instruction
stringclasses 3
values | input
stringlengths 0
388k
| output
stringlengths 1
59.4k
| text
stringlengths 246
388k
|
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Laupäevane teine kaheksandikfinaal algas kompavalt ja Austraalia mängis esimese pooltunni nimekate vastastega võrdselt, 35. minutil pääses aga oma karjääri 1000. profimängu pidanud Lionel Messi karistusalas löögile ning madal pall jõudis kaitsjate vahelt Austraalia väravavahi Mathew Ryani selja taha.
57. minutil karistasid argentiinlased ära Austraalia eksimuse, kui Ryan kaotas karistusalas kõrge pressingu järel palli ning Julian Alvarez veeretas selle temast mööda võrku. Seejärel tundus, et kahekordsetel maailmameistritel on mäng kontrolli all, ent 77. minutil võttis Craig Goodwini kauglöök Enzo Fernandezest tugeva rikošeti ja Austraalia kaotusseis vähenes minimaalseks.
Kohtumise lõpuminutitel jahtis Austraalia viigiväravat, mis jättis argentiinlastele palju ruumi, eriti säras Messi, kes kostitas Lautaro Martinezt mitme hea sööduga, aga Interi ründaja ei suutnud oma võimalusi ära kasutada. Austraalial oli suurepärane võimalus mängu lisaminutitel vastu nõelata, ent Garang Kuoli lähilöögi suutis tõrjuda Emiliano Martinez ning Argentina pääses 2:1 võiduga veerandfinaali.
1/8-finaal
90:00
Argentina
2
35' Messi
57' Alvarez
2
:
1
1
Austraalia
77' Fernandez (ov.)
Argentina
35' Messi
57' Alvarez
Austraalia
77' Fernandez (ov.)
Enne mängu:
Argentina jaoks algas turniir šokk-kaotusega, kui esimeses alagrupivoorus jäädi 1:2 alla Saudi Araabiale. Tipuründaja Lautaro Martinez sõnas seejärel, et koondist ootavad ees "kaks finaali" ja need läbiti edukalt: argentiinlased alistasid nii Mehhiko kui Poola 2:0 ja võitsid C-alagrupi. Poola vastu hoidis võistkond palli 74 protsenti mänguajast ning tegi 25 pealelööki (raamidesse 13), poolakad jõudsid löögile neljal korral.
Argentiinlased pidasid otsustava alagrupimängu kolmapäeva hilisõhtul ning kaheksandikfinaaliks treenimise asemel on aeg kulunud taastumisele. "Oma grupis teisena lõpetanud Austraalia mängis õhtul kell 18, meie võitsime grupi ja mängisime kell 22. Läksime voodisse alles kell neli hommikul ja kui sul on 48 tundi hiljem mäng, avaldab see mõju," rääkis koondise peatreener Lionel Scaloni reedel.
"Murrame oma seljad, et võita: teame, kui raske MM-il on. Nägime, mis juhtus eile [neljapäeval, kui välja langesid nii Saksamaa kui Belgia], aga see pole üllatav. Kui ütlete, et suured jalgpalliriigid väärivad edasipääsu, ei juhtu alati nii."
Ääremängija Angel Di Maria pidi võidumängus Poola üle vigastuse tõttu väljakult lahkuma, Scaloni rääkis reedel, et pole veel kindel, kas ta saab võistkonda Austraalia vastu aidata. "Di Maria tunneb end hästi, loodame, et ta on valmis mängima, aga meil pole praegu kindlat vastust. Kui olete meie mänge näinud, teate, et ma ei pane alati algkoosseisu samu mängijaid. Keskendun igale matšile eraldi ja kohandan oma koosseisu vastaste järgi. On tähtis, et kõik teaksid, mida tuleb teha," sõnas Argentina loots.
Austraalia lõikas kasu Katari ühe musta hobusena sõitnud Taani katastroofilisest turniirist, kui alistas nad viimases voorus Mathew Leckie väravast 1:0. Teises voorus olid austraallased sama skooriga üle Tuneesiast, avamatšis avati küll tiitlikaitsja Prantsusmaa vastu skoor, ent lõpuks jäädi 1:4 alla.
"Me ei ole lugupidamatud, aga mängivad kümme sinisärki kümne kollasärgi vastu," tõdes Austraalia peatreener Graham Arnold reedel. "See on lahing, see on sõda ja peame võitlema. Arvan, et Argentina toob Austraalias välja parima, meie esitused nende vastu on alati väga tugevad olnud."
Teise kaheksandikfinaali võitja läheb vastamisi Holland - USA paari võitjaga.
|
Argentina pääses Austraalia vastu ehmatusega ja jõudis kaheksa parema sekka
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäevane teine kaheksandikfinaal algas kompavalt ja Austraalia mängis esimese pooltunni nimekate vastastega võrdselt, 35. minutil pääses aga oma karjääri 1000. profimängu pidanud Lionel Messi karistusalas löögile ning madal pall jõudis kaitsjate vahelt Austraalia väravavahi Mathew Ryani selja taha.
57. minutil karistasid argentiinlased ära Austraalia eksimuse, kui Ryan kaotas karistusalas kõrge pressingu järel palli ning Julian Alvarez veeretas selle temast mööda võrku. Seejärel tundus, et kahekordsetel maailmameistritel on mäng kontrolli all, ent 77. minutil võttis Craig Goodwini kauglöök Enzo Fernandezest tugeva rikošeti ja Austraalia kaotusseis vähenes minimaalseks.
Kohtumise lõpuminutitel jahtis Austraalia viigiväravat, mis jättis argentiinlastele palju ruumi, eriti säras Messi, kes kostitas Lautaro Martinezt mitme hea sööduga, aga Interi ründaja ei suutnud oma võimalusi ära kasutada. Austraalial oli suurepärane võimalus mängu lisaminutitel vastu nõelata, ent Garang Kuoli lähilöögi suutis tõrjuda Emiliano Martinez ning Argentina pääses 2:1 võiduga veerandfinaali.
1/8-finaal
90:00
Argentina
2
35' Messi
57' Alvarez
2
:
1
1
Austraalia
77' Fernandez (ov.)
Argentina
35' Messi
57' Alvarez
Austraalia
77' Fernandez (ov.)
Enne mängu:
Argentina jaoks algas turniir šokk-kaotusega, kui esimeses alagrupivoorus jäädi 1:2 alla Saudi Araabiale. Tipuründaja Lautaro Martinez sõnas seejärel, et koondist ootavad ees "kaks finaali" ja need läbiti edukalt: argentiinlased alistasid nii Mehhiko kui Poola 2:0 ja võitsid C-alagrupi. Poola vastu hoidis võistkond palli 74 protsenti mänguajast ning tegi 25 pealelööki (raamidesse 13), poolakad jõudsid löögile neljal korral.
Argentiinlased pidasid otsustava alagrupimängu kolmapäeva hilisõhtul ning kaheksandikfinaaliks treenimise asemel on aeg kulunud taastumisele. "Oma grupis teisena lõpetanud Austraalia mängis õhtul kell 18, meie võitsime grupi ja mängisime kell 22. Läksime voodisse alles kell neli hommikul ja kui sul on 48 tundi hiljem mäng, avaldab see mõju," rääkis koondise peatreener Lionel Scaloni reedel.
"Murrame oma seljad, et võita: teame, kui raske MM-il on. Nägime, mis juhtus eile [neljapäeval, kui välja langesid nii Saksamaa kui Belgia], aga see pole üllatav. Kui ütlete, et suured jalgpalliriigid väärivad edasipääsu, ei juhtu alati nii."
Ääremängija Angel Di Maria pidi võidumängus Poola üle vigastuse tõttu väljakult lahkuma, Scaloni rääkis reedel, et pole veel kindel, kas ta saab võistkonda Austraalia vastu aidata. "Di Maria tunneb end hästi, loodame, et ta on valmis mängima, aga meil pole praegu kindlat vastust. Kui olete meie mänge näinud, teate, et ma ei pane alati algkoosseisu samu mängijaid. Keskendun igale matšile eraldi ja kohandan oma koosseisu vastaste järgi. On tähtis, et kõik teaksid, mida tuleb teha," sõnas Argentina loots.
Austraalia lõikas kasu Katari ühe musta hobusena sõitnud Taani katastroofilisest turniirist, kui alistas nad viimases voorus Mathew Leckie väravast 1:0. Teises voorus olid austraallased sama skooriga üle Tuneesiast, avamatšis avati küll tiitlikaitsja Prantsusmaa vastu skoor, ent lõpuks jäädi 1:4 alla.
"Me ei ole lugupidamatud, aga mängivad kümme sinisärki kümne kollasärgi vastu," tõdes Austraalia peatreener Graham Arnold reedel. "See on lahing, see on sõda ja peame võitlema. Arvan, et Argentina toob Austraalias välja parima, meie esitused nende vastu on alati väga tugevad olnud."
Teise kaheksandikfinaali võitja läheb vastamisi Holland - USA paari võitjaga.
### Response:
Argentina pääses Austraalia vastu ehmatusega ja jõudis kaheksa parema sekka
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Oluline 3. detsembril kell 22.30:
- Briti luure: Venemaa proovib sisse piirata Bahmuti linna;
- USA asevälisminister: Putini soov rahuläbirääkimisteks poole siiras;
- Venemaa on Mariupolisse rajanud uue sõjaväebaasi;
- USA kaitseminister süüdistas Venemaad tahtlikus julmuses;
- Ukraina luure: Venemaa kasutab aina uuemaid rakette;
- Hersonist on eemaldatud üle 7000 lõhkekeha;
- Zaporižžja oblasti kollaborant mõisteti 15 aastaks vangi;
- Ukraina soovitab inimestel Dnepri idakaldalt evakueeruda;
- Rahuläbirääkimised Vene vägede lahkumata tähendaks varude täiendamist;
- Zelenski: Ukraina ekspordib enne kevadet 60 alust vilja;
- Biden ei kavatse Putiniga arutada sõja lõppu;
- Kirjanikud: kultuur ei ole Ukrainas kaasnev kahju, vaid sihtmärk;
- Ukraina hinnangul on Venemaa sõjas Ukraina vastu kaotanud üle 90 000 sõduri.
Venemaa on Mariupolisse rajanud uue sõjaväebaasi
Venemaa on asunud kindlustama oma kohalolu okupeeritud Mariupoli linnas ning on ehitanud sinna suure sõjaväebaasi, ilmneb Maxari satelliidifotodelt.
Uus, U-kujuline kompleks asub linna keskuse lähedal, vahendas BBC. Hoone katusel on kirjas "Venemaa armee" ja "Mariupoli elanike jaoks".
Vene väed piirasid Mariupoli linna pea kolm kuud ning hävitasid suure osa linnast suurtükitulega. Ukraina hinnangul hukkus õhurünnakutes 25 000 tsiviilisikut.
Maxari satelliidipiltidelt on näha ka, et linna surnuaia territooriumi on suurendatud.
Venemaa uus sõjaväebaas Mariupoli linnas. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters
USA asevälisminister: Putini soov rahuläbirääkimisteks poole siiras
Venemaa president Vladimir Putin pole praegu siiras, kui ta räägib soovist rahuläbirääkimisi pidada, ütles laupäeval Kiievis Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga kohtunud USA asevälisminister Victoria Nuland.
"Diplomaatia on meie kõigi eesmärk, kuid selleks peab olema tahe mõlemal poolel. Ja praegu on väga selgelt aru saada, olgu selleks energiasõda, Kremli retoorika või üldine hoiak, et Putin pole siiras ega valmis (rahuläbirääkimisteks)," lausus Nuland.
USA president Joe Biden ütles neljapäeval, et ta on valmis Putiniga rääkima, kui too on valmis sõda lõpetama. Putini vastus, et lääneriigid peaksid tunnustama annekseeritud alasid Venemaa osana, näitas, et sellist võimalust praegu pole.
"See näitas, et nad ei võta (läbirääkimiste võimalust) tõsiselt," märkis Nuland.
USA kaitseminister süüdistas Venemaad tahtlikus julmuses
USA välisminister Lloyd Austin süüdistas laupäeval Venemaad tahtlikus julmuses Ukrainas, öeldes, et Vene väed ründavad sihilikult tsiviilisikuid.
"Tahtliku julmusega sihib Venemaa tsiviilisikuid ja tsiviilobjekte. Vene vägede rünnakud on tapnud lapsi, purustanud koole ja hävitanud haiglaid," ütles Austin.
Ukraina luure: Venemaa kasutab aina uuemaid rakette
Venemaa raketivarud vähenevad ja Vene väed kasutavad aina rohkem uusi rakette, osa neist on toodetud kõige varem augustis, ütles Ukraina kaitseministeeriumi luuredirektoraadi esindaja Vadõm Skibitski, lisades, et osa rakette tuleb kasutusse tõenäoliselt otse tootmisliinilt.
Skibitski sõnul on Venemaal piisavalt varusid, et jätkata Ukraina pommitamist, kuid piisavalt vähe, et peab varude täiendamiseks läbirääkimisi teiste riikidega, näiteks Iraaniga. Siiani pole luuredirektoraadi andmetel teistest riikidest rakette siiski Venemaale toimetatud.
Kuigi lääne sanktsioonid on suunatud Vene relvatööstuse võimekuse vähendamisele, näiteks piirates Venemaa juurdepääsu kõrgtehnoloogilistele varuosadele, siis on õnnestunud Venemaal kuidagi sanktsioonidest mööda manööverdada, nagu uute rakettide kasutamine näitab, lisas Skibitski.
Zaporižžja oblasti kollaborant mõisteti 15 aastaks vangi
Ukraina kohus mõistis 15 aastaks vangi Vene võimudega koostööd teinud isiku, keda süüdistati luuretegevuses Venemaa kasuks Zaporižžja oblastis, ütles Zaporižžja linnavolikogu esimees Anatolii Kurtijev.
Vangi mõistetud isik valmistas luuretegevusega ette Vene vägede rünnakut linnale. Tema pidas kinni Ukraina luureteenistus SBU.
SBU on Venemaa sissetungist alates kinni pidanud ligikaudu 700 kollaboranti, kellest 53 kohta on kohus otsuse langetanud.
Kirjapomme ja kahtlaseid pakke on saadetud 17 Ukraina esindusele
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba sõnul on viimaste päevade jooksul 17 Ukraina saatkonda või diplomaatilisse esindusse saabunud kas kirjapommid või pakid, mis sisaldavad loomade kehaosi, näiteks lehma silmi.
"See algas plahvatusega Ukraina saatkonnas Hispaanias," ütles Kuleba intervjuus CNN-ile. "Mis jätkus, oli veel veidram ja ma ütleksin isegi, et haiglane."
Peale kirjapommi saabumist Madridis asuvasse Ukraina saatkonda, mis vigastas ühte saatkonna töötajat, on pomme saadetud ka Hispaania peaministrile, asepeaministrile ja USA saatkonnale.
Ukraina välisministeeriumi kõneisiku Oleg Nikolenko sõnul on kahtlased pakid jõudnud ka Ukraina Ungari, Hollandi, Poola, Horvaatia, Itaalia ja Austria saatkonda.
Kuleba sõnul võib pakkide saatjana kahtlustada Venemaad. Venemaa teatel ei ole neil pakkidega seost.
Ukraina soovitab inimestel Dnepri idakaldalt evakueeruda
Hersoni linna võimud kehutavad inimesi evakueeruma Dnepri jõe idakaldalt. Dnepri jõgi on rindejooneks Ukraina ja Vene vägede vahel peale seda, kui Vene väed Hersonist lahkuma sunniti.
Vene väed on samas jätkanud Hersoni pommitamist.
Hersoni kuberner Jaroslav Januševõtš ütles, et Hersoni võimud aitavad inimestel evakueeruda päevasel ajal laupäevast esmaspäevani.
Venemaa liigub ründele Avdijivkas ja Bahmutis
Ukraina kaitsejõudude peastaabi teatel jätkab Venemaa tsiviiltaristu pommitamist ja liigub ründele Avdijivka ja Bahmuti suunal.
Venemaa korraldas Ukraina linnadele ja vägedele viis raketirünnakut, 27 õhurünnakut ja 44 rünnakut raketiheitjaga.
Õhurünnakute peamised sihtmärgid olid Donetski oblastis Avdijivka ja Bahmut. Hersoni linna on järjepidevalt pommitatud sellest ajast, kui Ukraina väed linna tagasi võtsid.
Hävinud lennuk Hersoni rahvusvahelises lennujaamas. Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Evgeniy Maloletka
Briti luure: Venemaa proovib sisse piirata Bahmuti linna
Briti luure hinnangul püüab Venemaa ümber piirata Bahmuti linna Donetski oblastis. Venelased koondavad oma peamise tulejõu 15 kilomeetri pikkusele rindejoonele Bahmuti ümber.
Venemaa on viimastel päevadel suure tõenäosusega teinud väikeseid edusamme selle rünnaku lõunateljel.
Venemaa võttis Bahmuti oma peamiseks ründesuunaks augusti algul. Asjatundjate sõnul oleks sellel vallutusel Venemaa jaoks pigem sümboolne tähendus, aga võimaldaks ka ohustada Kramatorski ja Slovjanski suuremaid linnapiirkondi.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 03 December 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/Agl34uAcBo
#StandWithUkraine pic.twitter.com/5Zv0s649gC
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 3, 2022
Hersonist on eemaldatud üle 7000 lõhkekeha
Ukraina päästemaeti teatel on Hersonist eemaldatud ja neutraliseeritud 7042 lõhkekeha.
Piirkonna demineerimine on kestnud alates sellest ajast, kui Vene väed sealt möödunud kuul lahkusid.
Ukraina päästjate sõnul on nad üle vaadanud ligikaugu 700 hektarit avatud territooriumi, 60 kilomeetrit raudteed ja 326 majapidamist.
Võimud paluvad piirkonnas liikuvatel inimestel olla väga ettevaatlikud.
Rahuläbirääkimised Vene vägede lahkumata tähendaks varude täiendamist
Rahuläbirääkimiste alustamine sel ajal, kui Vene sõdurid pole Ukrainast lahkunud, võib tähendada Venemaa presidendile Vladimir Putinile võimalust sõjaväge koondada enne uue rünnaku alustamist, ütles Briti välisminister James Cleverly intervjuus The Telegraphile.
"Relvarahu võib Putin kasutada lihtsalt uute vägede treenimiseks ja laskemoona tootmiseks ning vägede uuesti relvastamiseks," ütles James Cleverly.
Zelenski: Ukraina ekspordib enne kevadet 60 alust vilja
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles reedel, et enne kevadet ekspordib riik 60 alust vilja.
Peale kuue kuu pikkust blokaadi avati juuli lõpus sõlmitud viljaleppe käigus kolm Ukraina Musta mere sadamat.
Möödunud nädalal leppisid Ukraina ja liitlased kokku plaanis eksportida riigist 150 miljoni dollari väärtuses vilja.
Ukraina on eksportinud tänavu 29,6 protsenti vähem vilja kui mullu samal ajal.
Biden ei kavatse Putiniga arutada sõja lõppu
USA president Joe Biden ei kavatse rääkida Putiniga sõja lõpetamisest, kuna selleks vajalikke tingimusi ei ole, ütles Valge Maja reedel.
"Me ei ole praegu kohas, kus läbirääkimised tunduks viljakas lähenemistee," ütles Valge Maja julgeolekuvaldkonna kõneisik John Kirby.
Kirjanikud: kultuur ei ole Ukrainas kaasnev kahju, vaid sihtmärk
USA ja Ukraina kirjanikke ühendavate PEN-klubide raporti järgi pommitavad Vene väed Ukrainas sihilikult muuseume ja raamatukogusid ning teisi kultuuriasutusi.
"Kultuuri hävimine ei ole sõjas Ukraina vastu kaasnev kahju, vaid sihtmärk, keskne osa Venemaa presidendi Vladimir Putini õigustusest sõjale," seisab raportis.
"Putin on korduvalt väitnud, et Ukraina kultuuri ja keelt ei peaks eksisteerima. Võttes sihikule muuseumid, muusikasaalid, raamatukogud, teatrid ja ajaloolised paigad, üritab ta seda ellu viia."
Organisatsioon viitas riigi kultuuriministeeriumi esitatud statistikale, mille põhjal on sõja käigus hävinenud Ukrainas enam kui 529 kultuuriobjekti.
Ukraina hinnangul on Venemaa sõjas Ukraina vastu kaotanud üle 90 000 sõduri
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 90 600 (võrdlus eelmise päevaga +510);
- tankid 2917 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 5886 (+3);
- lennukid 280 (+0);
- kopterid 263 (+1);
- suurtükisüsteemid 1906(+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 210 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1572 (+8);
- tiibraketid 531 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4472 (+8);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
|
Briti luure: Venemaa proovib ümber piirata Bahmuti linna
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 3. detsembril kell 22.30:
- Briti luure: Venemaa proovib sisse piirata Bahmuti linna;
- USA asevälisminister: Putini soov rahuläbirääkimisteks poole siiras;
- Venemaa on Mariupolisse rajanud uue sõjaväebaasi;
- USA kaitseminister süüdistas Venemaad tahtlikus julmuses;
- Ukraina luure: Venemaa kasutab aina uuemaid rakette;
- Hersonist on eemaldatud üle 7000 lõhkekeha;
- Zaporižžja oblasti kollaborant mõisteti 15 aastaks vangi;
- Ukraina soovitab inimestel Dnepri idakaldalt evakueeruda;
- Rahuläbirääkimised Vene vägede lahkumata tähendaks varude täiendamist;
- Zelenski: Ukraina ekspordib enne kevadet 60 alust vilja;
- Biden ei kavatse Putiniga arutada sõja lõppu;
- Kirjanikud: kultuur ei ole Ukrainas kaasnev kahju, vaid sihtmärk;
- Ukraina hinnangul on Venemaa sõjas Ukraina vastu kaotanud üle 90 000 sõduri.
Venemaa on Mariupolisse rajanud uue sõjaväebaasi
Venemaa on asunud kindlustama oma kohalolu okupeeritud Mariupoli linnas ning on ehitanud sinna suure sõjaväebaasi, ilmneb Maxari satelliidifotodelt.
Uus, U-kujuline kompleks asub linna keskuse lähedal, vahendas BBC. Hoone katusel on kirjas "Venemaa armee" ja "Mariupoli elanike jaoks".
Vene väed piirasid Mariupoli linna pea kolm kuud ning hävitasid suure osa linnast suurtükitulega. Ukraina hinnangul hukkus õhurünnakutes 25 000 tsiviilisikut.
Maxari satelliidipiltidelt on näha ka, et linna surnuaia territooriumi on suurendatud.
Venemaa uus sõjaväebaas Mariupoli linnas. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters
USA asevälisminister: Putini soov rahuläbirääkimisteks poole siiras
Venemaa president Vladimir Putin pole praegu siiras, kui ta räägib soovist rahuläbirääkimisi pidada, ütles laupäeval Kiievis Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga kohtunud USA asevälisminister Victoria Nuland.
"Diplomaatia on meie kõigi eesmärk, kuid selleks peab olema tahe mõlemal poolel. Ja praegu on väga selgelt aru saada, olgu selleks energiasõda, Kremli retoorika või üldine hoiak, et Putin pole siiras ega valmis (rahuläbirääkimisteks)," lausus Nuland.
USA president Joe Biden ütles neljapäeval, et ta on valmis Putiniga rääkima, kui too on valmis sõda lõpetama. Putini vastus, et lääneriigid peaksid tunnustama annekseeritud alasid Venemaa osana, näitas, et sellist võimalust praegu pole.
"See näitas, et nad ei võta (läbirääkimiste võimalust) tõsiselt," märkis Nuland.
USA kaitseminister süüdistas Venemaad tahtlikus julmuses
USA välisminister Lloyd Austin süüdistas laupäeval Venemaad tahtlikus julmuses Ukrainas, öeldes, et Vene väed ründavad sihilikult tsiviilisikuid.
"Tahtliku julmusega sihib Venemaa tsiviilisikuid ja tsiviilobjekte. Vene vägede rünnakud on tapnud lapsi, purustanud koole ja hävitanud haiglaid," ütles Austin.
Ukraina luure: Venemaa kasutab aina uuemaid rakette
Venemaa raketivarud vähenevad ja Vene väed kasutavad aina rohkem uusi rakette, osa neist on toodetud kõige varem augustis, ütles Ukraina kaitseministeeriumi luuredirektoraadi esindaja Vadõm Skibitski, lisades, et osa rakette tuleb kasutusse tõenäoliselt otse tootmisliinilt.
Skibitski sõnul on Venemaal piisavalt varusid, et jätkata Ukraina pommitamist, kuid piisavalt vähe, et peab varude täiendamiseks läbirääkimisi teiste riikidega, näiteks Iraaniga. Siiani pole luuredirektoraadi andmetel teistest riikidest rakette siiski Venemaale toimetatud.
Kuigi lääne sanktsioonid on suunatud Vene relvatööstuse võimekuse vähendamisele, näiteks piirates Venemaa juurdepääsu kõrgtehnoloogilistele varuosadele, siis on õnnestunud Venemaal kuidagi sanktsioonidest mööda manööverdada, nagu uute rakettide kasutamine näitab, lisas Skibitski.
Zaporižžja oblasti kollaborant mõisteti 15 aastaks vangi
Ukraina kohus mõistis 15 aastaks vangi Vene võimudega koostööd teinud isiku, keda süüdistati luuretegevuses Venemaa kasuks Zaporižžja oblastis, ütles Zaporižžja linnavolikogu esimees Anatolii Kurtijev.
Vangi mõistetud isik valmistas luuretegevusega ette Vene vägede rünnakut linnale. Tema pidas kinni Ukraina luureteenistus SBU.
SBU on Venemaa sissetungist alates kinni pidanud ligikaudu 700 kollaboranti, kellest 53 kohta on kohus otsuse langetanud.
Kirjapomme ja kahtlaseid pakke on saadetud 17 Ukraina esindusele
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba sõnul on viimaste päevade jooksul 17 Ukraina saatkonda või diplomaatilisse esindusse saabunud kas kirjapommid või pakid, mis sisaldavad loomade kehaosi, näiteks lehma silmi.
"See algas plahvatusega Ukraina saatkonnas Hispaanias," ütles Kuleba intervjuus CNN-ile. "Mis jätkus, oli veel veidram ja ma ütleksin isegi, et haiglane."
Peale kirjapommi saabumist Madridis asuvasse Ukraina saatkonda, mis vigastas ühte saatkonna töötajat, on pomme saadetud ka Hispaania peaministrile, asepeaministrile ja USA saatkonnale.
Ukraina välisministeeriumi kõneisiku Oleg Nikolenko sõnul on kahtlased pakid jõudnud ka Ukraina Ungari, Hollandi, Poola, Horvaatia, Itaalia ja Austria saatkonda.
Kuleba sõnul võib pakkide saatjana kahtlustada Venemaad. Venemaa teatel ei ole neil pakkidega seost.
Ukraina soovitab inimestel Dnepri idakaldalt evakueeruda
Hersoni linna võimud kehutavad inimesi evakueeruma Dnepri jõe idakaldalt. Dnepri jõgi on rindejooneks Ukraina ja Vene vägede vahel peale seda, kui Vene väed Hersonist lahkuma sunniti.
Vene väed on samas jätkanud Hersoni pommitamist.
Hersoni kuberner Jaroslav Januševõtš ütles, et Hersoni võimud aitavad inimestel evakueeruda päevasel ajal laupäevast esmaspäevani.
Venemaa liigub ründele Avdijivkas ja Bahmutis
Ukraina kaitsejõudude peastaabi teatel jätkab Venemaa tsiviiltaristu pommitamist ja liigub ründele Avdijivka ja Bahmuti suunal.
Venemaa korraldas Ukraina linnadele ja vägedele viis raketirünnakut, 27 õhurünnakut ja 44 rünnakut raketiheitjaga.
Õhurünnakute peamised sihtmärgid olid Donetski oblastis Avdijivka ja Bahmut. Hersoni linna on järjepidevalt pommitatud sellest ajast, kui Ukraina väed linna tagasi võtsid.
Hävinud lennuk Hersoni rahvusvahelises lennujaamas. Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Evgeniy Maloletka
Briti luure: Venemaa proovib sisse piirata Bahmuti linna
Briti luure hinnangul püüab Venemaa ümber piirata Bahmuti linna Donetski oblastis. Venelased koondavad oma peamise tulejõu 15 kilomeetri pikkusele rindejoonele Bahmuti ümber.
Venemaa on viimastel päevadel suure tõenäosusega teinud väikeseid edusamme selle rünnaku lõunateljel.
Venemaa võttis Bahmuti oma peamiseks ründesuunaks augusti algul. Asjatundjate sõnul oleks sellel vallutusel Venemaa jaoks pigem sümboolne tähendus, aga võimaldaks ka ohustada Kramatorski ja Slovjanski suuremaid linnapiirkondi.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 03 December 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/Agl34uAcBo
#StandWithUkraine pic.twitter.com/5Zv0s649gC
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 3, 2022
Hersonist on eemaldatud üle 7000 lõhkekeha
Ukraina päästemaeti teatel on Hersonist eemaldatud ja neutraliseeritud 7042 lõhkekeha.
Piirkonna demineerimine on kestnud alates sellest ajast, kui Vene väed sealt möödunud kuul lahkusid.
Ukraina päästjate sõnul on nad üle vaadanud ligikaugu 700 hektarit avatud territooriumi, 60 kilomeetrit raudteed ja 326 majapidamist.
Võimud paluvad piirkonnas liikuvatel inimestel olla väga ettevaatlikud.
Rahuläbirääkimised Vene vägede lahkumata tähendaks varude täiendamist
Rahuläbirääkimiste alustamine sel ajal, kui Vene sõdurid pole Ukrainast lahkunud, võib tähendada Venemaa presidendile Vladimir Putinile võimalust sõjaväge koondada enne uue rünnaku alustamist, ütles Briti välisminister James Cleverly intervjuus The Telegraphile.
"Relvarahu võib Putin kasutada lihtsalt uute vägede treenimiseks ja laskemoona tootmiseks ning vägede uuesti relvastamiseks," ütles James Cleverly.
Zelenski: Ukraina ekspordib enne kevadet 60 alust vilja
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles reedel, et enne kevadet ekspordib riik 60 alust vilja.
Peale kuue kuu pikkust blokaadi avati juuli lõpus sõlmitud viljaleppe käigus kolm Ukraina Musta mere sadamat.
Möödunud nädalal leppisid Ukraina ja liitlased kokku plaanis eksportida riigist 150 miljoni dollari väärtuses vilja.
Ukraina on eksportinud tänavu 29,6 protsenti vähem vilja kui mullu samal ajal.
Biden ei kavatse Putiniga arutada sõja lõppu
USA president Joe Biden ei kavatse rääkida Putiniga sõja lõpetamisest, kuna selleks vajalikke tingimusi ei ole, ütles Valge Maja reedel.
"Me ei ole praegu kohas, kus läbirääkimised tunduks viljakas lähenemistee," ütles Valge Maja julgeolekuvaldkonna kõneisik John Kirby.
Kirjanikud: kultuur ei ole Ukrainas kaasnev kahju, vaid sihtmärk
USA ja Ukraina kirjanikke ühendavate PEN-klubide raporti järgi pommitavad Vene väed Ukrainas sihilikult muuseume ja raamatukogusid ning teisi kultuuriasutusi.
"Kultuuri hävimine ei ole sõjas Ukraina vastu kaasnev kahju, vaid sihtmärk, keskne osa Venemaa presidendi Vladimir Putini õigustusest sõjale," seisab raportis.
"Putin on korduvalt väitnud, et Ukraina kultuuri ja keelt ei peaks eksisteerima. Võttes sihikule muuseumid, muusikasaalid, raamatukogud, teatrid ja ajaloolised paigad, üritab ta seda ellu viia."
Organisatsioon viitas riigi kultuuriministeeriumi esitatud statistikale, mille põhjal on sõja käigus hävinenud Ukrainas enam kui 529 kultuuriobjekti.
Ukraina hinnangul on Venemaa sõjas Ukraina vastu kaotanud üle 90 000 sõduri
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 90 600 (võrdlus eelmise päevaga +510);
- tankid 2917 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 5886 (+3);
- lennukid 280 (+0);
- kopterid 263 (+1);
- suurtükisüsteemid 1906(+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 210 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1572 (+8);
- tiibraketid 531 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4472 (+8);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Briti luure: Venemaa proovib ümber piirata Bahmuti linna
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kullamäe viskas 28 minutiga 19 punkti (kahesed 5/5, kolmesed 3/7), jagas kolm korvisöötu ja võttis kaks lauapalli. Lietkabelise mängijatest suutis ainsana Kullamäest rohkem punkte koguda Gabrielius Maldunas, kes viskas 20 punkti ja haaras viis lauapalli. Võitjate edukaim oli 22 punkti toonud Ahmad Caver.
Lietkabelis paikneb liigatabelis kaheksa võidu ja kolme kaotusega kolmandal kohal. Esikohal on Kaunase Žalgiris, kes on võitnud üheksa ja kaotanud ühe kohtumise.
Siim-Sander Vene leivaisa Jeruusalemma Hapoel alistas Iisraeli kõrgliigas Ata Ironi Kiryati 77:70. Algkoosseisus alustanud Vene sai 17 minutit mänguaega ning tõi üheksa punkti (kolmesed 3/6), hankis ühe lauapalli ja tegi ühe vaheltlõike. Levi Randolph viskas Hapoeli parimana 16 punkti. Kaotajate poolel tõid Diante Garrett ja Chavaughn Lewis üleplatsimeestena 19 punkti.
Hapoel asub tabelis kuue võidu ja kahe kaotusega kolmandal positsioonil.
Matthias Tass ja Manresa kaotasid Hispaania kõrgliigas 68:90 Joventutile. Tass sai platsile 24 minutiks, kuid peale kahe lauapalli ei saanud ta ühtegi teist statistilist näitajat kirja. Võitjate resultatiivseim oli 16 punkti visanud Andres Feliz. Manresa parimad olid Dani Perez ja Tyson Perez, kes kumbki tõid 11 punkti.
Manresa on tabelis kahe võidu ja kaheksa kaotusega eelviimasel ehk 17. kohal.
|
Kullamäe hea viskepäev ei toonud Lietkabelisele võitu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kullamäe viskas 28 minutiga 19 punkti (kahesed 5/5, kolmesed 3/7), jagas kolm korvisöötu ja võttis kaks lauapalli. Lietkabelise mängijatest suutis ainsana Kullamäest rohkem punkte koguda Gabrielius Maldunas, kes viskas 20 punkti ja haaras viis lauapalli. Võitjate edukaim oli 22 punkti toonud Ahmad Caver.
Lietkabelis paikneb liigatabelis kaheksa võidu ja kolme kaotusega kolmandal kohal. Esikohal on Kaunase Žalgiris, kes on võitnud üheksa ja kaotanud ühe kohtumise.
Siim-Sander Vene leivaisa Jeruusalemma Hapoel alistas Iisraeli kõrgliigas Ata Ironi Kiryati 77:70. Algkoosseisus alustanud Vene sai 17 minutit mänguaega ning tõi üheksa punkti (kolmesed 3/6), hankis ühe lauapalli ja tegi ühe vaheltlõike. Levi Randolph viskas Hapoeli parimana 16 punkti. Kaotajate poolel tõid Diante Garrett ja Chavaughn Lewis üleplatsimeestena 19 punkti.
Hapoel asub tabelis kuue võidu ja kahe kaotusega kolmandal positsioonil.
Matthias Tass ja Manresa kaotasid Hispaania kõrgliigas 68:90 Joventutile. Tass sai platsile 24 minutiks, kuid peale kahe lauapalli ei saanud ta ühtegi teist statistilist näitajat kirja. Võitjate resultatiivseim oli 16 punkti visanud Andres Feliz. Manresa parimad olid Dani Perez ja Tyson Perez, kes kumbki tõid 11 punkti.
Manresa on tabelis kahe võidu ja kaheksa kaotusega eelviimasel ehk 17. kohal.
### Response:
Kullamäe hea viskepäev ei toonud Lietkabelisele võitu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Venemaa on varem hoiatanud, et ei hakka enam riike, kes hinnalae kehtestamisel osalevad, enam oma naftaga varustama. Seda kinnitas taas Venemaa saadik rahvusvaheliste organisatsioonide juures Mihhail Uljanov.
"Sellest aastast alates peab Euroopa hakkama saama ilma Venemaa naftata," kirjutas ta sotsiaalmeedias.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles laupäeval, et Venemaa ei tunnista nende naftale seatud hinnalage, kuid selleks oldi valmis ning selle analüüsimisega tegeldakse.
Peskovi sõnul antakse seejärel teada, millised on Venemaa vastusammud hinnalaele.
Venemaa saatkond USA-s kritiseeris hinnalage kui vaba turu põhimõtete moonutamist. Saatkond lisas, et nõudlus Vene nafta järele ei kao kuhugi ka hinnalae kehtima hakates.
"Sellised sammud tekitavad juurde ebakindlust ja tõstavad tarbijate jaoks kulusid," märkis saatkond.
Zelenski: see pole piisav
60-dollarine hinnalagi Vene naftale pole piisavalt tõsine sanktsioon ning ei takista Venemaad Ukrainas sõda pidamast, ütles laupäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
"Seda ei saa pidada tõsiseks otsuseks, seada selline piir Vene hindadele, see ei mõjuta terroristliku riigi eelarvet," nentis Zelenski.
"On ainult aja küsimus, mil tuleb kasutada tugevamaid vahendeid. Kahju, et vahepealne aeg läheb raisku," lisas ta.
Euroopa Liidu liikmesriigid jõudsid reedel kokkuleppele ja kehtestasid Venemaa naftale hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta.
Venemaa toornafta hinnalage jõustatakse transpordi ja teenuste osutamise keeldude kaudu. Alates esmaspäevast, 5. detsembrist on keelatud sellise Venemaa nafta transport kolmandatesse riikidesse, mis on ostetud kallimalt kui 60 dollarit barreli kohta. Samuti ei tohi osutada teenuseid laevadele, mis kallimat Venemaa naftat veavad. Ettevõtjatele on jäetud üleminekuajad enne 5. detsembrit ostetud Venemaa nafta sihtkohta viimiseks.
Hinnalae raames tahavad lääneriigid, et Venemaa jätkaks nafta tarnimist maailmaturule. Seetõttu ei kehtestanud lääs madalamat ülempiiri, vahendas Bloomberg.
Kokkuleppe juurde lisati läbivaatamisklausel, mille kohaselt vaadatakse Venemaa nafta hinnalagi iga kahe kuu tagant üle, et hinnata, kas kehtiv piirhind on olusid arvestades õige, ja vajadusel määrata uus tase.
Leppes on ka punkt, et hinnalagi peab olema vähemalt viis protsenti maailmaturu keskmisest hinnast allpool.
Alates 5. detsembrist hakkab kehtima ka Euroopa Liidu sanktsioon, mis keelab Venemaa toornafta meritsi impordi Euroopasse, kehtestades erandi ainult torujuhtmete kaudu imporditavale naftale. Nafta hinnalae seadmise puhul on tegemist sellele sanktsioonile täiendava meetmega, mitte ei asenda seda.
|
Venemaa: hinnalagi nõudlust Vene nafta järele ei vähenda
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa on varem hoiatanud, et ei hakka enam riike, kes hinnalae kehtestamisel osalevad, enam oma naftaga varustama. Seda kinnitas taas Venemaa saadik rahvusvaheliste organisatsioonide juures Mihhail Uljanov.
"Sellest aastast alates peab Euroopa hakkama saama ilma Venemaa naftata," kirjutas ta sotsiaalmeedias.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles laupäeval, et Venemaa ei tunnista nende naftale seatud hinnalage, kuid selleks oldi valmis ning selle analüüsimisega tegeldakse.
Peskovi sõnul antakse seejärel teada, millised on Venemaa vastusammud hinnalaele.
Venemaa saatkond USA-s kritiseeris hinnalage kui vaba turu põhimõtete moonutamist. Saatkond lisas, et nõudlus Vene nafta järele ei kao kuhugi ka hinnalae kehtima hakates.
"Sellised sammud tekitavad juurde ebakindlust ja tõstavad tarbijate jaoks kulusid," märkis saatkond.
Zelenski: see pole piisav
60-dollarine hinnalagi Vene naftale pole piisavalt tõsine sanktsioon ning ei takista Venemaad Ukrainas sõda pidamast, ütles laupäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
"Seda ei saa pidada tõsiseks otsuseks, seada selline piir Vene hindadele, see ei mõjuta terroristliku riigi eelarvet," nentis Zelenski.
"On ainult aja küsimus, mil tuleb kasutada tugevamaid vahendeid. Kahju, et vahepealne aeg läheb raisku," lisas ta.
Euroopa Liidu liikmesriigid jõudsid reedel kokkuleppele ja kehtestasid Venemaa naftale hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta.
Venemaa toornafta hinnalage jõustatakse transpordi ja teenuste osutamise keeldude kaudu. Alates esmaspäevast, 5. detsembrist on keelatud sellise Venemaa nafta transport kolmandatesse riikidesse, mis on ostetud kallimalt kui 60 dollarit barreli kohta. Samuti ei tohi osutada teenuseid laevadele, mis kallimat Venemaa naftat veavad. Ettevõtjatele on jäetud üleminekuajad enne 5. detsembrit ostetud Venemaa nafta sihtkohta viimiseks.
Hinnalae raames tahavad lääneriigid, et Venemaa jätkaks nafta tarnimist maailmaturule. Seetõttu ei kehtestanud lääs madalamat ülempiiri, vahendas Bloomberg.
Kokkuleppe juurde lisati läbivaatamisklausel, mille kohaselt vaadatakse Venemaa nafta hinnalagi iga kahe kuu tagant üle, et hinnata, kas kehtiv piirhind on olusid arvestades õige, ja vajadusel määrata uus tase.
Leppes on ka punkt, et hinnalagi peab olema vähemalt viis protsenti maailmaturu keskmisest hinnast allpool.
Alates 5. detsembrist hakkab kehtima ka Euroopa Liidu sanktsioon, mis keelab Venemaa toornafta meritsi impordi Euroopasse, kehtestades erandi ainult torujuhtmete kaudu imporditavale naftale. Nafta hinnalae seadmise puhul on tegemist sellele sanktsioonile täiendava meetmega, mitte ei asenda seda.
### Response:
Venemaa: hinnalagi nõudlust Vene nafta järele ei vähenda
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tartu poolel ei käinud platsil Markkus Keel ja Taavet Leppik, ent kahe põhimehe puudumine meeskonna mängule mingit negatiivset jälge ei jätnud. Meeskonna resultatiivseimaks kerkis 17 punktiga (+15) Timo Lõhmus, 11 punkti (+8) lisas Tamur Viidalepp ja kaheksa silma jäi nii Matej Šmidli kui Mart Naabri arvele, vahendab Volley.ee.
Tartlaste vastuvõtt oli 60% ja rünnak 53%, blokiga saadi seitse ning serviga kaheksa punkti (eksiti samuti kaheksal servil).
Pärnu poolel jõudis ainsana kahekohalise punktiskoorini Ivory Õuekallas, kes tõi 12 punkti (+4). Arthur Pereira, Tony Tammiksaar ja Kaur Erik Kais tõid igaüks seitse silma. Pärnul ei käinud põhimeestest platsil jätkuvalt vigastusega hädas olev Jörgen Vanamõisa ning brasiillane Luiz Damas.
Pärnu vastuvõtt oli 28%, rünnakuid lahendati 41-protsendiliselt, blokipunkte teeniti kuus ja servil löödi kolm ässa ja eksiti 12 pallingul.
Laupäeva teises mängus alistas RTU/Robežsardze/Jurmala 3:1 Jekabpilsi Luši. Pühapäeval kell 17.00 võõrustab Võru Barrus Balti liiga liidrit Selver/TalTechi.
Tabelis on Bigbankil nüüd 28 punkti nagu ka Selver/TalTechil, ent neil on mäng vähem peetud. Kolmas on 23 punktiga RTU, neljas 18 punktiga Jekabpils, viies 12 punktiga Võru, kuues 11 punktiga Daugavpils ja seitsmes kuue punktiga Pärnu.
|
Pärnu alistanud Tartu Bigbank tõusis tabeliliidriks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu poolel ei käinud platsil Markkus Keel ja Taavet Leppik, ent kahe põhimehe puudumine meeskonna mängule mingit negatiivset jälge ei jätnud. Meeskonna resultatiivseimaks kerkis 17 punktiga (+15) Timo Lõhmus, 11 punkti (+8) lisas Tamur Viidalepp ja kaheksa silma jäi nii Matej Šmidli kui Mart Naabri arvele, vahendab Volley.ee.
Tartlaste vastuvõtt oli 60% ja rünnak 53%, blokiga saadi seitse ning serviga kaheksa punkti (eksiti samuti kaheksal servil).
Pärnu poolel jõudis ainsana kahekohalise punktiskoorini Ivory Õuekallas, kes tõi 12 punkti (+4). Arthur Pereira, Tony Tammiksaar ja Kaur Erik Kais tõid igaüks seitse silma. Pärnul ei käinud põhimeestest platsil jätkuvalt vigastusega hädas olev Jörgen Vanamõisa ning brasiillane Luiz Damas.
Pärnu vastuvõtt oli 28%, rünnakuid lahendati 41-protsendiliselt, blokipunkte teeniti kuus ja servil löödi kolm ässa ja eksiti 12 pallingul.
Laupäeva teises mängus alistas RTU/Robežsardze/Jurmala 3:1 Jekabpilsi Luši. Pühapäeval kell 17.00 võõrustab Võru Barrus Balti liiga liidrit Selver/TalTechi.
Tabelis on Bigbankil nüüd 28 punkti nagu ka Selver/TalTechil, ent neil on mäng vähem peetud. Kolmas on 23 punktiga RTU, neljas 18 punktiga Jekabpils, viies 12 punktiga Võru, kuues 11 punktiga Daugavpils ja seitsmes kuue punktiga Pärnu.
### Response:
Pärnu alistanud Tartu Bigbank tõusis tabeliliidriks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tartlannade kasuks tegid skoori Helen Mahla (1+1), Teele Randoja (2+0), Kaisa Arumäe (1+1), oma esimese mängu pidanud ja kohe värava visanud 15-aastane Franka Gelencser ning Merlin Griffin (2+2).
HK Säde väravavaht Kai-Liis Kalmus tõrjus mängu jooksul neli ning Viljandi Hokiklubi puurilukk Laura Puude 28 vastaste üritust.
"Oli väga ärev mängu algus kuna Viljandiga oli meil sama palju punkte. Mõlemad tahtsime väga võita. Tundsime, et täna oli see mäng, kus pidime igal juhul oma väravad ära lööma ja õnneks me seda ka suutsima. Tänane vastane lubas meil mängida oma mängu ja tänu sellele saime mängu domineerida," kommenteeris võitjate poolel mängu parimaks valitud Teele Randoja.
"Halb mäng meie poolt, nagu oleks aega mitu aasta tagasi keeranud. Pean silmas just seda, et oleme nagu arengus tagasi liikunud. Vastaste poolt ei olnud üllatavat midagi - mängisid stabiilselt ning kindlalt, kuid väravad tekitasime meie endale, mitte ei lükanud seda vastaste ülesandeks. Väravavaht tegi meil suurepärase mängu ja päästis suuremast hävingust, kuid nii treener ja mängijad peaksid endale otsa vaatama ja leidma kiiresti lahenduse, sest sellise mänguga pole siin liigas enam midagi teha. Positiivne on see, et väga hullemaks enam minna ei saa ning on aeg uuesti ja läbimõeldult edasi tegutseda," nentis Viljandi Hokiklubi juhendaja Ragnar Soo.
Järgmisel laupäeval, 10. detsembril kell 18.40 kohtuvad Tondiraba jäähallis Tallinna klubid HC Wolferines ja HC Grizzlyz.
Tabeliseis: HC Everest 9 (5), HK Roosa Panter 8 (5), Tartu HK Säde 4 (5), HC Grizzlyz 3 (4), Viljandi HK 2 (4), HC Wolferines 0 (3).
|
Tartu HK Säde sai kodujääl suure võidu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartlannade kasuks tegid skoori Helen Mahla (1+1), Teele Randoja (2+0), Kaisa Arumäe (1+1), oma esimese mängu pidanud ja kohe värava visanud 15-aastane Franka Gelencser ning Merlin Griffin (2+2).
HK Säde väravavaht Kai-Liis Kalmus tõrjus mängu jooksul neli ning Viljandi Hokiklubi puurilukk Laura Puude 28 vastaste üritust.
"Oli väga ärev mängu algus kuna Viljandiga oli meil sama palju punkte. Mõlemad tahtsime väga võita. Tundsime, et täna oli see mäng, kus pidime igal juhul oma väravad ära lööma ja õnneks me seda ka suutsima. Tänane vastane lubas meil mängida oma mängu ja tänu sellele saime mängu domineerida," kommenteeris võitjate poolel mängu parimaks valitud Teele Randoja.
"Halb mäng meie poolt, nagu oleks aega mitu aasta tagasi keeranud. Pean silmas just seda, et oleme nagu arengus tagasi liikunud. Vastaste poolt ei olnud üllatavat midagi - mängisid stabiilselt ning kindlalt, kuid väravad tekitasime meie endale, mitte ei lükanud seda vastaste ülesandeks. Väravavaht tegi meil suurepärase mängu ja päästis suuremast hävingust, kuid nii treener ja mängijad peaksid endale otsa vaatama ja leidma kiiresti lahenduse, sest sellise mänguga pole siin liigas enam midagi teha. Positiivne on see, et väga hullemaks enam minna ei saa ning on aeg uuesti ja läbimõeldult edasi tegutseda," nentis Viljandi Hokiklubi juhendaja Ragnar Soo.
Järgmisel laupäeval, 10. detsembril kell 18.40 kohtuvad Tondiraba jäähallis Tallinna klubid HC Wolferines ja HC Grizzlyz.
Tabeliseis: HC Everest 9 (5), HK Roosa Panter 8 (5), Tartu HK Säde 4 (5), HC Grizzlyz 3 (4), Viljandi HK 2 (4), HC Wolferines 0 (3).
### Response:
Tartu HK Säde sai kodujääl suure võidu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
6.-10. detsembrini toimuval turniiril osalevad lisaks Eesti koondisele Läti, Leedu, Poola, Gruusia ja Ukraina, vahendab Volley.ee.
Kõik mängivad omavahel korra läbi, turniiri võitja tagab otse koha 2023. aasta U-17 EM-finaalturniirile. Kohad 2.-5. mängivad kevadel EM-valiksarja teises ringis.
Koondise peatreener Raigo Tatrik sõnas turniiri eel, et vastastest on infot vaid lätlaste kohta. "Nemad käisid oktoobris meie laagris Käärikul kontrollmänge pidamas. Ühe mängu võitsime meie ja ühe nemad, seega peaksime olema üsna samal tasemel. Poola on kindlasti tugev nagu alati, aga ülejäänute osas suurt infot pole," sõnas peatreener.
"Meie tiim on ühtlane ja üht kindlat vedajat pole, samas on meie tüdrukud noorele eale vaatamata juba üsna kogenud, vähemalt põhikoosseis. Sest nad on mänginud koondises ja naiste liigas, samuti olnud suvel rannas mängimas. Kindlasti on meie tugevuseks ühtsus ja läheme Lätti maksimumi andma ning madalaid eesmärke ei sea, sest edasi tahame kindlasti saada," lisas Tatrik.
Eesti mängude ajakava:
6.12 kell 16.00 Eesti – Läti
7.12 kell 13.30 Poola – Eesti
8.12 kell 11.00 Eesti – Gruusia
9.12 kell 11.00 Eesti Ukraina
10.12 kell 11.00 Leedu – Eesti
Eesti koondise koosseis Lätis:
Lisandra Tatrik, Heidi Vahula, Rebecca Pent, Roosi Brigita Toom, Mirjam Karoliine Kask, Anette Arak, Heleri Soodla, Marie Miilen, Gertu Koik, Marta-Mia Ploomipuu, Hannemai Hanimägi, Paula Laub, Kertu Stamm, Marii Koppel, Kirke Kaasik, Brita Männilaan, Inger Rummo, Freia Liisa Palk.
Peatreener Raigo Tatrik, abitreenerid Andrei Ojamets ja Jaanika Jakobson, mänedžer Mihkel Sagar.
|
U-17 neidude võrkpallikoondis osaleb EEVZA meistrivõistlustel
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
6.-10. detsembrini toimuval turniiril osalevad lisaks Eesti koondisele Läti, Leedu, Poola, Gruusia ja Ukraina, vahendab Volley.ee.
Kõik mängivad omavahel korra läbi, turniiri võitja tagab otse koha 2023. aasta U-17 EM-finaalturniirile. Kohad 2.-5. mängivad kevadel EM-valiksarja teises ringis.
Koondise peatreener Raigo Tatrik sõnas turniiri eel, et vastastest on infot vaid lätlaste kohta. "Nemad käisid oktoobris meie laagris Käärikul kontrollmänge pidamas. Ühe mängu võitsime meie ja ühe nemad, seega peaksime olema üsna samal tasemel. Poola on kindlasti tugev nagu alati, aga ülejäänute osas suurt infot pole," sõnas peatreener.
"Meie tiim on ühtlane ja üht kindlat vedajat pole, samas on meie tüdrukud noorele eale vaatamata juba üsna kogenud, vähemalt põhikoosseis. Sest nad on mänginud koondises ja naiste liigas, samuti olnud suvel rannas mängimas. Kindlasti on meie tugevuseks ühtsus ja läheme Lätti maksimumi andma ning madalaid eesmärke ei sea, sest edasi tahame kindlasti saada," lisas Tatrik.
Eesti mängude ajakava:
6.12 kell 16.00 Eesti – Läti
7.12 kell 13.30 Poola – Eesti
8.12 kell 11.00 Eesti – Gruusia
9.12 kell 11.00 Eesti Ukraina
10.12 kell 11.00 Leedu – Eesti
Eesti koondise koosseis Lätis:
Lisandra Tatrik, Heidi Vahula, Rebecca Pent, Roosi Brigita Toom, Mirjam Karoliine Kask, Anette Arak, Heleri Soodla, Marie Miilen, Gertu Koik, Marta-Mia Ploomipuu, Hannemai Hanimägi, Paula Laub, Kertu Stamm, Marii Koppel, Kirke Kaasik, Brita Männilaan, Inger Rummo, Freia Liisa Palk.
Peatreener Raigo Tatrik, abitreenerid Andrei Ojamets ja Jaanika Jakobson, mänedžer Mihkel Sagar.
### Response:
U-17 neidude võrkpallikoondis osaleb EEVZA meistrivõistlustel
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Rootsi andis Türgi riikliku uudisteagentuuri Anadolu teatel reedel Türgile välja Mahmut Tati, kes palus Rootsilt 2015. aastal varjupaika peale seda, kui ta oli Türgis mõistetud kuueks aastaks ja 10 kuuks vangi väidetavate sidemete pärast Kurdistani Tööparteiga (PKK), mis on kuulutatud paljude riikide poolt terroriorganisatsiooniks.
Türgi riigitelevisioon TRT teatas, et Tat saadeti laupäeval Istanbuli vanglasse.
Rootsi migratsiooniminister Maria Malmer Stenegard ütles Rootsi rahvusringhäälingule SVT, et Rootsi valitsus seda otsust ei teinud. "Tegu oli väljasaatmisjuhtumiga, kus varjupaigataotlus lükati tagasi. Valitsus ei tegele varjupaigataotlustega," ütles ta.
Türgi on süüdistanud Soomet ja Rootsit PKK liikmete varjamises ning on seetõttu siiamaani vastustamas kahe põhjamaa liitumist NATO-ga.
Türgi ütles sel kolmapäeval, et Rootsi ja Soome on teinud edusamme NATO-ga liitumiseks, kuid pole veel täitnud kõiki Türgi nõudmisi.
Lisaks PKK liikmetele soovib Türgi kätte saada 2016. aastal riigipööret juhtinud Fethullah Guleniga seotud isikuid.
Rootsi ja Soome on lubanud Türgiga koostööd teha, kuid on eitanud terroristide varjamist.
Türgi on NATO 30 liikmesriigist veel ainus, kes on vastu Soome ja Rootsi liitumisele alliansiga.
|
Türgi meedia: Rootsi andis Türgile välja Kurdi Töölisparteiga seotud mehe
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi andis Türgi riikliku uudisteagentuuri Anadolu teatel reedel Türgile välja Mahmut Tati, kes palus Rootsilt 2015. aastal varjupaika peale seda, kui ta oli Türgis mõistetud kuueks aastaks ja 10 kuuks vangi väidetavate sidemete pärast Kurdistani Tööparteiga (PKK), mis on kuulutatud paljude riikide poolt terroriorganisatsiooniks.
Türgi riigitelevisioon TRT teatas, et Tat saadeti laupäeval Istanbuli vanglasse.
Rootsi migratsiooniminister Maria Malmer Stenegard ütles Rootsi rahvusringhäälingule SVT, et Rootsi valitsus seda otsust ei teinud. "Tegu oli väljasaatmisjuhtumiga, kus varjupaigataotlus lükati tagasi. Valitsus ei tegele varjupaigataotlustega," ütles ta.
Türgi on süüdistanud Soomet ja Rootsit PKK liikmete varjamises ning on seetõttu siiamaani vastustamas kahe põhjamaa liitumist NATO-ga.
Türgi ütles sel kolmapäeval, et Rootsi ja Soome on teinud edusamme NATO-ga liitumiseks, kuid pole veel täitnud kõiki Türgi nõudmisi.
Lisaks PKK liikmetele soovib Türgi kätte saada 2016. aastal riigipööret juhtinud Fethullah Guleniga seotud isikuid.
Rootsi ja Soome on lubanud Türgiga koostööd teha, kuid on eitanud terroristide varjamist.
Türgi on NATO 30 liikmesriigist veel ainus, kes on vastu Soome ja Rootsi liitumisele alliansiga.
### Response:
Türgi meedia: Rootsi andis Türgile välja Kurdi Töölisparteiga seotud mehe
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Erinevate riikide ajakirjanikest koosnev žürii kuulutas parimaks naiseks hollandlanna Annemiek Van Vleuteni, kuna ta oli tänavu võidukas nii naiste Tour de France'il, Giro d'Italial kui ka Vueltal. Aasta lõpus pani magusale hooajale punkti maailmameistritiitel grupisõidus, vahendab EJL.
Van Vleuteni järel said teise koha Lotte Kopecky ja kolmanda Pauline Ferrand-Prevot. Seejuures anti naistele eraldi Velo d'Ori auhind välja esmakordselt.
Evenepoel valiti meeste parimaks, kuna ta võitis Belgiale 40-aastase vaheaja järel suurtuuril esikoha, kui ta võitis septembris Vuelta velotuuri. Lisaks oli valitsev maailmameister võidukas Liege-Bastogne-Liege klassikul ja mainekal San Sebastiani ühepäevasõidul.
"Suur au on sellist tunnustust pälvida," ütles Evenepoel, kes on läbi aegade noorim auhinna võitja. "Eriti nii varajases eas, sest minu meelest on see üks tähtsamaid auhindu jalgrattaspordimaailmas. See on auhind kogu hooaja eest. Kui ma mängisin jalgpalli, siis ma unistasin Ballon d'Ori võitmisest. Velo d'Or on rattaspordi Ballon d'Or."
Evenepoeli järel said teise ja kolmanda koha vastavalt Wout van Aert ja Tadej Pogacar. Enim kordi on auhinda pälvinud Alberto Contador, kes sai Velo d'Ori aastatel 2007, 2008, 2009 ja 2014.
|
Van Vleuten ja Evenepoel pälvisid prestiižse Velo d'Ori auhinna
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erinevate riikide ajakirjanikest koosnev žürii kuulutas parimaks naiseks hollandlanna Annemiek Van Vleuteni, kuna ta oli tänavu võidukas nii naiste Tour de France'il, Giro d'Italial kui ka Vueltal. Aasta lõpus pani magusale hooajale punkti maailmameistritiitel grupisõidus, vahendab EJL.
Van Vleuteni järel said teise koha Lotte Kopecky ja kolmanda Pauline Ferrand-Prevot. Seejuures anti naistele eraldi Velo d'Ori auhind välja esmakordselt.
Evenepoel valiti meeste parimaks, kuna ta võitis Belgiale 40-aastase vaheaja järel suurtuuril esikoha, kui ta võitis septembris Vuelta velotuuri. Lisaks oli valitsev maailmameister võidukas Liege-Bastogne-Liege klassikul ja mainekal San Sebastiani ühepäevasõidul.
"Suur au on sellist tunnustust pälvida," ütles Evenepoel, kes on läbi aegade noorim auhinna võitja. "Eriti nii varajases eas, sest minu meelest on see üks tähtsamaid auhindu jalgrattaspordimaailmas. See on auhind kogu hooaja eest. Kui ma mängisin jalgpalli, siis ma unistasin Ballon d'Ori võitmisest. Velo d'Or on rattaspordi Ballon d'Or."
Evenepoeli järel said teise ja kolmanda koha vastavalt Wout van Aert ja Tadej Pogacar. Enim kordi on auhinda pälvinud Alberto Contador, kes sai Velo d'Ori aastatel 2007, 2008, 2009 ja 2014.
### Response:
Van Vleuten ja Evenepoel pälvisid prestiižse Velo d'Ori auhinna
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
USA alustas turniiri esimest kaheksandikfinaali isukalt ja neil avanes suurepärane võimalus juba kolmandal minutil, kui pall põrkas karistusalas Christian Pulisicile, kelle pealelöögi suutis Andries Noppert jalaga tõrjuda.
Seejärel hakkas mängu kontrollima Holland ja tegi seda kindlalt ning tarmukalt. Kümnendal minutil leidis Denzel Dumfries ilusa vasturünnaku krooniks madala sööduga Memphis Depay, kes viis hollandlased juhtima; avapoolaja lisaminutil pani Dumfries karistusalla samasuguse söödu ning seekord realiseeris selle Matt Turneri selja taha Daley Blind.
Teisel poolajal hakkas võimalusi avanema ka ameeriklastel ja ühe sellise kasutas 76. minutil õnnega pooleks ära Haji Wright. USA värava järel järgnes paariminutiline periood, mille jooksul avaldasid nad Hollandi väravale tugevat survet ja jahtisid isukalt viigiväravat, kuid mängule pani sisuliselt punkti Dumfries, kes lükkas 81. minutil tagumises postis otse õhust võrku Blindi söödu.
Holland jääb veerandfinaalis vastast ootama paarist Argentina - Austraalia.
Enne mängu:
Holland alustas A-alagrupis raskelt tulnud 2:0 võiduga Senegali üle, seejärel viigistati Ecuadoriga 1:1 ning viimases voorus alistati võõrustaja Katar 2:0. Kõigis kolmes mängus on värava löönud 23-aastane PSV täht Cody Gakpo, ühe värava on lisanud Davy Klaassen ja Frenkie de Jong.
USA on MM-il mänginud tõusvas joones, kui pärast pettumust valmistanud 1:1 viiki Walesiga lepiti EM-finalisti Inglismaaga väravateta viiki ning otsustavas voorus alistati tugeva esituse toel Iraan 1:0. Walesile lõi ameeriklaste värava Timothy Weah, Iraanile Christian Pulisic, kes sai olukorras ka vigastada, kuid on Hollandi vastu taas algkoosseisus.
"Oleme neid analüüsinud ja arvan, et USA kaitseb väga-väga hästi," rääkis Hollandi poolkaitsja Marten de Roon neljapäevasel pressikonverentsil. "Nad ei lubanud [Iraanil] endale väravat lüüa, seega on nad hästi tegutsenud. Me ei tohiks üksteisele liiga lähedal mängida, sest nad on väikestel aladel väga head. Ameeriklased on füüsiliselt tugevad ja kasutavad seda kaitses palli võitmiseks ära."
USA koondise peatreener Gregg Berhalter alustas oma profikarjääri Hollandis, kus veetis Zwolles, Rotterdami Spartas ja Cambuuris kokku kuus aastat. "Õppisin Hollandis nii palju. Küsimus on, milliseid kontseptsioone pole ma sealt üle kandnud! Seal olemine oli suurepäraseks kogemuseks," rääkis Berhalter reedel reporteritele.
Hollandi ja USA vahelise kaheksandikfinaali võitja mängib veerandfinaalis Argentina ning Austraalia matši võitjaga.
|
Holland realiseeris oma võimalused ja pääses esimesena veerandfinaali
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA alustas turniiri esimest kaheksandikfinaali isukalt ja neil avanes suurepärane võimalus juba kolmandal minutil, kui pall põrkas karistusalas Christian Pulisicile, kelle pealelöögi suutis Andries Noppert jalaga tõrjuda.
Seejärel hakkas mängu kontrollima Holland ja tegi seda kindlalt ning tarmukalt. Kümnendal minutil leidis Denzel Dumfries ilusa vasturünnaku krooniks madala sööduga Memphis Depay, kes viis hollandlased juhtima; avapoolaja lisaminutil pani Dumfries karistusalla samasuguse söödu ning seekord realiseeris selle Matt Turneri selja taha Daley Blind.
Teisel poolajal hakkas võimalusi avanema ka ameeriklastel ja ühe sellise kasutas 76. minutil õnnega pooleks ära Haji Wright. USA värava järel järgnes paariminutiline periood, mille jooksul avaldasid nad Hollandi väravale tugevat survet ja jahtisid isukalt viigiväravat, kuid mängule pani sisuliselt punkti Dumfries, kes lükkas 81. minutil tagumises postis otse õhust võrku Blindi söödu.
Holland jääb veerandfinaalis vastast ootama paarist Argentina - Austraalia.
Enne mängu:
Holland alustas A-alagrupis raskelt tulnud 2:0 võiduga Senegali üle, seejärel viigistati Ecuadoriga 1:1 ning viimases voorus alistati võõrustaja Katar 2:0. Kõigis kolmes mängus on värava löönud 23-aastane PSV täht Cody Gakpo, ühe värava on lisanud Davy Klaassen ja Frenkie de Jong.
USA on MM-il mänginud tõusvas joones, kui pärast pettumust valmistanud 1:1 viiki Walesiga lepiti EM-finalisti Inglismaaga väravateta viiki ning otsustavas voorus alistati tugeva esituse toel Iraan 1:0. Walesile lõi ameeriklaste värava Timothy Weah, Iraanile Christian Pulisic, kes sai olukorras ka vigastada, kuid on Hollandi vastu taas algkoosseisus.
"Oleme neid analüüsinud ja arvan, et USA kaitseb väga-väga hästi," rääkis Hollandi poolkaitsja Marten de Roon neljapäevasel pressikonverentsil. "Nad ei lubanud [Iraanil] endale väravat lüüa, seega on nad hästi tegutsenud. Me ei tohiks üksteisele liiga lähedal mängida, sest nad on väikestel aladel väga head. Ameeriklased on füüsiliselt tugevad ja kasutavad seda kaitses palli võitmiseks ära."
USA koondise peatreener Gregg Berhalter alustas oma profikarjääri Hollandis, kus veetis Zwolles, Rotterdami Spartas ja Cambuuris kokku kuus aastat. "Õppisin Hollandis nii palju. Küsimus on, milliseid kontseptsioone pole ma sealt üle kandnud! Seal olemine oli suurepäraseks kogemuseks," rääkis Berhalter reedel reporteritele.
Hollandi ja USA vahelise kaheksandikfinaali võitja mängib veerandfinaalis Argentina ning Austraalia matši võitjaga.
### Response:
Holland realiseeris oma võimalused ja pääses esimesena veerandfinaali
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti Võimlemisliidu peasekretäri Natalja Inno sõnul on tal korraldusõiguse taotlemise mõte olnud aastaid ning ta usub, et väljakutsega tullakse suurepäraselt toime. "Mõte, et just meil Eestis selgitatakse välja kontinendi parimad, oli väga ahvatlev. Loomulikult peame lisaks vägevale korraldusele töötama sihilikult ka koondise väärika esindamisega, sest koduseinte vahel ja toel võisteldes on alati suuremad võimalused," ütles Inno.
Võistlusprogrammi kuuluvad juunioride ja täiskasvanute iluvõimlemise rühmkava ning täiskasvanute individuaalarvestus, mis kuulub ka olümpiakavva.
Varasemalt on Eestis korraldatud iluvõimlemise GP-etapp (2020, 2022), iluvõimlemise MK-etapp (2013), mitteolümpiaala rühmvõimlemise Euroopa meistrivõistlused (2016, 2018), rühmvõimlemise MK-etapid (2005, 2019 ja 2022) ning rühmvõimlemise MM (2001, 2011).
Eesti Võimlemisliidu president Peeter Tishler rõhutas, et EM-i korraldus on Eesti võimlemisele suur samm edasi. "See tähendab, et meid on välja valitud ja usaldatud. 2025. aastal kannab Tallinn Euroopa spordipealinna tiitlit. Meil on hea meel, et antud tiitlivõistlus on selle staatuse orgaaniline osa. Usun, et Eesti saab EM-i korraldamisega väga hästi hakkama," sõnas ta.
|
Tallinnas toimub esimest korda iluvõimlemise EM
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Võimlemisliidu peasekretäri Natalja Inno sõnul on tal korraldusõiguse taotlemise mõte olnud aastaid ning ta usub, et väljakutsega tullakse suurepäraselt toime. "Mõte, et just meil Eestis selgitatakse välja kontinendi parimad, oli väga ahvatlev. Loomulikult peame lisaks vägevale korraldusele töötama sihilikult ka koondise väärika esindamisega, sest koduseinte vahel ja toel võisteldes on alati suuremad võimalused," ütles Inno.
Võistlusprogrammi kuuluvad juunioride ja täiskasvanute iluvõimlemise rühmkava ning täiskasvanute individuaalarvestus, mis kuulub ka olümpiakavva.
Varasemalt on Eestis korraldatud iluvõimlemise GP-etapp (2020, 2022), iluvõimlemise MK-etapp (2013), mitteolümpiaala rühmvõimlemise Euroopa meistrivõistlused (2016, 2018), rühmvõimlemise MK-etapid (2005, 2019 ja 2022) ning rühmvõimlemise MM (2001, 2011).
Eesti Võimlemisliidu president Peeter Tishler rõhutas, et EM-i korraldus on Eesti võimlemisele suur samm edasi. "See tähendab, et meid on välja valitud ja usaldatud. 2025. aastal kannab Tallinn Euroopa spordipealinna tiitlit. Meil on hea meel, et antud tiitlivõistlus on selle staatuse orgaaniline osa. Usun, et Eesti saab EM-i korraldamisega väga hästi hakkama," sõnas ta.
### Response:
Tallinnas toimub esimest korda iluvõimlemise EM
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Jesus ja Telles said vigastada reedel G-alagrupi viimases kohtumises Kameruni vastu. Mõlemad mehed vigastasid paremat põlve.
"Alex Telles ja Gabriel Jesus läbisid laupäeva hommikul Brasiilia koondise arsti Rodrigo Lasmari saatel MRT-uuringud. Mõlema mängija vigastused on niivõrd tõsised, et neil pole võimalik eelolevateks mängudeks taastuda," teatas Brasiilia jalgpalliliit (CBF) oma avalduses.
Praeguseks pole veel selgunud, kas Jesus ja Telles jäävad koondise juurde või naasevad oma koduklubidesse ravile.
Vigastusest taastuv Neymar alustas laupäeval treeningutega. Koondise arsti Lasmari sõnul võib Neymar kaheksandikfinaalis Lõuna-Korea vastu väljakule tulla. "Meil on järgmise mänguni 72 tundi aega. Seega kõik on veel võimalik," ütles Lasmar.
Brasiilia ja Lõuna-Korea kaheksandikfinaal mängitakse esmaspäeval, 5. detsembril.
|
Kaks Brasiilia koondislast peavad MM-i pooleli jätma, Neymar trennis tagasi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jesus ja Telles said vigastada reedel G-alagrupi viimases kohtumises Kameruni vastu. Mõlemad mehed vigastasid paremat põlve.
"Alex Telles ja Gabriel Jesus läbisid laupäeva hommikul Brasiilia koondise arsti Rodrigo Lasmari saatel MRT-uuringud. Mõlema mängija vigastused on niivõrd tõsised, et neil pole võimalik eelolevateks mängudeks taastuda," teatas Brasiilia jalgpalliliit (CBF) oma avalduses.
Praeguseks pole veel selgunud, kas Jesus ja Telles jäävad koondise juurde või naasevad oma koduklubidesse ravile.
Vigastusest taastuv Neymar alustas laupäeval treeningutega. Koondise arsti Lasmari sõnul võib Neymar kaheksandikfinaalis Lõuna-Korea vastu väljakule tulla. "Meil on järgmise mänguni 72 tundi aega. Seega kõik on veel võimalik," ütles Lasmar.
Brasiilia ja Lõuna-Korea kaheksandikfinaal mängitakse esmaspäeval, 5. detsembril.
### Response:
Kaks Brasiilia koondislast peavad MM-i pooleli jätma, Neymar trennis tagasi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Mika Zibanejad viis viimase kolmandiku alguses Rangersi 2:1 juhtima, kuid 49 sekundit enne normaalaja lõppu viigistas Brady Tkachuk seisu ja viskas seejärel ka lisaajal Senatorsi võiduvärava.
Tkachuki esimene värav oli tema karjääri 100. värav NHL-is.
Lisaks Tkachukile skooris võitjate eest Tim Stützle, seejuures andis tema väravale söödu Tkachuk. Senatorsi väravavaht Cam Talbot tõrjus 25 pealeviset.
Rangersi avavärava viskas Vitali Kravtsov, väravas tegi Igor Šesterkin 34 tõrjet.
Tulemused:
NY Rangers – Ottawa 2:3 la.
NY Islanders – Nashville 1:4
Winnipeg – Columbus 1:4
|
NHL: Rangers pidi kodujääl lisaajal kaotuse vastu võtma
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mika Zibanejad viis viimase kolmandiku alguses Rangersi 2:1 juhtima, kuid 49 sekundit enne normaalaja lõppu viigistas Brady Tkachuk seisu ja viskas seejärel ka lisaajal Senatorsi võiduvärava.
Tkachuki esimene värav oli tema karjääri 100. värav NHL-is.
Lisaks Tkachukile skooris võitjate eest Tim Stützle, seejuures andis tema väravale söödu Tkachuk. Senatorsi väravavaht Cam Talbot tõrjus 25 pealeviset.
Rangersi avavärava viskas Vitali Kravtsov, väravas tegi Igor Šesterkin 34 tõrjet.
Tulemused:
NY Rangers – Ottawa 2:3 la.
NY Islanders – Nashville 1:4
Winnipeg – Columbus 1:4
### Response:
NHL: Rangers pidi kodujääl lisaajal kaotuse vastu võtma
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Politsei vahistas 33-aastase mehe nimega Patrick Xavier Clark, keda süüdistatakse Takeoffi surmavalt tulistamises Texases Houstonis asuvas keeglisaalis, ning 22-aastase mehe, kellele esitati süüdistus relva omamises, vahendab Pitchfork.
Pressikonverentsil Houstoni politseiosakonnas selgus, et tulistamisele eelnes vaidlus, mis toimus õues keeglisaali ees ja Takeoff oli kõigest süütu pealtnägija.
Hiphopitrio Migos moodustasid aastal 2008 kolm räpparit, kes tuntud eelkõige artistinimede Takeoff, Quavo ja Offset järgi. Kokku on nad välja andnud neli stuudioalbumit: "Yung Rich Nation" (2015), "Culture" (2017), "Culture II" (2018), "Culture III" (2021).
Mitmed väljaanded, sealhulgas Billboard on neid nimetanud oma põlvkonna üheks mõjukamaks räpigrupiks, märkides, et Migos on oma Põhja-Atlanta juurte peavoolu toomisega mõjutanud kogu Ameerika popkultuuri ja inglise keelt.
|
Politsei vahistas räppar Takeoffi surmas kahtlustatava
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei vahistas 33-aastase mehe nimega Patrick Xavier Clark, keda süüdistatakse Takeoffi surmavalt tulistamises Texases Houstonis asuvas keeglisaalis, ning 22-aastase mehe, kellele esitati süüdistus relva omamises, vahendab Pitchfork.
Pressikonverentsil Houstoni politseiosakonnas selgus, et tulistamisele eelnes vaidlus, mis toimus õues keeglisaali ees ja Takeoff oli kõigest süütu pealtnägija.
Hiphopitrio Migos moodustasid aastal 2008 kolm räpparit, kes tuntud eelkõige artistinimede Takeoff, Quavo ja Offset järgi. Kokku on nad välja andnud neli stuudioalbumit: "Yung Rich Nation" (2015), "Culture" (2017), "Culture II" (2018), "Culture III" (2021).
Mitmed väljaanded, sealhulgas Billboard on neid nimetanud oma põlvkonna üheks mõjukamaks räpigrupiks, märkides, et Migos on oma Põhja-Atlanta juurte peavoolu toomisega mõjutanud kogu Ameerika popkultuuri ja inglise keelt.
### Response:
Politsei vahistas räppar Takeoffi surmas kahtlustatava
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Turniiril viiendana asetatud Lajal (ATP 464.) sai poolfinaalis magusa võidu, alistades vaid tund ja 19 minutit kestnud kohtumises 6:3, 6:4 teise paigutusega tuneeslase Aziz Dougazi (ATP 282.).
Lajal sai mängu jooksul kirja ühe topeltvea, Dougaz kaks ässa. Lajal realiseeris neljast murdevõimalusest kaks ja päästis kõik kolm murdepalli, mis tuneeslane teenis. Mängitud punktidest võitis Lajal 63 ja Dougaz 52.
Finaalis läheb Lajal vastamisi kolmandana paigutatud 20-aastase hiinlase Bu Yunchaoketega (ATP 313.), kes oli 6:3, 6:2 kõrgeima asetusega tuneeslasest Skander Mansourist (ATP 266.).
Lajalile on see hooaja neljas ITF-i turniiri finaal, seni on tal kirjas kaks turniirivõitu. Bu on tänavu mänginud juba seitsmes ITF-i finaalis ja võitnud neist kuus.
|
Lajal alistas teisena asetatud tuneeslase ja jõudis finaali
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiril viiendana asetatud Lajal (ATP 464.) sai poolfinaalis magusa võidu, alistades vaid tund ja 19 minutit kestnud kohtumises 6:3, 6:4 teise paigutusega tuneeslase Aziz Dougazi (ATP 282.).
Lajal sai mängu jooksul kirja ühe topeltvea, Dougaz kaks ässa. Lajal realiseeris neljast murdevõimalusest kaks ja päästis kõik kolm murdepalli, mis tuneeslane teenis. Mängitud punktidest võitis Lajal 63 ja Dougaz 52.
Finaalis läheb Lajal vastamisi kolmandana paigutatud 20-aastase hiinlase Bu Yunchaoketega (ATP 313.), kes oli 6:3, 6:2 kõrgeima asetusega tuneeslasest Skander Mansourist (ATP 266.).
Lajalile on see hooaja neljas ITF-i turniiri finaal, seni on tal kirjas kaks turniirivõitu. Bu on tänavu mänginud juba seitsmes ITF-i finaalis ja võitnud neist kuus.
### Response:
Lajal alistas teisena asetatud tuneeslase ja jõudis finaali
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
MM-i finaalturniire on läbi aegade saatnud erinevad laulud – kokku on selliseid laule 16, millest selgitatakse stuudios välja parim.
Žüriiliikmed on muusikud Kaspar Kalluste ja Ewert Sundja. Eelvaliku eest hoolitses Raadio 2 toimetus. Saatejuht on Ragnar Kaasik.
Jalgpallistuudio alustab kell 20.00 ETV2-s enne päeva teist 1/8-finaali kohtumist Argentina ja Austraalia vahel, kes mängivad pääsu eest kaheksa parema hulka.
|
ETV2 jalgpallistuudio valib parimat MM-i finaalturniiride laulu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MM-i finaalturniire on läbi aegade saatnud erinevad laulud – kokku on selliseid laule 16, millest selgitatakse stuudios välja parim.
Žüriiliikmed on muusikud Kaspar Kalluste ja Ewert Sundja. Eelvaliku eest hoolitses Raadio 2 toimetus. Saatejuht on Ragnar Kaasik.
Jalgpallistuudio alustab kell 20.00 ETV2-s enne päeva teist 1/8-finaali kohtumist Argentina ja Austraalia vahel, kes mängivad pääsu eest kaheksa parema hulka.
### Response:
ETV2 jalgpallistuudio valib parimat MM-i finaalturniiride laulu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Ka hooaja avaetapil Rukal sprindis esikoha saanud Ribom edestas Lillehammeris finaalis koondisekaaslast, eelmisel hooajal sprindi kristallgloobuse võitnud Maja Dahlqvisti 0,17 sekundiga, kolmanda koha sai norralanna Tiril Udnes Weng, kaotades 1,11-ga.
Esimesena jäi pjedestaalilt välja reedel Lillehammeris 10 km vabatehnikasõidu võitnud ameeriklanna Jessie Diggins (+2,24), viies oli sakslanna Victoria Carl (+5,67) ja kuues rootslanna Johanna Hagström (+9,43).
Sarnaselt Ribomile lisas ka Kläbo Ruka etapivõidule esikoha kodusel etapil. Finaalis edestas Kläbo 0,75 sekundiga itaallast Federico Pellegrinot, kolmanda koha sai endise Norra suusakuninga Petter Northugi noorem vend Even Northug, kaotades koondisekaaslasele 1,23-ga.
Neljanda koha sai rootslane Edvin Anger (+1,51), viies oli norralane Paal Golberg (+1,64) ja kuuenda kohaga pidi leppima norralane Ansgar Evensen (+24,83).
Eesti suusatajad kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud.
|
Kläbo ja Ribom võidutsesid ka Lillehammeris
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ka hooaja avaetapil Rukal sprindis esikoha saanud Ribom edestas Lillehammeris finaalis koondisekaaslast, eelmisel hooajal sprindi kristallgloobuse võitnud Maja Dahlqvisti 0,17 sekundiga, kolmanda koha sai norralanna Tiril Udnes Weng, kaotades 1,11-ga.
Esimesena jäi pjedestaalilt välja reedel Lillehammeris 10 km vabatehnikasõidu võitnud ameeriklanna Jessie Diggins (+2,24), viies oli sakslanna Victoria Carl (+5,67) ja kuues rootslanna Johanna Hagström (+9,43).
Sarnaselt Ribomile lisas ka Kläbo Ruka etapivõidule esikoha kodusel etapil. Finaalis edestas Kläbo 0,75 sekundiga itaallast Federico Pellegrinot, kolmanda koha sai endise Norra suusakuninga Petter Northugi noorem vend Even Northug, kaotades koondisekaaslasele 1,23-ga.
Neljanda koha sai rootslane Edvin Anger (+1,51), viies oli norralane Paal Golberg (+1,64) ja kuuenda kohaga pidi leppima norralane Ansgar Evensen (+24,83).
Eesti suusatajad kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud.
### Response:
Kläbo ja Ribom võidutsesid ka Lillehammeris
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Loo "Arg kosilane / A fearful suitor" puhul on tegemist Eesti regilaulu viisile ja tekstile seatud looga, millele on lisatud solisti Ulla Lotta Mängli muusikalised ideed ja osa Kelly Veinbergi loost "Juuni".
Lugu jutustab mehest, kes oma arglikkuse tõttu pruudist ilma jääb. Folkloori teksti järgi läheb noormees endale naist otsima (läheb puid raiuma), kohates seal erinevaid neide (puid). Lõpuks näeb oma valitut, aga on kahjuks liiga arg ja jääb temast ilma.
"Traagiline ja samas tänapäeval väga aktuaalne teema nii naiste kui meeste seas. Võib-olla on see lugu meeldetuletus, et oma õnne nimel tuleb võidelda," leiab bänd.
Tänapäeval on lihtne suhelda just sotsiaalmeedia olemasolu tõttu. Lihtne on avada läpakas ja kirjutada ükskõik kellele. Arvan, et sotsiaalmeedia kõikide oma võimalustega on see kurja juur, miks nii paljud inimesed kannatavad üksinduse all," usub bändi laulja Ulla Lotta Mängli.
"Vanasti saadeti kirju. Kohale jõudmine võis võtta nädalaid. Pühendasid ennast, et selle ühe kirjaga edasi anda nii palju emotsioone kui võimalik. Tänapäeval võetakse seda palju lihtsamalt. Palju toimub ignoreerimist ja eemale kõndimist, mis peegeldub ka väljas käies," jätkas ta.
"Noorte vahel nimetame seda kassi-hiire mänguks. Pilgud käivad, aga kumbi ei tee seda esimest käiku. Lihtsam on paigal seista ja oodata, mis saab. Muidugi vahel veab, aga arvan, et oleksime kõik palju õnnelikumad kui võtame ohjad endi kätesse," lisas Mängli.
|
Ansambel Tammele avaldas esimese muusikavideo loole "Arg kosilane"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loo "Arg kosilane / A fearful suitor" puhul on tegemist Eesti regilaulu viisile ja tekstile seatud looga, millele on lisatud solisti Ulla Lotta Mängli muusikalised ideed ja osa Kelly Veinbergi loost "Juuni".
Lugu jutustab mehest, kes oma arglikkuse tõttu pruudist ilma jääb. Folkloori teksti järgi läheb noormees endale naist otsima (läheb puid raiuma), kohates seal erinevaid neide (puid). Lõpuks näeb oma valitut, aga on kahjuks liiga arg ja jääb temast ilma.
"Traagiline ja samas tänapäeval väga aktuaalne teema nii naiste kui meeste seas. Võib-olla on see lugu meeldetuletus, et oma õnne nimel tuleb võidelda," leiab bänd.
Tänapäeval on lihtne suhelda just sotsiaalmeedia olemasolu tõttu. Lihtne on avada läpakas ja kirjutada ükskõik kellele. Arvan, et sotsiaalmeedia kõikide oma võimalustega on see kurja juur, miks nii paljud inimesed kannatavad üksinduse all," usub bändi laulja Ulla Lotta Mängli.
"Vanasti saadeti kirju. Kohale jõudmine võis võtta nädalaid. Pühendasid ennast, et selle ühe kirjaga edasi anda nii palju emotsioone kui võimalik. Tänapäeval võetakse seda palju lihtsamalt. Palju toimub ignoreerimist ja eemale kõndimist, mis peegeldub ka väljas käies," jätkas ta.
"Noorte vahel nimetame seda kassi-hiire mänguks. Pilgud käivad, aga kumbi ei tee seda esimest käiku. Lihtsam on paigal seista ja oodata, mis saab. Muidugi vahel veab, aga arvan, et oleksime kõik palju õnnelikumad kui võtame ohjad endi kätesse," lisas Mängli.
### Response:
Ansambel Tammele avaldas esimese muusikavideo loole "Arg kosilane"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Võistlusel, kus tuli ujuda 1,6 kilomeetrit, sõita rattaga 60 kilomeetrit ning seejärel joosta 13,2 kilomeetrit, pälvis esikoha itaallanna Angelica Olmo ajaga 2:40.11. Ta jättis enda selja taha võistlust pikalt juhtinud hispaanlanna Sara Perez Sala (2:40.39) ja šveitslanna Julie Derroni (2:41.55). Kivioja lõpuajaks oli 2:44.19. Veest tuli eestlanna välja 17. kohal, rattadistantsil kerkis neljandale positsioonile ning seejärel andis joostes kaks kohta tagasi.
"Ujumine ei läinud väga hästi – kiired ujujad Valerie Barthelemy ja Sara Perez panid tempo korralikult peale. Teise ringi alguses jäin ma enda grupist maha ja üksi ujuma. Veest välja tulles oli vaja palju aega tagasi teha," rääkis Kivioja pärast võistlust. "Proovisin jääda kannatlikuks ja oma positsiooni vaikselt parandada. Sain üsna kiiresti selle grupi, kellest ujumises maha jäin, kätte. Neist möödumiseks tegin tugeva pingutuse ja olin pikalt 7.-8. positsioonil. Viimaste ringide ajal tõusin neljandaks. Jooksus oli tunne päris hea ja alustasin hästi, lõpus tempo natuke langes, aga tegin enda jooksu ära. Olen üldiselt rahul ja mul on hea meel, et ma siia tulin. Väga huvitav ja teistsugune võistluskogemus oli."
Ühtlasi oli tegemist Kivioja tänavuse hooaja viimase võistlusega.
|
Kaidi Kivioja lõpetas hooaja Daytonas kuuenda kohaga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistlusel, kus tuli ujuda 1,6 kilomeetrit, sõita rattaga 60 kilomeetrit ning seejärel joosta 13,2 kilomeetrit, pälvis esikoha itaallanna Angelica Olmo ajaga 2:40.11. Ta jättis enda selja taha võistlust pikalt juhtinud hispaanlanna Sara Perez Sala (2:40.39) ja šveitslanna Julie Derroni (2:41.55). Kivioja lõpuajaks oli 2:44.19. Veest tuli eestlanna välja 17. kohal, rattadistantsil kerkis neljandale positsioonile ning seejärel andis joostes kaks kohta tagasi.
"Ujumine ei läinud väga hästi – kiired ujujad Valerie Barthelemy ja Sara Perez panid tempo korralikult peale. Teise ringi alguses jäin ma enda grupist maha ja üksi ujuma. Veest välja tulles oli vaja palju aega tagasi teha," rääkis Kivioja pärast võistlust. "Proovisin jääda kannatlikuks ja oma positsiooni vaikselt parandada. Sain üsna kiiresti selle grupi, kellest ujumises maha jäin, kätte. Neist möödumiseks tegin tugeva pingutuse ja olin pikalt 7.-8. positsioonil. Viimaste ringide ajal tõusin neljandaks. Jooksus oli tunne päris hea ja alustasin hästi, lõpus tempo natuke langes, aga tegin enda jooksu ära. Olen üldiselt rahul ja mul on hea meel, et ma siia tulin. Väga huvitav ja teistsugune võistluskogemus oli."
Ühtlasi oli tegemist Kivioja tänavuse hooaja viimase võistlusega.
### Response:
Kaidi Kivioja lõpetas hooaja Daytonas kuuenda kohaga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Selle ala 2018. aasta olümpiavõitja, Pekingis hõbedaga leppima pidanud, aga hooaja kiirlaskumise väikese kristallgloobusega lõpetanud Goggia võttis Kanadas Lake Louise'is napi võidu, edestades nelja sajandikuga šveitslanna Corinne Suterit ja kuue sajandikuga austerlanna Cornelia Hütterit.
Goggiale oli see karjääri 18. MK-etapivõit, seejuures 12 võitu on ta saanud just kiirlaskumises. Ka laupäeval võisteldakse Lake Louise'is kiirlaskumises.
Samal ajal peetakse meeste mäesuusatamise MK-etapp USA-s Beaver Creekis, kuid reedene kiirlaskumine jäeti kehvade ilmaolude tõttu ära.
|
Naiste hooaja esimese kiirlaskumise võitis Goggia
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle ala 2018. aasta olümpiavõitja, Pekingis hõbedaga leppima pidanud, aga hooaja kiirlaskumise väikese kristallgloobusega lõpetanud Goggia võttis Kanadas Lake Louise'is napi võidu, edestades nelja sajandikuga šveitslanna Corinne Suterit ja kuue sajandikuga austerlanna Cornelia Hütterit.
Goggiale oli see karjääri 18. MK-etapivõit, seejuures 12 võitu on ta saanud just kiirlaskumises. Ka laupäeval võisteldakse Lake Louise'is kiirlaskumises.
Samal ajal peetakse meeste mäesuusatamise MK-etapp USA-s Beaver Creekis, kuid reedene kiirlaskumine jäeti kehvade ilmaolude tõttu ära.
### Response:
Naiste hooaja esimese kiirlaskumise võitis Goggia
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Mängufilmi "Omerta 6/12" sündmused hakkavad hargnema, kui Soome iseseisvuspäeva tähistamist 6. detsembril katkestab terroristide rünnak presidendi residentsile.
Julgeolekuteenistuse töötaja Max Tanner on pantvangikriisi läbirääkija, kes üritab tekkinud olukorda lahendada. Peagi saab selgeks, et terrorirünnaku peamine eesmärk on Euroopa julgeoleku destabiliseerimiseks ja Tanner peab tegema valusaid otsuseid, et välja selgitada, kes on rünnaku taga.
2021. aasta lõpus kinodesse jõudnud mängufilmi režissöör on Aku Louhimies ja peaosalist Max Tannerit kehastab Jasper Pääkkönen ("Paha maa", "Pahad poisid", "Matti", "Viikingid"). Suures osas Eestis üles võetud filmis teevad kaasa mitmed Eesti näitlejad, sh Juhan Ulfsak, Mirtel Pohla, Märt Pius, Priit Pius jt.
"Omerta 6/12" tele-esilinastub ETV-s laupäeval, 3. detsembril kell 22.30.
|
ETV-s tele-esilinastub Soome-Eesti koostööfilm "Omerta 6/12"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängufilmi "Omerta 6/12" sündmused hakkavad hargnema, kui Soome iseseisvuspäeva tähistamist 6. detsembril katkestab terroristide rünnak presidendi residentsile.
Julgeolekuteenistuse töötaja Max Tanner on pantvangikriisi läbirääkija, kes üritab tekkinud olukorda lahendada. Peagi saab selgeks, et terrorirünnaku peamine eesmärk on Euroopa julgeoleku destabiliseerimiseks ja Tanner peab tegema valusaid otsuseid, et välja selgitada, kes on rünnaku taga.
2021. aasta lõpus kinodesse jõudnud mängufilmi režissöör on Aku Louhimies ja peaosalist Max Tannerit kehastab Jasper Pääkkönen ("Paha maa", "Pahad poisid", "Matti", "Viikingid"). Suures osas Eestis üles võetud filmis teevad kaasa mitmed Eesti näitlejad, sh Juhan Ulfsak, Mirtel Pohla, Märt Pius, Priit Pius jt.
"Omerta 6/12" tele-esilinastub ETV-s laupäeval, 3. detsembril kell 22.30.
### Response:
ETV-s tele-esilinastub Soome-Eesti koostööfilm "Omerta 6/12"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Naiste kvalifikatsiooni kiireim oli hooaja avaetapil Soomes Rukal sprindi võitnud rootslanna Emma Ribom. Keidy Kaasiku sai 47. koha, kaotades Ribomile 15,88 sekundiga, Kaidy Kaasiku lõpetas 52. kohaga, kaotades Ribomile 19,93 sekundiga.
Ühtekokku oli rajal 54 naist, neist 30 paremat pääses edasi.
Meeste kvalifikatsioonis ühtegi eestlast ei olnud. Kvalifikatsiooni kiireim oli samuti Rukal triumfeerinud norralane Johannes Hösflot Kläbo.
|
Õed Kaasikud Lillehammeris sprindis kvalifikatsioonist edasi ei saanud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste kvalifikatsiooni kiireim oli hooaja avaetapil Soomes Rukal sprindi võitnud rootslanna Emma Ribom. Keidy Kaasiku sai 47. koha, kaotades Ribomile 15,88 sekundiga, Kaidy Kaasiku lõpetas 52. kohaga, kaotades Ribomile 19,93 sekundiga.
Ühtekokku oli rajal 54 naist, neist 30 paremat pääses edasi.
Meeste kvalifikatsioonis ühtegi eestlast ei olnud. Kvalifikatsiooni kiireim oli samuti Rukal triumfeerinud norralane Johannes Hösflot Kläbo.
### Response:
Õed Kaasikud Lillehammeris sprindis kvalifikatsioonist edasi ei saanud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Ühtekuuluvuskontsert "Mis on inimene?" toimub laupäeval, 3. detsembril kell 17 Tallinna Tehnikaülikooli aulas. Üles astuvad Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor ning Lauri Räpp ja Anne-Mai Tevahi. Kontserdi avab Kersti Kaljulaid.
Koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga on korraldajad taganud ligipääsetavuse kõikidele huvilistele. Kooriteosed, luuletused ja laval toimuv tõlgitakse eesti viipekeelde. Samuti on olemas kirjutus- ning kirjeldustõlge ning intellektipuudega inimeste jaoks tehakse esitamisele tulevatest teostest lihtsas keeles kirjalik kokkuvõtte.
|
Tallinna tehnikaülikoolis toimub ühtekuuluvuskontsert "Mis on inimene?"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühtekuuluvuskontsert "Mis on inimene?" toimub laupäeval, 3. detsembril kell 17 Tallinna Tehnikaülikooli aulas. Üles astuvad Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor ning Lauri Räpp ja Anne-Mai Tevahi. Kontserdi avab Kersti Kaljulaid.
Koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga on korraldajad taganud ligipääsetavuse kõikidele huvilistele. Kooriteosed, luuletused ja laval toimuv tõlgitakse eesti viipekeelde. Samuti on olemas kirjutus- ning kirjeldustõlge ning intellektipuudega inimeste jaoks tehakse esitamisele tulevatest teostest lihtsas keeles kirjalik kokkuvõtte.
### Response:
Tallinna tehnikaülikoolis toimub ühtekuuluvuskontsert "Mis on inimene?"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eestlaste esimeseks vastaseks oli Ameerika Ühendriikide esindus Anderson/Richardson, keda võideti kindlalt tulemusega 9:3, kohtumine lõppes seitsmenda vooruga. Teises kohtumises pidi Eesti kurlingupaar tunnistama Šveitsi paari Perret/Rios paremust tulemusega 7:1. Tegemist on olümpiamängude hõbemedalistidega.
Alagrupi kolmandaks vastaseks oli Kanada kurlingupaar Lyburn/Lyburn, kohtumine lõppes Eesti esinduse kasuks tulemusega 9:5. Kohtumisele tegi otsustava lõpu seitsmes voor, kus eestlased võitsid neli punkti.
Laupäeval on Eesti kurlingupaaril alagrupi viimane mäng, kus Kaldvee ja Lill kohtuvad tugeva Kanada kurlingupaariga Kitz/Stewart, kellel on kirjas kolm võitu.
Turniiril mängitakse viies alagrupis ning alagrupist pääseb edasi play-off'i kümme paremat võistkonda.
|
Eesti kurlingupaaril on Kanada MK-etapil kirjas kaks võitu ja üks kaotus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlaste esimeseks vastaseks oli Ameerika Ühendriikide esindus Anderson/Richardson, keda võideti kindlalt tulemusega 9:3, kohtumine lõppes seitsmenda vooruga. Teises kohtumises pidi Eesti kurlingupaar tunnistama Šveitsi paari Perret/Rios paremust tulemusega 7:1. Tegemist on olümpiamängude hõbemedalistidega.
Alagrupi kolmandaks vastaseks oli Kanada kurlingupaar Lyburn/Lyburn, kohtumine lõppes Eesti esinduse kasuks tulemusega 9:5. Kohtumisele tegi otsustava lõpu seitsmes voor, kus eestlased võitsid neli punkti.
Laupäeval on Eesti kurlingupaaril alagrupi viimane mäng, kus Kaldvee ja Lill kohtuvad tugeva Kanada kurlingupaariga Kitz/Stewart, kellel on kirjas kolm võitu.
Turniiril mängitakse viies alagrupis ning alagrupist pääseb edasi play-off'i kümme paremat võistkonda.
### Response:
Eesti kurlingupaaril on Kanada MK-etapil kirjas kaks võitu ja üks kaotus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Loo produtseeris Kelvin Krash. Esmaspäeval ilmub loole ka muusikavideo, vahendab Pitchfork.
"Shittin' Me" on üks kahest reedel avaldatud uuest A$AP Rocky singlist, teine lugu on "Feel the Fiyaaaah", mis ilmus Metro Boomini uuel albumil "Heroes & Villains".
Viimati ilmus A$AP Rockylt singel tänavu maikuus – lugu pealkirjaga "D.M.B.".
|
A$AP Rocky avaldas uue loo "Shittin' Me"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loo produtseeris Kelvin Krash. Esmaspäeval ilmub loole ka muusikavideo, vahendab Pitchfork.
"Shittin' Me" on üks kahest reedel avaldatud uuest A$AP Rocky singlist, teine lugu on "Feel the Fiyaaaah", mis ilmus Metro Boomini uuel albumil "Heroes & Villains".
Viimati ilmus A$AP Rockylt singel tänavu maikuus – lugu pealkirjaga "D.M.B.".
### Response:
A$AP Rocky avaldas uue loo "Shittin' Me"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Püüdsin spordi mõtet tabada juba noorena korvpalli mängides, ent treenerilt küsida ei julgenud. Mida oleks vastanud nüüdseks meie hulgast lahkunud Harri Russak ja Arne Laos, ei tea, ent küsima oleks pidanud. Kui tegevuse mõte on segane, tuleb korraldajalt järgi uurida, mis toimub. Elu mõte on saladus, sest me ei tea, kes elu korraldab ja kellelt küsida. Sporti korraldab inimene ise, seega võiks selle mõte tabatav olla. Mis see mõte üldse on? Mõte on kasum.
Esmapilgul meenutab sport spermatosoidide võidujooksu jätku välismaailmas. Enne inimeseks saamist oleme me kõik rajale paisatud seemnerakud ning võistluse auhinnaks on elu. Iga väeti beebi, kodusussides pereema, hallis habemes taat ja ülejäänudki on oma seemnerakueas vähemalt 50 miljoni osavõtjaga kempluse kinni pannud. Igaüks meist on tšempion, kelle saavutuse kõrval on Tartu rattaralli või New Yorgi jooksumaratoni võitjate medalid tähtsusetud. Seemnerakkude seas edu saavutanutes pulbitseb meeletu võiduiha ning kuna inimesed on neist seemneist pärit, on seesama võiduiha meisse sisse kootud.
Võiduihaga molluskid ja võiduihaga ahvid: läbinud need etapid, jõudsime tänapäeva. Võitjad jäid ellu ja me oleme edukate ahela hetkel viimased lülid. Evolutsiooniline kemplus toimus muidugi reegliteta ja oli julm. Kui ahv nägi, et teisel ahvil on midagi head – banaan, partner või mõnus oksapealne –, korraldas ta kohe võistluse, mille peaauhinnaks ihaldusobjekt oli, ja ründas.
Inimeseks saades keelustasime võitude vaba hankimise näiteks kangialustes, kuid võidukirg on meist lahutamatu. Selle kire rahuldamiseks mõeldi välja sport: me hakkasime raamistatud mõõduvõtte korraldama, viisakaid, kus esimesena banaanini jõudnul ei rebita kätt mitte küljest, vaid surutakse seda tunnustavalt. Muuhulgas kopeerime instinktiivselt ka spermatosoidide tormamist (nt jalgratta grupisõidu finiš jms), et keegi saaks võitu kogeda; võitu, mis on nii magus asi, et isegi kõrvaltvaatajad naudivad selle saavutamist.
Kõrvaltvaatajad?
Miks huvitab kõrvaltvaatajaid see, kas ja kuidas keegi edu saavutab? Põhjuseks on karjaline eluviis. Kari, sh inimkari, jääb ellu, kui teda juhib (on võimul) tugev isend. Karjajuhid, kuningad jts selguvad karja sisekempluse käigus, nö riigi meistrivõistluste hierarhiaredelil hüpeldes. Võim on ihaldusväärne, sest võimulolija hüved on suurimad.
Kui teise aasaserva ilmub konkureeriv veisekari, peavad karjajuhid kemplema toidu, maa, partnerite ning karjade ühendamise pärast. Sportlased on meie näidiskarjajuhid, kes taovad nurmenukkude keskel päid kokku. Meie, teised, tribüünilviibijad ja tugitoolisportlased, oleme veisekari, kes eemal heina mäludes oma saatuse otsustamist pealt vaatab.
"Kui vana liider väsinult ja verisena rahvusvaheliselt võitlusväljalt naaseb, ootavad teda kodus tugevad noored isased, ninasõõrmed puhisemas peas."
Kui karjajuhtide heitlus pole meelelahutus, kui see ka pole põnev, mis siis üldse on? Sellepärast me telekate ees karjumegi, et kaalul on meie eneste saatus! Ning siis, kui vana liider väsinult ja verisena rahvusvaheliselt võitlusväljalt naaseb, ootavad teda kodus tugevad noored isased, ninasõõrmed puhisemas peas, ja kutsuvad võimu nimel heitlema.
Kui loomast sai inimene, algasid sõjad ehk karjajuhtide võimendatud kemplused. Sõjaväed olid ja on valitsejate tennisereketiteks, sest käega servides on kaotus kindel. Vägede kokkupõrkel selgus seesama mis varem veiste seas, ainult nüüd olid panused suuremad ja heideldi tervete riikide peale.
Vaenuvägesid esindavad nüüd spordivõistkonnad ning lahingutest tehakse otseülekandeid meie televiisoritesse ja internetti. On siis sport näidissõda? Ei. Sport on näidis-evolutsiooniheitlus, mille üks vormidest on näidissõda. Liiva sisse kargamise spetsialist ei ole sõdur. Lõpmatult liivakasti kargavat isikut peetaks veidrikuks, kui ei oleks üldiselt teada, et ta teeb seda (näidis)võimule pääsemise nimel.
Mis siis inimesi vihmaga välja ajab?
Nagu heale institutsioonile kohane, rahuldab sport üheaegselt veel mitmeid inimese loomupäraseid vajadusi. Sport ei pea sisaldama võistlust. Enda korrakindel liigutamine, sörkjooks ja hantlite tõstmine on lihtsalt füüsisele kasulik. Sport parandab tervist kaheti: hoiab toonust ja välistab või vähendab ebatervislikke tegevusi, kuna need ei kõlksu sportliku elustiiliga kokku.
Kui su lihased töötavad, kui sa ei suitseta, ei joo ega pane narkotsi, elad kümme aastat kauem. Samas on teada, et suur osa meist suusatab või jookseb rohkem, kui arst toonuse hoidmiseks soovitab. Mis siis inimesi vihmaga välja ajab?
Eesmärk! Arengu varasemates faasides pidi inimene ära elamiseks pidevalt töötama. Meie esiisad pingutasid põllul, et hing sees püsiks ja saabuks helge tulevik. Helge tulevik saabuski, aga kui inimkond adra kohalt pea tõstis, selgus, et viibitakse mõttetühjas kosmoses. Masinad valmistavad meile riideid ja toitu, inimene käib aga psühhiaatri vastuvõtul. Mida kõrgemal järjel elu, seda enam vaba aega; mida enam vaba aega, seda enam on vaja seda aega täitvaid eesmärgistatud tegevusi.
Me kanname oma esiisade geene: arengu käigus jäid ellu kõige toimekamad, need, kes tänasida toimetusi homse varna ei visanud ja keda jõude istumine rahutuks muutis. Kortermaja elanikul pole põldu ning seega märatseb kasutu geenijupp temas nagu käest pääsenud veesurvevoolik.
Maailmas on kaheksa miljardit inimest, kes kõik peavad kogu aeg midagi tegema, sest muidu hakkab sees närima. Asja teeb eriti hulluks teadmine, et istutakse tundmatusse sõitvas rongis; pole ime, et olukord tekitab paanikat ja psühhiaatrite ukse taga on järjekorrad. Ja taas sirutab abikäe sport, pakkudes laia tegevuste ja eesmärkide valikut: inimene astub pallisaali ning leiab oma elule sisu.
Kõik need kümnetuhandesed maratonimassid koosnevad eesmärgistatud inimestest, kelle hirm kõiksuse ees on madal, sest sellele pole aega mõelda. Eesmärkide poole liikumine on loomupärane ja loomupärane elu pakub rahuldust. Kui heaolu tase ei nõua ellujäämisaskeldust, on vaja mingit muud askeldust.
Erutavate eesmärkide poole
Võistlussport jaguneb individuaal- ja võistkondlikeks aladeks, millest osadel mõõdetakse lihtsalt inimjõudu või osavuse taset, teistel aga heideldakse vastasega näost näkku. Kaugushüppe- või tõstmisvõistlus on dünamomeetri pigistamise suurüritus, me plaksutame tribüünil ja ohkame, kui katse ebaõnnestub, ent laineid hakkame tegema alles siis, kui jalgpallurid platsile jooksevad.
Mängud lisavad spordile vürtsi, sest need puudutavad inimese põhivajadusi. Konkurendi alistamine võitlusväljal on midagi muud, kui banaani puu otsast kätte saamise pingutus.
Kui korvpallur paneb võimsalt pealt või jalgpallur virutab palli värava ristnurka, möirgab sportlane soorituse järgselt, taob vastu rinda või näitab lihaseid. Need on kooriku pudenemise hetked, mil näeme inimese loomset sisu: sarnases vaimses seisukorras ahvid teevad sarnaseid hääli ja liigutusi.
"Miks suudlevad võitjat kaunid neiud ja mida sümboliseerib seejärel šampuse pritsimine?"
Kord vaatlesin loomaaias neid elukaid. Alati, kui suured isased omavahel kähmlesid, ootasid emased kõrval. Löömingu võitja läks otse mõne emaslooma juurde ja astus tollega autasuks vahekorda. Miks rebib jalgpallur pärast värava löömist särgi seljast ja miks imiteerib tema võistkond taustal beebi äiutamist? Miks suudlevad võitjat kaunid neiud ja mida sümboliseerib seejärel šampuse pritsimine?
Sportmängud erutavad, sest selles püüeldakse erutavate eesmärkide poole. Korvi viskamine, värava löömine või kuuli auku veeretamine on rahuldust pakkuvad sündmused, kuna mänguvahend sümboliseerib seemnerakku ja tegu ise viljastamist.
Palli võrguta rõngasse või väravasse toimetamine ei anna emotsiooni, aga võrgu sisse skoorida on mõnus. Tunnetuslikult läheb pall tühja lennates raisku, ent kui see võetakse vastu pehmelt ja soojalt, sopsatuse või sahinaga, on kõik korras. Eesmärgile jõudnud pall-seemnerakk annab ka järglasi: miljonid lapsed üle maailma tõmbavad selga otsustava punkti toonud sportlase mängusärgi ja hakkavad teda jäljendama.
Sport on oluline laste kasvatamise vahend. Meie järeltulijad tuleb õpetada edu suunas kulgema nii, et stabiilne ühiskond kokku ei kukuks. Isade kisa teleri ees kuuldes mõistvad lapsed, et sport on tähtis; nad näevad ekraanil kangelasi, tahavad nende sarnaseks saada ja lähevad trenni. Sport kui elu lihtsustatud mudel on lastele mõistetav ning edu trepiastmed nende ees valla. Spordi põhimõtted ümbritsevad lapsi nähtamatu niidistikuna ja seda ongi vaja, sest spordi põhimõtted on ausad. Lapsed hakkavad sihipäraselt tööle ega jää teismelisena lennujaamas amfetamiiniga vahele.
Mis ausad põhimõtted need siis on? Igaühel on võimalus. Tulemused on võrreldavad (mõõdulint ja stopper), reeglid on kõigile teada ja skoor kõigile näha. Võimulolija ei saa endale sõjaväge koguda ja selle abil kuni surmani olümpiavõitja püsida: kui keegi hüppab kõrgemale, läheb võim üle. Puhisevad ninasõõrmed loevad!
Ikka ja jälle avaldab keegi seisukohta, et dopingu peaks vabaks laskma, sest siis ei saa enam sohki teha. Spordi põhiomaduste hulka kuuluvad läbipaistvus ja kõigile kättesaadavus alt kuni üles välja: teel edu juurde ei tohi olla saladusi.
Vaba dopingu puhul asi muutuks ning võistlusspordi köögipoolel lastaks tuled ära: valdkonda hakkaks valitsema ja edu valem oleks teada üksnes valges kitlis kardinalile. Praegu paneme oma lapsed trenni, sest sport on kasulik ja spordikangelased kihvtid, ent kui treener hakkab meie junsudele midagi sinist reide süstima ja teleris ajavad mutandid suust vahtu välja, kaotab asi võlu. Sport ei oleks enam inimestele, ja see, mis pole inimestele, ei tekita inimestes ka huvi. Dopingut vabaks lastes ei pääse võidule mitte tugevaim inimene, vaid tugevaim labor.
Spordi nähtavaim osa ehk võistlus on edasi arendatud ja süsteemseks muudetud, nüansseeritud müramine. Nii nagu looma- ja lasteaias, ei mürata ka maakera mängunurgas vaenlastega, mistõttu on keelatud terroristlike riikide sportlaste osalemine rahvusvahelistel võistlustel. Müramine on sõprade vaheline asi: pärast seda istuvad osalejad hingeldes liivakasti serval, räägivad ja naeravad ja lähevad siis üheskoos putru sööma. Sport nagu müraminegi tekitab ühtekuuluvustunnet ja valmistab meid oma näidismaailmas ette pärismaailmas toime tulekuks.
Spordi kasum
Mis siis on spordi mõte ehk kasum: kas seda on võimalik defineerida?
Äkki nii: sport on tegevus või sotsiaalne korraldus, mille eesmärgiks on rahuldada inimeste vaimseid ja füüsilisi vajadusi. See definitsioon on üldine, aga sport ongi üldine. Sport on tänapäeval oma olemuselt sama võimas ja mitmefunktsiooniline kui kirik, ent nii nagu pole Jumal ehitanud ühtegi kirikut, pole ka korvpall ehitanud ühtki spordisaali.
Kui me ise ei korralda, ei korralda keegi, ja kui keegi ei korralda, läheb jamaks, sest meie sees elav ahv on alati valvel ning ootab laamendama kukkumise võimalust.
Juhan Voolaidilt ilmus äsja spordinovellide kogumik "Ülikorvpalluri loomine".
|
Juhan Voolaid: spordi mõttest ja olemusest
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Püüdsin spordi mõtet tabada juba noorena korvpalli mängides, ent treenerilt küsida ei julgenud. Mida oleks vastanud nüüdseks meie hulgast lahkunud Harri Russak ja Arne Laos, ei tea, ent küsima oleks pidanud. Kui tegevuse mõte on segane, tuleb korraldajalt järgi uurida, mis toimub. Elu mõte on saladus, sest me ei tea, kes elu korraldab ja kellelt küsida. Sporti korraldab inimene ise, seega võiks selle mõte tabatav olla. Mis see mõte üldse on? Mõte on kasum.
Esmapilgul meenutab sport spermatosoidide võidujooksu jätku välismaailmas. Enne inimeseks saamist oleme me kõik rajale paisatud seemnerakud ning võistluse auhinnaks on elu. Iga väeti beebi, kodusussides pereema, hallis habemes taat ja ülejäänudki on oma seemnerakueas vähemalt 50 miljoni osavõtjaga kempluse kinni pannud. Igaüks meist on tšempion, kelle saavutuse kõrval on Tartu rattaralli või New Yorgi jooksumaratoni võitjate medalid tähtsusetud. Seemnerakkude seas edu saavutanutes pulbitseb meeletu võiduiha ning kuna inimesed on neist seemneist pärit, on seesama võiduiha meisse sisse kootud.
Võiduihaga molluskid ja võiduihaga ahvid: läbinud need etapid, jõudsime tänapäeva. Võitjad jäid ellu ja me oleme edukate ahela hetkel viimased lülid. Evolutsiooniline kemplus toimus muidugi reegliteta ja oli julm. Kui ahv nägi, et teisel ahvil on midagi head – banaan, partner või mõnus oksapealne –, korraldas ta kohe võistluse, mille peaauhinnaks ihaldusobjekt oli, ja ründas.
Inimeseks saades keelustasime võitude vaba hankimise näiteks kangialustes, kuid võidukirg on meist lahutamatu. Selle kire rahuldamiseks mõeldi välja sport: me hakkasime raamistatud mõõduvõtte korraldama, viisakaid, kus esimesena banaanini jõudnul ei rebita kätt mitte küljest, vaid surutakse seda tunnustavalt. Muuhulgas kopeerime instinktiivselt ka spermatosoidide tormamist (nt jalgratta grupisõidu finiš jms), et keegi saaks võitu kogeda; võitu, mis on nii magus asi, et isegi kõrvaltvaatajad naudivad selle saavutamist.
Kõrvaltvaatajad?
Miks huvitab kõrvaltvaatajaid see, kas ja kuidas keegi edu saavutab? Põhjuseks on karjaline eluviis. Kari, sh inimkari, jääb ellu, kui teda juhib (on võimul) tugev isend. Karjajuhid, kuningad jts selguvad karja sisekempluse käigus, nö riigi meistrivõistluste hierarhiaredelil hüpeldes. Võim on ihaldusväärne, sest võimulolija hüved on suurimad.
Kui teise aasaserva ilmub konkureeriv veisekari, peavad karjajuhid kemplema toidu, maa, partnerite ning karjade ühendamise pärast. Sportlased on meie näidiskarjajuhid, kes taovad nurmenukkude keskel päid kokku. Meie, teised, tribüünilviibijad ja tugitoolisportlased, oleme veisekari, kes eemal heina mäludes oma saatuse otsustamist pealt vaatab.
"Kui vana liider väsinult ja verisena rahvusvaheliselt võitlusväljalt naaseb, ootavad teda kodus tugevad noored isased, ninasõõrmed puhisemas peas."
Kui karjajuhtide heitlus pole meelelahutus, kui see ka pole põnev, mis siis üldse on? Sellepärast me telekate ees karjumegi, et kaalul on meie eneste saatus! Ning siis, kui vana liider väsinult ja verisena rahvusvaheliselt võitlusväljalt naaseb, ootavad teda kodus tugevad noored isased, ninasõõrmed puhisemas peas, ja kutsuvad võimu nimel heitlema.
Kui loomast sai inimene, algasid sõjad ehk karjajuhtide võimendatud kemplused. Sõjaväed olid ja on valitsejate tennisereketiteks, sest käega servides on kaotus kindel. Vägede kokkupõrkel selgus seesama mis varem veiste seas, ainult nüüd olid panused suuremad ja heideldi tervete riikide peale.
Vaenuvägesid esindavad nüüd spordivõistkonnad ning lahingutest tehakse otseülekandeid meie televiisoritesse ja internetti. On siis sport näidissõda? Ei. Sport on näidis-evolutsiooniheitlus, mille üks vormidest on näidissõda. Liiva sisse kargamise spetsialist ei ole sõdur. Lõpmatult liivakasti kargavat isikut peetaks veidrikuks, kui ei oleks üldiselt teada, et ta teeb seda (näidis)võimule pääsemise nimel.
Mis siis inimesi vihmaga välja ajab?
Nagu heale institutsioonile kohane, rahuldab sport üheaegselt veel mitmeid inimese loomupäraseid vajadusi. Sport ei pea sisaldama võistlust. Enda korrakindel liigutamine, sörkjooks ja hantlite tõstmine on lihtsalt füüsisele kasulik. Sport parandab tervist kaheti: hoiab toonust ja välistab või vähendab ebatervislikke tegevusi, kuna need ei kõlksu sportliku elustiiliga kokku.
Kui su lihased töötavad, kui sa ei suitseta, ei joo ega pane narkotsi, elad kümme aastat kauem. Samas on teada, et suur osa meist suusatab või jookseb rohkem, kui arst toonuse hoidmiseks soovitab. Mis siis inimesi vihmaga välja ajab?
Eesmärk! Arengu varasemates faasides pidi inimene ära elamiseks pidevalt töötama. Meie esiisad pingutasid põllul, et hing sees püsiks ja saabuks helge tulevik. Helge tulevik saabuski, aga kui inimkond adra kohalt pea tõstis, selgus, et viibitakse mõttetühjas kosmoses. Masinad valmistavad meile riideid ja toitu, inimene käib aga psühhiaatri vastuvõtul. Mida kõrgemal järjel elu, seda enam vaba aega; mida enam vaba aega, seda enam on vaja seda aega täitvaid eesmärgistatud tegevusi.
Me kanname oma esiisade geene: arengu käigus jäid ellu kõige toimekamad, need, kes tänasida toimetusi homse varna ei visanud ja keda jõude istumine rahutuks muutis. Kortermaja elanikul pole põldu ning seega märatseb kasutu geenijupp temas nagu käest pääsenud veesurvevoolik.
Maailmas on kaheksa miljardit inimest, kes kõik peavad kogu aeg midagi tegema, sest muidu hakkab sees närima. Asja teeb eriti hulluks teadmine, et istutakse tundmatusse sõitvas rongis; pole ime, et olukord tekitab paanikat ja psühhiaatrite ukse taga on järjekorrad. Ja taas sirutab abikäe sport, pakkudes laia tegevuste ja eesmärkide valikut: inimene astub pallisaali ning leiab oma elule sisu.
Kõik need kümnetuhandesed maratonimassid koosnevad eesmärgistatud inimestest, kelle hirm kõiksuse ees on madal, sest sellele pole aega mõelda. Eesmärkide poole liikumine on loomupärane ja loomupärane elu pakub rahuldust. Kui heaolu tase ei nõua ellujäämisaskeldust, on vaja mingit muud askeldust.
Erutavate eesmärkide poole
Võistlussport jaguneb individuaal- ja võistkondlikeks aladeks, millest osadel mõõdetakse lihtsalt inimjõudu või osavuse taset, teistel aga heideldakse vastasega näost näkku. Kaugushüppe- või tõstmisvõistlus on dünamomeetri pigistamise suurüritus, me plaksutame tribüünil ja ohkame, kui katse ebaõnnestub, ent laineid hakkame tegema alles siis, kui jalgpallurid platsile jooksevad.
Mängud lisavad spordile vürtsi, sest need puudutavad inimese põhivajadusi. Konkurendi alistamine võitlusväljal on midagi muud, kui banaani puu otsast kätte saamise pingutus.
Kui korvpallur paneb võimsalt pealt või jalgpallur virutab palli värava ristnurka, möirgab sportlane soorituse järgselt, taob vastu rinda või näitab lihaseid. Need on kooriku pudenemise hetked, mil näeme inimese loomset sisu: sarnases vaimses seisukorras ahvid teevad sarnaseid hääli ja liigutusi.
"Miks suudlevad võitjat kaunid neiud ja mida sümboliseerib seejärel šampuse pritsimine?"
Kord vaatlesin loomaaias neid elukaid. Alati, kui suured isased omavahel kähmlesid, ootasid emased kõrval. Löömingu võitja läks otse mõne emaslooma juurde ja astus tollega autasuks vahekorda. Miks rebib jalgpallur pärast värava löömist särgi seljast ja miks imiteerib tema võistkond taustal beebi äiutamist? Miks suudlevad võitjat kaunid neiud ja mida sümboliseerib seejärel šampuse pritsimine?
Sportmängud erutavad, sest selles püüeldakse erutavate eesmärkide poole. Korvi viskamine, värava löömine või kuuli auku veeretamine on rahuldust pakkuvad sündmused, kuna mänguvahend sümboliseerib seemnerakku ja tegu ise viljastamist.
Palli võrguta rõngasse või väravasse toimetamine ei anna emotsiooni, aga võrgu sisse skoorida on mõnus. Tunnetuslikult läheb pall tühja lennates raisku, ent kui see võetakse vastu pehmelt ja soojalt, sopsatuse või sahinaga, on kõik korras. Eesmärgile jõudnud pall-seemnerakk annab ka järglasi: miljonid lapsed üle maailma tõmbavad selga otsustava punkti toonud sportlase mängusärgi ja hakkavad teda jäljendama.
Sport on oluline laste kasvatamise vahend. Meie järeltulijad tuleb õpetada edu suunas kulgema nii, et stabiilne ühiskond kokku ei kukuks. Isade kisa teleri ees kuuldes mõistvad lapsed, et sport on tähtis; nad näevad ekraanil kangelasi, tahavad nende sarnaseks saada ja lähevad trenni. Sport kui elu lihtsustatud mudel on lastele mõistetav ning edu trepiastmed nende ees valla. Spordi põhimõtted ümbritsevad lapsi nähtamatu niidistikuna ja seda ongi vaja, sest spordi põhimõtted on ausad. Lapsed hakkavad sihipäraselt tööle ega jää teismelisena lennujaamas amfetamiiniga vahele.
Mis ausad põhimõtted need siis on? Igaühel on võimalus. Tulemused on võrreldavad (mõõdulint ja stopper), reeglid on kõigile teada ja skoor kõigile näha. Võimulolija ei saa endale sõjaväge koguda ja selle abil kuni surmani olümpiavõitja püsida: kui keegi hüppab kõrgemale, läheb võim üle. Puhisevad ninasõõrmed loevad!
Ikka ja jälle avaldab keegi seisukohta, et dopingu peaks vabaks laskma, sest siis ei saa enam sohki teha. Spordi põhiomaduste hulka kuuluvad läbipaistvus ja kõigile kättesaadavus alt kuni üles välja: teel edu juurde ei tohi olla saladusi.
Vaba dopingu puhul asi muutuks ning võistlusspordi köögipoolel lastaks tuled ära: valdkonda hakkaks valitsema ja edu valem oleks teada üksnes valges kitlis kardinalile. Praegu paneme oma lapsed trenni, sest sport on kasulik ja spordikangelased kihvtid, ent kui treener hakkab meie junsudele midagi sinist reide süstima ja teleris ajavad mutandid suust vahtu välja, kaotab asi võlu. Sport ei oleks enam inimestele, ja see, mis pole inimestele, ei tekita inimestes ka huvi. Dopingut vabaks lastes ei pääse võidule mitte tugevaim inimene, vaid tugevaim labor.
Spordi nähtavaim osa ehk võistlus on edasi arendatud ja süsteemseks muudetud, nüansseeritud müramine. Nii nagu looma- ja lasteaias, ei mürata ka maakera mängunurgas vaenlastega, mistõttu on keelatud terroristlike riikide sportlaste osalemine rahvusvahelistel võistlustel. Müramine on sõprade vaheline asi: pärast seda istuvad osalejad hingeldes liivakasti serval, räägivad ja naeravad ja lähevad siis üheskoos putru sööma. Sport nagu müraminegi tekitab ühtekuuluvustunnet ja valmistab meid oma näidismaailmas ette pärismaailmas toime tulekuks.
Spordi kasum
Mis siis on spordi mõte ehk kasum: kas seda on võimalik defineerida?
Äkki nii: sport on tegevus või sotsiaalne korraldus, mille eesmärgiks on rahuldada inimeste vaimseid ja füüsilisi vajadusi. See definitsioon on üldine, aga sport ongi üldine. Sport on tänapäeval oma olemuselt sama võimas ja mitmefunktsiooniline kui kirik, ent nii nagu pole Jumal ehitanud ühtegi kirikut, pole ka korvpall ehitanud ühtki spordisaali.
Kui me ise ei korralda, ei korralda keegi, ja kui keegi ei korralda, läheb jamaks, sest meie sees elav ahv on alati valvel ning ootab laamendama kukkumise võimalust.
Juhan Voolaidilt ilmus äsja spordinovellide kogumik "Ülikorvpalluri loomine".
### Response:
Juhan Voolaid: spordi mõttest ja olemusest
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Elu sättis ennast sellisel moel, et pidin hiljuti tegelema natuke Eesti filmi viimase 50 aasta ajalooga. Ühelt poolt oli see rõõmustavalt kerge. Kõige tähtsam – filmid – on kenasti kõik alles ja tutvusi kasutades on neid võimalik näha. Tõsi, väikeselt ekraanilt ja nii edasi, aga kuna elame niikuinii vingumise ajastul, siis jätaks selle nüansi hetkel kõrvale. Rõõmustagem, et kunstiteosed on alles – erinevalt teatriajaloost, kus kõik kaob juba poolteise tunniga.
Samuti on alles päris palju dokumente. Kui kirjutada arhiivi, pannakse seal liftid tööle ja juba ilmuvadki maa-alustest hoidlatest välja stsenaariumid ja protokollid, arutelud ja vaidlused, isegi omaaegset kriitikat ning fotosid. Ja kui juba rõõmustamiseks läks, siis rõõmustagem ka selle üle, et on ilmunud režissööride ja näitlejate elulugusid (Kaljo Kiisk, käsikirjaliselt Leida Laius, Grigori Kromanov, Arvo Iho, Arvo Kukumägi, Elle Kull, Eve Kivi jne). Võtad lahti ja loed: see ja too film, säärased või siis hoopis teistsugused mälupildid.
Ja olemas on ka mõned ülevaated. Eva Näripea teaduslikud käsitlused, Chris Robinsoni ja Ülo Pikkovi animafilmide käsitlused, Jaak Lõhmus on teinud väga häid telesaateid Eesti mängufilmidest ning käsitletud on ka dokumentaalfilmide ajalugu, rääkimata Õie Orava mahukast Tallinnfilmi ajaloo faktikogumikust 1 ning Tristan Priimäe suurepärasest käsitlusest 101 kõige silmatorkavama filmi kohta 2. Kuuldavasti on juba üpris varsti kas just kõiki, aga suurt osa neist filmidest võimalik ka vaadata – filmiajalugu saab avalikuks. Juhhei!
Ent paraku siin ka rõõmutuju lõpeb. Sest ühestki korralikult läbi õmmeldud Eesti filmiajaloost ei ole võimalik rääkida. Raamaturiiulil võivad laiutada igasugused entsüklopeediad loomade elu või kulinaaria teemal, aga Eesti filmist ühtegi säärast kirjutatud ei ole. Ikka ja jälle tuli see meelde, torkas silma, andis tunda – ja andis tunda valusalt, sest tuleb välja, et üks kultuurivaldkond on otsustanud ennast Eestis jätta ilma ajaloota, see aga tähendab: elada mitte ainult ilma mälu ja minevikuta, vaid ka võimaluseta ehitada üles laiem filmimõistmise kultuur.
Iga Eesti film tuleb vaatajate ette justkui esmasündinu ja nagu lastegi puhul, mõni on nunnum ja mõni uskumatult kole, aga et see film asetuks teatud aastakümnete jooksul loodud ja punutud pesasse, seda ei ole. Ja loogiliselt võttes tähendab mineviku olematus mitte ainult filmimõistmise kultuuri ahenemist – varsti on see juba sajandi jooksul näidanud ennast Eesti filmi süstemaatilise kottimise näol –, vaid ka filmitegijate astumist tunduvalt õhemale pinnasele, kui oleks hea ja kasulik. Hakkad tegema filmi, aga kontekst on lünklik, puudulik.
Eesti filmiajaloo puudumine on seda silmatorkavam, et kõigis teistes kunstivaldkondades on ajalugu olemas. Eesti kunstiajaloo massiivsed köited suudavad täita juba üle meetri, kirjandus- ja teatriajalugu on ilmunud ohtralt, rääkimata arhitektuuriülevaadetest või pilguheitmistest muusikaajalukku. Küsimus ei ole siin ainult teaduslike tekstide tootmises, akadeemiliste ajaloouurimuste vorpimises, vaid tõepoolest milleski, mis mõjutab nii filmidest arusaamist kui ka filmide tegemist. Kuidas peakski niigi paljukannatanud Eesti inimene saama üle lohistatava koera ilkumisest, kui talle ei ole mingil moel räägitud kujundist, režissööri rollist, filmikeele spetsiifikast? Või kuidas saakski Eesti filmis juhtuda see, mis on juhtunud kirjanduses, teatris või kunstis, kus kasutatakse toorainena mineviku teoseid, toetutakse neile, töötatakse need ümber, teisendades sealseid karaktereid või autorit ümbritsevat mütoloogiat?
Kui küsisin filmiasjatundjate käest, kust säärane tühik ja miks ometi ei ole Eesti filmiringkond soovinud saja aasta jooksul välja anda mitte ühtegi (!) hõlmavat filmiajalugu (meeldiva erandina saab rääkida küll animaajaloo heast läbikirjutatusest), siis põhjusi, millest poleks olnud võimalik üle saada, ei öeldud. Tuleb välja, et need pole meditsiinilised, juriidilised ega kliinilised. "Eesti filmiajalugu on täis intriige," tunnistas üks tunnustatud filmiasjatundja. Väike maailm, kõik on olnud kõigiga liidus või tülis ja väga keeruline on siin edasi liikuda, ilma et kuuvalgel ööl ilmuks sinu ukse taha solvunud stsenarist-operaator ja nõuaks oma rolli ümberkirjutamist ajaloos. "Pole tegijaid," lausus teine inimene, muidugi režissöör. Polevat ajaloolasi ega teadlasi, aga praktikud on hõivatud praktikaga. "Pole raha ja pole organiseerijat," kinnitas kolmas inimene. Võimatu on leida selleks vajalikku summat ja keegi ei haara ka juhtpulti enda kätte. Võime küll hüüda "Kelle vastutada on Eesti filmiajalugu?", aga mis sellestki pateetilisest kõminast kasu?
Seetõttu esitangi siinkohal palve elukohajärgsele filmiringkonnale. Palun, kas oleks võimalik liikuda sinnapoole, et valmiks Eesti filmiajaloo esimene väljaanne? Usun, et see pole mitte mugavusväljalase, vaid seda on tõepoolest vaja – nii fakte kui ka teadmist, mõistmist, arusaamist, silmaringi.
Ja kui tohib soovitada, siis soovitan alustada intervjuudest. Veel on elus mitmed inimesed, kel meeles epohhid ja perioodid – kuid mitte kauaks. Varsti lahkuvad nad muudele võtteplatsidele, võttes endaga kaasa selle teadmise, ilma milleta on üpris võimatu kirjutada Eesti filmiajalugu. Dokumendid säilivad tõesti igavesti, kuid seal peegeldub vaid pool tõde, kui sedagi, sest isegi omavahel räägiti sageli ideoloogiliselt ontlikku juttu. Eesti teatriloolased on suutnud lisaks teatriajaloo käsitlustele avaldada näiteks mitu köidet intervjuusid Eesti lavastajatega või Eesti lavastuskunstnikega. Eesti kunstiajaloolased avaldavad igal aastal monograafiaid ja esinevad konverentsidel ettekannetega, ühiselt antakse välja uurimuste sarja või siis peetakse seminare. Väga sageli kasutatakse seejuures kunstnike mälestusi, detaile, nende räägitut, eneseanalüüsi. Aga Eesti filmiajaloos mitte midagi säärast ei ole. Tee ja filmi autorifilme vaheldumisi Näpi poolsuitsuvorsti reklaamiga, aga et sellest kõigest kellelegi rääkida – kellele?
Eesti film on praegu ilma minevikuta. Juba on terved perioodid, kontekstid, autorid vajunud ajaloo musta auku, kust me neid enam kunagi kätte ei saa. Läinud – ja läinud lõplikult. Üpris varsti vajuvad filmiajaloo kaldad veel rohkem ajaloo merre (labased kujundid on taotluslikud, et tekitada lugejas piinlikkust tegemata tegude pärast). Üpris varsti hakkame terve Nõukogude aja filmi kohta tegema järeldusi ainult partorgide mälestuste põhjal (ka liialdused peaksid süvendama lugeja häbitunnet ja sundima ta töölaua taha). Sest kuidas me saakski oodata Eesti filmist lugupidamist, kui Eesti film ise endast lugu ei pea?
Bravuurika ülbitsemise lõpetuseks esitan veel kord filmihuvilise tagasihoidliku palve: palun, kirjutage Eesti filmiajalugu.
1 Õie Orav, Tallinnfilm. I. Mängufilmid 1947–1976. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003; "Tallinnfilm. II. Mängufilmid 1977–1991, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004.
2 Tristan Priimägi, 101 Eesti filmi. Varrak, 2020.
|
Eero Epner: Eesti film on praegu ilma minevikuta
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elu sättis ennast sellisel moel, et pidin hiljuti tegelema natuke Eesti filmi viimase 50 aasta ajalooga. Ühelt poolt oli see rõõmustavalt kerge. Kõige tähtsam – filmid – on kenasti kõik alles ja tutvusi kasutades on neid võimalik näha. Tõsi, väikeselt ekraanilt ja nii edasi, aga kuna elame niikuinii vingumise ajastul, siis jätaks selle nüansi hetkel kõrvale. Rõõmustagem, et kunstiteosed on alles – erinevalt teatriajaloost, kus kõik kaob juba poolteise tunniga.
Samuti on alles päris palju dokumente. Kui kirjutada arhiivi, pannakse seal liftid tööle ja juba ilmuvadki maa-alustest hoidlatest välja stsenaariumid ja protokollid, arutelud ja vaidlused, isegi omaaegset kriitikat ning fotosid. Ja kui juba rõõmustamiseks läks, siis rõõmustagem ka selle üle, et on ilmunud režissööride ja näitlejate elulugusid (Kaljo Kiisk, käsikirjaliselt Leida Laius, Grigori Kromanov, Arvo Iho, Arvo Kukumägi, Elle Kull, Eve Kivi jne). Võtad lahti ja loed: see ja too film, säärased või siis hoopis teistsugused mälupildid.
Ja olemas on ka mõned ülevaated. Eva Näripea teaduslikud käsitlused, Chris Robinsoni ja Ülo Pikkovi animafilmide käsitlused, Jaak Lõhmus on teinud väga häid telesaateid Eesti mängufilmidest ning käsitletud on ka dokumentaalfilmide ajalugu, rääkimata Õie Orava mahukast Tallinnfilmi ajaloo faktikogumikust 1 ning Tristan Priimäe suurepärasest käsitlusest 101 kõige silmatorkavama filmi kohta 2. Kuuldavasti on juba üpris varsti kas just kõiki, aga suurt osa neist filmidest võimalik ka vaadata – filmiajalugu saab avalikuks. Juhhei!
Ent paraku siin ka rõõmutuju lõpeb. Sest ühestki korralikult läbi õmmeldud Eesti filmiajaloost ei ole võimalik rääkida. Raamaturiiulil võivad laiutada igasugused entsüklopeediad loomade elu või kulinaaria teemal, aga Eesti filmist ühtegi säärast kirjutatud ei ole. Ikka ja jälle tuli see meelde, torkas silma, andis tunda – ja andis tunda valusalt, sest tuleb välja, et üks kultuurivaldkond on otsustanud ennast Eestis jätta ilma ajaloota, see aga tähendab: elada mitte ainult ilma mälu ja minevikuta, vaid ka võimaluseta ehitada üles laiem filmimõistmise kultuur.
Iga Eesti film tuleb vaatajate ette justkui esmasündinu ja nagu lastegi puhul, mõni on nunnum ja mõni uskumatult kole, aga et see film asetuks teatud aastakümnete jooksul loodud ja punutud pesasse, seda ei ole. Ja loogiliselt võttes tähendab mineviku olematus mitte ainult filmimõistmise kultuuri ahenemist – varsti on see juba sajandi jooksul näidanud ennast Eesti filmi süstemaatilise kottimise näol –, vaid ka filmitegijate astumist tunduvalt õhemale pinnasele, kui oleks hea ja kasulik. Hakkad tegema filmi, aga kontekst on lünklik, puudulik.
Eesti filmiajaloo puudumine on seda silmatorkavam, et kõigis teistes kunstivaldkondades on ajalugu olemas. Eesti kunstiajaloo massiivsed köited suudavad täita juba üle meetri, kirjandus- ja teatriajalugu on ilmunud ohtralt, rääkimata arhitektuuriülevaadetest või pilguheitmistest muusikaajalukku. Küsimus ei ole siin ainult teaduslike tekstide tootmises, akadeemiliste ajaloouurimuste vorpimises, vaid tõepoolest milleski, mis mõjutab nii filmidest arusaamist kui ka filmide tegemist. Kuidas peakski niigi paljukannatanud Eesti inimene saama üle lohistatava koera ilkumisest, kui talle ei ole mingil moel räägitud kujundist, režissööri rollist, filmikeele spetsiifikast? Või kuidas saakski Eesti filmis juhtuda see, mis on juhtunud kirjanduses, teatris või kunstis, kus kasutatakse toorainena mineviku teoseid, toetutakse neile, töötatakse need ümber, teisendades sealseid karaktereid või autorit ümbritsevat mütoloogiat?
Kui küsisin filmiasjatundjate käest, kust säärane tühik ja miks ometi ei ole Eesti filmiringkond soovinud saja aasta jooksul välja anda mitte ühtegi (!) hõlmavat filmiajalugu (meeldiva erandina saab rääkida küll animaajaloo heast läbikirjutatusest), siis põhjusi, millest poleks olnud võimalik üle saada, ei öeldud. Tuleb välja, et need pole meditsiinilised, juriidilised ega kliinilised. "Eesti filmiajalugu on täis intriige," tunnistas üks tunnustatud filmiasjatundja. Väike maailm, kõik on olnud kõigiga liidus või tülis ja väga keeruline on siin edasi liikuda, ilma et kuuvalgel ööl ilmuks sinu ukse taha solvunud stsenarist-operaator ja nõuaks oma rolli ümberkirjutamist ajaloos. "Pole tegijaid," lausus teine inimene, muidugi režissöör. Polevat ajaloolasi ega teadlasi, aga praktikud on hõivatud praktikaga. "Pole raha ja pole organiseerijat," kinnitas kolmas inimene. Võimatu on leida selleks vajalikku summat ja keegi ei haara ka juhtpulti enda kätte. Võime küll hüüda "Kelle vastutada on Eesti filmiajalugu?", aga mis sellestki pateetilisest kõminast kasu?
Seetõttu esitangi siinkohal palve elukohajärgsele filmiringkonnale. Palun, kas oleks võimalik liikuda sinnapoole, et valmiks Eesti filmiajaloo esimene väljaanne? Usun, et see pole mitte mugavusväljalase, vaid seda on tõepoolest vaja – nii fakte kui ka teadmist, mõistmist, arusaamist, silmaringi.
Ja kui tohib soovitada, siis soovitan alustada intervjuudest. Veel on elus mitmed inimesed, kel meeles epohhid ja perioodid – kuid mitte kauaks. Varsti lahkuvad nad muudele võtteplatsidele, võttes endaga kaasa selle teadmise, ilma milleta on üpris võimatu kirjutada Eesti filmiajalugu. Dokumendid säilivad tõesti igavesti, kuid seal peegeldub vaid pool tõde, kui sedagi, sest isegi omavahel räägiti sageli ideoloogiliselt ontlikku juttu. Eesti teatriloolased on suutnud lisaks teatriajaloo käsitlustele avaldada näiteks mitu köidet intervjuusid Eesti lavastajatega või Eesti lavastuskunstnikega. Eesti kunstiajaloolased avaldavad igal aastal monograafiaid ja esinevad konverentsidel ettekannetega, ühiselt antakse välja uurimuste sarja või siis peetakse seminare. Väga sageli kasutatakse seejuures kunstnike mälestusi, detaile, nende räägitut, eneseanalüüsi. Aga Eesti filmiajaloos mitte midagi säärast ei ole. Tee ja filmi autorifilme vaheldumisi Näpi poolsuitsuvorsti reklaamiga, aga et sellest kõigest kellelegi rääkida – kellele?
Eesti film on praegu ilma minevikuta. Juba on terved perioodid, kontekstid, autorid vajunud ajaloo musta auku, kust me neid enam kunagi kätte ei saa. Läinud – ja läinud lõplikult. Üpris varsti vajuvad filmiajaloo kaldad veel rohkem ajaloo merre (labased kujundid on taotluslikud, et tekitada lugejas piinlikkust tegemata tegude pärast). Üpris varsti hakkame terve Nõukogude aja filmi kohta tegema järeldusi ainult partorgide mälestuste põhjal (ka liialdused peaksid süvendama lugeja häbitunnet ja sundima ta töölaua taha). Sest kuidas me saakski oodata Eesti filmist lugupidamist, kui Eesti film ise endast lugu ei pea?
Bravuurika ülbitsemise lõpetuseks esitan veel kord filmihuvilise tagasihoidliku palve: palun, kirjutage Eesti filmiajalugu.
1 Õie Orav, Tallinnfilm. I. Mängufilmid 1947–1976. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003; "Tallinnfilm. II. Mängufilmid 1977–1991, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004.
2 Tristan Priimägi, 101 Eesti filmi. Varrak, 2020.
### Response:
Eero Epner: Eesti film on praegu ilma minevikuta
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Polariseerumine valimiste eel on Eesti poliitikas tavaline. Pikki aastaid olid kaheks suureks vaenupooleks Reformierakond ja Keskerakond ning debattide põhiküsimuseks sai see, mida arvatakse Venemaast ja Putini poliitikast ning kuidas nähakse rahvussuhteid eestlaste ja venelaste vahel. Muud erimeelsused jäid nende teemade varju. Nüüd on tekkinud uus vastandus, mis pealtnäha kujutab endast liberalismi ja konservatismi võitlust, kuid on palju ohtlikum kui kõik varasemad vastandused.
Miks see vastandus on ohtlik? Sest see mobiliseerib paremäärmuslasi, kel on praegu soodus pinnas. Paremäärmusluse tekkepõhjustest on kirjutatud ammu, Teise maailmasõja päevil ja varemgi. USA sotsioloog Talcott Parsons väitis 1942, 1 et paremäärmuslus kerkib esile pingetest, mille tekitavad kiired muutused ühiskonnas ning ebavõrdne majanduslik ja sotsiaalne areng. Näiteks siis, kui tänu kiirele tehnoloogilisele arengule leiavad ühiskonnas aset märkimisväärsed ümberkorraldused.
Sellega on kaasnenud nii varem kui ka praegu linnastumine ja migratsioon, muutused harjumuspärastes töösuhetes. Või siis, kui majanduses valitseb ebakindlus, puhkevad kriisid, s.o kui ei saada kõrge inflatsiooni tõttu enam plaane seada, kui on suur tööpuudus või kui enam ei kehti harjunud majandusmudelid, mis varem võimaldasid lihtsalt langetada elukutsevalikut. Seda olukorda on ühiskonnateadustes nimetatud anoomiaks, s.o normituse, juuretuse seisundiks.
Ebakindlust on tekitanud ka suured religioossed muutused, nagu reformatsioon, teisenenud, skeptiline suhtumine teadusse, mida nägime koroonakriisi puhkemisel. Tagajärjeks on psühholoogiline ebakindlus, inimestel puudub selgus, mis on nende väärtused, eesmärgid ja pikaajalised ootused. See tekitab ärevust, agressiooni.
Muutuste tõttu on alternatiive, mille järgi oma elu seada, nii palju, et otsustamise koorem on tohutu suur. Parsons väidab, et sellises seisundis tekib vajadus eesmärkide ja sümbolite stabiilsuse järele. Suurte muutuste ajal mureneb püsiv sümbolite süsteem, mida inimene saab elu aluseks võtta. Stabiilsuse puudumisest tuleneb kiusatus liituda liikumiste ja organisatsioonidega, mis pakuvad nendega ühinenud indiviidile range ja konkreetse uskumuste süsteemi. Sel juhul teeb keerulised valikud keegi teine, indiviidi õlgadelt langeb vastutus.
Paremäärmuslus vastandub vasakpoolsele, nt kommunismile, tänapäeval liberalismile, mida käsitletakse kui vasakpoolset ja kõike lubavat ideoloogiat. Tuntakse hirmu traditsiooniliste väärtuste kadumise pärast – äärmuslik rahvuslus on selle üks resultaat, kuid mitte tingimata.
"Paremäärmuslus on radikaalne, sellega on liitunud massid. Aga liitub ka eliit, kel on mängus oma huvid."
Kuigi kasutatakse konservatismi elemente, ei ole see konservatism vanas tähenduses. Paremäärmuslus on radikaalne, sellega on liitunud massid. Aga liitub ka eliit, kel on mängus oma huvid – majandushuvid, tuleb võidelda vasakpoolsete vastu. Niisiis tekib paradoksaalne olukord, kus massid ja eliit ajavad ühist asja – see ongi olnud paremäärmusluse omapära, nt fašism. Liikumine on olnud emotsionaalne, fanaatiline, mõneti on sellel sarnaseid jooni suurte usuliikumistega.
Maailmast leiab palju kirjeldatud protsesside sarnast, ka Eestis. Toimunud on just see, mida tulnuks vältida – tekkinud on vastandus, mille üks pool on EKRE. Asi pole tingimata selles, nagu oleks EKRE ise paremäärmuslik, kuigi ka seda on väidetud, vaid et selle erakonna toetajate seas on igal juhul neid, kes paremäärmuslike vaadetega on silma paistnud. 2
Must-valge vastandusega Reformierakonna ja EKRE vahel need jõud paratamatult mobiliseeruvad. Meedias kerkis Reformierakonna ja EKRE vastandus esile oktoobri lõpus, iseäranis silmapaistev oli Siim Kallase arvamusartikkel, milles kinnitatakse, et EKRE pole tegelikult konservatiivne erakond. Kallas rõhutab, et Reformierakond EKRE-ga valitsust ei teeks, asetades kaks erakonda ühemõtteliselt vastakuti: "selle partei tegelikud seisukohad on need, mis on meie seisukohtadele pea sajaprotsendiliselt vastandlikud". 3
Reformierakonna ja EKRE vastasseis on paika loksunud ka EKRE poolt vaadates. 20. novembril andis EKRE esimees avalikkusele teada järgmist: "Me kõik näeme, kuidas Kaja Kallase valitsus meid oma kindla käega vaesusesse tüürib. Eestis on Euroopa kõrgeim inflatsioon, mis tähendab, et Eesti inimesed vaesuvad Euroopa kiireimas tempos."
Lisades, et ettevõtted sulgevad uksi, inimesed külmetavad kodus ja tööl, rahvast kooritakse elektribörsil, ning et praegu toimub läbi aegade kõige suurem võõraste sissevool, märkis Martin Helme, et "EKRE ei luba Eestil muutuda venekeelseks ja venemeelseks riigiks pelgalt põhjusel, et Reformierakond näeb massiimmigratsioonis võimalust saada juurde valijaid või importida oma erakonnakaaslastele odavtööjõudu".
Martin Helme kinnitas, et valimisi silmas pidades on EKRE fookuses hinnatõus, immigratsioon ja kaitsevõime tugevdamine. 4 Näeme, et viidatakse just neile ühiskondlikele muutustele ja muredele, mida eelnevalt mainiti seoses anoomiaga. Nende probleemide tekkes olevat süüdi Reformierakond.
See vastandus on mõlemale soodne oma lihtsuse poolest – ühe poole euroopalikud väärtused vs. teise poole euroskeptilisus, ühe avatus vs. teise poole rünnakud vähemuste vastu. Kummagi toetajatel on oma poolega kerge kaasa minna. Mõne muu erakonnaga vastandust üles ehitades peaks Reformierakond valimisdebattides regulaarselt rääkima näiteks maksudest. EKRE-ga vastandudes aga mitte, või vähemalt mitte sellisel määral.
Kui Reformierakond käis novembri keskpaigas riigikogu valimiste programmi osana välja eesmärgi kaotada üksikisiku tulumaksu maksuküüru ja tõsta tulumaksuvaba miinimumi 700 euroni, siis pole üllatav, et Keskerakonna liikmed kohe reageerisid, nõudes, et astmeid võiks olla kolm.
Kiiresti reageeris ka SDE. Nemad deklareerisid, et "maksud peavad olema õiglased", alampalk peaks olema 1200 eurot ja maksuvaba. Kuid sellised väiksed sõnasõjad ei muuda põhivastandust ja on enamasti taustaks. Maksuvaidluse teine pool ei ole EKRE, see teema polegi neile oluline. Seega polegi õieti vaja maksude üle vaielda ja sellega ollakse mõlemas leeris rahul.
Ühe tuntud reformierakondlase novembri keskel öeldu järgi on erakondade üleskutse maksudebatiks "eufemism maksude tõstmiseks", millega nemad nõus ei ole. 5 EKRE-le omakorda on maksuküürust ja astmelisest tulumaksust rääkimine erakonna esimehe sõnul "pseudoteemad". 6
Reformierakonna ja EKRE vastandus on mõlemale poolele väga mugav. Ilmselt pole juhus, et eelnevalt viidatud oktoobri lõpus ilmunud artiklis möönab Siim Kallas EKRE kritiseerimise kõrval, et kapitalismi toetamisel "on nende programmis ka meile sümpaatseid punkte". 7
Julgeolekuküsimused on kahtlemata teema, mis peaks Reformierakonnale valimistel tooma suurt edu. Ja täiesti õigustatult, kui mõelda kas või sellele, kui tihti peaminister Kaja Kallas on julgeolekut puudutavates küsimustes, iseäranis Ukrainas toimuva kohta, silma paistnud välismeedias.
Kuid ERKE-le omakorda sobib julgeoleku üle arutamine samuti väga hästi. EKRE on sageli võtnud Venemaa poliitika suhtes ambivalentse positsiooni. Nii nagu varem tegi seda Keskerakond, ja samadel põhjustel. Nimelt selleks, et sobida sellele osale venekeelsetest valijatest, kes toetavad Venemaa poliitikat, kuid jättes endale võimaluse kiiresti sõnadest taganeda, nagu juhtus enda erapooletuks kuulutamise juhtumis Ukraina ja Venemaa sõja puhul.
Ukraina toetamisse skeptiliselt suhtumine toob EKRE-le kindlasti vene valijate hääli. Eriti nende venekeelsete hääli, kellele sobib EKRE ideoloogia vähemustesse suhtumisel. Sest pikkade aastate jooksul tehtud väärtusuuringud näitavad, et venekeelne valija on konservatiivsemate vaadetega kui eestikeelne valija, kuigi ka nende avatus ja sallivus on aja jooksul suurenenud.
Nii et kui Reformierakonna jaoks olulistes julgeolekut puudutavates aruteludes paratamatult kerkib üles Ukrainas toimuv sõda ning kui jutt läheb sõja eest Eestisse saabujatele, saab EKRE alati neile inimestele osutada kui "probleemile". Lisaks apelleerib EKRE nüüd venekeelsele valijale kui "meie" inimesele.
Mart Helme sõnul "me saame aru, et nõukogude ajal tulid meie juurde eri rahvuste esindajad. Tõmbame joone alla: 1991. aastal Eestis elanud inimesed ja nende järeltulijad on meie inimesed, ülejäänud on migrandid, kes võtavad neilt hüved ära". 8 Nii ongi võimalik paradoks, kus osa venekeelsetest valijatest usub, et EKRE esindab nende huve, et nad on "meie inimesed". Samal ajal aga EKRE hinnangul tuleb Eestit päästa "venekeelsusest" ja "venemeelsusest", nagu eelnevalt viidatud.
Reformierakonna ja EKRE vastandumise tagajärjeks on kindlasti masside vastandumine. Mobiliseerimiseks on praegu väga sobiv ühiskondlik olukord nii maailmas kui ka meil Eestis.
"Inimeste jaoks on ligitõmbavad paremäärmuslaste pakutavad eesmärgid, ootused ja sümbolid."
Meil on olukord, mida iseloomustab süvenev inflatsioon, kõrged energiahinnad, suur põgenike hulk. Meil on tööturul erialad, kus on väga madalad palgad, osas majandusharudes toimuvad ettevõtetes koondamised, pankrotid. Samal ajal tõusevad laenude intressimäärad, püsivalt on taustaks keskkonnamured jne. Väga paljud on oma eluolu pärast mures, ärevil ja vihased. Inimeste jaoks on ligitõmbavad paremäärmuslaste pakutavad eesmärgid, ootused ja sümbolid, mis võivad olla valed ja eksitavad, kuid on lihtsad ja konkreetsed.
Vastanduse mõlemad pooled tulevad kindlasti välja. Eriti kui vastandust esitatakse appikarjena, s.t kui "meid" ei vali, siis võidab teine pool ning maailm kukub kokku. 9 Mis puudutab institutsioonivälist tegevust, nt osalemine meeleavaldustel, protestiaktsioonides, siis on valmisolek tegutsemiseks, poliitiline aktiivsus olnud viimastel aastatel suurem.
Periooditi selline aktiivsus kõigub. 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses oli rahvas väga aktiivne. Ajavahemikul 2011–2015 oldi taas tavalisest aktiivsemad, samuti alates 2017. aastast. 10 Mäletame hästi viimaseid aastaid, kui kõneainet pakkusid koroonapiirangute vastased meeleavaldused.
Parempopulistid, kes on rääkinud, kuidas "rahvas" kannatab, on õigesti aru saanud, et asjad on paigast ära, et puudub stabiilsus, et ühiskonnas toimub midagi, mida siinse teksti alguses on iseloomustatud sõnaga "anoomia". Kuid nende lahendused ei ole ennast õigustanud.
Arenenud riikide oma töölised ei ole hakanud koristajaks, kui enne tegid seda immigrandid. Meie inimesed ei läinud võõrtööliste asemel maasikaid korjama, kui piirid pandi kinni. Kui räägime ohtudest seoses paremäärmuslusega, siis on need samad, mida juba oleme näinud: Eesti riigi mainekaotus, pingete õhutamine rahvuste vahel, valimatult halb suhtumine immigrantidesse ning palju muud.
Vastandades maksudebattide jms asemel end valimisvõitluse käigus EKRE-le on tagajärjeks just selliste vaadete esile kerkimine, mille vastu Reformierakond ise võitleb. Vastandust EKRE-ga ei tohi ise õhutada ega sellega kaasa minna, kui mõeldakse kaugemale kui järgmised valimised.
1 Talcott Parsons, Some Sociological Aspects of the Fascist Movements, Social Forces 1942, Vol. 21, No. 2, lk 138–147.
2 https://epl.delfi.ee/artikkel/85858013/andres-kasekamp-kas-ekre-on-paremaarmuslik-pole-kahtlustki
3 https://arvamus.postimees.ee/7632529/siim-kallas-martin-helme-tahab-voimule-tousta-lenini-ja-hitleri-meetodeid-kasutades
4 https://etv.err.ee/1608777352/aktuaalne-kaamera-ilm; https://www.postimees.ee/7652323/ekre-laheb-valimistele-loosungiga-paastame-eesti
5 https://www.err.ee/1608790261/reformierakond-laheb-valimistele-ettepanekuga-kaotada-maksukuur; https://www.err.ee/1608794410/valimiste-uhekspeamiseks-teemaks-voivad-tousta-maksud
6 https://etv.err.ee/1608777352/aktuaalne-kaamera-ilm
7 https://arvamus.postimees.ee/7632529/siim-kallas-martin-helme-tahab-voimule-tousta-lenini-ja-hitleri-meetodeid-kasutades
8 https://www.delfi.ee/artikkel/120089444/mart-helme-enne-1991-aastat-eestisse-toodud-migrandid-ja-nende-jarglased-on-meie-inimesed
9 https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaesus-laiskus-ja-poliitikute-asendamatus/
10 Vt Pohla, T. jt, Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2020, ptk "Kodakondsus, poliitiline enesemäärang ja osalus".
|
Tanel Vallimäe: Reformierakonna ja EKRE vastandus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Polariseerumine valimiste eel on Eesti poliitikas tavaline. Pikki aastaid olid kaheks suureks vaenupooleks Reformierakond ja Keskerakond ning debattide põhiküsimuseks sai see, mida arvatakse Venemaast ja Putini poliitikast ning kuidas nähakse rahvussuhteid eestlaste ja venelaste vahel. Muud erimeelsused jäid nende teemade varju. Nüüd on tekkinud uus vastandus, mis pealtnäha kujutab endast liberalismi ja konservatismi võitlust, kuid on palju ohtlikum kui kõik varasemad vastandused.
Miks see vastandus on ohtlik? Sest see mobiliseerib paremäärmuslasi, kel on praegu soodus pinnas. Paremäärmusluse tekkepõhjustest on kirjutatud ammu, Teise maailmasõja päevil ja varemgi. USA sotsioloog Talcott Parsons väitis 1942, 1 et paremäärmuslus kerkib esile pingetest, mille tekitavad kiired muutused ühiskonnas ning ebavõrdne majanduslik ja sotsiaalne areng. Näiteks siis, kui tänu kiirele tehnoloogilisele arengule leiavad ühiskonnas aset märkimisväärsed ümberkorraldused.
Sellega on kaasnenud nii varem kui ka praegu linnastumine ja migratsioon, muutused harjumuspärastes töösuhetes. Või siis, kui majanduses valitseb ebakindlus, puhkevad kriisid, s.o kui ei saada kõrge inflatsiooni tõttu enam plaane seada, kui on suur tööpuudus või kui enam ei kehti harjunud majandusmudelid, mis varem võimaldasid lihtsalt langetada elukutsevalikut. Seda olukorda on ühiskonnateadustes nimetatud anoomiaks, s.o normituse, juuretuse seisundiks.
Ebakindlust on tekitanud ka suured religioossed muutused, nagu reformatsioon, teisenenud, skeptiline suhtumine teadusse, mida nägime koroonakriisi puhkemisel. Tagajärjeks on psühholoogiline ebakindlus, inimestel puudub selgus, mis on nende väärtused, eesmärgid ja pikaajalised ootused. See tekitab ärevust, agressiooni.
Muutuste tõttu on alternatiive, mille järgi oma elu seada, nii palju, et otsustamise koorem on tohutu suur. Parsons väidab, et sellises seisundis tekib vajadus eesmärkide ja sümbolite stabiilsuse järele. Suurte muutuste ajal mureneb püsiv sümbolite süsteem, mida inimene saab elu aluseks võtta. Stabiilsuse puudumisest tuleneb kiusatus liituda liikumiste ja organisatsioonidega, mis pakuvad nendega ühinenud indiviidile range ja konkreetse uskumuste süsteemi. Sel juhul teeb keerulised valikud keegi teine, indiviidi õlgadelt langeb vastutus.
Paremäärmuslus vastandub vasakpoolsele, nt kommunismile, tänapäeval liberalismile, mida käsitletakse kui vasakpoolset ja kõike lubavat ideoloogiat. Tuntakse hirmu traditsiooniliste väärtuste kadumise pärast – äärmuslik rahvuslus on selle üks resultaat, kuid mitte tingimata.
"Paremäärmuslus on radikaalne, sellega on liitunud massid. Aga liitub ka eliit, kel on mängus oma huvid."
Kuigi kasutatakse konservatismi elemente, ei ole see konservatism vanas tähenduses. Paremäärmuslus on radikaalne, sellega on liitunud massid. Aga liitub ka eliit, kel on mängus oma huvid – majandushuvid, tuleb võidelda vasakpoolsete vastu. Niisiis tekib paradoksaalne olukord, kus massid ja eliit ajavad ühist asja – see ongi olnud paremäärmusluse omapära, nt fašism. Liikumine on olnud emotsionaalne, fanaatiline, mõneti on sellel sarnaseid jooni suurte usuliikumistega.
Maailmast leiab palju kirjeldatud protsesside sarnast, ka Eestis. Toimunud on just see, mida tulnuks vältida – tekkinud on vastandus, mille üks pool on EKRE. Asi pole tingimata selles, nagu oleks EKRE ise paremäärmuslik, kuigi ka seda on väidetud, vaid et selle erakonna toetajate seas on igal juhul neid, kes paremäärmuslike vaadetega on silma paistnud. 2
Must-valge vastandusega Reformierakonna ja EKRE vahel need jõud paratamatult mobiliseeruvad. Meedias kerkis Reformierakonna ja EKRE vastandus esile oktoobri lõpus, iseäranis silmapaistev oli Siim Kallase arvamusartikkel, milles kinnitatakse, et EKRE pole tegelikult konservatiivne erakond. Kallas rõhutab, et Reformierakond EKRE-ga valitsust ei teeks, asetades kaks erakonda ühemõtteliselt vastakuti: "selle partei tegelikud seisukohad on need, mis on meie seisukohtadele pea sajaprotsendiliselt vastandlikud". 3
Reformierakonna ja EKRE vastasseis on paika loksunud ka EKRE poolt vaadates. 20. novembril andis EKRE esimees avalikkusele teada järgmist: "Me kõik näeme, kuidas Kaja Kallase valitsus meid oma kindla käega vaesusesse tüürib. Eestis on Euroopa kõrgeim inflatsioon, mis tähendab, et Eesti inimesed vaesuvad Euroopa kiireimas tempos."
Lisades, et ettevõtted sulgevad uksi, inimesed külmetavad kodus ja tööl, rahvast kooritakse elektribörsil, ning et praegu toimub läbi aegade kõige suurem võõraste sissevool, märkis Martin Helme, et "EKRE ei luba Eestil muutuda venekeelseks ja venemeelseks riigiks pelgalt põhjusel, et Reformierakond näeb massiimmigratsioonis võimalust saada juurde valijaid või importida oma erakonnakaaslastele odavtööjõudu".
Martin Helme kinnitas, et valimisi silmas pidades on EKRE fookuses hinnatõus, immigratsioon ja kaitsevõime tugevdamine. 4 Näeme, et viidatakse just neile ühiskondlikele muutustele ja muredele, mida eelnevalt mainiti seoses anoomiaga. Nende probleemide tekkes olevat süüdi Reformierakond.
See vastandus on mõlemale soodne oma lihtsuse poolest – ühe poole euroopalikud väärtused vs. teise poole euroskeptilisus, ühe avatus vs. teise poole rünnakud vähemuste vastu. Kummagi toetajatel on oma poolega kerge kaasa minna. Mõne muu erakonnaga vastandust üles ehitades peaks Reformierakond valimisdebattides regulaarselt rääkima näiteks maksudest. EKRE-ga vastandudes aga mitte, või vähemalt mitte sellisel määral.
Kui Reformierakond käis novembri keskpaigas riigikogu valimiste programmi osana välja eesmärgi kaotada üksikisiku tulumaksu maksuküüru ja tõsta tulumaksuvaba miinimumi 700 euroni, siis pole üllatav, et Keskerakonna liikmed kohe reageerisid, nõudes, et astmeid võiks olla kolm.
Kiiresti reageeris ka SDE. Nemad deklareerisid, et "maksud peavad olema õiglased", alampalk peaks olema 1200 eurot ja maksuvaba. Kuid sellised väiksed sõnasõjad ei muuda põhivastandust ja on enamasti taustaks. Maksuvaidluse teine pool ei ole EKRE, see teema polegi neile oluline. Seega polegi õieti vaja maksude üle vaielda ja sellega ollakse mõlemas leeris rahul.
Ühe tuntud reformierakondlase novembri keskel öeldu järgi on erakondade üleskutse maksudebatiks "eufemism maksude tõstmiseks", millega nemad nõus ei ole. 5 EKRE-le omakorda on maksuküürust ja astmelisest tulumaksust rääkimine erakonna esimehe sõnul "pseudoteemad". 6
Reformierakonna ja EKRE vastandus on mõlemale poolele väga mugav. Ilmselt pole juhus, et eelnevalt viidatud oktoobri lõpus ilmunud artiklis möönab Siim Kallas EKRE kritiseerimise kõrval, et kapitalismi toetamisel "on nende programmis ka meile sümpaatseid punkte". 7
Julgeolekuküsimused on kahtlemata teema, mis peaks Reformierakonnale valimistel tooma suurt edu. Ja täiesti õigustatult, kui mõelda kas või sellele, kui tihti peaminister Kaja Kallas on julgeolekut puudutavates küsimustes, iseäranis Ukrainas toimuva kohta, silma paistnud välismeedias.
Kuid ERKE-le omakorda sobib julgeoleku üle arutamine samuti väga hästi. EKRE on sageli võtnud Venemaa poliitika suhtes ambivalentse positsiooni. Nii nagu varem tegi seda Keskerakond, ja samadel põhjustel. Nimelt selleks, et sobida sellele osale venekeelsetest valijatest, kes toetavad Venemaa poliitikat, kuid jättes endale võimaluse kiiresti sõnadest taganeda, nagu juhtus enda erapooletuks kuulutamise juhtumis Ukraina ja Venemaa sõja puhul.
Ukraina toetamisse skeptiliselt suhtumine toob EKRE-le kindlasti vene valijate hääli. Eriti nende venekeelsete hääli, kellele sobib EKRE ideoloogia vähemustesse suhtumisel. Sest pikkade aastate jooksul tehtud väärtusuuringud näitavad, et venekeelne valija on konservatiivsemate vaadetega kui eestikeelne valija, kuigi ka nende avatus ja sallivus on aja jooksul suurenenud.
Nii et kui Reformierakonna jaoks olulistes julgeolekut puudutavates aruteludes paratamatult kerkib üles Ukrainas toimuv sõda ning kui jutt läheb sõja eest Eestisse saabujatele, saab EKRE alati neile inimestele osutada kui "probleemile". Lisaks apelleerib EKRE nüüd venekeelsele valijale kui "meie" inimesele.
Mart Helme sõnul "me saame aru, et nõukogude ajal tulid meie juurde eri rahvuste esindajad. Tõmbame joone alla: 1991. aastal Eestis elanud inimesed ja nende järeltulijad on meie inimesed, ülejäänud on migrandid, kes võtavad neilt hüved ära". 8 Nii ongi võimalik paradoks, kus osa venekeelsetest valijatest usub, et EKRE esindab nende huve, et nad on "meie inimesed". Samal ajal aga EKRE hinnangul tuleb Eestit päästa "venekeelsusest" ja "venemeelsusest", nagu eelnevalt viidatud.
Reformierakonna ja EKRE vastandumise tagajärjeks on kindlasti masside vastandumine. Mobiliseerimiseks on praegu väga sobiv ühiskondlik olukord nii maailmas kui ka meil Eestis.
"Inimeste jaoks on ligitõmbavad paremäärmuslaste pakutavad eesmärgid, ootused ja sümbolid."
Meil on olukord, mida iseloomustab süvenev inflatsioon, kõrged energiahinnad, suur põgenike hulk. Meil on tööturul erialad, kus on väga madalad palgad, osas majandusharudes toimuvad ettevõtetes koondamised, pankrotid. Samal ajal tõusevad laenude intressimäärad, püsivalt on taustaks keskkonnamured jne. Väga paljud on oma eluolu pärast mures, ärevil ja vihased. Inimeste jaoks on ligitõmbavad paremäärmuslaste pakutavad eesmärgid, ootused ja sümbolid, mis võivad olla valed ja eksitavad, kuid on lihtsad ja konkreetsed.
Vastanduse mõlemad pooled tulevad kindlasti välja. Eriti kui vastandust esitatakse appikarjena, s.t kui "meid" ei vali, siis võidab teine pool ning maailm kukub kokku. 9 Mis puudutab institutsioonivälist tegevust, nt osalemine meeleavaldustel, protestiaktsioonides, siis on valmisolek tegutsemiseks, poliitiline aktiivsus olnud viimastel aastatel suurem.
Periooditi selline aktiivsus kõigub. 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses oli rahvas väga aktiivne. Ajavahemikul 2011–2015 oldi taas tavalisest aktiivsemad, samuti alates 2017. aastast. 10 Mäletame hästi viimaseid aastaid, kui kõneainet pakkusid koroonapiirangute vastased meeleavaldused.
Parempopulistid, kes on rääkinud, kuidas "rahvas" kannatab, on õigesti aru saanud, et asjad on paigast ära, et puudub stabiilsus, et ühiskonnas toimub midagi, mida siinse teksti alguses on iseloomustatud sõnaga "anoomia". Kuid nende lahendused ei ole ennast õigustanud.
Arenenud riikide oma töölised ei ole hakanud koristajaks, kui enne tegid seda immigrandid. Meie inimesed ei läinud võõrtööliste asemel maasikaid korjama, kui piirid pandi kinni. Kui räägime ohtudest seoses paremäärmuslusega, siis on need samad, mida juba oleme näinud: Eesti riigi mainekaotus, pingete õhutamine rahvuste vahel, valimatult halb suhtumine immigrantidesse ning palju muud.
Vastandades maksudebattide jms asemel end valimisvõitluse käigus EKRE-le on tagajärjeks just selliste vaadete esile kerkimine, mille vastu Reformierakond ise võitleb. Vastandust EKRE-ga ei tohi ise õhutada ega sellega kaasa minna, kui mõeldakse kaugemale kui järgmised valimised.
1 Talcott Parsons, Some Sociological Aspects of the Fascist Movements, Social Forces 1942, Vol. 21, No. 2, lk 138–147.
2 https://epl.delfi.ee/artikkel/85858013/andres-kasekamp-kas-ekre-on-paremaarmuslik-pole-kahtlustki
3 https://arvamus.postimees.ee/7632529/siim-kallas-martin-helme-tahab-voimule-tousta-lenini-ja-hitleri-meetodeid-kasutades
4 https://etv.err.ee/1608777352/aktuaalne-kaamera-ilm; https://www.postimees.ee/7652323/ekre-laheb-valimistele-loosungiga-paastame-eesti
5 https://www.err.ee/1608790261/reformierakond-laheb-valimistele-ettepanekuga-kaotada-maksukuur; https://www.err.ee/1608794410/valimiste-uhekspeamiseks-teemaks-voivad-tousta-maksud
6 https://etv.err.ee/1608777352/aktuaalne-kaamera-ilm
7 https://arvamus.postimees.ee/7632529/siim-kallas-martin-helme-tahab-voimule-tousta-lenini-ja-hitleri-meetodeid-kasutades
8 https://www.delfi.ee/artikkel/120089444/mart-helme-enne-1991-aastat-eestisse-toodud-migrandid-ja-nende-jarglased-on-meie-inimesed
9 https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaesus-laiskus-ja-poliitikute-asendamatus/
10 Vt Pohla, T. jt, Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2020, ptk "Kodakondsus, poliitiline enesemäärang ja osalus".
### Response:
Tanel Vallimäe: Reformierakonna ja EKRE vastandus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Lakers võitis tasavägise avaveerandi 33:31 ja kasvatas teisel veerandajal vahepeal edu 15-punktiliseks, aga poolajapausile mindi Los Angelese klubi 66:58 eduseisus. Kolmandal veerandil vähendas Bucks vahet ja läks korra ka kahe punktiga ette, aga Lakers haaras kiiresti taas juhtohjad. Viimane veerandaeg kulges taas väga tasavägiselt ja Bucks pääses mitmel korral punkti-kahega juhtima, kuid lõpuks jäi Lakers siiski peale.
Võitjate parim oli Anthony Davis 44 punkti ja kümne lauapalliga, LeBron James lisas 28 punkti, andis 11 resultatiivset söötu ja võttis kaheksa lauapalli. Kõigi aegade edetabelis resultatiivsete söötude arvestuses tõusis James nüüd kuuendaks, möödudes Magic Johnsonist – Jamesil on nüüd kirjas 10 144 söötu, Johsonil oli 10 141. James jääb nüüd alla vaid John Stocktonile (15 806), Jason Kiddile (12 091), Chris Paulile (11 071), Steve Nashile (10 335) ja Mark Jacksonile (10 334).
Bucksi ridades tõi Giannis Antetokounmpo 40 punkti, võttis seitse lauapalli ja andis viis korvisöötu. Jrue Holiday lisas 28 punkti ja andis üheksa resultatiivset söötu.
Tulemused:
Charlotte – Washington 117:116
Boston – Miami 116:120 la.
Cleveland – Orlando 107:96
Atlanta – Denver 117:109
Milwaukee – LA Lakers 129:133
Brooklyn – Toronto 114:105
Memphis – Philadelphia 117:109
San Antonio – New Orleans 99:117
Utah – Indiana 139:119
Phoenix – Houston 121:122
Golden State – Chicago 119:111
|
Lakers sai Bucksist jagu, LeBron James möödus Magic Johnsonist
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lakers võitis tasavägise avaveerandi 33:31 ja kasvatas teisel veerandajal vahepeal edu 15-punktiliseks, aga poolajapausile mindi Los Angelese klubi 66:58 eduseisus. Kolmandal veerandil vähendas Bucks vahet ja läks korra ka kahe punktiga ette, aga Lakers haaras kiiresti taas juhtohjad. Viimane veerandaeg kulges taas väga tasavägiselt ja Bucks pääses mitmel korral punkti-kahega juhtima, kuid lõpuks jäi Lakers siiski peale.
Võitjate parim oli Anthony Davis 44 punkti ja kümne lauapalliga, LeBron James lisas 28 punkti, andis 11 resultatiivset söötu ja võttis kaheksa lauapalli. Kõigi aegade edetabelis resultatiivsete söötude arvestuses tõusis James nüüd kuuendaks, möödudes Magic Johnsonist – Jamesil on nüüd kirjas 10 144 söötu, Johsonil oli 10 141. James jääb nüüd alla vaid John Stocktonile (15 806), Jason Kiddile (12 091), Chris Paulile (11 071), Steve Nashile (10 335) ja Mark Jacksonile (10 334).
Bucksi ridades tõi Giannis Antetokounmpo 40 punkti, võttis seitse lauapalli ja andis viis korvisöötu. Jrue Holiday lisas 28 punkti ja andis üheksa resultatiivset söötu.
Tulemused:
Charlotte – Washington 117:116
Boston – Miami 116:120 la.
Cleveland – Orlando 107:96
Atlanta – Denver 117:109
Milwaukee – LA Lakers 129:133
Brooklyn – Toronto 114:105
Memphis – Philadelphia 117:109
San Antonio – New Orleans 99:117
Utah – Indiana 139:119
Phoenix – Houston 121:122
Golden State – Chicago 119:111
### Response:
Lakers sai Bucksist jagu, LeBron James möödus Magic Johnsonist
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Panathinaikos võitis avaveerandi 14 punktiga. Teisel veerandil kasvatati edu vahepeal 18-punktiliseks, poolajapausile mindi külaliste 44:28 eduseisus. Kolmandal veerandajal hakkas küll Žalgiris vahet vähendama ja viimase veerandi alguses jõuti nelja punkti kaugusele, kuid Panathinaikos võttis siiski kindla võidu.
Žalgirise parim oli Keenan Evans 18 punktiga, Kevarrius Hayes ja Edgaras Ulanovas lisasid kumbki kümme punkti. Võitjate resultatiivseim oli Derrick Williams 25 punktiga, Dwayne Bacon panustas 19 punkti ja kaheksa lauapalliga.
Kuue võidu kõrvale viienda kaotuse saanud Žalgiris langes kaheksandale kohale, viienda võidu saanud Panathinaikos tõusis kümnendaks.
Liider Fenerbahce sai samuti hooaja esimese kaotuse kodusaalis, jäädes 71:85 alla Madridi Realile. Hispaania klubile oli see kuues järjestikune võit.
Kodumeeskonnale tõi Johnathan Motley 20 punkti ja võttis seitse lauapalli, Devin Booker lisas 15 punkti. Reali parim oli Dzanan Musa 18 punktiga, Walter Tavares lisas 17 punkti.
11 mängust üheksa võitnud Fenerbahce jätkab Euroliiga liidrina, Realil, Barcelonal ja AS Monacol on kõigil kirjas kaheksa võitu ja kolm kaotust.
Tulemused:
Belgradi Crvena zvezda – Bologna Virtus 83:74
Istanbuli Fenerbahce – Madridi Real 71:85
Kaunase Žalgiris – Ateena Panathinaikos 67:81
Müncheni Bayern – Tel Avivi Maccabi 98:89
|
Žalgiris sai Euroliigas kodus esimese kaotuse, liider kaotas Realile
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Panathinaikos võitis avaveerandi 14 punktiga. Teisel veerandil kasvatati edu vahepeal 18-punktiliseks, poolajapausile mindi külaliste 44:28 eduseisus. Kolmandal veerandajal hakkas küll Žalgiris vahet vähendama ja viimase veerandi alguses jõuti nelja punkti kaugusele, kuid Panathinaikos võttis siiski kindla võidu.
Žalgirise parim oli Keenan Evans 18 punktiga, Kevarrius Hayes ja Edgaras Ulanovas lisasid kumbki kümme punkti. Võitjate resultatiivseim oli Derrick Williams 25 punktiga, Dwayne Bacon panustas 19 punkti ja kaheksa lauapalliga.
Kuue võidu kõrvale viienda kaotuse saanud Žalgiris langes kaheksandale kohale, viienda võidu saanud Panathinaikos tõusis kümnendaks.
Liider Fenerbahce sai samuti hooaja esimese kaotuse kodusaalis, jäädes 71:85 alla Madridi Realile. Hispaania klubile oli see kuues järjestikune võit.
Kodumeeskonnale tõi Johnathan Motley 20 punkti ja võttis seitse lauapalli, Devin Booker lisas 15 punkti. Reali parim oli Dzanan Musa 18 punktiga, Walter Tavares lisas 17 punkti.
11 mängust üheksa võitnud Fenerbahce jätkab Euroliiga liidrina, Realil, Barcelonal ja AS Monacol on kõigil kirjas kaheksa võitu ja kolm kaotust.
Tulemused:
Belgradi Crvena zvezda – Bologna Virtus 83:74
Istanbuli Fenerbahce – Madridi Real 71:85
Kaunase Žalgiris – Ateena Panathinaikos 67:81
Müncheni Bayern – Tel Avivi Maccabi 98:89
### Response:
Žalgiris sai Euroliigas kodus esimese kaotuse, liider kaotas Realile
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti noormehed suutsid end 0:2 kaotusseisust välja võidelda ja kohtumise lõpuks otsustavasse vaatusesse viia, ent seal sai jaks otsa ja ukrainlased võtsid 15:10 geimivõidu, vahendab volley.ee.
Tauno Lipu juhendatava koondise resultatiivseimaks tõusis 17 punktiga (+5) Joosep Kurik, 10 punkti (+6) lisas sidemängija Andres Jefanov ning üheksa punkti kanti nii Patrick Saimre (-3) kui Joonah Marten Üpruse (+0) arvele.
Eesti vastuvõtt oli 48 protsenti, rünnak 41 protsenti, blokipunkte kogunes 13 ning servil löödi kaks ässa ja eksiti 25 pallingul.
Ukraina edukaim oli 19 punktiga (+8) Maksõm Svõrõdov. Ukrainlaste vastuvõtt oli 61 protsenti ja rünnak 38 protsenti, blokist saadi 11 ja servilt 18 punkti (25 viga).
Lisaks Eesti koondisele ja korraldajatele mängivad 2.-6. detsembrini toimuval turniiril Poola, Läti, Ukraina ja Aserbaidžaan. Kõik mängivad omavahel korra läbi, turniiri võitja tagab otse koha 2023. aasta U-17 EM-finaalturniirile. Kohad 2.-5. mängivad kevadel EM-valiksarja teises ringis.
Eesti koondise koosseis Gruusias: Regan Rohumets, Andreas Voit, Carl Kreek, Hendrik Hollas, Patrick Saimre, Aleks Antsi, Joonah Marten Üprus, Georg Kutser, Ruudi Türkson, Joosep Kurik, Aksel Aavik, Andres Jefanov.
Peatreener Tauno Lipp, abitreenerid Kermo Basov ja Karlo Remy Kallend, füsioterapeut Teet Meerits, mänedžer Laura Milk.
|
U-17 noormehed alustasid EEVZA turniiri viiegeimilise mänguga Ukraina vastu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti noormehed suutsid end 0:2 kaotusseisust välja võidelda ja kohtumise lõpuks otsustavasse vaatusesse viia, ent seal sai jaks otsa ja ukrainlased võtsid 15:10 geimivõidu, vahendab volley.ee.
Tauno Lipu juhendatava koondise resultatiivseimaks tõusis 17 punktiga (+5) Joosep Kurik, 10 punkti (+6) lisas sidemängija Andres Jefanov ning üheksa punkti kanti nii Patrick Saimre (-3) kui Joonah Marten Üpruse (+0) arvele.
Eesti vastuvõtt oli 48 protsenti, rünnak 41 protsenti, blokipunkte kogunes 13 ning servil löödi kaks ässa ja eksiti 25 pallingul.
Ukraina edukaim oli 19 punktiga (+8) Maksõm Svõrõdov. Ukrainlaste vastuvõtt oli 61 protsenti ja rünnak 38 protsenti, blokist saadi 11 ja servilt 18 punkti (25 viga).
Lisaks Eesti koondisele ja korraldajatele mängivad 2.-6. detsembrini toimuval turniiril Poola, Läti, Ukraina ja Aserbaidžaan. Kõik mängivad omavahel korra läbi, turniiri võitja tagab otse koha 2023. aasta U-17 EM-finaalturniirile. Kohad 2.-5. mängivad kevadel EM-valiksarja teises ringis.
Eesti koondise koosseis Gruusias: Regan Rohumets, Andreas Voit, Carl Kreek, Hendrik Hollas, Patrick Saimre, Aleks Antsi, Joonah Marten Üprus, Georg Kutser, Ruudi Türkson, Joosep Kurik, Aksel Aavik, Andres Jefanov.
Peatreener Tauno Lipp, abitreenerid Kermo Basov ja Karlo Remy Kallend, füsioterapeut Teet Meerits, mänedžer Laura Milk.
### Response:
U-17 noormehed alustasid EEVZA turniiri viiegeimilise mänguga Ukraina vastu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Ringi võidutulemuseks sel võistlusmaal oli 3:23.15, mis teeb keskmiseks kilomeetri tempoks neli minutit ja kolm sekundit, vahendab portaal Marathon100.
42,6 km vaheajapunkti jõudis Riine ajaga 2:54.24 ehk teisisõnu ta läbis 50 km distantsi sees maratoni ajaga, millest on eestlannadest tänavu kiirem olnud vaid Kadiliis Kuiv.
Naistest sai teise koha Kirstin Bull, kes kaotas Ringile enam kui kümne minutiga ületades lõpujoone ajaga 3:34.59.
Üldarvestuses saavutas Riine Ringi kaheksanda koha, võistluse kiireim oli Ben Maccronan tulemusega 3:01.55.
|
Austraalias elav eestlanna võitis sealse ultrajooksu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ringi võidutulemuseks sel võistlusmaal oli 3:23.15, mis teeb keskmiseks kilomeetri tempoks neli minutit ja kolm sekundit, vahendab portaal Marathon100.
42,6 km vaheajapunkti jõudis Riine ajaga 2:54.24 ehk teisisõnu ta läbis 50 km distantsi sees maratoni ajaga, millest on eestlannadest tänavu kiirem olnud vaid Kadiliis Kuiv.
Naistest sai teise koha Kirstin Bull, kes kaotas Ringile enam kui kümne minutiga ületades lõpujoone ajaga 3:34.59.
Üldarvestuses saavutas Riine Ringi kaheksanda koha, võistluse kiireim oli Ben Maccronan tulemusega 3:01.55.
### Response:
Austraalias elav eestlanna võitis sealse ultrajooksu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Suurem osa esimesest poolajast kulges luuravalt, aga seejärel jõudsid väravateni Jordan Henderson (38. minutil) ja Harry Kane (45+3.) Mõlema tabamuse vormistamisel oli oma roll ka Jude Bellinghamil.
57. minutil lõi Bukayo Saka 3:0 ja see sisuliselt lõpetas mängu, sest viimane pooltund kummaltki poolt enam miskit erilist ei pakkunud.
Laupäeval, 10. detsembril peetavas veerandfinaalis läheb Inglismaa vastamisi Prantsusmaaga.
1/8-finaal
90:00
Inglismaa
3
38' Henderson
45+3' Kane
57' Saka
3
:
0
0
Senegal
Inglismaa
38' Henderson
45+3' Kane
57' Saka
Senegal
Eelvaade:
Inglismaa jalgpallikoondis alustas turniiri bravuurika 6:2 võiduga Iraani üle mängus, kus üleminuteid kogunes kahe poolaja peale kokku peaaegu poole tunni jagu. Teine kohtumine USA-ga oli täiesti teistsuguse iseloomuga ja lõppes 0:0. Viimases mängus naaber Walesiga ei olnud Inglismaa üleolekus aga küsimust - 3:0 võit tagas alagrupis esikoha.
Senegali koondis kaotas esimeses mängus Hollandile 0:2, aga Madalmaade võistkond skooris alles viimastel minutitel ja tegelikult mängisid aafriklased hästi. Oma võimeid tõestati teises kohtumises võõrustaja Katariga, mis võideti 3:1.
Kolmandas voorus tuli minna vastamisi Ecuadoriga, kusjuures kerget favoriidikoormat kandsid lõuna-ameeriklased. Senegal jäi aga 2:1 peale ja jõudis teist korda pärast väga edukat 2002. aasta turniiri MM-il 16 parema hulka.
Inglismaa ja Senegal peavad jalgpalliajaloo esimese omavahelise kohtumise, aga üksteist tuntakse üsna hästi, sest mitmed Aafrika koondise võtmemängijad pallivad just Inglismaal: väravavaht Eduaord Mendy ja Ecuadorile otsustava värava löönud kaitsja Kalidou Koulibaly esindavad Chelseat, ründaja Ismaila Sarr lööb väravaid Watfordi kasuks.
|
Inglismaa sai Senegalist kindlalt jagu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurem osa esimesest poolajast kulges luuravalt, aga seejärel jõudsid väravateni Jordan Henderson (38. minutil) ja Harry Kane (45+3.) Mõlema tabamuse vormistamisel oli oma roll ka Jude Bellinghamil.
57. minutil lõi Bukayo Saka 3:0 ja see sisuliselt lõpetas mängu, sest viimane pooltund kummaltki poolt enam miskit erilist ei pakkunud.
Laupäeval, 10. detsembril peetavas veerandfinaalis läheb Inglismaa vastamisi Prantsusmaaga.
1/8-finaal
90:00
Inglismaa
3
38' Henderson
45+3' Kane
57' Saka
3
:
0
0
Senegal
Inglismaa
38' Henderson
45+3' Kane
57' Saka
Senegal
Eelvaade:
Inglismaa jalgpallikoondis alustas turniiri bravuurika 6:2 võiduga Iraani üle mängus, kus üleminuteid kogunes kahe poolaja peale kokku peaaegu poole tunni jagu. Teine kohtumine USA-ga oli täiesti teistsuguse iseloomuga ja lõppes 0:0. Viimases mängus naaber Walesiga ei olnud Inglismaa üleolekus aga küsimust - 3:0 võit tagas alagrupis esikoha.
Senegali koondis kaotas esimeses mängus Hollandile 0:2, aga Madalmaade võistkond skooris alles viimastel minutitel ja tegelikult mängisid aafriklased hästi. Oma võimeid tõestati teises kohtumises võõrustaja Katariga, mis võideti 3:1.
Kolmandas voorus tuli minna vastamisi Ecuadoriga, kusjuures kerget favoriidikoormat kandsid lõuna-ameeriklased. Senegal jäi aga 2:1 peale ja jõudis teist korda pärast väga edukat 2002. aasta turniiri MM-il 16 parema hulka.
Inglismaa ja Senegal peavad jalgpalliajaloo esimese omavahelise kohtumise, aga üksteist tuntakse üsna hästi, sest mitmed Aafrika koondise võtmemängijad pallivad just Inglismaal: väravavaht Eduaord Mendy ja Ecuadorile otsustava värava löönud kaitsja Kalidou Koulibaly esindavad Chelseat, ründaja Ismaila Sarr lööb väravaid Watfordi kasuks.
### Response:
Inglismaa sai Senegalist kindlalt jagu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Oluline 4. detsembril kell 22.51:
- ÜRO peakorteris ringleb Vene sõjakuritegude tribunali loomise dokument;
- Briti luure: Vene avalikkuse toetus sõjale langenud;
- Ukraina: ööpäevas hukkus üle pooletuhande Vene sõduri;
- Ukraina sõnul kasutab Venemaa nafta eest saadud raha lääne destabiliseerimiseks tulevikus;
- USA luurejuht: konflikti tempo aeglustub, Venemaa ei ei suuda ilmselt vastupealetungi alustada.
Kuberner: Hersonis on elekter ja veevarustus suuresti taastatud
Hersoni oblasti kuberner Jaroslav Januševitš teatas, et elekter on juba taastatud 85 protsendil linna majapidamistest.
Januševitš loodab, et pärast pumbajaama taastamist taastub veevarustus peagi 70 protsendi elanike jaoks.
Ukraina taas ülesehitamine läheb maksma kuni 600 miljardit eurot
Maailmapanga Euroopa ja Kesk-Aasia asepresident Anna Bjerde ütles Die Pressile, et Ukraina infrastruktuuri taastamine pärast sõda läheb maksma 500 kuni 600 miljardit eurot, vahendas The Kyiv Independent.
ÜRO peakorteris ringleb Vene sõjakuritegude tribunali loomise dokument
ÜRO peakorteris New Yorkis on ringlemas resolutsiooni eelnõu Nürnbergi stiilis tribunali loomiseks, mis võtaks Venemaa juhtkonna Ukrainas toime pandud agressioonikuritegude eest, kirjutas The Guardian.
Ukraina merevägi: Mustal merel on neli Kalibr rakettidega varustatud Vene sõjalaeva
Ukraina mereväe kinnitusel hoiab Venemaa Mustal merel nelja Kalibr tiibrakettidega varustatud sõjalaeva. Igal laeval on 24 raketti, vahendas The Kyiv Independent.
Vahemerel hoiab Venemaa praegu viite Kalibr rakettidega sõjalaeva, millel igaühel on 76 raketti.
Briti luure: Vene avalikkuse toetus sõjale langenud
Briti kaitseministeerium viitas oma värskes luurehinnangus Venemaa sõltumatu meediaväljaande andmetele, mille järgi on Venemaal avalikkuse toetus sõjalisele tegevusele Ukrainas oluliselt langemas.
Väljaande Meduza sõnul sai toimetus näha konfidentsiaalset arvamusuuringut, mille tellis föderaalne kaitseteenistus, mis vastutab Kremli valvamise ja kõrgeimate valitsusametnike turvalisuse eest. Kremli tellitud küsitlusest selgus, et 55 protsenti vastanutest toetas rahukõnelusi Ukrainaga ning 25 protsenti soovis, et sõda jätkuks.
Venemaa suurim sõltumatu küsitluskeskus Levada leidis novembris läbi viidud sarnases küsitluses, et 53 protsenti vastanutest toetas rahukõnelusi, 41 protsenti pooldas sõda ja kuus protsenti ei olnud otsustanud. Selle 1600 inimese küsitluse veamäär ei ületanud 3,4 protsenti.
Suurbritannias treenivad Ukraina sõdurid saavad sõtta naasmiseks täisvarustuse
Suurbritannias väljaõppel olevad Ukraina sõdurid saavad rindele naastes lisaks uutele omandatud oskustele ka sõduri täisvarustus, kuhu kuuluvad ka külma ilma riided.
Ukrainian recruits training in the UK are issued kit in preparation for their return to Ukraine where they will fight to free their nation.
As the temperature plummets, recruits are given cold weather clothing in addition to the regular kit.
#StandWithUkraine pic.twitter.com/CWqcGjA43y
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 4, 2022
Ukraina: Venemaa kaotas ööpäevaga üle 500 sõduri
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 91 150 (võrdlus eelmise päevaga +550);
- tankid 2922 (+5);
- jalaväe lahingumasinad 5892 (+6);
- lennukid 281 (+1);
- kopterid 263 (+0);
- suurtükisüsteemid 1908(+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 210 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1573 (+1);
- tiibraketid 531 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4479 (+7);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
USA: võitlustempo aeglustub järgmistel kuudel
USA kõrgeim luurejuht ütleb, et vaatamata rünnakutele Ukraina elektrivõrgu ja muu kriitilise tähtsusega infrastruktuuri vastu, ei näe ta, et Ukraina vastupanutahe nõrgeneks. Ta loodab, et sõdimine aeglustub järgmistel kuudel.
"Me näeme, et konflikti tempo on aeglustunud. Arvatavasti näeme seda ka lähikuudel," ütles Avril Haines Californias iga-aastasel Reagani riigikaitsefoorumil.
Ta ütles, et nii Ukraina kui ka Venemaa sõjaväelased tegelevad väeüksuste taastamisega ja varustamisega, et valmistuda pärast talve vastupealetungiks. "Me oleme aga üsna skeptilised, kas venelased on selleks valmis. Ukrainlaste osas olen optimistlikum," sõnas Haines.
Küsimusele Venemaa rünnakute mõju kohta Ukraina elektrivõrgule ja muule tsiviilinfrastruktuurile vastas Haines, et Moskva eesmärk on osaliselt õõnestada ukrainlaste vastupanutahet.
Bahmuti lähedal lasti alla Vene sõjaväelennuk
Donetski oblastis – Bahmutis, Soledaris – on praegu, nagu varemgi, kõige kuumem ja valusam, ütles Zelenski. "Teeme kõik, et aidata seal oma poisse. Nad on meie kangelased, kes hoiavad kaitset. Kõik nad väärivad suurimat tänu! Tahaksin eraldi tänada Tšopi salga piirivalvureid, kes võitlevad Bahmuti lähedal ja lasid täna alla teise okupantide lennuki," sõnas Zelenski.
"Luhanski piirkond ja Harkivi piirkond – tugevdame seal oma jõude. Lõuna – jätkame okupantide võimete kustutamist. Piir – tugevdame kogu perimeetrit. Musta mere merepiir – töötame selle nimel, et Kalibri raketid saaksid lõpuks olla mere põhjas," lisas ta.
Zelenski: naftarahaga nõrgestab Venemaa läänt
Oma kõnes kritiseeris president ka nafta hinnalae seadmist 60 dollarile lisades, et nafta eest saadud rahaga destabiliseerib Venemaa läänt. "Maailmas on lõppenud arutelu hinnalagede ehk Venemaa nafta ekspordihinna piiramise üle. Paraku ilma suurte otsusteta, sest ma ei nimetaks suureks otsuseks Venemaa hindadele sellise piiri seadmist, mis on terroririigi eelarvele üsna mugav," sõnas Zelenski.
"Venemaa on energiaturu tahtliku destabiliseerimisega juba tekitanud tohutuid kahjusid kõikidele maailma riikidele. Ja maailm ei julge energiat desarmeerida. See on nõrk positsioon. See on ainult aja küsimus, millal tuleb ikkagi tugevamad vahendid kasutusele võtta. Kahju, et see aeg kaotsi läheb," rääkis Zelenski.
Ta märkis, et kui Venemaa nafta hinnapiir on 30 dollari asemel, millest Poola ja Balti riigid rääkisid, 60 dollarit, siis Venemaa eelarvesse laekub aastas umbes sada miljardit dollarit. "See raha ei lähe mitte ainult sõjaks ja mitte ainult Venemaa poolt teiste terrorirežiimide ja -organisatsioonide edasiseks toetamiseks. Seda raha kasutatakse ka nende riikide edasiseks destabiliseerimiseks, kes üritavad praegu suuri otsuseid vältida," selgitas Zelenski.
Venemaa on öelnud, et ei kavatse G7 riikide ja Austraalia kehtestatud hinnalage aktsepteerida ja kaalub oma võimalusi vastusammuks.
|
Zelenski: valusaimad võitlused käivad Bahmutis ja Soledaris
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 4. detsembril kell 22.51:
- ÜRO peakorteris ringleb Vene sõjakuritegude tribunali loomise dokument;
- Briti luure: Vene avalikkuse toetus sõjale langenud;
- Ukraina: ööpäevas hukkus üle pooletuhande Vene sõduri;
- Ukraina sõnul kasutab Venemaa nafta eest saadud raha lääne destabiliseerimiseks tulevikus;
- USA luurejuht: konflikti tempo aeglustub, Venemaa ei ei suuda ilmselt vastupealetungi alustada.
Kuberner: Hersonis on elekter ja veevarustus suuresti taastatud
Hersoni oblasti kuberner Jaroslav Januševitš teatas, et elekter on juba taastatud 85 protsendil linna majapidamistest.
Januševitš loodab, et pärast pumbajaama taastamist taastub veevarustus peagi 70 protsendi elanike jaoks.
Ukraina taas ülesehitamine läheb maksma kuni 600 miljardit eurot
Maailmapanga Euroopa ja Kesk-Aasia asepresident Anna Bjerde ütles Die Pressile, et Ukraina infrastruktuuri taastamine pärast sõda läheb maksma 500 kuni 600 miljardit eurot, vahendas The Kyiv Independent.
ÜRO peakorteris ringleb Vene sõjakuritegude tribunali loomise dokument
ÜRO peakorteris New Yorkis on ringlemas resolutsiooni eelnõu Nürnbergi stiilis tribunali loomiseks, mis võtaks Venemaa juhtkonna Ukrainas toime pandud agressioonikuritegude eest, kirjutas The Guardian.
Ukraina merevägi: Mustal merel on neli Kalibr rakettidega varustatud Vene sõjalaeva
Ukraina mereväe kinnitusel hoiab Venemaa Mustal merel nelja Kalibr tiibrakettidega varustatud sõjalaeva. Igal laeval on 24 raketti, vahendas The Kyiv Independent.
Vahemerel hoiab Venemaa praegu viite Kalibr rakettidega sõjalaeva, millel igaühel on 76 raketti.
Briti luure: Vene avalikkuse toetus sõjale langenud
Briti kaitseministeerium viitas oma värskes luurehinnangus Venemaa sõltumatu meediaväljaande andmetele, mille järgi on Venemaal avalikkuse toetus sõjalisele tegevusele Ukrainas oluliselt langemas.
Väljaande Meduza sõnul sai toimetus näha konfidentsiaalset arvamusuuringut, mille tellis föderaalne kaitseteenistus, mis vastutab Kremli valvamise ja kõrgeimate valitsusametnike turvalisuse eest. Kremli tellitud küsitlusest selgus, et 55 protsenti vastanutest toetas rahukõnelusi Ukrainaga ning 25 protsenti soovis, et sõda jätkuks.
Venemaa suurim sõltumatu küsitluskeskus Levada leidis novembris läbi viidud sarnases küsitluses, et 53 protsenti vastanutest toetas rahukõnelusi, 41 protsenti pooldas sõda ja kuus protsenti ei olnud otsustanud. Selle 1600 inimese küsitluse veamäär ei ületanud 3,4 protsenti.
Suurbritannias treenivad Ukraina sõdurid saavad sõtta naasmiseks täisvarustuse
Suurbritannias väljaõppel olevad Ukraina sõdurid saavad rindele naastes lisaks uutele omandatud oskustele ka sõduri täisvarustus, kuhu kuuluvad ka külma ilma riided.
Ukrainian recruits training in the UK are issued kit in preparation for their return to Ukraine where they will fight to free their nation.
As the temperature plummets, recruits are given cold weather clothing in addition to the regular kit.
#StandWithUkraine pic.twitter.com/CWqcGjA43y
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 4, 2022
Ukraina: Venemaa kaotas ööpäevaga üle 500 sõduri
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 91 150 (võrdlus eelmise päevaga +550);
- tankid 2922 (+5);
- jalaväe lahingumasinad 5892 (+6);
- lennukid 281 (+1);
- kopterid 263 (+0);
- suurtükisüsteemid 1908(+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 210 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1573 (+1);
- tiibraketid 531 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4479 (+7);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
USA: võitlustempo aeglustub järgmistel kuudel
USA kõrgeim luurejuht ütleb, et vaatamata rünnakutele Ukraina elektrivõrgu ja muu kriitilise tähtsusega infrastruktuuri vastu, ei näe ta, et Ukraina vastupanutahe nõrgeneks. Ta loodab, et sõdimine aeglustub järgmistel kuudel.
"Me näeme, et konflikti tempo on aeglustunud. Arvatavasti näeme seda ka lähikuudel," ütles Avril Haines Californias iga-aastasel Reagani riigikaitsefoorumil.
Ta ütles, et nii Ukraina kui ka Venemaa sõjaväelased tegelevad väeüksuste taastamisega ja varustamisega, et valmistuda pärast talve vastupealetungiks. "Me oleme aga üsna skeptilised, kas venelased on selleks valmis. Ukrainlaste osas olen optimistlikum," sõnas Haines.
Küsimusele Venemaa rünnakute mõju kohta Ukraina elektrivõrgule ja muule tsiviilinfrastruktuurile vastas Haines, et Moskva eesmärk on osaliselt õõnestada ukrainlaste vastupanutahet.
Bahmuti lähedal lasti alla Vene sõjaväelennuk
Donetski oblastis – Bahmutis, Soledaris – on praegu, nagu varemgi, kõige kuumem ja valusam, ütles Zelenski. "Teeme kõik, et aidata seal oma poisse. Nad on meie kangelased, kes hoiavad kaitset. Kõik nad väärivad suurimat tänu! Tahaksin eraldi tänada Tšopi salga piirivalvureid, kes võitlevad Bahmuti lähedal ja lasid täna alla teise okupantide lennuki," sõnas Zelenski.
"Luhanski piirkond ja Harkivi piirkond – tugevdame seal oma jõude. Lõuna – jätkame okupantide võimete kustutamist. Piir – tugevdame kogu perimeetrit. Musta mere merepiir – töötame selle nimel, et Kalibri raketid saaksid lõpuks olla mere põhjas," lisas ta.
Zelenski: naftarahaga nõrgestab Venemaa läänt
Oma kõnes kritiseeris president ka nafta hinnalae seadmist 60 dollarile lisades, et nafta eest saadud rahaga destabiliseerib Venemaa läänt. "Maailmas on lõppenud arutelu hinnalagede ehk Venemaa nafta ekspordihinna piiramise üle. Paraku ilma suurte otsusteta, sest ma ei nimetaks suureks otsuseks Venemaa hindadele sellise piiri seadmist, mis on terroririigi eelarvele üsna mugav," sõnas Zelenski.
"Venemaa on energiaturu tahtliku destabiliseerimisega juba tekitanud tohutuid kahjusid kõikidele maailma riikidele. Ja maailm ei julge energiat desarmeerida. See on nõrk positsioon. See on ainult aja küsimus, millal tuleb ikkagi tugevamad vahendid kasutusele võtta. Kahju, et see aeg kaotsi läheb," rääkis Zelenski.
Ta märkis, et kui Venemaa nafta hinnapiir on 30 dollari asemel, millest Poola ja Balti riigid rääkisid, 60 dollarit, siis Venemaa eelarvesse laekub aastas umbes sada miljardit dollarit. "See raha ei lähe mitte ainult sõjaks ja mitte ainult Venemaa poolt teiste terrorirežiimide ja -organisatsioonide edasiseks toetamiseks. Seda raha kasutatakse ka nende riikide edasiseks destabiliseerimiseks, kes üritavad praegu suuri otsuseid vältida," selgitas Zelenski.
Venemaa on öelnud, et ei kavatse G7 riikide ja Austraalia kehtestatud hinnalage aktsepteerida ja kaalub oma võimalusi vastusammuks.
### Response:
Zelenski: valusaimad võitlused käivad Bahmutis ja Soledaris
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"FC Nõmme Unitedi esindusmeeskonna uus peatreener on Vladimir Vassiljev," seisis klubi poolt tehtud pressiteates.
"34-aastane Vladimir Vassiljev omab UEFA PRO treenerilitsentsi ja on varasemalt töötanud FCI Levadias abi- ja peatreenerina ning Eesti koondise abitreenerina 2021. aastal viis Vladimir FCI Levadia Eesti Premium Liiga meistriks ja Tipneri karikavõitjaks ning tal on ka pikaaegne noormängijate arendamise kogemus," oli kirjas klubi avalduses.
"Ühtlasi täname seitse aastat Nõmme Unitedi esindusmeeskonda juhendanud Martin Klasenit, kelle juhendamisel tõusti teisest liigast esiliigasse," teatas klubi.
|
Endine Levadia peatreener asus tööle esiliigaklubis
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"FC Nõmme Unitedi esindusmeeskonna uus peatreener on Vladimir Vassiljev," seisis klubi poolt tehtud pressiteates.
"34-aastane Vladimir Vassiljev omab UEFA PRO treenerilitsentsi ja on varasemalt töötanud FCI Levadias abi- ja peatreenerina ning Eesti koondise abitreenerina 2021. aastal viis Vladimir FCI Levadia Eesti Premium Liiga meistriks ja Tipneri karikavõitjaks ning tal on ka pikaaegne noormängijate arendamise kogemus," oli kirjas klubi avalduses.
"Ühtlasi täname seitse aastat Nõmme Unitedi esindusmeeskonda juhendanud Martin Klasenit, kelle juhendamisel tõusti teisest liigast esiliigasse," teatas klubi.
### Response:
Endine Levadia peatreener asus tööle esiliigaklubis
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Paide Linnameeskond teatas kolmandal detsembril oma Facebooki lehel, et 2022. aasta hooaeg jäi Turile Kesk-Eesti klubi eest viimaseks. 25-aastane mängumees liitus Paidega 2017. aastal, kuue hooaja jooksul osales ta 136 kõrgliiga kohtumises, lõi 14 väravat ja andis 21 väravasöötu, vahendab Soccernet.ee.
Enne Paidesse siirdumist kuulus Tur FC Infoneti nimekirja, kus sai 18-aastaselt kirja Premium liiga debüüdi. 2019. aastal kuulus ta Bulgaaria kõrgliigaklubi Botev Vratsa hingekirja, kuid tuli sealt kaheksa kohtumise järel tagasi kodumaale. Tur on osalenud kahes A-koondise matšis, rahvusmeeskonna eest tegi ta debüüdi tegi 2020. aastal Leedu vastu.
|
Edgar Tur lahkub Paide Linnameeskonnast
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paide Linnameeskond teatas kolmandal detsembril oma Facebooki lehel, et 2022. aasta hooaeg jäi Turile Kesk-Eesti klubi eest viimaseks. 25-aastane mängumees liitus Paidega 2017. aastal, kuue hooaja jooksul osales ta 136 kõrgliiga kohtumises, lõi 14 väravat ja andis 21 väravasöötu, vahendab Soccernet.ee.
Enne Paidesse siirdumist kuulus Tur FC Infoneti nimekirja, kus sai 18-aastaselt kirja Premium liiga debüüdi. 2019. aastal kuulus ta Bulgaaria kõrgliigaklubi Botev Vratsa hingekirja, kuid tuli sealt kaheksa kohtumise järel tagasi kodumaale. Tur on osalenud kahes A-koondise matšis, rahvusmeeskonna eest tegi ta debüüdi tegi 2020. aastal Leedu vastu.
### Response:
Edgar Tur lahkub Paide Linnameeskonnast
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Prantsusmaa kangelaseks kerkis Kylian Mbappe, kes andis esimese poolaja lõpul resultatiivse söödu Olivier Giroud'le (44. minutil) ja lõi teisel poolajal ise kaks väravat (74. ja 90+1.), tõustes viie tabamusega finaalturniiri edukaimaks väravakütiks.
Tabamus oli ajalooline ka Giroud' jaoks, kellele see oli koondisekarjääri 52. väravaks. Prantsusmaa kõigi aegade vastavas nimekirjas möödus ta sellega Thierry Henryst ja tõusis ainuliidriks.
Kohtumise üleminutitel vilistas kohtunik penalti Poola kasuks ja kuigi Hugo Lloris püüdis Robert Lewandowski esimese löögi, siis liikus ta joonelt liiga vara ära ja korduslöögi saatis Barcelona ründaja puuri.
1/8-finaal
90:00
Prantsusmaa
3
44' Giroud
74' Mbappe
90+1' Mbappe
3
:
1
1
Poola
90+9' Lewandowski (pen)
Prantsusmaa
44' Giroud
74' Mbappe
90+1' Mbappe
Poola
90+9' Lewandowski (pen)
Eelvaade:
Prantsusmaa alagrupiturniir kulges üsna kindlalt: avamängus jäädi küll Austraalia vastu kiirelt 0:1 taha, aga võideti kohtumine 4:1. Teises mängus õnnestus Kylian Mbappe tabamuste toel võita Taanit 2:1 ja tagada edasipääs.
Viimases kohtumises Tuneesiaga ei olnud prantslastel enam suurt kaalul ja seetõttu pani peatreener Didier Deschamps väljakule B-koosseisu, kes kaotas 0:1.
Poola teekond 16 hulka oli pisut ärevam. Avamängus eksis Robert Lewandowski penaltil ja Mehhiko vastu piirduti 0:0 viigiga. Teises mängus õnnestus alistada Saudi Araabia 2:0.
Viimases kohtumises tuli tunnistada favoriit Argentina 2:0 paremust ja poolakate saatus sõltus palju samal ajal peetud teisest kohtumisest. Mehhiko 2:1 võit Saudi Araabia üle oli Euroopa tiimile sobiv.
Prantsusmaa tuleb pühapäeva õhtul väljakule kindlasti taas põhimeestega ja Poola kaitseliinil tuleb Mbappe kiirusega toime tulla. Samas on Poola väravavaht Wojciech Szczesny tõrjunud sel turniiril juba kaks penaltit ja ründetäht Lewandowski sai saudide vastu ka oma esimeses MM-finaalturniiri tabamuse kirja, mis ta liigpingest vabastas.
Prantsusmaa ja Poola olid viimati suurturniiril vastamisi 40 aastat tagasi, kui MM-i kolmanda koha mängus jäi peale Poola 3:2. Pärast seda on kohtutud viis korda ning Prantsusmaal on kirjas kaks võitu, kolm kohtumist on lõppenud viigiga. Viimane vastasseis jääb aga enam kui kümne aasta taha.
|
Prantsusmaa jõudis oodatult veerandfinaali
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa kangelaseks kerkis Kylian Mbappe, kes andis esimese poolaja lõpul resultatiivse söödu Olivier Giroud'le (44. minutil) ja lõi teisel poolajal ise kaks väravat (74. ja 90+1.), tõustes viie tabamusega finaalturniiri edukaimaks väravakütiks.
Tabamus oli ajalooline ka Giroud' jaoks, kellele see oli koondisekarjääri 52. väravaks. Prantsusmaa kõigi aegade vastavas nimekirjas möödus ta sellega Thierry Henryst ja tõusis ainuliidriks.
Kohtumise üleminutitel vilistas kohtunik penalti Poola kasuks ja kuigi Hugo Lloris püüdis Robert Lewandowski esimese löögi, siis liikus ta joonelt liiga vara ära ja korduslöögi saatis Barcelona ründaja puuri.
1/8-finaal
90:00
Prantsusmaa
3
44' Giroud
74' Mbappe
90+1' Mbappe
3
:
1
1
Poola
90+9' Lewandowski (pen)
Prantsusmaa
44' Giroud
74' Mbappe
90+1' Mbappe
Poola
90+9' Lewandowski (pen)
Eelvaade:
Prantsusmaa alagrupiturniir kulges üsna kindlalt: avamängus jäädi küll Austraalia vastu kiirelt 0:1 taha, aga võideti kohtumine 4:1. Teises mängus õnnestus Kylian Mbappe tabamuste toel võita Taanit 2:1 ja tagada edasipääs.
Viimases kohtumises Tuneesiaga ei olnud prantslastel enam suurt kaalul ja seetõttu pani peatreener Didier Deschamps väljakule B-koosseisu, kes kaotas 0:1.
Poola teekond 16 hulka oli pisut ärevam. Avamängus eksis Robert Lewandowski penaltil ja Mehhiko vastu piirduti 0:0 viigiga. Teises mängus õnnestus alistada Saudi Araabia 2:0.
Viimases kohtumises tuli tunnistada favoriit Argentina 2:0 paremust ja poolakate saatus sõltus palju samal ajal peetud teisest kohtumisest. Mehhiko 2:1 võit Saudi Araabia üle oli Euroopa tiimile sobiv.
Prantsusmaa tuleb pühapäeva õhtul väljakule kindlasti taas põhimeestega ja Poola kaitseliinil tuleb Mbappe kiirusega toime tulla. Samas on Poola väravavaht Wojciech Szczesny tõrjunud sel turniiril juba kaks penaltit ja ründetäht Lewandowski sai saudide vastu ka oma esimeses MM-finaalturniiri tabamuse kirja, mis ta liigpingest vabastas.
Prantsusmaa ja Poola olid viimati suurturniiril vastamisi 40 aastat tagasi, kui MM-i kolmanda koha mängus jäi peale Poola 3:2. Pärast seda on kohtutud viis korda ning Prantsusmaal on kirjas kaks võitu, kolm kohtumist on lõppenud viigiga. Viimane vastasseis jääb aga enam kui kümne aasta taha.
### Response:
Prantsusmaa jõudis oodatult veerandfinaali
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Aitäh Troy. Eilne võiduga lõppenud mäng jäi Troyle Pärnu särgis viimaseks.
Barnies siirdub edasi Poola kõrgliigaklubisse Lublin Start. Soovime talle edu ja õnnestumisi edaspidiseks," seisis Pärnu meeskonna pressiteates.
Barniesi arvele jäi Eesti-Läti korvpalli ühisliigas keskmiselt ühe mängu kohta 11,6 punkti, 4,6 lauapalli, 2,6 korvisöötu ja 1,4 vaheltlõiget.
Pärnu Sadama ridadest lahkus hiljuti välismängijatest ka lätlane Davis Geks, ukrainlane Serhi Pavlov ja ameeriklane Andre Walker.
Troy Barniesi uues koduklubis Lublini Startis mängis hiljuti ka Eesti korvpallikoondislane Kregor Hermet, kes nädal tagasi meeskonnast lahkus.
|
Pärnu Sadamast lahkus järgmine välismängija
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Aitäh Troy. Eilne võiduga lõppenud mäng jäi Troyle Pärnu särgis viimaseks.
Barnies siirdub edasi Poola kõrgliigaklubisse Lublin Start. Soovime talle edu ja õnnestumisi edaspidiseks," seisis Pärnu meeskonna pressiteates.
Barniesi arvele jäi Eesti-Läti korvpalli ühisliigas keskmiselt ühe mängu kohta 11,6 punkti, 4,6 lauapalli, 2,6 korvisöötu ja 1,4 vaheltlõiget.
Pärnu Sadama ridadest lahkus hiljuti välismängijatest ka lätlane Davis Geks, ukrainlane Serhi Pavlov ja ameeriklane Andre Walker.
Troy Barniesi uues koduklubis Lublini Startis mängis hiljuti ka Eesti korvpallikoondislane Kregor Hermet, kes nädal tagasi meeskonnast lahkus.
### Response:
Pärnu Sadamast lahkus järgmine välismängija
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
USA ülemaailmse kriminaalõiguse kriminaalõiguse büroo ametnik Beth Van Schaack ütles sel nädalal, et tribunali loomisel oleks palju kaalu. Küsimus on tema sõnul selles, kas see saab üldkogu hääled kokku.
Van Schaack lisas, et seni on ÜRO peaassamblee Ukrainat käsitlevatel resolutsioonidel üsna ülekaalukas toetus olnud.
Rahvusvaheline kriminaalkohus on juba alustanud sõjakuritegude uurimist Ukrainas, kuid Ukraina juhtkond väidab, et kriminaalkohtu tööd takistab asjaolu, et kuigi ta võib kohut mõista üksikutes sõjakuritegudes süüdistatavate üle, ei saa ta Kremli juhtkonda süüdistada laiema agressioonikuriteo eest, kuna Venemaa ei ole vastavale põhikirjale alla kirjutanud.
Van Schaack ütles, et USA ei ole võtnud tribunali suhtes kindlat seisukohta, ent ta arvab, et sõjakuritegudes süüdistatud venelaste tagaselja arutamine võib olla kasulik ja seda võimaldaks ka Ukraina kohtusüsteem.
"See annaks võimaluse koguda kokku tõendid ajaloolise dokumendi loomiseks ja kui need isikud võetakse vahi alla, on neil õigus nõuda kohtuprotsessi uuesti alustamist, mis käiks juba alustatud protsessiga paralleelselt. Nii et ma näen kohtuasjade algatamise eeliseid," rääkis Van Schaack.
Ta lisas, et USA võib avalikustada salastatud luureteavet, et aidata paljastada need, kes vastutavad sõja ettevalmistamise ja läbiviimise eest.
Van Schaacki sõnavõtud viitavad sellele, et Bideni administratsiooni võtmeisikud on nüüd avatumad eritribunali loomisele, mis keskenduks Venemaa juhtkonna rollile Ukraina sissetungi juhtimisel. "Me vaatame kõiki aspekte ja kindlasti toetame mõningate vahemeetmete võtmist, eriti tõendite säilitamise osas," ütles ta.
Van Schaack ütles, et kaalumisel on kaks võimalust. Esimene on kahepoolne leping Ukraina ja ÜRO vahel, teine võimalus on tema sõnul Ukraina asutatud siseriiklik kohus, millele EL või Euroopa Nõukogu lisab rahvusvahelise elemendi, mis võib olla kinnitatud ÜRO peaassamblee hääletusega. Mõlemal juhul oleks visioon mõista kohut agressioonikuritegude üle. "Seal oleks piiratud arv süüdistatavaid, tõenäoliselt kõrgem poliitiline juhtkond ja võib-olla ka mõned sõjalisest juhtkonnast," ütles ta.
Ukraina diplomaatilise lobitöö tulemusena toetas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen eelmisel nädalal esimest korda tribunali loomist. Sellel on juba tugev Prantsusmaa, Balti riikide ja Hollandi toetus, kuid USA ja Suurbritannia seisukoht ei ole olnud nii selge.
Plaani vastased kardavad, et sellel võib olla diplomaatiliselt lõhestav mõju ning see võib kahandada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu staatust. Samuti kardetakse, et see võib takistada praeguse Venemaa juhtkonna teekonda võimaliku rahuleppeni.
Ukraina loodab, et tribunal alustab tööd hiljemalt 2023. aasta septembris, kuna usub, et selleks ajaks on ta kogunud kokku vähemalt 26 000 sõjakuritegu, mille tagajärjel hukkus 7500 tsiviilisikut, sealhulgas 400 last.
|
The Guardian: ÜRO-s liigub dokument Vene sõjakuritegude tribunali loomiseks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA ülemaailmse kriminaalõiguse kriminaalõiguse büroo ametnik Beth Van Schaack ütles sel nädalal, et tribunali loomisel oleks palju kaalu. Küsimus on tema sõnul selles, kas see saab üldkogu hääled kokku.
Van Schaack lisas, et seni on ÜRO peaassamblee Ukrainat käsitlevatel resolutsioonidel üsna ülekaalukas toetus olnud.
Rahvusvaheline kriminaalkohus on juba alustanud sõjakuritegude uurimist Ukrainas, kuid Ukraina juhtkond väidab, et kriminaalkohtu tööd takistab asjaolu, et kuigi ta võib kohut mõista üksikutes sõjakuritegudes süüdistatavate üle, ei saa ta Kremli juhtkonda süüdistada laiema agressioonikuriteo eest, kuna Venemaa ei ole vastavale põhikirjale alla kirjutanud.
Van Schaack ütles, et USA ei ole võtnud tribunali suhtes kindlat seisukohta, ent ta arvab, et sõjakuritegudes süüdistatud venelaste tagaselja arutamine võib olla kasulik ja seda võimaldaks ka Ukraina kohtusüsteem.
"See annaks võimaluse koguda kokku tõendid ajaloolise dokumendi loomiseks ja kui need isikud võetakse vahi alla, on neil õigus nõuda kohtuprotsessi uuesti alustamist, mis käiks juba alustatud protsessiga paralleelselt. Nii et ma näen kohtuasjade algatamise eeliseid," rääkis Van Schaack.
Ta lisas, et USA võib avalikustada salastatud luureteavet, et aidata paljastada need, kes vastutavad sõja ettevalmistamise ja läbiviimise eest.
Van Schaacki sõnavõtud viitavad sellele, et Bideni administratsiooni võtmeisikud on nüüd avatumad eritribunali loomisele, mis keskenduks Venemaa juhtkonna rollile Ukraina sissetungi juhtimisel. "Me vaatame kõiki aspekte ja kindlasti toetame mõningate vahemeetmete võtmist, eriti tõendite säilitamise osas," ütles ta.
Van Schaack ütles, et kaalumisel on kaks võimalust. Esimene on kahepoolne leping Ukraina ja ÜRO vahel, teine võimalus on tema sõnul Ukraina asutatud siseriiklik kohus, millele EL või Euroopa Nõukogu lisab rahvusvahelise elemendi, mis võib olla kinnitatud ÜRO peaassamblee hääletusega. Mõlemal juhul oleks visioon mõista kohut agressioonikuritegude üle. "Seal oleks piiratud arv süüdistatavaid, tõenäoliselt kõrgem poliitiline juhtkond ja võib-olla ka mõned sõjalisest juhtkonnast," ütles ta.
Ukraina diplomaatilise lobitöö tulemusena toetas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen eelmisel nädalal esimest korda tribunali loomist. Sellel on juba tugev Prantsusmaa, Balti riikide ja Hollandi toetus, kuid USA ja Suurbritannia seisukoht ei ole olnud nii selge.
Plaani vastased kardavad, et sellel võib olla diplomaatiliselt lõhestav mõju ning see võib kahandada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu staatust. Samuti kardetakse, et see võib takistada praeguse Venemaa juhtkonna teekonda võimaliku rahuleppeni.
Ukraina loodab, et tribunal alustab tööd hiljemalt 2023. aasta septembris, kuna usub, et selleks ajaks on ta kogunud kokku vähemalt 26 000 sõjakuritegu, mille tagajärjel hukkus 7500 tsiviilisikut, sealhulgas 400 last.
### Response:
The Guardian: ÜRO-s liigub dokument Vene sõjakuritegude tribunali loomiseks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Teist etappi järjest hõbeda teeninud Eesti, alistas veerandfinaalis Hiina Taipei 45:32 ja seejärel poolfinaalis Kõrgõszstani 45:29. Finaalis tuli alla vanduda maailma edetabeliliidrile Egiptusele 23:45. Pronksi teenis Kasahstan, kes alistas 45:32 Kõrgõsztani.
Kõik tulemused on kättesaadavad siit.
|
Eesti meesvehklejad saavutasid juunioride MK-etapil teise koha
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teist etappi järjest hõbeda teeninud Eesti, alistas veerandfinaalis Hiina Taipei 45:32 ja seejärel poolfinaalis Kõrgõszstani 45:29. Finaalis tuli alla vanduda maailma edetabeliliidrile Egiptusele 23:45. Pronksi teenis Kasahstan, kes alistas 45:32 Kõrgõsztani.
Kõik tulemused on kättesaadavad siit.
### Response:
Eesti meesvehklejad saavutasid juunioride MK-etapil teise koha
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Macroni mõtteavalduse kohta on võimalik öelda järgmist - Esiteks peab Ukraina saama täielikult vabaks ning kontrollima kogu oma territooriumi. Teiseks - Vene sõjakurjategijate karistamiseks peab tegevust alustama rahvusvaheline tribunal. Kolmandaks - Venemaa külmutatud raha tuleb kasutada Ukraina ülesehitamiseks. Neljandaks - Venemaa peab kahetsema ja vabandama. Ja alles pärast seda saab tulevikku planeerida," kommenteeris Paet Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni mõtteavaldust julgeolekugarantiide andmisest Venemaale.
Soome endine peaminister Alexander Stubb ütles, et ei nõustu Macroniga põhimõtteliselt. "Venemaa peab esmalt tagama, et ta ei ründa teisi. Alles siis saame alustada arutelusid [Euroopa julgeoleku] üle," märkis Stubb, vahendas Financial Times.
Läti kaitseminister Artis Pabriks ütles FT-le, et mõte, et Venemaa sissetungi Ukrainasse saab lõpetada sellega, et lääs annab Venemaale julgeolekugarantiid, on langemas Putini narratiivi lõksu, mille kohaselt on vastutus sõja eest läänel ja Ukrainal endal ning Venemaa on süütu ohver.
Leedu endine välisminister Linas Linkevicius säutsus Twitteris, et Venemaal on kõik julgeolekugarantiid, kui ta oma naabreid ei ründa, annekteeri ega okupeeri. "Kui keegi soovib luua uut julgeolekuarhitektuuri, mis võimaldab terroririigil oma hirmutamismeetodeid jätkata, peaks ta uuesti mõtlema," lausus Linkevicius.
Macroni avaldus pälvis kriitikat ka Kiievis. "Kas keegi tahab terroristlikule ja tapjariigile anda julgeolekutagatisi?" küsis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski riikliku julgeoleku juht Oleksi Danilov. Teise maailmasõja järgsetele tribunalidele viidates, lisas ta: "Nürnbergi asemel sõlmida leping Venemaaga ja suruda kätt?"
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõunik Mõhhailo Podoljak ütles, et maailm vajab hoopis julgeolekugarantiid Venemaalt, riik ise tuleks aga vastutusele võtta. "Tsiviliseeritud maailm vajab Putini-järgse Venemaa barbaarsetest kavatsustest tulenevalt julgeolekugarantiid," ütles ta.
Macron: peame tegelema Putini hirmuga, et NATO tuleb talle ukse ette
Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles laupäeval, et lääs peaks kaaluma, kuidas rahuldada Venemaa vajadust julgeolekutagatiste järele, kui president Vladimir Putin nõustub läbirääkimistega Ukraina sõja lõpetamise üle.
"Üks olulisi punkte, millega peame tegelema – nagu president Putin on alati öelnud –, on tema hirm, et NATO tuleb otse tema uste ette, ja paigutab sinna relvasid, mis võivad Venemaad ohustada," ütles Macron.
"See teema saab olema osa rahuteemadest. Seega peame kaaluma, mida oleme valmis tegema, et kaitsta oma liitlasi ja liikmesriike ning kuidas anda Venemaale garantiisid päeval, mil ta naaseb läbirääkimistelaua taha," ütles Macron.
Macron on varem pidevalt teinud ettepanekuid Venemaaga dialoogiks ning öelnud, et Venemaad ei tohi alandada.
Eelmisel nädalal ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz, et pärast Vene-Ukraina sõja lõppu peaks Euroopa lahendama ühised julgeolekumured kahasse Venemaaga, kui Putin lubab lõpetada Venemaa agressiooni oma naabrite vastu.
|
Macroni avaldus tõi kriitikalaviini Balti riikidest, Soomest ja Ukrainast
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Macroni mõtteavalduse kohta on võimalik öelda järgmist - Esiteks peab Ukraina saama täielikult vabaks ning kontrollima kogu oma territooriumi. Teiseks - Vene sõjakurjategijate karistamiseks peab tegevust alustama rahvusvaheline tribunal. Kolmandaks - Venemaa külmutatud raha tuleb kasutada Ukraina ülesehitamiseks. Neljandaks - Venemaa peab kahetsema ja vabandama. Ja alles pärast seda saab tulevikku planeerida," kommenteeris Paet Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni mõtteavaldust julgeolekugarantiide andmisest Venemaale.
Soome endine peaminister Alexander Stubb ütles, et ei nõustu Macroniga põhimõtteliselt. "Venemaa peab esmalt tagama, et ta ei ründa teisi. Alles siis saame alustada arutelusid [Euroopa julgeoleku] üle," märkis Stubb, vahendas Financial Times.
Läti kaitseminister Artis Pabriks ütles FT-le, et mõte, et Venemaa sissetungi Ukrainasse saab lõpetada sellega, et lääs annab Venemaale julgeolekugarantiid, on langemas Putini narratiivi lõksu, mille kohaselt on vastutus sõja eest läänel ja Ukrainal endal ning Venemaa on süütu ohver.
Leedu endine välisminister Linas Linkevicius säutsus Twitteris, et Venemaal on kõik julgeolekugarantiid, kui ta oma naabreid ei ründa, annekteeri ega okupeeri. "Kui keegi soovib luua uut julgeolekuarhitektuuri, mis võimaldab terroririigil oma hirmutamismeetodeid jätkata, peaks ta uuesti mõtlema," lausus Linkevicius.
Macroni avaldus pälvis kriitikat ka Kiievis. "Kas keegi tahab terroristlikule ja tapjariigile anda julgeolekutagatisi?" küsis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski riikliku julgeoleku juht Oleksi Danilov. Teise maailmasõja järgsetele tribunalidele viidates, lisas ta: "Nürnbergi asemel sõlmida leping Venemaaga ja suruda kätt?"
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõunik Mõhhailo Podoljak ütles, et maailm vajab hoopis julgeolekugarantiid Venemaalt, riik ise tuleks aga vastutusele võtta. "Tsiviliseeritud maailm vajab Putini-järgse Venemaa barbaarsetest kavatsustest tulenevalt julgeolekugarantiid," ütles ta.
Macron: peame tegelema Putini hirmuga, et NATO tuleb talle ukse ette
Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles laupäeval, et lääs peaks kaaluma, kuidas rahuldada Venemaa vajadust julgeolekutagatiste järele, kui president Vladimir Putin nõustub läbirääkimistega Ukraina sõja lõpetamise üle.
"Üks olulisi punkte, millega peame tegelema – nagu president Putin on alati öelnud –, on tema hirm, et NATO tuleb otse tema uste ette, ja paigutab sinna relvasid, mis võivad Venemaad ohustada," ütles Macron.
"See teema saab olema osa rahuteemadest. Seega peame kaaluma, mida oleme valmis tegema, et kaitsta oma liitlasi ja liikmesriike ning kuidas anda Venemaale garantiisid päeval, mil ta naaseb läbirääkimistelaua taha," ütles Macron.
Macron on varem pidevalt teinud ettepanekuid Venemaaga dialoogiks ning öelnud, et Venemaad ei tohi alandada.
Eelmisel nädalal ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz, et pärast Vene-Ukraina sõja lõppu peaks Euroopa lahendama ühised julgeolekumured kahasse Venemaaga, kui Putin lubab lõpetada Venemaa agressiooni oma naabrite vastu.
### Response:
Macroni avaldus tõi kriitikalaviini Balti riikidest, Soomest ja Ukrainast
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Neymar sai vigastada Brasiilia 2:0 võidumängus Serbia üle ning pidi järgmisest kahest kohtumisest eemale jääma.
Brasiilia koondise arstide sõnul on Neymar ja Danilo terved ning valmis mängima Lõuna-Korea vastu.
Uudised Neymari naasmisest algkoosseisu tulid pärast seda, kui Thiago Silvalt küsiti pressikonverentsil, kas Neymar mängib, ning Tite võttis mikrofoni ja ütles "jah".
Tite ütles, et ka Danilo on esmaspäeval valmis mängima Lõuna-Korea vastu, kuid Alex Sandro on endiselt vigastatud. "Ta ei saa ikka veel mängida. Ikka taastub. Danilo ja Neymar on tagasi," sõnas ta.
"Kui ta mängib, siis sellepärast, et ta on täie tervise juures ja valmis alustama, mängima algusest peale terve mängu," sõnas Tite. "Minu eelistus on alati mängida oma parimate mängijatega algusest peale."
|
Brasiilia peatreener Tite: Neymar ja Danilo on tagasi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neymar sai vigastada Brasiilia 2:0 võidumängus Serbia üle ning pidi järgmisest kahest kohtumisest eemale jääma.
Brasiilia koondise arstide sõnul on Neymar ja Danilo terved ning valmis mängima Lõuna-Korea vastu.
Uudised Neymari naasmisest algkoosseisu tulid pärast seda, kui Thiago Silvalt küsiti pressikonverentsil, kas Neymar mängib, ning Tite võttis mikrofoni ja ütles "jah".
Tite ütles, et ka Danilo on esmaspäeval valmis mängima Lõuna-Korea vastu, kuid Alex Sandro on endiselt vigastatud. "Ta ei saa ikka veel mängida. Ikka taastub. Danilo ja Neymar on tagasi," sõnas ta.
"Kui ta mängib, siis sellepärast, et ta on täie tervise juures ja valmis alustama, mängima algusest peale terve mängu," sõnas Tite. "Minu eelistus on alati mängida oma parimate mängijatega algusest peale."
### Response:
Brasiilia peatreener Tite: Neymar ja Danilo on tagasi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kohalikud elanikud lõid linna plaani vastu petitsiooni ja saatsid pöördumised Põhja-Tallinna linnaosa valitsusele, transpordiametile ja valdkonnaga seotud abilinnapeadele.
Tallinna transpordi valdkonna abilinnapea Tanel Kiik ütles ERR-ile, et bussiliini number 3 ajutisel ümbersuunamisel Vana-Kalamaja rekonstrueerimistööde tõttu oli kaalumisel kolm alternatiivset marsruuti - Kungla, Volta või Kalaranna tänava kaudu.
"Igaühel neist on oma plussid ja miinused, nagu ajutistel lahendustel ikka. Tallinna transpordiameti esialgne ettepanek oli kasutada Kungla tänavat, et bussipeatused oleks inimestele võimalikult lähedal. Tulenevalt kohalike elanike tagasisidest ja läbirääkimistest Põhja-Tallinna linnaosavalitsusega otsustasime paindlikult reageerida ja suunata bussi sõitma Volta tänava kaudu.
Bussiliin suunatakse ümber alates 5. detsembrist. Kiik märkis, et pärast ehitustööde lõppu eeldatavasti järgmise aasta juunis hakkab buss number 3 sõitma mööda senist marsruuti.
Kohalikud elanikud protestisid ka plaanitud parkimiskorralduse muutuse vastu, mis oleks keelanud tänaval parkimise.
"Põhja-Tallinna linnaosa tõenäoliselt ei osale sel talvel parkimiskorralduse pilootprojektis, kuna soovib võimalikke muudatusi põhjalikumalt läbi arutada," vastas sellele Tanel Kiik.
|
Tallinn loobus elanike vastuseisu tõttu plaanist suunata bussiliin kitsale tänavale
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohalikud elanikud lõid linna plaani vastu petitsiooni ja saatsid pöördumised Põhja-Tallinna linnaosa valitsusele, transpordiametile ja valdkonnaga seotud abilinnapeadele.
Tallinna transpordi valdkonna abilinnapea Tanel Kiik ütles ERR-ile, et bussiliini number 3 ajutisel ümbersuunamisel Vana-Kalamaja rekonstrueerimistööde tõttu oli kaalumisel kolm alternatiivset marsruuti - Kungla, Volta või Kalaranna tänava kaudu.
"Igaühel neist on oma plussid ja miinused, nagu ajutistel lahendustel ikka. Tallinna transpordiameti esialgne ettepanek oli kasutada Kungla tänavat, et bussipeatused oleks inimestele võimalikult lähedal. Tulenevalt kohalike elanike tagasisidest ja läbirääkimistest Põhja-Tallinna linnaosavalitsusega otsustasime paindlikult reageerida ja suunata bussi sõitma Volta tänava kaudu.
Bussiliin suunatakse ümber alates 5. detsembrist. Kiik märkis, et pärast ehitustööde lõppu eeldatavasti järgmise aasta juunis hakkab buss number 3 sõitma mööda senist marsruuti.
Kohalikud elanikud protestisid ka plaanitud parkimiskorralduse muutuse vastu, mis oleks keelanud tänaval parkimise.
"Põhja-Tallinna linnaosa tõenäoliselt ei osale sel talvel parkimiskorralduse pilootprojektis, kuna soovib võimalikke muudatusi põhjalikumalt läbi arutada," vastas sellele Tanel Kiik.
### Response:
Tallinn loobus elanike vastuseisu tõttu plaanist suunata bussiliin kitsale tänavale
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Simon startis 16. kohalt, aga tegutses lasketiirudes eksimatult ja teenis enda karjääri viienda MK-etapivõidu. Teisena lõpetas üheksandalt kohalt alustanud itaallanna Dorothea Wierer, kes läbis samuti tiirud puhaste paberitega ja kaotas Simonile 11,9 sekundiga. Kolmandaks sõitis end 12. kohalt alustanud rootslanna Elvira Öberg, kes pidi käima ühel trahviringil ja kaotas võitjale 21,7 sekundiga. Esimesena jäi pjedestaalilt välja samuti ühel lasul eksinud itaallanna Lisa Vittozzi, kes kaotas Simonile 26,3 sekundiga.
Ainsa eestlannana jälitussõitu pääsenud Susan Külm tegi nelja lasketiiru peale viis möödalasku ja langes punktikohalt välja, lõpetades 51. positsioonil. Võitjale kaotas Külm 5.13,1.
Sõidu lõpetasid kõik 60 starti pääsenud naist.
Laskesuusatamise MK-sari jätkub järgmisel nädalal Austrias Hochfilzenis.
Enne võistlust:
Ainsa eestlannana pääses jälitussõitu Susan Külm, kes tegi sprindis karjääri parima tulemuse, lõpetades 39. kohaga. Külm jõudis esimest korda MK-sarjas punktikohale, ühtlasi teenis ta Eesti koondise tänavused esimesed punktid.
Liidrikohalt alustab austerlanna Lisa Theresa Hauser, temast 17 sekundit hiljem stardib itaallanna Lisa Vittozzi, kellest omakorda seitse sekundit hiljem alustab rootslanna Linn Persson. Külm pääseb rajale 1.21 pärast Hauserit.
Eelmisel hooajal võitis jälitussõidu väikese kristallgloobuse MK-sarja üldvõitja, norralane Marte Olsbu Röiseland, kes aga Kontiolahti etapist loobus. Olsbu Röiseland on ka jälitussõidu valitsev olümpiavõitja, Pekingis võitis tema järel hõbeda rootslanna Elvira Öberg ja pronksi koondisekaaslane Tiril Eckhoff, kes pole terviseprobleemide tõttu veel hooaega alustanud.
|
Hästi lasknud Simon võitis jälitussõidu, Külm sai 51. koha
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Simon startis 16. kohalt, aga tegutses lasketiirudes eksimatult ja teenis enda karjääri viienda MK-etapivõidu. Teisena lõpetas üheksandalt kohalt alustanud itaallanna Dorothea Wierer, kes läbis samuti tiirud puhaste paberitega ja kaotas Simonile 11,9 sekundiga. Kolmandaks sõitis end 12. kohalt alustanud rootslanna Elvira Öberg, kes pidi käima ühel trahviringil ja kaotas võitjale 21,7 sekundiga. Esimesena jäi pjedestaalilt välja samuti ühel lasul eksinud itaallanna Lisa Vittozzi, kes kaotas Simonile 26,3 sekundiga.
Ainsa eestlannana jälitussõitu pääsenud Susan Külm tegi nelja lasketiiru peale viis möödalasku ja langes punktikohalt välja, lõpetades 51. positsioonil. Võitjale kaotas Külm 5.13,1.
Sõidu lõpetasid kõik 60 starti pääsenud naist.
Laskesuusatamise MK-sari jätkub järgmisel nädalal Austrias Hochfilzenis.
Enne võistlust:
Ainsa eestlannana pääses jälitussõitu Susan Külm, kes tegi sprindis karjääri parima tulemuse, lõpetades 39. kohaga. Külm jõudis esimest korda MK-sarjas punktikohale, ühtlasi teenis ta Eesti koondise tänavused esimesed punktid.
Liidrikohalt alustab austerlanna Lisa Theresa Hauser, temast 17 sekundit hiljem stardib itaallanna Lisa Vittozzi, kellest omakorda seitse sekundit hiljem alustab rootslanna Linn Persson. Külm pääseb rajale 1.21 pärast Hauserit.
Eelmisel hooajal võitis jälitussõidu väikese kristallgloobuse MK-sarja üldvõitja, norralane Marte Olsbu Röiseland, kes aga Kontiolahti etapist loobus. Olsbu Röiseland on ka jälitussõidu valitsev olümpiavõitja, Pekingis võitis tema järel hõbeda rootslanna Elvira Öberg ja pronksi koondisekaaslane Tiril Eckhoff, kes pole terviseprobleemide tõttu veel hooaega alustanud.
### Response:
Hästi lasknud Simon võitis jälitussõidu, Külm sai 51. koha
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja peadirigent Olari Eltsi Euroopa tuuri teine kontsert sai pea täielikult välja müüdud Pariisi La Seine Musicale kontserdimajas tormilise vastuvõtu. See efektne 2017. aastal valminud kontserdipaik ei jää millegagi alla teisele kuulsale uuele Pariisi kunstitemplile – Philharmonie de Paris'le.
La Seine kontserdimaja on rajatud keset Seine'i jõge asuvale väikesaarele. High tech stiilis hoone on nagu hiiglaslik klaasmuna, mis mõjub jõe keskel äärmiselt pilkupüüdvalt. Ehitise looja on väga omanäoline jaapani arhitekt Shigeru Ban ja Jean de Gatines oma meeskonnaga.
Kontserdimajas on mitu saali, kus toimuvad samaaegselt eri žanrite kontserdid klassikast popini. Klassikasaal on Patrick Devedjiani auditoorium, mis mahutab üle tuhande kuulaja. Väga eriline sisekujunduselement selles saalis on puitornamentidega kaetud lagi, mis mõjub nagu õhuline puupits.
Seoses Prantsusmaal toimunud raudteetööliste streigiga oli ERSO muusikutel selja taga 11-tunnine bussisõit Nürnbergist Pariisi. Kuid soov oli suur jõuda eesootavasse hästi müüdud Pariisi kontserdimajja ning kaunis saal inspireeris orkestrit juba proovis.
Pariisi kavas vahetus Rudolf Tobiase teos korraldajate soovitud Arvo Pärdi muusika vastu. ERSO esituses kõlasid Pärdi "Da Pacem Domine" ja "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" lisaks Tšaikovski viiulikontserdile ja Dvořáki sümfooniale nr 8. Pärdi teoste meditatiivsed keelpilliliinid kutsusid süvenemisele.
ERSO koos noore tähtsolisti Daniel Lozakovichiga tegi Pariisis energeetiliselt veelgi tugevama Tšaikovski viiulikontserdi esituse. Pärast kontserdi temperamentset finaali aplodeeris Pariisi publik püsti seistes, mis kohe pärast kontserdi esimest poolt on küllaltki erakordne. Daniel Lozakovich esitas publikule staarviiuldajate armastatud virtuoosse lisapala Milsteini "Paganiniana".
Kontserdi teise poole põhiteose, Dvořáki sümfoonia nr 8 esitus mõjus Pariisi saali ühtlaselt täiuslikus ja teose struktuuri selgelt kuulata laskvas akustikas veelgi intensiivsemalt ja värvirohkemalt. Nüüd juba mitmendat korda ERSO-t mõnes Euroopa kuulsas suures saalis kuulates üllatun, millised Estonia kontserdisaalis mitte täielikult avanevad võimalused koosseisus peituvad ja orkester omandab nagu teise kõla. On mõnevõrra kahju, et koduses Estonia kontserdisaalis seda kõike kuulda ei saa.
Publiku aplausile vastas ERSO koos peadirigent Olari Eltsiga lisapalaga – seekord kõlas Sibeliuse "Valse triste". Kuna Prantsusmaal on kombeks kontsertidega alustada suhteliselt hilisel ajal – kell 20.30, lõppes ERSO esinemine alles kella poole üheteistkümne ajal.
La Seine kontserdimajas oli võimalus vestelda maja peadirektori ja produktsioonijuhi Solenne de Haÿsiga. Küsisin, kas sümfooniaorkestri kontserdi niimoodi välja müüdud saal on Pariisis tavaline nähtus. Ta vastas, et nii hästi müüdud pole sugugi kõik kontserdid, kuid ERSO kontsert pakkus tõesti väga suurt huvi.
Kui küsisin põhjust, ütles ta: "Loomulikult teame Pariisis väga hästi Paavo Järvit, kes oli siin palju aastaid Orchestre de Paris' peadirigent. Nüüd oli meile väga huvitav kuulata uut Eesti orkestrit Prantsusmaa kultuuriruumis värskelt mõjuva Skandinaaviamaade piirkonnast. Samuti on meile uus ja huvitav dirigent orkestri juht Olari Elts."
Ühe publikumagnetina tõi Solenne de Haÿs samuti välja ERSO Pariisi publiku jaoks väga kütkestava kava eeskätt Arvo Pärdi muusikaga, aga ka Tšaikovski viiulikontserdi ja Dvořáki sümfooniaga.
Pariisi kontserdi õnnestumisele aitas väga kaasa ka Prantsusmaa Eesti saatkond. Kontserdil viibisid kohal Eesti suursaadik Prantsusmaal Lembit Uibo ning saatkonna kultuurinõunik Eike Eller. Koduorkestrit oli tulnud kuulama ka Pariisis töötav Eesti dirigent Ingrid Roose, kelle praegune töökoht on Pariisi Filharmoonias Orchestre de Paris' koori koormeistrina.
ERSO tuuri finaalkontsert toimub pühapäeval 4. detsembril Müncheni suures Isarphilharmonie's.
|
Ia Remmeli ERSO kontserttuuri päevik. ERSO sai Pariisis tormilise vastuvõtu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja peadirigent Olari Eltsi Euroopa tuuri teine kontsert sai pea täielikult välja müüdud Pariisi La Seine Musicale kontserdimajas tormilise vastuvõtu. See efektne 2017. aastal valminud kontserdipaik ei jää millegagi alla teisele kuulsale uuele Pariisi kunstitemplile – Philharmonie de Paris'le.
La Seine kontserdimaja on rajatud keset Seine'i jõge asuvale väikesaarele. High tech stiilis hoone on nagu hiiglaslik klaasmuna, mis mõjub jõe keskel äärmiselt pilkupüüdvalt. Ehitise looja on väga omanäoline jaapani arhitekt Shigeru Ban ja Jean de Gatines oma meeskonnaga.
Kontserdimajas on mitu saali, kus toimuvad samaaegselt eri žanrite kontserdid klassikast popini. Klassikasaal on Patrick Devedjiani auditoorium, mis mahutab üle tuhande kuulaja. Väga eriline sisekujunduselement selles saalis on puitornamentidega kaetud lagi, mis mõjub nagu õhuline puupits.
Seoses Prantsusmaal toimunud raudteetööliste streigiga oli ERSO muusikutel selja taga 11-tunnine bussisõit Nürnbergist Pariisi. Kuid soov oli suur jõuda eesootavasse hästi müüdud Pariisi kontserdimajja ning kaunis saal inspireeris orkestrit juba proovis.
Pariisi kavas vahetus Rudolf Tobiase teos korraldajate soovitud Arvo Pärdi muusika vastu. ERSO esituses kõlasid Pärdi "Da Pacem Domine" ja "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" lisaks Tšaikovski viiulikontserdile ja Dvořáki sümfooniale nr 8. Pärdi teoste meditatiivsed keelpilliliinid kutsusid süvenemisele.
ERSO koos noore tähtsolisti Daniel Lozakovichiga tegi Pariisis energeetiliselt veelgi tugevama Tšaikovski viiulikontserdi esituse. Pärast kontserdi temperamentset finaali aplodeeris Pariisi publik püsti seistes, mis kohe pärast kontserdi esimest poolt on küllaltki erakordne. Daniel Lozakovich esitas publikule staarviiuldajate armastatud virtuoosse lisapala Milsteini "Paganiniana".
Kontserdi teise poole põhiteose, Dvořáki sümfoonia nr 8 esitus mõjus Pariisi saali ühtlaselt täiuslikus ja teose struktuuri selgelt kuulata laskvas akustikas veelgi intensiivsemalt ja värvirohkemalt. Nüüd juba mitmendat korda ERSO-t mõnes Euroopa kuulsas suures saalis kuulates üllatun, millised Estonia kontserdisaalis mitte täielikult avanevad võimalused koosseisus peituvad ja orkester omandab nagu teise kõla. On mõnevõrra kahju, et koduses Estonia kontserdisaalis seda kõike kuulda ei saa.
Publiku aplausile vastas ERSO koos peadirigent Olari Eltsiga lisapalaga – seekord kõlas Sibeliuse "Valse triste". Kuna Prantsusmaal on kombeks kontsertidega alustada suhteliselt hilisel ajal – kell 20.30, lõppes ERSO esinemine alles kella poole üheteistkümne ajal.
La Seine kontserdimajas oli võimalus vestelda maja peadirektori ja produktsioonijuhi Solenne de Haÿsiga. Küsisin, kas sümfooniaorkestri kontserdi niimoodi välja müüdud saal on Pariisis tavaline nähtus. Ta vastas, et nii hästi müüdud pole sugugi kõik kontserdid, kuid ERSO kontsert pakkus tõesti väga suurt huvi.
Kui küsisin põhjust, ütles ta: "Loomulikult teame Pariisis väga hästi Paavo Järvit, kes oli siin palju aastaid Orchestre de Paris' peadirigent. Nüüd oli meile väga huvitav kuulata uut Eesti orkestrit Prantsusmaa kultuuriruumis värskelt mõjuva Skandinaaviamaade piirkonnast. Samuti on meile uus ja huvitav dirigent orkestri juht Olari Elts."
Ühe publikumagnetina tõi Solenne de Haÿs samuti välja ERSO Pariisi publiku jaoks väga kütkestava kava eeskätt Arvo Pärdi muusikaga, aga ka Tšaikovski viiulikontserdi ja Dvořáki sümfooniaga.
Pariisi kontserdi õnnestumisele aitas väga kaasa ka Prantsusmaa Eesti saatkond. Kontserdil viibisid kohal Eesti suursaadik Prantsusmaal Lembit Uibo ning saatkonna kultuurinõunik Eike Eller. Koduorkestrit oli tulnud kuulama ka Pariisis töötav Eesti dirigent Ingrid Roose, kelle praegune töökoht on Pariisi Filharmoonias Orchestre de Paris' koori koormeistrina.
ERSO tuuri finaalkontsert toimub pühapäeval 4. detsembril Müncheni suures Isarphilharmonie's.
### Response:
Ia Remmeli ERSO kontserttuuri päevik. ERSO sai Pariisis tormilise vastuvõtu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Mängu esimese värava viskas just Rooba, aga vähem kui viis minutit hiljem kodumeeskond viigistas. Avakolmandik lõppes 2:2 viigiseisul, teisel perioodil jäi JYP peale 2:1 ehk viimasele kolmandikule mindi Rooba koduklubi 4:3 eduseisus. Kui viimast perioodi oli mängitud üheksa minutit, viigistas Casimir Jürgens seisu. Tappara võiduvärava viskas 2.17 enne normaalaja lõppu Mikael Seppälä.
Tappara on liigatabelis 49 punktiga neljas. 28 mängust 12 võitnud JYP on 35 punktiga 11. kohal.
|
Rooba viskas värava, aga JYP kaotas
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängu esimese värava viskas just Rooba, aga vähem kui viis minutit hiljem kodumeeskond viigistas. Avakolmandik lõppes 2:2 viigiseisul, teisel perioodil jäi JYP peale 2:1 ehk viimasele kolmandikule mindi Rooba koduklubi 4:3 eduseisus. Kui viimast perioodi oli mängitud üheksa minutit, viigistas Casimir Jürgens seisu. Tappara võiduvärava viskas 2.17 enne normaalaja lõppu Mikael Seppälä.
Tappara on liigatabelis 49 punktiga neljas. 28 mängust 12 võitnud JYP on 35 punktiga 11. kohal.
### Response:
Rooba viskas värava, aga JYP kaotas
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Euroopa Liidu liikmesriigid kehtestasid reedel Venemaa naftale hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta, vahendas Wall Street Journal.
Kreml teatas laupäeval, et Venemaa hinnalage ei tunnista ning OPEC+ organisatsioon leppis pühapäeval kokku, et kartell ei naftatootmise eesmärkidest ei loobu.
Viimasel OPEC+ kohtumisel leppisid tootjad kokku tootmise kärpimises kahe miljoni barreli võrra päevas. See tekitab pingeid kontserni suurima eksportija Saudi Araabia ja Washingtoni vahel, mille ametnikud süüdistavad Saudi Araabiat hindade tõstmises, et toetada Venemaa sõda Ukrainas. Saudid on seda aga eitanud.
Mõnede OPEC-i delegaatide hinnangul võib Venemaa toornafta eksport hinnalae tõttu langeda üle ühe miljoni barreli päevas. See prognoos on kooskõlas Rahvusvahelise Energiaagentuuriga, mis nõustab tarbijariike ja näeb ette langust 1,4 miljoni barreli võrra päevas. Venemaa naftatoodang oli oktoobris 9,9 miljonit barrelit päevas.
OPEC+ otsus kärpida tootmist oktoobris vihastas Valge Maja ja Kongressi demokraate, kelle sõnul õõnestas see ülemaailmseid jõupingutusi pidurdada Venemaa sõda Ukrainas.
|
Hinnalagi Vene naftale ei pannud OPEC-it koos Venemaaga tootmise eesmärke muutma
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liidu liikmesriigid kehtestasid reedel Venemaa naftale hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta, vahendas Wall Street Journal.
Kreml teatas laupäeval, et Venemaa hinnalage ei tunnista ning OPEC+ organisatsioon leppis pühapäeval kokku, et kartell ei naftatootmise eesmärkidest ei loobu.
Viimasel OPEC+ kohtumisel leppisid tootjad kokku tootmise kärpimises kahe miljoni barreli võrra päevas. See tekitab pingeid kontserni suurima eksportija Saudi Araabia ja Washingtoni vahel, mille ametnikud süüdistavad Saudi Araabiat hindade tõstmises, et toetada Venemaa sõda Ukrainas. Saudid on seda aga eitanud.
Mõnede OPEC-i delegaatide hinnangul võib Venemaa toornafta eksport hinnalae tõttu langeda üle ühe miljoni barreli päevas. See prognoos on kooskõlas Rahvusvahelise Energiaagentuuriga, mis nõustab tarbijariike ja näeb ette langust 1,4 miljoni barreli võrra päevas. Venemaa naftatoodang oli oktoobris 9,9 miljonit barrelit päevas.
OPEC+ otsus kärpida tootmist oktoobris vihastas Valge Maja ja Kongressi demokraate, kelle sõnul õõnestas see ülemaailmseid jõupingutusi pidurdada Venemaa sõda Ukrainas.
### Response:
Hinnalagi Vene naftale ei pannud OPEC-it koos Venemaaga tootmise eesmärke muutma
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Hooaja esimese etapivõidu teenis Paal Golberg, seejuures on see talle esimene võit pärast 2020. aasta veebruarit.
Golberg edestas lõpuspurdis koondisekaaslasi Sjur Röthet (+0,9), Martin Löwenström Nyenget (+1,1) ja Didrik Tönsethi (+1,7).
Tönsethiga sama ajaga lõpetas rootslane Williams Poromaa, kes sai viienda koha. Järgnesid norralased Emil Iversen )+2,0) ja Haavard Moseby (+2,4), seejärel rootslane Eric Rosjö (+2,6) ning esikümne lõpetasid norralased Mattis Stenshagen (+3,5) ja Simen Hegstad Krüger (+3,9).
15 sekundi sisse mahtusid koguni 35 meest.
Ainsa eestlasena oli rajal Alvar Johannes Alev, kes sai 49. koha, kaotades võitjale 1.18,1. Sellega teenis ta uue süsteemi järgi kaks MK-punkti.
Järgmine MK-etapp peetakse samuti Norras, kui 9. detsembril asutakse võistlema Beitostölenis, kus esmalt on kavas klassikasprint.
|
Golberg võttis hooaja esimese võidu, kümne seas kaheksa norralast
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooaja esimese etapivõidu teenis Paal Golberg, seejuures on see talle esimene võit pärast 2020. aasta veebruarit.
Golberg edestas lõpuspurdis koondisekaaslasi Sjur Röthet (+0,9), Martin Löwenström Nyenget (+1,1) ja Didrik Tönsethi (+1,7).
Tönsethiga sama ajaga lõpetas rootslane Williams Poromaa, kes sai viienda koha. Järgnesid norralased Emil Iversen )+2,0) ja Haavard Moseby (+2,4), seejärel rootslane Eric Rosjö (+2,6) ning esikümne lõpetasid norralased Mattis Stenshagen (+3,5) ja Simen Hegstad Krüger (+3,9).
15 sekundi sisse mahtusid koguni 35 meest.
Ainsa eestlasena oli rajal Alvar Johannes Alev, kes sai 49. koha, kaotades võitjale 1.18,1. Sellega teenis ta uue süsteemi järgi kaks MK-punkti.
Järgmine MK-etapp peetakse samuti Norras, kui 9. detsembril asutakse võistlema Beitostölenis, kus esmalt on kavas klassikasprint.
### Response:
Golberg võttis hooaja esimese võidu, kümne seas kaheksa norralast
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Selle ala 2018. aasta olümpiavõitja, Pekingis hõbedaga leppima pidanud, aga hooaja kiirlaskumise väikese kristallgloobusega lõpetanud Goggia sai Lake Louise'is teisel päeval kindlama võidu, edestades teise koha saanud austerlanna Nina Ortliebi 34 ja kolmandana lõpetanud šveitslanna Corinne Suterit 37 sajandikuga.
Goggiale oli see karjääri 19. MK-etapivõit, seejuures 13 võitu on ta saanud just kiirlaskumises.
|
Goggia võitis teise kiirlaskumise järjest
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle ala 2018. aasta olümpiavõitja, Pekingis hõbedaga leppima pidanud, aga hooaja kiirlaskumise väikese kristallgloobusega lõpetanud Goggia sai Lake Louise'is teisel päeval kindlama võidu, edestades teise koha saanud austerlanna Nina Ortliebi 34 ja kolmandana lõpetanud šveitslanna Corinne Suterit 37 sajandikuga.
Goggiale oli see karjääri 19. MK-etapivõit, seejuures 13 võitu on ta saanud just kiirlaskumises.
### Response:
Goggia võitis teise kiirlaskumise järjest
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Thingnes Bö läbis lamadestiirud puhaste paberitega, aga eksis siis kolmandas tiirus ühel ja neljandas tiirus kahel lasul ehk pidi käima kokku kolmel trahviringil. Sellest hoolimata võttis ta kindla esikoha.
Teisena rajale pääsenud norralane Sturla Holm Lägreid suutis samuti kohta hoida. Lägreid eksis mõlemas püstitiirus korra ja kaotas koondisekaaslasele 19,2 sekundiga. Viiendalt kohalt tõusis kolmandaks prantslane Emilien Jacquelin, kes tegi viimases tiirus kaks möödalasku ja kaotas finišis Thingnes Böle 47,3 sekundiga.
Teist päeva järjest jäi esimesena pjedestaalilt välja rootslane Sebastian Samuelsson, kes pidi käima kahel trahviringil ja kaotas võitjale 1.12,7.
Võimsa tõusu tegi ukrainlane Anton Dudtšenko, kes startis 59. kohalt, aga eksis lasketiirudes vaid korra ja finišeeris 18. positsioonil, kaotades võitjale 2.45,8.
52. kohalt alustanud Rene Zahkna tegi nelja lasketiiru peale neli möödalasku (2+0+1+1) ja lõpetas 54. kohal, kaotust Thingnes Böle kogunes 5.38,3.
Sõidu lõpetas 59 meest.
Laskesuusatamise MK-sari jätkub järgmisel nädalal Austrias Hochfilzenis.
Enne võistlust:
Ainsa eestlasena pääses jälitussõitu Rene Zahkna, kes sai sprindis 52. koha.
Esimesena stardib norralane Johannes Thingnes Bö, 11 sekundit hiljem alustab tema koondisekaaslane Sturla Holm Lägreid ja 29 sekundit hiljem stardib sakslane Roman Rees. Zahkna pääseb rajale 2.16 pärast Thingnes Böd.
Eelmisel hooajal võitis jälitussõidu väikese kristallgloobuse MK-sarja üldvõitja, prantslane Quentin Fillon Maillet, kes Kontiolahtis alustab 14. kohalt, 1.16 pärast Thingnes Böd.
Fillon Maillet on ka jälitussõidu valitsev olümpiavõitja, Pekingis võitis tema järel hõbeda norralane Tarjei Bö ja pronksi venelane Eduard Latõpov.
|
Thingnes Bö võitis ka jälitussõidu, Zahkna 54.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Thingnes Bö läbis lamadestiirud puhaste paberitega, aga eksis siis kolmandas tiirus ühel ja neljandas tiirus kahel lasul ehk pidi käima kokku kolmel trahviringil. Sellest hoolimata võttis ta kindla esikoha.
Teisena rajale pääsenud norralane Sturla Holm Lägreid suutis samuti kohta hoida. Lägreid eksis mõlemas püstitiirus korra ja kaotas koondisekaaslasele 19,2 sekundiga. Viiendalt kohalt tõusis kolmandaks prantslane Emilien Jacquelin, kes tegi viimases tiirus kaks möödalasku ja kaotas finišis Thingnes Böle 47,3 sekundiga.
Teist päeva järjest jäi esimesena pjedestaalilt välja rootslane Sebastian Samuelsson, kes pidi käima kahel trahviringil ja kaotas võitjale 1.12,7.
Võimsa tõusu tegi ukrainlane Anton Dudtšenko, kes startis 59. kohalt, aga eksis lasketiirudes vaid korra ja finišeeris 18. positsioonil, kaotades võitjale 2.45,8.
52. kohalt alustanud Rene Zahkna tegi nelja lasketiiru peale neli möödalasku (2+0+1+1) ja lõpetas 54. kohal, kaotust Thingnes Böle kogunes 5.38,3.
Sõidu lõpetas 59 meest.
Laskesuusatamise MK-sari jätkub järgmisel nädalal Austrias Hochfilzenis.
Enne võistlust:
Ainsa eestlasena pääses jälitussõitu Rene Zahkna, kes sai sprindis 52. koha.
Esimesena stardib norralane Johannes Thingnes Bö, 11 sekundit hiljem alustab tema koondisekaaslane Sturla Holm Lägreid ja 29 sekundit hiljem stardib sakslane Roman Rees. Zahkna pääseb rajale 2.16 pärast Thingnes Böd.
Eelmisel hooajal võitis jälitussõidu väikese kristallgloobuse MK-sarja üldvõitja, prantslane Quentin Fillon Maillet, kes Kontiolahtis alustab 14. kohalt, 1.16 pärast Thingnes Böd.
Fillon Maillet on ka jälitussõidu valitsev olümpiavõitja, Pekingis võitis tema järel hõbeda norralane Tarjei Bö ja pronksi venelane Eduard Latõpov.
### Response:
Thingnes Bö võitis ka jälitussõidu, Zahkna 54.
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Südamekirurg Juha (Pekka Strang) elab pealtnäha tavalist üksikvanema elu, kuid tegelikult on ta peitunud justkui kapslisse – aastaid tagasi uppus tema naine õnnetuse tagajärjel ning lein painab teda senimaani. Ta on suutnud need tunded alla suruda, kuid juhuslik kokkupuude dominaga Mona (Krista Kosonen) rebib kõik haavad uuesti lahti ja lein halvab täielikult tema reaalsuse. Nimelt mõistab mees, et kägistamise tagajärjel mõneks hetkeks teadvuse kaotades on tal võimalik uuesti oma naisega kohtuda, mistõttu pöördubki ta üha uuesti Mona poole.
On lihtne lasta end petta sadomaso-temaatikast ja pidadagi seda "Koerad ei kanna pükse" kõige olulisemaks elemendiks, kuid tegelikult räägib film ikkagi ennekõike üksildusest. Film võtab pealtnäha täiesti võõrapärase teema ja mängib nendes raamides välja usutava üldinimliku loo. Ühelt poolt vägivalda, teisalt põhjamaiselt kohmakat õrnust ja musta huumorit pakkuv armastuslugu linastus Cannes'i erikava "Directors´ Fortnight" raames ning oli Soome Jussi filmiauhindade jagamistel nomineeritud kümnes kategoorias.
"Koerad ei kanna pükse" on ETV2 eetris pühapäeval, 4. detsembril pärast õhtust jalgpalliülekannet kell 23.20.
|
Kultuuriportaal soovitab: "Koerad ei kanna pükse" ETV2-s
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Südamekirurg Juha (Pekka Strang) elab pealtnäha tavalist üksikvanema elu, kuid tegelikult on ta peitunud justkui kapslisse – aastaid tagasi uppus tema naine õnnetuse tagajärjel ning lein painab teda senimaani. Ta on suutnud need tunded alla suruda, kuid juhuslik kokkupuude dominaga Mona (Krista Kosonen) rebib kõik haavad uuesti lahti ja lein halvab täielikult tema reaalsuse. Nimelt mõistab mees, et kägistamise tagajärjel mõneks hetkeks teadvuse kaotades on tal võimalik uuesti oma naisega kohtuda, mistõttu pöördubki ta üha uuesti Mona poole.
On lihtne lasta end petta sadomaso-temaatikast ja pidadagi seda "Koerad ei kanna pükse" kõige olulisemaks elemendiks, kuid tegelikult räägib film ikkagi ennekõike üksildusest. Film võtab pealtnäha täiesti võõrapärase teema ja mängib nendes raamides välja usutava üldinimliku loo. Ühelt poolt vägivalda, teisalt põhjamaiselt kohmakat õrnust ja musta huumorit pakkuv armastuslugu linastus Cannes'i erikava "Directors´ Fortnight" raames ning oli Soome Jussi filmiauhindade jagamistel nomineeritud kümnes kategoorias.
"Koerad ei kanna pükse" on ETV2 eetris pühapäeval, 4. detsembril pärast õhtust jalgpalliülekannet kell 23.20.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: "Koerad ei kanna pükse" ETV2-s
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Karlsson näitas finišisirgel teravaimat minekut ja edestas 0,6 sekundiga norralanna Tiril Udnes Wengi ning 1,2 sekundiga koondisekaaslast Ebba Anderssoni.
Esimesena jäi pjedestaalilt välja soomlanna Krista Pärmäkoski, kes kaotas võitjale 2,9 sekundiga. Sõit oli väga tasavägine, 15 sekundi sisse mahtus 16 naist.
Ainsa eestlannana oli rajal Keidy Kaasiku, kes sai 42. koha, kaotades võitjale 3.59,6. Selle eest teenis ta uue punktisüsteemi järgi üheksa MK-punkti.
Järgmine MK-etapp peetakse samuti Norras, kui 9. detsembril asutakse võistlema Beitostölenis, kus esmalt on kavas klassikasprint.
|
Karlsson võttis lõpuspurdis hooaja teise etapivõidu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karlsson näitas finišisirgel teravaimat minekut ja edestas 0,6 sekundiga norralanna Tiril Udnes Wengi ning 1,2 sekundiga koondisekaaslast Ebba Anderssoni.
Esimesena jäi pjedestaalilt välja soomlanna Krista Pärmäkoski, kes kaotas võitjale 2,9 sekundiga. Sõit oli väga tasavägine, 15 sekundi sisse mahtus 16 naist.
Ainsa eestlannana oli rajal Keidy Kaasiku, kes sai 42. koha, kaotades võitjale 3.59,6. Selle eest teenis ta uue punktisüsteemi järgi üheksa MK-punkti.
Järgmine MK-etapp peetakse samuti Norras, kui 9. detsembril asutakse võistlema Beitostölenis, kus esmalt on kavas klassikasprint.
### Response:
Karlsson võttis lõpuspurdis hooaja teise etapivõidu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kaks päeva tagasi 23-aastaseks saanud Kiptum finišeeris ajaga 2:01.53. Sellest kiirema aja on jooksnud vaid kaks meest – kahel korral maailmarekordiomanik Eliud Kipchoge ja korra etiooplane Kenenisa Bekele.
Seejuures jooksis Kiptum distantsi teise poole ajaga 60.15, mis on kõigi aegade kiireim.
Teise koha sai tansaanlane Gabriel Geay ajaga 2:03.00 ja kolmas oli keenialane Alexander Mutiso ajaga 2:03.29.
Naiste seas triumfeeris etiooplanna Amane Beriso, kelle senine tippmark 2:20.48 pärines 2016. aastast, kuid Valencias liikus ta maailmarekordi kursil ja lõpetas lõpuks ajaga 2:14.58, jäädes maailmarekordile alla vaid 54 sekundiga. Ta on alles kolmas naine, kes on maratoni läbinud kiiremini kui kaks tundi ja 15 minutit.
Teise koha sai naiste seas 5000 m, 10 000 m, 15 km ja poolmaratoni maailmarekordiomanik, etiooplanna Letesenbet Gidey, kes tegi maratonis enda debüüdi ja finišeeris ajaga 2:16.49. Sellega sai temast naiste seas läbi aegade kiireim debütant maratonis. Kolmas oli keenialanna Sheila Chepkirui ajaga 2:17.29.
|
Kiptum näitas maratonidebüüdil kõigi aegade neljandat tulemust
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks päeva tagasi 23-aastaseks saanud Kiptum finišeeris ajaga 2:01.53. Sellest kiirema aja on jooksnud vaid kaks meest – kahel korral maailmarekordiomanik Eliud Kipchoge ja korra etiooplane Kenenisa Bekele.
Seejuures jooksis Kiptum distantsi teise poole ajaga 60.15, mis on kõigi aegade kiireim.
Teise koha sai tansaanlane Gabriel Geay ajaga 2:03.00 ja kolmas oli keenialane Alexander Mutiso ajaga 2:03.29.
Naiste seas triumfeeris etiooplanna Amane Beriso, kelle senine tippmark 2:20.48 pärines 2016. aastast, kuid Valencias liikus ta maailmarekordi kursil ja lõpetas lõpuks ajaga 2:14.58, jäädes maailmarekordile alla vaid 54 sekundiga. Ta on alles kolmas naine, kes on maratoni läbinud kiiremini kui kaks tundi ja 15 minutit.
Teise koha sai naiste seas 5000 m, 10 000 m, 15 km ja poolmaratoni maailmarekordiomanik, etiooplanna Letesenbet Gidey, kes tegi maratonis enda debüüdi ja finišeeris ajaga 2:16.49. Sellega sai temast naiste seas läbi aegade kiireim debütant maratonis. Kolmas oli keenialanna Sheila Chepkirui ajaga 2:17.29.
### Response:
Kiptum näitas maratonidebüüdil kõigi aegade neljandat tulemust
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kunstiteadlased Margaret Tali ja Ulrike Gerhardt olid ehitanud seminari üles kolmele küsimusele või õigemini küsimusteplokile ja ühele käsitöö või õigemini käsitsi teostatud kunsti, et mitte eristada tarbe- ja rahvakunsti, valdkonnale – tekstiilile. Kuidas selgitada traditsiooniliste ja põlvkonnaüleste kehaga seotud tehnikate tagasitulekut kunsti jälgimiskapitalismi ja diasporaade ajastul? Milline on selle mõju ja mida selle abil kanaliseeritakse? Kuidas saab selle abil dokumenteerida ja ühendada feministliku võitluse vorme ning praegust ja ajaloolist vastupanuliikumist? Arutelu aluseks oli kolm juhtumiuuringut (case study), neli kunstnikku (#FramedinBelarus koosneb kahest kunstnikust) tutvustasid oma viimase aja projekte. Või kui taas täpne olla, siis sõna "projekt" on nende, eelkõige Mare Tralla kogukonda ühendava kunstitegevuse ja Rufina Bazlova poliitiliste tikandite kohta liiga neutraalne, loojast kaugenenud mõiste. Nad, eelkõige Tralla ja #FramedinBelarus rääkisid – tutvustasid, analüüsisid, asetasid konteksti – sellest, millest koosneb nende elu praegu. Mida nad peavad tegema, et olla aus iseenda ja oma kogukonna (ühiskonna) vastu ning ka ellu jääda. Ka Katrin Mayeri kunstniku-uurimus ei taha hästi projektikunsti alla mahtuda, sest see hõlmab märksa pikemat aega ja sügavamat pühendumist.
Püstitatud küsimustele seminarist küll selget, üheselt mõistetavat vastust välja ei koorunud, kuid esinejate valik ja eelkõige nende ettekande teemaasetus kõneles enda eest. Tekstiil ja eelkõige selle rahvakunstile omased võtted – esiemadelt õpitud tehnika ja traditsiooniline materjal – on vallutanud ka suured rahvusvahelised biennaalid. Veneetsia biennaali kuraatorinäitusel hakkas tekstiil silma juba kümme aastat tagasi ja see oli eelkõige seotud Lõuna-Ameerika, Aasia ja ka Aafrika kunstnikega ning kuraatori sooviga näidata sealset kunsti võimalikult ehedana. Suurelt jaolt on biennaalidel esitatud tekstiili autorid naised, aga mitte ainult. Euroopalikus traditsioonis on tekstiilitehnikaid – kudumist, tikkimist, heegeldamist, aplikatsioone, rüiut jne – seostatud naise ja naiseliku tegevusega. Seegi on vaid klišeelik arusaam ja juurdunud kapitalistliku töö- ja elualade soolise jagunemisega.
Tekstiil on olnud naiste relv, kui mõelda XIX sajandi keskpaiga tööliste väljaastumisi Ameerikas või XX sajandi alguse sufražettide loosungite ja teiste poliitiliste sõnumite peale. Tekstiili ja ka muude käsitöömaterjalide ja -tehnikate ehk siis materjalikunsti populaarsus ei ole ainult märk naiste tähenduse kasvust kunstis, vaid sellest, et enam ei saa opereerida Euroopa-keskse kunsti ja kunstiajalooga, ka siis, kui lisame mõne Aafrikast pärit, kuid Londonis ennast üles töötanud kunstniku. Üleilmsus (global village) ei tähenda ainult Euroopas (või ka USAs) välja töötatud uue meedia, vaid muu ilma traditsioonide ja mõtteviiside levikut. Nii nagu sajandeid tagasi ei jäädud ellu kogukonnata, koos tegutsemiseta, nii ei saada ka praegu selleta hakkama. Koroonapandeemia oli (on) selle näide. Võib ju vehkida kunstnike-superstaaride oksjonitel müüdud teoste ennekuulmatute hindadega ja panustada erakordse (mees)geeniuse kuvandile, kuid see ei toimi isegi mitte suurel kunstiväljal. Tänavune Kasseli "Documenta" oli selle hea tõestus. Ka Mare Tralla, #FramedinBelarusi (Rufina Bazlova ja Sofia Tocar, Praha) ning Katrin Mayeri tegevus.
Eestis ei ole tekstiilikunsti kadumist küll karta, tekstiilikunstnike liit avab Tartus Pallase galeriis aastanäituse ja jagab aastapreemiad. Kuid seminaril ei räägitud kultiveeritud tekstiilikunstist ja selle naasmisest. Ikka sõnumist või ka tegutsemis(elamis)viisist, mille edastamiseks kasutatakse tekstiili, aga ka selle ajalugu ja tähendust. Niiviisi on ka meedium sõnum.
Ainus, mille kallal tahaksin norida, on naisajalugu. Kirjutagem feministlikku ajalugu, sest see ei suru naised-naistegijad omaette kasti, vaid nad on ikka koos kõigi teistega. Senistest kunstiajalugudest eristaksid uut vaatenurgad, sõnavara, rõhuasetused, kunstnike valik.
|
Reet Varblane. Feministliku, mitte naiskunstiajaloo poole
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kunstiteadlased Margaret Tali ja Ulrike Gerhardt olid ehitanud seminari üles kolmele küsimusele või õigemini küsimusteplokile ja ühele käsitöö või õigemini käsitsi teostatud kunsti, et mitte eristada tarbe- ja rahvakunsti, valdkonnale – tekstiilile. Kuidas selgitada traditsiooniliste ja põlvkonnaüleste kehaga seotud tehnikate tagasitulekut kunsti jälgimiskapitalismi ja diasporaade ajastul? Milline on selle mõju ja mida selle abil kanaliseeritakse? Kuidas saab selle abil dokumenteerida ja ühendada feministliku võitluse vorme ning praegust ja ajaloolist vastupanuliikumist? Arutelu aluseks oli kolm juhtumiuuringut (case study), neli kunstnikku (#FramedinBelarus koosneb kahest kunstnikust) tutvustasid oma viimase aja projekte. Või kui taas täpne olla, siis sõna "projekt" on nende, eelkõige Mare Tralla kogukonda ühendava kunstitegevuse ja Rufina Bazlova poliitiliste tikandite kohta liiga neutraalne, loojast kaugenenud mõiste. Nad, eelkõige Tralla ja #FramedinBelarus rääkisid – tutvustasid, analüüsisid, asetasid konteksti – sellest, millest koosneb nende elu praegu. Mida nad peavad tegema, et olla aus iseenda ja oma kogukonna (ühiskonna) vastu ning ka ellu jääda. Ka Katrin Mayeri kunstniku-uurimus ei taha hästi projektikunsti alla mahtuda, sest see hõlmab märksa pikemat aega ja sügavamat pühendumist.
Püstitatud küsimustele seminarist küll selget, üheselt mõistetavat vastust välja ei koorunud, kuid esinejate valik ja eelkõige nende ettekande teemaasetus kõneles enda eest. Tekstiil ja eelkõige selle rahvakunstile omased võtted – esiemadelt õpitud tehnika ja traditsiooniline materjal – on vallutanud ka suured rahvusvahelised biennaalid. Veneetsia biennaali kuraatorinäitusel hakkas tekstiil silma juba kümme aastat tagasi ja see oli eelkõige seotud Lõuna-Ameerika, Aasia ja ka Aafrika kunstnikega ning kuraatori sooviga näidata sealset kunsti võimalikult ehedana. Suurelt jaolt on biennaalidel esitatud tekstiili autorid naised, aga mitte ainult. Euroopalikus traditsioonis on tekstiilitehnikaid – kudumist, tikkimist, heegeldamist, aplikatsioone, rüiut jne – seostatud naise ja naiseliku tegevusega. Seegi on vaid klišeelik arusaam ja juurdunud kapitalistliku töö- ja elualade soolise jagunemisega.
Tekstiil on olnud naiste relv, kui mõelda XIX sajandi keskpaiga tööliste väljaastumisi Ameerikas või XX sajandi alguse sufražettide loosungite ja teiste poliitiliste sõnumite peale. Tekstiili ja ka muude käsitöömaterjalide ja -tehnikate ehk siis materjalikunsti populaarsus ei ole ainult märk naiste tähenduse kasvust kunstis, vaid sellest, et enam ei saa opereerida Euroopa-keskse kunsti ja kunstiajalooga, ka siis, kui lisame mõne Aafrikast pärit, kuid Londonis ennast üles töötanud kunstniku. Üleilmsus (global village) ei tähenda ainult Euroopas (või ka USAs) välja töötatud uue meedia, vaid muu ilma traditsioonide ja mõtteviiside levikut. Nii nagu sajandeid tagasi ei jäädud ellu kogukonnata, koos tegutsemiseta, nii ei saada ka praegu selleta hakkama. Koroonapandeemia oli (on) selle näide. Võib ju vehkida kunstnike-superstaaride oksjonitel müüdud teoste ennekuulmatute hindadega ja panustada erakordse (mees)geeniuse kuvandile, kuid see ei toimi isegi mitte suurel kunstiväljal. Tänavune Kasseli "Documenta" oli selle hea tõestus. Ka Mare Tralla, #FramedinBelarusi (Rufina Bazlova ja Sofia Tocar, Praha) ning Katrin Mayeri tegevus.
Eestis ei ole tekstiilikunsti kadumist küll karta, tekstiilikunstnike liit avab Tartus Pallase galeriis aastanäituse ja jagab aastapreemiad. Kuid seminaril ei räägitud kultiveeritud tekstiilikunstist ja selle naasmisest. Ikka sõnumist või ka tegutsemis(elamis)viisist, mille edastamiseks kasutatakse tekstiili, aga ka selle ajalugu ja tähendust. Niiviisi on ka meedium sõnum.
Ainus, mille kallal tahaksin norida, on naisajalugu. Kirjutagem feministlikku ajalugu, sest see ei suru naised-naistegijad omaette kasti, vaid nad on ikka koos kõigi teistega. Senistest kunstiajalugudest eristaksid uut vaatenurgad, sõnavara, rõhuasetused, kunstnike valik.
### Response:
Reet Varblane. Feministliku, mitte naiskunstiajaloo poole
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Turniiril viiendana asetatud Lajal (ATP 464.) oli vaid tund ja 18 minutit kestnud finaalmängus 6:4, 6:1 üle kolmanda paigutusega hiinlasest Bu Yunchaoketest (ATP 313.).
Avasetis murdis Bu esimesena, minnes 3:2 juhtima, aga Lajal sai murde kohe tagasi. Kümnendas geimis tegi Bu Lajali settpallil topeltvea ja nii võitis eestlane avaseti 6:4. Teises setis läks Lajal 3:0 ette ja murdis uuesti kuuendas geimis ning võitis lõpuks 6:1.
Lajal servis ühe ässa ja tegi kaks topeltviga, esimeselt pallingult võitis ta 83 protsenti punktidest. Bu sai kirja ühe topeltvea, enda esimeselt servilt võitis ta vaid 50 protsenti punktidest.
Lajal realiseeris kuuest murdevõimalusest neli, Bu suutis kolmest murdepallist ära kasutada ühe. Mängitud punktidest võitis Lajal 61 ja Bu 41.
19-aastasele Lajalile oli see hooaja – ja ühtlasi kogu karjääri – viies ITF-i profiturniiri finaal ja kolmas võit. Senised kaks turniirivõitu sai ta 15 000-dollarilistel turniiridel, nüüd võidutses ta esimest korda 25 000-dollarilisel. 20-aastane Bu mängis tänavu juba kaheksandat korda finaalis ja sai kuue turniirivõidu kõrvale teise finaalikaotuse.
|
19-aastane Lajal teenis karjääri suurima turniirivõidu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiril viiendana asetatud Lajal (ATP 464.) oli vaid tund ja 18 minutit kestnud finaalmängus 6:4, 6:1 üle kolmanda paigutusega hiinlasest Bu Yunchaoketest (ATP 313.).
Avasetis murdis Bu esimesena, minnes 3:2 juhtima, aga Lajal sai murde kohe tagasi. Kümnendas geimis tegi Bu Lajali settpallil topeltvea ja nii võitis eestlane avaseti 6:4. Teises setis läks Lajal 3:0 ette ja murdis uuesti kuuendas geimis ning võitis lõpuks 6:1.
Lajal servis ühe ässa ja tegi kaks topeltviga, esimeselt pallingult võitis ta 83 protsenti punktidest. Bu sai kirja ühe topeltvea, enda esimeselt servilt võitis ta vaid 50 protsenti punktidest.
Lajal realiseeris kuuest murdevõimalusest neli, Bu suutis kolmest murdepallist ära kasutada ühe. Mängitud punktidest võitis Lajal 61 ja Bu 41.
19-aastasele Lajalile oli see hooaja – ja ühtlasi kogu karjääri – viies ITF-i profiturniiri finaal ja kolmas võit. Senised kaks turniirivõitu sai ta 15 000-dollarilistel turniiridel, nüüd võidutses ta esimest korda 25 000-dollarilisel. 20-aastane Bu mängis tänavu juba kaheksandat korda finaalis ja sai kuue turniirivõidu kõrvale teise finaalikaotuse.
### Response:
19-aastane Lajal teenis karjääri suurima turniirivõidu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tselluloos kui materjal on mitmekülgne. Seda võib lahustada ja uuesti sadestada tekstiilikiududena, aga tselluloosist saab valmistada ka biopõhiseid plaste. Just bioplasti valmistamiseks tselluloosist arendataksegi Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) keskkonnasõbralikku ja võimalikult energiasäästlikku tehnoloogiat.
"Kui Põhjamaades väärindatakse eri keemiliste protsessidega 30-40 protsenti puidu biomassist, siis Eestis praeguses seisus see keemiline väärindamine peaaegu puudub. Aga samas, on sellise protsessi lisandväärtus kõige suurem ja teisest küljest annab see ikkagi pikemas perspektiivis Eestile teatava sõltumatuse materjalide valdkonnas," rääkis ülikooli professor Andres Krumme.
Biomassi väärindamine looks kindluse näiteks tarneahelate katkemisel, et Eestis oleks ikkagi olemas materjalid, kuhu asju pakendada. Krumme rääkis, et materjal, millega TTÜ-s tegeletakse, võimaldaks ka toiduainete pakendamist pikemaajaliselt või siis niiskes keskkonnas, aga samas ka materjal, mida kasutada ehituses, transpordis ja elektroonikas – igal pool, kuhu biopõhised polümeerid hästi sobivad.
"Tahes või tahtmata tuleb varem või hiljem otsad kokku tõmmata seoses nafta või fossiilsete maavaradel põhinevate plastidega, sest see toore lihtsalt saab otsa. Ja sellel ei ole muud head alternatiivi kui laiendada biopõhiste polümeeride ja plastide kasutust. Tselluloos on maailmas kõige enam levinud biopolümeer," sõnas Krumme.
Bioplasti arendusgrupi tööstuspartneriteks on OÜ Fibenol ja Viru Keemia Grupp. Kui OÜ Fibenolil on juba a esimesed materjalinäidised olemas, siis VKG on alustanud eriplaneeringu protsessi biotoodete tootmise tehasele, et 2027. aastaks saaks valmida võimekus tselluloosi tootmiseks.
"Kõigepealt soovime 2027. aastal olla valmis tehasega, mis tooraine kõigepealt valmis toodab – tselluloosi, lahustuva tselluloosi –, millest saab edasi töödelda bioplasti ja biotekstiili," sõnas VKG biotoodete arendusjuht Lauri Raid.
Raid ütles, et biomassi väärindamise võimekuse loomine on oluline ka seetõttu, et Eestisse jääksid töökohad ja maksutulu. "Biotootmiseks sobilikku toorainet, paberipuitu ja haket, eksporditi eelmisel aastal 2,6 miljonit tonni Eestist välja. Tähtis on ära märkida, et kui Soome ja Rootsi suudavad väärindada oma puitu proportsionaalselt ja aastased mahud on üheksa miljonit tonni tootepõhiselt, siis Eestis tehakse seda väga madalal määral – 0,25 miljonit tonni aastas," lausus Raid.
Krumme rääkis, et uue aasta alguses on plaanis käivitada TTÜ laboratoorsel pilootliinil bioplasti tootmine, kuid bioplasti kui materjali suuremates kogustes tootmiseks on vaja läbi käia veel pikk tee. "See protsess on palju mitmekihilisem ja mitmekülgsem. Ei piisa sellest, kui saame valmis ühe vahva materjali. Seda peab olema võimalik ka koguda, ringlusesse võtta ja uuesti kasutada," sõnas Krumme.
|
TTÜ teadlased katsetavad puidust bioplasti tootmise tehnoloogiaid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tselluloos kui materjal on mitmekülgne. Seda võib lahustada ja uuesti sadestada tekstiilikiududena, aga tselluloosist saab valmistada ka biopõhiseid plaste. Just bioplasti valmistamiseks tselluloosist arendataksegi Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) keskkonnasõbralikku ja võimalikult energiasäästlikku tehnoloogiat.
"Kui Põhjamaades väärindatakse eri keemiliste protsessidega 30-40 protsenti puidu biomassist, siis Eestis praeguses seisus see keemiline väärindamine peaaegu puudub. Aga samas, on sellise protsessi lisandväärtus kõige suurem ja teisest küljest annab see ikkagi pikemas perspektiivis Eestile teatava sõltumatuse materjalide valdkonnas," rääkis ülikooli professor Andres Krumme.
Biomassi väärindamine looks kindluse näiteks tarneahelate katkemisel, et Eestis oleks ikkagi olemas materjalid, kuhu asju pakendada. Krumme rääkis, et materjal, millega TTÜ-s tegeletakse, võimaldaks ka toiduainete pakendamist pikemaajaliselt või siis niiskes keskkonnas, aga samas ka materjal, mida kasutada ehituses, transpordis ja elektroonikas – igal pool, kuhu biopõhised polümeerid hästi sobivad.
"Tahes või tahtmata tuleb varem või hiljem otsad kokku tõmmata seoses nafta või fossiilsete maavaradel põhinevate plastidega, sest see toore lihtsalt saab otsa. Ja sellel ei ole muud head alternatiivi kui laiendada biopõhiste polümeeride ja plastide kasutust. Tselluloos on maailmas kõige enam levinud biopolümeer," sõnas Krumme.
Bioplasti arendusgrupi tööstuspartneriteks on OÜ Fibenol ja Viru Keemia Grupp. Kui OÜ Fibenolil on juba a esimesed materjalinäidised olemas, siis VKG on alustanud eriplaneeringu protsessi biotoodete tootmise tehasele, et 2027. aastaks saaks valmida võimekus tselluloosi tootmiseks.
"Kõigepealt soovime 2027. aastal olla valmis tehasega, mis tooraine kõigepealt valmis toodab – tselluloosi, lahustuva tselluloosi –, millest saab edasi töödelda bioplasti ja biotekstiili," sõnas VKG biotoodete arendusjuht Lauri Raid.
Raid ütles, et biomassi väärindamise võimekuse loomine on oluline ka seetõttu, et Eestisse jääksid töökohad ja maksutulu. "Biotootmiseks sobilikku toorainet, paberipuitu ja haket, eksporditi eelmisel aastal 2,6 miljonit tonni Eestist välja. Tähtis on ära märkida, et kui Soome ja Rootsi suudavad väärindada oma puitu proportsionaalselt ja aastased mahud on üheksa miljonit tonni tootepõhiselt, siis Eestis tehakse seda väga madalal määral – 0,25 miljonit tonni aastas," lausus Raid.
Krumme rääkis, et uue aasta alguses on plaanis käivitada TTÜ laboratoorsel pilootliinil bioplasti tootmine, kuid bioplasti kui materjali suuremates kogustes tootmiseks on vaja läbi käia veel pikk tee. "See protsess on palju mitmekihilisem ja mitmekülgsem. Ei piisa sellest, kui saame valmis ühe vahva materjali. Seda peab olema võimalik ka koguda, ringlusesse võtta ja uuesti kasutada," sõnas Krumme.
### Response:
TTÜ teadlased katsetavad puidust bioplasti tootmise tehnoloogiaid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti on ühe võidu ja ühe kaotusega tabelis kolmandal kohal, liider on Poola, teine Ukraina, vahendab volley.ee.
Eesti meeskonna resultatiivseimad olid võrdselt 11 punktiga Patrick Saimre (+4) ja Andres Jefanov (+8), Aleks Antsi ja Joosep Kurik lisasid kumbki kaheksa punkti (+2).
Eestlaste vastuvõtt oli 40 protsenti, rünnak 52 protsenti, blokiga saadi kolm punkti ja servil löödi 14 ässa (neist seitse läks Jefanovi arvele) ja eksiti 13 servil. Vastaste vastuvõtt oli 32 ja rünnak 23 protsenti, blokiga teeniti kaks ja serviga kuus punkti (üheksa viga).
Pühapäeval kell 15.30 mängib Eesti Gruusiaga.
Lisaks Eesti koondisele ja korraldajatele mängivad 2.-6. detsembrini toimuval turniiril Poola, Läti, Ukraina ja Aserbaidžaan. Kõik mängivad omavahel korra läbi, turniiri võitja tagab otse koha 2023. aasta U-17 EM-finaalturniirile. Kohad 2.-5. mängivad kevadel EM-valiksarja teises ringis.
|
U-17 noormehed avasid EEVZA turniiril võiduarve
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti on ühe võidu ja ühe kaotusega tabelis kolmandal kohal, liider on Poola, teine Ukraina, vahendab volley.ee.
Eesti meeskonna resultatiivseimad olid võrdselt 11 punktiga Patrick Saimre (+4) ja Andres Jefanov (+8), Aleks Antsi ja Joosep Kurik lisasid kumbki kaheksa punkti (+2).
Eestlaste vastuvõtt oli 40 protsenti, rünnak 52 protsenti, blokiga saadi kolm punkti ja servil löödi 14 ässa (neist seitse läks Jefanovi arvele) ja eksiti 13 servil. Vastaste vastuvõtt oli 32 ja rünnak 23 protsenti, blokiga teeniti kaks ja serviga kuus punkti (üheksa viga).
Pühapäeval kell 15.30 mängib Eesti Gruusiaga.
Lisaks Eesti koondisele ja korraldajatele mängivad 2.-6. detsembrini toimuval turniiril Poola, Läti, Ukraina ja Aserbaidžaan. Kõik mängivad omavahel korra läbi, turniiri võitja tagab otse koha 2023. aasta U-17 EM-finaalturniirile. Kohad 2.-5. mängivad kevadel EM-valiksarja teises ringis.
### Response:
U-17 noormehed avasid EEVZA turniiril võiduarve
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Võitjate ridades tegi karjääri punktirekordi Anfernee Simons, tuues 45 punkti. Jerami Grant lisas 33 punkti. Jazzi resultatiivseim oli Jordan Clarkson 24 punktiga, Lauri Markkanen lisas 21 punkti ja võttis kuus lauapalli.
Dallas Mavericks oli võõrsil 121:100 parem New York Knicksist. Mavericks pani enda paremuse paika kolmandal veerandajal, mis võideti 41:15. Võitjate parimana tõi Luka Doncic 30 punkti ja võttis kaheksa lauapalli, Tim Hardaway Jr. lisas 28 punkti ja võttis seitse lauapalli. Knicksile tõi Julius Randle 24 ja Immanuel Quickley 23 punkti.
Golden State Warriors alistas kodusaalis 120:101 Houston Rocketsi. Andrew Wiggins panustas võitu 36 punktiga, Stephen Curry tõi 30 punkti ja andis kümme resultatiivset söötu. Rocketsi parim oli Kevin Porter Jr. 20 punktiga.
Tulemused:
New York – Dallas 100:121
LA Clippers – Sacramento 96:123
Charlotte – Milwaukee 96:105
Toronto – Orlando 121:108
Minnesota – Oklahoma City 128:135
Golden State – Houston 120:101
Utah – Portland 111:116
|
Karjääri punktirekordi teinud Simons aitas Blazersi võidule
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate ridades tegi karjääri punktirekordi Anfernee Simons, tuues 45 punkti. Jerami Grant lisas 33 punkti. Jazzi resultatiivseim oli Jordan Clarkson 24 punktiga, Lauri Markkanen lisas 21 punkti ja võttis kuus lauapalli.
Dallas Mavericks oli võõrsil 121:100 parem New York Knicksist. Mavericks pani enda paremuse paika kolmandal veerandajal, mis võideti 41:15. Võitjate parimana tõi Luka Doncic 30 punkti ja võttis kaheksa lauapalli, Tim Hardaway Jr. lisas 28 punkti ja võttis seitse lauapalli. Knicksile tõi Julius Randle 24 ja Immanuel Quickley 23 punkti.
Golden State Warriors alistas kodusaalis 120:101 Houston Rocketsi. Andrew Wiggins panustas võitu 36 punktiga, Stephen Curry tõi 30 punkti ja andis kümme resultatiivset söötu. Rocketsi parim oli Kevin Porter Jr. 20 punktiga.
Tulemused:
New York – Dallas 100:121
LA Clippers – Sacramento 96:123
Charlotte – Milwaukee 96:105
Toronto – Orlando 121:108
Minnesota – Oklahoma City 128:135
Golden State – Houston 120:101
Utah – Portland 111:116
### Response:
Karjääri punktirekordi teinud Simons aitas Blazersi võidule
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Videos laulab Björk hiljuti pursanud vulkaani Fagradalsfjall lähedal oma lahkunud ema auks. Ta rääkis väljaandele Pitchfork, et valis asukohaks selle, sest " vulkaan annab edasi tema emale sarnast energiat".
""Sorrowful Soil" ja "Ancestress" on kaks "Fossora" lugu, mis on kirjutatud mu emale. "Ancestress" on katse teha matusemuusikat, aga "Sorrowful Soil" on kirjutatud kaks aastat varem ja peegeldab rohkem seda viimast peatükki", selgitas ta.
End fungofiiliks pidav Björk on uut albumit nimetanud ka oma "seenealbumiks" – tema kirjelduse järgi on see maine, orgaaniline, kahe jalaga maa peal ja eluringi teadvustav.
"Fossora" loomisesse olid kaasatud ka bassklarnetite sekstett, Indoneesia tantsuduo Gabber Modus Operandi loodud biidid ning Björki poja Sindri, tütre Ísadóra ja muusik Serpentwithfeeti vokaalid. Björki lahkunud ema on märgitud albumi kahe loo autorina.
|
Björk avaldas muusikavideo loole "Sorrowful Soil"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Videos laulab Björk hiljuti pursanud vulkaani Fagradalsfjall lähedal oma lahkunud ema auks. Ta rääkis väljaandele Pitchfork, et valis asukohaks selle, sest " vulkaan annab edasi tema emale sarnast energiat".
""Sorrowful Soil" ja "Ancestress" on kaks "Fossora" lugu, mis on kirjutatud mu emale. "Ancestress" on katse teha matusemuusikat, aga "Sorrowful Soil" on kirjutatud kaks aastat varem ja peegeldab rohkem seda viimast peatükki", selgitas ta.
End fungofiiliks pidav Björk on uut albumit nimetanud ka oma "seenealbumiks" – tema kirjelduse järgi on see maine, orgaaniline, kahe jalaga maa peal ja eluringi teadvustav.
"Fossora" loomisesse olid kaasatud ka bassklarnetite sekstett, Indoneesia tantsuduo Gabber Modus Operandi loodud biidid ning Björki poja Sindri, tütre Ísadóra ja muusik Serpentwithfeeti vokaalid. Björki lahkunud ema on märgitud albumi kahe loo autorina.
### Response:
Björk avaldas muusikavideo loole "Sorrowful Soil"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Ott sõnas, et oli kindlalt kandideerimisest loobumas, kuid otsustas siiski ümber arvestades viimaste kuude arenguid poliitmaastikul, kuid ka paljude sõprade tugevat toetust ja vestlust erakonna esimehe Jüri Ratasega. Oti sõnul on probleeme valitsuse poliitilisele kultuuriga, katuserahadega ja ka Nursipalu harjutusväljaku laiendamisega. "Valitsuse esindajate plaan hävitaks Võrumaa väärtuslikkuse," sõnas Ott.
Ott lisas, et ta kavatseb ka edaspidi seista Kagu-Eesti probleemide eest, kuid kandideerib sel korral ülikoolilinnas ja tulevases kultuuripealinnas Tartus, et toetada erakonna nimekirja.
Tartu linna ringkonnas on Keskerakonna esinumber Jaan Toots, teisel positsioonil on Aadu Must.
2021. aasta kohalikel valimistel võidutsesid Tartus Reformierakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Eesti 200. Kui Keskerakond sai üle-eestiliselt toetust 24,4 protsenti, siis Tartus vaid 8,2 protsenti. Seda oli oluliselt vähem kui 2017. aasta kohalikel valimistel, mil Tartus saadi 13,7 protsenti toetust.
|
Endine riigihalduse- ja kultuuriminister Anneli Ott kandideerib Tartus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ott sõnas, et oli kindlalt kandideerimisest loobumas, kuid otsustas siiski ümber arvestades viimaste kuude arenguid poliitmaastikul, kuid ka paljude sõprade tugevat toetust ja vestlust erakonna esimehe Jüri Ratasega. Oti sõnul on probleeme valitsuse poliitilisele kultuuriga, katuserahadega ja ka Nursipalu harjutusväljaku laiendamisega. "Valitsuse esindajate plaan hävitaks Võrumaa väärtuslikkuse," sõnas Ott.
Ott lisas, et ta kavatseb ka edaspidi seista Kagu-Eesti probleemide eest, kuid kandideerib sel korral ülikoolilinnas ja tulevases kultuuripealinnas Tartus, et toetada erakonna nimekirja.
Tartu linna ringkonnas on Keskerakonna esinumber Jaan Toots, teisel positsioonil on Aadu Must.
2021. aasta kohalikel valimistel võidutsesid Tartus Reformierakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Eesti 200. Kui Keskerakond sai üle-eestiliselt toetust 24,4 protsenti, siis Tartus vaid 8,2 protsenti. Seda oli oluliselt vähem kui 2017. aasta kohalikel valimistel, mil Tartus saadi 13,7 protsenti toetust.
### Response:
Endine riigihalduse- ja kultuuriminister Anneli Ott kandideerib Tartus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
HC Everest alistas võõrsil Narva PSK 7:5 (3:1, 3:1, 1:3) ning tõusis tabelis narvalastest mööda. Narva PSK poolel oli resultatiivseimaks meheks kõigile viiele tabamusele eeltöö teinud Pavel Kulakov. Väravate eest hoolitsesid Andrei Aleksandrov, Georgi Vassiljev (1+1), Aleksandr Titov (1+1), Maksim Burkov (1+2) ja Max Välja. HC Everesti ridades olid täpsed Grigori Romanov (1+1), Yakov Naumov (2+0), Martin Novitski, Erik Salmin, Andrei Parshin ja Maksim Tsaltsev (1+3). Narva PSK väravas tegi Daniil Seppenen 20 ja Aleksandr Šustov 4 tõrjet. HC Everesti poolel sekkus Dmitri Rovda otsustavalt 38 puhul.
Teisel kohal olev Tallinna HC Panter alistas Haabersti jäähallis tabeli viimase Kohtla-Järve SK Viru Sputniku tagajärjega 5:2 (3:2, 1:0, 1:0), 17-aastane ründaja Niklas Sildre tegi kübaratriki. Veel olid Pantrite poolel resultatiivsed Artur Fedoruk ja Vladislav Anufriyenka, Oleksii Lubnin ja Kevin Parras andsid kaks väravasöötu. SK Viru Sputniku heaks viskasid värava Allan Saar (1+1) ja Aleksandr Tihhomirov. Pantrite väravavaht Anatoli Sizov tõrjus 16 ning külaliste Sergei Andrejev 62 pealeviset.
Pühapäeval kell 16: võõrustab HC Everest Kohtla-Järve jäähallis Tartu Välk 494 meeskonda.
Hokiliiga tabeliseis: HK Kurbads 24 (12), HC Panter 21 (12), Tartu Välk 494 12 (11), HS Riga 9 (12), HC Everest 8 (9), Narva PSK 8 (11), SK Viru Sputnik 0 (11).
|
Hokiliigas olid võidukad HC Everest ja HC Panter
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
HC Everest alistas võõrsil Narva PSK 7:5 (3:1, 3:1, 1:3) ning tõusis tabelis narvalastest mööda. Narva PSK poolel oli resultatiivseimaks meheks kõigile viiele tabamusele eeltöö teinud Pavel Kulakov. Väravate eest hoolitsesid Andrei Aleksandrov, Georgi Vassiljev (1+1), Aleksandr Titov (1+1), Maksim Burkov (1+2) ja Max Välja. HC Everesti ridades olid täpsed Grigori Romanov (1+1), Yakov Naumov (2+0), Martin Novitski, Erik Salmin, Andrei Parshin ja Maksim Tsaltsev (1+3). Narva PSK väravas tegi Daniil Seppenen 20 ja Aleksandr Šustov 4 tõrjet. HC Everesti poolel sekkus Dmitri Rovda otsustavalt 38 puhul.
Teisel kohal olev Tallinna HC Panter alistas Haabersti jäähallis tabeli viimase Kohtla-Järve SK Viru Sputniku tagajärjega 5:2 (3:2, 1:0, 1:0), 17-aastane ründaja Niklas Sildre tegi kübaratriki. Veel olid Pantrite poolel resultatiivsed Artur Fedoruk ja Vladislav Anufriyenka, Oleksii Lubnin ja Kevin Parras andsid kaks väravasöötu. SK Viru Sputniku heaks viskasid värava Allan Saar (1+1) ja Aleksandr Tihhomirov. Pantrite väravavaht Anatoli Sizov tõrjus 16 ning külaliste Sergei Andrejev 62 pealeviset.
Pühapäeval kell 16: võõrustab HC Everest Kohtla-Järve jäähallis Tartu Välk 494 meeskonda.
Hokiliiga tabeliseis: HK Kurbads 24 (12), HC Panter 21 (12), Tartu Välk 494 12 (11), HS Riga 9 (12), HC Everest 8 (9), Narva PSK 8 (11), SK Viru Sputnik 0 (11).
### Response:
Hokiliigas olid võidukad HC Everest ja HC Panter
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Mjõllas tulite, mjõllas ää lähete?, on iga kihnlase esimene küsimus, kui ta kohtab oma saarel võõrast. Sellele küsimusele on tähtis kiiresti või esimesel võimalusel vastus saada, sest võõra kohalolekuga kaasneb üldjuhul pinge, vastutus ja mure ning ka selgusetus, miks ta üldse siia tuli, ja see üritatakse välja uurida järgnevate küsimuste abil. Kui on teada, mjõllas ää lähete, saabub pingelõdvendus, selgus ja teadmine, millal saab taas oma asjade kallale asuda ja tavapärast elu edasi elada.
Kihnus käib aasta-aastalt üha enam külalisi. Selleks et suurendada turismi osakaalu ja sissetulekuvõimalusi aasta ringi, on vaja tuntust laiendada ja teha koostööd välismeediaga.
Kuid selle arenguga kaasnevad ka ohud kultuuripärandile. Hiljuti tutvustati ülemaailmselt kogunenud vaimse kultuuripärandi valdkonnas tegelevate teadlaste loodud veebilehte Web Dossier on Intangible Cultural Heritage and sustainable tourism, mille eesmärk on vahendada teadmisi kasuteguritest ja väljakutsetest olukorras, kus kohtuvad vaimne kultuuripärand ja turism ning arendada jätkusuutlikku elava pärandi hoidmisega seonduvat turismi. Kodulehel on toodud ja kogutakse näiteid ka turismimajanduse ohtudest vaimsele kultuuripärandile.
Turismimajandusega kaasneb kommertsialiseerumine, nt käsitöötegemise allakäik, traditsioonilise käsitöö asendumine suveniiritööstusega või odava masstoodanguga, 1 selle esikohale asetamine eheduse ehk autentsuse ees.
Tekib liigne kohanemine turistide vajadustega, näiteks kui lennukiga maanduvad sinu koduõue maailma päästa soovivad veganid. Kohanedes nende vajadustega, milleks on "toitu ei raiska" põhimõte või toidujulgeolek, teed olukorra endale skisofreeniliseks. Kas selliste arusaamadega on väikesaarel võimalik ellu jääda?
Turistide hüvanguks loobutakse rahvakalendri tähtpäevade kodus tähistamisest või rahvaüritustest, jäetakse jaanipäevaks kased toomata või perega sauna minemata, sest kõikjal on turistid ja lasub kohustus neid teenindada. Muu hulgas hakkad teadlikult mineerima teid privaatsfääri, sest kodumajutus teeb su kodutuks.
"Keeruliseks võib osutuda ka mõne perekondliku sündmuse, näiteks kas või pulmapeo pidamine turismitalude piirkonnas."
Kõige markantsemad näited on osa turismitalude nõuded kihnlastele öörahu tagamise asjus, see puudutab ennekõike mootorsõidukitega liiklemist turismitalude läheduses, samal ajal on neis turismitaludes magavate turistide suurim unistus puhanuna näha külgkorviga mootorrattaga ringisõitvaid kihnlasi. Keeruliseks võib osutuda ka mõne perekondliku sündmuse, näiteks kas või pulmapeo pidamine turismitalude piirkonnas – see häirib turistide öörahu ning on võimalik, et tõmbab Tripadvisori reitingutes hinde alla.
Kuidas siis tagada selles keerulises olukorras kultuuripärandi püsimine ja millised on turismialased "õiged" lahendused?
Minu seisukoht pole aastatega muutunud: tuleb iseendaks jääda, asetada kultuuripärand esikohale ja turistidele meeldimine teisele. Tuleb pidada kärarikkaid traditsioonidest kubisevaid pulmapidusid, süüa julgelt traditsioonilist toitu, eriti hoolikalt mõelda läbi ja säästva arengu eesmärkide nimel pöörata tähelepanu käsitööoskuste edasikestmisele ning ennekõike tuleb ise omakultuurist rõõmu tunda, siis meeldib see oma täiuslikus komplekssuses ka teistele – just nendele, kellele samuti meeldida tahame.
Käisin hiljuti kolm päeva fixer ina 2 ringi väljaande Suitcase ajakirjanikega. Tegu oli selliste külalistega, kes kohanevad ja suhtuvad austusega meie kultuuri, osaledes ja vaikselt vaadeldes, olles leplikud, isegi nii leplikud, et tavaliselt lihast hoiduv fotograaf sõi hea meelega kõiki meie liha sisaldavaid traditsioonilisi toite – kartuliputõr laupa, apukuasta suepp pühäbä – ega nõudnud, et meie kultuur peaks tema järgi kohanduma.
Sellised kogemused on meeliülendavad, kui külaline kõigi oma meeltega kultuuripärandit tajub ega otsi sellest välja vaid omale meeldivat, välistades mittemeeldiva ja tunnustab püsielanike tegevusmustreid ehk aasta ringi väikesaarel elamise kunsti.
Kultuuripärand kubiseb üldjuhul piiripealsest ja võib-olla ka mittemeeldivast. Hea on see kõik oma täiuses alla neelata, siis jõutakse lõpuks soovitud eesmärgini ehk maale vanaema juurde.
1 https://kihlatriip.ee/pood/page/2/?yith_wcan=1&product_tag=kihnu
2 Välisajakirjanike abiline kohapeal, kes avab uksi, selgitab ja tõlgib intervjueeritavaid.
|
Mare Mätas: mjõllas tulite, mjõllas ää lähete?
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mjõllas tulite, mjõllas ää lähete?, on iga kihnlase esimene küsimus, kui ta kohtab oma saarel võõrast. Sellele küsimusele on tähtis kiiresti või esimesel võimalusel vastus saada, sest võõra kohalolekuga kaasneb üldjuhul pinge, vastutus ja mure ning ka selgusetus, miks ta üldse siia tuli, ja see üritatakse välja uurida järgnevate küsimuste abil. Kui on teada, mjõllas ää lähete, saabub pingelõdvendus, selgus ja teadmine, millal saab taas oma asjade kallale asuda ja tavapärast elu edasi elada.
Kihnus käib aasta-aastalt üha enam külalisi. Selleks et suurendada turismi osakaalu ja sissetulekuvõimalusi aasta ringi, on vaja tuntust laiendada ja teha koostööd välismeediaga.
Kuid selle arenguga kaasnevad ka ohud kultuuripärandile. Hiljuti tutvustati ülemaailmselt kogunenud vaimse kultuuripärandi valdkonnas tegelevate teadlaste loodud veebilehte Web Dossier on Intangible Cultural Heritage and sustainable tourism, mille eesmärk on vahendada teadmisi kasuteguritest ja väljakutsetest olukorras, kus kohtuvad vaimne kultuuripärand ja turism ning arendada jätkusuutlikku elava pärandi hoidmisega seonduvat turismi. Kodulehel on toodud ja kogutakse näiteid ka turismimajanduse ohtudest vaimsele kultuuripärandile.
Turismimajandusega kaasneb kommertsialiseerumine, nt käsitöötegemise allakäik, traditsioonilise käsitöö asendumine suveniiritööstusega või odava masstoodanguga, 1 selle esikohale asetamine eheduse ehk autentsuse ees.
Tekib liigne kohanemine turistide vajadustega, näiteks kui lennukiga maanduvad sinu koduõue maailma päästa soovivad veganid. Kohanedes nende vajadustega, milleks on "toitu ei raiska" põhimõte või toidujulgeolek, teed olukorra endale skisofreeniliseks. Kas selliste arusaamadega on väikesaarel võimalik ellu jääda?
Turistide hüvanguks loobutakse rahvakalendri tähtpäevade kodus tähistamisest või rahvaüritustest, jäetakse jaanipäevaks kased toomata või perega sauna minemata, sest kõikjal on turistid ja lasub kohustus neid teenindada. Muu hulgas hakkad teadlikult mineerima teid privaatsfääri, sest kodumajutus teeb su kodutuks.
"Keeruliseks võib osutuda ka mõne perekondliku sündmuse, näiteks kas või pulmapeo pidamine turismitalude piirkonnas."
Kõige markantsemad näited on osa turismitalude nõuded kihnlastele öörahu tagamise asjus, see puudutab ennekõike mootorsõidukitega liiklemist turismitalude läheduses, samal ajal on neis turismitaludes magavate turistide suurim unistus puhanuna näha külgkorviga mootorrattaga ringisõitvaid kihnlasi. Keeruliseks võib osutuda ka mõne perekondliku sündmuse, näiteks kas või pulmapeo pidamine turismitalude piirkonnas – see häirib turistide öörahu ning on võimalik, et tõmbab Tripadvisori reitingutes hinde alla.
Kuidas siis tagada selles keerulises olukorras kultuuripärandi püsimine ja millised on turismialased "õiged" lahendused?
Minu seisukoht pole aastatega muutunud: tuleb iseendaks jääda, asetada kultuuripärand esikohale ja turistidele meeldimine teisele. Tuleb pidada kärarikkaid traditsioonidest kubisevaid pulmapidusid, süüa julgelt traditsioonilist toitu, eriti hoolikalt mõelda läbi ja säästva arengu eesmärkide nimel pöörata tähelepanu käsitööoskuste edasikestmisele ning ennekõike tuleb ise omakultuurist rõõmu tunda, siis meeldib see oma täiuslikus komplekssuses ka teistele – just nendele, kellele samuti meeldida tahame.
Käisin hiljuti kolm päeva fixer ina 2 ringi väljaande Suitcase ajakirjanikega. Tegu oli selliste külalistega, kes kohanevad ja suhtuvad austusega meie kultuuri, osaledes ja vaikselt vaadeldes, olles leplikud, isegi nii leplikud, et tavaliselt lihast hoiduv fotograaf sõi hea meelega kõiki meie liha sisaldavaid traditsioonilisi toite – kartuliputõr laupa, apukuasta suepp pühäbä – ega nõudnud, et meie kultuur peaks tema järgi kohanduma.
Sellised kogemused on meeliülendavad, kui külaline kõigi oma meeltega kultuuripärandit tajub ega otsi sellest välja vaid omale meeldivat, välistades mittemeeldiva ja tunnustab püsielanike tegevusmustreid ehk aasta ringi väikesaarel elamise kunsti.
Kultuuripärand kubiseb üldjuhul piiripealsest ja võib-olla ka mittemeeldivast. Hea on see kõik oma täiuses alla neelata, siis jõutakse lõpuks soovitud eesmärgini ehk maale vanaema juurde.
1 https://kihlatriip.ee/pood/page/2/?yith_wcan=1&product_tag=kihnu
2 Välisajakirjanike abiline kohapeal, kes avab uksi, selgitab ja tõlgib intervjueeritavaid.
### Response:
Mare Mätas: mjõllas tulite, mjõllas ää lähete?
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Väidetavalt ühe Eesti talu seinalt leitud maali valmimisaasta on dateeritud vahemikku 1916-1921. Papile maalitud õlimaal on autori signatuuriga ja säilinud oli originaalraam. Kasaritsa on küla Võru maakonnas Võru vallas.
E-kunstisalong pani teose oksjonile 75 000 euroga, kus selle lõpphind kerkis 2000-euroste sammudega 232 000 eurole.
Seni on Mägi teos saavutanud rekordhinna Rootsis Bukowski oksjonimajas, kus maal "Rooma" müüdi haamrihinnaga üle 300 000 euro. Sellele tuli lisatasudena juurde maksta veel ligi 70 000 eurot.
Seni oli Eestis kõige kallimalt müüdud kunstiteos Johann Köleri "Tatarlanna Mšatka mõisa aias". Köleri teos müüdi 2008. aastal Vaal galeriis hinnaga 172 561 eurot.
|
Konrad Mägi maali hind kerkis oksjonil ligi veerand miljoni euroni
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väidetavalt ühe Eesti talu seinalt leitud maali valmimisaasta on dateeritud vahemikku 1916-1921. Papile maalitud õlimaal on autori signatuuriga ja säilinud oli originaalraam. Kasaritsa on küla Võru maakonnas Võru vallas.
E-kunstisalong pani teose oksjonile 75 000 euroga, kus selle lõpphind kerkis 2000-euroste sammudega 232 000 eurole.
Seni on Mägi teos saavutanud rekordhinna Rootsis Bukowski oksjonimajas, kus maal "Rooma" müüdi haamrihinnaga üle 300 000 euro. Sellele tuli lisatasudena juurde maksta veel ligi 70 000 eurot.
Seni oli Eestis kõige kallimalt müüdud kunstiteos Johann Köleri "Tatarlanna Mšatka mõisa aias". Köleri teos müüdi 2008. aastal Vaal galeriis hinnaga 172 561 eurot.
### Response:
Konrad Mägi maali hind kerkis oksjonil ligi veerand miljoni euroni
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Kuna nüüdistants Eestis on Tallinna-keskne, siis antud külastustega soovime tõsta nüüdistantsu tähendust ja osakaalu ka Lõuna-Eestis, võimaldades Tartus ja selle ümbruses asuvatele inimestele ligipääsu Eesti nüüdistantsu uudisloomingule," selgitas Sõltumatu Tantsu Lava juht Triinu Aron.
"Sõltumatu Tantsu Lava soovib tagada oma tegevuse olulisemate sündmuste kättesaadavuse ka väljaspool Tallinnat, mistõttu oleme järjepidevalt ja aastaid toonud olulisemad tantsu uuslavastused Tartu publikuni. Etendustele järgnevad vestlused koreograafidega, et aidata publikul paremini suhestuda ja mõista kaasaegse tantsu keelt laval," lisas ta.
13. detsembril kell 19 etendub Tartu Uues Teatris ZUGA Ühendatud Tantsijate "Suur teadmatus", füüsiline mõtisklus lahtilaskmisest, ärasaatmisest ja rituaalidest, mis puhastavad ning valmistavad ette kohtumist uue ruumi ja maailmaga.
Eesti ühe pikaajalisemalt tegutsenud tantsuloome koosluse Zuga kompanii jaoks seostub suur teadmatus maisest elust lahkumise küsimustega.
"Igal inimesel on kuklas teadmine sealpoolsusest või surmast, mida ei tajuta küll isiklikult, kuid sageli on see kusagil varjul või peidus. Meid inspireerib liikuma selle teemaga kaasnev salapära ja sellega kaasnev rituaalne ning sakraalne ruum. Et sellest maailmast lahkumine on ilmselt kõige kehalisemaid kogemusi üldse, huvitab meid selle teise ruumi ehk suure teadmatuse tajumine praegu ja siin," kommenteeris koreograaf ja tantsija Tiina Mölder.
Tantsulavastuse "Suur teadmatus" lavastajad, koreograafid ja etendajad on Kärt Tõnisson, Helen Reitsnik, Ajjar Ausma, Tiina Mölder, Päär Pärenson, kunstnik Keili Retter, valguskunstnik Oliver Kulpsoo, helilooja Lauri-Dag Tüür ja dramaturg Andri Luup.
14. detsembril kell 19 saab vaadata tantsulavastust "Singulaarsus", mis on soolo Eesti ühele staažikaimale nüüdistantsijale ja koreograafile Külli Roosnale, keda toetavad heli, valguse ja videoga tema loomekaaslane, Norra kunstnik Kenneth Flak, ja Taani helilooja Mads Kjeldgaard. Roosna ja Flaki viimane ühislooming "Two Body Orchestra" ("Kahe keha orkester") on tuuritanud nii kohalikel kui välismaistel lavadel ja festivalidel.
Roosna sõnul oli "Singulaarsuse" ideeline lähtepunkt meie isiklike kogemuste ainulaadsus ja ligipääsmatus. Oma soologa soovib ta aga individuaalse läbielamise publikule lähemale tuua.
"Mind võib vaadelda kui küberšamaani, kes võtab publiku endaga teekonnale kaasa. Tehnoloogia abil pikenevad minu kehalised võimalused ning liikumine sulandub ümbritsevasse visuaalsesse keskkonda, mis paneb mõtlema, kes olen mina iseendale ja teistele või kuidas oleme tehnoloogilise maailmaga seotud," selgitab Roosna.
"Singulaarsusega" jätkavad Roosna ja Flak interaktiivsete lavastuse-ökosüsteemide loomist. Kui "Two Body Orchestra" oli hübriidne kontsert-tantsulavastus, kus kehade liikumine tekitas etenduse ümber helimaastiku, siis "Singulaarsus" astub sammu võrra edasi. Lavastuses loob tantsija liikumine lisaks helile ka valguse- ja videokujunduse. Lavastus on kakskeelne, nii eesti kui inglise keeles.
"Singulaarsuse" koreograafia on loonud Külli Roosna ja Kenneth Flak, muusika autor on Mads Kjeldgaard, interaktiivse videokujunduse autorid Thomas Jourdan ja Kenneth Flak, valguskujundaja samuti Flak koos Rommi Ruttasega , kostüümikunstnik Ursula Goldstein.
Sõltumatu Tantsu Lava (STL) on tantsukunsti etendus- ja arenduskeskus. STL-i visioon on keskenduda kaasaegsele tantsukunstile selle erinevates väljenduslaadides. Lisaks etendustele toimuvad STL-is liikumise töötoad, loomingulised residentuurid, loengud, Tantsumaraton, nüüdistantsu uute tulijate sari Premiere, kunstnike lühivormide õhtu Greenfield, Balti Tantsu Platvorm jpm.
|
Sõltumatu Tantsu Lava viib oma lavastused Tartu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuna nüüdistants Eestis on Tallinna-keskne, siis antud külastustega soovime tõsta nüüdistantsu tähendust ja osakaalu ka Lõuna-Eestis, võimaldades Tartus ja selle ümbruses asuvatele inimestele ligipääsu Eesti nüüdistantsu uudisloomingule," selgitas Sõltumatu Tantsu Lava juht Triinu Aron.
"Sõltumatu Tantsu Lava soovib tagada oma tegevuse olulisemate sündmuste kättesaadavuse ka väljaspool Tallinnat, mistõttu oleme järjepidevalt ja aastaid toonud olulisemad tantsu uuslavastused Tartu publikuni. Etendustele järgnevad vestlused koreograafidega, et aidata publikul paremini suhestuda ja mõista kaasaegse tantsu keelt laval," lisas ta.
13. detsembril kell 19 etendub Tartu Uues Teatris ZUGA Ühendatud Tantsijate "Suur teadmatus", füüsiline mõtisklus lahtilaskmisest, ärasaatmisest ja rituaalidest, mis puhastavad ning valmistavad ette kohtumist uue ruumi ja maailmaga.
Eesti ühe pikaajalisemalt tegutsenud tantsuloome koosluse Zuga kompanii jaoks seostub suur teadmatus maisest elust lahkumise küsimustega.
"Igal inimesel on kuklas teadmine sealpoolsusest või surmast, mida ei tajuta küll isiklikult, kuid sageli on see kusagil varjul või peidus. Meid inspireerib liikuma selle teemaga kaasnev salapära ja sellega kaasnev rituaalne ning sakraalne ruum. Et sellest maailmast lahkumine on ilmselt kõige kehalisemaid kogemusi üldse, huvitab meid selle teise ruumi ehk suure teadmatuse tajumine praegu ja siin," kommenteeris koreograaf ja tantsija Tiina Mölder.
Tantsulavastuse "Suur teadmatus" lavastajad, koreograafid ja etendajad on Kärt Tõnisson, Helen Reitsnik, Ajjar Ausma, Tiina Mölder, Päär Pärenson, kunstnik Keili Retter, valguskunstnik Oliver Kulpsoo, helilooja Lauri-Dag Tüür ja dramaturg Andri Luup.
14. detsembril kell 19 saab vaadata tantsulavastust "Singulaarsus", mis on soolo Eesti ühele staažikaimale nüüdistantsijale ja koreograafile Külli Roosnale, keda toetavad heli, valguse ja videoga tema loomekaaslane, Norra kunstnik Kenneth Flak, ja Taani helilooja Mads Kjeldgaard. Roosna ja Flaki viimane ühislooming "Two Body Orchestra" ("Kahe keha orkester") on tuuritanud nii kohalikel kui välismaistel lavadel ja festivalidel.
Roosna sõnul oli "Singulaarsuse" ideeline lähtepunkt meie isiklike kogemuste ainulaadsus ja ligipääsmatus. Oma soologa soovib ta aga individuaalse läbielamise publikule lähemale tuua.
"Mind võib vaadelda kui küberšamaani, kes võtab publiku endaga teekonnale kaasa. Tehnoloogia abil pikenevad minu kehalised võimalused ning liikumine sulandub ümbritsevasse visuaalsesse keskkonda, mis paneb mõtlema, kes olen mina iseendale ja teistele või kuidas oleme tehnoloogilise maailmaga seotud," selgitab Roosna.
"Singulaarsusega" jätkavad Roosna ja Flak interaktiivsete lavastuse-ökosüsteemide loomist. Kui "Two Body Orchestra" oli hübriidne kontsert-tantsulavastus, kus kehade liikumine tekitas etenduse ümber helimaastiku, siis "Singulaarsus" astub sammu võrra edasi. Lavastuses loob tantsija liikumine lisaks helile ka valguse- ja videokujunduse. Lavastus on kakskeelne, nii eesti kui inglise keeles.
"Singulaarsuse" koreograafia on loonud Külli Roosna ja Kenneth Flak, muusika autor on Mads Kjeldgaard, interaktiivse videokujunduse autorid Thomas Jourdan ja Kenneth Flak, valguskujundaja samuti Flak koos Rommi Ruttasega , kostüümikunstnik Ursula Goldstein.
Sõltumatu Tantsu Lava (STL) on tantsukunsti etendus- ja arenduskeskus. STL-i visioon on keskenduda kaasaegsele tantsukunstile selle erinevates väljenduslaadides. Lisaks etendustele toimuvad STL-is liikumise töötoad, loomingulised residentuurid, loengud, Tantsumaraton, nüüdistantsu uute tulijate sari Premiere, kunstnike lühivormide õhtu Greenfield, Balti Tantsu Platvorm jpm.
### Response:
Sõltumatu Tantsu Lava viib oma lavastused Tartu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Drell mängis 23 minutit ja panustas selle ajaga 16 punktiga, lisaks võttis ta kuus lauapalli. Bullsi parim oli Carlik Jones 36 punkti ja 11 korvisööduga, lisaks võttis ta ka seitse lauapalli. Marko Simonovic panustas 17 punkti ja kuue lauapalliga, Kostas Antetokounmpo tõi 15 punkti ja võttis 12 lauapalli, Malcolm Hill lisas samuti 15 punkti.
Üleplatsimees oli Fort Wayne'ile 43 punkti toonud Gabe York, Justin Anderson lisas 18 ja Jermaine Samuels Jr. 16 punkti.
Bullsil on üheksast mängust kuus võitu ja kolm kaotust, sellega ollakse keskdivisjonis teisel kohal, liider on Fort Wayne seitsme võidu ja kolme kaotusega.
|
Drell ja Windy City said kolmanda kaotuse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Drell mängis 23 minutit ja panustas selle ajaga 16 punktiga, lisaks võttis ta kuus lauapalli. Bullsi parim oli Carlik Jones 36 punkti ja 11 korvisööduga, lisaks võttis ta ka seitse lauapalli. Marko Simonovic panustas 17 punkti ja kuue lauapalliga, Kostas Antetokounmpo tõi 15 punkti ja võttis 12 lauapalli, Malcolm Hill lisas samuti 15 punkti.
Üleplatsimees oli Fort Wayne'ile 43 punkti toonud Gabe York, Justin Anderson lisas 18 ja Jermaine Samuels Jr. 16 punkti.
Bullsil on üheksast mängust kuus võitu ja kolm kaotust, sellega ollakse keskdivisjonis teisel kohal, liider on Fort Wayne seitsme võidu ja kolme kaotusega.
### Response:
Drell ja Windy City said kolmanda kaotuse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tartust läbi kõndides on raske mitte märgata, et ettevalmistused aastaks 2024 on täies hoos. Raekoja platsil seisab juba mitu aastat suur punane metallist silt "#Tartu2024". Lugematute selfide ja Instagrami-postituste taustaks olev silt on vaid üks paljudest meeldetuletustest, et aeg, mil "heade mõtete linn" saab Euroopa kultuuripealinnaks, hakkab üha lähemale jõudma.
Kuid pinna all käärib. Oktoobri lõpus ähvardasid nelja Tartu linnale kuuluva kultuuriasutuse töötajad streigiga. Nende põhisõnum on lihtne – kui nende palku ei viida kooskõlla sama valdkonna riigiasutustes kehtivate palkadega, ei jää neil muud valikut. Praegu saavad Tartu riiklikes kultuuriasutustes, nagu Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Kunstimuuseum, töötavad inimesed rohkem palka kui need, kes teevad sisuliselt samu töid linnavalitsuse hallatavates organisatsioonides, nagu Tartu linnamuuseum ja linnaraamatukogu, selgitas Ants Siim.
Siim on Tartu linnamuuseumi töötajate usaldusisik ja võrdse tasustamise eestvedaja. "Meil on justkui kaks klassi kultuuritöötajaid," rääkis ta ERR-ile ja lisas, et kuna inflatsiooni mõju hakkab näpistama, siis on veidi üle 1000-eurose kuupalgaga linna kultuuritöötajatel üha raskem ots otsaga kokku tulla. "Kas see on kultuuripealinn?" küsis ta. "Tundub väga halb ja vale, et selline asi Euroopa kultuuripealinnas toimub."
Hartman: Tartus tuleb rohkem ära teha
Riiklikul tasandil toimuvate arengute valguses on Tartus toimuv üllatav. Kultuuriminister Piret Hartman (SDE) ütles ERR-ile, et tema prioriteet viimase riigieelarve läbirääkimistel oli kultuurivaldkonnas töötavatele inimestele toimetuleku ja turvalisuse tagamine. Hartman ütles, et riigiasutustes töötavate kõrgharidusega kultuuritöötajate töötasu alammäär tõuseb alates 2023. aastast 14,3 protsenti 1400 eurolt 1600 eurole kuus. Kuid Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski (SDE) nentis, et kuigi see käik on riigiasutuste kultuuritöötajate jaoks tervitatav samm, siis Tartu linna palgalistele samad reeglid ei kehti. "See on iseenesest väga teretulnud samm, kuid see võib olla tohutult eksitav, kuna palgatõus tuleb ainult teatud töötajatele teatud organisatsioonides," sõnas Kaplinski.
"Oletan, et enamik Eesti kultuuriorganisatsioone ei kuulu riigile ning enamik teenuseid osutatakse kohalikul tasandil või eraalgatuslikult," ütles ta. "Seetõttu ei jõua riigi rahastamine linna töötajateni ja see tekitab palju segadust ja pahameelt," lisas Kaplinski.
Hartman nõustus, et kohalikul tasandil tuleb rohkem ära teha, et Tartu kultuuritöötajaid väärtustada ja vääriliselt tasustada ning et tagatud oleks ka nende turvatunne. Tema sõnul on oluline, et kohalikud otsustajad oleksid teadlikud – kultuur ei ole kulu, vaid investeering.
Sisemine leek kustumas
Linnaraamatukogu ametiühingu esindaja Ädu Neemre sõnul on probleem poliitiline. Kohalik omavalitsus eelistab betooni inimestele, ütles ta ERR-ile. "Reformierakond (Tartu volikogu juhtfraktsioon – toim.) on öelnud, et neile on oluline ehitada lasteaedu ja teid, et nende valijad näeksid, mida nad suudavad. Aga kui rääkida kultuurist, siis mida nad saavad valijatele näidata?" küsis ta.
Kaplinski, kelle vastutusaladeks on kultuur ja haridus, nimetas kultuurivaldkonnas tegutsejaid maa soolaks. "Need on inimesed, kes kaitsevad meie rahvuslikku identiteeti," ütles ta. "Hooned pole midagi väärt ilma seal töötavate inimeste loomingulise vaimuta."
Kaplinskiga on ühel nõul Tartu linnamuuseumi direktor Risto Lehiste. Linna töötajana, kes tunneb ka vastutust oma töötajaid toetada, tunnistas Lehiste, et võimalik streik paneb ta veidi keerulisesse olukorda. Sellegipoolest ei kahtle ta nende inimeste oskustes, kellega ta koos töötab. "Tegemist on väga professionaalsete inimestega," ütles ta ja lisas, et arvestades nende palka, on ainus põhjus, miks nad nendes asutustes endiselt töötavad, see, et nad on sügavalt armunud Eesti kultuuripärandisse ja kultuuri.
Kuid, nagu ütleb abilinnapea Kaplinski, on nende inimeste kirg Eesti pärandi hoidmise vastu sisemine leek, mis hakkab peagi kustuma, kui ei suudeta tagada korralikku palka, mis aitaks seda põlemas hoida.
Töötajatel pole enam midagi kaotada
"Oleme siiani olnud üsna vaiksed ja viisakad," ütles Siim. "Meil on tegelikult olnud võimalik streikida palga pärast umbes viis aastat," lisas ta. Siimu sõnul ei nõustunud kohalik omavalitsus nende palgatõusutaotlusega ka tänavu juunis. "Võib-olla arvatakse, et kultuuritöötajad on nagu hallid hiired, kes ei taha probleeme tekitada. Aga nüüd tuli meile piir vastu. Paljud inimesed tunnevad, et neil pole midagi kaotada," ütles ta.
Siim rääkis ERR-ile, et esmaspäeval kell 16 on plaanis meeleavaldus korraldada Raekoja platsil punase metallist sildi "#Tartu 2024" kõrval. "Korraldame meeleavalduse just seal, sest silt on osa Tartu 2024 sümboolikast, aga ka praktilistel põhjustel – raekoja ees ei jätku meeleavalduse korraldamiseks ruumi, sest seal on üles seatud pidulik uisuväljak," lausus Siim.
"Kui asjad ei muutu, on meil 2023. aastal kavas mõned väikesed "häirestreigid", mis kestavad umbes tunni," jätkas Siim. "Anname linnavalitsusele oma plaanidest teada, me ei varja neid." Kui need tunnised streigid tulemust ei too, siis korraldavad kultuuritöötajad kultuuripealinna aasta alguses, aastal 2024, suure streigi, sõnas Siim.
Ellujäämise kunst linnaasutuses
Kui üldstreik tuleb, põhjustab see palju enamat kui väikest ebamugavust neile, kes soovivad näha viimast näitust mõnes linnale kuuluvas muuseumis.
"Kultuuripealinna kandev kontseptsioon "Ellujäämise kunstid" on saanud tekkinud olukorra tõttu järjekordse tähenduskihi," ütles Tartu 2024 - Euroopa kultuuripealinn kunstiline juht Kati Ilves. "Kultuur tuleb esikohale seada, see ei ole midagi, mis lihtsalt hüppab kuskilt välja ja tekib ise," ütles Ilves.
Ilves lisas siiski, et kuigi ta loodab, et linna ja kultuuritöötajate arutelude tulemusel saavutatakse positiivne tulemus, siis sihtasutus Tartu 2024 - Euroopa kultuuripealinn streigiga ei ühine. "Teeme tiitliaasta nimel koostööd nii Tartu linnavalitsuse kui ka enamiku Tartu asutustega," ütles ta ja rõhutas, et ülioluline oleks, et kõik asjaosalised arutaksid paremaid strateegiaid ja tingimusi koos.
Kaplinski läks streigi võimaliku mõju esiletoomisel Ilvesest kaugemale. "Need on inimesed, kes kaitsevad meie rahvuslikku identiteeti," ütles ta. "Ilma nendeta kaotab Eesti paratamatult killukese väärtustest, mis teevad meist need, kes me tegelikult oleme," lisas Kaplinski. "Streik rõhutaks vajadust põhjalikuma arutelu järele kultuuri koha üle meie elus ja ressursside üle, mida me ühiskonnana kultuuritegevuseks pakume," sõnas ta.
"Mõni arvab, et me (SDE - toim.) peame läbirääkimisi ainult enda pärast," ütles ta. "Aga me tahame, et linna kultuuritöötajad saaksid töötasu riikliku kultuuritöötaja miinimumpalga tasemel. Tahame, et see oleks palgaarvestuse aluseks - et kõigile arvestataks palka proportsionaalselt," ütles Kaplinski.
Viimastel aastatel on [kultuuri rahastuses] antud natuke ühte kohta ja siis natuke teise kohta, märkis Siim. "Kõik on väga kaootiline ja tekitab pingeid ka meie institutsioonides," lisas ta. Siim kutsub esmaspäevasele meeleavaldusele ka kõiki linnavalitsuse liikmeid, sealhulgas Tartu linnapead Urmas Klaasi. "Tulge ka teie ja võtke oma kaamerad kaasa," lisas ta.
|
Tartus käärib: kultuuritöötajad korraldavad esmaspäeval meeleavalduse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartust läbi kõndides on raske mitte märgata, et ettevalmistused aastaks 2024 on täies hoos. Raekoja platsil seisab juba mitu aastat suur punane metallist silt "#Tartu2024". Lugematute selfide ja Instagrami-postituste taustaks olev silt on vaid üks paljudest meeldetuletustest, et aeg, mil "heade mõtete linn" saab Euroopa kultuuripealinnaks, hakkab üha lähemale jõudma.
Kuid pinna all käärib. Oktoobri lõpus ähvardasid nelja Tartu linnale kuuluva kultuuriasutuse töötajad streigiga. Nende põhisõnum on lihtne – kui nende palku ei viida kooskõlla sama valdkonna riigiasutustes kehtivate palkadega, ei jää neil muud valikut. Praegu saavad Tartu riiklikes kultuuriasutustes, nagu Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Kunstimuuseum, töötavad inimesed rohkem palka kui need, kes teevad sisuliselt samu töid linnavalitsuse hallatavates organisatsioonides, nagu Tartu linnamuuseum ja linnaraamatukogu, selgitas Ants Siim.
Siim on Tartu linnamuuseumi töötajate usaldusisik ja võrdse tasustamise eestvedaja. "Meil on justkui kaks klassi kultuuritöötajaid," rääkis ta ERR-ile ja lisas, et kuna inflatsiooni mõju hakkab näpistama, siis on veidi üle 1000-eurose kuupalgaga linna kultuuritöötajatel üha raskem ots otsaga kokku tulla. "Kas see on kultuuripealinn?" küsis ta. "Tundub väga halb ja vale, et selline asi Euroopa kultuuripealinnas toimub."
Hartman: Tartus tuleb rohkem ära teha
Riiklikul tasandil toimuvate arengute valguses on Tartus toimuv üllatav. Kultuuriminister Piret Hartman (SDE) ütles ERR-ile, et tema prioriteet viimase riigieelarve läbirääkimistel oli kultuurivaldkonnas töötavatele inimestele toimetuleku ja turvalisuse tagamine. Hartman ütles, et riigiasutustes töötavate kõrgharidusega kultuuritöötajate töötasu alammäär tõuseb alates 2023. aastast 14,3 protsenti 1400 eurolt 1600 eurole kuus. Kuid Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski (SDE) nentis, et kuigi see käik on riigiasutuste kultuuritöötajate jaoks tervitatav samm, siis Tartu linna palgalistele samad reeglid ei kehti. "See on iseenesest väga teretulnud samm, kuid see võib olla tohutult eksitav, kuna palgatõus tuleb ainult teatud töötajatele teatud organisatsioonides," sõnas Kaplinski.
"Oletan, et enamik Eesti kultuuriorganisatsioone ei kuulu riigile ning enamik teenuseid osutatakse kohalikul tasandil või eraalgatuslikult," ütles ta. "Seetõttu ei jõua riigi rahastamine linna töötajateni ja see tekitab palju segadust ja pahameelt," lisas Kaplinski.
Hartman nõustus, et kohalikul tasandil tuleb rohkem ära teha, et Tartu kultuuritöötajaid väärtustada ja vääriliselt tasustada ning et tagatud oleks ka nende turvatunne. Tema sõnul on oluline, et kohalikud otsustajad oleksid teadlikud – kultuur ei ole kulu, vaid investeering.
Sisemine leek kustumas
Linnaraamatukogu ametiühingu esindaja Ädu Neemre sõnul on probleem poliitiline. Kohalik omavalitsus eelistab betooni inimestele, ütles ta ERR-ile. "Reformierakond (Tartu volikogu juhtfraktsioon – toim.) on öelnud, et neile on oluline ehitada lasteaedu ja teid, et nende valijad näeksid, mida nad suudavad. Aga kui rääkida kultuurist, siis mida nad saavad valijatele näidata?" küsis ta.
Kaplinski, kelle vastutusaladeks on kultuur ja haridus, nimetas kultuurivaldkonnas tegutsejaid maa soolaks. "Need on inimesed, kes kaitsevad meie rahvuslikku identiteeti," ütles ta. "Hooned pole midagi väärt ilma seal töötavate inimeste loomingulise vaimuta."
Kaplinskiga on ühel nõul Tartu linnamuuseumi direktor Risto Lehiste. Linna töötajana, kes tunneb ka vastutust oma töötajaid toetada, tunnistas Lehiste, et võimalik streik paneb ta veidi keerulisesse olukorda. Sellegipoolest ei kahtle ta nende inimeste oskustes, kellega ta koos töötab. "Tegemist on väga professionaalsete inimestega," ütles ta ja lisas, et arvestades nende palka, on ainus põhjus, miks nad nendes asutustes endiselt töötavad, see, et nad on sügavalt armunud Eesti kultuuripärandisse ja kultuuri.
Kuid, nagu ütleb abilinnapea Kaplinski, on nende inimeste kirg Eesti pärandi hoidmise vastu sisemine leek, mis hakkab peagi kustuma, kui ei suudeta tagada korralikku palka, mis aitaks seda põlemas hoida.
Töötajatel pole enam midagi kaotada
"Oleme siiani olnud üsna vaiksed ja viisakad," ütles Siim. "Meil on tegelikult olnud võimalik streikida palga pärast umbes viis aastat," lisas ta. Siimu sõnul ei nõustunud kohalik omavalitsus nende palgatõusutaotlusega ka tänavu juunis. "Võib-olla arvatakse, et kultuuritöötajad on nagu hallid hiired, kes ei taha probleeme tekitada. Aga nüüd tuli meile piir vastu. Paljud inimesed tunnevad, et neil pole midagi kaotada," ütles ta.
Siim rääkis ERR-ile, et esmaspäeval kell 16 on plaanis meeleavaldus korraldada Raekoja platsil punase metallist sildi "#Tartu 2024" kõrval. "Korraldame meeleavalduse just seal, sest silt on osa Tartu 2024 sümboolikast, aga ka praktilistel põhjustel – raekoja ees ei jätku meeleavalduse korraldamiseks ruumi, sest seal on üles seatud pidulik uisuväljak," lausus Siim.
"Kui asjad ei muutu, on meil 2023. aastal kavas mõned väikesed "häirestreigid", mis kestavad umbes tunni," jätkas Siim. "Anname linnavalitsusele oma plaanidest teada, me ei varja neid." Kui need tunnised streigid tulemust ei too, siis korraldavad kultuuritöötajad kultuuripealinna aasta alguses, aastal 2024, suure streigi, sõnas Siim.
Ellujäämise kunst linnaasutuses
Kui üldstreik tuleb, põhjustab see palju enamat kui väikest ebamugavust neile, kes soovivad näha viimast näitust mõnes linnale kuuluvas muuseumis.
"Kultuuripealinna kandev kontseptsioon "Ellujäämise kunstid" on saanud tekkinud olukorra tõttu järjekordse tähenduskihi," ütles Tartu 2024 - Euroopa kultuuripealinn kunstiline juht Kati Ilves. "Kultuur tuleb esikohale seada, see ei ole midagi, mis lihtsalt hüppab kuskilt välja ja tekib ise," ütles Ilves.
Ilves lisas siiski, et kuigi ta loodab, et linna ja kultuuritöötajate arutelude tulemusel saavutatakse positiivne tulemus, siis sihtasutus Tartu 2024 - Euroopa kultuuripealinn streigiga ei ühine. "Teeme tiitliaasta nimel koostööd nii Tartu linnavalitsuse kui ka enamiku Tartu asutustega," ütles ta ja rõhutas, et ülioluline oleks, et kõik asjaosalised arutaksid paremaid strateegiaid ja tingimusi koos.
Kaplinski läks streigi võimaliku mõju esiletoomisel Ilvesest kaugemale. "Need on inimesed, kes kaitsevad meie rahvuslikku identiteeti," ütles ta. "Ilma nendeta kaotab Eesti paratamatult killukese väärtustest, mis teevad meist need, kes me tegelikult oleme," lisas Kaplinski. "Streik rõhutaks vajadust põhjalikuma arutelu järele kultuuri koha üle meie elus ja ressursside üle, mida me ühiskonnana kultuuritegevuseks pakume," sõnas ta.
"Mõni arvab, et me (SDE - toim.) peame läbirääkimisi ainult enda pärast," ütles ta. "Aga me tahame, et linna kultuuritöötajad saaksid töötasu riikliku kultuuritöötaja miinimumpalga tasemel. Tahame, et see oleks palgaarvestuse aluseks - et kõigile arvestataks palka proportsionaalselt," ütles Kaplinski.
Viimastel aastatel on [kultuuri rahastuses] antud natuke ühte kohta ja siis natuke teise kohta, märkis Siim. "Kõik on väga kaootiline ja tekitab pingeid ka meie institutsioonides," lisas ta. Siim kutsub esmaspäevasele meeleavaldusele ka kõiki linnavalitsuse liikmeid, sealhulgas Tartu linnapead Urmas Klaasi. "Tulge ka teie ja võtke oma kaamerad kaasa," lisas ta.
### Response:
Tartus käärib: kultuuritöötajad korraldavad esmaspäeval meeleavalduse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
34-aastane Fury domineeris Tottenham Hotspuri staadionil ligi 60 000 inimese ees peetud matši ning kohtunik otsustas selle kümnendas raundis peatada, andes Furyle võidu tehnilise nokaudiga. Fury pole enda profikarjääri jooksul ühtegi matši kaotanud, tal on kirjas 33 võitu ja üks viik. Chisora on enda viimasest viiest matšist kaotanud neli.
Fury plaanib järgmisel aastal teha kolm matši ja pärast Chisora alistamist esitas ta väljakutse nii Ussõkile kui britile Joe Joyce'ile.
IBF-i, IBO, WBO ja WBA meistrivööde omanik Ussõk oli Fury matši ka vaatamas. "Ussõk, sina oled järgmine, sa 95-kilone kääbus. Olen juba ühe ukrainlase, Vladimir Klitško alistanud, võtame nüüd selle ette," ütles Fury Ussõkile.
Seejärel nägi ta Joyce'i ja teatas: "Joe Joyce on suurepärane poksija ja väärib tiitlimatši. Kui see jänes Ussõk ei võitle minuga, siis võitleme meie Wembleyl."
Hiljem ütles aga Fury intervjuus ESPN-ile, et vajab võib-olla küünarnukioperatsiooni ja sellest taastumine võtab kuus kuni kaheksa nädalat.
|
Ringi naasnud Fury alistas Chisora ja võib nüüd vastamisi minna Ussõkiga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
34-aastane Fury domineeris Tottenham Hotspuri staadionil ligi 60 000 inimese ees peetud matši ning kohtunik otsustas selle kümnendas raundis peatada, andes Furyle võidu tehnilise nokaudiga. Fury pole enda profikarjääri jooksul ühtegi matši kaotanud, tal on kirjas 33 võitu ja üks viik. Chisora on enda viimasest viiest matšist kaotanud neli.
Fury plaanib järgmisel aastal teha kolm matši ja pärast Chisora alistamist esitas ta väljakutse nii Ussõkile kui britile Joe Joyce'ile.
IBF-i, IBO, WBO ja WBA meistrivööde omanik Ussõk oli Fury matši ka vaatamas. "Ussõk, sina oled järgmine, sa 95-kilone kääbus. Olen juba ühe ukrainlase, Vladimir Klitško alistanud, võtame nüüd selle ette," ütles Fury Ussõkile.
Seejärel nägi ta Joyce'i ja teatas: "Joe Joyce on suurepärane poksija ja väärib tiitlimatši. Kui see jänes Ussõk ei võitle minuga, siis võitleme meie Wembleyl."
Hiljem ütles aga Fury intervjuus ESPN-ile, et vajab võib-olla küünarnukioperatsiooni ja sellest taastumine võtab kuus kuni kaheksa nädalat.
### Response:
Ringi naasnud Fury alistas Chisora ja võib nüüd vastamisi minna Ussõkiga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Enne laupäeva turniiritabelis ühepunktilist eduseisu omanud ja ainsana kaotuseta püsinud TalTech/Tradehouse suurendas vahe lähima jälitajaga neljapunktiliseks, kui kodupubliku abiga õnnestus tabelijuht TalTechil 3:0 (25:12, 25:18, 25:18) tulemusega üle mängida kodune konkurent Barrus/Võru Võrkpalliklubi. Ka põhiturniiri esimeses ringis võttis TalTech omavahelises mängus 3:0 võidu, vahendab volley.ee.
Ühtlaselt mänginud TalTechi võistkonnas kogus vähemalt ühe punkti 11 erinevat mängijat, resultatiivseimana märgiti Dzintra Lemberi kontosse 11 punkti. Johanna Sova lisas võõrustajatele 10 punkti. Salme Adeele Hollas ja Liisa Provotorov lõpetasid kohtumise Võru võistkonna ridades seitsme punktiga.
Teine Eesti võistkondade omavaheline vastasseis kujunes tasavägisemaks, kui kodusaalis mänginud Audentese SG/Noortekoondis pidi pärast avageimi võitmist leppima 1:3 (27:25, 25:27, 19:25, 15:25) kaotusega Tartu Ülikool/Bigbankile. Seejuures oli külalistel esimeses geimis 24:22 eduseisus kasutada kaks ja 25:24 eduseisus üks geimpall, võõrustajatel omakorda teises geimis 24:23 ja 25:24 eduseisus kokku kaks geimpalli. Seega võtsid tartlannad põhiturniiri esimeses ringis saadud 0:3 kaotuse eest magusa revanši.
Kaheksa blokipunktiga säranud Mari Arak panustas võitu 16, Ingris Suvi samuti 16, Laura Reiter 11 ja Liisbet Pill üheksa punkti. Nora Lember tõi koduvõistkonnale 22, Carmel Vares 16 ja Karlotta Kattai 14 punkti.
Tartu naiskond pani võidule aluse tulemusliku blokiga, mille abil teeniti koguni 19 punkti. Audentese SG/Noortekoondis kogus blokis kuus punkti. Servieksimusi kogunes võitjatel 14 ja ässasid üheksa, kaotajad tegid servil 17 eksimust ja lõid neli ässa.
Turniiritabelis on kõik üheksa mängu võitnud TalTech/Tradehouse'il parimana kirjas 26 punkti, Jonavos Aušrine järgneb teisena 22 punktiga. Seitsmendana jätkaval Tartu Ülikool/Bigbankil on koos 10 ja kaheksandana jätkaval Audentese SG/Noortekoondisel seitse punkti. Barrus/Võru Võrkpalliklubi hoiab kuue punktiga kümnendat kohta.
Pühapäeval kell 13 kohtub Audentese SG/Noortekoondis kodusaalis Võru esindusega ja kell 14 TalTech/Tradehouse Tartu võistkonnaga. Oktoobri alguses toimunud omavahelises vastasseisus võttis kodupubliku ees mänginud Võru 3:1 võidu.
|
TalTech/Tradehouse suurendas Balti liigas eduseisu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne laupäeva turniiritabelis ühepunktilist eduseisu omanud ja ainsana kaotuseta püsinud TalTech/Tradehouse suurendas vahe lähima jälitajaga neljapunktiliseks, kui kodupubliku abiga õnnestus tabelijuht TalTechil 3:0 (25:12, 25:18, 25:18) tulemusega üle mängida kodune konkurent Barrus/Võru Võrkpalliklubi. Ka põhiturniiri esimeses ringis võttis TalTech omavahelises mängus 3:0 võidu, vahendab volley.ee.
Ühtlaselt mänginud TalTechi võistkonnas kogus vähemalt ühe punkti 11 erinevat mängijat, resultatiivseimana märgiti Dzintra Lemberi kontosse 11 punkti. Johanna Sova lisas võõrustajatele 10 punkti. Salme Adeele Hollas ja Liisa Provotorov lõpetasid kohtumise Võru võistkonna ridades seitsme punktiga.
Teine Eesti võistkondade omavaheline vastasseis kujunes tasavägisemaks, kui kodusaalis mänginud Audentese SG/Noortekoondis pidi pärast avageimi võitmist leppima 1:3 (27:25, 25:27, 19:25, 15:25) kaotusega Tartu Ülikool/Bigbankile. Seejuures oli külalistel esimeses geimis 24:22 eduseisus kasutada kaks ja 25:24 eduseisus üks geimpall, võõrustajatel omakorda teises geimis 24:23 ja 25:24 eduseisus kokku kaks geimpalli. Seega võtsid tartlannad põhiturniiri esimeses ringis saadud 0:3 kaotuse eest magusa revanši.
Kaheksa blokipunktiga säranud Mari Arak panustas võitu 16, Ingris Suvi samuti 16, Laura Reiter 11 ja Liisbet Pill üheksa punkti. Nora Lember tõi koduvõistkonnale 22, Carmel Vares 16 ja Karlotta Kattai 14 punkti.
Tartu naiskond pani võidule aluse tulemusliku blokiga, mille abil teeniti koguni 19 punkti. Audentese SG/Noortekoondis kogus blokis kuus punkti. Servieksimusi kogunes võitjatel 14 ja ässasid üheksa, kaotajad tegid servil 17 eksimust ja lõid neli ässa.
Turniiritabelis on kõik üheksa mängu võitnud TalTech/Tradehouse'il parimana kirjas 26 punkti, Jonavos Aušrine järgneb teisena 22 punktiga. Seitsmendana jätkaval Tartu Ülikool/Bigbankil on koos 10 ja kaheksandana jätkaval Audentese SG/Noortekoondisel seitse punkti. Barrus/Võru Võrkpalliklubi hoiab kuue punktiga kümnendat kohta.
Pühapäeval kell 13 kohtub Audentese SG/Noortekoondis kodusaalis Võru esindusega ja kell 14 TalTech/Tradehouse Tartu võistkonnaga. Oktoobri alguses toimunud omavahelises vastasseisus võttis kodupubliku ees mänginud Võru 3:1 võidu.
### Response:
TalTech/Tradehouse suurendas Balti liigas eduseisu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Macron ütles eelmisel nädalal toimunud Ameerika Ühendriikide riigivisiidi ajal salvestatud intervjuus Prantsuse telejaamale TF1, et Euroopa peab ette valmistama oma tulevase julgeolekuarhitektuuri.
"Üks olulisi punkte, millega peame tegelema – nagu president Putin on alati öelnud –, on tema hirm, et NATO tuleb otse tema uste ette, ja paigutab sinna relvasid, mis võivad Venemaad ohustada," ütles Macron.
"See teema saab olema osa rahuteemadest. Seega peame kaaluma, mida oleme valmis tegema, et kaitsta oma liitlasi ja liikmesriike ning kuidas anda Venemaale garantiisid päeval, mil ta naaseb läbirääkimistelaua taha," ütles Macron.
Eelmisel nädalal ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz, et pärast Vene-Ukraina sõja lõppu peaks Euroopa lahendama ühised julgeolekumured kahasse Venemaaga, kui Putin lubab lõpetada Venemaa agressiooni oma naabrite vastu.
|
Macron: lääs peab arutama, kuidas anda Venemaale julgeolekugarantiisid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Macron ütles eelmisel nädalal toimunud Ameerika Ühendriikide riigivisiidi ajal salvestatud intervjuus Prantsuse telejaamale TF1, et Euroopa peab ette valmistama oma tulevase julgeolekuarhitektuuri.
"Üks olulisi punkte, millega peame tegelema – nagu president Putin on alati öelnud –, on tema hirm, et NATO tuleb otse tema uste ette, ja paigutab sinna relvasid, mis võivad Venemaad ohustada," ütles Macron.
"See teema saab olema osa rahuteemadest. Seega peame kaaluma, mida oleme valmis tegema, et kaitsta oma liitlasi ja liikmesriike ning kuidas anda Venemaale garantiisid päeval, mil ta naaseb läbirääkimistelaua taha," ütles Macron.
Eelmisel nädalal ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz, et pärast Vene-Ukraina sõja lõppu peaks Euroopa lahendama ühised julgeolekumured kahasse Venemaaga, kui Putin lubab lõpetada Venemaa agressiooni oma naabrite vastu.
### Response:
Macron: lääs peab arutama, kuidas anda Venemaale julgeolekugarantiisid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
FCSB väravad lõid Malcom Edjouma, Adrian Sut, Florinel Coman, veel korra Sut ja Eduard Radaslavescu. Tamm mängis keskkaitses kõik 90 minutit.
Neljanda võidu järjest saanud FCSB hoiab liigatabelis 32 punktiga Constanta Faruli (44), CFR Cluji (40) ja Bukaresti Rapidi (34) järel neljandat positsiooni.
Neljapäeval, 8. detsembril mängib FCSB võõrsil Rumeenia karikasarja kolmandas ringis FC Botosaniga. Järgmine liigamäng peetakse pühapäeval, 11. detsembril võõrsil Targoviste Chindia vastu.
|
Tamme klubi võitis Rumeenias neljanda mängu järjest
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
FCSB väravad lõid Malcom Edjouma, Adrian Sut, Florinel Coman, veel korra Sut ja Eduard Radaslavescu. Tamm mängis keskkaitses kõik 90 minutit.
Neljanda võidu järjest saanud FCSB hoiab liigatabelis 32 punktiga Constanta Faruli (44), CFR Cluji (40) ja Bukaresti Rapidi (34) järel neljandat positsiooni.
Neljapäeval, 8. detsembril mängib FCSB võõrsil Rumeenia karikasarja kolmandas ringis FC Botosaniga. Järgmine liigamäng peetakse pühapäeval, 11. detsembril võõrsil Targoviste Chindia vastu.
### Response:
Tamme klubi võitis Rumeenias neljanda mängu järjest
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Oluline 5. detsembril kell 22.55:
- Ukraina ametnike sõnul jätkuvad tugevad lahingud Ida-Ukrainas Lõssõtšanski ja Bahmuti linna vahel;
- Ukraina õhutõrje tulistas alla 60 Vene raketti 70-st;
- Venemaa korraldas taas Ukraina pihta suure raketirünnaku;
- Mitmetes Ukraina oblastites on Vene rünnakute tõttu elektrikatkestused;
- Venemaa rünnakud tingisid Moldovas elektrikatkestused;
- Moldova teatel langes riiki raketiosa;
- Meedia: Engelsi lennujaama tabas droonirünnak, pihta said kaks strateegilist pommitajat Tu-95;
- Venemaa teatel on Krimmi sillal autoliiklus taastatud;
- Kiiev: Venemaa kaotab Bahmutis iga päev vähemalt 50 sõdurit;
- Zelenski sõnul on Venemaal endiselt rohkem rasketehnikat;
- Ukraina: Venemaa pommitas Zaporižžjat;
- Ukraina: Odessa sadamast lahkus nädalavahetusel üheksa viljalaeva;
- ISW: 2023. aasta talve ilmastikuolud panevad paika ajakava, mille jooksul saab Ukraina korraldada vasturünnakuid.
Tugevad lahingud jätkuvad Lõssõtšanski ja Bahmuti vahel
Ida-Ukrainas keskenduvad lahingud jätkuvalt Donetski oblastis Bahmuti ümbruses, ütlesid Ukraina ametnikud.
Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai ütles Ukraina televisioonile, et Donetski oblastis on kõige keerulisem olukord, sest Vene väed püüavad Bahmutit hõivata.
"Kõik asulad Lõssõtšanskist Bahmutini on nende jaoks olulised," lisas ta. Lõssõtšansk asub Luhanski oblastis ning Vene väed võtsid linna enda kontrolli alla juunis.
Haidai rääkis, et keeruliste ilmastikuolude tõttu on Luhanski oblasti vabastamine väga keeruline. Positiivne on tema sõnul see, et Ukraina väed ei ole enam kaugel Lõssõtšanskist põhja pool asuvast Kreminnast, mis on alates kevadest Vene vägede okupatsiooni all.
Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko ütles samuti, et Bahmuti ümbruses on olukord väga pingeline. "Vaenlase väited sellest, et Bahmut on võetud ning nad on äärelinnas, ei vasta tõele," sõnas ta.
"Enamik inimestest on Bahmutist evakueerunud. Bahmutis on praegu umbes 12 000 elanikku, enne invasiooni oli neid 81 000. Vaenlane püüab hävitada tsiviilelanikkonda," lisas Kõrõlenko.
Iisraeli sateliidifirma ImageSat: Djagilevo lennuväljal on näha kahjustusi
CNN jagas Iisraeli sateliidifirma ImageSat pilti Djagilevo lennuvälja kahjustustest.
Pildil on näha märke põlengust ühe kahjustada saanud Tu-22M kaugpommitaja lähistel.
Tegu on ühe kahe lennuväljaga, mida Ukraina esmaspäeva hommikul droonidega ründas.
Venemaa tunnistas Ukraina droonirünnakut kahele Vene lennuväljale
Vene kaitseministeerium kinnitas esmaspäeva õhtul, et Ukraina ründas esmaspäeva hommikul droonidega kahte Vene lennuvälja.
Venemaa teatel tulistati Ukraina madalalt lendavad droonid õhutõrje poolt alla.
Samas sai siiski kolm Vene sõdurit lennukite hooldusmeeskonnast surma ning neli viga, vahendas Interfax.
Samuti said kaks lennukit Venemaa teatel kergeid kahjustusi.
Rünnaku tagajärgedest Djagilevi lennuväljale Rjazani oblastis levis ka pilt, milles on näha kahjustada saanud veokit ja lennukit.
А ось і фото з аеродрому Дягілево, де через необережне куріння розірвало бензовоз! https://t.co/7afzWKQI1f pic.twitter.com/siIB2KuVzb
— Оперативний ЗСУ (@operativno_ZSU) December 5, 2022
Kiievi oblastis on 40 protsenti elanikest elektrita
Kiievi oblasti kuberneri Oleksi Kuleba teatel on 40 protsenti oblastist esmaspäeva õhtul elektrita. Oblastis jõustati erakorralised elektrikatkestused.
Ukraina õhutõrje tulistas alla 60 Vene raketti 70st
Esmaspäeval tegid Vene väed taas ulatusliku raketirünnaku Ukraina kriitilise taristu pihta. Ukraina teatel tulistasid Vene väed Ukraina suunas üle 70 raketi, millest 60 tulistati alla.
Venemaa korraldas taas Ukraina pihta suure raketirünnaku
Ukraina võimud teatasid esmaspäeva pärastlõunal uuest Vene raketirünnakust. Kõikides okupeerimata Ukraina oblastites kuulutati välja õhuhäire.
The Kyiv Independent sõnul on teateid plahvatustest Harkivi, Donetski, Dnipropetrovski, Zaporižžja ja Poltaava oblastites.
Sotsiaalmeedias levisid klipid nii Vene rakettide ülelennust kui ka Ukraina õhutõrje tööst rakettide tabamisel.
Ukraine: A German supplied 'Gepard' anti-aircraft gun shooting down a Russian cruise missile. Despite their detractors, these systems have proven highly effective in Ukrainian service. pic.twitter.com/z2dIPypI7P
— Jimmy Rushton (@JimmySecUK) December 5, 2022
Ukraina õhuväe esindaja Jurii Ihnati sõnul teevad Vene väed oma raketirünnakut tõenäoliselt mitmes laines.
Mõkolajivi oblasti kuberneri Vitali Kimi sõnul on teine Vene raketirünnaku laine juba alanud.
Ihnati hinnangul võib Venemaa teha päeva teises poole veel ühe raketirünnaku Ukraina taristu pihta.
Praeguseks on teateid plahvatustest Harkivi, Hersoni ja Krõvõi Rihi linnades ja Lvivi, Ternopoli, Hmelnõtskõi oblastites, vahendas The Kyiv Independent.
Mitmetes Ukraina oblastites on Vene rünnakute tõttu elektrikatkestused
Suspilne teatel on Žõtomõri oblastis mõnedes asulates elektrikatkestused ning katkenud on ka veevarustus.
Samuti on elektrita osa Krõvõi Rihi linn Dnipropetrovski oblastis ning elektriühenduse katkemise tõttu ei tööta ka veeboilerid ega pumbajaamad, teatas linna administratsiooni juht Oleksandr Vilkul.
Erakorralised elektrikatkestused kehtestati ka Sumõ oblastis ning oblast on praegu Smõoblenergo teatel täielikult ilma elektrita.
Odessa on rivist väljas kõik pumbajaamad ja reservliinid, teatas Odessa linnavalitsus.
Ukraina peaministri Denõs Šmõhali teatel on Ukraina elektrisüsteem Vene raketirünnakust hoolimata säilitanud terviklikkuse ja töötab.
Mõnes piirkonnas tehti Smõhali sõnul elektriühenduse hädaseiskamised, mis olid mõeldud elektrisüsteemi tasakaalustamiseks ja õnnetuste vältimiseks.
Vene rünnakutes Ukraina taristule hukkus Ukraina võimude teatel kaks inimest.
Venemaa rünnakud tingisid Moldovas elektrikatkestused
Ukraina riikliku elektriettevõtte Moldelctrica teatel on riigis Venemaa rünnakutele Ukraina taristu pihta elektrikatkestused ka Moldovas.
Moldovas olid elektrikatkestused ka eelmiste Vene suurrünnakute ajal 15. ja 23. novembri, kuna riik sõltub Ukraina elektrivõrgust.
Moldova teatel langes riiki raketiosa
Moldova siseministeerium teatas, et Põhja-Moldovast leiti Briceni küla lähistelt viljapuuaiast alla kukkunud tükk raketist.
Asula on ligidal Moldova-Ukraina piirile.
Kohapeal tegutseb Moldova politsei ja spetsialistid.
Zaporižžja oblastis hukkus Vene rünnakus kaks inimest
Ukraina presidendi kantselei teatel hukkus Zaporižžja oblastis Novofofiivka külas
Venemaa rünnaku tõttu kaks inimest, ütles Ukraina presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko. Lisaks said kaks inimest vigastada.
Ukraina eriüksus päästis okupeeritud aladelt kaks merejalaväelast
Ukraina rahvusliku julgeoleku nõukogu liikme Ihor Kopõtini teatel päästeti okupeeritud aladelt erioperatsiooni käigus kaks Ukraina merejalaväelast. Üks päästetud sõduritest oli haavatud.
Kiiev: Venemaa kaotab Bahmutis iga päev vähemalt 50 sõdurit
Ukraina idaringkonna staap teatas, et Venemaa kaotab Bahmuti lähedal iga päev 50-100 sõdurit. Ukraina võimude teatel saab sama palju Venemaa sõdureid iga päev lahingutegevuse tõttu haavata.
Venemaa jätkab Bahmuti ründamist. Rünnakutes osalevad ka Wagner grupi palgasõdurid. Bahmut asub tähtsa maantee ääres, mis viib edasi Kramatorski ja Slovjanskisse.
"See on väga keeruline olukord, kuid Ukraina väed peavad vastu," ütles idaringkonna pressiesindaja.
Luhanski oblasti juht Serhi Haidai ütles, et Ukraina väed jätkavad Luhanskis vasturünnakute korraldamist. Ukraina armee proovib edasi liikuda Svatove ja Kreminna suunal, vahendas The Kyiv Independent.
Meedia: Engelsi lennujaama tabas droonirünnak, pihta said kaks strateegilist pommitajat Tu-95
Two powerful explosions being captured by surveillance cameras at ruzzian military airfield Engels 2 near Saratov. Good morning! pic.twitter.com/R7W0HAkkax
— Ukraine Front Lines (@EuromaidanPR) December 5, 2022
Venemaa meedia teatel tabas Engelsi lennujaama Ukraina droonirünnak. Kahjustada said kaks strateegilist pommitajat Tu-95, kirjutas sotsiaalmeedias The Wall Street Journali ajakirjanik Jaroslav Trofimov. Engelsi lennujaam asub Saratovi oblastis.
Saratovi kuberner kutsus kohalikke elanikke rahulikuks jääma. Ta ei kinnitanud plahvatuste toimumist ega lükanud neid ka ümber, vahendas Rferl.
Plahvatused toimusid ka Rjazani lennuväljal, mille tõttu hukkus kolm inimest, vahendas Venemaa meediat uudisteagentuur Reuters.
Russian media reports that a Ukrainian drone attack hit the Engels airport, damaging two Tu-95 strategic bombers that are used to lob cruise missiles at Ukrainian cities. Dramatic to say the least. Another hit reported on a Russian military airport near Ryazan.
— Yaroslav Trofimov (@yarotrof) December 5, 2022
Analüütiku Rob Lee hinnangul on Vene kaugpommitajate kaotusest veelgi tähtsam Il-78 tankerlennukite kaotus.
Venemaa teatel on Krimmi sillal autoliiklus taastatud
Vene võimud teatasid, et oktoobris plahvatuses kahjustada saanud Krimmi silla autoliikluse sillaosa on taastatud, vahendas Interfax.
Ria Novosti teatel sõitis üle Krimmi silla demonstratiivselt ka Venemaa president Vladimir Putin.
Zelenski sõnul on Venemaal endiselt rohkem rasketehnikat
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval oma igaõhtuses pöördumises, et Venemaal on endiselt rohkem raskerelvastust, kuid ukrainlaste võitlusvaim on palju kõrgem.
"Venemaal on endiselt rakettide ja suurtükiväe osas eelis. Aga meil on midagi, mida okupantidel pole. Me kaitseme oma kodumaad ja võitleme oma vabaduse eest. Et see talv üle elada, peame üksteist aitama rohkem kui kunagi varem. Me ei tohi lubada sisemisi tülisid ja konflikte," ütles Zelenski.
Ukraina: Venemaa pommitas Zaporižžjat
Zaporižžja linnaametnik Anatoli Kurtiev ütles esmaspäeval, et Venemaa ründas linna tööstus- ja energiataristut. Sündmuskohal töötavad päästetöötajad, hukkunute kohta veel informatsiooni pole, vahendas The Kyiv Independent.
Krõvõi Rihi võimud teatasid, et esmaspäeva hommikul oli linnas kuulda võimsaid plahvatusi.
Ukraina: Odessa sadamast lahkus nädalavahetusel üheksa viljalaeva
Odessa sadamast lahkus üheksa viljalaeva, mille pardal on 336 000 tonni põllumajandussaadusi, teatas pühapäeval Ukraina taristuministeerium.
ISW: 2023. aasta talve ilmastikuolud panevad paika ajakava, mille jooksul saab Ukraina korraldada vasturünnakuid
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul panevad 2023. aasta talve ilmastikuolud tõenäoliselt paika ajakava, mille jooksul Ukraina saab jätkata vastupealetungide korraldamist.
Sügisene mudahooaeg takistas sõjapidamist, sellegipoolest jätkasid nii Venemaa kui ka Ukraina pealetungide korraldamist. Kuna detsembri lõpus läheb ilm külmemaks, siis Ukraina saab ilma taas ära kasutada. Talv on Ukrainas sõjapidamiseks hea aastaaeg. Tõenäoliselt valmistuvad Ukraina väed ära kasutama külmunud maastikku, et liikuda edasi, hindas ISW.
Ukraina sõjaväelane Autor/allikas: SCANPIX/AP/Roman Chop
Briti luure: Vene õhuväe aktiivsus Ukrainas on märgatavalt langenud
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureülevaate kohaselt on Vene õhuväe rünnakute arv Ukraina vastu viimastel kuudel märgatavalt langenud.
Brittide sõnul on Venemaa sõjas Ukraina vastu kaotanud üle 60 lennuki.
Tõenäoliselt kaotati eelmise nädala jooksul lisaks üks Su-24 hävituspommitaja ning üks Su-25 ründelennuk.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 05 December 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/pmOwk4EqC5
#StandWithUkraine pic.twitter.com/KEWi93TjT1
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 5, 2022
Vene õhuväe aktiivsus on Brittide hinnangul tingitud Ukraina õhutõrje tugevnemisest. Samuti mõjutab Vene lennuväge keerulised ilmastikuolud.
Vene piloodid kasutavad suuresti Ukrainas juhitamatut moona, mille sihtmärgini jõudmist peab visuaalselt üle kinnitama. Sellest tulenevalt püsib Briti luure hinnangul Vene õhuväe aktiivsus talvel madal.
Ukraina: Venemaa kaotas ööpäevaga üle 500 sõduri
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 91 690 (võrdlus eelmise päevaga +540);
- tankid 2924 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 5900 (+8);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+1);
- suurtükisüsteemid 1914(+6);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 1582 (+9);
- tiibraketid 531 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4497 (+18);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
|
Venemaa korraldas taas Ukraina pihta suure raketirünnaku
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 5. detsembril kell 22.55:
- Ukraina ametnike sõnul jätkuvad tugevad lahingud Ida-Ukrainas Lõssõtšanski ja Bahmuti linna vahel;
- Ukraina õhutõrje tulistas alla 60 Vene raketti 70-st;
- Venemaa korraldas taas Ukraina pihta suure raketirünnaku;
- Mitmetes Ukraina oblastites on Vene rünnakute tõttu elektrikatkestused;
- Venemaa rünnakud tingisid Moldovas elektrikatkestused;
- Moldova teatel langes riiki raketiosa;
- Meedia: Engelsi lennujaama tabas droonirünnak, pihta said kaks strateegilist pommitajat Tu-95;
- Venemaa teatel on Krimmi sillal autoliiklus taastatud;
- Kiiev: Venemaa kaotab Bahmutis iga päev vähemalt 50 sõdurit;
- Zelenski sõnul on Venemaal endiselt rohkem rasketehnikat;
- Ukraina: Venemaa pommitas Zaporižžjat;
- Ukraina: Odessa sadamast lahkus nädalavahetusel üheksa viljalaeva;
- ISW: 2023. aasta talve ilmastikuolud panevad paika ajakava, mille jooksul saab Ukraina korraldada vasturünnakuid.
Tugevad lahingud jätkuvad Lõssõtšanski ja Bahmuti vahel
Ida-Ukrainas keskenduvad lahingud jätkuvalt Donetski oblastis Bahmuti ümbruses, ütlesid Ukraina ametnikud.
Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai ütles Ukraina televisioonile, et Donetski oblastis on kõige keerulisem olukord, sest Vene väed püüavad Bahmutit hõivata.
"Kõik asulad Lõssõtšanskist Bahmutini on nende jaoks olulised," lisas ta. Lõssõtšansk asub Luhanski oblastis ning Vene väed võtsid linna enda kontrolli alla juunis.
Haidai rääkis, et keeruliste ilmastikuolude tõttu on Luhanski oblasti vabastamine väga keeruline. Positiivne on tema sõnul see, et Ukraina väed ei ole enam kaugel Lõssõtšanskist põhja pool asuvast Kreminnast, mis on alates kevadest Vene vägede okupatsiooni all.
Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko ütles samuti, et Bahmuti ümbruses on olukord väga pingeline. "Vaenlase väited sellest, et Bahmut on võetud ning nad on äärelinnas, ei vasta tõele," sõnas ta.
"Enamik inimestest on Bahmutist evakueerunud. Bahmutis on praegu umbes 12 000 elanikku, enne invasiooni oli neid 81 000. Vaenlane püüab hävitada tsiviilelanikkonda," lisas Kõrõlenko.
Iisraeli sateliidifirma ImageSat: Djagilevo lennuväljal on näha kahjustusi
CNN jagas Iisraeli sateliidifirma ImageSat pilti Djagilevo lennuvälja kahjustustest.
Pildil on näha märke põlengust ühe kahjustada saanud Tu-22M kaugpommitaja lähistel.
Tegu on ühe kahe lennuväljaga, mida Ukraina esmaspäeva hommikul droonidega ründas.
Venemaa tunnistas Ukraina droonirünnakut kahele Vene lennuväljale
Vene kaitseministeerium kinnitas esmaspäeva õhtul, et Ukraina ründas esmaspäeva hommikul droonidega kahte Vene lennuvälja.
Venemaa teatel tulistati Ukraina madalalt lendavad droonid õhutõrje poolt alla.
Samas sai siiski kolm Vene sõdurit lennukite hooldusmeeskonnast surma ning neli viga, vahendas Interfax.
Samuti said kaks lennukit Venemaa teatel kergeid kahjustusi.
Rünnaku tagajärgedest Djagilevi lennuväljale Rjazani oblastis levis ka pilt, milles on näha kahjustada saanud veokit ja lennukit.
А ось і фото з аеродрому Дягілево, де через необережне куріння розірвало бензовоз! https://t.co/7afzWKQI1f pic.twitter.com/siIB2KuVzb
— Оперативний ЗСУ (@operativno_ZSU) December 5, 2022
Kiievi oblastis on 40 protsenti elanikest elektrita
Kiievi oblasti kuberneri Oleksi Kuleba teatel on 40 protsenti oblastist esmaspäeva õhtul elektrita. Oblastis jõustati erakorralised elektrikatkestused.
Ukraina õhutõrje tulistas alla 60 Vene raketti 70st
Esmaspäeval tegid Vene väed taas ulatusliku raketirünnaku Ukraina kriitilise taristu pihta. Ukraina teatel tulistasid Vene väed Ukraina suunas üle 70 raketi, millest 60 tulistati alla.
Venemaa korraldas taas Ukraina pihta suure raketirünnaku
Ukraina võimud teatasid esmaspäeva pärastlõunal uuest Vene raketirünnakust. Kõikides okupeerimata Ukraina oblastites kuulutati välja õhuhäire.
The Kyiv Independent sõnul on teateid plahvatustest Harkivi, Donetski, Dnipropetrovski, Zaporižžja ja Poltaava oblastites.
Sotsiaalmeedias levisid klipid nii Vene rakettide ülelennust kui ka Ukraina õhutõrje tööst rakettide tabamisel.
Ukraine: A German supplied 'Gepard' anti-aircraft gun shooting down a Russian cruise missile. Despite their detractors, these systems have proven highly effective in Ukrainian service. pic.twitter.com/z2dIPypI7P
— Jimmy Rushton (@JimmySecUK) December 5, 2022
Ukraina õhuväe esindaja Jurii Ihnati sõnul teevad Vene väed oma raketirünnakut tõenäoliselt mitmes laines.
Mõkolajivi oblasti kuberneri Vitali Kimi sõnul on teine Vene raketirünnaku laine juba alanud.
Ihnati hinnangul võib Venemaa teha päeva teises poole veel ühe raketirünnaku Ukraina taristu pihta.
Praeguseks on teateid plahvatustest Harkivi, Hersoni ja Krõvõi Rihi linnades ja Lvivi, Ternopoli, Hmelnõtskõi oblastites, vahendas The Kyiv Independent.
Mitmetes Ukraina oblastites on Vene rünnakute tõttu elektrikatkestused
Suspilne teatel on Žõtomõri oblastis mõnedes asulates elektrikatkestused ning katkenud on ka veevarustus.
Samuti on elektrita osa Krõvõi Rihi linn Dnipropetrovski oblastis ning elektriühenduse katkemise tõttu ei tööta ka veeboilerid ega pumbajaamad, teatas linna administratsiooni juht Oleksandr Vilkul.
Erakorralised elektrikatkestused kehtestati ka Sumõ oblastis ning oblast on praegu Smõoblenergo teatel täielikult ilma elektrita.
Odessa on rivist väljas kõik pumbajaamad ja reservliinid, teatas Odessa linnavalitsus.
Ukraina peaministri Denõs Šmõhali teatel on Ukraina elektrisüsteem Vene raketirünnakust hoolimata säilitanud terviklikkuse ja töötab.
Mõnes piirkonnas tehti Smõhali sõnul elektriühenduse hädaseiskamised, mis olid mõeldud elektrisüsteemi tasakaalustamiseks ja õnnetuste vältimiseks.
Vene rünnakutes Ukraina taristule hukkus Ukraina võimude teatel kaks inimest.
Venemaa rünnakud tingisid Moldovas elektrikatkestused
Ukraina riikliku elektriettevõtte Moldelctrica teatel on riigis Venemaa rünnakutele Ukraina taristu pihta elektrikatkestused ka Moldovas.
Moldovas olid elektrikatkestused ka eelmiste Vene suurrünnakute ajal 15. ja 23. novembri, kuna riik sõltub Ukraina elektrivõrgust.
Moldova teatel langes riiki raketiosa
Moldova siseministeerium teatas, et Põhja-Moldovast leiti Briceni küla lähistelt viljapuuaiast alla kukkunud tükk raketist.
Asula on ligidal Moldova-Ukraina piirile.
Kohapeal tegutseb Moldova politsei ja spetsialistid.
Zaporižžja oblastis hukkus Vene rünnakus kaks inimest
Ukraina presidendi kantselei teatel hukkus Zaporižžja oblastis Novofofiivka külas
Venemaa rünnaku tõttu kaks inimest, ütles Ukraina presidendi kantselei asejuht Kõrõlo Tõmošenko. Lisaks said kaks inimest vigastada.
Ukraina eriüksus päästis okupeeritud aladelt kaks merejalaväelast
Ukraina rahvusliku julgeoleku nõukogu liikme Ihor Kopõtini teatel päästeti okupeeritud aladelt erioperatsiooni käigus kaks Ukraina merejalaväelast. Üks päästetud sõduritest oli haavatud.
Kiiev: Venemaa kaotab Bahmutis iga päev vähemalt 50 sõdurit
Ukraina idaringkonna staap teatas, et Venemaa kaotab Bahmuti lähedal iga päev 50-100 sõdurit. Ukraina võimude teatel saab sama palju Venemaa sõdureid iga päev lahingutegevuse tõttu haavata.
Venemaa jätkab Bahmuti ründamist. Rünnakutes osalevad ka Wagner grupi palgasõdurid. Bahmut asub tähtsa maantee ääres, mis viib edasi Kramatorski ja Slovjanskisse.
"See on väga keeruline olukord, kuid Ukraina väed peavad vastu," ütles idaringkonna pressiesindaja.
Luhanski oblasti juht Serhi Haidai ütles, et Ukraina väed jätkavad Luhanskis vasturünnakute korraldamist. Ukraina armee proovib edasi liikuda Svatove ja Kreminna suunal, vahendas The Kyiv Independent.
Meedia: Engelsi lennujaama tabas droonirünnak, pihta said kaks strateegilist pommitajat Tu-95
Two powerful explosions being captured by surveillance cameras at ruzzian military airfield Engels 2 near Saratov. Good morning! pic.twitter.com/R7W0HAkkax
— Ukraine Front Lines (@EuromaidanPR) December 5, 2022
Venemaa meedia teatel tabas Engelsi lennujaama Ukraina droonirünnak. Kahjustada said kaks strateegilist pommitajat Tu-95, kirjutas sotsiaalmeedias The Wall Street Journali ajakirjanik Jaroslav Trofimov. Engelsi lennujaam asub Saratovi oblastis.
Saratovi kuberner kutsus kohalikke elanikke rahulikuks jääma. Ta ei kinnitanud plahvatuste toimumist ega lükanud neid ka ümber, vahendas Rferl.
Plahvatused toimusid ka Rjazani lennuväljal, mille tõttu hukkus kolm inimest, vahendas Venemaa meediat uudisteagentuur Reuters.
Russian media reports that a Ukrainian drone attack hit the Engels airport, damaging two Tu-95 strategic bombers that are used to lob cruise missiles at Ukrainian cities. Dramatic to say the least. Another hit reported on a Russian military airport near Ryazan.
— Yaroslav Trofimov (@yarotrof) December 5, 2022
Analüütiku Rob Lee hinnangul on Vene kaugpommitajate kaotusest veelgi tähtsam Il-78 tankerlennukite kaotus.
Venemaa teatel on Krimmi sillal autoliiklus taastatud
Vene võimud teatasid, et oktoobris plahvatuses kahjustada saanud Krimmi silla autoliikluse sillaosa on taastatud, vahendas Interfax.
Ria Novosti teatel sõitis üle Krimmi silla demonstratiivselt ka Venemaa president Vladimir Putin.
Zelenski sõnul on Venemaal endiselt rohkem rasketehnikat
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval oma igaõhtuses pöördumises, et Venemaal on endiselt rohkem raskerelvastust, kuid ukrainlaste võitlusvaim on palju kõrgem.
"Venemaal on endiselt rakettide ja suurtükiväe osas eelis. Aga meil on midagi, mida okupantidel pole. Me kaitseme oma kodumaad ja võitleme oma vabaduse eest. Et see talv üle elada, peame üksteist aitama rohkem kui kunagi varem. Me ei tohi lubada sisemisi tülisid ja konflikte," ütles Zelenski.
Ukraina: Venemaa pommitas Zaporižžjat
Zaporižžja linnaametnik Anatoli Kurtiev ütles esmaspäeval, et Venemaa ründas linna tööstus- ja energiataristut. Sündmuskohal töötavad päästetöötajad, hukkunute kohta veel informatsiooni pole, vahendas The Kyiv Independent.
Krõvõi Rihi võimud teatasid, et esmaspäeva hommikul oli linnas kuulda võimsaid plahvatusi.
Ukraina: Odessa sadamast lahkus nädalavahetusel üheksa viljalaeva
Odessa sadamast lahkus üheksa viljalaeva, mille pardal on 336 000 tonni põllumajandussaadusi, teatas pühapäeval Ukraina taristuministeerium.
ISW: 2023. aasta talve ilmastikuolud panevad paika ajakava, mille jooksul saab Ukraina korraldada vasturünnakuid
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul panevad 2023. aasta talve ilmastikuolud tõenäoliselt paika ajakava, mille jooksul Ukraina saab jätkata vastupealetungide korraldamist.
Sügisene mudahooaeg takistas sõjapidamist, sellegipoolest jätkasid nii Venemaa kui ka Ukraina pealetungide korraldamist. Kuna detsembri lõpus läheb ilm külmemaks, siis Ukraina saab ilma taas ära kasutada. Talv on Ukrainas sõjapidamiseks hea aastaaeg. Tõenäoliselt valmistuvad Ukraina väed ära kasutama külmunud maastikku, et liikuda edasi, hindas ISW.
Ukraina sõjaväelane Autor/allikas: SCANPIX/AP/Roman Chop
Briti luure: Vene õhuväe aktiivsus Ukrainas on märgatavalt langenud
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureülevaate kohaselt on Vene õhuväe rünnakute arv Ukraina vastu viimastel kuudel märgatavalt langenud.
Brittide sõnul on Venemaa sõjas Ukraina vastu kaotanud üle 60 lennuki.
Tõenäoliselt kaotati eelmise nädala jooksul lisaks üks Su-24 hävituspommitaja ning üks Su-25 ründelennuk.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 05 December 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/pmOwk4EqC5
#StandWithUkraine pic.twitter.com/KEWi93TjT1
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 5, 2022
Vene õhuväe aktiivsus on Brittide hinnangul tingitud Ukraina õhutõrje tugevnemisest. Samuti mõjutab Vene lennuväge keerulised ilmastikuolud.
Vene piloodid kasutavad suuresti Ukrainas juhitamatut moona, mille sihtmärgini jõudmist peab visuaalselt üle kinnitama. Sellest tulenevalt püsib Briti luure hinnangul Vene õhuväe aktiivsus talvel madal.
Ukraina: Venemaa kaotas ööpäevaga üle 500 sõduri
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 91 690 (võrdlus eelmise päevaga +540);
- tankid 2924 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 5900 (+8);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+1);
- suurtükisüsteemid 1914(+6);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 1582 (+9);
- tiibraketid 531 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4497 (+18);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Venemaa korraldas taas Ukraina pihta suure raketirünnaku
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Brasiilia näitas esimestest minutitest alates nauditavat sambajalgpalli ning 7. minutil viis Vinicius Brasiilia Raphinha hea eeltöö tulemusena 1:0 juhtima. Kõigest kolm minutit hiljem tõmbas Lõuna-Korea poolkaitsja Jung Woo-young karistusalas maha Richarlisoni ja Brasiilia asus Neymari realiseeritud penaltist 2:0 juhtima.
29. minutil lõi mängu kaunima värava Richarlison, kes kõksis esmalt peaga palli, seejärel mängis kahe meeskonnakaaslasega seina ja sai lõpuks üks-ühele olukorras löögile. Avapoolaja viimase värava skooris 36. minutil Lucas Paqueta ja Brasiilia läks pausile 4:0 eduseisus.
Lõuna-Korea oli teise poolaja alguses auväravale lähedal, kuid Brasiilia puurilukk Alisson sai Son Heung-mini löögile sõrmed vahele. Nullile Lõuna-Korea siiski ei jäänud, sest 76. minutil vormistas mängu lõppskoori vahetusest sekkunud Paik Seung-ho kaunis kauglöök.
Brasiilia kohtub veerandfinaalis Horvaatiaga, mängu võitja läheb poolfinaalis vastamisi kas Hollandi või Argentinaga.
1/8-finaal
90:00
Brasiilia
4
7' Vinicius
13' Neymar (p.)
29' Richarlison
36' Paqueta
4
:
1
1
Korea Vabariik
76' Paik
Brasiilia
7' Vinicius
13' Neymar (p.)
29' Richarlison
36' Paqueta
Korea Vabariik
76' Paik
Enne mängu:
Viiekordne maailmameister Brasiilia alustas MM-i võitudega Serbia ja Šveitsi üle. G-alagrupi viimases voorus teenis Kamerun esimese Aafrika riigina MM-il võidu Brasiilia üle, ent vaatamata kaotusele lõpetas turniiri suursoosik alagrupi võitjana.
Brasiilia poolel jäävad kaheksandikfinaalist eemale ründaja Gabriel Jesus ning äärekaitsjad Alex Telles ja Alex Sandro. Peatreeneri Tite sõnul saavad nüüd Brasiiliat aidata Neymar ja Danilo, kes on vigastustest taastunud.
Viimati piirdus Brasiilia kaheksandikfinaalidega 32 aastat tagasi, kui 16 parema seas kaotati suurrivaalile Argentinale. Täna üritab Brasiilia edukale seeriale punkti panna Lõuna-Korea, kes vajas H-alagrupi viimases voorus kaheksandikfinaali edenemiseks üleminutite väravat Portugali vastu. Lisaks mängis Lõuna-Korea alagrupis Uruguayga 0:0 viiki ja kaotas Ghanale 2:3.
Lõuna-Korea on korra MM-il veerandfinaali jõudnud, kui 2002. aastal saavutati lõpuks neljas koht. Ajalugu Aasia koondise kasuks ei räägi, sest Brasiiliaga on madistatud seitsmel korral, millest kaotati kuuel ja võideti ühel korral. Seejuures tänavu juunis võttis Brasiilia ülikindla 5:1 võidu.
Lõuna-Korea ridadesse peaks naasma keskkaitsja Kim Min-jae ehk Napoli-Kim, kes jättis viimase alagrupimängu vigastuse tõttu vahele. Kahtluse all on poolkaitsja Lee Kang-ini ja keskkaitsja Kim Young-gwoni osalemine.
Kohtumise võitja läheb veerandfinaalis vastamisi Jaapani ja Horvaatia kaheksandikfinaali võitjaga.
|
Brasiilia tegi Lõuna-Koreaga sotid selgeks juba avapoolajal
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brasiilia näitas esimestest minutitest alates nauditavat sambajalgpalli ning 7. minutil viis Vinicius Brasiilia Raphinha hea eeltöö tulemusena 1:0 juhtima. Kõigest kolm minutit hiljem tõmbas Lõuna-Korea poolkaitsja Jung Woo-young karistusalas maha Richarlisoni ja Brasiilia asus Neymari realiseeritud penaltist 2:0 juhtima.
29. minutil lõi mängu kaunima värava Richarlison, kes kõksis esmalt peaga palli, seejärel mängis kahe meeskonnakaaslasega seina ja sai lõpuks üks-ühele olukorras löögile. Avapoolaja viimase värava skooris 36. minutil Lucas Paqueta ja Brasiilia läks pausile 4:0 eduseisus.
Lõuna-Korea oli teise poolaja alguses auväravale lähedal, kuid Brasiilia puurilukk Alisson sai Son Heung-mini löögile sõrmed vahele. Nullile Lõuna-Korea siiski ei jäänud, sest 76. minutil vormistas mängu lõppskoori vahetusest sekkunud Paik Seung-ho kaunis kauglöök.
Brasiilia kohtub veerandfinaalis Horvaatiaga, mängu võitja läheb poolfinaalis vastamisi kas Hollandi või Argentinaga.
1/8-finaal
90:00
Brasiilia
4
7' Vinicius
13' Neymar (p.)
29' Richarlison
36' Paqueta
4
:
1
1
Korea Vabariik
76' Paik
Brasiilia
7' Vinicius
13' Neymar (p.)
29' Richarlison
36' Paqueta
Korea Vabariik
76' Paik
Enne mängu:
Viiekordne maailmameister Brasiilia alustas MM-i võitudega Serbia ja Šveitsi üle. G-alagrupi viimases voorus teenis Kamerun esimese Aafrika riigina MM-il võidu Brasiilia üle, ent vaatamata kaotusele lõpetas turniiri suursoosik alagrupi võitjana.
Brasiilia poolel jäävad kaheksandikfinaalist eemale ründaja Gabriel Jesus ning äärekaitsjad Alex Telles ja Alex Sandro. Peatreeneri Tite sõnul saavad nüüd Brasiiliat aidata Neymar ja Danilo, kes on vigastustest taastunud.
Viimati piirdus Brasiilia kaheksandikfinaalidega 32 aastat tagasi, kui 16 parema seas kaotati suurrivaalile Argentinale. Täna üritab Brasiilia edukale seeriale punkti panna Lõuna-Korea, kes vajas H-alagrupi viimases voorus kaheksandikfinaali edenemiseks üleminutite väravat Portugali vastu. Lisaks mängis Lõuna-Korea alagrupis Uruguayga 0:0 viiki ja kaotas Ghanale 2:3.
Lõuna-Korea on korra MM-il veerandfinaali jõudnud, kui 2002. aastal saavutati lõpuks neljas koht. Ajalugu Aasia koondise kasuks ei räägi, sest Brasiiliaga on madistatud seitsmel korral, millest kaotati kuuel ja võideti ühel korral. Seejuures tänavu juunis võttis Brasiilia ülikindla 5:1 võidu.
Lõuna-Korea ridadesse peaks naasma keskkaitsja Kim Min-jae ehk Napoli-Kim, kes jättis viimase alagrupimängu vigastuse tõttu vahele. Kahtluse all on poolkaitsja Lee Kang-ini ja keskkaitsja Kim Young-gwoni osalemine.
Kohtumise võitja läheb veerandfinaalis vastamisi Jaapani ja Horvaatia kaheksandikfinaali võitjaga.
### Response:
Brasiilia tegi Lõuna-Koreaga sotid selgeks juba avapoolajal
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
40-aastane Gilsoul sõitis koos Neuville'iga aastatel 2011-2020, aga seejärel tekkisid meeste vahel erimeelsused ja Neuville jätkas teise belglase Martijn Wydaeghega.
Tänavu sõitis Gilsoul kohalikel Belgia rallidel Gino Buxi kõrval, aga teeb sel nädalal koostööd Loubet'ga, kes sai tänavu MM-rallidelt kaks neljandat kohta ja lõpetas kokkuvõttes 13. positsioonil.
25-aastane Loubet on alates 2015. aastast sõitnud peamiselt kaasmaalase Vincent Landais'ga.
Hirvernal du Devoluy rallil stardib kohalike pilootide kõrval veel mitu MM-sarja Rally2 tasemel kihutavat meest: venelane Nikolai Grjazin (Škoda) ja luksemburglane Gregoire Munster (Hyundai).
|
Neuville'i endine kaardilugeja istub teise WRC mehe kõrvale
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
40-aastane Gilsoul sõitis koos Neuville'iga aastatel 2011-2020, aga seejärel tekkisid meeste vahel erimeelsused ja Neuville jätkas teise belglase Martijn Wydaeghega.
Tänavu sõitis Gilsoul kohalikel Belgia rallidel Gino Buxi kõrval, aga teeb sel nädalal koostööd Loubet'ga, kes sai tänavu MM-rallidelt kaks neljandat kohta ja lõpetas kokkuvõttes 13. positsioonil.
25-aastane Loubet on alates 2015. aastast sõitnud peamiselt kaasmaalase Vincent Landais'ga.
Hirvernal du Devoluy rallil stardib kohalike pilootide kõrval veel mitu MM-sarja Rally2 tasemel kihutavat meest: venelane Nikolai Grjazin (Škoda) ja luksemburglane Gregoire Munster (Hyundai).
### Response:
Neuville'i endine kaardilugeja istub teise WRC mehe kõrvale
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Bloombergiga suhelnud allikad kinnitasid, et peale droonide soovib Euroopa Liit kehtestada piiranguid ka muule tehnoloogiale ja Venemaa poolt sõjalisel eesmärgil kasutatavatele komponentidele.
Samuti on plaanis laiendada sanktsioone Vene investeeringute, meedia ja finantssektori suunas.
Uue sanktsioonide paketiga lisatakse Euroopa Liidu sanktsioonide nimistusse 180 isikut ja organisatsiooni.
Bloombergi sõnul nõudsid karmimaid sanktsioone eelkõige Balti riigid ja Poola, kes tahtsid Vene sanktsioonide karmistamist vastutasuks Vene nafta hinnalae kõrgema taseme toetamisele.
Eesti poliitikute hinnangul võinuks hinnalagi olla veelgi madalam kui kokku lepitud 60 dollarit naftabarreli kohta ning kokku lepitud määr oli kompromiss riikide vahel.
Uus sanktsioonide pakett esitatakse ametlikult ja võetakse arutlusele sel nädalal. Eesmärgiks on kiita heaks uued sanktsioonid enne Euroopa Liidu liidrite kohtumist Brüsselis järgmisel nädalal.
Euroopa Liidu sanktsioonide kehtestamiseks peavad nendega olema nõus kõik majandusbloki liikmesriigid.
Venemaa on korduvalt rünnanud droonide ja rakettidega Ukraina elektritaristut ja muud tsiviilinfrastruktuuri.
Mitmed analüüsid on näidanud, et nii Vene kui Iraani päritolu droonides leidub lääneriikide päritolu tehnoloogiat.
|
Bloomberg: Euroopa Liit tahab sanktsioonidega pigistada Vene droonitootmist
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bloombergiga suhelnud allikad kinnitasid, et peale droonide soovib Euroopa Liit kehtestada piiranguid ka muule tehnoloogiale ja Venemaa poolt sõjalisel eesmärgil kasutatavatele komponentidele.
Samuti on plaanis laiendada sanktsioone Vene investeeringute, meedia ja finantssektori suunas.
Uue sanktsioonide paketiga lisatakse Euroopa Liidu sanktsioonide nimistusse 180 isikut ja organisatsiooni.
Bloombergi sõnul nõudsid karmimaid sanktsioone eelkõige Balti riigid ja Poola, kes tahtsid Vene sanktsioonide karmistamist vastutasuks Vene nafta hinnalae kõrgema taseme toetamisele.
Eesti poliitikute hinnangul võinuks hinnalagi olla veelgi madalam kui kokku lepitud 60 dollarit naftabarreli kohta ning kokku lepitud määr oli kompromiss riikide vahel.
Uus sanktsioonide pakett esitatakse ametlikult ja võetakse arutlusele sel nädalal. Eesmärgiks on kiita heaks uued sanktsioonid enne Euroopa Liidu liidrite kohtumist Brüsselis järgmisel nädalal.
Euroopa Liidu sanktsioonide kehtestamiseks peavad nendega olema nõus kõik majandusbloki liikmesriigid.
Venemaa on korduvalt rünnanud droonide ja rakettidega Ukraina elektritaristut ja muud tsiviilinfrastruktuuri.
Mitmed analüüsid on näidanud, et nii Vene kui Iraani päritolu droonides leidub lääneriikide päritolu tehnoloogiat.
### Response:
Bloomberg: Euroopa Liit tahab sanktsioonidega pigistada Vene droonitootmist
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Mainitud nelik kogunes pärast Uruguay - Ghana mängu lõpuvilet kohtunik Daniel Sieberti ümber ega olnud rahul, et sakslane ei määranud neile kohtumise jooksul penalteid.
Uruguailasi ärritas, et Siebert jättis penalti määramata avapoolaja intsidendis Darwin Nuneziga ja üleminutite juhtumis Cavaniga. Ründaja Luis Suarez kommenteeris hiljem, et FIFA on Uruguay vastu.
Uruguay võitis mängu 2:0, aga sellest edasipääsuks ei piisanud. Üks lisavärav toonuks aga kahekordsele maailmameistrile pileti kaheksandikfinaali, aga jätnuks sealt eemale Lõuna-Korea.
Lisaks mängijatele algatas FIFA uurimise ka Uruguay jalgpalliliidu (AUF) üle , keda kahtlustatakse ausa mängude reeglite rikkumises.
|
Uruguay mängijaid ähvardab karistus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mainitud nelik kogunes pärast Uruguay - Ghana mängu lõpuvilet kohtunik Daniel Sieberti ümber ega olnud rahul, et sakslane ei määranud neile kohtumise jooksul penalteid.
Uruguailasi ärritas, et Siebert jättis penalti määramata avapoolaja intsidendis Darwin Nuneziga ja üleminutite juhtumis Cavaniga. Ründaja Luis Suarez kommenteeris hiljem, et FIFA on Uruguay vastu.
Uruguay võitis mängu 2:0, aga sellest edasipääsuks ei piisanud. Üks lisavärav toonuks aga kahekordsele maailmameistrile pileti kaheksandikfinaali, aga jätnuks sealt eemale Lõuna-Korea.
Lisaks mängijatele algatas FIFA uurimise ka Uruguay jalgpalliliidu (AUF) üle , keda kahtlustatakse ausa mängude reeglite rikkumises.
### Response:
Uruguay mängijaid ähvardab karistus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Jaapan alustas kohtumist teravalt ja läks esimesena juhtima, kui 43. minutil sai jala valgeks Daizen Maeda. Horvaatia viigistas teise poolaja alguses, kui Ivan Perišic suunas tsenderdusest tulnud palli peaga Jaapani väravavõrku. Järelejäänud normaal- ega lisaaja jooksul väravaid ei sündinud ning võitja selgitamiseks läks tarvis penaltiseeriat.
Horvaatia puurilukk Dominik Livakovic tõrjus kolm jaapanlaste penaltit ning eelmise MM-i finalist jäi penaltiseerias peale 3:1. Horvaatia läheb veerandfinaalis vastamisi Brasiilia ja Lõuna-Korea matši võitjaga.
1/8-finaal
120:00
Jaapan
1
43' Maeda
1
:
1
1
Horvaatia
55' Perišic
Jaapan
43' Maeda
Horvaatia
55' Perišic
Penaltid
1 - 3
Minamino
Mitoma
Asano
Yoshida
Vlasic
Brozovic
Livaja
Pašalic
Enne mängu:
Tänavuse MM-i üks suurimaid üllatajaid on olnud Jaapan, kes sai E-alagrupi avamängus jagu neljakordsest tiitlivõitjast Saksamaast ja alistas viimases voorus 2010. aasta maailmameistri Hispaania. Viimane võit kindlustas jaapanlastele alagrupi võidu ja edasipääsu 16 parema sekka. Kahe võidu vahele mahtus ka 0:1 kaotus Costa Ricale.
Kui Jaapan pidas alagrupis kaks meeldejäävat lahingut, siis Horvaatia edenes F-alagrupist kahe viigi ja ühe ülikindla võidu toel. Nii avamängus Marokoga kui ka edasipääsu kindlustanud matšis Belgiaga jäid mõlemal poolel väravad löömata. Teises voorus teenis eelmise MM-i finalist veenva 4:1 võidu Kanada üle.
Jaapan ja Horvaatia on varasemalt kohtunud kolmel korral, nendest kahel mindi vastamisi MM-il. Horvaatia sai 1998. aasta MM-i alagrupis 1:0 võidu, 2006. aastal mängiti alagrupis 0:0 viiki.
Jaapan teeb võidu korral ajalugu, sest kunagi varem pole tõusva päikese maa MM-i veerandfinaalis mänginud. Horvaatiale oleks see teine järjestikune ja kokku kolmas MM-i veerandfinaal. Võitja läheb kaheksa parema seas kokku Brasiilia või Lõuna-Koreaga.
|
Livakovic tegi penaltiseerias kolm tõrjet ja Horvaatia pääses veerandfinaali
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaapan alustas kohtumist teravalt ja läks esimesena juhtima, kui 43. minutil sai jala valgeks Daizen Maeda. Horvaatia viigistas teise poolaja alguses, kui Ivan Perišic suunas tsenderdusest tulnud palli peaga Jaapani väravavõrku. Järelejäänud normaal- ega lisaaja jooksul väravaid ei sündinud ning võitja selgitamiseks läks tarvis penaltiseeriat.
Horvaatia puurilukk Dominik Livakovic tõrjus kolm jaapanlaste penaltit ning eelmise MM-i finalist jäi penaltiseerias peale 3:1. Horvaatia läheb veerandfinaalis vastamisi Brasiilia ja Lõuna-Korea matši võitjaga.
1/8-finaal
120:00
Jaapan
1
43' Maeda
1
:
1
1
Horvaatia
55' Perišic
Jaapan
43' Maeda
Horvaatia
55' Perišic
Penaltid
1 - 3
Minamino
Mitoma
Asano
Yoshida
Vlasic
Brozovic
Livaja
Pašalic
Enne mängu:
Tänavuse MM-i üks suurimaid üllatajaid on olnud Jaapan, kes sai E-alagrupi avamängus jagu neljakordsest tiitlivõitjast Saksamaast ja alistas viimases voorus 2010. aasta maailmameistri Hispaania. Viimane võit kindlustas jaapanlastele alagrupi võidu ja edasipääsu 16 parema sekka. Kahe võidu vahele mahtus ka 0:1 kaotus Costa Ricale.
Kui Jaapan pidas alagrupis kaks meeldejäävat lahingut, siis Horvaatia edenes F-alagrupist kahe viigi ja ühe ülikindla võidu toel. Nii avamängus Marokoga kui ka edasipääsu kindlustanud matšis Belgiaga jäid mõlemal poolel väravad löömata. Teises voorus teenis eelmise MM-i finalist veenva 4:1 võidu Kanada üle.
Jaapan ja Horvaatia on varasemalt kohtunud kolmel korral, nendest kahel mindi vastamisi MM-il. Horvaatia sai 1998. aasta MM-i alagrupis 1:0 võidu, 2006. aastal mängiti alagrupis 0:0 viiki.
Jaapan teeb võidu korral ajalugu, sest kunagi varem pole tõusva päikese maa MM-i veerandfinaalis mänginud. Horvaatiale oleks see teine järjestikune ja kokku kolmas MM-i veerandfinaal. Võitja läheb kaheksa parema seas kokku Brasiilia või Lõuna-Koreaga.
### Response:
Livakovic tegi penaltiseerias kolm tõrjet ja Horvaatia pääses veerandfinaali
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
2018-19 hooajal Pärnu Sadama rivistusse kuulunud 188 cm pikkune tagamängija alustas tänavust hooaega Slovakkia meistriliiga tiitlikaitsja ning FIBA Europe Cup sarjas samuti teise ringi jõudnud Levicki Patriot meeskonnas. Huvitava kõrvalmärkusena võib öelda, et 2017-18 hooajal kuulus samasse meeskonda ka Tanel Kurbas ning võideti teistkordselt kohalik meistriliiga.
Ülikooliaastatel NCAA II divisionis Edinboro ülikooli eest mänginud Wade-Chatman alustas oma profikorvpalluri karjääri 2016-17 hooajal Hispaanias Real Valladolid CB meeskonnas, kus kahe hooaja vältel aitas meeskonnal tõusta Hispaania esiliigasse.
Eduka Hispaania hooaja järgselt liitus ta Heiko Rannula juhendatava Pärnu Sadama meeskonnaga, kogudes 22 mänguga keskmiselt 14,3 punkti ja 4 resultatiivset söötu. Peale Pärnut liikus ta tagasi Hispaania esiliigasse AB Castello meeskonda.
Esmakordselt liitus ta oma senise koduklubi Levicki Patriotiga hooajal 2020-21, kus tegi oma karjääri parima aasta, visates keskmiselt 17,4 punkti ja andes 3,3 resultatiivset söötu. Järgmiseks hooajaks sõlmis Wade-Chatman lepingu Rumeenia meistriliiga meeskonna CSM Focsaniga, kus jätkas head hoogu, kogudes keskmiselt 16,2 punkti ja 3,7 resultatiivset söötu.
Tänavune hooaeg tõi ta tagasi Slovakkiasse juba tuttavasse Levicki Patrioti meeskonda, kus kohalikus meistriliigas kogus 7 mänguga keskmiselt 7,3 punkti, 2,4 lauapalli ning 2,7 resultatiivset söötu. FIBA Europe Cup sarjas tuli kuue mängu keskmiseks 9,7 punkti, 3,3 lauapalli ning 3,2 resultatiivset söötu.
Wade-Chatmaniga Pärnu Sadama aegadest tuttav BC Kalev/Cramo peatreener Heiko Rannulal on hea meel, et meeskond leidis võimaluse tagaliini täienduseks, kust vigastuse tõttu on pikemat aega eemal Alterique Gilbert. "Henri näol on tegemist mulle juba tuttava mängijaga, kes sobib mu mängujoonisesse nii oma isikuomaduste kui ka individuaalsete oskuste poolest ja usun, et ta aitab meeskonnal head hoogu hoida," sõnas Rannula.
Kui paberimajandus korda saadakse, võib Wade-Chatman BC Kalev/Cramo eest debüüdi teha juba kolmapäeval, kui kell 19.30 Kalevi Spordihallis võõrustatakse Valmiera GLASS VIA meeskonda.
|
Kalev/Cramo täienes kaheks kuuks peatreenerile tuttava ameeriklasega
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2018-19 hooajal Pärnu Sadama rivistusse kuulunud 188 cm pikkune tagamängija alustas tänavust hooaega Slovakkia meistriliiga tiitlikaitsja ning FIBA Europe Cup sarjas samuti teise ringi jõudnud Levicki Patriot meeskonnas. Huvitava kõrvalmärkusena võib öelda, et 2017-18 hooajal kuulus samasse meeskonda ka Tanel Kurbas ning võideti teistkordselt kohalik meistriliiga.
Ülikooliaastatel NCAA II divisionis Edinboro ülikooli eest mänginud Wade-Chatman alustas oma profikorvpalluri karjääri 2016-17 hooajal Hispaanias Real Valladolid CB meeskonnas, kus kahe hooaja vältel aitas meeskonnal tõusta Hispaania esiliigasse.
Eduka Hispaania hooaja järgselt liitus ta Heiko Rannula juhendatava Pärnu Sadama meeskonnaga, kogudes 22 mänguga keskmiselt 14,3 punkti ja 4 resultatiivset söötu. Peale Pärnut liikus ta tagasi Hispaania esiliigasse AB Castello meeskonda.
Esmakordselt liitus ta oma senise koduklubi Levicki Patriotiga hooajal 2020-21, kus tegi oma karjääri parima aasta, visates keskmiselt 17,4 punkti ja andes 3,3 resultatiivset söötu. Järgmiseks hooajaks sõlmis Wade-Chatman lepingu Rumeenia meistriliiga meeskonna CSM Focsaniga, kus jätkas head hoogu, kogudes keskmiselt 16,2 punkti ja 3,7 resultatiivset söötu.
Tänavune hooaeg tõi ta tagasi Slovakkiasse juba tuttavasse Levicki Patrioti meeskonda, kus kohalikus meistriliigas kogus 7 mänguga keskmiselt 7,3 punkti, 2,4 lauapalli ning 2,7 resultatiivset söötu. FIBA Europe Cup sarjas tuli kuue mängu keskmiseks 9,7 punkti, 3,3 lauapalli ning 3,2 resultatiivset söötu.
Wade-Chatmaniga Pärnu Sadama aegadest tuttav BC Kalev/Cramo peatreener Heiko Rannulal on hea meel, et meeskond leidis võimaluse tagaliini täienduseks, kust vigastuse tõttu on pikemat aega eemal Alterique Gilbert. "Henri näol on tegemist mulle juba tuttava mängijaga, kes sobib mu mängujoonisesse nii oma isikuomaduste kui ka individuaalsete oskuste poolest ja usun, et ta aitab meeskonnal head hoogu hoida," sõnas Rannula.
Kui paberimajandus korda saadakse, võib Wade-Chatman BC Kalev/Cramo eest debüüdi teha juba kolmapäeval, kui kell 19.30 Kalevi Spordihallis võõrustatakse Valmiera GLASS VIA meeskonda.
### Response:
Kalev/Cramo täienes kaheks kuuks peatreenerile tuttava ameeriklasega
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Nimelt on Perišic kolmas jalgpallur, kes teinud alates 2014. aasta MM-finaalturniirist skoori kõikidel MM- ja EM-finaalturniiridel.
Praeguseks 33-aastane Perišic lõi 2014. aasta MM-il väravad Kamerunile ja Mehhikole, 2016. aasta EM-il Tšehhile ja Hispaaniale, 2018. aasta MM-il Walesile ja kaks korda Slovakkiale ning 2020. aasta EM-il Tšehhile ja Šotimaale.
Kokku on Perišic löönud 120 koondisemänguga 33 väravat.
Lisaks horvaadile on alates 2014. aastast kõikidel suurturniiridel tabamuseni jõudnud ka portugallane Cristiano Ronaldo ja šveitslane Xherdan Shaqiri.
|
Perišic kordas Ronaldo ja Shaqiri saavutust
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimelt on Perišic kolmas jalgpallur, kes teinud alates 2014. aasta MM-finaalturniirist skoori kõikidel MM- ja EM-finaalturniiridel.
Praeguseks 33-aastane Perišic lõi 2014. aasta MM-il väravad Kamerunile ja Mehhikole, 2016. aasta EM-il Tšehhile ja Hispaaniale, 2018. aasta MM-il Walesile ja kaks korda Slovakkiale ning 2020. aasta EM-il Tšehhile ja Šotimaale.
Kokku on Perišic löönud 120 koondisemänguga 33 väravat.
Lisaks horvaadile on alates 2014. aastast kõikidel suurturniiridel tabamuseni jõudnud ka portugallane Cristiano Ronaldo ja šveitslane Xherdan Shaqiri.
### Response:
Perišic kordas Ronaldo ja Shaqiri saavutust
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Hiina häkkerid grupeeringust APT41 varastasid USA koroonapandeemia toetusmeetmete fondist vähemalt 20 miljonit dollarit, teatas USA salateenistus (Secret Service).
USA julgeolekutöötajate ja küberjulgeoleku ekspertide hinnangul võib tegelikult olla ellu viidud küberkuritegusid märksa enam.
Selline USA maksumaksja raha vargus välisriigi valitsusega seotud häkkerite poolt on esimene selline avalikult teada olev juhtum, rõhutab seda vahendanud NBC News.
USA salateenistuse teatel on nad USA toetuspettuste tõttu avanud üle 1000 käimasoleva juurdluse, mille käigus uuritakse nii siseriiklikke kui ka välismaist päritolu rünnakuid.
Salateenistuse sõnul on APT41 üks oluline tegutseja, kelle tõttu on juurdlus algatatud.
NBC News juhib tähelepanu, et pole selge kas Hiina valitsus andis häkkerite grupeeringule APT41 suunise röövida USA pandeemiafondi või lihtsalt lasid sellel juhtuda.
Väljaandega suhelnud praeguste ja endise USA julgeolekuametnike sõnul on tegu sõltumata Hiina valitsuse positsioonist murettekitava arenguga.
Ühe USA justiitsministeeriumi ametiisiku sõnul on tegu ohtliku arenguga, millel on tõsised tagajärjed USA rahvuslikule julgeolekule.
NBC News toob välja, et sestsaadik, kui USA valitsus hakkas koroonapandeemia ajal toetusi 2020. aastal välja maksma, püüdsid seda raha endale varastada ka küberkurjategijad.
USA võimude hinnangul on 875 miljonist eraldatud dollarist vääriti kasutatud ligikaudu 20 protsenti. Mitmete valitsusametnike hinnangul võib aga tegelik protsent olla märksa suurem.
Täpsem Kongressile esitatud analüüs nelja osariigi pandeemiarahastu rahade jaotamise kohta tuvastas, et vääriti väljamakseid tehti üle 40 protsendi ulatuses.
Ametlikult varastatud 20 miljonist on USA salateenistus suutnud tagasi saada nende sõnul ligikaudu poole.
USA salateenistuse sõnul on APT41 Hiina valitsuse toetatud küberkurjategijate rühmitus, mis suudab väga oskuslikult tegeleda spionaaži ja finantskuritegudega.
Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi küber- ja digiasjade büroo juhi Nathaniel Ficki sõnul on Hiina häkkerite eesmärk number üks USA, kuna Ameerika Ühendriigid on Hiina peamine konkurent.
NBC Newsiga suhelnud eksperdid ja ametiisikud kinnitasid, et Hiinas tegutsevad pooleldi iseseisvad häkkerite rühmitused, kes muuhulgas tegelevad Hiina valitsuse huvides spionaažiga.
APT41 kasutab oma rünnakutes nii tavalist laiatarbe tarkvara häkkimist, kui ka avalikuks saanud turvaauke, mille puhul rünnatakse seadmeid, kus peale turvaaugu teatavaks saamist pole veel tarkvara uuendatud.
APT41 grupeeringu liikmed on ka FBI poolt kuulutatud tagaotsitavaks.
|
Hiina häkkerid varastasid 20 miljoni eest USA koroonahüvitisi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiina häkkerid grupeeringust APT41 varastasid USA koroonapandeemia toetusmeetmete fondist vähemalt 20 miljonit dollarit, teatas USA salateenistus (Secret Service).
USA julgeolekutöötajate ja küberjulgeoleku ekspertide hinnangul võib tegelikult olla ellu viidud küberkuritegusid märksa enam.
Selline USA maksumaksja raha vargus välisriigi valitsusega seotud häkkerite poolt on esimene selline avalikult teada olev juhtum, rõhutab seda vahendanud NBC News.
USA salateenistuse teatel on nad USA toetuspettuste tõttu avanud üle 1000 käimasoleva juurdluse, mille käigus uuritakse nii siseriiklikke kui ka välismaist päritolu rünnakuid.
Salateenistuse sõnul on APT41 üks oluline tegutseja, kelle tõttu on juurdlus algatatud.
NBC News juhib tähelepanu, et pole selge kas Hiina valitsus andis häkkerite grupeeringule APT41 suunise röövida USA pandeemiafondi või lihtsalt lasid sellel juhtuda.
Väljaandega suhelnud praeguste ja endise USA julgeolekuametnike sõnul on tegu sõltumata Hiina valitsuse positsioonist murettekitava arenguga.
Ühe USA justiitsministeeriumi ametiisiku sõnul on tegu ohtliku arenguga, millel on tõsised tagajärjed USA rahvuslikule julgeolekule.
NBC News toob välja, et sestsaadik, kui USA valitsus hakkas koroonapandeemia ajal toetusi 2020. aastal välja maksma, püüdsid seda raha endale varastada ka küberkurjategijad.
USA võimude hinnangul on 875 miljonist eraldatud dollarist vääriti kasutatud ligikaudu 20 protsenti. Mitmete valitsusametnike hinnangul võib aga tegelik protsent olla märksa suurem.
Täpsem Kongressile esitatud analüüs nelja osariigi pandeemiarahastu rahade jaotamise kohta tuvastas, et vääriti väljamakseid tehti üle 40 protsendi ulatuses.
Ametlikult varastatud 20 miljonist on USA salateenistus suutnud tagasi saada nende sõnul ligikaudu poole.
USA salateenistuse sõnul on APT41 Hiina valitsuse toetatud küberkurjategijate rühmitus, mis suudab väga oskuslikult tegeleda spionaaži ja finantskuritegudega.
Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi küber- ja digiasjade büroo juhi Nathaniel Ficki sõnul on Hiina häkkerite eesmärk number üks USA, kuna Ameerika Ühendriigid on Hiina peamine konkurent.
NBC Newsiga suhelnud eksperdid ja ametiisikud kinnitasid, et Hiinas tegutsevad pooleldi iseseisvad häkkerite rühmitused, kes muuhulgas tegelevad Hiina valitsuse huvides spionaažiga.
APT41 kasutab oma rünnakutes nii tavalist laiatarbe tarkvara häkkimist, kui ka avalikuks saanud turvaauke, mille puhul rünnatakse seadmeid, kus peale turvaaugu teatavaks saamist pole veel tarkvara uuendatud.
APT41 grupeeringu liikmed on ka FBI poolt kuulutatud tagaotsitavaks.
### Response:
Hiina häkkerid varastasid 20 miljoni eest USA koroonahüvitisi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
CSKA teatel suri keskmängija positsiooni täitnud Žarmuhhamedov pikaajalise haiguse järel. Spordiajaloolased loevad teda esimeseks etniliseks kasahhiks, kes olümpiavõiduni jõudnud.
1972. aasta kõmulises olümpiafinaalis sai NSV Liidu meeskond esmakordselt jagu senistel olümpiatel vaid esikohti tunnistanud Ameerika Ühendriikide esindusest 51:50.
Žarmuhhamedov esindas NSV Liidu koondist pikki aastaid, tulles ka neli aastat hiljem Montrealis pronksile, võites kaks medalit MM-turniiridelt ja tulles kolmel korral Euroopa meistriks.
Kui teda loetakse esimeseks kasahhist olümpiavõitjaks, siis iseseisvana jõudis Kasahstan viie rõnga alla 1994. aastal Lillehammeri taliolümpial ja seal tõi riigile ajaloo esimese ametliku kulla murdmaasuusataja Vladimir Smirnov.
|
Suri esimese kasahhina olümpiakulla teeninud korvpallur
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
CSKA teatel suri keskmängija positsiooni täitnud Žarmuhhamedov pikaajalise haiguse järel. Spordiajaloolased loevad teda esimeseks etniliseks kasahhiks, kes olümpiavõiduni jõudnud.
1972. aasta kõmulises olümpiafinaalis sai NSV Liidu meeskond esmakordselt jagu senistel olümpiatel vaid esikohti tunnistanud Ameerika Ühendriikide esindusest 51:50.
Žarmuhhamedov esindas NSV Liidu koondist pikki aastaid, tulles ka neli aastat hiljem Montrealis pronksile, võites kaks medalit MM-turniiridelt ja tulles kolmel korral Euroopa meistriks.
Kui teda loetakse esimeseks kasahhist olümpiavõitjaks, siis iseseisvana jõudis Kasahstan viie rõnga alla 1994. aastal Lillehammeri taliolümpial ja seal tõi riigile ajaloo esimese ametliku kulla murdmaasuusataja Vladimir Smirnov.
### Response:
Suri esimese kasahhina olümpiakulla teeninud korvpallur
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Mängija esindaja lisas pühapäeval, et sissetungijad olid relvastatud ja Sterlingu pere viibis samal ajal kodus.
Politsei teatel neil vastavat informatsiooni pole ja nende väitel jõudis Sterlingu pere koju 3. detsembri õhtul ning politseiga võeti ühendust enne kella üheksat õhtul ja teatati, et varastatud on väärisasju.
"Politseinikud käisid hiljem sel aadressil kohal ja läksid täna hommikul tagasi, et elanikega rääkida," teatati esmaspäeval. "Hetkel pole selge, mis kuupäeval asjad varastati ja selle tuvastamine on uurimise võtmeküsimus."
"Kõigi asjaolude uurimine jätkub ja politseinikud vaatavad üle kõik saadavad tõendid, sealhulgas turvakaamerate salvestused."
Hetkel kedagi arreteeritud ei ole.
Sterling sai juhtunust teada enne kaheksandikfinaali Senegaliga ja koosseisu ei kuulunud. Mängija esindaja sõnul seadis Chelsea pallur prioriteediks oma kolme lapse heaolu.
Inglismaa pääses 3:0 võiduga edasi ja kohtub laupäeval veerandfinaalis Prantsusmaaga.
|
Sterling lahkus koondise juurest ja lendas tagasi Inglismaale
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängija esindaja lisas pühapäeval, et sissetungijad olid relvastatud ja Sterlingu pere viibis samal ajal kodus.
Politsei teatel neil vastavat informatsiooni pole ja nende väitel jõudis Sterlingu pere koju 3. detsembri õhtul ning politseiga võeti ühendust enne kella üheksat õhtul ja teatati, et varastatud on väärisasju.
"Politseinikud käisid hiljem sel aadressil kohal ja läksid täna hommikul tagasi, et elanikega rääkida," teatati esmaspäeval. "Hetkel pole selge, mis kuupäeval asjad varastati ja selle tuvastamine on uurimise võtmeküsimus."
"Kõigi asjaolude uurimine jätkub ja politseinikud vaatavad üle kõik saadavad tõendid, sealhulgas turvakaamerate salvestused."
Hetkel kedagi arreteeritud ei ole.
Sterling sai juhtunust teada enne kaheksandikfinaali Senegaliga ja koosseisu ei kuulunud. Mängija esindaja sõnul seadis Chelsea pallur prioriteediks oma kolme lapse heaolu.
Inglismaa pääses 3:0 võiduga edasi ja kohtub laupäeval veerandfinaalis Prantsusmaaga.
### Response:
Sterling lahkus koondise juurest ja lendas tagasi Inglismaale
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
USA on alates juunist andnud Ukrainale 20 HIMARS (High Mobility Artillery Rocket System) mitmikraketiheitjat koos arvestatava koguse täppismoonaga GMLRS (Guided Multiple Launch Rocket System).
Ukraina on HIMARS relvasüsteemi abil rünnanud mitmeid Vene laskemoonaladusid, logistika- ja juhtimispunkte.
USA ametiisikute kinnitusel muudeti Ukrainale annetatud HIMARS relvasüsteeme selliselt, et nendest ei saaks välja tulistada pikamaa ATACMS (Army Tactical Missile System) rakette.
ATACMS rakettide lennuulatus on kuni 300 kilomeetrit.
The Wall Street Journali hinnangul näitab selline relvasüsteemide nudimine, kuidas Washington püüab toetada Ukrainat viisil, mis ei päädiks liigse eskalatsiooniga Venemaa ja lääneriikide vahel.
Piirangute seadmine relvasüsteemile endale näitab ka mõningast skepsist ukrainlaste lubaduse osas mitte kasutada HIMARS relvakompleksi Vene sihtmärkide vastu Venemaa enda rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumil.
USA on siiani keeldunud andmast Ukrainale ATACMS rakette.
HIMARS raketiheitjate muutmine viisil, mis nende kasutamise välistab tagab praeguse olukorra jätkumise isegi kui Kiiev need raketid kuskilt mujalt peaks saama.
Peale ATACMS rakettide ei saa Ukraina ka teisi pikamaa rakette HIMARS süsteemiga kasutada.
See tähendab nii muud päritolu rakette, mille ukrainlased kuskilt enda valdusesse saaksid või mille nad suudaksid ise välja arendada ja tootmisse panna.
Nii Pentagon kui Ukraina relvajõud keeldusid lehele antud väiteid kommenteerimast.
Venemaa on varem teatanud, et ATACMS rakettide andmine Ukrainale oleks nende jaoks punase joone ületamine. Seda kinnitas septembris Vene välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova.
Vabakutseline analüütik Amelia Smith jagas novembri alguses sotsiaalmeedias Ukraina kaarti, millel on näha eri raketitüüpide lennuulatus, kui raketisüsteem ise paikneks vabastatud Hersoni oblastis.
ATACMS rakettidega oleks HIMARS mitmikraketiheitja laskeulatuses ka Krimmi poolsaar, mis praegu jääb GMLRS rakettide laskeulatusest välja.
With Ukraine capturing the city of Kherson and pushing Russian forces to the opposite side of the Dnipro, we can show potential ranges for the M142 HIMARS multiple launch rocket system in the area: the current M31 GMLRS, and possible ranges for ATACMS rockets. H/t @vcdgf555 pic.twitter.com/W8ETNDAhMt
— Amelia Smith (@ameliairheart) November 12, 2022
|
USA võttis Ukraina HIMARS-itelt võimaluse ATACMS-i pikamaarakette kasutada
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA on alates juunist andnud Ukrainale 20 HIMARS (High Mobility Artillery Rocket System) mitmikraketiheitjat koos arvestatava koguse täppismoonaga GMLRS (Guided Multiple Launch Rocket System).
Ukraina on HIMARS relvasüsteemi abil rünnanud mitmeid Vene laskemoonaladusid, logistika- ja juhtimispunkte.
USA ametiisikute kinnitusel muudeti Ukrainale annetatud HIMARS relvasüsteeme selliselt, et nendest ei saaks välja tulistada pikamaa ATACMS (Army Tactical Missile System) rakette.
ATACMS rakettide lennuulatus on kuni 300 kilomeetrit.
The Wall Street Journali hinnangul näitab selline relvasüsteemide nudimine, kuidas Washington püüab toetada Ukrainat viisil, mis ei päädiks liigse eskalatsiooniga Venemaa ja lääneriikide vahel.
Piirangute seadmine relvasüsteemile endale näitab ka mõningast skepsist ukrainlaste lubaduse osas mitte kasutada HIMARS relvakompleksi Vene sihtmärkide vastu Venemaa enda rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumil.
USA on siiani keeldunud andmast Ukrainale ATACMS rakette.
HIMARS raketiheitjate muutmine viisil, mis nende kasutamise välistab tagab praeguse olukorra jätkumise isegi kui Kiiev need raketid kuskilt mujalt peaks saama.
Peale ATACMS rakettide ei saa Ukraina ka teisi pikamaa rakette HIMARS süsteemiga kasutada.
See tähendab nii muud päritolu rakette, mille ukrainlased kuskilt enda valdusesse saaksid või mille nad suudaksid ise välja arendada ja tootmisse panna.
Nii Pentagon kui Ukraina relvajõud keeldusid lehele antud väiteid kommenteerimast.
Venemaa on varem teatanud, et ATACMS rakettide andmine Ukrainale oleks nende jaoks punase joone ületamine. Seda kinnitas septembris Vene välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova.
Vabakutseline analüütik Amelia Smith jagas novembri alguses sotsiaalmeedias Ukraina kaarti, millel on näha eri raketitüüpide lennuulatus, kui raketisüsteem ise paikneks vabastatud Hersoni oblastis.
ATACMS rakettidega oleks HIMARS mitmikraketiheitja laskeulatuses ka Krimmi poolsaar, mis praegu jääb GMLRS rakettide laskeulatusest välja.
With Ukraine capturing the city of Kherson and pushing Russian forces to the opposite side of the Dnipro, we can show potential ranges for the M142 HIMARS multiple launch rocket system in the area: the current M31 GMLRS, and possible ranges for ATACMS rockets. H/t @vcdgf555 pic.twitter.com/W8ETNDAhMt
— Amelia Smith (@ameliairheart) November 12, 2022
### Response:
USA võttis Ukraina HIMARS-itelt võimaluse ATACMS-i pikamaarakette kasutada
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Pumpernikli sõna on eesti keelde tulnud saksa keelest, sotšnik vene ja cookie inglise keelest. Saksa kultuuris on Pumpernickel teatav täisterajahust rukkileib. Sama nimetusega piparkoogimaitseline küpsis või kook, mis on meie mail paremini tuntud, on tõenäoliselt pärit Rootsist. Saksa sõna algne päritolu on ebaselge. Osa sõnaraamatuid toetab versiooni, mille kohaselt võiks liitsõna esimene pool viidata kõhutuulele, mida täisteraleiva söömine põhjustas. Sõna teist poolt on seostatud nimega, mis võib viidata paharetile, kuradile – või hoopis Napoleoni hobusele. Ehkki Napoleonil teadaolevalt Nickel-nimelist hobust polnud, on rahvaetümoloogias käibinud lugu, mille järgi olevat Napoleon pidanud talle pakutud leiba sobivamaks oma hobusele.
Tuletis сочник lähtub vene sõnast сочень, mis on tähendanud kanepiõliga määritud küpsetist. Samast tüvest pärineb jõululaupäeva venekeelne nimetus рождественский сочельник, sest сочень 'id olid tihedalt seotud jõulukombestikuga: neid küpsetati jõululaupäeval ning läbi tainalehest lõigatud maski tänavale vaadates ennustati ühtlasi tulevikku. Erinevalt pumperniklist ja cookie 'st on sotšnikule 1970. aastail leitud ka eesti vaste – vaarak. See nimetus tuleb lõunaeesti murdesõnast vaar, mis tähistab kohupiima ja mille juured on etümoloogiasõnaraamatu andmeil omakorda taas vene keeles.
Cookie kui kõige uuem laen pole jõudnud veel niipalju koduneda, et saada eesti võõrsõnale omane, hääldusest lähtuv kuju. Tõsi, mugandamise valikud on kehvad, sest ei kuki ega kuuki kõla isuäratavalt. Inglise keelde on see sõna jõudnud hollandi keelest, kus koekje tähendab väikest kooki.
Teiste keelte mõju ei pruugi ilmneda ainult otsestes ja hästi jälgitavates laentüvedes, sageli võtame üle ka tähendusi ja väljendeid, ning siis on kõrvuti erinevad võimalused maailma asjadele vaadata. Näiteks kaunistab meie kooke suhkruglasuur või -vaap, kuid inglise keeles kuninglik glasuur – royal icing. Eesti keel on nimetust kokku pannes olnud kainelt asjalik, inglise keel lopsakalt kujundlik. Muide, täiend royal olevat icing 'ule lisandunud seoses Victoria ja Alberti pulmakoogiga, kus seda tuhksuhkrust ja munavalgest tehtud vaapa kasutati. Kookide sisse käib meil keedukreem, inglastel ja prantslastel kondiitrikreem, pastry cream, crème pâtissière. Tainal, pliidilt või ahjust tulnud toidul laseb eestlane natuke seista, inglise keele kõneleja puhata, to rest. Ehk on viimasest hargnenud ka rahunema -sõna tähenduse laienemine, nagu õpetustes "Tõsta pott tulelt ja lase rahuneda" või "Lase tainal 10 minutit rätiku all rahuneda".
|
Keeleminutid. Koogikontaktid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pumpernikli sõna on eesti keelde tulnud saksa keelest, sotšnik vene ja cookie inglise keelest. Saksa kultuuris on Pumpernickel teatav täisterajahust rukkileib. Sama nimetusega piparkoogimaitseline küpsis või kook, mis on meie mail paremini tuntud, on tõenäoliselt pärit Rootsist. Saksa sõna algne päritolu on ebaselge. Osa sõnaraamatuid toetab versiooni, mille kohaselt võiks liitsõna esimene pool viidata kõhutuulele, mida täisteraleiva söömine põhjustas. Sõna teist poolt on seostatud nimega, mis võib viidata paharetile, kuradile – või hoopis Napoleoni hobusele. Ehkki Napoleonil teadaolevalt Nickel-nimelist hobust polnud, on rahvaetümoloogias käibinud lugu, mille järgi olevat Napoleon pidanud talle pakutud leiba sobivamaks oma hobusele.
Tuletis сочник lähtub vene sõnast сочень, mis on tähendanud kanepiõliga määritud küpsetist. Samast tüvest pärineb jõululaupäeva venekeelne nimetus рождественский сочельник, sest сочень 'id olid tihedalt seotud jõulukombestikuga: neid küpsetati jõululaupäeval ning läbi tainalehest lõigatud maski tänavale vaadates ennustati ühtlasi tulevikku. Erinevalt pumperniklist ja cookie 'st on sotšnikule 1970. aastail leitud ka eesti vaste – vaarak. See nimetus tuleb lõunaeesti murdesõnast vaar, mis tähistab kohupiima ja mille juured on etümoloogiasõnaraamatu andmeil omakorda taas vene keeles.
Cookie kui kõige uuem laen pole jõudnud veel niipalju koduneda, et saada eesti võõrsõnale omane, hääldusest lähtuv kuju. Tõsi, mugandamise valikud on kehvad, sest ei kuki ega kuuki kõla isuäratavalt. Inglise keelde on see sõna jõudnud hollandi keelest, kus koekje tähendab väikest kooki.
Teiste keelte mõju ei pruugi ilmneda ainult otsestes ja hästi jälgitavates laentüvedes, sageli võtame üle ka tähendusi ja väljendeid, ning siis on kõrvuti erinevad võimalused maailma asjadele vaadata. Näiteks kaunistab meie kooke suhkruglasuur või -vaap, kuid inglise keeles kuninglik glasuur – royal icing. Eesti keel on nimetust kokku pannes olnud kainelt asjalik, inglise keel lopsakalt kujundlik. Muide, täiend royal olevat icing 'ule lisandunud seoses Victoria ja Alberti pulmakoogiga, kus seda tuhksuhkrust ja munavalgest tehtud vaapa kasutati. Kookide sisse käib meil keedukreem, inglastel ja prantslastel kondiitrikreem, pastry cream, crème pâtissière. Tainal, pliidilt või ahjust tulnud toidul laseb eestlane natuke seista, inglise keele kõneleja puhata, to rest. Ehk on viimasest hargnenud ka rahunema -sõna tähenduse laienemine, nagu õpetustes "Tõsta pott tulelt ja lase rahuneda" või "Lase tainal 10 minutit rätiku all rahuneda".
### Response:
Keeleminutid. Koogikontaktid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Teisipäeva kell 10 hommikul muutub liikluskorraldus Pronksi tänaval Narva maantee ja Gonsiori tänava vahelisel lõigul – seoses ümberehitustöödega on autoliiklusele suletud Pronksi tänav lõigus Narva maantee kuni Raua tänav ning liiklusele on suletud ka Pronksi ja Raua tänava ristmik, teatas linnavalitsus.
Pronksi tänav Raua ja Gonsiori tänava vahelises lõigus on samuti tavaliiklusele suletud. Kohalikele elanikele on Raua ja Gonsiori tänava vahelisele lõigule tagatud juurdepääs Gonsiori tänava poolt.
Kunderi ja Gonsiori tänava vahelises lõigus on avatud üks sõidurada mõlemas suunas.
Muudatused kehtivad kuni 20. detsembri õhtuni.
"Pronksi tänava rekonstrueerimise käigus vahetame välja ka kõik maa-alused kommunikatsioonid. Narva maantee ristmiku piikonnas toimub kanalisatsioonikollektori rajamine, Raua ja Pronksi tänava piirkonnas teostatakse ajutise teega ristuvate kommunikatsioonide väljaehitamist. Niivõrd mahukate töödega kaasnevad paratamatult ka ulatuslikud liikluskorralduslikud muudatused, mistõttu palume liiklejatelt mõistvat suhtumist ning ajutise liikluskorralduse tähelepanelikku järgimist," ütles abilinnapea Vladimir Svet.
Oktoobris alanud remont Pronksi tänaval peaks kestma umbes aasta.
|
Pronksi tänaval suletakse teisipäevast liiklusele ka ainuke sõidurada
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeva kell 10 hommikul muutub liikluskorraldus Pronksi tänaval Narva maantee ja Gonsiori tänava vahelisel lõigul – seoses ümberehitustöödega on autoliiklusele suletud Pronksi tänav lõigus Narva maantee kuni Raua tänav ning liiklusele on suletud ka Pronksi ja Raua tänava ristmik, teatas linnavalitsus.
Pronksi tänav Raua ja Gonsiori tänava vahelises lõigus on samuti tavaliiklusele suletud. Kohalikele elanikele on Raua ja Gonsiori tänava vahelisele lõigule tagatud juurdepääs Gonsiori tänava poolt.
Kunderi ja Gonsiori tänava vahelises lõigus on avatud üks sõidurada mõlemas suunas.
Muudatused kehtivad kuni 20. detsembri õhtuni.
"Pronksi tänava rekonstrueerimise käigus vahetame välja ka kõik maa-alused kommunikatsioonid. Narva maantee ristmiku piikonnas toimub kanalisatsioonikollektori rajamine, Raua ja Pronksi tänava piirkonnas teostatakse ajutise teega ristuvate kommunikatsioonide väljaehitamist. Niivõrd mahukate töödega kaasnevad paratamatult ka ulatuslikud liikluskorralduslikud muudatused, mistõttu palume liiklejatelt mõistvat suhtumist ning ajutise liikluskorralduse tähelepanelikku järgimist," ütles abilinnapea Vladimir Svet.
Oktoobris alanud remont Pronksi tänaval peaks kestma umbes aasta.
### Response:
Pronksi tänaval suletakse teisipäevast liiklusele ka ainuke sõidurada
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Hea liitlase Prantsusmaaga räägime silmast-silma ja pidevalt, mistõttu ei kommenteeri ma president Macroni ütlust leheveerul," ütles Kallas kirjalikus kommentaaris ERR-ile. "Üldise kommentaarina aga ütlen, et Eesti seisukoht Euroopa julgeoleku kindlustamiseks on olnud pikaaegne ja selge: täna peab vaba maailma fookus olema sellel, kuidas aidata Ukrainal võita /---/ ning oma julgeolekut pikaajaliselt kindlustada. Sõjakurjategijad tuleb kohtu ette viia ning kahjud hüvitada. Ainult see on tee püsiva rahuni ja tulevaste agressioonide ärahoidmiseks," lisas peaminister.
Kallase sõnul on initsiatiiv lahinguväljal praegu Ukraina käes, mis on olnud edukas oma alade vabastamisel. Venemaa vajab aga pausi, et võita aega jõu kogumiseks ning järgmise pealetungi ette valmistamiseks.
"Seega oleks relvarahu täna Vene sõjalistes huvides ning rahust või relvarahust rääkida on ohtlik," rõhutas Kallas. "Käimas on agressioonisõda, kus Venemaa on oma naabrile kallale tunginud ning selles valguses peab meie fookus olema Ukraina julgeoleku tagamisel," lisas ta.
Eesti valitsusjuhi sõnul on Venemaa läbi aastate nõudnud endale julgeolekugarantiisid. "See on loor, millega õigustada oma vallutussõdu ja muid sõjakuritegusid. See on ka teemapüstitus, mille najal soovitakse läbi suruda mõjusfääride poliitikat, et võtta riikidelt iseseisev otsustusõigus oma välis- ja kaitsepoliitiliste valikute üle," jätkas Kallas.
"Küsimus ei ole täna ainult Ukraina julgeolekus, vaid kogu Euroopa julgeolekuarhitektuuris, mille keskmes on territoriaalne terviklikkus, riikide suveräänsus ning agressiooni lubamatus. Küsimus on, kas need põhimõtted kehtivad või ei. Me ei saa lubada olukorda, kus lepime nende jalge alla trampimisega. Selleks, et need põhimõtted ka edaspidi kehtiks, on tarvis, et Ukraina võidaks ja agressioon ühemõtteliselt läbi kukuks ning kurjategijad vastutusele võetaks. Ennatlik rahu enne nende eesmärkide saavutamist ei kindlusta Euroopas julgeolekut mitte kellelegi," rõhutas Eesti peaminister.
President Macron ütles eelmisel nädalal salvestatud intervjuus Prantsuse telejaamale TF1, et Euroopa peab ette valmistama oma tulevase julgeolekuarhitektuuri ning sellega seoses peaks Lääs kaaluma, kuidas rahuldada Venemaa vajadust julgeolekutagatiste järele, kui president Vladimir Putin nõustub läbirääkimistega Ukraina sõja lõpetamise üle. "Üks olulisi punkte, millega peame tegelema – nagu president Putin on alati öelnud –, on tema hirm, et NATO tuleb otse tema uste ette, ja paigutab sinna relvasid, mis võivad Venemaad ohustada," ütles Macron.
Kallas märkis aga oma kommentaaris ERR-ile, et NATO on kaitseorganisatsioon: "NATO on oma liikmete kaitseks loodud liit, mis on loodud just selleks, et kaitsta miljoneid inimesi Vene sõjakuritegude ja vallutuste ees."
|
Kallas: praegu oleks ohtlik Venemaaga rahust kõnelda
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hea liitlase Prantsusmaaga räägime silmast-silma ja pidevalt, mistõttu ei kommenteeri ma president Macroni ütlust leheveerul," ütles Kallas kirjalikus kommentaaris ERR-ile. "Üldise kommentaarina aga ütlen, et Eesti seisukoht Euroopa julgeoleku kindlustamiseks on olnud pikaaegne ja selge: täna peab vaba maailma fookus olema sellel, kuidas aidata Ukrainal võita /---/ ning oma julgeolekut pikaajaliselt kindlustada. Sõjakurjategijad tuleb kohtu ette viia ning kahjud hüvitada. Ainult see on tee püsiva rahuni ja tulevaste agressioonide ärahoidmiseks," lisas peaminister.
Kallase sõnul on initsiatiiv lahinguväljal praegu Ukraina käes, mis on olnud edukas oma alade vabastamisel. Venemaa vajab aga pausi, et võita aega jõu kogumiseks ning järgmise pealetungi ette valmistamiseks.
"Seega oleks relvarahu täna Vene sõjalistes huvides ning rahust või relvarahust rääkida on ohtlik," rõhutas Kallas. "Käimas on agressioonisõda, kus Venemaa on oma naabrile kallale tunginud ning selles valguses peab meie fookus olema Ukraina julgeoleku tagamisel," lisas ta.
Eesti valitsusjuhi sõnul on Venemaa läbi aastate nõudnud endale julgeolekugarantiisid. "See on loor, millega õigustada oma vallutussõdu ja muid sõjakuritegusid. See on ka teemapüstitus, mille najal soovitakse läbi suruda mõjusfääride poliitikat, et võtta riikidelt iseseisev otsustusõigus oma välis- ja kaitsepoliitiliste valikute üle," jätkas Kallas.
"Küsimus ei ole täna ainult Ukraina julgeolekus, vaid kogu Euroopa julgeolekuarhitektuuris, mille keskmes on territoriaalne terviklikkus, riikide suveräänsus ning agressiooni lubamatus. Küsimus on, kas need põhimõtted kehtivad või ei. Me ei saa lubada olukorda, kus lepime nende jalge alla trampimisega. Selleks, et need põhimõtted ka edaspidi kehtiks, on tarvis, et Ukraina võidaks ja agressioon ühemõtteliselt läbi kukuks ning kurjategijad vastutusele võetaks. Ennatlik rahu enne nende eesmärkide saavutamist ei kindlusta Euroopas julgeolekut mitte kellelegi," rõhutas Eesti peaminister.
President Macron ütles eelmisel nädalal salvestatud intervjuus Prantsuse telejaamale TF1, et Euroopa peab ette valmistama oma tulevase julgeolekuarhitektuuri ning sellega seoses peaks Lääs kaaluma, kuidas rahuldada Venemaa vajadust julgeolekutagatiste järele, kui president Vladimir Putin nõustub läbirääkimistega Ukraina sõja lõpetamise üle. "Üks olulisi punkte, millega peame tegelema – nagu president Putin on alati öelnud –, on tema hirm, et NATO tuleb otse tema uste ette, ja paigutab sinna relvasid, mis võivad Venemaad ohustada," ütles Macron.
Kallas märkis aga oma kommentaaris ERR-ile, et NATO on kaitseorganisatsioon: "NATO on oma liikmete kaitseks loodud liit, mis on loodud just selleks, et kaitsta miljoneid inimesi Vene sõjakuritegude ja vallutuste ees."
### Response:
Kallas: praegu oleks ohtlik Venemaaga rahust kõnelda
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Novembris teatas Bollettieri tütar, et tema isa on suremas ja mõni aeg hiljem levisidki ühismeedias jutud tema lahkumisest, kuid paari nädala eest andis Bollettieri teada, et need on siiski ennatlikult. Pühapäeval, 4. detsembril kinnitati Itaalia päritolu ameeriklase lahkumist aga ametlikult.
Kuigi tennisetreenerina oli ta maailma üks tuntumaid ja lisati 2004. aastal ka ala Kuulsuste Halli, siis mängijana tegutses Bollettieri üksnes keskkoolipäevil. Pärast armeeteenistust ja ülikooliõpinguid hakkas ta tegutsema juhendajana ja rajas 1978. aastal Floridas Bradentonis oma akadeemia, mis 1987. aastal läks spordifirma IMG omandusse.
Seal said andekad noormängijad harjutamisele täielikult pühenduda ja teiste seas tuule tiibadesse näiteks Andre Agassi, Serena Williams, Maria Šarapova, Jim Courier, Boris Becker, Monica Seles, Anna Kurnikova, Tommy Haas ja palju teised kuulsused.
|
Suri kuulus tennisetreener Nick Bollettieri
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Novembris teatas Bollettieri tütar, et tema isa on suremas ja mõni aeg hiljem levisidki ühismeedias jutud tema lahkumisest, kuid paari nädala eest andis Bollettieri teada, et need on siiski ennatlikult. Pühapäeval, 4. detsembril kinnitati Itaalia päritolu ameeriklase lahkumist aga ametlikult.
Kuigi tennisetreenerina oli ta maailma üks tuntumaid ja lisati 2004. aastal ka ala Kuulsuste Halli, siis mängijana tegutses Bollettieri üksnes keskkoolipäevil. Pärast armeeteenistust ja ülikooliõpinguid hakkas ta tegutsema juhendajana ja rajas 1978. aastal Floridas Bradentonis oma akadeemia, mis 1987. aastal läks spordifirma IMG omandusse.
Seal said andekad noormängijad harjutamisele täielikult pühenduda ja teiste seas tuule tiibadesse näiteks Andre Agassi, Serena Williams, Maria Šarapova, Jim Courier, Boris Becker, Monica Seles, Anna Kurnikova, Tommy Haas ja palju teised kuulsused.
### Response:
Suri kuulus tennisetreener Nick Bollettieri
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Arvustuse struktuur on inspireeritud lavastuse ülesehitusest ja seda tutvustavatest videotest 1
Esimene pilt. Sissejuhatus. Paroodia.
Pole üllatav, et arvustuste kirjutamine ei ole kerge. Sa pead leidma õigeid sõnu, väljendama ennast võimalikult täpselt, teadma, kuhu kirjutisega jõuda tahad ning vaatama üle lõputud lausekonarused. Õnneks polegi keegi öelnud, et 21. sajandil või Metsikus Läänes peabki elu kerge olema.
Teine pilt. Lavastusest üldisemalt.
Maa omandamise soovist saavad "Džaki kõrdsis" kokku neli legendi: Ühe Lasu Jack, Punane Jack, Võrgutaja Jack ning Jack Kuuskant. Kõik neli kauboid tahavad oma elus kõrgele-kaugele jõuda ja irvitada näkku nendele, kellel halvemini läheb. Legendaarsetele kauboidele ei mahu aga pähe, et maailma kõige viimasem maalapp kuulub "Džaki kõrdsis" elavale vampiirile.
Vereimeja, kes meestega lavastuse jooksul mitu korda kohtub, soovitab legendidel olla rahul sellega, kus nad parasjagu enda elus on. Maskuliinsed, edevad kauboid ei võta lavastuse alguses vampiiri tõsiselt ja viskavad kauboide edetabelis kaugele jõudmiseks kasvõi 16-kiloseid sangpomme.
Laval olevaid legende ühendabki metsik elujanu. Melanhoolne vampiir, keda näitlejad kordamööda kehastavad, räägib kauboidele elu mõttetusest, depressiivsusest, aga kauboid jäävad ka kurbuse kõrisse kummutamise ajal jonnakateks ja teotahtelisteks.
"Kauboid ja vampiirid" ei jää Metsiku Lääne keskseks, vaid lavastuses kritiseeritakse ka tänapäeva ühiskonda, eelkõige peatutakse lootusel, selle kadumisel ning tehnoloogia pideval arengul. Teemade püstitus on praegust aega arvestades intrigeeriv.
Kolmas pilt. Kriitika. Lavastusmeeskonna lootuse võimalik kadumine.
Martin Kork on oma debüütlavastusele kirjutanud väga lõbusa teksti, mida hoiab koos mehelik huumor ja näitlejate ühtehoidmine. Helikujunduses peitub huvitavaid leide: näiteks mängivad mehed korraks suupillidel "Mission Impossible" filmi tunnusmeloodiat. Ootamatult mõjus ka kauboide ja nende revolvrite vaheline tantsustseen.
Kärt Karro valguskujundus on mõjusalt teatraalne. Teatraalsusega antakse publikule märku, et ka lavastuse tegijad teadvustavad omale lavastuse jaburust. Illimar Vihmar on loonud lavale kõrtsi, mille esist ilmestavad ajastukohane salooniuks, kolju ja Metsiku Lääne pilt. Lava vasakul seinal ripub silt " recording", mis kinnitab seda, et keegi jälgib kauboide kohatist nõutust ja kimbatust. Ehk on see silt vaatajatele? Jätan siinkohal küsimuse vaatajatele vastamiseks.
Näitlejatööd on energiast tulvil ja ootavad osalistest 101-protsendilist kohalolu. Martin Kork on Punase Jackina mõnusalt eneseirooniline, tema tegelane ei muutu kunagi ülepakutuks. Hardi Mölleri Võrgutaja Jack võinuks ehk võrgutavam olla. Nii Mölleri kui Korgi füüsiline vorm, mida näitlejad sangpommidega trikitades näitavad, on küll suurepärane, kuid Hardi Mölleri tegelane kippus ülepakutud rapsimise tõttu veidi ära kaduma. Sangpommi viskamise stseen oli näiteks liiga pikaks venitatud ja ammendas end kiiresti.
Erik Richard Salumäe on Jack Kuuskandina nauditav, kuid ta jääb neljast mehest kõige rohkem tahaplaanile. Erik Richard Salumäe ainsaks säramisvõimaluseks jääb intensiivne käraka keetmise stseen. Neljast näitlejast osutus kõige huvitavamaks Mark Erik Savi, kelle depressiivne vampiir ja luuserist Ühe Lasu Jack mõjusid usutavalt ning olid huvitava lavaenergiaga esitatud.
Viimane pilt. Lootuse taastumine. Lõpp.
Nõustun Madlen Siniallikuga 2, et "Kauboide ja vampiiride" algus võinuks tugevam olla. Tegelaste sissejuhatus ei olnud naljakas ja mõjus pigem mannetult. Lavastusele saabki ette heita kohatist sisutust. Lavastusmeeskond on käsile võtnud ühiskondlikult olulised teemad, ent laval toimuva möllamise varjus tekib küsimus: kuidas saab seda tõsistel teemadel kõnelevat satiiri või naljamängu tõsiselt võtta, kui isegi näitlejad oma lavastust tõsiselt ei võta?
"Kauboid ja vampiirid" kannab endas nauditavat teatrielamust, kuid laval nähtu võinuks sisu võimalikult efektiivselt edasi andmiseks olla vähem märulit ning rohkem tuuma.
1 https://www.uusteater.ee/lavastused/kauboid-ja-vampiirid
2 https://tartu.postimees.ee/7658564/fuusiliste-riimidega-luuletus-surematusest-ja-edujanust
|
Arvustus. "Kauboid ja vampiirid": märul maskuliinse kvartetiga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arvustuse struktuur on inspireeritud lavastuse ülesehitusest ja seda tutvustavatest videotest 1
Esimene pilt. Sissejuhatus. Paroodia.
Pole üllatav, et arvustuste kirjutamine ei ole kerge. Sa pead leidma õigeid sõnu, väljendama ennast võimalikult täpselt, teadma, kuhu kirjutisega jõuda tahad ning vaatama üle lõputud lausekonarused. Õnneks polegi keegi öelnud, et 21. sajandil või Metsikus Läänes peabki elu kerge olema.
Teine pilt. Lavastusest üldisemalt.
Maa omandamise soovist saavad "Džaki kõrdsis" kokku neli legendi: Ühe Lasu Jack, Punane Jack, Võrgutaja Jack ning Jack Kuuskant. Kõik neli kauboid tahavad oma elus kõrgele-kaugele jõuda ja irvitada näkku nendele, kellel halvemini läheb. Legendaarsetele kauboidele ei mahu aga pähe, et maailma kõige viimasem maalapp kuulub "Džaki kõrdsis" elavale vampiirile.
Vereimeja, kes meestega lavastuse jooksul mitu korda kohtub, soovitab legendidel olla rahul sellega, kus nad parasjagu enda elus on. Maskuliinsed, edevad kauboid ei võta lavastuse alguses vampiiri tõsiselt ja viskavad kauboide edetabelis kaugele jõudmiseks kasvõi 16-kiloseid sangpomme.
Laval olevaid legende ühendabki metsik elujanu. Melanhoolne vampiir, keda näitlejad kordamööda kehastavad, räägib kauboidele elu mõttetusest, depressiivsusest, aga kauboid jäävad ka kurbuse kõrisse kummutamise ajal jonnakateks ja teotahtelisteks.
"Kauboid ja vampiirid" ei jää Metsiku Lääne keskseks, vaid lavastuses kritiseeritakse ka tänapäeva ühiskonda, eelkõige peatutakse lootusel, selle kadumisel ning tehnoloogia pideval arengul. Teemade püstitus on praegust aega arvestades intrigeeriv.
Kolmas pilt. Kriitika. Lavastusmeeskonna lootuse võimalik kadumine.
Martin Kork on oma debüütlavastusele kirjutanud väga lõbusa teksti, mida hoiab koos mehelik huumor ja näitlejate ühtehoidmine. Helikujunduses peitub huvitavaid leide: näiteks mängivad mehed korraks suupillidel "Mission Impossible" filmi tunnusmeloodiat. Ootamatult mõjus ka kauboide ja nende revolvrite vaheline tantsustseen.
Kärt Karro valguskujundus on mõjusalt teatraalne. Teatraalsusega antakse publikule märku, et ka lavastuse tegijad teadvustavad omale lavastuse jaburust. Illimar Vihmar on loonud lavale kõrtsi, mille esist ilmestavad ajastukohane salooniuks, kolju ja Metsiku Lääne pilt. Lava vasakul seinal ripub silt " recording", mis kinnitab seda, et keegi jälgib kauboide kohatist nõutust ja kimbatust. Ehk on see silt vaatajatele? Jätan siinkohal küsimuse vaatajatele vastamiseks.
Näitlejatööd on energiast tulvil ja ootavad osalistest 101-protsendilist kohalolu. Martin Kork on Punase Jackina mõnusalt eneseirooniline, tema tegelane ei muutu kunagi ülepakutuks. Hardi Mölleri Võrgutaja Jack võinuks ehk võrgutavam olla. Nii Mölleri kui Korgi füüsiline vorm, mida näitlejad sangpommidega trikitades näitavad, on küll suurepärane, kuid Hardi Mölleri tegelane kippus ülepakutud rapsimise tõttu veidi ära kaduma. Sangpommi viskamise stseen oli näiteks liiga pikaks venitatud ja ammendas end kiiresti.
Erik Richard Salumäe on Jack Kuuskandina nauditav, kuid ta jääb neljast mehest kõige rohkem tahaplaanile. Erik Richard Salumäe ainsaks säramisvõimaluseks jääb intensiivne käraka keetmise stseen. Neljast näitlejast osutus kõige huvitavamaks Mark Erik Savi, kelle depressiivne vampiir ja luuserist Ühe Lasu Jack mõjusid usutavalt ning olid huvitava lavaenergiaga esitatud.
Viimane pilt. Lootuse taastumine. Lõpp.
Nõustun Madlen Siniallikuga 2, et "Kauboide ja vampiiride" algus võinuks tugevam olla. Tegelaste sissejuhatus ei olnud naljakas ja mõjus pigem mannetult. Lavastusele saabki ette heita kohatist sisutust. Lavastusmeeskond on käsile võtnud ühiskondlikult olulised teemad, ent laval toimuva möllamise varjus tekib küsimus: kuidas saab seda tõsistel teemadel kõnelevat satiiri või naljamängu tõsiselt võtta, kui isegi näitlejad oma lavastust tõsiselt ei võta?
"Kauboid ja vampiirid" kannab endas nauditavat teatrielamust, kuid laval nähtu võinuks sisu võimalikult efektiivselt edasi andmiseks olla vähem märulit ning rohkem tuuma.
1 https://www.uusteater.ee/lavastused/kauboid-ja-vampiirid
2 https://tartu.postimees.ee/7658564/fuusiliste-riimidega-luuletus-surematusest-ja-edujanust
### Response:
Arvustus. "Kauboid ja vampiirid": märul maskuliinse kvartetiga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Teaduspoliitika komisjoni arutelus tõdeti, et kõik kandidaadid olid võrdselt tugevad.
"Piret Voolaiu puhul tõsteti esile tema tegevuskava põhjalikkust ja terviklikkust, samuti tema tugevat teaduslikku tausta ja kogemust Eesti uuringute tippkeskuse juhina," märkis teaduspoliitika komisjoni aseesimees, haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal.
Voolaid on töötanud Eesti kirjandusmuuseumis alates 2000. aastast assistendi, teaduri ja vanemteadurina. 2016. aastast on ta olnud ka Eesti-uuringute tippkeskuse tegevjuht. Varasemasse aega jääb töö eesti keele instituudis. Ta on kaitsnud doktorikraadi Tartu Ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule erialal.
Viimati valiti Eesti kirjandusmuuseumi direktoriks Tõnis Lukas, kes töötas selles ametis 2021. aasta kevadest 2022. aasta suveni.
|
Eesti kirjandusmuuseumi uueks juhiks saab Piret Voolaid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teaduspoliitika komisjoni arutelus tõdeti, et kõik kandidaadid olid võrdselt tugevad.
"Piret Voolaiu puhul tõsteti esile tema tegevuskava põhjalikkust ja terviklikkust, samuti tema tugevat teaduslikku tausta ja kogemust Eesti uuringute tippkeskuse juhina," märkis teaduspoliitika komisjoni aseesimees, haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal.
Voolaid on töötanud Eesti kirjandusmuuseumis alates 2000. aastast assistendi, teaduri ja vanemteadurina. 2016. aastast on ta olnud ka Eesti-uuringute tippkeskuse tegevjuht. Varasemasse aega jääb töö eesti keele instituudis. Ta on kaitsnud doktorikraadi Tartu Ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule erialal.
Viimati valiti Eesti kirjandusmuuseumi direktoriks Tõnis Lukas, kes töötas selles ametis 2021. aasta kevadest 2022. aasta suveni.
### Response:
Eesti kirjandusmuuseumi uueks juhiks saab Piret Voolaid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
EKRE aseesimehe Mart Helme sõnul ei ole erakonna veendumuste kohaselt mõeldav, et praeguses julgeolekuolukorras juhib riigikaitsekomisjoni inimene, kes on võtnud kampaania rahastamiseks vastu hämara taustaga raha.
Komisjoni aseesimehe tagasi astumisel tuleb seaduse järgi korraldada uued aseesimehe ja esimehe valimised.
Ajaloolise suurusega krüptokelmuses kahtlustatavad Ivan Turõgin ja Sergei Potapenko annetasid 2019. aastal üksikkandidaadina Euroopa Parlamenti kandideerinud Raimond Kaljulaidi kampaaniale mõlemad 12 500 eurot.
Kunnase sõnul võiks Kaljulaid annetada saadud raha heategevuseks.
Kaljulaid on öelnud, et ei olnud teadlik annetajate võimalikust seotusest kelmusega ja loodab, et annetatud raha pärines seaduslikust ettevõtlustulust.
|
Kunnas astus Kaljulaidi tagandamiseks tagasi komisjoni aseesimehe kohalt
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EKRE aseesimehe Mart Helme sõnul ei ole erakonna veendumuste kohaselt mõeldav, et praeguses julgeolekuolukorras juhib riigikaitsekomisjoni inimene, kes on võtnud kampaania rahastamiseks vastu hämara taustaga raha.
Komisjoni aseesimehe tagasi astumisel tuleb seaduse järgi korraldada uued aseesimehe ja esimehe valimised.
Ajaloolise suurusega krüptokelmuses kahtlustatavad Ivan Turõgin ja Sergei Potapenko annetasid 2019. aastal üksikkandidaadina Euroopa Parlamenti kandideerinud Raimond Kaljulaidi kampaaniale mõlemad 12 500 eurot.
Kunnase sõnul võiks Kaljulaid annetada saadud raha heategevuseks.
Kaljulaid on öelnud, et ei olnud teadlik annetajate võimalikust seotusest kelmusega ja loodab, et annetatud raha pärines seaduslikust ettevõtlustulust.
### Response:
Kunnas astus Kaljulaidi tagandamiseks tagasi komisjoni aseesimehe kohalt
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Esikolmikusse mahtus ka ka eelmise nädala populaarseim film, animaseiklus "Veider maailm" ("Strange World"), mis kogus 2616 külastust (kokku 7688 külastust) ja koomiksifilm "Must Panter: Wakanda igaveseks" ("Black Panther: Wakanda Forever"), mis kogus 1836 külastust (kokku 28 639 külastust).
Edetabelisse jõudsid veel "Jõulumadin" ("Violent Night"), mis kogus avapäevadega 1616 külastust, "Teddy jõulud" ("Teddybjørnens jul"), mis kogus sama ajaga 1301 külastust, "Mia ja Mina: Centopia Kangelane" ("Mia and Me: The Hero of Centopia"), mis kogus 1067 külastust ning Ruben Östlundi "Kurbuse kolmnurk" ("Triangle of Sadness"), mis kogus 593 külastust (kokku 20 407 külastust).
|
Nädalavahetuse menukaim film Eesti kinodes oli "Menüü"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esikolmikusse mahtus ka ka eelmise nädala populaarseim film, animaseiklus "Veider maailm" ("Strange World"), mis kogus 2616 külastust (kokku 7688 külastust) ja koomiksifilm "Must Panter: Wakanda igaveseks" ("Black Panther: Wakanda Forever"), mis kogus 1836 külastust (kokku 28 639 külastust).
Edetabelisse jõudsid veel "Jõulumadin" ("Violent Night"), mis kogus avapäevadega 1616 külastust, "Teddy jõulud" ("Teddybjørnens jul"), mis kogus sama ajaga 1301 külastust, "Mia ja Mina: Centopia Kangelane" ("Mia and Me: The Hero of Centopia"), mis kogus 1067 külastust ning Ruben Östlundi "Kurbuse kolmnurk" ("Triangle of Sadness"), mis kogus 593 külastust (kokku 20 407 külastust).
### Response:
Nädalavahetuse menukaim film Eesti kinodes oli "Menüü"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
3.-4. detsembril Käärikus peetud turniiril osales 16 klubi ja 173 mängijat. Kasutati saja punktini süsteemi ja kahe klubi vahel mängiti viies erinevas mänguliigis: meeste üksikmäng, naiste üksikmäng, meeste paarismäng, naiste paarismäng ja segapaarismäng.
Meistriliigas oli võistlustules seitse võistkonda, kellest neli tegutsevad Tartus ja kolm Tallinnas. Tartust osalesid Triiton, Veeriku ja kaks meeskonda TÜASK-ist. Tallinnast Raul Musta Sulgpallikool, Tallinna Kalev ja Tallinna Sulgpallikeskus.
Osaleda oli võimalik veel kahes liigas. Ühe liiga moodustasid omavahel esi- ja teise liiga mängijatest koosnevad võistkonnad ja kolmanda liiga 3. ja 4. liiga võistkonnad.
Kõige tugevamas meistriliigas olid kõige edukamad Lõuna-Eesti klubid. Favoriidikoormat kandnud Triiton (koosseisus Kati-Kreet Marran, Helina Rüütel, Catlyn Kruus, Tauri Kilk, Anton Berik ja Mikk Õunmaa) alistas kõik enda teele sattunud klubid kindlalt.
Teise koha meistriliigas mängis välja Tartu Ülikooli Akadeemilise spordiklubi esimene võistkond (Sale-Liis Teesalu, Kertu Margus, Kristjan Kaljurand, Mikk Järveoja). Kolmanda koha seitsmest osalenud võistkonnast saavutas Veeriku Badminton (Merit Mägi, Monika Radowska, Marcus Lõo, Artur Ajupov).
Esiliiga ja 2. liiga võistkondade turniir osutus ilmselt turniiri kõige tasavägisemaks ja lõpuks väljus sealt võitjana sulgpalliklubi Triiton (Kadi Kaljumäe, Kätrin Lepp, Katre Siliksaar, Sander Merits, Martin Kangur, Erko Kasekamp). Antud liigas osales kaksteist nelja- kuni kuueliikmelist võistkonda.
3. ja 4. liiga turniiril osales kokku neliteist võistkonda, mis tegi sellest kõige osalejaterohkema liiga. Selle liiga võitjaks tuli sulgpalliklubi Fookus Tallinnast (Silva Lips, Tiina Lell, Lauri Reilson, Erik Jüri Nurmela).
Turniiri korraldas Rainer Kaljumäe koos Eesti Sulgpalliliiduga. Kaljumäe sõnul oli turniiril osalejate suur arv omamoodi üllatus, aga järelikult oli sellist turniiri Eesti sulgpallile praegu vaja. Kindlasti mängisid turniiri edus suurt rolli Kääriku spordikeskuse väga head tingimused.
|
Sulgpalliklubi Triiton tuli klubide karikavõitjaks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
3.-4. detsembril Käärikus peetud turniiril osales 16 klubi ja 173 mängijat. Kasutati saja punktini süsteemi ja kahe klubi vahel mängiti viies erinevas mänguliigis: meeste üksikmäng, naiste üksikmäng, meeste paarismäng, naiste paarismäng ja segapaarismäng.
Meistriliigas oli võistlustules seitse võistkonda, kellest neli tegutsevad Tartus ja kolm Tallinnas. Tartust osalesid Triiton, Veeriku ja kaks meeskonda TÜASK-ist. Tallinnast Raul Musta Sulgpallikool, Tallinna Kalev ja Tallinna Sulgpallikeskus.
Osaleda oli võimalik veel kahes liigas. Ühe liiga moodustasid omavahel esi- ja teise liiga mängijatest koosnevad võistkonnad ja kolmanda liiga 3. ja 4. liiga võistkonnad.
Kõige tugevamas meistriliigas olid kõige edukamad Lõuna-Eesti klubid. Favoriidikoormat kandnud Triiton (koosseisus Kati-Kreet Marran, Helina Rüütel, Catlyn Kruus, Tauri Kilk, Anton Berik ja Mikk Õunmaa) alistas kõik enda teele sattunud klubid kindlalt.
Teise koha meistriliigas mängis välja Tartu Ülikooli Akadeemilise spordiklubi esimene võistkond (Sale-Liis Teesalu, Kertu Margus, Kristjan Kaljurand, Mikk Järveoja). Kolmanda koha seitsmest osalenud võistkonnast saavutas Veeriku Badminton (Merit Mägi, Monika Radowska, Marcus Lõo, Artur Ajupov).
Esiliiga ja 2. liiga võistkondade turniir osutus ilmselt turniiri kõige tasavägisemaks ja lõpuks väljus sealt võitjana sulgpalliklubi Triiton (Kadi Kaljumäe, Kätrin Lepp, Katre Siliksaar, Sander Merits, Martin Kangur, Erko Kasekamp). Antud liigas osales kaksteist nelja- kuni kuueliikmelist võistkonda.
3. ja 4. liiga turniiril osales kokku neliteist võistkonda, mis tegi sellest kõige osalejaterohkema liiga. Selle liiga võitjaks tuli sulgpalliklubi Fookus Tallinnast (Silva Lips, Tiina Lell, Lauri Reilson, Erik Jüri Nurmela).
Turniiri korraldas Rainer Kaljumäe koos Eesti Sulgpalliliiduga. Kaljumäe sõnul oli turniiril osalejate suur arv omamoodi üllatus, aga järelikult oli sellist turniiri Eesti sulgpallile praegu vaja. Kindlasti mängisid turniiri edus suurt rolli Kääriku spordikeskuse väga head tingimused.
### Response:
Sulgpalliklubi Triiton tuli klubide karikavõitjaks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Prantsusmaa parlament otsustas juba 2021. aastal keelustada riigis siseriiklikud lennud juhul kui eksisteerib alternatiivne rongiühendus, mille abil jõuab sihtkohani vähemalt kahe ja poole tunni jooksul.
Algselt tahtis Prantsusmaa keelustada tervelt kaheksa siseriiklikku lennuliini, kuid sai Brüsselilt loa ainult kolme keelustamiseks – Pariis-Orlay ja Bordeaux, Nantes ja Lyon.
Euroopa Komisjoni sõnul peab lennuliini keelu puhul eksisteerima reaalne rongiliikluse alternatiiv ehk kahe linna vahel peab olema mitu rongireisi iga päev.
Euroopa Komisjoni teatel on Prantsusmaa vastav otsus õigustatud juhul, kui see ei mõjuta konkurentsi lennufirmade vahel ning ei ole piiravam, kui eesmärgi saavutamiseks vaja on.
Komisjoni sõnul tuleb antud otsus kahe aasta pärast üle vaadata ning esialgne otsus võib kesta kuni kolm aastat.
Juhul kui raudteeühendus paraneb, siis on võimalik lennuliini keeldu laiendada kolmele liinile – Pariisi Charles de Gaulle lennuvälja ja Lyoni ja Rennesi vahel, ning Lyoni ja Marseille'i vahel.
Prantsuse keskkonnaaktivistid tervitasid lennuliini keeldu, kuid rõhutasid, et riigi süsinikuheite vähendamiseks on vaja teha veel palju tööd, vahendas Politico.
Algupäraselt pakkus Prantsusmaa kokku kutsutud kliimakogu välja ettepaneku keelustada siseriiklikud lennud lennuliinidel, kus lennu saaks asendada neljatunnise rongireisiga.
Algset ettepanekut kärbiti, kuna selle vastu olid mitmed Prantsuse regioonid ning Prantsuse-Hollandi lennufirma KLM.
Prantsusmaa roheliste sekka kuuluv Euroopa parlamendi liige Karima Delli sõnul peaks naasma algse neljatunnise ettepaneku juurde. Samuti peaks tema sõnul meetme hulka kuuluma ka eralennukid, toob Politico esile.
|
Euroopa Liit kiitis heaks Prantsuse siselendude keelu kolmel liinil
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa parlament otsustas juba 2021. aastal keelustada riigis siseriiklikud lennud juhul kui eksisteerib alternatiivne rongiühendus, mille abil jõuab sihtkohani vähemalt kahe ja poole tunni jooksul.
Algselt tahtis Prantsusmaa keelustada tervelt kaheksa siseriiklikku lennuliini, kuid sai Brüsselilt loa ainult kolme keelustamiseks – Pariis-Orlay ja Bordeaux, Nantes ja Lyon.
Euroopa Komisjoni sõnul peab lennuliini keelu puhul eksisteerima reaalne rongiliikluse alternatiiv ehk kahe linna vahel peab olema mitu rongireisi iga päev.
Euroopa Komisjoni teatel on Prantsusmaa vastav otsus õigustatud juhul, kui see ei mõjuta konkurentsi lennufirmade vahel ning ei ole piiravam, kui eesmärgi saavutamiseks vaja on.
Komisjoni sõnul tuleb antud otsus kahe aasta pärast üle vaadata ning esialgne otsus võib kesta kuni kolm aastat.
Juhul kui raudteeühendus paraneb, siis on võimalik lennuliini keeldu laiendada kolmele liinile – Pariisi Charles de Gaulle lennuvälja ja Lyoni ja Rennesi vahel, ning Lyoni ja Marseille'i vahel.
Prantsuse keskkonnaaktivistid tervitasid lennuliini keeldu, kuid rõhutasid, et riigi süsinikuheite vähendamiseks on vaja teha veel palju tööd, vahendas Politico.
Algupäraselt pakkus Prantsusmaa kokku kutsutud kliimakogu välja ettepaneku keelustada siseriiklikud lennud lennuliinidel, kus lennu saaks asendada neljatunnise rongireisiga.
Algset ettepanekut kärbiti, kuna selle vastu olid mitmed Prantsuse regioonid ning Prantsuse-Hollandi lennufirma KLM.
Prantsusmaa roheliste sekka kuuluv Euroopa parlamendi liige Karima Delli sõnul peaks naasma algse neljatunnise ettepaneku juurde. Samuti peaks tema sõnul meetme hulka kuuluma ka eralennukid, toob Politico esile.
### Response:
Euroopa Liit kiitis heaks Prantsuse siselendude keelu kolmel liinil
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kui Kylian Mbappe on Kataris skoori teinud juba viiel korral ning Olivier Giroud läks kaheksandikfinaalis Poola vastu löödud väravaga Prantsusmaa kõigi aegade väravaküttide edetabelis Thierry Henryst mööda esimeseks, on eelmise MM-i parimate mängijate valimisel kolmandaks tulnud Griezmann tänavu olnud väljakul sügavamal tööhobuse rollis.
"Mul oli Taani vastu võimalusi, aga ei realiseerinud neid. Võib-olla ei mängi ma karistusalale enam nii lähedal," rääkis Griezmann võidu järel reporteritele. "Ma ei ole veel väravat löönud, aga ma ei löö ka 50 korda mängu jooksul peale. Võistkond vajab mind keskväljal, et olla ühenduslüliks kaitse- ja ründeliini vahel."
31-aastane Madridi Atletico elav legend on Prantsusmaa koondise eest väljakul käinud juba 71 järjestikuses kohtumises. "Võlgnen talle [koondise peatreenerile Didier Deschamps'ile] kõik, seega mängin Prantsusmaa eest, oma võistkonnakaaslaste eest, aga ka treeneri eest. Iga mäng, iga liikumine on minu tänusõna temale. Tahan teha kõike, et ta saaks oma number seitsme üle uhke olla," lisas Griezmann.
Tiitlikaitsja Prantsusmaa kohtub MM-finaalturniiril laupäeval veerandfinaalis Inglismaaga.
|
Väsimatu Griezmann tänas Prantsusmaa peatreenerit usalduse eest
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Kylian Mbappe on Kataris skoori teinud juba viiel korral ning Olivier Giroud läks kaheksandikfinaalis Poola vastu löödud väravaga Prantsusmaa kõigi aegade väravaküttide edetabelis Thierry Henryst mööda esimeseks, on eelmise MM-i parimate mängijate valimisel kolmandaks tulnud Griezmann tänavu olnud väljakul sügavamal tööhobuse rollis.
"Mul oli Taani vastu võimalusi, aga ei realiseerinud neid. Võib-olla ei mängi ma karistusalale enam nii lähedal," rääkis Griezmann võidu järel reporteritele. "Ma ei ole veel väravat löönud, aga ma ei löö ka 50 korda mängu jooksul peale. Võistkond vajab mind keskväljal, et olla ühenduslüliks kaitse- ja ründeliini vahel."
31-aastane Madridi Atletico elav legend on Prantsusmaa koondise eest väljakul käinud juba 71 järjestikuses kohtumises. "Võlgnen talle [koondise peatreenerile Didier Deschamps'ile] kõik, seega mängin Prantsusmaa eest, oma võistkonnakaaslaste eest, aga ka treeneri eest. Iga mäng, iga liikumine on minu tänusõna temale. Tahan teha kõike, et ta saaks oma number seitsme üle uhke olla," lisas Griezmann.
Tiitlikaitsja Prantsusmaa kohtub MM-finaalturniiril laupäeval veerandfinaalis Inglismaaga.
### Response:
Väsimatu Griezmann tänas Prantsusmaa peatreenerit usalduse eest
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Sport on eriline eluvaldkond, selle võitude korral heisatakse lipp ja mängitakse võitja koduriigi hümni. Suur tunnustus maailmameistritele ja nende treeneritele Eestile toodud rekordarvu medalite eest!" ütles EOK president Urmas Sõõrumaa.
Rahvusvaheliste tiitlivõistluste medalipreemiad määratakse vastavalt EOK täitevkomitee poolt kinnitatud korrale. Mitteolümpiaalade rahvusvahelisi tiitlivõitjaid saab EOK premeerida täitevkomitee otsusega rahaliste võimaluste olemasolul.
Eesti Olümpiakomitee premeerib tänavu maailmameistriks tulnud mitteolümpiaalade sportlasi järgnevalt:
Daisy Kudre-Schnyder (OK Peko), kahekordne maailmameister suusaorienteerumise sprindis ja lühirajal – 2500 eurot
Raigo Piho (Võru Surfikool), kahekordne maailmameister purisuusatamise pumbatavate lohede kursisõidus ja lohede GPS kiirussõidus – 2500 eurot
Tõnu Sepp (Nõmme Huvikool),kahekordne maailmameister automudelispordis – 2500 eurot
Mattias Siimann (BRP RT), kahekordne maailmameister veemootorispordis klassides Runabout GP2 ja Runabout GP4 – 2500 eurot
Erko Aabrams (Tallinna VMK), veemootorispordi maailmameister klassis F-500 – 1500 eurot
Stefan Arand (Tallinna VMK),veemootorispordi maailmameister klassis F-4 – 1500 eurot
Joonas Lember (Tallinna VMK),veemootorispordi maailmameister klassis F-125– 1500 eurot
Mattias Reinaas (Kohila MK), veemootorispordi maailmameister klassis Ski GP3 – 1500 eurot
Jasmiin Üpraus (Team64), veemootorispordi maailmameister klassis Ski Ladies GP1 – 1500 eurot
Agne Kiviselg (Tiim Go Fit), maailmameister bikiinifitnessis kuni 169 cm – 1500 eurot
Lilija Utenko (Sparta SS), maailmameister bikiinifitnessis kuni 166 cm – 1500 eurot
Liisbeth Orav (NYCS), maailmameister purjelauakelkude lühirajasõidus – 1500 eurot
Heret Ots (KK Reval), maailmameister sportkeegli sprindis – 1500 eurot
Raido Ruse, maailmameister purisuusatamise täispuhutavate tiibade kursisõidus – 1500 eurot
Rain Teder (Nõmme Huvikool),maailmameister automudelispordis – 1500 eurot
Kristin Tattar (Five Under), maailmameister discgolfi üksikmängus – 1500 eurot
Robert Virves, autoralli maailmameister klassis Rally 3 Junior – 1500 eurot
Maris Terno (SK Saue Tammed), Mariann Sulg (OK West) – maailmameistrid orienteerumise rogainis – kokku 2000 eurot
kapten Ott Kikkas, Marjaliisa Umb, Karl-Robert Trink, Siim Ots, maailmameistrid purjetamises klassis ORC C – kokku 2500 eurot
Anneli Tõugjas-Männiste (DGK Hole-in-One), Kaidi Allsalu (Five Under), Kristi Unt (Nõmme DGK Drive In), Mathias Villota (DGK Hole-in-One), Mauri Villmann (Sõprade Discgolfiklubi), Henar Ruudna (Viimsi DG), Rasmus Metsamaa (Disc Golf Factory), Kristjan Solodov (Alutaguse Eagle DGK), Marko Narits (Five Under), maailmameistrid võistkondlikus discgolfis – kokku 3000 eurot
Mirgo Gorban, Mikko Jušin, Taavi Kallas, Kert Mardo, Kaur Pärna, Martin Seetur, Alvar Uus, Martin Vahi, Timo Varik, Hendrik Rikand, maailmameistrid võistkondlikus indiacas – kokku 3000 eurot
Sportlaste treenerid saavad preemiat järgnevalt:
Lemberi ja Aabramsi treener Algo Kuus (EKR 3) – 1500 eurot
Tederi ja Sepa treener Tõnu Vaher (EKR 7) – 1750 eurot
Orava treener Jaak Lukk (EKR 6) – 750 eurot
Kudre-Schnyderi treener Raul Kudre (EKR 6) – 1000 eurot
Otsa treener Kristjan Tamlak (EKR 3) – 750 eurot
Terno ja Sule treener Tõnu Lillelaid (EKR 3) – 1000 eurot
Arandi treener Aivar Arand (EKR 3) – 750 eurot
Üprausi treener Egon Üpraus (EKR 3) – 750 eurot
Reinaasi treener Ott Reinaas (EKR 3) – 750 eurot
Siimanni treener Meelis Siimann (EKR 3) – 1000 eurot
Utenko treener Jekaterina Remets-Morozova (EKR 3) – 750 eurot
Kiviselgi treener Ramil Lipp (EKR 3) – 750 eurot
Indiaca mängiv treener Hendrik Rikand (EKR 4)– 500 eurot
|
EOK premeeris mitteolümpiaalade maailmameistreid ja nende treenereid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sport on eriline eluvaldkond, selle võitude korral heisatakse lipp ja mängitakse võitja koduriigi hümni. Suur tunnustus maailmameistritele ja nende treeneritele Eestile toodud rekordarvu medalite eest!" ütles EOK president Urmas Sõõrumaa.
Rahvusvaheliste tiitlivõistluste medalipreemiad määratakse vastavalt EOK täitevkomitee poolt kinnitatud korrale. Mitteolümpiaalade rahvusvahelisi tiitlivõitjaid saab EOK premeerida täitevkomitee otsusega rahaliste võimaluste olemasolul.
Eesti Olümpiakomitee premeerib tänavu maailmameistriks tulnud mitteolümpiaalade sportlasi järgnevalt:
Daisy Kudre-Schnyder (OK Peko), kahekordne maailmameister suusaorienteerumise sprindis ja lühirajal – 2500 eurot
Raigo Piho (Võru Surfikool), kahekordne maailmameister purisuusatamise pumbatavate lohede kursisõidus ja lohede GPS kiirussõidus – 2500 eurot
Tõnu Sepp (Nõmme Huvikool),kahekordne maailmameister automudelispordis – 2500 eurot
Mattias Siimann (BRP RT), kahekordne maailmameister veemootorispordis klassides Runabout GP2 ja Runabout GP4 – 2500 eurot
Erko Aabrams (Tallinna VMK), veemootorispordi maailmameister klassis F-500 – 1500 eurot
Stefan Arand (Tallinna VMK),veemootorispordi maailmameister klassis F-4 – 1500 eurot
Joonas Lember (Tallinna VMK),veemootorispordi maailmameister klassis F-125– 1500 eurot
Mattias Reinaas (Kohila MK), veemootorispordi maailmameister klassis Ski GP3 – 1500 eurot
Jasmiin Üpraus (Team64), veemootorispordi maailmameister klassis Ski Ladies GP1 – 1500 eurot
Agne Kiviselg (Tiim Go Fit), maailmameister bikiinifitnessis kuni 169 cm – 1500 eurot
Lilija Utenko (Sparta SS), maailmameister bikiinifitnessis kuni 166 cm – 1500 eurot
Liisbeth Orav (NYCS), maailmameister purjelauakelkude lühirajasõidus – 1500 eurot
Heret Ots (KK Reval), maailmameister sportkeegli sprindis – 1500 eurot
Raido Ruse, maailmameister purisuusatamise täispuhutavate tiibade kursisõidus – 1500 eurot
Rain Teder (Nõmme Huvikool),maailmameister automudelispordis – 1500 eurot
Kristin Tattar (Five Under), maailmameister discgolfi üksikmängus – 1500 eurot
Robert Virves, autoralli maailmameister klassis Rally 3 Junior – 1500 eurot
Maris Terno (SK Saue Tammed), Mariann Sulg (OK West) – maailmameistrid orienteerumise rogainis – kokku 2000 eurot
kapten Ott Kikkas, Marjaliisa Umb, Karl-Robert Trink, Siim Ots, maailmameistrid purjetamises klassis ORC C – kokku 2500 eurot
Anneli Tõugjas-Männiste (DGK Hole-in-One), Kaidi Allsalu (Five Under), Kristi Unt (Nõmme DGK Drive In), Mathias Villota (DGK Hole-in-One), Mauri Villmann (Sõprade Discgolfiklubi), Henar Ruudna (Viimsi DG), Rasmus Metsamaa (Disc Golf Factory), Kristjan Solodov (Alutaguse Eagle DGK), Marko Narits (Five Under), maailmameistrid võistkondlikus discgolfis – kokku 3000 eurot
Mirgo Gorban, Mikko Jušin, Taavi Kallas, Kert Mardo, Kaur Pärna, Martin Seetur, Alvar Uus, Martin Vahi, Timo Varik, Hendrik Rikand, maailmameistrid võistkondlikus indiacas – kokku 3000 eurot
Sportlaste treenerid saavad preemiat järgnevalt:
Lemberi ja Aabramsi treener Algo Kuus (EKR 3) – 1500 eurot
Tederi ja Sepa treener Tõnu Vaher (EKR 7) – 1750 eurot
Orava treener Jaak Lukk (EKR 6) – 750 eurot
Kudre-Schnyderi treener Raul Kudre (EKR 6) – 1000 eurot
Otsa treener Kristjan Tamlak (EKR 3) – 750 eurot
Terno ja Sule treener Tõnu Lillelaid (EKR 3) – 1000 eurot
Arandi treener Aivar Arand (EKR 3) – 750 eurot
Üprausi treener Egon Üpraus (EKR 3) – 750 eurot
Reinaasi treener Ott Reinaas (EKR 3) – 750 eurot
Siimanni treener Meelis Siimann (EKR 3) – 1000 eurot
Utenko treener Jekaterina Remets-Morozova (EKR 3) – 750 eurot
Kiviselgi treener Ramil Lipp (EKR 3) – 750 eurot
Indiaca mängiv treener Hendrik Rikand (EKR 4)– 500 eurot
### Response:
EOK premeeris mitteolümpiaalade maailmameistreid ja nende treenereid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Laeva My Star kauaoodatud saabumine tähistab Tallinna-Helsingi laevaliini jaoks uue ajastu algust," ütles Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene.
"Alates 2020. aasta kevadest, mil alustasime oma uue lipulaeva My Star ehitust, on maailm tohutult muutunud, mis tähendas meie jaoks ehituse käigus selliste takistuste ületamist, mida me ei ole eales varem kogenud, kuid me oleme kõik meie ees seisnud väljakutsed vapralt seljatanud ja oleme rõõmsad, et meie kaunis My Star on viimaks valmis saanud ning saame juba alates 13. detsembrist tervitada kõiki reisijaid oma uue laeva pardal. /.../ Oleme tänulikud ka kõigile meie klientidele, kes MyStari saabumist väga kannatlikult on oodanud," ütles Nõgene.
Plaanide kohaselt väljub My Star Soome Rauma laevatehasest reedel, 9. detsembril ja saabub Tallinna Sadama Vanasadama D-terminali laupäeval, 10. detsembril.
MyStari meeskond on ühtekokku 208-liikmeline, mille eesotsas on kolm kaptenit: Vahur Ausmees, Aivar Moorus ja Ain Aksalu.
Laeva maksumus on 247 miljonit eurot, mille katab 196,3 miljoni ulatuses laen pangast KfW IPEX-Bank GmbH. Laeva üleandmisel välja makstavat laenu garanteerib 95 protsendi ulatuses Soome ekspordikrediidiagentuur Finnvera.
|
Tallinki uus laev My Star teeb esimese liinireisi 13. detsembril
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Laeva My Star kauaoodatud saabumine tähistab Tallinna-Helsingi laevaliini jaoks uue ajastu algust," ütles Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene.
"Alates 2020. aasta kevadest, mil alustasime oma uue lipulaeva My Star ehitust, on maailm tohutult muutunud, mis tähendas meie jaoks ehituse käigus selliste takistuste ületamist, mida me ei ole eales varem kogenud, kuid me oleme kõik meie ees seisnud väljakutsed vapralt seljatanud ja oleme rõõmsad, et meie kaunis My Star on viimaks valmis saanud ning saame juba alates 13. detsembrist tervitada kõiki reisijaid oma uue laeva pardal. /.../ Oleme tänulikud ka kõigile meie klientidele, kes MyStari saabumist väga kannatlikult on oodanud," ütles Nõgene.
Plaanide kohaselt väljub My Star Soome Rauma laevatehasest reedel, 9. detsembril ja saabub Tallinna Sadama Vanasadama D-terminali laupäeval, 10. detsembril.
MyStari meeskond on ühtekokku 208-liikmeline, mille eesotsas on kolm kaptenit: Vahur Ausmees, Aivar Moorus ja Ain Aksalu.
Laeva maksumus on 247 miljonit eurot, mille katab 196,3 miljoni ulatuses laen pangast KfW IPEX-Bank GmbH. Laeva üleandmisel välja makstavat laenu garanteerib 95 protsendi ulatuses Soome ekspordikrediidiagentuur Finnvera.
### Response:
Tallinki uus laev My Star teeb esimese liinireisi 13. detsembril
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Riigikogu rahanduskomisjon võttis eelmise nädala istungil regionaalsete investeeringute ehk niinimetatud katuseraha saajate seast välja Narva punatanki kaitsmisega seotud MTÜ Pamjat ning ka MPEÕK Jõhvi koguduse. Viimasele oli Repinski suunanud 25 000 eurot.
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk lausus, et neid kahte ettepanekut ei toetatud sisu vastuvõtmatuse tõttu. "Komisjoni liikmed arvasid, et tänaste julgeolekuteemade juures pole õigustatud nendele MTÜ-dele raha eraldamine. Komisjoni liikmed toetasid seda ettepanekut üheselt," ütles Kokk ERR-ile.
Möödunud reedel tegi Repinski kirjalikult uue ettepaneku, pakkudes 25 000 euro jagamiseks välja kaks varianti. Esimese variandi järgi oleks raha saanud Alutaguse Suusaklubi (8000 eurot), kasside varjupaigana tegutsev MTÜ Kassi Elu (8000 eurot) ja MTÜ Arvutiklubi e-kool (9000 eurot).
Teise variandina pakkus Repinski 25 000-eurose toetuse saajaks jalgpalliklubi FC Phoenix.
"Kahjuks ei saanud ma ette näha, et minu ettepanek Jõhvi õigeusu kiriku pühapäevakooli jaoks ei leia toetust. Mõistan komisjoni otsust ja palun vabanenud 25 000 eurot ümber jaotada," märkis Repinski komisjonile saadetud kirjas.
Komisjon toetas raha andmist jalgpalliklubile.
Jõhvi FC Phoenixi murujalgpallimeeskond mängis lõppenud hooajal Eesti 2. liiga Põhja/Ida piirkonnas. Saalijalgpallimeistrivõistlustel mängitakse esimest hooaega meistriliigas.
|
Repinski suunas oma "katuseraha" Jõhvi koguduselt Jõhvi jalgpalliklubile
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogu rahanduskomisjon võttis eelmise nädala istungil regionaalsete investeeringute ehk niinimetatud katuseraha saajate seast välja Narva punatanki kaitsmisega seotud MTÜ Pamjat ning ka MPEÕK Jõhvi koguduse. Viimasele oli Repinski suunanud 25 000 eurot.
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk lausus, et neid kahte ettepanekut ei toetatud sisu vastuvõtmatuse tõttu. "Komisjoni liikmed arvasid, et tänaste julgeolekuteemade juures pole õigustatud nendele MTÜ-dele raha eraldamine. Komisjoni liikmed toetasid seda ettepanekut üheselt," ütles Kokk ERR-ile.
Möödunud reedel tegi Repinski kirjalikult uue ettepaneku, pakkudes 25 000 euro jagamiseks välja kaks varianti. Esimese variandi järgi oleks raha saanud Alutaguse Suusaklubi (8000 eurot), kasside varjupaigana tegutsev MTÜ Kassi Elu (8000 eurot) ja MTÜ Arvutiklubi e-kool (9000 eurot).
Teise variandina pakkus Repinski 25 000-eurose toetuse saajaks jalgpalliklubi FC Phoenix.
"Kahjuks ei saanud ma ette näha, et minu ettepanek Jõhvi õigeusu kiriku pühapäevakooli jaoks ei leia toetust. Mõistan komisjoni otsust ja palun vabanenud 25 000 eurot ümber jaotada," märkis Repinski komisjonile saadetud kirjas.
Komisjon toetas raha andmist jalgpalliklubile.
Jõhvi FC Phoenixi murujalgpallimeeskond mängis lõppenud hooajal Eesti 2. liiga Põhja/Ida piirkonnas. Saalijalgpallimeistrivõistlustel mängitakse esimest hooaega meistriliigas.
### Response:
Repinski suunas oma "katuseraha" Jõhvi koguduselt Jõhvi jalgpalliklubile
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kaljulaidi peamiseks eesmärgiks nädalavahetusel Jaapanis Tokyos toimunud Grand Slamil oli tõusta maailma edetabelis vähemalt kahe positsiooni võrra ning pääseda detsembris Iisraelis toimuvale turniirile, kus saab teenida olümpiamängude punkte.
Kaljulaidi esimeseks vastaseks Tokyos oli Peruu judoka Yuta Galarreta, kelle üle saavutas Kaljulaid võidu lisaajal. Teises ringis oli Eesti sportlase vastaseks tugev Kõrgõzstani judoka Erlan Sherov. Kaljulaid on Sherovi varasemalt võitnud kahel korral, kuid sel korral pidi ta paraku tunnistama vastase paremust.
Kehakaalus kuni 90 kilogrammi sai Kaljulaid üheksanda koha ning tõusis maailma edetabelis 35. kohale, mis annab talle õiguse Jerusalem Masters võistlusel osalemiseks. Enne Tokyot asus Kaljulaid 38. kohal.
Jerusalem Masters võistlusel saavad sportlased teenida väärtuslikke olümpiamängude punkte. Jerusalem Masters 2022 võistlusele pääseb 36 maailma parimat judokat igast kaalukategooriast. Jerusalem Masters võistlusele on endale koha kindlustanud ka Grigori Minaškin, kes võitis möödunud nädalavahetusel Liibanoni MK-etapil kuldmedali ning tõusis kehakaalus kuni 100 kilo maailma reitingus viie positsiooni võrra 32. kohale.
Jerusalem Masters toimub 20.-22. detsembril ning võistlema asub 289 judokat 48 riigist.
|
Maailma edetabelis tõusnud Kaljulaid pääseb kõrgetasemelisele võistlusele
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaljulaidi peamiseks eesmärgiks nädalavahetusel Jaapanis Tokyos toimunud Grand Slamil oli tõusta maailma edetabelis vähemalt kahe positsiooni võrra ning pääseda detsembris Iisraelis toimuvale turniirile, kus saab teenida olümpiamängude punkte.
Kaljulaidi esimeseks vastaseks Tokyos oli Peruu judoka Yuta Galarreta, kelle üle saavutas Kaljulaid võidu lisaajal. Teises ringis oli Eesti sportlase vastaseks tugev Kõrgõzstani judoka Erlan Sherov. Kaljulaid on Sherovi varasemalt võitnud kahel korral, kuid sel korral pidi ta paraku tunnistama vastase paremust.
Kehakaalus kuni 90 kilogrammi sai Kaljulaid üheksanda koha ning tõusis maailma edetabelis 35. kohale, mis annab talle õiguse Jerusalem Masters võistlusel osalemiseks. Enne Tokyot asus Kaljulaid 38. kohal.
Jerusalem Masters võistlusel saavad sportlased teenida väärtuslikke olümpiamängude punkte. Jerusalem Masters 2022 võistlusele pääseb 36 maailma parimat judokat igast kaalukategooriast. Jerusalem Masters võistlusele on endale koha kindlustanud ka Grigori Minaškin, kes võitis möödunud nädalavahetusel Liibanoni MK-etapil kuldmedali ning tõusis kehakaalus kuni 100 kilo maailma reitingus viie positsiooni võrra 32. kohale.
Jerusalem Masters toimub 20.-22. detsembril ning võistlema asub 289 judokat 48 riigist.
### Response:
Maailma edetabelis tõusnud Kaljulaid pääseb kõrgetasemelisele võistlusele
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Rail Baltica raudtee põhitrassi ehitamist alustatakse Kohila vallast. Harju maakonna ja Rapla maakonna piirist kuni Sihi teeni kulgev ehituslõik on 9,4 kilomeetrit pikk. Rajatava muldkeha laius on kuni 14 meetrit ning hanke õnnestumise korral plaanitakse ehitustöödega alustada 2023. aasta sügisel, teatas RBE.
Hankele oodatakse pakkumisi 2023. aasta 9. märtsini. Eeldatavaks maksumuseks on 72 miljonit eurot.
Lisaks raudtee põhitrassi muldkeha rajamisele, kuuluvad lõigul ehitamisele ka erinevad rajatised. Nende hulgas Kohila ökodukt, Sihi tee kergliiklustunnel, hooldus- ja juurdepääsuteed, samuti üle nelja kilomeetri müratõkkeseinu. Vastavalt põhiprojektile tuleb raudteemuldesse antud lõigul ehitada ka 11 läbipääsu väikeloomadele. Suurima seotud projektina lisandub lõigus Kohila liiklussõlm, mis tähendab ehitajale viie viadukti rajamist.
Rail Baltic Estonia juhatuse esimehe Anvar Salometsa sõnul näevad hanketingimused ette, et esimese lõigu ehitustööd valmivad 2027. aasta sügisel.
"Detsembrikuu jooksul loodame turule välja anda ka teise, pea viie kilomeetri pikkuse ehituslõigu, mis kulgeb Ülemistelt Lagedini ning 2023. aastal on plaanis algatada veel vähemalt paari lõigu ehitushanked," lausus ta.
Salometsa hinnangul võib Rail Baltica käesoleva aasta edenemisega üldjoontes rahule jääda.
"Eks alati loodame aasta alguses, et jõuame veelgi rohkem, kuid valdavalt oleme 2022. aastal siiski üsna tempokalt edasi liikunud. Oleme valmis saanud kaheksa raudteeristumist ning mitmed ristumised on ka praegu ehituses või peagi ehitusse minemas. Lisaks oleme saanud paisu tagant liikuma Ülemiste terminali ehitustöödega ning loodetavasti saame peagi sõlmida selle suurprojekti esimese etapi ehituslepingu," ütles Salomets.
|
Rail Balticu põhitrassi ehitus algab järgmisel aastal Kohila vallas
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rail Baltica raudtee põhitrassi ehitamist alustatakse Kohila vallast. Harju maakonna ja Rapla maakonna piirist kuni Sihi teeni kulgev ehituslõik on 9,4 kilomeetrit pikk. Rajatava muldkeha laius on kuni 14 meetrit ning hanke õnnestumise korral plaanitakse ehitustöödega alustada 2023. aasta sügisel, teatas RBE.
Hankele oodatakse pakkumisi 2023. aasta 9. märtsini. Eeldatavaks maksumuseks on 72 miljonit eurot.
Lisaks raudtee põhitrassi muldkeha rajamisele, kuuluvad lõigul ehitamisele ka erinevad rajatised. Nende hulgas Kohila ökodukt, Sihi tee kergliiklustunnel, hooldus- ja juurdepääsuteed, samuti üle nelja kilomeetri müratõkkeseinu. Vastavalt põhiprojektile tuleb raudteemuldesse antud lõigul ehitada ka 11 läbipääsu väikeloomadele. Suurima seotud projektina lisandub lõigus Kohila liiklussõlm, mis tähendab ehitajale viie viadukti rajamist.
Rail Baltic Estonia juhatuse esimehe Anvar Salometsa sõnul näevad hanketingimused ette, et esimese lõigu ehitustööd valmivad 2027. aasta sügisel.
"Detsembrikuu jooksul loodame turule välja anda ka teise, pea viie kilomeetri pikkuse ehituslõigu, mis kulgeb Ülemistelt Lagedini ning 2023. aastal on plaanis algatada veel vähemalt paari lõigu ehitushanked," lausus ta.
Salometsa hinnangul võib Rail Baltica käesoleva aasta edenemisega üldjoontes rahule jääda.
"Eks alati loodame aasta alguses, et jõuame veelgi rohkem, kuid valdavalt oleme 2022. aastal siiski üsna tempokalt edasi liikunud. Oleme valmis saanud kaheksa raudteeristumist ning mitmed ristumised on ka praegu ehituses või peagi ehitusse minemas. Lisaks oleme saanud paisu tagant liikuma Ülemiste terminali ehitustöödega ning loodetavasti saame peagi sõlmida selle suurprojekti esimese etapi ehituslepingu," ütles Salomets.
### Response:
Rail Balticu põhitrassi ehitus algab järgmisel aastal Kohila vallas
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eelmisel hooajal MK-sarja üldvõitjaks kroonitud norralanna põdes sügisel vöötohatist ja pole jätkuvalt täielikult tervenenud.
"Muidugi on sellest väga kahju, ma ei tahtnud, et nii läheks," rääkis Röiseland esmaspäevase pressiteate vahendusel. "Tahaksin koos ülejäänud tiimiga võistelda, aga mu keha pole veel tasemel, millel ta peaks olema ning tervis on lõppude lõpuks kõige tähtsam. Minu eesmärgiks on hästi esineda maailmameistrivõistlustel," lisas norralanna.
31-aastane Röiseland pole sel hooajal MK-sarjas kaasa löönud ning ka Norra koondise peatreener Sverre Huber-Kaas nõustub, et Pekingis kolm olümpiakulda võitnud sportlane ei peaks edasise karjääriga riskima. "Me ei taha praegu šansse võtta. Tema keha on taastumas, aga tahame, et Marte oleks MM-il parimas võimalikus vormis," kinnitas Huber-Kaas.
Kontiolahtis saavutas Ingrid Landmark Tandrevold individuaaldistantsil teise koha, naiskond koosseisus Karoline Offigstad Knotten, Ida Lien, Ragnhild Femsteinveik ja Tandrevold oli teatesõidus Rootsi ja Saksamaa järel kolmas. "Mulle avaldas väga muljet, millega tüdrukud hakkama said. Eriti fantastiline oli näha teatesõitu, kuigi oleksin muidugi tahtnud nendega koos stardis seista. Olen oma võistkonnakaaslaste üle uhke," sõnas Röiseland.
|
Koondisekaaslasi kiitnud laskesuusakuninganna sel aastal ei võistle
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel hooajal MK-sarja üldvõitjaks kroonitud norralanna põdes sügisel vöötohatist ja pole jätkuvalt täielikult tervenenud.
"Muidugi on sellest väga kahju, ma ei tahtnud, et nii läheks," rääkis Röiseland esmaspäevase pressiteate vahendusel. "Tahaksin koos ülejäänud tiimiga võistelda, aga mu keha pole veel tasemel, millel ta peaks olema ning tervis on lõppude lõpuks kõige tähtsam. Minu eesmärgiks on hästi esineda maailmameistrivõistlustel," lisas norralanna.
31-aastane Röiseland pole sel hooajal MK-sarjas kaasa löönud ning ka Norra koondise peatreener Sverre Huber-Kaas nõustub, et Pekingis kolm olümpiakulda võitnud sportlane ei peaks edasise karjääriga riskima. "Me ei taha praegu šansse võtta. Tema keha on taastumas, aga tahame, et Marte oleks MM-il parimas võimalikus vormis," kinnitas Huber-Kaas.
Kontiolahtis saavutas Ingrid Landmark Tandrevold individuaaldistantsil teise koha, naiskond koosseisus Karoline Offigstad Knotten, Ida Lien, Ragnhild Femsteinveik ja Tandrevold oli teatesõidus Rootsi ja Saksamaa järel kolmas. "Mulle avaldas väga muljet, millega tüdrukud hakkama said. Eriti fantastiline oli näha teatesõitu, kuigi oleksin muidugi tahtnud nendega koos stardis seista. Olen oma võistkonnakaaslaste üle uhke," sõnas Röiseland.
### Response:
Koondisekaaslasi kiitnud laskesuusakuninganna sel aastal ei võistle
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Metsas on leetunud muld viljakas ja seda eelkõige okaspuude kasvuks. Põllul sõltub saagikus aga paljuski sellest, kuidas leetunud mulda kohelda, selgitas mullaökoloogia professor Endla Reintam.
Leetunud mulla huumushorisont võimaldab tegeleda põllumajandusega. Samas tuleb arvestada, et vesi filtreerub läbi selle mulla kiiresti ning toitained see hästi kinni ei hoia. Leetunud muld on ühtlasi happeline ja seda tuleb saagi saamiseks lubjata.
Leetunud mullad on kujunenud leetumise ja kamardumise koosmõjul ning neile on iseloomulik rohkem kui viie sentimeetri tüseduse huumushorisondi olemasolu. Need mullad on karbonaadivaesed ja kerge lõimise ehk mehhaanilise koostisega, sisaldades liivu või saviliivu.
Aasta muld 2022 on leetunud muld. Autor/allikas: Eesti Maaülikool
Leetumine on mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ja laguproduktide uhtumine mulla sügavamatesse kihtidesse laskuva veega. Leetunud mulla profiil on väljauhteline: vahetult huumushorisondi alla võib jääda hele leethorisont või profiili alumisest osast tumedam välja-sisseuhte komplekshorisont.
Leetunud muld on levinud terves Eestis. Kokku moodustab see mullatüüp viis protsenti Eestimaa muldadest ning 3,8 protsenti kogu põllumaast. Peamised levikualad on Lõuna-Eesti lubjavaesel moreenil Võru-, Valga- ja Põlvamaal, samuti Põhja-Kõrvemaal, Kunda ümbruses, Edela-Saaremaal ja Lääne-Hiiumaal.
Seekordsel mullapäeval olid fookuses tasakaalustatud väetamise küsimused. Lisaks saagikusele ning toitainete lisamisele on väetamisel kandev roll mulla ja kogu ümbritseva keskkonna seisundi ning taimekasvatuse tasuvuse kujundamisel. Osalejad said ülevaate väetiste kasutamise erinevatest külgedest rohepöörde valguses ja Eesti põllumuldade väetistarbest.
|
Aasta mullaks valiti liivane leetunud muld
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Metsas on leetunud muld viljakas ja seda eelkõige okaspuude kasvuks. Põllul sõltub saagikus aga paljuski sellest, kuidas leetunud mulda kohelda, selgitas mullaökoloogia professor Endla Reintam.
Leetunud mulla huumushorisont võimaldab tegeleda põllumajandusega. Samas tuleb arvestada, et vesi filtreerub läbi selle mulla kiiresti ning toitained see hästi kinni ei hoia. Leetunud muld on ühtlasi happeline ja seda tuleb saagi saamiseks lubjata.
Leetunud mullad on kujunenud leetumise ja kamardumise koosmõjul ning neile on iseloomulik rohkem kui viie sentimeetri tüseduse huumushorisondi olemasolu. Need mullad on karbonaadivaesed ja kerge lõimise ehk mehhaanilise koostisega, sisaldades liivu või saviliivu.
Aasta muld 2022 on leetunud muld. Autor/allikas: Eesti Maaülikool
Leetumine on mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ja laguproduktide uhtumine mulla sügavamatesse kihtidesse laskuva veega. Leetunud mulla profiil on väljauhteline: vahetult huumushorisondi alla võib jääda hele leethorisont või profiili alumisest osast tumedam välja-sisseuhte komplekshorisont.
Leetunud muld on levinud terves Eestis. Kokku moodustab see mullatüüp viis protsenti Eestimaa muldadest ning 3,8 protsenti kogu põllumaast. Peamised levikualad on Lõuna-Eesti lubjavaesel moreenil Võru-, Valga- ja Põlvamaal, samuti Põhja-Kõrvemaal, Kunda ümbruses, Edela-Saaremaal ja Lääne-Hiiumaal.
Seekordsel mullapäeval olid fookuses tasakaalustatud väetamise küsimused. Lisaks saagikusele ning toitainete lisamisele on väetamisel kandev roll mulla ja kogu ümbritseva keskkonna seisundi ning taimekasvatuse tasuvuse kujundamisel. Osalejad said ülevaate väetiste kasutamise erinevatest külgedest rohepöörde valguses ja Eesti põllumuldade väetistarbest.
### Response:
Aasta mullaks valiti liivane leetunud muld
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.