediumide kasutuselevõtt 1990. aastate lõpul. Teaduskirjanduse jagamine PDF-failide kujul muutus erakordselt lihtsaks ja odavaks. Mitmed trükiajakirjad läksid täielikult veebi ja trükitavate ajakirjade hulk on progressiivselt ajas kahanenud. See on säästnud tuhandete hektarite ulatuses vihmametsa.
Margus Ott: Argidialektika XIII. Geenius
On kaks levinud ettekujutust geeniusest. Domineeriva kujutluse järgi on geenius täiesti suveräänne ja sõltumatu ning võtab kõik iseenda seest, täiesti seletamatul kombel. Teistsuguse, kuid samuti üksjagu levinud ettekujutuse järgi pole geeniusel enda sees midagi, vaid ta saab kõik väljast ning lihtsalt paneb kokku, ehkki taas seletamatul kombel. Seletamatus, ootamatus, erakordsus näibki olevat mõlema mudeli puhul geeniuse üks põhitunnus.
Ave Alavainu luulesalv
Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna laureaadi kõne
Arvustamisel
Piret Raua "Nimepanija"
Innocentius III "Inimolu viletsusest"
Kogumik "Kalevi alt välja"
XXVII rahvusvaheline festival "Orient et occident"
Eesti Sinfonietta jõuluootuskontsert "Helendused"
Kogumik "Igor Bezrodnõi. Kunst, mõtted, isiksus"
Kontsert "Sümfooniline Duke Ellington"
Näitused "Mis saab neist armsatest tüdrukutest?", "Põlev mees Peeter Mudist" ja Enn Tegova "Ajaviiped"
Vanemuise "Pähklipureja ehk Imeline jõuluöö" ja Theatrumi "Mood"
Pariisi sügisfestival
Mängufilm "Menüü"
Dokumentaalfilm "Neidsaare hoo peal"
BFM-i tudengite lõputööde kassett "Pilet tundmatusse"
### Response:
Reedel Sirbis tagasivaade teatriaastale, Vilja Kiisler ja kirjanduskriitika
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.