instruction
stringclasses 3
values | input
stringlengths 0
388k
| output
stringlengths 1
59.4k
| text
stringlengths 246
388k
|
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Rodeo" on ansambli esimene väljaanne pärast eelmisel aastal ilmunud debüütalbumit "The Outbreak".
Ansambli sõnul erineb värske singel varasemast loomingust selle poolest, et kannab endas rohkem punkmuusika mõjutusi ning käsitleb lüüriliselt hetkeaja trende ja kõike sellega kaasnevat.
"Kauboilik, distorted kõlaga, intensiivse lüürikaga pungilik rock'n'roll 'i lugu," kommenteeris bändi trummar Martin Mitt.
|
Ansambel Echolove avaldas uue singli "Rodeo"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Rodeo" on ansambli esimene väljaanne pärast eelmisel aastal ilmunud debüütalbumit "The Outbreak".
Ansambli sõnul erineb värske singel varasemast loomingust selle poolest, et kannab endas rohkem punkmuusika mõjutusi ning käsitleb lüüriliselt hetkeaja trende ja kõike sellega kaasnevat.
"Kauboilik, distorted kõlaga, intensiivse lüürikaga pungilik rock'n'roll 'i lugu," kommenteeris bändi trummar Martin Mitt.
### Response:
Ansambel Echolove avaldas uue singli "Rodeo"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Mis puudutab suurt pressikonverentsi, siis seda ei toimu enne uut aastat," ütles Peskov.
Peskov ei täpsustanud, miks sel aastal pressikonverentsi ei toimu. Peskovi väitel suhtleb aga Putin meediaga regulaarselt. Eelmisel aastal kestis Putini pressikonverents umbes neli tundi, vahendas The Guardian.
Putin kasutab aastalõpu pressikonverentsi tavaliselt Venemaa majanduslikku võimekust illustreerivate näitajate esiletoomiseks, kuid lääne sanktsioonid on süvendanud riigi kasvavaid majandusraskusi.
|
Kremli teatel sel aastal Putini aastalõpu pressikonverentsi ei toimu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mis puudutab suurt pressikonverentsi, siis seda ei toimu enne uut aastat," ütles Peskov.
Peskov ei täpsustanud, miks sel aastal pressikonverentsi ei toimu. Peskovi väitel suhtleb aga Putin meediaga regulaarselt. Eelmisel aastal kestis Putini pressikonverents umbes neli tundi, vahendas The Guardian.
Putin kasutab aastalõpu pressikonverentsi tavaliselt Venemaa majanduslikku võimekust illustreerivate näitajate esiletoomiseks, kuid lääne sanktsioonid on süvendanud riigi kasvavaid majandusraskusi.
### Response:
Kremli teatel sel aastal Putini aastalõpu pressikonverentsi ei toimu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
HC Grizzlyze poolel tegid Marili Ärmand (3+1) ja Helen Mölder kübaratriki, ühe värava viskasid Emilia Koger (1+1) ja Delen Schüle (1+2). Janika Väliste andis kaks tulemuslikku söötu. HC Wolferinesi auvärava eest hoolitses Darja Kolnenkova.
HC Wolferinesi väravavaht Elizabete Vasiljeva Dilba tõrjus mängu jooksul 25 ning HC Grizzlyze puurilukk Helena Liive üheksa vastaste pealeviset.
"Meie eesmärk oli kohe esimesest sekundist vastaseid survestada. Esimene kolmandik ei läinud päris nii nagu tahtsime – võimalusi oli palju, aga mitmed visked läksid posti. Kuna esimesel kolmandikul väravaid ei löödud, siis teiseks kolmandikuks tegi treener viisikud ümber ning väravad hakkasid tulema. Meie eelis on ja oli kindlasti see, et me oleme tehniliselt paremad ja kiiremad. Viimasel kolmandikul olime eduseisus ning saime jätkata samade viisikutega nagu esimesel. Meie kõigi eesmärk oli võita ning seda me ka tegime," sõnas HC Grizzlyze kapten Christin Lauk-Gurtovoi.
"Jäin mänguga igati rahule, vaatamata suurele skoorile, mis üldse ei peegeldanud mängupilti. Meie noor naiskond suutis esimesel kolmandikul võidelda nagu võrdne võrdsega vastastiimiga, kelle koosseisus on mitmeid koondisekogemustega mängijaid. Kahjuks tegime teisel kolmandikul palju individuaalseid vigu, mis saidki meile saatuslikuks. Aga õnneks tüdrukud võitlesid lõpuni ega lasknud nina norgu, selle eest olen neile väga tänulik. Siit saame edasi minna ja muutume paremaks," ütles HC Wolferinesi peatreener Dmitri Lavrov.
Naiste hokiliiga tabeliseis: HC Everest 9 (5), HK Roosa Panter 8 (5), HC Grizzlyz 5 (5), Tartu HK Säde 4 (5), Viljandi HK 2 (4), HC Wolferines 0 (4).
|
Ärmand ja Mölder tegid Grizzlyze võidumängus kübaratriki
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
HC Grizzlyze poolel tegid Marili Ärmand (3+1) ja Helen Mölder kübaratriki, ühe värava viskasid Emilia Koger (1+1) ja Delen Schüle (1+2). Janika Väliste andis kaks tulemuslikku söötu. HC Wolferinesi auvärava eest hoolitses Darja Kolnenkova.
HC Wolferinesi väravavaht Elizabete Vasiljeva Dilba tõrjus mängu jooksul 25 ning HC Grizzlyze puurilukk Helena Liive üheksa vastaste pealeviset.
"Meie eesmärk oli kohe esimesest sekundist vastaseid survestada. Esimene kolmandik ei läinud päris nii nagu tahtsime – võimalusi oli palju, aga mitmed visked läksid posti. Kuna esimesel kolmandikul väravaid ei löödud, siis teiseks kolmandikuks tegi treener viisikud ümber ning väravad hakkasid tulema. Meie eelis on ja oli kindlasti see, et me oleme tehniliselt paremad ja kiiremad. Viimasel kolmandikul olime eduseisus ning saime jätkata samade viisikutega nagu esimesel. Meie kõigi eesmärk oli võita ning seda me ka tegime," sõnas HC Grizzlyze kapten Christin Lauk-Gurtovoi.
"Jäin mänguga igati rahule, vaatamata suurele skoorile, mis üldse ei peegeldanud mängupilti. Meie noor naiskond suutis esimesel kolmandikul võidelda nagu võrdne võrdsega vastastiimiga, kelle koosseisus on mitmeid koondisekogemustega mängijaid. Kahjuks tegime teisel kolmandikul palju individuaalseid vigu, mis saidki meile saatuslikuks. Aga õnneks tüdrukud võitlesid lõpuni ega lasknud nina norgu, selle eest olen neile väga tänulik. Siit saame edasi minna ja muutume paremaks," ütles HC Wolferinesi peatreener Dmitri Lavrov.
Naiste hokiliiga tabeliseis: HC Everest 9 (5), HK Roosa Panter 8 (5), HC Grizzlyz 5 (5), Tartu HK Säde 4 (5), Viljandi HK 2 (4), HC Wolferines 0 (4).
### Response:
Ärmand ja Mölder tegid Grizzlyze võidumängus kübaratriki
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Endiselt hoiavad tabelis kõrget kohta "Menüü" (kokku 8341 külastust) ja "Teddy jõulud" (kokku 3130 külastust). Juba kuu aega kinodes jooksnud koomiksifilm "Must Panter: Wakanda igaveseks" ületas 30 000 külastuse piiri.
Möödunud nädalal kinoteed alustanud filmidest on tabelis ka "Jõulumadin" ja "Mia ja Mina: Centopia Kangelane".
|
"Erik Kivisüda" kogus avanädalavahetusel üle 5000 kinokülastuse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endiselt hoiavad tabelis kõrget kohta "Menüü" (kokku 8341 külastust) ja "Teddy jõulud" (kokku 3130 külastust). Juba kuu aega kinodes jooksnud koomiksifilm "Must Panter: Wakanda igaveseks" ületas 30 000 külastuse piiri.
Möödunud nädalal kinoteed alustanud filmidest on tabelis ka "Jõulumadin" ja "Mia ja Mina: Centopia Kangelane".
### Response:
"Erik Kivisüda" kogus avanädalavahetusel üle 5000 kinokülastuse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Esmaspäeval oli päeva keskmine hind 398,24 eurot megavatt-tunni eest.
Kõige kallim on elekter teisipäeva õhtul kella kuuest seitsmeni, kui megavatt-tunni hind kerkib 665,01 euroni. Odavaim tund on varahommikul kella neljast viieni, mil megavatt-tunni hind on 243,09 eurot.
Soomes kujuneb päeva keskmiseks hinnaks 434,34 eurot megavatt-tunnist, Lätis ja Leedus 439,18 eurot ehk euro võrra rohkem kui Eestis.
Nord Pooli elektribörsil jääb päeva keskmine hind alla 400 euro Poolas, kus see on veidi alla 200 euro, tavaliselt odavates Põhja-Rootsi piirkondades, kus see on veidi üle 380 euro ja Põhja-Norras, kus hind on ligikaudu 305 eurot.
Möödunud nädala keskmine hind oli Eesti hinnapiirkonnas 362,46 eurot megavatt-tunni eest, mis oli sama ka Lätis ja Leedus. Soomes kujunes möödunud nädala keskmiseks hinnaks 328,66 eurot.
|
Elektri börsihind tõuseb teisipäeval 438,18 euroni
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval oli päeva keskmine hind 398,24 eurot megavatt-tunni eest.
Kõige kallim on elekter teisipäeva õhtul kella kuuest seitsmeni, kui megavatt-tunni hind kerkib 665,01 euroni. Odavaim tund on varahommikul kella neljast viieni, mil megavatt-tunni hind on 243,09 eurot.
Soomes kujuneb päeva keskmiseks hinnaks 434,34 eurot megavatt-tunnist, Lätis ja Leedus 439,18 eurot ehk euro võrra rohkem kui Eestis.
Nord Pooli elektribörsil jääb päeva keskmine hind alla 400 euro Poolas, kus see on veidi alla 200 euro, tavaliselt odavates Põhja-Rootsi piirkondades, kus see on veidi üle 380 euro ja Põhja-Norras, kus hind on ligikaudu 305 eurot.
Möödunud nädala keskmine hind oli Eesti hinnapiirkonnas 362,46 eurot megavatt-tunni eest, mis oli sama ka Lätis ja Leedus. Soomes kujunes möödunud nädala keskmiseks hinnaks 328,66 eurot.
### Response:
Elektri börsihind tõuseb teisipäeval 438,18 euroni
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tunjovi koduklubi SPAL tegi Itaalia Serie B 17. voorus Palermoga 1:1 viigi. Biagio Meccariello viis SPAL-i kümnendal minutil juhtima, aga Matteo Brunori võrdsustas seisu 22 minutit hiljem, vahendab Soccernet.ee.
17 mänguga 17 punkti kogunud SPAL paikneb 17. tabelireal, Palermo on kolme punkti ja kolme koha võrra eespool.
|
Neljapäeval põhikoosseisu pääsenud Tunjov langes tagasi pingile
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tunjovi koduklubi SPAL tegi Itaalia Serie B 17. voorus Palermoga 1:1 viigi. Biagio Meccariello viis SPAL-i kümnendal minutil juhtima, aga Matteo Brunori võrdsustas seisu 22 minutit hiljem, vahendab Soccernet.ee.
17 mänguga 17 punkti kogunud SPAL paikneb 17. tabelireal, Palermo on kolme punkti ja kolme koha võrra eespool.
### Response:
Neljapäeval põhikoosseisu pääsenud Tunjov langes tagasi pingile
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
ERR vaatas viie kuldse ringi valla – Rae, Viimsi, Saue, Harku ja Saku – järgmise aasta eelarvet, üheski neis pole esmaspäeva seisuga eelarve veel vallavolikogus vastu võetud.
Kuldse ringi valdades elab küll Tallinnaga võrreldes vaid murdosa elanikest, kui elanike brutosissetulekus on esirinnas olevad Harju vallad pealinnast juba mitu aastat tagasi mööda läinud: kõige kõrgem brutosissetulek on nii Harjumaal kui ka kogu Eestis Rae vallas, kus mullu oli see ainsana üle 2000 euro.
Näiteks viimase viie aastaga on kõige kiirem brutopalgakasv Rae vallas (459 eurot ehk 27,4 protsenti). Viimsi vallas oli samal ajal kasv 387 eurot ehk 23,5 protsenti ning Harku vallas 355 eurot ehk 22 protsenti.
Rae vallas, mis on viimaste aastatega tõusnud elanike arvult Viimsi vallast mööda, ning kus keskmine brutosissetulek on Eesti kõrgeim, on eelarvestrateegia järgi järgmise aasta tulud 60,4 ja kulud 57, 4 miljonit eurot, investeeringuteks on kavandatud 28,7 miljonit eurot. Võrreldes käesoleva aastaga kasvavad tulud 11 ja kulud 17,1 protsenti. Elaniku kohta on kulud Rae valla eelarves 2586 eurot.
Suurima osa rae valla investeeringutest võtavad Rae riigigümnaaasiumi spordihoone projekteerimine ja ehitus (üheksa miljonit) ning tee-ehitus ja tänavavalgustus (seitse miljonit). Rae valla investeeringute maht on kuldse ringi valdadest ülekaalukalt suurim.
Saue vallas, mis on rahvaarvult (24 646) Harjumaa suurim vald, on järgmise aasta tuludeks eelarves 57,7 ja kuludeks 53,1 miljonit eurot. Investeeringuteks on kavandatud 14,8 miljonit eurot. Võrreldes mullusega kasvavad tulud 7,4 ja kulud 6,6 miljoni võrra. Kulude-tulude kasv on kiire: veel 2021. aasta eelarves oli tuludeks 43,7 ja kuludeks 37,9 miljonit eurot. Elaniku kohta on järgmise aasta eelarves kulusid 2154 eurot.
2023. aasta suuremad investeeringud Saue vallas on kooli juurdeehitus Laagri aleviku piirkonnas ja uue lasteaia ehitus Saue linna.
Viimsi vallas, mis on langenud rahvaarvult Harjumaa kolmandaks vallaks, on eelarves tuludeks kavandatud 55 ja kuludeks 50,6 miljonit eurot.
Investeeringuteks on 6,2 miljonit. Suuremad investeeringud on jalgpallihalli rajamine, milleks vajaminev raha (1,5 miljonit) saadakse riigi toetusest. Teid ja tänavaid rekonstrueeritakse miljoni euro eest, pool miljonit läheb Viimsi kooli ujula rekonstrueerimiseks ja koolihoone remondiks.
Viimsi vallas kasvavad nii kulud kui tulud 2022. aastaga võrreldes kümmekond protsenti.
Elaniku kohta on Viimsi valla eelarves kulusid 2502 eurot.
Harku vallas, kus elanike aasta alguse seisuga 16 664, on järgmise aasta tuludeks eelarves 39,6 ja kuludeks 35,8 miljonit eurot. Investeeringuteks läheb 11,7 miljonit. Suurim investeering, viis miljonit eurot, on Vääna-Jõesuu lasteaia projekteerimine ja ehitamine. 1,3 miljonit läheb Tabasalu kooli peamaja rekonstrueerimiseks ja 1,1 miljonit Alasniidu lasteaia omandamiseks.
Harku vallas kasvab eelarve maht selle aastaga võrreldes lausa 31 protsenti. Valla sissetulekud kasvavad samas 13 protsenti.
Nagu teistes omavalitsustes, suurenevad ka Harku vallas kiiresti personalikulud. Võrreldes tänavusega on kasv 28 protsenti, peamiselt on tõusu taga õpetajate töötasu tõus. Energia- ja tarbijahindade kasvu tõttu kasvavad ka majandamiskulud lausa 26 protsendi võrra.
Elaniku kohta on Harku vallas kulusid 2148 eurot.
Saku vallas on tuludeks järgmisel aastal tuludeks 28,4 ja kuludeks 28 miljonit eurot. Investeeringute maht on 11,9 miljonit eurot. Saku valda ehitatakse uus põhikool (6,1 miljonit), rajatakse Sakku spordi- ja puhkeala (0,6 miljonit) ja keskpromenaad (0,2).
Saku valla kulud-tulud kasvavad tänavusega võrreldes veidi üle kümne protsendi.
Elaniku kohta on Saku vallas kulusid 2504 eurot.
Võrdluseks võib tuua, et Tallinna kulud on järgmise aasta eelarves 902 miljonit eurot, mis teeb elaniku kohta 2026 eurot. Tallinna 2023. aasta eelarve kasv on tänavusega võrreldes 6,3 protsenti.
|
Kuldse ringi valdade eelarved kasvavad Tallinna eelarvest kiiremini
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR vaatas viie kuldse ringi valla – Rae, Viimsi, Saue, Harku ja Saku – järgmise aasta eelarvet, üheski neis pole esmaspäeva seisuga eelarve veel vallavolikogus vastu võetud.
Kuldse ringi valdades elab küll Tallinnaga võrreldes vaid murdosa elanikest, kui elanike brutosissetulekus on esirinnas olevad Harju vallad pealinnast juba mitu aastat tagasi mööda läinud: kõige kõrgem brutosissetulek on nii Harjumaal kui ka kogu Eestis Rae vallas, kus mullu oli see ainsana üle 2000 euro.
Näiteks viimase viie aastaga on kõige kiirem brutopalgakasv Rae vallas (459 eurot ehk 27,4 protsenti). Viimsi vallas oli samal ajal kasv 387 eurot ehk 23,5 protsenti ning Harku vallas 355 eurot ehk 22 protsenti.
Rae vallas, mis on viimaste aastatega tõusnud elanike arvult Viimsi vallast mööda, ning kus keskmine brutosissetulek on Eesti kõrgeim, on eelarvestrateegia järgi järgmise aasta tulud 60,4 ja kulud 57, 4 miljonit eurot, investeeringuteks on kavandatud 28,7 miljonit eurot. Võrreldes käesoleva aastaga kasvavad tulud 11 ja kulud 17,1 protsenti. Elaniku kohta on kulud Rae valla eelarves 2586 eurot.
Suurima osa rae valla investeeringutest võtavad Rae riigigümnaaasiumi spordihoone projekteerimine ja ehitus (üheksa miljonit) ning tee-ehitus ja tänavavalgustus (seitse miljonit). Rae valla investeeringute maht on kuldse ringi valdadest ülekaalukalt suurim.
Saue vallas, mis on rahvaarvult (24 646) Harjumaa suurim vald, on järgmise aasta tuludeks eelarves 57,7 ja kuludeks 53,1 miljonit eurot. Investeeringuteks on kavandatud 14,8 miljonit eurot. Võrreldes mullusega kasvavad tulud 7,4 ja kulud 6,6 miljoni võrra. Kulude-tulude kasv on kiire: veel 2021. aasta eelarves oli tuludeks 43,7 ja kuludeks 37,9 miljonit eurot. Elaniku kohta on järgmise aasta eelarves kulusid 2154 eurot.
2023. aasta suuremad investeeringud Saue vallas on kooli juurdeehitus Laagri aleviku piirkonnas ja uue lasteaia ehitus Saue linna.
Viimsi vallas, mis on langenud rahvaarvult Harjumaa kolmandaks vallaks, on eelarves tuludeks kavandatud 55 ja kuludeks 50,6 miljonit eurot.
Investeeringuteks on 6,2 miljonit. Suuremad investeeringud on jalgpallihalli rajamine, milleks vajaminev raha (1,5 miljonit) saadakse riigi toetusest. Teid ja tänavaid rekonstrueeritakse miljoni euro eest, pool miljonit läheb Viimsi kooli ujula rekonstrueerimiseks ja koolihoone remondiks.
Viimsi vallas kasvavad nii kulud kui tulud 2022. aastaga võrreldes kümmekond protsenti.
Elaniku kohta on Viimsi valla eelarves kulusid 2502 eurot.
Harku vallas, kus elanike aasta alguse seisuga 16 664, on järgmise aasta tuludeks eelarves 39,6 ja kuludeks 35,8 miljonit eurot. Investeeringuteks läheb 11,7 miljonit. Suurim investeering, viis miljonit eurot, on Vääna-Jõesuu lasteaia projekteerimine ja ehitamine. 1,3 miljonit läheb Tabasalu kooli peamaja rekonstrueerimiseks ja 1,1 miljonit Alasniidu lasteaia omandamiseks.
Harku vallas kasvab eelarve maht selle aastaga võrreldes lausa 31 protsenti. Valla sissetulekud kasvavad samas 13 protsenti.
Nagu teistes omavalitsustes, suurenevad ka Harku vallas kiiresti personalikulud. Võrreldes tänavusega on kasv 28 protsenti, peamiselt on tõusu taga õpetajate töötasu tõus. Energia- ja tarbijahindade kasvu tõttu kasvavad ka majandamiskulud lausa 26 protsendi võrra.
Elaniku kohta on Harku vallas kulusid 2148 eurot.
Saku vallas on tuludeks järgmisel aastal tuludeks 28,4 ja kuludeks 28 miljonit eurot. Investeeringute maht on 11,9 miljonit eurot. Saku valda ehitatakse uus põhikool (6,1 miljonit), rajatakse Sakku spordi- ja puhkeala (0,6 miljonit) ja keskpromenaad (0,2).
Saku valla kulud-tulud kasvavad tänavusega võrreldes veidi üle kümne protsendi.
Elaniku kohta on Saku vallas kulusid 2504 eurot.
Võrdluseks võib tuua, et Tallinna kulud on järgmise aasta eelarves 902 miljonit eurot, mis teeb elaniku kohta 2026 eurot. Tallinna 2023. aasta eelarve kasv on tänavusega võrreldes 6,3 protsenti.
### Response:
Kuldse ringi valdade eelarved kasvavad Tallinna eelarvest kiiremini
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kohtusime Ilmar Raagiga oktoobris, kui Poolas oli just esilinastunud tema uus lastefilm "Erik Kivisüda" ja läbi saanud Ukraina sõduritele talveks kvaliteetse sõjavarustuse soetamise kampaania. Raagi puhul on tegemist ühe Eesti ühiskondlikult kõige aktiivsema filmitegijaga, kes seisab hea nii kunstiliselt julgete taotluste eest filmimaailmas kui ka eetilise perspektiivi eest päriselus. Nüüd on "Erik Kivisüdame" kinolevisse jõudmas, Ukrainas kestab aga endiselt sõda.
"Erik Kivisüda" on praeguseks esilinastunud kolme riigi laste ees: Poolas "Ale Kino!" festivalil Poznańis septembris, oktoobris Luksemburgis ja nüüdsama ka koduse "Just filmi" programmis. Kuidas on filmi eri maade publik vastu võtnud?
Seda on raske öelda, sest lastefilmide festivalid on üpris omapärased, eriti kui lapsed räägivad teises keeles kui filmis. Täiskasvanutele paistis meie õudusfilmistilistika ja tõsiste teemade puudutamine väga meeldivat, aga Poola lastelt ei ole ma tagasisidet tegelikult saanud.
Kui montaaž oli pooleli ja tegime Eesti lastele katselinastusi, oli tagasiside julgustav. Üks kümneaastane poiss tegi ilmselt kõige kõvema komplimendi, mis ma eales saanud olen, kui ütles, et "Erik Kivisüda" läheb tema kõigi aegade lemmikfilmide nimekirjas teisele kohale "Terminaator 2"* järel.
Kes on filmi noored peategelased Erik ja Maria, keda kehastavad Herman Avandi ja Florin Gussak?
Erik on kümneaastane introvertne poiss, kes ei julge ega oska oma tunnetest rääkida, ehk tavaline eesti poisslaps. Nagu hea žanrifilm nõuab, on Maria täieliku ekstraverdina vastupidi väga aktiivne ja temperamentne. Maria üritab oma ema üles leida ja nad satuvad kogemata koos reisile, mis viib Kahevahelmaailma. See on paik elavate ja surnute maailma vahel.
Loodud fantaasiamaailm on väga muljetavaldav. Mis sind selle teema puhul inspireeris?
Peamiselt steampunk-anime esteetika, aga ka näiteks Harry Potteri lood. Selle maailma loomisel oli kaks võtmefiguuri, kellele ütlesin, et kui teile üldse elus antakse vabad käed kogu oma fantaasia rakendamiseks, siis just selle filmi juures. Need olid meie soomlasest peakunstnik Kari Kankaanpää ja eesti kostüümikunstnik Anu Lensment. Nad vajutasid oma töös pedaali täiesti põhja ja mulle see väga sobis.
Lisaks kunstnikele vastutavad filmi visuaalse maailma eest ka kaks operaatorit Tuomo Hutri ja Ivar Taim, kes aitasid kogu loodud keskkonna läbi komponeerida ja valgusega rõhuasetused paika sättida.
Kahe peaoperaatori kasutamine pole väga tavapärane.
See on natuke omapärane tõesti, aga nad õppisid omavahel väga hästi koos töötama. Filmis on eriefektidel päris suur osakaal, nii et arvutiefektidega tuli arvestada juba platsi peal, et järeltootmises mitte liiga palju raha kulutada. Ivar Taime taust on selline, et ta tunneb eriti hästi uusi tehnoloogisi võtteid ja ta võetigi meile operaatoriks, kes oskab efekte üles võtta, aga töö käigus selgus, et tema panus on palju suurem. Üldiselt oligi nii, et Tuomo Hutri istus monitori taga, pani paika üldpildi ja suunas valgust ning Ivar Taim hoidis kaameraga kompositsiooni.
See on su esimene lastefilm režissöörina. Sinu tausta juures võiks arvata, et teed millalgi sõjafilmi. Kuidas jõudsid lastefilmini?
Stampvastus oleks, et väike poiss on minus alati olemas olnud, mis on selles suhtes ka tõsi, et vähemalt veerand filmidest või raamatutest mu koduses kollektsioonis on kas Jaapani anime, fantaasialood või lastefilmid. Olen näiteks suur "Harry Potteri" fänn ja ostsin esimese raamatu juba 1999. aastal. Vist kolmanda osa puhul käisin Cannes'is filmifestivali ajal prantsuskeelset raamatut otsimas, sest see tõlgiti prantsuse keelde varem kui eesti keelde.
Mäletan, et kümneaastase poisina ei meeldinud mulle üldse lihtsakoeliselt moraliseerivad filmid, mis olid tehtud nii, et hoiduda igal juhul laste haavamisest ja hoida nad täpselt neis piirides, kus täiskasvanud arvavad, et lapsed peaksid olema. Täielikult arvesse võtmata, et lapsed on tegelikult nendest raamidest juba ammu välja astunud.
See kõlab küll reklaamlausena, aga "Erik Kivisüda" on üsna selline film, mida ma ise oleksin tahtnud lapsena vaadata.
"Erik Kivisüda" on mitme riigi koostöös tehtud mitmemiljonise eelarvega film, mida on pressiteates nimetatud ka Eesti kõigi aegade kalleimaks mängufilmiks. Kuidas mõjutas selline koostöö loomingulist protsessi?
"Erik Kivisüdame" puhul oli meil olemas selge nägemus, millist filmi me tegema tahame hakata, aga puudus kogemus, kuidas sellist fantaasiafilmi korralikult eelarvestada. Oli väga palju tehnilisi eripärasid, millele lahenduse leidmisel aitas rahvusvaheline koostöö kaasa. Meile anti kõigist riikidest ka n-ö carte blanche, ehk saime töötada parimate professionaalidega, kes võtta olid. Ja kõik need inimesed, kes tulid meie võttegruppi teistest maadest juurde, lisasid mingit unikaalset kogemust, mis tuli filmile kahtlemata kasuks.
Film on väga tugevalt meie soome operaatori Tuomo ja peakunstniku Kari nägu. Meie helirežissöör on peamiselt Sergei Loznitsaga koostööd tegev vana kooli tegija Vladimir Golovnitski, kes on valgevenelane, aga töötab poliitilistel põhjustel Leedus. Luksemburgist tuli meile sakslasest monteerija Felix Sorger, kes pani juba esimese montaažirea kokku peaaegu nii, nagu film lõpuks jäigi. Ja tegi seda ilma subtiitriteta ja eesti keelt oskamata. Ning siis veel Ukrainast tulnud arvutivõlurid.
Kokkuvõttes tähendab see loomulikult seda, et planeerimisprotsess on pikem, sest kõik asjaosalised peavad samas inforuumis olema ja tuleb järgida üsna tööstuslikku tootmisformaati. Aga ma arvan, et heade Euroopa koostööfilmide tootjad on õppinud seda enda kasuks pöörama ja võtma igast panustavast riigist maksimumi.
On sul selle koostöö kohta mõni hea näide ka tuua?
Kui Luksemburg annab meile tootmiseks eelarvesse miljoni, siis kaasneb sellega nõudmine, et vähemalt pool võttepäevadest peab filmima seal. Kõik laeva siseruumide võtted ongi tehtud Luksemburgis ja sealse kunstimeeskonna ehitatud keskkonnas. Nende professionaalne standard oli nii kõva, et kui mõistsime, milline hakkab olema meie filmikunstnikutöö norm, millest keegi ei tohi enam allapoole laskuda, saime aru, et kogu meie filmi aura on täiesti maailmatasemel.
Varem kirjutasid alati ise oma filmide stsenaariumi, aga kaks viimast filmi oled lavastanud kellegi teise kirjutatud materjali põhjal. Kuidas on režissöörina kellegi teise lugu lavastada ja kas see erineb oma stsenaariumi ülesvõtmisest?
Mulle sobib kellegagi mõttepalli põrgatada, seetõttu on stsenaristide töö oluline. Aga olen ka näinud, et reaalselt loksub stsenaarium paika alles näitlejatega proove tehes. Tihtipeale on nii, et mõne stseeni funktsioon ei tööta, kui näitlejad seda mängima hakkavad, ja siis tuleb nendega koos leida lahendus, mis nõuab mõnikord ka stseeni ümberkirjutamist. Siis teeme seda näitlejatega koostöös. Eriti tähtis on see töös lastega, sest mina ei oska panna neid igasugust teksti usutavalt rääkima. Kui välja ei tule, siis hakkame koos otsima, kuidas nad ise loomulikult käituksid või mida mõnda olukorda sattudes ütleksid. Nii võivad need stseenid lõpuks päris palju muutuda, aga algne inspiratsioon tuli ikkagi Livia Ulmani ja Andris Feldmanise kirjutatud stsenaariumist. Loodan, et nad ei pane pahaks seda tõlgendust, mille me koos näitlejatega sinna lisanud oleme.
Minu nägemuses ei ole režissöör üksnes teostaja, kelle asi on performance ette antud rööbastel ära teha, vaid ikkagi oma nägemusega autor, kes peab protsessi käigus üles leidma selle, mis talle endale huvitav tundub.
Kas noored näitlejad tulid sinu nägemusega kaasa?
Lastega tuleb nii kaua proove teha, kuni nad unustavad ära, et nad kellegi teise teksti räägivad. Ja mul vedas tohutult, et need olid selle filmi jaoks täpselt õiged lapsed, sest nad jõudsid lõpuks tulemuseni, mida ma näitlejate puhul kõige enam hindan. Selleni, et räägime mingist stseeniga seotud ülesandest ning nad teevad seejärel veel midagi lisaks, mida ma pole öelnud. Siis on tunne, et oled leidnud kuldmuna.
Kuidas hoida tasakaalus filmitegija väga intensiivset loomingulist maailma ja vähemalt sama intensiivset ühiskondlikku tegevust?
Ega ma väga seda suudagi. See käib lainetena, et kord tundub üks tähtsam ja siis teine. Aga ma ei arva, et kunst kunsti pärast on tähtis. See on alati vahend millegi ütlemiseks ja kui tegelen praegu Ukrainat abistava mittetulundusühingu või vabasektori organisatsiooni tööga, siis ajan tegelikult ikka sama asja. Minu puhul on ühest küljest tegemist idealismiga, aga tahan näha selles idealismis ka paradokse ja võib-olla isegi negatiivseid jooni, mis ärgitaksid astuma debatti iseendaga.
Samasugune vastuolu peegeldub sinu tegevuses strateegilise kommunikatsiooni eksperdi ja filmitegijana. Strateegilise kommunikatsiooni puhul peab sõnum olema hästi selge ja üheselt arusaadav, aga üheselt mõistetav film on midagi meeletult igavat. Kuidas selle vastuolu ületad?
On üks filmitüüp, mida ma nimetan Ameerika ajakirjanduslikuks filmiks. Sel juhul käsitletakse teemasid nii, nagu ajakirjandusstandard nõuab, see on mõlemale osapoolele sõna andes või siis brechtlikku võõristusefekti appi võttes inimest mõtlema sundides. "Klass" (2007) on minu filmidest sellise lähenemise kõige selgem näide, kus ohvrid muutuvad mõrvariteks ja tekib võrrand ohvrist-mõrvarist ühes isikus. Ma soovin, et film jätaks koha iga inimese mõttetööle, sest kui kasutada hästi selget sõnumit lõpuni välja, siis ununeb film kiiresti. Psühholoogias on ka tuntud Zeigarniku efekt, et kõige paremini jäävad meelde pooleli jäänud asjad. Kui võimalik, jätaks ma filme tehes mõned asjad natuke lahtiseks.
Aga tahaksin tuua välja ka teistsuguse eristuse Platoni ja Aristotelese esteetika vahel. Platon ütleb, et vaadake maailma ja leidke tõde sealt ise üles. Kõik, mida me näeme, on ju kui varjud koopaseinal, aga tegelikult huvitab meid ikka päike ehk tõde. Kõlab natuke nagu modernne kunst või arthouse -film, mis paneb peaaegu kogu vastutuse vaatajale, kes peab aru saama, kuhu tõde peidetud on. Aristoteles ütleb jälle teistpidi, et tragöödia mõte on pakkuda ülevate tegudega inimestele eeskuju ja mul on tunne, et on teemasid, mille puhul ma hea meelega väljendan oma eeskuju ega häbene moralisti hoiakut. Näiteks "Klassi" puhul tundus mulle, et neutraalselt vägivalda näidata on vale. Moraalne on aga näidata vägivalla mehhanismi, et see siis hukka mõista.
Lastefilmi tehes on vist piir lahtise lõpu ja moralistliku lähenemise vahel eriti õrn. Tihtipeale läheb ühe ja ainsa üheselt mõistetava eetika pealesurumine lausa nämmutamiseks.
"Erik Kivisüdames" peaks see piir peategelaste jaoks tekkima tagasiteel Kahevahelmaailmast koju, sest sealt äratuleku tingimus filosoofilises mõttes eeldabki näitamist, et oled elus. Ja me esitamegi küsimuse, milline on see kriitiline tingimus, mis näitab, et sa oled elus. Vastus ei ole, et elusolemise tunnuseks on käte ja jalgade liigutamine või südame tuksumine. "Erik Kivisüdame" moraalne kese peitub lauses, mille Erik ütleb filmi lõpus. Päriselt oled elus siis, kui saad kellelgi käest kinni hoida.
Filmis suudavad lapsed peeglisse vaadata, sest nad on siirad ja pole ennast veel elule alla andnud, täiskasvanud aga seda ei suuda, sest on oma tegemistesse ära lahustunud. Mida sina näed, kui peeglisse vaatad?
Oscar Wilde ütles kunagi midagi sellist, et talle meeldivad naised, kellel on minevikku, ja mehed, kellel on tulevikku. Mina näen üha rohkem seda, mida ma näha ei taha, ja praegu pigem kõike muud kui iseennast. Aga saab mõelda ka nii, nagu paljud filmirežissöörid on mingil hetkel öelnud: film on teatud mõttes enese psühhoanalüüsi vorm ning kui sellest kuskil kõmuajakirjas rääkida, siis see muudab kõik ilusad tunded banaalseks, sest see ongi selle meediumi eripära. Aga ka targemates intervjuudes, kus tuleb oma intellektuaalne võimekus tööle panna, ratsionaliseeritakse tunded kirjeldavate põhjendustega. Nii et peaaegu ainuke vorm päriselt tunnete avaldamiseks on minu puhul filmitegemine.
Sinu eluloo puhul on jäänud silma, et enam-vähem samal ajal, kui hakkasid tõsisemalt filme tegema, tärkas sinus ka huvi riigikaitse vastu.
Tõsi, niimoodi oli jah. Enne seda oli töö televisioonis nii kõikehõlmav, et ei filmi ega riigikaitse aega ei jäänudki. Inimeste omavahelised konfliktid on mind aga alati huvitanud. See on võib-olla seotud sellega, et stsenaristika või dramaturgia teooria on praegu valdavalt konfliktide teooria: meid huvitab eelkõige ebatavaline või see, mis väljub argiloogikast. Niipea kui hakata vaatama ühiskonna konflikte filmi kaudu, hakkab neid ka päriselt ühiskonnas paremini nägema. Nii et võib-olla viisid minu filmide teemad mind ka ühiskondlikult teravama konfliktitajuni.
Milline võiks olla kultuuri koht riigi julgeolekus?
Mina mõistan kultuuri eelkõige antropoloogilises mõttes. Nagu ütles kunagi professor Tulviste oma loengus Tartu ülikoolis, on kultuur viis lahendada oma probleeme. Ma võib-olla laiendaksin kultuuri veel identiteedile ning sellele, et vaimne heaolu on seotud teadmisega, kes me oleme. Arvan, et väga suur osa probleeme sünnib siis, kui kellegi identiteet pannakse mingil viisil kahtluse alla, sest olemuslikult tahab inimene olla lihtsalt tema ise ja muutuda siis, kui ta muutuda tahab, mitte mingi välise sunni ajel. Kultuur ongi selline loomulikult kulgev kese ja julgeoleku ülesanne on tagada inimesele vabadus muutuda iseenese otsuse põhjal.
Tänavusest Ukraina sõjast alates on Eesti kultuuriinimesed olnud väga aktiivsed seisukohavõtjad julgeolekuküsimustes erinevate algatuste käivitajana. Mulle tundub, et aktiivsemad kui muud valdkonnad.
Ma räägiksin kultuuriinimeste asemel pigem loominguinimestest, sest kultuuris oleme kõik võrdselt osalised. Eks loominguinimese olemuslik ülesanne ongi ju maailmale reageerida. Marko Mäetamm ütles hiljuti Pariisis ühel konverentsil toredasti: "Niipea kui algab sõda, hakkavad kunstnikud lilli joonistama." See on päris tore mõte, ja tõsi ka, sest loominguga tegelevad inimesed üldiselt sõja peale ei hõiska ega tõsta pjedestaalile hävingut ja vägivalda. Valdav osa meie tehtavast loomingust on suunatud ikkagi elu ülistamisele. Ja maailmas on pandud praegu elu headus, hoolivus ja nõrgema aitamine kahtluse alla ning see, mis toimub, ahistab rängalt keskkonda, kus loomeinimesed on seni töötanud.
Sul on film levisse jõudmas, aga käid üliaktiivselt Ukrainas sealset võitlust igal võimalikul viisil toetamas. Kuidas mahub Ukraina vabaduse eest seismise kõrvale see, mida peab tegema üks režissöör, kelle film on valmis publiku ette minema?
Kui tegemist oleks mingi teistsuguse filmiga, siis oleks tunduvalt keerulisem, aga teatud viisil leian siin praegu ühisosa. Mäletan tunnet aprillist või maist, kus teadsin, et peaksin järgmise stsenaariumi või raamatu ette võtma ja vaikselt kirjutama hakkama, sest ettevalmistused olid tehtud. Ühtäkki sain aga aru, et ma pole selleks võimeline, sest iga natukese aja tagant läksin jälle lugema uudiseid Ukrainast. Proovisin, kuni mõistsin, et mingi osa minu identiteedist, mida ma seni polnud eales nii tugevalt tundnud, on niivõrd ärevil, et ma ei saagi järgmist filmi tegema asuda. Ühest küljest olengi nüüd endale öelnud, et kuni Ukrainas kestab sõda, üritan igati anda oma panuse, et see lõpetada. Mis puutub "Erik Kivisüdamesse", siis tuli mul meelde, et Tolkien lõpetas "Sõrmuste isanda" samuti Teise maailmasõja ajal. Näengi oma filmi sellisena, mis räägib sel keerulisel ajal maailmast loodetavasti viisil, mis annab lootust ega sunni meid ninapidi porri, vaid lubab sammu võrra tagasi astuda.
Intervjuu on avaldatud lühemal kujul esmakordselt inglise keeles ajakirjas Estonian Film.
* "Terminator 2: Judgment Day", James Cameron, 1991.
|
Raag: "Erik Kivisüdame" maailm on peamiselt inspireeritudsteampunk-animest
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtusime Ilmar Raagiga oktoobris, kui Poolas oli just esilinastunud tema uus lastefilm "Erik Kivisüda" ja läbi saanud Ukraina sõduritele talveks kvaliteetse sõjavarustuse soetamise kampaania. Raagi puhul on tegemist ühe Eesti ühiskondlikult kõige aktiivsema filmitegijaga, kes seisab hea nii kunstiliselt julgete taotluste eest filmimaailmas kui ka eetilise perspektiivi eest päriselus. Nüüd on "Erik Kivisüdame" kinolevisse jõudmas, Ukrainas kestab aga endiselt sõda.
"Erik Kivisüda" on praeguseks esilinastunud kolme riigi laste ees: Poolas "Ale Kino!" festivalil Poznańis septembris, oktoobris Luksemburgis ja nüüdsama ka koduse "Just filmi" programmis. Kuidas on filmi eri maade publik vastu võtnud?
Seda on raske öelda, sest lastefilmide festivalid on üpris omapärased, eriti kui lapsed räägivad teises keeles kui filmis. Täiskasvanutele paistis meie õudusfilmistilistika ja tõsiste teemade puudutamine väga meeldivat, aga Poola lastelt ei ole ma tagasisidet tegelikult saanud.
Kui montaaž oli pooleli ja tegime Eesti lastele katselinastusi, oli tagasiside julgustav. Üks kümneaastane poiss tegi ilmselt kõige kõvema komplimendi, mis ma eales saanud olen, kui ütles, et "Erik Kivisüda" läheb tema kõigi aegade lemmikfilmide nimekirjas teisele kohale "Terminaator 2"* järel.
Kes on filmi noored peategelased Erik ja Maria, keda kehastavad Herman Avandi ja Florin Gussak?
Erik on kümneaastane introvertne poiss, kes ei julge ega oska oma tunnetest rääkida, ehk tavaline eesti poisslaps. Nagu hea žanrifilm nõuab, on Maria täieliku ekstraverdina vastupidi väga aktiivne ja temperamentne. Maria üritab oma ema üles leida ja nad satuvad kogemata koos reisile, mis viib Kahevahelmaailma. See on paik elavate ja surnute maailma vahel.
Loodud fantaasiamaailm on väga muljetavaldav. Mis sind selle teema puhul inspireeris?
Peamiselt steampunk-anime esteetika, aga ka näiteks Harry Potteri lood. Selle maailma loomisel oli kaks võtmefiguuri, kellele ütlesin, et kui teile üldse elus antakse vabad käed kogu oma fantaasia rakendamiseks, siis just selle filmi juures. Need olid meie soomlasest peakunstnik Kari Kankaanpää ja eesti kostüümikunstnik Anu Lensment. Nad vajutasid oma töös pedaali täiesti põhja ja mulle see väga sobis.
Lisaks kunstnikele vastutavad filmi visuaalse maailma eest ka kaks operaatorit Tuomo Hutri ja Ivar Taim, kes aitasid kogu loodud keskkonna läbi komponeerida ja valgusega rõhuasetused paika sättida.
Kahe peaoperaatori kasutamine pole väga tavapärane.
See on natuke omapärane tõesti, aga nad õppisid omavahel väga hästi koos töötama. Filmis on eriefektidel päris suur osakaal, nii et arvutiefektidega tuli arvestada juba platsi peal, et järeltootmises mitte liiga palju raha kulutada. Ivar Taime taust on selline, et ta tunneb eriti hästi uusi tehnoloogisi võtteid ja ta võetigi meile operaatoriks, kes oskab efekte üles võtta, aga töö käigus selgus, et tema panus on palju suurem. Üldiselt oligi nii, et Tuomo Hutri istus monitori taga, pani paika üldpildi ja suunas valgust ning Ivar Taim hoidis kaameraga kompositsiooni.
See on su esimene lastefilm režissöörina. Sinu tausta juures võiks arvata, et teed millalgi sõjafilmi. Kuidas jõudsid lastefilmini?
Stampvastus oleks, et väike poiss on minus alati olemas olnud, mis on selles suhtes ka tõsi, et vähemalt veerand filmidest või raamatutest mu koduses kollektsioonis on kas Jaapani anime, fantaasialood või lastefilmid. Olen näiteks suur "Harry Potteri" fänn ja ostsin esimese raamatu juba 1999. aastal. Vist kolmanda osa puhul käisin Cannes'is filmifestivali ajal prantsuskeelset raamatut otsimas, sest see tõlgiti prantsuse keelde varem kui eesti keelde.
Mäletan, et kümneaastase poisina ei meeldinud mulle üldse lihtsakoeliselt moraliseerivad filmid, mis olid tehtud nii, et hoiduda igal juhul laste haavamisest ja hoida nad täpselt neis piirides, kus täiskasvanud arvavad, et lapsed peaksid olema. Täielikult arvesse võtmata, et lapsed on tegelikult nendest raamidest juba ammu välja astunud.
See kõlab küll reklaamlausena, aga "Erik Kivisüda" on üsna selline film, mida ma ise oleksin tahtnud lapsena vaadata.
"Erik Kivisüda" on mitme riigi koostöös tehtud mitmemiljonise eelarvega film, mida on pressiteates nimetatud ka Eesti kõigi aegade kalleimaks mängufilmiks. Kuidas mõjutas selline koostöö loomingulist protsessi?
"Erik Kivisüdame" puhul oli meil olemas selge nägemus, millist filmi me tegema tahame hakata, aga puudus kogemus, kuidas sellist fantaasiafilmi korralikult eelarvestada. Oli väga palju tehnilisi eripärasid, millele lahenduse leidmisel aitas rahvusvaheline koostöö kaasa. Meile anti kõigist riikidest ka n-ö carte blanche, ehk saime töötada parimate professionaalidega, kes võtta olid. Ja kõik need inimesed, kes tulid meie võttegruppi teistest maadest juurde, lisasid mingit unikaalset kogemust, mis tuli filmile kahtlemata kasuks.
Film on väga tugevalt meie soome operaatori Tuomo ja peakunstniku Kari nägu. Meie helirežissöör on peamiselt Sergei Loznitsaga koostööd tegev vana kooli tegija Vladimir Golovnitski, kes on valgevenelane, aga töötab poliitilistel põhjustel Leedus. Luksemburgist tuli meile sakslasest monteerija Felix Sorger, kes pani juba esimese montaažirea kokku peaaegu nii, nagu film lõpuks jäigi. Ja tegi seda ilma subtiitriteta ja eesti keelt oskamata. Ning siis veel Ukrainast tulnud arvutivõlurid.
Kokkuvõttes tähendab see loomulikult seda, et planeerimisprotsess on pikem, sest kõik asjaosalised peavad samas inforuumis olema ja tuleb järgida üsna tööstuslikku tootmisformaati. Aga ma arvan, et heade Euroopa koostööfilmide tootjad on õppinud seda enda kasuks pöörama ja võtma igast panustavast riigist maksimumi.
On sul selle koostöö kohta mõni hea näide ka tuua?
Kui Luksemburg annab meile tootmiseks eelarvesse miljoni, siis kaasneb sellega nõudmine, et vähemalt pool võttepäevadest peab filmima seal. Kõik laeva siseruumide võtted ongi tehtud Luksemburgis ja sealse kunstimeeskonna ehitatud keskkonnas. Nende professionaalne standard oli nii kõva, et kui mõistsime, milline hakkab olema meie filmikunstnikutöö norm, millest keegi ei tohi enam allapoole laskuda, saime aru, et kogu meie filmi aura on täiesti maailmatasemel.
Varem kirjutasid alati ise oma filmide stsenaariumi, aga kaks viimast filmi oled lavastanud kellegi teise kirjutatud materjali põhjal. Kuidas on režissöörina kellegi teise lugu lavastada ja kas see erineb oma stsenaariumi ülesvõtmisest?
Mulle sobib kellegagi mõttepalli põrgatada, seetõttu on stsenaristide töö oluline. Aga olen ka näinud, et reaalselt loksub stsenaarium paika alles näitlejatega proove tehes. Tihtipeale on nii, et mõne stseeni funktsioon ei tööta, kui näitlejad seda mängima hakkavad, ja siis tuleb nendega koos leida lahendus, mis nõuab mõnikord ka stseeni ümberkirjutamist. Siis teeme seda näitlejatega koostöös. Eriti tähtis on see töös lastega, sest mina ei oska panna neid igasugust teksti usutavalt rääkima. Kui välja ei tule, siis hakkame koos otsima, kuidas nad ise loomulikult käituksid või mida mõnda olukorda sattudes ütleksid. Nii võivad need stseenid lõpuks päris palju muutuda, aga algne inspiratsioon tuli ikkagi Livia Ulmani ja Andris Feldmanise kirjutatud stsenaariumist. Loodan, et nad ei pane pahaks seda tõlgendust, mille me koos näitlejatega sinna lisanud oleme.
Minu nägemuses ei ole režissöör üksnes teostaja, kelle asi on performance ette antud rööbastel ära teha, vaid ikkagi oma nägemusega autor, kes peab protsessi käigus üles leidma selle, mis talle endale huvitav tundub.
Kas noored näitlejad tulid sinu nägemusega kaasa?
Lastega tuleb nii kaua proove teha, kuni nad unustavad ära, et nad kellegi teise teksti räägivad. Ja mul vedas tohutult, et need olid selle filmi jaoks täpselt õiged lapsed, sest nad jõudsid lõpuks tulemuseni, mida ma näitlejate puhul kõige enam hindan. Selleni, et räägime mingist stseeniga seotud ülesandest ning nad teevad seejärel veel midagi lisaks, mida ma pole öelnud. Siis on tunne, et oled leidnud kuldmuna.
Kuidas hoida tasakaalus filmitegija väga intensiivset loomingulist maailma ja vähemalt sama intensiivset ühiskondlikku tegevust?
Ega ma väga seda suudagi. See käib lainetena, et kord tundub üks tähtsam ja siis teine. Aga ma ei arva, et kunst kunsti pärast on tähtis. See on alati vahend millegi ütlemiseks ja kui tegelen praegu Ukrainat abistava mittetulundusühingu või vabasektori organisatsiooni tööga, siis ajan tegelikult ikka sama asja. Minu puhul on ühest küljest tegemist idealismiga, aga tahan näha selles idealismis ka paradokse ja võib-olla isegi negatiivseid jooni, mis ärgitaksid astuma debatti iseendaga.
Samasugune vastuolu peegeldub sinu tegevuses strateegilise kommunikatsiooni eksperdi ja filmitegijana. Strateegilise kommunikatsiooni puhul peab sõnum olema hästi selge ja üheselt arusaadav, aga üheselt mõistetav film on midagi meeletult igavat. Kuidas selle vastuolu ületad?
On üks filmitüüp, mida ma nimetan Ameerika ajakirjanduslikuks filmiks. Sel juhul käsitletakse teemasid nii, nagu ajakirjandusstandard nõuab, see on mõlemale osapoolele sõna andes või siis brechtlikku võõristusefekti appi võttes inimest mõtlema sundides. "Klass" (2007) on minu filmidest sellise lähenemise kõige selgem näide, kus ohvrid muutuvad mõrvariteks ja tekib võrrand ohvrist-mõrvarist ühes isikus. Ma soovin, et film jätaks koha iga inimese mõttetööle, sest kui kasutada hästi selget sõnumit lõpuni välja, siis ununeb film kiiresti. Psühholoogias on ka tuntud Zeigarniku efekt, et kõige paremini jäävad meelde pooleli jäänud asjad. Kui võimalik, jätaks ma filme tehes mõned asjad natuke lahtiseks.
Aga tahaksin tuua välja ka teistsuguse eristuse Platoni ja Aristotelese esteetika vahel. Platon ütleb, et vaadake maailma ja leidke tõde sealt ise üles. Kõik, mida me näeme, on ju kui varjud koopaseinal, aga tegelikult huvitab meid ikka päike ehk tõde. Kõlab natuke nagu modernne kunst või arthouse -film, mis paneb peaaegu kogu vastutuse vaatajale, kes peab aru saama, kuhu tõde peidetud on. Aristoteles ütleb jälle teistpidi, et tragöödia mõte on pakkuda ülevate tegudega inimestele eeskuju ja mul on tunne, et on teemasid, mille puhul ma hea meelega väljendan oma eeskuju ega häbene moralisti hoiakut. Näiteks "Klassi" puhul tundus mulle, et neutraalselt vägivalda näidata on vale. Moraalne on aga näidata vägivalla mehhanismi, et see siis hukka mõista.
Lastefilmi tehes on vist piir lahtise lõpu ja moralistliku lähenemise vahel eriti õrn. Tihtipeale läheb ühe ja ainsa üheselt mõistetava eetika pealesurumine lausa nämmutamiseks.
"Erik Kivisüdames" peaks see piir peategelaste jaoks tekkima tagasiteel Kahevahelmaailmast koju, sest sealt äratuleku tingimus filosoofilises mõttes eeldabki näitamist, et oled elus. Ja me esitamegi küsimuse, milline on see kriitiline tingimus, mis näitab, et sa oled elus. Vastus ei ole, et elusolemise tunnuseks on käte ja jalgade liigutamine või südame tuksumine. "Erik Kivisüdame" moraalne kese peitub lauses, mille Erik ütleb filmi lõpus. Päriselt oled elus siis, kui saad kellelgi käest kinni hoida.
Filmis suudavad lapsed peeglisse vaadata, sest nad on siirad ja pole ennast veel elule alla andnud, täiskasvanud aga seda ei suuda, sest on oma tegemistesse ära lahustunud. Mida sina näed, kui peeglisse vaatad?
Oscar Wilde ütles kunagi midagi sellist, et talle meeldivad naised, kellel on minevikku, ja mehed, kellel on tulevikku. Mina näen üha rohkem seda, mida ma näha ei taha, ja praegu pigem kõike muud kui iseennast. Aga saab mõelda ka nii, nagu paljud filmirežissöörid on mingil hetkel öelnud: film on teatud mõttes enese psühhoanalüüsi vorm ning kui sellest kuskil kõmuajakirjas rääkida, siis see muudab kõik ilusad tunded banaalseks, sest see ongi selle meediumi eripära. Aga ka targemates intervjuudes, kus tuleb oma intellektuaalne võimekus tööle panna, ratsionaliseeritakse tunded kirjeldavate põhjendustega. Nii et peaaegu ainuke vorm päriselt tunnete avaldamiseks on minu puhul filmitegemine.
Sinu eluloo puhul on jäänud silma, et enam-vähem samal ajal, kui hakkasid tõsisemalt filme tegema, tärkas sinus ka huvi riigikaitse vastu.
Tõsi, niimoodi oli jah. Enne seda oli töö televisioonis nii kõikehõlmav, et ei filmi ega riigikaitse aega ei jäänudki. Inimeste omavahelised konfliktid on mind aga alati huvitanud. See on võib-olla seotud sellega, et stsenaristika või dramaturgia teooria on praegu valdavalt konfliktide teooria: meid huvitab eelkõige ebatavaline või see, mis väljub argiloogikast. Niipea kui hakata vaatama ühiskonna konflikte filmi kaudu, hakkab neid ka päriselt ühiskonnas paremini nägema. Nii et võib-olla viisid minu filmide teemad mind ka ühiskondlikult teravama konfliktitajuni.
Milline võiks olla kultuuri koht riigi julgeolekus?
Mina mõistan kultuuri eelkõige antropoloogilises mõttes. Nagu ütles kunagi professor Tulviste oma loengus Tartu ülikoolis, on kultuur viis lahendada oma probleeme. Ma võib-olla laiendaksin kultuuri veel identiteedile ning sellele, et vaimne heaolu on seotud teadmisega, kes me oleme. Arvan, et väga suur osa probleeme sünnib siis, kui kellegi identiteet pannakse mingil viisil kahtluse alla, sest olemuslikult tahab inimene olla lihtsalt tema ise ja muutuda siis, kui ta muutuda tahab, mitte mingi välise sunni ajel. Kultuur ongi selline loomulikult kulgev kese ja julgeoleku ülesanne on tagada inimesele vabadus muutuda iseenese otsuse põhjal.
Tänavusest Ukraina sõjast alates on Eesti kultuuriinimesed olnud väga aktiivsed seisukohavõtjad julgeolekuküsimustes erinevate algatuste käivitajana. Mulle tundub, et aktiivsemad kui muud valdkonnad.
Ma räägiksin kultuuriinimeste asemel pigem loominguinimestest, sest kultuuris oleme kõik võrdselt osalised. Eks loominguinimese olemuslik ülesanne ongi ju maailmale reageerida. Marko Mäetamm ütles hiljuti Pariisis ühel konverentsil toredasti: "Niipea kui algab sõda, hakkavad kunstnikud lilli joonistama." See on päris tore mõte, ja tõsi ka, sest loominguga tegelevad inimesed üldiselt sõja peale ei hõiska ega tõsta pjedestaalile hävingut ja vägivalda. Valdav osa meie tehtavast loomingust on suunatud ikkagi elu ülistamisele. Ja maailmas on pandud praegu elu headus, hoolivus ja nõrgema aitamine kahtluse alla ning see, mis toimub, ahistab rängalt keskkonda, kus loomeinimesed on seni töötanud.
Sul on film levisse jõudmas, aga käid üliaktiivselt Ukrainas sealset võitlust igal võimalikul viisil toetamas. Kuidas mahub Ukraina vabaduse eest seismise kõrvale see, mida peab tegema üks režissöör, kelle film on valmis publiku ette minema?
Kui tegemist oleks mingi teistsuguse filmiga, siis oleks tunduvalt keerulisem, aga teatud viisil leian siin praegu ühisosa. Mäletan tunnet aprillist või maist, kus teadsin, et peaksin järgmise stsenaariumi või raamatu ette võtma ja vaikselt kirjutama hakkama, sest ettevalmistused olid tehtud. Ühtäkki sain aga aru, et ma pole selleks võimeline, sest iga natukese aja tagant läksin jälle lugema uudiseid Ukrainast. Proovisin, kuni mõistsin, et mingi osa minu identiteedist, mida ma seni polnud eales nii tugevalt tundnud, on niivõrd ärevil, et ma ei saagi järgmist filmi tegema asuda. Ühest küljest olengi nüüd endale öelnud, et kuni Ukrainas kestab sõda, üritan igati anda oma panuse, et see lõpetada. Mis puutub "Erik Kivisüdamesse", siis tuli mul meelde, et Tolkien lõpetas "Sõrmuste isanda" samuti Teise maailmasõja ajal. Näengi oma filmi sellisena, mis räägib sel keerulisel ajal maailmast loodetavasti viisil, mis annab lootust ega sunni meid ninapidi porri, vaid lubab sammu võrra tagasi astuda.
Intervjuu on avaldatud lühemal kujul esmakordselt inglise keeles ajakirjas Estonian Film.
* "Terminator 2: Judgment Day", James Cameron, 1991.
### Response:
Raag: "Erik Kivisüdame" maailm on peamiselt inspireeritudsteampunk-animest
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Laulja uue minimalistliku muusikavideo režissöör on Bradley Calder ja produtsent Ava Doorley. "Nobody Gets Me" laulusõnad kirjutas Sza koos Rob Biseli, Carter Langi, Robin Weisse'i ja Benny Blancoga. Loo instrumentaali tegid Benny Blanco ja Carter Lang.
SZA uuel allbumil "SOS" on 23 lugu ning sellel saab kuulda ka selliseid artiste nagu Phoebe Bridgers, Travis Scott ja Don Toliver.
Vaata "Nobody Gets Me" muusikavideot siit:
|
SZA avaldas muusikavideo singlile "Nobody Gets Me"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laulja uue minimalistliku muusikavideo režissöör on Bradley Calder ja produtsent Ava Doorley. "Nobody Gets Me" laulusõnad kirjutas Sza koos Rob Biseli, Carter Langi, Robin Weisse'i ja Benny Blancoga. Loo instrumentaali tegid Benny Blanco ja Carter Lang.
SZA uuel allbumil "SOS" on 23 lugu ning sellel saab kuulda ka selliseid artiste nagu Phoebe Bridgers, Travis Scott ja Don Toliver.
Vaata "Nobody Gets Me" muusikavideot siit:
### Response:
SZA avaldas muusikavideo singlile "Nobody Gets Me"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Riigikohus märkis, et allikakaitse õigus on oluline ajakirjandusvabaduse tagatis, mis loob eeldused ajakirjaniku ja tema allika vahel usaldussuhte tekkimiseks. See võimaldab ajakirjanikul saada avalikku huvi eeldavates küsimustes teavet ka allikalt, kellel on info avaldamine seadusega keelatud või tooks muul viisil kaasa sanktsioonid.
Meediateenuste seaduse järgi ei tohi ajakirjanik või väljaanne üldjuhul ilma allika nõusolekuta tema tuvastamist võimaldavaid andmeid avaldada. Samas ei kehti see keeld juhul, kui allikas on andnud teadvalt valeinfot.
Kolleegium selgitas, et kui allikas annab ajakirjanikule väärinfot, siis on ajakirjanikul küll lubatud oma allikas avaldada, aga temalt ei saa seda tsiviilkohtumenetluses nõuda. See tähendab, et tsiviilkohtus on ajakirjanduse allikakaitse õigus absoluutne.
Kriminaalmenetluses tohib nõuda allika avaldamist ainult juhul, kui see on vältimatult vajalik raske kuriteo lahendamiseks. Samas peavad ajakirjanik ja väljaanne arvestama sellega, et kui avaldatud teave rikub kellegi õigusi, siis oma allika avaldamisest keeldumise korral vastutavad nad ise ebaõige teabe või au teotava väärtushinnangu avaldamise eest ning neil tuleb olla valmis ka allikalt saadud info tõendamiseks, märkis kohus.
Lisaks juhtis riigikohus tähelepanu sellele, et allikakaitse õigus ei kehti olukorras, kus meediaväljaanne on loonud kanali, mille kaudu inimesed saavad avalikkusele infot või vihjeid edastada otse – ilma, et sellega kaasneks ajakirjanduslik vahendustegevus.
Kohtus arutusel olnud juhtum puudutas vihjet, mis oli saadetud AS-ile Postimees Grupp kuuluvale portaalile Elu24. Vihjekirja kuvatõmmist levitati hiljem sotsiaalmeedias, aga sealt puudus saatja nimi. Vihjekirjas mainitud inimene esitas kohtule avalduse saatja andmete väljanõudmiseks Postimees Grupilt, sest väidetavalt sisaldas kiri laimu. Postimees Grupp keeldus vihje autori andmeid avaldamast, viidates allikakaitsele.
Maakohus asus seisukohale, et tegemist võib olla väärinfo avaldamisega ja leidis, et sellises olukorras peab ajakirjandusväljaanne autori andmed väljastama. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata.
Riigikohtu tsiviilkolleegium keeldus Postimees Grupi määruskaebuse menetlusse võtmisest kaebeõiguse puudumise tõttu, sest seaduse järgi on määruskaebuste läbivaatamine sellistes küsimustes üheastmeline. Samas selgitas kolleegium kohtupraktika ühtlustamiseks allikakaitse põhimõtte rakendamist.
|
Riigikohus: ajakirjanduse allikakaitse õigus on tsiviilkohtus absoluutne
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikohus märkis, et allikakaitse õigus on oluline ajakirjandusvabaduse tagatis, mis loob eeldused ajakirjaniku ja tema allika vahel usaldussuhte tekkimiseks. See võimaldab ajakirjanikul saada avalikku huvi eeldavates küsimustes teavet ka allikalt, kellel on info avaldamine seadusega keelatud või tooks muul viisil kaasa sanktsioonid.
Meediateenuste seaduse järgi ei tohi ajakirjanik või väljaanne üldjuhul ilma allika nõusolekuta tema tuvastamist võimaldavaid andmeid avaldada. Samas ei kehti see keeld juhul, kui allikas on andnud teadvalt valeinfot.
Kolleegium selgitas, et kui allikas annab ajakirjanikule väärinfot, siis on ajakirjanikul küll lubatud oma allikas avaldada, aga temalt ei saa seda tsiviilkohtumenetluses nõuda. See tähendab, et tsiviilkohtus on ajakirjanduse allikakaitse õigus absoluutne.
Kriminaalmenetluses tohib nõuda allika avaldamist ainult juhul, kui see on vältimatult vajalik raske kuriteo lahendamiseks. Samas peavad ajakirjanik ja väljaanne arvestama sellega, et kui avaldatud teave rikub kellegi õigusi, siis oma allika avaldamisest keeldumise korral vastutavad nad ise ebaõige teabe või au teotava väärtushinnangu avaldamise eest ning neil tuleb olla valmis ka allikalt saadud info tõendamiseks, märkis kohus.
Lisaks juhtis riigikohus tähelepanu sellele, et allikakaitse õigus ei kehti olukorras, kus meediaväljaanne on loonud kanali, mille kaudu inimesed saavad avalikkusele infot või vihjeid edastada otse – ilma, et sellega kaasneks ajakirjanduslik vahendustegevus.
Kohtus arutusel olnud juhtum puudutas vihjet, mis oli saadetud AS-ile Postimees Grupp kuuluvale portaalile Elu24. Vihjekirja kuvatõmmist levitati hiljem sotsiaalmeedias, aga sealt puudus saatja nimi. Vihjekirjas mainitud inimene esitas kohtule avalduse saatja andmete väljanõudmiseks Postimees Grupilt, sest väidetavalt sisaldas kiri laimu. Postimees Grupp keeldus vihje autori andmeid avaldamast, viidates allikakaitsele.
Maakohus asus seisukohale, et tegemist võib olla väärinfo avaldamisega ja leidis, et sellises olukorras peab ajakirjandusväljaanne autori andmed väljastama. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata.
Riigikohtu tsiviilkolleegium keeldus Postimees Grupi määruskaebuse menetlusse võtmisest kaebeõiguse puudumise tõttu, sest seaduse järgi on määruskaebuste läbivaatamine sellistes küsimustes üheastmeline. Samas selgitas kolleegium kohtupraktika ühtlustamiseks allikakaitse põhimõtte rakendamist.
### Response:
Riigikohus: ajakirjanduse allikakaitse õigus on tsiviilkohtus absoluutne
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Riikide liidrid kohtuvad Rumeenia pealinnas Bukarestis. Ungari peaministri Viktor Orbani pressiesindaja Bertalan Havasi sõnul hõlmab tehing Musta mere all kulgeva kaabli ehitamist, mis ühendaks Aserbaidžaani Gruusia ja Rumeenia kaudu Ungariga.
Havasi sõnul kavatseb Orban sõita laupäeval Bukaresti, et seal leping allkirjastada. Ungari meedia teatel osaleb lepingu allkirjastamisel ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, vahendas ABC News.
Ungari välisminister Peter Szijjarto ütles juba augustis, et Aserbaidžaan hakkab peagi tootma suures koguses rohelist elektrit.
|
Ungari, Rumeenia ja Gruusia sõlmivad Aserbaidžaaniga elektrilepingu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riikide liidrid kohtuvad Rumeenia pealinnas Bukarestis. Ungari peaministri Viktor Orbani pressiesindaja Bertalan Havasi sõnul hõlmab tehing Musta mere all kulgeva kaabli ehitamist, mis ühendaks Aserbaidžaani Gruusia ja Rumeenia kaudu Ungariga.
Havasi sõnul kavatseb Orban sõita laupäeval Bukaresti, et seal leping allkirjastada. Ungari meedia teatel osaleb lepingu allkirjastamisel ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, vahendas ABC News.
Ungari välisminister Peter Szijjarto ütles juba augustis, et Aserbaidžaan hakkab peagi tootma suures koguses rohelist elektrit.
### Response:
Ungari, Rumeenia ja Gruusia sõlmivad Aserbaidžaaniga elektrilepingu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Nipernaaditalve" esietenduse kavalehe vahel on üks ehe kõrkjas. See jääb meenutama Kristjan Suitsu kena koduse maastikuga lavaruumi, kus kõrkjapuhmad palistavad laudteed üle jõe ja jõe kohal hõljuvad uduaurud. See võib olla ka ajajõgi. Toomas Nipernaadi Ellole lubatud-luuletatud pärlijõgi niikuinii. Laudtee lõpus kõrgub suur kaunis kuuketas. Aga võib-olla hoopis päikeseratas. Või on see mõlemat.
Kolm naist, valgetes kleitides, igatsevad üha oma Toomast. Nood kolm on Kati "Toomas Nipernaadi" novellist "Kaks svidrilindu-paabukest", Ello "Pärlipüüdjast" ja Maret Vaa "Seeba kuningannast". Neljandana uitab ja hõigub, otsib ja ootab oma Toomast vana naine, kes tutvustab end Katariina Jeena. Toomas ei tule, sest "kogu maa on kaetud valge lumega", nagu kinnitab Maret Vaa. Kummatigi viitavad lumevalgusele üksnes naiste valged kleidid. Nipernaaditalv, kokku kirjutatuna, näikse olevat üks täitsa isevärki aastaaeg.
Aga Toomas saabub siiski. Ta ilmub efektselt: mees Kuu pealt. Aga seda tulemist, Juhan Smuuli sõnadega "üks mees tuleb meile, kuldne kuu selgas", naised veel ei näe. Ja Nipernaadi kannul liigub ustava varjuna või valvurina tema autor August Gailit.
Urmas Lennuk on varemgi kirjutanud oma näitemängudesse raamatutegelaste paineid ja raamidest ehk raamatukaante vahelt väljamurdmise soove. Meenub "Ükssarvikute farm", kus oma autoreid otsimas, klatšimas, siunamas kolm naistegelast eesti kirjandusklassikast: Raja Teele, "Tõe ja õiguse" Tiina, Mäeküla Mari (Rakvere teater, 2017), ka "Paunvere poiste igavene kevade" Lutsu tegelaskonnaga (Rakvere teater, 2018). Rääkimata Tammsaare Vargamäe variatsioonidest, kus tegelased oma saatust otsusekindlalt muuta tahavad ja sellega koguni hakkama saavad.
Ainult autor ise ei ole seni lavale, oma tegelaste sekka tükkinud. Ehk on põhjuseks ja põhjenduseks seekord Nipernaadi kui Gailiti alter ego? Ent natuke nagu ülemääragi keeruliseks ning käänuliseks on Lennuk sedakorda komponeerinud tegelase dialoogid autoriga. Justkui ei oleks vanaks jäänud Nipernaadi ja tema suvenaiste taaskohtumine niigi pillavhelde süžee. Oleks ju küll. Igati. Tuleb aga mõista, et Lennukil kirjanikuna on oma asi ajada ka ametivenna Gailitiga, või tegelase ja autori ühteseotusega piiritumas tähenduses.
Hannes Kaljujärv, kelle ideena Lennuki näitemäng on sündinud, oli Nipernaadi Emajõe Suveteatris Priit Pedaja lavastuses aastal 2003. Kakskümmend aastat hiljem naaseb Toomas vana ja väsinud mehena, kes palub autorit: "Luba mul minna, August." August peaaegu lubabki, aga üksnes teatud tingimusel, nagu muinasjuttudes kombeks. Ent kui Toomas viimaks saab lahkumise loa, natuke nagu sohiga pooleks, siis ei lähe ta ometi, vaid põikab vilkalt kõrkjapuhmasse. Tema tahab siiski edasi mängida, kuigi peetakse juba Toomase matuseidki, rist on kõrkjatest põimitud ja tuulepuhangus lainetav.
Nipernaadi ja Gailiti dialoogidest selgub sedakorda, et mitte üksnes autor ei tea tegelase saatust, vaid imelikul kombel ka vastupidi. Tuleb välja, et vagabund Toomas on kuidagimoodi välja murdnud oma romaani kaante vahelt, olles kursis nii autori lahkumisega kodumaalt kui ka Oscar Wilde'i loominguga. Seegi osutab, et ta on enamat kui tegelane. Ähmaseks jäi mulle, mistarvis ja mis õigusega heidab Toomas oma autorile ette kodumaalt lahkumist, kui nende kohtumine toimub niikuinii väljaspool riigipiire ja riigikorraülesena.
August Gailiti rollis sekundeerib näitleja Madis Mäeorg, kel aastaid enam-vähem sama palju, kui kirjanikul oli "Toomas Nipernaadi" ilmumise ajal. Mõistatuslikku kavalust Augustist ju omajagu aimub, aga päris tasavägine see partnerlus ei tundu. Minuga juhtus esietendusel nõnda, et korraga märkasin kõrkjate vahel kaldaliivas kolamas Toomas Suumani vaimu: ta pilgutas mulle silma, ise muigas mefistolikult. Loomulikult kujutlesin elava nägemuse mõjul otsemaid, kuismoodi Suuman olnuks Gailiti rollis, kuis tema andnuks igale repliigile ja pausile isiksusliku tähendusmahu. Antagu andeks, ma ju tean suurepäraselt, et teen sellise kujutelmaga Mäeorule liiga. Aga pole parata, pole põrmugi parata, sest Suumani kergitatud Rakvere teatri vaimsuselagi on must ja on koletu kõrge. Sinna lakke maksab püüelda, isegi ette teades, et lae puudutamine sõrmeotsagagi on kaunikesti ilmvõimatu.
Ja veel üks küsimus ei anna minule rahu: mistarvis segada Gailiti universumisse Oscar Wilde'i muinasjutte?! Kütkestavad nood lood ju on, ei vaidle. Võimalik, et on olnud ka loomingulised ajurid Gailitile. Tänu lavastusele lugesin taas ahnelt läbi "Saatana karusselli", 2010. aasta väljaande, kus kaante vahel tosin Siuru-aegset saatanlikku novelli. Ja järsku tundus, et Gailiti sugestiivse stiili, tema pööraselt pööritava kaosekarusselliga võrreldes on Wilde könn! Väidan seda eestlase siira, ülbe, jonnaka uhkusega. Pealekauba on mainitud novellitosin kõigest kübe Gailiti külluslikust loomingust.
Lennuki "Nipernaaditalve" juhtmotiiviks kujuneb tagasivaatamine. Näidendit on napilt poolsada lehekülge, aga sõnapaar "tagasi vaatama" kordub vähemasti kolmkümmend korda! Kas inimene tohib tagasi vaadata või tabab teda karistus nagu Loti naist? Piibli motiive kohtab näidendis rohkesti: Seeba kuninganna nagunii, aga ka esimese kivi viskamine, kukelaul jm.
Kas meenutused ja unistused aitavad elada või eksitavad argielus, teeb tagasivaatamine õnnetuks või õnnelikuks? See on küsimus, millele otsivad vastust nii Toomas kui ka teda mäletavad naised. Teises vaatuses vallandub Hannes Kaljujärve Nipernaadi-sarm eatuse täies ilus ja hoogsas mängulustis. Ja nõnda on hea, sest üksnes huumor suudab hoida tasakaalu elutõsiduse tumesügaviku kohal. Seda teavad meistrid, kellele antud huumorimeelt. Nii puhkebki Toomas taas peibutama, ikka vanade tuttavate sõnadega. Osavalt ja vaimustavalt mängitab Kaljujärv Nipernaadi hääletoone nagu kannelt, muudab kärmesti intonatsioone, vahetab nõtkelt häälevarjundeid.
Kolmel naisel on aga nüüd kanda proosaline argielutaak. Katile on jäänud veel viimne lehm, kel nimeks kord Punik, kord Päikeseratas. Liisa Aibel loob ilusa rolli: tema Kati on ühtaegu südikas ja nukker, argipäevast teadlik ja maine, aga seejuures vapralt muinasjutu-usku kui laps, valmis konnale musi tegema, et oma prints tagasi saada. Kati on jäänud leseks, jõuka Jaak Lõokese poeg Jaan prassinud Hansuoja talu võlgadesse. Too viimne lehm, keda vahval kujul näeme laval, kannab perenaise unistusteilmas kaelas valget lehvi, kuni lohutus reaalsuses asendab Kati lehviva pruudiloori rohmaka lehmaketiga. Vallatlev ning sundimatu, kaasakiskuv ja improvisatsioonihimukas on Aibeli ja Kaljujärve duettmäng Puniku juures. Kui lehma sarv Toomasele pihku jääb, peitub ses ehk kelmikas viibe kultusfilmile "Nipernaadi" (režissöör Kaljo Kiisk, Tallinnfilm, 1983), kuigi vihase härja sarve murdis Hansuoja õuel hoopiski Jaak Lõoke (Ilmar Tammur). Naisi hullutav luulemeelne Nipernaadi pole ju õigupoolest miski sarvekandja.
Kirikuõpetaja proua Ello rollis balansseerib Silja Miks jutlustava ontlikkuse ja salgamatu elujanu piiril, täpse tragikoomikatajuga. Omalaadne poleemika tärkab naistel muinasjuttude teemal, kui Kati on veendunud, et muinasjuttudes jumalat ei ole, aga usk, lootus ja armastus on. Ello kirikhärra naisena kannab raamatute raamatut kaasas ja loeb seda, mõjudes üksiti kui tütarlaps purdel, kellest jäi unelema Ekke Moor. Aga ikka kisub Ellot tagasi Toomase lubatud Pärlijõe aardeid otsima.
Unistajahingega Maret Vaa rollis on Natali Väli temperamentne ja särav naine. Mitte ei tahaks uskuda, et temast on saanud koduvägivalla alistuv ohver, kel päikseprillid silmi varjavad, sest Jaanus Roog tõstab naise vastu kätt. Sellegipoolest on ja jääb Maret fantaasiamaailma loomise kompromissituses Toomase hingesugulaseks.
Aga siis veel see saladusega Katariina Jee, väsimatu otsija, keda Helgi Annast kujutab südamlikult ja kargelt. Tema kannab võrgus suurt kollast kera. Korraks mõtlesin maiselt, et see võiks olla supipott – Toomas on ju näljane oma rännakutel –, aga heitsin selle uitmõtte kähku kõrvale. Tunduvalt tõenäolisem on, et võrgus kannab vana naine päikeseratast, nagu igavest lootust ja truudust.
"Nipernaaditalve" finaal paneb kahtlema, kumb see siis on: Nipernaadi soovi täitumine, õnnelik lõpp nagu muinasjutule kohane – või allaandmine, argise talve (üürikene?) võit. Kas igast unelmate pärlist saab millalgi kivi? Või vastupidi, muundub iga kivi kord pärliks? Küllap juhtub pika elu jooksul nii ja teisiti.
AUGUST: Iga kord, kui kuskil avatakse minu romaan "Toomas Nipernaadi", ilmume me välja nagu varjud. Tahame või mitte.
TOOMAS: Inimene peab tagasi vaatama. Kui inimene enam tagasi ei vaata, siis polegi ta inimene.
|
Arvustus. "Nipernaaditalv": päikeseratas Katariina Jee võrgus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Nipernaaditalve" esietenduse kavalehe vahel on üks ehe kõrkjas. See jääb meenutama Kristjan Suitsu kena koduse maastikuga lavaruumi, kus kõrkjapuhmad palistavad laudteed üle jõe ja jõe kohal hõljuvad uduaurud. See võib olla ka ajajõgi. Toomas Nipernaadi Ellole lubatud-luuletatud pärlijõgi niikuinii. Laudtee lõpus kõrgub suur kaunis kuuketas. Aga võib-olla hoopis päikeseratas. Või on see mõlemat.
Kolm naist, valgetes kleitides, igatsevad üha oma Toomast. Nood kolm on Kati "Toomas Nipernaadi" novellist "Kaks svidrilindu-paabukest", Ello "Pärlipüüdjast" ja Maret Vaa "Seeba kuningannast". Neljandana uitab ja hõigub, otsib ja ootab oma Toomast vana naine, kes tutvustab end Katariina Jeena. Toomas ei tule, sest "kogu maa on kaetud valge lumega", nagu kinnitab Maret Vaa. Kummatigi viitavad lumevalgusele üksnes naiste valged kleidid. Nipernaaditalv, kokku kirjutatuna, näikse olevat üks täitsa isevärki aastaaeg.
Aga Toomas saabub siiski. Ta ilmub efektselt: mees Kuu pealt. Aga seda tulemist, Juhan Smuuli sõnadega "üks mees tuleb meile, kuldne kuu selgas", naised veel ei näe. Ja Nipernaadi kannul liigub ustava varjuna või valvurina tema autor August Gailit.
Urmas Lennuk on varemgi kirjutanud oma näitemängudesse raamatutegelaste paineid ja raamidest ehk raamatukaante vahelt väljamurdmise soove. Meenub "Ükssarvikute farm", kus oma autoreid otsimas, klatšimas, siunamas kolm naistegelast eesti kirjandusklassikast: Raja Teele, "Tõe ja õiguse" Tiina, Mäeküla Mari (Rakvere teater, 2017), ka "Paunvere poiste igavene kevade" Lutsu tegelaskonnaga (Rakvere teater, 2018). Rääkimata Tammsaare Vargamäe variatsioonidest, kus tegelased oma saatust otsusekindlalt muuta tahavad ja sellega koguni hakkama saavad.
Ainult autor ise ei ole seni lavale, oma tegelaste sekka tükkinud. Ehk on põhjuseks ja põhjenduseks seekord Nipernaadi kui Gailiti alter ego? Ent natuke nagu ülemääragi keeruliseks ning käänuliseks on Lennuk sedakorda komponeerinud tegelase dialoogid autoriga. Justkui ei oleks vanaks jäänud Nipernaadi ja tema suvenaiste taaskohtumine niigi pillavhelde süžee. Oleks ju küll. Igati. Tuleb aga mõista, et Lennukil kirjanikuna on oma asi ajada ka ametivenna Gailitiga, või tegelase ja autori ühteseotusega piiritumas tähenduses.
Hannes Kaljujärv, kelle ideena Lennuki näitemäng on sündinud, oli Nipernaadi Emajõe Suveteatris Priit Pedaja lavastuses aastal 2003. Kakskümmend aastat hiljem naaseb Toomas vana ja väsinud mehena, kes palub autorit: "Luba mul minna, August." August peaaegu lubabki, aga üksnes teatud tingimusel, nagu muinasjuttudes kombeks. Ent kui Toomas viimaks saab lahkumise loa, natuke nagu sohiga pooleks, siis ei lähe ta ometi, vaid põikab vilkalt kõrkjapuhmasse. Tema tahab siiski edasi mängida, kuigi peetakse juba Toomase matuseidki, rist on kõrkjatest põimitud ja tuulepuhangus lainetav.
Nipernaadi ja Gailiti dialoogidest selgub sedakorda, et mitte üksnes autor ei tea tegelase saatust, vaid imelikul kombel ka vastupidi. Tuleb välja, et vagabund Toomas on kuidagimoodi välja murdnud oma romaani kaante vahelt, olles kursis nii autori lahkumisega kodumaalt kui ka Oscar Wilde'i loominguga. Seegi osutab, et ta on enamat kui tegelane. Ähmaseks jäi mulle, mistarvis ja mis õigusega heidab Toomas oma autorile ette kodumaalt lahkumist, kui nende kohtumine toimub niikuinii väljaspool riigipiire ja riigikorraülesena.
August Gailiti rollis sekundeerib näitleja Madis Mäeorg, kel aastaid enam-vähem sama palju, kui kirjanikul oli "Toomas Nipernaadi" ilmumise ajal. Mõistatuslikku kavalust Augustist ju omajagu aimub, aga päris tasavägine see partnerlus ei tundu. Minuga juhtus esietendusel nõnda, et korraga märkasin kõrkjate vahel kaldaliivas kolamas Toomas Suumani vaimu: ta pilgutas mulle silma, ise muigas mefistolikult. Loomulikult kujutlesin elava nägemuse mõjul otsemaid, kuismoodi Suuman olnuks Gailiti rollis, kuis tema andnuks igale repliigile ja pausile isiksusliku tähendusmahu. Antagu andeks, ma ju tean suurepäraselt, et teen sellise kujutelmaga Mäeorule liiga. Aga pole parata, pole põrmugi parata, sest Suumani kergitatud Rakvere teatri vaimsuselagi on must ja on koletu kõrge. Sinna lakke maksab püüelda, isegi ette teades, et lae puudutamine sõrmeotsagagi on kaunikesti ilmvõimatu.
Ja veel üks küsimus ei anna minule rahu: mistarvis segada Gailiti universumisse Oscar Wilde'i muinasjutte?! Kütkestavad nood lood ju on, ei vaidle. Võimalik, et on olnud ka loomingulised ajurid Gailitile. Tänu lavastusele lugesin taas ahnelt läbi "Saatana karusselli", 2010. aasta väljaande, kus kaante vahel tosin Siuru-aegset saatanlikku novelli. Ja järsku tundus, et Gailiti sugestiivse stiili, tema pööraselt pööritava kaosekarusselliga võrreldes on Wilde könn! Väidan seda eestlase siira, ülbe, jonnaka uhkusega. Pealekauba on mainitud novellitosin kõigest kübe Gailiti külluslikust loomingust.
Lennuki "Nipernaaditalve" juhtmotiiviks kujuneb tagasivaatamine. Näidendit on napilt poolsada lehekülge, aga sõnapaar "tagasi vaatama" kordub vähemasti kolmkümmend korda! Kas inimene tohib tagasi vaadata või tabab teda karistus nagu Loti naist? Piibli motiive kohtab näidendis rohkesti: Seeba kuninganna nagunii, aga ka esimese kivi viskamine, kukelaul jm.
Kas meenutused ja unistused aitavad elada või eksitavad argielus, teeb tagasivaatamine õnnetuks või õnnelikuks? See on küsimus, millele otsivad vastust nii Toomas kui ka teda mäletavad naised. Teises vaatuses vallandub Hannes Kaljujärve Nipernaadi-sarm eatuse täies ilus ja hoogsas mängulustis. Ja nõnda on hea, sest üksnes huumor suudab hoida tasakaalu elutõsiduse tumesügaviku kohal. Seda teavad meistrid, kellele antud huumorimeelt. Nii puhkebki Toomas taas peibutama, ikka vanade tuttavate sõnadega. Osavalt ja vaimustavalt mängitab Kaljujärv Nipernaadi hääletoone nagu kannelt, muudab kärmesti intonatsioone, vahetab nõtkelt häälevarjundeid.
Kolmel naisel on aga nüüd kanda proosaline argielutaak. Katile on jäänud veel viimne lehm, kel nimeks kord Punik, kord Päikeseratas. Liisa Aibel loob ilusa rolli: tema Kati on ühtaegu südikas ja nukker, argipäevast teadlik ja maine, aga seejuures vapralt muinasjutu-usku kui laps, valmis konnale musi tegema, et oma prints tagasi saada. Kati on jäänud leseks, jõuka Jaak Lõokese poeg Jaan prassinud Hansuoja talu võlgadesse. Too viimne lehm, keda vahval kujul näeme laval, kannab perenaise unistusteilmas kaelas valget lehvi, kuni lohutus reaalsuses asendab Kati lehviva pruudiloori rohmaka lehmaketiga. Vallatlev ning sundimatu, kaasakiskuv ja improvisatsioonihimukas on Aibeli ja Kaljujärve duettmäng Puniku juures. Kui lehma sarv Toomasele pihku jääb, peitub ses ehk kelmikas viibe kultusfilmile "Nipernaadi" (režissöör Kaljo Kiisk, Tallinnfilm, 1983), kuigi vihase härja sarve murdis Hansuoja õuel hoopiski Jaak Lõoke (Ilmar Tammur). Naisi hullutav luulemeelne Nipernaadi pole ju õigupoolest miski sarvekandja.
Kirikuõpetaja proua Ello rollis balansseerib Silja Miks jutlustava ontlikkuse ja salgamatu elujanu piiril, täpse tragikoomikatajuga. Omalaadne poleemika tärkab naistel muinasjuttude teemal, kui Kati on veendunud, et muinasjuttudes jumalat ei ole, aga usk, lootus ja armastus on. Ello kirikhärra naisena kannab raamatute raamatut kaasas ja loeb seda, mõjudes üksiti kui tütarlaps purdel, kellest jäi unelema Ekke Moor. Aga ikka kisub Ellot tagasi Toomase lubatud Pärlijõe aardeid otsima.
Unistajahingega Maret Vaa rollis on Natali Väli temperamentne ja särav naine. Mitte ei tahaks uskuda, et temast on saanud koduvägivalla alistuv ohver, kel päikseprillid silmi varjavad, sest Jaanus Roog tõstab naise vastu kätt. Sellegipoolest on ja jääb Maret fantaasiamaailma loomise kompromissituses Toomase hingesugulaseks.
Aga siis veel see saladusega Katariina Jee, väsimatu otsija, keda Helgi Annast kujutab südamlikult ja kargelt. Tema kannab võrgus suurt kollast kera. Korraks mõtlesin maiselt, et see võiks olla supipott – Toomas on ju näljane oma rännakutel –, aga heitsin selle uitmõtte kähku kõrvale. Tunduvalt tõenäolisem on, et võrgus kannab vana naine päikeseratast, nagu igavest lootust ja truudust.
"Nipernaaditalve" finaal paneb kahtlema, kumb see siis on: Nipernaadi soovi täitumine, õnnelik lõpp nagu muinasjutule kohane – või allaandmine, argise talve (üürikene?) võit. Kas igast unelmate pärlist saab millalgi kivi? Või vastupidi, muundub iga kivi kord pärliks? Küllap juhtub pika elu jooksul nii ja teisiti.
AUGUST: Iga kord, kui kuskil avatakse minu romaan "Toomas Nipernaadi", ilmume me välja nagu varjud. Tahame või mitte.
TOOMAS: Inimene peab tagasi vaatama. Kui inimene enam tagasi ei vaata, siis polegi ta inimene.
### Response:
Arvustus. "Nipernaaditalv": päikeseratas Katariina Jee võrgus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tagasi mõeldes kerkivad silme ette värvilised mälupildid, emotsioonid, elamused, pettumused, unistused… See nimekirja mudel sobib ühe teatriaasta sündmuslavastusega. Noorsooteatris esietendus novembris Duncan Macmillani "Kõik ägedad asjad", Tanel Jonase lavastuses: tõsine, humoorikas, puudutav, vaimukas lavalugu noortele ja täiskasvanutele. See on õige mitmes mõttes eriline ja oluline lavastus. Monotükki mängivad kolm erinevat näitlejat: olen seni näinud vaid Getter Meresmaad, väga tahan näha ka Doris Tislarit ja Risto Vaidlat. Tähtis on loo sõnum oma elujaatuses: koostada nimekiri kõigest, mille nimel elada, on leidlik idee. Ja nii vajalik: mitte üksnes äärmuslikumas depressioonis nagu näidendis lähtepinktiks, vaid ka igapäevapingetes.
Iga etenduse muudab kordumatuks näitleja intensiivne dialoog publikuga. Vaataja võib sattuda partnerina lavalegi ja see võte on läbinisti sisuline. Kuidas abikätt paluda ja kuidas abi anda, millised sõnad leida, kuidas käituda – seda saab teatris kogeda, läbi mängida ja hiljem veel kaua järele mõelda, kuidas oleksin vastanud, käitunud mina… Kui oluline on vahetu, silmast silma suhtlemine. Mida tähendab hea sõna, sõbralik pilk. Aga ka valusam küsimus: kuhumaani üldse saab (kaasa) elada teise inimese elu, ka kõige lähedasema.
Elav ja elus suhtlemine on teatri pärisosa. Needki inimesed, kes ka teatrisaalis jonnakalt klammerduvad telefoni külge ja teadlikult lõhuvad õhustikku, kas peljates suhtlemist või lihtsalt kasvatamatusest, saavad etenduse "Kõik ägedad asjad" vältel eheda ja ausa siin ja praegu kohal ja elus olemise õppetunni.
Aga see ju ongi teatri olemus. Kuni laval ja saalis on inimesed, ei kordu ükski hea etendus iial samasugusena (halb või igav võib-olla isegi kordub?!). Ja ka vastutus konkreetse etenduse kordamineku eest on igal hetkel, igas hingetõmbes vastastikune, samamoodi jagatav kui rõõm ja tänulikkus.
|
Pille-Riin Purje teatrikommentaar. Kõik need elamused...
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tagasi mõeldes kerkivad silme ette värvilised mälupildid, emotsioonid, elamused, pettumused, unistused… See nimekirja mudel sobib ühe teatriaasta sündmuslavastusega. Noorsooteatris esietendus novembris Duncan Macmillani "Kõik ägedad asjad", Tanel Jonase lavastuses: tõsine, humoorikas, puudutav, vaimukas lavalugu noortele ja täiskasvanutele. See on õige mitmes mõttes eriline ja oluline lavastus. Monotükki mängivad kolm erinevat näitlejat: olen seni näinud vaid Getter Meresmaad, väga tahan näha ka Doris Tislarit ja Risto Vaidlat. Tähtis on loo sõnum oma elujaatuses: koostada nimekiri kõigest, mille nimel elada, on leidlik idee. Ja nii vajalik: mitte üksnes äärmuslikumas depressioonis nagu näidendis lähtepinktiks, vaid ka igapäevapingetes.
Iga etenduse muudab kordumatuks näitleja intensiivne dialoog publikuga. Vaataja võib sattuda partnerina lavalegi ja see võte on läbinisti sisuline. Kuidas abikätt paluda ja kuidas abi anda, millised sõnad leida, kuidas käituda – seda saab teatris kogeda, läbi mängida ja hiljem veel kaua järele mõelda, kuidas oleksin vastanud, käitunud mina… Kui oluline on vahetu, silmast silma suhtlemine. Mida tähendab hea sõna, sõbralik pilk. Aga ka valusam küsimus: kuhumaani üldse saab (kaasa) elada teise inimese elu, ka kõige lähedasema.
Elav ja elus suhtlemine on teatri pärisosa. Needki inimesed, kes ka teatrisaalis jonnakalt klammerduvad telefoni külge ja teadlikult lõhuvad õhustikku, kas peljates suhtlemist või lihtsalt kasvatamatusest, saavad etenduse "Kõik ägedad asjad" vältel eheda ja ausa siin ja praegu kohal ja elus olemise õppetunni.
Aga see ju ongi teatri olemus. Kuni laval ja saalis on inimesed, ei kordu ükski hea etendus iial samasugusena (halb või igav võib-olla isegi kordub?!). Ja ka vastutus konkreetse etenduse kordamineku eest on igal hetkel, igas hingetõmbes vastastikune, samamoodi jagatav kui rõõm ja tänulikkus.
### Response:
Pille-Riin Purje teatrikommentaar. Kõik need elamused...
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Rivian ja Mercedes allkirjastasid septembris vastastikuse mõistmise memorandumi, et avada Kesk-Euroopas elektriliste kaubaautode tehas.Mõlemad firmad soovisid nii suurendada oma turuosa elektrisõidukite turul, vahendas Financial Times.
Esmaspäeval teatas Rivian, et peatab Mercedesega partnerluse. Rivian toodab juba sõidukeid USA-s. Rivian valmistab ka sõidukeid tehnoloogiafirmale Amazon.
Mercedes teatas, et mõistab ja austab Riviani otsust.
Rivian läks eelmisel aastal börsile, kuid firma aktsia on viimase aasta jooksul kõvasti langenud. Rivian vähendas aasta alguses tarnehäirete tõttu oma tootmisprognoose poole võrra.
|
Rivian ei hakka koos Mercedesega elektrisõidukeid tootma
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rivian ja Mercedes allkirjastasid septembris vastastikuse mõistmise memorandumi, et avada Kesk-Euroopas elektriliste kaubaautode tehas.Mõlemad firmad soovisid nii suurendada oma turuosa elektrisõidukite turul, vahendas Financial Times.
Esmaspäeval teatas Rivian, et peatab Mercedesega partnerluse. Rivian toodab juba sõidukeid USA-s. Rivian valmistab ka sõidukeid tehnoloogiafirmale Amazon.
Mercedes teatas, et mõistab ja austab Riviani otsust.
Rivian läks eelmisel aastal börsile, kuid firma aktsia on viimase aasta jooksul kõvasti langenud. Rivian vähendas aasta alguses tarnehäirete tõttu oma tootmisprognoose poole võrra.
### Response:
Rivian ei hakka koos Mercedesega elektrisõidukeid tootma
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Aastahiti hääletus kolmes etapis ning kuni 12. detsembrini sai lemmikuid valida suurest nimekirjast. Hääletamine 20 parima vahel jätkub Aastahiti kodulehel ning 19. detsembril selguvad need kümme kodu- ja välismaist lugu, kes tänavu kuulajaid enim köitnud on.
Seejärel jätkub hääletamine juba kümne parima seas ja võitjad kuulutatakse välja 29. detsembril toimuval auhinnagalal.
Aastahiti galal astuvad üles esikümnesse jõudnud kodumaised artistid, lisaks mitmed üllatuskülalised. Muusikapeost saab osa ETV ja Raadio 2 vahendusel, samuti saab soetada T1 keskuses toimuvale galale pileti.
Eesti top20
5miinust "? Mis sa tegid"
5miinust "Vamos"
Alika Milova "C'est La Vie"
Andrei Zevakin ja An-Marlen "Valikud"
Andrei Zevakin ja Grete Paia "Mis nüüd saab"
Eik ja Villemdrillem, Maris Pihlap ja Mattias Tirmaste "Meie süü"
Gameboy Tetris ja Nublu "Kuhu kadus Sten?"
Karl-Erik Taukar "Ookean"
Kaw ja Nublu "Minna koos"
Liis Lemsalu "Teesklejad"
Merilin Mälk feat. Säm "Tuim ja tundetu"
Nublu "Kastehein"
Nublu "V6sa"
Púr Múdd ja Grete Paia "Ainult unustamiseks"
Reket "Natuke nii, natuke naa"
Shanon "Põgenemisplaan"
Stefan "Hope"
Stefan "Kiri külmkapi peal"
Stefan "Miraaž"
Villemdrillem ja Elina Born "Veelparem"
Välismaine top20
Beyoncé "Break My Soul"
Beyoncé "Cuff It"
Billie Eilish "TV"
Camila Cabello feat. Ed Sheeran "Bam Bam"
David Guetta feat. Bebe Rexha "I'm Good (Blue)"
Doja Cat "Vegas"
Elton John, Britney Spears "Hold Me Closer"
Harry Styles "As It Was"
Harry Styles "Daydreaming"
Harry Styles "Late Night Talking"
Joji "Glimpse of Us"
Kate Bush "Running Up That Hill"
Luude feat. Mattafix "Big City Life"
Maneskin "Supermodel"
Maneskin "The Lonliest"
Rihanna "Lift Me Up"
Sam Smith, Kim Petras "Unholy"
Taylor Swift "Anti-Hero"
The Weeknd "Out of Time"
The Weeknd "Sacrifice"
|
Aastahiti 20 parimat eesti- ja välismaist lugu on selgunud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastahiti hääletus kolmes etapis ning kuni 12. detsembrini sai lemmikuid valida suurest nimekirjast. Hääletamine 20 parima vahel jätkub Aastahiti kodulehel ning 19. detsembril selguvad need kümme kodu- ja välismaist lugu, kes tänavu kuulajaid enim köitnud on.
Seejärel jätkub hääletamine juba kümne parima seas ja võitjad kuulutatakse välja 29. detsembril toimuval auhinnagalal.
Aastahiti galal astuvad üles esikümnesse jõudnud kodumaised artistid, lisaks mitmed üllatuskülalised. Muusikapeost saab osa ETV ja Raadio 2 vahendusel, samuti saab soetada T1 keskuses toimuvale galale pileti.
Eesti top20
5miinust "? Mis sa tegid"
5miinust "Vamos"
Alika Milova "C'est La Vie"
Andrei Zevakin ja An-Marlen "Valikud"
Andrei Zevakin ja Grete Paia "Mis nüüd saab"
Eik ja Villemdrillem, Maris Pihlap ja Mattias Tirmaste "Meie süü"
Gameboy Tetris ja Nublu "Kuhu kadus Sten?"
Karl-Erik Taukar "Ookean"
Kaw ja Nublu "Minna koos"
Liis Lemsalu "Teesklejad"
Merilin Mälk feat. Säm "Tuim ja tundetu"
Nublu "Kastehein"
Nublu "V6sa"
Púr Múdd ja Grete Paia "Ainult unustamiseks"
Reket "Natuke nii, natuke naa"
Shanon "Põgenemisplaan"
Stefan "Hope"
Stefan "Kiri külmkapi peal"
Stefan "Miraaž"
Villemdrillem ja Elina Born "Veelparem"
Välismaine top20
Beyoncé "Break My Soul"
Beyoncé "Cuff It"
Billie Eilish "TV"
Camila Cabello feat. Ed Sheeran "Bam Bam"
David Guetta feat. Bebe Rexha "I'm Good (Blue)"
Doja Cat "Vegas"
Elton John, Britney Spears "Hold Me Closer"
Harry Styles "As It Was"
Harry Styles "Daydreaming"
Harry Styles "Late Night Talking"
Joji "Glimpse of Us"
Kate Bush "Running Up That Hill"
Luude feat. Mattafix "Big City Life"
Maneskin "Supermodel"
Maneskin "The Lonliest"
Rihanna "Lift Me Up"
Sam Smith, Kim Petras "Unholy"
Taylor Swift "Anti-Hero"
The Weeknd "Out of Time"
The Weeknd "Sacrifice"
### Response:
Aastahiti 20 parimat eesti- ja välismaist lugu on selgunud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tüli Kosovo serblaste ja Pristina vahel sai alguse kui Kosovo valitsus Pristinas nõudis, et ka Põhja-Kosovo serblased kasutaksid Kosovos välja antud numbrimärke. Peale seda astusid ametist tagasi kohalikud politseinikud, kes on etnilised serblased.
Hiljuti viis Kosovo piirkonda ametist lahkunud politseinikele asenduseks enda politseijõud, mis suurendas pingeid.
Serbia tahab pingete leevendamist
Serbia valitsus nõudis, et Kosovo vabastaks kõik hiljuti Põhja-Kosovos vahistatud etnilised serblased. Samas teatas Serbia president Aleksandar Vucic pühapäeval, et pinged Põhja-Kosovos tuleks leevendada.
Vucic rõhutas peale kohtumist Serbia rahvusliku julgeoleku nõukoguga, et serblased Kosovos jätaks rahule seal paiknevad NATO ja Euroopa Liidu rahuvalvajad.
"Mitte keegi, mitte mingitel tingimustel ei tohiks osaleda rünnakutes... Eulexi või KFORi vastu," kinnitas Vucic Reutersile Belgradis.
Vucic kinnitas, et Serbia astub omalt poolt samme olukorra leevendamiseks, kuid ei täpsustanud millised konkreetsed sammud Serbial kavas on.
Kosovos asuvad serblased asusid piirkonna põhilisi teid blokeerima laupäeval, kui Kosovo võimud vahistasid sealkandis endise politseiniku, kes on etniline serblane.
Kosovo numbrimärgitüli ajal astusid paljud Kosovo etnilised serblased oma ametitest tagasi – peale ligikaudu 600 politseiniku astusid ametist tagasi ka kohalikud kohtunikud ning linnapead.
Kohalikud serblased protestisid ametitest taandumisega Kosovo valitsuse uue nõude vastu, mille kohaselt peaksid nad hakkama kasutama Kosovo numbrimärke.
Enamik etnilisi serblasi Kosovos keeldub tunnistamast Kosovo riiki legitiimsena.
Vucic süüdistas pingete kasvus Kosovo peaminister Albin Kurtit, kes tema sõnul on teinud mitu ühepoolset sammu ja sedasi pingeid kasvatanud.
Vucic nõudis, et hiljuti vahistatud serblased vabastataks ning Kosovo julgeolekutöötajad viidaks Põhja-Kosovost välja.
Serbia president teatas laupäeval, et palus NATO KFOR missioonilt luba saata Põhja-Kosovosse Serbia julgeolekujõud, kuid tunnistas ka ise, et selle loa saamise tõenäosus on madal.
Euroopa Liit kutsus pooli kõnelustelaua taha tagasi
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell kutsus pooli tagasi kõnelustelaua taha. "Nad peavad leidma viisi, kuidas lõpetada kalduvus võidelda tänavatel, püstitada blokaade," ütles Borrell.
Peale Euroopa Liidu on ka Ameerika Ühendriigid ning NATO kutsunud üles mõlema vaidluspoole vaoshoitusele ning barrikaadide eemaldamisele.
Kosovo palus NATO rahuvalvajatel teetõkked Põhja-Kosovos eemaldada
Kosovo valitsus Pristinas palus laupäeval NATO KFOR rahuvalvemissioonil tagada Põhja-Kosovos liikumisvabadus ning eemaldada selleks seal elavate etniliste serblaste püsti pandud teetõkked.
Kosovo võimud nimetasid teetõkked rajanud inimesi kriminaalseteks gängideks, kes tulistavad nii Kosovo politsei kui ka Euroopa Liidu Eulexi politsei pihta.
Kosovo politseinikud Mitrovica linnas Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Florion Goga
Kosovo etnilised serblased hakkasid protestima peale endise politseiniku arreteerimist
Etnilised serblased Põhja-Kosovos blokeerisid nädalavahetusel piirkonna põhilised teed. Ühes piirkonnas tulistati öösel Kosovo politsei pihta. Samuti visati Euroopa Liidu rahuvalvajate suunas uimastusgranaat.
Kohalikke teid hakati suurte masinatega blokeerima, kui Kosovo võimud vahistasid ühe serblasest endise politseiniku.
Kosovo kuulutas ühepoolselt välja iseseisvuse 2008. aastal. Piirkonnas toimus 1998-1999 sõda, mis lõppes NATO sekkumisega etniliste albaanlaste kaitseks, kes moodustavad Kosovo elanikest enamuse. Serbia ei tunnista Kosovo riiki ning peab ametlikult seda jätkuvalt enda provintsiks.
Belgrad ja Pristina on pidanud Brüsselis Euroopa Liidu vahendusel kõnelusi, et kahe riigi vahel suhted normaliseerida.
|
Põhja-Kosovo serblased blokeerisid piirkonna teed rasketehnikaga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tüli Kosovo serblaste ja Pristina vahel sai alguse kui Kosovo valitsus Pristinas nõudis, et ka Põhja-Kosovo serblased kasutaksid Kosovos välja antud numbrimärke. Peale seda astusid ametist tagasi kohalikud politseinikud, kes on etnilised serblased.
Hiljuti viis Kosovo piirkonda ametist lahkunud politseinikele asenduseks enda politseijõud, mis suurendas pingeid.
Serbia tahab pingete leevendamist
Serbia valitsus nõudis, et Kosovo vabastaks kõik hiljuti Põhja-Kosovos vahistatud etnilised serblased. Samas teatas Serbia president Aleksandar Vucic pühapäeval, et pinged Põhja-Kosovos tuleks leevendada.
Vucic rõhutas peale kohtumist Serbia rahvusliku julgeoleku nõukoguga, et serblased Kosovos jätaks rahule seal paiknevad NATO ja Euroopa Liidu rahuvalvajad.
"Mitte keegi, mitte mingitel tingimustel ei tohiks osaleda rünnakutes... Eulexi või KFORi vastu," kinnitas Vucic Reutersile Belgradis.
Vucic kinnitas, et Serbia astub omalt poolt samme olukorra leevendamiseks, kuid ei täpsustanud millised konkreetsed sammud Serbial kavas on.
Kosovos asuvad serblased asusid piirkonna põhilisi teid blokeerima laupäeval, kui Kosovo võimud vahistasid sealkandis endise politseiniku, kes on etniline serblane.
Kosovo numbrimärgitüli ajal astusid paljud Kosovo etnilised serblased oma ametitest tagasi – peale ligikaudu 600 politseiniku astusid ametist tagasi ka kohalikud kohtunikud ning linnapead.
Kohalikud serblased protestisid ametitest taandumisega Kosovo valitsuse uue nõude vastu, mille kohaselt peaksid nad hakkama kasutama Kosovo numbrimärke.
Enamik etnilisi serblasi Kosovos keeldub tunnistamast Kosovo riiki legitiimsena.
Vucic süüdistas pingete kasvus Kosovo peaminister Albin Kurtit, kes tema sõnul on teinud mitu ühepoolset sammu ja sedasi pingeid kasvatanud.
Vucic nõudis, et hiljuti vahistatud serblased vabastataks ning Kosovo julgeolekutöötajad viidaks Põhja-Kosovost välja.
Serbia president teatas laupäeval, et palus NATO KFOR missioonilt luba saata Põhja-Kosovosse Serbia julgeolekujõud, kuid tunnistas ka ise, et selle loa saamise tõenäosus on madal.
Euroopa Liit kutsus pooli kõnelustelaua taha tagasi
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell kutsus pooli tagasi kõnelustelaua taha. "Nad peavad leidma viisi, kuidas lõpetada kalduvus võidelda tänavatel, püstitada blokaade," ütles Borrell.
Peale Euroopa Liidu on ka Ameerika Ühendriigid ning NATO kutsunud üles mõlema vaidluspoole vaoshoitusele ning barrikaadide eemaldamisele.
Kosovo palus NATO rahuvalvajatel teetõkked Põhja-Kosovos eemaldada
Kosovo valitsus Pristinas palus laupäeval NATO KFOR rahuvalvemissioonil tagada Põhja-Kosovos liikumisvabadus ning eemaldada selleks seal elavate etniliste serblaste püsti pandud teetõkked.
Kosovo võimud nimetasid teetõkked rajanud inimesi kriminaalseteks gängideks, kes tulistavad nii Kosovo politsei kui ka Euroopa Liidu Eulexi politsei pihta.
Kosovo politseinikud Mitrovica linnas Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Florion Goga
Kosovo etnilised serblased hakkasid protestima peale endise politseiniku arreteerimist
Etnilised serblased Põhja-Kosovos blokeerisid nädalavahetusel piirkonna põhilised teed. Ühes piirkonnas tulistati öösel Kosovo politsei pihta. Samuti visati Euroopa Liidu rahuvalvajate suunas uimastusgranaat.
Kohalikke teid hakati suurte masinatega blokeerima, kui Kosovo võimud vahistasid ühe serblasest endise politseiniku.
Kosovo kuulutas ühepoolselt välja iseseisvuse 2008. aastal. Piirkonnas toimus 1998-1999 sõda, mis lõppes NATO sekkumisega etniliste albaanlaste kaitseks, kes moodustavad Kosovo elanikest enamuse. Serbia ei tunnista Kosovo riiki ning peab ametlikult seda jätkuvalt enda provintsiks.
Belgrad ja Pristina on pidanud Brüsselis Euroopa Liidu vahendusel kõnelusi, et kahe riigi vahel suhted normaliseerida.
### Response:
Põhja-Kosovo serblased blokeerisid piirkonna teed rasketehnikaga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Enda karjääri kolmandal lühiraja MM-il startiv Zirk on võrreldes eelmise aastaga teinud tiitlivõistlusteks hoopis teistsuguse ettevalmistuse. "Eelmise aasta MM-iga võrreldes on ettevalmistus olnud nagu öö ja päev, kuid tunnen end vees väga hästi," selgitas 23-aastane ujuja, kes pälvis mullu 200 m liblikujumises viienda koha. "Sel sügisel sain osaleda vaid kahel võistlusel, eelmisel aastal startisin tänu ISL-ile (Rahvusvaheline Ujumisliiga) kordades rohkem."
Esmakordselt Austraalias võistlev Zirk ajavahe pärast ei muretse, sest juba varakult oldi sellega arvestatud. "Kuu aega enne MM-i lendasime enda grupiga treeninglaagrisse Hong Kongi, et aklimatiseeruda. Kui oleksime paar päeva enne võistlusi Austraaliasse lennanud, siis kvaliteedist ja headest tulemustest me rääkida ei saaks," sõnas ta.
Kanada treeneri Tom Rushtoni näpunäidete järgi harjutav eestlane usub, et on suuteline enda eelmise aasta saavutust kordama. "Minu põhialal on tänavu äärmiselt tihe konkurents ning võime näha palju üllatusi," analüüsis Zirk. "Eelujumistes kui ka finaalides võib iga sajandik hakata lugema, seega tuleb juba esimesest stardist olla sõiduvees. Kui sellega saan hakkama, siis finaalis on võimalus juba igal mehel ujuda end poodiumile."
Zirk hüppab Melbourne'i basseinis esmakordselt vette 15. detsembril, kui toimuvad eelujumised 200 m liblikujumises. Lisaks stardib ta veel 200 m vabaujumises, mis leiab aset võistluste viimasel päeval.
Lisaks Zirgile kuuluvad Eesti koondisesse Daniel Zaitsev, Armin Evert Lelle ja Maria Romanjuk.
Võistlusprogramm:
13. detsember
Armin Evert Lelle 100 m seliliujumine / Eesti aja järgi kell 02.54
Daniel Zaitsev 50 m liblikujumine / Eesti aja järgi kell 03.29
Maria Romanjuk 200 m kompleksujumine / Eesti aja järgi kell 03.44
14. detsember
Daniel Zaitsev 100 m vabalt / Eesti aja järgi kell 03.23
Maria Romanjuk 100 m rinnuliujumine / Eesti aja järgi kell 03.39
15. detsember
Armin Evert Lelle 50 m seliliujumine / Eesti aja järgi kell 02.23
Kregor Zirk 200 m liblikujumine / Eesti aja järgi kell 02.46
Maria Romanjuk 100 m kompleksujumine / Eesti aja järgi kell 03.04
16. detsember
Maria Romanjuk 200 m rinnuliujumine / Eesti aja järgi kell 02.23
Daniel Zaitsev 50 m vabalt / Eesti aja järgi kell 03.30
17. detsember
Daniel Zaitsev 100 m liblikujumine / Eesti aja järgi kell 03.31
Maria Romanjuk 50 m rinnuliujumine / Eesti aja järgi kell 03.42
18. detsember
Kregor Zirk 200 m vabalt / Eesti aja järgi kell 02.23
Armin Evert Lelle 200 m seliliujumine / Eesti aja järgi kell 03.13
|
Zirk lühiraja MM-i eel: tunnen end vees väga hästi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enda karjääri kolmandal lühiraja MM-il startiv Zirk on võrreldes eelmise aastaga teinud tiitlivõistlusteks hoopis teistsuguse ettevalmistuse. "Eelmise aasta MM-iga võrreldes on ettevalmistus olnud nagu öö ja päev, kuid tunnen end vees väga hästi," selgitas 23-aastane ujuja, kes pälvis mullu 200 m liblikujumises viienda koha. "Sel sügisel sain osaleda vaid kahel võistlusel, eelmisel aastal startisin tänu ISL-ile (Rahvusvaheline Ujumisliiga) kordades rohkem."
Esmakordselt Austraalias võistlev Zirk ajavahe pärast ei muretse, sest juba varakult oldi sellega arvestatud. "Kuu aega enne MM-i lendasime enda grupiga treeninglaagrisse Hong Kongi, et aklimatiseeruda. Kui oleksime paar päeva enne võistlusi Austraaliasse lennanud, siis kvaliteedist ja headest tulemustest me rääkida ei saaks," sõnas ta.
Kanada treeneri Tom Rushtoni näpunäidete järgi harjutav eestlane usub, et on suuteline enda eelmise aasta saavutust kordama. "Minu põhialal on tänavu äärmiselt tihe konkurents ning võime näha palju üllatusi," analüüsis Zirk. "Eelujumistes kui ka finaalides võib iga sajandik hakata lugema, seega tuleb juba esimesest stardist olla sõiduvees. Kui sellega saan hakkama, siis finaalis on võimalus juba igal mehel ujuda end poodiumile."
Zirk hüppab Melbourne'i basseinis esmakordselt vette 15. detsembril, kui toimuvad eelujumised 200 m liblikujumises. Lisaks stardib ta veel 200 m vabaujumises, mis leiab aset võistluste viimasel päeval.
Lisaks Zirgile kuuluvad Eesti koondisesse Daniel Zaitsev, Armin Evert Lelle ja Maria Romanjuk.
Võistlusprogramm:
13. detsember
Armin Evert Lelle 100 m seliliujumine / Eesti aja järgi kell 02.54
Daniel Zaitsev 50 m liblikujumine / Eesti aja järgi kell 03.29
Maria Romanjuk 200 m kompleksujumine / Eesti aja järgi kell 03.44
14. detsember
Daniel Zaitsev 100 m vabalt / Eesti aja järgi kell 03.23
Maria Romanjuk 100 m rinnuliujumine / Eesti aja järgi kell 03.39
15. detsember
Armin Evert Lelle 50 m seliliujumine / Eesti aja järgi kell 02.23
Kregor Zirk 200 m liblikujumine / Eesti aja järgi kell 02.46
Maria Romanjuk 100 m kompleksujumine / Eesti aja järgi kell 03.04
16. detsember
Maria Romanjuk 200 m rinnuliujumine / Eesti aja järgi kell 02.23
Daniel Zaitsev 50 m vabalt / Eesti aja järgi kell 03.30
17. detsember
Daniel Zaitsev 100 m liblikujumine / Eesti aja järgi kell 03.31
Maria Romanjuk 50 m rinnuliujumine / Eesti aja järgi kell 03.42
18. detsember
Kregor Zirk 200 m vabalt / Eesti aja järgi kell 02.23
Armin Evert Lelle 200 m seliliujumine / Eesti aja järgi kell 03.13
### Response:
Zirk lühiraja MM-i eel: tunnen end vees väga hästi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
WSJ kirjutas, et kui Brüsselis 23. novembril Vene naftale hinnalae kehtestamise üle kõnelusi alustati, teatasid Poola ja Balti riigid, et Euroopa Komisjoni plaan seada lagi 65 ja 70 dollari vahele on kõrgem kui Vene nafta turuhind ja seega liiga kõrge.
Väljaanne märkis, et samal päeval helistas USA rahandusministeeriumi esindaja Eesti rahandusministrile ning viimane oli 65-dollarilise hinnalaega nõus.
Siis aga selgus, et tema ministeerium hinnalaega ei tegelenud ning Eesti ametnikud tegid kiiresti Washingtonile selgeks, et Eesti seda siiski ei toeta. Peatselt vestles USA rahandusminister Janet Yellen plaanist Eesti peaministri Kaja Kallasega.
Akkermann, kellest sai rahandusminister 19. oktoobril, kuna senine minister Keit Pentus-Rosimannus soovis siirduda Euroopa kontrollikotta, kinnitas ERR-ile, et niisugune lugu leidis tõepoolest aset.
"Tegemist oli tööõnnetusega, sest olin äsja ametisse astunud ja Keit Pentus-Rosimannus oli saanud Eesti positsiooni kohta neis läbirääkimistes briifi, aga mina ei olnud seda saanud. Minu välissuhete nõunik, kes telefonikõnet vahendas, ei teadnud, et mind peaks briifima. See briif kukkus kahe ministri vahetuse vahel maha, tegu oli puhtal kujul tööõnnetusega," tõdes ta.
Akkermanni sõnul lõppes telefonikõne kokkuleppega, et ta helistab Eesti esindajale Brüsselis Aivo Oravale ning viimane teavitaski värsket ministrit sellest, et Eesti positsioon on teistsugune.
Vene naftale kehtestatud hinnalagi tähendab, et alates 5. detsembrist on keelatud sellise Venemaa nafta transport kolmandatesse riikidesse, mis on ostetud kallimalt kui 60 dollarit barreli kohta. Samuti ei tohi osutada teenuseid laevadele, mis kallimat Venemaa naftat veavad.
Kokkuleppe kohaselt vaadatakse Venemaa nafta hinnalagi iga kahe kuu tagant üle, et hinnata, kas kehtiv piirhind on olusid arvestades õige ja vajadusel määrata uus tase. Leppes on ka punkt, et hinnalagi peab olema vähemalt viis protsenti maailmaturu keskmisest hinnast allpool.
|
Eesti rahandusminister soostus esiti eksikombel nafta vale hinnalaega
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
WSJ kirjutas, et kui Brüsselis 23. novembril Vene naftale hinnalae kehtestamise üle kõnelusi alustati, teatasid Poola ja Balti riigid, et Euroopa Komisjoni plaan seada lagi 65 ja 70 dollari vahele on kõrgem kui Vene nafta turuhind ja seega liiga kõrge.
Väljaanne märkis, et samal päeval helistas USA rahandusministeeriumi esindaja Eesti rahandusministrile ning viimane oli 65-dollarilise hinnalaega nõus.
Siis aga selgus, et tema ministeerium hinnalaega ei tegelenud ning Eesti ametnikud tegid kiiresti Washingtonile selgeks, et Eesti seda siiski ei toeta. Peatselt vestles USA rahandusminister Janet Yellen plaanist Eesti peaministri Kaja Kallasega.
Akkermann, kellest sai rahandusminister 19. oktoobril, kuna senine minister Keit Pentus-Rosimannus soovis siirduda Euroopa kontrollikotta, kinnitas ERR-ile, et niisugune lugu leidis tõepoolest aset.
"Tegemist oli tööõnnetusega, sest olin äsja ametisse astunud ja Keit Pentus-Rosimannus oli saanud Eesti positsiooni kohta neis läbirääkimistes briifi, aga mina ei olnud seda saanud. Minu välissuhete nõunik, kes telefonikõnet vahendas, ei teadnud, et mind peaks briifima. See briif kukkus kahe ministri vahetuse vahel maha, tegu oli puhtal kujul tööõnnetusega," tõdes ta.
Akkermanni sõnul lõppes telefonikõne kokkuleppega, et ta helistab Eesti esindajale Brüsselis Aivo Oravale ning viimane teavitaski värsket ministrit sellest, et Eesti positsioon on teistsugune.
Vene naftale kehtestatud hinnalagi tähendab, et alates 5. detsembrist on keelatud sellise Venemaa nafta transport kolmandatesse riikidesse, mis on ostetud kallimalt kui 60 dollarit barreli kohta. Samuti ei tohi osutada teenuseid laevadele, mis kallimat Venemaa naftat veavad.
Kokkuleppe kohaselt vaadatakse Venemaa nafta hinnalagi iga kahe kuu tagant üle, et hinnata, kas kehtiv piirhind on olusid arvestades õige ja vajadusel määrata uus tase. Leppes on ka punkt, et hinnalagi peab olema vähemalt viis protsenti maailmaturu keskmisest hinnast allpool.
### Response:
Eesti rahandusminister soostus esiti eksikombel nafta vale hinnalaega
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Ulmesarja Orpheuse Raamatukogu 66. raamatuna äsja ilmunud "Täheraua saaga" on põhjamaine fantaasialugu kahest vennast ja nende õest, Turmavalla sohinguööl sigitatud tüdrukust, ning emast, kes peab südatalvises metsas sünnituse järgselt langetama otsuseid, mida ükski ema kunagi langetama ei peaks. Ja mõistagi sekkuvad inimeste ellu ning toimetamistesse ka jumalad.
"Juba maast madalast on mind paelunud Põhjala saagad ja antiiktragöödiad," on autor tunnistanud. "Täheraua saaga" on aupaklik kummardus põhjala saagadele, müütidele ja muinasjuttudele, selgitas Kalmsten.
Raamatusarja koostaja Raul Sulbi kinnitusel võib mõlema motiive leida ka sellest teosest, mis asetab karmis varakeskaegses fantaasiamaailmas vastamisi kaks venda ja nende õe.
"Aga võib-olla on see lugu eelkõige hoopis kahest veripunaste ruunidega taprist, mis otsivad oma õiget omanikku ning ajavad tülli vennad ja õe," lisas Sulbi.
Raamatu mustvalged illustratsioonid on teinud kunstnik Liis Roden, kaanepildi autor on kunstnik Meelis Krošetskin.
Manfred Kalmsteni pseudonüümi kasutav autor tuli kirjandusse lühijuttudega 2012. aastal, tema auhinnatud debüütkogumik "Raske vihm" ilmus aastal 2020. Tunnustust jagus ka möödunud aastal Orpheuse Raamatukogus ilmavalgust näinud jutukogule "Kaarnalaul", mis kirjeldas Aekadioni impeeriumi hävingut ja selle tragöödiani viinud peategelaste isiklikke ambitsioone.
Viimasest viiest aastast neljal on Kalmsten pälvinud oma lühiproosaga Eesti ulmeauhinna Stalker (2018, 2020, 2021, 2022). Novembrist 2022 on Manfred Kalmsten ka Eesti kirjanike liidu liige.
Orpheuse Raamatukogu on aastast 2011 ilmuv kirjastuse Fantaasia pehmekaaneline ulmesari, mis avaldab nii ulmeklassikat (Isaac Asimov, Ray Bradbury, Arthur C. Clarke, Robert A. Heinlein, Ursula K. Le Guin, vennad Strugatskid), Eestis vähem tuntud autoreid (Brain Aldiss, Joe Haldeman, Fritz Leiber) kui ka nüüdisulmet (Aliette de Bodard, Alastair Reynolds, Charles Stross). Sarja koostab Raul Sulbi.
|
Ilmus Manfred Kalmsteni fantaasiaromaan "Täheraua saaga"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ulmesarja Orpheuse Raamatukogu 66. raamatuna äsja ilmunud "Täheraua saaga" on põhjamaine fantaasialugu kahest vennast ja nende õest, Turmavalla sohinguööl sigitatud tüdrukust, ning emast, kes peab südatalvises metsas sünnituse järgselt langetama otsuseid, mida ükski ema kunagi langetama ei peaks. Ja mõistagi sekkuvad inimeste ellu ning toimetamistesse ka jumalad.
"Juba maast madalast on mind paelunud Põhjala saagad ja antiiktragöödiad," on autor tunnistanud. "Täheraua saaga" on aupaklik kummardus põhjala saagadele, müütidele ja muinasjuttudele, selgitas Kalmsten.
Raamatusarja koostaja Raul Sulbi kinnitusel võib mõlema motiive leida ka sellest teosest, mis asetab karmis varakeskaegses fantaasiamaailmas vastamisi kaks venda ja nende õe.
"Aga võib-olla on see lugu eelkõige hoopis kahest veripunaste ruunidega taprist, mis otsivad oma õiget omanikku ning ajavad tülli vennad ja õe," lisas Sulbi.
Raamatu mustvalged illustratsioonid on teinud kunstnik Liis Roden, kaanepildi autor on kunstnik Meelis Krošetskin.
Manfred Kalmsteni pseudonüümi kasutav autor tuli kirjandusse lühijuttudega 2012. aastal, tema auhinnatud debüütkogumik "Raske vihm" ilmus aastal 2020. Tunnustust jagus ka möödunud aastal Orpheuse Raamatukogus ilmavalgust näinud jutukogule "Kaarnalaul", mis kirjeldas Aekadioni impeeriumi hävingut ja selle tragöödiani viinud peategelaste isiklikke ambitsioone.
Viimasest viiest aastast neljal on Kalmsten pälvinud oma lühiproosaga Eesti ulmeauhinna Stalker (2018, 2020, 2021, 2022). Novembrist 2022 on Manfred Kalmsten ka Eesti kirjanike liidu liige.
Orpheuse Raamatukogu on aastast 2011 ilmuv kirjastuse Fantaasia pehmekaaneline ulmesari, mis avaldab nii ulmeklassikat (Isaac Asimov, Ray Bradbury, Arthur C. Clarke, Robert A. Heinlein, Ursula K. Le Guin, vennad Strugatskid), Eestis vähem tuntud autoreid (Brain Aldiss, Joe Haldeman, Fritz Leiber) kui ka nüüdisulmet (Aliette de Bodard, Alastair Reynolds, Charles Stross). Sarja koostab Raul Sulbi.
### Response:
Ilmus Manfred Kalmsteni fantaasiaromaan "Täheraua saaga"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Esimene matš toimus Hiina naiskonna vastu, kellele kaotati 34:42.
Seejärel jätkus võistlus 9.-16. koha peale, kui esmalt võideti Rootsit 45:37 ja Poolat sama skooriga, aga siis pidid eestlannad tunnistama Itaalia 43:35 paremust ja lõpetasid kümnenda kohaga.
|
Epeenaiskond sai Kanada MK-etapil 10. koha
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene matš toimus Hiina naiskonna vastu, kellele kaotati 34:42.
Seejärel jätkus võistlus 9.-16. koha peale, kui esmalt võideti Rootsit 45:37 ja Poolat sama skooriga, aga siis pidid eestlannad tunnistama Itaalia 43:35 paremust ja lõpetasid kümnenda kohaga.
### Response:
Epeenaiskond sai Kanada MK-etapil 10. koha
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Marek Mägi ja Aivar Mäemetsa taastuvenergiafirma Evecon alustab päikesepargi ehitust 2023. aastal, eesmärgiga asuda täisvõimsusel tootma 2024. aasta alguses.
Lääneranna, Põhja-Sakala ja Järva valla päikeseparkide väljaehitatav koguvõimsus on 100 megavatti ja aastane prognoositav toodang kuni 100 000 megavatt-tundi. Lääneranna vallas asuva projekti suurus on 70 megavatti ja see oleks valmimisel Baltikumi suurim.
"Järgneva kuue aasta jooksul ehitame nii Eestisse kui ka kogu Baltikumi peale 2,5 gigavatti taastuvelektrijaamasid. Plaanis on ehitada nii tuult, päikest kui ka salvestust ning sellega suudame juba katta 540 000 majapidamise energiatarbimise ning pakkuda varustuskindlust ka pärast Venemaa elektrivõrgu desünkroniseerimist," ütles Evecon OÜ juhatuse liige Karl Kull.
Eveconil on päikeseparke koguvõimsusega 40 megavatti, selle tehingu tulemusena kasvab portfell 140 megavatini. Alates 2022. aasta sügisest on Eveconil eri omavalitsustes üle Eesti arendamisel suurusjärgus 1100 megavatti aktiivseid päikesepargi ning 700 megavatti tuuleparkide projekte, mille rajamist planeerib aastatel 2025-2026.
Mirova on jätkusuutlikule investeerimisele pühendunud fond, kuuludes Natixis Investment Managersi gruppi. Mirova eesmärk on investeerida uuendustesse, et viia ellu suure keskkonna- ja sotsiaalse mõjuga lahendusi. Mirova ja selle sidusettevõtted haldavad 30. septembri 2022 seisuga 25,3 miljardit eurot.
|
Evecon rajab Lääneranna valda 70-megavatise päikesepargi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Marek Mägi ja Aivar Mäemetsa taastuvenergiafirma Evecon alustab päikesepargi ehitust 2023. aastal, eesmärgiga asuda täisvõimsusel tootma 2024. aasta alguses.
Lääneranna, Põhja-Sakala ja Järva valla päikeseparkide väljaehitatav koguvõimsus on 100 megavatti ja aastane prognoositav toodang kuni 100 000 megavatt-tundi. Lääneranna vallas asuva projekti suurus on 70 megavatti ja see oleks valmimisel Baltikumi suurim.
"Järgneva kuue aasta jooksul ehitame nii Eestisse kui ka kogu Baltikumi peale 2,5 gigavatti taastuvelektrijaamasid. Plaanis on ehitada nii tuult, päikest kui ka salvestust ning sellega suudame juba katta 540 000 majapidamise energiatarbimise ning pakkuda varustuskindlust ka pärast Venemaa elektrivõrgu desünkroniseerimist," ütles Evecon OÜ juhatuse liige Karl Kull.
Eveconil on päikeseparke koguvõimsusega 40 megavatti, selle tehingu tulemusena kasvab portfell 140 megavatini. Alates 2022. aasta sügisest on Eveconil eri omavalitsustes üle Eesti arendamisel suurusjärgus 1100 megavatti aktiivseid päikesepargi ning 700 megavatti tuuleparkide projekte, mille rajamist planeerib aastatel 2025-2026.
Mirova on jätkusuutlikule investeerimisele pühendunud fond, kuuludes Natixis Investment Managersi gruppi. Mirova eesmärk on investeerida uuendustesse, et viia ellu suure keskkonna- ja sotsiaalse mõjuga lahendusi. Mirova ja selle sidusettevõtted haldavad 30. septembri 2022 seisuga 25,3 miljardit eurot.
### Response:
Evecon rajab Lääneranna valda 70-megavatise päikesepargi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Uuel albumil teeb räppar, kodanikunimega Simbiatu Abisola Abiola Ajikawo, taas koostööd Londoni indie -R&B kollektiivi Sault põhivedaja, produtsent Infloga. Albumi andis välja Forever Living Originals, mille alt on pärit ka kõik Saulti albumid.
Little Simzi eelmine album "Sometimes I Might Be Introvert" ilmus 2021. aastal ja tänavu oktoobris pälvis Little Simz albumi eest ka Mercury auhinna, mille saab Briti või Iiri aasta parim album. 2021. aasta detsembris valis kultuuriportaal albumi aasta teiseks kõige paremaks albumiks.
|
Little Simz avaldas uue albumi "No Thank You"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuel albumil teeb räppar, kodanikunimega Simbiatu Abisola Abiola Ajikawo, taas koostööd Londoni indie -R&B kollektiivi Sault põhivedaja, produtsent Infloga. Albumi andis välja Forever Living Originals, mille alt on pärit ka kõik Saulti albumid.
Little Simzi eelmine album "Sometimes I Might Be Introvert" ilmus 2021. aastal ja tänavu oktoobris pälvis Little Simz albumi eest ka Mercury auhinna, mille saab Briti või Iiri aasta parim album. 2021. aasta detsembris valis kultuuriportaal albumi aasta teiseks kõige paremaks albumiks.
### Response:
Little Simz avaldas uue albumi "No Thank You"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
HC Panter seljatas Astri Arenal tiitlikaitsja Tartu Välk 494 6:3 (3:0, 1:1, 2:3) ning kindlustas teist tabelikohta. Pantrid juhtisid viimase kolmandiku alguses mängu 5:0, ometi suutsid Dmitri Kuznetsov, Aleksejš Širokovs ja Harri Koll (1+1) arvulises vähemuses mängides värava visata ning kohtumisse pinge tagasi tuua. Külaliste kuues värav sündis 50 sekundit enne lõpusireeni.
HC Panteri poolel kogusid kaks resultatiivsuspunkti Jaanus Sorokin (2+0), Roland Luht (1+1), Andrei Rozinko (2+0), Ilja Babrushev (1+1), Silver Kerna (0+2) ja Paul Sillandi (0+2). Tartu Välk 494 poolel tõrjus Andrei Bonch-Bruevich 31 ning Juri Bahturin kolm vastaste pealeviset. HC Panteri väravalukk Anatoli Sizov tegi kahjutuks 30 litrit.
Kohtla-Järve HC Everest alistas kodus HS Riga 4:2 (1:0, 2:2, 1:0). Võitjate väravad viskasid Mihhail Lupanov, Mihail Sabirov (1+2), Yakov Naumov ja Deniss Antonov. Lätlaste poolel olid täpsed Verners Fricbergs ja Rauls Ladusans. HC Everesti väravasuul tõrjus Dmitri Rovda 38 ning HS Riga poolel Oskars Gusevs 19 vastaste pealeviset.
Hokiliiga tabeliseis: HK Kurbads 24 (12), HC Panter 23 (13), HC Everest 12 (11), Tartu Välk 494 12 (14), HS Riga 11 (14), Narva PSK 10 (12), SK Viru Sputnik 0 (12).
|
Hokiliiga keskses mängus alistas HC Panter võõrsil Tartu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
HC Panter seljatas Astri Arenal tiitlikaitsja Tartu Välk 494 6:3 (3:0, 1:1, 2:3) ning kindlustas teist tabelikohta. Pantrid juhtisid viimase kolmandiku alguses mängu 5:0, ometi suutsid Dmitri Kuznetsov, Aleksejš Širokovs ja Harri Koll (1+1) arvulises vähemuses mängides värava visata ning kohtumisse pinge tagasi tuua. Külaliste kuues värav sündis 50 sekundit enne lõpusireeni.
HC Panteri poolel kogusid kaks resultatiivsuspunkti Jaanus Sorokin (2+0), Roland Luht (1+1), Andrei Rozinko (2+0), Ilja Babrushev (1+1), Silver Kerna (0+2) ja Paul Sillandi (0+2). Tartu Välk 494 poolel tõrjus Andrei Bonch-Bruevich 31 ning Juri Bahturin kolm vastaste pealeviset. HC Panteri väravalukk Anatoli Sizov tegi kahjutuks 30 litrit.
Kohtla-Järve HC Everest alistas kodus HS Riga 4:2 (1:0, 2:2, 1:0). Võitjate väravad viskasid Mihhail Lupanov, Mihail Sabirov (1+2), Yakov Naumov ja Deniss Antonov. Lätlaste poolel olid täpsed Verners Fricbergs ja Rauls Ladusans. HC Everesti väravasuul tõrjus Dmitri Rovda 38 ning HS Riga poolel Oskars Gusevs 19 vastaste pealeviset.
Hokiliiga tabeliseis: HK Kurbads 24 (12), HC Panter 23 (13), HC Everest 12 (11), Tartu Välk 494 12 (14), HS Riga 11 (14), Narva PSK 10 (12), SK Viru Sputnik 0 (12).
### Response:
Hokiliiga keskses mängus alistas HC Panter võõrsil Tartu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Meetmega saavad liituda üle 10-kilovatise paindliku tarbimisvõimsusega elektritarbijad.
"Elektritarbimise vabatahtlikku vähendamist rakendab Elering alles siis, kui kõik turupõhised võimalused – tootmise suurendamine, tarbimise paindlikkus ja süsteemihaldurite reservid – on ammendunud ja tootmine ei kata vaatamata sellele elektritarbimist," ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
Esmalt ergutab Elering elektritarbijaid leppima kokku enda elektrimüüjaga hinnast sõltuvas elektritarbimise paindlikkuses. "Vajadus rakendada tarbimise vähendamist keskselt on ebatõenäoline, kuid võib mitmete riskide samaaegsel kuhjumisel siiski tekkida. Tahame olla selleks valmis enne, kui asume rakendama elektritarbimise roteeruvat piiramist läbi Elektrilevi," ütles Veskimägi.
Süsteemiga liitmiseks peab tarbija täitma vormi Eleringi kodulehel ning kui on näha, et elektrisüsteemis on tekkimas keeruline olukord, saadab Elering meetmega liitunutele mõne tunnise etteteatamisega sõnumi.
Elering jälgib elektrisüsteemi toimimist ning saadab SMS teavituse, kui meetme rakendamise võib lõpetada.
Vabatahtlikus tarbimise vähendamise meetmes osalemisega ei kaasne rahalist hüvitist. Rahaline mõju kujuneb sellest, et toetusmeetmes osalev tarbija jätab osa elektrit tarbimata. Kuna tegu on vabatahtliku meetmega, ei pea osalejad tõendama, et on tarbimist palve peale vähendanud.
Eleringi tarbimise vabatahtliku vähendamise meede kestab sellel talvel ehk kuni 2023. aasta aprillini.
|
Elering käivitab suurtarbijatele tarbimise vähendamise meetme
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meetmega saavad liituda üle 10-kilovatise paindliku tarbimisvõimsusega elektritarbijad.
"Elektritarbimise vabatahtlikku vähendamist rakendab Elering alles siis, kui kõik turupõhised võimalused – tootmise suurendamine, tarbimise paindlikkus ja süsteemihaldurite reservid – on ammendunud ja tootmine ei kata vaatamata sellele elektritarbimist," ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
Esmalt ergutab Elering elektritarbijaid leppima kokku enda elektrimüüjaga hinnast sõltuvas elektritarbimise paindlikkuses. "Vajadus rakendada tarbimise vähendamist keskselt on ebatõenäoline, kuid võib mitmete riskide samaaegsel kuhjumisel siiski tekkida. Tahame olla selleks valmis enne, kui asume rakendama elektritarbimise roteeruvat piiramist läbi Elektrilevi," ütles Veskimägi.
Süsteemiga liitmiseks peab tarbija täitma vormi Eleringi kodulehel ning kui on näha, et elektrisüsteemis on tekkimas keeruline olukord, saadab Elering meetmega liitunutele mõne tunnise etteteatamisega sõnumi.
Elering jälgib elektrisüsteemi toimimist ning saadab SMS teavituse, kui meetme rakendamise võib lõpetada.
Vabatahtlikus tarbimise vähendamise meetmes osalemisega ei kaasne rahalist hüvitist. Rahaline mõju kujuneb sellest, et toetusmeetmes osalev tarbija jätab osa elektrit tarbimata. Kuna tegu on vabatahtliku meetmega, ei pea osalejad tõendama, et on tarbimist palve peale vähendanud.
Eleringi tarbimise vabatahtliku vähendamise meede kestab sellel talvel ehk kuni 2023. aasta aprillini.
### Response:
Elering käivitab suurtarbijatele tarbimise vähendamise meetme
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Koikson selgitas, et loo esimene versioon sai salvestatud eelmisel talvel, kuid ta ei soovinud seda toona tormakalt välja lasta. "Mul on hea meel, et ma seda ei teinud, sest sel aastal lisandusid veel Erki Pärnoja kitarril ja Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor, kes kiirelt enda panuse salvestasid ja sellega minu jaoks kogu loo uuele tasemele tõstsid," sõnas laulja.
"Detsember" on Koiksoni sõnul pühendatud inimestele, kes pühade ajal üksinda peavad olema. "Detsember ja jõulud on saanud perega koos olemise templi ja mul vedanud, et mul on need inimesed, kellega sellel ajal koos olla. See lugu tahaks olla toeks just nendele, kellel tuleb pühad üksinda veeta," märkis ta.
"Oma vaimusilmas näen, et kõige õigem oleks seda lugu kuulata karupükstes suures lumehanges taevast põrnitsedes või mõnes muus sarnases olukorras, kus kõik keeruline korraks pausile jääks," kirjeldas Koikson.
|
Liisi Koikson avaldas uue loo "Detsember"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koikson selgitas, et loo esimene versioon sai salvestatud eelmisel talvel, kuid ta ei soovinud seda toona tormakalt välja lasta. "Mul on hea meel, et ma seda ei teinud, sest sel aastal lisandusid veel Erki Pärnoja kitarril ja Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor, kes kiirelt enda panuse salvestasid ja sellega minu jaoks kogu loo uuele tasemele tõstsid," sõnas laulja.
"Detsember" on Koiksoni sõnul pühendatud inimestele, kes pühade ajal üksinda peavad olema. "Detsember ja jõulud on saanud perega koos olemise templi ja mul vedanud, et mul on need inimesed, kellega sellel ajal koos olla. See lugu tahaks olla toeks just nendele, kellel tuleb pühad üksinda veeta," märkis ta.
"Oma vaimusilmas näen, et kõige õigem oleks seda lugu kuulata karupükstes suures lumehanges taevast põrnitsedes või mõnes muus sarnases olukorras, kus kõik keeruline korraks pausile jääks," kirjeldas Koikson.
### Response:
Liisi Koikson avaldas uue loo "Detsember"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti võitis oma alagrupi, veerandfinaalis võideti Leedut ja poolfinaalis alistati Soome tulemusega 15:10.
Finaalis kohtuti Suurbritannia koondisega, kes poolfinaalis oli parem Slovakkia võistkonnast. Finaal oli väga tasavägine ja pingeline ning Suurbritannia juhtis veel 8:7. Tugev kaitse kallutas aga kaalukausi eestlaste kasuks ja lõpuks jäädi peale 13:10.
Pronksmedali võitis Soome.
"Kuigi Eesti ultimate frisbee harrastajate arv on võrreldes Suurbritanniaga kordi väiksem, näitasime, et põhjaliku ettevalmistuse ja suurepärase tiimivaimuga suudame liigutada mägesid! Aitäh vastastele kõva võitluse eest ja palju õnne, Eesti!" kommenteeris Eesti võistkonna liider Jakob Tamm.
Ultimate frisbee ehk võistkondlik taldrikulennutamine nõuab mängijatelt nii häid visketehnika oskuseid kui ka tugevaid füüsilisi omadusi kiireks liikumiseks väljakul. Spordiala harrastatakse discgolfist veidi erineva kettaga. Kuigi mänguvahendiks on palli asemel ketas, siis mängu dünaamika on pigem sarnane palliga mängitavatele spordialadele (jalgpall, ameerika jalgpall).
|
Eesti võitisultimate frisbeeEuroopa sisemeistrivõistlustel kulla
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti võitis oma alagrupi, veerandfinaalis võideti Leedut ja poolfinaalis alistati Soome tulemusega 15:10.
Finaalis kohtuti Suurbritannia koondisega, kes poolfinaalis oli parem Slovakkia võistkonnast. Finaal oli väga tasavägine ja pingeline ning Suurbritannia juhtis veel 8:7. Tugev kaitse kallutas aga kaalukausi eestlaste kasuks ja lõpuks jäädi peale 13:10.
Pronksmedali võitis Soome.
"Kuigi Eesti ultimate frisbee harrastajate arv on võrreldes Suurbritanniaga kordi väiksem, näitasime, et põhjaliku ettevalmistuse ja suurepärase tiimivaimuga suudame liigutada mägesid! Aitäh vastastele kõva võitluse eest ja palju õnne, Eesti!" kommenteeris Eesti võistkonna liider Jakob Tamm.
Ultimate frisbee ehk võistkondlik taldrikulennutamine nõuab mängijatelt nii häid visketehnika oskuseid kui ka tugevaid füüsilisi omadusi kiireks liikumiseks väljakul. Spordiala harrastatakse discgolfist veidi erineva kettaga. Kuigi mänguvahendiks on palli asemel ketas, siis mängu dünaamika on pigem sarnane palliga mängitavatele spordialadele (jalgpall, ameerika jalgpall).
### Response:
Eesti võitisultimate frisbeeEuroopa sisemeistrivõistlustel kulla
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kaasaegne kõnesüntees kasutab salvestatud inimhäält treeningkorpusena, mis koosneb piisavast hulgast tekstidest ja neile vastavast kõnest. Salvestatud treeningkorpust nimetatakse ka kõnesünteesi doonorhääleks. Treeningkorpuse loomiseks on Kõneveebis tööriist, mille abil saab oma arvutis lauseid lugeda ja sobivas vormis salvestada. Mida rohkem lauseid lugeda, seda parema häälemudeli oskab Minu Hääl doonorhäälest treenida. Ehkki treenitud sünteeshääl pole inimhääle üks-ühele klooniks, kajastuvad sünteeshääles doonorhääle kõla ja ilmekus.
Kõnesünteesi kasutusvaldkond on tänapäeval lai. Üheks oluliseks funktsiooniks on erivajadustega inimeste juurdepääsuvõimaluste avardamine. Kõnehäirega või hääle kaotanud inimesed saavad süntesaatori abil häälega suhelda. Vaegnägijatel ja -lugejatel on tänu kõnesünteesile juurdepääs elektroonilistele tekstidele. Küllalt palju sünteesi kasutajaid ammutab tekstidest informatsiooni paralleelselt muude tegevustega, nagu autojuhtimine, bussisõit, jalutamine või sportimine. ETV kanalites saab võõrkeelsete saadete ja filmide subtiitreid lasta endale sünteeshääles ette lugeda. Samuti on kõnesüntees vajalik kodumasinates, isejuhtivates autodes ja ka uutes nutikates abivahendites, mis suhtlevad tehisintellekti ajastul inimkeeles.
Ehkki kõnesünteesi kasutajate hulk suureneb, ei piisa alati olemasolevatest häältest. Kasutajal võib vaja olla unikaalset sünteeshäält spetsiifilist stiili nõudvaks kasutuseks, nagu arvutimängude või multifilmide dubleerimine. Samuti võib kasutaja eelistada enda häälel põhinevat sünteeshäält mõne elukutse puhul, kus on vaja palju ettekirjutatud teksti salvestada (nt taskuhäälingu saatejuht). Või kui inimese hääl on mingi haiguse tõttu kas ajutiselt või püsivalt kadumas, soovitakse oma häält konserveerida tulevikurakenduste tarbeks. Kõigil neil juhtudel on Minu Häälest abi, selle teenusega saab loodud sünteeshääli alla laadida ja kasutada kõnesüntesaatoritena oma arvutis või sünteesil põhinevates häälrakendustes. Kõneveebi teenuses Minu Hääl kasutatavad ressursid ja meetodid arenevad pidevalt uute ja paremate sünteeshäälte loomiseks, aga oma hääle salvestamisega ja selle treenimisega võiks alustada kohe.
|
Keeleminutid. Treeni oma häält
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaasaegne kõnesüntees kasutab salvestatud inimhäält treeningkorpusena, mis koosneb piisavast hulgast tekstidest ja neile vastavast kõnest. Salvestatud treeningkorpust nimetatakse ka kõnesünteesi doonorhääleks. Treeningkorpuse loomiseks on Kõneveebis tööriist, mille abil saab oma arvutis lauseid lugeda ja sobivas vormis salvestada. Mida rohkem lauseid lugeda, seda parema häälemudeli oskab Minu Hääl doonorhäälest treenida. Ehkki treenitud sünteeshääl pole inimhääle üks-ühele klooniks, kajastuvad sünteeshääles doonorhääle kõla ja ilmekus.
Kõnesünteesi kasutusvaldkond on tänapäeval lai. Üheks oluliseks funktsiooniks on erivajadustega inimeste juurdepääsuvõimaluste avardamine. Kõnehäirega või hääle kaotanud inimesed saavad süntesaatori abil häälega suhelda. Vaegnägijatel ja -lugejatel on tänu kõnesünteesile juurdepääs elektroonilistele tekstidele. Küllalt palju sünteesi kasutajaid ammutab tekstidest informatsiooni paralleelselt muude tegevustega, nagu autojuhtimine, bussisõit, jalutamine või sportimine. ETV kanalites saab võõrkeelsete saadete ja filmide subtiitreid lasta endale sünteeshääles ette lugeda. Samuti on kõnesüntees vajalik kodumasinates, isejuhtivates autodes ja ka uutes nutikates abivahendites, mis suhtlevad tehisintellekti ajastul inimkeeles.
Ehkki kõnesünteesi kasutajate hulk suureneb, ei piisa alati olemasolevatest häältest. Kasutajal võib vaja olla unikaalset sünteeshäält spetsiifilist stiili nõudvaks kasutuseks, nagu arvutimängude või multifilmide dubleerimine. Samuti võib kasutaja eelistada enda häälel põhinevat sünteeshäält mõne elukutse puhul, kus on vaja palju ettekirjutatud teksti salvestada (nt taskuhäälingu saatejuht). Või kui inimese hääl on mingi haiguse tõttu kas ajutiselt või püsivalt kadumas, soovitakse oma häält konserveerida tulevikurakenduste tarbeks. Kõigil neil juhtudel on Minu Häälest abi, selle teenusega saab loodud sünteeshääli alla laadida ja kasutada kõnesüntesaatoritena oma arvutis või sünteesil põhinevates häälrakendustes. Kõneveebi teenuses Minu Hääl kasutatavad ressursid ja meetodid arenevad pidevalt uute ja paremate sünteeshäälte loomiseks, aga oma hääle salvestamisega ja selle treenimisega võiks alustada kohe.
### Response:
Keeleminutid. Treeni oma häält
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Värskelt ametisse saanud Peruu president Dina Boluarte lubas esmaspäeva varahommikul, et esitab Peruu parlamendile eelnõu, millega tuuakse riigi parlamendi valimised kaks aastat varasemaks ning valimised toimuksid 2024. aasta aprillis.
Pühapäeval hukkus Peruus valitsusvastaste protestide käigus kaks noort inimest ja veel neli sai viga. Kaks noorukit hukkusid Peruu Apurimac regioonis Andide mäestikus, vahendas The Guardian.
Peruus puhkesid ulatuslikud valitsusvastased protestid kui riigi Kongress tagandas ametist eelmise presidendi Pedro Castillo.
Castillo tahtis enne enda tagandamishääletust Kongressi laiali saata. Sellele oli vastu nii riigi põhiseaduskohus kui ka mitmed Castillo valitsuse liikmed.
Castillo asemel vannutati Peruu presidendiks tema senine asepresident Dina Boluarte, kellest sai poliitilise kriisi järel esimene Peruu naispresident.
Valitsusvastased protestid on toimunud eelkõige Peruu maapiirkondades, kust on pärit enamus tagandatud presidendi Castillo toetajaid.
Ametis olev president Dina Boluarte teatas Twitteris, et mitte ühegi peruulase elu ei peaks tulema poliitiliste huvide ees ohvriks. Boluarte kutsus üles dialoogile ja vägivalla lõpetamisele.
La vida de ningún peruano amerita ser sacrificada por intereses políticos. Expreso mis condolencias por el fallecimiento de un ciudadano en Andahuaylas. Reitero mi invocación al diálogo y a deponer la violencia.
— Dina Boluarte Z. (@DinaErcilia) December 11, 2022
|
Peruu president lubas protestide tõttu erakorralisi valimisi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Värskelt ametisse saanud Peruu president Dina Boluarte lubas esmaspäeva varahommikul, et esitab Peruu parlamendile eelnõu, millega tuuakse riigi parlamendi valimised kaks aastat varasemaks ning valimised toimuksid 2024. aasta aprillis.
Pühapäeval hukkus Peruus valitsusvastaste protestide käigus kaks noort inimest ja veel neli sai viga. Kaks noorukit hukkusid Peruu Apurimac regioonis Andide mäestikus, vahendas The Guardian.
Peruus puhkesid ulatuslikud valitsusvastased protestid kui riigi Kongress tagandas ametist eelmise presidendi Pedro Castillo.
Castillo tahtis enne enda tagandamishääletust Kongressi laiali saata. Sellele oli vastu nii riigi põhiseaduskohus kui ka mitmed Castillo valitsuse liikmed.
Castillo asemel vannutati Peruu presidendiks tema senine asepresident Dina Boluarte, kellest sai poliitilise kriisi järel esimene Peruu naispresident.
Valitsusvastased protestid on toimunud eelkõige Peruu maapiirkondades, kust on pärit enamus tagandatud presidendi Castillo toetajaid.
Ametis olev president Dina Boluarte teatas Twitteris, et mitte ühegi peruulase elu ei peaks tulema poliitiliste huvide ees ohvriks. Boluarte kutsus üles dialoogile ja vägivalla lõpetamisele.
La vida de ningún peruano amerita ser sacrificada por intereses políticos. Expreso mis condolencias por el fallecimiento de un ciudadano en Andahuaylas. Reitero mi invocación al diálogo y a deponer la violencia.
— Dina Boluarte Z. (@DinaErcilia) December 11, 2022
### Response:
Peruu president lubas protestide tõttu erakorralisi valimisi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Ansambli Rute tõi kokku armastus muusika vastu ja soov eksperimenteerida. Bändi kuuluvad laulja Rute Trochynskyi, pianistist Hugo Luberg, trummar Ralf Erik Kollom, basskitarrist Alec Aleksejeva ja kitarrist Richard Raun. Rute esitab Trochynskyi omaloomingut, mida ühiselt rokilikku vormi arranžeeritakse.
Trochynskyi alustas lavateed oma muusikust isa Ruslan Trochynskyi kõrval 5-aastasena. Ta on andnud koolikontserte, esinenud koos Svjata Vatraga festivalidel ja televisioonis ning laulnud lavadel sooloartistina.
Loo "Heart's Desire" autor on Rute Trochynskyi, arranžeeringu lõid Hugo Luberg, Henri Paul Pukk, Märten Lehto ja Richard Raun ning laulu salvestas, masterdas ja miksis Rauno Avel.
|
Ansambel Rute andis välja Ukrainale pühendatud loo "Heart's Desire"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ansambli Rute tõi kokku armastus muusika vastu ja soov eksperimenteerida. Bändi kuuluvad laulja Rute Trochynskyi, pianistist Hugo Luberg, trummar Ralf Erik Kollom, basskitarrist Alec Aleksejeva ja kitarrist Richard Raun. Rute esitab Trochynskyi omaloomingut, mida ühiselt rokilikku vormi arranžeeritakse.
Trochynskyi alustas lavateed oma muusikust isa Ruslan Trochynskyi kõrval 5-aastasena. Ta on andnud koolikontserte, esinenud koos Svjata Vatraga festivalidel ja televisioonis ning laulnud lavadel sooloartistina.
Loo "Heart's Desire" autor on Rute Trochynskyi, arranžeeringu lõid Hugo Luberg, Henri Paul Pukk, Märten Lehto ja Richard Raun ning laulu salvestas, masterdas ja miksis Rauno Avel.
### Response:
Ansambel Rute andis välja Ukrainale pühendatud loo "Heart's Desire"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Hetkel eeldame, et nad kandideerivad," ütles Odinets ERR-ile.
Ta ütles, et sel juhul kandideeriks Marina Kaljurand Harju- ja Raplamaal ning Sven Mikser Tallinna Mustamäe ja Nõmme ringkonnas.
Sven Mikser ise ütles, et teatab oma otsusest esmalt erakonnale ning seejärel avalikkusele. Marina Kaljurand lubas otsuse teha selle nädala lõpuks.
Eelmistel riigikogu valimistel 2019. aastal sai Kaljurand Harju- ja Raplamaal 5504 häält ning Mikser Haaberstis, Põhja-Tallinnas ja Kristiines 1693 häält.
|
Odinets: eeldame, et Kaljurand ja Mikser kandideerivad
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hetkel eeldame, et nad kandideerivad," ütles Odinets ERR-ile.
Ta ütles, et sel juhul kandideeriks Marina Kaljurand Harju- ja Raplamaal ning Sven Mikser Tallinna Mustamäe ja Nõmme ringkonnas.
Sven Mikser ise ütles, et teatab oma otsusest esmalt erakonnale ning seejärel avalikkusele. Marina Kaljurand lubas otsuse teha selle nädala lõpuks.
Eelmistel riigikogu valimistel 2019. aastal sai Kaljurand Harju- ja Raplamaal 5504 häält ning Mikser Haaberstis, Põhja-Tallinnas ja Kristiines 1693 häält.
### Response:
Odinets: eeldame, et Kaljurand ja Mikser kandideerivad
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Orioni kapsel saadeti SLS-kanderaketi turjal Floridast Kennedy kosmosekeskusest teele 16. novembril. Mehitamata katselennu eesmärk oli sillutada teed inimeste Kuule naasmisele, mis on praeguste plaanide kohaselt kavas 2025. aasta lõpus või 2026. aastal. Eeskätt keskendusid NASA teadlased missiooni käigus Orioni kosmoselaeva vastupidavuse proovile panemisele.
Võrreldes rahvusvahelisest kosmosejaamast naasvate kosmoselaevadega on Kuu orbiidilt naasvate kapsite liikumiskiirus Maa ülaatmosfääri tabades märksa suurem, küündides 32 200 km/h. Nõnda kerkis Orioni väliskihi temperatuur selle käigus kokkupressitava õhu mõjul umbes 3000 °C-ni. Kuna tuleviku astronautide kaitsmiseks kasutati 50 aasta tagusest ajast erinevat lahendust, tahtis NASA veenduda, et see tõepoolest toimib.
Kosmoselaev otsustati kehvade ilmaolude tõttu algselt planeeritud maandumispaigas kukutada Vaiksesse ookeani San Diego linnast umbes 500 kilomeetri kaugusele. Ehkki kosmoselaev jäi esialgsete väliste vaatluste põhjal terveks, kavatsevad insenerid kuumusekilpi põhjalikumalt uurida. Lisaks kasutati kosmoselaeva pidurdamiseks 11 langevarju, millest osade seisukorda nüüd samuti uurima hakatakse.
Kui teadlased ja insenerid tulemustega rahule jäävad, on kosmoselaeva järgmine lend juba mehitatud. Kava kohaselt saadetakse neli astronauti 2024. aastal missioonile, mis piirdub esialgu vaid Kuu ümber tiiru tegemisega. Kui see samuti edukalt kulgeb, laskuvad Artemis 3 missiooni käigus kaks inimest Kuu lõunapoolusele kõige varem 2025. aasta lõpus.
Pikk teekond
Seekord tegi Orioni kosmoselaev ümber Kuu pika tiiru, jõudes Maast umbes 430 000 kilomeetri kaugusele. Nii kaugel koduplaneedist polnud käinud veel ükski inimestele mõeldud kosmoselaev. Kuust möödus Orion 22. novembril 130 kilomeetri kauguselt.
Orioni sees oli kaks astronaudi kostüümis ning sensoritega varustatud mannekeeni Helga ja Zohar. Nendega mõõdeti, kui tugevat kosmilist kiirgust tuleb astronautidel oma teekonnal taluda. Uudse lahendusena katsetati ka veste, mis peaks astronautide ülakeha tabavat kiirgusvoogu oluliselt vähendama.
Kokku kestis lend 25,5 päeva. Mehitatud kuumissioonid hakkavad kestma ligikaudu kümme päeva.
|
NASA kuulaev plärtsatas Vaiksesse ookeani
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Orioni kapsel saadeti SLS-kanderaketi turjal Floridast Kennedy kosmosekeskusest teele 16. novembril. Mehitamata katselennu eesmärk oli sillutada teed inimeste Kuule naasmisele, mis on praeguste plaanide kohaselt kavas 2025. aasta lõpus või 2026. aastal. Eeskätt keskendusid NASA teadlased missiooni käigus Orioni kosmoselaeva vastupidavuse proovile panemisele.
Võrreldes rahvusvahelisest kosmosejaamast naasvate kosmoselaevadega on Kuu orbiidilt naasvate kapsite liikumiskiirus Maa ülaatmosfääri tabades märksa suurem, küündides 32 200 km/h. Nõnda kerkis Orioni väliskihi temperatuur selle käigus kokkupressitava õhu mõjul umbes 3000 °C-ni. Kuna tuleviku astronautide kaitsmiseks kasutati 50 aasta tagusest ajast erinevat lahendust, tahtis NASA veenduda, et see tõepoolest toimib.
Kosmoselaev otsustati kehvade ilmaolude tõttu algselt planeeritud maandumispaigas kukutada Vaiksesse ookeani San Diego linnast umbes 500 kilomeetri kaugusele. Ehkki kosmoselaev jäi esialgsete väliste vaatluste põhjal terveks, kavatsevad insenerid kuumusekilpi põhjalikumalt uurida. Lisaks kasutati kosmoselaeva pidurdamiseks 11 langevarju, millest osade seisukorda nüüd samuti uurima hakatakse.
Kui teadlased ja insenerid tulemustega rahule jäävad, on kosmoselaeva järgmine lend juba mehitatud. Kava kohaselt saadetakse neli astronauti 2024. aastal missioonile, mis piirdub esialgu vaid Kuu ümber tiiru tegemisega. Kui see samuti edukalt kulgeb, laskuvad Artemis 3 missiooni käigus kaks inimest Kuu lõunapoolusele kõige varem 2025. aasta lõpus.
Pikk teekond
Seekord tegi Orioni kosmoselaev ümber Kuu pika tiiru, jõudes Maast umbes 430 000 kilomeetri kaugusele. Nii kaugel koduplaneedist polnud käinud veel ükski inimestele mõeldud kosmoselaev. Kuust möödus Orion 22. novembril 130 kilomeetri kauguselt.
Orioni sees oli kaks astronaudi kostüümis ning sensoritega varustatud mannekeeni Helga ja Zohar. Nendega mõõdeti, kui tugevat kosmilist kiirgust tuleb astronautidel oma teekonnal taluda. Uudse lahendusena katsetati ka veste, mis peaks astronautide ülakeha tabavat kiirgusvoogu oluliselt vähendama.
Kokku kestis lend 25,5 päeva. Mehitatud kuumissioonid hakkavad kestma ligikaudu kümme päeva.
### Response:
NASA kuulaev plärtsatas Vaiksesse ookeani
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Toomas Jasmini juhendatav Pärnu noored võitsid esimese geimi 25:22, ent kaotasid tasavägise teise vaatuse 25:27. Kolmandas geimis jäi Võru peale kindlalt 25:11, aga neljanda võitis Pärnu 25:18. Viiendas geimis asus Pärnu 12:4 juhtima ja võitis lõpuks 15:11.
Hea mängu tegi diagonaalründaja Kaur Erik Kais, kes lõi maha pooled tõsted ja kogus 21 punkti (+9). Tony Tammiksaar panustas 13 silmaga (0). Võru eest oli 22 punktiga (+10) üleplatsimees Matthew Slivinski.
Pärnu rünnakuprotsent oli 38 ja vastuvõtt 54. Võrul olid samad näitajad 41 ja 51.
Kolmanda võidu saanud Pärnu on liigatabelis kaheksa punktiga viimasel ehk seitsmendal kohal, Võru on 13 punktiga kuues. Liider on Selver/TalTech 31 punktiga, neile järgneb Tartu Bigbank 28 punktiga.
|
Pärnu alistas Balti liiga aasta viimases mängus Võru
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toomas Jasmini juhendatav Pärnu noored võitsid esimese geimi 25:22, ent kaotasid tasavägise teise vaatuse 25:27. Kolmandas geimis jäi Võru peale kindlalt 25:11, aga neljanda võitis Pärnu 25:18. Viiendas geimis asus Pärnu 12:4 juhtima ja võitis lõpuks 15:11.
Hea mängu tegi diagonaalründaja Kaur Erik Kais, kes lõi maha pooled tõsted ja kogus 21 punkti (+9). Tony Tammiksaar panustas 13 silmaga (0). Võru eest oli 22 punktiga (+10) üleplatsimees Matthew Slivinski.
Pärnu rünnakuprotsent oli 38 ja vastuvõtt 54. Võrul olid samad näitajad 41 ja 51.
Kolmanda võidu saanud Pärnu on liigatabelis kaheksa punktiga viimasel ehk seitsmendal kohal, Võru on 13 punktiga kuues. Liider on Selver/TalTech 31 punktiga, neile järgneb Tartu Bigbank 28 punktiga.
### Response:
Pärnu alistas Balti liiga aasta viimases mängus Võru
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tallinna linnavolikogus on neljapäeval teisel ja viimasel lugemisel linna järgmise aasta eelarve, mille maht on 1,1 miljardit eurot.
Opositsioonierakondade – Eesti 200, EKRE, Isamaa ja Reformierakond – fraktsioonide juhid leidsid ERR-ile vastates eelarvest nii mõnegi sellise rahaeraldise, mille võiks nende hinnangul märksa vajalikuma peale suunata.
Suurima opositsioonifraktsiooni, Reformierakonna, esimees Kristen Michal nentis, et eelarves vähenevad investeeringud, mida on vaja pealinna arenguks.
"Kiidetakse suureks Vanasadama trammiprojekti, kuid võin meenutada, et juba aastail 205–2016 oli see projekt koos välisrahaga töökavades, nagu Ülemiste tramm. Linn peaks hakkama arendama Haabersti, Mustamäe-Nõmme, Lasnamäe ja Pirita suunalist trammiliiklust ning kaugemale vaadates ka Põhja-Tallinna ühendust Lasnamäe suunal, läbi Kristiine," lausus Michal.
Ka Eesti 200 tahab, et rööbastransport oleks rohkem pildil. Raha peaks võtma ära tasuta ühistranspordilt, ütles Eesti 200 fraktsiooni asejuht Joel Jesse.
""Tasuta" teenuse asemel tuleks investeerida ühistranspordi konkurentsivõimesse, tõsta ühenduskiiruseid ja arendada Tallinnas samm-sammult välja kiire ja mugav rööbastranspordivõrk, mis väärtustaks linnaruumi ja aitaks muuta meie elukeskkonna keskkonnasõbralikumaks. Tänane "tasuta" ühistransport neelab iga-aastaselt aina suuremaid summasid ning hoolimata sellest autostub Tallinn edasi, kuna Tallinna ühistransport on aeglane ja liinivõrk ei vasta enam inimeste ootustele," lausus ta.
Kui Reformierakond ja Eesti 200 soovivad rööbastransporti rohkem raha, siis EKRE hinnangul peaks esimesel võimalusel korda tegema Peterburi tee. Järgmise aasta eelarves on raha ette nähtud remondiprojekti koostamiseks.
"Linnavalitsusel oli remont paar aastat tagasi küll plaanis, kuid see lükati teadmata ajaks edasi. Samas ehitushinnad aina tõusevad ja hädavajalike remonditööde edasilükkamine ei ole mõistlik," ütles EKRE fraktsiooni esimees Mart Kallas.
Ühes asjas on Reformierakond ja EKRE ning ka Isamaa ühel meelel – opositsiooni tehtud muudatusettepanekuid linnaeelarvesse saaks ja peaks rahastama linna meediakulude arvelt.
"Raha aruka kasutuse poolelt on ülekulu (Tallinna linnapea Mihhail) Kõlvarti poolt hädavajaduseks peetavad ligi 70 kommunikatsioonitöötajat, keskmise palgaga 2058 eurot kuus. Üle on (eelarves) ka linnajuhtidele eetriaja ostmiseks ja muuks propagandaks ligi kolm miljonit eurot. Palgaliste kiitjate ja propaganda koomaletõmbamisega saaks näiteks täita kohe järgmisel aastal lubaduse pensionäridele, tõsta hinnatõusutoetus 200 euroni. See on üsna märgiline valik, kas üks või teine," lausus Michal.
Tallinnas on 93 000 pensionäri. Pensionilisa tõstmine 200 euroni maksab ligikaudu 2,5 miljonit eurot.
Tallinna kommunikatsioonkulude ülerahastamisele juhtis tähelepanu ka Isamaa fraktsiooni juht Karl Sander Kase. "Keerulistel aegadel saaks neid vahendeid suunata eluasemete energiatõhususe suurendamiseks ning erinevatele vajaduspõhistele toetusmeetmetele," leidis ta.
Eestikeelsele õppele üleminek tekitab küsimusi
Tallinna võim, eelkõige selle keskerakondlik osa, on olnud kriitiline täielikult eestikeelsele õppele ülemineku suhtes, sest nende hinnangul tehakse seda kiirustades ning vajalikud õpetajad puuduvad. Opositsioon on aga pikemat aega näidanud näpuga eelarve suunas, et seal puudub selleks eraldatud raha.
Isamaa on vastava ettepaneku, et raha peaks selle jaoks eelarvesse suunama, ka teinud.
"Eesti keele süvaõppeks on järgmisel aastal ette nähtud ainult 53 000 eurot. Võrdluseks – Tallinna vene lütseumile, mis pakub venekeelseid kursuseid, on ette nähtud 47 000 eurot. Isamaa ettepaneku järgi tõuseks eesti keele süvaõppeks ette nähtud vahendid haridusasutuste töötajatele kolmele miljonile eurole," ütles Kase.
Lisaks vene lütseumi toetamisele peaks Tallinn loobuma ka rahuliku kooselamise programmi toetamisest, lisas ta. "Kõige parem viis, kuidas tagada ühtne inforuum ning vältida pingeid ühiskonnas, on keeleoskus. See tähendab, et linna raha tuleks suunata eestikeelsele haridusele üleminekuks," ütles Kase.
"Eelarvest on puudu arvestatav pingutus eestikeelsele haridusele üleminekuks, see on muidugi nii poliitilise hoiaku tõttu, linnapea ja Keskerakond on riigikeelsele haridusele ülemineku vastu," lausus Michal.
Jesse sõnul peab haridusvaldkond üldiselt saama rohkem raha. "Sealhulgas suurendada õpetajate arvu, et klassikomplektide suurused oleks vastavuses seadusega ja et õpilased ei peaks osades koolides õppima kahes vahetuses, mis pärsib huviringides käimist ja on keeruline nii õpilastele, lastevanematele kui õpetajatele," lausus ta.
Lumetõrje peaks olema linna kohustus
Aastaajale omaselt on pealinlastel kombeks arutada, kas lund ja libedust saaks pealinna tänavatelt äkki kuidagi kiiremini ja paremini tõrjuda.
Isamaa on näiteks mitu aastat teinud ettepanekuid, et linn peaks eraomanikelt võtma kõnniteede korrashoiu kohustuse, sest see on nende hinnangul ebaõiglane nõudmine.
"Kõnniteede korrashoiu kohustuse panemine koduomanikule on ebaõiglane ja paljudel juhtudel teostamatu ülesanne. Omanikul on kohustus lumesaju korral Tallinna teid hooldada ühe päeva jooksul ka korduvalt, mistõttu ei saa ta saju korral tööle minna. Kõige enam valmistab see probleemi eakatele ning inimestele, kel on lumekoristus tervislikel põhjustel raskendatud," lausus Kase.
Täpselt samal meelel on ka Eesti 200. "Teha seda linna poolt tsentraalselt, mis tagaks hoolduses parema ja ühtlasema kvaliteedi ning vabastaks majaomanikud ebamõistlikust kohustusest," ütles Jesse.
Lumi Tallinna tänavatel Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Investeeringute maht järgmisel aastal väheneb
Lisaks tegi opositsioonierakonnad muudatusettepanekuid, et suunata raha Piritale Padriku põhikooli ehitamiseks ja Pirita majandusgümnaasiumi juurdeehituse teise etapi teostamiseks ning 10 miljoni euro jagu elanikkonna kaitseks (EKRE); Harju tänavale märtsipommitamise ohvrite mälestustahvli rajamiseks; et võtta raha Linnahalli administratiivkuludelt ja suunata see spordiväljakute ja staadionite õhtuseks lahtihoidmiseks (Isamaa); jalgrattateede põhivõrgu kiiremaks väljaehitamiseks (Eesti 200).
Eelarve eelnõu kohaselt on linna 2023. aasta eelarve sissetulekute ja väljaminekute kogumahuks 1,14 miljardit eurot, mis on 66,5 miljonit eurot ehk 6,2 protsenti enam kui 2022. aasta täpsustatud eelarves ja 108,2 miljonit eurot ehk 10,5 protsenti enam kui 2022. aastaks esialgselt kinnitatud eelarves kavandatud.
Eelarves kasvavad põhitegevuse tulud võrreldes 2022. aasta täpsustatud eelarvega 5,2 protsenti ning põhitegevuse kulud 8,7 protsenti.
Investeeringuteks on 2023. aasta eelarves 217,6 miljonit eurot, võrreldes 2022. aasta esialgse eelarvega väheneb investeeringute maht 19,2 protsenti ja täpsustatud eelarvega võrreldes 4,7 protsenti.
Investeeringutest on suurima osakaaluga teed ja tänavad (35,9 protsenti), haridus (22,6) ning kultuur ja muinsuskaitse (12,9).
Linna investeeringute finantseerimiseks kavandab linn 2023. aastal laenata kuni 90 miljonit eurot, millega kujuneks linna netovõlakoormuseks 2023. aasta lõpuks 30 protsenti.
Tallinna 2023. aasta eelarve lõpphääletus toimub linnavolikogu 15. detsembri istungil.
Koalitsioonierakondadel Keskerakonnal ja sotsiaaldemokraatidel on Tallinna volikogus vastavalt 39 ja kuus kohta, opositsioonierakondadest on Reformierakonnal 15, Eesti 200-l ja EKRE-l seitse ja Isamaal viis kohta.
Tallinna volikogu istung. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR
|
Tallinna opositsioon: palgaliste kiitjate raha saaks paremini kasutada
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna linnavolikogus on neljapäeval teisel ja viimasel lugemisel linna järgmise aasta eelarve, mille maht on 1,1 miljardit eurot.
Opositsioonierakondade – Eesti 200, EKRE, Isamaa ja Reformierakond – fraktsioonide juhid leidsid ERR-ile vastates eelarvest nii mõnegi sellise rahaeraldise, mille võiks nende hinnangul märksa vajalikuma peale suunata.
Suurima opositsioonifraktsiooni, Reformierakonna, esimees Kristen Michal nentis, et eelarves vähenevad investeeringud, mida on vaja pealinna arenguks.
"Kiidetakse suureks Vanasadama trammiprojekti, kuid võin meenutada, et juba aastail 205–2016 oli see projekt koos välisrahaga töökavades, nagu Ülemiste tramm. Linn peaks hakkama arendama Haabersti, Mustamäe-Nõmme, Lasnamäe ja Pirita suunalist trammiliiklust ning kaugemale vaadates ka Põhja-Tallinna ühendust Lasnamäe suunal, läbi Kristiine," lausus Michal.
Ka Eesti 200 tahab, et rööbastransport oleks rohkem pildil. Raha peaks võtma ära tasuta ühistranspordilt, ütles Eesti 200 fraktsiooni asejuht Joel Jesse.
""Tasuta" teenuse asemel tuleks investeerida ühistranspordi konkurentsivõimesse, tõsta ühenduskiiruseid ja arendada Tallinnas samm-sammult välja kiire ja mugav rööbastranspordivõrk, mis väärtustaks linnaruumi ja aitaks muuta meie elukeskkonna keskkonnasõbralikumaks. Tänane "tasuta" ühistransport neelab iga-aastaselt aina suuremaid summasid ning hoolimata sellest autostub Tallinn edasi, kuna Tallinna ühistransport on aeglane ja liinivõrk ei vasta enam inimeste ootustele," lausus ta.
Kui Reformierakond ja Eesti 200 soovivad rööbastransporti rohkem raha, siis EKRE hinnangul peaks esimesel võimalusel korda tegema Peterburi tee. Järgmise aasta eelarves on raha ette nähtud remondiprojekti koostamiseks.
"Linnavalitsusel oli remont paar aastat tagasi küll plaanis, kuid see lükati teadmata ajaks edasi. Samas ehitushinnad aina tõusevad ja hädavajalike remonditööde edasilükkamine ei ole mõistlik," ütles EKRE fraktsiooni esimees Mart Kallas.
Ühes asjas on Reformierakond ja EKRE ning ka Isamaa ühel meelel – opositsiooni tehtud muudatusettepanekuid linnaeelarvesse saaks ja peaks rahastama linna meediakulude arvelt.
"Raha aruka kasutuse poolelt on ülekulu (Tallinna linnapea Mihhail) Kõlvarti poolt hädavajaduseks peetavad ligi 70 kommunikatsioonitöötajat, keskmise palgaga 2058 eurot kuus. Üle on (eelarves) ka linnajuhtidele eetriaja ostmiseks ja muuks propagandaks ligi kolm miljonit eurot. Palgaliste kiitjate ja propaganda koomaletõmbamisega saaks näiteks täita kohe järgmisel aastal lubaduse pensionäridele, tõsta hinnatõusutoetus 200 euroni. See on üsna märgiline valik, kas üks või teine," lausus Michal.
Tallinnas on 93 000 pensionäri. Pensionilisa tõstmine 200 euroni maksab ligikaudu 2,5 miljonit eurot.
Tallinna kommunikatsioonkulude ülerahastamisele juhtis tähelepanu ka Isamaa fraktsiooni juht Karl Sander Kase. "Keerulistel aegadel saaks neid vahendeid suunata eluasemete energiatõhususe suurendamiseks ning erinevatele vajaduspõhistele toetusmeetmetele," leidis ta.
Eestikeelsele õppele üleminek tekitab küsimusi
Tallinna võim, eelkõige selle keskerakondlik osa, on olnud kriitiline täielikult eestikeelsele õppele ülemineku suhtes, sest nende hinnangul tehakse seda kiirustades ning vajalikud õpetajad puuduvad. Opositsioon on aga pikemat aega näidanud näpuga eelarve suunas, et seal puudub selleks eraldatud raha.
Isamaa on vastava ettepaneku, et raha peaks selle jaoks eelarvesse suunama, ka teinud.
"Eesti keele süvaõppeks on järgmisel aastal ette nähtud ainult 53 000 eurot. Võrdluseks – Tallinna vene lütseumile, mis pakub venekeelseid kursuseid, on ette nähtud 47 000 eurot. Isamaa ettepaneku järgi tõuseks eesti keele süvaõppeks ette nähtud vahendid haridusasutuste töötajatele kolmele miljonile eurole," ütles Kase.
Lisaks vene lütseumi toetamisele peaks Tallinn loobuma ka rahuliku kooselamise programmi toetamisest, lisas ta. "Kõige parem viis, kuidas tagada ühtne inforuum ning vältida pingeid ühiskonnas, on keeleoskus. See tähendab, et linna raha tuleks suunata eestikeelsele haridusele üleminekuks," ütles Kase.
"Eelarvest on puudu arvestatav pingutus eestikeelsele haridusele üleminekuks, see on muidugi nii poliitilise hoiaku tõttu, linnapea ja Keskerakond on riigikeelsele haridusele ülemineku vastu," lausus Michal.
Jesse sõnul peab haridusvaldkond üldiselt saama rohkem raha. "Sealhulgas suurendada õpetajate arvu, et klassikomplektide suurused oleks vastavuses seadusega ja et õpilased ei peaks osades koolides õppima kahes vahetuses, mis pärsib huviringides käimist ja on keeruline nii õpilastele, lastevanematele kui õpetajatele," lausus ta.
Lumetõrje peaks olema linna kohustus
Aastaajale omaselt on pealinlastel kombeks arutada, kas lund ja libedust saaks pealinna tänavatelt äkki kuidagi kiiremini ja paremini tõrjuda.
Isamaa on näiteks mitu aastat teinud ettepanekuid, et linn peaks eraomanikelt võtma kõnniteede korrashoiu kohustuse, sest see on nende hinnangul ebaõiglane nõudmine.
"Kõnniteede korrashoiu kohustuse panemine koduomanikule on ebaõiglane ja paljudel juhtudel teostamatu ülesanne. Omanikul on kohustus lumesaju korral Tallinna teid hooldada ühe päeva jooksul ka korduvalt, mistõttu ei saa ta saju korral tööle minna. Kõige enam valmistab see probleemi eakatele ning inimestele, kel on lumekoristus tervislikel põhjustel raskendatud," lausus Kase.
Täpselt samal meelel on ka Eesti 200. "Teha seda linna poolt tsentraalselt, mis tagaks hoolduses parema ja ühtlasema kvaliteedi ning vabastaks majaomanikud ebamõistlikust kohustusest," ütles Jesse.
Lumi Tallinna tänavatel Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Investeeringute maht järgmisel aastal väheneb
Lisaks tegi opositsioonierakonnad muudatusettepanekuid, et suunata raha Piritale Padriku põhikooli ehitamiseks ja Pirita majandusgümnaasiumi juurdeehituse teise etapi teostamiseks ning 10 miljoni euro jagu elanikkonna kaitseks (EKRE); Harju tänavale märtsipommitamise ohvrite mälestustahvli rajamiseks; et võtta raha Linnahalli administratiivkuludelt ja suunata see spordiväljakute ja staadionite õhtuseks lahtihoidmiseks (Isamaa); jalgrattateede põhivõrgu kiiremaks väljaehitamiseks (Eesti 200).
Eelarve eelnõu kohaselt on linna 2023. aasta eelarve sissetulekute ja väljaminekute kogumahuks 1,14 miljardit eurot, mis on 66,5 miljonit eurot ehk 6,2 protsenti enam kui 2022. aasta täpsustatud eelarves ja 108,2 miljonit eurot ehk 10,5 protsenti enam kui 2022. aastaks esialgselt kinnitatud eelarves kavandatud.
Eelarves kasvavad põhitegevuse tulud võrreldes 2022. aasta täpsustatud eelarvega 5,2 protsenti ning põhitegevuse kulud 8,7 protsenti.
Investeeringuteks on 2023. aasta eelarves 217,6 miljonit eurot, võrreldes 2022. aasta esialgse eelarvega väheneb investeeringute maht 19,2 protsenti ja täpsustatud eelarvega võrreldes 4,7 protsenti.
Investeeringutest on suurima osakaaluga teed ja tänavad (35,9 protsenti), haridus (22,6) ning kultuur ja muinsuskaitse (12,9).
Linna investeeringute finantseerimiseks kavandab linn 2023. aastal laenata kuni 90 miljonit eurot, millega kujuneks linna netovõlakoormuseks 2023. aasta lõpuks 30 protsenti.
Tallinna 2023. aasta eelarve lõpphääletus toimub linnavolikogu 15. detsembri istungil.
Koalitsioonierakondadel Keskerakonnal ja sotsiaaldemokraatidel on Tallinna volikogus vastavalt 39 ja kuus kohta, opositsioonierakondadest on Reformierakonnal 15, Eesti 200-l ja EKRE-l seitse ja Isamaal viis kohta.
Tallinna volikogu istung. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR
### Response:
Tallinna opositsioon: palgaliste kiitjate raha saaks paremini kasutada
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Euroopa Liidu tervishoiuvaldkonna ametiisikud on soovinud suuremat läbipaistvust selles, kuidas Euroopa Liit soetas endale koroonavaktsiine.
Vaktsiinide soetamine on olnud tugevalt seotud komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni isikuga, kes sellega isiklikult tegeles.
Belgia tervishoiuküsimuste esindaja Brüsselis Pierre Cartuyvels ütles Politicole, et ta tahaks väga teada saada, mida lubati. Cartuyvelsi huvi fookuses on mitme miljardi euro suurune leping BioNTech/Pfizeriga.
Iiri tervishoiuminister Stephen Donnelly ütles samuti, et läbirääkimistingimuste läbipaistmatus tekitab igasugu vääriti tõlgendamise võimalusi isegi siis, kui läbirääkimiste protsess oli tõendatult mõistlik ja õigustatud.
Poola tervishoiuministri Adam Niedzielski sõnul on praegune vaktsiinide ülejääk tingitud sellest, et Euroopa Komisjoni läbiräägitud lepingud on kehvad.
Kriitika keskmes on Euroopa Komisjoni leping BioNTech/Pfizeriga 1,8 miljardi vaktsiinidoosi ostmiseks. Sama tehingu puhul on Euroopa Kontrollikoda märkinud, et komisjon on keeldunud jagamast, mis rolli mängis läbirääkimiste käigus von der Leyen.
The New York Times teatas 2021. aasta aprillis, et Euroopa Komisjoni juht saatis tekstisõnumeid Pfizeri juhile Albert Bourlale enne lõpliku kokkuleppe sõlmimist.
Euroopa Liidu koroonavaktsiini oste uurib ka Euroopa Prokuratuur, kuigi prokuratuur pole veel täpsustanud, keda või milliste lepingute tõttu on asutud uurima.
|
EL liikmesriigid kritiseerivad komisjoni koroonavaktsiinide ostutehingut
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liidu tervishoiuvaldkonna ametiisikud on soovinud suuremat läbipaistvust selles, kuidas Euroopa Liit soetas endale koroonavaktsiine.
Vaktsiinide soetamine on olnud tugevalt seotud komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni isikuga, kes sellega isiklikult tegeles.
Belgia tervishoiuküsimuste esindaja Brüsselis Pierre Cartuyvels ütles Politicole, et ta tahaks väga teada saada, mida lubati. Cartuyvelsi huvi fookuses on mitme miljardi euro suurune leping BioNTech/Pfizeriga.
Iiri tervishoiuminister Stephen Donnelly ütles samuti, et läbirääkimistingimuste läbipaistmatus tekitab igasugu vääriti tõlgendamise võimalusi isegi siis, kui läbirääkimiste protsess oli tõendatult mõistlik ja õigustatud.
Poola tervishoiuministri Adam Niedzielski sõnul on praegune vaktsiinide ülejääk tingitud sellest, et Euroopa Komisjoni läbiräägitud lepingud on kehvad.
Kriitika keskmes on Euroopa Komisjoni leping BioNTech/Pfizeriga 1,8 miljardi vaktsiinidoosi ostmiseks. Sama tehingu puhul on Euroopa Kontrollikoda märkinud, et komisjon on keeldunud jagamast, mis rolli mängis läbirääkimiste käigus von der Leyen.
The New York Times teatas 2021. aasta aprillis, et Euroopa Komisjoni juht saatis tekstisõnumeid Pfizeri juhile Albert Bourlale enne lõpliku kokkuleppe sõlmimist.
Euroopa Liidu koroonavaktsiini oste uurib ka Euroopa Prokuratuur, kuigi prokuratuur pole veel täpsustanud, keda või milliste lepingute tõttu on asutud uurima.
### Response:
EL liikmesriigid kritiseerivad komisjoni koroonavaktsiinide ostutehingut
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Külli Lokko pälvib stipendiumi kõrgetasemelise töö eest Eesti muusikaelu edendamisel ja Eesti muusika tutvustamisel üle maailma. Lokko on töötanud noorte lauljatega 30 aastat, korraldanud välisreise eri maailmajagudesse, osalenud rahvusvahelistel koorikonkurssidel ning korraldanud sadu kontserte Eestis ja välismaal.
Stipendiumi laureaat juhatab Elleri Tütarlastekoori ja E STuudio noortekoori. Aastast 2010 on Külli Lokko Heino Elleri Muusikakooli noorteosakonna kooristuudio juhataja ning ta juhib E Stuudio koori-ja tantsukooli, mis avati 2018. aastal tema enda eestvedamisel.
Õppestipendiumi laureaat on noor dirigent Kaur Pennert, kes lõpetas 2020. aastal Tallinna Muusikakeskkooli kuldmedaliga. Praegu jätkab ta kooridirigeerimise õpinguid Eesti muusika- ja teatriakadeemias bakalaureuse 3. aastal professor Hirvo Surva käe all ning lisaks täiendab end orkestridirigeerimise alal. Pennert juhatab Tapa segakoori Leetar ja on Tallinna Rotary klubi segakoori abidirigent.
Fond annab stipendiumid pidulikult üle Tallinna lauluväljaku klaassaalis 12. detsembril algusega kell 19 toimuval kontserdil. Meeskoorimuusika klassikat laulavad Inseneride Meeskoor dirigent Kuldar Schütsi juhatusel ning Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor dirigent Andrus Siimoni juhatusel.
Gustav Ernesaksa Fondi asutasid 1993. aastal Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Fondi eesmärk on väärtustada koorimuusikat. Fond annab igal aastal välja Gustav Ernesaksa nimelise koorimuusika edendamise stipendiumi ja õppestipendiumi. Peastipendium määratakse igal üld- ja noorte laulupeo aastal.
|
Selgusid Gustav Ernesaksa Fondi preemiate tänavused laureaadid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Külli Lokko pälvib stipendiumi kõrgetasemelise töö eest Eesti muusikaelu edendamisel ja Eesti muusika tutvustamisel üle maailma. Lokko on töötanud noorte lauljatega 30 aastat, korraldanud välisreise eri maailmajagudesse, osalenud rahvusvahelistel koorikonkurssidel ning korraldanud sadu kontserte Eestis ja välismaal.
Stipendiumi laureaat juhatab Elleri Tütarlastekoori ja E STuudio noortekoori. Aastast 2010 on Külli Lokko Heino Elleri Muusikakooli noorteosakonna kooristuudio juhataja ning ta juhib E Stuudio koori-ja tantsukooli, mis avati 2018. aastal tema enda eestvedamisel.
Õppestipendiumi laureaat on noor dirigent Kaur Pennert, kes lõpetas 2020. aastal Tallinna Muusikakeskkooli kuldmedaliga. Praegu jätkab ta kooridirigeerimise õpinguid Eesti muusika- ja teatriakadeemias bakalaureuse 3. aastal professor Hirvo Surva käe all ning lisaks täiendab end orkestridirigeerimise alal. Pennert juhatab Tapa segakoori Leetar ja on Tallinna Rotary klubi segakoori abidirigent.
Fond annab stipendiumid pidulikult üle Tallinna lauluväljaku klaassaalis 12. detsembril algusega kell 19 toimuval kontserdil. Meeskoorimuusika klassikat laulavad Inseneride Meeskoor dirigent Kuldar Schütsi juhatusel ning Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor dirigent Andrus Siimoni juhatusel.
Gustav Ernesaksa Fondi asutasid 1993. aastal Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Fondi eesmärk on väärtustada koorimuusikat. Fond annab igal aastal välja Gustav Ernesaksa nimelise koorimuusika edendamise stipendiumi ja õppestipendiumi. Peastipendium määratakse igal üld- ja noorte laulupeo aastal.
### Response:
Selgusid Gustav Ernesaksa Fondi preemiate tänavused laureaadid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Katuseraha ideel pole ju iseenesest väga vigagi, see võiks lahendada mikrotaseme probleeme, mis muidu fookusest välja jääksid. Maailm on ideaalsest üpris kaugel ning väärtuslikele asjadele leitakse kohe mitmeid ootamatuid kasutusvõimalusi. Kui rollikonflikti mõistest arusaamine käib üle jõu, selgub, et oma nahk on ihule kõige lähemal.
Põhimõtteliselt jagunevad asjaosalised kolmeks tüübiks: need, kes püüavad oma väärtushinnangutest lähtudes mingit kitsaskohta lahendada, need, kes ajavad segi oma ja ühise ja need, kes ei tee, aga annavad mõista. Nende vahel ja ümber veel 50 varianti, halle ja kirjusid.
Selle kirjatöö vahetuks ajendiks sai haridusminister Tõnis Lukase katuserahaga otseselt mitteseotud kommentaar"Riigi ja ülikoolide kokkulepped on Eesti ja Tartu huvides".
Tegelikult paikneb Eesti kõrgharidusest üliõpilaste arvude abil mõõdetult 53,4 protsenti Tallinnas, 37,3 protsenti Tartus ning ülejäänud 9,3 protsenti mujal. Kõrgharidust arendades tuleb silmas pidada kaht piirkonda, Tartut ja Tallinna ning ülejäänu osas peab lisanduma selge regionaalne komponent.
Sõltumata sellest, kui suureks enese lähiümbrus mõeldakse, on üpris võimatu, et ainult kõrghariduse üht osa arendades ja ülejäänut ignoreerides oleks võimalik optimaalse lahenduseni jõuda. Siin on katuseraha moondunud mainerahaks. Mõttega nii edasi minnes kipub iga rahajagamine kahtlaseks muutuma ning jõuame nagu ikka fundamentaalse küsimuseni.
Kui suur peab ikkagi riigi osakaal olema? Viimaste eelarveprotsessidega kaasnenud üha kõvemahäälne madin kipub viitama, et võimalused jagada ongi juba meie jagamisoskusest mööda läinud. Jagamisprobleemi asemel on meie ees hoopis kultuuri- ja koordinatsiooniprobleem.
Sotsiaalsete valikute teoorias on teoreem, mida kutsutakse ka Arrow paradoksiks. Osutub, et kuigi omaette oskame alternatiive loogiliselt järjestada, ei saa me seda sageli teha grupina otsustades.
Kui peame valima Väätsa lasteaia katuse, Tartu Ülikooli garaažikatuse või Tallinna tudengite stippide rahastamise vahel, on meist enam-vähem igaüks võimeline neid enese jaoks järjestama. Kui Väätsa variant tundub Tartu omast mõistlikum ja Tartu katus tudengitest, siis on Väätsa parem ka tudengitest, kui me just päris sassis ei ole.
Inimeste eelistused erinevad ja selgub, et kui erinevate eelistustega inimestest koosnev grupp hääletades samu valikud tegema hakkab, siis võib tulemuseks olla – ja sageli ongi – et Väätsat eelistatakse Tartule, Tartut tudengitele ning üllatusena eelistab sama grupp tudengite stippe Väätsa katusele. Ja parata pole midagi, poliitikud peavad sellega elama.
"Teine võimalus on asendada osa valikute puhul grupiotsus üksikisikute või väiksemate homogeensemate gruppide poolt tehtud otsustega."
Lihtsaks "lahenduseks" on diktaatori valimine, kes ütleb, kuidas kõik ülejäänud hääletama peavad. Vastuolud kaovad, kuid õnne see õue peale ei too. Teine võimalus on asendada osa valikute puhul grupiotsus üksikisikute või väiksemate homogeensemate gruppide poolt tehtud otsustega.
Seda katuserahade mehhanism ideena võiks tehagi. Ilmselgelt saab selliselt ainult mõningaid probleeme kohendada, kuid piisava reeglipõhise paindlikkuse korral võib sellise võimaluse olemasolu võtta maha suure hulga pingeid.
Kui lisame parlamentaarsete katuserahade probleemile ka hiljem ilmnenud ministeriaalsete katuserahade oma, oleme tõsise koordinatsiooniprobleemi ees. Jättes kõrvale lihtsalt rumalused ja alasti saamahimu, ei saa selline mehhanism tugineda ainult "pakkumispoolele", jagajate nägemusele maailmast ja selle muutmisvajadusest. Olemas peab olema ka "nõudluspool", reaalsed - sageli küll kõvasti võimendatud - probleemid, mida on vaja lahendada, kuid mida ei saa lahendada ainult üht otsustusmehhanismi kasutades.
Probleem ei ole mitte katuseraha mehhanismis, vaid mõnedes seda rakendavates inimestes ning selles, et neil on võimalik seda rakendada nii, nagu nad seda teevad. Abiks võiks olla selge põhjendus, läbipaistvus ning eraldisega kaasnev huvide avaldamine. Tegelikult oleks ka kasulik pärast vähemalt pisteliselt vaadata, mida siis ikkagi tehti selle rahaga.
Praegu ei ole katuseraha katuste parandamiseks vaja eraldada, sest see tuleb tavapärast rada pidi. Kuid on hulganisti kohti, kus selle mõistlik kasutamine lahendaks reaalselt olemasolevaid kitsaskohti. Seesama tudengite stipp näiteks.
Katuseraha ei sobi kasutada isikliku omakasu huvides. See on imelihtne reegel, mille järgimisel ei pea üksikud riigikogu liikmed enese ja teised nende pärast häbenema.
|
Enn Listra: katuseraha viiskümmend halli varjundit
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Katuseraha ideel pole ju iseenesest väga vigagi, see võiks lahendada mikrotaseme probleeme, mis muidu fookusest välja jääksid. Maailm on ideaalsest üpris kaugel ning väärtuslikele asjadele leitakse kohe mitmeid ootamatuid kasutusvõimalusi. Kui rollikonflikti mõistest arusaamine käib üle jõu, selgub, et oma nahk on ihule kõige lähemal.
Põhimõtteliselt jagunevad asjaosalised kolmeks tüübiks: need, kes püüavad oma väärtushinnangutest lähtudes mingit kitsaskohta lahendada, need, kes ajavad segi oma ja ühise ja need, kes ei tee, aga annavad mõista. Nende vahel ja ümber veel 50 varianti, halle ja kirjusid.
Selle kirjatöö vahetuks ajendiks sai haridusminister Tõnis Lukase katuserahaga otseselt mitteseotud kommentaar"Riigi ja ülikoolide kokkulepped on Eesti ja Tartu huvides".
Tegelikult paikneb Eesti kõrgharidusest üliõpilaste arvude abil mõõdetult 53,4 protsenti Tallinnas, 37,3 protsenti Tartus ning ülejäänud 9,3 protsenti mujal. Kõrgharidust arendades tuleb silmas pidada kaht piirkonda, Tartut ja Tallinna ning ülejäänu osas peab lisanduma selge regionaalne komponent.
Sõltumata sellest, kui suureks enese lähiümbrus mõeldakse, on üpris võimatu, et ainult kõrghariduse üht osa arendades ja ülejäänut ignoreerides oleks võimalik optimaalse lahenduseni jõuda. Siin on katuseraha moondunud mainerahaks. Mõttega nii edasi minnes kipub iga rahajagamine kahtlaseks muutuma ning jõuame nagu ikka fundamentaalse küsimuseni.
Kui suur peab ikkagi riigi osakaal olema? Viimaste eelarveprotsessidega kaasnenud üha kõvemahäälne madin kipub viitama, et võimalused jagada ongi juba meie jagamisoskusest mööda läinud. Jagamisprobleemi asemel on meie ees hoopis kultuuri- ja koordinatsiooniprobleem.
Sotsiaalsete valikute teoorias on teoreem, mida kutsutakse ka Arrow paradoksiks. Osutub, et kuigi omaette oskame alternatiive loogiliselt järjestada, ei saa me seda sageli teha grupina otsustades.
Kui peame valima Väätsa lasteaia katuse, Tartu Ülikooli garaažikatuse või Tallinna tudengite stippide rahastamise vahel, on meist enam-vähem igaüks võimeline neid enese jaoks järjestama. Kui Väätsa variant tundub Tartu omast mõistlikum ja Tartu katus tudengitest, siis on Väätsa parem ka tudengitest, kui me just päris sassis ei ole.
Inimeste eelistused erinevad ja selgub, et kui erinevate eelistustega inimestest koosnev grupp hääletades samu valikud tegema hakkab, siis võib tulemuseks olla – ja sageli ongi – et Väätsat eelistatakse Tartule, Tartut tudengitele ning üllatusena eelistab sama grupp tudengite stippe Väätsa katusele. Ja parata pole midagi, poliitikud peavad sellega elama.
"Teine võimalus on asendada osa valikute puhul grupiotsus üksikisikute või väiksemate homogeensemate gruppide poolt tehtud otsustega."
Lihtsaks "lahenduseks" on diktaatori valimine, kes ütleb, kuidas kõik ülejäänud hääletama peavad. Vastuolud kaovad, kuid õnne see õue peale ei too. Teine võimalus on asendada osa valikute puhul grupiotsus üksikisikute või väiksemate homogeensemate gruppide poolt tehtud otsustega.
Seda katuserahade mehhanism ideena võiks tehagi. Ilmselgelt saab selliselt ainult mõningaid probleeme kohendada, kuid piisava reeglipõhise paindlikkuse korral võib sellise võimaluse olemasolu võtta maha suure hulga pingeid.
Kui lisame parlamentaarsete katuserahade probleemile ka hiljem ilmnenud ministeriaalsete katuserahade oma, oleme tõsise koordinatsiooniprobleemi ees. Jättes kõrvale lihtsalt rumalused ja alasti saamahimu, ei saa selline mehhanism tugineda ainult "pakkumispoolele", jagajate nägemusele maailmast ja selle muutmisvajadusest. Olemas peab olema ka "nõudluspool", reaalsed - sageli küll kõvasti võimendatud - probleemid, mida on vaja lahendada, kuid mida ei saa lahendada ainult üht otsustusmehhanismi kasutades.
Probleem ei ole mitte katuseraha mehhanismis, vaid mõnedes seda rakendavates inimestes ning selles, et neil on võimalik seda rakendada nii, nagu nad seda teevad. Abiks võiks olla selge põhjendus, läbipaistvus ning eraldisega kaasnev huvide avaldamine. Tegelikult oleks ka kasulik pärast vähemalt pisteliselt vaadata, mida siis ikkagi tehti selle rahaga.
Praegu ei ole katuseraha katuste parandamiseks vaja eraldada, sest see tuleb tavapärast rada pidi. Kuid on hulganisti kohti, kus selle mõistlik kasutamine lahendaks reaalselt olemasolevaid kitsaskohti. Seesama tudengite stipp näiteks.
Katuseraha ei sobi kasutada isikliku omakasu huvides. See on imelihtne reegel, mille järgimisel ei pea üksikud riigikogu liikmed enese ja teised nende pärast häbenema.
### Response:
Enn Listra: katuseraha viiskümmend halli varjundit
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Üle 115 000 vaataja kogunud mängufilm "Kalev" on varasemalt linastunud Varssavi ja Pimedate Ööde Filmifestivali programmides. Film kandideerib Oscarile parima võõrkeelse filmi kategoorias.
"Kalev" on lugu legendaarse korvpallimeeskonna teekonnast laguneva Nõukogude Liidu viimastel meistrivõistlustel. Mängufilmi tootsid Allfilm ja Ugri Film, Eestis levitab Hea Film, rahvusvahelise leviga tegeleb LevelK.
Filmi osatäitjad on: Reimo Sagor, Mait Malmsten, Priit Võigemast, Mihkel Kuusk, Veiko Porkanen, Kristjan Sarv, Ott Kartau jpt. Režissöör Ove Musting, operaator Rein Kotov, kunstnik Tiiu-Ann Pello, helilooja Mihkel Zilmer ja produtsendid Pille Rünk ja Maria Avdjuško.
|
"Kalev" linastub Palm Springsi filmifestivalil
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üle 115 000 vaataja kogunud mängufilm "Kalev" on varasemalt linastunud Varssavi ja Pimedate Ööde Filmifestivali programmides. Film kandideerib Oscarile parima võõrkeelse filmi kategoorias.
"Kalev" on lugu legendaarse korvpallimeeskonna teekonnast laguneva Nõukogude Liidu viimastel meistrivõistlustel. Mängufilmi tootsid Allfilm ja Ugri Film, Eestis levitab Hea Film, rahvusvahelise leviga tegeleb LevelK.
Filmi osatäitjad on: Reimo Sagor, Mait Malmsten, Priit Võigemast, Mihkel Kuusk, Veiko Porkanen, Kristjan Sarv, Ott Kartau jpt. Režissöör Ove Musting, operaator Rein Kotov, kunstnik Tiiu-Ann Pello, helilooja Mihkel Zilmer ja produtsendid Pille Rünk ja Maria Avdjuško.
### Response:
"Kalev" linastub Palm Springsi filmifestivalil
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Põuad, üleujutused ja metsapõlengud, aga ka toidu- ja energiakriis, migratsioon ja saastunud keskkonnast tingitud tervisemured tekitavad uues põlvkonnas ähvardavaid murepilvi. Küsitlused ja uuringud näitavad, et noored kogevad muutuva kliima turbulentse ellujäämise küsimusena ning tajuvad ärevust keskkonna- ja kliimateemade ajakriitilisuse suhtes märksa tugevamalt täiskasvanuist. Digimaailm pakub juurde kiiret, aga kohati ebamäärase kvaliteediga vastandliku info levikut.
Hiljuti Egiptuses lõppenud kliimakonverentsil COP27 oli paljudesse aruteludesse kaasatud noored. Neile pühendati kahenädalasel konverentsil eraldi teemapäev. Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) ja keskkonnaministeerium korraldasid Põhjamaade paviljonis vestlusringi, milles avasid oma tegemisi Soome, Norra, Läti ja Rootsi kliimanoored. Eesmärk oli kuulajaid inspireerida ja jagada ideid, kuidas sisuliselt ja lahenduste keskselt noori kaasata.
Kas kliimanoor on emotsionaalne tänavastreikija?
Kliimanoored (nimetagem nii alla 30-aastaseid noori, kes soovivad ja tahavad panustada keskkonnaküsimustesse) on laia silmaringiga, looduses ja majanduses toimuvaga hästi kursis. Uue põlvkonna lähenemine keskkonnateemadele on teistsugune: värskendavalt selge, vahel ka uljas ning kohati radikaalselt vastanduv praegusele majandusmudelile.
Noorte üheks läbivaks mõtteks on, et tarbimisele ja kiirusele orienteeritud inimene ei ole tingimata õnnelik inimene. Eriti siis, kui naudingu hinnaks on looduse häving ja teise, arenguriigis elava inimese kannatus.
Globaalses lõunas (Aafrika, Lõuna-Ameerika, Aasia ja Okeaania riikides) on noored silmitsi eksistentsiaalsete küsimustega, olgu selleks ellujäämine India slummis või toidu-, vee- ja energiapuudusega Aafrika pagulaslaagris. Globaalses põhjas ehk arenenud riikides on samavõrra tugev tegudele kannustaja äng tuleviku pärast ja info lõunast, sealhulgas liikide hävimine ja kliimapõgenike voog.
Paneelist tuli selge sõnum, et rohepööre ei ole ainult täiskasvanute probleem ja kliimanoor ei ole kõigest emotsionaalne tänavastreikija. Noored saavad hästi aru, et hirmu, viha ja süüdistamisega lahendusteni ei jõua. Paraku, kui täiskasvanud ei paku võimalust sõna sekka öelda lahenduste leidmisel, siis enda hääle kuuldavaks tegemisel võib mõnikord asi käest minna.
Mida noored tahavad?
Ühes olid kõik panelistid kindlad: noori peab kaasama ja nende häält päriselt kuulama. Noored tunnevad, et praegused otsustajad annavad planeedi murekoorma nende õlule, kuid selle suurust ja ulatust saaks ära hoida üksteist kuulates ja koos tegutsedes. Meie, täiskasvanud kasvasime koos praeguse majandusmudeli ja keskkonnaprobleemidega, aga noored sündisid sellesse.
Arutelul osalejad tõdesid, et noorte kaasamisele on oluline läheneda terviklikult ja süsteemselt ning neid tuleks kutsuda kaasa rääkima muu hulgas teadlikkuse, õppekavade kujundamise poliitikaloome, teaduse ning ettevõtluse teemadel.
"Samuti on oluline teadvustada, et noored ei ole rumalad ja nad soovivad pakkuda lahendusi, mida ka reaalselt ellu viiakse."
Noorte jõud ja tööriist näib olevat kiire infoliikumine, võime mobiliseeruda ja kokkulepetele jõuda. Kohtudes rahvusvahelisel konverentsil, leidsid noored palju kiiremini üksmeele kui täiskasvanud päevade pikkustel kliimaläbirääkimistel, sest väärtused ja mured näisid olevat ühesugused, suhtlusbarjäärid väiksemad. Samuti on oluline teadvustada, et noored ei ole rumalad ja nad soovivad pakkuda lahendusi, mida ka reaalselt ellu viiakse.
Noored on tunnetanud, et poliitikakujundajad kasutavad kohati ka youthwashing'ut. Tegemist on rohepesule sarnase tegevusega, mille puhul noori näiliselt kaasatakse, kuid tegelikkuses nende arvamus otsustajate laua taha ei kostu. Noori ei kammitse konkurents, maailma tajutakse riigipiirideta ja ühtsena, kliimamuutuste mõju ühise murena. Nii saavadki noored olla otsustajatele toeks, et kiiremini kokku leppida, välispoliitilistest tõmbetuultest sõltumatult tegutseda tuues pildile praktilist vaadet ning innustada inimkonda tervikus rohelisemalt mõtlema.
Mida siis teha supiloopimise asemel?
Igal noorel on oma lugu, kuidas keskkonnateema temani jõudnud on. Olgu selleks noorteorganisatsioon, poliitiline liikumine, keskkonnaküsimusele lahenduse otsimine kodukandis või (üli)kooli kursuseprojekt.
Näib, et Skandinaavias on kodanikuühiskond küpsem ja mitmepalgelisem ning kliimateemaga põimuvalt nähakse ka inimõiguste ja võrdõiguslikkuse küsimusi. Põhjamaade noored on võrdsemalt ja terviklikumalt keskkonnateemadesse kaasatud, samal ajal kui Baltimaade vaade lähtub hetkel rohkem kohaliku elu mõjutamisest, näiteks mõne arenduse keskkonnaloa või metsanduse teemal.
Kaasamisel võib olla tohutult väljundeid. Näiteks projektiõpe või väiksemale tarbimisele ja maailmakoristusele suunatud kampaaniad, isiklike kogemuste jagamine, filmi- või raamatuklubi, innovatsioonialgatused nagu rohekiirendites osalemine, sotsiaalsete liikumiste projektide eestvedamine, noorte volikogudes osalemine jms.
Eestis tegutseb keskkonnaministeeriumi juures noorte keskkonnanõukogu, millesse kuuluvad noorteorganisatsioonide liikmed. Noored annavad oma panuse töörühmades, sisendit seadusloomesse ning keskkonnaharidusse. Seega on panustades noorteorganisatsioonidesse võimalik panustada ka keskkonnaküsimustesse. Kuna kohalikel omavalitsustel on üha kasvav roll rohepöörde elluviimisel, siis tasub oma initsiatiivi näidata ka noorte volikogudes, kus samuti keskkonnaküsimused olulisel kohal.
Võimalusi on veelgi. Tänavu kümnendat sünnipäeva tähistav Negavati konkurss ootab taas ideid, kuidas maailma paremaks muuta. Algusjärgus ideid aidatakse ekspertide ja koolitustega turvalises keskkonnas arendada ja ellu viia. Rõõmu teeb, et roheteema on laiemalt ka teistes kiirendites (Ajujaht, Prototron, Nula jt) tugevalt esindatud ning näeme aina enam ressursside säästmise ja kestlikuma tegevusega seotud ideid. Võimalus oma panus anda on ka vabatahtlikku tööd tehes näiteks Maailmakoristuspäeva korraldamisel ja talgutel käsi külge pannes.
Me ei saa mööda vaadata noorte arvamustest ja mõtetest. Praegused keskkonnaküsimused ei ole ainult täiskasvanute probleem, vastupidi – on ju planeedi tulevik sõna otseses mõttes noorte enda tulevik. Kui kaasame noori läbimõeldult ja pakume võimalusi panustamiseks, siis võidame kõik, sealhulgas meie planeet.
|
Helen Sulg ja Kersti Liivorg: kliimanoorte häält peab päriselt kuulama
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põuad, üleujutused ja metsapõlengud, aga ka toidu- ja energiakriis, migratsioon ja saastunud keskkonnast tingitud tervisemured tekitavad uues põlvkonnas ähvardavaid murepilvi. Küsitlused ja uuringud näitavad, et noored kogevad muutuva kliima turbulentse ellujäämise küsimusena ning tajuvad ärevust keskkonna- ja kliimateemade ajakriitilisuse suhtes märksa tugevamalt täiskasvanuist. Digimaailm pakub juurde kiiret, aga kohati ebamäärase kvaliteediga vastandliku info levikut.
Hiljuti Egiptuses lõppenud kliimakonverentsil COP27 oli paljudesse aruteludesse kaasatud noored. Neile pühendati kahenädalasel konverentsil eraldi teemapäev. Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) ja keskkonnaministeerium korraldasid Põhjamaade paviljonis vestlusringi, milles avasid oma tegemisi Soome, Norra, Läti ja Rootsi kliimanoored. Eesmärk oli kuulajaid inspireerida ja jagada ideid, kuidas sisuliselt ja lahenduste keskselt noori kaasata.
Kas kliimanoor on emotsionaalne tänavastreikija?
Kliimanoored (nimetagem nii alla 30-aastaseid noori, kes soovivad ja tahavad panustada keskkonnaküsimustesse) on laia silmaringiga, looduses ja majanduses toimuvaga hästi kursis. Uue põlvkonna lähenemine keskkonnateemadele on teistsugune: värskendavalt selge, vahel ka uljas ning kohati radikaalselt vastanduv praegusele majandusmudelile.
Noorte üheks läbivaks mõtteks on, et tarbimisele ja kiirusele orienteeritud inimene ei ole tingimata õnnelik inimene. Eriti siis, kui naudingu hinnaks on looduse häving ja teise, arenguriigis elava inimese kannatus.
Globaalses lõunas (Aafrika, Lõuna-Ameerika, Aasia ja Okeaania riikides) on noored silmitsi eksistentsiaalsete küsimustega, olgu selleks ellujäämine India slummis või toidu-, vee- ja energiapuudusega Aafrika pagulaslaagris. Globaalses põhjas ehk arenenud riikides on samavõrra tugev tegudele kannustaja äng tuleviku pärast ja info lõunast, sealhulgas liikide hävimine ja kliimapõgenike voog.
Paneelist tuli selge sõnum, et rohepööre ei ole ainult täiskasvanute probleem ja kliimanoor ei ole kõigest emotsionaalne tänavastreikija. Noored saavad hästi aru, et hirmu, viha ja süüdistamisega lahendusteni ei jõua. Paraku, kui täiskasvanud ei paku võimalust sõna sekka öelda lahenduste leidmisel, siis enda hääle kuuldavaks tegemisel võib mõnikord asi käest minna.
Mida noored tahavad?
Ühes olid kõik panelistid kindlad: noori peab kaasama ja nende häält päriselt kuulama. Noored tunnevad, et praegused otsustajad annavad planeedi murekoorma nende õlule, kuid selle suurust ja ulatust saaks ära hoida üksteist kuulates ja koos tegutsedes. Meie, täiskasvanud kasvasime koos praeguse majandusmudeli ja keskkonnaprobleemidega, aga noored sündisid sellesse.
Arutelul osalejad tõdesid, et noorte kaasamisele on oluline läheneda terviklikult ja süsteemselt ning neid tuleks kutsuda kaasa rääkima muu hulgas teadlikkuse, õppekavade kujundamise poliitikaloome, teaduse ning ettevõtluse teemadel.
"Samuti on oluline teadvustada, et noored ei ole rumalad ja nad soovivad pakkuda lahendusi, mida ka reaalselt ellu viiakse."
Noorte jõud ja tööriist näib olevat kiire infoliikumine, võime mobiliseeruda ja kokkulepetele jõuda. Kohtudes rahvusvahelisel konverentsil, leidsid noored palju kiiremini üksmeele kui täiskasvanud päevade pikkustel kliimaläbirääkimistel, sest väärtused ja mured näisid olevat ühesugused, suhtlusbarjäärid väiksemad. Samuti on oluline teadvustada, et noored ei ole rumalad ja nad soovivad pakkuda lahendusi, mida ka reaalselt ellu viiakse.
Noored on tunnetanud, et poliitikakujundajad kasutavad kohati ka youthwashing'ut. Tegemist on rohepesule sarnase tegevusega, mille puhul noori näiliselt kaasatakse, kuid tegelikkuses nende arvamus otsustajate laua taha ei kostu. Noori ei kammitse konkurents, maailma tajutakse riigipiirideta ja ühtsena, kliimamuutuste mõju ühise murena. Nii saavadki noored olla otsustajatele toeks, et kiiremini kokku leppida, välispoliitilistest tõmbetuultest sõltumatult tegutseda tuues pildile praktilist vaadet ning innustada inimkonda tervikus rohelisemalt mõtlema.
Mida siis teha supiloopimise asemel?
Igal noorel on oma lugu, kuidas keskkonnateema temani jõudnud on. Olgu selleks noorteorganisatsioon, poliitiline liikumine, keskkonnaküsimusele lahenduse otsimine kodukandis või (üli)kooli kursuseprojekt.
Näib, et Skandinaavias on kodanikuühiskond küpsem ja mitmepalgelisem ning kliimateemaga põimuvalt nähakse ka inimõiguste ja võrdõiguslikkuse küsimusi. Põhjamaade noored on võrdsemalt ja terviklikumalt keskkonnateemadesse kaasatud, samal ajal kui Baltimaade vaade lähtub hetkel rohkem kohaliku elu mõjutamisest, näiteks mõne arenduse keskkonnaloa või metsanduse teemal.
Kaasamisel võib olla tohutult väljundeid. Näiteks projektiõpe või väiksemale tarbimisele ja maailmakoristusele suunatud kampaaniad, isiklike kogemuste jagamine, filmi- või raamatuklubi, innovatsioonialgatused nagu rohekiirendites osalemine, sotsiaalsete liikumiste projektide eestvedamine, noorte volikogudes osalemine jms.
Eestis tegutseb keskkonnaministeeriumi juures noorte keskkonnanõukogu, millesse kuuluvad noorteorganisatsioonide liikmed. Noored annavad oma panuse töörühmades, sisendit seadusloomesse ning keskkonnaharidusse. Seega on panustades noorteorganisatsioonidesse võimalik panustada ka keskkonnaküsimustesse. Kuna kohalikel omavalitsustel on üha kasvav roll rohepöörde elluviimisel, siis tasub oma initsiatiivi näidata ka noorte volikogudes, kus samuti keskkonnaküsimused olulisel kohal.
Võimalusi on veelgi. Tänavu kümnendat sünnipäeva tähistav Negavati konkurss ootab taas ideid, kuidas maailma paremaks muuta. Algusjärgus ideid aidatakse ekspertide ja koolitustega turvalises keskkonnas arendada ja ellu viia. Rõõmu teeb, et roheteema on laiemalt ka teistes kiirendites (Ajujaht, Prototron, Nula jt) tugevalt esindatud ning näeme aina enam ressursside säästmise ja kestlikuma tegevusega seotud ideid. Võimalus oma panus anda on ka vabatahtlikku tööd tehes näiteks Maailmakoristuspäeva korraldamisel ja talgutel käsi külge pannes.
Me ei saa mööda vaadata noorte arvamustest ja mõtetest. Praegused keskkonnaküsimused ei ole ainult täiskasvanute probleem, vastupidi – on ju planeedi tulevik sõna otseses mõttes noorte enda tulevik. Kui kaasame noori läbimõeldult ja pakume võimalusi panustamiseks, siis võidame kõik, sealhulgas meie planeet.
### Response:
Helen Sulg ja Kersti Liivorg: kliimanoorte häält peab päriselt kuulama
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Brindisi alistas võõrsil 83:66 Trieste. Riismaa mängis 13 minutit ja viskas selle ajaga viis punkti ning võttis ühe lauapalli Brindisi parim oli Nick Perkins 24 punktiga, Triestele tõi Frank Gaines 18 punkti.
Treviso pidi kodusaalis tunnistama Verona 79:77 paremust. Jurkatamm pääses platsile 12 minutiks ja panustas kolme punkti ning kahe lauapalliga. Treviso resultatiivseim oli Ike Iroegbu 25 punktiga, Verona parim oli Karvel Markeese Anderson 21 punktiga.
Brindisil on kümnest mängust kirjas viis võitu, mis annab neile liigatabelis kümne punktiga seitsmenda koha. Treviso sai kahe võidu kõrvale kaheksanda kaotuse ja nad on nelja punktiga viimasel ehk 16. kohal.
|
Riismaa koduklubi võitis, Jurkatamme oma kaotas
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brindisi alistas võõrsil 83:66 Trieste. Riismaa mängis 13 minutit ja viskas selle ajaga viis punkti ning võttis ühe lauapalli Brindisi parim oli Nick Perkins 24 punktiga, Triestele tõi Frank Gaines 18 punkti.
Treviso pidi kodusaalis tunnistama Verona 79:77 paremust. Jurkatamm pääses platsile 12 minutiks ja panustas kolme punkti ning kahe lauapalliga. Treviso resultatiivseim oli Ike Iroegbu 25 punktiga, Verona parim oli Karvel Markeese Anderson 21 punktiga.
Brindisil on kümnest mängust kirjas viis võitu, mis annab neile liigatabelis kümne punktiga seitsmenda koha. Treviso sai kahe võidu kõrvale kaheksanda kaotuse ja nad on nelja punktiga viimasel ehk 16. kohal.
### Response:
Riismaa koduklubi võitis, Jurkatamme oma kaotas
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Skoori avas Risto Radunovic esimese poolaja keskel penaltist, lõppseisu vormistas Billel Omrani 73. minutil. Tamm tegi kaasa terve kohtumise ning on viibinud kogu viiemängulise võiduseeria vältel platsil kõik minutid, vahendab Soccernet.ee.
19 matšiga 35 punkti kogunud FCSB tõusis kolmandale tabelireale, möödudes Mattias Käidi tööandjast Bukaresti Rapidist, kellel on sama mängude arvu juures 34 punkti.
|
Tamme koduklubi teenis viienda järjestikuse võidu ja möödus Käidi tööandjast
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Skoori avas Risto Radunovic esimese poolaja keskel penaltist, lõppseisu vormistas Billel Omrani 73. minutil. Tamm tegi kaasa terve kohtumise ning on viibinud kogu viiemängulise võiduseeria vältel platsil kõik minutid, vahendab Soccernet.ee.
19 matšiga 35 punkti kogunud FCSB tõusis kolmandale tabelireale, möödudes Mattias Käidi tööandjast Bukaresti Rapidist, kellel on sama mängude arvu juures 34 punkti.
### Response:
Tamme koduklubi teenis viienda järjestikuse võidu ja möödus Käidi tööandjast
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Lajalile lisandusid 4. detsembril saadud ITF-i turniirivõidu punktid, mis tõstsid ta 400 parima piirimaile.
Esimest korda eelmise aasta novembris ATP tabelisse pääsenud Lajal alustas tänavust aastat 1220. realt. Esimese täispika profihooaja teinud Lajal sai aastaga kolm ITF-i turniirivõitu ja mängis veel kahel korral finaalis.
Tuhande sekka mahub veel kaks Eesti mängijat: Daniil Glinka tõusis kaks kohta ja on nüüd 773., Kristjan Tamm langes kaheksa rida ja paikneb 793. positsioonil.
Aasta lõpetas esikohal hispaanlane Carlos Alcaraz.
Naiste edetabelis tõusis Elena Malõgina karjääri kõrgeimale ehk 350. kohale. Ka Maileen Nuudi parandas karjääri parimat kohta, kerkides 564. positsioonile.
Anett Kontaveit jätkab 17. ja Kaia Kanepi 32. real, hooaja lõpetas esikohal poolatar Iga Swiatek.
|
19-aastane Lajal tõusis edetabelis 60 kohta ja on 400 parima piirimail
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lajalile lisandusid 4. detsembril saadud ITF-i turniirivõidu punktid, mis tõstsid ta 400 parima piirimaile.
Esimest korda eelmise aasta novembris ATP tabelisse pääsenud Lajal alustas tänavust aastat 1220. realt. Esimese täispika profihooaja teinud Lajal sai aastaga kolm ITF-i turniirivõitu ja mängis veel kahel korral finaalis.
Tuhande sekka mahub veel kaks Eesti mängijat: Daniil Glinka tõusis kaks kohta ja on nüüd 773., Kristjan Tamm langes kaheksa rida ja paikneb 793. positsioonil.
Aasta lõpetas esikohal hispaanlane Carlos Alcaraz.
Naiste edetabelis tõusis Elena Malõgina karjääri kõrgeimale ehk 350. kohale. Ka Maileen Nuudi parandas karjääri parimat kohta, kerkides 564. positsioonile.
Anett Kontaveit jätkab 17. ja Kaia Kanepi 32. real, hooaja lõpetas esikohal poolatar Iga Swiatek.
### Response:
19-aastane Lajal tõusis edetabelis 60 kohta ja on 400 parima piirimail
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
LNG ujuvterminal (FSRU) Exemplar peaks Inkoosse saabuma järgmisel nädalal, samas puuduvad terminalil kliendid, toob Helsingin Sanomat (HS) esile.
Soome otsis endale kevadel kiirelt LNG ujuvterminali, kui Venemaa ähvardas gaasitarned Soomele katkestada. Sestsaadik, kui sõlmiti terminallaeva rendileping, on aga maagaasi tarbimine Soomes üle poole võrra vähenenud.
Soome rahandusministeerium on lehe sõnul tunnistanud, et kommertshuvi LNG vastu on praegu väga ebakindel.
Leping ujuvterminali rendiks sõlmiti 10 aastaks kogumaksumusega 460 miljonit eurot, mis teeb ligikaudu 126 000 eurot päevas.
Soome valitsus toetas rahaliselt Gasgridi, kuni terminalile tekivad kliendid
Soome riiklik gaasivõrgu ettevõte Gasgrid Finland valmistub laeva rentimise kulusid enda kanda võtma.
Gasgridi tegevjuhi Olli Sipilä sõnul jõutakse terminaliga positiivse rahavooni ühe kuni kolme aasta jooksul.
Sipilä kinnitas, et Gasgridi hinnangul tekib huvi terminali vastu siis, kui see tööle hakkab.
Soome valitsus otsustas anda Gasgridi ujuvterminaliga tegelevale tütarettevõttele 105 miljonit eurot toetust, mis peaks katma esimese kahe aasta kulud, kuni terminalile tekivad kliendid. Rahandusministeerium õigustas rahaeraldist energiajulgeoleku tagamisega.
Sipilä väitel ei antud toetust mitte ainult maagaasi tarbimise vähenemise tõttu, vaid see tulenes kiiruga tehtud otsusest ujuvterminal soetada – rendileping algas oktoobris ning LNG ujuvterminal saabub Soome alles detsembris ehk pool aastat peale lepingu sõlmimist.
Sipilä rõhutab, et tavaoludes valmistatakse sellist projekti aastaid ette ning terminali kasutamise otsused tehakse enne terminali soetamist. Samas Soome ujuvterminali kasutamist saab reserveerida alles sellest nädalast.
Esimene LNG-laev peaks ujuvterminali jõudma jaanuaris.
Gaasi tarbimine Soomes on üle poole langenud võrreldes eelmise aastaga
Oktoobris tarbiti Soomes maagaasi 0,5 teravatt-tundi. Samal ajal eelmisel aastal tarbiti aga 1,4 teravatt-tundi. Tavaliselt on Soomes aastas tarbitud ligikaudu 25 teravatt-tundi, kuid sel aastal on tarbimise määr sellest kaugel, toob HS esile.
Oktoobri lõpuks oli Soomes tarbitud ainult 10 teravatt-tundi.
Veeldatud maagaasi (LNG) taasgaasistamise laev (floating storage and regasification unit - FSRU) Exemplar suudab taasgaasistada kuni viis miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas, mis energiaks konverteerituna tähendaks ligikaudu 35 teravatt-tundi, mis on märksa rohkem kui Soome gaasitarbimine aastas.
Sel talvel hinnatakse, et terminali kaudu tuleb Soome gaasivõrku ainult kaks teravatt-tundi gaasi.
|
HS: Soome Inkoo LNG-terminalil puuduvad veel kliendid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
LNG ujuvterminal (FSRU) Exemplar peaks Inkoosse saabuma järgmisel nädalal, samas puuduvad terminalil kliendid, toob Helsingin Sanomat (HS) esile.
Soome otsis endale kevadel kiirelt LNG ujuvterminali, kui Venemaa ähvardas gaasitarned Soomele katkestada. Sestsaadik, kui sõlmiti terminallaeva rendileping, on aga maagaasi tarbimine Soomes üle poole võrra vähenenud.
Soome rahandusministeerium on lehe sõnul tunnistanud, et kommertshuvi LNG vastu on praegu väga ebakindel.
Leping ujuvterminali rendiks sõlmiti 10 aastaks kogumaksumusega 460 miljonit eurot, mis teeb ligikaudu 126 000 eurot päevas.
Soome valitsus toetas rahaliselt Gasgridi, kuni terminalile tekivad kliendid
Soome riiklik gaasivõrgu ettevõte Gasgrid Finland valmistub laeva rentimise kulusid enda kanda võtma.
Gasgridi tegevjuhi Olli Sipilä sõnul jõutakse terminaliga positiivse rahavooni ühe kuni kolme aasta jooksul.
Sipilä kinnitas, et Gasgridi hinnangul tekib huvi terminali vastu siis, kui see tööle hakkab.
Soome valitsus otsustas anda Gasgridi ujuvterminaliga tegelevale tütarettevõttele 105 miljonit eurot toetust, mis peaks katma esimese kahe aasta kulud, kuni terminalile tekivad kliendid. Rahandusministeerium õigustas rahaeraldist energiajulgeoleku tagamisega.
Sipilä väitel ei antud toetust mitte ainult maagaasi tarbimise vähenemise tõttu, vaid see tulenes kiiruga tehtud otsusest ujuvterminal soetada – rendileping algas oktoobris ning LNG ujuvterminal saabub Soome alles detsembris ehk pool aastat peale lepingu sõlmimist.
Sipilä rõhutab, et tavaoludes valmistatakse sellist projekti aastaid ette ning terminali kasutamise otsused tehakse enne terminali soetamist. Samas Soome ujuvterminali kasutamist saab reserveerida alles sellest nädalast.
Esimene LNG-laev peaks ujuvterminali jõudma jaanuaris.
Gaasi tarbimine Soomes on üle poole langenud võrreldes eelmise aastaga
Oktoobris tarbiti Soomes maagaasi 0,5 teravatt-tundi. Samal ajal eelmisel aastal tarbiti aga 1,4 teravatt-tundi. Tavaliselt on Soomes aastas tarbitud ligikaudu 25 teravatt-tundi, kuid sel aastal on tarbimise määr sellest kaugel, toob HS esile.
Oktoobri lõpuks oli Soomes tarbitud ainult 10 teravatt-tundi.
Veeldatud maagaasi (LNG) taasgaasistamise laev (floating storage and regasification unit - FSRU) Exemplar suudab taasgaasistada kuni viis miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas, mis energiaks konverteerituna tähendaks ligikaudu 35 teravatt-tundi, mis on märksa rohkem kui Soome gaasitarbimine aastas.
Sel talvel hinnatakse, et terminali kaudu tuleb Soome gaasivõrku ainult kaks teravatt-tundi gaasi.
### Response:
HS: Soome Inkoo LNG-terminalil puuduvad veel kliendid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Embiidile oli see käimasoleval hooajal teine kord, kui ta on vähemalt 50 punkti visanud. Novembri keskel püstitas ta karjääri punktirekordi, visates Utah Jazzi vastu 59 punkti. Ühtlasi oli see Embiidi karjääri 30. mäng, kus ta on toonud vähemalt 40 punkti ja vähemalt kümme lauapalli.
James Harden lisas 19 punkti, andis 16 korvisöötu ja võttis üheksa lauapalli. Tobias Harris panustas 17 punktiga.
Hornetsi ridades tõid nii Kelly Oubre Jr. kui Terry Rozier 29 punkti.
Atlanta Hawks mängis kodusaalis maha 12-punktilise edu, kuid sai lõpuks siiski lisaajal 123:122 Chicago Bullsist jagu. Hawksi võidukorvi viskas lisaaja lõpuvilega AJ Griffin.
Hawksi parim oli Bogdan Bogdanovic 28 punktiga, Trae Young lisas 19, Griffin 17, De'Andre Hunter 16 ja Clint Capela 15 punkti, lisaks võttis Capela 14 lauapalli. Bullsi ridades tõi DeMar DeRozan 34 punkti, võttis 13 lauapalli ja andis kaheksa korvisöötu.
Tulemused:
New Orleans – Phoenix 129:124 la.
New York – Sacramento 112:99
Orlando – Toronto 111:99
Philadelphia – Charlotte 131:113
Detroit – LA Lakers 117:124
Houston – Milwaukee 97:92
Atlanta – Chicago 123:122 la.
|
Taas üle 50 punkti visanud Embiid aitas Philadelphia võidule
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Embiidile oli see käimasoleval hooajal teine kord, kui ta on vähemalt 50 punkti visanud. Novembri keskel püstitas ta karjääri punktirekordi, visates Utah Jazzi vastu 59 punkti. Ühtlasi oli see Embiidi karjääri 30. mäng, kus ta on toonud vähemalt 40 punkti ja vähemalt kümme lauapalli.
James Harden lisas 19 punkti, andis 16 korvisöötu ja võttis üheksa lauapalli. Tobias Harris panustas 17 punktiga.
Hornetsi ridades tõid nii Kelly Oubre Jr. kui Terry Rozier 29 punkti.
Atlanta Hawks mängis kodusaalis maha 12-punktilise edu, kuid sai lõpuks siiski lisaajal 123:122 Chicago Bullsist jagu. Hawksi võidukorvi viskas lisaaja lõpuvilega AJ Griffin.
Hawksi parim oli Bogdan Bogdanovic 28 punktiga, Trae Young lisas 19, Griffin 17, De'Andre Hunter 16 ja Clint Capela 15 punkti, lisaks võttis Capela 14 lauapalli. Bullsi ridades tõi DeMar DeRozan 34 punkti, võttis 13 lauapalli ja andis kaheksa korvisöötu.
Tulemused:
New Orleans – Phoenix 129:124 la.
New York – Sacramento 112:99
Orlando – Toronto 111:99
Philadelphia – Charlotte 131:113
Detroit – LA Lakers 117:124
Houston – Milwaukee 97:92
Atlanta – Chicago 123:122 la.
### Response:
Taas üle 50 punkti visanud Embiid aitas Philadelphia võidule
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2022. aasta kolmandas kvartalis teenuste eksport ja import vastavalt 32 ja 33 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Teenuseid eksporditi 2,8 miljardi ja imporditi 2,2 miljardi euro väärtuses.
Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk oli 568 miljonit eurot, mis on eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 129 miljoni võrra suurem.
Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul mõjutasid teenuste väliskaubanduse kasvu enim reisiteenuste ning muude äriteenuste ekspordi ja impordi suurenemine.
"Kolmandas kvartalis kasvas teenuste ost ja müük peaaegu kõigi meie peamiste väliskaubanduspartneritega. Erandiks on Saksamaa, kust importisime teenuseid varasemast vähem, ning Venemaa, kellega jätkub juba teist kvartalit nii teenuste ostu kui müügi vähenemine," lisas Leppmets.
Selle aasta kolmandas kvartalis eksportis Eesti teenustest enim muid äriteenuseid (reklaamiteenuseid, äri- ja juhtimiskonsultatsioone ning suhtekorraldust), transporditeenuseid (kaubavedu maanteel ja meretranspordiga) ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenes enim ehk 218 miljoni euro võrra reisiteenuste eksport Eestist. Sellele järgnesid 206 miljoni euroga muude äriteenuste ning 143 miljoni euroga telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste müügi kasv.
Teenuste peamine ekspordipartner oli 2022. aasta kolmandas kvartalis Soome, kuhu osutati enim reisi- ja transporditeenuseid. Sellele järgnesid Rootsi, kuhu osutati peamiselt transporditeenuseid, ning Ameerika Ühendriigid.
Kolmandas kvartalis importis Eestis enim transporditeenuseid (kaubavedu meretranspordiga), muid äriteenuseid (reklaamiteenuseid, äri- ja juhtimiskonsultatsioone ning suhtekorraldust) ja reisiteenuseid (muid ärireise).
|
Teenuste eksport jõudis III kvartalis viimaste aastate kõrgeimale tasemele
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2022. aasta kolmandas kvartalis teenuste eksport ja import vastavalt 32 ja 33 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Teenuseid eksporditi 2,8 miljardi ja imporditi 2,2 miljardi euro väärtuses.
Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk oli 568 miljonit eurot, mis on eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 129 miljoni võrra suurem.
Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul mõjutasid teenuste väliskaubanduse kasvu enim reisiteenuste ning muude äriteenuste ekspordi ja impordi suurenemine.
"Kolmandas kvartalis kasvas teenuste ost ja müük peaaegu kõigi meie peamiste väliskaubanduspartneritega. Erandiks on Saksamaa, kust importisime teenuseid varasemast vähem, ning Venemaa, kellega jätkub juba teist kvartalit nii teenuste ostu kui müügi vähenemine," lisas Leppmets.
Selle aasta kolmandas kvartalis eksportis Eesti teenustest enim muid äriteenuseid (reklaamiteenuseid, äri- ja juhtimiskonsultatsioone ning suhtekorraldust), transporditeenuseid (kaubavedu maanteel ja meretranspordiga) ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenes enim ehk 218 miljoni euro võrra reisiteenuste eksport Eestist. Sellele järgnesid 206 miljoni euroga muude äriteenuste ning 143 miljoni euroga telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste müügi kasv.
Teenuste peamine ekspordipartner oli 2022. aasta kolmandas kvartalis Soome, kuhu osutati enim reisi- ja transporditeenuseid. Sellele järgnesid Rootsi, kuhu osutati peamiselt transporditeenuseid, ning Ameerika Ühendriigid.
Kolmandas kvartalis importis Eestis enim transporditeenuseid (kaubavedu meretranspordiga), muid äriteenuseid (reklaamiteenuseid, äri- ja juhtimiskonsultatsioone ning suhtekorraldust) ja reisiteenuseid (muid ärireise).
### Response:
Teenuste eksport jõudis III kvartalis viimaste aastate kõrgeimale tasemele
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Liiv finišeeris ajaga 1.07,78, jäädes etapivõidu võtnud hollandlasele Hein Otterspeerile alla 0,50 sekundiga.
Otterspeeri järel jõudsid pjedestaalile kanadalased: teise koha sai Lauren Dubreuil (+0,02) ja kolmas oli Antoine Gelinas-Beaulieu (+0,04).
MK-sarja üldarvestuses on kolme võistluse järel liider Dubreuil 139 punktiga, Liiv on 106 punktiga seitsmes.
Sel nädalal peetakse Calgarys ka MK-sarja neljas etapp.
|
Marten Liiv jõudis MK-etapil enda põhidistantsil esikümnesse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liiv finišeeris ajaga 1.07,78, jäädes etapivõidu võtnud hollandlasele Hein Otterspeerile alla 0,50 sekundiga.
Otterspeeri järel jõudsid pjedestaalile kanadalased: teise koha sai Lauren Dubreuil (+0,02) ja kolmas oli Antoine Gelinas-Beaulieu (+0,04).
MK-sarja üldarvestuses on kolme võistluse järel liider Dubreuil 139 punktiga, Liiv on 106 punktiga seitsmes.
Sel nädalal peetakse Calgarys ka MK-sarja neljas etapp.
### Response:
Marten Liiv jõudis MK-etapil enda põhidistantsil esikümnesse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Läti peaminister Krišjanis Karinš teatas peale kõnelusi riigi presidendi Egils Levitsiga, et kolme erakonna koalitsioonikõnelused on lõpule jõudnud, vahendas Läti rahvusringhääling LSM.
"Selle valitsuse loomise protsess on olnud väga huvitav ning mõnikord väljakutseid pakkuv, kuid olulise asjana tuleb välja tuua, et kolm poliitilist jõudu on ühendanud oma tugevused selle asemel, et teineteise vastu töötada," kinnitas Läti peaminister.
Läti peaministri kinnitusel astub uus Läti valitsus ametisse kolmapäeval. Läti presidendi Egils Levitsi sõnul on ta uue valitsuse koalitsioonileppe mustandiga rahul ning loodab, et Läti seim toetab uut valitsust sel nädalal.
Uue koalitsiooni käes on napp enamus Läti seimis, neil on kolme partei peale kokku 54 parlamendisaadikut.
Koalitsiooni kuuluvad Uus Ühtsus (Jauna Vienotiba), Läti Rohelise Erakonna ja Regioonide Partei ning Liepaja Erakonna ühisnimekiri (Apvienotais saraksts) ning Rahvuslaste Ühendus (Nacionala apvieniba).
|
Kolmapäeval astub ametisse uus Läti valitsus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti peaminister Krišjanis Karinš teatas peale kõnelusi riigi presidendi Egils Levitsiga, et kolme erakonna koalitsioonikõnelused on lõpule jõudnud, vahendas Läti rahvusringhääling LSM.
"Selle valitsuse loomise protsess on olnud väga huvitav ning mõnikord väljakutseid pakkuv, kuid olulise asjana tuleb välja tuua, et kolm poliitilist jõudu on ühendanud oma tugevused selle asemel, et teineteise vastu töötada," kinnitas Läti peaminister.
Läti peaministri kinnitusel astub uus Läti valitsus ametisse kolmapäeval. Läti presidendi Egils Levitsi sõnul on ta uue valitsuse koalitsioonileppe mustandiga rahul ning loodab, et Läti seim toetab uut valitsust sel nädalal.
Uue koalitsiooni käes on napp enamus Läti seimis, neil on kolme partei peale kokku 54 parlamendisaadikut.
Koalitsiooni kuuluvad Uus Ühtsus (Jauna Vienotiba), Läti Rohelise Erakonna ja Regioonide Partei ning Liepaja Erakonna ühisnimekiri (Apvienotais saraksts) ning Rahvuslaste Ühendus (Nacionala apvieniba).
### Response:
Kolmapäeval astub ametisse uus Läti valitsus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Valimisringkonnas nr 1 ehk Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine valimispiirkonnas läheb jagamisele 10 mandaati. Ehk tegemist on Eesti suuruselt kolmanda ringkonnaga.
2019. aasta märtsis toimunud eelmistel valimistel oli selles ringkonnas edukaim Keskerakond, kes sai veidi üle 30 protsendi häältest. Keskerakonna 16 950 häälest tõi 7303 Raimond Kaljulaid, kes hiljem erakonnast lahkus ja müttab nüüd sotsiaaldemokraatide ridades.
Kaugele maha ei jäänud Reformierakond 29 protsendiga ehk need kaks parteid riisusid koore. Kolmandaks tuli EKRE 11,3, neljandaks SDE 10,2 ja viiendaks Isamaa 8,8 protsendiga. Eesti 200 sai 4,7 protsenti toetust.
Reformierakonda veab Michal, teisel kohal Riisalo
Reformierakonna esinumber on ka neil valimistel Kristen Michal, kes eelmistel valimistel sai 6347 häälega samuti isikumandaadi. Samas suurusjärgus tulemus võiks olla sihikul nüüdki.
Kristen Michal. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Eelmiste valimiste teine number Heidy Purga kandideerib seekord mujal ja kolmas number Arto Aas enam üldse mitte, sest lahkus poliitikast. Neist Purga tõi eelmisel korral 4763 häält ja Aas 2339 häält ehk kahepeale kokku üle 7000 hääle.
Neid hääli läheb nüüd püüdma nimekirja teisele kohale tõusnud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Nimekirja kõrgel kolmandal kohal on ukraina päritolu moedisainer Oksana Tandit.
Veel leiab veel Reformierakonna nimekirjast kandideerimas näiteks Mati Raidma, Pärtel-Peeter Pere, Jevgeni Krištafovitši jt.
Keskerakond – Kiigel läheb raskeks Kaljulaiu tulemust korrata
Keskerakond läheb välja uue esinumbriga, sest eelmiste valimiste erakonna esinumber ja üldse selles valimisringkonnas enim hääli korjanud Raimond Kaljulaid lahkus parteist.
Keskerakond paneb oma esinumbriks mitmekordse ministri ja praegu Tallinna abilinnapea ametis oleva Tanel Kiige. Eelmistel riigikogu valimistel kandideeris Kiik Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa valimisringkonnas, kogus 237 häält ega osutunud valituks. Viimastel kohalikel valimiste sai Kiik Põhja-Tallinnas kandideerides 871 häält ning tegi sellega Yana Toomi ja Vadim Belobrovtsevi järel keskerakondlastest valimisringkonna kolmanda tulemuse.
Tanel Kiik Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Kiik võib arvestada sellega, et tal on neil valimistel selja taga tugev parteiaparaat, mis eelmistel valimistel Kaljulaiu heaks töötas. Kaljulaiu tulemust Kiigel aga korrata vaevalt õnnestub. Seda ei soosi ka erakonna kohati vastuolulised sõnumid eesti ja vene auditooriumile ning erakonna madalam üldtoetus kui eelmiste valimiste eel.
Kiige järel on Keskerakonna nimekirjas Vadim Belobrovtsev, Marek Jürgenson, Anastassia Kovalenko-Kõlvart , Andre Hanimägi, Betina Beškina, Jaanus Riibe,
Manuela Pihlap jt. Nimekirja ankrumees on Märt Sults.
EKRE – Vooglaiu lisandumisega loodetakse paremat tulemust
Eelmistel riigikogu valimistel sai EKRE selles valimisringkonnas 11,3 protsenti toetust, mis oli kehvem tulemus kui kogu riigis saadud 17,8 protsenti. Sel korral loodab EKRE palju paremat tulemust ja seda eeskätt tänu valimisdebüüti tegevale Varro Vooglaiule.
EKRE esinumber eelseisvatel valimistel on selles valimisringkonnas riigikogu liige Urmas Reitelmann. Eelmiste valimiste esinumber Urmas Espenberg on kolmandal positsioonil. Eelmistel valimistel oli Reitelmann nimekirja edukaim, kui sai 2585 häält. Espenbergile anti 1974 häält.
Urmas Reitelmann Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Nende vahele mahub Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) eestvedaja Varro Vooglaid. Vooglaid kandideerib EKRE ridades, aga erakonna liige ta pole. Ilmselt läheb just Vooglaiu ja Reitelmanni vahel tihedaks rebimiseks, kes saab esimesena jala üle riigikogu lävepaku.
Esikolmikule järgnevad Toivo Tasa, Ants Miller, Elvis Brauer jt. Küll alles 10. positsioonil on Argo Luude, aga ajakirjanduses prügikuningaks tituleeritud mehel on kindlasti võimalusi isiklik tugev kampaania teha ja nii ka hea tulemus saada.
Mida suudab Kaljulaid sotside ridades
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ootused on selles valimisringkonnas kõrgemad kui mujal. Nende esinumbriks on eelmistel valimistel ringkonnas enim hääli (7303) ja isikumandaadi saanud Raimond Kaljulaid.
Kaljulaiul pole aga enam toeks Keskerakonna aparaati, munitsipaalmeediat ning linnaosavanema ametikohta, mis talle n-ö rohujuuretasandil kasuks tuli eelmisel korral. Seega poleks eriline üllatus, kui tema tulemus jääb eelmisest korrast nirumaks.
Raimond Kaljulaid Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Et Kaljulaid on esinumber, ei kandideeri selles ringkonnas enam Riina Sikkut, kes oli eelmisel korral SDE teine number ja sai 1610 häält. Sikkut on sel korral sotside Nõmme ja Mustamäe piirkonna esinumber.
Kuid Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine valimisringkonnas kandideerivad SDE nimekirjas lisaks Kaljulaiule kindlasti ka riigikogu liige Jaak Juske, Tallinna linnakantselei ööelu nõunik Natalie Mets, Tallinna ettevõtluse valdkonna abilinnapea Joosep Vimm, kirjanik ja filmitegija Kadri Kõusaar jt. Millises järjekorras, otsustavad sotsid lähiajal.
Isamaa uueks esinumbriks saab Riina Solman
Isamaa eelmiste valimiste 1. valimisringkonna esinumber Tarmo Kruusimäe kandideerib nüüd Tallinna 2. valimisringkonnas. Ja eelmiste valimiste teine number Mart Luik lahkus poliitikast ja toimetab nüüd ERR-i juhatuses.
Isamaa esinumbriks saab nüüd riigihalduse minister Riina Solman. Eelmisel korral kandideeris ta Tallinna teises valimisringkonnas ja sai 906 häält.
Riina Solman Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Teisel kohal on valimisdebüüti tegev ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan. Nimekirjast leiab ka Tiit Mereni, Karl Sander Kase, Helen Hääle jt.
Isamaa volikogu kiidab lõplikult nii selle valimisringkonna nimekirja kui ka kõik teised ringkonnanimekirjad heaks teisipäeval.
Eesti 200 – Normet ilmselt esimene, intrigeeriv Zuzu tulemus
Eesti 200 pole lõplikult nimekirja ja selle järjestust lukku löönud, kuid arvatavasti saab nende esinumbriks Liina Normet, kes oli esinumber ka nelja aasta eest. Normet oli eelmistel valimistel ka Eesti 200 edukaim kandidaat selles ringkonnas 1048 häälega.
Liina Normet Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Eelmiste valimiste teine number Marek Reinaas on sel korral esinumber Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas.
Normeti kõrval kandideerivad Diana Ingerainen, Züleyxa Izmailova, Pirkko Konsa, Karin Kaup-Lapõnin, Peeter-Eerik Ots, Tiia Sihver jt.
Neist intrigeerivaim on erakonda vahetanud Izmailova käekäik. Eelmistel valimistel kandideeris ta Roheliste juhina selles samas valimisringkonnas ning tõi Roheliste ringkonna 1812 häälest enam kui pooled (923).
Rohelised ja Parempoolsed
Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine oli eelmistel valimistel Rohelistele kõige edukam valimisringkond, kust saadi pea viiendik erakonna häältest. Aga seda paljuski tänu Züleyxa Izmailovale, keda erakonnas enam pole.
Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu ütles, et nende esinumber selles valimisringkonnas on ettevõtja ja erakonna juhatuse liige Liina Freivald.
Liina Freivald. Autor/allikas: Andreas Jõesaar
Tõugu lisas, et nimekiri ei ole siiski kinnitatud ja selles võib tulla veel muutusi. Praeguste plaanide järgi kandideerivad Roheliste nimekirjas ka Sigrid Ojavee, Fidelia-Signe Roots ja Hannes Liitmäe.
Parempoolsete aseesimees Siim Kiisler ütles ERR-ile, et Parempoolsed pole lõplikke valimisnimekirju veel kinnitanud, mistõttu läheb ringkondade esinumbrite avaldamisega veel pisut aega.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab selles ringkonnas hääletada Reformierakonna poolt 38, Keskerakonna ja EKRE poolt 17 protsenti.
· Eesti 200 toetus on 11, SDE-l kaheksa ja Isamaal kuus protsenti. Rohelistel ja Parempoolsetel alla protsendi.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele.
|
Kui palju on Kaljulaiu võimsast tulemusest järel neli aastat hiljem ja teises parteis?
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valimisringkonnas nr 1 ehk Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine valimispiirkonnas läheb jagamisele 10 mandaati. Ehk tegemist on Eesti suuruselt kolmanda ringkonnaga.
2019. aasta märtsis toimunud eelmistel valimistel oli selles ringkonnas edukaim Keskerakond, kes sai veidi üle 30 protsendi häältest. Keskerakonna 16 950 häälest tõi 7303 Raimond Kaljulaid, kes hiljem erakonnast lahkus ja müttab nüüd sotsiaaldemokraatide ridades.
Kaugele maha ei jäänud Reformierakond 29 protsendiga ehk need kaks parteid riisusid koore. Kolmandaks tuli EKRE 11,3, neljandaks SDE 10,2 ja viiendaks Isamaa 8,8 protsendiga. Eesti 200 sai 4,7 protsenti toetust.
Reformierakonda veab Michal, teisel kohal Riisalo
Reformierakonna esinumber on ka neil valimistel Kristen Michal, kes eelmistel valimistel sai 6347 häälega samuti isikumandaadi. Samas suurusjärgus tulemus võiks olla sihikul nüüdki.
Kristen Michal. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Eelmiste valimiste teine number Heidy Purga kandideerib seekord mujal ja kolmas number Arto Aas enam üldse mitte, sest lahkus poliitikast. Neist Purga tõi eelmisel korral 4763 häält ja Aas 2339 häält ehk kahepeale kokku üle 7000 hääle.
Neid hääli läheb nüüd püüdma nimekirja teisele kohale tõusnud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Nimekirja kõrgel kolmandal kohal on ukraina päritolu moedisainer Oksana Tandit.
Veel leiab veel Reformierakonna nimekirjast kandideerimas näiteks Mati Raidma, Pärtel-Peeter Pere, Jevgeni Krištafovitši jt.
Keskerakond – Kiigel läheb raskeks Kaljulaiu tulemust korrata
Keskerakond läheb välja uue esinumbriga, sest eelmiste valimiste erakonna esinumber ja üldse selles valimisringkonnas enim hääli korjanud Raimond Kaljulaid lahkus parteist.
Keskerakond paneb oma esinumbriks mitmekordse ministri ja praegu Tallinna abilinnapea ametis oleva Tanel Kiige. Eelmistel riigikogu valimistel kandideeris Kiik Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa valimisringkonnas, kogus 237 häält ega osutunud valituks. Viimastel kohalikel valimiste sai Kiik Põhja-Tallinnas kandideerides 871 häält ning tegi sellega Yana Toomi ja Vadim Belobrovtsevi järel keskerakondlastest valimisringkonna kolmanda tulemuse.
Tanel Kiik Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Kiik võib arvestada sellega, et tal on neil valimistel selja taga tugev parteiaparaat, mis eelmistel valimistel Kaljulaiu heaks töötas. Kaljulaiu tulemust Kiigel aga korrata vaevalt õnnestub. Seda ei soosi ka erakonna kohati vastuolulised sõnumid eesti ja vene auditooriumile ning erakonna madalam üldtoetus kui eelmiste valimiste eel.
Kiige järel on Keskerakonna nimekirjas Vadim Belobrovtsev, Marek Jürgenson, Anastassia Kovalenko-Kõlvart , Andre Hanimägi, Betina Beškina, Jaanus Riibe,
Manuela Pihlap jt. Nimekirja ankrumees on Märt Sults.
EKRE – Vooglaiu lisandumisega loodetakse paremat tulemust
Eelmistel riigikogu valimistel sai EKRE selles valimisringkonnas 11,3 protsenti toetust, mis oli kehvem tulemus kui kogu riigis saadud 17,8 protsenti. Sel korral loodab EKRE palju paremat tulemust ja seda eeskätt tänu valimisdebüüti tegevale Varro Vooglaiule.
EKRE esinumber eelseisvatel valimistel on selles valimisringkonnas riigikogu liige Urmas Reitelmann. Eelmiste valimiste esinumber Urmas Espenberg on kolmandal positsioonil. Eelmistel valimistel oli Reitelmann nimekirja edukaim, kui sai 2585 häält. Espenbergile anti 1974 häält.
Urmas Reitelmann Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Nende vahele mahub Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) eestvedaja Varro Vooglaid. Vooglaid kandideerib EKRE ridades, aga erakonna liige ta pole. Ilmselt läheb just Vooglaiu ja Reitelmanni vahel tihedaks rebimiseks, kes saab esimesena jala üle riigikogu lävepaku.
Esikolmikule järgnevad Toivo Tasa, Ants Miller, Elvis Brauer jt. Küll alles 10. positsioonil on Argo Luude, aga ajakirjanduses prügikuningaks tituleeritud mehel on kindlasti võimalusi isiklik tugev kampaania teha ja nii ka hea tulemus saada.
Mida suudab Kaljulaid sotside ridades
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ootused on selles valimisringkonnas kõrgemad kui mujal. Nende esinumbriks on eelmistel valimistel ringkonnas enim hääli (7303) ja isikumandaadi saanud Raimond Kaljulaid.
Kaljulaiul pole aga enam toeks Keskerakonna aparaati, munitsipaalmeediat ning linnaosavanema ametikohta, mis talle n-ö rohujuuretasandil kasuks tuli eelmisel korral. Seega poleks eriline üllatus, kui tema tulemus jääb eelmisest korrast nirumaks.
Raimond Kaljulaid Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Et Kaljulaid on esinumber, ei kandideeri selles ringkonnas enam Riina Sikkut, kes oli eelmisel korral SDE teine number ja sai 1610 häält. Sikkut on sel korral sotside Nõmme ja Mustamäe piirkonna esinumber.
Kuid Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine valimisringkonnas kandideerivad SDE nimekirjas lisaks Kaljulaiule kindlasti ka riigikogu liige Jaak Juske, Tallinna linnakantselei ööelu nõunik Natalie Mets, Tallinna ettevõtluse valdkonna abilinnapea Joosep Vimm, kirjanik ja filmitegija Kadri Kõusaar jt. Millises järjekorras, otsustavad sotsid lähiajal.
Isamaa uueks esinumbriks saab Riina Solman
Isamaa eelmiste valimiste 1. valimisringkonna esinumber Tarmo Kruusimäe kandideerib nüüd Tallinna 2. valimisringkonnas. Ja eelmiste valimiste teine number Mart Luik lahkus poliitikast ja toimetab nüüd ERR-i juhatuses.
Isamaa esinumbriks saab nüüd riigihalduse minister Riina Solman. Eelmisel korral kandideeris ta Tallinna teises valimisringkonnas ja sai 906 häält.
Riina Solman Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Teisel kohal on valimisdebüüti tegev ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan. Nimekirjast leiab ka Tiit Mereni, Karl Sander Kase, Helen Hääle jt.
Isamaa volikogu kiidab lõplikult nii selle valimisringkonna nimekirja kui ka kõik teised ringkonnanimekirjad heaks teisipäeval.
Eesti 200 – Normet ilmselt esimene, intrigeeriv Zuzu tulemus
Eesti 200 pole lõplikult nimekirja ja selle järjestust lukku löönud, kuid arvatavasti saab nende esinumbriks Liina Normet, kes oli esinumber ka nelja aasta eest. Normet oli eelmistel valimistel ka Eesti 200 edukaim kandidaat selles ringkonnas 1048 häälega.
Liina Normet Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Eelmiste valimiste teine number Marek Reinaas on sel korral esinumber Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas.
Normeti kõrval kandideerivad Diana Ingerainen, Züleyxa Izmailova, Pirkko Konsa, Karin Kaup-Lapõnin, Peeter-Eerik Ots, Tiia Sihver jt.
Neist intrigeerivaim on erakonda vahetanud Izmailova käekäik. Eelmistel valimistel kandideeris ta Roheliste juhina selles samas valimisringkonnas ning tõi Roheliste ringkonna 1812 häälest enam kui pooled (923).
Rohelised ja Parempoolsed
Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine oli eelmistel valimistel Rohelistele kõige edukam valimisringkond, kust saadi pea viiendik erakonna häältest. Aga seda paljuski tänu Züleyxa Izmailovale, keda erakonnas enam pole.
Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu ütles, et nende esinumber selles valimisringkonnas on ettevõtja ja erakonna juhatuse liige Liina Freivald.
Liina Freivald. Autor/allikas: Andreas Jõesaar
Tõugu lisas, et nimekiri ei ole siiski kinnitatud ja selles võib tulla veel muutusi. Praeguste plaanide järgi kandideerivad Roheliste nimekirjas ka Sigrid Ojavee, Fidelia-Signe Roots ja Hannes Liitmäe.
Parempoolsete aseesimees Siim Kiisler ütles ERR-ile, et Parempoolsed pole lõplikke valimisnimekirju veel kinnitanud, mistõttu läheb ringkondade esinumbrite avaldamisega veel pisut aega.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab selles ringkonnas hääletada Reformierakonna poolt 38, Keskerakonna ja EKRE poolt 17 protsenti.
· Eesti 200 toetus on 11, SDE-l kaheksa ja Isamaal kuus protsenti. Rohelistel ja Parempoolsetel alla protsendi.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele.
### Response:
Kui palju on Kaljulaiu võimsast tulemusest järel neli aastat hiljem ja teises parteis?
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Mitme riigi füüsikud on alates 1950. aastatest püüdnud tööle saada termotuumareaktsiooni kontrollitud tingimustes, et toota energiat.
Sama protsess toimub tähtede sees ning see päädib meie jaoks nähtava valgusega. Termotuumasünteesi käigus liidetakse energia tootmiseks aatomeid, erinevalt tuumareaktoritest toimuvast tuumareaktsioonist, kus neid energia saamiseks lõhustatakse.
Siiani pole ükski termotuumareaktor suutnud toota rohkem energiat, kui on kulunud sellesama katsereaktori tööle saamiseks ehk kõik senised termotuumareaktori katsetused on energia tootmise mõttes olnud miinuses.
California osariigis asuv USA föderaalne Lawrence Livermore National Laboratory on viimase kahe nädala jooksul suutnud toota väikeses koguses energiat, suunates maailma suurima laseri vesinikplasma poole. Plasma on aine olek, mis sarnaneb gaasiga, mida esineb eelkõige tähtede sees.
Kuigi paljude teadlaste hinnangul on elektrit tootvad termotuumareaktorid aastakümnete kaugusel, on sel tehnoloogilisel lähenemisel palju potentsiaali, toob The Financial Times esile.
Tuumasünteesi protsessi käigus ei eraldu süsinikku ega ei teki radioaktiivseid tuumajäätmeid ning väikese koguse vesinikuga saaks reaktor teoreetiliselt töötada sadu aastaid.
Allikate kinnitusel tootis Lawrence Livermore National Laboratory katsereaktor 2,5 megadžauli energiat, mis on ligikaudu 120 protsenti eksperimendis kasutatud laserite energiatarbest, mis oli 2,1 megadžauli.
USA energiaministeeriumi teatel tuleb teisipäeval tähtis teadaanne, täpsustamata selle sisu.
Laboratoorium, kus eksperimendid tehti, kinnitas selle toimumist, kuid hoiatas, et toimunud eksperimentide andmeid veel analüüsitakse ning täpset tekkinud energia kogust veel tuvastatakse. Labor ei soovi veel kinnitada, kas eksperimentide käigus suudeti toota energiat rohkem, kui seda kulutati.
Kaks asjaga kursis olevat isikut kinnitasid, et eksperimentide käigus suudeti siiski energiat toota ning väljundenergia oli oodatust suurem, mis kahjustas osa diagnostikatehnikat ja see raskendab omakorda analüüsi tegemist.
USA National Ignition Facilityga plaaniti eelkõige tuumarelvi katsetada simuleerides plahvatust, kuid seal on sestsaadik tehtud tööd termotuumareaktsioonidega.
2021. aastal suudeti samas asutuses toota 1,37 megadžauli energiat, mis oli tollal ligikaudu 70 protsenti sisendenergiast.
Enamik maailma termotuumaeksperimente on teistsuguse lähenemisega, keskendudes reaktoritüübile, kus ülikuuma vesinikplasmat hoiab paigal magnetväli.
Sellisel tööpõhimõttel ehitatakse Prantsusmaal ITER (International Thermonuclear Experimental Reactor) termotuumakatsereaktorit, millest saab valmides suurim sellist tüüpi reaktor maailmas.
|
FT: USA teadlased tegid eduka termotuumasünteesi eksperimendi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mitme riigi füüsikud on alates 1950. aastatest püüdnud tööle saada termotuumareaktsiooni kontrollitud tingimustes, et toota energiat.
Sama protsess toimub tähtede sees ning see päädib meie jaoks nähtava valgusega. Termotuumasünteesi käigus liidetakse energia tootmiseks aatomeid, erinevalt tuumareaktoritest toimuvast tuumareaktsioonist, kus neid energia saamiseks lõhustatakse.
Siiani pole ükski termotuumareaktor suutnud toota rohkem energiat, kui on kulunud sellesama katsereaktori tööle saamiseks ehk kõik senised termotuumareaktori katsetused on energia tootmise mõttes olnud miinuses.
California osariigis asuv USA föderaalne Lawrence Livermore National Laboratory on viimase kahe nädala jooksul suutnud toota väikeses koguses energiat, suunates maailma suurima laseri vesinikplasma poole. Plasma on aine olek, mis sarnaneb gaasiga, mida esineb eelkõige tähtede sees.
Kuigi paljude teadlaste hinnangul on elektrit tootvad termotuumareaktorid aastakümnete kaugusel, on sel tehnoloogilisel lähenemisel palju potentsiaali, toob The Financial Times esile.
Tuumasünteesi protsessi käigus ei eraldu süsinikku ega ei teki radioaktiivseid tuumajäätmeid ning väikese koguse vesinikuga saaks reaktor teoreetiliselt töötada sadu aastaid.
Allikate kinnitusel tootis Lawrence Livermore National Laboratory katsereaktor 2,5 megadžauli energiat, mis on ligikaudu 120 protsenti eksperimendis kasutatud laserite energiatarbest, mis oli 2,1 megadžauli.
USA energiaministeeriumi teatel tuleb teisipäeval tähtis teadaanne, täpsustamata selle sisu.
Laboratoorium, kus eksperimendid tehti, kinnitas selle toimumist, kuid hoiatas, et toimunud eksperimentide andmeid veel analüüsitakse ning täpset tekkinud energia kogust veel tuvastatakse. Labor ei soovi veel kinnitada, kas eksperimentide käigus suudeti toota energiat rohkem, kui seda kulutati.
Kaks asjaga kursis olevat isikut kinnitasid, et eksperimentide käigus suudeti siiski energiat toota ning väljundenergia oli oodatust suurem, mis kahjustas osa diagnostikatehnikat ja see raskendab omakorda analüüsi tegemist.
USA National Ignition Facilityga plaaniti eelkõige tuumarelvi katsetada simuleerides plahvatust, kuid seal on sestsaadik tehtud tööd termotuumareaktsioonidega.
2021. aastal suudeti samas asutuses toota 1,37 megadžauli energiat, mis oli tollal ligikaudu 70 protsenti sisendenergiast.
Enamik maailma termotuumaeksperimente on teistsuguse lähenemisega, keskendudes reaktoritüübile, kus ülikuuma vesinikplasmat hoiab paigal magnetväli.
Sellisel tööpõhimõttel ehitatakse Prantsusmaal ITER (International Thermonuclear Experimental Reactor) termotuumakatsereaktorit, millest saab valmides suurim sellist tüüpi reaktor maailmas.
### Response:
FT: USA teadlased tegid eduka termotuumasünteesi eksperimendi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
1993. aastal Jaanus Raidali asutatud Tuleviku Eesti Erakonnast välja kasvanud Iseseisvuspartei oleks järgmisel aastal saanud tähistada oma 30. sünnipäeva. Nii siiski ei lähe.
Erakonna viimane esimees Sven Sildnik (kirjanikunimega (:)kivisildnik – toim) ütles, et see on loogiline, kui erakond on alarahastatud ja alamehitatud. Sildniku sõnul kadus ühel hetkel lihtsalt initsiatiiv ning motivatsioon. Ta lausus, et erakonna lõpus olidki aktiivsemate liikmetena järele jäänud veel vaid kolmeliikmeline juhatus, kuhu lisaks temale kuulusid veel ka Martin Mets ja Martin Kummets. Seda hoolimata tõigast, et veel suve lõpul oli erakonnas 1771 liiget.
Sildnik ütles, et lõppkokkuvõttes sai erakonnale saatuslikuks tõsiasi, et puudus oma vaateid edastav meediaväljaanne, nagu EKRE Uued Uudised.
"Kirstunael tundub ikkagi olevat see. Ma arvan, et praegu põeb selle all ka Keskerakond. Kui sul ei ole meediaväljundit, siis annavad teised oma nägemuse asjast ja sinu nägemus jääb lihtsalt sinu oma pea raamidesse," ütles Iseseisvuspartei endine esimees.
Vello Leito, kes juhtis erakonda 2003-2004 ja 2005-2015, ütles, et Iseseisvuspartei lõpp oli ühelt poolt traagiline, kuid samas ka vältimatu.
"Liberaaldemokraatlikud jõud ei saa lubada riigis sellist parteid, millel oli niisugune programm. Nad ei saa lubada enda verivaenlasel edasi elada," ütles Leito.
Vello Leito Autor/allikas: Ülo Josing / ERR
Iseseisvuspartei tipptulemuseks jäi 1,3 protsenti häältest
Parlamenti Iseseisvusparteil pääseda ei õnnestunudki. Kõige edukamatel riigikogu valimistel 2003. aastal kogus erakond vaid 0,5 protsenti häältesaagist. Erakonna nimekirjas kandideeris siis 37 inimest, sealhulgas muusikud Peeter ja Piia Paemurru, Raul Sepper ning praegune Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema.
Iseseisvuspartei tipptulemuseks jääb 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised, mil üleriigiliselt koguti 1,3 protsenti häältest. Lisaks Sven Sildnikule ja erakonna toonasele esimehele Vello Leitole kandideerisid siis veel ka Hardo ja Õie-Mari Aasmäe, Juku-Kalle Raid, Merle Jääger ning Emil Rutiku.
Erakonna valimisprogrammis olid toona väited, et "tuleb koheselt lahkuda Euroopa Liidu käsundusalast, lõpetada lapsik vastandumine Venemaaga", "NATO ei kaitse Eestit, mitte kunagi" ning "pole olemas Ukraina konflikti, vaid on Oranž revolutsioon nr 2, mille alustas Euroopa Liit pärast seda kui Ukraina keeldus assotsiatsioonilepingu sõlmimisest Euroopa Liiduga" jne.
Tartu Ülikooli politoloog Rein Toomla sõnul huvituski toona erakonda juhtinud Vello Leito eeskätt geopoliitikast ning avaldas sellega seoses ka eriskummalisi seisukohti. Näiteks pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2014. aastal, enne 2015. aasta riigikogu valimisi.
"Kas nüüd Iseseisvuspartei tervikuna, aga vähemalt Vello Leito paistis siis olevat seda meelt, et geopoliitiliselt käitubki Venemaa nii, nagu ta peaks käituma. Ta ei laulnud nüüd suisa Venemaa agressioonile hosiannat, aga vähemalt kiitis selle vaikimisi heaks, et see oli nüüd õige samm," lausus Toomla.
Keemiapilved tõid mainekahju
Vello Leito ei ole ka nüüd oma vaateid muutnud. Endine poliitik nimetab end nüüd geopoliitilises sfääris tegutsevaks apoliitiliseks analüütikuks. Leito selgitas ajakirjanikule, kuidas ühinenud lääs on praegu pühendunud Venemaa hävitamisele, mis ei ole aga võimalik, sest Venemaa majanduslik ja sõjaline ülekaal on lihtsalt niivõrd suur.
Leito lausus, et Venemaa ei ole ka annekteerinud Hersoni, Zaporižžja, Donetski ja Luhanski oblasteid. "Mingist annekteerimist ei olnud, sest kohe kui 2014. aastal tehti Ukrainas riigipööre, algas räige etnotsiid Vene etnose vastu," ütles ta.
Sven Sildnik rääkis, et 2014. aasta tipptulemust oli erakonnal keeruline korrata. Osalt valimistel põhijõuks kujunenud Hardo Aasmäe ootamatu surma tõttu, osalt seetõttu, et aina enam inimesi ei olnud erakonna juhtimisega enam rahul ning tehti vigu.
Sildniku sõnul sai mainekujunduslikult erakonnale saatuslikuks ka 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisprogrammis peitunud lubadus uurida riiklikul tasemel keemiapilvede olemust. Ta lausus, et kuigi nüüd ta enam nii ei arva, tundus toona see täielik vandenõuteooria.
"Mõistlikud inimesed ütlesid siis, et kui te seda keemiapilvede asja ikkagi edasi ajate, siis te päris okeid tüübid ei ole. Ilmselt need keemiapilved oli minu jaoks kõige emotsionaalsem ja kõige kaootilisem asi, mis juhtus. See häiris väga paljusid, keda ma tean," lausus ta.
Euroopa Liidu vastane erakond oli omast ajast ees
Miks siis Iseseisvuspartei kunagi aga ikkagi riigikokku ei jõudnud? Rein Toomla rääkis, et praeguseks on Iseseisvuspartei varjutanud EKRE. Ka Sven Sildnik kandideerib kevadistel riigikogu valimistel just EKRE ridades, nagu ka 2004-2005 erakonda juhtinud Anti Poolamets. EKRE aseesimees Henn Põlluaaski kandideeris oma esimestel riigikogu valimistel 2007. aastal just Iseseisvuspartei ridades.
Vello Leito sõnul tahtis 2003. aastal Iseseisvusparteiga liituda ka endine EKRE esimees Mart Helme, kuid teda ei võetud vastu, sest tema seisukohad olid erakonna jaoks liialt ümmargused.
Anti Poolamets. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Enne EKRE tulekut jäi Iseseisvuspartei kidur sooritus endise esimehe Anti Poolametsa sõnul aga lihtsalt tõsiasja taha, et erakonna vaated olid omast ajast ees. Näiteks Euroopa Liidule vastu seistes.
"Tollal oli veel liiga vara. Me nägime, et alles kümme aastat hiljem tekkis euroskeptilisele erakonnale (EKRE-le - toim) koht ning ka liitujaid hakkas siis rohkem tulema. Eks see ole ju paradoks, kui rahvahääletusel hääletas kolmandik Euroopa Liiduga liitumise vastu, aga kogu parlamendis on vaid üks saadik ja seegi reformierakondlane Igor Gräzin, kes hääletas Lissaboni lepingu vastu," lausus Poolamets.
Poolametsa sõnul peitus just Euroopa Liidu vastasuses ka Iseseisvuspartei suurim väärtus. "See läheb ajaloo annaalidesse, et oli olemas keegi, kes nägi ette seda, mis hakkab juhtuma," selgitas ta.
"Mina olen korduvalt öelnud, et ainult Iseseisvuspartei programmist lähtudes, oleks Eestil olnud võimalik ellu jääda," ütles ka Vello Leito. Leito täpsustas, et praegu on Eesti vaid Euroopa Liidu liiduvabariik.
Väikeerakonnad peegeldavad ühiskonna tahet poliitikas kaasa mõtelda
Tartu Ülikooli politoloog Rein Toomla sõnul ei ole sellest õigupoolest midagi hullu, kui erakond riigikokku ei pääse. Ta lausus, et väikeerakondade olemasolu peegeldab ühiskonna laiemat valmisolekut poliitikasse panustada ning teha seda teistmoodi kui seda on teinud suured ja väljakujunenud erakonnad.
"Alati leidub selliseid inimesi, kes arvavad, et need suured erakonnad on natuke kivistunud ja stagneerunud ja neile peaks andma teatud tõuke. Selle tõuke andjaks nähakse siis mingisuguse väiksema erakonna loomist," selgitas Toomla.
Rein Toomla. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Toomla lausus, et kui mõnel väikeerakonnal õnnestubki riigikokku pääseda, siis kannustab see ka teisi poliitikaga tegelema. Ta tõi näitena rohelised ja Vabaerakonna, kes olid riigikogus veel kümmekond aastat tagasi.
"Nähakse, et kuskil mingis valdkonnas on midagi sellist, millega ei saa nõus olla ja millega ei ole nõus ehk ka laiem publik. Siis arvataksegi, et teeme selle probleemi lahendamiseks uue erakonna, proovime saada riigikogusse ja parandame seal siis seadusandliku tegevuse tulemusena selle vea ära. See on täiesti tervitatav ja loomulik poliitiline protsess," ütles ta.
Toomlal tuli seoses Iseseisvusparteiga meelde veel ka üks värvikas seik seoses erakonna endise esimehe Vello Leitoga: "Ütelus, mis mul meelde tuleb on see, et kui Iseseisvuspartei põrus valimistel, siis Leito kommenteeris seda nii, et Eesti rahvas ei taha iseseisvust, kuna nad ei valinud iseseisvusparteid."
Eesti Iseseisvuspartei kustutamine äriregistrist tähendab, et Eestis on nüüd ametlikult järel 12 erakonda. Lisaks riigikogus esindatud erakondadele pürgivad võimule veel ka Eesti 200, Parempoolsed, Eestimaa Rohelised, Tulevikuerakond, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei, Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu ja Rahva Ühtsuse Erakond (likvideerimisel).
|
Eesti poliitikamaastik jäi ühe erakonna võrra vaesemaks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1993. aastal Jaanus Raidali asutatud Tuleviku Eesti Erakonnast välja kasvanud Iseseisvuspartei oleks järgmisel aastal saanud tähistada oma 30. sünnipäeva. Nii siiski ei lähe.
Erakonna viimane esimees Sven Sildnik (kirjanikunimega (:)kivisildnik – toim) ütles, et see on loogiline, kui erakond on alarahastatud ja alamehitatud. Sildniku sõnul kadus ühel hetkel lihtsalt initsiatiiv ning motivatsioon. Ta lausus, et erakonna lõpus olidki aktiivsemate liikmetena järele jäänud veel vaid kolmeliikmeline juhatus, kuhu lisaks temale kuulusid veel ka Martin Mets ja Martin Kummets. Seda hoolimata tõigast, et veel suve lõpul oli erakonnas 1771 liiget.
Sildnik ütles, et lõppkokkuvõttes sai erakonnale saatuslikuks tõsiasi, et puudus oma vaateid edastav meediaväljaanne, nagu EKRE Uued Uudised.
"Kirstunael tundub ikkagi olevat see. Ma arvan, et praegu põeb selle all ka Keskerakond. Kui sul ei ole meediaväljundit, siis annavad teised oma nägemuse asjast ja sinu nägemus jääb lihtsalt sinu oma pea raamidesse," ütles Iseseisvuspartei endine esimees.
Vello Leito, kes juhtis erakonda 2003-2004 ja 2005-2015, ütles, et Iseseisvuspartei lõpp oli ühelt poolt traagiline, kuid samas ka vältimatu.
"Liberaaldemokraatlikud jõud ei saa lubada riigis sellist parteid, millel oli niisugune programm. Nad ei saa lubada enda verivaenlasel edasi elada," ütles Leito.
Vello Leito Autor/allikas: Ülo Josing / ERR
Iseseisvuspartei tipptulemuseks jäi 1,3 protsenti häältest
Parlamenti Iseseisvusparteil pääseda ei õnnestunudki. Kõige edukamatel riigikogu valimistel 2003. aastal kogus erakond vaid 0,5 protsenti häältesaagist. Erakonna nimekirjas kandideeris siis 37 inimest, sealhulgas muusikud Peeter ja Piia Paemurru, Raul Sepper ning praegune Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema.
Iseseisvuspartei tipptulemuseks jääb 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised, mil üleriigiliselt koguti 1,3 protsenti häältest. Lisaks Sven Sildnikule ja erakonna toonasele esimehele Vello Leitole kandideerisid siis veel ka Hardo ja Õie-Mari Aasmäe, Juku-Kalle Raid, Merle Jääger ning Emil Rutiku.
Erakonna valimisprogrammis olid toona väited, et "tuleb koheselt lahkuda Euroopa Liidu käsundusalast, lõpetada lapsik vastandumine Venemaaga", "NATO ei kaitse Eestit, mitte kunagi" ning "pole olemas Ukraina konflikti, vaid on Oranž revolutsioon nr 2, mille alustas Euroopa Liit pärast seda kui Ukraina keeldus assotsiatsioonilepingu sõlmimisest Euroopa Liiduga" jne.
Tartu Ülikooli politoloog Rein Toomla sõnul huvituski toona erakonda juhtinud Vello Leito eeskätt geopoliitikast ning avaldas sellega seoses ka eriskummalisi seisukohti. Näiteks pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2014. aastal, enne 2015. aasta riigikogu valimisi.
"Kas nüüd Iseseisvuspartei tervikuna, aga vähemalt Vello Leito paistis siis olevat seda meelt, et geopoliitiliselt käitubki Venemaa nii, nagu ta peaks käituma. Ta ei laulnud nüüd suisa Venemaa agressioonile hosiannat, aga vähemalt kiitis selle vaikimisi heaks, et see oli nüüd õige samm," lausus Toomla.
Keemiapilved tõid mainekahju
Vello Leito ei ole ka nüüd oma vaateid muutnud. Endine poliitik nimetab end nüüd geopoliitilises sfääris tegutsevaks apoliitiliseks analüütikuks. Leito selgitas ajakirjanikule, kuidas ühinenud lääs on praegu pühendunud Venemaa hävitamisele, mis ei ole aga võimalik, sest Venemaa majanduslik ja sõjaline ülekaal on lihtsalt niivõrd suur.
Leito lausus, et Venemaa ei ole ka annekteerinud Hersoni, Zaporižžja, Donetski ja Luhanski oblasteid. "Mingist annekteerimist ei olnud, sest kohe kui 2014. aastal tehti Ukrainas riigipööre, algas räige etnotsiid Vene etnose vastu," ütles ta.
Sven Sildnik rääkis, et 2014. aasta tipptulemust oli erakonnal keeruline korrata. Osalt valimistel põhijõuks kujunenud Hardo Aasmäe ootamatu surma tõttu, osalt seetõttu, et aina enam inimesi ei olnud erakonna juhtimisega enam rahul ning tehti vigu.
Sildniku sõnul sai mainekujunduslikult erakonnale saatuslikuks ka 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisprogrammis peitunud lubadus uurida riiklikul tasemel keemiapilvede olemust. Ta lausus, et kuigi nüüd ta enam nii ei arva, tundus toona see täielik vandenõuteooria.
"Mõistlikud inimesed ütlesid siis, et kui te seda keemiapilvede asja ikkagi edasi ajate, siis te päris okeid tüübid ei ole. Ilmselt need keemiapilved oli minu jaoks kõige emotsionaalsem ja kõige kaootilisem asi, mis juhtus. See häiris väga paljusid, keda ma tean," lausus ta.
Euroopa Liidu vastane erakond oli omast ajast ees
Miks siis Iseseisvuspartei kunagi aga ikkagi riigikokku ei jõudnud? Rein Toomla rääkis, et praeguseks on Iseseisvuspartei varjutanud EKRE. Ka Sven Sildnik kandideerib kevadistel riigikogu valimistel just EKRE ridades, nagu ka 2004-2005 erakonda juhtinud Anti Poolamets. EKRE aseesimees Henn Põlluaaski kandideeris oma esimestel riigikogu valimistel 2007. aastal just Iseseisvuspartei ridades.
Vello Leito sõnul tahtis 2003. aastal Iseseisvusparteiga liituda ka endine EKRE esimees Mart Helme, kuid teda ei võetud vastu, sest tema seisukohad olid erakonna jaoks liialt ümmargused.
Anti Poolamets. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Enne EKRE tulekut jäi Iseseisvuspartei kidur sooritus endise esimehe Anti Poolametsa sõnul aga lihtsalt tõsiasja taha, et erakonna vaated olid omast ajast ees. Näiteks Euroopa Liidule vastu seistes.
"Tollal oli veel liiga vara. Me nägime, et alles kümme aastat hiljem tekkis euroskeptilisele erakonnale (EKRE-le - toim) koht ning ka liitujaid hakkas siis rohkem tulema. Eks see ole ju paradoks, kui rahvahääletusel hääletas kolmandik Euroopa Liiduga liitumise vastu, aga kogu parlamendis on vaid üks saadik ja seegi reformierakondlane Igor Gräzin, kes hääletas Lissaboni lepingu vastu," lausus Poolamets.
Poolametsa sõnul peitus just Euroopa Liidu vastasuses ka Iseseisvuspartei suurim väärtus. "See läheb ajaloo annaalidesse, et oli olemas keegi, kes nägi ette seda, mis hakkab juhtuma," selgitas ta.
"Mina olen korduvalt öelnud, et ainult Iseseisvuspartei programmist lähtudes, oleks Eestil olnud võimalik ellu jääda," ütles ka Vello Leito. Leito täpsustas, et praegu on Eesti vaid Euroopa Liidu liiduvabariik.
Väikeerakonnad peegeldavad ühiskonna tahet poliitikas kaasa mõtelda
Tartu Ülikooli politoloog Rein Toomla sõnul ei ole sellest õigupoolest midagi hullu, kui erakond riigikokku ei pääse. Ta lausus, et väikeerakondade olemasolu peegeldab ühiskonna laiemat valmisolekut poliitikasse panustada ning teha seda teistmoodi kui seda on teinud suured ja väljakujunenud erakonnad.
"Alati leidub selliseid inimesi, kes arvavad, et need suured erakonnad on natuke kivistunud ja stagneerunud ja neile peaks andma teatud tõuke. Selle tõuke andjaks nähakse siis mingisuguse väiksema erakonna loomist," selgitas Toomla.
Rein Toomla. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Toomla lausus, et kui mõnel väikeerakonnal õnnestubki riigikokku pääseda, siis kannustab see ka teisi poliitikaga tegelema. Ta tõi näitena rohelised ja Vabaerakonna, kes olid riigikogus veel kümmekond aastat tagasi.
"Nähakse, et kuskil mingis valdkonnas on midagi sellist, millega ei saa nõus olla ja millega ei ole nõus ehk ka laiem publik. Siis arvataksegi, et teeme selle probleemi lahendamiseks uue erakonna, proovime saada riigikogusse ja parandame seal siis seadusandliku tegevuse tulemusena selle vea ära. See on täiesti tervitatav ja loomulik poliitiline protsess," ütles ta.
Toomlal tuli seoses Iseseisvusparteiga meelde veel ka üks värvikas seik seoses erakonna endise esimehe Vello Leitoga: "Ütelus, mis mul meelde tuleb on see, et kui Iseseisvuspartei põrus valimistel, siis Leito kommenteeris seda nii, et Eesti rahvas ei taha iseseisvust, kuna nad ei valinud iseseisvusparteid."
Eesti Iseseisvuspartei kustutamine äriregistrist tähendab, et Eestis on nüüd ametlikult järel 12 erakonda. Lisaks riigikogus esindatud erakondadele pürgivad võimule veel ka Eesti 200, Parempoolsed, Eestimaa Rohelised, Tulevikuerakond, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei, Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu ja Rahva Ühtsuse Erakond (likvideerimisel).
### Response:
Eesti poliitikamaastik jäi ühe erakonna võrra vaesemaks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Vene viibis platsil 13 minutit, viskas viis punkti (kahesed 1/2, kolmesed 1/2), kaotas korra palli ja tegi kolm viga. Meeskonnakaaslane Zachary Hankins oli 19 punktiga üleplatsimees, Prentiss Hubb tõi Ludwigsburgile 18 silma.
Viie vooru järel on Hapoel nelja võiduga liider, järgnevad Ludwigsburg kolme ja Darüssafaka kahe võiduga. Bakken Bearsil on vaid üks võit. Otse vahegruppi jõuab vaid grupi võitja, teine-kolmas peavad üritama kohta sõelmängude kaudu. Viimases voorus kohtuvad Darüssafaka - Hapoel ja Bakken Bears - Ludwigsburg.
Kaspar Treieri klubi Sassari reis nii roosiline pole. Teisipäeval kaotati kodus Dijonile 72:85 (26:22, 10:21, 20:27, 16:15) ja ollakse väljalangemise äärel.
Treier viibis platsil seitse minutit ja punkte ei visanud (kahesed 0/2, kolmesed 0/2, vabavisked 0/2). Jamal Jones tõi Sassarile 19 ja David Holston Dijonile 21 punkti.
Sassari (1-4) on G-grupis viimane ja peab viimases voorus võõrsil võitma vahegrupikoha juba taganud Malaga Unicajat (5-0) ning lootma, et Dijon (3-2) võidab samal ajal kodus Saloniki PAOK-i (1-4).
|
Vene klubi kerkis Meistrite liigas liidriks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene viibis platsil 13 minutit, viskas viis punkti (kahesed 1/2, kolmesed 1/2), kaotas korra palli ja tegi kolm viga. Meeskonnakaaslane Zachary Hankins oli 19 punktiga üleplatsimees, Prentiss Hubb tõi Ludwigsburgile 18 silma.
Viie vooru järel on Hapoel nelja võiduga liider, järgnevad Ludwigsburg kolme ja Darüssafaka kahe võiduga. Bakken Bearsil on vaid üks võit. Otse vahegruppi jõuab vaid grupi võitja, teine-kolmas peavad üritama kohta sõelmängude kaudu. Viimases voorus kohtuvad Darüssafaka - Hapoel ja Bakken Bears - Ludwigsburg.
Kaspar Treieri klubi Sassari reis nii roosiline pole. Teisipäeval kaotati kodus Dijonile 72:85 (26:22, 10:21, 20:27, 16:15) ja ollakse väljalangemise äärel.
Treier viibis platsil seitse minutit ja punkte ei visanud (kahesed 0/2, kolmesed 0/2, vabavisked 0/2). Jamal Jones tõi Sassarile 19 ja David Holston Dijonile 21 punkti.
Sassari (1-4) on G-grupis viimane ja peab viimases voorus võõrsil võitma vahegrupikoha juba taganud Malaga Unicajat (5-0) ning lootma, et Dijon (3-2) võidab samal ajal kodus Saloniki PAOK-i (1-4).
### Response:
Vene klubi kerkis Meistrite liigas liidriks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Mäng algas pigem rahulikult ning võrdselt. Esimesed 30 minutit ei suutnud kumbki meeskond midagi ohtlikku luua.
33. minutil läks hea sööt ette Julian Alvarezile, kes tõstis palli Horvaatia väravavahist Dominik Livakovicist mööda. Livakovic tõmbas Alvarezi maha ning Argentina teenis penalti, mille Lionel Messi realiseeris, viies Argentina 1:0 ette. Horvaatia jäi viis minutit hiljem kaheväravalisse kaotusseisu, kui varem penalti teeninud Alvarez karistas Horvaatia kaitsjate segaduse. Poolajale läks Argentina 2:0 eduseisus.
Horvaatia ei suutnud teisel poolajal oma mängu suurt muutust tuua ning paremad võimalused tekkisid ikkagi Argentinale. 69. mänguminutil pääses Messi äärelt läbi ja andis värava ette hea söödu Alvarezile, kes lõi palli Horvaatia väravavõrku. Argentina asus 3:0 juhtima.
Argentina võitis kohtumise 3:0 ning pääses esimesena finaali. Viimati mängiti finaalis 2014. aastal, kui lisaajal jäädi 0:1 alla Saksamaale.
Poolfinaal
90:00
Argentina
3
34' Messi (pen.).
39' Alvarez
69' Alvarez
3
:
0
0
Horvaatia
Argentina
34' Messi (pen.).
39' Alvarez
69' Alvarez
Horvaatia
Enne mängu:
2022. aasta jalgpalli MM-il on mängida jäänud veel ainult neli kohtumist: kaks poolfinaali, pronksimäng, finaal. Esimeses poolfinaalis lähevad vastamisi 2014. aasta MM-i finalist Argentina ja 2018. aasta MM-i finalist Horvaatia.
Sel turniiril võitis Argentina C-alagrupi. Kaheksandikfinaalis alistati 2:1 Austraalia. Veerandfinaalis mängiti Hollandiga 90 minuti järel 2:2 viiki. Lisaajal väravaid ei löödud, kuid penaltiseerias saadi Hollandist 4:3 jagu. Horvaatia pääses F-alagrupist Maroko järel teisena edasi. Kaheksandikfinaalis mängiti Jaapaniga 1:1 viiki, kuid penaltites saadi 3:1 võit. Veerandfinaalis tuli vastu Brasiilia, kellega jäi normaalaeg 0:0 viiki. Lisaajal lõid mõlemad koondised ühe värava ning penaltiseerias võideti Brasiiliat 4:2.
Horvaatia parim tulemus MM-ilt pärineb eelmiselt turniirilt, kui jõuti välja finaali, kuid seal kaotati 2:4 Prantsusmaale. Argentina on kahel korral (1978, 1986) turniiri võitnud ning 2014. aastal jõuti finaali, kus jäädi lisaajal 0:1 alla Saksamaale.
|
Kolm väravat löönud Argentina alistas Horvaatia ning pääses finaali
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäng algas pigem rahulikult ning võrdselt. Esimesed 30 minutit ei suutnud kumbki meeskond midagi ohtlikku luua.
33. minutil läks hea sööt ette Julian Alvarezile, kes tõstis palli Horvaatia väravavahist Dominik Livakovicist mööda. Livakovic tõmbas Alvarezi maha ning Argentina teenis penalti, mille Lionel Messi realiseeris, viies Argentina 1:0 ette. Horvaatia jäi viis minutit hiljem kaheväravalisse kaotusseisu, kui varem penalti teeninud Alvarez karistas Horvaatia kaitsjate segaduse. Poolajale läks Argentina 2:0 eduseisus.
Horvaatia ei suutnud teisel poolajal oma mängu suurt muutust tuua ning paremad võimalused tekkisid ikkagi Argentinale. 69. mänguminutil pääses Messi äärelt läbi ja andis värava ette hea söödu Alvarezile, kes lõi palli Horvaatia väravavõrku. Argentina asus 3:0 juhtima.
Argentina võitis kohtumise 3:0 ning pääses esimesena finaali. Viimati mängiti finaalis 2014. aastal, kui lisaajal jäädi 0:1 alla Saksamaale.
Poolfinaal
90:00
Argentina
3
34' Messi (pen.).
39' Alvarez
69' Alvarez
3
:
0
0
Horvaatia
Argentina
34' Messi (pen.).
39' Alvarez
69' Alvarez
Horvaatia
Enne mängu:
2022. aasta jalgpalli MM-il on mängida jäänud veel ainult neli kohtumist: kaks poolfinaali, pronksimäng, finaal. Esimeses poolfinaalis lähevad vastamisi 2014. aasta MM-i finalist Argentina ja 2018. aasta MM-i finalist Horvaatia.
Sel turniiril võitis Argentina C-alagrupi. Kaheksandikfinaalis alistati 2:1 Austraalia. Veerandfinaalis mängiti Hollandiga 90 minuti järel 2:2 viiki. Lisaajal väravaid ei löödud, kuid penaltiseerias saadi Hollandist 4:3 jagu. Horvaatia pääses F-alagrupist Maroko järel teisena edasi. Kaheksandikfinaalis mängiti Jaapaniga 1:1 viiki, kuid penaltites saadi 3:1 võit. Veerandfinaalis tuli vastu Brasiilia, kellega jäi normaalaeg 0:0 viiki. Lisaajal lõid mõlemad koondised ühe värava ning penaltiseerias võideti Brasiiliat 4:2.
Horvaatia parim tulemus MM-ilt pärineb eelmiselt turniirilt, kui jõuti välja finaali, kuid seal kaotati 2:4 Prantsusmaale. Argentina on kahel korral (1978, 1986) turniiri võitnud ning 2014. aastal jõuti finaali, kus jäädi lisaajal 0:1 alla Saksamaale.
### Response:
Kolm väravat löönud Argentina alistas Horvaatia ning pääses finaali
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Teisipäeva õhtul avaldatud tulemuste järgi toetab Reformierakonda 33,0 protsenti, EKRE-t 24,8 ning kolmandal kohal olevat Keskerakonda 16,2 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Nädalaga on kolmest suuremast erakonnast kasvanud vaid EKRE toetus – eelmisel nädalal oli see 24,0 protsenti. Reformierakonna toetus oli eelmisel nädalal 33,6 ning Keskerakonnal 16,7 protsenti.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,5 protsenti), Isamaa (7,4 protsenti) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,2 protsenti).
Erakonna Eestimaa Rohelised toetus oli viimase küsitluse kohaselt 1,4 protsenti ja Parempoolsete toetus 0,8 protsenti.
Esileht koondtulemused
Infogram
Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,6 protsenti ja opositsioonierakondi 41 protsenti vastajatest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 15. novembrist 12. detsembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku.
|
Norstati küsitlus: EKRE vähendas Reformierakonnaga pisut vahet
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeva õhtul avaldatud tulemuste järgi toetab Reformierakonda 33,0 protsenti, EKRE-t 24,8 ning kolmandal kohal olevat Keskerakonda 16,2 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Nädalaga on kolmest suuremast erakonnast kasvanud vaid EKRE toetus – eelmisel nädalal oli see 24,0 protsenti. Reformierakonna toetus oli eelmisel nädalal 33,6 ning Keskerakonnal 16,7 protsenti.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,5 protsenti), Isamaa (7,4 protsenti) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,2 protsenti).
Erakonna Eestimaa Rohelised toetus oli viimase küsitluse kohaselt 1,4 protsenti ja Parempoolsete toetus 0,8 protsenti.
Esileht koondtulemused
Infogram
Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,6 protsenti ja opositsioonierakondi 41 protsenti vastajatest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 15. novembrist 12. detsembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku.
### Response:
Norstati küsitlus: EKRE vähendas Reformierakonnaga pisut vahet
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kolmandal perioodil vahe lõplikult sisse käristanud tartlaste paremad olid Brandon Johnson 15, Andri Voinalovõtš 14 ja Jalan McCloud 13 punktiga. Obrad Tomic tõi Raplale 19 silma.
Teises teisipäeval peetud mängus sai Riia VEF kodus jagu Tallinna Kalev/Audentese võistkonnast 93:60 (19:13, 24:18, 23:15, 27:14). Kristers Zoriks tõi võitjatele 27 ja Indrek Kajupank kaotajatele 12 punkti.
Turniiritabelis jätkab liidrina Ukraina klubi Prometei 11 võidu ja ühe kaotusega, järgnevad VEF ja Tartu Ülikool - mõlemal on 11 võitu ja kolm kaotust. Kalev/Cramo on seitsme võidu ja kolme kaotusega neljas.
|
Tartu Ülikool võitis Eesti-Läti liigas seitsmendat korda järjest
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmandal perioodil vahe lõplikult sisse käristanud tartlaste paremad olid Brandon Johnson 15, Andri Voinalovõtš 14 ja Jalan McCloud 13 punktiga. Obrad Tomic tõi Raplale 19 silma.
Teises teisipäeval peetud mängus sai Riia VEF kodus jagu Tallinna Kalev/Audentese võistkonnast 93:60 (19:13, 24:18, 23:15, 27:14). Kristers Zoriks tõi võitjatele 27 ja Indrek Kajupank kaotajatele 12 punkti.
Turniiritabelis jätkab liidrina Ukraina klubi Prometei 11 võidu ja ühe kaotusega, järgnevad VEF ja Tartu Ülikool - mõlemal on 11 võitu ja kolm kaotust. Kalev/Cramo on seitsme võidu ja kolme kaotusega neljas.
### Response:
Tartu Ülikool võitis Eesti-Läti liigas seitsmendat korda järjest
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
2005. aastal Argentina koondises debüteerinud Messi pidas 2006. aasta MM-finaalturniiril kolm kohtumist, 2010. aastal lisandus viis, 2014. aastal seitse ja 2018. aastal neli mängu.
Käimasoleval MM-finaalturniiril on Messi mänginud seni kõikides kohtumistes kõik minutid.
Lisaks argentiinlasele on MM-finaalturniiridel pidanud 25 matši ka sakslane Lothas Matthäus. Ühega jääb maha teine sakslane Miroslav Klose.
Itaallane Paolo Maldini pidas karjääri jooksul 23 MM-finaalturniiri kohtumist ja viiendat positsiooni hoiab 22 mänguga portugallane Cristiano Ronaldo.
|
Messi tõusis Matthäusiga rekordit jagama
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2005. aastal Argentina koondises debüteerinud Messi pidas 2006. aasta MM-finaalturniiril kolm kohtumist, 2010. aastal lisandus viis, 2014. aastal seitse ja 2018. aastal neli mängu.
Käimasoleval MM-finaalturniiril on Messi mänginud seni kõikides kohtumistes kõik minutid.
Lisaks argentiinlasele on MM-finaalturniiridel pidanud 25 matši ka sakslane Lothas Matthäus. Ühega jääb maha teine sakslane Miroslav Klose.
Itaallane Paolo Maldini pidas karjääri jooksul 23 MM-finaalturniiri kohtumist ja viiendat positsiooni hoiab 22 mänguga portugallane Cristiano Ronaldo.
### Response:
Messi tõusis Matthäusiga rekordit jagama
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Oluline 13. detsembril kell 21.08:
- Kümned riigid ja institutsioonid üle maailma lubavad anda Ukrainale talvega toime tulemiseks miljardi euro ulatuses abi;
- Vene Brjanski oblasti sõjaväebaasile Klintsõs tehti öösel raketirünnak;
- 85 protsenti ukrainlastest tahab kogu riigi, sh Krimmi ja Donbassi, vabastamist;
- Ukraina peastaap hommikul: Venemaa muutis Luhanski sünnitusmaja sõjaväehaiglaks;
- Forbes: Ukraina väed võivad valmistuda pealetungiks lõunarindel;
- Axios: Iraan kavatseb kriitikast hoolimata saata Venemaale rakette, kuid piirab nende lennuulatust;
- Okupeeritud Melitopolis sai rünnakus kahjustada sild;
- USA: Venemaa on hakanud kasutama kuni 40 aastat vana suurtükimoona, millel on suur tõrkemäär;
- G7: Putin võetakse vastutusele;
- Kuleba: Venemaa võib alustada suurt pealetungi jaanuaris või veebruaris;
- USA ametnikud: USA võib lähiajal teatada õhutõrjesüsteemi Patriot saatmisest Ukrainasse;
- Briti luure: Kreml jättis Putini aastalõpu pressikonverentsi ära, kartes selle kaaperdamist sõjavastaste meeleolude tõttu riigis;
- ISW: Vene sõda Ukraina vastu õõnestab teisi Putini geopoliitilisi eesmärke;
- Briti kaitseminister: Venemaa on kaotanud üle 100 000 sõduri ja 63 lennukit.
Liitlased lubavad anda Ukrainale talveks miljardi euro ulatuses kiiret abi
Umbes 70 riiki ja asutust üle maailma lubavad anda Ukrainale enam kui miljardi euro ulatuses kohest abi saabuva talvega toime tulemiseks, kuna Vene väed pommitavad riigi energia- ja muud kriitilise tähtsusega taristut.
Prantsusmaa võõrustatud rahvusvahelisel kohtumisel arutati, mida saaks Ukrainale pakkuda alates praegusest kuni märtsikuuni, et seal oleks tagatud vesi, toit, energia, tervishoid ja transport.
Prantsusmaa välisminister Catherine Colonna ütles, et liitlaste lubatud enam kui miljardist eurost umbes 415 miljonit suunatakse konkreetselt Ukraina energiasektorisse. Colonna lisas, et mitte-lääneriikide, näiteks Katari ja Kambodža panus näitab toetuse laienemist Ukrainale.
Ülejäänud abi suunatakse Ukraina tervishoiu-, toidu-, vee- ja transpordisektorisse. Colonna sõnul jaotatakse sinna ligi 500 miljonit eurot.
Rahvusvahelisel kohtumisel otsustati luua ka veebimehhanism, mille kaudu Ukraina saab esitada oma kiiremaid vajadusi ning doonorriigid saavad neile kohe vastata.
USA ametnikud: USA võib lähiajal teatada õhutõrjesüsteemi Patriot saatmisest Ukrainasse
USA ametnike sõnul plaanib riik saata Ukrainasse õhutõrjesüsteemi Patriot. Plaan ootab veel USA kaitseminister Lloyd Austini heakskiitu ja siis peab seda veel toetama president Joe Biden.
Venemaa jätkab Ukraina tsiviiltaristu pommitamist. Kiiev tahab, et lääneriigid saadaksid Ukrainasse kaasaegseid õhutõrjesüsteeme. Ametnike sõnul võib USA Patriotide tarnimisest teada anda juba sel nädalal.
"Ukraina vägesid koolitatakse neid süsteeme kasutama Saksamaal asuvas USA sõjaväebaasis," ütlesid ametnikud telekanalile CNN.
Kuleba: Venemaa võib alustada suurt pealetungi jaanuaris või veebruaris
"Hoolimata sõjalistest probleemidest võivad Vene väed alustada suurt pealetungi jaanuaris või veebruaris. Teeme kõik endast oleneva, et seda ei juhtuks," ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.
"Venemaa tahab endiselt kogu Ukrainat vallutada. Nad ei taha praegu rahu, vaid tahavad võita aega, et pealetungi hiljem jätkata. Me ei mängi seda mängu," märkis Kuleba.
Vene väed pommitasid Donetski oblastis asuvat Kramatorski linna
Donetski oblasti kuberneri Pavlo Kõrõlenko teatel sai Venemaa rünnaku tõttu kahjustada ka Kramatorskis asuv kool, vahendas The Kyiv Independent.
"Iga päev ründavad venelased tsiviilelanikke. Nad tegutsevad nagu tõelised terroristid," teatas Kõrõlenko
Soome rahvusringhäälingu Yle korrespondendi teatel korraldas Venemaa Kramatorski pihta vähemalt kaks raketirünnakut.
Ukraina ametnikud hoiatasid, et Venemaa valmistab ette järjekordset suurt raketirünnakut.
Vene Brjanski oblasti sõjaväebaasile Klintsõs tehti öösel raketirünnak
Vene Telegrami kanalid väidavad, et Venemaal Brjanski oblastis toimusid öösel plahvatused.
Klintsõ elanike sõnul olid plahvatused nii tugevad, et terve linn ärkas üles.
Avalike allikate kohaselt asub linnas motoriseeritud laskurbrigaad, tõi BBC venekeelne teenistus esile.
Klintsõ asub Vene-Ukraina piirist 60 kilomeetri kaugusel.
Teisipäeval hakkas levima video, kus on väidetavalt näha Klintsõ tabamuse saanud sõjaväebaasi.
Consequences of the strike on #Klintsy. pic.twitter.com/m9CNWa4E5A
— NEXTA (@nexta_tv) December 13, 2022
30 kilomeetri kaugusel piirist Klimovis oli samuti teateid põlengust, kuid pole teada kas need kaks sündmust on omavahel seotud. Klimovis asub Vene sõjaväelennuväli.
85 protsenti ukrainlastest tahab kogu riigi, sh Krimmi ja Donbassi, vabastamist
Kui veel märtsis uskus 74 protsenti ukrainlastest, et Ukraina võit sõjas Venemaa vastu tähendab nii Krimmi poolsaare kui ka Donbassi vabastamisest, siis novembris uskus seda tervelt 85 protsenti ukrainlastest, vahendas Interfax Ukraina.
Kogu Ukraina vabastamist toetavad kõikide Ukraina oblastite elanikud.
Ainult üheksa protsenti vastanutest arvas, et vabastama peaks ainult need territooriumid mida Ukraina kontrollis enne 24. veebruari sel aastal. Viis protsenti ukrainlastest arvab, et Ukraina väed peaksid jätkama sõjategevust Vene Föderatsiooni territooriumil.
Lisaks arvas 53 protsenti ukrainlastest, et Ukraina peaks taas olema tuumariik. Veel 2019. aastal arvas sedasi 47 protsenti.
61 protsenti vastanutest usuvad, et Vene agressiooni vastu tulevikus kaitseb liitumine NATO-ga. Pooled vastanutest usuvad, et Venemaa poolt lõppeksid rünnakud kui Venemaa poleks enam tuumariik.
Ainult 34 protsenti vastanutest usub, et edukas heidutus oleks liitumine Euroopa Liiduga ning lääneriikide relvaabi.
Ainult kaheksa protsenti uskus, et Vene agressiooni heidutab rahuleping Venemaaga.
Valimis oli 1000 inimest üle kogu Ukraina.
Kreml lükkas Zelenski rahuettepaneku tagasi ja väitis, et Ukraina peab leppima uue "reaalsusega"
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval, et Venemaa peaks alustama oma vägede väljaviimist, et näidata, et Moskva tahab sõjategevuse Ukrainas lõpetada.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov väitis aga, et Ukraina peab leppima uute territoriaalsete reaalsustega. Peskov kordas oma vana juttu ja väitis, et okupeeritud aladel toimusid referendumid. Peskovi väitel kuuluvad need alad nüüd Venemaa Föderatsiooni koosseisu.
Valgevenes algas ette teatamata relvajõudude lahinguvalmiduse kontroll
Valgevene riiklik uudisteagentuur Belta teatas, et riigis algas Valgevene relvajõudude ette teatamata lahingvalmiduse kontroll.
Lahingauditi käigus liiguvad üksused positsioonidele võimalikult kiiresti ning kasutavad pioneeritehnikat, turvavad enda ümbruse ning rajavad ajutised jõeületuskohad Nemani ja Berezina jõgedele.
Eelmine kord tehti ette teatamata lahingvalmiduse kontroll Valgevenes 11. ja 12. oktoobril sel aastal. Tollal osales selles ligikaudu 500 Valgevene sõdurit ning 50 ühikut tehnikat, meenutas Ria Novosti.
Ukraina peastaap hommikul: Venemaa muutis Luhanski sünnitusmaja sõjaväehaiglaks
Ukraina kaitsejõudude peastaabi hommikuse ülevaate kohaselt on Vene väed muutnud mitmed okupeeritud Luhanski oblasti meditsiinilise otstarbega hooned kui ka sanatooriumite hooned haavatud Vene sõdurite arstiabi punktideks.
Muuhulgas muudeti sõjaväehaiglaks üks Luhanski linna sünnitusmaja. Meditsiinilise abi osutamisega tegelevad Vene Föderatsiooni meditsiinitöötajad.
Samuti kinnitas peastaap, et Venemaa pommitab jätkuvalt Hersoni oblastit Dnipro läänekaldal. Pommitamise tõttu saavad enim kahju Hersoni linn, Antonivka ja Tšornobajivka.
Forbes: Ukraina väed võivad valmistuda pealetungiks lõunarindel
Zaporižžja oblastis on suurtükiduell Huljaipole ja Polohõ vastu intensiivistunud, juhtis tähelepanu Forbes. Polohõ asub veidi üle 100 kilomeetri kaugusel Vene vägede poolt okupeeritud Melitopoli linnast. Huljaipole on Ukraina vägede kontrolli all.
Forbes toob esile, et Vene allikate kinnitusel on Vene kaudtulelöögid tingitud Ukraina vägede koondumisest Huljaipole kanti. Kui need väited on tõesed, siis võib peatselt alata neljas suur Ukraina vastupealetung, mis võib jõuda okupeeritud Krimmini välja.
Zaporižžja oblastis asub Vene vägesid vähe, kuid samas oli seal seni vähe ka Ukraina vägesid.
Ukraina vägede koondumisest kirjutas laupäeval ka Vene separatistlik sõjablogija Igor Girkin Telegramis. Girkini hinnangul on antud rindelõik Vene vägede jaoks kõige ohtlikum suund.
Axios: Iraan kavatseb kriitikast hoolimata saata Venemaale rakette, kuid piirab nende ulatust
Nelja Iisraeli ametisiku kinnitusel saadab Iraan Venemaale pikamaarakette, kuid allikate kinnitusel piirab nende lennuulatust Iraani-suunalise kriitika minimeerimiseks, teatas Axios.
Iraani poolt saadetavate rakettide lennuulatus saab olema alla 300 kilomeetri, et nad püsiks vastava ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni raames.
Okupeeritud Melitopolis sai rünnakus kahjustada sild
Vene okupatsiooniadministratsiooni juht Zaporižžja oblastis Vladimir Rogov teatas Telegrami kaudu, et Melitopoli sild on tugevalt kahjustatud. Rogov süüdistas rünnakus ukrainlasi.
Kahjustusi sillale kinnitas ka eksiilis olev legitiimne Melitopoli linnapea Ivan Fedorov.
The bridge in Melitopol leading over the Molochna Channel indeed has been sabotaged from beneath. Two pillars have been blown up. #Melitopol #Ukraine #Zaporizhzhia pic.twitter.com/2kPM8ribl5
— (((Tendar))) (@Tendar) December 13, 2022
USA: Venemaa on hakanud kasutama 40 aastat vana suurtükimoona
Kõrgetasemeline Ameerika Ühendriikide sõjaline ametiisik kinnitas Reutersile, et Vene väed on asunud kasutama ka vanemat suurtükimoona, sh kuni 40 aastat vana moona, mille tõrkemäär on uuemast moonast märksa kõrgem.
Sama allika kinnitusel võib Venemaa oma töökorras suurtükimoona ja raketid mitmikraketiheitjate jaoks ära kulutada 2023. aasta alguseks.
Kuna Venemaa enda laskemoona varud on kahanemas, on riik otsinud suurtükimoona juurde ka Põhja-Koreast ning Iraanist.
G7: Putin võetakse vastutusele
Maailma suurimaid majandusi ühendav G7 riikide grupp lubas ühises teates, et Venemaa president Vladimir Putin ja teised sõjategevusega seotud isikud pannakse vastutama rahvusvahelise õiguse kohaselt Ukrainas toime pandud sõjakuritegude eest, teatas Briti valitsus esmaspäeval.
G7 kinnitas, et sõjakahjud peab kinni maksma Venemaa ning riigid lubasid Ukrainale jätkuvat tuge talve üleelamiseks.
Riigid lubasid samas, et igasugune bioloogilise, keemilise või tuumarelva kasutamine Venemaa poolt saab karmi vastuse osaliseks. G7 rõhutas, et Vene hoolimatu tuumaretoorika on vastutustundetu.
G7 kinnitas, et Vene agressioonisõda Ukraina vastu peab lõppema ning samas pole tõendeid, et Venemaa sooviks päriselt pingutada rahu saavutamiseks.
Riigid toetasid Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski rahuplaani.
EL-i sõjalisse fondi lisati kaks miljardit eurot
Euroopa Liidu liikmesriikide välisministrid leppisid kokku, et lisavad Euroopa Liidu sõjalise abi fondi kaks miljardit eurot. Fondis olevat raha kasutati nende riikide kulutuste katmiseks, kes on saatnud Ukrainale sõjalist abi.
Fondis seni olnud raha sai otsa ning rahalisandusi tuleb tõenäoliselt ka tulevikus teha.
USA esimene abipakett Ukraina elektrivõrgu taastamiseks saadeti teele
Ameerika Ühendriikide ametiisikud kinnitasid esmaspäeval, et esimene saadetis tehnikaga Ukraina elektrivõrgu taastamiseks on teele saadetud.
Kokku toetab USA Ukraina elektritaristu töös hoidmist 13 miljoni dollariga.
Ukraina palus G7 riikidelt kaks miljardit kuupmeetrit maagaasi
Ukraina president Volodõmõr Zelenski palus G7 grupi riikidelt abi, et Ukraina saaks soetada täiendavad kaks miljardit kuupmeetrit maagaasi riigi energiakriisi leevendamiseks.
Briti luure: Kreml jättis Putini aastalõpu pressikonverentsi ära kartes selle kaaperdamist sõjavastaste meeleolude tõttu riigis
Venemaa president Vladimir Putin ei pea seekord oma traditsiooniks saanud televisioonis üle kantud aastalõpu pressikonverentsi.
Briti luure hinnangul jätta Putin pressikonverentsi ära, kuna Kreml muretseb sõjavastaste meeleolude pärast riigis ja ei soovi, et arutelu suunduks "sõjalise erioperatsiooni" peale.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 13 December 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/mX2eOfZ1Ra
#StandWithUkraine pic.twitter.com/vMCW0kVA6m
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 13, 2022
ISW: Vene sõda Ukraina vastu õõnestab teisi Putini geopoliitilisi eesmärke
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul õõnestab Venemaa algatatud sõda Ukraina vastu teisi Venemaa geopoliitilisi eesmärke.
ISW analüütikute hinnangul püüab Venemaa taastada oma mõjuvõimu Kesk-Aasias ning edutult luua kolmikliitu Venemaa, Kasahstani ja Usbekistani vahel.
Venemaa püüdlused hoida mõjuvõimu enda lähiriikides on samas Vene sõjablogijaid ärritanud, kuna see on ressurss, mis ei lähe sõja pidamiseks.
Näiteks eraldas Kreml pea kuus miljardit rubla (ligikaudu 90 miljonit eurot) venekeelsetele koolidele Tadžikistanis.
Samas tõi Ühendkuningriigi kaitseministeerium pühapäeval esile, et Venemaa on 2023. aastaks eri jõustruktuuridele eraldanud üle üheksa triljoni rubla. Briti luure hinnangul kulutab Venemaa erinevatele sõjaga seotud valdkondadele üle 30 protsendi Vene 2023. aasta riigieelarvest.
Sellised kulutused panevad aga surve alla Venemaa püüdlused kulutada ressursse enda mõjuvõimu hoidmiseks teistes riikides nagu Tadžikistan. ISW hinnangul ei ole raha piisavalt, et samal ajal sõdida Ukraina vastu ning hoida Kremli mõju välismaal.
Mõttekoda toob esile, et suuri kaotusi kandnud Vene lääne sõjaväeringkonna kaotused on asendatud mobiliseeritud meestega ning Luhanskis on vastu Harkivi oblasti piiri suures osas mobiliseeritud sõdurid.
Analüütikute hinnangul ei ole Krimmi poolsaarel piisavalt taristut Vene vägede tarbeks. Näiteks on Krimmis puudust doonorverest. Osa Krimmi tarneprobleemidest on tingitud asjaolust, et poolsaare varustamiseks ei saa kasutada rünnakus kahjustada saanud Kertši silda.
Briti kaitseminister: Venemaa on kaotanud üle 100 000 sõduri ja 63 lennukit
Ühendkuningriigi kaitseministeerium jagas esmaspäeva õhtul lõiku riigi kaitseministri Ben Wallace'i kõnest Briti alamkojas, mille käigus minister jagas kui suured on brittide hinnangul Venemaa kaotused sõjas Ukraina vastu.
Wallace'i väitel on Venemaa nii hukkunud kui ka haavata saanud kui ka kadunuks jäänud mehi kaotanud üle 100 000.
Samuti on Venemaa Wallace'i väitel kaotanud 4500 soomustatud masinat, 63 lennukit, 70 helikopterit, 150 drooni, 12 merealust ning üle 600 kaudtule platvormi.
Wallace rõhutas lisaks, et Venemaa pole sõjas Ukraina vastu suutnud saavutada ühtegi oma strateegilist eesmärki.
"President Putin's three-day war, or 'special operation', turns out to have been a disaster for him and his army."
Defence Secretary @BWallaceMP updates the House of Commons on the war in Ukraine:
#DefenceOrals pic.twitter.com/CqKaqkqcmg
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 12, 2022
Briti kaitseministri välja öeldud hinnangud on sarnases suurusjärgus sõjandusblogi Oryx andmetele. Näiteks on Oryxi analüütikud hinnanud, et tõendatult on Venemaa kaotanud 67 lennukit, millest 63 on hävinud ja neli saanud viga.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 500 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 95260 (võrdlus eelmise päevaga +500);
- tankid 2966 (+0);
- jalaväe lahingumasinad 5930 (+2);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+0);
- suurtükisüsteemid 1931 (+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 404 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1617 (+4);
- tiibraketid 592 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4549 (+5);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 170 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
|
Sõja 293. päev: Ukraina väed võivad valmistuda pealetungiks lõunarindel
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 13. detsembril kell 21.08:
- Kümned riigid ja institutsioonid üle maailma lubavad anda Ukrainale talvega toime tulemiseks miljardi euro ulatuses abi;
- Vene Brjanski oblasti sõjaväebaasile Klintsõs tehti öösel raketirünnak;
- 85 protsenti ukrainlastest tahab kogu riigi, sh Krimmi ja Donbassi, vabastamist;
- Ukraina peastaap hommikul: Venemaa muutis Luhanski sünnitusmaja sõjaväehaiglaks;
- Forbes: Ukraina väed võivad valmistuda pealetungiks lõunarindel;
- Axios: Iraan kavatseb kriitikast hoolimata saata Venemaale rakette, kuid piirab nende lennuulatust;
- Okupeeritud Melitopolis sai rünnakus kahjustada sild;
- USA: Venemaa on hakanud kasutama kuni 40 aastat vana suurtükimoona, millel on suur tõrkemäär;
- G7: Putin võetakse vastutusele;
- Kuleba: Venemaa võib alustada suurt pealetungi jaanuaris või veebruaris;
- USA ametnikud: USA võib lähiajal teatada õhutõrjesüsteemi Patriot saatmisest Ukrainasse;
- Briti luure: Kreml jättis Putini aastalõpu pressikonverentsi ära, kartes selle kaaperdamist sõjavastaste meeleolude tõttu riigis;
- ISW: Vene sõda Ukraina vastu õõnestab teisi Putini geopoliitilisi eesmärke;
- Briti kaitseminister: Venemaa on kaotanud üle 100 000 sõduri ja 63 lennukit.
Liitlased lubavad anda Ukrainale talveks miljardi euro ulatuses kiiret abi
Umbes 70 riiki ja asutust üle maailma lubavad anda Ukrainale enam kui miljardi euro ulatuses kohest abi saabuva talvega toime tulemiseks, kuna Vene väed pommitavad riigi energia- ja muud kriitilise tähtsusega taristut.
Prantsusmaa võõrustatud rahvusvahelisel kohtumisel arutati, mida saaks Ukrainale pakkuda alates praegusest kuni märtsikuuni, et seal oleks tagatud vesi, toit, energia, tervishoid ja transport.
Prantsusmaa välisminister Catherine Colonna ütles, et liitlaste lubatud enam kui miljardist eurost umbes 415 miljonit suunatakse konkreetselt Ukraina energiasektorisse. Colonna lisas, et mitte-lääneriikide, näiteks Katari ja Kambodža panus näitab toetuse laienemist Ukrainale.
Ülejäänud abi suunatakse Ukraina tervishoiu-, toidu-, vee- ja transpordisektorisse. Colonna sõnul jaotatakse sinna ligi 500 miljonit eurot.
Rahvusvahelisel kohtumisel otsustati luua ka veebimehhanism, mille kaudu Ukraina saab esitada oma kiiremaid vajadusi ning doonorriigid saavad neile kohe vastata.
USA ametnikud: USA võib lähiajal teatada õhutõrjesüsteemi Patriot saatmisest Ukrainasse
USA ametnike sõnul plaanib riik saata Ukrainasse õhutõrjesüsteemi Patriot. Plaan ootab veel USA kaitseminister Lloyd Austini heakskiitu ja siis peab seda veel toetama president Joe Biden.
Venemaa jätkab Ukraina tsiviiltaristu pommitamist. Kiiev tahab, et lääneriigid saadaksid Ukrainasse kaasaegseid õhutõrjesüsteeme. Ametnike sõnul võib USA Patriotide tarnimisest teada anda juba sel nädalal.
"Ukraina vägesid koolitatakse neid süsteeme kasutama Saksamaal asuvas USA sõjaväebaasis," ütlesid ametnikud telekanalile CNN.
Kuleba: Venemaa võib alustada suurt pealetungi jaanuaris või veebruaris
"Hoolimata sõjalistest probleemidest võivad Vene väed alustada suurt pealetungi jaanuaris või veebruaris. Teeme kõik endast oleneva, et seda ei juhtuks," ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.
"Venemaa tahab endiselt kogu Ukrainat vallutada. Nad ei taha praegu rahu, vaid tahavad võita aega, et pealetungi hiljem jätkata. Me ei mängi seda mängu," märkis Kuleba.
Vene väed pommitasid Donetski oblastis asuvat Kramatorski linna
Donetski oblasti kuberneri Pavlo Kõrõlenko teatel sai Venemaa rünnaku tõttu kahjustada ka Kramatorskis asuv kool, vahendas The Kyiv Independent.
"Iga päev ründavad venelased tsiviilelanikke. Nad tegutsevad nagu tõelised terroristid," teatas Kõrõlenko
Soome rahvusringhäälingu Yle korrespondendi teatel korraldas Venemaa Kramatorski pihta vähemalt kaks raketirünnakut.
Ukraina ametnikud hoiatasid, et Venemaa valmistab ette järjekordset suurt raketirünnakut.
Vene Brjanski oblasti sõjaväebaasile Klintsõs tehti öösel raketirünnak
Vene Telegrami kanalid väidavad, et Venemaal Brjanski oblastis toimusid öösel plahvatused.
Klintsõ elanike sõnul olid plahvatused nii tugevad, et terve linn ärkas üles.
Avalike allikate kohaselt asub linnas motoriseeritud laskurbrigaad, tõi BBC venekeelne teenistus esile.
Klintsõ asub Vene-Ukraina piirist 60 kilomeetri kaugusel.
Teisipäeval hakkas levima video, kus on väidetavalt näha Klintsõ tabamuse saanud sõjaväebaasi.
Consequences of the strike on #Klintsy. pic.twitter.com/m9CNWa4E5A
— NEXTA (@nexta_tv) December 13, 2022
30 kilomeetri kaugusel piirist Klimovis oli samuti teateid põlengust, kuid pole teada kas need kaks sündmust on omavahel seotud. Klimovis asub Vene sõjaväelennuväli.
85 protsenti ukrainlastest tahab kogu riigi, sh Krimmi ja Donbassi, vabastamist
Kui veel märtsis uskus 74 protsenti ukrainlastest, et Ukraina võit sõjas Venemaa vastu tähendab nii Krimmi poolsaare kui ka Donbassi vabastamisest, siis novembris uskus seda tervelt 85 protsenti ukrainlastest, vahendas Interfax Ukraina.
Kogu Ukraina vabastamist toetavad kõikide Ukraina oblastite elanikud.
Ainult üheksa protsenti vastanutest arvas, et vabastama peaks ainult need territooriumid mida Ukraina kontrollis enne 24. veebruari sel aastal. Viis protsenti ukrainlastest arvab, et Ukraina väed peaksid jätkama sõjategevust Vene Föderatsiooni territooriumil.
Lisaks arvas 53 protsenti ukrainlastest, et Ukraina peaks taas olema tuumariik. Veel 2019. aastal arvas sedasi 47 protsenti.
61 protsenti vastanutest usuvad, et Vene agressiooni vastu tulevikus kaitseb liitumine NATO-ga. Pooled vastanutest usuvad, et Venemaa poolt lõppeksid rünnakud kui Venemaa poleks enam tuumariik.
Ainult 34 protsenti vastanutest usub, et edukas heidutus oleks liitumine Euroopa Liiduga ning lääneriikide relvaabi.
Ainult kaheksa protsenti uskus, et Vene agressiooni heidutab rahuleping Venemaaga.
Valimis oli 1000 inimest üle kogu Ukraina.
Kreml lükkas Zelenski rahuettepaneku tagasi ja väitis, et Ukraina peab leppima uue "reaalsusega"
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval, et Venemaa peaks alustama oma vägede väljaviimist, et näidata, et Moskva tahab sõjategevuse Ukrainas lõpetada.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov väitis aga, et Ukraina peab leppima uute territoriaalsete reaalsustega. Peskov kordas oma vana juttu ja väitis, et okupeeritud aladel toimusid referendumid. Peskovi väitel kuuluvad need alad nüüd Venemaa Föderatsiooni koosseisu.
Valgevenes algas ette teatamata relvajõudude lahinguvalmiduse kontroll
Valgevene riiklik uudisteagentuur Belta teatas, et riigis algas Valgevene relvajõudude ette teatamata lahingvalmiduse kontroll.
Lahingauditi käigus liiguvad üksused positsioonidele võimalikult kiiresti ning kasutavad pioneeritehnikat, turvavad enda ümbruse ning rajavad ajutised jõeületuskohad Nemani ja Berezina jõgedele.
Eelmine kord tehti ette teatamata lahingvalmiduse kontroll Valgevenes 11. ja 12. oktoobril sel aastal. Tollal osales selles ligikaudu 500 Valgevene sõdurit ning 50 ühikut tehnikat, meenutas Ria Novosti.
Ukraina peastaap hommikul: Venemaa muutis Luhanski sünnitusmaja sõjaväehaiglaks
Ukraina kaitsejõudude peastaabi hommikuse ülevaate kohaselt on Vene väed muutnud mitmed okupeeritud Luhanski oblasti meditsiinilise otstarbega hooned kui ka sanatooriumite hooned haavatud Vene sõdurite arstiabi punktideks.
Muuhulgas muudeti sõjaväehaiglaks üks Luhanski linna sünnitusmaja. Meditsiinilise abi osutamisega tegelevad Vene Föderatsiooni meditsiinitöötajad.
Samuti kinnitas peastaap, et Venemaa pommitab jätkuvalt Hersoni oblastit Dnipro läänekaldal. Pommitamise tõttu saavad enim kahju Hersoni linn, Antonivka ja Tšornobajivka.
Forbes: Ukraina väed võivad valmistuda pealetungiks lõunarindel
Zaporižžja oblastis on suurtükiduell Huljaipole ja Polohõ vastu intensiivistunud, juhtis tähelepanu Forbes. Polohõ asub veidi üle 100 kilomeetri kaugusel Vene vägede poolt okupeeritud Melitopoli linnast. Huljaipole on Ukraina vägede kontrolli all.
Forbes toob esile, et Vene allikate kinnitusel on Vene kaudtulelöögid tingitud Ukraina vägede koondumisest Huljaipole kanti. Kui need väited on tõesed, siis võib peatselt alata neljas suur Ukraina vastupealetung, mis võib jõuda okupeeritud Krimmini välja.
Zaporižžja oblastis asub Vene vägesid vähe, kuid samas oli seal seni vähe ka Ukraina vägesid.
Ukraina vägede koondumisest kirjutas laupäeval ka Vene separatistlik sõjablogija Igor Girkin Telegramis. Girkini hinnangul on antud rindelõik Vene vägede jaoks kõige ohtlikum suund.
Axios: Iraan kavatseb kriitikast hoolimata saata Venemaale rakette, kuid piirab nende ulatust
Nelja Iisraeli ametisiku kinnitusel saadab Iraan Venemaale pikamaarakette, kuid allikate kinnitusel piirab nende lennuulatust Iraani-suunalise kriitika minimeerimiseks, teatas Axios.
Iraani poolt saadetavate rakettide lennuulatus saab olema alla 300 kilomeetri, et nad püsiks vastava ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni raames.
Okupeeritud Melitopolis sai rünnakus kahjustada sild
Vene okupatsiooniadministratsiooni juht Zaporižžja oblastis Vladimir Rogov teatas Telegrami kaudu, et Melitopoli sild on tugevalt kahjustatud. Rogov süüdistas rünnakus ukrainlasi.
Kahjustusi sillale kinnitas ka eksiilis olev legitiimne Melitopoli linnapea Ivan Fedorov.
The bridge in Melitopol leading over the Molochna Channel indeed has been sabotaged from beneath. Two pillars have been blown up. #Melitopol #Ukraine #Zaporizhzhia pic.twitter.com/2kPM8ribl5
— (((Tendar))) (@Tendar) December 13, 2022
USA: Venemaa on hakanud kasutama 40 aastat vana suurtükimoona
Kõrgetasemeline Ameerika Ühendriikide sõjaline ametiisik kinnitas Reutersile, et Vene väed on asunud kasutama ka vanemat suurtükimoona, sh kuni 40 aastat vana moona, mille tõrkemäär on uuemast moonast märksa kõrgem.
Sama allika kinnitusel võib Venemaa oma töökorras suurtükimoona ja raketid mitmikraketiheitjate jaoks ära kulutada 2023. aasta alguseks.
Kuna Venemaa enda laskemoona varud on kahanemas, on riik otsinud suurtükimoona juurde ka Põhja-Koreast ning Iraanist.
G7: Putin võetakse vastutusele
Maailma suurimaid majandusi ühendav G7 riikide grupp lubas ühises teates, et Venemaa president Vladimir Putin ja teised sõjategevusega seotud isikud pannakse vastutama rahvusvahelise õiguse kohaselt Ukrainas toime pandud sõjakuritegude eest, teatas Briti valitsus esmaspäeval.
G7 kinnitas, et sõjakahjud peab kinni maksma Venemaa ning riigid lubasid Ukrainale jätkuvat tuge talve üleelamiseks.
Riigid lubasid samas, et igasugune bioloogilise, keemilise või tuumarelva kasutamine Venemaa poolt saab karmi vastuse osaliseks. G7 rõhutas, et Vene hoolimatu tuumaretoorika on vastutustundetu.
G7 kinnitas, et Vene agressioonisõda Ukraina vastu peab lõppema ning samas pole tõendeid, et Venemaa sooviks päriselt pingutada rahu saavutamiseks.
Riigid toetasid Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski rahuplaani.
EL-i sõjalisse fondi lisati kaks miljardit eurot
Euroopa Liidu liikmesriikide välisministrid leppisid kokku, et lisavad Euroopa Liidu sõjalise abi fondi kaks miljardit eurot. Fondis olevat raha kasutati nende riikide kulutuste katmiseks, kes on saatnud Ukrainale sõjalist abi.
Fondis seni olnud raha sai otsa ning rahalisandusi tuleb tõenäoliselt ka tulevikus teha.
USA esimene abipakett Ukraina elektrivõrgu taastamiseks saadeti teele
Ameerika Ühendriikide ametiisikud kinnitasid esmaspäeval, et esimene saadetis tehnikaga Ukraina elektrivõrgu taastamiseks on teele saadetud.
Kokku toetab USA Ukraina elektritaristu töös hoidmist 13 miljoni dollariga.
Ukraina palus G7 riikidelt kaks miljardit kuupmeetrit maagaasi
Ukraina president Volodõmõr Zelenski palus G7 grupi riikidelt abi, et Ukraina saaks soetada täiendavad kaks miljardit kuupmeetrit maagaasi riigi energiakriisi leevendamiseks.
Briti luure: Kreml jättis Putini aastalõpu pressikonverentsi ära kartes selle kaaperdamist sõjavastaste meeleolude tõttu riigis
Venemaa president Vladimir Putin ei pea seekord oma traditsiooniks saanud televisioonis üle kantud aastalõpu pressikonverentsi.
Briti luure hinnangul jätta Putin pressikonverentsi ära, kuna Kreml muretseb sõjavastaste meeleolude pärast riigis ja ei soovi, et arutelu suunduks "sõjalise erioperatsiooni" peale.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 13 December 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/mX2eOfZ1Ra
#StandWithUkraine pic.twitter.com/vMCW0kVA6m
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 13, 2022
ISW: Vene sõda Ukraina vastu õõnestab teisi Putini geopoliitilisi eesmärke
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul õõnestab Venemaa algatatud sõda Ukraina vastu teisi Venemaa geopoliitilisi eesmärke.
ISW analüütikute hinnangul püüab Venemaa taastada oma mõjuvõimu Kesk-Aasias ning edutult luua kolmikliitu Venemaa, Kasahstani ja Usbekistani vahel.
Venemaa püüdlused hoida mõjuvõimu enda lähiriikides on samas Vene sõjablogijaid ärritanud, kuna see on ressurss, mis ei lähe sõja pidamiseks.
Näiteks eraldas Kreml pea kuus miljardit rubla (ligikaudu 90 miljonit eurot) venekeelsetele koolidele Tadžikistanis.
Samas tõi Ühendkuningriigi kaitseministeerium pühapäeval esile, et Venemaa on 2023. aastaks eri jõustruktuuridele eraldanud üle üheksa triljoni rubla. Briti luure hinnangul kulutab Venemaa erinevatele sõjaga seotud valdkondadele üle 30 protsendi Vene 2023. aasta riigieelarvest.
Sellised kulutused panevad aga surve alla Venemaa püüdlused kulutada ressursse enda mõjuvõimu hoidmiseks teistes riikides nagu Tadžikistan. ISW hinnangul ei ole raha piisavalt, et samal ajal sõdida Ukraina vastu ning hoida Kremli mõju välismaal.
Mõttekoda toob esile, et suuri kaotusi kandnud Vene lääne sõjaväeringkonna kaotused on asendatud mobiliseeritud meestega ning Luhanskis on vastu Harkivi oblasti piiri suures osas mobiliseeritud sõdurid.
Analüütikute hinnangul ei ole Krimmi poolsaarel piisavalt taristut Vene vägede tarbeks. Näiteks on Krimmis puudust doonorverest. Osa Krimmi tarneprobleemidest on tingitud asjaolust, et poolsaare varustamiseks ei saa kasutada rünnakus kahjustada saanud Kertši silda.
Briti kaitseminister: Venemaa on kaotanud üle 100 000 sõduri ja 63 lennukit
Ühendkuningriigi kaitseministeerium jagas esmaspäeva õhtul lõiku riigi kaitseministri Ben Wallace'i kõnest Briti alamkojas, mille käigus minister jagas kui suured on brittide hinnangul Venemaa kaotused sõjas Ukraina vastu.
Wallace'i väitel on Venemaa nii hukkunud kui ka haavata saanud kui ka kadunuks jäänud mehi kaotanud üle 100 000.
Samuti on Venemaa Wallace'i väitel kaotanud 4500 soomustatud masinat, 63 lennukit, 70 helikopterit, 150 drooni, 12 merealust ning üle 600 kaudtule platvormi.
Wallace rõhutas lisaks, et Venemaa pole sõjas Ukraina vastu suutnud saavutada ühtegi oma strateegilist eesmärki.
"President Putin's three-day war, or 'special operation', turns out to have been a disaster for him and his army."
Defence Secretary @BWallaceMP updates the House of Commons on the war in Ukraine:
#DefenceOrals pic.twitter.com/CqKaqkqcmg
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 12, 2022
Briti kaitseministri välja öeldud hinnangud on sarnases suurusjärgus sõjandusblogi Oryx andmetele. Näiteks on Oryxi analüütikud hinnanud, et tõendatult on Venemaa kaotanud 67 lennukit, millest 63 on hävinud ja neli saanud viga.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 500 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 95260 (võrdlus eelmise päevaga +500);
- tankid 2966 (+0);
- jalaväe lahingumasinad 5930 (+2);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+0);
- suurtükisüsteemid 1931 (+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 404 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1617 (+4);
- tiibraketid 592 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4549 (+5);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 170 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 293. päev: Ukraina väed võivad valmistuda pealetungiks lõunarindel
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Prantsusmaa jalgpalliliidu teatel harjutasid Upamecano ja Rabiot teistest eraldi sisetingimustes. Upamecano jättis vahele juba ka esmaspäevase treeningu.
Mõlemad jalgpallurid on teinud kõik 90 minutit kaasa kahes alagrupimängus, kaheksandikfinaalis ja veerandfinaalis. Vaid vähemtähtsas kohtumises Tuneesiaga ei kuulunud nad algkoosseisu.
Upamecano kõrvalejäämise korral peaks koha keskkaitses võtma sisse Ibrahima Konate. Keskväljamehe Rabiot' puudumisel asendab teda tõenäoliselt Youssouf Fofana.
|
Kahe Prantsusmaa põhimehe osalemine Maroko vastu sattus küsimärgi alla
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa jalgpalliliidu teatel harjutasid Upamecano ja Rabiot teistest eraldi sisetingimustes. Upamecano jättis vahele juba ka esmaspäevase treeningu.
Mõlemad jalgpallurid on teinud kõik 90 minutit kaasa kahes alagrupimängus, kaheksandikfinaalis ja veerandfinaalis. Vaid vähemtähtsas kohtumises Tuneesiaga ei kuulunud nad algkoosseisu.
Upamecano kõrvalejäämise korral peaks koha keskkaitses võtma sisse Ibrahima Konate. Keskväljamehe Rabiot' puudumisel asendab teda tõenäoliselt Youssouf Fofana.
### Response:
Kahe Prantsusmaa põhimehe osalemine Maroko vastu sattus küsimärgi alla
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kuigi Tänakul tuleb startida jaanuaris uue hooaja avaetapil Monte Carlos enda jaoks uue masinaga, siis selle aastanumbri sees ta enam Pumat ei testi. "Ausalt öeldes on isegi minu enda huvides detsembris pisut puhata," sõnas eestlane väljaandele DirtFish.
"On olnud pikk ja mitmel moel üsna stressirohke aasta. On olnud tegelikult väga-väga raske aasta ja naudin väga kodus olemist ja perega koosviibimist." Aastanumbri vahetuses loodab ta aga taas rallile keskenduda.
"Ma mõtlen, et oluline on kõigil energiat koguda ja ärgata esimesel jaanuaril täis energiat ja motivatsiooni," jätkas Tänak. "See on isegi olulisem kui mõni testipäev. Ka vaimselt peab valmis olema."
Kuidas Tänak ise hindab oma seisu võrreldes aastatagusega, kui ees ootas kolmas hooaeg Hyundai tiimis, aga esimene hübriididega? "Mõnes mõttes ei ole see erinev. Mind ootab katsumus ja minu selja taga on kogu tiim, kes annab mulle võistlemiseks kõikvõimalikud vahendid. See saab olema väljakutse, aga kindlasti ma ootan seda."
Autoralli MM-sarjas on kirjas 13 etappi, neist esimene peetakse Monte Carlos 19.-22. jaanuaril.
|
Ott Tänak eelistab testimisele puhkust: ka vaimselt peab valmis olema
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Tänakul tuleb startida jaanuaris uue hooaja avaetapil Monte Carlos enda jaoks uue masinaga, siis selle aastanumbri sees ta enam Pumat ei testi. "Ausalt öeldes on isegi minu enda huvides detsembris pisut puhata," sõnas eestlane väljaandele DirtFish.
"On olnud pikk ja mitmel moel üsna stressirohke aasta. On olnud tegelikult väga-väga raske aasta ja naudin väga kodus olemist ja perega koosviibimist." Aastanumbri vahetuses loodab ta aga taas rallile keskenduda.
"Ma mõtlen, et oluline on kõigil energiat koguda ja ärgata esimesel jaanuaril täis energiat ja motivatsiooni," jätkas Tänak. "See on isegi olulisem kui mõni testipäev. Ka vaimselt peab valmis olema."
Kuidas Tänak ise hindab oma seisu võrreldes aastatagusega, kui ees ootas kolmas hooaeg Hyundai tiimis, aga esimene hübriididega? "Mõnes mõttes ei ole see erinev. Mind ootab katsumus ja minu selja taga on kogu tiim, kes annab mulle võistlemiseks kõikvõimalikud vahendid. See saab olema väljakutse, aga kindlasti ma ootan seda."
Autoralli MM-sarjas on kirjas 13 etappi, neist esimene peetakse Monte Carlos 19.-22. jaanuaril.
### Response:
Ott Tänak eelistab testimisele puhkust: ka vaimselt peab valmis olema
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Pank tunnistas avalduses, et pettis aastatel 2008–2016 USA pankasid. Selle käigus teenindas panga Eesti haru mitteresidente, kes olid pärit ka Venemaalt.
USA prokuröride sõnul meelitas panga Eesti haru kliente, lubades neil vähese järelevalve all üle kanda suuri rahasummasid. Seda tehes said Venemaa ja teised suure riskiga kliendid juurdepääsu USA pankadele, vahendas Reuters.
USA justiitsministeerium teatas, et Danske Bank oli juba 2014. aastal teadlik ebaseaduslikest tehingutest.
"Pank oli teadlik, et tema Eesti haru rahapesuvastane programm ei vastanud firma standarditele," teatasid prokurörid.
Danske Banki Eesti haru kasutati rahapesuks. Skandaali puhkemine kahjustas nii panga, Eesti kui ka Taani mainet ja raskendas siinsete finantsasutuste tegevust. Finantsinspektsioon sulges rahapesu tõttu Danske Eesti filiaali.
Lisaks kriminaalpettuse tunnistamisele leppis Danske Bank paralleelselt toimunud tsiviiluurimise käigus kokku ka USA väärtpaberi- ja börsikomisjoniga.
USA võimud uurisid panga tegevust mitmes riigis, sealhulgas Suurbritannias, Taanis ja Eestis.
Investorid kaebasid rahapesu skandaali tõttu kohtusse ka Danske Banki endise tegevjuhi Thomas Borgeni, kuid Borgen mõisteti Taani Danske Banki Eesti haru rahapesuskandaalis õigeks.
Taani kohus Lyngbys hindas, et Borgen ei teadnud midagi 2014. aastal lahvatanud rahapesuskandaalist enda pangas.
Rahapesu toimus aastatel 2008–2015. Borgen oli panga tegevjuht 2013–2018.
|
Danske Bank tunnistas end pangapettuses süüdi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pank tunnistas avalduses, et pettis aastatel 2008–2016 USA pankasid. Selle käigus teenindas panga Eesti haru mitteresidente, kes olid pärit ka Venemaalt.
USA prokuröride sõnul meelitas panga Eesti haru kliente, lubades neil vähese järelevalve all üle kanda suuri rahasummasid. Seda tehes said Venemaa ja teised suure riskiga kliendid juurdepääsu USA pankadele, vahendas Reuters.
USA justiitsministeerium teatas, et Danske Bank oli juba 2014. aastal teadlik ebaseaduslikest tehingutest.
"Pank oli teadlik, et tema Eesti haru rahapesuvastane programm ei vastanud firma standarditele," teatasid prokurörid.
Danske Banki Eesti haru kasutati rahapesuks. Skandaali puhkemine kahjustas nii panga, Eesti kui ka Taani mainet ja raskendas siinsete finantsasutuste tegevust. Finantsinspektsioon sulges rahapesu tõttu Danske Eesti filiaali.
Lisaks kriminaalpettuse tunnistamisele leppis Danske Bank paralleelselt toimunud tsiviiluurimise käigus kokku ka USA väärtpaberi- ja börsikomisjoniga.
USA võimud uurisid panga tegevust mitmes riigis, sealhulgas Suurbritannias, Taanis ja Eestis.
Investorid kaebasid rahapesu skandaali tõttu kohtusse ka Danske Banki endise tegevjuhi Thomas Borgeni, kuid Borgen mõisteti Taani Danske Banki Eesti haru rahapesuskandaalis õigeks.
Taani kohus Lyngbys hindas, et Borgen ei teadnud midagi 2014. aastal lahvatanud rahapesuskandaalist enda pangas.
Rahapesu toimus aastatel 2008–2015. Borgen oli panga tegevjuht 2013–2018.
### Response:
Danske Bank tunnistas end pangapettuses süüdi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Pekingi olümpial lõpetas A-finaali esimesena rootslanna Sandra Näslund ja teisena kanadalanna Marielle Thompson. Kolmandana ületas finišijoone Smith, kuid vaid loetud minutid hiljem otsustati ta kukutada Maieri järel neljandaks, sest oli sakslannaga lõpu eel kokku põrganud.
Smith ja Šveitsi suusaliit kaebasid otsuse edasi. Üheksa päeva hiljem otsustas rahvusvaheline suusaliit (FIS) tema kasuks ja pronksi uuesti šveitslannale määrata. Olümpia lõpust oli aga kuus päeva möödas ja ROK-i paberites jäi medalivõitjaks Maier.
Lõpuks saabus lahendus spordikohtu abil, kelle kinnitusel jõudsid osapooled kokkuleppele ning rahvusvaheline olümpiakomitee nõustus sel alal väljastama kaks pronksmedalit. Smithi jaoks oli tegemist teise olümpiapronksiga, sest sama karva medali teenis ta ka 2018. aastal PyeongChangis.
Tegemist on esimese jagatud olümpiamedaliga freestyle -suusatamises.
|
Šveits sai kümme kuud pärast mänge ühe olümpiamedali lisaks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pekingi olümpial lõpetas A-finaali esimesena rootslanna Sandra Näslund ja teisena kanadalanna Marielle Thompson. Kolmandana ületas finišijoone Smith, kuid vaid loetud minutid hiljem otsustati ta kukutada Maieri järel neljandaks, sest oli sakslannaga lõpu eel kokku põrganud.
Smith ja Šveitsi suusaliit kaebasid otsuse edasi. Üheksa päeva hiljem otsustas rahvusvaheline suusaliit (FIS) tema kasuks ja pronksi uuesti šveitslannale määrata. Olümpia lõpust oli aga kuus päeva möödas ja ROK-i paberites jäi medalivõitjaks Maier.
Lõpuks saabus lahendus spordikohtu abil, kelle kinnitusel jõudsid osapooled kokkuleppele ning rahvusvaheline olümpiakomitee nõustus sel alal väljastama kaks pronksmedalit. Smithi jaoks oli tegemist teise olümpiapronksiga, sest sama karva medali teenis ta ka 2018. aastal PyeongChangis.
Tegemist on esimese jagatud olümpiamedaliga freestyle -suusatamises.
### Response:
Šveits sai kümme kuud pärast mänge ühe olümpiamedali lisaks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Narva muuseumi direktor, Sihtasutuse Narva Muuseum juhatuse liige Maria Smorževskihh-Smirnova ütles Põhjarannikule, et temal isiklikult ei oleks midagi selle vastu, et Lenini kuju Narva jääks.
Ta kinnitas, et püüdis sellele sobivat kohta leida, kuid see polevat õnnestunud ning et Leninist käskivat vabaneda asutuse nõukogu, kellele muuseumi direktor vastu vaielda ei saa.
Narva linnavolikogu ajalooliste pärandite ajutise komisjoni esimees Aleksei Jevgrafov on selle vastu, et Lenini skulptuur Narvast Tallinna viidaks.
"Narva on eneseküllane omavalitsus ning me oleme lihtsalt kohustatud tegema kõik selleks, et hoida alles asju, mis on linnaelanikele südamelähedased ja seotud linna ajalooga," lausus ta.
|
Narva muusem otsib Lenini monumendile uut kohta, kuid kohalikud on vastu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Narva muuseumi direktor, Sihtasutuse Narva Muuseum juhatuse liige Maria Smorževskihh-Smirnova ütles Põhjarannikule, et temal isiklikult ei oleks midagi selle vastu, et Lenini kuju Narva jääks.
Ta kinnitas, et püüdis sellele sobivat kohta leida, kuid see polevat õnnestunud ning et Leninist käskivat vabaneda asutuse nõukogu, kellele muuseumi direktor vastu vaielda ei saa.
Narva linnavolikogu ajalooliste pärandite ajutise komisjoni esimees Aleksei Jevgrafov on selle vastu, et Lenini skulptuur Narvast Tallinna viidaks.
"Narva on eneseküllane omavalitsus ning me oleme lihtsalt kohustatud tegema kõik selleks, et hoida alles asju, mis on linnaelanikele südamelähedased ja seotud linna ajalooga," lausus ta.
### Response:
Narva muusem otsib Lenini monumendile uut kohta, kuid kohalikud on vastu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tarbijahinnaindeks, mis ei hõlma toiduaineid ja energiat, tõusis 6 protsenti võrreldes aastataguse ajaga. Igakuiselt tõusis tarbijahinnaindeks eelmisel kuul 0,1 protsenti.
Oktoobris tõusis tarbijahinnaindeks 7,7 protsenti.
USA föderaalreserv on sel aastal tõstnud intressimäärasid kiireimas tempos alates 1980. aastate algusest. Analüütikud eeldavad, et föderaalreserv tõstab kolmapäeval intressimäärasid 0,50 protsendipunkti võrra. See otsus viiks föderaalfondide intressimäära 4,25 ja 4,5 protsendi vahele, vahendas The Wall Street Journal.
Föderaalreservi eesmärk on viia inflatsioon taas kahe protsendi juurde.
Kiire inflatsiooni tõttu piiravad tarbijad jätkuvalt oma kulutusi. New Yorgis elav Emma Chao ütles, et loobus plaanist osta auto ja ostis selle asemel elektrijalgratta.
|
USA tarbijahinnaindeks tõusis novembris 7,1 protsenti
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tarbijahinnaindeks, mis ei hõlma toiduaineid ja energiat, tõusis 6 protsenti võrreldes aastataguse ajaga. Igakuiselt tõusis tarbijahinnaindeks eelmisel kuul 0,1 protsenti.
Oktoobris tõusis tarbijahinnaindeks 7,7 protsenti.
USA föderaalreserv on sel aastal tõstnud intressimäärasid kiireimas tempos alates 1980. aastate algusest. Analüütikud eeldavad, et föderaalreserv tõstab kolmapäeval intressimäärasid 0,50 protsendipunkti võrra. See otsus viiks föderaalfondide intressimäära 4,25 ja 4,5 protsendi vahele, vahendas The Wall Street Journal.
Föderaalreservi eesmärk on viia inflatsioon taas kahe protsendi juurde.
Kiire inflatsiooni tõttu piiravad tarbijad jätkuvalt oma kulutusi. New Yorgis elav Emma Chao ütles, et loobus plaanist osta auto ja ostis selle asemel elektrijalgratta.
### Response:
USA tarbijahinnaindeks tõusis novembris 7,1 protsenti
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"FIFPRO on šokeeritud ja tülgastunud teadetest, et profijalgpallur Amir Nasr-Azadani seisab Iraanis vastamisi surmanuhtlusega pärast seda, kui toetab oma kodumaal naiste õigusi ja põhilisi vabadusi," teatas organisatsioon. "Oleme Amiriga solidaarset ja nõuame karistuse viivitamatut tühistamist."
Iraani protestid algasid pärast seda, kui hijabi mittekandmise tõttu vahi all viibinud 22-aastane Mahsa Amini suri. Politseid süüdistatakse tema jõhkras peksmises.
Käimasolevatel jalgpalli maailmameistrivõistlustel protesteeris teiste seas ka Iraani rahvuskoondis, keeldudes alagrupikohtumistes hümni laulmast.
Eelnevalt on võimud vahistanud veel mitu praegust või endist jalgpallurit, kes aga enne Iraani alagrupimängu USA-ga vabastati.
|
Protestinud Iraani jalgpallur võidakse hukata
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"FIFPRO on šokeeritud ja tülgastunud teadetest, et profijalgpallur Amir Nasr-Azadani seisab Iraanis vastamisi surmanuhtlusega pärast seda, kui toetab oma kodumaal naiste õigusi ja põhilisi vabadusi," teatas organisatsioon. "Oleme Amiriga solidaarset ja nõuame karistuse viivitamatut tühistamist."
Iraani protestid algasid pärast seda, kui hijabi mittekandmise tõttu vahi all viibinud 22-aastane Mahsa Amini suri. Politseid süüdistatakse tema jõhkras peksmises.
Käimasolevatel jalgpalli maailmameistrivõistlustel protesteeris teiste seas ka Iraani rahvuskoondis, keeldudes alagrupikohtumistes hümni laulmast.
Eelnevalt on võimud vahistanud veel mitu praegust või endist jalgpallurit, kes aga enne Iraani alagrupimängu USA-ga vabastati.
### Response:
Protestinud Iraani jalgpallur võidakse hukata
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Ettevõtted rikkusid Leedu konkurentsiseadust ja Euroopa Liidu toimimise lepingut," teatas Leedu konkurentsiamet.
"Eurovaistine (Euroapteek) peab maksma 27,5 miljonit eurot trahvi, Gintarine Vaistine 16,7 miljonit eurot, Tamro 9,2 miljonit eurot, Benu 7,7 miljonit eurot, EVD 2,7 miljonit eurot, EVRC 1,27 miljonit eurot, Limedika 7,4 miljonit eurot, Siromed Pharma 11 200 eurot ja Leedu Apteekide Liit 7400 eurot," teatas pressiteates Leedu konkurentsiamet.
Konkurentsiameti teatel leppisid firmad Apteekide Liidu abiga kokku juurdehindlused ravimitele, mis olid kaetud haigekassa poolt. Firmad sõlmisid kokkuleppe 2017. aastal, vahendas LRT.
"Hiljem koostasid konkureerivad ettevõtted dokumendi, mis pidi tõestama, et firmad suudavad turul püsida ainult siis, kui tervishoiuministeerium kiidab kavandatud juurdehindlused heaks. Uurimisel selgus, et kokkulepitud juurdehindlused ei pidanud katma katma ainult kulutusi, vaid pidid tooma ka kasumit," teatas konkurentsiamet.
Juurdehindlused jõustusid 2018. aasta juulis ja kehtivad ka praegu.
Leedu Apteekide Liit teatas teisipäeval, et pole seadust rikkunud ja pöördub kohtusse.
|
Leedu trahvis apteegikette konkurentsirikkumise eest 73 miljoniga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ettevõtted rikkusid Leedu konkurentsiseadust ja Euroopa Liidu toimimise lepingut," teatas Leedu konkurentsiamet.
"Eurovaistine (Euroapteek) peab maksma 27,5 miljonit eurot trahvi, Gintarine Vaistine 16,7 miljonit eurot, Tamro 9,2 miljonit eurot, Benu 7,7 miljonit eurot, EVD 2,7 miljonit eurot, EVRC 1,27 miljonit eurot, Limedika 7,4 miljonit eurot, Siromed Pharma 11 200 eurot ja Leedu Apteekide Liit 7400 eurot," teatas pressiteates Leedu konkurentsiamet.
Konkurentsiameti teatel leppisid firmad Apteekide Liidu abiga kokku juurdehindlused ravimitele, mis olid kaetud haigekassa poolt. Firmad sõlmisid kokkuleppe 2017. aastal, vahendas LRT.
"Hiljem koostasid konkureerivad ettevõtted dokumendi, mis pidi tõestama, et firmad suudavad turul püsida ainult siis, kui tervishoiuministeerium kiidab kavandatud juurdehindlused heaks. Uurimisel selgus, et kokkulepitud juurdehindlused ei pidanud katma katma ainult kulutusi, vaid pidid tooma ka kasumit," teatas konkurentsiamet.
Juurdehindlused jõustusid 2018. aasta juulis ja kehtivad ka praegu.
Leedu Apteekide Liit teatas teisipäeval, et pole seadust rikkunud ja pöördub kohtusse.
### Response:
Leedu trahvis apteegikette konkurentsirikkumise eest 73 miljoniga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kogusumma maailmarekordit pole MM-il veel nähtud, aga kolm meest on jõudnud selleni tõukamises: Li Fabin (175 kg; Hiina; kuni 61 kg kaaluvate meeste seas), Rahmat Erwin Abdullah (200 kg; Indoneesia; kuni 73 kg) ja Karlos Nasar (220 kg; Bulgaaria; kuni 89 kg).
Kaks esimest neist teenisid ka MM-tiitli, bulgaarlane Nasar jäi aga rebimises nullile ja seetõttu kokkuvõttes enam kõrget mängu ei mänginud.
Euroopal tervikuna pole senine MM olnud kiita. Tulnud vaid üks kokkuvõtte medal, mille kuni 71 kg kaaluvate naiste seas teenis rumeenlanna Loredana-Elena Toma (kuld; 256 kg).
Hiina on saanud edukaimana neli kulda, kaks hõbedat ja kolm pronksi. Medalitabelis järgnevad võõrustaja Kolumbia (2-2-3) ja Tai (2-2-1). Ühe kulla on teeninud Indoneesia, Bahrein, Filipiinid, Rumeenia ja Venetsueela.
Jäänud on veel selgitada medalistid kolmes meeste ja neljas naiste kategoorias, eestlastest tuleb pühapäeval, 16. detsembris üliraskekaalus (+109 kg) areenile Mart Seim.
|
Tõstmise MM-il domineerib Hiina, Euroopal seni vaid üks medal
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kogusumma maailmarekordit pole MM-il veel nähtud, aga kolm meest on jõudnud selleni tõukamises: Li Fabin (175 kg; Hiina; kuni 61 kg kaaluvate meeste seas), Rahmat Erwin Abdullah (200 kg; Indoneesia; kuni 73 kg) ja Karlos Nasar (220 kg; Bulgaaria; kuni 89 kg).
Kaks esimest neist teenisid ka MM-tiitli, bulgaarlane Nasar jäi aga rebimises nullile ja seetõttu kokkuvõttes enam kõrget mängu ei mänginud.
Euroopal tervikuna pole senine MM olnud kiita. Tulnud vaid üks kokkuvõtte medal, mille kuni 71 kg kaaluvate naiste seas teenis rumeenlanna Loredana-Elena Toma (kuld; 256 kg).
Hiina on saanud edukaimana neli kulda, kaks hõbedat ja kolm pronksi. Medalitabelis järgnevad võõrustaja Kolumbia (2-2-3) ja Tai (2-2-1). Ühe kulla on teeninud Indoneesia, Bahrein, Filipiinid, Rumeenia ja Venetsueela.
Jäänud on veel selgitada medalistid kolmes meeste ja neljas naiste kategoorias, eestlastest tuleb pühapäeval, 16. detsembris üliraskekaalus (+109 kg) areenile Mart Seim.
### Response:
Tõstmise MM-il domineerib Hiina, Euroopal seni vaid üks medal
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Mõttelise verstapostini jõuti 5. detsembril. Katses anti laseritega vesiniku teisenditest koosnevale plasmale umbes 2,05 megadžauli (MJ) jagu energiat. Sellele järgnenud tuumade liitumisel vabanes ligi 3,15megadžauli energiat. Teisisõnu oli võit 1,5-kordne. Protsess võttis aega vähem, kui kulub valgusel paari sentimeetri pikkuse vahemaa läbimiseks.
Ühtlasi täitis see ametlikult Livermore'i Riiklikule Süüterajatise (NIF) peaeesmärgi – süütepunkti saavutamise. "Suured tähtsad saavutused võtavad sageli rohkem aega ja nõuavad suuremaid jõupingutusi, kui algselt arvatakse. Tihti on need väärt rohkem, kui aega ja pingutust, kui selleks kulutati," märkis saavutust kirjeldaval pressikonverentsil Marvin Adams, USA riikliku tuumajulgeoleku agentuuri asedirektor.
Teisipäeval toimunud pressikonverentsil rõhutati korduvalt, et töö mängib tähtsat rolli USA tuumarelvade seisukorra hindamisel ja riigi tuumaheidutuse kindlustamises.
Kogu rajatise energiatarbega arvestades on tuumasünteesi Maa peal kasuliku energiaallikana kasutamine siiski tulevikumuusika. Kokku kulutasid teadlased ja insenerid eksperimendiks ligikaudu 300 megadžauli jagu energiat. Suurusjärkude mõttes on see võrreldav sellega, kui olümpiavõitjast ujuja Michael Phelps oleks saanud päev otsa basseinis trenni tegemise eest kaks ja pool Snickersi šokolaadi.
"Meie arvutuste kohaselt on võimalik saavutada lasersüsteemiga saagis, mis ulatub sadade megadžaulideni, kuid oleme sellest väga kaugel," sõnas Kim Budil, Lawrence Livermore'i laboratooriumi juht pressikonverentsil. Parimal juhul võiks valmida tema sõnul esimene tehnoloogiat rakendav elektrijaam mõnekümne, kuid vähem kui 50 aasta pärast: "Oleme heas kohas, kust hakata mõistma, mida on vaja järgmise sammu tegemiseks ja kus on meie piirid."
Tartu Ülikooli plasmatehnoloogia kaasprofessori Indrek Jõgi sõnul on tegu muljetavaldava saavutusega, ent praktilised rakendused on veel kaugel. "Kindlasti on see väga oluline tulemus, aga selle skaleerimine gigavattideni, nagu vaja oleks, selles osas on veel palju teadmatust ja tundmatust," sõnas Jõgi, kes on ise teist tüüpi tuumasünteesi reaktori kallal töötava konsortsiumi EUROFusion liige.
Cambridge'i Ülikooli tuumaenergia lektor Tony Roulstone lootis, et NIF-i täiustades võib olla võimalik tulevikus osa kulutatavast energiast taaskasutada. Ühtlasi muutuvad üha tõhusamaks sarnaste eksperimentideks sobivad laserid. Praegu oli tuumasünteesi algatamiseks kasutatud laserite kasutegur kõigi kadudega arvestades ligikaudu 0,5 protsenti
"Laiemalt peame suutma vabaneva ja kulutatava energia suhet vähemalt kahekordistada. Tuleb meeles pidada, et vabanev soojus tuleb uuesti elektriks muuta ja energiat läheb kaotsi. Seega, NIF-i uus tulemus on kindlasti edulugu teaduse jaoks, kuid suures koguses kasuliku ja puhta energia tootmisest on see veel kaugel," lisas Roulstone.
Kosmiline väljakutse
Teadlased on proovinud tuumasünteesi kasulikuks energiaallikaks muuta juba üle 70 aasta. Sama aatomituumade liitumine on hoidnud tähti säramas miljardeid aastaid. Protsessi algatamine nõuab aga äärmuslikke tingimusi – selleks tuleb ületada aatomituumade vahelised tõukejõud.
Nõnda on Päikese sisemuses valitsev rõhk sadu miljardeid kordi suurem kui maapinnal. Sama lõpptulemuseni Maal jõudmiseks peab küündima temperatuur ligikaudu 100 miljoni kraadini ja nõuab ülikõrget rõhku. Seeläbi on suudetud seni Maal tähti jäljendada vaid termotuumapomme katsetades.
Rahumeelsemates rakendustes kasutatakse sama saavutamiseks kahte lähenemist. Neist ühe raames üritatakse plasmat kokku suruda ülitugevate magnetväljadega.
Teist lähenemist kasutatakse ka riiklikus süüterajatises. Vesiniku teisenditest koosnev kütus pannakse väikese metallsilindri sisse ja seda tulistatakse samaaegselt 192 laseriga. Selle lõpptulemusena tekib silindris piisavalt tugev lööklaine, et algatada aatomituumade liitumine.
NIF-i eksperimendi käigus tulistatakse volframist silindrit korraga võimsast laserist. Need neelduvad silindris, mis hakkab kiirgama omakorda röntgenkiiri. See tekitab silindri sees kütuse süütamiseks tarviliku lööklaine. Autor/allikas: Lawrence Livermore'i laboratoorium
Väljakutse suuruse tõttu nimetasid USA riigi palgal olevad allikad pühapäeval ilmunud Financial Times'i artiklis saavutust "suureks teaduslikuks läbimurdeks".
Ühtlasi aitaks see õigustada aastate jooksul NIF-ile eraldatud raha. Rajatis alustas praegusel kujul tööd 2010. aastal. Livermore'i plasmafüüsika juht Siegfried Glenzer oli toona veendunud, et süütepunktini jõutakse juba sama aasta lõpus. Energiat ei õnnestunud plasmale antust rohkem tagasi saada aga ei 2010. aastal ega ka 2012. aastaks. Selleks ajaks oli NIF-i juht Ed Moses võrdlemisi kindel, et eesmärgi saavutamine on käeulatuses.
Kollektiiv teatas läbimurde saavutamisest viimaks 2014. aastal. Samas jäi töörühm toona energeetilises mõttes plussi vaid juhul, kui see võrdles vabanenud energiat energiahulgaga, mis neeldus metallsilindris ja röntgenkiirte vahendusel vesinikkütuses.
Eelmise aasta keskel teatasid NIF-i teadlased, et on jõudnud eesmärgile veel lähemale. Tuumasünteesi käigus vabanes 1,3 megadžauli jagu energiat. Laserite eksperimendi ajal kiiratud energiahulk oli toona ligikaudu kaks megadžauli. Värske teate kohaselt saavutasid nad nüüd süütepunkti ka seda verstaposti aluseks võttes.
Tähest elektrijaam
Kasutatud lähenemisel põhineva elektrijaama ehitamist saadavad mitmed tehnilised väljakatsed. Iga lasuga vabaneb praegu kaugelt vähem energiat, kui läheb tarvis ühe majapidamise elektriga varustamiseks. Veelgi suuremate tarbimisüksuste elektriga varustamiseks tuleks korrata protsessi päevas tuhandeid kordi. Praegu võtab üksnes katseaparatuuri jahtumine mitmeid tunde.
"Minu nägemuses on selle tehnoloogia realiseerimine elektrijaamana veel üsna kaugel. Ma ei hakka muidugi ennustama, kas tokamaki-reaktor saab enne valmis," nentis Indrek Jõgi. Euroopas hakati 2020. aastal ehitama samal põhimõttel põhinevat tuumasünteesireaktorit ITER. Arvutuste kohaselt toodab see kütusest kümme korda rohkem energiat, kui on vaja sinna sisse panna.
Ühe olulisema tokamak-tüüpi reaktorit tööpõhimõtet tõestava katse tulemusi esitleti selle aasta veebruaris. EUROfusion konsortsiumi tehtud eksperimendis vabanes umbes viie sekundi jooksul kokku umbes sama palju energiat, kui on tarvis 190 liitri vee keema ajamiseks. Katse käigus kulutati 60 megadžauli jagu energiat. Tagasi saadi 33 megadžauli jagu energiat.
|
USA tuumasünteesi eksperiment peibutab uue puhta energiaallikaga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõttelise verstapostini jõuti 5. detsembril. Katses anti laseritega vesiniku teisenditest koosnevale plasmale umbes 2,05 megadžauli (MJ) jagu energiat. Sellele järgnenud tuumade liitumisel vabanes ligi 3,15megadžauli energiat. Teisisõnu oli võit 1,5-kordne. Protsess võttis aega vähem, kui kulub valgusel paari sentimeetri pikkuse vahemaa läbimiseks.
Ühtlasi täitis see ametlikult Livermore'i Riiklikule Süüterajatise (NIF) peaeesmärgi – süütepunkti saavutamise. "Suured tähtsad saavutused võtavad sageli rohkem aega ja nõuavad suuremaid jõupingutusi, kui algselt arvatakse. Tihti on need väärt rohkem, kui aega ja pingutust, kui selleks kulutati," märkis saavutust kirjeldaval pressikonverentsil Marvin Adams, USA riikliku tuumajulgeoleku agentuuri asedirektor.
Teisipäeval toimunud pressikonverentsil rõhutati korduvalt, et töö mängib tähtsat rolli USA tuumarelvade seisukorra hindamisel ja riigi tuumaheidutuse kindlustamises.
Kogu rajatise energiatarbega arvestades on tuumasünteesi Maa peal kasuliku energiaallikana kasutamine siiski tulevikumuusika. Kokku kulutasid teadlased ja insenerid eksperimendiks ligikaudu 300 megadžauli jagu energiat. Suurusjärkude mõttes on see võrreldav sellega, kui olümpiavõitjast ujuja Michael Phelps oleks saanud päev otsa basseinis trenni tegemise eest kaks ja pool Snickersi šokolaadi.
"Meie arvutuste kohaselt on võimalik saavutada lasersüsteemiga saagis, mis ulatub sadade megadžaulideni, kuid oleme sellest väga kaugel," sõnas Kim Budil, Lawrence Livermore'i laboratooriumi juht pressikonverentsil. Parimal juhul võiks valmida tema sõnul esimene tehnoloogiat rakendav elektrijaam mõnekümne, kuid vähem kui 50 aasta pärast: "Oleme heas kohas, kust hakata mõistma, mida on vaja järgmise sammu tegemiseks ja kus on meie piirid."
Tartu Ülikooli plasmatehnoloogia kaasprofessori Indrek Jõgi sõnul on tegu muljetavaldava saavutusega, ent praktilised rakendused on veel kaugel. "Kindlasti on see väga oluline tulemus, aga selle skaleerimine gigavattideni, nagu vaja oleks, selles osas on veel palju teadmatust ja tundmatust," sõnas Jõgi, kes on ise teist tüüpi tuumasünteesi reaktori kallal töötava konsortsiumi EUROFusion liige.
Cambridge'i Ülikooli tuumaenergia lektor Tony Roulstone lootis, et NIF-i täiustades võib olla võimalik tulevikus osa kulutatavast energiast taaskasutada. Ühtlasi muutuvad üha tõhusamaks sarnaste eksperimentideks sobivad laserid. Praegu oli tuumasünteesi algatamiseks kasutatud laserite kasutegur kõigi kadudega arvestades ligikaudu 0,5 protsenti
"Laiemalt peame suutma vabaneva ja kulutatava energia suhet vähemalt kahekordistada. Tuleb meeles pidada, et vabanev soojus tuleb uuesti elektriks muuta ja energiat läheb kaotsi. Seega, NIF-i uus tulemus on kindlasti edulugu teaduse jaoks, kuid suures koguses kasuliku ja puhta energia tootmisest on see veel kaugel," lisas Roulstone.
Kosmiline väljakutse
Teadlased on proovinud tuumasünteesi kasulikuks energiaallikaks muuta juba üle 70 aasta. Sama aatomituumade liitumine on hoidnud tähti säramas miljardeid aastaid. Protsessi algatamine nõuab aga äärmuslikke tingimusi – selleks tuleb ületada aatomituumade vahelised tõukejõud.
Nõnda on Päikese sisemuses valitsev rõhk sadu miljardeid kordi suurem kui maapinnal. Sama lõpptulemuseni Maal jõudmiseks peab küündima temperatuur ligikaudu 100 miljoni kraadini ja nõuab ülikõrget rõhku. Seeläbi on suudetud seni Maal tähti jäljendada vaid termotuumapomme katsetades.
Rahumeelsemates rakendustes kasutatakse sama saavutamiseks kahte lähenemist. Neist ühe raames üritatakse plasmat kokku suruda ülitugevate magnetväljadega.
Teist lähenemist kasutatakse ka riiklikus süüterajatises. Vesiniku teisenditest koosnev kütus pannakse väikese metallsilindri sisse ja seda tulistatakse samaaegselt 192 laseriga. Selle lõpptulemusena tekib silindris piisavalt tugev lööklaine, et algatada aatomituumade liitumine.
NIF-i eksperimendi käigus tulistatakse volframist silindrit korraga võimsast laserist. Need neelduvad silindris, mis hakkab kiirgama omakorda röntgenkiiri. See tekitab silindri sees kütuse süütamiseks tarviliku lööklaine. Autor/allikas: Lawrence Livermore'i laboratoorium
Väljakutse suuruse tõttu nimetasid USA riigi palgal olevad allikad pühapäeval ilmunud Financial Times'i artiklis saavutust "suureks teaduslikuks läbimurdeks".
Ühtlasi aitaks see õigustada aastate jooksul NIF-ile eraldatud raha. Rajatis alustas praegusel kujul tööd 2010. aastal. Livermore'i plasmafüüsika juht Siegfried Glenzer oli toona veendunud, et süütepunktini jõutakse juba sama aasta lõpus. Energiat ei õnnestunud plasmale antust rohkem tagasi saada aga ei 2010. aastal ega ka 2012. aastaks. Selleks ajaks oli NIF-i juht Ed Moses võrdlemisi kindel, et eesmärgi saavutamine on käeulatuses.
Kollektiiv teatas läbimurde saavutamisest viimaks 2014. aastal. Samas jäi töörühm toona energeetilises mõttes plussi vaid juhul, kui see võrdles vabanenud energiat energiahulgaga, mis neeldus metallsilindris ja röntgenkiirte vahendusel vesinikkütuses.
Eelmise aasta keskel teatasid NIF-i teadlased, et on jõudnud eesmärgile veel lähemale. Tuumasünteesi käigus vabanes 1,3 megadžauli jagu energiat. Laserite eksperimendi ajal kiiratud energiahulk oli toona ligikaudu kaks megadžauli. Värske teate kohaselt saavutasid nad nüüd süütepunkti ka seda verstaposti aluseks võttes.
Tähest elektrijaam
Kasutatud lähenemisel põhineva elektrijaama ehitamist saadavad mitmed tehnilised väljakatsed. Iga lasuga vabaneb praegu kaugelt vähem energiat, kui läheb tarvis ühe majapidamise elektriga varustamiseks. Veelgi suuremate tarbimisüksuste elektriga varustamiseks tuleks korrata protsessi päevas tuhandeid kordi. Praegu võtab üksnes katseaparatuuri jahtumine mitmeid tunde.
"Minu nägemuses on selle tehnoloogia realiseerimine elektrijaamana veel üsna kaugel. Ma ei hakka muidugi ennustama, kas tokamaki-reaktor saab enne valmis," nentis Indrek Jõgi. Euroopas hakati 2020. aastal ehitama samal põhimõttel põhinevat tuumasünteesireaktorit ITER. Arvutuste kohaselt toodab see kütusest kümme korda rohkem energiat, kui on vaja sinna sisse panna.
Ühe olulisema tokamak-tüüpi reaktorit tööpõhimõtet tõestava katse tulemusi esitleti selle aasta veebruaris. EUROfusion konsortsiumi tehtud eksperimendis vabanes umbes viie sekundi jooksul kokku umbes sama palju energiat, kui on tarvis 190 liitri vee keema ajamiseks. Katse käigus kulutati 60 megadžauli jagu energiat. Tagasi saadi 33 megadžauli jagu energiat.
### Response:
USA tuumasünteesi eksperiment peibutab uue puhta energiaallikaga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
HK Scan müüb Maag Grupile oma Eesti, Läti ja Leedu ärid ning tehingu hind on 90 miljonit eurot, sellest 20 miljonit tingimuslik. Müügitehing viiakse lõpule 2023. aasta teises pooles, teatas HK Scan. Tehingu peavad heaks kiitma Eesti ja Läti konkurentsiamet.
HK Scanile kuuluvad Eestis Rakvere lihakombinaat, Talleggi lihatööstus Tabasalus ja tootmisüksus Viiratsis. Lisaks on HK Scanil tootmisüksus Lätis Jelgavas.
Balti äride müügitulu oli mullu 170 miljonit eurot, maksueelne kahjum (EBIT) 5,4 miljonit eurot. HK Scani Balti ärid annavad tööd umbes 1500 inimesele.
Maag Grupp on Eesti ettevõte, mis tegutseb lisaks Eestile Soomes ja Poolas ning annab tööd 1000 inimesele. Maag Grupile kuuluvad tuntumatest brändidest Tere, Farmi, Deary, Rannarootsi, Rannamõisa ja Pouttu.
HK Scani tegevjuhi kohusetäitja Juho Ruhola ütles, et Balti äride müük parandab ettevõtte kasumlikkust ning tõhusust. "See aitab meil ellu viia pikaajalist plaani kasvada mitmekülgseks toidutootjaks," lausus ta.
Maag Grupi nõukogu esimees Roland Lepp ütles, et HK Scani Balti äride ost aitab ettevõttel tugevdada oma positsiooni Balti turul. "See annab ka parema toidujulgeoleku turbulentsel ajal," lisas ta.
Maag Grupp on sada protsenti Eesti kapitalil põhinev toiduainetööstusettevõtteid koondav ettevõte. Ettevõttel on kolm omanikku: Roland Lepp, Aivar Saarma (mõlemad 37,5 protsenti aktsiatest) ja Toomas Juhani (25 protsenti).
|
HK Scan müüb oma Balti ärid Maag Grupile
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
HK Scan müüb Maag Grupile oma Eesti, Läti ja Leedu ärid ning tehingu hind on 90 miljonit eurot, sellest 20 miljonit tingimuslik. Müügitehing viiakse lõpule 2023. aasta teises pooles, teatas HK Scan. Tehingu peavad heaks kiitma Eesti ja Läti konkurentsiamet.
HK Scanile kuuluvad Eestis Rakvere lihakombinaat, Talleggi lihatööstus Tabasalus ja tootmisüksus Viiratsis. Lisaks on HK Scanil tootmisüksus Lätis Jelgavas.
Balti äride müügitulu oli mullu 170 miljonit eurot, maksueelne kahjum (EBIT) 5,4 miljonit eurot. HK Scani Balti ärid annavad tööd umbes 1500 inimesele.
Maag Grupp on Eesti ettevõte, mis tegutseb lisaks Eestile Soomes ja Poolas ning annab tööd 1000 inimesele. Maag Grupile kuuluvad tuntumatest brändidest Tere, Farmi, Deary, Rannarootsi, Rannamõisa ja Pouttu.
HK Scani tegevjuhi kohusetäitja Juho Ruhola ütles, et Balti äride müük parandab ettevõtte kasumlikkust ning tõhusust. "See aitab meil ellu viia pikaajalist plaani kasvada mitmekülgseks toidutootjaks," lausus ta.
Maag Grupi nõukogu esimees Roland Lepp ütles, et HK Scani Balti äride ost aitab ettevõttel tugevdada oma positsiooni Balti turul. "See annab ka parema toidujulgeoleku turbulentsel ajal," lisas ta.
Maag Grupp on sada protsenti Eesti kapitalil põhinev toiduainetööstusettevõtteid koondav ettevõte. Ettevõttel on kolm omanikku: Roland Lepp, Aivar Saarma (mõlemad 37,5 protsenti aktsiatest) ja Toomas Juhani (25 protsenti).
### Response:
HK Scan müüb oma Balti ärid Maag Grupile
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Meeste koondis teeb taas kaasa Kuldliigas, kus kuulub C-alagruppi koos Soome, Tšehhi ja Slovakkiaga. Alagrupiturniir toimub kodus-võõrsil mängudega 27. maist kuni 18. juunini. Alagruppide võitjad mängivad poolfinaalides samuti kodus-võõrsil süsteemis ja ka medalimängud toimuvad sama süsteemiga. Kuldliiga finalistid pääsevad FIVB Challenger Cupile.
Kuldliiga alagrupid:
A-alagrupp: Türgi, Portugal, Rumeenia, Taani
B-alagrupp: Ukraina, Belgia, Horvaatia, Põhja-Makedoonia
C-alagrupp: Soome, Tšehhi, Slovakkia, Eesti
Eesti koondise kodumängud:
27. mai Eesti – Soome
31. mai Eesti – Slovakkia
10. juuni Eesti – Tšehhi
Naiste koondis osaleb Hõbeliigas ja naiskonna alagrupikaaslasteks on Austria, Läti ja Põhja-Makedoonia. Esimesed alagrupimängud peetakse 27. ja 28. mail. Hõbeliigas toimub ka nelja võistkonna osalusel finaalturniir. Korraldajana pääseb sinna Austria, lisaks alagruppide võitjad ja parim teise koha saaja. Euroopa Hõbeliiga võitja tagab järgmiseks aastaks koha Kuldliigas.
Hõbeliiga alagrupid:
A-alagrupp: Austria, Eesti, Läti, Põhja-Makedoonia
B-alagrupp: Montenegro, Portugal, Gruusia, Fääri Saared
Eesti naiskonna kodumängud:
27. mai Eesti – Läti
31. mai Eesti – Austria
10. juuni Eesti – Põhja-Makedoonia
|
Eesti rahvuskoondised said teada vastased Euroopa Kuld- ja Hõbeliigas
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste koondis teeb taas kaasa Kuldliigas, kus kuulub C-alagruppi koos Soome, Tšehhi ja Slovakkiaga. Alagrupiturniir toimub kodus-võõrsil mängudega 27. maist kuni 18. juunini. Alagruppide võitjad mängivad poolfinaalides samuti kodus-võõrsil süsteemis ja ka medalimängud toimuvad sama süsteemiga. Kuldliiga finalistid pääsevad FIVB Challenger Cupile.
Kuldliiga alagrupid:
A-alagrupp: Türgi, Portugal, Rumeenia, Taani
B-alagrupp: Ukraina, Belgia, Horvaatia, Põhja-Makedoonia
C-alagrupp: Soome, Tšehhi, Slovakkia, Eesti
Eesti koondise kodumängud:
27. mai Eesti – Soome
31. mai Eesti – Slovakkia
10. juuni Eesti – Tšehhi
Naiste koondis osaleb Hõbeliigas ja naiskonna alagrupikaaslasteks on Austria, Läti ja Põhja-Makedoonia. Esimesed alagrupimängud peetakse 27. ja 28. mail. Hõbeliigas toimub ka nelja võistkonna osalusel finaalturniir. Korraldajana pääseb sinna Austria, lisaks alagruppide võitjad ja parim teise koha saaja. Euroopa Hõbeliiga võitja tagab järgmiseks aastaks koha Kuldliigas.
Hõbeliiga alagrupid:
A-alagrupp: Austria, Eesti, Läti, Põhja-Makedoonia
B-alagrupp: Montenegro, Portugal, Gruusia, Fääri Saared
Eesti naiskonna kodumängud:
27. mai Eesti – Läti
31. mai Eesti – Austria
10. juuni Eesti – Põhja-Makedoonia
### Response:
Eesti rahvuskoondised said teada vastased Euroopa Kuld- ja Hõbeliigas
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Austraalia kvartett Mollie O'Callaghan, Madison Wilson, Meg Harris ja Emma McKeon tuli esimeseks 4 x 100 meetri vabaltujumises ajaga 3.25,43. Kaheksa aastat Hollandi nimel olnud eelmine rekord ületati 1,10 sekundiga.
Hõbemedali teenis Melbourne'is USA (Torri Huske, Kate Douglass, Claire Curzan, Erika Brown; +0,86) naiskond, kes oli samuti eelmisest rekordist nobedam. Pronksi sai Kanada (Rebecca Smith, Taylor Ruck, Margaret MacNeil, Katerine Savard; +2,63).
Mõned minutid hiljem tuli Itaalia 4 x 100 meetri vabalt teatenelik (Alessandro Miressi, Paolo Conte Bonin, Leonardo Deplano, Thomas Ceccon) esimeseks samuti maailmarekordiga 3.02,75. Ameeriklaste nelja aasta vanune rekord ületati 28 sajandikuga.
Hõbedale ujus end sel distantsil Austraalia (Flynn Zareb Southam, Matthew Temple, Thomas Neill, Kyle Chalmers; +1,88) ja pronksile USA (Drew Kibler, Shaine Casas, Carson Foster, Kieran Smith; +2,34).
Lisaks jagati neli medalikomplekti individuaaldistantsidel. Võõrustaja Austraalia teenis kaksikvõidu 400 meetri vabaltujumises, kus esimeseks tuli Lani Pallister (3.55,04) ja teiseks Erika Fairweather (0,96). Pronksi sai ameeriklanna Leah Smith (+4,74).
Naiste 200 meetri kompleksujumises kuulus kaksikvõit aga ameeriklannadele: esimeseks tuli Kate Douglass (2.02,12) ja teiseks Alex Walsh (+1,25). Kolmanda koha sai austraallanna Kaylee McKeown (+1,45).
Meeste samal alal oli parim lõuna-aafriklane Matthew Sates (1.50,15), teine ameeriklane Carson Foster (+0,81) ja kolmas kanadalane Finlay Knox (+0,89).
Kõige pikemal distantsil ehk meeste 1500 meetris sai esikoha itaallane Gregorio Paltrinieri (14.16,88), teiseks tuli prantslane Damien Joly (+2,74) ja kolmandaks norralane Henrik Christiansen (+7,20).
Lühirajaujumise maailmameistrivõistlused kestavad pühapäeva, 18. detsembrini.
|
Lühirajaujumise MM-i avapäeval nähti kaht maailmarekordit
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Austraalia kvartett Mollie O'Callaghan, Madison Wilson, Meg Harris ja Emma McKeon tuli esimeseks 4 x 100 meetri vabaltujumises ajaga 3.25,43. Kaheksa aastat Hollandi nimel olnud eelmine rekord ületati 1,10 sekundiga.
Hõbemedali teenis Melbourne'is USA (Torri Huske, Kate Douglass, Claire Curzan, Erika Brown; +0,86) naiskond, kes oli samuti eelmisest rekordist nobedam. Pronksi sai Kanada (Rebecca Smith, Taylor Ruck, Margaret MacNeil, Katerine Savard; +2,63).
Mõned minutid hiljem tuli Itaalia 4 x 100 meetri vabalt teatenelik (Alessandro Miressi, Paolo Conte Bonin, Leonardo Deplano, Thomas Ceccon) esimeseks samuti maailmarekordiga 3.02,75. Ameeriklaste nelja aasta vanune rekord ületati 28 sajandikuga.
Hõbedale ujus end sel distantsil Austraalia (Flynn Zareb Southam, Matthew Temple, Thomas Neill, Kyle Chalmers; +1,88) ja pronksile USA (Drew Kibler, Shaine Casas, Carson Foster, Kieran Smith; +2,34).
Lisaks jagati neli medalikomplekti individuaaldistantsidel. Võõrustaja Austraalia teenis kaksikvõidu 400 meetri vabaltujumises, kus esimeseks tuli Lani Pallister (3.55,04) ja teiseks Erika Fairweather (0,96). Pronksi sai ameeriklanna Leah Smith (+4,74).
Naiste 200 meetri kompleksujumises kuulus kaksikvõit aga ameeriklannadele: esimeseks tuli Kate Douglass (2.02,12) ja teiseks Alex Walsh (+1,25). Kolmanda koha sai austraallanna Kaylee McKeown (+1,45).
Meeste samal alal oli parim lõuna-aafriklane Matthew Sates (1.50,15), teine ameeriklane Carson Foster (+0,81) ja kolmas kanadalane Finlay Knox (+0,89).
Kõige pikemal distantsil ehk meeste 1500 meetris sai esikoha itaallane Gregorio Paltrinieri (14.16,88), teiseks tuli prantslane Damien Joly (+2,74) ja kolmandaks norralane Henrik Christiansen (+7,20).
Lühirajaujumise maailmameistrivõistlused kestavad pühapäeva, 18. detsembrini.
### Response:
Lühirajaujumise MM-i avapäeval nähti kaht maailmarekordit
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kümneks aastaks Soome renditud ujuvterminal Exemplar on praegu Gibraltaril. Seal pumbatakse tema kõht külma LNG-d täis ja siis algab sõit Inkoo sadama poole.
Laev mahutab umbes teravatt-tunni jagu veeldatud maagaasi ning laeva omanik Excelerate Energy paneb selle lähipäevil oksjonile.
Eelisjärjekorras saavad oksjonil osaleda varude keskused. Kui nende huvi jääb liialt väikseks, oodatakse pakkuma ka eraettevõtteid.
Eesti Varude Keskuse juhatuse liige Priit Ploompuu sõnul on gaasi alghind seotud jaanuarikuise börsihinna TTF-ga.
"Me siin oleme oma majas kaalunud seda oksjonil osalemist ja jõudnud otsusele, et iga hinna eest täna enam gaasi varusse ostma ei pea," sõnas Ploompuu.
Ploompuu märkis, et gaasiturg on üsna emotsionaalne. Kui novembris langes megavatt-tunni hind tipuhetkega võrreldes enam kui kolm korda madalamale ja puutus ära saja dollari piiri, siis ilmade külmenedes on hind taas ülespoole kerinud.
Samal ajal on erasektoril selle talve gaasivaru olemas ja ka varude keskus ise on soetanud 650 GW/h jagu gaasi.
"Kui me näeme, et meil ei ole kiiret, siis me pigem mõtleme sellele, et tänane hind ei ole ikkagi selline jätkusuutlik hind," ütles Ploompuu, kelle sõnul eeldab tänane hinnatase tarbijatele kompensatsiooni maksmist. "Me saame oma varusid moodustada ka siis, kui see hind on meie jaoks soodsam."
Ebakindlus kergitab kulusid
Selle kohta, millal täpselt peaks Exemplar Inkoos toru külge saama, väga täpseid prognoose ei tehta.
Ploompuu peab tõenäoliseks, et gaasi hakatakse pumpama pärast jõule.
Samas seondub uue asja käivitamisega ka üksjagu riske.
"Müüja poolt tahetakse, et selles väljastamise graafikus oleks paindlikkus sees, mis omakorda lisab kulusid ja riske gaasi ülevõtmisele," täheldas Ploomipuu ning selgitas, et gaasi toomisel terminalist Eestisse või Läti hoidlasse tuleb läbida mitu etappi ning sõlmida terve rida lepinguid.
"Näiteks Balticconnectoril on süsteem selline, et sa maksad trahvi, kui sa ei kasuta seda võimsust ära, mis sa endale broneerid," sõnas Ploomipuu. "Ja kui sul ei ole kindlust, et kui palju sulle mingisugusel päeval seda gaasi antakse, siis võibki olla, et sa ühel päeval maksad trahvi ja tegelikult gaasi torust läbi ei lähegi."
Eesti Gaas ootab terminali käivitumiseni
Terminali operaator igatahes hindab, et hiljemalt jaanuari keskpaigaks on Exemplar gaasist tühjaks pumbatud, sest 16. jaanuaril avaneb esimene aken LNG laeva vastuvõtmiseks. Selliseid üheksapäevaseid aknaid või slotte pakutakse jaanuarisse kaks, veebruarisse samuti kaks ning märtsi kolm.
Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik kiitis, et reeglid slottide jagamiseks on paigas ja läbipaistvad. Praegu on kõik aknad vabalt saada.
"Gaasi toomiseks peaks võtma ühe sloti näiteks jaanuari lõppu ja siis minema, otsima selle LNG-laeva, tooma ta terminali ja siis terminal taasgaasistab ta siia võrku," kirjeldas Kaasik isenesest lihtsat protsessi.
Aga Eesti Gaas ei tõtta. Esiteks pole ka neil gaasivarumisega kiiret, sest jaanuariks on ettevõttel terve teravatt-tunnine aken Klaipeda terminalis ning teise akna loodavad nad seal lähiajal veel saada. Teiseks ootavad nad, et terminal päriselt tööle hakkaks.
"Täna see laev on endiselt Gibraltaril, ei ole Inkoos ehk töötavat terminali ei ole. Ja sellistes oludes turg ei julge sinna neid aknaid planeerida, sest riskid on suured. Äkki asi ei lähe tööle nii nagu plaanitud," selgitas Kaasik. Ta tõi näiteks, et riskide realiseerumisel tuleks ettevõttel maksta kuni neli miljonit eurot terminalitasusid ja trahve ilma et gaas liiguks.
"Ja laevatäis LNG-d maksab 100-150 miljonit eurot. Siis me oleme hädas, et kuhu me selle laeva viime," lisas Kaasik ning märkis, et kui müüja saab kusagil mujal selle gaasi eest vähem raha, peaks Eesti Gaas hinnavahe kinni maksma. "See kulu võib minna miljonitesse kui mitte kümnetesse miljonitesse. See on see risk."
Huvi aasta jooksul kasvab
Niisiis plaanib Eesti Gaas praegu oodata. Samamoodi mõtlevad ilmselt paljud ettevõtjad, sest Helsingin Sanomate teatel pole terminalil veel ühtegi klienti. Siiski usub Kaasik, et kaua see olukord ei kesta.
"Teine-kolmas kvartal on juba see, kus me suure tõenäosusega hakkame Inkoo terminali kasutama," kinnitas Kaasik. "Selleks ajaks on terminal suure tõenäosusega ka oma töövõime ära tõestanud."
Kaasik märkis, et terminalile saavad kõik soovijad võrdselt ligi.
"Tänastes reeglites ei ole seal Eestil eelist ega ole sisse kirjutatud ka Soome eelist," sõnas Kaasik.
Aasta alguses jagatakse aknaid põhimõttel kes-ees-see-mees. "Aga edaspidi hakkavad nad aasta võimsust jagama niimoodi, et kõik huvilised annavad oma soovid ja kui neid on liiga palju, siis hakatakse neid proportsionaalselt vähendama," selgitas Kaasik.
See tähendab, et kuue akna küsija võib saada hoopis neli ja 10 akna küsija seitse. Kui soovijaid on vähem, pannakse ülejäävad slotid vabalt müüki. Kusjuures hind on igal juhul sama ehk mingit oksjonit slottidele ei toimu.
"Klaipedas on ta 1,4 eurit MW/h eest. Inkoos on ta natukene kallim, pea-aegu 2,5 eurot MW/h eest," sõnas Kaasik. Võrdluseks, Eesti Gaasi paindliku paketi kliendid saavad praegu MW/h jagu gaasi 160 euro eest.
Inkoo reeglid on Klaipedast õiglasemad
Kaasik usub, et mõlema terminali hinnad on seotud reaalsete kuludega. Lihtsalt Klaipeda terminal on vanem ja tänases vaates oli selle rajamine soodsam. "Pealegi on Klaipeda mahud suuremad. See võimaldab neil lõpuks odavama tariifi saada," sõnas Kaasik.
Ehkki Klaipeda hinnad on väiksemad, siis kindlust annab Inkoo terminal Eesti gaasimüüjatele rohkem.
"Leedus jagati suur osa tarneaknaid ära nelja ettevõtte vahel, kellest kaks olid kohalikud. See, oli ka reeglitesse sisse kirjutatud," sõnas Kaasik. "Ja ülejäänud kaks anti justkui põhimõttel, et kes-ees-see-mees, aga võib-olla see päris nii ei olnud."
Väike osa jagati samal põhimõttel nagu näevad ette Inkoo reeglid. "See oli siis see voor, kust meie ühe akna järgmisse aastasse saime," märkis Kaasik, kes usub, et Soomes avatav terminal tuleb Eesti Gaasile kindlasti kasuks.
"Laieneda ja gaasi müüa saad sa siis, kui sul on gaasile ligipääs. Kindlasti tuleb Soomes pikemas perspektiivis ka konkurents aga hetkel oleme me optimistlikud," märkis Kaasik. Ta lisas, et kui Exemplar Inkoos tööle hakkab, siis praeguse tarbimise juures on Eesti varustuskindlus tagatud.
"Ühel hetkel tarbimine kasvab ja siis oleks siia ka järgmist terminali vaja," sõnas Kaasik.
|
Eestlased kauaoodatud ujuvterminalile tormi ei jookse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kümneks aastaks Soome renditud ujuvterminal Exemplar on praegu Gibraltaril. Seal pumbatakse tema kõht külma LNG-d täis ja siis algab sõit Inkoo sadama poole.
Laev mahutab umbes teravatt-tunni jagu veeldatud maagaasi ning laeva omanik Excelerate Energy paneb selle lähipäevil oksjonile.
Eelisjärjekorras saavad oksjonil osaleda varude keskused. Kui nende huvi jääb liialt väikseks, oodatakse pakkuma ka eraettevõtteid.
Eesti Varude Keskuse juhatuse liige Priit Ploompuu sõnul on gaasi alghind seotud jaanuarikuise börsihinna TTF-ga.
"Me siin oleme oma majas kaalunud seda oksjonil osalemist ja jõudnud otsusele, et iga hinna eest täna enam gaasi varusse ostma ei pea," sõnas Ploompuu.
Ploompuu märkis, et gaasiturg on üsna emotsionaalne. Kui novembris langes megavatt-tunni hind tipuhetkega võrreldes enam kui kolm korda madalamale ja puutus ära saja dollari piiri, siis ilmade külmenedes on hind taas ülespoole kerinud.
Samal ajal on erasektoril selle talve gaasivaru olemas ja ka varude keskus ise on soetanud 650 GW/h jagu gaasi.
"Kui me näeme, et meil ei ole kiiret, siis me pigem mõtleme sellele, et tänane hind ei ole ikkagi selline jätkusuutlik hind," ütles Ploompuu, kelle sõnul eeldab tänane hinnatase tarbijatele kompensatsiooni maksmist. "Me saame oma varusid moodustada ka siis, kui see hind on meie jaoks soodsam."
Ebakindlus kergitab kulusid
Selle kohta, millal täpselt peaks Exemplar Inkoos toru külge saama, väga täpseid prognoose ei tehta.
Ploompuu peab tõenäoliseks, et gaasi hakatakse pumpama pärast jõule.
Samas seondub uue asja käivitamisega ka üksjagu riske.
"Müüja poolt tahetakse, et selles väljastamise graafikus oleks paindlikkus sees, mis omakorda lisab kulusid ja riske gaasi ülevõtmisele," täheldas Ploomipuu ning selgitas, et gaasi toomisel terminalist Eestisse või Läti hoidlasse tuleb läbida mitu etappi ning sõlmida terve rida lepinguid.
"Näiteks Balticconnectoril on süsteem selline, et sa maksad trahvi, kui sa ei kasuta seda võimsust ära, mis sa endale broneerid," sõnas Ploomipuu. "Ja kui sul ei ole kindlust, et kui palju sulle mingisugusel päeval seda gaasi antakse, siis võibki olla, et sa ühel päeval maksad trahvi ja tegelikult gaasi torust läbi ei lähegi."
Eesti Gaas ootab terminali käivitumiseni
Terminali operaator igatahes hindab, et hiljemalt jaanuari keskpaigaks on Exemplar gaasist tühjaks pumbatud, sest 16. jaanuaril avaneb esimene aken LNG laeva vastuvõtmiseks. Selliseid üheksapäevaseid aknaid või slotte pakutakse jaanuarisse kaks, veebruarisse samuti kaks ning märtsi kolm.
Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik kiitis, et reeglid slottide jagamiseks on paigas ja läbipaistvad. Praegu on kõik aknad vabalt saada.
"Gaasi toomiseks peaks võtma ühe sloti näiteks jaanuari lõppu ja siis minema, otsima selle LNG-laeva, tooma ta terminali ja siis terminal taasgaasistab ta siia võrku," kirjeldas Kaasik isenesest lihtsat protsessi.
Aga Eesti Gaas ei tõtta. Esiteks pole ka neil gaasivarumisega kiiret, sest jaanuariks on ettevõttel terve teravatt-tunnine aken Klaipeda terminalis ning teise akna loodavad nad seal lähiajal veel saada. Teiseks ootavad nad, et terminal päriselt tööle hakkaks.
"Täna see laev on endiselt Gibraltaril, ei ole Inkoos ehk töötavat terminali ei ole. Ja sellistes oludes turg ei julge sinna neid aknaid planeerida, sest riskid on suured. Äkki asi ei lähe tööle nii nagu plaanitud," selgitas Kaasik. Ta tõi näiteks, et riskide realiseerumisel tuleks ettevõttel maksta kuni neli miljonit eurot terminalitasusid ja trahve ilma et gaas liiguks.
"Ja laevatäis LNG-d maksab 100-150 miljonit eurot. Siis me oleme hädas, et kuhu me selle laeva viime," lisas Kaasik ning märkis, et kui müüja saab kusagil mujal selle gaasi eest vähem raha, peaks Eesti Gaas hinnavahe kinni maksma. "See kulu võib minna miljonitesse kui mitte kümnetesse miljonitesse. See on see risk."
Huvi aasta jooksul kasvab
Niisiis plaanib Eesti Gaas praegu oodata. Samamoodi mõtlevad ilmselt paljud ettevõtjad, sest Helsingin Sanomate teatel pole terminalil veel ühtegi klienti. Siiski usub Kaasik, et kaua see olukord ei kesta.
"Teine-kolmas kvartal on juba see, kus me suure tõenäosusega hakkame Inkoo terminali kasutama," kinnitas Kaasik. "Selleks ajaks on terminal suure tõenäosusega ka oma töövõime ära tõestanud."
Kaasik märkis, et terminalile saavad kõik soovijad võrdselt ligi.
"Tänastes reeglites ei ole seal Eestil eelist ega ole sisse kirjutatud ka Soome eelist," sõnas Kaasik.
Aasta alguses jagatakse aknaid põhimõttel kes-ees-see-mees. "Aga edaspidi hakkavad nad aasta võimsust jagama niimoodi, et kõik huvilised annavad oma soovid ja kui neid on liiga palju, siis hakatakse neid proportsionaalselt vähendama," selgitas Kaasik.
See tähendab, et kuue akna küsija võib saada hoopis neli ja 10 akna küsija seitse. Kui soovijaid on vähem, pannakse ülejäävad slotid vabalt müüki. Kusjuures hind on igal juhul sama ehk mingit oksjonit slottidele ei toimu.
"Klaipedas on ta 1,4 eurit MW/h eest. Inkoos on ta natukene kallim, pea-aegu 2,5 eurot MW/h eest," sõnas Kaasik. Võrdluseks, Eesti Gaasi paindliku paketi kliendid saavad praegu MW/h jagu gaasi 160 euro eest.
Inkoo reeglid on Klaipedast õiglasemad
Kaasik usub, et mõlema terminali hinnad on seotud reaalsete kuludega. Lihtsalt Klaipeda terminal on vanem ja tänases vaates oli selle rajamine soodsam. "Pealegi on Klaipeda mahud suuremad. See võimaldab neil lõpuks odavama tariifi saada," sõnas Kaasik.
Ehkki Klaipeda hinnad on väiksemad, siis kindlust annab Inkoo terminal Eesti gaasimüüjatele rohkem.
"Leedus jagati suur osa tarneaknaid ära nelja ettevõtte vahel, kellest kaks olid kohalikud. See, oli ka reeglitesse sisse kirjutatud," sõnas Kaasik. "Ja ülejäänud kaks anti justkui põhimõttel, et kes-ees-see-mees, aga võib-olla see päris nii ei olnud."
Väike osa jagati samal põhimõttel nagu näevad ette Inkoo reeglid. "See oli siis see voor, kust meie ühe akna järgmisse aastasse saime," märkis Kaasik, kes usub, et Soomes avatav terminal tuleb Eesti Gaasile kindlasti kasuks.
"Laieneda ja gaasi müüa saad sa siis, kui sul on gaasile ligipääs. Kindlasti tuleb Soomes pikemas perspektiivis ka konkurents aga hetkel oleme me optimistlikud," märkis Kaasik. Ta lisas, et kui Exemplar Inkoos tööle hakkab, siis praeguse tarbimise juures on Eesti varustuskindlus tagatud.
"Ühel hetkel tarbimine kasvab ja siis oleks siia ka järgmist terminali vaja," sõnas Kaasik.
### Response:
Eestlased kauaoodatud ujuvterminalile tormi ei jookse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Belgia politsei pidas Kreeka vasaktsentristliku poliitiku ja endise teleajakirjaniku Kaili kinni reedel kahtlustades teda ja veel nelja inimest. Kahtlustuste kohaselt on kinnipeetavad seotud Katari huvide esindamisega. Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola peatas juba laupäeval Kaili volitused.
Kaili vallandamise poolt hääletas teisipäeval 625 europarlamendi saadikut, üks saadik oli vastu, vahendas Politico.
Kreeka võimud külmutasid esmaspäeval Kaili varad. Kaili on üks kuuest inimesest, kes vahistati seoses väidetava altkäemaksuga seotud juurdlusega
Kaili advokaat teatas teisipäeval, et tema klient on süütu ja ta pole altkäemaksu võtmisega seotud.
|
Eva Kaili jäi korruptsioonikahtluse tõttu ametist ilma
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Belgia politsei pidas Kreeka vasaktsentristliku poliitiku ja endise teleajakirjaniku Kaili kinni reedel kahtlustades teda ja veel nelja inimest. Kahtlustuste kohaselt on kinnipeetavad seotud Katari huvide esindamisega. Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola peatas juba laupäeval Kaili volitused.
Kaili vallandamise poolt hääletas teisipäeval 625 europarlamendi saadikut, üks saadik oli vastu, vahendas Politico.
Kreeka võimud külmutasid esmaspäeval Kaili varad. Kaili on üks kuuest inimesest, kes vahistati seoses väidetava altkäemaksuga seotud juurdlusega
Kaili advokaat teatas teisipäeval, et tema klient on süütu ja ta pole altkäemaksu võtmisega seotud.
### Response:
Eva Kaili jäi korruptsioonikahtluse tõttu ametist ilma
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Septembrikuise maanteesõidu MM-i eelõhtul koputasid kaks 13- ja 14-aastast tüdrukut korduvalt van der Poeli uksele, hollandlane tõukas neid, mille peale üks kukkus ning teine kriimustas vastu seina oma küünarnukki.
Van der Poel veetis suurema osa ööst vahi all, mõisteti hiljem süüdi ning pidi maksma 1500 austraalia dollarit trahvi.
Rattur kaebas otsuse edasi ning teisipäeval andis Sydney kohus teada, et hollandlase apellatsioon osutus edukaks. Süüdimõistev otsus tühistati ning ka trahv määratakse tagasimaksmisele. Küll jäi tagasiulatuvalt kehtima 12-kuuline tingimisi karistus, mis tähendab, et selle aja jooksul ei tohi van der Poel seadust rikkuda.
|
MM-il teismelisi tüdrukuid tõuganud van der Poel leidis kohtus õigust
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Septembrikuise maanteesõidu MM-i eelõhtul koputasid kaks 13- ja 14-aastast tüdrukut korduvalt van der Poeli uksele, hollandlane tõukas neid, mille peale üks kukkus ning teine kriimustas vastu seina oma küünarnukki.
Van der Poel veetis suurema osa ööst vahi all, mõisteti hiljem süüdi ning pidi maksma 1500 austraalia dollarit trahvi.
Rattur kaebas otsuse edasi ning teisipäeval andis Sydney kohus teada, et hollandlase apellatsioon osutus edukaks. Süüdimõistev otsus tühistati ning ka trahv määratakse tagasimaksmisele. Küll jäi tagasiulatuvalt kehtima 12-kuuline tingimisi karistus, mis tähendab, et selle aja jooksul ei tohi van der Poel seadust rikkuda.
### Response:
MM-il teismelisi tüdrukuid tõuganud van der Poel leidis kohtus õigust
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Möödunud nädala populaarseimat saadet "Pealtnägijat" jälgis 173 000 silmapaari. Sellele järgnesid "Aktuaalne kaamera. Nädal" (149 000 televaatajaga) ja "Aktuaalne kaamera" (137 000 televaatajaga). Tabeli neljandalt kohalt leiab saatesarja "Õnne 13" (128 000 televaatajaga).
ETV saadetest jõudsid teleedetabelisse veel "Hommik Anuga" ja "Ringvaade". Erakanalitelt tõusid aga tabelisse "Kuldvillak" (Kanal 2), "Südamesoov" (Kanal 2), "Kuuuurija" (Kanal 2) ja "Salalaul" (TV3).
|
Eelmise nädala teleedetabeli esineliku moodustasid ETV saated
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud nädala populaarseimat saadet "Pealtnägijat" jälgis 173 000 silmapaari. Sellele järgnesid "Aktuaalne kaamera. Nädal" (149 000 televaatajaga) ja "Aktuaalne kaamera" (137 000 televaatajaga). Tabeli neljandalt kohalt leiab saatesarja "Õnne 13" (128 000 televaatajaga).
ETV saadetest jõudsid teleedetabelisse veel "Hommik Anuga" ja "Ringvaade". Erakanalitelt tõusid aga tabelisse "Kuldvillak" (Kanal 2), "Südamesoov" (Kanal 2), "Kuuuurija" (Kanal 2) ja "Salalaul" (TV3).
### Response:
Eelmise nädala teleedetabeli esineliku moodustasid ETV saated
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Maanteeameti liiklusinfo rakenduse Tark Tee kaamerapilt näitab, et Tallinna-Tartu maanteel Mäos ja Kose-Ristil on tee seisukord jäine ning paljudes lõikudes soolaniiske, Käreveres aga lumine. Tallinna-Pärnu maantee on rakenduses märgitud valdavalt soolaniiskeks.
Kesk- ja Lääne-Eestis on põhimaanteedel eriti libedaid teelõike vähem, ohtlik on aga Tallinna-Narva maantee, kus mitmest sõidurajast on paiguti puhtaks lükatud vaid üks. Näiteks Kuusalu, Viitna, Sõmeru ja Jõhvi lõigul on tee lumine.
Kehvad on teeolud ka Võrumaal, kus Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel on lumine nii Vastseliina kui ka Luhamaa teelõik.
Tallinna-Haapsalu maantee seisukord on teekaardi järgi seda kehvem, mida kaugemale Tallinnast jõuda. Ristil on teekate jäine, Rohukülas lumine.
Ilmaprognoos lubab teisipäeva õhtuks ja ööks mitmele poole lumelisa, kohati tuiskab. Kolmapäeva ennelõunal sajab vähest lund, pärastlõunal levivad aga tihedam lumesadu ja tuisk Eesti edelaosast kirdesse. Saartel tuleb ka lörtsi ja vihma ning on jäiteoht.
|
Teisipäeva pärastlõunal olid maanteed valdavalt lumised
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maanteeameti liiklusinfo rakenduse Tark Tee kaamerapilt näitab, et Tallinna-Tartu maanteel Mäos ja Kose-Ristil on tee seisukord jäine ning paljudes lõikudes soolaniiske, Käreveres aga lumine. Tallinna-Pärnu maantee on rakenduses märgitud valdavalt soolaniiskeks.
Kesk- ja Lääne-Eestis on põhimaanteedel eriti libedaid teelõike vähem, ohtlik on aga Tallinna-Narva maantee, kus mitmest sõidurajast on paiguti puhtaks lükatud vaid üks. Näiteks Kuusalu, Viitna, Sõmeru ja Jõhvi lõigul on tee lumine.
Kehvad on teeolud ka Võrumaal, kus Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel on lumine nii Vastseliina kui ka Luhamaa teelõik.
Tallinna-Haapsalu maantee seisukord on teekaardi järgi seda kehvem, mida kaugemale Tallinnast jõuda. Ristil on teekate jäine, Rohukülas lumine.
Ilmaprognoos lubab teisipäeva õhtuks ja ööks mitmele poole lumelisa, kohati tuiskab. Kolmapäeva ennelõunal sajab vähest lund, pärastlõunal levivad aga tihedam lumesadu ja tuisk Eesti edelaosast kirdesse. Saartel tuleb ka lörtsi ja vihma ning on jäiteoht.
### Response:
Teisipäeva pärastlõunal olid maanteed valdavalt lumised
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Loosis osales kokku kaheksa meeskonda. Igapäevaselt Coolbet saaliliigas võistlevad Jõhvi FC Phoenix, Sillamäe FC NPM Silmset ja Tartu Ravens Futsal tagasid pääsu veerandfinaali möödunud nädalal toimunud kaheksandikfinaalidest teenitud võitudega. Ainsa saalijalgpalli Esiliiga meeskonnana on võistlustules Narva United FC II, kes pääses seoses Tallinna FC Cosmos II loobumiskaotusega kaheksa parima sekka ilma mänguta.
Karikavõistlustel osalevate meeskondade arvust tingituna pääsesid neli võistkonda veerandfinaalidesse ilma mänguta. Loosi tahtel jõudsid otse veerandfinaali Coolbet saaliliiga klubid Viimsi FC Smsraha, FC Jõgeva Wolves, JK Kohila ja Tallinna FC Cosmos.
Saalijalgpalli karikavõistluste veerandfinaalide esialgne toimumisaeg on 18. jaanuar, ent lõplikud mänguajad selguvad võistkondade kokkuleppel.
Saalijalgpalli karikavõistluste veerandfinaalid:
JK Kohila (CSL) – FC Jõgeva Wolves (CSL)
Tartu Ravens Futsal (CSL) – Jõhvi FC Phoenix (CSL)
Narva United FC II (S.EL) – Tallinna FC Cosmos (CSL)
Viimsi FC Smsraha (CSL) – Sillamäe FC NPM Silmet (CSL)
CSL – Coolbet saaliliiga, S.EL – saali Esiliiga
|
Saalijalgpalli karikavõistlustel loositi veerandfinaalide paarid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loosis osales kokku kaheksa meeskonda. Igapäevaselt Coolbet saaliliigas võistlevad Jõhvi FC Phoenix, Sillamäe FC NPM Silmset ja Tartu Ravens Futsal tagasid pääsu veerandfinaali möödunud nädalal toimunud kaheksandikfinaalidest teenitud võitudega. Ainsa saalijalgpalli Esiliiga meeskonnana on võistlustules Narva United FC II, kes pääses seoses Tallinna FC Cosmos II loobumiskaotusega kaheksa parima sekka ilma mänguta.
Karikavõistlustel osalevate meeskondade arvust tingituna pääsesid neli võistkonda veerandfinaalidesse ilma mänguta. Loosi tahtel jõudsid otse veerandfinaali Coolbet saaliliiga klubid Viimsi FC Smsraha, FC Jõgeva Wolves, JK Kohila ja Tallinna FC Cosmos.
Saalijalgpalli karikavõistluste veerandfinaalide esialgne toimumisaeg on 18. jaanuar, ent lõplikud mänguajad selguvad võistkondade kokkuleppel.
Saalijalgpalli karikavõistluste veerandfinaalid:
JK Kohila (CSL) – FC Jõgeva Wolves (CSL)
Tartu Ravens Futsal (CSL) – Jõhvi FC Phoenix (CSL)
Narva United FC II (S.EL) – Tallinna FC Cosmos (CSL)
Viimsi FC Smsraha (CSL) – Sillamäe FC NPM Silmet (CSL)
CSL – Coolbet saaliliiga, S.EL – saali Esiliiga
### Response:
Saalijalgpalli karikavõistlustel loositi veerandfinaalide paarid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
2021. aasta 6. jaanuaril tungisid sajad Trumpi toetajad kongressihoonesse. Twitter sulges Trumpi konto 8. jaanuaril. Vahepeal jätkas Trump Twitteris postitamist.
"Need 75 miljonit Ameerika patriooti, kes hääletasid minu poolt, neil on hääl tulevikus. Neid ei kohelda ebaõiglaselt ühelgi viisil," kirjutas 8. jaanuari hommikul Trump. Veidi hiljem kirjutas Trump, et ei osale oma järeltulija inauguratsioonil. Tavaliselt on ametist lahkuvad presidendid seisnud oma ametijärglaste kõrval Kapitooliumi trepil ja jälginud neid vannet andmas, näidates nõnda toetust võimu üleminekule.
Hiljuti avaldas aga Elon Muski näol uue omaniku saanud Twitter ettevõtte sisedokumendid, mis kirjeldavad ettevõtte juhtide arutelusid 8. jaanuaril. Aruteludel leidsid mõned juhid, et Trump pole kasutustingimusi rikkunud.
Üks Twitteri töötaja viitas Trumpi teisele postitusele. "See on lihtsalt selleks, et öelda, et ta ei osale inauguratsioonil", kirjutas töötaja. Poolteist tundi hiljem küsis Twitteri tippjuht Vijaya Gadde, kas postitused võisid sisaldada sõnumit, mis õhutab edasist vägivalda. Sieejärel küsis toonane Twitteri juht Jack Dorsey, miks pole Trumpi kontot veel blokeeritud. Varsti blokeeriski Twitter Trumpi konto.
Twitteri sisedokumentide avaldamisel osales tuntud sõltumatu ajakirjanik Bari Weiss, kelle sõnul oli Twitteris teisitimõtlejaid, vahendas The Times.
Need teisitimõtlejad ei toetanud Trumpi konto blokeerimist. "Võib-olla sellepärast, et ma olen Hiinast. Ma mõistan, kuidas tsensuur võib hävitada arutelu," kirjutas üks töötaja.
Parempoolne USA väljaanne Fox News kirjutas, et pea kõik suuremad demokraatide meelsed väljaanded ignoreerisid Twitteri dokumentide skandaali kajastamist. Ainult telekanal MSNBC tegi dokumentidest ulatusliku kajastuse.
|
Twitteri töötajad polnud Trumpi konto blokeerimise vajaduses ühel meelel
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2021. aasta 6. jaanuaril tungisid sajad Trumpi toetajad kongressihoonesse. Twitter sulges Trumpi konto 8. jaanuaril. Vahepeal jätkas Trump Twitteris postitamist.
"Need 75 miljonit Ameerika patriooti, kes hääletasid minu poolt, neil on hääl tulevikus. Neid ei kohelda ebaõiglaselt ühelgi viisil," kirjutas 8. jaanuari hommikul Trump. Veidi hiljem kirjutas Trump, et ei osale oma järeltulija inauguratsioonil. Tavaliselt on ametist lahkuvad presidendid seisnud oma ametijärglaste kõrval Kapitooliumi trepil ja jälginud neid vannet andmas, näidates nõnda toetust võimu üleminekule.
Hiljuti avaldas aga Elon Muski näol uue omaniku saanud Twitter ettevõtte sisedokumendid, mis kirjeldavad ettevõtte juhtide arutelusid 8. jaanuaril. Aruteludel leidsid mõned juhid, et Trump pole kasutustingimusi rikkunud.
Üks Twitteri töötaja viitas Trumpi teisele postitusele. "See on lihtsalt selleks, et öelda, et ta ei osale inauguratsioonil", kirjutas töötaja. Poolteist tundi hiljem küsis Twitteri tippjuht Vijaya Gadde, kas postitused võisid sisaldada sõnumit, mis õhutab edasist vägivalda. Sieejärel küsis toonane Twitteri juht Jack Dorsey, miks pole Trumpi kontot veel blokeeritud. Varsti blokeeriski Twitter Trumpi konto.
Twitteri sisedokumentide avaldamisel osales tuntud sõltumatu ajakirjanik Bari Weiss, kelle sõnul oli Twitteris teisitimõtlejaid, vahendas The Times.
Need teisitimõtlejad ei toetanud Trumpi konto blokeerimist. "Võib-olla sellepärast, et ma olen Hiinast. Ma mõistan, kuidas tsensuur võib hävitada arutelu," kirjutas üks töötaja.
Parempoolne USA väljaanne Fox News kirjutas, et pea kõik suuremad demokraatide meelsed väljaanded ignoreerisid Twitteri dokumentide skandaali kajastamist. Ainult telekanal MSNBC tegi dokumentidest ulatusliku kajastuse.
### Response:
Twitteri töötajad polnud Trumpi konto blokeerimise vajaduses ühel meelel
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Torme ikka esineb, aga esmaspäevane torm Birgit oli väga tugev, nentis Kallis.
"Ta oli pärast 2010. aastat tugevaim lumetorm, mis tekitas sellise olukorra. Ka nii tugev lumesadu pole tavapärane: ta polnud mitte väga eriskummaline, aga ikkagi tugevate hulgast. Aga lõunatsüklonitega võib selliseid asju ette tulla," sõnas Kallis ERR-ile.
Need nähtused on looduslikud, seal pole midagi inimtekkelist, märkis Kallis. "Lihtsalt kõrgrõhkkond ja madalrõhkkond asetusid just selliselt. Sealt hakkas tulema tsüklon, mis sattus meie kohale just sellise tugevana," sõnas Kallis.
Kallise sõnul on Birgiti-laadseid torme Eestis esinenud igal sajandil. "1914. aastal oli jaanuaris selline ilm, et hanged Tartu-Tallinna raudteel ulatusid üle vagunite katuste. Seda on ka piltidel näha olnud. Oli ka küllalt palju tuisus hukkunuid," sõnas Kallis. Tema hinnangul pole inimesed praegu lumeks väga hästi valmistunud. "Kui meil oleks lumeredelid ja kõrgemad hekid teede ääres, siis oleks asi meile lihtsam," märkis ta.
Omapärane oli Kallise hinnangul ka sademete hulga erinevus küllalki väikesel maa-alal. "Kitsas tuisuriba käis üle Saaremaa keskuse. Ida-Saaremaal oli ainult 17 sentimeetrit lund, samal ajal kui keskosas tuli alla 40 sentimeetrit lund. See oli samuti omapärane olukord. Muuseas, kui lumekaarte vaadata, siis asi Saaremaal nii hull ei olegi, sest mõõtejaamad on kõik ranniku ääres ja Kesk-Saaremaal ametlikes punktides lund ei mõõdetagi," selgitas Kallis.
Vaade Pikale jalale pärast rohket lumesadu aastal 1960 (fragment). Autor/allikas: Roman Valdre/ Eesti Rahvusarhiiv
Kliimamuutus tõi soojema talve
Kui vaadata ilm.ee-st läinud aastate detsembri ilma Eestis, siis tavapärane temperatuur on olnud plusskraadides, mitte miinus kümne kraadi lähedal, nagu sel aastal. Kallise sõnul on normaalne talv aga just praegu. "Need detsembrid, kui lilled õitsevad, on eriskummalised. Eestis on novembrit nimetatud talvekuuks ja kui oktoobris on hakanud mõnikord lund tulema, siis detsembris võib olla juba püsivat lumekatet. Püsiv lumekate peaks olema ka detsembris," rääkis Kallis.
Et detsembris on varasematel aastatel soe olnud, see on anomaalia, mis näitab kliimasoojenemist, nentis Kallis. "Vaadates alates möödunud sajandi algusest kolmekümneaastaseid lõike, siis kuni 1950. aastateni oli temperatuur enam-vähem ühesugune, aga alates 1960-ndatest on ilm läinud iga kümnendiga ainult soojemaks. Detsember-jaanuar on olnud juba mitu kraadi soojemad," sõnas Kallis.
Kallise sõnul tekkis kuuekümnendatel režiiminihe. "Siis algas kliimasoojenemise periood ja suhteliselt kiiresti on läinud temperatuur üles. Praegusel perioodil ta jätkub, aga kui kaua, seda keegi ei tea. Kui ühes maakera piirkonnas on soe, ei tähenda see, et kogu globaalne olukord oleks soojemaks läinud, aga praegu on see tõepoolest nii," rääkis Kallis.
Kui mõni aasta tulevad külmemad ja lumisemad talved, siis see ei tähenda, et kliimamuutuses oleks pöördeid, sõnas Kallas. "Kui öeldakse, et mis sest kliimasoojenemisest rääkida, kui detsember on olnud külm, siis kui tänavune ja järgmine talv isegi tulevad lumised ja külmad, siis seda saab nimetada kõigest kliimakõikumiseks," ütles kliimateadlane. "See on nii isegi, kui külmad talved tulevad viis aastat järjest. Kui trend on ühes suunas 20–30 aastat, siis võib alles rääkida kliimamuutusest mingis suunas. Praegu on ikka kliimasoojenemine," ütles Kallis.
Metskitsedel raske, mardikatel hea
Kallise sõnul on praegune paks lumekate kasulik mardikatele ja Hispaania tigudele, aga näiteks metskitsedele on see olukord väga raske. "Metsloomadel ja -lindudel on raske toitu kätte saada. Taliorastele ka paks lumi väga hea ei ole, sest paks lumi on nagu paks vaip, mis võib tekitada orastel haudumust," ütles Kallis. Täpsemalt näeb paksu lume mõjusid aga alles kevadel, lisas teadlane.
Metsamehed ootavad ka õhemat lund, et maa külmuks ja saaks metsa vedada, märkis Kallis.
Romantiline hetk lumes. 2. roodu rühma ülem junkur Kreismann koos abikaasaga istumas lumehanges Vjaska [Väska?] küla lähedal metsavahi maja taustal aastal 1920. Autor/allikas: Eesti Rahvusarhiiv
|
Kliimateadlane: lumetorm polnud eriskummaline, kuid siiski tugevate killast
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Torme ikka esineb, aga esmaspäevane torm Birgit oli väga tugev, nentis Kallis.
"Ta oli pärast 2010. aastat tugevaim lumetorm, mis tekitas sellise olukorra. Ka nii tugev lumesadu pole tavapärane: ta polnud mitte väga eriskummaline, aga ikkagi tugevate hulgast. Aga lõunatsüklonitega võib selliseid asju ette tulla," sõnas Kallis ERR-ile.
Need nähtused on looduslikud, seal pole midagi inimtekkelist, märkis Kallis. "Lihtsalt kõrgrõhkkond ja madalrõhkkond asetusid just selliselt. Sealt hakkas tulema tsüklon, mis sattus meie kohale just sellise tugevana," sõnas Kallis.
Kallise sõnul on Birgiti-laadseid torme Eestis esinenud igal sajandil. "1914. aastal oli jaanuaris selline ilm, et hanged Tartu-Tallinna raudteel ulatusid üle vagunite katuste. Seda on ka piltidel näha olnud. Oli ka küllalt palju tuisus hukkunuid," sõnas Kallis. Tema hinnangul pole inimesed praegu lumeks väga hästi valmistunud. "Kui meil oleks lumeredelid ja kõrgemad hekid teede ääres, siis oleks asi meile lihtsam," märkis ta.
Omapärane oli Kallise hinnangul ka sademete hulga erinevus küllalki väikesel maa-alal. "Kitsas tuisuriba käis üle Saaremaa keskuse. Ida-Saaremaal oli ainult 17 sentimeetrit lund, samal ajal kui keskosas tuli alla 40 sentimeetrit lund. See oli samuti omapärane olukord. Muuseas, kui lumekaarte vaadata, siis asi Saaremaal nii hull ei olegi, sest mõõtejaamad on kõik ranniku ääres ja Kesk-Saaremaal ametlikes punktides lund ei mõõdetagi," selgitas Kallis.
Vaade Pikale jalale pärast rohket lumesadu aastal 1960 (fragment). Autor/allikas: Roman Valdre/ Eesti Rahvusarhiiv
Kliimamuutus tõi soojema talve
Kui vaadata ilm.ee-st läinud aastate detsembri ilma Eestis, siis tavapärane temperatuur on olnud plusskraadides, mitte miinus kümne kraadi lähedal, nagu sel aastal. Kallise sõnul on normaalne talv aga just praegu. "Need detsembrid, kui lilled õitsevad, on eriskummalised. Eestis on novembrit nimetatud talvekuuks ja kui oktoobris on hakanud mõnikord lund tulema, siis detsembris võib olla juba püsivat lumekatet. Püsiv lumekate peaks olema ka detsembris," rääkis Kallis.
Et detsembris on varasematel aastatel soe olnud, see on anomaalia, mis näitab kliimasoojenemist, nentis Kallis. "Vaadates alates möödunud sajandi algusest kolmekümneaastaseid lõike, siis kuni 1950. aastateni oli temperatuur enam-vähem ühesugune, aga alates 1960-ndatest on ilm läinud iga kümnendiga ainult soojemaks. Detsember-jaanuar on olnud juba mitu kraadi soojemad," sõnas Kallis.
Kallise sõnul tekkis kuuekümnendatel režiiminihe. "Siis algas kliimasoojenemise periood ja suhteliselt kiiresti on läinud temperatuur üles. Praegusel perioodil ta jätkub, aga kui kaua, seda keegi ei tea. Kui ühes maakera piirkonnas on soe, ei tähenda see, et kogu globaalne olukord oleks soojemaks läinud, aga praegu on see tõepoolest nii," rääkis Kallis.
Kui mõni aasta tulevad külmemad ja lumisemad talved, siis see ei tähenda, et kliimamuutuses oleks pöördeid, sõnas Kallas. "Kui öeldakse, et mis sest kliimasoojenemisest rääkida, kui detsember on olnud külm, siis kui tänavune ja järgmine talv isegi tulevad lumised ja külmad, siis seda saab nimetada kõigest kliimakõikumiseks," ütles kliimateadlane. "See on nii isegi, kui külmad talved tulevad viis aastat järjest. Kui trend on ühes suunas 20–30 aastat, siis võib alles rääkida kliimamuutusest mingis suunas. Praegu on ikka kliimasoojenemine," ütles Kallis.
Metskitsedel raske, mardikatel hea
Kallise sõnul on praegune paks lumekate kasulik mardikatele ja Hispaania tigudele, aga näiteks metskitsedele on see olukord väga raske. "Metsloomadel ja -lindudel on raske toitu kätte saada. Taliorastele ka paks lumi väga hea ei ole, sest paks lumi on nagu paks vaip, mis võib tekitada orastel haudumust," ütles Kallis. Täpsemalt näeb paksu lume mõjusid aga alles kevadel, lisas teadlane.
Metsamehed ootavad ka õhemat lund, et maa külmuks ja saaks metsa vedada, märkis Kallis.
Romantiline hetk lumes. 2. roodu rühma ülem junkur Kreismann koos abikaasaga istumas lumehanges Vjaska [Väska?] küla lähedal metsavahi maja taustal aastal 1920. Autor/allikas: Eesti Rahvusarhiiv
### Response:
Kliimateadlane: lumetorm polnud eriskummaline, kuid siiski tugevate killast
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Uudisteagentuuri Reuters teatel aitas rahulolematuid koondada Euroopa Liidu praegune eesistujariik Tšehhi ning lisaks Baltimaadele osalesid demarši tegemises ka Poola ja Slovakkia. Samas keeldusid nende riikide välisministeeriumid täpsematest kommentaaridest ning ei ole ka selge, kas Tšehhi ise demaršis osales.
Seda ei öelnud ERR-ile ka Eesti välisministeerium, mille esindaja samas kinnitas kohtumist Prantsuse välisministeeriumis.
"Eile, 12. detsembri õhtupoolikul kohtus Eesti suursaadik koos mitme teise Euroopa Liidu liikmesriigi esindajaga Prantsusmaa välisministeeriumis. Eesmärgiks oli arutada Venemaa sõjaga Ukrainas seotud küsimusi, sealhulgas räägiti Ukraina abistamisest ja täna Pariisis toimuva Ukraina toetuskonverentsi kavandatavatest tulemitest. Jätkame üksmeelselt Ukraina igakülgset toetamist oma territoriaalse terviklikkuse ja meile oluliste väärtuste kaitsmisel," ütles ministeeriumi pressiesindaja Kerstin Meresma.
President Macron ütles 3. detsembril avaldatud intervjuus Prantsuse telejaamale TF1, et Euroopa peab ette valmistama oma tulevase julgeolekuarhitektuuri ning sellega seoses peaks Lääs kaaluma, kuidas rahuldada Venemaa vajadust julgeolekutagatiste järele, kui president Vladimir Putin nõustub läbirääkimistega Ukraina sõja lõpetamise üle. "Üks olulisi punkte, millega peame tegelema – nagu president Putin on alati öelnud –, on tema hirm, et NATO tuleb otse tema uste ette, ja paigutab sinna relvasid, mis võivad Venemaad ohustada," ütles Macron.
Reutersi teatel vastasid Ukraina ja Balti riigid sellele viivitamatult pahameelt väljendades ning Prantsuse presidendiadministratsioon ja välisministeerium püüdsid tekkinud pingeid mahendada.
Reutersi andmeil saatis Tšehhi eelmisel nädala Euroopa Liidu riikidele välja demarši mustandi, milles toodi välja, et Venemaa varasemad julgeolekuarhitektuuri alased algatused on olnud suunatud Euroopa lõhestamisele ja nõrgestamisele. Euroslängis ebapaberiks nimetatavas dokumendis loetleti üles erinevad arengud kahepoolsetes julgeolekusuhetes alates 1997. aastal sõlmitud NATO-Vene suhete aluslepingust kuni Moskva 2021. aasta lõpus esitatud nõudmisteni, mis eelnesid Ukraina ründamisele.
Reutersi andmeil viis Tšehhi koos mitme teise riigi esindajatega kooskõlastatud dokumendi esmaspäeval Prantsuse välisministeeriumi mandri-Euroopa osakonna direktorile.
Eesti esindajad on avalikult hoidunud Macroni sõnavõttu otsesõnu kritiseerimast. Peaminister Kaja Kallas ütles eelmisel nädalal vastuseks ERR-i palvele Prantsuse presidendi mõtteavaldust hinnata, et arutab Euroopa julgeolekukorraldust Macroniga silmast-silma kohtumisel, kuid lisas, et praegu oleks Venemaaga rahust kõnelda ohtlik, kuna enne tuleb Vene väed Ukrainast välja ajada ning seejärel tagada Ukraina julgeolek.
|
Eesti protestis koos teiste Ida-Euroopa riikidega Macroni sõnade vastu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uudisteagentuuri Reuters teatel aitas rahulolematuid koondada Euroopa Liidu praegune eesistujariik Tšehhi ning lisaks Baltimaadele osalesid demarši tegemises ka Poola ja Slovakkia. Samas keeldusid nende riikide välisministeeriumid täpsematest kommentaaridest ning ei ole ka selge, kas Tšehhi ise demaršis osales.
Seda ei öelnud ERR-ile ka Eesti välisministeerium, mille esindaja samas kinnitas kohtumist Prantsuse välisministeeriumis.
"Eile, 12. detsembri õhtupoolikul kohtus Eesti suursaadik koos mitme teise Euroopa Liidu liikmesriigi esindajaga Prantsusmaa välisministeeriumis. Eesmärgiks oli arutada Venemaa sõjaga Ukrainas seotud küsimusi, sealhulgas räägiti Ukraina abistamisest ja täna Pariisis toimuva Ukraina toetuskonverentsi kavandatavatest tulemitest. Jätkame üksmeelselt Ukraina igakülgset toetamist oma territoriaalse terviklikkuse ja meile oluliste väärtuste kaitsmisel," ütles ministeeriumi pressiesindaja Kerstin Meresma.
President Macron ütles 3. detsembril avaldatud intervjuus Prantsuse telejaamale TF1, et Euroopa peab ette valmistama oma tulevase julgeolekuarhitektuuri ning sellega seoses peaks Lääs kaaluma, kuidas rahuldada Venemaa vajadust julgeolekutagatiste järele, kui president Vladimir Putin nõustub läbirääkimistega Ukraina sõja lõpetamise üle. "Üks olulisi punkte, millega peame tegelema – nagu president Putin on alati öelnud –, on tema hirm, et NATO tuleb otse tema uste ette, ja paigutab sinna relvasid, mis võivad Venemaad ohustada," ütles Macron.
Reutersi teatel vastasid Ukraina ja Balti riigid sellele viivitamatult pahameelt väljendades ning Prantsuse presidendiadministratsioon ja välisministeerium püüdsid tekkinud pingeid mahendada.
Reutersi andmeil saatis Tšehhi eelmisel nädala Euroopa Liidu riikidele välja demarši mustandi, milles toodi välja, et Venemaa varasemad julgeolekuarhitektuuri alased algatused on olnud suunatud Euroopa lõhestamisele ja nõrgestamisele. Euroslängis ebapaberiks nimetatavas dokumendis loetleti üles erinevad arengud kahepoolsetes julgeolekusuhetes alates 1997. aastal sõlmitud NATO-Vene suhete aluslepingust kuni Moskva 2021. aasta lõpus esitatud nõudmisteni, mis eelnesid Ukraina ründamisele.
Reutersi andmeil viis Tšehhi koos mitme teise riigi esindajatega kooskõlastatud dokumendi esmaspäeval Prantsuse välisministeeriumi mandri-Euroopa osakonna direktorile.
Eesti esindajad on avalikult hoidunud Macroni sõnavõttu otsesõnu kritiseerimast. Peaminister Kaja Kallas ütles eelmisel nädalal vastuseks ERR-i palvele Prantsuse presidendi mõtteavaldust hinnata, et arutab Euroopa julgeolekukorraldust Macroniga silmast-silma kohtumisel, kuid lisas, et praegu oleks Venemaaga rahust kõnelda ohtlik, kuna enne tuleb Vene väed Ukrainast välja ajada ning seejärel tagada Ukraina julgeolek.
### Response:
Eesti protestis koos teiste Ida-Euroopa riikidega Macroni sõnade vastu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Vikipeedia WSC2021 fotovõistlusel valiti vahevoorus esmalt välja iga riigi, sealhulgas Eesti kohalikud võitjad. Vahevoorus võeti arvesse iga foto ainulaadsust ja kvaliteeti, pöörates erilist tähelepanu fotode teaduslikule kirjeldusele, et neist oleks veebientsüklopeedias edaspidi ka teistele kasu.
Fotosid oli võimalik seitsmes kategoorias: inimesed teaduses, loomad ja loodus, mikroskoobifotod, astronoomia, mittefotograafiline meedia, üldkategooria ja fotoseeriad.
Kategoorias " Inimesed teaduses" pälvis esikoha ukrainlane Bilous Olena. Foto kujutab Kiievi ja Kanivi veehoidlatel välitöid tegevaid noorteadlasi. Pilt ilmestab hästi edukaks ekspeditsiooniks tarvilikku kambavaimu, inimteguri keerukust ja struktureeritud meeskonnatööd. Kuigi fotol on näha ka looduskeskkonda, ei juhi see autori sõnul siiski liiga palju tähelepanu paatidelt, kus on näha erinevat sorti varustust.
Noorteadlaste teadustöö Kiievi ja Kanivi veehoidlatel. Autor/allikas: Bilous Olena/CC BY 4.0
Kategoorias " Loomad ja loodus" hinnati esikoha vääriliseks ameeriklast Jaden Clarki. Foto kujutab California punaseviirulist tripimadu (Thamnophis sirtalis infernalis). Olulisena on võimalik näha pildil pea kõiki mao õigeks määramiseks tarvilikke elemente: kehahoiakut, kõhupealset, silmade kuju ja soomuste värvi. Ühtlasi on näha mao taustal ka keskkonda, kus liik elab.
California punaseviirulist tripimadu (Thamnophis sirtalis infernalis). Autor/allikas: Jaden Clark/CC BY 4.0
Mikroskoobifotode kategoorias sai esikoha Iiri rakendusfüüsik Karl Gaff. Pildi tegemiseks vaatas ta 1000x suurenduse all surusääsklase (Diptera) vastset. Polariseeritud valgus toob hästi esile vastsed lihaskoed. Sõltuvalt koe tihedusest ja suunast peegelduvad neilt tagasi eri värvi valgus.
Surusääsklase (Diptera) vastne mikroskoobi all. Autor/allikas: Jaden Clark/CC BY 4.0
" Mittefotograafilise meedia" kategoorias sai esikoha Eesti tuntud teaduse populariseerija Maxim Bilovitsky. Video tegemiseks ehitas ta käepärastest vahenditest, sh köögipannist ja akvaariumist Wilsoni pilvekambri. Etanooliaurud võimaldavad nähtavaks teha ioniseerivat kiirgust ja nendega seonduvaid erinevaid radioaktiivseid lagunemisprotsesse.
Supersaturated ethanol vapors in a Wilson cloud chamber
Kategoorias " Astronoomia" sai esikoha ameeriklane Ram Samudrala, kes jäädvustas supernoova jäänukist Meduusi udukogu ja selle ümbruse, mis ulatub üle 70 valgusaasta. Kokku nõudis komposiitpildi tegemine 37 tunni jagu vaatlusaega.
Meduusi udukogu. Autor/allikas: Ram samudrala /CC BY 4.0
" Üldkategoorias" läks esikoht Venemaale. Masha Milshina püüdis pildile Uraalide lõunaosast kogutud asuriidi ümarjaid kristalle katvad osalised ja täielikud malatsiidi pseudomorfid. Mineraalid, mille suurus ja koostis pole pealtnäha muutnud, kuid tegelikult on osa algsest mineraalist teisega asendunud.
Asuriidi ümarjaid kristalle katvad osalised ja täielikud malatsiidi pseudomorfid. Autor/allikas: Masha Milshina/CC BY 4.0
" Fotoseeria" kategoorias võidutses ameeriklane Bavand Keshavarz, kes tegi kiirkaameraga fotosid kahest omavahel kokku põrkavast veejoast ja selle tagajärjel tekkivatest piisamustritest.
Kiirkaameraga tehtud fotod veepiiskadest. Autor/allikas: Bavand Keshavarz/CC BY 4.0
Euroopa Liidu rahastatav SmartElectroni konsortsium andis välja ka kaks eripreemiat. " Naised teaduses" kategoorias auhinnati eestlase Peeter Paaver i pilti välitöid tegevatest tudengitest, kes otsivad lubjakivist fossiile.
Lubjakivist fossiile otsivad tudengid. Autor/allikas: Peeter Paaver/CC BY 4.0
Lisaks hindas konsortsium kategoorias " Mikroskoopia" ameeriklase Preston Hutti komposiitpilti fluorestseeruvatest tseesium-133 aatomitest.
Fluorestseeruvad tseesium-133 aatomid. Autor/allikas: Preston Hutt/CC BY 4.0
Vaata kõiki lõppvooru jõudnud töid Wikimedia kodulehel.
|
Galerii: Vikipeedia teadusfoto võistluse võitjad 2022
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vikipeedia WSC2021 fotovõistlusel valiti vahevoorus esmalt välja iga riigi, sealhulgas Eesti kohalikud võitjad. Vahevoorus võeti arvesse iga foto ainulaadsust ja kvaliteeti, pöörates erilist tähelepanu fotode teaduslikule kirjeldusele, et neist oleks veebientsüklopeedias edaspidi ka teistele kasu.
Fotosid oli võimalik seitsmes kategoorias: inimesed teaduses, loomad ja loodus, mikroskoobifotod, astronoomia, mittefotograafiline meedia, üldkategooria ja fotoseeriad.
Kategoorias " Inimesed teaduses" pälvis esikoha ukrainlane Bilous Olena. Foto kujutab Kiievi ja Kanivi veehoidlatel välitöid tegevaid noorteadlasi. Pilt ilmestab hästi edukaks ekspeditsiooniks tarvilikku kambavaimu, inimteguri keerukust ja struktureeritud meeskonnatööd. Kuigi fotol on näha ka looduskeskkonda, ei juhi see autori sõnul siiski liiga palju tähelepanu paatidelt, kus on näha erinevat sorti varustust.
Noorteadlaste teadustöö Kiievi ja Kanivi veehoidlatel. Autor/allikas: Bilous Olena/CC BY 4.0
Kategoorias " Loomad ja loodus" hinnati esikoha vääriliseks ameeriklast Jaden Clarki. Foto kujutab California punaseviirulist tripimadu (Thamnophis sirtalis infernalis). Olulisena on võimalik näha pildil pea kõiki mao õigeks määramiseks tarvilikke elemente: kehahoiakut, kõhupealset, silmade kuju ja soomuste värvi. Ühtlasi on näha mao taustal ka keskkonda, kus liik elab.
California punaseviirulist tripimadu (Thamnophis sirtalis infernalis). Autor/allikas: Jaden Clark/CC BY 4.0
Mikroskoobifotode kategoorias sai esikoha Iiri rakendusfüüsik Karl Gaff. Pildi tegemiseks vaatas ta 1000x suurenduse all surusääsklase (Diptera) vastset. Polariseeritud valgus toob hästi esile vastsed lihaskoed. Sõltuvalt koe tihedusest ja suunast peegelduvad neilt tagasi eri värvi valgus.
Surusääsklase (Diptera) vastne mikroskoobi all. Autor/allikas: Jaden Clark/CC BY 4.0
" Mittefotograafilise meedia" kategoorias sai esikoha Eesti tuntud teaduse populariseerija Maxim Bilovitsky. Video tegemiseks ehitas ta käepärastest vahenditest, sh köögipannist ja akvaariumist Wilsoni pilvekambri. Etanooliaurud võimaldavad nähtavaks teha ioniseerivat kiirgust ja nendega seonduvaid erinevaid radioaktiivseid lagunemisprotsesse.
Supersaturated ethanol vapors in a Wilson cloud chamber
Kategoorias " Astronoomia" sai esikoha ameeriklane Ram Samudrala, kes jäädvustas supernoova jäänukist Meduusi udukogu ja selle ümbruse, mis ulatub üle 70 valgusaasta. Kokku nõudis komposiitpildi tegemine 37 tunni jagu vaatlusaega.
Meduusi udukogu. Autor/allikas: Ram samudrala /CC BY 4.0
" Üldkategoorias" läks esikoht Venemaale. Masha Milshina püüdis pildile Uraalide lõunaosast kogutud asuriidi ümarjaid kristalle katvad osalised ja täielikud malatsiidi pseudomorfid. Mineraalid, mille suurus ja koostis pole pealtnäha muutnud, kuid tegelikult on osa algsest mineraalist teisega asendunud.
Asuriidi ümarjaid kristalle katvad osalised ja täielikud malatsiidi pseudomorfid. Autor/allikas: Masha Milshina/CC BY 4.0
" Fotoseeria" kategoorias võidutses ameeriklane Bavand Keshavarz, kes tegi kiirkaameraga fotosid kahest omavahel kokku põrkavast veejoast ja selle tagajärjel tekkivatest piisamustritest.
Kiirkaameraga tehtud fotod veepiiskadest. Autor/allikas: Bavand Keshavarz/CC BY 4.0
Euroopa Liidu rahastatav SmartElectroni konsortsium andis välja ka kaks eripreemiat. " Naised teaduses" kategoorias auhinnati eestlase Peeter Paaver i pilti välitöid tegevatest tudengitest, kes otsivad lubjakivist fossiile.
Lubjakivist fossiile otsivad tudengid. Autor/allikas: Peeter Paaver/CC BY 4.0
Lisaks hindas konsortsium kategoorias " Mikroskoopia" ameeriklase Preston Hutti komposiitpilti fluorestseeruvatest tseesium-133 aatomitest.
Fluorestseeruvad tseesium-133 aatomid. Autor/allikas: Preston Hutt/CC BY 4.0
Vaata kõiki lõppvooru jõudnud töid Wikimedia kodulehel.
### Response:
Galerii: Vikipeedia teadusfoto võistluse võitjad 2022
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Uue-Lõve mõõtmisjaamas mõõdeti lumikatte paksuseks 43 sentimeetrit. Samas Sõrves vaid 17 sentimeetrit.
Tudu mõõtmisjaamas mõõdeti lumikatte paksuseks 36 sentimeetrit. Tallinn-Harkus, Virtsus ja Pärnu-Sauga mõõtmisjaamades 35 sentimeetrit.
Eestis kõige paksem lumikate (104 cm) mõõdeti 1924. aasta veebruaris Tallinnas.
|
Piltuudis: lumikate on kõige paksem Saaremaal
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uue-Lõve mõõtmisjaamas mõõdeti lumikatte paksuseks 43 sentimeetrit. Samas Sõrves vaid 17 sentimeetrit.
Tudu mõõtmisjaamas mõõdeti lumikatte paksuseks 36 sentimeetrit. Tallinn-Harkus, Virtsus ja Pärnu-Sauga mõõtmisjaamades 35 sentimeetrit.
Eestis kõige paksem lumikate (104 cm) mõõdeti 1924. aasta veebruaris Tallinnas.
### Response:
Piltuudis: lumikate on kõige paksem Saaremaal
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
U19 saalijalgpallikoondise peatreener Dmitri Skiperski nimetas treeninglaagri koosseisu 15 noormängijat, kes tulevad kokku viiest erinevast klubist. Mängijad kogunesid täna, 13. detsembril ning koos ollakse neljapäeva pärastlõunani. Laagri vältel peetakse ka treeningkohtumine Coolbet saaliliigas võistleva Sillamäe FC NPM Silmetiga.
U19 saalijalgpallikoondis valmistub EM-valikturniiri eelringiks, kus minnakse vastamisi Inglismaa, Leedu ja Maltaga. Kohtumised toimuvad 17. – 22. jaanuarini Leedus.
Noormeeste U19 saalijalgpallikoondise koosseis treeninglaagriks:
Väravavahid
Artjom Tikhonov (16.03.2007) – Tallinna FC Cosmos
Roman Bessedin (13.07.2005) – Tallinna FC Ararat
Artjom Romanov (06.12.2006) – Sillamäe FC NPM Silmet
Väljakumängijad
Lev Visman (01.12.2006) – Tallinna FC Cosmos
Konstantin Koroljov (30.07.2006) – Tallinna FC Cosmos
Nikita Bayteryakov (21.02.2004) – Narva United FC
Maksim Raužin (22.07.2004) – Narva United FC
Maksim Goncharov (11.07.2005) – Sillamäe FC NPM Silmet
Stanislav Gussev (30.03.2005) – Sillamäe FC NPM Silmet
Roman Bažkov (03.09.2005) – Sillamäe FC NPM Silmet
Raul Männi (16.02.2006) – Sillamäe FC NPM Silmet
Stanislav Agaptšev (08.06.2006) – Sillamäe FC NPM Silmet
Artjom Kuropyatnik (26.07.2005) – Sillamäe FC NPM Silmet
Andrei Gaidai (01.12.2005) – Sillamäe FC NPM Silmet
Reino Urlih (22.04.2005) – Jõhvi FC Phoenix
Peatreener: Dmitri Skiperski
Abitreenerid: Oleksandr Sorokin, Valeri Smelkov
Füsioterapeut: Pavel Putškov
Mänedžer: Even Laanemaa
|
Saalijalgpalli noortekoondis kogunes treeninglaagriks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
U19 saalijalgpallikoondise peatreener Dmitri Skiperski nimetas treeninglaagri koosseisu 15 noormängijat, kes tulevad kokku viiest erinevast klubist. Mängijad kogunesid täna, 13. detsembril ning koos ollakse neljapäeva pärastlõunani. Laagri vältel peetakse ka treeningkohtumine Coolbet saaliliigas võistleva Sillamäe FC NPM Silmetiga.
U19 saalijalgpallikoondis valmistub EM-valikturniiri eelringiks, kus minnakse vastamisi Inglismaa, Leedu ja Maltaga. Kohtumised toimuvad 17. – 22. jaanuarini Leedus.
Noormeeste U19 saalijalgpallikoondise koosseis treeninglaagriks:
Väravavahid
Artjom Tikhonov (16.03.2007) – Tallinna FC Cosmos
Roman Bessedin (13.07.2005) – Tallinna FC Ararat
Artjom Romanov (06.12.2006) – Sillamäe FC NPM Silmet
Väljakumängijad
Lev Visman (01.12.2006) – Tallinna FC Cosmos
Konstantin Koroljov (30.07.2006) – Tallinna FC Cosmos
Nikita Bayteryakov (21.02.2004) – Narva United FC
Maksim Raužin (22.07.2004) – Narva United FC
Maksim Goncharov (11.07.2005) – Sillamäe FC NPM Silmet
Stanislav Gussev (30.03.2005) – Sillamäe FC NPM Silmet
Roman Bažkov (03.09.2005) – Sillamäe FC NPM Silmet
Raul Männi (16.02.2006) – Sillamäe FC NPM Silmet
Stanislav Agaptšev (08.06.2006) – Sillamäe FC NPM Silmet
Artjom Kuropyatnik (26.07.2005) – Sillamäe FC NPM Silmet
Andrei Gaidai (01.12.2005) – Sillamäe FC NPM Silmet
Reino Urlih (22.04.2005) – Jõhvi FC Phoenix
Peatreener: Dmitri Skiperski
Abitreenerid: Oleksandr Sorokin, Valeri Smelkov
Füsioterapeut: Pavel Putškov
Mänedžer: Even Laanemaa
### Response:
Saalijalgpalli noortekoondis kogunes treeninglaagriks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Iirlased, kes tulid augustikuus toimunud noorte maailmameistrivõistluste medaliarvestuses viiendale kohale, pidid sel korral kullad loovutama koguni kolmes 16-17-aastaste kaalukategoorias:
Kuld: Kristofer Tammeväli (U18 -83,9kg), Vabavõitlusklubi RAMM (Tallinn)
Kuld: Ron-Andro Selter (U18 -77,1kg), spordiklubi Englas (Tartu)
Kuld: Rene Lai (U18 -70,3kg), spordiklubi Englas (Tartu)
Pronks: Kregor Paimets (U18 -70,3kg), Vabavõitlusklubi RAMM (Tallinn)
Pronks: Romet Steinfeldt (U16 -62kg), Vabavõitlusklubi RAMM (Tallinn)
Pronks: Taisto Teivil Kängsepp (U16 -57kg), spordiklubi Englas (Tartu)
Noortekoondise ja ühtlasi Tartu poiste treeneri Ott Tõnissaare sõnutsi võeti võistlusreis ette, kuna iirlased on tugevad ning neil on meie regioonist selgelt eristuv koolkond, kus keskendutakse rohkem maasvõitlusele. "Edukaks esinemiseks maailmakonkurentsis on meie noortel vaja kogemust erinevate võitlusstiilidega, mida iirlased meile lahkesti ka pakkusid. Lisaks jõudis vaatamata ära jäetud lendudele kohale ka osa Ukraina koondisest, kes on maailma edetabelis esimesel kohal," kommenteeris Tõnissaar.
"Ka meil ei sujunud kõik viperusteta, kuid vaatamata lendude edasilükkamiste tõttu väga pikaks veninud kohalesõidule oli poistel võistluspäeval fookus paigas ning tehti oma asi ära," lisas Tõnissaar.
Eesti vabavõitlejatel on olnud väga edukas aasta: augustis naasti Abu Dhabist noorte maailmameistrivõistlustelt kolme pronksiga ning oktoobris Itaaliast täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustelt ühe hõbeda ja kahe pronksiga. Järgmine rahvusvaheline tiitlivõitlus - täiskasvanute maailmameistrivõistlused - toimuvad 11.-18. veebruaril Serbias.
|
Eesti noored vabavõitlejad tõid Iirimaalt kolm meistritiitlit
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iirlased, kes tulid augustikuus toimunud noorte maailmameistrivõistluste medaliarvestuses viiendale kohale, pidid sel korral kullad loovutama koguni kolmes 16-17-aastaste kaalukategoorias:
Kuld: Kristofer Tammeväli (U18 -83,9kg), Vabavõitlusklubi RAMM (Tallinn)
Kuld: Ron-Andro Selter (U18 -77,1kg), spordiklubi Englas (Tartu)
Kuld: Rene Lai (U18 -70,3kg), spordiklubi Englas (Tartu)
Pronks: Kregor Paimets (U18 -70,3kg), Vabavõitlusklubi RAMM (Tallinn)
Pronks: Romet Steinfeldt (U16 -62kg), Vabavõitlusklubi RAMM (Tallinn)
Pronks: Taisto Teivil Kängsepp (U16 -57kg), spordiklubi Englas (Tartu)
Noortekoondise ja ühtlasi Tartu poiste treeneri Ott Tõnissaare sõnutsi võeti võistlusreis ette, kuna iirlased on tugevad ning neil on meie regioonist selgelt eristuv koolkond, kus keskendutakse rohkem maasvõitlusele. "Edukaks esinemiseks maailmakonkurentsis on meie noortel vaja kogemust erinevate võitlusstiilidega, mida iirlased meile lahkesti ka pakkusid. Lisaks jõudis vaatamata ära jäetud lendudele kohale ka osa Ukraina koondisest, kes on maailma edetabelis esimesel kohal," kommenteeris Tõnissaar.
"Ka meil ei sujunud kõik viperusteta, kuid vaatamata lendude edasilükkamiste tõttu väga pikaks veninud kohalesõidule oli poistel võistluspäeval fookus paigas ning tehti oma asi ära," lisas Tõnissaar.
Eesti vabavõitlejatel on olnud väga edukas aasta: augustis naasti Abu Dhabist noorte maailmameistrivõistlustelt kolme pronksiga ning oktoobris Itaaliast täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustelt ühe hõbeda ja kahe pronksiga. Järgmine rahvusvaheline tiitlivõitlus - täiskasvanute maailmameistrivõistlused - toimuvad 11.-18. veebruaril Serbias.
### Response:
Eesti noored vabavõitlejad tõid Iirimaalt kolm meistritiitlit
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tuisk rääkis ERR-ile, et Saaremaal on võrgukahjustused sellised, nagu oleks sealt sõda üle käinud.
"Meil on pikad postirivid maas, siin on töömeestel pikk-pikk tööpõld veel ees," nentis ta.
Tuisu sõnul tuleb saarel praegu lund vahelduva eduga lisaks, kuid teisipäeva õhtuks loodetakse lõviosal klientidest vool tagasi saada.
"Homme õhtuks jäävad mingid sabad. Elektrilevi loodab, et nädala lõpuks on kõigil vool tagasi, küll aga jäävad ehitusbrigaadid suures osas siia tööle, sest võrgu ülesehitus võtab aega vähemalt jõuludeni kui mitte uue aastani," lausus ta.
Töö käib Tuisu sõnul korralikus tempos, kuid muresid on palju, sest metsas on liinide vahel olud väga rasked: liinid ise on jääs, puudel on palju lund ja rikkekohti on väga palju. On liine, kus kahe alajaama vahel on 20 rikkekohta, seega on tööd teha veel üksjagu.
Vallavanem märkis, et on korterelamuid, kus ongi ainult elektriküte ja inimestel on toas viis kuni seitse kraadi sooja. Samuti on probleeme veevarustusega ja ehkki mõneks ajaks saab generaatorite toel vett anda, siis püsivalt mitte, sest muidu ummistub kanalisatsioon ning selle mure lahendamine eeldaks juba vahepumplate ümbertegemist.
"Inimesed on kohati külmas, rääkimata sellest, et järjest on tekkinud probleeme loomadega. Farmides on tihtilugu oma generaatorid olemas, aga nad peavad nendega vastu kaks päeva," kirjeldas ta ja ütles, et mõnes piirkonnas on elekter ära juba alates kolmapäevast. "Tegelikult on meil muresid seinast seina ja üsna palju."
Sahad jäävad hangede vahele kinni
Saaremaa on Tuisu sõnul päästnud see, et Kuressaarel, Salmel ja Orissaares pole vooluga peaaegu probleeme olnud. Kuressaares on lund küll silmini ja tuleb juurde.
Kui suured teed on laias laastus sõidetavad, siis väiksematel riigi- ja vallateedel on probleeme ja sinna ei mahu enam lumi ära.
"Meil on kiviaedade vahel, külade vahel ja aedade vahel, ka Kuressaare linnas see probleem, et sahk jääb kahe hange vahele kinni. Lund pole mitte kuskile panna ehk meil on väljas juba lumepuhurid, linnas käib metsik lume äravedu ja maapiirkondades tõstavad fontaallaadurid lund ära ja samamoodi puhuritega viiakse lund minema. Kindlasti on kohti, kus tee on täna veel kinni," nentis ta.
Kui kriis läbi saab, kavatseb vald Elektrileviga koos juhtunut analüüsida, sest Tuisu sõnul on neil must miljon tähelepanekut, kuidas saaks paremini teha.
Ehkki olukord on viimastel aastatel paranenud, leiab vallavanem, et Saaremaa elektrivarustuse tagamiseks peaks riik suuremaid investeeringuid tegema.
"Meil on valus koht, millega on viimastel päevadel kõige rohkem vaeva nähtud, kõrge prioriteediga, see on meie 35-kilovoldine liin, mis läheb Väätsalt läbi Kihelkonna ja Lümanda Leisini välja. Seal taga on hästi palju kliente, ma tean, et see on neil projekteerimisel ja plaanitakse lähima paari aasta jooksul ümber ehitada," rääkis Tuisk.
Vald ootab Elektrilevilt paremat liinikoridoride hooldust
Tema sõnul tuleb uus liin 110-kilovoldine, kuid see tähendab, et maa sisse liini panna ei saa, vaid see jääb õhku. Küll aga raiutakse liinikoridor laiemalt lahti. Vallavanema hinnangul seisabki Elektrilevi valiku ees, kas hakata kaableid seal, kus võimalik, maa sisse panema või liinikoridore märksa paremini hooldama, nii et puud ei saaks neile peale kukkuda.
Kui suur on tormiga tekitatud kahju ja milliseid kulusid ettevõtjad on kandnud, ei osanud Tuisk öelda, kuid märkis, et ettevõtted saavad hakata Elektrilevile kahjunõudeid esitama.
Vald ise ei ole tema sõnul raha lugenud, vaid jaganud oma generaatoreid, neid juurdegi laenanud ja kütust andnud – klaarida jõuab hiljem.
"Ka Elektrilevi ei loe praegu rahalisi vahendeid, pääste on andnud siia oma tehnikat oi-oi kui palju juurde, ka politsei on andnud," loetles vallavanem ja lisas, et keegi pole seda teed läinud, et raha kokkuhoiu nimel kahjude likvideerimisega venitada.
Kella 14.15 ajal oli Saaremaal elektrita 2914 majapidamist.
|
Vallavanem: Saaremaa võrgu ülesehitamine võtab aega vähemalt jõuludeni
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tuisk rääkis ERR-ile, et Saaremaal on võrgukahjustused sellised, nagu oleks sealt sõda üle käinud.
"Meil on pikad postirivid maas, siin on töömeestel pikk-pikk tööpõld veel ees," nentis ta.
Tuisu sõnul tuleb saarel praegu lund vahelduva eduga lisaks, kuid teisipäeva õhtuks loodetakse lõviosal klientidest vool tagasi saada.
"Homme õhtuks jäävad mingid sabad. Elektrilevi loodab, et nädala lõpuks on kõigil vool tagasi, küll aga jäävad ehitusbrigaadid suures osas siia tööle, sest võrgu ülesehitus võtab aega vähemalt jõuludeni kui mitte uue aastani," lausus ta.
Töö käib Tuisu sõnul korralikus tempos, kuid muresid on palju, sest metsas on liinide vahel olud väga rasked: liinid ise on jääs, puudel on palju lund ja rikkekohti on väga palju. On liine, kus kahe alajaama vahel on 20 rikkekohta, seega on tööd teha veel üksjagu.
Vallavanem märkis, et on korterelamuid, kus ongi ainult elektriküte ja inimestel on toas viis kuni seitse kraadi sooja. Samuti on probleeme veevarustusega ja ehkki mõneks ajaks saab generaatorite toel vett anda, siis püsivalt mitte, sest muidu ummistub kanalisatsioon ning selle mure lahendamine eeldaks juba vahepumplate ümbertegemist.
"Inimesed on kohati külmas, rääkimata sellest, et järjest on tekkinud probleeme loomadega. Farmides on tihtilugu oma generaatorid olemas, aga nad peavad nendega vastu kaks päeva," kirjeldas ta ja ütles, et mõnes piirkonnas on elekter ära juba alates kolmapäevast. "Tegelikult on meil muresid seinast seina ja üsna palju."
Sahad jäävad hangede vahele kinni
Saaremaa on Tuisu sõnul päästnud see, et Kuressaarel, Salmel ja Orissaares pole vooluga peaaegu probleeme olnud. Kuressaares on lund küll silmini ja tuleb juurde.
Kui suured teed on laias laastus sõidetavad, siis väiksematel riigi- ja vallateedel on probleeme ja sinna ei mahu enam lumi ära.
"Meil on kiviaedade vahel, külade vahel ja aedade vahel, ka Kuressaare linnas see probleem, et sahk jääb kahe hange vahele kinni. Lund pole mitte kuskile panna ehk meil on väljas juba lumepuhurid, linnas käib metsik lume äravedu ja maapiirkondades tõstavad fontaallaadurid lund ära ja samamoodi puhuritega viiakse lund minema. Kindlasti on kohti, kus tee on täna veel kinni," nentis ta.
Kui kriis läbi saab, kavatseb vald Elektrileviga koos juhtunut analüüsida, sest Tuisu sõnul on neil must miljon tähelepanekut, kuidas saaks paremini teha.
Ehkki olukord on viimastel aastatel paranenud, leiab vallavanem, et Saaremaa elektrivarustuse tagamiseks peaks riik suuremaid investeeringuid tegema.
"Meil on valus koht, millega on viimastel päevadel kõige rohkem vaeva nähtud, kõrge prioriteediga, see on meie 35-kilovoldine liin, mis läheb Väätsalt läbi Kihelkonna ja Lümanda Leisini välja. Seal taga on hästi palju kliente, ma tean, et see on neil projekteerimisel ja plaanitakse lähima paari aasta jooksul ümber ehitada," rääkis Tuisk.
Vald ootab Elektrilevilt paremat liinikoridoride hooldust
Tema sõnul tuleb uus liin 110-kilovoldine, kuid see tähendab, et maa sisse liini panna ei saa, vaid see jääb õhku. Küll aga raiutakse liinikoridor laiemalt lahti. Vallavanema hinnangul seisabki Elektrilevi valiku ees, kas hakata kaableid seal, kus võimalik, maa sisse panema või liinikoridore märksa paremini hooldama, nii et puud ei saaks neile peale kukkuda.
Kui suur on tormiga tekitatud kahju ja milliseid kulusid ettevõtjad on kandnud, ei osanud Tuisk öelda, kuid märkis, et ettevõtted saavad hakata Elektrilevile kahjunõudeid esitama.
Vald ise ei ole tema sõnul raha lugenud, vaid jaganud oma generaatoreid, neid juurdegi laenanud ja kütust andnud – klaarida jõuab hiljem.
"Ka Elektrilevi ei loe praegu rahalisi vahendeid, pääste on andnud siia oma tehnikat oi-oi kui palju juurde, ka politsei on andnud," loetles vallavanem ja lisas, et keegi pole seda teed läinud, et raha kokkuhoiu nimel kahjude likvideerimisega venitada.
Kella 14.15 ajal oli Saaremaal elektrita 2914 majapidamist.
### Response:
Vallavanem: Saaremaa võrgu ülesehitamine võtab aega vähemalt jõuludeni
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Palusime Paul Keresel ebaõiged andmed enne kohtusse pöördumist ümber lükata, kuid ta keeldus sellest. Kohtus nõuame ebaõigete andmete ümberlükkamist, õigusvastase käitumise lõpetamist ja kahju hüvitamist," ütles Kallase esindaja, advokaadibüroo Ellex Raidla juhtivapartner Ants Nõmper teisipäeval ERR-ile.
Nõmperi sõnul anti hagi sisse täpselt aasta tagasi 13. detsembril 2021. "Hagi esitamise ajendiks oli Paul Kerese poolt Kuku raadio saates "Sihik" 30. novembril 2021 avaldatu, nagu oleks peaminister Kaja Kallas sarnaselt Mailis Repsiga pidanud oma sünnipäevapidu riigi kulu. See on fakt, et peaminister Kallas ei ole pidanud sünnipäevapidu riigi kulul," ütles Nõmper.
Keres rääkis Kuku raadiole, kui tal paluti kommenteerida Repsi väidetavalt riigi raha eest peetud sünnipäevapidu restoranis Mon Repos: "See ei olnud tema sünnipäev, see ei olnud tema sünnipäevapidu. Oma sünnipäevapidu pidas Mailis Reps oma sõprade ja heade tuttavatega kodus eraldi. See oli ju esinduskogunemine koos poliitiliste koostööpartneritega. Samasuguse niinimetatud sünnipäevapeo pidas ju sellel aastal meie peaminister, 17. juunil oli vist, kui meie peaministril on sünnipäev – ma võin selle kuupäevaga eksida, aga kuskil sealkandis see on – ja täpselt sellel päeval laekusid siis kutsed kõikidele valitsuse liikmetele ja lähematele koostööpartneritele, sama moodi riigi kulul."
Peaministri büroo juhataja Gerrit Mäesalu ütles seda kommenteerides Delfile, et 17. juuni õhtusöögil puudus seos Kallase sünnipäevaga, mis on 18. juunil ja mida ta tähistas oma lähedastega. "17. juunil toimus peale neljapäevast valitsuse istungit selle valitsuse esimene ühine õhtusöök. Ideaalis oleks see toimunud juba valitsuse ametisse asumise järel, aga koroonaviiruse leviku tõttu ei olnud selle korraldamine varem võimalik," selgitas ta eelmisel aasta Delfile.
Kaja Kallase esimene valitsus, mille moodustasid Reformierakond ja Keskerakond, astus ametisse 26. jaanuaril 2021 ja see lõpetas tegevuse 18. juunil 2022, kui Kallas moodustas uue koalitsiooni Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga.
Maakohtu istung Kallase hagi arutamiseks algas teisipäeva pärastlõunal.
"Kuigi kostja vaidleb hagile vastu, siis usume, et kohus hagi rahuldab. Kohus teeb ilmselt lahendi uue aasta alguses," märkis Nõmper.
Harju maakohtu pressiesindaja Viivika Siplase sõnul ei ole tal võimalik öelda, millal kohus otsuse võiks teha.
|
Kohus asus vaagima Kaja Kallase hagi Paul Kerese vastu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Palusime Paul Keresel ebaõiged andmed enne kohtusse pöördumist ümber lükata, kuid ta keeldus sellest. Kohtus nõuame ebaõigete andmete ümberlükkamist, õigusvastase käitumise lõpetamist ja kahju hüvitamist," ütles Kallase esindaja, advokaadibüroo Ellex Raidla juhtivapartner Ants Nõmper teisipäeval ERR-ile.
Nõmperi sõnul anti hagi sisse täpselt aasta tagasi 13. detsembril 2021. "Hagi esitamise ajendiks oli Paul Kerese poolt Kuku raadio saates "Sihik" 30. novembril 2021 avaldatu, nagu oleks peaminister Kaja Kallas sarnaselt Mailis Repsiga pidanud oma sünnipäevapidu riigi kulu. See on fakt, et peaminister Kallas ei ole pidanud sünnipäevapidu riigi kulul," ütles Nõmper.
Keres rääkis Kuku raadiole, kui tal paluti kommenteerida Repsi väidetavalt riigi raha eest peetud sünnipäevapidu restoranis Mon Repos: "See ei olnud tema sünnipäev, see ei olnud tema sünnipäevapidu. Oma sünnipäevapidu pidas Mailis Reps oma sõprade ja heade tuttavatega kodus eraldi. See oli ju esinduskogunemine koos poliitiliste koostööpartneritega. Samasuguse niinimetatud sünnipäevapeo pidas ju sellel aastal meie peaminister, 17. juunil oli vist, kui meie peaministril on sünnipäev – ma võin selle kuupäevaga eksida, aga kuskil sealkandis see on – ja täpselt sellel päeval laekusid siis kutsed kõikidele valitsuse liikmetele ja lähematele koostööpartneritele, sama moodi riigi kulul."
Peaministri büroo juhataja Gerrit Mäesalu ütles seda kommenteerides Delfile, et 17. juuni õhtusöögil puudus seos Kallase sünnipäevaga, mis on 18. juunil ja mida ta tähistas oma lähedastega. "17. juunil toimus peale neljapäevast valitsuse istungit selle valitsuse esimene ühine õhtusöök. Ideaalis oleks see toimunud juba valitsuse ametisse asumise järel, aga koroonaviiruse leviku tõttu ei olnud selle korraldamine varem võimalik," selgitas ta eelmisel aasta Delfile.
Kaja Kallase esimene valitsus, mille moodustasid Reformierakond ja Keskerakond, astus ametisse 26. jaanuaril 2021 ja see lõpetas tegevuse 18. juunil 2022, kui Kallas moodustas uue koalitsiooni Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga.
Maakohtu istung Kallase hagi arutamiseks algas teisipäeva pärastlõunal.
"Kuigi kostja vaidleb hagile vastu, siis usume, et kohus hagi rahuldab. Kohus teeb ilmselt lahendi uue aasta alguses," märkis Nõmper.
Harju maakohtu pressiesindaja Viivika Siplase sõnul ei ole tal võimalik öelda, millal kohus otsuse võiks teha.
### Response:
Kohus asus vaagima Kaja Kallase hagi Paul Kerese vastu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Värske ajakirja fookusteemat käsitlevas vestlusringis arutlevad akadeemik Jaak Aaviksoo, riigikogu liige ja Tartu Ülikooli professor Margit Sutrop ning Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter selle üle, mida vajame Eesti hariduselt ja mida Eesti haridus vajab meilt.
Fookusosas saab lugeda Jaak Aaviksoo esseed hariduse väljavaadetest ning analüüse ja uuringuid, mis on valminud koostöös Arenguseire Keskusega ning riigikogu kõrghariduse töörühmaga. Töörühma juht Margit Sutrop kirjutab kõrghariduse väärtusest. Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane uurib oma artiklis kõrgharidusõppe suundumusi ja võimalikke arengusuundi.
Samuti leiab enam kui 200-leheküljeliselt RiTo-st Tartu Ülikooli teadlaste Toivo Maimetsa, Jaanus Harro, Triin Vihalemma jt uurimuse "Kolm aastat Covid-19-ga. Kuidas edasi?" ning 1990. aastatel tuntud ühiskonnategelase ja parlamendiliikme Peet Kase artikli riigikogu protseduurireeglite paikanihkumisest.
RiTo nr. 46 tekstid ja joonised leiab tervikuna kohe peale ilmumist ajakirja veebiküljel. Veebiküljel on võimalik tutvuda kõigi varasemate numbritega ning kasutada huvi pakkuva teema leidmiseks märksõnaotsingut.
|
OTSE kolmapäeval kell 11: Riigikogu Toimetiste uue numbri esitlus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Värske ajakirja fookusteemat käsitlevas vestlusringis arutlevad akadeemik Jaak Aaviksoo, riigikogu liige ja Tartu Ülikooli professor Margit Sutrop ning Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter selle üle, mida vajame Eesti hariduselt ja mida Eesti haridus vajab meilt.
Fookusosas saab lugeda Jaak Aaviksoo esseed hariduse väljavaadetest ning analüüse ja uuringuid, mis on valminud koostöös Arenguseire Keskusega ning riigikogu kõrghariduse töörühmaga. Töörühma juht Margit Sutrop kirjutab kõrghariduse väärtusest. Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane uurib oma artiklis kõrgharidusõppe suundumusi ja võimalikke arengusuundi.
Samuti leiab enam kui 200-leheküljeliselt RiTo-st Tartu Ülikooli teadlaste Toivo Maimetsa, Jaanus Harro, Triin Vihalemma jt uurimuse "Kolm aastat Covid-19-ga. Kuidas edasi?" ning 1990. aastatel tuntud ühiskonnategelase ja parlamendiliikme Peet Kase artikli riigikogu protseduurireeglite paikanihkumisest.
RiTo nr. 46 tekstid ja joonised leiab tervikuna kohe peale ilmumist ajakirja veebiküljel. Veebiküljel on võimalik tutvuda kõigi varasemate numbritega ning kasutada huvi pakkuva teema leidmiseks märksõnaotsingut.
### Response:
OTSE kolmapäeval kell 11: Riigikogu Toimetiste uue numbri esitlus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Urmas Reinsalu vastab küsimustele julgeoleku, Eesti majanduse olukorra, Eesti riigitunnuse ja riigi põhimaanteede kohta. Urmas Kruuse vastab küsimustele maaettevõtluse ja toidujulgeoleku kohta. Peep Peterson vastab küsimustele vaktsineerimise, immuniseerimise korraldamise nõuete kohta koolides ja laste vaktsineerimise kohta.
|
OTSE kolmapäeval kell 12: riigikogu infotunnis Reinsalu, Kruuse, Peterson
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Urmas Reinsalu vastab küsimustele julgeoleku, Eesti majanduse olukorra, Eesti riigitunnuse ja riigi põhimaanteede kohta. Urmas Kruuse vastab küsimustele maaettevõtluse ja toidujulgeoleku kohta. Peep Peterson vastab küsimustele vaktsineerimise, immuniseerimise korraldamise nõuete kohta koolides ja laste vaktsineerimise kohta.
### Response:
OTSE kolmapäeval kell 12: riigikogu infotunnis Reinsalu, Kruuse, Peterson
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Mullu samal ajal oli eelarvepuudujääk 1,6 protsenti SKP-st. Parema seisu üheks põhjuseks on kiirest hinnatõusust tingitud maksulaekumiste kasv, kasvasid ka mittemaksulised tulud. Möödunud aastal oli samaks ajaks ka vastu võetud lisaeelarve, mis andis aluse suuremateks kulutusteks.
Keskvalitsuse eelarvepuudujääk oli oktoobri lõpus 234 miljonit eurot, mis on 348 miljoni võrra parem seis kui aasta varem samal ajal. Aasta teisel poolel oli viimati nii väike puudujääk koroonakriisi-eelsel ajal.
Hea seisu põhjuseks on nii tugev maksulaekumine kui ka oodatust väiksemad kulud. Tulumaksu laekub jõudsalt seda vaatamata sellele, et mullu oktoobris laekus suur hulk erakorralist tulumaksu teisest pensionisambast välja võetud rahalt.
Suur laekumine tuleb nii üldise palgafondi kasvust kui ka teisest pensionisambast lahkujate makstud tulumaksust, mida on tänavu väiksemas mahus. Mõlemat tõukab kiire hinnatõus. Käibemaksu laekus kümne kuuga 17 protsenti rohkem kui mullu.
Haigekassa eelarveülejääk kasvas möödunud aastaga võrreldes 18 miljoni euro võrra 130 miljoni euroni. Töötukassa oli oktoobri lõpus 29 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis on 55 miljoni euro võrra parem seis kui aasta varem. Töötukassa oli viimati jooksvas ülejäägis 2019. aastal.
Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli oktoobri lõpus 32 miljonit eurot, mis on 40 miljonit eurot parem tulemus kui mullu samal ajal.
Valitsussektori eelarvepositsioon allsektorite lõikes. Autor/allikas: Rahandusministeerium
Riigieelarve kogukulu kasvas oktoobris peamiselt edasiantud maksutulude ja kodumaiste toetuste suurenemise tõttu
Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas oktoobris aastavõrdluses 11,5 protsenti 1,2 miljardi euroni. Kuludest suurenesid oktoobris enim edasiantud maksutulud ja antud kodumaised toetused.
Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid oktoobris 663 miljonilt eurolt 725 miljoni euroni.
Majandamiskulud suurenesid oktoobris aastaga 21,4 protsenti ehk 16,7 miljonit eurot. Enim kasvasid kaitseotstarbelised kulutused laskemoona hankimiseks, sotsiaalteenuste pakkumiseks ja kütuse kulud.
Tööjõukulud suurenesid oktoobris võrreldes eelneva aasta sama ajaga 9,5 miljoni euro võrra, kasvades aastas 11 protsenti.
Investeeringud kasvasid möödunud aasta oktoobriga võrreldes 6,1 protsenti ehk 2,3 miljoni euro võrra, peamiselt kaitseinvesteeringute 4,1 miljoni euro suuruse kasvu tõttu.
|
Maksulaekumiste kasv vähendas eelarvepuudujääki
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu samal ajal oli eelarvepuudujääk 1,6 protsenti SKP-st. Parema seisu üheks põhjuseks on kiirest hinnatõusust tingitud maksulaekumiste kasv, kasvasid ka mittemaksulised tulud. Möödunud aastal oli samaks ajaks ka vastu võetud lisaeelarve, mis andis aluse suuremateks kulutusteks.
Keskvalitsuse eelarvepuudujääk oli oktoobri lõpus 234 miljonit eurot, mis on 348 miljoni võrra parem seis kui aasta varem samal ajal. Aasta teisel poolel oli viimati nii väike puudujääk koroonakriisi-eelsel ajal.
Hea seisu põhjuseks on nii tugev maksulaekumine kui ka oodatust väiksemad kulud. Tulumaksu laekub jõudsalt seda vaatamata sellele, et mullu oktoobris laekus suur hulk erakorralist tulumaksu teisest pensionisambast välja võetud rahalt.
Suur laekumine tuleb nii üldise palgafondi kasvust kui ka teisest pensionisambast lahkujate makstud tulumaksust, mida on tänavu väiksemas mahus. Mõlemat tõukab kiire hinnatõus. Käibemaksu laekus kümne kuuga 17 protsenti rohkem kui mullu.
Haigekassa eelarveülejääk kasvas möödunud aastaga võrreldes 18 miljoni euro võrra 130 miljoni euroni. Töötukassa oli oktoobri lõpus 29 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis on 55 miljoni euro võrra parem seis kui aasta varem. Töötukassa oli viimati jooksvas ülejäägis 2019. aastal.
Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli oktoobri lõpus 32 miljonit eurot, mis on 40 miljonit eurot parem tulemus kui mullu samal ajal.
Valitsussektori eelarvepositsioon allsektorite lõikes. Autor/allikas: Rahandusministeerium
Riigieelarve kogukulu kasvas oktoobris peamiselt edasiantud maksutulude ja kodumaiste toetuste suurenemise tõttu
Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas oktoobris aastavõrdluses 11,5 protsenti 1,2 miljardi euroni. Kuludest suurenesid oktoobris enim edasiantud maksutulud ja antud kodumaised toetused.
Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid oktoobris 663 miljonilt eurolt 725 miljoni euroni.
Majandamiskulud suurenesid oktoobris aastaga 21,4 protsenti ehk 16,7 miljonit eurot. Enim kasvasid kaitseotstarbelised kulutused laskemoona hankimiseks, sotsiaalteenuste pakkumiseks ja kütuse kulud.
Tööjõukulud suurenesid oktoobris võrreldes eelneva aasta sama ajaga 9,5 miljoni euro võrra, kasvades aastas 11 protsenti.
Investeeringud kasvasid möödunud aasta oktoobriga võrreldes 6,1 protsenti ehk 2,3 miljoni euro võrra, peamiselt kaitseinvesteeringute 4,1 miljoni euro suuruse kasvu tõttu.
### Response:
Maksulaekumiste kasv vähendas eelarvepuudujääki
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind tõusis teisipäeval 1,4 protsenti ja on nüüd 79,03 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava nafta WTI hind on umbes 74 dollarit barreli kohta.
Hiina leevendab oma koroonapoliitikat, kompartei tühistab piiranguid ja vähendab koroonatestide tegemist. Teisipäeval leevendas piiranguid Hongkong, mandril asuvad võimud loobusid esmaspäeval inimesi jälgiva koroonarakenduse kasutamisest.
Hiina võimud teatasid pühapäeval, et piirangud leevenevad ka veokijuhtide jaoks. Varem asusid Hiina teedel ja sadamates kontrollpunktid, kus veokijuhid pidid ette näitama negatiivse koroonatesti tulemuse. Sellised kontrollpunktid pidurdasid majanduse taastumist veelgi, vahendas Financial Times.
|
Hiina leevendab piiranguid ja nafta hind tõusis
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind tõusis teisipäeval 1,4 protsenti ja on nüüd 79,03 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava nafta WTI hind on umbes 74 dollarit barreli kohta.
Hiina leevendab oma koroonapoliitikat, kompartei tühistab piiranguid ja vähendab koroonatestide tegemist. Teisipäeval leevendas piiranguid Hongkong, mandril asuvad võimud loobusid esmaspäeval inimesi jälgiva koroonarakenduse kasutamisest.
Hiina võimud teatasid pühapäeval, et piirangud leevenevad ka veokijuhtide jaoks. Varem asusid Hiina teedel ja sadamates kontrollpunktid, kus veokijuhid pidid ette näitama negatiivse koroonatesti tulemuse. Sellised kontrollpunktid pidurdasid majanduse taastumist veelgi, vahendas Financial Times.
### Response:
Hiina leevendab piiranguid ja nafta hind tõusis
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Õigupoolest plaanisin kirjutada, miks ei näi uuringufirmade väitel 40 protsenti eestlastest poliitika vastu kas üldse huvi tundvat või ei oska nimetada oma eelistust kevadistel riigikogu valimistel.
Mõtlesin kirjutada endast kui õpetlikust näitest: kuidas mu huvi poliitika vastu oli alles pool aastat tagasi nullilähedane, valimistest suuremat osa olin ignoreerinud ja kui keegi oleks palunud näiteks Taavi Aasa ja Jaak Aabi nägu ja nimi kokku viia, poleks ma sellega hakkama saanud. Ma ei jälginud poliitikat igapäevaselt. Mu tähelepanu pälvis see peamiselt seoses mingite skandaalidega.
Ma ei oleks end poliitikas ette kujutanud, kuni kõik muutus üheainsa kohtumisega. Nägin enam-vähem juhuslikult ära oma saadiku riigikogus, kelle olin valinud üsna põgusa mulje ja mingisuguse vaistu põhjal. Valgustus tabas mind, kui mulle kohale jõudis, et riigikogus töötavad inimesed ei teegi seal ainult tsirkust, vaid neile läheb Eesti saatus siiralt korda, olgu nende vaated millised tahes.
Ma ei tea, miks ma seda enne ei uskunud. Ju olin liiga rikutud nii lehepealkirjadest kui ka oma kunagisest tööst Õhtulehe uudistetoimetuses, kus riigikogulasega tuli tegelda peamiselt seoses negatiivsega nagu vargused, valed ja korruptsioon.
Kui möödunud suvel osalesin kirjanike laenutushüvitiste tõstmise kampaanias ja see väikesele seltskonnale oluline võit tiivustas, jõudsin endalegi ootamatu otsuseni, et poliitikas osalemise mõte poleks vist tõesti halb, sest muud moodi meie igapäevast elukorraldust ja olulisi asju muuta ei õnnestu.
Kuulujutuveski hakkab tööle
See siin pidi olema moraalitsev lugu, kuidas kõik need poliitilise eelistuseta inimesed võiksid ju minu rada pidi käia, kohtuda oma (või mõne teise) saadikuga, veenduda, et Toompeal ei töötagi ainult trollid ja kollid, ja proovida kah oma käega Eesti elu muuta - tulge teiegi, astuge julgelt ligi, ise saab kõike paremaks teha! Nii ma plaanisin, kuni mul mõned nädalad tagasi äkitselt katus ära sõitis ja hakkasin endalt küsima, kas ikka olen valmis selleks, millesse olin end uisapäisa mässinud.
Kuigi hakkasin hoo ja innuga pihta, lootes oma üpris enesekeskses kujutluses ollagi see värske veri, kes tõttab kuhtuva toetusega erakonda päästma, hakkas mulle umbes paar nädalat tagasi kohale jõudma, et ma pole oma püüdlustes üldse originaalne. Ju on seda värsket verd ennegi olnud. Ju ei ole neid inimesi mõne aja pärast enam kusagil märgata täpselt samal põhjusel, mis olid mulle just koitma hakanud ja ähvardasid mind ära murda.
Tunnistan, et ma ei olnud poliitikasse astudes kõike läbi mõelnud. Kuna suur osa mu tööelust on möödunud meedias, tuli mu otsusele üsna halastamatut tagasisidet endistelt kolleegidelt, kes viibivad poliituudiste keskel iga päev.
Kuulsin tuttava kaudu, et vana kolleeg, keda tunnen üle 20 aasta, olla mu kohta väljaande siselisti imeliku kirja saatnud. See ei olnud üllatav, aga tegi haiget. Saime ju hästi läbi, olime alles kuu aega tagasi suhelnud. Kuidas sain tema jaoks äkki olla nagu pidalitõbine?
Teine vastik asi on kuulujutud. Mu ette visati nagu koerale konte igasugust komprat: tead ikka, kellega oled end sidunud? Kõik kõlakad olid tulnud kuskilt kaude. Pinnimise peale vastati: "Ega mina teagi, aga see inimene rääkis, olles seda kuulnud oma tuttavalt, kes kuulis ühelt sõbralt…"
Mu peas puhkes kakofoonia. Hakkasin kahtlema oma võimes inimesi tajuda. Niisugused käärid oma vahetu kogemuse ja sõprade sisenduse vahel võivad mõistuse ära viia. Tundsin end vahepeal kohutavalt halvasti. Mul oli ebamugav oma uutele tuttavatele otsa vaadata, nagu ajanuks ma nende selja taga räpaseid asju.
"Kellelegi ei paistnud pähe mahtuvat, et inimesel võiks poliitikasse minnes olla siirad kavatsused ja soov Eesti heaks tööd teha."
Inetud lood teiste kohta piinasid rohkemgi kui see jama, mida enda kohta kuulsin: kuidas ma olla kirjanikuelu viletsuses "ära murdunud" ja oma ideaale reetes "kõrge palga peale läinud" (ei vasta absoluutselt tõele). Mulle olla "midagi lubatud" (samuti ei vasta tõele). Kellelegi ei paistnud pähe mahtuvat, et inimesel võiks poliitikasse minnes olla siirad kavatsused ja soov Eesti heaks tööd teha.
Masinavärk hakkab tööle
Teiselt poolt rutjub poliitikuhakatist erakond ise, nii et oled efektiivselt kahe tule vahel laiaks litsutud. Kui kandideerid valimistel, tuleb sul arvestada, et enne olid küll tore indiviid ja särav isiksus, aga sind hakatakse algul tasapisi ning siis hoogsamalt taandama erakonna propagandamasina mutrikeseks.
See juhtub ilmselt igas parteis, pole mõtet kellegi peale näpuga näidata ega arvata, et kusagil on rohi rohelisem. Kui sa pole vaimu valmis pannud, mis on nii täielikust nullist tulnud inimesel nagu mina ka tõenäoline, võib see olla üsna kahandav kogemus.
Kui varem olin imestanud, miks poliitikud oma sotsmeedia videotes nii puiselt mõjuvad, leidsin hiljuti ennastki taolise video jaoks teksti pähe tuupimas nagu viienda klassi jüts. Ma pole suurem asi tuupur vaid spontaanselt kõneleja, aga erakonna sõnumid peavad olema ühtsed ja sa pead alluma. Vahtisingi hirmunult kaamerasse ja vadistasin midagi kramplikult, unustades kõik poolelt lauselt. Sama kogemuse saad poliitiliste tekstidega – iga erakond püüab oma kandidaatidest teha oma sõnumite levitajaid. See pealetükkivus võib väga ehmatavalt mõjuda.
Ma ei saa aga väita, et see kogemus oleks tingimata halb. Ei, see on õpetlik. Vaja ongi endale otsa vaadata: kas oled valmis Eesti nimel olemagi osa uskumuste ja ideaalide kogumist, loobudes selle tarvis suurest osast oma isikupärast? Sest kui tahad egoist-individualist edasi olla, ei ole sinust riigi teenijat. Võid koju minna ja iseenda peegelpilti edasi teenida.
Olen praegu närvivapustuse selles faasis, kus viimase küsimuse üle alles mõtlen. Kas minus on see vajalik alandlikkus üldse olemas?
Poliitika on karastav kogemus. Ka töö riigikogu kantseleis tagasihoidlikul ametikohal võib seda olla, kui äkki mõistad, et igava ja tüütuna tunduv "X seaduse muutmise seaduse muutmise muutmise eelnõu…" on ju killuke meie igapäevasest elust. Nii seda kujundataksegi, pealtnäha nürilt ja tuimalt põllul rügades.
Töö parlamendis ei kujuta endast ainult kuluhüvitiste laristamist (kuigi seda ikka veel kahjuks ette tuleb) ja maksumaksja kulul logelemist. See töö on keeruline ja kurnav, istungipäevad venivad sageli väga pikale.
Oma looga palun, et kui ihkate poliitikasse värsket verd, andke inimestele võimalus. Ärge hakake kohe maatasa tümitama, kuni kandidaadil pole veel tegusidki ette näidata. Ning erakonnad võiksid oma uustulnukatele algul ka hõlpu anda, sest väljast tulnule pole siseringile ammu teada olev nii enesestmõistetav ja eriti keeruline on ümber kohaneda täiesti teisest eluvaldkonnast tulnud keskealisel inimesel. Ma ikka tahaks lõpuks pidama jääda ja soovin teistele "värsketele" sama.
|
Katrin Pauts: algaja poliitiku närvivapustus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õigupoolest plaanisin kirjutada, miks ei näi uuringufirmade väitel 40 protsenti eestlastest poliitika vastu kas üldse huvi tundvat või ei oska nimetada oma eelistust kevadistel riigikogu valimistel.
Mõtlesin kirjutada endast kui õpetlikust näitest: kuidas mu huvi poliitika vastu oli alles pool aastat tagasi nullilähedane, valimistest suuremat osa olin ignoreerinud ja kui keegi oleks palunud näiteks Taavi Aasa ja Jaak Aabi nägu ja nimi kokku viia, poleks ma sellega hakkama saanud. Ma ei jälginud poliitikat igapäevaselt. Mu tähelepanu pälvis see peamiselt seoses mingite skandaalidega.
Ma ei oleks end poliitikas ette kujutanud, kuni kõik muutus üheainsa kohtumisega. Nägin enam-vähem juhuslikult ära oma saadiku riigikogus, kelle olin valinud üsna põgusa mulje ja mingisuguse vaistu põhjal. Valgustus tabas mind, kui mulle kohale jõudis, et riigikogus töötavad inimesed ei teegi seal ainult tsirkust, vaid neile läheb Eesti saatus siiralt korda, olgu nende vaated millised tahes.
Ma ei tea, miks ma seda enne ei uskunud. Ju olin liiga rikutud nii lehepealkirjadest kui ka oma kunagisest tööst Õhtulehe uudistetoimetuses, kus riigikogulasega tuli tegelda peamiselt seoses negatiivsega nagu vargused, valed ja korruptsioon.
Kui möödunud suvel osalesin kirjanike laenutushüvitiste tõstmise kampaanias ja see väikesele seltskonnale oluline võit tiivustas, jõudsin endalegi ootamatu otsuseni, et poliitikas osalemise mõte poleks vist tõesti halb, sest muud moodi meie igapäevast elukorraldust ja olulisi asju muuta ei õnnestu.
Kuulujutuveski hakkab tööle
See siin pidi olema moraalitsev lugu, kuidas kõik need poliitilise eelistuseta inimesed võiksid ju minu rada pidi käia, kohtuda oma (või mõne teise) saadikuga, veenduda, et Toompeal ei töötagi ainult trollid ja kollid, ja proovida kah oma käega Eesti elu muuta - tulge teiegi, astuge julgelt ligi, ise saab kõike paremaks teha! Nii ma plaanisin, kuni mul mõned nädalad tagasi äkitselt katus ära sõitis ja hakkasin endalt küsima, kas ikka olen valmis selleks, millesse olin end uisapäisa mässinud.
Kuigi hakkasin hoo ja innuga pihta, lootes oma üpris enesekeskses kujutluses ollagi see värske veri, kes tõttab kuhtuva toetusega erakonda päästma, hakkas mulle umbes paar nädalat tagasi kohale jõudma, et ma pole oma püüdlustes üldse originaalne. Ju on seda värsket verd ennegi olnud. Ju ei ole neid inimesi mõne aja pärast enam kusagil märgata täpselt samal põhjusel, mis olid mulle just koitma hakanud ja ähvardasid mind ära murda.
Tunnistan, et ma ei olnud poliitikasse astudes kõike läbi mõelnud. Kuna suur osa mu tööelust on möödunud meedias, tuli mu otsusele üsna halastamatut tagasisidet endistelt kolleegidelt, kes viibivad poliituudiste keskel iga päev.
Kuulsin tuttava kaudu, et vana kolleeg, keda tunnen üle 20 aasta, olla mu kohta väljaande siselisti imeliku kirja saatnud. See ei olnud üllatav, aga tegi haiget. Saime ju hästi läbi, olime alles kuu aega tagasi suhelnud. Kuidas sain tema jaoks äkki olla nagu pidalitõbine?
Teine vastik asi on kuulujutud. Mu ette visati nagu koerale konte igasugust komprat: tead ikka, kellega oled end sidunud? Kõik kõlakad olid tulnud kuskilt kaude. Pinnimise peale vastati: "Ega mina teagi, aga see inimene rääkis, olles seda kuulnud oma tuttavalt, kes kuulis ühelt sõbralt…"
Mu peas puhkes kakofoonia. Hakkasin kahtlema oma võimes inimesi tajuda. Niisugused käärid oma vahetu kogemuse ja sõprade sisenduse vahel võivad mõistuse ära viia. Tundsin end vahepeal kohutavalt halvasti. Mul oli ebamugav oma uutele tuttavatele otsa vaadata, nagu ajanuks ma nende selja taga räpaseid asju.
"Kellelegi ei paistnud pähe mahtuvat, et inimesel võiks poliitikasse minnes olla siirad kavatsused ja soov Eesti heaks tööd teha."
Inetud lood teiste kohta piinasid rohkemgi kui see jama, mida enda kohta kuulsin: kuidas ma olla kirjanikuelu viletsuses "ära murdunud" ja oma ideaale reetes "kõrge palga peale läinud" (ei vasta absoluutselt tõele). Mulle olla "midagi lubatud" (samuti ei vasta tõele). Kellelegi ei paistnud pähe mahtuvat, et inimesel võiks poliitikasse minnes olla siirad kavatsused ja soov Eesti heaks tööd teha.
Masinavärk hakkab tööle
Teiselt poolt rutjub poliitikuhakatist erakond ise, nii et oled efektiivselt kahe tule vahel laiaks litsutud. Kui kandideerid valimistel, tuleb sul arvestada, et enne olid küll tore indiviid ja särav isiksus, aga sind hakatakse algul tasapisi ning siis hoogsamalt taandama erakonna propagandamasina mutrikeseks.
See juhtub ilmselt igas parteis, pole mõtet kellegi peale näpuga näidata ega arvata, et kusagil on rohi rohelisem. Kui sa pole vaimu valmis pannud, mis on nii täielikust nullist tulnud inimesel nagu mina ka tõenäoline, võib see olla üsna kahandav kogemus.
Kui varem olin imestanud, miks poliitikud oma sotsmeedia videotes nii puiselt mõjuvad, leidsin hiljuti ennastki taolise video jaoks teksti pähe tuupimas nagu viienda klassi jüts. Ma pole suurem asi tuupur vaid spontaanselt kõneleja, aga erakonna sõnumid peavad olema ühtsed ja sa pead alluma. Vahtisingi hirmunult kaamerasse ja vadistasin midagi kramplikult, unustades kõik poolelt lauselt. Sama kogemuse saad poliitiliste tekstidega – iga erakond püüab oma kandidaatidest teha oma sõnumite levitajaid. See pealetükkivus võib väga ehmatavalt mõjuda.
Ma ei saa aga väita, et see kogemus oleks tingimata halb. Ei, see on õpetlik. Vaja ongi endale otsa vaadata: kas oled valmis Eesti nimel olemagi osa uskumuste ja ideaalide kogumist, loobudes selle tarvis suurest osast oma isikupärast? Sest kui tahad egoist-individualist edasi olla, ei ole sinust riigi teenijat. Võid koju minna ja iseenda peegelpilti edasi teenida.
Olen praegu närvivapustuse selles faasis, kus viimase küsimuse üle alles mõtlen. Kas minus on see vajalik alandlikkus üldse olemas?
Poliitika on karastav kogemus. Ka töö riigikogu kantseleis tagasihoidlikul ametikohal võib seda olla, kui äkki mõistad, et igava ja tüütuna tunduv "X seaduse muutmise seaduse muutmise muutmise eelnõu…" on ju killuke meie igapäevasest elust. Nii seda kujundataksegi, pealtnäha nürilt ja tuimalt põllul rügades.
Töö parlamendis ei kujuta endast ainult kuluhüvitiste laristamist (kuigi seda ikka veel kahjuks ette tuleb) ja maksumaksja kulul logelemist. See töö on keeruline ja kurnav, istungipäevad venivad sageli väga pikale.
Oma looga palun, et kui ihkate poliitikasse värsket verd, andke inimestele võimalus. Ärge hakake kohe maatasa tümitama, kuni kandidaadil pole veel tegusidki ette näidata. Ning erakonnad võiksid oma uustulnukatele algul ka hõlpu anda, sest väljast tulnule pole siseringile ammu teada olev nii enesestmõistetav ja eriti keeruline on ümber kohaneda täiesti teisest eluvaldkonnast tulnud keskealisel inimesel. Ma ikka tahaks lõpuks pidama jääda ja soovin teistele "värsketele" sama.
### Response:
Katrin Pauts: algaja poliitiku närvivapustus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Argentina pidas veerandfinaalis dramaatilise lahingu Hollandiga, kui läks 73. minutiks 2:0 ette, lubas hollandlastel normaalaja lõpus viigistada ning võitis seejärel penaltiseerias.
Karmi kriitikat sai hispaanlasest peakohtunik Mateu Lahoz, kes jagas MM-ide rekordit tähistanud 18 kollast kaarti ning kaotas mängu üle kontrolli. Maailma meedia tähelepanu pälvis Lautaro Martineze otsustavale penaltile järgnenud argentiinlaste kahjurõõmus tähistamine hollandlaste suunas, mida tõlgendati kui ebasportlikku žesti. Hiljem avaldatud videotest on aga näha, et neli Hollandi mängijat töötlesid löögile sammunud Martinezt lubamatute võtetega.
Here's what APPARENTLY set off the taunting. This is Lautaro Martínez and his walk up for the final pen pic.twitter.com/TPhLK6lmVT
— Juan Arango (@JuanG_Arango) December 10, 2022
Palju kära tekitas ka Lionel Messi väravatähistus. Argentina kapten pani pärast oma 2:0 juhtväravat peopesad kõrvade taha, viidates sellele, et Hollandi peatreener Louis van Gaal ja teisedki hollandlased ei näidanud mängu eel Lõuna-Ameerika meistritele piisavalt austust. Žesti taga peitus aga veel üks varjatud mõte: nimelt mängitas van Gaal aastate eest Messi iidolit Juan Roman Riquelmet Barcelonas valel positsioonil, mis viis pallivõluri lahkumiseni; Riquelme tähistas oma väravaid just sellise võttega.
For those who are offended by Messi's attitude, he made the same gesture as Riquelme, someone for whom Van Gaal made life impossible during his time in Barcelona. Louis's problem is that he wants predictable robots, Roman was never that kind. pic.twitter.com/Zp6qY19B9E
— Hernán Federico Pacheco (@hernanfpacheco) December 10, 2022
Kõigile neile küsimustele tuli Argentina peatreeneril Lionel Scalonil poolfinaalile eelnenud pressikonverentsil mõistagi vastata. "Mängisime eelmises mängus nii nagu pidime mängima. Mõnikord võivad vaidlused juhtuda, aga see on ka kõik. Selle jaoks ongi väljakul kohtunik," rääkis Scaloni.
"Peame panema punkti arusaamale, et Argentina käitubki nii. Kaotasime Saudi Araabiale ja ei öelnud midagi. Võitsime Brasiilias Copa America ja nägime tunnelis koos istunud Messilt, Leandro Paredeselt ja Neymarilt tõeliselt spordimehelikku käitumist. Ma ei ole selles ebasportliku mängu jutus veendunud," lisas Scaloni.
Scalonil jagus kiidusõnu Horvaatia 37-aastasele kaptenile Luka Modricile, kes tegi rahvusmeeskonna eest debüüdi 16 aastat tagasi ning jookseb teisipäeval väljakule oma 161. koondisemängus. "Ta on nii paljudele meist eeskujuks, mitte ainult oma talendi vaid ka oma käitumise pärast. Me peame tema mängu nautima, kui sa armastad jalgpalli, peaksid nautima temasuguste mängijate stiili," sõnas Scaloni.
Argentina kaitsja Nicolas Tagliafico kiitis pressikonverentsil Messi mõju koondisele. "Ta on meie kapten ja liider, kes meid tagant surub ja motiveerib. Meil on tema väljakul olles eriline eelis," sõnas vasakkaitsja.
|
Argentina treener ei nõustu juttudega ebasportlikkusest, kiitis Modricit
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Argentina pidas veerandfinaalis dramaatilise lahingu Hollandiga, kui läks 73. minutiks 2:0 ette, lubas hollandlastel normaalaja lõpus viigistada ning võitis seejärel penaltiseerias.
Karmi kriitikat sai hispaanlasest peakohtunik Mateu Lahoz, kes jagas MM-ide rekordit tähistanud 18 kollast kaarti ning kaotas mängu üle kontrolli. Maailma meedia tähelepanu pälvis Lautaro Martineze otsustavale penaltile järgnenud argentiinlaste kahjurõõmus tähistamine hollandlaste suunas, mida tõlgendati kui ebasportlikku žesti. Hiljem avaldatud videotest on aga näha, et neli Hollandi mängijat töötlesid löögile sammunud Martinezt lubamatute võtetega.
Here's what APPARENTLY set off the taunting. This is Lautaro Martínez and his walk up for the final pen pic.twitter.com/TPhLK6lmVT
— Juan Arango (@JuanG_Arango) December 10, 2022
Palju kära tekitas ka Lionel Messi väravatähistus. Argentina kapten pani pärast oma 2:0 juhtväravat peopesad kõrvade taha, viidates sellele, et Hollandi peatreener Louis van Gaal ja teisedki hollandlased ei näidanud mängu eel Lõuna-Ameerika meistritele piisavalt austust. Žesti taga peitus aga veel üks varjatud mõte: nimelt mängitas van Gaal aastate eest Messi iidolit Juan Roman Riquelmet Barcelonas valel positsioonil, mis viis pallivõluri lahkumiseni; Riquelme tähistas oma väravaid just sellise võttega.
For those who are offended by Messi's attitude, he made the same gesture as Riquelme, someone for whom Van Gaal made life impossible during his time in Barcelona. Louis's problem is that he wants predictable robots, Roman was never that kind. pic.twitter.com/Zp6qY19B9E
— Hernán Federico Pacheco (@hernanfpacheco) December 10, 2022
Kõigile neile küsimustele tuli Argentina peatreeneril Lionel Scalonil poolfinaalile eelnenud pressikonverentsil mõistagi vastata. "Mängisime eelmises mängus nii nagu pidime mängima. Mõnikord võivad vaidlused juhtuda, aga see on ka kõik. Selle jaoks ongi väljakul kohtunik," rääkis Scaloni.
"Peame panema punkti arusaamale, et Argentina käitubki nii. Kaotasime Saudi Araabiale ja ei öelnud midagi. Võitsime Brasiilias Copa America ja nägime tunnelis koos istunud Messilt, Leandro Paredeselt ja Neymarilt tõeliselt spordimehelikku käitumist. Ma ei ole selles ebasportliku mängu jutus veendunud," lisas Scaloni.
Scalonil jagus kiidusõnu Horvaatia 37-aastasele kaptenile Luka Modricile, kes tegi rahvusmeeskonna eest debüüdi 16 aastat tagasi ning jookseb teisipäeval väljakule oma 161. koondisemängus. "Ta on nii paljudele meist eeskujuks, mitte ainult oma talendi vaid ka oma käitumise pärast. Me peame tema mängu nautima, kui sa armastad jalgpalli, peaksid nautima temasuguste mängijate stiili," sõnas Scaloni.
Argentina kaitsja Nicolas Tagliafico kiitis pressikonverentsil Messi mõju koondisele. "Ta on meie kapten ja liider, kes meid tagant surub ja motiveerib. Meil on tema väljakul olles eriline eelis," sõnas vasakkaitsja.
### Response:
Argentina treener ei nõustu juttudega ebasportlikkusest, kiitis Modricit
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Koroonat põdenud inimesed on rääkinud ikka sellest, millised sümptomid neid haigestudes vaevasid. On üpris tavaline, et erinevate haiguste puhul kannatavad inimesed eri vaevuste all. Võrreldes meestega teatakse aga palju vähem, kuidas haigused naistel avalduvad.
Biomeditsiinilised uuringud aitavad mõista haiguste kulgu ja seda, kuidas neid ravida. Enamik taolisi katseid on tehtud katseloomadel, näiteks isashiirtel, või siis meessugukromosoomiga rakkudel. Seejuures on arstiteadlased tihti oletanud, et uuringu tulemused kehtivad samamoodi nii meestel kui ka naistel, kuigi naisi ei ole tavaliselt eraldi uuritud. Ometi tunnistavad teadlased, et mehed ja naised võivad haigusi erinevalt kogeda. See hõlmab nii haiguste kulgu, sümptomeid, nende pikkust ja raskust kui ka ravi tõhusust.
Seega on naised võrreldes meestega näiteks retseptiravimeid võttes kehvemas olukorras. Statistika põhjal võib ravimite tarvitamisel esineda naistel umbes 50–75 protsenti rohkem kõrvaltoimeid kui meestel. Selle tulemusel on viimasel ajal mitmed ravimid turult eemaldatud, sest tuntakse muret, milliseid terviseriske võivad need naistele pikaajaliselt põhjustada.
Varem arvati, et naistele võivad võrreldes meestega mõjuda ravimid erinevalt seepärast, et nad kaaluvad üldjuhul vähem kui mehed. Organismi talitlusest tulenevatele eripäradele on pööratud tähelepanu vähem. Seetõttu on arvatud, et kõrvaltoimete leevendamiseks piisab vaid ravimiannuste kehakaalule vastavaks kohandamisest. Uus uuring viitab, et see ei pruugi nii olla.
Ajakirjas Nature Communications avaldatud teadustöö näitab, et senine arusaam, justkui oleksid naised väiksemad versioonid meestest, ei vasta tõele. See kehtib mitmete tunnuste, näiteks kasvõi vere glükoosisisalduse puhul. Seega ei ole tõenäoline, et naiste ravimireaktsiooni saab leevendada lihtsalt doosi vähendamisega.
Ravimireaktsioonid on tugevalt seotud sellega, kuidas ravim naiste ja meeste kehas toimib, sest füsioloogilisi erinevusi on mitu. Need omakorda mõjutavad ravimite imendumist organismi. See aga ei ole eriti seotud kehakaaluga.
Muu hulgas katsetasid teadlased hiirtel, kas soolisi erinevusi nagu rasvamassi ning glükoosi- ja kolesteroolitaset saab seletada ainult kehakaaluga. Analüüsi põhjal seda paljude omaduste puhul teha ei saa. Nende mõned näited on füsioloogilised tunnused, nagu raua tase ja kehatemperatuur, ning organismi ehituse eripärad, nagu rasvamass või südame löögisageduse erinevus.
Seega tuleb ravimite manustamisel kaaluda soolisi erinevusi ja iga juhtumi puhul eraldi. Ajal, mil täppismeditsiin on üha tähtsam, kinnitas ka tehtud uuring, et soopõhised andmed on vajalikud, et ravida inimesi võimalikul parimal viisil.
Sageli lõpetavad naised mõningate ravimite tarvitamise just seetõttu, et nendega käivad kaasa tugevad kõrvalmõjud. Teadlased sõnul saaksid naised leebemate kõrvaltoimete korral tervishoiusüsteemist suuremat kasu.
Lisaks on ravimite kõrvaltoimed küllaltki sagedased ja kulukad ka tervishoiusüsteemile. Hiljutise Austraalia uuringu põhjal jõuab riigi haiglatesse igal aastal 250 000 patsienti hädadega, mis on seotud ravimitega. See maksab tervishoiusüsteemile 1,4 miljardit dollarit aastas.
|
Meestekesksed ravimiuuringud jätavad naised kõrvaltoimete küüsi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koroonat põdenud inimesed on rääkinud ikka sellest, millised sümptomid neid haigestudes vaevasid. On üpris tavaline, et erinevate haiguste puhul kannatavad inimesed eri vaevuste all. Võrreldes meestega teatakse aga palju vähem, kuidas haigused naistel avalduvad.
Biomeditsiinilised uuringud aitavad mõista haiguste kulgu ja seda, kuidas neid ravida. Enamik taolisi katseid on tehtud katseloomadel, näiteks isashiirtel, või siis meessugukromosoomiga rakkudel. Seejuures on arstiteadlased tihti oletanud, et uuringu tulemused kehtivad samamoodi nii meestel kui ka naistel, kuigi naisi ei ole tavaliselt eraldi uuritud. Ometi tunnistavad teadlased, et mehed ja naised võivad haigusi erinevalt kogeda. See hõlmab nii haiguste kulgu, sümptomeid, nende pikkust ja raskust kui ka ravi tõhusust.
Seega on naised võrreldes meestega näiteks retseptiravimeid võttes kehvemas olukorras. Statistika põhjal võib ravimite tarvitamisel esineda naistel umbes 50–75 protsenti rohkem kõrvaltoimeid kui meestel. Selle tulemusel on viimasel ajal mitmed ravimid turult eemaldatud, sest tuntakse muret, milliseid terviseriske võivad need naistele pikaajaliselt põhjustada.
Varem arvati, et naistele võivad võrreldes meestega mõjuda ravimid erinevalt seepärast, et nad kaaluvad üldjuhul vähem kui mehed. Organismi talitlusest tulenevatele eripäradele on pööratud tähelepanu vähem. Seetõttu on arvatud, et kõrvaltoimete leevendamiseks piisab vaid ravimiannuste kehakaalule vastavaks kohandamisest. Uus uuring viitab, et see ei pruugi nii olla.
Ajakirjas Nature Communications avaldatud teadustöö näitab, et senine arusaam, justkui oleksid naised väiksemad versioonid meestest, ei vasta tõele. See kehtib mitmete tunnuste, näiteks kasvõi vere glükoosisisalduse puhul. Seega ei ole tõenäoline, et naiste ravimireaktsiooni saab leevendada lihtsalt doosi vähendamisega.
Ravimireaktsioonid on tugevalt seotud sellega, kuidas ravim naiste ja meeste kehas toimib, sest füsioloogilisi erinevusi on mitu. Need omakorda mõjutavad ravimite imendumist organismi. See aga ei ole eriti seotud kehakaaluga.
Muu hulgas katsetasid teadlased hiirtel, kas soolisi erinevusi nagu rasvamassi ning glükoosi- ja kolesteroolitaset saab seletada ainult kehakaaluga. Analüüsi põhjal seda paljude omaduste puhul teha ei saa. Nende mõned näited on füsioloogilised tunnused, nagu raua tase ja kehatemperatuur, ning organismi ehituse eripärad, nagu rasvamass või südame löögisageduse erinevus.
Seega tuleb ravimite manustamisel kaaluda soolisi erinevusi ja iga juhtumi puhul eraldi. Ajal, mil täppismeditsiin on üha tähtsam, kinnitas ka tehtud uuring, et soopõhised andmed on vajalikud, et ravida inimesi võimalikul parimal viisil.
Sageli lõpetavad naised mõningate ravimite tarvitamise just seetõttu, et nendega käivad kaasa tugevad kõrvalmõjud. Teadlased sõnul saaksid naised leebemate kõrvaltoimete korral tervishoiusüsteemist suuremat kasu.
Lisaks on ravimite kõrvaltoimed küllaltki sagedased ja kulukad ka tervishoiusüsteemile. Hiljutise Austraalia uuringu põhjal jõuab riigi haiglatesse igal aastal 250 000 patsienti hädadega, mis on seotud ravimitega. See maksab tervishoiusüsteemile 1,4 miljardit dollarit aastas.
### Response:
Meestekesksed ravimiuuringud jätavad naised kõrvaltoimete küüsi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Esialgu võib Hop galeriis aset leidvast näitusest kogemata sootuks mööda kõndida. Tänavale paljastub läbi akende tühi valge tuba, kesk mida sammastub üksik valge kast. Kuigi niiviisi minimalismiga jahmataval ekspositsioonil võib teinekord olla oma eesmärk, ei näi siiski, et ruumis parasjagu midagi toimumas oleks. Avatud olemisega kellaajad uksel ning sõbraliku ilmega galeriiproua aknaveerel annavad aga alust arvata, et ruumis laiutav karbimürakas midagi vaadeldavat endas peidab.
Elutähtis ajamõõde
Kuna Tõnis Malkov on varasemalt silma ja kõrva jäänud ehtekunstnikuna, võib tema isikunäituselt esiti eeldada midagi ehistöös teostatut. Oma eelmise näitusega "Ehteruumid", kus lisaks ehetele oli Malkov loonud iga füüsilise teose juurde külastatava virtuaalruumi, andis kunstnik aga mõista, et ehtekunsti juures paelub teda võimalus lugusid jutustada ja vaatajat midagi uut avastama panna, kuid teha seda innovatiivselt, erinevaid meediume omavahel sidudes. Ka sedakorda paistab Malkov olevat enda jaoks midagi uut avastanud, tehes kannapöörde VR-i kui tulevikuteaduse juurest hoopis minevikku, võttes südameasjaks vanade mehaaniliste kellade taaskasutamise ja au sisse toomise.
"Ehitud aeg" kõlab küll kella poeetilise sünonüümina, kuid Malkovi hoiakust peegeldub, et pelgalt praktilise iluasjana ta kellasid ei käsitle. Ta rõhub kella elutähtsale funktsioonile – lugeda aega, resurssi, mis on piiratud ja garanteerimatu ning seeläbi inimesele kõige hinnalisem. Tõepoolest, tänasel päeval on meil katkematus haardes nutitelefon, mis ka ajanäitaja rolli täidab. Või kui soovimegi kella, siis sellist, mis serveeriks meile, mitu kanda ja varvast kulus õhtu hommikusse veeretamiseks, mitu lööki vaene süda selles virvarris vahele jättis ning mitu raksu seepeale öösel ühelt küljelt teisele kuutõbisena keerelda tuli. Mehaanilist kella hommikuse rituaalina üles keerates tuletan ise endale tihti meelde, et käesolev aeg on antud, et temast midagi ilusat voolida. Analoogkell aitab mul iga lüliga sel missioonil orienteeruda. Tegevusi ja esemeid rohkem mõtestades saab olulisemaks, et ajanäitaja minuga terve elutee kaasa käiks ning loeks üles ka viimased hetked. Innovaatilist ja lisavidinatega võrgutavat on aga nõnda palju, et tahaks seda kõike omada. Nii kiiresti kui üks taoline kaasaegne imevidin hävib, tekib jällegi uus ja me ei või sellest mitte ilma jääda, tahame ajaga nii-öelda kaasas käia.
Eksistentsiaalne pisendatus
Näituseruumis valitseb kogu ajakäsitlusega seonduvat seedides äkitsi tunne nagu viibiksin Minkowski kirjeldatud aegruumis. Tähendab, jopesahina saatel vanalinna kärast rahuliku vaakumina eraldatud vaiksesse galeriisse sisenedes ja sealset seisakut lõhkudes olen oma külaskäiguga justkui jälje selle ruumi neljandale mõõtmele ehk ajateljele tikkinud. Astun salapärase kasti juurde. Kui veel selle hetkeni ei võinud päriselt teada, kas on Malkov ehk hoopis mõne vanatüdruku veimevaka sisu kasti puistanud või kohalikku jõukat muumiat eksponeerib, siis lõpuks kujuneb avastus siiski ootuspäraseks. Ootuspärasus kestab aga vaid mõned viivud, kuni leian end silmitsi eksistentsiaalse pisendatusega.
Tõnis Malkovi näitus "Ehitud aeg" Autor/allikas: Sameliina Paurson
Napisõnaline kast keset kaamet ruumi hoiab enda kiiva koore all justkui väikest universumi. Üksteisest parajat vahe hoidvad kellad lebavad süsimustal sametil ja lasevad enda reflektsemad osad laelambil pea pimestavalt välja joonistada. Näib, nagu oleks see taevalaotus ühes päikesega, mida uurin. Kellad, mis mõjuvad kui tähed, meenutavad inimeseksolemise kõige keerulisemat osa – teadmatust iseenda olemuse ja eksistentsi püsivuse osas. Teades umbkaudset ajalimiiti, võime enam-vähem aimata ja juhtida maapealset narratiivi, kuid kas lõpmatus kõiksuses, mis pea kohal laiub, leidub ruumi ka uuestiolemiseks või vähemalt mingilgi kujul olnu tunnistamiseks? Võimalik, et Malkov ongi soovinud vaatajat lohutada, kujutades indiviidi elatud aega kosmosesse talletunud monumendina.
Pilk iseenda sisemistele rütmidele?
Kuigi näitusetervik tekitab võrdlusi universumi hõõgobjektidega, pole väljapandud kellad oma vormilt ja väljanägemiselt iseenesest ülemäära pöörased. Näib, et Malkov ongi tahtnud kellad teha taaskantavaks, luues neile pigem tagasihoidlike krutskitega kuued. Ühe näitusetöö kohta saan vihje, et see sisaldab kellamehhanismi, mis tulekahju üle elanud. Malkov on kella südame terveks ravinud ja nüüd võib viimane olnust hoolimata edasi tiksuda. On huvitav mõelda, kuidas aeg ise nagu taltsutamatu mära peatumata edasi sööstab. Mõnel hetkel võib küll näida, et ta seisatab, kuid kuidas me ka ei ihkaks, sel kratist kinni krabada ja kauemaks jääma sundida ei saa.
Kellade keskele on sameti alt eenduvale lavatsile asetatud veel kellamehhanismi imepisikesed osad. Esiti on huvitav neid selliselt, kui peale etenduse lõppu veel publiku ette kummardama tulnud näitetruppi, silmast silma teretada. See on tragi tiim, kes puht füüsikale toetudes meie jaoks midagi hoomamatut kuidagimoodigi loetavaks püüab teha. Ootamatu paralleelina tunnetan äkitsi ka iseenda sisemust ning seda, kuidas süda lööb ja kõhupiirkonnas nõudlus kehakinnituse järele tõusnud on. Ei mõtle just iga päev, et organid, need töötavad minu nimel vahest rohkemgi kui ma ise. Ikka usinalt selleks, et nii palju, kui aega antud, saaks mina oma äranägemise järgi seda tarvitada.
Korraga tahavad igikestvad olelusküsimused end mulle kordamööda esitlema hakata ja panevad mind end päris pisukesena tundma. Töötame universumi kellavärgis, mis paraku pole nõnda evidentselt selgitatav kui mehhanismid kellas. Küll aga ei või kahelda, et olla osa sellest on ütlemata ilus ja turgutuseks tasub parasjagu käesoleva ajaressursi üle südamest rõõmustada. Ta on antud, et luua meeldejäävaid hetki, teha ootamatuid kannapöördeid või käia lihtsalt turvalist rada pidi. Lõpuks saab elatud elu meie enda nägu ja kui me vaataks tagasi oldud ajale, raamiks see nägu sekundeid ja minuteid, tunde ja päevi, mida omasime, nõnda nagu raamisid Malkovi teosed uue elu saanud ajanäitajaid.
|
Arvustus. Parandades universumi kellavärki
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esialgu võib Hop galeriis aset leidvast näitusest kogemata sootuks mööda kõndida. Tänavale paljastub läbi akende tühi valge tuba, kesk mida sammastub üksik valge kast. Kuigi niiviisi minimalismiga jahmataval ekspositsioonil võib teinekord olla oma eesmärk, ei näi siiski, et ruumis parasjagu midagi toimumas oleks. Avatud olemisega kellaajad uksel ning sõbraliku ilmega galeriiproua aknaveerel annavad aga alust arvata, et ruumis laiutav karbimürakas midagi vaadeldavat endas peidab.
Elutähtis ajamõõde
Kuna Tõnis Malkov on varasemalt silma ja kõrva jäänud ehtekunstnikuna, võib tema isikunäituselt esiti eeldada midagi ehistöös teostatut. Oma eelmise näitusega "Ehteruumid", kus lisaks ehetele oli Malkov loonud iga füüsilise teose juurde külastatava virtuaalruumi, andis kunstnik aga mõista, et ehtekunsti juures paelub teda võimalus lugusid jutustada ja vaatajat midagi uut avastama panna, kuid teha seda innovatiivselt, erinevaid meediume omavahel sidudes. Ka sedakorda paistab Malkov olevat enda jaoks midagi uut avastanud, tehes kannapöörde VR-i kui tulevikuteaduse juurest hoopis minevikku, võttes südameasjaks vanade mehaaniliste kellade taaskasutamise ja au sisse toomise.
"Ehitud aeg" kõlab küll kella poeetilise sünonüümina, kuid Malkovi hoiakust peegeldub, et pelgalt praktilise iluasjana ta kellasid ei käsitle. Ta rõhub kella elutähtsale funktsioonile – lugeda aega, resurssi, mis on piiratud ja garanteerimatu ning seeläbi inimesele kõige hinnalisem. Tõepoolest, tänasel päeval on meil katkematus haardes nutitelefon, mis ka ajanäitaja rolli täidab. Või kui soovimegi kella, siis sellist, mis serveeriks meile, mitu kanda ja varvast kulus õhtu hommikusse veeretamiseks, mitu lööki vaene süda selles virvarris vahele jättis ning mitu raksu seepeale öösel ühelt küljelt teisele kuutõbisena keerelda tuli. Mehaanilist kella hommikuse rituaalina üles keerates tuletan ise endale tihti meelde, et käesolev aeg on antud, et temast midagi ilusat voolida. Analoogkell aitab mul iga lüliga sel missioonil orienteeruda. Tegevusi ja esemeid rohkem mõtestades saab olulisemaks, et ajanäitaja minuga terve elutee kaasa käiks ning loeks üles ka viimased hetked. Innovaatilist ja lisavidinatega võrgutavat on aga nõnda palju, et tahaks seda kõike omada. Nii kiiresti kui üks taoline kaasaegne imevidin hävib, tekib jällegi uus ja me ei või sellest mitte ilma jääda, tahame ajaga nii-öelda kaasas käia.
Eksistentsiaalne pisendatus
Näituseruumis valitseb kogu ajakäsitlusega seonduvat seedides äkitsi tunne nagu viibiksin Minkowski kirjeldatud aegruumis. Tähendab, jopesahina saatel vanalinna kärast rahuliku vaakumina eraldatud vaiksesse galeriisse sisenedes ja sealset seisakut lõhkudes olen oma külaskäiguga justkui jälje selle ruumi neljandale mõõtmele ehk ajateljele tikkinud. Astun salapärase kasti juurde. Kui veel selle hetkeni ei võinud päriselt teada, kas on Malkov ehk hoopis mõne vanatüdruku veimevaka sisu kasti puistanud või kohalikku jõukat muumiat eksponeerib, siis lõpuks kujuneb avastus siiski ootuspäraseks. Ootuspärasus kestab aga vaid mõned viivud, kuni leian end silmitsi eksistentsiaalse pisendatusega.
Tõnis Malkovi näitus "Ehitud aeg" Autor/allikas: Sameliina Paurson
Napisõnaline kast keset kaamet ruumi hoiab enda kiiva koore all justkui väikest universumi. Üksteisest parajat vahe hoidvad kellad lebavad süsimustal sametil ja lasevad enda reflektsemad osad laelambil pea pimestavalt välja joonistada. Näib, nagu oleks see taevalaotus ühes päikesega, mida uurin. Kellad, mis mõjuvad kui tähed, meenutavad inimeseksolemise kõige keerulisemat osa – teadmatust iseenda olemuse ja eksistentsi püsivuse osas. Teades umbkaudset ajalimiiti, võime enam-vähem aimata ja juhtida maapealset narratiivi, kuid kas lõpmatus kõiksuses, mis pea kohal laiub, leidub ruumi ka uuestiolemiseks või vähemalt mingilgi kujul olnu tunnistamiseks? Võimalik, et Malkov ongi soovinud vaatajat lohutada, kujutades indiviidi elatud aega kosmosesse talletunud monumendina.
Pilk iseenda sisemistele rütmidele?
Kuigi näitusetervik tekitab võrdlusi universumi hõõgobjektidega, pole väljapandud kellad oma vormilt ja väljanägemiselt iseenesest ülemäära pöörased. Näib, et Malkov ongi tahtnud kellad teha taaskantavaks, luues neile pigem tagasihoidlike krutskitega kuued. Ühe näitusetöö kohta saan vihje, et see sisaldab kellamehhanismi, mis tulekahju üle elanud. Malkov on kella südame terveks ravinud ja nüüd võib viimane olnust hoolimata edasi tiksuda. On huvitav mõelda, kuidas aeg ise nagu taltsutamatu mära peatumata edasi sööstab. Mõnel hetkel võib küll näida, et ta seisatab, kuid kuidas me ka ei ihkaks, sel kratist kinni krabada ja kauemaks jääma sundida ei saa.
Kellade keskele on sameti alt eenduvale lavatsile asetatud veel kellamehhanismi imepisikesed osad. Esiti on huvitav neid selliselt, kui peale etenduse lõppu veel publiku ette kummardama tulnud näitetruppi, silmast silma teretada. See on tragi tiim, kes puht füüsikale toetudes meie jaoks midagi hoomamatut kuidagimoodigi loetavaks püüab teha. Ootamatu paralleelina tunnetan äkitsi ka iseenda sisemust ning seda, kuidas süda lööb ja kõhupiirkonnas nõudlus kehakinnituse järele tõusnud on. Ei mõtle just iga päev, et organid, need töötavad minu nimel vahest rohkemgi kui ma ise. Ikka usinalt selleks, et nii palju, kui aega antud, saaks mina oma äranägemise järgi seda tarvitada.
Korraga tahavad igikestvad olelusküsimused end mulle kordamööda esitlema hakata ja panevad mind end päris pisukesena tundma. Töötame universumi kellavärgis, mis paraku pole nõnda evidentselt selgitatav kui mehhanismid kellas. Küll aga ei või kahelda, et olla osa sellest on ütlemata ilus ja turgutuseks tasub parasjagu käesoleva ajaressursi üle südamest rõõmustada. Ta on antud, et luua meeldejäävaid hetki, teha ootamatuid kannapöördeid või käia lihtsalt turvalist rada pidi. Lõpuks saab elatud elu meie enda nägu ja kui me vaataks tagasi oldud ajale, raamiks see nägu sekundeid ja minuteid, tunde ja päevi, mida omasime, nõnda nagu raamisid Malkovi teosed uue elu saanud ajanäitajaid.
### Response:
Arvustus. Parandades universumi kellavärki
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Endine maailma esireket Barty võitis tänavu jaanuaris esmakordselt Austraalia lahtised ning lõpetas nõnda riigi 44 aastat kestnud ootuse kodusest tšempionist. Seejärel otsustas Barty märtsis karjäärile joone alla tõmmata.
Esmaspäeval andis Austraalia tenniseliit 26-aastasele Bartyle Newcombe'i medali ehk nimetas ta juba viiendat korda järjest riigi parimaks tennisistiks.
Alaliidu otsus pahandas aga Nick Kyrgiost, kes postitas Instagrami pildi, kus võrdleb enda tänavuseid saavutusi Barty omadega ning kirjutas kommentaariks: "ei mingit lugupidamist. Mind ei huvita..."
Nick Kyrgios ei olnud rahul Austraalia tenniseliidu otsusega aasta parima mängija tiitel anda Ashleigh Bartyle Autor/allikas: Kuvatõmmis
Maailma 22. reket jõudis sel hooajal esmakordselt kahel slämmiturniiril finaali, kui jäi Wimbledonis üksikmängu finaalis neljas setis alla Novak Djokovicile ning triumfeeris Austraalia lahtistel paarismängus koos Thanasi Kokkinakisega. Augustis võitis Kyrgios Washingtonis ATP 500 kategooria turniiri.
Kyrgiosil pole Austraalia alaliiduga olnud just parimad suhted, tänavu otsustas ta Davise karikasarja finaali jõudnud Austraalia tennisemeeskonna esindamise asemel osa võtta näidisturniiridest. "Kui Austraalia mind pisut rohkem omaks võtaks, äkki mängiksin ja tooksin võidukarika koju, aga kes teab," ütles ta eelmisel nädalal. "Mul pole lihtne unustada kõiki neid negatiivseid asju, mis on Austraalias minu või mu pere kohta öeldud. Nii et see on huvitav, et nad väga tahavad, et mängiksin, aga samas alati kritiseerivad mind."
|
Kyrgios jäi Austraalia aasta tennisisti auhinnata: see on lugupidamatu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endine maailma esireket Barty võitis tänavu jaanuaris esmakordselt Austraalia lahtised ning lõpetas nõnda riigi 44 aastat kestnud ootuse kodusest tšempionist. Seejärel otsustas Barty märtsis karjäärile joone alla tõmmata.
Esmaspäeval andis Austraalia tenniseliit 26-aastasele Bartyle Newcombe'i medali ehk nimetas ta juba viiendat korda järjest riigi parimaks tennisistiks.
Alaliidu otsus pahandas aga Nick Kyrgiost, kes postitas Instagrami pildi, kus võrdleb enda tänavuseid saavutusi Barty omadega ning kirjutas kommentaariks: "ei mingit lugupidamist. Mind ei huvita..."
Nick Kyrgios ei olnud rahul Austraalia tenniseliidu otsusega aasta parima mängija tiitel anda Ashleigh Bartyle Autor/allikas: Kuvatõmmis
Maailma 22. reket jõudis sel hooajal esmakordselt kahel slämmiturniiril finaali, kui jäi Wimbledonis üksikmängu finaalis neljas setis alla Novak Djokovicile ning triumfeeris Austraalia lahtistel paarismängus koos Thanasi Kokkinakisega. Augustis võitis Kyrgios Washingtonis ATP 500 kategooria turniiri.
Kyrgiosil pole Austraalia alaliiduga olnud just parimad suhted, tänavu otsustas ta Davise karikasarja finaali jõudnud Austraalia tennisemeeskonna esindamise asemel osa võtta näidisturniiridest. "Kui Austraalia mind pisut rohkem omaks võtaks, äkki mängiksin ja tooksin võidukarika koju, aga kes teab," ütles ta eelmisel nädalal. "Mul pole lihtne unustada kõiki neid negatiivseid asju, mis on Austraalias minu või mu pere kohta öeldud. Nii et see on huvitav, et nad väga tahavad, et mängiksin, aga samas alati kritiseerivad mind."
### Response:
Kyrgios jäi Austraalia aasta tennisisti auhinnata: see on lugupidamatu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusele määruse eelnõu, millega saaks koolilapsi vaktsineerida nende soovil ka kooliõed.
Madise sõnul tekitab eelnõu aga segadust ja vajab muutmist. "Nii tundlikul teemal tuleb olla täpne ja üheselt selge, lapsevanemate huvide ja hirmude ning arstide ja õdede töörahuga tuleb alati arvestada, nende elu ei tohi keerulisemaks teha, kui see niigi on," kirjutas Madise sotsiaalmeedias.
"Määruses ei tohi omavahel segada teemasid, mis kokku ei kuulu ja jätavad õigustatult mulje, justkui tehtaks laste ja noorte vaktsineerimise korralduses põhimõttelisi muudatusi. Seda ei saagi teha, sest seadus kehtib ja määrus ei saa seadust muuta," ütles Madise.
Madise märkis, et Eestis on vaktsineerimine seaduse järgi vabatahtlik ja alaealise vaktsineerimine otsustatakse lapsevanematega ühiselt. "Last ega noort ei tohi panna olukorda, kus ta satub koolis löögi alla oma pere valikute tõttu," märkis Madise.
Madise sõnul saab erandina vaktsineerimise üle otsustada kaalutlusvõimeline noor ehk alates 15.–16. eluaastast, kui ta selleks vanema nõusolekut ei saa.
"Määrused peavad olema selged ja seadusega kooskõlas. Ühtki arsti ega õde, sh kooliõde ei tohi sundida segase määruse ja seaduse koosmõju määratlema, igaüks isemoodi ja ebaõiglase surve all," ütles Madise.
Madise tõi seejuures välja, et immunoprofülaktika komisjoni seisukoha järgi ei ole terveid lapsi ega noori vaja vaktsineerida koroonaviiruse vastu ning end peaksid vaktsineerima eelkõige riskirühma kuuluvad inimesed.
Praegu puudub kooliõdedel ühtne regulatsioon, kuidas laste kaalutlusvõimet hinnata ja see pärsib neid seda tegema.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul peavad kooliõdede tehtavad protseduurid olema lapsevanematega eelnevalt kooskõlastatud. "Eestis on vaktsineerimine seaduse järgi vabatahtlik ja alaealise võimalik vaktsineerimine otsustatakse lapsevanematega koos. Loodan, et terviseküsimustes suudetakse hoiduda äärmuslikest lahendustest," ütles ta.
|
Madise: koolilaste vaktsineerimise eelnõu tekitab segadust ja vajab muutmist
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusele määruse eelnõu, millega saaks koolilapsi vaktsineerida nende soovil ka kooliõed.
Madise sõnul tekitab eelnõu aga segadust ja vajab muutmist. "Nii tundlikul teemal tuleb olla täpne ja üheselt selge, lapsevanemate huvide ja hirmude ning arstide ja õdede töörahuga tuleb alati arvestada, nende elu ei tohi keerulisemaks teha, kui see niigi on," kirjutas Madise sotsiaalmeedias.
"Määruses ei tohi omavahel segada teemasid, mis kokku ei kuulu ja jätavad õigustatult mulje, justkui tehtaks laste ja noorte vaktsineerimise korralduses põhimõttelisi muudatusi. Seda ei saagi teha, sest seadus kehtib ja määrus ei saa seadust muuta," ütles Madise.
Madise märkis, et Eestis on vaktsineerimine seaduse järgi vabatahtlik ja alaealise vaktsineerimine otsustatakse lapsevanematega ühiselt. "Last ega noort ei tohi panna olukorda, kus ta satub koolis löögi alla oma pere valikute tõttu," märkis Madise.
Madise sõnul saab erandina vaktsineerimise üle otsustada kaalutlusvõimeline noor ehk alates 15.–16. eluaastast, kui ta selleks vanema nõusolekut ei saa.
"Määrused peavad olema selged ja seadusega kooskõlas. Ühtki arsti ega õde, sh kooliõde ei tohi sundida segase määruse ja seaduse koosmõju määratlema, igaüks isemoodi ja ebaõiglase surve all," ütles Madise.
Madise tõi seejuures välja, et immunoprofülaktika komisjoni seisukoha järgi ei ole terveid lapsi ega noori vaja vaktsineerida koroonaviiruse vastu ning end peaksid vaktsineerima eelkõige riskirühma kuuluvad inimesed.
Praegu puudub kooliõdedel ühtne regulatsioon, kuidas laste kaalutlusvõimet hinnata ja see pärsib neid seda tegema.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul peavad kooliõdede tehtavad protseduurid olema lapsevanematega eelnevalt kooskõlastatud. "Eestis on vaktsineerimine seaduse järgi vabatahtlik ja alaealise võimalik vaktsineerimine otsustatakse lapsevanematega koos. Loodan, et terviseküsimustes suudetakse hoiduda äärmuslikest lahendustest," ütles ta.
### Response:
Madise: koolilaste vaktsineerimise eelnõu tekitab segadust ja vajab muutmist
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Loo väljaandmine ajastati luutsinapäevale, mis vana Juliuse kalendri järgi tähistab aasta pikimat ööd ning ühtlasi jõuluaja algust. "Selle sõnad ja meloodia on inspireeritud vanadest rahvakoraalidest ning lugu räägib aasta kõige pimedamast ajast ja sellest, kuidas olenemata päikesevalguse puudumisest on sisemine valgus meis endis alati olemas," selgitas bänd.
Oopuse süntesaatorimängija Johannes Ahun märkis, et "Öö varjus" on bändi ajaloo lühim lugu. "Võtsime eesmärgiks teha kolme minuti pikkune lugu. Aega jälgimata ning muusikat live 'is salvestades tuli sellest hoopis 2,5-minutiline lugu. See on meie kindel rekord!"
Singli juurde käiva pildi genereeris tehisintellekt, loo sõnad on kirjutanud Mari Meentalo, muusika autorid on Johannes Ahun ja Mari Meentalo.
|
Oopus andis välja uue singli "Öö varjud"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loo väljaandmine ajastati luutsinapäevale, mis vana Juliuse kalendri järgi tähistab aasta pikimat ööd ning ühtlasi jõuluaja algust. "Selle sõnad ja meloodia on inspireeritud vanadest rahvakoraalidest ning lugu räägib aasta kõige pimedamast ajast ja sellest, kuidas olenemata päikesevalguse puudumisest on sisemine valgus meis endis alati olemas," selgitas bänd.
Oopuse süntesaatorimängija Johannes Ahun märkis, et "Öö varjus" on bändi ajaloo lühim lugu. "Võtsime eesmärgiks teha kolme minuti pikkune lugu. Aega jälgimata ning muusikat live 'is salvestades tuli sellest hoopis 2,5-minutiline lugu. See on meie kindel rekord!"
Singli juurde käiva pildi genereeris tehisintellekt, loo sõnad on kirjutanud Mari Meentalo, muusika autorid on Johannes Ahun ja Mari Meentalo.
### Response:
Oopus andis välja uue singli "Öö varjud"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Avamängu võitis Fonte Bastardo 3:1. Seega vajavad tartlased edasipääsuks 3:0 või 3:1 võitu ning seejärel tuleb parem olla ka kuldses geimis.
Tartu meeskonda ootab Assooridel peetava mängu eel ees kurnav reis, sest lennatakse kolme lennuga ja kohale jõutakse teisipäeva hilisõhtul. Tagasi Tartusse jõutakse 16. detsembri õhtul ja päev hiljem tuleb juba mängida Aadu Luukase karikavõistluste finaalis Selver/TalTechiga.
Peatreener Alar Rikberg ütleb, et edu saavutamiseks tuleb mängida riskeerivamalt. "Tuleb üllatuse peale välja minna ja riskeerivat mängu näidata. Juurde on panna eelkõige teatud hetkedel külma pead säilitades. Kui suudame geimi keskpaigas veel tasavägises seisus olla, siis peab säilima väga hea keskendumine. Kui serv ei tööta, on Fonte Bastardo vastu suhteliselt võimatu saada. Seega on eesmärk nad võrgust kaugele saada ja siis juba tekivad variandid," kommenteeris Rikberg.
"Tulemuse mõttes – eesmärk on alustada hästi ja siis võib vastasel ka närv sisse tulla, et tekiks variant mäng kuldsesse geimi viia," lisas peatreener.
|
Tartu alustas kurnavat reisi eurosarja kordusmängule
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avamängu võitis Fonte Bastardo 3:1. Seega vajavad tartlased edasipääsuks 3:0 või 3:1 võitu ning seejärel tuleb parem olla ka kuldses geimis.
Tartu meeskonda ootab Assooridel peetava mängu eel ees kurnav reis, sest lennatakse kolme lennuga ja kohale jõutakse teisipäeva hilisõhtul. Tagasi Tartusse jõutakse 16. detsembri õhtul ja päev hiljem tuleb juba mängida Aadu Luukase karikavõistluste finaalis Selver/TalTechiga.
Peatreener Alar Rikberg ütleb, et edu saavutamiseks tuleb mängida riskeerivamalt. "Tuleb üllatuse peale välja minna ja riskeerivat mängu näidata. Juurde on panna eelkõige teatud hetkedel külma pead säilitades. Kui suudame geimi keskpaigas veel tasavägises seisus olla, siis peab säilima väga hea keskendumine. Kui serv ei tööta, on Fonte Bastardo vastu suhteliselt võimatu saada. Seega on eesmärk nad võrgust kaugele saada ja siis juba tekivad variandid," kommenteeris Rikberg.
"Tulemuse mõttes – eesmärk on alustada hästi ja siis võib vastasel ka närv sisse tulla, et tekiks variant mäng kuldsesse geimi viia," lisas peatreener.
### Response:
Tartu alustas kurnavat reisi eurosarja kordusmängule
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
India armee esindaja sõnul toimusid kokkupõrked Arunachal Pradesh osariigis, India kirdeosas.
Reutersi teatel sai vähemalt kuus India sõdurit lahingutes viga. Hiina valitsus pole veel olukorda kommenteerinud.
India armee teatel püüdsid mõlema riigi esindajad peale kokkupõrgete puhkemist olukorda deeskaleerida.
India kaitseminister Rajnath Singh teatas teisipäeval riigi parlamendile, et intsident on viidud arutamiseks diplomaatilisele tasandile.
Kaitseministri kinnitusel taandusid Hiina rahvavabastusarmee sõdurid oma positsioonidele India ohvitseride kiire reageeringu tõttu.
Hiina ja India vahel on üle 3400 kilomeetri pikkune kehvasti märgistatud piir, mida nimetatakse tegeliku kontrolli jooneks (Line of Actual Control).
Kahe tuumariigi vahel oli ohvriterohked lahingud 2020. aastal, kui hukkus vähemalt 20 India sõdurit ning 4 Hiina sõdurit.
2020. aasta lahingud toimusid täiel määral ilma tulirelvadeta ning see oli esimene hukkunutega kokkupõrge kahe riigi vahel 45 aasta jooksul.
Kahe tuumajõu vahel olid kokkupõrked piiril ka 2021. aastal India Sikkimi osariigi kandis.
Nii Hiina kui India leppisid septembris kokku, et taandavad oma üksused kahe riigi piirialalt Himaalaja mäestikus.
Indial on peale Hiina piiripinged ka Pakistaniga ning kahe riigi vahel on ka kontrolljoon (Line of Control) ametliku riigipiiri asemel.
|
Hiina ja India vägede vahel toimusid Himaalajas kokkupõrked
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
India armee esindaja sõnul toimusid kokkupõrked Arunachal Pradesh osariigis, India kirdeosas.
Reutersi teatel sai vähemalt kuus India sõdurit lahingutes viga. Hiina valitsus pole veel olukorda kommenteerinud.
India armee teatel püüdsid mõlema riigi esindajad peale kokkupõrgete puhkemist olukorda deeskaleerida.
India kaitseminister Rajnath Singh teatas teisipäeval riigi parlamendile, et intsident on viidud arutamiseks diplomaatilisele tasandile.
Kaitseministri kinnitusel taandusid Hiina rahvavabastusarmee sõdurid oma positsioonidele India ohvitseride kiire reageeringu tõttu.
Hiina ja India vahel on üle 3400 kilomeetri pikkune kehvasti märgistatud piir, mida nimetatakse tegeliku kontrolli jooneks (Line of Actual Control).
Kahe tuumariigi vahel oli ohvriterohked lahingud 2020. aastal, kui hukkus vähemalt 20 India sõdurit ning 4 Hiina sõdurit.
2020. aasta lahingud toimusid täiel määral ilma tulirelvadeta ning see oli esimene hukkunutega kokkupõrge kahe riigi vahel 45 aasta jooksul.
Kahe tuumajõu vahel olid kokkupõrked piiril ka 2021. aastal India Sikkimi osariigi kandis.
Nii Hiina kui India leppisid septembris kokku, et taandavad oma üksused kahe riigi piirialalt Himaalaja mäestikus.
Indial on peale Hiina piiripinged ka Pakistaniga ning kahe riigi vahel on ka kontrolljoon (Line of Control) ametliku riigipiiri asemel.
### Response:
Hiina ja India vägede vahel toimusid Himaalajas kokkupõrked
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Iga selline asi mõjub loomulikult halvasti. Aga ma arvan, et võrdlus nende riikide probleemidega ei ole kohane," ütles Paet vastuseks ERR-i viitele, et varasemalt on Euroopa Parlament süüdistanud Ungarit ja Poolat korruptsioonis. "Praegu on ikkagi tegemist mõne kahtlustusega ja seda kindlasti ei saa vaadelda süsteemse käitumisena. Lisaks tekitab minus küsimuse, mis mõte on üldse Kataril või mõnel muul riigil anda mõnele Euroopa Parlamendi liikmele tohutuid hüvesid, sest üks või kui neid isegi on neli, ei suuda mõjutada parlamendi otsuseid ega tööd," lisas ta.
Paet meenutas, et alles eelmisel plenaaristungil, Kataris alanud jalgpalli maailmameistrivõistluste ajal, võttis Euroopa Parlament vastu väga kriitilise otsuse Katari suhtes. "Ka see näitab väga selgelt, et sa võid ju mingitele tüüpidele maksta tohutuid summasid, aga tegelikult selleks, et üht või teist otsust parlamendis teha, on vaja on vaja nelisada inimest. Ka viisavabaduse otsus on lõpuks liikmesriikide otsus," rääkis ta.
"Nii et selles mõttes jääb hämaraks, mis mõtet üldse on üht, teist või kolmandat parlamendi liiget niimoodi üritada kuhugi mässida. Sest mõju on ikkagi väga-väga väike," tõdes ta.
Paet meenutas ka Kaili on praegu ajutiselt parlamendi asepresidendi kohalt kõrvaldatud, aga selleks, et ta üldse asepresidendi koha pealt tagasi kutsuda, on vaja parlamendi hääletust. Lisaks on sotside fraktsioon ta välja arvanud oma liikmeskonnast.
"Nii et sellised poliitilised sammud on parlament ju enamjaolt juba teinud. Mis puudutab õiguslikke ja kriminaalõiguslikke samme, siis need on täna Belgia riigi käes. Nii et noh, seda on siit kõrvalt raske kommenteerida, kui kaua ja mismoodi Belgia riik neid asju edasi menetleb," ütles ta. "Eks kella saab kõvasti lüüa. See, et parlamendis on üle seitsmesaja liikme ja kui nüüd on mõne liikme suhtes kahtlustus, siis propagandistlikult saab seda muidugi ära kasutada."
Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola peatas laupäeval parlamendi asepresidendi, korruptsioonikahtluse alla sattunud kreeklanna Kaili volitused. Europarlamendiga seotud viie inimese kinnipidamine Belgia politsei poolt on vaatlejate sõnul kaasa toonud Brüsselis viimaste aastate suurima korruptsiooniskandaali. Väidetavalt olid nad võtnud vastu sadu tuhandeid eurosid Katarilt, et selle huve Brüsselis esindada.
Suurem mure on Vene mõju
Paeti sõnul on hoopis suurem mure Venemaa mõju Euroopa Parlamendile.
"Sisuliselt on minu meelest palju suurem probleem see - ja sellest millegipärast sellise kõlavusega ei räägita - et siin on otseselt Vene mõjusfääris läbi aegade, isegi praegu Vene agressiooni ajal, sadakond Euroopa Parlamendi liiget," ütles Paet. "Kui vaadata hääletusi, kus isegi kõige elementaarsemates inimlikes asjades ikkagi umbkaudu sada Euroopa Parlamendi liiget hääletavad sellistele resolutsioonile vastu, mis Venemaalt midagi nõuavad või Venemaad hukka mõista või Ukrainat aidata tahavad. Minu meelest see on kümnetes, kui mitte sadades kordades tõsisem asi" rõhutas Paet.
"Ma tahaksin näha selle ümber ja nende saadikute ümber sellist müra. Nii et see on teatud mõttes on see ebaproportsionaalne," märkis ta.
"Muidugi, see on halb, kui kuskil on selline juhtum ja kui see nüüd ka tõendust leiab. Aga mõju Euroopale ja Euroopa julgeolekule on kordades ja kordades suurem selles, et siin parlamendis istub suur seltskond saadikuid, kes tuimalt ka Vene agressiooni ajal ikkagi esindavad siin Venemaa huve," tõdes Paet.
Olukord Ungariga tõstab teemaks ühehäälsuse nõude
Kommenteerides Ungari tegevust 18 miljardi euro suuruse laenu andmise takistamisel Ukrainale, tõi Paet esile ühehäälsuse nõude selliste otsuste juures.
"See on näide sellest, et tegelikult on ju mitu aastat olnud juba juttu sellest, et on teatud otsuseid, kus tuleks loobuda konsensuspõhimõttest. Nüüd me näeme järjest, mida see tegelikult tähendab, kui on konsensuse nõue sellistes otsustes ja kus üks või teine riik saab blokeerida kõigi ülejäänute tahte ja eriti sellistes väga karmides keerulistes oludes, nagu Vene agressioon Ukraina vastu on," rääkis Eesti eurosaadik ja endine kauane välisminister.
"Nii et nagu on ka hoiatatud ja nagu ma ka olen juba varem sellest rääkinud, et mingil hetkel võib see kujuneda ohtlikuks ja praegu ta selleks on juba kujunenud," tõdes Paet.
|
Paet: ühe saadiku korruptsioonist märksa hullem on saja saadiku Vene-meelsus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Iga selline asi mõjub loomulikult halvasti. Aga ma arvan, et võrdlus nende riikide probleemidega ei ole kohane," ütles Paet vastuseks ERR-i viitele, et varasemalt on Euroopa Parlament süüdistanud Ungarit ja Poolat korruptsioonis. "Praegu on ikkagi tegemist mõne kahtlustusega ja seda kindlasti ei saa vaadelda süsteemse käitumisena. Lisaks tekitab minus küsimuse, mis mõte on üldse Kataril või mõnel muul riigil anda mõnele Euroopa Parlamendi liikmele tohutuid hüvesid, sest üks või kui neid isegi on neli, ei suuda mõjutada parlamendi otsuseid ega tööd," lisas ta.
Paet meenutas, et alles eelmisel plenaaristungil, Kataris alanud jalgpalli maailmameistrivõistluste ajal, võttis Euroopa Parlament vastu väga kriitilise otsuse Katari suhtes. "Ka see näitab väga selgelt, et sa võid ju mingitele tüüpidele maksta tohutuid summasid, aga tegelikult selleks, et üht või teist otsust parlamendis teha, on vaja on vaja nelisada inimest. Ka viisavabaduse otsus on lõpuks liikmesriikide otsus," rääkis ta.
"Nii et selles mõttes jääb hämaraks, mis mõtet üldse on üht, teist või kolmandat parlamendi liiget niimoodi üritada kuhugi mässida. Sest mõju on ikkagi väga-väga väike," tõdes ta.
Paet meenutas ka Kaili on praegu ajutiselt parlamendi asepresidendi kohalt kõrvaldatud, aga selleks, et ta üldse asepresidendi koha pealt tagasi kutsuda, on vaja parlamendi hääletust. Lisaks on sotside fraktsioon ta välja arvanud oma liikmeskonnast.
"Nii et sellised poliitilised sammud on parlament ju enamjaolt juba teinud. Mis puudutab õiguslikke ja kriminaalõiguslikke samme, siis need on täna Belgia riigi käes. Nii et noh, seda on siit kõrvalt raske kommenteerida, kui kaua ja mismoodi Belgia riik neid asju edasi menetleb," ütles ta. "Eks kella saab kõvasti lüüa. See, et parlamendis on üle seitsmesaja liikme ja kui nüüd on mõne liikme suhtes kahtlustus, siis propagandistlikult saab seda muidugi ära kasutada."
Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola peatas laupäeval parlamendi asepresidendi, korruptsioonikahtluse alla sattunud kreeklanna Kaili volitused. Europarlamendiga seotud viie inimese kinnipidamine Belgia politsei poolt on vaatlejate sõnul kaasa toonud Brüsselis viimaste aastate suurima korruptsiooniskandaali. Väidetavalt olid nad võtnud vastu sadu tuhandeid eurosid Katarilt, et selle huve Brüsselis esindada.
Suurem mure on Vene mõju
Paeti sõnul on hoopis suurem mure Venemaa mõju Euroopa Parlamendile.
"Sisuliselt on minu meelest palju suurem probleem see - ja sellest millegipärast sellise kõlavusega ei räägita - et siin on otseselt Vene mõjusfääris läbi aegade, isegi praegu Vene agressiooni ajal, sadakond Euroopa Parlamendi liiget," ütles Paet. "Kui vaadata hääletusi, kus isegi kõige elementaarsemates inimlikes asjades ikkagi umbkaudu sada Euroopa Parlamendi liiget hääletavad sellistele resolutsioonile vastu, mis Venemaalt midagi nõuavad või Venemaad hukka mõista või Ukrainat aidata tahavad. Minu meelest see on kümnetes, kui mitte sadades kordades tõsisem asi" rõhutas Paet.
"Ma tahaksin näha selle ümber ja nende saadikute ümber sellist müra. Nii et see on teatud mõttes on see ebaproportsionaalne," märkis ta.
"Muidugi, see on halb, kui kuskil on selline juhtum ja kui see nüüd ka tõendust leiab. Aga mõju Euroopale ja Euroopa julgeolekule on kordades ja kordades suurem selles, et siin parlamendis istub suur seltskond saadikuid, kes tuimalt ka Vene agressiooni ajal ikkagi esindavad siin Venemaa huve," tõdes Paet.
Olukord Ungariga tõstab teemaks ühehäälsuse nõude
Kommenteerides Ungari tegevust 18 miljardi euro suuruse laenu andmise takistamisel Ukrainale, tõi Paet esile ühehäälsuse nõude selliste otsuste juures.
"See on näide sellest, et tegelikult on ju mitu aastat olnud juba juttu sellest, et on teatud otsuseid, kus tuleks loobuda konsensuspõhimõttest. Nüüd me näeme järjest, mida see tegelikult tähendab, kui on konsensuse nõue sellistes otsustes ja kus üks või teine riik saab blokeerida kõigi ülejäänute tahte ja eriti sellistes väga karmides keerulistes oludes, nagu Vene agressioon Ukraina vastu on," rääkis Eesti eurosaadik ja endine kauane välisminister.
"Nii et nagu on ka hoiatatud ja nagu ma ka olen juba varem sellest rääkinud, et mingil hetkel võib see kujuneda ohtlikuks ja praegu ta selleks on juba kujunenud," tõdes Paet.
### Response:
Paet: ühe saadiku korruptsioonist märksa hullem on saja saadiku Vene-meelsus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
54-aastane prantslane on alates 2017. aastast olnud Alfa Romeo tegevdirektoriks. Ferrari praegune pealik Mattia Binotto lahkub käesoleva aasta lõpus ametist.
"Oma karjääri jooksul on Fred edukalt sidunud oma tehnilised tugevused insenerina võimega tuua sõitjatest ja võistkondadest välja parim," rääkis Ferrari tegevjuht Benedetto Vigna. "See lähenemine ja tema juhiomadused on, mida Ferraris edasiliikumiseks vajame."
"Eluaegse mootorispordi huvilisena tähistab Ferrari minu jaoks autospordi absoluutset tippu," sõnas Vasseur. "Ootan väga Maranellos talendika ja kirgliku tiimiga töötamist, et hoida Scuderia ajalugu ja pärandit au sees."
Pärast Jean Todti võistkonna juurest lahkumist 2007. aastal on Ferrari juhte otsinud tiimisiseselt. Todti mantlipärija Stefano Domenicali oli eelnevalt Ferrari spordidirektoriks, 2014. aastal temalt töö üle võtnud Marco Mattiacci Ferrari Põhja-Ameerika divisjoni juhiks ning Maurizio Arrivabene ja talle järgnenud Mattia Binotto Ferrariga seotud enam kui 20 aastat.
|
Ferrari uueks pealikuks saab senine Alfa Romeo juht
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
54-aastane prantslane on alates 2017. aastast olnud Alfa Romeo tegevdirektoriks. Ferrari praegune pealik Mattia Binotto lahkub käesoleva aasta lõpus ametist.
"Oma karjääri jooksul on Fred edukalt sidunud oma tehnilised tugevused insenerina võimega tuua sõitjatest ja võistkondadest välja parim," rääkis Ferrari tegevjuht Benedetto Vigna. "See lähenemine ja tema juhiomadused on, mida Ferraris edasiliikumiseks vajame."
"Eluaegse mootorispordi huvilisena tähistab Ferrari minu jaoks autospordi absoluutset tippu," sõnas Vasseur. "Ootan väga Maranellos talendika ja kirgliku tiimiga töötamist, et hoida Scuderia ajalugu ja pärandit au sees."
Pärast Jean Todti võistkonna juurest lahkumist 2007. aastal on Ferrari juhte otsinud tiimisiseselt. Todti mantlipärija Stefano Domenicali oli eelnevalt Ferrari spordidirektoriks, 2014. aastal temalt töö üle võtnud Marco Mattiacci Ferrari Põhja-Ameerika divisjoni juhiks ning Maurizio Arrivabene ja talle järgnenud Mattia Binotto Ferrariga seotud enam kui 20 aastat.
### Response:
Ferrari uueks pealikuks saab senine Alfa Romeo juht
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Elektrilevi andmetel puudus teisipäeval kella 11 seisuga vool veel 2800 Saaremaa majapidamisel.
Hiiumaal oli varahommikuse seisuga kaheksa katkestust ning ilma elektrita 539 tarbijat. Harjumaal oli seitsme katkestuse tõttu elektrita 557 ning Lääne-Virumaal kümne katkestuse tõttu 140 tarbijat.
Elektrikatkestuste laine vallandas ööl vastu laupäeva Lääne-Eestis alanud suur lumesadu ning vahepeal parandatud riketele tõi lisa esmaspäeval üle Eesti käinud lumetorm.
Esmaspäeva õhtul oli Elektrilevi teatel Saaremaal elektrita umbes 3600 klienti ja Mandri-Eestis umbes 2000. Päeva jooksul tõi ettevõte elektri tagasi Saaremaal umbes 2000 kliendile. Tööd jätkuvad koostöös Saaremaa kriisikomisjoni, päästeameti, merepääste ja vabatahtlikega veelgi suuremate jõududega.
Elektrilevi teatas hommikul, et saadab Saaremaale järjest juurde elektrigeneraatoreid ning nende paigutuse määrab Elektrilevi koos Saaremaa kriisikomisjoniga.
Elektrilevi: suurem osa saab saartel voolu tagasi hiljemalt kolmapäeval
Saaremaale ja Hiiumaale saatis Elektrilevi ka uusi rikkebrigaade. Praegu töötab Saaremaal ööpäev ringi 29 brigaadi ja otsitakse veel lisameeskondi. Ka Hiiumaale liikusid rikkeid likvideerima lisajõud.
Elektrilevi rikkebrigaadid püüavad saartel suurema osa elektrikatkestustest kolmapäeva õhtuks likvideerida ning mandril juba teisipäeva jooksul voolu tagasi tuua, aga mõnede elektriliinide remont või kesta nädala lõpuni, ütles ettevõtte juht Mihkel Härm.
Härm rääkis teisipäeval "Terevisioonis", et üle Eesti on praegu tööl 50-60 rikkebrigaadi, neist pooled saartel. Saaremaal ja Hiiumaal on praegu rohkem brigaade liine remontimas kui kunagi varem on olnud, rõhutas ta.
"Mandriosas loodame teisipäeva õhtuks peaaegu kõik rikked likvideerida. Saarte kohta saan öelda, et suurem hulk rikkeid saab tänase-homse jooksul tehtud, aga osa jääb kuni nädala lõpuni," ütles Elektrilevi juht. Ta selgitas, et igale poole rikkebrigaade ei jätku ning seetõttu valitakse tööd selle järgi, kus elekter on juba kauem ära olnud – näiteks on kohti, kus varustus katkes juba kolmapäeval-neljapäeval.
"Siis võtame fookusesse need liinid, mille taga on kortermajad, veepumplad ja reoveepuhastid. Üksikud metsatalud jäävad kahjuks viimasteks," lisas Härm.
Ta ütles, et tahaks ka saartele paremaid lubadusi anda, aga kuna on pidanud varasematest lubadustest taganema, siis ei taha ülemäära optimistlik olla.
Rääkides, mis on peamine katkestuste põhjus, tõi Härm välja ööl vastu laupäeva saartel sadama hakanud jäävihma. See tekitas liinidel jääkihi, mis lõhkusid liine korraga kümnetes kohtades, lisaks kukkusid puud peale. Parandustöid raskendab ka see, et kohati on lumi meestele rinnuni, lisas ta.
Küsimusele, kas liinide koridorid metsades olid puhtad, tõdes Härm, et hooldus oleks võinud paremini teha, aga algpõhjus on katkestusele see, et liinide kaitsevööndi praeguse laiusega ulatuvad puud ikkagi liinidele kukkuma.
Tema sõnul kulutab Elektrilevi aastas hooldusele ja remondile paarkümmend miljonit eurot, sellest võsa eemaldamisele kolm-neli miljonit. "Kindlasti võiks see summa suurem olla," ütles Härm.
Vastates Saaremaa vallavanema kriitikale, tunnistas Härm, et Elektrilevi esimene ohuhinnang oli natukene positiivsem. "Koha peal selgus, et üks rike võib tähendada ka 27 kohta, kus liini tuleb parandada. Laupäeval tegime ohuhinnangu ümber ja tänaseks kriisihinnang tõstetud kõrgeimale võimalikule tasemele ja seetõttu seal ka tööl nüüd rekordarv brigaade," rääkis ta.
Tulevikus võiks Elektrilevi suuta koostada paremaid ohuhinnanguid ja kasvõi üle reageerida, et suuta rikkeid kiiremini likvideerida, märkis Härm.
|
Eestis on elektrita 4000 klienti
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elektrilevi andmetel puudus teisipäeval kella 11 seisuga vool veel 2800 Saaremaa majapidamisel.
Hiiumaal oli varahommikuse seisuga kaheksa katkestust ning ilma elektrita 539 tarbijat. Harjumaal oli seitsme katkestuse tõttu elektrita 557 ning Lääne-Virumaal kümne katkestuse tõttu 140 tarbijat.
Elektrikatkestuste laine vallandas ööl vastu laupäeva Lääne-Eestis alanud suur lumesadu ning vahepeal parandatud riketele tõi lisa esmaspäeval üle Eesti käinud lumetorm.
Esmaspäeva õhtul oli Elektrilevi teatel Saaremaal elektrita umbes 3600 klienti ja Mandri-Eestis umbes 2000. Päeva jooksul tõi ettevõte elektri tagasi Saaremaal umbes 2000 kliendile. Tööd jätkuvad koostöös Saaremaa kriisikomisjoni, päästeameti, merepääste ja vabatahtlikega veelgi suuremate jõududega.
Elektrilevi teatas hommikul, et saadab Saaremaale järjest juurde elektrigeneraatoreid ning nende paigutuse määrab Elektrilevi koos Saaremaa kriisikomisjoniga.
Elektrilevi: suurem osa saab saartel voolu tagasi hiljemalt kolmapäeval
Saaremaale ja Hiiumaale saatis Elektrilevi ka uusi rikkebrigaade. Praegu töötab Saaremaal ööpäev ringi 29 brigaadi ja otsitakse veel lisameeskondi. Ka Hiiumaale liikusid rikkeid likvideerima lisajõud.
Elektrilevi rikkebrigaadid püüavad saartel suurema osa elektrikatkestustest kolmapäeva õhtuks likvideerida ning mandril juba teisipäeva jooksul voolu tagasi tuua, aga mõnede elektriliinide remont või kesta nädala lõpuni, ütles ettevõtte juht Mihkel Härm.
Härm rääkis teisipäeval "Terevisioonis", et üle Eesti on praegu tööl 50-60 rikkebrigaadi, neist pooled saartel. Saaremaal ja Hiiumaal on praegu rohkem brigaade liine remontimas kui kunagi varem on olnud, rõhutas ta.
"Mandriosas loodame teisipäeva õhtuks peaaegu kõik rikked likvideerida. Saarte kohta saan öelda, et suurem hulk rikkeid saab tänase-homse jooksul tehtud, aga osa jääb kuni nädala lõpuni," ütles Elektrilevi juht. Ta selgitas, et igale poole rikkebrigaade ei jätku ning seetõttu valitakse tööd selle järgi, kus elekter on juba kauem ära olnud – näiteks on kohti, kus varustus katkes juba kolmapäeval-neljapäeval.
"Siis võtame fookusesse need liinid, mille taga on kortermajad, veepumplad ja reoveepuhastid. Üksikud metsatalud jäävad kahjuks viimasteks," lisas Härm.
Ta ütles, et tahaks ka saartele paremaid lubadusi anda, aga kuna on pidanud varasematest lubadustest taganema, siis ei taha ülemäära optimistlik olla.
Rääkides, mis on peamine katkestuste põhjus, tõi Härm välja ööl vastu laupäeva saartel sadama hakanud jäävihma. See tekitas liinidel jääkihi, mis lõhkusid liine korraga kümnetes kohtades, lisaks kukkusid puud peale. Parandustöid raskendab ka see, et kohati on lumi meestele rinnuni, lisas ta.
Küsimusele, kas liinide koridorid metsades olid puhtad, tõdes Härm, et hooldus oleks võinud paremini teha, aga algpõhjus on katkestusele see, et liinide kaitsevööndi praeguse laiusega ulatuvad puud ikkagi liinidele kukkuma.
Tema sõnul kulutab Elektrilevi aastas hooldusele ja remondile paarkümmend miljonit eurot, sellest võsa eemaldamisele kolm-neli miljonit. "Kindlasti võiks see summa suurem olla," ütles Härm.
Vastates Saaremaa vallavanema kriitikale, tunnistas Härm, et Elektrilevi esimene ohuhinnang oli natukene positiivsem. "Koha peal selgus, et üks rike võib tähendada ka 27 kohta, kus liini tuleb parandada. Laupäeval tegime ohuhinnangu ümber ja tänaseks kriisihinnang tõstetud kõrgeimale võimalikule tasemele ja seetõttu seal ka tööl nüüd rekordarv brigaade," rääkis ta.
Tulevikus võiks Elektrilevi suuta koostada paremaid ohuhinnanguid ja kasvõi üle reageerida, et suuta rikkeid kiiremini likvideerida, märkis Härm.
### Response:
Eestis on elektrita 4000 klienti
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Septembris 80 aasta juubelit tähistanud Schäuble sai Bundestagi liikmeks 1972. aastal. Ta on olnud ka nii siseminister kui ka rahandusminister. 12. oktoobril 1990. aastal langes ta atentaadi ohvriks, mille järel jäi mees elu lõpuni ratastooli.
Intervjuus Tagesschaule vaatas Schäuble tagasi nii oma poliitikukarjäärile, talle tehtud atentaadikatsele kui ka sellele, mis toimub praegu maailma poliitikas.
Ta ütles, et nii poliitika kui ka maailm on palju muutunud ja eeskätt avaldub see protsesside ja muutuste kiiruses. Ta lisas, et praegu julgeolekupoliitikas toimuv on ka demokraatia stressiproov.
"Kliimamuutused, koroonapandeemia, sõda Ukrainas, drastiliselt kerkinud energiakulud jne on teemad, millega Euroopa demokraatia peab hakkama saama."
Kuid Schäuble ei karda, et demokraatlik süsteem võiks kuidagi eksistentsiaalselt löögi all olla.
"Kriisid on alati ka võimalused," tunnistas Schäuble. Ja lisas, et vaba demokraatia on endiselt vaieldamatult parim valitsemisvorm. Ta kritiseeris neid, kes demokraatias kahtlesid ja viitasid Hiina süsteemi tõhususele.
"Nii Moskva kui ka Hiina diktaatorid kardavad demokraatia atraktiivsust," ütles Schäuble. "Aga me peame näitama, et demokraatia on tõhus ja ka konkurentsivõimeline. See on meie vastutus," ütles CDU poliitik.
Rääkides sõjast Ukrainas, ütles Schäuble, et Ukraina on toonud tohutuid ohvreid, et oma iseseisvust kaitsta ja säilitada. Rääkides võimalikest rahuläbirääkimistest Venemaa ja Vladimir Putiniga, vastas Schäuble, et ühel hetkel saab see sõda läbi ja saabub aeg läbirääkimistest, aga ennekõike tuleb lähtuda Ukraina soovidest.
Aastatel 2005–2009 siseminister ja 2009–2017 rahandusminister olnud Schäuble on juba 2014. aastast kritiseerinud Saksamaa ühepoolset energeetilist sõltuvust Venemaast. Ehk ajast, kui Venemaa vallutas Krimmi poolsaare.
Ta kordas seda ka nüüd: "Me teadsime seda, aga me ei tahtnud seda tunnistada."
Samas tunnistas Schäuble, et on ajas ka ise palju oma tegevusi ümber pidanud hindama. Näiteks tegi ta aastatel 2005–2009 koostööd Venemaa kolleegiga võitluses islamiterrorismi vastu.
"Kuid täna ma mõtlen, kas Groznõi pommitamine Tšetšeenias oli ikka terrorismivastane võitlus," sõnas Schäuble.
Novembris 1990 ehk kuus nädalat pärast atentaadikatset läheb Wolfgang Schäuble esimesele pressikonverentsile taastusravikliinikus. Autor/allikas: SCANPIX/DPA
|
Schäuble: me teadsime, aga ei tahtnud tunnistada ühepoolset sõltuvust Venemaast
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Septembris 80 aasta juubelit tähistanud Schäuble sai Bundestagi liikmeks 1972. aastal. Ta on olnud ka nii siseminister kui ka rahandusminister. 12. oktoobril 1990. aastal langes ta atentaadi ohvriks, mille järel jäi mees elu lõpuni ratastooli.
Intervjuus Tagesschaule vaatas Schäuble tagasi nii oma poliitikukarjäärile, talle tehtud atentaadikatsele kui ka sellele, mis toimub praegu maailma poliitikas.
Ta ütles, et nii poliitika kui ka maailm on palju muutunud ja eeskätt avaldub see protsesside ja muutuste kiiruses. Ta lisas, et praegu julgeolekupoliitikas toimuv on ka demokraatia stressiproov.
"Kliimamuutused, koroonapandeemia, sõda Ukrainas, drastiliselt kerkinud energiakulud jne on teemad, millega Euroopa demokraatia peab hakkama saama."
Kuid Schäuble ei karda, et demokraatlik süsteem võiks kuidagi eksistentsiaalselt löögi all olla.
"Kriisid on alati ka võimalused," tunnistas Schäuble. Ja lisas, et vaba demokraatia on endiselt vaieldamatult parim valitsemisvorm. Ta kritiseeris neid, kes demokraatias kahtlesid ja viitasid Hiina süsteemi tõhususele.
"Nii Moskva kui ka Hiina diktaatorid kardavad demokraatia atraktiivsust," ütles Schäuble. "Aga me peame näitama, et demokraatia on tõhus ja ka konkurentsivõimeline. See on meie vastutus," ütles CDU poliitik.
Rääkides sõjast Ukrainas, ütles Schäuble, et Ukraina on toonud tohutuid ohvreid, et oma iseseisvust kaitsta ja säilitada. Rääkides võimalikest rahuläbirääkimistest Venemaa ja Vladimir Putiniga, vastas Schäuble, et ühel hetkel saab see sõda läbi ja saabub aeg läbirääkimistest, aga ennekõike tuleb lähtuda Ukraina soovidest.
Aastatel 2005–2009 siseminister ja 2009–2017 rahandusminister olnud Schäuble on juba 2014. aastast kritiseerinud Saksamaa ühepoolset energeetilist sõltuvust Venemaast. Ehk ajast, kui Venemaa vallutas Krimmi poolsaare.
Ta kordas seda ka nüüd: "Me teadsime seda, aga me ei tahtnud seda tunnistada."
Samas tunnistas Schäuble, et on ajas ka ise palju oma tegevusi ümber pidanud hindama. Näiteks tegi ta aastatel 2005–2009 koostööd Venemaa kolleegiga võitluses islamiterrorismi vastu.
"Kuid täna ma mõtlen, kas Groznõi pommitamine Tšetšeenias oli ikka terrorismivastane võitlus," sõnas Schäuble.
Novembris 1990 ehk kuus nädalat pärast atentaadikatset läheb Wolfgang Schäuble esimesele pressikonverentsile taastusravikliinikus. Autor/allikas: SCANPIX/DPA
### Response:
Schäuble: me teadsime, aga ei tahtnud tunnistada ühepoolset sõltuvust Venemaast
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.