instruction
stringclasses 3
values | input
stringlengths 0
388k
| output
stringlengths 1
59.4k
| text
stringlengths 246
388k
|
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Ajalehe The Wall Street Journal küsitletud majandusteadlased prognoosisid, et Hiina eksport langeb novembris kaks protsenti.
Majandusteadlaste sõnul võivad viimased andmed näidata, et 2021. aastal ülemaailmset kasvu toetanud kaubanduse buum on läbi saamas. Lääneriikide keskpangad tõstavad intressimäärasid, mis vähendab nõudlust Hiina kaupade järele, vahendas The Wall Street Journal.
Rahvusvaheline valuutafond (IMF) prognoosis oktoobris, et 2023. aasta globaalne majanduskasv tuleb väiksem, kui seda näitas varasem prognoos. IMF prognoosib, et globaalne majandus kasvab 2023. aastal 2,7 protsenti. Aasta alguses prognoosis IMF, et globaalne majandus kasvab 3,2 protsenti.
Hiina kompartei leevendab nüüd koroonapiiranguid, võimud tahavad riigis suurendada tarbimist. Paljud majandusteadlased hoiatasid siiski, et ühiskonna taasavamine ei too kaasa kiiret majanduslikku taastumist.
"See on hea uudis, et tunneli lõpus on näha valgust. Sellegipoolest saab taasavamine olema väga keeruline," ütles uuringufirma Gavekal Dragonomics analüütik Christopher Beddor.
Hiina eksport USA-sse langes neljandat kuud järjest, vähenes ka kaupade müük Euroopa Liitu.
Hiina import langes novembris aastases võrdluses 11 protsenti. See oli viimase 30 kuu suurim langus. Majandusteadlased prognoosisid, et import kahaneb novembris neli protsenti. Hiina kinnisvaraturg on languses, seetõttu ostab riik vähem toorainet välismaalt.
Ametlike andmete kohaselt oli Hiina kaubanduse ülejääk novembris 70 miljardit dollarit. Oktoobris oli see 85 miljardit dollarit.
|
Hiina eksport langes novembris 8,7 protsenti
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajalehe The Wall Street Journal küsitletud majandusteadlased prognoosisid, et Hiina eksport langeb novembris kaks protsenti.
Majandusteadlaste sõnul võivad viimased andmed näidata, et 2021. aastal ülemaailmset kasvu toetanud kaubanduse buum on läbi saamas. Lääneriikide keskpangad tõstavad intressimäärasid, mis vähendab nõudlust Hiina kaupade järele, vahendas The Wall Street Journal.
Rahvusvaheline valuutafond (IMF) prognoosis oktoobris, et 2023. aasta globaalne majanduskasv tuleb väiksem, kui seda näitas varasem prognoos. IMF prognoosib, et globaalne majandus kasvab 2023. aastal 2,7 protsenti. Aasta alguses prognoosis IMF, et globaalne majandus kasvab 3,2 protsenti.
Hiina kompartei leevendab nüüd koroonapiiranguid, võimud tahavad riigis suurendada tarbimist. Paljud majandusteadlased hoiatasid siiski, et ühiskonna taasavamine ei too kaasa kiiret majanduslikku taastumist.
"See on hea uudis, et tunneli lõpus on näha valgust. Sellegipoolest saab taasavamine olema väga keeruline," ütles uuringufirma Gavekal Dragonomics analüütik Christopher Beddor.
Hiina eksport USA-sse langes neljandat kuud järjest, vähenes ka kaupade müük Euroopa Liitu.
Hiina import langes novembris aastases võrdluses 11 protsenti. See oli viimase 30 kuu suurim langus. Majandusteadlased prognoosisid, et import kahaneb novembris neli protsenti. Hiina kinnisvaraturg on languses, seetõttu ostab riik vähem toorainet välismaalt.
Ametlike andmete kohaselt oli Hiina kaubanduse ülejääk novembris 70 miljardit dollarit. Oktoobris oli see 85 miljardit dollarit.
### Response:
Hiina eksport langes novembris 8,7 protsenti
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Viimastel andmetel on Tartu Ülikoolis kodakondsuse põhjal viiendik töötajatest välismaalased ja doktorantidest kolmandik. Neid on niisiis üsna palju," ütleb Tartu Ülikooli keelepoliitika teadur Kerttu Rozenvalde. See tähendab, et oma igapäevases asjaajamises on ülikool paratamatult mitmekeelne keskkond.
"Viimastel andmetel on Tartu Ülikoolis kodakondsuse põhjal viiendik töötajatest välismaalased ja doktorantidest kolmandik."
Milline keel millises suhtlusolukorras valitakse ja millest see valik sõltub, oligi Rozenvalde järeldoktorantuuri uurimisprojekti teema. Ta vaatles viiel kursusel 2021. aasta veebruarist 2022. aasta veebruarini osalejate keelevalikuid ja tegi nendega sel teemal ligi 60 intervjuud. Koos eesti keele võõrkeelena professori Birute Klaas-Langiga kirjutab ta nüüd, et mitmekeelsus ei tähenda kindlasti ainult eesti- ja ingliskeelset suhtlust.
Inglise keel kui ühine suhtluskeel
"Iga keeleolukord kujuneb kohapeal," tõdeb Kerttu Rozenvalde. Inimesed tahavad tema sõnul mõista ja olla mõistetud. Töises ülikoolis saadab suhtlust ka surve, et see oleks võimalikult tõhus. "Teisisõnu, kui kümnest inimesest koosolekuruumis üks eesti keelt ei oska, aga kõik oskavad ja on valmis suhtlema inglise keeles, siis kõnelevad nad loomulikult inglise keeles," näitlikustab Rozenvalde.
Birute Klaas-Langi sõnul võttis Tartu Ülikool 2020. aastal vastu uued keele- ja rahvusvahelistumise põhimõtted. Seal olid korraga tähelepanu all nii eesti keele kestlikkus kui ka rahvusvahelise personali kaasatus. "Samas, kui me Kerttuga tegime oma intervjuusid ja ankeetküsitlust, siis selgus, et ega töötajad ise nendest keelepõhimõtetest eriti palju ei tea," meenutab professor. Nii valitaksegi mitmekeelses seltskonnas suhtluskeeleks tihti lihtsalt inglise keel.
"Iga keeleolukord kujuneb kohapeal."
Rozenvalde sõnul oleks siinkohal eesti keele hoidmise nimel vaja rakendada ülevalt alla keelepoliitikat, mis loob eesti keelele kestliku arengu võimalused akadeemilises keskkonnas. See tähendab, et riigiga halduslepingu sõlminud ülikool võtab kohustuse õpetada järeltulevale akadeemilisele põlvele, sealhulgas välisdoktorantidele, eesti keelt. "Samas on väga oluline, et kokku lepitud põhimõtted ei jääks lihtsalt paberile," märgib Klaas-Lang.
Nii peab ülikool uurijate sõnul tehnilised lahendused ette läbi mõtlema ja nendesse raha panustama. "Näiteks ülikooli nõukogus, kus on väga hästi toetatud keeletehnoloogiline tugi, on koosolekud rööpkeelsed," toob professor välja. Nõukogu 11 liikmest on kaks küll välismaalased, ent kolleegide eestikeelne jutt saab neile mõistetavaks kas kõrvaklappides jooksva tõlke või sosintõlke kaudu. Klaas-Langi sõnul on väga oluline, et keegi ei tunneks ennast keele tõttu kõrvalejäetuna.
"Samas on väga oluline, et kokku lepitud põhimõtted ei jääks lihtsalt paberile."
Lühiajalise töölepinguga välismaiste töötajate või doktorantide puhul jätab olukord aga praegu rohkem soovida. "Kui eeldame, et doktorandi nelja aasta sisse peavad mahtuma ka ulatuslikud keeleõpingud, kus ta saavutab kas B1 või B2 keeletaseme, siis loodan, et me loome ka tingimused," märgib Klaas-Lang. Täpsemalt võiks ülikooli pakutav keeleõpe mahtuda inimese tööaja sisse, mitte röövida temalt õhtuid ja nädalavahetusi.
Rozenvalde lisab, et ülikool ei teeni üksnes riigi huve, vaid on ka osa rahvusvahelisest tööturust. Lühiajaliste lepingutega välistöötajad peavad niisiis ühtaegu uurima, artikleid avaldama ja olema omal alal nähtavad, aga mõtlema ka järgmisele töökohale – see kõik kompab inimvõimete piire. "Nad tunnevad, et kui nad panustaks eesti keele õppimisse, võtaks see neilt ära tulevikuvõimalusi, kus nad peavad olema konkurentsivõimelised ka väljaspool Eestit," sedastab teadur.
Lubage "kohupiima ja kooki" osta
Kerttu Rozenvalde sõnul peab eesti keele kestlikkust tagav keelepoliitika toetuma inimeste tegelikule suhtlusele. "Tahan alati rõhutada, et eestikeelne inimene tänases ülikoolis on kas ühel või teisel määral eesti-ingliskeelne," märgib ta. Keelepoliitika ei tohiks niisiis tema sõnul tegeleda eesti keele hoidmise ja rahvusvahelistumisega kui kahe täiesti eraldi küsimusega. "Üksikisiku tasandil saavad need kokku," sõnab teadur.
"Eestikeelne inimene tänases ülikoolis on kas ühel või teisel määral eesti-ingliskeelne."
Birute Klaas-Lang tervitab Tartu Ülikooli vastu võetud keelepõhimõtteid, kus neid küsimusi ongi käsitletud koos. Eesti keele kõrval on seal rõhutatud mitmekeelsust, mis professori sõnul ei tähenda ainult inglise keelt. "Eesti keele kui suhteliselt väikese kasutajaskonnaga keele kestlikkusele mõjub hästi, kui edendame peale inglise keele ka muude keelte õppimist; ka väiksemaid ja meie lähiümbruse keeli võiks õppida," soovitab ta.
Ideaalis võiks Eesti inimesed Klaas-Langi sõnul jõuda tagasi piirideülese keeleoskuse juurde. Eestlased ja soomlased võiksid pisutki teineteise keeli osata ning Valga ja Valka elanikud üksteisest aru saada. "Oleme püüdnud kogu aeg rõhutada, et mitmekeelsus on küll lihtsustatult nähtuna eesti- ja ingliskeelsus, aga see pilt võiks olla oluliselt kirjum," ütleb ta.
Rozenvalde sõnul nägi ta oma kursusevaatlustel, et ametlikust keelest olenemata näeb ülikoolis tegelikult juba tõelist mitmekeelsust. "Kõik need kursused on täpselt nii mitmekeelsed, kui mitmekeelsed on seal osalevad inimesed. Keegi ei jäta ülikooli tulles oma keeleoskust ja -huvi koju," tõdeb ta. Näiteks lugesid õppurid endale mugavas keeles õppematerjale või leidsid rühmatöös kõige kodusemat keelt kõneleva vestluspartneri. Klaas-Langi sõnul töötab tema koduinstituudis aga näiteks ungari emakeelega õppekorralduse spetsialist, kellega tudengid ja ka õppejõud saavad käia keelt harjutamas.
"Kõik need kursused on täpselt nii mitmekeelsed, kui mitmekeelsed on seal osalevad inimesed. Keegi ei jäta ülikooli tulles oma keeleoskust ja -huvi koju."
"Muidugi ülikool ei ole oma üliõpilastele ja töötajatele kõige tänuväärsem keele harjutamise keskkond, sest siin põhifookus on õppetööl või töötamisel, mis nõuab suhtlustõhusust," arutleb Rozenvalde. Eesti keelt õppivad välistöötajad kurtsidki uuringus sageli, et ülikoolis kiputakse nendega suhtlema inglise keeles.
"Pakkusime isegi naljatades välja, et võiks olla märgikene, mille kursuslane paneb endale rinda: "Räägi minuga eesti keeles," muigab Klaas-Lang. See annaks vestluspartnerile märku veidi kannatust varuda ja vajadusel lihtsamate sõnadega rääkida – kõik kolleegi aitamise nimel. "Tartus minu teada on lepitud kokku Werneri kohviku teenindajatega, et keelekursuslased suunatakse sinna. Kui keegi tuleb, küsib "kohupiima ja kooki", siis teenindaja saab aru, et ta tahab "kohupiimakooki". Selliseid väikseid mükse või abistamisi on võimalik korraldada," pakub professor.
Kerttu Rozenvalde ja Birute Klaas-Lang kirjutavad oma uuringust ajakirjas Keel ja Kirjandus.
|
Uuring: ülikooli keelepoliitika peab toetuma tegelikule suhtlusele
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Viimastel andmetel on Tartu Ülikoolis kodakondsuse põhjal viiendik töötajatest välismaalased ja doktorantidest kolmandik. Neid on niisiis üsna palju," ütleb Tartu Ülikooli keelepoliitika teadur Kerttu Rozenvalde. See tähendab, et oma igapäevases asjaajamises on ülikool paratamatult mitmekeelne keskkond.
"Viimastel andmetel on Tartu Ülikoolis kodakondsuse põhjal viiendik töötajatest välismaalased ja doktorantidest kolmandik."
Milline keel millises suhtlusolukorras valitakse ja millest see valik sõltub, oligi Rozenvalde järeldoktorantuuri uurimisprojekti teema. Ta vaatles viiel kursusel 2021. aasta veebruarist 2022. aasta veebruarini osalejate keelevalikuid ja tegi nendega sel teemal ligi 60 intervjuud. Koos eesti keele võõrkeelena professori Birute Klaas-Langiga kirjutab ta nüüd, et mitmekeelsus ei tähenda kindlasti ainult eesti- ja ingliskeelset suhtlust.
Inglise keel kui ühine suhtluskeel
"Iga keeleolukord kujuneb kohapeal," tõdeb Kerttu Rozenvalde. Inimesed tahavad tema sõnul mõista ja olla mõistetud. Töises ülikoolis saadab suhtlust ka surve, et see oleks võimalikult tõhus. "Teisisõnu, kui kümnest inimesest koosolekuruumis üks eesti keelt ei oska, aga kõik oskavad ja on valmis suhtlema inglise keeles, siis kõnelevad nad loomulikult inglise keeles," näitlikustab Rozenvalde.
Birute Klaas-Langi sõnul võttis Tartu Ülikool 2020. aastal vastu uued keele- ja rahvusvahelistumise põhimõtted. Seal olid korraga tähelepanu all nii eesti keele kestlikkus kui ka rahvusvahelise personali kaasatus. "Samas, kui me Kerttuga tegime oma intervjuusid ja ankeetküsitlust, siis selgus, et ega töötajad ise nendest keelepõhimõtetest eriti palju ei tea," meenutab professor. Nii valitaksegi mitmekeelses seltskonnas suhtluskeeleks tihti lihtsalt inglise keel.
"Iga keeleolukord kujuneb kohapeal."
Rozenvalde sõnul oleks siinkohal eesti keele hoidmise nimel vaja rakendada ülevalt alla keelepoliitikat, mis loob eesti keelele kestliku arengu võimalused akadeemilises keskkonnas. See tähendab, et riigiga halduslepingu sõlminud ülikool võtab kohustuse õpetada järeltulevale akadeemilisele põlvele, sealhulgas välisdoktorantidele, eesti keelt. "Samas on väga oluline, et kokku lepitud põhimõtted ei jääks lihtsalt paberile," märgib Klaas-Lang.
Nii peab ülikool uurijate sõnul tehnilised lahendused ette läbi mõtlema ja nendesse raha panustama. "Näiteks ülikooli nõukogus, kus on väga hästi toetatud keeletehnoloogiline tugi, on koosolekud rööpkeelsed," toob professor välja. Nõukogu 11 liikmest on kaks küll välismaalased, ent kolleegide eestikeelne jutt saab neile mõistetavaks kas kõrvaklappides jooksva tõlke või sosintõlke kaudu. Klaas-Langi sõnul on väga oluline, et keegi ei tunneks ennast keele tõttu kõrvalejäetuna.
"Samas on väga oluline, et kokku lepitud põhimõtted ei jääks lihtsalt paberile."
Lühiajalise töölepinguga välismaiste töötajate või doktorantide puhul jätab olukord aga praegu rohkem soovida. "Kui eeldame, et doktorandi nelja aasta sisse peavad mahtuma ka ulatuslikud keeleõpingud, kus ta saavutab kas B1 või B2 keeletaseme, siis loodan, et me loome ka tingimused," märgib Klaas-Lang. Täpsemalt võiks ülikooli pakutav keeleõpe mahtuda inimese tööaja sisse, mitte röövida temalt õhtuid ja nädalavahetusi.
Rozenvalde lisab, et ülikool ei teeni üksnes riigi huve, vaid on ka osa rahvusvahelisest tööturust. Lühiajaliste lepingutega välistöötajad peavad niisiis ühtaegu uurima, artikleid avaldama ja olema omal alal nähtavad, aga mõtlema ka järgmisele töökohale – see kõik kompab inimvõimete piire. "Nad tunnevad, et kui nad panustaks eesti keele õppimisse, võtaks see neilt ära tulevikuvõimalusi, kus nad peavad olema konkurentsivõimelised ka väljaspool Eestit," sedastab teadur.
Lubage "kohupiima ja kooki" osta
Kerttu Rozenvalde sõnul peab eesti keele kestlikkust tagav keelepoliitika toetuma inimeste tegelikule suhtlusele. "Tahan alati rõhutada, et eestikeelne inimene tänases ülikoolis on kas ühel või teisel määral eesti-ingliskeelne," märgib ta. Keelepoliitika ei tohiks niisiis tema sõnul tegeleda eesti keele hoidmise ja rahvusvahelistumisega kui kahe täiesti eraldi küsimusega. "Üksikisiku tasandil saavad need kokku," sõnab teadur.
"Eestikeelne inimene tänases ülikoolis on kas ühel või teisel määral eesti-ingliskeelne."
Birute Klaas-Lang tervitab Tartu Ülikooli vastu võetud keelepõhimõtteid, kus neid küsimusi ongi käsitletud koos. Eesti keele kõrval on seal rõhutatud mitmekeelsust, mis professori sõnul ei tähenda ainult inglise keelt. "Eesti keele kui suhteliselt väikese kasutajaskonnaga keele kestlikkusele mõjub hästi, kui edendame peale inglise keele ka muude keelte õppimist; ka väiksemaid ja meie lähiümbruse keeli võiks õppida," soovitab ta.
Ideaalis võiks Eesti inimesed Klaas-Langi sõnul jõuda tagasi piirideülese keeleoskuse juurde. Eestlased ja soomlased võiksid pisutki teineteise keeli osata ning Valga ja Valka elanikud üksteisest aru saada. "Oleme püüdnud kogu aeg rõhutada, et mitmekeelsus on küll lihtsustatult nähtuna eesti- ja ingliskeelsus, aga see pilt võiks olla oluliselt kirjum," ütleb ta.
Rozenvalde sõnul nägi ta oma kursusevaatlustel, et ametlikust keelest olenemata näeb ülikoolis tegelikult juba tõelist mitmekeelsust. "Kõik need kursused on täpselt nii mitmekeelsed, kui mitmekeelsed on seal osalevad inimesed. Keegi ei jäta ülikooli tulles oma keeleoskust ja -huvi koju," tõdeb ta. Näiteks lugesid õppurid endale mugavas keeles õppematerjale või leidsid rühmatöös kõige kodusemat keelt kõneleva vestluspartneri. Klaas-Langi sõnul töötab tema koduinstituudis aga näiteks ungari emakeelega õppekorralduse spetsialist, kellega tudengid ja ka õppejõud saavad käia keelt harjutamas.
"Kõik need kursused on täpselt nii mitmekeelsed, kui mitmekeelsed on seal osalevad inimesed. Keegi ei jäta ülikooli tulles oma keeleoskust ja -huvi koju."
"Muidugi ülikool ei ole oma üliõpilastele ja töötajatele kõige tänuväärsem keele harjutamise keskkond, sest siin põhifookus on õppetööl või töötamisel, mis nõuab suhtlustõhusust," arutleb Rozenvalde. Eesti keelt õppivad välistöötajad kurtsidki uuringus sageli, et ülikoolis kiputakse nendega suhtlema inglise keeles.
"Pakkusime isegi naljatades välja, et võiks olla märgikene, mille kursuslane paneb endale rinda: "Räägi minuga eesti keeles," muigab Klaas-Lang. See annaks vestluspartnerile märku veidi kannatust varuda ja vajadusel lihtsamate sõnadega rääkida – kõik kolleegi aitamise nimel. "Tartus minu teada on lepitud kokku Werneri kohviku teenindajatega, et keelekursuslased suunatakse sinna. Kui keegi tuleb, küsib "kohupiima ja kooki", siis teenindaja saab aru, et ta tahab "kohupiimakooki". Selliseid väikseid mükse või abistamisi on võimalik korraldada," pakub professor.
Kerttu Rozenvalde ja Birute Klaas-Lang kirjutavad oma uuringust ajakirjas Keel ja Kirjandus.
### Response:
Uuring: ülikooli keelepoliitika peab toetuma tegelikule suhtlusele
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Johannes Lõhmus vestles Ilmar Raagiga
Kohtusime Ilmar Raagiga oktoobris, kui Poolas oli just esilinastunud tema uus lastefilm "Erik Kivisüda" ja läbi saanud Ukraina sõduritele talveks kvaliteetse sõjavarustuse soetamise kampaania. Raagi puhul on tegemist ühe Eesti ühiskondlikult kõige aktiivsema filmitegijaga, kes seisab hea nii kunstiliselt julgete taotluste eest filmimaailmas kui ka eetilise perspektiivi eest päriselus. Nüüd on "Erik Kivisüdame" kinolevisse jõudmas, Ukrainas kestab aga endiselt sõda.
Merle Karro-Kalberg intervjueeris Bianka Plüschke-Altofi
Suvel ilmus Springeri teaduskirjastuselt raamat "Kellele kuulub roheline linn?" (Whose Green City? Contested Urban Green Spaces and Environmental Justice in Northern Europe), mille on kokku pannud Tallinna Ülikooli teadlased Bianka Plüschke-Altof ja Helen Sooväli-Sepping. Selles analüüsitakse rohealasid kasutaja vaatenurgast. Välja on toodud Eesti, Rootsi ja Suurbritannia juhtumid. Alljärgnevalt räägib Bianka Plüschke-Altof tulemustest lähemalt.
Jan Kaus, Viivi Luik: Kohustuslik ja paratamatu kirjandus
Viimasel ajal on palju polemiseeritud kohustusliku kirjanduse muutumise üle soovituslikuks. Mõttevahetusele lisab uue tahu Viivi Luige ja Jan Kausi vestlus.
Merilin Aruvee: Emakeeleõpetus, keeleteadlikkus ja keeleallikad
Enam ei piisa pelgalt keeleteadmiste edasiandmisest – õpilastes tuleb kujundada keeleteadlikkust, harida neist kriitilisi ja mitmesuguseid suhtlusolukordi valdavaid keelekasutajaid.
Keelekorralduse või -arenduse diskussioonis on vähe räägitud sellest, kuidas peab teaberikkas keelekeskkonnas eesti keelt emakeelena õpetama. Kuidas läheb emakeeleõpetusel ning missugused suunad siin valitsevad?
Karin Bachmann, Mirko Traks: Järgmine suur samm on ette võtta paljud väiksed asjad
Maastikuarhitektuuri ja maastikuehituse jalajälg on üllatuslikult palju suurem, kui seni arvatud. Kuidas seda vähendada?
"Viiskümmend aastat pärast puhta õhu seaduse vastuvõtmist on reostus kogu maailmas hullem kui kunagi varem. Nelikümmend aastat pärast puhta vee seadust kaalub plast ookeanis üles seal elavad kalad. Nelikümmend aastat pärast ohustatud liikide seadust on maa elurikkus järsult langemas. Ja pärast mitukümmend aastat kestnud kliimakokkuleppeid kliima allakäik muudkui kiireneb".
Ülo Mattheus: Ukraina märksõnad golodomor 'ist holodomor 'ini
Sõjapidamist raskendav bezdorižžjai, kus pinnase pehmenemise tõttu tuleb lahingut pidada sageli vööni jäises vees ja mudas, on paraku üle kandunud ka poliitilisele tasandile.
Igal aastal novembri neljandal laupäeval mälestab Ukraina suure näljahäda golodomor 'i ohvreid. Sedakorda toimus see 26. novembril, andes põhjust tõmmata paralleele Venemaa nüüdse terroriga Ukraina vastu ja nimetada see holodomo r'iks. Kui möödunud sajandi kolmekümnendatel aset leidnud golodomor 'i peamine eesmärk oli näljasurma abil välja juurida Ukraina jõukas talupoegkond, maa kollektiviseerida ja lämmatada sellega viimasedki iseseisvuse püüdlused, siis sedakorda, Ukraina energiataristut hävitades soovib Venemaa viia Ukraina humanitaarkatstroofini ja sundida ukrainlased alistuma külma kaudu. Kõikidest elumugavustest ilmajäämine peaks Venemaa lootuste kohaselt ära vintsutama ukrainlaste vastupanutahte ja sundima Ukraina valitsust Venemaaga läbi rääkima.
Rahul Sharma, Iveta Aare: Siiruviiruline, armastusest kantud
Tänavune Pimedate Ööde filmifestival pakkus märkimisväärse valiku emotsionaalselt tooreid, temaatiliselt keerukaid ja kohati kummastavaid filme.
Pimedate Ööde filmifestival 11.11–27.11 Tallinnas, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel ja Jõhvis.
Taas oli näha legendaarset hundisiluetti heitmas valgust Tammsaare pargi lumistele teedele ning mõnda Tallinna trammi muundumas PÖFFi lühifilmitegijate eritranspordivahendiks. Isegi Tallinna lennujaama välireklaamid tutvustasid Põhja-Euroopa suurimat filmifestivali. 26. PÖFF rullis välja "musta vaiba" ja tema hunditegevus tõi sära ja glamuuri. Elutööpreemia laureaatide hulgas olid nii saksa näitleja Udo Kier kui poola lavastaja Krzysztof Zanussi, kelle viimane film "Ideaalne number" linastus ka festivalikavas. Bollywoodi näitlejanna Radhika Madan oli Tallinnas kohal, et esitleda oma uut filmi "Sanaa".
Anne Aavik: Turvalised valikud ehk kellele anda tappa?
Ooperigurud hoiatavad, et klassikaline laulukool on alla käinud, aga meie kodukootud bel canto koolkond rühib alles usinasti tipu poole, teadmata, kus see täpselt asub.
Vello Jürna nimeline vokalistide konkurss 23.11–27.11 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis ning Väike-Maarja seltsimajas.
Võis ju kahelda, kas väikeses Eestis üldse leidub nii palju noori ja julgeid vokaliste, et tasub korraldada kolm võistlust aastas. Vaid pool aastat sai mööda eelmisest üleriigilisest lauljate konkursist ja juba sööstsid võistlustulle uued lauljad, üks parem kui teine. Näib, et nimekates muusikaõppeasutustes üle maailma tudeerib praegu hulganisti Maarjamaalt võrsunud noori vokaliste, keda avalikkus veel ei tunne, ja konkurss ongi parim võimalus imetleda neid kodumaa laval, seekord siis hellitavalt maa-Estoniaks ristitud Väike-Maarja seltsimajas.
Ülo Niinemets: Traditsioonilised ja uued teaduskirjastused
Avatud juurdepääsuga teadusajakirjade teke on teaduskirjastamise juhtinud uudsete lahendusteni ja avardanud rahvusvaheliselt publitseerivate autorite geograafilist esindatust.
Teaduskirjanduse avaldamine on valdavalt suurte globaalsete kasumit taotlevate kirjastuste pärusmaa. Avaliku juurdepääsuga teadusinfo andmebaasi Scilit andmetel olid suurimad traditsioonilised kirjastused 2021. aastal Springer Nature (praegu pidevalt ilmuvaid nn aktiivseid ajakirju 2950), Elsevier BV (2872), Informa UK Ltd. (Taylor & Francis, 2558), John Wiley & Sons, Inc. (1685), SAGE Publishing (1141), Walter de Gruyter (738) ja suurima ülikoolikirjastusena Oxford University Press (458). Juba niigi suured kirjastused on konsolideerumise tulemusena järjest suuremaks kasvanud. Näiteks Elsevier liitis endaga 2000. aastal kirjastuse Academic Press; Springer kirjastuse Kluwer Academic Publishers 2004, kirjastuse BioMEd Central 2008 ja kirjastuse Nature Publishing Group 2015; Wiley kirjastuse Blackwell 2007 ja Hindawi kirjastuse 2021.
Ester Oras: Kas ja milleks vajame soolise võrdõiguslikkuse kava?
Kuigi esmapilgul kitsalt soolisele kuuluvusele viitav tegevuskava, on SVK elluviimine Tartu Ülikoolis osaks laiemast võrdse kohtlemise programmist.
Alates 2022. aastast kuulub soolise võrdõiguslikkuse kava (ingl gender equality plan) kohustusliku terminina kõigi Euroopa Liidu akadeemiliste asutuste kõnepruuki. Nimelt nõuab üks Euroopa teaduse juhtivamaid arengumootoreid, rahastusprogramm "Euroopa horisont" ("Horizon Europe"), et soolise võrdõiguslikkuse kava (SVK) oleks kõigi rahataotlejate koduülikoolides kas juba vastu võetud või vähemalt koostamisel, ning ilma sellele küsimusele jaatavalt vastamata taotlust esitada enam ei saagi.
Urmas Lüüs: Olulised asjad. Tulevikku mäletavad asjad
Tuimade fallostena kõrguvad monumendid näivad kalgid, kindlameelsed, muutumatud, kuid meedias ja meeltes on need hingestatud, elavad salaelu. Mitte küll nagu filmis, kus muuseumis öösel skulptuurid ja topised jalad alla võtavad, põrgu valla päästavad, hommikuks aga ontlikult kohale tagasi kobivad. Veergudelt võib leida, kuis punamonumendid levitavad okupatsioonimeelsust, äratavad taas haudades suikunud vägede vaenu, ornamendid stalinistlike hoonete seintel deklareerivad õelalt allutatust.
Finlandia kirjandusauhind 2022
Arvustamisel
Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika" uus väljaanne
Sverre Lasni "Risti vägi"
Sirje Kupp-Sazonovi ja Vladimir Sazonovi "Su kiri on täis koera haukumist – valik Ivan Julma läkitusi"
Serhi Žadani "Internaat"
Festival "On the Edge Fest. Ukraina dokumentaalfotograafia"
"Üle heli" festivali kontsert "Üle heli sfääriline õhtu vol. 1"
Näitused "Crawl Out Through the Fallout" ja Maria Kapajeva "Üksikud fotod ja muu tühi-tähi"
Pimedate Ööde filmifestival
Rakvere teatri "Nipernaaditalv"
Vene teatri "August: Osage'i maakond"
Tatjana Romanova ja Gert Preegeli lavastus "… sinule"
|
Reedel Sirbis Ilmar Raag, soolise võrdõiguslikkuse kava ja "Nipernaaditalv"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Johannes Lõhmus vestles Ilmar Raagiga
Kohtusime Ilmar Raagiga oktoobris, kui Poolas oli just esilinastunud tema uus lastefilm "Erik Kivisüda" ja läbi saanud Ukraina sõduritele talveks kvaliteetse sõjavarustuse soetamise kampaania. Raagi puhul on tegemist ühe Eesti ühiskondlikult kõige aktiivsema filmitegijaga, kes seisab hea nii kunstiliselt julgete taotluste eest filmimaailmas kui ka eetilise perspektiivi eest päriselus. Nüüd on "Erik Kivisüdame" kinolevisse jõudmas, Ukrainas kestab aga endiselt sõda.
Merle Karro-Kalberg intervjueeris Bianka Plüschke-Altofi
Suvel ilmus Springeri teaduskirjastuselt raamat "Kellele kuulub roheline linn?" (Whose Green City? Contested Urban Green Spaces and Environmental Justice in Northern Europe), mille on kokku pannud Tallinna Ülikooli teadlased Bianka Plüschke-Altof ja Helen Sooväli-Sepping. Selles analüüsitakse rohealasid kasutaja vaatenurgast. Välja on toodud Eesti, Rootsi ja Suurbritannia juhtumid. Alljärgnevalt räägib Bianka Plüschke-Altof tulemustest lähemalt.
Jan Kaus, Viivi Luik: Kohustuslik ja paratamatu kirjandus
Viimasel ajal on palju polemiseeritud kohustusliku kirjanduse muutumise üle soovituslikuks. Mõttevahetusele lisab uue tahu Viivi Luige ja Jan Kausi vestlus.
Merilin Aruvee: Emakeeleõpetus, keeleteadlikkus ja keeleallikad
Enam ei piisa pelgalt keeleteadmiste edasiandmisest – õpilastes tuleb kujundada keeleteadlikkust, harida neist kriitilisi ja mitmesuguseid suhtlusolukordi valdavaid keelekasutajaid.
Keelekorralduse või -arenduse diskussioonis on vähe räägitud sellest, kuidas peab teaberikkas keelekeskkonnas eesti keelt emakeelena õpetama. Kuidas läheb emakeeleõpetusel ning missugused suunad siin valitsevad?
Karin Bachmann, Mirko Traks: Järgmine suur samm on ette võtta paljud väiksed asjad
Maastikuarhitektuuri ja maastikuehituse jalajälg on üllatuslikult palju suurem, kui seni arvatud. Kuidas seda vähendada?
"Viiskümmend aastat pärast puhta õhu seaduse vastuvõtmist on reostus kogu maailmas hullem kui kunagi varem. Nelikümmend aastat pärast puhta vee seadust kaalub plast ookeanis üles seal elavad kalad. Nelikümmend aastat pärast ohustatud liikide seadust on maa elurikkus järsult langemas. Ja pärast mitukümmend aastat kestnud kliimakokkuleppeid kliima allakäik muudkui kiireneb".
Ülo Mattheus: Ukraina märksõnad golodomor 'ist holodomor 'ini
Sõjapidamist raskendav bezdorižžjai, kus pinnase pehmenemise tõttu tuleb lahingut pidada sageli vööni jäises vees ja mudas, on paraku üle kandunud ka poliitilisele tasandile.
Igal aastal novembri neljandal laupäeval mälestab Ukraina suure näljahäda golodomor 'i ohvreid. Sedakorda toimus see 26. novembril, andes põhjust tõmmata paralleele Venemaa nüüdse terroriga Ukraina vastu ja nimetada see holodomo r'iks. Kui möödunud sajandi kolmekümnendatel aset leidnud golodomor 'i peamine eesmärk oli näljasurma abil välja juurida Ukraina jõukas talupoegkond, maa kollektiviseerida ja lämmatada sellega viimasedki iseseisvuse püüdlused, siis sedakorda, Ukraina energiataristut hävitades soovib Venemaa viia Ukraina humanitaarkatstroofini ja sundida ukrainlased alistuma külma kaudu. Kõikidest elumugavustest ilmajäämine peaks Venemaa lootuste kohaselt ära vintsutama ukrainlaste vastupanutahte ja sundima Ukraina valitsust Venemaaga läbi rääkima.
Rahul Sharma, Iveta Aare: Siiruviiruline, armastusest kantud
Tänavune Pimedate Ööde filmifestival pakkus märkimisväärse valiku emotsionaalselt tooreid, temaatiliselt keerukaid ja kohati kummastavaid filme.
Pimedate Ööde filmifestival 11.11–27.11 Tallinnas, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel ja Jõhvis.
Taas oli näha legendaarset hundisiluetti heitmas valgust Tammsaare pargi lumistele teedele ning mõnda Tallinna trammi muundumas PÖFFi lühifilmitegijate eritranspordivahendiks. Isegi Tallinna lennujaama välireklaamid tutvustasid Põhja-Euroopa suurimat filmifestivali. 26. PÖFF rullis välja "musta vaiba" ja tema hunditegevus tõi sära ja glamuuri. Elutööpreemia laureaatide hulgas olid nii saksa näitleja Udo Kier kui poola lavastaja Krzysztof Zanussi, kelle viimane film "Ideaalne number" linastus ka festivalikavas. Bollywoodi näitlejanna Radhika Madan oli Tallinnas kohal, et esitleda oma uut filmi "Sanaa".
Anne Aavik: Turvalised valikud ehk kellele anda tappa?
Ooperigurud hoiatavad, et klassikaline laulukool on alla käinud, aga meie kodukootud bel canto koolkond rühib alles usinasti tipu poole, teadmata, kus see täpselt asub.
Vello Jürna nimeline vokalistide konkurss 23.11–27.11 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis ning Väike-Maarja seltsimajas.
Võis ju kahelda, kas väikeses Eestis üldse leidub nii palju noori ja julgeid vokaliste, et tasub korraldada kolm võistlust aastas. Vaid pool aastat sai mööda eelmisest üleriigilisest lauljate konkursist ja juba sööstsid võistlustulle uued lauljad, üks parem kui teine. Näib, et nimekates muusikaõppeasutustes üle maailma tudeerib praegu hulganisti Maarjamaalt võrsunud noori vokaliste, keda avalikkus veel ei tunne, ja konkurss ongi parim võimalus imetleda neid kodumaa laval, seekord siis hellitavalt maa-Estoniaks ristitud Väike-Maarja seltsimajas.
Ülo Niinemets: Traditsioonilised ja uued teaduskirjastused
Avatud juurdepääsuga teadusajakirjade teke on teaduskirjastamise juhtinud uudsete lahendusteni ja avardanud rahvusvaheliselt publitseerivate autorite geograafilist esindatust.
Teaduskirjanduse avaldamine on valdavalt suurte globaalsete kasumit taotlevate kirjastuste pärusmaa. Avaliku juurdepääsuga teadusinfo andmebaasi Scilit andmetel olid suurimad traditsioonilised kirjastused 2021. aastal Springer Nature (praegu pidevalt ilmuvaid nn aktiivseid ajakirju 2950), Elsevier BV (2872), Informa UK Ltd. (Taylor & Francis, 2558), John Wiley & Sons, Inc. (1685), SAGE Publishing (1141), Walter de Gruyter (738) ja suurima ülikoolikirjastusena Oxford University Press (458). Juba niigi suured kirjastused on konsolideerumise tulemusena järjest suuremaks kasvanud. Näiteks Elsevier liitis endaga 2000. aastal kirjastuse Academic Press; Springer kirjastuse Kluwer Academic Publishers 2004, kirjastuse BioMEd Central 2008 ja kirjastuse Nature Publishing Group 2015; Wiley kirjastuse Blackwell 2007 ja Hindawi kirjastuse 2021.
Ester Oras: Kas ja milleks vajame soolise võrdõiguslikkuse kava?
Kuigi esmapilgul kitsalt soolisele kuuluvusele viitav tegevuskava, on SVK elluviimine Tartu Ülikoolis osaks laiemast võrdse kohtlemise programmist.
Alates 2022. aastast kuulub soolise võrdõiguslikkuse kava (ingl gender equality plan) kohustusliku terminina kõigi Euroopa Liidu akadeemiliste asutuste kõnepruuki. Nimelt nõuab üks Euroopa teaduse juhtivamaid arengumootoreid, rahastusprogramm "Euroopa horisont" ("Horizon Europe"), et soolise võrdõiguslikkuse kava (SVK) oleks kõigi rahataotlejate koduülikoolides kas juba vastu võetud või vähemalt koostamisel, ning ilma sellele küsimusele jaatavalt vastamata taotlust esitada enam ei saagi.
Urmas Lüüs: Olulised asjad. Tulevikku mäletavad asjad
Tuimade fallostena kõrguvad monumendid näivad kalgid, kindlameelsed, muutumatud, kuid meedias ja meeltes on need hingestatud, elavad salaelu. Mitte küll nagu filmis, kus muuseumis öösel skulptuurid ja topised jalad alla võtavad, põrgu valla päästavad, hommikuks aga ontlikult kohale tagasi kobivad. Veergudelt võib leida, kuis punamonumendid levitavad okupatsioonimeelsust, äratavad taas haudades suikunud vägede vaenu, ornamendid stalinistlike hoonete seintel deklareerivad õelalt allutatust.
Finlandia kirjandusauhind 2022
Arvustamisel
Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika" uus väljaanne
Sverre Lasni "Risti vägi"
Sirje Kupp-Sazonovi ja Vladimir Sazonovi "Su kiri on täis koera haukumist – valik Ivan Julma läkitusi"
Serhi Žadani "Internaat"
Festival "On the Edge Fest. Ukraina dokumentaalfotograafia"
"Üle heli" festivali kontsert "Üle heli sfääriline õhtu vol. 1"
Näitused "Crawl Out Through the Fallout" ja Maria Kapajeva "Üksikud fotod ja muu tühi-tähi"
Pimedate Ööde filmifestival
Rakvere teatri "Nipernaaditalv"
Vene teatri "August: Osage'i maakond"
Tatjana Romanova ja Gert Preegeli lavastus "… sinule"
### Response:
Reedel Sirbis Ilmar Raag, soolise võrdõiguslikkuse kava ja "Nipernaaditalv"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Kes vaatas eile "Lihtsalt Maria" 38. seeriat?!" Vastusest sellele küsimusele võib sõltuda elu või siis koht sõja jalust ära viivas rongis ja vastuse õigsuse üle otsustab selles rongis vagunisaatjast jupijumal. Aga sellega tema võim piirdub.
Viljaka luuletaja, proosakirjaniku, dramaturgi ja kolumnisti Jelena Skulskaja uued jutud on kui elust välja rebitud katked, mis ei liigu sirgjooneliselt punktist A punkti B, vaid annavad lugejale võimaluse haarata rebenenud lõimeniidist ja sellega täieliku vabaduse otsustada, kuhu lugu välja jõuab. Kindlasti ei tasu neist lühijuttudest otsida moraali, pigem iseloomustab neid mustavõitu, surma piiril tuikuv huumor, lootusrikas lootusetus. Raamatusse jõudnud lühijuttude valik pälvis 2021. aastal kultuurkapitali auhinna.
Raamatu teine osa, pikem jutustus "Amore Mia!" on lummav sulam absurdifilmi stsenaariumist ja visuaalsetel kujunditel mängivast poeemist, kus kaheksa tegelast (nende hulgas kirjanik, taksojuht, politseinik ja klišeelik blondiin) otsivad mitte autorit, vaid väljapääsu olukorrast, kus nad kõik ongi autorid ning väljamõeldisest on äkisti saanud reaalsus.
Raamatut ma ümber jutustama ei hakka, jutustan parem paar lahedat seika autorist.
Jelena on meenutanud, et kirjanduse juurde sattus ta läbi teeskluse. Meelega. Teeskles kodus haiget, et mitte kuhugi minna, ei lasteaeda ega kooli. Ja nii pidi ta isa (kirjanik Grigori Skulski) temaga kodus passima ning talle luuletusi ette lugema. Neid, mis olid Nõukogude Liidus keelatud – Pasternak, Tsvetajeva, Mandeshtlam, hõbeda sajandi autorid jne.
12-aastaselt otsustas Jelena ise luuletamist proovida: "Mõtlesin, et kõigepealt hakkan suitsetama – ja siis suitsetan kogu aeg ja kirjutan luuletusi. Isa ütles, et kannata ära, enne lõpetad kooli, kui suitsetama hakkad, muidu tuleb koolis suur jama."
Skulskaja õppis Tartus vene filoloogiat, oli pärast seda Tallinnas õpetaja ning pärast, 1970ndate keskel, töötas ajalehes Sovetskaja Estonia, kus tema kolleeg oli ka Sergei Dovlatov.
Jelena: "Aeg-ajalt saabus toimetusse keskkomiteest nimekiri kirjanikest, kellest ei ole tarvis ajalehes kirjutada. Ja ma mäletan, et seal oli umbes 40 eesti kirjanikku, kelle kohta võiks kriitikat teha, aga kiita ei tohtinud. Alati oli esimene Arvo Valton ja ma hakkasin teda väga armastama."
Sel ajal oli Sovetskaja Estonias palgal 40 ajakirjanikku, kes tegid kõik ühte ajalehte, mille maht oli neli lehekülge. Täielik luuserite paradiis.
Jelena: "Nädala jooksul kirjutasid ühe väikese nupu, siis said selle eest palka. ...Ja me istusime all baaris enamasti, see tehti kell kümme lahti ja õhtul kell kümme pandi kinni. Millepärast oli nii, et päris hommikul konjakit ei tohtinud juua ja see valati sulle kohvi sisse, et keegi aru ei saaks. Siis me tiksusime seal kõikide toimetustega ja pidasime võistlust, et kes räägib kõige naljakama loo. Esimene koht oli tavaliselt Dovlatovil. Paljud Peterburi ja Moskva kirjanikud sõitsid Tallinnasse, sest siin oli teine õhk. Vähemalt rääkida võis kõike – enne kui sind KGB-sse kutsutakse. Nii et mingit kartmist ei esinenud. Moskvas ja Peterburis muidugi nii ei käinud."
Raamatute avaldamisega oli nagu oli. Nõuka ajal Jelenat eriti avaldada ei tahetud, tekstid olid "imelikud". Sel puhul toetas teda alati Eesti Raamatu toonane juht Aksel Tamm. Aga mitte ainult.
Ükskord pajatas Jelena mulle: "Aastal 1984 tuli teeneline kirjanik Lili Promet, pani oma ilusa mütsi pähe, istus vene toimetuse ette toolile ning teatas, et istub nii kaua, kuni te annate oma allkirja, et Jelena Skulskaja raamat ilmub. Kell 18 õhtul hakkasid kõik juba värisema – ikka istub. Sel ajal oli Promet juba Nõukogude Liidu klassik – aga istub! Ja ei liigu! Oma ilusas mütsis! Osakonna juhataja roomab välja välja ja küsib, et seltsimees Promet, kaua te siin istute? Promet vastab viisakalt, et nii kaua, kuni te selle allkirja panete. Ja kell 21 õhtul kirjutaski juhataja alla, aga Promet – täiesti rahulikult – tõusis püsti ning läks ära. Raamat ilmus."
Tänapäeval on kirjanikud toonasest hoopis teistsugused. Nõukogude ajal olid kirjanikuks olemise juures – algatuseks! – kõige vajalikumad asjad kõigepealt teksapüksid. Sellest sai Jelena varakult aru, leppis mingi ärikaga kokku, see tõi imelised püksid ajakirjandusmajja. Jalga pressis Jelena need WC põrandal, mitmekesi tiriti, mitmekesi sai eest lõpuks nööbid ka.
|
Jelena Skulskaja: nõukaajal olid kirjaniku juures kõige tähtsamad teksapüksid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kes vaatas eile "Lihtsalt Maria" 38. seeriat?!" Vastusest sellele küsimusele võib sõltuda elu või siis koht sõja jalust ära viivas rongis ja vastuse õigsuse üle otsustab selles rongis vagunisaatjast jupijumal. Aga sellega tema võim piirdub.
Viljaka luuletaja, proosakirjaniku, dramaturgi ja kolumnisti Jelena Skulskaja uued jutud on kui elust välja rebitud katked, mis ei liigu sirgjooneliselt punktist A punkti B, vaid annavad lugejale võimaluse haarata rebenenud lõimeniidist ja sellega täieliku vabaduse otsustada, kuhu lugu välja jõuab. Kindlasti ei tasu neist lühijuttudest otsida moraali, pigem iseloomustab neid mustavõitu, surma piiril tuikuv huumor, lootusrikas lootusetus. Raamatusse jõudnud lühijuttude valik pälvis 2021. aastal kultuurkapitali auhinna.
Raamatu teine osa, pikem jutustus "Amore Mia!" on lummav sulam absurdifilmi stsenaariumist ja visuaalsetel kujunditel mängivast poeemist, kus kaheksa tegelast (nende hulgas kirjanik, taksojuht, politseinik ja klišeelik blondiin) otsivad mitte autorit, vaid väljapääsu olukorrast, kus nad kõik ongi autorid ning väljamõeldisest on äkisti saanud reaalsus.
Raamatut ma ümber jutustama ei hakka, jutustan parem paar lahedat seika autorist.
Jelena on meenutanud, et kirjanduse juurde sattus ta läbi teeskluse. Meelega. Teeskles kodus haiget, et mitte kuhugi minna, ei lasteaeda ega kooli. Ja nii pidi ta isa (kirjanik Grigori Skulski) temaga kodus passima ning talle luuletusi ette lugema. Neid, mis olid Nõukogude Liidus keelatud – Pasternak, Tsvetajeva, Mandeshtlam, hõbeda sajandi autorid jne.
12-aastaselt otsustas Jelena ise luuletamist proovida: "Mõtlesin, et kõigepealt hakkan suitsetama – ja siis suitsetan kogu aeg ja kirjutan luuletusi. Isa ütles, et kannata ära, enne lõpetad kooli, kui suitsetama hakkad, muidu tuleb koolis suur jama."
Skulskaja õppis Tartus vene filoloogiat, oli pärast seda Tallinnas õpetaja ning pärast, 1970ndate keskel, töötas ajalehes Sovetskaja Estonia, kus tema kolleeg oli ka Sergei Dovlatov.
Jelena: "Aeg-ajalt saabus toimetusse keskkomiteest nimekiri kirjanikest, kellest ei ole tarvis ajalehes kirjutada. Ja ma mäletan, et seal oli umbes 40 eesti kirjanikku, kelle kohta võiks kriitikat teha, aga kiita ei tohtinud. Alati oli esimene Arvo Valton ja ma hakkasin teda väga armastama."
Sel ajal oli Sovetskaja Estonias palgal 40 ajakirjanikku, kes tegid kõik ühte ajalehte, mille maht oli neli lehekülge. Täielik luuserite paradiis.
Jelena: "Nädala jooksul kirjutasid ühe väikese nupu, siis said selle eest palka. ...Ja me istusime all baaris enamasti, see tehti kell kümme lahti ja õhtul kell kümme pandi kinni. Millepärast oli nii, et päris hommikul konjakit ei tohtinud juua ja see valati sulle kohvi sisse, et keegi aru ei saaks. Siis me tiksusime seal kõikide toimetustega ja pidasime võistlust, et kes räägib kõige naljakama loo. Esimene koht oli tavaliselt Dovlatovil. Paljud Peterburi ja Moskva kirjanikud sõitsid Tallinnasse, sest siin oli teine õhk. Vähemalt rääkida võis kõike – enne kui sind KGB-sse kutsutakse. Nii et mingit kartmist ei esinenud. Moskvas ja Peterburis muidugi nii ei käinud."
Raamatute avaldamisega oli nagu oli. Nõuka ajal Jelenat eriti avaldada ei tahetud, tekstid olid "imelikud". Sel puhul toetas teda alati Eesti Raamatu toonane juht Aksel Tamm. Aga mitte ainult.
Ükskord pajatas Jelena mulle: "Aastal 1984 tuli teeneline kirjanik Lili Promet, pani oma ilusa mütsi pähe, istus vene toimetuse ette toolile ning teatas, et istub nii kaua, kuni te annate oma allkirja, et Jelena Skulskaja raamat ilmub. Kell 18 õhtul hakkasid kõik juba värisema – ikka istub. Sel ajal oli Promet juba Nõukogude Liidu klassik – aga istub! Ja ei liigu! Oma ilusas mütsis! Osakonna juhataja roomab välja välja ja küsib, et seltsimees Promet, kaua te siin istute? Promet vastab viisakalt, et nii kaua, kuni te selle allkirja panete. Ja kell 21 õhtul kirjutaski juhataja alla, aga Promet – täiesti rahulikult – tõusis püsti ning läks ära. Raamat ilmus."
Tänapäeval on kirjanikud toonasest hoopis teistsugused. Nõukogude ajal olid kirjanikuks olemise juures – algatuseks! – kõige vajalikumad asjad kõigepealt teksapüksid. Sellest sai Jelena varakult aru, leppis mingi ärikaga kokku, see tõi imelised püksid ajakirjandusmajja. Jalga pressis Jelena need WC põrandal, mitmekesi tiriti, mitmekesi sai eest lõpuks nööbid ka.
### Response:
Jelena Skulskaja: nõukaajal olid kirjaniku juures kõige tähtsamad teksapüksid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Pidev puudus, eriti Nõukogude okupatsiooni lõpukümnenditel, siis keerulised üheksakümnendad ning võitja-võtab-kõik-tüüpi nullindate buum – see kogemus on juurutanud enamikku meist iha püüelda kõrgemale, lubada endale rohkem, elada suuremalt, rikkamalt, paremini.
Ilmselt on paljud inimesed unistanud kui mitte häärberist, siis vähemalt suurest ja korralikust majast koos märkimisväärse aiaga. Lotovõidust või paarist. Uhiuuest autost. Oma esimesest (ja mõne aja pärast juba iga-aastasest) puhkusereisist välismaale, esialgu Soomegi, seejärel aina kaugemale. Sellest, et võiks olla parem naabrist ja võib-olla ka kõigist oma sugulastest.
Tahe tõestada, et Eesti võib oma väiksusest hoolimata olla milleski esimene – ning kui mitte kõige rikkam, siis viie kõige rikkamagi hulgas –, on olnud sisse kirjutatud ka meie poliitilistesse debattidesse, sest see on maandunud viljakale pinnasele, tabades täpselt neid ootusi ja lootusi, mille ajalooline kogemus on meisse sügavale istutanud.
Aga siis hakkab keegi kliimakriisist rääkima. Sellest, et tuleb tarbida vähem. Sellest, et meie unistatud lennureisidel on suur ökoloogiline jalajälg. Sellest, et aina suurema kasvu, rohkemate asjade ja luksuse poole püüeldes sureme kui mitte meie ise, siis vähemasti meie järeltulijad ning paljud liigid meie ümber aina kiiremini ja kibedamalt.
Aga meie pole ju süüdi! Meie alles jõudsime peole! Me tahame ka asju hooletult ära visata, toitu raisata ja elada nii, nagu poleks homset!
Vähem on (uus) rohkem
Aegamisi küll, aga siiski kasvab nende inimeste hulk, kes mõistavad, et midagi peab muutuma. Kliimateadlaste kõrval räägivad kasvuiha muut(u)mise vajadusest juba ka (mõned) majandusteadlased. Noorte – ja põhjusega vihaste – kliimaaktivistide kõrval on hakanud järgemööda arvamusruumi veenma ka need, kes ise kliimakriisi tagajärgedest ehk kõige vähem puudutatud – (mõned) keskealised valged mehed.
Sellest, et mingeid muutusi oodatakse, saavad üha enam aru ka ettevõtted, kes püüavad turul ellu jäämiseks ning tulevastele ostujõulistele põlvedele mõeldes pakkuda keskkonna- ja kliimasõbralikke tooteid ja teenuseid. Tõsi, mõnikord läheb nende toodete-teenustega paremini, mõnikord (väga palju) halvemini ehk rohe- või muu pesu hõnguliselt.
Võidab see, kel on surres kõige rohkem asju? Enam mitte. Võidab hoopis see, kes vähemaga toime tulla oskab ning pea igal inimesel siinses heaolupiirkonnas tuleb varem või hiljem selle nimel pingutama hakata.
Sest kui me ei tee seda varem, kliimamuutuste pidurdamiseks ja ökoloogilise mitmekesisuse säilimiseks praegu, tuleb meil hiljem ekstreemsete kliimasündmuste, sagenevate konfliktide, aina piiratumate ressursside, kliimapõgenike surve ja muude omavahel seoses olevate põhjuste tõttu märksa vähemaga kohaneda niikuinii.
Eesti territooriumil on keskmine temperatuur tõusnud juba kiiremini ja rohkem kui mujal maailmas, kuid sellest hoolimata jääb Eesti üheks vähestest piirkondadest, kus saab ka edaspidi suurema mureta elada ja hingata, toitu kasvatada, kus leidub piisavalt vett.
Mujal on elu juba keerulisem ja muutub veel raskemaks. Eluks vajalikud tingimused muutuvad talumatuks, ressursid saavad otsa. See paneb inimesed liikuma. Massid. Maailmas on kaheksa miljardit inimest, mida on üle 6000 Eestit, umbes 18 000 Tallinnat või 230 000 Kohtla-Järvet.
Ja kus on palju hirmunud ja hädas inimesi, on ka konfliktid. Sõjad vee ja toidu pärast, sõjad elamiskõlbuliku maa pärast, vägivald selleks, et kontrollida hirmunud inimesi. Viimased üheksa kuud on meile väga lähedal näidanud, mida tähendab suurema ja tugevama rünnak.
Põlengud Austraalias, üleujutused Pakistanis, võitlus vee pärast Sahara-taguses Aafrikas – televisioonist ja sotsiaalmeediast hoolimata võib olla seda raske mõista. Aga sel aastal jäid ka Põhja-Eesti veehoidlad ootamatult kuivaks ning põlengud ja tormid sagenevad siingi. Meie asfaltmustad linnad, meie kodud ja töökohad ei ole valmis kuumalaineteks. Enam pole vaja vaadata ulmefilme, et seda kõike ette kujutada.
Kui me ei kohane praegu, muutub elu, millega oleme harjunud, aegamööda võimatuks. Selliseks, kus ellu jäävad ainult kõige tugevamad, kiiremad, võimekamad.
Ja isegi kui selle loo lugeja arvab end osaks neist tugevaist ja võimekaist, ei pruugi see nii olla 10, 20 või 30 aasta pärast. Näiteks eakate kliimasurmad kuumalainete tõttu on juba praeguse Eesti reaalsus.
Kokkuhoid pole koonerdamine, vaid ellujäämise võti
Vähemaga toime tulemise vajadusest rääkides ei pea ma mõistagi silmas leibkondi, kelle eelarve kulubki juba lihtsalt ellu jäämiseks, esmasteks tarveteks ja teenusteks, toiduks ja toasoojaks.
"Räägin meist, kellel on võimalik jätta ostmata järjekordne uus hilp, see puhkusereis palmi alla ning see igapäevane kiirkohv ja võileib ühekordses pakendi."
Ma räägin leibkondadest, kes enda külmkapistki näevad, et toiduraiskamine on päriselt probleem. Räägin meist, kellel on võimalik jätta ostmata järjekordne uus hilp, eriti mõni kiirmoetööstuse ühekorrapluus, see puhkusereis palmi alla ning see igapäevane kiirkohv ja võileib ühekordses pakendis, mis oma tee poole tunni pärast prügikastis lõpetab.
Ja räägin ka neist, kes juba möödunud talvel kurtsid, et koduse basseini kütmine läks talumatult kulukaks. Neist, kelle äriargument on, et kuni keskkonnavaenulikku toodet ostetakse, seni midagi oma mudelis muutma ei pea. Ja neist, kes juhtidena mistahes sektoris ühelt poolt kiidavad rohelise mõtteviisi vajalikkust, ent teisalt veenavad meid kõiki rohkem tahtma, rohkem ostma, rohkem kulutama, olgu siis lakkamatute (soodus)kampaaniate kaudu, kestlikkuse vaatest küsitavate eelarveotsuste või hoopis isiklike elukommete näol.
Kokkuhoid pole koonerdamine, vaid hädavajalik kestlik viis inimkonna ellu jäämiseks. Sest päästa pole vaja planeeti, mis jääb ka inimese väljasuremise järel päikese ümber edasi tiirlema, vaid päästa on vaja ikkagi inimest ning talle eluks sobivat ja väga haruldast elukeskkonda.
Kui tervet rehkendust ei jõua, tee veerand
Mõistagi ei suuda praeguse elunõudlikkuse ja -korralduse juures suurem osa meist niikuinii täiuslikult keskkonnahoidlikult elada. Seda enam vastutavad nende muutuste päriselt ellu viimise eest inimesed, kelle juhtida ja kujundada meie üldine elukorraldus on, ehk poliitikud, ettevõtete juhtkonnad, ka ametnikud. Puudutagu nende tegevus siis näiteks tõhusama ühistranspordivõrgu loomist, sektoriülest kokkulepet ühekorraplasti kasutamise lõpetamiseks või hoopis kestlikke riigihankeid.
Meist igaüks oskab neilt osapooltelt aga rohkem ja tõhusama(l)t nõuda, kui oleme omal nahal läbi proovinud, mida tähendavad kestlikumad valikud meie argipäevas.
Proovida võib alustuseks nii, et igaüks teeb kasvõi veerandi ulatuses oma elus muutusi vähendamise suunas. Neljast autoga tööle liiklemisest üks asendada ühistranspordisõiduga. Neljast ühekorratopsist üks haarata korduvkasutatavasse tassi. Neljast poeskäigust üks asendada sellega, et valmistada söök kappi ununema kippuvatest ainetest. Alandada toatemperatuuri vähemalt näiteks kuuendiku võrra?
Ettevaatlik tasub olla seniste rutiinide asendamisel alternatiividega, mille positiivne keskkonnamõju on näiline või lühiajaline. Ühekordne tops on ikkagi ühekordne, ka siis, kui see on kirjade järgi biolagunev. Elektriauto on ikkagi auto ja selle tootmiseks on läinud vaja lihtsalt teistsuguseid, samuti väga piiratud ressursse. Talunikult ostetud mahejogurt, mis külmkapis rikneb, on ikkagi raisatud toit.
Ent kui on juba mingi regulaarsusega järele proovitud, mida tähendab üks või teine valik (või selle tegemata jätmine), on sealt edasi aina kergem mõista, milliseid süsteemseid lahendusi päriselt oodata ja küsida, et siis nende poolt juba kindlamini ka hääletada, olgu rahakoti, jalgade või valimissedeliga.
Praegu alustades ning eksimuste ja õnnestumiste kaudu õppides on veel aega, et end ja otsustajaid meie ümber vähemaga harjutada. Sest kui me ei õpi vähemaga toime tulema nüüd, sunnivad meie endi kollektiivsete valikute tõttu saabuvad kliimatagajärjed meid ühel või teisel moel selleks niikuinii.
|
Triin Toomesaar: võidab see, kes oskab vähemaga toime tulla
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pidev puudus, eriti Nõukogude okupatsiooni lõpukümnenditel, siis keerulised üheksakümnendad ning võitja-võtab-kõik-tüüpi nullindate buum – see kogemus on juurutanud enamikku meist iha püüelda kõrgemale, lubada endale rohkem, elada suuremalt, rikkamalt, paremini.
Ilmselt on paljud inimesed unistanud kui mitte häärberist, siis vähemalt suurest ja korralikust majast koos märkimisväärse aiaga. Lotovõidust või paarist. Uhiuuest autost. Oma esimesest (ja mõne aja pärast juba iga-aastasest) puhkusereisist välismaale, esialgu Soomegi, seejärel aina kaugemale. Sellest, et võiks olla parem naabrist ja võib-olla ka kõigist oma sugulastest.
Tahe tõestada, et Eesti võib oma väiksusest hoolimata olla milleski esimene – ning kui mitte kõige rikkam, siis viie kõige rikkamagi hulgas –, on olnud sisse kirjutatud ka meie poliitilistesse debattidesse, sest see on maandunud viljakale pinnasele, tabades täpselt neid ootusi ja lootusi, mille ajalooline kogemus on meisse sügavale istutanud.
Aga siis hakkab keegi kliimakriisist rääkima. Sellest, et tuleb tarbida vähem. Sellest, et meie unistatud lennureisidel on suur ökoloogiline jalajälg. Sellest, et aina suurema kasvu, rohkemate asjade ja luksuse poole püüeldes sureme kui mitte meie ise, siis vähemasti meie järeltulijad ning paljud liigid meie ümber aina kiiremini ja kibedamalt.
Aga meie pole ju süüdi! Meie alles jõudsime peole! Me tahame ka asju hooletult ära visata, toitu raisata ja elada nii, nagu poleks homset!
Vähem on (uus) rohkem
Aegamisi küll, aga siiski kasvab nende inimeste hulk, kes mõistavad, et midagi peab muutuma. Kliimateadlaste kõrval räägivad kasvuiha muut(u)mise vajadusest juba ka (mõned) majandusteadlased. Noorte – ja põhjusega vihaste – kliimaaktivistide kõrval on hakanud järgemööda arvamusruumi veenma ka need, kes ise kliimakriisi tagajärgedest ehk kõige vähem puudutatud – (mõned) keskealised valged mehed.
Sellest, et mingeid muutusi oodatakse, saavad üha enam aru ka ettevõtted, kes püüavad turul ellu jäämiseks ning tulevastele ostujõulistele põlvedele mõeldes pakkuda keskkonna- ja kliimasõbralikke tooteid ja teenuseid. Tõsi, mõnikord läheb nende toodete-teenustega paremini, mõnikord (väga palju) halvemini ehk rohe- või muu pesu hõnguliselt.
Võidab see, kel on surres kõige rohkem asju? Enam mitte. Võidab hoopis see, kes vähemaga toime tulla oskab ning pea igal inimesel siinses heaolupiirkonnas tuleb varem või hiljem selle nimel pingutama hakata.
Sest kui me ei tee seda varem, kliimamuutuste pidurdamiseks ja ökoloogilise mitmekesisuse säilimiseks praegu, tuleb meil hiljem ekstreemsete kliimasündmuste, sagenevate konfliktide, aina piiratumate ressursside, kliimapõgenike surve ja muude omavahel seoses olevate põhjuste tõttu märksa vähemaga kohaneda niikuinii.
Eesti territooriumil on keskmine temperatuur tõusnud juba kiiremini ja rohkem kui mujal maailmas, kuid sellest hoolimata jääb Eesti üheks vähestest piirkondadest, kus saab ka edaspidi suurema mureta elada ja hingata, toitu kasvatada, kus leidub piisavalt vett.
Mujal on elu juba keerulisem ja muutub veel raskemaks. Eluks vajalikud tingimused muutuvad talumatuks, ressursid saavad otsa. See paneb inimesed liikuma. Massid. Maailmas on kaheksa miljardit inimest, mida on üle 6000 Eestit, umbes 18 000 Tallinnat või 230 000 Kohtla-Järvet.
Ja kus on palju hirmunud ja hädas inimesi, on ka konfliktid. Sõjad vee ja toidu pärast, sõjad elamiskõlbuliku maa pärast, vägivald selleks, et kontrollida hirmunud inimesi. Viimased üheksa kuud on meile väga lähedal näidanud, mida tähendab suurema ja tugevama rünnak.
Põlengud Austraalias, üleujutused Pakistanis, võitlus vee pärast Sahara-taguses Aafrikas – televisioonist ja sotsiaalmeediast hoolimata võib olla seda raske mõista. Aga sel aastal jäid ka Põhja-Eesti veehoidlad ootamatult kuivaks ning põlengud ja tormid sagenevad siingi. Meie asfaltmustad linnad, meie kodud ja töökohad ei ole valmis kuumalaineteks. Enam pole vaja vaadata ulmefilme, et seda kõike ette kujutada.
Kui me ei kohane praegu, muutub elu, millega oleme harjunud, aegamööda võimatuks. Selliseks, kus ellu jäävad ainult kõige tugevamad, kiiremad, võimekamad.
Ja isegi kui selle loo lugeja arvab end osaks neist tugevaist ja võimekaist, ei pruugi see nii olla 10, 20 või 30 aasta pärast. Näiteks eakate kliimasurmad kuumalainete tõttu on juba praeguse Eesti reaalsus.
Kokkuhoid pole koonerdamine, vaid ellujäämise võti
Vähemaga toime tulemise vajadusest rääkides ei pea ma mõistagi silmas leibkondi, kelle eelarve kulubki juba lihtsalt ellu jäämiseks, esmasteks tarveteks ja teenusteks, toiduks ja toasoojaks.
"Räägin meist, kellel on võimalik jätta ostmata järjekordne uus hilp, see puhkusereis palmi alla ning see igapäevane kiirkohv ja võileib ühekordses pakendi."
Ma räägin leibkondadest, kes enda külmkapistki näevad, et toiduraiskamine on päriselt probleem. Räägin meist, kellel on võimalik jätta ostmata järjekordne uus hilp, eriti mõni kiirmoetööstuse ühekorrapluus, see puhkusereis palmi alla ning see igapäevane kiirkohv ja võileib ühekordses pakendis, mis oma tee poole tunni pärast prügikastis lõpetab.
Ja räägin ka neist, kes juba möödunud talvel kurtsid, et koduse basseini kütmine läks talumatult kulukaks. Neist, kelle äriargument on, et kuni keskkonnavaenulikku toodet ostetakse, seni midagi oma mudelis muutma ei pea. Ja neist, kes juhtidena mistahes sektoris ühelt poolt kiidavad rohelise mõtteviisi vajalikkust, ent teisalt veenavad meid kõiki rohkem tahtma, rohkem ostma, rohkem kulutama, olgu siis lakkamatute (soodus)kampaaniate kaudu, kestlikkuse vaatest küsitavate eelarveotsuste või hoopis isiklike elukommete näol.
Kokkuhoid pole koonerdamine, vaid hädavajalik kestlik viis inimkonna ellu jäämiseks. Sest päästa pole vaja planeeti, mis jääb ka inimese väljasuremise järel päikese ümber edasi tiirlema, vaid päästa on vaja ikkagi inimest ning talle eluks sobivat ja väga haruldast elukeskkonda.
Kui tervet rehkendust ei jõua, tee veerand
Mõistagi ei suuda praeguse elunõudlikkuse ja -korralduse juures suurem osa meist niikuinii täiuslikult keskkonnahoidlikult elada. Seda enam vastutavad nende muutuste päriselt ellu viimise eest inimesed, kelle juhtida ja kujundada meie üldine elukorraldus on, ehk poliitikud, ettevõtete juhtkonnad, ka ametnikud. Puudutagu nende tegevus siis näiteks tõhusama ühistranspordivõrgu loomist, sektoriülest kokkulepet ühekorraplasti kasutamise lõpetamiseks või hoopis kestlikke riigihankeid.
Meist igaüks oskab neilt osapooltelt aga rohkem ja tõhusama(l)t nõuda, kui oleme omal nahal läbi proovinud, mida tähendavad kestlikumad valikud meie argipäevas.
Proovida võib alustuseks nii, et igaüks teeb kasvõi veerandi ulatuses oma elus muutusi vähendamise suunas. Neljast autoga tööle liiklemisest üks asendada ühistranspordisõiduga. Neljast ühekorratopsist üks haarata korduvkasutatavasse tassi. Neljast poeskäigust üks asendada sellega, et valmistada söök kappi ununema kippuvatest ainetest. Alandada toatemperatuuri vähemalt näiteks kuuendiku võrra?
Ettevaatlik tasub olla seniste rutiinide asendamisel alternatiividega, mille positiivne keskkonnamõju on näiline või lühiajaline. Ühekordne tops on ikkagi ühekordne, ka siis, kui see on kirjade järgi biolagunev. Elektriauto on ikkagi auto ja selle tootmiseks on läinud vaja lihtsalt teistsuguseid, samuti väga piiratud ressursse. Talunikult ostetud mahejogurt, mis külmkapis rikneb, on ikkagi raisatud toit.
Ent kui on juba mingi regulaarsusega järele proovitud, mida tähendab üks või teine valik (või selle tegemata jätmine), on sealt edasi aina kergem mõista, milliseid süsteemseid lahendusi päriselt oodata ja küsida, et siis nende poolt juba kindlamini ka hääletada, olgu rahakoti, jalgade või valimissedeliga.
Praegu alustades ning eksimuste ja õnnestumiste kaudu õppides on veel aega, et end ja otsustajaid meie ümber vähemaga harjutada. Sest kui me ei õpi vähemaga toime tulema nüüd, sunnivad meie endi kollektiivsete valikute tõttu saabuvad kliimatagajärjed meid ühel või teisel moel selleks niikuinii.
### Response:
Triin Toomesaar: võidab see, kes oskab vähemaga toime tulla
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Mängu algus kujunes Eesti noortele edukaks, kui esimeses geimis haarati 8:5 ja 10:6 eduseis. Õige pea särasid tablool 10:10 viiginumbrid ja seejärel pääses favoriit Poola esimest korda juhtima. Avageimi 19:25 tulemusega kaotanud Eesti koondis kogus teises geimis 13 ja kolmandas 17 punkti, leppides seega 0:3 (19:25, 13:25, 17:25) kaotusega, vahendab volley.ee.
Eesti esinduse poolel keegi kahekohalise punktisummani ei jõudnud, resultatiivseimana kogus Freia Liisa Palk üheksa punkti. Võistkonna parimat kasutegurit +5 näidanud Mirjam Karoliine Kask lisas kuus punkti. Eesti koondis lahendas rünnakuid 21-protsendiliselt ja 21 protsenti oli ka positiivne servi vastuvõtt. Blokipunkte kogus Eesti seitse ja serviässasid kolm. Poola rünnak oli 42 ja vastuvõtt 37 protsenti. Blokis koguti üheksa ja servil kuus punkti.
Poola hoiab maksimaalse kuue punktiga turniiritabelis esikohta, Eestil on kahe mängu järel punktiarve avamata. Neljapäeval lähevad eestlannad vastamisi kolme punktiga neljandal kohal paikneva Gruusiaga.
6.-10. detsembril toimuval turniiril osalevad Eesti, Läti, Leedu, Poola, Gruusia ja Ukraina. Kõik võistkonnad mängivad omavahel korra läbi, turniiri võitja tagab koha 2023. aasta U-17 EM-finaalturniiril. Kohad 2.-5. mängivad kevadel EM-valiksarja teises ringis.
|
Hästi alustanud Eesti tütarlaste U-17 koondis jäi Poolale alla
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängu algus kujunes Eesti noortele edukaks, kui esimeses geimis haarati 8:5 ja 10:6 eduseis. Õige pea särasid tablool 10:10 viiginumbrid ja seejärel pääses favoriit Poola esimest korda juhtima. Avageimi 19:25 tulemusega kaotanud Eesti koondis kogus teises geimis 13 ja kolmandas 17 punkti, leppides seega 0:3 (19:25, 13:25, 17:25) kaotusega, vahendab volley.ee.
Eesti esinduse poolel keegi kahekohalise punktisummani ei jõudnud, resultatiivseimana kogus Freia Liisa Palk üheksa punkti. Võistkonna parimat kasutegurit +5 näidanud Mirjam Karoliine Kask lisas kuus punkti. Eesti koondis lahendas rünnakuid 21-protsendiliselt ja 21 protsenti oli ka positiivne servi vastuvõtt. Blokipunkte kogus Eesti seitse ja serviässasid kolm. Poola rünnak oli 42 ja vastuvõtt 37 protsenti. Blokis koguti üheksa ja servil kuus punkti.
Poola hoiab maksimaalse kuue punktiga turniiritabelis esikohta, Eestil on kahe mängu järel punktiarve avamata. Neljapäeval lähevad eestlannad vastamisi kolme punktiga neljandal kohal paikneva Gruusiaga.
6.-10. detsembril toimuval turniiril osalevad Eesti, Läti, Leedu, Poola, Gruusia ja Ukraina. Kõik võistkonnad mängivad omavahel korra läbi, turniiri võitja tagab koha 2023. aasta U-17 EM-finaalturniiril. Kohad 2.-5. mängivad kevadel EM-valiksarja teises ringis.
### Response:
Hästi alustanud Eesti tütarlaste U-17 koondis jäi Poolale alla
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Anu Vabamäe sündis Puurmani lähistel ja lõpetas 1966. aastal Puurmani keskkooli. Samal aastal astus ta Ugala õppestuudiosse, kus õppis Aleks Satsi käe all kolm aastat ning juba 1968. aastal liitus ta Ugala teatriga näitlejana. Ugalasse jäi Anu Vabamäe terveks oma eluks – üle kolmekümne aasta töötas ta näitlejana ning viimased aastakümned kostümeerijana.
Anu Vabamäe esimesteks rollideks teatris olid Rasmuse ja Gunnari osatäitmised lastelavastuses "Hulkur Rasmus", millele järgnes peaosa A.H. Tammsaare "Elus ja armastuses" ja Susanna roll Tammsaare "Juuditis". Oma pika näitlejatee jooksul mängis Vabamäe rohkem kui kaheksakümnes lavastuses.
Vabamäe olulisimad rollid olid Eliante Molière'i "Misantroobis", Liisa Jaan Toominga lavastuses "Pühak ja patune", Kvašnja Maksim Gorki näidendi "Põhjas" lavastuses, vürstitar Jelizaveta "Diletantide teekonnas", Polina Andrejevna Elmo Nüganeni lavastatud Tšehhovi "Kajakas", Suur-Mamma Kaarin Raidi lavastuses "Kass tulisel plekk-katusel", Lady Tressilian Agatha Christie krimidraamas "Lõpp on algus" ja mamma Kiir Lutsu "Kevades".
Vabamäe viimaseks ülesastumiseks Ugala laval jäi Vallesmanni proua roll Hella Wuolijoe "Niskamäe kirgedes".
Üsna varakult hakkas Vabamäe oma põhitöö kõrvalt tegelema ka kostüümidega. Kostümeerija töös oli ta teatri sõnul alati täpne, korrektne, abivalmis ja ääretult kohusetundlik. Endise näitlejana teadis ta täpselt, kui olulised on ühe etenduse õnnestumiseks korras ja hooldatud kostüümid. Kolleegide sõnul jäi Vabamäe kuni oma elu lõpuni armastatud ja hinnatud kaasteeliseks.
|
Suri Ugala teatri näitleja ja kostümeerija Anu Vabamäe
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Anu Vabamäe sündis Puurmani lähistel ja lõpetas 1966. aastal Puurmani keskkooli. Samal aastal astus ta Ugala õppestuudiosse, kus õppis Aleks Satsi käe all kolm aastat ning juba 1968. aastal liitus ta Ugala teatriga näitlejana. Ugalasse jäi Anu Vabamäe terveks oma eluks – üle kolmekümne aasta töötas ta näitlejana ning viimased aastakümned kostümeerijana.
Anu Vabamäe esimesteks rollideks teatris olid Rasmuse ja Gunnari osatäitmised lastelavastuses "Hulkur Rasmus", millele järgnes peaosa A.H. Tammsaare "Elus ja armastuses" ja Susanna roll Tammsaare "Juuditis". Oma pika näitlejatee jooksul mängis Vabamäe rohkem kui kaheksakümnes lavastuses.
Vabamäe olulisimad rollid olid Eliante Molière'i "Misantroobis", Liisa Jaan Toominga lavastuses "Pühak ja patune", Kvašnja Maksim Gorki näidendi "Põhjas" lavastuses, vürstitar Jelizaveta "Diletantide teekonnas", Polina Andrejevna Elmo Nüganeni lavastatud Tšehhovi "Kajakas", Suur-Mamma Kaarin Raidi lavastuses "Kass tulisel plekk-katusel", Lady Tressilian Agatha Christie krimidraamas "Lõpp on algus" ja mamma Kiir Lutsu "Kevades".
Vabamäe viimaseks ülesastumiseks Ugala laval jäi Vallesmanni proua roll Hella Wuolijoe "Niskamäe kirgedes".
Üsna varakult hakkas Vabamäe oma põhitöö kõrvalt tegelema ka kostüümidega. Kostümeerija töös oli ta teatri sõnul alati täpne, korrektne, abivalmis ja ääretult kohusetundlik. Endise näitlejana teadis ta täpselt, kui olulised on ühe etenduse õnnestumiseks korras ja hooldatud kostüümid. Kolleegide sõnul jäi Vabamäe kuni oma elu lõpuni armastatud ja hinnatud kaasteeliseks.
### Response:
Suri Ugala teatri näitleja ja kostümeerija Anu Vabamäe
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti on suutnud püsida kuude kaupa Euroopa inflatsiooni edetabelis esimesel kohal. Hoog on küll veidi raugenud, kuid 21,3 protsendi juures on inflatsioon ikka. Samal ajal on Eesti majanduskasv Euroopa Liidu kõige madalam, mis kinnitab, et hindu võib ju tõsta, kasvõi taevasse, kuid küsimus on, kas kliendid suudavad ja on valmis selle eest maksma?
Euroopa inflatsiooni ehk raha väärtuse/ostujõu vähenemisel on loomulikult peasüüdlane sõda Ukrainas, mis tõstis energiahinnad enneolematutesse kõrgustesse. Riigid hakkasid maksma energiatoetusi ja kuna energia on väga suure osa kaupade tootmisel üks peamisi sisendeid, siis tõusid ka kõik ülejäänud hinnad. Toidukauplustes on hinnašokk pigem tavaline kui ebatavaline nähtus. Mis edasi saab?
Euroopa suurtes riikides on valitsused püsti hädas, sest rahvas ei ole Saksamaal ega Prantsusmaal rahul, et nad peavad maksma pööraseid hindu ning lõppu sellele näha ei ole. Pärast pikka ja kiiret tõusu on loogiline, et esineb mõningast elatustaseme langust, eriti kui maailma räsib ühendkriis.
Eestis on mitmeid aastaid järjest tõusnud nii mediaan kui ka keskmine palk ning rahulolematus sellise tõusu lõppemisel on igati loogiline reaktsioon. Alles ju räägiti, kuidas palgaralli käis firmade kasumite arvelt. Et uuesti korralikku kasumit teenida, on vaja hindu tõsta. Ainult nii jõuame uuesti selleni, et saame kõrgemad hinnad ka kõrgemateks palkadeks konverteerida.
Kõige kasulikum on üldse mitte midagi osta
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde küll kinnitab, et keskpank tõstab intressimäärasid, kuni inflatsioon on jälle kaks protsenti või vähem, kuid selleks peab muutuma ka majanduskeskkond tervikuna.
"Kõrge hind ei pruugi tuleneda sellest, et pakkuja tahab hiiglaslikku kasumit, vaid sellestki, et kaupa ei ole saada või seda ei ole lihtsalt võimalik tellida."
Praegu valitseb turul olukord nagu ühe kaardimängu alguses, kus pakk on lauale visatud ning kõik haaravad endale uusi kaarte, lootuses, et seekord tulevad kindlasti paremad. Seepärast tuleb meil arvestada väga ebastabiilse keskkonnaga, kus kõrge hind ei pruugi tuleneda sellest, et pakkuja tahab hiiglaslikku kasumit, vaid sellestki, et kaupa ei ole saada või seda ei ole lihtsalt võimalik tellida.
Tarbija peab sellistes heitlikes oludes ära kasutama kõik võimalused, kuidas tarbida võimalikult säästlikult ning paigutama raha nii, et see kaotaks võimalikult vähe oma väärtust.
Säästlikuks tarbimiseks tuleb kasutada kõige tähtsamat nippi: jätta ostmata kõik, mida hädapärast vaja ei ole. Palju aitavad ka allahindlused kaupade puhul, mida on vaja niikuinii osta. Kas osta praegu 40-protsendilise allahindlusega või kevadel täishinnaga? Hädapärase miinus 40 protsendiga ostmiseks tasub laenugi võtta, sest isegi kõrgemad intressid kompenseerivad suure hinnavahe.
Inflatsioonil on peagi kiire lõpp
Hinnastabiilsuse tagamine on eurotsooni jaoks elu ja surma küsimus. Euro on dollari suhtes nõrgenenud umbes 20 protsenti, mis ongi võrreldav eurotsooni kiirema inflatsiooniga riikide hinnatõusuga. Me tahame poliitilise ebastabiilsuse, sellest tulenevate hinnatõusude negatiivsed mõjud lasta kinni maksta lõpptarbijal. Paraku ei ole tarbija – nagu Eesti näitel näha – sellega nõus.
Eesti elas ligi 30 aastat uimas, et meie endi käte ramm on ainus, mis meid rõõmsaks ja õnnelikuks teeb. Paraku otsustavad suurriigid, mis neile hea on, ning meie peame nende tekitatud lainete või koguni tsunami eest pakku saama.
Järgmisel aastal näeme aga hindade olulist langust mitte ainult kinnisvarasektoris, vaid ka mujal. Juba praegu on inimeste kulutused vähenenud viiendiku võrra, kuid ostujõud on langenud enamgi. Paljud ettevõtted koondavad ridu, raha muutub harulduseks, mille saamiseks tuleb palju rohkem vaeva näha kui seni.
Suure tõenäosusega ootab meid järgmisel aastal ees deflatsioon ning hinnad hoopis langevad ja raha väärtus tõuseb. Esiteks muutub oluliselt võrdlusbaas, kuid teiseks on kõigil ettevõtetel vaja käivet. Kui keegi ei osta, tuleb hinnad alla lasta. Äkki siis on kaup atraktiivsem.
Kuigi majanduspilt on hetkel pessimistlik, ei tähenda see, et seegi aeg mööda ei lähe. Koroonakriis lõppes selle aasta 24. veebruari varahommikul ja oligi kõik. See on erakordne, et ühe kriisi lõpetab uus ja vängem kriis. Kuid iga kriis saab ükskord läbi. Aina tõenäolisemaks muutub nüüd see stsenaarium, et pärast praegust ühendkriisi tuleb taas suur õitseng.
|
Kristi Saaremets: vältides elatustaseme langust, kui raha ei maksa midagi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti on suutnud püsida kuude kaupa Euroopa inflatsiooni edetabelis esimesel kohal. Hoog on küll veidi raugenud, kuid 21,3 protsendi juures on inflatsioon ikka. Samal ajal on Eesti majanduskasv Euroopa Liidu kõige madalam, mis kinnitab, et hindu võib ju tõsta, kasvõi taevasse, kuid küsimus on, kas kliendid suudavad ja on valmis selle eest maksma?
Euroopa inflatsiooni ehk raha väärtuse/ostujõu vähenemisel on loomulikult peasüüdlane sõda Ukrainas, mis tõstis energiahinnad enneolematutesse kõrgustesse. Riigid hakkasid maksma energiatoetusi ja kuna energia on väga suure osa kaupade tootmisel üks peamisi sisendeid, siis tõusid ka kõik ülejäänud hinnad. Toidukauplustes on hinnašokk pigem tavaline kui ebatavaline nähtus. Mis edasi saab?
Euroopa suurtes riikides on valitsused püsti hädas, sest rahvas ei ole Saksamaal ega Prantsusmaal rahul, et nad peavad maksma pööraseid hindu ning lõppu sellele näha ei ole. Pärast pikka ja kiiret tõusu on loogiline, et esineb mõningast elatustaseme langust, eriti kui maailma räsib ühendkriis.
Eestis on mitmeid aastaid järjest tõusnud nii mediaan kui ka keskmine palk ning rahulolematus sellise tõusu lõppemisel on igati loogiline reaktsioon. Alles ju räägiti, kuidas palgaralli käis firmade kasumite arvelt. Et uuesti korralikku kasumit teenida, on vaja hindu tõsta. Ainult nii jõuame uuesti selleni, et saame kõrgemad hinnad ka kõrgemateks palkadeks konverteerida.
Kõige kasulikum on üldse mitte midagi osta
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde küll kinnitab, et keskpank tõstab intressimäärasid, kuni inflatsioon on jälle kaks protsenti või vähem, kuid selleks peab muutuma ka majanduskeskkond tervikuna.
"Kõrge hind ei pruugi tuleneda sellest, et pakkuja tahab hiiglaslikku kasumit, vaid sellestki, et kaupa ei ole saada või seda ei ole lihtsalt võimalik tellida."
Praegu valitseb turul olukord nagu ühe kaardimängu alguses, kus pakk on lauale visatud ning kõik haaravad endale uusi kaarte, lootuses, et seekord tulevad kindlasti paremad. Seepärast tuleb meil arvestada väga ebastabiilse keskkonnaga, kus kõrge hind ei pruugi tuleneda sellest, et pakkuja tahab hiiglaslikku kasumit, vaid sellestki, et kaupa ei ole saada või seda ei ole lihtsalt võimalik tellida.
Tarbija peab sellistes heitlikes oludes ära kasutama kõik võimalused, kuidas tarbida võimalikult säästlikult ning paigutama raha nii, et see kaotaks võimalikult vähe oma väärtust.
Säästlikuks tarbimiseks tuleb kasutada kõige tähtsamat nippi: jätta ostmata kõik, mida hädapärast vaja ei ole. Palju aitavad ka allahindlused kaupade puhul, mida on vaja niikuinii osta. Kas osta praegu 40-protsendilise allahindlusega või kevadel täishinnaga? Hädapärase miinus 40 protsendiga ostmiseks tasub laenugi võtta, sest isegi kõrgemad intressid kompenseerivad suure hinnavahe.
Inflatsioonil on peagi kiire lõpp
Hinnastabiilsuse tagamine on eurotsooni jaoks elu ja surma küsimus. Euro on dollari suhtes nõrgenenud umbes 20 protsenti, mis ongi võrreldav eurotsooni kiirema inflatsiooniga riikide hinnatõusuga. Me tahame poliitilise ebastabiilsuse, sellest tulenevate hinnatõusude negatiivsed mõjud lasta kinni maksta lõpptarbijal. Paraku ei ole tarbija – nagu Eesti näitel näha – sellega nõus.
Eesti elas ligi 30 aastat uimas, et meie endi käte ramm on ainus, mis meid rõõmsaks ja õnnelikuks teeb. Paraku otsustavad suurriigid, mis neile hea on, ning meie peame nende tekitatud lainete või koguni tsunami eest pakku saama.
Järgmisel aastal näeme aga hindade olulist langust mitte ainult kinnisvarasektoris, vaid ka mujal. Juba praegu on inimeste kulutused vähenenud viiendiku võrra, kuid ostujõud on langenud enamgi. Paljud ettevõtted koondavad ridu, raha muutub harulduseks, mille saamiseks tuleb palju rohkem vaeva näha kui seni.
Suure tõenäosusega ootab meid järgmisel aastal ees deflatsioon ning hinnad hoopis langevad ja raha väärtus tõuseb. Esiteks muutub oluliselt võrdlusbaas, kuid teiseks on kõigil ettevõtetel vaja käivet. Kui keegi ei osta, tuleb hinnad alla lasta. Äkki siis on kaup atraktiivsem.
Kuigi majanduspilt on hetkel pessimistlik, ei tähenda see, et seegi aeg mööda ei lähe. Koroonakriis lõppes selle aasta 24. veebruari varahommikul ja oligi kõik. See on erakordne, et ühe kriisi lõpetab uus ja vängem kriis. Kuid iga kriis saab ükskord läbi. Aina tõenäolisemaks muutub nüüd see stsenaarium, et pärast praegust ühendkriisi tuleb taas suur õitseng.
### Response:
Kristi Saaremets: vältides elatustaseme langust, kui raha ei maksa midagi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Paljude riikide muusikuid ühendav Põhjamaade Sümfooniaorkester on taas Eesti publiku ees. Mis on saanud muusikute koostööst ajal, mil sõjast tingitud müür Venemaa ja ülejäänud maailma vahel kasvab üha kõrgemaks?
"Plekktrummi" külaline on dirigent Anu Tali, orkestri üks loojatest. Saade on eetris esmaspäeval, 12. detsembril kell 21.30 ETV2-s. Saatejuht on Joonas Hellerma.
|
"Plekktrummi" külaline on tuleval nädalal Anu Tali
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paljude riikide muusikuid ühendav Põhjamaade Sümfooniaorkester on taas Eesti publiku ees. Mis on saanud muusikute koostööst ajal, mil sõjast tingitud müür Venemaa ja ülejäänud maailma vahel kasvab üha kõrgemaks?
"Plekktrummi" külaline on dirigent Anu Tali, orkestri üks loojatest. Saade on eetris esmaspäeval, 12. detsembril kell 21.30 ETV2-s. Saatejuht on Joonas Hellerma.
### Response:
"Plekktrummi" külaline on tuleval nädalal Anu Tali
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Ungari oli varem juba vetostanud 18 miljardi euro suuruse majandusabi andmise Ukrainale.
The Financial Times teatel oli Ungari peale Ukraina rahastamise vastu ka Venemaa vastu suunatud uutele sanktsioonidepaketile, vahendas Ukrainska Pravda.
Euroopa Komisjon pakkus kolmapäeval välja üheksanda sanktsioonide paketi Venemaa vastu alates 24. veebruarist.
Euroopa Liit on varem otsustanud, et ei anna Ungarile õigusriigi põhimõtete rikkumise pärast välja Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu toetusi.
Budapest saab Euroopa Liidu otsuseid vetostada, kuna sanktsioonide kehtestamine vajab kõigi 27 Euroopa Liidu liikmesriigi heakskiitu.
|
Ungari asus vastustama Euroopa Liidu uusi Vene-sanktsioone
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ungari oli varem juba vetostanud 18 miljardi euro suuruse majandusabi andmise Ukrainale.
The Financial Times teatel oli Ungari peale Ukraina rahastamise vastu ka Venemaa vastu suunatud uutele sanktsioonidepaketile, vahendas Ukrainska Pravda.
Euroopa Komisjon pakkus kolmapäeval välja üheksanda sanktsioonide paketi Venemaa vastu alates 24. veebruarist.
Euroopa Liit on varem otsustanud, et ei anna Ungarile õigusriigi põhimõtete rikkumise pärast välja Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu toetusi.
Budapest saab Euroopa Liidu otsuseid vetostada, kuna sanktsioonide kehtestamine vajab kõigi 27 Euroopa Liidu liikmesriigi heakskiitu.
### Response:
Ungari asus vastustama Euroopa Liidu uusi Vene-sanktsioone
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Neljadel olümpiamängudel osalenud Tšikinjovi juhendatavad võitsid arvukalt tiitlivõistluste medaleid, tema õpilaste hulka kuulusid teiste seas ka Oksana Jermakova, Peter Vanky, Nikolai Novosjolov ja Erika Kirpu. Tšikinjovi käe all võitis Eesti epeemeeskond 2015. aastal EM-il hõbemedali.
Vehklejana tuli Tšikinjov meeskondlikult Eesti meistriks 1981. aastal epees ja aastatel 1984-1985 floretis. 1984. aastal võitis ta floretis individuaalselt hõbeda.
Aastatel 2013-2018 ja 2020-2021 Eesti epeemeeskonda juhendanud Tšikinjov andis olulise tõuke ka Eesti meesvehklejate järelkasvule, kes tänavu on saavutanud mitmeid pjedestaalikohti rahvusvahelistel suurvõistlustel (U-23 EM-pronks, juunioride MK-etappidelt kaks hõbemedalit).
Lisaks Eesti koondistele juhendas Tšikinjov ka Rootsi ja Usbekistani koondiseid. Aastal 2014 sai Tšikinjov Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia.
Eesti Vehklemisliit avaldab sügavat kaastunnet Igor Tšikinjovi perele ja lähedastele.
|
Suri tunnustatud vehklemistreener Igor Tšikinjov
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljadel olümpiamängudel osalenud Tšikinjovi juhendatavad võitsid arvukalt tiitlivõistluste medaleid, tema õpilaste hulka kuulusid teiste seas ka Oksana Jermakova, Peter Vanky, Nikolai Novosjolov ja Erika Kirpu. Tšikinjovi käe all võitis Eesti epeemeeskond 2015. aastal EM-il hõbemedali.
Vehklejana tuli Tšikinjov meeskondlikult Eesti meistriks 1981. aastal epees ja aastatel 1984-1985 floretis. 1984. aastal võitis ta floretis individuaalselt hõbeda.
Aastatel 2013-2018 ja 2020-2021 Eesti epeemeeskonda juhendanud Tšikinjov andis olulise tõuke ka Eesti meesvehklejate järelkasvule, kes tänavu on saavutanud mitmeid pjedestaalikohti rahvusvahelistel suurvõistlustel (U-23 EM-pronks, juunioride MK-etappidelt kaks hõbemedalit).
Lisaks Eesti koondistele juhendas Tšikinjov ka Rootsi ja Usbekistani koondiseid. Aastal 2014 sai Tšikinjov Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia.
Eesti Vehklemisliit avaldab sügavat kaastunnet Igor Tšikinjovi perele ja lähedastele.
### Response:
Suri tunnustatud vehklemistreener Igor Tšikinjov
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Väravateta viik tähendab, et Rapidi karikateekond sai kurva lõpu. Cluji vastu vajati ilmtingimata võitu, et kuueliikmelisest alagrupist veerandfinaali pääseda, vahendab Soccernet.ee.
Rumeenia karikavõistluste algfaasis jagatakse 24 meeskonda nelja kuueliikmelisse alagruppi, kus iga klubi mängib kolm kohtumist ja selle põhjal pääseb veerandfinaali iga grupi kaks parimat.
Väljapudenemise äärel on ka Joonas Tamm ning tema koduklubi FCSB, kui 2-grupis ollakse kahe silmaga neljandal kohal.
Eesti U-21 koondise poolkaitsja Kevor Palumets kuulus Belgia kõrgliigaklubi Zulte Waregemi põhikoosseisu, kui treeningmängus alistati KVV Ardennen seisuga 3:0. Eestlane sai kirja vaid ühe poolaja, sest teiseks kolmveerandtunniks vahetati välja kõik platsimängijad.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
|
Käidi koduklubi langes Rumeenia karikavõistlustel konkurentsist
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väravateta viik tähendab, et Rapidi karikateekond sai kurva lõpu. Cluji vastu vajati ilmtingimata võitu, et kuueliikmelisest alagrupist veerandfinaali pääseda, vahendab Soccernet.ee.
Rumeenia karikavõistluste algfaasis jagatakse 24 meeskonda nelja kuueliikmelisse alagruppi, kus iga klubi mängib kolm kohtumist ja selle põhjal pääseb veerandfinaali iga grupi kaks parimat.
Väljapudenemise äärel on ka Joonas Tamm ning tema koduklubi FCSB, kui 2-grupis ollakse kahe silmaga neljandal kohal.
Eesti U-21 koondise poolkaitsja Kevor Palumets kuulus Belgia kõrgliigaklubi Zulte Waregemi põhikoosseisu, kui treeningmängus alistati KVV Ardennen seisuga 3:0. Eestlane sai kirja vaid ühe poolaja, sest teiseks kolmveerandtunniks vahetati välja kõik platsimängijad.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Käidi koduklubi langes Rumeenia karikavõistlustel konkurentsist
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Iraani võimud on teatanud, et praeguseks on surma mõistetud 11 inimest, kes on seotud sel sügisel puhkenud protestidega. Iraanis puhkesid protestid peale 22-aastase kurdi päritolu Mahsa Amini hukkumist Iraani kombluspolitsei vahi all olles.
Iran Internationali teatel on hiljuti lekkinud Iraani Revolutsioonilise Kaardiväe helisalvestis, mille kohaselt olevat kuni 80 kinnipeetud protestijat mõistetud surma.
Neljapäeval poodi üles üles Mohsen Shekari, kes osales hiljutistes protestides Iraani valitsuse vastu. Iraani võimude teatel ründas mees Teheranis 25. septembril Iraani paramilitaarse Basij üksuse võitlejat noaga.
Praegu teadaoleva info kohaselt on tegu esimese inimesega, kes on Iraani protestides osalemise pärast mõistetud surma.
Iran International toob esile, et süüdistuse saanud isikuid süüdistatakse sisuliselt pühaduseteotuses (Moharebh) ning see on piisavalt ebamäärane süüdistus, et selle vastu ei saa end kohtus sisuliselt kaitsta.
Norras tegutseva Iraani inimõigusorganisatsiooni (Iran Human Rights) direktor Mahmood Amiry-Moghaddam hoiatas Twitteris, et juhul kui Iraani valitsusele ei lange osaks piisavalt suur rahvusvaheline surve, siis hukkavad Iraani võimud iga päev mõne protestija.
Execution of #MohsenShekari must be me with STRONG reactions otherwise we will be facing daily executions of protesters. This execution must have rapid practical consequences internationally #StopExecutionsInIran #IranProtests2022
— Mahmood Amiry-Moghaddam (@iranhr) December 8, 2022
Inimõigusorganisatsiooni Human Rights Activists' News Agency hinnangul on Iraani valitsuse vastu protestides hukkunud vähemalt 475 protestijat. Samuti on hinnanguliselt hukkunud vähemalt 61 Iraani julgeolekujõudude töötajat, vahendas BBC.
|
Iraan hukkas esimese inimese, kes valitsusvastastes protestides osales
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iraani võimud on teatanud, et praeguseks on surma mõistetud 11 inimest, kes on seotud sel sügisel puhkenud protestidega. Iraanis puhkesid protestid peale 22-aastase kurdi päritolu Mahsa Amini hukkumist Iraani kombluspolitsei vahi all olles.
Iran Internationali teatel on hiljuti lekkinud Iraani Revolutsioonilise Kaardiväe helisalvestis, mille kohaselt olevat kuni 80 kinnipeetud protestijat mõistetud surma.
Neljapäeval poodi üles üles Mohsen Shekari, kes osales hiljutistes protestides Iraani valitsuse vastu. Iraani võimude teatel ründas mees Teheranis 25. septembril Iraani paramilitaarse Basij üksuse võitlejat noaga.
Praegu teadaoleva info kohaselt on tegu esimese inimesega, kes on Iraani protestides osalemise pärast mõistetud surma.
Iran International toob esile, et süüdistuse saanud isikuid süüdistatakse sisuliselt pühaduseteotuses (Moharebh) ning see on piisavalt ebamäärane süüdistus, et selle vastu ei saa end kohtus sisuliselt kaitsta.
Norras tegutseva Iraani inimõigusorganisatsiooni (Iran Human Rights) direktor Mahmood Amiry-Moghaddam hoiatas Twitteris, et juhul kui Iraani valitsusele ei lange osaks piisavalt suur rahvusvaheline surve, siis hukkavad Iraani võimud iga päev mõne protestija.
Execution of #MohsenShekari must be me with STRONG reactions otherwise we will be facing daily executions of protesters. This execution must have rapid practical consequences internationally #StopExecutionsInIran #IranProtests2022
— Mahmood Amiry-Moghaddam (@iranhr) December 8, 2022
Inimõigusorganisatsiooni Human Rights Activists' News Agency hinnangul on Iraani valitsuse vastu protestides hukkunud vähemalt 475 protestijat. Samuti on hinnanguliselt hukkunud vähemalt 61 Iraani julgeolekujõudude töötajat, vahendas BBC.
### Response:
Iraan hukkas esimese inimese, kes valitsusvastastes protestides osales
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Sterling lahkus ajutiselt, et tegeleda perekondliku probleemiga, aga eeldatavasti liitub ta meeskonnaga juba homme enne meie veerandfinaali Prantsusmaaga," teatas koondis sotsiaalmeedias.
Sterling lahkus Katarist pühapäeval, kuna sai kodust teate, et tema koju on sisse murtud. 28-aastase mängija esindaja ütles siis meediale, et Sterling palus luba lahkuda, et hoolitseda oma kolme väikese lapse eest.
Sterling sai juhtunust teada enne kaheksandikfinaali Senegaliga ja koosseisu ei kuulunud. Inglismaa pääses 3:0 võiduga edasi ja kohtub laupäeval veerandfinaalis Prantsusmaaga.
|
Vahepeal koju läinud Sterling taasliitub Inglismaa koondisega
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sterling lahkus ajutiselt, et tegeleda perekondliku probleemiga, aga eeldatavasti liitub ta meeskonnaga juba homme enne meie veerandfinaali Prantsusmaaga," teatas koondis sotsiaalmeedias.
Sterling lahkus Katarist pühapäeval, kuna sai kodust teate, et tema koju on sisse murtud. 28-aastase mängija esindaja ütles siis meediale, et Sterling palus luba lahkuda, et hoolitseda oma kolme väikese lapse eest.
Sterling sai juhtunust teada enne kaheksandikfinaali Senegaliga ja koosseisu ei kuulunud. Inglismaa pääses 3:0 võiduga edasi ja kohtub laupäeval veerandfinaalis Prantsusmaaga.
### Response:
Vahepeal koju läinud Sterling taasliitub Inglismaa koondisega
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Psühholoogide Shiri Lev-Ari ja Ryan Mckay sõnul pole kogu maailma vandesõnades harilikult aproksimante ehk poolvokaale. Tegu on häälikutega, mille kuuldavale toomiseks viib inimene oma huuled, hambad, kõva suulae või keele üksteisele õige ligi, ilma et need päriselt kokku puutuks, vahendab ScienceAlert.
Inglise keele näitel on aproksimandid näiteks y -häälik sõnas yes, r -häälik sõnas run või w -häälik sõnas war. Eesti keeles on ainus aproksimant j. Kui sõna sisaldab aproksimante, kipuvad selles leiduvad kaashäälikud enda kõrval seisvaid täishäälikuid harvem varjutama. Nii kõlab see sõna pehmemalt võrreldes sulghäälikuid k, p ja t sisaldavate sõnadega nagu popp või kart, mis kõlavad pigem tömbilt.
Kuna vandesõnades pole pea kunagi aproksimante, kõlavad need keelest olenemata karmilt. Uue töö tulemused viitavad, et vägisõnad võisidki just selliseks kujuneda ühise eelistuskalde tõttu kogu inimkonna ajudes.
Käredalt öeldud käredus
Uus töö lähtub häälikusümbolismi ideest. See tähendab, et teatud häälikud kutsuvad kõigis inimestes esile sarnase reaktsiooni. Nii võibki juhtuda, et mõnesid helisid tajuvad inimesed ükskõik mis keeles ühtmoodi.
Näiteks on varasematest uuringutest teada, et enam kui 20 erineva keele kõnelejad kalduvad kõik seostama väljamõeldud sõna buba pehmete vormide ja sõna kiki teravatega. See viitab, et mõned kaashäälikud võivad kõlada kõrvalõikavamalt kui teised – sama lugu võib olla ka vandesõnadega.
Saamaks selgust, kas see tõesti nii on, kutsusid autorid oma uuringusse 20 vabatahtlikku. Kõik katseisikud olid viie omavahel kauge keele emakeelsed kõnelejad. Uurijad palusid neil nimetada nii palju vandesõnu, kui vähegi pähe tuleb.
Kui vandesõnad kuuldud, eemaldasid uurijad sealt kordused ja rassilistlikult kõlavad sõnad. Lõpuks jäi sõelale heebrea keeles 34, hindi keeles 14, ungari keeles 14, korea keeles 17 ja vene keeles 26 vägisõna.
Sõnade helilist koostist analüüsides ei leidnud uurijad märke, et vandesõnad oleks kuidagi teistest sulghäälikurikkamad. Küll aga ilmnes selgelt, et vägisõnades nappis aproksimante, sealhulgas inglise keele päraseid l -, r -, w - ja y -helisid.
Sõnad nagu uksehinged
Mõistmaks, kuidas kuulajad neid helisid tajuvad, tegid autorid veel kaks katset. Esiteks lasid nad kuue erineva emakeelega 215 katseisikul kuulata väljamõeldud vandesõnu. Katseisikud pidid hindama, kui solvav iga sõna neile kõla põhjal tundus.
Üldselt pidasid uuritavad aproksimante sisaldavaid sõnu harvem vandesõnadeks kui sõnu, kus inglisepärane l, r, w või y puudus. Veel ilmnes, et prantsuse keeles on võrreldes teiste keeltega rohkem aproksimante sisaldavaid vägisõnu. Samas pidasid ka prantsuse emakeelega katseisikud 63 protsendil juhtudest aproksimantideta sõnu roppudeks.
Jätkukatses huvitas uurijaid, kas ja kui palju pehmendavad aproksimandid eufemistlikke vandesõnu nagu darn ('kuramus'), selmet öelda damn ('kurat'). Sellistes nii-öelda peitevandumistes on aproksimandid reeglina olemas.
Uurijad said kokku 24 peitvandumist, mis on tegelikult vägisõnade muudetud versioonid. Nad said kinnitust, et vähemalt inglise keele l -, r -, w - ja y -helid muutsid peitsõnu vaoshoitumaks. Autorid võrdlevad niisiis aproksimante uksehingedega: isegi kui tahaks paugutada, summutavad need käreda heli ära.
Rusikareeglit pole
Uuringu järeldused on autorite sõnul siiski oletuslikud ega osuta mingile keelelisele ettemääratusele. Näiteks on hiljutistest uuringutest teada, et i -heli kipub olema paljudes keeltes seotud väikeste objektidega. Sellegipoolest ei saa väita, et kõik keeled väljendaks väiksust, nagu itaallased oma sõnas bambini ('lapsed').
Shiri Lev-Ari ja Ryan Mckay kirjutavad, et nende tulemused osutavad varjatud tunnetuslikule kallutatusele. See eelsoodumus käsikäes ajalooliste juhustega kujundaski ilmselt vandesõnad sellisteks, nagu need praegu on.
Nii nagu päris kõigis keeltes ei seostu omavahel nasaalsed helid ja nina kohta käivad sõnad, ei saa autorite sõnul eeldada, et nende märgatud seos oleks universaalne. Samuti ei saa väita, et ühe keele sees kõik vägisõnad tingimata sama mustrit jälgiks.
Kui töö järeldus pädeb, võib helisümbolism olla maailma keeltes läbivam, kui seni oletatud. Lisaks sõnaga väljendatud objekti suurusele või kujule võib heli edasi anda ka kõneleja hoiakut, tunnet või erutatust.
Keeleteadlased on aastakümneid vaielnud, kas inimkeel on kultuuriliselt omandatud või osa inimeste ajubioloogiast. Nagu näitas ka uus töö, pole küsimusele ilmselt lihtsat vastust ja teema vajab täiendavaid uuringuid.
Uuring ilmus ajakirjas Psychonomic Bulletin & Review.
|
Uuring: vägisõnad kõlavad eri keeltes sarnaselt
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Psühholoogide Shiri Lev-Ari ja Ryan Mckay sõnul pole kogu maailma vandesõnades harilikult aproksimante ehk poolvokaale. Tegu on häälikutega, mille kuuldavale toomiseks viib inimene oma huuled, hambad, kõva suulae või keele üksteisele õige ligi, ilma et need päriselt kokku puutuks, vahendab ScienceAlert.
Inglise keele näitel on aproksimandid näiteks y -häälik sõnas yes, r -häälik sõnas run või w -häälik sõnas war. Eesti keeles on ainus aproksimant j. Kui sõna sisaldab aproksimante, kipuvad selles leiduvad kaashäälikud enda kõrval seisvaid täishäälikuid harvem varjutama. Nii kõlab see sõna pehmemalt võrreldes sulghäälikuid k, p ja t sisaldavate sõnadega nagu popp või kart, mis kõlavad pigem tömbilt.
Kuna vandesõnades pole pea kunagi aproksimante, kõlavad need keelest olenemata karmilt. Uue töö tulemused viitavad, et vägisõnad võisidki just selliseks kujuneda ühise eelistuskalde tõttu kogu inimkonna ajudes.
Käredalt öeldud käredus
Uus töö lähtub häälikusümbolismi ideest. See tähendab, et teatud häälikud kutsuvad kõigis inimestes esile sarnase reaktsiooni. Nii võibki juhtuda, et mõnesid helisid tajuvad inimesed ükskõik mis keeles ühtmoodi.
Näiteks on varasematest uuringutest teada, et enam kui 20 erineva keele kõnelejad kalduvad kõik seostama väljamõeldud sõna buba pehmete vormide ja sõna kiki teravatega. See viitab, et mõned kaashäälikud võivad kõlada kõrvalõikavamalt kui teised – sama lugu võib olla ka vandesõnadega.
Saamaks selgust, kas see tõesti nii on, kutsusid autorid oma uuringusse 20 vabatahtlikku. Kõik katseisikud olid viie omavahel kauge keele emakeelsed kõnelejad. Uurijad palusid neil nimetada nii palju vandesõnu, kui vähegi pähe tuleb.
Kui vandesõnad kuuldud, eemaldasid uurijad sealt kordused ja rassilistlikult kõlavad sõnad. Lõpuks jäi sõelale heebrea keeles 34, hindi keeles 14, ungari keeles 14, korea keeles 17 ja vene keeles 26 vägisõna.
Sõnade helilist koostist analüüsides ei leidnud uurijad märke, et vandesõnad oleks kuidagi teistest sulghäälikurikkamad. Küll aga ilmnes selgelt, et vägisõnades nappis aproksimante, sealhulgas inglise keele päraseid l -, r -, w - ja y -helisid.
Sõnad nagu uksehinged
Mõistmaks, kuidas kuulajad neid helisid tajuvad, tegid autorid veel kaks katset. Esiteks lasid nad kuue erineva emakeelega 215 katseisikul kuulata väljamõeldud vandesõnu. Katseisikud pidid hindama, kui solvav iga sõna neile kõla põhjal tundus.
Üldselt pidasid uuritavad aproksimante sisaldavaid sõnu harvem vandesõnadeks kui sõnu, kus inglisepärane l, r, w või y puudus. Veel ilmnes, et prantsuse keeles on võrreldes teiste keeltega rohkem aproksimante sisaldavaid vägisõnu. Samas pidasid ka prantsuse emakeelega katseisikud 63 protsendil juhtudest aproksimantideta sõnu roppudeks.
Jätkukatses huvitas uurijaid, kas ja kui palju pehmendavad aproksimandid eufemistlikke vandesõnu nagu darn ('kuramus'), selmet öelda damn ('kurat'). Sellistes nii-öelda peitevandumistes on aproksimandid reeglina olemas.
Uurijad said kokku 24 peitvandumist, mis on tegelikult vägisõnade muudetud versioonid. Nad said kinnitust, et vähemalt inglise keele l -, r -, w - ja y -helid muutsid peitsõnu vaoshoitumaks. Autorid võrdlevad niisiis aproksimante uksehingedega: isegi kui tahaks paugutada, summutavad need käreda heli ära.
Rusikareeglit pole
Uuringu järeldused on autorite sõnul siiski oletuslikud ega osuta mingile keelelisele ettemääratusele. Näiteks on hiljutistest uuringutest teada, et i -heli kipub olema paljudes keeltes seotud väikeste objektidega. Sellegipoolest ei saa väita, et kõik keeled väljendaks väiksust, nagu itaallased oma sõnas bambini ('lapsed').
Shiri Lev-Ari ja Ryan Mckay kirjutavad, et nende tulemused osutavad varjatud tunnetuslikule kallutatusele. See eelsoodumus käsikäes ajalooliste juhustega kujundaski ilmselt vandesõnad sellisteks, nagu need praegu on.
Nii nagu päris kõigis keeltes ei seostu omavahel nasaalsed helid ja nina kohta käivad sõnad, ei saa autorite sõnul eeldada, et nende märgatud seos oleks universaalne. Samuti ei saa väita, et ühe keele sees kõik vägisõnad tingimata sama mustrit jälgiks.
Kui töö järeldus pädeb, võib helisümbolism olla maailma keeltes läbivam, kui seni oletatud. Lisaks sõnaga väljendatud objekti suurusele või kujule võib heli edasi anda ka kõneleja hoiakut, tunnet või erutatust.
Keeleteadlased on aastakümneid vaielnud, kas inimkeel on kultuuriliselt omandatud või osa inimeste ajubioloogiast. Nagu näitas ka uus töö, pole küsimusele ilmselt lihtsat vastust ja teema vajab täiendavaid uuringuid.
Uuring ilmus ajakirjas Psychonomic Bulletin & Review.
### Response:
Uuring: vägisõnad kõlavad eri keeltes sarnaselt
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Kuigi nad mängisid omavahel 2022. aastal ainult kahel korral, pakkusid Sabalenka ja Kanepi 2022. aastal suure slämmi turniiridel kaasahaaravat draamat," põhjendas WTA enda ülevaates. "Kui need mängijad omavahel vastamisi lähevad, on ainus ennustatav asi, et nende jõuliste mängijate kohtumine on äärmiselt ennustamatu."
Esimest korda olid nad tänavu vastamisi Austraalia lahtiste kaheksandikfinaalis, kus Kanepi tähistas otsustava seti kiires lõppmängus korraks juba 9:7 juhtima asumise järel võitu, kuid sai kiiresti aru, et vajab üht punkti veel. Kanepi võitis lõpuks 5:7, 6:2, 7:6 (7) ja jõudis esimest korda Austraalia lahtistel veerandfinaali. Ühtlasi oli see tema karjääri üheksas võit esikümnemängija üle slämmiturniiridel.
Taas olid nad vastamisi USA lahtiste teises ringis, kus Kanepi juhtis 6:2, 5:1 ja tal oli ka kaks matšpalli, aga Sabalenka suutis need päästa ja võitis lõpuks mängu 2:6, 7:6 (8), 6:4.
Kolme põnevaima vastasseisu sekka valiti veel ka maailma esireketi Iga Swiateki ja Sabalenka rivaliteet ning Tokyo olümpiavõitja Belinda Bencici ja venelanna Veronika Kudermetova vastasseis.
Never count @KanepiKaia out ♀️
At 36 years of age, world No.115 upsets world No.2 Aryna Sabalenka 5-7 6-2 7-6[7] to reach the #AusOpen quarterfinals for the very first time. #AO2022 pic.twitter.com/358aIfkf1R
— #AusOpen (@AustralianOpen) January 24, 2022
|
WTA valis Kanepi ja Sabalenka vastasseisu aasta põnevaimate rivaliteetide hulka
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuigi nad mängisid omavahel 2022. aastal ainult kahel korral, pakkusid Sabalenka ja Kanepi 2022. aastal suure slämmi turniiridel kaasahaaravat draamat," põhjendas WTA enda ülevaates. "Kui need mängijad omavahel vastamisi lähevad, on ainus ennustatav asi, et nende jõuliste mängijate kohtumine on äärmiselt ennustamatu."
Esimest korda olid nad tänavu vastamisi Austraalia lahtiste kaheksandikfinaalis, kus Kanepi tähistas otsustava seti kiires lõppmängus korraks juba 9:7 juhtima asumise järel võitu, kuid sai kiiresti aru, et vajab üht punkti veel. Kanepi võitis lõpuks 5:7, 6:2, 7:6 (7) ja jõudis esimest korda Austraalia lahtistel veerandfinaali. Ühtlasi oli see tema karjääri üheksas võit esikümnemängija üle slämmiturniiridel.
Taas olid nad vastamisi USA lahtiste teises ringis, kus Kanepi juhtis 6:2, 5:1 ja tal oli ka kaks matšpalli, aga Sabalenka suutis need päästa ja võitis lõpuks mängu 2:6, 7:6 (8), 6:4.
Kolme põnevaima vastasseisu sekka valiti veel ka maailma esireketi Iga Swiateki ja Sabalenka rivaliteet ning Tokyo olümpiavõitja Belinda Bencici ja venelanna Veronika Kudermetova vastasseis.
Never count @KanepiKaia out ♀️
At 36 years of age, world No.115 upsets world No.2 Aryna Sabalenka 5-7 6-2 7-6[7] to reach the #AusOpen quarterfinals for the very first time. #AO2022 pic.twitter.com/358aIfkf1R
— #AusOpen (@AustralianOpen) January 24, 2022
### Response:
WTA valis Kanepi ja Sabalenka vastasseisu aasta põnevaimate rivaliteetide hulka
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Ansambel Scorpions on tegutsenud ligi 60 aastat ning olnud selle aja vältel paljudele rokkmuusikutele eeskujuks. Bänd on alates 1972. aasta "Lonesome Crow" esikalbumist kuni selleaastase "Rock Believerini" loonud 19 albumit, mis on müünud ligi 120 miljonit koopiat. Bändi suurim kommertshitt on "Wind of Change", mis nägi ilmavalgust 1990. aasta plaadil "Crazy World".
Scorpionsi lõi Saksamaal 1965. aastal kitarrist Rudolf Schenker. Mõne aasta pärast ühines Scorpionsiga Klaus Meine, kes oma vokaaliga ansamblile eripärase kõla andis.
Viimati esines Scorpions Eestis kümme aastat tagasi. Järgmise aasta kontserdipiletid tulevad müüki 9. detsembril.
|
Rokkansambel Scorpions esineb tuleval suvel Tallinna lauluväljakul
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ansambel Scorpions on tegutsenud ligi 60 aastat ning olnud selle aja vältel paljudele rokkmuusikutele eeskujuks. Bänd on alates 1972. aasta "Lonesome Crow" esikalbumist kuni selleaastase "Rock Believerini" loonud 19 albumit, mis on müünud ligi 120 miljonit koopiat. Bändi suurim kommertshitt on "Wind of Change", mis nägi ilmavalgust 1990. aasta plaadil "Crazy World".
Scorpionsi lõi Saksamaal 1965. aastal kitarrist Rudolf Schenker. Mõne aasta pärast ühines Scorpionsiga Klaus Meine, kes oma vokaaliga ansamblile eripärase kõla andis.
Viimati esines Scorpions Eestis kümme aastat tagasi. Järgmise aasta kontserdipiletid tulevad müüki 9. detsembril.
### Response:
Rokkansambel Scorpions esineb tuleval suvel Tallinna lauluväljakul
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Täna panime jaama tööle ning hetkel töötab see poole võimsusega. Reedel saavutab Auvere jaam täisvõimsuse ning hakkab taas turule elektrit pakkuma," ütles Eesti Energia pressiesindaja Mattias Kaiv neljapäeval ERR-ile.
Kaiv täpsustas, et neljapäeval töötab jaam 235-megavatise võimsusega.
"Teised kuus Enefit Poweri juhitavat jaama on jätkuvalt korrapäraselt turul ja töös," rõhutas Eesti Energia esindaja. Enefit Power on Eesti Energia allüksus, mis haldab Narva elektrijaamu.
Auvere elektrijaam oli alates oktoobri algusest hooldusremondis ning alustas 24. novembril tööd, kuid pidi rikke tõttu juba 27. novembril taas töö töö peatama, kuna jaama soojusvahetis oli leke.
Ettevõtte teatel on juhitavate elektritootmisvõimsuste plaanilised hooldused selleks talveks suuremas osas tehtud.
2018. aastal avatud Auvere elektrijaamal on olnud pidevalt probleeme. Novembris lõppenud hooldustööd tehti selleks, et parandada jaama töökindlust.
|
Eesti Energia käivitas Auvere jaama
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Täna panime jaama tööle ning hetkel töötab see poole võimsusega. Reedel saavutab Auvere jaam täisvõimsuse ning hakkab taas turule elektrit pakkuma," ütles Eesti Energia pressiesindaja Mattias Kaiv neljapäeval ERR-ile.
Kaiv täpsustas, et neljapäeval töötab jaam 235-megavatise võimsusega.
"Teised kuus Enefit Poweri juhitavat jaama on jätkuvalt korrapäraselt turul ja töös," rõhutas Eesti Energia esindaja. Enefit Power on Eesti Energia allüksus, mis haldab Narva elektrijaamu.
Auvere elektrijaam oli alates oktoobri algusest hooldusremondis ning alustas 24. novembril tööd, kuid pidi rikke tõttu juba 27. novembril taas töö töö peatama, kuna jaama soojusvahetis oli leke.
Ettevõtte teatel on juhitavate elektritootmisvõimsuste plaanilised hooldused selleks talveks suuremas osas tehtud.
2018. aastal avatud Auvere elektrijaamal on olnud pidevalt probleeme. Novembris lõppenud hooldustööd tehti selleks, et parandada jaama töökindlust.
### Response:
Eesti Energia käivitas Auvere jaama
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Statistikaameti analüütiku Helga Laurmaa sõnul peatus Eesti majutusettevõtetes oktoobris 131 000 välis- ja 139 000 siseturisti.
"Välisturistide arv koroonakriisieelsele tasemele veel ei küündinud, olles võrreldav 2010. ja 2011. aasta oktoobriga. Samas aastases võrdluses oli välisturiste 58 protsenti rohkem. Siseturismis uut rekordit ei sündinud, siseturiste oli mulluse oktoobriga võrreldes 4 protsenti vähem," täpsustas Laurmaa.
Aastases võrdluses majutati Eesti majutuskohtades rohkem turiste nii paljudest Euroopa kui ka teistest maailma riikidest. Kõige enam saabuti Eestisse Soomest (58 000 inimest) ja Lätist (19 000 inimest). Kahe naaberriigi turiste majutati Eestis vastavalt 88 ja 83 protsenti enam kui mullu oktoobris.
Pandeemia-eelset taset ei saavutanud Soomest saabunud turistide arv, Läti turiste oli aga 31 protsenti rohkem. Kaugematest riikidest – Saksamaalt, Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Norrast ja Aasia riikidest pärit majutatuid oli Eestis oluliselt vähem kui 2019. aastal. Välisturistidest 77 protsenti peatus Harjumaa majutusettevõtetes, järgnesid Pärnumaa (10 protsenti), Tartumaa (5 protsenti) ja Saaremaa (2 protsenti). Välisturistid veetsid Eestis kokku ligi 272 000 ööd.
Oktoobris pakkus külastajatele teenust 973 viie ja enama voodikohaga majutuskohta ehk 123 majutuskohta vähem kui septembris. Ööpäev majutuses maksis keskmiselt 44 eurot inimese kohta, mis oli septembrikuu hinnast ühe euro võrra odavam.
Harjumaa majutusettevõttes maksis ööpäev keskmiselt 47 eurot, Tartumaal 49, Ida-Virumaal 46, Saaremaal 43 ning Pärnumaal 37 eurot inimese kohta.
Majutuskohad lähevad pühadel vastu positiivses meeleolus
Hotellide ja restoranide liidu tegevjuhi Killu Maidla sõnul lähevad turismiettevõtjad jõuludele ja aastavahetusele vastu valdavalt positiivses meeleolus, seda vaatamata asjaolule, et varem siin pühi pidanud Vene turiste pole juba mitmendat aastat.
"Täna on näha, et ettevõtted ja sõpruskonnad jõule ja aastavahetust tähistavad, sündmusi on hästi palju. Broneeringud tulid viimasel hetkel, aga populaarsemad kohad on tänaseks välja müüdud. Ega me nii väga tervikuna sellest Vene turistist puudust ei tunne, küll aga regiooniti on pilt mõnevõrra erinev," viitas Maidla madalseisule Ida-Virumaa turismisektoris.
Maidla nentis ka, et kuigi soomlaste huvi tulla Tallinna aastavahetust tähistama on täitsa olemas, siis tegelikult ei ole Soome turistid ka varem olnud kõige aktiivsemad aastavahetuse Eestis veetjad. "Soomlased on ilusti täitnud ära hotellide detsembrikuu nädalavahetused. Pole saavutatud küll kriisieelset taset, aga oleme sinna jõudmas. Puudu on aga ettevõtete ärireisid, koolitused, firmade väljasõidud. Need täitsid varem nädalasisest aega," kommenteeris Maidla.
Järgmiseks aastaks on majutuskohtadele tehtud päringute ja ettebroneeritud tellimuste hulk juba väga positiivne, märkis Maidla, lisades, et tulemas on turismigruppe nii lähemalt kui kaugemalt ja tuleb päris palju ka rahvusvahelisi konverentse, mis on sektori üks prioriteete.
Eestit peaks Maidla hinnangul praegu kõige rohkem reklaamima lähiriikides
"Selle poolt räägib ka kõnekas fakt, et tellimused tehakse praegu väga lühiajaliselt. Pikka etteplaneerimist ikkagi veel ei toimu, kuigi võrreldes viimase paari aastaga on hakanud trend liikuma pikemaks. Nii kaua, kui broneeringute otsustamine toimub lühiajaliselt, siis ikkagi pilk sinna, kust tulevad otseühendused, kust on lihtne tulla meile."
|
Välisturistide arv kasvab, oktoobris koroonaeelset taset veel ei saavutatud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaameti analüütiku Helga Laurmaa sõnul peatus Eesti majutusettevõtetes oktoobris 131 000 välis- ja 139 000 siseturisti.
"Välisturistide arv koroonakriisieelsele tasemele veel ei küündinud, olles võrreldav 2010. ja 2011. aasta oktoobriga. Samas aastases võrdluses oli välisturiste 58 protsenti rohkem. Siseturismis uut rekordit ei sündinud, siseturiste oli mulluse oktoobriga võrreldes 4 protsenti vähem," täpsustas Laurmaa.
Aastases võrdluses majutati Eesti majutuskohtades rohkem turiste nii paljudest Euroopa kui ka teistest maailma riikidest. Kõige enam saabuti Eestisse Soomest (58 000 inimest) ja Lätist (19 000 inimest). Kahe naaberriigi turiste majutati Eestis vastavalt 88 ja 83 protsenti enam kui mullu oktoobris.
Pandeemia-eelset taset ei saavutanud Soomest saabunud turistide arv, Läti turiste oli aga 31 protsenti rohkem. Kaugematest riikidest – Saksamaalt, Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Norrast ja Aasia riikidest pärit majutatuid oli Eestis oluliselt vähem kui 2019. aastal. Välisturistidest 77 protsenti peatus Harjumaa majutusettevõtetes, järgnesid Pärnumaa (10 protsenti), Tartumaa (5 protsenti) ja Saaremaa (2 protsenti). Välisturistid veetsid Eestis kokku ligi 272 000 ööd.
Oktoobris pakkus külastajatele teenust 973 viie ja enama voodikohaga majutuskohta ehk 123 majutuskohta vähem kui septembris. Ööpäev majutuses maksis keskmiselt 44 eurot inimese kohta, mis oli septembrikuu hinnast ühe euro võrra odavam.
Harjumaa majutusettevõttes maksis ööpäev keskmiselt 47 eurot, Tartumaal 49, Ida-Virumaal 46, Saaremaal 43 ning Pärnumaal 37 eurot inimese kohta.
Majutuskohad lähevad pühadel vastu positiivses meeleolus
Hotellide ja restoranide liidu tegevjuhi Killu Maidla sõnul lähevad turismiettevõtjad jõuludele ja aastavahetusele vastu valdavalt positiivses meeleolus, seda vaatamata asjaolule, et varem siin pühi pidanud Vene turiste pole juba mitmendat aastat.
"Täna on näha, et ettevõtted ja sõpruskonnad jõule ja aastavahetust tähistavad, sündmusi on hästi palju. Broneeringud tulid viimasel hetkel, aga populaarsemad kohad on tänaseks välja müüdud. Ega me nii väga tervikuna sellest Vene turistist puudust ei tunne, küll aga regiooniti on pilt mõnevõrra erinev," viitas Maidla madalseisule Ida-Virumaa turismisektoris.
Maidla nentis ka, et kuigi soomlaste huvi tulla Tallinna aastavahetust tähistama on täitsa olemas, siis tegelikult ei ole Soome turistid ka varem olnud kõige aktiivsemad aastavahetuse Eestis veetjad. "Soomlased on ilusti täitnud ära hotellide detsembrikuu nädalavahetused. Pole saavutatud küll kriisieelset taset, aga oleme sinna jõudmas. Puudu on aga ettevõtete ärireisid, koolitused, firmade väljasõidud. Need täitsid varem nädalasisest aega," kommenteeris Maidla.
Järgmiseks aastaks on majutuskohtadele tehtud päringute ja ettebroneeritud tellimuste hulk juba väga positiivne, märkis Maidla, lisades, et tulemas on turismigruppe nii lähemalt kui kaugemalt ja tuleb päris palju ka rahvusvahelisi konverentse, mis on sektori üks prioriteete.
Eestit peaks Maidla hinnangul praegu kõige rohkem reklaamima lähiriikides
"Selle poolt räägib ka kõnekas fakt, et tellimused tehakse praegu väga lühiajaliselt. Pikka etteplaneerimist ikkagi veel ei toimu, kuigi võrreldes viimase paari aastaga on hakanud trend liikuma pikemaks. Nii kaua, kui broneeringute otsustamine toimub lühiajaliselt, siis ikkagi pilk sinna, kust tulevad otseühendused, kust on lihtne tulla meile."
### Response:
Välisturistide arv kasvab, oktoobris koroonaeelset taset veel ei saavutatud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Parima naissportlase tiitli pälvis freestyle-suusataja Kelly Sildaru, parima meessportlase tiitli kergejõustiklane Janek Õiglane, parima noorsportlane tiitli ujuja Eneli Jefimova, parima parasportlase tiitli võitis ratastooli curlingu tiim koosseisus Kätlin Riidbach, Signe Falkenberg, Andrei Koitmäe ja Lauri Murašov ning parimaks võistkonnaks kuulutati Tallinna FC Flora jalgpallinaiskond. Tallinna parimaks noorte spordiklubiks valiti maadlusklubi Nelson.
Linnapea Mihhail Kõlvart tõdes, et Tallinn on aasta sportlasi ja sportmängude võistkondi tunnustanud juba 1994. aastast. "Tänased ja kõik meie eelneval 26 aastal tunnustatud sportlased on toonud koju kõrgeid tiitleid olümpiamängudelt ja maailmameistrivõistlustelt. Teie edu suurvõistlustel hoiab Eesti spordi ja Tallinna maailmakaardil ning teie edukus peitub ka Tallinna viimatises tiitlivõidus, millega pärjati meie kodulinn Euroopa spordipealinnaks aastal 2025," rääkis Kõlvart. "Tänan teid selle eest ning soovin teile motivatsiooni ja tahet, et olla nakatavaks eeskujuks meie noortele nende suurte unistuste poole püüdlemisel."
Tallinna 2022. aasta naissportlase tiitli pälvinud Kelly Sildaru võitis Pekingi taliolümpiamängudel freestyle suusatamise pargisõidus pronksmedali ja sai rennisõidus neljanda koha, Sildaru treener on Mihkel Ustav. Aasta meessportlane Janek Õiglane võitis Euroopa meistrivõistlustel kümnevõistluses pronksmedali, Õiglase treener on James Thomas.
Aasta noorsportlase tiitli pälvinud Eneli Jefimova võitis Euroopa juunioride meistrivõistlustel kolm kuldmedalit: 50, 100 ja 200 meetri rinnuliujumises. Täiskasvanute maailmameistrivõistlustel sai ta 50 meetri rinnuliujumises kuuenda koha ja 100 meetri rinnuliujumises kümnenda koha. Jefimova treenib Henry Heina käe all.
Aasta parasportlase tiitli võitis ratastoolikurlingu võistkond koosseisus Kätlin Riidbach, Signe Falkenberg, Andrei Koitmäe ja Lauri Murašov, kes said Pekingi taliparaolümpiamängudel kümnenda koha. Nende treener on Chris Bowden.
Aasta parima võistkonna tiitli pälvis Tallinna FC Flora jalgpallinaiskond, kes tuli tänavu Eesti meistriks, Eesti karikavõitjaks, Eesti superkarikavõitjaks ning võitis Balti liiga hõbemedali. Naiskonna peatreener on Aleksandra Ševoldajeva.
Tallinna parimaks noorte spordiklubiks valiti maadlusklubi Nelson, kus regulaarseid harrastajaid on ligi 70. Sel aastal võitis klubi sportlane Richard Karelson U-20 Euroopa meistritiitli ja U-20 MM pronksmedali. U-15 Euroopa meistrivõistlustel pälvis Mario Kaljola viienda koha ja U-17 Euroopa meistrivõistlustel Richard Pajuviidik kaheksanda koha. Viimasel kolmel aastal oli maadlusklubi Nelson Eesti meistrivõistluste arvestuses (õpilased, kadetid, juuniorid ja täiskasvanud kokku) Eesti parim Kreeka-Rooma maadlusklubi.
Tallinna 2022. aasta parima sportlase ja võistkonna valimisel oli internetihääletuse teel võimalus osaleda kõigil linlastel.
|
Tallinna aasta sportlasteks valiti Kelly Sildaru ja Janek Õiglane
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parima naissportlase tiitli pälvis freestyle-suusataja Kelly Sildaru, parima meessportlase tiitli kergejõustiklane Janek Õiglane, parima noorsportlane tiitli ujuja Eneli Jefimova, parima parasportlase tiitli võitis ratastooli curlingu tiim koosseisus Kätlin Riidbach, Signe Falkenberg, Andrei Koitmäe ja Lauri Murašov ning parimaks võistkonnaks kuulutati Tallinna FC Flora jalgpallinaiskond. Tallinna parimaks noorte spordiklubiks valiti maadlusklubi Nelson.
Linnapea Mihhail Kõlvart tõdes, et Tallinn on aasta sportlasi ja sportmängude võistkondi tunnustanud juba 1994. aastast. "Tänased ja kõik meie eelneval 26 aastal tunnustatud sportlased on toonud koju kõrgeid tiitleid olümpiamängudelt ja maailmameistrivõistlustelt. Teie edu suurvõistlustel hoiab Eesti spordi ja Tallinna maailmakaardil ning teie edukus peitub ka Tallinna viimatises tiitlivõidus, millega pärjati meie kodulinn Euroopa spordipealinnaks aastal 2025," rääkis Kõlvart. "Tänan teid selle eest ning soovin teile motivatsiooni ja tahet, et olla nakatavaks eeskujuks meie noortele nende suurte unistuste poole püüdlemisel."
Tallinna 2022. aasta naissportlase tiitli pälvinud Kelly Sildaru võitis Pekingi taliolümpiamängudel freestyle suusatamise pargisõidus pronksmedali ja sai rennisõidus neljanda koha, Sildaru treener on Mihkel Ustav. Aasta meessportlane Janek Õiglane võitis Euroopa meistrivõistlustel kümnevõistluses pronksmedali, Õiglase treener on James Thomas.
Aasta noorsportlase tiitli pälvinud Eneli Jefimova võitis Euroopa juunioride meistrivõistlustel kolm kuldmedalit: 50, 100 ja 200 meetri rinnuliujumises. Täiskasvanute maailmameistrivõistlustel sai ta 50 meetri rinnuliujumises kuuenda koha ja 100 meetri rinnuliujumises kümnenda koha. Jefimova treenib Henry Heina käe all.
Aasta parasportlase tiitli võitis ratastoolikurlingu võistkond koosseisus Kätlin Riidbach, Signe Falkenberg, Andrei Koitmäe ja Lauri Murašov, kes said Pekingi taliparaolümpiamängudel kümnenda koha. Nende treener on Chris Bowden.
Aasta parima võistkonna tiitli pälvis Tallinna FC Flora jalgpallinaiskond, kes tuli tänavu Eesti meistriks, Eesti karikavõitjaks, Eesti superkarikavõitjaks ning võitis Balti liiga hõbemedali. Naiskonna peatreener on Aleksandra Ševoldajeva.
Tallinna parimaks noorte spordiklubiks valiti maadlusklubi Nelson, kus regulaarseid harrastajaid on ligi 70. Sel aastal võitis klubi sportlane Richard Karelson U-20 Euroopa meistritiitli ja U-20 MM pronksmedali. U-15 Euroopa meistrivõistlustel pälvis Mario Kaljola viienda koha ja U-17 Euroopa meistrivõistlustel Richard Pajuviidik kaheksanda koha. Viimasel kolmel aastal oli maadlusklubi Nelson Eesti meistrivõistluste arvestuses (õpilased, kadetid, juuniorid ja täiskasvanud kokku) Eesti parim Kreeka-Rooma maadlusklubi.
Tallinna 2022. aasta parima sportlase ja võistkonna valimisel oli internetihääletuse teel võimalus osaleda kõigil linlastel.
### Response:
Tallinna aasta sportlasteks valiti Kelly Sildaru ja Janek Õiglane
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
See on Gogia jaoks neljas koostöö Nullteatriga. Viimati tõi Gogia nullteatris välja lavastuse "Hauakaevaja".
"Hääled tuhalinnast" on heliline, visuaalne ja rituaalne nägemus Ukrainas toimuvast sõjast ja toetub tegelike inimeste tegelikele lugudele Ukrainas -- Mariupolis, Hersonis jt. linnades. Lavastus on inimestest, kes on jäänud sõja hammasrataste vahele ning sellest, mida korraldab vene okupant Ukrainas.
Etendust mängitakse sellel aastal 13. ja 16. detsembril kell 19 Tampere Maja (Jaani 4, Tartu) keldris.
Lavastaja ja kunstiline kujundaja Irakli Gogia, lavastaja assistent ja tõlkija Kudu, laval on Annabel Berg, Epp Valdaru ning Teremin. Etenduse tulu läheb Ukraina rindele.
|
Gruusia lavastaja Irakli Gogia toob Nullteatris lavale nägemuse Ukraina sõjast
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See on Gogia jaoks neljas koostöö Nullteatriga. Viimati tõi Gogia nullteatris välja lavastuse "Hauakaevaja".
"Hääled tuhalinnast" on heliline, visuaalne ja rituaalne nägemus Ukrainas toimuvast sõjast ja toetub tegelike inimeste tegelikele lugudele Ukrainas -- Mariupolis, Hersonis jt. linnades. Lavastus on inimestest, kes on jäänud sõja hammasrataste vahele ning sellest, mida korraldab vene okupant Ukrainas.
Etendust mängitakse sellel aastal 13. ja 16. detsembril kell 19 Tampere Maja (Jaani 4, Tartu) keldris.
Lavastaja ja kunstiline kujundaja Irakli Gogia, lavastaja assistent ja tõlkija Kudu, laval on Annabel Berg, Epp Valdaru ning Teremin. Etenduse tulu läheb Ukraina rindele.
### Response:
Gruusia lavastaja Irakli Gogia toob Nullteatris lavale nägemuse Ukraina sõjast
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Praegune süsteem lubab tasuta kõrgharidusõpinguid korduvalt alustada ja katkestada. Haridusministeeriumi analüüsi põhjal toob see kõrgkoolidele ja riigile kaasa aga täiendavaid kulusid. Praegu kehtivas süsteemis on ministeeriumi hinnangul erinevaid võimalusi, et süsteemi paremaks muuta.
Haridusministeeriumi algatatud seaduse muutmise eesmärk on täpsustada õppekulude hüvitamist ja seada piiranguid tasuta kõrgharidusele. Ehk siis ülikoolidel on edaspidi võimalik nõuda üliõpilaselt teatud tingimustel õppekulude hüvitamist. Näiteks võivad nad seda teha juhul, kui tudeng on varem juba samal kõrgharidusastmel õppinud.
Kuigi kehtima jäävad senised rahastuspõhimõtted ehk kõrgharidus on tasuta, siis soovib ministeerium pikendada ajavahemikku, mille möödumisel saab inimene teist korda tasuta kõrgharidust omandada. Kui praegu peab ootama kolm nominaalaega, mis magistriastmes tähendab kuut aastat, siis edaspidi tuleks uue tasuta hariduse omandamiseks oodata kümme aastat.
Samuti piiratakse võimalust bakalaureuseõpingute lõpetamise järel astuda tasuta rakenduskõrgharidusõppesse ja vastupidi. Siingi tuleb oodata, et õpingute lõpust mööduks kümme aastat. Kui mõnes valdkonnas on suurem tööjõuvajadus, näiteks tervishoius, siis võivad kõrgkoolid pakkuda teistkordset õpet tasuta.
Haridusminister Tõnis Lukase sõnul plaanitakse muudatust selleks, et inimesed planeeriksid oma tegevusi paremini ja realiseeriksid vahepeal ka töökohtadel saadud haridust. "Põhiõppevormis tasuta korduvalt ja korduvalt õppida ei ole võib-olla niivõrd avalikkuse huvides," lausus ta.
Kui praegu saab üliõpilane õppida tasuta pool nominaalaega ja siis alustada õpinguid tasuta uuel õppekaval, siis ministeerium soovib sedagi muuta. Ligikaudu 2,5 protsenti üliõpilastest katkestab õpingud enne poole nominaalaja täitumist ja jätkab mõnel teisel õppekaval.
Tartu Ülikooli rektor Toomas Asseri sõnul on probleem tõesti olemas, mis võib tuleneda väga erinevatest põhjustest. "Näiteks ei olda põhjalikult tutvutud erialaga, millele õppima suundutakse, aga võivad olla ka muud põhjused, kasvõi toetuste- ja õppelaenusüsteem. Kui tudeng ei saa argieluga hakkama, siis see võib olla üks katkestamise põhjuseid, võib-olla praegu üks olulisemaid," rääkis ta.
Praegu kehtiv regulatsioon võimaldab üliõpilastel soovi korral piiramatul arvul kordi oma õpinguid enne poole nominaalaja lõppemist katkestada ja jätkata uuesti tasuta mõnel teisel õppekaval. Seadusemuudatusega tahetaksegi piirata katkestamise järel uuesti tasuta õppima asumist. Tasuta saab uuel õppekaval õppida see, kes ei ole samal kõrgharidusastmel õppinud üle aasta.
Lukas ütles, et siin ei ole põhimõttelist muudatust, aga tuleb lihtsalt kiiremini otsustada, kas valitud õppekava on sobilik või mitte. "Ei saa niimoodi peaaegu poolikuid haridusi kogu aeg tasuta omandada. Kui midagi tasuta teed, siis pead selle läbi mõtlema ja suutma oma otsuste eest vastutada," sõnas haridusminister.
Peaminister Kaja Kallas ütles, et valitsus on arutanud laiemalt kõrghariduse reformi. Näiteks seda, et tasuta saab õppida küll, aga riigi kulul saab õppida ühe korra, ülejäänud kordadel tuleb ise kukrut kergitada. Suuremad arutelud kõrghariduse reformimises osas seisavad aga veel ees.
Kui eelnõu leiab toetust, jõustuksid muudatused 2024/2025. õppeaastast.
|
Seadusemuudatus sunniks üliõpilasi erialavalikut rohkem läbi mõtlema
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegune süsteem lubab tasuta kõrgharidusõpinguid korduvalt alustada ja katkestada. Haridusministeeriumi analüüsi põhjal toob see kõrgkoolidele ja riigile kaasa aga täiendavaid kulusid. Praegu kehtivas süsteemis on ministeeriumi hinnangul erinevaid võimalusi, et süsteemi paremaks muuta.
Haridusministeeriumi algatatud seaduse muutmise eesmärk on täpsustada õppekulude hüvitamist ja seada piiranguid tasuta kõrgharidusele. Ehk siis ülikoolidel on edaspidi võimalik nõuda üliõpilaselt teatud tingimustel õppekulude hüvitamist. Näiteks võivad nad seda teha juhul, kui tudeng on varem juba samal kõrgharidusastmel õppinud.
Kuigi kehtima jäävad senised rahastuspõhimõtted ehk kõrgharidus on tasuta, siis soovib ministeerium pikendada ajavahemikku, mille möödumisel saab inimene teist korda tasuta kõrgharidust omandada. Kui praegu peab ootama kolm nominaalaega, mis magistriastmes tähendab kuut aastat, siis edaspidi tuleks uue tasuta hariduse omandamiseks oodata kümme aastat.
Samuti piiratakse võimalust bakalaureuseõpingute lõpetamise järel astuda tasuta rakenduskõrgharidusõppesse ja vastupidi. Siingi tuleb oodata, et õpingute lõpust mööduks kümme aastat. Kui mõnes valdkonnas on suurem tööjõuvajadus, näiteks tervishoius, siis võivad kõrgkoolid pakkuda teistkordset õpet tasuta.
Haridusminister Tõnis Lukase sõnul plaanitakse muudatust selleks, et inimesed planeeriksid oma tegevusi paremini ja realiseeriksid vahepeal ka töökohtadel saadud haridust. "Põhiõppevormis tasuta korduvalt ja korduvalt õppida ei ole võib-olla niivõrd avalikkuse huvides," lausus ta.
Kui praegu saab üliõpilane õppida tasuta pool nominaalaega ja siis alustada õpinguid tasuta uuel õppekaval, siis ministeerium soovib sedagi muuta. Ligikaudu 2,5 protsenti üliõpilastest katkestab õpingud enne poole nominaalaja täitumist ja jätkab mõnel teisel õppekaval.
Tartu Ülikooli rektor Toomas Asseri sõnul on probleem tõesti olemas, mis võib tuleneda väga erinevatest põhjustest. "Näiteks ei olda põhjalikult tutvutud erialaga, millele õppima suundutakse, aga võivad olla ka muud põhjused, kasvõi toetuste- ja õppelaenusüsteem. Kui tudeng ei saa argieluga hakkama, siis see võib olla üks katkestamise põhjuseid, võib-olla praegu üks olulisemaid," rääkis ta.
Praegu kehtiv regulatsioon võimaldab üliõpilastel soovi korral piiramatul arvul kordi oma õpinguid enne poole nominaalaja lõppemist katkestada ja jätkata uuesti tasuta mõnel teisel õppekaval. Seadusemuudatusega tahetaksegi piirata katkestamise järel uuesti tasuta õppima asumist. Tasuta saab uuel õppekaval õppida see, kes ei ole samal kõrgharidusastmel õppinud üle aasta.
Lukas ütles, et siin ei ole põhimõttelist muudatust, aga tuleb lihtsalt kiiremini otsustada, kas valitud õppekava on sobilik või mitte. "Ei saa niimoodi peaaegu poolikuid haridusi kogu aeg tasuta omandada. Kui midagi tasuta teed, siis pead selle läbi mõtlema ja suutma oma otsuste eest vastutada," sõnas haridusminister.
Peaminister Kaja Kallas ütles, et valitsus on arutanud laiemalt kõrghariduse reformi. Näiteks seda, et tasuta saab õppida küll, aga riigi kulul saab õppida ühe korra, ülejäänud kordadel tuleb ise kukrut kergitada. Suuremad arutelud kõrghariduse reformimises osas seisavad aga veel ees.
Kui eelnõu leiab toetust, jõustuksid muudatused 2024/2025. õppeaastast.
### Response:
Seadusemuudatus sunniks üliõpilasi erialavalikut rohkem läbi mõtlema
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv on läbi aastakümnete talletanud Eesti kultuuriloo ning raadio- ja teleprogrammidega seotud materjale, heli- ja videofailidest mahuka fotokogumikuni. Uuenenud platvormil on külastajal ligipääs rohkem kui 55 000 video- ja 108 000 audiofailile, mis on salvestatud ja toodetud rahvusringhäälingu ja selle eelkäijate poolt. Fotode andmebaasi kuulub täna enam kui 220 000 fotot.
"Arhiivi keskkonna uuendamine on olnud rahvusringhäälingu üks prioriteete. Tegemist on olulise osaga Eesti kultuuripärandist ja ajaloolisest mälust," märkis ERR-i juhatuse esimees Erik Roose, lisades, et tegemist on viimaste aastate suurima ja olulisima arendusega rahvusringhäälingus. "Uue platvormiga oleme astunud suure sammu, et hindamatu väärtusega arhiivivaramu oleks kõikidele ligipääsetav võimalikult kaasaegsel ja mugaval moel," lausus Roose. Uus platvorm sündis koostöös ERR-i arhiivitoimetuste, arendusosakonna ja disainistuudioga Fraktal.
Uus keskkond sobib külastajatele nii kiireks uudistamiseks kui ka süvitsi uurimiseks, sh õppematerjalidena koolides või alusmaterjalina teadustööks. Rahvusringhäälingu arhiivide juhataja Heli Pikk soovitas uut keskkonda võtta kui põnevat jalutuskäiku, kus iga nurga taga avaneb midagi uut ja üllatavat. "Selles arhiivis ringi uidates võib sattuda kuulama veidi vintis Oskar Lutsu, saada osa spordiemotsioonidest, nautida imelisi näitlejarolle nii filmis, teles kui ka teatris, süveneda eelmise sajandi sündmustesse, saada osa telemaagiast või unustada end kuulama suurepäraseid raadiohääli. Tuleb ainult endale aega võtta. Talv on selleks parim aeg," lausas ta ja lisas, et arhiiv uueneb pidevalt nii sisu kui ka kasutajamugavuse poole pealt.
Arhiivimaterjalid on lehel leitavad video- ja audiokülgedel, fotode jaoks on loodud eraldi alajaotus. Vanimad audiofailid pärinevad möödunud sajandi algusest, videoarhiivi on materjale talletatud 1960-ndatest. Rahvusringhäälingu arhiivi lehelt leiab ka "Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023" projekti raames hiljuti digiteeritud 645 Eesti Telefilmi filmi ja üle 500 kontsertpala.
Arhiiv on leitav aadressilt arhiiv.err.ee.
|
ERR arhiivi uus keskkond avab Eesti tele- ja raadioajaloo põhjatu varamu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv on läbi aastakümnete talletanud Eesti kultuuriloo ning raadio- ja teleprogrammidega seotud materjale, heli- ja videofailidest mahuka fotokogumikuni. Uuenenud platvormil on külastajal ligipääs rohkem kui 55 000 video- ja 108 000 audiofailile, mis on salvestatud ja toodetud rahvusringhäälingu ja selle eelkäijate poolt. Fotode andmebaasi kuulub täna enam kui 220 000 fotot.
"Arhiivi keskkonna uuendamine on olnud rahvusringhäälingu üks prioriteete. Tegemist on olulise osaga Eesti kultuuripärandist ja ajaloolisest mälust," märkis ERR-i juhatuse esimees Erik Roose, lisades, et tegemist on viimaste aastate suurima ja olulisima arendusega rahvusringhäälingus. "Uue platvormiga oleme astunud suure sammu, et hindamatu väärtusega arhiivivaramu oleks kõikidele ligipääsetav võimalikult kaasaegsel ja mugaval moel," lausus Roose. Uus platvorm sündis koostöös ERR-i arhiivitoimetuste, arendusosakonna ja disainistuudioga Fraktal.
Uus keskkond sobib külastajatele nii kiireks uudistamiseks kui ka süvitsi uurimiseks, sh õppematerjalidena koolides või alusmaterjalina teadustööks. Rahvusringhäälingu arhiivide juhataja Heli Pikk soovitas uut keskkonda võtta kui põnevat jalutuskäiku, kus iga nurga taga avaneb midagi uut ja üllatavat. "Selles arhiivis ringi uidates võib sattuda kuulama veidi vintis Oskar Lutsu, saada osa spordiemotsioonidest, nautida imelisi näitlejarolle nii filmis, teles kui ka teatris, süveneda eelmise sajandi sündmustesse, saada osa telemaagiast või unustada end kuulama suurepäraseid raadiohääli. Tuleb ainult endale aega võtta. Talv on selleks parim aeg," lausas ta ja lisas, et arhiiv uueneb pidevalt nii sisu kui ka kasutajamugavuse poole pealt.
Arhiivimaterjalid on lehel leitavad video- ja audiokülgedel, fotode jaoks on loodud eraldi alajaotus. Vanimad audiofailid pärinevad möödunud sajandi algusest, videoarhiivi on materjale talletatud 1960-ndatest. Rahvusringhäälingu arhiivi lehelt leiab ka "Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023" projekti raames hiljuti digiteeritud 645 Eesti Telefilmi filmi ja üle 500 kontsertpala.
Arhiiv on leitav aadressilt arhiiv.err.ee.
### Response:
ERR arhiivi uus keskkond avab Eesti tele- ja raadioajaloo põhjatu varamu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kullamäe mängis seitse minutit ja panustas selle ajaga nelja punktiga, lisaks võttis ta kaks lauapalli ja andis ühe resultatiivse söödu. Lietkabelise parim oli Jamel Morris 13 punktiga, Gabrielius Maldunas lisas 12 ning György Goloman ja Benas Griciunas kumbki kümme punkti.
Brescia ridades tõid nii CJ Massinburg kui Amedeo Della Valle 14 punkti.
Lietkabelis on nelja võidu ja kolme kaotusega A-alagrupis viies, Brescia on kahe võidu ja viie kaotusega eelviimane ehk üheksas.
|
Kullamäe koduklubi sai eurosarjas neljanda võidu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kullamäe mängis seitse minutit ja panustas selle ajaga nelja punktiga, lisaks võttis ta kaks lauapalli ja andis ühe resultatiivse söödu. Lietkabelise parim oli Jamel Morris 13 punktiga, Gabrielius Maldunas lisas 12 ning György Goloman ja Benas Griciunas kumbki kümme punkti.
Brescia ridades tõid nii CJ Massinburg kui Amedeo Della Valle 14 punkti.
Lietkabelis on nelja võidu ja kolme kaotusega A-alagrupis viies, Brescia on kahe võidu ja viie kaotusega eelviimane ehk üheksas.
### Response:
Kullamäe koduklubi sai eurosarjas neljanda võidu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Yle toob esile, et Keskusta toetus on ajaloos esimest korda alla 10 protsendi, olles nüüd üheksa protsenti kõige hiljutisemas Yle poolt tellitud küsitlusuuringus.
Võrrelduna eelmise tellitud küsitlusuuringuga on erakonna toetus langenud kaks protsenti.
Viimase küsitlusuuringu läbiviimise perioodil toimusid mitmed Soome valitsust puudutavad skandaalid, sh vaidlused keskkonnakaitse seaduse ja saamide seaduse üle.
Keskusta on olnud nende vaidluste keskmes, kus nende vastasleeris on kõige teravamalt olnud Soome rohelised.
Kui Soome parlamendivalimised toimuksid praegu, siis hääletaks Soome roheliste poolt 9,7 protsenti Soome valijaskonnast.
Soome vasakliitu (Vasemmistoliitto) toetab 8,9 protsenti valijatest.
Keskusta on Yle tellitud küsitlusuuringu kohaselt kaotanud toetust eelkõige naiste seas ning laiemalt 35-64-aastaste inimeste hulgas.
Keskusta valijad on liikunud Kokoomuse ja põlissoomlaste taha, kuid mõned ka sotside juurde. Samuti on kasvanud nende osakaal, kes ei kavatse valimistel osaleda.
Põlissoomlased (Perussuomalaiset) on samal ajal suutnud enda toetust hoida samal tasemel. Valimistel hääletaks nende poolt 17,4 protsenti valijatest. Võrrelduna eelmise küsitlusuuringu lainega on nende toetus tõusnud 0,7 protsenti.
Samal ajal on tõusnud Soome kristlike demokraatide (Suomen Kristillisdemokraatit) toetus ühe protsendi võrra, jõudes nelja protsendini.
Soome valijate enamus toetab Kokoomust, mida juhib Petteri Orpo. Erakonna poolt hääletaks valimistel tervelt 24 protsenti valijatest.
Paremuselt teisel positsioonil on Soome sotsiaaldemokraadid 18,9 protsendiga. Toetus erakonnale on tõusnud 0,7 protsenti võrrelduna eelmise küsitlusuuringu lainega.
Ylega suhelnud eksperdi Tuomo Turja hinnangul on erinevad skandaalid kõiki valitsusparteid räsinud, kuid Soome sotside olukord üsnagi hea.
Rootsi vähemust esindava Rootsi rahvapartei (Svenska folkpartiet i Finland) toetus on 4,6 protsenti.
Soome parempoolse majandusliberaalse Liike Nyt partei toetus oli kõigest 1,6 protsenti. Soome parlamendis on neil praegu üks parlamendiliige, kes oli varem Kokoomuse liige.
Soomes toimuvad nelja kuu pärast parlamendivalimised.
|
Yle: Keskusta toetus on esimest korda alla 10 protsendi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Yle toob esile, et Keskusta toetus on ajaloos esimest korda alla 10 protsendi, olles nüüd üheksa protsenti kõige hiljutisemas Yle poolt tellitud küsitlusuuringus.
Võrrelduna eelmise tellitud küsitlusuuringuga on erakonna toetus langenud kaks protsenti.
Viimase küsitlusuuringu läbiviimise perioodil toimusid mitmed Soome valitsust puudutavad skandaalid, sh vaidlused keskkonnakaitse seaduse ja saamide seaduse üle.
Keskusta on olnud nende vaidluste keskmes, kus nende vastasleeris on kõige teravamalt olnud Soome rohelised.
Kui Soome parlamendivalimised toimuksid praegu, siis hääletaks Soome roheliste poolt 9,7 protsenti Soome valijaskonnast.
Soome vasakliitu (Vasemmistoliitto) toetab 8,9 protsenti valijatest.
Keskusta on Yle tellitud küsitlusuuringu kohaselt kaotanud toetust eelkõige naiste seas ning laiemalt 35-64-aastaste inimeste hulgas.
Keskusta valijad on liikunud Kokoomuse ja põlissoomlaste taha, kuid mõned ka sotside juurde. Samuti on kasvanud nende osakaal, kes ei kavatse valimistel osaleda.
Põlissoomlased (Perussuomalaiset) on samal ajal suutnud enda toetust hoida samal tasemel. Valimistel hääletaks nende poolt 17,4 protsenti valijatest. Võrrelduna eelmise küsitlusuuringu lainega on nende toetus tõusnud 0,7 protsenti.
Samal ajal on tõusnud Soome kristlike demokraatide (Suomen Kristillisdemokraatit) toetus ühe protsendi võrra, jõudes nelja protsendini.
Soome valijate enamus toetab Kokoomust, mida juhib Petteri Orpo. Erakonna poolt hääletaks valimistel tervelt 24 protsenti valijatest.
Paremuselt teisel positsioonil on Soome sotsiaaldemokraadid 18,9 protsendiga. Toetus erakonnale on tõusnud 0,7 protsenti võrrelduna eelmise küsitlusuuringu lainega.
Ylega suhelnud eksperdi Tuomo Turja hinnangul on erinevad skandaalid kõiki valitsusparteid räsinud, kuid Soome sotside olukord üsnagi hea.
Rootsi vähemust esindava Rootsi rahvapartei (Svenska folkpartiet i Finland) toetus on 4,6 protsenti.
Soome parempoolse majandusliberaalse Liike Nyt partei toetus oli kõigest 1,6 protsenti. Soome parlamendis on neil praegu üks parlamendiliige, kes oli varem Kokoomuse liige.
Soomes toimuvad nelja kuu pärast parlamendivalimised.
### Response:
Yle: Keskusta toetus on esimest korda alla 10 protsendi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
2021. aastal alustatud töö tulemusena investeeritakse järgmisel aastal vaimse tervise poliitikatesse ühtekokku seitse miljonit eurot. Oleme lühikese ajaga suutnud läbida üsna korraliku tee, kuid pikalt tähelepanuta olnud valdkonna areng on sellele vaatamata alles alguses.
Kahe valitsuses oldud aasta jooksul oleme toetanud kohalikke omavalitsusi vaimse tervise teenuste pakkumise laiendamisel, panustanud psühholoogide palga- ja juhendamiskulude katmisesse, toetanud kahel järjestikusel aastal kliiniliste psühholoogide kutseaastat, avanud sotsiaalministeeriumis vaimse tervise osakonna ja palju muud.
Tegutsemise senine intensiivsus tuleneb muuhulgas meie laste kehvadest vaimse tervise näitajatest. Haigekassa andmete alusel diagnoositi perioodil 2016–2021 depressiooni 12 protsendil ja ärevushäireid kümnel protsendil täiskasvanutest. Noortel vanuses 15–24 aastat oli enesekohase küsimustiku põhjal nii depressiooni kui ka ärevushäirete risk aga kuni kaks korda kõrgem elanikkonna keskmisest.
Ülevaade senitehtust
Kuigi edasise töö võtmesõnaks on "ennetus", heidame siiski pilgu sellele, mida praeguse olukorra leevendamiseks ja edasiste muudatuste käivitamiseks seni tehtud on.
Spetsialistide puuduse leevendamiseks oleme kahel järjestikusel aastal rahastanud näiteks kliiniliste psühholoogide kutseaastat. Selle tulemusena saab loodetavasti nõutud ning hinnatud spetsialiste senisest mitu korda rohkem.
Riigikogu kinnitas sel sügisel muudatused tervishoiuteenuste korralduse seaduses, mis muudab kliinilise psühholoogi vastuvõtule saamise senisest palju lihtsamaks. Ühtlasi rahastab riik psühholoog-nõustajate kutseaastat ja sotsiaalministeeriumiga pakume kohalikele omavalitsustele vaimse tervise teenuste pakkumise lihtsustamiseks kohalikul tasandil ka lisatoetuse taotlemise võimalust.
Riik rahastab muuhulgas hingehoiuteenust hooldekodudes, ohvriabi ja vaimse tervise tugiliini tööd, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni ning MTÜ Peaasi tegevust. Ka haridussüsteemi on nõustamis- ja tugisüsteemid sisse seatud. Suure abivajadusega lastele on riik näiteks arendamas uusi sekkumisi, et abi oleks vajaduspõhine ja jõuaks lasteni võimalikult vara.
Eesti vaimse tervise süsteem on ühest küljest mitmekesisem kui kunagi varem, kuid tuleb tunnistada, et teenustest on siiski veel puudu.
Tulevikuväljavaade
Abistavate teenuste arendamise kõrval on kriitilise tähtsusega ennetus ja edendus. Teisisõnu meetmed ning võtted, mis tagaksid meie inimestele piisavad enese tundmaõppimise võimalused, mis õigel ajal abi otsima suunaks või meil iseseisvalt auku langemisest pääseda aitaksid. Nii soovime riigina investeerida inimeste vaimse tervise hoidmisesse.
Taoliste murede süvenemine toob endaga kaasa erinevaid probleeme, mis on nii ühiskonna kui ka perede jaoks hoopis kallim kui oleks nende ennetamine. See tähendab, et hädavajalik lisaraha jõuaks kindlasti psühhiaatrilise abi vajadust ennetavatesse vaimse tervise teenustesse, laste ja noorte toetamisse ning jätkuks töö ohvriabiteenuste arendamise nimel.
Mis noortesse puutub, siis viimase 15-20 aasta jooksul on laste riskikäitumine küll vähenenud, kuid kasvanud on nende arv, kes kogevad depressiivseid episoode. Meie lapsed on tublimad, aga tunnevad end seejuures kehvemini. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring on põhjustena üles loetlenud kodus ka koolis lapsi ümbritseva keskkonna, suhted lapsevanemate ja teiste kaaslastega.
Teadusuuringud on järjepidevalt näidanud turvalise kodu, täisväärtusliku toitumise ja toetava vanemluse tugevat positiivset mõju lapse arengule. Seetõttu peame vajalikuks rakendada senisest enam ressursse laste turvalisusesse ja heaollu panustavatesse sekkumistesse, et meie järeltulevad põlved kasvaksid vaimselt tervelt ning tugevaks.
Spetsiifiliselt laste vaimsele tervisele suunatud sekkumistest võib ennetuse valdkonnas välja tuua vanemlike oskuste toetamise, laste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste ja eneseregulatsiooni arendamise, vaimse tervise teemade integreerimise õppekavadesse ning väärkohtlemise ennetamise.
Vanemlike oskuste arendamisele pöörab eraldi tähelepanu ka UNICEF ning maailmas on välja arendatud mitmeid tõenduspõhiseid programme vanemlike oskuste arendamiseks. Eestis on neist kättesaadav näiteks Imelised Aastad. Samuti on rohkelt erinevaid initsiatiive rakendatud Eestis ka koolikeskkonnas, nagu näiteks KiVa ja VEPA.
"Vanemahariduse tööriistakasti on aga kindlasti vaja täiendada ja selle kallal Tervise Arengu Instituut tööd teeb."
Vanemahariduses oleme aga vundamendi loonud. Rakendatud on eespool mainitud tõenduspõhine vanemlusprogramm Imelised Aastad ning töös on ka veebileht tarkvanem.ee, kust lapsevanemad leiavad tuge lapse arengu toetamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks. Vanemahariduse tööriistakasti on aga kindlasti vaja täiendada ja selle kallal Tervise Arengu Instituut tööd teeb.
Eestisse tuuakse näiteks Imeliste Aastate jätkuprogramm, vanemahariduse lühisekkumine jms. Niisamuti on koostöös kohalike omavalitsustega vaja mõelda teistelegi teenustele, mis peredel sotsiaalselt, majanduslikult ning emotsionaalselt toime tulla aitaksid.
Meie edasise ühise teekonna eesmärk on seega väga mitmekülgne. Ühelt poolt peame ise õppima oma vaimset heaolu hoidma ning toetama, sest hea vaimne tervis ei ole vaid häire või mure puudumine. See on ühendus enda ning oma tunnetemaailmaga.
Lisaks peame õppima märkama ka inimesi meie ümber ning murdma üheskoos vaimse tervise muredega seotud stigmasid. Üksi mure ei ole liiga väike, et otsida tuge. Ja kindlasti peab riik ka edaspidi leidma võimalusi inimeste koheseks abistamiseks.
Vaatamata meie pingutustele, et vaimse tervise spetsialistide põuda leevendada, peame paraku aga veel mõnda aega elama spetsialistide nappusega. Seepärast tuleb inimeste vajadustele vastava teenuste süsteemini jõudmiseks suunata tähelepanu eeskätt vaimse tervise abi pakkumisele kogukondades: esmatasandi tervishoius, kohalikul tasandil, aga ka väljaspool tervishoidu nagu hariduses, spordis, kultuuris ja töökeskkonnas.
Nendele muredele ei ole kiireid ja lihtsaid lahendusi, kuid plaastritel on komme pärast mõningast mõjuaega siiski haavalt libiseda. Seega peavad meid kõiki teenivad lahendused olema terved ning terviklikud. Nii et sammume aga üheskoos seda teed edasi.
|
Signe Riisalo: lapsed on tublimad, aga tunnevad end seejuures kehvemini
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2021. aastal alustatud töö tulemusena investeeritakse järgmisel aastal vaimse tervise poliitikatesse ühtekokku seitse miljonit eurot. Oleme lühikese ajaga suutnud läbida üsna korraliku tee, kuid pikalt tähelepanuta olnud valdkonna areng on sellele vaatamata alles alguses.
Kahe valitsuses oldud aasta jooksul oleme toetanud kohalikke omavalitsusi vaimse tervise teenuste pakkumise laiendamisel, panustanud psühholoogide palga- ja juhendamiskulude katmisesse, toetanud kahel järjestikusel aastal kliiniliste psühholoogide kutseaastat, avanud sotsiaalministeeriumis vaimse tervise osakonna ja palju muud.
Tegutsemise senine intensiivsus tuleneb muuhulgas meie laste kehvadest vaimse tervise näitajatest. Haigekassa andmete alusel diagnoositi perioodil 2016–2021 depressiooni 12 protsendil ja ärevushäireid kümnel protsendil täiskasvanutest. Noortel vanuses 15–24 aastat oli enesekohase küsimustiku põhjal nii depressiooni kui ka ärevushäirete risk aga kuni kaks korda kõrgem elanikkonna keskmisest.
Ülevaade senitehtust
Kuigi edasise töö võtmesõnaks on "ennetus", heidame siiski pilgu sellele, mida praeguse olukorra leevendamiseks ja edasiste muudatuste käivitamiseks seni tehtud on.
Spetsialistide puuduse leevendamiseks oleme kahel järjestikusel aastal rahastanud näiteks kliiniliste psühholoogide kutseaastat. Selle tulemusena saab loodetavasti nõutud ning hinnatud spetsialiste senisest mitu korda rohkem.
Riigikogu kinnitas sel sügisel muudatused tervishoiuteenuste korralduse seaduses, mis muudab kliinilise psühholoogi vastuvõtule saamise senisest palju lihtsamaks. Ühtlasi rahastab riik psühholoog-nõustajate kutseaastat ja sotsiaalministeeriumiga pakume kohalikele omavalitsustele vaimse tervise teenuste pakkumise lihtsustamiseks kohalikul tasandil ka lisatoetuse taotlemise võimalust.
Riik rahastab muuhulgas hingehoiuteenust hooldekodudes, ohvriabi ja vaimse tervise tugiliini tööd, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni ning MTÜ Peaasi tegevust. Ka haridussüsteemi on nõustamis- ja tugisüsteemid sisse seatud. Suure abivajadusega lastele on riik näiteks arendamas uusi sekkumisi, et abi oleks vajaduspõhine ja jõuaks lasteni võimalikult vara.
Eesti vaimse tervise süsteem on ühest küljest mitmekesisem kui kunagi varem, kuid tuleb tunnistada, et teenustest on siiski veel puudu.
Tulevikuväljavaade
Abistavate teenuste arendamise kõrval on kriitilise tähtsusega ennetus ja edendus. Teisisõnu meetmed ning võtted, mis tagaksid meie inimestele piisavad enese tundmaõppimise võimalused, mis õigel ajal abi otsima suunaks või meil iseseisvalt auku langemisest pääseda aitaksid. Nii soovime riigina investeerida inimeste vaimse tervise hoidmisesse.
Taoliste murede süvenemine toob endaga kaasa erinevaid probleeme, mis on nii ühiskonna kui ka perede jaoks hoopis kallim kui oleks nende ennetamine. See tähendab, et hädavajalik lisaraha jõuaks kindlasti psühhiaatrilise abi vajadust ennetavatesse vaimse tervise teenustesse, laste ja noorte toetamisse ning jätkuks töö ohvriabiteenuste arendamise nimel.
Mis noortesse puutub, siis viimase 15-20 aasta jooksul on laste riskikäitumine küll vähenenud, kuid kasvanud on nende arv, kes kogevad depressiivseid episoode. Meie lapsed on tublimad, aga tunnevad end seejuures kehvemini. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring on põhjustena üles loetlenud kodus ka koolis lapsi ümbritseva keskkonna, suhted lapsevanemate ja teiste kaaslastega.
Teadusuuringud on järjepidevalt näidanud turvalise kodu, täisväärtusliku toitumise ja toetava vanemluse tugevat positiivset mõju lapse arengule. Seetõttu peame vajalikuks rakendada senisest enam ressursse laste turvalisusesse ja heaollu panustavatesse sekkumistesse, et meie järeltulevad põlved kasvaksid vaimselt tervelt ning tugevaks.
Spetsiifiliselt laste vaimsele tervisele suunatud sekkumistest võib ennetuse valdkonnas välja tuua vanemlike oskuste toetamise, laste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste ja eneseregulatsiooni arendamise, vaimse tervise teemade integreerimise õppekavadesse ning väärkohtlemise ennetamise.
Vanemlike oskuste arendamisele pöörab eraldi tähelepanu ka UNICEF ning maailmas on välja arendatud mitmeid tõenduspõhiseid programme vanemlike oskuste arendamiseks. Eestis on neist kättesaadav näiteks Imelised Aastad. Samuti on rohkelt erinevaid initsiatiive rakendatud Eestis ka koolikeskkonnas, nagu näiteks KiVa ja VEPA.
"Vanemahariduse tööriistakasti on aga kindlasti vaja täiendada ja selle kallal Tervise Arengu Instituut tööd teeb."
Vanemahariduses oleme aga vundamendi loonud. Rakendatud on eespool mainitud tõenduspõhine vanemlusprogramm Imelised Aastad ning töös on ka veebileht tarkvanem.ee, kust lapsevanemad leiavad tuge lapse arengu toetamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks. Vanemahariduse tööriistakasti on aga kindlasti vaja täiendada ja selle kallal Tervise Arengu Instituut tööd teeb.
Eestisse tuuakse näiteks Imeliste Aastate jätkuprogramm, vanemahariduse lühisekkumine jms. Niisamuti on koostöös kohalike omavalitsustega vaja mõelda teistelegi teenustele, mis peredel sotsiaalselt, majanduslikult ning emotsionaalselt toime tulla aitaksid.
Meie edasise ühise teekonna eesmärk on seega väga mitmekülgne. Ühelt poolt peame ise õppima oma vaimset heaolu hoidma ning toetama, sest hea vaimne tervis ei ole vaid häire või mure puudumine. See on ühendus enda ning oma tunnetemaailmaga.
Lisaks peame õppima märkama ka inimesi meie ümber ning murdma üheskoos vaimse tervise muredega seotud stigmasid. Üksi mure ei ole liiga väike, et otsida tuge. Ja kindlasti peab riik ka edaspidi leidma võimalusi inimeste koheseks abistamiseks.
Vaatamata meie pingutustele, et vaimse tervise spetsialistide põuda leevendada, peame paraku aga veel mõnda aega elama spetsialistide nappusega. Seepärast tuleb inimeste vajadustele vastava teenuste süsteemini jõudmiseks suunata tähelepanu eeskätt vaimse tervise abi pakkumisele kogukondades: esmatasandi tervishoius, kohalikul tasandil, aga ka väljaspool tervishoidu nagu hariduses, spordis, kultuuris ja töökeskkonnas.
Nendele muredele ei ole kiireid ja lihtsaid lahendusi, kuid plaastritel on komme pärast mõningast mõjuaega siiski haavalt libiseda. Seega peavad meid kõiki teenivad lahendused olema terved ning terviklikud. Nii et sammume aga üheskoos seda teed edasi.
### Response:
Signe Riisalo: lapsed on tublimad, aga tunnevad end seejuures kehvemini
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
AFP (Agence France-Presse) teatel palus Barcelona El Prat lennuväljal kolmapäeva varahommikul hädamaandumist lennuk meditsiinilise erakorralise olukorra tõttu.
Lennuk oli teel Marokost Casablancast Istanbuli, Türki.
Üks lennul olnud reisija teatas, et on sünnitamas.
Lennukile anti luba maandumiseks Barcelona lennuväljal ning lennukil olid lennuväljal vastas kiirabiauto ja kolm politseipatrulli.
AFP teatel püüdsid lennuki maandudes 28 lennukil olnud inimest põgeneda. Samal ajal viidi sünnitusest teatanud rase naine haiglasse.
Hispaania politsei tabas kiirelt 14 põgenenud lennureisijat ning hiljem veel kaks. Politsei otsib taga veel 12 inimest.
Kui rase naine haiglasse jõudis, siis tuvastati, et ta tegelikult ei olnud kohe sünnitamas ning Kataloonia politsei arreteeris ta.
Hispaania võimud kavatsevad enamiku ebaseaduslikult riiki pääsenud lennureisijatest saata Marokosse tagasi.
BBC teatel pandi viis kinni peetud põgeneda üritanud inimest kohe lennukisse tagasi.
AFP väitel on tegu teise korraga sel aastal, kui Hispaanias maandub väljamõeldud hädaolukorra ettekäändel lennuk ning maandunud lennukist püüavad inimesed põgeneda.
Eelmisel aastal tegi hädamaandumise Mallorcal Marokost Türki suundunud lend, kuna üks lennureisija kurtis kehva enesetunnet diabeedi tõttu. Toona selgus, et väidetavalt kehva enesetundega isikul oli tegelikult kõik korras.
Mallorca hädamaandumise käigus põgenes lennukist 12 inimest.
|
Sünnitust teeselnud naise tõttu põgenes Barcelonas lennukist 12 inimest
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
AFP (Agence France-Presse) teatel palus Barcelona El Prat lennuväljal kolmapäeva varahommikul hädamaandumist lennuk meditsiinilise erakorralise olukorra tõttu.
Lennuk oli teel Marokost Casablancast Istanbuli, Türki.
Üks lennul olnud reisija teatas, et on sünnitamas.
Lennukile anti luba maandumiseks Barcelona lennuväljal ning lennukil olid lennuväljal vastas kiirabiauto ja kolm politseipatrulli.
AFP teatel püüdsid lennuki maandudes 28 lennukil olnud inimest põgeneda. Samal ajal viidi sünnitusest teatanud rase naine haiglasse.
Hispaania politsei tabas kiirelt 14 põgenenud lennureisijat ning hiljem veel kaks. Politsei otsib taga veel 12 inimest.
Kui rase naine haiglasse jõudis, siis tuvastati, et ta tegelikult ei olnud kohe sünnitamas ning Kataloonia politsei arreteeris ta.
Hispaania võimud kavatsevad enamiku ebaseaduslikult riiki pääsenud lennureisijatest saata Marokosse tagasi.
BBC teatel pandi viis kinni peetud põgeneda üritanud inimest kohe lennukisse tagasi.
AFP väitel on tegu teise korraga sel aastal, kui Hispaanias maandub väljamõeldud hädaolukorra ettekäändel lennuk ning maandunud lennukist püüavad inimesed põgeneda.
Eelmisel aastal tegi hädamaandumise Mallorcal Marokost Türki suundunud lend, kuna üks lennureisija kurtis kehva enesetunnet diabeedi tõttu. Toona selgus, et väidetavalt kehva enesetundega isikul oli tegelikult kõik korras.
Mallorca hädamaandumise käigus põgenes lennukist 12 inimest.
### Response:
Sünnitust teeselnud naise tõttu põgenes Barcelonas lennukist 12 inimest
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Mistra oli kindlalt 38:25 üle SK Tapa/N.R. Energyst. Kodumeeskond Mistra hoidis Tapa võistkonna ligi üheksa minutit nulli peal, minnes ise 5:0 ette. Tapa olukorda raskendasid ka kaks minutilise vahega teenitud kaheminutilist eemaldamist. Tapa väravaarve avas viimaks Ihor Berežnõi. Poolajaks oli seis 23:14.
Teine mängupool algas võrdsemalt: 36. minutiks olid mõlemad tiimid kirja saanud kolm väravat. Pisut põnevust lisas mängule Serhii Orlovskõi punane kaart mängu 39. minutil, ent sellest hoolimata võttis Mistra kindla 38:25 võidu.
Mistra eest viskas enim väravaid Orlovskõi, kes oli autoriks kaheksale väravale. Kuus viskas Vladislav Naumenko. SK Tapa/N.R. Energy resultatiivseimad olid Berežnõi seitsme tabamusega ja Kaspar Lees neljaga.
"Meie selle hooaja ülekaalukalt kõige kehvem mäng. Mänguks häälestus oli tagantjärele vaadates kehv. Kaitses lasime vastastel kasutada neid käike, mis neile sobib ja sellega nad ka ilusasti ära kasutasid. Kehva kaitse pealt ei toiminud ka meie positsioonirünnak ja sealt lasime nad lisaks veel ka kiiretesse. Murdsid meid esimesel poolajal maha ja teine poolaeg mänguks ei läinud," kommenteeris kohtumist Lees. "Loodetavasti kosume ja selliseid raskeid hetki hooaja jooksul enam sisse ei lase."
Viljandi HC alistas kodus 30:23 HC Tallinna. Viljandi skooritegijaks oli Hendrik Koks üheksa väravaga. Kristo Voika panustas kuue väravaga. HC Tallinna väravaküti rolli täitis Volodõmõr Štšerban kuue väravaga, viis viskas Danil Gumianov.
"Tänane mäng oli juba parem kui eelmine nädal Kehras, kuid palju vigu on veel lihvida. Teatud minutitel tekivad sisse mõõnad, mis tegelikult võiks olemata jääda. Vahepeal mängime ilusti, kõik toimib ja vahepeal teeme nii rumalaid vigu," kommenteeris Koks Viljandi mängu. "Oleme ka hetkel natukene meeskonna koosseisu probleemidega. Kerge viiruselaine on meid tabanud, seega tegime päris normaalse mängu."
Selleaastane viimane meistriliiga matš toimub 21. detsembril, kui Kehras kohtuvad HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja Mistra.
|
Mistra ja Viljandi teenisid võidulisa
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mistra oli kindlalt 38:25 üle SK Tapa/N.R. Energyst. Kodumeeskond Mistra hoidis Tapa võistkonna ligi üheksa minutit nulli peal, minnes ise 5:0 ette. Tapa olukorda raskendasid ka kaks minutilise vahega teenitud kaheminutilist eemaldamist. Tapa väravaarve avas viimaks Ihor Berežnõi. Poolajaks oli seis 23:14.
Teine mängupool algas võrdsemalt: 36. minutiks olid mõlemad tiimid kirja saanud kolm väravat. Pisut põnevust lisas mängule Serhii Orlovskõi punane kaart mängu 39. minutil, ent sellest hoolimata võttis Mistra kindla 38:25 võidu.
Mistra eest viskas enim väravaid Orlovskõi, kes oli autoriks kaheksale väravale. Kuus viskas Vladislav Naumenko. SK Tapa/N.R. Energy resultatiivseimad olid Berežnõi seitsme tabamusega ja Kaspar Lees neljaga.
"Meie selle hooaja ülekaalukalt kõige kehvem mäng. Mänguks häälestus oli tagantjärele vaadates kehv. Kaitses lasime vastastel kasutada neid käike, mis neile sobib ja sellega nad ka ilusasti ära kasutasid. Kehva kaitse pealt ei toiminud ka meie positsioonirünnak ja sealt lasime nad lisaks veel ka kiiretesse. Murdsid meid esimesel poolajal maha ja teine poolaeg mänguks ei läinud," kommenteeris kohtumist Lees. "Loodetavasti kosume ja selliseid raskeid hetki hooaja jooksul enam sisse ei lase."
Viljandi HC alistas kodus 30:23 HC Tallinna. Viljandi skooritegijaks oli Hendrik Koks üheksa väravaga. Kristo Voika panustas kuue väravaga. HC Tallinna väravaküti rolli täitis Volodõmõr Štšerban kuue väravaga, viis viskas Danil Gumianov.
"Tänane mäng oli juba parem kui eelmine nädal Kehras, kuid palju vigu on veel lihvida. Teatud minutitel tekivad sisse mõõnad, mis tegelikult võiks olemata jääda. Vahepeal mängime ilusti, kõik toimib ja vahepeal teeme nii rumalaid vigu," kommenteeris Koks Viljandi mängu. "Oleme ka hetkel natukene meeskonna koosseisu probleemidega. Kerge viiruselaine on meid tabanud, seega tegime päris normaalse mängu."
Selleaastane viimane meistriliiga matš toimub 21. detsembril, kui Kehras kohtuvad HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja Mistra.
### Response:
Mistra ja Viljandi teenisid võidulisa
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Albumi kaanepildil on välja toodud terve hulk kaastöölisi, sealhulgas produtsendid Jack Antonoff, Drew Erickson, Zach Dawes, samuti külalismuusikud Jon Batiste, Father John Misty ja Tommy Genesis, heliinsener Laura Sisk jt, vahendab Pitchfork.
2021. aastal ilmus Lana Del Reylt kaks stuudioalbumit – "Chemtrails Over the Country Club" ja "Blue Banisters". Viimati on ta välja andnud tunnusloo "Watercolor Eyes" sarjale "Euphoria" ja kaverdanud Father John Misty lugu "Buddy's Rendezvous".
|
Lana Del Rey avaldas uue albumi nimiloo
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Albumi kaanepildil on välja toodud terve hulk kaastöölisi, sealhulgas produtsendid Jack Antonoff, Drew Erickson, Zach Dawes, samuti külalismuusikud Jon Batiste, Father John Misty ja Tommy Genesis, heliinsener Laura Sisk jt, vahendab Pitchfork.
2021. aastal ilmus Lana Del Reylt kaks stuudioalbumit – "Chemtrails Over the Country Club" ja "Blue Banisters". Viimati on ta välja andnud tunnusloo "Watercolor Eyes" sarjale "Euphoria" ja kaverdanud Father John Misty lugu "Buddy's Rendezvous".
### Response:
Lana Del Rey avaldas uue albumi nimiloo
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Ühendkuningriik kiitis heaks esimese uue kivisöekaevanduse rajamise viimase kolmekümne aasta jooksul.
Kriitikute sõnul õõnestab see otsus kliima-eesmärkide saavutamist ja pealegi on nõudlus kivisöe järele vähenenud, vahendas BBC.
Uue kaevanduse pooldajad aga märgivad, et uuest kaevandusest saaks kivisütt terase tootmiseks nii Ühendkuningriigis kui kogu maailmas, see tooks juurde töökohti ja vähendaks vajadust kivisütt sisse osta.
Kohalikud võimud on andnud loa uue kaevanduse jaoks kuni aastani 2049.
Cumbrias paikneva kaevanduse avamine peatati 2021. aastal enne kliimakonverentsi COP26, mis peeti Glasgows ning konkreetse kivisöe kaevanduse saatus oli viimased kaks aastat ebaselge.
Briti valitsuse kliimakomisjon (Climate Change Committee) on varem hinnanud, et ligikaudu 85 protsenti toodetud kivisöest plaanitavast kaevandusest eksporditakse tõenäoliselt teistesse riikidesse.
Briti valitsuse ministri Michael Gove'i kirjaliku otsuse järgi on kivisöe kaevanduse avamine "suhteliselt süsinikuneutraalne".
Gove'i juhitud ministeerium (Levelling Up, Housing and Communities) teatas, et ministri otsus on kooskõlas Briti valitsuse eesmärkidega vähendada riigis süsinikuheidet.
Briti opositsioonierakonnad ja keskkonnakaitse organisatsioonid on otsuse hukka mõistnud.
BBC toob esile, et kivisüsi on üks kõige saastavamaid fossiilkütuseid, mille kaevandamisel tekib peaaegu kaks korda rohkem süsinikuheidet kui maagaasi kasutamise kaudu.
Kaks terasetootjat (British Steel ja Tata), kes uue kaevanduse kivisütt oma terase tootmises tahavad kasutada, on lubanud, et nad kavatsevad võtta kasutusele madalama süsinikuheitega terase tootmise.
Terasetööstuse eksperdi Chris McDonaldi hinnangul kasutavad kaks ettevõtet maksimaalselt 10 protsenti kivisöe kaevanduses kaevandatud kivisöest ja aastaks 2030 ei kasuta nad enam üldse kivisütt sellest kaevandusest.
BBC märgib peale seda, et see tähendaks, et alates 2030. aastaks oleks kogu uue kaevanduse kivisüsi mõeldud ekspordiks.
|
Briti valitsus andis üle mitme aastakümne loa avada uus söekaevandus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühendkuningriik kiitis heaks esimese uue kivisöekaevanduse rajamise viimase kolmekümne aasta jooksul.
Kriitikute sõnul õõnestab see otsus kliima-eesmärkide saavutamist ja pealegi on nõudlus kivisöe järele vähenenud, vahendas BBC.
Uue kaevanduse pooldajad aga märgivad, et uuest kaevandusest saaks kivisütt terase tootmiseks nii Ühendkuningriigis kui kogu maailmas, see tooks juurde töökohti ja vähendaks vajadust kivisütt sisse osta.
Kohalikud võimud on andnud loa uue kaevanduse jaoks kuni aastani 2049.
Cumbrias paikneva kaevanduse avamine peatati 2021. aastal enne kliimakonverentsi COP26, mis peeti Glasgows ning konkreetse kivisöe kaevanduse saatus oli viimased kaks aastat ebaselge.
Briti valitsuse kliimakomisjon (Climate Change Committee) on varem hinnanud, et ligikaudu 85 protsenti toodetud kivisöest plaanitavast kaevandusest eksporditakse tõenäoliselt teistesse riikidesse.
Briti valitsuse ministri Michael Gove'i kirjaliku otsuse järgi on kivisöe kaevanduse avamine "suhteliselt süsinikuneutraalne".
Gove'i juhitud ministeerium (Levelling Up, Housing and Communities) teatas, et ministri otsus on kooskõlas Briti valitsuse eesmärkidega vähendada riigis süsinikuheidet.
Briti opositsioonierakonnad ja keskkonnakaitse organisatsioonid on otsuse hukka mõistnud.
BBC toob esile, et kivisüsi on üks kõige saastavamaid fossiilkütuseid, mille kaevandamisel tekib peaaegu kaks korda rohkem süsinikuheidet kui maagaasi kasutamise kaudu.
Kaks terasetootjat (British Steel ja Tata), kes uue kaevanduse kivisütt oma terase tootmises tahavad kasutada, on lubanud, et nad kavatsevad võtta kasutusele madalama süsinikuheitega terase tootmise.
Terasetööstuse eksperdi Chris McDonaldi hinnangul kasutavad kaks ettevõtet maksimaalselt 10 protsenti kivisöe kaevanduses kaevandatud kivisöest ja aastaks 2030 ei kasuta nad enam üldse kivisütt sellest kaevandusest.
BBC märgib peale seda, et see tähendaks, et alates 2030. aastaks oleks kogu uue kaevanduse kivisüsi mõeldud ekspordiks.
### Response:
Briti valitsus andis üle mitme aastakümne loa avada uus söekaevandus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Võru oli meeste Balti liigas mõlemad senised omavahelised mängud kaotanud, aga näidanud eelmisel aastal kõik karikad võitnud tartlaste vastu head mängu. Seegi kohtumine meenutas paljuski omavahelisi liigamänge – geimides oli Võru üldjuhul mängus sees, aga otsustavate punktide mängimisel olid kindlamad Tartu mehed. Nii oli esimeses geimis seisul 24:23 kodumeeskonnal üks geimpall, teises geimis suudeti seisuni 21:23 olla löögiulatuses, aga vaid kolmandas suudeti geim võiduka lõpuni mängida. Neljandas geimis olid tartlased algusest peale väga kindlad ning võrukatele võimalusi ei antud, vahendab volley.ee.
Aadu Luukase 2022. aasta finaalikoht selgub laupäeval Tartus. Võru peab kell 15 algava kordusmängu võitma kas 3:0 või 3:1 ning seejärel võitma ka otsustava kuldse geimi, Tartu meeskonna jaoks piisab finaalikoha tagamiseks isegi minimaalsest 2:3 kaotusest.
Tartu poolel olid resultatiivseimad Matej Šmidl 26 (+14) ja Taavet Leppik 20 (+12) punktiga. Tšehhi diagonaalründaja lahendas rünnakuid 60-protsendilise efektiivsusega (21/35), lisas neli serviässa ja ühe blokipunkti.
Teises poolfinaalpaaris Selver/TalTechi ja Pärnu VK vahel toimub neljapäeval otsustav kohtumine. Eelmisel nädalal mängitud esimese omavahelise võitis veidi üllatuslikult 3:2 suvepealinna meeskond. Korduskohtumine algab Pärnu spordihoones neljapäeval, 8. detsembril kell 19.
|
Tartu suure sammu Aadu Luukase karika finaali suunas
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võru oli meeste Balti liigas mõlemad senised omavahelised mängud kaotanud, aga näidanud eelmisel aastal kõik karikad võitnud tartlaste vastu head mängu. Seegi kohtumine meenutas paljuski omavahelisi liigamänge – geimides oli Võru üldjuhul mängus sees, aga otsustavate punktide mängimisel olid kindlamad Tartu mehed. Nii oli esimeses geimis seisul 24:23 kodumeeskonnal üks geimpall, teises geimis suudeti seisuni 21:23 olla löögiulatuses, aga vaid kolmandas suudeti geim võiduka lõpuni mängida. Neljandas geimis olid tartlased algusest peale väga kindlad ning võrukatele võimalusi ei antud, vahendab volley.ee.
Aadu Luukase 2022. aasta finaalikoht selgub laupäeval Tartus. Võru peab kell 15 algava kordusmängu võitma kas 3:0 või 3:1 ning seejärel võitma ka otsustava kuldse geimi, Tartu meeskonna jaoks piisab finaalikoha tagamiseks isegi minimaalsest 2:3 kaotusest.
Tartu poolel olid resultatiivseimad Matej Šmidl 26 (+14) ja Taavet Leppik 20 (+12) punktiga. Tšehhi diagonaalründaja lahendas rünnakuid 60-protsendilise efektiivsusega (21/35), lisas neli serviässa ja ühe blokipunkti.
Teises poolfinaalpaaris Selver/TalTechi ja Pärnu VK vahel toimub neljapäeval otsustav kohtumine. Eelmisel nädalal mängitud esimese omavahelise võitis veidi üllatuslikult 3:2 suvepealinna meeskond. Korduskohtumine algab Pärnu spordihoones neljapäeval, 8. detsembril kell 19.
### Response:
Tartu suure sammu Aadu Luukase karika finaali suunas
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kaja Kallase toetus on kuu ajaga paari protsendi võrra kasvanud ja ulatub nüüd 30 protsendini. Kasvanud on ka Keskerakonda juhtiv Jüri Ratta toetus – kui novembris eelistas teda valitsusjuhina näha 16 protsenti küsitletutest, siis detsembris ulatus Ratta toetus 24 protsendini. Viimati oli Ratta toetus sedavõrd kõrge aasta alguses.
EKRE juht Martin Helme paigutub peaministriuuringus kolmandaks – teda toetab 10 protsenti küsitletutest (novembris 15 protsenti). Helme toetus oli viimati nii väike kui praegu poolteist aastat tagasi.
"EKRE esimees Martin Helme korjab oma kümneprotsendise toetuse kokku just madalama haridustasemega Kesk- ja Lõuna-Eesti toetajaskonnalt. Samas jääb andmeid vaadates silma, et EKRE kindel toetajaskond eksisteerib kõikides piirkondades üle Eesti," märkis Turu-uuringute AS-i juht ja sotsioloog Tõnis Stamberg Helme toetuse kohta.
Vanuserühmadest eelistavad kõik valitsusjuhina Kaja Kallast, vaid kõige vanemad eelistavad Ratast.
|
Peaministri-uuring: Kallas liider, Ratta toetus tõuseb
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaja Kallase toetus on kuu ajaga paari protsendi võrra kasvanud ja ulatub nüüd 30 protsendini. Kasvanud on ka Keskerakonda juhtiv Jüri Ratta toetus – kui novembris eelistas teda valitsusjuhina näha 16 protsenti küsitletutest, siis detsembris ulatus Ratta toetus 24 protsendini. Viimati oli Ratta toetus sedavõrd kõrge aasta alguses.
EKRE juht Martin Helme paigutub peaministriuuringus kolmandaks – teda toetab 10 protsenti küsitletutest (novembris 15 protsenti). Helme toetus oli viimati nii väike kui praegu poolteist aastat tagasi.
"EKRE esimees Martin Helme korjab oma kümneprotsendise toetuse kokku just madalama haridustasemega Kesk- ja Lõuna-Eesti toetajaskonnalt. Samas jääb andmeid vaadates silma, et EKRE kindel toetajaskond eksisteerib kõikides piirkondades üle Eesti," märkis Turu-uuringute AS-i juht ja sotsioloog Tõnis Stamberg Helme toetuse kohta.
Vanuserühmadest eelistavad kõik valitsusjuhina Kaja Kallast, vaid kõige vanemad eelistavad Ratast.
### Response:
Peaministri-uuring: Kallas liider, Ratta toetus tõuseb
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Rail Baltic Estonia kuulutas esmaspäeval välja esimese hanke uue raudtee muldkeha ehitamiseks 9,4 kilomeetri pikkusel lõigul Harju ja Raplamaa piirist Sihi teeni. Hankele oodatakse pakkumisi 9. märtsini, töö maksumus on 72 miljonit eurot ja algust tehakse aasta pärast.
Rail Baltic Estonia tehniline juht Raido Kivikangur ütles, et ehitushange on suunatud suuresti maantee-ehitajate turule, koos raudtee muldkehaga tuleb valmis ehitada ka liiklussõlmed, loomaläbipääsud, tugimüürid ja müratõkked.
Kivikangur lisas, et keskkonnamõju on hinnatud, ehitusprojekt valminud ja maad omandatud veel teiselgi raudteelõigul, mis ootab ehitushanke väljakuulutamist.
Kohila vallavolikogu esimees Heiki Hepner ütles aga, et seoses raudtee-ehitusega on tekkinud ebaproportsionaalselt suur surve Kohila valla piirkonnas uusi kaevandusi avada. Ta meenutas, et taolisele ohule juhiti tähelepanu juba siis, kui oli Rail Balticu maakonnaplaneering.
"Toona lükati selle küsimuse tõstatamine laualt maha. Praegu on tulnud volikogusse ridamisi taotlusi, esialgu küll uuringute tegemiseks, aga ilmselgelt on soov pärast seda edasi liikuda juba kaevandusloataotlusega. See teeb tegelikult väga murelikuks," rääkis Hepner.
Volikogu esimehe hinnangul pole inimesi, keda võimalikud kaevandused puudutavad, piisavalt kaasatud. Hepneri hinnangul on see kivi meie seadusandluse kapsaaeda.
"Kaevandamised on üks väga vähestest tegevutest, mis ei pea kajastuma valla üldplaneeringus. Tegelikult peaks kaevandamine olema lahendatud valla üldplaneeringus, kus siis kogukond tuleb kokku ja lepib kokku ka leevendamismeetmed, kui otsustatakse, et kaevandusega ollakse nõus. Me saame suurepäraselt aru, et ka maavarasid on vaja kaevandada, aga seda ei saa teha nii, et ükskõik kuskohas löön labida maasse ja ütlen, et tahan siin kaevandada," rääkis Hepner.
Rail Balticu arendaja aga kinnitab, et 70 protsendi ulatuses läheb raudteetammi alla kohapealt või olemasolevatest karjääridest võetav täitematerjal.
|
Kohila valla elanikud võivad Rail Balticu tõttu kaevandamissurve alla sattuda
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rail Baltic Estonia kuulutas esmaspäeval välja esimese hanke uue raudtee muldkeha ehitamiseks 9,4 kilomeetri pikkusel lõigul Harju ja Raplamaa piirist Sihi teeni. Hankele oodatakse pakkumisi 9. märtsini, töö maksumus on 72 miljonit eurot ja algust tehakse aasta pärast.
Rail Baltic Estonia tehniline juht Raido Kivikangur ütles, et ehitushange on suunatud suuresti maantee-ehitajate turule, koos raudtee muldkehaga tuleb valmis ehitada ka liiklussõlmed, loomaläbipääsud, tugimüürid ja müratõkked.
Kivikangur lisas, et keskkonnamõju on hinnatud, ehitusprojekt valminud ja maad omandatud veel teiselgi raudteelõigul, mis ootab ehitushanke väljakuulutamist.
Kohila vallavolikogu esimees Heiki Hepner ütles aga, et seoses raudtee-ehitusega on tekkinud ebaproportsionaalselt suur surve Kohila valla piirkonnas uusi kaevandusi avada. Ta meenutas, et taolisele ohule juhiti tähelepanu juba siis, kui oli Rail Balticu maakonnaplaneering.
"Toona lükati selle küsimuse tõstatamine laualt maha. Praegu on tulnud volikogusse ridamisi taotlusi, esialgu küll uuringute tegemiseks, aga ilmselgelt on soov pärast seda edasi liikuda juba kaevandusloataotlusega. See teeb tegelikult väga murelikuks," rääkis Hepner.
Volikogu esimehe hinnangul pole inimesi, keda võimalikud kaevandused puudutavad, piisavalt kaasatud. Hepneri hinnangul on see kivi meie seadusandluse kapsaaeda.
"Kaevandamised on üks väga vähestest tegevutest, mis ei pea kajastuma valla üldplaneeringus. Tegelikult peaks kaevandamine olema lahendatud valla üldplaneeringus, kus siis kogukond tuleb kokku ja lepib kokku ka leevendamismeetmed, kui otsustatakse, et kaevandusega ollakse nõus. Me saame suurepäraselt aru, et ka maavarasid on vaja kaevandada, aga seda ei saa teha nii, et ükskõik kuskohas löön labida maasse ja ütlen, et tahan siin kaevandada," rääkis Hepner.
Rail Balticu arendaja aga kinnitab, et 70 protsendi ulatuses läheb raudteetammi alla kohapealt või olemasolevatest karjääridest võetav täitematerjal.
### Response:
Kohila valla elanikud võivad Rail Balticu tõttu kaevandamissurve alla sattuda
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kallas, Läänemets, Reinsalu, Akkermann
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kallas, Läänemets, Reinsalu, Akkermann
|
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Omniva on andnud äriklientidele teada, et perioodika kättetoimetamise hind tõuseb järgmisest aastast vähemalt 22 protsenti. Seda eeldusel, et ajakirjandusväljaannete kojukande maht ei vähene rohkem kui viis protsenti. Kui mahud peaksid vähenema rohkem, on Omniva teatel suurem ka hinnatõus: iga viit protsenti ületav mahulanguse protsent toob kaasa hinnatõusu 1,2 protsendi ulatuses. Seega, kui väljaannete tellimise maht väheneb kümme protsenti, on hinnatõus juba ligi 30 protsenti.
Omniva sõnul on hinnatõusu põhjuseks perioodika kättetoimetamise teenuse suurenenud kulud ja asjaolu, et inimesed on hakanud ajalehti-ajakirju vähem tellima. "Perioodika kojukande kulud on otseselt mõjutatud üldisest hinnatõusust, nagu tööjõukulu ja bensiin, aga ka ajalehtede ja ajakirjade tellimuste arvu langusest. Hinnatõus aitab katta teenusega seotud kulude suurenemist, kuid ei kata neid tervikuna," põhjendas hinnatõusu Omniva pressiesindaja Kristina Haavala.
AS Õhtulehe Kirjastuse juhatuse esimees Erik Heinsaar ütles ERR-ile, et sedavõrd suur hinnatõus oli üllatuslik. "See on meie jaoks ka värske info ja me otsime võimalusi sellega hakkama saamiseks," lausus Heinsaar.
Tema sõnul ei saa Õhtulehe Kirjastus suurenevate kojukandekulude korvamiseks enda väljaannete hindu veerandi võrra tõsta. "Oleme hinnatõusus olnud tagasihoidlikud ja oleme vaatamata välistele hinnatõusudele tõstnud hoopis väljaannete kvaliteeti. Oleme kindlad, et tellijate arv püsib meie prognoositud tasemel," sõnas Heinsaar.
Delfi Meedia juhatuse esimees Argo Virkebau ütles, et hinnatõus on ebameeldiv. "Meie arvates peaks riik kandevõrku rohkem toetama, see aitaks hinnatõusu maandada ja oleks kergem ka maapiirikonna inimestele," sõnas Virkebau. 2022. aastal toetas riik perioodiliste väljaannete edastamist maapiirkonnas 4,528 miljoni euroga.
Virkebau sõnul teadis meediamaja Omniva hinnatõusu mõnevõrra ette, kuna AS Express Posti ja AS Eesti Posti kandevõrgu koondumine ebaõnnestus. "Konkurentsiamet seda millegipärast ei kinnitanud. Eestis peaks olema ainult üks kandevõrk," sõnas ta.
Virkebau pole veel kindel, kas Ekspress Grupp hindu tõstab. "Meie digitellimuste tulu kasvab ja selle kaudu toetame paberit," ütles Virkebau ja lisas, et Eesti klient on lojaalne ja hindab seda kogemust, mis ta paberlehest saab. "Tellijad püsivad paberlehel hästi," sõnas ta.
Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi ei soostunud veel kommenteerima kojukande kallinemisele mõju Postimehele. "Meil on eelarveprotsess käimas ja sel ajal ei ole õige aeg numbreid välja käia. Meie kalkulatsioonid on hetkel veel pooleli, sest kõik hinnatõusu komponendid pole veel lõplikult teada. Suuremat paberlehe tellijate vähenemist me ette ei näe ning prognoosime viimaste aastate trendi jätkumist," märkis ta.
2020. aastal tõstis Omniva perioodika kojukande hindu 11,1 protsendi võrra. Aasta varem oli kojukande hinnatõus 7,4 protsenti. Eesti Meediaettevõtete Liit on varasemaid hinnatõuse kritiseerinud, sest nende hinnangul toob perioodika kojukande hinnatõus kaasa ka ajakirjandusväljaannete hinnatõusu ning sellest tulenevalt omakorda ka tellimustest loobumise ja perioodika kandemahu vähenemise. See muudab omakorda veel kallimaks kojukande.
|
Meediamajad nuputavad lahendust Omniva järsule kojukande hinnatõusule
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Omniva on andnud äriklientidele teada, et perioodika kättetoimetamise hind tõuseb järgmisest aastast vähemalt 22 protsenti. Seda eeldusel, et ajakirjandusväljaannete kojukande maht ei vähene rohkem kui viis protsenti. Kui mahud peaksid vähenema rohkem, on Omniva teatel suurem ka hinnatõus: iga viit protsenti ületav mahulanguse protsent toob kaasa hinnatõusu 1,2 protsendi ulatuses. Seega, kui väljaannete tellimise maht väheneb kümme protsenti, on hinnatõus juba ligi 30 protsenti.
Omniva sõnul on hinnatõusu põhjuseks perioodika kättetoimetamise teenuse suurenenud kulud ja asjaolu, et inimesed on hakanud ajalehti-ajakirju vähem tellima. "Perioodika kojukande kulud on otseselt mõjutatud üldisest hinnatõusust, nagu tööjõukulu ja bensiin, aga ka ajalehtede ja ajakirjade tellimuste arvu langusest. Hinnatõus aitab katta teenusega seotud kulude suurenemist, kuid ei kata neid tervikuna," põhjendas hinnatõusu Omniva pressiesindaja Kristina Haavala.
AS Õhtulehe Kirjastuse juhatuse esimees Erik Heinsaar ütles ERR-ile, et sedavõrd suur hinnatõus oli üllatuslik. "See on meie jaoks ka värske info ja me otsime võimalusi sellega hakkama saamiseks," lausus Heinsaar.
Tema sõnul ei saa Õhtulehe Kirjastus suurenevate kojukandekulude korvamiseks enda väljaannete hindu veerandi võrra tõsta. "Oleme hinnatõusus olnud tagasihoidlikud ja oleme vaatamata välistele hinnatõusudele tõstnud hoopis väljaannete kvaliteeti. Oleme kindlad, et tellijate arv püsib meie prognoositud tasemel," sõnas Heinsaar.
Delfi Meedia juhatuse esimees Argo Virkebau ütles, et hinnatõus on ebameeldiv. "Meie arvates peaks riik kandevõrku rohkem toetama, see aitaks hinnatõusu maandada ja oleks kergem ka maapiirikonna inimestele," sõnas Virkebau. 2022. aastal toetas riik perioodiliste väljaannete edastamist maapiirkonnas 4,528 miljoni euroga.
Virkebau sõnul teadis meediamaja Omniva hinnatõusu mõnevõrra ette, kuna AS Express Posti ja AS Eesti Posti kandevõrgu koondumine ebaõnnestus. "Konkurentsiamet seda millegipärast ei kinnitanud. Eestis peaks olema ainult üks kandevõrk," sõnas ta.
Virkebau pole veel kindel, kas Ekspress Grupp hindu tõstab. "Meie digitellimuste tulu kasvab ja selle kaudu toetame paberit," ütles Virkebau ja lisas, et Eesti klient on lojaalne ja hindab seda kogemust, mis ta paberlehest saab. "Tellijad püsivad paberlehel hästi," sõnas ta.
Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi ei soostunud veel kommenteerima kojukande kallinemisele mõju Postimehele. "Meil on eelarveprotsess käimas ja sel ajal ei ole õige aeg numbreid välja käia. Meie kalkulatsioonid on hetkel veel pooleli, sest kõik hinnatõusu komponendid pole veel lõplikult teada. Suuremat paberlehe tellijate vähenemist me ette ei näe ning prognoosime viimaste aastate trendi jätkumist," märkis ta.
2020. aastal tõstis Omniva perioodika kojukande hindu 11,1 protsendi võrra. Aasta varem oli kojukande hinnatõus 7,4 protsenti. Eesti Meediaettevõtete Liit on varasemaid hinnatõuse kritiseerinud, sest nende hinnangul toob perioodika kojukande hinnatõus kaasa ka ajakirjandusväljaannete hinnatõusu ning sellest tulenevalt omakorda ka tellimustest loobumise ja perioodika kandemahu vähenemise. See muudab omakorda veel kallimaks kojukande.
### Response:
Meediamajad nuputavad lahendust Omniva järsule kojukande hinnatõusule
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kinniselt alanud mängus nõelas esimesena Argentina, kui Lionel Messi andis 35. minutil suurepärase söödu Hollandi kaitsjate vahelt läbi Nahuel Molinale ning paremkaitsja saatis palli Andries Noppertist mööda võrku.
Holland ei paistnud erilise ründetegevusega silma ja pärast seda, kui Denzel Dumfries tõmbas karistusala joonel maha Marcos Acuna ning Messi realiseeris 73. minutil penalti, tundus, et Argentinal on 2:0 eduseisus olles edasipääs juba kindel.
Hollandil ja nende legendaarsel peatreeneril Louis van Gaalil oli aga siiski nii mõnigi jokker varrukast võtta. Vahetusest väljakule tulnud Wout Weghorst vähendas 83. minutil kaotusseisu minimaalseks ning siis, normaalaja viimasel rünnakul, matši 11. lisaminutil, mängisid hollandlased karistuslöögi hiilgavalt lahti ja Weghorst tõi tabloole viigi.
Mäng oli hispaanlasest kohtuniku Mateu Lahozi käe all jõuline ja läks kohati üsna agressiivseks, kokku jagati välja 15 kollast kaarti ning üsna mitmes olukorras olid mehed lähedal kättpidi kokku minemisele.
Rohkem väravaid aga lisaajal ei löödud, otsustavaks saanud penaltiseerias tõrjus Emiliano Martinez hollandlaste kaks esimest lööki ning pärast Enzo Fernandeze ebaõnnestumist tõi Lautaro Martineze tabamus Argentinale lõpuks üliraskelt tulnud võidu. Poolfinaalis kohtub Lõuna-Ameerika meister eelmise MM-i hõbedameeskonna Horvaatiaga.
Veerandfinaal
120:00
Holland
2
83' Weghorst
90+11' Weghorst
2
:
2
2
Argentina
35' Molina
73' Messi (pen)
Holland
83' Weghorst
90+11' Weghorst
Argentina
35' Molina
73' Messi (pen)
Penaltid
3 - 4
Van Dijk
Berghuis
Koopmeiners
Weghorst
Luuk de Jong
Messi
Paredes
Montiel
Enzo Fernandez
Lautaro Martinez
Enne mängu:
Holland ja Argentina kohtuvad MM-il juba kuuendat korda: 1974. aastal sai Holland teel finaali lausa 4:0 võidu, aga neli aastat hiljem võtsid argentiinlased kodupubliku ees finaalis ülimagusa revanši. 1998. aastal aitas Dennis Bergkampi viimase minuti värav hollandlased poolfinaali, kaheksa aastat hiljem lepiti alagrupis väravateta viiki ning omakorda kaheksa aastat hiljem mindi vastamisi poolfinaalis, kus väravateta lõppenud normaal- ja lisaaja järel võidutses Argentina penaltiseerias.
Reedeses veerandfinaalis ristavad sarved MM-i noorim ja vanim treener, kui Lionel Scaloni on 44- ja Louis van Gaal 71-aastane. "Olen uhke, et saan temaga võistelda. Kõik teavad, mida ta on jalgpalli heaks teinud ning kui paljud on üritanud teda jäljendada," rääkis Scaloni pärast seda, kui Argentina oli kaheksandikfinaalis alistanud Austraalia.
Scaloni ei tahtnud neljapäevasel pressikonverentsil öelda, kas Angel Di Maria ja Rodrigo De Paul on valmis meeskonda aitama, kuid lubas, et Hollandile antakse igal juhul kõva lahing. "Teame, et meie tiim on valmis oma selga murdma, nagu oleme olnud eelmisteski mängudes. Mõnikord oleme mänginud väga hästi, mõnikord mitte nii hästi, aga oleme alati enda eest seisnud ja seda meie inimesed ka hindavad," rääkis Scaloni. "Teame, et anname väljakul endast kõik. Teame, et jalgpall võib mõnikord olla imeilus ja mõnikord äärmiselt julm."
Mõlemad pääsesid oma kaheksandikfinaalis kerge ehmatusega: Argentina läks Austraalia vastu 2:0 juhtima ja hoidis mängu näiliselt oma kontrolli all, kui vastaste hiline värav kohtumise lõppu veel elu tõi. Ka Holland oli kahe ülimalt hästi välja mängitud vasturünnaku järel USA vastu 2:0 ees, Haji Wrighti värav vähendas ameeriklaste kaotusseisu minimaalseks, aga vaid viis minutit hiljem lõi Denzel Dumfries tähtede ja triipudega kaetud kirstu naela.
Kui väljakul on oodata kahe tugeva meeskonna võrdset heitlust, on tribüünidel lahingu tulemus igal juhul juba eos otsustatud: hollandlasi reisib Lusaili staadionile umbes 1500 ringis, samal ajal on Argentina poolehoidjaid oodata 40 000.
|
Argentina andis edu käest, aga alistas põnevusmängus penaltitega Hollandi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kinniselt alanud mängus nõelas esimesena Argentina, kui Lionel Messi andis 35. minutil suurepärase söödu Hollandi kaitsjate vahelt läbi Nahuel Molinale ning paremkaitsja saatis palli Andries Noppertist mööda võrku.
Holland ei paistnud erilise ründetegevusega silma ja pärast seda, kui Denzel Dumfries tõmbas karistusala joonel maha Marcos Acuna ning Messi realiseeris 73. minutil penalti, tundus, et Argentinal on 2:0 eduseisus olles edasipääs juba kindel.
Hollandil ja nende legendaarsel peatreeneril Louis van Gaalil oli aga siiski nii mõnigi jokker varrukast võtta. Vahetusest väljakule tulnud Wout Weghorst vähendas 83. minutil kaotusseisu minimaalseks ning siis, normaalaja viimasel rünnakul, matši 11. lisaminutil, mängisid hollandlased karistuslöögi hiilgavalt lahti ja Weghorst tõi tabloole viigi.
Mäng oli hispaanlasest kohtuniku Mateu Lahozi käe all jõuline ja läks kohati üsna agressiivseks, kokku jagati välja 15 kollast kaarti ning üsna mitmes olukorras olid mehed lähedal kättpidi kokku minemisele.
Rohkem väravaid aga lisaajal ei löödud, otsustavaks saanud penaltiseerias tõrjus Emiliano Martinez hollandlaste kaks esimest lööki ning pärast Enzo Fernandeze ebaõnnestumist tõi Lautaro Martineze tabamus Argentinale lõpuks üliraskelt tulnud võidu. Poolfinaalis kohtub Lõuna-Ameerika meister eelmise MM-i hõbedameeskonna Horvaatiaga.
Veerandfinaal
120:00
Holland
2
83' Weghorst
90+11' Weghorst
2
:
2
2
Argentina
35' Molina
73' Messi (pen)
Holland
83' Weghorst
90+11' Weghorst
Argentina
35' Molina
73' Messi (pen)
Penaltid
3 - 4
Van Dijk
Berghuis
Koopmeiners
Weghorst
Luuk de Jong
Messi
Paredes
Montiel
Enzo Fernandez
Lautaro Martinez
Enne mängu:
Holland ja Argentina kohtuvad MM-il juba kuuendat korda: 1974. aastal sai Holland teel finaali lausa 4:0 võidu, aga neli aastat hiljem võtsid argentiinlased kodupubliku ees finaalis ülimagusa revanši. 1998. aastal aitas Dennis Bergkampi viimase minuti värav hollandlased poolfinaali, kaheksa aastat hiljem lepiti alagrupis väravateta viiki ning omakorda kaheksa aastat hiljem mindi vastamisi poolfinaalis, kus väravateta lõppenud normaal- ja lisaaja järel võidutses Argentina penaltiseerias.
Reedeses veerandfinaalis ristavad sarved MM-i noorim ja vanim treener, kui Lionel Scaloni on 44- ja Louis van Gaal 71-aastane. "Olen uhke, et saan temaga võistelda. Kõik teavad, mida ta on jalgpalli heaks teinud ning kui paljud on üritanud teda jäljendada," rääkis Scaloni pärast seda, kui Argentina oli kaheksandikfinaalis alistanud Austraalia.
Scaloni ei tahtnud neljapäevasel pressikonverentsil öelda, kas Angel Di Maria ja Rodrigo De Paul on valmis meeskonda aitama, kuid lubas, et Hollandile antakse igal juhul kõva lahing. "Teame, et meie tiim on valmis oma selga murdma, nagu oleme olnud eelmisteski mängudes. Mõnikord oleme mänginud väga hästi, mõnikord mitte nii hästi, aga oleme alati enda eest seisnud ja seda meie inimesed ka hindavad," rääkis Scaloni. "Teame, et anname väljakul endast kõik. Teame, et jalgpall võib mõnikord olla imeilus ja mõnikord äärmiselt julm."
Mõlemad pääsesid oma kaheksandikfinaalis kerge ehmatusega: Argentina läks Austraalia vastu 2:0 juhtima ja hoidis mängu näiliselt oma kontrolli all, kui vastaste hiline värav kohtumise lõppu veel elu tõi. Ka Holland oli kahe ülimalt hästi välja mängitud vasturünnaku järel USA vastu 2:0 ees, Haji Wrighti värav vähendas ameeriklaste kaotusseisu minimaalseks, aga vaid viis minutit hiljem lõi Denzel Dumfries tähtede ja triipudega kaetud kirstu naela.
Kui väljakul on oodata kahe tugeva meeskonna võrdset heitlust, on tribüünidel lahingu tulemus igal juhul juba eos otsustatud: hollandlasi reisib Lusaili staadionile umbes 1500 ringis, samal ajal on Argentina poolehoidjaid oodata 40 000.
### Response:
Argentina andis edu käest, aga alistas põnevusmängus penaltitega Hollandi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
17 minutit mänginud Kotsar viskas kaheksa punkti (kahesed 4/7, vabavisked 0/1), võttis kolm lauapalli ja tegi ühe vea. Samuti Baskonia koosseisu kuulunud Raieste platsile ei saanud.
Baskonia paremad olid 14 punktiga Matt Costello ja Pierria Henry. Viimase nimele jäi ka kümme resultatiivset söötu. Bayerni resultatiivseim oli 12 punktiga Andreas Obst.
Tulemused: Kaunase Žalgiris - Istanbuli Anadolu Efes 60:86, Pireuse Olympiakos - Bologna Virtus 117:71, Barcelona - Villeurbanne'i ASVEL 74:75, Baskonia - Müncheni Bayern 78:53.
Liigatabelit juhib Istanbuli Fenerbahce (10-2), Baskonia (7-5) on seitsmes ja Bayern (4-8) 14. kohal.
|
Kotsar aitas Baskonia Euroliigas suure võiduni
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
17 minutit mänginud Kotsar viskas kaheksa punkti (kahesed 4/7, vabavisked 0/1), võttis kolm lauapalli ja tegi ühe vea. Samuti Baskonia koosseisu kuulunud Raieste platsile ei saanud.
Baskonia paremad olid 14 punktiga Matt Costello ja Pierria Henry. Viimase nimele jäi ka kümme resultatiivset söötu. Bayerni resultatiivseim oli 12 punktiga Andreas Obst.
Tulemused: Kaunase Žalgiris - Istanbuli Anadolu Efes 60:86, Pireuse Olympiakos - Bologna Virtus 117:71, Barcelona - Villeurbanne'i ASVEL 74:75, Baskonia - Müncheni Bayern 78:53.
Liigatabelit juhib Istanbuli Fenerbahce (10-2), Baskonia (7-5) on seitsmes ja Bayern (4-8) 14. kohal.
### Response:
Kotsar aitas Baskonia Euroliigas suure võiduni
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Politsei viis läbiotsimise läbi korruptsiooni ja rahapesu uurimise raames. Kahtlustatavate seas on europarlamendis töötavad ametnikud, vahendas Politico.
"Föderaalse politsei uurijad on mitu kuud üht Pärsia lahe riiki kahtlustanud Euroopa Parlamendi otsuste mõjutamises," teatas Belgia prokuratuur.
Belgia ajaleht Le Soir kirjutas, et vahistatute hulgas on Euroopa Parlamendi asepresident Eva Kaili Kreeka sotsialistlikust parteist Pasok ning rahvusvahelise ametiühingute keskliidu peasekretär Luca Visentini.
Belgia meedia teatel kahtlustavad võimud, et Euroopa Parlamendi tegevust üritas mõjutada Katar, kes korraldab praegu käivaid jalgpalli maailmameistrivõistlusi. Politsei konfiskeeris haarangute käigus 600 000 euro ulatuses sularaha.
|
Belgia kahtlustab Pärsia lahe riiki euroametnike otsuste mõjutamises
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei viis läbiotsimise läbi korruptsiooni ja rahapesu uurimise raames. Kahtlustatavate seas on europarlamendis töötavad ametnikud, vahendas Politico.
"Föderaalse politsei uurijad on mitu kuud üht Pärsia lahe riiki kahtlustanud Euroopa Parlamendi otsuste mõjutamises," teatas Belgia prokuratuur.
Belgia ajaleht Le Soir kirjutas, et vahistatute hulgas on Euroopa Parlamendi asepresident Eva Kaili Kreeka sotsialistlikust parteist Pasok ning rahvusvahelise ametiühingute keskliidu peasekretär Luca Visentini.
Belgia meedia teatel kahtlustavad võimud, et Euroopa Parlamendi tegevust üritas mõjutada Katar, kes korraldab praegu käivaid jalgpalli maailmameistrivõistlusi. Politsei konfiskeeris haarangute käigus 600 000 euro ulatuses sularaha.
### Response:
Belgia kahtlustab Pärsia lahe riiki euroametnike otsuste mõjutamises
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Oluline 9. detsembril kell 22.35:
- Bulgaaria valmistub andma Ukrainale esimest korda sõjalist abi;
- Erdogan teatas uutest kõnelustest Zelenski ja Putiniga;
- WSJ: USA kavatseb reedel kehtestada Venemaa vastu uued sanktsioonid;
- USA teatas uuest relvaabi paketist;
- Slovakkia kaalub laskemoona tootmist Ukraina tarbeks;
- Suurbritannia saadab Ukrainale õhutõrjesüsteeme;
- Zelenski: Vene miinid tekitavad probleeme veel mitmeid aastaid;
- ISW: Kreml pole loobunud maksimumeesmärkidest Ukrainas hoolimata Peskovi kommentaaridest.
Bulgaaria valmistub saatma esimest sõjalist abi Ukrainasse
Bulgaaria saadab Ukrainasse esimest korda alates Venemaa täiemahulisest invasioonist oma sõjalist abi, vahendas Reuters.
Bulgaaria parlament kiitis reedel heaks nimekirja relvadest, mis valitsuse ettepanekul Ukrainale plaanitakse anda. Peamiselt on Bulgaarial kavas anda Ukrainale kergrelvastust ja laskemoona.
Bulgaaria on siiani olnud üks väheseid Euroopa Liidu riike, kes pole Ukrainale sõjalist abi saatnud.
Bulgaaria kaitseministri kohusetäitja Dimitar Stojanovi sõnul ei saa riik praegu Ukrainale anda raskerelvastust, näiteks S-300, S-125 ja teisi õhutõrjesüsteemie, samuti SU-25 ja MiG-29 hävituslennukeid. "Me peaksime kõigepealt varustuse välja vahetama," ütles ta.
Saksamaa saadab Ukrainale 18 iseliikuvat suurtükki
Saksamaa valitsus teatas, et saadab Ukrainale 18 iseliikuvat suurtükki RCH-155, 80 veokit, seitse tõstukit, vahendas The Kyiv Independent.
Sel nädalal tarnis Saksamaa Ukrainale 20 Dingo kergsoomukit. Saksa Bundeswehr kasutas seda sõidukitüüpi Afganistanis.
Ukraina meedia: Vene vägede poolt okupeeritud Donetski linnas toimusid plahvatused
Kreml-meelsed Donetski võimud väidavad, et Ukraina pommitas linna tsiviiltaristut. Kiiev pole neid väiteid kommenteerinud.
Ukraina sõjaekspert Oleksi Melnõik ütles varem, et Venemaa okupandid tahavad pöörata Donetski inimesi Ukraina sõjaväe vastu. Seepärast väidavad Kremli-meelsed võimud, et Ukraina pommitab linna tsiviiltaristut, vahendas The Kyiv Independent.
USA muretseb, et Venemaa ja Iraan laiendavad sõjalist koostööd
"USA muretseb Iraani toetuse pärast Vene sõjaväele, mis peaks lähikuudel kasvama. See võib hõlmata sadade ballistiliste rakettide tarnimist Venemaale," ütles reedel USA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja John Kirby
USA muretseb, et Venemaa võib omakorda saata Iraanile helikoptereid ja õhutõrjesüsteeme, vahendas Bloomberg.
Suurbritannia saadab Ukrainale õhutõrjesüsteeme
Suurbritannia peaminister Rishi Sunak vestles reedel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ja lubas, et lähinädalate jooksul saabuvad Ukrainasse Briti õhutõrjesüsteemid, vahendas Ukrainska Pravda.
Erdogan teatas uutest kõnelustest Zelenski ja Putiniga
Türgi president Recep Tayyip Erdogan teatas uutest kõnelustest Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ja Vene presidendi Vladimir Putiniga, vahendas Türgi uudisteagentuur Anadolu.
"Türgi diplomaatilised pingutused Ukrainas põhinevad ideel, et sõjas ei saa olla võitjaid ning maailmas ei saa olla kaotajaid," ütles Erdogan.
Türgi president kinnitas ka Ukraina territoriaalse terviklikkuse põhimõtte austamist. Samas kritiseeris Erdogan lääneriikide "mõeldamatut poliitikat" Venemaa suunas ning vastuolude tekitamist.
Erdogan lisas, et Vene-Ukraina sõda kahjustab mitmel viisil tervet maailma. Türgi president teatas lisaks, et kõneleb 11. detsembril Putiniga. Samuti kavatseb Erdogan suhelda Zelenskiga.
Erdogan märkis oma sõnavõtus muuhulgas, et 60 protsenti maailma kriisifenomenidest toimub piirkondades, mis asuvad Türgi lähedal.
Putin väitis, et Venemaa võib hinnalae tõttu vähendada naftatootmist
Venemaa juht Vladimir Putin ütles, et riik võib naftatootmist kärpida. Putin kordas oma vana juttu ja ütles, et Venemaa ei tarni naftat riikidele, mis tunnistavad hinnalage.
"Olen juba öelnud, et me ei müü nendele riikidele, kes selliseid otsuseid teevad. Vajadusel kaalume tootmise vähendamist," väitis Putin.
Ukraina relvajõudude esindaja: Vene vägede fookus on Donetski oblast
Ukraina kaitsejõudude esindaja Serhi Šerevatõi kinnitas, et Vene vägede fookus on praegu Donetski oblast, eelkõige Bahmut ja Avdiivka.
Šerevatõi sõnul on olukord Bahmutis raske, kuid kontrolli all, vahendas CNN.
Energoatom: Vene okupatsioonivõimud on hakanud Zaporižžja tuumajaama töötajad rohkem represseerima
Ukraina riikliku elektriettevõtte Energoatom teatel on Vene okupatsioonivõimud asunud Zaporižžja tuumajaama töötajaid rohkem represseerima, vahendas Unian.
Energoatomi sõnul tungisid Vene sõjaväelased tuumajaama sotsiaalosakonda ning teiste töötajate juuresolekul peksid rängal moel sealse osakonna juhti ja tema asejuhti.
Peale peksmist viidi kaks meest teadmata asukohta edasi.
Vene väed pommitasid reedel Hersoni haigla lasteosakonda ja morgi
Hersoni oblasti juht Jaroslav Januševiš ja Ukraina presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko teatasid Telegrami kaudu, et Vene väed pommitasid reedel Hersoni linna haiglat. Pommitamises sai kahjustada haigla lastehaigla osa ning surnukuur.
Keegi Vene vägede rünnakus viga ei saanud.
WSJ: USA kavatseb reedel kehtestada Venemaa vastu uued sanktsioonid
The Wall Street Journal teatas allikatele tuginedes, et Ameerika Ühendriigid kavatsevad kehtestada Venemaa suhtes reedel uued sanktsioonid.
Uued sanktsioonid kehetestakse Vene droonirünnakute ja Venemaa inimõiguste rikkumiste tõttu.
Enamus sanktsioone kehtestatakse USA Magnitski aktile tuginedes.
Uute sanktsioonide kohaselt külmutatakse kõik Vene varad USA jurdistiktsioonis ning kehtestatakse USA-sse lendamise ja äritehingute tegemise keeld. See raskendaks muuhulgas Vene kodanikest ärimeeste ja ametnike välisreise.
Suure tõenäosusega pannakse sanktsioonide alla ka need, kes vastutavad Vene võimude korraldatud filtratsioonilaagrite eest.
Reuters teatas, et uued sanktsioonid Venemaa vastu kehtestas reedel ka Ühendkuningriik, kes peale Venemaa lisas sanktsioonide nimistusse ka mitmed isikud ja organisatsioonid Iraanis ja teistes riikides, kus inimõiguste olukord on väga problemaatiline.
Ukraina peastaap hommikul: ööpäeva jooksul rünnati 11 Vene sõdurite ja tehnika koondumiskohta
Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas reede hommikul, et viimase ööpäeva jooksul ründasid Ukraina väed kaheksat Vene vägede kontrollpunkti ning kahte Vene laskemoonaladu.
Peastaap kinnitas, et Ukraina pommitas kaudtulega kolmapäeval Vene vägede koondumiskohti Zaporižžja oblastis, mistõttu sai ligikaudu 240 Vene sõdurit haavata ning 20 ühikut eri tüüpi Vene tehnikat hävitati. Samuti hävitati kolm Vene laskemoonaladu.
Peastaabi väitel on Tokmaki tuberkuloosikliinik täis haavatud Vene sõdureid.
Vene väed jätkavad peastaabi kinnitusel pealetungikatseid Bahmuti lähistel.
Venemaa rünnakutes Ukraina vastu hukkus ööpäevaga viis inimest
Viimase ööpäeva jooksul hukkus Vene vägede rünnakus Ukraina eri oblastites kokku viis inimest Bahmuti, Toretski ja Netailove kandis, vahendas The Kyiv Independent.
USA kuulutas välja 275 miljoni dollari suuruse sõjalise abi Ukrainale
Associated Press sõnul saadab USA peatselt 275 miljoni dollari väärtuses sõjalist abi Ukrainale.
Uue relvaabi paketi raames antakse ukrainlastele suures koguses laskemoona ning kõrgtehnoloogilisi droonivastaseid seadmeid.
USA valitsusametnike kinnitusel on relvaabi paketis 80 000 suurtükimürsku haubitsatele ning saladuseks jääv kogus rakette HIMARS-i mitmikraketiheitjatele. Samuti antakse Ukrainale rohkem Humvee sõidukeid.
USA peaks ametlikult abipaketist andma teada reede jooksul.
Slovakkia kaalub laskemoona tootmist Ukraina tarbeks
Slovakkia välisminister Rastislav Kačer ütles neljapäeval, et Slovakkia kaalub Ukraina tarbeks 120 mm ja 155 mm kaliibriga laskemoona tootmise alustamist.
Minister kinnitas, et riigi prioriteet on 155mm suurtükimoona tootmine.
Välisminister Kačer käis Ukrainas visiidil ning kohtus Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba ja president Volodõmõr Zelenskiga, vahendas The Kyiv Independent.
Holland annab Ukrainale tehnikat ja varuosi elektrivõrgu parandamiseks
Madalmaad lubasid saata Ukrainale elektrialajaamu, elektrivõrgu ümberlülitusseadmeid ning kaableid, mis on tarvilik riigi elektrivõrgu taastamiseks, vahendas Ukrainska Pravda.
Teatatud abipakett on maksumusega 18 miljonit eurot. Kokku on Hollandi valitsus eraldanud 180 miljonit selleks, et aidata Ukrainal talv üle elada.
Madalamaad töötavad koos Euroopa Komisjoniga, et vajaliku tehnika logistika kokku leppida. Humanitaarabi tarnete kulud Ukrainasse maksab kinni Euroopa Liit.
Prantsusmaa saatis Ukrainale 100 generaatorit
Ukraina aseenergiaministri Farid Safarovi ja Prantsuse diplomaadi Benjamin Roehrigi kinnitusel on Prantsusmaa andnud Ukrainale 100 generaatorit, teatas Ukraina energiaministeerium sotsiaalmeedias.
Zelenski: Vene miinid tekitavad probleeme veel mitmeid aastaid
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas oma õhtuses videopöördumises, et andis postuumselt riiklikud autasud Hersoni oblastis hukkunud neljale politseinikule, kelle auto sattus hiljuti vabastatud aladel miini otsa, mistõttu kõik neli meest hukkusid.
Zelenski hoiatas, et okupeeritud alad jäävad veel aastateks mineerituks.
Eraldiseisvalt kinnitas USA välisministeeriumi Euroopa asjade koordineerija Michael Tierre Helsinki Komisjoni briifil, et vabastatud alade demineerimine on suurim väljakutse sapööridele alates II maailmasõjast, vahendas Ameerika Hääle ukrainakeelne teenistus.
Tierre võrdles Vene vägede käitumist ISIS-e terroristidega, kui viimased püüdsid tappa võimalikult palju tsiviilisikuid ning ulatuslikult mineerides heidutada inimesi kodudesse naasmast.
Ameerika Ühendriigid on eraldanud Ukrainale 91,5 miljonit dollarit riigi demineerimiseks.
Venemaa kutsub lääneriikide poolt Ukrainale antava relvaabi tõttu kokku ÜRO julgeolekunõukogu
Ukraina uudisteagentuur Ukrinform teatas, et Venemaa on kutsunud kokku ÜRO julgeolekunõukogu arutamaks lääneriikide poolt Ukrainale antavad relvaabi.
Venemaa on ÜRO julgeolekunõukogu üks viiest alalisest liikmest.
Julgeolekunõukogu kohtumine toimub reedel New Yorgi aja järgi kell 15.00 ehk Kiievi aja järgi kell 10 õhtul.
ISW: Kreml pole loobunud maksimumeesmärkidest Ukrainas hoolimata Peskovi kommentaaridest
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) hindas, et Venemaa soovib jätkuvalt enda kontrolli alla saada kogu Ukraina.
Vene presidendi esindaja Dmitri Peskov, vastates ajakirjanikele neljapäeval, väitis, et Venemaa soovib vallutada ainult nende nelja oblasti territooriumi, mille nad on endaga liitnud.
ISW hinnangul on kõnekad Putini kommentaarid Vene impeeriumi ajaloost ning väited, et "Venemaa on ainuke Ukraina suveräänsuse tagaja".
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 310 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 93390 (võrdlus eelmise päevaga +310);
- tankid 2937 (+0);
- jalaväe lahingumasinad 5912 (+1);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+1);
- suurtükisüsteemid 1926 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1603 (+2);
- tiibraketid 592 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4531 (+3);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 164 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
|
ISW: Kreml pole loobunud Ukraina allutamisest hoolimata Peskovi väidetest
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 9. detsembril kell 22.35:
- Bulgaaria valmistub andma Ukrainale esimest korda sõjalist abi;
- Erdogan teatas uutest kõnelustest Zelenski ja Putiniga;
- WSJ: USA kavatseb reedel kehtestada Venemaa vastu uued sanktsioonid;
- USA teatas uuest relvaabi paketist;
- Slovakkia kaalub laskemoona tootmist Ukraina tarbeks;
- Suurbritannia saadab Ukrainale õhutõrjesüsteeme;
- Zelenski: Vene miinid tekitavad probleeme veel mitmeid aastaid;
- ISW: Kreml pole loobunud maksimumeesmärkidest Ukrainas hoolimata Peskovi kommentaaridest.
Bulgaaria valmistub saatma esimest sõjalist abi Ukrainasse
Bulgaaria saadab Ukrainasse esimest korda alates Venemaa täiemahulisest invasioonist oma sõjalist abi, vahendas Reuters.
Bulgaaria parlament kiitis reedel heaks nimekirja relvadest, mis valitsuse ettepanekul Ukrainale plaanitakse anda. Peamiselt on Bulgaarial kavas anda Ukrainale kergrelvastust ja laskemoona.
Bulgaaria on siiani olnud üks väheseid Euroopa Liidu riike, kes pole Ukrainale sõjalist abi saatnud.
Bulgaaria kaitseministri kohusetäitja Dimitar Stojanovi sõnul ei saa riik praegu Ukrainale anda raskerelvastust, näiteks S-300, S-125 ja teisi õhutõrjesüsteemie, samuti SU-25 ja MiG-29 hävituslennukeid. "Me peaksime kõigepealt varustuse välja vahetama," ütles ta.
Saksamaa saadab Ukrainale 18 iseliikuvat suurtükki
Saksamaa valitsus teatas, et saadab Ukrainale 18 iseliikuvat suurtükki RCH-155, 80 veokit, seitse tõstukit, vahendas The Kyiv Independent.
Sel nädalal tarnis Saksamaa Ukrainale 20 Dingo kergsoomukit. Saksa Bundeswehr kasutas seda sõidukitüüpi Afganistanis.
Ukraina meedia: Vene vägede poolt okupeeritud Donetski linnas toimusid plahvatused
Kreml-meelsed Donetski võimud väidavad, et Ukraina pommitas linna tsiviiltaristut. Kiiev pole neid väiteid kommenteerinud.
Ukraina sõjaekspert Oleksi Melnõik ütles varem, et Venemaa okupandid tahavad pöörata Donetski inimesi Ukraina sõjaväe vastu. Seepärast väidavad Kremli-meelsed võimud, et Ukraina pommitab linna tsiviiltaristut, vahendas The Kyiv Independent.
USA muretseb, et Venemaa ja Iraan laiendavad sõjalist koostööd
"USA muretseb Iraani toetuse pärast Vene sõjaväele, mis peaks lähikuudel kasvama. See võib hõlmata sadade ballistiliste rakettide tarnimist Venemaale," ütles reedel USA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja John Kirby
USA muretseb, et Venemaa võib omakorda saata Iraanile helikoptereid ja õhutõrjesüsteeme, vahendas Bloomberg.
Suurbritannia saadab Ukrainale õhutõrjesüsteeme
Suurbritannia peaminister Rishi Sunak vestles reedel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ja lubas, et lähinädalate jooksul saabuvad Ukrainasse Briti õhutõrjesüsteemid, vahendas Ukrainska Pravda.
Erdogan teatas uutest kõnelustest Zelenski ja Putiniga
Türgi president Recep Tayyip Erdogan teatas uutest kõnelustest Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ja Vene presidendi Vladimir Putiniga, vahendas Türgi uudisteagentuur Anadolu.
"Türgi diplomaatilised pingutused Ukrainas põhinevad ideel, et sõjas ei saa olla võitjaid ning maailmas ei saa olla kaotajaid," ütles Erdogan.
Türgi president kinnitas ka Ukraina territoriaalse terviklikkuse põhimõtte austamist. Samas kritiseeris Erdogan lääneriikide "mõeldamatut poliitikat" Venemaa suunas ning vastuolude tekitamist.
Erdogan lisas, et Vene-Ukraina sõda kahjustab mitmel viisil tervet maailma. Türgi president teatas lisaks, et kõneleb 11. detsembril Putiniga. Samuti kavatseb Erdogan suhelda Zelenskiga.
Erdogan märkis oma sõnavõtus muuhulgas, et 60 protsenti maailma kriisifenomenidest toimub piirkondades, mis asuvad Türgi lähedal.
Putin väitis, et Venemaa võib hinnalae tõttu vähendada naftatootmist
Venemaa juht Vladimir Putin ütles, et riik võib naftatootmist kärpida. Putin kordas oma vana juttu ja ütles, et Venemaa ei tarni naftat riikidele, mis tunnistavad hinnalage.
"Olen juba öelnud, et me ei müü nendele riikidele, kes selliseid otsuseid teevad. Vajadusel kaalume tootmise vähendamist," väitis Putin.
Ukraina relvajõudude esindaja: Vene vägede fookus on Donetski oblast
Ukraina kaitsejõudude esindaja Serhi Šerevatõi kinnitas, et Vene vägede fookus on praegu Donetski oblast, eelkõige Bahmut ja Avdiivka.
Šerevatõi sõnul on olukord Bahmutis raske, kuid kontrolli all, vahendas CNN.
Energoatom: Vene okupatsioonivõimud on hakanud Zaporižžja tuumajaama töötajad rohkem represseerima
Ukraina riikliku elektriettevõtte Energoatom teatel on Vene okupatsioonivõimud asunud Zaporižžja tuumajaama töötajaid rohkem represseerima, vahendas Unian.
Energoatomi sõnul tungisid Vene sõjaväelased tuumajaama sotsiaalosakonda ning teiste töötajate juuresolekul peksid rängal moel sealse osakonna juhti ja tema asejuhti.
Peale peksmist viidi kaks meest teadmata asukohta edasi.
Vene väed pommitasid reedel Hersoni haigla lasteosakonda ja morgi
Hersoni oblasti juht Jaroslav Januševiš ja Ukraina presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko teatasid Telegrami kaudu, et Vene väed pommitasid reedel Hersoni linna haiglat. Pommitamises sai kahjustada haigla lastehaigla osa ning surnukuur.
Keegi Vene vägede rünnakus viga ei saanud.
WSJ: USA kavatseb reedel kehtestada Venemaa vastu uued sanktsioonid
The Wall Street Journal teatas allikatele tuginedes, et Ameerika Ühendriigid kavatsevad kehtestada Venemaa suhtes reedel uued sanktsioonid.
Uued sanktsioonid kehetestakse Vene droonirünnakute ja Venemaa inimõiguste rikkumiste tõttu.
Enamus sanktsioone kehtestatakse USA Magnitski aktile tuginedes.
Uute sanktsioonide kohaselt külmutatakse kõik Vene varad USA jurdistiktsioonis ning kehtestatakse USA-sse lendamise ja äritehingute tegemise keeld. See raskendaks muuhulgas Vene kodanikest ärimeeste ja ametnike välisreise.
Suure tõenäosusega pannakse sanktsioonide alla ka need, kes vastutavad Vene võimude korraldatud filtratsioonilaagrite eest.
Reuters teatas, et uued sanktsioonid Venemaa vastu kehtestas reedel ka Ühendkuningriik, kes peale Venemaa lisas sanktsioonide nimistusse ka mitmed isikud ja organisatsioonid Iraanis ja teistes riikides, kus inimõiguste olukord on väga problemaatiline.
Ukraina peastaap hommikul: ööpäeva jooksul rünnati 11 Vene sõdurite ja tehnika koondumiskohta
Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas reede hommikul, et viimase ööpäeva jooksul ründasid Ukraina väed kaheksat Vene vägede kontrollpunkti ning kahte Vene laskemoonaladu.
Peastaap kinnitas, et Ukraina pommitas kaudtulega kolmapäeval Vene vägede koondumiskohti Zaporižžja oblastis, mistõttu sai ligikaudu 240 Vene sõdurit haavata ning 20 ühikut eri tüüpi Vene tehnikat hävitati. Samuti hävitati kolm Vene laskemoonaladu.
Peastaabi väitel on Tokmaki tuberkuloosikliinik täis haavatud Vene sõdureid.
Vene väed jätkavad peastaabi kinnitusel pealetungikatseid Bahmuti lähistel.
Venemaa rünnakutes Ukraina vastu hukkus ööpäevaga viis inimest
Viimase ööpäeva jooksul hukkus Vene vägede rünnakus Ukraina eri oblastites kokku viis inimest Bahmuti, Toretski ja Netailove kandis, vahendas The Kyiv Independent.
USA kuulutas välja 275 miljoni dollari suuruse sõjalise abi Ukrainale
Associated Press sõnul saadab USA peatselt 275 miljoni dollari väärtuses sõjalist abi Ukrainale.
Uue relvaabi paketi raames antakse ukrainlastele suures koguses laskemoona ning kõrgtehnoloogilisi droonivastaseid seadmeid.
USA valitsusametnike kinnitusel on relvaabi paketis 80 000 suurtükimürsku haubitsatele ning saladuseks jääv kogus rakette HIMARS-i mitmikraketiheitjatele. Samuti antakse Ukrainale rohkem Humvee sõidukeid.
USA peaks ametlikult abipaketist andma teada reede jooksul.
Slovakkia kaalub laskemoona tootmist Ukraina tarbeks
Slovakkia välisminister Rastislav Kačer ütles neljapäeval, et Slovakkia kaalub Ukraina tarbeks 120 mm ja 155 mm kaliibriga laskemoona tootmise alustamist.
Minister kinnitas, et riigi prioriteet on 155mm suurtükimoona tootmine.
Välisminister Kačer käis Ukrainas visiidil ning kohtus Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba ja president Volodõmõr Zelenskiga, vahendas The Kyiv Independent.
Holland annab Ukrainale tehnikat ja varuosi elektrivõrgu parandamiseks
Madalmaad lubasid saata Ukrainale elektrialajaamu, elektrivõrgu ümberlülitusseadmeid ning kaableid, mis on tarvilik riigi elektrivõrgu taastamiseks, vahendas Ukrainska Pravda.
Teatatud abipakett on maksumusega 18 miljonit eurot. Kokku on Hollandi valitsus eraldanud 180 miljonit selleks, et aidata Ukrainal talv üle elada.
Madalamaad töötavad koos Euroopa Komisjoniga, et vajaliku tehnika logistika kokku leppida. Humanitaarabi tarnete kulud Ukrainasse maksab kinni Euroopa Liit.
Prantsusmaa saatis Ukrainale 100 generaatorit
Ukraina aseenergiaministri Farid Safarovi ja Prantsuse diplomaadi Benjamin Roehrigi kinnitusel on Prantsusmaa andnud Ukrainale 100 generaatorit, teatas Ukraina energiaministeerium sotsiaalmeedias.
Zelenski: Vene miinid tekitavad probleeme veel mitmeid aastaid
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas oma õhtuses videopöördumises, et andis postuumselt riiklikud autasud Hersoni oblastis hukkunud neljale politseinikule, kelle auto sattus hiljuti vabastatud aladel miini otsa, mistõttu kõik neli meest hukkusid.
Zelenski hoiatas, et okupeeritud alad jäävad veel aastateks mineerituks.
Eraldiseisvalt kinnitas USA välisministeeriumi Euroopa asjade koordineerija Michael Tierre Helsinki Komisjoni briifil, et vabastatud alade demineerimine on suurim väljakutse sapööridele alates II maailmasõjast, vahendas Ameerika Hääle ukrainakeelne teenistus.
Tierre võrdles Vene vägede käitumist ISIS-e terroristidega, kui viimased püüdsid tappa võimalikult palju tsiviilisikuid ning ulatuslikult mineerides heidutada inimesi kodudesse naasmast.
Ameerika Ühendriigid on eraldanud Ukrainale 91,5 miljonit dollarit riigi demineerimiseks.
Venemaa kutsub lääneriikide poolt Ukrainale antava relvaabi tõttu kokku ÜRO julgeolekunõukogu
Ukraina uudisteagentuur Ukrinform teatas, et Venemaa on kutsunud kokku ÜRO julgeolekunõukogu arutamaks lääneriikide poolt Ukrainale antavad relvaabi.
Venemaa on ÜRO julgeolekunõukogu üks viiest alalisest liikmest.
Julgeolekunõukogu kohtumine toimub reedel New Yorgi aja järgi kell 15.00 ehk Kiievi aja järgi kell 10 õhtul.
ISW: Kreml pole loobunud maksimumeesmärkidest Ukrainas hoolimata Peskovi kommentaaridest
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) hindas, et Venemaa soovib jätkuvalt enda kontrolli alla saada kogu Ukraina.
Vene presidendi esindaja Dmitri Peskov, vastates ajakirjanikele neljapäeval, väitis, et Venemaa soovib vallutada ainult nende nelja oblasti territooriumi, mille nad on endaga liitnud.
ISW hinnangul on kõnekad Putini kommentaarid Vene impeeriumi ajaloost ning väited, et "Venemaa on ainuke Ukraina suveräänsuse tagaja".
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 310 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 93390 (võrdlus eelmise päevaga +310);
- tankid 2937 (+0);
- jalaväe lahingumasinad 5912 (+1);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+1);
- suurtükisüsteemid 1926 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1603 (+2);
- tiibraketid 592 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4531 (+3);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 164 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
ISW: Kreml pole loobunud Ukraina allutamisest hoolimata Peskovi väidetest
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Viimati sai Brasiilia pärast alagrupiturniiri Euroopa koondisest jagu 2002. aasta MM-i finaalis, kui alistati Saksamaa. Neli aastat hiljem kaotati veerandfinaalis Prantsusmaale 0:1.
2010. aastal lõppes Brasiilia turniir taas veerandfinaalis, kui jäädi alla Hollandile 1:2. 2014. aasta kodusel turniiril kaotati aga poolfinaalis Saksamaale lausa 1:7.
Neli aastat tagasi Venemaal sai Brasiiliale veerandfinaalis saatuslikuks Belgia koondis, kes võitis kohtumise 2:1.
2002. aasta võiduka turniiri päevil kohtuti aga alates kaheksandikfinaalist ainult Euroopa võistkondadega ja võideti need kõik: kõigepealt alistati Belgia 2:0, seejärel Inglismaa 2:1 ja poolfinaalis Türgi 1:0. Finaalis saadi Saksamaast jagu 2:0.
Katari MM-i veerandfinaalis oli Brasiilia veel mõni minut enne lisaaja lõppu Horvaatia vastu 1:0 juhtimas, aga Bruno Petkovici tabamus kindlustas horvaatidele penaltiseeria, mis võideti 4:2.
Mäng läheb Brasiilia jaoks negatiivselt ajalukku ka selle poolest, et varem on mõni võistkond saavutanud MM-finaalturniiride ajaloos väljalangemisfaasides lisaajal 1:0 eduseisu tosin korda, aga Brasiilia on esimene, kes on seejärel mängu kaotanud.
|
Brasiilia nukker seeria Euroopa koondiste vastu jätkub
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimati sai Brasiilia pärast alagrupiturniiri Euroopa koondisest jagu 2002. aasta MM-i finaalis, kui alistati Saksamaa. Neli aastat hiljem kaotati veerandfinaalis Prantsusmaale 0:1.
2010. aastal lõppes Brasiilia turniir taas veerandfinaalis, kui jäädi alla Hollandile 1:2. 2014. aasta kodusel turniiril kaotati aga poolfinaalis Saksamaale lausa 1:7.
Neli aastat tagasi Venemaal sai Brasiiliale veerandfinaalis saatuslikuks Belgia koondis, kes võitis kohtumise 2:1.
2002. aasta võiduka turniiri päevil kohtuti aga alates kaheksandikfinaalist ainult Euroopa võistkondadega ja võideti need kõik: kõigepealt alistati Belgia 2:0, seejärel Inglismaa 2:1 ja poolfinaalis Türgi 1:0. Finaalis saadi Saksamaast jagu 2:0.
Katari MM-i veerandfinaalis oli Brasiilia veel mõni minut enne lisaaja lõppu Horvaatia vastu 1:0 juhtimas, aga Bruno Petkovici tabamus kindlustas horvaatidele penaltiseeria, mis võideti 4:2.
Mäng läheb Brasiilia jaoks negatiivselt ajalukku ka selle poolest, et varem on mõni võistkond saavutanud MM-finaalturniiride ajaloos väljalangemisfaasides lisaajal 1:0 eduseisu tosin korda, aga Brasiilia on esimene, kes on seejärel mängu kaotanud.
### Response:
Brasiilia nukker seeria Euroopa koondiste vastu jätkub
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Praegu on võistlustelt kõrvaldatud Lu Ning (WS 41.), Li Hang (WS 62.), Zhao Jianbo (WS -), Bai Langning (WS 126.) ja Chang Bingyu (WS 77.).
WPBSA uurib hetkel süüdistusi täpsemalt ja mainitud viisik saab oma ajutise võistluskeelu soovi korral vaidlustada.
Ükski mängijatest ei ole reitinguturniiri võitnud.
|
Hiina snuukrisportlasi kahtlustatakse kokkuleppemängudes
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu on võistlustelt kõrvaldatud Lu Ning (WS 41.), Li Hang (WS 62.), Zhao Jianbo (WS -), Bai Langning (WS 126.) ja Chang Bingyu (WS 77.).
WPBSA uurib hetkel süüdistusi täpsemalt ja mainitud viisik saab oma ajutise võistluskeelu soovi korral vaidlustada.
Ükski mängijatest ei ole reitinguturniiri võitnud.
### Response:
Hiina snuukrisportlasi kahtlustatakse kokkuleppemängudes
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Järgmine aasta tuleb tiitliheitluse kohalt kindlasti raskem. Ma arvan, et kõik tiimid, eriti Hyundai, on meile palju lähemal kui nad olid hooaja alguses," lausus Rovanperä autospordi hooaja lõpu auhinnagalal väljaandele Motorsport.com.
"Tore on näha Otti minemas M-Sporti, meil on võidukad sõitjad kõikides tiimides läbi terve hooaja. Nii et kindlasti saab see olema suur väljakutse ja meie jaoks suurem katsumus kui sel aastal. Peame veel kõvemini pingutama ja tegutsema kindlalt."
Kuigi 22-aastane soomlane usub konkurentsi tihenevat, siis lisas ta, et esimest tiitlit on ikkagi kõige keerulisem teenida. "See on olnud imeline hooaeg ja esimese tiitli võitmine on alati kõige raskem - tulla toime pinge ja kõige muuga, aga see hooaeg oli meie jaoks väga hea," ütles ta.
"Võib-olla ei oodanud me seda [tiitlit] veel nii kiiresti, aga see oli alati eesmärgiks. Me pingutasime kogu aeg. Kogu selle aja sõites ei mõelnud ma sellele, et oleme noored või et mul pole kogemusi. Iga kord üritasin olla nii kiire kui võimalik."
Autoralli MM-hooaeg algab 19.-22. jaanuaril traditsiooniliselt Monte Carlo ralliga.
|
Rovanperä: tore on näha Otti minemas M-Sporti
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Järgmine aasta tuleb tiitliheitluse kohalt kindlasti raskem. Ma arvan, et kõik tiimid, eriti Hyundai, on meile palju lähemal kui nad olid hooaja alguses," lausus Rovanperä autospordi hooaja lõpu auhinnagalal väljaandele Motorsport.com.
"Tore on näha Otti minemas M-Sporti, meil on võidukad sõitjad kõikides tiimides läbi terve hooaja. Nii et kindlasti saab see olema suur väljakutse ja meie jaoks suurem katsumus kui sel aastal. Peame veel kõvemini pingutama ja tegutsema kindlalt."
Kuigi 22-aastane soomlane usub konkurentsi tihenevat, siis lisas ta, et esimest tiitlit on ikkagi kõige keerulisem teenida. "See on olnud imeline hooaeg ja esimese tiitli võitmine on alati kõige raskem - tulla toime pinge ja kõige muuga, aga see hooaeg oli meie jaoks väga hea," ütles ta.
"Võib-olla ei oodanud me seda [tiitlit] veel nii kiiresti, aga see oli alati eesmärgiks. Me pingutasime kogu aeg. Kogu selle aja sõites ei mõelnud ma sellele, et oleme noored või et mul pole kogemusi. Iga kord üritasin olla nii kiire kui võimalik."
Autoralli MM-hooaeg algab 19.-22. jaanuaril traditsiooniliselt Monte Carlo ralliga.
### Response:
Rovanperä: tore on näha Otti minemas M-Sporti
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti koondis kohtub Poola, Lõuna-Korea, Ukraina, Jaapani ja Itaalia eakaaslastega. Grupi võitja tõuseb järgmiseks hooajaks esimese divisjoni A-gruppi ja viimane langeb astme võrra madalamale ehk teise divisjoni A-gruppi.
Eesti U-20 noortekoondise koosseis
Väravad
Fjodor AGANEZOVS (29.01.2004) – Riia HK Kurbads (LAT)
Henrik VIRRO (30.04.2003) - Porvoo Hunters (FIN)
Kaitsjad
Nikita HOLOSTOV (04.01.2004) - klubita
Patrick KOOKMAA (27.11.2003) - Tallinna HC Panter
Konrad KUDEVIITA (27.04.2004) – Borlänge HF U18 (SWE)
Daniel MÄTTIK (04.11.2005) – Pelicans U18 Akatemia Lahti (FIN)
Jegor PROSKURIN (14.05.2005) – Tallinna HC Panter
Kevin REINSALU (27.07.2003) - Borlänge HF U18 (SWE)
Johannes TAMMEORG (23.08.2004) – Tallinna HC Panter
Rico-Marder VELJA (11.06.2004) – Osby IK U18 (SWE)
Ründajad
Maksim BURKOV (02.06.2006) – Narva PSK
Klaus Kaspar JÕGI (18.05.2003) - Philadelphia Rebels (USA)
Casper KLEIN (29.10.2003) - Grankulla IFK U20 (FIN)
Deniss KONTSEUS (21.03.2004) – Krefelder EV U20 (GER)
Maksim LOVKOV (09.07.2003) - Odense IK U20 (DEN)
Erik NEVOLAINEN (03.08.2004) – Ketterä U18 (FIN)
Erik POTŠINOK (09.09.2004) – Vaasa Sport U18 (FIN)
Marek POTŠINOK (09.09.2004) – Vaasa Sport U18 (FIN)
Niklas SILDRE (15.04.2005) – Tallinna HC Panter
Nikita STEPANOV (27.07.2004) – Krefelder EV U20 (GER)
David TIMOFEJEV (04.08.2006) – Kiekko-Vantaa U18 (FIN)
Maksim TUROVSKI (09.04.2003) - Tartu Välk 494
Peatreener: Aleksandr BARKOV
Abitreener: Sergei NOVIKOV
Väravavahtide treener: Janne KARVONEN
Füsioterapeut: Siret KALBUS
Tehnik: Toomas REBANE
Peamänedžer: Jüri ROOBA
|
Selgus U-20 hokikoondise MM-turniiri koosseis
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondis kohtub Poola, Lõuna-Korea, Ukraina, Jaapani ja Itaalia eakaaslastega. Grupi võitja tõuseb järgmiseks hooajaks esimese divisjoni A-gruppi ja viimane langeb astme võrra madalamale ehk teise divisjoni A-gruppi.
Eesti U-20 noortekoondise koosseis
Väravad
Fjodor AGANEZOVS (29.01.2004) – Riia HK Kurbads (LAT)
Henrik VIRRO (30.04.2003) - Porvoo Hunters (FIN)
Kaitsjad
Nikita HOLOSTOV (04.01.2004) - klubita
Patrick KOOKMAA (27.11.2003) - Tallinna HC Panter
Konrad KUDEVIITA (27.04.2004) – Borlänge HF U18 (SWE)
Daniel MÄTTIK (04.11.2005) – Pelicans U18 Akatemia Lahti (FIN)
Jegor PROSKURIN (14.05.2005) – Tallinna HC Panter
Kevin REINSALU (27.07.2003) - Borlänge HF U18 (SWE)
Johannes TAMMEORG (23.08.2004) – Tallinna HC Panter
Rico-Marder VELJA (11.06.2004) – Osby IK U18 (SWE)
Ründajad
Maksim BURKOV (02.06.2006) – Narva PSK
Klaus Kaspar JÕGI (18.05.2003) - Philadelphia Rebels (USA)
Casper KLEIN (29.10.2003) - Grankulla IFK U20 (FIN)
Deniss KONTSEUS (21.03.2004) – Krefelder EV U20 (GER)
Maksim LOVKOV (09.07.2003) - Odense IK U20 (DEN)
Erik NEVOLAINEN (03.08.2004) – Ketterä U18 (FIN)
Erik POTŠINOK (09.09.2004) – Vaasa Sport U18 (FIN)
Marek POTŠINOK (09.09.2004) – Vaasa Sport U18 (FIN)
Niklas SILDRE (15.04.2005) – Tallinna HC Panter
Nikita STEPANOV (27.07.2004) – Krefelder EV U20 (GER)
David TIMOFEJEV (04.08.2006) – Kiekko-Vantaa U18 (FIN)
Maksim TUROVSKI (09.04.2003) - Tartu Välk 494
Peatreener: Aleksandr BARKOV
Abitreener: Sergei NOVIKOV
Väravavahtide treener: Janne KARVONEN
Füsioterapeut: Siret KALBUS
Tehnik: Toomas REBANE
Peamänedžer: Jüri ROOBA
### Response:
Selgus U-20 hokikoondise MM-turniiri koosseis
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Esimese veerandfinaali avapoolajal sajaprotsendilisi väravavõimalusi ei sündinud, aga ründavamaks pooleks oli soosik Brasiilia, kes hakkas teisel poolajal survet tugevdama. Mitmel korral pidi tõrjetega särama Horvaatia väravavaht Dominik Livakovic, kes tõi paremast alanurgast ära kaks Neymari lööki ning ühe oma kaitsjast rikošeti võtnud palli.
Brasiilia mängu tõi veelgi elavust ääreründajate Antony ja Rodrygo vahetusest sekkumine, kuid normaalajal väravani ei jõutud. Brasiilia suutis horvaatide tugevast kaitsest lõpuks läbi murda lisaaja esimese poole üleminutil, kui Neymar mängis kõigepealt seinasöödu Rodrygoga ning seejärel Lucas Paquetaga, viis palli Livakovicist mööda ja jõudis 77 koondiseväravaga brasiillaste kõigi aegade edetabelis legendaarse Pelega samale pulgale.
Horvaadid polnud oma viimast sõna aga öelnud ning 117. minutil pääseski Mislav Oršic vasturünnakul pikalt palli vedama, leidis sööduga Bruno Petkovici ning Zagrebi Dinamo mees tõi tabloole viigi. Järgnenud penaltiseerias tõrjus Livakovic Rodrygo ürituse, Marquinhos lõi posti ning Horvaatia realiseeris teel teise järjestikuse MM-poolfinaali poole kõik neli penaltit.
Veerandfinaal
120:00
Horvaatia
1
117' Petkovic
1
:
1
1
Brasiilia
105+1' Neymar
Horvaatia
117' Petkovic
Brasiilia
105+1' Neymar
Penaltid
4 - 2
Vlašic
Majer
Modric
Oršic
Rodrygo
Casemiro
Pedro
Marquinhos
Enne mängu:
Kui Horvaatia vajas kaheksandikfinaalis südika Jaapani alistamiseks täit 120 minutit ja ka penaltiseeriat, lustis Brasiilia Lõuna-Koreaga korralikult ning oli juba 36 minutit kestnud mängu järel 4:0 ees. Brasiillaste senine hoog on neist teinud kindla tiitlisoosiku.
Brasiilia ja Horvaatia kohtusid MM-finaalturniiril ka 2006 ja 2014, mõlemal korral jäid peale viiekordsed maailmameistrid. "Oleme Brasiiliaga mänginud mitu korda ja pole veel kunagi võitnud. Loodetavasti saame nüüd traditsiooni muuta," rääkis horvaatide kapten Luka Modric neljapäevasel pressikonverentsil.
"Nüüd ootab meid meie tähtsaim mäng MM-il. Nad on üks peafavoriitidest, nad on alati favoriitideks, aga seni näidatu põhjal väärivad nad ka seda nimetust. Peame mängima oma parimat mängu ja siis on meil võimalus. Me ei tohiks olla rahul vaid veerandfinaali jõudmisega," lisas Modric.
Brasiilia peatreener Tite andis mõista, et vasakkaitsja Alex Sandro pole siiani taastunud alagrupifaasi teises voorus Šveitsi vastu saadud vigastusest ning tõenäoliselt Torino Juventuse meest Horvaatia vastu väljakul ei näe. Küll on tagasi nii Neymar kui paremkaitsja Danilo, neist viimane asendab ilmselt taas Alex Sandrot, sest vigastatud on ka tiimi teine vasakkaitsja Alex Telles.
|
Horvaatia lükkas penaltitega konkurentsist suurfavoriidi Brasiilia
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese veerandfinaali avapoolajal sajaprotsendilisi väravavõimalusi ei sündinud, aga ründavamaks pooleks oli soosik Brasiilia, kes hakkas teisel poolajal survet tugevdama. Mitmel korral pidi tõrjetega särama Horvaatia väravavaht Dominik Livakovic, kes tõi paremast alanurgast ära kaks Neymari lööki ning ühe oma kaitsjast rikošeti võtnud palli.
Brasiilia mängu tõi veelgi elavust ääreründajate Antony ja Rodrygo vahetusest sekkumine, kuid normaalajal väravani ei jõutud. Brasiilia suutis horvaatide tugevast kaitsest lõpuks läbi murda lisaaja esimese poole üleminutil, kui Neymar mängis kõigepealt seinasöödu Rodrygoga ning seejärel Lucas Paquetaga, viis palli Livakovicist mööda ja jõudis 77 koondiseväravaga brasiillaste kõigi aegade edetabelis legendaarse Pelega samale pulgale.
Horvaadid polnud oma viimast sõna aga öelnud ning 117. minutil pääseski Mislav Oršic vasturünnakul pikalt palli vedama, leidis sööduga Bruno Petkovici ning Zagrebi Dinamo mees tõi tabloole viigi. Järgnenud penaltiseerias tõrjus Livakovic Rodrygo ürituse, Marquinhos lõi posti ning Horvaatia realiseeris teel teise järjestikuse MM-poolfinaali poole kõik neli penaltit.
Veerandfinaal
120:00
Horvaatia
1
117' Petkovic
1
:
1
1
Brasiilia
105+1' Neymar
Horvaatia
117' Petkovic
Brasiilia
105+1' Neymar
Penaltid
4 - 2
Vlašic
Majer
Modric
Oršic
Rodrygo
Casemiro
Pedro
Marquinhos
Enne mängu:
Kui Horvaatia vajas kaheksandikfinaalis südika Jaapani alistamiseks täit 120 minutit ja ka penaltiseeriat, lustis Brasiilia Lõuna-Koreaga korralikult ning oli juba 36 minutit kestnud mängu järel 4:0 ees. Brasiillaste senine hoog on neist teinud kindla tiitlisoosiku.
Brasiilia ja Horvaatia kohtusid MM-finaalturniiril ka 2006 ja 2014, mõlemal korral jäid peale viiekordsed maailmameistrid. "Oleme Brasiiliaga mänginud mitu korda ja pole veel kunagi võitnud. Loodetavasti saame nüüd traditsiooni muuta," rääkis horvaatide kapten Luka Modric neljapäevasel pressikonverentsil.
"Nüüd ootab meid meie tähtsaim mäng MM-il. Nad on üks peafavoriitidest, nad on alati favoriitideks, aga seni näidatu põhjal väärivad nad ka seda nimetust. Peame mängima oma parimat mängu ja siis on meil võimalus. Me ei tohiks olla rahul vaid veerandfinaali jõudmisega," lisas Modric.
Brasiilia peatreener Tite andis mõista, et vasakkaitsja Alex Sandro pole siiani taastunud alagrupifaasi teises voorus Šveitsi vastu saadud vigastusest ning tõenäoliselt Torino Juventuse meest Horvaatia vastu väljakul ei näe. Küll on tagasi nii Neymar kui paremkaitsja Danilo, neist viimane asendab ilmselt taas Alex Sandrot, sest vigastatud on ka tiimi teine vasakkaitsja Alex Telles.
### Response:
Horvaatia lükkas penaltitega konkurentsist suurfavoriidi Brasiilia
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Pjunik mängis alates 31. minutist kümnekesi, sest serblasest äärekaitsja Aleksandar Miljkovic sai 0:0 viigiseisul punase kaardi. Urartu kasutas arvulise ülekaalu teisel poolajal ära, lüües kolm vastuseta väravat. Kaheksandal minutil kollase kaardi saanud Baranov tegi täismängu, vahendab Soccernet.ee.
Urartu asub liigatabelis 47 punktiga liidrikohal ning Pjunik jätkab 34 punktiga kolmandal tabelireal. Nende vahele mahub 43 punktiga Ararat-Armenia.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist.
|
Tund aega kümnekesi mänginud Baranovi klubi sai liidrilt kindla kaotuse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pjunik mängis alates 31. minutist kümnekesi, sest serblasest äärekaitsja Aleksandar Miljkovic sai 0:0 viigiseisul punase kaardi. Urartu kasutas arvulise ülekaalu teisel poolajal ära, lüües kolm vastuseta väravat. Kaheksandal minutil kollase kaardi saanud Baranov tegi täismängu, vahendab Soccernet.ee.
Urartu asub liigatabelis 47 punktiga liidrikohal ning Pjunik jätkab 34 punktiga kolmandal tabelireal. Nende vahele mahub 43 punktiga Ararat-Armenia.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist.
### Response:
Tund aega kümnekesi mänginud Baranovi klubi sai liidrilt kindla kaotuse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tänavu 19. mail antud võistlusväline dopinguproov tuvastas kahe keelatud selektiivse androgeeni retseptori modulaatorit: andariini ja ostariini.
Praeguseks 33-aastase Robertsi sõnul jõudsid ained tema organismi toidulisandi kaudu, mille teabeleht nende olemasolu ei maininud. USA Antidoping võttis seletust arvesse ja lühendas tavapärast karistusaega.
Jooksja võistluskeeld hakkas tagasiulatuvalt kehtima tänavu 3. juunist.
2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudel kuulus Roberts ameeriklaste võidukasse 4 x 400 meetri teatenelikusse, aasta hiljem Londoni MM-il teeniti hõbemedalid.
|
Teatejooksu olümpiavõitjale määrati võistluskeeld
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu 19. mail antud võistlusväline dopinguproov tuvastas kahe keelatud selektiivse androgeeni retseptori modulaatorit: andariini ja ostariini.
Praeguseks 33-aastase Robertsi sõnul jõudsid ained tema organismi toidulisandi kaudu, mille teabeleht nende olemasolu ei maininud. USA Antidoping võttis seletust arvesse ja lühendas tavapärast karistusaega.
Jooksja võistluskeeld hakkas tagasiulatuvalt kehtima tänavu 3. juunist.
2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudel kuulus Roberts ameeriklaste võidukasse 4 x 400 meetri teatenelikusse, aasta hiljem Londoni MM-il teeniti hõbemedalid.
### Response:
Teatejooksu olümpiavõitjale määrati võistluskeeld
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Küsimuse all on 2021. aasta mais Tiranas toimunud võistlus, mille Smajlaj kirjade järgi tulemusega 8.16 võitis. Ühtlasi rahvusrekordiks olnud tagajärg tagas talle ka Tokyo olümpiapileti.
Lisaks praeguseks 29-aastasele Smajlajile on valeteate esitamise süüdistuse saanud ka Albaania kergejõustikuliidu president Gjegj Ruli ja peasekretär Nikolin Dionisi.
"Võistlustulemustega manipuleerimine on tõsine oht kergejõustiku heaolule ja AIU on pühendunud vastavale võitlusele," andis organisatsioon teada.
Smajlaj hüppas Tokyos 7.86 ja piirdus eelvõistlusega. Varasemalt on tema auhinnakapis aga Euroopa sisemeistri kuldmedal aastast 2017.
|
Kaugushüppe Euroopa sisemeister sai võistluskeelu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Küsimuse all on 2021. aasta mais Tiranas toimunud võistlus, mille Smajlaj kirjade järgi tulemusega 8.16 võitis. Ühtlasi rahvusrekordiks olnud tagajärg tagas talle ka Tokyo olümpiapileti.
Lisaks praeguseks 29-aastasele Smajlajile on valeteate esitamise süüdistuse saanud ka Albaania kergejõustikuliidu president Gjegj Ruli ja peasekretär Nikolin Dionisi.
"Võistlustulemustega manipuleerimine on tõsine oht kergejõustiku heaolule ja AIU on pühendunud vastavale võitlusele," andis organisatsioon teada.
Smajlaj hüppas Tokyos 7.86 ja piirdus eelvõistlusega. Varasemalt on tema auhinnakapis aga Euroopa sisemeistri kuldmedal aastast 2017.
### Response:
Kaugushüppe Euroopa sisemeister sai võistluskeelu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Hispaania peaminister Pedro Sanchez ütles reedel, et torujuhe peaks hakkama tööle 2030. aastal. Sanchez osales Vahemere äärsete Euroopa riikide tippkohtumisel, kus viibisid veel Prantsuse president Emmanuel Macron, Portugali peaminister Antonio Costaga ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Plaanitav torujuhe kulgeks Barcelonast Marseille'sse. Euroopa Liit (EL) eelistab vesinikku energiaallikana, kuna Brüssel tahab vähendada heitkoguseid.
Varem tahtsid Prantsusmaa ja Hispaania, et kõigepealt hakkaks torujuhtme kaudu liikuma maagaas ja kui tehnoloogia areneb edasi, siis asendatakse gaas vesinikuga. EL aga ei toeta fossiilkütustega seotud taristu rahastamist, vahendas Financial Times.
"Euroopa rahastamise taotlemise reeglid nõuavad, et see oleks toru, mis kannaks edasi vesinikku," ütles üks Hispaania valitsusametnik.
"Arvestades ehitamiseks kuluvat aega, ei leevenda see torujuhe Euroopa praeguseid energiaprobleeme. See pole osa taristust, mis on mõeldud lahendama praegust kriisi," ütles Hispaania ametnik.
"Projekti eesmärgi, tehnoloogia, kulude ja üldise vajaduse osas on veel palju küsimusi," kirjutas energiaanalüütik Ana Maria Jaller-Makarewicz.
|
Madridi ja Pariisi plaanitav torujuhe läheb maksma 2,5 miljardit eurot
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hispaania peaminister Pedro Sanchez ütles reedel, et torujuhe peaks hakkama tööle 2030. aastal. Sanchez osales Vahemere äärsete Euroopa riikide tippkohtumisel, kus viibisid veel Prantsuse president Emmanuel Macron, Portugali peaminister Antonio Costaga ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Plaanitav torujuhe kulgeks Barcelonast Marseille'sse. Euroopa Liit (EL) eelistab vesinikku energiaallikana, kuna Brüssel tahab vähendada heitkoguseid.
Varem tahtsid Prantsusmaa ja Hispaania, et kõigepealt hakkaks torujuhtme kaudu liikuma maagaas ja kui tehnoloogia areneb edasi, siis asendatakse gaas vesinikuga. EL aga ei toeta fossiilkütustega seotud taristu rahastamist, vahendas Financial Times.
"Euroopa rahastamise taotlemise reeglid nõuavad, et see oleks toru, mis kannaks edasi vesinikku," ütles üks Hispaania valitsusametnik.
"Arvestades ehitamiseks kuluvat aega, ei leevenda see torujuhe Euroopa praeguseid energiaprobleeme. See pole osa taristust, mis on mõeldud lahendama praegust kriisi," ütles Hispaania ametnik.
"Projekti eesmärgi, tehnoloogia, kulude ja üldise vajaduse osas on veel palju küsimusi," kirjutas energiaanalüütik Ana Maria Jaller-Makarewicz.
### Response:
Madridi ja Pariisi plaanitav torujuhe läheb maksma 2,5 miljardit eurot
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Veronika Zuikova võitis alagrupiturniiril kõik kuus vastast, Kristina Kuusk sai neli võitu ja kaks kaotust. Nelli Differt pääses otse 64 parema hulka.
Kuusk pidi põhitabelisse jõudmiseks alistama veel USA Neitsisaarte esindaja Susana Fornarise 15:6 ja prantslanna Eloise Vanrysseli 15:11.
Laupäeval algaval põhiturniiril kohtub Kuusk kõigepealt itaallanna Giulia Rizziga, Differt läheb kokku teise itaallanna Nicol Foiettaga ja Zuikova hiinlanna Shi Yuexiniga.
Reedel on kavas meeste individuaalturniir, kus lööb kaasa ka Ilian Bobrov.
|
Kõik eestlannad pääsesid MK-etapil 64 hulka
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veronika Zuikova võitis alagrupiturniiril kõik kuus vastast, Kristina Kuusk sai neli võitu ja kaks kaotust. Nelli Differt pääses otse 64 parema hulka.
Kuusk pidi põhitabelisse jõudmiseks alistama veel USA Neitsisaarte esindaja Susana Fornarise 15:6 ja prantslanna Eloise Vanrysseli 15:11.
Laupäeval algaval põhiturniiril kohtub Kuusk kõigepealt itaallanna Giulia Rizziga, Differt läheb kokku teise itaallanna Nicol Foiettaga ja Zuikova hiinlanna Shi Yuexiniga.
Reedel on kavas meeste individuaalturniir, kus lööb kaasa ka Ilian Bobrov.
### Response:
Kõik eestlannad pääsesid MK-etapil 64 hulka
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
TVO teatel saab reaktori proovikäivitamine alata 25. detsembril. Ajakava pole veel siiski täpselt selge. Reaktoris uuritakse endiselt toiteveepumpade kahjustusi, vahendas Yle.
Olkiluoto kolmanda reaktori kasutuselevõtt on Soome elektrivarustuse jaoks väga oluline. Soome võrguoperaator on varem hoiatanud võimalike elektrivarustuse häirete eest saabuval talvel, kui uus reaktor plaanipäraselt tööle ei hakka. Oktoobris teatas TVO, et reaktoris avastati toiteveepumpade kahjustusi, mis lükkasid selle käikuandmise edasi.
Olkiluoto kolmandat reaktorit on ehitatud alates 2005. aastast. Algselt pidi see tööle hakkama aastal 2009, kuid tehnilised probleemid on põhjustanud palju hilinemisi. Testtootmine algas lõpuks käesoleval aastal.
|
Olkiluoto kolmanda reaktori käikuandmine lükkus veelgi edasi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
TVO teatel saab reaktori proovikäivitamine alata 25. detsembril. Ajakava pole veel siiski täpselt selge. Reaktoris uuritakse endiselt toiteveepumpade kahjustusi, vahendas Yle.
Olkiluoto kolmanda reaktori kasutuselevõtt on Soome elektrivarustuse jaoks väga oluline. Soome võrguoperaator on varem hoiatanud võimalike elektrivarustuse häirete eest saabuval talvel, kui uus reaktor plaanipäraselt tööle ei hakka. Oktoobris teatas TVO, et reaktoris avastati toiteveepumpade kahjustusi, mis lükkasid selle käikuandmise edasi.
Olkiluoto kolmandat reaktorit on ehitatud alates 2005. aastast. Algselt pidi see tööle hakkama aastal 2009, kuid tehnilised probleemid on põhjustanud palju hilinemisi. Testtootmine algas lõpuks käesoleval aastal.
### Response:
Olkiluoto kolmanda reaktori käikuandmine lükkus veelgi edasi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Avageimi 17:25 tulemusega kaotanud Eesti võitis teise 25:23 ja kolmanda 25:19 resultaadiga. Neljandas geimis olid Eesti võidunumbrid 25:21, mis tähendas meie noortele 3:1 (17:25, 25:23, 25:19, 25:21) mänguvõitu, vahendab Volley.ee.
Rünnakuid 42-protsendiliselt (43-st 18) realiseerinud Freia Liisa Palk panustas teist päeva järjest võitu 20 punkti. Eile üheksa punktiga plussi jäänud Palk näitas täna kasutegurit +10. Anette Arak lisas võitu 14, Mirjam Karoliine Kask 11 ja Heidi Vahula 8 punkti.
Kuigi Eesti esinduse positiivne vastuvõtt oli 24% ja Ukrainal 31%, siis rünnakul oli parem Eesti, kes lahendas rünnakuid 41-protsendiliselt. Ukraina rünnakuefektiivsus oli 38%.
Kahe kaotuse kõrvale teise võidu teeninud Eesti hoiab kuue punktiga neljandat kohta, samuti kuus punkti kogunud Ukraina on kolmas. Laupäeval kell 11 lähevad meie noored vastamisi kõik neli mängu kaotanud Leeduga.
Turniiri võitja tagab koha 2023. aasta U-17 EM-finaalturniiril. Kohad 2.-5. mängivad kevadel EM-valiksarja teises ringis.
|
Eesti neidude võrkpallikoondis jätkas võidukalt
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avageimi 17:25 tulemusega kaotanud Eesti võitis teise 25:23 ja kolmanda 25:19 resultaadiga. Neljandas geimis olid Eesti võidunumbrid 25:21, mis tähendas meie noortele 3:1 (17:25, 25:23, 25:19, 25:21) mänguvõitu, vahendab Volley.ee.
Rünnakuid 42-protsendiliselt (43-st 18) realiseerinud Freia Liisa Palk panustas teist päeva järjest võitu 20 punkti. Eile üheksa punktiga plussi jäänud Palk näitas täna kasutegurit +10. Anette Arak lisas võitu 14, Mirjam Karoliine Kask 11 ja Heidi Vahula 8 punkti.
Kuigi Eesti esinduse positiivne vastuvõtt oli 24% ja Ukrainal 31%, siis rünnakul oli parem Eesti, kes lahendas rünnakuid 41-protsendiliselt. Ukraina rünnakuefektiivsus oli 38%.
Kahe kaotuse kõrvale teise võidu teeninud Eesti hoiab kuue punktiga neljandat kohta, samuti kuus punkti kogunud Ukraina on kolmas. Laupäeval kell 11 lähevad meie noored vastamisi kõik neli mängu kaotanud Leeduga.
Turniiri võitja tagab koha 2023. aasta U-17 EM-finaalturniiril. Kohad 2.-5. mängivad kevadel EM-valiksarja teises ringis.
### Response:
Eesti neidude võrkpallikoondis jätkas võidukalt
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Venemaale Ukraina ründamise eest seatud piirangud on põhjustanud tarneprobleeme sellistes sektorites nagu puit ja väärismetallid, kuid laiemad häired on tulenenud peamiselt globaalse turu trendidest, sõjast endast ja Moskva vastumeetmetest, ütles analüüsiga tutvunud inimene majandusuudiste agentuurile Bloomberg.
Seni avalikustamata mõjuanalüüsi koostamist nõudsid Euroopa Komisjonilt liikmesriigid. Euroopa Liidus on alustatud arutelusid järgmise, arvult juba üheksanda sanktsioonipaketi kehtestamiseks Venemaale. Selle peamiseks sihtmärgiks on Venemaa ligipääsu piiramine droonidele, investeeringutele ja tehnoloogiale.
Euroopa Liit on püüdnud sanktsioone kujundada selliselt, et need kahjustaksid enam Venemaad kui oma liikmesriike. Ja ehkki Ungari, mis on seni kõige rohkem püüdnud takistada piirangute seadmist Venemaale, on väitnud, et sanktsioonid kahjustavad tema majandust, näitab analüüs, et sellekohased väited on ülepaisutatud, tõdes Bloomberg anonüümsust palunud ametnikule viidates.
Sama allika sõnul oli Euroopa Liit novembri lõpu seisuga osana ajutisest kriisiraamistikust, mis võimaldab riigiabi reeglite paindlikkust, riikides heaks kiitnud enam kui 150 meedet, mille abil leevendatakse Venemaa sissetungiga kaasnenud šokki. Hinnangu kohaselt on meetmete kogumaht 525,5 miljardit eurot.
Bloomberg märgib, et enne Venemaa sissetungi eeldati EL-i majanduse märkimisväärset kasvu ning selle jõudmist tagasi pandeemiaeelsele tasemele. Selle asemel on aga sõda nüüd toonud kaasa kõrgemad hinnad ja häired tarneahelates ning avaldanud survet riikide rahandusele, kuna valitsused püüavad leevendada hüppeliselt kasvanud energiakulude mõju.
Energiahindade tõus ongi Euroopas olnud USA ja Jaapaniga võrreldes eriti tõsine, tekitades probleeme konkurentsivõimele ja põhjustades paljude ettevõtete tootmismahu vähenemist. Liikmesriikide võetud meetmed, et piirata kõrgete energiahindade mõju kodumajapidamistele ja ettevõtetele, on hinnangu kohaselt 2022. aastal 0,9 protsenti EL-i sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Bloomberg märgib ka, et kuigi EL-i SKT suurenes selle aasta esimesel poolel, jõudis bloki aastane inflatsioonimäär oktoobris 11,5 protsendini ja majanduskasv on riikides olnud ebaühtlane ning mõned riigid on registreerinud majanduskasvu peatumise või isegi languse. Samuti on rekordiliselt madal tarbijate kindlustunne.
Hinnatõusule Euroopas on kaasa aidanud puidu impordikeeld ning seetõttu on tekkinud vineeri ja tamme tarneprobleemid, leiti hinnangust.
Mõningaid tooteid napib aga pigem sõja ja Moskva rakendatud vastumeetmete, mitte sanktsioonide tõttu. Nii on kokku kukkunud kiipide tootmiseks vajalike haruldaste gaaside, nagu neoon ja ksenoon, import.
Bloomberg toob ka välja, et EL ei ole seni kehtestanud sanktsioone Venemaa kriitilise tähtsusega toorainete impordile, hinnangust selgus, et alumiiniumi, nikli ja titaani import on tõusnud ning pallaadiumi ja vase import pisut langenud.
Üks haavatavus, mille Ukraina sõda paljastas, on EL-i sõltuvus Venemaa raudteedest ja kaubaveokoridoridest Hiinaga, selgub analüüsist. Tõenäoliselt mõjutab see transpordikulusid ja on täienduseks probleemidele õhutranspordiga ning Hiina sadamates esinevatele raskustele.
Toidu- ja põllumajandussaaduste hinnad, mis enne sõda mitmel kaubal tõusid, on aga analüüsi kohaselt hakanud langema, seda osaliselt tänu teraviljaveo taastamisele Mustal merel.
|
Analüüs: Vene-vastased sanktsioonid on EL-i majandust vähe kahjustanud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaale Ukraina ründamise eest seatud piirangud on põhjustanud tarneprobleeme sellistes sektorites nagu puit ja väärismetallid, kuid laiemad häired on tulenenud peamiselt globaalse turu trendidest, sõjast endast ja Moskva vastumeetmetest, ütles analüüsiga tutvunud inimene majandusuudiste agentuurile Bloomberg.
Seni avalikustamata mõjuanalüüsi koostamist nõudsid Euroopa Komisjonilt liikmesriigid. Euroopa Liidus on alustatud arutelusid järgmise, arvult juba üheksanda sanktsioonipaketi kehtestamiseks Venemaale. Selle peamiseks sihtmärgiks on Venemaa ligipääsu piiramine droonidele, investeeringutele ja tehnoloogiale.
Euroopa Liit on püüdnud sanktsioone kujundada selliselt, et need kahjustaksid enam Venemaad kui oma liikmesriike. Ja ehkki Ungari, mis on seni kõige rohkem püüdnud takistada piirangute seadmist Venemaale, on väitnud, et sanktsioonid kahjustavad tema majandust, näitab analüüs, et sellekohased väited on ülepaisutatud, tõdes Bloomberg anonüümsust palunud ametnikule viidates.
Sama allika sõnul oli Euroopa Liit novembri lõpu seisuga osana ajutisest kriisiraamistikust, mis võimaldab riigiabi reeglite paindlikkust, riikides heaks kiitnud enam kui 150 meedet, mille abil leevendatakse Venemaa sissetungiga kaasnenud šokki. Hinnangu kohaselt on meetmete kogumaht 525,5 miljardit eurot.
Bloomberg märgib, et enne Venemaa sissetungi eeldati EL-i majanduse märkimisväärset kasvu ning selle jõudmist tagasi pandeemiaeelsele tasemele. Selle asemel on aga sõda nüüd toonud kaasa kõrgemad hinnad ja häired tarneahelates ning avaldanud survet riikide rahandusele, kuna valitsused püüavad leevendada hüppeliselt kasvanud energiakulude mõju.
Energiahindade tõus ongi Euroopas olnud USA ja Jaapaniga võrreldes eriti tõsine, tekitades probleeme konkurentsivõimele ja põhjustades paljude ettevõtete tootmismahu vähenemist. Liikmesriikide võetud meetmed, et piirata kõrgete energiahindade mõju kodumajapidamistele ja ettevõtetele, on hinnangu kohaselt 2022. aastal 0,9 protsenti EL-i sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Bloomberg märgib ka, et kuigi EL-i SKT suurenes selle aasta esimesel poolel, jõudis bloki aastane inflatsioonimäär oktoobris 11,5 protsendini ja majanduskasv on riikides olnud ebaühtlane ning mõned riigid on registreerinud majanduskasvu peatumise või isegi languse. Samuti on rekordiliselt madal tarbijate kindlustunne.
Hinnatõusule Euroopas on kaasa aidanud puidu impordikeeld ning seetõttu on tekkinud vineeri ja tamme tarneprobleemid, leiti hinnangust.
Mõningaid tooteid napib aga pigem sõja ja Moskva rakendatud vastumeetmete, mitte sanktsioonide tõttu. Nii on kokku kukkunud kiipide tootmiseks vajalike haruldaste gaaside, nagu neoon ja ksenoon, import.
Bloomberg toob ka välja, et EL ei ole seni kehtestanud sanktsioone Venemaa kriitilise tähtsusega toorainete impordile, hinnangust selgus, et alumiiniumi, nikli ja titaani import on tõusnud ning pallaadiumi ja vase import pisut langenud.
Üks haavatavus, mille Ukraina sõda paljastas, on EL-i sõltuvus Venemaa raudteedest ja kaubaveokoridoridest Hiinaga, selgub analüüsist. Tõenäoliselt mõjutab see transpordikulusid ja on täienduseks probleemidele õhutranspordiga ning Hiina sadamates esinevatele raskustele.
Toidu- ja põllumajandussaaduste hinnad, mis enne sõda mitmel kaubal tõusid, on aga analüüsi kohaselt hakanud langema, seda osaliselt tänu teraviljaveo taastamisele Mustal merel.
### Response:
Analüüs: Vene-vastased sanktsioonid on EL-i majandust vähe kahjustanud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Ainsa Eesti naissportlasena läheb 8 km distantsil starti Laura Maasik, kes on sel aastal krossijooksus kroonitud nii Eesti kui ka Balti meistriks.
Meestest esindavad koondist Leonid Latsepov, Kaur Kivistik ja Karel Hussar, kes tõid oktoobris Eestile kolmikvõidu murdmaajooksu Balti meistrivõistlustelt. Meeste distantsiks on 10 km.
Kui kõik eelpool nimetatud sportlased on varem juba EM-il osalenud, siis noormehed teevad Itaalias oma debüüdi. U-23 vanuseklassis asub võistlustulle Kalev Hõlpus ning U-20 vanuseklassi noormeestest on stardis Oliver Annus ja Morten Siht. Distantsid vastavalt 8 km ja 6 km.
"Paaril viimasel aastal on meie jooksjate tulemused jäänud tagasihoidlikumaks kui oleme lootnud ja eeldanud. Kuigi võistlus toimub meile ebamugaval ajal, siis ootame kõikidelt võistlejatelt ikkagi enda maksimumtulemust," ütles koondise juht Toomas Tarm. "Sel aastal on põhjust olla mõnevõrra optimistlikum - kõik koondislased näitasid head vormi oktoobri lõpus toimunud Balti meistrivõistlustel ja on saanud vahepeal hästi harjutada. Võiksime olla rahul tulemustega vähemalt teise kolmandiku seas, kaotust võitjatele ei tohiks koguneda üle kolme minuti."
EM-il on starti tulemas kõik eelmise aasta tiitlikaitsjad eesotsas Norra jooksustaari Jakob Ingebrigtseniga, kes läheb jahtima oma kuuendat murdmaajooksu meistritiitlit. Sellel aastal on norralane kroonitud maailmameistriks 5000 m jooksus ning Euroopa meistriks 1500 ja 5000 m jooksus. Lisaks Ingebrigtsenile on stardis ka tema vanemad vennad Henrik ja Filip. Ingebrigtseni suurimaks konkurendiks võib pidada kodupubliku eest võistlevat Yemaneberhan Crippat, kes tuli sel suvel Euroopa meistriks 10 000 m jooksus.
Naiste tiitlikaitsjana on stardis Norra jooksja Karoline Bjerkeli Grövdal, kellel on seni ette näidata kaheksa medalit murdmaajooksu Euroopa meistrivõistlustelt. Grövdali põhikonkurentidena lähevad rajale 5000 m jooksu Euroopa meister Konstanze Klosterhalfen (Saksamaa) ja 10 000 m jooksu Euroopa meister Yasemin Can (Türgi).
|
Murdmaajooksu EM-ile sõidab seitsmeliikmeline Eesti koondis
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ainsa Eesti naissportlasena läheb 8 km distantsil starti Laura Maasik, kes on sel aastal krossijooksus kroonitud nii Eesti kui ka Balti meistriks.
Meestest esindavad koondist Leonid Latsepov, Kaur Kivistik ja Karel Hussar, kes tõid oktoobris Eestile kolmikvõidu murdmaajooksu Balti meistrivõistlustelt. Meeste distantsiks on 10 km.
Kui kõik eelpool nimetatud sportlased on varem juba EM-il osalenud, siis noormehed teevad Itaalias oma debüüdi. U-23 vanuseklassis asub võistlustulle Kalev Hõlpus ning U-20 vanuseklassi noormeestest on stardis Oliver Annus ja Morten Siht. Distantsid vastavalt 8 km ja 6 km.
"Paaril viimasel aastal on meie jooksjate tulemused jäänud tagasihoidlikumaks kui oleme lootnud ja eeldanud. Kuigi võistlus toimub meile ebamugaval ajal, siis ootame kõikidelt võistlejatelt ikkagi enda maksimumtulemust," ütles koondise juht Toomas Tarm. "Sel aastal on põhjust olla mõnevõrra optimistlikum - kõik koondislased näitasid head vormi oktoobri lõpus toimunud Balti meistrivõistlustel ja on saanud vahepeal hästi harjutada. Võiksime olla rahul tulemustega vähemalt teise kolmandiku seas, kaotust võitjatele ei tohiks koguneda üle kolme minuti."
EM-il on starti tulemas kõik eelmise aasta tiitlikaitsjad eesotsas Norra jooksustaari Jakob Ingebrigtseniga, kes läheb jahtima oma kuuendat murdmaajooksu meistritiitlit. Sellel aastal on norralane kroonitud maailmameistriks 5000 m jooksus ning Euroopa meistriks 1500 ja 5000 m jooksus. Lisaks Ingebrigtsenile on stardis ka tema vanemad vennad Henrik ja Filip. Ingebrigtseni suurimaks konkurendiks võib pidada kodupubliku eest võistlevat Yemaneberhan Crippat, kes tuli sel suvel Euroopa meistriks 10 000 m jooksus.
Naiste tiitlikaitsjana on stardis Norra jooksja Karoline Bjerkeli Grövdal, kellel on seni ette näidata kaheksa medalit murdmaajooksu Euroopa meistrivõistlustelt. Grövdali põhikonkurentidena lähevad rajale 5000 m jooksu Euroopa meister Konstanze Klosterhalfen (Saksamaa) ja 10 000 m jooksu Euroopa meister Yasemin Can (Türgi).
### Response:
Murdmaajooksu EM-ile sõidab seitsmeliikmeline Eesti koondis
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Smith kuulub üle 70 miljoni kuulajaga kuus maailma kümne enimkuulatud artisti hulka. 2014. aastal debüütalbumi "In The Lonely Hour" välja andnud Smith on müünud 35 miljonit albumit, kogunud voogedastuses 45 miljardit kuulamist ning pälvinud karjääri jooksul neli Grammy auhinda, kolm BRIT-i auhinda, kuus MOBO-t, Kuldgloobuse ja Oscari.
Sam Smithi järgmine album "Gloria", mis ilmub 27. jaanuaril, albumi singlist "Unholy" sai vähem kui 24 tunni jooksul üks kõigi aegade kõige kiiremini kasvava kuulajaskonnaga laule Spotify's. Pärast seda on laul olnud nii Spotify kui ka Apple Music'u ülemaailmses edetabelis esikohal ning jõudnud esikohale ka Ühendkuningriigis, Austraalias ja Kanadas. Koostöös Kim Petrasega valminud hitti on Spotify's kuulatud üle 500 miljoni korra.
Eelolev album "Gloria" on Smithi sõnul kaasaegsem ja loomingulisem vaade pimestavas, luksuslikus, keerulises, ootamatus ja kohati põnevas helikeeles.
Positivus festival toimub 14. ja 15. juulil Riias.
|
Positivus festivali esimene peaesineja on Sam Smith
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Smith kuulub üle 70 miljoni kuulajaga kuus maailma kümne enimkuulatud artisti hulka. 2014. aastal debüütalbumi "In The Lonely Hour" välja andnud Smith on müünud 35 miljonit albumit, kogunud voogedastuses 45 miljardit kuulamist ning pälvinud karjääri jooksul neli Grammy auhinda, kolm BRIT-i auhinda, kuus MOBO-t, Kuldgloobuse ja Oscari.
Sam Smithi järgmine album "Gloria", mis ilmub 27. jaanuaril, albumi singlist "Unholy" sai vähem kui 24 tunni jooksul üks kõigi aegade kõige kiiremini kasvava kuulajaskonnaga laule Spotify's. Pärast seda on laul olnud nii Spotify kui ka Apple Music'u ülemaailmses edetabelis esikohal ning jõudnud esikohale ka Ühendkuningriigis, Austraalias ja Kanadas. Koostöös Kim Petrasega valminud hitti on Spotify's kuulatud üle 500 miljoni korra.
Eelolev album "Gloria" on Smithi sõnul kaasaegsem ja loomingulisem vaade pimestavas, luksuslikus, keerulises, ootamatus ja kohati põnevas helikeeles.
Positivus festival toimub 14. ja 15. juulil Riias.
### Response:
Positivus festivali esimene peaesineja on Sam Smith
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Sinema kritiseeris oma avalduses üleriigilist parteipoliitikat. "Ma registreerisin end Arizona sõltumatuna," teatas Sinema.
Sinema sõnul ei muuda tema samm senatis midagi.
"Ma kavatsen tööle minna ja teha sama tööd, mida ma olen alati teinud. Ma lihtsalt lähen sinna sõltumatuna," ütles Sinema.
Demokraadid võitsid hiljuti Georgia osariigis senativalimised ja suurendasid oma ülekaalu USA senatis. Sinema kritiseeris juba enne vahevalimisi demokraatliku partei pealiini. Seetõttu kritiseerisid teda regulaarselt vasakpoolsed aktivistid.
Sinema liitus senatiga 2018. aastal, varem tegutses ta USA esindajatekojas. Pärast Sinema lahkumist on demokraatidel senatis 50 kohta. Seetõttu suureneb USA poliitikas jälle Kamala Harrise sõnaõigus, sest senatis saab hääletada ka ametis olev asepresident.
|
Arizona osariigi senaator Kyrsten Sinema lahkub demokraatide ridadest
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sinema kritiseeris oma avalduses üleriigilist parteipoliitikat. "Ma registreerisin end Arizona sõltumatuna," teatas Sinema.
Sinema sõnul ei muuda tema samm senatis midagi.
"Ma kavatsen tööle minna ja teha sama tööd, mida ma olen alati teinud. Ma lihtsalt lähen sinna sõltumatuna," ütles Sinema.
Demokraadid võitsid hiljuti Georgia osariigis senativalimised ja suurendasid oma ülekaalu USA senatis. Sinema kritiseeris juba enne vahevalimisi demokraatliku partei pealiini. Seetõttu kritiseerisid teda regulaarselt vasakpoolsed aktivistid.
Sinema liitus senatiga 2018. aastal, varem tegutses ta USA esindajatekojas. Pärast Sinema lahkumist on demokraatidel senatis 50 kohta. Seetõttu suureneb USA poliitikas jälle Kamala Harrise sõnaõigus, sest senatis saab hääletada ka ametis olev asepresident.
### Response:
Arizona osariigi senaator Kyrsten Sinema lahkub demokraatide ridadest
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tänavu Wimbledonis finaali jõudnud ja hooaja maailma 22. reketina lõpetanud Kyrgios põhjendas uudisteagentuurile AAP, et Austraalias on tema suhtes negatiivne hoiak ja ta tunneb, et teda pole omaks võetud. Seetõttu pole ta kindel, kas soovib üldse veel kunagi Davis Cupil Austraalia eest mängida. "Kui Austraalia mind pisut rohkem omaks võtaks, äkki mängiksin ja tooksin võidukarika koju, aga kes teab," ütles ta. "Mul pole lihtne unustada kõiki neid negatiivseid asju, mis on Austraalias minu või mu pere kohta öeldud. Nii et see on huvitav, et nad väga tahavad, et mängiksin, aga samas alati kritiseerivad mind."
Pärast finaalikaotust Kanadale ütlesid nii Austraalia meeskonna kapten, endine maailma esireket Lleyton Hewitt kui maailma edetabelis 24. real paiknev Alex de Minaur, et proovisid veenda Kyrgiost finaalturniiril mängima, aga edutult. "Peate tema enda käest küsima," vastas Hewitt, kui temalt uuriti, miks Kyrgios ei mänginud.
Kui AAP seda tegi, vastas 27-aastane Kyrgios: "Karjääri praeguses faasis pean tegema seda, mis on minu jaoks parim. Saan aasta lõpus reisida mööda maailma ja mängida kuuekohaliste summade eest näidisturniiridel. Nii et see oli minu jaoks lihtne valik."
"Eelistan iga kell veeta aega enda pere ja tüdruksõbraga ning nautida erinevad kogemusi üle maailma, teenida raha, selle asemel et mängida nädal aega kuskil, kus ma ei saa enda kallimaga koos olla ja kus ma ei teeni nii hästi raha. Sportlasena ei olnud see mulle ja minu arengu jaoks loogiline."
Küsimusele, kas ta millalgi võiks jälle Davis Cupil Austraalia eest mängida, vastas ta: "Võib-olla, kes teab? Ma tõesti ei tahtnud veeta veel üht nädalat Euroopas. Kui see oleks toimunud Austraalias, olnuks võib-olla teine lugu. Aga kes teab…"
AAP uuris ka, kas Wimbledonis finaali jõudmine pole muutnud austraallaste suhtumist temasse. "On, aga ma ei saa unustada esimest seitset aastat enda karjäärist. Ei saa niimoodi valikuliselt võtta," arutles Kyrgios. "Olen alati olnud maailma üks paremaid mängijaid. Tunnen, et see on esimene aasta, kui mind on Austraalias austatud, aga niimoodi oleks pidanud minusse juhtuma juba siis, kui alustasin. Olen neid esindanud, pannud neid kaardile ja olnud viimase kümnendi edukaim Austraalia meestennisist. Ja alles nüüd hakatakse mind omaks võtma. Ma arvan, et see pole minu süü. Aga ma lähen oma eluga edasi."
Kyrgios osales Saudi Araabias Diriyah karika nime kandval näidisturniiril, kus pidi enda esimeses matšis, turniiri kaheksandikfinaalis tunnistama briti Cameron Norrie 10:6, 10:6 paremust.
|
Kyrgios eelistas suurt rahasummat Austraalia eest mängimisele
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu Wimbledonis finaali jõudnud ja hooaja maailma 22. reketina lõpetanud Kyrgios põhjendas uudisteagentuurile AAP, et Austraalias on tema suhtes negatiivne hoiak ja ta tunneb, et teda pole omaks võetud. Seetõttu pole ta kindel, kas soovib üldse veel kunagi Davis Cupil Austraalia eest mängida. "Kui Austraalia mind pisut rohkem omaks võtaks, äkki mängiksin ja tooksin võidukarika koju, aga kes teab," ütles ta. "Mul pole lihtne unustada kõiki neid negatiivseid asju, mis on Austraalias minu või mu pere kohta öeldud. Nii et see on huvitav, et nad väga tahavad, et mängiksin, aga samas alati kritiseerivad mind."
Pärast finaalikaotust Kanadale ütlesid nii Austraalia meeskonna kapten, endine maailma esireket Lleyton Hewitt kui maailma edetabelis 24. real paiknev Alex de Minaur, et proovisid veenda Kyrgiost finaalturniiril mängima, aga edutult. "Peate tema enda käest küsima," vastas Hewitt, kui temalt uuriti, miks Kyrgios ei mänginud.
Kui AAP seda tegi, vastas 27-aastane Kyrgios: "Karjääri praeguses faasis pean tegema seda, mis on minu jaoks parim. Saan aasta lõpus reisida mööda maailma ja mängida kuuekohaliste summade eest näidisturniiridel. Nii et see oli minu jaoks lihtne valik."
"Eelistan iga kell veeta aega enda pere ja tüdruksõbraga ning nautida erinevad kogemusi üle maailma, teenida raha, selle asemel et mängida nädal aega kuskil, kus ma ei saa enda kallimaga koos olla ja kus ma ei teeni nii hästi raha. Sportlasena ei olnud see mulle ja minu arengu jaoks loogiline."
Küsimusele, kas ta millalgi võiks jälle Davis Cupil Austraalia eest mängida, vastas ta: "Võib-olla, kes teab? Ma tõesti ei tahtnud veeta veel üht nädalat Euroopas. Kui see oleks toimunud Austraalias, olnuks võib-olla teine lugu. Aga kes teab…"
AAP uuris ka, kas Wimbledonis finaali jõudmine pole muutnud austraallaste suhtumist temasse. "On, aga ma ei saa unustada esimest seitset aastat enda karjäärist. Ei saa niimoodi valikuliselt võtta," arutles Kyrgios. "Olen alati olnud maailma üks paremaid mängijaid. Tunnen, et see on esimene aasta, kui mind on Austraalias austatud, aga niimoodi oleks pidanud minusse juhtuma juba siis, kui alustasin. Olen neid esindanud, pannud neid kaardile ja olnud viimase kümnendi edukaim Austraalia meestennisist. Ja alles nüüd hakatakse mind omaks võtma. Ma arvan, et see pole minu süü. Aga ma lähen oma eluga edasi."
Kyrgios osales Saudi Araabias Diriyah karika nime kandval näidisturniiril, kus pidi enda esimeses matšis, turniiri kaheksandikfinaalis tunnistama briti Cameron Norrie 10:6, 10:6 paremust.
### Response:
Kyrgios eelistas suurt rahasummat Austraalia eest mängimisele
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Sam Ryderi debüütalbumi fookuspalaks on "Put A Light On Me", mis järgneb Suurbritannia "Tantsud tähtedega" saates debüteerinud singlile "All The Way Over".
Värske kauamängiv sisaldab ka Ühendkuningriigi 2022. aasta edukat eurolugu "Space Man", millega saavutas Ryder lauluvõistlusel teise koha. Tänaseks on lugu sotsiaalmeedias kuulatud üle 80 miljoni korra. Kokku leiab uuelt albumilt 14 lugu.
|
Sam Ryder avaldas debüütalbumi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sam Ryderi debüütalbumi fookuspalaks on "Put A Light On Me", mis järgneb Suurbritannia "Tantsud tähtedega" saates debüteerinud singlile "All The Way Over".
Värske kauamängiv sisaldab ka Ühendkuningriigi 2022. aasta edukat eurolugu "Space Man", millega saavutas Ryder lauluvõistlusel teise koha. Tänaseks on lugu sotsiaalmeedias kuulatud üle 80 miljoni korra. Kokku leiab uuelt albumilt 14 lugu.
### Response:
Sam Ryder avaldas debüütalbumi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Jašin kritiseeris aprillis oma Youtube'i kanalis Vene vägede käitumist Butšas. Ta seadis kahtluse alla Kremli versiooni, mille kohaselt oli veresaun lääneriikide poolt lavastatud, vahendas Reuters.
Kreml süüdistas Jašinit Venemaa relvajõudude maine kahjustamises. Venemaal võeti märtsis vastu kriminaalkoodeksi muutmise seadus, mis kriminaliseeris riigis Ukraina sõjaga seotud valeuudiste levitamise.
Kohtus pöördus Jašin ka Venemaa juhi Vladimir Putini poole ja palus tal see sõda lõpetada.
"Selle koleda sõja tagajärgi vaadates mõistate ilmselt ka ise, et tegite 24. veebruaril ränga vea. Meie armeed ei võeta lilledega vastu. Nad kutsuvad meid okupantideks. Olete toonud Ukraina rahvale tohutuid kannatusi, nad ei anna seda meile kunagi andeks," ütles Jašin.
|
Kreml mõistis Vene opositsionäär Ilja Jašini pikaks ajaks vangi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jašin kritiseeris aprillis oma Youtube'i kanalis Vene vägede käitumist Butšas. Ta seadis kahtluse alla Kremli versiooni, mille kohaselt oli veresaun lääneriikide poolt lavastatud, vahendas Reuters.
Kreml süüdistas Jašinit Venemaa relvajõudude maine kahjustamises. Venemaal võeti märtsis vastu kriminaalkoodeksi muutmise seadus, mis kriminaliseeris riigis Ukraina sõjaga seotud valeuudiste levitamise.
Kohtus pöördus Jašin ka Venemaa juhi Vladimir Putini poole ja palus tal see sõda lõpetada.
"Selle koleda sõja tagajärgi vaadates mõistate ilmselt ka ise, et tegite 24. veebruaril ränga vea. Meie armeed ei võeta lilledega vastu. Nad kutsuvad meid okupantideks. Olete toonud Ukraina rahvale tohutuid kannatusi, nad ei anna seda meile kunagi andeks," ütles Jašin.
### Response:
Kreml mõistis Vene opositsionäär Ilja Jašini pikaks ajaks vangi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Meil on Eestis mitmeid tegutsevaid illustraatoreid, kes läbi oma erilise tunnetuse lugusid jutustavad. Anne Pikkov, kes ei jäta piltidele lisamata vaimukaid nüansse, Kertu Sillaste, kes ei väsi üllatamast erinevate tehniliste katsetustega ning Pamela Samel, kes oma lapseliku ja lakoonilise stiili kaudu meie illustratsioonikunsti uut hingamist toob. Kõik nad on pälvinud tunnustusi Eestis kui ka väljaspool, mistõttu illustratsioonikunstist vestlust pidama asusimegi.
Kuidas te lasteraamatute illustreerimiseni jõudsite ning mis teid selle juures võlub?
Pamela: Orgaaniliselt. Ma olen kogu aeg joonistanud. See meedium on lihtsalt nii põnev. Muidu kui sa joonistad ühe pildi, siis see on ainult üks pilt. Lasteraamatute illustratsiooni puhul on vaja jätkuvust, see peab olema teostatud tervik stiilis ning toetama teksti. Teiste tekstidega töötamine on samuti põnev väljakutse. Rahuldust pakkuv on ka see, kui sa hiljem saad neid raamatuid ka käes hoida ja riiulisse panna.
Anne: See on võimalus visualiseerida lugu. Jagada kogemust või emotsiooni. Kahjuks täiskasvanute raamatuid ei saa väga tihti Eestis illustreerida. Ma usun, et see on ka üks põhjus, miks me kõik lasteraamatuid illustreerime. Me oleksime nõus proovima ka muud, mille väljakutsed oleksid hoopis teised. Minu puhul samamoodi, mitte ühe pildi tegemine, vaid narratiivi loomine on see, mis köidab. Raamatud, kus pilt jutustab teksti kõrval samuti lugu, on minu jaoks see toimimise viis.
Kertu: Keerdkäike, kuidas selleni jõuda, on igalühel erinevaid. Miks ma olen raamatute juurde jõudnud ja miks ma tahan neid teha on sellepärast, et mulle väga meeldivad lasteraamatud. Mulle juba lapsena väga meeldis lugeda ja pilte vaadata. Kuigi ma siis ei kujutanud ette, et minust võiks illustraator saada. Need on mitmed kokkusattumused ning järjest toredam see töö tundub. Lugude jutustamine on ikka see, mis mind ka pildiraamatute tegemise juures köidab.
Kuidas te hindate meie illustratsiooni hetkeseisu? Kas on midagi, mis meid teistest väga eristab? Kas on suund, kuhu me võiks veel areneda?
Anne: Oleme üks väheseid riike, kus ülikoolides ei ole illustratsiooni õppekava. Tundub, et meil ei ole nooremat illustraatorite põlvkonda peale tulemas. Entusiastid, kes selles valdkonnas tegutsevad, otsivad inspiratsiooni ja täiendavad end ise. Kui minna lähiriikidesse, kas või Lätti või Soome, siis see pilt on palju kirjum ja põnevam. Meil on väga head tegijad, aga me võime neid ainult ühe käe sõrmedel üles lugeda. Kaua nad ikka jaksavad. Tahaks rohkem uusi tegijaid ja uusi lähenemisi näha. Neid on, aga leiaks nad selle jõu, et seda teed üksi käia. Või saaksime neil pakkuda tuge ja rõõmu enesearengust.
Pamela: Ma olen täiesti nõus. Kui vaid Eestis saaks illustratsiooni õppida, siis see muudaks seda pilti kõvasti. See on midagi, millest on vajaka.
Kertu: Meil on ju selline kõva vanemast põlvkonnast moodustuv kaardivägi. Aga muidu ma nõustun täiesti, meil oleks vaja uusi tulijaid ja illustratsiooni õpetamist kõrgkoolis.
Kuidas illustratsiooni tuleks õpetada? Kuidas seda programmi kokku panna? Kas need on ainult tehnilised oskused? Mulle tundub, et tuleb keskenduda loovuse või visuaalse mõtlemise arendamisele.
Anne: Mina olen seda meelt, et mõjusal illustraatoril peaks olema teatav kogemus. Võiks olla selline õppekava, mis algaks alles magistritasemelt ning kuhu tullakse erinevate oskuste pealt kokku. Selles grupis oleks siis ühiseks osaks lugude visuaalne jutustamine. Minu silmis oleks see üks viljakas kombinatsioon, kust võiks midagi sündida. Ning miks mitte, see õppekava võiks omada ka tugevat rahvusvahelist komponenti. Selge on ka see, et Eesti ei vaja iga aasta kümmet uut illustraatorit, küll aga võiksid siin õppinud illustraatorid maailmas tegusid teha.
Kertu: Selle jaoks peaks olema pikem õpe, et saaks palju teemasid läbi proovida. Et õpilasel oleks aega katsetada, eksida, nõu ja abi saada ning leida oma tee. Lugude jutustamine, visuaalne mõtlemine, loovuse toetamine, ka tehnikad, need on kõik olulised õppekava komponendid.
Pamela: Sinna juurde kuuluks ka veel kujundus. See on ülioluline komponent. Minu arvates õppimise juures tehniline oskus ei olegi kõige olulisem, aga see mänguruum peab olema, kus sa saad katsetada erinevaid asju. Kui sa tahad lõpuks mingit pilti luua, siis sa tead millist valida. Sa ei pea olema kõige parem joonistaja, aga fantaasia on just see komponent, mis paneb selle teksti lõpuks tööle.
Lasteraamatute illustratsioon on üks väljund. Mulle tundub, et illustratsioon saaks rohkem nähtavust kui sellel oleks eraldi galeriipind. Lastekirjanduse keskuses asub küll trepigalerii, aga see on kuidagi nii eraldatud. Mul tundub, et see osa on ka täiesti katmata. Illustratsiooninäituseid, kus saaks tutvuda tegutsevate illustraatorite loominguga, toimub meil nii vähe.
Kertu: Näitus on raamatuillustratsiooni mõttes ka hästi raske formaat, kuna näitusel jääb teksti osa täiesti puudu. Illustratsiooninäituste tegemine vääriks kindlasti erinevaid ekspositsioonipindu sh galeriid ja kunstimuuseumid, kus on ruumiga mängimise võimalused palju suuremad. Erinevatel näitusepindadel eksponeerimine viiks illustratsioonid laiema publikuni.
Anne: Küsimus pole üldse selles, et kas illustraatorid tahaksid või ei tahaks teha. Tänasel päeval on näitusena toetatud eelkõige kaasaegne kunst ning illustratsiooni nähakse raamatu osana. Arvatakse, et kui illustratsioon raamatupoes esindatud on, siis mis veel vaja. Illustratsioon saab väga hästi oma mõtte ja ruumiga panustada näitusetegevusse, ka raamatust eraldiseisvana. Minu meelest tekib siis pildile uus lugu taha. Tuleb teises rollis meie ette. Usun, et see on ettevõtmine, mis väärib tegemist. Tänasel päeval ei ole raamatuillustratsiooni positsioon nii jõuline, et ta saaks sellistes paremates galeriipindades veel läbi lüüa.
Kertu: Mis on üks positiivne lasteraamatute illustratsiooni areng on see, et seda on hakatud hästi palju kirjandusüritustele kaasama. Kasvõi lasteraamatute festivalid ja töötoad – neid ikka veel nii kümme aastat tagasi ei olnud.
Pamela: Illustraatoreid kaasatakse ka väliseinapindade, tunnelites, majade, katmiseks. See ongi nii äge kui illustratsioon leiab teise väljundi. Märgatakse ja kutsutakse selle asemel, et lihtsalt suvaline pilt välja võtta ja see välja printida.
Anne: Illustratsiooni on väga vaja. Veelgi laiemalt mõeldes – pakendid ja infograafika. Kui rääkida disainiagentuuridega siis nad küsivad, et aga kus on teie kataloogid mille järgi me saaks valida. Siinkohal jääb üle ainult õlgu kehitada ja küsida endalt, et kas meil on midagi tegemata jäänud. Neil on lihtsam leida lahendus välismaisetest hästi toimivatest pildipankadest vajalikke tegijaid.
Kui nüüd tulla tagasi selle illustratsiooni õppimise juurde, siis tegelikult Eesti Kunstiakadeemias on raamatuillustratsiooni kursus, mida teie, Anne ja Kertu, veate. Kas on mingeid tähelepanekuid, mida saaks selle kursuse puhul välja tuua? Kes on need inimesed, kes sinna tulevad ja kas on sirgumas uusi tegijaid?
Anne: See sai sellisest entusiasmist või enda unistustest ja vajadustest kokku pandud. Õppekava kui sellist on ülikooli juurde luua päris keeruline ning lihtsaim viis oli tekitada pikaajaline täienduskoolitus. Ilmselt igatsusest ise midagi sarnast kogeda sai see loodud. Minu jaoks on olnud see suur õppimise koht, igal aastal me teeme ikka muudatusi õpetamise osas. Kutsume õpetama neid, kelle all isegi tahaks õppida. Grupid on väga ägedad olnud, arvestades kui suurt entusiasmi nad endaga kaasa toovad. Kahjuks kursus on tasuline ning ei võimalda kõigile juurdepääsu. Eriti noortele, keda me väga sinna ootaks.
Kertu: Hea, et meil see kursus on. Meil on olnud hästi innukad ja motiveeritud õppijad, kellest on moodustunud tore kogukond. Sealt on tulnud nüüd viie aasta jooksul mõned illustraatorid, kes tegutsevad. Kuna tegemist on tasulise täiendõppega, siis see paneb osalejatele mingid piirid ette, toob kursusele vanemaid inimesi, kes sageli on omandanud muu hariduse ning ilmselt kõik ei tule ambitsiooniga, et neist saaks illustraatorid.
Üks asi on see on haridus või entusiasm, mille pealt kodus joonistatakse. Kuidas noor illustraator võiks üldse jõuda raamatu illustreerimiseni?
Pamela: Kui sa päriselt tahad, siis ei ole midagi muud – peab palju tööd tegema. Mitte ainult paar tundi nädalas, vaid konstantselt, et inimesed näeksid sind. Eestis on ikka päris lihtne nähtavaks saada. Kui ongi huvi raamatuillustratsiooni vastu, siis miks mitte päriselt kirjutadagi kirjanikele. Võib-olla see hirm ongi see, mis hoiab tagasi. Ja tegelikult võib ka teiste illustraatorite poole pöörduda, kes on selle täiesti läbi teinud. See kommuun on hästi väike ja me saame teineteist toetada.
Anne: Huvitaval kombel minu esimene lasteraamat sai alguse nii, et ma üliõpilasena kirjutasin Andrus Kivirähkile, keda ma üldse siis veel ei tundnud. Võib-olla noore inimesel on naiivsus, mille pealt oli seda lihtsam teha. Palusin, et kas ta võiks mõne loo kirjutada, mida saaksin oma diplomitöös kasutada. Juba siis tundsin, et soovin sellest graafilise disaini maailmas, mida õppisin, leida kõrvalteid ja proovida nende oskustega üks raamat kokku panna. Nii need koostööd võivad ka sündida, jah.
Kertu: Lasteajakirjad on see koht, kuhu tasub pakkuda oma illustratsioone. Põlvepiku konkusss on ka hea platvorm alustamiseks.
|
Lugude jutustamise himu. Intervjuu illustraatoritega
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meil on Eestis mitmeid tegutsevaid illustraatoreid, kes läbi oma erilise tunnetuse lugusid jutustavad. Anne Pikkov, kes ei jäta piltidele lisamata vaimukaid nüansse, Kertu Sillaste, kes ei väsi üllatamast erinevate tehniliste katsetustega ning Pamela Samel, kes oma lapseliku ja lakoonilise stiili kaudu meie illustratsioonikunsti uut hingamist toob. Kõik nad on pälvinud tunnustusi Eestis kui ka väljaspool, mistõttu illustratsioonikunstist vestlust pidama asusimegi.
Kuidas te lasteraamatute illustreerimiseni jõudsite ning mis teid selle juures võlub?
Pamela: Orgaaniliselt. Ma olen kogu aeg joonistanud. See meedium on lihtsalt nii põnev. Muidu kui sa joonistad ühe pildi, siis see on ainult üks pilt. Lasteraamatute illustratsiooni puhul on vaja jätkuvust, see peab olema teostatud tervik stiilis ning toetama teksti. Teiste tekstidega töötamine on samuti põnev väljakutse. Rahuldust pakkuv on ka see, kui sa hiljem saad neid raamatuid ka käes hoida ja riiulisse panna.
Anne: See on võimalus visualiseerida lugu. Jagada kogemust või emotsiooni. Kahjuks täiskasvanute raamatuid ei saa väga tihti Eestis illustreerida. Ma usun, et see on ka üks põhjus, miks me kõik lasteraamatuid illustreerime. Me oleksime nõus proovima ka muud, mille väljakutsed oleksid hoopis teised. Minu puhul samamoodi, mitte ühe pildi tegemine, vaid narratiivi loomine on see, mis köidab. Raamatud, kus pilt jutustab teksti kõrval samuti lugu, on minu jaoks see toimimise viis.
Kertu: Keerdkäike, kuidas selleni jõuda, on igalühel erinevaid. Miks ma olen raamatute juurde jõudnud ja miks ma tahan neid teha on sellepärast, et mulle väga meeldivad lasteraamatud. Mulle juba lapsena väga meeldis lugeda ja pilte vaadata. Kuigi ma siis ei kujutanud ette, et minust võiks illustraator saada. Need on mitmed kokkusattumused ning järjest toredam see töö tundub. Lugude jutustamine on ikka see, mis mind ka pildiraamatute tegemise juures köidab.
Kuidas te hindate meie illustratsiooni hetkeseisu? Kas on midagi, mis meid teistest väga eristab? Kas on suund, kuhu me võiks veel areneda?
Anne: Oleme üks väheseid riike, kus ülikoolides ei ole illustratsiooni õppekava. Tundub, et meil ei ole nooremat illustraatorite põlvkonda peale tulemas. Entusiastid, kes selles valdkonnas tegutsevad, otsivad inspiratsiooni ja täiendavad end ise. Kui minna lähiriikidesse, kas või Lätti või Soome, siis see pilt on palju kirjum ja põnevam. Meil on väga head tegijad, aga me võime neid ainult ühe käe sõrmedel üles lugeda. Kaua nad ikka jaksavad. Tahaks rohkem uusi tegijaid ja uusi lähenemisi näha. Neid on, aga leiaks nad selle jõu, et seda teed üksi käia. Või saaksime neil pakkuda tuge ja rõõmu enesearengust.
Pamela: Ma olen täiesti nõus. Kui vaid Eestis saaks illustratsiooni õppida, siis see muudaks seda pilti kõvasti. See on midagi, millest on vajaka.
Kertu: Meil on ju selline kõva vanemast põlvkonnast moodustuv kaardivägi. Aga muidu ma nõustun täiesti, meil oleks vaja uusi tulijaid ja illustratsiooni õpetamist kõrgkoolis.
Kuidas illustratsiooni tuleks õpetada? Kuidas seda programmi kokku panna? Kas need on ainult tehnilised oskused? Mulle tundub, et tuleb keskenduda loovuse või visuaalse mõtlemise arendamisele.
Anne: Mina olen seda meelt, et mõjusal illustraatoril peaks olema teatav kogemus. Võiks olla selline õppekava, mis algaks alles magistritasemelt ning kuhu tullakse erinevate oskuste pealt kokku. Selles grupis oleks siis ühiseks osaks lugude visuaalne jutustamine. Minu silmis oleks see üks viljakas kombinatsioon, kust võiks midagi sündida. Ning miks mitte, see õppekava võiks omada ka tugevat rahvusvahelist komponenti. Selge on ka see, et Eesti ei vaja iga aasta kümmet uut illustraatorit, küll aga võiksid siin õppinud illustraatorid maailmas tegusid teha.
Kertu: Selle jaoks peaks olema pikem õpe, et saaks palju teemasid läbi proovida. Et õpilasel oleks aega katsetada, eksida, nõu ja abi saada ning leida oma tee. Lugude jutustamine, visuaalne mõtlemine, loovuse toetamine, ka tehnikad, need on kõik olulised õppekava komponendid.
Pamela: Sinna juurde kuuluks ka veel kujundus. See on ülioluline komponent. Minu arvates õppimise juures tehniline oskus ei olegi kõige olulisem, aga see mänguruum peab olema, kus sa saad katsetada erinevaid asju. Kui sa tahad lõpuks mingit pilti luua, siis sa tead millist valida. Sa ei pea olema kõige parem joonistaja, aga fantaasia on just see komponent, mis paneb selle teksti lõpuks tööle.
Lasteraamatute illustratsioon on üks väljund. Mulle tundub, et illustratsioon saaks rohkem nähtavust kui sellel oleks eraldi galeriipind. Lastekirjanduse keskuses asub küll trepigalerii, aga see on kuidagi nii eraldatud. Mul tundub, et see osa on ka täiesti katmata. Illustratsiooninäituseid, kus saaks tutvuda tegutsevate illustraatorite loominguga, toimub meil nii vähe.
Kertu: Näitus on raamatuillustratsiooni mõttes ka hästi raske formaat, kuna näitusel jääb teksti osa täiesti puudu. Illustratsiooninäituste tegemine vääriks kindlasti erinevaid ekspositsioonipindu sh galeriid ja kunstimuuseumid, kus on ruumiga mängimise võimalused palju suuremad. Erinevatel näitusepindadel eksponeerimine viiks illustratsioonid laiema publikuni.
Anne: Küsimus pole üldse selles, et kas illustraatorid tahaksid või ei tahaks teha. Tänasel päeval on näitusena toetatud eelkõige kaasaegne kunst ning illustratsiooni nähakse raamatu osana. Arvatakse, et kui illustratsioon raamatupoes esindatud on, siis mis veel vaja. Illustratsioon saab väga hästi oma mõtte ja ruumiga panustada näitusetegevusse, ka raamatust eraldiseisvana. Minu meelest tekib siis pildile uus lugu taha. Tuleb teises rollis meie ette. Usun, et see on ettevõtmine, mis väärib tegemist. Tänasel päeval ei ole raamatuillustratsiooni positsioon nii jõuline, et ta saaks sellistes paremates galeriipindades veel läbi lüüa.
Kertu: Mis on üks positiivne lasteraamatute illustratsiooni areng on see, et seda on hakatud hästi palju kirjandusüritustele kaasama. Kasvõi lasteraamatute festivalid ja töötoad – neid ikka veel nii kümme aastat tagasi ei olnud.
Pamela: Illustraatoreid kaasatakse ka väliseinapindade, tunnelites, majade, katmiseks. See ongi nii äge kui illustratsioon leiab teise väljundi. Märgatakse ja kutsutakse selle asemel, et lihtsalt suvaline pilt välja võtta ja see välja printida.
Anne: Illustratsiooni on väga vaja. Veelgi laiemalt mõeldes – pakendid ja infograafika. Kui rääkida disainiagentuuridega siis nad küsivad, et aga kus on teie kataloogid mille järgi me saaks valida. Siinkohal jääb üle ainult õlgu kehitada ja küsida endalt, et kas meil on midagi tegemata jäänud. Neil on lihtsam leida lahendus välismaisetest hästi toimivatest pildipankadest vajalikke tegijaid.
Kui nüüd tulla tagasi selle illustratsiooni õppimise juurde, siis tegelikult Eesti Kunstiakadeemias on raamatuillustratsiooni kursus, mida teie, Anne ja Kertu, veate. Kas on mingeid tähelepanekuid, mida saaks selle kursuse puhul välja tuua? Kes on need inimesed, kes sinna tulevad ja kas on sirgumas uusi tegijaid?
Anne: See sai sellisest entusiasmist või enda unistustest ja vajadustest kokku pandud. Õppekava kui sellist on ülikooli juurde luua päris keeruline ning lihtsaim viis oli tekitada pikaajaline täienduskoolitus. Ilmselt igatsusest ise midagi sarnast kogeda sai see loodud. Minu jaoks on olnud see suur õppimise koht, igal aastal me teeme ikka muudatusi õpetamise osas. Kutsume õpetama neid, kelle all isegi tahaks õppida. Grupid on väga ägedad olnud, arvestades kui suurt entusiasmi nad endaga kaasa toovad. Kahjuks kursus on tasuline ning ei võimalda kõigile juurdepääsu. Eriti noortele, keda me väga sinna ootaks.
Kertu: Hea, et meil see kursus on. Meil on olnud hästi innukad ja motiveeritud õppijad, kellest on moodustunud tore kogukond. Sealt on tulnud nüüd viie aasta jooksul mõned illustraatorid, kes tegutsevad. Kuna tegemist on tasulise täiendõppega, siis see paneb osalejatele mingid piirid ette, toob kursusele vanemaid inimesi, kes sageli on omandanud muu hariduse ning ilmselt kõik ei tule ambitsiooniga, et neist saaks illustraatorid.
Üks asi on see on haridus või entusiasm, mille pealt kodus joonistatakse. Kuidas noor illustraator võiks üldse jõuda raamatu illustreerimiseni?
Pamela: Kui sa päriselt tahad, siis ei ole midagi muud – peab palju tööd tegema. Mitte ainult paar tundi nädalas, vaid konstantselt, et inimesed näeksid sind. Eestis on ikka päris lihtne nähtavaks saada. Kui ongi huvi raamatuillustratsiooni vastu, siis miks mitte päriselt kirjutadagi kirjanikele. Võib-olla see hirm ongi see, mis hoiab tagasi. Ja tegelikult võib ka teiste illustraatorite poole pöörduda, kes on selle täiesti läbi teinud. See kommuun on hästi väike ja me saame teineteist toetada.
Anne: Huvitaval kombel minu esimene lasteraamat sai alguse nii, et ma üliõpilasena kirjutasin Andrus Kivirähkile, keda ma üldse siis veel ei tundnud. Võib-olla noore inimesel on naiivsus, mille pealt oli seda lihtsam teha. Palusin, et kas ta võiks mõne loo kirjutada, mida saaksin oma diplomitöös kasutada. Juba siis tundsin, et soovin sellest graafilise disaini maailmas, mida õppisin, leida kõrvalteid ja proovida nende oskustega üks raamat kokku panna. Nii need koostööd võivad ka sündida, jah.
Kertu: Lasteajakirjad on see koht, kuhu tasub pakkuda oma illustratsioone. Põlvepiku konkusss on ka hea platvorm alustamiseks.
### Response:
Lugude jutustamise himu. Intervjuu illustraatoritega
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Meestest sõitis kvalifikatsioonis kiireima aja välja prantslane Jules Chappaz, edestades napilt, vaid 0,09 sekundiga soomlast Niilo Moilaneni ja 0,65 sekundiga itaallast Simone Mocellinit.
Parim eestlane oli Marko Kilp, kes jagas 37. kohta, kaotades Chappaz'le 5,43 sekundiga. Edasipääs jäi 54 sajandiku kaugusele.
Martin Himma sai 53. koha, kaotades kiireimale 8,31 sekundiga ning Kaarel Kasper Kõrge oli 66 lõpetanu seas 63., kaotades prantslasele 14,57 sekundiga.
Naiste kvalifikatsiooni kiireim oli šveitslanna Nadine Fähndrich, edestades 1,79 sekundiga rootslanna Johanna Hagströmi ja 2,44 sekundiga norralanna Ane Appelkvist Stensethi. Keidy Kaasiku kaotas šveitslannale 18,82 sekundiga ja sai 51. koha, Aveli Uustalu lõpetas 52. kohaga, kaotades kiireimale 18,95 sekundiga.
Võistlustules oli 59 naist, viimasena pääses veerandfinaalidesse ehk 30 parema sekka norralanna Kristin Austgulen Fosnäes, kes kaotas Fähndrichile 10,31 sekundiga.
Fähndrich näitas võimsat minekut ka veerand- ja poolfinaalis ning finaalis, teenides karjääri teise MK-etapivõidu. Teisena lõpetas finaalis norralanna Lotta Udnes Weng (+0,93) ja kolmanda koha sai soomlanna Johanna Matintalo (+1,42). Esimesena jäi pjedestaalilt välja Wengi kaksikõde Tiril Udnes Weng (+3,27), viies oli norralanna Kristine Stavaas Skistad (+7,98) ja kuues tšehhitar Tereza Beranova (+9,15).
Meeste seas sai esikoha prantslane Richard Jouve, kellele see on karjääri kolmas MK-etapivõit, kõik võidud on tulnud klassikasprindis. Beitostölenis edestas ta finaalis 0,30 sekundiga itaallast Simone Mocellinit ja 0,51 sekundiga rootslast Calle Halfarssoni. Ainsa norralasena finaali pääsenud MK-sarja üldliider Paal Golberg kukkus sõidu keskel ja pidi leppima neljanda kohaga, kaotades võitjale 0,90 sekundiga. Viies oli soomlane Joni Mäki (+1,24) ja kuues prantslane Lucas Chavanat (+8,44).
|
Eestlased Beitostölenis sprindis kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meestest sõitis kvalifikatsioonis kiireima aja välja prantslane Jules Chappaz, edestades napilt, vaid 0,09 sekundiga soomlast Niilo Moilaneni ja 0,65 sekundiga itaallast Simone Mocellinit.
Parim eestlane oli Marko Kilp, kes jagas 37. kohta, kaotades Chappaz'le 5,43 sekundiga. Edasipääs jäi 54 sajandiku kaugusele.
Martin Himma sai 53. koha, kaotades kiireimale 8,31 sekundiga ning Kaarel Kasper Kõrge oli 66 lõpetanu seas 63., kaotades prantslasele 14,57 sekundiga.
Naiste kvalifikatsiooni kiireim oli šveitslanna Nadine Fähndrich, edestades 1,79 sekundiga rootslanna Johanna Hagströmi ja 2,44 sekundiga norralanna Ane Appelkvist Stensethi. Keidy Kaasiku kaotas šveitslannale 18,82 sekundiga ja sai 51. koha, Aveli Uustalu lõpetas 52. kohaga, kaotades kiireimale 18,95 sekundiga.
Võistlustules oli 59 naist, viimasena pääses veerandfinaalidesse ehk 30 parema sekka norralanna Kristin Austgulen Fosnäes, kes kaotas Fähndrichile 10,31 sekundiga.
Fähndrich näitas võimsat minekut ka veerand- ja poolfinaalis ning finaalis, teenides karjääri teise MK-etapivõidu. Teisena lõpetas finaalis norralanna Lotta Udnes Weng (+0,93) ja kolmanda koha sai soomlanna Johanna Matintalo (+1,42). Esimesena jäi pjedestaalilt välja Wengi kaksikõde Tiril Udnes Weng (+3,27), viies oli norralanna Kristine Stavaas Skistad (+7,98) ja kuues tšehhitar Tereza Beranova (+9,15).
Meeste seas sai esikoha prantslane Richard Jouve, kellele see on karjääri kolmas MK-etapivõit, kõik võidud on tulnud klassikasprindis. Beitostölenis edestas ta finaalis 0,30 sekundiga itaallast Simone Mocellinit ja 0,51 sekundiga rootslast Calle Halfarssoni. Ainsa norralasena finaali pääsenud MK-sarja üldliider Paal Golberg kukkus sõidu keskel ja pidi leppima neljanda kohaga, kaotades võitjale 0,90 sekundiga. Viies oli soomlane Joni Mäki (+1,24) ja kuues prantslane Lucas Chavanat (+8,44).
### Response:
Eestlased Beitostölenis sprindis kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Pärast hästi õnnestunud PÖFF-i ning järjekordset tugengifilmide esilinastust Apollo kinos on paslik taas rääkida tudengifilmide rahastamisest. Mitte, et me sellest muidu ei räägiks, kuid nüüd on ehk otsustajatel taas vahetu ja kustumatu elamus kinosaalist, mis lubab mõelda ka filmiharidusele.
Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi (BFM) õppekavadel lõpetab igal aastal vähemalt kuus tudengit režissööri erialal. Neile lisanduvad loovuurimust režissööridena tegevad doktorandid (näiteks Tanel Toom ja Michael Keerdo-Dawson, kelle film linastus ka PÖFF-il).
Kuna BFM-is õpivad tasulistel õppekavadel ka välisüliõpilased, siis kõik meie lõpetajad ei jää Eesti filmitööstusesse, vaid lähevad tagasi oma kodumaale. On ka neid, kes jäävad Eestisse, sest mõne tehnilise eriala professionaalide järele on nõudlus suur ning eestimaiseid spetsialiste lihtsalt ei jagu. Sageli saadakse esimesed tööpakkumised juba üliõpilasena.
Kõige selle taustal pole võimalik rääkida talentide puudusest. Juba õpingute ajal võistlevad meie üliõpilaste tööd rahvusvahelistel filmifestivalidel, sh A-kategooria festivalidel ning nad saavad seal ka tunnustusi (vt loetelu loo lõpus). Tudengite tööd on kättesaadavad ERR-i kanalites, teletööd õppivad tudengid on kaastööd teinud ERR-ile, TV3-le ja Kanal 2-le.
BFM-i võib lugeda üheks Eesti suuremaks produktsioonifirmaks. Näiteks 2021. aastal linastus Best of BFM (BOB) käigus 94 audiovisuaalteost, millest 69 olid lühi- ja dokumentaalfilmid, lisaks telesaated, reklaamid, muusikavideod ja kunstiprojektid. Seda kõike vaatamata pandeemiaaja keerukusele. Võrdluseks: 2020. aastal linastus BOB-il 215 audiovisuaalteost.
Kuid loometööde arvust, mis on õppetöö tulemuslikkuse jaoks muidugi oluline, on tähtsam tööde kõrge kunstiline ja tehniline kvaliteet. Pole saladus, et enamikku tudengifilmidest nagu ka telesaadetest tehakse olematu eelarve, tohutu motivatsiooni, isiklike tutvuste ning läbi- ja ärarääkimisoskuste abil. Kõik need aspektid on muidugi igasuguses tööelus hakkamasaamiseks asendamatud, kuid kvaliteetse haridussüsteemi toimepidevuse jaoks neist ei piisa.
Haridussüsteemi väliseid tudengite loometööde rahastamise võimalusi napib ning süsteemi sisestest selliste kunstide puhul siiski ei piisa. Paraku pole haridus- ja teadusministeeriumi ning kultuuriministeeriumi vahel õnnestunud kujundada ühist arusaama, kas audiovisuaalkunsti puhul on tegemist üliõpilaste õppetööga, millega tegeleb HTM, või osaga avalikust kultuuriruumist, mis kuulub kultuuriministeeriumi vastutusalasse.
"Filmid, seriaalid ja telesaated kõnetavad väga paljusid inimesi erinevatest eluvaldkondadest ning loomemajandus toob kasu kogu riigi majandusele."
Jah, film ja televisioon, nende õpetamine on kallis, kuid audiovisuaalkunst on ka suure ühiskondliku mõjuga kunstliik. Filmid, seriaalid ja telesaated kõnetavad väga paljusid inimesi erinevatest eluvaldkondadest ning loomemajandus toob kasu kogu riigi majandusele.
Võib muidugi küsida, kas üliõpilased peavad siis tegema nii palju loometöid. Vastus on jah. Kus siis veel harjutada, katsetada, õnnestuda ja ka eksida, kui mitte koolis? Kus ja kuidas veel saada kogemusi ja enesekindlust, et konkureerida oma esimese loometöö rahastusele kõrvuti valdkonna tipptegijatega?
Mitmed filmitegijad on jaganud muret, et noortel režissööridel puuduvad vahendid, et rahastada oma esimest filmi. Pärast BFM-i lõpetamist läheb selleks sageli aastaid ning nii mõnedki andekad noored tegijad loobuvad ning lepivad assisteerivate positsioonidega või vahetavad sootuks valdkonda (vt ka German Golubi arvamusartiklit ja kuula Vikerhommiku intervjuud Peeter Urblaga).
Loometöö toetuste olukorda on vaja oluliselt muuta koostöös kultuuriministeeriumi, EFI, kulka ja teiste osapooltega, BFM-i võimalused on piiratud üliõpilaste loometöö toetamisega.
Audiovisuaalkunstid on meie noorte seas jätkuvalt populaarsed. Tallinna Ülikool BFM on Eestis ainus koht, kus on võimalik õppida filmi ja televisiooni, mistõttu sõltub meist professionaalse filmi ja tele jätkumine Eestis.
Talentide kasvatamiseks ja hoidmiseks on meil riigilt vaja rohkem kui head sõna festivalilevi edu korral ja lubadusi kaugeks tulevikuks. Edasi aitaks meid sarnaselt loomeõppejõudude kultuurkapitali stipendiumitele loomevaldkonna üliõpilastele ja vilistlastele stipendiumide pakkumine, mis võimaldaks noortel tegijatel avalikult kandideerida ja suuremalt oma unistusi täita.
Tudengifilmide tunnustused festivalidel
2022
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil (HÕFF) parim žanrifilm "(Ära) vaata" (rež. Raoul Kirsima).
Méliès D'Argent lühifilmide võistlusprogrammi võitja "Talent" (rež. Silver Õun).
Sydney Science Fiction Film Festivalil parim tudengifilm "Tõus" (rež. Alesja Suzdaltseva).
Premier Regards festivali avafilmideks "Hingele" (rež. Katariina Aule) ja "Happy Fucking New Year" (rež. Ville Seppänen).
Jätkuvat äramärkimist saab ka "Mu kallid laibad" (rež. German Golub).
2021
Go Short - International Short Film Festival Nijmegen parim tudengifilm "Kontrolli all" (rež.Ville Koskinen).
PÖFF Shorts rahvusliku võistlusprogrammi võitja "Kuningas" (rež. Teresa Juksaar).
London International Student Film Festivali publiku lemmik "Talent" (rež. Silver Õun).
CILECT-i filmikoolide ühenduse konkursi teine koht "Mu kallid laibad" (rež. German Golub).
2020
PÖFF Shorts rahvusliku võistlusprogrammi võitja "Välguga löödud" (Struck by Lightning) (rež. Romet Esko, Raul Esko).
Pärnu Filmifestivalil parim tudengifilm "Maailma tuli" (rež. Ville Niemi).
|
Birgit Vilgats: kas noor filmitalent on ikkagi habe, mis peaks kasvama ise?
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast hästi õnnestunud PÖFF-i ning järjekordset tugengifilmide esilinastust Apollo kinos on paslik taas rääkida tudengifilmide rahastamisest. Mitte, et me sellest muidu ei räägiks, kuid nüüd on ehk otsustajatel taas vahetu ja kustumatu elamus kinosaalist, mis lubab mõelda ka filmiharidusele.
Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi (BFM) õppekavadel lõpetab igal aastal vähemalt kuus tudengit režissööri erialal. Neile lisanduvad loovuurimust režissööridena tegevad doktorandid (näiteks Tanel Toom ja Michael Keerdo-Dawson, kelle film linastus ka PÖFF-il).
Kuna BFM-is õpivad tasulistel õppekavadel ka välisüliõpilased, siis kõik meie lõpetajad ei jää Eesti filmitööstusesse, vaid lähevad tagasi oma kodumaale. On ka neid, kes jäävad Eestisse, sest mõne tehnilise eriala professionaalide järele on nõudlus suur ning eestimaiseid spetsialiste lihtsalt ei jagu. Sageli saadakse esimesed tööpakkumised juba üliõpilasena.
Kõige selle taustal pole võimalik rääkida talentide puudusest. Juba õpingute ajal võistlevad meie üliõpilaste tööd rahvusvahelistel filmifestivalidel, sh A-kategooria festivalidel ning nad saavad seal ka tunnustusi (vt loetelu loo lõpus). Tudengite tööd on kättesaadavad ERR-i kanalites, teletööd õppivad tudengid on kaastööd teinud ERR-ile, TV3-le ja Kanal 2-le.
BFM-i võib lugeda üheks Eesti suuremaks produktsioonifirmaks. Näiteks 2021. aastal linastus Best of BFM (BOB) käigus 94 audiovisuaalteost, millest 69 olid lühi- ja dokumentaalfilmid, lisaks telesaated, reklaamid, muusikavideod ja kunstiprojektid. Seda kõike vaatamata pandeemiaaja keerukusele. Võrdluseks: 2020. aastal linastus BOB-il 215 audiovisuaalteost.
Kuid loometööde arvust, mis on õppetöö tulemuslikkuse jaoks muidugi oluline, on tähtsam tööde kõrge kunstiline ja tehniline kvaliteet. Pole saladus, et enamikku tudengifilmidest nagu ka telesaadetest tehakse olematu eelarve, tohutu motivatsiooni, isiklike tutvuste ning läbi- ja ärarääkimisoskuste abil. Kõik need aspektid on muidugi igasuguses tööelus hakkamasaamiseks asendamatud, kuid kvaliteetse haridussüsteemi toimepidevuse jaoks neist ei piisa.
Haridussüsteemi väliseid tudengite loometööde rahastamise võimalusi napib ning süsteemi sisestest selliste kunstide puhul siiski ei piisa. Paraku pole haridus- ja teadusministeeriumi ning kultuuriministeeriumi vahel õnnestunud kujundada ühist arusaama, kas audiovisuaalkunsti puhul on tegemist üliõpilaste õppetööga, millega tegeleb HTM, või osaga avalikust kultuuriruumist, mis kuulub kultuuriministeeriumi vastutusalasse.
"Filmid, seriaalid ja telesaated kõnetavad väga paljusid inimesi erinevatest eluvaldkondadest ning loomemajandus toob kasu kogu riigi majandusele."
Jah, film ja televisioon, nende õpetamine on kallis, kuid audiovisuaalkunst on ka suure ühiskondliku mõjuga kunstliik. Filmid, seriaalid ja telesaated kõnetavad väga paljusid inimesi erinevatest eluvaldkondadest ning loomemajandus toob kasu kogu riigi majandusele.
Võib muidugi küsida, kas üliõpilased peavad siis tegema nii palju loometöid. Vastus on jah. Kus siis veel harjutada, katsetada, õnnestuda ja ka eksida, kui mitte koolis? Kus ja kuidas veel saada kogemusi ja enesekindlust, et konkureerida oma esimese loometöö rahastusele kõrvuti valdkonna tipptegijatega?
Mitmed filmitegijad on jaganud muret, et noortel režissööridel puuduvad vahendid, et rahastada oma esimest filmi. Pärast BFM-i lõpetamist läheb selleks sageli aastaid ning nii mõnedki andekad noored tegijad loobuvad ning lepivad assisteerivate positsioonidega või vahetavad sootuks valdkonda (vt ka German Golubi arvamusartiklit ja kuula Vikerhommiku intervjuud Peeter Urblaga).
Loometöö toetuste olukorda on vaja oluliselt muuta koostöös kultuuriministeeriumi, EFI, kulka ja teiste osapooltega, BFM-i võimalused on piiratud üliõpilaste loometöö toetamisega.
Audiovisuaalkunstid on meie noorte seas jätkuvalt populaarsed. Tallinna Ülikool BFM on Eestis ainus koht, kus on võimalik õppida filmi ja televisiooni, mistõttu sõltub meist professionaalse filmi ja tele jätkumine Eestis.
Talentide kasvatamiseks ja hoidmiseks on meil riigilt vaja rohkem kui head sõna festivalilevi edu korral ja lubadusi kaugeks tulevikuks. Edasi aitaks meid sarnaselt loomeõppejõudude kultuurkapitali stipendiumitele loomevaldkonna üliõpilastele ja vilistlastele stipendiumide pakkumine, mis võimaldaks noortel tegijatel avalikult kandideerida ja suuremalt oma unistusi täita.
Tudengifilmide tunnustused festivalidel
2022
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil (HÕFF) parim žanrifilm "(Ära) vaata" (rež. Raoul Kirsima).
Méliès D'Argent lühifilmide võistlusprogrammi võitja "Talent" (rež. Silver Õun).
Sydney Science Fiction Film Festivalil parim tudengifilm "Tõus" (rež. Alesja Suzdaltseva).
Premier Regards festivali avafilmideks "Hingele" (rež. Katariina Aule) ja "Happy Fucking New Year" (rež. Ville Seppänen).
Jätkuvat äramärkimist saab ka "Mu kallid laibad" (rež. German Golub).
2021
Go Short - International Short Film Festival Nijmegen parim tudengifilm "Kontrolli all" (rež.Ville Koskinen).
PÖFF Shorts rahvusliku võistlusprogrammi võitja "Kuningas" (rež. Teresa Juksaar).
London International Student Film Festivali publiku lemmik "Talent" (rež. Silver Õun).
CILECT-i filmikoolide ühenduse konkursi teine koht "Mu kallid laibad" (rež. German Golub).
2020
PÖFF Shorts rahvusliku võistlusprogrammi võitja "Välguga löödud" (Struck by Lightning) (rež. Romet Esko, Raul Esko).
Pärnu Filmifestivalil parim tudengifilm "Maailma tuli" (rež. Ville Niemi).
### Response:
Birgit Vilgats: kas noor filmitalent on ikkagi habe, mis peaks kasvama ise?
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
FTC teatas, et tehing oleks ebaseaduslik, kuna see annaks Microsoftile võimaluse kontrollida, kuidas tarbijad pääsevad ligi Activisioni mängudele. Tehnoloogiafirma võib nõuda kõrgemat hinda nendelt tarbijatelt, kes ei kasuta mängudele juurdepääsuks Microsofti toodetud riistvara, vahendas The Wall Street Journal.
"Microsoft on juba tõestanud, et suudab rivaalide sisu keelata. Täna püüame takistada, et Microsoft ei saavutaks kontrolli sõltumatu mängufirma üle," ütles FTC kõrge ametnik Holly Vedova.
Oma kaebuses teatas FTC, et Microsoft on juba varem turul konkurentsi vähendanud. Microsoft väidab, et tehing suurendab konkurentsi ja tõestab seda vajadusel ka kohtus.
Kaubanduskomisjonis toetas hagi esitamist kolm volinikku, vabariiklasest komisjoni liige Christine S. Wilson hääletas selle vastu. FTC esitas juhtumi halduskohtusse, kuna ei vajanud föderaalkohtu määrust tehingu lõpetamise peatamiseks. Microsoft ja Activision ei saa praegu tehingut lõpetada, kuna seda vaatavad veel üle Euroopa konkurentsiasutused.
"See on Microsofti jaoks suur tagasilöök. Firma on viimase kahe aastakümne jooksul näinud kõvasti vaeva, et nad ei jääks võimude radarile," ütles finantsfirma Stifel analüütik Brad Reback.
Microsoft toodab videomängukonsoole Xbox ja konkureerib turul Sony ja Nintendoga. Kõik kolm firmat annavad välja ka oma mänge. Sony on varem teravalt kritiseerinud Microsofti kavandatavat tehingut. Microsoft väidab samas järjepidevalt, et ei plaani keelata teistel firmadel ligipääsu Activisioni mängudele.
Activisioni mängufrantsiiside hulka kuuluvad Call of Duty, Warcraft ja Candy Crush.
|
USA võimud tahavad peatada Microsofti Activisioni-ostu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
FTC teatas, et tehing oleks ebaseaduslik, kuna see annaks Microsoftile võimaluse kontrollida, kuidas tarbijad pääsevad ligi Activisioni mängudele. Tehnoloogiafirma võib nõuda kõrgemat hinda nendelt tarbijatelt, kes ei kasuta mängudele juurdepääsuks Microsofti toodetud riistvara, vahendas The Wall Street Journal.
"Microsoft on juba tõestanud, et suudab rivaalide sisu keelata. Täna püüame takistada, et Microsoft ei saavutaks kontrolli sõltumatu mängufirma üle," ütles FTC kõrge ametnik Holly Vedova.
Oma kaebuses teatas FTC, et Microsoft on juba varem turul konkurentsi vähendanud. Microsoft väidab, et tehing suurendab konkurentsi ja tõestab seda vajadusel ka kohtus.
Kaubanduskomisjonis toetas hagi esitamist kolm volinikku, vabariiklasest komisjoni liige Christine S. Wilson hääletas selle vastu. FTC esitas juhtumi halduskohtusse, kuna ei vajanud föderaalkohtu määrust tehingu lõpetamise peatamiseks. Microsoft ja Activision ei saa praegu tehingut lõpetada, kuna seda vaatavad veel üle Euroopa konkurentsiasutused.
"See on Microsofti jaoks suur tagasilöök. Firma on viimase kahe aastakümne jooksul näinud kõvasti vaeva, et nad ei jääks võimude radarile," ütles finantsfirma Stifel analüütik Brad Reback.
Microsoft toodab videomängukonsoole Xbox ja konkureerib turul Sony ja Nintendoga. Kõik kolm firmat annavad välja ka oma mänge. Sony on varem teravalt kritiseerinud Microsofti kavandatavat tehingut. Microsoft väidab samas järjepidevalt, et ei plaani keelata teistel firmadel ligipääsu Activisioni mängudele.
Activisioni mängufrantsiiside hulka kuuluvad Call of Duty, Warcraft ja Candy Crush.
### Response:
USA võimud tahavad peatada Microsofti Activisioni-ostu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Täiskasvanute vanuseklassis võitis Eesti esimaadleja Epp Mäe Euroopa meistrivõistlustel hõbeda ning maailmameistrivõistlustel pronksi. U-23 vanuseklassis võitis EM-il pronksi Viktoria Vesso. Juunioride vanuseklassis ehk U-20 võitis Euroopa meistritiitli kreeka-rooma maadleja Richard Karelson ning oma auhinnakappi lisas Karelson pronksmedali maailmameistrivõistlustelt.
Õpilaste ehk U-15 vanuseklassis sai hõbedase autasu naismaadleja Lisette Böttker ning pronksmedali kreeka-rooma maadleja Robi Kristjuhan. Veteranide MM-ilt said eestlased kaks kuldmedalit, vabamaadluses võitis Jaanek Lips ning kreeka-rooma maadluses Argo Mitt.
Aasta parim klubi naistemaadluses on EMÜ SK, kreeka-rooma maadluses MK Aberg ja vabamaadluses SK Kuldkaru. Parimad klubid selgusid Eesti meistrivõistluste klubide arvestuse punktide kogusummana.
Eesti parimad maadlejad ja treenerid:
Täiskasvanud
Naistemaadlus: Epp Mäe (SK Wesenberg Wrestling), treenerid Ahto Raska, Maksim Molonov ja Levi Earl
Kreeka-rooma maadlus: Helary Mägisalu (Vändra Suure Karu Pojad), treener Mario Mägisalu
Vabamaadlus: Aimar Andruse (SK Nipi), treener Aleksei Hapov
U-23 vanuseklass
Naistemaadlus: Viktoria Vesso (SK EstWrest), treenerid Arvi Aavik ning Jaan Kirsipuu
Kreeka-rooma maadlus: Ranet Kaljola (MK Nelson), treener Tõnis Naarits
Vabamaadlus: Erik Reinbok (SK Kuldkaru), treener Aleksei Hapov
U-20 vanuseklass
Kreeka-rooma maadlus: Richard Karelson (MK Nelson), treenerid Igor Annus ning Ivar Kotkas
U-17 vanuseklass
Kreeka-rooma maadlus: Max Hristjuk (Tartu Kalev Englas), treener Kristjan Press
Vabamaadlus: Janar Lips (MK Tulevik), treener Ahto Raska
U-15 vanuseklass
Naistemaadlus: Lisette Böttker (SK EstWrest), treenerid Arvi Aavik ning Jaan Kirsipuu
Kreeka-rooma maadlus: Robi Kristjuhan (Korrus3), treener Martin Plaser
Vabamaadlus: Ilja Sobolev (SK Kuldkaru), treener Jevgeni Tarassov
Tunnustuse said lisaks veel aasta üllataja Kevin Uspenski, aktiivseim kohtunik Kauri Mitt ning aasta treener Janar Sõber.
|
Maadlusliit tunnustas parimaid maadlejaid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täiskasvanute vanuseklassis võitis Eesti esimaadleja Epp Mäe Euroopa meistrivõistlustel hõbeda ning maailmameistrivõistlustel pronksi. U-23 vanuseklassis võitis EM-il pronksi Viktoria Vesso. Juunioride vanuseklassis ehk U-20 võitis Euroopa meistritiitli kreeka-rooma maadleja Richard Karelson ning oma auhinnakappi lisas Karelson pronksmedali maailmameistrivõistlustelt.
Õpilaste ehk U-15 vanuseklassis sai hõbedase autasu naismaadleja Lisette Böttker ning pronksmedali kreeka-rooma maadleja Robi Kristjuhan. Veteranide MM-ilt said eestlased kaks kuldmedalit, vabamaadluses võitis Jaanek Lips ning kreeka-rooma maadluses Argo Mitt.
Aasta parim klubi naistemaadluses on EMÜ SK, kreeka-rooma maadluses MK Aberg ja vabamaadluses SK Kuldkaru. Parimad klubid selgusid Eesti meistrivõistluste klubide arvestuse punktide kogusummana.
Eesti parimad maadlejad ja treenerid:
Täiskasvanud
Naistemaadlus: Epp Mäe (SK Wesenberg Wrestling), treenerid Ahto Raska, Maksim Molonov ja Levi Earl
Kreeka-rooma maadlus: Helary Mägisalu (Vändra Suure Karu Pojad), treener Mario Mägisalu
Vabamaadlus: Aimar Andruse (SK Nipi), treener Aleksei Hapov
U-23 vanuseklass
Naistemaadlus: Viktoria Vesso (SK EstWrest), treenerid Arvi Aavik ning Jaan Kirsipuu
Kreeka-rooma maadlus: Ranet Kaljola (MK Nelson), treener Tõnis Naarits
Vabamaadlus: Erik Reinbok (SK Kuldkaru), treener Aleksei Hapov
U-20 vanuseklass
Kreeka-rooma maadlus: Richard Karelson (MK Nelson), treenerid Igor Annus ning Ivar Kotkas
U-17 vanuseklass
Kreeka-rooma maadlus: Max Hristjuk (Tartu Kalev Englas), treener Kristjan Press
Vabamaadlus: Janar Lips (MK Tulevik), treener Ahto Raska
U-15 vanuseklass
Naistemaadlus: Lisette Böttker (SK EstWrest), treenerid Arvi Aavik ning Jaan Kirsipuu
Kreeka-rooma maadlus: Robi Kristjuhan (Korrus3), treener Martin Plaser
Vabamaadlus: Ilja Sobolev (SK Kuldkaru), treener Jevgeni Tarassov
Tunnustuse said lisaks veel aasta üllataja Kevin Uspenski, aktiivseim kohtunik Kauri Mitt ning aasta treener Janar Sõber.
### Response:
Maadlusliit tunnustas parimaid maadlejaid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Aigro tegi lõppvõistluse esimeses hüppevoorus 127-meetrise õhulennu ja teenis selle eest 103,6 punkti, saades lõpuks 31. koha. Viimasena pääses teise vooru ja seega ka MK-punktidele bulgaarlane Vladimir Zografski, kes hüppas 127,5 meetrit ja sai kohtunikelt 104,2 punkti ehk vaid 0,6 punkti rohkem kui Aigro.
Etapivõidu teenis sloveen Anže Lanišek, kes hüppas esimeses voorus 133,5 ja teises 141 meetrit ning lõpetas 272,8 punktiga. Lanišekile on see karjääri kolmas ja hooaja teine MK-etapivõit, seejuures esimene, mille ta on teeninud mujal kui Rukal.
Teise koha sai poolakas Dawid Kubacki, kes avavoorus piirdus 135-meetrise hüppega ja oli viies, aga teises voorus hüppas 144 meetrit ja sai kokkuvõttes 271,5 punkti. Kolmanda koha sai Karl Geiger 269,2 punktiga (hüpped 135 ja 141,5 meetrit).
Kvalifikatsioon:
Aigro hüppas kvalifikatsioonis 128,5 meetrit ja teenis selle eest 111 punkti, mis andis talle 41. koha.
Kevin Maltsev piirdus 116,5-meetrise õhulennuga, mis andis 85,7 punkti ja 55. koha ehk tema kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud.
Kvalifikatsiooni parim oli MK-sarja üldliider, poolakas Dawid Kubacki, kes hüppas 145 meetrit ja teenis 158,7 punkti. Teine oli 140,5-meetrise hüppe teinud norralane Halvor Egner Granerud, kes sai 153,9 punkti ja kolmas sloveen Anže Lanišek, kes hüppas 137,5 meetrit ja teenis 145,4 punkti.
Lõppvõistlus algab Eesti aja järgi juba kell 12.45.
|
Aigro jäi MK-etapil esimesena punktikohalt välja
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aigro tegi lõppvõistluse esimeses hüppevoorus 127-meetrise õhulennu ja teenis selle eest 103,6 punkti, saades lõpuks 31. koha. Viimasena pääses teise vooru ja seega ka MK-punktidele bulgaarlane Vladimir Zografski, kes hüppas 127,5 meetrit ja sai kohtunikelt 104,2 punkti ehk vaid 0,6 punkti rohkem kui Aigro.
Etapivõidu teenis sloveen Anže Lanišek, kes hüppas esimeses voorus 133,5 ja teises 141 meetrit ning lõpetas 272,8 punktiga. Lanišekile on see karjääri kolmas ja hooaja teine MK-etapivõit, seejuures esimene, mille ta on teeninud mujal kui Rukal.
Teise koha sai poolakas Dawid Kubacki, kes avavoorus piirdus 135-meetrise hüppega ja oli viies, aga teises voorus hüppas 144 meetrit ja sai kokkuvõttes 271,5 punkti. Kolmanda koha sai Karl Geiger 269,2 punktiga (hüpped 135 ja 141,5 meetrit).
Kvalifikatsioon:
Aigro hüppas kvalifikatsioonis 128,5 meetrit ja teenis selle eest 111 punkti, mis andis talle 41. koha.
Kevin Maltsev piirdus 116,5-meetrise õhulennuga, mis andis 85,7 punkti ja 55. koha ehk tema kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud.
Kvalifikatsiooni parim oli MK-sarja üldliider, poolakas Dawid Kubacki, kes hüppas 145 meetrit ja teenis 158,7 punkti. Teine oli 140,5-meetrise hüppe teinud norralane Halvor Egner Granerud, kes sai 153,9 punkti ja kolmas sloveen Anže Lanišek, kes hüppas 137,5 meetrit ja teenis 145,4 punkti.
Lõppvõistlus algab Eesti aja järgi juba kell 12.45.
### Response:
Aigro jäi MK-etapil esimesena punktikohalt välja
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Võitjate ridades pikendas klubi rekordit Mitchell Marner, kes on nüüd 21 järjestikus mängus punkte teeninud. Sel korral viskas Marner Toronto neljanda värava.
William Nylander sai kirja värava ja resultatiivse söödu, lisaks skoorisid Toronto eest Pierre Engvall, David Kampf ja Auston Matthews. Seejuures viskasid Engvall, Kampf ja Nylander enda väravad 66 sekundi sees.
Ilja Samsonov tõrjus Toronto väravasuul 29 pealeviset ja sai kirja hooaja esimese nullimängu. Kingsi väravavaht Jonathan Quick tegi 36 tõrjet.
Tulemused:
Tampa Bay – Nashville 5:2
Toronto – Los Angeles 5:0
Florida – Detroit 5:1
St. Louis – Winnipeg 2:5
Dallas – Ottawa 4:3
|
NHL: Marner pikendas rekordit ja teenis 21. mängu järjest punkte
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate ridades pikendas klubi rekordit Mitchell Marner, kes on nüüd 21 järjestikus mängus punkte teeninud. Sel korral viskas Marner Toronto neljanda värava.
William Nylander sai kirja värava ja resultatiivse söödu, lisaks skoorisid Toronto eest Pierre Engvall, David Kampf ja Auston Matthews. Seejuures viskasid Engvall, Kampf ja Nylander enda väravad 66 sekundi sees.
Ilja Samsonov tõrjus Toronto väravasuul 29 pealeviset ja sai kirja hooaja esimese nullimängu. Kingsi väravavaht Jonathan Quick tegi 36 tõrjet.
Tulemused:
Tampa Bay – Nashville 5:2
Toronto – Los Angeles 5:0
Florida – Detroit 5:1
St. Louis – Winnipeg 2:5
Dallas – Ottawa 4:3
### Response:
NHL: Marner pikendas rekordit ja teenis 21. mängu järjest punkte
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Reedel allkirjasid AS Ekspress Grupp ja kirjastaja UAB "Lietuvos rytas" lepingu uudisteportaali lrytas.lt väljaandva tütarettevõtte UAB "Lrytas" 100 protsendi aktsiate omandamiseks.
2006. aastal asutatud lrytas.lt on Leedus üks suuremaid kohalikke uudisteportaale, mida külastab iga päev 420 000 unikaalset külastajat, sellel on üle 50 töötaja ja portaal teenib umbes kolm miljonit eurot reklaamitulu aastas.
Tehing hõlmab ainult veebiplatvormi lrytas.lt ja ei hõlma Lietuvos rytase paberväljaannet. Lrytas.lt töötab trükiajalehest eraldi toimetusega.
Ekspress Grupi tegevjuht Mari-Liis Rüütsalu ütles, et tehingu peamine eesmärk on digitaalse meediaäri kasvatamine. Pärast tehingut jätkab UAB Lrytas tegevust eraldiseisva meediaettevõttena, lisas Rüütsalu.
AS Ekspress Grupi kontserni põhitegevus on veebimeedia sisu tootmine, ajalehtede, ajakirjade ja raamatute kirjastamine. Gruppi kuulub muu hulgas Eestis uudisteportaali Delfi, Eesti Päevalehte, Maalehte, Eesti Ekspressi ja erinevaid ajakirju kirjastav AS Delfi Meedia.
|
Ekspress Grupp ostis Leedu uudisteportaali lrytas.lt
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel allkirjasid AS Ekspress Grupp ja kirjastaja UAB "Lietuvos rytas" lepingu uudisteportaali lrytas.lt väljaandva tütarettevõtte UAB "Lrytas" 100 protsendi aktsiate omandamiseks.
2006. aastal asutatud lrytas.lt on Leedus üks suuremaid kohalikke uudisteportaale, mida külastab iga päev 420 000 unikaalset külastajat, sellel on üle 50 töötaja ja portaal teenib umbes kolm miljonit eurot reklaamitulu aastas.
Tehing hõlmab ainult veebiplatvormi lrytas.lt ja ei hõlma Lietuvos rytase paberväljaannet. Lrytas.lt töötab trükiajalehest eraldi toimetusega.
Ekspress Grupi tegevjuht Mari-Liis Rüütsalu ütles, et tehingu peamine eesmärk on digitaalse meediaäri kasvatamine. Pärast tehingut jätkab UAB Lrytas tegevust eraldiseisva meediaettevõttena, lisas Rüütsalu.
AS Ekspress Grupi kontserni põhitegevus on veebimeedia sisu tootmine, ajalehtede, ajakirjade ja raamatute kirjastamine. Gruppi kuulub muu hulgas Eestis uudisteportaali Delfi, Eesti Päevalehte, Maalehte, Eesti Ekspressi ja erinevaid ajakirju kirjastav AS Delfi Meedia.
### Response:
Ekspress Grupp ostis Leedu uudisteportaali lrytas.lt
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Konkursil osales 20 ettevõtet ning parimaks osutus kahe osaleja kombinatsioon – ettevõtted Fortior Capital Ukrainast ja Teslar Trans Eestist, teatas Operail reedel.
Operaili tütarettevõte, vagunite rendiga tegeleva Operail Leasing AS vara enampakkumisel osalemise võimalust tutvustati üle 40 ettevõttele. "Konkursiga olid kursis ja sellel said osaleda 1520 mm raudtee arvestatavad tegijad, kellel võiks olla ostuhuvi ja -võimekus," sõnas Operaili juhatuse liige, Operail Leasingu tegevjuht Merle Kurvits pressiteate vahendusel. Oma pakkumise tegi protsessi eri etappides 20 huvilist, nende seas ka mitu Eesti ettevõtet.
"Pärast pakkumiste analüüsimist otsustasime, et mõistlikum on müüa vagunid kahes jaos: Ukrainas asuvad vagunid ja ülejäänud vagunid eraldi," ütles Kurvits. Ukrainas asuvad vagunid erinevad teistest vagunitest, sest neid ei saa riigist välja tuua. "Enamik vaguneid on sõjast puutumata, teevad oma tööd ning teenivad Ukraina territooriumil renditulu, kuid raudteeühendused naaberriikidega on kasinad," selgitas Kurvits.
Müügile eelnesid põhjalikud läbirääkimised parimate pakkujatega. "Tegemist on kalli ja tehniliselt spetsiifilise varaga, mis müüdi koos kehtivate rendilepingutega – detaile, mis on vaja läbi töötada, on palju," põhjendas Kurvits protsessi pikkust. "Ukrainas valitsevat sõjaolukorda arvesse võttes on tegemist Operaili jaoks heade müügitehingutega."
Lisaks Ukrainas asuvatele vagunitele on lõpusirgel ka vagunirendiäri ülejäänud umbes 2000 vaguni müügiprotsess, mis on jõudnud ostu-müügilepingute läbirääkimiste faasi parimate pakkujatega. Enamik vaguneid on kaetud rendilepingutega. Kõik rentnikud eranditult on Euroopa ettevõtted. Vagunid asuvad peamiselt Eestis, Kasahstanis ja Mongoolias. Venemaale vaguneid renditud ei ole.
Operail rõhutas, et vagunite müük ei ole seotud Venemaa agressiooniga Ukrainas. Eesti riik otsustas Operaili mittestrateegilistest ärisuundadest väljumise kasuks 2016. aastal, kui see mõte kirjutati koalitsioonilepingusse. Praktikas jõudis omanik vastava otsuse alla kirjutada 2021. aasta kevadel. Vagunite rent on viimased kuus aastat olnud Operaili tulusaim ärisuund, sealt on tulnud 99 protsenti kasumist.
Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu ütles juba teisipäeval ERR-ile, et ettevõtte loodab aasta lõpuks müüa kõik Ukrainas, aga ka Kasahstanis, Mongoolias ja Usbekistanis asuvad vagunid ning Soomes tegutseva tütarettevõtte.
Operail on Eesti riigile kuuluv raudtee-ettevõte, mille põhilised ärisuunad on kaubavedu, veeremi remont ja ehitus ning veeremi rent. Ettevõte annab tööd umbes 400 inimesele.
|
Operail müüs Ukrainas 522 vagunit
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konkursil osales 20 ettevõtet ning parimaks osutus kahe osaleja kombinatsioon – ettevõtted Fortior Capital Ukrainast ja Teslar Trans Eestist, teatas Operail reedel.
Operaili tütarettevõte, vagunite rendiga tegeleva Operail Leasing AS vara enampakkumisel osalemise võimalust tutvustati üle 40 ettevõttele. "Konkursiga olid kursis ja sellel said osaleda 1520 mm raudtee arvestatavad tegijad, kellel võiks olla ostuhuvi ja -võimekus," sõnas Operaili juhatuse liige, Operail Leasingu tegevjuht Merle Kurvits pressiteate vahendusel. Oma pakkumise tegi protsessi eri etappides 20 huvilist, nende seas ka mitu Eesti ettevõtet.
"Pärast pakkumiste analüüsimist otsustasime, et mõistlikum on müüa vagunid kahes jaos: Ukrainas asuvad vagunid ja ülejäänud vagunid eraldi," ütles Kurvits. Ukrainas asuvad vagunid erinevad teistest vagunitest, sest neid ei saa riigist välja tuua. "Enamik vaguneid on sõjast puutumata, teevad oma tööd ning teenivad Ukraina territooriumil renditulu, kuid raudteeühendused naaberriikidega on kasinad," selgitas Kurvits.
Müügile eelnesid põhjalikud läbirääkimised parimate pakkujatega. "Tegemist on kalli ja tehniliselt spetsiifilise varaga, mis müüdi koos kehtivate rendilepingutega – detaile, mis on vaja läbi töötada, on palju," põhjendas Kurvits protsessi pikkust. "Ukrainas valitsevat sõjaolukorda arvesse võttes on tegemist Operaili jaoks heade müügitehingutega."
Lisaks Ukrainas asuvatele vagunitele on lõpusirgel ka vagunirendiäri ülejäänud umbes 2000 vaguni müügiprotsess, mis on jõudnud ostu-müügilepingute läbirääkimiste faasi parimate pakkujatega. Enamik vaguneid on kaetud rendilepingutega. Kõik rentnikud eranditult on Euroopa ettevõtted. Vagunid asuvad peamiselt Eestis, Kasahstanis ja Mongoolias. Venemaale vaguneid renditud ei ole.
Operail rõhutas, et vagunite müük ei ole seotud Venemaa agressiooniga Ukrainas. Eesti riik otsustas Operaili mittestrateegilistest ärisuundadest väljumise kasuks 2016. aastal, kui see mõte kirjutati koalitsioonilepingusse. Praktikas jõudis omanik vastava otsuse alla kirjutada 2021. aasta kevadel. Vagunite rent on viimased kuus aastat olnud Operaili tulusaim ärisuund, sealt on tulnud 99 protsenti kasumist.
Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu ütles juba teisipäeval ERR-ile, et ettevõtte loodab aasta lõpuks müüa kõik Ukrainas, aga ka Kasahstanis, Mongoolias ja Usbekistanis asuvad vagunid ning Soomes tegutseva tütarettevõtte.
Operail on Eesti riigile kuuluv raudtee-ettevõte, mille põhilised ärisuunad on kaubavedu, veeremi remont ja ehitus ning veeremi rent. Ettevõte annab tööd umbes 400 inimesele.
### Response:
Operail müüs Ukrainas 522 vagunit
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Maailma 77. reket, kes võitis oktoobris Busani Challengeri turniiri ja jõudis tänavu ka Indias ATP 250 kategooria turniiril poolfinaali, ei täpsustanud, millist ainet tema organismist leiti.
"Mul on väga kurvad uudised. Olen tänavu oktoobris ja novembris andnud positiivsed dopinguproovid," kirjutas Majchrzak sotsiaalmeedias. "Alustuseks tahan öelda, et ma ei ole mitte kunagi teadlikult ühtegi keelatud ainet tarvitanud. Ma ei tea veel, mis on juhtunud ja see on suur šokk."
"Olen alustanud enda elu kõige keerulisemat võitlust, et tõestada enda puhtust ja naasta armastatud spordiala juurde," lisas ta.
Uudisteagentuur Reuters küsis kommentaari ka tennises puhtuse eest võitleva ühenduse International Tennis Integrity Agency (ITIA) poole, aga pole veel vastust saanud.
|
Poola tennisist andis positiivse dopinguproovi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma 77. reket, kes võitis oktoobris Busani Challengeri turniiri ja jõudis tänavu ka Indias ATP 250 kategooria turniiril poolfinaali, ei täpsustanud, millist ainet tema organismist leiti.
"Mul on väga kurvad uudised. Olen tänavu oktoobris ja novembris andnud positiivsed dopinguproovid," kirjutas Majchrzak sotsiaalmeedias. "Alustuseks tahan öelda, et ma ei ole mitte kunagi teadlikult ühtegi keelatud ainet tarvitanud. Ma ei tea veel, mis on juhtunud ja see on suur šokk."
"Olen alustanud enda elu kõige keerulisemat võitlust, et tõestada enda puhtust ja naasta armastatud spordiala juurde," lisas ta.
Uudisteagentuur Reuters küsis kommentaari ka tennises puhtuse eest võitleva ühenduse International Tennis Integrity Agency (ITIA) poole, aga pole veel vastust saanud.
### Response:
Poola tennisist andis positiivse dopinguproovi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Alexela ja Infortar soovivad tuua Paldiski vastvalminud terminali LNG-laeva ja esitasid selleks Eleringile liitumistaotluse, kuid ettevõtete ja Eleringi vahel on eriarvamus selles osas, kas gaasi laevalt torudesse suunava "käpa" pidanuks toruühendusele lisama Elering või tulnuks seade hankida ettevõttel, kes tahab LNG-tankerit kail vastu võtta.
Ehkki Elering ootab senini, et Alexela ja Infortar esitaksid ujuvterminali ametlikud parameetreid ja kinnituse, et neil on õiguslik alus terminali opereerimiseks, ei kavatse ettevõtted praegu seda teha.
"Selleks et üldse midagi edasi saata, on vaja aru saada, kust tekib see tükike, mis on hetkel terviklikust projektist puudu ehk see kuulus "käpp"," ütles Alexela suuromanik Heiti Hääl ERR-ile. "Kuni sellele pole vastust, ei ole mõtet sellega vaeva näha."
Ta tõdes, et pressida pole mõtet - ilma "käpata" laeva ühendada ei saa. Kulutatud on hulk raha, kuid asi seisab.
"Tegelikult on seal täna tegemist kasutu rajatisega," ütles ta Paldiskisse ehitatud liitumispunkti kohta.
Mis edasi saab, ei osanud Hääl öelda. Ta nentis, et see supp on praegu söömiseks liiga kuum ja sellel tuleb lasta jahtuda. Ettevõtja ei salanud, et on riigi käitumises väga pettunud.
Alexela ja Infortar ehitasid tänavu Paldiskisse veeldatud maagaasi (LNG) vastuvõtuks sobiva kai, mille toruühenduse poole rajas Elering. Esialgu Eestisse oodatud soomlaste LNG-laev Exemplar suundus siiski põhjanaabrite juurde, kuid Alexela ja Infortar leidsid rentimiseks teise ujuvterminali, millest plaanisid juba detsembris hakata gaasi torudesse laskma.
Ettevõtted esitasid Eleringile 11. novembril liitumistaotluse ja laeva tehnilised parameetrid, kuid takistavaks asjaoluks sai see, et Elering ei olnud enda rajatud toruühendusele lisanud gaasi laevalt torudesse suunavat "käppa", sest ei pidanud seda enda ülesandeks.
Seepeale teatasid Alexela ja Infortar, et vajavad laeva kai äärde toomiseks kindlat kuupäeva, mil tekib ujuvterminali ühendamise suutlikkus. Elering omakorda ootab senini Alexelalt ja Infortarilt ujuvterminali ametlikke parameetreid ja kinnitust, et neil on õiguslik alus terminali opereerimiseks.
|
Alexela ei plaani enne "käpa" saatuse selgumist Eleringile lisainfot saata
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alexela ja Infortar soovivad tuua Paldiski vastvalminud terminali LNG-laeva ja esitasid selleks Eleringile liitumistaotluse, kuid ettevõtete ja Eleringi vahel on eriarvamus selles osas, kas gaasi laevalt torudesse suunava "käpa" pidanuks toruühendusele lisama Elering või tulnuks seade hankida ettevõttel, kes tahab LNG-tankerit kail vastu võtta.
Ehkki Elering ootab senini, et Alexela ja Infortar esitaksid ujuvterminali ametlikud parameetreid ja kinnituse, et neil on õiguslik alus terminali opereerimiseks, ei kavatse ettevõtted praegu seda teha.
"Selleks et üldse midagi edasi saata, on vaja aru saada, kust tekib see tükike, mis on hetkel terviklikust projektist puudu ehk see kuulus "käpp"," ütles Alexela suuromanik Heiti Hääl ERR-ile. "Kuni sellele pole vastust, ei ole mõtet sellega vaeva näha."
Ta tõdes, et pressida pole mõtet - ilma "käpata" laeva ühendada ei saa. Kulutatud on hulk raha, kuid asi seisab.
"Tegelikult on seal täna tegemist kasutu rajatisega," ütles ta Paldiskisse ehitatud liitumispunkti kohta.
Mis edasi saab, ei osanud Hääl öelda. Ta nentis, et see supp on praegu söömiseks liiga kuum ja sellel tuleb lasta jahtuda. Ettevõtja ei salanud, et on riigi käitumises väga pettunud.
Alexela ja Infortar ehitasid tänavu Paldiskisse veeldatud maagaasi (LNG) vastuvõtuks sobiva kai, mille toruühenduse poole rajas Elering. Esialgu Eestisse oodatud soomlaste LNG-laev Exemplar suundus siiski põhjanaabrite juurde, kuid Alexela ja Infortar leidsid rentimiseks teise ujuvterminali, millest plaanisid juba detsembris hakata gaasi torudesse laskma.
Ettevõtted esitasid Eleringile 11. novembril liitumistaotluse ja laeva tehnilised parameetrid, kuid takistavaks asjaoluks sai see, et Elering ei olnud enda rajatud toruühendusele lisanud gaasi laevalt torudesse suunavat "käppa", sest ei pidanud seda enda ülesandeks.
Seepeale teatasid Alexela ja Infortar, et vajavad laeva kai äärde toomiseks kindlat kuupäeva, mil tekib ujuvterminali ühendamise suutlikkus. Elering omakorda ootab senini Alexelalt ja Infortarilt ujuvterminali ametlikke parameetreid ja kinnitust, et neil on õiguslik alus terminali opereerimiseks.
### Response:
Alexela ei plaani enne "käpa" saatuse selgumist Eleringile lisainfot saata
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Uues tabelis paikneb Eesti koondis 91. positsioonil. Maailma edetabeli esikohal on endiselt USA. Teisele positsioonile tõusis Saksamaa ja kolmandale kohale langes Rootsi. Neile järgnevad Inglismaa ja Prantsusmaa, kuuendaks tõusis Kanada, lükates Hispaania seitsmendaks. Esikümne lõpetavad Holland, Brasiilia ja Põhja-Korea. Meie lähiriikidest on Soome naiskond 31. kohal, Leedu on 100. ja Läti 119. tabelireal.
Eesti naiste koondis alistas tänavu MM-valikmängudes kahel korral Kasahstani. Lisaks nopiti kaheksa-aastase pausi järel Balti turniiri esikoht. Eesti lõpetas hooaja maavõistlusmängudega Montenegroga, kus avamängus lepiti 1:1 viiki, aasta viimases mängus aga saadi 2:1 võit.
|
Eesti naiste jalgpallikoondis tõusis FIFA edetabelis viis kohta
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uues tabelis paikneb Eesti koondis 91. positsioonil. Maailma edetabeli esikohal on endiselt USA. Teisele positsioonile tõusis Saksamaa ja kolmandale kohale langes Rootsi. Neile järgnevad Inglismaa ja Prantsusmaa, kuuendaks tõusis Kanada, lükates Hispaania seitsmendaks. Esikümne lõpetavad Holland, Brasiilia ja Põhja-Korea. Meie lähiriikidest on Soome naiskond 31. kohal, Leedu on 100. ja Läti 119. tabelireal.
Eesti naiste koondis alistas tänavu MM-valikmängudes kahel korral Kasahstani. Lisaks nopiti kaheksa-aastase pausi järel Balti turniiri esikoht. Eesti lõpetas hooaja maavõistlusmängudega Montenegroga, kus avamängus lepiti 1:1 viiki, aasta viimases mängus aga saadi 2:1 võit.
### Response:
Eesti naiste jalgpallikoondis tõusis FIFA edetabelis viis kohta
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti on andnud Euroopa Komisjonile siduva lubaduse TEN-T võrku kuuluvad teed 2030. aastaks välja ehitada, kuid kui vaadata riigi eelarvestrateegiat ja teehoiukava, siis raha selle jaoks järgmistel aastatel piisavalt pole ning keeruline on näha, kuidas sellise tempoga lubatu teoks tehakse.
Raha vähesuse või puudumise tõttu on hakatud vaatama, kui palju tasub pealinnast lõunapiirini ulatuvatest Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa ja Tallinna-Pärnu-Ikla maanteest lubatud kvaliteediga lubatud ajaks valmis ehitada. Näiteks Pärnu ja Ikla vahel on autoliiklus märkimisväärselt hõredam kui Tallinna ja Pärnu ning Tallinna ja Tartu vahel.
Riigikogu majanduskomisjoni esimees ja endine majandusminister Kristen Michal (Reformierakond) ütles, et 2+2 põhimaanteed võiks ikkagi välja ehitada ja võimalikult tempokalt. Ta tõi näiteks, et tema ministriks oleku ajal otsustati Kose-Võõbu lõik välja ehitada ning võeti selleks pool raha riigieelarvest ning pool väiksemate teede jaoks mõeldud rahast, sest 2+2 põhimaanteed seati prioriteediks.
"Minu ettepanek on praegu, et 2+2 tuleks välja ehitada Pärnu ja Tartuni ja sealt edasi 2+1. See on ka turvalisuse ja stressi küsimus," lausus ta.
Michali sõnul on praegu veel realistlik plaanida, et TEN-T teed suudetakse 2030. aastaks valmis ehitada, edasi, näiteks aastani 2035, peaks praeguste prognooside järgi lükkama Narvani viiva põhimaantee valmimist.
Raha leidmine on tema sõnul järgmise koalitsiooni küsimus. "Elu on teinud vahepeal korrektuure, kaitsekulutusi on arusaadavalt tõstetud. Eks palju sõltub sellest, kui palju läheb Rail Balticu ehitusse, palju on ehitusturg sellega hõivatud, palju jätkub maavarasid sellel ajal. Koalitsioonis tuleb see ära otsustada," rääkis ta.
Koalitsiooni kuuluva Isamaa riigikogu saadik Heiki Hepner leidis samuti, et põhimaanteede jaoks peab raha leidma, kuigi järgmise aasta eelarve räägib pigem vastupidist lugu koalitsiooni soovidest.
"Esiteks on vaja täita lubadus, et TEN-T teed ehitame välja. Teiseks on küsimus üldiselt teede rahastamises, järgmise aasta eelarves on see kõige suurem küsimärk. Iga aastaga rahastus väheneb, see on täiesti jätkusuutmatu lahendus. Nii ei saa. See ei ole hea," lausus ta.
Küsimusele, kust raha võetakse, kui järgmise nelja aasta RES-is on näidatud tee-ehituse raha järkjärguline vähenemine, vastas Hepner, et riigil tuleb võtta laenu.
"Me peaks võtma laenu, et ehituse tempo püsiks. Laenu oponendid on küll väitnud, et intressid on praegu kõrged, aga vaadake, mida teeb tarbijahinna indeks, see vahe on ju 20 protsenti. See ei kesta muidugi igavesti nii," lausus ta.
Hepneri sõnul peab tähtajaks kindlasti valmis ehitama tihedama liiklusega lõigud; seal, kus liiklus hõredam, näiteks Pärnu ja Ikla vahel, peab ehituse üle veel mõtlema.
Eesti 200 liikuvuse töörühma juhi Pirko Konsa ütles, et turvalised maanteed on hügieeniküsimus ja põhimaanteede valmisehitamiseks on põhjendatud ka laenu võtmine.
"Leiame, et teed tuleks aastaks 2030 igal juhul ehitada vähemalt 2+1 tasemel ning kus liiklustihedus on piisav, ka 2+2 tasemele. TEN-T võrgustikust võiks välja jätta Tartu-Luhamaa lõigu, kuna ühendused Venemaaga lähiajal ei oma perspektiivi," lausus ta.
Laenu võtmine on siiski lühiajaline lahendus ning tegelikult peaks teede rahastamist korralikult reformima, ütles Konsa.
"Tulevikus tuleks aktsiise vähendada ning rakendada teede kasutamise tasusid ja niinimetatud ummikumaksu linnades põhimõttel, et kasutaja maksab. Me ei poolda automaksu kehtestamist enne, kui on reformitud ühistransporti, sest milleks karistada inimest, kui auto on täna tihti ainus võimalik viis kodukohas liikumiseks," lausus ta.
Opositsioon samal meelel
Teede väljaehitamise vajadust rõhutavad ka riigikogu opositsioonierakonnad, kes rääkisid sellest neljapäeval Vikerraadio saates "Reporteritund".
"Jah, tuleks kindlasti ehitada välja. Teedevõrk on oluline, see säästab ka inimelusid," ütles Keskerakonna esimees Jüri Ratas.
Võimalike katteallikatena teede ehituse rahastamiseks näeb Ratas nii laenu, riigi rahastust kui ka era- ja avaliku sektori koostööprojekte ehk PPP-sid. "Jah, päeva lõpus nad lähevad kallimaks, aga sa saad selle asja valmis ja sa ei oota järgmised 30 aastat," ütles Ratas.
Ka endise majandusministri Taavi Aasa sõnul tuleks teede-ehituse rahastamiseks võtta laenu. "Olen seisukohal, et investeeringuteks, mis meie elu kohe paremaks teevad, on laenu kasutamine igati õigustatud," sõnas Aas.
EKRE esimehe Martin Helme sõnul on teede valmis ehitamine oluline just regionaalpoliitika vaatest.
"Me nägime, kuidas Reformierakond tõmbas lihtsalt vee peale igasugustele nendele päris asjadele, mis regionaalpoliitikat aitavad ajada. Neljarajalised teed on õige asi ja me panime omal ajal valitsuses selle asja tööle, asjad hakkasid liikuma, siis valitsus vahetus ja tõmmati pidurit uuesti," ütles Helme.
"Igal juhul tuleb välja ehitada. Kas 2030. aastaks kõik välja ehitatakse, ma ei oska öelda. See sõltub ka sellest, mis on valimistulemus. Aga rahastuse osas on nii, et kui meil on 20- kuni 25-protsendine inflatsioon, siis kahe- või kolmeprotsendiline laenuintress ei ole suurem kui see inflatsioon," rääkis Helme.
Lisaks kordas Helme juba Ratase nimetatud laenu kui ka PPP-d, aga tõstis üles ka teemaksude võimalust. "Näiteks Saaremaa sillal oleks tasuline ülesõit. See ei ole üldse võimatu, see on kõik võimalik," ütles Helme.
Sikkut: juurde oleks vaja miljard eurot
Sotsiaaldemokraadist majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ütles, et kindlasti peab senised teehoiu rahastamise põhimõtted lähiaastatel kriitilise pilguga üle vaatama ning leidma lisaraha teedevõrgu säilitamiseks ja arendamiseks.
"On teada, et järgmise nelja aasta jooksul oleks teedele juurde vaja umbes miljard eurot. Seda saab katta nii maksumuudatuste kui ka laenurahaga. Vastava otsuse fookuse seadmiseks saab teha kevadel mandaadi saav valitsus," lausus ta.
Sikkuti sõnul ei piirdu teehoiu rahavajadus ainult investeeringutega Pärnu- ja Tartu-suunalistele ühendustele.
"Regionaalpoliitiliselt on ülioluline kvaliteetne teedevõrk maapiirkondade ühendamiseks suuremate keskustega," ütles ta.
Sikkuti sõnul tuleb aga mõelda ka põhimõtteliste muudatuste peale, et soodustada säästlikku liikuvust. "Et vähendada autostumist, tuleb kaupu ja inimesi tuua maanteedelt raudteele, parandada ühistranspordi efektiivsust ja nii edasi," ütles ta.
Kõigi vastuste järel jääb endiselt küsimus: kui poliitiline tahe on kõigil erakondadel olemas põhimaanteede ehitust piisaval määral rahastada, siis miks seda pole tehtud.
Eesti on võtnud kohustuseks ehitada 2030. aastaks välja Tallinnast Tartusse ja Pärnusse suunduvad Euroopa TEN-T teedevõrgu maanteed. Selleks on olemas aastateks 2025–2030 ehituskava, kuid rahastust ei ole.
Valitsus kinnitas eelmisel nädalal riigiteede teehoiukava järgnevaks neljaks aastaks, mille järgi on teede rahastus sel perioodil vajaminevast poole võrra väiksem. See seab ohtu Tallinnast Pärnusse ja Tartusse suunduvate TEN-T põhivõrku kuuluvate maanteede väljaehitamise 2030. aasta lõpuks.
|
Erakonnad näevad vajadust ehitada välja põhimaanteed
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti on andnud Euroopa Komisjonile siduva lubaduse TEN-T võrku kuuluvad teed 2030. aastaks välja ehitada, kuid kui vaadata riigi eelarvestrateegiat ja teehoiukava, siis raha selle jaoks järgmistel aastatel piisavalt pole ning keeruline on näha, kuidas sellise tempoga lubatu teoks tehakse.
Raha vähesuse või puudumise tõttu on hakatud vaatama, kui palju tasub pealinnast lõunapiirini ulatuvatest Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa ja Tallinna-Pärnu-Ikla maanteest lubatud kvaliteediga lubatud ajaks valmis ehitada. Näiteks Pärnu ja Ikla vahel on autoliiklus märkimisväärselt hõredam kui Tallinna ja Pärnu ning Tallinna ja Tartu vahel.
Riigikogu majanduskomisjoni esimees ja endine majandusminister Kristen Michal (Reformierakond) ütles, et 2+2 põhimaanteed võiks ikkagi välja ehitada ja võimalikult tempokalt. Ta tõi näiteks, et tema ministriks oleku ajal otsustati Kose-Võõbu lõik välja ehitada ning võeti selleks pool raha riigieelarvest ning pool väiksemate teede jaoks mõeldud rahast, sest 2+2 põhimaanteed seati prioriteediks.
"Minu ettepanek on praegu, et 2+2 tuleks välja ehitada Pärnu ja Tartuni ja sealt edasi 2+1. See on ka turvalisuse ja stressi küsimus," lausus ta.
Michali sõnul on praegu veel realistlik plaanida, et TEN-T teed suudetakse 2030. aastaks valmis ehitada, edasi, näiteks aastani 2035, peaks praeguste prognooside järgi lükkama Narvani viiva põhimaantee valmimist.
Raha leidmine on tema sõnul järgmise koalitsiooni küsimus. "Elu on teinud vahepeal korrektuure, kaitsekulutusi on arusaadavalt tõstetud. Eks palju sõltub sellest, kui palju läheb Rail Balticu ehitusse, palju on ehitusturg sellega hõivatud, palju jätkub maavarasid sellel ajal. Koalitsioonis tuleb see ära otsustada," rääkis ta.
Koalitsiooni kuuluva Isamaa riigikogu saadik Heiki Hepner leidis samuti, et põhimaanteede jaoks peab raha leidma, kuigi järgmise aasta eelarve räägib pigem vastupidist lugu koalitsiooni soovidest.
"Esiteks on vaja täita lubadus, et TEN-T teed ehitame välja. Teiseks on küsimus üldiselt teede rahastamises, järgmise aasta eelarves on see kõige suurem küsimärk. Iga aastaga rahastus väheneb, see on täiesti jätkusuutmatu lahendus. Nii ei saa. See ei ole hea," lausus ta.
Küsimusele, kust raha võetakse, kui järgmise nelja aasta RES-is on näidatud tee-ehituse raha järkjärguline vähenemine, vastas Hepner, et riigil tuleb võtta laenu.
"Me peaks võtma laenu, et ehituse tempo püsiks. Laenu oponendid on küll väitnud, et intressid on praegu kõrged, aga vaadake, mida teeb tarbijahinna indeks, see vahe on ju 20 protsenti. See ei kesta muidugi igavesti nii," lausus ta.
Hepneri sõnul peab tähtajaks kindlasti valmis ehitama tihedama liiklusega lõigud; seal, kus liiklus hõredam, näiteks Pärnu ja Ikla vahel, peab ehituse üle veel mõtlema.
Eesti 200 liikuvuse töörühma juhi Pirko Konsa ütles, et turvalised maanteed on hügieeniküsimus ja põhimaanteede valmisehitamiseks on põhjendatud ka laenu võtmine.
"Leiame, et teed tuleks aastaks 2030 igal juhul ehitada vähemalt 2+1 tasemel ning kus liiklustihedus on piisav, ka 2+2 tasemele. TEN-T võrgustikust võiks välja jätta Tartu-Luhamaa lõigu, kuna ühendused Venemaaga lähiajal ei oma perspektiivi," lausus ta.
Laenu võtmine on siiski lühiajaline lahendus ning tegelikult peaks teede rahastamist korralikult reformima, ütles Konsa.
"Tulevikus tuleks aktsiise vähendada ning rakendada teede kasutamise tasusid ja niinimetatud ummikumaksu linnades põhimõttel, et kasutaja maksab. Me ei poolda automaksu kehtestamist enne, kui on reformitud ühistransporti, sest milleks karistada inimest, kui auto on täna tihti ainus võimalik viis kodukohas liikumiseks," lausus ta.
Opositsioon samal meelel
Teede väljaehitamise vajadust rõhutavad ka riigikogu opositsioonierakonnad, kes rääkisid sellest neljapäeval Vikerraadio saates "Reporteritund".
"Jah, tuleks kindlasti ehitada välja. Teedevõrk on oluline, see säästab ka inimelusid," ütles Keskerakonna esimees Jüri Ratas.
Võimalike katteallikatena teede ehituse rahastamiseks näeb Ratas nii laenu, riigi rahastust kui ka era- ja avaliku sektori koostööprojekte ehk PPP-sid. "Jah, päeva lõpus nad lähevad kallimaks, aga sa saad selle asja valmis ja sa ei oota järgmised 30 aastat," ütles Ratas.
Ka endise majandusministri Taavi Aasa sõnul tuleks teede-ehituse rahastamiseks võtta laenu. "Olen seisukohal, et investeeringuteks, mis meie elu kohe paremaks teevad, on laenu kasutamine igati õigustatud," sõnas Aas.
EKRE esimehe Martin Helme sõnul on teede valmis ehitamine oluline just regionaalpoliitika vaatest.
"Me nägime, kuidas Reformierakond tõmbas lihtsalt vee peale igasugustele nendele päris asjadele, mis regionaalpoliitikat aitavad ajada. Neljarajalised teed on õige asi ja me panime omal ajal valitsuses selle asja tööle, asjad hakkasid liikuma, siis valitsus vahetus ja tõmmati pidurit uuesti," ütles Helme.
"Igal juhul tuleb välja ehitada. Kas 2030. aastaks kõik välja ehitatakse, ma ei oska öelda. See sõltub ka sellest, mis on valimistulemus. Aga rahastuse osas on nii, et kui meil on 20- kuni 25-protsendine inflatsioon, siis kahe- või kolmeprotsendiline laenuintress ei ole suurem kui see inflatsioon," rääkis Helme.
Lisaks kordas Helme juba Ratase nimetatud laenu kui ka PPP-d, aga tõstis üles ka teemaksude võimalust. "Näiteks Saaremaa sillal oleks tasuline ülesõit. See ei ole üldse võimatu, see on kõik võimalik," ütles Helme.
Sikkut: juurde oleks vaja miljard eurot
Sotsiaaldemokraadist majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ütles, et kindlasti peab senised teehoiu rahastamise põhimõtted lähiaastatel kriitilise pilguga üle vaatama ning leidma lisaraha teedevõrgu säilitamiseks ja arendamiseks.
"On teada, et järgmise nelja aasta jooksul oleks teedele juurde vaja umbes miljard eurot. Seda saab katta nii maksumuudatuste kui ka laenurahaga. Vastava otsuse fookuse seadmiseks saab teha kevadel mandaadi saav valitsus," lausus ta.
Sikkuti sõnul ei piirdu teehoiu rahavajadus ainult investeeringutega Pärnu- ja Tartu-suunalistele ühendustele.
"Regionaalpoliitiliselt on ülioluline kvaliteetne teedevõrk maapiirkondade ühendamiseks suuremate keskustega," ütles ta.
Sikkuti sõnul tuleb aga mõelda ka põhimõtteliste muudatuste peale, et soodustada säästlikku liikuvust. "Et vähendada autostumist, tuleb kaupu ja inimesi tuua maanteedelt raudteele, parandada ühistranspordi efektiivsust ja nii edasi," ütles ta.
Kõigi vastuste järel jääb endiselt küsimus: kui poliitiline tahe on kõigil erakondadel olemas põhimaanteede ehitust piisaval määral rahastada, siis miks seda pole tehtud.
Eesti on võtnud kohustuseks ehitada 2030. aastaks välja Tallinnast Tartusse ja Pärnusse suunduvad Euroopa TEN-T teedevõrgu maanteed. Selleks on olemas aastateks 2025–2030 ehituskava, kuid rahastust ei ole.
Valitsus kinnitas eelmisel nädalal riigiteede teehoiukava järgnevaks neljaks aastaks, mille järgi on teede rahastus sel perioodil vajaminevast poole võrra väiksem. See seab ohtu Tallinnast Pärnusse ja Tartusse suunduvate TEN-T põhivõrku kuuluvate maanteede väljaehitamise 2030. aasta lõpuks.
### Response:
Erakonnad näevad vajadust ehitada välja põhimaanteed
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Hästi on teada, et sugulise paljunemise üks eeldus on munaraku ühinemine seemnerakuga, mille tagajärjel moodustub uus organism. Palju vähem on aga teada munaraku valmimise kohta munasarjas, kirjutab Agne Velthut-Meikas, Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi dotsent
Tütarlaps sünnib siia ilma kõikide oma munarakkudega, mis alates puberteedieast jaokaupa valmivad ja munasarjast vabanevad. Huvitaval kombel ei ole väljaspool keha suudetud munaraku valmimist järele teha. Seda seepärast, et munarakk ise ei ole kehast väljaspool eluvõimeline (vt allolevat infokasti).
Küll aga võimaldavad kehavälise viljatusravi (IVF) vallas viimase 45 aasta jooksul toimunud arengud oluliselt tõhusamaks muuta munarakkude valmimise naise kehas. Neid teadmisi kasutatakse IVF-le eelnevas munasarjade stimuleerimise protsessis. Muidu ajuripatsi poolt toodetud hormoone – folliikuleid stimuleeriv hormoon FSH ja luteiniseeriv hormoon LH – manustatakse süstimise teel, mis võimaldab kontrollida küpsevate munarakkude arvu ja ajastada nende vabanemist munasarjast.
Uued teadmised
Tallinna Tehnikaülikooli reproduktiivbioloogia uurimisrühm avaldas hiljuti koos kolleegidega teistest riikidest kaks teadustööd teemal, miks kõikidel naistel munasarjade stimulatsioon ühtmoodi ei õnnestu. Vähene munarakkude saagikus IVF ravi tulemusel ehk mittetoimiv stimulatsioon viib omakorda kogu ravitsükli läbikukkumiseni. See nurjab taaskord paari lootuse saada omaenda last.
Hiljuti avaldatud teadustöödes kasutasime munasarja stimulatsiooni tulemuslikkuse hindamiseks manustatud FSH koguse ja selle mõjul küpsenud munarakkude arvu suhet. Munasarja tundlikkus stimulatsioonile on kõrge, kui küpseb oodatud arv munarakke, ning madal, kui vaatamata kõrgetele hormooni kogustele jääb munarakkude saak kesiseks.
Geenid ja keskkond
Töö tulemusena selgus, et geenide avaldumismuster munasarja rakkudes on kõrge ja madala tundlikkusega naistel erinev. Sealhulgas olid häiritud mitmete kolesterooli ja steroidhormoonide sünteesimise eest vastutavate geenide avaldumine. Kolesterool on mees- ja naissuguhormoonide tekkimise lähtemolekul. Seega võivad muutused nendes protsessides olla munasarja ebaefektiivse toimimise põhjuseks.
Veel leidsime kolleegidega, et häired geenide avaldumises ei puudutanud kõiki munasarja rakke ühtemoodi. Muutunud oli ka erinevate granuloos- ja teekarakkude osakaalud munasarjas. Leid annab tunnistust, et munasarja tundlikkuse langus võib olla seotud seal leiduvate rakkude pärsitud eristumisega ühest rakutüübist teiseks.
Töö esimene autor, doktorant Kristine Roos märkis, et töö tulemused annavad olulist informatsiooni IVF valdkonna spetsialistidele. See võimaldab neil veelgi paremini tunda materjali, millega nad töötavad.
Keskkonna olulisus
Teise tööna tõstatasid autorid küsimuse, kas munasarja tundlikkust võiks mõjutada ka naisi ümbritsev keskkond. Selleks kaasas töörühm üle 300 Eestis ja Rootsis IVF protseduuri läbivat naist uuringusse, mille käigus mõõdeti munasarja folliikulist lahustuvaid keskkonnakemikaale.
Teadlaste mõõdetud 59 kemikaalist leiti 11 sellist, mida leidus pea kõikide naiste munasarja folliikulites. Nende hulgas olid plasttoodetes leiduvad ftalaadid, kosmeetikatoodetes kasutatav metüülparabeen ja mitmed perfluoroalküülühendid (PFAS), mida tarvitatakse tarbekaupade vetthülgavaks muutmise käigus.
Lisaks püüdsid teadlased uurida nii üksikute kemikaalide toimet munasarja tundlikkusele kui ka kõikide kemikaalide segu mõju. Tulemustest selgus, et kõrgem kemikaalide kogus munasarjas seostus madalama munasarja tundlikkusega. Naistel, kellel on rohkem kokkupuudet püsivate keskkonnakemikaalidega, kulub munarakkude arenguks rohkem ajuripatsi hormooni FSH (2).
Teadustöö taustast
Töö valmis üleeuroopalise projekti FREIA raames, mille eesmärk on selgitada püsivate keskkonnas leiduvate kemikaalide mõju naise reproduktiivtervisele. Ühtlasi loodetakse sellega pakkuda testimiseks naise tervise seisukohast asjakohasemaid meetodeid ja muuta seeläbi argitooted inimestele ohutumaks.
FREIA Eesti-poolne koordinaator, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse juhatuse esimees Andres Salumets nentis, et keskkonna mõju naise reproduktiivtervisele on tehnilise keerukuse tõttu uuritud seni palju vähem kui selle toimet meestele. "Seetõttu ei ole ka paljud EL-is kasutusel olevad testid kemikaalide ohutuse määramiseks relevantsed naise tervise seisukohalt," viitas Salumets.
BIokeemiku sõnul on tulemustest puudu oluline ühenduslüli munasarjas sisalduvate keskkonnakemikaalide koguse ja munasarja toimimise vahel. "Soovime mõista, kuidas täpsemalt analüüsitud ühendid munasarja mõjutavad: kas nendega kokkupuutel on pärsitud munaraku küpsemine, munasarja rakkude arengu muutused või hoopis ovulatsioon? Samuti on oluline teada, millised kogused ja millises koosluses on ühendid naise tervisele ohtlikud," tutvustas Salumets edasisi eesmärke.
Teadustöödes osalesid erakliinik AS Nova Vita Kliinik Tallinnas ja Carl von Linné Kliinik Rootsis Uppsalas.
Mida vajab munarakk arenguks?
Munarakk vajab arenguks signaale sellistest ajupiirkondadest nagu hüpotalamus ja hüpofüüs ning munasarjas paiknevaid granuloos- ja teekarakke. Need rakud võtavad vastu molekulaarseid sõnumeid hüpofüüsilt, valmistavad steroidhormoone ja teatavad nende kaudu munasarja toimimisest ajule tagasi.
Lisaks toetavad need munarakku erinevate ainevahetussaadustega. Munarakk ise ei suuda kõiki oma kasvuks ja arenguks vajalikke biokeemilisi protsesse läbi viia. Iga üksik munarakk koos teda ümbritsevate granuloos- ja teekarakkudega moodustavad justnagu ühtse mikrokombinaadi: vedelikuga täidetud põiekese ehk munasarja folliikuli, mis vastutab just selle ühe munaraku arengu ja vabanemise ehk ovulatsiooni eest.
Kirjeldatud süsteemi keerukus on peamine põhjus, miks inimese munaraku arengu etappe ei ole tänase päevani võimalik katseklaasis granuloos- ja teekarakkude kaasabita läbi viia.
Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi dotsent Agne Velthut-Meikas ning doktorant Kristine Roos. Autor/allikas: TTÜ
|
Naiste viljakust mõjutab arvatust rohkem tegureid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hästi on teada, et sugulise paljunemise üks eeldus on munaraku ühinemine seemnerakuga, mille tagajärjel moodustub uus organism. Palju vähem on aga teada munaraku valmimise kohta munasarjas, kirjutab Agne Velthut-Meikas, Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi dotsent
Tütarlaps sünnib siia ilma kõikide oma munarakkudega, mis alates puberteedieast jaokaupa valmivad ja munasarjast vabanevad. Huvitaval kombel ei ole väljaspool keha suudetud munaraku valmimist järele teha. Seda seepärast, et munarakk ise ei ole kehast väljaspool eluvõimeline (vt allolevat infokasti).
Küll aga võimaldavad kehavälise viljatusravi (IVF) vallas viimase 45 aasta jooksul toimunud arengud oluliselt tõhusamaks muuta munarakkude valmimise naise kehas. Neid teadmisi kasutatakse IVF-le eelnevas munasarjade stimuleerimise protsessis. Muidu ajuripatsi poolt toodetud hormoone – folliikuleid stimuleeriv hormoon FSH ja luteiniseeriv hormoon LH – manustatakse süstimise teel, mis võimaldab kontrollida küpsevate munarakkude arvu ja ajastada nende vabanemist munasarjast.
Uued teadmised
Tallinna Tehnikaülikooli reproduktiivbioloogia uurimisrühm avaldas hiljuti koos kolleegidega teistest riikidest kaks teadustööd teemal, miks kõikidel naistel munasarjade stimulatsioon ühtmoodi ei õnnestu. Vähene munarakkude saagikus IVF ravi tulemusel ehk mittetoimiv stimulatsioon viib omakorda kogu ravitsükli läbikukkumiseni. See nurjab taaskord paari lootuse saada omaenda last.
Hiljuti avaldatud teadustöödes kasutasime munasarja stimulatsiooni tulemuslikkuse hindamiseks manustatud FSH koguse ja selle mõjul küpsenud munarakkude arvu suhet. Munasarja tundlikkus stimulatsioonile on kõrge, kui küpseb oodatud arv munarakke, ning madal, kui vaatamata kõrgetele hormooni kogustele jääb munarakkude saak kesiseks.
Geenid ja keskkond
Töö tulemusena selgus, et geenide avaldumismuster munasarja rakkudes on kõrge ja madala tundlikkusega naistel erinev. Sealhulgas olid häiritud mitmete kolesterooli ja steroidhormoonide sünteesimise eest vastutavate geenide avaldumine. Kolesterool on mees- ja naissuguhormoonide tekkimise lähtemolekul. Seega võivad muutused nendes protsessides olla munasarja ebaefektiivse toimimise põhjuseks.
Veel leidsime kolleegidega, et häired geenide avaldumises ei puudutanud kõiki munasarja rakke ühtemoodi. Muutunud oli ka erinevate granuloos- ja teekarakkude osakaalud munasarjas. Leid annab tunnistust, et munasarja tundlikkuse langus võib olla seotud seal leiduvate rakkude pärsitud eristumisega ühest rakutüübist teiseks.
Töö esimene autor, doktorant Kristine Roos märkis, et töö tulemused annavad olulist informatsiooni IVF valdkonna spetsialistidele. See võimaldab neil veelgi paremini tunda materjali, millega nad töötavad.
Keskkonna olulisus
Teise tööna tõstatasid autorid küsimuse, kas munasarja tundlikkust võiks mõjutada ka naisi ümbritsev keskkond. Selleks kaasas töörühm üle 300 Eestis ja Rootsis IVF protseduuri läbivat naist uuringusse, mille käigus mõõdeti munasarja folliikulist lahustuvaid keskkonnakemikaale.
Teadlaste mõõdetud 59 kemikaalist leiti 11 sellist, mida leidus pea kõikide naiste munasarja folliikulites. Nende hulgas olid plasttoodetes leiduvad ftalaadid, kosmeetikatoodetes kasutatav metüülparabeen ja mitmed perfluoroalküülühendid (PFAS), mida tarvitatakse tarbekaupade vetthülgavaks muutmise käigus.
Lisaks püüdsid teadlased uurida nii üksikute kemikaalide toimet munasarja tundlikkusele kui ka kõikide kemikaalide segu mõju. Tulemustest selgus, et kõrgem kemikaalide kogus munasarjas seostus madalama munasarja tundlikkusega. Naistel, kellel on rohkem kokkupuudet püsivate keskkonnakemikaalidega, kulub munarakkude arenguks rohkem ajuripatsi hormooni FSH (2).
Teadustöö taustast
Töö valmis üleeuroopalise projekti FREIA raames, mille eesmärk on selgitada püsivate keskkonnas leiduvate kemikaalide mõju naise reproduktiivtervisele. Ühtlasi loodetakse sellega pakkuda testimiseks naise tervise seisukohast asjakohasemaid meetodeid ja muuta seeläbi argitooted inimestele ohutumaks.
FREIA Eesti-poolne koordinaator, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse juhatuse esimees Andres Salumets nentis, et keskkonna mõju naise reproduktiivtervisele on tehnilise keerukuse tõttu uuritud seni palju vähem kui selle toimet meestele. "Seetõttu ei ole ka paljud EL-is kasutusel olevad testid kemikaalide ohutuse määramiseks relevantsed naise tervise seisukohalt," viitas Salumets.
BIokeemiku sõnul on tulemustest puudu oluline ühenduslüli munasarjas sisalduvate keskkonnakemikaalide koguse ja munasarja toimimise vahel. "Soovime mõista, kuidas täpsemalt analüüsitud ühendid munasarja mõjutavad: kas nendega kokkupuutel on pärsitud munaraku küpsemine, munasarja rakkude arengu muutused või hoopis ovulatsioon? Samuti on oluline teada, millised kogused ja millises koosluses on ühendid naise tervisele ohtlikud," tutvustas Salumets edasisi eesmärke.
Teadustöödes osalesid erakliinik AS Nova Vita Kliinik Tallinnas ja Carl von Linné Kliinik Rootsis Uppsalas.
Mida vajab munarakk arenguks?
Munarakk vajab arenguks signaale sellistest ajupiirkondadest nagu hüpotalamus ja hüpofüüs ning munasarjas paiknevaid granuloos- ja teekarakke. Need rakud võtavad vastu molekulaarseid sõnumeid hüpofüüsilt, valmistavad steroidhormoone ja teatavad nende kaudu munasarja toimimisest ajule tagasi.
Lisaks toetavad need munarakku erinevate ainevahetussaadustega. Munarakk ise ei suuda kõiki oma kasvuks ja arenguks vajalikke biokeemilisi protsesse läbi viia. Iga üksik munarakk koos teda ümbritsevate granuloos- ja teekarakkudega moodustavad justnagu ühtse mikrokombinaadi: vedelikuga täidetud põiekese ehk munasarja folliikuli, mis vastutab just selle ühe munaraku arengu ja vabanemise ehk ovulatsiooni eest.
Kirjeldatud süsteemi keerukus on peamine põhjus, miks inimese munaraku arengu etappe ei ole tänase päevani võimalik katseklaasis granuloos- ja teekarakkude kaasabita läbi viia.
Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi dotsent Agne Velthut-Meikas ning doktorant Kristine Roos. Autor/allikas: TTÜ
### Response:
Naiste viljakust mõjutab arvatust rohkem tegureid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti Vabariigi valitsus kiitis 10. novembril heaks ehitusseadustiku muudatused, mille eesmärk on vähendada punasümboolika osakaalu Eesti avalikus ruumis, sealhulgas näiteks hoonete fassaadidel. Seadusemuudatuse eelnõu saadeti edasiseks arutluseks riigikogule: otsuseid ei ole veel langetatud ja debatid alles käivad.
Iga konkreetse objekti puhul hakkaks olukorda hindama valitsuse juurde moodustatav komisjon, mille ülesanne oleks tegeleda Nõukogude Liidu sümboolse pärandi ühe osa ümbermõtestamisega Eestis. Komisjoni tööpõld saaks olema lai ja otsuseid tuleks langetada nii laemaalingute, vappide kui ka ornamentika kohta. Semiootik Mihhail Lotman on märkinud, et Nõukogude aja sümbolitega tegelemist ei peaks üle tähtsustama.
Küsigem, kas semiootilisest seisukohast on midagi, mis käimasoleva Vene Föderatsiooni agressiooni kontekstis Ukraina vastu on olulisem, kui kõigi märkide ja jälgede kaotamine, mille abil õigustatakse ning motiveeritakse sõda ning ähvardusi teistegi riikide vastu?
Jah, on!
Märkidest olulisemaks tuleks pidada väärtusi ja sellega seoses vajab selgitust nii väärtuse definitsioon kui kolm relevantset nüanssi. Väärtuse defineerimisel tuleks semiootilises mõttes rääkida vahetusväärtusest – milliste sarnaste asjade vastu on võimalik üht või teist märki vahetada, (näiteks hoone esiküljel Nõukogude Liidu vapi asendamine Trofim Lõssenko stiilis viljavihkude vaniku ja aastanumbriga), ning milliste erinevate asjade vastu on võimalik mingeid märke vahetada, (näiteks Nõukogude Liidu vapi asendamine diskokuuliga). Väärtusruumid moodustavad terveid süsteeme, mida teatavate mööndustega võib nimetada kontekstideks.
Punamärkide kolm tahku
Punamärkidega seotud väärtustest rääkides on kolm olulist tahku, mis trumpavad üle pelgalt märkidele keskenduva lähenemise.
Esiteks on tähtis mõista, et märkide eemaldamine, arhiveerimine või isegi hävitamine ei muuda automaatselt neid märke au sees pidavate inimeste vaateid. Teise maailmasõja lõpul koristasid liitlased Saksamaalt kõik haakristid, mis vähegi ette jäid. Aja jooksul leidsid aga neonatsid muid viise oma meelsuse manifesteerimiseks. Näitena võib tuua regulaarseid kogunemisi endiste natsiliidrite haudade juures, et seeläbi kinnitada truudust oma kuhtumatutele ideaalidele.
Lühidalt: ühtede märkide eemaldamisel kanaliseeritakse emotsioonid ja ideoloogilised vaated mõnel muul moel ning leitakse neile uued tähistajad.
Puhtalt märkidest lähtumisel ja väärtuste märkamata jätmisel on teinegi oht. Nimelt võib seeläbi sigineda pettekujutelm, et oleme teinud midagi, mis piisaval määral põhistab eestimeelsust Eestis. Paraku on selline arusaam lühinägelik. Eestimeelsuse kultiveerimiseks tuleb teha siiski igapäevast tööd kõikidel rinnetel – alates seadusandluse kujundamisest Riigikogus kuni ettevõtluse, kultuuri, teaduse ja sotsiaalteenuste arendamiseni ühiskonnas tervikuna. Pelgalt okupatsioonimärkide eemaldamisest jääb väheks.
Siinkohal on paslik meenutada, et Eesti esimene kommunistlik valitsus ei moodustunud silmnähtavalt võõrapäraseid nimesid kandvatest punamadrustest, vaid selles võtsid kohad sisse kohalikud nõukogude korra pooldajad Johannes Vares, Hans Kruus, Johannes Semper jt.
Kolmandaks on kõigiti reaalne, et märkide eemaldamise küsimuses vastandumist otsiv meedia mitte üksnes ei kirjelda ühiskonnas sisalduvaid väärtuste ja vaadete erinevusi, vaid asub oma tegevusega väärtusi ja väärtuskonflikte kujundama nendegi puhul, kellel varem igasugused vaated punamonumentide kohta puudusid.
Kui õpikutarkusena võime kodanike arvamuste ja hoiakute arenemisele kaasaaitamist pidada üheks ajakirjanduse ülesandeks, siis eriti nüüdisaja digitaalsel meediamaastikul on ebaproportsionaalselt suur rõhk konflikti kui sellise lõkkelepuhumisel, misjuures valgustuslik aspekt jääb pigem kõrvaliseks või puudub sootuks. Teisisõnu – kui mõnel Eestis elavad inimesel varem ei olnud šovinistlikke vaateid, siis meedia pealispindsele vahukloppimise tõttu võivad need tal mõne aja jooksul kujuneda.
Viimane annab omakorda hoogu sotsiaalmeedia kõlakodadele, milles tooniandvaks jõuks on afektiivne, mitte faktuaalne kommunikatsioon, samas kui ühiskondliku sidususe jaoks oleks kasu pigem teineteist austavast argumenteeritud mõttevahetusest.
Kas seeläbi on öeldud, et punasümbolid tuleks nende kunstilise väärtuse või riigikantselei uurimusest selgunud suure osa eestimaalaste ükskõiksuse tõttu praegusel kujul alles jätta? Sõltub sellest, missugust hinda on ühiskond kujunenud olukorras nõus maksma.
Libe tee
Juhul kui punamärgid jäetakse muutmata kujul alles, tuleb arvestada, et edaspidi saab olema üha keerulisem leida vastuargumenti kaaskodanikule, kes tahaks riputada oma kodumajale suurt haakristi ning põhjendada selle väljapanekut Eesti ajaloo keerdkäikude ja raskete valikute meenutamisega kas või oma perekonnaloo näitel.
Selles valguses on raskevõitu argumenteerida ka otsust, mille alustel on keelatud Z kujunduse afišeerimine. Teisisõnu tähendaks punamärkide muutmata kujul säilitamine ukse paotamist inimsusevastaseid kuritegusid toime pannud režiimide sümboolika avalikule eksponeerimisele.
Lisaks sellele on märkide muutmata kujul säilitamisel otsesem julgeolekuline hind, mida käimasolevates debattides on mainitud, kuid seni üsnagi pealispindselt. Paraku on mõistlik, et julgeolekuline aspekt jääb antud juhul millekski, mille väljahääldamisega liiga palju ei tegeleta.
Suutsin postituse ettevalmistamisel modelleerida kolm eridimensioonilist ründevektorit, mida punamärkide abil saaks rakendada ja mille kohta on maailmast varasemaid näiteid, kuid ma ei näe põhjust, miks peaks vastase eest nende töö ära tegema ning leitud vektoreid siinkohal tutvustama.
Tähendus loeb
Lisaks punasümboolika allesjätmisele on võimalus selle tähendust muuta. Siinkohal on kaks varianti.
Neist esimene on kunstiline sekkumine – näiteks värvitaks hoonetel asuvad Nõukogude Liidu vapid üle erksates vikerkaarevärvides. Selle lahenduse hind oleks ühiskonna šovinistlikult meelestatud osa senisest suurem radikaliseerumine. Kujutagem ette, et keegi värviks oma võimu demonstreerimiseks punasega üle Eesti Vabadussõja ausamba.
Teine variant oleks punasümbolite varustamine nii teadetetahvlite kui laialdasemalt erinevate metatekstidega – olgu selleks siis filmi- või audioklipid, voldikud vms.
Mõne aasta eest ilmus Saksamaal Adolf Hitleri "Mein Kampfi" kommenteeritud väljaanne, mille metatekstide maht oli suurem kui teos ise. Samuti oleme Vabamu näitel kogenud, et inimsusevastaseid kuritegusid toime pannud režiimidest rääkimine, nende märkide ja ajaloo eksponeerimine ei kutsu üles vägivallale ning seda on keeruline ühemõtteliselt nautida, kui esemed on asetatud museaalsesse, selgitustega varustatud konteksti.
Metatasandi loomise hinnaks on ühiskonna valmidus ja huvi Nõukogude perioodi mõtestamisega ühiskondlikult tööd teha. Niisamuti eeldab see nõustumist investeerida Nõukogude perioodi selgitamiseks rahalisi vahendeid.
Igal valikul on oma hind. Seda nii sotsiopsühholoogilises, julgeolekulises kui majanduslikus mõttes. Ka valimata jätmine on valik. Siiski on maailmas olulisemaid asju kui märgivalikud. Sisulisemad otsused puudutavad väärtusi – kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.
Tiit Kuuskmäe on ettevõtte Mind the Meaning partner, kes tegeleb kohtusemiootika kaasustega.
|
Tiit Kuuskmäe: punased värvita viisnurgad magavad raevukalt
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Vabariigi valitsus kiitis 10. novembril heaks ehitusseadustiku muudatused, mille eesmärk on vähendada punasümboolika osakaalu Eesti avalikus ruumis, sealhulgas näiteks hoonete fassaadidel. Seadusemuudatuse eelnõu saadeti edasiseks arutluseks riigikogule: otsuseid ei ole veel langetatud ja debatid alles käivad.
Iga konkreetse objekti puhul hakkaks olukorda hindama valitsuse juurde moodustatav komisjon, mille ülesanne oleks tegeleda Nõukogude Liidu sümboolse pärandi ühe osa ümbermõtestamisega Eestis. Komisjoni tööpõld saaks olema lai ja otsuseid tuleks langetada nii laemaalingute, vappide kui ka ornamentika kohta. Semiootik Mihhail Lotman on märkinud, et Nõukogude aja sümbolitega tegelemist ei peaks üle tähtsustama.
Küsigem, kas semiootilisest seisukohast on midagi, mis käimasoleva Vene Föderatsiooni agressiooni kontekstis Ukraina vastu on olulisem, kui kõigi märkide ja jälgede kaotamine, mille abil õigustatakse ning motiveeritakse sõda ning ähvardusi teistegi riikide vastu?
Jah, on!
Märkidest olulisemaks tuleks pidada väärtusi ja sellega seoses vajab selgitust nii väärtuse definitsioon kui kolm relevantset nüanssi. Väärtuse defineerimisel tuleks semiootilises mõttes rääkida vahetusväärtusest – milliste sarnaste asjade vastu on võimalik üht või teist märki vahetada, (näiteks hoone esiküljel Nõukogude Liidu vapi asendamine Trofim Lõssenko stiilis viljavihkude vaniku ja aastanumbriga), ning milliste erinevate asjade vastu on võimalik mingeid märke vahetada, (näiteks Nõukogude Liidu vapi asendamine diskokuuliga). Väärtusruumid moodustavad terveid süsteeme, mida teatavate mööndustega võib nimetada kontekstideks.
Punamärkide kolm tahku
Punamärkidega seotud väärtustest rääkides on kolm olulist tahku, mis trumpavad üle pelgalt märkidele keskenduva lähenemise.
Esiteks on tähtis mõista, et märkide eemaldamine, arhiveerimine või isegi hävitamine ei muuda automaatselt neid märke au sees pidavate inimeste vaateid. Teise maailmasõja lõpul koristasid liitlased Saksamaalt kõik haakristid, mis vähegi ette jäid. Aja jooksul leidsid aga neonatsid muid viise oma meelsuse manifesteerimiseks. Näitena võib tuua regulaarseid kogunemisi endiste natsiliidrite haudade juures, et seeläbi kinnitada truudust oma kuhtumatutele ideaalidele.
Lühidalt: ühtede märkide eemaldamisel kanaliseeritakse emotsioonid ja ideoloogilised vaated mõnel muul moel ning leitakse neile uued tähistajad.
Puhtalt märkidest lähtumisel ja väärtuste märkamata jätmisel on teinegi oht. Nimelt võib seeläbi sigineda pettekujutelm, et oleme teinud midagi, mis piisaval määral põhistab eestimeelsust Eestis. Paraku on selline arusaam lühinägelik. Eestimeelsuse kultiveerimiseks tuleb teha siiski igapäevast tööd kõikidel rinnetel – alates seadusandluse kujundamisest Riigikogus kuni ettevõtluse, kultuuri, teaduse ja sotsiaalteenuste arendamiseni ühiskonnas tervikuna. Pelgalt okupatsioonimärkide eemaldamisest jääb väheks.
Siinkohal on paslik meenutada, et Eesti esimene kommunistlik valitsus ei moodustunud silmnähtavalt võõrapäraseid nimesid kandvatest punamadrustest, vaid selles võtsid kohad sisse kohalikud nõukogude korra pooldajad Johannes Vares, Hans Kruus, Johannes Semper jt.
Kolmandaks on kõigiti reaalne, et märkide eemaldamise küsimuses vastandumist otsiv meedia mitte üksnes ei kirjelda ühiskonnas sisalduvaid väärtuste ja vaadete erinevusi, vaid asub oma tegevusega väärtusi ja väärtuskonflikte kujundama nendegi puhul, kellel varem igasugused vaated punamonumentide kohta puudusid.
Kui õpikutarkusena võime kodanike arvamuste ja hoiakute arenemisele kaasaaitamist pidada üheks ajakirjanduse ülesandeks, siis eriti nüüdisaja digitaalsel meediamaastikul on ebaproportsionaalselt suur rõhk konflikti kui sellise lõkkelepuhumisel, misjuures valgustuslik aspekt jääb pigem kõrvaliseks või puudub sootuks. Teisisõnu – kui mõnel Eestis elavad inimesel varem ei olnud šovinistlikke vaateid, siis meedia pealispindsele vahukloppimise tõttu võivad need tal mõne aja jooksul kujuneda.
Viimane annab omakorda hoogu sotsiaalmeedia kõlakodadele, milles tooniandvaks jõuks on afektiivne, mitte faktuaalne kommunikatsioon, samas kui ühiskondliku sidususe jaoks oleks kasu pigem teineteist austavast argumenteeritud mõttevahetusest.
Kas seeläbi on öeldud, et punasümbolid tuleks nende kunstilise väärtuse või riigikantselei uurimusest selgunud suure osa eestimaalaste ükskõiksuse tõttu praegusel kujul alles jätta? Sõltub sellest, missugust hinda on ühiskond kujunenud olukorras nõus maksma.
Libe tee
Juhul kui punamärgid jäetakse muutmata kujul alles, tuleb arvestada, et edaspidi saab olema üha keerulisem leida vastuargumenti kaaskodanikule, kes tahaks riputada oma kodumajale suurt haakristi ning põhjendada selle väljapanekut Eesti ajaloo keerdkäikude ja raskete valikute meenutamisega kas või oma perekonnaloo näitel.
Selles valguses on raskevõitu argumenteerida ka otsust, mille alustel on keelatud Z kujunduse afišeerimine. Teisisõnu tähendaks punamärkide muutmata kujul säilitamine ukse paotamist inimsusevastaseid kuritegusid toime pannud režiimide sümboolika avalikule eksponeerimisele.
Lisaks sellele on märkide muutmata kujul säilitamisel otsesem julgeolekuline hind, mida käimasolevates debattides on mainitud, kuid seni üsnagi pealispindselt. Paraku on mõistlik, et julgeolekuline aspekt jääb antud juhul millekski, mille väljahääldamisega liiga palju ei tegeleta.
Suutsin postituse ettevalmistamisel modelleerida kolm eridimensioonilist ründevektorit, mida punamärkide abil saaks rakendada ja mille kohta on maailmast varasemaid näiteid, kuid ma ei näe põhjust, miks peaks vastase eest nende töö ära tegema ning leitud vektoreid siinkohal tutvustama.
Tähendus loeb
Lisaks punasümboolika allesjätmisele on võimalus selle tähendust muuta. Siinkohal on kaks varianti.
Neist esimene on kunstiline sekkumine – näiteks värvitaks hoonetel asuvad Nõukogude Liidu vapid üle erksates vikerkaarevärvides. Selle lahenduse hind oleks ühiskonna šovinistlikult meelestatud osa senisest suurem radikaliseerumine. Kujutagem ette, et keegi värviks oma võimu demonstreerimiseks punasega üle Eesti Vabadussõja ausamba.
Teine variant oleks punasümbolite varustamine nii teadetetahvlite kui laialdasemalt erinevate metatekstidega – olgu selleks siis filmi- või audioklipid, voldikud vms.
Mõne aasta eest ilmus Saksamaal Adolf Hitleri "Mein Kampfi" kommenteeritud väljaanne, mille metatekstide maht oli suurem kui teos ise. Samuti oleme Vabamu näitel kogenud, et inimsusevastaseid kuritegusid toime pannud režiimidest rääkimine, nende märkide ja ajaloo eksponeerimine ei kutsu üles vägivallale ning seda on keeruline ühemõtteliselt nautida, kui esemed on asetatud museaalsesse, selgitustega varustatud konteksti.
Metatasandi loomise hinnaks on ühiskonna valmidus ja huvi Nõukogude perioodi mõtestamisega ühiskondlikult tööd teha. Niisamuti eeldab see nõustumist investeerida Nõukogude perioodi selgitamiseks rahalisi vahendeid.
Igal valikul on oma hind. Seda nii sotsiopsühholoogilises, julgeolekulises kui majanduslikus mõttes. Ka valimata jätmine on valik. Siiski on maailmas olulisemaid asju kui märgivalikud. Sisulisemad otsused puudutavad väärtusi – kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.
Tiit Kuuskmäe on ettevõtte Mind the Meaning partner, kes tegeleb kohtusemiootika kaasustega.
### Response:
Tiit Kuuskmäe: punased värvita viisnurgad magavad raevukalt
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Botaanikaaiast hargnema hakkavad sündmused jutustavad inimeseks olemise põhitõdedest, valikutest ja väärtustest: empaatiast, hirmust, usaldamatusest, heast ja halvast ning lubadustest kinni pidamisest.
Näidendis on kasutatud Ukraina muinasjuttude motiive, millele toetudes Helen Rekkor ja Reeli Reinaus loo kokku kirjutasid. Lavastaja Helen Rekkori sõnul on alltekst kirjutatud just praeguses ajas ja ruumis ning spetsiaalselt nendele näitlejatele.
"Olukorras, kus põgenikevoog ei näita vaibumise märke, kuna niinimetatud lohe ja tema kaaskond endiselt anastab, laastab ja märatseb, tundub õige ja vajalik neid keerukaid ja valulikke teemasid lastele ja noortele sobivas mängulises võtmes avada," selgitas Rekkor.
Muusikalise kujunduse autor on Ukraina päritolu noor helilooja Ilja Humenjuk. "Muusikat kirjutades proovisin leida lihtsat ja kaasaegset kõla. Kasutasin selleks rahvalaulu intonatsiooni, polürütmiat ja septakordi, mis lisab huvitavaid värve," kirjeldas helilooja.
"Alates otsuse vastuvõtmisest – teen lavastuse Ukraina muinasjuttude motiividel – teadsin, et lavastusele peab looma muusika ukrainlane, sest vaid inimene, kelle riik on ülekohtuse sõja keerises, suudab tabada lavastuse lootusetuse ja lootuse vahelist balanssi ning luua eepilist mõõdet," sõnas Rekkor.
Lavastuses mängivad Margus Grosnõi, Tiina Mälberg, Anneli Rahkema, Tarvo Sõmer ja Grete Konksi (külalisena).
Autorid Reeli Reinaus ja Helen Rekkor, lavastaja ja helikujundaja Helen Rekkor (Teatriühendus Misanzen), kunstnik Jaanika Jüris, helilooja Ilja Humenjuk, valguskunstnik Priidu Adlas (Eesti Draamateater) ja objektiteatri assistent Teele Uustani.
|
Rakvere Teatris esietendub jõululavastus "Lohe linna all"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Botaanikaaiast hargnema hakkavad sündmused jutustavad inimeseks olemise põhitõdedest, valikutest ja väärtustest: empaatiast, hirmust, usaldamatusest, heast ja halvast ning lubadustest kinni pidamisest.
Näidendis on kasutatud Ukraina muinasjuttude motiive, millele toetudes Helen Rekkor ja Reeli Reinaus loo kokku kirjutasid. Lavastaja Helen Rekkori sõnul on alltekst kirjutatud just praeguses ajas ja ruumis ning spetsiaalselt nendele näitlejatele.
"Olukorras, kus põgenikevoog ei näita vaibumise märke, kuna niinimetatud lohe ja tema kaaskond endiselt anastab, laastab ja märatseb, tundub õige ja vajalik neid keerukaid ja valulikke teemasid lastele ja noortele sobivas mängulises võtmes avada," selgitas Rekkor.
Muusikalise kujunduse autor on Ukraina päritolu noor helilooja Ilja Humenjuk. "Muusikat kirjutades proovisin leida lihtsat ja kaasaegset kõla. Kasutasin selleks rahvalaulu intonatsiooni, polürütmiat ja septakordi, mis lisab huvitavaid värve," kirjeldas helilooja.
"Alates otsuse vastuvõtmisest – teen lavastuse Ukraina muinasjuttude motiividel – teadsin, et lavastusele peab looma muusika ukrainlane, sest vaid inimene, kelle riik on ülekohtuse sõja keerises, suudab tabada lavastuse lootusetuse ja lootuse vahelist balanssi ning luua eepilist mõõdet," sõnas Rekkor.
Lavastuses mängivad Margus Grosnõi, Tiina Mälberg, Anneli Rahkema, Tarvo Sõmer ja Grete Konksi (külalisena).
Autorid Reeli Reinaus ja Helen Rekkor, lavastaja ja helikujundaja Helen Rekkor (Teatriühendus Misanzen), kunstnik Jaanika Jüris, helilooja Ilja Humenjuk, valguskunstnik Priidu Adlas (Eesti Draamateater) ja objektiteatri assistent Teele Uustani.
### Response:
Rakvere Teatris esietendub jõululavastus "Lohe linna all"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eelmise aasta talv oli suusasõprade unelm – suusatada sai novembri lõpust märtsi keskpaigani ja lund tuli üha juurde ja juurde. Tartu Maratoni rajameister Assar Kütt sõitis detsembri algusest märtsi keskpaigani rajamasinaga kokku pea 500 tundi. "Kui arvestada, et rajatraktori liikumas hoidmise tunnihind oli eelmisel aastal umbes 100 eurot, siis kulus eelmise aasta talvel raja hooldamisele kokku 50 000 eurot," selgitas Tartu Maratoni peakorraldaja Indrek Kelk.
Ta lisas, et kui tänavune talv tuleb sama pikk nagu eelmisel aastal, tuleb hinnatõusu juures arvestada juba 62 500 euroga ja kui nafta hind tõuseb näiteks 20 senti, on see summa juba 5000 eurot suurem.
"Muidugi on meil varajase lume üle hea meel ja ootame ilusat talve, aga kui tahame, et jõulude ja uusaasta vahelisel puhkuste ajal oleks rada kvaliteetselt hooldatud, siis tähendab see meie jaoks väga suuri väljaminekuid. Seda sellepärast, et kaasrahastuse puudumise tõttu oleme senimaani pidanud maratoniraja hooldamise ise kinni maksma," nentis ta.
Kelgu hinnangul oleks mõistlik, kui pool sellest summast oleks Klubi Tartu Maratoni kanda, sest see on hädavajalik ürituse läbiviimiseks, aga teine pool, mis on seotud üldkasutatava suusaraja hooldamisega, võiks olla avaliku sektori ja raja kasutajate panus.
Tartu Maratoni rada Lõuna-Eesti kuppelmaastikul on suusasõprade meelispaigaks alates esimese lume saabumisest. "Talveperioodil on ainuüksi ühel nädalavahetuse päeval rajal liikumas kuni 2000 harrastajat," märkis Kelk.
Selleks et harrastajatel oleks võimalus terve talv hooldatud suusarajal sõita, tuleb Kelgu sõnul rahva enda poole pöörduda. "Seda ju tegelikult ei tea paljud, kui palju tööd ja vaeva raja tegemisele läheb. On üldlevinud arusaam, et Tartu Maraton on riikliku tähtsusega ettevõtmine ja küll ka riik kõik kinni maksab. Nii aga tegelikult ei ole! Kui suusatajad sellest kõigest aru saavad, on nad suure tõenäosusega valmis ka õla alla panema," oli ta lootusrikas.
Tartu Maratoni korraldustiim on algatanud kampaania, kus iga suusasõber saab anda oma panuse, et rajameister Assar Kütt saaks Tartu Maratoni suusaradade taset hoida nii nagu varem – maailmatasemel. Oma panuse saab anda siin.
49. Tartu Maratonil on kavas 63 ja 31 km pikkused distantsid. Nädal varem peetakse avatud raja ja teatemaratoni sõidud. Lisaks toimuvad päev enne Tartu Maratoni lastesõidud.
|
Tartu Maratoni korraldustiim kutsub üles talvist rajahooldust toetama
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise aasta talv oli suusasõprade unelm – suusatada sai novembri lõpust märtsi keskpaigani ja lund tuli üha juurde ja juurde. Tartu Maratoni rajameister Assar Kütt sõitis detsembri algusest märtsi keskpaigani rajamasinaga kokku pea 500 tundi. "Kui arvestada, et rajatraktori liikumas hoidmise tunnihind oli eelmisel aastal umbes 100 eurot, siis kulus eelmise aasta talvel raja hooldamisele kokku 50 000 eurot," selgitas Tartu Maratoni peakorraldaja Indrek Kelk.
Ta lisas, et kui tänavune talv tuleb sama pikk nagu eelmisel aastal, tuleb hinnatõusu juures arvestada juba 62 500 euroga ja kui nafta hind tõuseb näiteks 20 senti, on see summa juba 5000 eurot suurem.
"Muidugi on meil varajase lume üle hea meel ja ootame ilusat talve, aga kui tahame, et jõulude ja uusaasta vahelisel puhkuste ajal oleks rada kvaliteetselt hooldatud, siis tähendab see meie jaoks väga suuri väljaminekuid. Seda sellepärast, et kaasrahastuse puudumise tõttu oleme senimaani pidanud maratoniraja hooldamise ise kinni maksma," nentis ta.
Kelgu hinnangul oleks mõistlik, kui pool sellest summast oleks Klubi Tartu Maratoni kanda, sest see on hädavajalik ürituse läbiviimiseks, aga teine pool, mis on seotud üldkasutatava suusaraja hooldamisega, võiks olla avaliku sektori ja raja kasutajate panus.
Tartu Maratoni rada Lõuna-Eesti kuppelmaastikul on suusasõprade meelispaigaks alates esimese lume saabumisest. "Talveperioodil on ainuüksi ühel nädalavahetuse päeval rajal liikumas kuni 2000 harrastajat," märkis Kelk.
Selleks et harrastajatel oleks võimalus terve talv hooldatud suusarajal sõita, tuleb Kelgu sõnul rahva enda poole pöörduda. "Seda ju tegelikult ei tea paljud, kui palju tööd ja vaeva raja tegemisele läheb. On üldlevinud arusaam, et Tartu Maraton on riikliku tähtsusega ettevõtmine ja küll ka riik kõik kinni maksab. Nii aga tegelikult ei ole! Kui suusatajad sellest kõigest aru saavad, on nad suure tõenäosusega valmis ka õla alla panema," oli ta lootusrikas.
Tartu Maratoni korraldustiim on algatanud kampaania, kus iga suusasõber saab anda oma panuse, et rajameister Assar Kütt saaks Tartu Maratoni suusaradade taset hoida nii nagu varem – maailmatasemel. Oma panuse saab anda siin.
49. Tartu Maratonil on kavas 63 ja 31 km pikkused distantsid. Nädal varem peetakse avatud raja ja teatemaratoni sõidud. Lisaks toimuvad päev enne Tartu Maratoni lastesõidud.
### Response:
Tartu Maratoni korraldustiim kutsub üles talvist rajahooldust toetama
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Serbia Kosovo büroo juht Petar Petkovic ähvardas, et Kosovo sammude tõttu võib Serbia olla sunnitud viima oma julgeolekujõud Põhja-Kosovosse.
Petkovic viitas ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile nr 1244, mis võeti vastu 1999. aastal.
Resolutsiooni kohaselt pidi Jugoslaavia viima oma regulaarväed ja paramilitaarsed üksused Kosovost välja.
Samas lubas sama resolutsioon Jugoslaavia ja Serbia julgeolekujõududel naasta Kosovosse peale vägede lahkumist koostöös rahvusvaheliste rahuvalvajatega, miiniväljade märgistamiseks ja eemaldamiseks, Serbia pühakohtade valvamiseks ning olulistel piiripunktidel kohalolu tagamiseks.
Petkovic oma kommentaarides ei maininud hilisemaid ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioone.
Samuti tõmbas Serbia Kosovo büroo juht paralleele vägivallaga, mis toimus Kosovo serblaste vastu 2004. aastal ning Horvaatia operatsiooniga Torm (Operacija Oluja), mis oli Horvaatia iseseisvussõja viimane suurem lahing ning mille käigus sunniti riigist lahkuma 250 000 etnilist serblast.
Petkovic lubas, et Serbia ei luba sellistel asjadele enam juhtuda ning Kosovosse võidakse saata kuni 1000 Serbia julgeolekujõudude esindajat.
Petkovic rõhutas, et lääneriikides pole sellest veel piisavalt hästi aru saadud ning ta ootas, et lääneriikide valitsused survestaks Pristinat mõistlikumalt käituma.
Kosovo siseminister Xhelal Svecla süüdistas Serbiat Põhja-Kosovos kriminaalide toetamises.
"Kõik need pinged, kõik need seaduserikkumised, toimuvad Belgradi valitsuse kriminaalsete otsuse tõttu," ütles Svecla Kosovo rahvusringhäälingule RTK.
Euroopa Liit on nõudnud, et Serbia peab oma suhted Kosovoga normaliseerima kui soovib Euroopa Liiduga liituda.
Neljapäeval rünnati Mitrovicas Kosovo politseipatrulli, üks politseinik sai viga
Põhja-Kosovos Mitrovicas rünnati politseipatrulli, mistõttu sai üks politseinik viga. Kosovo politsei eriüksused viidi Kosovo põhjaossa neljapäeva õhtul ning rünnak toimus kaks tundi peale seda, vahendas Reuters
Kosovo politsei teatas, et suurendab oma kohalolu Põhja-Kosovos avaliku korra tagamiseks.
Piirkonnas oli enne seda vähe julgeolekujõude, sest sajad serblasest politseinikud astusid protestiks Pristina numbrimärgipoliitika vastu eelmine kuu oma ametist tagasi.
Kosovo tahtis, et ka riigi põhjaosas, kus elab palju serblasi, oleksid kasutusel Kosovo enda numbrimärgid, millega serblased seal ei soovi nõustuda, kuna nad keelduvad tunnistamast Pristina võimu.
Euroopa Liidu EULEX politseimissioon Mitrovicas Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Laura Hasani
Kosovo eriüksus sisenes neljapäeval serblastega asustatud Põhja-Mitrovica asulasse
Kosovo Online korrespondent teatas, et neljapäeva õhtul sisenes üle 200 Kosovo eriüksuslase Põhja-Mitrovica asulasse, kus kohalikest elanikest enamus on etnilised serblased.
Väljaande korrespondent rõhutab, et saabunud eriüksuslaste täpset arvu on raske tuvastada, kuna nad hõivasid saabudes positsioonid terves linnas.
Eriüksuslaste väitel anti neile käsk tagada asulas turvalisus. Linnas patrullivad ka Euroopa Liidu EULEX missiooni politseinikud.
Põhja-Mitrovica meessoost elanikud tulid neljapäeva õhtul tänavatele kurtma viimaste päevade arengute üle. Väljaande teatel oli olukord pingeline, kuid ühtegi intsidenti pole juhtunud.
Linnas on kõik kohvikud suletud ning naised ja lapsed on tänavatelt kadunud. Kosovo Online jagas kohapealsetest oludest lühikest videot.
Kosovo elanikkonna enamus on etnilised albaanlased, kuid riigis on ka arvestatav serblastest vähemus. Kosovo naaberriik Serbia ei tunnista Kosovot iseseisva riigina ning peab selle territooriumi enda provintsiks.
Kosovo serblaste ja albaanlaste vahel esineb pidevalt pingeid.
|
Serbia ähvardas viia oma julgeolekujõud Kosovosse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Serbia Kosovo büroo juht Petar Petkovic ähvardas, et Kosovo sammude tõttu võib Serbia olla sunnitud viima oma julgeolekujõud Põhja-Kosovosse.
Petkovic viitas ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile nr 1244, mis võeti vastu 1999. aastal.
Resolutsiooni kohaselt pidi Jugoslaavia viima oma regulaarväed ja paramilitaarsed üksused Kosovost välja.
Samas lubas sama resolutsioon Jugoslaavia ja Serbia julgeolekujõududel naasta Kosovosse peale vägede lahkumist koostöös rahvusvaheliste rahuvalvajatega, miiniväljade märgistamiseks ja eemaldamiseks, Serbia pühakohtade valvamiseks ning olulistel piiripunktidel kohalolu tagamiseks.
Petkovic oma kommentaarides ei maininud hilisemaid ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioone.
Samuti tõmbas Serbia Kosovo büroo juht paralleele vägivallaga, mis toimus Kosovo serblaste vastu 2004. aastal ning Horvaatia operatsiooniga Torm (Operacija Oluja), mis oli Horvaatia iseseisvussõja viimane suurem lahing ning mille käigus sunniti riigist lahkuma 250 000 etnilist serblast.
Petkovic lubas, et Serbia ei luba sellistel asjadele enam juhtuda ning Kosovosse võidakse saata kuni 1000 Serbia julgeolekujõudude esindajat.
Petkovic rõhutas, et lääneriikides pole sellest veel piisavalt hästi aru saadud ning ta ootas, et lääneriikide valitsused survestaks Pristinat mõistlikumalt käituma.
Kosovo siseminister Xhelal Svecla süüdistas Serbiat Põhja-Kosovos kriminaalide toetamises.
"Kõik need pinged, kõik need seaduserikkumised, toimuvad Belgradi valitsuse kriminaalsete otsuse tõttu," ütles Svecla Kosovo rahvusringhäälingule RTK.
Euroopa Liit on nõudnud, et Serbia peab oma suhted Kosovoga normaliseerima kui soovib Euroopa Liiduga liituda.
Neljapäeval rünnati Mitrovicas Kosovo politseipatrulli, üks politseinik sai viga
Põhja-Kosovos Mitrovicas rünnati politseipatrulli, mistõttu sai üks politseinik viga. Kosovo politsei eriüksused viidi Kosovo põhjaossa neljapäeva õhtul ning rünnak toimus kaks tundi peale seda, vahendas Reuters
Kosovo politsei teatas, et suurendab oma kohalolu Põhja-Kosovos avaliku korra tagamiseks.
Piirkonnas oli enne seda vähe julgeolekujõude, sest sajad serblasest politseinikud astusid protestiks Pristina numbrimärgipoliitika vastu eelmine kuu oma ametist tagasi.
Kosovo tahtis, et ka riigi põhjaosas, kus elab palju serblasi, oleksid kasutusel Kosovo enda numbrimärgid, millega serblased seal ei soovi nõustuda, kuna nad keelduvad tunnistamast Pristina võimu.
Euroopa Liidu EULEX politseimissioon Mitrovicas Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Laura Hasani
Kosovo eriüksus sisenes neljapäeval serblastega asustatud Põhja-Mitrovica asulasse
Kosovo Online korrespondent teatas, et neljapäeva õhtul sisenes üle 200 Kosovo eriüksuslase Põhja-Mitrovica asulasse, kus kohalikest elanikest enamus on etnilised serblased.
Väljaande korrespondent rõhutab, et saabunud eriüksuslaste täpset arvu on raske tuvastada, kuna nad hõivasid saabudes positsioonid terves linnas.
Eriüksuslaste väitel anti neile käsk tagada asulas turvalisus. Linnas patrullivad ka Euroopa Liidu EULEX missiooni politseinikud.
Põhja-Mitrovica meessoost elanikud tulid neljapäeva õhtul tänavatele kurtma viimaste päevade arengute üle. Väljaande teatel oli olukord pingeline, kuid ühtegi intsidenti pole juhtunud.
Linnas on kõik kohvikud suletud ning naised ja lapsed on tänavatelt kadunud. Kosovo Online jagas kohapealsetest oludest lühikest videot.
Kosovo elanikkonna enamus on etnilised albaanlased, kuid riigis on ka arvestatav serblastest vähemus. Kosovo naaberriik Serbia ei tunnista Kosovot iseseisva riigina ning peab selle territooriumi enda provintsiks.
Kosovo serblaste ja albaanlaste vahel esineb pidevalt pingeid.
### Response:
Serbia ähvardas viia oma julgeolekujõud Kosovosse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Elden Ringi kõrval kandideerisid õhtu olulisimale auhinnale ka "A Plague Tale: Requiem", "God of War Ragnarok", "Horizon Forbidden West", "Stray" ja "Xenoblade Chronicles 3".
"Elden Ringi" lavastaja Hidetaka Miyazaki tänas auhinda vastu võttes arendaja FromSoftware'i ja kirjastaja Bandai Namcot ning kirjanik George R.R. Martinit, kes on videmängu taustaloo ja pärimuse looja. Miyazaki vihjas, et From Software'il on ideid seoses "Elden Ringi" ja muude asjadega varuks ka tulevikus.
Enim nominatsioone, kokku kümme, oli tegelikult videomängul "God of War Ragnarok", "Elden Ringil" ja "Horizon Forbidden Westil" oli neid mõlemal seitse. Täispikka nimekirja nominentidest ja võitjatest näeb väljaande Variety vahendusel.
|
The Game Awards valis aasta videomänguks "Elden Ringi"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elden Ringi kõrval kandideerisid õhtu olulisimale auhinnale ka "A Plague Tale: Requiem", "God of War Ragnarok", "Horizon Forbidden West", "Stray" ja "Xenoblade Chronicles 3".
"Elden Ringi" lavastaja Hidetaka Miyazaki tänas auhinda vastu võttes arendaja FromSoftware'i ja kirjastaja Bandai Namcot ning kirjanik George R.R. Martinit, kes on videmängu taustaloo ja pärimuse looja. Miyazaki vihjas, et From Software'il on ideid seoses "Elden Ringi" ja muude asjadega varuks ka tulevikus.
Enim nominatsioone, kokku kümme, oli tegelikult videomängul "God of War Ragnarok", "Elden Ringil" ja "Horizon Forbidden Westil" oli neid mõlemal seitse. Täispikka nimekirja nominentidest ja võitjatest näeb väljaande Variety vahendusel.
### Response:
The Game Awards valis aasta videomänguks "Elden Ringi"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Olukord on äärmiselt halb, see on kahetsusväärne. Hukkamõistetav on see käekiri, mille Ungari on valinud ja Eesti seda kindlasti ühemõtteliselt ka väljendab," ütles Reinsalu reedel ERR-ile.
Reinsalu pidas silmas sel nädalal toimunud Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumist, millel ei suudetud Ungari vastuseisu tõttu otsustada Ukrainale eelarvetoetuseks 18 miljardi euro suuruse laenu andmist. Kui 26 riiki andsid laenule oma nõusoleku, siis Ungari oli selle vastu. Kuna otsus nõuab kõigi liikmesriikide nõusolekut, jäi see tegemata.
"Selge on, et konsensuspõhimõtte loogika järgi me peame lahenduse leidma. Lahenduse peame kõige lähemas tulevikus leidma ka [Venemaa-vastasele] üheksandale sanktsioonidepaketile, lahenduse peame leidma ka olemasolevate sanktsioonide pikendamisele," rääkis välisminister. Ka nende otsuste juures on vaja kõigi EL-i riikide nõusolekut.
Ungari vastuseisu eraldada Ukrainale 18 miljardit seostatakse Euroopa Liidus pooleli oleva vaidlusega, kus Ungarile ei maksta välja eurotoetusi, sest Euroopa Komisjoni hinnangul ei täida Budapest õigusriigi nõudeid. Küsimus on 7,5 miljardis euros ühtekuuluvuspoliitika fondides ning 5,8 miljardis euros koroonakriisi leevendamiseks mõeldud taasterahastus, mille üle lõplik otsus on liikmesriikidel.
Viitele, et Ungari ei ole siiani ratifitseerinud ka Soome ja Rootsi liitumist NATO-ga, tõdes Reinsalu, et ka see võib olla seotud eurotoetuste väljamaksmisega Ungarile: "Kui keegi seda otsesõnu ei väida ja ei ole ka mul alust väita, kui riik seda ise ei ütle, aga ma arvan, et seda ei saa välistada, et seda raamistavad ka tegelikult need Euroopa Komisjoni ettepanekud Ungari eurorahade külmutamise kohta."
Välisministri hinnangul siiski mingi hetk Ungariga kokkuleppele saadakse: "Ma arvan, et eks nad annavad selle nõusoleku [Soome ja Rootsi NATO-sse võtmisele]. Nagu ma loodan, et leitakse mingisugune lahendus, tõsi küll väga pika hammastekiristamise kaudu, ka Ukraina toetamise küsimusele."
Reinsalu sõnul toimub lähiajal küll väga mitu Euroopa Liidu riikide ministrite kohtumist, kuid ilmselt jäävad Ungariga seotud küsimused ikkagi valitsusjuhtide lahendada 15.–16. detsembril Brüsselis toimuval ülemkogul.
"Teisipäeval pidi rahandusministrite kohtumisel tulema arutusele Euroopa Komisjoni ettepanek külmutada väljamaksed Euroopa vahenditest Ungarile, aga ka see lükati edasi. Täna istuvad koos Euroopa Liidu justiitsministrid, esmaspäeval istuvad välisministrid, teisipäeval on üldasjade nõukogu, sellele järgneb Euroopa Liidu riigipeade tasemel ülemkogu ja ma ennustan, et väiksema tõenäosusega õnnestub need probleemid lahendada enne ülemkogu, aga tõenäoliselt tuleb see ülemkogu lauale," rääkis Reinsalu. "Loodetavasti seal mingisugune lahendus leitakse. Kõige olulisem, et 18 miljardi euro suurune laen Ukrainale ei jää maa ja taeva vahele õhku, et õnnestub Ungarit veenda sellest käekirjast loobuma," lisas ta.
|
Reinsalu mõistis Ungari käitumise hukka
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olukord on äärmiselt halb, see on kahetsusväärne. Hukkamõistetav on see käekiri, mille Ungari on valinud ja Eesti seda kindlasti ühemõtteliselt ka väljendab," ütles Reinsalu reedel ERR-ile.
Reinsalu pidas silmas sel nädalal toimunud Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumist, millel ei suudetud Ungari vastuseisu tõttu otsustada Ukrainale eelarvetoetuseks 18 miljardi euro suuruse laenu andmist. Kui 26 riiki andsid laenule oma nõusoleku, siis Ungari oli selle vastu. Kuna otsus nõuab kõigi liikmesriikide nõusolekut, jäi see tegemata.
"Selge on, et konsensuspõhimõtte loogika järgi me peame lahenduse leidma. Lahenduse peame kõige lähemas tulevikus leidma ka [Venemaa-vastasele] üheksandale sanktsioonidepaketile, lahenduse peame leidma ka olemasolevate sanktsioonide pikendamisele," rääkis välisminister. Ka nende otsuste juures on vaja kõigi EL-i riikide nõusolekut.
Ungari vastuseisu eraldada Ukrainale 18 miljardit seostatakse Euroopa Liidus pooleli oleva vaidlusega, kus Ungarile ei maksta välja eurotoetusi, sest Euroopa Komisjoni hinnangul ei täida Budapest õigusriigi nõudeid. Küsimus on 7,5 miljardis euros ühtekuuluvuspoliitika fondides ning 5,8 miljardis euros koroonakriisi leevendamiseks mõeldud taasterahastus, mille üle lõplik otsus on liikmesriikidel.
Viitele, et Ungari ei ole siiani ratifitseerinud ka Soome ja Rootsi liitumist NATO-ga, tõdes Reinsalu, et ka see võib olla seotud eurotoetuste väljamaksmisega Ungarile: "Kui keegi seda otsesõnu ei väida ja ei ole ka mul alust väita, kui riik seda ise ei ütle, aga ma arvan, et seda ei saa välistada, et seda raamistavad ka tegelikult need Euroopa Komisjoni ettepanekud Ungari eurorahade külmutamise kohta."
Välisministri hinnangul siiski mingi hetk Ungariga kokkuleppele saadakse: "Ma arvan, et eks nad annavad selle nõusoleku [Soome ja Rootsi NATO-sse võtmisele]. Nagu ma loodan, et leitakse mingisugune lahendus, tõsi küll väga pika hammastekiristamise kaudu, ka Ukraina toetamise küsimusele."
Reinsalu sõnul toimub lähiajal küll väga mitu Euroopa Liidu riikide ministrite kohtumist, kuid ilmselt jäävad Ungariga seotud küsimused ikkagi valitsusjuhtide lahendada 15.–16. detsembril Brüsselis toimuval ülemkogul.
"Teisipäeval pidi rahandusministrite kohtumisel tulema arutusele Euroopa Komisjoni ettepanek külmutada väljamaksed Euroopa vahenditest Ungarile, aga ka see lükati edasi. Täna istuvad koos Euroopa Liidu justiitsministrid, esmaspäeval istuvad välisministrid, teisipäeval on üldasjade nõukogu, sellele järgneb Euroopa Liidu riigipeade tasemel ülemkogu ja ma ennustan, et väiksema tõenäosusega õnnestub need probleemid lahendada enne ülemkogu, aga tõenäoliselt tuleb see ülemkogu lauale," rääkis Reinsalu. "Loodetavasti seal mingisugune lahendus leitakse. Kõige olulisem, et 18 miljardi euro suurune laen Ukrainale ei jää maa ja taeva vahele õhku, et õnnestub Ungarit veenda sellest käekirjast loobuma," lisas ta.
### Response:
Reinsalu mõistis Ungari käitumise hukka
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Andrus Kivirähk "Lend Kuule" (Pakett)
Kas Andruse parim romaan? Kas üldse romaan? Misjamasee? Tõsine inimene võib neid küsimusi endale esitama jäädagi ning mina tõsiste inimeste kiuste vastusi ei anna. No peale lihtsa, et kõigile võiks vastata jaatavalt.
Esimesed seitse lehekülge tekitasid tundmuse, nagu jätkaksime kirjutamist ja lugemist täpselt sama koha pealt, kus "Maailma otsas" katkes. Sama kolb, sama kohvik, sama lehekülg. Kosmonaut on uus, võib-olla. Siis keeras autor vindi peale ja meelepilt keerdus tagasi 1990ndatesse, mil AK vististi "Pühapäevalehe" sabas humooritas tollast young adult tüüpi värki, narritas noori nii, et vähe ei olnud, ja siis tuli lause "aga kivil kuivas inimese nahk". Ning läks andmiseks. Kuulennu-raamatus läheb hullupanekuks kiiremini, aga panek ise edeneb aeglasemalt. Romaanivääriliselt. Lugeja saab aimu, et kui segasepeks ei istu, siis mine istu tsap-tsap tugitooli ja nuuska miskit muud. Sest see raamat tõstab toolist välja ja istutab sinna ka tagasi.
Kui seda juttu loeb keegi, kes pole varem midagi lugenud ega muinasjutte kuulanud ega üldse millegagi peale lameda keskpärase raharookimise end sidunud, siis loetagu ikka. Mis tost, et aru ei saa. Niikuinii ei saa ju millestki aru, Andruse antud reaalsus võib ägedamgi olla. Kes tausta tajub, naerab end ogaraks (saab nii naerda kui nutta). Klassikuks kivinev Kujurähk suudab serveerida unustet mälestisi me lapsepõlisest lugemikust otse tänaste meiede ajudesse. Tal on käes mingi paganama uhke knihv, mida ei tahaks kadestada, ent tuleb respekteerida.
Ei imestaks, kui "Lend Kuule" võidaks esimese hooga ulmikute aastaauhinna, "Stalker" ole tema nimi vist. Ühegi auhinna üle ei imestaks. Ongi hea, ongi naljavilu, ongi tõsilik ja tugev. Teflonkera, must auk, suur raske täht. Võta või jäta. See jutt võiks küll saada uueks estirahwa tänapäevapiibliks. Pean siinkohal silmas toda naljajuttu, et ussisõnade sinist raamatut pidasid araabiamaailma tüübid eestlaste pühakirjaks, kuna see alati mõnel puhkajal kaasas oli. Mis naljajutt, ju nõnda oligi.
Täna, mil teatraalse laulu läbi on Andrus Kivirähk, küll õige põgusalt, näidanud end ka potentsiaalse poeesijana, võime kinnitada, et autor katab kirjandusvälja pea täielikult. Andrus ongi Lai. Kes aru ei saa, lugegu. Väärt raamat nii vanaemale kui lapselapsele. Vanaemad ja -isad võiksivad algust teha muinasjuttudega. Nõnda mõistavad nemadki, millest üldse rääkida. Meenuvad lapsepõlv ja tulevik.
Olevik samuti, sest tegelikult räägib Kivirähk meiega siin ja praegu. Juba mitukümmend aastat katsetab viise inimestele naha vahele pugeda. Rõõm on kirjandusest, mis lähebki südamesse, hinge ja ***se! Olgu meil kirjandusega hea!
James Russell "Elementaarne. Perioodilisustabel lahtiseletatult" (Ühinenud Ajakirjad)
Olnuks mul kooliajal säherdune raamat varnast võtta… Varases lapsepõlves õppisin Mendeli (ei kõlba ju enam venepäraselt öelda) tabeli pähe, midagi aru ei saanud. Siis, kui tulivad keemiatunnid, tuupisin, mida kästi, aga ega meil ühtki pauku ega katset ei tehtud, maru igav. Fotograafilise mälu riismeid rakendades õnnestus mingi hinne kätte saada, oh jah.
Täna on see raamat varnast või vähemalt riiulist võtta meil kõigil, olgu koolilastel või vanadel paksudel. Kõigil, kel huvi. Võetagu ja tarvitatagu. Ma sain kahe tunniga enam keemiale pihta kui kunagi aastatepikkuse tuimapanemisega. Siin alustatakse algusest, nagu ka pealkiri ütleb. Ja mitte üksiti numbriliselt, vaid ka läbi lugude. Iga elemendi pihta antakse andmete kõrvale ajalugu ja kasutusviise ja heal juhul ka mõni muu kentsakas jutt, mis asjakohane.
Tahaksin siia kõrvale sirutada mõne kõvema keemiaõpetaja kommentaari, ent ise tunnistan, et lugesin elemendilugu sama suure rõõmuga nagu mõnd ajaviiteks määratud põnevikku. Lepime kokku, et koolilastele enam igavaid õpikuid ei tee? Kooli ülesanne ei tohiks olla noori inimesi haaravatest mõtteilmadest eemale peletada. Ahoi, tulge kohvikusse ja seletage, mis puutumus on matemaatikal reaalsusega ja kus võiksin kohata elusat logaritmi või kuupjuurt? Teie võit, mina maksan arve, aga esmalt tuleb kohtuda ja tõestada. Tooge kulda ja plutooniumi ja hapnikku ja käntsakas liha.
Et tuleviku inimesed oleksivad targemad ega esitaks sedavõrd napakaid küsimusi nagu te alandlik poeet, alustatagu headest raamatutest. "Elementaarne" on üks noist.
|
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Kivirähkist perioodilisustabelini
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Andrus Kivirähk "Lend Kuule" (Pakett)
Kas Andruse parim romaan? Kas üldse romaan? Misjamasee? Tõsine inimene võib neid küsimusi endale esitama jäädagi ning mina tõsiste inimeste kiuste vastusi ei anna. No peale lihtsa, et kõigile võiks vastata jaatavalt.
Esimesed seitse lehekülge tekitasid tundmuse, nagu jätkaksime kirjutamist ja lugemist täpselt sama koha pealt, kus "Maailma otsas" katkes. Sama kolb, sama kohvik, sama lehekülg. Kosmonaut on uus, võib-olla. Siis keeras autor vindi peale ja meelepilt keerdus tagasi 1990ndatesse, mil AK vististi "Pühapäevalehe" sabas humooritas tollast young adult tüüpi värki, narritas noori nii, et vähe ei olnud, ja siis tuli lause "aga kivil kuivas inimese nahk". Ning läks andmiseks. Kuulennu-raamatus läheb hullupanekuks kiiremini, aga panek ise edeneb aeglasemalt. Romaanivääriliselt. Lugeja saab aimu, et kui segasepeks ei istu, siis mine istu tsap-tsap tugitooli ja nuuska miskit muud. Sest see raamat tõstab toolist välja ja istutab sinna ka tagasi.
Kui seda juttu loeb keegi, kes pole varem midagi lugenud ega muinasjutte kuulanud ega üldse millegagi peale lameda keskpärase raharookimise end sidunud, siis loetagu ikka. Mis tost, et aru ei saa. Niikuinii ei saa ju millestki aru, Andruse antud reaalsus võib ägedamgi olla. Kes tausta tajub, naerab end ogaraks (saab nii naerda kui nutta). Klassikuks kivinev Kujurähk suudab serveerida unustet mälestisi me lapsepõlisest lugemikust otse tänaste meiede ajudesse. Tal on käes mingi paganama uhke knihv, mida ei tahaks kadestada, ent tuleb respekteerida.
Ei imestaks, kui "Lend Kuule" võidaks esimese hooga ulmikute aastaauhinna, "Stalker" ole tema nimi vist. Ühegi auhinna üle ei imestaks. Ongi hea, ongi naljavilu, ongi tõsilik ja tugev. Teflonkera, must auk, suur raske täht. Võta või jäta. See jutt võiks küll saada uueks estirahwa tänapäevapiibliks. Pean siinkohal silmas toda naljajuttu, et ussisõnade sinist raamatut pidasid araabiamaailma tüübid eestlaste pühakirjaks, kuna see alati mõnel puhkajal kaasas oli. Mis naljajutt, ju nõnda oligi.
Täna, mil teatraalse laulu läbi on Andrus Kivirähk, küll õige põgusalt, näidanud end ka potentsiaalse poeesijana, võime kinnitada, et autor katab kirjandusvälja pea täielikult. Andrus ongi Lai. Kes aru ei saa, lugegu. Väärt raamat nii vanaemale kui lapselapsele. Vanaemad ja -isad võiksivad algust teha muinasjuttudega. Nõnda mõistavad nemadki, millest üldse rääkida. Meenuvad lapsepõlv ja tulevik.
Olevik samuti, sest tegelikult räägib Kivirähk meiega siin ja praegu. Juba mitukümmend aastat katsetab viise inimestele naha vahele pugeda. Rõõm on kirjandusest, mis lähebki südamesse, hinge ja ***se! Olgu meil kirjandusega hea!
James Russell "Elementaarne. Perioodilisustabel lahtiseletatult" (Ühinenud Ajakirjad)
Olnuks mul kooliajal säherdune raamat varnast võtta… Varases lapsepõlves õppisin Mendeli (ei kõlba ju enam venepäraselt öelda) tabeli pähe, midagi aru ei saanud. Siis, kui tulivad keemiatunnid, tuupisin, mida kästi, aga ega meil ühtki pauku ega katset ei tehtud, maru igav. Fotograafilise mälu riismeid rakendades õnnestus mingi hinne kätte saada, oh jah.
Täna on see raamat varnast või vähemalt riiulist võtta meil kõigil, olgu koolilastel või vanadel paksudel. Kõigil, kel huvi. Võetagu ja tarvitatagu. Ma sain kahe tunniga enam keemiale pihta kui kunagi aastatepikkuse tuimapanemisega. Siin alustatakse algusest, nagu ka pealkiri ütleb. Ja mitte üksiti numbriliselt, vaid ka läbi lugude. Iga elemendi pihta antakse andmete kõrvale ajalugu ja kasutusviise ja heal juhul ka mõni muu kentsakas jutt, mis asjakohane.
Tahaksin siia kõrvale sirutada mõne kõvema keemiaõpetaja kommentaari, ent ise tunnistan, et lugesin elemendilugu sama suure rõõmuga nagu mõnd ajaviiteks määratud põnevikku. Lepime kokku, et koolilastele enam igavaid õpikuid ei tee? Kooli ülesanne ei tohiks olla noori inimesi haaravatest mõtteilmadest eemale peletada. Ahoi, tulge kohvikusse ja seletage, mis puutumus on matemaatikal reaalsusega ja kus võiksin kohata elusat logaritmi või kuupjuurt? Teie võit, mina maksan arve, aga esmalt tuleb kohtuda ja tõestada. Tooge kulda ja plutooniumi ja hapnikku ja käntsakas liha.
Et tuleviku inimesed oleksivad targemad ega esitaks sedavõrd napakaid küsimusi nagu te alandlik poeet, alustatagu headest raamatutest. "Elementaarne" on üks noist.
### Response:
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Kivirähkist perioodilisustabelini
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Uuring toetus Aafrika, Ameerika, Ida-Aasia ja Euroopa päritolu inimese kohta kogutud andmetele. Nende geeniandmeid analüüsides leidsid teadlased üle 3500 geenivariandi, mis võivad mõjutada nende suhet tubaka ja alkoholiga, vahendab Nature News.
Tulemus osutab, et suur ja etniliselt mitmekesine valim teeb sedasorti genoomiülesed seoseuuringud esinduslikumaks ja hõlbustab haruldasemate geenivariantide leidmist. Nii saab paremini selgeks, kuidas on seotud erinevad inimese tunnused geenide, geenikombinatsioonide või nende mutatsioonidega.
Joomine ja suitsetamine on paljude füüsiliste ning vaimsete tervisemurede olulised riskitegurid. Näiteks võivad need soodustada südameveresoonkonna haiguste ja vaimsete häirete avaldumist. Ehkki osaliselt kujundab iga inimese suhet uimastitega teda ümbritsev keskkond, viitab osa tõendeid ka geenide mõjule.
Uuringu kaasautori ja Penn State'i meditsiinikolledži statistilise geneetiku Dajiang Liu sõnul on töö juba sealmaal, et avastusi saab rakendada kliinilistes oludes. Ta loodab, et kui andmete põhjal õnnestub inimeste võimalikku nikotiini- või alkoholisõltuvust ette ennustada, päästaks varajane sekkumine nii mõnegi elu.
Uuritavate mitmekesine päritolu
Seni on enamik genoomiüleseid seoseuuringuid keskendunud Euroopa päritolu inimestele. Nüüd panid uue uuringu autorid oma andmestikku kokku 3 383 199 inimese genoomiandmed: neist veidi enam kui viiendik olid pärit mujalt kui Euroopast.
Andmete põhjal tegid teadlased kindlaks 3823 geenivarianti, mis seostusid kas suitsetamise või alkoholitarbimisega. Leitud variantidest 39 olid seotud sellega, kui vanalt inimene suitsetama hakkab. Veel 243 geeni seostus päevas tõmmatud suitsude ning 849 geeni nädalas ära joodud alkohoolsete jookide arvuga.
Kõigist leitud variantidest tulid 721 varianti välja ainult Euroopast väljaspool elavaid inimesi kaaanud analüüsil – võrdluseks, päritolu mitte arvestav mudel neid ei näidanud. See viitabki, et genoomiüleseid seoseuuringuid on otstarbekam teha suure ja maailma eri nurkadest pärit inimesi kaasava valimiga.
Uurijad märkasid sedagi, et enamik joomise ja suitsetamisega seotud geene mõjutasid inimesi nende etnilisest päritolust olenemata ühtmoodi. Uuringu kaasautori ja Minnesota Ülikooli psühholoogi Gretchen Saundersi sõnul paistsid need jooned ka erinevat päritolu inimeste seas samal määral edasi kanduvat.
Samas selgus, et Euroopast pärit inimeste polügeensed ehk mitme geeniga seotud ohutegurid ei ennustanud kuigi hästi mujalt pärit inimeste tubaka- ja alkoholiga seonduvat riskikäitumist.
Keskkonna mõju
Uuringuga mitte seotud Witwatersandi Ülikooli geeniteadlane Ananyo Choudhury oletab, et erinevat päritolu inimeste sarnasustel võib olla lihtne põhjus. Nimelt elab enamik uuritud mitte-eurooplasi Ameerika Ühendriikides, kus keskkonna mõju on Euroopale sarnane: avalikud tervishoiuteenused ning alkoholi- ja nikotiinitoodete kättesaadavus on üsna samasugused.
Analüüsi vajakajäämiseks saab pidada sedagi, et valimis polnud Lähis-Ida ja India päritolu inimesi. Neis piirkondades on suitsetamine väga levinud just vesipiibu kujul. Niisiis oleks sealsete inimeste kaasamine muutnud analüüsi täpsemaks ja aidanud paljastada veel enam geneetilisi seoseid.
Töö autorid teadvustavad, et kuigi tegu on suurima taolise uuringuga seni, pole nende valim maailma elanikkonna mitmesisuse suhtes siiski esinduslik. Tulevastes uuringutes loodavad nad teha koostööd ka seni kasutamata jäänud maailma geenikogudega.
Uuring ilmus ajakirjas Nature. Uuringu kaasatorite seas on Andres Metspalu, Tõnu Esko ja Toomas Haller Tartu Ülikoolist ning Reedik Mägi Colorado Boulderi Ülikoolist.
|
Hiiglaslik geeniuuring avab alkoholi- ja tubakasõltuvuse tagamaid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuring toetus Aafrika, Ameerika, Ida-Aasia ja Euroopa päritolu inimese kohta kogutud andmetele. Nende geeniandmeid analüüsides leidsid teadlased üle 3500 geenivariandi, mis võivad mõjutada nende suhet tubaka ja alkoholiga, vahendab Nature News.
Tulemus osutab, et suur ja etniliselt mitmekesine valim teeb sedasorti genoomiülesed seoseuuringud esinduslikumaks ja hõlbustab haruldasemate geenivariantide leidmist. Nii saab paremini selgeks, kuidas on seotud erinevad inimese tunnused geenide, geenikombinatsioonide või nende mutatsioonidega.
Joomine ja suitsetamine on paljude füüsiliste ning vaimsete tervisemurede olulised riskitegurid. Näiteks võivad need soodustada südameveresoonkonna haiguste ja vaimsete häirete avaldumist. Ehkki osaliselt kujundab iga inimese suhet uimastitega teda ümbritsev keskkond, viitab osa tõendeid ka geenide mõjule.
Uuringu kaasautori ja Penn State'i meditsiinikolledži statistilise geneetiku Dajiang Liu sõnul on töö juba sealmaal, et avastusi saab rakendada kliinilistes oludes. Ta loodab, et kui andmete põhjal õnnestub inimeste võimalikku nikotiini- või alkoholisõltuvust ette ennustada, päästaks varajane sekkumine nii mõnegi elu.
Uuritavate mitmekesine päritolu
Seni on enamik genoomiüleseid seoseuuringuid keskendunud Euroopa päritolu inimestele. Nüüd panid uue uuringu autorid oma andmestikku kokku 3 383 199 inimese genoomiandmed: neist veidi enam kui viiendik olid pärit mujalt kui Euroopast.
Andmete põhjal tegid teadlased kindlaks 3823 geenivarianti, mis seostusid kas suitsetamise või alkoholitarbimisega. Leitud variantidest 39 olid seotud sellega, kui vanalt inimene suitsetama hakkab. Veel 243 geeni seostus päevas tõmmatud suitsude ning 849 geeni nädalas ära joodud alkohoolsete jookide arvuga.
Kõigist leitud variantidest tulid 721 varianti välja ainult Euroopast väljaspool elavaid inimesi kaaanud analüüsil – võrdluseks, päritolu mitte arvestav mudel neid ei näidanud. See viitabki, et genoomiüleseid seoseuuringuid on otstarbekam teha suure ja maailma eri nurkadest pärit inimesi kaasava valimiga.
Uurijad märkasid sedagi, et enamik joomise ja suitsetamisega seotud geene mõjutasid inimesi nende etnilisest päritolust olenemata ühtmoodi. Uuringu kaasautori ja Minnesota Ülikooli psühholoogi Gretchen Saundersi sõnul paistsid need jooned ka erinevat päritolu inimeste seas samal määral edasi kanduvat.
Samas selgus, et Euroopast pärit inimeste polügeensed ehk mitme geeniga seotud ohutegurid ei ennustanud kuigi hästi mujalt pärit inimeste tubaka- ja alkoholiga seonduvat riskikäitumist.
Keskkonna mõju
Uuringuga mitte seotud Witwatersandi Ülikooli geeniteadlane Ananyo Choudhury oletab, et erinevat päritolu inimeste sarnasustel võib olla lihtne põhjus. Nimelt elab enamik uuritud mitte-eurooplasi Ameerika Ühendriikides, kus keskkonna mõju on Euroopale sarnane: avalikud tervishoiuteenused ning alkoholi- ja nikotiinitoodete kättesaadavus on üsna samasugused.
Analüüsi vajakajäämiseks saab pidada sedagi, et valimis polnud Lähis-Ida ja India päritolu inimesi. Neis piirkondades on suitsetamine väga levinud just vesipiibu kujul. Niisiis oleks sealsete inimeste kaasamine muutnud analüüsi täpsemaks ja aidanud paljastada veel enam geneetilisi seoseid.
Töö autorid teadvustavad, et kuigi tegu on suurima taolise uuringuga seni, pole nende valim maailma elanikkonna mitmesisuse suhtes siiski esinduslik. Tulevastes uuringutes loodavad nad teha koostööd ka seni kasutamata jäänud maailma geenikogudega.
Uuring ilmus ajakirjas Nature. Uuringu kaasatorite seas on Andres Metspalu, Tõnu Esko ja Toomas Haller Tartu Ülikoolist ning Reedik Mägi Colorado Boulderi Ülikoolist.
### Response:
Hiiglaslik geeniuuring avab alkoholi- ja tubakasõltuvuse tagamaid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Bänd plaanib loo "Skinny Ape" lansseerida suure live -etteastega New Yorgis ja Londonis vastavalt 17. ja 18. detsembril. Lugu tuli esmaettekandele nende tänavuse turnee raames suuremates linnades üle kogu maailma.
"Skinny Ape" on neljas singel bändi eelseisvalt albumilt "Cracker Island", mis ilmub 24. veebruaril (produtsent Greg Kurstin). See on järg Dom Dolla remiksile loost "New Gold (feat. Tame Impala and Bootiw Brown" ja koostöös FIFA-ga ilmunud palale "Baby Queen".
Gorillaz astus paar nädalat tagasi üles MTV Euroopa muusikaauhindade jagamisel ja viis koju parima alternatiivartisti auhinna.
|
Gorillaz avaldas singli "Skinny Ape" uuelt stuudioalbumilt
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bänd plaanib loo "Skinny Ape" lansseerida suure live -etteastega New Yorgis ja Londonis vastavalt 17. ja 18. detsembril. Lugu tuli esmaettekandele nende tänavuse turnee raames suuremates linnades üle kogu maailma.
"Skinny Ape" on neljas singel bändi eelseisvalt albumilt "Cracker Island", mis ilmub 24. veebruaril (produtsent Greg Kurstin). See on järg Dom Dolla remiksile loost "New Gold (feat. Tame Impala and Bootiw Brown" ja koostöös FIFA-ga ilmunud palale "Baby Queen".
Gorillaz astus paar nädalat tagasi üles MTV Euroopa muusikaauhindade jagamisel ja viis koju parima alternatiivartisti auhinna.
### Response:
Gorillaz avaldas singli "Skinny Ape" uuelt stuudioalbumilt
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Võõrliikide invasioon on inimtegevuse tulemus, mis kaasneb peamiselt kaubalaevade liikumisega. Kui tahame nendega veetavat odavat kaupa, siis paratamatult peame leppima ka võõrliikidega," ütles uuringu juhtautor, Tartu Ülikool Pärnu kolledži mereökosüsteemide professor ja Taani Tehnikaülikooli rahvusliku veeressursside instituudi külalisprofessor Henn Ojaveer.
"Võõrliikide invasioon on inimtegevuse tulemus, mis kaasneb peamiselt kaubalaevade liikumisega. Kui tahame nendega veetavat odavat kaupa, siis paratamatult peame leppima ka võõrliikidega."
Konkreetsemalt vaatlesid Ojaveer ja tema kolleegid võõrliikide mõju inimese jaoks olulistele loodushüvedele, sealhulgas inimese toidule, merega seotud teenustele ning turismile ja majandusele.
Kõige suuremat mõju omab üks väike mõne millimeetri suurune vesikirp, kes leiti esimest korda väljaspool oma looduslikku levilat just Eesti vetest – Pärnu ja Muuga lahest. "Teda leidub väga arvukalt ja peale tema sissetulekut on mitmete zooplanktoni liikide arvukus oluliselt vähenenud. Lisaks on teada, et räim ja ogalik toituvad temast väga aktiivselt ning pika saba tõttu kipub ta võrke ummistama, mõjutades ka kalapüüki," rääkis Ojaveer.
Teine suuri probleeme valmistav võõrliik on mõne sentimeetri pikkune virgiinia korgitsuss, keda leidub üle kogu Läänemere. "Kalad teda eriti ei söö, aga teda on kohati väga palju. Kaevudes sügavale põhjasetetesse, isegi kuni 40 sentimeetri sügavusele, muudab ta muu hulgas nii põhjasetete kui ka nende kohal oleva veekihi füüsikalist ja keemilist koostist," selgitas Ojaveer.
Ümarmudila lai levik
Enim uuritud võõrliik Läänemeres on ümarmudil, kes mõjutab nii kalureid, inimeste toidulauda, kalu kui ka merelinde. Teiste hulgas kasutab ümarmudilat söögiks ka hüljes. Ümarmudil ise toitub peamiselt söödavast rannakarbist, kes on oluline toiduobjekt nii mitmetele kaladele kui ka merelindudele.
"Näiteks Leedu vete meremadalikel, kus oli varem ohtralt rannakarpe ja seetõttu ka palju merelinde, on rannakarbid mudila poolt kõik ära söödud ja merelinde enam ei ole," ütles Ojaveer. Kuna mudila toit kattub paljuski kammelja ja lesta omaga, on märke nende kalade arvukuse kahanemisest mudila levialal.
"Näiteks Leedu vete meremadalikel, kus oli varem ohtralt rannakarpe ja seetõttu ka palju merelinde, on rannakarbid mudila poolt kõik ära söödud ja merelinde enam ei ole."
Inimesed mudilat oma toidulaual kohe omaks ei võtnud, olgugi et teda oli püükides kohati rohkem kui eesti rahvuskala räime. Nüüd on järjest rohkem hakatud mudilat ka sööma. "Tema esmakokkuostu hind on räime omast suurem ning lätlased on juba välja töötanud spetsiaalsed ümarmudila püügivahendid," selgitas professor.
Ennetustöö olulisus
Kõige suurem probleem on Henn Ojaveeri sõnul see, et me kunagi ei tea, millised on järgmised võõrliigid, kellega tuleb silmitsi seista, seda mitte ainult Läänemeres, vaid ka globaalselt. Seetõttu on oluline tegeleda ennetustööga vältimaks uute liikide sissetoomist. "Maailmas pole ühtegi näidet sellest, et inimene oleks suutnud juba korra sisse toodud võõrliigist vabaneda. Isegi kui invasiooni on algstaadiumis õnnestunud liik välja tõrjuda, on varem või hiljem ta uuesti tagasi tulnud," arutles Ojaveer.
Läänemere mured võõrliikidega ei ole kaugeltki võrreldavad näiteks Vahemere omadega, kuhu lisandub võõrliike läbi Suessi kanali praktiliselt iganädalaselt. Mitmed Vahemere võõrliigid on inimesele mürgised ja tekitavad kõrvetusi. Seetõttu ohustavad nad kat inimese tervist. See omakorda tekitab muu hulgas majanduslikku kahju nii turismile kui ka näiteks kalatööstusele.
"Maailmas pole ühtegi näidet sellest, et inimene oleks suutnud juba korra sisse toodud võõrliigist vabaneda."
Siiski ei tuleks võõrliike näha üksnes probleemina, vaid ka võimalusena. Näiteks ilmestab seda asjaolu, et mudil on ajapikku toidukalana omaks võetud. "Samuti on mudil oluline toiduobjekt mitmetele röövkaladele, nagu näiteks tursk ja koha, kes on mudilast toitudes kogukamad kui varem," lisas Ojaveer.
Uuringu jaoks analüüsisid teadlased viimasel paaril aastakümnel avaldatud ligikaudu sadat artiklit, mis tegelevad võõrliikide mõju hindamisega Läänemeres. Teadustöö kuulub artiklite seeriasse, mis kaardistavad võõrliikide mõju erinevaid aspekte, näiteks nende seost aineringluse ja mereökosüsteemide toimimisega.
Artikkel ilmus ajakirjas Science of The Total Environment.
|
Uuring: võõrliikide mõju Läänemerele on võrreldav kliimamuutustega
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Võõrliikide invasioon on inimtegevuse tulemus, mis kaasneb peamiselt kaubalaevade liikumisega. Kui tahame nendega veetavat odavat kaupa, siis paratamatult peame leppima ka võõrliikidega," ütles uuringu juhtautor, Tartu Ülikool Pärnu kolledži mereökosüsteemide professor ja Taani Tehnikaülikooli rahvusliku veeressursside instituudi külalisprofessor Henn Ojaveer.
"Võõrliikide invasioon on inimtegevuse tulemus, mis kaasneb peamiselt kaubalaevade liikumisega. Kui tahame nendega veetavat odavat kaupa, siis paratamatult peame leppima ka võõrliikidega."
Konkreetsemalt vaatlesid Ojaveer ja tema kolleegid võõrliikide mõju inimese jaoks olulistele loodushüvedele, sealhulgas inimese toidule, merega seotud teenustele ning turismile ja majandusele.
Kõige suuremat mõju omab üks väike mõne millimeetri suurune vesikirp, kes leiti esimest korda väljaspool oma looduslikku levilat just Eesti vetest – Pärnu ja Muuga lahest. "Teda leidub väga arvukalt ja peale tema sissetulekut on mitmete zooplanktoni liikide arvukus oluliselt vähenenud. Lisaks on teada, et räim ja ogalik toituvad temast väga aktiivselt ning pika saba tõttu kipub ta võrke ummistama, mõjutades ka kalapüüki," rääkis Ojaveer.
Teine suuri probleeme valmistav võõrliik on mõne sentimeetri pikkune virgiinia korgitsuss, keda leidub üle kogu Läänemere. "Kalad teda eriti ei söö, aga teda on kohati väga palju. Kaevudes sügavale põhjasetetesse, isegi kuni 40 sentimeetri sügavusele, muudab ta muu hulgas nii põhjasetete kui ka nende kohal oleva veekihi füüsikalist ja keemilist koostist," selgitas Ojaveer.
Ümarmudila lai levik
Enim uuritud võõrliik Läänemeres on ümarmudil, kes mõjutab nii kalureid, inimeste toidulauda, kalu kui ka merelinde. Teiste hulgas kasutab ümarmudilat söögiks ka hüljes. Ümarmudil ise toitub peamiselt söödavast rannakarbist, kes on oluline toiduobjekt nii mitmetele kaladele kui ka merelindudele.
"Näiteks Leedu vete meremadalikel, kus oli varem ohtralt rannakarpe ja seetõttu ka palju merelinde, on rannakarbid mudila poolt kõik ära söödud ja merelinde enam ei ole," ütles Ojaveer. Kuna mudila toit kattub paljuski kammelja ja lesta omaga, on märke nende kalade arvukuse kahanemisest mudila levialal.
"Näiteks Leedu vete meremadalikel, kus oli varem ohtralt rannakarpe ja seetõttu ka palju merelinde, on rannakarbid mudila poolt kõik ära söödud ja merelinde enam ei ole."
Inimesed mudilat oma toidulaual kohe omaks ei võtnud, olgugi et teda oli püükides kohati rohkem kui eesti rahvuskala räime. Nüüd on järjest rohkem hakatud mudilat ka sööma. "Tema esmakokkuostu hind on räime omast suurem ning lätlased on juba välja töötanud spetsiaalsed ümarmudila püügivahendid," selgitas professor.
Ennetustöö olulisus
Kõige suurem probleem on Henn Ojaveeri sõnul see, et me kunagi ei tea, millised on järgmised võõrliigid, kellega tuleb silmitsi seista, seda mitte ainult Läänemeres, vaid ka globaalselt. Seetõttu on oluline tegeleda ennetustööga vältimaks uute liikide sissetoomist. "Maailmas pole ühtegi näidet sellest, et inimene oleks suutnud juba korra sisse toodud võõrliigist vabaneda. Isegi kui invasiooni on algstaadiumis õnnestunud liik välja tõrjuda, on varem või hiljem ta uuesti tagasi tulnud," arutles Ojaveer.
Läänemere mured võõrliikidega ei ole kaugeltki võrreldavad näiteks Vahemere omadega, kuhu lisandub võõrliike läbi Suessi kanali praktiliselt iganädalaselt. Mitmed Vahemere võõrliigid on inimesele mürgised ja tekitavad kõrvetusi. Seetõttu ohustavad nad kat inimese tervist. See omakorda tekitab muu hulgas majanduslikku kahju nii turismile kui ka näiteks kalatööstusele.
"Maailmas pole ühtegi näidet sellest, et inimene oleks suutnud juba korra sisse toodud võõrliigist vabaneda."
Siiski ei tuleks võõrliike näha üksnes probleemina, vaid ka võimalusena. Näiteks ilmestab seda asjaolu, et mudil on ajapikku toidukalana omaks võetud. "Samuti on mudil oluline toiduobjekt mitmetele röövkaladele, nagu näiteks tursk ja koha, kes on mudilast toitudes kogukamad kui varem," lisas Ojaveer.
Uuringu jaoks analüüsisid teadlased viimasel paaril aastakümnel avaldatud ligikaudu sadat artiklit, mis tegelevad võõrliikide mõju hindamisega Läänemeres. Teadustöö kuulub artiklite seeriasse, mis kaardistavad võõrliikide mõju erinevaid aspekte, näiteks nende seost aineringluse ja mereökosüsteemide toimimisega.
Artikkel ilmus ajakirjas Science of The Total Environment.
### Response:
Uuring: võõrliikide mõju Läänemerele on võrreldav kliimamuutustega
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Millest inimese kiindumus õieti koosneb? See kätkeb endas tunnetust, et kaaslase lohutusele võib loota, temalt saab mure korral abi otsida, tema kohalolu pakub rõõmu ja äraolek paneb igatsema. Teadlased on täheldanud samu märke ka inimeste suhetes oma lemmikutega, vahendab The Conversation.
Siiski on asja juures omad nüansid. Mõnedel inimrühmadel tekib oma lemmikuga lähedane side tõenäolisemalt kui teistel. Näiteks võib seda sagedamini ette tulla üksikutel eakatel, teiste inimeste vastu usalduse kaotanutel ja looma abist sõltuvatel inimestel.
Teadlased on leidnud sedagi, et inimese suurel kiindumusel oma karvasesse, soomustatud või sulisesse sõpra on hind: tema surm paneb inimese leinama. Ühtlasi tuleb välja, et lemmiklooma lein on lähedase inimese leinast mõneti erinev.
Eutanaasia
Paljudele inimestele võib lemmiklooma surm olla ainus vahejuhtum, kus neil on tulnud leinata kedagi eutaneeritut. Süütunne ja kahtlus peale kalli kaaslase eutaneerimisotsust võib leina raskemaks muuta. Näiteks on uuringud näidanud, et vaidlused lemmiklooma magamapanemise otsuse üle pereringis võivad olla eriti keerulised.
Samas annab eutanaasia inimestele võimaluse armastatud lemmiku lahkumiseks valmis olla. Lemmikloomaga saab siis hüvasti jätta ning tema viimsetesse eluhetkedesse saab kavandada armastus- ja austusavaldusi.
Inimeste arvamused lemmikloomade eutanaasiast ulatuvad seinast seina. Iisraeli teadlased näiteks leidsid, et peale magama pandud lemmiku surma peab 83 protsenti inimesi oma otsust õigeks. Nad uskusid, et pakkusid lemmikule väärikamat surma ja vähendasid tema kannatusi.
Samas täheldasid Kanada teadlased, et 16 protsenti nende uuringus osalenutest tundis end peale lemmiklooma eutanaasiat mõrvarina. Ameeriklaste uuring osutab aga, et otsus lemmik magama panna võib olla väga nüansirikas. Selles töös tundis 41 protsenti uuritavaid end otsuse järel süüdi ja neli protsenti mõlgutas enesetapumõtteid.
Kuidas keegi oma lemmiklooma eutanaasia üle elab, sõltub ühtlasi tema kultuurilistest uskumustest, suhte lähedusest lemmikuga, kiindumuse laadist ja iseloomust.
Hääleõiguseta lein
Ühiskond ei võta seda tüüpi surma omaks päris lõpuni või siis eelistab sellest mitte rääkida. Sestap saab rääkida eutanaasiast kui nii-öelda hääleõiguseta leinast. Leinajale teeb see vähemalt avaliku leinamise raskemaks.
Psühholoogide Robert Neiymeyeri ja John Jordani sõnul on hääleõiguseta lein ebaõnnestunud empaatia tulemus. Inimesed keelduvad omaenda lemmikut leinamast, sest osaliselt peavad nad seda häbiväärseks. Magama pandud looma leinamist ei häbeneta üksnes kolleegide või sõprade ees, vaid võimalik, et ka pereringis.
Veel enam, inimese leina sügavuses ja lemmiklooma surmaga seotud ühiskondlikes ootustes võib olla ebakõla. Näiteks võib osa inimesi reageerida põlglikult, kui keegi teine lemmikut leinates töölt puudub. Uuringud viitavad sellelegi, et hääleõiguseta leina korral ei pruugi lemmiku kaotuse üle ahastav inimene nii kergesti leida lohutust, võimalust trauma järel edasi liikuda ja paraneda.
Inimese suhe oma lemmikloomaga võib niisiis olla sama tähenduslik kui teise inimesega. Niisamuti võib samaväärne olla looma kaotusele järgnev lein. Sestap aitab kaaskodanike kannatusi vähendada see, kui ka lemmiku kaotust aktsepteeritakse lihtsalt ühe lähedasekaotuse vormina paljudest.
|
Lemmiklooma surm võib olla sama valus kui lähedase kaotus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Millest inimese kiindumus õieti koosneb? See kätkeb endas tunnetust, et kaaslase lohutusele võib loota, temalt saab mure korral abi otsida, tema kohalolu pakub rõõmu ja äraolek paneb igatsema. Teadlased on täheldanud samu märke ka inimeste suhetes oma lemmikutega, vahendab The Conversation.
Siiski on asja juures omad nüansid. Mõnedel inimrühmadel tekib oma lemmikuga lähedane side tõenäolisemalt kui teistel. Näiteks võib seda sagedamini ette tulla üksikutel eakatel, teiste inimeste vastu usalduse kaotanutel ja looma abist sõltuvatel inimestel.
Teadlased on leidnud sedagi, et inimese suurel kiindumusel oma karvasesse, soomustatud või sulisesse sõpra on hind: tema surm paneb inimese leinama. Ühtlasi tuleb välja, et lemmiklooma lein on lähedase inimese leinast mõneti erinev.
Eutanaasia
Paljudele inimestele võib lemmiklooma surm olla ainus vahejuhtum, kus neil on tulnud leinata kedagi eutaneeritut. Süütunne ja kahtlus peale kalli kaaslase eutaneerimisotsust võib leina raskemaks muuta. Näiteks on uuringud näidanud, et vaidlused lemmiklooma magamapanemise otsuse üle pereringis võivad olla eriti keerulised.
Samas annab eutanaasia inimestele võimaluse armastatud lemmiku lahkumiseks valmis olla. Lemmikloomaga saab siis hüvasti jätta ning tema viimsetesse eluhetkedesse saab kavandada armastus- ja austusavaldusi.
Inimeste arvamused lemmikloomade eutanaasiast ulatuvad seinast seina. Iisraeli teadlased näiteks leidsid, et peale magama pandud lemmiku surma peab 83 protsenti inimesi oma otsust õigeks. Nad uskusid, et pakkusid lemmikule väärikamat surma ja vähendasid tema kannatusi.
Samas täheldasid Kanada teadlased, et 16 protsenti nende uuringus osalenutest tundis end peale lemmiklooma eutanaasiat mõrvarina. Ameeriklaste uuring osutab aga, et otsus lemmik magama panna võib olla väga nüansirikas. Selles töös tundis 41 protsenti uuritavaid end otsuse järel süüdi ja neli protsenti mõlgutas enesetapumõtteid.
Kuidas keegi oma lemmiklooma eutanaasia üle elab, sõltub ühtlasi tema kultuurilistest uskumustest, suhte lähedusest lemmikuga, kiindumuse laadist ja iseloomust.
Hääleõiguseta lein
Ühiskond ei võta seda tüüpi surma omaks päris lõpuni või siis eelistab sellest mitte rääkida. Sestap saab rääkida eutanaasiast kui nii-öelda hääleõiguseta leinast. Leinajale teeb see vähemalt avaliku leinamise raskemaks.
Psühholoogide Robert Neiymeyeri ja John Jordani sõnul on hääleõiguseta lein ebaõnnestunud empaatia tulemus. Inimesed keelduvad omaenda lemmikut leinamast, sest osaliselt peavad nad seda häbiväärseks. Magama pandud looma leinamist ei häbeneta üksnes kolleegide või sõprade ees, vaid võimalik, et ka pereringis.
Veel enam, inimese leina sügavuses ja lemmiklooma surmaga seotud ühiskondlikes ootustes võib olla ebakõla. Näiteks võib osa inimesi reageerida põlglikult, kui keegi teine lemmikut leinates töölt puudub. Uuringud viitavad sellelegi, et hääleõiguseta leina korral ei pruugi lemmiku kaotuse üle ahastav inimene nii kergesti leida lohutust, võimalust trauma järel edasi liikuda ja paraneda.
Inimese suhe oma lemmikloomaga võib niisiis olla sama tähenduslik kui teise inimesega. Niisamuti võib samaväärne olla looma kaotusele järgnev lein. Sestap aitab kaaskodanike kannatusi vähendada see, kui ka lemmiku kaotust aktsepteeritakse lihtsalt ühe lähedasekaotuse vormina paljudest.
### Response:
Lemmiklooma surm võib olla sama valus kui lähedase kaotus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Maanteede neljarealiseks ehitamiseks kuluva materjali hulk on kolossaalne. Ühe kilomeetri neljarajalise tee ehituseks kulub ca 100 000 kantmeetrit materjali - liiva, kruusa ja killustikku.
Peame küsima, kas loodusvarade nii suuremahuline kasutamine looduskeskkonna ja neis piirkondades elavate inimeste heaolu arvelt on ikka põhjendatud. Lahendus ei ole mitte üha uute liiva-, kruusa- või killustikukaevanduste rajamine, vaid meil tuleb inimeste liikuvuse parandamiseks panna paremini tööle ühistransport.
Tallinnas plaanime selleks pikkade sammudega edasi liikuda. Oleme otsustanud kolme trammiliini rajamise Liivalaia, Pärnu maantee ja Puhangu tänava suunal, kus analüüside põhjal vähendab kavandatav trammiliin oluliselt praegust liikluskoormust. Järgmiseks on vaja leida head lahendused selleks, et igapäevaselt lähipiirkondadest Tallinnasse peamiselt autoga tööle tulevad 30 000 inimest eelistaksid edaspidi ühistransporti.
Aegviidu näitel tundub, et selline süsteem võib toimida päris hästi. Tihe rongiliiklus motiveerib jätma auto rongijaama, et edasi pealinna sõita "porgandiga". Vaja on luua sarnased kiired ühendused ka teiste lähipiirkonna keskustega ning tagada nende taskukohasus.
Lisaks sellele, et tee-ehitusele kuluv maavarade hulk on suur, on veel mitu täiendavat tingimust. Kaevandused peaksid asuma ehitusobjektile võimalikult lähedal ning kaevandatav materjal olema vajaliku kvaliteediga. Riigikontroll on selgelt öelnud, et kavandatavate tee-ehituse projektide jaoks olemasolevatest ehitusmaavarade karjääridest ei piisa.
"Uued kaevandused tuleksid Harjumaa inimeste ja keskkonna arvelt, seda ka teistes Eesti piirkondades."
Samal ajal on näiteks Harjumaal piir kaevandatavate maavarade osas keskkonnaminister Madis Kallase sõnul täis ning uute suurehitiste tarvis uusi kaevandusi enam avada ei saa. See on ka täiesti arusaadav, sest uued kaevandused tuleksid Harjumaa inimeste ja keskkonna arvelt, seda ka teistes Eesti piirkondades.
Kohaliku kogukonna reaktsioon uute kaevanduste rajamisele on valulik. Näiteks Haljala valda Paasi külla kavandatava lubjakarjääri võimalikud keskkonnamõjud on kohalike jaoks väga murettekitavad.
Kuigi korduvalt on meediast läbi käinud põhjendus, et laiemaid maanteid on Eestil tarvis ehitada tulenevalt Euroopa Liidu teedevõrgustiku määrusest, ei vasta see päris tõele. Kohustus on tõesti tagada teede ohutus ning läbilaskvus. Kuid võimalused ohutuse tagamiseks on oluliselt mitmekesisemad ja vähem ressursikulukad – olemasolevate sõiduradade omavaheline eraldamine, 2+1 maanteede ehitamine jne.
Ka läbilaskvus teedel ei pea Euroopa nõuetest tulenevalt suurenema, pigem on vaja selget plaani liikuvuse parandamiseks, seda nii Euroopa vaatest ja eelkõige meie enda inimeste heaolu suurendamiseks.
Eesmärk on ju tegelikult parandada inimeste võimalusi liikuda ohutult neile oluliste sihtpunktide vahel, et jõuda tööle, kooli, poodi, tegelema spordiga ja veetma vaba aega.
Liikuvuse parandamiseks ei ole teede laiendamine kõige tõhusam viis, vaid võti peitub ühistranspordi arendamises, mille veovõime on sõiduautost oluliselt suurem: bussil ligi kolm, trammil kümme ning rongil 40 korda. Seega peavad strateegilised valikud olema eelkõige suunatud sellele, et pikemaid liikumisi oleks võimalikult mugav teha ühistranspordiga ja et see oleks taskukohane.
Seega on õige suund liikuda edasi ühistranspordiühenduste parandamise suunas ning jätta maavarad maapõue.
|
Madle Lippus: vajame paremat ühistransporti, mitte laiemaid sõiduteid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maanteede neljarealiseks ehitamiseks kuluva materjali hulk on kolossaalne. Ühe kilomeetri neljarajalise tee ehituseks kulub ca 100 000 kantmeetrit materjali - liiva, kruusa ja killustikku.
Peame küsima, kas loodusvarade nii suuremahuline kasutamine looduskeskkonna ja neis piirkondades elavate inimeste heaolu arvelt on ikka põhjendatud. Lahendus ei ole mitte üha uute liiva-, kruusa- või killustikukaevanduste rajamine, vaid meil tuleb inimeste liikuvuse parandamiseks panna paremini tööle ühistransport.
Tallinnas plaanime selleks pikkade sammudega edasi liikuda. Oleme otsustanud kolme trammiliini rajamise Liivalaia, Pärnu maantee ja Puhangu tänava suunal, kus analüüside põhjal vähendab kavandatav trammiliin oluliselt praegust liikluskoormust. Järgmiseks on vaja leida head lahendused selleks, et igapäevaselt lähipiirkondadest Tallinnasse peamiselt autoga tööle tulevad 30 000 inimest eelistaksid edaspidi ühistransporti.
Aegviidu näitel tundub, et selline süsteem võib toimida päris hästi. Tihe rongiliiklus motiveerib jätma auto rongijaama, et edasi pealinna sõita "porgandiga". Vaja on luua sarnased kiired ühendused ka teiste lähipiirkonna keskustega ning tagada nende taskukohasus.
Lisaks sellele, et tee-ehitusele kuluv maavarade hulk on suur, on veel mitu täiendavat tingimust. Kaevandused peaksid asuma ehitusobjektile võimalikult lähedal ning kaevandatav materjal olema vajaliku kvaliteediga. Riigikontroll on selgelt öelnud, et kavandatavate tee-ehituse projektide jaoks olemasolevatest ehitusmaavarade karjääridest ei piisa.
"Uued kaevandused tuleksid Harjumaa inimeste ja keskkonna arvelt, seda ka teistes Eesti piirkondades."
Samal ajal on näiteks Harjumaal piir kaevandatavate maavarade osas keskkonnaminister Madis Kallase sõnul täis ning uute suurehitiste tarvis uusi kaevandusi enam avada ei saa. See on ka täiesti arusaadav, sest uued kaevandused tuleksid Harjumaa inimeste ja keskkonna arvelt, seda ka teistes Eesti piirkondades.
Kohaliku kogukonna reaktsioon uute kaevanduste rajamisele on valulik. Näiteks Haljala valda Paasi külla kavandatava lubjakarjääri võimalikud keskkonnamõjud on kohalike jaoks väga murettekitavad.
Kuigi korduvalt on meediast läbi käinud põhjendus, et laiemaid maanteid on Eestil tarvis ehitada tulenevalt Euroopa Liidu teedevõrgustiku määrusest, ei vasta see päris tõele. Kohustus on tõesti tagada teede ohutus ning läbilaskvus. Kuid võimalused ohutuse tagamiseks on oluliselt mitmekesisemad ja vähem ressursikulukad – olemasolevate sõiduradade omavaheline eraldamine, 2+1 maanteede ehitamine jne.
Ka läbilaskvus teedel ei pea Euroopa nõuetest tulenevalt suurenema, pigem on vaja selget plaani liikuvuse parandamiseks, seda nii Euroopa vaatest ja eelkõige meie enda inimeste heaolu suurendamiseks.
Eesmärk on ju tegelikult parandada inimeste võimalusi liikuda ohutult neile oluliste sihtpunktide vahel, et jõuda tööle, kooli, poodi, tegelema spordiga ja veetma vaba aega.
Liikuvuse parandamiseks ei ole teede laiendamine kõige tõhusam viis, vaid võti peitub ühistranspordi arendamises, mille veovõime on sõiduautost oluliselt suurem: bussil ligi kolm, trammil kümme ning rongil 40 korda. Seega peavad strateegilised valikud olema eelkõige suunatud sellele, et pikemaid liikumisi oleks võimalikult mugav teha ühistranspordiga ja et see oleks taskukohane.
Seega on õige suund liikuda edasi ühistranspordiühenduste parandamise suunas ning jätta maavarad maapõue.
### Response:
Madle Lippus: vajame paremat ühistransporti, mitte laiemaid sõiduteid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Zverevi parema jala hüppeliigeses rebenes kolm külgmist sidet ja seetõttu pidi sakslane ka operatsioonil käima. Kuigi algselt lootis ta suve lõpuks väljakutele naasta, võttis taastumine oodatust kauem aega ja seetõttu ta pärast Prantsusmaa lahtisi enam ühelgi ametlikul turniiril osaleda ei saanudki.
Diriyah karika nime kandval näidisturniiril alistas Zverev kaheksandikfinaalis 10:8, 10:7 viimastel aastatel samuti vigastustega kimpus olnud 2020. aasta USA lahtiste võitja Dominic Thiemi. Veerandfinaalis pidi aga Zverev tunnistama Daniil Medvedevi 6:0, 6:4 paremust.
Medvedev läheb näidisturniiri poolfinaalis vastamisi šveitslase Stan Wawrinkaga, teise finalisti selgitavad britt Cameron Norrie ja ameeriklane Taylor Fritz.
Ülejärgmisel nädalal osaleb Zverev ka esimest korda peetaval show-võistlusel, mida nimetatakse maailma tenniseliigaks. Seal kuulub ta ühte võistkonda Thiemi, Anett Kontaveidi ja Wimbledoni võitja Jelena Rõbakinaga.
He is back! @AlexZverev wins his comeback match after his injury against his good friend @domithiem 10:8, 10:7 pic.twitter.com/eNKApNu7US
— Diriyah Tennis Cup (@DiriyahCup) December 8, 2022
|
Karmist vigastusest taastunud Zverev naasis väljakule
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zverevi parema jala hüppeliigeses rebenes kolm külgmist sidet ja seetõttu pidi sakslane ka operatsioonil käima. Kuigi algselt lootis ta suve lõpuks väljakutele naasta, võttis taastumine oodatust kauem aega ja seetõttu ta pärast Prantsusmaa lahtisi enam ühelgi ametlikul turniiril osaleda ei saanudki.
Diriyah karika nime kandval näidisturniiril alistas Zverev kaheksandikfinaalis 10:8, 10:7 viimastel aastatel samuti vigastustega kimpus olnud 2020. aasta USA lahtiste võitja Dominic Thiemi. Veerandfinaalis pidi aga Zverev tunnistama Daniil Medvedevi 6:0, 6:4 paremust.
Medvedev läheb näidisturniiri poolfinaalis vastamisi šveitslase Stan Wawrinkaga, teise finalisti selgitavad britt Cameron Norrie ja ameeriklane Taylor Fritz.
Ülejärgmisel nädalal osaleb Zverev ka esimest korda peetaval show-võistlusel, mida nimetatakse maailma tenniseliigaks. Seal kuulub ta ühte võistkonda Thiemi, Anett Kontaveidi ja Wimbledoni võitja Jelena Rõbakinaga.
He is back! @AlexZverev wins his comeback match after his injury against his good friend @domithiem 10:8, 10:7 pic.twitter.com/eNKApNu7US
— Diriyah Tennis Cup (@DiriyahCup) December 8, 2022
### Response:
Karmist vigastusest taastunud Zverev naasis väljakule
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Teatav konkurents teadlaste ja uurimisrühmade vahel on eluterve. See aitab kindlustada, et raha saavad need, kellel on ühtaegu nii hea idee kui ka võimed lennukad mõtted teoks teha. Äärmuslikus vormis hakkab see aga teaduse arengut pärssima. "Kui edukuse määr kahaneb ja tekib hüperkonkurents, läheb õnne osatähtsus väga suureks. Juhul kui kõik saavad kõrgeid hindeid, jääb väga palju häid projekte lihtsalt joone alla," märkis Ülo Niinemets, uuringu kaasautor ja Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor.
"Kui edukuse määr kahaneb ja tekib hüperkonkurents, läheb õnne osatähtsus väga suureks. Juhul kui kõik saavad kõrgeid hindeid, jääb väga palju häid projekte lihtsalt joone alla."
- Ülo Niinemets
Käsikäes Eesti teadussüsteemi arenguga on hindamiskomisjoni poolt positiivse vastuse saanud taotluste osakaal märkimisväärselt kahanenud. Nii küündis kuni 2012. aastani tegutsenud Eesti Teadusfondi ajal see kohati isegi 60 protsendini. Niinemets pidas normaalseks edukuse määraks 30 protsenti. Samale viitas uuringu juhtivautor Eneli Kindsiko, Tartu Ülikooli kvalitatiivuuringute kaasprofessor.
"Seda on isegi teadusuuringutes esile toodud. Tervislikuks loetakse konkurentsi, kus edukuse määr jääb üle 20 protsendi ja see on tõesti viimane punane joon. Eestis võis seevastu mõnel aastal näha, kuidas humanitaarias-sotsiaalias tegutsevatel noorteadlastel jäi see 0–6 protsendi vahele ehk 20 protsendist väga kaugele," märkis kaasprofessor. Teisisõnu, kui inimesel oli õnnetus taotleda granti valel ajal, võis see vähemalt mõnedel erialadel tema edasisi väljavaateid teaduses ja elus laiemalt pärssida.
"Tervislikuks loetakse konkurentsi, kus edukuse määr jääb üle 20 protsendi ja see on tõesti viimane punane joon."
- Eneli Kindsiko
Probleemi muudab teravamaks asjaolu, et tüüpiliselt jookseb teadlase palk kokku mitmelt eelarverealt. Nõnda võib moodustada olulise osa teadlase sissetulekust just grandiraha. Seda isegi juhul, kui sama teadlane õpetab samal ajal ülikoolis tudengeid.
"Kui ta peab samal ajal tegelema õppetööga, ühiskonna teenimisega ja ka administratiivtööga, oleks üsna loogiline, et tema palk ei tule vaid grantidest. On raske hinnata, kui palju inimesi täpselt selles lõksus on, kuid nii palju kui ma kuulen, on see probleem, eriti noorte puhul," lisas Kindsiko.
Niinemets astus sammu kaugemale, võrreldes seda uue töövormiga. "Kui sul granti pole, ei ole sul ka põhimõtteliselt tööd. Ülikoolid ega teised teadusasutused ei taha noort inimest palgates vastutust võtta, aga grandi saamise tõenäosus on nii väike, et see noor teadlane võib kaotada oma elust sellega mitu aastat," laiendas Niinemets.
Osaliselt on viinud olukord jagatavate grantide suuruse kasvuni. Kuidagi tuleb inimestele töötasu maksta. Isegi kui teadussüsteemi tervikuna jõudva raha hulk on aastatega kasvanud, jagub seda seeläbi vähesematele inimestele ja teadlasrühmadele, Eesti kontekstis kohati isegi tervetele uurimissuundadele.
Seda erinevalt varasemast, kus raha jätkus pea kõigile soovijatele, aga vähe. Kokkuvõtlikult annab suundumus hoogu teadlaste omavahelise konkurentsi tihenemisele.
Loterii võitjad
Hiljutises uuringus analüüsisid Eneli Kindsiko, Kärt Rõigas ja Ülo Niinemets, kuidas mõjutab teadlase väljavaateid granti saada tema vanus, senine produktiivsus ja eelnev edu grandi taotlemisel. Seejuures eristasid nad alles oma iseseisvat teadlaskarjääri alustavaid teadlasi juba kogenud teadlastest ja analüüsisid seda ka üksikasjalikumalt valdkondade lõikes. Nõnda võimaldas see kaude hinnata, milline on selle kõige juures õnne ja teiste varjatuks jäävate komponentide olulisus.
Tõsi, täit tõde analüüs Eesti teadussüsteemi kohta ei räägi. Kindsikol ja Niinemetsal oli ligipääs vaid nende inimeste andmetele, kes grandi said, kuid mitte neile, kes sellest ilma jäid. "Grandisaanute puhul oli aga hämmastav, kui palju oli neid, kes polnud avaldanud ühtegi rahvusvahelist publikatsiooni. Eelneva grandi saamise ja produktiivsusega pole mitte mingit seost. Selle põhjal ei päde jutt sellest, kuidas kõige tähtsam on inimese oivalisus tema teadustöös," sõnas Niinemets.
"Eelneva grandi saamise ja produktiivsusega pole mitte mingit seost. Selle põhjal ei päde jutt sellest, kuidas kõige tähtsam on inimese oivalisus tema teadustöös."
- Ülo Niinemets
Töö ilmestab lisaks hästi Eesti akadeemilise tööturu vananemist. Eurostati andmete põhjal ulatub juba praegu ligikaudu viiendiku akadeemiliste töötajate vanus üle 60 aasta.
Taoline nihe teadlaskonna vanuselises struktuuri sunnib ümber mõtestama teadlaskarjääri tervikuna ja ka selle arengut kannustavaid toetusmeetmeid. Näiteks oli alustava teadlase grandi saanute mediaanvanus 35 aastat. Sotsiaalteaduse vallas ulatus see üle 39 aasta. Leidus aga neidki, kes said alustava teadlase grandi vanema kui 60-aastasena.
Ebamugav dilemma
Osaliselt peegeldub selles doktorikraadi saamise keskmine vanus. Vaid viiendikul lõpetajatest õnnestub seda kaitsta enne 30. eluaastat. Samas vähendab taoline ebakõla teadussüsteemis lühemat aega tegutsenute võimalust oma karjäärile tuule tiibadesse saamist. "Mõni võib tõesti 60 aastasena teist korda doktorikraadi kaitsta ja uuesti alustava teadlase granti taotleda. Loomulikult teadus ongi vaba, kuid see ei ole ilmselt selle toetuse algne mõte," sõnas Ülo Niinemets.
Samale probleemile võib läheneda teisestki küljest. "Kui meie noor teadlane on 40-aastane, saab ta oma esimese rühmagrandi alles 50–60-aastaselt. Kas ta on tõesti alles selleks ajaks väljakujunenud teadlane? Kui vaatame kasvõi USA-d või isegi Põhjamaid, on need vanuse suhtes väga armutud, mis raskendab meil nendega konkureerimist," nentis Eneli Kindsiko. Lähima näitena soodustatakse pensioneerumist Soomes, et grante saaksid hakata juhtima nende asemel nn noored ja vihased.
Eestis moodustasid vaatluse alla võetud aastatel vanemad kui 60-aastased rühmagrandi hoidjatest 16 protsenti. "See on väga tundlik küsimus, kuid see tähendab, et meil paisub akadeemiline karjäär kõvasti üle pensioniea piiri. Uuringute põhjal ei määra ülikoolides ja uurimisasutustes inimese vanus küll tema võimekust, ent see pärsib noorte järelkasvu. Rühmagrant ei tohiks olla karjääri lõpetamise, vaid järelkasvu loomise grant, mis aitaks tagada uurimisrühma järjepidevust," arutles Kindsiko.
Vastasel korral võib oodata tema hinnangul Eestit sajandivahetuse paiku teadlaskonnas nähtud lainetus. Oma teemavaldkondi pikalt eest vedanud teadlaste lahkumine viis nende hääbumise ja kiratsemiseni. "Kui sama peaks nüüd korduma, oleme väga nukras seisus," nentis kaasprofessor. Selle ennetamiseks tuleks toetada akadeemilise karjääri mõlemat otsa.
"Ühelt poolt esitletakse järjest edetabeleid, kus Eesti teadlased muudkui tõusevad – artikleid on palju ja neid tsiteeritakse. Kogu selle kasvu taga on aga kümme protsenti teadlastest."
- Ülo Niinemets
Niinemets lisas, et oma esimese grandi heal juhul alles 35–40-aastaselt saades jääb teadlasel oma uurimissuuna loomiseks ja arendamiseks liiga vähe aega. Pikas vaates väheneb sellega teaduse konkurentsivõime tervikuna.
"Näeme siin kerget dissonantsi. Ühelt poolt esitletakse järjest edetabeleid, kus Eesti teadlased muudkui tõusevad – artikleid on palju ja neid tsiteeritakse. Kogu selle kasvu taga on aga kümme protsenti teadlastest ja seejuures ei saa ka need esimesed kümme protsenti väga tihti rahastust," osutas professor.
Suuremad murelapsed
Lisaks on Eesti teadussüsteemi iseloomustanud aastaid lainetused rahastamises. Põhjus on lihtne. Ehkki kogurahastus võib jääda aastate lõikes samaks või isegi kasvada, sõltub konkreetsel aastal jagatavate grantide kogumaht samal aastal lõppevate grantide suurusest. Kuna üks grandiprojekt võib kesta kuni viis aastat, mõjutavad vaba raha hulka aastate eest tehtud otsused. Seeläbi võib teatud aastal doktorikraadi kaitsmine tähendada, et valitud valdkonnas edasi tegutsemiseks napib lihtsalt raha.
"Kui teadlane juhtub taotlema granti n-ö valel aastal, võib saada see saatuslikuks. Oleme kaotanud sellega juba päris palju noori."
- Eneli Kindsiko
Eneli Kindsiko ja Ülo Niinemetsa analüüs viitab, et aastatel 2013–2022 kõikus grandiraha taotlemisel edukuse määr kõige enam põllumajandusteadustes.
Kui mõnel aastal võis saada rohelise tule kaks kolmandikku stardigrantidest, siis teisel aastal mitte ükski. Suuri kõikumisi nägi ka sotsiaal- ja humanitaarteaduste vallas, mille kogurahastus on väiksemapoolne. "See ei tohiks olla lubatav, sest kui teadlane juhtub taotlema granti n-ö valel aastal, võib saada see saatuslikuks. Oleme kaotanud sellega juba päris palju noori," sõnas Kindsiko.
Kõige stabiilsemaks osutus olukord loodusteaduste vallas. Alustava teadlase grandi sai uurimisperioodil vähemalt iga viies, mõnel aastal ligi 40 protsenti taotlejatest. Niinemets märkis seejuures, et üksikute valdkondade suunas osutamine on mõttetu. "Selline teki enda peale sikutamine käib kogu aeg," sõnas professor.
Omaette küsimus on tema sõnul, kas rahastajad peaksid rahvusvaheliselt silmapaistvate valdkondade, nagu genoomika ja ökoloogia, puhul vaikimisi eeldama, et küll need tulevad suuresti toime välisrahale toetudes.
Kõikumiste tasandamiseks on hakanud Teadusagentuur viimastel aastatel välja andma ühe-aastaseid sildgrante. Kindsiko nentis, et nende täit mõju on veel vara hinnata. Niinemetsa hinnangul võivad need pakkuda teatud leevendust. Samas ei lahenda need süsteemset probleemi. "Teadusraha riigieelarvest sellisel moel lahti sidumine on keeruline, kuid ometi on hulk riike sellega hakkama saanud. Taotlusi võib küll mõnel aastal rohkem tulla, kuid edukuse määr kõigub seal vaid paari protsendi piires," sõnas professor.
Õiglasema süsteemi suunas
Ehkki ülitiheda konkurentsi tingimustes on parema süsteemi loomine raske, oleks võimalik Ülo Niinemetsa ja Eneli Kindsiko hinnangul teha süsteemi õiglasemaks. Nii võiks võtta rohkem eeskuju Euroopa Teadusnõukogust (ERC) ja selle loodud grantide jagamise süsteemist.
Näiteks võiks piirduda taotluse esitamisel vaid viie parema publikatsiooni väljatoomise nõudega. Praegu lähevad Eesti süsteemis arvesse viimase kümne aasta jooksul avaldatud teadustööd, mis annab juba eos eelise staažikamatele teadlastele. "Teadustööde hulgast on hoopis kõnekam nende kvaliteet. Kui mõtleme kasvõi väga noorele doktorandile, aitaks muuta viie publikatsiooni reegel vähemalt võrdlusbaasi õiglasemaks," sõnas Kindsiko.
Lisaks tuleks kasuks iga taotluse üksikasjadele keskendumine. On suur vahe, kas raha taotleva teadlase nimi on uuringu 50 autori seas esimene või teine. Lisaks on ERC grantide puhul sama kaaluga nii grandi teaduslik tase kui ka teadlase enda CV. Grandi saamiseks peavad olema mõlemad kõrgel tasemel. Seejuures on tagasisidena saadavad arvustused piisavalt sisukad, et ka luhtunud katsest ei jää taotleja suhu halba mekki.
Samuti ei peaks Kindsiko hinnangul laiendama loodusteadustele mõeldes loodud reegleid kõigile teadusharudele. Näiteks kehtib Eestis noorteadlastele grandi taotlemisel järeldoktorantuuri nõue, mille eesmärk kindlustada teadlasele piisav väliskogemus. Samas võib olla saanud sama teadlane juba oma doktorikraadi välismaa tippülikoolist. Kehtiva süsteemi alusel ei anna välismaal doktorikraadi tegemine justkui samavõrd head väliskogemust kui järeldoktorantuur.
Viimaks tasub eelnevalt avaldatud teaduskirjanduse valguses tema sõnul meeles pidada, et hindamiskomisjonide ennustusvõime murdelisemate avastuseni viivate projektide tabamisel on suhteliselt madal. Riskide maandamiseks ja üksikute väga suurte panuste tegemise asemel võiks neid rohkem hajutada.
Niinemetsa hinnangul peaks selle kõrval olemuslikumate kitsaskohtade lahendamiseks kasvama ülikoolide vastutus. "Grandisüsteem peab jääma teadlase arengu üheks osaks. Teise poolena tuleks luua töökohti konkreetse asutuse juures, mis võtab nende eest ka vastutuse. Võrreldes muu maailmaga on meie ülikoolides teadurite ja õppejõudude suhtarv äärmiselt suur. See on üks koht, mis võimaldaks keskmist grandisummat vähendada ja sellega edukuse määra kasvatada," arutles Ülo Niinemets.
"Kvaliteedi toob läbinähtavus ja avalikustamine. [...] Kui me aga ei tea, kuidas otsuseid tehakse, jääbki kõigile selline tohutu ebaõigluse tunne hinge."
- Eneli Kindsiko
Ühtlasi peaks olema tema sõnul teadlase karjäärimudeli kujundamisel realistlik ja tunnistama, et neist vaid väike osa suudab olla aktiivne näiteks 85-aastasena. Teisisõnu looma neile võimaluse teadussüsteemist väärikalt väljumiseks.
Kõige alus on aga grandi taotlemisel läbipaistvus. "Kvaliteedi toob läbinähtavus ja avalikustamine. Mida avalikumad on sinu andmed, seda vähem on korruptiivsust ja ebaõnne, sest kõik näevad, kes ja miks grante ei saa. Nendest mustritest oleks võimalik sellisel juhul õppida. Kui me aga ei tea, kuidas otsuseid tehakse, jääbki kõigile selline tohutu ebaõigluse tunne hinge," sõnas Eneli Kindsiko.
Uuring ilmus ajakirjas PLOS ONE.
|
Ülitihe konkurents muudab Eesti teadusraha jagamise loteriiks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teatav konkurents teadlaste ja uurimisrühmade vahel on eluterve. See aitab kindlustada, et raha saavad need, kellel on ühtaegu nii hea idee kui ka võimed lennukad mõtted teoks teha. Äärmuslikus vormis hakkab see aga teaduse arengut pärssima. "Kui edukuse määr kahaneb ja tekib hüperkonkurents, läheb õnne osatähtsus väga suureks. Juhul kui kõik saavad kõrgeid hindeid, jääb väga palju häid projekte lihtsalt joone alla," märkis Ülo Niinemets, uuringu kaasautor ja Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor.
"Kui edukuse määr kahaneb ja tekib hüperkonkurents, läheb õnne osatähtsus väga suureks. Juhul kui kõik saavad kõrgeid hindeid, jääb väga palju häid projekte lihtsalt joone alla."
- Ülo Niinemets
Käsikäes Eesti teadussüsteemi arenguga on hindamiskomisjoni poolt positiivse vastuse saanud taotluste osakaal märkimisväärselt kahanenud. Nii küündis kuni 2012. aastani tegutsenud Eesti Teadusfondi ajal see kohati isegi 60 protsendini. Niinemets pidas normaalseks edukuse määraks 30 protsenti. Samale viitas uuringu juhtivautor Eneli Kindsiko, Tartu Ülikooli kvalitatiivuuringute kaasprofessor.
"Seda on isegi teadusuuringutes esile toodud. Tervislikuks loetakse konkurentsi, kus edukuse määr jääb üle 20 protsendi ja see on tõesti viimane punane joon. Eestis võis seevastu mõnel aastal näha, kuidas humanitaarias-sotsiaalias tegutsevatel noorteadlastel jäi see 0–6 protsendi vahele ehk 20 protsendist väga kaugele," märkis kaasprofessor. Teisisõnu, kui inimesel oli õnnetus taotleda granti valel ajal, võis see vähemalt mõnedel erialadel tema edasisi väljavaateid teaduses ja elus laiemalt pärssida.
"Tervislikuks loetakse konkurentsi, kus edukuse määr jääb üle 20 protsendi ja see on tõesti viimane punane joon."
- Eneli Kindsiko
Probleemi muudab teravamaks asjaolu, et tüüpiliselt jookseb teadlase palk kokku mitmelt eelarverealt. Nõnda võib moodustada olulise osa teadlase sissetulekust just grandiraha. Seda isegi juhul, kui sama teadlane õpetab samal ajal ülikoolis tudengeid.
"Kui ta peab samal ajal tegelema õppetööga, ühiskonna teenimisega ja ka administratiivtööga, oleks üsna loogiline, et tema palk ei tule vaid grantidest. On raske hinnata, kui palju inimesi täpselt selles lõksus on, kuid nii palju kui ma kuulen, on see probleem, eriti noorte puhul," lisas Kindsiko.
Niinemets astus sammu kaugemale, võrreldes seda uue töövormiga. "Kui sul granti pole, ei ole sul ka põhimõtteliselt tööd. Ülikoolid ega teised teadusasutused ei taha noort inimest palgates vastutust võtta, aga grandi saamise tõenäosus on nii väike, et see noor teadlane võib kaotada oma elust sellega mitu aastat," laiendas Niinemets.
Osaliselt on viinud olukord jagatavate grantide suuruse kasvuni. Kuidagi tuleb inimestele töötasu maksta. Isegi kui teadussüsteemi tervikuna jõudva raha hulk on aastatega kasvanud, jagub seda seeläbi vähesematele inimestele ja teadlasrühmadele, Eesti kontekstis kohati isegi tervetele uurimissuundadele.
Seda erinevalt varasemast, kus raha jätkus pea kõigile soovijatele, aga vähe. Kokkuvõtlikult annab suundumus hoogu teadlaste omavahelise konkurentsi tihenemisele.
Loterii võitjad
Hiljutises uuringus analüüsisid Eneli Kindsiko, Kärt Rõigas ja Ülo Niinemets, kuidas mõjutab teadlase väljavaateid granti saada tema vanus, senine produktiivsus ja eelnev edu grandi taotlemisel. Seejuures eristasid nad alles oma iseseisvat teadlaskarjääri alustavaid teadlasi juba kogenud teadlastest ja analüüsisid seda ka üksikasjalikumalt valdkondade lõikes. Nõnda võimaldas see kaude hinnata, milline on selle kõige juures õnne ja teiste varjatuks jäävate komponentide olulisus.
Tõsi, täit tõde analüüs Eesti teadussüsteemi kohta ei räägi. Kindsikol ja Niinemetsal oli ligipääs vaid nende inimeste andmetele, kes grandi said, kuid mitte neile, kes sellest ilma jäid. "Grandisaanute puhul oli aga hämmastav, kui palju oli neid, kes polnud avaldanud ühtegi rahvusvahelist publikatsiooni. Eelneva grandi saamise ja produktiivsusega pole mitte mingit seost. Selle põhjal ei päde jutt sellest, kuidas kõige tähtsam on inimese oivalisus tema teadustöös," sõnas Niinemets.
"Eelneva grandi saamise ja produktiivsusega pole mitte mingit seost. Selle põhjal ei päde jutt sellest, kuidas kõige tähtsam on inimese oivalisus tema teadustöös."
- Ülo Niinemets
Töö ilmestab lisaks hästi Eesti akadeemilise tööturu vananemist. Eurostati andmete põhjal ulatub juba praegu ligikaudu viiendiku akadeemiliste töötajate vanus üle 60 aasta.
Taoline nihe teadlaskonna vanuselises struktuuri sunnib ümber mõtestama teadlaskarjääri tervikuna ja ka selle arengut kannustavaid toetusmeetmeid. Näiteks oli alustava teadlase grandi saanute mediaanvanus 35 aastat. Sotsiaalteaduse vallas ulatus see üle 39 aasta. Leidus aga neidki, kes said alustava teadlase grandi vanema kui 60-aastasena.
Ebamugav dilemma
Osaliselt peegeldub selles doktorikraadi saamise keskmine vanus. Vaid viiendikul lõpetajatest õnnestub seda kaitsta enne 30. eluaastat. Samas vähendab taoline ebakõla teadussüsteemis lühemat aega tegutsenute võimalust oma karjäärile tuule tiibadesse saamist. "Mõni võib tõesti 60 aastasena teist korda doktorikraadi kaitsta ja uuesti alustava teadlase granti taotleda. Loomulikult teadus ongi vaba, kuid see ei ole ilmselt selle toetuse algne mõte," sõnas Ülo Niinemets.
Samale probleemile võib läheneda teisestki küljest. "Kui meie noor teadlane on 40-aastane, saab ta oma esimese rühmagrandi alles 50–60-aastaselt. Kas ta on tõesti alles selleks ajaks väljakujunenud teadlane? Kui vaatame kasvõi USA-d või isegi Põhjamaid, on need vanuse suhtes väga armutud, mis raskendab meil nendega konkureerimist," nentis Eneli Kindsiko. Lähima näitena soodustatakse pensioneerumist Soomes, et grante saaksid hakata juhtima nende asemel nn noored ja vihased.
Eestis moodustasid vaatluse alla võetud aastatel vanemad kui 60-aastased rühmagrandi hoidjatest 16 protsenti. "See on väga tundlik küsimus, kuid see tähendab, et meil paisub akadeemiline karjäär kõvasti üle pensioniea piiri. Uuringute põhjal ei määra ülikoolides ja uurimisasutustes inimese vanus küll tema võimekust, ent see pärsib noorte järelkasvu. Rühmagrant ei tohiks olla karjääri lõpetamise, vaid järelkasvu loomise grant, mis aitaks tagada uurimisrühma järjepidevust," arutles Kindsiko.
Vastasel korral võib oodata tema hinnangul Eestit sajandivahetuse paiku teadlaskonnas nähtud lainetus. Oma teemavaldkondi pikalt eest vedanud teadlaste lahkumine viis nende hääbumise ja kiratsemiseni. "Kui sama peaks nüüd korduma, oleme väga nukras seisus," nentis kaasprofessor. Selle ennetamiseks tuleks toetada akadeemilise karjääri mõlemat otsa.
"Ühelt poolt esitletakse järjest edetabeleid, kus Eesti teadlased muudkui tõusevad – artikleid on palju ja neid tsiteeritakse. Kogu selle kasvu taga on aga kümme protsenti teadlastest."
- Ülo Niinemets
Niinemets lisas, et oma esimese grandi heal juhul alles 35–40-aastaselt saades jääb teadlasel oma uurimissuuna loomiseks ja arendamiseks liiga vähe aega. Pikas vaates väheneb sellega teaduse konkurentsivõime tervikuna.
"Näeme siin kerget dissonantsi. Ühelt poolt esitletakse järjest edetabeleid, kus Eesti teadlased muudkui tõusevad – artikleid on palju ja neid tsiteeritakse. Kogu selle kasvu taga on aga kümme protsenti teadlastest ja seejuures ei saa ka need esimesed kümme protsenti väga tihti rahastust," osutas professor.
Suuremad murelapsed
Lisaks on Eesti teadussüsteemi iseloomustanud aastaid lainetused rahastamises. Põhjus on lihtne. Ehkki kogurahastus võib jääda aastate lõikes samaks või isegi kasvada, sõltub konkreetsel aastal jagatavate grantide kogumaht samal aastal lõppevate grantide suurusest. Kuna üks grandiprojekt võib kesta kuni viis aastat, mõjutavad vaba raha hulka aastate eest tehtud otsused. Seeläbi võib teatud aastal doktorikraadi kaitsmine tähendada, et valitud valdkonnas edasi tegutsemiseks napib lihtsalt raha.
"Kui teadlane juhtub taotlema granti n-ö valel aastal, võib saada see saatuslikuks. Oleme kaotanud sellega juba päris palju noori."
- Eneli Kindsiko
Eneli Kindsiko ja Ülo Niinemetsa analüüs viitab, et aastatel 2013–2022 kõikus grandiraha taotlemisel edukuse määr kõige enam põllumajandusteadustes.
Kui mõnel aastal võis saada rohelise tule kaks kolmandikku stardigrantidest, siis teisel aastal mitte ükski. Suuri kõikumisi nägi ka sotsiaal- ja humanitaarteaduste vallas, mille kogurahastus on väiksemapoolne. "See ei tohiks olla lubatav, sest kui teadlane juhtub taotlema granti n-ö valel aastal, võib saada see saatuslikuks. Oleme kaotanud sellega juba päris palju noori," sõnas Kindsiko.
Kõige stabiilsemaks osutus olukord loodusteaduste vallas. Alustava teadlase grandi sai uurimisperioodil vähemalt iga viies, mõnel aastal ligi 40 protsenti taotlejatest. Niinemets märkis seejuures, et üksikute valdkondade suunas osutamine on mõttetu. "Selline teki enda peale sikutamine käib kogu aeg," sõnas professor.
Omaette küsimus on tema sõnul, kas rahastajad peaksid rahvusvaheliselt silmapaistvate valdkondade, nagu genoomika ja ökoloogia, puhul vaikimisi eeldama, et küll need tulevad suuresti toime välisrahale toetudes.
Kõikumiste tasandamiseks on hakanud Teadusagentuur viimastel aastatel välja andma ühe-aastaseid sildgrante. Kindsiko nentis, et nende täit mõju on veel vara hinnata. Niinemetsa hinnangul võivad need pakkuda teatud leevendust. Samas ei lahenda need süsteemset probleemi. "Teadusraha riigieelarvest sellisel moel lahti sidumine on keeruline, kuid ometi on hulk riike sellega hakkama saanud. Taotlusi võib küll mõnel aastal rohkem tulla, kuid edukuse määr kõigub seal vaid paari protsendi piires," sõnas professor.
Õiglasema süsteemi suunas
Ehkki ülitiheda konkurentsi tingimustes on parema süsteemi loomine raske, oleks võimalik Ülo Niinemetsa ja Eneli Kindsiko hinnangul teha süsteemi õiglasemaks. Nii võiks võtta rohkem eeskuju Euroopa Teadusnõukogust (ERC) ja selle loodud grantide jagamise süsteemist.
Näiteks võiks piirduda taotluse esitamisel vaid viie parema publikatsiooni väljatoomise nõudega. Praegu lähevad Eesti süsteemis arvesse viimase kümne aasta jooksul avaldatud teadustööd, mis annab juba eos eelise staažikamatele teadlastele. "Teadustööde hulgast on hoopis kõnekam nende kvaliteet. Kui mõtleme kasvõi väga noorele doktorandile, aitaks muuta viie publikatsiooni reegel vähemalt võrdlusbaasi õiglasemaks," sõnas Kindsiko.
Lisaks tuleks kasuks iga taotluse üksikasjadele keskendumine. On suur vahe, kas raha taotleva teadlase nimi on uuringu 50 autori seas esimene või teine. Lisaks on ERC grantide puhul sama kaaluga nii grandi teaduslik tase kui ka teadlase enda CV. Grandi saamiseks peavad olema mõlemad kõrgel tasemel. Seejuures on tagasisidena saadavad arvustused piisavalt sisukad, et ka luhtunud katsest ei jää taotleja suhu halba mekki.
Samuti ei peaks Kindsiko hinnangul laiendama loodusteadustele mõeldes loodud reegleid kõigile teadusharudele. Näiteks kehtib Eestis noorteadlastele grandi taotlemisel järeldoktorantuuri nõue, mille eesmärk kindlustada teadlasele piisav väliskogemus. Samas võib olla saanud sama teadlane juba oma doktorikraadi välismaa tippülikoolist. Kehtiva süsteemi alusel ei anna välismaal doktorikraadi tegemine justkui samavõrd head väliskogemust kui järeldoktorantuur.
Viimaks tasub eelnevalt avaldatud teaduskirjanduse valguses tema sõnul meeles pidada, et hindamiskomisjonide ennustusvõime murdelisemate avastuseni viivate projektide tabamisel on suhteliselt madal. Riskide maandamiseks ja üksikute väga suurte panuste tegemise asemel võiks neid rohkem hajutada.
Niinemetsa hinnangul peaks selle kõrval olemuslikumate kitsaskohtade lahendamiseks kasvama ülikoolide vastutus. "Grandisüsteem peab jääma teadlase arengu üheks osaks. Teise poolena tuleks luua töökohti konkreetse asutuse juures, mis võtab nende eest ka vastutuse. Võrreldes muu maailmaga on meie ülikoolides teadurite ja õppejõudude suhtarv äärmiselt suur. See on üks koht, mis võimaldaks keskmist grandisummat vähendada ja sellega edukuse määra kasvatada," arutles Ülo Niinemets.
"Kvaliteedi toob läbinähtavus ja avalikustamine. [...] Kui me aga ei tea, kuidas otsuseid tehakse, jääbki kõigile selline tohutu ebaõigluse tunne hinge."
- Eneli Kindsiko
Ühtlasi peaks olema tema sõnul teadlase karjäärimudeli kujundamisel realistlik ja tunnistama, et neist vaid väike osa suudab olla aktiivne näiteks 85-aastasena. Teisisõnu looma neile võimaluse teadussüsteemist väärikalt väljumiseks.
Kõige alus on aga grandi taotlemisel läbipaistvus. "Kvaliteedi toob läbinähtavus ja avalikustamine. Mida avalikumad on sinu andmed, seda vähem on korruptiivsust ja ebaõnne, sest kõik näevad, kes ja miks grante ei saa. Nendest mustritest oleks võimalik sellisel juhul õppida. Kui me aga ei tea, kuidas otsuseid tehakse, jääbki kõigile selline tohutu ebaõigluse tunne hinge," sõnas Eneli Kindsiko.
Uuring ilmus ajakirjas PLOS ONE.
### Response:
Ülitihe konkurents muudab Eesti teadusraha jagamise loteriiks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Varem olid naiste ITF-i turniiridel kategooriad W15, W25, W60, W80 ja W100, kus numbrid viitavad auhinnaraha suurusele. Uuel aastal on uuendusena ka W40 kategooria, et pakkuda naismängijatele rohkem võimalusi.
Uue kategooria võistlusi on esimeses kvartalis (1. jaanuarist 31. märtsini) 16, neist kaks peetakse jaanuaris Tallinnas. Ühtekokku on esimeses kvartalis 114 turniiri, mida on 15 rohkem kui sel aastal. Uue kategooria lisandumine tähendab, et järgmisel aastal on naistel 150 ITF-i turniiri, mille auhinnafond on suurem kui 25 000 dollarit.
ITF-i teatel on uuel hooajal naiste turniiride auhinnafond rekordilised 16,5 miljonit dollarit, tänavusega võrreldes on kasv kümneprotsendiline. Esimese kvartali turniiride auhinnafond on kokku 3,3 miljonit dollarit, mis on võrreldes käimasoleva aastaga 25 protsenti rohkem, 2021. aastaga võrreldes on aga kasv 50-protsendiline.
Lisaks uue kategooria lisamisele kasvatati W60 kategooria turniiride arvu, neid on uuel aastal 18 ehk neli rohkem kui oli tänavu.
Uuenduste eesmärk on võrdõiguslikkus, et pakkuda naismängijatele meestega sarnaseid võimalusi. Meestel on ITF-i karussellil vaid M15 ja M25 kategooriad, kuid neil on ka ATP hallatav Challengeride sari, kus on kategooriad Challenger 50, Challenger 80, Challenger 90, Challenger 100, Challenger 110 ja Challenger 125. Naistel on WTA alt vaid üks Challengeri kategooria – WTA 125.
"ITF on pühendunud soolisele võrdõiguslikkusele kõikidel tasemetel. Tahame luua kõikidele võrdsed võimalused, seetõttu oleme palju investeerinud ja võtnud vastu erinevaid otsuseid, sealhulgas ka uue W40 kategooria loomise," ütles ITF-i juhatuse liige, ITF-i naiste naismängijate komisjoni esinaine Mary Pierce. "Lisaks oleme kõvasti vaeva näinud kogu kalendri koostamisega, et nii meestel kui naistel oleks lihtsam enda mänguplaane teha, et oleks parem ja soodsam ühelt turniirilt teisele liikuda."
ITF korraldab 75 protsenti kõikidest profiturniiridest ja see on hea hüppelaud just juunioride seast profimaailma, WTA või ATP karussellile. ITF-i turniiridel teenivad paljud enda esimesed WTA või ATP edetabelipunktid.
|
ITF kasvatas naiste auhinnafondi ja lõi uue kategooria turniiri
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varem olid naiste ITF-i turniiridel kategooriad W15, W25, W60, W80 ja W100, kus numbrid viitavad auhinnaraha suurusele. Uuel aastal on uuendusena ka W40 kategooria, et pakkuda naismängijatele rohkem võimalusi.
Uue kategooria võistlusi on esimeses kvartalis (1. jaanuarist 31. märtsini) 16, neist kaks peetakse jaanuaris Tallinnas. Ühtekokku on esimeses kvartalis 114 turniiri, mida on 15 rohkem kui sel aastal. Uue kategooria lisandumine tähendab, et järgmisel aastal on naistel 150 ITF-i turniiri, mille auhinnafond on suurem kui 25 000 dollarit.
ITF-i teatel on uuel hooajal naiste turniiride auhinnafond rekordilised 16,5 miljonit dollarit, tänavusega võrreldes on kasv kümneprotsendiline. Esimese kvartali turniiride auhinnafond on kokku 3,3 miljonit dollarit, mis on võrreldes käimasoleva aastaga 25 protsenti rohkem, 2021. aastaga võrreldes on aga kasv 50-protsendiline.
Lisaks uue kategooria lisamisele kasvatati W60 kategooria turniiride arvu, neid on uuel aastal 18 ehk neli rohkem kui oli tänavu.
Uuenduste eesmärk on võrdõiguslikkus, et pakkuda naismängijatele meestega sarnaseid võimalusi. Meestel on ITF-i karussellil vaid M15 ja M25 kategooriad, kuid neil on ka ATP hallatav Challengeride sari, kus on kategooriad Challenger 50, Challenger 80, Challenger 90, Challenger 100, Challenger 110 ja Challenger 125. Naistel on WTA alt vaid üks Challengeri kategooria – WTA 125.
"ITF on pühendunud soolisele võrdõiguslikkusele kõikidel tasemetel. Tahame luua kõikidele võrdsed võimalused, seetõttu oleme palju investeerinud ja võtnud vastu erinevaid otsuseid, sealhulgas ka uue W40 kategooria loomise," ütles ITF-i juhatuse liige, ITF-i naiste naismängijate komisjoni esinaine Mary Pierce. "Lisaks oleme kõvasti vaeva näinud kogu kalendri koostamisega, et nii meestel kui naistel oleks lihtsam enda mänguplaane teha, et oleks parem ja soodsam ühelt turniirilt teisele liikuda."
ITF korraldab 75 protsenti kõikidest profiturniiridest ja see on hea hüppelaud just juunioride seast profimaailma, WTA või ATP karussellile. ITF-i turniiridel teenivad paljud enda esimesed WTA või ATP edetabelipunktid.
### Response:
ITF kasvatas naiste auhinnafondi ja lõi uue kategooria turniiri
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Loomenõukogu draamapreemiaga tunnustati draamanäitlejat Hannes Kaljujärve tema rollide eest lavastustes "Galilei elu", "Inspektor tuleb" ja "Tõrksa taltsutus". Kolleegide sõnul on Kaljujärv legend, kellelt on tohutult õppida – sellise näitleja ja isiksuse olemasolu teatris on rikkus.
Balletipreemia laureaat on balletisolist Olivia Lenssens, kes pälvis preemia erakordselt sügava ja tehniliselt täiusliku esituse eest Pjotr Tšaikovski balletis "Pähklipureja ehk Imeline jõuluöö".
Muusikapreemia pälvis kauaaegne Vanemuise sümfooniaorkestri kontsertmeister Kristel Eeroja-Põldoja. Kolleegide sõnul on Eeroja-Põldoja pühendunud kolleeg nii proovisaalis, laval, orkestriaugus kui ka puhkenurgas. Lisaks arvukatele artistlikele soolodele on ta andnud erinevatel aegadel olulise panuse orkestri kunstilisse arengusse juba läbi mitme aastakümne.
Tehnilise töötaja preemia sai kunstnik-butafoor Ain Austa, kes on inspireerivalt, põhjalikult, metoodiliselt ning süsteemselt säilitanud ja arhiveerinud lavakujunduse kavandeid. Teatri sõnul on Austa laiade teadmistega, väga põhjalik ja hooliv kolleeg ning tunnustatud oma ala ekspert ka väljaspool Vanemuise teatrit.
Administratiivtöötaja aastapreemia vääriliseks tunnistati teatri kassapidaja Hiie Kirsimäe. Kolleegide sõnul on Kirsimäe oma vaiksel ja töökal moel inimene, kes säilitab tasakaalu ja positiivse oleku ka kõige keerulisemate klientidega.
|
Vanemuise teatri loomenõukogu jagas kolleegipreemiaid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loomenõukogu draamapreemiaga tunnustati draamanäitlejat Hannes Kaljujärve tema rollide eest lavastustes "Galilei elu", "Inspektor tuleb" ja "Tõrksa taltsutus". Kolleegide sõnul on Kaljujärv legend, kellelt on tohutult õppida – sellise näitleja ja isiksuse olemasolu teatris on rikkus.
Balletipreemia laureaat on balletisolist Olivia Lenssens, kes pälvis preemia erakordselt sügava ja tehniliselt täiusliku esituse eest Pjotr Tšaikovski balletis "Pähklipureja ehk Imeline jõuluöö".
Muusikapreemia pälvis kauaaegne Vanemuise sümfooniaorkestri kontsertmeister Kristel Eeroja-Põldoja. Kolleegide sõnul on Eeroja-Põldoja pühendunud kolleeg nii proovisaalis, laval, orkestriaugus kui ka puhkenurgas. Lisaks arvukatele artistlikele soolodele on ta andnud erinevatel aegadel olulise panuse orkestri kunstilisse arengusse juba läbi mitme aastakümne.
Tehnilise töötaja preemia sai kunstnik-butafoor Ain Austa, kes on inspireerivalt, põhjalikult, metoodiliselt ning süsteemselt säilitanud ja arhiveerinud lavakujunduse kavandeid. Teatri sõnul on Austa laiade teadmistega, väga põhjalik ja hooliv kolleeg ning tunnustatud oma ala ekspert ka väljaspool Vanemuise teatrit.
Administratiivtöötaja aastapreemia vääriliseks tunnistati teatri kassapidaja Hiie Kirsimäe. Kolleegide sõnul on Kirsimäe oma vaiksel ja töökal moel inimene, kes säilitab tasakaalu ja positiivse oleku ka kõige keerulisemate klientidega.
### Response:
Vanemuise teatri loomenõukogu jagas kolleegipreemiaid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kaks neljakordset hüpet sooritanud 20-aastane Selevko teenis kohtunikelt 77,32 punkti, seejuures teenis ta aja ületamise eest ühe miinuspunkti.
Lühikavas sai esikoha ameeriklane Camden Pulkinen, kes sai 85,45 punkti, kolmandal kohal on kasahh Mihhail Šaidorov 73,97 punktiga.
Selevko vanem vend Aleksandr teenis lühikava eest 65,18 punkti ja on 15 osaleja seas seitsmes.
Naiste seas on võistlejaid 28 ja Nataly Langerbaur sai lühikavas 47,85 punktiga 15. koha. Parim oli ameeriklanna Bradie Tennell 68,84 punktiga.
|
Selevko on Horvaatias lühikava järel teisel kohal
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks neljakordset hüpet sooritanud 20-aastane Selevko teenis kohtunikelt 77,32 punkti, seejuures teenis ta aja ületamise eest ühe miinuspunkti.
Lühikavas sai esikoha ameeriklane Camden Pulkinen, kes sai 85,45 punkti, kolmandal kohal on kasahh Mihhail Šaidorov 73,97 punktiga.
Selevko vanem vend Aleksandr teenis lühikava eest 65,18 punkti ja on 15 osaleja seas seitsmes.
Naiste seas on võistlejaid 28 ja Nataly Langerbaur sai lühikavas 47,85 punktiga 15. koha. Parim oli ameeriklanna Bradie Tennell 68,84 punktiga.
### Response:
Selevko on Horvaatias lühikava järel teisel kohal
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et oktoobris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,8 miljardi ja imporditi 2,1 miljardi euro eest.
"Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2022. aasta esimese kümne kuuga kaubavahetuse puudujääk ligi kaks korda suurenenud. See näitab, et me toome jätkuvalt kaupu rohkem sisse kui ekspordime. Samas aitab vahet suurendada ka imporditud kaupade ja toorme suurem hinnakasv kui eksporditud kaupadel. Esimese 10 kuuga on impordihinnad kasvanud 27 protsenti ja ekspordihinnad 25 protsenti," lisas Puura.
Eesti suurim ekspordipartner käesoleva aasta oktoobris oli taas Soome (15 protsenti Eesti koguekspordist), järgnesid Läti (14 protsenti) ja Rootsi (üheksa protsenti).
Soome eksporditi enim maagaasi, mootorite osasid ja metallkonstruktsioone, Lätti elektrienergiat, sõiduautosid, toorpiima ning Rootsi kokkupandavaid puitehitisi ja kommunikatsiooniseadmeid.
Enim kasvas kaupade eksport Lätti (68 miljoni euro võrra), Rootsi (23 miljoni euro võrra) ja Saudi Araabiasse (21 miljoni euro võrra). Lätti eksporditi möödunud aastaga võrreldes rohkem elektrienergiat, sõiduautosid ja puitgraanuleid, Rootsi okaspuidust uksi ja aknaid ning kokkupandavaid puitehitisi, Saudi Araabiasse toidunisu. Samas vähenes eksport Ameerika Ühendriikidesse (62 miljoni euro võrra), kuhu viidi vähem kommunikatsiooniseadmeid ning Ühendkuningriiki (27 miljoni euro võrra), kuhu vähenes mineraalsete kütuste eksport.
Oktoobris eksporditi kaupadest enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat 259 miljoni euro eest, elektriseadmeid 250 miljoni euro eest ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu 238 miljoni euro eest. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes suurenes enim põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning mehaaniliste masinate eksport. Samas vähenes enim metalli ja metalltoodete ning mineraalsete kütuste ja elektrienergia väljavedu.
Kui eelmise aasta oktoobris moodustas Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis 72 protsenti, siis tänavu oli see langenud 66 protsendi juurde.
Eesti kaubavahetus. Autor/allikas: Statistikaamet
Kaupu toodi Eestisse enim Soomest (16 protsenti Eesti koguimpordist), Lätist (12 protsenti) ja Leedust (11 protsenti). Eelmise aasta oktoobriga võrreldes kasvas kõige rohkem ehk 93 miljoni euro võrra kaupade import Lätist, sellele järgnesid 49 miljoni euro suuruse kasvuga Soome ning 41 miljoni euroga Kuveit.
Lätist toodi Eestisse võrreldes aastatagusega enim maagaasi, Soomest elektrienergiat ning Kuveidist mineraalseid kütuseid. Kõige rohkem vähenes import Venemaalt (101 miljoni euro võrra) ning Valgevenest (56 miljoni euro võrra).
Kaupadest imporditi oktoobris enim mineraalseid tooteid (428 miljoni euro väärtuses), elektriseadmeid (242 miljonit eurot) ning mehaanilisi masinaid (206 miljonit eurot). Kõige rohkem kasvas mootorikütuste, maagaasi, elektrienergia, sõiduautode ja mehaaniliste masinate sissevedu Eestisse. Samas vähenes puidu ja puittoodete ning metalli ja metalltoodete import.
|
Oktoobris kasvas kaubavahetuse puudujääk
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et oktoobris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,8 miljardi ja imporditi 2,1 miljardi euro eest.
"Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2022. aasta esimese kümne kuuga kaubavahetuse puudujääk ligi kaks korda suurenenud. See näitab, et me toome jätkuvalt kaupu rohkem sisse kui ekspordime. Samas aitab vahet suurendada ka imporditud kaupade ja toorme suurem hinnakasv kui eksporditud kaupadel. Esimese 10 kuuga on impordihinnad kasvanud 27 protsenti ja ekspordihinnad 25 protsenti," lisas Puura.
Eesti suurim ekspordipartner käesoleva aasta oktoobris oli taas Soome (15 protsenti Eesti koguekspordist), järgnesid Läti (14 protsenti) ja Rootsi (üheksa protsenti).
Soome eksporditi enim maagaasi, mootorite osasid ja metallkonstruktsioone, Lätti elektrienergiat, sõiduautosid, toorpiima ning Rootsi kokkupandavaid puitehitisi ja kommunikatsiooniseadmeid.
Enim kasvas kaupade eksport Lätti (68 miljoni euro võrra), Rootsi (23 miljoni euro võrra) ja Saudi Araabiasse (21 miljoni euro võrra). Lätti eksporditi möödunud aastaga võrreldes rohkem elektrienergiat, sõiduautosid ja puitgraanuleid, Rootsi okaspuidust uksi ja aknaid ning kokkupandavaid puitehitisi, Saudi Araabiasse toidunisu. Samas vähenes eksport Ameerika Ühendriikidesse (62 miljoni euro võrra), kuhu viidi vähem kommunikatsiooniseadmeid ning Ühendkuningriiki (27 miljoni euro võrra), kuhu vähenes mineraalsete kütuste eksport.
Oktoobris eksporditi kaupadest enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat 259 miljoni euro eest, elektriseadmeid 250 miljoni euro eest ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu 238 miljoni euro eest. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes suurenes enim põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning mehaaniliste masinate eksport. Samas vähenes enim metalli ja metalltoodete ning mineraalsete kütuste ja elektrienergia väljavedu.
Kui eelmise aasta oktoobris moodustas Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis 72 protsenti, siis tänavu oli see langenud 66 protsendi juurde.
Eesti kaubavahetus. Autor/allikas: Statistikaamet
Kaupu toodi Eestisse enim Soomest (16 protsenti Eesti koguimpordist), Lätist (12 protsenti) ja Leedust (11 protsenti). Eelmise aasta oktoobriga võrreldes kasvas kõige rohkem ehk 93 miljoni euro võrra kaupade import Lätist, sellele järgnesid 49 miljoni euro suuruse kasvuga Soome ning 41 miljoni euroga Kuveit.
Lätist toodi Eestisse võrreldes aastatagusega enim maagaasi, Soomest elektrienergiat ning Kuveidist mineraalseid kütuseid. Kõige rohkem vähenes import Venemaalt (101 miljoni euro võrra) ning Valgevenest (56 miljoni euro võrra).
Kaupadest imporditi oktoobris enim mineraalseid tooteid (428 miljoni euro väärtuses), elektriseadmeid (242 miljonit eurot) ning mehaanilisi masinaid (206 miljonit eurot). Kõige rohkem kasvas mootorikütuste, maagaasi, elektrienergia, sõiduautode ja mehaaniliste masinate sissevedu Eestisse. Samas vähenes puidu ja puittoodete ning metalli ja metalltoodete import.
### Response:
Oktoobris kasvas kaubavahetuse puudujääk
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Meie uue albumi teekond on kantud muutusest nii meis endis kui ka muusikas ja maailmas meie ümber," sõnas bändi laulja ja torupillimängija Sandra Vabarna. "Eriti tore on uutes lugudes tervitada ka meie välis- ja kodumaised sõpru. Näiteks teevad albumil kaasa nii Gruusia vokaalkoor Iberi, Kanada folk-pop bänd The East Pointers kui ka mitmed eestlastest muusikud," lisas ta.
Selle aasta suvel ilmus bändi neljanda stuudioalbumi esimene singel "Ella". Reedel avaldas ansambel albumi teise singli "Keera". "See on eriline lugu, milles on kokku saanud kaks täiesti erinevat maailma: autentne seto leelo ning modernne trumm ja bass," tutvustas loo tagamaid bändi kitarrist Jalmar Vabarna. "Loo salvestamiseks sündis ka uus leelokoor – oma seto juuri näitas Sandra Vabarna, kes leelotas koos minu ema, õe ja õetütrega."
Oma uut muusikat tutvustab bänd saabuval aprillil, mil suundutakse teist korda üle-eestilisele tuurile. Neljanädalase tuuri käigus külastatakse kõiki maakondi ja antakse kokku 15 kontserti.
"Esimest korda tegime Eestile tiiru peale 2018. aastal, kui Eesti Vabariik sai 100-aastaseks," selgitas bändi trummar Tõnu Tubli. "Nüüd, viis aastat hiljem, on meil sees suurem hoog kui kunagi varem."
Tuuril esitletav album "Bring It On" ilmub 31. märtsil.
|
Trad.Attack! avaldas uue singli "Keera"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie uue albumi teekond on kantud muutusest nii meis endis kui ka muusikas ja maailmas meie ümber," sõnas bändi laulja ja torupillimängija Sandra Vabarna. "Eriti tore on uutes lugudes tervitada ka meie välis- ja kodumaised sõpru. Näiteks teevad albumil kaasa nii Gruusia vokaalkoor Iberi, Kanada folk-pop bänd The East Pointers kui ka mitmed eestlastest muusikud," lisas ta.
Selle aasta suvel ilmus bändi neljanda stuudioalbumi esimene singel "Ella". Reedel avaldas ansambel albumi teise singli "Keera". "See on eriline lugu, milles on kokku saanud kaks täiesti erinevat maailma: autentne seto leelo ning modernne trumm ja bass," tutvustas loo tagamaid bändi kitarrist Jalmar Vabarna. "Loo salvestamiseks sündis ka uus leelokoor – oma seto juuri näitas Sandra Vabarna, kes leelotas koos minu ema, õe ja õetütrega."
Oma uut muusikat tutvustab bänd saabuval aprillil, mil suundutakse teist korda üle-eestilisele tuurile. Neljanädalase tuuri käigus külastatakse kõiki maakondi ja antakse kokku 15 kontserti.
"Esimest korda tegime Eestile tiiru peale 2018. aastal, kui Eesti Vabariik sai 100-aastaseks," selgitas bändi trummar Tõnu Tubli. "Nüüd, viis aastat hiljem, on meil sees suurem hoog kui kunagi varem."
Tuuril esitletav album "Bring It On" ilmub 31. märtsil.
### Response:
Trad.Attack! avaldas uue singli "Keera"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Laulja esimene album "Ctrl" ilmus 2017. aastal. 23-loolisel "SOS-il" teevad teiste hulgas kaasa ka Phoebe Bridgers, Travis Scott, Don Toliver ja Ol' Dirty Bastard.
Plaadi produtsentide hulka kuuluvad Thank God 4 Cody, Carter Lang, Jeff Bhasker, Benny Blanco, Kenny Edmonds, Rodney Jerkins ja Jay Versace.
Selle aasta oktoobris andis Sza välja muusikavideo loole "Shirt". Lugu sai tuntuks 2020. aastal, mil sisuloojad kasutasid seda Tiktokis tantsulises väljakutses. "Ma kuulsin, et te panite Tiktokis kõlanud laulule nimeks "Shirt"," sõnas Sza, viidates sellele, et fännid valisid loole ise pealkirja. "Mulle sobib see."
|
Sza andis välja uue albumi "SOS"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laulja esimene album "Ctrl" ilmus 2017. aastal. 23-loolisel "SOS-il" teevad teiste hulgas kaasa ka Phoebe Bridgers, Travis Scott, Don Toliver ja Ol' Dirty Bastard.
Plaadi produtsentide hulka kuuluvad Thank God 4 Cody, Carter Lang, Jeff Bhasker, Benny Blanco, Kenny Edmonds, Rodney Jerkins ja Jay Versace.
Selle aasta oktoobris andis Sza välja muusikavideo loole "Shirt". Lugu sai tuntuks 2020. aastal, mil sisuloojad kasutasid seda Tiktokis tantsulises väljakutses. "Ma kuulsin, et te panite Tiktokis kõlanud laulule nimeks "Shirt"," sõnas Sza, viidates sellele, et fännid valisid loole ise pealkirja. "Mulle sobib see."
### Response:
Sza andis välja uue albumi "SOS"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Liiga vara liiga palju. Tagantjärgi on küll kerge tark olla, aga tegelikult ei oleks pidanud üldse algust tegema nii vara nii paljude võistlustega," kirjutas Ermits Instagramis. "Pühapäeval kõige mõistlikum poleks võistelda, aga teatesõidu teen veel kaasa, kuid Prantsusmaa MK-le pole kindlasti asja. Sama viga teha, mis kaks aastat tagasi tegin.. pole vaja."
"Kuna uuesti võistlustel tagasi olen, näitab aeg, aga loodetavasti ikka uuest aastast. Ikka ja jälle on vaja minna viimase piirini, et aru saada, et tegelikult on keha andnud märke juba pikka aega, et palun stop hetkeks," lisas Ermits. "Ses suhtes ise olen teinud need valikud ja sportlashing tahab alati rohkem ja loodaks ikka, et "nüüd selle võistlusega läheb paremaks". Tervena olles see nii ilmselt olekski, hetkel aga mitte ja loodame, et uuel aastal uue hooga juba."
Ermits sai hooaja avaetapil Kontiolahtis tavadistantsil 62. ja sprindis 82. koha ning aitas Eesti naiskonna teatesõidus kümnendaks. Hochfilzenis alanud etapil oli ta sprindis 88.
View this post on Instagram
A post shared by Regina Oja Ermits (@reginaojaermits)
|
Regina Ermits jätab tervise tõttu järgmise MK-etapi vahele
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Liiga vara liiga palju. Tagantjärgi on küll kerge tark olla, aga tegelikult ei oleks pidanud üldse algust tegema nii vara nii paljude võistlustega," kirjutas Ermits Instagramis. "Pühapäeval kõige mõistlikum poleks võistelda, aga teatesõidu teen veel kaasa, kuid Prantsusmaa MK-le pole kindlasti asja. Sama viga teha, mis kaks aastat tagasi tegin.. pole vaja."
"Kuna uuesti võistlustel tagasi olen, näitab aeg, aga loodetavasti ikka uuest aastast. Ikka ja jälle on vaja minna viimase piirini, et aru saada, et tegelikult on keha andnud märke juba pikka aega, et palun stop hetkeks," lisas Ermits. "Ses suhtes ise olen teinud need valikud ja sportlashing tahab alati rohkem ja loodaks ikka, et "nüüd selle võistlusega läheb paremaks". Tervena olles see nii ilmselt olekski, hetkel aga mitte ja loodame, et uuel aastal uue hooga juba."
Ermits sai hooaja avaetapil Kontiolahtis tavadistantsil 62. ja sprindis 82. koha ning aitas Eesti naiskonna teatesõidus kümnendaks. Hochfilzenis alanud etapil oli ta sprindis 88.
View this post on Instagram
A post shared by Regina Oja Ermits (@reginaojaermits)
### Response:
Regina Ermits jätab tervise tõttu järgmise MK-etapi vahele
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Valge Maja ametnike kinnitusel on Brittney Grineri tervis korras ja ta on valmis tavapärase elu juurde naasma.
"Täna on minu ja pere jaoks õnnelik päev, nii et kavatsen lihtsalt naeratada," ütles Brittney Grineri abikaasa Cherelle Griner.
Griner vahistati Venemaa lennujaamas kümme kuud tagasi, sest tema e-sigareti kapslid sisaldasid kanepiõli. Ta vahetati Araabia Ühendemiraatides välja Venemaa relvakaupmehe Viktor Buti vastu. Kokkuleppest jäi aga välja endine USA mereväelane Paul Whelan, keda on spionaažisüüdistustega Venemaal kinni hoitud 2018. aastast.
"Ma loodan, et president ja tema administratsioon teevad kõike, mida suudavad, et mind koju tuua. Ükskõik, mis hinda nad peaksid praegu selle eest maksma," ütles Whelan.
USA president Joe Biden ütles, et kahjuks käituvad venelased täiesti arusaamatutel põhjustel Whelan juhtumiga teisiti kui Grineri omaga.
"Me ei ole küll veel suutnud Pauli kätte saada, aga me ei anna alla," lubas Biden.
Valge Maja soovis koju tuua mõlemad ameeriklased, kuid neile anti valida, kas vabastatakse ainult Griner või mitte keegi.
"Me soovinud kaotada võimalust neist ühe vabastamiseks. See oli meie valik," ütles Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre.
USA meedia andmetel on mõned Pentagoni ametnikud avaldanud muret, et Grineri vastu vahetatud Viktor But hakkab taaskord konfliktikolletes ebaseaduslikku relvaäri ajama. See võib omakorda ohustada USA rahvuslikku julgeolekut.
|
ERR USA-s: Grineri välja vahetanud venelased keeldusid Whelanit vabastamast
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valge Maja ametnike kinnitusel on Brittney Grineri tervis korras ja ta on valmis tavapärase elu juurde naasma.
"Täna on minu ja pere jaoks õnnelik päev, nii et kavatsen lihtsalt naeratada," ütles Brittney Grineri abikaasa Cherelle Griner.
Griner vahistati Venemaa lennujaamas kümme kuud tagasi, sest tema e-sigareti kapslid sisaldasid kanepiõli. Ta vahetati Araabia Ühendemiraatides välja Venemaa relvakaupmehe Viktor Buti vastu. Kokkuleppest jäi aga välja endine USA mereväelane Paul Whelan, keda on spionaažisüüdistustega Venemaal kinni hoitud 2018. aastast.
"Ma loodan, et president ja tema administratsioon teevad kõike, mida suudavad, et mind koju tuua. Ükskõik, mis hinda nad peaksid praegu selle eest maksma," ütles Whelan.
USA president Joe Biden ütles, et kahjuks käituvad venelased täiesti arusaamatutel põhjustel Whelan juhtumiga teisiti kui Grineri omaga.
"Me ei ole küll veel suutnud Pauli kätte saada, aga me ei anna alla," lubas Biden.
Valge Maja soovis koju tuua mõlemad ameeriklased, kuid neile anti valida, kas vabastatakse ainult Griner või mitte keegi.
"Me soovinud kaotada võimalust neist ühe vabastamiseks. See oli meie valik," ütles Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre.
USA meedia andmetel on mõned Pentagoni ametnikud avaldanud muret, et Grineri vastu vahetatud Viktor But hakkab taaskord konfliktikolletes ebaseaduslikku relvaäri ajama. See võib omakorda ohustada USA rahvuslikku julgeolekut.
### Response:
ERR USA-s: Grineri välja vahetanud venelased keeldusid Whelanit vabastamast
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Brasiilia presidendi valimise kampaania ajal kritiseeris tollal ametis olnud riigi president Jair Bolsonaro korduvalt riigi elektroonilist valimissüsteemi, väites tõendeid esitamata, et see võimaldab valimispettust.
Brasiilia endine president Jair Bolsonaro ja tema asepresidendikandidaat, endine kindral Walter Braga Neto, kaotasid napilt Brasiilia presidendivalimised Lulale.
Lula on ka varem olnud Brasiilia president ning temaga on seotud riiki raputanud Petrobras skandaal.
Ühe kohtuasjaga süüdistatakse Bolsonarot, Braga Netot ja kahte poliitikust endise presidendi poega valimistesse sekkumises, kuna nad ründasid pidevalt valimissüsteemi ning kasvatasid toetusbaasi riigipöörde läbiviimiseks, vahendas Reuters.
Teise kohtuasjaga süüdistatakse Bolsonarot võimu kuritarvitamises jagades Brasiilia kodanikele valimiskampaania ajal toetusi eesmärgiga nende hääled valimistel endale saada.
Kahe erineva kohtuasjaga püütakse tagada, et ükski neljast mehest ei saaks tulevikus Brasiilia presidendiks kandideerida.
|
Brasiilia uus president kaebas eelmise presidendi kohtusse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brasiilia presidendi valimise kampaania ajal kritiseeris tollal ametis olnud riigi president Jair Bolsonaro korduvalt riigi elektroonilist valimissüsteemi, väites tõendeid esitamata, et see võimaldab valimispettust.
Brasiilia endine president Jair Bolsonaro ja tema asepresidendikandidaat, endine kindral Walter Braga Neto, kaotasid napilt Brasiilia presidendivalimised Lulale.
Lula on ka varem olnud Brasiilia president ning temaga on seotud riiki raputanud Petrobras skandaal.
Ühe kohtuasjaga süüdistatakse Bolsonarot, Braga Netot ja kahte poliitikust endise presidendi poega valimistesse sekkumises, kuna nad ründasid pidevalt valimissüsteemi ning kasvatasid toetusbaasi riigipöörde läbiviimiseks, vahendas Reuters.
Teise kohtuasjaga süüdistatakse Bolsonarot võimu kuritarvitamises jagades Brasiilia kodanikele valimiskampaania ajal toetusi eesmärgiga nende hääled valimistel endale saada.
Kahe erineva kohtuasjaga püütakse tagada, et ükski neljast mehest ei saaks tulevikus Brasiilia presidendiks kandideerida.
### Response:
Brasiilia uus president kaebas eelmise presidendi kohtusse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti vaimse tervise uuringu järgi on noorte näitajad nii depressiooni- kui ka ärevushäire riskis kaks korda kõrgemad võrreldes täiskasvanutega. Seega on noored palju vastuvõtlikumad ja tundlikumad elus toimuvale ning peegeldavad seda topelt tagasi.
"Mis väga sageli näiteks välja joonistub on see, et noortel on väga suur ülekoormus, nendelt nõutakse koolis väga palju, vanemate ootused on kõrged, noorte enda ootused endale on väga kõrged ja mingil hetkel kuskilt hakkab justkui kärisema," selgitas Eesti koolipsühholoogide ühingu juht Karmen Maikalu.
Eelmainitule võib lisada veel erinevad suhete probleemid ning probleem vaimse tervisega ongi hoogu juurde saanud. Ehk oleks olukord lihtsam, kui noored räägiks oma mõtetest ja tunnetest? Paraku on Maikalu sõnul ka siin puudujääke - noored ennast väga avada ei oska või ei taha. Ja alati polegi spetsialisti, kes aitaks kuulata ja suunata.
"Meil peaks olema koolipsühholoog igas koolis olemas, igale lapsele kättesaadav. Kahjuks meil on ainult 53 protsendil koolidest psühholoogid olemas. Aga see, kas noored üldse oskavad rääkida oma tunnetest või kas nad oskavad väljendada, see on see teema, millele ka kool tõenäoliselt peaks rohkem tähelepanu pöörama. Me õpetame koolis matemaatikat, füüsikat, aga sama olulisena peaks seal juures olema ka inimeseks olemise oskus. Meil on päris palju noori inimesi, kelle näiteks ainuke emotsioonide reguleerimise oskus on enesevigastamine," tunnistas Maikalu.
Kuid mitte ainult kool või psühholoog üksinda ei saa vaimse tervise ravimiseks tegevusi teha. Endiselt on tähtis roll ka perekonnal ning sealsetel suhetel.
"Kui noorel on olemas toetav perekond, usalduslikud suhted oma vanematega ja talle on õpetatud ka seda, kuidas raskes olukorras stressiga toime tulla, siis võib loota, et see noor saab hakkama. Raskusi elus ikka tuleb, aga et ta tuleb nende raskustega toime."
Ja ka riigil on siin võrrandis Maikalu sõnul oma roll – luua vaimse tervise probleemi lahendamiseks süsteemne lähenemine ja valdkonda tõhusamalt rahastada.
|
Spetsialist: igas koolis peaks olema psühholoog
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti vaimse tervise uuringu järgi on noorte näitajad nii depressiooni- kui ka ärevushäire riskis kaks korda kõrgemad võrreldes täiskasvanutega. Seega on noored palju vastuvõtlikumad ja tundlikumad elus toimuvale ning peegeldavad seda topelt tagasi.
"Mis väga sageli näiteks välja joonistub on see, et noortel on väga suur ülekoormus, nendelt nõutakse koolis väga palju, vanemate ootused on kõrged, noorte enda ootused endale on väga kõrged ja mingil hetkel kuskilt hakkab justkui kärisema," selgitas Eesti koolipsühholoogide ühingu juht Karmen Maikalu.
Eelmainitule võib lisada veel erinevad suhete probleemid ning probleem vaimse tervisega ongi hoogu juurde saanud. Ehk oleks olukord lihtsam, kui noored räägiks oma mõtetest ja tunnetest? Paraku on Maikalu sõnul ka siin puudujääke - noored ennast väga avada ei oska või ei taha. Ja alati polegi spetsialisti, kes aitaks kuulata ja suunata.
"Meil peaks olema koolipsühholoog igas koolis olemas, igale lapsele kättesaadav. Kahjuks meil on ainult 53 protsendil koolidest psühholoogid olemas. Aga see, kas noored üldse oskavad rääkida oma tunnetest või kas nad oskavad väljendada, see on see teema, millele ka kool tõenäoliselt peaks rohkem tähelepanu pöörama. Me õpetame koolis matemaatikat, füüsikat, aga sama olulisena peaks seal juures olema ka inimeseks olemise oskus. Meil on päris palju noori inimesi, kelle näiteks ainuke emotsioonide reguleerimise oskus on enesevigastamine," tunnistas Maikalu.
Kuid mitte ainult kool või psühholoog üksinda ei saa vaimse tervise ravimiseks tegevusi teha. Endiselt on tähtis roll ka perekonnal ning sealsetel suhetel.
"Kui noorel on olemas toetav perekond, usalduslikud suhted oma vanematega ja talle on õpetatud ka seda, kuidas raskes olukorras stressiga toime tulla, siis võib loota, et see noor saab hakkama. Raskusi elus ikka tuleb, aga et ta tuleb nende raskustega toime."
Ja ka riigil on siin võrrandis Maikalu sõnul oma roll – luua vaimse tervise probleemi lahendamiseks süsteemne lähenemine ja valdkonda tõhusamalt rahastada.
### Response:
Spetsialist: igas koolis peaks olema psühholoog
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Teisipäeval kirjutas Soome rahvusringhääling Yle, et Eesti riigile kuuluv Operail plaanib hakata Venemaalt Soome niklit vedama. Operail põhjendas, et nikkel ei ole sanktsioonide all ning Soome tütarfirma plaanitakse nagunii kohe maha müüa.
Ometi kritiseeris Operaili neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa).
"See äri on õiguslikult lubatud, aga küsimus on, kas Eesti Vabariigi maksumaksjatele kuuluval äriühingule on see äri moraalselt aktsepteeritav. Selle osas ma jääksin ühemõtteliselt eitavale positsioonile," sõnas Reinsalu.
Minister jätkas, et kevadel eelmise majandus- ja taristuministri Taavi Aasa allkirjastatud omaniku ootus kohustab Operaili Venemaaga ärisuhted lõpetama.
Operaili juhatus vastas pressiteate vahendusel, et riigiettevõtte ei saa teha majanduslikult kahjulikke otsuseid ning kevadel ametlikult sõnastatud omaniku ootuse vastu nad eksinud ei ole.
Nimelt on dokumendis täpselt kirjas, et Operailil tuleb "hinnata Venemaa ja Valgevene ettevõtjatega ärisuhete eetilisust ning loobuda sellistest ärisuhetest (vajadusel järk-järgult), mis teenindavad otseselt kaubavahetust Venemaa ja Valgevenega, asendades need uute ärisuundadega".
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut (SDE) ütleb, et seda tõlgendavad valitsus ning Operail erinevalt.
"Valitsuse seisukoht ei ole muutunud, ka olukorras, kus ministrid on vahetunud. Valitsuse suunis on selge ja riigiettevõte ei peaks Vene päritolu kaubavedu tegema. Vajadusel kinnitan seda ka kirjalikult," lubas Sikkut.
Uue omaniku ootuse lubab Sikkut vormistada lähipäevil. Kui Operaili veetud kaubamahud on juba aastaga kukkunud poole võrra, võib kogu Vene päritolu kauba veo lõpetamisel see kukkuda veel 65-70 protsenti.
"Raudtee ülalpidamiskulud ainult kasvavad. Kui see ära jaotada alles jäänud väikestele mahtudele, siis see kulu läheb nii suureks, et tegelikult ei olegi mõttekas kaupa raudteel vedada," sõnas Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu.
Ometi on Eesti lubanud vastupidist, ütleb majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.
"Vaadates strateegilist vajadust rohekokkuleppe täitmiseks transpordisektoris heidet vähendada, siis ega seda muud moodi teha ei saa, kui nii kaubad kui ka reisijad liigutada maanteedelt raudteele. Samas praegu maanteel kauba vedamisel tasud ei ole samas mahus kui on raudteel. Ma arvan, et taristutasude kujunemise põhimõtted tuleb ümber vaadata, kuid mitte Operaili või mõne teise ettevõtte majandustulemustest lähtudes."
Kui taristutasude küsimus vajaks pikemat analüüsi, siis enamiku oma ärist kaotanud Operaili tuleviku osas lubab Sikkut plaani valitsusele esitada jaanuaris.
|
Sikkut annab Operailile ametliku käsu Vene päritolu kauba vedu lõpetada
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval kirjutas Soome rahvusringhääling Yle, et Eesti riigile kuuluv Operail plaanib hakata Venemaalt Soome niklit vedama. Operail põhjendas, et nikkel ei ole sanktsioonide all ning Soome tütarfirma plaanitakse nagunii kohe maha müüa.
Ometi kritiseeris Operaili neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa).
"See äri on õiguslikult lubatud, aga küsimus on, kas Eesti Vabariigi maksumaksjatele kuuluval äriühingule on see äri moraalselt aktsepteeritav. Selle osas ma jääksin ühemõtteliselt eitavale positsioonile," sõnas Reinsalu.
Minister jätkas, et kevadel eelmise majandus- ja taristuministri Taavi Aasa allkirjastatud omaniku ootus kohustab Operaili Venemaaga ärisuhted lõpetama.
Operaili juhatus vastas pressiteate vahendusel, et riigiettevõtte ei saa teha majanduslikult kahjulikke otsuseid ning kevadel ametlikult sõnastatud omaniku ootuse vastu nad eksinud ei ole.
Nimelt on dokumendis täpselt kirjas, et Operailil tuleb "hinnata Venemaa ja Valgevene ettevõtjatega ärisuhete eetilisust ning loobuda sellistest ärisuhetest (vajadusel järk-järgult), mis teenindavad otseselt kaubavahetust Venemaa ja Valgevenega, asendades need uute ärisuundadega".
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut (SDE) ütleb, et seda tõlgendavad valitsus ning Operail erinevalt.
"Valitsuse seisukoht ei ole muutunud, ka olukorras, kus ministrid on vahetunud. Valitsuse suunis on selge ja riigiettevõte ei peaks Vene päritolu kaubavedu tegema. Vajadusel kinnitan seda ka kirjalikult," lubas Sikkut.
Uue omaniku ootuse lubab Sikkut vormistada lähipäevil. Kui Operaili veetud kaubamahud on juba aastaga kukkunud poole võrra, võib kogu Vene päritolu kauba veo lõpetamisel see kukkuda veel 65-70 protsenti.
"Raudtee ülalpidamiskulud ainult kasvavad. Kui see ära jaotada alles jäänud väikestele mahtudele, siis see kulu läheb nii suureks, et tegelikult ei olegi mõttekas kaupa raudteel vedada," sõnas Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu.
Ometi on Eesti lubanud vastupidist, ütleb majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.
"Vaadates strateegilist vajadust rohekokkuleppe täitmiseks transpordisektoris heidet vähendada, siis ega seda muud moodi teha ei saa, kui nii kaubad kui ka reisijad liigutada maanteedelt raudteele. Samas praegu maanteel kauba vedamisel tasud ei ole samas mahus kui on raudteel. Ma arvan, et taristutasude kujunemise põhimõtted tuleb ümber vaadata, kuid mitte Operaili või mõne teise ettevõtte majandustulemustest lähtudes."
Kui taristutasude küsimus vajaks pikemat analüüsi, siis enamiku oma ärist kaotanud Operaili tuleviku osas lubab Sikkut plaani valitsusele esitada jaanuaris.
### Response:
Sikkut annab Operailile ametliku käsu Vene päritolu kauba vedu lõpetada
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Reuters toob esile, et välja kuulutatud ühine lennuki välja arendamine on Jaapani jaoks esimene oluline kaitsetööstuse valdkonna koostöö mõne muu riigiga peale USA-d peale II maailmasõda.
Uue hävituslennuki arendamise programmi raames ühendatakse brittide plaanitud Future Combat Air System projekt jaapanlaste F-X programmiga.
Ühendprogrammi nimeks on valitud Global Combat Air Programme, teatasid kõik kolm riiki reedel.
Uus lennuk peaks olema töövõimeline aastaks 2035.
Kõik kolm riiki kinnitasid, et toetavad reeglitepõhist vaba maailmakorda ning selle kaitsmine on kolme riigi hinnangul kasvanud ohtude tõttu veelgi tähtsam.
Jaapani julgeolekuolukord Aasias on pingestumas eelkõige Hiina pärast, kes on ähvardanud Taiwani saare sõjaliselt vallutada.
Jaapan teatas sel kuul, et kavatseb tõsta kaitsekulud kahe protsendini SKP-st viie aasta jooksul.
Ühendkuningriigi peaminister Rishi Sunak samas kinnitas, et Suurbritannia peab olema kaitsetööstuses uue tehnoloogia esirinnas ning kokkuleppega tagatakse riigis uued töökohad.
Lennuki arendamisel osalevad Ühendkuningriigi Bae Systems, Jaapani Mitsubishi Heavy Industries ja Itaalia Leonardo. Projektiga ühineb ka Euroopa päritolu raketitootja MBDA.
Kolm riiki pole veel kokku leppinud kuidas projekt edasi liigub ning kus lennuki arendus füüsiliselt hakkab toimuma.
Ühendkuningriigi teatel on uue hävituslennuki projektiga oodatud liituma ka teised riigid ning uus lennuk on NATO standarditega kooskõlas.
Hiljuti teatasid ka Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania poolt, et arendavad ühiselt välja uue hävituslennuki. Nende kolme riigi uus lennuk peaks olema töövõimeline aastaks 2040.
Ühendkuningriik, Saksamaa, Itaalia ja Hispaania on v arem ühiselt välja arendanud hävituslennuki Eurofighter Typhoon.
|
Jaapan, Ühendkuningriik ja Itaalia ehitavad ühise hävituslennuki
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reuters toob esile, et välja kuulutatud ühine lennuki välja arendamine on Jaapani jaoks esimene oluline kaitsetööstuse valdkonna koostöö mõne muu riigiga peale USA-d peale II maailmasõda.
Uue hävituslennuki arendamise programmi raames ühendatakse brittide plaanitud Future Combat Air System projekt jaapanlaste F-X programmiga.
Ühendprogrammi nimeks on valitud Global Combat Air Programme, teatasid kõik kolm riiki reedel.
Uus lennuk peaks olema töövõimeline aastaks 2035.
Kõik kolm riiki kinnitasid, et toetavad reeglitepõhist vaba maailmakorda ning selle kaitsmine on kolme riigi hinnangul kasvanud ohtude tõttu veelgi tähtsam.
Jaapani julgeolekuolukord Aasias on pingestumas eelkõige Hiina pärast, kes on ähvardanud Taiwani saare sõjaliselt vallutada.
Jaapan teatas sel kuul, et kavatseb tõsta kaitsekulud kahe protsendini SKP-st viie aasta jooksul.
Ühendkuningriigi peaminister Rishi Sunak samas kinnitas, et Suurbritannia peab olema kaitsetööstuses uue tehnoloogia esirinnas ning kokkuleppega tagatakse riigis uued töökohad.
Lennuki arendamisel osalevad Ühendkuningriigi Bae Systems, Jaapani Mitsubishi Heavy Industries ja Itaalia Leonardo. Projektiga ühineb ka Euroopa päritolu raketitootja MBDA.
Kolm riiki pole veel kokku leppinud kuidas projekt edasi liigub ning kus lennuki arendus füüsiliselt hakkab toimuma.
Ühendkuningriigi teatel on uue hävituslennuki projektiga oodatud liituma ka teised riigid ning uus lennuk on NATO standarditega kooskõlas.
Hiljuti teatasid ka Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania poolt, et arendavad ühiselt välja uue hävituslennuki. Nende kolme riigi uus lennuk peaks olema töövõimeline aastaks 2040.
Ühendkuningriik, Saksamaa, Itaalia ja Hispaania on v arem ühiselt välja arendanud hävituslennuki Eurofighter Typhoon.
### Response:
Jaapan, Ühendkuningriik ja Itaalia ehitavad ühise hävituslennuki
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Konjunktuuriinstituut jälgib regulaarselt, kuidas jaehind Eesti kauplustes ja turgudel muutub. Kui kõrvutada tänavuse novembri hindu toidukauplustes aastatagustega, on erinevus märgatav.
Näiteks hariliku ehk üle 80-protsendilise rasvasisaldusega väikese võipaki sai aasta eest kätte keskmiselt 9,52-eurose kilohinnaga, praeguseks maksab see aga üle 13 euro.
Marje Josing rääkis ERR-ile, et aastaga on kõige enam kasvanud teraviljade, toiduõli ja suhkru hind. Kui vaadata perekonna toidukorvi, on igapäevaste kulutuste kasvu taga kõige suurem osa lihatoodetel.
"Õnneks on sealiha püsinud Euroopas soodsa hinnaga. Importliha on hästi palju sisse tulnud. Väga palju on kallinenud veiseliha, aga seda ostab Eesti inimene vähem. Inimeste toidukorvi on rohkem nihkunud kana- ja sealiha," lausus ta.
Veiseliha kilo maksis mullu novembris keskmiselt 11,36, nüüd aga 15,91 eurot. Seakarbonaadi kilohind on kerkinud 6,96 euro juurest 8,33 euroni kilogrammi eest.
Lisaks piimale, mille kilepakendis liiter maksis aasta eest 54 senti ja nüüd 85 senti, on tõusnud ka keefiri hind: eelmise aasta novembris maksis see 67 senti liiter, nüüd aga tuleb sama suure koguse eest tasuda 89 senti. Ka kodujuustukilo maksab aastataguse 4,38 euro asemel 5,42 eurot.
Lastega pered, kus süüakse rohkem jogurteid, tunnetavad Josingu sõnul ka niisuguste toodete kallinemist.
Ta märkis, et konjunktuuriinstituut on hindade analüüsiga tegelenud 30 aastat ja niisugust pilti nagu praegu pole ta varem näinud - ühe nädalaga võib sama asi kaupluses 50 protsendi võrra kallineda ja hinnavahed poodides on suhteliselt suured.
"Sama õli müüakse ühes poes kuue, teises kolme euroga. Tegelikult on jaeturg täiesti pea peale pööratud. Muidugi on toidu hinnad tõusnud aastaid - kui 1992. aastal alustasime, maksis nädala miinimumkorv 10 eurot ja nüüd maksab see 100 eurot. Aga sellist pilti, et hind tõuseb tundide ja päevadega, ei ole minu silmad varem näinud," nentis ta.
Suure hinnatõusu on teinud ka köögiviljad. Kasvanud on nii kartuli, kapsa kui ka porgandi hind, näiteks tomat maksis aasta eest 2,02, tänavu novembris aga 3,04 eurot kilo. Ka mugulsibula kilohind on kerkinud 52 sendilt 75 sendini.
Hoolimata märkimisväärsest kasvuprotsendist on köögiviljade hind Josingu sõnul siiski tarbijatele suhteliselt soodsaks jäänud.
Konjunktuuriinstituudi hinnainfo ei sisalda teavet selle kohta, kui palju iga kaup eri poekettides maksab. Josing rääkis, et oli aeg, mil nad hakkasid tegema kaupluste võrdlust, võttes täpselt sama kauba, näiteks Rakvere viinerid ja mingi konkreetse sepiku ning vaatlesid selle hinda eri poodides.
"Juhtus selline nali, et me ei jõudnud endam sortimendiga järje peale - kui ilmus info, et Prismas oli viiner odavam, oli järgmisel korral kõigis kauplustes viiner sama hinnaga. Ega kellelegi ei meeldi ärihuvi mõttes, kui näpuga näidatakse," selgitas ta, miks otsustati avaldada keskmisi hindu, aga mitte enam maksumust konkreetsete kaupluste lõikes.
Ka leib ja sai rändavad korvi palju suurema rahasumma eest kui veel mullu novembris.
Toona maksis leivakilo keskmiselt 2,01 eurot, nüüd aga 2,6 eurot. Saia hinnatõus on olnud veelgi suurem: 1,81 eurolt 2,51 euroni. Ka pudrusõbra kulutused suurenesid: kaerahelbekilo maksab 2,28 eurot, kuid aasta tagasi oli selle hind 1,44 eurot.
Poodide kogemus näitab, et kiire hinnatõus on pannud inimesed rohkem sooduspakkumisi jälgima ja korvi pannakse väga palju just kampaaniatooteid. Konjunktuuriinstituudi ostukorv sisaldab aga eri tootjate, tavaliselt kolme-nelja tootja ühesuguse kvaliteediga kaupa. Näiteks või keskmise hinna arvutamiseks võetakse arvesse nii soodushinnaga kui tavapäraseid tooteid.
Ostukorvi koostab instituut kõigi suurte kettide hindade põhjal ning nende hinnavaatlejad tegutsevad üle Eesti.
Toidu hind ei tõuse ajas kogu aeg. Josing tõi näite, et eelmise suure majanduskriisi ajal aastatel 2008-2009 toidukulu kohati ka odavnes.
Enamasti sõltuvad Eesti hinnad tootjahindadest, näiteks sellest, mis maksavad tootjatel kartulid või teravili. Samuti mõjutavad siinseid hindu maailmaturu hinnad, näiteks kui kohv või suhkur läheb maailmaturul kallimaks, on Eesti sellega kaasa läinud.
"Alati on olnud selle taga mingi loogika konkreetse kaubagrupi osas, aga et hinnatõus on totaalne, pole ühtki kaupa, mis odavneks, sellist asja ei ole varem näinud," tõdes Josing. "Euroopas on sama pilt, ehkki hinnatõusud on väiksemad."
Kala hind on siiski tänavuse ja mulluse novembri võrdluses allapoole tulnud: jahutatud forell maksis mullu 9,19 ja nüüd 8,75 eurot, samas on selle hind käinud tänavu ka üle 15 euro ja olnud kuude kaupa üle 10 euro.
Praeguseks on Josingu hinnangul toidukaupade hinnatõus veidi pidurdunud ja kõige kiirem kasv on möödas, kuid ebakindlus jätkub.
|
Erandlik hinnatõus: aastaga kallinesid kõik toidukaubad
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konjunktuuriinstituut jälgib regulaarselt, kuidas jaehind Eesti kauplustes ja turgudel muutub. Kui kõrvutada tänavuse novembri hindu toidukauplustes aastatagustega, on erinevus märgatav.
Näiteks hariliku ehk üle 80-protsendilise rasvasisaldusega väikese võipaki sai aasta eest kätte keskmiselt 9,52-eurose kilohinnaga, praeguseks maksab see aga üle 13 euro.
Marje Josing rääkis ERR-ile, et aastaga on kõige enam kasvanud teraviljade, toiduõli ja suhkru hind. Kui vaadata perekonna toidukorvi, on igapäevaste kulutuste kasvu taga kõige suurem osa lihatoodetel.
"Õnneks on sealiha püsinud Euroopas soodsa hinnaga. Importliha on hästi palju sisse tulnud. Väga palju on kallinenud veiseliha, aga seda ostab Eesti inimene vähem. Inimeste toidukorvi on rohkem nihkunud kana- ja sealiha," lausus ta.
Veiseliha kilo maksis mullu novembris keskmiselt 11,36, nüüd aga 15,91 eurot. Seakarbonaadi kilohind on kerkinud 6,96 euro juurest 8,33 euroni kilogrammi eest.
Lisaks piimale, mille kilepakendis liiter maksis aasta eest 54 senti ja nüüd 85 senti, on tõusnud ka keefiri hind: eelmise aasta novembris maksis see 67 senti liiter, nüüd aga tuleb sama suure koguse eest tasuda 89 senti. Ka kodujuustukilo maksab aastataguse 4,38 euro asemel 5,42 eurot.
Lastega pered, kus süüakse rohkem jogurteid, tunnetavad Josingu sõnul ka niisuguste toodete kallinemist.
Ta märkis, et konjunktuuriinstituut on hindade analüüsiga tegelenud 30 aastat ja niisugust pilti nagu praegu pole ta varem näinud - ühe nädalaga võib sama asi kaupluses 50 protsendi võrra kallineda ja hinnavahed poodides on suhteliselt suured.
"Sama õli müüakse ühes poes kuue, teises kolme euroga. Tegelikult on jaeturg täiesti pea peale pööratud. Muidugi on toidu hinnad tõusnud aastaid - kui 1992. aastal alustasime, maksis nädala miinimumkorv 10 eurot ja nüüd maksab see 100 eurot. Aga sellist pilti, et hind tõuseb tundide ja päevadega, ei ole minu silmad varem näinud," nentis ta.
Suure hinnatõusu on teinud ka köögiviljad. Kasvanud on nii kartuli, kapsa kui ka porgandi hind, näiteks tomat maksis aasta eest 2,02, tänavu novembris aga 3,04 eurot kilo. Ka mugulsibula kilohind on kerkinud 52 sendilt 75 sendini.
Hoolimata märkimisväärsest kasvuprotsendist on köögiviljade hind Josingu sõnul siiski tarbijatele suhteliselt soodsaks jäänud.
Konjunktuuriinstituudi hinnainfo ei sisalda teavet selle kohta, kui palju iga kaup eri poekettides maksab. Josing rääkis, et oli aeg, mil nad hakkasid tegema kaupluste võrdlust, võttes täpselt sama kauba, näiteks Rakvere viinerid ja mingi konkreetse sepiku ning vaatlesid selle hinda eri poodides.
"Juhtus selline nali, et me ei jõudnud endam sortimendiga järje peale - kui ilmus info, et Prismas oli viiner odavam, oli järgmisel korral kõigis kauplustes viiner sama hinnaga. Ega kellelegi ei meeldi ärihuvi mõttes, kui näpuga näidatakse," selgitas ta, miks otsustati avaldada keskmisi hindu, aga mitte enam maksumust konkreetsete kaupluste lõikes.
Ka leib ja sai rändavad korvi palju suurema rahasumma eest kui veel mullu novembris.
Toona maksis leivakilo keskmiselt 2,01 eurot, nüüd aga 2,6 eurot. Saia hinnatõus on olnud veelgi suurem: 1,81 eurolt 2,51 euroni. Ka pudrusõbra kulutused suurenesid: kaerahelbekilo maksab 2,28 eurot, kuid aasta tagasi oli selle hind 1,44 eurot.
Poodide kogemus näitab, et kiire hinnatõus on pannud inimesed rohkem sooduspakkumisi jälgima ja korvi pannakse väga palju just kampaaniatooteid. Konjunktuuriinstituudi ostukorv sisaldab aga eri tootjate, tavaliselt kolme-nelja tootja ühesuguse kvaliteediga kaupa. Näiteks või keskmise hinna arvutamiseks võetakse arvesse nii soodushinnaga kui tavapäraseid tooteid.
Ostukorvi koostab instituut kõigi suurte kettide hindade põhjal ning nende hinnavaatlejad tegutsevad üle Eesti.
Toidu hind ei tõuse ajas kogu aeg. Josing tõi näite, et eelmise suure majanduskriisi ajal aastatel 2008-2009 toidukulu kohati ka odavnes.
Enamasti sõltuvad Eesti hinnad tootjahindadest, näiteks sellest, mis maksavad tootjatel kartulid või teravili. Samuti mõjutavad siinseid hindu maailmaturu hinnad, näiteks kui kohv või suhkur läheb maailmaturul kallimaks, on Eesti sellega kaasa läinud.
"Alati on olnud selle taga mingi loogika konkreetse kaubagrupi osas, aga et hinnatõus on totaalne, pole ühtki kaupa, mis odavneks, sellist asja ei ole varem näinud," tõdes Josing. "Euroopas on sama pilt, ehkki hinnatõusud on väiksemad."
Kala hind on siiski tänavuse ja mulluse novembri võrdluses allapoole tulnud: jahutatud forell maksis mullu 9,19 ja nüüd 8,75 eurot, samas on selle hind käinud tänavu ka üle 15 euro ja olnud kuude kaupa üle 10 euro.
Praeguseks on Josingu hinnangul toidukaupade hinnatõus veidi pidurdunud ja kõige kiirem kasv on möödas, kuid ebakindlus jätkub.
### Response:
Erandlik hinnatõus: aastaga kallinesid kõik toidukaubad
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eelmistel, 2019. aasta riigikogu valimistel sai Keskerakond 37,6 protsenti ringkonna häältest. Kokku anti Keskerakonnale 26 335 häält. Neli aastat varem 2015 oli Keskerakonna tulemus kokku 31 706 häält ja 42,7 protsenti toetust ehk vaatamata selgele võidule oli tulemus 2019. aastal kesisem. Selle põhjus võis olla asjaolu, et 2019. aastal osales valimistel ca 5000 inimest selles valimisringkonnas vähem. Ehk Keskerakonna valija ei tulnud enam nii aktiivselt välja kui varem. Sama juhtus ka Ida-Virumaal.
Vene valija aktiivsus või passiivsus võib olla oluline ka sel korral. Küsitlused on näidanud, et pärast Ukraina sõja puhkemist on suur osa vene valijaid loobunud oma eelistuse väljendamisest. Ka Keskerakond on kaotanud oma toetust selles valijagrupis. Osa vene valijaid on liikunud kõhklejate hulka, osa on leidnud aga enda uueks eelistuseks EKRE. Nii Emori kui ka Norstati andmetel eelistab 23 protsenti muust rahvusest valimisõiguslikest kodanikest EKRE-t. Kas nad ka valimispäeval EKRE ridadest endale sobiva kandidaadi leiavad, on iseküsimus.
Keskerakond – mitu inimest aitab Kõlvart sel korral sisse?
Keskerakond on teatanud, et paneb ettearvatult oma esinumbriks Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti. Eelmistel riigikogu valimistel sai Kõlvart 17 150 häält. Neli aastat varem kandideeris ta Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnosas, sest erakonna esinumber oli tollal kesklinna, Lasnamäe ja Pirita ringkonnas Edgar Savisaar, kes sai 25 057 häält.
Viimastel kohalikel valimistel pani aga Kõlvart Lasnamäe linnaosast tasku 27 663 häält. Tema tuules tegi paremuselt teise tulemuse Vladimir Svet 3374 häälega. Samas oli kohalikel valimistel Keskerakonnal oma valijaid lihtsam mobiliseerida, sest mängiti meie versus kõik teised vastandusele.
Kõlvarti kohta üks huvitav fakt – oma debüüdi valimistel tegi ta 1999. aasta kohalikel valimistel, kui kandideeris Lasnamäel hoopis Mõõdukate nimekirjas ja sai 86 häält. Veel kehvemini läks tal 2003. aasta riigikogu valimistel, kui ta sai 33 häält. Tema läbilöök poliitikas algas alles pärast Keskerakonnaga ühinemist 2008. aasta lõpus.
Kõlvartile lähevad riigikogu valimistel tuge tegema või tema häälte tuules riigikogusse sisse pääsema Maria Jufereva-Skuratovski, Tallinna abilinnapea Vladimir Svet, Lasnamäe linnaosa vanem Julianna Jurtšenko jt. Neist tähele soovitatakse panna Sveti käekäiku, kes erineb rattateede ja parkide jutuga tavapärasest Keskerakonna kandidaadist ning pigem pakub konkurentsi sotside jutupunktidele.
Mihhail Kõlvart. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Eelmistel valimistel kandideerinud Mihhail Korbi kandideerimise kohal on aga suur küsimärk, seda seoses Porto Franco kaasusega.
Kindlasti on vaja Keskerakonnal ka tugevat eestlasest kandidaati, sest eelmise korra teine number Mailis Reps üldse ei kandideeri ja viies number Erki Savisaar kandideerib hoopis Kagu-Eestis. Nemad said kahepeale eelmisel korral ligi 3000 häält.
Suure tõenäosusega kandideerib selles ringkonnas endine keskkonnaminister Tõnis Mölder. Kandideerib ka Tallinna kesklinna vanem Monika Haukanõmm, kes nelja aasta eest oli hoopis SDE teine number. Kas kandideerib ka 29. septembril Pirita linnaosa vanemaks saanud ja novembris Keskerakonnaga liitunud Kaido Saarniit, on veel küsimärk.
Reformierakond – Purga ja Joller peavad korvama KPR-i hääli
Kuigi Siim Kallas plaanis suurest poliitikast lahkuda ja valimistel mitte kandideerida, ta seda siiski märtsikuus teeb. Kas oli selle põhjus terviseprobleemidest ülesaamine, nagu ta on ise öelnud või ka asjaolu, et erakonna tegemistest tõmbas end tagasi Euroopa kontrollikotta siirdunud Keit Pentus-Rosimannus, kes oli eelmisel korral oravapartei teine number ja 2015. aastal esinumber.
Siim Kallas Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Nelja aasta eest sai Kallas 8733 häälega isikumandaadi. Pentus-Rosimannus toetas teda 2482 häälega. Viimase hääled peab nüüd "koju tooma" Heidy Purga, kes eelmine kord kandideeris Põhja-Tallinnas. Samas kandideeris Purga edukalt kohalikel valimistel Pirital, kus sai 1030 häält, mis oli parem tulemus kui näiteks Isamaa erakonnal seal kokku (910 häält).
Tuge loodetakse ka ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias aktiivselt sõna võtvalt perearst Karmen Jollerilt, kes teeb valimiste debüüdi ja on neljandal positsioonil. Kahe naise vahele mahub Andres Sutt.
Reformierakonna 15-liikmelisel nimekirjal on vaid üks puudus – seal pole mitte ühtegi vene nime.
EKRE-l esinumber Kunnas, debüteerib Eeva Helme
Ka EKRE läheb välja oma eelmiste valimiste esinumbri Leo Kunnasega. Ta sai nelja aasta eest 4813 häält, mis oli Kõlvarti ja Kallase järel paremuselt kolmas tulemus ja tähendas ringkonnamandaati. Kunnas võib vabalt teha ka parema tulemuse ning omaette väikese võistlusmomendi pakub, kes saab rohkem hääli, kas Kunnas või Isamaa esinumbrina kandideeriv Riho Terras.
Leo Kunnas. Autor/allikas: Kairit Leibold / ERR
EKRE teine number on Eeva Helme. Erakonna esimehe Martin Helme abikaasa, kes tegi kohalikel valimistel eduka debüüdi hoopis Pärnumaal Lääneranna vallas. Eeva Helme on erakonna üldnimekirjas 15. positsioonil.
"Minu kõige tugevamaks motivatsiooniks eesseisvatel valimistel on see, et Eesti konservatiivne rahvaerakond saaks moodustada valitsuse ja riigi peaministriks saaks Martin," märkis Eeva Helme oma kandideerimist põhjendades.
EKRE nimekirjas leiab selles ringkonnas kandideerimas ka Mait Talu, Ivan Makarovi, Aat Purje, Harri Kingo jt. EKRE puhul on üks võtmeküsimusi, kuivõrd suudavad nad oma kasvava toetuse venekeelsete valijate seas konkreetsete kandidaatide näol ära kasutada.
Sotsid panustavad Ossinovskile ja abilinnapeadele
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esinumbriks selles valimisringkonnas saab suure tõenäosusega Tallinna linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski. Ta oli sel positsioonil ka nelja aasta eest ja sai 2680 valija toetuse.
Jevgeni Ossinovski. Autor/allikas: Ken Mürk / ERR
Sotside nimekirjas näeme me kandideerimas ilmselt ka Tallinna abilinnapeasid Madle Lippust ja Kaarel Oja. Kindlasti ka kodanikuaktivist Maris Hellrandi.
Kui sotsiaaldemokraatide nimekirjast mingit miinust otsida, siis on selleks praegu teada olevate kandidaatide suhteliselt sarnane tüpaaž. Ehk nad võivad hakata üksteise hääli sööma ja jätta mingid valijagrupid kõnetamata.
Isamaa leidis Terrase näol vajaliku lisanduse
Isamaa puhul on kindel, et nende ridades ei kandideeri nende eelmiste valimiste number kaks ja edukaim häältetooja (1259) Viktoria Ladõnskaja-Kubits. Kõhkleb ka eelmiste valimiste esikandidaat Sven Sester (1154).
Väga suure tõenäosusega paneb Isamaa oma esinumbriks selles ringkonnas Euroopa Parlamendi saadiku, endise kaitseväe juhataja Riho Terrase. Riigikogu valimistel Terras varem kandideerinud pole, kuid Euroopa Parlamendi valimistel (kogu Eesti on üks valimisringkond) sai ta 21 477 häält. See oli korralik tulemus ja sisuliselt võrreldav EKRE parima Jaak Madisoni 22 819 häälega.
Viimastel kohalikel valimistel sai ta Tallinna kesklinnas Isamaa parimana 837 häält. Seda kõike arvestades võiks ringkonnamandaat olla Terrasele jõukohane. See eeldab muidugi ka aktiivset kampaaniat
Riho Terras Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Isamaa nimekirjast leiame kandideerimas ka Tarmo Kruusimäe, Marko Kaljuveeri ja Pille Lille. Neist Kruusimäe kandideeris eelmisel korral Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine ringkonnas ja sai 1811 häält. Marko Kaljuveer teeb aga valimisdebüüdi.
Eesti 200 – Reinaas läheb kordama Kallase tubli tulemust
Eesti 200 sai eelmistel valimistel Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas 5,4 protsenti häältest, mis oli parem kui erakonna üldtulemus 4,4 protsenti. Erakonna tollane esimees Kristina Kallas sai 2306 häält, mis oli kõigist selle ringkonna kandidaatidest paremuselt kuues tulemus. Eelseisvatel valimistel kandideerib Kallas aga Tartu linnas ehk partei tuleb välja uue esinumbriga. Ja mitte ainult, ka eelmiste valimiste teine number Kalev Stoicescu kandideerib sel korral mujal – Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal.
Marek Reinaas. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Eesti 200 pole veel lõplikult otsustanud, aga nende esinumbriks saab suure tõenäosusega Marek Reinaas. Reklaamiettevõtjana tuntud Reinaas kandideeris ka nelja aasta eest, aga seda Tallinna esimeses (Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) valimisringkonnas ja sai 537 valija toetuse. Viimastel kohalikel valimistel läks tal aga palju paremini, kui sai Tallinna kesklinna linnaosas 1939 häält.
Nimekirjas on ka ettevõtja Joakim Helenius, vandeadvokaat Karolina Ebba Anna Ullman, Tallinna volikogu liige Erik Vest, finantsekspert Ron Luvištšuk, avaliku halduse ekspert Sander Maripuu jt.
Rohelised ja Parempoolsed
Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu ütles, et nende esinumber selles valimisringkonnas on erakonna asejuht Timur Sagitov.
Timur Sagitov. Autor/allikas: Siim Lõvi
Tema kõrval kandideerivad pikaaegsed roheliste erakonna liikmed Aleksander Laane, Olev-Andres Tinn, Peeter Raielo ning erakonna asejuht Piret Räni. Samuti kandideerivad Küllike Reimaa ja Tuula Raidna.
Parempoolsete aseesimees Siim Kiisler ütles ERR-ile, et Parempoolsed pole lõplikke valimisnimekirju veel kinnitanud, mistõttu läheb ringkondade esinumbrite avaldamisega veel pisut aega.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab selles ringkonnas hääletada Reformierakonna poolt 35, Keskerakonna poolt 23 ja EKRE poolt 17 protsenti.
· Eesti 200 toetus on ligi 10, SDE-l seitse ja Isamaal viis protsenti.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole. Võib arvata, et näiteks kui Keskerakonna nime kõrval oleks küsitluses ka Kõlvarti nimi, saaks Keskerakond märksa suurema toetuse.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele.
|
Parteid toovad Eesti suuruselt teise valimisringkonda esinumbriks tuntud nimed
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmistel, 2019. aasta riigikogu valimistel sai Keskerakond 37,6 protsenti ringkonna häältest. Kokku anti Keskerakonnale 26 335 häält. Neli aastat varem 2015 oli Keskerakonna tulemus kokku 31 706 häält ja 42,7 protsenti toetust ehk vaatamata selgele võidule oli tulemus 2019. aastal kesisem. Selle põhjus võis olla asjaolu, et 2019. aastal osales valimistel ca 5000 inimest selles valimisringkonnas vähem. Ehk Keskerakonna valija ei tulnud enam nii aktiivselt välja kui varem. Sama juhtus ka Ida-Virumaal.
Vene valija aktiivsus või passiivsus võib olla oluline ka sel korral. Küsitlused on näidanud, et pärast Ukraina sõja puhkemist on suur osa vene valijaid loobunud oma eelistuse väljendamisest. Ka Keskerakond on kaotanud oma toetust selles valijagrupis. Osa vene valijaid on liikunud kõhklejate hulka, osa on leidnud aga enda uueks eelistuseks EKRE. Nii Emori kui ka Norstati andmetel eelistab 23 protsenti muust rahvusest valimisõiguslikest kodanikest EKRE-t. Kas nad ka valimispäeval EKRE ridadest endale sobiva kandidaadi leiavad, on iseküsimus.
Keskerakond – mitu inimest aitab Kõlvart sel korral sisse?
Keskerakond on teatanud, et paneb ettearvatult oma esinumbriks Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti. Eelmistel riigikogu valimistel sai Kõlvart 17 150 häält. Neli aastat varem kandideeris ta Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnosas, sest erakonna esinumber oli tollal kesklinna, Lasnamäe ja Pirita ringkonnas Edgar Savisaar, kes sai 25 057 häält.
Viimastel kohalikel valimistel pani aga Kõlvart Lasnamäe linnaosast tasku 27 663 häält. Tema tuules tegi paremuselt teise tulemuse Vladimir Svet 3374 häälega. Samas oli kohalikel valimistel Keskerakonnal oma valijaid lihtsam mobiliseerida, sest mängiti meie versus kõik teised vastandusele.
Kõlvarti kohta üks huvitav fakt – oma debüüdi valimistel tegi ta 1999. aasta kohalikel valimistel, kui kandideeris Lasnamäel hoopis Mõõdukate nimekirjas ja sai 86 häält. Veel kehvemini läks tal 2003. aasta riigikogu valimistel, kui ta sai 33 häält. Tema läbilöök poliitikas algas alles pärast Keskerakonnaga ühinemist 2008. aasta lõpus.
Kõlvartile lähevad riigikogu valimistel tuge tegema või tema häälte tuules riigikogusse sisse pääsema Maria Jufereva-Skuratovski, Tallinna abilinnapea Vladimir Svet, Lasnamäe linnaosa vanem Julianna Jurtšenko jt. Neist tähele soovitatakse panna Sveti käekäiku, kes erineb rattateede ja parkide jutuga tavapärasest Keskerakonna kandidaadist ning pigem pakub konkurentsi sotside jutupunktidele.
Mihhail Kõlvart. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Eelmistel valimistel kandideerinud Mihhail Korbi kandideerimise kohal on aga suur küsimärk, seda seoses Porto Franco kaasusega.
Kindlasti on vaja Keskerakonnal ka tugevat eestlasest kandidaati, sest eelmise korra teine number Mailis Reps üldse ei kandideeri ja viies number Erki Savisaar kandideerib hoopis Kagu-Eestis. Nemad said kahepeale eelmisel korral ligi 3000 häält.
Suure tõenäosusega kandideerib selles ringkonnas endine keskkonnaminister Tõnis Mölder. Kandideerib ka Tallinna kesklinna vanem Monika Haukanõmm, kes nelja aasta eest oli hoopis SDE teine number. Kas kandideerib ka 29. septembril Pirita linnaosa vanemaks saanud ja novembris Keskerakonnaga liitunud Kaido Saarniit, on veel küsimärk.
Reformierakond – Purga ja Joller peavad korvama KPR-i hääli
Kuigi Siim Kallas plaanis suurest poliitikast lahkuda ja valimistel mitte kandideerida, ta seda siiski märtsikuus teeb. Kas oli selle põhjus terviseprobleemidest ülesaamine, nagu ta on ise öelnud või ka asjaolu, et erakonna tegemistest tõmbas end tagasi Euroopa kontrollikotta siirdunud Keit Pentus-Rosimannus, kes oli eelmisel korral oravapartei teine number ja 2015. aastal esinumber.
Siim Kallas Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Nelja aasta eest sai Kallas 8733 häälega isikumandaadi. Pentus-Rosimannus toetas teda 2482 häälega. Viimase hääled peab nüüd "koju tooma" Heidy Purga, kes eelmine kord kandideeris Põhja-Tallinnas. Samas kandideeris Purga edukalt kohalikel valimistel Pirital, kus sai 1030 häält, mis oli parem tulemus kui näiteks Isamaa erakonnal seal kokku (910 häält).
Tuge loodetakse ka ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias aktiivselt sõna võtvalt perearst Karmen Jollerilt, kes teeb valimiste debüüdi ja on neljandal positsioonil. Kahe naise vahele mahub Andres Sutt.
Reformierakonna 15-liikmelisel nimekirjal on vaid üks puudus – seal pole mitte ühtegi vene nime.
EKRE-l esinumber Kunnas, debüteerib Eeva Helme
Ka EKRE läheb välja oma eelmiste valimiste esinumbri Leo Kunnasega. Ta sai nelja aasta eest 4813 häält, mis oli Kõlvarti ja Kallase järel paremuselt kolmas tulemus ja tähendas ringkonnamandaati. Kunnas võib vabalt teha ka parema tulemuse ning omaette väikese võistlusmomendi pakub, kes saab rohkem hääli, kas Kunnas või Isamaa esinumbrina kandideeriv Riho Terras.
Leo Kunnas. Autor/allikas: Kairit Leibold / ERR
EKRE teine number on Eeva Helme. Erakonna esimehe Martin Helme abikaasa, kes tegi kohalikel valimistel eduka debüüdi hoopis Pärnumaal Lääneranna vallas. Eeva Helme on erakonna üldnimekirjas 15. positsioonil.
"Minu kõige tugevamaks motivatsiooniks eesseisvatel valimistel on see, et Eesti konservatiivne rahvaerakond saaks moodustada valitsuse ja riigi peaministriks saaks Martin," märkis Eeva Helme oma kandideerimist põhjendades.
EKRE nimekirjas leiab selles ringkonnas kandideerimas ka Mait Talu, Ivan Makarovi, Aat Purje, Harri Kingo jt. EKRE puhul on üks võtmeküsimusi, kuivõrd suudavad nad oma kasvava toetuse venekeelsete valijate seas konkreetsete kandidaatide näol ära kasutada.
Sotsid panustavad Ossinovskile ja abilinnapeadele
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esinumbriks selles valimisringkonnas saab suure tõenäosusega Tallinna linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski. Ta oli sel positsioonil ka nelja aasta eest ja sai 2680 valija toetuse.
Jevgeni Ossinovski. Autor/allikas: Ken Mürk / ERR
Sotside nimekirjas näeme me kandideerimas ilmselt ka Tallinna abilinnapeasid Madle Lippust ja Kaarel Oja. Kindlasti ka kodanikuaktivist Maris Hellrandi.
Kui sotsiaaldemokraatide nimekirjast mingit miinust otsida, siis on selleks praegu teada olevate kandidaatide suhteliselt sarnane tüpaaž. Ehk nad võivad hakata üksteise hääli sööma ja jätta mingid valijagrupid kõnetamata.
Isamaa leidis Terrase näol vajaliku lisanduse
Isamaa puhul on kindel, et nende ridades ei kandideeri nende eelmiste valimiste number kaks ja edukaim häältetooja (1259) Viktoria Ladõnskaja-Kubits. Kõhkleb ka eelmiste valimiste esikandidaat Sven Sester (1154).
Väga suure tõenäosusega paneb Isamaa oma esinumbriks selles ringkonnas Euroopa Parlamendi saadiku, endise kaitseväe juhataja Riho Terrase. Riigikogu valimistel Terras varem kandideerinud pole, kuid Euroopa Parlamendi valimistel (kogu Eesti on üks valimisringkond) sai ta 21 477 häält. See oli korralik tulemus ja sisuliselt võrreldav EKRE parima Jaak Madisoni 22 819 häälega.
Viimastel kohalikel valimistel sai ta Tallinna kesklinnas Isamaa parimana 837 häält. Seda kõike arvestades võiks ringkonnamandaat olla Terrasele jõukohane. See eeldab muidugi ka aktiivset kampaaniat
Riho Terras Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Isamaa nimekirjast leiame kandideerimas ka Tarmo Kruusimäe, Marko Kaljuveeri ja Pille Lille. Neist Kruusimäe kandideeris eelmisel korral Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine ringkonnas ja sai 1811 häält. Marko Kaljuveer teeb aga valimisdebüüdi.
Eesti 200 – Reinaas läheb kordama Kallase tubli tulemust
Eesti 200 sai eelmistel valimistel Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas 5,4 protsenti häältest, mis oli parem kui erakonna üldtulemus 4,4 protsenti. Erakonna tollane esimees Kristina Kallas sai 2306 häält, mis oli kõigist selle ringkonna kandidaatidest paremuselt kuues tulemus. Eelseisvatel valimistel kandideerib Kallas aga Tartu linnas ehk partei tuleb välja uue esinumbriga. Ja mitte ainult, ka eelmiste valimiste teine number Kalev Stoicescu kandideerib sel korral mujal – Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal.
Marek Reinaas. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Eesti 200 pole veel lõplikult otsustanud, aga nende esinumbriks saab suure tõenäosusega Marek Reinaas. Reklaamiettevõtjana tuntud Reinaas kandideeris ka nelja aasta eest, aga seda Tallinna esimeses (Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) valimisringkonnas ja sai 537 valija toetuse. Viimastel kohalikel valimistel läks tal aga palju paremini, kui sai Tallinna kesklinna linnaosas 1939 häält.
Nimekirjas on ka ettevõtja Joakim Helenius, vandeadvokaat Karolina Ebba Anna Ullman, Tallinna volikogu liige Erik Vest, finantsekspert Ron Luvištšuk, avaliku halduse ekspert Sander Maripuu jt.
Rohelised ja Parempoolsed
Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu ütles, et nende esinumber selles valimisringkonnas on erakonna asejuht Timur Sagitov.
Timur Sagitov. Autor/allikas: Siim Lõvi
Tema kõrval kandideerivad pikaaegsed roheliste erakonna liikmed Aleksander Laane, Olev-Andres Tinn, Peeter Raielo ning erakonna asejuht Piret Räni. Samuti kandideerivad Küllike Reimaa ja Tuula Raidna.
Parempoolsete aseesimees Siim Kiisler ütles ERR-ile, et Parempoolsed pole lõplikke valimisnimekirju veel kinnitanud, mistõttu läheb ringkondade esinumbrite avaldamisega veel pisut aega.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab selles ringkonnas hääletada Reformierakonna poolt 35, Keskerakonna poolt 23 ja EKRE poolt 17 protsenti.
· Eesti 200 toetus on ligi 10, SDE-l seitse ja Isamaal viis protsenti.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole. Võib arvata, et näiteks kui Keskerakonna nime kõrval oleks küsitluses ka Kõlvarti nimi, saaks Keskerakond märksa suurema toetuse.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele.
### Response:
Parteid toovad Eesti suuruselt teise valimisringkonda esinumbriks tuntud nimed
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.