instruction
stringclasses 3
values | input
stringlengths 0
388k
| output
stringlengths 1
59.4k
| text
stringlengths 246
388k
|
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Pärnu ja Tartu kohtumise avaveerandi keskel juhtis kodumeeskond korraks viiega, ent Tartu kaks kolmest viisid nad esimese veerandi lõpuks 20:19 ette. Edasi kulges kohtumine tartlaste kontrolli all. Oma korvialust eelist ära kasutanud Tartu meeskond hoidis pidevalt mõnepunktilist eduseisu, mis poolaja lõpuks pisut suuremaks venitati. Poolaeg 39:33 Tartule.
Kolmandal veerandajal näitasid tartlased kõige paremat minekut, kui veerandaja keskel juhiti 6:0 spurdi järel juba 11 punktiga seisul 54:43. Pärnakad lõpetasid aga veerandi omakorda 6:0 ja enne neljandat perioodi oli Tartu edu 54:49. Neljandal veerandil õnnestus Pärnu värskeima täienduse Tadas Pažeral teha ainuisikuliselt 7:0 ja sellega oma meeskond ette viia seisul 58:57. Edasi kulges mäng punkt-punktis. Kodumeeskonnal oli lõpusekunditel väga hea võimalus mäng ära võita, aga pallikaotuse järel lepiti normaalajal 67:67 viiki.
Võitjat ei selgunud ka esimesel lisaajal, kuigi selle keskel juhtis Pärnu korraks nelja punktiga. Esimese lisaaja lõpuks näitas kohati streikima hakanud tabloo siiski 80:80 viigiseisu. Seis püsis viigis ka kui teist lisaaega oli mängida vaid poolteist minutit, aga siis alustas Pavelka pealtpanek Tartu 5:0 lõpuspurti ja pikale veninud mängu lõppskoori 91:86 vormistas tabloole Leemet Böckler vabavisetega.
Tartu meeskonna parimana sai Tomaš Pavelka kirja väga korraliku rea – 24 punkti, 14 lauapalli, seitse viskeblokeeringut ja efektiivsusnäitaja 47. Andrii Voinalovõtš lisas 21 punkti ja kümme lauapalli ning Leemet Böckleri arvele kirjutati 16 punkti ja kuus lauapalli.
Pärnu liider oli Tadas Pažera 23 punkti, 12 korvisöödu ja üheksa lauapalliga. Ivo Van Tamm viskas 17 punkti ja võttis 14 lauapalli, Sverre Aav lisas 15 ja Matthew Mccarthy 13 punkti.
Tartu Ülikool Maks & Mooritsal on 13 mängu järel Eesti-Läti liiga tabelis kirjas 10 võitu ja kolm kaotust, mis annab tabelis kolmanda koha. Pärnu Sadam on nelja võidu ja kuue kaotusega üheksandal real.
Kohtumise statistika on leitav siit.
BC Kalev/Cramo oli kindlalt 101:73 parem Valmierast. Poolajale läks Cramo 47:37 eduseisul ning kolmandal veerandajal suurendati edu Valmiera eest veel kuue punkti võrra. Neljandal veerandajal näitas Cramo võimu, alistades vastased 26:14 ning võites mängu 101:73.
Cramo parimatena viskasid Hugo Toom ja Kristjan Kitsing vastavalt 19 ja 17 punkti. Cramo on Eesti-Läti ühisliiga tabelis teisel kohal, olles üheksast mängust võitnud seitse. Valmiera asub eelviimasel 15. kohal.
|
Tartu vajas Pärnu alistamiseks kahte lisaaega, Cramo sai suure võidu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärnu ja Tartu kohtumise avaveerandi keskel juhtis kodumeeskond korraks viiega, ent Tartu kaks kolmest viisid nad esimese veerandi lõpuks 20:19 ette. Edasi kulges kohtumine tartlaste kontrolli all. Oma korvialust eelist ära kasutanud Tartu meeskond hoidis pidevalt mõnepunktilist eduseisu, mis poolaja lõpuks pisut suuremaks venitati. Poolaeg 39:33 Tartule.
Kolmandal veerandajal näitasid tartlased kõige paremat minekut, kui veerandaja keskel juhiti 6:0 spurdi järel juba 11 punktiga seisul 54:43. Pärnakad lõpetasid aga veerandi omakorda 6:0 ja enne neljandat perioodi oli Tartu edu 54:49. Neljandal veerandil õnnestus Pärnu värskeima täienduse Tadas Pažeral teha ainuisikuliselt 7:0 ja sellega oma meeskond ette viia seisul 58:57. Edasi kulges mäng punkt-punktis. Kodumeeskonnal oli lõpusekunditel väga hea võimalus mäng ära võita, aga pallikaotuse järel lepiti normaalajal 67:67 viiki.
Võitjat ei selgunud ka esimesel lisaajal, kuigi selle keskel juhtis Pärnu korraks nelja punktiga. Esimese lisaaja lõpuks näitas kohati streikima hakanud tabloo siiski 80:80 viigiseisu. Seis püsis viigis ka kui teist lisaaega oli mängida vaid poolteist minutit, aga siis alustas Pavelka pealtpanek Tartu 5:0 lõpuspurti ja pikale veninud mängu lõppskoori 91:86 vormistas tabloole Leemet Böckler vabavisetega.
Tartu meeskonna parimana sai Tomaš Pavelka kirja väga korraliku rea – 24 punkti, 14 lauapalli, seitse viskeblokeeringut ja efektiivsusnäitaja 47. Andrii Voinalovõtš lisas 21 punkti ja kümme lauapalli ning Leemet Böckleri arvele kirjutati 16 punkti ja kuus lauapalli.
Pärnu liider oli Tadas Pažera 23 punkti, 12 korvisöödu ja üheksa lauapalliga. Ivo Van Tamm viskas 17 punkti ja võttis 14 lauapalli, Sverre Aav lisas 15 ja Matthew Mccarthy 13 punkti.
Tartu Ülikool Maks & Mooritsal on 13 mängu järel Eesti-Läti liiga tabelis kirjas 10 võitu ja kolm kaotust, mis annab tabelis kolmanda koha. Pärnu Sadam on nelja võidu ja kuue kaotusega üheksandal real.
Kohtumise statistika on leitav siit.
BC Kalev/Cramo oli kindlalt 101:73 parem Valmierast. Poolajale läks Cramo 47:37 eduseisul ning kolmandal veerandajal suurendati edu Valmiera eest veel kuue punkti võrra. Neljandal veerandajal näitas Cramo võimu, alistades vastased 26:14 ning võites mängu 101:73.
Cramo parimatena viskasid Hugo Toom ja Kristjan Kitsing vastavalt 19 ja 17 punkti. Cramo on Eesti-Läti ühisliiga tabelis teisel kohal, olles üheksast mängust võitnud seitse. Valmiera asub eelviimasel 15. kohal.
### Response:
Tartu vajas Pärnu alistamiseks kahte lisaaega, Cramo sai suure võidu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Oluline 7. detsembril kell 22.16:
- Prantsuse ülemkohus: Ukraina võib Venemaalt välja nõuda üle miljardi dollari Krimmi varade kaotamise eest;
- Stoltenberg: Venemaa tahab konflikti Ukrainas enda kasuks külmutada;
- Putin: "sõjaline erioperatsioon" Ukraina vastu võib pikalt kesta;
- Vene rünnakus Donetski oblastile hukkus kaheksa tsiviilisikut;
- Algas Krimmi silla autotee vasaku poole remont;
- Time nimetas Zelenski aasta inimeseks;
- Kiievis oli kolmapäeva varahommikul kuulda õhuhäiresireene;
- Austin: USA ei takista Ukrainal pikamaarünnakute võimet arendada;
- Hersoni oblastis hukkus Vene rünnakute tõttu ööpäevaga kaks inimest;
- ISW: Ukraina väed teevad Harkivi oblasti kirdeosas edusamme;
- Ukraina peastaap hommikul: Valgevene sõdurid on riigi juhtkonna suhtes rahulolematud;
- Zelenski külastas Donetskis Ukraina vägesid.
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku üheksandaks sanktsioonidepaketiks
Euroopa Komisjon tegi kolmapäeval ettepaneku üheksandaks sanktsioonidepaketiks Venemaale alates sissetungist Ukrainasse, millega lisataks sanktsioonide nimekirja veel ligikaudu 200 inimest.
Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et pakett sisaldab sanktsioone veel kolme Venemaa panga vastu ja uusi ekspordipiiranguid kemikaalidele, elektroonikale ja infotehnoloogia komponentidele.
Von der Leyeni sõnul on senised kaheksa sanktsioonipaketti avaldanud mõju ning tarvis on tõsta survet Venemaale.
Kaheksas sanktsioonipakett kiideti heaks 5. oktoobril.
Gruusia peaminister välistas relvaabi Ukrainale
Gruusia peaminister Irakli Garibashvili kinnitas, et Gruusia pole jätkuvalt valmis andma Ukrainale relvaabi, vahendas Gruusia uudisteportaal.
Küll aga on riik valmis saatma Ukrainale humanitaarabi.
Prantsuse ülemkohus: Ukraina võib Venemaalt välja nõuda üle miljardi dollari Krimmi varade kaotamise eest
Prantsusmaa ülemkohus kinnitas, et toetab Rahvusvahelise Arbitraažikohtu otsust, mille kohaselt peab Venemaa maksma Ukraina riiklikule hoiupangale (Ощадбанк) 1,1 miljardit dollarit kahjutasu Krimmi okupeerimisel kaotatud varade eest, vahendas The Kyiv Independent.
Prantsuse ülemkohus pööras oma otsusega ümber Pariisi kohtu otsus, mis toetas 2021. aasta märtsis kohtuvaidluses Vene positsiooni.
Arbitratsioonikohus tegi 2018. aastal otsuse, mille kohaselt peab Venemaa kompenseerima Ukrainale Krimmi okupeerimise käigus kaotatud varad.
Venemaa teatas tollal, et ei tunnista kohtu otsust ega kavatse Ukrainale kompensatsiooni maksta.
USA Kongress toetas 800 miljoni andmist Ukrainale
Ameerika Ühendriikide seadusandjad toetasid täiendava 800 miljoni dollari eraldamist julgeolekuabina Ukrainale. See on 500 miljonit enam kui USA president Joe Biden varem tahtis, teatas Reuters.
Stoltenberg: Venemaa tahab konflikti Ukrainas enda kasuks külmutada
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles kolmapäeval, et Venemaa on huvitatud sõjalise konflikti külmutamisest Ukraina, et koguda jõuda ja teha hiljem uus suurem pealetung, vahendas Financial Times.
Stoltenbergi hinnangul valmistub Venemaa uueks pealetungiks kevadel.
NATO peasekretäri sõnul ei ole praegu Ukrainas tingimusi rahuks. Samuti pole Stoltenbergi sõnul näha märke, et Venemaa oleks huvitatud rahukõnelustest viisil, mis austaks Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.
Stoltenberg rõhutas, et kõneluste alustamise aja osas peavad otsuse tegema ukrainlased ise. "Enamus sõdu ja tõenäoliselt ka praegune sõda lõppevad läbirääkimistelaua taga," ütles Stoltenberg.
NATO peasekretäri sõnul soovib NATO Ukrainas rahu, kuid selleks on vaja relvastada ja toetada Ukrainat.
Stoltenberg ei soostunud kinnitama kas tema ametiaega NATO peasekretäri rollis peaks veel pikendama. Stoltenbergi ametiaega pikendati varem 2023. aasta septembrini.
Putin: "sõjaline erioperatsioon" Ukraina vastu võib pikalt kesta
Venemaa president Vladimir Putin ütles kolmapäeval, et "sõjaline erioeratsioon" ehk sõda Ukraina vastu võib osutuda pikaks protsessiks, vahendas Interfax.
Samas sõnavõtus suurustas Putin oma saavutustega. "Aasovi meri muutus Vene Föderatsiooni sisemereks. Need on tõsised asjad. Peeter Suur ei suutnud Aasovi mereni jõuda".
Putini sõnul ei vaja Venemaa uut mobilisatsioonilainet, kuna mobiliseeritud 300 000 sõdurist on 150 000 ikka veel väljaõppes. Seega on Putini väitel Ukrainas 150 000 mobiliseeritud Vene sõdurit, kellest 77 000 on otseselt lahingrollis.
Eraldiseisvalt tunnistas Vene president probleeme sõdurite varustusega ning lubas sellega tegeleda, vahendas Interfax. Putini sõnul on talle aga jäänud mulje, et kõik probleemid on juba nüüdseks lahendatud.
Vene rünnakus Donetski oblastile hukkus kaheksa tsiviilisikut
Kolmapäeval ründasid Vene väed Kurahhove linnas turgu, bussijaama, bensiinijaama ja eluhooneid. Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt kaheksa inimest, vahendas Ukrainska Pravda.
Російські військові завдали удару по ринку, автостанції, заправках та житлових будинках міста Курахове на Донеччині, відомо про щонайменше 6 загиблих цивільних. pic.twitter.com/td6aDJJ1oL
— Українська правда ✌️ (@ukrpravda_news) December 7, 2022
Algas Krimmi silla autotee vasaku poole remont
Vene asepeaminister Marat Khusnullin teatas, et plahvatuses kahjustada saanud silla autotee vasaku poole remont on alanud.
Praegu eemaldavad töölised kahjustada saanud sillaosi. Peamised tööd sillaga peaksid olema tehtud 2023. aasta märtsiks, vahendas Interfax.
Krimmi sillal toimus 8. oktoobril plahvatus, mis tekitas sillale ulatuslikke kahjustusi.
Time nimetas Zelenski ja Ukraina vaimu aasta inimeseks
Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetati ajakirja Time aasta inimeseks koos Ukraina vaimuga (The Spirit of Ukraine).
Varem nimetas Zelenski enda aasta inimeseks väljaanne Financial Times.
TIME's 2022 Person of the Year: Volodymyr Zelensky and the spirit of Ukraine #TIMEPOY https://t.co/06Y5fuc0fG pic.twitter.com/i8ZT3d5GDa
— TIME (@TIME) December 7, 2022
Ajakiri Time valib "Aasta inimest" alates 1927. aastast. Eelmisel aastal sai Time'i aasta inimese tiitli Tesla ja SpaceXi looja Elon Musk edusammude eest autotööstuses ja kosmosetehnoloogias.
Ajakiri on korduvalt märkinud, et "Aasta inimese" tiitel ei tähenda heakskiitu ega julgustust, vaid ainult konkreetse inimese mõju tunnustust.
Kiievis oli kolmapäeva varahommikul kuulda õhuhäiresireene
Ukrainska Pravda teatas, et kolmapäeva varahommikul oli Kiievis kuulda õhuhäiresireene. Õhuhäire kuulutati välja veel kolmes Ukraina piirkonnas.
Teisipäeva õhtul oli Dnipro linnas kuulda plahvatusi, vahendas Ukrainska Pravda.
Dnipropetrovski oblasti kuberner teatas kolmapäeval, et Vene väed pommitasid kahte asulat. Venemaa kasutas raketiheitjaid ja suurtükke. Kuberneri sõnul tulistas Ukraina õhutõrje alla kaheksa drooni, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina relvajõudude peastaabi hommikuse rindeülevaate kohaselt tulistasid Vene väed ööl vastu kolmapäeva alla 14 Iraani päritolu Shahed-136 hulkurdrooni. Lisaks tulistati alla üks Orlan-10 droon ning kaks drooni, mille tüüp on veel täpsustamisel.
Peastaabi teatel tulistasid Vene väed Ukraina positsioonide pihta 10 raketti ja tegid 33 õhulööki ning 75 rünnakut mitmikraketiheitjatest.
Austin: USA ei takista Ukrainal pikamaarünnakute võimet arendada
"Me ei tööta selle nimel, et takistada Ukrainal oma võimet arendamast," ütles teisipäeval USA kaitseminister Lloyd Austin.
Esmaspäeval toimusid õhurünnakud kahe Venemaal asuva sõjalennuvälja vastu. Teisipäeval vihjas USA asevälisminister Victoria Nuland, et rünnakud korraldas Ukraina.
"Keegi pole võtnud vastutust droonirünnakute eest. Ukraina rahvas on väga uuendusmeelne, nad teevad ise oma droone, mis on uskumatult tõhusad," ütles Nuland telekanalile CNN.
Teisipäeval kommenteeris rünnakuid ka USA välisministeerium. USA ei võimesta ega julgusta Ukrainat tegema rünnakuid üle oma piiride, ütles teisipäeval USA välisministeerium.
Välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price`i sõnul pole seni tõendeid, et Ukraina ründas Venemaa lennuvälju.
Price`i sõnul pole USA andnud Ukrainale relvi, mida saaks kasutada Venemaa territooriumi ründamiseks. "Me oleme väga selgelt öelnud, et need on kaitsevarustused," lausus ta.
Hersoni oblastis hukkus Vene rünnakute tõttu ööpäevaga kaks inimest
Hersoni oblasti kuberner teatas kolmapäeva hommikul, et Vene vägede rünnakute tõttu hukkus viimase ööpäeva jooksul kaks inimest ning lisaks sai üks inimene viga.
Vene väed ründasid vabastatud Hersoni oblasti alasid hinnanguliselt üle 51 korra eelmise ööpäeva jooksul suurtükkidest, miinipildujatest ja tankidega.
Venemaa on alates Dnipro läänekalda vabastamisest hiljuti vabastatud Hersoni oblasti alasid pidevalt pommitanud. Viimaste nädalate jooksul on Vene rünnakutes hukkunud vähemalt 19 tsiviilisikut, toob The Kyiv Independent esile.
Bahmuti lähedal käivad ägedad lahingud Autor/allikas: SCANPIX/AP/LIBKOS
ISW: Ukraina väed teevad Harkivi oblasti kirdeosas edusamme
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul teevad Ukraina väed Harkivi oblasti kirdeosas väikeseid edusamme. Ka Venemaa kaitseministeerium teatas, et Ukraina väed võtsid oma kontrolli alla Kõslivka asula. See asula on Svatovest umbes 25 kilomeetri kaugusel.
Luhanski oblasti juht Serhi Haidai teatas, et Vene väed üritavad hoida oma positsioone kogu Svatove-Kreminna rinde ulatuses. Venemaa blogijad väidavad, et Svatove lähedal tegutsevad 1. kaardiväe tankiarmee sõdurid.
Zelenski külastas Donetskis Ukraina vägesid
"Praegu on kõige keerulisem olukord Ukraina idaosas, mul on au olla siin koos meie kaitsjatega. Usun, et järgmine kord kohtume Donetskis, Luhanskis ja olen ka kindel, et Krimmis," ütles Zelenski sõduritele.
Hiljem külastas Zelenski Harkivis haavata saanud sõdureid.
Poola võtab vastu Saksamaa pakutud Patriot süsteemi
Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak ütles, et riik võtab vastu Saksamaa pakutud Patriot süsteemi. Varssavi tahtis varem, et Berliin saadaks selle süsteemi Ukrainasse.
Berliin pakkus Varssavile Patrioti süsteemi, pärast seda, kui novembris Poolas alla kukkunud rakett tappis kaks inimest. Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak palus Saksamaal saata tuleüksused hoopis Ukrainasse.
"Patriotide paigutamine Lääne-Ukrainasse suurendaks poolakate ja ukrainalaste julgeolekut. Jätkame tööd, et paigutada need raketid Poolasse ja ühendame need meie juhtimissüsteemiga," ütles teisipäeva õhtul Blaszczak.
Ukraina peastaap hommikul: Valgevene sõdurid on riigi juhtkonna suhtes rahulolematud
Ukraina peastaap tõi hommikul esile, et Valgevenes jätkub Vene sõdurite väljaõpe. Samal ajal olevat Valgevene piiriteenistuse ja sõdurite seas kasvanud rahulolematus Valgevene poliitilis-sõjalise juhtkonna vastu, kuna on oht olla kaasatud sõtta Ukraina vastu.
Ukraina: Venemaa kaotas ööpäevaga üle 500 sõduri
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 92 740 (võrdlus eelmise päevaga +540);
- tankid 2935 (+6);
- jalaväe lahingumasinad 5909 (+4);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+0);
- suurtükisüsteemid 1923 (+8);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 1601 (+14);
- tiibraketid 592 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4526 (+21);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
|
Sõja 287. päev: Venemaa tahab sõda Ukrainas enda kasuks külmutada
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 7. detsembril kell 22.16:
- Prantsuse ülemkohus: Ukraina võib Venemaalt välja nõuda üle miljardi dollari Krimmi varade kaotamise eest;
- Stoltenberg: Venemaa tahab konflikti Ukrainas enda kasuks külmutada;
- Putin: "sõjaline erioperatsioon" Ukraina vastu võib pikalt kesta;
- Vene rünnakus Donetski oblastile hukkus kaheksa tsiviilisikut;
- Algas Krimmi silla autotee vasaku poole remont;
- Time nimetas Zelenski aasta inimeseks;
- Kiievis oli kolmapäeva varahommikul kuulda õhuhäiresireene;
- Austin: USA ei takista Ukrainal pikamaarünnakute võimet arendada;
- Hersoni oblastis hukkus Vene rünnakute tõttu ööpäevaga kaks inimest;
- ISW: Ukraina väed teevad Harkivi oblasti kirdeosas edusamme;
- Ukraina peastaap hommikul: Valgevene sõdurid on riigi juhtkonna suhtes rahulolematud;
- Zelenski külastas Donetskis Ukraina vägesid.
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku üheksandaks sanktsioonidepaketiks
Euroopa Komisjon tegi kolmapäeval ettepaneku üheksandaks sanktsioonidepaketiks Venemaale alates sissetungist Ukrainasse, millega lisataks sanktsioonide nimekirja veel ligikaudu 200 inimest.
Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et pakett sisaldab sanktsioone veel kolme Venemaa panga vastu ja uusi ekspordipiiranguid kemikaalidele, elektroonikale ja infotehnoloogia komponentidele.
Von der Leyeni sõnul on senised kaheksa sanktsioonipaketti avaldanud mõju ning tarvis on tõsta survet Venemaale.
Kaheksas sanktsioonipakett kiideti heaks 5. oktoobril.
Gruusia peaminister välistas relvaabi Ukrainale
Gruusia peaminister Irakli Garibashvili kinnitas, et Gruusia pole jätkuvalt valmis andma Ukrainale relvaabi, vahendas Gruusia uudisteportaal.
Küll aga on riik valmis saatma Ukrainale humanitaarabi.
Prantsuse ülemkohus: Ukraina võib Venemaalt välja nõuda üle miljardi dollari Krimmi varade kaotamise eest
Prantsusmaa ülemkohus kinnitas, et toetab Rahvusvahelise Arbitraažikohtu otsust, mille kohaselt peab Venemaa maksma Ukraina riiklikule hoiupangale (Ощадбанк) 1,1 miljardit dollarit kahjutasu Krimmi okupeerimisel kaotatud varade eest, vahendas The Kyiv Independent.
Prantsuse ülemkohus pööras oma otsusega ümber Pariisi kohtu otsus, mis toetas 2021. aasta märtsis kohtuvaidluses Vene positsiooni.
Arbitratsioonikohus tegi 2018. aastal otsuse, mille kohaselt peab Venemaa kompenseerima Ukrainale Krimmi okupeerimise käigus kaotatud varad.
Venemaa teatas tollal, et ei tunnista kohtu otsust ega kavatse Ukrainale kompensatsiooni maksta.
USA Kongress toetas 800 miljoni andmist Ukrainale
Ameerika Ühendriikide seadusandjad toetasid täiendava 800 miljoni dollari eraldamist julgeolekuabina Ukrainale. See on 500 miljonit enam kui USA president Joe Biden varem tahtis, teatas Reuters.
Stoltenberg: Venemaa tahab konflikti Ukrainas enda kasuks külmutada
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles kolmapäeval, et Venemaa on huvitatud sõjalise konflikti külmutamisest Ukraina, et koguda jõuda ja teha hiljem uus suurem pealetung, vahendas Financial Times.
Stoltenbergi hinnangul valmistub Venemaa uueks pealetungiks kevadel.
NATO peasekretäri sõnul ei ole praegu Ukrainas tingimusi rahuks. Samuti pole Stoltenbergi sõnul näha märke, et Venemaa oleks huvitatud rahukõnelustest viisil, mis austaks Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.
Stoltenberg rõhutas, et kõneluste alustamise aja osas peavad otsuse tegema ukrainlased ise. "Enamus sõdu ja tõenäoliselt ka praegune sõda lõppevad läbirääkimistelaua taga," ütles Stoltenberg.
NATO peasekretäri sõnul soovib NATO Ukrainas rahu, kuid selleks on vaja relvastada ja toetada Ukrainat.
Stoltenberg ei soostunud kinnitama kas tema ametiaega NATO peasekretäri rollis peaks veel pikendama. Stoltenbergi ametiaega pikendati varem 2023. aasta septembrini.
Putin: "sõjaline erioperatsioon" Ukraina vastu võib pikalt kesta
Venemaa president Vladimir Putin ütles kolmapäeval, et "sõjaline erioeratsioon" ehk sõda Ukraina vastu võib osutuda pikaks protsessiks, vahendas Interfax.
Samas sõnavõtus suurustas Putin oma saavutustega. "Aasovi meri muutus Vene Föderatsiooni sisemereks. Need on tõsised asjad. Peeter Suur ei suutnud Aasovi mereni jõuda".
Putini sõnul ei vaja Venemaa uut mobilisatsioonilainet, kuna mobiliseeritud 300 000 sõdurist on 150 000 ikka veel väljaõppes. Seega on Putini väitel Ukrainas 150 000 mobiliseeritud Vene sõdurit, kellest 77 000 on otseselt lahingrollis.
Eraldiseisvalt tunnistas Vene president probleeme sõdurite varustusega ning lubas sellega tegeleda, vahendas Interfax. Putini sõnul on talle aga jäänud mulje, et kõik probleemid on juba nüüdseks lahendatud.
Vene rünnakus Donetski oblastile hukkus kaheksa tsiviilisikut
Kolmapäeval ründasid Vene väed Kurahhove linnas turgu, bussijaama, bensiinijaama ja eluhooneid. Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt kaheksa inimest, vahendas Ukrainska Pravda.
Російські військові завдали удару по ринку, автостанції, заправках та житлових будинках міста Курахове на Донеччині, відомо про щонайменше 6 загиблих цивільних. pic.twitter.com/td6aDJJ1oL
— Українська правда ✌️ (@ukrpravda_news) December 7, 2022
Algas Krimmi silla autotee vasaku poole remont
Vene asepeaminister Marat Khusnullin teatas, et plahvatuses kahjustada saanud silla autotee vasaku poole remont on alanud.
Praegu eemaldavad töölised kahjustada saanud sillaosi. Peamised tööd sillaga peaksid olema tehtud 2023. aasta märtsiks, vahendas Interfax.
Krimmi sillal toimus 8. oktoobril plahvatus, mis tekitas sillale ulatuslikke kahjustusi.
Time nimetas Zelenski ja Ukraina vaimu aasta inimeseks
Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetati ajakirja Time aasta inimeseks koos Ukraina vaimuga (The Spirit of Ukraine).
Varem nimetas Zelenski enda aasta inimeseks väljaanne Financial Times.
TIME's 2022 Person of the Year: Volodymyr Zelensky and the spirit of Ukraine #TIMEPOY https://t.co/06Y5fuc0fG pic.twitter.com/i8ZT3d5GDa
— TIME (@TIME) December 7, 2022
Ajakiri Time valib "Aasta inimest" alates 1927. aastast. Eelmisel aastal sai Time'i aasta inimese tiitli Tesla ja SpaceXi looja Elon Musk edusammude eest autotööstuses ja kosmosetehnoloogias.
Ajakiri on korduvalt märkinud, et "Aasta inimese" tiitel ei tähenda heakskiitu ega julgustust, vaid ainult konkreetse inimese mõju tunnustust.
Kiievis oli kolmapäeva varahommikul kuulda õhuhäiresireene
Ukrainska Pravda teatas, et kolmapäeva varahommikul oli Kiievis kuulda õhuhäiresireene. Õhuhäire kuulutati välja veel kolmes Ukraina piirkonnas.
Teisipäeva õhtul oli Dnipro linnas kuulda plahvatusi, vahendas Ukrainska Pravda.
Dnipropetrovski oblasti kuberner teatas kolmapäeval, et Vene väed pommitasid kahte asulat. Venemaa kasutas raketiheitjaid ja suurtükke. Kuberneri sõnul tulistas Ukraina õhutõrje alla kaheksa drooni, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina relvajõudude peastaabi hommikuse rindeülevaate kohaselt tulistasid Vene väed ööl vastu kolmapäeva alla 14 Iraani päritolu Shahed-136 hulkurdrooni. Lisaks tulistati alla üks Orlan-10 droon ning kaks drooni, mille tüüp on veel täpsustamisel.
Peastaabi teatel tulistasid Vene väed Ukraina positsioonide pihta 10 raketti ja tegid 33 õhulööki ning 75 rünnakut mitmikraketiheitjatest.
Austin: USA ei takista Ukrainal pikamaarünnakute võimet arendada
"Me ei tööta selle nimel, et takistada Ukrainal oma võimet arendamast," ütles teisipäeval USA kaitseminister Lloyd Austin.
Esmaspäeval toimusid õhurünnakud kahe Venemaal asuva sõjalennuvälja vastu. Teisipäeval vihjas USA asevälisminister Victoria Nuland, et rünnakud korraldas Ukraina.
"Keegi pole võtnud vastutust droonirünnakute eest. Ukraina rahvas on väga uuendusmeelne, nad teevad ise oma droone, mis on uskumatult tõhusad," ütles Nuland telekanalile CNN.
Teisipäeval kommenteeris rünnakuid ka USA välisministeerium. USA ei võimesta ega julgusta Ukrainat tegema rünnakuid üle oma piiride, ütles teisipäeval USA välisministeerium.
Välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price`i sõnul pole seni tõendeid, et Ukraina ründas Venemaa lennuvälju.
Price`i sõnul pole USA andnud Ukrainale relvi, mida saaks kasutada Venemaa territooriumi ründamiseks. "Me oleme väga selgelt öelnud, et need on kaitsevarustused," lausus ta.
Hersoni oblastis hukkus Vene rünnakute tõttu ööpäevaga kaks inimest
Hersoni oblasti kuberner teatas kolmapäeva hommikul, et Vene vägede rünnakute tõttu hukkus viimase ööpäeva jooksul kaks inimest ning lisaks sai üks inimene viga.
Vene väed ründasid vabastatud Hersoni oblasti alasid hinnanguliselt üle 51 korra eelmise ööpäeva jooksul suurtükkidest, miinipildujatest ja tankidega.
Venemaa on alates Dnipro läänekalda vabastamisest hiljuti vabastatud Hersoni oblasti alasid pidevalt pommitanud. Viimaste nädalate jooksul on Vene rünnakutes hukkunud vähemalt 19 tsiviilisikut, toob The Kyiv Independent esile.
Bahmuti lähedal käivad ägedad lahingud Autor/allikas: SCANPIX/AP/LIBKOS
ISW: Ukraina väed teevad Harkivi oblasti kirdeosas edusamme
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul teevad Ukraina väed Harkivi oblasti kirdeosas väikeseid edusamme. Ka Venemaa kaitseministeerium teatas, et Ukraina väed võtsid oma kontrolli alla Kõslivka asula. See asula on Svatovest umbes 25 kilomeetri kaugusel.
Luhanski oblasti juht Serhi Haidai teatas, et Vene väed üritavad hoida oma positsioone kogu Svatove-Kreminna rinde ulatuses. Venemaa blogijad väidavad, et Svatove lähedal tegutsevad 1. kaardiväe tankiarmee sõdurid.
Zelenski külastas Donetskis Ukraina vägesid
"Praegu on kõige keerulisem olukord Ukraina idaosas, mul on au olla siin koos meie kaitsjatega. Usun, et järgmine kord kohtume Donetskis, Luhanskis ja olen ka kindel, et Krimmis," ütles Zelenski sõduritele.
Hiljem külastas Zelenski Harkivis haavata saanud sõdureid.
Poola võtab vastu Saksamaa pakutud Patriot süsteemi
Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak ütles, et riik võtab vastu Saksamaa pakutud Patriot süsteemi. Varssavi tahtis varem, et Berliin saadaks selle süsteemi Ukrainasse.
Berliin pakkus Varssavile Patrioti süsteemi, pärast seda, kui novembris Poolas alla kukkunud rakett tappis kaks inimest. Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak palus Saksamaal saata tuleüksused hoopis Ukrainasse.
"Patriotide paigutamine Lääne-Ukrainasse suurendaks poolakate ja ukrainalaste julgeolekut. Jätkame tööd, et paigutada need raketid Poolasse ja ühendame need meie juhtimissüsteemiga," ütles teisipäeva õhtul Blaszczak.
Ukraina peastaap hommikul: Valgevene sõdurid on riigi juhtkonna suhtes rahulolematud
Ukraina peastaap tõi hommikul esile, et Valgevenes jätkub Vene sõdurite väljaõpe. Samal ajal olevat Valgevene piiriteenistuse ja sõdurite seas kasvanud rahulolematus Valgevene poliitilis-sõjalise juhtkonna vastu, kuna on oht olla kaasatud sõtta Ukraina vastu.
Ukraina: Venemaa kaotas ööpäevaga üle 500 sõduri
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 92 740 (võrdlus eelmise päevaga +540);
- tankid 2935 (+6);
- jalaväe lahingumasinad 5909 (+4);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+0);
- suurtükisüsteemid 1923 (+8);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 1601 (+14);
- tiibraketid 592 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4526 (+21);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 287. päev: Venemaa tahab sõda Ukrainas enda kasuks külmutada
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti Olümpiakomitee premeerib Poolas Drzokowis peetud moodsa viievõistluse U-24 Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali võitnud Johanna Maria Jõgisud 2000 euroga ja tema treenerit Imre Tiidemanni 1000 euroga.
EOK president Urmas Sõõrumaa tunnustas sportlast saavutuse eest. "Oleme rõõmsad, et Eesti tänavune võimas medalisaak täienes moodsas viievõistluses võidetud hõbemedaliga. Loodan, et võitudega kaasnev preemia on Johanna Mariale suureks abiks edasiste eesmärkide täitmisel. Edu sulle sportlasteel," ütles Sõõrumaa.
Rahvusvaheliste tiitlivõistluste medalipreemiad määratakse vastavalt EOK Täitevkomitee kinnitatud korrale. Selle kohaselt on olümpiaaladel juuniorideklassis Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali võitmise korral sportlase preemia suuruseks 2000 eurot. Medalivõitjate treenerite preemia on pool sportlasele makstavast summast.
Väljamaksmisele kuuluvad preemiarahad eraldab EOK taotlusel Kultuuriministeerium.
|
EOK premeerib moodsat viievõistlejat Johanna Maria Jõgisud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Olümpiakomitee premeerib Poolas Drzokowis peetud moodsa viievõistluse U-24 Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali võitnud Johanna Maria Jõgisud 2000 euroga ja tema treenerit Imre Tiidemanni 1000 euroga.
EOK president Urmas Sõõrumaa tunnustas sportlast saavutuse eest. "Oleme rõõmsad, et Eesti tänavune võimas medalisaak täienes moodsas viievõistluses võidetud hõbemedaliga. Loodan, et võitudega kaasnev preemia on Johanna Mariale suureks abiks edasiste eesmärkide täitmisel. Edu sulle sportlasteel," ütles Sõõrumaa.
Rahvusvaheliste tiitlivõistluste medalipreemiad määratakse vastavalt EOK Täitevkomitee kinnitatud korrale. Selle kohaselt on olümpiaaladel juuniorideklassis Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali võitmise korral sportlase preemia suuruseks 2000 eurot. Medalivõitjate treenerite preemia on pool sportlasele makstavast summast.
Väljamaksmisele kuuluvad preemiarahad eraldab EOK taotlusel Kultuuriministeerium.
### Response:
EOK premeerib moodsat viievõistlejat Johanna Maria Jõgisud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Taltech võitis esimese veerandaja 20:14. Poolajale mindi seisul 42:40, juhtides vaid kahe punktiga Läti Ülikooli ees. Kolmas veerandaeg oli üsnagi võrdne, kuid Taltech oli ikkagi 16:13 parem. Läti Ülikooliga tehti asjad selgeks viimasel veerandajal, mille Taltech võitis lausa 26:14.
Toomas Raadik viskas 25 punkti ja võttis viis lauapalli. Anatoli Šundel tõi 17 silma ning Gregor Ilves toetas 13 punkti, nelja lauapalli ja kolme resultatiivse sööduga.
Keila asus Tallinna Kalevi vastu mängu selgelt domineerima ning poolajale mindi 46:35 eduseisus. Kolmandal veerandajal suurendati edu Kalevi ees veelgi kümne punkti võrra. Viimasel veerandajal andis Keila oma hea mängu käest ning kogu eduseis kadus väga kiiresti. Kalev võitis veerandaja 30:13, kuid natuke jäi siiski puudu ning Keila sai 82:78 võidu.
Mängu parimana viskas Rain Veideman (Kalev) 27 punkti ja võttis viis lauapalli. Keila resultatiivseimad olid Sten Saaremäel ning Marcis Vitols, kes tõid vastavalt 22 ja 15 punkti. Matej Radunic ja Kaido Saks (mõlemad Keila) toetasid mõlemad 14 silmaga.
BK Ogre alistas 88:74 Viimsi KK. Ogre säravaimana viskas Karlis Apsitis lausa 34 punkti. Viimsi parimatena tõid Devin Lee Harris ja Karl-Johan Lips mõlemad 19 punkti.
Keila teenis oma selle hooaja neljanda võidu. Taltech on 11 kohtumisest võitnud neli. Viimsil on 11 mängust seitse võitu. Viimsi on Eesti-Läti ühisliigas kuuendal kohal, Keila hoiab 12. positsiooni ning Taltech on 14. kohal. Tallinna Kalev hoiab 13. positsiooni.
|
Taltech alistas kindlalt Läti Ülikooli, Keila võidutses Tallinna Kalevi üle
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taltech võitis esimese veerandaja 20:14. Poolajale mindi seisul 42:40, juhtides vaid kahe punktiga Läti Ülikooli ees. Kolmas veerandaeg oli üsnagi võrdne, kuid Taltech oli ikkagi 16:13 parem. Läti Ülikooliga tehti asjad selgeks viimasel veerandajal, mille Taltech võitis lausa 26:14.
Toomas Raadik viskas 25 punkti ja võttis viis lauapalli. Anatoli Šundel tõi 17 silma ning Gregor Ilves toetas 13 punkti, nelja lauapalli ja kolme resultatiivse sööduga.
Keila asus Tallinna Kalevi vastu mängu selgelt domineerima ning poolajale mindi 46:35 eduseisus. Kolmandal veerandajal suurendati edu Kalevi ees veelgi kümne punkti võrra. Viimasel veerandajal andis Keila oma hea mängu käest ning kogu eduseis kadus väga kiiresti. Kalev võitis veerandaja 30:13, kuid natuke jäi siiski puudu ning Keila sai 82:78 võidu.
Mängu parimana viskas Rain Veideman (Kalev) 27 punkti ja võttis viis lauapalli. Keila resultatiivseimad olid Sten Saaremäel ning Marcis Vitols, kes tõid vastavalt 22 ja 15 punkti. Matej Radunic ja Kaido Saks (mõlemad Keila) toetasid mõlemad 14 silmaga.
BK Ogre alistas 88:74 Viimsi KK. Ogre säravaimana viskas Karlis Apsitis lausa 34 punkti. Viimsi parimatena tõid Devin Lee Harris ja Karl-Johan Lips mõlemad 19 punkti.
Keila teenis oma selle hooaja neljanda võidu. Taltech on 11 kohtumisest võitnud neli. Viimsil on 11 mängust seitse võitu. Viimsi on Eesti-Läti ühisliigas kuuendal kohal, Keila hoiab 12. positsiooni ning Taltech on 14. kohal. Tallinna Kalev hoiab 13. positsiooni.
### Response:
Taltech alistas kindlalt Läti Ülikooli, Keila võidutses Tallinna Kalevi üle
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Ma olen tõesti kõiki matše näinud ning väga lihtsalt ja selgelt öeldes on see olnud maailmameistrivõistluste kõigi aegade parim alagrupiturniir. Mängud on olnud suurepärase kvaliteediga kaunitel staadionidel – me teadsime seda juba varem. Samas oli ka publik uskumatu, keskmiselt üle 51 000 pealtvaataja ühe mängu peale. Telesaadete rekordilised näitajad – meil oli juba üle kahe miljardi vaataja, mis on tõesti uskumatu. Kaks ja pool miljonit inimest Doha tänavatel ja paarsada tuhat iga päev staadionitel, kõik koos ergutamas, toetamas oma meeskondi, fantastiline atmosfäär, suurepärased väravad, uskumatu põnevus, üllatused, väikesed meeskonnad, kes võidavad suuri meeskondi. Ei ole enam väikseid ja suuri meeskondi. Tase on väga-väga võrdne," ütles Infantino.
2022. aasta jalgpalli MM-il on veel mängida jäänud veerand- ja poolfinaalid ning pronksimatš ja finaal.
"Muidugi loodame, et MM jätkub nii nagu algas - fantastiliselt. Olen kindel, et jõuame viie miljardi vaatajani. Mis puutub staadionite külastatavust, siis staadionid on välja müüdud, täis praktiliselt igal mängul. Fännifestivalid, erinevad fännitsoonid on samuti väga rahvarohked, kes tähistavad ja naudivad," lisas Infantino.
|
FIFA president Gianni Infantino: alagrupiturniir oli MM-i ajaloo parim
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma olen tõesti kõiki matše näinud ning väga lihtsalt ja selgelt öeldes on see olnud maailmameistrivõistluste kõigi aegade parim alagrupiturniir. Mängud on olnud suurepärase kvaliteediga kaunitel staadionidel – me teadsime seda juba varem. Samas oli ka publik uskumatu, keskmiselt üle 51 000 pealtvaataja ühe mängu peale. Telesaadete rekordilised näitajad – meil oli juba üle kahe miljardi vaataja, mis on tõesti uskumatu. Kaks ja pool miljonit inimest Doha tänavatel ja paarsada tuhat iga päev staadionitel, kõik koos ergutamas, toetamas oma meeskondi, fantastiline atmosfäär, suurepärased väravad, uskumatu põnevus, üllatused, väikesed meeskonnad, kes võidavad suuri meeskondi. Ei ole enam väikseid ja suuri meeskondi. Tase on väga-väga võrdne," ütles Infantino.
2022. aasta jalgpalli MM-il on veel mängida jäänud veerand- ja poolfinaalid ning pronksimatš ja finaal.
"Muidugi loodame, et MM jätkub nii nagu algas - fantastiliselt. Olen kindel, et jõuame viie miljardi vaatajani. Mis puutub staadionite külastatavust, siis staadionid on välja müüdud, täis praktiliselt igal mängul. Fännifestivalid, erinevad fännitsoonid on samuti väga rahvarohked, kes tähistavad ja naudivad," lisas Infantino.
### Response:
FIFA president Gianni Infantino: alagrupiturniir oli MM-i ajaloo parim
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Umbes 100 000 sportlast üle maailma üritab järgmise pooleteise aasta jooksul olümpiamängudele kvalifitseeruda ja lõpuks on oodata umbes 10 000 sportlast.
Endiselt on aga ebaselge, kas ja kuidas Venemaa ja Valgevene sportlased nii kvalifikatsiooniprotsessis kui ka mängudel ise võistelda saavad.
"See nõuab täiendavaid konsultatsioone – need käivad ja kindlat kuupäeva ei ole," vastas Rahvusvahelise Olümpiakomitee president Thomas Bach ROK-i täitevnõukogu koosoleku lõpus toimunud pressikonverentsil küsimusele, kas sellise otsuse tegemiseks on kuupäev olemas.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on paljud spordialaliidud Venemaa võistkondadel ja sportlastel keelanud võistlustel osaleda. Lisaks on ka sponsorid protestiks sõja vastu sportlastega lepingud lõpetanud.
"Pidime tegutsema vastuolus oma väärtustega" ütles Bach. "Mida me kunagi teha ei tahtnud, oli keelata sportlastel võistlustel osalemine ainult nende passide tõttu."
"Peame uurima viise, kuidas ületada see dilemma seoses sportlaste osalemisega ja tulla tagasi sportlike teenete, mitte poliitilise sekkumise juurde."
ROK kutsus üles rahvusvahelisi spordialaliite keelama Venemaa ja Valgevene sportlastel võistlustel osaleda.
Kuigi Pariisi olümpiamängudele on mõnel spordialal kvalifikatsioonivõistlused juba peetud, korraldavad enamik spordialasid oma mandri- või ülemaailmsed kvalifikatsioonivõistlused järgmise 18 kuu jooksul.
2024. aasta olümpiamängude kavas on kokku 32 spordiala.
|
Venemaa sportlaste osalemine Pariisi olümpial on endiselt kahtluse all
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Umbes 100 000 sportlast üle maailma üritab järgmise pooleteise aasta jooksul olümpiamängudele kvalifitseeruda ja lõpuks on oodata umbes 10 000 sportlast.
Endiselt on aga ebaselge, kas ja kuidas Venemaa ja Valgevene sportlased nii kvalifikatsiooniprotsessis kui ka mängudel ise võistelda saavad.
"See nõuab täiendavaid konsultatsioone – need käivad ja kindlat kuupäeva ei ole," vastas Rahvusvahelise Olümpiakomitee president Thomas Bach ROK-i täitevnõukogu koosoleku lõpus toimunud pressikonverentsil küsimusele, kas sellise otsuse tegemiseks on kuupäev olemas.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on paljud spordialaliidud Venemaa võistkondadel ja sportlastel keelanud võistlustel osaleda. Lisaks on ka sponsorid protestiks sõja vastu sportlastega lepingud lõpetanud.
"Pidime tegutsema vastuolus oma väärtustega" ütles Bach. "Mida me kunagi teha ei tahtnud, oli keelata sportlastel võistlustel osalemine ainult nende passide tõttu."
"Peame uurima viise, kuidas ületada see dilemma seoses sportlaste osalemisega ja tulla tagasi sportlike teenete, mitte poliitilise sekkumise juurde."
ROK kutsus üles rahvusvahelisi spordialaliite keelama Venemaa ja Valgevene sportlastel võistlustel osaleda.
Kuigi Pariisi olümpiamängudele on mõnel spordialal kvalifikatsioonivõistlused juba peetud, korraldavad enamik spordialasid oma mandri- või ülemaailmsed kvalifikatsioonivõistlused järgmise 18 kuu jooksul.
2024. aasta olümpiamängude kavas on kokku 32 spordiala.
### Response:
Venemaa sportlaste osalemine Pariisi olümpial on endiselt kahtluse all
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Euroopa Liit võib Saksa konstitutsioonikohtu hinnangul väljastada ühist võlga 750 miljardi euro suuruse taasterahastu rahastamiseks.
Saksa kõrgeima kohtu hinnangul on esimest korda plaanitud ühisvõla väljastamine seaduslik, kuna see on ajutine, erakordne ja seotud konkreetse eesmärgiga ning ei ole suurem summa kui kogu Euroopa Liidu eelarve kokku.
Samas hindas kohus, et Euroopa Liit ei tohi laenata täitmaks üldist Euroopa Liidu eelarvet, toob Politico esile.
Taasterahastu, mis on tuntud ka kui NextGenerationEU, lepiti kokku 2020. aasta juulis.
Samal ajal lepiti kokku majandusbloki ühe triljoni euro suurune seitsme aasta eelarve.
Kuna taasterahastu võla abil rahastamine suudeti kokku leppida, siis on tehtud üleskutseid sarnase ühisvõla kehtestamiseks teiste projektide, nagu Ukraina ülesehitamise, tarbeks.
Jacques Delors'i keskuse analüütiku Thu Nguyeni hinnangul ei soosi Saksa kohtu otsus suuremat Euroopa Liidu rahalist lõimumist.
Taasterahastu koosneb osaliselt toetustest ja osaliselt laenudest ning selle abil on kavas liikmesriikides viia läbi ühiselt kokku lepitud reformid ja investeeringud.
ZEW majandusanalüüsi grupi analüütiku Friedrich Heinemanni sõnul jätab Saksa konstitutsioonikohtu otsus siiski ukse avatuks ka tulevikus ühisvõla võtmisele kui seda võetakse konkreetsel eesmärgil.
|
Saksa konstitutsioonikohus kiitis heaks Euroopa Liidu ühisvõla väljastamise
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liit võib Saksa konstitutsioonikohtu hinnangul väljastada ühist võlga 750 miljardi euro suuruse taasterahastu rahastamiseks.
Saksa kõrgeima kohtu hinnangul on esimest korda plaanitud ühisvõla väljastamine seaduslik, kuna see on ajutine, erakordne ja seotud konkreetse eesmärgiga ning ei ole suurem summa kui kogu Euroopa Liidu eelarve kokku.
Samas hindas kohus, et Euroopa Liit ei tohi laenata täitmaks üldist Euroopa Liidu eelarvet, toob Politico esile.
Taasterahastu, mis on tuntud ka kui NextGenerationEU, lepiti kokku 2020. aasta juulis.
Samal ajal lepiti kokku majandusbloki ühe triljoni euro suurune seitsme aasta eelarve.
Kuna taasterahastu võla abil rahastamine suudeti kokku leppida, siis on tehtud üleskutseid sarnase ühisvõla kehtestamiseks teiste projektide, nagu Ukraina ülesehitamise, tarbeks.
Jacques Delors'i keskuse analüütiku Thu Nguyeni hinnangul ei soosi Saksa kohtu otsus suuremat Euroopa Liidu rahalist lõimumist.
Taasterahastu koosneb osaliselt toetustest ja osaliselt laenudest ning selle abil on kavas liikmesriikides viia läbi ühiselt kokku lepitud reformid ja investeeringud.
ZEW majandusanalüüsi grupi analüütiku Friedrich Heinemanni sõnul jätab Saksa konstitutsioonikohtu otsus siiski ukse avatuks ka tulevikus ühisvõla võtmisele kui seda võetakse konkreetsel eesmärgil.
### Response:
Saksa konstitutsioonikohus kiitis heaks Euroopa Liidu ühisvõla väljastamise
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Sügisel toimunud esimese ringi järel säilitas Eesti oma koha kõrgeimas A-tugevusgrupis. Loosi tahtel minnakse teises ringis vastamisi Tšehhi, Poola ja Rumeeniaga. Seitsme alagrupi liidrid pääsevad Eestis toimuvale finaalturniirile ning kaheksa finalisti seas on oma koha võõrustajana taganud ka Eesti neidude U-17 jalgpallikoondis. Juhul, kui Eesti oma alagrupi võidab, pääseb finaalturniirile parim teise koha teeninud võistkond.
EM-valikturniiri teist ringi võõrustab Eesti alagrupis Rumeenia. Mängupäevad ja kellaajad on selgumisel ning jalgpalliliit teeb need teatavaks esimesel võimalusel.
Neidude U-17 EM-finaalturniir toimub Eestis 2023. aasta maikuus. Kohtumised on jaotatud kahe keskuse vahel: A-alagrupp mängib Põhja-Eesti keskuses A. Le Coq Arenal ja Kadrioru staadionil ning B-alagrupis võetakse mõõtu Lõuna-Eesti keskuses Tartu Tamme staadionil ja Võru Spordikeskuse staadionil. Finaalturniir saab ametliku avapaugu 14. mail, mil mõlemas alagrupis mängitakse esimesed kohtumised. Võistlus kulmineerub 26. mail toimuva finaaliga, mis mängitakse rahvusstaadionil A. Le Coq Arenal.
|
Neidude U-17 jalgpallikoondis sai teada vastased EM-valikturniiril
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sügisel toimunud esimese ringi järel säilitas Eesti oma koha kõrgeimas A-tugevusgrupis. Loosi tahtel minnakse teises ringis vastamisi Tšehhi, Poola ja Rumeeniaga. Seitsme alagrupi liidrid pääsevad Eestis toimuvale finaalturniirile ning kaheksa finalisti seas on oma koha võõrustajana taganud ka Eesti neidude U-17 jalgpallikoondis. Juhul, kui Eesti oma alagrupi võidab, pääseb finaalturniirile parim teise koha teeninud võistkond.
EM-valikturniiri teist ringi võõrustab Eesti alagrupis Rumeenia. Mängupäevad ja kellaajad on selgumisel ning jalgpalliliit teeb need teatavaks esimesel võimalusel.
Neidude U-17 EM-finaalturniir toimub Eestis 2023. aasta maikuus. Kohtumised on jaotatud kahe keskuse vahel: A-alagrupp mängib Põhja-Eesti keskuses A. Le Coq Arenal ja Kadrioru staadionil ning B-alagrupis võetakse mõõtu Lõuna-Eesti keskuses Tartu Tamme staadionil ja Võru Spordikeskuse staadionil. Finaalturniir saab ametliku avapaugu 14. mail, mil mõlemas alagrupis mängitakse esimesed kohtumised. Võistlus kulmineerub 26. mail toimuva finaaliga, mis mängitakse rahvusstaadionil A. Le Coq Arenal.
### Response:
Neidude U-17 jalgpallikoondis sai teada vastased EM-valikturniiril
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tuleva aasta eelarve tulud kasvavad käesoleva aastaga võrreldes 2,2 miljardit eurot. 2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3 protsenti SKP- st ja eelarve struktuurne puudujääk püsib 2,6 protsendi juures.
2023. aastal jõuavad kaitsekulud Eestis esmakordselt üle ühe miljardi euro piiri, mis moodustab 2,9 protsenti SKP-st.
Eelarve näeb palgatõusudeks ette 243 miljonit eurot ning õpetajate, kultuuritöötajate ja siseturvalisuse eest seisvate töötajate palgafondid kasvavad 15 protsenti. Kooliõpetaja töötasu alammäär tõuseb 36 ja politseiniku minimaalne palk 17 protsenti.
Peretoetuste eelarve kasvab tuleval aastal 177,1 miljoni euro võrra. Suurenevad suurperede toetused, samuti lastetoetused pere esimesele ja teisele lapsele ning üksikvanema toetus.
Keskmine vanaduspension on uuest aastast tulumaksuvaba. Koos erakorralise pensionitõusu ja indekseerimisega kasvab keskmine vanaduspension 704 euroni kuus. Üldine maksuvaba tulu tõuseb aasta algusest 654 euroni kuus.
Kõrghariduse rahastamisse lisandub 2023. aastal 41,5 miljonit eurot ning igal järgneval aastal tõuseb rahastus täiendavalt 15 protsenti. Eestikeelsele haridusele üleminekule panustatakse tulevast aastast igal aastal 41 miljonit.
Energiatõhususe ja taastuvenergia investeeringuid ning elamumajandust toetab riik tuleval aastal 166 miljoni euroga.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 79 riigikogu liiget, vastu hääletasid fraktsioonitud Siim Kiisler ja Mihhail Stalnuhhin.
|
Riigikogu võttis vastu 2023. aasta eelarve
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tuleva aasta eelarve tulud kasvavad käesoleva aastaga võrreldes 2,2 miljardit eurot. 2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3 protsenti SKP- st ja eelarve struktuurne puudujääk püsib 2,6 protsendi juures.
2023. aastal jõuavad kaitsekulud Eestis esmakordselt üle ühe miljardi euro piiri, mis moodustab 2,9 protsenti SKP-st.
Eelarve näeb palgatõusudeks ette 243 miljonit eurot ning õpetajate, kultuuritöötajate ja siseturvalisuse eest seisvate töötajate palgafondid kasvavad 15 protsenti. Kooliõpetaja töötasu alammäär tõuseb 36 ja politseiniku minimaalne palk 17 protsenti.
Peretoetuste eelarve kasvab tuleval aastal 177,1 miljoni euro võrra. Suurenevad suurperede toetused, samuti lastetoetused pere esimesele ja teisele lapsele ning üksikvanema toetus.
Keskmine vanaduspension on uuest aastast tulumaksuvaba. Koos erakorralise pensionitõusu ja indekseerimisega kasvab keskmine vanaduspension 704 euroni kuus. Üldine maksuvaba tulu tõuseb aasta algusest 654 euroni kuus.
Kõrghariduse rahastamisse lisandub 2023. aastal 41,5 miljonit eurot ning igal järgneval aastal tõuseb rahastus täiendavalt 15 protsenti. Eestikeelsele haridusele üleminekule panustatakse tulevast aastast igal aastal 41 miljonit.
Energiatõhususe ja taastuvenergia investeeringuid ning elamumajandust toetab riik tuleval aastal 166 miljoni euroga.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 79 riigikogu liiget, vastu hääletasid fraktsioonitud Siim Kiisler ja Mihhail Stalnuhhin.
### Response:
Riigikogu võttis vastu 2023. aasta eelarve
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Palm Springsi filmifestival toimub Californias, Palm Springsis 34. korda ning leiab aset 5.–16.01.2023. Režissöör Elmo Nüganeni mängufilmidest on Palm Springsis varem linastunud ka ajalooline sõjadraama "1944".
Eestis, USAs, Jaapanis, Indoneesias, Saksamaal, Argentinas, Aserbaidžaanis, USA-s ja Soomes linastunud "Apteeker Melchior" esilinastub detsembris ka Indias Chennai Filmifestivalil.
Apteeker Melchiori triloogia põhineb raamatumüügi edetabelite tipust tuntud Apteeker Melchiori romaanidel. Filmi režissöör on Elmo Nüganen ("Nimed marmortahvlil", "1944") ja valminud Eesti-Saksa-Läti-Leedu koostöös. Triloogia peaosades astuvad üles Märten Metsaviir, Maarja Johanna Mägi, Alo Kõrve, Marko Matvere jt.
|
"Apteeker Melchior" valiti USA Palm Springsi filmifestivalile
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Palm Springsi filmifestival toimub Californias, Palm Springsis 34. korda ning leiab aset 5.–16.01.2023. Režissöör Elmo Nüganeni mängufilmidest on Palm Springsis varem linastunud ka ajalooline sõjadraama "1944".
Eestis, USAs, Jaapanis, Indoneesias, Saksamaal, Argentinas, Aserbaidžaanis, USA-s ja Soomes linastunud "Apteeker Melchior" esilinastub detsembris ka Indias Chennai Filmifestivalil.
Apteeker Melchiori triloogia põhineb raamatumüügi edetabelite tipust tuntud Apteeker Melchiori romaanidel. Filmi režissöör on Elmo Nüganen ("Nimed marmortahvlil", "1944") ja valminud Eesti-Saksa-Läti-Leedu koostöös. Triloogia peaosades astuvad üles Märten Metsaviir, Maarja Johanna Mägi, Alo Kõrve, Marko Matvere jt.
### Response:
"Apteeker Melchior" valiti USA Palm Springsi filmifestivalile
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Esimene etapp peetakse traditsiooniliselt Katari pealinnas Dohas. Juunis ja juulis liigutakse Euroopa pinnale. 2. juunil võisteldakse Roomas, 9. juunil Pariisis, 15. juunil Oslos, 30. juunil Lausanne'is ning 2. juulil Stockholmis.
Pärast 2019. aastat on tagasi ka Londoni etapp. Esimest korda Teemantliiga ajaloos ei ole kavas Brüsseli ega Zürichi etappi. USA-s Eugene'is, kus toimusid 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused, toimub finaaletapp.
Täiendav info alade jaotuse kohta avaldatakse hiljem detsembris ja kalender võib muutuda sõltuvalt ülemaailmsest olukorrast.
Kogu Teemantliiga kalendri leiab siit.
|
Avalikustati järgmise hooaja Teemantliiga kalender
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene etapp peetakse traditsiooniliselt Katari pealinnas Dohas. Juunis ja juulis liigutakse Euroopa pinnale. 2. juunil võisteldakse Roomas, 9. juunil Pariisis, 15. juunil Oslos, 30. juunil Lausanne'is ning 2. juulil Stockholmis.
Pärast 2019. aastat on tagasi ka Londoni etapp. Esimest korda Teemantliiga ajaloos ei ole kavas Brüsseli ega Zürichi etappi. USA-s Eugene'is, kus toimusid 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused, toimub finaaletapp.
Täiendav info alade jaotuse kohta avaldatakse hiljem detsembris ja kalender võib muutuda sõltuvalt ülemaailmsest olukorrast.
Kogu Teemantliiga kalendri leiab siit.
### Response:
Avalikustati järgmise hooaja Teemantliiga kalender
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Seadusemuudatusega parandatakse ka kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust. Keskmisest vanaduspensionist madalamat sissetulekut saavatele inimestele hüvitab kohalik omavalitsusus osaliselt ka nende makstavad majutus- ja toitlustuskulud.
Uue seaduse järgi investeerib riik tuleval aastal üldhooldusteenuse kättesaadavuse parandamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks 40 miljonit eurot, 2024. aastal antakse riigieelarvest selleks kohalikele omavalitsusele ligi 57 miljonit eurot ja 2026. aastaks tõuseb rahastus prognooside järgi 62 miljoni euroni.
Kui mullu oli ühe hooldustöötaja kohta keskmiselt 18 klienti, siis edaspidi peaks ühe hooldaja kohta olema kliente keskmiselt 12 või suure hooldusvajaduse korral kuni üheksa.
Seadusemuudatuse järgi on omavalitsustel võimalus pikaajalise hoolduse korraldamisel arendada ja pakkuda oma elanikele ööpäevaringse üldhoolduse kõrval ka koduteenuseid, mis annavad võimaluse inimesel jätkata oma kodus elamist ja ennetavad või lükkavad edasi hooldusvajaduse süvenemist.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul muudab reform eakaid abistavad teenused kättesaadavamaks ning tõstab ka teenuse kvaliteeti.
"Omavalitsustele eraldatavat raha tuleb kasutada hooldekodu kohatasu rahastamise kõrval ka koduse hoolduse tagamiseks, kusjuures inimesest lähtuvalt peab esimeses järjekorras eelistama just koduteenuseid," lisas Riisalo.
Tervise- ja tööminister Peep Petersoni sõnul säästab tuleva aasta 1. juulist iga perekond, kelle peres on hooldatav, aastas mitu tuhat eurot.
"Sügisel eelnõusse sisse viidud viimase olulise muudatuse tulemusel saavad vajadusel hooldekodukoha ka keskmisest madalama pensioniga inimesed, keda on kõigi pensionisaajate hulgas neljandik, näiteks rahvapensioni saajad, aga ka need, kes on sunnitud olude tõttu töötanud madalapalgalisel töökohal," ütles Peterson.
Prognooside kohaselt on 2023. aastal keskmine hooldekodu kohatasu suure hooldusvajadusega inimesele 1375 eurot kuus, millest osa ehk hoolduspersonali kulud tasub edaspidi kohalik omavalitsus.
|
Riigikogu kiitis heaks hooldusreformi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seadusemuudatusega parandatakse ka kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust. Keskmisest vanaduspensionist madalamat sissetulekut saavatele inimestele hüvitab kohalik omavalitsusus osaliselt ka nende makstavad majutus- ja toitlustuskulud.
Uue seaduse järgi investeerib riik tuleval aastal üldhooldusteenuse kättesaadavuse parandamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks 40 miljonit eurot, 2024. aastal antakse riigieelarvest selleks kohalikele omavalitsusele ligi 57 miljonit eurot ja 2026. aastaks tõuseb rahastus prognooside järgi 62 miljoni euroni.
Kui mullu oli ühe hooldustöötaja kohta keskmiselt 18 klienti, siis edaspidi peaks ühe hooldaja kohta olema kliente keskmiselt 12 või suure hooldusvajaduse korral kuni üheksa.
Seadusemuudatuse järgi on omavalitsustel võimalus pikaajalise hoolduse korraldamisel arendada ja pakkuda oma elanikele ööpäevaringse üldhoolduse kõrval ka koduteenuseid, mis annavad võimaluse inimesel jätkata oma kodus elamist ja ennetavad või lükkavad edasi hooldusvajaduse süvenemist.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul muudab reform eakaid abistavad teenused kättesaadavamaks ning tõstab ka teenuse kvaliteeti.
"Omavalitsustele eraldatavat raha tuleb kasutada hooldekodu kohatasu rahastamise kõrval ka koduse hoolduse tagamiseks, kusjuures inimesest lähtuvalt peab esimeses järjekorras eelistama just koduteenuseid," lisas Riisalo.
Tervise- ja tööminister Peep Petersoni sõnul säästab tuleva aasta 1. juulist iga perekond, kelle peres on hooldatav, aastas mitu tuhat eurot.
"Sügisel eelnõusse sisse viidud viimase olulise muudatuse tulemusel saavad vajadusel hooldekodukoha ka keskmisest madalama pensioniga inimesed, keda on kõigi pensionisaajate hulgas neljandik, näiteks rahvapensioni saajad, aga ka need, kes on sunnitud olude tõttu töötanud madalapalgalisel töökohal," ütles Peterson.
Prognooside kohaselt on 2023. aastal keskmine hooldekodu kohatasu suure hooldusvajadusega inimesele 1375 eurot kuus, millest osa ehk hoolduspersonali kulud tasub edaspidi kohalik omavalitsus.
### Response:
Riigikogu kiitis heaks hooldusreformi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas kohal viibinud 90 riigikogu liikmest 76, vastu hääletas fraktsioonitu Siim Kiisler.
Seaduse kohaselt kasvab esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 60 eurolt ja üksikvanema lapse toetus 19,18 eurolt 80 euroni kuus. Lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 300 eurolt 650 euroni ning seitsme ja enama lapse puhul 400 eurolt 850 euroni kuus.
Alates 2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.
Ühtlasi kaob lapsetoetuse maksmise tingimusena õppimise nõue lastele vanuses 16–19 eluaastat, mis võimaldab nii lasterikka pere toetust kui ka lapsetoetusi saada peredel, kus laps mingil põhjusel, näiteks erivajaduse tõttu, õppimist ei jätka. Õppimise soodustamiseks jääb kehtima reegel, et kui 19-aastane noor jooksval õppeaastal õpib, siis jätkatakse toetuse maksmist kuni kooli lõpetamiseni või õppeaasta lõpuni.
Samuti sätestab uus regulatsioon, et alla kolmeaastase lapse surma puhul võimaldab riik nii emale kui ka isale vanemahüvitise ühe kuu ulatuses.
Seadus näeb ette ka muudatuse elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt võetakse miinimumelatise arvutamisel lasterikka pere toetus arvesse 50 protsendi ulatuses.
Lastetoetuste ja lasterikka pere toetused tõusevad 1. jaanuarist. Peredes, kus on peretoetuste maksmine juba lõpetatud seoses alla 19-aastaste laste mitteõppimisega, tekib eelnõu järgi taas õigus peretoetustele, mille väljamaksed teeb sotsiaalkindlustusamet tagasiulatuvalt hiljemalt märtsi lõpuks. Pered ise ei pea selleks taotlust ega dokumente esitama.
|
Riigikogu võttis vastu perehüvitiste tõstmise seaduse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas kohal viibinud 90 riigikogu liikmest 76, vastu hääletas fraktsioonitu Siim Kiisler.
Seaduse kohaselt kasvab esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 60 eurolt ja üksikvanema lapse toetus 19,18 eurolt 80 euroni kuus. Lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 300 eurolt 650 euroni ning seitsme ja enama lapse puhul 400 eurolt 850 euroni kuus.
Alates 2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.
Ühtlasi kaob lapsetoetuse maksmise tingimusena õppimise nõue lastele vanuses 16–19 eluaastat, mis võimaldab nii lasterikka pere toetust kui ka lapsetoetusi saada peredel, kus laps mingil põhjusel, näiteks erivajaduse tõttu, õppimist ei jätka. Õppimise soodustamiseks jääb kehtima reegel, et kui 19-aastane noor jooksval õppeaastal õpib, siis jätkatakse toetuse maksmist kuni kooli lõpetamiseni või õppeaasta lõpuni.
Samuti sätestab uus regulatsioon, et alla kolmeaastase lapse surma puhul võimaldab riik nii emale kui ka isale vanemahüvitise ühe kuu ulatuses.
Seadus näeb ette ka muudatuse elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt võetakse miinimumelatise arvutamisel lasterikka pere toetus arvesse 50 protsendi ulatuses.
Lastetoetuste ja lasterikka pere toetused tõusevad 1. jaanuarist. Peredes, kus on peretoetuste maksmine juba lõpetatud seoses alla 19-aastaste laste mitteõppimisega, tekib eelnõu järgi taas õigus peretoetustele, mille väljamaksed teeb sotsiaalkindlustusamet tagasiulatuvalt hiljemalt märtsi lõpuks. Pered ise ei pea selleks taotlust ega dokumente esitama.
### Response:
Riigikogu võttis vastu perehüvitiste tõstmise seaduse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Cristiano Ronaldo on eitanud seda, et ta siirdub pärast Kataris toimuvat jalgpalli MM-i Saudi Araabia kõrgliiga klubisse Al Nassr. Ronaldo on vaba agent pärast Manchester Unitedist lahkumist.
Väidetavalt pakuti Ronaldole Saudi Araabiasse kolimiseks kahe ja poole aasta pikkust lepingut, mille väärtus on ligikaudu 200 miljonit eurot hooaja kohta.
Viiekordne Ballon d'Ori võitja lükkas tagasi kuulujutud selle kohta, et tehing on saavutatud.
"Ei, see pole tõsi. Pole tõsi," ütles 37-aastane mees ajakirjanikele pärast Portugali 6:1 võitu Šveitsi üle.
Ronaldo lahkus Unitedist pärast intrigeerivat intervjuud Piers Morganiga, kus ta kritiseeris klubi omanikke, peatreenerit Erik ten Hagi ja kogu infrastruktuuri.
Pole teada, millisesse klubisse Ronaldo järgnevalt siirdub. Ronaldot on seostatud ka tema lapsepõlveklubi Lissaboni Sportinguga, kuid klubi ei suuda portugallasele soovitud palka maksta.
|
Ronaldo Saudi Araabiasse mängima siirdumisest: see pole tõsi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cristiano Ronaldo on eitanud seda, et ta siirdub pärast Kataris toimuvat jalgpalli MM-i Saudi Araabia kõrgliiga klubisse Al Nassr. Ronaldo on vaba agent pärast Manchester Unitedist lahkumist.
Väidetavalt pakuti Ronaldole Saudi Araabiasse kolimiseks kahe ja poole aasta pikkust lepingut, mille väärtus on ligikaudu 200 miljonit eurot hooaja kohta.
Viiekordne Ballon d'Ori võitja lükkas tagasi kuulujutud selle kohta, et tehing on saavutatud.
"Ei, see pole tõsi. Pole tõsi," ütles 37-aastane mees ajakirjanikele pärast Portugali 6:1 võitu Šveitsi üle.
Ronaldo lahkus Unitedist pärast intrigeerivat intervjuud Piers Morganiga, kus ta kritiseeris klubi omanikke, peatreenerit Erik ten Hagi ja kogu infrastruktuuri.
Pole teada, millisesse klubisse Ronaldo järgnevalt siirdub. Ronaldot on seostatud ka tema lapsepõlveklubi Lissaboni Sportinguga, kuid klubi ei suuda portugallasele soovitud palka maksta.
### Response:
Ronaldo Saudi Araabiasse mängima siirdumisest: see pole tõsi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
LTA ütleb, et on trahvis "sügavalt pettunud" ja süüdistab ATP-d "empaatia puudumises Ukraina olukorra suhtes".
ATP lubab venelastel ja valgevenelastel võistelda suurtel turniiridel, kuid mitte oma riigilipu all.
"ATP peab sellist tegutsemist oma reeglite otseseks rikkumiseks – üllatav empaatiapuudus Ukraina olukorra suhtes ja mitte arusaamine asjaoludest."
Avalduses vihjati ka "materiaalsele mõjule", mida trahv LTA-le põhjustab edasiste turniiride korraldamisel.
WTA on juba LTA-d karistanud 750 000 dollari suuruse trahviga, kuna LTA ei lubanud venelastel ega valgevenelastel osaleda Nottinghamis, Birminghamis ja Eastbourne'is muruväljakutel toimunud turniiridel.
"Nii WTA kui ka ATP trahvid avaldavad olulist mõju LTA võimele arendada tennist selles riigis," seisis LTA avalduses.
"Näiteks olime kavatsenud korraldada mitmeid ATP Challengeri taseme üritusi, et anda 2023. aasta esimeses kvartalis rohkem võimalusi madalama asetusega mängijatele, kuid nüüd ei saa me seda teha, eriti arvestades täiendavate trahvide võimalust," seisis LTA avalduses.
|
Venelastel Wimbledonis mängida keelanud organisatsioon sai ATP-lt trahvi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
LTA ütleb, et on trahvis "sügavalt pettunud" ja süüdistab ATP-d "empaatia puudumises Ukraina olukorra suhtes".
ATP lubab venelastel ja valgevenelastel võistelda suurtel turniiridel, kuid mitte oma riigilipu all.
"ATP peab sellist tegutsemist oma reeglite otseseks rikkumiseks – üllatav empaatiapuudus Ukraina olukorra suhtes ja mitte arusaamine asjaoludest."
Avalduses vihjati ka "materiaalsele mõjule", mida trahv LTA-le põhjustab edasiste turniiride korraldamisel.
WTA on juba LTA-d karistanud 750 000 dollari suuruse trahviga, kuna LTA ei lubanud venelastel ega valgevenelastel osaleda Nottinghamis, Birminghamis ja Eastbourne'is muruväljakutel toimunud turniiridel.
"Nii WTA kui ka ATP trahvid avaldavad olulist mõju LTA võimele arendada tennist selles riigis," seisis LTA avalduses.
"Näiteks olime kavatsenud korraldada mitmeid ATP Challengeri taseme üritusi, et anda 2023. aasta esimeses kvartalis rohkem võimalusi madalama asetusega mängijatele, kuid nüüd ei saa me seda teha, eriti arvestades täiendavate trahvide võimalust," seisis LTA avalduses.
### Response:
Venelastel Wimbledonis mängida keelanud organisatsioon sai ATP-lt trahvi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Soome peaministri Sanna Marini sõnul jääb valitsus püsima, kuid kui kokkuleppeid veel üks kord murtakse, siis valitsus laguneb, teatas Yle.
Soome valitsuserakondade juhid arutasid kolmapäeva hommikul valitsuse püsimist. Yle toob esile, et Sanna Marin ütles juba nädal tagasi, et valitsuse olukord on keeruline.
Yle sõnul saab sellest järeldada, et valitsus püsib koos, kuna Euroopas toimub laiaulatuslik sõda ning Soome vajab toimivat valitsust.
Helsingin Sanomat toob esile, et Keskusta (Soome Keskerakonna) otsus kolmapäeval hääletada valitsuse eelnõu vastu oli Soome poliitika jaoks erakordne.
Keskusta juht Annika Saarikko lubas, et Keskerakond hoiab tulevikus kokkulepetest kinni.
Soome roheliste juht ja Soome keskkonna- ja kliimaminister Maria Ohisalo kritiseeris Keskusta käitumist ning nimetas seda tõsiseks usalduse rikkumiseks, vahendas Helsingin Sanomat.
Viisikko kävi tänään tiukkasanaisen keskustelun. On selvää, että keskustaan on vähänlaisesti luottoa. Matto on vedetty kaikkien muiden hallituspuolueiden alta. Ei sitä yksi keskustelu korjaa, mutta on tärkeää, että se kuitenkin käytiin. 1/3
— Maria Ohisalo (@MariaOhisalo) December 7, 2022
Ka Soome peaminister Sanna Marin süüdistas valitsuskriisi tekkes Keskustat.
Keskusta juht Annika Saarikko lubas, et tulevikus ei hääleta Keskusta ülejäänud valitsusse kuuluvatest erakondadest teisiti. Samas kinnitas erakonna juht, et Keskusta püsib oma põhiväärtuste juures.
Soome Keskerakond oli mures eraomandi kaitse pärast seoses uue Soome looduskaitse seadusega.
Eelmisel nädalal hääletasid Keskusta parlamendiliikmed keskkonnakomisjonis ühes opositsioonierakondadega, et eemaldada uuest looduskaitse seaduse eelnõust ohustatud elupaikasid, ojasid ja allikaid puudutav tekst.
Samuti soovis opositsioon ja Keskusta muuta vähem konkreetseks ettevaatuse printsiibi seaduseelnõu tekstis.
Saarikko sõnul on nad muudetud looduskaitse seaduse eelnõuga rahul, vahendas Italehti. Eelnõu uues versioonis täpsustati eraomandi kaitset.
Saarikko hinnangul ei ole praegu parlamendis töös teisi eelnõusid, mis neile sama suures ulatuses muret tekitaks.
Muudatuste toetamise tõttu kutsusid Soome rohelised kokku valitsuserakondade juhtide kohtumise.
Kuna nii Soome sotside juht Sanna Marin, kui ka Keskusta juht Saarkiko olid välislähetusel, siis suudeti kohtumine kokku leppida alles kolmapäevaks.
Reedel toimub tõenäoliselt Soome valitsuse vastu umbusaldushääletus, millest saab aimu milline on Soome valitsuse tervis.
|
Soome valitsuskriis lahenes
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome peaministri Sanna Marini sõnul jääb valitsus püsima, kuid kui kokkuleppeid veel üks kord murtakse, siis valitsus laguneb, teatas Yle.
Soome valitsuserakondade juhid arutasid kolmapäeva hommikul valitsuse püsimist. Yle toob esile, et Sanna Marin ütles juba nädal tagasi, et valitsuse olukord on keeruline.
Yle sõnul saab sellest järeldada, et valitsus püsib koos, kuna Euroopas toimub laiaulatuslik sõda ning Soome vajab toimivat valitsust.
Helsingin Sanomat toob esile, et Keskusta (Soome Keskerakonna) otsus kolmapäeval hääletada valitsuse eelnõu vastu oli Soome poliitika jaoks erakordne.
Keskusta juht Annika Saarikko lubas, et Keskerakond hoiab tulevikus kokkulepetest kinni.
Soome roheliste juht ja Soome keskkonna- ja kliimaminister Maria Ohisalo kritiseeris Keskusta käitumist ning nimetas seda tõsiseks usalduse rikkumiseks, vahendas Helsingin Sanomat.
Viisikko kävi tänään tiukkasanaisen keskustelun. On selvää, että keskustaan on vähänlaisesti luottoa. Matto on vedetty kaikkien muiden hallituspuolueiden alta. Ei sitä yksi keskustelu korjaa, mutta on tärkeää, että se kuitenkin käytiin. 1/3
— Maria Ohisalo (@MariaOhisalo) December 7, 2022
Ka Soome peaminister Sanna Marin süüdistas valitsuskriisi tekkes Keskustat.
Keskusta juht Annika Saarikko lubas, et tulevikus ei hääleta Keskusta ülejäänud valitsusse kuuluvatest erakondadest teisiti. Samas kinnitas erakonna juht, et Keskusta püsib oma põhiväärtuste juures.
Soome Keskerakond oli mures eraomandi kaitse pärast seoses uue Soome looduskaitse seadusega.
Eelmisel nädalal hääletasid Keskusta parlamendiliikmed keskkonnakomisjonis ühes opositsioonierakondadega, et eemaldada uuest looduskaitse seaduse eelnõust ohustatud elupaikasid, ojasid ja allikaid puudutav tekst.
Samuti soovis opositsioon ja Keskusta muuta vähem konkreetseks ettevaatuse printsiibi seaduseelnõu tekstis.
Saarikko sõnul on nad muudetud looduskaitse seaduse eelnõuga rahul, vahendas Italehti. Eelnõu uues versioonis täpsustati eraomandi kaitset.
Saarikko hinnangul ei ole praegu parlamendis töös teisi eelnõusid, mis neile sama suures ulatuses muret tekitaks.
Muudatuste toetamise tõttu kutsusid Soome rohelised kokku valitsuserakondade juhtide kohtumise.
Kuna nii Soome sotside juht Sanna Marin, kui ka Keskusta juht Saarkiko olid välislähetusel, siis suudeti kohtumine kokku leppida alles kolmapäevaks.
Reedel toimub tõenäoliselt Soome valitsuse vastu umbusaldushääletus, millest saab aimu milline on Soome valitsuse tervis.
### Response:
Soome valitsuskriis lahenes
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Jepihhin säras eelmisel hooajal esiliigaklubis Nõmme United. Elu esimese profilepingu üle rõõmustav Jepihhin lausus, et ootab innukalt hetke, mil saab end kõrgliigas proovile panna, vahendab Paide Linnameeskonna koduleht.
"Esiliigas on tase hoopis teine kui Premium liigas. Püüan näidata meeskonnale ja treeneritele oma parimaid külgi ning ootan oma võimalust," sõnas ta. "Ennekõike tahan aga olla meeskonnale kasulik ja loodan, et minu tugevused aitavad Paidet juba järgmise hooaja eesmärkide saavutamisel. Vamos, Paide!"
Linnameeskonna spordidirektor Gert Kams sõnas, et Jepihhini näol on tegemist ühe kõige talendikama poolkaitsjaga tänasel Eesti jalgpallimaastikul.
"Ta on tehniliselt osav, kiire ning väga selgelt väravale orienteeritud mängustiiliga pallur, kelle tugevused ja parimad omadused pääsevad esile just rünnakukolmandikul," ütles Kams. "Mängijana on temas olemas kindel tahtmine ja siht tippjalgpallis läbi lüüa, mistõttu on mul väga hea meel, et ta temaga lepingu sõlmimiseni jõudsime. Tere tulemast, Dima!"
Oma jalgpalluriteed Tabasalus alustanud Dimitri Jepihhin liitus Nõmme Unitediga 2019. aastal ning debüteeris esiliigas 2021. aasta hooajal. Tänavu oli ta Unitedis juba kindel põhikoosseisu mängija ning sai 27 mänguga kirja kuus väravat. Erinevate vanuseklasside noortekoondistes on Jepihhinil kirjas 14 kohtumist.
Paide Linnameeskonnas hakkab ta kandma särki numbriga 17.
|
Paide Linnameeskonnaga liitus esiliigas säranud ründav poolkaitsja
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jepihhin säras eelmisel hooajal esiliigaklubis Nõmme United. Elu esimese profilepingu üle rõõmustav Jepihhin lausus, et ootab innukalt hetke, mil saab end kõrgliigas proovile panna, vahendab Paide Linnameeskonna koduleht.
"Esiliigas on tase hoopis teine kui Premium liigas. Püüan näidata meeskonnale ja treeneritele oma parimaid külgi ning ootan oma võimalust," sõnas ta. "Ennekõike tahan aga olla meeskonnale kasulik ja loodan, et minu tugevused aitavad Paidet juba järgmise hooaja eesmärkide saavutamisel. Vamos, Paide!"
Linnameeskonna spordidirektor Gert Kams sõnas, et Jepihhini näol on tegemist ühe kõige talendikama poolkaitsjaga tänasel Eesti jalgpallimaastikul.
"Ta on tehniliselt osav, kiire ning väga selgelt väravale orienteeritud mängustiiliga pallur, kelle tugevused ja parimad omadused pääsevad esile just rünnakukolmandikul," ütles Kams. "Mängijana on temas olemas kindel tahtmine ja siht tippjalgpallis läbi lüüa, mistõttu on mul väga hea meel, et ta temaga lepingu sõlmimiseni jõudsime. Tere tulemast, Dima!"
Oma jalgpalluriteed Tabasalus alustanud Dimitri Jepihhin liitus Nõmme Unitediga 2019. aastal ning debüteeris esiliigas 2021. aasta hooajal. Tänavu oli ta Unitedis juba kindel põhikoosseisu mängija ning sai 27 mänguga kirja kuus väravat. Erinevate vanuseklasside noortekoondistes on Jepihhinil kirjas 14 kohtumist.
Paide Linnameeskonnas hakkab ta kandma särki numbriga 17.
### Response:
Paide Linnameeskonnaga liitus esiliigas säranud ründav poolkaitsja
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Detsembrikuu jooksul esitavad ühistranspordikeskused transpordiametile oma rahavajadused ja soovid. Selle info pealt teeb transpordiamet ettepaneku majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kas ja missuguse piletihinnaga võiks bussisõit uuel aastal näiteks maakonnaliinidel toimuda. Praegu on enamikel maakonnaliinidel nullpilet.
Transpordiameti andmetel pole laekunud soove mõne liini piletihinda muuta. Ka majandusministeeriumi teede- ja raudteedeosakonna juhataja Ain Tatter rääkis, et riigipoolsed juhised on vähemalt uue aasta esimeses kvartalis mitte suuri muudatusi tasuta bussisõidus teha.
"Kõrges inflatsioonikeskkonnas ei ole mõistlik olulisi hinnakorrektsioone teha, et sellele inflatsioonile hagu juurde anda. Pluss see, et on väga palju määramatust nende veoteenuste sisendhindadega, mida teevad siis kütusehinnad," selgitas Tatter.
"Me esimese kvartali analüüsi põhjal siis vaatame, täpsustame, mis eelarvevõimalused tegelikult on ja kas siis on vajalikud mingid piletihinna korrektsioonid või mitte," lisas ta.
Reisijad on saanud maakonnaliinidel priilt sõita alates 2018. aasta teisest poolest. Kui tol ajal oli riigi dotatsioon ligi 35 miljonit eurot, siis 2019. aastal juba üle 40 miljoni euro. Tatteri sõnul on indikatsiooni järgi järgmisel aastal riigieelarvelise toetuse vajadus vähemalt 60 miljonit eurot.
"Kui me vaatame nüüd Eesti Panga prognoose, mis puudutavad tarbijahinnaindeksit, kütust, siis pigem selle rahaga tõepoolest välja ei tule. Kui nüüd hinnakeskkond oluliselt ei muutu, siis on vaja tõepoolest kuskilt lisavahendid leida."
Ühistransporditoetusteks, mis hõlmab lisaks bussidele ka laevu ja lennukeid, on riigieelarves ette nähtud suurusjärgus 90 miljonit. Üks võimalus lisaraha leidmiseks on loota, et laeva või lennuki poolel plaanitud mahus kulutusi ei teki või tekivad mingid ülejäägid, mida on võimalik bussitranspordi doteerimiseks ümber mängida. Samas mõlgub mõttes ka variant kehtestada vajadusel bussipiletile ikkagi hind ka piirkondades, kus praegu saab tasuta sõita, ütles Tatter.
Tatter ütles, et ministeerium teeb esimese kvartali põhjal analüüsi, kui suur puudujääk võiks olla ja mis on selle võimalikud katteallikad.
"On poliitilise tahte küsimus, et kui me omadega välja ei tule, siis piletitulu on üks komponent, kus saaks kallinevust katta. Aga see on siis juba otsus, et kas seda puudujääki kaetakse riigieelarvest täiendavate vahenditega või piletitulust. See on tegelikult see dilemma," selgitas Tatter.
|
Tasuta bussisõit neelab üha rohkem raha
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Detsembrikuu jooksul esitavad ühistranspordikeskused transpordiametile oma rahavajadused ja soovid. Selle info pealt teeb transpordiamet ettepaneku majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kas ja missuguse piletihinnaga võiks bussisõit uuel aastal näiteks maakonnaliinidel toimuda. Praegu on enamikel maakonnaliinidel nullpilet.
Transpordiameti andmetel pole laekunud soove mõne liini piletihinda muuta. Ka majandusministeeriumi teede- ja raudteedeosakonna juhataja Ain Tatter rääkis, et riigipoolsed juhised on vähemalt uue aasta esimeses kvartalis mitte suuri muudatusi tasuta bussisõidus teha.
"Kõrges inflatsioonikeskkonnas ei ole mõistlik olulisi hinnakorrektsioone teha, et sellele inflatsioonile hagu juurde anda. Pluss see, et on väga palju määramatust nende veoteenuste sisendhindadega, mida teevad siis kütusehinnad," selgitas Tatter.
"Me esimese kvartali analüüsi põhjal siis vaatame, täpsustame, mis eelarvevõimalused tegelikult on ja kas siis on vajalikud mingid piletihinna korrektsioonid või mitte," lisas ta.
Reisijad on saanud maakonnaliinidel priilt sõita alates 2018. aasta teisest poolest. Kui tol ajal oli riigi dotatsioon ligi 35 miljonit eurot, siis 2019. aastal juba üle 40 miljoni euro. Tatteri sõnul on indikatsiooni järgi järgmisel aastal riigieelarvelise toetuse vajadus vähemalt 60 miljonit eurot.
"Kui me vaatame nüüd Eesti Panga prognoose, mis puudutavad tarbijahinnaindeksit, kütust, siis pigem selle rahaga tõepoolest välja ei tule. Kui nüüd hinnakeskkond oluliselt ei muutu, siis on vaja tõepoolest kuskilt lisavahendid leida."
Ühistransporditoetusteks, mis hõlmab lisaks bussidele ka laevu ja lennukeid, on riigieelarves ette nähtud suurusjärgus 90 miljonit. Üks võimalus lisaraha leidmiseks on loota, et laeva või lennuki poolel plaanitud mahus kulutusi ei teki või tekivad mingid ülejäägid, mida on võimalik bussitranspordi doteerimiseks ümber mängida. Samas mõlgub mõttes ka variant kehtestada vajadusel bussipiletile ikkagi hind ka piirkondades, kus praegu saab tasuta sõita, ütles Tatter.
Tatter ütles, et ministeerium teeb esimese kvartali põhjal analüüsi, kui suur puudujääk võiks olla ja mis on selle võimalikud katteallikad.
"On poliitilise tahte küsimus, et kui me omadega välja ei tule, siis piletitulu on üks komponent, kus saaks kallinevust katta. Aga see on siis juba otsus, et kas seda puudujääki kaetakse riigieelarvest täiendavate vahenditega või piletitulust. See on tegelikult see dilemma," selgitas Tatter.
### Response:
Tasuta bussisõit neelab üha rohkem raha
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Jaan Kruusvalli sulest on muu hulgas ilmunud novelli- ja miniatuurikogud "Armastuse esimene pool", "Ma tean mitut inimest", "Katkendeid elust" ja "Maailmad akna taga" ning näidendid "Pilvede värvid", "Vaikuse vallamaja" ja "Kõrberebase elu".
Kruusvalli 82. sünniaastapäeval esitavad kirjaniku luulet, proosat ja draamakatkendeid Tess Pauskar, Rein Annuk, Helle Laanes ja Jüri Kaldmaa.
Kirjandusõhtu algab kell 18.
|
Kirjanduslik kolmapäev võtab fookusesse Jaan Kruusvalli loomingu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaan Kruusvalli sulest on muu hulgas ilmunud novelli- ja miniatuurikogud "Armastuse esimene pool", "Ma tean mitut inimest", "Katkendeid elust" ja "Maailmad akna taga" ning näidendid "Pilvede värvid", "Vaikuse vallamaja" ja "Kõrberebase elu".
Kruusvalli 82. sünniaastapäeval esitavad kirjaniku luulet, proosat ja draamakatkendeid Tess Pauskar, Rein Annuk, Helle Laanes ja Jüri Kaldmaa.
Kirjandusõhtu algab kell 18.
### Response:
Kirjanduslik kolmapäev võtab fookusesse Jaan Kruusvalli loomingu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Aastatel 2018-2019 sõitis eestlane Toyota tiimis ja tuli 2019. aastal ka maailmameistriks, pärast seda on ta kolm hooaega esindanud Hyundaid, aga tiitlivõiduni ei jõudnud. "Ma tahtsin olla kohas, kus saab täielikult keskenduda sellele, mis on tiimi või meie endi võimuses, et võidelda meistritiitli eest," lausus Tänak.
"See on põhjus, miks ma kaalusin M-Sporti minekut - ja mõistagi on meistritiitel minu eesmärk. Ma tean, milleks M-Sport võimeline on, kuid samuti näib, et Puma [Fordi hübriidiajastu võistlusmasin - ERR] on olnud algusest peale üsna tugev - põhimõtteliselt alates stardikäsklusest."
"Mulle tundub, et see on midagi, millele saab miskit peale ehitada ja millega edasi areneda," jätkas eestlane. "Samuti on seljataga Ford, kes on endiselt huvitatud tõestamisest, et nad on võimelised rallit hästi sõitma. Nii et koos Fordi ja M-Spordiga näen võimalust taas midagi suur üles ehitada."
Kuigi Hyundaiga soovitud tulemust ei tulnud, siis miskit halba Tänak oma endise tööandja kohta ei öelnud. "Seal on palju inimesi, kellega kokku puutusin ja kes tegid suurepärast tööd, et mind toetada nii palju kui võimalik, nii et ma ei saa nende kohta midagi halba öelda. Seal olid mõned suurepärased inimesed, kellest on kindlasti raske lahkuda. See ei olnud lihtne, aga minu eesmärk on šanss võidelda meistritiitli eest."
Tänak nõustub, et õhus oli ka variant 2023. aastal üldse mitte sõita. "Mõistagi - see oli pärast Jaapanit päris pikalt õhus. Allkiri Hyundaist lahkumiseks oli antud ja mul ei olnud ausalt öeldes teist võimalust, nii et lõpuks oli mul õnne, et tuli M-Spordi ettepanek ja jõudsime kokkuleppele. Põhimõtteliselt küll - enam-vähem oli nii, et varuvariante ei olnud. Varuvariant oli sõita lihtsalt kodus oma punase traktoriga ja lükata lund."
2019. aastal maailmameistriks tulles oli Tänak selgelt sarja kiireim mees ja kui tehnilised probleemid ei kimbutanud, siis keegi talle väga vastu ei saanud. Seda tunnet tahab ta uuesti kogeda. "Selline tunne... see vajab kogupaketti. Ralli on võistkonnasport ja vaja läheb palju rohkemat kui lihtsalt iseennast," lausus eksmaailmameister.
"Autos istub veel üks inimene, palju inimesi kõnnib ümber auto ja kontoris ja nii edasi. Vaja on kogupingutust. Kindlasti me seda tunnet otsime. Tõenäoliselt teame, mis selleks vaja on - lõpuks on küsimus selles, kas sellega ka toime tuleme."
"Aga see on eesmärk," tähtsustas ta. "Ütleme nii, et viimased aastad ei ole ma olnud rahul. Teisena lõpetamine sel hooajal mind ei rahulda, mul on mõned kõrgemad eesmärgid ja ma ei ole veel alla andnud. Plaan on võidelda end tagasi."
|
Tänak: varuvariant oli oma punase traktoriga lund lükata
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastatel 2018-2019 sõitis eestlane Toyota tiimis ja tuli 2019. aastal ka maailmameistriks, pärast seda on ta kolm hooaega esindanud Hyundaid, aga tiitlivõiduni ei jõudnud. "Ma tahtsin olla kohas, kus saab täielikult keskenduda sellele, mis on tiimi või meie endi võimuses, et võidelda meistritiitli eest," lausus Tänak.
"See on põhjus, miks ma kaalusin M-Sporti minekut - ja mõistagi on meistritiitel minu eesmärk. Ma tean, milleks M-Sport võimeline on, kuid samuti näib, et Puma [Fordi hübriidiajastu võistlusmasin - ERR] on olnud algusest peale üsna tugev - põhimõtteliselt alates stardikäsklusest."
"Mulle tundub, et see on midagi, millele saab miskit peale ehitada ja millega edasi areneda," jätkas eestlane. "Samuti on seljataga Ford, kes on endiselt huvitatud tõestamisest, et nad on võimelised rallit hästi sõitma. Nii et koos Fordi ja M-Spordiga näen võimalust taas midagi suur üles ehitada."
Kuigi Hyundaiga soovitud tulemust ei tulnud, siis miskit halba Tänak oma endise tööandja kohta ei öelnud. "Seal on palju inimesi, kellega kokku puutusin ja kes tegid suurepärast tööd, et mind toetada nii palju kui võimalik, nii et ma ei saa nende kohta midagi halba öelda. Seal olid mõned suurepärased inimesed, kellest on kindlasti raske lahkuda. See ei olnud lihtne, aga minu eesmärk on šanss võidelda meistritiitli eest."
Tänak nõustub, et õhus oli ka variant 2023. aastal üldse mitte sõita. "Mõistagi - see oli pärast Jaapanit päris pikalt õhus. Allkiri Hyundaist lahkumiseks oli antud ja mul ei olnud ausalt öeldes teist võimalust, nii et lõpuks oli mul õnne, et tuli M-Spordi ettepanek ja jõudsime kokkuleppele. Põhimõtteliselt küll - enam-vähem oli nii, et varuvariante ei olnud. Varuvariant oli sõita lihtsalt kodus oma punase traktoriga ja lükata lund."
2019. aastal maailmameistriks tulles oli Tänak selgelt sarja kiireim mees ja kui tehnilised probleemid ei kimbutanud, siis keegi talle väga vastu ei saanud. Seda tunnet tahab ta uuesti kogeda. "Selline tunne... see vajab kogupaketti. Ralli on võistkonnasport ja vaja läheb palju rohkemat kui lihtsalt iseennast," lausus eksmaailmameister.
"Autos istub veel üks inimene, palju inimesi kõnnib ümber auto ja kontoris ja nii edasi. Vaja on kogupingutust. Kindlasti me seda tunnet otsime. Tõenäoliselt teame, mis selleks vaja on - lõpuks on küsimus selles, kas sellega ka toime tuleme."
"Aga see on eesmärk," tähtsustas ta. "Ütleme nii, et viimased aastad ei ole ma olnud rahul. Teisena lõpetamine sel hooajal mind ei rahulda, mul on mõned kõrgemad eesmärgid ja ma ei ole veel alla andnud. Plaan on võidelda end tagasi."
### Response:
Tänak: varuvariant oli oma punase traktoriga lund lükata
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteaduri Toomas Rõõmu teadustöö keskendub teraherts-spektroskoopia arendamisele ja selle kasutamisele erinevate füüsikanähtuste mõistmiseks. Muu hulgas võimaldab sagedusala ammutada ainulaadset infot molekulide kvantliikumise kohta ja mõista paremini uute materjalide omadusi.
"Veenda inimesi, et maailm on teaduspõhine ja igal nähtusel on ratsionaalne seletus," sõnastas Rõõm akadeemikuks olemise peamise ülesande.
Cybernetica infoturbeinstituudi direktori Dan Bogdanovi teadustöö keskendub turvalist andmetöötlust võimaldavate tehnoloogiate arendamisele. Taoliste uuringute väljundid leiavad rakendust statistikas, terviseuuringutes, andmepõhises otsustamises ja finantspettuste vastases võitluses. Samuti võib olla neid tulevikus vaja näiteks Euroopa Liidus riikidevahelistes andmeruumides tervise-, liikuvus- ja energiaandmete ühiseks töötlemiseks ning nn kukrupõhise identiteedi ja tõendite süsteemi loomiseks.
Bogdanovi hinnangul peaks kannustama akadeemia ühiskonna arengut pidevalt ja püsivalt. "Kui ühiskond on ka oma muudatused üle elanud ja läbi viinud ning kui asjad on ka hästi, peame hoidma üleval vaimset kompetentsi, et need püsiks hästi. Ulmekirjandus on kujutlenud ühiskonda, milles tehnoloogia oli nii mugavaks ära pakendatud ja teadus muutunud nii vähetähtsaks, et ühiskond unustas ära, kuidas töötasid nende tuumareaktorid. Sealt edasi ei kestnud ka meeldiv ja mugav elukorraldus," viitas Bogdanov.
Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi professor Ellu Saare teadustöö on viimastel aastatel keskendunud muu hulgas Eesti sotsiaalsele kihistumisele ja mobiilsusele ning seda mõjutavatele teguritele, näiteks haridusele. Laiemalt on tema uuringute fookuses post-sotsialistlike riikide eripära väljatoomine ja seniste riikide tüpoloogiate edasiarendamine.
Saare sõnul peaksid olema akadeemikud nähtavad ühiskonnas laiemalt. "Nad peaksid mängima ühiskonnas olulist rolli nii oma teadusala eksperdina kui ka arvamusliidrina, kelle poole pöördutakse nii teaduspõhise info saamiseks, aga ka saamaks tavapublikule arusaadavaid selgitusi," sõnas professor. Nendepoolne sisend võiks anda poliitikutele ja otsustajatele paremaid teadmisi ja andmeid tasakaalustatud otsuste tegemiseks.
Uute akadeemikute valimised kuulutati välja selle aasta juunis. Konkursi tähtajaks, 3. oktoobriks laekus akadeemiasse üheksa avaldust kaheksale kandidaadile. Akadeemikuks valimiseks on tarvis saada 2/3 üldkogul osalevate akadeemikute häältest.
Koos kolmapäeval valitud akadeemikutega on Eesti teaduste akadeemias kokku 75 akadeemikut.
|
Teaduste akadeemia sai juurde kolm uut akadeemikut
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteaduri Toomas Rõõmu teadustöö keskendub teraherts-spektroskoopia arendamisele ja selle kasutamisele erinevate füüsikanähtuste mõistmiseks. Muu hulgas võimaldab sagedusala ammutada ainulaadset infot molekulide kvantliikumise kohta ja mõista paremini uute materjalide omadusi.
"Veenda inimesi, et maailm on teaduspõhine ja igal nähtusel on ratsionaalne seletus," sõnastas Rõõm akadeemikuks olemise peamise ülesande.
Cybernetica infoturbeinstituudi direktori Dan Bogdanovi teadustöö keskendub turvalist andmetöötlust võimaldavate tehnoloogiate arendamisele. Taoliste uuringute väljundid leiavad rakendust statistikas, terviseuuringutes, andmepõhises otsustamises ja finantspettuste vastases võitluses. Samuti võib olla neid tulevikus vaja näiteks Euroopa Liidus riikidevahelistes andmeruumides tervise-, liikuvus- ja energiaandmete ühiseks töötlemiseks ning nn kukrupõhise identiteedi ja tõendite süsteemi loomiseks.
Bogdanovi hinnangul peaks kannustama akadeemia ühiskonna arengut pidevalt ja püsivalt. "Kui ühiskond on ka oma muudatused üle elanud ja läbi viinud ning kui asjad on ka hästi, peame hoidma üleval vaimset kompetentsi, et need püsiks hästi. Ulmekirjandus on kujutlenud ühiskonda, milles tehnoloogia oli nii mugavaks ära pakendatud ja teadus muutunud nii vähetähtsaks, et ühiskond unustas ära, kuidas töötasid nende tuumareaktorid. Sealt edasi ei kestnud ka meeldiv ja mugav elukorraldus," viitas Bogdanov.
Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi professor Ellu Saare teadustöö on viimastel aastatel keskendunud muu hulgas Eesti sotsiaalsele kihistumisele ja mobiilsusele ning seda mõjutavatele teguritele, näiteks haridusele. Laiemalt on tema uuringute fookuses post-sotsialistlike riikide eripära väljatoomine ja seniste riikide tüpoloogiate edasiarendamine.
Saare sõnul peaksid olema akadeemikud nähtavad ühiskonnas laiemalt. "Nad peaksid mängima ühiskonnas olulist rolli nii oma teadusala eksperdina kui ka arvamusliidrina, kelle poole pöördutakse nii teaduspõhise info saamiseks, aga ka saamaks tavapublikule arusaadavaid selgitusi," sõnas professor. Nendepoolne sisend võiks anda poliitikutele ja otsustajatele paremaid teadmisi ja andmeid tasakaalustatud otsuste tegemiseks.
Uute akadeemikute valimised kuulutati välja selle aasta juunis. Konkursi tähtajaks, 3. oktoobriks laekus akadeemiasse üheksa avaldust kaheksale kandidaadile. Akadeemikuks valimiseks on tarvis saada 2/3 üldkogul osalevate akadeemikute häältest.
Koos kolmapäeval valitud akadeemikutega on Eesti teaduste akadeemias kokku 75 akadeemikut.
### Response:
Teaduste akadeemia sai juurde kolm uut akadeemikut
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
58-aastast Mihhail Fridmani kahtlustatakse rahapesus, pettuses ja kavatsuses kohtus vande all valetada. Fridmani kodu Londonis otsiti läbi.
Koos Fridmaniga võeti vahi alla 35-aastane mees, kes oli sündmuskohalt lahkumas sularaha täis kotiga.
Samuti võeti eraldiseisvalt Londonis vahi alla üks 39-aastane mees, keda süüdistatakse samuti rahapesus ja pettuses, toob esile rahvusvaheline organiseeritud kuritegevuse ja korruptsioonist teatamise projekt (OCCRP).
Fridmanile kuulub Venemaal suurim erakätes olev pank
Mihhail Fridman on Vene Alfa Groupi asutaja ja üks peamisi osanikke. Gruppi kuulub ka Alfa Bank, mis on Venemaa suurim erakätes olev pank.
Euroopa Liit on nimetanud Fridmani oluliseks isikuks ja rahastajaks Vene presidendi Vladimir Putini siseringis.
Londonis elav Mihhail Fridman on üks Venemaa oligarhidest, kes on nii Suurbritannia kui ka Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjas. Ta teenis oma raha jaekaubanduses ja panganduses ja on varem väitnud, et tal pole mingisugust poliitilist võimu.
Briti ajaloolane Owen Matthews kirjeldas oma raamatus, et Fridman kinnitas mõni päev enne sissetungi, et Venemaa ei alusta sõda Ukraina vastu.
Märtsis kritiseeris Fridman Venemaa sõjategevust Ukrainas. Hiljem ütles ta aga ajakirjanikele, et ei soovi Putinit otse rünnata, sest see ei mõjutaks Venemaa poliitikat.
Bloombergi miljardäride indeksi kohaselt on Fridmani vara väärtuseks ligikaudu 11,4 miljardit dollarit.
Oligarhi arreteerimisega tegeles eraldi eliidi uurimiseks mõeldud üksus
Fridmani arreteeris alles selle aasta juulis moodustatud eraldi kleptokraatiaga võitlemise üksus (Combating Kleptocracy Cell).
Üksus moodustati spetsiaalselt korruptiivsete eliidi hulka kuuluvate isikute uurimiseks, samuti nende uurimiseks, kes püüavad sanktsioonidest kõrvale hiilida ja toetavad rahapesu.
Üksuse eriliseks fookuseks on Vene presidendi Vladimir Putiniga seotud isikud.
Kolm vahi alla võetud isikut on Ühendkuningriigis vabastatud kautsjoni vastu, teatas OCCRP.
|
Londonis vahistati tuntud Vene oligarh Mihhail Fridman
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
58-aastast Mihhail Fridmani kahtlustatakse rahapesus, pettuses ja kavatsuses kohtus vande all valetada. Fridmani kodu Londonis otsiti läbi.
Koos Fridmaniga võeti vahi alla 35-aastane mees, kes oli sündmuskohalt lahkumas sularaha täis kotiga.
Samuti võeti eraldiseisvalt Londonis vahi alla üks 39-aastane mees, keda süüdistatakse samuti rahapesus ja pettuses, toob esile rahvusvaheline organiseeritud kuritegevuse ja korruptsioonist teatamise projekt (OCCRP).
Fridmanile kuulub Venemaal suurim erakätes olev pank
Mihhail Fridman on Vene Alfa Groupi asutaja ja üks peamisi osanikke. Gruppi kuulub ka Alfa Bank, mis on Venemaa suurim erakätes olev pank.
Euroopa Liit on nimetanud Fridmani oluliseks isikuks ja rahastajaks Vene presidendi Vladimir Putini siseringis.
Londonis elav Mihhail Fridman on üks Venemaa oligarhidest, kes on nii Suurbritannia kui ka Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjas. Ta teenis oma raha jaekaubanduses ja panganduses ja on varem väitnud, et tal pole mingisugust poliitilist võimu.
Briti ajaloolane Owen Matthews kirjeldas oma raamatus, et Fridman kinnitas mõni päev enne sissetungi, et Venemaa ei alusta sõda Ukraina vastu.
Märtsis kritiseeris Fridman Venemaa sõjategevust Ukrainas. Hiljem ütles ta aga ajakirjanikele, et ei soovi Putinit otse rünnata, sest see ei mõjutaks Venemaa poliitikat.
Bloombergi miljardäride indeksi kohaselt on Fridmani vara väärtuseks ligikaudu 11,4 miljardit dollarit.
Oligarhi arreteerimisega tegeles eraldi eliidi uurimiseks mõeldud üksus
Fridmani arreteeris alles selle aasta juulis moodustatud eraldi kleptokraatiaga võitlemise üksus (Combating Kleptocracy Cell).
Üksus moodustati spetsiaalselt korruptiivsete eliidi hulka kuuluvate isikute uurimiseks, samuti nende uurimiseks, kes püüavad sanktsioonidest kõrvale hiilida ja toetavad rahapesu.
Üksuse eriliseks fookuseks on Vene presidendi Vladimir Putiniga seotud isikud.
Kolm vahi alla võetud isikut on Ühendkuningriigis vabastatud kautsjoni vastu, teatas OCCRP.
### Response:
Londonis vahistati tuntud Vene oligarh Mihhail Fridman
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Aserbaidžaani GP on hooaja viies etapp, lisaks sõidetakse sprinti ka Austrias (nädalavahetus 30. juuni kuni 2. juuli), Belgias (28.-30. juuli), Kataris (6.-8. oktoober), USA-s Austinis (20.-22. oktoober) ja Brasiilias (3.-5. november).
See tähendab, et võrreldes tänavuse hooajaga on 2023. aastal kaks korda rohkem sprinte. Bakuus, Spas, Kataris ja Austinis sõidetakse seda formaati esmakordselt.
Sprindinädalavahetuse korral toimub kvalifikatsioon tavapärase laupäeva asemel reedel ja laupäeval on kavas 100 km sõit, kus punkte jagatakse kaheksale paremale. Nende põhjal moodustub ka pühapäevase põhisõidu stardirivi.
Vormel-1 korraldajate teatel langetati valik neile kuuele seetõttu, et nendel radadel on kõige paremad möödasõiduvõimalused, tihe konkurents ja väga suure kiirusega lõigud.
Kokku on tuleva aasta kalendris 24 etappi. Hooaeg algab 5. märtsil Bahreinis ja lõppeb 26. novembril taas Abu Dhabi GP-ga. Hooaja neljas etapp pidanuks algselt toimuma Hiinas, aga jääb koroonaviiruse leviku tõttu neljandat aastat järjest ära ja selle asemele otsitakse uus korraldaja.
|
Selgusid F1 sprindisõitude korraldajad
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aserbaidžaani GP on hooaja viies etapp, lisaks sõidetakse sprinti ka Austrias (nädalavahetus 30. juuni kuni 2. juuli), Belgias (28.-30. juuli), Kataris (6.-8. oktoober), USA-s Austinis (20.-22. oktoober) ja Brasiilias (3.-5. november).
See tähendab, et võrreldes tänavuse hooajaga on 2023. aastal kaks korda rohkem sprinte. Bakuus, Spas, Kataris ja Austinis sõidetakse seda formaati esmakordselt.
Sprindinädalavahetuse korral toimub kvalifikatsioon tavapärase laupäeva asemel reedel ja laupäeval on kavas 100 km sõit, kus punkte jagatakse kaheksale paremale. Nende põhjal moodustub ka pühapäevase põhisõidu stardirivi.
Vormel-1 korraldajate teatel langetati valik neile kuuele seetõttu, et nendel radadel on kõige paremad möödasõiduvõimalused, tihe konkurents ja väga suure kiirusega lõigud.
Kokku on tuleva aasta kalendris 24 etappi. Hooaeg algab 5. märtsil Bahreinis ja lõppeb 26. novembril taas Abu Dhabi GP-ga. Hooaja neljas etapp pidanuks algselt toimuma Hiinas, aga jääb koroonaviiruse leviku tõttu neljandat aastat järjest ära ja selle asemele otsitakse uus korraldaja.
### Response:
Selgusid F1 sprindisõitude korraldajad
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti neidude U-19 koondis jätkab võistlemist B-tugevusgrupis. Loosi tahtel kuulutakse teises ringis kolmeliikmelisse alagruppi, kus asutakse võistlema Walesi ja Kasahstani eakaaslastega. Alagrupi võitja tõuseb 2023/24 võistlussarja esimeseks ringiks A-tugevusgruppi, teine ja kolmas võistkond jätkavad samal tasemel.
EM-valikturniiri teises ringis on Eesti alagrupi võõrustajaks Wales. Kohtumisi peetakse aprillikuu esimeses pooles, täpsed mängude toimumisajad on selgumisel ning jalgpalliliit avalikustab need esimesel võimalusel.
Neidude U-19 koondisel on selja taga mänguderohke aasta: lisaks maavõistlustele Fääri saarte ja Lätiga mängiti nii kevadel kui ka sügisel EM-valikturniire, juulikuus osaleti traditsioonilisel Balti turniiril.
|
Neidude U-19 koondis kohtub EM-valikturniiril Walesi ja Kasahstaniga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti neidude U-19 koondis jätkab võistlemist B-tugevusgrupis. Loosi tahtel kuulutakse teises ringis kolmeliikmelisse alagruppi, kus asutakse võistlema Walesi ja Kasahstani eakaaslastega. Alagrupi võitja tõuseb 2023/24 võistlussarja esimeseks ringiks A-tugevusgruppi, teine ja kolmas võistkond jätkavad samal tasemel.
EM-valikturniiri teises ringis on Eesti alagrupi võõrustajaks Wales. Kohtumisi peetakse aprillikuu esimeses pooles, täpsed mängude toimumisajad on selgumisel ning jalgpalliliit avalikustab need esimesel võimalusel.
Neidude U-19 koondisel on selja taga mänguderohke aasta: lisaks maavõistlustele Fääri saarte ja Lätiga mängiti nii kevadel kui ka sügisel EM-valikturniire, juulikuus osaleti traditsioonilisel Balti turniiril.
### Response:
Neidude U-19 koondis kohtub EM-valikturniiril Walesi ja Kasahstaniga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Frankfurter Allgemeine Zeitung (FAZ) teatas kahele allikale tuginedes, et USA on andnud Saksamaale märku, et Ameerika Ühendriigid kiidaksid heaks Saksa päritolu Leopard 2 tankide saatmise Ukrainale.
Allikate kinnitusel ütles USA presidendi administratsiooni julgeolekunõunik Jake Sullivan seda Saksa välispoliitika nõunikule Jens Plötnerile juba oktoobris.
Ühe allika kinnitusel ütles Sullivan Plötnerile telefoni teel, et USA tervitaks seda, kui Saksamaa saadaks Ukrainale Leopard 2 tanke, kuid see peaks olema Saksamaa enda initsiatiiv.
Saksa Föderaalvalitsus ei ole eitanud, et Sullivan sellel teemal Plötneriga suhtles, toob FAZ esile. Saksa valitsuse esindaja kinnitas lehele, et riik on oma liitlaste, eelkõige Ameerika Ühendriikidega, Ukraina toetamise teemal pidevalt kontaktis.
Samas olevat valitsuse esindaja sõnul pakutava abi detailid konfidentsiaalsed.
Saksa kantsler Olaf Scholz on pidevalt rõhutanud, et Saksamaa teeb oma otsuseid koos lähimate liitlastega. Valitsuse esindaja rõhutas, et ka Ameerika Ühendriigid ei ole saatnud lääneriikide päritolu tanke Ukrainale.
Sõjandusekspertide hinnangul sobib Leopard 2 Ukraina oludesse hästi
Euroopa välissuhete nõukogu liige Gustav Gressel rõhutas lehele, et Leopard 2 on ka Poola relvajõudude põhiline tank. Seega saaks Leopard 2 tankide hooldustöid teha Poolas.
Saksa kaitsetööstuse ettevõtete Rheinmetall ja Krauss-Maffei Wegmanni sõnul suudaks Saksamaa lühikese etteteatamisega anda Ukrainale 80 tanki.
Veel 30 tanki saaks võtta Bundeswehri väljaõppekeskusest. Need saaks omakorda asendada Vene või Nõukogude päritolu tankidega Ukraina inventarist.
Euroopa välissuhete nõukogu ekspert Rafael Loss on varem esile toonud, et Leopard 2 tank on kasutusel 13 Euroopa riigis, sh peale Saksamaa ka Hispaanias ja Soomes, mis lihtsustaks tankide hooldust ja tankimeeskondade väljaõpet.
Samuti on Leopard 2 erinevalt Prantsusmaa Leclerc tankidest või Suurbritannia Challengeride tankidest siiani tootmises, rõhutas Loss. Seetõttu on lihtsam soetada ka varuosi.
USA valitsuse esindaja ei kinnitanud ega lükanud ümber lehe väiteid
Sullivani esindaja Adrienne Watson teatas peale Saksa lehe uudist, et USA jätab sakslaste otsustada nendele suunatud palvetele vastamise. FAZ toob esile, et Watson ei kinnitanud ega lükanud ümber lehe väiteid.
Wattson andis ka märku, et USA hindab Saksamaa antud julgeolekuabi Ukrainale. Saksamaa on andnud ukrainlastele mitmikraketiheitjaid, õhutõrjesüsteeme ja laskemoona.
|
Saksa leht: USA toetab Saksa tankide saatmist Ukrainale
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Frankfurter Allgemeine Zeitung (FAZ) teatas kahele allikale tuginedes, et USA on andnud Saksamaale märku, et Ameerika Ühendriigid kiidaksid heaks Saksa päritolu Leopard 2 tankide saatmise Ukrainale.
Allikate kinnitusel ütles USA presidendi administratsiooni julgeolekunõunik Jake Sullivan seda Saksa välispoliitika nõunikule Jens Plötnerile juba oktoobris.
Ühe allika kinnitusel ütles Sullivan Plötnerile telefoni teel, et USA tervitaks seda, kui Saksamaa saadaks Ukrainale Leopard 2 tanke, kuid see peaks olema Saksamaa enda initsiatiiv.
Saksa Föderaalvalitsus ei ole eitanud, et Sullivan sellel teemal Plötneriga suhtles, toob FAZ esile. Saksa valitsuse esindaja kinnitas lehele, et riik on oma liitlaste, eelkõige Ameerika Ühendriikidega, Ukraina toetamise teemal pidevalt kontaktis.
Samas olevat valitsuse esindaja sõnul pakutava abi detailid konfidentsiaalsed.
Saksa kantsler Olaf Scholz on pidevalt rõhutanud, et Saksamaa teeb oma otsuseid koos lähimate liitlastega. Valitsuse esindaja rõhutas, et ka Ameerika Ühendriigid ei ole saatnud lääneriikide päritolu tanke Ukrainale.
Sõjandusekspertide hinnangul sobib Leopard 2 Ukraina oludesse hästi
Euroopa välissuhete nõukogu liige Gustav Gressel rõhutas lehele, et Leopard 2 on ka Poola relvajõudude põhiline tank. Seega saaks Leopard 2 tankide hooldustöid teha Poolas.
Saksa kaitsetööstuse ettevõtete Rheinmetall ja Krauss-Maffei Wegmanni sõnul suudaks Saksamaa lühikese etteteatamisega anda Ukrainale 80 tanki.
Veel 30 tanki saaks võtta Bundeswehri väljaõppekeskusest. Need saaks omakorda asendada Vene või Nõukogude päritolu tankidega Ukraina inventarist.
Euroopa välissuhete nõukogu ekspert Rafael Loss on varem esile toonud, et Leopard 2 tank on kasutusel 13 Euroopa riigis, sh peale Saksamaa ka Hispaanias ja Soomes, mis lihtsustaks tankide hooldust ja tankimeeskondade väljaõpet.
Samuti on Leopard 2 erinevalt Prantsusmaa Leclerc tankidest või Suurbritannia Challengeride tankidest siiani tootmises, rõhutas Loss. Seetõttu on lihtsam soetada ka varuosi.
USA valitsuse esindaja ei kinnitanud ega lükanud ümber lehe väiteid
Sullivani esindaja Adrienne Watson teatas peale Saksa lehe uudist, et USA jätab sakslaste otsustada nendele suunatud palvetele vastamise. FAZ toob esile, et Watson ei kinnitanud ega lükanud ümber lehe väiteid.
Wattson andis ka märku, et USA hindab Saksamaa antud julgeolekuabi Ukrainale. Saksamaa on andnud ukrainlastele mitmikraketiheitjaid, õhutõrjesüsteeme ja laskemoona.
### Response:
Saksa leht: USA toetab Saksa tankide saatmist Ukrainale
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Müüdud teoste tulu läheb maalitudengite loometöö toetuseks, teoste alghinnad algavad 50 eurost. Oksjonitööde näitus ArtDepoo galeriis on tutvumiseks avatud juba 13. detsembrist.
Näitusel osalevad EKA maaliosakonna BA tudengid Maria Hindreko, Liisa-Lota Jõeleht, Sander Karjus, Daria Morozova, Rebecca Norman, Valerija Oja, Tea Lemberpuu, Marion Saarik ja Elisa Margot Winters. Samuti maaliosakonna vilistlased ja praegused EKA kaasaegse kunsti MA tudengid Gerda Hansen ning Mari Steinberg.
Oksjonit korraldab Eesti Kunstiakadeemia maaliosakond koostöös Artdepoo galeriiga. Enampakkumist juhatab EKA maaliosakonna õppejõud Mihkel Ilus.
Oksjonitööde näitus ArtDepoo galeriis (Jahu 12, Tallinn) on avatud 13. detsembrist kuni laupäevani 17. detsembrini kell 12–18.
|
EKA maalitudengite oksjonil tuleb müügile 40 noorte autorite teost
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Müüdud teoste tulu läheb maalitudengite loometöö toetuseks, teoste alghinnad algavad 50 eurost. Oksjonitööde näitus ArtDepoo galeriis on tutvumiseks avatud juba 13. detsembrist.
Näitusel osalevad EKA maaliosakonna BA tudengid Maria Hindreko, Liisa-Lota Jõeleht, Sander Karjus, Daria Morozova, Rebecca Norman, Valerija Oja, Tea Lemberpuu, Marion Saarik ja Elisa Margot Winters. Samuti maaliosakonna vilistlased ja praegused EKA kaasaegse kunsti MA tudengid Gerda Hansen ning Mari Steinberg.
Oksjonit korraldab Eesti Kunstiakadeemia maaliosakond koostöös Artdepoo galeriiga. Enampakkumist juhatab EKA maaliosakonna õppejõud Mihkel Ilus.
Oksjonitööde näitus ArtDepoo galeriis (Jahu 12, Tallinn) on avatud 13. detsembrist kuni laupäevani 17. detsembrini kell 12–18.
### Response:
EKA maalitudengite oksjonil tuleb müügile 40 noorte autorite teost
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Uuring võib tuua uut selgust küsimusse, miks gripp ja külmetushaigused inimesi talviti rohkem kimbutavad. Autorid leidsid nimelt tõendeid, et madala temperatuuri käes muutub inimese nina loomulik immuunvastus nõrgemaks. Nii võivad mõned pisikud hõlpsamini nakatada ka inimese ülejäänud keha, vahendab Gizmodo.
Uuringu autorid Kirde ülikoolist ja Harvardi meditsiinikooli õppehaiglast on sel teemal kirjutanud varemgi. Aastal 2018 ilmus neil uuring, mis viitas, et kehal on potentsiaalselt ohtlike ja nina kaudu sisse hingatavate bakterite tõrjeks olemas ainulaadne esmane kaitseliin.
Toona leidis töörühm, et nina esiosa rakud suudavad eritada lima sisse vedelikupaunakesi ehk rakuväliseid vesiikuleid. Need paunakesed piiravad bakterid täiesti sisse. Ühtlasi näib, et vesiikulid kannavad mikroobivastaseid valke mööda nina laiali. Nii aitavad need kaitsta teisi rakke bakteritega kokkupuutumisel tekkiva võimaliku kahju eest.
Oma uues uuringus tahtis töörühm näha, kas ninal oleks ka viiruste vastu võtta sarnane kaitsemehhanism. Selleks uudistasid nad laboris tervetelt inimestelt ja operatsiooni ootavatelt patsientidelt võetud proove.
Ilmnes, et kui ninna viidi viirust jäljendavaid osakesi, lasid ninarakud oma rakuvälised vesiikulid taas käiku. Kui uurijad viisid rakud kokku kolme külmetushaigusi põhjustava viirusega – kahe rinoviiruse ja ühe koroonaviirusega – piirasid paunakesed needki sisse.
Samas leidsid autorid, et võrreldes võimaliku bakteriohuga vallandus see kaitse viiruseid kohates teist teed pidi. Paunakesed toimisid viirustele ühtlasi omamoodi peibutisena – neil on olemas valgud, mille külge võiks viirused rakkude asemel kinnituda.
Külm hoiab kaitset tagasi?
Paljud hingamisteede haigused kipuvad aasta jahedamatel kuudel rohkem levima. Oletatakse, et levikut soodustab sooja otsivate inimeste kogunemine siseruumidesse. Töörühma aga huvitas, kas külm ilm mõjutab otseselt nina loomulikku kaitsemehhanismi.
Nad palusid tervetel vabatahtlikel viibida 15 minutit 4,4 °C-ses ehk suhteliselt jahedas keskkonnas. Samal ajal mõõtsid nad temperatuuri muutust inimeste ninas. Selgus, et ninade temperatuur langes umbes 5,5 °C.
Seejärel hoidsid uurijad ninarakke sama jahedal temperatuuril. Võrreldes toatemperatuuriga reageeris nina viirustele jahedas õhus nõrgemalt: rakud eritasid külma käes vesiikuleid keskmiselt vähem.
Uuringu tulemusi tuleks täie kindluse saamiseks korrata. Samuti sõltub hingamisteede viiruste hooajaline levik tõenäoliselt paljudest asjaoludest. Näiteks on gripiuuringutest teada, et viirus levib hästi just kuumades ja niisketes või külmades ja kuivades tingimustes. Mõned külmetusnakkused teevad seda aga kõige paremini just suvel.
Uued tulemused viitavad autorite sõnul siiski, et inimeste haavatavus pisikutele sõltub paljuski alusbioloogiast. Kui tulemusi korrata õnnestub, võib leid aidata edaspidi paremini nakkustega võidelda. Näiteks võivad tulevikus turule tulla rakuväliste vesiikulite varu kasvatavad ninaspreid.
Teadustöö avaldati ajakirjas The Journal of Allergy and Clinical Immunology.
|
Talvel võib tervise nõrgim lüli olla külm nina
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuring võib tuua uut selgust küsimusse, miks gripp ja külmetushaigused inimesi talviti rohkem kimbutavad. Autorid leidsid nimelt tõendeid, et madala temperatuuri käes muutub inimese nina loomulik immuunvastus nõrgemaks. Nii võivad mõned pisikud hõlpsamini nakatada ka inimese ülejäänud keha, vahendab Gizmodo.
Uuringu autorid Kirde ülikoolist ja Harvardi meditsiinikooli õppehaiglast on sel teemal kirjutanud varemgi. Aastal 2018 ilmus neil uuring, mis viitas, et kehal on potentsiaalselt ohtlike ja nina kaudu sisse hingatavate bakterite tõrjeks olemas ainulaadne esmane kaitseliin.
Toona leidis töörühm, et nina esiosa rakud suudavad eritada lima sisse vedelikupaunakesi ehk rakuväliseid vesiikuleid. Need paunakesed piiravad bakterid täiesti sisse. Ühtlasi näib, et vesiikulid kannavad mikroobivastaseid valke mööda nina laiali. Nii aitavad need kaitsta teisi rakke bakteritega kokkupuutumisel tekkiva võimaliku kahju eest.
Oma uues uuringus tahtis töörühm näha, kas ninal oleks ka viiruste vastu võtta sarnane kaitsemehhanism. Selleks uudistasid nad laboris tervetelt inimestelt ja operatsiooni ootavatelt patsientidelt võetud proove.
Ilmnes, et kui ninna viidi viirust jäljendavaid osakesi, lasid ninarakud oma rakuvälised vesiikulid taas käiku. Kui uurijad viisid rakud kokku kolme külmetushaigusi põhjustava viirusega – kahe rinoviiruse ja ühe koroonaviirusega – piirasid paunakesed needki sisse.
Samas leidsid autorid, et võrreldes võimaliku bakteriohuga vallandus see kaitse viiruseid kohates teist teed pidi. Paunakesed toimisid viirustele ühtlasi omamoodi peibutisena – neil on olemas valgud, mille külge võiks viirused rakkude asemel kinnituda.
Külm hoiab kaitset tagasi?
Paljud hingamisteede haigused kipuvad aasta jahedamatel kuudel rohkem levima. Oletatakse, et levikut soodustab sooja otsivate inimeste kogunemine siseruumidesse. Töörühma aga huvitas, kas külm ilm mõjutab otseselt nina loomulikku kaitsemehhanismi.
Nad palusid tervetel vabatahtlikel viibida 15 minutit 4,4 °C-ses ehk suhteliselt jahedas keskkonnas. Samal ajal mõõtsid nad temperatuuri muutust inimeste ninas. Selgus, et ninade temperatuur langes umbes 5,5 °C.
Seejärel hoidsid uurijad ninarakke sama jahedal temperatuuril. Võrreldes toatemperatuuriga reageeris nina viirustele jahedas õhus nõrgemalt: rakud eritasid külma käes vesiikuleid keskmiselt vähem.
Uuringu tulemusi tuleks täie kindluse saamiseks korrata. Samuti sõltub hingamisteede viiruste hooajaline levik tõenäoliselt paljudest asjaoludest. Näiteks on gripiuuringutest teada, et viirus levib hästi just kuumades ja niisketes või külmades ja kuivades tingimustes. Mõned külmetusnakkused teevad seda aga kõige paremini just suvel.
Uued tulemused viitavad autorite sõnul siiski, et inimeste haavatavus pisikutele sõltub paljuski alusbioloogiast. Kui tulemusi korrata õnnestub, võib leid aidata edaspidi paremini nakkustega võidelda. Näiteks võivad tulevikus turule tulla rakuväliste vesiikulite varu kasvatavad ninaspreid.
Teadustöö avaldati ajakirjas The Journal of Allergy and Clinical Immunology.
### Response:
Talvel võib tervise nõrgim lüli olla külm nina
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Otsustasin oma koondisekarjäärile punkti panna. Minu järglased on valmis," kirjutas 31-aastane ründav poolkaitsja ühismeedias. "Täna pöördub uus lehekülg. Tänu kõigile jagatud armastuse eest. Tänan teid võrratu toetuse eest. Aitäh kogu selle õnne eest, mida on jagatud alates 2008. aastast. Jään teid igatsema."
2008. aastal Belgia täiskasvanute koondises debüteerinud Hazardil on kogunenud praeguseks 126 mängu ja 33 väravat. Ta on olnud nn kuldse põlvkonna üks arhitekte ja teenis selle perioodi tipuks 2018. aasta MM-il kolmanda koha.
Varasema klubikarjääri jooksul ennekõike Chelseas endale nime teinud Hazard liitus 2019. aastal Madridi Realiga ega ole pärast seda endist hoogu üles saanud. Hispaania suurklubis on ta löönud 72 kohtumise jooksul vaid seitse väravat.
Kataris peetud MM kujunes Belgia jaoks läbikukkumiseks. Alustati küll 1:0 võiduga Kanada üle, aga seejärel kaotati Marokole 0:2 ja piirduti Horvaatia vastu 0:0 viigiga, mis tähendas alagruppi pidama jäämist. 2016. aastast Belgia koondist juhendanud Roberto Martinez teatas seepeale tagasiastumisest.
|
Eden Hazard enam Belgia koondist ei esinda
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Otsustasin oma koondisekarjäärile punkti panna. Minu järglased on valmis," kirjutas 31-aastane ründav poolkaitsja ühismeedias. "Täna pöördub uus lehekülg. Tänu kõigile jagatud armastuse eest. Tänan teid võrratu toetuse eest. Aitäh kogu selle õnne eest, mida on jagatud alates 2008. aastast. Jään teid igatsema."
2008. aastal Belgia täiskasvanute koondises debüteerinud Hazardil on kogunenud praeguseks 126 mängu ja 33 väravat. Ta on olnud nn kuldse põlvkonna üks arhitekte ja teenis selle perioodi tipuks 2018. aasta MM-il kolmanda koha.
Varasema klubikarjääri jooksul ennekõike Chelseas endale nime teinud Hazard liitus 2019. aastal Madridi Realiga ega ole pärast seda endist hoogu üles saanud. Hispaania suurklubis on ta löönud 72 kohtumise jooksul vaid seitse väravat.
Kataris peetud MM kujunes Belgia jaoks läbikukkumiseks. Alustati küll 1:0 võiduga Kanada üle, aga seejärel kaotati Marokole 0:2 ja piirduti Horvaatia vastu 0:0 viigiga, mis tähendas alagruppi pidama jäämist. 2016. aastast Belgia koondist juhendanud Roberto Martinez teatas seepeale tagasiastumisest.
### Response:
Eden Hazard enam Belgia koondist ei esinda
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Vene lõhestamispoliitika teenimisel on tagajärjed. Koostöös politsei- ja piirivalveametiga (PPA) tühistasime Aleksandr Kornilovi elamisloa. Ta on Kremli aktivist, Venemaa mõjutusvõrgustiku osa," teatas kaitsepolitsei (kapo) sotsiaalmeedia vahendusel inglise keeles ning viitas oma aastaraamatule.
Serving Russia's politics of division will have consequences. KAPO and @Politsei revoked the residence permit of Alexander Kornilov, a Kremlin activist, a link in Russia's influence network. Also banned from Schengen for 5 years. More info on the pic in our 2014 Annual Review pic.twitter.com/z5woaOUk66
— Kaitsepolitseiamet (@kaitsepolitsei) December 7, 2022
Selle 2014. aasta väljaandes öeldakse, et Kornilov korraldab veebilehtede baltnews.ee ja baltija.eu tegevust Eestis ning seda rahastatakse Hollandis registreeritud ja Vene propaganda-agentuuriga Rossija Segodnja seotud isikute kontrollitava Media Capital Holding BV kaudu.
"Üks Baltnewsi projekti käivitajaid oli aktiivselt Venemaa naaberriikides mõjutustegevuses osaleva Euraasia Majandusühenduse Instituudi peadirektor Vladimir Lepehhin, kes 2014. aasta kevadel külastas Eestit. Lepehhin kuulub Rossija Segodnja ja Aleksandr Zinovjevi Biograafia Instituudi loodud Zinovjevi Klubisse. Selle Kremli propaganda ajutrusti kaasesimeheks on Rossija Segodnja peadirektor Dmitri Kisseljov. Kohtumistel Kornilovi ja teiste aktivistidega arutati Baltnewsi projekti käivitamist ja rahastamist," kirjeldas kapo.
Kornilov teatas sotsiaalmeedia vahendusel, et otsuses tema elamisluba tühistada viidatakse avaliku korra ja riikliku julgeoleku ohustamisele. ERR-i venekeelsete uudiste portaalile rus.err.ee ütles Kornilov, et ei oska otsust kommenteerida.
"Ma arvan, et otsus on seotud minu professionaalse ajakirjandusliku tegevusega. Otsuses endas pole sellele küsimusele arusaadavaid vastuseid. Ei ole täpsustatud, kas selle otsuse tingis näiteks see, et juhtisin Baltija portaali või osalesin Surematu rügemendi rongkäikudel või Vene kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu töös," ütles Kornilov.
Kornilov polnud esimene Venemaa kodanik, kelle kapo tänavu Kremli mõjuagendiks kuulutas. Kuid erinevalt Narvast pärit Sergei Neprimerovist või Tartus elanud Ramil Usmanovist ei pidanud Eesti võimud talle isiklikult järele tulema, piirile toimetama ja Venemaale saatma.
"Deporteerimist kui sellist ei olnud, kuna ma ei viibi enam Eestis. Sillale mind ei viidud. Sain meilile kirja, milles öeldi, et alates sellisest ja sellisest kuupäevast olen ma allutatud sunddeporteerimisele," ütles Kornilov.
Tema sõnul on ta Venemaal viibinud üle kolme kuu. Kornilov elab praegu Moskvas. "Minu vanemad on juba surnud, aga nende hauad jäävad Eestisse. Eestis elavad ka minu naine ja täiskasvanud lapsed," lisas Kornilov.
Ta ei välistanud, et kaebab Eesti võimude otsuse edasi, kuid kohtuprotsessi väljavaadetesse ta eriti ei usu. "Olen Eestis elanud ligi 60 aastat, aga pean sellega leppima," ütles Aleksander Kornilov.
2018. aastal algatati Kornilovi suhtes kriminaalasi, kuna temaga seotud MTÜ-d süüdistati toetusena saadud rahaliste vahendite fiktiivsete tehingute abil maksustamise alt väljaviimises. Organisatsioonile määrati karistuseks 6000 euro suurune trahv, Kornilov ise pääses kriminaalvastutusele võtmisest.
|
Eesti tühistas Vene mõjuagendi Aleksandr Kornilovi elamisloa
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vene lõhestamispoliitika teenimisel on tagajärjed. Koostöös politsei- ja piirivalveametiga (PPA) tühistasime Aleksandr Kornilovi elamisloa. Ta on Kremli aktivist, Venemaa mõjutusvõrgustiku osa," teatas kaitsepolitsei (kapo) sotsiaalmeedia vahendusel inglise keeles ning viitas oma aastaraamatule.
Serving Russia's politics of division will have consequences. KAPO and @Politsei revoked the residence permit of Alexander Kornilov, a Kremlin activist, a link in Russia's influence network. Also banned from Schengen for 5 years. More info on the pic in our 2014 Annual Review pic.twitter.com/z5woaOUk66
— Kaitsepolitseiamet (@kaitsepolitsei) December 7, 2022
Selle 2014. aasta väljaandes öeldakse, et Kornilov korraldab veebilehtede baltnews.ee ja baltija.eu tegevust Eestis ning seda rahastatakse Hollandis registreeritud ja Vene propaganda-agentuuriga Rossija Segodnja seotud isikute kontrollitava Media Capital Holding BV kaudu.
"Üks Baltnewsi projekti käivitajaid oli aktiivselt Venemaa naaberriikides mõjutustegevuses osaleva Euraasia Majandusühenduse Instituudi peadirektor Vladimir Lepehhin, kes 2014. aasta kevadel külastas Eestit. Lepehhin kuulub Rossija Segodnja ja Aleksandr Zinovjevi Biograafia Instituudi loodud Zinovjevi Klubisse. Selle Kremli propaganda ajutrusti kaasesimeheks on Rossija Segodnja peadirektor Dmitri Kisseljov. Kohtumistel Kornilovi ja teiste aktivistidega arutati Baltnewsi projekti käivitamist ja rahastamist," kirjeldas kapo.
Kornilov teatas sotsiaalmeedia vahendusel, et otsuses tema elamisluba tühistada viidatakse avaliku korra ja riikliku julgeoleku ohustamisele. ERR-i venekeelsete uudiste portaalile rus.err.ee ütles Kornilov, et ei oska otsust kommenteerida.
"Ma arvan, et otsus on seotud minu professionaalse ajakirjandusliku tegevusega. Otsuses endas pole sellele küsimusele arusaadavaid vastuseid. Ei ole täpsustatud, kas selle otsuse tingis näiteks see, et juhtisin Baltija portaali või osalesin Surematu rügemendi rongkäikudel või Vene kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu töös," ütles Kornilov.
Kornilov polnud esimene Venemaa kodanik, kelle kapo tänavu Kremli mõjuagendiks kuulutas. Kuid erinevalt Narvast pärit Sergei Neprimerovist või Tartus elanud Ramil Usmanovist ei pidanud Eesti võimud talle isiklikult järele tulema, piirile toimetama ja Venemaale saatma.
"Deporteerimist kui sellist ei olnud, kuna ma ei viibi enam Eestis. Sillale mind ei viidud. Sain meilile kirja, milles öeldi, et alates sellisest ja sellisest kuupäevast olen ma allutatud sunddeporteerimisele," ütles Kornilov.
Tema sõnul on ta Venemaal viibinud üle kolme kuu. Kornilov elab praegu Moskvas. "Minu vanemad on juba surnud, aga nende hauad jäävad Eestisse. Eestis elavad ka minu naine ja täiskasvanud lapsed," lisas Kornilov.
Ta ei välistanud, et kaebab Eesti võimude otsuse edasi, kuid kohtuprotsessi väljavaadetesse ta eriti ei usu. "Olen Eestis elanud ligi 60 aastat, aga pean sellega leppima," ütles Aleksander Kornilov.
2018. aastal algatati Kornilovi suhtes kriminaalasi, kuna temaga seotud MTÜ-d süüdistati toetusena saadud rahaliste vahendite fiktiivsete tehingute abil maksustamise alt väljaviimises. Organisatsioonile määrati karistuseks 6000 euro suurune trahv, Kornilov ise pääses kriminaalvastutusele võtmisest.
### Response:
Eesti tühistas Vene mõjuagendi Aleksandr Kornilovi elamisloa
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Karl Ernst von Baeri nimelise medali elu- ja maateaduste alal pälvis Tartu Ülikooli taimeökoloogia professor, akadeemik Martin Zobel tähelepanuväärsete teadussaavutuste eest bioloogilise mitmekesisuse ja liigirikkuse selgitamisel ühitatult eduka organisatsioonilise tegevusega.
Samuti kuulutati välja neli Eesti Teaduste Akadeemia medali laureaati, kellest igaüks on jätnud olulise jälje Eesti teadusmaastikule või ühiskonda: Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru, Mart-Olav Niklus, Tallinna Tehnikaülikooli täisprofessor tenuuris Malle Krunks ning teadusajakirjanik ja korralduslik juht Eesti Rahvusringhäälingu portaalis Novaator Jaan-Juhan Oidermaa.
Krista Aru pälvis medali pikaajalise tõhusa koostöö eest teaduste akadeemiaga, uuelaadse haridust toetava raamatukoguvõrgu arendamise eest ja akadeemikute arhiivide töötlemise eest Tartu Ülikooli raamatukogus.
Krista Aru pälvis medali pikaajalise tõhusa koostöö eest teaduste akadeemiaga. Autor/allikas: Hendrik Osula
Mart-Olav Niklus pälvis medali Charles Robert Darwini epohhiloovate teoste "Liikide tekkimine" (2012) ja "Inimese põlvnemine ja suguline valik" (2015) tõlkimise eest eesti keelde. Samal ajal on ta andnud märkimist vääriva panuse eestikeelse teadusliku sõnavara arendamisse.
Malle Krunks sai tunnustuse ulatuslike pingutuste eest naisteadlaste nähtavale toomisel, noorte kolleegide innustamise ning kauaaegse panustamise eest L'Oreal-UNESCO stipendiumite hindamiskomisjoni töösse.
Jaan-Juhan Oidermaad tunnustati panuse eest Eesti Rahvusringhäälingu portaali Novaator arendamisse ning teaduste akadeemia kolme minuti loengute korraldamisse. Ta on portaali ja selle taga oleva toimetuse üles ehitanud professionaalseks teaduse kajastamise keskkonnaks, mis on võrreldaval tasemel maailma tipp-populaarteadusajakirjadega. Akadeemia kolme minuti loengute ettevõtmisse tõi ta mõne aasta eest juurde olulise dimensiooni, õpetades konkursi osalejaid kirjutama arvamusartiklit.
Medalistidest olid tänasel üldkogul autasu vastu võtmas Krista Aru ja Jaan-Juhan Oidermaa.
Teaduste akadeemia nimelised medalid antakse Eesti teadlasele, kel on väljapaistvaid saavutusi oma teadusvaldkonnas. Karl Ernst von Baeri nimelise medali on alates 2007. aastast saanud vaid kolm teadlast: Loit Reintam (2007), Ülo Mander (2011) ja Richard Villems (2015).
Eesti Teaduste Akadeemia medalit antakse üksikisikutele suurte teenete eest Eesti teaduse arendamisel või selle arendamisele kaasaaitamisel, samuti teenete eest Eesti Teaduste Akadeemia ülesannete täitmisel.
|
Selgusid Karl Ernst von Baeri ja teaduste akadeemia medalite laureaadid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karl Ernst von Baeri nimelise medali elu- ja maateaduste alal pälvis Tartu Ülikooli taimeökoloogia professor, akadeemik Martin Zobel tähelepanuväärsete teadussaavutuste eest bioloogilise mitmekesisuse ja liigirikkuse selgitamisel ühitatult eduka organisatsioonilise tegevusega.
Samuti kuulutati välja neli Eesti Teaduste Akadeemia medali laureaati, kellest igaüks on jätnud olulise jälje Eesti teadusmaastikule või ühiskonda: Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru, Mart-Olav Niklus, Tallinna Tehnikaülikooli täisprofessor tenuuris Malle Krunks ning teadusajakirjanik ja korralduslik juht Eesti Rahvusringhäälingu portaalis Novaator Jaan-Juhan Oidermaa.
Krista Aru pälvis medali pikaajalise tõhusa koostöö eest teaduste akadeemiaga, uuelaadse haridust toetava raamatukoguvõrgu arendamise eest ja akadeemikute arhiivide töötlemise eest Tartu Ülikooli raamatukogus.
Krista Aru pälvis medali pikaajalise tõhusa koostöö eest teaduste akadeemiaga. Autor/allikas: Hendrik Osula
Mart-Olav Niklus pälvis medali Charles Robert Darwini epohhiloovate teoste "Liikide tekkimine" (2012) ja "Inimese põlvnemine ja suguline valik" (2015) tõlkimise eest eesti keelde. Samal ajal on ta andnud märkimist vääriva panuse eestikeelse teadusliku sõnavara arendamisse.
Malle Krunks sai tunnustuse ulatuslike pingutuste eest naisteadlaste nähtavale toomisel, noorte kolleegide innustamise ning kauaaegse panustamise eest L'Oreal-UNESCO stipendiumite hindamiskomisjoni töösse.
Jaan-Juhan Oidermaad tunnustati panuse eest Eesti Rahvusringhäälingu portaali Novaator arendamisse ning teaduste akadeemia kolme minuti loengute korraldamisse. Ta on portaali ja selle taga oleva toimetuse üles ehitanud professionaalseks teaduse kajastamise keskkonnaks, mis on võrreldaval tasemel maailma tipp-populaarteadusajakirjadega. Akadeemia kolme minuti loengute ettevõtmisse tõi ta mõne aasta eest juurde olulise dimensiooni, õpetades konkursi osalejaid kirjutama arvamusartiklit.
Medalistidest olid tänasel üldkogul autasu vastu võtmas Krista Aru ja Jaan-Juhan Oidermaa.
Teaduste akadeemia nimelised medalid antakse Eesti teadlasele, kel on väljapaistvaid saavutusi oma teadusvaldkonnas. Karl Ernst von Baeri nimelise medali on alates 2007. aastast saanud vaid kolm teadlast: Loit Reintam (2007), Ülo Mander (2011) ja Richard Villems (2015).
Eesti Teaduste Akadeemia medalit antakse üksikisikutele suurte teenete eest Eesti teaduse arendamisel või selle arendamisele kaasaaitamisel, samuti teenete eest Eesti Teaduste Akadeemia ülesannete täitmisel.
### Response:
Selgusid Karl Ernst von Baeri ja teaduste akadeemia medalite laureaadid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kogumiku pealkiri on laenatud eelmisel aastal meie seast lahkunud Vahur Afanasjevi samanimeliselt luuletuselt, mille leiab ka äsja ilmunud raamatust. Enam kui 100 kodumaise autori seas on esindatud ka Jaan Kaplinski, Sveta Grigorjeva, Leelo Tungla, Nublu jt.
""Armastuse planeet" on iseäralik tunnistäht, plahvatav pimekohting. See raamat ei sea eesmärgiks koondada kõigi aegade kauneimaid armastuslaule, kuigi välgatab neidki," kirjutas koostaja raamatu saatesõnas. ""Armastuse planeet" kõneleb sellest, mis on õhus. Mis toimub inimeste vahel tänases maailmas, 21. sajandil."
488-leheküljelise raamatu kujundasid Angelika Schneider ja Maris Kaskmann.
|
Doris Kareva koondas kaante vahele valiku tänapäeva eesti armastusluulest
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kogumiku pealkiri on laenatud eelmisel aastal meie seast lahkunud Vahur Afanasjevi samanimeliselt luuletuselt, mille leiab ka äsja ilmunud raamatust. Enam kui 100 kodumaise autori seas on esindatud ka Jaan Kaplinski, Sveta Grigorjeva, Leelo Tungla, Nublu jt.
""Armastuse planeet" on iseäralik tunnistäht, plahvatav pimekohting. See raamat ei sea eesmärgiks koondada kõigi aegade kauneimaid armastuslaule, kuigi välgatab neidki," kirjutas koostaja raamatu saatesõnas. ""Armastuse planeet" kõneleb sellest, mis on õhus. Mis toimub inimeste vahel tänases maailmas, 21. sajandil."
488-leheküljelise raamatu kujundasid Angelika Schneider ja Maris Kaskmann.
### Response:
Doris Kareva koondas kaante vahele valiku tänapäeva eesti armastusluulest
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
LULUCF 1 koondab maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks selles sektoris vähendada oluliselt kasvuhoonegaaside hulka. Seoses sellega on Eesti riik endale võtnud väga ambitsioonikad kohustused võrreldes meie naabritega.
LULUCF-i arvestus põhineb talletatud süsinikuvarude muutusel ühes aastas. Puud koosnevad 50 protsendi ulatuses süsinikust, seega annab mets ja selle juurdekasvu soodustamine kõige tulemuslikuma panuse süsiniku varu suurendamisse. Olulised panustajad on ka kasutusest välja jäänud põllu- ja rohumaade metsastamine ning puittooted, mis suurendavad samuti süsinikuvaru. Ülejäänud tegevused vähendavad süsinikuvaru, olgu selleks põllumajandus, turbatootmine, asustusalad või metsamaa raadamine 2.
Tundub lihtne, toetades süsinikuvaru suurendavaid tegevusi ja vähendades süsinikuvaru vähendavaid tegevusi võiks tulemus olla positiivne. Kuidas sobitub siia pilti raiemahu debatt?
Lihtsustatud lähenemine sobitub paraku vaid lühiajalise käsitlusega. Pikaajalise mõju vaates hakkab raiemahu vähendamine kärpima peamiseid süsinikuvaru suurendajaid, milleks on metsade juurdekasv ja kvaliteetse puidu osakaal, millest saab valmistada kauakestvaid puittooteid.
Viimase 30 aasta jooksul ei ole raiemaht kordagi ületanud juurdekasvu ehk varud on pidevalt suurenenud, kuid metsanduse debatt on jätkuvalt vaid raiemahu keskne. Hoopis rohkem tuleks rääkida metsamaa pindala suurendamisest või vähemalt säilitamisest, metsade juurdekasvu parandamisest ja puittoodete vajalikkusest.
Miks on metsade pindala ohus? Riigi arenguga kaasnevad erinevad taristuprojektid, näiteks idapiiri väljaehitamine või neljarealised maanteed. Ka looduskaitselised tegevused võtavad oma osa, olgu selleks näiteks soode või pärandniitude taastamine. Need tegevused toimuvad meie peamise süsinikusiduja ehk metsa arvelt. Metsade raadamisega tekkinud kahju tuleb korvata.
Metsade raadamine tuleb samas mahus kompenseerida kasutusest välja jäänud maade metsastamisega, et säiliks samal tasemel süsiniku sidumise võime.
Euroopa Liidu elurikkuse strateegia peamiseks eesmärgiks on võtta kaitse alla 30 protsenti territooriumist, millest omakorda üks kolmandik on range kaitse all. Eesti metsades oleme selle eesmärgi juba ületanud, meie metsadest on kaitse all 30,3 protsenti, millest range kaitse all on üle poole.
Nende metsade eesmärk on loodusväärtuste säilitamine. Need metsad ei ole meile abiks süsinikuvaru suurendamisel, need metsad on süsinikuvaru hoidjad (küpsed metsad ei seo enam täiendavalt süsinikku) ning suuremate tormide (puud murduvad ja hakkavad kõdunema) ja tulekahjude korral ka süsiniku emiteerijad. Küll aga aitavad täiendavalt süsinikku siduda meie majandusmetsad, mida on ligi 70 protsenti.
Õigete ja õigeaegsete otsustega saame majandusmetsades suurendada puude juurdekasvu ja kasvatada ühel pindalaühikul rohkem väärtuslikku puitu. Mida rohkem väärtuslikku puitu, seda rohkem saame teha pikaajalisi puidul baseeruvaid tooteid, mis töötavad meie kasuks süsinikupankadena.
"Seega tuleb "kasvatatud saak" küpse ja kvaliteetse metsa kujul koristada õigel hetkel ja asemele rajada uus, kasvav ning süsinikku siduv mets."
Puit ei ole metsas kõrge väärtusega igavesti, teatud hetkest alates hakkab puidu juurdekasv vähenema ja kvaliteet langema peamiselt seene- ja putukakahjustuste tõttu. Seega tuleb "kasvatatud saak" küpse ja kvaliteetse metsa kujul koristada õigel hetkel ja asemele rajada uus, kasvav ning süsinikku siduv mets. Raiemahu kunstlik piiramine vähendab metsade juurdekasvu kiirust ja suurendab metsades erinevate kahjustuste tekkimise riski.
Majandusmetsade osakaal ei tohi langeda alla 70 protsenti ning raiemahtude kunstlik piiramine mõjub metsade juurdekasvule negatiivselt.
Puidust tooted on parim viis süsiniku talletamiseks. Mida pikem on puidust toote eluiga, seda positiivsem ja pikaajalisem on mõju. Pika elueaga puittooted on näiteks puidust majad ja mööbel. Pika elueaga puittoodete hulk on kasvamas, seda kinnitab ka näiteks Eesti ettevõte Fibenol.
Unikaalse tehnoloogia abil toodab ja arendab Fibenol oma katsetehases Imaveres madalakvaliteedilisest kasepuidust biomaterjale, mille baasil toodetud lõpprakenduste (toodete) eluiga võib ulatuda kümnetesse aastatesse sidudes sama pikalt puitu talletunud süsiniku. Puidust saadavate biomaterjalidega on võimalik asendada väga suurt hulka seni naftast saadud materjale.
LULUCF-i arvestus ei käsitle hetkel asendusefekti mõju, kuid see on märkimisväärne. Asendusefekti mõju seisneb selles, et me asendame fossiilse päritoluga tooteid puidust pärinevate toodetega ja selle läbi pidurdame maapõuest pärit materjalidest tekitatud kasvuhoonegaaside paiskamist atmosfääri.
Maapõuest pärinevaid energiakandjaid tasub samuti võimalusel asendada puiduga. Näiteks madalakvaliteedilise puidu põletamisel eralduva süsiniku seovad uuesti teised puud ning tekib maapealne süsinikuring. Maapealse süsinikuringi puhul on seotava ja emiteeritava süsiniku maht tasakaalus.
Võrreldes erasektori ja RMK metsadest pärit puidu kvaliteeti, siis võime tõdeda, et hästi ja järjepidevalt majandatud metsades tõuseb kvaliteetse puidu osakaal 50 protsendi lähedale. Mida suuremaks see protsent läheb, seda rohkem saame toota ka kestvaid puidust tooteid, mis aitavad maapealses süsinikuringis süsinikku pikaajalisemalt talletada.
Puidu kasutamine on kõige tõhusam viis süsiniku pikaajaliseks talletamiseks ning mida paremini on majandatud meie metsad, seda kvaliteetsemat puitu saame toodete valmistamiseks.
Otsuste tegemisel on oluline järgida põhimõtet, et arvestatakse nii ökoloogiliste, sotsiaalsete kui ka majanduslike aspektidega. Viimase kahekümne aasta jooksul on metsandusvaldkonnas suurt rõhku pööratud keskkonnaküsimustele, mis väljendub ka kaitsealade pindala kiires kasvus.
Oleme Euroopa Liidu 2030. aasta eesmärgi täitnud 2021. aasta lõpuks. Nüüd tuleb tähelepanu pöörata ka majandusmetsade säilitamisele ja kvaliteedi (sh juurdekasvu) suurendamisele. Kogu rohepöörde keskel on oluline kaitsta elu ka maapiirkondades – säilitada töökohad ja tagada konkurentsivõimelise töötasu. Metsandussektor on läbi aja tõestanud, et suudab ja soovib seda keskkonda säästval viisil teha.
1 LULUCF: Land Use, Land Use Change and Forestry.
2 Raadamine on metsa täielik maharaiumine selleks, et võtta maa kasutusele mingil muul eesmärgil, näiteks tee rajamiseks või hoonete ehitamiseks.
|
Marti Piirimäe: süsiniku talletamiseks vajame hästi majandatud metsi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
LULUCF 1 koondab maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks selles sektoris vähendada oluliselt kasvuhoonegaaside hulka. Seoses sellega on Eesti riik endale võtnud väga ambitsioonikad kohustused võrreldes meie naabritega.
LULUCF-i arvestus põhineb talletatud süsinikuvarude muutusel ühes aastas. Puud koosnevad 50 protsendi ulatuses süsinikust, seega annab mets ja selle juurdekasvu soodustamine kõige tulemuslikuma panuse süsiniku varu suurendamisse. Olulised panustajad on ka kasutusest välja jäänud põllu- ja rohumaade metsastamine ning puittooted, mis suurendavad samuti süsinikuvaru. Ülejäänud tegevused vähendavad süsinikuvaru, olgu selleks põllumajandus, turbatootmine, asustusalad või metsamaa raadamine 2.
Tundub lihtne, toetades süsinikuvaru suurendavaid tegevusi ja vähendades süsinikuvaru vähendavaid tegevusi võiks tulemus olla positiivne. Kuidas sobitub siia pilti raiemahu debatt?
Lihtsustatud lähenemine sobitub paraku vaid lühiajalise käsitlusega. Pikaajalise mõju vaates hakkab raiemahu vähendamine kärpima peamiseid süsinikuvaru suurendajaid, milleks on metsade juurdekasv ja kvaliteetse puidu osakaal, millest saab valmistada kauakestvaid puittooteid.
Viimase 30 aasta jooksul ei ole raiemaht kordagi ületanud juurdekasvu ehk varud on pidevalt suurenenud, kuid metsanduse debatt on jätkuvalt vaid raiemahu keskne. Hoopis rohkem tuleks rääkida metsamaa pindala suurendamisest või vähemalt säilitamisest, metsade juurdekasvu parandamisest ja puittoodete vajalikkusest.
Miks on metsade pindala ohus? Riigi arenguga kaasnevad erinevad taristuprojektid, näiteks idapiiri väljaehitamine või neljarealised maanteed. Ka looduskaitselised tegevused võtavad oma osa, olgu selleks näiteks soode või pärandniitude taastamine. Need tegevused toimuvad meie peamise süsinikusiduja ehk metsa arvelt. Metsade raadamisega tekkinud kahju tuleb korvata.
Metsade raadamine tuleb samas mahus kompenseerida kasutusest välja jäänud maade metsastamisega, et säiliks samal tasemel süsiniku sidumise võime.
Euroopa Liidu elurikkuse strateegia peamiseks eesmärgiks on võtta kaitse alla 30 protsenti territooriumist, millest omakorda üks kolmandik on range kaitse all. Eesti metsades oleme selle eesmärgi juba ületanud, meie metsadest on kaitse all 30,3 protsenti, millest range kaitse all on üle poole.
Nende metsade eesmärk on loodusväärtuste säilitamine. Need metsad ei ole meile abiks süsinikuvaru suurendamisel, need metsad on süsinikuvaru hoidjad (küpsed metsad ei seo enam täiendavalt süsinikku) ning suuremate tormide (puud murduvad ja hakkavad kõdunema) ja tulekahjude korral ka süsiniku emiteerijad. Küll aga aitavad täiendavalt süsinikku siduda meie majandusmetsad, mida on ligi 70 protsenti.
Õigete ja õigeaegsete otsustega saame majandusmetsades suurendada puude juurdekasvu ja kasvatada ühel pindalaühikul rohkem väärtuslikku puitu. Mida rohkem väärtuslikku puitu, seda rohkem saame teha pikaajalisi puidul baseeruvaid tooteid, mis töötavad meie kasuks süsinikupankadena.
"Seega tuleb "kasvatatud saak" küpse ja kvaliteetse metsa kujul koristada õigel hetkel ja asemele rajada uus, kasvav ning süsinikku siduv mets."
Puit ei ole metsas kõrge väärtusega igavesti, teatud hetkest alates hakkab puidu juurdekasv vähenema ja kvaliteet langema peamiselt seene- ja putukakahjustuste tõttu. Seega tuleb "kasvatatud saak" küpse ja kvaliteetse metsa kujul koristada õigel hetkel ja asemele rajada uus, kasvav ning süsinikku siduv mets. Raiemahu kunstlik piiramine vähendab metsade juurdekasvu kiirust ja suurendab metsades erinevate kahjustuste tekkimise riski.
Majandusmetsade osakaal ei tohi langeda alla 70 protsenti ning raiemahtude kunstlik piiramine mõjub metsade juurdekasvule negatiivselt.
Puidust tooted on parim viis süsiniku talletamiseks. Mida pikem on puidust toote eluiga, seda positiivsem ja pikaajalisem on mõju. Pika elueaga puittooted on näiteks puidust majad ja mööbel. Pika elueaga puittoodete hulk on kasvamas, seda kinnitab ka näiteks Eesti ettevõte Fibenol.
Unikaalse tehnoloogia abil toodab ja arendab Fibenol oma katsetehases Imaveres madalakvaliteedilisest kasepuidust biomaterjale, mille baasil toodetud lõpprakenduste (toodete) eluiga võib ulatuda kümnetesse aastatesse sidudes sama pikalt puitu talletunud süsiniku. Puidust saadavate biomaterjalidega on võimalik asendada väga suurt hulka seni naftast saadud materjale.
LULUCF-i arvestus ei käsitle hetkel asendusefekti mõju, kuid see on märkimisväärne. Asendusefekti mõju seisneb selles, et me asendame fossiilse päritoluga tooteid puidust pärinevate toodetega ja selle läbi pidurdame maapõuest pärit materjalidest tekitatud kasvuhoonegaaside paiskamist atmosfääri.
Maapõuest pärinevaid energiakandjaid tasub samuti võimalusel asendada puiduga. Näiteks madalakvaliteedilise puidu põletamisel eralduva süsiniku seovad uuesti teised puud ning tekib maapealne süsinikuring. Maapealse süsinikuringi puhul on seotava ja emiteeritava süsiniku maht tasakaalus.
Võrreldes erasektori ja RMK metsadest pärit puidu kvaliteeti, siis võime tõdeda, et hästi ja järjepidevalt majandatud metsades tõuseb kvaliteetse puidu osakaal 50 protsendi lähedale. Mida suuremaks see protsent läheb, seda rohkem saame toota ka kestvaid puidust tooteid, mis aitavad maapealses süsinikuringis süsinikku pikaajalisemalt talletada.
Puidu kasutamine on kõige tõhusam viis süsiniku pikaajaliseks talletamiseks ning mida paremini on majandatud meie metsad, seda kvaliteetsemat puitu saame toodete valmistamiseks.
Otsuste tegemisel on oluline järgida põhimõtet, et arvestatakse nii ökoloogiliste, sotsiaalsete kui ka majanduslike aspektidega. Viimase kahekümne aasta jooksul on metsandusvaldkonnas suurt rõhku pööratud keskkonnaküsimustele, mis väljendub ka kaitsealade pindala kiires kasvus.
Oleme Euroopa Liidu 2030. aasta eesmärgi täitnud 2021. aasta lõpuks. Nüüd tuleb tähelepanu pöörata ka majandusmetsade säilitamisele ja kvaliteedi (sh juurdekasvu) suurendamisele. Kogu rohepöörde keskel on oluline kaitsta elu ka maapiirkondades – säilitada töökohad ja tagada konkurentsivõimelise töötasu. Metsandussektor on läbi aja tõestanud, et suudab ja soovib seda keskkonda säästval viisil teha.
1 LULUCF: Land Use, Land Use Change and Forestry.
2 Raadamine on metsa täielik maharaiumine selleks, et võtta maa kasutusele mingil muul eesmärgil, näiteks tee rajamiseks või hoonete ehitamiseks.
### Response:
Marti Piirimäe: süsiniku talletamiseks vajame hästi majandatud metsi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
VIKTORIIN | Kui hästi tead MM-i paremaid väravakütte?
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
VIKTORIIN | Kui hästi tead MM-i paremaid väravakütte?
|
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Armastus nagu eelaimdus unenäos. Noor neiu unistab kohtumisest oma tulevase armastusega. See suhe algab juhuse läbi väga ootamatult, peagi muutub kirg aga õudusunenäoks. Mida armastus neile toob? Eufooria annab kiiresti teed kahtlustele ja kasvab üle jätkuvaks konfliktiks. Unenäod panevad noore neiu proovile. Kas ta suudab päriselus saatust petta? Või on ta raskusi läbi elades valmis armastuse nimel uuesti takistusi täis rajale astuma.
Filmivõtted toimusid Kõrgõzstanis 2019. aasta suvel. Filmi peaosades mängivad debütantnäitlejad: Kasahstanist pärit Zhanel Sergazina ja Kõrgõzstani näitleja Abylai Maratov. Kim Ki-duk töötas filmi kallal Eestis viibides, kuid ei jõudnud seda lõpetada. Aasta pärast tema ootamatut surma võtsid Eesti ja Leedu filmitegijad endale ülesandeks pildi täiendamise ning lõpetamise.
Montaaži juhendas kuulus Leedu režissöör Audrius Juzenas. Kim Ki-duki lavastatud materjal on täielikult ümber helindatud, helikujunduse kallal töötasid Balti Filmikooli magistrandid helirežissööri Sangam Panta juhendamisel. Filmi originaalmuusika kirjutas Sven Grünberg, kellega koos kavatses Kim Ki-duk teha oma järgmise filmi.
PÖFF-i direktor Tiina Lokk sõnas, et ta on näinud selle filmi vahevarianti, kui Kim Ki-duk oli veel elus, kuid tänaseks on selle filmimaterjaliga tehtud imet. "Tänu Sven Grūnbergi muusikale, meisterlikule montaažile ja otsusele muuta film must-valgeks on saanud sellest vanameistri vääriline ja tema filosoofilisele maailmavaatele vastav ekraaniteos," rõhutas ta.
Filmi maailma esilinastus toimus Veneetsia filmifestivalil ja seda näidati Pimedate Ööde filmifestivalil.
|
Eesti kinodesse jõuab Korea režissööri Kim Ki-duki viimane film "Kõne taevast"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Armastus nagu eelaimdus unenäos. Noor neiu unistab kohtumisest oma tulevase armastusega. See suhe algab juhuse läbi väga ootamatult, peagi muutub kirg aga õudusunenäoks. Mida armastus neile toob? Eufooria annab kiiresti teed kahtlustele ja kasvab üle jätkuvaks konfliktiks. Unenäod panevad noore neiu proovile. Kas ta suudab päriselus saatust petta? Või on ta raskusi läbi elades valmis armastuse nimel uuesti takistusi täis rajale astuma.
Filmivõtted toimusid Kõrgõzstanis 2019. aasta suvel. Filmi peaosades mängivad debütantnäitlejad: Kasahstanist pärit Zhanel Sergazina ja Kõrgõzstani näitleja Abylai Maratov. Kim Ki-duk töötas filmi kallal Eestis viibides, kuid ei jõudnud seda lõpetada. Aasta pärast tema ootamatut surma võtsid Eesti ja Leedu filmitegijad endale ülesandeks pildi täiendamise ning lõpetamise.
Montaaži juhendas kuulus Leedu režissöör Audrius Juzenas. Kim Ki-duki lavastatud materjal on täielikult ümber helindatud, helikujunduse kallal töötasid Balti Filmikooli magistrandid helirežissööri Sangam Panta juhendamisel. Filmi originaalmuusika kirjutas Sven Grünberg, kellega koos kavatses Kim Ki-duk teha oma järgmise filmi.
PÖFF-i direktor Tiina Lokk sõnas, et ta on näinud selle filmi vahevarianti, kui Kim Ki-duk oli veel elus, kuid tänaseks on selle filmimaterjaliga tehtud imet. "Tänu Sven Grūnbergi muusikale, meisterlikule montaažile ja otsusele muuta film must-valgeks on saanud sellest vanameistri vääriline ja tema filosoofilisele maailmavaatele vastav ekraaniteos," rõhutas ta.
Filmi maailma esilinastus toimus Veneetsia filmifestivalil ja seda näidati Pimedate Ööde filmifestivalil.
### Response:
Eesti kinodesse jõuab Korea režissööri Kim Ki-duki viimane film "Kõne taevast"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Läti Raadio uuris, kuidas Riia vanalinnas toimub pärast pandeemiat äritegevus. Paljud aknad on pimedad, ustel on üüripakkumised. Ettevõtjad kurdavad, et pandeemia tõttu vähenes firmade rahavoog, kuna kliente jäi järsult vähemaks, vahendas LSM.
Riia ajaloolises kesklinnas on oma uksed sulgenud umbes 20 ettevõtet.
Läti hotellide ja restoranid liit tunnistas, et pandeemia mõjusid tunnevad praegu kõige tugevamalt toitlustusfirmad.
"Turistide voog on väiksem, vähem on ka lätlasi ning järelikult on Riia vanalinnast saamas kummituslinn," ütles hotellide ja restoranide assotsiatsiooni tegevdirektor Santa Graikste.
Vanalinna probleem on jõudnud ka linnavolikogu päevakorda. Võimud plaanivad nüüd korraldada erinevaid üritusi, mis meelitaksid vanalinna rohkem turiste ja kohalikke inimesi.
|
Läti restoranide liit: Riia vanalinn muutub tasapisi kummituslinnaks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti Raadio uuris, kuidas Riia vanalinnas toimub pärast pandeemiat äritegevus. Paljud aknad on pimedad, ustel on üüripakkumised. Ettevõtjad kurdavad, et pandeemia tõttu vähenes firmade rahavoog, kuna kliente jäi järsult vähemaks, vahendas LSM.
Riia ajaloolises kesklinnas on oma uksed sulgenud umbes 20 ettevõtet.
Läti hotellide ja restoranid liit tunnistas, et pandeemia mõjusid tunnevad praegu kõige tugevamalt toitlustusfirmad.
"Turistide voog on väiksem, vähem on ka lätlasi ning järelikult on Riia vanalinnast saamas kummituslinn," ütles hotellide ja restoranide assotsiatsiooni tegevdirektor Santa Graikste.
Vanalinna probleem on jõudnud ka linnavolikogu päevakorda. Võimud plaanivad nüüd korraldada erinevaid üritusi, mis meelitaksid vanalinna rohkem turiste ja kohalikke inimesi.
### Response:
Läti restoranide liit: Riia vanalinn muutub tasapisi kummituslinnaks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Hakkasin oma lastele unejutte rääkima, kuid asi läks untsu," selgitas Voolaid. "Mulle nimelt meeldivad pöörangud ja puändid ning magama jäämise asemel hakkasid lapsed hoopis aktiivselt kaasa mõtlema ja naerma. Samas töötavad need lood hästi nääkluse ja kisa maandamisel. Kui ikka öelda, et linna kolis kommikoletis, siis jäädakse vait ja hakatakse kuulama."
Koolieelikutele ning esimeste klasside õpilastele mõeldud raamatule joonistas pildid Marja-Liisa Plats. Tegu on kirjaniku ja illustraatori esimese koostööga.
"See on kõige hoogsam, naljakam ja kavalam tekst, mida ma illustreerinud olen," sõnas Plats. "Ma olen nendest juttudest üpris sillas. Püüdsin leida kujutamise stiili, mis toetaks lugude karakterit ning moodustaks tekstiga hea partnerluse. Väga huvitav oli arendada enda sõgedamat külge."
Raamatut esitletakse neljapäeval, 8. novembril kell 11 Tartu linnaraamatukogus.
|
Ilmus eelmise Tartu linnakirjaniku Juhan Voolaiu lasteraamat "Kommikoletis"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hakkasin oma lastele unejutte rääkima, kuid asi läks untsu," selgitas Voolaid. "Mulle nimelt meeldivad pöörangud ja puändid ning magama jäämise asemel hakkasid lapsed hoopis aktiivselt kaasa mõtlema ja naerma. Samas töötavad need lood hästi nääkluse ja kisa maandamisel. Kui ikka öelda, et linna kolis kommikoletis, siis jäädakse vait ja hakatakse kuulama."
Koolieelikutele ning esimeste klasside õpilastele mõeldud raamatule joonistas pildid Marja-Liisa Plats. Tegu on kirjaniku ja illustraatori esimese koostööga.
"See on kõige hoogsam, naljakam ja kavalam tekst, mida ma illustreerinud olen," sõnas Plats. "Ma olen nendest juttudest üpris sillas. Püüdsin leida kujutamise stiili, mis toetaks lugude karakterit ning moodustaks tekstiga hea partnerluse. Väga huvitav oli arendada enda sõgedamat külge."
Raamatut esitletakse neljapäeval, 8. novembril kell 11 Tartu linnaraamatukogus.
### Response:
Ilmus eelmise Tartu linnakirjaniku Juhan Voolaiu lasteraamat "Kommikoletis"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Igal aastal on Pärnu laval kodupublikut üllatanud maailmakuulsad solistid ja nii saab see olema ka uuel aastal. Ehkki kava avalikustatakse traditsioonide kohaselt kevadel, on meil suur rõõm esimesed Pärnu muusikafestivalile tulijad varakult ära mainida," sõnas festivali tegevjuht Kristjan Hallik.
Pinchas Zukerman on üks neljast tippsolistist, kes Pärnu laval koos Eesti Festivaliorkestri ja dirigent Paavo Järviga mängib. Eesti Festivaliorkester osaleb festivali kontserttegevuses kokku neljal õhtul. Ühel õhtul annab Pärnus kontserdi Kristjan Järvi and Friends. Festival algab 12. juuli õhtul Neeme Järvi juhatusel avakontserdiga Pärnu kontserdimajas.
Lisaks kontserttegevusele toimub Pärnu muusikafestivali raames ka Järvi Akadeemia ehk meistrikursused noortele muusikutele ja dirigentidele, mida korraldavad nii Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi kui ka mitmed teised.
|
Pärnu muusikafestivalil astub üles Pinchas Zukerman
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Igal aastal on Pärnu laval kodupublikut üllatanud maailmakuulsad solistid ja nii saab see olema ka uuel aastal. Ehkki kava avalikustatakse traditsioonide kohaselt kevadel, on meil suur rõõm esimesed Pärnu muusikafestivalile tulijad varakult ära mainida," sõnas festivali tegevjuht Kristjan Hallik.
Pinchas Zukerman on üks neljast tippsolistist, kes Pärnu laval koos Eesti Festivaliorkestri ja dirigent Paavo Järviga mängib. Eesti Festivaliorkester osaleb festivali kontserttegevuses kokku neljal õhtul. Ühel õhtul annab Pärnus kontserdi Kristjan Järvi and Friends. Festival algab 12. juuli õhtul Neeme Järvi juhatusel avakontserdiga Pärnu kontserdimajas.
Lisaks kontserttegevusele toimub Pärnu muusikafestivali raames ka Järvi Akadeemia ehk meistrikursused noortele muusikutele ja dirigentidele, mida korraldavad nii Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi kui ka mitmed teised.
### Response:
Pärnu muusikafestivalil astub üles Pinchas Zukerman
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kui tänavu jagati Otepääl pooled meistrivõistluste punktid, siis 2023. aastal on kavas täispikk meistrivõistluste etapp. Seitsmeaastase pausi järel on talveralli võistluse starti oodatud ka veoautode klassi EMV9 võistlejad.
"Võimalus korraldada taas talverallit on tore. Loodame, et ilmataat annab meile võimaluse seda korralikult teha," lausus võistluse korraldusjuht Marko Koosa. "Otepää Talveralli sõidetakse ühepäevasena meistrivõistluste täispunktidele. Oleme Otepää, Kanepi ja Antsla ümbruses ette valmistamas nelja kiiruskatset, mida kõiki läbitakse kahel korral ja kokku tuleb katsekilomeetreid saja ringis. Töö võistluse ettevalmistuseks on alanud ja lund hetkel Lõuna-Eestis jagub."
Pärast kahte talverallit jätkuvad meistrivõistlused mai alguses Kesk-Eestis, kus kolmandat aastat järjest sõidetakse Rapla ralli. Juuli teises pooles koguneb lisaks kodustele parematele Tartusse ka kogu autoralli MM-sarja tipp, et võistelda MM-punktidele. Eesti meistrivõistluste arvestuses sõitjad võistlevad WRC Rally Estonial reedel.
Tänavu pärast pikka pausi Eesti meistrivõistluste kalendrisse naasnud Paide ralli on kavas ka eesootaval hooajal. Hooaja kolmas kruusaralli sõidetakse Kesk-Eestis augusti viimasel nädalavahetusel. Meistrivõistluste hooaeg lõpeb traditsiooniliselt Saaremaal, kuhu kogunetakse hooaja lõppvaatuseks oktoobri esimesel nädalavahetusel.
Punkte jagatakse punkte kümnes klassis ja lisaks meeskondlikus arvestuses. Mitmete osalejate soovil loodi meistrivõistluste arvestusse uus klass EMV Lada. Veoautode klassi EMV9 võistlejad osalevad lisaks Otepää Talverallile, Raplas, Paides ja Saaremaal. Autoralli Läti meistrivõistluste vahetusetapiks on augustis sõidetav Paide ralli.
Kuni 26-aastased sõitjad saavad uuel hooajal heidelda esiveolistel Ford Fiestadel Estonian Junior Challenge 50 000 eurosele peaauhinnale, mille panevad välja Eesti Autospordi Liit (EAL), M-Sport Poland ja rehvitootja Pirelli. Juunioride arvestuses lähevad kuuest võistlusest arvesse viis.
"Mul on hea meel, et Terminal Oil jätkab kolmandat aastat autoralli Eesti meistrivõistluste nimitoetajana. Rõõm on 2023. aasta kalendrit lõpuks võistlejate ja pealtvaatajatega jagada ning loodan väga, et uuel aastal näeme rajal rohkem võistlejaid ja raja ääres rohkem rallifänne," sõnas EAL-i rallikomitee juht Emilia Abel.
"Loodetavasti püsivad head talveolud vähemalt veebruari keskpaigani, et saaks koduseid meistrivõistlusi alustada talverallidega. Viimastel aastatel Eesti meistrivõistluste kalendrisse naasnud Rapla ja Paide rallid on enda koha kalendris leidnud ja võistlejate seas väga oodatud. Teist aastat järjest saavad võistlejad end proovile panna ka koduse MM-etapi raames ja hea meel on tõdeda, et Saaremaa ralli korraldajatel jagub endiselt tahtmist ja pealehakkamist. Loodetavasti pakuvad 2023 hooaja autoralli Eesti meistrivõistlused põnevaid väljakutseid ja meeldejäävaid heitlusi."
Autoralli Terminal Oil Eesti meistrivõistluste 2023 kalender:
1. Rally Alūksne 20.-21. jaanuar
2. Otepää Talveralli 4. veebruar
3. Rapla Rally 5.-6. mai
4. Rally Estonia 21. juuli
5. Paide Rally 25.-26. august
6. Saaremaa Rally 6.-7. oktoober
|
Eesti autoralli meister selgub kuue etapiga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui tänavu jagati Otepääl pooled meistrivõistluste punktid, siis 2023. aastal on kavas täispikk meistrivõistluste etapp. Seitsmeaastase pausi järel on talveralli võistluse starti oodatud ka veoautode klassi EMV9 võistlejad.
"Võimalus korraldada taas talverallit on tore. Loodame, et ilmataat annab meile võimaluse seda korralikult teha," lausus võistluse korraldusjuht Marko Koosa. "Otepää Talveralli sõidetakse ühepäevasena meistrivõistluste täispunktidele. Oleme Otepää, Kanepi ja Antsla ümbruses ette valmistamas nelja kiiruskatset, mida kõiki läbitakse kahel korral ja kokku tuleb katsekilomeetreid saja ringis. Töö võistluse ettevalmistuseks on alanud ja lund hetkel Lõuna-Eestis jagub."
Pärast kahte talverallit jätkuvad meistrivõistlused mai alguses Kesk-Eestis, kus kolmandat aastat järjest sõidetakse Rapla ralli. Juuli teises pooles koguneb lisaks kodustele parematele Tartusse ka kogu autoralli MM-sarja tipp, et võistelda MM-punktidele. Eesti meistrivõistluste arvestuses sõitjad võistlevad WRC Rally Estonial reedel.
Tänavu pärast pikka pausi Eesti meistrivõistluste kalendrisse naasnud Paide ralli on kavas ka eesootaval hooajal. Hooaja kolmas kruusaralli sõidetakse Kesk-Eestis augusti viimasel nädalavahetusel. Meistrivõistluste hooaeg lõpeb traditsiooniliselt Saaremaal, kuhu kogunetakse hooaja lõppvaatuseks oktoobri esimesel nädalavahetusel.
Punkte jagatakse punkte kümnes klassis ja lisaks meeskondlikus arvestuses. Mitmete osalejate soovil loodi meistrivõistluste arvestusse uus klass EMV Lada. Veoautode klassi EMV9 võistlejad osalevad lisaks Otepää Talverallile, Raplas, Paides ja Saaremaal. Autoralli Läti meistrivõistluste vahetusetapiks on augustis sõidetav Paide ralli.
Kuni 26-aastased sõitjad saavad uuel hooajal heidelda esiveolistel Ford Fiestadel Estonian Junior Challenge 50 000 eurosele peaauhinnale, mille panevad välja Eesti Autospordi Liit (EAL), M-Sport Poland ja rehvitootja Pirelli. Juunioride arvestuses lähevad kuuest võistlusest arvesse viis.
"Mul on hea meel, et Terminal Oil jätkab kolmandat aastat autoralli Eesti meistrivõistluste nimitoetajana. Rõõm on 2023. aasta kalendrit lõpuks võistlejate ja pealtvaatajatega jagada ning loodan väga, et uuel aastal näeme rajal rohkem võistlejaid ja raja ääres rohkem rallifänne," sõnas EAL-i rallikomitee juht Emilia Abel.
"Loodetavasti püsivad head talveolud vähemalt veebruari keskpaigani, et saaks koduseid meistrivõistlusi alustada talverallidega. Viimastel aastatel Eesti meistrivõistluste kalendrisse naasnud Rapla ja Paide rallid on enda koha kalendris leidnud ja võistlejate seas väga oodatud. Teist aastat järjest saavad võistlejad end proovile panna ka koduse MM-etapi raames ja hea meel on tõdeda, et Saaremaa ralli korraldajatel jagub endiselt tahtmist ja pealehakkamist. Loodetavasti pakuvad 2023 hooaja autoralli Eesti meistrivõistlused põnevaid väljakutseid ja meeldejäävaid heitlusi."
Autoralli Terminal Oil Eesti meistrivõistluste 2023 kalender:
1. Rally Alūksne 20.-21. jaanuar
2. Otepää Talveralli 4. veebruar
3. Rapla Rally 5.-6. mai
4. Rally Estonia 21. juuli
5. Paide Rally 25.-26. august
6. Saaremaa Rally 6.-7. oktoober
### Response:
Eesti autoralli meister selgub kuue etapiga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Lillad, oranžid, rohelised, pruunid, valged ja punased toonid harmoneeruvad etendajate seljas ja lavakujunduses. Publik istub eri tasapinnalistel platvormidel, ümbritsedes lava kolmest küljest. Neljandas küljes ei saa istuda, seal ripub valgus-stange küljest alla Laura Põllu loodud mastaapne vaip, millesse kootud pruunid juured vahelduvad hallikas toonides kivide, aukude ning eri suundadesse vaatavate silmadega. Vaip intrigeerib, tekitab soovi teosega taktiilselt tutvuda – kombata materjali, tunda tema pehmust ning raskust. Põrandal asetsevad prožektorid moodustavad valgustunnelid või seest helendavad puutüved end ümbritsevate pikkade laest alla rippuvate lõngakiududega. Värvilist ja käsitöist kujundust raamib Sõltumatu Tantsu Lava steriilne valge ruum ning alla lastud metalsed stanged, nii et möödumiseks peavad pikemad tulijad end põlvest alla laskma. Lavastus koosneb killukestest, meeldejäävamaid avan allpool.
Kuigi värvid on laval kohal esimesest hetkest, siis esimese stseenis on üks uus tulija – sinine keel. Tantsijate sinised keeled meenutavad lapsepõlves värvilise nätsu või kummikommi söömise tagajärgi, mida kellegi eest varjata ei saanud. Nemad seal laval aga ei püüagi keelt varjata, tundub, et nad tegelevad hoopis ruumi märgistamisega – keele ja süljega märgivad etendajad etendusruumis olevaid objekte: metalseid kette, stangesid, aknaraami ning elektrikappi. Varem kirjeldatud soov vaipa ise katsuma minna ning ruumis ringi uidata kaob, lava lakkumist eelistan vaadata kindlalt kohalt teisest reast, teiste vaatajate keskelt, usus, et siia ükski sinine keel ei ulatu.
Tantsijad on kobaras koos, ronivad üksteisele selga, kukile, õlgadele, pähe. Vajuvad pea alaspidi. Hallis sporditossus jalg astub raskusega paljale reiele. Käsi haarab kaelast, käe ja kaela vahele jäävad pikad siidised juuksed. Tasakaalu hoidmiseks vahetatakse käsi, ronija valib paremat jalaasendit. Igale turnimisele järgneb lühike näiline lõdvestus, kuid juba ronib järgmine. Ebakindel ja valus on vaadata, tundub, et tantsijad otsivad ka esietendusel kohti, kust oleks julgem kinni hakata. Samas muutub see ebakindlus tähenduslikuks – mälu on sama ebakindel kui pinnas, kus tantsijad turnida üritavad. Meenutad oma esimesest iseseisvat bussisõitu maale vanavanemate juurde, paned harjumusest jala üle põlve ja mälupilt variseb kokku, sest jalg üle põlve hakkasid istuma alles teismelisena ning mälestuses olnud buss sõitis hoopis linna kooli. Praegugi mängib see ebakindlus minu mäluga: stseenile tagasi mõeldes tundub see huvitava ja nüansirohkena, samas mäletan, et tundsin saalis igavust ning aja aeglast kulgu. Kumba siis usaldada – mõtet või tunnet?
"Artefakturism: farsid ja varemed" Autor/allikas: Aron Urb
Industriaalne helitaust saadab kogu lavastust ning muundub ühel hetkel techno -muusika palaks. Kui üldjuhul pakub taoline muusika võimalust end kehaliselt välja elada ja rapsida, siis seekord on autorid valinud teistsuguse tee. Nad ei lase helil enda keha üle kontrolli võtta, selle asemel kordab igaüks kiiresti ja mehhaaniliselt oma liigutust, luues nõnda rutiinselt tõmbleva kompositsiooni. Lasen muusikal enda sisse valguda ning ootan, et transs mu allutaks; kuna tantsijad on minu poole seljaga, ei näe ma nende nägudest, kas nad ise on juba sellesse seisundisse jõudnud või veel mitte. Kordus saab aga otsa enne, kui ta tööle jõuab hakata, ometi mõjub stseen turgutavalt. Mehhaaniline kordumine muundub järk-järgult ruumis kõndimiseks ning ühiselt esitatavaks koreograafiaks. Hea on nentida, et ühine liikumine ei tähenda täielikku sünkroonsust, kus tantsijate isikupära ära kaob, vastupidi, pigem kerkib see tantsus esile. Valeria Januškevitši balletitausta on märgata tema sirges rühis ning kammitsetud kõnnakus. Sigrid Savile on omane teravam ning jõulisem liikumiskeel, mälupiltidena jooksevad tema varasemad performance'id, kus on markeeritud maadlust. Kadri Sirel ja Keity Pook on tüünselt sarnased, kuigi pikkuselt erinevad, mistõttu on Keity liikumine kiirem ning Kadri oma sujuvam. Kõiki nelja ühedav koolitaust Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias paistab dünaamilise kuid fragmentse tantsukeele tagant välja, tundub, et mõeldakse ühes koodis.
Etenduse kulgedes saan aru, et minu jaoks võrdub laval toimuv lihtliitena 1+3. Sigrid Savi eristub oma intensiivsuse ning teadlikkusega. Üks ägedamaid aspekte, mis kaasaegseid etenduskunste kirjeldab, on tegevustiku mitmeplaanilisus: keskmes on alati laval sooritatav aktsioon (see võib olla koreograafia, valgusplaani muutus, publikuga kontakti võtmine, muusika vahetus jne) ning selle kõrval toimuva kommenteerimine. Etenduskunstides korraga tehakse ja kommenteeritakse seda, mida tehakse. Kõlab skisofreeniliselt ning natuke ongi. "Artefakturismi: farsid ja varemed" puhul mõjub kõige autentsemalt just Sigrid Savi: ta on publikust ruumis teadlik ning järjepanu suhestub ning distantseerib end esitatavast materjalist. Eristatavat kohalolu oli eriti hästi märgata etenduse lõpupoole. Järjekordne stseenikild, kus saal on pimendatud, valgus lõkendab vaikselt punakalt, kolm keha on horisontaalselt vaibal, üks ripub metallketi otsas keset ruumi. Algab nostalgiline mitmikkõne, tundub et tekst kirjeldab tantsijate lapsepõlve iseseisvuse taastanud Eestis, kuid heli on efektidega nõnda moonutatud, et osa tekstist läheb kaduma. Suurem osa jutust libiseb näppude vahelt läbi nagu kuum rannaliiv lapsepõlves, kuid kui Savi räägib, jääb liiv pihku pidama, teksti esitus viieaastase kogemustest erootikaajakirjadega on usutav ning kaasakiskuv.
"Artefakturism: farsid ja varemed" Autor/allikas: Aron Urb
Publiku pilgud suunduvad vaibalt ära keti otsas aeleva Savi suunas, kuid mitte kauaks, sest mõni hetk hiljem on temagi vaibale liikunud. Magusate kohtade liiga kiire lõppemine ning mitte nii magusate kohtade kestmine mõni hetk kauem kui oleks tarvilik olnud, iseloomustab kogu etenduse kulgu. Lavastuse tempo on kui pikk-pikk kompromisside rada, mis loob lõpuks ebaselge terviku, teisalt on märkimisväärne ning mõtlemapanev, et neli autorit koos otsides lapsepõlve jõudsid. Võiks ju arvata, et ühisosa on lihtsam leida koos veedetud ajast: ülikoolist või jagatud sõprusest ja kogemustest. Kuid ehk tõesti on ühine hoopis see, mis esmapilgul igaühele unikaalne tundub.
Arvustus valmis tantsukriitika uurimisresidentuuri raames.
|
Arvustus. "Artefakturism: farsid ja varemed": ebakindla (keha)mälu ehitus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lillad, oranžid, rohelised, pruunid, valged ja punased toonid harmoneeruvad etendajate seljas ja lavakujunduses. Publik istub eri tasapinnalistel platvormidel, ümbritsedes lava kolmest küljest. Neljandas küljes ei saa istuda, seal ripub valgus-stange küljest alla Laura Põllu loodud mastaapne vaip, millesse kootud pruunid juured vahelduvad hallikas toonides kivide, aukude ning eri suundadesse vaatavate silmadega. Vaip intrigeerib, tekitab soovi teosega taktiilselt tutvuda – kombata materjali, tunda tema pehmust ning raskust. Põrandal asetsevad prožektorid moodustavad valgustunnelid või seest helendavad puutüved end ümbritsevate pikkade laest alla rippuvate lõngakiududega. Värvilist ja käsitöist kujundust raamib Sõltumatu Tantsu Lava steriilne valge ruum ning alla lastud metalsed stanged, nii et möödumiseks peavad pikemad tulijad end põlvest alla laskma. Lavastus koosneb killukestest, meeldejäävamaid avan allpool.
Kuigi värvid on laval kohal esimesest hetkest, siis esimese stseenis on üks uus tulija – sinine keel. Tantsijate sinised keeled meenutavad lapsepõlves värvilise nätsu või kummikommi söömise tagajärgi, mida kellegi eest varjata ei saanud. Nemad seal laval aga ei püüagi keelt varjata, tundub, et nad tegelevad hoopis ruumi märgistamisega – keele ja süljega märgivad etendajad etendusruumis olevaid objekte: metalseid kette, stangesid, aknaraami ning elektrikappi. Varem kirjeldatud soov vaipa ise katsuma minna ning ruumis ringi uidata kaob, lava lakkumist eelistan vaadata kindlalt kohalt teisest reast, teiste vaatajate keskelt, usus, et siia ükski sinine keel ei ulatu.
Tantsijad on kobaras koos, ronivad üksteisele selga, kukile, õlgadele, pähe. Vajuvad pea alaspidi. Hallis sporditossus jalg astub raskusega paljale reiele. Käsi haarab kaelast, käe ja kaela vahele jäävad pikad siidised juuksed. Tasakaalu hoidmiseks vahetatakse käsi, ronija valib paremat jalaasendit. Igale turnimisele järgneb lühike näiline lõdvestus, kuid juba ronib järgmine. Ebakindel ja valus on vaadata, tundub, et tantsijad otsivad ka esietendusel kohti, kust oleks julgem kinni hakata. Samas muutub see ebakindlus tähenduslikuks – mälu on sama ebakindel kui pinnas, kus tantsijad turnida üritavad. Meenutad oma esimesest iseseisvat bussisõitu maale vanavanemate juurde, paned harjumusest jala üle põlve ja mälupilt variseb kokku, sest jalg üle põlve hakkasid istuma alles teismelisena ning mälestuses olnud buss sõitis hoopis linna kooli. Praegugi mängib see ebakindlus minu mäluga: stseenile tagasi mõeldes tundub see huvitava ja nüansirohkena, samas mäletan, et tundsin saalis igavust ning aja aeglast kulgu. Kumba siis usaldada – mõtet või tunnet?
"Artefakturism: farsid ja varemed" Autor/allikas: Aron Urb
Industriaalne helitaust saadab kogu lavastust ning muundub ühel hetkel techno -muusika palaks. Kui üldjuhul pakub taoline muusika võimalust end kehaliselt välja elada ja rapsida, siis seekord on autorid valinud teistsuguse tee. Nad ei lase helil enda keha üle kontrolli võtta, selle asemel kordab igaüks kiiresti ja mehhaaniliselt oma liigutust, luues nõnda rutiinselt tõmbleva kompositsiooni. Lasen muusikal enda sisse valguda ning ootan, et transs mu allutaks; kuna tantsijad on minu poole seljaga, ei näe ma nende nägudest, kas nad ise on juba sellesse seisundisse jõudnud või veel mitte. Kordus saab aga otsa enne, kui ta tööle jõuab hakata, ometi mõjub stseen turgutavalt. Mehhaaniline kordumine muundub järk-järgult ruumis kõndimiseks ning ühiselt esitatavaks koreograafiaks. Hea on nentida, et ühine liikumine ei tähenda täielikku sünkroonsust, kus tantsijate isikupära ära kaob, vastupidi, pigem kerkib see tantsus esile. Valeria Januškevitši balletitausta on märgata tema sirges rühis ning kammitsetud kõnnakus. Sigrid Savile on omane teravam ning jõulisem liikumiskeel, mälupiltidena jooksevad tema varasemad performance'id, kus on markeeritud maadlust. Kadri Sirel ja Keity Pook on tüünselt sarnased, kuigi pikkuselt erinevad, mistõttu on Keity liikumine kiirem ning Kadri oma sujuvam. Kõiki nelja ühedav koolitaust Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias paistab dünaamilise kuid fragmentse tantsukeele tagant välja, tundub, et mõeldakse ühes koodis.
Etenduse kulgedes saan aru, et minu jaoks võrdub laval toimuv lihtliitena 1+3. Sigrid Savi eristub oma intensiivsuse ning teadlikkusega. Üks ägedamaid aspekte, mis kaasaegseid etenduskunste kirjeldab, on tegevustiku mitmeplaanilisus: keskmes on alati laval sooritatav aktsioon (see võib olla koreograafia, valgusplaani muutus, publikuga kontakti võtmine, muusika vahetus jne) ning selle kõrval toimuva kommenteerimine. Etenduskunstides korraga tehakse ja kommenteeritakse seda, mida tehakse. Kõlab skisofreeniliselt ning natuke ongi. "Artefakturismi: farsid ja varemed" puhul mõjub kõige autentsemalt just Sigrid Savi: ta on publikust ruumis teadlik ning järjepanu suhestub ning distantseerib end esitatavast materjalist. Eristatavat kohalolu oli eriti hästi märgata etenduse lõpupoole. Järjekordne stseenikild, kus saal on pimendatud, valgus lõkendab vaikselt punakalt, kolm keha on horisontaalselt vaibal, üks ripub metallketi otsas keset ruumi. Algab nostalgiline mitmikkõne, tundub et tekst kirjeldab tantsijate lapsepõlve iseseisvuse taastanud Eestis, kuid heli on efektidega nõnda moonutatud, et osa tekstist läheb kaduma. Suurem osa jutust libiseb näppude vahelt läbi nagu kuum rannaliiv lapsepõlves, kuid kui Savi räägib, jääb liiv pihku pidama, teksti esitus viieaastase kogemustest erootikaajakirjadega on usutav ning kaasakiskuv.
"Artefakturism: farsid ja varemed" Autor/allikas: Aron Urb
Publiku pilgud suunduvad vaibalt ära keti otsas aeleva Savi suunas, kuid mitte kauaks, sest mõni hetk hiljem on temagi vaibale liikunud. Magusate kohtade liiga kiire lõppemine ning mitte nii magusate kohtade kestmine mõni hetk kauem kui oleks tarvilik olnud, iseloomustab kogu etenduse kulgu. Lavastuse tempo on kui pikk-pikk kompromisside rada, mis loob lõpuks ebaselge terviku, teisalt on märkimisväärne ning mõtlemapanev, et neli autorit koos otsides lapsepõlve jõudsid. Võiks ju arvata, et ühisosa on lihtsam leida koos veedetud ajast: ülikoolist või jagatud sõprusest ja kogemustest. Kuid ehk tõesti on ühine hoopis see, mis esmapilgul igaühele unikaalne tundub.
Arvustus valmis tantsukriitika uurimisresidentuuri raames.
### Response:
Arvustus. "Artefakturism: farsid ja varemed": ebakindla (keha)mälu ehitus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Brenti toornafta hind langes esimest korda alates jaanuarist alla 80 dollari.
Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna rääkis ERR-ile, et Alexela teenindusjaamades on bensiini ja diisli hind pärast kolmapäevast hinnalangust 1,759 eurot liitrist.
"Hiina turul koroonapiirangutest tulenev nõudluse langus ja Venemaa sanktsioonide väike mõju on viinud maailmaturuhinnad langusesse, mis jõudis täna ka Eesti tanklatesse," lausus Kärsna.
Praegu maksavad bensiini- ja diisliliiter Alexelas 1,759 eurot ning samale tasemele langetas hinna ka Circle K.
Circle K Eesti mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi ütles, et bensiin 95 hinda langetati nelja sendi ja diislikütusel 10 sendi võrra liitrilt. Kütusehindade jaemüügihindade määramisel lähtub Circle K tema sõnul nii mootorikütuste sisseostuhindadest, riiklikest maksudest kui ka kohalikust konkurentsist.
Kärsna tõi välja, et maailmaturul on hinnad olnud languses juba alates novembri algusest ning kogu novembri jooksul langesid hinnad Eesti tanklates 12 senti liitri kohta.
"Detsembri alguses olid turud äraootaval seisukohal, millise hinnalae seavad Euroopa Liit ja G7 Venemaa naftale, samuti, millise otsuse tootmise mahtude osas teeb OPEC+ ning kuidas mõjutab turgu Venemaa naftale seatud Euroopa Liidu poolne embargo. Hinnad liikusid sellel perioodil päevade lõikes mõlemas suunas," lausus Kärsna.
Ta lisas, et OPEC+ otsus jätkata nafta tootmist samas mahus ning Venemaa nafta hinnalagi 60 USA dollarit barrelist vastasid turu ootustele ning neist otsustest ei tekkinud turul nõudluse kasvu.
Kolmapäeva keskpäevaks oli Brenti toornafta hind kukkunud juba 78 dollari juurde barreli kohta.
|
Järsult kukkunud nafta hind pani ka Eesti tanklaketid hinda langetama
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brenti toornafta hind langes esimest korda alates jaanuarist alla 80 dollari.
Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna rääkis ERR-ile, et Alexela teenindusjaamades on bensiini ja diisli hind pärast kolmapäevast hinnalangust 1,759 eurot liitrist.
"Hiina turul koroonapiirangutest tulenev nõudluse langus ja Venemaa sanktsioonide väike mõju on viinud maailmaturuhinnad langusesse, mis jõudis täna ka Eesti tanklatesse," lausus Kärsna.
Praegu maksavad bensiini- ja diisliliiter Alexelas 1,759 eurot ning samale tasemele langetas hinna ka Circle K.
Circle K Eesti mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi ütles, et bensiin 95 hinda langetati nelja sendi ja diislikütusel 10 sendi võrra liitrilt. Kütusehindade jaemüügihindade määramisel lähtub Circle K tema sõnul nii mootorikütuste sisseostuhindadest, riiklikest maksudest kui ka kohalikust konkurentsist.
Kärsna tõi välja, et maailmaturul on hinnad olnud languses juba alates novembri algusest ning kogu novembri jooksul langesid hinnad Eesti tanklates 12 senti liitri kohta.
"Detsembri alguses olid turud äraootaval seisukohal, millise hinnalae seavad Euroopa Liit ja G7 Venemaa naftale, samuti, millise otsuse tootmise mahtude osas teeb OPEC+ ning kuidas mõjutab turgu Venemaa naftale seatud Euroopa Liidu poolne embargo. Hinnad liikusid sellel perioodil päevade lõikes mõlemas suunas," lausus Kärsna.
Ta lisas, et OPEC+ otsus jätkata nafta tootmist samas mahus ning Venemaa nafta hinnalagi 60 USA dollarit barrelist vastasid turu ootustele ning neist otsustest ei tekkinud turul nõudluse kasvu.
Kolmapäeva keskpäevaks oli Brenti toornafta hind kukkunud juba 78 dollari juurde barreli kohta.
### Response:
Järsult kukkunud nafta hind pani ka Eesti tanklaketid hinda langetama
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kaks aastat tagasi teatas enam kui 20 aastat Bundestagi saadik olnud Lambrecht, et eelseisvatel Saksamaa parlamendivalimistel ta enam ei kandideeri. Spiegelile antud usutluses rääkis tollal 55-aastane poliitik, et on vanuses, millega ta saab veel midagi uut oma elus ette võtta.
2021. aasta parlamendivalimised tõidki muutuse poliitiku elus, kuid seda oodatust teisel viisil. Varem ka justiitsministri ametit pidanud Lambrecht ei lahkunud poliitikast, vaid temast sai sotsiaaldemokraatide (SPD) võidu ja Olaf Scholzi kantsleriks saamise järel ootamatult kaitseminister.
Miks just tema? Ühelt poolt soovisid sotsiaaldemokraadid endale valitsuses mõjukat kaitseministri kohta. Teisalt soovis Scholz täita valitsuskabineti võrdselt naiste ja meestega.
Sellele vaatamata oli Lambrechti saamine kaitseministriks ka paljudele sotsiaaldemokraatidele üllatus. SPD vasakpoolsest tiivast pärit juristi taustaga poliitik polnud seni kaitsevaldkonna või Bundeswehri teemal silma paistnud.
Lootustandev start
Lambrechti ministriaja algus oli lootustandev ja seda üsna otse ka Eesti jaoks. Ta tegi oma esimese välisvisiidi kaitseministrina Leetu, kus külastas kohapeal olevat Saksa kontingenti. Seda hinnati kui poliitiliselt head ajastust, sest see andis piirkonna riikidele signaali, et Saksamaa seisab nende NATO liitlaste kõrval, kes Venemaa naabruses.
See oli märk, et Lambrecht peab NATO idatiiva tugevdamist väga oluliseks. See pidi rahustama ka NATO idatiiva riike, kes olid mures Vene vägede kuhjamisele Ukraina piirile. Ehkki Berliinis arvati tollal, et Putin lihtsalt blufib, siis kaks kuud enne sõja algust tehtud visiidiga tegi Lambrecht selgeks oma alliansi poliitilised eelistused.
Paraku sellega Lambrechti edulugu algas ja ka lõppes. Vaid paar nädalat pärast Leedu-visiiti andis ta kriitikutele esimese kondi pureda. Ta lubas Ukrainat toetada 5000 kiivriga ja rääkis, et seda tuleks mõista "väga selge signaalina Venemaale". Arvestades Venemaa sõjalist potentsiaali tundus see paljudele pehmelt öeldes ebapiisav. Kaitseministrit naeruvääristati tema sõnade pärast nädalaid.
Unistuste summat ei suudeta ära kasutada
Mõni päev pärast Ukraina-vastase sõja puhkemist lubas Saksamaa otsustavalt suurendada oma kaitsekulutusi. Kantsler Scholz lubas, et veel 2022. aastal investeerib riik 100 miljardit sõjalisteks kuludeks ja kaitse-eelarve kerkib üle kahe protsendi SKP-st.
See oli põhimõtteline muutus pärast aastakümneid Bundeswehri alarahastamist. Seda tervitasid Saksamaa liitlased NATO-s, teiste seas ka Eesti peaminister Kaja Kallas.
100 miljardit eurot oli summa, millest Lambrechti eelkäijad ei osanud isegi unistada. Praegune tegelikkus on aga, et raha on kaitsevõime tugevdamiseks kasutatud ära loodetust palju aeglasemalt. Järgmisel aastal ei suudeta 100 miljardist ära kasutada ka kümnendikku.
Näiteks 10 miljardit eurot maksma minevate USA-s toodetud varghävitajate F-35 soetamine on takerdunud erinevatel põhjustel. Maailma moodsaimaks lahingulennukiks peetavate F-35 soetamine on takerdunud lisakulude tõttu, mis seotud näiteks lennuväljade uuendamisega.
Lambrecht jälgimas õppuseid. Autor/allikas: SCANPIX/FOTOTHEK/Florian Gaertner
Kõik see on mänginud trumbid kätte SPD peamisele oponendile CDU-le. Nad ründavad Lambrechti parlamendis pea iga päev, sest leiavad, et kaitseministri tegevuse või tegevusetuse tõttu muutub Bundeswehr mitte tugevamaks, vaid nõrgemaks.
CDU saadik Johann Wadephul ütles Bundestagi eelarvearutelul otse välja, et Lambrecht peaks täitma paari aasta taguse lubaduse ja minema poliitikast pensionile.
Lambrecht reageeris kriitikale pahameelepurskega ning vastas Wadephulile ja teistele CDU saadikutele, et keerulisi relvasüsteeme ei saa poest lihtsalt riiulilt osta, mistõttu ei ole ka kriitika tõsiseltvõetav.
Puuduste nimekiri on üllatavalt pikk
See on tõsi, et moodsate hävitajate või uute sõjalaevade hankimine pole kuude, vaid aastate teema. Kuid puuduste nimekiri on ikka üllatavalt pikk – ka asjade puhul, mida saaks kiiremini kätte. Bundeswehris on endiselt puudu hädavajalikust, olgu selleks kaitsevestid, soojad riided ja moodsad raadiosaatjad. Ja muidugi laskemoon.
Lambrecht on saanud viimasega seoses kriitikat ka nn foorivalitsuse partneritelt. Ajakirjandusse lekkinud kirjavahetusest selgus, et novembri lõpus palus ta laskemoona probleemi lahendamiseks rahandusministeeriumil viivitamatult eraldada vajalikud vahendid. Juttu on olnud kuni 20 miljardist.
Rahandusminister ja koalitsioonipartner FDP juht Christian Lindner aga vastas, et kaitseminister ei väljendanud soovi õigel ajal – ei 100 miljardi suuruse erifondi läbirääkimistel ega parlamendiaruteludel. Seega, ta ei teinud kodutööd õigel ajal.
Meedia pureb ka väiksemate asjade kallal kui hävitajad või laskemoon. Kevadisel Bundeswehri sõdurite külastamisel Malis kandis Lambrecht kõrbes kõrge kontsaga kingi. Selle üle ilgutakse meedias ja eriti sotsiaalmeedias siiani.
Lambrecht kevadisel visiidil Malisse ja Nigerisse. Autor/allikas: Saksa kaitseministeerium
Kui opositsioon on olnud ammu veendunud, et Lambrecht on kaitseministrina läbi kukkunud, siis kannatamatus teha suhtes kasvab ka foorivalitsuses. Juba on spekulatsioonides välja toodud ka võimalike ametijärglaste nimed. Samas on kantsler Scholz siiani Lambrechti selja taga seisnud. Ning paljude arvates on Lambrecht pigem Scholzi enda poliitika elluviija.
Valitsusremondiks võib siiski anda hea võimaluse siseminister Nancy Faeseri väidetav soov minna Hesseni liidumaa juhiks. Hesseni liidumaa valimised toimuvad 2023. aastal ja Faeser võib saada SPD esikandidaadiks, mis suure tõenäosusega tooks kaasa juba kampaania ajaks siseministri kohalt taandumise.
Kui Lambrechtilt selle kohta uuriti ja lisati ka, et kas Lambrecht ise võiks liikuda Faeseri asemel siseministri kohale, vastas Lambrecht, et Faeserist ei saa mitte ainult SPD esikandidaat, vaid esimene naispeaminister Hesseni liidumaal.
Sellest järeldati, et ta ise mõtleb ennast juba ka siseministri toolile ja kaitseministri ametis on ta senikaua formaalselt ehk nn valveministrina.
|
Saksa kaitseministri tool kõigub
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks aastat tagasi teatas enam kui 20 aastat Bundestagi saadik olnud Lambrecht, et eelseisvatel Saksamaa parlamendivalimistel ta enam ei kandideeri. Spiegelile antud usutluses rääkis tollal 55-aastane poliitik, et on vanuses, millega ta saab veel midagi uut oma elus ette võtta.
2021. aasta parlamendivalimised tõidki muutuse poliitiku elus, kuid seda oodatust teisel viisil. Varem ka justiitsministri ametit pidanud Lambrecht ei lahkunud poliitikast, vaid temast sai sotsiaaldemokraatide (SPD) võidu ja Olaf Scholzi kantsleriks saamise järel ootamatult kaitseminister.
Miks just tema? Ühelt poolt soovisid sotsiaaldemokraadid endale valitsuses mõjukat kaitseministri kohta. Teisalt soovis Scholz täita valitsuskabineti võrdselt naiste ja meestega.
Sellele vaatamata oli Lambrechti saamine kaitseministriks ka paljudele sotsiaaldemokraatidele üllatus. SPD vasakpoolsest tiivast pärit juristi taustaga poliitik polnud seni kaitsevaldkonna või Bundeswehri teemal silma paistnud.
Lootustandev start
Lambrechti ministriaja algus oli lootustandev ja seda üsna otse ka Eesti jaoks. Ta tegi oma esimese välisvisiidi kaitseministrina Leetu, kus külastas kohapeal olevat Saksa kontingenti. Seda hinnati kui poliitiliselt head ajastust, sest see andis piirkonna riikidele signaali, et Saksamaa seisab nende NATO liitlaste kõrval, kes Venemaa naabruses.
See oli märk, et Lambrecht peab NATO idatiiva tugevdamist väga oluliseks. See pidi rahustama ka NATO idatiiva riike, kes olid mures Vene vägede kuhjamisele Ukraina piirile. Ehkki Berliinis arvati tollal, et Putin lihtsalt blufib, siis kaks kuud enne sõja algust tehtud visiidiga tegi Lambrecht selgeks oma alliansi poliitilised eelistused.
Paraku sellega Lambrechti edulugu algas ja ka lõppes. Vaid paar nädalat pärast Leedu-visiiti andis ta kriitikutele esimese kondi pureda. Ta lubas Ukrainat toetada 5000 kiivriga ja rääkis, et seda tuleks mõista "väga selge signaalina Venemaale". Arvestades Venemaa sõjalist potentsiaali tundus see paljudele pehmelt öeldes ebapiisav. Kaitseministrit naeruvääristati tema sõnade pärast nädalaid.
Unistuste summat ei suudeta ära kasutada
Mõni päev pärast Ukraina-vastase sõja puhkemist lubas Saksamaa otsustavalt suurendada oma kaitsekulutusi. Kantsler Scholz lubas, et veel 2022. aastal investeerib riik 100 miljardit sõjalisteks kuludeks ja kaitse-eelarve kerkib üle kahe protsendi SKP-st.
See oli põhimõtteline muutus pärast aastakümneid Bundeswehri alarahastamist. Seda tervitasid Saksamaa liitlased NATO-s, teiste seas ka Eesti peaminister Kaja Kallas.
100 miljardit eurot oli summa, millest Lambrechti eelkäijad ei osanud isegi unistada. Praegune tegelikkus on aga, et raha on kaitsevõime tugevdamiseks kasutatud ära loodetust palju aeglasemalt. Järgmisel aastal ei suudeta 100 miljardist ära kasutada ka kümnendikku.
Näiteks 10 miljardit eurot maksma minevate USA-s toodetud varghävitajate F-35 soetamine on takerdunud erinevatel põhjustel. Maailma moodsaimaks lahingulennukiks peetavate F-35 soetamine on takerdunud lisakulude tõttu, mis seotud näiteks lennuväljade uuendamisega.
Lambrecht jälgimas õppuseid. Autor/allikas: SCANPIX/FOTOTHEK/Florian Gaertner
Kõik see on mänginud trumbid kätte SPD peamisele oponendile CDU-le. Nad ründavad Lambrechti parlamendis pea iga päev, sest leiavad, et kaitseministri tegevuse või tegevusetuse tõttu muutub Bundeswehr mitte tugevamaks, vaid nõrgemaks.
CDU saadik Johann Wadephul ütles Bundestagi eelarvearutelul otse välja, et Lambrecht peaks täitma paari aasta taguse lubaduse ja minema poliitikast pensionile.
Lambrecht reageeris kriitikale pahameelepurskega ning vastas Wadephulile ja teistele CDU saadikutele, et keerulisi relvasüsteeme ei saa poest lihtsalt riiulilt osta, mistõttu ei ole ka kriitika tõsiseltvõetav.
Puuduste nimekiri on üllatavalt pikk
See on tõsi, et moodsate hävitajate või uute sõjalaevade hankimine pole kuude, vaid aastate teema. Kuid puuduste nimekiri on ikka üllatavalt pikk – ka asjade puhul, mida saaks kiiremini kätte. Bundeswehris on endiselt puudu hädavajalikust, olgu selleks kaitsevestid, soojad riided ja moodsad raadiosaatjad. Ja muidugi laskemoon.
Lambrecht on saanud viimasega seoses kriitikat ka nn foorivalitsuse partneritelt. Ajakirjandusse lekkinud kirjavahetusest selgus, et novembri lõpus palus ta laskemoona probleemi lahendamiseks rahandusministeeriumil viivitamatult eraldada vajalikud vahendid. Juttu on olnud kuni 20 miljardist.
Rahandusminister ja koalitsioonipartner FDP juht Christian Lindner aga vastas, et kaitseminister ei väljendanud soovi õigel ajal – ei 100 miljardi suuruse erifondi läbirääkimistel ega parlamendiaruteludel. Seega, ta ei teinud kodutööd õigel ajal.
Meedia pureb ka väiksemate asjade kallal kui hävitajad või laskemoon. Kevadisel Bundeswehri sõdurite külastamisel Malis kandis Lambrecht kõrbes kõrge kontsaga kingi. Selle üle ilgutakse meedias ja eriti sotsiaalmeedias siiani.
Lambrecht kevadisel visiidil Malisse ja Nigerisse. Autor/allikas: Saksa kaitseministeerium
Kui opositsioon on olnud ammu veendunud, et Lambrecht on kaitseministrina läbi kukkunud, siis kannatamatus teha suhtes kasvab ka foorivalitsuses. Juba on spekulatsioonides välja toodud ka võimalike ametijärglaste nimed. Samas on kantsler Scholz siiani Lambrechti selja taga seisnud. Ning paljude arvates on Lambrecht pigem Scholzi enda poliitika elluviija.
Valitsusremondiks võib siiski anda hea võimaluse siseminister Nancy Faeseri väidetav soov minna Hesseni liidumaa juhiks. Hesseni liidumaa valimised toimuvad 2023. aastal ja Faeser võib saada SPD esikandidaadiks, mis suure tõenäosusega tooks kaasa juba kampaania ajaks siseministri kohalt taandumise.
Kui Lambrechtilt selle kohta uuriti ja lisati ka, et kas Lambrecht ise võiks liikuda Faeseri asemel siseministri kohale, vastas Lambrecht, et Faeserist ei saa mitte ainult SPD esikandidaat, vaid esimene naispeaminister Hesseni liidumaal.
Sellest järeldati, et ta ise mõtleb ennast juba ka siseministri toolile ja kaitseministri ametis on ta senikaua formaalselt ehk nn valveministrina.
### Response:
Saksa kaitseministri tool kõigub
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
22-aastane Svahn võistles viimati ülemöödunud hooajal ja eelmine hooaeg jäi rootslannal täielikult vahele - põhjuseks kukkumine 2021. aasta veebruaris Ulricehamni MK-etapil ja sellest tulenevad traumad.
Kuna vigastuse ulatus ei olnud alguses täpselt teada, jätkas Svahn võistlemist, kuid mitte enam nii säraval tasemel. 2021. aasta septembris ja detsembris tehti talle kaks õlaoperatsiooni ja loobuda tuli tervest olümpiahooajast.
Noorelt tippu tõusnud Svahn võitis juba hooajal 2019/2020 MK-sarja sprindiarvestuse ja sai vigastusest hoolimata järgneval hooajal nii sprindi kui ka distantsisõitude peale kokku U-23 arvestuses esikoha. Rootslannal on kirjas üheksa MK-etapivõitu, neist seitse sprindis.
|
Noor Rootsi suusatäht lõpetab pika võistluspausi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22-aastane Svahn võistles viimati ülemöödunud hooajal ja eelmine hooaeg jäi rootslannal täielikult vahele - põhjuseks kukkumine 2021. aasta veebruaris Ulricehamni MK-etapil ja sellest tulenevad traumad.
Kuna vigastuse ulatus ei olnud alguses täpselt teada, jätkas Svahn võistlemist, kuid mitte enam nii säraval tasemel. 2021. aasta septembris ja detsembris tehti talle kaks õlaoperatsiooni ja loobuda tuli tervest olümpiahooajast.
Noorelt tippu tõusnud Svahn võitis juba hooajal 2019/2020 MK-sarja sprindiarvestuse ja sai vigastusest hoolimata järgneval hooajal nii sprindi kui ka distantsisõitude peale kokku U-23 arvestuses esikoha. Rootslannal on kirjas üheksa MK-etapivõitu, neist seitse sprindis.
### Response:
Noor Rootsi suusatäht lõpetab pika võistluspausi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Ungari suurima tanklafirma MOL juht Zsolt Hernadi ütles, et kütusehinna piirmäär tõi kaasa kütusepuuduse. Hernadi sõnul muutus olukord juba kriitiliseks ja soovitas valitsusel hinnalaest loobuda, vahendas Reuters.
Teisipäeva õhtul teataski peaminister Viktor Orbani kantseleijuht Gergely Gulyas, et valitsus loobub piirhinnast.
"Me ei saanud enam oodata, kuna see on ainus viis varustuskindluse tagamiseks," ütles Gulyas.
Gulyas ütles, et hinnalae kaotamine kiirendab riigis inflatsiooni veelgi. Ungari tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris aastaga 21 protsenti.
MOL teatas juba varem, et puuduse leevendamiseks peab riik rohkem kütust importima.
Eelmise aasta novembris kehtestas Budapest 95-oktaanilisele bensiinile ja diislikütusele piirmäära. See on 480 forint ehk 1,17 eurot liitri kohta. Bensiini hind tõuseb nüüd 640 forintini.
2022. aasta aprillis toimusid Ungaris ka parlamendivalimised, mille võitis Orbani koduerakond.
|
Ungari loobus kütusehinna piirmäärast
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ungari suurima tanklafirma MOL juht Zsolt Hernadi ütles, et kütusehinna piirmäär tõi kaasa kütusepuuduse. Hernadi sõnul muutus olukord juba kriitiliseks ja soovitas valitsusel hinnalaest loobuda, vahendas Reuters.
Teisipäeva õhtul teataski peaminister Viktor Orbani kantseleijuht Gergely Gulyas, et valitsus loobub piirhinnast.
"Me ei saanud enam oodata, kuna see on ainus viis varustuskindluse tagamiseks," ütles Gulyas.
Gulyas ütles, et hinnalae kaotamine kiirendab riigis inflatsiooni veelgi. Ungari tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris aastaga 21 protsenti.
MOL teatas juba varem, et puuduse leevendamiseks peab riik rohkem kütust importima.
Eelmise aasta novembris kehtestas Budapest 95-oktaanilisele bensiinile ja diislikütusele piirmäära. See on 480 forint ehk 1,17 eurot liitri kohta. Bensiini hind tõuseb nüüd 640 forintini.
2022. aasta aprillis toimusid Ungaris ka parlamendivalimised, mille võitis Orbani koduerakond.
### Response:
Ungari loobus kütusehinna piirmäärast
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Ettevõte põhjendas otsust vajadusega lihtsustada töötajate värbamist ja võimaldada kogu personali juhtida ilma vahendajateta.
Soome lipu all oleva Viking XPRS-i ametikohtadele, välja arvatud mõned erandid, saavad kandideerida nii laeva praegused töötajad, keda on umbes 175, kui ka ettevõtte teiste Soome lipu all sõitvate laevade töötajad.
Ümberregistreerimine on plaanis viia lõpuni järgmise aasta esimeses kvartalis.
2008. aastal tegevust alustanud laev registreeriti Eesti laevaregistris 2014. aastal.
|
Viking Line viib reisilaeva Viking XPRS Soome lipu alla
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettevõte põhjendas otsust vajadusega lihtsustada töötajate värbamist ja võimaldada kogu personali juhtida ilma vahendajateta.
Soome lipu all oleva Viking XPRS-i ametikohtadele, välja arvatud mõned erandid, saavad kandideerida nii laeva praegused töötajad, keda on umbes 175, kui ka ettevõtte teiste Soome lipu all sõitvate laevade töötajad.
Ümberregistreerimine on plaanis viia lõpuni järgmise aasta esimeses kvartalis.
2008. aastal tegevust alustanud laev registreeriti Eesti laevaregistris 2014. aastal.
### Response:
Viking Line viib reisilaeva Viking XPRS Soome lipu alla
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
ETV saadetest jõudsid teleedetabelisse veel "Aktuaalne kaamera" (138 000 televaatajaga), "Hommik Anuga" (133 000 televaatajaga), "Õnne 13" (109 000 televaatajaga) ja "Ringvaade" (108 000 televaatajaga).
Kanal 2 saadetest olid teleedetabelis esindatud "Ma näen su häält", "Kuldvillak", "Reporter+" ja "Südamesoov". TV3-st jõudis edetabelisse "Salalaul".
|
Möödunud nädala teleedetabeli esikümnesse jõudis viis ETV saadet
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ETV saadetest jõudsid teleedetabelisse veel "Aktuaalne kaamera" (138 000 televaatajaga), "Hommik Anuga" (133 000 televaatajaga), "Õnne 13" (109 000 televaatajaga) ja "Ringvaade" (108 000 televaatajaga).
Kanal 2 saadetest olid teleedetabelis esindatud "Ma näen su häält", "Kuldvillak", "Reporter+" ja "Südamesoov". TV3-st jõudis edetabelisse "Salalaul".
### Response:
Möödunud nädala teleedetabeli esikümnesse jõudis viis ETV saadet
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Pressikonverentsil räägitakse talvisest teehooldusest, rohefaktorist kui uuest ruumiplaneerimise abistavast töövahendist, kultuurivaldkonna mittetulundustegevuse taotlusvoorudest ja muinasjutulisest jõuluootusest vanalinnas.
|
Otse kell 12: Tallinna pressikonverentsil tuleb juttu talvisest teehooldusest
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pressikonverentsil räägitakse talvisest teehooldusest, rohefaktorist kui uuest ruumiplaneerimise abistavast töövahendist, kultuurivaldkonna mittetulundustegevuse taotlusvoorudest ja muinasjutulisest jõuluootusest vanalinnas.
### Response:
Otse kell 12: Tallinna pressikonverentsil tuleb juttu talvisest teehooldusest
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Traditsiooniliselt on olümpiamängude läbiviijad valitud seitse aastat enne ürituse toimumist, kuid viimasel ajal on sellest tavast kõrvale kaldutud. Näiteks 2017. aastal valiti korraga nii 2024. (Pariis) kui ka 2028. aasta (Los Angeles) suveolümpiamängude korraldaja.
Mullu määrati paika 2032. aasta mängude võõrustaja (Brisbane), kusjuures sellele ei eelnenud tavapärast kandideerimisfaasi.
Rahvusvahelise olümpiakomitee tulevaste korraldajatega tegelev komisjon (IOC Future Host Commission) sai lisaaega, et tutvuda täiendavalt erinevate faktoritega, sealhulgas kliimamuutuse asjaoludega, mis mõjutab ennekõike just talimängude korraldamist.
ROK andis teada, et 2030. aasta mängude võõrustamisest huvitub kolm osapoolt, aga jättis nimed nimetamata. Varasemalt on oma korraldamissoovi kinnitanud Salt Lake City, Sapporo ja Vancouver. Paari kuu eest andsid aga Briti Columbia provintsi - kus Vancouver paikneb - võimud teada, et ei toeta seda mõtet.
Ameerika Ühendriikide olümpiakomitee ametnikud on varasemalt öelnud, et Salt Lake City võimalused oleks paremad 2034. aastal, aga vajadusel ollakse valmis nihutama võõrustamine ka 2030. aasta peale.
Kõigil kolmel on ka varasem olümpiakogemus: Sapporos peeti taliolümpia 1972. aastal, Salt Lake Citys 2002. ja Vancouveris 2010. aastal.
2026. aasta taliolümpia toimub Milanos ja Cortina d'Ampezzos.
|
2030. aasta olümpialinna valimine lükkub kaugemale tulevikku
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Traditsiooniliselt on olümpiamängude läbiviijad valitud seitse aastat enne ürituse toimumist, kuid viimasel ajal on sellest tavast kõrvale kaldutud. Näiteks 2017. aastal valiti korraga nii 2024. (Pariis) kui ka 2028. aasta (Los Angeles) suveolümpiamängude korraldaja.
Mullu määrati paika 2032. aasta mängude võõrustaja (Brisbane), kusjuures sellele ei eelnenud tavapärast kandideerimisfaasi.
Rahvusvahelise olümpiakomitee tulevaste korraldajatega tegelev komisjon (IOC Future Host Commission) sai lisaaega, et tutvuda täiendavalt erinevate faktoritega, sealhulgas kliimamuutuse asjaoludega, mis mõjutab ennekõike just talimängude korraldamist.
ROK andis teada, et 2030. aasta mängude võõrustamisest huvitub kolm osapoolt, aga jättis nimed nimetamata. Varasemalt on oma korraldamissoovi kinnitanud Salt Lake City, Sapporo ja Vancouver. Paari kuu eest andsid aga Briti Columbia provintsi - kus Vancouver paikneb - võimud teada, et ei toeta seda mõtet.
Ameerika Ühendriikide olümpiakomitee ametnikud on varasemalt öelnud, et Salt Lake City võimalused oleks paremad 2034. aastal, aga vajadusel ollakse valmis nihutama võõrustamine ka 2030. aasta peale.
Kõigil kolmel on ka varasem olümpiakogemus: Sapporos peeti taliolümpia 1972. aastal, Salt Lake Citys 2002. ja Vancouveris 2010. aastal.
2026. aasta taliolümpia toimub Milanos ja Cortina d'Ampezzos.
### Response:
2030. aasta olümpialinna valimine lükkub kaugemale tulevikku
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Valitsuse moodustamisel olid tõsised läbirääkimised nii eestikeelsele haridusele kiire ülemineku kui ka sotsiaaldemokraatide soovi üle suunata piirkondade arengu tasakaalustamiseks ja kodanikuühiskonna toetuseks rohkem raha. Kokkuleppele jõuti valitsusläbirääkimiste lõpuks mõlemas, ehk siis poliitiliselt oli sellel osal kokkuleppest algusest peale kaks osa ja see ei saa tulla ühelegi valitsuse osapoolele praegu üllatusena," kirjutas Pentus-Rosimannus oma kommentaaris ERR-ile.
Hiljem saadetud täpsustuses rõhutas Pentus-Rosimannus, et tegu oli kolme osapoole kokkuleppega, mis oli seotud eestikeelsele haridusele üleminekuga.
"Koalitsiooni moodustamisel pidasid sotsiaaldemokraadid sama oluliseks regionaalsesse tasakaalu panustamist kui isamaalased ja Reformierakond kiiret üleminekut eestikeelsele haridusele ja kokkulepe arvestas võrdselt mõlema huviga," lisas ta.
Tema sõnul pidid mõlema soovi elluviimise detailid saama täpsemalt paika eelarve tegemise käigus ning eelarve üleandmise ajal oli loetelu ettepanekutest, kuidas piirkondadesse ja kodanikuühiskonda panustada, veel osaliselt lahtine.
"Nii saime esialgu valitsuses otsustada ainult põhimõttelise jaotuse ministeeriumite vahel. Täpsem jaotus pidi esitatama parlamendile otsustamiseks riigikogu lugemiste käigus," selgitas ta.
Teisipäevane rahanduskomisjoni otsus, millega siseministeeriumi valitsemisalas jääb kogukondliku arengu ja siseturvalisuses vabatahtlike kaasamiseks kokku ligi 6,3 miljonit eurot, on kooskõlas ka valitsuse moodustamise ajal tehtud kokkuleppega, märkis Pentus-Rosimannus.
Riigieelarve eelnõu menetlemise käigus tõusis teemaks siseministeeriumi alla paigutatud ligi 6,3 miljoni eurot, mida siseminister Lauri Läänemets, kes on SDE esimees, soovis kasutada lasteaedade ja koolide ehitamiseks ja remondiks. Riigikogu rahanduskomisjon otsustas teisipäeval, et see suunatakse tagasi siseministeeriumile, mis saab seda kasutada oma valdkonna mittetulundusühingute (MTÜ) ja sihtasutuste toetamiseks.
Seda, et investeeringute raha pani eelarvekavasse eelmine rahandusminister Pentus-Rosimannus, on öelnud ka Läänemets.
Pentus-Rosimannus astus 18. oktoobril ametist tagasi ja teatas, et lahkub poliitikast seoses asumisega Euroopa Kontrollikoja liikmeks.
Valitsuses otsustati Pentus-Rosimannuse esitamine kontrollikoja liikme kandidaadiks hääletusega, millel reformierakondlased ja sotsiaaldemokraadid hääletasid tema poolt, Isamaa liikmetest ministrid aga olid vastu.
|
Pentus-Rosimannus tunnistas kokkulepet sotsidega piirkondlike toetuste eraldamiseks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Valitsuse moodustamisel olid tõsised läbirääkimised nii eestikeelsele haridusele kiire ülemineku kui ka sotsiaaldemokraatide soovi üle suunata piirkondade arengu tasakaalustamiseks ja kodanikuühiskonna toetuseks rohkem raha. Kokkuleppele jõuti valitsusläbirääkimiste lõpuks mõlemas, ehk siis poliitiliselt oli sellel osal kokkuleppest algusest peale kaks osa ja see ei saa tulla ühelegi valitsuse osapoolele praegu üllatusena," kirjutas Pentus-Rosimannus oma kommentaaris ERR-ile.
Hiljem saadetud täpsustuses rõhutas Pentus-Rosimannus, et tegu oli kolme osapoole kokkuleppega, mis oli seotud eestikeelsele haridusele üleminekuga.
"Koalitsiooni moodustamisel pidasid sotsiaaldemokraadid sama oluliseks regionaalsesse tasakaalu panustamist kui isamaalased ja Reformierakond kiiret üleminekut eestikeelsele haridusele ja kokkulepe arvestas võrdselt mõlema huviga," lisas ta.
Tema sõnul pidid mõlema soovi elluviimise detailid saama täpsemalt paika eelarve tegemise käigus ning eelarve üleandmise ajal oli loetelu ettepanekutest, kuidas piirkondadesse ja kodanikuühiskonda panustada, veel osaliselt lahtine.
"Nii saime esialgu valitsuses otsustada ainult põhimõttelise jaotuse ministeeriumite vahel. Täpsem jaotus pidi esitatama parlamendile otsustamiseks riigikogu lugemiste käigus," selgitas ta.
Teisipäevane rahanduskomisjoni otsus, millega siseministeeriumi valitsemisalas jääb kogukondliku arengu ja siseturvalisuses vabatahtlike kaasamiseks kokku ligi 6,3 miljonit eurot, on kooskõlas ka valitsuse moodustamise ajal tehtud kokkuleppega, märkis Pentus-Rosimannus.
Riigieelarve eelnõu menetlemise käigus tõusis teemaks siseministeeriumi alla paigutatud ligi 6,3 miljoni eurot, mida siseminister Lauri Läänemets, kes on SDE esimees, soovis kasutada lasteaedade ja koolide ehitamiseks ja remondiks. Riigikogu rahanduskomisjon otsustas teisipäeval, et see suunatakse tagasi siseministeeriumile, mis saab seda kasutada oma valdkonna mittetulundusühingute (MTÜ) ja sihtasutuste toetamiseks.
Seda, et investeeringute raha pani eelarvekavasse eelmine rahandusminister Pentus-Rosimannus, on öelnud ka Läänemets.
Pentus-Rosimannus astus 18. oktoobril ametist tagasi ja teatas, et lahkub poliitikast seoses asumisega Euroopa Kontrollikoja liikmeks.
Valitsuses otsustati Pentus-Rosimannuse esitamine kontrollikoja liikme kandidaadiks hääletusega, millel reformierakondlased ja sotsiaaldemokraadid hääletasid tema poolt, Isamaa liikmetest ministrid aga olid vastu.
### Response:
Pentus-Rosimannus tunnistas kokkulepet sotsidega piirkondlike toetuste eraldamiseks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Aidu tuulepark sai kaitseministeeriumilt 2012. aastal loa 33 tuuliku püstitamiseks. Eleon rajatud kaks tuulikut ületasid aga projektis ette nähtud kõrgust ja ministeerium leidis, et need segavad õhuseireradareid ja signaalluuret.
Vaiduls kaitseministeeriumiga kestis aastaid ja TTJA andis korralduse tuulikud lammutada, kuid tänavu jaanuaris teatas ministeerium, et 2024. aastal valmib esimene uus õhuseireradar ning osa Kirde-Eesti tuulikute, sealhulgas Aidu omade kõrgusepiirangud kaovad.
Andres Sõnajalg ütles ERR-ile, et kaks püstiolevat tuulikut ei seisa kuni 2024. aastani jõude. Analüüsid nende käivitamiseks on koostamisel.
"Oleme poole aasta jooksul lootnud analüüsiga valmis saada, aga kahjuks on see kõik veninud, see pole sõltunud meist. Nüüd peaks see kohe-kohe ukse ees olema," kinnitas ta ja lisas, et analüüs peaks valmima lähipäevil.
Sõnajala sõnul on küsimus tuulikute parameetrites ja kui analüüsid läbi saavad, on võimalik käivitada sertifitseerimisprotsess.
TTJA ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Priit Pallu kinnitas, et kui analüüs näitab, et tuulepargi mõju õhuseireradarile on kaitseministeeriumile vastuvõetav, on võimalik kahe tuuliku sertifitseerimisega varem alustada.
"Ehitust seal ei toimu kuni 01.07.2024," lisas ta.
Tühjalt seismine ei mõju elektroonikale hästi
Sõnajala sõnul võinuks kaks vaidlusi põhjustanud tuulikut need kaks ja pool aastat, mis nad on püsti olnud, energiat toota.
"Kui elektri hind käis suvel 4000 euro peal, oleks nendest piisanud, et kogu Baltikumis poleks sellist hinda tekkinud," lausus ta, viidates asjaolule, et Aidu kahe tuuliku tootmisvõimsus on 6,8 megavatti, kuid augustikuine rekordhind tekkis kõigest paari megavatt-tunnise tootmispuudujäägi tõttu.
Sõnajalg rääkis, et tuulikute kasutuselevõtu protsess on päris keerukas, kuna need on pikalt tühjalt seisnud ja see ei mõju elektroonikale hästi. Tuulikuid on püütud hoida töökorras, kuid tõde selgub siis, kui need käivitatakse.
Aidu tuulepark arvestab sellega, et saab küsida toetust vana skeemi alusel. Sõnajala sõnul ei ole nad kokku arvutanud, kui suur võiks toetussumma olla, sest see sõltub paljudest parameetritest.
"Toetusskeem on üldse olnud selleks, et oleks ergutav mõju, et toodaks uusi tehnoloogiaid turule. Eleon on Euroopas, rääkimata Eestist praegu ainus uus tuuletehnoloogia. Selliste asjade turuletoomiseks ongi toetused mõeldud, mitte et kasumit teenida. Nii suurt robottehnoloogiat oleks muidu raske turule tuua," lausus Sõnajalg.
2024. aastal saab Sõnajala sõnul minna edasi kogu tuulepargi rajamisega ilma kõrguspiiranguta.
|
Sõnajalad loodavad Aidu tuulikud lähiajal elektrit tootma panna
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aidu tuulepark sai kaitseministeeriumilt 2012. aastal loa 33 tuuliku püstitamiseks. Eleon rajatud kaks tuulikut ületasid aga projektis ette nähtud kõrgust ja ministeerium leidis, et need segavad õhuseireradareid ja signaalluuret.
Vaiduls kaitseministeeriumiga kestis aastaid ja TTJA andis korralduse tuulikud lammutada, kuid tänavu jaanuaris teatas ministeerium, et 2024. aastal valmib esimene uus õhuseireradar ning osa Kirde-Eesti tuulikute, sealhulgas Aidu omade kõrgusepiirangud kaovad.
Andres Sõnajalg ütles ERR-ile, et kaks püstiolevat tuulikut ei seisa kuni 2024. aastani jõude. Analüüsid nende käivitamiseks on koostamisel.
"Oleme poole aasta jooksul lootnud analüüsiga valmis saada, aga kahjuks on see kõik veninud, see pole sõltunud meist. Nüüd peaks see kohe-kohe ukse ees olema," kinnitas ta ja lisas, et analüüs peaks valmima lähipäevil.
Sõnajala sõnul on küsimus tuulikute parameetrites ja kui analüüsid läbi saavad, on võimalik käivitada sertifitseerimisprotsess.
TTJA ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Priit Pallu kinnitas, et kui analüüs näitab, et tuulepargi mõju õhuseireradarile on kaitseministeeriumile vastuvõetav, on võimalik kahe tuuliku sertifitseerimisega varem alustada.
"Ehitust seal ei toimu kuni 01.07.2024," lisas ta.
Tühjalt seismine ei mõju elektroonikale hästi
Sõnajala sõnul võinuks kaks vaidlusi põhjustanud tuulikut need kaks ja pool aastat, mis nad on püsti olnud, energiat toota.
"Kui elektri hind käis suvel 4000 euro peal, oleks nendest piisanud, et kogu Baltikumis poleks sellist hinda tekkinud," lausus ta, viidates asjaolule, et Aidu kahe tuuliku tootmisvõimsus on 6,8 megavatti, kuid augustikuine rekordhind tekkis kõigest paari megavatt-tunnise tootmispuudujäägi tõttu.
Sõnajalg rääkis, et tuulikute kasutuselevõtu protsess on päris keerukas, kuna need on pikalt tühjalt seisnud ja see ei mõju elektroonikale hästi. Tuulikuid on püütud hoida töökorras, kuid tõde selgub siis, kui need käivitatakse.
Aidu tuulepark arvestab sellega, et saab küsida toetust vana skeemi alusel. Sõnajala sõnul ei ole nad kokku arvutanud, kui suur võiks toetussumma olla, sest see sõltub paljudest parameetritest.
"Toetusskeem on üldse olnud selleks, et oleks ergutav mõju, et toodaks uusi tehnoloogiaid turule. Eleon on Euroopas, rääkimata Eestist praegu ainus uus tuuletehnoloogia. Selliste asjade turuletoomiseks ongi toetused mõeldud, mitte et kasumit teenida. Nii suurt robottehnoloogiat oleks muidu raske turule tuua," lausus Sõnajalg.
2024. aastal saab Sõnajala sõnul minna edasi kogu tuulepargi rajamisega ilma kõrguspiiranguta.
### Response:
Sõnajalad loodavad Aidu tuulikud lähiajal elektrit tootma panna
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Detailplaneeringu algatamisettepaneku järgi kerkib krundile kerkib kahe maa-aluse ja kuni üheksa maapealse korrusega peahoone ning kuni seitsme kahe maa-aluse ja kuni kahe maapealse korrusega väiksemat hoonet. Peahoone maksimaalne kõrgus võib olla 45 meetrit.
AB Artes Terrae koostatud seletuskirjas märgitakse, et esinduslik sisse- ja väljapääs külastajatele ja kõrgetele isikutele on kavandatud Suur-Ameerika tänavalt, sõidukiga ainult parempöördega idasuunalisest sõidurajalt. Teenindava personali sõidukid sisenevad Väike-Ameerika tänavast.
Lähteülesannetest on kirjas, et saatkonna ümber peab tulevikus olema inimkeskne tänavaruum, saatkonna ala piirdeaedu peab võimalusel kombineerima haljaspiirdega. Piirdeaiad ei peaks olema tavapärased, vaid läbipaistvad ning tagama peab atraktiivse tänavaruumi.
Kogu kompleks, sealhulgas haljastus, on kavas välja ehitada ühes etapis.
USA saatkonna pressi- ja kultuuriatašee Mark Naylor on varem ERR-ile öelnud, et protsessi käigus räägib saatkond linna ja ümbruskonna elanikega läbi, et ala lõplik kujundus ja plaan paika panna.
Tallina abilinnapea Madle Lippus ütles kolmapäeval, et nüüd algavad põhjalikumad läbirääkimised kohaliku kogukonnaga. "Dialoogid on ette valmistatud ja nendega läheme edasi lähiajal," lausus ta.
USA saatkonna perspektiivvaade Väike-Ameerika tänavalt. Autor/allikas: Mark Cavagnero Associates Architects
Detailplaneeringu algatamisettepaneku kohta esitati Tallinna linnaplaneerimisametile ka kolm vastuväidet, ühe neist naabrusesse jääv korteriühistu.
Detailplaneeringu algatamisettepaneku esitas mullu detsembris Eesti välisministeeriumi volitusel OÜ Esplan. Tänavu 22. novembril sõlmisid Tallinna linnaplaneerimise amet, USA ja Esplan halduslepingu detailplaneeringu koostamiseks. Kinnistu on praegu Eesti riigi oma.
Tallinna linnavolikogu võõrandas 2020. aasta suvel Eesti riigile Suur-Ameerika 3/Väike-Ameerika 4 asuva kinnistu. Eesti ja USA sõlmisid toona diplomaatilise lepingu ostu-müügi teostamiseks. Kinnistu väärtuseks on hinnatud kuus miljonit eurot.
Krundi suurus on 14 881 ruutmeetrit ning see asub superministeeriumi hoonekompleksi taga. Väike-Ameerika ja Toom-Kuninga tänava poolt ümbritsevad saatkonda elumajad, kortermajad peaksid kerkima ka Suur-Ameerika ja Tuvi pargi vahel asuvale krundile, mis on praegu kasutusel parklana.
USA saatkonna asukoht. Autor/allikas: Mark Cavagnero Associates Architects
|
Tallinn algatas USA saatkonna uue hoone detailplaneeringu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Detailplaneeringu algatamisettepaneku järgi kerkib krundile kerkib kahe maa-aluse ja kuni üheksa maapealse korrusega peahoone ning kuni seitsme kahe maa-aluse ja kuni kahe maapealse korrusega väiksemat hoonet. Peahoone maksimaalne kõrgus võib olla 45 meetrit.
AB Artes Terrae koostatud seletuskirjas märgitakse, et esinduslik sisse- ja väljapääs külastajatele ja kõrgetele isikutele on kavandatud Suur-Ameerika tänavalt, sõidukiga ainult parempöördega idasuunalisest sõidurajalt. Teenindava personali sõidukid sisenevad Väike-Ameerika tänavast.
Lähteülesannetest on kirjas, et saatkonna ümber peab tulevikus olema inimkeskne tänavaruum, saatkonna ala piirdeaedu peab võimalusel kombineerima haljaspiirdega. Piirdeaiad ei peaks olema tavapärased, vaid läbipaistvad ning tagama peab atraktiivse tänavaruumi.
Kogu kompleks, sealhulgas haljastus, on kavas välja ehitada ühes etapis.
USA saatkonna pressi- ja kultuuriatašee Mark Naylor on varem ERR-ile öelnud, et protsessi käigus räägib saatkond linna ja ümbruskonna elanikega läbi, et ala lõplik kujundus ja plaan paika panna.
Tallina abilinnapea Madle Lippus ütles kolmapäeval, et nüüd algavad põhjalikumad läbirääkimised kohaliku kogukonnaga. "Dialoogid on ette valmistatud ja nendega läheme edasi lähiajal," lausus ta.
USA saatkonna perspektiivvaade Väike-Ameerika tänavalt. Autor/allikas: Mark Cavagnero Associates Architects
Detailplaneeringu algatamisettepaneku kohta esitati Tallinna linnaplaneerimisametile ka kolm vastuväidet, ühe neist naabrusesse jääv korteriühistu.
Detailplaneeringu algatamisettepaneku esitas mullu detsembris Eesti välisministeeriumi volitusel OÜ Esplan. Tänavu 22. novembril sõlmisid Tallinna linnaplaneerimise amet, USA ja Esplan halduslepingu detailplaneeringu koostamiseks. Kinnistu on praegu Eesti riigi oma.
Tallinna linnavolikogu võõrandas 2020. aasta suvel Eesti riigile Suur-Ameerika 3/Väike-Ameerika 4 asuva kinnistu. Eesti ja USA sõlmisid toona diplomaatilise lepingu ostu-müügi teostamiseks. Kinnistu väärtuseks on hinnatud kuus miljonit eurot.
Krundi suurus on 14 881 ruutmeetrit ning see asub superministeeriumi hoonekompleksi taga. Väike-Ameerika ja Toom-Kuninga tänava poolt ümbritsevad saatkonda elumajad, kortermajad peaksid kerkima ka Suur-Ameerika ja Tuvi pargi vahel asuvale krundile, mis on praegu kasutusel parklana.
USA saatkonna asukoht. Autor/allikas: Mark Cavagnero Associates Architects
### Response:
Tallinn algatas USA saatkonna uue hoone detailplaneeringu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti reitingut toetavad endiselt tugevad institutsioonid ning tugev majandus- ja eelarvepoliitika, nagu ka kuulumine Euroopa Liitu ja NATO-sse, märkis agentuur.
Kuigi Eestile tuleb kasuks kuulumine Euroopa Liitu ja euroalasse ning NATO-sse, võib Eesti krediidivõimekust siiski survestada konfliktiga kaasnevate majanduslike, rahanduslike või välismõjude suurenemine – oht majanduslangusele võib olla püsivam.
Sõda on juba Eesti majandusele omad jäljed jätnud, inflatsioon jõudis oktoobris 22,5 protsendi tasemele, mis mõjutab nii majapidamiste sissetulekuid kui ettevõtete investeeringuid. Peamiste kaubanduspartnerite vähenenud nõudlus ja kitsaskohad tarneahelates vähendavad Eesti kaupade eksporti. Üleüldine ebakindlus ja rahastamisvõimaluste koomale tõmbamine vähendab ka erasektori investeeringuid.
Osaliselt leevendavad neid mõjusid agentuuri hinnangul Euroopa Liidu toetused, millena peaks Eestile 2021–2027 perioodil tulema 6,7 miljardit eurot. Majanduslangust aitavad leevendada ka madal töötuse määr, majapidamiste tugev säästupuhver ja toetav eelarvepoliitika.
Eesti majanduskasv peaks jõudma aastatel 2024-2025 keskmiselt 2,8 protsendi tasemele.
Eesti võlakoormuse tase kasvab tõusnud kaitsekulutuste, põgenike toetamise ja majanduse jahtumisest tuleneva võimaliku väiksema maksulaekumise tõttu 1,9 protsenti SKP-st aastatel 2022–2025, kuid jääb siiski teiste arenenud riikide võlakoormuse tasemega võrreldes väga madalaks.
Agentuuri sõnul võib riigireitingu langetamist kaaluda kui realiseeruksid oodatust negatiivsemad sõja mõjud või toimuks sõja eskaleerumine, mis mõjutaks Eesti riigirahandust, kasvu ja konkurentsivõimet. Riigireitingu väljavaate tõstmiseni võib viia konflikti vaibumine ilma pikemaajaliste mõjudeta Eesti majandusele ja konkurentsivõimele.
|
Reitinguagentuur S&P muutis Eesti reitingu väljavaate negatiivseks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti reitingut toetavad endiselt tugevad institutsioonid ning tugev majandus- ja eelarvepoliitika, nagu ka kuulumine Euroopa Liitu ja NATO-sse, märkis agentuur.
Kuigi Eestile tuleb kasuks kuulumine Euroopa Liitu ja euroalasse ning NATO-sse, võib Eesti krediidivõimekust siiski survestada konfliktiga kaasnevate majanduslike, rahanduslike või välismõjude suurenemine – oht majanduslangusele võib olla püsivam.
Sõda on juba Eesti majandusele omad jäljed jätnud, inflatsioon jõudis oktoobris 22,5 protsendi tasemele, mis mõjutab nii majapidamiste sissetulekuid kui ettevõtete investeeringuid. Peamiste kaubanduspartnerite vähenenud nõudlus ja kitsaskohad tarneahelates vähendavad Eesti kaupade eksporti. Üleüldine ebakindlus ja rahastamisvõimaluste koomale tõmbamine vähendab ka erasektori investeeringuid.
Osaliselt leevendavad neid mõjusid agentuuri hinnangul Euroopa Liidu toetused, millena peaks Eestile 2021–2027 perioodil tulema 6,7 miljardit eurot. Majanduslangust aitavad leevendada ka madal töötuse määr, majapidamiste tugev säästupuhver ja toetav eelarvepoliitika.
Eesti majanduskasv peaks jõudma aastatel 2024-2025 keskmiselt 2,8 protsendi tasemele.
Eesti võlakoormuse tase kasvab tõusnud kaitsekulutuste, põgenike toetamise ja majanduse jahtumisest tuleneva võimaliku väiksema maksulaekumise tõttu 1,9 protsenti SKP-st aastatel 2022–2025, kuid jääb siiski teiste arenenud riikide võlakoormuse tasemega võrreldes väga madalaks.
Agentuuri sõnul võib riigireitingu langetamist kaaluda kui realiseeruksid oodatust negatiivsemad sõja mõjud või toimuks sõja eskaleerumine, mis mõjutaks Eesti riigirahandust, kasvu ja konkurentsivõimet. Riigireitingu väljavaate tõstmiseni võib viia konflikti vaibumine ilma pikemaajaliste mõjudeta Eesti majandusele ja konkurentsivõimele.
### Response:
Reitinguagentuur S&P muutis Eesti reitingu väljavaate negatiivseks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
26-aastast suusatajat kimbutab külmetushaigus ja seetõttu tegi ta eelmisel nädalal Lillehammeris kaasa üksnes sprindis, mille küll võitis. Sellele eelnenud ja järgnenud distantsisõitudel ta aga ei startinud.
Kläbo võitis hooaja avaetapil Rukal kõik kolm võistlust: klassikasprindi, 10 km eraldistardist klassikatehnikasõidu ja 20 km vabatehnika jälitussõidu. Sel nädalal on Beitostölenis kavas klassikasprint ja 10 km eraldistardist klassikatehnikasõit.
Praeguste plaanide kohaselt kavatseb Kläbo osaleda järgmisel nädalal Davosis peetaval etapil, kus on kavas vabatehnikasõidud. Samuti on norralasel plaanis osaleda aasta viimasel päeval algaval Tour de Skil, mille kahekordne võitja ta on.
|
Kläbo jätab koduse MK-etapi vahele
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
26-aastast suusatajat kimbutab külmetushaigus ja seetõttu tegi ta eelmisel nädalal Lillehammeris kaasa üksnes sprindis, mille küll võitis. Sellele eelnenud ja järgnenud distantsisõitudel ta aga ei startinud.
Kläbo võitis hooaja avaetapil Rukal kõik kolm võistlust: klassikasprindi, 10 km eraldistardist klassikatehnikasõidu ja 20 km vabatehnika jälitussõidu. Sel nädalal on Beitostölenis kavas klassikasprint ja 10 km eraldistardist klassikatehnikasõit.
Praeguste plaanide kohaselt kavatseb Kläbo osaleda järgmisel nädalal Davosis peetaval etapil, kus on kavas vabatehnikasõidud. Samuti on norralasel plaanis osaleda aasta viimasel päeval algaval Tour de Skil, mille kahekordne võitja ta on.
### Response:
Kläbo jätab koduse MK-etapi vahele
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kui Hiina president Xi Jinping loobub karmidest piirangutest, siis talvekuudel võib viiruse tõttu surra miljon hiinlast, prognoosis analüüsifirma.
Piirangute kaotamise tõttu võib Hiinat tabada enneolematu koroonalaine. Sünge ennustuse kohaselt võib märtsis surmade arv jõuda 20 000 inimeseni päevas. Järsult tõuseb ka haiglaravi vajavate inimeste hulk.
Hiinas on paljud vanemad inimesed endiselt vaktsineerimata. Peking aga ei taha lääneriikidest osta kaasaegseid mRNA vaktsiine.
"Oht seisneb selles, et Hiina võimud alahindavad, kui palju tööd ja kulutusi on ülejäänud maailm teinud, et nad saaksid nüüd koos viirusega koos elada. Hiina pole midagi teinud, et selleks sammuks valmis olla," ütles Wigrami juht Rodney Jones.
Wigrami mudelid kasutavad vaktsineerimise ja demograafilisi andmeid. Samuti kasutas firma Singapuri, Austraalia, Uus-Meremaa ja Hongkongi varasemaid andmeid, vahendas Financial Times.
Investeerimispank Goldman Sachs prognoosib, et Hiina kompartei hakkab rohkem piiranguid leevendama alles järgmise aasta teises kvartalis. Võimud tahavad parandada tervishoiusüsteemi ja vaktsineerida rohkem vanemaid inimesi.
|
Analüüsifirma: pandeemia tõttu võib talvel surra miljon hiinlast
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Hiina president Xi Jinping loobub karmidest piirangutest, siis talvekuudel võib viiruse tõttu surra miljon hiinlast, prognoosis analüüsifirma.
Piirangute kaotamise tõttu võib Hiinat tabada enneolematu koroonalaine. Sünge ennustuse kohaselt võib märtsis surmade arv jõuda 20 000 inimeseni päevas. Järsult tõuseb ka haiglaravi vajavate inimeste hulk.
Hiinas on paljud vanemad inimesed endiselt vaktsineerimata. Peking aga ei taha lääneriikidest osta kaasaegseid mRNA vaktsiine.
"Oht seisneb selles, et Hiina võimud alahindavad, kui palju tööd ja kulutusi on ülejäänud maailm teinud, et nad saaksid nüüd koos viirusega koos elada. Hiina pole midagi teinud, et selleks sammuks valmis olla," ütles Wigrami juht Rodney Jones.
Wigrami mudelid kasutavad vaktsineerimise ja demograafilisi andmeid. Samuti kasutas firma Singapuri, Austraalia, Uus-Meremaa ja Hongkongi varasemaid andmeid, vahendas Financial Times.
Investeerimispank Goldman Sachs prognoosib, et Hiina kompartei hakkab rohkem piiranguid leevendama alles järgmise aasta teises kvartalis. Võimud tahavad parandada tervishoiusüsteemi ja vaktsineerida rohkem vanemaid inimesi.
### Response:
Analüüsifirma: pandeemia tõttu võib talvel surra miljon hiinlast
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Kindlasti on toidu ostmine muutunud. Suurenenud on kampaaniate osakaal ehk inimesed tunnevad aina rohkem huvi soodushinnaga toodete vastu. Ja kindlasti otsitakse ka odavamaid alternatiive samades kategooriates. Seetõttu on meil näiteks omamärgi toodete müük tõusnud, mis tähendab, et inimesed vahetavad kallimad tooted odavamate vastu kategooria sees," ütles Raak.
Tema sõnul on languses valmistoidu müük, sest inimesed on tõenäoliselt hakanud rohkem ise kodus toitu valmistama. Näiteks hakkliha ja lihatoodete müük ei ole küll otseselt kasvanud, aga nende langus on väiksem ja neid müüakse eelmise aasta tasemel, märkis Raak.
Samuti jätavad inimesed ära sellised tooted, mida nad on endale ostnud näiteks premeerimiseks, lisas Raak ning tõi esile piimatoodete kategoorias jogurtid ja desserdid, mida müüakse aina vähem.
Kaupluste marginaalidele mõjub aga see, et kasvanud on müügile pakutavate toidukaupade hinnad ning kuna poekettide vaheline konkurents on väga tugev, siis tähendab see, et keegi väga palju hindu tõsta ei saa. Lisaks kärbib marginaale ka see, et inimesed ostavad odavamaid tooteid, millel on ka üldjuhul väiksemad marginaalid, selgitas Raak.
"Tervikpildis on endiselt hästi suur mõju ka energia hinnatõusul, mis viimasel kuul näitas küll natuke positiivsemat trendi, aga nüüd on hakanud taas kasvama ja see kindlasti mõjutab üldtulemust üsna negatiivselt," lisas ta.
Raak möönis, et viimane kuu on hinnatõusude hulk mõnevõrra väiksemaks jäänud ning samuti on teatud gruppide maailmaturu hinnad on näidanud stabiliseerumise märke. "Aga ma ei julgeks selle pealt veel teha ennustusi selle kohta, mis järgmine aasta toob. Jah, hetkel on väike rahunemine, aga ei julgeks öelda, et hinnad on paigas või rahunenud," lisas ta.
Küsimusele pühadekauba ostmise kohta ütles Raak, et nende müük on läinud "isegi üllatavalt hästi" ja tundub, et pühadelauad kaetakse ära ja selle pealt veel väga palju kokku ei hoita.
Statistikaameti kolmapäeval avaldatud ülevaate kohaselt tõusis Eesti tarbijahinnaindeks võrreldes eelmise aasta novembriga 21,3 protsenti ning 2021. aasta novembriga võrreldes mõjutasid indeksit enim eluaseme ning toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnamuutused, mis kumbki andsid kogutõusust veidi üle 30 protsendi.
|
Rimi ostujuht: inimesed on hakanud odavamaid toidukaupu ostma
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kindlasti on toidu ostmine muutunud. Suurenenud on kampaaniate osakaal ehk inimesed tunnevad aina rohkem huvi soodushinnaga toodete vastu. Ja kindlasti otsitakse ka odavamaid alternatiive samades kategooriates. Seetõttu on meil näiteks omamärgi toodete müük tõusnud, mis tähendab, et inimesed vahetavad kallimad tooted odavamate vastu kategooria sees," ütles Raak.
Tema sõnul on languses valmistoidu müük, sest inimesed on tõenäoliselt hakanud rohkem ise kodus toitu valmistama. Näiteks hakkliha ja lihatoodete müük ei ole küll otseselt kasvanud, aga nende langus on väiksem ja neid müüakse eelmise aasta tasemel, märkis Raak.
Samuti jätavad inimesed ära sellised tooted, mida nad on endale ostnud näiteks premeerimiseks, lisas Raak ning tõi esile piimatoodete kategoorias jogurtid ja desserdid, mida müüakse aina vähem.
Kaupluste marginaalidele mõjub aga see, et kasvanud on müügile pakutavate toidukaupade hinnad ning kuna poekettide vaheline konkurents on väga tugev, siis tähendab see, et keegi väga palju hindu tõsta ei saa. Lisaks kärbib marginaale ka see, et inimesed ostavad odavamaid tooteid, millel on ka üldjuhul väiksemad marginaalid, selgitas Raak.
"Tervikpildis on endiselt hästi suur mõju ka energia hinnatõusul, mis viimasel kuul näitas küll natuke positiivsemat trendi, aga nüüd on hakanud taas kasvama ja see kindlasti mõjutab üldtulemust üsna negatiivselt," lisas ta.
Raak möönis, et viimane kuu on hinnatõusude hulk mõnevõrra väiksemaks jäänud ning samuti on teatud gruppide maailmaturu hinnad on näidanud stabiliseerumise märke. "Aga ma ei julgeks selle pealt veel teha ennustusi selle kohta, mis järgmine aasta toob. Jah, hetkel on väike rahunemine, aga ei julgeks öelda, et hinnad on paigas või rahunenud," lisas ta.
Küsimusele pühadekauba ostmise kohta ütles Raak, et nende müük on läinud "isegi üllatavalt hästi" ja tundub, et pühadelauad kaetakse ära ja selle pealt veel väga palju kokku ei hoita.
Statistikaameti kolmapäeval avaldatud ülevaate kohaselt tõusis Eesti tarbijahinnaindeks võrreldes eelmise aasta novembriga 21,3 protsenti ning 2021. aasta novembriga võrreldes mõjutasid indeksit enim eluaseme ning toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnamuutused, mis kumbki andsid kogutõusust veidi üle 30 protsendi.
### Response:
Rimi ostujuht: inimesed on hakanud odavamaid toidukaupu ostma
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kolmapäeval kell 3.11 sai häirekeskus teate tulekahjust Setomaa vallas Mikitamäe külas kahekorruselises kolme trepikojaga kortermajas. Päästjate saabudes oli esimese korruse kahetoalise korteri aknast näha tuld ning paksu suitsu, samuti oli leekides korteri välisuks.
Ruumidesse sisenenud päästjad leidsid eest põleva koridori ning elutoa ja põrandalt kahe mehe surnukehad. Kohe liiguti ka ülemise korruse suitsu täis korterisse, kust leiti veel üks hukkunud mees. Alumise korruse korteri põleng oli kestnud pikemat aega, tuli levis juba läbi seina kõrval asuvasse tühjalt seisvasse korterisse ning läbi põranda ka ülemise korruse korterisse.
Päästetööd lõppesid kell 6.19. Sündmuskohal tegutsesid kutselised päästjad Räpina, Värska ja Põlva päästekomandost ning Orava vabatahtlikud.
Korteri, kust tulekahju alguse sai, elanikke olid päästjad tuleohutusalaselt nõustamas käinud juba alates 2017. aastast. Viimase nõustamise andmetel pidi seal olema töökorras suitsuandur, kuid öisel õnnetusel päästjad seda ei leidnud.
"Paraku olid elanikud meie jaoks riskigrupi esindajad, kes sageli tarvitasid alkoholi, suitsetasid toas ja suhtusid tuleohutusse pealiskaudselt," rääkis Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu.
Sel aastal on tulekahjudes hukkunud 39 inimest, neist neli Võrumaal. Ligi pooled hukkunuga tulekahjudest põhjustab hooletu suitsetamine toas või lahtise tulega ümberkäimine.
|
Võrumaal hukkus tulekahjus kolm meest
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeval kell 3.11 sai häirekeskus teate tulekahjust Setomaa vallas Mikitamäe külas kahekorruselises kolme trepikojaga kortermajas. Päästjate saabudes oli esimese korruse kahetoalise korteri aknast näha tuld ning paksu suitsu, samuti oli leekides korteri välisuks.
Ruumidesse sisenenud päästjad leidsid eest põleva koridori ning elutoa ja põrandalt kahe mehe surnukehad. Kohe liiguti ka ülemise korruse suitsu täis korterisse, kust leiti veel üks hukkunud mees. Alumise korruse korteri põleng oli kestnud pikemat aega, tuli levis juba läbi seina kõrval asuvasse tühjalt seisvasse korterisse ning läbi põranda ka ülemise korruse korterisse.
Päästetööd lõppesid kell 6.19. Sündmuskohal tegutsesid kutselised päästjad Räpina, Värska ja Põlva päästekomandost ning Orava vabatahtlikud.
Korteri, kust tulekahju alguse sai, elanikke olid päästjad tuleohutusalaselt nõustamas käinud juba alates 2017. aastast. Viimase nõustamise andmetel pidi seal olema töökorras suitsuandur, kuid öisel õnnetusel päästjad seda ei leidnud.
"Paraku olid elanikud meie jaoks riskigrupi esindajad, kes sageli tarvitasid alkoholi, suitsetasid toas ja suhtusid tuleohutusse pealiskaudselt," rääkis Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu.
Sel aastal on tulekahjudes hukkunud 39 inimest, neist neli Võrumaal. Ligi pooled hukkunuga tulekahjudest põhjustab hooletu suitsetamine toas või lahtise tulega ümberkäimine.
### Response:
Võrumaal hukkus tulekahjus kolm meest
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kataris toimuva MM-finaalturniiri kaheksandikfinaalis viis Pepe värav Portugali 33. minutil Šveitsi vastu 2:0 juhtima. Lõpuks võideti 6:1.
Vanemana on suutnud finaalturniiril skoori teha vaid Kameruni jalgpallur Roger Milla, kes oli 1994. aastal USA-s Venemaa vastu skoorides 42 aasta ja 39 päeva vanune. Ka see mäng lõppes 6:1, kuid Venemaa võiduga.
Ühtlasi asus Pepe oma koondisekaaslase Cristiano Ronaldo asemele, kes oli tänavusel turniiril alagrupimängus Ghanale väravat lüües oli 37 aasta ja 295 päeva vanune ning langes nüüd vastavas edetabelis kolmandaks.
Pepe on mänginud Portugali koondise eest kokku 132 korda ja löönud kaheksa väravat, tabamuseni jõudis ta ka neli aastat tagasi Venemaal peetud MM-finaalturniiril, kui skooris samuti kaheksandikfinaalis Uruguay vastu. Paraku siis Portugal kaotas 1:2.
|
Pepe kerkis vanuselt teiseks väravalööjaks MM-finaalturniiridel
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kataris toimuva MM-finaalturniiri kaheksandikfinaalis viis Pepe värav Portugali 33. minutil Šveitsi vastu 2:0 juhtima. Lõpuks võideti 6:1.
Vanemana on suutnud finaalturniiril skoori teha vaid Kameruni jalgpallur Roger Milla, kes oli 1994. aastal USA-s Venemaa vastu skoorides 42 aasta ja 39 päeva vanune. Ka see mäng lõppes 6:1, kuid Venemaa võiduga.
Ühtlasi asus Pepe oma koondisekaaslase Cristiano Ronaldo asemele, kes oli tänavusel turniiril alagrupimängus Ghanale väravat lüües oli 37 aasta ja 295 päeva vanune ning langes nüüd vastavas edetabelis kolmandaks.
Pepe on mänginud Portugali koondise eest kokku 132 korda ja löönud kaheksa väravat, tabamuseni jõudis ta ka neli aastat tagasi Venemaal peetud MM-finaalturniiril, kui skooris samuti kaheksandikfinaalis Uruguay vastu. Paraku siis Portugal kaotas 1:2.
### Response:
Pepe kerkis vanuselt teiseks väravalööjaks MM-finaalturniiridel
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Prantslasest inseneri on seostatud Hyundai tiimiga ka varem, aga rallimaailma kogemus tal seni puudub. Tiimijuhiks kerkis ta F1 võistkonnas Caterhamis ja asus seejärel samale positsioonile Renault's, kus veetis aastad 2014-2020.
Pärast Prantsusmaa autotootja juurest lahkumist on Abiteboul töötanud vormel-2 sarja mootoreid tarniva Mecachrome'i ridades. DirtFishi andmetel anti Abitepouli palkamisest teisipäeval teada Hyundai võistkonna olulisematele liikmetele.
Lõppenud hooajal täitis Hyundai tiimijuhi ülesandeid Jules Moncet, kes võttis selle ameti üle pärast seda, kui Andrea Adamo aasta eest sellelt positsioonilt ootamatult lahkus. Paraku on prantslase periood olnud vastuoluline, kus sportlike tagasilöökide kõrval on ta saanud oma töö eest kriitikat ka näiteks Ott Tänakult.
Kas varemgi Hyundais insenerina töötanud Moncet jätkab meeskonnas mingis rollis ka tuleval aastal, pole selge. Novembris sõnas ta, et soovib ka tulevikus jätkata autospordis just juhtimise tasandil.
|
DirtFish: Hyundai juhiks saab Cyril Abiteboul
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantslasest inseneri on seostatud Hyundai tiimiga ka varem, aga rallimaailma kogemus tal seni puudub. Tiimijuhiks kerkis ta F1 võistkonnas Caterhamis ja asus seejärel samale positsioonile Renault's, kus veetis aastad 2014-2020.
Pärast Prantsusmaa autotootja juurest lahkumist on Abiteboul töötanud vormel-2 sarja mootoreid tarniva Mecachrome'i ridades. DirtFishi andmetel anti Abitepouli palkamisest teisipäeval teada Hyundai võistkonna olulisematele liikmetele.
Lõppenud hooajal täitis Hyundai tiimijuhi ülesandeid Jules Moncet, kes võttis selle ameti üle pärast seda, kui Andrea Adamo aasta eest sellelt positsioonilt ootamatult lahkus. Paraku on prantslase periood olnud vastuoluline, kus sportlike tagasilöökide kõrval on ta saanud oma töö eest kriitikat ka näiteks Ott Tänakult.
Kas varemgi Hyundais insenerina töötanud Moncet jätkab meeskonnas mingis rollis ka tuleval aastal, pole selge. Novembris sõnas ta, et soovib ka tulevikus jätkata autospordis just juhtimise tasandil.
### Response:
DirtFish: Hyundai juhiks saab Cyril Abiteboul
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Daniel Vaarik "Vapilõvi. Dokumentaalromaan Kersti Kaljulaidi elust riigipeana". (Levila 2022, 170 lk.)
Presidentidest ja teistest riigipeadest nii siin- kui ka sealpool suuri meresid on kirjutatud tuhandeid raamatuid. Laias laastus võib need rühmitada neljaks.
Esiteks, pärast ametiaega ilmuv minajutustus peategelaselt endalt, mille eesmärgiks on rääkida asjad ära nii, nagu need tegelikult olid. Vabandust, nagu need tegijale endale tunduvad. Erilist objektiivsust pole neilt teostelt mõtet oodata.
Teiseks, presidendi lähikondse vaade, kuidas riigipea töötas ja mida muud tegi. Pole vahet, kas autoriks on endine ülemkelner või ihunõunik, mõlemal juhul kipub raamat keskenduma mitte juhile vaid tema abile ning korrektne olnuks see juba kohe pealkirjastada "Mina ja Barack". (Või "Mina ja Lennart"). Suuremates keeleruumides võivad selliste käsitluste autorid ka rikkaks saada.
Kolmanda ja ilmsesti suurima rühma moodustavad kõrvaltvaatajate, enamasti professionaalsete ajakirjanike üllitised, kelle töömeetodiks on lisaks avalikule infole ka intervjuu hästi informeeritud, ent sageli anonüümseks jääva siseringi allikaga. Siingi domineerib autori enda suhe peategelasse, iga riigipea kohta saab kirjutada nii oodi kui följetoni. Donald Trumpi presidendiaega valgustav raamatutoodang on seesuguse nähtuse kõige kirkam tõestus.
Ja neljandana tulevad sellised raamatud, milles autor saab küll ligipääsu allikale ja telgitagustele, kuid säilitab seejuures neutraalsuse ja objektiivsuse. Neid on vähe ja põhjusega. Siseringi niisama lihtsalt ei pääse. Eriti mitte ajakirjanik. Tõetruudusele pretendeeriv käsitlus eeldab peategelaselt autori usaldamist ja teisalt enesekriitika võimet.
Daniel Vaariku vastselt kaante vahele saanud "Vapilõvi" ehk president Kersti Kaljulaidi isiksust kirjeldav raamat kuulubki neljandasse kategooriasse. Võib vaid ette kujutada, kui palju on autor pidanud ümber lükkama arvamusi, et tegemist on tellimustööga, nn heakskiidetud biograafiaga. Ning et autor pidi raamatut vormistades vähemalt alateadlikult pingutama, et seesugust muljet ei tekiks.
Täielikult pole sellest varjust võimalikki vabaneda. Sest ainuüksi õigus presidendi ametikorteris vabalt ringi kolada või väsitava visiidipäeva õhtul nn omade ringis muljetada on privileeg ning eeldab tahes-tahtmata "meie-tunnet", samasse kampa kuulumist, ka kaasa mõtlemist ja miks mitte nõu andmist. Temast saab huumoriga võttes kuritöö kaasosaline.
Mis tunnuslikult väljendub "Vapilõvis" nii, et peategelane on lihtsalt "Kersti". Ilmselt on see taotluslik.
Vaariku tulemus on igal juhul tunnustust väärt. Laitmatult voogav ja väga hästi läbi kirjutatud tekst haarab kaasa. See avab meie eelmise riigipea olemust, tema otsuste taustu ja lähiringi. Teiste sõnadega vahetut konteksti. Terve majatäis inimesi näeb hommikust õhtuni vaeva, et president oleks alati puhanud, heas tujus ja ette valmistatud, triigitud riietes ja kammitud peaga, õigel ajal õiges kohas. Sest ju sellist presidenti me tahame. Punast vaipa ka. Sest ta on meie kõigi jagu ja samal ajal riigi sümbol, selle esindusnägu.
Seda, et eesriide taga vedeleb maas nõuniku nutust niiske salvrätik, ei pea keegi teadma. Nagu peab jääma varju presidendi tüdimus, paha tuju, hambavalu, rahulolematus, heade kavatsuste lörriminek või sõna otseses mõttes nälg, mida leevendab hilisõhtune kabanoss koduteele jäävas tanklas.
President Kaljulaid on seesuguse raamatu ära teeninud. Daniel Vaarikul on läinud korda näidata teda kui elusat inimest, kui naist, ema, vanaema, sõbrannat. See on suur asi. Abiks ka eelnenud ja järgmistele riigipeadele. Sest lõppude lõpuks on ka nemad kõik siiski lihast ja luust, ka nende ööpäevas on 24 tundi.
Olari Koppel oli president Toomas Hendrik Ilvese nõunik aastatel 2006-2012.
|
Olari Koppel "Vapilõvist": president on ikkagi inimene
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Daniel Vaarik "Vapilõvi. Dokumentaalromaan Kersti Kaljulaidi elust riigipeana". (Levila 2022, 170 lk.)
Presidentidest ja teistest riigipeadest nii siin- kui ka sealpool suuri meresid on kirjutatud tuhandeid raamatuid. Laias laastus võib need rühmitada neljaks.
Esiteks, pärast ametiaega ilmuv minajutustus peategelaselt endalt, mille eesmärgiks on rääkida asjad ära nii, nagu need tegelikult olid. Vabandust, nagu need tegijale endale tunduvad. Erilist objektiivsust pole neilt teostelt mõtet oodata.
Teiseks, presidendi lähikondse vaade, kuidas riigipea töötas ja mida muud tegi. Pole vahet, kas autoriks on endine ülemkelner või ihunõunik, mõlemal juhul kipub raamat keskenduma mitte juhile vaid tema abile ning korrektne olnuks see juba kohe pealkirjastada "Mina ja Barack". (Või "Mina ja Lennart"). Suuremates keeleruumides võivad selliste käsitluste autorid ka rikkaks saada.
Kolmanda ja ilmsesti suurima rühma moodustavad kõrvaltvaatajate, enamasti professionaalsete ajakirjanike üllitised, kelle töömeetodiks on lisaks avalikule infole ka intervjuu hästi informeeritud, ent sageli anonüümseks jääva siseringi allikaga. Siingi domineerib autori enda suhe peategelasse, iga riigipea kohta saab kirjutada nii oodi kui följetoni. Donald Trumpi presidendiaega valgustav raamatutoodang on seesuguse nähtuse kõige kirkam tõestus.
Ja neljandana tulevad sellised raamatud, milles autor saab küll ligipääsu allikale ja telgitagustele, kuid säilitab seejuures neutraalsuse ja objektiivsuse. Neid on vähe ja põhjusega. Siseringi niisama lihtsalt ei pääse. Eriti mitte ajakirjanik. Tõetruudusele pretendeeriv käsitlus eeldab peategelaselt autori usaldamist ja teisalt enesekriitika võimet.
Daniel Vaariku vastselt kaante vahele saanud "Vapilõvi" ehk president Kersti Kaljulaidi isiksust kirjeldav raamat kuulubki neljandasse kategooriasse. Võib vaid ette kujutada, kui palju on autor pidanud ümber lükkama arvamusi, et tegemist on tellimustööga, nn heakskiidetud biograafiaga. Ning et autor pidi raamatut vormistades vähemalt alateadlikult pingutama, et seesugust muljet ei tekiks.
Täielikult pole sellest varjust võimalikki vabaneda. Sest ainuüksi õigus presidendi ametikorteris vabalt ringi kolada või väsitava visiidipäeva õhtul nn omade ringis muljetada on privileeg ning eeldab tahes-tahtmata "meie-tunnet", samasse kampa kuulumist, ka kaasa mõtlemist ja miks mitte nõu andmist. Temast saab huumoriga võttes kuritöö kaasosaline.
Mis tunnuslikult väljendub "Vapilõvis" nii, et peategelane on lihtsalt "Kersti". Ilmselt on see taotluslik.
Vaariku tulemus on igal juhul tunnustust väärt. Laitmatult voogav ja väga hästi läbi kirjutatud tekst haarab kaasa. See avab meie eelmise riigipea olemust, tema otsuste taustu ja lähiringi. Teiste sõnadega vahetut konteksti. Terve majatäis inimesi näeb hommikust õhtuni vaeva, et president oleks alati puhanud, heas tujus ja ette valmistatud, triigitud riietes ja kammitud peaga, õigel ajal õiges kohas. Sest ju sellist presidenti me tahame. Punast vaipa ka. Sest ta on meie kõigi jagu ja samal ajal riigi sümbol, selle esindusnägu.
Seda, et eesriide taga vedeleb maas nõuniku nutust niiske salvrätik, ei pea keegi teadma. Nagu peab jääma varju presidendi tüdimus, paha tuju, hambavalu, rahulolematus, heade kavatsuste lörriminek või sõna otseses mõttes nälg, mida leevendab hilisõhtune kabanoss koduteele jäävas tanklas.
President Kaljulaid on seesuguse raamatu ära teeninud. Daniel Vaarikul on läinud korda näidata teda kui elusat inimest, kui naist, ema, vanaema, sõbrannat. See on suur asi. Abiks ka eelnenud ja järgmistele riigipeadele. Sest lõppude lõpuks on ka nemad kõik siiski lihast ja luust, ka nende ööpäevas on 24 tundi.
Olari Koppel oli president Toomas Hendrik Ilvese nõunik aastatel 2006-2012.
### Response:
Olari Koppel "Vapilõvist": president on ikkagi inimene
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Dorian Finney-Smithi kaugvise viis Dallase 17,3 sekundit enne lõppu juhtima, Nikola Jokicil oli võimalus seejärel viigistada, aga serblane eksis kahest vabaviskest esimesel. Spencer Dinwiddie tabas aga mõlemad vabavisked ja tõi Dallasele võidu.
Tim Hardaway juunior (Mavericks) oli 29 punktiga üleplatsimees, Luka Doncici arvele jäi kolmikduubel: 22 punkti, kümme lauapalli, 12 resultatiivset söötu. Denveri parim oli 27 silmaga ääremängija Aaron Gordon.
Donovan Mitchell viis oma hooaja punktirekordi 43 peale ja aitas Cleveland Cavaliersi kodus 116:1O2 (27:26, 30:23, 28:34, 31:19) võiduni Los Angeles Lakersi üle. Cleveland on tänavu võitnud tosinast kodumängust 12.
Kolmandas teisipäeval peetud mängus sai Detroit Pistons võõrsil jagu Miami Heatist 116:96 (20:25, 27:25, 31:23, 38:23). Bojan Bogdanovic tõi võitjatele 31 ja Tyler Herro kaotajatele 34 punkti.
|
Dallas jäi lõpuhetkil peale, Doncicilt kolmikduubel
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dorian Finney-Smithi kaugvise viis Dallase 17,3 sekundit enne lõppu juhtima, Nikola Jokicil oli võimalus seejärel viigistada, aga serblane eksis kahest vabaviskest esimesel. Spencer Dinwiddie tabas aga mõlemad vabavisked ja tõi Dallasele võidu.
Tim Hardaway juunior (Mavericks) oli 29 punktiga üleplatsimees, Luka Doncici arvele jäi kolmikduubel: 22 punkti, kümme lauapalli, 12 resultatiivset söötu. Denveri parim oli 27 silmaga ääremängija Aaron Gordon.
Donovan Mitchell viis oma hooaja punktirekordi 43 peale ja aitas Cleveland Cavaliersi kodus 116:1O2 (27:26, 30:23, 28:34, 31:19) võiduni Los Angeles Lakersi üle. Cleveland on tänavu võitnud tosinast kodumängust 12.
Kolmandas teisipäeval peetud mängus sai Detroit Pistons võõrsil jagu Miami Heatist 116:96 (20:25, 27:25, 31:23, 38:23). Bojan Bogdanovic tõi võitjatele 31 ja Tyler Herro kaotajatele 34 punkti.
### Response:
Dallas jäi lõpuhetkil peale, Doncicilt kolmikduubel
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Neljapäevase kontserdi muusikaloome peamiseks sisendiks oli augustiöine suvi Eestis ning kogu helide maailma selle ümber. Mõndadest elementidest nimetab produtsent Sander Mölder ritsikaid, linnulaulu, kosmilist tähesära, kitarri kandehelisid ning ansambli RÜÜT lauljate harmoonilisi kooskõlasid. "Minu tavapärasest salvestatud materjalist on selles muusikas vähem biite ning rohkem suuri ja laiu atmosfääre ambient- muusika poole," täpsustas Mölder.
Initsiatiiv ühine kontsert teha tuli ansambli Rüüt poolt. "Tõmbusime Sandri muusika poole just väljakutse otsimise mõttes, sest kuigi oleme ansambliga oma muusika väljendamiseks valinud naturaalsed instrumendid, kõlasid pärimuslikud lood, nagu näiteks "Mina elan Muhu saares", Mölderi pärimustöötlustes väga põnevalt. Tahtsime teada, milline uus maailm tekib, kui meie muusika elektrooniliste töötlustega põimub," kommenteeris ansambli liige Maili Metssalu.
Öökontserdil on muuseas Sander Mölderi ja Rüüdi poolt kasutusel täiesti uus ja spetsiaalselt nende jaoks leiutatud puidust instrument. Nii uus, et sellel pole isegi veel nime. "Kindlasti tuli uue instrumendi leiutamise idee Rüüdi poolt - nad on leidlik ansambel, kes soovib autentset ja ainulaadset kõlavärvi saavutada arhailisel ja looduslikul viisil," rääkis Eesti Leiutajate Liidu juht Aarne Toomsalu.
"Meiepoolne lahenduskäik oli osalemine Garage 48 poolt korraldatud häkatonil nimetusega "Puidu tulevik" ning kümneliikmelise meeskonna leiutis osutus Sander Mölderi ja Rüüdi poolt valituks. See on spetsiaalselt valitud ja eritingimustes kuivatatud puidust resoneeriv kast, mille kaanele sisselõigatud puidust sälgud toimivad kui pillikeeled. Kontserdil instrumenti füüsiliselt ei näe kuid kuuleb produtsent Sander Mölderi poolt sämpeldatuna," lisas ta.
Rüüdi muusika võlu peitub mitmekülgses ja otsingurikkas lähenemises eesti ja maailma pärimusmuusikale. Ansambli muusika toetub küll pärimusele, kuid liigutab end juba tänapäevase maailma mitmekesisuses. Nõnda sünnivad regilauludele ja vanadele pillilugude töötlused ja omalooming. Rüüdi teine stuudioalbum "Kadakad" ilmus 2017. aastal. Sellega kandideeris ansambel kolmele Etnokulbi auhinnale: parim lugu ("Ilus ole"), parim album ("Kadakad") ja parim artist.
Sander Mölder on mitmekesise muusikalise tausta ja laia käekirjaga helilooja, muusikaprodutsent. Tšellistina alustanud Mölder on tänaseks erinevates rollides ja muusikalistes koosseisudes astunud üles paljudel lavadel üle maailma – muuhulgas Londonis Royal Albert Hallis, Hispaanias Primavera festivalil ja Open'er festivalil Poolas, Ühendkuningriikides, Kanadas, Jaapanis ja mujal. Koos produtsent Peeter Ehala ja kunstnik Kaspar Tamsaluga veavad nad plaadifirmat Tiks. Lisaks on Sander loonud muusikat ooperitele, balletidele ja mitmetele sõnalavastustele.
|
Ansambel Rüüt ja helilooja Sander Mölder annavad ühise kontserdi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäevase kontserdi muusikaloome peamiseks sisendiks oli augustiöine suvi Eestis ning kogu helide maailma selle ümber. Mõndadest elementidest nimetab produtsent Sander Mölder ritsikaid, linnulaulu, kosmilist tähesära, kitarri kandehelisid ning ansambli RÜÜT lauljate harmoonilisi kooskõlasid. "Minu tavapärasest salvestatud materjalist on selles muusikas vähem biite ning rohkem suuri ja laiu atmosfääre ambient- muusika poole," täpsustas Mölder.
Initsiatiiv ühine kontsert teha tuli ansambli Rüüt poolt. "Tõmbusime Sandri muusika poole just väljakutse otsimise mõttes, sest kuigi oleme ansambliga oma muusika väljendamiseks valinud naturaalsed instrumendid, kõlasid pärimuslikud lood, nagu näiteks "Mina elan Muhu saares", Mölderi pärimustöötlustes väga põnevalt. Tahtsime teada, milline uus maailm tekib, kui meie muusika elektrooniliste töötlustega põimub," kommenteeris ansambli liige Maili Metssalu.
Öökontserdil on muuseas Sander Mölderi ja Rüüdi poolt kasutusel täiesti uus ja spetsiaalselt nende jaoks leiutatud puidust instrument. Nii uus, et sellel pole isegi veel nime. "Kindlasti tuli uue instrumendi leiutamise idee Rüüdi poolt - nad on leidlik ansambel, kes soovib autentset ja ainulaadset kõlavärvi saavutada arhailisel ja looduslikul viisil," rääkis Eesti Leiutajate Liidu juht Aarne Toomsalu.
"Meiepoolne lahenduskäik oli osalemine Garage 48 poolt korraldatud häkatonil nimetusega "Puidu tulevik" ning kümneliikmelise meeskonna leiutis osutus Sander Mölderi ja Rüüdi poolt valituks. See on spetsiaalselt valitud ja eritingimustes kuivatatud puidust resoneeriv kast, mille kaanele sisselõigatud puidust sälgud toimivad kui pillikeeled. Kontserdil instrumenti füüsiliselt ei näe kuid kuuleb produtsent Sander Mölderi poolt sämpeldatuna," lisas ta.
Rüüdi muusika võlu peitub mitmekülgses ja otsingurikkas lähenemises eesti ja maailma pärimusmuusikale. Ansambli muusika toetub küll pärimusele, kuid liigutab end juba tänapäevase maailma mitmekesisuses. Nõnda sünnivad regilauludele ja vanadele pillilugude töötlused ja omalooming. Rüüdi teine stuudioalbum "Kadakad" ilmus 2017. aastal. Sellega kandideeris ansambel kolmele Etnokulbi auhinnale: parim lugu ("Ilus ole"), parim album ("Kadakad") ja parim artist.
Sander Mölder on mitmekesise muusikalise tausta ja laia käekirjaga helilooja, muusikaprodutsent. Tšellistina alustanud Mölder on tänaseks erinevates rollides ja muusikalistes koosseisudes astunud üles paljudel lavadel üle maailma – muuhulgas Londonis Royal Albert Hallis, Hispaanias Primavera festivalil ja Open'er festivalil Poolas, Ühendkuningriikides, Kanadas, Jaapanis ja mujal. Koos produtsent Peeter Ehala ja kunstnik Kaspar Tamsaluga veavad nad plaadifirmat Tiks. Lisaks on Sander loonud muusikat ooperitele, balletidele ja mitmetele sõnalavastustele.
### Response:
Ansambel Rüüt ja helilooja Sander Mölder annavad ühise kontserdi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Nafta hind on olnud 2022. aastal volatiilne. Nafta hind hakkas tõusma enne Venemaa sissetungi Ukrainasse. Inflatsiooni kiirenemise tõttu karmistavad lääneriigid aga rahapoliitikat. Nõudlust vähendab veel Hiina kompartei koroonapoliitika. Teisipäeval langesid ka USA tähtsamad aktsiaindeksid.
"Naftaturud jäävad lähiajal volatiilseks, seda põhjustavad Hiina koroonapoliitika ning keskpankade poliitika USA-s ja Euroopas," ütles finantsfirma UBS analüütik Giovanni Staunovo.
Brenti hind oli kolmapäeva hommikul 79,52 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava nafta WTI hind on 74,37 dollarit barreli kohta.
Lääneriigid kehtestasid eelmisel nädalal Venemaa naftale hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta. See süvendab naftaturul investorite seas ebakindlust veelgi.
|
Nafta hind kukkus kolinal ja langes alla 80 dollari
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nafta hind on olnud 2022. aastal volatiilne. Nafta hind hakkas tõusma enne Venemaa sissetungi Ukrainasse. Inflatsiooni kiirenemise tõttu karmistavad lääneriigid aga rahapoliitikat. Nõudlust vähendab veel Hiina kompartei koroonapoliitika. Teisipäeval langesid ka USA tähtsamad aktsiaindeksid.
"Naftaturud jäävad lähiajal volatiilseks, seda põhjustavad Hiina koroonapoliitika ning keskpankade poliitika USA-s ja Euroopas," ütles finantsfirma UBS analüütik Giovanni Staunovo.
Brenti hind oli kolmapäeva hommikul 79,52 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava nafta WTI hind on 74,37 dollarit barreli kohta.
Lääneriigid kehtestasid eelmisel nädalal Venemaa naftale hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta. See süvendab naftaturul investorite seas ebakindlust veelgi.
### Response:
Nafta hind kukkus kolinal ja langes alla 80 dollari
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Novembris võrreldes oktoobriga tõusid hinnad 0,9 protsenti
Kaubad kallinesid aastaga 20,1 protsenti ja teenused 23,5 protsenti.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid 2021. aasta novembriga võrreldes tarbijahinnaindeksit enim eluaseme ning toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnamuutused, mis kumbki andsid kogutõusust veidi üle 30 protsenti.
"Tahkekütus oli 110,9 protsenti, kodudesse jõudnud elekter 72,6 protsenti, soojusenergia 62,3 protsenti ja gaas 18,9 protsenti kallim," ütles Trasanov.
Möödunud aasta novembriga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 104,2 protsenti kallinenud suhkur. Jahu ja tangained on kallinenud 74,9 protsenti, munad 59,6 protsenti, muud õlid 53,7 protsenti ning kastmed 52,6 protsenti.
"Bensiin oli 18 protsenti ja diislikütus 40,8 protsenti kallim," lisas Trasanov.
Tarbijahinnaindeksi muutus. Autor/allikas: Statistikaamet
Oktoobriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, mis andis kogutõusust kolm viiendikku. Eluasemega seotud hinnamuutused andsid veel viiendiku.
|
Tarbijahinnaindeks tõusis aastaga 21,3 protsenti
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Novembris võrreldes oktoobriga tõusid hinnad 0,9 protsenti
Kaubad kallinesid aastaga 20,1 protsenti ja teenused 23,5 protsenti.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid 2021. aasta novembriga võrreldes tarbijahinnaindeksit enim eluaseme ning toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnamuutused, mis kumbki andsid kogutõusust veidi üle 30 protsenti.
"Tahkekütus oli 110,9 protsenti, kodudesse jõudnud elekter 72,6 protsenti, soojusenergia 62,3 protsenti ja gaas 18,9 protsenti kallim," ütles Trasanov.
Möödunud aasta novembriga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 104,2 protsenti kallinenud suhkur. Jahu ja tangained on kallinenud 74,9 protsenti, munad 59,6 protsenti, muud õlid 53,7 protsenti ning kastmed 52,6 protsenti.
"Bensiin oli 18 protsenti ja diislikütus 40,8 protsenti kallim," lisas Trasanov.
Tarbijahinnaindeksi muutus. Autor/allikas: Statistikaamet
Oktoobriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, mis andis kogutõusust kolm viiendikku. Eluasemega seotud hinnamuutused andsid veel viiendiku.
### Response:
Tarbijahinnaindeks tõusis aastaga 21,3 protsenti
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Esimeses geimis 17:25 ja kolmandas 18:25 tulemusega lätlannadele alla jäänud Eesti esindusel oli teises geimis 24:23 eduseisus kasutada geimpall, kuid seda meie tütarlastel realiseerida ei õnnestunud ja lõpuks tunnistati lõunanaabrite 28:26 paremust. Seega pidi Eesti avamängus leppima 0:3 (17:25, 26:28, 18:25) kaotusega, vahendab Volley.ee.
Eesti resultatiivseimaks tõusis veatult tegutsenud Mirjam Karoliine Kask, kes kogus 11 punkti. Anette Arak lisas 8 punkti. Meie koondise vastuvõtt oli 23% ja rünnak 24%, lätlannadel vastavalt 29% ja 27%.
6.-10. detsembril toimuval turniiril osalevad lisaks Eesti ja Läti koondisele Leedu, Poola, Gruusia ja Ukraina. Kolmapäeval kell 13.30 lähevad meie noored vastamisi turniiri favoriit Poolaga.
Kõik võistkonnad mängivad omavahel korra läbi, turniiri võitja tagab koha 2023. aasta U-17 EM-finaalturniiril. Kohad 2.-5. mängivad kevadel EM-valiksarja teises ringis.
Eesti mängude ajakava:
6.12 kell 16.00 Eesti – Läti 0:3
7.12 kell 13.30 Poola – Eesti
8.12 kell 11.00 Eesti – Gruusia
9.12 kell 11.00 Eesti Ukraina
10.12 kell 11.00 Leedu – Eesti
Eesti koondise koosseis Lätis: Lisandra Tatrik, Heidi Vahula, Rebecca Pent, Roosi Brigita Toom, Mirjam Karoliine Kask, Anette Arak, Heleri Soodla, Marie Miilen, Gertu Koik, Marii Koppel, Brita Männilaan, Freia Liisa Palk. Peatreener Raigo Tatrik, abitreenerid Andrei Ojamets ja Jaanika Jakobson, mänedžer Mihkel Sagar.
|
Eesti tütarlapsed alustasid EEVZA meistrivõistlusi kaotusega Lätile
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses geimis 17:25 ja kolmandas 18:25 tulemusega lätlannadele alla jäänud Eesti esindusel oli teises geimis 24:23 eduseisus kasutada geimpall, kuid seda meie tütarlastel realiseerida ei õnnestunud ja lõpuks tunnistati lõunanaabrite 28:26 paremust. Seega pidi Eesti avamängus leppima 0:3 (17:25, 26:28, 18:25) kaotusega, vahendab Volley.ee.
Eesti resultatiivseimaks tõusis veatult tegutsenud Mirjam Karoliine Kask, kes kogus 11 punkti. Anette Arak lisas 8 punkti. Meie koondise vastuvõtt oli 23% ja rünnak 24%, lätlannadel vastavalt 29% ja 27%.
6.-10. detsembril toimuval turniiril osalevad lisaks Eesti ja Läti koondisele Leedu, Poola, Gruusia ja Ukraina. Kolmapäeval kell 13.30 lähevad meie noored vastamisi turniiri favoriit Poolaga.
Kõik võistkonnad mängivad omavahel korra läbi, turniiri võitja tagab koha 2023. aasta U-17 EM-finaalturniiril. Kohad 2.-5. mängivad kevadel EM-valiksarja teises ringis.
Eesti mängude ajakava:
6.12 kell 16.00 Eesti – Läti 0:3
7.12 kell 13.30 Poola – Eesti
8.12 kell 11.00 Eesti – Gruusia
9.12 kell 11.00 Eesti Ukraina
10.12 kell 11.00 Leedu – Eesti
Eesti koondise koosseis Lätis: Lisandra Tatrik, Heidi Vahula, Rebecca Pent, Roosi Brigita Toom, Mirjam Karoliine Kask, Anette Arak, Heleri Soodla, Marie Miilen, Gertu Koik, Marii Koppel, Brita Männilaan, Freia Liisa Palk. Peatreener Raigo Tatrik, abitreenerid Andrei Ojamets ja Jaanika Jakobson, mänedžer Mihkel Sagar.
### Response:
Eesti tütarlapsed alustasid EEVZA meistrivõistlusi kaotusega Lätile
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kohus mõistis Trump firma ( Trump Organization) kaks üksust süüdi kõigis punktides, sealhulgas vandenõus, maksupettuses ja dokumentide võltsimises. Firma võib saada umbes 1,6 miljonit dollarit trahvi, vahendas The Wall Street Journal.
Manhattani prokurör Alvin Bragg ütles, et kohtuotsusega võeti Trumpi äri vastutusele pikaajalise kuritegeliku skeemi eest.
"See juhtum oli seotud ahnuse ja petmisega. Manhattanil pole ükski firma seadusest kõrgemal," teatas Bragg.
Trumpile selles kohtuasjas süüdistust ei esitatud. Prokurörid väitsid, et Trump kehtestas maksuvabad soodustused ja allkirjastas isiklikult mõned tšekid.
Trump teatas, et on kohtuotsuses pettunud. Trumpi firma advokaat teatas, et ettevõte kaebab otsuse edasi.
Oktoobri lõpus alanud kohtuprotsessi ajal kuulas kohus Trumpi ettevõtte endise finantsjuhi Allen Weisselbergi tunnistusi. Weisselberg tunnistas end maksukuritegudes süüdi.
Weisselberg tunnistas end süüdi skeemitamises, mille käigus hiilis kõrvale maksude maksmisest.
Trumpi advokaatide sõnul oli Weisselberg pettur, kes proovis raha kokku hoida.
"Weisselberg tegi seda Weisselbergi heaks," ütles Trumpi advokaat Michael van der Veen.
Trump teatas eelmisel kuul, et kandideerib uuesti USA presidendiks. Viimane kohtuotsus võib vabariiklaste parteis erimeelsusi suurendada veelgi. Paljud vabariiklased leiavad, et partei peab leidma mõne teise presidendikandidaadi.
|
Kohus mõistis Trumpi firma süüdi maksupettuses
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus mõistis Trump firma ( Trump Organization) kaks üksust süüdi kõigis punktides, sealhulgas vandenõus, maksupettuses ja dokumentide võltsimises. Firma võib saada umbes 1,6 miljonit dollarit trahvi, vahendas The Wall Street Journal.
Manhattani prokurör Alvin Bragg ütles, et kohtuotsusega võeti Trumpi äri vastutusele pikaajalise kuritegeliku skeemi eest.
"See juhtum oli seotud ahnuse ja petmisega. Manhattanil pole ükski firma seadusest kõrgemal," teatas Bragg.
Trumpile selles kohtuasjas süüdistust ei esitatud. Prokurörid väitsid, et Trump kehtestas maksuvabad soodustused ja allkirjastas isiklikult mõned tšekid.
Trump teatas, et on kohtuotsuses pettunud. Trumpi firma advokaat teatas, et ettevõte kaebab otsuse edasi.
Oktoobri lõpus alanud kohtuprotsessi ajal kuulas kohus Trumpi ettevõtte endise finantsjuhi Allen Weisselbergi tunnistusi. Weisselberg tunnistas end maksukuritegudes süüdi.
Weisselberg tunnistas end süüdi skeemitamises, mille käigus hiilis kõrvale maksude maksmisest.
Trumpi advokaatide sõnul oli Weisselberg pettur, kes proovis raha kokku hoida.
"Weisselberg tegi seda Weisselbergi heaks," ütles Trumpi advokaat Michael van der Veen.
Trump teatas eelmisel kuul, et kandideerib uuesti USA presidendiks. Viimane kohtuotsus võib vabariiklaste parteis erimeelsusi suurendada veelgi. Paljud vabariiklased leiavad, et partei peab leidma mõne teise presidendikandidaadi.
### Response:
Kohus mõistis Trumpi firma süüdi maksupettuses
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Ursula von der Leyen ei nimetanud ühtegi nime, kui ütles: "Me oleksime pidanud kuulama neid, kes Putinit tunnevad." Kuid tõenäoliselt pidas Euroopa Komisjoni president silmas Kaja Kallast," kirjutas Politico kolmapäeval.
"Vähesed Euroopa liidrid on olnud Kremli autoritaarsete ohtude väljatoomisel nii jõulised, sõnaosad ja järjekindlad kui Eesti peaminister. Ja ajal, mil Lääne-Euroopa riigid mõtlevad ümber oma Venemaa-strateegiat, on jõhker Ukraina invasioon õigustanud Eesti lähenemist Moskvale," lisas väljaanne.
Politico sõnul oli Kallas juba ammu teadlik ohust, mida Venemaa võib kujutada, sealhulgas energiajulgeolekule.
"Nii et, kui kraanid kinni keerati, oli Eesti valmis. Eesti liidril, kelle ema Nõukogude võim Siberisse küüditas, on sanktsioonidebati ajal olnud üks valjemaid ja mõjusamaid hääli," tõdes väljaanne.
Politico tõi ka välja, et juba aasta enne Moskva tungimist Ukrainasse nõudis Kallas sanktsioonide kehtestamist Venemaa juhtidele inimõiguste rikkumiste, näiteks opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi mürgitamise tõttu. Ta on karmilt suhtunud ka Hiinasse, propageerides alternatiive Pekingi nn Uue Siiditee (Vöö ja Tee) algatusele.
Alates ametisse astumisest 2021. aastal on Eesti valitsus Kallase juhtimisel suurendanud kaitsekulutusi, tagades, et Eesti jääb üheks vähestest Euroopa riikidest, kes ületab NATO riikide seas kaheprotsendist kaitsekulude lävendit SKT-st.
"Võimalus tõdeda "ma ju ütlesin teile" on andnud Kallasele suurema mõju Brüsselis ja ka globaalselt," märkis väljaanne.
Politico hinnangul on Kallas suurepärane suhtleja, kes kujundab Euroopa geopoliitikat karmi moraaliga, rakendades paatost, mida näiliselt võimsamad juhid nagu Saksamaa Olaf Scholz on püüdnud jäljendada.
Kallasest eespool on "Tegijate" kategoorias Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde, tänavu juulist NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kohale asunud USA kindral Chritopher Cavoli ja Türgi president Recep Tayyip Erdogan.
|
Politico valis Kaja Kallase Euroopa aasta mõjukamate hulka
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ursula von der Leyen ei nimetanud ühtegi nime, kui ütles: "Me oleksime pidanud kuulama neid, kes Putinit tunnevad." Kuid tõenäoliselt pidas Euroopa Komisjoni president silmas Kaja Kallast," kirjutas Politico kolmapäeval.
"Vähesed Euroopa liidrid on olnud Kremli autoritaarsete ohtude väljatoomisel nii jõulised, sõnaosad ja järjekindlad kui Eesti peaminister. Ja ajal, mil Lääne-Euroopa riigid mõtlevad ümber oma Venemaa-strateegiat, on jõhker Ukraina invasioon õigustanud Eesti lähenemist Moskvale," lisas väljaanne.
Politico sõnul oli Kallas juba ammu teadlik ohust, mida Venemaa võib kujutada, sealhulgas energiajulgeolekule.
"Nii et, kui kraanid kinni keerati, oli Eesti valmis. Eesti liidril, kelle ema Nõukogude võim Siberisse küüditas, on sanktsioonidebati ajal olnud üks valjemaid ja mõjusamaid hääli," tõdes väljaanne.
Politico tõi ka välja, et juba aasta enne Moskva tungimist Ukrainasse nõudis Kallas sanktsioonide kehtestamist Venemaa juhtidele inimõiguste rikkumiste, näiteks opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi mürgitamise tõttu. Ta on karmilt suhtunud ka Hiinasse, propageerides alternatiive Pekingi nn Uue Siiditee (Vöö ja Tee) algatusele.
Alates ametisse astumisest 2021. aastal on Eesti valitsus Kallase juhtimisel suurendanud kaitsekulutusi, tagades, et Eesti jääb üheks vähestest Euroopa riikidest, kes ületab NATO riikide seas kaheprotsendist kaitsekulude lävendit SKT-st.
"Võimalus tõdeda "ma ju ütlesin teile" on andnud Kallasele suurema mõju Brüsselis ja ka globaalselt," märkis väljaanne.
Politico hinnangul on Kallas suurepärane suhtleja, kes kujundab Euroopa geopoliitikat karmi moraaliga, rakendades paatost, mida näiliselt võimsamad juhid nagu Saksamaa Olaf Scholz on püüdnud jäljendada.
Kallasest eespool on "Tegijate" kategoorias Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde, tänavu juulist NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kohale asunud USA kindral Chritopher Cavoli ja Türgi president Recep Tayyip Erdogan.
### Response:
Politico valis Kaja Kallase Euroopa aasta mõjukamate hulka
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Maksusüsteemis ei ole viimastel aastatel suuri muutusi olnud. See on inimestele tuttav ja maksutahe, mille üks osa on teadlikkus, seega kõrge," sõnas maksu- ja tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi pressiteate vahendusel.
2022. aasta maksutahte uuringust selgus, et 93 protsenti elanikest maksab kõik maksud enda sõnul alati korrektselt ära ning 96 protsenti maksab need enda sõnul alati õigel ajal. 88 protsenti inimestest teab, kuidas makse maksta ja mille pealt peab makse tasuma (nt palgalt, lisatulult jms) ning 90 protsenti teab, et maksude eest saadakse riigilt vastu teenuseid. Siiski arvab 20 protsenti elanikest, et maksude tasumist on lihtne vältida.
"Üks olulisemaid tulemusi uuringust, mida peame oma järgmise aasta tegevuste planeerimisel arvesse võtma, on seos maksutahte ja majandusliku elujärje vahel. Mida raskem on inimestel, seda ahvatlevam tundub maksukohustusest kõrvale hoida. See saab eriti määravaks majanduslanguse perspektiivis," ütles Uukkivi.
Nii nagu varem, on ka 2022. aastal saanud MTA kõige parema hinnangu asutuse usaldusväärsusele ja efektiivsusele, kõige enam on paranenud hinnang koostööle ja valmisolekule inimesi juhendada.
"Kõige enam on paranenud hinnang meie koostöövalmidusele ja klienditeeninduses võetud juhendavale suunale. See näitab, et nõustav ja toetav lähenemine meie klienditoe poolt on vilja kandnud ning maksu- ja tolliameti poole pöörduvad inimesed tunnevad, et koostöö laabub. Võime Eesti inimeste hinnangutega igati rahule jääda, see on sihipärase töö tulemus ja seda tuleb jätkata," tõdes Uukkivi.
Maksutahte uuringut korraldatakse MTA tellimusel juba viiendat aastat, seekord teeb uuringu KantarEmor ning kokku küsitleti 1329 elanikku.
Maksutahte uuringu eesmärk on välja selgitada 15–74-aastaste Eesti elanike hoiakud ja uskumused maksude maksmise, MTA, maksualaste normide, riskide ja karistuste ning Eestis kehtiva maksusüsteemi suhtes. Uuring võimaldab hinnata viimaste aastate jooksul arengut võrdluses aastatel 2018–2021 maksutahte uuringu tulemustega ning annab seeläbi MTA-le infot valdkonna edasiseks arendamiseks.
|
Küsitlus näitab Eesti elanike suurt maksutahet
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Maksusüsteemis ei ole viimastel aastatel suuri muutusi olnud. See on inimestele tuttav ja maksutahe, mille üks osa on teadlikkus, seega kõrge," sõnas maksu- ja tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi pressiteate vahendusel.
2022. aasta maksutahte uuringust selgus, et 93 protsenti elanikest maksab kõik maksud enda sõnul alati korrektselt ära ning 96 protsenti maksab need enda sõnul alati õigel ajal. 88 protsenti inimestest teab, kuidas makse maksta ja mille pealt peab makse tasuma (nt palgalt, lisatulult jms) ning 90 protsenti teab, et maksude eest saadakse riigilt vastu teenuseid. Siiski arvab 20 protsenti elanikest, et maksude tasumist on lihtne vältida.
"Üks olulisemaid tulemusi uuringust, mida peame oma järgmise aasta tegevuste planeerimisel arvesse võtma, on seos maksutahte ja majandusliku elujärje vahel. Mida raskem on inimestel, seda ahvatlevam tundub maksukohustusest kõrvale hoida. See saab eriti määravaks majanduslanguse perspektiivis," ütles Uukkivi.
Nii nagu varem, on ka 2022. aastal saanud MTA kõige parema hinnangu asutuse usaldusväärsusele ja efektiivsusele, kõige enam on paranenud hinnang koostööle ja valmisolekule inimesi juhendada.
"Kõige enam on paranenud hinnang meie koostöövalmidusele ja klienditeeninduses võetud juhendavale suunale. See näitab, et nõustav ja toetav lähenemine meie klienditoe poolt on vilja kandnud ning maksu- ja tolliameti poole pöörduvad inimesed tunnevad, et koostöö laabub. Võime Eesti inimeste hinnangutega igati rahule jääda, see on sihipärase töö tulemus ja seda tuleb jätkata," tõdes Uukkivi.
Maksutahte uuringut korraldatakse MTA tellimusel juba viiendat aastat, seekord teeb uuringu KantarEmor ning kokku küsitleti 1329 elanikku.
Maksutahte uuringu eesmärk on välja selgitada 15–74-aastaste Eesti elanike hoiakud ja uskumused maksude maksmise, MTA, maksualaste normide, riskide ja karistuste ning Eestis kehtiva maksusüsteemi suhtes. Uuring võimaldab hinnata viimaste aastate jooksul arengut võrdluses aastatel 2018–2021 maksutahte uuringu tulemustega ning annab seeläbi MTA-le infot valdkonna edasiseks arendamiseks.
### Response:
Küsitlus näitab Eesti elanike suurt maksutahet
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Uudisteagentuur AP teatas, et Raphael Warnock võitis valimised. Ta valiti esmakordselt senatisse 2021. aasta jaanuaris, vahendas Financial Times.
USA president Joe Biden teatas juba varem, et demokraadid võidavad Georgia osariigis. "Me võidame," teatas Biden.
AP teatel kogus Warnock 50,83 protsenti häältest. Loetud on 96 protsenti häältest, vahendas The Wall Street Journal.
Warnock tänas võidukõnes ka oma toetajaid. "Rahvas on rääkinud," teatas Warnock.
Demokraatidel on nüüd senatis 51 kohta, vabariiklastel 49 kohta. Sajast senaatorist osales vahevalimistel 35. Varem oli mõlemal parteil 50 kohta.
Georgia senativalimistel toimus teine voor, kuna esimeses voorus ei kogunud kumbki kandidaat üle 50 protsendi häältest. Teine voor toimus Georgias ka 2021. aastal.
|
Demokraadid võitsid Georgia osariigis senativalimised
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uudisteagentuur AP teatas, et Raphael Warnock võitis valimised. Ta valiti esmakordselt senatisse 2021. aasta jaanuaris, vahendas Financial Times.
USA president Joe Biden teatas juba varem, et demokraadid võidavad Georgia osariigis. "Me võidame," teatas Biden.
AP teatel kogus Warnock 50,83 protsenti häältest. Loetud on 96 protsenti häältest, vahendas The Wall Street Journal.
Warnock tänas võidukõnes ka oma toetajaid. "Rahvas on rääkinud," teatas Warnock.
Demokraatidel on nüüd senatis 51 kohta, vabariiklastel 49 kohta. Sajast senaatorist osales vahevalimistel 35. Varem oli mõlemal parteil 50 kohta.
Georgia senativalimistel toimus teine voor, kuna esimeses voorus ei kogunud kumbki kandidaat üle 50 protsendi häältest. Teine voor toimus Georgias ka 2021. aastal.
### Response:
Demokraadid võitsid Georgia osariigis senativalimised
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kuni 1999. aasta riigikogu valimisteni olid Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa üks valimisringkond. Selles valimisringkonnas kandideeris ja tegi puhta töö Edgar Savisaar, kes 1999. aastal sai 14 320 häält. 1995. aastal sai Savisaar seal 13 699 häält ehk edestas konkurente samuti mäekõrguselt. Savisaare poliitiliste oponentidele see ei meeldinud ja ringkond löödi kaheks ning alates 2003. aastast on Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa eraldi valimisringkonnad.
Taasiseseisvunud Eesti esimestel vabadel parlamendivalimistel 1992 oli Lääne-Virumaa ühes valimisringkonnas aga koos hoopis Järvamaaga. Savisaar kandideeris ka siis selles ringkonnas, aga jagas koos täpselt sama häältearvuga (4678) Tiit Madega teist-kolmandat kohta. Selgelt populaarseim oli tollal Kindla Kodu (Koonderakonna eelkäija) kandidaat Juhan Aare 9341 häälega.
Miks see taust pole ainult tore lähiajalooline meenutus - valimiskomisjon tahab üle-järgmisteks riigikogu valimisteks 2027 panna Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa taas kokku 11 mandaadiga ringkonnaks. See muidugi suurendaks Ida-Viru taustaga poliitikute võimalusi.
Reformierakonna uus esinumber on Pevkur
Eelmistel valimistel 2019. aastal jagunesid hääled nelja partei vahel üsna võrdselt – Reformierakond sai 23,7, EKRE 21,4, Isamaa 20,3 ja Keskerakond 19,9 protsenti häältest. Sotside saagiks jäi üheksa protsenti. Kõik need viis erakonda said ühe mandaadi - neli esimest ringkonnamandaadi ja SDE kandidaat Indrek Saar kompensatsioonimandaadi.
Reformierakond tegi nüüd oma esinumbriga vangerduse, kui tõi eelmistel valimistel Kagu-Eestis kandideerinud kaitseminister Hanno Pevkuri Lääne-Virumaale.
Eelmistel valimistel oli oravapartei vedur Eesti väikseimas valimisringkonnas Taavi Rõivas, kes sai 2847 häält. Veel neli aastat varem kandideeris Rõivas Eesti suurimas valimisringkonnas Harju- ja Raplamaal, kus sai 15 881 häälega isikumandaadi. Jah, neli aastat hiljem oli ta valimisringkond ligi kolm korda väiksem, kuid häältesaak ligi kuus korda väiksem. Oktoobris 2020 teatas Rõivas, et lahkub poliitikast ja siirdub ettevõtlusesse.
Hanno Pevkur. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Ida-Virumaal Iisakus sündinud ja haridusteed alustanud ning Järvamaal Järva-Jaani gümnaasiumi lõpetanud Pevkurile pole Lääne-Virumaa võõras valimisringkond. Pevkuri sõnul on ta juured just Lääne-Virumaalt. Tema ema sünnikodu on tänases Vinni (varem Laekvere) vallas Joodiku külas. Sealset talukohta hoitakse ja hooldatakse siiani.
Pevkur kandideeris Lääne-Virumaal ka 2011. aastal Reformierakonna esinumbrina ja sai 3784 häält. 2015 vedas oravaparteid Lääne-Virus aga Valdo Randpere (3170 häält).
Pevkurile järgnevad nimekirjas Katrin Kuusemäe ja Indrek Kesküla. Riigikogu liige ja endine Rakvere linnapea Marko Torm andis teada, et ei kandideeri tuleval kevadel enam valimistel.
EKRE - kas Poolametsad duubeldavad esindatuse parlamendis
EKRE esinumber on riigikogu liige Anti Poolamets, teisel Marti Kuusik ja kolmandal Aarne Mäe. Täpselt samasugune oli EKRE nimekirja esikolmik ka nelja aasta eest.
Anti Poolamets. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Neljandal positsioonil on EKRE volikogu esimees Evelin Poolamets, Anti Poolametsa abikaasa. Tema puhul väärib lisamist, et ta on EKRE üle-riigilises nimekirjas väga kõrgel viiendal positsioonil. See võib tähendada, et ta on kohapealt küll palju hääli ei saa (pluss olnuks imelik ka ta näiteks abikaasa Anti järel teisele positsioonile panna), kuid kõrge koht üle-riigilises nimekirjas võib ta kompensatsioonimandaadiga sisse aidata.
EKRE ringkondade koordinaator Rudolf Jeeser ütles ERR-ile, et Evelin Poolamets on üldnimekirjas kõrgel kohal selle koostamise põhimõtte tõttu. "Esimesel kohal on tavapäraselt esimees, siis tulevad aseesimehed ja siis volikogu esimees," selgitab Jeeser.
Isamaa tõstis esinumbriks Saaremäe
Lääne-Virumaa on olnud Isamaale valimisringkond, kus on tehtud erakonna keskmisest parem tulemus. Kui eelmistel valimistel saadi üle-riigiliselt 11,4 protsenti toetust, siis Lääne-Virumaalt 20,3 protsenti.
Üllar Saaremäe Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Eelmisel korral esinumber Marko Pomerants ja teisel positsioonil Üllar Saaremäe. Valimistel sai aga Saaremäe napilt rohkem hääli - 2023 versus 1989 - ja pääses parlamenti. Seetõttu on Saaremäe sel korral esinumber ning Pomerants kandideerib teisel positsioonil.
Lisaks neile kandideerivad Sigrid Nuutre, Kert Karus, Einar Vallbaum, Tõnis Pruler ja Alari Kirt. Üks mandaat on Isamaale ilmselt jõukohane.
Keskerakond - Kotka ja Varek veavad nimekirja
Keskerakonna esinumber Lääne-Virumaa ringkonnas riigikogu liige Siret Kotka, kes oli erakonna esinumber ka eelmisel korral ja sai 2095 häält.
Siret Kotka. Autor/allikas: Grete Huik
Teisel positsioonil kandideerib Rakvere linnapea Triin Varek, kes nelja aasta eest sai 912 häält. Viimastel kohalikel valimistel oli Varek 689 häälega kõige populaarsem kandidaat Rakvere linnas.
Sotsid - Saare loobumine ja Lichtfeldti "korv"
Sotside seis pole Lääne-Virumaal kiita. Neil puudub praegu tugev esinumber, kes suudaks oma tuntusega vastu astuda Pevkurile, Poolametsale, Saaremäele või Kotkale. Tõsi, aega veel veidi on. SDE esimees Lauri Läänemets räägibki, et nimekirja koostamine on veel käimas ja sellega läheb veel pisut aega.
Lääne-Virumaal kandideerib kindlasti Kadrina vallavanem ja Lääne-Viru sotsiaaldemokraatide juht Kairit Pihlak (fotol), samuti endine Rakvere abilinnapea ja töö- ja terviseminister Peep Petersoni nõunik Laila Talunik. Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga liitub ja kandideerib eelseisvatel riigikogu valimistel ka Rakvere vallavanem Maido Nõlvak.
Kairit Pihlak. Autor/allikas: SDE
Nemad kõik on aga pigem tugevad teised numbrid. Ühe mandaadi saamisel kaasa rääkimiseks vajaks sotsid tugevat esinumbrit.
Üks nimi, kellele sotside juhid vargsi lootsid, oli äsja tantsusaate võitnud näitleja Ülle Lichtfeldt. Ta on äsja poliitikast lahkumisest teatanud Indrek Saare abikaasa, kuid ta kandideeris edukalt ka eelmistel kohalikel valimistel Rakvere linnavolikokku. Lichtfeldt edestas häälte arvult teiste seas oma mõjukat erakonnakaaslast Rannar Vassiljevit. Tema kandideerimine andnuks mõnes küsitluses valimiskünnise alla jäävatele sotsidele hädavajalikku hapnikku, aga naine on kahel korral ERR-ile kinnitanud, et ta ei kandideeri. Naist sõnast!
Eesti 200 veab liberaalset ilmavaadet toetav Tarmo Tamm
Eesti 200 esinumbriks saab ilmselt ettevõtte Peetri Puit juhatuse liige ja osanik Tarmo Tamm.
Tarmo Tamm. Autor/allikas: Raul Mee
Tarmo Tamm paistis silma sellega, et toetas neljandas kvartalis oma koduerakonda 26 155 euroga, aga ka Reformierakonda 40 000 euroga.
"Ma olen toetanud liberaalset maailmavaadet. Mulle tundub, et liberaalses maailmas on üldjuhul elu parem kui sellises kinnises ja vähe umbsemas ruumis," ütles Tamm ERR-ile. Eesti 200-s on Tamme sõnul aga uut jõudu ja värskust siiski rohkem kui Reformierakonnas.
Tarmo Tamm on väga populaarne poliitiku nimi - nii on äriregistri andmetel seda nime kandvaid inimesi erakondades kokku 10. Seni oli neist tuntuim Keskerakonda kuuluv endine maaeluminister Tarmo Tamm.
Veel kandideerivad Eesti 200 juhi Lauri Hussari sõnul Eesti 200 nimekirjas ettevõtte Metallituba juhatuse liige ja Haljala vallavalitsuse liige Triin Toming ning ehitusettevõtja ja omavalitsustegelane Aare Raam.
Eesti 200 ebaõnnestus eelmistel valimistel Lääne-Virumaal. Nende parimana sai Annes Naan 310 häält ja kogu nimekiri 828 ehk 31,1 protsenti kõigist häältest (üle-riigiliselt saadi tol korral 4,4 protsenti).
Viimastel kohalikel valimistel saadi Rakvere linnavolikogusse üks mandaat (Rainer Miltop 146 häälega). Teistes Lääne-Viru omavalitsustes kandideerisid Eesti 200 liikmed valimisliitude nimekirjades.
Rohelised loodavad kodanikupalga aktivistile Jaanus Nurmojale
Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu ütles, et nende erakonda esindab Lääne-Virumaal endine ajakirjanik ja kodanikupalga aktivist Jaanus Nurmoja, kes ise erakonda ei kuulu.
Jaanus Nurmoja. Autor/allikas: Erakogu
Nurmoja kandideeris Roheliste nimekirjas samas ringkonnas ka eelmistel riigikogu valimistel ja sai 51 häält. Parima tulemuse Roheliste eest tegi siis Andres Jaadla 106 häälega.
Parempoolsed
Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons on ERR-ile öelnud, et Parempoolsed pole lõplikke valimisnimekirju veel kinnitanud, mistõttu läheb ringkondade esinumbrite avaldamisega veel pisut aega. "Lõplikud nimekirjad tehakse avalikuks ilmselt jaanuaris, vahetult enne nimekirjade ametlikku registreerimist," lausus Kons.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab Lääne-Virumaa valijatest anda oma hääle Reformierakonnale ligi 33 protsenti ja EKRE-le ligi 27 protsenti.
· Keskerakonna toetusnumber on 15 ja Isamaal 14 protsenti. SDE, Eesti 200, Rohelised ja Parempoolsed jääksid aga kõik praeguse seisuga valimiskünnise alla.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele.
|
Keegi suurtest jääb Lääne-Virumaal kindlasti mandaadita
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuni 1999. aasta riigikogu valimisteni olid Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa üks valimisringkond. Selles valimisringkonnas kandideeris ja tegi puhta töö Edgar Savisaar, kes 1999. aastal sai 14 320 häält. 1995. aastal sai Savisaar seal 13 699 häält ehk edestas konkurente samuti mäekõrguselt. Savisaare poliitiliste oponentidele see ei meeldinud ja ringkond löödi kaheks ning alates 2003. aastast on Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa eraldi valimisringkonnad.
Taasiseseisvunud Eesti esimestel vabadel parlamendivalimistel 1992 oli Lääne-Virumaa ühes valimisringkonnas aga koos hoopis Järvamaaga. Savisaar kandideeris ka siis selles ringkonnas, aga jagas koos täpselt sama häältearvuga (4678) Tiit Madega teist-kolmandat kohta. Selgelt populaarseim oli tollal Kindla Kodu (Koonderakonna eelkäija) kandidaat Juhan Aare 9341 häälega.
Miks see taust pole ainult tore lähiajalooline meenutus - valimiskomisjon tahab üle-järgmisteks riigikogu valimisteks 2027 panna Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa taas kokku 11 mandaadiga ringkonnaks. See muidugi suurendaks Ida-Viru taustaga poliitikute võimalusi.
Reformierakonna uus esinumber on Pevkur
Eelmistel valimistel 2019. aastal jagunesid hääled nelja partei vahel üsna võrdselt – Reformierakond sai 23,7, EKRE 21,4, Isamaa 20,3 ja Keskerakond 19,9 protsenti häältest. Sotside saagiks jäi üheksa protsenti. Kõik need viis erakonda said ühe mandaadi - neli esimest ringkonnamandaadi ja SDE kandidaat Indrek Saar kompensatsioonimandaadi.
Reformierakond tegi nüüd oma esinumbriga vangerduse, kui tõi eelmistel valimistel Kagu-Eestis kandideerinud kaitseminister Hanno Pevkuri Lääne-Virumaale.
Eelmistel valimistel oli oravapartei vedur Eesti väikseimas valimisringkonnas Taavi Rõivas, kes sai 2847 häält. Veel neli aastat varem kandideeris Rõivas Eesti suurimas valimisringkonnas Harju- ja Raplamaal, kus sai 15 881 häälega isikumandaadi. Jah, neli aastat hiljem oli ta valimisringkond ligi kolm korda väiksem, kuid häältesaak ligi kuus korda väiksem. Oktoobris 2020 teatas Rõivas, et lahkub poliitikast ja siirdub ettevõtlusesse.
Hanno Pevkur. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Ida-Virumaal Iisakus sündinud ja haridusteed alustanud ning Järvamaal Järva-Jaani gümnaasiumi lõpetanud Pevkurile pole Lääne-Virumaa võõras valimisringkond. Pevkuri sõnul on ta juured just Lääne-Virumaalt. Tema ema sünnikodu on tänases Vinni (varem Laekvere) vallas Joodiku külas. Sealset talukohta hoitakse ja hooldatakse siiani.
Pevkur kandideeris Lääne-Virumaal ka 2011. aastal Reformierakonna esinumbrina ja sai 3784 häält. 2015 vedas oravaparteid Lääne-Virus aga Valdo Randpere (3170 häält).
Pevkurile järgnevad nimekirjas Katrin Kuusemäe ja Indrek Kesküla. Riigikogu liige ja endine Rakvere linnapea Marko Torm andis teada, et ei kandideeri tuleval kevadel enam valimistel.
EKRE - kas Poolametsad duubeldavad esindatuse parlamendis
EKRE esinumber on riigikogu liige Anti Poolamets, teisel Marti Kuusik ja kolmandal Aarne Mäe. Täpselt samasugune oli EKRE nimekirja esikolmik ka nelja aasta eest.
Anti Poolamets. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Neljandal positsioonil on EKRE volikogu esimees Evelin Poolamets, Anti Poolametsa abikaasa. Tema puhul väärib lisamist, et ta on EKRE üle-riigilises nimekirjas väga kõrgel viiendal positsioonil. See võib tähendada, et ta on kohapealt küll palju hääli ei saa (pluss olnuks imelik ka ta näiteks abikaasa Anti järel teisele positsioonile panna), kuid kõrge koht üle-riigilises nimekirjas võib ta kompensatsioonimandaadiga sisse aidata.
EKRE ringkondade koordinaator Rudolf Jeeser ütles ERR-ile, et Evelin Poolamets on üldnimekirjas kõrgel kohal selle koostamise põhimõtte tõttu. "Esimesel kohal on tavapäraselt esimees, siis tulevad aseesimehed ja siis volikogu esimees," selgitab Jeeser.
Isamaa tõstis esinumbriks Saaremäe
Lääne-Virumaa on olnud Isamaale valimisringkond, kus on tehtud erakonna keskmisest parem tulemus. Kui eelmistel valimistel saadi üle-riigiliselt 11,4 protsenti toetust, siis Lääne-Virumaalt 20,3 protsenti.
Üllar Saaremäe Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Eelmisel korral esinumber Marko Pomerants ja teisel positsioonil Üllar Saaremäe. Valimistel sai aga Saaremäe napilt rohkem hääli - 2023 versus 1989 - ja pääses parlamenti. Seetõttu on Saaremäe sel korral esinumber ning Pomerants kandideerib teisel positsioonil.
Lisaks neile kandideerivad Sigrid Nuutre, Kert Karus, Einar Vallbaum, Tõnis Pruler ja Alari Kirt. Üks mandaat on Isamaale ilmselt jõukohane.
Keskerakond - Kotka ja Varek veavad nimekirja
Keskerakonna esinumber Lääne-Virumaa ringkonnas riigikogu liige Siret Kotka, kes oli erakonna esinumber ka eelmisel korral ja sai 2095 häält.
Siret Kotka. Autor/allikas: Grete Huik
Teisel positsioonil kandideerib Rakvere linnapea Triin Varek, kes nelja aasta eest sai 912 häält. Viimastel kohalikel valimistel oli Varek 689 häälega kõige populaarsem kandidaat Rakvere linnas.
Sotsid - Saare loobumine ja Lichtfeldti "korv"
Sotside seis pole Lääne-Virumaal kiita. Neil puudub praegu tugev esinumber, kes suudaks oma tuntusega vastu astuda Pevkurile, Poolametsale, Saaremäele või Kotkale. Tõsi, aega veel veidi on. SDE esimees Lauri Läänemets räägibki, et nimekirja koostamine on veel käimas ja sellega läheb veel pisut aega.
Lääne-Virumaal kandideerib kindlasti Kadrina vallavanem ja Lääne-Viru sotsiaaldemokraatide juht Kairit Pihlak (fotol), samuti endine Rakvere abilinnapea ja töö- ja terviseminister Peep Petersoni nõunik Laila Talunik. Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga liitub ja kandideerib eelseisvatel riigikogu valimistel ka Rakvere vallavanem Maido Nõlvak.
Kairit Pihlak. Autor/allikas: SDE
Nemad kõik on aga pigem tugevad teised numbrid. Ühe mandaadi saamisel kaasa rääkimiseks vajaks sotsid tugevat esinumbrit.
Üks nimi, kellele sotside juhid vargsi lootsid, oli äsja tantsusaate võitnud näitleja Ülle Lichtfeldt. Ta on äsja poliitikast lahkumisest teatanud Indrek Saare abikaasa, kuid ta kandideeris edukalt ka eelmistel kohalikel valimistel Rakvere linnavolikokku. Lichtfeldt edestas häälte arvult teiste seas oma mõjukat erakonnakaaslast Rannar Vassiljevit. Tema kandideerimine andnuks mõnes küsitluses valimiskünnise alla jäävatele sotsidele hädavajalikku hapnikku, aga naine on kahel korral ERR-ile kinnitanud, et ta ei kandideeri. Naist sõnast!
Eesti 200 veab liberaalset ilmavaadet toetav Tarmo Tamm
Eesti 200 esinumbriks saab ilmselt ettevõtte Peetri Puit juhatuse liige ja osanik Tarmo Tamm.
Tarmo Tamm. Autor/allikas: Raul Mee
Tarmo Tamm paistis silma sellega, et toetas neljandas kvartalis oma koduerakonda 26 155 euroga, aga ka Reformierakonda 40 000 euroga.
"Ma olen toetanud liberaalset maailmavaadet. Mulle tundub, et liberaalses maailmas on üldjuhul elu parem kui sellises kinnises ja vähe umbsemas ruumis," ütles Tamm ERR-ile. Eesti 200-s on Tamme sõnul aga uut jõudu ja värskust siiski rohkem kui Reformierakonnas.
Tarmo Tamm on väga populaarne poliitiku nimi - nii on äriregistri andmetel seda nime kandvaid inimesi erakondades kokku 10. Seni oli neist tuntuim Keskerakonda kuuluv endine maaeluminister Tarmo Tamm.
Veel kandideerivad Eesti 200 juhi Lauri Hussari sõnul Eesti 200 nimekirjas ettevõtte Metallituba juhatuse liige ja Haljala vallavalitsuse liige Triin Toming ning ehitusettevõtja ja omavalitsustegelane Aare Raam.
Eesti 200 ebaõnnestus eelmistel valimistel Lääne-Virumaal. Nende parimana sai Annes Naan 310 häält ja kogu nimekiri 828 ehk 31,1 protsenti kõigist häältest (üle-riigiliselt saadi tol korral 4,4 protsenti).
Viimastel kohalikel valimistel saadi Rakvere linnavolikogusse üks mandaat (Rainer Miltop 146 häälega). Teistes Lääne-Viru omavalitsustes kandideerisid Eesti 200 liikmed valimisliitude nimekirjades.
Rohelised loodavad kodanikupalga aktivistile Jaanus Nurmojale
Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu ütles, et nende erakonda esindab Lääne-Virumaal endine ajakirjanik ja kodanikupalga aktivist Jaanus Nurmoja, kes ise erakonda ei kuulu.
Jaanus Nurmoja. Autor/allikas: Erakogu
Nurmoja kandideeris Roheliste nimekirjas samas ringkonnas ka eelmistel riigikogu valimistel ja sai 51 häält. Parima tulemuse Roheliste eest tegi siis Andres Jaadla 106 häälega.
Parempoolsed
Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons on ERR-ile öelnud, et Parempoolsed pole lõplikke valimisnimekirju veel kinnitanud, mistõttu läheb ringkondade esinumbrite avaldamisega veel pisut aega. "Lõplikud nimekirjad tehakse avalikuks ilmselt jaanuaris, vahetult enne nimekirjade ametlikku registreerimist," lausus Kons.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab Lääne-Virumaa valijatest anda oma hääle Reformierakonnale ligi 33 protsenti ja EKRE-le ligi 27 protsenti.
· Keskerakonna toetusnumber on 15 ja Isamaal 14 protsenti. SDE, Eesti 200, Rohelised ja Parempoolsed jääksid aga kõik praeguse seisuga valimiskünnise alla.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele.
### Response:
Keegi suurtest jääb Lääne-Virumaal kindlasti mandaadita
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti koondise teisipäevases 3:1 (25:22, 17:25, 25:17, 25:20) võidumängus Läti üle tegi suurepärase etteaste Joosep Kurik, kes kogus rünnakul 21, blokis kolm ja servil kaks punkti, tõustes 26 punktiga üleplatsimängijaks. Kurik näitas ka kohtumise parimat kasutegurit +15. Patrick Saimre lisas võitu 16 (+10) ja Joonah Marten Üprus samuti 16 (+10) punkti.
Eesti koondis pani võidule aluse efektiivse rünnakuga, kui punktiks löödi 52% rünnakutest. Läti esinduse rünnakuefektiivsus oli 43%.
Viiest mängust kolm võitnud ja kümme punkti kogunud Eesti saavutas Poola ja Ukraina järel kolmanda koha. Kaks mängu võitnud ja kuus punkti noppinud Läti lõpetas turniiri neljanda kohaga. Gruusia oli viies ja Aserbaidžaan kuues.
Poola tagas koha 2023. aasta U-17 EM-finaalturniiril, Ukraina, Eesti, Läti ja Gruusia mängivad kevadel EM-valiksarja teises ringis.
|
Eesti U-17 võrkpallikoondis sai EEVZA turniiril pronksi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondise teisipäevases 3:1 (25:22, 17:25, 25:17, 25:20) võidumängus Läti üle tegi suurepärase etteaste Joosep Kurik, kes kogus rünnakul 21, blokis kolm ja servil kaks punkti, tõustes 26 punktiga üleplatsimängijaks. Kurik näitas ka kohtumise parimat kasutegurit +15. Patrick Saimre lisas võitu 16 (+10) ja Joonah Marten Üprus samuti 16 (+10) punkti.
Eesti koondis pani võidule aluse efektiivse rünnakuga, kui punktiks löödi 52% rünnakutest. Läti esinduse rünnakuefektiivsus oli 43%.
Viiest mängust kolm võitnud ja kümme punkti kogunud Eesti saavutas Poola ja Ukraina järel kolmanda koha. Kaks mängu võitnud ja kuus punkti noppinud Läti lõpetas turniiri neljanda kohaga. Gruusia oli viies ja Aserbaidžaan kuues.
Poola tagas koha 2023. aasta U-17 EM-finaalturniiril, Ukraina, Eesti, Läti ja Gruusia mängivad kevadel EM-valiksarja teises ringis.
### Response:
Eesti U-17 võrkpallikoondis sai EEVZA turniiril pronksi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Alba suutis avaveerandil Fenerbahcega enam-vähem võrdselt mängida, kuid nii teise kui ka kolmanda veerandi võitis külalismeeskond 30:17 ning Alba läks viimasele veerandile 32-punktilises kaotusseisus - 52:84. Fenerbahce jäi lõpuks peale 104:75.
Fenerbahce eest jõudis kahekohalise punktisummani koguni kaheksa meest, Marko Guduric ja Carsen Edwards viskasid meeskonna parimatena kumbki 13 punkti. Tonye Jekiri tegi kaksikduubli 10 punkti ja 10 lauapalliga. Alba edukaim oli 15 punkti kogunud Jaleen Smith.
Fenerbahce on võitnud 10 ja kaotanud kaks kohtumist, Albal on kirjas kolm võitu ja üheksa kaotust.
Belgradi derbis läksid vastamisi igipõlised rivaalid Partizan ja Crvena zvezda. Kodus mänginud Partizan alustas kohtumist paremini ja juhtis avaveerandi järel 20:11. Teisel veerandil sai Crvena zvezda ka oma mängu käima ja poolajaks juhtis külalismeeskond 40:33.
Partizan jõudis kolmanda veerandi lõpuks rivaalist kahe punkti kaugusele, kuid Crvena zvezda pani viimasel veerandil oma paremuse maksma ja teenis 76:73 võidu. Crvena zvezda tagamängija Nemanja Nedovic viskas üleplatsimehena 20 punkti ja jagas kuus resultatiivset söötu, Kevin Punter tõi Partizani parimana 15 punkti.
Crvena zvezdal on kuus võitu ja kuus kaotust, Partizanil aga neli võitu ja kaheksa kaotust.
Tel Avivi Maccabi suurkuju Nikola Vujcic sai kätte Euroliiga korvpallilegendi auhinna ja vaatas, kuidas tema endine koduklubi võttis Valencia Basketi vastu 84:68 võidu. Lorenzo Brown viskas Maccabi kasuks 15 punkti ja andis kuus korvisöötu, sama palju punkte kogus ka Valencia resultatiivseimaks kerkinud Xabi Lopez-Arostegui.
Maccabi kirjutas tabelisse kuue kaotuse kõrvale kuuenda võidu, Valencial on viis võitu ja seitse kaotust.
Maik-Kalev Kotsari ja Sander Raieste leivaisa Baskonia võõrustab reede õhtul Müncheni Bayernit.
Tulemused:
Berliini Alba - Istanbuli Fenerbahce 75:104
Belgradi Partizan - Belgradi Crvena zvezda 73:76
Tel Avivi Maccabi - Valencia Basket 84:68
Ateena Panathinaikos - Milano Olimpia 90:77
|
Euroliiga liider purustas Alba, Belgradi derbis jäi peale Crvena zvezda
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alba suutis avaveerandil Fenerbahcega enam-vähem võrdselt mängida, kuid nii teise kui ka kolmanda veerandi võitis külalismeeskond 30:17 ning Alba läks viimasele veerandile 32-punktilises kaotusseisus - 52:84. Fenerbahce jäi lõpuks peale 104:75.
Fenerbahce eest jõudis kahekohalise punktisummani koguni kaheksa meest, Marko Guduric ja Carsen Edwards viskasid meeskonna parimatena kumbki 13 punkti. Tonye Jekiri tegi kaksikduubli 10 punkti ja 10 lauapalliga. Alba edukaim oli 15 punkti kogunud Jaleen Smith.
Fenerbahce on võitnud 10 ja kaotanud kaks kohtumist, Albal on kirjas kolm võitu ja üheksa kaotust.
Belgradi derbis läksid vastamisi igipõlised rivaalid Partizan ja Crvena zvezda. Kodus mänginud Partizan alustas kohtumist paremini ja juhtis avaveerandi järel 20:11. Teisel veerandil sai Crvena zvezda ka oma mängu käima ja poolajaks juhtis külalismeeskond 40:33.
Partizan jõudis kolmanda veerandi lõpuks rivaalist kahe punkti kaugusele, kuid Crvena zvezda pani viimasel veerandil oma paremuse maksma ja teenis 76:73 võidu. Crvena zvezda tagamängija Nemanja Nedovic viskas üleplatsimehena 20 punkti ja jagas kuus resultatiivset söötu, Kevin Punter tõi Partizani parimana 15 punkti.
Crvena zvezdal on kuus võitu ja kuus kaotust, Partizanil aga neli võitu ja kaheksa kaotust.
Tel Avivi Maccabi suurkuju Nikola Vujcic sai kätte Euroliiga korvpallilegendi auhinna ja vaatas, kuidas tema endine koduklubi võttis Valencia Basketi vastu 84:68 võidu. Lorenzo Brown viskas Maccabi kasuks 15 punkti ja andis kuus korvisöötu, sama palju punkte kogus ka Valencia resultatiivseimaks kerkinud Xabi Lopez-Arostegui.
Maccabi kirjutas tabelisse kuue kaotuse kõrvale kuuenda võidu, Valencial on viis võitu ja seitse kaotust.
Maik-Kalev Kotsari ja Sander Raieste leivaisa Baskonia võõrustab reede õhtul Müncheni Bayernit.
Tulemused:
Berliini Alba - Istanbuli Fenerbahce 75:104
Belgradi Partizan - Belgradi Crvena zvezda 73:76
Tel Avivi Maccabi - Valencia Basket 84:68
Ateena Panathinaikos - Milano Olimpia 90:77
### Response:
Euroliiga liider purustas Alba, Belgradi derbis jäi peale Crvena zvezda
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Oluline 8. detsembril kell 22.45:
- Ukraina relvajõudude teatel pommitasid Vene väed päeva jooksul tugevalt Donetski ja Harkivi oblasti asulaid;
- Peskov: Venemaa kavatseb vallutada ainult annekteeritud oblastid;
- Krimmi võimude teatel tulistati Sevastopolis alla droon;
- Scholz: Vene tuumarelva kasutamise risk on rahvusvahelise surve tõttu vähenenud;
- Satelliidipildid: Vene Djagilevo õhuväe baasist on vähemalt 10 kaugpommitajat kadunud;
- CNN: USA vaagib, kas anda Ukrainale vastuolulist kobarmoona;
- Briti luure: Venemaa on Svatovest Vene piirini teinud kaevikutesüsteemi, kus kaitseb kaotusi kandnud Vene 1. tankiarmee;
- ISW: Putin valmistab riiki ette pikaks vallutussõjaks Ukrainas;
- Zelenski: Ukraina elektritootmist pole võimalik rünnakute-eelsele tasemele taastada;
- Euroopa Komisjon tegi kolmapäeval ettepaneku kehtestada Venemaa vastu üheksas sanktsioonide pakett.
Ukraina relvajõud: Vene väed ründasid tugevalt Donetski ja Harkivi oblastit
Ukraina relvajõudude teatel ründasid Vene väed tugevalt Donetski ja Harkivi oblasti asulaid. "Meie sõdurite positsioonide ja rindejoone asulate suunas on olnud üle 20 rünnaku Vene mitmikraketiheitjatest," märkisid relvajõud.
Ukraina relvajõudude peastaabi sõnul hoiavad Vene väed oma positsioone Harkivi ja Luhanski oblasti piiril ning on pommitanud päeva jooksul rohkem kui kümmet asulat.
Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnehubov ütles Ukraina televisioonile, et Vene väed pommitavad pidevalt Harkivi oblasti põhjaosas Venemaa piiri ääres asuvaid linnu, mille Ukraina väed hiljuti on tagasi võtnud.
Sõnehubovi sõnul pole aga praegu näha Vene vägede vastupealetungi selles piirkonnas. "Meil on piisavalt jõude ja vahendeid siin ja teistes piirkondades, et vaenlast tõrjuda," ütles ta.
Ukraina relvajõudude teatel pommitasid Vene väed Donetski oblastis ligi 20 piirkonda, nende seas Bahmuti ja Avdijivka ümbrust.
Peskov: Venemaa kavatseb vallutada ainult annekteeritud oblastid
Vene presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskov kinnitas neljapäeval, et Venemaa kavatseb "vabastada" ehk sõjaliselt vallutada ainult need Ukraina osad, mille Moskva on enda sõnul annekteerinud.
Reuters tõi esile, et Peskovi kommentaaridest hoolimata pole Venemaa enda eesmärke sõjas täpselt defineerinud.
Moskva väidab, et on annekteerinud Luhanski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastid.
Rahvusvaheline üldsus ei ole ei Vene vägede relva ähvardusel korraldatud libareferendumeid ega nende oblastite annekteerimist tunnistanud ning peavad Moskva tegevust rahvusvahelise õiguse kohaselt ebaseaduslikuks.
Mitte ükski neljast väidetavalt annekteeritud oblastist ei ole täiel määral Venemaa kontrolli all.
Venemaa ei kontrollinud täiel määral endaga liidetud territooriume ka siis kui teatas nende liitmisest.
Kui Peskovilt küsiti kas Venemaa kavatseb endaga liita veel territooriume peale nimetatud nelja oblasti, siis kinnitas Peskov, et selliseid teateid pole olnud.
SBU teatas, et leidis Vene õigeusu kiriku Ukraina haru kinnistutelt Venemaa passe ja Ukraina-vastast propagandat
Ukraina luureteenistus SBU korraldas kirikule kuuluvates kinnistutes läbiotsimise. Läbiotsimised viidi läbi 13 Moskvaga seotud kirikus, kloostris.
Hersonis asuvast katedraalist leiti ikoonid, mille Vene väed olid okupatsiooni ajal varastanud, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina õigeusu kiriku haru, mis seni oli veel Moskva patriarhaadi alla kuulunud, katkestas kevadel ametlikult oma sidemed Vene kirikuga.
Kirik mõistis siis oma avalduses hukka Ukraina ründamise ja Vene kiriku juhi patriarh Kirilli toetuse niinimetatud erioperatsioonile. Skeptikud ütlesid siis aga, et tegemist oli trikiga, et rahustada kriitikuid. Ukraina haru jäi sisuliselt Venemaa kiriku osaks ega kuulutanud välja täielikku iseseisvust.
Vene vägede poolt okupeeritud Berdjanski lennuväljal toimusid plahvatused
Kohalike võimude teatel kostus Berdjanski õhuväebaasist kolm võimsat plahvatust, millele järgnes veel 15 plahvatust. Plahvatuste tõttu puhkes ka suur tulekahju, vahendas The Kyiv Independent.
Berdjansk asub Zaporižžja oblastis.
Ukraina: Vene vägede rünnaku tõttu hukkus Donetski oblastis üks inimene ja kaks inimest sai viga
Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko teatas neljapäeval, et Venemaa pommitas Toretski linna. Hukkus üks inimene ja kaks inimest sai vigastada, vahendas The Kyiv Independent.
Kõrõlenko kutsus elanikke piirkonnast lahkuma, kuna julgeolekuolukord on endiselt ohtlik.
Belgorodi oblastis on väidetava Ukraina rünnaku tõttu põleng
Jakovlevos Belgorodi oblastis on suur põleng. Kohalikud võimud süüdistavad põlengu tekkes Ukraina suurtükituld.
Krimmi võimude teatel tulistati Sevastopolis alla droon
Neljapäeva hommikul oli Sevastopolis Krimmi poolsaarel kell 6.50 kohaliku aja järgi kuulda plahvatusi. Kohalike võimude teatel tulistas Vene õhutõrje alla drooni, vahendas Ukrainska Pravda.
Scholz: Vene tuumarelva kasutamise risk on vähenenud
Saksamaa kantsler Olaf Scholz ütles kolmapäeval intervjuus, et Vene tuumarelvade kasutamise risk on vähenenud rahvusvahelise surve tõttu.
Venemaa president Vladimir Putin ütles kolmapäeval, et tuumasõja risk on kasvanud, kuid Venemaa ei kavatse neid relvi hooletult kasutada.
"Me pole hulluks läinud. Me saame aru, mis tuumarelvad on," ütles Putin.
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul kordas Putin üle senise Vene tuumadoktriini ning Vene kõrgete ametikandjate tuumaähvardused ei tähendanud ka tegelikult varem, et Venemaa kasutaks sõjas Ukraina vastu tuumarelva.
Satelliitpildid: Vene Djagilevo õhuväe baasist on vähemalt 10 kaugpommitajat kadunud
Raadio Vaba Euroopa venekeelse väljaande ajakirjanik Mark Krutov jagas taas satelliidipilte Rjazani oblasti Djagilevo lennuväljast Twitteri kaudu. Lennuväljal toimus 5. detsembril Vene meedia kohaselt plahvatus. The New York Times allikate kinnitusel tunnistasid ukrainlased lennuväljale tehtud rünnaku omaks.
1/6 Aftermath of the Ukrainian UAV attack against Dyagilevo air base near Ryazan on new @planet imagery, taken on Dec 7th. Damaged Tu-22M disappeared, leaving only a shadow on the tarmac. At least 9 other Tu-22m bombers moved away from the base, as well as some other planes. pic.twitter.com/efdutv5QUs
— Mark Krutov (@kromark) December 7, 2022
7. detsembril avaldatud piltidelt on näha, et üks rünnakus kahjustada saanud Tu-22M strateegiline kaugpommitaja on lennuväljalt kadunud. Lisaks on kadunud veel lisaks kuni üheksa Tu-22M pommitajat ning ka teisi lennukeid.
Krutov ei välistanud, et lennukid võisid olla ümber paigutatud sama lennuväe baasi territooriumil.
Sama ajakirjanik jagas varem pilte satelliidipilte rünnaku tagajärgedest samal lennuväljal.
CNN: USA vaagib, kas anda Ukrainale vastuolulist kobarmoona
Ukraina valitsus on on Bideni administratsioonilt ja USA Kongressi liikmetelt lähikuudel korduvalt palunud kobarmoona.
Rohkem kui 100 riiki on selle laskemoonatüübi keelustanud, kuid seda kasutab Ukraina vägede vastu jätkuvalt Venemaa.
CNNi hinnangul on tegu kõige vastuolulisema asjaga, mida Ukraina on sõjalise abi valdkonnas USA-lt palunud.
CNN toob esile, et Bideni administratsiooni ametiisikud pole otseselt Ukraina palvele vastu olnud. Seda detaili pole CNNi sõnul varem meedias kajastatud.
Kobarmoon koosneb väikestest pommidest, mis on suurema ala peale sihitud. Sarnaselt maamiinidega võivad lõhkemata pommid ohustada peale konflikti lõppemist tsiviilisikuid.
Ukraina jaoks lahendaks kobarmoon CNN-i hinnangul kaks probleemi: vajaduse enama laskemoona järele, kuna laskemoon suurtükkidele ja raketisüsteemidele on otsa saamas ning see aitaks ka vähendada Venemaa eelist suurtükitules.
Allikate kinnitusel pole USA valitsus kobarmoona andmise palvet veel tõsiselt kaalunud.
Kobarmoona andmine USA varudest vajaks ka USA president Bideni otsust minna Kongressi varasemast otsusest mööda, millega kehtestati piirangud moonatüüpidele, millest üle ühe protsendi ei plahvata.
Seega ei anta CNN-i hinnangul ukrainlastele lähiajal USA kobarmoona.
Vene-Ukraina sõjas on nii ukrainlased kui ka venelased kasutanud kobarmoona, kuid venelased märksa enam.
Vene väed kasutasid kobarmoona ulatuslikult ka Süüria kodusõjas. Inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch hinnangul kasutasid venelased kobarmoona enam tsiviilsihtmärkide ründamiseks.
Politico: Euroopa kõige mõjukam isik on Volodõmõr Zelenski
Poliitikaväljaanne Politico valis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski Euroopa kõige mõjukamaks isikuks.
"Vaadake, kuidas Euroopa liidrid, kes soovivad olla ametisse tagasi valitud, lähevad Kiievisse, et teha ühine pilt tõsise 44-aastase mehega oma kuulsa oliivirohelise särgiga," kirjutas Politico, kirjeldades Zelenski mõju.
Politico hinnangul on Zelenski veennud ära ülejäänud Euroopa Ukraina seotuses ja ühises tulevikus Euroopaga. Väljaanne toob esile, et vähesed inimesed uskusid seda enne 24. veebruari täieulatuslikku Venemaa kallaletungi Ukrainale.
Hiljuti valisid Zelenski aasta inimeseks ajakiri Time ja ajaleht Financial Times.
Politico mõjukate nimekiri mainis ära ka Venemaa presidendi Vladimir Putini, kellel anti tiitel kaotaja (loser) ebaõnnestunud Ukraina invasiooni eest.
Briti luure: Venemaa on Svatovest Vene piirini teinud kaevikutesüsteemi, kus kaitseb kaotusi kandnud Vene 1. tankiarmee
Ühendkuningriigi kaitseministeerium toob oma regulaarses luurevaates esile, et Vene väed on okupeeritud Svatove linnast Vene piirini rajanud pea katkematu kaevikutesüsteemi. Britid rõhutavad, et kaitseliini pikkusest hoolimata ei ole selge selle sügavus.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 08 December 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/nm2wfzARU1
#StandWithUkraine pic.twitter.com/d2ZC3rnsYg
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 8, 2022
Briti luure hinnangul on kaitseliinil kaitses Vene esimese tankikaardiväe üksused. Sama üksus kandis Harkivis taandudes tugevaid kaotusi ning on täiendatud mobiliseeritud üksustega.
Brittide hinnangul oleneb Vene vägede kaitsevõime teineteist toetavatest, järgmistest kaitseliinidest peale esimest kaitseliini.
ISW: Putin valmistab riiki ette pikaks vallutussõjaks Ukrainas
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul valmistab Vene president Vladimir Putin riiki ette pikemaks sõjaks Ukraina vastu.
ISW analüütikud tõid välja, et Putin tunnistas hiljuti, et Venemaa sõda Ukraina vastu võib osutuda pikaks protsessiks.
Mõttekoda toob välja, kuidas Putin kõrvutas end Venemaa inimõiguste komisjoni kohtumisel varasemate Vene tsaaridega ning rõhutas, milline saavutus on Aasovi mere kontrollimine. Sellest saab ISW hinnangul tuletada, et Putini eesmärgid Ukrainas on jätkuvalt maksimalistlikud ning imperialistlikud.
NEW: #Russian President Vladimir #Putin is setting conditions for a protracted war of conquest in #Ukraine. Putin is conditioning Russians to expect a protracted, grinding war that continues to seek the conquest of additional Ukrainian territory. https://t.co/7R0cr4nR5y pic.twitter.com/tSGwizRuSX
— ISW (@TheStudyofWar) December 8, 2022
Putini imperialistlikud sõnavõtud tekitavad Venemaal infofooni pikemaks sõjaks Ukraina vastu. Sellest järeldub, et Venemaa pole huvitatud rahukõnelustest Ukrainaga ning soovib mingil viisil taastada Vene impeeriumi.
ISW toob välja, et vähemalt ühe Vene sõjablogija sõnul suutis Venemaa Süürias saavutada edu lahinguväljal alles aastaid peale esmast sekkumist.
Mõttekoda toob ka esile, et Vene vägede otsus teha jätkuvalt pealetunge Bahmutis ei ole kooskõlas parima sõjalise praktikaga koguda jõudu enne pealetungi.
Zelenski: Ukraina elektritootmist pole võimalik rünnakute-eelsele tasemele taastada
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas oma õhtuses videopöördumises, et Ukraina püüab pidevalt riigis elektri tootmist suurendada ja tarbijateni jaotamist parandada.
Samas rõhutas president, et praegu pole võimalik taastada täiel määral olukorda, mis oli enne Vene raketirünnakute algust Ukraina kriitilise taristu pihta.
Zelenski mainis lisaks, et Ukraina presidendi kantselei ja valitsuse esindajad osalesid USA-s konverentsil, mis keskendus Vene agressiooni jaoks eritribunali loomisele.
Zelenski rõhutas, et kõik ei ole ühel meelel, kas selline tribunal ka tegelikult töötab, kuid Zelenski lubas, et Ukraina teeb omalt poolt oma osa.
Zelenski Politicole: rahu tuleb järgmisel aastal
Zelenski kinnitas oma pöördumises Politico Euroopa mõjukaima inimese tunnustuse saamisel, et tema hinnangul saabub 2024. aastal rahu Ukrainas. Zelenski sõnul on ukrainlased ka järgmisel aastal kõige mõjukamad, kuid seda juba rahuajal.
Euroopa Komisjon tegi kolmapäeval ettepaneku kehtestada Venemaa vastu üheksas sanktsioonide pakett
Euroopa Komisjoni välja pakutud uute sanktsioonide hulgas on üle 200 isiku ja organisatsiooni.
Sanktsioonide nimekirja tahetakse kanda veel kolm Vene panka ja kehtestada Venemaa vastu uusi ekspordipiiranguid, sh Vene droonitootmise vastu.
Russia continues to bring death and devastation to Ukraine.
We stand by Ukraine and we are making Russia pay for its cruelty
The existing 8 packages of sanctions we introduced so far are already biting hard.
Today we are stepping up the pressure on Russia with a 9th package↓ pic.twitter.com/vWX7fkqZp0
— Ursula von der Leyen (@vonderleyen) December 7, 2022
Nii Vene enda kui ka Iraani päritolu droonidest on leitud lääneriikidest pärit komponente.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 340 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 93080 (võrdlus eelmise päevaga +340);
- tankid 2937 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 5911 (+2);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+1);
- suurtükisüsteemid 1925 (+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1603 (+2);
- tiibraketid 592 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4528 (+2);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 164 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
|
Sõja 288. päev: Putin valmistab riiki ette pikaks vallutussõjaks Ukrainas
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 8. detsembril kell 22.45:
- Ukraina relvajõudude teatel pommitasid Vene väed päeva jooksul tugevalt Donetski ja Harkivi oblasti asulaid;
- Peskov: Venemaa kavatseb vallutada ainult annekteeritud oblastid;
- Krimmi võimude teatel tulistati Sevastopolis alla droon;
- Scholz: Vene tuumarelva kasutamise risk on rahvusvahelise surve tõttu vähenenud;
- Satelliidipildid: Vene Djagilevo õhuväe baasist on vähemalt 10 kaugpommitajat kadunud;
- CNN: USA vaagib, kas anda Ukrainale vastuolulist kobarmoona;
- Briti luure: Venemaa on Svatovest Vene piirini teinud kaevikutesüsteemi, kus kaitseb kaotusi kandnud Vene 1. tankiarmee;
- ISW: Putin valmistab riiki ette pikaks vallutussõjaks Ukrainas;
- Zelenski: Ukraina elektritootmist pole võimalik rünnakute-eelsele tasemele taastada;
- Euroopa Komisjon tegi kolmapäeval ettepaneku kehtestada Venemaa vastu üheksas sanktsioonide pakett.
Ukraina relvajõud: Vene väed ründasid tugevalt Donetski ja Harkivi oblastit
Ukraina relvajõudude teatel ründasid Vene väed tugevalt Donetski ja Harkivi oblasti asulaid. "Meie sõdurite positsioonide ja rindejoone asulate suunas on olnud üle 20 rünnaku Vene mitmikraketiheitjatest," märkisid relvajõud.
Ukraina relvajõudude peastaabi sõnul hoiavad Vene väed oma positsioone Harkivi ja Luhanski oblasti piiril ning on pommitanud päeva jooksul rohkem kui kümmet asulat.
Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnehubov ütles Ukraina televisioonile, et Vene väed pommitavad pidevalt Harkivi oblasti põhjaosas Venemaa piiri ääres asuvaid linnu, mille Ukraina väed hiljuti on tagasi võtnud.
Sõnehubovi sõnul pole aga praegu näha Vene vägede vastupealetungi selles piirkonnas. "Meil on piisavalt jõude ja vahendeid siin ja teistes piirkondades, et vaenlast tõrjuda," ütles ta.
Ukraina relvajõudude teatel pommitasid Vene väed Donetski oblastis ligi 20 piirkonda, nende seas Bahmuti ja Avdijivka ümbrust.
Peskov: Venemaa kavatseb vallutada ainult annekteeritud oblastid
Vene presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskov kinnitas neljapäeval, et Venemaa kavatseb "vabastada" ehk sõjaliselt vallutada ainult need Ukraina osad, mille Moskva on enda sõnul annekteerinud.
Reuters tõi esile, et Peskovi kommentaaridest hoolimata pole Venemaa enda eesmärke sõjas täpselt defineerinud.
Moskva väidab, et on annekteerinud Luhanski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastid.
Rahvusvaheline üldsus ei ole ei Vene vägede relva ähvardusel korraldatud libareferendumeid ega nende oblastite annekteerimist tunnistanud ning peavad Moskva tegevust rahvusvahelise õiguse kohaselt ebaseaduslikuks.
Mitte ükski neljast väidetavalt annekteeritud oblastist ei ole täiel määral Venemaa kontrolli all.
Venemaa ei kontrollinud täiel määral endaga liidetud territooriume ka siis kui teatas nende liitmisest.
Kui Peskovilt küsiti kas Venemaa kavatseb endaga liita veel territooriume peale nimetatud nelja oblasti, siis kinnitas Peskov, et selliseid teateid pole olnud.
SBU teatas, et leidis Vene õigeusu kiriku Ukraina haru kinnistutelt Venemaa passe ja Ukraina-vastast propagandat
Ukraina luureteenistus SBU korraldas kirikule kuuluvates kinnistutes läbiotsimise. Läbiotsimised viidi läbi 13 Moskvaga seotud kirikus, kloostris.
Hersonis asuvast katedraalist leiti ikoonid, mille Vene väed olid okupatsiooni ajal varastanud, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina õigeusu kiriku haru, mis seni oli veel Moskva patriarhaadi alla kuulunud, katkestas kevadel ametlikult oma sidemed Vene kirikuga.
Kirik mõistis siis oma avalduses hukka Ukraina ründamise ja Vene kiriku juhi patriarh Kirilli toetuse niinimetatud erioperatsioonile. Skeptikud ütlesid siis aga, et tegemist oli trikiga, et rahustada kriitikuid. Ukraina haru jäi sisuliselt Venemaa kiriku osaks ega kuulutanud välja täielikku iseseisvust.
Vene vägede poolt okupeeritud Berdjanski lennuväljal toimusid plahvatused
Kohalike võimude teatel kostus Berdjanski õhuväebaasist kolm võimsat plahvatust, millele järgnes veel 15 plahvatust. Plahvatuste tõttu puhkes ka suur tulekahju, vahendas The Kyiv Independent.
Berdjansk asub Zaporižžja oblastis.
Ukraina: Vene vägede rünnaku tõttu hukkus Donetski oblastis üks inimene ja kaks inimest sai viga
Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko teatas neljapäeval, et Venemaa pommitas Toretski linna. Hukkus üks inimene ja kaks inimest sai vigastada, vahendas The Kyiv Independent.
Kõrõlenko kutsus elanikke piirkonnast lahkuma, kuna julgeolekuolukord on endiselt ohtlik.
Belgorodi oblastis on väidetava Ukraina rünnaku tõttu põleng
Jakovlevos Belgorodi oblastis on suur põleng. Kohalikud võimud süüdistavad põlengu tekkes Ukraina suurtükituld.
Krimmi võimude teatel tulistati Sevastopolis alla droon
Neljapäeva hommikul oli Sevastopolis Krimmi poolsaarel kell 6.50 kohaliku aja järgi kuulda plahvatusi. Kohalike võimude teatel tulistas Vene õhutõrje alla drooni, vahendas Ukrainska Pravda.
Scholz: Vene tuumarelva kasutamise risk on vähenenud
Saksamaa kantsler Olaf Scholz ütles kolmapäeval intervjuus, et Vene tuumarelvade kasutamise risk on vähenenud rahvusvahelise surve tõttu.
Venemaa president Vladimir Putin ütles kolmapäeval, et tuumasõja risk on kasvanud, kuid Venemaa ei kavatse neid relvi hooletult kasutada.
"Me pole hulluks läinud. Me saame aru, mis tuumarelvad on," ütles Putin.
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul kordas Putin üle senise Vene tuumadoktriini ning Vene kõrgete ametikandjate tuumaähvardused ei tähendanud ka tegelikult varem, et Venemaa kasutaks sõjas Ukraina vastu tuumarelva.
Satelliitpildid: Vene Djagilevo õhuväe baasist on vähemalt 10 kaugpommitajat kadunud
Raadio Vaba Euroopa venekeelse väljaande ajakirjanik Mark Krutov jagas taas satelliidipilte Rjazani oblasti Djagilevo lennuväljast Twitteri kaudu. Lennuväljal toimus 5. detsembril Vene meedia kohaselt plahvatus. The New York Times allikate kinnitusel tunnistasid ukrainlased lennuväljale tehtud rünnaku omaks.
1/6 Aftermath of the Ukrainian UAV attack against Dyagilevo air base near Ryazan on new @planet imagery, taken on Dec 7th. Damaged Tu-22M disappeared, leaving only a shadow on the tarmac. At least 9 other Tu-22m bombers moved away from the base, as well as some other planes. pic.twitter.com/efdutv5QUs
— Mark Krutov (@kromark) December 7, 2022
7. detsembril avaldatud piltidelt on näha, et üks rünnakus kahjustada saanud Tu-22M strateegiline kaugpommitaja on lennuväljalt kadunud. Lisaks on kadunud veel lisaks kuni üheksa Tu-22M pommitajat ning ka teisi lennukeid.
Krutov ei välistanud, et lennukid võisid olla ümber paigutatud sama lennuväe baasi territooriumil.
Sama ajakirjanik jagas varem pilte satelliidipilte rünnaku tagajärgedest samal lennuväljal.
CNN: USA vaagib, kas anda Ukrainale vastuolulist kobarmoona
Ukraina valitsus on on Bideni administratsioonilt ja USA Kongressi liikmetelt lähikuudel korduvalt palunud kobarmoona.
Rohkem kui 100 riiki on selle laskemoonatüübi keelustanud, kuid seda kasutab Ukraina vägede vastu jätkuvalt Venemaa.
CNNi hinnangul on tegu kõige vastuolulisema asjaga, mida Ukraina on sõjalise abi valdkonnas USA-lt palunud.
CNN toob esile, et Bideni administratsiooni ametiisikud pole otseselt Ukraina palvele vastu olnud. Seda detaili pole CNNi sõnul varem meedias kajastatud.
Kobarmoon koosneb väikestest pommidest, mis on suurema ala peale sihitud. Sarnaselt maamiinidega võivad lõhkemata pommid ohustada peale konflikti lõppemist tsiviilisikuid.
Ukraina jaoks lahendaks kobarmoon CNN-i hinnangul kaks probleemi: vajaduse enama laskemoona järele, kuna laskemoon suurtükkidele ja raketisüsteemidele on otsa saamas ning see aitaks ka vähendada Venemaa eelist suurtükitules.
Allikate kinnitusel pole USA valitsus kobarmoona andmise palvet veel tõsiselt kaalunud.
Kobarmoona andmine USA varudest vajaks ka USA president Bideni otsust minna Kongressi varasemast otsusest mööda, millega kehtestati piirangud moonatüüpidele, millest üle ühe protsendi ei plahvata.
Seega ei anta CNN-i hinnangul ukrainlastele lähiajal USA kobarmoona.
Vene-Ukraina sõjas on nii ukrainlased kui ka venelased kasutanud kobarmoona, kuid venelased märksa enam.
Vene väed kasutasid kobarmoona ulatuslikult ka Süüria kodusõjas. Inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch hinnangul kasutasid venelased kobarmoona enam tsiviilsihtmärkide ründamiseks.
Politico: Euroopa kõige mõjukam isik on Volodõmõr Zelenski
Poliitikaväljaanne Politico valis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski Euroopa kõige mõjukamaks isikuks.
"Vaadake, kuidas Euroopa liidrid, kes soovivad olla ametisse tagasi valitud, lähevad Kiievisse, et teha ühine pilt tõsise 44-aastase mehega oma kuulsa oliivirohelise särgiga," kirjutas Politico, kirjeldades Zelenski mõju.
Politico hinnangul on Zelenski veennud ära ülejäänud Euroopa Ukraina seotuses ja ühises tulevikus Euroopaga. Väljaanne toob esile, et vähesed inimesed uskusid seda enne 24. veebruari täieulatuslikku Venemaa kallaletungi Ukrainale.
Hiljuti valisid Zelenski aasta inimeseks ajakiri Time ja ajaleht Financial Times.
Politico mõjukate nimekiri mainis ära ka Venemaa presidendi Vladimir Putini, kellel anti tiitel kaotaja (loser) ebaõnnestunud Ukraina invasiooni eest.
Briti luure: Venemaa on Svatovest Vene piirini teinud kaevikutesüsteemi, kus kaitseb kaotusi kandnud Vene 1. tankiarmee
Ühendkuningriigi kaitseministeerium toob oma regulaarses luurevaates esile, et Vene väed on okupeeritud Svatove linnast Vene piirini rajanud pea katkematu kaevikutesüsteemi. Britid rõhutavad, et kaitseliini pikkusest hoolimata ei ole selge selle sügavus.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 08 December 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/nm2wfzARU1
#StandWithUkraine pic.twitter.com/d2ZC3rnsYg
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 8, 2022
Briti luure hinnangul on kaitseliinil kaitses Vene esimese tankikaardiväe üksused. Sama üksus kandis Harkivis taandudes tugevaid kaotusi ning on täiendatud mobiliseeritud üksustega.
Brittide hinnangul oleneb Vene vägede kaitsevõime teineteist toetavatest, järgmistest kaitseliinidest peale esimest kaitseliini.
ISW: Putin valmistab riiki ette pikaks vallutussõjaks Ukrainas
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul valmistab Vene president Vladimir Putin riiki ette pikemaks sõjaks Ukraina vastu.
ISW analüütikud tõid välja, et Putin tunnistas hiljuti, et Venemaa sõda Ukraina vastu võib osutuda pikaks protsessiks.
Mõttekoda toob välja, kuidas Putin kõrvutas end Venemaa inimõiguste komisjoni kohtumisel varasemate Vene tsaaridega ning rõhutas, milline saavutus on Aasovi mere kontrollimine. Sellest saab ISW hinnangul tuletada, et Putini eesmärgid Ukrainas on jätkuvalt maksimalistlikud ning imperialistlikud.
NEW: #Russian President Vladimir #Putin is setting conditions for a protracted war of conquest in #Ukraine. Putin is conditioning Russians to expect a protracted, grinding war that continues to seek the conquest of additional Ukrainian territory. https://t.co/7R0cr4nR5y pic.twitter.com/tSGwizRuSX
— ISW (@TheStudyofWar) December 8, 2022
Putini imperialistlikud sõnavõtud tekitavad Venemaal infofooni pikemaks sõjaks Ukraina vastu. Sellest järeldub, et Venemaa pole huvitatud rahukõnelustest Ukrainaga ning soovib mingil viisil taastada Vene impeeriumi.
ISW toob välja, et vähemalt ühe Vene sõjablogija sõnul suutis Venemaa Süürias saavutada edu lahinguväljal alles aastaid peale esmast sekkumist.
Mõttekoda toob ka esile, et Vene vägede otsus teha jätkuvalt pealetunge Bahmutis ei ole kooskõlas parima sõjalise praktikaga koguda jõudu enne pealetungi.
Zelenski: Ukraina elektritootmist pole võimalik rünnakute-eelsele tasemele taastada
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas oma õhtuses videopöördumises, et Ukraina püüab pidevalt riigis elektri tootmist suurendada ja tarbijateni jaotamist parandada.
Samas rõhutas president, et praegu pole võimalik taastada täiel määral olukorda, mis oli enne Vene raketirünnakute algust Ukraina kriitilise taristu pihta.
Zelenski mainis lisaks, et Ukraina presidendi kantselei ja valitsuse esindajad osalesid USA-s konverentsil, mis keskendus Vene agressiooni jaoks eritribunali loomisele.
Zelenski rõhutas, et kõik ei ole ühel meelel, kas selline tribunal ka tegelikult töötab, kuid Zelenski lubas, et Ukraina teeb omalt poolt oma osa.
Zelenski Politicole: rahu tuleb järgmisel aastal
Zelenski kinnitas oma pöördumises Politico Euroopa mõjukaima inimese tunnustuse saamisel, et tema hinnangul saabub 2024. aastal rahu Ukrainas. Zelenski sõnul on ukrainlased ka järgmisel aastal kõige mõjukamad, kuid seda juba rahuajal.
Euroopa Komisjon tegi kolmapäeval ettepaneku kehtestada Venemaa vastu üheksas sanktsioonide pakett
Euroopa Komisjoni välja pakutud uute sanktsioonide hulgas on üle 200 isiku ja organisatsiooni.
Sanktsioonide nimekirja tahetakse kanda veel kolm Vene panka ja kehtestada Venemaa vastu uusi ekspordipiiranguid, sh Vene droonitootmise vastu.
Russia continues to bring death and devastation to Ukraine.
We stand by Ukraine and we are making Russia pay for its cruelty
The existing 8 packages of sanctions we introduced so far are already biting hard.
Today we are stepping up the pressure on Russia with a 9th package↓ pic.twitter.com/vWX7fkqZp0
— Ursula von der Leyen (@vonderleyen) December 7, 2022
Nii Vene enda kui ka Iraani päritolu droonidest on leitud lääneriikidest pärit komponente.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 340 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 93080 (võrdlus eelmise päevaga +340);
- tankid 2937 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 5911 (+2);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+1);
- suurtükisüsteemid 1925 (+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1603 (+2);
- tiibraketid 592 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4528 (+2);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 164 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 288. päev: Putin valmistab riiki ette pikaks vallutussõjaks Ukrainas
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Esimeses veerandfinaalis kohtuvad Brasiilia ja Horvaatia. Kuigi Horvaatia on möödunud MM-i finalist, peetakse soosikuks Brasiiliat, kes küll ise ei taha sellest kuuldagi.
"Me ütlesime juba enne turniiri, et sellel MM-il soosikuid ei ole. Horvaatia jõudis eelmisel MM-il Venemaal finaali. Mingit lihtsat mängu ei tule. Minna vastamisi Horvaatiaga, kelle ridades mängib 2018. aasta Ballon d'Ori võitja Luka Modric, on kohe eriti keeruline. Ent me teame, et meil tuleb üritada muuta seda, mis juhtus eelmistel turniiridel - see tähendab, et meil tuleb minna veerandfinaalist edasi poolfinaali. Üks samm korraga," rääkis Brasiilia koondise ääreründaja Vinicius Jr.
Neljapäeval pani ameti maha kaheksandikfinaalis penaltiseerias Marokole alla jäänud ja konkurentsist välja langenud Hispaania jalgpallikoondise peatreener Luis Enrique, kelle käe all mängis koondis 2018. aasta juulist ja kelle leping kestis selle aasta lõpuni. Uueks peatreeneriks nimetati senine Hispaania U-21 koondise juhendaja Luis de la Fuente.
Kui Enrique tunnistas, et tegi vea just penaltilööjate valimisega, siis Argentina peatreener tunnistas, et ei taha üldse veel sellele mõelda, kes penalteid lööma hakkab või kas seda üldse on kohtumises Hollandiga vaja teha.
"Ei-ei, mängu ei saa planeerida mõeldes sellele, kes penalteid lööma hakkavad. Minust oleks väga mannetu juba esimesest minutist penaltiseeria peale mõtlema hakata. Kindlasti mitte! Mängu ajal mõtleme ikka kõigepealt sellele, et võita normaalajal ja siis lisaajal. Ning siis viimastel minutitel mõtleme sellele," sõnas Argentina juhendaja Lionel Scaloni.
Esimeses veerandfinaalis kohtuvad Horvaatia ja Brasiilia, selle ülekandega alustab ETV2 ja ERR-i spordiportaal kell 16.30. Hollandi ja Argentina vahelise veerandfinaali ülekanne algab ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis kell 20.30.
|
Jalgpalli MM-il selguvad esimesed poolfinalistid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses veerandfinaalis kohtuvad Brasiilia ja Horvaatia. Kuigi Horvaatia on möödunud MM-i finalist, peetakse soosikuks Brasiiliat, kes küll ise ei taha sellest kuuldagi.
"Me ütlesime juba enne turniiri, et sellel MM-il soosikuid ei ole. Horvaatia jõudis eelmisel MM-il Venemaal finaali. Mingit lihtsat mängu ei tule. Minna vastamisi Horvaatiaga, kelle ridades mängib 2018. aasta Ballon d'Ori võitja Luka Modric, on kohe eriti keeruline. Ent me teame, et meil tuleb üritada muuta seda, mis juhtus eelmistel turniiridel - see tähendab, et meil tuleb minna veerandfinaalist edasi poolfinaali. Üks samm korraga," rääkis Brasiilia koondise ääreründaja Vinicius Jr.
Neljapäeval pani ameti maha kaheksandikfinaalis penaltiseerias Marokole alla jäänud ja konkurentsist välja langenud Hispaania jalgpallikoondise peatreener Luis Enrique, kelle käe all mängis koondis 2018. aasta juulist ja kelle leping kestis selle aasta lõpuni. Uueks peatreeneriks nimetati senine Hispaania U-21 koondise juhendaja Luis de la Fuente.
Kui Enrique tunnistas, et tegi vea just penaltilööjate valimisega, siis Argentina peatreener tunnistas, et ei taha üldse veel sellele mõelda, kes penalteid lööma hakkab või kas seda üldse on kohtumises Hollandiga vaja teha.
"Ei-ei, mängu ei saa planeerida mõeldes sellele, kes penalteid lööma hakkavad. Minust oleks väga mannetu juba esimesest minutist penaltiseeria peale mõtlema hakata. Kindlasti mitte! Mängu ajal mõtleme ikka kõigepealt sellele, et võita normaalajal ja siis lisaajal. Ning siis viimastel minutitel mõtleme sellele," sõnas Argentina juhendaja Lionel Scaloni.
Esimeses veerandfinaalis kohtuvad Horvaatia ja Brasiilia, selle ülekandega alustab ETV2 ja ERR-i spordiportaal kell 16.30. Hollandi ja Argentina vahelise veerandfinaali ülekanne algab ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis kell 20.30.
### Response:
Jalgpalli MM-il selguvad esimesed poolfinalistid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Mõned lääneriigid muretsevad, et sõjaline kaotus võib Vene riiki destabiliseerida, mis võib kaasa tuua riigi lagunemise. Kuleba võrdles praegust olukorda 1991. aastaga. Siis hoiatas USA president George H.W. Bush ukrainlasi natsionalismi eest ja kutsus neid üles loobuma iseseisvuse poole püüdlemisest, vahendas The Wall Street Journal.
"Kutsun maailma üles mitte kartma Venemaa lagunemist. Kui ajalooratas hakkab pöörduma, ei saa ükski inimene seda tagasi keerata," ütles Kuleba.
"Selle asemel, et mõelda, kuidas aidata Venemaal ellu jääda ja et ta saaks rahvusvahelise kogukonna normaalseks liikmeks, on hoopis aeg leppida tõsiasjaga, et see Venemaa ei saa olla rahvusvahelise kogukonna normaalne liige. Ma ei usu, et maailm laguneb koost, kui Venemaa laguneb," märkis Kuleba.
Kuleba kommenteeris ka Krimmi saatust. Venemaa vallutas poolsaare 2014. aastal.
"Krimm ei erine mõnest teisest Ukraina territooriumist. Ukraina võtab tagasi kõik oma alad, sealhulgas Krimmi, mõned sõjaliste vahenditega ja teised diplomaatiliste meetmetega," ütles Kuleba.
Kuleba sõnul pole Venemaa praegu rahuläbirääkimistest huvitatud.
"Nad valmistuvad uuteks lahinguteks ja uuteks pealetungideks, mitte kõnelusteks. Miski ei räägi selle kasuks, et Venemaa oleks valmis rääkima," ütles Kuleba.
|
Kuleba: lääs ei peaks kartma Venemaa võimalikku lagunemist
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõned lääneriigid muretsevad, et sõjaline kaotus võib Vene riiki destabiliseerida, mis võib kaasa tuua riigi lagunemise. Kuleba võrdles praegust olukorda 1991. aastaga. Siis hoiatas USA president George H.W. Bush ukrainlasi natsionalismi eest ja kutsus neid üles loobuma iseseisvuse poole püüdlemisest, vahendas The Wall Street Journal.
"Kutsun maailma üles mitte kartma Venemaa lagunemist. Kui ajalooratas hakkab pöörduma, ei saa ükski inimene seda tagasi keerata," ütles Kuleba.
"Selle asemel, et mõelda, kuidas aidata Venemaal ellu jääda ja et ta saaks rahvusvahelise kogukonna normaalseks liikmeks, on hoopis aeg leppida tõsiasjaga, et see Venemaa ei saa olla rahvusvahelise kogukonna normaalne liige. Ma ei usu, et maailm laguneb koost, kui Venemaa laguneb," märkis Kuleba.
Kuleba kommenteeris ka Krimmi saatust. Venemaa vallutas poolsaare 2014. aastal.
"Krimm ei erine mõnest teisest Ukraina territooriumist. Ukraina võtab tagasi kõik oma alad, sealhulgas Krimmi, mõned sõjaliste vahenditega ja teised diplomaatiliste meetmetega," ütles Kuleba.
Kuleba sõnul pole Venemaa praegu rahuläbirääkimistest huvitatud.
"Nad valmistuvad uuteks lahinguteks ja uuteks pealetungideks, mitte kõnelusteks. Miski ei räägi selle kasuks, et Venemaa oleks valmis rääkima," ütles Kuleba.
### Response:
Kuleba: lääs ei peaks kartma Venemaa võimalikku lagunemist
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Portugali väljaanne Record väidab, et Ronaldo ähvardas MM-ilt lahkuda pärast seda, kui talle teatati, et ta ei alusta kaheksandikfinaalmängu Šveitsi vastu.
"FPF kinnitab, et Cristiano Ronaldo pole kordagi Kataris viibitud aja jooksul ähvardanud rahvusmeeskonnast lahkuda. Ronaldo töötab rahvusmeeskonna nimel igapäevaselt ja tema ainulaadset koondisekarjääri tuleb austada. Portugali rekordinternatsionaal on näidanud temalt oodatud pühendumust, sealhulgas ka kaheksandikfinaalis Šveitsi vastu," teatas FPF.
Pärast FPF-i avaldust säutsus Ronaldo Twitteris: "Välised jõud ei saa ühtset meeskonda lõhkuda. Meie rahvus on liiga vapper, et lasta end ühelgi vastasel hirmutada. Oleme sõna otseses mõttes meeskond, kes võitleb unistuse eest lõpuni. Uskuge koos meiega."
Um grupo demasiado unido para ser quebrado por forças externas. Uma nação demasiado corajosa para se deixar atemorizar perante qualquer adversário. Uma equipa no verdadeiro sentido da palavra, que vai lutar pelo sonho até ao fim! Acreditem connosco! Força, Portugal! pic.twitter.com/gUeENXSB5F
— Cristiano Ronaldo (@Cristiano) December 8, 2022
Portugal läheb laupäeval, 10. detsembril veerandfinaalis vastamisi Marokoga. Otseülekanne mängueelse stuudioga algab ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis kell 16.30.
|
Portugali jalgpalliliit eitas, et Ronaldo ähvardas MM-ilt lahkuda
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Portugali väljaanne Record väidab, et Ronaldo ähvardas MM-ilt lahkuda pärast seda, kui talle teatati, et ta ei alusta kaheksandikfinaalmängu Šveitsi vastu.
"FPF kinnitab, et Cristiano Ronaldo pole kordagi Kataris viibitud aja jooksul ähvardanud rahvusmeeskonnast lahkuda. Ronaldo töötab rahvusmeeskonna nimel igapäevaselt ja tema ainulaadset koondisekarjääri tuleb austada. Portugali rekordinternatsionaal on näidanud temalt oodatud pühendumust, sealhulgas ka kaheksandikfinaalis Šveitsi vastu," teatas FPF.
Pärast FPF-i avaldust säutsus Ronaldo Twitteris: "Välised jõud ei saa ühtset meeskonda lõhkuda. Meie rahvus on liiga vapper, et lasta end ühelgi vastasel hirmutada. Oleme sõna otseses mõttes meeskond, kes võitleb unistuse eest lõpuni. Uskuge koos meiega."
Um grupo demasiado unido para ser quebrado por forças externas. Uma nação demasiado corajosa para se deixar atemorizar perante qualquer adversário. Uma equipa no verdadeiro sentido da palavra, que vai lutar pelo sonho até ao fim! Acreditem connosco! Força, Portugal! pic.twitter.com/gUeENXSB5F
— Cristiano Ronaldo (@Cristiano) December 8, 2022
Portugal läheb laupäeval, 10. detsembril veerandfinaalis vastamisi Marokoga. Otseülekanne mängueelse stuudioga algab ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis kell 16.30.
### Response:
Portugali jalgpalliliit eitas, et Ronaldo ähvardas MM-ilt lahkuda
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"See visiit arendab edasi meie traditsioonilist sõprust ja juhatab sisse uue ajastu Hiina suhetes araabia maailmaga ja Saudi Araabiaga," kirjutas Xi.
Xi sõnul austavad Hiina ja Saudi Araabia üksteise suveräänsust, ajalugu ja kultuurilisi traditsioone.
Xi saabus kolmapäeval Saudi Araabiasse, kuningapalees tervitasid teda kroonprints Mohammed bin Salman ja auvahtkond. Xi Jinpingi visiit kestab kolm päeva.
Saudi Araabia teatas, et riigid on sõlminud juba 34 investeerimislepingut. USA teatas, et jälgib Xi Jinpingi visiiti hoolikalt.
"Oleme teadlikud, et Hiina üritab oma mõjuvõimu maailmas suurendada. Lähis-Ida on kindlasti üks nendest piirkondadest, kus nad tahavad oma mõjuvõimu suurendada," ütles USA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja John Kirby
Hiina on juba Saudi Araabia suurim kaubanduspartner. Analüütikute sõnul ei suuda Peking siiski Washingtoni piirkonnast välja tõrjuda, vahendas Financial Times.
|
Xi Jinpingi ootas Saudi Araabias suurejooneline vastuvõtt
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See visiit arendab edasi meie traditsioonilist sõprust ja juhatab sisse uue ajastu Hiina suhetes araabia maailmaga ja Saudi Araabiaga," kirjutas Xi.
Xi sõnul austavad Hiina ja Saudi Araabia üksteise suveräänsust, ajalugu ja kultuurilisi traditsioone.
Xi saabus kolmapäeval Saudi Araabiasse, kuningapalees tervitasid teda kroonprints Mohammed bin Salman ja auvahtkond. Xi Jinpingi visiit kestab kolm päeva.
Saudi Araabia teatas, et riigid on sõlminud juba 34 investeerimislepingut. USA teatas, et jälgib Xi Jinpingi visiiti hoolikalt.
"Oleme teadlikud, et Hiina üritab oma mõjuvõimu maailmas suurendada. Lähis-Ida on kindlasti üks nendest piirkondadest, kus nad tahavad oma mõjuvõimu suurendada," ütles USA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja John Kirby
Hiina on juba Saudi Araabia suurim kaubanduspartner. Analüütikute sõnul ei suuda Peking siiski Washingtoni piirkonnast välja tõrjuda, vahendas Financial Times.
### Response:
Xi Jinpingi ootas Saudi Araabias suurejooneline vastuvõtt
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tartu volikogu lubas linnavalitsusel sõlmida Eesti Kultuurkapitaliga leping südalinna kultuurikeskuse väljaarendamise toetuse saamiseks. Kultuurkapital finantseerib keskuse rajamist 67 protsendi ulatuses, Tartu linna panus on 33 protsenti.
Kultuurikeskuse hinnanguline maksumus on 73,7 miljonit eurot (koos käibemaksuga 88,4 miljonit eurot), seda korrigeeritakse ehitushinnaindeksiga enne kultuurikeskuse ehituslepingu sõlmimist 2026. aasta teises pooles.
Ühtlasi algatas volikogu Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu, mille eesmärk on muuta planeeringuala kvaliteetseks ja inimsõbralikuks avalikuks ruumiks, anda ehitusõigus kultuurikeskuse rajamiseks, rekonstrueerida Vabaduse pst, Uueturu, Poe ja Küüni tänav ning leida kogu alale terviklahendus koos Emajõe-äärse rohealaga.
Südalinna kultuurikeskuse rahastamislepingu sõlmimist toetas 29 ja vastu oli 15 volikogu liiget. Detailplaneeringu algatamist pooldas 29, vastu oli 18 volinikku.
Keskkonnasõbraliku ja miljöösse sobiva linnaruumilise terviklahenduse leidmiseks ja kõrgeima arhitektuurikvaliteedi tagamiseks korraldatakse rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mis kuulutatakse välja saabuva aasta alguses. Samuti tehakse keskkonnamõjude strateegiline hindamine.
Vähemalt pool pargist peab säilima rohealana. Kaaluda tuleb võimalusi alal kasvavate väärtuslike puude säilitamiseks, leida lahendused asendusistutuseks ja tagada rohevõrgustiku elementide omavaheline sidusus.
Südalinna kultuurikeskusesse tulevad ruumid Tartu linnaraamatukogule ja Tartu kunstimuuseumile, lisaks on sinna planeeritud sündmuskeskus, väärtfilmikino, Eesti Rahvusringhäälingu Tartu stuudio, toidukohad ning väikeses mahus muid hoone funktsioonidega sobivaid ruume.
|
Tartu volikogu algatas südalinna kultuurikeskuse detailplaneeringu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu volikogu lubas linnavalitsusel sõlmida Eesti Kultuurkapitaliga leping südalinna kultuurikeskuse väljaarendamise toetuse saamiseks. Kultuurkapital finantseerib keskuse rajamist 67 protsendi ulatuses, Tartu linna panus on 33 protsenti.
Kultuurikeskuse hinnanguline maksumus on 73,7 miljonit eurot (koos käibemaksuga 88,4 miljonit eurot), seda korrigeeritakse ehitushinnaindeksiga enne kultuurikeskuse ehituslepingu sõlmimist 2026. aasta teises pooles.
Ühtlasi algatas volikogu Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu, mille eesmärk on muuta planeeringuala kvaliteetseks ja inimsõbralikuks avalikuks ruumiks, anda ehitusõigus kultuurikeskuse rajamiseks, rekonstrueerida Vabaduse pst, Uueturu, Poe ja Küüni tänav ning leida kogu alale terviklahendus koos Emajõe-äärse rohealaga.
Südalinna kultuurikeskuse rahastamislepingu sõlmimist toetas 29 ja vastu oli 15 volikogu liiget. Detailplaneeringu algatamist pooldas 29, vastu oli 18 volinikku.
Keskkonnasõbraliku ja miljöösse sobiva linnaruumilise terviklahenduse leidmiseks ja kõrgeima arhitektuurikvaliteedi tagamiseks korraldatakse rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mis kuulutatakse välja saabuva aasta alguses. Samuti tehakse keskkonnamõjude strateegiline hindamine.
Vähemalt pool pargist peab säilima rohealana. Kaaluda tuleb võimalusi alal kasvavate väärtuslike puude säilitamiseks, leida lahendused asendusistutuseks ja tagada rohevõrgustiku elementide omavaheline sidusus.
Südalinna kultuurikeskusesse tulevad ruumid Tartu linnaraamatukogule ja Tartu kunstimuuseumile, lisaks on sinna planeeritud sündmuskeskus, väärtfilmikino, Eesti Rahvusringhäälingu Tartu stuudio, toidukohad ning väikeses mahus muid hoone funktsioonidega sobivaid ruume.
### Response:
Tartu volikogu algatas südalinna kultuurikeskuse detailplaneeringu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
The Athleticu sõnul leidis traagiline vahejuhtum aset treeningbaasis, mida kasutas Saudi Araabia koondis. Neljakümnendates aastates filipiinlane libises kaldteelt ja kukkus peaga vastu betooni. Sündmuskohale lendas kiirabi helikopter, kuid meedikutel ei õnnestunud töölise elu päästa.
FIFA kinnitas intsidenti ja avaldas hukkunu perekonnale kaastunnet. "Täiendavaid kommentaare saame anda pärast seda, kui töölise surma uurimine on lõpule viidud," lisas FIFA.
MM-i korralduskomitee juht Nasser Al Khater ütles neljapäeval juhtunu kohta: "Me oleme keset maailmameistrivõistlusi, ja meil on edukas turniir ning see on midagi, millest tahetakse kohe rääkida. Surm on loomulik osa elust, olgu siis tööl või magades."
"Üks töötaja suri ja avaldame kaastunnet tema perekonnale. Siiski on kummaline, et see on miski, millele te tahtsite esimese asjana keskenduda," manitses Al Khater küsimuse esitanud Reutersi ajakirjanikku.
"Võõrtööliste surmad on ilmselgelt olnud suur teema. Kõik, mis on selle kohta kirjutatud, on olnud täiesti vale. Oleme natukene pettunud, et ajakirjanikud tahavad seda väärat narratiivi kasutada. Ja ausalt öeldes arvan, et paljud ajakirjanikud peavad endalt küsima ja mõtlema, miks nad on püüdnud seda teemat nii kaua üleval hoida," lisas Al Khater.
Katari valitsuse ametnik ütles, et kui uurimine jõuab järeldusele, et ohutusprotokolle ei järgitud, siis rakendatakse võõrtöölise palganud ettevõtte suhtes õiguslikke meetmeid ja tõsiseid rahalisi karistusi.
Inglismaa väljaande The Guardiani sõnul on Kataris staadionite ehitamisega hukkunud üle 6500 võõrtöölise. Katari võimud on seda arvu eitanud, väites, et MM-turniiri ehitustööde käigus on surma saanud kolm inimest ja on esinenud veel 37 surmajuhtumit, mis polnud ehitustöödega seotud.
|
MM-i korralduskomitee juht võõrtöölise surmast: surm on loomulik osa elust
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
The Athleticu sõnul leidis traagiline vahejuhtum aset treeningbaasis, mida kasutas Saudi Araabia koondis. Neljakümnendates aastates filipiinlane libises kaldteelt ja kukkus peaga vastu betooni. Sündmuskohale lendas kiirabi helikopter, kuid meedikutel ei õnnestunud töölise elu päästa.
FIFA kinnitas intsidenti ja avaldas hukkunu perekonnale kaastunnet. "Täiendavaid kommentaare saame anda pärast seda, kui töölise surma uurimine on lõpule viidud," lisas FIFA.
MM-i korralduskomitee juht Nasser Al Khater ütles neljapäeval juhtunu kohta: "Me oleme keset maailmameistrivõistlusi, ja meil on edukas turniir ning see on midagi, millest tahetakse kohe rääkida. Surm on loomulik osa elust, olgu siis tööl või magades."
"Üks töötaja suri ja avaldame kaastunnet tema perekonnale. Siiski on kummaline, et see on miski, millele te tahtsite esimese asjana keskenduda," manitses Al Khater küsimuse esitanud Reutersi ajakirjanikku.
"Võõrtööliste surmad on ilmselgelt olnud suur teema. Kõik, mis on selle kohta kirjutatud, on olnud täiesti vale. Oleme natukene pettunud, et ajakirjanikud tahavad seda väärat narratiivi kasutada. Ja ausalt öeldes arvan, et paljud ajakirjanikud peavad endalt küsima ja mõtlema, miks nad on püüdnud seda teemat nii kaua üleval hoida," lisas Al Khater.
Katari valitsuse ametnik ütles, et kui uurimine jõuab järeldusele, et ohutusprotokolle ei järgitud, siis rakendatakse võõrtöölise palganud ettevõtte suhtes õiguslikke meetmeid ja tõsiseid rahalisi karistusi.
Inglismaa väljaande The Guardiani sõnul on Kataris staadionite ehitamisega hukkunud üle 6500 võõrtöölise. Katari võimud on seda arvu eitanud, väites, et MM-turniiri ehitustööde käigus on surma saanud kolm inimest ja on esinenud veel 37 surmajuhtumit, mis polnud ehitustöödega seotud.
### Response:
MM-i korralduskomitee juht võõrtöölise surmast: surm on loomulik osa elust
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Lahing Bahmuti pärast on muutunud veresaunaks, kus mõlemad pooled kaotavad palju sõdureid. Rindel sõdiva Ukraina armee leitnandi sõnul korraldab Venemaa iga päev rünnakuid, vahendas The Wall Street Journal.
"Me tulistame nende pihta, nad saadavad juurde uusi sõdureid. See ei saa läbi, neid on nii palju," ütles leitnant.
Ukraina teatel kaotab Venemaa Bahmuti all umbes 50 sõdurit päevas. Venemaa tahab vallutada kogu Donetski piirkonna. Venemaal on alles ka vähem suurtükimoona ja ei saa enam kasutada tulevalli taktikat.
"Bahmuti pärast tekkinud kulutused kaaluvad üles kõik eelised, mida venelased selle linna vallutamisest saaksid," hindas Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW).
Bahmuti ümber on hulk kaevikud ja sõjaline olukord meenutab esimese maailmasõja veriseid lahinguid. Bahmuti ümbrus oli hästi kaitstud juba sõja alguses.
"Isegi kui linn langeb, tõmbuvad ukrainlased tagasi järgmisele kaitseliinile," ütles Poola lennundus- ja riigikaitsealase konsultatsioonifirma Rochan Consulting analüütik Konrad Muzyka.
Bahmutis vangi langenud Venemaa sõdur ütles, et nad saadeti iga päev lahinguväljale tuld enda peale tõmbama, et venelased näeksid, kus asuvad Ukraina väed. "Ma võitlesin ainult kaks nädalat, kuni langesin vangi," ütles sõdur.
Venemaa on Bahmuti alla saatnud juba sõdureid, kes varem olid Hersonis. Piirkonda üritab vägesid juurde saata ka Ukraina. Venemaa korraldas hiljuti raketirünnaku Krõvõi Rihi raudteetaristu vastu. Analüütikute sõnul raskendas see Ukraina vägede saatmist Bahmuti alla.
|
WSJ: Venemaa tahab Bahmutit iga hinna eest ära võtta
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lahing Bahmuti pärast on muutunud veresaunaks, kus mõlemad pooled kaotavad palju sõdureid. Rindel sõdiva Ukraina armee leitnandi sõnul korraldab Venemaa iga päev rünnakuid, vahendas The Wall Street Journal.
"Me tulistame nende pihta, nad saadavad juurde uusi sõdureid. See ei saa läbi, neid on nii palju," ütles leitnant.
Ukraina teatel kaotab Venemaa Bahmuti all umbes 50 sõdurit päevas. Venemaa tahab vallutada kogu Donetski piirkonna. Venemaal on alles ka vähem suurtükimoona ja ei saa enam kasutada tulevalli taktikat.
"Bahmuti pärast tekkinud kulutused kaaluvad üles kõik eelised, mida venelased selle linna vallutamisest saaksid," hindas Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW).
Bahmuti ümber on hulk kaevikud ja sõjaline olukord meenutab esimese maailmasõja veriseid lahinguid. Bahmuti ümbrus oli hästi kaitstud juba sõja alguses.
"Isegi kui linn langeb, tõmbuvad ukrainlased tagasi järgmisele kaitseliinile," ütles Poola lennundus- ja riigikaitsealase konsultatsioonifirma Rochan Consulting analüütik Konrad Muzyka.
Bahmutis vangi langenud Venemaa sõdur ütles, et nad saadeti iga päev lahinguväljale tuld enda peale tõmbama, et venelased näeksid, kus asuvad Ukraina väed. "Ma võitlesin ainult kaks nädalat, kuni langesin vangi," ütles sõdur.
Venemaa on Bahmuti alla saatnud juba sõdureid, kes varem olid Hersonis. Piirkonda üritab vägesid juurde saata ka Ukraina. Venemaa korraldas hiljuti raketirünnaku Krõvõi Rihi raudteetaristu vastu. Analüütikute sõnul raskendas see Ukraina vägede saatmist Bahmuti alla.
### Response:
WSJ: Venemaa tahab Bahmutit iga hinna eest ära võtta
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
36-aastane endine Ukraina noortekoondislane ning ka riigi meistriks tulnud Prõjomov liitus Transiga aprillikuus ning sai klubi eest kõikide sarjade peale kirja 34 kohtumist, seitse väravat ja kolm väravasöötu, vahendab Soccernet.ee.
22-aastane Demidov liitus Transiga samuti käimasoleva hooaja eel ning tema saagiks jäi 27 kohtumist, kuus väravat ja kaks söötu. Kokku neljal hooajal (2018-2019, 2021-2022) klubi esindanud 25-aastane Golovljov käis Transi eest väljakul 103 mängus ja lõi 53 väravat.
24-aastane Tallinna FCI Levadia kasvandik Martin Käos liitus narvakatega 2020. aastal ning mängis kolme hooajaga 81 kohtumises ja andis seitse väravasöötu. Käosega samal ajal Transi liikunud 22-aastane Raivo Saar sai lõppenud hooajal klubi eest kirja 19 mängu ning lõi ühe värava ja andis ühe söödu.
19-aastane Transi enda kasvandik Maksim Pavlov sai alates 2020. aastast esindusmeeskonna eest kirja 25 kohtumist, millest värava hoidis puutumatuna pea pooltes ehk 12 mängus.
|
Narva Transist lahkus kuus mängijat
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
36-aastane endine Ukraina noortekoondislane ning ka riigi meistriks tulnud Prõjomov liitus Transiga aprillikuus ning sai klubi eest kõikide sarjade peale kirja 34 kohtumist, seitse väravat ja kolm väravasöötu, vahendab Soccernet.ee.
22-aastane Demidov liitus Transiga samuti käimasoleva hooaja eel ning tema saagiks jäi 27 kohtumist, kuus väravat ja kaks söötu. Kokku neljal hooajal (2018-2019, 2021-2022) klubi esindanud 25-aastane Golovljov käis Transi eest väljakul 103 mängus ja lõi 53 väravat.
24-aastane Tallinna FCI Levadia kasvandik Martin Käos liitus narvakatega 2020. aastal ning mängis kolme hooajaga 81 kohtumises ja andis seitse väravasöötu. Käosega samal ajal Transi liikunud 22-aastane Raivo Saar sai lõppenud hooajal klubi eest kirja 19 mängu ning lõi ühe värava ja andis ühe söödu.
19-aastane Transi enda kasvandik Maksim Pavlov sai alates 2020. aastast esindusmeeskonna eest kirja 25 kohtumist, millest värava hoidis puutumatuna pea pooltes ehk 12 mängus.
### Response:
Narva Transist lahkus kuus mängijat
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
20-aastane Epner läbis mõlemad tiirud eksimusteta, kaotades võitjale, poolakale Konrad Badaczile 1.05,6. Epneri senine parim individuaaldistantsi tulemus pärines eelmisest hooajast, kui ta saavutas Martellos 34. koha.
Valitsev sprindi noorte maailmameister Jakob Kulbin lõpetas kahe möödalasuga 23. kohal (+2.10,5). Punktikohal lõpetasid ka Tuudor Palm (2; +2.39,5) ja Ivar Všivtsev (3; +3.15,2), kes teenisid vastavalt 33. ja 39. koha. Teistest eestlastest sai Rasmus Tiislar 50. (4; +3.58,9), Joosep Perv 67. (3; +5.01,3) ja Ramses Tiislar 82. koha (5; +5.53,4).
Neidude 7,5 km sprindisõidus tegi eestlastest parima sõidu Lisbeth Liiv, kes eksis korra ja sai 46. koha (+4.40,0). Sofiya Balabanova oli 50. (2; +5.02,7), Violetta Konopljova 64. (3; +6.55,1) ja Emma Roberta Rajando 66. (2; +7.18,7). Võitjaks tuli itaallanna Sara Scattolo (0; 23.45,3).
Sel hooajal peetakse üks IBU juunioride karikaetapp ka Eestis. 8.-11. veebruaril kogunevad maailma parimad noored laskesuusatajad Haanjasse.
|
Eesti laskesuusalootus tegi Itaalias karjääri parima sõidu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
20-aastane Epner läbis mõlemad tiirud eksimusteta, kaotades võitjale, poolakale Konrad Badaczile 1.05,6. Epneri senine parim individuaaldistantsi tulemus pärines eelmisest hooajast, kui ta saavutas Martellos 34. koha.
Valitsev sprindi noorte maailmameister Jakob Kulbin lõpetas kahe möödalasuga 23. kohal (+2.10,5). Punktikohal lõpetasid ka Tuudor Palm (2; +2.39,5) ja Ivar Všivtsev (3; +3.15,2), kes teenisid vastavalt 33. ja 39. koha. Teistest eestlastest sai Rasmus Tiislar 50. (4; +3.58,9), Joosep Perv 67. (3; +5.01,3) ja Ramses Tiislar 82. koha (5; +5.53,4).
Neidude 7,5 km sprindisõidus tegi eestlastest parima sõidu Lisbeth Liiv, kes eksis korra ja sai 46. koha (+4.40,0). Sofiya Balabanova oli 50. (2; +5.02,7), Violetta Konopljova 64. (3; +6.55,1) ja Emma Roberta Rajando 66. (2; +7.18,7). Võitjaks tuli itaallanna Sara Scattolo (0; 23.45,3).
Sel hooajal peetakse üks IBU juunioride karikaetapp ka Eestis. 8.-11. veebruaril kogunevad maailma parimad noored laskesuusatajad Haanjasse.
### Response:
Eesti laskesuusalootus tegi Itaalias karjääri parima sõidu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Lisaks Eestile ja Prantsusmaale kuuluvad 6. alagruppi ka Rumeenia ja Norra. Eesti ja Rumeenia U-17 koondised kuulusid samasse alagruppi ka tänavu novembris toimunud valikturniiril ning omavahelist kohtumist läksid sinisärgid küll esmalt juhtima, ent kirja saadi 2:4 kaotus. Suvel Iisraelis toimunud finaalturniiril teenis Prantsusmaa esikoha, kui finaalis oldi 2:1 üle Hollandist.
Eesti alagruppi võõrustab valikturniiril Rumeenia, mängupäevadeks on 15., 18. ja 21. november. Eliitringi pääsevad neljaliikmelistest alagruppidest esimesed kaks, kellega liituvad viis parimat kolmanda koha omanikku.
Nyonis loositi ka U-19 EM-valikturniiri Eliitringi alagrupid, kus selgitatakse järgmise aasta kevadel finaalturniirile pääsejad. Selgusid ka 2023/24 võistlussarja alagrupid.
Eesti noormeeste U-19 koondis näitas septembrikuus toimunud valikturniiril suurepärast minekut, kui tänu võitudele Itaalia ja Bosnia ja Hertsegoviina üle tagati koht Eliitringis. Loosi tahtel minnakse otsustaval turniiril vastamisi Iirimaa, Kreeka ja Slovakkiaga, kusjuures viimasega kohtuti novembris kahel korral ka kodustel maavõistlustel.
Eesti alagrupis võõrustab turniiri Iirimaa, mängupäevadeks määrati 22., 25. ja 28. märts. Juulikuus Maltal toimuvale finaalturniirile pääsevad seitsme alagrupi võitjad, kellega liitub võõrustajariigi koondis.
Alagrupid loositi ka järgmise aasta sügisel algavaks uueks EM-valikturniiriks. Eesti kuulub ühte alagruppi Prantsusmaa, Taani ja Islandiga. Turniiri võõrustab 2023. aasta novembris Prantsusmaa, Eliitringi pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda ning parim kolmanda koha omanik.
|
U-17 jalgpallikoondis kohtub EM-valikturniiril valitseva meistriga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks Eestile ja Prantsusmaale kuuluvad 6. alagruppi ka Rumeenia ja Norra. Eesti ja Rumeenia U-17 koondised kuulusid samasse alagruppi ka tänavu novembris toimunud valikturniiril ning omavahelist kohtumist läksid sinisärgid küll esmalt juhtima, ent kirja saadi 2:4 kaotus. Suvel Iisraelis toimunud finaalturniiril teenis Prantsusmaa esikoha, kui finaalis oldi 2:1 üle Hollandist.
Eesti alagruppi võõrustab valikturniiril Rumeenia, mängupäevadeks on 15., 18. ja 21. november. Eliitringi pääsevad neljaliikmelistest alagruppidest esimesed kaks, kellega liituvad viis parimat kolmanda koha omanikku.
Nyonis loositi ka U-19 EM-valikturniiri Eliitringi alagrupid, kus selgitatakse järgmise aasta kevadel finaalturniirile pääsejad. Selgusid ka 2023/24 võistlussarja alagrupid.
Eesti noormeeste U-19 koondis näitas septembrikuus toimunud valikturniiril suurepärast minekut, kui tänu võitudele Itaalia ja Bosnia ja Hertsegoviina üle tagati koht Eliitringis. Loosi tahtel minnakse otsustaval turniiril vastamisi Iirimaa, Kreeka ja Slovakkiaga, kusjuures viimasega kohtuti novembris kahel korral ka kodustel maavõistlustel.
Eesti alagrupis võõrustab turniiri Iirimaa, mängupäevadeks määrati 22., 25. ja 28. märts. Juulikuus Maltal toimuvale finaalturniirile pääsevad seitsme alagrupi võitjad, kellega liitub võõrustajariigi koondis.
Alagrupid loositi ka järgmise aasta sügisel algavaks uueks EM-valikturniiriks. Eesti kuulub ühte alagruppi Prantsusmaa, Taani ja Islandiga. Turniiri võõrustab 2023. aasta novembris Prantsusmaa, Eliitringi pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda ning parim kolmanda koha omanik.
### Response:
U-17 jalgpallikoondis kohtub EM-valikturniiril valitseva meistriga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Horvaatia ühineb Schengeni alaga 2023. aasta alguses, teatas neljapäeval Euroopa Liit (EL), vahendas Deutsche Welle.
"Schengeni ala kasvab esimest korda viimase kümne aasta jooksul," teatas EL-i eesistujariik Tšehhi.
Schengeni alaga tahtsid liituda ka Rumeenia ja Bulgaaria. Nende liitumise blokeeris Austria, otsus vajas kõikide liikmesriikide heakskiitu. Saksamaa toetas Bulgaaria ja Rumeenia liitumist, kuid Viinis oldi teisel arvamusel. Bulgaaria liitumist ei toetanud ka Holland.
"Mitte ainult Horvaatia, vaid ka Rumeenia ja Bulgaaria on teinud palju, et nad saaksid Schengeni alaga ühineda. Ma pöördun Austria poole, et nad vaataksid oma otsuse üle," ütles Saksamaa välisminister Annalena Baerbock.
Austria siseminister Gerhard Karner ütles neljapäeval enne hääletust, et ei toeta Rumeenia ja Bulgaaria liitumist Schengeni alaga. Viin muretseb, et riiki võib saabuda veelgi rohkem illegaalseid sissreändajaid.
"Ma arvan, et see on vale, et tuleks laiendada süsteemi, mis tihti ei tööta," ütles Karner.
Rumeenia ja Bulgaaria ühinesid Euroopa Liiduga 2007. aastal.
Schengeni ala on üks EL-i alustalasid. See loodi passikontrollide kaotamisega 1995. aastal. ELi kodanikel on sellest ajast olnud vaba liikumise õigus. See tähendab, et nad võivad elada, õppida, töötada ja pensionipõlve veeta kõikjal ELis.
Schengeni ala hõlmab praegu 26 riiki: neist 22 on EL-i liikmesriigid ja neli asuvad väljaspool liitu. Need on Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein.
|
Austria blokeeris Bulgaaria ja Rumeenia liitumise Schengeni alaga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Horvaatia ühineb Schengeni alaga 2023. aasta alguses, teatas neljapäeval Euroopa Liit (EL), vahendas Deutsche Welle.
"Schengeni ala kasvab esimest korda viimase kümne aasta jooksul," teatas EL-i eesistujariik Tšehhi.
Schengeni alaga tahtsid liituda ka Rumeenia ja Bulgaaria. Nende liitumise blokeeris Austria, otsus vajas kõikide liikmesriikide heakskiitu. Saksamaa toetas Bulgaaria ja Rumeenia liitumist, kuid Viinis oldi teisel arvamusel. Bulgaaria liitumist ei toetanud ka Holland.
"Mitte ainult Horvaatia, vaid ka Rumeenia ja Bulgaaria on teinud palju, et nad saaksid Schengeni alaga ühineda. Ma pöördun Austria poole, et nad vaataksid oma otsuse üle," ütles Saksamaa välisminister Annalena Baerbock.
Austria siseminister Gerhard Karner ütles neljapäeval enne hääletust, et ei toeta Rumeenia ja Bulgaaria liitumist Schengeni alaga. Viin muretseb, et riiki võib saabuda veelgi rohkem illegaalseid sissreändajaid.
"Ma arvan, et see on vale, et tuleks laiendada süsteemi, mis tihti ei tööta," ütles Karner.
Rumeenia ja Bulgaaria ühinesid Euroopa Liiduga 2007. aastal.
Schengeni ala on üks EL-i alustalasid. See loodi passikontrollide kaotamisega 1995. aastal. ELi kodanikel on sellest ajast olnud vaba liikumise õigus. See tähendab, et nad võivad elada, õppida, töötada ja pensionipõlve veeta kõikjal ELis.
Schengeni ala hõlmab praegu 26 riiki: neist 22 on EL-i liikmesriigid ja neli asuvad väljaspool liitu. Need on Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein.
### Response:
Austria blokeeris Bulgaaria ja Rumeenia liitumise Schengeni alaga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
TTJA infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla ütles ERR-ile, et TTJA informeeris kolmapäeval kõiki teadaolevaid televisiooniteenuse pakkujaid, et telekanali Dožd luba on tühistatud.
Rohtla viitas, et meediateenuste seaduse kohaselt võib taasedastaja pakkuda oma teenuses telekanalit, mille edastamiseks on olemas asukohamaa luba või muu õiguslik alus asukohamaa õigusaktide kohaselt.
Rohtla rääkis, et Läti meediaregulaator tegi teisipäeval otsuse tühistada telekanali Dožd meedialuba, otsus jõustus neljapäeval.
Ta lisas, et kuna TTJA-le teadaolevalt ei oma SIA TV Rain telekanali Dožd edastamiseks alates neljapäevast meedialuba ega muud õiguslikku alust, tuli telekanali taasedastamine alates tänasest Eestis lõpetada.
Rohtla märkis, et meedialoata telekanali taasedastamine on keelatud sõltumata selle sisust.
"TTJA ei ole hetkel teinud ühelegi taasedastajale ettekirjutust taasedastamise lõpetamiseks. Kuid kui ettevõtjad kanalit oma programmivalikust esimesel võimalusel ei eemalda, siis on TTJA-l võimalik väljastada ka ettekirjutus. Sel juhul põhineks TTJA ettekirjutus sellel, et meedialoata telekanaleid taasedastada ei tohi," selgitas Rohtla.
Eestis oli Doždi võimalik vaadata näiteks Elisa ja Telia pakettidest.
Läti riiklik elektroonilise meedia nõukogu (NEPLP) teatas teisipäeval, et tühistas Venemaa telekanali Dožd ringhäälinguloa. See tähendab, et kanal ei tohi enam programmi toota.
|
TTJA: Doždi edastamine Eestis tuleb lõpetada
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
TTJA infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla ütles ERR-ile, et TTJA informeeris kolmapäeval kõiki teadaolevaid televisiooniteenuse pakkujaid, et telekanali Dožd luba on tühistatud.
Rohtla viitas, et meediateenuste seaduse kohaselt võib taasedastaja pakkuda oma teenuses telekanalit, mille edastamiseks on olemas asukohamaa luba või muu õiguslik alus asukohamaa õigusaktide kohaselt.
Rohtla rääkis, et Läti meediaregulaator tegi teisipäeval otsuse tühistada telekanali Dožd meedialuba, otsus jõustus neljapäeval.
Ta lisas, et kuna TTJA-le teadaolevalt ei oma SIA TV Rain telekanali Dožd edastamiseks alates neljapäevast meedialuba ega muud õiguslikku alust, tuli telekanali taasedastamine alates tänasest Eestis lõpetada.
Rohtla märkis, et meedialoata telekanali taasedastamine on keelatud sõltumata selle sisust.
"TTJA ei ole hetkel teinud ühelegi taasedastajale ettekirjutust taasedastamise lõpetamiseks. Kuid kui ettevõtjad kanalit oma programmivalikust esimesel võimalusel ei eemalda, siis on TTJA-l võimalik väljastada ka ettekirjutus. Sel juhul põhineks TTJA ettekirjutus sellel, et meedialoata telekanaleid taasedastada ei tohi," selgitas Rohtla.
Eestis oli Doždi võimalik vaadata näiteks Elisa ja Telia pakettidest.
Läti riiklik elektroonilise meedia nõukogu (NEPLP) teatas teisipäeval, et tühistas Venemaa telekanali Dožd ringhäälinguloa. See tähendab, et kanal ei tohi enam programmi toota.
### Response:
TTJA: Doždi edastamine Eestis tuleb lõpetada
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Mul on hea meel öelda, et koostöös peaministriga oleme jõudmas sinnamaale – täpsemad kokkulepped on veel tegemata – et Soome valitsus on põhimõtteliselt valmis aitama meid Ukraina põgenike vastuvõtmisel. See puudutab neid ukrainlasi, kes saabuvad Eestisse ja kes ei ole veel tööle läinud või ennast kuskile sisse seadnud," teatas siseminister Lauri Läänemets (SDE) neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
Tema sõnul kokkuleppe detaile veel alles pannakse paika ning sellealane koostöö võiks alata jaanuari keskpaigas. "Mis saavad need numbrid olema ja kuidas see täpsemalt olema hakkab, seda me veel täpsustame, aga põhimõtteline valmisolek on olemas ja ma arvan, et täpsem teadmine saabub jaanuari keskpaigaks ja umbes siis võiks ka kahe riigi koostöö alata ka," ütles siseminister.
Läänemets kirjutas sotsiaalmeedias, et Eesti on andnud ajutise kaitse juba ligi 41 000 Ukraina sõjapõgenikule.
"Kuid tõele otsa vaadates oleme oma võimekuse piire kompamas. Loomulikult võtame me ka edaspidi kõik abivajajad vastu, aga kriitiline küsimus on: kas ja mis abi me neile enam varsti pakkuda jõuame?" küsis ta.
Ministri sõnul oleks üheks võimaluseks kärpida vajalikke tugiteenuseid. "See aga ei mõjutaks ainult Ukraina sõjapõgenikke, vaid mitmes mõttes ka Eesti inimesi. Räägime ju haridussüsteemi, tervishoiusüsteemi ning sotsiaalsüsteemi koormusest tervikuna," tõdes ta. "Näiteks ravijärjekorrad, õpetajate puudus või kasvõi see, kas suudame pakkuda põgenikele piisavat keeleõpet," lisas Läänemets.
Lisaks on Eesti sisuliselt ammendanud põgenike pikaajalise majutusvõimekuse ning ka lühiajalise majutuse pakkumise osas läheneb riik oma võimete piirile.
"Trendid on nukrad ent selged - talv on alles ees ning sõda jätkub. Et jätkuvast migratsioonist tingitud kriisiolukorda ennetada ja tagada ka edaspidi vajalikud teenused ja abi nii saabuvatele sõjapõgenikele, aga loomulikult ka Eesti inimestele, alustasin ligikaudu kuu tagas kõnelusi soomlastega, et paluda neilt tuge. Eile õhtul kinnitasid head põhjanaabrid oma valmisolekut meile appi tulla," kirjutas Läänemets.
"Oluline on rõhutada, et jutt ei käi kindlasti põgenike sunniviisilisest ümberjagamisest! Kahe riigi koostöös pakume tulevikus siia saabuvatele Ukraina sõjapõgenikele võimalust edasi liikuda Soome, kus on täna rohkem võimekust põgenikke vastu võtta ja aidata. See on iga ukrainlase vabatahtlik otsus - kedagi sunniviisiliselt me siit ära ei aja!" kirjutas minister.
Läänemetsa sõnul mõistis sotsiaaldemokraatide juhitud Soome valitsus kiiresti vajadust olla inimlik ja solidaarne ning aidata nii ukrainlasi kui ka Eestit. "Soovin tänada Soome valitsust ja siseministrit Krista Mikkoneni," lõpetas ta oma postituse.
|
Soome nõustus vastu võtma Eestisse saabunud ukrainlasi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul on hea meel öelda, et koostöös peaministriga oleme jõudmas sinnamaale – täpsemad kokkulepped on veel tegemata – et Soome valitsus on põhimõtteliselt valmis aitama meid Ukraina põgenike vastuvõtmisel. See puudutab neid ukrainlasi, kes saabuvad Eestisse ja kes ei ole veel tööle läinud või ennast kuskile sisse seadnud," teatas siseminister Lauri Läänemets (SDE) neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
Tema sõnul kokkuleppe detaile veel alles pannakse paika ning sellealane koostöö võiks alata jaanuari keskpaigas. "Mis saavad need numbrid olema ja kuidas see täpsemalt olema hakkab, seda me veel täpsustame, aga põhimõtteline valmisolek on olemas ja ma arvan, et täpsem teadmine saabub jaanuari keskpaigaks ja umbes siis võiks ka kahe riigi koostöö alata ka," ütles siseminister.
Läänemets kirjutas sotsiaalmeedias, et Eesti on andnud ajutise kaitse juba ligi 41 000 Ukraina sõjapõgenikule.
"Kuid tõele otsa vaadates oleme oma võimekuse piire kompamas. Loomulikult võtame me ka edaspidi kõik abivajajad vastu, aga kriitiline küsimus on: kas ja mis abi me neile enam varsti pakkuda jõuame?" küsis ta.
Ministri sõnul oleks üheks võimaluseks kärpida vajalikke tugiteenuseid. "See aga ei mõjutaks ainult Ukraina sõjapõgenikke, vaid mitmes mõttes ka Eesti inimesi. Räägime ju haridussüsteemi, tervishoiusüsteemi ning sotsiaalsüsteemi koormusest tervikuna," tõdes ta. "Näiteks ravijärjekorrad, õpetajate puudus või kasvõi see, kas suudame pakkuda põgenikele piisavat keeleõpet," lisas Läänemets.
Lisaks on Eesti sisuliselt ammendanud põgenike pikaajalise majutusvõimekuse ning ka lühiajalise majutuse pakkumise osas läheneb riik oma võimete piirile.
"Trendid on nukrad ent selged - talv on alles ees ning sõda jätkub. Et jätkuvast migratsioonist tingitud kriisiolukorda ennetada ja tagada ka edaspidi vajalikud teenused ja abi nii saabuvatele sõjapõgenikele, aga loomulikult ka Eesti inimestele, alustasin ligikaudu kuu tagas kõnelusi soomlastega, et paluda neilt tuge. Eile õhtul kinnitasid head põhjanaabrid oma valmisolekut meile appi tulla," kirjutas Läänemets.
"Oluline on rõhutada, et jutt ei käi kindlasti põgenike sunniviisilisest ümberjagamisest! Kahe riigi koostöös pakume tulevikus siia saabuvatele Ukraina sõjapõgenikele võimalust edasi liikuda Soome, kus on täna rohkem võimekust põgenikke vastu võtta ja aidata. See on iga ukrainlase vabatahtlik otsus - kedagi sunniviisiliselt me siit ära ei aja!" kirjutas minister.
Läänemetsa sõnul mõistis sotsiaaldemokraatide juhitud Soome valitsus kiiresti vajadust olla inimlik ja solidaarne ning aidata nii ukrainlasi kui ka Eestit. "Soovin tänada Soome valitsust ja siseministrit Krista Mikkoneni," lõpetas ta oma postituse.
### Response:
Soome nõustus vastu võtma Eestisse saabunud ukrainlasi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Välisminister Urmas Reinsalu ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et Operail peaks loobuma igasugusest Venemaaga seotud ärist ning seda ka siis, kui see on õiguslikult lubatav. Reinsalu sõnul ei ole riigile kuuluva äriühingule moraalselt aktsepteeritav.
Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu ja juhatuse liige Merle Kurvits teatasid neljapäeval, et kevadel ministri kinnitatud omaniku ootuste järgi peab ettevõte tegelema kasumliku majandustegevusega ja säilitama kauba veovõime Eesti raudteetaristul, seda kõiki sanktsioone täites ja Venemaa ja Valgevene ettevõtetega väljuma ärisuhetest järk-järgult.
"Olenemata sellest, mida arvab Urmas Reinsalu, ei ole riigiettevõtte juhatusel mingit seaduslikku õigust teha omaenda arvamuse või eetika järgi ettevõttele majanduslikult kahjulikke otsuseid," teatas ettevõte. "Iga äriettevõtte, ka iga riigiettevõtte tegutsemise eesmärk on teenida kasumit ja vältida kahjumit omanikule. Teadlik äriettevõtte kahjustamine ning sellega teistele võlausaldajatele rahalise kahju tekitamine on lubamatu nii eetiliselt kui ka seaduse silmis."
Operail vähendab Venemaalt pärit kauba vedu järk-järgult, et vähendada kaasnevaid kahjusid ning otsib asendusi kaduvale kaubale, mida Euroopas ei ole. Vene päritolu kauba veo lõpetamise tõttu võib ettevõtte teatel nende kaubamaht uuel aastal vähendada veel 65-70 protsendi võrra. Tänavu on kaubavedu langenud mullusega võrreldes poole võrra ja töö on kaotanud või kaotamas üle 200 inimese.
"Täna on Operaili juhatus, nõukogu ja omanik ühiselt arutamas Vene päritolu kauba veo täieliku lõpetamise üle. Kui omanik uued ootused kinnitab, tuleb veel ka nõukogul otsus kinnitada, seejärel saab juhatus uued suunised tegutsemiseks," teatas Operail.
Operail märkis, et täiendavate piirangute kehtestamisel halveneb vaid riigiettevõtte konkurentsipositsioon, kuna eraettevõtted ning Läti ja Leedu riigiettevõtted saavad Vene kauba veoga jätkata.
|
Operail: riigiettevõttel pole õigust teha majanduslikult kahjulikke otsuseid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Välisminister Urmas Reinsalu ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et Operail peaks loobuma igasugusest Venemaaga seotud ärist ning seda ka siis, kui see on õiguslikult lubatav. Reinsalu sõnul ei ole riigile kuuluva äriühingule moraalselt aktsepteeritav.
Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu ja juhatuse liige Merle Kurvits teatasid neljapäeval, et kevadel ministri kinnitatud omaniku ootuste järgi peab ettevõte tegelema kasumliku majandustegevusega ja säilitama kauba veovõime Eesti raudteetaristul, seda kõiki sanktsioone täites ja Venemaa ja Valgevene ettevõtetega väljuma ärisuhetest järk-järgult.
"Olenemata sellest, mida arvab Urmas Reinsalu, ei ole riigiettevõtte juhatusel mingit seaduslikku õigust teha omaenda arvamuse või eetika järgi ettevõttele majanduslikult kahjulikke otsuseid," teatas ettevõte. "Iga äriettevõtte, ka iga riigiettevõtte tegutsemise eesmärk on teenida kasumit ja vältida kahjumit omanikule. Teadlik äriettevõtte kahjustamine ning sellega teistele võlausaldajatele rahalise kahju tekitamine on lubamatu nii eetiliselt kui ka seaduse silmis."
Operail vähendab Venemaalt pärit kauba vedu järk-järgult, et vähendada kaasnevaid kahjusid ning otsib asendusi kaduvale kaubale, mida Euroopas ei ole. Vene päritolu kauba veo lõpetamise tõttu võib ettevõtte teatel nende kaubamaht uuel aastal vähendada veel 65-70 protsendi võrra. Tänavu on kaubavedu langenud mullusega võrreldes poole võrra ja töö on kaotanud või kaotamas üle 200 inimese.
"Täna on Operaili juhatus, nõukogu ja omanik ühiselt arutamas Vene päritolu kauba veo täieliku lõpetamise üle. Kui omanik uued ootused kinnitab, tuleb veel ka nõukogul otsus kinnitada, seejärel saab juhatus uued suunised tegutsemiseks," teatas Operail.
Operail märkis, et täiendavate piirangute kehtestamisel halveneb vaid riigiettevõtte konkurentsipositsioon, kuna eraettevõtted ning Läti ja Leedu riigiettevõtted saavad Vene kauba veoga jätkata.
### Response:
Operail: riigiettevõttel pole õigust teha majanduslikult kahjulikke otsuseid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
USA armee võttis relvafirma Sikorsky toodetud UH-60 Black Hawki kasutusele 1979. aastal. USA kasutas neid helikoptereid Iraagis ja Afganistanis. Nüüd tahab Pentagon need kopterid asendada helikopteriga V-280. Selle kopteri arendas välja USA relvafirma Bell, vahendas The Times.
USA võimud sõlmisid Belliga lepingu, mille esialgne väärtus on 232 miljonit dollarit. Uue kopteri prototüüp peaks saama valmis 2025. aastal. USA teatel on tegemist uue põlvkonna kopteriga, kogu projekti väärtuseks võib kujuneda 70 miljardit dollarit.
V-280 meeskond koosneb neljast liikmest, kopter suudab pardale võtta kuni 14 inimest. Kopter varustatakse tiibrakettide ja droonidega
"See on põnev aeg USA armee jaoks. Bellil on pikk ajalugu, mis puudutab armee õhujõudude toetamist. Oleme valmis varustama sõdureid kiiruse ja laskeulatusega, mida nad vajavad, et võidelda ja võita," ütles Belli juht Mitch Snyder.
|
USA plaanib välja vahetada sõjaväekopterid Black Hawk
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA armee võttis relvafirma Sikorsky toodetud UH-60 Black Hawki kasutusele 1979. aastal. USA kasutas neid helikoptereid Iraagis ja Afganistanis. Nüüd tahab Pentagon need kopterid asendada helikopteriga V-280. Selle kopteri arendas välja USA relvafirma Bell, vahendas The Times.
USA võimud sõlmisid Belliga lepingu, mille esialgne väärtus on 232 miljonit dollarit. Uue kopteri prototüüp peaks saama valmis 2025. aastal. USA teatel on tegemist uue põlvkonna kopteriga, kogu projekti väärtuseks võib kujuneda 70 miljardit dollarit.
V-280 meeskond koosneb neljast liikmest, kopter suudab pardale võtta kuni 14 inimest. Kopter varustatakse tiibrakettide ja droonidega
"See on põnev aeg USA armee jaoks. Bellil on pikk ajalugu, mis puudutab armee õhujõudude toetamist. Oleme valmis varustama sõdureid kiiruse ja laskeulatusega, mida nad vajavad, et võidelda ja võita," ütles Belli juht Mitch Snyder.
### Response:
USA plaanib välja vahetada sõjaväekopterid Black Hawk
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kahes esimeses geimis Eesti koondis Gruusia eakaaslastele võimalust ei jätnud, loovutades avageimis 13 ja teises 12 punkti. Kolmandas geimis said enda mängu käima ka vastased, kes vähendasid 25:18 geimivõiduga kaotusseisu minimaalseks. Neljandas geimis oli taaskord parem Eesti, kes saavutas 25:23 geimivõiduga 3:1 (25:13, 25:12, 18:25, 25:23) mänguvõidu, vahendab volley.ee.
Freia Liisa Palk panustas võitu 20 (+9), Mirjam Karoliine Kask 17 (+13), Anette Arak 13 (+11) ja Rebecca Pent 9 (+1) punkti. Kui servi vastuvõtul oli Eesti selgelt parem, siis rünnakul olid võistkonnad sisuliselt võrdsed – Eesti lahendas rünnakuid 42- ja Gruusia 41-protsendiliselt. Blokipunkte kogusid mõlemad võistkonnad viis, serviässasid lõid võitjad 12 ja kaotajad kolm. Seejuures lõi Freia Liisa Palk pooled Eesti koondise serviässadest.
Kahe kaotuse kõrvale esimese võidu teeninud Eesti hoiab kolme punktiga viiendat kohta, samuti kolm punkti kogunud Gruusia on neljas. Reedel kell 11 lähevad eestlannad vastamisi kahest mängust maksimaalsed kuus punkti kogunud Ukrainaga.
6.-10. detsembril toimuval turniiril osalevad Eesti, Läti, Leedu, Poola, Gruusia ja Ukraina. Kõik võistkonnad mängivad omavahel korra läbi, turniiri võitja tagab koha 2023. aasta U-17 EM-finaalturniiril. Kohad 2.-5. mängivad kevadel EM-valiksarja teises ringis.
|
Eesti tütarlaste U-17 võrkpallikoondis avas võiduarve
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahes esimeses geimis Eesti koondis Gruusia eakaaslastele võimalust ei jätnud, loovutades avageimis 13 ja teises 12 punkti. Kolmandas geimis said enda mängu käima ka vastased, kes vähendasid 25:18 geimivõiduga kaotusseisu minimaalseks. Neljandas geimis oli taaskord parem Eesti, kes saavutas 25:23 geimivõiduga 3:1 (25:13, 25:12, 18:25, 25:23) mänguvõidu, vahendab volley.ee.
Freia Liisa Palk panustas võitu 20 (+9), Mirjam Karoliine Kask 17 (+13), Anette Arak 13 (+11) ja Rebecca Pent 9 (+1) punkti. Kui servi vastuvõtul oli Eesti selgelt parem, siis rünnakul olid võistkonnad sisuliselt võrdsed – Eesti lahendas rünnakuid 42- ja Gruusia 41-protsendiliselt. Blokipunkte kogusid mõlemad võistkonnad viis, serviässasid lõid võitjad 12 ja kaotajad kolm. Seejuures lõi Freia Liisa Palk pooled Eesti koondise serviässadest.
Kahe kaotuse kõrvale esimese võidu teeninud Eesti hoiab kolme punktiga viiendat kohta, samuti kolm punkti kogunud Gruusia on neljas. Reedel kell 11 lähevad eestlannad vastamisi kahest mängust maksimaalsed kuus punkti kogunud Ukrainaga.
6.-10. detsembril toimuval turniiril osalevad Eesti, Läti, Leedu, Poola, Gruusia ja Ukraina. Kõik võistkonnad mängivad omavahel korra läbi, turniiri võitja tagab koha 2023. aasta U-17 EM-finaalturniiril. Kohad 2.-5. mängivad kevadel EM-valiksarja teises ringis.
### Response:
Eesti tütarlaste U-17 võrkpallikoondis avas võiduarve
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Proua peaminister viitas endisele rahandusministrile ja tema kommentaarile, et kõik oli kokku lepitud, mingisugused katused paar kuud tagasi. Ei, ma lükkan selle ühemõtteliselt ja jäigalt tagasi!" ütles Reinsalu neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
Endine rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) ütles kolmapäeval ERR-ile, et koalitsioonikõnelustel lepiti kokku arvestada riigieelarves sotside soovi eraldada piirkondade arengu ja kodanikuühiskonna toetuseks rohkem raha. Ta rõhutas, et tegu oli kolme osapoole kokkuleppega, mis oli seotud eestikeelsele haridusele üleminekuga, mida soovisid Reformierakond ja Isamaa. "Seetõttu ei saa nende vahendite olemasolu eelarvekavas partneritele üllatuseks olla," märkis Pentus-Rosimannus, kui ERR palus tal kommenteerida siseministeeriumi eelarvesse lisatud investeeringutega seoses puhkenud tüli.
"Koalitsiooni moodustamisel pidasid sotsiaaldemokraadid sama oluliseks regionaalsesse tasakaalu panustamist kui isamaalased ja Reformierakond kiiret üleminekut eestikeelsele haridusele ja kokkulepe arvestas võrdselt mõlema huviga," lisas ta.
Reinsalu kinnitusel aga sellist kokkulepet ei ole olnud: "Mingisugust niisugust katuste nimekirja, mida oleks kolmepoolse templiga öeldud - võib-olla need olid ühepoolsed, võib-olla olid kahepoolsed, aga igal juhul mitte kolmepoolsed. Paluks Isamaale küll mitte seda supitirinat pähe panna."
Riigieelarve eelnõu menetlemise käigus tõusis teemaks siseministeeriumi alla paigutatud ligi 6,3 miljoni eurot, mida SDE esimees, siseminister Lauri Läänemets soovis kasutada mitmel pool Eestis asuvate lasteaedade ja koolide ehitamiseks ja remondiks. Läänemetsa sõnul pani nende investeeringute raha eelarvekavasse eelmine rahandusminister Pentus-Rosimannus.
Läänemets ütles esmaspäeval, et ta on teadlik, et tegu pole siseministeeriumi haldusala rahaga, kuid eesmärk oli panustada regionaalarengusse. "Algusest peale oleme me koalitsioonileppes kokku leppinud, et me soovime panustada Eesti regionaalarengusse ja Eesti lastesse, kes erinevates lasteaedades ja koolides käivad. Lihtsalt eelarvetehniliselt on see tõstetud siseministeeriumi rea peale," ütles Läänemets.
Riigikogu rahanduskomisjon otsustas teisipäeval suunata see raha tagasi siseministeeriumile, mis saab seda kasutada oma valdkonna mittetulundusühingute (MTÜ) ja sihtasutuste toetamiseks.
|
Reinsalu eitas Isamaa osalust regionaaltoetuste jagamise kokkuleppes
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Proua peaminister viitas endisele rahandusministrile ja tema kommentaarile, et kõik oli kokku lepitud, mingisugused katused paar kuud tagasi. Ei, ma lükkan selle ühemõtteliselt ja jäigalt tagasi!" ütles Reinsalu neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
Endine rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) ütles kolmapäeval ERR-ile, et koalitsioonikõnelustel lepiti kokku arvestada riigieelarves sotside soovi eraldada piirkondade arengu ja kodanikuühiskonna toetuseks rohkem raha. Ta rõhutas, et tegu oli kolme osapoole kokkuleppega, mis oli seotud eestikeelsele haridusele üleminekuga, mida soovisid Reformierakond ja Isamaa. "Seetõttu ei saa nende vahendite olemasolu eelarvekavas partneritele üllatuseks olla," märkis Pentus-Rosimannus, kui ERR palus tal kommenteerida siseministeeriumi eelarvesse lisatud investeeringutega seoses puhkenud tüli.
"Koalitsiooni moodustamisel pidasid sotsiaaldemokraadid sama oluliseks regionaalsesse tasakaalu panustamist kui isamaalased ja Reformierakond kiiret üleminekut eestikeelsele haridusele ja kokkulepe arvestas võrdselt mõlema huviga," lisas ta.
Reinsalu kinnitusel aga sellist kokkulepet ei ole olnud: "Mingisugust niisugust katuste nimekirja, mida oleks kolmepoolse templiga öeldud - võib-olla need olid ühepoolsed, võib-olla olid kahepoolsed, aga igal juhul mitte kolmepoolsed. Paluks Isamaale küll mitte seda supitirinat pähe panna."
Riigieelarve eelnõu menetlemise käigus tõusis teemaks siseministeeriumi alla paigutatud ligi 6,3 miljoni eurot, mida SDE esimees, siseminister Lauri Läänemets soovis kasutada mitmel pool Eestis asuvate lasteaedade ja koolide ehitamiseks ja remondiks. Läänemetsa sõnul pani nende investeeringute raha eelarvekavasse eelmine rahandusminister Pentus-Rosimannus.
Läänemets ütles esmaspäeval, et ta on teadlik, et tegu pole siseministeeriumi haldusala rahaga, kuid eesmärk oli panustada regionaalarengusse. "Algusest peale oleme me koalitsioonileppes kokku leppinud, et me soovime panustada Eesti regionaalarengusse ja Eesti lastesse, kes erinevates lasteaedades ja koolides käivad. Lihtsalt eelarvetehniliselt on see tõstetud siseministeeriumi rea peale," ütles Läänemets.
Riigikogu rahanduskomisjon otsustas teisipäeval suunata see raha tagasi siseministeeriumile, mis saab seda kasutada oma valdkonna mittetulundusühingute (MTÜ) ja sihtasutuste toetamiseks.
### Response:
Reinsalu eitas Isamaa osalust regionaaltoetuste jagamise kokkuleppes
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa märkis esindajate kogul, et seljataga on hea spordiaasta. "Meil on väga paljudel aladel olnud suur medaliedu. Järgmine aasta on samuti erakordne aasta, sest EOK tähistab 100 aasta täitumist oma asutamisest ning juubeli raames peetakse juba maikuus X Eesti Spordi Kongress," ütles Sõõrumaa.
EOK Esindajate kogu kinnitas 2023. aastaks rekordilise eelarve 14,93 miljonit eurot. Suurima osa EOK 2023. aasta eelarvest moodustab 8,1 miljoni euro ulatuses olümpiaettevalmistus ja saavutussport, sealhulgas Team Estonia programm ning tänu sellele tõusevad sportlaste toetused. Nimelt saab EOK tippspordiprojekt Team Estonia 2023. aastaks juurde 450 000 eurot, millest 240 000 eurot läheb sportlaste toetuste suurenemisele. B-, C+- ja C-kategooria sportlaste ettevalmistustoetus tõuseb 3000 euro võrra aastas. Alates 2023. aastast hakkab B ja C+ kategooria sportlane saama ettevalmistustoetust senise 1400 euro asemel 1650 eurot kuus ning C-kategooria sportlane senise 1000 euro asemel 1250 eurot kuus. A-kategooria sportlase summad, B-kategooria sportlase palgatoetuse summa ning treenerite toetused jäävad samaks.
Juurde tulevast summast 210 000 eurot suunatakse spordialaliitudesse, spordidirektori või peatreeneri ametikoha toetamiseks, luues sellega juurde kvaliteeti spordijuhtimises ning vähendades praeguse administratsiooni töökoormust. Toetatavad spordialaliidud valitakse välja konkursi käigus laekunud taotluste põhjal.
Lisaks seisab EOK-l ees koondiste lähetamine kolmele suurvõistlusele – juba 44 päeva pärast toimub Itaalias Friuli Venezia Giulias talvine Euroopa noorte olümpiafestival, juunis Krakowis Euroopa mängud ning juulis Sloveenias Mariboris suvine noorte olümpiafestival.
EOK esindajate kogu andis Eesti koondise osalemisele Pekingi taliolümpiamängudel hindeks "hea". EOK asepresidendi ja tippspordikomisjoni juhi Erich Teigamägi sõnul seadis EOK tippspordikomisjon enne olümpiamänge konkreetsed eesmärgid oodatavate tulemuste näol ning need realiseeriti. "Oluline on see, et need mängud toimusid, kuigi COVID19 pandeemia mõjutas nii sportlaste ettevalmistust kui tulemusi kohapeal. Kokkuvõttes saime neli TOP10 kohta, sealhulgas Kelly Sildaru võitis pronksmedali. Tulemused olid head ning kurta minu meelest ei tohiks," selgitas Teigamägi.
Esindajate kogu kinnitas kvalifikatsioonikriteeriumidena 2024. aasta Pariisi olümpiamängudest osavõtuks Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt vastu võetud normid 20 spordialal, millel Eesti sportlased on praegu olümpiaettevalmistusse kaasatud ning olümpiale pääsemine on reaalne: aerutamine, jalgrattasport (maanteesõit, mägijalgratas), iluvõimlemise rühmkava, judo, kergejõustik, 3x3 korvpall, laskmine, maadlus, purjetamine, rannavõrkpall, ratsutamise koolisõit, sulgpall, sõudmine, tennis, triatlon, tõstmine, ujumine, vehklemine, vibusport, võrkpall.
Nimeline ülesandmine Pariisi mängudele peab olema tehtud hiljemalt 8. juulil 2024.
"Täna kinnitatud OM-il osalemise normid on väga nõudlikud ja kindlasti rangemad kui eelnevatel olümpiatel. Iga Eesti sportlane, kes on täitnud OM-normi ning saanud õiguse osaleda olümpiamängudel, näitab oma kuulumist maailma tippklassi," ütles EOK president Sõõrumaa.
|
EOK esindajate kogu kinnitas rekordilise eelarve ja hindas Pekingi OM-i tulemusi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa märkis esindajate kogul, et seljataga on hea spordiaasta. "Meil on väga paljudel aladel olnud suur medaliedu. Järgmine aasta on samuti erakordne aasta, sest EOK tähistab 100 aasta täitumist oma asutamisest ning juubeli raames peetakse juba maikuus X Eesti Spordi Kongress," ütles Sõõrumaa.
EOK Esindajate kogu kinnitas 2023. aastaks rekordilise eelarve 14,93 miljonit eurot. Suurima osa EOK 2023. aasta eelarvest moodustab 8,1 miljoni euro ulatuses olümpiaettevalmistus ja saavutussport, sealhulgas Team Estonia programm ning tänu sellele tõusevad sportlaste toetused. Nimelt saab EOK tippspordiprojekt Team Estonia 2023. aastaks juurde 450 000 eurot, millest 240 000 eurot läheb sportlaste toetuste suurenemisele. B-, C+- ja C-kategooria sportlaste ettevalmistustoetus tõuseb 3000 euro võrra aastas. Alates 2023. aastast hakkab B ja C+ kategooria sportlane saama ettevalmistustoetust senise 1400 euro asemel 1650 eurot kuus ning C-kategooria sportlane senise 1000 euro asemel 1250 eurot kuus. A-kategooria sportlase summad, B-kategooria sportlase palgatoetuse summa ning treenerite toetused jäävad samaks.
Juurde tulevast summast 210 000 eurot suunatakse spordialaliitudesse, spordidirektori või peatreeneri ametikoha toetamiseks, luues sellega juurde kvaliteeti spordijuhtimises ning vähendades praeguse administratsiooni töökoormust. Toetatavad spordialaliidud valitakse välja konkursi käigus laekunud taotluste põhjal.
Lisaks seisab EOK-l ees koondiste lähetamine kolmele suurvõistlusele – juba 44 päeva pärast toimub Itaalias Friuli Venezia Giulias talvine Euroopa noorte olümpiafestival, juunis Krakowis Euroopa mängud ning juulis Sloveenias Mariboris suvine noorte olümpiafestival.
EOK esindajate kogu andis Eesti koondise osalemisele Pekingi taliolümpiamängudel hindeks "hea". EOK asepresidendi ja tippspordikomisjoni juhi Erich Teigamägi sõnul seadis EOK tippspordikomisjon enne olümpiamänge konkreetsed eesmärgid oodatavate tulemuste näol ning need realiseeriti. "Oluline on see, et need mängud toimusid, kuigi COVID19 pandeemia mõjutas nii sportlaste ettevalmistust kui tulemusi kohapeal. Kokkuvõttes saime neli TOP10 kohta, sealhulgas Kelly Sildaru võitis pronksmedali. Tulemused olid head ning kurta minu meelest ei tohiks," selgitas Teigamägi.
Esindajate kogu kinnitas kvalifikatsioonikriteeriumidena 2024. aasta Pariisi olümpiamängudest osavõtuks Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt vastu võetud normid 20 spordialal, millel Eesti sportlased on praegu olümpiaettevalmistusse kaasatud ning olümpiale pääsemine on reaalne: aerutamine, jalgrattasport (maanteesõit, mägijalgratas), iluvõimlemise rühmkava, judo, kergejõustik, 3x3 korvpall, laskmine, maadlus, purjetamine, rannavõrkpall, ratsutamise koolisõit, sulgpall, sõudmine, tennis, triatlon, tõstmine, ujumine, vehklemine, vibusport, võrkpall.
Nimeline ülesandmine Pariisi mängudele peab olema tehtud hiljemalt 8. juulil 2024.
"Täna kinnitatud OM-il osalemise normid on väga nõudlikud ja kindlasti rangemad kui eelnevatel olümpiatel. Iga Eesti sportlane, kes on täitnud OM-normi ning saanud õiguse osaleda olümpiamängudel, näitab oma kuulumist maailma tippklassi," ütles EOK president Sõõrumaa.
### Response:
EOK esindajate kogu kinnitas rekordilise eelarve ja hindas Pekingi OM-i tulemusi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kuus aastat tagasi toimus vanalinnas Heliose kinos esimene Isola üritus, mille keskmes oli techno -muusika ning kuhu kaasati ka moe- show elemente ja tantsijaid. Aasta hiljem otsustasid Isola korraldajad avada techno -klubi Halli.
Tänavusel Halli sünnipäevapeol esinev Virginia on Berghaini resident, kes täiendab oma DJ- set 'e vokaalidega. Samuti astuvad üritusel üles DJ Konduku, kes saab inspiratsiooni Briti bassimuusikakultuurist ja Itaalia 2000-ndate techno 'st, ning ambient 'i mõjutustega techno -muusika DJ Voiski, kes teeb üritusel live -etteaste. Sündmusel keerutavad plaate ka kohalikud DJ-d Micaela, Mava ja Nebukati.
Isola visuaalide eest vastutab Soome-Eesti duo VMH+Miisutron, kes on ürituseks ette valmistanud tehisintellekti ning looduse kokkupuuteid vaatleva heli- ja pildimaailma.
Peosarjale omaselt astuvad sel korral poodiumile ka Isola tantsijad Maarja Tõnisson, Helgi Saldo, Johann Rosenberg, Jaanus Odras ja Valge Tüdruk, kellest viimane toob õhtu alguses publiku ette soolo- performance 'i.
|
Klubile Hall alguse pannud peosari Isola tähistab 6. sünnipäeva
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuus aastat tagasi toimus vanalinnas Heliose kinos esimene Isola üritus, mille keskmes oli techno -muusika ning kuhu kaasati ka moe- show elemente ja tantsijaid. Aasta hiljem otsustasid Isola korraldajad avada techno -klubi Halli.
Tänavusel Halli sünnipäevapeol esinev Virginia on Berghaini resident, kes täiendab oma DJ- set 'e vokaalidega. Samuti astuvad üritusel üles DJ Konduku, kes saab inspiratsiooni Briti bassimuusikakultuurist ja Itaalia 2000-ndate techno 'st, ning ambient 'i mõjutustega techno -muusika DJ Voiski, kes teeb üritusel live -etteaste. Sündmusel keerutavad plaate ka kohalikud DJ-d Micaela, Mava ja Nebukati.
Isola visuaalide eest vastutab Soome-Eesti duo VMH+Miisutron, kes on ürituseks ette valmistanud tehisintellekti ning looduse kokkupuuteid vaatleva heli- ja pildimaailma.
Peosarjale omaselt astuvad sel korral poodiumile ka Isola tantsijad Maarja Tõnisson, Helgi Saldo, Johann Rosenberg, Jaanus Odras ja Valge Tüdruk, kellest viimane toob õhtu alguses publiku ette soolo- performance 'i.
### Response:
Klubile Hall alguse pannud peosari Isola tähistab 6. sünnipäeva
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Detsembri alguses oli koroonaga haiglas 180 patsienti, praegu ligi 250. Suurenenud on ka nakatunute arv üldse. Teadusnõukoja juht, professor Toivo Maimets ütles, et ootas paremat seisu.
"Me lootsime, et see stabiliseerub 140-150 juurde ära, mis on ka iseenesest kõrge. Oleks tahtnud juunikuu 46 näha. Aga et täna on 248, näitab seda, et me oleme täiesti selgelt tõusuteel," rääkis ta.
Maimetsa sõnul on teadusnõukoda kogu sügise jooksul jälginud epideemia seisu ning seda, millised viiruse uued alamtüved Eestis levivad. "Samuti jälgime teiste riikide kogemust ja teaduskirjandust selle kohta, mida need uued tüved teevad peale selle, et nad levivad aktiivsemalt kui eelmised, millistest antikehadest nad üle sõidavad ja milliseid tagajärgi sellest tuleneb," lisas ta.
Teadusnõukoda uurib Maimetsa sõnul ka nn pika Covidiga seonduvat. "See on terve rida erinevaid haiguseid, erinevaid sümptomeid, mis tekivad paar kuud pärast Covidi läbipõdemist paljudel inimestel, isegi mõneti sõltumatult sellest, kui raskelt see põdemine oli. See tekitab lisakoormust meditsiinisüsteemile, see tekitab lisavaevuseid inimestele," selgitas ta.
Praegusel teadusnõukoja koosseisul on riigikantseleiga leping käesoleva aasta lõpuni. Kuna riigi tervisekriiside juhtimine läheb sotsiaalministeeriumi alla, on teadusnõukojale tehtud ettepanek jätkata tööd sotsiaalministeeriumi juures.
"Loomulikult me oleme andnud oma põhimõttelise nõusoleku, sest on terve rida teemasid või erialasid, kus meil on selgelt kompetents olemas – viroloogia, immunoloogia, infektsioonhaigused, kommunikatsioon, muud asjad. Ja selline multidistsiplinaarne meeskond nagu meil on välja kujunenud, on tõesti väga väärtuslik tööriist, millega saab palju kasulikku teha. Ja ilmselgelt me vaatame palju laiemalt, kui see konkreetselt üks viirushaigus, mis meil täna ikkagi päris ära läinud ei ole," rääkis Maimets.
|
Teadusnõukoda jätkab tulevast aastast sotsiaalministeeriumi juures
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Detsembri alguses oli koroonaga haiglas 180 patsienti, praegu ligi 250. Suurenenud on ka nakatunute arv üldse. Teadusnõukoja juht, professor Toivo Maimets ütles, et ootas paremat seisu.
"Me lootsime, et see stabiliseerub 140-150 juurde ära, mis on ka iseenesest kõrge. Oleks tahtnud juunikuu 46 näha. Aga et täna on 248, näitab seda, et me oleme täiesti selgelt tõusuteel," rääkis ta.
Maimetsa sõnul on teadusnõukoda kogu sügise jooksul jälginud epideemia seisu ning seda, millised viiruse uued alamtüved Eestis levivad. "Samuti jälgime teiste riikide kogemust ja teaduskirjandust selle kohta, mida need uued tüved teevad peale selle, et nad levivad aktiivsemalt kui eelmised, millistest antikehadest nad üle sõidavad ja milliseid tagajärgi sellest tuleneb," lisas ta.
Teadusnõukoda uurib Maimetsa sõnul ka nn pika Covidiga seonduvat. "See on terve rida erinevaid haiguseid, erinevaid sümptomeid, mis tekivad paar kuud pärast Covidi läbipõdemist paljudel inimestel, isegi mõneti sõltumatult sellest, kui raskelt see põdemine oli. See tekitab lisakoormust meditsiinisüsteemile, see tekitab lisavaevuseid inimestele," selgitas ta.
Praegusel teadusnõukoja koosseisul on riigikantseleiga leping käesoleva aasta lõpuni. Kuna riigi tervisekriiside juhtimine läheb sotsiaalministeeriumi alla, on teadusnõukojale tehtud ettepanek jätkata tööd sotsiaalministeeriumi juures.
"Loomulikult me oleme andnud oma põhimõttelise nõusoleku, sest on terve rida teemasid või erialasid, kus meil on selgelt kompetents olemas – viroloogia, immunoloogia, infektsioonhaigused, kommunikatsioon, muud asjad. Ja selline multidistsiplinaarne meeskond nagu meil on välja kujunenud, on tõesti väga väärtuslik tööriist, millega saab palju kasulikku teha. Ja ilmselgelt me vaatame palju laiemalt, kui see konkreetselt üks viirushaigus, mis meil täna ikkagi päris ära läinud ei ole," rääkis Maimets.
### Response:
Teadusnõukoda jätkab tulevast aastast sotsiaalministeeriumi juures
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Sellega kordas Thompson Sabresi rekordit, mille püstitas 1986. aastal Dave Andreychuk, visates samuti ühes mängus viis väravat.
Enda viiest väravast neli viskas Thompson esimesel perioodil, mille Sabres võitis 6:0. Sellega kordas ta NHL-i kõigi aegade rekordit, olles nüüd vaid neljas mängija, kes on ühel kolmandikul neli väravat visanud.
Lisaks Thompsonile tegid Sabresi eest skoori Alex Tuch, Rasmus Dahlin, Dylan Cozens ja Peyton Krebs. Blue Jacketsi ridades viskasid nii Gustab Nyquist kui Patrik Laine kaks väravat.
Tulemused:
Philadelphia – Washington 1:4
Columbus – Buffalo 4:9
Calgary – Minnesota 5:3
Colorado – Boston 0:4
Edmonton – Arizona 8:2
Las Vegas – NY Rangers 1:5
San Jose – Vancouver 5:6
|
NHL: Thompson viskas Sabresi võidumängus viis väravat
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellega kordas Thompson Sabresi rekordit, mille püstitas 1986. aastal Dave Andreychuk, visates samuti ühes mängus viis väravat.
Enda viiest väravast neli viskas Thompson esimesel perioodil, mille Sabres võitis 6:0. Sellega kordas ta NHL-i kõigi aegade rekordit, olles nüüd vaid neljas mängija, kes on ühel kolmandikul neli väravat visanud.
Lisaks Thompsonile tegid Sabresi eest skoori Alex Tuch, Rasmus Dahlin, Dylan Cozens ja Peyton Krebs. Blue Jacketsi ridades viskasid nii Gustab Nyquist kui Patrik Laine kaks väravat.
Tulemused:
Philadelphia – Washington 1:4
Columbus – Buffalo 4:9
Calgary – Minnesota 5:3
Colorado – Boston 0:4
Edmonton – Arizona 8:2
Las Vegas – NY Rangers 1:5
San Jose – Vancouver 5:6
### Response:
NHL: Thompson viskas Sabresi võidumängus viis väravat
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eristipendiumitega tunnustatakse stipendiaatide panust Eesti kultuurilukku, innustamaks neid jätkuvalt oma valdkonnas Eesti kultuurile pühenduma.
Lisaks eraldati käesoleval aastal Eesti teleproduktsiooni ettevõtete toel ajakirjaniku eristipendium, mille pälvis meediajuht ja õppejõud Hagi Šein panuse eest meedia- ja telekultuuri arengusse.
Erinevate kultuurivaldkondade toetuseks on Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde asutatud 176 nimelist allfondi. Tänavu eraldati kokku 269 stipendiumi ja toetust 120 allfondist. Eesti Rahvuskultuuri Fond on 33 tegutsemisaasta jooksul stipendiumideks ja toetusteks eraldanud üle 5,8 miljoni euro.
|
Rahvuskultuuri fondi eristipendiumid pälvisid Karusoo, Kuuskemaa ja Vseviov
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eristipendiumitega tunnustatakse stipendiaatide panust Eesti kultuurilukku, innustamaks neid jätkuvalt oma valdkonnas Eesti kultuurile pühenduma.
Lisaks eraldati käesoleval aastal Eesti teleproduktsiooni ettevõtete toel ajakirjaniku eristipendium, mille pälvis meediajuht ja õppejõud Hagi Šein panuse eest meedia- ja telekultuuri arengusse.
Erinevate kultuurivaldkondade toetuseks on Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde asutatud 176 nimelist allfondi. Tänavu eraldati kokku 269 stipendiumi ja toetust 120 allfondist. Eesti Rahvuskultuuri Fond on 33 tegutsemisaasta jooksul stipendiumideks ja toetusteks eraldanud üle 5,8 miljoni euro.
### Response:
Rahvuskultuuri fondi eristipendiumid pälvisid Karusoo, Kuuskemaa ja Vseviov
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Vene võimud vahistasid Grineri veebruaris. USA naiskonnaga kaks korda olümpiavõitjaks kroonitud Grineri pagasist leiti 17. veebruaril Šeremetjevo lennujaamas e-sigareti kapslid, mis sisaldasid kanepiõli ja mis on Venemaal keelatud. Griner on üks maailma parimaid korvpallureid.
Augustis mõistis Moskva Grineri üheksaks-aastaks vangi. Novembris viis Kreml Grineri kolooniasse.
Grineri vabastamist kinnitas sotsiaalmeedias ka USA president Joe Biden.
Moments ago I spoke to Brittney Griner.
She is safe.
She is on a plane.
She is on her way home. pic.twitter.com/FmHgfzrcDT
— President Biden (@POTUS) December 8, 2022
Viktor But on "legendaarne" Vene relvakaupmees. Ta on endine Vene sõjaväelane, kes lahkus teenistusest 1993. aastal. Venemaa on pikalt soovinud Buti vabastamist alates mehe arreteerimisest 2008. aastal Tais.
Buti vabastamist kinnitas Venemaa riiklik meedia.
"Viktor But on naasnud koju Venemaale. Vangide vahetus viidi neljapäeval Abu Dhabi lennujaamas edukalt lõpule," teatas neljapäeval Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti.
Kahekümnendates aastases mehena sukeldus But rahvusvahelisse illegaalsesse relvaärisse ning temast sai "legend". Ta on smugeldanud kõiksugu sõjatehnikat valimatult ja kõigile, kellel neid vaja on läinud, sealhulgas ka eri pooltele ühes ja samas konfliktis.
|
USA vahetas Grineri Buti vastu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene võimud vahistasid Grineri veebruaris. USA naiskonnaga kaks korda olümpiavõitjaks kroonitud Grineri pagasist leiti 17. veebruaril Šeremetjevo lennujaamas e-sigareti kapslid, mis sisaldasid kanepiõli ja mis on Venemaal keelatud. Griner on üks maailma parimaid korvpallureid.
Augustis mõistis Moskva Grineri üheksaks-aastaks vangi. Novembris viis Kreml Grineri kolooniasse.
Grineri vabastamist kinnitas sotsiaalmeedias ka USA president Joe Biden.
Moments ago I spoke to Brittney Griner.
She is safe.
She is on a plane.
She is on her way home. pic.twitter.com/FmHgfzrcDT
— President Biden (@POTUS) December 8, 2022
Viktor But on "legendaarne" Vene relvakaupmees. Ta on endine Vene sõjaväelane, kes lahkus teenistusest 1993. aastal. Venemaa on pikalt soovinud Buti vabastamist alates mehe arreteerimisest 2008. aastal Tais.
Buti vabastamist kinnitas Venemaa riiklik meedia.
"Viktor But on naasnud koju Venemaale. Vangide vahetus viidi neljapäeval Abu Dhabi lennujaamas edukalt lõpule," teatas neljapäeval Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti.
Kahekümnendates aastases mehena sukeldus But rahvusvahelisse illegaalsesse relvaärisse ning temast sai "legend". Ta on smugeldanud kõiksugu sõjatehnikat valimatult ja kõigile, kellel neid vaja on läinud, sealhulgas ka eri pooltele ühes ja samas konfliktis.
### Response:
USA vahetas Grineri Buti vastu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Dengo osales võistlusel luuletusega "Omadele ja muudele" ("To My Own and The Others", tõlge inglise keelde: Mirjam Parve), sealjuures andsid Tartu videole kõrgeimad punktid näiteks Vilnius ja Ljubljana. Dengo luuletus on avaldatud ka TarSlämmi Youtube'i kanalis.
Esile tõsteti nii luuletuse kujundikeelt kui ka selle tasasemalt kulgevat laadi, mis eristub lavaluule peavoolust. Slamovisioni võitjaks tuli teist aastat järjest Nottingham, sedapuhku Abíọ́dún "Abbey" Abduli luuletusega "Strong Tea". Kokku võttis tänavusest võistlusest osa üheksa UNESCO kirjanduslinna, kõigi osalejate videoid saab vaadata võistluse veebilehel.
Kirjanduslinnast Melbourne'ist alguse saanud Slamovision aitab esile tõsta ja laiemalt tutvustada lavaluule maailma ning meenutab samas ülesehituselt Eurovisiooni: iga osalevat linna esindab üks luulevideo, võitja väljaselgitamiseks saab iga osaleja anda teistele võistlejatele punkte.
|
Päiv Jürgen Dengo pälvis luulevõistlusel Slamovision kolmanda koha
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dengo osales võistlusel luuletusega "Omadele ja muudele" ("To My Own and The Others", tõlge inglise keelde: Mirjam Parve), sealjuures andsid Tartu videole kõrgeimad punktid näiteks Vilnius ja Ljubljana. Dengo luuletus on avaldatud ka TarSlämmi Youtube'i kanalis.
Esile tõsteti nii luuletuse kujundikeelt kui ka selle tasasemalt kulgevat laadi, mis eristub lavaluule peavoolust. Slamovisioni võitjaks tuli teist aastat järjest Nottingham, sedapuhku Abíọ́dún "Abbey" Abduli luuletusega "Strong Tea". Kokku võttis tänavusest võistlusest osa üheksa UNESCO kirjanduslinna, kõigi osalejate videoid saab vaadata võistluse veebilehel.
Kirjanduslinnast Melbourne'ist alguse saanud Slamovision aitab esile tõsta ja laiemalt tutvustada lavaluule maailma ning meenutab samas ülesehituselt Eurovisiooni: iga osalevat linna esindab üks luulevideo, võitja väljaselgitamiseks saab iga osaleja anda teistele võistlejatele punkte.
### Response:
Päiv Jürgen Dengo pälvis luulevõistlusel Slamovision kolmanda koha
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Meeste profitennise organisatsioon (ATP) määras Inglismaa tenniseliidule (LTA) miljoni dollari suuruse rahatrahvi, kuna möödunud suvel ei lubanud inglased Ukraina sõja tõttu Venemaa ja Valgevene tennisiste Wimbledoni ja sellele eelnenud turniiridele mängima. Ühtlasi ähvardas ATP korduvate rikkumiste korral LTA enda ridadest välja heita, kirjutab The Times.
Ajalehe andmetel oli Wimbledoni korraldava All England Clubi (AELTC) mure, et kui nad lubavad venelased ja valgevenelased mängima, võivad nad turniiri ajal teha mingi poliitilise žesti, et näidata enda toetust Venemaa sissetungile Ukrainasse, näiteks kanda särki sõja sümboliks saanud Z-tähega, nagu tegi üks Ukraina võimleja. Kuna aga Venemaa ja Valgevene tennisistid saavad muudel turniiridel neutraalse lipu all mängida ja ühtegi poliitilist žesti pole tehtud, usuvad nüüd ka inglased, et selle pärast nad muretsema ei pea.
Lõpliku otsuse, kas lubada venelasi ja valgevenelasi järgmise aasta Wimbledoni slämmiturniirile mängima, peab AELTC tegema aprilliks. Timesi teatel on klubi teadlik, et nende otsus mõjutab ka LTA-d, mis peaks siis nende eeskuju järgima. Lehe sõnul võib peamiseks takistuseks saada valitsuse vastuseis venelaste ja valgevenelaste riiki lubamisel.
ATP määras rahatrahvi LTA-le, kuna lehe teatel pole neil juriidiliselt õigust AELTC-d trahvida. Lisaks ATP-le trahvis Inglismaa tenniseliitu ka naiste profitennise katuseorganisatsioon WTA, kuid selle miljonidollarilise trahvi on LTA juba edasi kaevanud.
The Timesi teatel on LTA inimesed pahased, et uue hooaja alguses peetaval WTA ja ATP ühisel turniiril ehk United Cupil ei ole samuti lubatud Venemaa ja Valgevene mängijatel osaleda, kuna tegemist on võistkonnavõistlusega, kuid seal jagatakse siiski edetabelipunkte.
|
Wimbledon loobub ilmselt venelaste ja valgevenelaste võistluskeelust
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste profitennise organisatsioon (ATP) määras Inglismaa tenniseliidule (LTA) miljoni dollari suuruse rahatrahvi, kuna möödunud suvel ei lubanud inglased Ukraina sõja tõttu Venemaa ja Valgevene tennisiste Wimbledoni ja sellele eelnenud turniiridele mängima. Ühtlasi ähvardas ATP korduvate rikkumiste korral LTA enda ridadest välja heita, kirjutab The Times.
Ajalehe andmetel oli Wimbledoni korraldava All England Clubi (AELTC) mure, et kui nad lubavad venelased ja valgevenelased mängima, võivad nad turniiri ajal teha mingi poliitilise žesti, et näidata enda toetust Venemaa sissetungile Ukrainasse, näiteks kanda särki sõja sümboliks saanud Z-tähega, nagu tegi üks Ukraina võimleja. Kuna aga Venemaa ja Valgevene tennisistid saavad muudel turniiridel neutraalse lipu all mängida ja ühtegi poliitilist žesti pole tehtud, usuvad nüüd ka inglased, et selle pärast nad muretsema ei pea.
Lõpliku otsuse, kas lubada venelasi ja valgevenelasi järgmise aasta Wimbledoni slämmiturniirile mängima, peab AELTC tegema aprilliks. Timesi teatel on klubi teadlik, et nende otsus mõjutab ka LTA-d, mis peaks siis nende eeskuju järgima. Lehe sõnul võib peamiseks takistuseks saada valitsuse vastuseis venelaste ja valgevenelaste riiki lubamisel.
ATP määras rahatrahvi LTA-le, kuna lehe teatel pole neil juriidiliselt õigust AELTC-d trahvida. Lisaks ATP-le trahvis Inglismaa tenniseliitu ka naiste profitennise katuseorganisatsioon WTA, kuid selle miljonidollarilise trahvi on LTA juba edasi kaevanud.
The Timesi teatel on LTA inimesed pahased, et uue hooaja alguses peetaval WTA ja ATP ühisel turniiril ehk United Cupil ei ole samuti lubatud Venemaa ja Valgevene mängijatel osaleda, kuna tegemist on võistkonnavõistlusega, kuid seal jagatakse siiski edetabelipunkte.
### Response:
Wimbledon loobub ilmselt venelaste ja valgevenelaste võistluskeelust
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Räppari uus singel on sämpeldatud Donny Hathaway 1973. aasta samanimelisest ("Someday We'll All Be Free") loost. Singel viitab nii tema viimasele intervjuule USA paremäärmuslase Alex Jonesiga kui ka vastuolulisele Twitteri säutsule, mille tagajärjel mitmed suured rõivabrändid, nagu Balenciaga, Adidas ja Gap, temaga sel sügisel koostöö lõpetasid.
Westi viimane album "Donda 2" ilmus tänavu veebruaris ning kokku on räppar avaldanud 11 stuudioalbumit.
Samuti teatas West paar nädalat tagasi, et plaanib 2024. aastal USA presidendiks kandideerida. Räppar kandideeris presidendiks ka 2020. aastal, kogudes ligikaudu 70 000 häält. Tegemist oli väga tagasihoidliku tulemusega.
|
Kanye West andis välja uue singli
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Räppari uus singel on sämpeldatud Donny Hathaway 1973. aasta samanimelisest ("Someday We'll All Be Free") loost. Singel viitab nii tema viimasele intervjuule USA paremäärmuslase Alex Jonesiga kui ka vastuolulisele Twitteri säutsule, mille tagajärjel mitmed suured rõivabrändid, nagu Balenciaga, Adidas ja Gap, temaga sel sügisel koostöö lõpetasid.
Westi viimane album "Donda 2" ilmus tänavu veebruaris ning kokku on räppar avaldanud 11 stuudioalbumit.
Samuti teatas West paar nädalat tagasi, et plaanib 2024. aastal USA presidendiks kandideerida. Räppar kandideeris presidendiks ka 2020. aastal, kogudes ligikaudu 70 000 häält. Tegemist oli väga tagasihoidliku tulemusega.
### Response:
Kanye West andis välja uue singli
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Uus tennisehooaeg algab küll juba detsembri lõpus esimest korda peetava WTA ja ATP ühisturniiri United Cupiga, kuid esimese WTA turniirina on kavas just Adelaide'i turniir, mis algab 1. jaanuaril.
Adelaide's on üles antud neli esikümnemängijat: tuneeslanna Ons Jabeur (WTA 2.), valgevenelanna Arina Sabalenka (WTA 5.) ning venelannad Darja Kasatkina (WTA 8.) ja Veronika Kudermetova (WTA 9.).
Lisaks osalevad tänavune Wimbledoni võitja, Kasahstani esindav Jelena Rõbakina, Tokyo olümpiavõitja Belinda Bencic, varasemad slämmivõitjad Bianca Andreescu, Jelena Ostapenko ja Viktoria Azarenka.
Viimasena pääses praeguse seisuga otse põhitabelisse rumeenlanna Irina-Camelia Begu (WTA 34.). Kaitstud edetabelikohaga ehk vigastuseelse kohaga pääsesid turniirile Andreescu ja tšehhitar Marketa Vondroušova.
Samaaegselt peetakse ka ATP 250 kategooria turniir, kuhu on end teiste seas üles andnud viisakeelust vabanenud Novak Djokovic (ATP 5.), kanadalane Felix Auger-Aliassime (ATP 6.), venelased Daniil Medvedev (ATP 7.) ja Andrei Rubljov (ATP 8.) ja endine esireket Andy Murray (ATP 49.).
Adelaide võõrustab WTA 500 kategooria turniiri ka nädal hiljem, kuid sellele registreerinute nimekirja pole veel avaldatud.
|
Kontaveit ja Kanepi alustavad uut hooaega Adelaide'is
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uus tennisehooaeg algab küll juba detsembri lõpus esimest korda peetava WTA ja ATP ühisturniiri United Cupiga, kuid esimese WTA turniirina on kavas just Adelaide'i turniir, mis algab 1. jaanuaril.
Adelaide's on üles antud neli esikümnemängijat: tuneeslanna Ons Jabeur (WTA 2.), valgevenelanna Arina Sabalenka (WTA 5.) ning venelannad Darja Kasatkina (WTA 8.) ja Veronika Kudermetova (WTA 9.).
Lisaks osalevad tänavune Wimbledoni võitja, Kasahstani esindav Jelena Rõbakina, Tokyo olümpiavõitja Belinda Bencic, varasemad slämmivõitjad Bianca Andreescu, Jelena Ostapenko ja Viktoria Azarenka.
Viimasena pääses praeguse seisuga otse põhitabelisse rumeenlanna Irina-Camelia Begu (WTA 34.). Kaitstud edetabelikohaga ehk vigastuseelse kohaga pääsesid turniirile Andreescu ja tšehhitar Marketa Vondroušova.
Samaaegselt peetakse ka ATP 250 kategooria turniir, kuhu on end teiste seas üles andnud viisakeelust vabanenud Novak Djokovic (ATP 5.), kanadalane Felix Auger-Aliassime (ATP 6.), venelased Daniil Medvedev (ATP 7.) ja Andrei Rubljov (ATP 8.) ja endine esireket Andy Murray (ATP 49.).
Adelaide võõrustab WTA 500 kategooria turniiri ka nädal hiljem, kuid sellele registreerinute nimekirja pole veel avaldatud.
### Response:
Kontaveit ja Kanepi alustavad uut hooaega Adelaide'is
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Büroohoone maa-aluse osa rajamisel leitud keskaegne laevavrakk on üks suuremaid ja terviklikumaid säilinud keskaegse laeva vrakke, mis viimastel aastakümnetel Euroopast leitud. Vrakiga koos tuli päevavalgele ka ohtralt leiumaterjali.
Vrakk toimetati neljas tükis Lennusadama alale, kus see ootab nüüd koormakatte all korralikku konserveerimist. Kuivõrd tegu on erakordselt suure laevakerega, on sellega seotud tööd ka väga kallid ja meremuuseumil endal sellisteks ootamatuteks väljaminekuteks piisavalt raha pole. Seepärast pöördus ka muuseumi juht Urmas Dresen rahataotlusega kultuuriministeeriumi poole.
Mitu nädalat nii ministeeriumide laual kui ka valitsuse plaanides olnud rahataotlus jõudis viimaks sinna punkti, et see kirjutati valitsuse selle nädala istungi päevakorda. Rahandusministeerium teeb ettepaneku anda valitsuse reservist kultuuriministeeriumile 510 500 eurot Lootsi tänavalt leitud laevavrakiga seotud kulude katteks.
Lootsi koge esimese poole vedu tänavu 5.-6. juulil. Autor/allikas: Aron Urb
Kuigi enne istungit oli kultuuriminister Piret Hartmanil veendumus, et taotlus saab heakskiidu, siis nii siiski ei läinud ja küsimust arutatakse järgmisel nädalal. Kuna tegu on erakorralise eraldisega valitsuse reservist, peab selle läbi rääkima koalitsiooninõukogus, mis toimub tuleval esmaspäeval. Seega on lootus, et rahaeraldis saab kinnituse järgmisel neljapäeval valitsuse istungil.
Hartman selgitas, et kultuuriministeeriumi vahenditest ei oleks muuseumi toetamine olnud võimalik.
"Kahjuks on nii, et meie haldusalas on ressurssidega väga piiratud seis ja 500 000 on nii suur summa, et selliseid võimekusi meie allasutustel ei ole. Praegu on eriti keeruline ka see, et kõik kulud kasvavad. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulud vähemalt topelt suuremad, nii et sellist summat meil ei ole," rääkis kultuuriminister.
Rahandusminister Annely Akkermann märkis, et selliste ootamatute leidude puhul, nagu erakordselt suure laevavraki väljatulek, on tavapärane küsida raha valitsuse reservist.
"Keegi ei osanud ette näha, et selline vrakk leitakse ja on tava, et sellised ootamatud erakorralised kulud, mida eelarvetesse ei osata planeerida, et need eraldatakse valitsuse reservfondist ja selleks see reservfond ongi," kõneles Akkermann.
Lootsi tänava koge Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Miks nii suur summa?
Meremuuseumi juht Urmas Dresen selgitas, et nii suurt summat on vaja selleks, et rajada vraki ümber ajutine konserveerimishall ning teraskonstruktsioonid.
"On plaanitud rajada ajutine konserveerimishall, kus on seda võimalik puhastada, jälgida puitu, mis sellega juhtub, ja võtta proove. See puitraketis, mille najal toodi vrakk Lennusadamasse, tuleb eemaldada, sest puit ei ole püsiv ja vrakk võib väänduda, sest tegemist on väga suure laevaga," rääkis Dresen.
Kuigi meremuuseum on üle viie aasta tagasi ühe keskaegse koge konserveerinud, siis tollal kasutatud halli ümber ehitada ei saa, sest uus vrakk on ligi kolm korda suurem. Uue halli pindalaks on plaanitud 450 ruutmeetrit.
"Kui eelmise koge väljatõstmise kaal oli natuke alla 28 tonni, siis praeguse laevavraki puhul on ligi 100 tonni. See annab aimu, mis konserveerimine võib maksma minna," märkis Dresen. Ta lisas, et ajutine konserveerimishall tuleb üsna täpselt laeva mõõtude järgi ja mingit lisaruumi sinna ei jää.
Dresen juhtis tähelepanu ka asjaolule, et ehitushinnad on kõrged ning tunduvalt kõrgemad, kui viimatise koge restaureerimise ajal.
Raha läheb Lootsi laevavrakiga tegelemiseks vaja veelgi, kuid Dreseni hinnangul saab edaspidi meremuuseum oma vahenditega hakkama ning teatud tegevuste puhul saab taotleda rahvusvahelisi grante.
Külastajate rõõmuks tuleb vrakki ümbritsevasse halli ka vaateaken, kust saab jälgida konserveerimisprotsessi. Hiljem kaalutakse ka võimalust külastajaid halli sisse lasta.
"Konserveerimine toimub mitme aasta vältel, see on pikk protsess ja see puit peab väga aeglaselt kuivama, et teda oleks võimalik hiljem korralikult püsivalt eksponeerida," põhjendas Dresen, miks antakse külastajatele võimalus vrakiga tegelemisest osa saada.
Praegu asub aga vrakk lennusadama alal algsel puitkonstruktsioonil ning on kaetud koormakattega, mis on juba ilmastiku tõttu räsida saanud. Nii peab ta seal seisma veel vähemalt kolm kuud, kui mitte kauemgi, sõltuvalt valitsuse otsusest. Dresen hindas, et jaanuari esimeseks pooleks võiks olla selge konserveerimishoone rajamise hanke võitja ning hall võiks kõige varem valmis saada märtsiks.
Ekspertide hinnangul on 14. sajandist pärit vrakk koos leidudega merendusajaloo seisukohast ülimalt väärtuslik ning on vajalik leida võimalus see konserveerida ja museaalina eksponeerida. Projekti realiseerumisel saab päästetud kogu Euroopa keskaegse meresõidu seisukohalt oluline laevavrakk, mis kuulub üldse suurimate sellest perioodist leitud vrakkide hulka.
Lootsi koge vrakist leiti muu hulgas jalanõude jäänuseid Autor/allikas: Patrik Tamm / ERR
|
Lootsi tänava laevavrakk vajab valitsuselt pool miljonit eurot
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Büroohoone maa-aluse osa rajamisel leitud keskaegne laevavrakk on üks suuremaid ja terviklikumaid säilinud keskaegse laeva vrakke, mis viimastel aastakümnetel Euroopast leitud. Vrakiga koos tuli päevavalgele ka ohtralt leiumaterjali.
Vrakk toimetati neljas tükis Lennusadama alale, kus see ootab nüüd koormakatte all korralikku konserveerimist. Kuivõrd tegu on erakordselt suure laevakerega, on sellega seotud tööd ka väga kallid ja meremuuseumil endal sellisteks ootamatuteks väljaminekuteks piisavalt raha pole. Seepärast pöördus ka muuseumi juht Urmas Dresen rahataotlusega kultuuriministeeriumi poole.
Mitu nädalat nii ministeeriumide laual kui ka valitsuse plaanides olnud rahataotlus jõudis viimaks sinna punkti, et see kirjutati valitsuse selle nädala istungi päevakorda. Rahandusministeerium teeb ettepaneku anda valitsuse reservist kultuuriministeeriumile 510 500 eurot Lootsi tänavalt leitud laevavrakiga seotud kulude katteks.
Lootsi koge esimese poole vedu tänavu 5.-6. juulil. Autor/allikas: Aron Urb
Kuigi enne istungit oli kultuuriminister Piret Hartmanil veendumus, et taotlus saab heakskiidu, siis nii siiski ei läinud ja küsimust arutatakse järgmisel nädalal. Kuna tegu on erakorralise eraldisega valitsuse reservist, peab selle läbi rääkima koalitsiooninõukogus, mis toimub tuleval esmaspäeval. Seega on lootus, et rahaeraldis saab kinnituse järgmisel neljapäeval valitsuse istungil.
Hartman selgitas, et kultuuriministeeriumi vahenditest ei oleks muuseumi toetamine olnud võimalik.
"Kahjuks on nii, et meie haldusalas on ressurssidega väga piiratud seis ja 500 000 on nii suur summa, et selliseid võimekusi meie allasutustel ei ole. Praegu on eriti keeruline ka see, et kõik kulud kasvavad. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulud vähemalt topelt suuremad, nii et sellist summat meil ei ole," rääkis kultuuriminister.
Rahandusminister Annely Akkermann märkis, et selliste ootamatute leidude puhul, nagu erakordselt suure laevavraki väljatulek, on tavapärane küsida raha valitsuse reservist.
"Keegi ei osanud ette näha, et selline vrakk leitakse ja on tava, et sellised ootamatud erakorralised kulud, mida eelarvetesse ei osata planeerida, et need eraldatakse valitsuse reservfondist ja selleks see reservfond ongi," kõneles Akkermann.
Lootsi tänava koge Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Miks nii suur summa?
Meremuuseumi juht Urmas Dresen selgitas, et nii suurt summat on vaja selleks, et rajada vraki ümber ajutine konserveerimishall ning teraskonstruktsioonid.
"On plaanitud rajada ajutine konserveerimishall, kus on seda võimalik puhastada, jälgida puitu, mis sellega juhtub, ja võtta proove. See puitraketis, mille najal toodi vrakk Lennusadamasse, tuleb eemaldada, sest puit ei ole püsiv ja vrakk võib väänduda, sest tegemist on väga suure laevaga," rääkis Dresen.
Kuigi meremuuseum on üle viie aasta tagasi ühe keskaegse koge konserveerinud, siis tollal kasutatud halli ümber ehitada ei saa, sest uus vrakk on ligi kolm korda suurem. Uue halli pindalaks on plaanitud 450 ruutmeetrit.
"Kui eelmise koge väljatõstmise kaal oli natuke alla 28 tonni, siis praeguse laevavraki puhul on ligi 100 tonni. See annab aimu, mis konserveerimine võib maksma minna," märkis Dresen. Ta lisas, et ajutine konserveerimishall tuleb üsna täpselt laeva mõõtude järgi ja mingit lisaruumi sinna ei jää.
Dresen juhtis tähelepanu ka asjaolule, et ehitushinnad on kõrged ning tunduvalt kõrgemad, kui viimatise koge restaureerimise ajal.
Raha läheb Lootsi laevavrakiga tegelemiseks vaja veelgi, kuid Dreseni hinnangul saab edaspidi meremuuseum oma vahenditega hakkama ning teatud tegevuste puhul saab taotleda rahvusvahelisi grante.
Külastajate rõõmuks tuleb vrakki ümbritsevasse halli ka vaateaken, kust saab jälgida konserveerimisprotsessi. Hiljem kaalutakse ka võimalust külastajaid halli sisse lasta.
"Konserveerimine toimub mitme aasta vältel, see on pikk protsess ja see puit peab väga aeglaselt kuivama, et teda oleks võimalik hiljem korralikult püsivalt eksponeerida," põhjendas Dresen, miks antakse külastajatele võimalus vrakiga tegelemisest osa saada.
Praegu asub aga vrakk lennusadama alal algsel puitkonstruktsioonil ning on kaetud koormakattega, mis on juba ilmastiku tõttu räsida saanud. Nii peab ta seal seisma veel vähemalt kolm kuud, kui mitte kauemgi, sõltuvalt valitsuse otsusest. Dresen hindas, et jaanuari esimeseks pooleks võiks olla selge konserveerimishoone rajamise hanke võitja ning hall võiks kõige varem valmis saada märtsiks.
Ekspertide hinnangul on 14. sajandist pärit vrakk koos leidudega merendusajaloo seisukohast ülimalt väärtuslik ning on vajalik leida võimalus see konserveerida ja museaalina eksponeerida. Projekti realiseerumisel saab päästetud kogu Euroopa keskaegse meresõidu seisukohalt oluline laevavrakk, mis kuulub üldse suurimate sellest perioodist leitud vrakkide hulka.
Lootsi koge vrakist leiti muu hulgas jalanõude jäänuseid Autor/allikas: Patrik Tamm / ERR
### Response:
Lootsi tänava laevavrakk vajab valitsuselt pool miljonit eurot
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
52-aastane Enrique asus Hispaania koondise ette otsa 2018. aasta juulis. Tema käe all jõudis Hispaania eelmisel EM-il poolfinaali, kus jäädi penaltiseerias alla Itaaliale. Käimasoleval MM-il Hispaania ja Maroko normaal- ja lisaajal väravaid ei löönud ning penaltiseerias jäi 3:0 peale Maroko, pääsedes esimese Araabiamaade riigina MM-il veerandfinaali. Pärast mängu ütles Enrique, et tema on kaotuses süüdi. "Vastutus lasub minul, sest mina valisin kolm esimest lööjat," tõdes Luis Enrique. "Ülejäänud lööjad valis võistkond, aga me ei jõudnud isegi neljandani. Bono on selles valdkonnas hiilgav väravavaht."
"Hispaania jalgpalliliit tänab Luis Enriquet ja kogu tema tiimi tehtud töö eest rahvuskoondisega," seisis Hispaania jalgpalliliidu avalduses. "Soovime talle edu edaspidiseks."
Enrique leping Hispaania jalgpalliliiduga oli sõlmitud selle aasta lõpuni.
Uueks peatreeneriks nimetati senine Hispaania U-21 koondise juhendaja Luis de la Fuente.
|
Hispaania koondise peatreener pani ameti maha
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
52-aastane Enrique asus Hispaania koondise ette otsa 2018. aasta juulis. Tema käe all jõudis Hispaania eelmisel EM-il poolfinaali, kus jäädi penaltiseerias alla Itaaliale. Käimasoleval MM-il Hispaania ja Maroko normaal- ja lisaajal väravaid ei löönud ning penaltiseerias jäi 3:0 peale Maroko, pääsedes esimese Araabiamaade riigina MM-il veerandfinaali. Pärast mängu ütles Enrique, et tema on kaotuses süüdi. "Vastutus lasub minul, sest mina valisin kolm esimest lööjat," tõdes Luis Enrique. "Ülejäänud lööjad valis võistkond, aga me ei jõudnud isegi neljandani. Bono on selles valdkonnas hiilgav väravavaht."
"Hispaania jalgpalliliit tänab Luis Enriquet ja kogu tema tiimi tehtud töö eest rahvuskoondisega," seisis Hispaania jalgpalliliidu avalduses. "Soovime talle edu edaspidiseks."
Enrique leping Hispaania jalgpalliliiduga oli sõlmitud selle aasta lõpuni.
Uueks peatreeneriks nimetati senine Hispaania U-21 koondise juhendaja Luis de la Fuente.
### Response:
Hispaania koondise peatreener pani ameti maha
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.