instruction
stringclasses 3
values | input
stringlengths 0
388k
| output
stringlengths 1
59.4k
| text
stringlengths 246
388k
|
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
MM Grupp tegutseb Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes ning nende tegevusvaldkond on väga lai, ulatudes toiduainetetööstusest ja e-kaubandusest ajakirjanduse, kinnisvarainvesteeringute ja ravimite hulgimüügini.
Aruande kohaselt tuli suurem osa käibest - 489 miljonit eurot - Eestist, Lätis oli see 172 miljonit eurot ja Soomes üle 133 miljoni euro. MM Grupi käive kasvas aastaga rohkem kui 170 miljoni euro võrra. Kontserni vara ulatus aprilli lõpu seisuga ligi 740 miljoni euroni.
MM Grupi puhaskasum oli 35,64 miljonit eurot ning kontsern investeeris üle 44 miljoni euro. Möödunud aasta eest ei kavatse ettevõte dividende jaotada.
2021/2022. majandusaastal investeeris MM Grupp Leedus uudisteagentuuride tegevusse, ostis metsa- ja põllumaad, laiendas Eestis ja Leedus kinoäri, alustas laienemist Leedu apteegiturul ning ka Läti ja Eesti toitlustustegevuses. Lisaks alustati sisenemist turundusagentuuride ärisegmenti.
Aprilli lõpu seisuga töötas Linnamäe kontsernis 4848 töötajat, veel aasta varem oli neid 3962.
MM Gruppi kuuluvad muu hulgas ravimifirma Magnum, mitmed apteegiketid, hulga meediaväljaandeid koondav Postimees Grupp, telekanalid nagu Kanal2 ja Kidzone, raadiojaamad nagu Kuku, Elmar ja MyHits ning uudisteagentuur BNS. Kontserni omanduses on ka Express Post, Biomarket, Pet City, iDeal, Forum Cinemas, Apollo kinod, poed ja kohvikud ja paljud teised ettevõtted.
|
Margus Linnamäe kontserni käive läheneb 900 miljonile eurole
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MM Grupp tegutseb Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes ning nende tegevusvaldkond on väga lai, ulatudes toiduainetetööstusest ja e-kaubandusest ajakirjanduse, kinnisvarainvesteeringute ja ravimite hulgimüügini.
Aruande kohaselt tuli suurem osa käibest - 489 miljonit eurot - Eestist, Lätis oli see 172 miljonit eurot ja Soomes üle 133 miljoni euro. MM Grupi käive kasvas aastaga rohkem kui 170 miljoni euro võrra. Kontserni vara ulatus aprilli lõpu seisuga ligi 740 miljoni euroni.
MM Grupi puhaskasum oli 35,64 miljonit eurot ning kontsern investeeris üle 44 miljoni euro. Möödunud aasta eest ei kavatse ettevõte dividende jaotada.
2021/2022. majandusaastal investeeris MM Grupp Leedus uudisteagentuuride tegevusse, ostis metsa- ja põllumaad, laiendas Eestis ja Leedus kinoäri, alustas laienemist Leedu apteegiturul ning ka Läti ja Eesti toitlustustegevuses. Lisaks alustati sisenemist turundusagentuuride ärisegmenti.
Aprilli lõpu seisuga töötas Linnamäe kontsernis 4848 töötajat, veel aasta varem oli neid 3962.
MM Gruppi kuuluvad muu hulgas ravimifirma Magnum, mitmed apteegiketid, hulga meediaväljaandeid koondav Postimees Grupp, telekanalid nagu Kanal2 ja Kidzone, raadiojaamad nagu Kuku, Elmar ja MyHits ning uudisteagentuur BNS. Kontserni omanduses on ka Express Post, Biomarket, Pet City, iDeal, Forum Cinemas, Apollo kinod, poed ja kohvikud ja paljud teised ettevõtted.
### Response:
Margus Linnamäe kontserni käive läheneb 900 miljonile eurole
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Jah, ehk nende eemaldamine ei ole kõige pakilisem kulu keset süvenevat majanduskriisi, ent nende väidetava kunstilise või mälulise väärtuse turvamine on samavõrd või veel enam pseudotegevus.
Seda eemaldamist ei pea ka paisutama mingi suure julgeolekuohu likvideerimiseks, pigem on tegu lihtsalt korralise kodukoristusega. Seejuures ma tunnistan, et ise olen väga halb koristaja. No ei saa mõnd katkist kruusi või vana ajalehte või aegunud pangakaarti ära visatud, mine tea, ehk avaldub neiski mingi oluline tähenduskiht. Aga kui see mudru hakkab üle pea kasvama, tuleb end ikkagi kokku võtta, keskenduda sellele, mis on täna ja homme elus vajalik ning hulgal asjadel minna lasta. Ning samasugune vajadus on me maal ja riigis. Ei ole see nõukakraam nii palju väärt.
Eriti teeb aga muret see, kuis paljud iseenesest terased ja sümpaatsed mõtlejad on küll võtnud sõna punamälestistest hoolijate ajalootaju kaitseks, kuid nende suud on lukus, kui Nursipalu harjutusväljakut laiendades ähvardatakse üle sõita kümneist Lõuna-Eesti kodudest. Jah, muidugi peab Eesti kaitsevõimet tugevdama, aga hirmutab polügooni laienemise pealesurujate tuim dogmaatilisus – justkui lisaala kättesaamatus nulliks kogu senise kaitsevõime, justkui sõda jõuaks Eestisse juba homme ja nõnda on vältimatu, et me oma riigi inimesed ohverdaksid kodud, mida nad aastakümneid oma kätega on üles ehitanud.
Samas kui kohalike algatatud petitsioon Nursipalu harjutusväljaku laiendamise vastu on lähenemas 10 000 allkirjale, leidub ikka neid, kes kodude kaitsjaid noomivad ja alluma kehutavad ning valdavalt on need heal järjel Tallinna mehed, kes eelistavad püsida ohutus kauguses, lükates kaugema kandi rahvast enda asemel "tanki". Suhtumine on selline, et see on ju mingi suvaline võsa, mõni asi, paar onni vähem või rohkem. Taoline ülbe sisekolonisatsioon pigem ju kahjustab kohalike kaitsetahet, kui lööb kõikuma nende usaldus oma riigi suhtes.
Kus on Eesti haritlased? Jah, on omajagu neid, kes petitsiooniga liitunud ja muret jaganud. Ent on ka omajagu neid, kes kurtsid Narva tanki eemaldamise järel selle üle, et riik ei kaasanud kogukonda ega korraldanud arutelu, kuid ei kõnele kohalikega arvestamise vajadusest Nursipalu kodude puhul. Paljud laiemalt punapärandi eest välja astunud ei ütle nüüdsel valusal teemal üldse midagi.
Kulla targad ja hoolivad vaimuinimesed, kas okupantide kondid on teile tõesti tähtsamad elavate eestlaste kodudest? Mitte võõrad surnud ei vaja me haritlaste tuge, vaid meie oma elavad eestlased.
|
Berk Vaher. Eesti haritlaste huvid: Narva tank või Nursipalu?
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jah, ehk nende eemaldamine ei ole kõige pakilisem kulu keset süvenevat majanduskriisi, ent nende väidetava kunstilise või mälulise väärtuse turvamine on samavõrd või veel enam pseudotegevus.
Seda eemaldamist ei pea ka paisutama mingi suure julgeolekuohu likvideerimiseks, pigem on tegu lihtsalt korralise kodukoristusega. Seejuures ma tunnistan, et ise olen väga halb koristaja. No ei saa mõnd katkist kruusi või vana ajalehte või aegunud pangakaarti ära visatud, mine tea, ehk avaldub neiski mingi oluline tähenduskiht. Aga kui see mudru hakkab üle pea kasvama, tuleb end ikkagi kokku võtta, keskenduda sellele, mis on täna ja homme elus vajalik ning hulgal asjadel minna lasta. Ning samasugune vajadus on me maal ja riigis. Ei ole see nõukakraam nii palju väärt.
Eriti teeb aga muret see, kuis paljud iseenesest terased ja sümpaatsed mõtlejad on küll võtnud sõna punamälestistest hoolijate ajalootaju kaitseks, kuid nende suud on lukus, kui Nursipalu harjutusväljakut laiendades ähvardatakse üle sõita kümneist Lõuna-Eesti kodudest. Jah, muidugi peab Eesti kaitsevõimet tugevdama, aga hirmutab polügooni laienemise pealesurujate tuim dogmaatilisus – justkui lisaala kättesaamatus nulliks kogu senise kaitsevõime, justkui sõda jõuaks Eestisse juba homme ja nõnda on vältimatu, et me oma riigi inimesed ohverdaksid kodud, mida nad aastakümneid oma kätega on üles ehitanud.
Samas kui kohalike algatatud petitsioon Nursipalu harjutusväljaku laiendamise vastu on lähenemas 10 000 allkirjale, leidub ikka neid, kes kodude kaitsjaid noomivad ja alluma kehutavad ning valdavalt on need heal järjel Tallinna mehed, kes eelistavad püsida ohutus kauguses, lükates kaugema kandi rahvast enda asemel "tanki". Suhtumine on selline, et see on ju mingi suvaline võsa, mõni asi, paar onni vähem või rohkem. Taoline ülbe sisekolonisatsioon pigem ju kahjustab kohalike kaitsetahet, kui lööb kõikuma nende usaldus oma riigi suhtes.
Kus on Eesti haritlased? Jah, on omajagu neid, kes petitsiooniga liitunud ja muret jaganud. Ent on ka omajagu neid, kes kurtsid Narva tanki eemaldamise järel selle üle, et riik ei kaasanud kogukonda ega korraldanud arutelu, kuid ei kõnele kohalikega arvestamise vajadusest Nursipalu kodude puhul. Paljud laiemalt punapärandi eest välja astunud ei ütle nüüdsel valusal teemal üldse midagi.
Kulla targad ja hoolivad vaimuinimesed, kas okupantide kondid on teile tõesti tähtsamad elavate eestlaste kodudest? Mitte võõrad surnud ei vaja me haritlaste tuge, vaid meie oma elavad eestlased.
### Response:
Berk Vaher. Eesti haritlaste huvid: Narva tank või Nursipalu?
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Jõulujazzi peaesineja Richard Bona vabandas oma Eesti fännide ees ning ütles, et pole kunagi varem pidanud kontserti selliselt ära jätma. Bona kinnitas, et annab peagi teada kontserdi uue toimumisaja ning tänab publikut mõistva suhtumise eest.
Festival Jõulujazz toimub kuni 18. detsembrini, üles astuvad veel Lauri kadalipp, Eydis Evensen (Island), Raul Sööt, See Pole See Trio jt.
|
Richard Bona kontsert lükkub edasi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jõulujazzi peaesineja Richard Bona vabandas oma Eesti fännide ees ning ütles, et pole kunagi varem pidanud kontserti selliselt ära jätma. Bona kinnitas, et annab peagi teada kontserdi uue toimumisaja ning tänab publikut mõistva suhtumise eest.
Festival Jõulujazz toimub kuni 18. detsembrini, üles astuvad veel Lauri kadalipp, Eydis Evensen (Island), Raul Sööt, See Pole See Trio jt.
### Response:
Richard Bona kontsert lükkub edasi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
ERM-i jõululaat toob muuseumisse 180 kauplejat, kellest 70 pakuvad ehedat kodumaist toitu. Laadale tullakse kauplema kõikjalt Eestist, sh Setomaalt ja saartelt.
ERM-i sisealadel, A-fuajees ja silla-alal, kaubeldakse käsitööga, disainidega, keraamikaga ja kodumaise kosmeetikaga.
Maitsete pakkujad seavad end sisse A-sissepääsu juurde, kus asub ajutiste näituste suur saal. Terve nädalavahetuse on A-poole välialal avatud miniloomaaed ning lapsed saavad ponidega sõita.
Silla-alale pannakse püsti jõululaada lava, kus astuvad nädalvahetuse vältel üles akordionist Julius Koppel, Tartu Meeskoor Akadeemiline Emajõgi, Taulide ansambel, Maarjamaa filharmoonikud ning Nedsaja küla bänd.
Nädalavahetust juhib ning kauplejaid ja toimuvat tutvustab Piret Simson. Sissepääs laadale on tasuta.
|
ERM-i jõululaat toob kokku 180 kauplejat
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERM-i jõululaat toob muuseumisse 180 kauplejat, kellest 70 pakuvad ehedat kodumaist toitu. Laadale tullakse kauplema kõikjalt Eestist, sh Setomaalt ja saartelt.
ERM-i sisealadel, A-fuajees ja silla-alal, kaubeldakse käsitööga, disainidega, keraamikaga ja kodumaise kosmeetikaga.
Maitsete pakkujad seavad end sisse A-sissepääsu juurde, kus asub ajutiste näituste suur saal. Terve nädalavahetuse on A-poole välialal avatud miniloomaaed ning lapsed saavad ponidega sõita.
Silla-alale pannakse püsti jõululaada lava, kus astuvad nädalvahetuse vältel üles akordionist Julius Koppel, Tartu Meeskoor Akadeemiline Emajõgi, Taulide ansambel, Maarjamaa filharmoonikud ning Nedsaja küla bänd.
Nädalavahetust juhib ning kauplejaid ja toimuvat tutvustab Piret Simson. Sissepääs laadale on tasuta.
### Response:
ERM-i jõululaat toob kokku 180 kauplejat
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Päästekaevamiste häda on selles, et enamiku ajast ei pääse sa linnaruumis enam tervele kalmistule ligi," ütleb Tartu Ülikooli värske arheoloogiadoktor Alessandra Morrone. Kuna lapsi maeti sajandite eest paljudel juhtudel kalmistul omaette nurka, võib laste nurk jääda väga sageli arheoloogidele täiesti kättesaamatuks. "Püha Jakobi kalmistul meil väga vedas ja laste nurk leiti üles. Kõik imikud olid seal maetud ühte kohta massihaudadesse," kirjeldab Morrone.
"Püha Jakobi kalmistul meil väga vedas ja laste nurk leiti üles. Kõik imikud olid seal maetud ühte kohta massihaudadesse."
Oma hiljuti kaitstud doktoritöös analüüsis ta Tartu Püha Jakobi kalmistu imikuluid paleopatoloogia vaatevinklist. Teda huvitasid nii laste tervis, ühiskondlik roll kui ka toitumine 13.–17. sajandi Eestis. Muu hulgas näitas Morrone analüüs, et isegi surnult sündinud lapsi peeti isiksusega inimesteks, et peale kolmandat eluaastat said lapsed täiskasvanutega sama toitu, ja et keskaegne linnarahvas sõi tõenäoliselt sageli liha ja importkala.
Kui pühasse mulda ei saa, siis kõrvale ikka saab
"Püha Jakobi kalmistut pole enam. Omal ajal asus see Tartu lääneküljel, aga jäi linnamüüridest väljapoole," seletab Alessandra Morrone. Tähtvere ja Jakobi tänavate nurgal asunud kalmistu kaevati osaliselt välja 2010.–2017. aastatel. "Lapsi oli seal maetud kalmistu pühitsetud pinnasesse, aga leidus ka kalmistut piiravast aiastvälja jäävaid massihaudu," märgib värske doktor.
Kokku leidsid arheoloogid Jakobi kalmistult neli väikelaste massihauda ja kaks kahekaupa matust. "Ma hindasin nende vanust ja võin öelda, et nad kõik surid umbes sünnituse aegu ehk perinataalsel perioodil," osutab Morrone. Materjali muutis tema sõnul huvitavaks just see, et osa imikuid olid maetud kohe kalmistu müüri taha.
Umbes 32 nädala vanuse lapse luustik Püha Jakobi kalmistult. Autor/allikas: Alessandra Morrone
"Kõige huvitavam oli üks 22 indiviidiga tohutu massihaud, kus oli 21 imikut ja üks naine," meenutab ta. Mõistatuslikul naisel oli vanust 30–50 aastat ja luude analüüs näitas, et eluajal oli tal olnud palju vigastusi. "Naine oli hauda visatud – seda saab öelda tema jäsemete ja luude asendi põhjal. Lisaks oli tema matus ümbritsetud imikutega," kirjeldab Morrone.
"Kalmistu müüri taha maetud lapsed olid tõesti väga noored. Minu hüpotees on, et mõnele neist polnud võimalik isegi hädaristimist teha."
Ta oletab, et laste puhul võis matmispaik oleneda sellest, kas laps jõuti enne surma ristida või mitte. Kalmistust väljapoole maetud lapsed olid nii väikesed, et võisid olla surnult sündinud või surnud peagi peale sündi. "Enamik kalmistu põhialale maetuid olid natuke vanemad – peamiselt rohkem kui kuue kuu vanused väikelapsed," võrdleb Morrone.
Saksamaalt ja muudelt Liivmaa aladelt pärit ajalooallikatest leidis ta aga viite hädaristimise nähtusele. Kuna kesk- ja uusajal oli imikute suremus väga suur, pidi vajadusel kas ämmaemand või mõni lapse pereliige ta preestri asemel ära ristima. "Kalmistu müüri taha maetud lapsed olid tõesti väga noored. Minu hüpotees on, et mõnele neist polnud võimalik isegi hädaristimist teha," arutleb Morrone.
Mõistatuslikul naisel oli vanust 30–50 aastat ja luude analüüs näitas, et eluajal oli tal olnud palju vigastusi. Autor/allikas: Alessandra Morrone
Laste matmine vahetult kalmistu müüri kõrvale viitab värske doktori sõnul, et enne ristimist sündinud lapsi ei kõrvaldatud ühiskonnast täielikult. "Neid loeti siiski identiteediga inimesteks, sest muidu poleks neid ilmselt kunagi kalmistule toodudki," oletab ta. Teisisõnu pidasid emad või hooldajad oma lapsi piisavalt oluliseks, et kui neid päris pühasse pinda matta ei võinud, siis natuke pühadust said nad kalmistu kõrval ikka.
Kalmistu müüri taha oli üksikmatusena maetud teisigi täiskasvanuid. "Huvitaval kombel ei paistnud nad olevat maetud tüüpilisse kristlase poosi: nende pea ei olnud läände pööratud. Nad olid lihtsalt hauda visatud," ütleb värske doktor. Kuigi kindlalt ta selle põhjust ei tea, oletab Morrone, et need inimesed olid jäänud kas lapsena ristimata või oli tegu muudmoodi ühiskonnaheidikutega: haigete, kerjuste või orjadega.
Püsivate isotoopide analüüsiks mõeldud proovid laboris. Autor/allikas: Alessandra Morrone
Kuue-aastane laps oli väike täiskasvanu
Leitud luud kõnelesid Alessandra Morronele kesk- ja varauusajal elanud laste toidulauast ning tervisest. "Tõenäoliselt hakati neid emapiimast võõrutama umbes ühe-aastaselt," ütleb ta luude isotoobianalüüsi põhjal. Nimelt mida kõrgemad on lämmastiku isotoopväärtused luudes, seda rohkem oli inimese toidulaual kõrge toiteväärtusega toite, nagu liha, kala ja piima.
"Lapsed sõid ehk veidi vähem liha või loomset valku, aga muidu samamoodi nagu täiskasvanud."
Laste luudelt oli näha, et umbes esimese eluaasta täitumise paiku hakkas luude lämmastikutase kukkuma. "Rinnapiimast toitudes, mis on põhimõtteliselt paiknemine toiduahelas emast kõrgemal, on imikutel näha suurt lämmastiku isotoopväärtuste tõusu, aga siis läheb kõver alla. Langus viitab, et ilmselt lisati laste toidusedelisse süsivesikurikkamaid toite," arutleb Morrone. Umbes kolmandaks eluaastaks muutusid lapse isotoopväärtused täiskasvanuga sarnaseks – järelikult oligi ta selleks ajaks võõrutatud.
"Lapsed sõid ehk veidi vähem liha või loomset valku, aga muidu samamoodi nagu täiskasvanud. See võib viidata, et nad jõudsid viiendaks-kuuendaks eluaastaks tähtsamasse staatusesse," oletab värske doktor. Varasemate uuringute põhjal ongi teada, et keskajal sai lastest juba viie-kuue-aastaselt tööjõud: tüdrukutest majapidamises ja poistest mõne meistri õpipoisina.
Üks püsivate isotoopide analüüsiks võetud ribiproov enne puurimist. Autor/allikas: Alessandra Morrone
Morrone võrdles Tartu Püha Jakobi kalmistu luid ka kolmelt Lõuna-Eesti kalmistult pärinevate maainimeste luudega. Ilmnes, et Jakobi kalmistule maetute luudes olid lämmastiku väärtused kõrgemad. "Toiteväärtus oli neil kõrgem ehk võib-olla tarvitasid nad võrreldes maainimestega rohkem kas liha, või isegi kala," pakub ta. Kuna Tartu oli keskajal oluline hansalinn, jõudis tartlaste lauale ilmselt ka välismaist toitu.
Teisalt kõnelesid 13.–17. sajandi luud omaaegsetest näljahädadest. "Eriti ränk oli 1315.–1317. aastate suur näljahäda. See laastas tervet Euroopat, mitte üksnes Liivimaad," toob Morrone välja. Nälja kõrval kimbutasid keskaegset elanikkonda ka katk, rõuged ja muud tõved. "Vahel juhtus see kõik korraga. Ei saa kindlalt öelda, et kusagil on ainult katku või nälja mõju," seletab värske doktor.
"Alati polegi oluline nende täpset vaegust määrata, sest pideva alatoitumise olukord oli üleüldiselt kurnav."
Püha Jakobi kalmistu imikute massiahauad ei pruugi tema sõnul viidata otseselt katkule, küll aga katkude ja nälgade vaheldumise tagajärgedele väga ränga alatoitumise näol. "Leidsin paljudel indiviididel märke ainevahetuse haigustest," märgib ta. Täpset haigust on Morrone sõnul aga imikutel raske määrata, sest nii laste luid kui ka ajaloolisi haigusi on tema sõnul väga vähe uuritud.
Paljud tema vaadeldud kahjustused viitasid siiski skorbuudile ehk C-vitamiini vaegusele. "Ajal, kus vilja ja köögivilju nappis ning talved olid väga keerulised, oli see tõenäoliselt kogu elanikkonna mure, eriti madalamates seisustes," arutleb ta. Külmadel talvedel võis kogu elanikkonda kimbutada ka D-vitamiini vaegus. "Alati polegi oluline nende täpset vaegust määrata, sest pideva alatoitumise olukord oli üleüldiselt kurnav. Iga nelja-viie aasta tagant olid toiduga rasked ajad," ütleb ta.
Uurimine alles algas
Nagu Alessandra Morrone välja toob, räägib ta eeskätt hüpoteesidest ja oletustest. "Isotoopidest ei saa ühtainust vastust. Saad terve rea hüpoteese ja pead siis ajalooallikatega võrdlema, et mõista, milline oletus on õige," selgitab ta. Vahel napib ajalooallikaid ja vahel võrdlusmaterjali ehk alati ei leiagi arheoloog ühest vastust. "Ainus võimalus siis tõele lähemale jõuda, on läheneda multidistsiplinaarselt," soovitab Morrone.
Samuti peavad paleopatoloogid arvestama osteoloogilise paradoksiga. "Põhimõtteliselt tähendab see, et sinu kalmistult leitud valim ei ole ühelgi moel esinduslik sel ajal ja selles kohas elanud tegeliku elanikkonna kohta," ütleb ta. Valimit piiravad nii päästekaevamiste tingimused, leitud materjali hulk kui ka selle säilivus.
"Kõige huvitavam juhtum oli see naiseluustikuga massihaud. Oleks huvitav teada, mis lugu selle haua taga on."
Näiteks võib Morrone sõnul olla, et kaevamistel tuleb välja ühegi haigustunnuseta luustik, mille kohta ei lisa midagi ka hauapanused ega ajalooallikad. "See indiviid võib olla äärmiselt hea tervisega – ta suri näiteks mõrva tagajärjel. Või siis on ta kogu elanikkonna kõige põduram inimene, kes jäi haigeks ja oli nii põdur, et suri enne haigustunnuste ilmnemist. Mõlemad seletused on võrdselt võimalikud," seletab ta.
Kuigi Liivimaa 13.–17. sajandi eluolu on arheoloogid uurinud küll, pole toonaste laste kohta Morrone sõnul kuigi palju teada. Oma töös heitis ta teemale uut valgust ja plaanib vastuseta jäänud küsimustega tegeleda ka edaspidi. "Kõige huvitavam juhtum oli see naiseluustikuga massihaud. Oleks huvitav teada, mis lugu selle haua taga on. Ehk leiame selle kohta ajalooallikatest midagi enamat," loodab ta.
Alessandra Morrone imikuluid uurimas. Autor/allikas: Alessandra Morrone
Alessandra Morrone kaitses doktoritöö"Children of the Grave: a multidisciplinary study of non-adult diet and disease from medieval and early modern southern Estonia" ("Vaikuse lapsed: Lõuna-Eesti kesk- ja varauusaegsete laste toitumise ja tervise multidistsiplinaarsed uuringud arheoloogilise ainese põhjal") 22. novembril Tartu Ülikoolis. Tööd juhendasid kaasprofessor Ester Oras ja teadur Mari Tõrv Tartu Ülikoolist ning professor Dario Piombino-Mascali Vilniuse Ülikoolist. Teadustöö valmis Dora Pluss 2.1 stipendiumi toel.
|
Doktoritöö: Eesti keskaegne linnalaps sõi nagu väike täiskasvanu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Päästekaevamiste häda on selles, et enamiku ajast ei pääse sa linnaruumis enam tervele kalmistule ligi," ütleb Tartu Ülikooli värske arheoloogiadoktor Alessandra Morrone. Kuna lapsi maeti sajandite eest paljudel juhtudel kalmistul omaette nurka, võib laste nurk jääda väga sageli arheoloogidele täiesti kättesaamatuks. "Püha Jakobi kalmistul meil väga vedas ja laste nurk leiti üles. Kõik imikud olid seal maetud ühte kohta massihaudadesse," kirjeldab Morrone.
"Püha Jakobi kalmistul meil väga vedas ja laste nurk leiti üles. Kõik imikud olid seal maetud ühte kohta massihaudadesse."
Oma hiljuti kaitstud doktoritöös analüüsis ta Tartu Püha Jakobi kalmistu imikuluid paleopatoloogia vaatevinklist. Teda huvitasid nii laste tervis, ühiskondlik roll kui ka toitumine 13.–17. sajandi Eestis. Muu hulgas näitas Morrone analüüs, et isegi surnult sündinud lapsi peeti isiksusega inimesteks, et peale kolmandat eluaastat said lapsed täiskasvanutega sama toitu, ja et keskaegne linnarahvas sõi tõenäoliselt sageli liha ja importkala.
Kui pühasse mulda ei saa, siis kõrvale ikka saab
"Püha Jakobi kalmistut pole enam. Omal ajal asus see Tartu lääneküljel, aga jäi linnamüüridest väljapoole," seletab Alessandra Morrone. Tähtvere ja Jakobi tänavate nurgal asunud kalmistu kaevati osaliselt välja 2010.–2017. aastatel. "Lapsi oli seal maetud kalmistu pühitsetud pinnasesse, aga leidus ka kalmistut piiravast aiastvälja jäävaid massihaudu," märgib värske doktor.
Kokku leidsid arheoloogid Jakobi kalmistult neli väikelaste massihauda ja kaks kahekaupa matust. "Ma hindasin nende vanust ja võin öelda, et nad kõik surid umbes sünnituse aegu ehk perinataalsel perioodil," osutab Morrone. Materjali muutis tema sõnul huvitavaks just see, et osa imikuid olid maetud kohe kalmistu müüri taha.
Umbes 32 nädala vanuse lapse luustik Püha Jakobi kalmistult. Autor/allikas: Alessandra Morrone
"Kõige huvitavam oli üks 22 indiviidiga tohutu massihaud, kus oli 21 imikut ja üks naine," meenutab ta. Mõistatuslikul naisel oli vanust 30–50 aastat ja luude analüüs näitas, et eluajal oli tal olnud palju vigastusi. "Naine oli hauda visatud – seda saab öelda tema jäsemete ja luude asendi põhjal. Lisaks oli tema matus ümbritsetud imikutega," kirjeldab Morrone.
"Kalmistu müüri taha maetud lapsed olid tõesti väga noored. Minu hüpotees on, et mõnele neist polnud võimalik isegi hädaristimist teha."
Ta oletab, et laste puhul võis matmispaik oleneda sellest, kas laps jõuti enne surma ristida või mitte. Kalmistust väljapoole maetud lapsed olid nii väikesed, et võisid olla surnult sündinud või surnud peagi peale sündi. "Enamik kalmistu põhialale maetuid olid natuke vanemad – peamiselt rohkem kui kuue kuu vanused väikelapsed," võrdleb Morrone.
Saksamaalt ja muudelt Liivmaa aladelt pärit ajalooallikatest leidis ta aga viite hädaristimise nähtusele. Kuna kesk- ja uusajal oli imikute suremus väga suur, pidi vajadusel kas ämmaemand või mõni lapse pereliige ta preestri asemel ära ristima. "Kalmistu müüri taha maetud lapsed olid tõesti väga noored. Minu hüpotees on, et mõnele neist polnud võimalik isegi hädaristimist teha," arutleb Morrone.
Mõistatuslikul naisel oli vanust 30–50 aastat ja luude analüüs näitas, et eluajal oli tal olnud palju vigastusi. Autor/allikas: Alessandra Morrone
Laste matmine vahetult kalmistu müüri kõrvale viitab värske doktori sõnul, et enne ristimist sündinud lapsi ei kõrvaldatud ühiskonnast täielikult. "Neid loeti siiski identiteediga inimesteks, sest muidu poleks neid ilmselt kunagi kalmistule toodudki," oletab ta. Teisisõnu pidasid emad või hooldajad oma lapsi piisavalt oluliseks, et kui neid päris pühasse pinda matta ei võinud, siis natuke pühadust said nad kalmistu kõrval ikka.
Kalmistu müüri taha oli üksikmatusena maetud teisigi täiskasvanuid. "Huvitaval kombel ei paistnud nad olevat maetud tüüpilisse kristlase poosi: nende pea ei olnud läände pööratud. Nad olid lihtsalt hauda visatud," ütleb värske doktor. Kuigi kindlalt ta selle põhjust ei tea, oletab Morrone, et need inimesed olid jäänud kas lapsena ristimata või oli tegu muudmoodi ühiskonnaheidikutega: haigete, kerjuste või orjadega.
Püsivate isotoopide analüüsiks mõeldud proovid laboris. Autor/allikas: Alessandra Morrone
Kuue-aastane laps oli väike täiskasvanu
Leitud luud kõnelesid Alessandra Morronele kesk- ja varauusajal elanud laste toidulauast ning tervisest. "Tõenäoliselt hakati neid emapiimast võõrutama umbes ühe-aastaselt," ütleb ta luude isotoobianalüüsi põhjal. Nimelt mida kõrgemad on lämmastiku isotoopväärtused luudes, seda rohkem oli inimese toidulaual kõrge toiteväärtusega toite, nagu liha, kala ja piima.
"Lapsed sõid ehk veidi vähem liha või loomset valku, aga muidu samamoodi nagu täiskasvanud."
Laste luudelt oli näha, et umbes esimese eluaasta täitumise paiku hakkas luude lämmastikutase kukkuma. "Rinnapiimast toitudes, mis on põhimõtteliselt paiknemine toiduahelas emast kõrgemal, on imikutel näha suurt lämmastiku isotoopväärtuste tõusu, aga siis läheb kõver alla. Langus viitab, et ilmselt lisati laste toidusedelisse süsivesikurikkamaid toite," arutleb Morrone. Umbes kolmandaks eluaastaks muutusid lapse isotoopväärtused täiskasvanuga sarnaseks – järelikult oligi ta selleks ajaks võõrutatud.
"Lapsed sõid ehk veidi vähem liha või loomset valku, aga muidu samamoodi nagu täiskasvanud. See võib viidata, et nad jõudsid viiendaks-kuuendaks eluaastaks tähtsamasse staatusesse," oletab värske doktor. Varasemate uuringute põhjal ongi teada, et keskajal sai lastest juba viie-kuue-aastaselt tööjõud: tüdrukutest majapidamises ja poistest mõne meistri õpipoisina.
Üks püsivate isotoopide analüüsiks võetud ribiproov enne puurimist. Autor/allikas: Alessandra Morrone
Morrone võrdles Tartu Püha Jakobi kalmistu luid ka kolmelt Lõuna-Eesti kalmistult pärinevate maainimeste luudega. Ilmnes, et Jakobi kalmistule maetute luudes olid lämmastiku väärtused kõrgemad. "Toiteväärtus oli neil kõrgem ehk võib-olla tarvitasid nad võrreldes maainimestega rohkem kas liha, või isegi kala," pakub ta. Kuna Tartu oli keskajal oluline hansalinn, jõudis tartlaste lauale ilmselt ka välismaist toitu.
Teisalt kõnelesid 13.–17. sajandi luud omaaegsetest näljahädadest. "Eriti ränk oli 1315.–1317. aastate suur näljahäda. See laastas tervet Euroopat, mitte üksnes Liivimaad," toob Morrone välja. Nälja kõrval kimbutasid keskaegset elanikkonda ka katk, rõuged ja muud tõved. "Vahel juhtus see kõik korraga. Ei saa kindlalt öelda, et kusagil on ainult katku või nälja mõju," seletab värske doktor.
"Alati polegi oluline nende täpset vaegust määrata, sest pideva alatoitumise olukord oli üleüldiselt kurnav."
Püha Jakobi kalmistu imikute massiahauad ei pruugi tema sõnul viidata otseselt katkule, küll aga katkude ja nälgade vaheldumise tagajärgedele väga ränga alatoitumise näol. "Leidsin paljudel indiviididel märke ainevahetuse haigustest," märgib ta. Täpset haigust on Morrone sõnul aga imikutel raske määrata, sest nii laste luid kui ka ajaloolisi haigusi on tema sõnul väga vähe uuritud.
Paljud tema vaadeldud kahjustused viitasid siiski skorbuudile ehk C-vitamiini vaegusele. "Ajal, kus vilja ja köögivilju nappis ning talved olid väga keerulised, oli see tõenäoliselt kogu elanikkonna mure, eriti madalamates seisustes," arutleb ta. Külmadel talvedel võis kogu elanikkonda kimbutada ka D-vitamiini vaegus. "Alati polegi oluline nende täpset vaegust määrata, sest pideva alatoitumise olukord oli üleüldiselt kurnav. Iga nelja-viie aasta tagant olid toiduga rasked ajad," ütleb ta.
Uurimine alles algas
Nagu Alessandra Morrone välja toob, räägib ta eeskätt hüpoteesidest ja oletustest. "Isotoopidest ei saa ühtainust vastust. Saad terve rea hüpoteese ja pead siis ajalooallikatega võrdlema, et mõista, milline oletus on õige," selgitab ta. Vahel napib ajalooallikaid ja vahel võrdlusmaterjali ehk alati ei leiagi arheoloog ühest vastust. "Ainus võimalus siis tõele lähemale jõuda, on läheneda multidistsiplinaarselt," soovitab Morrone.
Samuti peavad paleopatoloogid arvestama osteoloogilise paradoksiga. "Põhimõtteliselt tähendab see, et sinu kalmistult leitud valim ei ole ühelgi moel esinduslik sel ajal ja selles kohas elanud tegeliku elanikkonna kohta," ütleb ta. Valimit piiravad nii päästekaevamiste tingimused, leitud materjali hulk kui ka selle säilivus.
"Kõige huvitavam juhtum oli see naiseluustikuga massihaud. Oleks huvitav teada, mis lugu selle haua taga on."
Näiteks võib Morrone sõnul olla, et kaevamistel tuleb välja ühegi haigustunnuseta luustik, mille kohta ei lisa midagi ka hauapanused ega ajalooallikad. "See indiviid võib olla äärmiselt hea tervisega – ta suri näiteks mõrva tagajärjel. Või siis on ta kogu elanikkonna kõige põduram inimene, kes jäi haigeks ja oli nii põdur, et suri enne haigustunnuste ilmnemist. Mõlemad seletused on võrdselt võimalikud," seletab ta.
Kuigi Liivimaa 13.–17. sajandi eluolu on arheoloogid uurinud küll, pole toonaste laste kohta Morrone sõnul kuigi palju teada. Oma töös heitis ta teemale uut valgust ja plaanib vastuseta jäänud küsimustega tegeleda ka edaspidi. "Kõige huvitavam juhtum oli see naiseluustikuga massihaud. Oleks huvitav teada, mis lugu selle haua taga on. Ehk leiame selle kohta ajalooallikatest midagi enamat," loodab ta.
Alessandra Morrone imikuluid uurimas. Autor/allikas: Alessandra Morrone
Alessandra Morrone kaitses doktoritöö"Children of the Grave: a multidisciplinary study of non-adult diet and disease from medieval and early modern southern Estonia" ("Vaikuse lapsed: Lõuna-Eesti kesk- ja varauusaegsete laste toitumise ja tervise multidistsiplinaarsed uuringud arheoloogilise ainese põhjal") 22. novembril Tartu Ülikoolis. Tööd juhendasid kaasprofessor Ester Oras ja teadur Mari Tõrv Tartu Ülikoolist ning professor Dario Piombino-Mascali Vilniuse Ülikoolist. Teadustöö valmis Dora Pluss 2.1 stipendiumi toel.
### Response:
Doktoritöö: Eesti keskaegne linnalaps sõi nagu väike täiskasvanu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Pühapäevases mängus oli Selver/TalTechi resultatiivseim temporündaja Andri Aganits, kelle arvele jä 11 punkti (+10), kirjutab volley.ee. Kümme silma lisasid nii Jan Markus Üprus (+6) kui Rauno Tamme (+7). Tallinna klubi vastuvõtt oli 66%, rünnak 48%, blokist saadi kuus ja servilt seitse punkti (eksiti 12 pallingul).
Võru meeskonna edukaimad olid võrdselt kümme punkti toonud Matthew Slivinski (-1) ja Devin Põlluste (+5). Võru vastuvõtt oli 39%, rünnak 40%, blokiga saadi viis punkti, servil löödi samuti viis ässa ja eksiti kümnel pallingul).
Tabelis on Selver/TalTechil nüüd 31 punkti, Tartu Bigbank on 28 punktiga teisel ja täna Daugavpilsile 0:3 kaotanud RTU/Robežsardse/Jurmala 23 punktiga kolmandal kohal. Neljas on Jekabpilsi Luši 18 punktiga, viies Daugavpils 14 punktiga. Võru on 12 silmaga kuues ja Pärnu Võrkpalliklubi kuue punktiga seitsmendal kohal.
Et Tartul enam detsembris mänge pole, ei ole neil võimalik ka liidrikohta endale võtta. Eesti klubidest tulevad Balti liigas detsembris platsile Võru ja Pärnu, kes kohtuvad Pärnus 11. detsembril.
|
Võrust kindlalt jagu saanud Selver/TalTech lõpetab kalendriaasta liidrina
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäevases mängus oli Selver/TalTechi resultatiivseim temporündaja Andri Aganits, kelle arvele jä 11 punkti (+10), kirjutab volley.ee. Kümme silma lisasid nii Jan Markus Üprus (+6) kui Rauno Tamme (+7). Tallinna klubi vastuvõtt oli 66%, rünnak 48%, blokist saadi kuus ja servilt seitse punkti (eksiti 12 pallingul).
Võru meeskonna edukaimad olid võrdselt kümme punkti toonud Matthew Slivinski (-1) ja Devin Põlluste (+5). Võru vastuvõtt oli 39%, rünnak 40%, blokiga saadi viis punkti, servil löödi samuti viis ässa ja eksiti kümnel pallingul).
Tabelis on Selver/TalTechil nüüd 31 punkti, Tartu Bigbank on 28 punktiga teisel ja täna Daugavpilsile 0:3 kaotanud RTU/Robežsardse/Jurmala 23 punktiga kolmandal kohal. Neljas on Jekabpilsi Luši 18 punktiga, viies Daugavpils 14 punktiga. Võru on 12 silmaga kuues ja Pärnu Võrkpalliklubi kuue punktiga seitsmendal kohal.
Et Tartul enam detsembris mänge pole, ei ole neil võimalik ka liidrikohta endale võtta. Eesti klubidest tulevad Balti liigas detsembris platsile Võru ja Pärnu, kes kohtuvad Pärnus 11. detsembril.
### Response:
Võrust kindlalt jagu saanud Selver/TalTech lõpetab kalendriaasta liidrina
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Lehe teatel on riigid kõnelusi pidanud juba üle aasta. Briti muuseumi juht George Osborne on varem kohtunud ka kahe Kreeka ministriga, vahendas Politico.
Kõnealuseid skulptuure tuntakse kui "Elgini marmori" nime all. Lord Elgin viis need skulptuurid 19. sajandi alguses Suurbritanniasse, kus ta müüs need Briti muuseumile. Skulptuurid on pärit Parthenoni templist. Tempel asub Ateena Akropolil ja see on üks maailma tuntumaid ehitisi.
"Kokkuleppe on 90 protsendi ulatuses sõlmitud, kuid kriitiline 10 protsenti on veel lahendamata. Seda on raske lahendada, kuid see pole võimatu. On tehtud märkimisväärseid edusamme," ütles üks asjaga kursis inimene.
Eelmisel nädalal kommenteeris skulptuuride tagastamist ka Mitsotakis.
"Võib leida lahenduse, millest võidavad kõik. Selle tulemusena võivad Parthenoni skulptuurid tagasi jõuda Kreekasse, sama ajal võetakse arvesse Briti muuseumi muresid," ütles Mitsotakis.
Kreeka hakkas Elgini marmorit tagasi nõudma kohe peale iseseisvuse taastamist. Briti võimud väidavad, et lord Elgin hankis marmorkujud legaalsel viisil.
|
Leht: Kreeka võib Suurbritannialt saada tagasi iidsed marmorkujud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lehe teatel on riigid kõnelusi pidanud juba üle aasta. Briti muuseumi juht George Osborne on varem kohtunud ka kahe Kreeka ministriga, vahendas Politico.
Kõnealuseid skulptuure tuntakse kui "Elgini marmori" nime all. Lord Elgin viis need skulptuurid 19. sajandi alguses Suurbritanniasse, kus ta müüs need Briti muuseumile. Skulptuurid on pärit Parthenoni templist. Tempel asub Ateena Akropolil ja see on üks maailma tuntumaid ehitisi.
"Kokkuleppe on 90 protsendi ulatuses sõlmitud, kuid kriitiline 10 protsenti on veel lahendamata. Seda on raske lahendada, kuid see pole võimatu. On tehtud märkimisväärseid edusamme," ütles üks asjaga kursis inimene.
Eelmisel nädalal kommenteeris skulptuuride tagastamist ka Mitsotakis.
"Võib leida lahenduse, millest võidavad kõik. Selle tulemusena võivad Parthenoni skulptuurid tagasi jõuda Kreekasse, sama ajal võetakse arvesse Briti muuseumi muresid," ütles Mitsotakis.
Kreeka hakkas Elgini marmorit tagasi nõudma kohe peale iseseisvuse taastamist. Briti võimud väidavad, et lord Elgin hankis marmorkujud legaalsel viisil.
### Response:
Leht: Kreeka võib Suurbritannialt saada tagasi iidsed marmorkujud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Aasta tagasi andis Saksamaa esimene kolmikliit ametivande ning ametisse astus kantsler Olaf Scholz koos oma kirju kabinetiga.
Koalitsioonikõneluste vältel ja valitsuse ametisse astumise ajal olid koalitsioonipartnerite juhid selgelt väga heas tujus, mida tõestavad nii fotod meediaväljaannete esikaantel kui ka vastsete ministrite sõnavõtud. Kõik hõljusid justkui õndsas poliitilises seebimullis, sest uus koalitsioon lubas Saksamaale tuua uusi poliitilisi, majanduslikke ja ökoloogilisi tuuli ja puhuda minema Angela Merkeli 16 aasta pikkuse valitsemisajaga kogunenud tolm.
Sotsiaaldemokraadid ei julgenud päriselt uskuda, et nende kandidaat Olaf Scholz saab tõepoolest Saksamaa Liitvabariigi kantsleri toolile istuda, sest alles mõni kuu varem olid nad küsitlustes oluliselt maas nii kristlikest demokraatidest kui ka rohelistest.
Rohelised said küll ainult pool oodatud häältest, kuid pääsesid siiski suuruselt teise parteina valitsuskoalitsiooni pärast aastatepikkust opositsioonis olekut. Liberaalid, olles kindlustanud tähtsad rahandus- ja liiklusministeeriumide portfellid, olid omakorda samuti rahul võimalusega vormida valitsuse päevakorda.
Scholzi valitsus lubas tegutseda professionaalsemalt, vaiksemalt ja harmoonilisemalt kui eelkäijad ning suunata Saksamaa poliitika uuele ja kaasaegsele teele.
Teadagi muutus Euroopa poliitiline olukord käesoleva aasta 24. veebruaril, mil Venemaa väed ründasid Ukrainat. Nii pidi ka Saksamaa uus valitsus tegelema hoopis teiste muredega kui oli märgitud koalitsioonilepingus. Ühes vajadusega vastu võtta kiireid ja sihikidlaid otsuseid ilmnesid peagi ka kolitsioonisisesed pinged, mis olid eelkõige seotud Saksamaa tööstuse, energiatarbimise, julgeoleku, sisserände ja välispoliitilise profiiliga.
Juba sõjale eelnevalt ei leidnud kantsler Scholz ja tema rohelised koalitsiooniministrid ühist keelt Nord Stream 2 teemal. Kantsler pooldas trassi kasutuselevõttu viidates selle majanduslikule tähendusele, samal ajal kui rohelised nägid gaasijuhtme projektis poliitilist ohuallikat. Siinkohal näitas Scholz esmakordselt oma poliitilist taktikat, väljendades end ettevaatlikult ning hoidudes ühemõttelistest väljaütlemistest, mis andis talle võimaluse hiljem oma arvamust korrigeerida. Nii on ka Nord Stream 2 puhul, mille sertifitseerimise peatas valitsus mõni päev enne Venemaa kallaletungi Ukrainale. 1
Energia
Energiatarbimise ja -tarnimise temaatika on osutunud valitsuskoalitsiooni suurimaks proovikiviks, seda nii poliitilisel kui ka majanduslikul tasandil. Raskustest Saksamaa majanduses praeguse energiakandjate nappuse ja hinnatõusu taustal kirjutasin juba eelmises kommentaaris. 2
"Valitsuse esindajad korrutavad igal võimalusel, et Saksamaa gaasivarud on ligi sada protsendi täidetud."
Nüüdseks on inflatsioon küll veidi taandunud, samuti on gaasihind alanenud ning valitsuse esindajad korrutavad igal võimalusel, et Saksamaa gaasivarud on ligi sada protsendi täidetud, kuid siiski ei ole majandus rahunenud. Siinkohal ei oma positiivset mõju ka koalitsiooni poolt lubatud ja käesoleva aasta oktoobrist kehtiv kõrgem miinimumpalk.
Ebasoodsate tingimuste tõttu on juba mõnigi suurettevõte – näiteks keemiatehas BASF ja autotootjad Volkswagen ning BMW – teatanud kavatsusest viia tootmine Aasiasse, eelkõige Hiinasse. Saksamaale kui tugeval tööstusel ja ekspordil baseeruva majandusriigi jaoks on need halvad uudised. 3
Valitsuse 200 miljardi euro suurusest abipaketist on samuti juba juttu olnud, muuhulgas sisaldab see gaasihinna pidurit, mis peaks aitama eelkõige tarbijaid kõrgete hindadega toime tulla. 4 Antud meedet tarbijate silmis jäägitult positiivselt hinnata segab asjaolu, et mõni kuu varem külvas valitsuskoalitsioon eesotsas roheliste majandusministri Robert Habeckiga parasjagu ebakindlust nendesamade tarbijate seas otsusega panna niigi kõrgele gaasihinnale otsa veel ka tarnijate hinnavahe. 5
Seejuures ilmnesid esimesed lahkhelid majandusministeeriumi ja rahandusministeeriumi vahel, kus liberaalide juht ja ühtlasi rahandusminister Christian Lindner seadis mainitud meetme tõhususe juba algusest peale suure küsimärgi alla. Asjaolu, et valitsus pidi lõpuks oma otsusest loobuma, ei näidanud valijatele sugugi ei kabineti konsensust ega stabiilsust.
Valitsuse ebalevat kuvandit tugevdas kindlasti ka kabinetisisene ragistamine tuumaelektrijaamade ümber, sest majanduslike argumentide kõrval põrkusid ka ideoloogilised nägemused. Jälle olid põhilised riiukuked Habeck ja Lindner, kusjuures sõna poetasid sekka ka opositsiooni poliitikud eesotsas kristlike demokraatidega ning roheliste partei põhimõtete jüngrid koos majanduse, teaduse ja tarbijate esindajatega. 6 Elektrijaamade töö pikendamise otsuse pidi lõpuks langetama kantsler ise, kasutades "juhtnöörikompetentsi" ja seda ametiajal varem kui ükski teine Saksamaa liidukantsler enne teda.
Sõja mõju
Ukrainas toimuva sõjaga seoses on Saksamaa valitsus pidanud vastu võtma rea otsuseid, mis oleksid veel aasta tagasi olnud mõeldamatud. Näiteks Saksamaa armee Bundeswehri 100 miljardi euro suurune erirahastus, mille kohta kantsler Scholzi peetud kõnet Bundestagis nimetati ajalooliseks. 7
Diskussioon sõjatehnika tarnete ümber Ukrainasse tõi kantslerile tema näiliselt kõhkleva oleku pärast kriitikat nii välismaalt, opositsioonist kui ka koalitsioonipartneritelt. Sellegipoolest on kaitserelvade osas nüüdseks langetatud mitmed otsused, olgugi et kriisiregioonide varustamine relvadega ei ole Saksamaa jaoks kaugeltki iseenesestmõistetav. 8
Ka asjaolu, et kantsler pidi südasuvel astuma avalikkuse ette ja pidama rahustava kõne, milles ta lubas nii tööstusele kui ka peredele, et valitsus ei jäta neid kriisi üksi 9, ei ole Saksamaa poliitikas sugugi tavaline. Võib öelda, et kaalukas ja rahulik olek on praeguse kantsleri kreedo, tema karge ja tagasihoidlik hoiak on juba saanud rutiiniks.
Pimesi ja mõtlematult välisasju ajada ei näi olevat Scholzi stiil, pigem hoidub ta väärtuspõhiste põhimõtete ülepaisutamisest ja paistab silma pragmaatilise liiniga. Ka suhetes Saksa tööstuse jaoks tähtsa ekspordisihtkoha Hiinaga näitas Scholz oma praktilist ja ratsionalistlikku välispoliitilist joont, mis tekitas meelehärmi välisministrile ja vastandus tema ministeeriumi äsja valminud Hiina-strateegiale. 10
Auto pole veel kraavis
Õigupoolest võibki Saksamaa valitsuse tegevust viimase aasta jooksul iseloomustada ideoloogiliste ja isiklike poliitiliste seisukohtade valguses. Siiani ilmnenud lahkhelid liiguvad piki kolme koalitsioonipartneri parteide ideoloogilisi liine, aga olenevad suuresti ka ministrite ja kantsleri isiklikest seisukohtadest.
Nii nääklevad rahandus- ja majandusministeerium energia- ja riigivõlgade küsimustes, välisministeerium ja kantsleri kabinet sõnelevad välismajandussuhete ja julgeolekupoliitika küsimustes ja siseministeeriumis küpseb juba järgmine tüliõun, nimelt sisserände ja kodakondsuse lihtsustamise seaduse plaan. 11
Kavatsust kergendada Saksamaa kodakondsuse andmist soovijatele teatud tingimuste täitmisel toetavad sotsiaaldemokraadid ja rohelised, mitte aga koalitsiooni kuuluvad liberaalid ja opositsioonis olevad kristlikud demokraadid. 12 Üleüldse on opositsioon eesotsas CDU juhi Friedrich Merziga valitsuse suhtes ülimalt kriitiline, nimetades valitsuse tööd viletsaks ning avaldades kriitikat nii majanduse abipaketi kui ka kabineti kavandatud uue sotsiaalabi suhtes, mis on nüüdseks saanud parlamendi toetuse pärast mitut opositsiooni nõutud parandust. 13
Küsitlused valijate seas ei anna samuti valitsusele positiivset hinnangut. Novembri seisuga ei oleks koalitsioonil parlamendienamust, vaid teoreetiliselt võidaks valimistel opositsioonis olev CDU, kuigi tegemist on loomulikult ainult hetkeolukorraga. 14
Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi valitsus püüab kogu väest avalikkusele näidata üksmeelt, on esimene ametiaasta siiski olnud pigem turbulentne kui rahulik. Asi ei ole ainuüksi Ukrainas toimuvas sõjas ja sellega seotud majandusraskustes, vaid valitsusesisestes pingetes, mis kohati piiravad pragmaatilisi ja kiireid otsused vastuseks kriisiolukorrale.
Kui kasutada Saksamaa majandusliku ja poliitilise olukorra suhtes riigi tähtsaima ekpordiallika auto metafoori, siis võib öelda, et ordnung on saanud paar mõlki, kuid sõiduk ei ole veel kraavis. Selleks, et saksa ütlemise järgi "kurvis püsida" peab Saksamaa valitsus oma riigimasina rattad tuleval aastal jälle stabiilsemale kursile seadma, mis eeldab ennekõike valitsuse läbimõeldud ja üksmeelseid otsuseid.
1 https://www.tagesschau.de/wirtschaft/weltwirtschaft/scholz-nordstream-101.html
2 https://www.err.ee/1608756589/anne-jurgens-energia-ja-majanduskriisist-saksamaal
3 https://deutsche-wirtschafts-nachrichten.de/700351/Teure-Energie-zwingt-Deutschlands-Industrie-in-die-Knie
4 https://www.deutschlandfunk.de/gaspreisdeckel-bedeutung-100.html
5 https://www.wiwo.de/politik/deutschland/gasumlage-2022-gestoppt-zusatzabgabe-kommt-doch-nicht-alles-wichtige-zum-ende-der-gasumlage/28565762.html
6 https://www.tagesschau.de/inland/atomausstieg-gruene-ampel-101.html
7 https://www.rnd.de/politik/historische-rede-von-olaf-scholz-im-wortlaut-die-welt-danach-ist-nicht-mehr-dieselbe-wie-davor-JPVKDM3PMKS3DBUEY4PYLGYMNA.html
8 https://www.zdf.de/nachrichten/politik/bundesregierung-waffenlieferung-gepard-biber-panzer-ukraine-krieg-russland-100.html
9 https://www.err.ee/1608666526/anne-jurgens-vene-gaas-ja-saksamaa-majanduse-dilemma
10 https://www.sueddeutsche.de/politik/china-strategie-bundesregierung-entwurf-1.5698024
11 https://www.ndr.de/nachrichten/info/Einbuergerung-Was-sehen-die-Plaene-von-Innenministerin-Faeser-vor,faqeinbuergerung100.html
12 https://www.dw.com/de/deutschland-pl%C3%A4ne-f%C3%BCr-schnellere-einb%C3%BCrgerung-sind-umstritten/a-63958288
13 https://www.spiegel.de/politik/deutschland/buergergeld-vermittlungsausschuss-einigt-sich-auf-abloesung-von-hartz-iv-a-5c263134-fe60-4c33-8995-19b89d7d2c41
14 https://www.bild.de/politik/inland/politik-inland/insa-meinungstrend-ampel-ohne-mehrheit-82017700.bild.html
|
Anne Jürgens: Saksamaa valitsuse esimene aasta oli pigem turbulentne
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aasta tagasi andis Saksamaa esimene kolmikliit ametivande ning ametisse astus kantsler Olaf Scholz koos oma kirju kabinetiga.
Koalitsioonikõneluste vältel ja valitsuse ametisse astumise ajal olid koalitsioonipartnerite juhid selgelt väga heas tujus, mida tõestavad nii fotod meediaväljaannete esikaantel kui ka vastsete ministrite sõnavõtud. Kõik hõljusid justkui õndsas poliitilises seebimullis, sest uus koalitsioon lubas Saksamaale tuua uusi poliitilisi, majanduslikke ja ökoloogilisi tuuli ja puhuda minema Angela Merkeli 16 aasta pikkuse valitsemisajaga kogunenud tolm.
Sotsiaaldemokraadid ei julgenud päriselt uskuda, et nende kandidaat Olaf Scholz saab tõepoolest Saksamaa Liitvabariigi kantsleri toolile istuda, sest alles mõni kuu varem olid nad küsitlustes oluliselt maas nii kristlikest demokraatidest kui ka rohelistest.
Rohelised said küll ainult pool oodatud häältest, kuid pääsesid siiski suuruselt teise parteina valitsuskoalitsiooni pärast aastatepikkust opositsioonis olekut. Liberaalid, olles kindlustanud tähtsad rahandus- ja liiklusministeeriumide portfellid, olid omakorda samuti rahul võimalusega vormida valitsuse päevakorda.
Scholzi valitsus lubas tegutseda professionaalsemalt, vaiksemalt ja harmoonilisemalt kui eelkäijad ning suunata Saksamaa poliitika uuele ja kaasaegsele teele.
Teadagi muutus Euroopa poliitiline olukord käesoleva aasta 24. veebruaril, mil Venemaa väed ründasid Ukrainat. Nii pidi ka Saksamaa uus valitsus tegelema hoopis teiste muredega kui oli märgitud koalitsioonilepingus. Ühes vajadusega vastu võtta kiireid ja sihikidlaid otsuseid ilmnesid peagi ka kolitsioonisisesed pinged, mis olid eelkõige seotud Saksamaa tööstuse, energiatarbimise, julgeoleku, sisserände ja välispoliitilise profiiliga.
Juba sõjale eelnevalt ei leidnud kantsler Scholz ja tema rohelised koalitsiooniministrid ühist keelt Nord Stream 2 teemal. Kantsler pooldas trassi kasutuselevõttu viidates selle majanduslikule tähendusele, samal ajal kui rohelised nägid gaasijuhtme projektis poliitilist ohuallikat. Siinkohal näitas Scholz esmakordselt oma poliitilist taktikat, väljendades end ettevaatlikult ning hoidudes ühemõttelistest väljaütlemistest, mis andis talle võimaluse hiljem oma arvamust korrigeerida. Nii on ka Nord Stream 2 puhul, mille sertifitseerimise peatas valitsus mõni päev enne Venemaa kallaletungi Ukrainale. 1
Energia
Energiatarbimise ja -tarnimise temaatika on osutunud valitsuskoalitsiooni suurimaks proovikiviks, seda nii poliitilisel kui ka majanduslikul tasandil. Raskustest Saksamaa majanduses praeguse energiakandjate nappuse ja hinnatõusu taustal kirjutasin juba eelmises kommentaaris. 2
"Valitsuse esindajad korrutavad igal võimalusel, et Saksamaa gaasivarud on ligi sada protsendi täidetud."
Nüüdseks on inflatsioon küll veidi taandunud, samuti on gaasihind alanenud ning valitsuse esindajad korrutavad igal võimalusel, et Saksamaa gaasivarud on ligi sada protsendi täidetud, kuid siiski ei ole majandus rahunenud. Siinkohal ei oma positiivset mõju ka koalitsiooni poolt lubatud ja käesoleva aasta oktoobrist kehtiv kõrgem miinimumpalk.
Ebasoodsate tingimuste tõttu on juba mõnigi suurettevõte – näiteks keemiatehas BASF ja autotootjad Volkswagen ning BMW – teatanud kavatsusest viia tootmine Aasiasse, eelkõige Hiinasse. Saksamaale kui tugeval tööstusel ja ekspordil baseeruva majandusriigi jaoks on need halvad uudised. 3
Valitsuse 200 miljardi euro suurusest abipaketist on samuti juba juttu olnud, muuhulgas sisaldab see gaasihinna pidurit, mis peaks aitama eelkõige tarbijaid kõrgete hindadega toime tulla. 4 Antud meedet tarbijate silmis jäägitult positiivselt hinnata segab asjaolu, et mõni kuu varem külvas valitsuskoalitsioon eesotsas roheliste majandusministri Robert Habeckiga parasjagu ebakindlust nendesamade tarbijate seas otsusega panna niigi kõrgele gaasihinnale otsa veel ka tarnijate hinnavahe. 5
Seejuures ilmnesid esimesed lahkhelid majandusministeeriumi ja rahandusministeeriumi vahel, kus liberaalide juht ja ühtlasi rahandusminister Christian Lindner seadis mainitud meetme tõhususe juba algusest peale suure küsimärgi alla. Asjaolu, et valitsus pidi lõpuks oma otsusest loobuma, ei näidanud valijatele sugugi ei kabineti konsensust ega stabiilsust.
Valitsuse ebalevat kuvandit tugevdas kindlasti ka kabinetisisene ragistamine tuumaelektrijaamade ümber, sest majanduslike argumentide kõrval põrkusid ka ideoloogilised nägemused. Jälle olid põhilised riiukuked Habeck ja Lindner, kusjuures sõna poetasid sekka ka opositsiooni poliitikud eesotsas kristlike demokraatidega ning roheliste partei põhimõtete jüngrid koos majanduse, teaduse ja tarbijate esindajatega. 6 Elektrijaamade töö pikendamise otsuse pidi lõpuks langetama kantsler ise, kasutades "juhtnöörikompetentsi" ja seda ametiajal varem kui ükski teine Saksamaa liidukantsler enne teda.
Sõja mõju
Ukrainas toimuva sõjaga seoses on Saksamaa valitsus pidanud vastu võtma rea otsuseid, mis oleksid veel aasta tagasi olnud mõeldamatud. Näiteks Saksamaa armee Bundeswehri 100 miljardi euro suurune erirahastus, mille kohta kantsler Scholzi peetud kõnet Bundestagis nimetati ajalooliseks. 7
Diskussioon sõjatehnika tarnete ümber Ukrainasse tõi kantslerile tema näiliselt kõhkleva oleku pärast kriitikat nii välismaalt, opositsioonist kui ka koalitsioonipartneritelt. Sellegipoolest on kaitserelvade osas nüüdseks langetatud mitmed otsused, olgugi et kriisiregioonide varustamine relvadega ei ole Saksamaa jaoks kaugeltki iseenesestmõistetav. 8
Ka asjaolu, et kantsler pidi südasuvel astuma avalikkuse ette ja pidama rahustava kõne, milles ta lubas nii tööstusele kui ka peredele, et valitsus ei jäta neid kriisi üksi 9, ei ole Saksamaa poliitikas sugugi tavaline. Võib öelda, et kaalukas ja rahulik olek on praeguse kantsleri kreedo, tema karge ja tagasihoidlik hoiak on juba saanud rutiiniks.
Pimesi ja mõtlematult välisasju ajada ei näi olevat Scholzi stiil, pigem hoidub ta väärtuspõhiste põhimõtete ülepaisutamisest ja paistab silma pragmaatilise liiniga. Ka suhetes Saksa tööstuse jaoks tähtsa ekspordisihtkoha Hiinaga näitas Scholz oma praktilist ja ratsionalistlikku välispoliitilist joont, mis tekitas meelehärmi välisministrile ja vastandus tema ministeeriumi äsja valminud Hiina-strateegiale. 10
Auto pole veel kraavis
Õigupoolest võibki Saksamaa valitsuse tegevust viimase aasta jooksul iseloomustada ideoloogiliste ja isiklike poliitiliste seisukohtade valguses. Siiani ilmnenud lahkhelid liiguvad piki kolme koalitsioonipartneri parteide ideoloogilisi liine, aga olenevad suuresti ka ministrite ja kantsleri isiklikest seisukohtadest.
Nii nääklevad rahandus- ja majandusministeerium energia- ja riigivõlgade küsimustes, välisministeerium ja kantsleri kabinet sõnelevad välismajandussuhete ja julgeolekupoliitika küsimustes ja siseministeeriumis küpseb juba järgmine tüliõun, nimelt sisserände ja kodakondsuse lihtsustamise seaduse plaan. 11
Kavatsust kergendada Saksamaa kodakondsuse andmist soovijatele teatud tingimuste täitmisel toetavad sotsiaaldemokraadid ja rohelised, mitte aga koalitsiooni kuuluvad liberaalid ja opositsioonis olevad kristlikud demokraadid. 12 Üleüldse on opositsioon eesotsas CDU juhi Friedrich Merziga valitsuse suhtes ülimalt kriitiline, nimetades valitsuse tööd viletsaks ning avaldades kriitikat nii majanduse abipaketi kui ka kabineti kavandatud uue sotsiaalabi suhtes, mis on nüüdseks saanud parlamendi toetuse pärast mitut opositsiooni nõutud parandust. 13
Küsitlused valijate seas ei anna samuti valitsusele positiivset hinnangut. Novembri seisuga ei oleks koalitsioonil parlamendienamust, vaid teoreetiliselt võidaks valimistel opositsioonis olev CDU, kuigi tegemist on loomulikult ainult hetkeolukorraga. 14
Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi valitsus püüab kogu väest avalikkusele näidata üksmeelt, on esimene ametiaasta siiski olnud pigem turbulentne kui rahulik. Asi ei ole ainuüksi Ukrainas toimuvas sõjas ja sellega seotud majandusraskustes, vaid valitsusesisestes pingetes, mis kohati piiravad pragmaatilisi ja kiireid otsused vastuseks kriisiolukorrale.
Kui kasutada Saksamaa majandusliku ja poliitilise olukorra suhtes riigi tähtsaima ekpordiallika auto metafoori, siis võib öelda, et ordnung on saanud paar mõlki, kuid sõiduk ei ole veel kraavis. Selleks, et saksa ütlemise järgi "kurvis püsida" peab Saksamaa valitsus oma riigimasina rattad tuleval aastal jälle stabiilsemale kursile seadma, mis eeldab ennekõike valitsuse läbimõeldud ja üksmeelseid otsuseid.
1 https://www.tagesschau.de/wirtschaft/weltwirtschaft/scholz-nordstream-101.html
2 https://www.err.ee/1608756589/anne-jurgens-energia-ja-majanduskriisist-saksamaal
3 https://deutsche-wirtschafts-nachrichten.de/700351/Teure-Energie-zwingt-Deutschlands-Industrie-in-die-Knie
4 https://www.deutschlandfunk.de/gaspreisdeckel-bedeutung-100.html
5 https://www.wiwo.de/politik/deutschland/gasumlage-2022-gestoppt-zusatzabgabe-kommt-doch-nicht-alles-wichtige-zum-ende-der-gasumlage/28565762.html
6 https://www.tagesschau.de/inland/atomausstieg-gruene-ampel-101.html
7 https://www.rnd.de/politik/historische-rede-von-olaf-scholz-im-wortlaut-die-welt-danach-ist-nicht-mehr-dieselbe-wie-davor-JPVKDM3PMKS3DBUEY4PYLGYMNA.html
8 https://www.zdf.de/nachrichten/politik/bundesregierung-waffenlieferung-gepard-biber-panzer-ukraine-krieg-russland-100.html
9 https://www.err.ee/1608666526/anne-jurgens-vene-gaas-ja-saksamaa-majanduse-dilemma
10 https://www.sueddeutsche.de/politik/china-strategie-bundesregierung-entwurf-1.5698024
11 https://www.ndr.de/nachrichten/info/Einbuergerung-Was-sehen-die-Plaene-von-Innenministerin-Faeser-vor,faqeinbuergerung100.html
12 https://www.dw.com/de/deutschland-pl%C3%A4ne-f%C3%BCr-schnellere-einb%C3%BCrgerung-sind-umstritten/a-63958288
13 https://www.spiegel.de/politik/deutschland/buergergeld-vermittlungsausschuss-einigt-sich-auf-abloesung-von-hartz-iv-a-5c263134-fe60-4c33-8995-19b89d7d2c41
14 https://www.bild.de/politik/inland/politik-inland/insa-meinungstrend-ampel-ohne-mehrheit-82017700.bild.html
### Response:
Anne Jürgens: Saksamaa valitsuse esimene aasta oli pigem turbulentne
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Paganlus on tegelikult palju laiem mõiste, kui inimesed arvavad," ütles ansambli solist Marko Sigus turnee temaatikat kommenteerides. "Paganluse nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast "paganus", mis tähistab maameest või talupoega. Üht- või teistpidi oleme me kõik paganate järglased. Mõnele on esivanemate tavad lihtsalt sügavama jälje jätnud."
Reedel Tõrvast algav turnee jõuab jõulukuu jooksul veel ka Tartusse ja Tallinnasse ning turnee lõpetab 17. detsembril Põlvamaal toimuv etteaste.
Siguse sõnul saab igal kontserdil olema pisut erinev kava ja ees on ootamas teisigi põnevaid üllatusi.
Jõuluturnee kuupäevad
9. detsember - Pubi Juudas, Tõrva (soojendusesineja ansambel Koopaorav)
10. detsember - Underground, Tartu
16. detsember - Barbar, Tallinn (soojendusesineja ansambel Koopaorav)
17. detsember - Käbliku Pruulikoda, Põlvamaa (esinevad ka Shelton San, Janno Reim ja Stanislav Bulganin)
|
Ansambel Kurjam annab jõuluturnee raames neli kontserti
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Paganlus on tegelikult palju laiem mõiste, kui inimesed arvavad," ütles ansambli solist Marko Sigus turnee temaatikat kommenteerides. "Paganluse nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast "paganus", mis tähistab maameest või talupoega. Üht- või teistpidi oleme me kõik paganate järglased. Mõnele on esivanemate tavad lihtsalt sügavama jälje jätnud."
Reedel Tõrvast algav turnee jõuab jõulukuu jooksul veel ka Tartusse ja Tallinnasse ning turnee lõpetab 17. detsembril Põlvamaal toimuv etteaste.
Siguse sõnul saab igal kontserdil olema pisut erinev kava ja ees on ootamas teisigi põnevaid üllatusi.
Jõuluturnee kuupäevad
9. detsember - Pubi Juudas, Tõrva (soojendusesineja ansambel Koopaorav)
10. detsember - Underground, Tartu
16. detsember - Barbar, Tallinn (soojendusesineja ansambel Koopaorav)
17. detsember - Käbliku Pruulikoda, Põlvamaa (esinevad ka Shelton San, Janno Reim ja Stanislav Bulganin)
### Response:
Ansambel Kurjam annab jõuluturnee raames neli kontserti
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Lavastuse fookuses on füüsiline jõud, intensiivsus ja huumor igapäevastes situatsioonides. Tegijad nimetavad lavastust tantsu, skulptuuri, muusika ja fitness -trampliinide kompotiks. Autorite sõnul tegeleb lavastus fookuse ümberpaigutamisega erakordselt harjumuspärasele ning toob kokku ootused ja tulemused, viies vaatajad maailma, kus intiimsust rakendatakse distantsilt ja kus mõnikord piisab vaid poolest lausest.
Varasemalt on kunstnikud koostööd teinud Savi soololavastusega "Pushing Daisies" (Kanuti Gildi SAALis). Kuna Tangsoo töötab ka professionaalse valguskunstnikuna, luuakse lavastuse valguskujundust kohapeal. Samuti luuakse kohapeal muusikat, mille autor Markus Daßau asub etenduse ajal laval. Lavastuse kunstnik on Edith Karlson, kellega koos Savi on varem loonud ka performance 'i "Let's get lost I know the way" (Sõltumatu Tantsu Lava, Tallinna Kunstihoone). Dramaturgina teeb kaasa koreograaf Ruslan Stepanov ja projektijuht on Maarja Kalmre.
Hanna Kritten Tangsoo on Berliinis tegutsev koreograaf ja valguskunstnik. Ta on õppinud tantsu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja lõpetanud bakalaureuseõpingud Berliinis Hochschulübergreifendes Zentrum Tanz koolis tantsu ja koreograafia eriala. Õpingute ajal HZT-s alustas ta tööd ülikooli teatritehnikuna ning puutus seeläbi kokku valguskujundusega. Aastal 2021 osales ta ETC Electronic Theater Controls Ltd Fred Foster Student Mentorship Program International branch programmis. Tangsoo on Berliinis toimetava etenduskunstide kollektiivi Suddenly üks kaasasutajatest. Alates 2017. aastast töötab vabakutseline nii tantsu- kui ka valguskunsti valdkonnas.
Sigrid Savi on Berliinis ja Tallinnas tegutsev vabakutseline etenduskunstnik. Oma esimest soolotööd "Imagine There's a Fish" (Sõltumatu Tantsu Lava) on ta esitanud Glasgow's, Riias, Berliinis, Hammerfestis, Kiievis, Nürbergis ja Vilniuses. Oma teist soolotööd "Pushing Daisies" (Kanuti Gildi SAAL) esitas Savi 2019. aasta SAAL Biennaalil. Koostöös Jon Konkoliga on ta tööd "Not this pillow fight" esitanud New Yorgis (Panoply Performance Lab) ja Berliinis (Grüntaler9) ning Edith Karlsoniga valminud performance 'it "Let's get lost I know the way" (Sõltumatu Tantsu Lava, Tallinna Kunstihoone) Tallinna Kunstihoones.
|
Kanuti Gildi SAALis esietendub Sigrid Savi ja Hanna Kritten Tangsoo "Cowbody"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavastuse fookuses on füüsiline jõud, intensiivsus ja huumor igapäevastes situatsioonides. Tegijad nimetavad lavastust tantsu, skulptuuri, muusika ja fitness -trampliinide kompotiks. Autorite sõnul tegeleb lavastus fookuse ümberpaigutamisega erakordselt harjumuspärasele ning toob kokku ootused ja tulemused, viies vaatajad maailma, kus intiimsust rakendatakse distantsilt ja kus mõnikord piisab vaid poolest lausest.
Varasemalt on kunstnikud koostööd teinud Savi soololavastusega "Pushing Daisies" (Kanuti Gildi SAALis). Kuna Tangsoo töötab ka professionaalse valguskunstnikuna, luuakse lavastuse valguskujundust kohapeal. Samuti luuakse kohapeal muusikat, mille autor Markus Daßau asub etenduse ajal laval. Lavastuse kunstnik on Edith Karlson, kellega koos Savi on varem loonud ka performance 'i "Let's get lost I know the way" (Sõltumatu Tantsu Lava, Tallinna Kunstihoone). Dramaturgina teeb kaasa koreograaf Ruslan Stepanov ja projektijuht on Maarja Kalmre.
Hanna Kritten Tangsoo on Berliinis tegutsev koreograaf ja valguskunstnik. Ta on õppinud tantsu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja lõpetanud bakalaureuseõpingud Berliinis Hochschulübergreifendes Zentrum Tanz koolis tantsu ja koreograafia eriala. Õpingute ajal HZT-s alustas ta tööd ülikooli teatritehnikuna ning puutus seeläbi kokku valguskujundusega. Aastal 2021 osales ta ETC Electronic Theater Controls Ltd Fred Foster Student Mentorship Program International branch programmis. Tangsoo on Berliinis toimetava etenduskunstide kollektiivi Suddenly üks kaasasutajatest. Alates 2017. aastast töötab vabakutseline nii tantsu- kui ka valguskunsti valdkonnas.
Sigrid Savi on Berliinis ja Tallinnas tegutsev vabakutseline etenduskunstnik. Oma esimest soolotööd "Imagine There's a Fish" (Sõltumatu Tantsu Lava) on ta esitanud Glasgow's, Riias, Berliinis, Hammerfestis, Kiievis, Nürbergis ja Vilniuses. Oma teist soolotööd "Pushing Daisies" (Kanuti Gildi SAAL) esitas Savi 2019. aasta SAAL Biennaalil. Koostöös Jon Konkoliga on ta tööd "Not this pillow fight" esitanud New Yorgis (Panoply Performance Lab) ja Berliinis (Grüntaler9) ning Edith Karlsoniga valminud performance 'it "Let's get lost I know the way" (Sõltumatu Tantsu Lava, Tallinna Kunstihoone) Tallinna Kunstihoones.
### Response:
Kanuti Gildi SAALis esietendub Sigrid Savi ja Hanna Kritten Tangsoo "Cowbody"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Elektri hinnahüppe ülehindamine pole pelgalt Eesti probleem, see on laiem ja näib puudutavat suurt osa Euroopa Liidu riikidest. Eesti puhul on selle erinevuse mõju inflatsioonile tõenäoliselt siiski üks suurimaid Euroopa riikide seas: esimesel poolaastal oli see ligikaudu 1,8 protsendipunkti kogu inflatsioonist. Teises kvartalis oli ülehindamise mõju tõenäoliselt suurem kui esimeses. Elektri hinnatõusu ülehindamisest Eestis oleme ka varem kirjutanud.
Juuresoleval joonisel on esitatud elektri hinnatõus 2022. aasta esimeses pooles Eurostati kahe erineva metoodikaga andmeallika alusel. Riigid on tähistatud lippudega. Vertikaalsel skaalal on kujutatud kodudesse jõudnud elektri kallinemine tarbijahinnaindeksi alusel – Eestis on hinnatõus tolle andmeallika põhjal kiireim. Horisontaalsel skaalal on aga kodudesse jõudnud elektri kallinemine leitud poolaasta kaupa avaldatavate hinnataseme näitajate põhjal. Näeme, et hinnataseme statistika põhjal oli hinnatõus kõige kiirem hoopis Tšehhis ja Taanis.
Riikides, mille punkt asub sinisel joonel, oli mõlema andmeallika põhjal esimesel poolaastal kodudesse jõudnud elektri hinnatõus ühesugune. Seega võib olla, et riikides, mis asuvad joonisel sinisest joonest kõrgemal, on hinnatõus tarbijahinnaindeksis üle hinnatud.
See tähendab, et nendes riikides tõusis elektrihind tarbijahinnaindeksi järgi kiiremini, kui näitasid tagantjärgi avaldatavad hinnatasemeandmed. Joonest allpool kujutatud riikides on elektri hinnatõusu osakaal tarbijahinnaindeksis pigem alahinnatud.
Võttes arvesse elektri osakaalu tarbimiskorvis, saame leida elektri hinnatõusu ülehindamise ligikaudse mõju tarbijahinnaindeksi kasvule. Alloleval joonisel on näha, et Eestis oli selle mõju Euroopa Liidu riikidest kõige suurem. Samal ajal puudutab inflatsiooni võimalik ülehindamine siiski suuremat osa Euroopa Liidu riike.
Ülehindamise põhjuseks võib olla see, et tarbijahinnaindeksit koostatakse vahetult pärast iga kuu lõppu ja selleks ajaks ei ole otstarbekas ega vahel ka võimalik kokku koguda kõiki täpseid andmeid. Seetõttu hinnatakse osa kaupade ja teenuste hinnatõusu kaudsete meetodite põhjal. Kuigi pikaajaliselt annavad sellised kaudsed meetodid üsna täpse tulemuse, ei pruugi need toimida sama hästi siis, kui hinnatõus on väga kiire.
Siin alternatiivselt kasutatud andmed hinnataseme kohta annavad kodudesse jõudnud elektri hinna muutusest täpsema pildi kui tarbijahinnaindeks, sest need peegeldavadki tarbijatele müüdud elektri hinnataset. Neid andmeid kogutakse ja avaldatakse aga pika viitajaga, mistõttu ei saa neid kasutada tarbijahinnaindeksi koostamiseks.
Kui elektri hinnatõus poleks üle hinnatud, oleks inflatsioon ikkagi väga kiire. Samal ajal on sellel nihkel suur mõju majanduse reaalnäitajatele, kuna nende arvutamiseks eemaldatakse käibenäitajatest hinnaindeksite abil hinnatõusu mõju. Inflatsiooni ülehindamisel alahindame omakorda aga ostujõudu ja majanduse reaalkasvu.
Kommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis.
|
Kaspar Oja: elektri hinnatõusu ülehindamine on probleem kogu Euroopas
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elektri hinnahüppe ülehindamine pole pelgalt Eesti probleem, see on laiem ja näib puudutavat suurt osa Euroopa Liidu riikidest. Eesti puhul on selle erinevuse mõju inflatsioonile tõenäoliselt siiski üks suurimaid Euroopa riikide seas: esimesel poolaastal oli see ligikaudu 1,8 protsendipunkti kogu inflatsioonist. Teises kvartalis oli ülehindamise mõju tõenäoliselt suurem kui esimeses. Elektri hinnatõusu ülehindamisest Eestis oleme ka varem kirjutanud.
Juuresoleval joonisel on esitatud elektri hinnatõus 2022. aasta esimeses pooles Eurostati kahe erineva metoodikaga andmeallika alusel. Riigid on tähistatud lippudega. Vertikaalsel skaalal on kujutatud kodudesse jõudnud elektri kallinemine tarbijahinnaindeksi alusel – Eestis on hinnatõus tolle andmeallika põhjal kiireim. Horisontaalsel skaalal on aga kodudesse jõudnud elektri kallinemine leitud poolaasta kaupa avaldatavate hinnataseme näitajate põhjal. Näeme, et hinnataseme statistika põhjal oli hinnatõus kõige kiirem hoopis Tšehhis ja Taanis.
Riikides, mille punkt asub sinisel joonel, oli mõlema andmeallika põhjal esimesel poolaastal kodudesse jõudnud elektri hinnatõus ühesugune. Seega võib olla, et riikides, mis asuvad joonisel sinisest joonest kõrgemal, on hinnatõus tarbijahinnaindeksis üle hinnatud.
See tähendab, et nendes riikides tõusis elektrihind tarbijahinnaindeksi järgi kiiremini, kui näitasid tagantjärgi avaldatavad hinnatasemeandmed. Joonest allpool kujutatud riikides on elektri hinnatõusu osakaal tarbijahinnaindeksis pigem alahinnatud.
Võttes arvesse elektri osakaalu tarbimiskorvis, saame leida elektri hinnatõusu ülehindamise ligikaudse mõju tarbijahinnaindeksi kasvule. Alloleval joonisel on näha, et Eestis oli selle mõju Euroopa Liidu riikidest kõige suurem. Samal ajal puudutab inflatsiooni võimalik ülehindamine siiski suuremat osa Euroopa Liidu riike.
Ülehindamise põhjuseks võib olla see, et tarbijahinnaindeksit koostatakse vahetult pärast iga kuu lõppu ja selleks ajaks ei ole otstarbekas ega vahel ka võimalik kokku koguda kõiki täpseid andmeid. Seetõttu hinnatakse osa kaupade ja teenuste hinnatõusu kaudsete meetodite põhjal. Kuigi pikaajaliselt annavad sellised kaudsed meetodid üsna täpse tulemuse, ei pruugi need toimida sama hästi siis, kui hinnatõus on väga kiire.
Siin alternatiivselt kasutatud andmed hinnataseme kohta annavad kodudesse jõudnud elektri hinna muutusest täpsema pildi kui tarbijahinnaindeks, sest need peegeldavadki tarbijatele müüdud elektri hinnataset. Neid andmeid kogutakse ja avaldatakse aga pika viitajaga, mistõttu ei saa neid kasutada tarbijahinnaindeksi koostamiseks.
Kui elektri hinnatõus poleks üle hinnatud, oleks inflatsioon ikkagi väga kiire. Samal ajal on sellel nihkel suur mõju majanduse reaalnäitajatele, kuna nende arvutamiseks eemaldatakse käibenäitajatest hinnaindeksite abil hinnatõusu mõju. Inflatsiooni ülehindamisel alahindame omakorda aga ostujõudu ja majanduse reaalkasvu.
Kommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis.
### Response:
Kaspar Oja: elektri hinnatõusu ülehindamine on probleem kogu Euroopas
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Miks otsustasite taas kandideerida riigikogu valimistel ja just Võru-Valga- ja Põlvamaal? Eelmisel korral, 2019. aastal, jäi teil riigikogu valimistel osalemine vahele.
Jaa, ma olin siis Euroopa Parlamendi liige. Nüüd on mõte aidata seda piirkonda, kuna seal ei ole Isamaal väga palju toetust. Ja kuna ma olen seal sündinud, selles kandis Valgamaal, siis oleks see loomulik.
Kas valituks osutumise korral olete valmis ka riigikokku minema?
Jaa. Muidugi.
Kuidas te iseenda valituks osutumise võimalusi hindate?
Ma ei kavatse siin mingeid ennustusi teha, aga ma olin nõus kandideerima selleks, et toetada Isamaad Valga-, Võru- ja Põlvamaa piirkonnas ja see on minu põhieesmärk. Aga kui peaks juhtuma midagi täiesti ootamatut, et ma osutun valituks, siis nagu ma ütlesin, olen nõus seda ametit edasi kandma.
Kuidas te hindate Isamaa võimalusi nendel valimistel? Kui vaadata viimast Norstati uuringut, siis annab see toetuseks erakonnale praegu 7,7 protsenti.
See 7,7 tavaliselt suureneb valimistel kümneni. See on Isamaa üldine kaubamärk. Aga ma kandideerin lõppude lõpuks sellepärast, et Isamaal on väga otsustav roll, konstruktiivne roll tänase Eesti poliitikas, kes esindab rahvuslikke põhiväärtusi, mitte populismi nagu EKRE. Selle tõttu meid on vaja iga uue valitsuse moodustamisel nagu praegugi. Me oleme andnud väga konstruktiivse panuse ja püüame tasakaalustada ja oleme tasakaalustanud erinevaid jõude. Näiteks on väga tähtis, et Isamaal on praegu välisministri koht. See on see, mida üks väikeriik peab tegema – olema aktiivne, mitte kartma suuri, esindama julgelt põhimõtteid, tegutsema, mitte alla andma enamusele. See on äärmiselt vajalik.
Te rääkisite praegu tasakaalustaja rollist ja eestvedamisest välispoliitika valdkonnas, aga mis on Isamaa valimiskampaania teemad, millega erakond nendel valimistel tahab silma paista ja mis on teie jaoks olulised?
See tuleb välja umbes kümne päeva pärast, valimisprogrammi esitlus toimub 16. detsembril. Aga põhilised teemad on ikkagi rahvuslus, tugev perekond, mida miski ei asenda moodsas riigis. Järelikult toetused perekonnale, hariduspoliitika ja traditsioonilised järjepidevalt väärtused, mida võiks nimetada ka kristlikeks väärtusteks. See tähendab, et väärtused ei ole mingi moekaup, vaid väärtused on püsivad, nagu ausus, järjepidevus, sõnapidamine, elu väärtustamine, teineteisest lugu pidamine. Ma ei näe, et keegi teine tänapäeval selliseid väärtusi kaitseks. Aga need on vajalikud, ilma selleta riik ja ühiskond ei püsi koos.
Kuidas te iseloomustaksite Isamaa praegust kampaaniat ja valimiste meeskonda?
See on täiesti tugev meeskond ja nagu ikka, tähtis on see, et me oleme saanud uusi inimesi juurde. Ja näiteks ka niisugused kampaania numbrid nagu Urmas Reinsalu või Riho Terras, kes on Euroopa Parlamendis ennast suurepäraselt näidanud, üle igasuguste ootuste, kes on autoriteet välis- ja kaitsepoliitika osas, kes on aktiivne, ei karda ütelda teistele oma põhimõtteid. Niisuguseid on meil teisigi. Ja ma usun, et see kampaania tuleb positiivne, konstruktiivne, mitte teiste mahategemine. Sest Eesti vajab kõige enam praegu ühtsust. Me oleme tegelikult kolmandas maailmasõjas ja meil on äärmiselt tähtis, et meil oleks rahvuslik ühtsus nende huvide esindamisel ja kaitsmisel, mis on meile kõige tähtsamad. Hea, et me kaitsepoliitikas oleme seda leidnud, aga seda on vaja ka teistel aladel.
Kas eelolevas kampaanias on oodata ka mingisuguseid suuremaid ja põhimõttelisi lubadusi, näiteks reforme, nagu oli pensionireform?
See viidi täide ja see tähendas kodanikele vabaduse andmist, et ise otsustada, kuidas oma säästudega käituda. See on demokraatlikule õigusriigile äärmiselt tähtis põhimõte ja see teostati. Ma ei näe praegu selliseid lubadusi, aga nagu öeldud, ootame ära kümme päeva, siis näeb täpsemalt.
Te olete 86-aastane. Kuidas teil tervis on? Kas see lubab teil aktiivset kampaaniat teha ja riigikogus tööd, kui peaksite osutuma valituks?
Jah, ma usun, et lubab küll. Kui ma Euroopa Parlamenti viimane kord kandideerisin, olin ma 78 ja ma lõpetasin seal 83-aastasena. Ma ei ole 15 aastat gripis olnud, kunagi põhjuseta puudunud. Nii et ma usun, et riigikogus, kuhu ei pea iga päev lennukiga sõitma, on asi palju lihtsam.
Mis teie tervise saladus on?
Ma arvan, et kõigepealt optimistlik ellusuhtumine ja see, et sa püüad mitte teisi süüdistada, vaid leiad õnne ja tasakaalu iseendas. Aga siia kuuluvad kindlasti ka õige toitumine, liikumine ja ka kristlikud väärtused. Sest meie elu ei tarvitse olla piiratud selle kitsa tsükliga, mida tähendab füüsiline keha. Ja see teeb põhimõttelise vahe. Kas me teeme siin elus kõike, mida võimalik, lootes, et miski ei juhtu või me teame, et elu jätkub teises vormis ja me vastutame kõige selle eest, mis me siin oleme teinud hästi või halvasti.
|
Kelam: Isamaa esindab põhiväärtusi, mitte populismi nagu EKRE
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miks otsustasite taas kandideerida riigikogu valimistel ja just Võru-Valga- ja Põlvamaal? Eelmisel korral, 2019. aastal, jäi teil riigikogu valimistel osalemine vahele.
Jaa, ma olin siis Euroopa Parlamendi liige. Nüüd on mõte aidata seda piirkonda, kuna seal ei ole Isamaal väga palju toetust. Ja kuna ma olen seal sündinud, selles kandis Valgamaal, siis oleks see loomulik.
Kas valituks osutumise korral olete valmis ka riigikokku minema?
Jaa. Muidugi.
Kuidas te iseenda valituks osutumise võimalusi hindate?
Ma ei kavatse siin mingeid ennustusi teha, aga ma olin nõus kandideerima selleks, et toetada Isamaad Valga-, Võru- ja Põlvamaa piirkonnas ja see on minu põhieesmärk. Aga kui peaks juhtuma midagi täiesti ootamatut, et ma osutun valituks, siis nagu ma ütlesin, olen nõus seda ametit edasi kandma.
Kuidas te hindate Isamaa võimalusi nendel valimistel? Kui vaadata viimast Norstati uuringut, siis annab see toetuseks erakonnale praegu 7,7 protsenti.
See 7,7 tavaliselt suureneb valimistel kümneni. See on Isamaa üldine kaubamärk. Aga ma kandideerin lõppude lõpuks sellepärast, et Isamaal on väga otsustav roll, konstruktiivne roll tänase Eesti poliitikas, kes esindab rahvuslikke põhiväärtusi, mitte populismi nagu EKRE. Selle tõttu meid on vaja iga uue valitsuse moodustamisel nagu praegugi. Me oleme andnud väga konstruktiivse panuse ja püüame tasakaalustada ja oleme tasakaalustanud erinevaid jõude. Näiteks on väga tähtis, et Isamaal on praegu välisministri koht. See on see, mida üks väikeriik peab tegema – olema aktiivne, mitte kartma suuri, esindama julgelt põhimõtteid, tegutsema, mitte alla andma enamusele. See on äärmiselt vajalik.
Te rääkisite praegu tasakaalustaja rollist ja eestvedamisest välispoliitika valdkonnas, aga mis on Isamaa valimiskampaania teemad, millega erakond nendel valimistel tahab silma paista ja mis on teie jaoks olulised?
See tuleb välja umbes kümne päeva pärast, valimisprogrammi esitlus toimub 16. detsembril. Aga põhilised teemad on ikkagi rahvuslus, tugev perekond, mida miski ei asenda moodsas riigis. Järelikult toetused perekonnale, hariduspoliitika ja traditsioonilised järjepidevalt väärtused, mida võiks nimetada ka kristlikeks väärtusteks. See tähendab, et väärtused ei ole mingi moekaup, vaid väärtused on püsivad, nagu ausus, järjepidevus, sõnapidamine, elu väärtustamine, teineteisest lugu pidamine. Ma ei näe, et keegi teine tänapäeval selliseid väärtusi kaitseks. Aga need on vajalikud, ilma selleta riik ja ühiskond ei püsi koos.
Kuidas te iseloomustaksite Isamaa praegust kampaaniat ja valimiste meeskonda?
See on täiesti tugev meeskond ja nagu ikka, tähtis on see, et me oleme saanud uusi inimesi juurde. Ja näiteks ka niisugused kampaania numbrid nagu Urmas Reinsalu või Riho Terras, kes on Euroopa Parlamendis ennast suurepäraselt näidanud, üle igasuguste ootuste, kes on autoriteet välis- ja kaitsepoliitika osas, kes on aktiivne, ei karda ütelda teistele oma põhimõtteid. Niisuguseid on meil teisigi. Ja ma usun, et see kampaania tuleb positiivne, konstruktiivne, mitte teiste mahategemine. Sest Eesti vajab kõige enam praegu ühtsust. Me oleme tegelikult kolmandas maailmasõjas ja meil on äärmiselt tähtis, et meil oleks rahvuslik ühtsus nende huvide esindamisel ja kaitsmisel, mis on meile kõige tähtsamad. Hea, et me kaitsepoliitikas oleme seda leidnud, aga seda on vaja ka teistel aladel.
Kas eelolevas kampaanias on oodata ka mingisuguseid suuremaid ja põhimõttelisi lubadusi, näiteks reforme, nagu oli pensionireform?
See viidi täide ja see tähendas kodanikele vabaduse andmist, et ise otsustada, kuidas oma säästudega käituda. See on demokraatlikule õigusriigile äärmiselt tähtis põhimõte ja see teostati. Ma ei näe praegu selliseid lubadusi, aga nagu öeldud, ootame ära kümme päeva, siis näeb täpsemalt.
Te olete 86-aastane. Kuidas teil tervis on? Kas see lubab teil aktiivset kampaaniat teha ja riigikogus tööd, kui peaksite osutuma valituks?
Jah, ma usun, et lubab küll. Kui ma Euroopa Parlamenti viimane kord kandideerisin, olin ma 78 ja ma lõpetasin seal 83-aastasena. Ma ei ole 15 aastat gripis olnud, kunagi põhjuseta puudunud. Nii et ma usun, et riigikogus, kuhu ei pea iga päev lennukiga sõitma, on asi palju lihtsam.
Mis teie tervise saladus on?
Ma arvan, et kõigepealt optimistlik ellusuhtumine ja see, et sa püüad mitte teisi süüdistada, vaid leiad õnne ja tasakaalu iseendas. Aga siia kuuluvad kindlasti ka õige toitumine, liikumine ja ka kristlikud väärtused. Sest meie elu ei tarvitse olla piiratud selle kitsa tsükliga, mida tähendab füüsiline keha. Ja see teeb põhimõttelise vahe. Kas me teeme siin elus kõike, mida võimalik, lootes, et miski ei juhtu või me teame, et elu jätkub teises vormis ja me vastutame kõige selle eest, mis me siin oleme teinud hästi või halvasti.
### Response:
Kelam: Isamaa esindab põhiväärtusi, mitte populismi nagu EKRE
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kanuti gildi saalis esietendus novembri keskel "Lause lõppu jõudes oleme unustanud, kust see algas". Õigupoolest ei olegi ma kindel, kas tohin seda lavastust arvustada või sellest arvata, sest olen ennekõike siiski muusikakriitik. Aga uudishimu ei andnud asu, sest tahan ju teada, kuidas mõtlevad ja mida aktualiseerivad noored, kes sündisid siis, kui minu eakaaslaste väärtused olid suuresti juba juured alla ajanud. Pealegi, ega ka tegijad olnud klassikalise teatri taustaga, vaid tulid kokku EKAst, EMTAst ja, kui ma õigesti kinni püüdsin, siis ka Tartu ülikoolist. Nii end saalist avastasingi.
Saali sisenevat publikut tervitas laisalt kõlav soomekeelne "My Way". Hea algus, mõtlesin. Kui tabav valik leida lugu, mida on aastakümnete jooksul aina taasleiutatud. Kes mäletab, see teab, et "My Way" laulis 1969. aastal kuulsaks Frank Sinatra, aga kümnend hiljem kõlas sellest juba hoopis anarhistlikuma alatooniga Sid Viciousi versioon, mis näitas, kui erisuguse way võib keegi valida. Rääkimata Sparksist, kes laulis veel 15 aastat hiljem "When do I get to sing "My Way?".
Just seda võiksidki noored endalt küsida. Nemad esindavad uut põlvkonda, kes on juba teinud imeilusaid asju, aga ilmselt veelgi rohkem seisab neil ees. Selliselt moodustasidki need kolm lugu lavastusega hea metafoorilise koosluse: alustame ei tea kust, mängime samade sümbolitega ja lõpuks oleme jõudnud algusest nii kaugele, et ei mäleta enam, kust alustasime. Muide, nagu hiljem selgus, sobis "My Way" oma lõputute variatsioonidega ka teksti parafraasiks, kui laval hakkasid korduma samad motiivid, mis teisenesid iga kord uue esitamiskonteksti tõttu esimesest aina erinevamaks.
Lavastus on performatiivne, mõnel hetkel ülimalt koordineeritud, aga kohe seejärel mõjub peaaegu improvisatoorselt. Noor naine – oletan, et lavastaja – seletamas, mis laval toimub. Jutt valguspiltidest, saalis põlevate lampide kooslusest. Näete, see on baarivalgus, see siin on jalutuskäik öises vanalinnas. Ja siis eneseiroonia: "Mulle meeldiks millelegi vastanduda." Minu meelest jäigi see leebe eneseteadlik iroonia läbisegi siirusega lavastust läbima. Nagu ka kunstipärasus ja mõningane pretensioonikus, tasakaaluks üksjagu huumorit – justkui ei võta noored end õnneks liiga tõsiselt.
Nagu kunstis sageli, nõudis esitus vaatajalt tinglikkustaju, et kõik liinid omavahel kokku jooksutada ja ära ühendada. Aga mida siis kuulsin ja nägin? Ootamatult palju vaikust – hääletut toimetamist, mis mõjus sketšilikult. Kui aga kõlasid helid, moodustasid need visuaalile sümpaatse kontrapunkti, hästi läbimõeldud lisakihi, muutes tähendused intensiivsemaks.
Nägin ka kohmakat liikumist, mis mõjus oma sünkroonsuses hoolega harjutatult ja assotsieerus non player character 'idega, tekitades küsimuse valikuvabaduse kohta. Noored näitlejad seadsid kokku lähedust ja eemaldumist, et siis kogu toimunu taas ümber konstrueerida, nagu elu sageli ju ongi. Jälgisin, kuidas nad keset põrandat raskusi liigutasid, neid edasi-tagasi veeretasid ja nendega võitlesid, ning mõtlesin, kui vabade ja iseteadlikena nad mõjuvad. Et tegemist peab olema sümbiootilise tiimiga, mitte ühe lavastaja range takti järgi juhitud kooslusega.
Vaatasin laval toimuvat ning jõudsin ikka ja jälle vanuse teemani. Mõtlesin näiteks, kuidas vahel ikka veel arvatakse, et kui inimene on noor, siis ei oska ta kõneleda universaalsetel teemadel. Või kas enam arvatakse? Sest põlvkondade vahe näikse jäävat üha ahtamaks. Mis ei ole tingimata halb.
Nii mõjus ka tegevus laval, kõnejupid ja liikumised, äraütlemata eluliselt ja seeläbi tuttavlikult: kuidas me räägime samadest asjadest, kasutame isegi samu sõnu, ent kuidas tähendus muutub ja teiseneb, paiknemisele järgneb ümberpaiknemine. Ning et kui lõpuks pärast pikka teekonda jõuavad noored baarivalguseni, mis kohale jõudes on nii staatiline, joonistub kogu protsessi teravmeelsus ja banaalsus märksa selgemini välja kui päris elus.
Vaimukas on ka lavastuse tekst, mis resoneeris selgelt pealkirjaga. Autor oskab luua nihkeid, kõneldes sarnaste sõnadega ja samadel teemadel ning alustades aina uuesti samast lähtekohast. Väike varjundimuutus – ja tähendus muutus kapitaalselt. Selle kõrval moodustasid teksti fragmendid eriilmeliste esitajate suus mõttelise terviku, justkui annaksid asjaosalised teatepulka edasi.
Samamoodi kumas tekstist läbi soov oma hääle järele, kõrva jäid metafoorid enda kuuldavaks tegemisest. Mõne koha peal avastasin end lausa naermast, näiteks kui noormees räägib sõbraga telkimisest: "Lugesime üksteisele koos luuletusi, mängisime koos kannelt." Hetke hiljem, kui dialoog seedida jõudis, tundsin hoopis õudu: "Sellised tüübid ei ole kuhugi kadunud!" Lisapunkti annan tegijatele selle eest, et nad oskasid tuua lavastusse lisakihi – lõhna.
Lavastuse visuaalid olid ootamatult ilusad, ka pingelised, ning kulgeti korraga mitmel rindel, muu hulgas videona. Loomulikult ei puudunud esitusest ka kehalisus oma mitmepalgelisuses, abjekt ja sisikond publiku jalge ees, sundides vaataja vuajeristlikku positsiooni. Kuigi mu temaatilistes teadmistes on ilmselt märkimisväärne katkestus, oli lavastuses midagi sellist, mis on meie (ikka veel postsovetlikus) kunsti- ja kultuuritraditsioonis nii omane ja tuttav, nagu ei olekski vahepeal mööda läinud tubli 30 aastat.
Ka mõni stseen mõjus peaaegu nagu tsitaat millestki varasemast ja kaugemast, justkui nostalgitseksid esinejad irooniaprismast hoolimata mingite vaid kaugemate, kaudselt kogetud aegade järele, mil moes oli neoon ja Janika Sillamaa laulis heledal häälel lootusest. Ei teagi, oli see tahtlikult nii ja ihalebki tänapäeva põlvkond oma vanemate esteetikat (nagu võiks oletada ka tänavapildist) või kannavadki noored ebateadlikult samu esteetilisi väärtusi? Või siis õpetavad neid noori need, kes 30 aastat tagasi olid ise noored ja julged tegijad?
Ei tea, aga laval oli seda ülbete üheksakümnendate vaibi. Lihtsalt selle erinevusega, et laval ei domineeri enam üks sugu, vaid erinevad. Ja tore on, sest ringiga algusesse tagasi jõudes – vahest suurendab see ka vastastikust empaatiat.
|
Arvustus. Eluline ja tuttavlik "Lause lõppu jõudes oleme unustanud, kust see algas"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanuti gildi saalis esietendus novembri keskel "Lause lõppu jõudes oleme unustanud, kust see algas". Õigupoolest ei olegi ma kindel, kas tohin seda lavastust arvustada või sellest arvata, sest olen ennekõike siiski muusikakriitik. Aga uudishimu ei andnud asu, sest tahan ju teada, kuidas mõtlevad ja mida aktualiseerivad noored, kes sündisid siis, kui minu eakaaslaste väärtused olid suuresti juba juured alla ajanud. Pealegi, ega ka tegijad olnud klassikalise teatri taustaga, vaid tulid kokku EKAst, EMTAst ja, kui ma õigesti kinni püüdsin, siis ka Tartu ülikoolist. Nii end saalist avastasingi.
Saali sisenevat publikut tervitas laisalt kõlav soomekeelne "My Way". Hea algus, mõtlesin. Kui tabav valik leida lugu, mida on aastakümnete jooksul aina taasleiutatud. Kes mäletab, see teab, et "My Way" laulis 1969. aastal kuulsaks Frank Sinatra, aga kümnend hiljem kõlas sellest juba hoopis anarhistlikuma alatooniga Sid Viciousi versioon, mis näitas, kui erisuguse way võib keegi valida. Rääkimata Sparksist, kes laulis veel 15 aastat hiljem "When do I get to sing "My Way?".
Just seda võiksidki noored endalt küsida. Nemad esindavad uut põlvkonda, kes on juba teinud imeilusaid asju, aga ilmselt veelgi rohkem seisab neil ees. Selliselt moodustasidki need kolm lugu lavastusega hea metafoorilise koosluse: alustame ei tea kust, mängime samade sümbolitega ja lõpuks oleme jõudnud algusest nii kaugele, et ei mäleta enam, kust alustasime. Muide, nagu hiljem selgus, sobis "My Way" oma lõputute variatsioonidega ka teksti parafraasiks, kui laval hakkasid korduma samad motiivid, mis teisenesid iga kord uue esitamiskonteksti tõttu esimesest aina erinevamaks.
Lavastus on performatiivne, mõnel hetkel ülimalt koordineeritud, aga kohe seejärel mõjub peaaegu improvisatoorselt. Noor naine – oletan, et lavastaja – seletamas, mis laval toimub. Jutt valguspiltidest, saalis põlevate lampide kooslusest. Näete, see on baarivalgus, see siin on jalutuskäik öises vanalinnas. Ja siis eneseiroonia: "Mulle meeldiks millelegi vastanduda." Minu meelest jäigi see leebe eneseteadlik iroonia läbisegi siirusega lavastust läbima. Nagu ka kunstipärasus ja mõningane pretensioonikus, tasakaaluks üksjagu huumorit – justkui ei võta noored end õnneks liiga tõsiselt.
Nagu kunstis sageli, nõudis esitus vaatajalt tinglikkustaju, et kõik liinid omavahel kokku jooksutada ja ära ühendada. Aga mida siis kuulsin ja nägin? Ootamatult palju vaikust – hääletut toimetamist, mis mõjus sketšilikult. Kui aga kõlasid helid, moodustasid need visuaalile sümpaatse kontrapunkti, hästi läbimõeldud lisakihi, muutes tähendused intensiivsemaks.
Nägin ka kohmakat liikumist, mis mõjus oma sünkroonsuses hoolega harjutatult ja assotsieerus non player character 'idega, tekitades küsimuse valikuvabaduse kohta. Noored näitlejad seadsid kokku lähedust ja eemaldumist, et siis kogu toimunu taas ümber konstrueerida, nagu elu sageli ju ongi. Jälgisin, kuidas nad keset põrandat raskusi liigutasid, neid edasi-tagasi veeretasid ja nendega võitlesid, ning mõtlesin, kui vabade ja iseteadlikena nad mõjuvad. Et tegemist peab olema sümbiootilise tiimiga, mitte ühe lavastaja range takti järgi juhitud kooslusega.
Vaatasin laval toimuvat ning jõudsin ikka ja jälle vanuse teemani. Mõtlesin näiteks, kuidas vahel ikka veel arvatakse, et kui inimene on noor, siis ei oska ta kõneleda universaalsetel teemadel. Või kas enam arvatakse? Sest põlvkondade vahe näikse jäävat üha ahtamaks. Mis ei ole tingimata halb.
Nii mõjus ka tegevus laval, kõnejupid ja liikumised, äraütlemata eluliselt ja seeläbi tuttavlikult: kuidas me räägime samadest asjadest, kasutame isegi samu sõnu, ent kuidas tähendus muutub ja teiseneb, paiknemisele järgneb ümberpaiknemine. Ning et kui lõpuks pärast pikka teekonda jõuavad noored baarivalguseni, mis kohale jõudes on nii staatiline, joonistub kogu protsessi teravmeelsus ja banaalsus märksa selgemini välja kui päris elus.
Vaimukas on ka lavastuse tekst, mis resoneeris selgelt pealkirjaga. Autor oskab luua nihkeid, kõneldes sarnaste sõnadega ja samadel teemadel ning alustades aina uuesti samast lähtekohast. Väike varjundimuutus – ja tähendus muutus kapitaalselt. Selle kõrval moodustasid teksti fragmendid eriilmeliste esitajate suus mõttelise terviku, justkui annaksid asjaosalised teatepulka edasi.
Samamoodi kumas tekstist läbi soov oma hääle järele, kõrva jäid metafoorid enda kuuldavaks tegemisest. Mõne koha peal avastasin end lausa naermast, näiteks kui noormees räägib sõbraga telkimisest: "Lugesime üksteisele koos luuletusi, mängisime koos kannelt." Hetke hiljem, kui dialoog seedida jõudis, tundsin hoopis õudu: "Sellised tüübid ei ole kuhugi kadunud!" Lisapunkti annan tegijatele selle eest, et nad oskasid tuua lavastusse lisakihi – lõhna.
Lavastuse visuaalid olid ootamatult ilusad, ka pingelised, ning kulgeti korraga mitmel rindel, muu hulgas videona. Loomulikult ei puudunud esitusest ka kehalisus oma mitmepalgelisuses, abjekt ja sisikond publiku jalge ees, sundides vaataja vuajeristlikku positsiooni. Kuigi mu temaatilistes teadmistes on ilmselt märkimisväärne katkestus, oli lavastuses midagi sellist, mis on meie (ikka veel postsovetlikus) kunsti- ja kultuuritraditsioonis nii omane ja tuttav, nagu ei olekski vahepeal mööda läinud tubli 30 aastat.
Ka mõni stseen mõjus peaaegu nagu tsitaat millestki varasemast ja kaugemast, justkui nostalgitseksid esinejad irooniaprismast hoolimata mingite vaid kaugemate, kaudselt kogetud aegade järele, mil moes oli neoon ja Janika Sillamaa laulis heledal häälel lootusest. Ei teagi, oli see tahtlikult nii ja ihalebki tänapäeva põlvkond oma vanemate esteetikat (nagu võiks oletada ka tänavapildist) või kannavadki noored ebateadlikult samu esteetilisi väärtusi? Või siis õpetavad neid noori need, kes 30 aastat tagasi olid ise noored ja julged tegijad?
Ei tea, aga laval oli seda ülbete üheksakümnendate vaibi. Lihtsalt selle erinevusega, et laval ei domineeri enam üks sugu, vaid erinevad. Ja tore on, sest ringiga algusesse tagasi jõudes – vahest suurendab see ka vastastikust empaatiat.
### Response:
Arvustus. Eluline ja tuttavlik "Lause lõppu jõudes oleme unustanud, kust see algas"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Dortmundi Borussia keskväljamees andis Inglismaa pühapäevases 3:0 võidumängus Senegali üle Jordan Hendersonile väravasöödu ning algatas suurepärase soolojooksuga rünnaku, mis viis Harry Kane'i 2:0 väravani. Bellinghami 24-st söödust jõudis kohale 23 ja ta võitis väljakul kaheksa duelli, mõlemad on matši parimad näitajad.
"Me ei olnud võimelised ennustama, kui kiiresti Bellingham võib küpseks saada. Viimase viie kuu jooksul on ta tõusnud uuele tasemele," rääkis Southgate noorest tähest.
"Ma ei taha teda liiga palju kiita, sest ta on veel noor, aga ta on üks andekamaid mängijaid, keda ma iial näinud olen. Tema mängus pole nõrkusi," lisas koondisekaaslane Phil Foden.
Inglismaa jaoks jätkub MM-finaalturniir laupäeval Prantsusmaa vastu toimuva veerandfinaaliga.
|
Inglismaa peatreener: Bellingham on tõusnud uuele tasemele
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dortmundi Borussia keskväljamees andis Inglismaa pühapäevases 3:0 võidumängus Senegali üle Jordan Hendersonile väravasöödu ning algatas suurepärase soolojooksuga rünnaku, mis viis Harry Kane'i 2:0 väravani. Bellinghami 24-st söödust jõudis kohale 23 ja ta võitis väljakul kaheksa duelli, mõlemad on matši parimad näitajad.
"Me ei olnud võimelised ennustama, kui kiiresti Bellingham võib küpseks saada. Viimase viie kuu jooksul on ta tõusnud uuele tasemele," rääkis Southgate noorest tähest.
"Ma ei taha teda liiga palju kiita, sest ta on veel noor, aga ta on üks andekamaid mängijaid, keda ma iial näinud olen. Tema mängus pole nõrkusi," lisas koondisekaaslane Phil Foden.
Inglismaa jaoks jätkub MM-finaalturniir laupäeval Prantsusmaa vastu toimuva veerandfinaaliga.
### Response:
Inglismaa peatreener: Bellingham on tõusnud uuele tasemele
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Töö tulemused näitavad, et uuritud 95 riigis usub nõiakunsti olemasolusse umbes miljard inimest. Arvestades, et teema on paljudele arutamiseks liiga tundlik, leidub nõiduseusku inimesi uuringu autori ja Ameerika Ülikooli ökonomisti Boris Gershmani sõnul tõenäoliselt tegelikult rohkem, vahendab ScienceAlert.
Uuringus küsitleti ühtekokku 140 000 inimest. Neist umbes 40 protsenti vastas, et usuvad nõiakunsti. Kuigi uskujaid leidub kogu maailmas, jagunevad nad piirkonniti ebavõrdselt. Näiteks Rootsis vastas ainult üheksa protsenti küsitletutest, et nad usuvad nõiduse olemasolu. Samas pidas Tuneesias nõiakunsti olemasolu võimalikuks 90 protsenti vastanuist.
Samuti ilmnes nõiausuga seoses suur erinevus Ida- ja Lääne-Euroopa riikide vahel. Kui välja arvata Portugal ja Hispaania, uskus nõiakunsti Lääne- ja Kesk-Euroopas reeglina alla 20 protsendi vastanuid. Samas Ida-Euroopas, sealhulgas Eestis, oli nõiduseusku üle 30–40 protsendi küsitletutest.
Nõiakunstiga seotud uskumused maailmas. Autor/allikas: Gershman, PLOS One (2022).
Vähemalt miljard needusepelgajat
Boris Gershman kinnitas, et nõiduseusk on mõnes riigis levinum kui teises. Sellest hoolimata leidub nõidusesse uskuvaid inimesi iga riigi erinevates ühiskonna- ja rahvastikurühmades.
Nõidusega seotud uskumusi on uuritud varemgi, kuid mitte korraga kogu maailmas. Gershman pani oma andmestiku kokku aastatel 2008–2017 silmast silma ja telefoni teel tehtud küsitluste põhjal. Küsitlusi tegid Pew' uuringukeskus ja teised professionaalsed küsitlejate rühmad.
Muu hulgas käsitlesid nad usuga ja kitsamalt nõiakunstiga seotud hoiakute kohta käivaid küsimusi. Kõigis küsitlustes paluti inimestel vastata, kas nad usuvad kurja silma või siis mõtet, et mõned inimesed saavad teistele needuste või loitsudega kurja teha.
Küsimus needuste ja loitsude kohta oli Gershmani jaoks kõige olulisem – just see aitas tal nõiduseusku inimesed üles leida. Kõigist küsitletutest vastas 40 protsenti, et usuvad sellisel moel kirjeldatud nõiakunsti olemasolu.
Kui laiendada igast riigist saadud seisukohtade suhtarve riigi elanikearvule, leidub üle maailma umbes miljard nõiduseusku inimest, kirjutab Gershman.
Vanameelne riik soodustab
Uus andmestik lubas Boris Gershmanil uudistada ka seost nõiduseusu ning erinevate isiklike ja riigitasandi tegurite vahel.
Isiklikul tasandil selgus, et kõrgemalt haritud ja majanduslikult paremal järjel olevad inimesed uskusid nõiakunsti olemasolusse teistest harvem. Ühtlasi ilmnes võrdeline seos nõiduseusu ning üldise usklikkuse ja jumalausu vahel. Sealjuures polnud olulist vahet, kas vastaja oli kristlane või islamiusku.
Riigitasandil seostus nõiduseusk Gershmani sõnul nõrkade riiklike instiutsioonide, kesise ühiskondlikku usalduse ja vähese uuendusmeelsusega. Samuti usuti nõiakunsti rohkem riikides, kus kultuur eeldab inimeselt ühiskondlike normidega kohandumist või kus laiutab ühiskonnarühmade sees suur ebavõrdsus.
Gershmani sõnul näitab uuring, et usk nõidusesse on maailmas endiselt laialt levinud. Samas on see usk selgelt seotud erinevate kultuuriliste, institutsiooniliste, psühholoogiliste ja sotsiaalmajanduslike asjaoludega.
Gershmani sõnul oleks täieliku üleilmse olukorra mõistmiseks vaja täiendavaid uuringuid. Ehkki tema töö hõlmas 95 riiki, jäid valimist välja Hiina ja India ehk kaks kõige suurema rahvaarvuga riiki maailmas.
Põhjalikest nõiduseuuringutest on autori sõnul praktilist kasu. Kuna nõidusega seotud uskumused põhjustavad mõnel pool maailmas endiselt konflikte, võib uskumuste parem mõistmine aidata kaitsta näiteks nõidumises süüdistatud naisi. Ühtlasi võib teadmine marjaks ära kuluda valitsustele, teadlastele või kohaliku elanikkonda aitavatele heategevusrühmadele.
Uurimus ilmus ajakirjas PLOS One.
|
Uuring: nõiduseusk on maailmas laialt levinud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Töö tulemused näitavad, et uuritud 95 riigis usub nõiakunsti olemasolusse umbes miljard inimest. Arvestades, et teema on paljudele arutamiseks liiga tundlik, leidub nõiduseusku inimesi uuringu autori ja Ameerika Ülikooli ökonomisti Boris Gershmani sõnul tõenäoliselt tegelikult rohkem, vahendab ScienceAlert.
Uuringus küsitleti ühtekokku 140 000 inimest. Neist umbes 40 protsenti vastas, et usuvad nõiakunsti. Kuigi uskujaid leidub kogu maailmas, jagunevad nad piirkonniti ebavõrdselt. Näiteks Rootsis vastas ainult üheksa protsenti küsitletutest, et nad usuvad nõiduse olemasolu. Samas pidas Tuneesias nõiakunsti olemasolu võimalikuks 90 protsenti vastanuist.
Samuti ilmnes nõiausuga seoses suur erinevus Ida- ja Lääne-Euroopa riikide vahel. Kui välja arvata Portugal ja Hispaania, uskus nõiakunsti Lääne- ja Kesk-Euroopas reeglina alla 20 protsendi vastanuid. Samas Ida-Euroopas, sealhulgas Eestis, oli nõiduseusku üle 30–40 protsendi küsitletutest.
Nõiakunstiga seotud uskumused maailmas. Autor/allikas: Gershman, PLOS One (2022).
Vähemalt miljard needusepelgajat
Boris Gershman kinnitas, et nõiduseusk on mõnes riigis levinum kui teises. Sellest hoolimata leidub nõidusesse uskuvaid inimesi iga riigi erinevates ühiskonna- ja rahvastikurühmades.
Nõidusega seotud uskumusi on uuritud varemgi, kuid mitte korraga kogu maailmas. Gershman pani oma andmestiku kokku aastatel 2008–2017 silmast silma ja telefoni teel tehtud küsitluste põhjal. Küsitlusi tegid Pew' uuringukeskus ja teised professionaalsed küsitlejate rühmad.
Muu hulgas käsitlesid nad usuga ja kitsamalt nõiakunstiga seotud hoiakute kohta käivaid küsimusi. Kõigis küsitlustes paluti inimestel vastata, kas nad usuvad kurja silma või siis mõtet, et mõned inimesed saavad teistele needuste või loitsudega kurja teha.
Küsimus needuste ja loitsude kohta oli Gershmani jaoks kõige olulisem – just see aitas tal nõiduseusku inimesed üles leida. Kõigist küsitletutest vastas 40 protsenti, et usuvad sellisel moel kirjeldatud nõiakunsti olemasolu.
Kui laiendada igast riigist saadud seisukohtade suhtarve riigi elanikearvule, leidub üle maailma umbes miljard nõiduseusku inimest, kirjutab Gershman.
Vanameelne riik soodustab
Uus andmestik lubas Boris Gershmanil uudistada ka seost nõiduseusu ning erinevate isiklike ja riigitasandi tegurite vahel.
Isiklikul tasandil selgus, et kõrgemalt haritud ja majanduslikult paremal järjel olevad inimesed uskusid nõiakunsti olemasolusse teistest harvem. Ühtlasi ilmnes võrdeline seos nõiduseusu ning üldise usklikkuse ja jumalausu vahel. Sealjuures polnud olulist vahet, kas vastaja oli kristlane või islamiusku.
Riigitasandil seostus nõiduseusk Gershmani sõnul nõrkade riiklike instiutsioonide, kesise ühiskondlikku usalduse ja vähese uuendusmeelsusega. Samuti usuti nõiakunsti rohkem riikides, kus kultuur eeldab inimeselt ühiskondlike normidega kohandumist või kus laiutab ühiskonnarühmade sees suur ebavõrdsus.
Gershmani sõnul näitab uuring, et usk nõidusesse on maailmas endiselt laialt levinud. Samas on see usk selgelt seotud erinevate kultuuriliste, institutsiooniliste, psühholoogiliste ja sotsiaalmajanduslike asjaoludega.
Gershmani sõnul oleks täieliku üleilmse olukorra mõistmiseks vaja täiendavaid uuringuid. Ehkki tema töö hõlmas 95 riiki, jäid valimist välja Hiina ja India ehk kaks kõige suurema rahvaarvuga riiki maailmas.
Põhjalikest nõiduseuuringutest on autori sõnul praktilist kasu. Kuna nõidusega seotud uskumused põhjustavad mõnel pool maailmas endiselt konflikte, võib uskumuste parem mõistmine aidata kaitsta näiteks nõidumises süüdistatud naisi. Ühtlasi võib teadmine marjaks ära kuluda valitsustele, teadlastele või kohaliku elanikkonda aitavatele heategevusrühmadele.
Uurimus ilmus ajakirjas PLOS One.
### Response:
Uuring: nõiduseusk on maailmas laialt levinud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Reedel jõudsid Euroopa Liidu riigid kokkuleppele kehtestada Venemaa naftale hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta. Alates 5. detsembrist on keelatud sellest kallimalt ostetud nafta transport kolmandatesse riikidesse.
Raamat ütles ERR-ile, et tegu on korraliku poliitilise šedöövriga, sest hinnalaega kehtestasid EL ja teised suured G7 tööstusriigid sanktsiooni, mis oma olemuselt kehtib riikidele, kes selles sanktsioonis ei osale.
"Kõik suured lääneriigid – EL, Ühendkuningriigid ja Ameerika Ühendriigid on juba loobunud või loobumas Vene nafta impordist ja seega see hinnalagi, mis kehtestati, tegelikult nende naftatarneid ei mõjuta," selgitas ta. "Nende mõte ongi aga selles, et mõjutada kolmandate riikide naftaimportijaid Vene nafta eest vähem maksma."
Ta tõi suuremate partneritena, kelle importi peaks otsus mõjutama, välja Hiina, India ja Türgi ning märkis, et kehtestatud hind on kõrgem kui see, mis Vene nafta eest hetkel makstakse. Seega on väga raske isegi prognoosida, kui paljud kolmandad riigid hinnalae kehtestamises osalevad.
"Euroopa ja lääneriigid loodavad, et kuna see on seotud kolmandate riikide ostjate võimalusega kindlustada Vene nafta Euroopa kindlustusseltside poolt, on see piisav heidutusvahend, et paljud riigid siiski liituvad kehtestatud hinnalaega. Tegelikkuses ei ole aga ikka hästi teada, milline mõju sellel saab olema Putini võimekusele finantseerida oma sõjaretke. Pigem nähakse, et sellel on väga piiratud kui üldse mingisugune mõju," tõdes Raamat.
Mida hinnalae kehtestamisega saavutada sooviti, jääb õliühingu juhi sõnul päris arusaamatuks. Ta märkis, et ilmselt paindusid lääneriigid natuke Putini surve all, sest kui hinnalae üle hakati tõsiselt läbi rääkima, oli Venemaa selge sõnum, et nemad ei tarni enam naftat riikidesse, kes sellega liituvad.
Praeguseks kehtestatud hinnalagi on Raamatu sõnul aga selline, et kõigi eelduste kohaselt jätkab Venemaa maailma naftaturul eksportimist ja saab sellist hinda, nagu ta praegu nagunii saaks ja on ise järgmise aasta riigieelarvet koostades planeerinud.
"Seega see mõju on praktiliselt olematu ja tegelikult tundub, et tegu võis olla rohkem poliitilise sõuga kui sisulise sanktsiooniga," lausus ta.
Raamat lisas, et nii tema kui ka paljude analüütikute hinnangul on raske näha, kuidas hinnalagi tegelikult Venemaa võimet naftalt eksporttulu teenida vähendaks.
|
Õliühingu juht: Vene nafta hinnalae mõju on piiratud või olematu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel jõudsid Euroopa Liidu riigid kokkuleppele kehtestada Venemaa naftale hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta. Alates 5. detsembrist on keelatud sellest kallimalt ostetud nafta transport kolmandatesse riikidesse.
Raamat ütles ERR-ile, et tegu on korraliku poliitilise šedöövriga, sest hinnalaega kehtestasid EL ja teised suured G7 tööstusriigid sanktsiooni, mis oma olemuselt kehtib riikidele, kes selles sanktsioonis ei osale.
"Kõik suured lääneriigid – EL, Ühendkuningriigid ja Ameerika Ühendriigid on juba loobunud või loobumas Vene nafta impordist ja seega see hinnalagi, mis kehtestati, tegelikult nende naftatarneid ei mõjuta," selgitas ta. "Nende mõte ongi aga selles, et mõjutada kolmandate riikide naftaimportijaid Vene nafta eest vähem maksma."
Ta tõi suuremate partneritena, kelle importi peaks otsus mõjutama, välja Hiina, India ja Türgi ning märkis, et kehtestatud hind on kõrgem kui see, mis Vene nafta eest hetkel makstakse. Seega on väga raske isegi prognoosida, kui paljud kolmandad riigid hinnalae kehtestamises osalevad.
"Euroopa ja lääneriigid loodavad, et kuna see on seotud kolmandate riikide ostjate võimalusega kindlustada Vene nafta Euroopa kindlustusseltside poolt, on see piisav heidutusvahend, et paljud riigid siiski liituvad kehtestatud hinnalaega. Tegelikkuses ei ole aga ikka hästi teada, milline mõju sellel saab olema Putini võimekusele finantseerida oma sõjaretke. Pigem nähakse, et sellel on väga piiratud kui üldse mingisugune mõju," tõdes Raamat.
Mida hinnalae kehtestamisega saavutada sooviti, jääb õliühingu juhi sõnul päris arusaamatuks. Ta märkis, et ilmselt paindusid lääneriigid natuke Putini surve all, sest kui hinnalae üle hakati tõsiselt läbi rääkima, oli Venemaa selge sõnum, et nemad ei tarni enam naftat riikidesse, kes sellega liituvad.
Praeguseks kehtestatud hinnalagi on Raamatu sõnul aga selline, et kõigi eelduste kohaselt jätkab Venemaa maailma naftaturul eksportimist ja saab sellist hinda, nagu ta praegu nagunii saaks ja on ise järgmise aasta riigieelarvet koostades planeerinud.
"Seega see mõju on praktiliselt olematu ja tegelikult tundub, et tegu võis olla rohkem poliitilise sõuga kui sisulise sanktsiooniga," lausus ta.
Raamat lisas, et nii tema kui ka paljude analüütikute hinnangul on raske näha, kuidas hinnalagi tegelikult Venemaa võimet naftalt eksporttulu teenida vähendaks.
### Response:
Õliühingu juht: Vene nafta hinnalae mõju on piiratud või olematu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Turniiri käigus kogus Eesti kurlingupaar kaks võitu ja kaks kaotust. Eestlaste viimaseks vastaseks oli tugev Kanada kurlingupaar Kitz - Stewart, kes jäi alagrupimängudes võitmatuks. Eestlased pidid tunnistama vastase paremust tulemusega 10:6. Kolme punktiga alustanud Kaldvee ja Lill lasid vastasel teises voorus võita viis punkti ning kaotusseisust ei õnnestunud Eesti paaril välja tulla. Kitz ja Stewart saavutasid võistluse lõpparvestuses teises koha, kaotades finaalis napilt Kanada kurlingupaarile Peterman ja Gallant.
Lill kommenteeris, et turniiril osalemine oli väga hea kogemus. "See on kindlasti kõige kõrgema tasemega turniir, kus sellel hooajal osalenud oleme. Kaotatud mängudes olime oludega kohanemisel vastastest aeglasemad ja seetõttu ka kaotasime," sõnas ta.
Kanada MK-etapi finaal toimub 14.-18. detsembril Kanadas Toronto lähedal Brantfordis. Finaalis mängib 24 parimat võistkonda, sealhulgas ka Marie Kaldvee ja Harri Lill.
Kanadas toimuvale sarjale Mixed Doubles Superseries on kutsutud osalema maailma parimad kurlingu segapaarid Euroopast ja Põhja-Ameerikast.
|
Kaldvee ja Lill jäid Kanadasplay-off'ist välja, aga said finaalvõistlusele
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiri käigus kogus Eesti kurlingupaar kaks võitu ja kaks kaotust. Eestlaste viimaseks vastaseks oli tugev Kanada kurlingupaar Kitz - Stewart, kes jäi alagrupimängudes võitmatuks. Eestlased pidid tunnistama vastase paremust tulemusega 10:6. Kolme punktiga alustanud Kaldvee ja Lill lasid vastasel teises voorus võita viis punkti ning kaotusseisust ei õnnestunud Eesti paaril välja tulla. Kitz ja Stewart saavutasid võistluse lõpparvestuses teises koha, kaotades finaalis napilt Kanada kurlingupaarile Peterman ja Gallant.
Lill kommenteeris, et turniiril osalemine oli väga hea kogemus. "See on kindlasti kõige kõrgema tasemega turniir, kus sellel hooajal osalenud oleme. Kaotatud mängudes olime oludega kohanemisel vastastest aeglasemad ja seetõttu ka kaotasime," sõnas ta.
Kanada MK-etapi finaal toimub 14.-18. detsembril Kanadas Toronto lähedal Brantfordis. Finaalis mängib 24 parimat võistkonda, sealhulgas ka Marie Kaldvee ja Harri Lill.
Kanadas toimuvale sarjale Mixed Doubles Superseries on kutsutud osalema maailma parimad kurlingu segapaarid Euroopast ja Põhja-Ameerikast.
### Response:
Kaldvee ja Lill jäid Kanadasplay-off'ist välja, aga said finaalvõistlusele
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Scholzi arvamusloo avaldas esmaspäeval ajakiri Foreign Affairs.
"Lääs peab seisma demokraatlike väärtuste eest ja kaitsma avatud ühiskonda, kuid me peame vastu seisma kiusatusele jagada maailm taas liitudeks. See tähendab, et tuleb luua uusi partnerlussuhteid, teha neid pragmaatiliselt ja ilma ideoloogiliste silmaklappideta," kirjutas Scholz.
Scholzi sõnul on vaja tugevamat Euroopa ja Atlandi-ülest ühtsust.
"Atlandi-ülene partnerlus on jätkuvalt ülioluline, et tulla toime väljakutsetega, mis tulenevad Venemaa võimalikust rünnakuohust liitlaste territooriumile, samas kui Hiina lähenemine Taiwanile nõuab tugevama partnerluse loomist kogu maailmas," kirjutas Scholz.
"Sakslaste eesmärk on saada Euroopa julgeoleku tagajaks, sildade ehitajaks Euroopa Liidus ja eestkõnelejaks globaalsete lahenduste otsimisel," kirjutas Scholz.
Scholz kritiseeris tugevalt Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas ja ütles, et selle käigus hävitas Moskva julgeolekukorra, mille ehitamiseks oli kulunud aastakümneid.
|
Scholz hoiatas uue külma sõja puhkemise eest
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Scholzi arvamusloo avaldas esmaspäeval ajakiri Foreign Affairs.
"Lääs peab seisma demokraatlike väärtuste eest ja kaitsma avatud ühiskonda, kuid me peame vastu seisma kiusatusele jagada maailm taas liitudeks. See tähendab, et tuleb luua uusi partnerlussuhteid, teha neid pragmaatiliselt ja ilma ideoloogiliste silmaklappideta," kirjutas Scholz.
Scholzi sõnul on vaja tugevamat Euroopa ja Atlandi-ülest ühtsust.
"Atlandi-ülene partnerlus on jätkuvalt ülioluline, et tulla toime väljakutsetega, mis tulenevad Venemaa võimalikust rünnakuohust liitlaste territooriumile, samas kui Hiina lähenemine Taiwanile nõuab tugevama partnerluse loomist kogu maailmas," kirjutas Scholz.
"Sakslaste eesmärk on saada Euroopa julgeoleku tagajaks, sildade ehitajaks Euroopa Liidus ja eestkõnelejaks globaalsete lahenduste otsimisel," kirjutas Scholz.
Scholz kritiseeris tugevalt Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas ja ütles, et selle käigus hävitas Moskva julgeolekukorra, mille ehitamiseks oli kulunud aastakümneid.
### Response:
Scholz hoiatas uue külma sõja puhkemise eest
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Esmaspäevases jalgpallistuudios võetakse ette mitmed näited jalgpalli MM-i ajaloost, kus mingi sündmus on asunud mõjutama inimeste elu. Näiteks ei saanud 1950. aasta MM-il Brasiilia väravasuul seisnud ning otsustavas mängus Uruguay vastu enda selja taha kaks palli lubanud Moacir Barbosa elu lõpuni rasket taaka kaelalt raputatud; 1994. aasta MM-finaalturniiril omavärava löönud Andres Escobar mõrvati pärast kodumaale naasmist.
Jalgpallistuudio on ETV2 eetris kell 20, stuudiot veab Kristjan Kalkun.
*
Katkend ERR-i spordiportaali nelja aasta taguse MM-finaalturniiri lugude sarjast:
Moacir Barbosal ei õnnestunud oma deemoneid puhastustules hävitada.
"Barbosa, kes mängis turniiri jooksul nii hästi, ei suutnud finaalis takistada lööke, mille oleks pareerinud iga teisejärguline väravavaht," kirjutas O Estado de Sao Paulo 1950. aasta finaaliraportis. Mängu järel sulgesid Barbosa ja ta naine end oma koju, kuid pidid sealt põgenema, sest kuulu järgi kavatses vihane rahvajõuk selle maha põletada.
Maracanazo lõi julma hoobiga lauale ka sotsiaalsed pinged – Barbosa oli toona Brasiilia koondise ainuke mustanahaline mängija. "Pärast 1950. aastat kaotasid mustanahalised mängijad enesekindluse," arvas toonast koondist kajastanud reporter Teixeira Heiser Barbosa elulooraamatus. "Nad kartsid, et neid süüdistatakse samuti kõigis koondise kaotustes." Läks pool sajandit, et Selecao väravasuul seisnuks järgmine mustanahaline puurilukk - Dida.
20 aastat pärast finaali osutas üks naine Rios poes sõrmega Barbosale ning ütles oma lapsele: "kas näed? See on mees, kes pani kõik brasiillased nutma." 1993. aastal reisis Barbosa Granja Comarysse, kus Brasiilia koondis valmistus suviseks MM-iks, et mängijaid tervitada ja neile julgustavaid sõnu öelda. Raadiosaatjatega ülemustelt nõu küsinud turvamehed ei lubanud teda väravatest sisse, sest ta võis koondisele halba õnne tuua. Samal aastal keelas Brasiilia alaliidu president Barbosal ühte koondise sõprusmängu kommenteerida.
Maracanazo väravavaht ei saanud iialgi vabaks meheks.
"Brasiilia seaduste järgi on maksimaalne võimalik karistus 30 aastat. Minule on aga määratud eluaegne," tõdes Barbosa mõned aastad enne surma.
|
Ajaloolased arutlevad jalgpallistuudios mängu ja elu õhukese piiri üle
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäevases jalgpallistuudios võetakse ette mitmed näited jalgpalli MM-i ajaloost, kus mingi sündmus on asunud mõjutama inimeste elu. Näiteks ei saanud 1950. aasta MM-il Brasiilia väravasuul seisnud ning otsustavas mängus Uruguay vastu enda selja taha kaks palli lubanud Moacir Barbosa elu lõpuni rasket taaka kaelalt raputatud; 1994. aasta MM-finaalturniiril omavärava löönud Andres Escobar mõrvati pärast kodumaale naasmist.
Jalgpallistuudio on ETV2 eetris kell 20, stuudiot veab Kristjan Kalkun.
*
Katkend ERR-i spordiportaali nelja aasta taguse MM-finaalturniiri lugude sarjast:
Moacir Barbosal ei õnnestunud oma deemoneid puhastustules hävitada.
"Barbosa, kes mängis turniiri jooksul nii hästi, ei suutnud finaalis takistada lööke, mille oleks pareerinud iga teisejärguline väravavaht," kirjutas O Estado de Sao Paulo 1950. aasta finaaliraportis. Mängu järel sulgesid Barbosa ja ta naine end oma koju, kuid pidid sealt põgenema, sest kuulu järgi kavatses vihane rahvajõuk selle maha põletada.
Maracanazo lõi julma hoobiga lauale ka sotsiaalsed pinged – Barbosa oli toona Brasiilia koondise ainuke mustanahaline mängija. "Pärast 1950. aastat kaotasid mustanahalised mängijad enesekindluse," arvas toonast koondist kajastanud reporter Teixeira Heiser Barbosa elulooraamatus. "Nad kartsid, et neid süüdistatakse samuti kõigis koondise kaotustes." Läks pool sajandit, et Selecao väravasuul seisnuks järgmine mustanahaline puurilukk - Dida.
20 aastat pärast finaali osutas üks naine Rios poes sõrmega Barbosale ning ütles oma lapsele: "kas näed? See on mees, kes pani kõik brasiillased nutma." 1993. aastal reisis Barbosa Granja Comarysse, kus Brasiilia koondis valmistus suviseks MM-iks, et mängijaid tervitada ja neile julgustavaid sõnu öelda. Raadiosaatjatega ülemustelt nõu küsinud turvamehed ei lubanud teda väravatest sisse, sest ta võis koondisele halba õnne tuua. Samal aastal keelas Brasiilia alaliidu president Barbosal ühte koondise sõprusmängu kommenteerida.
Maracanazo väravavaht ei saanud iialgi vabaks meheks.
"Brasiilia seaduste järgi on maksimaalne võimalik karistus 30 aastat. Minule on aga määratud eluaegne," tõdes Barbosa mõned aastad enne surma.
### Response:
Ajaloolased arutlevad jalgpallistuudios mängu ja elu õhukese piiri üle
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Koroonakriisi põhjustatud tõrked globaalsetes tarneahelates aeglustasid relvastuse tootmist, mistõttu kasvas sõjatööstus 2021. aastal küll pisut kiiremini kui aasta varem - 1,9 protsenti võrrelduna 2020. aasta 1,1 protsendiga aastases võrdluses, kuid see on siiski märksa aeglasem kui Covid-19 pandeemiale eelnenud nelja aasta keskmine (3,7 protsenti).
"Me oleks võinud oodata 2021. aastal palju suuremat kasvu relvade müügis ilma jätkuvate tarneahela probleemideta," ütles SIPRI relvastuskulude ja -toodangu programmi direktor Lucie Béraud-Sudreau pressiteate vahendusel."Nii suuremad kui väiksed relvafirmad teatasid, et see on neid mõjutanud. Mõned kompaniid nagu näiteks Airbus ja General Dynamics märkisid ka, et neil ei jätkunud tööjõudu," lisas ta.
Venemaa suuremahuline sissetung Ukrainasse veebruari lõpus põhjustas relvatööstustele uusi probleeme, kuna Venemaa on üks peamisi relvafirmade toorme tarnijaid. See võib raskendada ka USA-l ja Euroopa riikidel tugevdada oma armeesid ning relvastuse varusid, eriti arvestades, et nad on saatnud miljardite dollarite väärtuses laskemoona ja relvi Ukraina toetuseks.
"Toodangu suurendamine võtab aega. Kui tarneahelates jätkuvad tõrked, võib mõnel tootjal kuluda veel mitu aastat, et rahuldada Ukraina sõjaga tekkinud suurem nõudlus," märkis SIPRI vanemteadur Diego Lopes da Silva.
Ehkki näha on Vene relvaettevõtete toodangu suurenemist sõja tõttu, on märgata ka nende raskusi moodsate relvasüsteemide jaoks pooljuhtide hankimisel, tõdeb SIPRI. Samuti mõjutavad Vene relvatööstusi riigile kehtestatud sanktsioonid, mis piiravad ettevõtetele välismaksete tegemist.
SIPRI raporti kohaselt tootsid ja müüsid 100 maailma suurimat relvatööstusettevõtet 2021. aastal kokku 592 miljardi dollari väärtuses oma toodangut.
Saja suurima relvafirma hulgas on 40 pärit Ameerika Ühendriikidest ning nende kogumüük oli eelmisel aastal 299 miljardit dollarit. USA oli ainus piirkond, kus toimus väike kahanemine (0,8 protsenti) reaalmahus võrreldes 2020. aastaga, seda peamiselt kõrge inflatsiooni tõttu.
Maailma viis suurimat relvatootmisettevõtet on USA firmad Lockheed Martin, Raytheon Technologies, Boeing, Northrop Grumman, General Dynamics.
Euroopa ettevõtteid oli esisajas 27, nende kogutoodang oli 123 miljardit dollarit ning see oli 4,2 protsendi võrra suurem kui tunamullu.
Aasia ja Okeaania regiooni ettevõtteid oli saja suurima hulgas 21, aga nende toodang kokku oli 136 miljardit, mis on üle eelmise aastaga võrreldes 5,8 protsenti suurem. Neist kaheksa Hiina relvatööstuse kogutoodang oli mullu 109 miljardit (aastane kasv 6,3 protsenti).
Vene ettevõtteid oli esisajas kuus ning nende relvamüük kokku oli eelmisel aastal 17,8 miljardit – kas 2020. aastaga võrreldes 0,4 protsenti. Kogu Vene relvatööstuses oli mullu märgata stagnatsiooni, tõdes SIPRI.
Instituut rõhutas, et Hiina ja Vene ettevõtet kohta on olnud keeruline infot saada ning nende kohta avaldatud teave ei pruugi olla kõige täpsem.
Lähis-Ida ettevõtteid oli maailma saja suurima relvatööstuse hulgas viis ning nende kogutoodang oli mullu 15 miljardit dollarit ning aastane kasv 6,5 protsenti.
|
SIPRI: koroonakriis ja Vene agressioon takistavad relvade tootmist
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koroonakriisi põhjustatud tõrked globaalsetes tarneahelates aeglustasid relvastuse tootmist, mistõttu kasvas sõjatööstus 2021. aastal küll pisut kiiremini kui aasta varem - 1,9 protsenti võrrelduna 2020. aasta 1,1 protsendiga aastases võrdluses, kuid see on siiski märksa aeglasem kui Covid-19 pandeemiale eelnenud nelja aasta keskmine (3,7 protsenti).
"Me oleks võinud oodata 2021. aastal palju suuremat kasvu relvade müügis ilma jätkuvate tarneahela probleemideta," ütles SIPRI relvastuskulude ja -toodangu programmi direktor Lucie Béraud-Sudreau pressiteate vahendusel."Nii suuremad kui väiksed relvafirmad teatasid, et see on neid mõjutanud. Mõned kompaniid nagu näiteks Airbus ja General Dynamics märkisid ka, et neil ei jätkunud tööjõudu," lisas ta.
Venemaa suuremahuline sissetung Ukrainasse veebruari lõpus põhjustas relvatööstustele uusi probleeme, kuna Venemaa on üks peamisi relvafirmade toorme tarnijaid. See võib raskendada ka USA-l ja Euroopa riikidel tugevdada oma armeesid ning relvastuse varusid, eriti arvestades, et nad on saatnud miljardite dollarite väärtuses laskemoona ja relvi Ukraina toetuseks.
"Toodangu suurendamine võtab aega. Kui tarneahelates jätkuvad tõrked, võib mõnel tootjal kuluda veel mitu aastat, et rahuldada Ukraina sõjaga tekkinud suurem nõudlus," märkis SIPRI vanemteadur Diego Lopes da Silva.
Ehkki näha on Vene relvaettevõtete toodangu suurenemist sõja tõttu, on märgata ka nende raskusi moodsate relvasüsteemide jaoks pooljuhtide hankimisel, tõdeb SIPRI. Samuti mõjutavad Vene relvatööstusi riigile kehtestatud sanktsioonid, mis piiravad ettevõtetele välismaksete tegemist.
SIPRI raporti kohaselt tootsid ja müüsid 100 maailma suurimat relvatööstusettevõtet 2021. aastal kokku 592 miljardi dollari väärtuses oma toodangut.
Saja suurima relvafirma hulgas on 40 pärit Ameerika Ühendriikidest ning nende kogumüük oli eelmisel aastal 299 miljardit dollarit. USA oli ainus piirkond, kus toimus väike kahanemine (0,8 protsenti) reaalmahus võrreldes 2020. aastaga, seda peamiselt kõrge inflatsiooni tõttu.
Maailma viis suurimat relvatootmisettevõtet on USA firmad Lockheed Martin, Raytheon Technologies, Boeing, Northrop Grumman, General Dynamics.
Euroopa ettevõtteid oli esisajas 27, nende kogutoodang oli 123 miljardit dollarit ning see oli 4,2 protsendi võrra suurem kui tunamullu.
Aasia ja Okeaania regiooni ettevõtteid oli saja suurima hulgas 21, aga nende toodang kokku oli 136 miljardit, mis on üle eelmise aastaga võrreldes 5,8 protsenti suurem. Neist kaheksa Hiina relvatööstuse kogutoodang oli mullu 109 miljardit (aastane kasv 6,3 protsenti).
Vene ettevõtteid oli esisajas kuus ning nende relvamüük kokku oli eelmisel aastal 17,8 miljardit – kas 2020. aastaga võrreldes 0,4 protsenti. Kogu Vene relvatööstuses oli mullu märgata stagnatsiooni, tõdes SIPRI.
Instituut rõhutas, et Hiina ja Vene ettevõtet kohta on olnud keeruline infot saada ning nende kohta avaldatud teave ei pruugi olla kõige täpsem.
Lähis-Ida ettevõtteid oli maailma saja suurima relvatööstuse hulgas viis ning nende kogutoodang oli mullu 15 miljardit dollarit ning aastane kasv 6,5 protsenti.
### Response:
SIPRI: koroonakriis ja Vene agressioon takistavad relvade tootmist
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Trupi sõnul toob "Ovo" (portugali keeles "muna") publikuni elamuse, mis keskendub looduse ilule ja mitmekesisusele ning lummab liikumise ja emotsioonidega. Lavastuse peaosades säravad vahvad putukatest tegelased, kelle erilised võimed tuuakse publikuni akrobaatika keeles. Etenduses teeb kaasa 100 inimest 25-st riigist, kelle hulgas on 52 akrobaati.
Cirque du Soleil on pärit Kanadast Montrealist ning tsirkusetruppi kuuluvad näitlejad ja akrobaadid 64-st iigist. Trupp on etendanud näitemänge kuuel mandril ja aastate jooksul on neist osa saanud rohkem kui 220 miljonit inimest.
Cirque du Soleil' etendused toimuvad Saku Suurhallis 1.-4. juunini.
|
Cirque du Soleil esineb tuleval aastal taas Eestis
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trupi sõnul toob "Ovo" (portugali keeles "muna") publikuni elamuse, mis keskendub looduse ilule ja mitmekesisusele ning lummab liikumise ja emotsioonidega. Lavastuse peaosades säravad vahvad putukatest tegelased, kelle erilised võimed tuuakse publikuni akrobaatika keeles. Etenduses teeb kaasa 100 inimest 25-st riigist, kelle hulgas on 52 akrobaati.
Cirque du Soleil on pärit Kanadast Montrealist ning tsirkusetruppi kuuluvad näitlejad ja akrobaadid 64-st iigist. Trupp on etendanud näitemänge kuuel mandril ja aastate jooksul on neist osa saanud rohkem kui 220 miljonit inimest.
Cirque du Soleil' etendused toimuvad Saku Suurhallis 1.-4. juunini.
### Response:
Cirque du Soleil esineb tuleval aastal taas Eestis
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Apple'i juhid muretsevad, et firma sõltub telefonide kokkupanemisel liiga palju Foxconnist. Hiinas Zhengzhou linnas asuvas Foxconni tehases töötab umbes 300 000 inimest. Tehases valmistatakse suurem osa Apple'i telefonidest, vahendas The Wall Street Journal.
Zhengzhou linnas puhkesid hiljuti suured protestid, mis piiras tehases tootmistegevust. Asjaga kursis inimeste sõnul muretseb nüüd Apple, et firma on seotud liiga palju ühe kohaga.
"Varem ei pööranud inimesed sellisele koondumisele tähelepanu. Vabakaubandus oli igapäevane normaalsus. Nüüd oleme jõudnud uude maailma," ütles Foxconni USA üksuse endine juht Alan Yeun.
Asjaga kursis olevate inimeste sõnul on Apple öelnud oma partneritele, et tahab alustada tootmist väljaspool Hiinat. Muutus ei sünniks aga üleöö. Firma uuendab tihti oma telefonides olevat tarkvara ja annab seetõttu pidevalt välja ka uusi mudeleid. Tarkvara uuendused nõuavad võimsamaid telefone.
Apple on juba siiski Hiinas oma jalajälge vähendamas. Nooremad hiinlased ei taha enam väikese palga eest tööd teha. USA tehnoloogiafirmale teeb muret ka Hiina kompartei karm koroonapoliitika.
Paljud Foxconni Zhengzhou tehase noored töötajad kirjutasid sotsiaalmeedias, et ei taha väikese palga eest teha igavat tootmistööd.
"Parem on jääda koju, kui kapitalistide heaks tööd rügada," kirjutas sotsiaalmeedias üks endine Foxconni tööline.
Foxconni endine tippjuht Dan Panzica ütles, et Apple ei saa kiiresti oma tootmist Indiasse ja Vietnami ümber kolida.
"Indias ja Vietnamis nad kaasaegseid telefone ei tee," ütles Panzica.
Indias elab umbes sama palju inimesi kui Hiinas. Indias juhitakse aga kõiki provintse erinevalt. "India on kindlate reeglite suhtes nagu metsik lääs," ütles Panzica.
Foxconni kontsern andis 2021. aastal umbes 3,9 protsenti Hiina ekspordist.
|
Apple plaanib tootmistegevust Hiinas vähendada
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Apple'i juhid muretsevad, et firma sõltub telefonide kokkupanemisel liiga palju Foxconnist. Hiinas Zhengzhou linnas asuvas Foxconni tehases töötab umbes 300 000 inimest. Tehases valmistatakse suurem osa Apple'i telefonidest, vahendas The Wall Street Journal.
Zhengzhou linnas puhkesid hiljuti suured protestid, mis piiras tehases tootmistegevust. Asjaga kursis inimeste sõnul muretseb nüüd Apple, et firma on seotud liiga palju ühe kohaga.
"Varem ei pööranud inimesed sellisele koondumisele tähelepanu. Vabakaubandus oli igapäevane normaalsus. Nüüd oleme jõudnud uude maailma," ütles Foxconni USA üksuse endine juht Alan Yeun.
Asjaga kursis olevate inimeste sõnul on Apple öelnud oma partneritele, et tahab alustada tootmist väljaspool Hiinat. Muutus ei sünniks aga üleöö. Firma uuendab tihti oma telefonides olevat tarkvara ja annab seetõttu pidevalt välja ka uusi mudeleid. Tarkvara uuendused nõuavad võimsamaid telefone.
Apple on juba siiski Hiinas oma jalajälge vähendamas. Nooremad hiinlased ei taha enam väikese palga eest tööd teha. USA tehnoloogiafirmale teeb muret ka Hiina kompartei karm koroonapoliitika.
Paljud Foxconni Zhengzhou tehase noored töötajad kirjutasid sotsiaalmeedias, et ei taha väikese palga eest teha igavat tootmistööd.
"Parem on jääda koju, kui kapitalistide heaks tööd rügada," kirjutas sotsiaalmeedias üks endine Foxconni tööline.
Foxconni endine tippjuht Dan Panzica ütles, et Apple ei saa kiiresti oma tootmist Indiasse ja Vietnami ümber kolida.
"Indias ja Vietnamis nad kaasaegseid telefone ei tee," ütles Panzica.
Indias elab umbes sama palju inimesi kui Hiinas. Indias juhitakse aga kõiki provintse erinevalt. "India on kindlate reeglite suhtes nagu metsik lääs," ütles Panzica.
Foxconni kontsern andis 2021. aastal umbes 3,9 protsenti Hiina ekspordist.
### Response:
Apple plaanib tootmistegevust Hiinas vähendada
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Rapid asus kohtumist juba teisel minutil Käidi söödust juhtima, kui eestlase paremalt äärelt antud tsenderduse suunas väravasse Stefan Panoiu, kirjutab Soccernet.ee.
Argese viigivärav sündis 60. minutil. Rumeenia kõrgliigas hooaja teise resultatiivse söödu andnud Käit mängis kõik minutid.
Rapid jätkab liigatabelis kolmandal kohal, kaotades Farul Constantale kümne ja Clujile kuue punktiga. Joonas Tamme koduklubi FCSB paikneb viiendal tabelireal, kuid omab rivaalidega võrreldes kohtumisi varuks. Kokku mängib Rumeenia kõrgliigas 16 meeskonda.
|
Käidi täpne tsenderdus viis Rapidi juba teisel minutil juhtima
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rapid asus kohtumist juba teisel minutil Käidi söödust juhtima, kui eestlase paremalt äärelt antud tsenderduse suunas väravasse Stefan Panoiu, kirjutab Soccernet.ee.
Argese viigivärav sündis 60. minutil. Rumeenia kõrgliigas hooaja teise resultatiivse söödu andnud Käit mängis kõik minutid.
Rapid jätkab liigatabelis kolmandal kohal, kaotades Farul Constantale kümne ja Clujile kuue punktiga. Joonas Tamme koduklubi FCSB paikneb viiendal tabelireal, kuid omab rivaalidega võrreldes kohtumisi varuks. Kokku mängib Rumeenia kõrgliigas 16 meeskonda.
### Response:
Käidi täpne tsenderdus viis Rapidi juba teisel minutil juhtima
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Arizona ei suutnud seni võiduta jätkava ülikooli vastu suurt edu saavutada, kuid külalised hoiti siiski piisavalt kaugel, et üllatust vältida. Küll jätkusid Arizona viskemured: pühapäeval tabati kaugviskeid 4/20, ehk kahe viimase mänguga on 48-st kaugviskest rõnga läbinud vaid kaheksa.
37 minutit väljakul veetnud Kriisa viskas kuus punkti (kahepunktivisked 3/3, kaugvisked 0/4), lisas kaheksa resultatiivset söötu, kolm lauapalli ja ühe vaheltlõike. Veesaar sai väljakule seitsmeks minutiks ning tõi selle ajaga kaks punkti ja ühe ründelaua. Arizona resultatiivseim oli 25 punkti visanud ja 12 lauapalli noppinud Azuolas Tubelis.
Neljanda asetusega Arizona jaoks jätkub hooaeg laupäeval, kui Las Vegases minnakse vastamisi kümnendana asetatud Indianaga.
|
Kriisa aitas Arizona võidule, võistkond hädas kaugvisetega
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arizona ei suutnud seni võiduta jätkava ülikooli vastu suurt edu saavutada, kuid külalised hoiti siiski piisavalt kaugel, et üllatust vältida. Küll jätkusid Arizona viskemured: pühapäeval tabati kaugviskeid 4/20, ehk kahe viimase mänguga on 48-st kaugviskest rõnga läbinud vaid kaheksa.
37 minutit väljakul veetnud Kriisa viskas kuus punkti (kahepunktivisked 3/3, kaugvisked 0/4), lisas kaheksa resultatiivset söötu, kolm lauapalli ja ühe vaheltlõike. Veesaar sai väljakule seitsmeks minutiks ning tõi selle ajaga kaks punkti ja ühe ründelaua. Arizona resultatiivseim oli 25 punkti visanud ja 12 lauapalli noppinud Azuolas Tubelis.
Neljanda asetusega Arizona jaoks jätkub hooaeg laupäeval, kui Las Vegases minnakse vastamisi kümnendana asetatud Indianaga.
### Response:
Kriisa aitas Arizona võidule, võistkond hädas kaugvisetega
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Ausalt, ma ei uskunud, et keegi enam "Sierrale" auhindu annab. Seda enam Sloveenias, kus "Sierra" valiti hiljuti Ljubljana rahvusvahelise filmifestivali parimaks lühifilmiks," kommenteeris filmi režissöör Sander Joon Animateka võitu. "Kui žürii hakkas laval "Sierrast" tuttavat konnade krooksumist imiteerima, oli aga asi selge," jätkas Joon. "On nii tore näha, kuidas film inimesi puudutab."
"Puhas nauding, mis joonistab perekondliku dünaamika välja ootamatu õrnuse ja mängulisusega," sõnas Animateka žürii auhinnatseremoonial.
Tänu võitudele festivalidel AFI Fest, San Francisco ja Palm Springs ShortFest on "Sierral" õigus kandideerida lühianimafilmi Oscarile. Eesti animafilm on praeguseks valitud enam kui 130 festivali kavva ning võitnud üle 40 auhinna. Teiste seas on preemiad tulnud festivalidelt nagu Ottawa, Dresden, GLAS, Encounters, Valencia, Animatricks, Turu, Viborg, Animafest Cyprus, Fantoche, Cinekid.
"Sierra" on esimene Eesti film, mille on ostnud Ameerika kvaliteetkanal The Criterion Channel. Seda on näidatud Soome televisioonis ning lähiajal jõuab film teistegi Euroopa kultuurikanalite repertuaari.
"Sierra" režissöör, stsenarist ja peakunstnik on Sander Joon. Produtsendid on Aurelia Aasa (AAA Creative) ja Erik Heinsalu (BOP! Animation). Filmi helilooja on Misha Panfilov, helindaja Matis Rei. Animaatorid on Henri Kaido Veermäe, Valya Paneva, Teresa Baroet, Sander Joon. Taustakunstnik on Hleb Kuftseryn.
|
Sander Joone "Sierra" tõi Sloveeniast kaks peapreemiat
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ausalt, ma ei uskunud, et keegi enam "Sierrale" auhindu annab. Seda enam Sloveenias, kus "Sierra" valiti hiljuti Ljubljana rahvusvahelise filmifestivali parimaks lühifilmiks," kommenteeris filmi režissöör Sander Joon Animateka võitu. "Kui žürii hakkas laval "Sierrast" tuttavat konnade krooksumist imiteerima, oli aga asi selge," jätkas Joon. "On nii tore näha, kuidas film inimesi puudutab."
"Puhas nauding, mis joonistab perekondliku dünaamika välja ootamatu õrnuse ja mängulisusega," sõnas Animateka žürii auhinnatseremoonial.
Tänu võitudele festivalidel AFI Fest, San Francisco ja Palm Springs ShortFest on "Sierral" õigus kandideerida lühianimafilmi Oscarile. Eesti animafilm on praeguseks valitud enam kui 130 festivali kavva ning võitnud üle 40 auhinna. Teiste seas on preemiad tulnud festivalidelt nagu Ottawa, Dresden, GLAS, Encounters, Valencia, Animatricks, Turu, Viborg, Animafest Cyprus, Fantoche, Cinekid.
"Sierra" on esimene Eesti film, mille on ostnud Ameerika kvaliteetkanal The Criterion Channel. Seda on näidatud Soome televisioonis ning lähiajal jõuab film teistegi Euroopa kultuurikanalite repertuaari.
"Sierra" režissöör, stsenarist ja peakunstnik on Sander Joon. Produtsendid on Aurelia Aasa (AAA Creative) ja Erik Heinsalu (BOP! Animation). Filmi helilooja on Misha Panfilov, helindaja Matis Rei. Animaatorid on Henri Kaido Veermäe, Valya Paneva, Teresa Baroet, Sander Joon. Taustakunstnik on Hleb Kuftseryn.
### Response:
Sander Joone "Sierra" tõi Sloveeniast kaks peapreemiat
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Reformierakond on varasemalt avaldanud oma valimisringkondade esinumbrid. Nüüd on ka näha, kes esinumbritele järgnevad ehk kel erakonna suurt toetust arvestades on lisaks esinumbritele head võimalused samuti riigikogusse pääseda.
Erakonna esimees Kaja Kallas kandideerib taas Eesti suurimas valimisringkonnas Harju- ja Raplamaal, kust ta eelmisel korral sai 20 072 häält.
16 mandaadiga ringkonnas järgneb Kallasele nimekirja teise numbrina Marko Mihkelson. Esikuuikusse mahuvad veel Mart Võrklaev, Aivar Sõerd, Kristina Šmigun-Vähi ja Timo Suslov.
Tallinna Haabersti, Kristiine, Põhja-Tallinna ringkonnas on Kristen Michali järel teine number Signe Riisalo ja kolmas hiljuti erakonnaga liitunud moedisainer Oksana Tandit.
Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita ringkonnas on esikohal Siim Kallas, kelle tuules pürivad parlamenti Heidy Purga ja Andres Sutt. Näiteks Purga kandideeris eelmisel korral Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna ringkonnas.
Mustamäel ja Nõmmel on Urmas Paeti järel valimisnimekirjas Maris Lauri ja Igor Schvede.
Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal on esikolmikus Kalle Laanet, Urve Tiidus ja Aivar Viidik.
Lääne-Viru nimekirja veab varem Kagu-Eestis kandideerinud Hanno Pevkur, kelle tuules kandideerivad Katrin Kuusemäe ja Indrek Kesküla.
Ida-Viru esikolmikus on Reformierakonnal esmakordselt kandideeriv Meelis Kiili, Maris Toomel ja Aivar Surva.
Jõgeva- ja Tartumaal tuleb Urmas Kruuse järel teise numbrina mõningase üllatusena Luisa Rõivas, kellele järgneb Erkki Keldo.
Tartu linnas veab nimekirja ettearvatult linnapea Urmas Klaas, kellele teise numbrina järgneb Yoko Alender, kes eelmine kord kandideeris Järva- ja Viljandimaal. Nimekirja kolmas on Ants Laaneots ja alles neljas riigikogu liige Margit Sutrop.
Võru-, Valga- ja Põlvamaal on esikohal Liina Kersna, talle järgnevad Eerik-Niiles Kross ja Maido Ruusmann.
Pärnumaa esikolmiku moodustavad Toomas Kivimägi, Annely Akkermann ja Jüri Jaanson.
|
Reformierakond sai paika valimisnimekirja
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reformierakond on varasemalt avaldanud oma valimisringkondade esinumbrid. Nüüd on ka näha, kes esinumbritele järgnevad ehk kel erakonna suurt toetust arvestades on lisaks esinumbritele head võimalused samuti riigikogusse pääseda.
Erakonna esimees Kaja Kallas kandideerib taas Eesti suurimas valimisringkonnas Harju- ja Raplamaal, kust ta eelmisel korral sai 20 072 häält.
16 mandaadiga ringkonnas järgneb Kallasele nimekirja teise numbrina Marko Mihkelson. Esikuuikusse mahuvad veel Mart Võrklaev, Aivar Sõerd, Kristina Šmigun-Vähi ja Timo Suslov.
Tallinna Haabersti, Kristiine, Põhja-Tallinna ringkonnas on Kristen Michali järel teine number Signe Riisalo ja kolmas hiljuti erakonnaga liitunud moedisainer Oksana Tandit.
Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita ringkonnas on esikohal Siim Kallas, kelle tuules pürivad parlamenti Heidy Purga ja Andres Sutt. Näiteks Purga kandideeris eelmisel korral Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna ringkonnas.
Mustamäel ja Nõmmel on Urmas Paeti järel valimisnimekirjas Maris Lauri ja Igor Schvede.
Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal on esikolmikus Kalle Laanet, Urve Tiidus ja Aivar Viidik.
Lääne-Viru nimekirja veab varem Kagu-Eestis kandideerinud Hanno Pevkur, kelle tuules kandideerivad Katrin Kuusemäe ja Indrek Kesküla.
Ida-Viru esikolmikus on Reformierakonnal esmakordselt kandideeriv Meelis Kiili, Maris Toomel ja Aivar Surva.
Jõgeva- ja Tartumaal tuleb Urmas Kruuse järel teise numbrina mõningase üllatusena Luisa Rõivas, kellele järgneb Erkki Keldo.
Tartu linnas veab nimekirja ettearvatult linnapea Urmas Klaas, kellele teise numbrina järgneb Yoko Alender, kes eelmine kord kandideeris Järva- ja Viljandimaal. Nimekirja kolmas on Ants Laaneots ja alles neljas riigikogu liige Margit Sutrop.
Võru-, Valga- ja Põlvamaal on esikohal Liina Kersna, talle järgnevad Eerik-Niiles Kross ja Maido Ruusmann.
Pärnumaa esikolmiku moodustavad Toomas Kivimägi, Annely Akkermann ja Jüri Jaanson.
### Response:
Reformierakond sai paika valimisnimekirja
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tallinnas Kadriorus aastaid oma ühetoalist korterit välja üürinud omanikku tabas sügisel halb üllatus: kui veel kevadel tundus üüriturg vilgas ja korterid läksid kaubaks kiires tempos, siis nüüd on uue üürniku otsimine kestnud mitu kuud ja soovijaid pole toonud isegi hinna langetamine.
"Tegelikult lood ongi sellised," kinnitas ERR-ile Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi. "Praegu tahetakse pigem odavamat üürikorterit heade kõrvalkuludega."
Tema sõnul on ühelt poolt käes talvine madalseis, mis tekib igal aastal, kuid on näha, et rabamine on läbi ja hinnatase hakkab allapoole tulema. Vahepealse investeerimisbuumiga on turule tulnud hulganisti kallimaid üürikortereid ja nende seas on konkurents väga suur.
"Need praegu pigem seisavad," lausus Vähi. "Loomulikult on ka selliseid kortereid, mille puhul ei meeldi inimestele võib-olla kütteliik – kas elektri-, gaasi- või ahiküte."
Üürnikud eelistavad tema sõnul selgelt kaugküttega kortereid ja hoolimata sellest, et gaasi hind on vahepealsest tasemest taas madalamale langenud, leitakse, et kaugkütte puhul on kulud kõige enam prognoositavad.
Arco Vara kutseline hindaja ja analüütik Mihkel Eliste ütles, et eristada võib kaht turusegmenti: alla 500-eurosed ja üle 500-eurosed üürikorterid, mille puhul on trendid natuke erinevad.
Ta märkis, et Ukraina sõjapõgenike rahakott on keskmisest eestlasest napim, kuid neid on arvestataval hulgal ja nad keskenduvad odavamate elamispindade turule, mis tähendab Tallinnas alla 500-eurose üürihinnaga kortereid.
"Augusti teisest poolest on üürihinnad kallimas segmendis pigem langenud," lausus Eliste. "Septembri alguses on tavaliselt väga tugev üürihindade tõus iga-aastaselt just haridustee alguse tõttu, väga tugevalt eeskätt Tartus, aga sellel aastal jäi nii Tartus kui Tallinnas üürihindade tõus pigem suve algusesse või kevadesse. Sügisel enam ei olnud näha, et nõudlus oleks suurenenud."
Üürnikud tahavad heas seisus kahetoalist magalas
Risto Vähi sõnul on kõige lihtsam üürnikku leida tüüpilisele magalarajooni korterile, mis on heas seisukorras ja kahe- või kolmetoaline. Kahetoalisi üüritakse keskmiselt 480-520 euroga ja kolmetoalisi 550-600 euroga kuus. Veel tänavu suvel oli magalapiirkonna kahetoalise üürihind keskmiselt 550 eurot kuus.
"Pakkumisi on muidugi igasuguseid ning kes oma paneelmaja korteri eest enam küsib, peab ka arvestama, et elaniku leidmisega läheb pikemalt ja ilmselt tuleb hinnas alla tulla," tõdes Vähi.
Ta lisas, et magalates pakutakse üürile ka uusi kortereid, kuid nende hinnad on mõistagi kallimad ja pakkumiste hinnavahemik palju suurem.
Üürniku leidmise kiirus sõltub sellest, kas üürileandja soostub hinnas allapoole tulema. Vähi sõnul leidub neid, kes hinda langetama ei nõustu ja on valmis pikalt ootama, kuid eriti kahetoaliste uuemate korterite puhul, mida on turul palju, on näha ka valmidust hinda soodsamaks muuta. Üürniku leidmiseks võib aga kuluda mitu kuud.
Mihkel Eliste tõi välja, et kesklinnas ja Põhja-Tallinnas, kus kinnisvara on kallim, on ka suurem läbirääkimisvõimalus kui magalapiirkondades.
Üüriturgu ootab vaikne talv
Tulevikust rääkides ütles Eliste, et kuna tööturul pole potentsiaali tööhõive kasvuks näha ja tööpuudus on pigem kasvutrendis, siis ei ole ka magalapiirkondades üürihindade tõus tõenäoline.
"Kui tööstussektorist tuleb pidevalt koondamisteateid või pole võimalik palka tõsta, siis need uudised puudutavad just odavamate korterite potentsiaalseid üürnikke," põhjendas ta. "Lähikuude vaates on raske leida tegureid, miks hinnakasv peaks esile kerkima."
Kuna aga kinnisvara hinnatõus on olnud tunduvalt kiirem kui võimalike ostjate sissetulekute kasv, siis võib Eliste sõnul eeldada, et üürnike osakaal turul jätkab suurenemist ja see omakorda võiks olla tegur, mis hinnalanguspotentsiaali veidi tagasi hoiab.
Vähi prognoosis üüriturule samuti vaikset talve, mille põhjuseks on majanduslangus, ebakindlus ning endiselt kriitiline olukord energiaga.
"Tavaliselt on kevadkuud olnud need, kus turg hakkab aktiviseeruma. Siis saame näha, kuidas majandusel läheb, see mõjutab väga palju," lausus Vähi.
Pank: laenuga korteri ostnud investor võib hätta jääda
Luminor teatas esmaspäeval, et laenu abil üürikinnisvara soetanud investorid on nüüd raskete valikute ees, sest pakkumiste kasv survestab üürihinda allapoole laskma, kuid nii ei pruugi see enam katta laenukulusid.
Panga hinnangul on pakkumisi üüriturul varasemast rohkem ka seepärast, et kõrgete energiakulude tõttu on üüriturule paisatud korterid, mis on pikalt tühjalt seisnud. Eriti on pakkumise suurenemist märgata vanemate korterite segmendis.
Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane ütles, et kuna euribori tõusuga kasvab ka üürileandja laenumakse, pole investoril üürikorterite hinnaalanduseks vajalikku ruumi.
"Üürileandja peab siinkohal tõsiselt mõtlema, kas anda kinnisvara üürile miinusega või mitte. On näha, et hetkel seda siiski tehakse, sest vastasel juhul jääb investorile laenukulu täies ulatuses, samal ajal kui keegi korteris ei ela," lausus Rebane.
Ta prognoosis, et ridaelamubokside ja majade üürihind langeb korterite omast kiiremini.
|
Üüriturg läks langusesse: korterid leiavad üürniku aeglasemalt ja odavamalt
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinnas Kadriorus aastaid oma ühetoalist korterit välja üürinud omanikku tabas sügisel halb üllatus: kui veel kevadel tundus üüriturg vilgas ja korterid läksid kaubaks kiires tempos, siis nüüd on uue üürniku otsimine kestnud mitu kuud ja soovijaid pole toonud isegi hinna langetamine.
"Tegelikult lood ongi sellised," kinnitas ERR-ile Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi. "Praegu tahetakse pigem odavamat üürikorterit heade kõrvalkuludega."
Tema sõnul on ühelt poolt käes talvine madalseis, mis tekib igal aastal, kuid on näha, et rabamine on läbi ja hinnatase hakkab allapoole tulema. Vahepealse investeerimisbuumiga on turule tulnud hulganisti kallimaid üürikortereid ja nende seas on konkurents väga suur.
"Need praegu pigem seisavad," lausus Vähi. "Loomulikult on ka selliseid kortereid, mille puhul ei meeldi inimestele võib-olla kütteliik – kas elektri-, gaasi- või ahiküte."
Üürnikud eelistavad tema sõnul selgelt kaugküttega kortereid ja hoolimata sellest, et gaasi hind on vahepealsest tasemest taas madalamale langenud, leitakse, et kaugkütte puhul on kulud kõige enam prognoositavad.
Arco Vara kutseline hindaja ja analüütik Mihkel Eliste ütles, et eristada võib kaht turusegmenti: alla 500-eurosed ja üle 500-eurosed üürikorterid, mille puhul on trendid natuke erinevad.
Ta märkis, et Ukraina sõjapõgenike rahakott on keskmisest eestlasest napim, kuid neid on arvestataval hulgal ja nad keskenduvad odavamate elamispindade turule, mis tähendab Tallinnas alla 500-eurose üürihinnaga kortereid.
"Augusti teisest poolest on üürihinnad kallimas segmendis pigem langenud," lausus Eliste. "Septembri alguses on tavaliselt väga tugev üürihindade tõus iga-aastaselt just haridustee alguse tõttu, väga tugevalt eeskätt Tartus, aga sellel aastal jäi nii Tartus kui Tallinnas üürihindade tõus pigem suve algusesse või kevadesse. Sügisel enam ei olnud näha, et nõudlus oleks suurenenud."
Üürnikud tahavad heas seisus kahetoalist magalas
Risto Vähi sõnul on kõige lihtsam üürnikku leida tüüpilisele magalarajooni korterile, mis on heas seisukorras ja kahe- või kolmetoaline. Kahetoalisi üüritakse keskmiselt 480-520 euroga ja kolmetoalisi 550-600 euroga kuus. Veel tänavu suvel oli magalapiirkonna kahetoalise üürihind keskmiselt 550 eurot kuus.
"Pakkumisi on muidugi igasuguseid ning kes oma paneelmaja korteri eest enam küsib, peab ka arvestama, et elaniku leidmisega läheb pikemalt ja ilmselt tuleb hinnas alla tulla," tõdes Vähi.
Ta lisas, et magalates pakutakse üürile ka uusi kortereid, kuid nende hinnad on mõistagi kallimad ja pakkumiste hinnavahemik palju suurem.
Üürniku leidmise kiirus sõltub sellest, kas üürileandja soostub hinnas allapoole tulema. Vähi sõnul leidub neid, kes hinda langetama ei nõustu ja on valmis pikalt ootama, kuid eriti kahetoaliste uuemate korterite puhul, mida on turul palju, on näha ka valmidust hinda soodsamaks muuta. Üürniku leidmiseks võib aga kuluda mitu kuud.
Mihkel Eliste tõi välja, et kesklinnas ja Põhja-Tallinnas, kus kinnisvara on kallim, on ka suurem läbirääkimisvõimalus kui magalapiirkondades.
Üüriturgu ootab vaikne talv
Tulevikust rääkides ütles Eliste, et kuna tööturul pole potentsiaali tööhõive kasvuks näha ja tööpuudus on pigem kasvutrendis, siis ei ole ka magalapiirkondades üürihindade tõus tõenäoline.
"Kui tööstussektorist tuleb pidevalt koondamisteateid või pole võimalik palka tõsta, siis need uudised puudutavad just odavamate korterite potentsiaalseid üürnikke," põhjendas ta. "Lähikuude vaates on raske leida tegureid, miks hinnakasv peaks esile kerkima."
Kuna aga kinnisvara hinnatõus on olnud tunduvalt kiirem kui võimalike ostjate sissetulekute kasv, siis võib Eliste sõnul eeldada, et üürnike osakaal turul jätkab suurenemist ja see omakorda võiks olla tegur, mis hinnalanguspotentsiaali veidi tagasi hoiab.
Vähi prognoosis üüriturule samuti vaikset talve, mille põhjuseks on majanduslangus, ebakindlus ning endiselt kriitiline olukord energiaga.
"Tavaliselt on kevadkuud olnud need, kus turg hakkab aktiviseeruma. Siis saame näha, kuidas majandusel läheb, see mõjutab väga palju," lausus Vähi.
Pank: laenuga korteri ostnud investor võib hätta jääda
Luminor teatas esmaspäeval, et laenu abil üürikinnisvara soetanud investorid on nüüd raskete valikute ees, sest pakkumiste kasv survestab üürihinda allapoole laskma, kuid nii ei pruugi see enam katta laenukulusid.
Panga hinnangul on pakkumisi üüriturul varasemast rohkem ka seepärast, et kõrgete energiakulude tõttu on üüriturule paisatud korterid, mis on pikalt tühjalt seisnud. Eriti on pakkumise suurenemist märgata vanemate korterite segmendis.
Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane ütles, et kuna euribori tõusuga kasvab ka üürileandja laenumakse, pole investoril üürikorterite hinnaalanduseks vajalikku ruumi.
"Üürileandja peab siinkohal tõsiselt mõtlema, kas anda kinnisvara üürile miinusega või mitte. On näha, et hetkel seda siiski tehakse, sest vastasel juhul jääb investorile laenukulu täies ulatuses, samal ajal kui keegi korteris ei ela," lausus Rebane.
Ta prognoosis, et ridaelamubokside ja majade üürihind langeb korterite omast kiiremini.
### Response:
Üüriturg läks langusesse: korterid leiavad üürniku aeglasemalt ja odavamalt
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Hiinas protestivad inimesed koroonapiirangute vastu pärast Ürümqi kortermaja põlengut, kus korterisse lukustatud elanikud ei pääsenudki välja ja põlesid sisse. Meeleavaldused puhkesid mitmes linnas. Kui võimude esialgne reaktsioon oli, et piirangud ei leevene, kuid nüüd on see toimunud, siis kas see näitab, et Hiina juhtkond ikka kuulab inimesi?
Vaatasin eile, et lääne meedias spekuleeritakse, kas nüüd, kui piiranguid on lõdvendatud, siis kas see on kuidagi meeleavalduste tulemus, millega ma päris nõus ei ole.
Seda oli näha varasemast Hiina ametliku meedia väikesest muutusest retoorikas. Hiina kõige tähtsam päevaleht tegi oktoobri keskel resoluutse avalduse, et jätkame range koroonapoliitikaga. Üldiselt see viitab sellele, et kui väga resoluutsed seisukohad võetakse riigi päevalehe poolt, siis see viitab mingisugustele ebakõladele või erimeelsustele partei sees. Pärast 20. parteikongressi olid järjest mitu korda lehes uued artiklid, kus tegelikult juba nenditi, et senise poliitikaga jätkata ei saa.
Mulle tundub, et inimesed tajusid, et tegelikult on nüüd võimalus, kuna parteis endas ei olda ühisel arusaamal, kuidas jätkata ja kas niimoodi on mõistlik jätkata, sest majandusel tõmmati hoog korralikult maha ja nüüd kõik näitajad osutavad, et Hiina majandus on languse staadiumisse jõudnud. Tööpuudus Hiinas hakkas juba eelmise aasta suvel vaikselt kasvama.
Arvan, et inimestel oli vaja lihtsalt tingimusi, kus toimuks täiuslik torm. See oligi see moment, kus tajuti, et parteikongess oli läbi. Inimesed olid pikalt, näiteks Ürümqis sada päeva olnud rangete piirangute all ja välja minna ei tohtinud.
Sama asi oli ka Shanghais ja teistes linnades. Inimesed ei saanud tööl käia, tööpuudus kogu aeg kasvas ja nüüd tajuti, et jõuti tupikusse ja ainukene variant on survet avaldada läbi meeleavalduste.
Shanghai puhul, ja mis Pekingi puhul nii väga ei kehti, Foxconni tehases või teistes linnades oli väga selgelt näha, et mingisugused kogukonnad, kes suutsid organiseeruda, mitte et inimesed oleksid üle linna kokku tulnud, vaid, et need olid just kogukonnad, kes olid seotud elamukvartalite või tehastega. Nad suutsid üksteisele sõnumeid saata ja läbi selle organiseeruda ja koos tänavale tulla.
See ei olnud selline laiapõhjaline liikumine nagu praegu nimetatakse - Valge paberi revolutsioon partei vastu, kuigi neid avaldusi tehti näiteks Shanghais. Mulle pigem tundub, et see ei olnud nii must-valge, et inimesed oleksid tahtnud parteist ja Xi Jinpingist lahti saada, kuigi see oli väga üllatav, et selliseid üleskutseid tehti. Sellised olidki viimati 80-ndatel aastatel.
Kas ei ole liiga palju pööratud tähelepanu hüüetele "Maha Jinping!" ja "Ei komparteile!"? Tegelik soov oli saada leebemaid koroonareegleid. Lääneriigid vaatavad neid hüüdeid liiga roosade prillidega?
Osades kohtades, kus hiinlane hüüab vabadust, mida hüüti paljudes meeleavalduste kolletes, siis see ei pruugi tähendada sedasama, mida meie praegu siin mõtleme.
Arvestame taustsüsteemi. Inimesed on kodus olnud, mõned saavad kodukontorit teha, mõned võib-olla ei saa, tööl käia ei saa, sissetulekut pole, tekib frustratsioon ja tahetakse koroonapiirangutest lahti saada. See vabadus võib pigem tähendada liikumisvabadust, tööl käimise vabadust, lapsed ei saa ju koolis käia – kõik läks internetti üle.
Jalgpalli MM oli ka oluline faktor, sest inimesed nägid, et maailm elab ammu vabas õhus ja see andis neile võib-olla indu juurde.
Miks ma arvan, et jalgpalli MM oli üks faktor? Jalgpalli MM-i vaadates on näha hästi palju Hiina sponsoreid. Jalgpalli EM ja jalgpalli MM on Hiinas ülipopulaarsed.
Hiinlased on naelutatud telerite ette ja nad nägid, mis seal toimub. Kõik on ilma maskideta ja naudivad vabadust, reisivad, kuhu tahavad.
Hiinas on praegu ju ka enneolematu probleem, et ei lasta riigist välja. Isegi, kui on pass olemas, siis valikuliselt võetakse inimestelt piirivalves passid ära, lõigatakse katki ja öeldakse, et pole piisavalt põhjust välismaale minna.
Sellist asja pole varem olnud. Nüüd koroonaga on see tulnud ja see tekitab inimestes lausa viha.
Samal ajal nad näevad, kuidas maailm tuleb kokku ühte väikesesse riiki ja peab pidu. See võis kaasa aidata ja julgustada hiinlasi ise rohkem häält tegema. Ma ei alahindaks seda jalgpalli MM-i momenti.
Kas valge paberi näitamine sümboliseerib pigem sõna- või isegi väljendusvabadust, kui seda, et Hiinas võiks olla teistsugune riigikord?
Valge paber tuli kasutusele Shanghais. Sotsiaalmeedias kommenteeriti seda alguses nii, et see on leina sümbol. Hiinas on valge värv leina värv ja sellega avaldati kaastunnet Ürümqis sisse põlenud isikute perekonnaliikmetele, sõpradele, tuttavatele. Esimene mõte oli ikkagi, et see on lein.
Valge paberi revolutsiooniks hakati seda kutsuma ikkagi pigem välismaal kui Hiinas protestijate poolt. Näiteks Taiwani meedia kasutas seda kohe. Ka hiinakeelsed rahvusvahelised väljaanded, globaalsed meediaettevõtted, kellel on hiinakeelsed rubriigid, võtsid selle enne kasutusele kui meeleavaldajad Hiinas. Kuigi näiteks hiinlased, kes Austraalias või Kanadas, Ameerika Ühendriikides elasid, hakkasid kasutama väljendit "valge paberi revolutsioon".
Alguses meeleavaldajad, sotsiaalmeedia postituste järgi, ei mõelnud kohe nii kaugele, et see ongi see sümbol, mille taha kõik koonduvad.
Mis oli huvitav, kui valge paber Shanghais välja tuli, siis jälgisin seda, et tegelikult nende meeleavalduste kollete vahel pole ühist nimetajat. Inimestel olid erinevad põhjused, miks nad välja tulid, mida nad nõudsid, aga hiljem valge paber saigi ühiseks nimetajaks. See võeti ka teistes linnades kasutusele ja see näitas, et siit võib midagi edasi hakata kasvama.
Nüüd ongi küsimus, kas soov mingisugust alternatiivi saada parteile on piisavalt tugev, et suudaks koondada eri jõude üle Hiina valge paberi taha või mitte.
Praegu tundub, et pigem mitte, aga koroonapiirangud kui sellised on endiselt paljudes kohtades olemas. Majandusolukord on keeruline ja ühel hetkel võivad tulla uuesti samasuguste nõudmistega.
Kas koroonareeglite leevendamisest piisab ja inimesed saavad tavalisemasse elurütmi tagasi minna ning sinnapaika see jääb ja me ei näe tõsist väljakutset Xi Jinpingi võimule?
Ma ei usu, et tõsist väljakutset Xi Jinpingile saab. Selleks on vaja palju rohkem erinevaid komponente. Seal taga on pigem viha koroonapoliitika vastu.
Praegu ei arene ka sellepärast edasi, et nägime, mida Hiina politsei tegi. Esialgu ei teinud midagi. See oli suur küsimus, miks nad nii rahulikult vaatasid selliseid loosungeid karjuvaid rahvamasse: "Maha Xi Jinping!", "Maha kommunistlik partei!". See on täiesti enneolematu Hiinas viimase 30 aasta jooksul. Suured politseijõud olid kõrval, seisid vastas, aga midagi ei tehtud.
Tundub, et see oli ootamatu ja näitab, et kui käsku pole, siis ise ei oska reageerida. Seesama, mis Wuhanis toimus 2020. aastal, kuidas Covid valla pääses, siis oli samamoodi, et Pekingist ei tulnud käsku. Olukord oli kaoses.
Nüüd oli samamoodi. Alguses käsku ei tulnud, kuid hiljem tuli käsk ja nad aeti väga kiiresti laiali.
Ütleksin, et kõige tulisem vastasseis oli Guangzhous, Haizhu piirkonnas ja seal olid väga kõrged nakatumisnäitajad ja olid väga ranged piirangud. Inimesed ei saanud liikuma.
Guangzhou fenomen on ka see, et seal on hästi palju nooremat tööjõudu, kuna üle Hiina on Guangzhousse ja Shenzheni piirkonda noored kokku läinud. Nemad on tõenäoliselt keevaverelisemad, aga teistpidi ka haavatavamad, sest nad pole kohapealt pärit ja neil pole sotsiaalset tugisüsteemi ning kui nad kaotavad töö, siis nad kindlasti ägestuvad palju kiiremini kui need noored, kellel on sotsiaalne tugisüsteem olemas ja kes on kohapealt pärit. See võis rolli mängida Guangzhou teravates vastasseisudes politseiga. Ikkagi oli näha, et politsei reageeris, inimesi vahistati massiliselt.
Neid oli väga lihtne vahistada, sest see oli nagu popmuusika kontsert, kus peaaegu iga meeleavaldaja filmis kõike, mis toimus. Nad tegid ka otseülekandeid. Kõikidel oli telefon käes.
Hiinas tähendab telefon tegelikult sisuliselt ID-kaarti, kuna seal on niivõrd palju äppe, WeChat on kõige kuulsam, aga ka digitaalsed rahakotid, mis on kõik isikustatud ja kui seda kaasas kanda kogu aeg, siis on hiljem väga lihtne tuvastada, kes kus oli. Pärast, kui meeleavaldused olid laiali aetud, algasid vahistamised.
Mastaapsemaks vahistamiseks läks hiljem, kui politsei hakkas inimestele helistama.
Nüüd, kui koroonapiiranguid hakatakse leevendama, siis see tähendab, et koroona hakkab rohkem levima. Mismoodi see võib avaldada mõju Xi mainele, kes on nullpoliitika eestvedaja? Või antakse regionaalsetele keskustele võim kätte?
Xi jaoks on turvalisem, kui vastutus antakse üle omavalitsustele. Kui nad hakkama ei saa, siis saab alati neid süüdistada. Praegu on ametlik poliitika või suunis 20 punktis, mille järgi peaksid omavalitsused käituma. Osa tõlgendab neid ühtmoodi, teised teistmoodi.
Seal ongi suur vaidlus selle üle, et omavalitsused ei saa neist ühtmoodi aru ja tulemuseks on, et osades omavalitsustes on väga ranged piirangud, teistes väga leebed ning seal levib koroona. Näiteks Peking või Guangzhou ehk kaks sellist suurt koroonakollet.
Arvan, et see on Hiinal ainukene võimalus minna mööda lääne teed. Kui kaks ja pool aastat tundus, et maailm peaks minema Hiina teed, siis sellega ma ei olnud absoluutselt nõus.
Tulemus on ikkagi, et paljud hiinlased tõenäoliselt surevad. Küsimus on, kui palju? Kui suur on see vaktsineerituse tase?
Viimase ligi aasta jooksul ei ole hiinlased entusiastlikud olnud teise või kolmanda vaktsiinisüsti suhtes. Vaimustus vaktsineerimisest on täielikult raugenud ja sellepärast ongi hakatud üleskutseid paiskama meediasse, et julgustada vanureid tulema vaktsineerima, sest enam ei kehti sundvaktsineerimine. Alguses seda oli, aga enam seda ei ole.
Kui nüüd inimesed otsustavad mitte vaktsineerida, siis küsimus on, kui tugev on immuunsüsteem, isegi kui vaktsineerivad. Ja kui hea see vaktsiin on, sest Hiina ei ole lääne vaktsiine võtnud.
Hiina ei saa lääne vaktsiine ju vastu võtta ka riikliku maine pärast?
Hiina oli koroonapandeemia alguses see riik, kes ütles, et nemad tulevad maailma päästma. Tohutud vaktsiinitarned üle maailma. Lääne meedias tõstatati küsimus, kui tõhusad need tegelikult on.
Nüüd oleme seisus, et Hiina vaktsiinid ei ole tõenäoliselt nii tõhusad kui lääne vaktsiinid ja Hiina ei soovi oma maine pärast võtta vastu lääne vaktsiine, sest ta tunnistaks sellega, et nende vaktsiinidiplomaatia on täielikult ebaõnnestunud.
Tegelikult on ka läänes kohustus välja öelda, et Hiina vaktsiinidiplomaatia ebaõnnestus täielikult, sest muidu inimesed unustavad ära, milline olukord valitses aasta 2020 kevadel, kus Hiina ütles, et nemad tulevad päästma.
Kui Hiina ametlikus meedias räägiti, et Hiinat kritiseerinud riikidele ei peaks vaktsiine üldse andma, ja et mitte üksnes eelisjärjekorras, vaid üldse ei peaks andma. Selliseid asju ei tohiks unustada ja praegu on moment, kus tuleb meelde tuletada, mida Hiina algselt plaanis. Hiina tahtis väga selgelt kasutada vaktsiine enda poliitiliste huvide kehtestamiseks.
|
Leslie Leino: Hiina on reaktsiooniga koroonale ebaõnnestunud mitmel moel
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiinas protestivad inimesed koroonapiirangute vastu pärast Ürümqi kortermaja põlengut, kus korterisse lukustatud elanikud ei pääsenudki välja ja põlesid sisse. Meeleavaldused puhkesid mitmes linnas. Kui võimude esialgne reaktsioon oli, et piirangud ei leevene, kuid nüüd on see toimunud, siis kas see näitab, et Hiina juhtkond ikka kuulab inimesi?
Vaatasin eile, et lääne meedias spekuleeritakse, kas nüüd, kui piiranguid on lõdvendatud, siis kas see on kuidagi meeleavalduste tulemus, millega ma päris nõus ei ole.
Seda oli näha varasemast Hiina ametliku meedia väikesest muutusest retoorikas. Hiina kõige tähtsam päevaleht tegi oktoobri keskel resoluutse avalduse, et jätkame range koroonapoliitikaga. Üldiselt see viitab sellele, et kui väga resoluutsed seisukohad võetakse riigi päevalehe poolt, siis see viitab mingisugustele ebakõladele või erimeelsustele partei sees. Pärast 20. parteikongressi olid järjest mitu korda lehes uued artiklid, kus tegelikult juba nenditi, et senise poliitikaga jätkata ei saa.
Mulle tundub, et inimesed tajusid, et tegelikult on nüüd võimalus, kuna parteis endas ei olda ühisel arusaamal, kuidas jätkata ja kas niimoodi on mõistlik jätkata, sest majandusel tõmmati hoog korralikult maha ja nüüd kõik näitajad osutavad, et Hiina majandus on languse staadiumisse jõudnud. Tööpuudus Hiinas hakkas juba eelmise aasta suvel vaikselt kasvama.
Arvan, et inimestel oli vaja lihtsalt tingimusi, kus toimuks täiuslik torm. See oligi see moment, kus tajuti, et parteikongess oli läbi. Inimesed olid pikalt, näiteks Ürümqis sada päeva olnud rangete piirangute all ja välja minna ei tohtinud.
Sama asi oli ka Shanghais ja teistes linnades. Inimesed ei saanud tööl käia, tööpuudus kogu aeg kasvas ja nüüd tajuti, et jõuti tupikusse ja ainukene variant on survet avaldada läbi meeleavalduste.
Shanghai puhul, ja mis Pekingi puhul nii väga ei kehti, Foxconni tehases või teistes linnades oli väga selgelt näha, et mingisugused kogukonnad, kes suutsid organiseeruda, mitte et inimesed oleksid üle linna kokku tulnud, vaid, et need olid just kogukonnad, kes olid seotud elamukvartalite või tehastega. Nad suutsid üksteisele sõnumeid saata ja läbi selle organiseeruda ja koos tänavale tulla.
See ei olnud selline laiapõhjaline liikumine nagu praegu nimetatakse - Valge paberi revolutsioon partei vastu, kuigi neid avaldusi tehti näiteks Shanghais. Mulle pigem tundub, et see ei olnud nii must-valge, et inimesed oleksid tahtnud parteist ja Xi Jinpingist lahti saada, kuigi see oli väga üllatav, et selliseid üleskutseid tehti. Sellised olidki viimati 80-ndatel aastatel.
Kas ei ole liiga palju pööratud tähelepanu hüüetele "Maha Jinping!" ja "Ei komparteile!"? Tegelik soov oli saada leebemaid koroonareegleid. Lääneriigid vaatavad neid hüüdeid liiga roosade prillidega?
Osades kohtades, kus hiinlane hüüab vabadust, mida hüüti paljudes meeleavalduste kolletes, siis see ei pruugi tähendada sedasama, mida meie praegu siin mõtleme.
Arvestame taustsüsteemi. Inimesed on kodus olnud, mõned saavad kodukontorit teha, mõned võib-olla ei saa, tööl käia ei saa, sissetulekut pole, tekib frustratsioon ja tahetakse koroonapiirangutest lahti saada. See vabadus võib pigem tähendada liikumisvabadust, tööl käimise vabadust, lapsed ei saa ju koolis käia – kõik läks internetti üle.
Jalgpalli MM oli ka oluline faktor, sest inimesed nägid, et maailm elab ammu vabas õhus ja see andis neile võib-olla indu juurde.
Miks ma arvan, et jalgpalli MM oli üks faktor? Jalgpalli MM-i vaadates on näha hästi palju Hiina sponsoreid. Jalgpalli EM ja jalgpalli MM on Hiinas ülipopulaarsed.
Hiinlased on naelutatud telerite ette ja nad nägid, mis seal toimub. Kõik on ilma maskideta ja naudivad vabadust, reisivad, kuhu tahavad.
Hiinas on praegu ju ka enneolematu probleem, et ei lasta riigist välja. Isegi, kui on pass olemas, siis valikuliselt võetakse inimestelt piirivalves passid ära, lõigatakse katki ja öeldakse, et pole piisavalt põhjust välismaale minna.
Sellist asja pole varem olnud. Nüüd koroonaga on see tulnud ja see tekitab inimestes lausa viha.
Samal ajal nad näevad, kuidas maailm tuleb kokku ühte väikesesse riiki ja peab pidu. See võis kaasa aidata ja julgustada hiinlasi ise rohkem häält tegema. Ma ei alahindaks seda jalgpalli MM-i momenti.
Kas valge paberi näitamine sümboliseerib pigem sõna- või isegi väljendusvabadust, kui seda, et Hiinas võiks olla teistsugune riigikord?
Valge paber tuli kasutusele Shanghais. Sotsiaalmeedias kommenteeriti seda alguses nii, et see on leina sümbol. Hiinas on valge värv leina värv ja sellega avaldati kaastunnet Ürümqis sisse põlenud isikute perekonnaliikmetele, sõpradele, tuttavatele. Esimene mõte oli ikkagi, et see on lein.
Valge paberi revolutsiooniks hakati seda kutsuma ikkagi pigem välismaal kui Hiinas protestijate poolt. Näiteks Taiwani meedia kasutas seda kohe. Ka hiinakeelsed rahvusvahelised väljaanded, globaalsed meediaettevõtted, kellel on hiinakeelsed rubriigid, võtsid selle enne kasutusele kui meeleavaldajad Hiinas. Kuigi näiteks hiinlased, kes Austraalias või Kanadas, Ameerika Ühendriikides elasid, hakkasid kasutama väljendit "valge paberi revolutsioon".
Alguses meeleavaldajad, sotsiaalmeedia postituste järgi, ei mõelnud kohe nii kaugele, et see ongi see sümbol, mille taha kõik koonduvad.
Mis oli huvitav, kui valge paber Shanghais välja tuli, siis jälgisin seda, et tegelikult nende meeleavalduste kollete vahel pole ühist nimetajat. Inimestel olid erinevad põhjused, miks nad välja tulid, mida nad nõudsid, aga hiljem valge paber saigi ühiseks nimetajaks. See võeti ka teistes linnades kasutusele ja see näitas, et siit võib midagi edasi hakata kasvama.
Nüüd ongi küsimus, kas soov mingisugust alternatiivi saada parteile on piisavalt tugev, et suudaks koondada eri jõude üle Hiina valge paberi taha või mitte.
Praegu tundub, et pigem mitte, aga koroonapiirangud kui sellised on endiselt paljudes kohtades olemas. Majandusolukord on keeruline ja ühel hetkel võivad tulla uuesti samasuguste nõudmistega.
Kas koroonareeglite leevendamisest piisab ja inimesed saavad tavalisemasse elurütmi tagasi minna ning sinnapaika see jääb ja me ei näe tõsist väljakutset Xi Jinpingi võimule?
Ma ei usu, et tõsist väljakutset Xi Jinpingile saab. Selleks on vaja palju rohkem erinevaid komponente. Seal taga on pigem viha koroonapoliitika vastu.
Praegu ei arene ka sellepärast edasi, et nägime, mida Hiina politsei tegi. Esialgu ei teinud midagi. See oli suur küsimus, miks nad nii rahulikult vaatasid selliseid loosungeid karjuvaid rahvamasse: "Maha Xi Jinping!", "Maha kommunistlik partei!". See on täiesti enneolematu Hiinas viimase 30 aasta jooksul. Suured politseijõud olid kõrval, seisid vastas, aga midagi ei tehtud.
Tundub, et see oli ootamatu ja näitab, et kui käsku pole, siis ise ei oska reageerida. Seesama, mis Wuhanis toimus 2020. aastal, kuidas Covid valla pääses, siis oli samamoodi, et Pekingist ei tulnud käsku. Olukord oli kaoses.
Nüüd oli samamoodi. Alguses käsku ei tulnud, kuid hiljem tuli käsk ja nad aeti väga kiiresti laiali.
Ütleksin, et kõige tulisem vastasseis oli Guangzhous, Haizhu piirkonnas ja seal olid väga kõrged nakatumisnäitajad ja olid väga ranged piirangud. Inimesed ei saanud liikuma.
Guangzhou fenomen on ka see, et seal on hästi palju nooremat tööjõudu, kuna üle Hiina on Guangzhousse ja Shenzheni piirkonda noored kokku läinud. Nemad on tõenäoliselt keevaverelisemad, aga teistpidi ka haavatavamad, sest nad pole kohapealt pärit ja neil pole sotsiaalset tugisüsteemi ning kui nad kaotavad töö, siis nad kindlasti ägestuvad palju kiiremini kui need noored, kellel on sotsiaalne tugisüsteem olemas ja kes on kohapealt pärit. See võis rolli mängida Guangzhou teravates vastasseisudes politseiga. Ikkagi oli näha, et politsei reageeris, inimesi vahistati massiliselt.
Neid oli väga lihtne vahistada, sest see oli nagu popmuusika kontsert, kus peaaegu iga meeleavaldaja filmis kõike, mis toimus. Nad tegid ka otseülekandeid. Kõikidel oli telefon käes.
Hiinas tähendab telefon tegelikult sisuliselt ID-kaarti, kuna seal on niivõrd palju äppe, WeChat on kõige kuulsam, aga ka digitaalsed rahakotid, mis on kõik isikustatud ja kui seda kaasas kanda kogu aeg, siis on hiljem väga lihtne tuvastada, kes kus oli. Pärast, kui meeleavaldused olid laiali aetud, algasid vahistamised.
Mastaapsemaks vahistamiseks läks hiljem, kui politsei hakkas inimestele helistama.
Nüüd, kui koroonapiiranguid hakatakse leevendama, siis see tähendab, et koroona hakkab rohkem levima. Mismoodi see võib avaldada mõju Xi mainele, kes on nullpoliitika eestvedaja? Või antakse regionaalsetele keskustele võim kätte?
Xi jaoks on turvalisem, kui vastutus antakse üle omavalitsustele. Kui nad hakkama ei saa, siis saab alati neid süüdistada. Praegu on ametlik poliitika või suunis 20 punktis, mille järgi peaksid omavalitsused käituma. Osa tõlgendab neid ühtmoodi, teised teistmoodi.
Seal ongi suur vaidlus selle üle, et omavalitsused ei saa neist ühtmoodi aru ja tulemuseks on, et osades omavalitsustes on väga ranged piirangud, teistes väga leebed ning seal levib koroona. Näiteks Peking või Guangzhou ehk kaks sellist suurt koroonakollet.
Arvan, et see on Hiinal ainukene võimalus minna mööda lääne teed. Kui kaks ja pool aastat tundus, et maailm peaks minema Hiina teed, siis sellega ma ei olnud absoluutselt nõus.
Tulemus on ikkagi, et paljud hiinlased tõenäoliselt surevad. Küsimus on, kui palju? Kui suur on see vaktsineerituse tase?
Viimase ligi aasta jooksul ei ole hiinlased entusiastlikud olnud teise või kolmanda vaktsiinisüsti suhtes. Vaimustus vaktsineerimisest on täielikult raugenud ja sellepärast ongi hakatud üleskutseid paiskama meediasse, et julgustada vanureid tulema vaktsineerima, sest enam ei kehti sundvaktsineerimine. Alguses seda oli, aga enam seda ei ole.
Kui nüüd inimesed otsustavad mitte vaktsineerida, siis küsimus on, kui tugev on immuunsüsteem, isegi kui vaktsineerivad. Ja kui hea see vaktsiin on, sest Hiina ei ole lääne vaktsiine võtnud.
Hiina ei saa lääne vaktsiine ju vastu võtta ka riikliku maine pärast?
Hiina oli koroonapandeemia alguses see riik, kes ütles, et nemad tulevad maailma päästma. Tohutud vaktsiinitarned üle maailma. Lääne meedias tõstatati küsimus, kui tõhusad need tegelikult on.
Nüüd oleme seisus, et Hiina vaktsiinid ei ole tõenäoliselt nii tõhusad kui lääne vaktsiinid ja Hiina ei soovi oma maine pärast võtta vastu lääne vaktsiine, sest ta tunnistaks sellega, et nende vaktsiinidiplomaatia on täielikult ebaõnnestunud.
Tegelikult on ka läänes kohustus välja öelda, et Hiina vaktsiinidiplomaatia ebaõnnestus täielikult, sest muidu inimesed unustavad ära, milline olukord valitses aasta 2020 kevadel, kus Hiina ütles, et nemad tulevad päästma.
Kui Hiina ametlikus meedias räägiti, et Hiinat kritiseerinud riikidele ei peaks vaktsiine üldse andma, ja et mitte üksnes eelisjärjekorras, vaid üldse ei peaks andma. Selliseid asju ei tohiks unustada ja praegu on moment, kus tuleb meelde tuletada, mida Hiina algselt plaanis. Hiina tahtis väga selgelt kasutada vaktsiine enda poliitiliste huvide kehtestamiseks.
### Response:
Leslie Leino: Hiina on reaktsiooniga koroonale ebaõnnestunud mitmel moel
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Mind pani kirjutama riigikogu otsus jõuda aastaks 2030 punkti, kus toodame taastuvelektrit sama palju, kui elektrit tarbime 1. See on väljakutse Eesti energeetikale ja majandusele laiemalt, mis tähendab eelmise aastaga võrreldes taastuvelektri tootmise kolmekordistamist 2.
Uuringute 3 alusel lisandub ligi 50 protsenti tulevikus turule tulevast taastuvenergiast jaotusvõrku ehk piltlikult lõpptarbija hoonetele, katustele ja põldudele. Ühest küljest tähendab see tulevikus tootmise hetkel väga odavaid elektrihindu, kuid teisalt ka probleeme: halvenevad elektri kvaliteet, varustuskindlus, võrgu läbilaskevõime ja võrgu töökindlus, suurenevad võrgukaod ja hinnakõikumised.
Olukorda pingestab tulevikus ka elektriautodega kaasnev tarbimise kasv, sest juba aastaks 2030 peab transpordis CO2 jalajälg vähenema pea poole võrra. Juhusliku elektritootmise ja tarbimise kiire lisandumine tekitab elektrihinna, pinge ja sageduse kõikumisi. Kõik see viitab sellele, et elektrisüsteemi paindlikkus (ehk tasakaalustamisvõimekus) hakkab ammenduma.
Sarnaselt Saksamaale põhjustab taastuvenergeetika ka Eesti jaotusvõrgus probleeme ülepingega, mis võib põhjustada kodu- ja tööstusseadmetel suuremat energiakulu, rikkeid ja tõrkeid. Neid probleeme saab lahendada kahel moel: elektrivõrgu tugevdamise või paindlikkuse suurendamisega.
Tugevdamine eeldab sageli kulukat võrgu ümberehitamist, sest välja tuleb vahetada kaablid, mastid, alajaamad. Üldjuhul peetakse odavamaks elektrisüsteemi paindlikkuse suurendamist tarbimise juhtimise abil, näiteks juhtides oma koduseid seadmeid, elektriautode laadimist, hoonete kütmist, vee soojendamist, elektritootmist jne.
Kas tuumaenergeetika lahendab elektrisüsteemi tänased probleemid?
Tuumaenergeetikat peetakse sageli Eesti päästjaks, seda eksponeeritakse mõnikord ka kui elektrisüsteemile paindlikkuse pakkujat. Tuumaenergeetikal on mitmeid puudusi, millest tuleb julgelt rääkida, et ka rasked küsimused vettpidavad vastused saaks.
Esiteks, tuumajaam ei lahenda jaotusvõrgus taastuvenergia ja tarbimise lisandumisest või järskudest muutustest tekkivaid probleeme (läbilaskevõime, elektri kvaliteet). See on mõeldud ühtlaseks elektritootmiseks ehk baaskoormuse katmiseks. Näiteks elektritootmise ja tarbimise järsud muutused põhjustavad jaotusvõrgus pingeprobleeme, mis väljenduvad lühi- ja pikaajalistes pingelohkudes ja -muhkudes ning põhjustavad ettevõtetele ja kodumajapidamistele lisakulusid.
Teiseks, Fermi Energia pakutud 300MW jaam, mis on ligi 58 protsenti Eesti vähimast tarbimisvõimsusest käesoleval aastal, ei ole oma parameetritelt 4 üksinda võimeline tasakaalustama suuremat tuuleparki või elektriautode laadimisest põhjustatud järsku tarbimise muutust. Tuumajaam on mõeldud baaskoormuse katmiseks. Selleks, et suurendada tuumajaama paindlikkust, tuleks see ehitada koos salvestiga (nt vesiniksalvesti), mis muudab tehnoloogia veel kallimaks.
"Kas Eesti soovib olla suhteliselt uue tehnoloogia katseplatvorm ja maksta tootja arenduskulud kinni?"
Kolmandaks, nii nagu iga uue tehnoloogiaga, vajab ka uue põlvkonna tuumajaam vähemalt paarkümmend aastat, et kõik arendusprobleemid reaalses kasutuses välja tuleks. Kas Eesti soovib olla suhteliselt uue tehnoloogia katseplatvorm ja maksta tootja arenduskulud kinni? Me ei ole nii rikas riik. Senised kogemused elektrijaamade ja energeetika objektide hangetega ei aita seda kindlust ka väga suurenda, eriti tuumaenergeetika vaates.
Neljandaks, praegu puuduvad tuumaenergeetika kasutuselevõtuks nii regulatsioonid kui ka kriitiline mass spetsialiste. Koolitamine ja praktiliste kogemuste omandamine võtab aega vähemalt viis kuni kaheksa aastat ning on kulu, mis tuleb jaama ehitusele juurde arvestada. Samuti tuleb juurde arvestada tuumaohutuse inspektsiooniga kaasnevad kulud.
Viiendaks. Mis saab tuumajäätmetest ning milline on jaama keskkonnamõju ja majanduslik mõju avariiolukorras? Need lahendused peavad olema vettpidavad ja kulud täpselt teada enne otsuseid.
Kuuendaks, juhul kui 2030. aastal realiseerub riigikogu taastuvenergia ja transpordisektoris CO2 kokkuhoiu eesmärk, siis tarbimise ja taastuvenergia tootmise kasvu valguses 300MW tuumaelektrijaama lisandumine turule ei mõjuta märkimisväärset elektrihinna kõikumisi. Sõltuvalt muude jaamade ehitusest regioonis jääb üles ka risk, et selline tuumajaam ei ole 2032. aastal enam konkurentsis.
Seitsmendaks, taastuvenergia tasakaalustamist on elektrisüsteemis vaja juba nüüd, mitte aastal 2032. See kõlab raudse eesriide taga valge laeva ootamise ning lootmisena, et meie ühendused ja vananevad põlevkivijaamad tagavad selle paindlikkuse veel järgmised kümme aastat. Liigsest optimismist pakatab ka väide, et uue põlvkonna tuumajaam valmib tähtaegselt ja probleemideta. Eesti kontekstis ei näe ma ka kõige positiivsema poliitilise stsenaariumi korral tuumajaama valmimist varem kui 15-25 aasta pärast.
Vaatamata eelnevale tuleb tunnistada, et energiatarbimise kasvades ilma tuumaenergeetikata hakkama ei saa. Näiteks tähendab täielikule ringmajandusele üleminek seda, et materjalid/ressursid, mis on siiani prügimäele rännanud, töödeldaks ümber kasutatavaks ressursiks.
Võtame kasvõi meedias 5 kajastamist leidnud tekstiilide ümbertöötlemise ja taaskasutuse. Puuduvate ringmajanduse lülide väljaehitamine ja automatiseerimine ei toimu energiatarbimise kasvuta. Pikas perspektiivis ei ole küsimus selles, kas taastuv- või tuumaenergeetika, vaid selles, millises järjekorras, millise hinnaga ja millega koos kombineeritult neid kasutusele võtta. Kõige suurem vastuseta küsimus on, kas tuumajaam 2032. aastal ära tasub ehk kas see suudab piisav arv tunde ka konkurentsivõimelise hinnaga elektrit turule pakkuda.
Kuidas lahendada elektrisüsteemi paindlikkuse probleemi?
Kõiki probleeme, mida toob kaasa juhusliku elektri tootmise ja tarbimise märkimisväärne kasv, ei ole võimalik lahendada ainult gaasil töötavate elektrijaamade ja Auvere 2 abil 6. Nii jaotusvõrgu tugevdamine kui ka selliste jaamade lisamine on kallim tarbija endi seadmete ja salvestite juhtimisest. Viimased võimaldavad suurendada elektrisüsteemi paindlikkust ka jaotusvõrgu tasandil. Paindlikkuse suurendamise vajalikkust rõhutavad ka energiamajanduse arengukava 7, riiklik energia ja kliimakava aastani 2030 8 ning Eleringi varustuskindluse aruanne 9.
Hea näide on Elektrilevi hange 10, mille järgi soovitakse Hiiumaal päikeseenergia põhjustatud paindlikkuse probleem ajamahuka ja kalli elektrivõrgu tugevdamise asemel energiasalvestitega lahendada. See lahendus aitab parandada elektrisüsteemi paindlikkust ja soosib probleemi kogukondlikku lahendamist, kuid kas ka soodsamalt kui tarbimise juhtimine?
Soodsaim lahendus on meil lõpptarbija kütte, ventilatsiooni ja muude seadmete juhtimisvõimalusena olemas olnud aastakümneid. Seniste uuringute alusel oli Eestis lõpptarbijate paindlikkuse potentsiaaliks kümme aastat tagasi hinnatud kuni 400MW 11. Lähitulevikus kasvab see elektertranspordi, salvestite ning varutoitegeneraatorite kasutuselevõtuga vähemalt kahekordseks.
Isegi kui kogu see võimsus on vaid veerandi ulatuse kättesaadav, on see võrreldav poolega Kiisa avariireservelektrijaama võimsusest. Olgu lisatud, et sellise avariireservelektrijaama maksumus on vähemalt kuus korda kallim ja selles ei sisaldu jooksvad kulud. Kiisa jaama läheb vaja selleks, et seda 200 tunnil aastas käivitada. Paindlikkuse turg on kiiresti arenev ja Põhja-Euroopas hinnatakse lõpptarbija juhtimise potentsiaaliks lausa 12…23GW 12.
Vaatamata elektrihinna praegusele kõikumisele on lõpptarbija motivatsioon oma tarbimist juhtida madal. Samuti on vähe elektritööstuse ettevõtteid, kes oleks orienteeritud just kodutarbija paindlikkust motiveerima ja kasutama
Põhjused majanduslikud, sotsiaalsed, tehnilised ja regulatiivsed. Piltlikult öeldes: inimeste teadlikkus, oskused, harjumused, vahendite olemasolu, toetused, sobivate tehniliste lahenduste kättesaadavus ja hind ning seadusandluse puudulikkus vajaksid lõpptarbija vaates uurimist.
"Lõpptarbija paindlikkuse suurendamine turul eeldab riigipoolset tuge."
Lõpptarbija motivatsioon lähtub tugevalt kasutamismugavusest ja vahetust kasust, mitte elektrisüsteemi tasakaalus hoidmise kulust. Seega, lõpptarbija paindlikkuse suurendamine turul eeldab riigipoolset tuge, mille eesmärk peaks olema turuosaliste teadlikkuse tõstmine, harjumuste suunamine, tehnoloogiliste arengute soodustamine ning spetsialistide oskuste tagamine.
Mõttekohad poliitikutele
Olukorras, kus küsimuse all on kogu riigi majanduslik heaolu, tuleks keskenduda säästlikumate, kiirete ja keskkonnasõbralike lahenduste rakendamisele. Riigijuhtidel, sh peaministril ei saa olla kõrvaltvaataja roll, mis väljendub sõnumites "mõistlik on tootmine seisma panna". Energeetika vajab operatiivset ja arukat tegutsemist.
Esiteks. Vaadata majandust tervikuna ja unustada, et riiklikud energiaettevõtted on riigikassat täitvad lüpsilehmad. Sedalaadi rahade ümberjagamine ei tule Eesti riigi kestlikkusele kasuks, sest viib pikas perspektiivis majanduslikku kaosesse.
Teiseks. Soosida kodutarbijate ja energiakogukondade suuremat kaasamist, et tasakaalustada taastuvenergia kiirest lisandumisest tekkinud ja tekkivaid probleeme. Kuna 50 protsenti taastuvenergiast ning märkimisväärne osa elektertranspordist lisandub jaotus- ehk kogukonnavõrkudesse, siis soosida ka kogukondlikku probleemide lahendamist, sh energiakogukondade teket.
Kogukonnaenergeetika olulisust näitab ka Ukrainas toimuv sõda, kus just saarestumise võimekusega mikrovõrkudel on eelised nii elektrisüsteemi varustuskindluse, julgeoleku kui ka paindlikkuse vaates. Saarestumise võimekusega mikrovõrgud on elektrivõrgu osad, mis on võimelised mistahes ajahetkel ülejäänud võrgust sõltumatult töötama.
Kolmandaks, paralleelselt paindlikkuse kasutuselevõtu ja taastuvenergiajaamade rajamisega tuleb ehitada energiasalvesteid ja tiputarbimist katvaid kiire reageerimisega elektrijaamasid, mille kütust saaks energiajulgeolekut silmas pidades vajadusel toota/sünteesida ka kohapeal.
Neljandaks. Teha regulatiivseid ja muid ettevalmistusi tuumaenergeetika kasutuselevõtuks hiljemalt 2050. aastal.
Viiendaks. Soodustada õpet STEM 13 valdkondades, mis on olulised nii kestliku majanduse kui ka ühiskonnakorralduse vaates.
Kõik eelmainitud punktid on olulised ka koostatava Energiamajanduse Arengukava 2035 vaates. Viimasest peaks saama teekaart, mis näitab selged tegevused ja suuna, kuidas ka eelmainitud punktide täitmiseni jõuame. Ideaalis võiks see sündida ilma vastastikku enesele vastu rinda taguva poliitahvluseta ja lobismist pakatava teki sikutamiseta.
1 01.11.2022 jõustuv energiamajanduse korralduse seaduse redaktsioon seab Eestis taastuvelektri osatähtsuse eesmärgiks 100% aastaks 2030.
2 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/energia-ja-transport/energeetika
3 Euroopa põhivõrguettevõtete koostööorganisatsioon
4 https://fermi.ee/bwrx-300/
5 https://www.err.ee/1608796126/eraldi-kogutavate-tekstiilijaatmete-kaitluseks-head-lahendust-veel-ei-ole
6 https://arvamus.postimees.ee/7658030/kristjan-jarvan-vajame-uut-polevkivielektrijaama-auvere-2?fbclid=IwAR3l-Ls_eJaO2-RvMXdow3q5x3s9nssjftRPs0CVhgaCgRUiIIRzaxnug_8
7 https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energiamajanduse-arengukava
8 https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energia-ja-kliimakava
9 https://elering.ee/varustuskindluse-aruanded
10 https://arileht.delfi.ee/artikkel/120095678/uus-voimalus-mitmesajal-vaiketootjal-tekib-taas-voimalus-elektrit-muua
11 https://elering.ee/sites/default/files/attachments/Tarbimise_juhtimine_1.pdf
12 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S1364032118302053?via%3Dihub
13 https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/stem
|
Argo Rosin: energeetika vajab operatiivset ja arukat tegutsemist
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mind pani kirjutama riigikogu otsus jõuda aastaks 2030 punkti, kus toodame taastuvelektrit sama palju, kui elektrit tarbime 1. See on väljakutse Eesti energeetikale ja majandusele laiemalt, mis tähendab eelmise aastaga võrreldes taastuvelektri tootmise kolmekordistamist 2.
Uuringute 3 alusel lisandub ligi 50 protsenti tulevikus turule tulevast taastuvenergiast jaotusvõrku ehk piltlikult lõpptarbija hoonetele, katustele ja põldudele. Ühest küljest tähendab see tulevikus tootmise hetkel väga odavaid elektrihindu, kuid teisalt ka probleeme: halvenevad elektri kvaliteet, varustuskindlus, võrgu läbilaskevõime ja võrgu töökindlus, suurenevad võrgukaod ja hinnakõikumised.
Olukorda pingestab tulevikus ka elektriautodega kaasnev tarbimise kasv, sest juba aastaks 2030 peab transpordis CO2 jalajälg vähenema pea poole võrra. Juhusliku elektritootmise ja tarbimise kiire lisandumine tekitab elektrihinna, pinge ja sageduse kõikumisi. Kõik see viitab sellele, et elektrisüsteemi paindlikkus (ehk tasakaalustamisvõimekus) hakkab ammenduma.
Sarnaselt Saksamaale põhjustab taastuvenergeetika ka Eesti jaotusvõrgus probleeme ülepingega, mis võib põhjustada kodu- ja tööstusseadmetel suuremat energiakulu, rikkeid ja tõrkeid. Neid probleeme saab lahendada kahel moel: elektrivõrgu tugevdamise või paindlikkuse suurendamisega.
Tugevdamine eeldab sageli kulukat võrgu ümberehitamist, sest välja tuleb vahetada kaablid, mastid, alajaamad. Üldjuhul peetakse odavamaks elektrisüsteemi paindlikkuse suurendamist tarbimise juhtimise abil, näiteks juhtides oma koduseid seadmeid, elektriautode laadimist, hoonete kütmist, vee soojendamist, elektritootmist jne.
Kas tuumaenergeetika lahendab elektrisüsteemi tänased probleemid?
Tuumaenergeetikat peetakse sageli Eesti päästjaks, seda eksponeeritakse mõnikord ka kui elektrisüsteemile paindlikkuse pakkujat. Tuumaenergeetikal on mitmeid puudusi, millest tuleb julgelt rääkida, et ka rasked küsimused vettpidavad vastused saaks.
Esiteks, tuumajaam ei lahenda jaotusvõrgus taastuvenergia ja tarbimise lisandumisest või järskudest muutustest tekkivaid probleeme (läbilaskevõime, elektri kvaliteet). See on mõeldud ühtlaseks elektritootmiseks ehk baaskoormuse katmiseks. Näiteks elektritootmise ja tarbimise järsud muutused põhjustavad jaotusvõrgus pingeprobleeme, mis väljenduvad lühi- ja pikaajalistes pingelohkudes ja -muhkudes ning põhjustavad ettevõtetele ja kodumajapidamistele lisakulusid.
Teiseks, Fermi Energia pakutud 300MW jaam, mis on ligi 58 protsenti Eesti vähimast tarbimisvõimsusest käesoleval aastal, ei ole oma parameetritelt 4 üksinda võimeline tasakaalustama suuremat tuuleparki või elektriautode laadimisest põhjustatud järsku tarbimise muutust. Tuumajaam on mõeldud baaskoormuse katmiseks. Selleks, et suurendada tuumajaama paindlikkust, tuleks see ehitada koos salvestiga (nt vesiniksalvesti), mis muudab tehnoloogia veel kallimaks.
"Kas Eesti soovib olla suhteliselt uue tehnoloogia katseplatvorm ja maksta tootja arenduskulud kinni?"
Kolmandaks, nii nagu iga uue tehnoloogiaga, vajab ka uue põlvkonna tuumajaam vähemalt paarkümmend aastat, et kõik arendusprobleemid reaalses kasutuses välja tuleks. Kas Eesti soovib olla suhteliselt uue tehnoloogia katseplatvorm ja maksta tootja arenduskulud kinni? Me ei ole nii rikas riik. Senised kogemused elektrijaamade ja energeetika objektide hangetega ei aita seda kindlust ka väga suurenda, eriti tuumaenergeetika vaates.
Neljandaks, praegu puuduvad tuumaenergeetika kasutuselevõtuks nii regulatsioonid kui ka kriitiline mass spetsialiste. Koolitamine ja praktiliste kogemuste omandamine võtab aega vähemalt viis kuni kaheksa aastat ning on kulu, mis tuleb jaama ehitusele juurde arvestada. Samuti tuleb juurde arvestada tuumaohutuse inspektsiooniga kaasnevad kulud.
Viiendaks. Mis saab tuumajäätmetest ning milline on jaama keskkonnamõju ja majanduslik mõju avariiolukorras? Need lahendused peavad olema vettpidavad ja kulud täpselt teada enne otsuseid.
Kuuendaks, juhul kui 2030. aastal realiseerub riigikogu taastuvenergia ja transpordisektoris CO2 kokkuhoiu eesmärk, siis tarbimise ja taastuvenergia tootmise kasvu valguses 300MW tuumaelektrijaama lisandumine turule ei mõjuta märkimisväärset elektrihinna kõikumisi. Sõltuvalt muude jaamade ehitusest regioonis jääb üles ka risk, et selline tuumajaam ei ole 2032. aastal enam konkurentsis.
Seitsmendaks, taastuvenergia tasakaalustamist on elektrisüsteemis vaja juba nüüd, mitte aastal 2032. See kõlab raudse eesriide taga valge laeva ootamise ning lootmisena, et meie ühendused ja vananevad põlevkivijaamad tagavad selle paindlikkuse veel järgmised kümme aastat. Liigsest optimismist pakatab ka väide, et uue põlvkonna tuumajaam valmib tähtaegselt ja probleemideta. Eesti kontekstis ei näe ma ka kõige positiivsema poliitilise stsenaariumi korral tuumajaama valmimist varem kui 15-25 aasta pärast.
Vaatamata eelnevale tuleb tunnistada, et energiatarbimise kasvades ilma tuumaenergeetikata hakkama ei saa. Näiteks tähendab täielikule ringmajandusele üleminek seda, et materjalid/ressursid, mis on siiani prügimäele rännanud, töödeldaks ümber kasutatavaks ressursiks.
Võtame kasvõi meedias 5 kajastamist leidnud tekstiilide ümbertöötlemise ja taaskasutuse. Puuduvate ringmajanduse lülide väljaehitamine ja automatiseerimine ei toimu energiatarbimise kasvuta. Pikas perspektiivis ei ole küsimus selles, kas taastuv- või tuumaenergeetika, vaid selles, millises järjekorras, millise hinnaga ja millega koos kombineeritult neid kasutusele võtta. Kõige suurem vastuseta küsimus on, kas tuumajaam 2032. aastal ära tasub ehk kas see suudab piisav arv tunde ka konkurentsivõimelise hinnaga elektrit turule pakkuda.
Kuidas lahendada elektrisüsteemi paindlikkuse probleemi?
Kõiki probleeme, mida toob kaasa juhusliku elektri tootmise ja tarbimise märkimisväärne kasv, ei ole võimalik lahendada ainult gaasil töötavate elektrijaamade ja Auvere 2 abil 6. Nii jaotusvõrgu tugevdamine kui ka selliste jaamade lisamine on kallim tarbija endi seadmete ja salvestite juhtimisest. Viimased võimaldavad suurendada elektrisüsteemi paindlikkust ka jaotusvõrgu tasandil. Paindlikkuse suurendamise vajalikkust rõhutavad ka energiamajanduse arengukava 7, riiklik energia ja kliimakava aastani 2030 8 ning Eleringi varustuskindluse aruanne 9.
Hea näide on Elektrilevi hange 10, mille järgi soovitakse Hiiumaal päikeseenergia põhjustatud paindlikkuse probleem ajamahuka ja kalli elektrivõrgu tugevdamise asemel energiasalvestitega lahendada. See lahendus aitab parandada elektrisüsteemi paindlikkust ja soosib probleemi kogukondlikku lahendamist, kuid kas ka soodsamalt kui tarbimise juhtimine?
Soodsaim lahendus on meil lõpptarbija kütte, ventilatsiooni ja muude seadmete juhtimisvõimalusena olemas olnud aastakümneid. Seniste uuringute alusel oli Eestis lõpptarbijate paindlikkuse potentsiaaliks kümme aastat tagasi hinnatud kuni 400MW 11. Lähitulevikus kasvab see elektertranspordi, salvestite ning varutoitegeneraatorite kasutuselevõtuga vähemalt kahekordseks.
Isegi kui kogu see võimsus on vaid veerandi ulatuse kättesaadav, on see võrreldav poolega Kiisa avariireservelektrijaama võimsusest. Olgu lisatud, et sellise avariireservelektrijaama maksumus on vähemalt kuus korda kallim ja selles ei sisaldu jooksvad kulud. Kiisa jaama läheb vaja selleks, et seda 200 tunnil aastas käivitada. Paindlikkuse turg on kiiresti arenev ja Põhja-Euroopas hinnatakse lõpptarbija juhtimise potentsiaaliks lausa 12…23GW 12.
Vaatamata elektrihinna praegusele kõikumisele on lõpptarbija motivatsioon oma tarbimist juhtida madal. Samuti on vähe elektritööstuse ettevõtteid, kes oleks orienteeritud just kodutarbija paindlikkust motiveerima ja kasutama
Põhjused majanduslikud, sotsiaalsed, tehnilised ja regulatiivsed. Piltlikult öeldes: inimeste teadlikkus, oskused, harjumused, vahendite olemasolu, toetused, sobivate tehniliste lahenduste kättesaadavus ja hind ning seadusandluse puudulikkus vajaksid lõpptarbija vaates uurimist.
"Lõpptarbija paindlikkuse suurendamine turul eeldab riigipoolset tuge."
Lõpptarbija motivatsioon lähtub tugevalt kasutamismugavusest ja vahetust kasust, mitte elektrisüsteemi tasakaalus hoidmise kulust. Seega, lõpptarbija paindlikkuse suurendamine turul eeldab riigipoolset tuge, mille eesmärk peaks olema turuosaliste teadlikkuse tõstmine, harjumuste suunamine, tehnoloogiliste arengute soodustamine ning spetsialistide oskuste tagamine.
Mõttekohad poliitikutele
Olukorras, kus küsimuse all on kogu riigi majanduslik heaolu, tuleks keskenduda säästlikumate, kiirete ja keskkonnasõbralike lahenduste rakendamisele. Riigijuhtidel, sh peaministril ei saa olla kõrvaltvaataja roll, mis väljendub sõnumites "mõistlik on tootmine seisma panna". Energeetika vajab operatiivset ja arukat tegutsemist.
Esiteks. Vaadata majandust tervikuna ja unustada, et riiklikud energiaettevõtted on riigikassat täitvad lüpsilehmad. Sedalaadi rahade ümberjagamine ei tule Eesti riigi kestlikkusele kasuks, sest viib pikas perspektiivis majanduslikku kaosesse.
Teiseks. Soosida kodutarbijate ja energiakogukondade suuremat kaasamist, et tasakaalustada taastuvenergia kiirest lisandumisest tekkinud ja tekkivaid probleeme. Kuna 50 protsenti taastuvenergiast ning märkimisväärne osa elektertranspordist lisandub jaotus- ehk kogukonnavõrkudesse, siis soosida ka kogukondlikku probleemide lahendamist, sh energiakogukondade teket.
Kogukonnaenergeetika olulisust näitab ka Ukrainas toimuv sõda, kus just saarestumise võimekusega mikrovõrkudel on eelised nii elektrisüsteemi varustuskindluse, julgeoleku kui ka paindlikkuse vaates. Saarestumise võimekusega mikrovõrgud on elektrivõrgu osad, mis on võimelised mistahes ajahetkel ülejäänud võrgust sõltumatult töötama.
Kolmandaks, paralleelselt paindlikkuse kasutuselevõtu ja taastuvenergiajaamade rajamisega tuleb ehitada energiasalvesteid ja tiputarbimist katvaid kiire reageerimisega elektrijaamasid, mille kütust saaks energiajulgeolekut silmas pidades vajadusel toota/sünteesida ka kohapeal.
Neljandaks. Teha regulatiivseid ja muid ettevalmistusi tuumaenergeetika kasutuselevõtuks hiljemalt 2050. aastal.
Viiendaks. Soodustada õpet STEM 13 valdkondades, mis on olulised nii kestliku majanduse kui ka ühiskonnakorralduse vaates.
Kõik eelmainitud punktid on olulised ka koostatava Energiamajanduse Arengukava 2035 vaates. Viimasest peaks saama teekaart, mis näitab selged tegevused ja suuna, kuidas ka eelmainitud punktide täitmiseni jõuame. Ideaalis võiks see sündida ilma vastastikku enesele vastu rinda taguva poliitahvluseta ja lobismist pakatava teki sikutamiseta.
1 01.11.2022 jõustuv energiamajanduse korralduse seaduse redaktsioon seab Eestis taastuvelektri osatähtsuse eesmärgiks 100% aastaks 2030.
2 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/energia-ja-transport/energeetika
3 Euroopa põhivõrguettevõtete koostööorganisatsioon
4 https://fermi.ee/bwrx-300/
5 https://www.err.ee/1608796126/eraldi-kogutavate-tekstiilijaatmete-kaitluseks-head-lahendust-veel-ei-ole
6 https://arvamus.postimees.ee/7658030/kristjan-jarvan-vajame-uut-polevkivielektrijaama-auvere-2?fbclid=IwAR3l-Ls_eJaO2-RvMXdow3q5x3s9nssjftRPs0CVhgaCgRUiIIRzaxnug_8
7 https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energiamajanduse-arengukava
8 https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energia-ja-kliimakava
9 https://elering.ee/varustuskindluse-aruanded
10 https://arileht.delfi.ee/artikkel/120095678/uus-voimalus-mitmesajal-vaiketootjal-tekib-taas-voimalus-elektrit-muua
11 https://elering.ee/sites/default/files/attachments/Tarbimise_juhtimine_1.pdf
12 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S1364032118302053?via%3Dihub
13 https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/stem
### Response:
Argo Rosin: energeetika vajab operatiivset ja arukat tegutsemist
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Venemaa vähendab gaasitarneid Euroopasse ja seetõttu muudab Tokyo oma energiapoliitikat. Jaapan on maailma suurim veeldatud maagaasi importija. Riigil on tarnijatega pikaajalised lepingud, mis kaitsevad Jaapanit suurte hinnakõikumiste eest.
Euroopa riigid ostavad aga maailmaturult üha rohkem gaasi kokku.
Tokyo tahab nüüd luua spetsiaalse LNG puhvri, et riik saaks hädaolukorras gaasi suunata sinna, kus on on selleks suurim vajadus. Jaapan suunaks sellisesse puhvrisse iga kuu umbes 70 000 tonni veeldatud maagaasi. 2021. aastal importis Jaapan kokku 74 miljonit tonni LNG-d, vahendas The Wall Street Journal.
Jaapan impordib peaaegu kogu oma vajamineva nafta, gaasi ja kivisöe, seetõttu on riik haavatav tarnehäirete suhtes.
Jaapan otsib nüüd uusi LNG tarnijaid ja vaatab üha rohkem USA poole. USA on maailma suurim veeldatud maagaasi eksportija.
|
Jaapan plaanib rajada veeldatud maagaasi strateegilise reservi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa vähendab gaasitarneid Euroopasse ja seetõttu muudab Tokyo oma energiapoliitikat. Jaapan on maailma suurim veeldatud maagaasi importija. Riigil on tarnijatega pikaajalised lepingud, mis kaitsevad Jaapanit suurte hinnakõikumiste eest.
Euroopa riigid ostavad aga maailmaturult üha rohkem gaasi kokku.
Tokyo tahab nüüd luua spetsiaalse LNG puhvri, et riik saaks hädaolukorras gaasi suunata sinna, kus on on selleks suurim vajadus. Jaapan suunaks sellisesse puhvrisse iga kuu umbes 70 000 tonni veeldatud maagaasi. 2021. aastal importis Jaapan kokku 74 miljonit tonni LNG-d, vahendas The Wall Street Journal.
Jaapan impordib peaaegu kogu oma vajamineva nafta, gaasi ja kivisöe, seetõttu on riik haavatav tarnehäirete suhtes.
Jaapan otsib nüüd uusi LNG tarnijaid ja vaatab üha rohkem USA poole. USA on maailma suurim veeldatud maagaasi eksportija.
### Response:
Jaapan plaanib rajada veeldatud maagaasi strateegilise reservi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
HC Everesti poolel viskas kaks väravat Jakov Naumov ning ühe Mihhail Lupanov, Andrei Paršin, Grigori Romanov (1+2) ja Dmitri Repin (1+1). Välgu poolel olid täpsed Martinš Lavrovs, Nikita Trofimov (1+1) ja Oleksii Voitsehhivskõi (2+0), Maksim Rõbuškin andis kaks tulemuslikku söötu.
Võitjate väravavaht Dmitri Rovda tegi mängu jooksul 28 tõrjet. Välgu poolel tõrjus Juri Bahturin 11 ning teiseks kolmandikuks jääle tulnud Andrey Bonch-Bruevich 22 pealeviset.
Coolbet Hokiliiga tabeliseis: HK Kurbads 24 (12), HC Panter 21 (12), Tartu Välk 494 12 (11), HC Everest 10 (10), HS Riga 9 (12), Narva PSK 8 (11), SK Viru Sputnik 0 (11).
|
Everest alistas kodujääl Välk 494 ja tõusis neljandaks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
HC Everesti poolel viskas kaks väravat Jakov Naumov ning ühe Mihhail Lupanov, Andrei Paršin, Grigori Romanov (1+2) ja Dmitri Repin (1+1). Välgu poolel olid täpsed Martinš Lavrovs, Nikita Trofimov (1+1) ja Oleksii Voitsehhivskõi (2+0), Maksim Rõbuškin andis kaks tulemuslikku söötu.
Võitjate väravavaht Dmitri Rovda tegi mängu jooksul 28 tõrjet. Välgu poolel tõrjus Juri Bahturin 11 ning teiseks kolmandikuks jääle tulnud Andrey Bonch-Bruevich 22 pealeviset.
Coolbet Hokiliiga tabeliseis: HK Kurbads 24 (12), HC Panter 21 (12), Tartu Välk 494 12 (11), HC Everest 10 (10), HS Riga 9 (12), Narva PSK 8 (11), SK Viru Sputnik 0 (11).
### Response:
Everest alistas kodujääl Välk 494 ja tõusis neljandaks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Muuseumiauhindade konkursile laekus tänavu 70 taotlust, võrreldes varasemate aastatega esitati taotlusi vähem, kuid taotlused olid läbimõeldud ja sisukad. Traditsiooniliselt oli kõige populaarsem ajutiste näituste kategooria, kuhu esitati 19 taotlus. Suur konkurents oli ka kogukonna sõbra ja teadustrükise auhinnale - mõlemasse kategooriasse esitati 11 taotlust.
"Tänavusi nominente vaadates võib öelda, et Eesti muuseumides on olulisel kohal järjepidevus ja traditsioonilised üritused, mis annavad ühiskonnale keerulistel aegadel pidepunkti. Samuti on paljudele ühised tegevused ja koostöö toonud suurepärase tulemuse," ütles konkursi koordinaator Marju Niinemaa.
Muuseumikogu arendaja tiitlile kandideerivad Eesti Meremuuseumi kogudele ja kogude meeskonnale uue hoidlapinna ja kontori loomine, Kadrioru kunstimuuseumi skulptuurikogu avahoidla ning mitme muuseumi ühisprojekt "Veebipõhine kogude töö käsiraamat MuuWik".
Aasta konserveerimistöö nominendid on Tartu ülikooli muuseumi koostöö Eesti Rahva Muuseumi projektiga "Lilly Waltheri söejoonistuste "Vanamees kepiga" ja "Vananaine kepiga" konserveerimine ja eksponeerimine", Eesti Vabaõhumuuseum tööga "Eesti Rahva Muuseumi kogudesse kuuluv "Seinakaunistus – Biskviit portselanist bukett" konserveerimine ja eksponeeritavuse taastamine" ja Eesti Vabaõhumuuseumi konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanut projekt "Ikooni "Trooniv Kristus" konserveerimine".
Tänavusele kogukonna sõbra tiitlile kandideerivad Tartu ülikooli muuseumi festival "Toome müks": milline on sinu unistuste Toomemägi?, Rannarootsi muuseumi ettevõtmine "'Rannarootsi radadel" ja Eesti Vabaõhumuuseumi "Piiriveere sibula- ja kalapäev".
Muuseumihariduse edendaja nominentide hulgas on Eesti Meremuuseumi huviklubi, Nukuteatrimuuseumi teatriring ja Tallinna Linnamuuseumi aastaprogramm "Apteeker Melchiori filmi radadel".
Teadustrükistest on komisjon kolme parema hulka välja valinud Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia trükise "Kiilid. The order Odonata in Estonia", Tallinna Kirjanduskeskuse välja antud A. H. Tammsaare "Juudit" kommenteeritud väljaande ja Eesti Arhitektuurimuuseumi koostatud "Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant".
Teadusüritustest kandideerivad Tartu Linnamuuseumi korraldatud konverents "Kalmistud, lein ja leiud: surmakultuurist Tartus keskajast ärkamisajani", Saaremaa Muuseumi rahvusvaheline konverents "Viikingid enne viikingeid" ja Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumi 16. sügiskonverents "Moodne müüt".
Ajutiste näituste auhinna kolm nominenti on Tartu Kunstimuuseumi näitus "Lilly Walther. Piiritu", Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitus "Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst" ja Eesti Ajaloomuuseumi näitus "Klaasimeistrid. Eesti klaasitööstuse ajalugu".
Püsinäituse kategoorias kandideerivad Tartu Ülikooli muuseumi näitus "Toomkiriku saladuste kamber", A. Le Coqi Õllemuuseum näitus "Õllemaailm" ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitus "Sissejuhatus Eesti disaini".
Muuseumiarendaja tiitlit lähevad püüdma Eesti Kunstimuuseum projektiga "'Rohepööre Eesti Kunstimuuseumis", Eesti Meremuuseum projekt "Liitreaalsusrakendus EPHAS" ja Vabamu oma ettevõtmisega "Miks Eesti? 30 aastaga ENSVst e-Eestiks näituse ühisrahastus ja koosloome".
Eesti muuseumide aastaauhindade konkursi eesmärk on tunnustada parimaid muuseumispetsialiste ning tuua avalikkuse jaoks rohkem esile muuseumitöö erinevaid tahke.
|
Selgusid tänavused muuseumiroti nominendid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muuseumiauhindade konkursile laekus tänavu 70 taotlust, võrreldes varasemate aastatega esitati taotlusi vähem, kuid taotlused olid läbimõeldud ja sisukad. Traditsiooniliselt oli kõige populaarsem ajutiste näituste kategooria, kuhu esitati 19 taotlus. Suur konkurents oli ka kogukonna sõbra ja teadustrükise auhinnale - mõlemasse kategooriasse esitati 11 taotlust.
"Tänavusi nominente vaadates võib öelda, et Eesti muuseumides on olulisel kohal järjepidevus ja traditsioonilised üritused, mis annavad ühiskonnale keerulistel aegadel pidepunkti. Samuti on paljudele ühised tegevused ja koostöö toonud suurepärase tulemuse," ütles konkursi koordinaator Marju Niinemaa.
Muuseumikogu arendaja tiitlile kandideerivad Eesti Meremuuseumi kogudele ja kogude meeskonnale uue hoidlapinna ja kontori loomine, Kadrioru kunstimuuseumi skulptuurikogu avahoidla ning mitme muuseumi ühisprojekt "Veebipõhine kogude töö käsiraamat MuuWik".
Aasta konserveerimistöö nominendid on Tartu ülikooli muuseumi koostöö Eesti Rahva Muuseumi projektiga "Lilly Waltheri söejoonistuste "Vanamees kepiga" ja "Vananaine kepiga" konserveerimine ja eksponeerimine", Eesti Vabaõhumuuseum tööga "Eesti Rahva Muuseumi kogudesse kuuluv "Seinakaunistus – Biskviit portselanist bukett" konserveerimine ja eksponeeritavuse taastamine" ja Eesti Vabaõhumuuseumi konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanut projekt "Ikooni "Trooniv Kristus" konserveerimine".
Tänavusele kogukonna sõbra tiitlile kandideerivad Tartu ülikooli muuseumi festival "Toome müks": milline on sinu unistuste Toomemägi?, Rannarootsi muuseumi ettevõtmine "'Rannarootsi radadel" ja Eesti Vabaõhumuuseumi "Piiriveere sibula- ja kalapäev".
Muuseumihariduse edendaja nominentide hulgas on Eesti Meremuuseumi huviklubi, Nukuteatrimuuseumi teatriring ja Tallinna Linnamuuseumi aastaprogramm "Apteeker Melchiori filmi radadel".
Teadustrükistest on komisjon kolme parema hulka välja valinud Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia trükise "Kiilid. The order Odonata in Estonia", Tallinna Kirjanduskeskuse välja antud A. H. Tammsaare "Juudit" kommenteeritud väljaande ja Eesti Arhitektuurimuuseumi koostatud "Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant".
Teadusüritustest kandideerivad Tartu Linnamuuseumi korraldatud konverents "Kalmistud, lein ja leiud: surmakultuurist Tartus keskajast ärkamisajani", Saaremaa Muuseumi rahvusvaheline konverents "Viikingid enne viikingeid" ja Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumi 16. sügiskonverents "Moodne müüt".
Ajutiste näituste auhinna kolm nominenti on Tartu Kunstimuuseumi näitus "Lilly Walther. Piiritu", Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitus "Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst" ja Eesti Ajaloomuuseumi näitus "Klaasimeistrid. Eesti klaasitööstuse ajalugu".
Püsinäituse kategoorias kandideerivad Tartu Ülikooli muuseumi näitus "Toomkiriku saladuste kamber", A. Le Coqi Õllemuuseum näitus "Õllemaailm" ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitus "Sissejuhatus Eesti disaini".
Muuseumiarendaja tiitlit lähevad püüdma Eesti Kunstimuuseum projektiga "'Rohepööre Eesti Kunstimuuseumis", Eesti Meremuuseum projekt "Liitreaalsusrakendus EPHAS" ja Vabamu oma ettevõtmisega "Miks Eesti? 30 aastaga ENSVst e-Eestiks näituse ühisrahastus ja koosloome".
Eesti muuseumide aastaauhindade konkursi eesmärk on tunnustada parimaid muuseumispetsialiste ning tuua avalikkuse jaoks rohkem esile muuseumitöö erinevaid tahke.
### Response:
Selgusid tänavused muuseumiroti nominendid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Lakersi eelmises, samuti võiduga lõppenud kohtumises Milwaukee Bucksi vastu 44 punkti visanud Davis tegi pühapäeval veelgi võimsama partii, kui tabas väljakult viskeid 22/30 ja realiseeris kõik üheksa vabaviset. Samuti jäi tema arvele 17 lauapalli ja kolm viskeblokeeringut.
LeBron James lisas 29 punkti, kaheksa lauapalli ja kuus resultatiivset söötu. Lakers (10-12) on võitnud neli võõrsilmängu järjest, viimasest kümnest kohtumisest on võidetud kaheksa. Läänekonverentsis on hooaega kahe võidu ja kümne kaotusega alustanud võistkond kerkinud 12. kohale, play-in'i viivast kümnendast kohast ollakse võidu kaugusel.
Läänes jätkab võimsalt New Orleans Pelicans (15-8), kes teenis pühapäeval Denver Nuggetsi (14-9) 121:106 alistamisega neljanda järjestikuse võidu ning on tabelis kerkinud teisele kohale. Pingilt alustanud Jose Alvarado tabas 11-st kaugviskest kaheksa ning kogus lõpuks 38 punkti, Zion Williamson lisas 25 silma ja kuus lauapalli. Nikola Jokicil jäi kolmikduublist puudu üks korvisööt, kui tema arvele jäi 32 punkti, 16 lauapalli ja üheksa resultatiivset söötu.
NBA selle põhihooaja senine parim võistkond Boston Celtics (19-5) alistas 103:92 Brooklyn Netsi (13-12), lõpetades nõnda võõrustajate neljamängulise võiduseeria. Mõlemad Celticsi tähed tegid kaksikduubli, kui Jaylen Brown viskas 34 punkti ja võttis kümme lauapalli ning Jayson Tatum panustas 29 punkti ja 11 lauapalliga. Netsi ei päästnud ka Kevin Duranti 31 silma.
|
Davis viskas Lakersi võidumängus 55 punkti, Celtics lõpetas Netsi seeria
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lakersi eelmises, samuti võiduga lõppenud kohtumises Milwaukee Bucksi vastu 44 punkti visanud Davis tegi pühapäeval veelgi võimsama partii, kui tabas väljakult viskeid 22/30 ja realiseeris kõik üheksa vabaviset. Samuti jäi tema arvele 17 lauapalli ja kolm viskeblokeeringut.
LeBron James lisas 29 punkti, kaheksa lauapalli ja kuus resultatiivset söötu. Lakers (10-12) on võitnud neli võõrsilmängu järjest, viimasest kümnest kohtumisest on võidetud kaheksa. Läänekonverentsis on hooaega kahe võidu ja kümne kaotusega alustanud võistkond kerkinud 12. kohale, play-in'i viivast kümnendast kohast ollakse võidu kaugusel.
Läänes jätkab võimsalt New Orleans Pelicans (15-8), kes teenis pühapäeval Denver Nuggetsi (14-9) 121:106 alistamisega neljanda järjestikuse võidu ning on tabelis kerkinud teisele kohale. Pingilt alustanud Jose Alvarado tabas 11-st kaugviskest kaheksa ning kogus lõpuks 38 punkti, Zion Williamson lisas 25 silma ja kuus lauapalli. Nikola Jokicil jäi kolmikduublist puudu üks korvisööt, kui tema arvele jäi 32 punkti, 16 lauapalli ja üheksa resultatiivset söötu.
NBA selle põhihooaja senine parim võistkond Boston Celtics (19-5) alistas 103:92 Brooklyn Netsi (13-12), lõpetades nõnda võõrustajate neljamängulise võiduseeria. Mõlemad Celticsi tähed tegid kaksikduubli, kui Jaylen Brown viskas 34 punkti ja võttis kümme lauapalli ning Jayson Tatum panustas 29 punkti ja 11 lauapalliga. Netsi ei päästnud ka Kevin Duranti 31 silma.
### Response:
Davis viskas Lakersi võidumängus 55 punkti, Celtics lõpetas Netsi seeria
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Hiina pealinna Pekingi ametnikud teatasid, et kaotavad elanike liikumist takistavad piirangud. Inimesed, kes soovivad kasutada ühistransporti, ei pea ette näitama viimase 48 tunni jooksul tehtud negatiivset testi. Inimesed saavad ilma testita külastada ka vabaõhuüritusi, vahendas The Wall Street Journal.
Hiina võimud tahavad nüüd, et vanemate inimeste hulgas tõuseks vaktsineerimise määr. Hiina riiklik tervisekomisjon teatas laupäeval, et registreeris riigis kaks pandeemiaga seotud surmajuhtumit.
Hiina suurlinnade tänavatel jätkavad politseinikud patrullimist. Võimud kasutavad meeleavaldajate jälitamiseks internetti ja kustutavad sotsiaalmeediast kompartei-vastaseid postitusi. Pekingis pole viimase nädala jooksul enam toimunud ühtegi ulatuslikku avalikku meeleavaldust.
Mõned lääneriikide ametnikud väidavad, et kompartei pidi protestide tõttu piiranguid leevendama.
"Oleme näinud, kuidas protestid Hiinas vaibusid ja selle põhjus on see, et need protestid mõjusid," ütles USA asevälisminister Wendy Sherman.
Ajalehe The Wall Street Journal teatel võis nädalavahetusel Pekingi tänavatel taas näha rohkem inimesi. Paljud firmad alustasid uuesti äritegevust.
Piiranguid leevendasid ka Guangdongi provintsi võimud. Provintsis elab umbes 125 miljonit inimest.
|
Hiina kompartei jätkab suurlinnades piirangute leevendamist
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiina pealinna Pekingi ametnikud teatasid, et kaotavad elanike liikumist takistavad piirangud. Inimesed, kes soovivad kasutada ühistransporti, ei pea ette näitama viimase 48 tunni jooksul tehtud negatiivset testi. Inimesed saavad ilma testita külastada ka vabaõhuüritusi, vahendas The Wall Street Journal.
Hiina võimud tahavad nüüd, et vanemate inimeste hulgas tõuseks vaktsineerimise määr. Hiina riiklik tervisekomisjon teatas laupäeval, et registreeris riigis kaks pandeemiaga seotud surmajuhtumit.
Hiina suurlinnade tänavatel jätkavad politseinikud patrullimist. Võimud kasutavad meeleavaldajate jälitamiseks internetti ja kustutavad sotsiaalmeediast kompartei-vastaseid postitusi. Pekingis pole viimase nädala jooksul enam toimunud ühtegi ulatuslikku avalikku meeleavaldust.
Mõned lääneriikide ametnikud väidavad, et kompartei pidi protestide tõttu piiranguid leevendama.
"Oleme näinud, kuidas protestid Hiinas vaibusid ja selle põhjus on see, et need protestid mõjusid," ütles USA asevälisminister Wendy Sherman.
Ajalehe The Wall Street Journal teatel võis nädalavahetusel Pekingi tänavatel taas näha rohkem inimesi. Paljud firmad alustasid uuesti äritegevust.
Piiranguid leevendasid ka Guangdongi provintsi võimud. Provintsis elab umbes 125 miljonit inimest.
### Response:
Hiina kompartei jätkab suurlinnades piirangute leevendamist
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Von der Leyen kommenteeris pühapäeval esimest korda avalikult USA 370 miljardi dollari suurust inflatsiooni vähendamise seadust (IRA).
"Euroopa peab oma reegleid kohandama, et muuta investeeringute tegemine lihtsamaks. Meie konkurentide uus tööstuspoliitika nõuab struktuurset vastust," ütles von der Leyen.
Brüssel on üha rohkem mures uue USA seaduse pärast. EL-i ja USA ametnikud arutavad IRA seadust esmaspäeval, vahendas Financial Times.
USA president Joe Biden leiab, et seadus aitab võidelda kliimamuutuste vastu. USA tahab selle seadusega edendada rohelise energiaga seotud tööstusharusid. Euroopa riigid leiavad aga, IRA seadus on seadus protektsionistlik meede, kuna see julgustab ettevõtteid suunama investeeringuid Euroopast eemale.
"On oht, et IRA võib põhjustada ebaausat konkurentsi. EL peaks võtma meetmeid, et seda olukorda tasakaalustada ja parandama meie riigiabi raamistikke," ütles von der Leyen.
"Oleme väga ettevaatlikud, et vältida turumoonutusi meie ühtsel turul. Kuid peame reageerima kasvavale ülemaailmsele konkurentsile puhta tehnoloogia sektoris. Kui näeme, et investeeringud lähevad EL-ist eemale, õõnestaks see meie ühtset turgu," lisas von der Leyen.
Brüsseli edasised sammud reeglite leevendamiseks tekitavad aga liikmesriikide vahel erimeelsusi. Liikmesriigid muretsevad, et Saksamaa suured kulutused juba moonutavad ühtset turgu. Paljudel liikmesriikidel on aga suur riigivõlg ja seetõttu ei saa lubada suuremate kulutuste tegemist.
Von der Leyeni sõnul ei taha Brüssel, et EL-i ja USA vahel puhkeks kaubandussõda.
"Loomulikult teeb Euroopa alati seda, mis on Euroopa jaoks kasulik. Seetõttu reageerib EL inflatsiooni vähendamise seadusele adekvaatselt. Aga kas see tähendab, et me alustame USA-ga keset tegelikku sõda kaubandussõda? See pole meie huvides. Ja mitte ameeriklaste huvides," ütles von der Leyen.
|
Brüssel tahab USA roheäri seaduste tõttu lihtsustada riigiabi eeskirju
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Von der Leyen kommenteeris pühapäeval esimest korda avalikult USA 370 miljardi dollari suurust inflatsiooni vähendamise seadust (IRA).
"Euroopa peab oma reegleid kohandama, et muuta investeeringute tegemine lihtsamaks. Meie konkurentide uus tööstuspoliitika nõuab struktuurset vastust," ütles von der Leyen.
Brüssel on üha rohkem mures uue USA seaduse pärast. EL-i ja USA ametnikud arutavad IRA seadust esmaspäeval, vahendas Financial Times.
USA president Joe Biden leiab, et seadus aitab võidelda kliimamuutuste vastu. USA tahab selle seadusega edendada rohelise energiaga seotud tööstusharusid. Euroopa riigid leiavad aga, IRA seadus on seadus protektsionistlik meede, kuna see julgustab ettevõtteid suunama investeeringuid Euroopast eemale.
"On oht, et IRA võib põhjustada ebaausat konkurentsi. EL peaks võtma meetmeid, et seda olukorda tasakaalustada ja parandama meie riigiabi raamistikke," ütles von der Leyen.
"Oleme väga ettevaatlikud, et vältida turumoonutusi meie ühtsel turul. Kuid peame reageerima kasvavale ülemaailmsele konkurentsile puhta tehnoloogia sektoris. Kui näeme, et investeeringud lähevad EL-ist eemale, õõnestaks see meie ühtset turgu," lisas von der Leyen.
Brüsseli edasised sammud reeglite leevendamiseks tekitavad aga liikmesriikide vahel erimeelsusi. Liikmesriigid muretsevad, et Saksamaa suured kulutused juba moonutavad ühtset turgu. Paljudel liikmesriikidel on aga suur riigivõlg ja seetõttu ei saa lubada suuremate kulutuste tegemist.
Von der Leyeni sõnul ei taha Brüssel, et EL-i ja USA vahel puhkeks kaubandussõda.
"Loomulikult teeb Euroopa alati seda, mis on Euroopa jaoks kasulik. Seetõttu reageerib EL inflatsiooni vähendamise seadusele adekvaatselt. Aga kas see tähendab, et me alustame USA-ga keset tegelikku sõda kaubandussõda? See pole meie huvides. Ja mitte ameeriklaste huvides," ütles von der Leyen.
### Response:
Brüssel tahab USA roheäri seaduste tõttu lihtsustada riigiabi eeskirju
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind tõusis 2,2 protsenti ja on nüüd umbes 86,45 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava nafta WTI hind on 80,84 dollarit barreli kohta.
Toornafta hind hakkas tõusma juba eelmisel nädalal. Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid kehtestasid reedel Venemaa naftale hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta.
Esmaspäevast hakkab kehtima ka EL-i sanktsioon, mis keelab Venemaa toornafta meritsi impordi Euroopasse, kehtestades erandi ainult torujuhtmete kaudu imporditavale naftale. Nafta hinnalae seadmise puhul on tegemist sellele sanktsioonile täiendava meetmega, mitte ei asenda seda.
Hiina kompartei leevendab riigis koroonapiiranguid, see suurendab maailmas nõudlust nafta järele veelgi. Kreml teatas nädalavahetusel, et Venemaa hinnalage ei tunnista ning OPEC+ leppis pühapäeval kokku, et kartell oma naftatootmise eesmärkidest ei loobu.
Venemaa toornafta Urals hind oli esmaspäeva hommikul 64,22 dollarit barreli kohta.
Venemaa asepeaminister Aleksandr Novak kordas pühapäeval, et Moskva ei tarni naftat nendesse riikidesse, mis kehtestasid hinnalae.
"Me müüme naftat ja naftasaadusi nendele riikidele, kes meiega turutingimustel teevad koostööd, isegi kui peame tootmist veidi kärpima," ütles Novak.
|
Hiina leevendab koroonapiiranguid ja nafta hind tõusis
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind tõusis 2,2 protsenti ja on nüüd umbes 86,45 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava nafta WTI hind on 80,84 dollarit barreli kohta.
Toornafta hind hakkas tõusma juba eelmisel nädalal. Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid kehtestasid reedel Venemaa naftale hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta.
Esmaspäevast hakkab kehtima ka EL-i sanktsioon, mis keelab Venemaa toornafta meritsi impordi Euroopasse, kehtestades erandi ainult torujuhtmete kaudu imporditavale naftale. Nafta hinnalae seadmise puhul on tegemist sellele sanktsioonile täiendava meetmega, mitte ei asenda seda.
Hiina kompartei leevendab riigis koroonapiiranguid, see suurendab maailmas nõudlust nafta järele veelgi. Kreml teatas nädalavahetusel, et Venemaa hinnalage ei tunnista ning OPEC+ leppis pühapäeval kokku, et kartell oma naftatootmise eesmärkidest ei loobu.
Venemaa toornafta Urals hind oli esmaspäeva hommikul 64,22 dollarit barreli kohta.
Venemaa asepeaminister Aleksandr Novak kordas pühapäeval, et Moskva ei tarni naftat nendesse riikidesse, mis kehtestasid hinnalae.
"Me müüme naftat ja naftasaadusi nendele riikidele, kes meiega turutingimustel teevad koostööd, isegi kui peame tootmist veidi kärpima," ütles Novak.
### Response:
Hiina leevendab koroonapiiranguid ja nafta hind tõusis
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kallase sõnul vajaks looduskaitseseadus pikas plaanis täiendusi rannikualade ehituskeeluvööndite osas. "Praegu kehtiv seadus ei käsitle Eesti saari ülejäänud Mandri-Eesti rannikualadega võrdselt. Kui mandril on ehituskeeluvöönd rannikul sada meetrit, siis saartel on see 200 meetrit. Tegemist on väga põhimõttelise ja suure muudatusega, mis vajab kindlasti eelnevat arutelu nii kogukondade kui ka keskkonnakaitseorganisatsioonidega," sõnas Kallas.
Kallas märkis, et mandri ja saarte erinev kohtlemine ehituskeeluvöönditega on olnud kohalikele teemaks juba väga pikka aega. "Ka Saaremaa vallavanemana puutusin sellega kokku ning Eesti saartel elavatel inimestel on raske mõista, miks riik neid erinevalt kohtleb. Minu ametiaeg jääb paraku liiga lühikeseks, et põhjalikult selle teemaga edasi liikuda ning sellevõrra lükkub see edasi. Siiski pean vajalikuks see arutelu avada ja hinnata ka võimalike muudatuste keskkonnamõjusid," lausus Kallas.
Ta märkis, et mõnel juhul on kindlasti põhjendatud, et ehituskeeluvöönd ongi 200 meetrit, mõnel juhul võib-olla rohkem. "Samas võiks süsteemis teatud paindlikkus sees olla, et põhjendatud juhtudel võib see ka vähem kui 200 meetrit olla," märkis Kallas.
Hiiumaa omavalitsustegelane ja poliitik Aivar Viidik (Reformierakond) nentiski, et Kallase ettepanek on talle tuttav ministri varasemast ametist Saaremaa vallavanemana. Viidik seadusemuudatust aga vajalikuks ei pea. "Meie oleme Hiiumaal seda asja arutanud ja leiame, et üleriigilist regulatsiooni ehituskeeluvööndi osas pole vaja muuta. Praegugi on instrument, millega ehituskeeluvööndit vähendada - selleks on maakonna üldplaneering," rääkis Viidik. Sellist võimalust on tema sõnul ka kasutatud ja lahendused on fikseeritud ühise arutelu käigus kohalikus omavalitsuses.
Huvi ehitada hoone lähemale kui 200 meetrit merepiirist on Hiiumaal kindlasti tajutav, nentis Viidik. "Seda on ka looduses näha. Hiiumaal on ehitatud uus maja ka 38 meetri kaugusele veepiirist. Ära on kasutatud seadusepügalaid ja see on saanud võimalikuks," sõnas Viidik.
Tema sõnul pole otse mere äärde ehitamine Hiiumaal ajalooliselt tavaks. "Hiiumaal ei tea ma peale ühe Emmaste lõunatipu küla ühtegi sellist tavamõistes rannaküla," märkis Viidik. "Nagu öeldakse Eesti kultusfilmis "Siin me oleme", siis üks haritud inimene ehitab oma onni merest kaugemale, ja Hiiumaal on haritud inimesed," sõnas Viidik.
Ehituskeeluvöönd on osa rohekoridorist
Kui praegu soovib keegi ehitada ehituskeeluvööndis rannale lähemale kui lubatud meetrite arv laseb, peab ta nõusolekut küsima keskkonnaameti looduskasutuse osakonnast. Keskkonnaameti juhi Rainer Vakra sõnul kergekäeliselt amet neid otsuseid ei tee.
"Veekogu kalda kaitseks seatud ja looduslikuna säilinud ehituskeeluvöönd on osa rohekoridorist. Veekogu kaldaid piirava puhvri säilitamine looduslikuna aitab ära hoida veekogu kahjustamist näiteks erosiooni tõttu, samuti aitab see vältida hajureostuse jõudmist veekogusse," märkis Vakra.
Tema sõnul ei luba mure veekogude halveneva seisundi pärast, aga ka rahvusvahelised veekaitse kohustused, veekogu kalda kaitseks seatud ehituskeeluvööndit kergekäeliselt vähendada. "Piiranguid seatakse ju veekogude ja nendega seotud elustiku kaitseks," lisas Vakra.
Vakra on keskkonnaministriga selles osas nõus, et tegemist oleks suure põhimõttelise muudatusega. "Sellised otsused ei saa sündida ega sünnigi üleöö. See vajab plusside ja miinuste kirjapanemist ja arutelu. Seadusemuudatustega tegeleb riigikogu ja keskkonnaameti roll on keskkonnapoliitikat ellu viia ja vastutada järelevalve eest," selgitas ta.
2021. aastal taotleti keskkonnaametilt lubasid, et ehitada saartel rannajoonele lähemale kui 200 meetrit, kaheksal korral. Amet kooskõlastastas vähendamise kahel korral, nõustus osaliselt neljal korral ja keeldus täielikult kahel korral.
Viimase viie aasta jooksul on keskkonnaameti järelevalve teinud ligi 450 kontrollkäiku, mille eesmärk on ranna või kalda ehituskeeluvööndi kaitse. Selle käigus on amet ehituskeeluvööndisse rajatud ehitiste tõttu alustanud üle 70 väärteomenetluse ja poolsada haldusmenetlust.
|
Keskkonnaminister viskas lauale idee vähendada saartel ehituskeeluvööndit
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kallase sõnul vajaks looduskaitseseadus pikas plaanis täiendusi rannikualade ehituskeeluvööndite osas. "Praegu kehtiv seadus ei käsitle Eesti saari ülejäänud Mandri-Eesti rannikualadega võrdselt. Kui mandril on ehituskeeluvöönd rannikul sada meetrit, siis saartel on see 200 meetrit. Tegemist on väga põhimõttelise ja suure muudatusega, mis vajab kindlasti eelnevat arutelu nii kogukondade kui ka keskkonnakaitseorganisatsioonidega," sõnas Kallas.
Kallas märkis, et mandri ja saarte erinev kohtlemine ehituskeeluvöönditega on olnud kohalikele teemaks juba väga pikka aega. "Ka Saaremaa vallavanemana puutusin sellega kokku ning Eesti saartel elavatel inimestel on raske mõista, miks riik neid erinevalt kohtleb. Minu ametiaeg jääb paraku liiga lühikeseks, et põhjalikult selle teemaga edasi liikuda ning sellevõrra lükkub see edasi. Siiski pean vajalikuks see arutelu avada ja hinnata ka võimalike muudatuste keskkonnamõjusid," lausus Kallas.
Ta märkis, et mõnel juhul on kindlasti põhjendatud, et ehituskeeluvöönd ongi 200 meetrit, mõnel juhul võib-olla rohkem. "Samas võiks süsteemis teatud paindlikkus sees olla, et põhjendatud juhtudel võib see ka vähem kui 200 meetrit olla," märkis Kallas.
Hiiumaa omavalitsustegelane ja poliitik Aivar Viidik (Reformierakond) nentiski, et Kallase ettepanek on talle tuttav ministri varasemast ametist Saaremaa vallavanemana. Viidik seadusemuudatust aga vajalikuks ei pea. "Meie oleme Hiiumaal seda asja arutanud ja leiame, et üleriigilist regulatsiooni ehituskeeluvööndi osas pole vaja muuta. Praegugi on instrument, millega ehituskeeluvööndit vähendada - selleks on maakonna üldplaneering," rääkis Viidik. Sellist võimalust on tema sõnul ka kasutatud ja lahendused on fikseeritud ühise arutelu käigus kohalikus omavalitsuses.
Huvi ehitada hoone lähemale kui 200 meetrit merepiirist on Hiiumaal kindlasti tajutav, nentis Viidik. "Seda on ka looduses näha. Hiiumaal on ehitatud uus maja ka 38 meetri kaugusele veepiirist. Ära on kasutatud seadusepügalaid ja see on saanud võimalikuks," sõnas Viidik.
Tema sõnul pole otse mere äärde ehitamine Hiiumaal ajalooliselt tavaks. "Hiiumaal ei tea ma peale ühe Emmaste lõunatipu küla ühtegi sellist tavamõistes rannaküla," märkis Viidik. "Nagu öeldakse Eesti kultusfilmis "Siin me oleme", siis üks haritud inimene ehitab oma onni merest kaugemale, ja Hiiumaal on haritud inimesed," sõnas Viidik.
Ehituskeeluvöönd on osa rohekoridorist
Kui praegu soovib keegi ehitada ehituskeeluvööndis rannale lähemale kui lubatud meetrite arv laseb, peab ta nõusolekut küsima keskkonnaameti looduskasutuse osakonnast. Keskkonnaameti juhi Rainer Vakra sõnul kergekäeliselt amet neid otsuseid ei tee.
"Veekogu kalda kaitseks seatud ja looduslikuna säilinud ehituskeeluvöönd on osa rohekoridorist. Veekogu kaldaid piirava puhvri säilitamine looduslikuna aitab ära hoida veekogu kahjustamist näiteks erosiooni tõttu, samuti aitab see vältida hajureostuse jõudmist veekogusse," märkis Vakra.
Tema sõnul ei luba mure veekogude halveneva seisundi pärast, aga ka rahvusvahelised veekaitse kohustused, veekogu kalda kaitseks seatud ehituskeeluvööndit kergekäeliselt vähendada. "Piiranguid seatakse ju veekogude ja nendega seotud elustiku kaitseks," lisas Vakra.
Vakra on keskkonnaministriga selles osas nõus, et tegemist oleks suure põhimõttelise muudatusega. "Sellised otsused ei saa sündida ega sünnigi üleöö. See vajab plusside ja miinuste kirjapanemist ja arutelu. Seadusemuudatustega tegeleb riigikogu ja keskkonnaameti roll on keskkonnapoliitikat ellu viia ja vastutada järelevalve eest," selgitas ta.
2021. aastal taotleti keskkonnaametilt lubasid, et ehitada saartel rannajoonele lähemale kui 200 meetrit, kaheksal korral. Amet kooskõlastastas vähendamise kahel korral, nõustus osaliselt neljal korral ja keeldus täielikult kahel korral.
Viimase viie aasta jooksul on keskkonnaameti järelevalve teinud ligi 450 kontrollkäiku, mille eesmärk on ranna või kalda ehituskeeluvööndi kaitse. Selle käigus on amet ehituskeeluvööndisse rajatud ehitiste tõttu alustanud üle 70 väärteomenetluse ja poolsada haldusmenetlust.
### Response:
Keskkonnaminister viskas lauale idee vähendada saartel ehituskeeluvööndit
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
PlusPlus Capitali kliendid on pangavälised krediidiandjad ja telekommunikatsiooniettevõtted, mis müüvad ettevõttele edasi oma klientide venima jäänud võlad. Sellised on peamiselt tagatiseta laenud, krediitkaardi-, järelmaksu- ja liisinguvõlad.
Ettevõtte teatel ulatus nende nõuete portfell mullu 106 miljoni euroni. Kontserni koguvarade maht kasvas 2021. aastal 98,4 miljonilt eurolt 113,5 miljoni euroni.
2021. aasta lõpus moodustas aktsionäride omakapital aruande kohaselt 39,8 miljonit eurot, ettevõte maksis tagasi või refinantseeris ligikaudu 29,7 miljoni euro väärtuses võlakirju ja laene.
Neli aastat tagasi kirjutas Äripäev, et audiitori hinnangul ei selgunud PlusPlus Capitali esitatud arvepidamisest nõuete õiglast väärtust ning suur osa firma varast võib olla puhas õhk.
"Keeruline on kommenteerida kriitikat, et ettevõtte ei näita oma õiglast väärtust. PlusPlus finantsaruandedvastavad rahvusvahelistele standarditele on olnud aastaid avalikud ja auditeerinud," ütles ettevõtte tegevjuht Krõõt Kilvet.
PlusPlus rahastab oma tegevust peamiselt läbi võlakirjade. Kilveti sõnul on ettevõte seni oma finantseerimisportfelli korduvalt edukalt refinantseerinud, kuid tänased geopoliitilise ja regiooni majandusliku olukorra tingimused on toonud kaasa rahaturgude hangumise ning olulise intresstasemete tõusu, mis omakorda on teinud väga keeruliseks võlakirjade refinantseerimise.
7. novembril teatas ettevõte, et ei ole teinud intressimakseid Eestis noteeritud võlakirjadelt ning kuna üles jäänud maksete summa ületab 10 miljonit, pidi ettevõte teatama maksejõuetusest, kuid lubas sellest läbi töötades tavapärast äri jätkata.
Ettevõte esitas nädal hiljem investoritele ettepaneku vahetada praegused võlakirjad uute vastu, millelt makstaks intressi alles aasta pärast. Neile, kes selle pakkumisega ei nõustu, pakkus ettevõte osta võlakirjad 70-protsendiga nende hinnast ja kogunenud intressist. Investorid pidid langetama otsuse 2. detsembriks.
PlusPlus Capital teatas samas, et aasta esimese üheksa kuuga oli ettevõtte tegevus edukas ja klientide maksed olid rekordtasemel. Firma viitas sõjale Ukrainas, kiirele inflatsioonile ja majanduslanguse riskile, mis raskendas raha kaasamist.
"Portfellide ostud toimuvad alati läbi müügipakkumiste (tenderite) ning meie poolt pakkumistele esitatud hinnad on kalkuleeritud vastavalt sarnaste portfellide ajaloolisele käitumisele ning tuleviku mudelitele. PlusPlusil on pikaajalised arvmudelid, mille alusel ostuotsuseid tehakse," ütles Kilvet.
Kilveti sõnul on ettevõtte eesmärk pakkuda klientidele neile jõukohaseid maksegraafikuid, mis lähtuvad algselt sõlmitud krediidilepingutest ja seal sõlmitud tingimustest.
"Haldame vaid endale soetatud portfelle. PlusPlus ei ole inkassoettevõte ega kasuta inkassoettevõtetele omaseid tehnikaid portfellide haldamisel. Portfellide halduses on prioriteediks vabatahtlike ning jõukohaste makselahenduste pakkumine, mis motiveerib klienti koostööle ja annab meie hinnangul kokkuvõttes parema tulemuse. Keskmine nõue on ca 3000 eurot, keskmine graafik kolm aastat," ütles Kilvet.
Maksehäirete arv on kasvuteel, raskused ohustavad võlaportfellide ostjaid
Finantsinspektsiooni riskide ja analüüsi osakonna juhi Priit Kiilmaa sõnul ei kuulu PlusPlus Capital inspektsiooni järelevalve alla, kuid järelevalve all olevad ettevõtted täidavad usaldatavusnõudeid ja on piisavalt kapitaliseeritud.
"Pangandussektorit üldiselt iseloomustades võib aga öelda, et keskkond on muutunud. Seda mõjutavad inflatsioon, energiahindade ja intressimäärade tõus ning geopoliitilised riskid. See omakorda suurendab riski, et äriühingute ja eraisikute viivises olevate ja mittetöötavate laenude osakaal kõikidest laenudest kasvab," ütles Kiilmaa, kelle sõnul jälgib inspektsioon järelevalve all olevate ettevõtete riskikontrollid toimiksid ja kapitali- ja likviidsuspuhvrid oleksid tagatud.
Inkassofirma Svea Finance juhi Eric Puulmanni sõnul on sügisel maksehäirete osakaal kasvanud, kuid seda pigem nende võlgnike osas, kes on võtnud laene korraga paljudelt ettevõtetelt ja teadmisega, et neid tagasi ei maksta. "Mõningast maksehäirete kasvu võib täheldada, aga suures pildis hetkel veel väga suurt erinevust varasema ajaga," rääkis ta.
"Mõnevõrra on kontrast nüüd teravam inkassosse jõudnud inimeste vahel. On võlgnikud, kes suudavad oma võlga teenindada kenasti. Täheldatav on muutus just selles osas, et on mingi hulk võlgnike, kelle võla teenindamise võime on oluliselt vähenenud," ütles Puulmann.
Puulmann märkis, et varem olid mõned võlgnikud küll probleemsed, kuid inkassofirmade poolse pingutuse peale teenindasid oma võlakohustust. Praegu on neilt võlgade kätte saamine keerulisemaks muutunud.
"Ebamäärasust on kindlasti palju, ma ei tahaks nüüd öelda, et meie siin näeksime väga suurt muutust, aga me hetkel veel ei prognoosi seda. Mõningane halvenemine võib veel kindlasti toimuda," sõnas ta.
Puulmanni sõnul ei ole praegu tunda, et see muutus võiks omada majanduslikku riski nendele ettevõtetele, kes ise võlaportfellide ostuga ei tegele.
|
Võlgade sissenõudja jättis investoritele intressid maksmata
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PlusPlus Capitali kliendid on pangavälised krediidiandjad ja telekommunikatsiooniettevõtted, mis müüvad ettevõttele edasi oma klientide venima jäänud võlad. Sellised on peamiselt tagatiseta laenud, krediitkaardi-, järelmaksu- ja liisinguvõlad.
Ettevõtte teatel ulatus nende nõuete portfell mullu 106 miljoni euroni. Kontserni koguvarade maht kasvas 2021. aastal 98,4 miljonilt eurolt 113,5 miljoni euroni.
2021. aasta lõpus moodustas aktsionäride omakapital aruande kohaselt 39,8 miljonit eurot, ettevõte maksis tagasi või refinantseeris ligikaudu 29,7 miljoni euro väärtuses võlakirju ja laene.
Neli aastat tagasi kirjutas Äripäev, et audiitori hinnangul ei selgunud PlusPlus Capitali esitatud arvepidamisest nõuete õiglast väärtust ning suur osa firma varast võib olla puhas õhk.
"Keeruline on kommenteerida kriitikat, et ettevõtte ei näita oma õiglast väärtust. PlusPlus finantsaruandedvastavad rahvusvahelistele standarditele on olnud aastaid avalikud ja auditeerinud," ütles ettevõtte tegevjuht Krõõt Kilvet.
PlusPlus rahastab oma tegevust peamiselt läbi võlakirjade. Kilveti sõnul on ettevõte seni oma finantseerimisportfelli korduvalt edukalt refinantseerinud, kuid tänased geopoliitilise ja regiooni majandusliku olukorra tingimused on toonud kaasa rahaturgude hangumise ning olulise intresstasemete tõusu, mis omakorda on teinud väga keeruliseks võlakirjade refinantseerimise.
7. novembril teatas ettevõte, et ei ole teinud intressimakseid Eestis noteeritud võlakirjadelt ning kuna üles jäänud maksete summa ületab 10 miljonit, pidi ettevõte teatama maksejõuetusest, kuid lubas sellest läbi töötades tavapärast äri jätkata.
Ettevõte esitas nädal hiljem investoritele ettepaneku vahetada praegused võlakirjad uute vastu, millelt makstaks intressi alles aasta pärast. Neile, kes selle pakkumisega ei nõustu, pakkus ettevõte osta võlakirjad 70-protsendiga nende hinnast ja kogunenud intressist. Investorid pidid langetama otsuse 2. detsembriks.
PlusPlus Capital teatas samas, et aasta esimese üheksa kuuga oli ettevõtte tegevus edukas ja klientide maksed olid rekordtasemel. Firma viitas sõjale Ukrainas, kiirele inflatsioonile ja majanduslanguse riskile, mis raskendas raha kaasamist.
"Portfellide ostud toimuvad alati läbi müügipakkumiste (tenderite) ning meie poolt pakkumistele esitatud hinnad on kalkuleeritud vastavalt sarnaste portfellide ajaloolisele käitumisele ning tuleviku mudelitele. PlusPlusil on pikaajalised arvmudelid, mille alusel ostuotsuseid tehakse," ütles Kilvet.
Kilveti sõnul on ettevõtte eesmärk pakkuda klientidele neile jõukohaseid maksegraafikuid, mis lähtuvad algselt sõlmitud krediidilepingutest ja seal sõlmitud tingimustest.
"Haldame vaid endale soetatud portfelle. PlusPlus ei ole inkassoettevõte ega kasuta inkassoettevõtetele omaseid tehnikaid portfellide haldamisel. Portfellide halduses on prioriteediks vabatahtlike ning jõukohaste makselahenduste pakkumine, mis motiveerib klienti koostööle ja annab meie hinnangul kokkuvõttes parema tulemuse. Keskmine nõue on ca 3000 eurot, keskmine graafik kolm aastat," ütles Kilvet.
Maksehäirete arv on kasvuteel, raskused ohustavad võlaportfellide ostjaid
Finantsinspektsiooni riskide ja analüüsi osakonna juhi Priit Kiilmaa sõnul ei kuulu PlusPlus Capital inspektsiooni järelevalve alla, kuid järelevalve all olevad ettevõtted täidavad usaldatavusnõudeid ja on piisavalt kapitaliseeritud.
"Pangandussektorit üldiselt iseloomustades võib aga öelda, et keskkond on muutunud. Seda mõjutavad inflatsioon, energiahindade ja intressimäärade tõus ning geopoliitilised riskid. See omakorda suurendab riski, et äriühingute ja eraisikute viivises olevate ja mittetöötavate laenude osakaal kõikidest laenudest kasvab," ütles Kiilmaa, kelle sõnul jälgib inspektsioon järelevalve all olevate ettevõtete riskikontrollid toimiksid ja kapitali- ja likviidsuspuhvrid oleksid tagatud.
Inkassofirma Svea Finance juhi Eric Puulmanni sõnul on sügisel maksehäirete osakaal kasvanud, kuid seda pigem nende võlgnike osas, kes on võtnud laene korraga paljudelt ettevõtetelt ja teadmisega, et neid tagasi ei maksta. "Mõningast maksehäirete kasvu võib täheldada, aga suures pildis hetkel veel väga suurt erinevust varasema ajaga," rääkis ta.
"Mõnevõrra on kontrast nüüd teravam inkassosse jõudnud inimeste vahel. On võlgnikud, kes suudavad oma võlga teenindada kenasti. Täheldatav on muutus just selles osas, et on mingi hulk võlgnike, kelle võla teenindamise võime on oluliselt vähenenud," ütles Puulmann.
Puulmann märkis, et varem olid mõned võlgnikud küll probleemsed, kuid inkassofirmade poolse pingutuse peale teenindasid oma võlakohustust. Praegu on neilt võlgade kätte saamine keerulisemaks muutunud.
"Ebamäärasust on kindlasti palju, ma ei tahaks nüüd öelda, et meie siin näeksime väga suurt muutust, aga me hetkel veel ei prognoosi seda. Mõningane halvenemine võib veel kindlasti toimuda," sõnas ta.
Puulmanni sõnul ei ole praegu tunda, et see muutus võiks omada majanduslikku riski nendele ettevõtetele, kes ise võlaportfellide ostuga ei tegele.
### Response:
Võlgade sissenõudja jättis investoritele intressid maksmata
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Portugal asus kohtumist 17. mänguminutil 1:0 juhtima, kui skoori tegi Cristiano Ronaldo asemel algkoosseisu pandud Goncalo Ramos. Pall tuli kasti ning Ramos lõi üsnagi terava nurga alt peale, kuid pall lendas otse ette ristnurka.
Portugal suurendas 33. minutil eduseisu kahele väravale, kui 39-aastane Pepe lõi nurgalöögist tulnud palli peaga Šveitsi väravavõrku. Portugal võitis avapoolaja 2:0.
Teise poolaja algul lõi Portugal viie minutiga kaks väravat ja suurendas eduseisu neljale väravale. 51. minutil sai Ramos kirja oma teise tabamuse ning Raphael Guerreiro skooris 55. minutil. Kõigest kolm minutit hiljem avas ka Šveits skoori, kui nurgalöögist tulnud palli lõi Manuel Akanji Portugali väravavõrku.
67. minutil leidis Portugal taas tee Šveitsi väravani. Joao Felix andis hea söödu Ramosele, kes lõpetas rünnaku efektse tõstega üle Šveitsi väravavahi Yann Sommeri. Vaid 21-aastane Ramos sai kirja oma kolmanda värava ehk tegi kübaratriki. Tegemist oli 53. kübaratrikiga MM-i ajaloos. Kohtumise viimastel minutitel tegi veel skoori vahetusest sekkunud Rafael Leao ning lõpuks alistas Portugal 6:1 Šveitsi.
Veerandfinaalis minnakse vastamisi Marokoga.
1/8-finaal
90:00
Portugal
6
17' Ramos
33' Pepe
51' Ramos
55' Guerreiro
67' Ramos
90+2' Leao
6
:
1
1
Šveits
58' Akanji
Portugal
17' Ramos
33' Pepe
51' Ramos
55' Guerreiro
67' Ramos
90+2' Leao
Šveits
58' Akanji
Enne mängu:
Portugal alustas turniiri 3:2 võiduga Ghana üle. Seejärel saadi kindlalt 2:0 jagu Uruguayst ning enne viimast vooru oli edasipääs tagatud. Kolmandas alagrupimängus kaotati 1:2 Lõuna-Koreale, kuid hoolimata sellest mindi H-alagrupist esimesena edasi.
Šveits sai turniiri esimeses mängudevoorus 1:0 jagu Kamerunist. Teises kohtumises jäädi 0:1 alla Brasiiliale. G-alagrupi viimases mängus saadi väravaterohkes kohtumises 3:2 jagu Serbiast. Brasiilia järel pääseti teisena edasi.
Portugali parim tulemus MM-ilt pärineb 1966. aastast, kui tuldi kolmandaks. 2006. aastal pääseti poolfinaali ning saavutati neljas koht. Šveitsi paremad tulemused pärinevad ammustest aegadest. Aastatel 1934, 1938 ja 1954 jõuti välja veerandfinaali. Viimasel kahel MM-il on kaheksandikfinaalis välja langetud. Parim koht saavutati 1950. aastal, kui tuldi kuuendaks.
Portugal ja Šveits on varasemalt kohtunud päris palju. Viimasest kümnest omavahelisest mängust on Portugal võitnud kuus ning Šveits kolm korda. Ühe korra on mäng lõppenud 1:1 viigiga.
Käimasoleval aastal kohtuti kahel korral UEFA Rahvuste liiga raames ning seal võitis Portugal ühe mängu 4:0 ning teise võitis Šveits 1:0.
|
Portugal lõi Šveitsi puuri palle täis ning pääses edasi veerandfinaali
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Portugal asus kohtumist 17. mänguminutil 1:0 juhtima, kui skoori tegi Cristiano Ronaldo asemel algkoosseisu pandud Goncalo Ramos. Pall tuli kasti ning Ramos lõi üsnagi terava nurga alt peale, kuid pall lendas otse ette ristnurka.
Portugal suurendas 33. minutil eduseisu kahele väravale, kui 39-aastane Pepe lõi nurgalöögist tulnud palli peaga Šveitsi väravavõrku. Portugal võitis avapoolaja 2:0.
Teise poolaja algul lõi Portugal viie minutiga kaks väravat ja suurendas eduseisu neljale väravale. 51. minutil sai Ramos kirja oma teise tabamuse ning Raphael Guerreiro skooris 55. minutil. Kõigest kolm minutit hiljem avas ka Šveits skoori, kui nurgalöögist tulnud palli lõi Manuel Akanji Portugali väravavõrku.
67. minutil leidis Portugal taas tee Šveitsi väravani. Joao Felix andis hea söödu Ramosele, kes lõpetas rünnaku efektse tõstega üle Šveitsi väravavahi Yann Sommeri. Vaid 21-aastane Ramos sai kirja oma kolmanda värava ehk tegi kübaratriki. Tegemist oli 53. kübaratrikiga MM-i ajaloos. Kohtumise viimastel minutitel tegi veel skoori vahetusest sekkunud Rafael Leao ning lõpuks alistas Portugal 6:1 Šveitsi.
Veerandfinaalis minnakse vastamisi Marokoga.
1/8-finaal
90:00
Portugal
6
17' Ramos
33' Pepe
51' Ramos
55' Guerreiro
67' Ramos
90+2' Leao
6
:
1
1
Šveits
58' Akanji
Portugal
17' Ramos
33' Pepe
51' Ramos
55' Guerreiro
67' Ramos
90+2' Leao
Šveits
58' Akanji
Enne mängu:
Portugal alustas turniiri 3:2 võiduga Ghana üle. Seejärel saadi kindlalt 2:0 jagu Uruguayst ning enne viimast vooru oli edasipääs tagatud. Kolmandas alagrupimängus kaotati 1:2 Lõuna-Koreale, kuid hoolimata sellest mindi H-alagrupist esimesena edasi.
Šveits sai turniiri esimeses mängudevoorus 1:0 jagu Kamerunist. Teises kohtumises jäädi 0:1 alla Brasiiliale. G-alagrupi viimases mängus saadi väravaterohkes kohtumises 3:2 jagu Serbiast. Brasiilia järel pääseti teisena edasi.
Portugali parim tulemus MM-ilt pärineb 1966. aastast, kui tuldi kolmandaks. 2006. aastal pääseti poolfinaali ning saavutati neljas koht. Šveitsi paremad tulemused pärinevad ammustest aegadest. Aastatel 1934, 1938 ja 1954 jõuti välja veerandfinaali. Viimasel kahel MM-il on kaheksandikfinaalis välja langetud. Parim koht saavutati 1950. aastal, kui tuldi kuuendaks.
Portugal ja Šveits on varasemalt kohtunud päris palju. Viimasest kümnest omavahelisest mängust on Portugal võitnud kuus ning Šveits kolm korda. Ühe korra on mäng lõppenud 1:1 viigiga.
Käimasoleval aastal kohtuti kahel korral UEFA Rahvuste liiga raames ning seal võitis Portugal ühe mängu 4:0 ning teise võitis Šveits 1:0.
### Response:
Portugal lõi Šveitsi puuri palle täis ning pääses edasi veerandfinaali
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Teisipäeva õhtul avaldatud tulemuste järgi toetab Reformierakonda 33,6 protsenti, EKRE-t 24,0 protsenti ja Keskerakonda 16,7 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Kolme suurema erakonna toetus nädalaga oluliselt ei muutunud. Reformierakonna toetus oli eelmisel nädalal 33,5 protsenti, EKRE-l 24,4 protsenti ja Keskerakonnal 16,6 protsenti.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,6 protsenti), Isamaa (6,8 protsenti) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,7 protsenti).
Erakonna Eestimaa Rohelised toetus oli viimase küsitluse kohaselt 1,3 protsenti ja Parempoolsete toetus 0,7 protsenti.
Esileht koondtulemused
Infogram
Koalitsioonierakondi toetab kokku 47,1 protsenti ja opositsioonierakondi 40,7 protsenti vastajatest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 8. novembrist 5. detsembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku.
|
Norstati küsitlus: Reformierakonna edu EKRE ees püsib
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeva õhtul avaldatud tulemuste järgi toetab Reformierakonda 33,6 protsenti, EKRE-t 24,0 protsenti ja Keskerakonda 16,7 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Kolme suurema erakonna toetus nädalaga oluliselt ei muutunud. Reformierakonna toetus oli eelmisel nädalal 33,5 protsenti, EKRE-l 24,4 protsenti ja Keskerakonnal 16,6 protsenti.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,6 protsenti), Isamaa (6,8 protsenti) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,7 protsenti).
Erakonna Eestimaa Rohelised toetus oli viimase küsitluse kohaselt 1,3 protsenti ja Parempoolsete toetus 0,7 protsenti.
Esileht koondtulemused
Infogram
Koalitsioonierakondi toetab kokku 47,1 protsenti ja opositsioonierakondi 40,7 protsenti vastajatest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 8. novembrist 5. detsembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku.
### Response:
Norstati küsitlus: Reformierakonna edu EKRE ees püsib
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Oluline 6. detsembril kell 22.47:
- Osad Ukrainat tabanud Vene raketid toodeti alles oktoobris või novembris;
- Ukrenergo: Ukraina elektrisüsteem taastatakse paari päeva jooksul;
- USA: Me ei julgusta ega võimesta Ukraina rünnakuid üle oma piiride;
- Ukraina president külastas Donetskis Ukraina vägesid;
- Meedia: Venemaal Kurski ja Brjanski oblastis toimusid plahvatused;
- Budanov: Vene propagandistid valmistavad avalikkust ette sõjas lüüa saamiseks;
- Moskva väitis, et Vene väed ei lahku Zaporižžja tuumajaamast;
- Venemaa jätkab Zaporižžja pommitamist;
- USA plaanib Ukraina sõja tõttu suurendada laskemoona tootmist;
- ISW: Venemaa blogijad on vihased, et Ukraina suutis rünnata droonidega kahte Vene lennuvälja.
Osad Ukrainat tabanud Vene raketid toodeti alles oktoobris või novembris
Conflict Armament Research eksperdid on tuvastanud, et vähemalt üks Venemaa poolt 23. novembril Ukraina vastu teele saadetud Kh-101 rakett toodeti alles oktoobris või novembris, vahendas The New York Times.
Üks teine rakett toodeti ekspertide hinnangul suvel.
Asjaolu, et Venemaa on suutnud Kh-101 rakette peale lääneriikide sanktsioonide kehtestamist veel toota näitab lehe hinnangul, et Venemaa on leidnud alternatiivsed allikad pooljuhtide ja muu tarviliku materjali riiki sisse tarnimiseks.
Varem on Conflict Armament Research tuvastanud, et peaaegu kõik Vene sõjatehnika, mida nad uurida said, sisaldas lääneriikidest pärit komponente.
Analüüsi eest vedanud Damien Spleeters sõnul ei saa veel väita kas Vene vägedel on raketid otsa saamas. Samas võib hiljuti toodetud rakettide kasutamine olla tema hinnangul selle sümptom.
USA kaitseminister Lloyd J. Austin ütles ajakirjanikele 23. novembril, et Venemaal on tiibrakettide inventar olulisel määral vähenenud.
USA: Me ei julgusta ega võimesta Ukraina rünnakuid üle oma piiride
USA ei võimesta ega julgusta Ukrainat tegema rünnakuid üle oma piiride, ütles teisipäeval USA välisministeerium, kommenteerides rünnakuid Venemaa lennuväljadele.
"Me võimesta Ukrainat rünnakuteks oma piiride taha. Me ei julgusta Ukrainat piiritagusteks rünnakuteks," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price.
Tema sõnul pole seni tõendeid, et Ukraina ründas Venemaa lennuvälju.
Price`i sõnul pole USA andnud Ukrainale relvi, mida saaks kasutada Venemaa territooriumi ründamiseks. "Me oleme väga selgelt öelnud, et need on kaitsevarustused," lausus ta.
Esmaspäevasest Ukraina rünnakust Engelsi lennuvälja vastu ilmusid pildid
Radio Liberty ajakirjanik Mark Krutov jagas Twitteris animeeritud fotovõrdlust Planeti tehtud satelliitpiltidest Engelsi lennuväljast 4. ja 6. detsembril.
Hilisemal pildil on näha mitmeid tuletõrjeautosid ja tuletõrjevahtu ühe Tu-95 pommitaja lähistel.
Aftermath if the alleged Ukrainian strike at the Engels airbase, Dec 4th/Dec 6th @planet images comparison. Several fire trucks and a foam beneath Tu-95 is clearly visible (also I'd say some craters, but I'm not 100% sure). pic.twitter.com/EkJMKKzpdY
— Mark Krutov (@kromark) December 6, 202
Militaarblogi Oryx lisas ühe Tu-22M3 ja ühe Tu-95MS strateegilise pommitaja sõja jooksul kahjustada saanud Vene lennukite nimistusse. Kokku on Oryxi hinnangul Venemaa tõendatult kaotanud 64 lennukit, millest 62 on hävitatud.
Ukrenergo: Ukraina elektrisüsteem taastatakse paari päeva jooksul
Ukraina riikliku elektriettevõtte Ukrenergo sõnul suudetakse Ukrainas paari päeva jooksul taastada 5. detsembri eelne tase elektrivarustuse tagamises.
Esmaspäevase rünnaku käigus said Ukrenergo sõnul enim kahjustada Odessa ja Kiievi oblastid.
Ukraina sai vangide vahetuse käigus tagasi 60 sõdurit, sh Mariupoli kaitsjaid
Ukraina presidendi kantselei ülem Andri Jermak teatas Telegramis, et Venemaa ja Ukraina tegid omavahel taas ühe vangidevahetuse – 60 Ukraina sõjavangi 60 Vene sõjavangi vastu.
Another successful POWs swap. Symbolically, it took place on the Armed Forces Day. 60 people are coming home. Among them are army servicemen, the National and Border Guards. pic.twitter.com/EoNCEbTiht
— Andriy Yermak (@AndriyYermak) December 6, 2022
Jermaki sõnul oli 34 60st vabastatud Ukraina sõjavangist Mariupoli kaitsjad, kellest omakorda 14 kaitsesid Azovstali tehast. Samuti saadi tagasi ka neid sõdureid, keda hoiti ka Olenivkas.
Ukraina president külastas Donetskis Ukraina vägesid
Ukraina president Volodõmõr Zelenski läkitas oma videotervituse Ukraina relvajõududele Donetski oblastist, Slovjanskist.
Zelenski Telegrami kontol on näha videot, kus ta tervitab sõdureid Ukraina relvajõudude päeva puhul, taustaks Slovjanski linna silt Ukraina lipu värvides.
President Zelensky is in Slovyansk, Donetsk Oblast to support Ukrainian soldiers on The Armed Forces of Ukraine Day. pic.twitter.com/4QTfoTw45P
— KyivPost (@KyivPost) December 6, 2022
Teisel videol on näha Zelenskit Ukraina sõduritega suhtlemas.
Meedia: Venemaal Kurski ja Brjanski oblastis toimusid plahvatused
Vene allikate kinnitusel rünnati teisipäeval droonidega lennuvälja Kurski oblastis ja sõjaväebaasi Brjanski oblastis.
Russian officials claimed that UAVs attacked an airfield in Kursk, which ignited oil, and the Slava plant in Bryansk. Not clear how much, if any, damage occurred at the latter. https://t.co/H56Hhsy7zk https://t.co/MnmvHQTGMq https://t.co/mMjay25MKf https://t.co/92kg4Fb518 pic.twitter.com/2CGdYq1gUa
— Rob Lee (@RALee85) December 6, 2022
Kurski kuberner väitis, et piirkonnas asuvat lennuvälja tabas droonirünnak. Selle käigus sai kahjustada naftamahuti. "Ohvreid polnud. Tuli on kontrolli all," väitis kuberner.
Ukrainska Pravda teatas lisaks plahvatusest Brjanski oblastis Slava sõjaväebaasis.
Vene Telegrami kanal Baza meenutas, et sama baasi ründas Ukraina droonidega ka 30. novembril.
Budanov: Vene propagandistid valmistavad avalikkust ette sõjas lüüa saamiseks
Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov ütles, et Vene propagandistid on asunud viimasel kolmel kuul muutma oma retoorikat seoses Vene-Ukraina sõjaga. Vene propagandistid on asunud kritiseerima Vene kindraleid ning arutama võimalikku sõja kaotust.
Budanovi sõnul on Venemaa kaotus sõjas Ukraina vastu nüüdseks kindel.
Sõjaväeluure juhi hinnangul ei ole Venemaal enam eri leerides mitte ainult liberaalid ja nende vastaseid, vaid hakkavad tekkima ka eri leerid, kes kõik soovivad võimule pürgida.
Moskva väitis, et Vene väed ei lahku Zaporižžja tuumajaamast
Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) tahab luua Zaporižžja tuumajaama ümber demilitariseeritud tsooni, kuid Moskva väitis, et Vene väed ei lahku piirkonnast.
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova väitis, et jaam asub Venemaa territooriumil ja on täielikult Venemaa kontrolli all.
"Ei tule kõne allagi, et kontroll antakse üle mõnele kolmandale osapoolele. Eeldame, et ainult meie suudame tagada Zaporižžja jaamas tuumaohutuse," väitis Zahharova.
Zaporižžja oblastis on rindejoon mitu kuud paigal püsinud.
Tuumajaama korduv pommitamine on aga kaasa toonud hirmu võimaliku tuumakatastroofi pärast. Venemaa ja Ukraina on mitu kuud süüdistanud teineteist Zaporižžja tuumajaama reaktorite pommitamises.
IAEA juht kohtus hiljuti Istanbulis Vene delegatsiooniga, et arutada tuumajaama ümber turvatsooni loomist. Zaporižžja tuumajaam andis varem umbes viiendiku Ukraina elektrist.
Venemaa jätkab Zaporižžja pommitamist
Zaporižžja kuberner Oleksandr Staruhh teatas teisipäeva varahommikul, et Venemaa armee jätkas Zaporižžja eeslinnades asuva taristu pommitamist.
"Rünnaku tõttu said kannatada tähtsad taristurajatised ja elumajad. Esialgsetel andmetel ohvreid pole," ütles Staruhh.
Venemaa jätkab Zaporižžja pommitamist Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/STRINGER
USA plaanib Ukraina sõja tõttu suurendada laskemoona tootmist
USA kaitseministeeriumi kõrge ametnik Doug Bush ütles, et riik tahab märkimisväärselt suurendada laskemoona tootmist.
"Me tahame oma varusid suurendada, mitte ainult selle tasemeni, kus me sõda alustasime, vaid kõrgemale. Me kavatseme oluliselt suurendada laskemoona tootmist," ütles Bush.
Bush märkis, et pole selge, millised on pikemas perspektiivis Ukraina sõjaväe vajadused. Bushi sõnul tahab USA armee selleks valmis olla, vahendas The Kyiv Independent.
"Luues selle võimekuse, kui see sõda kestab kolm või neli aastat, suudame venelastest rohkem toota. Venelased ei suuda sammu pidada," ütles Bush.
ISW: Venemaa blogijad on vihased, et Ukraina suutis rünnata droonidega kahte Vene lennuvälja
Vene kaitseministeerium teatas esmaspäeva õhtul, et Ukraina ründas esmaspäeva hommikul droonidega kahte Vene lennuvälja. Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) teatel on Venemaa blogijad nüüd vihased, kuna sõjavägi ei suutnud rünnakuid ära hoida.
Blogijad leiavad, et Venemaa võimud ei kaitse korralikult õhubaase. Mõned blogijad väitsid, et Ukraina luurerühmad võisid tegutseda Venemaa territooriumil ja ründasid siis Engelsi õhubaasi, vahendas ISW.
NYT: Ukraina eriüksused tegutsevad sügaval Vene tagalas
Esmaspäeval tegi Ukraina droonirünnaku kahe Vene sõjaväebaasi vast u. The New York Times lehe allikate sõnul olid ühe sõjaväebaasi lähistel ka Ukraina eriüksused, kes aitasid droonidel sihtmärgini jõuda.
Ukraina: Venemaa kaotas ööpäevaga üle 500 sõduri
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 92 200 (võrdlus eelmise päevaga +510);
- tankid 2929 (+5);
- jalaväe lahingumasinad 5905 (+5);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+0);
- suurtükisüsteemid 1915 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 1587 (+5);
- tiibraketid 592 (+61);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4505 (+8);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
|
Ukraina president külastas Harkivis haavata saanud sõdureid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 6. detsembril kell 22.47:
- Osad Ukrainat tabanud Vene raketid toodeti alles oktoobris või novembris;
- Ukrenergo: Ukraina elektrisüsteem taastatakse paari päeva jooksul;
- USA: Me ei julgusta ega võimesta Ukraina rünnakuid üle oma piiride;
- Ukraina president külastas Donetskis Ukraina vägesid;
- Meedia: Venemaal Kurski ja Brjanski oblastis toimusid plahvatused;
- Budanov: Vene propagandistid valmistavad avalikkust ette sõjas lüüa saamiseks;
- Moskva väitis, et Vene väed ei lahku Zaporižžja tuumajaamast;
- Venemaa jätkab Zaporižžja pommitamist;
- USA plaanib Ukraina sõja tõttu suurendada laskemoona tootmist;
- ISW: Venemaa blogijad on vihased, et Ukraina suutis rünnata droonidega kahte Vene lennuvälja.
Osad Ukrainat tabanud Vene raketid toodeti alles oktoobris või novembris
Conflict Armament Research eksperdid on tuvastanud, et vähemalt üks Venemaa poolt 23. novembril Ukraina vastu teele saadetud Kh-101 rakett toodeti alles oktoobris või novembris, vahendas The New York Times.
Üks teine rakett toodeti ekspertide hinnangul suvel.
Asjaolu, et Venemaa on suutnud Kh-101 rakette peale lääneriikide sanktsioonide kehtestamist veel toota näitab lehe hinnangul, et Venemaa on leidnud alternatiivsed allikad pooljuhtide ja muu tarviliku materjali riiki sisse tarnimiseks.
Varem on Conflict Armament Research tuvastanud, et peaaegu kõik Vene sõjatehnika, mida nad uurida said, sisaldas lääneriikidest pärit komponente.
Analüüsi eest vedanud Damien Spleeters sõnul ei saa veel väita kas Vene vägedel on raketid otsa saamas. Samas võib hiljuti toodetud rakettide kasutamine olla tema hinnangul selle sümptom.
USA kaitseminister Lloyd J. Austin ütles ajakirjanikele 23. novembril, et Venemaal on tiibrakettide inventar olulisel määral vähenenud.
USA: Me ei julgusta ega võimesta Ukraina rünnakuid üle oma piiride
USA ei võimesta ega julgusta Ukrainat tegema rünnakuid üle oma piiride, ütles teisipäeval USA välisministeerium, kommenteerides rünnakuid Venemaa lennuväljadele.
"Me võimesta Ukrainat rünnakuteks oma piiride taha. Me ei julgusta Ukrainat piiritagusteks rünnakuteks," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price.
Tema sõnul pole seni tõendeid, et Ukraina ründas Venemaa lennuvälju.
Price`i sõnul pole USA andnud Ukrainale relvi, mida saaks kasutada Venemaa territooriumi ründamiseks. "Me oleme väga selgelt öelnud, et need on kaitsevarustused," lausus ta.
Esmaspäevasest Ukraina rünnakust Engelsi lennuvälja vastu ilmusid pildid
Radio Liberty ajakirjanik Mark Krutov jagas Twitteris animeeritud fotovõrdlust Planeti tehtud satelliitpiltidest Engelsi lennuväljast 4. ja 6. detsembril.
Hilisemal pildil on näha mitmeid tuletõrjeautosid ja tuletõrjevahtu ühe Tu-95 pommitaja lähistel.
Aftermath if the alleged Ukrainian strike at the Engels airbase, Dec 4th/Dec 6th @planet images comparison. Several fire trucks and a foam beneath Tu-95 is clearly visible (also I'd say some craters, but I'm not 100% sure). pic.twitter.com/EkJMKKzpdY
— Mark Krutov (@kromark) December 6, 202
Militaarblogi Oryx lisas ühe Tu-22M3 ja ühe Tu-95MS strateegilise pommitaja sõja jooksul kahjustada saanud Vene lennukite nimistusse. Kokku on Oryxi hinnangul Venemaa tõendatult kaotanud 64 lennukit, millest 62 on hävitatud.
Ukrenergo: Ukraina elektrisüsteem taastatakse paari päeva jooksul
Ukraina riikliku elektriettevõtte Ukrenergo sõnul suudetakse Ukrainas paari päeva jooksul taastada 5. detsembri eelne tase elektrivarustuse tagamises.
Esmaspäevase rünnaku käigus said Ukrenergo sõnul enim kahjustada Odessa ja Kiievi oblastid.
Ukraina sai vangide vahetuse käigus tagasi 60 sõdurit, sh Mariupoli kaitsjaid
Ukraina presidendi kantselei ülem Andri Jermak teatas Telegramis, et Venemaa ja Ukraina tegid omavahel taas ühe vangidevahetuse – 60 Ukraina sõjavangi 60 Vene sõjavangi vastu.
Another successful POWs swap. Symbolically, it took place on the Armed Forces Day. 60 people are coming home. Among them are army servicemen, the National and Border Guards. pic.twitter.com/EoNCEbTiht
— Andriy Yermak (@AndriyYermak) December 6, 2022
Jermaki sõnul oli 34 60st vabastatud Ukraina sõjavangist Mariupoli kaitsjad, kellest omakorda 14 kaitsesid Azovstali tehast. Samuti saadi tagasi ka neid sõdureid, keda hoiti ka Olenivkas.
Ukraina president külastas Donetskis Ukraina vägesid
Ukraina president Volodõmõr Zelenski läkitas oma videotervituse Ukraina relvajõududele Donetski oblastist, Slovjanskist.
Zelenski Telegrami kontol on näha videot, kus ta tervitab sõdureid Ukraina relvajõudude päeva puhul, taustaks Slovjanski linna silt Ukraina lipu värvides.
President Zelensky is in Slovyansk, Donetsk Oblast to support Ukrainian soldiers on The Armed Forces of Ukraine Day. pic.twitter.com/4QTfoTw45P
— KyivPost (@KyivPost) December 6, 2022
Teisel videol on näha Zelenskit Ukraina sõduritega suhtlemas.
Meedia: Venemaal Kurski ja Brjanski oblastis toimusid plahvatused
Vene allikate kinnitusel rünnati teisipäeval droonidega lennuvälja Kurski oblastis ja sõjaväebaasi Brjanski oblastis.
Russian officials claimed that UAVs attacked an airfield in Kursk, which ignited oil, and the Slava plant in Bryansk. Not clear how much, if any, damage occurred at the latter. https://t.co/H56Hhsy7zk https://t.co/MnmvHQTGMq https://t.co/mMjay25MKf https://t.co/92kg4Fb518 pic.twitter.com/2CGdYq1gUa
— Rob Lee (@RALee85) December 6, 2022
Kurski kuberner väitis, et piirkonnas asuvat lennuvälja tabas droonirünnak. Selle käigus sai kahjustada naftamahuti. "Ohvreid polnud. Tuli on kontrolli all," väitis kuberner.
Ukrainska Pravda teatas lisaks plahvatusest Brjanski oblastis Slava sõjaväebaasis.
Vene Telegrami kanal Baza meenutas, et sama baasi ründas Ukraina droonidega ka 30. novembril.
Budanov: Vene propagandistid valmistavad avalikkust ette sõjas lüüa saamiseks
Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov ütles, et Vene propagandistid on asunud viimasel kolmel kuul muutma oma retoorikat seoses Vene-Ukraina sõjaga. Vene propagandistid on asunud kritiseerima Vene kindraleid ning arutama võimalikku sõja kaotust.
Budanovi sõnul on Venemaa kaotus sõjas Ukraina vastu nüüdseks kindel.
Sõjaväeluure juhi hinnangul ei ole Venemaal enam eri leerides mitte ainult liberaalid ja nende vastaseid, vaid hakkavad tekkima ka eri leerid, kes kõik soovivad võimule pürgida.
Moskva väitis, et Vene väed ei lahku Zaporižžja tuumajaamast
Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) tahab luua Zaporižžja tuumajaama ümber demilitariseeritud tsooni, kuid Moskva väitis, et Vene väed ei lahku piirkonnast.
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova väitis, et jaam asub Venemaa territooriumil ja on täielikult Venemaa kontrolli all.
"Ei tule kõne allagi, et kontroll antakse üle mõnele kolmandale osapoolele. Eeldame, et ainult meie suudame tagada Zaporižžja jaamas tuumaohutuse," väitis Zahharova.
Zaporižžja oblastis on rindejoon mitu kuud paigal püsinud.
Tuumajaama korduv pommitamine on aga kaasa toonud hirmu võimaliku tuumakatastroofi pärast. Venemaa ja Ukraina on mitu kuud süüdistanud teineteist Zaporižžja tuumajaama reaktorite pommitamises.
IAEA juht kohtus hiljuti Istanbulis Vene delegatsiooniga, et arutada tuumajaama ümber turvatsooni loomist. Zaporižžja tuumajaam andis varem umbes viiendiku Ukraina elektrist.
Venemaa jätkab Zaporižžja pommitamist
Zaporižžja kuberner Oleksandr Staruhh teatas teisipäeva varahommikul, et Venemaa armee jätkas Zaporižžja eeslinnades asuva taristu pommitamist.
"Rünnaku tõttu said kannatada tähtsad taristurajatised ja elumajad. Esialgsetel andmetel ohvreid pole," ütles Staruhh.
Venemaa jätkab Zaporižžja pommitamist Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/STRINGER
USA plaanib Ukraina sõja tõttu suurendada laskemoona tootmist
USA kaitseministeeriumi kõrge ametnik Doug Bush ütles, et riik tahab märkimisväärselt suurendada laskemoona tootmist.
"Me tahame oma varusid suurendada, mitte ainult selle tasemeni, kus me sõda alustasime, vaid kõrgemale. Me kavatseme oluliselt suurendada laskemoona tootmist," ütles Bush.
Bush märkis, et pole selge, millised on pikemas perspektiivis Ukraina sõjaväe vajadused. Bushi sõnul tahab USA armee selleks valmis olla, vahendas The Kyiv Independent.
"Luues selle võimekuse, kui see sõda kestab kolm või neli aastat, suudame venelastest rohkem toota. Venelased ei suuda sammu pidada," ütles Bush.
ISW: Venemaa blogijad on vihased, et Ukraina suutis rünnata droonidega kahte Vene lennuvälja
Vene kaitseministeerium teatas esmaspäeva õhtul, et Ukraina ründas esmaspäeva hommikul droonidega kahte Vene lennuvälja. Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) teatel on Venemaa blogijad nüüd vihased, kuna sõjavägi ei suutnud rünnakuid ära hoida.
Blogijad leiavad, et Venemaa võimud ei kaitse korralikult õhubaase. Mõned blogijad väitsid, et Ukraina luurerühmad võisid tegutseda Venemaa territooriumil ja ründasid siis Engelsi õhubaasi, vahendas ISW.
NYT: Ukraina eriüksused tegutsevad sügaval Vene tagalas
Esmaspäeval tegi Ukraina droonirünnaku kahe Vene sõjaväebaasi vast u. The New York Times lehe allikate sõnul olid ühe sõjaväebaasi lähistel ka Ukraina eriüksused, kes aitasid droonidel sihtmärgini jõuda.
Ukraina: Venemaa kaotas ööpäevaga üle 500 sõduri
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 92 200 (võrdlus eelmise päevaga +510);
- tankid 2929 (+5);
- jalaväe lahingumasinad 5905 (+5);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+0);
- suurtükisüsteemid 1915 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 1587 (+5);
- tiibraketid 592 (+61);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4505 (+8);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Ukraina president külastas Harkivis haavata saanud sõdureid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Suurte ootustega finaalturniirile sõitnud Hispaania jaoks lõppes kaheksandikfinaaliga ka eelmine MM Venemaal, kui penaltitega jäädi alla Venemaale. Koondise peatreener Luis Enrique ei tahtnud Marokolt saadud kaotuse järel oma tuleviku kohta kodumaa meediale kuigi palju mõista anda.
"Nüüd pole õige aeg minu tuleviku üle arutleda. Tahan näha oma perekonda, oma koeri ja nende jaoks seal olla," rääkis Luis Enrique teisipäeval. "Alates järgmisest nädalast, kui alaliidu president seda õigeks peab, räägime. Praegu ei mõtle ma tulevikust: peame kõigepealt pettumusega toime tulema."
Ükski Hispaania 11 meetri karistuslöök penaltiseerias võrku ei sahistanud, Carlos Soleri ja Sergio Busquetsi penalti tõrjus Yassine Bounou, Pablo Sarabia lõi posti. "Vastutus lasub minul, sest mina valisin kolm esimest lööjat," tõdes Luis Enrique. "Ülejäänud lööjad valis võistkond, aga me ei jõudnud isegi neljandani. Bono on selles valdkonnas hiilgav väravavaht."
|
Kaotuse eest vastutuse võtnud Luis Enrique ei soovinud tulevikust rääkida
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurte ootustega finaalturniirile sõitnud Hispaania jaoks lõppes kaheksandikfinaaliga ka eelmine MM Venemaal, kui penaltitega jäädi alla Venemaale. Koondise peatreener Luis Enrique ei tahtnud Marokolt saadud kaotuse järel oma tuleviku kohta kodumaa meediale kuigi palju mõista anda.
"Nüüd pole õige aeg minu tuleviku üle arutleda. Tahan näha oma perekonda, oma koeri ja nende jaoks seal olla," rääkis Luis Enrique teisipäeval. "Alates järgmisest nädalast, kui alaliidu president seda õigeks peab, räägime. Praegu ei mõtle ma tulevikust: peame kõigepealt pettumusega toime tulema."
Ükski Hispaania 11 meetri karistuslöök penaltiseerias võrku ei sahistanud, Carlos Soleri ja Sergio Busquetsi penalti tõrjus Yassine Bounou, Pablo Sarabia lõi posti. "Vastutus lasub minul, sest mina valisin kolm esimest lööjat," tõdes Luis Enrique. "Ülejäänud lööjad valis võistkond, aga me ei jõudnud isegi neljandani. Bono on selles valdkonnas hiilgav väravavaht."
### Response:
Kaotuse eest vastutuse võtnud Luis Enrique ei soovinud tulevikust rääkida
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Autoralli MM-sari WRC läks alates lõppeva aasta algusest üle hübriidtehnoloogiaga autodele, kus lisaks 1,6-liitrisele sisepõlemismootorile pakub lisajõudlust 100kw elektrimootor.
"Hooaja lõpus vaatan tagasi ja mõtlen ikka veel, et need ralliautod ei oleks pidanud juhtuma. Selle asemel oleks pidanud tooma suurema jõudluse ja parema aerodünaamikaga Rally2 masinad," vahendab ralliportaal DirtFish Adamo taskuhäälingus öeldud sõnu.
"Hübriid on tekitanud rohkem poleemikat kui plusse. Mitte keegi ei mõista tegelikult, miks meil on hübriidid," jätkas Adamo. "Autod ei sõida ju kuskil täiselektriga. Meil on väga kallid autod ja ükski tootja ei taha sarjaga liituda - vabandan, aga see on tõde."
"Võib-olla unistan, kui mõtlen viiest tootjast, aga ehk saaks Rally2 autodega meelitada ligi rohkem konstruktoreid ja ka rohkem sõitjaid. Mida saame tulevikuks teha? Mamma mia, see on üks raskemaid küsimusi," sõnas itaallane.
|
Adamo: keegi ei mõista, miks WRC läks üle hübriidmootoritele
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Autoralli MM-sari WRC läks alates lõppeva aasta algusest üle hübriidtehnoloogiaga autodele, kus lisaks 1,6-liitrisele sisepõlemismootorile pakub lisajõudlust 100kw elektrimootor.
"Hooaja lõpus vaatan tagasi ja mõtlen ikka veel, et need ralliautod ei oleks pidanud juhtuma. Selle asemel oleks pidanud tooma suurema jõudluse ja parema aerodünaamikaga Rally2 masinad," vahendab ralliportaal DirtFish Adamo taskuhäälingus öeldud sõnu.
"Hübriid on tekitanud rohkem poleemikat kui plusse. Mitte keegi ei mõista tegelikult, miks meil on hübriidid," jätkas Adamo. "Autod ei sõida ju kuskil täiselektriga. Meil on väga kallid autod ja ükski tootja ei taha sarjaga liituda - vabandan, aga see on tõde."
"Võib-olla unistan, kui mõtlen viiest tootjast, aga ehk saaks Rally2 autodega meelitada ligi rohkem konstruktoreid ja ka rohkem sõitjaid. Mida saame tulevikuks teha? Mamma mia, see on üks raskemaid küsimusi," sõnas itaallane.
### Response:
Adamo: keegi ei mõista, miks WRC läks üle hübriidmootoritele
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kubassova sekkus mängu teiseks poolajaks, kui Como oli 0:2 kaotusseisus, vahendab Soccernet.ee. Fiorentina lõi 58. minutil ka kolmanda värava, millele Como vastas kahe tabamusega. Kubassova skoori ei teinud, aga andis 86. minutil resultatiivse söödu 2:3 väravale.
Liigatabelis paikneb Como kümne naiskonna konkurentsis üheksandal kohal, edestades punast laternat Parmat ühe punktiga. Hooaja seitsmenda võidu saanud Fiorentina tõusis kolmandaks.
Mängu kokkuvõte, Kubassova väravasööt alates 3.10:
|
Kubassova andis väravasöödu, aga Como sai hooaja kuuenda kaotuse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kubassova sekkus mängu teiseks poolajaks, kui Como oli 0:2 kaotusseisus, vahendab Soccernet.ee. Fiorentina lõi 58. minutil ka kolmanda värava, millele Como vastas kahe tabamusega. Kubassova skoori ei teinud, aga andis 86. minutil resultatiivse söödu 2:3 väravale.
Liigatabelis paikneb Como kümne naiskonna konkurentsis üheksandal kohal, edestades punast laternat Parmat ühe punktiga. Hooaja seitsmenda võidu saanud Fiorentina tõusis kolmandaks.
Mängu kokkuvõte, Kubassova väravasööt alates 3.10:
### Response:
Kubassova andis väravasöödu, aga Como sai hooaja kuuenda kaotuse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Esimese erakonnana teatas oma ministritest esmaspäeval Läti Rahvuslik Liit (Nacionala apvieniba – NA). Läti rahvuslaste vastutada on majanduse-, kaitse-, kultuuri- ja transpordiministri kohtade täitmine, vahendas Läti rahvusringhääling LSM.
Majandusministriks saab praegune majandusminister Ilze Indriksone,
kultuuriministriks samuti praegune minister Nauris Puntulis. Lisaks on rahvuslased nimetanud kaitseministriks endise Seimi spiikri Inara Murniece. Murnience on pikalt töötanud Läti rahvusliku julgeoleku nõukogus.
Läti transpordiministriks saab endine Läti majandusminister Janis Vitenbergs, kes võitis enim hääli Zemgale valimisringkonnas.
Erakonna Uus Ühtsus (Jauna Vienotiba – JV) kätte jäi koalitsioonileppega rahandus-, välis-, justiits-, haridus- ja teadus-, kliima- ja energia- ning heaoluministri kohad.
Rahandusministriks esitatakse Arvils Ašeradems ning välisministriks praegugi samal ametikohal olev Edgars Rinkevics.
Justiitsministriks esitatakse Inese Libina-Egnere ja haridus- ja teadusministriks Anda Caksa.
Uue ministeeriumina loodi kliima- ja energiaministeerium, mille juhiks esitatakse Raimonds Cudars. Hoolekande ministriks nimetatakse Evika Silina.
Uue Ühtsuse kätte jääb ka peaministritool ning sellele esitatakse praegune peaminister Krišjanis Karinš.
Ühendnimekiri (Apvienotais saraksts – AS) teatas oma ministrikandidaatidest teisipäeval.
Erakond nimetas tervishoiuministriks Liga Mengelsone, kes on praegu Läti tööandjate liidu juht.
Pragune Seimi liige Didzis Šmits esitati põllumajandusministri ametile, Maris Kucinskis siseministriks ja Maris Sprindžuks keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministriks, vahendas LSM.
Läti parlament otsustas hiljuti muuta valitsuse ministrikohtade jaotust, mis võimaldas lõpuks valitsuskoalitsiooni kolme erakonna vahel kokku leppida.
Otsusega moodustati uus energeetika- ja kliimaministeerium ning osa ministrite kõrval hakkavad tööle mõne konkreetse valdkonnaga tegelevad abiministrid.
|
Selgusid Läti uue valitsuse ministrid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese erakonnana teatas oma ministritest esmaspäeval Läti Rahvuslik Liit (Nacionala apvieniba – NA). Läti rahvuslaste vastutada on majanduse-, kaitse-, kultuuri- ja transpordiministri kohtade täitmine, vahendas Läti rahvusringhääling LSM.
Majandusministriks saab praegune majandusminister Ilze Indriksone,
kultuuriministriks samuti praegune minister Nauris Puntulis. Lisaks on rahvuslased nimetanud kaitseministriks endise Seimi spiikri Inara Murniece. Murnience on pikalt töötanud Läti rahvusliku julgeoleku nõukogus.
Läti transpordiministriks saab endine Läti majandusminister Janis Vitenbergs, kes võitis enim hääli Zemgale valimisringkonnas.
Erakonna Uus Ühtsus (Jauna Vienotiba – JV) kätte jäi koalitsioonileppega rahandus-, välis-, justiits-, haridus- ja teadus-, kliima- ja energia- ning heaoluministri kohad.
Rahandusministriks esitatakse Arvils Ašeradems ning välisministriks praegugi samal ametikohal olev Edgars Rinkevics.
Justiitsministriks esitatakse Inese Libina-Egnere ja haridus- ja teadusministriks Anda Caksa.
Uue ministeeriumina loodi kliima- ja energiaministeerium, mille juhiks esitatakse Raimonds Cudars. Hoolekande ministriks nimetatakse Evika Silina.
Uue Ühtsuse kätte jääb ka peaministritool ning sellele esitatakse praegune peaminister Krišjanis Karinš.
Ühendnimekiri (Apvienotais saraksts – AS) teatas oma ministrikandidaatidest teisipäeval.
Erakond nimetas tervishoiuministriks Liga Mengelsone, kes on praegu Läti tööandjate liidu juht.
Pragune Seimi liige Didzis Šmits esitati põllumajandusministri ametile, Maris Kucinskis siseministriks ja Maris Sprindžuks keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministriks, vahendas LSM.
Läti parlament otsustas hiljuti muuta valitsuse ministrikohtade jaotust, mis võimaldas lõpuks valitsuskoalitsiooni kolme erakonna vahel kokku leppida.
Otsusega moodustati uus energeetika- ja kliimaministeerium ning osa ministrite kõrval hakkavad tööle mõne konkreetse valdkonnaga tegelevad abiministrid.
### Response:
Selgusid Läti uue valitsuse ministrid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Avapoolaeg algas rahulikult ning Hispaania valdas palli, Maroko võttis aga kohe kaitsepositsioonid sisse. Kumbki meeskond suuri riske ei võtnud ning oli näha, et Hispaania otsis liinide vahelt söötudega käike ettepoole. Maroko proovis vastaste väravat ohustada läbi kontrarünnakute. Esimese poolaja ohtlikuim olukord tekkis Hispaania värava all, kui Nayef Aguerd sai väga vabalt kastist peaga löögile, aga ei suutnud palli väravaraamidesse suunata.
Teine poolaeg jätkus sarnaselt esimesele. Hispaania kõigutas palli ühest äärest teise ning Maroko seisis kompaktselt kaitses. Teisel poolajal tehti samuti väga vähe pealelööke ning kumbki meeskond ei suutnud väga ohtlikke olukordi luua. Sündmustevaene normaalaeg lõppes seisuga 0:0.
Lisaaja jooksul ei suudetud samuti väravaid lüüa ning mängu saatus jäi penaltiseeria peale.
Penaltites alistas Maroko 3:0 Hispaania. Maroko väravavaht Yassine Bounou tegi kaks penaltitõrjet ega lasknud lüüa ühtegi penaltit enda seljataha. Maroko tegi selle võiduga jalgpalliajalugu. Varem pole ükski araabiamaade riik jalgpalli MM-il veerandfinaali jõudnud.
1/8-finaal
120:00
Maroko
0
0
:
0
0
Hispaania
Maroko
Hispaania
Penaltid
3 - 0
Sabiri
Ziyech
Benoun
Hakimi
Sarabia
Soler
Busquets
Maroko üllatas kõiki, minnes F-alagrupist esimesena edasi. Maroko mängis avavoorus 0:0 viiki Horvaatiaga ning võitis 2:0 Belgiat ja alistas 2:1 Kanada.
Hispaania alustas E-alagrupis võimsalt, alistades 7:0 Costa Rica. Teises mängus tehti 1:1 viiki Saksamaaga ning viimases voorus kaotati 1:2 Jaapanile.
Maroko ja Hispaania on omavahel varasemalt kohtunud kolmel korral. Viimati mängiti 2018. aastal kui kohtumine jäi 2:2 viiki. 1961. aastal mindi vastamisi kahel korral ning siis võitis Hispaania mõlemad kohtumised seisuga 1:0 ja 3:2.
Maroko teeks võidu korral ajalugu, kuna varasemalt pole kunagi veerandfinaali jõutud. Ainult viiel korral on MM-ile pääsetud ning parim tulemus pärineb 1986. aastast, kui jõuti 1/8-finaali ja saadi lõpuks 11. koht.
Hispaanial on ette näidata palju edukam ajalugu. Ühe korra on meistriks tuldud, mis juhtus 2010. aastal. Lisaks on neli korda jõutud veerandfinaali. 1950. aastal pääseti ka poolfinaali, kuid seal võeti vastu kaotus ja saadi kokkuvõttes neljas koht.
|
Maroko tegi jalgpalliajalugu ning alistas penaltitega Hispaania
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avapoolaeg algas rahulikult ning Hispaania valdas palli, Maroko võttis aga kohe kaitsepositsioonid sisse. Kumbki meeskond suuri riske ei võtnud ning oli näha, et Hispaania otsis liinide vahelt söötudega käike ettepoole. Maroko proovis vastaste väravat ohustada läbi kontrarünnakute. Esimese poolaja ohtlikuim olukord tekkis Hispaania värava all, kui Nayef Aguerd sai väga vabalt kastist peaga löögile, aga ei suutnud palli väravaraamidesse suunata.
Teine poolaeg jätkus sarnaselt esimesele. Hispaania kõigutas palli ühest äärest teise ning Maroko seisis kompaktselt kaitses. Teisel poolajal tehti samuti väga vähe pealelööke ning kumbki meeskond ei suutnud väga ohtlikke olukordi luua. Sündmustevaene normaalaeg lõppes seisuga 0:0.
Lisaaja jooksul ei suudetud samuti väravaid lüüa ning mängu saatus jäi penaltiseeria peale.
Penaltites alistas Maroko 3:0 Hispaania. Maroko väravavaht Yassine Bounou tegi kaks penaltitõrjet ega lasknud lüüa ühtegi penaltit enda seljataha. Maroko tegi selle võiduga jalgpalliajalugu. Varem pole ükski araabiamaade riik jalgpalli MM-il veerandfinaali jõudnud.
1/8-finaal
120:00
Maroko
0
0
:
0
0
Hispaania
Maroko
Hispaania
Penaltid
3 - 0
Sabiri
Ziyech
Benoun
Hakimi
Sarabia
Soler
Busquets
Maroko üllatas kõiki, minnes F-alagrupist esimesena edasi. Maroko mängis avavoorus 0:0 viiki Horvaatiaga ning võitis 2:0 Belgiat ja alistas 2:1 Kanada.
Hispaania alustas E-alagrupis võimsalt, alistades 7:0 Costa Rica. Teises mängus tehti 1:1 viiki Saksamaaga ning viimases voorus kaotati 1:2 Jaapanile.
Maroko ja Hispaania on omavahel varasemalt kohtunud kolmel korral. Viimati mängiti 2018. aastal kui kohtumine jäi 2:2 viiki. 1961. aastal mindi vastamisi kahel korral ning siis võitis Hispaania mõlemad kohtumised seisuga 1:0 ja 3:2.
Maroko teeks võidu korral ajalugu, kuna varasemalt pole kunagi veerandfinaali jõutud. Ainult viiel korral on MM-ile pääsetud ning parim tulemus pärineb 1986. aastast, kui jõuti 1/8-finaali ja saadi lõpuks 11. koht.
Hispaanial on ette näidata palju edukam ajalugu. Ühe korra on meistriks tuldud, mis juhtus 2010. aastal. Lisaks on neli korda jõutud veerandfinaali. 1950. aastal pääseti ka poolfinaali, kuid seal võeti vastu kaotus ja saadi kokkuvõttes neljas koht.
### Response:
Maroko tegi jalgpalliajalugu ning alistas penaltitega Hispaania
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Ööl vastu kolmapäeva on saartel ja mandri läänerannikul mitmel pool jäidet, võib ka jäävihma sadada. Varahommikul levib Lõuna-Eestist alates tihe lumesadu üle maa. Lumesaju hulk võib päeva jooksul olla kuni 10, kohati kuni 15 sentimeetrit. Kagutuul ulatub iiliti 10 kuni 14 meetrini sekundis ning põhjustab tuisku.
Transpordiamet soovitab praeguste ilmaoludega liiklemist vältida. Kui sõitu hilisemaks ajastada pole võimalik, siis tuleb sõidukijuhil olla äärmiselt ettevaatlik ja valida teeoludele vastav sõidustiil, öeldi ametist.
Liiklejatel palutakse arvestada, et talvised teeolud on muutlikud ning teekonda planeerides tuleb varuda rohkem aega, vajadusel vähendada sõidukiirust, vältida ohtlikke manöövreid ja hoida pikivahet. Kindlasti ei ole lubatud maksimaalne kiirus sobilik liiklemiseks tuisu, lumevaalude ja libedaga.
Liiklejatelt ootab transpordiamet infot teeolude kohta telefonil 1247. Lisainfot teeolude ja liikluspiirangute kohta vaata SIIT.
|
Lumesadu jätkub, transpordiamet soovitab liiklemist vältida
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ööl vastu kolmapäeva on saartel ja mandri läänerannikul mitmel pool jäidet, võib ka jäävihma sadada. Varahommikul levib Lõuna-Eestist alates tihe lumesadu üle maa. Lumesaju hulk võib päeva jooksul olla kuni 10, kohati kuni 15 sentimeetrit. Kagutuul ulatub iiliti 10 kuni 14 meetrini sekundis ning põhjustab tuisku.
Transpordiamet soovitab praeguste ilmaoludega liiklemist vältida. Kui sõitu hilisemaks ajastada pole võimalik, siis tuleb sõidukijuhil olla äärmiselt ettevaatlik ja valida teeoludele vastav sõidustiil, öeldi ametist.
Liiklejatel palutakse arvestada, et talvised teeolud on muutlikud ning teekonda planeerides tuleb varuda rohkem aega, vajadusel vähendada sõidukiirust, vältida ohtlikke manöövreid ja hoida pikivahet. Kindlasti ei ole lubatud maksimaalne kiirus sobilik liiklemiseks tuisu, lumevaalude ja libedaga.
Liiklejatelt ootab transpordiamet infot teeolude kohta telefonil 1247. Lisainfot teeolude ja liikluspiirangute kohta vaata SIIT.
### Response:
Lumesadu jätkub, transpordiamet soovitab liiklemist vältida
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Rusevi sõnul oli ta šokeeritud sellest kui paljud surnud delfiinid on Odessa rannikule uhtunud. Merebioloogi hinnangul võib Mustal merel hukkunud olla üle 50 000 delfiini.
Delfiinidele on osutunud saatuslikuks nii meremiinid, merealused plahvatused kui ka Vene allveelaevade tugev sonarisüsteem, vahendas Raadio Vaba Euroopa.
Veel juulis hindas Rusev, et sõja tõttu võis olla hukkunud üle 5000 delfiini, vahendas tollal The Kyiv Independent.
Nii veealused plahvatused kui ka Vene allveelaevade sonarisüsteem tekitavad delfiinidele akustilise trauma ja seeläbi kahjustusi delfiinide kajalokatsioonisüsteemile.
Kuna selle tõttu ei suuda delfiinid enam edukalt enda keskkonnas orienteeruda, siis on neil raskusi toidu leidmisega, mis muudab nad vastuvõtlikumaks viiruste, haiguste ja parasiitide suhtes.
Kaspia mere rannikule on uhtunud üle 2500 surnud hülge
Venemaal Dagestani vabariigis on Kaspia mere rannikule uhtunud üle 2500 surnud hülge. Dagestani loodusressursside ministeerium teatas esmaspäeval, et surnud hülgeid loetakse veel üle.
Hüljeste hukkumise põhjus polnud koheselt selge, vahendas Reuters.
Kaspia mere keskkonnakaitse keskuse hinnangul on Kaspia merel 70 000 hüljest. Veel sajand tagasi oli neid hinnanguliselt poolteist miljonit.
|
Vene-Ukraina sõja tõttu on Mustal merel hukkunud kümned tuhanded delfiinid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rusevi sõnul oli ta šokeeritud sellest kui paljud surnud delfiinid on Odessa rannikule uhtunud. Merebioloogi hinnangul võib Mustal merel hukkunud olla üle 50 000 delfiini.
Delfiinidele on osutunud saatuslikuks nii meremiinid, merealused plahvatused kui ka Vene allveelaevade tugev sonarisüsteem, vahendas Raadio Vaba Euroopa.
Veel juulis hindas Rusev, et sõja tõttu võis olla hukkunud üle 5000 delfiini, vahendas tollal The Kyiv Independent.
Nii veealused plahvatused kui ka Vene allveelaevade sonarisüsteem tekitavad delfiinidele akustilise trauma ja seeläbi kahjustusi delfiinide kajalokatsioonisüsteemile.
Kuna selle tõttu ei suuda delfiinid enam edukalt enda keskkonnas orienteeruda, siis on neil raskusi toidu leidmisega, mis muudab nad vastuvõtlikumaks viiruste, haiguste ja parasiitide suhtes.
Kaspia mere rannikule on uhtunud üle 2500 surnud hülge
Venemaal Dagestani vabariigis on Kaspia mere rannikule uhtunud üle 2500 surnud hülge. Dagestani loodusressursside ministeerium teatas esmaspäeval, et surnud hülgeid loetakse veel üle.
Hüljeste hukkumise põhjus polnud koheselt selge, vahendas Reuters.
Kaspia mere keskkonnakaitse keskuse hinnangul on Kaspia merel 70 000 hüljest. Veel sajand tagasi oli neid hinnanguliselt poolteist miljonit.
### Response:
Vene-Ukraina sõja tõttu on Mustal merel hukkunud kümned tuhanded delfiinid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Nüüd 22-aastane Portanova vägistas mullu mais Sienas toimunud peol koos oma 23-aastase onu Alessio Langella ning kahe sõbraga 21-aastase üliõpilase. Üks süüdistuse saanutest on alaealine, kelle juhtumiga tegeleb Firenze prokuratuur.
Nii Portanova kui Langella peavad ohvrile maksma 120 000 eurot, La Repubblica sõnul otsustasid mõlemad kiirendatud kohtuprotsessi kasuks, mis ei tähenda aga süü tunnistamist ning Portanova kavatsebki ajalehe sõnul otsuse edasi kaevata.
Lazio ja Juventuse akadeemiast tulnud Portanova liitus Genoaga mullu jaanuaris kümne miljoni euro suuruse üleminekusumma eest, erinevaid Itaalia noortekoondiseid esindas ta enam kui 50 korral.
|
Endine Itaalia noortekoondislane mõisteti kuueks aastaks vangi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nüüd 22-aastane Portanova vägistas mullu mais Sienas toimunud peol koos oma 23-aastase onu Alessio Langella ning kahe sõbraga 21-aastase üliõpilase. Üks süüdistuse saanutest on alaealine, kelle juhtumiga tegeleb Firenze prokuratuur.
Nii Portanova kui Langella peavad ohvrile maksma 120 000 eurot, La Repubblica sõnul otsustasid mõlemad kiirendatud kohtuprotsessi kasuks, mis ei tähenda aga süü tunnistamist ning Portanova kavatsebki ajalehe sõnul otsuse edasi kaevata.
Lazio ja Juventuse akadeemiast tulnud Portanova liitus Genoaga mullu jaanuaris kümne miljoni euro suuruse üleminekusumma eest, erinevaid Itaalia noortekoondiseid esindas ta enam kui 50 korral.
### Response:
Endine Itaalia noortekoondislane mõisteti kuueks aastaks vangi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Hämaruse saabudes süttivad Lihula kultuurikeskuse akendel tuled ning ellu ärkab justkui väike võlumaa. Need jõulukaunistused on Lääneranna valla koolilaste tehtud, kuid kes konkreetse akna ehtis, on saladus, sest kõige kaunima akna tiitli selgitab hääletus kultuurimaja sotsiaalmeedias.
"Saladuses on sellepärast, et nad ei hakkaks oma aknaid ja oma kooli rohkem promoma ja laikima, et vaadatakse ikkagi seda, mis on ilus ja mis meeldib," rääkis Lihula kultuurimaja juhataja Tiina Lobja.
Jõuluakende konkursi idee sündis möödunud talvel koroonakriisi ajal, mil piirangud takistasid ürituste korraldamist. Konkurss oli aga populaarne ning seetõttu sai sellest traditsioon.
Parimatele kaunistajatele on kavas ka auhinnad. "Esimesed kolm kohta saavad diplomid ja kõik koolid, kes osa võtsid, saavad tänukirja ja esimesed kuni kolmandad kohad saavad veel käsitöö- ja kunstitarbeid kingituseks," rääkis Lobja.
Lihula kultuurimaja jõuluakende konkurss kestab kolmekuningapäevani.
|
Koolilapsed võistlevad Lihula kultuurimaja akende kaunistamises
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hämaruse saabudes süttivad Lihula kultuurikeskuse akendel tuled ning ellu ärkab justkui väike võlumaa. Need jõulukaunistused on Lääneranna valla koolilaste tehtud, kuid kes konkreetse akna ehtis, on saladus, sest kõige kaunima akna tiitli selgitab hääletus kultuurimaja sotsiaalmeedias.
"Saladuses on sellepärast, et nad ei hakkaks oma aknaid ja oma kooli rohkem promoma ja laikima, et vaadatakse ikkagi seda, mis on ilus ja mis meeldib," rääkis Lihula kultuurimaja juhataja Tiina Lobja.
Jõuluakende konkursi idee sündis möödunud talvel koroonakriisi ajal, mil piirangud takistasid ürituste korraldamist. Konkurss oli aga populaarne ning seetõttu sai sellest traditsioon.
Parimatele kaunistajatele on kavas ka auhinnad. "Esimesed kolm kohta saavad diplomid ja kõik koolid, kes osa võtsid, saavad tänukirja ja esimesed kuni kolmandad kohad saavad veel käsitöö- ja kunstitarbeid kingituseks," rääkis Lobja.
Lihula kultuurimaja jõuluakende konkurss kestab kolmekuningapäevani.
### Response:
Koolilapsed võistlevad Lihula kultuurimaja akende kaunistamises
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Noormeeste turniiril alistas Strasch kvalifikatsioonis kõigepealt lätlase Eduards Karpovsi 6:0, 6:2, seejärel ka kvalifikatsiooni esimese paigutuse, türklase Haydar Cem Gokipinari 6:2, 6:2. Ta oli ühtlasi Eesti seitsmest mängijast ainus, kes end põhitabelisse mängis, kirjutab tennisnet.ee.
Põhiturniirile kvalifitseerusid ka Markus Mölder (edetabelikohaga) ja Denis Maijorov (wild card). Kui Mölder sai kirja võidu ja langes teises ringis, siis Maijorov pidi tunnistama rumeenlase (6.asetus) 6:2, 6:3 paremust kohe avavoorus.
Straschi vastane avaringis oli kolmandana asetatud britt Victor Frydrich, kes ITF-i juunioride edetabelis paikneb 265. kohal. Strasch (ITF jun 1181.) ei lasknud end vastase edetabelikohast heidutada ning pani briti paika tulemusega 6:2, 6:2. Teises ringis tuli Eesti noormehe vastaseks tugev lätlane Daniels Tens. Strasch oli pingelises matšis parem 6:4, 6:7 (7), 6:3. Veerandfinaalis kohtus Strasch kuuenda paigutusega norralase Nicolai Budkov Kjaeriga ning pidi tunnistama vastase 6:3, 6:4 paremust. Kjaer jõudis lõpuks finaali, kus kaotas tšehh Filip Hanzelinile 1:6, 4:6.
Paarismänguturniiril sai Markus Mölder koos Suurbritannia mängija Henry Jeffersoniga jagu Eesti paarist Maijorov/Strasch 6:3, 6:1, kuid kaheksa parema seas tuli tunnistada hiljem turniiri võitnud Norra/Saksamaa duo Kjaer/Lasse Poertner 6:7 (1), 4:6 paremust.
Tütarlaste turniiril oli reket tuline alles 14-aastasel Kätriin Reinvaldil. Kvalififaktsioonis alistas ta kõigepealt Läti esindaja Sofia Zarina 6:4, 1:6, 10:2 ning seejärel ka Lisette Aljasest jagu saanud läti tütarlapse Laura Ozola 6:2, 6:4. Kaheksast kvalifikatsioonis mänginud Eesti neiust pääses edasi veel Victoria Maria Mändma, kes otsustavas kohtumises oli napilt parem Anna Maria Tottrupist 1:6, 6:2, 10:6.
Põhitabelis loositi Reinvaldi vastaseks esimese paigutusega Marelie Raath. 16-aastane Suurbritannia tennisist jõudis oktoobri lõpus J3 turniiril Lõuna-Aafrikas finaali. Lätis tuli Raathil aga kohe avaringis vastu võtta valus kaotus kaks aastat nooremalt Eesti tüdrukult 6:2, 2:6, 3:6. Teise ringi jõudsid ka Laura Rahnel, Grete Gull ja Andrea Roots, kes sai just teises voorus napi kaotuse hiljem finaali jõudnud Soome tüdrukult Stella Remanderilt 5:7, 4:6. Veerandfinaali pääses seega ainult Reinvald, kes alistas Türgi mängija Irem Kurti 6:3, 6:2. Kaheksa parema seas tuli Reinvaldil alla vanduda poolatarile Oliwia Orlinskale 3:6, 4:6.
Paarismängus näitasid taas head head klappi Gull/Rahnel. Neljandana tabelisse asetatud Eesti piigad said jagu Läti/Ukraina paarist Polina Korolova/Antonina Suškova 6:3, 6:4 ja seejärel kindlalt ka Läti/Moldova duetist Daniela Darta Feldmane/Eva Zabolotnaia 6:2, 6:1. Poolfinaalis tuli pingelises matšis alla vanduda Tšehhi paarile Isabella Temenugov/Viktorie Zidelova 4:6, 3:6.
Juba teisipäeval algab Aizkraukles järgmine ITF-i juunioride 3. kategooria turniir. Kvalifikatsioonist pääsesid edasi samad Eesti mängijad, kes eelmiselgi nädalal: Strasch, Reinvald ja Mändma. Põhiturniiril alustavad lisaks eelnimetatutele veel Mölder, Maijorov ning Rahnel, Roots ja Gull ehk täpselt sama koosseis, mis eelmiselgi turniiril.
|
Noored Eesti tennisistid tegid Lätis hea turniiri
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Noormeeste turniiril alistas Strasch kvalifikatsioonis kõigepealt lätlase Eduards Karpovsi 6:0, 6:2, seejärel ka kvalifikatsiooni esimese paigutuse, türklase Haydar Cem Gokipinari 6:2, 6:2. Ta oli ühtlasi Eesti seitsmest mängijast ainus, kes end põhitabelisse mängis, kirjutab tennisnet.ee.
Põhiturniirile kvalifitseerusid ka Markus Mölder (edetabelikohaga) ja Denis Maijorov (wild card). Kui Mölder sai kirja võidu ja langes teises ringis, siis Maijorov pidi tunnistama rumeenlase (6.asetus) 6:2, 6:3 paremust kohe avavoorus.
Straschi vastane avaringis oli kolmandana asetatud britt Victor Frydrich, kes ITF-i juunioride edetabelis paikneb 265. kohal. Strasch (ITF jun 1181.) ei lasknud end vastase edetabelikohast heidutada ning pani briti paika tulemusega 6:2, 6:2. Teises ringis tuli Eesti noormehe vastaseks tugev lätlane Daniels Tens. Strasch oli pingelises matšis parem 6:4, 6:7 (7), 6:3. Veerandfinaalis kohtus Strasch kuuenda paigutusega norralase Nicolai Budkov Kjaeriga ning pidi tunnistama vastase 6:3, 6:4 paremust. Kjaer jõudis lõpuks finaali, kus kaotas tšehh Filip Hanzelinile 1:6, 4:6.
Paarismänguturniiril sai Markus Mölder koos Suurbritannia mängija Henry Jeffersoniga jagu Eesti paarist Maijorov/Strasch 6:3, 6:1, kuid kaheksa parema seas tuli tunnistada hiljem turniiri võitnud Norra/Saksamaa duo Kjaer/Lasse Poertner 6:7 (1), 4:6 paremust.
Tütarlaste turniiril oli reket tuline alles 14-aastasel Kätriin Reinvaldil. Kvalififaktsioonis alistas ta kõigepealt Läti esindaja Sofia Zarina 6:4, 1:6, 10:2 ning seejärel ka Lisette Aljasest jagu saanud läti tütarlapse Laura Ozola 6:2, 6:4. Kaheksast kvalifikatsioonis mänginud Eesti neiust pääses edasi veel Victoria Maria Mändma, kes otsustavas kohtumises oli napilt parem Anna Maria Tottrupist 1:6, 6:2, 10:6.
Põhitabelis loositi Reinvaldi vastaseks esimese paigutusega Marelie Raath. 16-aastane Suurbritannia tennisist jõudis oktoobri lõpus J3 turniiril Lõuna-Aafrikas finaali. Lätis tuli Raathil aga kohe avaringis vastu võtta valus kaotus kaks aastat nooremalt Eesti tüdrukult 6:2, 2:6, 3:6. Teise ringi jõudsid ka Laura Rahnel, Grete Gull ja Andrea Roots, kes sai just teises voorus napi kaotuse hiljem finaali jõudnud Soome tüdrukult Stella Remanderilt 5:7, 4:6. Veerandfinaali pääses seega ainult Reinvald, kes alistas Türgi mängija Irem Kurti 6:3, 6:2. Kaheksa parema seas tuli Reinvaldil alla vanduda poolatarile Oliwia Orlinskale 3:6, 4:6.
Paarismängus näitasid taas head head klappi Gull/Rahnel. Neljandana tabelisse asetatud Eesti piigad said jagu Läti/Ukraina paarist Polina Korolova/Antonina Suškova 6:3, 6:4 ja seejärel kindlalt ka Läti/Moldova duetist Daniela Darta Feldmane/Eva Zabolotnaia 6:2, 6:1. Poolfinaalis tuli pingelises matšis alla vanduda Tšehhi paarile Isabella Temenugov/Viktorie Zidelova 4:6, 3:6.
Juba teisipäeval algab Aizkraukles järgmine ITF-i juunioride 3. kategooria turniir. Kvalifikatsioonist pääsesid edasi samad Eesti mängijad, kes eelmiselgi nädalal: Strasch, Reinvald ja Mändma. Põhiturniiril alustavad lisaks eelnimetatutele veel Mölder, Maijorov ning Rahnel, Roots ja Gull ehk täpselt sama koosseis, mis eelmiselgi turniiril.
### Response:
Noored Eesti tennisistid tegid Lätis hea turniiri
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Juba 18 aastat ametis olnud endine koondislane lahkus osapoolte kokkuleppel kaks kuud enne praeguse lepingu lõppu, teatas Saksamaa jalgpalliliit teisipäeval.
"Oliver Bierhoff on Saksamaa jalgpalliliidule toonud palju kuulsust. Isegi kui viimaste turniiridega pole suudetud seatud eesmärke täita, seostatakse teda suurte hetkedega," sõnas organisatsiooni president Bernd Neuendorf pressiteate vahendusel.
Saksamaa kaotas käimasoleval MM-il alagrupis Jaapanile, viigistas Hispaaniaga ning alistas Costa Rica, 16 parema sekka ei pääsetud ka eelmisel MM-il.
|
Saksamaa alustas ümberkorraldusi pikalt ametis olnud legendi lahkumisega
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba 18 aastat ametis olnud endine koondislane lahkus osapoolte kokkuleppel kaks kuud enne praeguse lepingu lõppu, teatas Saksamaa jalgpalliliit teisipäeval.
"Oliver Bierhoff on Saksamaa jalgpalliliidule toonud palju kuulsust. Isegi kui viimaste turniiridega pole suudetud seatud eesmärke täita, seostatakse teda suurte hetkedega," sõnas organisatsiooni president Bernd Neuendorf pressiteate vahendusel.
Saksamaa kaotas käimasoleval MM-il alagrupis Jaapanile, viigistas Hispaaniaga ning alistas Costa Rica, 16 parema sekka ei pääsetud ka eelmisel MM-il.
### Response:
Saksamaa alustas ümberkorraldusi pikalt ametis olnud legendi lahkumisega
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Fischer jalutas 24. veebruaril 2021. aastal Gaga koertega (Asia, Gustav ja Koji) Hollywoodis Sunset Boulevardi lähedal, kui tema juurde tulid kaks meest, kes nõudsid koerte üleandmist. Fischer keeldus sellest, misjärel langes ta rünnaku ohvriks, kus teda peksti, kägistati ning lõpuks tulistati, et koerad varastada.
Kaks kuud pärast vägivaldset rünnakut vahistati juhtunuga seoses viis inimest, sealhulgas Jackson, kelle võimud hiljem tahtmatult vabastasid. Ametlikel paberitel on kirjas, et tegemist oli tehnilise veaga. Viis kuud hiljem vahistati aga Jackson uuesti.
Jackson viis röövi läbi koos kahe kaasosalisega ning nende eesmärgiks oli Gaga prantsuse buldogid maha müüa, et nende pealt tuhandeid eurosid teenida.
Gaga endine koerajalutaja Fischer on nüüdseks rünnakust taastunud ning Gagal õnnestus oma kolm koera tagasi saada.
|
Lady Gaga koerajalutajat tulistanud mees mõisteti 21-ks aastaks vangi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fischer jalutas 24. veebruaril 2021. aastal Gaga koertega (Asia, Gustav ja Koji) Hollywoodis Sunset Boulevardi lähedal, kui tema juurde tulid kaks meest, kes nõudsid koerte üleandmist. Fischer keeldus sellest, misjärel langes ta rünnaku ohvriks, kus teda peksti, kägistati ning lõpuks tulistati, et koerad varastada.
Kaks kuud pärast vägivaldset rünnakut vahistati juhtunuga seoses viis inimest, sealhulgas Jackson, kelle võimud hiljem tahtmatult vabastasid. Ametlikel paberitel on kirjas, et tegemist oli tehnilise veaga. Viis kuud hiljem vahistati aga Jackson uuesti.
Jackson viis röövi läbi koos kahe kaasosalisega ning nende eesmärgiks oli Gaga prantsuse buldogid maha müüa, et nende pealt tuhandeid eurosid teenida.
Gaga endine koerajalutaja Fischer on nüüdseks rünnakust taastunud ning Gagal õnnestus oma kolm koera tagasi saada.
### Response:
Lady Gaga koerajalutajat tulistanud mees mõisteti 21-ks aastaks vangi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tartu võitis kõik neli novembris toimunud kohtumist ja neljast mängus kolmes oli meeskonna resultatiivsemaks just ukrainlane. Tema keskmised näitajad novembris olid 21,8 punkti ja 6,5 laupalli, efektiivsusnäitaja 25,5.
Eesti ja Läti meedia, liigas osalevate klubide ning fännide hääletuse tulemusel olid ka järgmised kohad Eesti klubide mängijate päralt. Teiseks tuli Kristjan Kangur (Tallinna Kalev/Audentes), kolmandaks Wesley Van Beck (BC Kalev/Cramo). Esimese lätlasena ja Läti klubi esindajana sai neljanda koha Linards Jaunzems (BK Ventspils).
Liiga jätkub Eestis toimuvate mängudega juba kolmapäeval, kui TalTech/OPTIBET võõrustab Läti Ülikooli (mängu algus 18:30), Tallinna Kalev/Audentesele sõidab külla Keila KK-le (mängu algus 19:00), Pärnu Sadama vastaseks on Tartu Ülikool (mängu algus 19:00) ning BC Kalev/Cramo võtab vastu Valmiera (mängu algus 19:30). Ainsa Eesti meeskonnana mängib Lätis Viimsi/Sportland, kes sõidab külla Ogrele.
|
Eesti-Läti korvpalliliiga kuu parimaks valiti ukrainlane
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu võitis kõik neli novembris toimunud kohtumist ja neljast mängus kolmes oli meeskonna resultatiivsemaks just ukrainlane. Tema keskmised näitajad novembris olid 21,8 punkti ja 6,5 laupalli, efektiivsusnäitaja 25,5.
Eesti ja Läti meedia, liigas osalevate klubide ning fännide hääletuse tulemusel olid ka järgmised kohad Eesti klubide mängijate päralt. Teiseks tuli Kristjan Kangur (Tallinna Kalev/Audentes), kolmandaks Wesley Van Beck (BC Kalev/Cramo). Esimese lätlasena ja Läti klubi esindajana sai neljanda koha Linards Jaunzems (BK Ventspils).
Liiga jätkub Eestis toimuvate mängudega juba kolmapäeval, kui TalTech/OPTIBET võõrustab Läti Ülikooli (mängu algus 18:30), Tallinna Kalev/Audentesele sõidab külla Keila KK-le (mängu algus 19:00), Pärnu Sadama vastaseks on Tartu Ülikool (mängu algus 19:00) ning BC Kalev/Cramo võtab vastu Valmiera (mängu algus 19:30). Ainsa Eesti meeskonnana mängib Lätis Viimsi/Sportland, kes sõidab külla Ogrele.
### Response:
Eesti-Läti korvpalliliiga kuu parimaks valiti ukrainlane
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Pühapäeval juhtunud liiklusõnnetuse analüüsist nähtub, et teehooldaja hindas tee olukorda kell 8.37 - sel ajal oli patrull Paia ristmikul. Teehooldaja andmetel oli piirkonnas pinnatuisk, kuid mõõdetud haardetegur vastas nõuetele (mõõdetud 0,36, nõutud vähemalt 0,3). Kuni kella 11.43-ni ei laekunud liiklejalt informatsiooni libedatest teelõikudest. Esimene teade, et tee on libe, saabus kell 11.43, kui politsei teavitas juhtunud õnnetusest," ütles transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna juhataja Andres Piibeleht teisipäeval ERR-ile.
Tallinna-Tartu maanteel Järvamaal juhtus pühapäeval neli erinevat liiklusõnnetust, millest ühes hukkus ka inimene. Väidetavalt oli õnnetuste kohas tee libe.
Piibeleht ütles, et libedustõrjega alustatakse pärast libeduse tuvastamist või ennetavalt juhul, kui saabuvat libedust on võimalik prognoosida. "Enne kella 11.43 ei saanud hooldaja libedusest teada. Tagantjärele tarkusena teame, et patrulli asemel võinuks teel olla puistur, kuid seda saame järeldada alles peale õnnetust - mõõtmistulemused viitavad sellele, et enne õnnetust vastas teekate kehtestatud nõuetele," märkis transpordiameti esindaja.
Transpordiameti kodulehel avaldatud talvise teehoolde nõuete kohaselt peab kahe kõrgeima seisunditaseme teedel ("3+" ja "3"), mis on ka Tallinna-Tartu maantee, olema teepind või vähemalt sõidujäljed lume- ja jäävabad. Libeduse tõrjet tehakse seisunditasemel 3+ hiljemalt kahe tunni ja seisunditasemel 3 hiljemalt nelja tunni jooksul pärast libeduse tekkimist. Lumetõrjet tehakse hiljemalt viie tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu. Kriitilise koheva lume paksus ei tohi ületada nelja ja, kriitilise märja lume paksus kahte sentimeetrit.
Piibelehe kinnitusel on Eesti teehooldusnõuded suhteliselt sarnased naaberriikide nõuetega. Nii sõltuvad Soomes haardeteguri tagamise nõuded teede jaotusest (seal on kuus kategooriat) ning hooldajail on aega reageerida 0-7 tundi. Läti teed jagunevad viieks kategooriaks ning seal nõutakse libeduse likvideerimist 3 - 6 tunni jooksul, kusjuures teatud teedel normid puuduvad.
Transpordiameti osakonnajuhataja kinnitusel ei ole ametil praegu plaanis karmistada Eestis kehtivaid nõudeid. "Igale järgmisele teehooldustasemele tõstmine laias laastus kahekordistab hoolduse maksumust," selgitas Piibeleht.
Transpordiameti partnerid teevad talvist teehooldust enam kui 16 600 kilomeetril riigiteel, millest pea 4000 kilomeetrit on kõrgema seisunditasemega teed (põhimaanteed ja tugimaanteed). Teehoolde tegemiseks on neil kasutada 387 ühikut tehnikat - 214 baasautot, 39 teehöövlit ja 134 traktorit
Amet: talvel ei saa sõita nii nagu suvel
"Eestis elades peame paratamatult arvestama, et me ei saa talvel sõita samamoodi, nagu suvel. Meil on neli aastaaega ning talvel tuleb arvestada sellega, et teed on libedad. Tahame me seda või ei taha. Kui lund sajab, temperatuur on miinuses ning tuul puhub, siis ei ole võimalik tagada teedel suviseid sõidutingimusi," tõdes Piibeleht.
"Temperatuuri kõikudes võib tee muutuda libedaks ka ilma suurema sajuta, jäävihm võib aga mõne minutiga muuta suure osa Eestist liuväljaks ning iga suurem sadu toob endaga kaasa lumised teed. Seda vaatamata sellele, et kõik hooldeautod on töös," jätkas ta.
"Eestis on põhjamaised talved ja teeolud võivad olla lõiguti väga muutlikud. Ka pühapäevane traagiline avarii juhtus pideva pinnatuisuga teelõigul, kus pinnatuisu tulemusena võivad teeolud eelnevast ja järgnevast lõigust oluliselt erineda. Tihti sellistel puhkudel ei ole abi ka pidevast soolatamisest," märkis ameti esindaja.
"Sõiduks, olgu see hommikune veerandtunnine töölesõit või sõit teise Eestimaa otsa, tulebki talvel arvestada lihtsalt rohkem aega. Kindlasti tuleb meeles pidada, et lubatud suurim piirkiirus ei ole kohustuslik ja eelkõige tuleb kiiruse valikul alati lähtuda tegelikest teeoludest," rõhutas transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna juhataja Piibeleht.
Transpordiameti sama osakonna ida üksuse juhataja Anti Palmi ütles esmaspäeval ERR-ile, et libedustõrje õnnetuspaikades ei olnud pühapäeval piisav. Palmi tõdes, et libedusetõrjet püütakse teha vastavalt nõuetele, aga teeolud ja ilmaolud on muutlikud ning alati ei õnnestu seda teha nii hästi, kui liiklejad ootavad.
Järvamaal tegeleb teehooldusega AS Tariston, mille teehoolde valdkonna juhi Alvar Aedma sõnul oli libeduse põhjuseks pinnatuisk.
|
Amet: Järvamaa liiklusõnnetuste eel libedust ei tuvastatud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pühapäeval juhtunud liiklusõnnetuse analüüsist nähtub, et teehooldaja hindas tee olukorda kell 8.37 - sel ajal oli patrull Paia ristmikul. Teehooldaja andmetel oli piirkonnas pinnatuisk, kuid mõõdetud haardetegur vastas nõuetele (mõõdetud 0,36, nõutud vähemalt 0,3). Kuni kella 11.43-ni ei laekunud liiklejalt informatsiooni libedatest teelõikudest. Esimene teade, et tee on libe, saabus kell 11.43, kui politsei teavitas juhtunud õnnetusest," ütles transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna juhataja Andres Piibeleht teisipäeval ERR-ile.
Tallinna-Tartu maanteel Järvamaal juhtus pühapäeval neli erinevat liiklusõnnetust, millest ühes hukkus ka inimene. Väidetavalt oli õnnetuste kohas tee libe.
Piibeleht ütles, et libedustõrjega alustatakse pärast libeduse tuvastamist või ennetavalt juhul, kui saabuvat libedust on võimalik prognoosida. "Enne kella 11.43 ei saanud hooldaja libedusest teada. Tagantjärele tarkusena teame, et patrulli asemel võinuks teel olla puistur, kuid seda saame järeldada alles peale õnnetust - mõõtmistulemused viitavad sellele, et enne õnnetust vastas teekate kehtestatud nõuetele," märkis transpordiameti esindaja.
Transpordiameti kodulehel avaldatud talvise teehoolde nõuete kohaselt peab kahe kõrgeima seisunditaseme teedel ("3+" ja "3"), mis on ka Tallinna-Tartu maantee, olema teepind või vähemalt sõidujäljed lume- ja jäävabad. Libeduse tõrjet tehakse seisunditasemel 3+ hiljemalt kahe tunni ja seisunditasemel 3 hiljemalt nelja tunni jooksul pärast libeduse tekkimist. Lumetõrjet tehakse hiljemalt viie tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu. Kriitilise koheva lume paksus ei tohi ületada nelja ja, kriitilise märja lume paksus kahte sentimeetrit.
Piibelehe kinnitusel on Eesti teehooldusnõuded suhteliselt sarnased naaberriikide nõuetega. Nii sõltuvad Soomes haardeteguri tagamise nõuded teede jaotusest (seal on kuus kategooriat) ning hooldajail on aega reageerida 0-7 tundi. Läti teed jagunevad viieks kategooriaks ning seal nõutakse libeduse likvideerimist 3 - 6 tunni jooksul, kusjuures teatud teedel normid puuduvad.
Transpordiameti osakonnajuhataja kinnitusel ei ole ametil praegu plaanis karmistada Eestis kehtivaid nõudeid. "Igale järgmisele teehooldustasemele tõstmine laias laastus kahekordistab hoolduse maksumust," selgitas Piibeleht.
Transpordiameti partnerid teevad talvist teehooldust enam kui 16 600 kilomeetril riigiteel, millest pea 4000 kilomeetrit on kõrgema seisunditasemega teed (põhimaanteed ja tugimaanteed). Teehoolde tegemiseks on neil kasutada 387 ühikut tehnikat - 214 baasautot, 39 teehöövlit ja 134 traktorit
Amet: talvel ei saa sõita nii nagu suvel
"Eestis elades peame paratamatult arvestama, et me ei saa talvel sõita samamoodi, nagu suvel. Meil on neli aastaaega ning talvel tuleb arvestada sellega, et teed on libedad. Tahame me seda või ei taha. Kui lund sajab, temperatuur on miinuses ning tuul puhub, siis ei ole võimalik tagada teedel suviseid sõidutingimusi," tõdes Piibeleht.
"Temperatuuri kõikudes võib tee muutuda libedaks ka ilma suurema sajuta, jäävihm võib aga mõne minutiga muuta suure osa Eestist liuväljaks ning iga suurem sadu toob endaga kaasa lumised teed. Seda vaatamata sellele, et kõik hooldeautod on töös," jätkas ta.
"Eestis on põhjamaised talved ja teeolud võivad olla lõiguti väga muutlikud. Ka pühapäevane traagiline avarii juhtus pideva pinnatuisuga teelõigul, kus pinnatuisu tulemusena võivad teeolud eelnevast ja järgnevast lõigust oluliselt erineda. Tihti sellistel puhkudel ei ole abi ka pidevast soolatamisest," märkis ameti esindaja.
"Sõiduks, olgu see hommikune veerandtunnine töölesõit või sõit teise Eestimaa otsa, tulebki talvel arvestada lihtsalt rohkem aega. Kindlasti tuleb meeles pidada, et lubatud suurim piirkiirus ei ole kohustuslik ja eelkõige tuleb kiiruse valikul alati lähtuda tegelikest teeoludest," rõhutas transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna juhataja Piibeleht.
Transpordiameti sama osakonna ida üksuse juhataja Anti Palmi ütles esmaspäeval ERR-ile, et libedustõrje õnnetuspaikades ei olnud pühapäeval piisav. Palmi tõdes, et libedusetõrjet püütakse teha vastavalt nõuetele, aga teeolud ja ilmaolud on muutlikud ning alati ei õnnestu seda teha nii hästi, kui liiklejad ootavad.
Järvamaal tegeleb teehooldusega AS Tariston, mille teehoolde valdkonna juhi Alvar Aedma sõnul oli libeduse põhjuseks pinnatuisk.
### Response:
Amet: Järvamaa liiklusõnnetuste eel libedust ei tuvastatud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Igor Girkin teatas oma Telegrami kanalis, et tema kolmas katse osaleda Vene vägede koosseisus vaenutegevuses Ukraina vastu on läbi kukkunud.
Girkini sõnul saabus ta oktoobri lõpus okupeeritud Ukraina aladele ning püüdis Donetski isehakanud võimude sõjakomissariaadi kaudu separatistide relvajõududega vabatahtlikult ühineda.
Olles algselt saanud endale üksuse avastas mees siiski veidi hiljem, et teda selle üksuse nimekirjas enam ei ole. Girkin süüdistas kohalikku väejuhatust pettuses.
Girkini sõnul naasis ta Moskvasse 5. detsembril.
Гіркін заявив, що і з третьої спроби не зміг повоювати проти України і вернувся в Москву... https://t.co/KACLldnaI5 pic.twitter.com/TSv4DykiYM
— Українська правда ✌️ (@ukrpravda_news) December 6, 2022
Girkini tabamise eest lubas Ukraina kaitseministeeriumi luureamet 100 000 dollarit.
Igor Girkin on tuntud pideva Vene väejuhatuse kritiseerimise poolest
Enne Ukrainasse suundumist oktoobris postitas Girkin pidevalt Vene-Ukraina sõja kohta Venemaa jaoks pessimistliku hinnanguga rindeteateid ja analüüse oma Telegrami kanalis.
Peale Venemaale naasmist on Girkin Vene vägede tegevuse kritiseerimisega jätkanud. Olles näinud kohapealseid Vene vägede olusid hindas Girkin, et üksused liiguvad edasi vaid inertsist ning neil pole aimugi sõja laiematest sõjalistest eesmärkidest.
Girkin kritiseeris ka kallist nn kindral Surovikini kaitseliini rajamist, mis tema hinnangul on kasutu.
Girkin on kohtus süüdi mõistetud MH17 lennu alla tulistamise eest
Girkin oli seotud Venemaa poolt toetatud "separatistide" tegevusega Ida-Ukrainas 2014. aastal.
Girkin koos kaaskondlastega hõivasid 2014. aastal Slovjanskis valitsushooneid. Samas ajavahemikus algas relvastatud konflikt Ukraina relvajõudude ning Venemaa poolt toetatud "separatistide" vahel, meenutas Ukrainska Pravda.
Hollandi kohtus mõisteti sügisel Igor Girkin ja veel kaks meest MH17 lennu alla tulistamise eest süüdi. Mehed arvasid end sihtivat Ukraina hävituslennukit, kuigi kohtu hinnangul ei vähendanud see nende süüd.
Kohus kinnitas, et niinimetatud Donetski rahvavabariigi relvajõud olid koordineeritud Vene Föderatsiooni poolt, kes sealseid üksuseid rahastas ja relvastas.
|
Tuntud Vene rahvuslane ja blogija Igor Girkin loobus Ukrainas sõdimast
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Igor Girkin teatas oma Telegrami kanalis, et tema kolmas katse osaleda Vene vägede koosseisus vaenutegevuses Ukraina vastu on läbi kukkunud.
Girkini sõnul saabus ta oktoobri lõpus okupeeritud Ukraina aladele ning püüdis Donetski isehakanud võimude sõjakomissariaadi kaudu separatistide relvajõududega vabatahtlikult ühineda.
Olles algselt saanud endale üksuse avastas mees siiski veidi hiljem, et teda selle üksuse nimekirjas enam ei ole. Girkin süüdistas kohalikku väejuhatust pettuses.
Girkini sõnul naasis ta Moskvasse 5. detsembril.
Гіркін заявив, що і з третьої спроби не зміг повоювати проти України і вернувся в Москву... https://t.co/KACLldnaI5 pic.twitter.com/TSv4DykiYM
— Українська правда ✌️ (@ukrpravda_news) December 6, 2022
Girkini tabamise eest lubas Ukraina kaitseministeeriumi luureamet 100 000 dollarit.
Igor Girkin on tuntud pideva Vene väejuhatuse kritiseerimise poolest
Enne Ukrainasse suundumist oktoobris postitas Girkin pidevalt Vene-Ukraina sõja kohta Venemaa jaoks pessimistliku hinnanguga rindeteateid ja analüüse oma Telegrami kanalis.
Peale Venemaale naasmist on Girkin Vene vägede tegevuse kritiseerimisega jätkanud. Olles näinud kohapealseid Vene vägede olusid hindas Girkin, et üksused liiguvad edasi vaid inertsist ning neil pole aimugi sõja laiematest sõjalistest eesmärkidest.
Girkin kritiseeris ka kallist nn kindral Surovikini kaitseliini rajamist, mis tema hinnangul on kasutu.
Girkin on kohtus süüdi mõistetud MH17 lennu alla tulistamise eest
Girkin oli seotud Venemaa poolt toetatud "separatistide" tegevusega Ida-Ukrainas 2014. aastal.
Girkin koos kaaskondlastega hõivasid 2014. aastal Slovjanskis valitsushooneid. Samas ajavahemikus algas relvastatud konflikt Ukraina relvajõudude ning Venemaa poolt toetatud "separatistide" vahel, meenutas Ukrainska Pravda.
Hollandi kohtus mõisteti sügisel Igor Girkin ja veel kaks meest MH17 lennu alla tulistamise eest süüdi. Mehed arvasid end sihtivat Ukraina hävituslennukit, kuigi kohtu hinnangul ei vähendanud see nende süüd.
Kohus kinnitas, et niinimetatud Donetski rahvavabariigi relvajõud olid koordineeritud Vene Föderatsiooni poolt, kes sealseid üksuseid rahastas ja relvastas.
### Response:
Tuntud Vene rahvuslane ja blogija Igor Girkin loobus Ukrainas sõdimast
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kirjanikupalga valimiskomisjoni kuulusid Ilvi Liive-Roosipuu (Eesti Kirjanduse Keskus), Kaidi Urmet (Eesti Kirjastuste Liit), Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskus), Mihkel Volt (Eesti Rahvusraamatukogu), Kai Aareleid (Eesti Kirjanike Liit), Indrek Mesikepp (Eesti Kirjanike Liit) ja Tiit Aleksejev (Eesti Kirjanike Liit).
Kirjanikupalka rahastab kultuuriministeerium ja sellele võivad kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kirjanikud või tõlkijad. Möödunud aastal valiti kirjanikupalgalisteks Jüri Kolk, Peeter Sauter, Reeli Reinaus, Margit Lõhmus ja Tõnis Vilu.
|
Selgusid uued kirjanikupalga saajad
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kirjanikupalga valimiskomisjoni kuulusid Ilvi Liive-Roosipuu (Eesti Kirjanduse Keskus), Kaidi Urmet (Eesti Kirjastuste Liit), Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskus), Mihkel Volt (Eesti Rahvusraamatukogu), Kai Aareleid (Eesti Kirjanike Liit), Indrek Mesikepp (Eesti Kirjanike Liit) ja Tiit Aleksejev (Eesti Kirjanike Liit).
Kirjanikupalka rahastab kultuuriministeerium ja sellele võivad kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kirjanikud või tõlkijad. Möödunud aastal valiti kirjanikupalgalisteks Jüri Kolk, Peeter Sauter, Reeli Reinaus, Margit Lõhmus ja Tõnis Vilu.
### Response:
Selgusid uued kirjanikupalga saajad
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Riigikogu rahanduskomisjon võttis esmaspäeval maha riigieelarvesse esitatud investeeringuettepanekutest siseministeeriumi investeeringud koolidele ja lasteaedadele, sest komisjoni hinnangul ei peaks siseministeerium tegelema investeeringutega väljaspoole oma vastutusala.
Komisjoni esimees Aivar Kokk ütles, et komisjon lähtus otsuse tegemisel riigikontrolör Janar Holmi soovitusest ja seadustest.
Komisjon kogunes teisipäeval erakorraliselt ning otsustas, et siseministeerium saab haridusasutuste investeeringuraha, 6,2 miljonit kasutada oma valdkonna mittetulundusühingute (MTÜ) ja sihtasutuste toetamiseks.
"Need rahad suunati tagasi siseministeeriumisse, 6,2 miljonit eurot, ja neid on võimalik kasutada investeeringutoetusteks läbi kodanikuühiskonna rahastamise. , MTÜ-d ja sihtasutused, kes tegelevad siseministeeriumi valdkonna teemaga, siis on võimalik läbi erinevate meetmete neid toetusi jagada," ütles Kokk ERR-ile.
Läänemets: sotsid hääletavad eelarve vastuvõtmise poolt
Siseminister Lauri Läänemets ütles ERR-ile, et vaatamata vastuoludele valitsuses, kuidas investeeringuraha jaotatakse, kavatsevad sotsiaaldemokraadid hääletada kolmapäeval riigieelarve kolmandal lugemisel eelnõu vastuvõtmise poolt.
"Selles mõttes küll, sest riigieelarve sisaldab ettepanekuid, mis on sotsiaaldemokraatide algatusel tehtud," ütles ta.
Läänemetsa sõnul pidi rahanduskomisjon tegelikult teisipäeval tegema vigade paranduse, sest koos haridusasutuste investeeringutega tõmmati esmaspäeval maha ka investeeringud siseturvalisuse valdkonda, näiteks raha päästekomandodele ja IT-valdkonnale.
"Seda vigade parandust tegime. See jääb parlamendilikmete südametunnistusele, et neid investeeringuid, mis puudutavad koole ja lasteaedu, ei tule," ütles ta.
Läänemetsa sõnul on arusaadav, et siseministeerium ei saa toetada koolide ja lastaedade ehitust, kuid kuidas see raha siseministeeriumi eelarvereale sattus, jääb koalitsioonipartnerite südametunnistusele.
"Mina ei ole kunagi soovinud, et koolide raha oleks siseministeeriumi real, aga eks see jääb meie koalitsioonipartnerite hingele, et see sinna pandi ja sinna jäi ja et selle teema nad kõvasti üles tõmbasid," ütles Läänemets.
Siseministeeriumi eelarvereal olid rahaeraldised näiteks Kastre valla lasteaiale (700 000 eurot), Tabivere lasteaia rekonstrueerimiseks (700 000), Värska gümnaasiumi ehituseks (700 000). Lisaks olid investeeringute nimekirjas miljon eurot Narva Kraavi tänava lasteaia ehituseks, 500 000 eurot Tartu Maarja kooli ehitustöödeks, 100 000 eurot Risti põhikooli ehitustöödeks, lisaks väiksemaid summasid erinevatele haridusasutustele.
|
Läänemetsa "lasteaedade raha" suunati siseministeeriumisse tagasi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogu rahanduskomisjon võttis esmaspäeval maha riigieelarvesse esitatud investeeringuettepanekutest siseministeeriumi investeeringud koolidele ja lasteaedadele, sest komisjoni hinnangul ei peaks siseministeerium tegelema investeeringutega väljaspoole oma vastutusala.
Komisjoni esimees Aivar Kokk ütles, et komisjon lähtus otsuse tegemisel riigikontrolör Janar Holmi soovitusest ja seadustest.
Komisjon kogunes teisipäeval erakorraliselt ning otsustas, et siseministeerium saab haridusasutuste investeeringuraha, 6,2 miljonit kasutada oma valdkonna mittetulundusühingute (MTÜ) ja sihtasutuste toetamiseks.
"Need rahad suunati tagasi siseministeeriumisse, 6,2 miljonit eurot, ja neid on võimalik kasutada investeeringutoetusteks läbi kodanikuühiskonna rahastamise. , MTÜ-d ja sihtasutused, kes tegelevad siseministeeriumi valdkonna teemaga, siis on võimalik läbi erinevate meetmete neid toetusi jagada," ütles Kokk ERR-ile.
Läänemets: sotsid hääletavad eelarve vastuvõtmise poolt
Siseminister Lauri Läänemets ütles ERR-ile, et vaatamata vastuoludele valitsuses, kuidas investeeringuraha jaotatakse, kavatsevad sotsiaaldemokraadid hääletada kolmapäeval riigieelarve kolmandal lugemisel eelnõu vastuvõtmise poolt.
"Selles mõttes küll, sest riigieelarve sisaldab ettepanekuid, mis on sotsiaaldemokraatide algatusel tehtud," ütles ta.
Läänemetsa sõnul pidi rahanduskomisjon tegelikult teisipäeval tegema vigade paranduse, sest koos haridusasutuste investeeringutega tõmmati esmaspäeval maha ka investeeringud siseturvalisuse valdkonda, näiteks raha päästekomandodele ja IT-valdkonnale.
"Seda vigade parandust tegime. See jääb parlamendilikmete südametunnistusele, et neid investeeringuid, mis puudutavad koole ja lasteaedu, ei tule," ütles ta.
Läänemetsa sõnul on arusaadav, et siseministeerium ei saa toetada koolide ja lastaedade ehitust, kuid kuidas see raha siseministeeriumi eelarvereale sattus, jääb koalitsioonipartnerite südametunnistusele.
"Mina ei ole kunagi soovinud, et koolide raha oleks siseministeeriumi real, aga eks see jääb meie koalitsioonipartnerite hingele, et see sinna pandi ja sinna jäi ja et selle teema nad kõvasti üles tõmbasid," ütles Läänemets.
Siseministeeriumi eelarvereal olid rahaeraldised näiteks Kastre valla lasteaiale (700 000 eurot), Tabivere lasteaia rekonstrueerimiseks (700 000), Värska gümnaasiumi ehituseks (700 000). Lisaks olid investeeringute nimekirjas miljon eurot Narva Kraavi tänava lasteaia ehituseks, 500 000 eurot Tartu Maarja kooli ehitustöödeks, 100 000 eurot Risti põhikooli ehitustöödeks, lisaks väiksemaid summasid erinevatele haridusasutustele.
### Response:
Läänemetsa "lasteaedade raha" suunati siseministeeriumisse tagasi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Sel hooajal alustasid mõlemad suurte ambitsioonidega, kui Mistra täienes mitme välismängija ning SK Tapale naasid kodus kasvatatud pallurid. Arukülas kodutsev võistkond on küll edukalt esinenud meistriliigas, olles kaotanud vaid Põlva Servitile, kuid karikavõistlustel jäädi veerandfinaalis Viljandile all. Samas kui Lääne-Virumaa tiim suutis end karikaturniiril poolfinaalist läbi murda ning hõbemedalid kaela riputada. Meeskondade eelmine omavaheline matš meistriliigas lõppes põneva lahingu järel Mistra 23:22 võiduga.
"Tegemist on kindlasti raske vastasega, kes on Serviti võidust kõvasti enekindlust juurde saanud, kuid me oleme hoolega valmistunud. Eelmise mängu pidasime Tapal ning loodame, et seekord suudavad koduseinad meile samuti toeks olla," alustas Mistra treener Jüri Lepp. "Eks me üritame ikka parandada eelmise matši tulemust, meil olid ka seal omad võimalused olemas, kuid proovime siis seekord oma kättemaksu saada. Kahjuks on meil Rail Ageni vigastusega väljas ning mõnda meest vaevavad veel kerged haigused, kuid eks siis peavad teised mehed neid asendama," jätkas SK Tapa loots Elmu Koppelmann.
Viljandi HC võtab kodus vastu seni võiduta püsiva HC Tallinna
Kui eelmisel hooajal võitlesid samad tiimid omavahel Eesti meistriliiga kirkamate medalite pärast, siis sel aastal ei ole HC Tallinn suutnud sama hooga jätkata. Kuigi Viljandi paikneb meistriliigas neljandal kohal, siis ei ole seis kindlasti lootusetu ning vaadates ette kevadistele kohamängudele, tõestati novembri lõpus karikavõiduga, et õigel päeval on nad võimelised kõiki alistama. Meeskondade esimene omavaheline kohtumine meistriliigas lõppes mulkide kindla, 37:25 paremusega.
"Kahjuks on ka meid räsimas praegu leviv haigustelaine ning trennidest on puudunud mitmed mehed. Loodame, et homseks saame siiski normaalse koosseisu kokku. Eelmine nädal tõmbasime treeningutel teadlikult tempo natukene maha, et karikavõistluste finaalturniirist korralikult taastuda, kuna Kehra mäng näitas, et olime natukene väsinud. Õnneks siiski suurte vigastustega tegu ei ole. Kui vaatame oma tabeliseisu, siis ega meil ei ole vara enam midagi ära anda ning peame matšile siiski võidumõtetega peale minema," kommenteeris Viljandi HC karikavõiduni tüürinud Marko Koks.
"Viljandi on aastaid tubli tööd teinud. Nende koosseisus on hea balanss noortest ja kogenumatest kohalikest meestest. Tiimivaim tundub olevat üks Eesti parimaid ja kuigi neil lahkus selle hooaja eel üks võtmemängija, Mihkel Lõpp, ei ole mängukvaliteet selle tagajärjel kannatanud. Meie koosseis on sel hooajal niigi õhuke ning nüüd on veel mõned mehed tervisehädade küüsis. Saab väga raske kohtumine olema, kus üritame ellu jääda ning endast parima anda," lõpetas HC Tallinna peatreener Risto Lepp.
Meeste meistriliiga kohtumised sel nädalal:
7.12.2022 19:00 Viljandi Spordikeskus Viljandi HC - HC Tallinn
7.12.2022 19:00 Aruküla Põhikooli Spordisaal Mistra - SK Tapa/N.R. Energy
|
Meeste käsipalli meistriliiga jätkub kahe mänguga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel hooajal alustasid mõlemad suurte ambitsioonidega, kui Mistra täienes mitme välismängija ning SK Tapale naasid kodus kasvatatud pallurid. Arukülas kodutsev võistkond on küll edukalt esinenud meistriliigas, olles kaotanud vaid Põlva Servitile, kuid karikavõistlustel jäädi veerandfinaalis Viljandile all. Samas kui Lääne-Virumaa tiim suutis end karikaturniiril poolfinaalist läbi murda ning hõbemedalid kaela riputada. Meeskondade eelmine omavaheline matš meistriliigas lõppes põneva lahingu järel Mistra 23:22 võiduga.
"Tegemist on kindlasti raske vastasega, kes on Serviti võidust kõvasti enekindlust juurde saanud, kuid me oleme hoolega valmistunud. Eelmise mängu pidasime Tapal ning loodame, et seekord suudavad koduseinad meile samuti toeks olla," alustas Mistra treener Jüri Lepp. "Eks me üritame ikka parandada eelmise matši tulemust, meil olid ka seal omad võimalused olemas, kuid proovime siis seekord oma kättemaksu saada. Kahjuks on meil Rail Ageni vigastusega väljas ning mõnda meest vaevavad veel kerged haigused, kuid eks siis peavad teised mehed neid asendama," jätkas SK Tapa loots Elmu Koppelmann.
Viljandi HC võtab kodus vastu seni võiduta püsiva HC Tallinna
Kui eelmisel hooajal võitlesid samad tiimid omavahel Eesti meistriliiga kirkamate medalite pärast, siis sel aastal ei ole HC Tallinn suutnud sama hooga jätkata. Kuigi Viljandi paikneb meistriliigas neljandal kohal, siis ei ole seis kindlasti lootusetu ning vaadates ette kevadistele kohamängudele, tõestati novembri lõpus karikavõiduga, et õigel päeval on nad võimelised kõiki alistama. Meeskondade esimene omavaheline kohtumine meistriliigas lõppes mulkide kindla, 37:25 paremusega.
"Kahjuks on ka meid räsimas praegu leviv haigustelaine ning trennidest on puudunud mitmed mehed. Loodame, et homseks saame siiski normaalse koosseisu kokku. Eelmine nädal tõmbasime treeningutel teadlikult tempo natukene maha, et karikavõistluste finaalturniirist korralikult taastuda, kuna Kehra mäng näitas, et olime natukene väsinud. Õnneks siiski suurte vigastustega tegu ei ole. Kui vaatame oma tabeliseisu, siis ega meil ei ole vara enam midagi ära anda ning peame matšile siiski võidumõtetega peale minema," kommenteeris Viljandi HC karikavõiduni tüürinud Marko Koks.
"Viljandi on aastaid tubli tööd teinud. Nende koosseisus on hea balanss noortest ja kogenumatest kohalikest meestest. Tiimivaim tundub olevat üks Eesti parimaid ja kuigi neil lahkus selle hooaja eel üks võtmemängija, Mihkel Lõpp, ei ole mängukvaliteet selle tagajärjel kannatanud. Meie koosseis on sel hooajal niigi õhuke ning nüüd on veel mõned mehed tervisehädade küüsis. Saab väga raske kohtumine olema, kus üritame ellu jääda ning endast parima anda," lõpetas HC Tallinna peatreener Risto Lepp.
Meeste meistriliiga kohtumised sel nädalal:
7.12.2022 19:00 Viljandi Spordikeskus Viljandi HC - HC Tallinn
7.12.2022 19:00 Aruküla Põhikooli Spordisaal Mistra - SK Tapa/N.R. Energy
### Response:
Meeste käsipalli meistriliiga jätkub kahe mänguga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Baierimaa otsus lõpetada ühistranspordis maski kandmise kohustus järgnes Saksa liidumaade tervishoiuministrite suutmatusele leppida kokku ühtses koroonapoliitikas Saksamaal.
Koroonaviirusega nakatumine on Baierimaal teistest liidumaadest praegu madalamal tasemel, teatas Baieri liidumaa ringhääling BR24.
Liidumaa riigikantselei juhi Florian Herrmanni sõnul on nüüd oluline isiklik vastutus ning tegu ei ole maski kandmise keeluga. Hermann kuulub Saksa paremtsentristlikusse CSU erakonda, mis tegutseb ainult Baierimaal ning on pikaaegses valimisliidus CDU-ga.
Herrmanni sõnul pikendatakse teiste koroonapiirangute kehtivust 20. jaanuarini. See tähendab näiteks jätkuvat maski kandmise kohustust arsti juures käies.
Peale Baierimaa valitsuskabineti otsust kaotab ka Saksi-Anhalti liidumaa alates neljapäevast maski kandmise kohustuse ühistranspordis.
Liidumaa terviseminister Klaus Holetschek (CSU) kinnitas, et viimaseid arenguid silmas pidades ei olnud maski kandmise nõue enam proportsionaalne. Ministri sõnul arutati seda küsimust ka ekspertidega.
Samuti tõi Holetschek esile, et Euroopa Liidu 27 liikmesriigist 23-s ei pea enam maski kandma.
Saksa föderaalvalitsus on maskinõude kaotamise otsuse suhtes kriitiline
Saksamaa föderaalvalitsuse tervishoiuminister Saksa sotside (SPD) ridadest Karl Lauterbach kritiseeris Baierimaa ja Saksi-Anhalti liidumaa otsust kaotada ühistranspordis maski kandmise nõue.
SPD poliitiku sõnul pole ta antud otsuse õigsuses veendunud.
Lauterbachi sõnul peab arvestama ka uute nakkavamate viirustüvede ning teiste viiruste ja gripilainetega.
Saksamaal kehtib edasi maski kandmise nõue kaugliinibussides ja rongides, kuna sealsete nõuete eest vastutab Saksa föderaalvalitsus.
Saksa poliitikud on maski kandmise nõudes eri meelt
Baierimaa rohelised ja sotsid on Baierimaa otsuse suhtes skeptiliselt meelestatud.
Baieri sotside tervishoiuküsimuste esindaja Ruth Waldmann rõhutab, et Saksa kliinikud ja arstipraksised on jätkuvalt täis inimesi, kel on hingamisprobleemid.
Waldmanni sõnul on Baierimaa otsus kaotada maskikohustus halb signaal.
Roheliste tervishoiuteemade esindaja Christina Haubrich kinnitas BR24-le, et maski ette panemine on lihtne, vähem stressi tekitav ja proportsionaalne meede, millel on siiski Haubrichi sõnul suurepärane mõju.
Baieri parlamendis esindatud majandusliberaalse FDP parlamendirühma Martin Hageni sõnul on Baieri liidumaa otsus mõistlik.
Hageni sõnul peaks föderaalvalitsuse tervishoiuminister Lauterbach Baierimaa otsusest eeskuju võtma ning kaotama maski kandmise kohustuse ka pikamaa rongides.
Liidumaa Alternatiiv Saksamaale (AfD) parlamendirühma Andreas Winhart kinnitas, et tundis heameelt normaalsuse juurde naasmise üle. Winharti sõnul poleks aga "tohutut kodanikuõigustesse sekkumist" pidanud kunagi juhtuma.
|
Baierimaa kaotas esimese Saksa liidumaana maskikohustuse ühistranspordis
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Baierimaa otsus lõpetada ühistranspordis maski kandmise kohustus järgnes Saksa liidumaade tervishoiuministrite suutmatusele leppida kokku ühtses koroonapoliitikas Saksamaal.
Koroonaviirusega nakatumine on Baierimaal teistest liidumaadest praegu madalamal tasemel, teatas Baieri liidumaa ringhääling BR24.
Liidumaa riigikantselei juhi Florian Herrmanni sõnul on nüüd oluline isiklik vastutus ning tegu ei ole maski kandmise keeluga. Hermann kuulub Saksa paremtsentristlikusse CSU erakonda, mis tegutseb ainult Baierimaal ning on pikaaegses valimisliidus CDU-ga.
Herrmanni sõnul pikendatakse teiste koroonapiirangute kehtivust 20. jaanuarini. See tähendab näiteks jätkuvat maski kandmise kohustust arsti juures käies.
Peale Baierimaa valitsuskabineti otsust kaotab ka Saksi-Anhalti liidumaa alates neljapäevast maski kandmise kohustuse ühistranspordis.
Liidumaa terviseminister Klaus Holetschek (CSU) kinnitas, et viimaseid arenguid silmas pidades ei olnud maski kandmise nõue enam proportsionaalne. Ministri sõnul arutati seda küsimust ka ekspertidega.
Samuti tõi Holetschek esile, et Euroopa Liidu 27 liikmesriigist 23-s ei pea enam maski kandma.
Saksa föderaalvalitsus on maskinõude kaotamise otsuse suhtes kriitiline
Saksamaa föderaalvalitsuse tervishoiuminister Saksa sotside (SPD) ridadest Karl Lauterbach kritiseeris Baierimaa ja Saksi-Anhalti liidumaa otsust kaotada ühistranspordis maski kandmise nõue.
SPD poliitiku sõnul pole ta antud otsuse õigsuses veendunud.
Lauterbachi sõnul peab arvestama ka uute nakkavamate viirustüvede ning teiste viiruste ja gripilainetega.
Saksamaal kehtib edasi maski kandmise nõue kaugliinibussides ja rongides, kuna sealsete nõuete eest vastutab Saksa föderaalvalitsus.
Saksa poliitikud on maski kandmise nõudes eri meelt
Baierimaa rohelised ja sotsid on Baierimaa otsuse suhtes skeptiliselt meelestatud.
Baieri sotside tervishoiuküsimuste esindaja Ruth Waldmann rõhutab, et Saksa kliinikud ja arstipraksised on jätkuvalt täis inimesi, kel on hingamisprobleemid.
Waldmanni sõnul on Baierimaa otsus kaotada maskikohustus halb signaal.
Roheliste tervishoiuteemade esindaja Christina Haubrich kinnitas BR24-le, et maski ette panemine on lihtne, vähem stressi tekitav ja proportsionaalne meede, millel on siiski Haubrichi sõnul suurepärane mõju.
Baieri parlamendis esindatud majandusliberaalse FDP parlamendirühma Martin Hageni sõnul on Baieri liidumaa otsus mõistlik.
Hageni sõnul peaks föderaalvalitsuse tervishoiuminister Lauterbach Baierimaa otsusest eeskuju võtma ning kaotama maski kandmise kohustuse ka pikamaa rongides.
Liidumaa Alternatiiv Saksamaale (AfD) parlamendirühma Andreas Winhart kinnitas, et tundis heameelt normaalsuse juurde naasmise üle. Winharti sõnul poleks aga "tohutut kodanikuõigustesse sekkumist" pidanud kunagi juhtuma.
### Response:
Baierimaa kaotas esimese Saksa liidumaana maskikohustuse ühistranspordis
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti U-20 noortekoondis osaleb pühapäeval Poolas Bytomis algaval IIHF U-20 MM-i I divisjoni B-grupi turniiril, kus kohtutakse Poola, Lõuna-Korea, Ukraina, Jaapani ja Itaalia eakaaslastega.
Grupi võitja tõuseb järgmiseks hooajaks I divisjoni A-gruppi ning viimane langeb astme võrra madalamale ehk II divisjoni A-gruppi. Koondise peatreener Aleksandr Barkov teeb lõpliku valiku 27 laagrisse saabunud kandidaadi hulgast.
Eesti U20 noortekoondise kandidaadid:
Väravavahid
Fjodor Aganezovs (29.01.2004) – Riia HK Kurbads (LAT)
Henrik Virro (30.04.2003) - Porvoo Hunters (FIN)
Georg Vladimirov (23.02.2005) – Strömsbro IF U18 (SWE)
Kaitsjad
Taavi Ahman (16.04.2005) - Tartu Välk 494
Nikita Holostov (04.01.2004) - klubita
Patrick Kookmaa (27.11.2003) - Tallinna HC Panter
Konrad Kudeviita (27.04.2004) – Borlänge HF U18 (SWE)
Daniel Mättik (04.11.2005) – Pelicans U18 Akatemia Lahti (FIN)
Jegor Proskurin (14.05.2005) – Tallinna HC Panter
Kevin Reinsalu (27.07.2003) - Borlänge HF U18 (SWE)
Johannes Tammeorg (23.08.2004) – Tallinna HC Panter
Rico-Marder Velja (11.06.2004) – Osby IK U18 (SWE)
Ründajad
Maksim Burkov (02.06.2006) – Narva PSK
Klaus Kaspar Jõgi (18.05.2003) - Philadelphia Rebels (USA)
Casper Klein (29.10.2003) - Grankulla IFK U20 (FIN)
Deniss Kontseus (21.03.2004) – Krefelder EV U20 (GER)
Maksim Lovkov (09.07.2003) - Odense IK U20 (DEN)
Michael Lyubchenko (23.05.2004) - Viikingit (FIN)
Artjom Masljonov (14.09.2006) –Kiekko-Vantaa U18 (FIN)
Erik Nevolainen (03.08.2004) – Ketterä U18 (FIN)
Erik Potšniok (09.09.2004) – Vaasa Sport U18 (FIN)
Marek Potšniok (09.09.2004) – Vaasa Sport U18 (FIN)
Niklas Sildre (15.04.2005) – Tallinna HC Panter
Nikita Stepanov (27.07.2004) – Krefelder EV U20 (GER)
David Timofejev (04.08.2006) – Kiekko-Vantaa U18 (FIN)
Maksim Tšaltsev (14.07.2003) - Kohtla-Järve HC Everest
Maksim Turovski (09.04.2003) - Tartu Välk 494
Peatreener: Aleksandr Barkov
Abitreener: Sergei Novikov
Väravavahtide treener: Janne Karvonen
Füsioterapeut: Siret Kalbus
Tehnik: Toomas Rebane
Peamänedžer: Jüri Rooba
|
U-20 jäähokikoondis alustas MM-i eelse treeninglaagriga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti U-20 noortekoondis osaleb pühapäeval Poolas Bytomis algaval IIHF U-20 MM-i I divisjoni B-grupi turniiril, kus kohtutakse Poola, Lõuna-Korea, Ukraina, Jaapani ja Itaalia eakaaslastega.
Grupi võitja tõuseb järgmiseks hooajaks I divisjoni A-gruppi ning viimane langeb astme võrra madalamale ehk II divisjoni A-gruppi. Koondise peatreener Aleksandr Barkov teeb lõpliku valiku 27 laagrisse saabunud kandidaadi hulgast.
Eesti U20 noortekoondise kandidaadid:
Väravavahid
Fjodor Aganezovs (29.01.2004) – Riia HK Kurbads (LAT)
Henrik Virro (30.04.2003) - Porvoo Hunters (FIN)
Georg Vladimirov (23.02.2005) – Strömsbro IF U18 (SWE)
Kaitsjad
Taavi Ahman (16.04.2005) - Tartu Välk 494
Nikita Holostov (04.01.2004) - klubita
Patrick Kookmaa (27.11.2003) - Tallinna HC Panter
Konrad Kudeviita (27.04.2004) – Borlänge HF U18 (SWE)
Daniel Mättik (04.11.2005) – Pelicans U18 Akatemia Lahti (FIN)
Jegor Proskurin (14.05.2005) – Tallinna HC Panter
Kevin Reinsalu (27.07.2003) - Borlänge HF U18 (SWE)
Johannes Tammeorg (23.08.2004) – Tallinna HC Panter
Rico-Marder Velja (11.06.2004) – Osby IK U18 (SWE)
Ründajad
Maksim Burkov (02.06.2006) – Narva PSK
Klaus Kaspar Jõgi (18.05.2003) - Philadelphia Rebels (USA)
Casper Klein (29.10.2003) - Grankulla IFK U20 (FIN)
Deniss Kontseus (21.03.2004) – Krefelder EV U20 (GER)
Maksim Lovkov (09.07.2003) - Odense IK U20 (DEN)
Michael Lyubchenko (23.05.2004) - Viikingit (FIN)
Artjom Masljonov (14.09.2006) –Kiekko-Vantaa U18 (FIN)
Erik Nevolainen (03.08.2004) – Ketterä U18 (FIN)
Erik Potšniok (09.09.2004) – Vaasa Sport U18 (FIN)
Marek Potšniok (09.09.2004) – Vaasa Sport U18 (FIN)
Niklas Sildre (15.04.2005) – Tallinna HC Panter
Nikita Stepanov (27.07.2004) – Krefelder EV U20 (GER)
David Timofejev (04.08.2006) – Kiekko-Vantaa U18 (FIN)
Maksim Tšaltsev (14.07.2003) - Kohtla-Järve HC Everest
Maksim Turovski (09.04.2003) - Tartu Välk 494
Peatreener: Aleksandr Barkov
Abitreener: Sergei Novikov
Väravavahtide treener: Janne Karvonen
Füsioterapeut: Siret Kalbus
Tehnik: Toomas Rebane
Peamänedžer: Jüri Rooba
### Response:
U-20 jäähokikoondis alustas MM-i eelse treeninglaagriga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Palun tutvusta, kuidas sa räpparikarjääriga algust tegid ja millised olid su esimesed lood.
Ma alustasin räppimisega tegelikult juba 3. klassis. See oli 2011. või 2012. aastal. Hakkasin sellega üksinda, omaette tegelema. Esimene inimene, kellega ma tegin ühise projekti, oli Rom. Meie duo kandis nime Rom ja RV. Sellest arenes hiljem välja R.A.W Crew, kui kohtasime Utoopiat.
Üks esimesi lugusid, mis ma kirjutasin, oli YouTube'is "Väike G räpp" ehk "Väike gängstaräpp". See sai tolle aja kohta isegi palju kuulamisi - 2000 kuulamist ja väga palju negatiivseid kommentaare. (Naerab.)
Kas see lugu on veel sotsiaalmeedias alles?
See on alles, aga see on privaatne. Paljud kodulinna inimesed kommenteerisid, kes täna suhtuvad minusse teistmoodi. Tegelikult oleks neid nüüd naljakas avalikult lugeda.
Millal R.A.W Crew laiali läks?
Kõige paremal hetkel, ma arvan. 2018. aastal oli meie viimane live. Tekkisid sisepinged, aga nüüd saame kõik omavahel läbi. Näiteks Utoopiaga olen sama plaadifirma all ja Romiga teeme koos vahepeal ikka muusikat. Mingid draamasid hetkel õhus ei ole.
Kunagi lagunes R.A.W Crew laiali, sest kõigil olid enda tegemised. Utoopia läks kaitseväkke. Me tegime Romiga mingi hetkeni kahekesi seda edasi, aga me hakkasime ka kõrvalt oma soolot tegema ning R.A.W Crew vajus ära. Kuigi see toimis päris hästi tollel ajal. Saalid olid iga kord rahvast täis. Ise ei saanudki aru, kui suur see tollel hetkel oli. Tagantjärele mõeldes saan aru, et tegelikult oli päris suur.
Me tegime R.A.W Crewga ühe loo ("7" - toim.), millel on tänaseks üle poole miljoni kuulamise. See on minu jaoks üllatav, sest see on ülipikk lugu ka, üle kaheksa minuti. Olime õigel ajal õiges kohas. Tänu sellele vist arvataksegi, et R.A.W Crew oli mu esimene projekt.
Miks sa otsustasid üldse räppima hakata - kellelt said inspiratsiooni?
Sellega seoses on üks naljakas lugu. Ma isegi ei mäleta enam enda elu enne räppmuusikat. Ma mäletan päeva, kust see kõik algas. Mul oli üks klassivend 3. klassis, kes rääkis muusikakanalist, kust tuli tema arvates huvitavat muusikat. Ta kutsus mind peale kooli külla ja ma läksin tema juurde. Ta näitas seda kanalit ja seal räppis 50 Cent terve aja. Hakkasin pärast teda kodus kuulama ja siis mõtlesin, et tahaksin ka nii äge, nagu tema olla. (Naerab.) Seejärel hakkasin kuulama Eesti räpi alustalasid, millest edasi areneski juba esimene lugu.
Kes sulle tollel ajal Eesti räpparitest eeskuju pakkusid?
Suur papa, Beebilõust ja Abraham. Genka ja Cool D ka. Rohkem ma tol hetkel ei teadnudki - nemad olid kõige suuremad nimed Eestis.
Kas sul on nüüd muusikamaitse muutunud?
Ma ei tea, kas maitse on muutunud, aga osad neist ei tegele enam nii aktiivselt muusikaga, nagu Abraham. Mulle meeldib väga ka Nublu - meeldib, et tal läheb hästi. See on sellele žanrile positiivne, kui keegi on eespool väga suur nimi. Ta viib kultuuri edasi.
Kas 5miinust ka meeldib?
Mulle praegu meeldib küll 5miinust - ma vibe 'in.
Kui nad esimese albumi välja andsid ja peod ainult teemaks olid, siis ei meeldinud. See ei andnud minu jaoks ägedat sõnumit edasi.
Kui ma täna nende lugusid kuulan, siis see stiil on sama, aga see on palju teadlikum ja küpsem. Sõnakasutus on ägedam, kui lihtsalt lausroppus ja kõvatamine.
Räppar RV Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Räppmuusikas üleüldiselt puudutatakse tihtipeale pidutsemisega seonduvaid teemasid. Kas sa ise samastud sellise elustiiliga?
Ma ei pidutse enam üldse ja ma ei joo alkoholi peaaegu üldse. Nii juba viimased viis aastat. Võib juhtuda, et korra aastas joon, kui mingi tähtis sündmus on. Ja kui neid sündmusi on aastas rohkem, siis joon ühe või kaks pokaali šampanjat.
Ma olen seda tegelikult lugudes ka palju maininud, et ma ei joo, ja kui joon, siis ainult šampanjat. Ja ma joon väga palju teed. Nagu ma "Miskit tahan ss" loos ütlesin: "Laua peal on marjateega teetass". (Naerab.)
Millist stiili räppi sulle teha meeldib? Viimasel albumil oli sul ka üks popilikum lugu - "Oslost Pariisi".
See oligi vist ainuke veidi popilikum lugu. Ülejäänud on UK hip-hopi või grime 'i-laadne. Uus album liigub drill 'i poole. Mu muusika on pigem Suurbritannia räpi moodi. Ma ei teagi, kes Eestis samasugust räppi teeks - ma pole kuulnud.
Millise oma looga tunned, et samastud hetkel enim?
Mulle on kõik oma lood meeldinud, aga kui üks valida, siis võib-olla "Aitäh kõige eest".
Samuti "Aus" on minu jaoks väga olulise sõnumiga lugu. Kuigi alguses see ei tundunud üldse mulle selline lugu, mis võiks saada palju kuulamisi või minna paljudele peale. Ma arvasin, et sellel on kindel sihtrühm, aga tuleb välja, et ma eksisin.
Kas sul on veel niimoodi olnud, et kui sa uue singli avaldad, siis see saab tunduvalt rohkem kuulamisi, kui sa ise arvad ja vastupidi?
Jaa, iga kord. Need lood, mis ma arvan, et võiks paljudele meeldida, need ei lähe niivõrd "suureks". Ja need lood, mis ma mõtlen, et sellest niikuinii midagi ei saa ... need saavad just palju kuulamisi.
Sa kirjutad oma lugusid isiklikest kogemustest. Kas sa vahepeal kardad ka mõnda uut lugu avaldades, et äkki see on liiga isiklik?
Pigem mitte. Ma olen mõelnud küll sellele, aga alati tuleb rääkida seda, mida sa tunned ja olla päris.
Minuga suheldes inimesed teavad, et see, mida nad teevad või ütlevad, võib sattuda mõne loo sisse, aga ma arvan, et isegi ilma selle faktorita tuleks mõelda, kuidas teistega rääkida ja käituda. Ma ei põe küll selle üle.
Kas sa oled kõik oma lood ise kirjutanud?
Jaa, ikka. On mõned refräänid, kus Klauz või keegi teine on kaasa teinud - need enamjaolt ei ole minu kirjutatud, aga muidu ei ole mind keegi aidanud.
Eesti räpis esineb vist seda üleüldse vähe, et kasutatakse teiste abi enda lugude kirjutamisel.
Pigem on vähe, jah. Võib-olla üks rida kuskil vahepeal, aga seda tuleb ka harva ette.
Kui sa lugusid kirjutad, kas sa sead enne paika, mis teemast sa kirjutada tahaksid või pigem sünnib lugu emotsioonidest lähtuvalt?
Kui mul midagi juhtub, siis tavaliselt samal päeval ma ei kirjuta. Läheb kaks-kolm päeva aega, et mõtteid seedida ja analüüsida, mis juhtus. Pärast järelemõtlemist vaatan, mida sellest kirjutada annab. Tegelikult saab kõigest midagi kirjutada.
Ühiskond inspireerib ka, aga sellest lähtuvalt saab lugu harvem alguse. Pigem algavad mu lood kindlatest läbielatud situatsioonidest, konfliktidest, probleemidest ning hiljem seon sellega ühiskonnas leiduvaid teemasid juurde.
Sa sõlmisid selle aasta alguses Royal Recordsiga plaadilepingu. Mis on nüüd sinu lugude avaldamise protsessi juures teistmoodi?
Sinu ümber on veel inimesi, kes tegelevad sama eesmärgi nimel. Enne tegin kõike üksi. Muidugi kõige rohkem on muutunud lugude professionaalsus - neil on parem kõla. Kõik lood saadetakse enne Soome, kui need välja antakse.
Kas turundamise poole pealt on ka midagi teistmoodi?
Natuke ikka, aga ma ei tea, kas see muudab midagi. Üleüldiselt muidugi peab ennast promoma. See on vale, kui mõtled artistina, et paned loo välja ja see läheb nagunii rahvale peale. Ei pruugi, kuigi võib väga hea lugu olla.
Tegelikult sa pead rohkem just ennast promoma, mitte lugu. Igapäevaselt. Kui see toimib, siis võidki lihtsalt loo üles panna, sest sind teatakse nagunii. See jõuab kuulajateni. Jah, seda on kindlasti mingil määral nüüd rohkem.
Sul on ka enda stuudio, kus sa oled palju lugusid valmis teinud. Räägi sellest natuke lähemalt.
Esimese albumi andsin ise välja, enda stuudio alt. Plaadifirma nimeks panin Topboi Records. (Naerab.)
Ma ehitasin selle kunagi koju. Tegin kahest toast stuudio. Üks sõber, kes helitehnikuna töötab, aitas ehitada. See oli alati mu unistus olnud - omada päris enda stuudiot. Veel teisigi sõpru tuli appi, kes tõid asju, mis puudu olid. Ma täpselt ei mäletagi, mis aastal see valmis sai - kas 2018. aasta lõpus või 2019. aasta alguses.
Kui ma alguses Romiga koos muusikat tegin, siis Rom tegi kõik lood valmis: miksis ja masterdas. Lisaks, kui ma omaette hakkasin muusikat tegema, siis pidin ka rohkem salme kirjutama. Algul tundus keeruline, aga võtsin seda kui testi.
Tänapäeval miksin ise enda lood ja seejärel saadan Soome, kus tehakse lõppviimistlus.
Kas produtseerimist oli keeruline õppida?
Seal on mingid põhitõed, mida sa pead teadma ja selgeks saama, aga üldjuhul seal ei ole reegleid. Kui see kõlab hästi, siis see kõlab hästi. See võib isegi mõistusevastane olla ja hästi kõlada.
Kui sa midagi väga tahad, siis sa teed kõik, et sa selle saaksid. Vaatasin tutorial' e jne. Mind lihtsalt huvitas produtseerimine, sest kui ma väike olin, siis minu unistus oligi räppariks saada ning ka teiste lugusid miksida ja masterdada.
Kui kaua läks aega, kuni sa andsid välja enda miksitud ja masterdatud loo?
Esimese hea loo? Kaks või kolm aastat läks aega, et mu lood hästi kõlaks ja et mul ei oleks neid piinlik teistele edasi saata. Ma enne seda laadisin küll lugusid sotsiaalmeediasse, aga ma teadsin, et need ei ole veel nii head. Nüüd ma julgen oma miksitud lugusid saata soomlasest masterdajale, kes on koostööd teinud näiteks Rammsteiniga.
Räppar RV Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Millised on sinu tulevikuplaanid?
Mul on olnud üks elu produktiivsemaid aastad seoses muusika loomisega.
Kuidas sul korraga nii palju inspiratsiooni tekkis?
Jube palju asju juhtus. See aasta, mis oli: läksin põhjast tippu ja tipust taas põhja.
Kas karjääris või isiklikul tasandil?
Isiklikul tasandil. Karjääris on läinud nullist saja tuhandeni. Muusikalises mõttes olen nii palju projekte teinud. Kui nüüd päris aus olla, siis tegelikult ma olen selle aasta jooksul kirjutanud kolm albumit - mul oli veel üks kõrvalprojekt koostöös teise artistiga, aga see ilmselt ei näe ilmavalgust nii, nagu ta pidi nägema, sest see album, mille ma äsja välja andsin, muutis minu karakterit nii palju kindlamaks, et ma ei saa sellest enam niimoodi välja minna. See koostöö oli teise stiiliga album, aga see stiil, kus ma praegu olen - ma tunnen end selles mugavalt. Ma sobitun sellesse hästi.
Kui sa ütled karakter, kas sa mõtled seda, et sa lood endast mingi kindla imidži või sa ikkagi oled see inimene, kellena sa end artistina presenteerid?
Ma olen ikka sama inimene, kes näiteks muusikavideoteski. Kui sa näed mind videos mingeid riideid kandmas, siis on suur tõenäosus, et sa näed mind ka tänaval nende samade riietega. Ma ei pane end riidesse selle jaoks, et mingit karakterit näidata. Ma olen see, kes olen.
Kas sa kahetsed ka midagi enda karjääri juures?
Pigem mitte. Milleks? Ma tean küll, et mingid suuremad sõnavõtud on kindlasti minu muusikalist teekonda raskemaks teinud ja põletanud päris palju sildasid ära.
Samas ma ei ole kedagi palunud või anunud, et kuskile jõuda või midagi saada. Ma olen vastupidi kõik p...e saatnud. Praegu on aga hakanud see periood, kus mind ei saa enam nii lihtsalt vältida.
Kas sa pead seda silmas, et inimesed, kellele sa varem ei meeldinud, on hakanud nüüd sind rohkem tolereerima, kuna sul läheb karjääriliselt paremini kui enne?
Kindlasti. Seda on näha - see on paratamatus. Nad ei taha sind austada, aga nad peavad sind austama, sest kõik teised nende ümber austavad. Nad on sundolukorras.
Millega sa veel vabal ajal tegeled peale muusika loomise?
Sellist asja, nagu vaba aeg, ei eksisteeri, kui sul on kindel siht silme ees. Mul ei ole aega, mida raisata.
|
Räppar RV: ma isegi ei mäleta enam enda elu enne räppmuusikat
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Palun tutvusta, kuidas sa räpparikarjääriga algust tegid ja millised olid su esimesed lood.
Ma alustasin räppimisega tegelikult juba 3. klassis. See oli 2011. või 2012. aastal. Hakkasin sellega üksinda, omaette tegelema. Esimene inimene, kellega ma tegin ühise projekti, oli Rom. Meie duo kandis nime Rom ja RV. Sellest arenes hiljem välja R.A.W Crew, kui kohtasime Utoopiat.
Üks esimesi lugusid, mis ma kirjutasin, oli YouTube'is "Väike G räpp" ehk "Väike gängstaräpp". See sai tolle aja kohta isegi palju kuulamisi - 2000 kuulamist ja väga palju negatiivseid kommentaare. (Naerab.)
Kas see lugu on veel sotsiaalmeedias alles?
See on alles, aga see on privaatne. Paljud kodulinna inimesed kommenteerisid, kes täna suhtuvad minusse teistmoodi. Tegelikult oleks neid nüüd naljakas avalikult lugeda.
Millal R.A.W Crew laiali läks?
Kõige paremal hetkel, ma arvan. 2018. aastal oli meie viimane live. Tekkisid sisepinged, aga nüüd saame kõik omavahel läbi. Näiteks Utoopiaga olen sama plaadifirma all ja Romiga teeme koos vahepeal ikka muusikat. Mingid draamasid hetkel õhus ei ole.
Kunagi lagunes R.A.W Crew laiali, sest kõigil olid enda tegemised. Utoopia läks kaitseväkke. Me tegime Romiga mingi hetkeni kahekesi seda edasi, aga me hakkasime ka kõrvalt oma soolot tegema ning R.A.W Crew vajus ära. Kuigi see toimis päris hästi tollel ajal. Saalid olid iga kord rahvast täis. Ise ei saanudki aru, kui suur see tollel hetkel oli. Tagantjärele mõeldes saan aru, et tegelikult oli päris suur.
Me tegime R.A.W Crewga ühe loo ("7" - toim.), millel on tänaseks üle poole miljoni kuulamise. See on minu jaoks üllatav, sest see on ülipikk lugu ka, üle kaheksa minuti. Olime õigel ajal õiges kohas. Tänu sellele vist arvataksegi, et R.A.W Crew oli mu esimene projekt.
Miks sa otsustasid üldse räppima hakata - kellelt said inspiratsiooni?
Sellega seoses on üks naljakas lugu. Ma isegi ei mäleta enam enda elu enne räppmuusikat. Ma mäletan päeva, kust see kõik algas. Mul oli üks klassivend 3. klassis, kes rääkis muusikakanalist, kust tuli tema arvates huvitavat muusikat. Ta kutsus mind peale kooli külla ja ma läksin tema juurde. Ta näitas seda kanalit ja seal räppis 50 Cent terve aja. Hakkasin pärast teda kodus kuulama ja siis mõtlesin, et tahaksin ka nii äge, nagu tema olla. (Naerab.) Seejärel hakkasin kuulama Eesti räpi alustalasid, millest edasi areneski juba esimene lugu.
Kes sulle tollel ajal Eesti räpparitest eeskuju pakkusid?
Suur papa, Beebilõust ja Abraham. Genka ja Cool D ka. Rohkem ma tol hetkel ei teadnudki - nemad olid kõige suuremad nimed Eestis.
Kas sul on nüüd muusikamaitse muutunud?
Ma ei tea, kas maitse on muutunud, aga osad neist ei tegele enam nii aktiivselt muusikaga, nagu Abraham. Mulle meeldib väga ka Nublu - meeldib, et tal läheb hästi. See on sellele žanrile positiivne, kui keegi on eespool väga suur nimi. Ta viib kultuuri edasi.
Kas 5miinust ka meeldib?
Mulle praegu meeldib küll 5miinust - ma vibe 'in.
Kui nad esimese albumi välja andsid ja peod ainult teemaks olid, siis ei meeldinud. See ei andnud minu jaoks ägedat sõnumit edasi.
Kui ma täna nende lugusid kuulan, siis see stiil on sama, aga see on palju teadlikum ja küpsem. Sõnakasutus on ägedam, kui lihtsalt lausroppus ja kõvatamine.
Räppar RV Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Räppmuusikas üleüldiselt puudutatakse tihtipeale pidutsemisega seonduvaid teemasid. Kas sa ise samastud sellise elustiiliga?
Ma ei pidutse enam üldse ja ma ei joo alkoholi peaaegu üldse. Nii juba viimased viis aastat. Võib juhtuda, et korra aastas joon, kui mingi tähtis sündmus on. Ja kui neid sündmusi on aastas rohkem, siis joon ühe või kaks pokaali šampanjat.
Ma olen seda tegelikult lugudes ka palju maininud, et ma ei joo, ja kui joon, siis ainult šampanjat. Ja ma joon väga palju teed. Nagu ma "Miskit tahan ss" loos ütlesin: "Laua peal on marjateega teetass". (Naerab.)
Millist stiili räppi sulle teha meeldib? Viimasel albumil oli sul ka üks popilikum lugu - "Oslost Pariisi".
See oligi vist ainuke veidi popilikum lugu. Ülejäänud on UK hip-hopi või grime 'i-laadne. Uus album liigub drill 'i poole. Mu muusika on pigem Suurbritannia räpi moodi. Ma ei teagi, kes Eestis samasugust räppi teeks - ma pole kuulnud.
Millise oma looga tunned, et samastud hetkel enim?
Mulle on kõik oma lood meeldinud, aga kui üks valida, siis võib-olla "Aitäh kõige eest".
Samuti "Aus" on minu jaoks väga olulise sõnumiga lugu. Kuigi alguses see ei tundunud üldse mulle selline lugu, mis võiks saada palju kuulamisi või minna paljudele peale. Ma arvasin, et sellel on kindel sihtrühm, aga tuleb välja, et ma eksisin.
Kas sul on veel niimoodi olnud, et kui sa uue singli avaldad, siis see saab tunduvalt rohkem kuulamisi, kui sa ise arvad ja vastupidi?
Jaa, iga kord. Need lood, mis ma arvan, et võiks paljudele meeldida, need ei lähe niivõrd "suureks". Ja need lood, mis ma mõtlen, et sellest niikuinii midagi ei saa ... need saavad just palju kuulamisi.
Sa kirjutad oma lugusid isiklikest kogemustest. Kas sa vahepeal kardad ka mõnda uut lugu avaldades, et äkki see on liiga isiklik?
Pigem mitte. Ma olen mõelnud küll sellele, aga alati tuleb rääkida seda, mida sa tunned ja olla päris.
Minuga suheldes inimesed teavad, et see, mida nad teevad või ütlevad, võib sattuda mõne loo sisse, aga ma arvan, et isegi ilma selle faktorita tuleks mõelda, kuidas teistega rääkida ja käituda. Ma ei põe küll selle üle.
Kas sa oled kõik oma lood ise kirjutanud?
Jaa, ikka. On mõned refräänid, kus Klauz või keegi teine on kaasa teinud - need enamjaolt ei ole minu kirjutatud, aga muidu ei ole mind keegi aidanud.
Eesti räpis esineb vist seda üleüldse vähe, et kasutatakse teiste abi enda lugude kirjutamisel.
Pigem on vähe, jah. Võib-olla üks rida kuskil vahepeal, aga seda tuleb ka harva ette.
Kui sa lugusid kirjutad, kas sa sead enne paika, mis teemast sa kirjutada tahaksid või pigem sünnib lugu emotsioonidest lähtuvalt?
Kui mul midagi juhtub, siis tavaliselt samal päeval ma ei kirjuta. Läheb kaks-kolm päeva aega, et mõtteid seedida ja analüüsida, mis juhtus. Pärast järelemõtlemist vaatan, mida sellest kirjutada annab. Tegelikult saab kõigest midagi kirjutada.
Ühiskond inspireerib ka, aga sellest lähtuvalt saab lugu harvem alguse. Pigem algavad mu lood kindlatest läbielatud situatsioonidest, konfliktidest, probleemidest ning hiljem seon sellega ühiskonnas leiduvaid teemasid juurde.
Sa sõlmisid selle aasta alguses Royal Recordsiga plaadilepingu. Mis on nüüd sinu lugude avaldamise protsessi juures teistmoodi?
Sinu ümber on veel inimesi, kes tegelevad sama eesmärgi nimel. Enne tegin kõike üksi. Muidugi kõige rohkem on muutunud lugude professionaalsus - neil on parem kõla. Kõik lood saadetakse enne Soome, kui need välja antakse.
Kas turundamise poole pealt on ka midagi teistmoodi?
Natuke ikka, aga ma ei tea, kas see muudab midagi. Üleüldiselt muidugi peab ennast promoma. See on vale, kui mõtled artistina, et paned loo välja ja see läheb nagunii rahvale peale. Ei pruugi, kuigi võib väga hea lugu olla.
Tegelikult sa pead rohkem just ennast promoma, mitte lugu. Igapäevaselt. Kui see toimib, siis võidki lihtsalt loo üles panna, sest sind teatakse nagunii. See jõuab kuulajateni. Jah, seda on kindlasti mingil määral nüüd rohkem.
Sul on ka enda stuudio, kus sa oled palju lugusid valmis teinud. Räägi sellest natuke lähemalt.
Esimese albumi andsin ise välja, enda stuudio alt. Plaadifirma nimeks panin Topboi Records. (Naerab.)
Ma ehitasin selle kunagi koju. Tegin kahest toast stuudio. Üks sõber, kes helitehnikuna töötab, aitas ehitada. See oli alati mu unistus olnud - omada päris enda stuudiot. Veel teisigi sõpru tuli appi, kes tõid asju, mis puudu olid. Ma täpselt ei mäletagi, mis aastal see valmis sai - kas 2018. aasta lõpus või 2019. aasta alguses.
Kui ma alguses Romiga koos muusikat tegin, siis Rom tegi kõik lood valmis: miksis ja masterdas. Lisaks, kui ma omaette hakkasin muusikat tegema, siis pidin ka rohkem salme kirjutama. Algul tundus keeruline, aga võtsin seda kui testi.
Tänapäeval miksin ise enda lood ja seejärel saadan Soome, kus tehakse lõppviimistlus.
Kas produtseerimist oli keeruline õppida?
Seal on mingid põhitõed, mida sa pead teadma ja selgeks saama, aga üldjuhul seal ei ole reegleid. Kui see kõlab hästi, siis see kõlab hästi. See võib isegi mõistusevastane olla ja hästi kõlada.
Kui sa midagi väga tahad, siis sa teed kõik, et sa selle saaksid. Vaatasin tutorial' e jne. Mind lihtsalt huvitas produtseerimine, sest kui ma väike olin, siis minu unistus oligi räppariks saada ning ka teiste lugusid miksida ja masterdada.
Kui kaua läks aega, kuni sa andsid välja enda miksitud ja masterdatud loo?
Esimese hea loo? Kaks või kolm aastat läks aega, et mu lood hästi kõlaks ja et mul ei oleks neid piinlik teistele edasi saata. Ma enne seda laadisin küll lugusid sotsiaalmeediasse, aga ma teadsin, et need ei ole veel nii head. Nüüd ma julgen oma miksitud lugusid saata soomlasest masterdajale, kes on koostööd teinud näiteks Rammsteiniga.
Räppar RV Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Millised on sinu tulevikuplaanid?
Mul on olnud üks elu produktiivsemaid aastad seoses muusika loomisega.
Kuidas sul korraga nii palju inspiratsiooni tekkis?
Jube palju asju juhtus. See aasta, mis oli: läksin põhjast tippu ja tipust taas põhja.
Kas karjääris või isiklikul tasandil?
Isiklikul tasandil. Karjääris on läinud nullist saja tuhandeni. Muusikalises mõttes olen nii palju projekte teinud. Kui nüüd päris aus olla, siis tegelikult ma olen selle aasta jooksul kirjutanud kolm albumit - mul oli veel üks kõrvalprojekt koostöös teise artistiga, aga see ilmselt ei näe ilmavalgust nii, nagu ta pidi nägema, sest see album, mille ma äsja välja andsin, muutis minu karakterit nii palju kindlamaks, et ma ei saa sellest enam niimoodi välja minna. See koostöö oli teise stiiliga album, aga see stiil, kus ma praegu olen - ma tunnen end selles mugavalt. Ma sobitun sellesse hästi.
Kui sa ütled karakter, kas sa mõtled seda, et sa lood endast mingi kindla imidži või sa ikkagi oled see inimene, kellena sa end artistina presenteerid?
Ma olen ikka sama inimene, kes näiteks muusikavideoteski. Kui sa näed mind videos mingeid riideid kandmas, siis on suur tõenäosus, et sa näed mind ka tänaval nende samade riietega. Ma ei pane end riidesse selle jaoks, et mingit karakterit näidata. Ma olen see, kes olen.
Kas sa kahetsed ka midagi enda karjääri juures?
Pigem mitte. Milleks? Ma tean küll, et mingid suuremad sõnavõtud on kindlasti minu muusikalist teekonda raskemaks teinud ja põletanud päris palju sildasid ära.
Samas ma ei ole kedagi palunud või anunud, et kuskile jõuda või midagi saada. Ma olen vastupidi kõik p...e saatnud. Praegu on aga hakanud see periood, kus mind ei saa enam nii lihtsalt vältida.
Kas sa pead seda silmas, et inimesed, kellele sa varem ei meeldinud, on hakanud nüüd sind rohkem tolereerima, kuna sul läheb karjääriliselt paremini kui enne?
Kindlasti. Seda on näha - see on paratamatus. Nad ei taha sind austada, aga nad peavad sind austama, sest kõik teised nende ümber austavad. Nad on sundolukorras.
Millega sa veel vabal ajal tegeled peale muusika loomise?
Sellist asja, nagu vaba aeg, ei eksisteeri, kui sul on kindel siht silme ees. Mul ei ole aega, mida raisata.
### Response:
Räppar RV: ma isegi ei mäleta enam enda elu enne räppmuusikat
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Soome ja Rootsi esitasid sel aastal taotluse liituda NATO-ga peale Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale 24. veebruaril.
NATO liige Türgi on aga esitanud nii Rootsile kui Soomele mitmeid nõudmisi, mida on nimetanud eeltingimuseks Türgi toetusele.
Türgi sisepoliitilise olukorra muudab ka keeruliseks asjaolu, et riigis toimuvad 2023. aasta juunis nii parlamendi- kui ka presidendivalimised.
Rootsi loobus relvaembargost Türgi vastu selle aasta septembris, meenutas Reuters.
Nii Soome kui ka Rootsi kehtestasid relvaembargo Türgi vastu 2019. aastal, kui Ankara otsustas oma relvajõududega tungida Süüria kurdide YPG võitlejate aladele.
Soome pole veel relvaembargot Türgi vastu tühistanud.
Türgi välisminister Cavusoglu pidas oluliseks välja tuua, et Soome välisminister külastab neljapäeval Türgit.
Cavusoglu sõnul peab Türgi väga oluliseks, et Soome relvaembargo Türgi vastu tühistatakse.
Türgi murede keskmes on kurdid
Ankara on süüdistanud põhjamaid, eelkõige Rootsit, kurdi päritolu terroristide toetamises. Türgi süüdistab mitut kurdi rühmitust, et nad on salaja seotud keelustatud Kurdistani Töölisparteiga.
Türgi palus Rootsil mitu kurdi päritolu inimest Türgile välja anda. Ankara teatel on hea algus Rootsi otsus anda nädalavahetusel osa Türgi nõutud isikud neile välja.
Cavusoglu sõnul aga andis Rootsi Türgile ka ühe mehe, keda Ankara neilt pole välja nõudnud.
Türgi liitus NATO-ga juba 1952. aastal. Samal aastal võeti NATO liikmeks ka Kreeka.
|
Ankara: Soome peab loobuma relvaembargost Türgi vastu, kui tahab NATO-sse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome ja Rootsi esitasid sel aastal taotluse liituda NATO-ga peale Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale 24. veebruaril.
NATO liige Türgi on aga esitanud nii Rootsile kui Soomele mitmeid nõudmisi, mida on nimetanud eeltingimuseks Türgi toetusele.
Türgi sisepoliitilise olukorra muudab ka keeruliseks asjaolu, et riigis toimuvad 2023. aasta juunis nii parlamendi- kui ka presidendivalimised.
Rootsi loobus relvaembargost Türgi vastu selle aasta septembris, meenutas Reuters.
Nii Soome kui ka Rootsi kehtestasid relvaembargo Türgi vastu 2019. aastal, kui Ankara otsustas oma relvajõududega tungida Süüria kurdide YPG võitlejate aladele.
Soome pole veel relvaembargot Türgi vastu tühistanud.
Türgi välisminister Cavusoglu pidas oluliseks välja tuua, et Soome välisminister külastab neljapäeval Türgit.
Cavusoglu sõnul peab Türgi väga oluliseks, et Soome relvaembargo Türgi vastu tühistatakse.
Türgi murede keskmes on kurdid
Ankara on süüdistanud põhjamaid, eelkõige Rootsit, kurdi päritolu terroristide toetamises. Türgi süüdistab mitut kurdi rühmitust, et nad on salaja seotud keelustatud Kurdistani Töölisparteiga.
Türgi palus Rootsil mitu kurdi päritolu inimest Türgile välja anda. Ankara teatel on hea algus Rootsi otsus anda nädalavahetusel osa Türgi nõutud isikud neile välja.
Cavusoglu sõnul aga andis Rootsi Türgile ka ühe mehe, keda Ankara neilt pole välja nõudnud.
Türgi liitus NATO-ga juba 1952. aastal. Samal aastal võeti NATO liikmeks ka Kreeka.
### Response:
Ankara: Soome peab loobuma relvaembargost Türgi vastu, kui tahab NATO-sse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kevadel otsustas VR, et lõpetab kaubaveo Venemaalt, kuna Moskva jätkab sõjalist tegevust Ukrainas. VR-i vahetab välja Eesti riigile kuuluv transpordi- ja logistikaettevõte Operail, teatas Yle.
Operaili Soome tütarettevõtte Operail Finland Oy on broneerinud raudteevõimsuse vedude jaoks Vainikkala ja Harjavalta vahel.
Harjavaltas asub Venemaa metallifirma Norilsk Nikel Soome tehas. Siiamaani on VR vedanud Venemaalt pärit niklit Harjavaltasse.
Yle uuris Operaililt, kas firma plaanib tulevikus Venemaa niklit hakata vedama.
"Operail on tõepoolest Kouvola ja Harjavalta liinile läbilaskevõime reserveerinud, kuid lepingut selle võimsuse kasutamiseks pole veel sõlmitud," ütles Operaili kommunikatsioonijuht Madiken Oja.
Operaili rahaline olukord on viimasel ajal märkimisväärselt halvenenud. Operail teenis tänavu üheksa kuuga 3,5 miljonit eurot kahjumit. Yle kirjutas oktoobris, et Operail kavatseb Soomest lahkuda.
Toomsalu: tegemist on üles puhutud teemaga
Toomsalu ütles teisipäeval ERR-ile, et kuna Eesti riik ei ole ettevõttele andnud korraldust Vene kaupu mitte vedada, siis seda jätkatakse kuni kavandatava Operail Finland Oy müügini. Tema hinnangul on tegemist Soomes üles puhutud teemaga.
"Tundub küll seda moodi, et Soome riigiraudtee poolt on see uudis üles puhutud, kuna neil keelati Vene kaupade teenindamine alates 4. detsembrist ära, siis teised turuosalised saavad selle tõttu uudistesse," ütles Toomsalu.
"Meie olukord on selline, et omanik on andnud suunise Soomest väljuda ja selleks tehakse ettevalmistusi. Me oleme jõudnud väga kaugele ettevalmistustes läbirääkimistes mõne ettevõttega, kes soovib meie Soome ettevõtet osta. Ja kuni sinnamaani, kuni ettevõte on ostetud, jätkame me tavalist vedu, mida me oleme teinud Soomes üle kahe aasta ja teenindame kõiki neid kliente ja kaupu, mis ei ole sanktsioonide all. Selles osas ma mingit uudist ei näe, et meil oleks midagi muutunud," rääkis ta.
Küsimusele, kas Eesti riik ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole andnud ettevõttele suunist, et Venemaa suunal raudteevedusid Soomes korraldada ei tohi, vastas Toomsalu: "Soome kohta ei ole antud eraldi suunist, kuna meil on Soomes ette nähtud sealsest äritegevusest väljumine. Ja seda on parem teha nii, et saad ettevõtte ära müüa, sest kui hakata ettevõtet likvideerima, siis tekivad lisaks laenude tagasimaksmisele kohustused ka töötajate ees ja lisakulud. Kõige parem on ettevõte ikkagi müüa."
Toomsalu tõdes, et praeguses olukorras, kus maailm on Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas väga emotsionaalne ja polariseerunud, võib Vene kaupade vedaja sattuda pahameele alla.
Operaili juhi sõnul loodetakse Soome tütarettevõte aastavahetuseks ära müüa.
"Eesti riigi kui omaniku ootus riigi äriühingutele on seatud selliselt, et lisaks kehtestatud sanktsioonide järgimisele tuleb ärisuhetes Venemaaga lähtuda ka eetilistest kaalutlustest," ütles majandus- ja taristuminister Riina Sikkut Operaili plaani kommentaariks.
Operaili puhul otsustas valitsus juba kevadel, et Operail väljub teistelt turgudelt, seal hulgas Soomest ning ettevõtte müügiprotsess on hetkel pooleli, lisas minister.
Venemaa nikkel pole veel Moskva-vastaste sanktsioonide nimekirjas. Ukraina sõda ja sanktsioonid pole Harjavalta niklitehase tegevust mõjutanud.
|
Yle: Operail valmistub Soomes vedama Vene niklit
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kevadel otsustas VR, et lõpetab kaubaveo Venemaalt, kuna Moskva jätkab sõjalist tegevust Ukrainas. VR-i vahetab välja Eesti riigile kuuluv transpordi- ja logistikaettevõte Operail, teatas Yle.
Operaili Soome tütarettevõtte Operail Finland Oy on broneerinud raudteevõimsuse vedude jaoks Vainikkala ja Harjavalta vahel.
Harjavaltas asub Venemaa metallifirma Norilsk Nikel Soome tehas. Siiamaani on VR vedanud Venemaalt pärit niklit Harjavaltasse.
Yle uuris Operaililt, kas firma plaanib tulevikus Venemaa niklit hakata vedama.
"Operail on tõepoolest Kouvola ja Harjavalta liinile läbilaskevõime reserveerinud, kuid lepingut selle võimsuse kasutamiseks pole veel sõlmitud," ütles Operaili kommunikatsioonijuht Madiken Oja.
Operaili rahaline olukord on viimasel ajal märkimisväärselt halvenenud. Operail teenis tänavu üheksa kuuga 3,5 miljonit eurot kahjumit. Yle kirjutas oktoobris, et Operail kavatseb Soomest lahkuda.
Toomsalu: tegemist on üles puhutud teemaga
Toomsalu ütles teisipäeval ERR-ile, et kuna Eesti riik ei ole ettevõttele andnud korraldust Vene kaupu mitte vedada, siis seda jätkatakse kuni kavandatava Operail Finland Oy müügini. Tema hinnangul on tegemist Soomes üles puhutud teemaga.
"Tundub küll seda moodi, et Soome riigiraudtee poolt on see uudis üles puhutud, kuna neil keelati Vene kaupade teenindamine alates 4. detsembrist ära, siis teised turuosalised saavad selle tõttu uudistesse," ütles Toomsalu.
"Meie olukord on selline, et omanik on andnud suunise Soomest väljuda ja selleks tehakse ettevalmistusi. Me oleme jõudnud väga kaugele ettevalmistustes läbirääkimistes mõne ettevõttega, kes soovib meie Soome ettevõtet osta. Ja kuni sinnamaani, kuni ettevõte on ostetud, jätkame me tavalist vedu, mida me oleme teinud Soomes üle kahe aasta ja teenindame kõiki neid kliente ja kaupu, mis ei ole sanktsioonide all. Selles osas ma mingit uudist ei näe, et meil oleks midagi muutunud," rääkis ta.
Küsimusele, kas Eesti riik ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole andnud ettevõttele suunist, et Venemaa suunal raudteevedusid Soomes korraldada ei tohi, vastas Toomsalu: "Soome kohta ei ole antud eraldi suunist, kuna meil on Soomes ette nähtud sealsest äritegevusest väljumine. Ja seda on parem teha nii, et saad ettevõtte ära müüa, sest kui hakata ettevõtet likvideerima, siis tekivad lisaks laenude tagasimaksmisele kohustused ka töötajate ees ja lisakulud. Kõige parem on ettevõte ikkagi müüa."
Toomsalu tõdes, et praeguses olukorras, kus maailm on Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas väga emotsionaalne ja polariseerunud, võib Vene kaupade vedaja sattuda pahameele alla.
Operaili juhi sõnul loodetakse Soome tütarettevõte aastavahetuseks ära müüa.
"Eesti riigi kui omaniku ootus riigi äriühingutele on seatud selliselt, et lisaks kehtestatud sanktsioonide järgimisele tuleb ärisuhetes Venemaaga lähtuda ka eetilistest kaalutlustest," ütles majandus- ja taristuminister Riina Sikkut Operaili plaani kommentaariks.
Operaili puhul otsustas valitsus juba kevadel, et Operail väljub teistelt turgudelt, seal hulgas Soomest ning ettevõtte müügiprotsess on hetkel pooleli, lisas minister.
Venemaa nikkel pole veel Moskva-vastaste sanktsioonide nimekirjas. Ukraina sõda ja sanktsioonid pole Harjavalta niklitehase tegevust mõjutanud.
### Response:
Yle: Operail valmistub Soomes vedama Vene niklit
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
ERSO Euroopa kontserdireisi lõppkontserdi koht Müncheni Isarphilharmonie oli küll tuuri kõige hiiglaslikum kontserdisaal. Kogu see ligi 2000-kohaline ruum oli vaatamata kontserdi päevasele ajale – algus kell 16.00 – puupüsti täis. Sellise kuulajate hulga nägemine ühtaegu hämmastas ja vaimustas ning lõi orkestri lavale tulles saali väga laetud atmosfääri. Suure saali kõmav aplaus inspireeris noort solisti Daniel Lozakovichit pärast Tšaikovski viiulikontserdi esitust andma publikule lausa kaks lisapala: Milsteini "Paganiniana" ja Tšaikovski "Sentimentaalne valss".
Kava teises pooles Dvoraki sümfooniat nr 8 esitama asudes oli meeltes see, et kohe pärast ERSO esinemist algab samas saalis uus kontsert: Müncheni sümfoonikute oma. Dvoraki sümfoonia nr 8 on helge teos ja väga kuulajasõbralik oma tšehhi tantsuteemadega, meeldejäävate meloodiatega. See sümfoonia esitleb ka orkestrit väga mitmekülgselt, teoses on palju soolosid, mida kindlalt esitasid ERSO kontsertmeister Triin Ruubel-Lilleberg ning puhkpillirühmade – flöödi, klarneti, oboe ja metsasarve kontsertmeistrid. Tihedast ajagraafikust hoolimata plaksutas publik ERSOlt koos dirigent Olari Eltsiga kaks lisapala: Sibeliuse "Valse triste" ja Beethoveni kaks kontratantsu.
Solist Daniel Lozakovich lausus tuuri lõpul, et see oli suurepärane kontserdireis Eesti orkestri ja maestro Olari Eltsiga. "Seda oli väga hea tunda, kuidas orkester ja dirigent on paindlikud ja tulevad kaasa solisti esituse ideede ja detailidega. Kõige parem ongi solistile, kui ta saab olla orkestriga koos nagu ühises hingamises."
Kontserdil viibis kohal ka Baierimaa suure kontserdikontserni MünchenMusik tegevdirektor Andreas Schessl. Küsisin kontserdimuljeid ja ka seda, kas selline arvukas kontsertide külastus on Münchenis tavaline? Andreas Schessl ütles, et see päevane kontsert oli tõesti tavalisest rohkem välja müüdud, kuna pakkus huvi ERSO kui uus orkester, keda münchenlased varem kuulnud ei ole. MünchenMusiki tegevdirektor aga lisas, et üldiselt on Münchenis saalid klassikakontsertidel alati täis, publiku puudust ei ole. Kavast tõstis ta esile ka huvitavat Eesti teost – Rudolf Tobiase avamängu "Julius Caesar", millega nüüd saksa publikul oli võimalik tutvuda.
Peadirigent Olari Elts võttis tuuri kokku sõnadega, et igal sellisel kontserdireisil on näha, kuidas orkester areneb. "Tuuril on hoopis teistsugune kokkuvõtmine, päevad on erinevad, kui tavalises töögraafikus, pühendumine ja kontserdiks valmistumine on teistsugune."
Peadirigent lisas, et järgmine sarnane kontserdireis on ERSO-l ka juba kirjas: 13. – 26. mai 2023 tuur Inglismaal – Londonis, Oxfordis, Edinburghis, Birminghamis, Sheffieldis jm. "See on pikem ja raskema repertuaariga, praegu oli kolm kontserti sama kavaga, aga Inglismaa jaoks meil on kolm sümfooniat, kolm erinevat kontserdikava."
|
Ia Remmeli ERSO kontserttuuri päevik. Olari Elts: igal sellisel kontserdireisil orkester areneb
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERSO Euroopa kontserdireisi lõppkontserdi koht Müncheni Isarphilharmonie oli küll tuuri kõige hiiglaslikum kontserdisaal. Kogu see ligi 2000-kohaline ruum oli vaatamata kontserdi päevasele ajale – algus kell 16.00 – puupüsti täis. Sellise kuulajate hulga nägemine ühtaegu hämmastas ja vaimustas ning lõi orkestri lavale tulles saali väga laetud atmosfääri. Suure saali kõmav aplaus inspireeris noort solisti Daniel Lozakovichit pärast Tšaikovski viiulikontserdi esitust andma publikule lausa kaks lisapala: Milsteini "Paganiniana" ja Tšaikovski "Sentimentaalne valss".
Kava teises pooles Dvoraki sümfooniat nr 8 esitama asudes oli meeltes see, et kohe pärast ERSO esinemist algab samas saalis uus kontsert: Müncheni sümfoonikute oma. Dvoraki sümfoonia nr 8 on helge teos ja väga kuulajasõbralik oma tšehhi tantsuteemadega, meeldejäävate meloodiatega. See sümfoonia esitleb ka orkestrit väga mitmekülgselt, teoses on palju soolosid, mida kindlalt esitasid ERSO kontsertmeister Triin Ruubel-Lilleberg ning puhkpillirühmade – flöödi, klarneti, oboe ja metsasarve kontsertmeistrid. Tihedast ajagraafikust hoolimata plaksutas publik ERSOlt koos dirigent Olari Eltsiga kaks lisapala: Sibeliuse "Valse triste" ja Beethoveni kaks kontratantsu.
Solist Daniel Lozakovich lausus tuuri lõpul, et see oli suurepärane kontserdireis Eesti orkestri ja maestro Olari Eltsiga. "Seda oli väga hea tunda, kuidas orkester ja dirigent on paindlikud ja tulevad kaasa solisti esituse ideede ja detailidega. Kõige parem ongi solistile, kui ta saab olla orkestriga koos nagu ühises hingamises."
Kontserdil viibis kohal ka Baierimaa suure kontserdikontserni MünchenMusik tegevdirektor Andreas Schessl. Küsisin kontserdimuljeid ja ka seda, kas selline arvukas kontsertide külastus on Münchenis tavaline? Andreas Schessl ütles, et see päevane kontsert oli tõesti tavalisest rohkem välja müüdud, kuna pakkus huvi ERSO kui uus orkester, keda münchenlased varem kuulnud ei ole. MünchenMusiki tegevdirektor aga lisas, et üldiselt on Münchenis saalid klassikakontsertidel alati täis, publiku puudust ei ole. Kavast tõstis ta esile ka huvitavat Eesti teost – Rudolf Tobiase avamängu "Julius Caesar", millega nüüd saksa publikul oli võimalik tutvuda.
Peadirigent Olari Elts võttis tuuri kokku sõnadega, et igal sellisel kontserdireisil on näha, kuidas orkester areneb. "Tuuril on hoopis teistsugune kokkuvõtmine, päevad on erinevad, kui tavalises töögraafikus, pühendumine ja kontserdiks valmistumine on teistsugune."
Peadirigent lisas, et järgmine sarnane kontserdireis on ERSO-l ka juba kirjas: 13. – 26. mai 2023 tuur Inglismaal – Londonis, Oxfordis, Edinburghis, Birminghamis, Sheffieldis jm. "See on pikem ja raskema repertuaariga, praegu oli kolm kontserti sama kavaga, aga Inglismaa jaoks meil on kolm sümfooniat, kolm erinevat kontserdikava."
### Response:
Ia Remmeli ERSO kontserttuuri päevik. Olari Elts: igal sellisel kontserdireisil orkester areneb
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt valitakse komisjoni esimees ja aseesimees üheaegselt.
EKRE aseesimehe Mart Helme sõnul ei ole erakonna veendumuste kohaselt mõeldav, et praeguses julgeolekuolukorras juhib riigikaitsekomisjoni Kaljulaid, kes on võtnud kampaania rahastamiseks vastu hämara taustaga raha.
Ajaloolise suurusega krüptokelmuses kahtlustatavad Ivan Turõgin ja Sergei Potapenko annetasid 2019. aastal üksikkandidaadina Euroopa Parlamenti kandideerinud Raimond Kaljulaidi kampaaniale mõlemad 12 500 eurot.
Kaljulaid on öelnud, et ei olnud teadlik annetajate võimalikust seotusest kelmusega ja loodab, et annetatud raha pärines seaduslikust ettevõtlustulust.
Lisaks Kaljulaidile ja Kunnasele kuuluvad riigikaitsekomisjoni Heiki Hepner, Ants Laaneots, Kalle Laanet, Alar Laneman, Anneli Ott, Mati Raidma ja Erki Savisaar.
|
Riigikaitsekomisjoni esimehena jätkab Raimond Kaljulaid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt valitakse komisjoni esimees ja aseesimees üheaegselt.
EKRE aseesimehe Mart Helme sõnul ei ole erakonna veendumuste kohaselt mõeldav, et praeguses julgeolekuolukorras juhib riigikaitsekomisjoni Kaljulaid, kes on võtnud kampaania rahastamiseks vastu hämara taustaga raha.
Ajaloolise suurusega krüptokelmuses kahtlustatavad Ivan Turõgin ja Sergei Potapenko annetasid 2019. aastal üksikkandidaadina Euroopa Parlamenti kandideerinud Raimond Kaljulaidi kampaaniale mõlemad 12 500 eurot.
Kaljulaid on öelnud, et ei olnud teadlik annetajate võimalikust seotusest kelmusega ja loodab, et annetatud raha pärines seaduslikust ettevõtlustulust.
Lisaks Kaljulaidile ja Kunnasele kuuluvad riigikaitsekomisjoni Heiki Hepner, Ants Laaneots, Kalle Laanet, Alar Laneman, Anneli Ott, Mati Raidma ja Erki Savisaar.
### Response:
Riigikaitsekomisjoni esimehena jätkab Raimond Kaljulaid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Aastakümneid püsis Sight and Soundi tabeli esikoht muutumatuna: lausa 50 aastat oli esikohal Orson Wellesi 1941. aastal valminud "Kodanik Kane" ("Citizen Kane"), kuid juba eelmises, 2012. aastal ilmunud tabelis tõusis tippu hoopis Alfred Hitchcocki 1958. aasta triller "Vertigo".
Sel korral esikohale tõusnud Chanel Akermani "Jeanne Dielman, 23 Quai de commerce" oli 2012. aastal 36. kohal, varasemad võitjad "Vertigo" ja "Kodanik Kane" olid värskes tabelis vastavalt teisel ja kolmandal kohal.
Esikümnesse mahtusid veel Yasujiro Ozu "Tokyo Story" (1953), Wong Kar Wai "In the Mood for Love" (2000), Stanley Kubricku "2001: A Space Odyssey" (1968), Claire Denis' "Beau travail" (1998), David Lynchi "Mulholland Dr." (2001), Dziga Vertovi "Man with a Movie Camera" (1929), Gene Kelly ja Stanley Doneni "Singin' in the Rain" (1951).
Võrreldes 2012. aastal valminud tabeliga on kahekordistunud ka tabelis osalevate filmikriitikute ja -spetsialistide hulk: kui eelmisel korral võttis osa üle 800 spetsialisti, siis sel korral oli nende hulk kasvanud 1639 peale. Tabeli valmimisele andsid oma panuse ka mitmed Eesti filmispetsialistid.
|
Sight and Soundi kõigi aegade parimate filmide tabeli võitis Chantal Akermani linateos
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastakümneid püsis Sight and Soundi tabeli esikoht muutumatuna: lausa 50 aastat oli esikohal Orson Wellesi 1941. aastal valminud "Kodanik Kane" ("Citizen Kane"), kuid juba eelmises, 2012. aastal ilmunud tabelis tõusis tippu hoopis Alfred Hitchcocki 1958. aasta triller "Vertigo".
Sel korral esikohale tõusnud Chanel Akermani "Jeanne Dielman, 23 Quai de commerce" oli 2012. aastal 36. kohal, varasemad võitjad "Vertigo" ja "Kodanik Kane" olid värskes tabelis vastavalt teisel ja kolmandal kohal.
Esikümnesse mahtusid veel Yasujiro Ozu "Tokyo Story" (1953), Wong Kar Wai "In the Mood for Love" (2000), Stanley Kubricku "2001: A Space Odyssey" (1968), Claire Denis' "Beau travail" (1998), David Lynchi "Mulholland Dr." (2001), Dziga Vertovi "Man with a Movie Camera" (1929), Gene Kelly ja Stanley Doneni "Singin' in the Rain" (1951).
Võrreldes 2012. aastal valminud tabeliga on kahekordistunud ka tabelis osalevate filmikriitikute ja -spetsialistide hulk: kui eelmisel korral võttis osa üle 800 spetsialisti, siis sel korral oli nende hulk kasvanud 1639 peale. Tabeli valmimisele andsid oma panuse ka mitmed Eesti filmispetsialistid.
### Response:
Sight and Soundi kõigi aegade parimate filmide tabeli võitis Chantal Akermani linateos
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Meeste sprindialade võistlusel käis tuline heitlus Richardsoni ja hollandlase Harrie Lavreyseni vahel. Kuigi Lavreysen oli parim sprindis, pälvis üldvõidu siiski Richardson, kes võidutses keirini finaalis, vahendab EJL.
Meeste vastupidavusalade võistlusel heitlesid üldvõidu nimel Imhof ja hispaanlane Sebastian Mora. Kuna Imhof suutis väljalangemissõidus edestada Morat kahe kohaga, kuulus üldvõit talle.
Naiste vastupidavusalade võistlusel jättis Valente enda selja taha kodupubliku ees võistelnud Katie Archibaldi. Esikohaks piisas neljandast kohast scratchis ja teisest kohast väljalangemissõidus.
Naiste sprindialade võistlusel järgnes Grosile kanadalanna Kelsey Mitchell. Gros pälvis viimasel etapil võidu sprindis ja kuuenda koha keirinis.
Koos Meistrite liiga karikaga pälvisid tšempionid veel 25 000 eurot auhinnaraha.
|
Trekisõidu Meistrite liiga sai vägeva lõpplahenduse Londonis
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste sprindialade võistlusel käis tuline heitlus Richardsoni ja hollandlase Harrie Lavreyseni vahel. Kuigi Lavreysen oli parim sprindis, pälvis üldvõidu siiski Richardson, kes võidutses keirini finaalis, vahendab EJL.
Meeste vastupidavusalade võistlusel heitlesid üldvõidu nimel Imhof ja hispaanlane Sebastian Mora. Kuna Imhof suutis väljalangemissõidus edestada Morat kahe kohaga, kuulus üldvõit talle.
Naiste vastupidavusalade võistlusel jättis Valente enda selja taha kodupubliku ees võistelnud Katie Archibaldi. Esikohaks piisas neljandast kohast scratchis ja teisest kohast väljalangemissõidus.
Naiste sprindialade võistlusel järgnes Grosile kanadalanna Kelsey Mitchell. Gros pälvis viimasel etapil võidu sprindis ja kuuenda koha keirinis.
Koos Meistrite liiga karikaga pälvisid tšempionid veel 25 000 eurot auhinnaraha.
### Response:
Trekisõidu Meistrite liiga sai vägeva lõpplahenduse Londonis
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Palestiinia räppar ja DJ Muqata'a, kelle nimi tähendab tõlkes boikotti ja sekkumist, võtab poliitilise seisukoha Iisraeli võimude vastu, segades oma loomingus fragmente klassikalisest Araabia muusikast välisalvestustega linnadest ning Iisraeli kontrollpunktidest.
"Kui riik ründab teie pärandit, peate leidma viise, kuidas ennast meeldejäävaks teha," on Muqata'a selgitanud oma loomingut intervjuus The Guardianile.
Muqata'a on kodulinnas Ramallah's tuntud kui sealse põrandaaluse hiphopiskeene ristiisa. Tema viimane stuudioalbum "Kamil Manqus كَامِل مَنْقوص" (Hundebiss Records, 2021) liigub eksperimentaalsest räpist elektroonilise noise -muusika poole, eesmärk esile tõsta Palestiina ajaloolist mälu ja sekkuda valitseva võimu narratiividesse.
Egiptuse produtsent ja DJ 3Phaz. Autor/allikas: pressimaterjalid
Kairos tegutsev DJ ja produtsent 3Phaz on inspireeritud Egiptuse töölisklassi lööklauludest ehk shaʻbīst, võimendades selle energiat bassi ja moonutustega. "Energiat, millega sind külvatakse üle Kairo tänavatel, kui rikšad ja mootorrattad vuhisevad mööda, taustaks muusika nende katkistest kõlaritest," kirjeldas artist.
Kohalikest esinejatest astuvad live 'idega üles Ratkiller ning Jasperino, kellele järgneb "Shelteri" resident Yallah.
Sveta baari sündmuste sari "Shelter" sai alguse üritusega Ukraina toetuseks ning on võõrustanud rahvusvaheliselt tuntud artiste, nagu Slikback, Abdullah Miniawy, HVAD ja Raja Kirik.
Järgmine "Shelter" toimub laupäeval, 10. detsembril algusega kell 21.00 Sveta baaris (Telliskivi 62).
|
Sveta baaris esinevad Palestiina räppar Muqata'a ning Egiptuse produtsent ja DJ 3Phaz
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Palestiinia räppar ja DJ Muqata'a, kelle nimi tähendab tõlkes boikotti ja sekkumist, võtab poliitilise seisukoha Iisraeli võimude vastu, segades oma loomingus fragmente klassikalisest Araabia muusikast välisalvestustega linnadest ning Iisraeli kontrollpunktidest.
"Kui riik ründab teie pärandit, peate leidma viise, kuidas ennast meeldejäävaks teha," on Muqata'a selgitanud oma loomingut intervjuus The Guardianile.
Muqata'a on kodulinnas Ramallah's tuntud kui sealse põrandaaluse hiphopiskeene ristiisa. Tema viimane stuudioalbum "Kamil Manqus كَامِل مَنْقوص" (Hundebiss Records, 2021) liigub eksperimentaalsest räpist elektroonilise noise -muusika poole, eesmärk esile tõsta Palestiina ajaloolist mälu ja sekkuda valitseva võimu narratiividesse.
Egiptuse produtsent ja DJ 3Phaz. Autor/allikas: pressimaterjalid
Kairos tegutsev DJ ja produtsent 3Phaz on inspireeritud Egiptuse töölisklassi lööklauludest ehk shaʻbīst, võimendades selle energiat bassi ja moonutustega. "Energiat, millega sind külvatakse üle Kairo tänavatel, kui rikšad ja mootorrattad vuhisevad mööda, taustaks muusika nende katkistest kõlaritest," kirjeldas artist.
Kohalikest esinejatest astuvad live 'idega üles Ratkiller ning Jasperino, kellele järgneb "Shelteri" resident Yallah.
Sveta baari sündmuste sari "Shelter" sai alguse üritusega Ukraina toetuseks ning on võõrustanud rahvusvaheliselt tuntud artiste, nagu Slikback, Abdullah Miniawy, HVAD ja Raja Kirik.
Järgmine "Shelter" toimub laupäeval, 10. detsembril algusega kell 21.00 Sveta baaris (Telliskivi 62).
### Response:
Sveta baaris esinevad Palestiina räppar Muqata'a ning Egiptuse produtsent ja DJ 3Phaz
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Sotsiaalmaksu laekumise põhjal võib oletada, et Eesti inimeste palgad on tänavu tõusnud ligi 11 protsenti, samas, mitte kõigil. Inflatsioon aga kujuneb tänavu tõenäoliselt rohkem kui kahekümne protsendi suuruseks. See tähendab, et pool hinnatõusust toimub inimeste endi taskust. Palgad ei tõuse nii palju kui hinnad.
Pikas perspektiivis ei ole selline olukord jätkusuutlik. Meie ees seisab küsimus, kas suudame energiahinnad tagasi alla tuua. Seda riik pigem ei suuda, kuid suudame ehk hoida ära nende jätkuva tõusu.
Töökohtade puudus on praegu samal tasemel nagu varem. Sügiseti on tööturul alati märgata aktiivsuse vähenemist, kasvõi seoses hooajatööde vähenemisega, nii on ka sel aastal. Tööandjad ei värba nii palju, kui aasta esimeses pooles. Selle aasta esimene pool oli äärmiselt aktiivne. Märtsis oli meil rekordarv vabu töökohti, peaaegu 10 000. Oktoobris oli poole vähem. Kui vaadata tavalisi ehk sõja- ja koroonavabasid aastaid, siis on seis suhteliselt sama.
Ka töötlev tööstus otsib töökäsi, praegugi on töötukassa kaudu saadaval 900 töökohta. See näitab, et heade oskustega spetsialistil, kes peaks saama töötlevast tööstusest koondamisteate, ei pruugi üldse kaua minna uue töökoha leidmiseni. Statistikagi näitab, et pikaajalistest töötutest moodustavad üle poole need, kel puuduvad erialased oskused.
Erisused võrreldes tavaliste aastatega on tööturul kindlasti seotud sellega, et meile on tulnud elama põgenikud, kes kohanevad ja tegelevad aktiivselt töö otsingutega. Võime olla uhked: praegu meile saabunud sõjapõgenikest on eagrupis 20-64 hõive pea 40 protsenti, mis on üks kõrgemaid näitajaid Euroopa Liidus. Seega on pea pooled otsijaist töökoha leidnud.
Hädas on energiamahukad tööstused
Info koondamisest teeb meid tõsiselt murelikuks. Kuigi kollektiivsetest koondamistest teavitavad ettevõtjad töötukassat ning enamike tööstustest koondatute vastu tunnevad huvi kohe teised ettevõtted, näiteks Standardi töötajate vastu on huvi tundnud Kohila Vineer ja Norma, siis on hetkel meil veel puudu jooksev tervikpilt. Lähiajal on plaanis see koostöös statistikaametiga tööturu statistikalaua lahendusena taas üles seada. See annab võimaluse igal ajahetkel olla kursis jooksva seisuga tööturul.
Kui on olemas värske info, siis suudame kiirelt reageerida. Tööturukoolitused ning ümber- ja täiendõpe on nagunii meie alaline tegevus ja need võimekused on olemas.
Kohalike ettevõtluse ja töökohtade säilitamiseks tuleks ministritel ja valitsusasutustel rohkem suhelda otse erinevate valdkondade ettevõtjatega, et mõista nende muresid ning arvestada lahenduste väljatöötamisel sellega, kust king enim pigistab. Väga informatiivsed on ka ametiühingute ja tööandjatega sisse seatud regulaarsed kolmepoolsed kohtumised, kus saame arutada tööturu olukorda ja lahendamist vajavaid küsimusi kõige laiemas plaanis.
"Seetõttu on ootamatuste vältimiseks igal juhul väga oluline alustada regulaarse seirega ning hoida ravi määramise puhuks rohud valmis."
Töötukassa info koondamistest väga sarnased 2019. aastaga, kui anti teada 3500 inimese koondamisest. See kõlab (koondamise teemaliste meediauudiste taustal) nagu üks kahtlaselt hea uudis, sest tänu energiakriisile ja inflatsioonile võiksid numbrid juba praegu olla palju hullemad. Graafikust paistab siiski üks lühike ja järsk pööre joone lõpus, mis võib kirjeldada muutuste algust, kuid kinnitust sellele hüpoteesile veel pole. Seetõttu on ootamatuste vältimiseks igal juhul väga oluline alustada regulaarse seirega ning hoida ravi määramise puhuks rohud valmis, kui haigus tuvastatud ning selle kolle ja põhjused kindlaks määratud.
Raudtee ja transiit on juba punases, puit ja toidutööstus punase piiril
Tööstusvaldkond on peamise eksportijana meile väga oluline, sest annab käivet nii kaubandusele, transpordile kui ka teistele sektoritele. Meil tuleb väga tõsiselt suhtuda tööstusvaldkonna probleemidesse. Me näeme kõige raskemat seisu praegu puidutööstuses, mis koroonapandeemia aastatel usinasti kasvas, kuid mis nüüd on saanud tagasilööke nii turulanguse, toorme kui ka energiahindade kallinemise tõttu.
Küsimus on ka toiduainetetööstuse töökohtade säilimises, sest kõigis kaubagruppides pole energiahindade edasikandmine võimalik. Mõned eriti energiamahukad innovatiivsed tootmised on ennast juba sulgenud ning kuna ka elanikkonna tarbimisvalikud on rahapuuduse tõttu muutumas, võib sulgejaid tulla veel.
Meil on vaja rääkida gaasist ja elektrist. Kõiki meie tööstusi kõnetab oluliselt ja ühtemoodi energiatoetuste suunamine. Minu arvates oli keskmiste ja suurte ettevõtete toetuseta jätmine viga, sest meie eksportijate konkurendid teistes riikides naudivad korraga Eesti omadest madalamaid energiahindasid ja ka riigi tuge. Haavatavus on kõige hellem väljend meie töökohtade suhtelise konkurentsivõime kohta.
Muidugi väga tõsises seisus on raudtee, mis on ennast seadmas ümber põhja-lõuna kaubavoogudele ja sisetranspordile. Seniks on aga tulud maas. Kui arvestame valesti ka infastruktuurikulutuste jaotuse, võime avastada ennast väga varsti olukorras, et meie kaubaveo võimekus on praktiliselt üleni ära koondatud. See oleks oluline viga kasvõi juba strateegilise julgeoleku mõttes.
Mis puudutab näiteks idufirmade rahavoo jahtumist ja IT-valdkonnas toimunud koondamisi, siis võib uskuda, et kõik töötajad leiavad endale siiski uue töö. Võib-olla jääb palgatõus loodetust tagasihoidlikumaks, aga tellimustega pääsevad lõpuks löögile paljud teised, kes seni oma investeeringuid tagasi hoidnud.
Ees on keerulised ajad ja ilmselt on asjatu loota, et see igapäevaelu kuidagi ei mõjuta. Kuidas täpselt, võib selguda juba peagi.
|
Peep Peterson: tööturul valitseb kõhe vaikus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaalmaksu laekumise põhjal võib oletada, et Eesti inimeste palgad on tänavu tõusnud ligi 11 protsenti, samas, mitte kõigil. Inflatsioon aga kujuneb tänavu tõenäoliselt rohkem kui kahekümne protsendi suuruseks. See tähendab, et pool hinnatõusust toimub inimeste endi taskust. Palgad ei tõuse nii palju kui hinnad.
Pikas perspektiivis ei ole selline olukord jätkusuutlik. Meie ees seisab küsimus, kas suudame energiahinnad tagasi alla tuua. Seda riik pigem ei suuda, kuid suudame ehk hoida ära nende jätkuva tõusu.
Töökohtade puudus on praegu samal tasemel nagu varem. Sügiseti on tööturul alati märgata aktiivsuse vähenemist, kasvõi seoses hooajatööde vähenemisega, nii on ka sel aastal. Tööandjad ei värba nii palju, kui aasta esimeses pooles. Selle aasta esimene pool oli äärmiselt aktiivne. Märtsis oli meil rekordarv vabu töökohti, peaaegu 10 000. Oktoobris oli poole vähem. Kui vaadata tavalisi ehk sõja- ja koroonavabasid aastaid, siis on seis suhteliselt sama.
Ka töötlev tööstus otsib töökäsi, praegugi on töötukassa kaudu saadaval 900 töökohta. See näitab, et heade oskustega spetsialistil, kes peaks saama töötlevast tööstusest koondamisteate, ei pruugi üldse kaua minna uue töökoha leidmiseni. Statistikagi näitab, et pikaajalistest töötutest moodustavad üle poole need, kel puuduvad erialased oskused.
Erisused võrreldes tavaliste aastatega on tööturul kindlasti seotud sellega, et meile on tulnud elama põgenikud, kes kohanevad ja tegelevad aktiivselt töö otsingutega. Võime olla uhked: praegu meile saabunud sõjapõgenikest on eagrupis 20-64 hõive pea 40 protsenti, mis on üks kõrgemaid näitajaid Euroopa Liidus. Seega on pea pooled otsijaist töökoha leidnud.
Hädas on energiamahukad tööstused
Info koondamisest teeb meid tõsiselt murelikuks. Kuigi kollektiivsetest koondamistest teavitavad ettevõtjad töötukassat ning enamike tööstustest koondatute vastu tunnevad huvi kohe teised ettevõtted, näiteks Standardi töötajate vastu on huvi tundnud Kohila Vineer ja Norma, siis on hetkel meil veel puudu jooksev tervikpilt. Lähiajal on plaanis see koostöös statistikaametiga tööturu statistikalaua lahendusena taas üles seada. See annab võimaluse igal ajahetkel olla kursis jooksva seisuga tööturul.
Kui on olemas värske info, siis suudame kiirelt reageerida. Tööturukoolitused ning ümber- ja täiendõpe on nagunii meie alaline tegevus ja need võimekused on olemas.
Kohalike ettevõtluse ja töökohtade säilitamiseks tuleks ministritel ja valitsusasutustel rohkem suhelda otse erinevate valdkondade ettevõtjatega, et mõista nende muresid ning arvestada lahenduste väljatöötamisel sellega, kust king enim pigistab. Väga informatiivsed on ka ametiühingute ja tööandjatega sisse seatud regulaarsed kolmepoolsed kohtumised, kus saame arutada tööturu olukorda ja lahendamist vajavaid küsimusi kõige laiemas plaanis.
"Seetõttu on ootamatuste vältimiseks igal juhul väga oluline alustada regulaarse seirega ning hoida ravi määramise puhuks rohud valmis."
Töötukassa info koondamistest väga sarnased 2019. aastaga, kui anti teada 3500 inimese koondamisest. See kõlab (koondamise teemaliste meediauudiste taustal) nagu üks kahtlaselt hea uudis, sest tänu energiakriisile ja inflatsioonile võiksid numbrid juba praegu olla palju hullemad. Graafikust paistab siiski üks lühike ja järsk pööre joone lõpus, mis võib kirjeldada muutuste algust, kuid kinnitust sellele hüpoteesile veel pole. Seetõttu on ootamatuste vältimiseks igal juhul väga oluline alustada regulaarse seirega ning hoida ravi määramise puhuks rohud valmis, kui haigus tuvastatud ning selle kolle ja põhjused kindlaks määratud.
Raudtee ja transiit on juba punases, puit ja toidutööstus punase piiril
Tööstusvaldkond on peamise eksportijana meile väga oluline, sest annab käivet nii kaubandusele, transpordile kui ka teistele sektoritele. Meil tuleb väga tõsiselt suhtuda tööstusvaldkonna probleemidesse. Me näeme kõige raskemat seisu praegu puidutööstuses, mis koroonapandeemia aastatel usinasti kasvas, kuid mis nüüd on saanud tagasilööke nii turulanguse, toorme kui ka energiahindade kallinemise tõttu.
Küsimus on ka toiduainetetööstuse töökohtade säilimises, sest kõigis kaubagruppides pole energiahindade edasikandmine võimalik. Mõned eriti energiamahukad innovatiivsed tootmised on ennast juba sulgenud ning kuna ka elanikkonna tarbimisvalikud on rahapuuduse tõttu muutumas, võib sulgejaid tulla veel.
Meil on vaja rääkida gaasist ja elektrist. Kõiki meie tööstusi kõnetab oluliselt ja ühtemoodi energiatoetuste suunamine. Minu arvates oli keskmiste ja suurte ettevõtete toetuseta jätmine viga, sest meie eksportijate konkurendid teistes riikides naudivad korraga Eesti omadest madalamaid energiahindasid ja ka riigi tuge. Haavatavus on kõige hellem väljend meie töökohtade suhtelise konkurentsivõime kohta.
Muidugi väga tõsises seisus on raudtee, mis on ennast seadmas ümber põhja-lõuna kaubavoogudele ja sisetranspordile. Seniks on aga tulud maas. Kui arvestame valesti ka infastruktuurikulutuste jaotuse, võime avastada ennast väga varsti olukorras, et meie kaubaveo võimekus on praktiliselt üleni ära koondatud. See oleks oluline viga kasvõi juba strateegilise julgeoleku mõttes.
Mis puudutab näiteks idufirmade rahavoo jahtumist ja IT-valdkonnas toimunud koondamisi, siis võib uskuda, et kõik töötajad leiavad endale siiski uue töö. Võib-olla jääb palgatõus loodetust tagasihoidlikumaks, aga tellimustega pääsevad lõpuks löögile paljud teised, kes seni oma investeeringuid tagasi hoidnud.
Ees on keerulised ajad ja ilmselt on asjatu loota, et see igapäevaelu kuidagi ei mõjuta. Kuidas täpselt, võib selguda juba peagi.
### Response:
Peep Peterson: tööturul valitseb kõhe vaikus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Riigikogus on menetluses nn eripensionide kaotamise* seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on ühelt poolt justkui üllas soov aegunud süsteemi tekitatud põhjendamatu ebavõrdsus kaotada, teiselt poolt vähendada riigi kohustusi raske või ebatavalise töö tegijate ees. Kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad ja paraku võib mõne laastu lennu tagajärg osutuda traagilisemaks kui seadusetegijad seda ette näha oskaks.
Balletiartistid saavad väljateenitud aastate pensioni, kui nad on töötanud oma ametikohal vähemalt 20 aastat. Käesoleval aastal on selle pensioni suurus keskmiselt 350 eurot kuus ja seda makstakse umbes 60 inimesele.
Balletitantsijatel on Eestis kaks tööandjat, rahvusooper Estonia ja SA Teater Vanemuine. Neis töötab elukutselisi balletitantsijaid kokku 94, kellest vaid 24 on Eesti päritolu (või sellisel määral eestistunud, et siin 20 aastat täis tantsida ja Eestisse ka pärast tantsijakarjääri lõppemist elama jääda).
Riik tellib teatrite rahastamise kaudu nende balletiartistide panuse meie kõrgkultuuri olemasolusse ja kvaliteeti. Selle tellimuse sisse kuulub ootus, et balletiartistid töötavad kuus päeva nädalas augustist jaanipäevani ja et nad on kogu selle aja vältel hiilgevormis.
Ballett on kaunis kunst, aga see on ka tippsport. Töö intensiivse iseloomu tõttu pole mõeldav, et artistid teeksid arvestatavaid lisatöid, seega riigi rahastatud teatrist saadud töötasu on nende ainuke sissetulek. Suurem osa Eesti balletiartistidest teenib kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalka (mis pole kaugeltki vääriline tasu selle töö eest) teadmisega, et karjääri lõpuks on nad ausalt välja teeninud pisikese pensioni.
40-aastane algaja
Balletiartisti väljaõpe (vastavate eelduste ja ande olemasolul) kestab vähemalt kaheksa aastat, alustada tuleb hiljemalt 10-11-aastaselt. Riikliku tellimusega balletitantsija kutseõpe ei anna erialaõppe mahu tõttu täismahus keskharidust.
20-aastase väga intensiivse tööstaaži järel on 40-aastasel edukalt särava lavatee lõpetanul äärmiselt keeruline teatrivälise maailmaga kohaneda. Samaealised on oma karjääri tipus, nagu just äsja oli ka teatriga lõpparve tegema pidanud tantsija, aga tema tippspetsialisti oskused balletitantsus jätavad kõik tööandjad külmaks ja alustada tuleb kõige madalamalt.
"Balletiartisti ausalt väljateenitud aastate pension on hädavajalik tema edaspidiseks toimetulekuks."
Pikaks ümberõppeks pole mahti, sest tantsija palgast arvestatavaid sääste koguda pole võimalik ja sissetulekulünk ei ole mõeldav. Eks tuleb siis leppida madalapalgalise lihttööga. Jätame siinkohal kõrvale psühholoogilised raskused, sealhulgas leina kogu oma senise eluga igaveseks hüvasti jätmise pärast. Balletiartisti ausalt väljateenitud aastate pension on hädavajalik tema edaspidiseks toimetulekuks. Ja see on ka riigi ja ühiskonna sõnum: me mõistame ja hindame sinu panust.
Muusikas ja tantsus pole keelebarjääri, avatud tööturutingimustes konkureerib iga siinne balletitantsija kogu maailma tantsijatega. Ja teeb seda uhkusega. Balletitantsija ametit pole võimalik pidada poole kohaga või teha seda n-ö üle jala. See on kõik või mitte midagi! Meie, balletitantsijad, anname sõna otseses mõttes oma ihu ja hinge kunsti teenistusse. Seda ohvrit meie kõrgkultuuri altarile ei saa tühistada või unustada.
Eesti kõrgkultuur ei ole iseenesestmõistetav
Mis sõnumi saadab riik ühiskonnale, kui kaotatakse balletiartistide väljateenitud aastate pension ja kui huvihariduse - meie kõrgkultuuri kasvulava - õpetajaid ei peeta päris õpetajaiks või kui rahvatantsu- ja võistlustantsu õpetajad saavad riiklikku palgatoetust, aga sama huvikooli balletiõpetaja seda ei saa?
Eesti omamaine kõrgkultuur ei ole iseenesestmõistetav. Kui me ei soovi selle asendumist sisseostetud hooajalise võõrtööjõu teenustega, tuleb luua keskkond ja tingimused, et need, kes meie rahvuslikku kõrgkultuuri kanda soovivad ja suudavad, seda väärikalt teha võiks. Väljateenitud aastate pensioni säilitamine balletitantsijatele on riigile kaduvväike kulu, ent au- ja eneseväärikusküsimus kogu rahvale.
* Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
|
Triinu Upkin: balletitantsijad on pensioni ihu ja hingega välja teeninud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogus on menetluses nn eripensionide kaotamise* seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on ühelt poolt justkui üllas soov aegunud süsteemi tekitatud põhjendamatu ebavõrdsus kaotada, teiselt poolt vähendada riigi kohustusi raske või ebatavalise töö tegijate ees. Kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad ja paraku võib mõne laastu lennu tagajärg osutuda traagilisemaks kui seadusetegijad seda ette näha oskaks.
Balletiartistid saavad väljateenitud aastate pensioni, kui nad on töötanud oma ametikohal vähemalt 20 aastat. Käesoleval aastal on selle pensioni suurus keskmiselt 350 eurot kuus ja seda makstakse umbes 60 inimesele.
Balletitantsijatel on Eestis kaks tööandjat, rahvusooper Estonia ja SA Teater Vanemuine. Neis töötab elukutselisi balletitantsijaid kokku 94, kellest vaid 24 on Eesti päritolu (või sellisel määral eestistunud, et siin 20 aastat täis tantsida ja Eestisse ka pärast tantsijakarjääri lõppemist elama jääda).
Riik tellib teatrite rahastamise kaudu nende balletiartistide panuse meie kõrgkultuuri olemasolusse ja kvaliteeti. Selle tellimuse sisse kuulub ootus, et balletiartistid töötavad kuus päeva nädalas augustist jaanipäevani ja et nad on kogu selle aja vältel hiilgevormis.
Ballett on kaunis kunst, aga see on ka tippsport. Töö intensiivse iseloomu tõttu pole mõeldav, et artistid teeksid arvestatavaid lisatöid, seega riigi rahastatud teatrist saadud töötasu on nende ainuke sissetulek. Suurem osa Eesti balletiartistidest teenib kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalka (mis pole kaugeltki vääriline tasu selle töö eest) teadmisega, et karjääri lõpuks on nad ausalt välja teeninud pisikese pensioni.
40-aastane algaja
Balletiartisti väljaõpe (vastavate eelduste ja ande olemasolul) kestab vähemalt kaheksa aastat, alustada tuleb hiljemalt 10-11-aastaselt. Riikliku tellimusega balletitantsija kutseõpe ei anna erialaõppe mahu tõttu täismahus keskharidust.
20-aastase väga intensiivse tööstaaži järel on 40-aastasel edukalt särava lavatee lõpetanul äärmiselt keeruline teatrivälise maailmaga kohaneda. Samaealised on oma karjääri tipus, nagu just äsja oli ka teatriga lõpparve tegema pidanud tantsija, aga tema tippspetsialisti oskused balletitantsus jätavad kõik tööandjad külmaks ja alustada tuleb kõige madalamalt.
"Balletiartisti ausalt väljateenitud aastate pension on hädavajalik tema edaspidiseks toimetulekuks."
Pikaks ümberõppeks pole mahti, sest tantsija palgast arvestatavaid sääste koguda pole võimalik ja sissetulekulünk ei ole mõeldav. Eks tuleb siis leppida madalapalgalise lihttööga. Jätame siinkohal kõrvale psühholoogilised raskused, sealhulgas leina kogu oma senise eluga igaveseks hüvasti jätmise pärast. Balletiartisti ausalt väljateenitud aastate pension on hädavajalik tema edaspidiseks toimetulekuks. Ja see on ka riigi ja ühiskonna sõnum: me mõistame ja hindame sinu panust.
Muusikas ja tantsus pole keelebarjääri, avatud tööturutingimustes konkureerib iga siinne balletitantsija kogu maailma tantsijatega. Ja teeb seda uhkusega. Balletitantsija ametit pole võimalik pidada poole kohaga või teha seda n-ö üle jala. See on kõik või mitte midagi! Meie, balletitantsijad, anname sõna otseses mõttes oma ihu ja hinge kunsti teenistusse. Seda ohvrit meie kõrgkultuuri altarile ei saa tühistada või unustada.
Eesti kõrgkultuur ei ole iseenesestmõistetav
Mis sõnumi saadab riik ühiskonnale, kui kaotatakse balletiartistide väljateenitud aastate pension ja kui huvihariduse - meie kõrgkultuuri kasvulava - õpetajaid ei peeta päris õpetajaiks või kui rahvatantsu- ja võistlustantsu õpetajad saavad riiklikku palgatoetust, aga sama huvikooli balletiõpetaja seda ei saa?
Eesti omamaine kõrgkultuur ei ole iseenesestmõistetav. Kui me ei soovi selle asendumist sisseostetud hooajalise võõrtööjõu teenustega, tuleb luua keskkond ja tingimused, et need, kes meie rahvuslikku kõrgkultuuri kanda soovivad ja suudavad, seda väärikalt teha võiks. Väljateenitud aastate pensioni säilitamine balletitantsijatele on riigile kaduvväike kulu, ent au- ja eneseväärikusküsimus kogu rahvale.
* Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
### Response:
Triinu Upkin: balletitantsijad on pensioni ihu ja hingega välja teeninud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Vegas läks avakolmandikul Paul Cotteri ja Jonathan Marchessaulti väravatest 2:0 juhtima. Teise kolmandiku alguses kasvatas Cotter külalismeeskonna eduseisu kolmele väravale, kuid peagi vastasid väravatega Brad Marchand ja David Pastrnak. Viimasel kolmandikul viigistas seisu Taylor Hall.
Kuna järelejäänud normaal- ega lisaaja jooksul väravaid ei sündinud, selgus võitja karistusvisetega. Otsustava tabamuse skooris Vegase viies viskaja Reilly Smith ning külalised võtsid 4:3 võidu.
Tiitlikaitsja Colorado Avalanche jäi samuti võiduta, kui võõrsil jäädi 3:5 (1:2, 0:1, 2:2) alla Philadelphia Flyersile. Võitjate eest said käe valgeks Travis Sanheim, Tanner Laczynski, Tony DeAngelo, Owen Tippett ja Travis Konecny. Valitseva meistri kasuks viskas Alex Newhook kaks ja Mikko Rantanen ühe värava.
Tulemused:
Philadelphia Flyers - Colorado Avalanche 3:5
New York Rangers - St. Louis Blues 6:4
Boston Bruins - Vegas Golden Knights 3:4
Edmonton Oilers - Washington Capitals 2:3
Calgary Flames - Arizona Coyotes 3:2
Vancouver Canucks - Montreal Canadiens 7:6
|
Karistusvisked panid Bruinsi hiilgavale koduseeriale punkti
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vegas läks avakolmandikul Paul Cotteri ja Jonathan Marchessaulti väravatest 2:0 juhtima. Teise kolmandiku alguses kasvatas Cotter külalismeeskonna eduseisu kolmele väravale, kuid peagi vastasid väravatega Brad Marchand ja David Pastrnak. Viimasel kolmandikul viigistas seisu Taylor Hall.
Kuna järelejäänud normaal- ega lisaaja jooksul väravaid ei sündinud, selgus võitja karistusvisetega. Otsustava tabamuse skooris Vegase viies viskaja Reilly Smith ning külalised võtsid 4:3 võidu.
Tiitlikaitsja Colorado Avalanche jäi samuti võiduta, kui võõrsil jäädi 3:5 (1:2, 0:1, 2:2) alla Philadelphia Flyersile. Võitjate eest said käe valgeks Travis Sanheim, Tanner Laczynski, Tony DeAngelo, Owen Tippett ja Travis Konecny. Valitseva meistri kasuks viskas Alex Newhook kaks ja Mikko Rantanen ühe värava.
Tulemused:
Philadelphia Flyers - Colorado Avalanche 3:5
New York Rangers - St. Louis Blues 6:4
Boston Bruins - Vegas Golden Knights 3:4
Edmonton Oilers - Washington Capitals 2:3
Calgary Flames - Arizona Coyotes 3:2
Vancouver Canucks - Montreal Canadiens 7:6
### Response:
Karistusvisked panid Bruinsi hiilgavale koduseeriale punkti
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Klaini sõnul eeldab ta, et Biden kavatseb uuesti kandideerida
"President teeb selle otsuse. Ootan seda pärast puhkust," ütles Klain.
Biden on varem öelnud, kavatseb uuesti kandideerida. Tema sõnul tuleb ametlik otsus järgmise aasta alguses. Asjaga kursis inimeste sõnul on Biden uuesti kandideerimist arutanud ka oma perekonnaga, vahendas Bloomberg.
Biden on USA ajaloo vanim president, eelmisel kuul sai ta 80-aastaseks. Pärast teise ametiaja läbisaamist oleks ta 86-aastane.
USA endine president Donald Trump teatas hiljuti, et kandideerib uuesti presidendiks. Trump on praegu juba 76-aastane.
|
Valge Maja juht eeldab, et Biden kandideerib uuesti presidendiks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klaini sõnul eeldab ta, et Biden kavatseb uuesti kandideerida
"President teeb selle otsuse. Ootan seda pärast puhkust," ütles Klain.
Biden on varem öelnud, kavatseb uuesti kandideerida. Tema sõnul tuleb ametlik otsus järgmise aasta alguses. Asjaga kursis inimeste sõnul on Biden uuesti kandideerimist arutanud ka oma perekonnaga, vahendas Bloomberg.
Biden on USA ajaloo vanim president, eelmisel kuul sai ta 80-aastaseks. Pärast teise ametiaja läbisaamist oleks ta 86-aastane.
USA endine president Donald Trump teatas hiljuti, et kandideerib uuesti presidendiks. Trump on praegu juba 76-aastane.
### Response:
Valge Maja juht eeldab, et Biden kandideerib uuesti presidendiks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tasavägiseimaks kujunes kohtumise teine geim, milles Eesti kogus 16 punkti. Avageimis teenis Eesti 14 ja kolmandas 15 punkti, tunnistades seega Poola koondise 3:0 (25:14, 25:16, 25:15) paremust. Joosep Kurik tõi Eesti esindusele 11 ja Patrick Saimre üheksa punkti, vahendab Volley.ee.
Võitjad olid paremad kõigis neljas peamises statistilises näitajas: rünnakul 43%-34%, servi vastuvõtul 59%-50%, blokipunktides 8-3 ja serviässades 6-2. Kui võistkonnana jäi Poola 26 punktiga plussi, siis Eesti omakorda kuuega miinusesse.
Kahe võidu kõrvale teise kaotuse saanud Eesti on kogunud seitse punkti, mis annab viimase võistluspäeva eel kolmanda koha. Poola hoiab nelja võidu ja 11 punktiga esikohta. Teisipäeval kell 18.00 mängib Eesti Läti eakaaslastega. Otsepilti näeb Gruusia alaliidu Facebooki lehel.
Lisaks Eesti koondisele ja korraldajatele mängivad 2.-6. detsembril toimuval turniiril Poola, Läti, Ukraina ja Aserbaidžaan. Kõik võistkonnad mängivad omavahel korra läbi, turniiri võitja tagab otse koha 2023. aasta U17 EM-finaalturniirile. Kohad 2.-5. mängivad kevadel EM-valiksarja teises ringis.
Eesti koondise mängud ja tulemused:
2.12 kell 18.00 Ukraina – Eesti 3:2
3.12 kell 18.00 Aserbaidžaan – Eesti 0:3
4.12 kell 15.30 Eesti – Gruusia 3:0
5.12 kell 13.00 Poola – Eesti 3:0
6.12 kell 18.00 Eesti – Läti
|
U-17 koondis tunnistas EEVZA meistrivõistlustel Poola paremust
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tasavägiseimaks kujunes kohtumise teine geim, milles Eesti kogus 16 punkti. Avageimis teenis Eesti 14 ja kolmandas 15 punkti, tunnistades seega Poola koondise 3:0 (25:14, 25:16, 25:15) paremust. Joosep Kurik tõi Eesti esindusele 11 ja Patrick Saimre üheksa punkti, vahendab Volley.ee.
Võitjad olid paremad kõigis neljas peamises statistilises näitajas: rünnakul 43%-34%, servi vastuvõtul 59%-50%, blokipunktides 8-3 ja serviässades 6-2. Kui võistkonnana jäi Poola 26 punktiga plussi, siis Eesti omakorda kuuega miinusesse.
Kahe võidu kõrvale teise kaotuse saanud Eesti on kogunud seitse punkti, mis annab viimase võistluspäeva eel kolmanda koha. Poola hoiab nelja võidu ja 11 punktiga esikohta. Teisipäeval kell 18.00 mängib Eesti Läti eakaaslastega. Otsepilti näeb Gruusia alaliidu Facebooki lehel.
Lisaks Eesti koondisele ja korraldajatele mängivad 2.-6. detsembril toimuval turniiril Poola, Läti, Ukraina ja Aserbaidžaan. Kõik võistkonnad mängivad omavahel korra läbi, turniiri võitja tagab otse koha 2023. aasta U17 EM-finaalturniirile. Kohad 2.-5. mängivad kevadel EM-valiksarja teises ringis.
Eesti koondise mängud ja tulemused:
2.12 kell 18.00 Ukraina – Eesti 3:2
3.12 kell 18.00 Aserbaidžaan – Eesti 0:3
4.12 kell 15.30 Eesti – Gruusia 3:0
5.12 kell 13.00 Poola – Eesti 3:0
6.12 kell 18.00 Eesti – Läti
### Response:
U-17 koondis tunnistas EEVZA meistrivõistlustel Poola paremust
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Buccaneers oli kolm minutit enne kohtumise lõppu 3:16 kaotusseisus, kuid siis viskas Brady touchdown 'i Cade Ottonile ning järgmisel rünnakul leidis legendaarne mängujuht kolm sekundit enne lõpuvilet täpse sööduga Rachaad White'i. Lööja Ryan Succopi otsustav lisapunkt andis tunamullusele Super Bowli võitjale napi 17:16 võidu.
Brady teenis seega oma karjääri 44. tagasituleku võidu, enne esmaspäevast mängu jagas ta rekordit kauaaegse rivaali Peyton Manningiga. Buccaneers kirjutas tabelisse kuue kaotuse kõrvale kuuenda võidu, Saintsil on neli võitu ja üheksa kaotust.
30 naise seksuaalses väärkohtlemises süüdistatud Cleveland Brownsi mängujuhi Deshaun Watsoni võistluskeeld lõppes läinud pühapäeval. Võistlustulle naasnud Watson alustas võidukalt, kui Browns (5-7) alistas mängujuhi endise koduklubi Houston Texansi (1-10-1) 27:14 resultaadiga.
Idakonverentsi liidrina jätkab Philadelphia Eagles (11-1), kes alistas pühapäeval 35:10 tulemusega Tennessee Titansi (7-5). Eaglesi järel teisel kohal paiknev Minnesota Vikings (10-2) sai jagu New York Jetsist (7-5) 27:22. Jetsi linnarivaal New York Giants (7-4-1) mängis Washington Commandersiga (7-5-1) 20:20 viiki. Giantsi jaoks oli see esimene viik pärast 1997. aastat.
Läänekonverentsis hoiab esikohta Buffalo Bills (9-3), kes võttis möödunud neljapäeval New England Patriotsi (6-6) üle 24:10 võidu. Billsiga võrdselt võite ja kaotusi kogunud Kansas City Chiefs pidi pühapäeval tunnistama Cincinnati Bengalsi (8-4) 27:24 paremust.
Tulemused:
New England Patriots - Buffalo Bills 10:24
Atlanta Falcons - Pittsburgh Steelers 16:19
Baltimore Ravens - Denver Broncos 10:9
Chicago Bears - Green Bay Packers 19:28
Detroit Lions - Jacksonville Jaguars 40:14
Houston Texans - Cleveland Browns 14:27
Minnesota Vikings - New York Jets 27:22
New York Giants - Washington Commanders 20:20
Philadelphia Eagles - Tennessee Titans 35:10
Los Angeles Rams - Seattle Seahawks 23:27
San Francisco 49ers - Kansas City Chiefs 27:24
Las Vegas Raiders - Los Angeles Chargers 27:20
Dallas Cowboys - Indianapolis Colts 54:19
Tampa Bay Buccaneers - New Orleans Saints 17:16
|
Brady püstitas Buccaneersi võidumängus järjekordse rekordi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Buccaneers oli kolm minutit enne kohtumise lõppu 3:16 kaotusseisus, kuid siis viskas Brady touchdown 'i Cade Ottonile ning järgmisel rünnakul leidis legendaarne mängujuht kolm sekundit enne lõpuvilet täpse sööduga Rachaad White'i. Lööja Ryan Succopi otsustav lisapunkt andis tunamullusele Super Bowli võitjale napi 17:16 võidu.
Brady teenis seega oma karjääri 44. tagasituleku võidu, enne esmaspäevast mängu jagas ta rekordit kauaaegse rivaali Peyton Manningiga. Buccaneers kirjutas tabelisse kuue kaotuse kõrvale kuuenda võidu, Saintsil on neli võitu ja üheksa kaotust.
30 naise seksuaalses väärkohtlemises süüdistatud Cleveland Brownsi mängujuhi Deshaun Watsoni võistluskeeld lõppes läinud pühapäeval. Võistlustulle naasnud Watson alustas võidukalt, kui Browns (5-7) alistas mängujuhi endise koduklubi Houston Texansi (1-10-1) 27:14 resultaadiga.
Idakonverentsi liidrina jätkab Philadelphia Eagles (11-1), kes alistas pühapäeval 35:10 tulemusega Tennessee Titansi (7-5). Eaglesi järel teisel kohal paiknev Minnesota Vikings (10-2) sai jagu New York Jetsist (7-5) 27:22. Jetsi linnarivaal New York Giants (7-4-1) mängis Washington Commandersiga (7-5-1) 20:20 viiki. Giantsi jaoks oli see esimene viik pärast 1997. aastat.
Läänekonverentsis hoiab esikohta Buffalo Bills (9-3), kes võttis möödunud neljapäeval New England Patriotsi (6-6) üle 24:10 võidu. Billsiga võrdselt võite ja kaotusi kogunud Kansas City Chiefs pidi pühapäeval tunnistama Cincinnati Bengalsi (8-4) 27:24 paremust.
Tulemused:
New England Patriots - Buffalo Bills 10:24
Atlanta Falcons - Pittsburgh Steelers 16:19
Baltimore Ravens - Denver Broncos 10:9
Chicago Bears - Green Bay Packers 19:28
Detroit Lions - Jacksonville Jaguars 40:14
Houston Texans - Cleveland Browns 14:27
Minnesota Vikings - New York Jets 27:22
New York Giants - Washington Commanders 20:20
Philadelphia Eagles - Tennessee Titans 35:10
Los Angeles Rams - Seattle Seahawks 23:27
San Francisco 49ers - Kansas City Chiefs 27:24
Las Vegas Raiders - Los Angeles Chargers 27:20
Dallas Cowboys - Indianapolis Colts 54:19
Tampa Bay Buccaneers - New Orleans Saints 17:16
### Response:
Brady püstitas Buccaneersi võidumängus järjekordse rekordi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Detsembrikuise küsitluse järgi kerkis peaministripartei toetus lausa 35 protsendile. Novembris oli Reformierakonna toetus 32 ja oktoobris 29 protsenti. 35 protsenti toetust on Reformierakonnale aasta kõrgeim näitaja.
Vastupidi on aga viimastel kuudel liikunud EKRE toetus. Kui oktoobris oli nende toetus Reformierakonnaga sisuliselt võrdne ehk 28 protsenti, siis novembris langes see 24 protsendile. Aasta viimases küsitluses oli aga EKRE toetus 21 protsenti.
Kolmandale kohale tõusis Keskerakond, mida detsembris toetas 14 protsenti. Novembris oli Keskerakonna toetus 11 ja oktoobris 12 protsenti.
Neljandal kohal on Turu-uuringute küsitluses parlamendiväline Eesti 200, mida toetas detsembris 11 protsenti. Selle partei toetus on püsinud viimastel kuudel üsna stabiilsena - oktoobris-novembris oli Eesti 200 toetus 12 protsenti.
Mitte palju üle valimiskünnise oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ja Isamaa toetus, mida mõlemat toetas detsembris seitse protsenti.
SDE toetus oli novembris üheksa ja oktoobris seitse protsenti.
Isamaad toetas novembris kuus ja oktoobris kaheksa protsenti.
Roheliste ja Parempoolsete toetus detsembriküsitluses oli mõlemal üks protsent.
Turu-uuringute küsitlusele vastas 880 vähemalt 18-aastast Eesti kodanikku. Turu-uuringute veaprotsent on pluss-miinus neli protsenti. Turu-uuringud viivad küsitluse läbi ainult veebipaneelis.
|
Turu-uuringud: Reformierakond suurendas edu, Keskerakond sai mõõnast üle
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Detsembrikuise küsitluse järgi kerkis peaministripartei toetus lausa 35 protsendile. Novembris oli Reformierakonna toetus 32 ja oktoobris 29 protsenti. 35 protsenti toetust on Reformierakonnale aasta kõrgeim näitaja.
Vastupidi on aga viimastel kuudel liikunud EKRE toetus. Kui oktoobris oli nende toetus Reformierakonnaga sisuliselt võrdne ehk 28 protsenti, siis novembris langes see 24 protsendile. Aasta viimases küsitluses oli aga EKRE toetus 21 protsenti.
Kolmandale kohale tõusis Keskerakond, mida detsembris toetas 14 protsenti. Novembris oli Keskerakonna toetus 11 ja oktoobris 12 protsenti.
Neljandal kohal on Turu-uuringute küsitluses parlamendiväline Eesti 200, mida toetas detsembris 11 protsenti. Selle partei toetus on püsinud viimastel kuudel üsna stabiilsena - oktoobris-novembris oli Eesti 200 toetus 12 protsenti.
Mitte palju üle valimiskünnise oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ja Isamaa toetus, mida mõlemat toetas detsembris seitse protsenti.
SDE toetus oli novembris üheksa ja oktoobris seitse protsenti.
Isamaad toetas novembris kuus ja oktoobris kaheksa protsenti.
Roheliste ja Parempoolsete toetus detsembriküsitluses oli mõlemal üks protsent.
Turu-uuringute küsitlusele vastas 880 vähemalt 18-aastast Eesti kodanikku. Turu-uuringute veaprotsent on pluss-miinus neli protsenti. Turu-uuringud viivad küsitluse läbi ainult veebipaneelis.
### Response:
Turu-uuringud: Reformierakond suurendas edu, Keskerakond sai mõõnast üle
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Avalikule konkursile sooviavalduse esitanud 16 kunstniku seast valis Edith Karlsoni välja rahvusvaheline žürii. Komisjon kogunes Tallinnas, et arutada esitatud sooviavaldusi ning kohtuda kunstnikega nende ateljeedes.
Valikukomisjoni kuulusid Berliinis asuva Spore Initiative juhataja Antonia Alampi, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja Maria Arusoo, Iiri Moodsa Kunsti Muuseumi juht Annie Fletcher, Norra rahvusmuuseumi kaasaegse kunsti kuraator Geir Haraldseth, kunstnik ja KKEKi nõukogu liige Jaanus Samma ja Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre.
"Edith Karlsoni loominguline areng on olnud tohutult põnev ja murranguline teekond," ütleb Geir Haraldseth, "Tema installatsioonid viivad publiku võimsale reisile läbi ajaloo, inimloomuse ja müütide. Karlsoni usk kunsti ja eriti skulptuuri jõusse meid kõiki mõjutada on tänapäeval väga vajalik."
Edith Karlsoni idee Eesti paviljoniks lähtub tema viimasest isikunäitusest "Süütuse tagasitulek" (EKKMis, 2021, kuraator Eero Epner). Sarnaselt EKKM-ile loodab ta paviljoni muuta kõikehõlmavaks keskkonnaks, kus teoseid ja ruumi pole võimalik üksteisest lahutada ning mis puudutab inimese tunnetuslikku poolt. "Ma ei taha teha paviljonist galeriiruumi kaasaegse kunsti teostega," kommenteeris Karlson ja lisas, et ta lähtub ideest, et meie, inimesed, oleme maailma ummikusse viinud.
"Sellest ei ole pääsu, pole illusioone, on ainult draamad. Miski ei muutu kunagi ja see on korraga kurb ja naljakas, tõsine ja naeruväärne, hirmutav nagu põrgu ja lõbus nagu tsirkus. Ma arvan, et minu töö kunstnikuna on luua ruume, kus vaataja fantaasiat toidetakse, sest kõige võimsamad draamad toimuvad meie peas," rõhutas ta.
1895. aastast toimuv Veneetsia kunstibiennaal on vanim ning suurim rahvusvaheline kunstifoorum. Eesti osaleb oma paviljoniga Veneetsias alates 1997. aastast. 60. rahvusvaheline Veneetsia kunstibiennaal toimub 2024. aastal.
|
Järgmisel Veneetsia biennaalil esindab Eestit Edith Karlson
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avalikule konkursile sooviavalduse esitanud 16 kunstniku seast valis Edith Karlsoni välja rahvusvaheline žürii. Komisjon kogunes Tallinnas, et arutada esitatud sooviavaldusi ning kohtuda kunstnikega nende ateljeedes.
Valikukomisjoni kuulusid Berliinis asuva Spore Initiative juhataja Antonia Alampi, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja Maria Arusoo, Iiri Moodsa Kunsti Muuseumi juht Annie Fletcher, Norra rahvusmuuseumi kaasaegse kunsti kuraator Geir Haraldseth, kunstnik ja KKEKi nõukogu liige Jaanus Samma ja Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre.
"Edith Karlsoni loominguline areng on olnud tohutult põnev ja murranguline teekond," ütleb Geir Haraldseth, "Tema installatsioonid viivad publiku võimsale reisile läbi ajaloo, inimloomuse ja müütide. Karlsoni usk kunsti ja eriti skulptuuri jõusse meid kõiki mõjutada on tänapäeval väga vajalik."
Edith Karlsoni idee Eesti paviljoniks lähtub tema viimasest isikunäitusest "Süütuse tagasitulek" (EKKMis, 2021, kuraator Eero Epner). Sarnaselt EKKM-ile loodab ta paviljoni muuta kõikehõlmavaks keskkonnaks, kus teoseid ja ruumi pole võimalik üksteisest lahutada ning mis puudutab inimese tunnetuslikku poolt. "Ma ei taha teha paviljonist galeriiruumi kaasaegse kunsti teostega," kommenteeris Karlson ja lisas, et ta lähtub ideest, et meie, inimesed, oleme maailma ummikusse viinud.
"Sellest ei ole pääsu, pole illusioone, on ainult draamad. Miski ei muutu kunagi ja see on korraga kurb ja naljakas, tõsine ja naeruväärne, hirmutav nagu põrgu ja lõbus nagu tsirkus. Ma arvan, et minu töö kunstnikuna on luua ruume, kus vaataja fantaasiat toidetakse, sest kõige võimsamad draamad toimuvad meie peas," rõhutas ta.
1895. aastast toimuv Veneetsia kunstibiennaal on vanim ning suurim rahvusvaheline kunstifoorum. Eesti osaleb oma paviljoniga Veneetsias alates 1997. aastast. 60. rahvusvaheline Veneetsia kunstibiennaal toimub 2024. aastal.
### Response:
Järgmisel Veneetsia biennaalil esindab Eestit Edith Karlson
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Naised mängisid sel hooajal esmalt karikaturniiri, kus Aruküla alistas põnevas finaalis Mella ning Tapa oli pronksikohtumises üle Tabasalust. Teisipäeval algavatel meistrivõistlustel mängitakse omavahel kaks korda läbi ning seejärel lähevad põhiturniiri kaks paremat finaali ning kaks järgmist selgitavad kolmanda koha omaniku.
Värske karikavõitja kohtub Reval-Sport/Kopliga
Naiste meistrivõistlused avavad Aruküla ja Reval-Sport/Kopli. Naiskondade esimene omavaheline kohtumine sel hooajal lõppes Mistra kindla 32:19 ülekaaluga. Aruküla naiskond tuli novembri lõpus tõeliselt haarava lahingu järel karikavõitjaks, kui finaalis alistati alles karistusvisete järel Reval-Sport/Mella 33:32. Kopli tüdrukud nelja parema hulka ei pääsenud ning neil on selja taga pikk mängupaus.
"Õnnitlen Aruküla naiskonda karikavõidu puhul. Oleme valmis võitlema, kuid loomulikult ei tule kohtumine värske tiitlivõitjaga meie jaoks lihtne. Kasutame seda võimalust, et A-klassi eel võistkondlikku kokkumängu lihvida," ütles Reval-Sport/Kopli treener Jelizaveta Petrunina.
"See mäng peab meie peas algama nullist. Vaatamata eelmises kohtumises võetud kindlale võidule, ei tohi kedagi alahindama minna. Vaadates tagasi karikafinaalile on mul hea meel, et me ei andnud alla. Olime pidevalt tagaajaja rollis, kuid suutsime lõpuks end siiski viigina võidelda ja karistusvisetes peale jääda. Oleme hiljem naljatledes mõelnud, et ju see oli saatus, et Nora Randmäe väravasse astuma pidi (Aruküla põhiväravavaht Veronika Fomina vigastas end mängu alguses - toim.). Sellest matšist on meil palju õppida ning oleme vahepealses ajal palju tööd teinud kaks-kaks ja kolm-kolm olukordadega. Aga eks lõpuks näitab kohtumine, mida oleme juurde õppinud ja kui valmis oleme," analüüsis Aruküla mängija Maarja Treiman.
Tabasalus näeme karikavõistluste pronksimatši kordusetendust
Olles alles novembri lõpus pidanud haarava põnevusetenduse, kus samuti võitja alles pärast karistusviskeid selgus, lähevad HC Tabasalu ja SK Tapa taas omavahel kokku. Viimaste koduväljakul toimunud finaalturniiril jäid võõrustajad 32:31 peale. Karikavõistluste põhiturniiril oli aga parem Tabasalu tulemusega 35:30.
"Sellele matšile läheme kindlasti vigade parandust tegema. SK Tapa on suutnud meile oma aeglasema tempo peale suruda ja me ei ole suutnud oma kiiremat stiili viljeleda. Kui positsioonirünnak õnnestus meil laialt, siis kaitsetöös tagaliini vastu on veel palju parandada. Tulevane kohtumine toimub meie kodusaalis ning üritame suure hooga peale minna ning tüdrukute võidutahe pärast sellist kaotust on suur," analüüsis Audentese treener Merit Moro.
"Karikavõistluste finaalturniiri korraldamine oli meile stressirohke, kuid ometi oli tore selline üritus Tapale tuua ja kõige kirsiks veel pronksid koju jätta. Meie jaoks oli uus kogemus karistusvisetega medaleid võita ning oleme õnnelikud, et suutsime suure pinge all kõik visked realiseerida. Loodame, et suudame selle saavutuse abil veel rohkem Lääne-Virumaal käsipalli populariseerida ja tüdrukuid trenni juurde tuua. Loomulikult peame siiski ka oma nõrkusi analüüsima, sest parandamisruumi on küllaga, eriti kaitses. Midagi kerget me ei oota, tegemist on sisuliselt võrdsete naiskondadega, kuid loomulikult paneme eesmärgiks kaks punkti koju kaasa võtta," kommenteeris SK Tapa eestvedaja ja mängija Marjette-Maie Müntser.
Naiste meistrivõistluste esimesed kohtumised:
06.12 kell 19.15: Aruküla/Mistra - Reval-Sport/Kopli (Aruküla kooli spordisaal)
15.12 kell 19.30: HC Tabasalu/Audentes - SK Tapa/Tapa valla SK (Tabasalu Gümnaasiumi spodisaal)
|
Karikavõitja alustab naiste käsipalli meistrivõistlusi Reval-Sport/Kopli vastu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naised mängisid sel hooajal esmalt karikaturniiri, kus Aruküla alistas põnevas finaalis Mella ning Tapa oli pronksikohtumises üle Tabasalust. Teisipäeval algavatel meistrivõistlustel mängitakse omavahel kaks korda läbi ning seejärel lähevad põhiturniiri kaks paremat finaali ning kaks järgmist selgitavad kolmanda koha omaniku.
Värske karikavõitja kohtub Reval-Sport/Kopliga
Naiste meistrivõistlused avavad Aruküla ja Reval-Sport/Kopli. Naiskondade esimene omavaheline kohtumine sel hooajal lõppes Mistra kindla 32:19 ülekaaluga. Aruküla naiskond tuli novembri lõpus tõeliselt haarava lahingu järel karikavõitjaks, kui finaalis alistati alles karistusvisete järel Reval-Sport/Mella 33:32. Kopli tüdrukud nelja parema hulka ei pääsenud ning neil on selja taga pikk mängupaus.
"Õnnitlen Aruküla naiskonda karikavõidu puhul. Oleme valmis võitlema, kuid loomulikult ei tule kohtumine värske tiitlivõitjaga meie jaoks lihtne. Kasutame seda võimalust, et A-klassi eel võistkondlikku kokkumängu lihvida," ütles Reval-Sport/Kopli treener Jelizaveta Petrunina.
"See mäng peab meie peas algama nullist. Vaatamata eelmises kohtumises võetud kindlale võidule, ei tohi kedagi alahindama minna. Vaadates tagasi karikafinaalile on mul hea meel, et me ei andnud alla. Olime pidevalt tagaajaja rollis, kuid suutsime lõpuks end siiski viigina võidelda ja karistusvisetes peale jääda. Oleme hiljem naljatledes mõelnud, et ju see oli saatus, et Nora Randmäe väravasse astuma pidi (Aruküla põhiväravavaht Veronika Fomina vigastas end mängu alguses - toim.). Sellest matšist on meil palju õppida ning oleme vahepealses ajal palju tööd teinud kaks-kaks ja kolm-kolm olukordadega. Aga eks lõpuks näitab kohtumine, mida oleme juurde õppinud ja kui valmis oleme," analüüsis Aruküla mängija Maarja Treiman.
Tabasalus näeme karikavõistluste pronksimatši kordusetendust
Olles alles novembri lõpus pidanud haarava põnevusetenduse, kus samuti võitja alles pärast karistusviskeid selgus, lähevad HC Tabasalu ja SK Tapa taas omavahel kokku. Viimaste koduväljakul toimunud finaalturniiril jäid võõrustajad 32:31 peale. Karikavõistluste põhiturniiril oli aga parem Tabasalu tulemusega 35:30.
"Sellele matšile läheme kindlasti vigade parandust tegema. SK Tapa on suutnud meile oma aeglasema tempo peale suruda ja me ei ole suutnud oma kiiremat stiili viljeleda. Kui positsioonirünnak õnnestus meil laialt, siis kaitsetöös tagaliini vastu on veel palju parandada. Tulevane kohtumine toimub meie kodusaalis ning üritame suure hooga peale minna ning tüdrukute võidutahe pärast sellist kaotust on suur," analüüsis Audentese treener Merit Moro.
"Karikavõistluste finaalturniiri korraldamine oli meile stressirohke, kuid ometi oli tore selline üritus Tapale tuua ja kõige kirsiks veel pronksid koju jätta. Meie jaoks oli uus kogemus karistusvisetega medaleid võita ning oleme õnnelikud, et suutsime suure pinge all kõik visked realiseerida. Loodame, et suudame selle saavutuse abil veel rohkem Lääne-Virumaal käsipalli populariseerida ja tüdrukuid trenni juurde tuua. Loomulikult peame siiski ka oma nõrkusi analüüsima, sest parandamisruumi on küllaga, eriti kaitses. Midagi kerget me ei oota, tegemist on sisuliselt võrdsete naiskondadega, kuid loomulikult paneme eesmärgiks kaks punkti koju kaasa võtta," kommenteeris SK Tapa eestvedaja ja mängija Marjette-Maie Müntser.
Naiste meistrivõistluste esimesed kohtumised:
06.12 kell 19.15: Aruküla/Mistra - Reval-Sport/Kopli (Aruküla kooli spordisaal)
15.12 kell 19.30: HC Tabasalu/Audentes - SK Tapa/Tapa valla SK (Tabasalu Gümnaasiumi spodisaal)
### Response:
Karikavõitja alustab naiste käsipalli meistrivõistlusi Reval-Sport/Kopli vastu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Publikupreemia hõlmab endas 500 eurost rahalist preemiat. Konkursi grand prix ' ja maalipreemia laureaadid valib välja rahvusvaheline žürii ning võitjad avalikustatakse detsembri keskpaigas.
Konkursi ja kunstikeskkonna NOBA.ac eestvedaja Andra Orni sõnul võitis graafikateos publiku poolehoiu esmakordselt. "Võidutööst "Emptiness and energy II" on valminud viis tõmmist, millest üks on nüüdsest NOBA kollektsioonis," lisas ta.
Publikupreemia pälvinud Laura Marija Salkauskiene on viimase kümne aasta jooksul osalenud mitmetel grupinäitustel ning plenäärmaalide loomisel. Lisaks on ta üles astunud isikunäitusega, sh "Matters of (si)liberation" 5Malūnai galeriis 2021. ning "Emptiness, banished thoughts…" Artifex galeriis 2022. aastal.
Põhja- ja Baltimaade noore kunstniku auhinna konkursil osaleb sel aastal kokku 80 kunstnikku Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest kokku 156 teosega. Lisaks publikupreemiale antakse välja grand prix ning maalipreemia: peapreemia võitja pälvib 2000-eurose rahalise preemia, maalipreemia laureaati tunnustatakse 1000-eurose rahalise preemiaga.
Põhja- ja Baltimaade noore kunstniku auhind (NOBA Award) on rahvusvaheline konkurss, mis tutvustab Eesti Kunstiakadeemia, Läti Kunstiakadeemia, Vilniuse Kunstiakadeemia ja Helsingi Kunstiülikooli Uniarts bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetajate loomingut. Esmakordselt osalevad sel aastal konkursil ka Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetajad.
Konkursi rahvusvahelisse žüriisse kuuluvad 2022. aastal Oslo kunstiakadeemia dekaan, MoMA New York rahvusvahelise programmi endine asejuht Sarah Lookofsky, Bergeni ülikooli kunstiakadeemia juht Frans Jacobi, Umeå kunstiakadeemia professor Per Nilsson, Islandi kunstiakadeemia rektor Fríða Björk Ingvarsdóttir, Taina Erävaara ja Dr. Vesa Taatila Turu kunstiakadeemiast, Cosmoscow kunstiline juht ja Uus Meremaa kaasaegse kunstimuuseumi endine juht Simon Rees, Anne Klontz, Konstfacki kunstiülikoolist, Läti kunstiakadeemia professor Andris Vītoliņš, EKA galerist Pire Sova, Ieva Skauronė Vilniuse kunstiakadeemia direktor, Uniarts Helsinki õppejõud ja kunstnik Harri Monni ning NOBA.ac kunstikeskkonna eestvedaja Andra Orn.
|
Põhja- ja Baltimaade noore kunstniku auhinna publikupreemia läks Leetu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Publikupreemia hõlmab endas 500 eurost rahalist preemiat. Konkursi grand prix ' ja maalipreemia laureaadid valib välja rahvusvaheline žürii ning võitjad avalikustatakse detsembri keskpaigas.
Konkursi ja kunstikeskkonna NOBA.ac eestvedaja Andra Orni sõnul võitis graafikateos publiku poolehoiu esmakordselt. "Võidutööst "Emptiness and energy II" on valminud viis tõmmist, millest üks on nüüdsest NOBA kollektsioonis," lisas ta.
Publikupreemia pälvinud Laura Marija Salkauskiene on viimase kümne aasta jooksul osalenud mitmetel grupinäitustel ning plenäärmaalide loomisel. Lisaks on ta üles astunud isikunäitusega, sh "Matters of (si)liberation" 5Malūnai galeriis 2021. ning "Emptiness, banished thoughts…" Artifex galeriis 2022. aastal.
Põhja- ja Baltimaade noore kunstniku auhinna konkursil osaleb sel aastal kokku 80 kunstnikku Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest kokku 156 teosega. Lisaks publikupreemiale antakse välja grand prix ning maalipreemia: peapreemia võitja pälvib 2000-eurose rahalise preemia, maalipreemia laureaati tunnustatakse 1000-eurose rahalise preemiaga.
Põhja- ja Baltimaade noore kunstniku auhind (NOBA Award) on rahvusvaheline konkurss, mis tutvustab Eesti Kunstiakadeemia, Läti Kunstiakadeemia, Vilniuse Kunstiakadeemia ja Helsingi Kunstiülikooli Uniarts bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetajate loomingut. Esmakordselt osalevad sel aastal konkursil ka Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetajad.
Konkursi rahvusvahelisse žüriisse kuuluvad 2022. aastal Oslo kunstiakadeemia dekaan, MoMA New York rahvusvahelise programmi endine asejuht Sarah Lookofsky, Bergeni ülikooli kunstiakadeemia juht Frans Jacobi, Umeå kunstiakadeemia professor Per Nilsson, Islandi kunstiakadeemia rektor Fríða Björk Ingvarsdóttir, Taina Erävaara ja Dr. Vesa Taatila Turu kunstiakadeemiast, Cosmoscow kunstiline juht ja Uus Meremaa kaasaegse kunstimuuseumi endine juht Simon Rees, Anne Klontz, Konstfacki kunstiülikoolist, Läti kunstiakadeemia professor Andris Vītoliņš, EKA galerist Pire Sova, Ieva Skauronė Vilniuse kunstiakadeemia direktor, Uniarts Helsinki õppejõud ja kunstnik Harri Monni ning NOBA.ac kunstikeskkonna eestvedaja Andra Orn.
### Response:
Põhja- ja Baltimaade noore kunstniku auhinna publikupreemia läks Leetu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Esmaspäeval pani Orion oma mootorid Kuu lähistel täistuuridel tööle. Selle lükke jõul on kapsel nüüd kursil, kus see lõikub Maa omaga pühapäeval kell 19.30 Eesti aja järgi. Tegu on järgmise põlvkonna kuulaeva mehitamata katselennu viimase suure manöövriga. Seni on missioon kulgenud igati plaanipäraselt, vahendab BBC News.
Kui Orion nädala lõpus viperusteta tagasi Maale jõuab, saab selle järgmine missioon 2024. aasta lõpus olema juba mehitatud. Seejärel on NASA-l kapslile ja selle kanderaketile oma Artemise programmi käigus plaanis veelgi auahnemate eesmärkidega lähetused. Praegu lõpule jõudva Artemis-1 missiooni peaeesmärk oli panna proovile kosmoselaeva ja kanderaketi süsteemide töökindlus.
Inimesed saadetakse Orioni pardal Kuu suunas teele Artemis-2 missiooniga. Pikisilmi ootab NASA aga järgmist, Artemis-3 missiooni. Selle eesmärk on inimesed pärast enam kui poole sajandi pikkust pausi taaskord Kuu pinnale viia. Lend Maa kaaslasele on kavas kas 2025. aasta lõpus või 2026. aastal. Kas kosmoseagentuuri plaan ka täitub, sõltub praeguse katselennu tulemusest.
Orion asus Floridast Kennedy kosmosekeskusest teele 16. novembril. Laev tegi ümber Kuu pika tiiru, jõudes Maast umbes 430 000 kilomeetri kaugusele. Nii kaugel koduplaneedist pole käinud veel ükski inimestele mõeldud kosmoselaev.
NASA sõnul on kapsli ohutu naasmine missiooni jaoks praegu kõige olulisem eesmärk. Insenerid tahavad oma silmaga veenduda, et kosmoselaev suudab Maa atmosfääri naasmisega kaasneva kõrge temperatuuri tõepoolest üle elada.
Atmosfääri ülaosa tabades küündib Orioni liikumiskiirus 39 500 kilomeetrini tunnis. Teisisõnu on see tunduvalt suurem kui rahvusvahelisest kosmosejaamast naasvatel kosmoselaevadel. Kui kapsel vastutulevat õhku eest ära lükkab või kokku pressib, kerkib laeva väliskihi temperatuur rõhu ja hõõrdumise toimel 3000 °C ligi.
Eeldusel, et kapsli kaitsekilp kuumusele vastu peab ja tööle hakkavad ka 11 sõiduki aeglustamiseks mõeldud langevarju, peaks see langema kontrollitult California ranniku lähistele pühapäeval kell 19.30 Eesti aja järgi.
|
NASA kosmoselaev Orion asus koduteele
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval pani Orion oma mootorid Kuu lähistel täistuuridel tööle. Selle lükke jõul on kapsel nüüd kursil, kus see lõikub Maa omaga pühapäeval kell 19.30 Eesti aja järgi. Tegu on järgmise põlvkonna kuulaeva mehitamata katselennu viimase suure manöövriga. Seni on missioon kulgenud igati plaanipäraselt, vahendab BBC News.
Kui Orion nädala lõpus viperusteta tagasi Maale jõuab, saab selle järgmine missioon 2024. aasta lõpus olema juba mehitatud. Seejärel on NASA-l kapslile ja selle kanderaketile oma Artemise programmi käigus plaanis veelgi auahnemate eesmärkidega lähetused. Praegu lõpule jõudva Artemis-1 missiooni peaeesmärk oli panna proovile kosmoselaeva ja kanderaketi süsteemide töökindlus.
Inimesed saadetakse Orioni pardal Kuu suunas teele Artemis-2 missiooniga. Pikisilmi ootab NASA aga järgmist, Artemis-3 missiooni. Selle eesmärk on inimesed pärast enam kui poole sajandi pikkust pausi taaskord Kuu pinnale viia. Lend Maa kaaslasele on kavas kas 2025. aasta lõpus või 2026. aastal. Kas kosmoseagentuuri plaan ka täitub, sõltub praeguse katselennu tulemusest.
Orion asus Floridast Kennedy kosmosekeskusest teele 16. novembril. Laev tegi ümber Kuu pika tiiru, jõudes Maast umbes 430 000 kilomeetri kaugusele. Nii kaugel koduplaneedist pole käinud veel ükski inimestele mõeldud kosmoselaev.
NASA sõnul on kapsli ohutu naasmine missiooni jaoks praegu kõige olulisem eesmärk. Insenerid tahavad oma silmaga veenduda, et kosmoselaev suudab Maa atmosfääri naasmisega kaasneva kõrge temperatuuri tõepoolest üle elada.
Atmosfääri ülaosa tabades küündib Orioni liikumiskiirus 39 500 kilomeetrini tunnis. Teisisõnu on see tunduvalt suurem kui rahvusvahelisest kosmosejaamast naasvatel kosmoselaevadel. Kui kapsel vastutulevat õhku eest ära lükkab või kokku pressib, kerkib laeva väliskihi temperatuur rõhu ja hõõrdumise toimel 3000 °C ligi.
Eeldusel, et kapsli kaitsekilp kuumusele vastu peab ja tööle hakkavad ka 11 sõiduki aeglustamiseks mõeldud langevarju, peaks see langema kontrollitult California ranniku lähistele pühapäeval kell 19.30 Eesti aja järgi.
### Response:
NASA kosmoselaev Orion asus koduteele
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Operaator ja BFMi filmikunsti dotsent Elen Lotman sõnas 13. lennu kohta, et iseseisvunud on järjekordne lend 30-aastase traditsiooniga filmikunsti õppekavalt. "Aga ma ei taha öelda "järjekordne", sest see tähistaks justkui järgmisi järjekorra lõppu tulijaid," ütles Lotman. "Tahan hoopis öelda "erakordne", sest iga kord, kui uus lend oma lõpufilmidega endale pileti tundmatusse lunastab, on erakordne."
Lotman lisas, et iga lend laulab oma laulu ja iga lend on täis erakordseid ja enneolematuid filmitegijaid. "Samamoodi astub ka kolmeteistkümnes, see kuraditosin, publiku ette filmidega, millel on korraga nii individuaalne kui ka oma lennu nägu," ütles Lotman ja lisas, et kassetti ei saa ümber jutustada, vaid seda tuleb minna vaatama. "Kui lõpetajate jaoks on see pilet tundmatusse, siis vaataja jaoks on see pilk tulevikku - Eesti filmi tulevikku."
Lennu puhul on tegu värskete BFMi filmikunsti vilistlastega, kes lõpetasid ülikooli 2022. aasta kevadel. "Selja taha on jäetud tormilised neli aastat, mille jooksul toodi kinolinale üle 25 lühimängufilmi ja mitmeid dokumentaalfilme," ütles vilistlane Sven-Sander Paas.
Paljud õpingute ajal valminud filmid on auhindu noppinud filmifestivalidelt üle maailma – nii Euroopa-siseselt kui ka Ameerikas, Aasias ja Austraalias. Esile võib tuua 12. ja 13. lennu ühisel koostööl valminud German Golubi filmi "Mu kallid laibad", mis tõi Eestile ja ka BFMile päris esimese tudengi-Oscari Ameerika Filmiakadeemialt. Teresa Juksaare lühifilm "Kuningas" saavutas aga PÖFF Shortsi rahvusliku võistlusprogrammi peavõidu. HÕFFi Euroopa filmide konkursil pälvis esimest korda kõrgeima tiitli Raoul Kirsima õudusfilm "(Ära) vaata".
"Öölind"
Režissöör-stsenarist Dora Lall, produtsendid Sofia Mihhaljova & Inger Põder, operaator-lavastaja Fidelia Regina Randmäe, kunstnik Paul Henrich Daude, helirežissöör Leonid Bragin, montaažirežissöörid Villem Roosa & Elina Kengsepp.
Simona ja Tomas on koos olnud viis aastat, kuid selle jooksul on mehel olnud mitmeid kõrvalsuhteid. Nende vahel on üüratu kuristik ja mees on väsinud ennast selgitamast. Simona alustab teekonda mõistmaks, mida mees tunneb, vajab, kogeb ja oluliseks peab.
"Soovid kaevu põhjast"
Režissöör Alesja Suzdaltseva, stsenarist Sven-Sander Paas, produtsent Anet Õunpuu, operaator-lavastaja Annika Väljataga, kunstnik Renelle Karnaskind, helirežissöör Siim Skepast, montaažirežissöör Patrick Antonjuk.
Lugu elu hammasrataste vahele jäänud mehest, kes peab talvel enne apteegi sulgemist leidma puuduvad sendid ravimite ostmiseks. Kui kerjamine ei aita, viib meeleheide ta soovikaevu põhja. Uudishimu toob kaevu kohale aga väikese poisi, kelle soove mees raha eest täita püüab.
"Nälg"
Režissöör Katariina Aule, stsenarist Sven-Sander Paas, produtsent Antero Noor, operaator-lavastaja Karl-Robert Kurm, kunstnik Eliisabet Merete Leppoja, helirežissöör Liis Karlson, montaažirežissöör Roland Abel.
Film jutustab viimasest Eesti perest, kes nälja kiuste ei tahtnud omaks võtta kartuli söömist. Pereisa võtab mure enda lahendada ning enne kui poeg Jass arugi saab, on söögilaud jälle lookas. Jäävad ainult küsimused: mis hinnaga ja kui kauaks?
"Lapsemäng"
Režissöör-stsenarist Silver Õun, produtsent Sander Lebreht, operaator-lavastaja Fidelia Regina Randmäe, kunstnik Kätlin Loomets, helirežissöör Kaspar Kosk, montaažirežissöör Villem Roosa.
Isad Robert ja Mart õpetavad oma poegadele puude lõhkumist, et lapseohtu poisikestest ikka tõelised mehed sirguksid. Kui isad aga lapsed üksinda õue jätavad, juhtub õnnetus, mida ükski lapsevanem näha ei taha…
"Sume mälestus"
Režissöör Teresa Juksaar, stsenarist Nora Aleksandra Tsahkna, produtsent Kati Vuks, operaator-lavastaja Tanel Topaasia, kunstnik Paul Henrich Daude, helirežissöör Joonas Taimla, montaažirežissöör Patrick Antonjuk.
Lapsepõlvesõbrad üritavad suvisel kokkutulekul meenutada viisteist aastat tagasi juhtunu üksikasju, kuid nende mälestused on erinevad. Algab sürreaalne rännak üritamaks sündmust meenutada, kuid mitte kõik ei jää sel teekonnal ausaks.
"Rentsli krahvid"
Režissöör Raoul Kirsima, stsenarist Elisabeth Kužovnik, produtsent Merili Laur, operaator-lavastaja Juss Rebane, kunstnik Eliisabet Merete Leppoja, helirežissöör Kreete Kokovkin, montaažirežissöör Roland Abel.
Ühel päeval avastavad prügisorteerijatest ema-poja duo Hilse ja Tang, et käivitunud on üleriigiline sorteerimiskampaania. Liinitöötajaid valdab üüratu ebaõigluse tunne. Nad teevad niigi riigi kõige mustemat tööd ja nüüd tahetakse seegi neilt ära võtta. Käiku võetakse radikaalsed meetmed. Kolme prügikotiga kodanikud olgu nüüd eriti ettevaatlikud, sest Hilse ja Tang on võtnud eesmärgiks sorteerida ära kõik inimesed, kes prügi sorteerivad.
|
Kinodesse jõuavad BFM-i filmikunsti värskete vilistlaste lühifilmid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Operaator ja BFMi filmikunsti dotsent Elen Lotman sõnas 13. lennu kohta, et iseseisvunud on järjekordne lend 30-aastase traditsiooniga filmikunsti õppekavalt. "Aga ma ei taha öelda "järjekordne", sest see tähistaks justkui järgmisi järjekorra lõppu tulijaid," ütles Lotman. "Tahan hoopis öelda "erakordne", sest iga kord, kui uus lend oma lõpufilmidega endale pileti tundmatusse lunastab, on erakordne."
Lotman lisas, et iga lend laulab oma laulu ja iga lend on täis erakordseid ja enneolematuid filmitegijaid. "Samamoodi astub ka kolmeteistkümnes, see kuraditosin, publiku ette filmidega, millel on korraga nii individuaalne kui ka oma lennu nägu," ütles Lotman ja lisas, et kassetti ei saa ümber jutustada, vaid seda tuleb minna vaatama. "Kui lõpetajate jaoks on see pilet tundmatusse, siis vaataja jaoks on see pilk tulevikku - Eesti filmi tulevikku."
Lennu puhul on tegu värskete BFMi filmikunsti vilistlastega, kes lõpetasid ülikooli 2022. aasta kevadel. "Selja taha on jäetud tormilised neli aastat, mille jooksul toodi kinolinale üle 25 lühimängufilmi ja mitmeid dokumentaalfilme," ütles vilistlane Sven-Sander Paas.
Paljud õpingute ajal valminud filmid on auhindu noppinud filmifestivalidelt üle maailma – nii Euroopa-siseselt kui ka Ameerikas, Aasias ja Austraalias. Esile võib tuua 12. ja 13. lennu ühisel koostööl valminud German Golubi filmi "Mu kallid laibad", mis tõi Eestile ja ka BFMile päris esimese tudengi-Oscari Ameerika Filmiakadeemialt. Teresa Juksaare lühifilm "Kuningas" saavutas aga PÖFF Shortsi rahvusliku võistlusprogrammi peavõidu. HÕFFi Euroopa filmide konkursil pälvis esimest korda kõrgeima tiitli Raoul Kirsima õudusfilm "(Ära) vaata".
"Öölind"
Režissöör-stsenarist Dora Lall, produtsendid Sofia Mihhaljova & Inger Põder, operaator-lavastaja Fidelia Regina Randmäe, kunstnik Paul Henrich Daude, helirežissöör Leonid Bragin, montaažirežissöörid Villem Roosa & Elina Kengsepp.
Simona ja Tomas on koos olnud viis aastat, kuid selle jooksul on mehel olnud mitmeid kõrvalsuhteid. Nende vahel on üüratu kuristik ja mees on väsinud ennast selgitamast. Simona alustab teekonda mõistmaks, mida mees tunneb, vajab, kogeb ja oluliseks peab.
"Soovid kaevu põhjast"
Režissöör Alesja Suzdaltseva, stsenarist Sven-Sander Paas, produtsent Anet Õunpuu, operaator-lavastaja Annika Väljataga, kunstnik Renelle Karnaskind, helirežissöör Siim Skepast, montaažirežissöör Patrick Antonjuk.
Lugu elu hammasrataste vahele jäänud mehest, kes peab talvel enne apteegi sulgemist leidma puuduvad sendid ravimite ostmiseks. Kui kerjamine ei aita, viib meeleheide ta soovikaevu põhja. Uudishimu toob kaevu kohale aga väikese poisi, kelle soove mees raha eest täita püüab.
"Nälg"
Režissöör Katariina Aule, stsenarist Sven-Sander Paas, produtsent Antero Noor, operaator-lavastaja Karl-Robert Kurm, kunstnik Eliisabet Merete Leppoja, helirežissöör Liis Karlson, montaažirežissöör Roland Abel.
Film jutustab viimasest Eesti perest, kes nälja kiuste ei tahtnud omaks võtta kartuli söömist. Pereisa võtab mure enda lahendada ning enne kui poeg Jass arugi saab, on söögilaud jälle lookas. Jäävad ainult küsimused: mis hinnaga ja kui kauaks?
"Lapsemäng"
Režissöör-stsenarist Silver Õun, produtsent Sander Lebreht, operaator-lavastaja Fidelia Regina Randmäe, kunstnik Kätlin Loomets, helirežissöör Kaspar Kosk, montaažirežissöör Villem Roosa.
Isad Robert ja Mart õpetavad oma poegadele puude lõhkumist, et lapseohtu poisikestest ikka tõelised mehed sirguksid. Kui isad aga lapsed üksinda õue jätavad, juhtub õnnetus, mida ükski lapsevanem näha ei taha…
"Sume mälestus"
Režissöör Teresa Juksaar, stsenarist Nora Aleksandra Tsahkna, produtsent Kati Vuks, operaator-lavastaja Tanel Topaasia, kunstnik Paul Henrich Daude, helirežissöör Joonas Taimla, montaažirežissöör Patrick Antonjuk.
Lapsepõlvesõbrad üritavad suvisel kokkutulekul meenutada viisteist aastat tagasi juhtunu üksikasju, kuid nende mälestused on erinevad. Algab sürreaalne rännak üritamaks sündmust meenutada, kuid mitte kõik ei jää sel teekonnal ausaks.
"Rentsli krahvid"
Režissöör Raoul Kirsima, stsenarist Elisabeth Kužovnik, produtsent Merili Laur, operaator-lavastaja Juss Rebane, kunstnik Eliisabet Merete Leppoja, helirežissöör Kreete Kokovkin, montaažirežissöör Roland Abel.
Ühel päeval avastavad prügisorteerijatest ema-poja duo Hilse ja Tang, et käivitunud on üleriigiline sorteerimiskampaania. Liinitöötajaid valdab üüratu ebaõigluse tunne. Nad teevad niigi riigi kõige mustemat tööd ja nüüd tahetakse seegi neilt ära võtta. Käiku võetakse radikaalsed meetmed. Kolme prügikotiga kodanikud olgu nüüd eriti ettevaatlikud, sest Hilse ja Tang on võtnud eesmärgiks sorteerida ära kõik inimesed, kes prügi sorteerivad.
### Response:
Kinodesse jõuavad BFM-i filmikunsti värskete vilistlaste lühifilmid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kui ma kolm aastat tagasi riigikogus riigieelarve arusaadavaks muutmise toetusrühma kokku kutsusin, siis ühinesid sellega ka meie kõige suuremad rahanduse asjatundjad. Kõigile oli selge, et samasuguse "pimeda" eelarvega edasi minna ei saa ja valgus tuleb tuppa lasta. Tuli ka Kaja Kallas, kellest nüüdseks on peaminister saanud.
Kuigi möödunud aastatega on asjad veidi paremaks muutunud on riigieelarvest jätkuvalt väga raske aru saada.
"See, mis meile pakutakse, on poliitikaloosungite ja -saavutuste kirjeldus ning poliitikaeesmärkide loetelu, millele on juurde pandud kulukogumid ja seejärel neid poliitikasaavutusi ja eesmärkideni jõudmist mõõdetakse erinevate mõõdikute ja näitajatega," on tõdenud Aivar Sõerd, üks toetusrühma arvukatest liikmetest ja endine rahandusminister.
Sõerdi hinnangul ei ole sellistel mõõdikutel praktilist väärtust, need on elukauged, abstraktsed ning põhinevad tihti vananenud statistikal. Tegevuspõhises eelarves on kulud liigendatud tulemusvaldkondade, programmide ja tegevuste järgi. Igas eluvaldkonna jaoks on pandud paika sihttasemed, kuhu tahetakse jõuda. Ning iga euro kasutamise efektiivsust ja kvaliteeti on pandud hindama mõõdikud.
Kui tegevuspõhise eelarve mõte on selles, et iga euro jagamisel püütakse hinnata, kui palju see ühes või teises valdkonnas senist olukorda parandab, omandavad mõõdikud erilise tähenduse. Tuleva aasta eelarves on mõõdikud ja sihttasemed laotatud laiali 42-le leheküljele ja neid on ühtekokku ligi 700.
Kolme sorti mõõdikud
Esimesed on arvulised ja näitavad konkreetselt kuidas asjad arenevad. Näiteks kui mullu arvas kaheksa protsenti elanikest, et Eesti riigi peamine mure on suur sisseränne, siis tuleval aastal on selliseid inimesi juba 12 protsenti.
Teised mõõdikud on hinnangulised ja nende sihttaseme iseloomustamiseks kasutatakse selliseid sõnu nagu "hoida taset", "tagatud", "jah", "olemas" ja "kasvab". Lastaiaõpetajate palga võrdlemisel Eesti keskmise palgaga on sihttasemeks "hoida taset." Milline see tase on, mida valitsuse arvates hoida tuleb? Eelarve seletuskirjas on arv kenasti kirjas: lasteaednike palk on 81 protsenti õpetajate palgast. Seega, erinevalt õpetajatest, kelle palk peab tõusma, tuleb lasteaiaõpetajatel taset hoida.
Sama lugu on põhikoolist väljalangevate õpilaste protsendi ja kutsekoolis käijate protsendiga, välisüliõpilaste rahuloluga Eestis õppimisega jne. Kõikide nende asjade taset tuleb hoida.
Välisministeerium armastab oma tegevust hinnata sõnaga "tagatud." Näiteks liitlaste kohaolek, kontaktid USA-ga, Eesti suutlikkus kujundada Euroopa Liidu ja NATO välispoliitikat, suutlikkus mõjutada ÜRO, OECD jt rahvusvaheliste organisatsioonide otsuseid on tagatud.
Paljude mõõdikute sihttaseme iseloomustamiseks on sõna "jah". Sellised mõõdikud on näiteks: maismaalt merre jõudvate saasteainete hulk on vähenenud, kiirgusohu riiklik arengukava on täidetud, laste ja perepoliitika ning ohvriabi poliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud tööturu poliitika toetab tööhõive kõrget taset ja pikaajalist tööelus osalemist, soolise võrdõiguslikkuse poliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud, võrdse kohtlemise valdkond on arendatud, terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika on kujundatud, rakenduslikud küsimused on arendatud, seisukohad esitatud, ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ja kvaliteedi ning kättesaadavuse tagamiseks on poliitika kujundatud ja elluviimine korraldatud. Kõigil neil on sihttaseme lahtris üksainus sõna – "jah".
Kolmandate mõõdikute (noorte usaldus Eesti riigi vastu, kohalike omavalitsuste teenustega rahulolu) kohta ei oska valitsus seevastu midagi öelda. Seal haigutab tuleva aasta sihttaseme koha peal tühjus.
Kõik ei lähe paremaks
Iga eelarvesse kirjutatud euro peaks muutma elu Eestis kasvõi kukesammu võrra paremaks. Mõne mõõdiku puhul see nii ka on.
Toiduohutuse baromeeter tõuseb 99,9 protsendilt sajale protsendile, meditsiiniõdede arv saja tuhande elaniku kohta kasvab 648,1-lt 700,03-ni, ehitusloa menetlemise aeg lüheneb 37-lt päevalt 30-le. Doktorikraadi kaitsnute arv kasvab 78 inimese võrra, eesti keelt asub õppima 50 väliseestlast rohkem kui tänavu, 32 inimest jääb uppumata, perverdid kuritarvitavad 158 last vähem, perevägivalla tõttu hukkub kuus inimest vähem. Vabatahtlike vetelpäästjate arv kasvab 81, abipolitseinike arv aga 645 võrra. Niinimetatud halli passi omanikke on tuleva aasta lõpuks 557 inimese võrra vähem. Kõige rohkem, ligi kolm korda suureneb inimeste arv, kes lubavad surmajärgselt oma südame, neerud ja maksa teistele loovutada.
Mõnes valdkonnas jääb olukord samaks. Näiteks kui seni kulus ebaseaduslikult Eestis viibiva inimese tabamiseks 75 päeva, siis sama kaua kulub aega ka tuleval aastal. Samaks jääb ka patoloogiliste õnnemängijate (1 protsent) kui ka nende inimeste suhtarv(48 protsenti), kes tunnevad, et neil pole Eesti elu võimalik mitte kuidagi mõjutada.
Samal ajal näitavad paljude mõõdikute sihttasemed, et asjad lähevad tuleval aastal hoopis hullemaks.
Mõned näited. Tuulekaeraga saastatud põldude pindala kasvab 20 000 hektari võrra, tulekahjude arv tõuseb 585-lt 700-le, riigiametnike pühendumuse indeks langeb, kasvab vangide arv, korraga väljas olevate politseipatrullide arv langeb, deklareerimata jäävate maksude osatähtsus tõuseb, kasvab nii uute HIV-juhtude arv kui ka makseraskustes leibkondade arv ja elukaaslaselt korduvalt peksa saanud inimeste suhtarv.
Kodumaiste põllusaaduste ja toidukaupade eksport väheneb, vangide retsidiivsus kasvab, mahetootjate endi ja mahetoodangu tarbijate arv kukuvad kivina, maal töötavate inimeste arv väheneb 6100 inimese võrra. Sagenevad ohtlike taimekahjurite puhangud, makse kogutakse vähem kokku kui seni, kaitseväe akadeemiasse pürgijate arv langeb, paberitega korstnapühkijate ja pottseppade arv väheneb, hädaabinumbrile 112 tehtud kõnele vastamise kiirus langeb, päästekomandodel kulub tuleval aastal abivajajani jõudmiseks senisest rohkem aega.
Kolm šokeerivat avastust
"Eestluse elujõu ainsa mõõdikuks on valitud aastas korraldatud teavitus ja tunnustusürituste arv."
Põhiseaduse järgi on Eesti rahvusriik ja ilma eestluse ja eesti keele ning kultuuri hoidmiseta pole Eesti riigil mingit mõtet. Tulemusvaldkonnas "eesti keel ja eestlus" mõõdetakse eelarveraha kulutamise efektiivsust kaheksa mõõdikuga. Enamik neist kirjeldab paraku keeletehnoloogilisi nüansse. Eestluse elujõu ainsa mõõdikuks on valitud aastas korraldatud teavitus ja tunnustusürituste arv. Säherdusi üritusi on praegu 50, täpselt sama palju üritusi korraldatakse ka tuleval aastal.
Teine ülitähtis asi Eesti rahva ja riigi säilimisel läbi aegade on Eesti kultuur.
Kultuuriministeerium kasutab oma tegevuse hindamiseks 30 mõõdikut. On jahmatav, et nende seas pole mitte ühtegi, mis hindaks Eesti kultuuri, rääkimata siis selle üksikute osade (muusika, teater, kunst jne) elujõulisust ja kasvu. Kultuuriministeeriumi kogu aur läheb hoopis lõimumisele. 30-st kultuurivaldkonna mõõdikust tervelt 24 hindab eestlaste lõimumise edukust muulastega.
Valitsuse plaani kohaselt kasvab nii eestlaste kui ka muulaste riigiidentiteet tuleval aastal ühe protsendi võrra. Samas selgub, et venelaste ja ukrainlaste riigiidentiteet on meist, eestlastest ligi kümme protsendi võrra kõrgem.
Teine kultuuriministeeriumi mõõdik hindab seda, kui innukalt üritavad venelased eestlastega suhelda. Kui eestlaste puhul pole muutusi ette näha, kõik jääb samaks kui seni, siis venelaste aktiivsus eestlastega kontakti otsimisel suureneb tuleval aastal oluliselt.
On ka kolmas valdkond, millest päevast päeva räägitakse. Selleks on kliimapoliitika. Tuleva aasta riigieelarve seletuskirja lugedes selgub aga üllatusega, et kliimapoliitika edukust hindab vähe mõõdikuid. Neist esimene tõdeb, et Eesti osaleb kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemis, ja sihttaset hinnatakse sõnaga "jah". Teiseks mõõdikuks on aastas korraldatud infopäevade arv. Paraku langeb nende arv tuleval aastal kolmelt kahele. Ja ongi kõik.
Mida kõigest sellest järeldada?
Kahjuks on Eesti riigieelarve jätkuvalt "pime" ning sellest arusaamine on raske mitte üksnes avalikkusel, vaid riigikogu liikmetel endil. Püüdsin näidata, et ka mõõdikud ja nende sihttasemed, mis peaksid iga euro kasutamise mõttekust ja efektiivsust parimal viisil kontrollima, on ise tihtilugu butafoorsed, sobiliku tulemuse saamiseks konstrueeritud, elukauged ja abstraktsed. Ka nende mõistmiseks läheb tuleb põhjalikku eeltööd teha
Aivar Sõerdi hinnangul ei näita nõnda üles ehitatud eelarve, kas maksumaksja iga euro on ka õigesti kasutatud, pigem vastupidi – see teeb arusaamise ilma liialdamata võimatuks, me ei tea enam, milleks maksumaksja raha kulutatakse.
Vaadates kõiki mõõdikuid tervikuna, on näha, et mingit ühtlustamist nende puhul pole, iga ministeerium elab jätkuvalt vaid omas mullis. Kõige kurvem on, et mitte keegi pole viitsinud vaadata Eesti elu süsteemselt ja tervikuna. On vaid tohutu hulk suvalisi asju ja kõik see on nagu puder ja kapsad kokku pandud.
Mida näitab õigupoolest mõõdik, mis ütleb et kutselise kaluri keskmine vanus on praegu 54 aastat ja jääb selliseks ka tuleval aastal? Aga miks pole kutselise kaluri kõrval teiste elualade ametimeeste keskmist vanust?
Paljud mõõdikud on erakordselt üldsõnalised ("hoida taset"), aga teiste puhul laskutakse ülimasse detailsusesse (mumpsi, leetrite ja lastehalvatuse vastu vaktsineeritud laste protsent kasvab 83,80-lt 85,62-le). Tulemusvaldkonna "Tark ja tegus rahvas" 111 mõõdikust tervelt kolmandik ehk 35 on segased.
Mingit korrelatsiooni ministeeriumide jagatava raha ja selle kasutamise efektiivsust hindama seatud mõõdikute hulga vahel pole. Kõige "pimedam" on raha jagamine kaitseministeeriumis, sotsiaalministeeriumis ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis. Kaitseministeerium jagab tuleval aastal laiali ligi miljard eurot, nende jagamise mõttekust kontrollib samas vaid 15 enamasti üldsõnalist mõõdikut. Seega kontrollib üks mõõdik tervelt 81 miljoni euro kasutamist. Samasugune on olukord sotsiaalministeeriumi rahadega: üks mõõdik on seatud kontrollima 74 miljoni euro kasutamist.
|
Peeter Ernits: riigieelarves on kõik segi nagu puder ja kapsad
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui ma kolm aastat tagasi riigikogus riigieelarve arusaadavaks muutmise toetusrühma kokku kutsusin, siis ühinesid sellega ka meie kõige suuremad rahanduse asjatundjad. Kõigile oli selge, et samasuguse "pimeda" eelarvega edasi minna ei saa ja valgus tuleb tuppa lasta. Tuli ka Kaja Kallas, kellest nüüdseks on peaminister saanud.
Kuigi möödunud aastatega on asjad veidi paremaks muutunud on riigieelarvest jätkuvalt väga raske aru saada.
"See, mis meile pakutakse, on poliitikaloosungite ja -saavutuste kirjeldus ning poliitikaeesmärkide loetelu, millele on juurde pandud kulukogumid ja seejärel neid poliitikasaavutusi ja eesmärkideni jõudmist mõõdetakse erinevate mõõdikute ja näitajatega," on tõdenud Aivar Sõerd, üks toetusrühma arvukatest liikmetest ja endine rahandusminister.
Sõerdi hinnangul ei ole sellistel mõõdikutel praktilist väärtust, need on elukauged, abstraktsed ning põhinevad tihti vananenud statistikal. Tegevuspõhises eelarves on kulud liigendatud tulemusvaldkondade, programmide ja tegevuste järgi. Igas eluvaldkonna jaoks on pandud paika sihttasemed, kuhu tahetakse jõuda. Ning iga euro kasutamise efektiivsust ja kvaliteeti on pandud hindama mõõdikud.
Kui tegevuspõhise eelarve mõte on selles, et iga euro jagamisel püütakse hinnata, kui palju see ühes või teises valdkonnas senist olukorda parandab, omandavad mõõdikud erilise tähenduse. Tuleva aasta eelarves on mõõdikud ja sihttasemed laotatud laiali 42-le leheküljele ja neid on ühtekokku ligi 700.
Kolme sorti mõõdikud
Esimesed on arvulised ja näitavad konkreetselt kuidas asjad arenevad. Näiteks kui mullu arvas kaheksa protsenti elanikest, et Eesti riigi peamine mure on suur sisseränne, siis tuleval aastal on selliseid inimesi juba 12 protsenti.
Teised mõõdikud on hinnangulised ja nende sihttaseme iseloomustamiseks kasutatakse selliseid sõnu nagu "hoida taset", "tagatud", "jah", "olemas" ja "kasvab". Lastaiaõpetajate palga võrdlemisel Eesti keskmise palgaga on sihttasemeks "hoida taset." Milline see tase on, mida valitsuse arvates hoida tuleb? Eelarve seletuskirjas on arv kenasti kirjas: lasteaednike palk on 81 protsenti õpetajate palgast. Seega, erinevalt õpetajatest, kelle palk peab tõusma, tuleb lasteaiaõpetajatel taset hoida.
Sama lugu on põhikoolist väljalangevate õpilaste protsendi ja kutsekoolis käijate protsendiga, välisüliõpilaste rahuloluga Eestis õppimisega jne. Kõikide nende asjade taset tuleb hoida.
Välisministeerium armastab oma tegevust hinnata sõnaga "tagatud." Näiteks liitlaste kohaolek, kontaktid USA-ga, Eesti suutlikkus kujundada Euroopa Liidu ja NATO välispoliitikat, suutlikkus mõjutada ÜRO, OECD jt rahvusvaheliste organisatsioonide otsuseid on tagatud.
Paljude mõõdikute sihttaseme iseloomustamiseks on sõna "jah". Sellised mõõdikud on näiteks: maismaalt merre jõudvate saasteainete hulk on vähenenud, kiirgusohu riiklik arengukava on täidetud, laste ja perepoliitika ning ohvriabi poliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud tööturu poliitika toetab tööhõive kõrget taset ja pikaajalist tööelus osalemist, soolise võrdõiguslikkuse poliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud, võrdse kohtlemise valdkond on arendatud, terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika on kujundatud, rakenduslikud küsimused on arendatud, seisukohad esitatud, ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ja kvaliteedi ning kättesaadavuse tagamiseks on poliitika kujundatud ja elluviimine korraldatud. Kõigil neil on sihttaseme lahtris üksainus sõna – "jah".
Kolmandate mõõdikute (noorte usaldus Eesti riigi vastu, kohalike omavalitsuste teenustega rahulolu) kohta ei oska valitsus seevastu midagi öelda. Seal haigutab tuleva aasta sihttaseme koha peal tühjus.
Kõik ei lähe paremaks
Iga eelarvesse kirjutatud euro peaks muutma elu Eestis kasvõi kukesammu võrra paremaks. Mõne mõõdiku puhul see nii ka on.
Toiduohutuse baromeeter tõuseb 99,9 protsendilt sajale protsendile, meditsiiniõdede arv saja tuhande elaniku kohta kasvab 648,1-lt 700,03-ni, ehitusloa menetlemise aeg lüheneb 37-lt päevalt 30-le. Doktorikraadi kaitsnute arv kasvab 78 inimese võrra, eesti keelt asub õppima 50 väliseestlast rohkem kui tänavu, 32 inimest jääb uppumata, perverdid kuritarvitavad 158 last vähem, perevägivalla tõttu hukkub kuus inimest vähem. Vabatahtlike vetelpäästjate arv kasvab 81, abipolitseinike arv aga 645 võrra. Niinimetatud halli passi omanikke on tuleva aasta lõpuks 557 inimese võrra vähem. Kõige rohkem, ligi kolm korda suureneb inimeste arv, kes lubavad surmajärgselt oma südame, neerud ja maksa teistele loovutada.
Mõnes valdkonnas jääb olukord samaks. Näiteks kui seni kulus ebaseaduslikult Eestis viibiva inimese tabamiseks 75 päeva, siis sama kaua kulub aega ka tuleval aastal. Samaks jääb ka patoloogiliste õnnemängijate (1 protsent) kui ka nende inimeste suhtarv(48 protsenti), kes tunnevad, et neil pole Eesti elu võimalik mitte kuidagi mõjutada.
Samal ajal näitavad paljude mõõdikute sihttasemed, et asjad lähevad tuleval aastal hoopis hullemaks.
Mõned näited. Tuulekaeraga saastatud põldude pindala kasvab 20 000 hektari võrra, tulekahjude arv tõuseb 585-lt 700-le, riigiametnike pühendumuse indeks langeb, kasvab vangide arv, korraga väljas olevate politseipatrullide arv langeb, deklareerimata jäävate maksude osatähtsus tõuseb, kasvab nii uute HIV-juhtude arv kui ka makseraskustes leibkondade arv ja elukaaslaselt korduvalt peksa saanud inimeste suhtarv.
Kodumaiste põllusaaduste ja toidukaupade eksport väheneb, vangide retsidiivsus kasvab, mahetootjate endi ja mahetoodangu tarbijate arv kukuvad kivina, maal töötavate inimeste arv väheneb 6100 inimese võrra. Sagenevad ohtlike taimekahjurite puhangud, makse kogutakse vähem kokku kui seni, kaitseväe akadeemiasse pürgijate arv langeb, paberitega korstnapühkijate ja pottseppade arv väheneb, hädaabinumbrile 112 tehtud kõnele vastamise kiirus langeb, päästekomandodel kulub tuleval aastal abivajajani jõudmiseks senisest rohkem aega.
Kolm šokeerivat avastust
"Eestluse elujõu ainsa mõõdikuks on valitud aastas korraldatud teavitus ja tunnustusürituste arv."
Põhiseaduse järgi on Eesti rahvusriik ja ilma eestluse ja eesti keele ning kultuuri hoidmiseta pole Eesti riigil mingit mõtet. Tulemusvaldkonnas "eesti keel ja eestlus" mõõdetakse eelarveraha kulutamise efektiivsust kaheksa mõõdikuga. Enamik neist kirjeldab paraku keeletehnoloogilisi nüansse. Eestluse elujõu ainsa mõõdikuks on valitud aastas korraldatud teavitus ja tunnustusürituste arv. Säherdusi üritusi on praegu 50, täpselt sama palju üritusi korraldatakse ka tuleval aastal.
Teine ülitähtis asi Eesti rahva ja riigi säilimisel läbi aegade on Eesti kultuur.
Kultuuriministeerium kasutab oma tegevuse hindamiseks 30 mõõdikut. On jahmatav, et nende seas pole mitte ühtegi, mis hindaks Eesti kultuuri, rääkimata siis selle üksikute osade (muusika, teater, kunst jne) elujõulisust ja kasvu. Kultuuriministeeriumi kogu aur läheb hoopis lõimumisele. 30-st kultuurivaldkonna mõõdikust tervelt 24 hindab eestlaste lõimumise edukust muulastega.
Valitsuse plaani kohaselt kasvab nii eestlaste kui ka muulaste riigiidentiteet tuleval aastal ühe protsendi võrra. Samas selgub, et venelaste ja ukrainlaste riigiidentiteet on meist, eestlastest ligi kümme protsendi võrra kõrgem.
Teine kultuuriministeeriumi mõõdik hindab seda, kui innukalt üritavad venelased eestlastega suhelda. Kui eestlaste puhul pole muutusi ette näha, kõik jääb samaks kui seni, siis venelaste aktiivsus eestlastega kontakti otsimisel suureneb tuleval aastal oluliselt.
On ka kolmas valdkond, millest päevast päeva räägitakse. Selleks on kliimapoliitika. Tuleva aasta riigieelarve seletuskirja lugedes selgub aga üllatusega, et kliimapoliitika edukust hindab vähe mõõdikuid. Neist esimene tõdeb, et Eesti osaleb kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemis, ja sihttaset hinnatakse sõnaga "jah". Teiseks mõõdikuks on aastas korraldatud infopäevade arv. Paraku langeb nende arv tuleval aastal kolmelt kahele. Ja ongi kõik.
Mida kõigest sellest järeldada?
Kahjuks on Eesti riigieelarve jätkuvalt "pime" ning sellest arusaamine on raske mitte üksnes avalikkusel, vaid riigikogu liikmetel endil. Püüdsin näidata, et ka mõõdikud ja nende sihttasemed, mis peaksid iga euro kasutamise mõttekust ja efektiivsust parimal viisil kontrollima, on ise tihtilugu butafoorsed, sobiliku tulemuse saamiseks konstrueeritud, elukauged ja abstraktsed. Ka nende mõistmiseks läheb tuleb põhjalikku eeltööd teha
Aivar Sõerdi hinnangul ei näita nõnda üles ehitatud eelarve, kas maksumaksja iga euro on ka õigesti kasutatud, pigem vastupidi – see teeb arusaamise ilma liialdamata võimatuks, me ei tea enam, milleks maksumaksja raha kulutatakse.
Vaadates kõiki mõõdikuid tervikuna, on näha, et mingit ühtlustamist nende puhul pole, iga ministeerium elab jätkuvalt vaid omas mullis. Kõige kurvem on, et mitte keegi pole viitsinud vaadata Eesti elu süsteemselt ja tervikuna. On vaid tohutu hulk suvalisi asju ja kõik see on nagu puder ja kapsad kokku pandud.
Mida näitab õigupoolest mõõdik, mis ütleb et kutselise kaluri keskmine vanus on praegu 54 aastat ja jääb selliseks ka tuleval aastal? Aga miks pole kutselise kaluri kõrval teiste elualade ametimeeste keskmist vanust?
Paljud mõõdikud on erakordselt üldsõnalised ("hoida taset"), aga teiste puhul laskutakse ülimasse detailsusesse (mumpsi, leetrite ja lastehalvatuse vastu vaktsineeritud laste protsent kasvab 83,80-lt 85,62-le). Tulemusvaldkonna "Tark ja tegus rahvas" 111 mõõdikust tervelt kolmandik ehk 35 on segased.
Mingit korrelatsiooni ministeeriumide jagatava raha ja selle kasutamise efektiivsust hindama seatud mõõdikute hulga vahel pole. Kõige "pimedam" on raha jagamine kaitseministeeriumis, sotsiaalministeeriumis ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis. Kaitseministeerium jagab tuleval aastal laiali ligi miljard eurot, nende jagamise mõttekust kontrollib samas vaid 15 enamasti üldsõnalist mõõdikut. Seega kontrollib üks mõõdik tervelt 81 miljoni euro kasutamist. Samasugune on olukord sotsiaalministeeriumi rahadega: üks mõõdik on seatud kontrollima 74 miljoni euro kasutamist.
### Response:
Peeter Ernits: riigieelarves on kõik segi nagu puder ja kapsad
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Teatame kurbusega, et meie imeline, võimekas ja armastav ema on lahkunud," vahendas BBC perekonna teadaande sisu.
Alley kogus tuntust 1980.-1990. aastatel telesarjas "Cheers". Selle rolli eest võitis ta ka Emmy auhinna.
Kansases sündinud näitleja lõi kaasa filmides "Star Trek II: The Wrath of Khan", "Drop Dead Gorgeous" ja "Look Who's Talking".
Pole teada, milline vähk Alleyl oli, kuid perekonna sõnul avastati haigus alles hiljuti.
Näitlejaga koostööd teinud John Travolta avaldas oma Instagramis järelhüüde, kus nimetas suhet Alleyga üheks kõige erilisemaks oma elus.
View this post on Instagram
A post shared by John Travolta (@johntravolta)
|
Auhinnatud komöödianäitleja Kirstie Alley suri 71-aastaselt
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Teatame kurbusega, et meie imeline, võimekas ja armastav ema on lahkunud," vahendas BBC perekonna teadaande sisu.
Alley kogus tuntust 1980.-1990. aastatel telesarjas "Cheers". Selle rolli eest võitis ta ka Emmy auhinna.
Kansases sündinud näitleja lõi kaasa filmides "Star Trek II: The Wrath of Khan", "Drop Dead Gorgeous" ja "Look Who's Talking".
Pole teada, milline vähk Alleyl oli, kuid perekonna sõnul avastati haigus alles hiljuti.
Näitlejaga koostööd teinud John Travolta avaldas oma Instagramis järelhüüde, kus nimetas suhet Alleyga üheks kõige erilisemaks oma elus.
View this post on Instagram
A post shared by John Travolta (@johntravolta)
### Response:
Auhinnatud komöödianäitleja Kirstie Alley suri 71-aastaselt
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Warner Brosi ulmefilm põhineb Edward Ashtoni romaanil, mida raamatu kirjastaja on kirjeldanud kui kõrgkontseptuaalset trillerit, mis sarnaneb Andy Weiri raamatule "Marslane" ja Blake Crouchi teosele "Tumeaine", vahendab Variety.
Pattinson kehastab filmis nn ühekordseks kasutamiseks mõeldud töötajat, kes on saadetud inimekspeditsioonile, et koloniseerida jäämaailm nimega Niflheim, kuid keeldub lubamast asenduskloonil tema kohta võtta.
Lisaks Pattinsonile löövad filmis kaasa Steven Yeun, Naomi Ackie, Toni Collette ja Mark Ruffalo.
Filmi süžee üksikasju pole kinnitatud ja pole selge, kui täpselt kavatseb Bong lähtematerjalist kinni pidada. Ashtoni raamat ilmus 2022. aasta veebruaris.
Lisaks kirjutamisele ja lavastamisele Bong ka produtseerib oma ettevõtte Offscreen kaudu oma tulevast filmi.
"Mickey 17" on Bong Joon Ho esimene film pärast "Parasiiti", millest sai ajaloo edukaim Lõuna-Korea film, ühtlasi esimene mitte-ingliskeelne film, mis võitnud Oscari aasta parima filmi kategoorias.
|
Ilmus treiler Bong Joon Ho uuele filmile "Mickey 17"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Warner Brosi ulmefilm põhineb Edward Ashtoni romaanil, mida raamatu kirjastaja on kirjeldanud kui kõrgkontseptuaalset trillerit, mis sarnaneb Andy Weiri raamatule "Marslane" ja Blake Crouchi teosele "Tumeaine", vahendab Variety.
Pattinson kehastab filmis nn ühekordseks kasutamiseks mõeldud töötajat, kes on saadetud inimekspeditsioonile, et koloniseerida jäämaailm nimega Niflheim, kuid keeldub lubamast asenduskloonil tema kohta võtta.
Lisaks Pattinsonile löövad filmis kaasa Steven Yeun, Naomi Ackie, Toni Collette ja Mark Ruffalo.
Filmi süžee üksikasju pole kinnitatud ja pole selge, kui täpselt kavatseb Bong lähtematerjalist kinni pidada. Ashtoni raamat ilmus 2022. aasta veebruaris.
Lisaks kirjutamisele ja lavastamisele Bong ka produtseerib oma ettevõtte Offscreen kaudu oma tulevast filmi.
"Mickey 17" on Bong Joon Ho esimene film pärast "Parasiiti", millest sai ajaloo edukaim Lõuna-Korea film, ühtlasi esimene mitte-ingliskeelne film, mis võitnud Oscari aasta parima filmi kategoorias.
### Response:
Ilmus treiler Bong Joon Ho uuele filmile "Mickey 17"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Macron suhtles viimati Putiniga augustis. Hiljuti väitis Prantsuse president, et lääs peaks kaaluma, kuidas rahuldada Venemaa vajadust julgeolekutagatiste järele, kui Putin nõustub läbirääkimistega Ukraina sõja lõpetamise üle.
Macroni avaldus tõi kriitikalaviini Balti riikidest, Soomest ja Ukrainast. Macroni nõunikud kinnitasid, et Prantsuse president jätkab Kiievi toetamist, vahendas The Times.
Macron külastas eelmisel nädalal USA-d ja kohtus seal oma kolleegi Joe Bideniga. Eelmisel nädalal ütles Biden, et kui on täidetud vajalikud tingimused, siis ta võib kohtuda Putiniga, et arutada sõja lõpetamist.
Kreml lükkas tagasi Bideni tingimused Ukraina rahukõnelusteks Putiniga. Moskva teatas, et Venemaa jätkab Ukrainas sõjalist tegevust.
|
Pariis: Macron ütleb Putinile, et Venemaa viiks väed Ukrainast välja
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Macron suhtles viimati Putiniga augustis. Hiljuti väitis Prantsuse president, et lääs peaks kaaluma, kuidas rahuldada Venemaa vajadust julgeolekutagatiste järele, kui Putin nõustub läbirääkimistega Ukraina sõja lõpetamise üle.
Macroni avaldus tõi kriitikalaviini Balti riikidest, Soomest ja Ukrainast. Macroni nõunikud kinnitasid, et Prantsuse president jätkab Kiievi toetamist, vahendas The Times.
Macron külastas eelmisel nädalal USA-d ja kohtus seal oma kolleegi Joe Bideniga. Eelmisel nädalal ütles Biden, et kui on täidetud vajalikud tingimused, siis ta võib kohtuda Putiniga, et arutada sõja lõpetamist.
Kreml lükkas tagasi Bideni tingimused Ukraina rahukõnelusteks Putiniga. Moskva teatas, et Venemaa jätkab Ukrainas sõjalist tegevust.
### Response:
Pariis: Macron ütleb Putinile, et Venemaa viiks väed Ukrainast välja
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Lõuna-Korea kaotas esmaspäeval kaheksandikfinaalis 1:4 Brasiiliale ja langes konkurentsist. "Teatasin just mängijatele ja alaliidu presidendile, et lahkun ametist. See on otsus, mille ma septembris vastu võtsin. Tänan mängijaid ja alaliitu kõige eest, mida nad on teinud. Nad andsid endast parima ning olen väga rahul ja uhke, et sain neid juhendada," ütles Bento pärast mängu.
"Nüüd pean mõtlema tulevikule. Lähen puhkusele ja pärast seda otsustan, mis saab edasi," lisas Bento.
53-aastane portugallane nimetati Lõuna-Korea peatreeneriks 2018. aasta augustis. Bento käe all võitis Lõuna Korea 35, viigistas 13 ja kaotas üheksa kohtumist.
Paulo Bento has stood down as South Korea's manager after their 4-1 defeat by Brazil in the last-16 of the 2022 World Cup on Monday. https://t.co/ACNoeaztFU
— The Athletic | Football (@TheAthleticFC) December 5, 2022
|
Lõuna-Korea peatreener lahkus ametist
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõuna-Korea kaotas esmaspäeval kaheksandikfinaalis 1:4 Brasiiliale ja langes konkurentsist. "Teatasin just mängijatele ja alaliidu presidendile, et lahkun ametist. See on otsus, mille ma septembris vastu võtsin. Tänan mängijaid ja alaliitu kõige eest, mida nad on teinud. Nad andsid endast parima ning olen väga rahul ja uhke, et sain neid juhendada," ütles Bento pärast mängu.
"Nüüd pean mõtlema tulevikule. Lähen puhkusele ja pärast seda otsustan, mis saab edasi," lisas Bento.
53-aastane portugallane nimetati Lõuna-Korea peatreeneriks 2018. aasta augustis. Bento käe all võitis Lõuna Korea 35, viigistas 13 ja kaotas üheksa kohtumist.
Paulo Bento has stood down as South Korea's manager after their 4-1 defeat by Brazil in the last-16 of the 2022 World Cup on Monday. https://t.co/ACNoeaztFU
— The Athletic | Football (@TheAthleticFC) December 5, 2022
### Response:
Lõuna-Korea peatreener lahkus ametist
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Varustuskindlusest räägivad Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar ning konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee.
|
Video: Veskimägi ja Tatar annavad aru Eleringi varustuskindlusest
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varustuskindlusest räägivad Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar ning konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee.
### Response:
Video: Veskimägi ja Tatar annavad aru Eleringi varustuskindlusest
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Öös on liikumist" teema on seotud eelkõige 2023. aasta riikliku liikumise teema-aastaga, mis keskendub tervislikele eluviisidele ja liikumisharrastusele. "Liikumine kui teema on väga mitmekülgne. Liikuvus tähendab lisaks sportimisele ka reisimist – kuidas ja mis vahenditega on liikuma saadud ja kuhu on kohale jõutud. Liikumine võimaldab rääkida arengust ja teest sihtide poole või hoopiski muuseumiöisest salapärast, kui miski näitusesaalis tasakesi liigutama hakkab," ütles muuseumiöö koordinaator Heliis Martinson.
Muuseumiöö teema valisid muuseumitöötajad üle Eesti. "Populaarseimad ja enim mainitud teemad olid ühel või teisel moel seotud liikumise, tegutsemise, elu ja meluga. Teemade kaudu tõusis selgelt esile soov ja vajadus pöörduda tagasi aktiivse, ühiselt tegutsemist, ringi liikumist ja reisimist sisaldava normaalsuse juurde," sõnas Martinson.
Muuseumiöö teemakorjel osales 167 muuseumitöötajat. Osalevate muuseumide nimekirja ja programme hakatakse avalikustama järgmise aasta maikuu alguses.
|
2023. aasta muuseumiöö fookuses on liikumine
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Öös on liikumist" teema on seotud eelkõige 2023. aasta riikliku liikumise teema-aastaga, mis keskendub tervislikele eluviisidele ja liikumisharrastusele. "Liikumine kui teema on väga mitmekülgne. Liikuvus tähendab lisaks sportimisele ka reisimist – kuidas ja mis vahenditega on liikuma saadud ja kuhu on kohale jõutud. Liikumine võimaldab rääkida arengust ja teest sihtide poole või hoopiski muuseumiöisest salapärast, kui miski näitusesaalis tasakesi liigutama hakkab," ütles muuseumiöö koordinaator Heliis Martinson.
Muuseumiöö teema valisid muuseumitöötajad üle Eesti. "Populaarseimad ja enim mainitud teemad olid ühel või teisel moel seotud liikumise, tegutsemise, elu ja meluga. Teemade kaudu tõusis selgelt esile soov ja vajadus pöörduda tagasi aktiivse, ühiselt tegutsemist, ringi liikumist ja reisimist sisaldava normaalsuse juurde," sõnas Martinson.
Muuseumiöö teemakorjel osales 167 muuseumitöötajat. Osalevate muuseumide nimekirja ja programme hakatakse avalikustama järgmise aasta maikuu alguses.
### Response:
2023. aasta muuseumiöö fookuses on liikumine
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Jõgeva- ja Tartumaa valimisringkonna näol on tegemist eripalgelise piirkonnaga, kus inimeste ootused riigikogule on väga erinevad. Üsna eripalgeline on ka saadikute nimekiri, kes sealt aja jooksul on valituks osutunud – Villu Reiljanist Peeter Võsa ja Ene Ergmani. Ehk "klassikat ja moodsat poppi" – nagu armastas öelda kunagine tippajakirjanik Enno Tammer.
Seitsme mandaadiga valimisringkond hõlmab 1995. aastast Jõgeva maakonda ja Tartu maakonda, v.a Tartu linna. 1992. aastal oli Tartu maakond ühes ringkonnas koos Tartu linnaga ja Jõgevamaa hoopis Viljandimaaga. Näiteks Tartu- ja Tartumaa ringkonnas kandideeris Kuningriiklaste nimekirjas ja sai 331 häält hilisem Keskerakonna kauaaegne Tartu piirkonna juht Aadu Must.
Eelmistel riigikogu valimistel 2019. aastal oli Jõgeva- ja Tartumaal edukaim Reformierakond 27,2 protsendiga. Järgnesid EKRE 22,4 protsendi, Isamaa 17,5 protsendi ja Keskerakond 15,4 protsendiga. SDE sai Jõgeva- ja Tartumaal 9,3 protsendi valijate toetuse.
EKRE edutas Kingo esikohale
EKRE on teinud eelmiste valimistega võrreldes selle muudatuse, et paneb esinumbriks sõnaka parlamendisaadiku Kert Kingo, kes eelmisel korral kandideeris neljandal positsioonil.
Kert Kingo. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR
Nelja aasta tagune esinumber Peeter Ernits on nüüd teisel positsioonil. Eelmistel valimistel sai Ernits 3846 ja Kingo 1082 häält. Kingo omab aga kohapealses EKRE piirkonnas suuremat mõju kui Ernits.
Seda annab mõista ka EKRE ringkondade koordinaator Rudolf Jeeser, kes ütles, et Kingo valiti ringkonna nimekirja etteotsa erakonna sisevalimiste tulemusena.
Reformierakonda veab Kruuse, debüteerib Rõivas
Reformierakonna esinumber on maaleuminister Urmas Kruuse, kes oli sel positsioonil ka eelmisel korral ja sai 5398 valija toetuse. Varem ka Elva ja Tartu linnapea ametis olnud Kruuse on ainus esinumber selles valimisringkonnas, kes oli esinumber ka kevadel 2019.
Urmas Kruuse Autor/allikas: Jürgen Randma/riigikantselei
Teisel-kolmandal kohal on nimekirjas aga uued nimed – kõrgel teisel kohal on 4. novembril erakonnaga liitunud ja valimisdebüüti tegev Luisa Rõivas. Ta on Elvas sündinud ja koolis käinud ehk tal on Tartumaaga isiklik seos.
Kolmandal Reformierakonna endine peasekretär, Jõgevamaalt Lustivere külast pärit Erkki Keldo. Ta kandideeris samas piirkonnas ka eelmistel valimistel ja sai 722 häält.
2019. aasta valimiste teine number Valdo Randpere kandideerib sel korral hoopis Tallinnas. Eelmiste valimiste kolmanda numbri Toomas Järveoja leiab koha võrra madalamalt.
Keskerakond läheb välja uute esinumbritega
Eelmistel valimistel vedasid Keskerakonna nimekirja esinumbrina Janek Mäggi ja teisena Marika Tuus-Laul. Kui Tuus-Laul sai 2095 häält ja pääses riigikogusse, siis Mäggi 1671 häält ja jäi parlamendi ukse taha.
Nüüd on Keskerakonna esinumber Põltsamaal elav Taavi Aas, endine Tallinna linnapea ja endine majandus- ja taristuminister. Eelmistel valimistel kandideeris ta Tallinnas Mustamäe ja Nõmme linnaosa valimisringkonnas ja sai 3925 häält.
Taavi Aas Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Teisel positsioonil on õigusteadlase ja usumehe taustaga poliitik Igor Gräzin, kes on ka ühtlasi Keskerakonna Tartumaa piirkonna esimees. 2015. aastal kandideeris Gräzin samas nimekirjas ja samal positsioonil, aga siis veel Reformierakonna nimekirjas, mille asutaja ta oli. Ta sai 1973 häält.
Keskerakonna nimekirjas kandideerivad näiteks veel Jõgeva vallavanem Angela Saksing, Elva Haigla juhatuse esimees Peeter Laasik, Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdder, Mustvee Kooli direktor Marianne Kivimurd-Tarelkina ning endine Mustvee linnapea ja praegune Lüganuse abivallavanem Max Kaur.
Isamaa esinumber on Aivar Kokk
Isamaa pole oma valimisnimekirja esinumbrit ametlikult küll otsustanud, kuid päike peaks tõusma läänest, kui selleks ei saa Aivar Kokk. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees on Jõgevalt pärit ja tõi eelmistel valimistele erakonnale 2536 häält.
Juba 1989. aastast kohalikul tasandil poliitikas kaasa löönud Kokk on pidanud ka aastatel 2004–2009 Jõgeva maavanema ametit. Ta omab ka suuremat kui 50-protsendilist osalust Jõgevamaa ajalehes Vooremaa. Ta on üks mõjukamaid tegelasi Jõgevamaal, kust ta saab ka enim hääli. Paremat tulemust takistab vähene tuntus Tartumaal.
Aivar Kokk. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Eelmistel valimistel oli Kokast napilt edukam (2583 häält) nimekirja neljandal positsioonil olnud Raivo Tamm, kes nüüd kandideerib eeldatavasti Tallinnas Mustamäel ja Nõmmel.
Isamaa nimekirjas kandideerivad praeguse teadmise järgi veel Reet Alev, Aare Anderson ja Juhani Jaeger.
Eesti 200 loodab Irja Lutsari tuntud nimele
Eesti 200 esinumbriks saab Jõgeva- ja Tartumaal viroloogiaprofessor Irja Lutsar. Tema enda esimene eelistus oleks olnud Tartu linn, aga seal on kindel esinumber erakonna aseesimees Kristina Kallas.
ERR-ile oktoobri alul antud intervjuus andis Lutsar mõista, et võiks kandideerida ka Lõuna-Eestis, kuid ka ka Võru-, Valga- ja Põlvamaal oli erakonnal Igor Taro näol esinumber olemas. Seega oli Jõgeva- ja Tartumaa Lutsarile loogiline kompromisslahendus, kuna mõnes Tallinna ringkonnas ta kandideerida ei soovinud. Ehkki Eesti 200 juhid seda oleks soovinud.
Irja Lutsar. Autor/allikas: Kairit Leibold / ERR
Eesti 200 loodab eeskätt Lutsari tuntusele, mille ta sai laiemalt teadusnõukoja juhina koroonaperioodil. Poliitikas ja valimistel on aga tegemist debütandiga, kelle häälesaak on prognoosimatu. "Võib minna väga hästi, aga samamoodi ka halvasti," ütleb üks kohalikke olusid tundev inimene.
Suure tõenäosusega kandideerib Eesti 200 ridades riigikogu valimistel Märt Meesak, kes nelja aasta eest kandideeris veel Vabaerakonna ridades ja sai 76 häält. Jõgeva- ja Tartumaal kandideerib ilmselt ka Jaak Laineste, kes eelmistel valimistel kandideeris Tartu linnas ja sai 153 häält.
Sotsid panevad ilmselt esinumbriks Kastre vallavanema
Pärast eelmiste valimiste ebaõnnestumist Eiki Nestoriga (staažikas sotsiaaldemokraat kandideeris endale tavapäratus ringkonnas ja sai 1491 häält, millega ta parlamenti ei pääsenud), on olnud sotsidel aega neli aastat nuputada endale paremat lahendust. Aga väga head lahendust ehk kindlalt mandaati võtvat kandidaati praegu ei paista. Tõsi, aega veel veidi on.
Eeskätt on neil puudu üks üleriigilise tuntusega nimi, aga uisapäisa kedagi maale suunata pole ka mõtet – seda näitas eksperiment Nestoriga.
Sotside esinumbriks saab üsna tõenäoliselt Kastre vallavanem ja SDE Tartumaa piirkonna esimees Priit Lomp. Teda on toetamas Tartu vallavanem Jarno Laur, kes on pikaajaline omavalitsusjuht.
Priit Lomp. Autor/allikas: Patrik Tamm
Laur kinnitas ERR-ile, et temast esinumbrit kindlasti ei saa ja et Priit Lomp oleks hea valik esinumbri kohale. Viimastel kohalikel valimistel sai Laur ise Tartu vallas 729 häält. Kõva tulemus, aga Laur kandideeris valimisliidu nimekirjas.
Ka Priit Lomp sai kohalikel valimistel oma vallas korraliku tulemuse (393 häält), kuid taas kandideerides valimisliidu eesotsas.
Sotside puhul tasubki välja tuua, et mitmed neile kohalikel valimistel edu toonud kandidaadid ei läinud välja SDE nime all. Eks seegi näitab erakonna kohta ühte-teist. Ja võib valusalt kätte maksta just märtsikuistel riigikogu valimistel.
Rohelised – Marko Kaasik
Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu ütles ERR-ile, et rohelisi esindavad Jõgeva- ja Tartumaal roheliste teine kaasjuht Marko Kaasik ja Hans Leonhard Kõrgesaar.
Marko Kaasik. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Parempoolsed
Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons ütles, et Parempoolsed pole lõplikke valimisnimekirju veel kinnitanud, mistõttu läheb ringkondade esinumbrite avaldamisega veel pisut aega. "Lõplikud nimekirjad tehakse avalikuks ilmselt jaanuaris, vahetult enne nimekirjade ametlikku registreerimist," lausus Kons.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab Jõgeva- ja Tartumaa valimisringkonnas hääletada EKRE poolt 31 ja Reformierakonna poolt 30 protsenti valijatest.
· Keskerakonna toetusnumber selles valimisringkonnas on 13 protsenti, Isamaal 11 protsenti ja Eesti 200-l 10 protsenti. SDE reiting on vaid kolm protsenti.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele.
|
Jõgeva- ja Tartumaa kandidaadid – klassikat ja moodsat poppi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jõgeva- ja Tartumaa valimisringkonna näol on tegemist eripalgelise piirkonnaga, kus inimeste ootused riigikogule on väga erinevad. Üsna eripalgeline on ka saadikute nimekiri, kes sealt aja jooksul on valituks osutunud – Villu Reiljanist Peeter Võsa ja Ene Ergmani. Ehk "klassikat ja moodsat poppi" – nagu armastas öelda kunagine tippajakirjanik Enno Tammer.
Seitsme mandaadiga valimisringkond hõlmab 1995. aastast Jõgeva maakonda ja Tartu maakonda, v.a Tartu linna. 1992. aastal oli Tartu maakond ühes ringkonnas koos Tartu linnaga ja Jõgevamaa hoopis Viljandimaaga. Näiteks Tartu- ja Tartumaa ringkonnas kandideeris Kuningriiklaste nimekirjas ja sai 331 häält hilisem Keskerakonna kauaaegne Tartu piirkonna juht Aadu Must.
Eelmistel riigikogu valimistel 2019. aastal oli Jõgeva- ja Tartumaal edukaim Reformierakond 27,2 protsendiga. Järgnesid EKRE 22,4 protsendi, Isamaa 17,5 protsendi ja Keskerakond 15,4 protsendiga. SDE sai Jõgeva- ja Tartumaal 9,3 protsendi valijate toetuse.
EKRE edutas Kingo esikohale
EKRE on teinud eelmiste valimistega võrreldes selle muudatuse, et paneb esinumbriks sõnaka parlamendisaadiku Kert Kingo, kes eelmisel korral kandideeris neljandal positsioonil.
Kert Kingo. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR
Nelja aasta tagune esinumber Peeter Ernits on nüüd teisel positsioonil. Eelmistel valimistel sai Ernits 3846 ja Kingo 1082 häält. Kingo omab aga kohapealses EKRE piirkonnas suuremat mõju kui Ernits.
Seda annab mõista ka EKRE ringkondade koordinaator Rudolf Jeeser, kes ütles, et Kingo valiti ringkonna nimekirja etteotsa erakonna sisevalimiste tulemusena.
Reformierakonda veab Kruuse, debüteerib Rõivas
Reformierakonna esinumber on maaleuminister Urmas Kruuse, kes oli sel positsioonil ka eelmisel korral ja sai 5398 valija toetuse. Varem ka Elva ja Tartu linnapea ametis olnud Kruuse on ainus esinumber selles valimisringkonnas, kes oli esinumber ka kevadel 2019.
Urmas Kruuse Autor/allikas: Jürgen Randma/riigikantselei
Teisel-kolmandal kohal on nimekirjas aga uued nimed – kõrgel teisel kohal on 4. novembril erakonnaga liitunud ja valimisdebüüti tegev Luisa Rõivas. Ta on Elvas sündinud ja koolis käinud ehk tal on Tartumaaga isiklik seos.
Kolmandal Reformierakonna endine peasekretär, Jõgevamaalt Lustivere külast pärit Erkki Keldo. Ta kandideeris samas piirkonnas ka eelmistel valimistel ja sai 722 häält.
2019. aasta valimiste teine number Valdo Randpere kandideerib sel korral hoopis Tallinnas. Eelmiste valimiste kolmanda numbri Toomas Järveoja leiab koha võrra madalamalt.
Keskerakond läheb välja uute esinumbritega
Eelmistel valimistel vedasid Keskerakonna nimekirja esinumbrina Janek Mäggi ja teisena Marika Tuus-Laul. Kui Tuus-Laul sai 2095 häält ja pääses riigikogusse, siis Mäggi 1671 häält ja jäi parlamendi ukse taha.
Nüüd on Keskerakonna esinumber Põltsamaal elav Taavi Aas, endine Tallinna linnapea ja endine majandus- ja taristuminister. Eelmistel valimistel kandideeris ta Tallinnas Mustamäe ja Nõmme linnaosa valimisringkonnas ja sai 3925 häält.
Taavi Aas Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Teisel positsioonil on õigusteadlase ja usumehe taustaga poliitik Igor Gräzin, kes on ka ühtlasi Keskerakonna Tartumaa piirkonna esimees. 2015. aastal kandideeris Gräzin samas nimekirjas ja samal positsioonil, aga siis veel Reformierakonna nimekirjas, mille asutaja ta oli. Ta sai 1973 häält.
Keskerakonna nimekirjas kandideerivad näiteks veel Jõgeva vallavanem Angela Saksing, Elva Haigla juhatuse esimees Peeter Laasik, Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdder, Mustvee Kooli direktor Marianne Kivimurd-Tarelkina ning endine Mustvee linnapea ja praegune Lüganuse abivallavanem Max Kaur.
Isamaa esinumber on Aivar Kokk
Isamaa pole oma valimisnimekirja esinumbrit ametlikult küll otsustanud, kuid päike peaks tõusma läänest, kui selleks ei saa Aivar Kokk. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees on Jõgevalt pärit ja tõi eelmistel valimistele erakonnale 2536 häält.
Juba 1989. aastast kohalikul tasandil poliitikas kaasa löönud Kokk on pidanud ka aastatel 2004–2009 Jõgeva maavanema ametit. Ta omab ka suuremat kui 50-protsendilist osalust Jõgevamaa ajalehes Vooremaa. Ta on üks mõjukamaid tegelasi Jõgevamaal, kust ta saab ka enim hääli. Paremat tulemust takistab vähene tuntus Tartumaal.
Aivar Kokk. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Eelmistel valimistel oli Kokast napilt edukam (2583 häält) nimekirja neljandal positsioonil olnud Raivo Tamm, kes nüüd kandideerib eeldatavasti Tallinnas Mustamäel ja Nõmmel.
Isamaa nimekirjas kandideerivad praeguse teadmise järgi veel Reet Alev, Aare Anderson ja Juhani Jaeger.
Eesti 200 loodab Irja Lutsari tuntud nimele
Eesti 200 esinumbriks saab Jõgeva- ja Tartumaal viroloogiaprofessor Irja Lutsar. Tema enda esimene eelistus oleks olnud Tartu linn, aga seal on kindel esinumber erakonna aseesimees Kristina Kallas.
ERR-ile oktoobri alul antud intervjuus andis Lutsar mõista, et võiks kandideerida ka Lõuna-Eestis, kuid ka ka Võru-, Valga- ja Põlvamaal oli erakonnal Igor Taro näol esinumber olemas. Seega oli Jõgeva- ja Tartumaa Lutsarile loogiline kompromisslahendus, kuna mõnes Tallinna ringkonnas ta kandideerida ei soovinud. Ehkki Eesti 200 juhid seda oleks soovinud.
Irja Lutsar. Autor/allikas: Kairit Leibold / ERR
Eesti 200 loodab eeskätt Lutsari tuntusele, mille ta sai laiemalt teadusnõukoja juhina koroonaperioodil. Poliitikas ja valimistel on aga tegemist debütandiga, kelle häälesaak on prognoosimatu. "Võib minna väga hästi, aga samamoodi ka halvasti," ütleb üks kohalikke olusid tundev inimene.
Suure tõenäosusega kandideerib Eesti 200 ridades riigikogu valimistel Märt Meesak, kes nelja aasta eest kandideeris veel Vabaerakonna ridades ja sai 76 häält. Jõgeva- ja Tartumaal kandideerib ilmselt ka Jaak Laineste, kes eelmistel valimistel kandideeris Tartu linnas ja sai 153 häält.
Sotsid panevad ilmselt esinumbriks Kastre vallavanema
Pärast eelmiste valimiste ebaõnnestumist Eiki Nestoriga (staažikas sotsiaaldemokraat kandideeris endale tavapäratus ringkonnas ja sai 1491 häält, millega ta parlamenti ei pääsenud), on olnud sotsidel aega neli aastat nuputada endale paremat lahendust. Aga väga head lahendust ehk kindlalt mandaati võtvat kandidaati praegu ei paista. Tõsi, aega veel veidi on.
Eeskätt on neil puudu üks üleriigilise tuntusega nimi, aga uisapäisa kedagi maale suunata pole ka mõtet – seda näitas eksperiment Nestoriga.
Sotside esinumbriks saab üsna tõenäoliselt Kastre vallavanem ja SDE Tartumaa piirkonna esimees Priit Lomp. Teda on toetamas Tartu vallavanem Jarno Laur, kes on pikaajaline omavalitsusjuht.
Priit Lomp. Autor/allikas: Patrik Tamm
Laur kinnitas ERR-ile, et temast esinumbrit kindlasti ei saa ja et Priit Lomp oleks hea valik esinumbri kohale. Viimastel kohalikel valimistel sai Laur ise Tartu vallas 729 häält. Kõva tulemus, aga Laur kandideeris valimisliidu nimekirjas.
Ka Priit Lomp sai kohalikel valimistel oma vallas korraliku tulemuse (393 häält), kuid taas kandideerides valimisliidu eesotsas.
Sotside puhul tasubki välja tuua, et mitmed neile kohalikel valimistel edu toonud kandidaadid ei läinud välja SDE nime all. Eks seegi näitab erakonna kohta ühte-teist. Ja võib valusalt kätte maksta just märtsikuistel riigikogu valimistel.
Rohelised – Marko Kaasik
Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu ütles ERR-ile, et rohelisi esindavad Jõgeva- ja Tartumaal roheliste teine kaasjuht Marko Kaasik ja Hans Leonhard Kõrgesaar.
Marko Kaasik. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Parempoolsed
Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons ütles, et Parempoolsed pole lõplikke valimisnimekirju veel kinnitanud, mistõttu läheb ringkondade esinumbrite avaldamisega veel pisut aega. "Lõplikud nimekirjad tehakse avalikuks ilmselt jaanuaris, vahetult enne nimekirjade ametlikku registreerimist," lausus Kons.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab Jõgeva- ja Tartumaa valimisringkonnas hääletada EKRE poolt 31 ja Reformierakonna poolt 30 protsenti valijatest.
· Keskerakonna toetusnumber selles valimisringkonnas on 13 protsenti, Isamaal 11 protsenti ja Eesti 200-l 10 protsenti. SDE reiting on vaid kolm protsenti.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele.
### Response:
Jõgeva- ja Tartumaa kandidaadid – klassikat ja moodsat poppi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Doncic ja Mavericks otsustasid kohtumise saatuse avapoolajal. Mavericks võitis esimese veerandi 33:15 ja poolajapausiks oli võõrustaja eduseis 26-punktiline - 67:41. Teine poolaeg mängu suurt muutust ei toonud, sest Suns ei jõudnud kordagi Mavericksile lähemale kui 17 punkti.
Doncic viskas võitjate parimana 33 punkti, jagas kaheksa korvisöötu ja hankis kuus lauapalli. Viis kaugviset tabanud Spencer Dinwiddie toetas 21 punktiga ning Christian Wood panustas võitu 18 punkti ja üheksa lauapalli. Sunsi resultatiivseim oli 20 punkti ja kaheksa lauapalli toonud Deandre Ayton.
Idakonverentsi liider Boston Celtics alistas võõrsil Toronto Raptorsi (12-12) 116:110. Jayson Tatum viskas 31 punkti ja noppis 12 lauapalli, Jaylen Brown lisas 22 punkti ning Celtics võitis kaheksa mängu jooksul seitsmendat korda. Raptorsi eest tegi korraliku partii Pascal Siakam, kes kogus 29 punkti, võttis kaheksa lauapalli ja andis seitse korvisöötu.
Tiitlikaitsja Golden State Warriors (13-12) kaotas kodusaalis 104:112 Indiana Pacersile (13-11). Pacersi uustulnuk Andrew Nembhard sooritas 31 punkti ja 13 resultatiivse sööduga kaksikduubli. Warriorsi edukaim oli Klay Thompson, kes tabas kaheksa kaugviset ja lõpetas mängu 28 punktiga.
Tulemused:
Charlotte Hornets - Los Angeles Clippers 117:119
Orlando Magic - Milwaukee Bucks 102:109
Atlanta Hawks - Oklahoma City Thunder 114:121
Toronto Raptors - Boston Celtics 110:116
Houston Rockets - Philadelphia 76ers 132:123
Memphis Grizzlies - Miami Heat 101:93
Dallas Mavericks - Phoenix Suns 130:111
Golden State Warriors - Indiana Pacers 104:112
|
Doncic kollitas Sunsi, Celtics taas võiduhoos
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Doncic ja Mavericks otsustasid kohtumise saatuse avapoolajal. Mavericks võitis esimese veerandi 33:15 ja poolajapausiks oli võõrustaja eduseis 26-punktiline - 67:41. Teine poolaeg mängu suurt muutust ei toonud, sest Suns ei jõudnud kordagi Mavericksile lähemale kui 17 punkti.
Doncic viskas võitjate parimana 33 punkti, jagas kaheksa korvisöötu ja hankis kuus lauapalli. Viis kaugviset tabanud Spencer Dinwiddie toetas 21 punktiga ning Christian Wood panustas võitu 18 punkti ja üheksa lauapalli. Sunsi resultatiivseim oli 20 punkti ja kaheksa lauapalli toonud Deandre Ayton.
Idakonverentsi liider Boston Celtics alistas võõrsil Toronto Raptorsi (12-12) 116:110. Jayson Tatum viskas 31 punkti ja noppis 12 lauapalli, Jaylen Brown lisas 22 punkti ning Celtics võitis kaheksa mängu jooksul seitsmendat korda. Raptorsi eest tegi korraliku partii Pascal Siakam, kes kogus 29 punkti, võttis kaheksa lauapalli ja andis seitse korvisöötu.
Tiitlikaitsja Golden State Warriors (13-12) kaotas kodusaalis 104:112 Indiana Pacersile (13-11). Pacersi uustulnuk Andrew Nembhard sooritas 31 punkti ja 13 resultatiivse sööduga kaksikduubli. Warriorsi edukaim oli Klay Thompson, kes tabas kaheksa kaugviset ja lõpetas mängu 28 punktiga.
Tulemused:
Charlotte Hornets - Los Angeles Clippers 117:119
Orlando Magic - Milwaukee Bucks 102:109
Atlanta Hawks - Oklahoma City Thunder 114:121
Toronto Raptors - Boston Celtics 110:116
Houston Rockets - Philadelphia 76ers 132:123
Memphis Grizzlies - Miami Heat 101:93
Dallas Mavericks - Phoenix Suns 130:111
Golden State Warriors - Indiana Pacers 104:112
### Response:
Doncic kollitas Sunsi, Celtics taas võiduhoos
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Inimõiguste organisatsioon Safeguard Defenders teatas esmaspäeval, et tuvastas veel 48 Hiina ebaseaduslikku politseijaoskonda, 11 sellist jaoskonda asub Itaalia territooriumil, vahendas Politico.
Itaalia statistikaameti andmetel elas 2021. aastal riigis 330 000 Hiina kodanikku. Jaoskonnad asuvad Roomas, Milanos, Veneetsias, Firenzes ja Sitsiilias.
Hiina võimu käepikendusena on "politseijaoskondade" eesmärgiks Hiinast lahkunud poliitiliste dissidentide ahistamine. Sarnaseid asutusi on Peking rajanud ka teistesse Euroopa riikidesse.
Mitmed lääneriigid uurivad nüüd selliste jaoskondade tegevust. Itaalia võimud pole veel uurimist alustanud.
"Hoolimata sellest, et Itaalia territooriumil on kõige rohkem selliseid asutusi, siis Itaalia on üks väheseid Euroopa riike, mis pole veel ametlikult teatanud, et alustab nende Hiina jaoskondade suhtes uurimist," seisab raportis
Hiina võimud pole selliste asutuste olemasolu eitanud, kuid kompartei teatel tegeletakse seal ainult bürokraatlike teenustega, mitte politseioperatsioonidega.
|
Raport: kõige rohkem ebaseaduslikke Hiina politseijaoskondi asub Itaalias
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inimõiguste organisatsioon Safeguard Defenders teatas esmaspäeval, et tuvastas veel 48 Hiina ebaseaduslikku politseijaoskonda, 11 sellist jaoskonda asub Itaalia territooriumil, vahendas Politico.
Itaalia statistikaameti andmetel elas 2021. aastal riigis 330 000 Hiina kodanikku. Jaoskonnad asuvad Roomas, Milanos, Veneetsias, Firenzes ja Sitsiilias.
Hiina võimu käepikendusena on "politseijaoskondade" eesmärgiks Hiinast lahkunud poliitiliste dissidentide ahistamine. Sarnaseid asutusi on Peking rajanud ka teistesse Euroopa riikidesse.
Mitmed lääneriigid uurivad nüüd selliste jaoskondade tegevust. Itaalia võimud pole veel uurimist alustanud.
"Hoolimata sellest, et Itaalia territooriumil on kõige rohkem selliseid asutusi, siis Itaalia on üks väheseid Euroopa riike, mis pole veel ametlikult teatanud, et alustab nende Hiina jaoskondade suhtes uurimist," seisab raportis
Hiina võimud pole selliste asutuste olemasolu eitanud, kuid kompartei teatel tegeletakse seal ainult bürokraatlike teenustega, mitte politseioperatsioonidega.
### Response:
Raport: kõige rohkem ebaseaduslikke Hiina politseijaoskondi asub Itaalias
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kaasatud kunstnikud Eike Eplik ja Urmas Lüüs loovad näituseruumis igapäevaste esemete ja skulptuuridega lavastuslikke olukordi. Manfred Dubov ja Angela Maasalu väljendavad aga emotsionaalseid seisundeid maalilõuendil.
Kuraator Maria Helen Kännu sõnul võimaldavad kunstike loodud taiesed tajuda, et oleme inimestena pidevas poolelioleku seisundis – mineviku ja tuleviku lävel.
"Meis on stsenaariumid, mis ootavad teostamist ja lubavad endaga mängida, kuniks nad üle pea kasvavad, lahti rulluvad ning siis teisenema, kahanema, kõverduma hakkavad. Näitusele valitud teosed, milles leidub nii kummastavust, sümbolismi kui ka mängulist absurdi, löövad teadvusesse kiilu. Terav mõõgatera selja taga langemas, satume näitusel aegruumide vahele – suure jõu, unustuse, leppimise ja unistuste käeulatusse," selgitas ta.
Kännu sõnul on projekti pealkiri ja kontseptsioon inspireeritud Jaan Kaplinski luuletusest tema kogumikus "Raske on kergeks saada" (1982), milles antakse edasi müstilist kirgastumise kogemust kahe vaimuseisundi ja aegruumi vahel.
"Kaplinski luulemina jaoks ei ole see lävepealne olek ning sellega kaasnev teadmatus vilets või hirmutav, vaid vabastav ja avastamisväärt. Nii kutsub näitus "Teisel pool suure unustuse mõõgalööki" leppima piiripealse ja meelesegase ajaga, leides selle müstilisem ja maagilisem olemus," selgitas kuraator.
Näitus jääb Narva Kunstiresidentuuris avatuks 5. veebruarini.
|
Narva Kunstiresidentuuris avatakse näitus "Teisel pool suure unustuse mõõgalööki"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaasatud kunstnikud Eike Eplik ja Urmas Lüüs loovad näituseruumis igapäevaste esemete ja skulptuuridega lavastuslikke olukordi. Manfred Dubov ja Angela Maasalu väljendavad aga emotsionaalseid seisundeid maalilõuendil.
Kuraator Maria Helen Kännu sõnul võimaldavad kunstike loodud taiesed tajuda, et oleme inimestena pidevas poolelioleku seisundis – mineviku ja tuleviku lävel.
"Meis on stsenaariumid, mis ootavad teostamist ja lubavad endaga mängida, kuniks nad üle pea kasvavad, lahti rulluvad ning siis teisenema, kahanema, kõverduma hakkavad. Näitusele valitud teosed, milles leidub nii kummastavust, sümbolismi kui ka mängulist absurdi, löövad teadvusesse kiilu. Terav mõõgatera selja taga langemas, satume näitusel aegruumide vahele – suure jõu, unustuse, leppimise ja unistuste käeulatusse," selgitas ta.
Kännu sõnul on projekti pealkiri ja kontseptsioon inspireeritud Jaan Kaplinski luuletusest tema kogumikus "Raske on kergeks saada" (1982), milles antakse edasi müstilist kirgastumise kogemust kahe vaimuseisundi ja aegruumi vahel.
"Kaplinski luulemina jaoks ei ole see lävepealne olek ning sellega kaasnev teadmatus vilets või hirmutav, vaid vabastav ja avastamisväärt. Nii kutsub näitus "Teisel pool suure unustuse mõõgalööki" leppima piiripealse ja meelesegase ajaga, leides selle müstilisem ja maagilisem olemus," selgitas kuraator.
Näitus jääb Narva Kunstiresidentuuris avatuks 5. veebruarini.
### Response:
Narva Kunstiresidentuuris avatakse näitus "Teisel pool suure unustuse mõõgalööki"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli 635 663, millest suurima osa moodustasid töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusalad. Vabu ametikohti oli kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduse (2140), hariduse (2055) ning avaliku halduse ja riigikaitse (1522) tegevusaladel.
Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul moodustas vabade ametikohtade määr 2022. aasta kolmandas kvartalis ametikohtade koguarvust 2,1 protsenti. Kõikidest vabadest ametikohtadest 38 protsenti olid avalikus sektoris. "Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli finants- ja kindlustustegevuse ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusaladel, madalaim mäetööstuse tegevusalal," ütles Tarkiainen.
Enamik vabadest ametikohtadest asusid Harjumaal (80 protsenti), sh Tallinnas (70 protsenti), järgnesid Tartu- (5,3 protsenti) ja Pärnumaa (neli protsenti). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju- ja Hiiumaal ning madalaim Saare- ja Valgamaal.
Kolmandas kvartalis võeti tööle 63 634 ja töölt lahkus 67 187 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive suurenes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes üks protsent "Tööle võetud ning ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning hariduse tegevusalad. Tööandja algatusel lahkus ametist 5539 töötajat, mis moodustas kaheksa protsenti kõigist töölt lahkunutest," lisas Tarkiainen.
|
Vabade ametikohtade arv oli kolmandas kvartalis suurem kui aasta varem
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli 635 663, millest suurima osa moodustasid töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusalad. Vabu ametikohti oli kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduse (2140), hariduse (2055) ning avaliku halduse ja riigikaitse (1522) tegevusaladel.
Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul moodustas vabade ametikohtade määr 2022. aasta kolmandas kvartalis ametikohtade koguarvust 2,1 protsenti. Kõikidest vabadest ametikohtadest 38 protsenti olid avalikus sektoris. "Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli finants- ja kindlustustegevuse ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusaladel, madalaim mäetööstuse tegevusalal," ütles Tarkiainen.
Enamik vabadest ametikohtadest asusid Harjumaal (80 protsenti), sh Tallinnas (70 protsenti), järgnesid Tartu- (5,3 protsenti) ja Pärnumaa (neli protsenti). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju- ja Hiiumaal ning madalaim Saare- ja Valgamaal.
Kolmandas kvartalis võeti tööle 63 634 ja töölt lahkus 67 187 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive suurenes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes üks protsent "Tööle võetud ning ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning hariduse tegevusalad. Tööandja algatusel lahkus ametist 5539 töötajat, mis moodustas kaheksa protsenti kõigist töölt lahkunutest," lisas Tarkiainen.
### Response:
Vabade ametikohtade arv oli kolmandas kvartalis suurem kui aasta varem
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kui Eesti Päevaleht küsis Simsonilt, kas tal on olemas EL-i ja NATO salastatud teabele juurdepääsuks vajalikud load, vastas kõrgeim eesti euroametnik korduvalt järgmiselt: "Mul on kõik vajalikud tingimused täidetud oma töö tegemiseks."
Täpsustava küsimuse peale, kas see tähendab, et juurdepääsuload on olemas, kordas Simson äsja mainitud lauset ja lisas: "Kui NATO kutsub briifingule, siis seal ma ka käin." Kuivõrd NATO infotunnid võivad olla salastatuselt eri tasemega, ütles Simson edasise pinnimise peale: "Ma ei tegele NATO sõjalise planeerimisega ega hakka ka tegelema."
Küll tunnistas volinik, et tal ei ole Eesti riigisaladuse ligipääsu luba. "Mulle pakuti osaleda Eesti julgeolekubriifingutel. Selle eelduseks oleks olnud Eesti riigisaladuse luba. Tõesti, sellest ma loobusin, sest ma ei leidnud, et mulle oleks seda vaja olnud või mul oleks selleks aega," märkis Simson.
Lehe andmetel on Eesti ministritel juurdepääsuluba NATO ja EL-i salajasele teabele olemas või saavad nad selle lähiajal.
|
Leht: Simsonil ei pruugi olla luba EL-i ja NATO salastatud teabele
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Eesti Päevaleht küsis Simsonilt, kas tal on olemas EL-i ja NATO salastatud teabele juurdepääsuks vajalikud load, vastas kõrgeim eesti euroametnik korduvalt järgmiselt: "Mul on kõik vajalikud tingimused täidetud oma töö tegemiseks."
Täpsustava küsimuse peale, kas see tähendab, et juurdepääsuload on olemas, kordas Simson äsja mainitud lauset ja lisas: "Kui NATO kutsub briifingule, siis seal ma ka käin." Kuivõrd NATO infotunnid võivad olla salastatuselt eri tasemega, ütles Simson edasise pinnimise peale: "Ma ei tegele NATO sõjalise planeerimisega ega hakka ka tegelema."
Küll tunnistas volinik, et tal ei ole Eesti riigisaladuse ligipääsu luba. "Mulle pakuti osaleda Eesti julgeolekubriifingutel. Selle eelduseks oleks olnud Eesti riigisaladuse luba. Tõesti, sellest ma loobusin, sest ma ei leidnud, et mulle oleks seda vaja olnud või mul oleks selleks aega," märkis Simson.
Lehe andmetel on Eesti ministritel juurdepääsuluba NATO ja EL-i salajasele teabele olemas või saavad nad selle lähiajal.
### Response:
Leht: Simsonil ei pruugi olla luba EL-i ja NATO salastatud teabele
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Itaalia naiste esiliigas pidi Liis ja Kadi Kullerkannu koduklubi Cremona Esperia tunnistama Busto Arsizio 3:0 (25-19, 25-16, 25-15) üleolekut. Kadi tõi seitse punkti, Liis kolm punkti. Pühapäeval sünnipäeva tähistanud Kristiine Miilen aitas Olbia Hermaea naiskonna 3:2 (19-25, 27-25, 13-25, 26-24, 15-10) võiduni Mondovi üle. Miilen tegi koos naiskonnaga endale ilusa sünnipäevakingi, tuues 16 punkti. A-grupi tabelis on Cremona 14 punktiga kuues ja Olbia 13 punktiga seitsmes. B-grupis jäi Silvia Pertensi koduklubi Messina 0:3 (23-25, 20-25, 19-25) alla Talmassonsile, Pertensi arvele jäi viis punkti. Eliise Hollas ja Sant'Elia ei mänginud. Tabelis on Messina seitsme punktiga üheksas ja Sant'Elia viie punktiga kümnes, vahendab Volley.ee.
Itaalia meeste esiliigas said Valentin Kordas ja Motta di Livenza kirja 0:3 (21:25, 20:25, 16:25) kaotuse Santa Crocelt. Kordas panustas 10 punkti (+3). Tabelis jätkab Kordase tööandja viie punktiga viimasel kohal.
Belgias peeti karikavõistluste poolfinaale ja ühes neist olid vastamisi Märt Tammearu tööandja Roeselare Knack ning Renet Vankeri ja Henri Treiali koduklubi Maaseiki Greenyard. 3:0 (25/16 25/22 25/21) võidu teenis Tammearu leivaisa, eestlasest nurgaründaja panustas 14 punkti (+11). Treial tõi oma meeskonnale seitse punkti (+5), Vanker juhtis Maaseiki rünnakuid kogu mängu. Seeria teine kohtumine toimub 17. detsembril.
Saksamaa meistriliigas pidid Albert Hurt ja Herrschingi klubi tunnistama Gieseni 3:1 (26:24, 25:22, 21:25, 25:22) paremust. Hurt tõi 16 punkti (+5). Tabelis ollakse 13 punktiga viiendad.
Türgi meistriliigas jätkub Kevin Saare koduklubi Altkema kaotusteseeria, kui 0:3 (21/25 16/25 17/25) jäädi alla liiga liidrile Ziraat Bankkartile. Saare arvele jäi vähese mänguajaga kaks punkti (-1). Tabelis on Altkema meeskond kaheksa punktiga 12. real.
Soome meeste meistriliigas aitas Karli Allik Sastamala Valepa 3:0 (25/16 25/20 25/21) võidule Akaa-Volley vastu, tuues 12 punkti (+7). Andrus Raadik ja Savo Volley said aga 2:3 (25/14 25/18 22/25 22/25 11/15) kaotuse Kokkola Tiikeritelt. Raadik tõi Savole 16 punkti (+4). Tabelis on Sastamala 29 punktiga esimene ja Savo 16 silmaga seitsmes.
Soome naiste meistriliigas sai Avo Keele juhendatav Arctic Volley kirja 1:3 (19/25 25/23 26/28 21/25) kaotuse liiga liidrilt LP Kangasalalt ja asub tabelis 14 silmaga seitsmendal tabelireal.
Cerrad Enea Czarni Radom sai Poola kõrgliigas 2:3 (25:22, 19:25, 25:23, 21:25, 11:15) kaotuse Zaksalt. Radomi temporündaja Timo Tammemaa ei mänginud. Tabelis on eestlase tööandja kaheksa punktiga eelviimasel kohal.
Poola esiliigas aitas Renee Teppan MKS Bedzin meeskonna 3:1 (25:22, 25:27, 26:24, 25:17) võiduni Sulecini Olimpia vastu. Eestlasest diagonaalründaja panustas osalise mänguajaga kuus punkti (+3). Tabelis hoiab Bedzin 26 punktiga kolmandat positsiooni.
Austrias jätkasid võidukalt Mihkel Varblane ja Innsbrucki Hypo Tirol, olles 3:0 (25:14, 25:11, 25:18) üle Klagenfurtist. Varblaselt 11 punkti (+6). Stefan Kaibald ja Zadruga Aich/Dob pidid aga vastu võtma 1:3 (30:32, 25:19, 19:25, 23:25) kaotuse Hartbergilt. Kaibald panustas koguni 29 punkti (+20). Tabelis on Hypo Tirol 25 punktiga esimene ja Aich/Dob 15 punktiga viies.
Šveitsi naiste meistriliigas oli abitreenerina tegutseva Märt Pajusalu tööandja Zürichi Volero võidukas, alistades 3:0 (25:8, 25:23, 25:12) Biwi VFM-i. Tabelis hoitakse 10 punktiga kuuendat kohta.
Tšehhi meistriliigas said võidulisa nii Silver Maari kui Martti Juhkami koduklubid. Juhkami tõi CEZ Karlovarsko 3:0 (25:17, 25:13, 25:15) võidumängus Beskydy vastu 15 punkti (+12), olles sellega oma meeskonna resultatiivseim. Maar ja Libereci Dukla olid samuti 3:0 ( 25/17 25/19 25/19) paremad Benatkyst. Liberona tegutseva Maari vastuvõtt oli 50%. Tabelis on Karlovarsko 36 punktiga esimene ja Liberec 33 punktiga teine.
Küprosel sai Rainer Vassiljevi juhendatav Paphose Pafiakos möödunud nädalal 2:3 (32/30 27/25 23/25 19/25 21/23) kaotuse Famagusta Anorthosiselt. Kristo Kollo tõi Pafiakosele 27 punkti (+13), sidemängija Aleksander Eerma lisas kolm punkti (+1). Markus Uuskari ja Nicosia Apoel jäid 0:3 (23/25 22/25 19/25) alla Dheryniase Anagennisisele, statistika pole saadaval. Tabelis on Apoel 14 silmaga teine ja Pafiakos üheksa punktiga kuues.
Prantsusmaa meeste kõrgliigas aitas Ardo Kreek Arago de Sete'i 3:2 (22/25 25/21 21/25 25/22 17/15) võiduni Montpellier' vastu, tuues 17 punkti (+14), sh kuus blokki. Tabelis on Sete 14 punktiga kaheksandal positsioonil.
Prantsusmaa naiste meistriliigas sai Kertu Laagi koduklubi RC Cannes 3:1 (27:25, 25:18, 15:25, 25:20) jagu Mulhouse'ist. Laak tõi 15 punkti (+4). Karolina Kibbermann ja Marcq En Baroeul jäid aga 1:3 (13/25 25/21 13/25 18/25) alla Nancy Vandoeuvre'ile. Kibbermann sekkus episoodiliselt. Tabelis on Cannes 22 punktiga kolmas ning Baroeul 10 punktiga 12. Prantsusmaa naiste esiliigas said Nette Peit ja Quimper Volley29 viimases kohtumises 2:3 (17:25, 25:13, 25:16, 14:25, 10:15) kaotuse Saint-Dielt ja on A-grupis 19 punktiga kolmandad.
Rumeenia meistriliigas kohtusid omavahel Robert Viiberi ja Keith Puparti tööandjad Craiova ja Zalau ning 3:0 (25:20, 25:23, 25:20) jäi peale võõrsil mänginud Craiova. Pupart tõi seitse punkti (+2), Viiber panustas lisaks mängu juhtimisele ka ühe punkti (-1). Tabelis on Craiova 21 punktiga teine ja Zalau 16 punktiga kuues.
|
Nädal piiri taga: sünnipäevakink Miilenile, Kaibaldilt, Kreegilt ja Kollolt resultatiivsed esitused
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalia naiste esiliigas pidi Liis ja Kadi Kullerkannu koduklubi Cremona Esperia tunnistama Busto Arsizio 3:0 (25-19, 25-16, 25-15) üleolekut. Kadi tõi seitse punkti, Liis kolm punkti. Pühapäeval sünnipäeva tähistanud Kristiine Miilen aitas Olbia Hermaea naiskonna 3:2 (19-25, 27-25, 13-25, 26-24, 15-10) võiduni Mondovi üle. Miilen tegi koos naiskonnaga endale ilusa sünnipäevakingi, tuues 16 punkti. A-grupi tabelis on Cremona 14 punktiga kuues ja Olbia 13 punktiga seitsmes. B-grupis jäi Silvia Pertensi koduklubi Messina 0:3 (23-25, 20-25, 19-25) alla Talmassonsile, Pertensi arvele jäi viis punkti. Eliise Hollas ja Sant'Elia ei mänginud. Tabelis on Messina seitsme punktiga üheksas ja Sant'Elia viie punktiga kümnes, vahendab Volley.ee.
Itaalia meeste esiliigas said Valentin Kordas ja Motta di Livenza kirja 0:3 (21:25, 20:25, 16:25) kaotuse Santa Crocelt. Kordas panustas 10 punkti (+3). Tabelis jätkab Kordase tööandja viie punktiga viimasel kohal.
Belgias peeti karikavõistluste poolfinaale ja ühes neist olid vastamisi Märt Tammearu tööandja Roeselare Knack ning Renet Vankeri ja Henri Treiali koduklubi Maaseiki Greenyard. 3:0 (25/16 25/22 25/21) võidu teenis Tammearu leivaisa, eestlasest nurgaründaja panustas 14 punkti (+11). Treial tõi oma meeskonnale seitse punkti (+5), Vanker juhtis Maaseiki rünnakuid kogu mängu. Seeria teine kohtumine toimub 17. detsembril.
Saksamaa meistriliigas pidid Albert Hurt ja Herrschingi klubi tunnistama Gieseni 3:1 (26:24, 25:22, 21:25, 25:22) paremust. Hurt tõi 16 punkti (+5). Tabelis ollakse 13 punktiga viiendad.
Türgi meistriliigas jätkub Kevin Saare koduklubi Altkema kaotusteseeria, kui 0:3 (21/25 16/25 17/25) jäädi alla liiga liidrile Ziraat Bankkartile. Saare arvele jäi vähese mänguajaga kaks punkti (-1). Tabelis on Altkema meeskond kaheksa punktiga 12. real.
Soome meeste meistriliigas aitas Karli Allik Sastamala Valepa 3:0 (25/16 25/20 25/21) võidule Akaa-Volley vastu, tuues 12 punkti (+7). Andrus Raadik ja Savo Volley said aga 2:3 (25/14 25/18 22/25 22/25 11/15) kaotuse Kokkola Tiikeritelt. Raadik tõi Savole 16 punkti (+4). Tabelis on Sastamala 29 punktiga esimene ja Savo 16 silmaga seitsmes.
Soome naiste meistriliigas sai Avo Keele juhendatav Arctic Volley kirja 1:3 (19/25 25/23 26/28 21/25) kaotuse liiga liidrilt LP Kangasalalt ja asub tabelis 14 silmaga seitsmendal tabelireal.
Cerrad Enea Czarni Radom sai Poola kõrgliigas 2:3 (25:22, 19:25, 25:23, 21:25, 11:15) kaotuse Zaksalt. Radomi temporündaja Timo Tammemaa ei mänginud. Tabelis on eestlase tööandja kaheksa punktiga eelviimasel kohal.
Poola esiliigas aitas Renee Teppan MKS Bedzin meeskonna 3:1 (25:22, 25:27, 26:24, 25:17) võiduni Sulecini Olimpia vastu. Eestlasest diagonaalründaja panustas osalise mänguajaga kuus punkti (+3). Tabelis hoiab Bedzin 26 punktiga kolmandat positsiooni.
Austrias jätkasid võidukalt Mihkel Varblane ja Innsbrucki Hypo Tirol, olles 3:0 (25:14, 25:11, 25:18) üle Klagenfurtist. Varblaselt 11 punkti (+6). Stefan Kaibald ja Zadruga Aich/Dob pidid aga vastu võtma 1:3 (30:32, 25:19, 19:25, 23:25) kaotuse Hartbergilt. Kaibald panustas koguni 29 punkti (+20). Tabelis on Hypo Tirol 25 punktiga esimene ja Aich/Dob 15 punktiga viies.
Šveitsi naiste meistriliigas oli abitreenerina tegutseva Märt Pajusalu tööandja Zürichi Volero võidukas, alistades 3:0 (25:8, 25:23, 25:12) Biwi VFM-i. Tabelis hoitakse 10 punktiga kuuendat kohta.
Tšehhi meistriliigas said võidulisa nii Silver Maari kui Martti Juhkami koduklubid. Juhkami tõi CEZ Karlovarsko 3:0 (25:17, 25:13, 25:15) võidumängus Beskydy vastu 15 punkti (+12), olles sellega oma meeskonna resultatiivseim. Maar ja Libereci Dukla olid samuti 3:0 ( 25/17 25/19 25/19) paremad Benatkyst. Liberona tegutseva Maari vastuvõtt oli 50%. Tabelis on Karlovarsko 36 punktiga esimene ja Liberec 33 punktiga teine.
Küprosel sai Rainer Vassiljevi juhendatav Paphose Pafiakos möödunud nädalal 2:3 (32/30 27/25 23/25 19/25 21/23) kaotuse Famagusta Anorthosiselt. Kristo Kollo tõi Pafiakosele 27 punkti (+13), sidemängija Aleksander Eerma lisas kolm punkti (+1). Markus Uuskari ja Nicosia Apoel jäid 0:3 (23/25 22/25 19/25) alla Dheryniase Anagennisisele, statistika pole saadaval. Tabelis on Apoel 14 silmaga teine ja Pafiakos üheksa punktiga kuues.
Prantsusmaa meeste kõrgliigas aitas Ardo Kreek Arago de Sete'i 3:2 (22/25 25/21 21/25 25/22 17/15) võiduni Montpellier' vastu, tuues 17 punkti (+14), sh kuus blokki. Tabelis on Sete 14 punktiga kaheksandal positsioonil.
Prantsusmaa naiste meistriliigas sai Kertu Laagi koduklubi RC Cannes 3:1 (27:25, 25:18, 15:25, 25:20) jagu Mulhouse'ist. Laak tõi 15 punkti (+4). Karolina Kibbermann ja Marcq En Baroeul jäid aga 1:3 (13/25 25/21 13/25 18/25) alla Nancy Vandoeuvre'ile. Kibbermann sekkus episoodiliselt. Tabelis on Cannes 22 punktiga kolmas ning Baroeul 10 punktiga 12. Prantsusmaa naiste esiliigas said Nette Peit ja Quimper Volley29 viimases kohtumises 2:3 (17:25, 25:13, 25:16, 14:25, 10:15) kaotuse Saint-Dielt ja on A-grupis 19 punktiga kolmandad.
Rumeenia meistriliigas kohtusid omavahel Robert Viiberi ja Keith Puparti tööandjad Craiova ja Zalau ning 3:0 (25:20, 25:23, 25:20) jäi peale võõrsil mänginud Craiova. Pupart tõi seitse punkti (+2), Viiber panustas lisaks mängu juhtimisele ka ühe punkti (-1). Tabelis on Craiova 21 punktiga teine ja Zalau 16 punktiga kuues.
### Response:
Nädal piiri taga: sünnipäevakink Miilenile, Kaibaldilt, Kreegilt ja Kollolt resultatiivsed esitused
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz lubas veebruari lõpus, et Venemaa sõda Ukrainas on Saksamaale pöördepunkt. Saksa kaitseeelarve pidi tõusma kahe protsendini SKP-st ning selle lisaks loodi 100 miljardi euro suurune erifond, et tasa teha aastad alarahastust.
"Tänaseks on kujunenud niimoodi, et see 100 miljardit ongi selle protsendi täiteks ning praeguste teadmiste juures ei piisa sellest, et jõuda kahe protsendini. Järgmise aasta kaitseeelarve on 50,1 miljardit, mis väikest tõusu näitab, aga midagi sellist, millest nad rääkinud on, sealt küll näha ei ole. Minu andmetel on sakslaste laskemoona ja varude puudujääk üle 20 miljardi euro," ütles europarlamendi saadik Riho Terras.
Terrase hinnangut kinnitab ka Saksa Majandusinstituudi (IW) kolmapäeval ilmunud prognoos. Kölni majandusteadlased arvutasid, et inflatsiooni mõjul jääb Scholzi lubatud pöördepunkt tulemata. Saksa kaitseväe ehk Bundeswehri palgakulu tõotab tõusta viis protsenti aasta kohta järgmised kaks aastat, kütusekulu on oluliselt tõusnud ning Venemaa sõja tõttu on ka laskemoon kallim. Seega uute soetuste peale kulutab tuleval aastal Bundeswehr vaid 14 protsendi eelarvest.
"Kui küsida kindralitelt, siis neil on kõikidest asjadest puudus. Neil lennukid ei lenda, tanke on vähe. Need kolm brigaadi, millest nad räägivad ei ole ka [täielikult] relvastatud ning varustatud. Kindlasti on ka mingi hulk raha, mis peaks minema Bundeswehri ohvitseride ja allohvitseride hulga suurendamisele. Elukutseliste sõjaväelaste puudujääk on päris suur," rääkis Terras.
Majandusteadlaste analüüsi järgi küündib Saksa kaitseeelarve kahe protsendini vaid 2024. ja 2025. aastal. 2026. aastaks on puudujääk juba 9,7 miljardit eurot. Erifondi raha otsa lõppemisel 2027. aastal juba 39 miljardit eurot.
Poola on vastupidine näide. Ainuüksi tanke tahab Poola Lõuna-Koreast osta rohkem kui on Saksamaal, Prantsusmaal ja Suurbritannial kokku.
"Saksamaa tegelikult ise suunas Poola sinna Lõuna-Korea tehastesse, kuna öeldi, et meie tehased ei suuda eriti palju rohkem toota, kui seda mida meil endal vaja on. Sellega ei nõustu kindlasti Rheinmetalli ega Krauss-Maffei Wegmanni juhtkond. Ma just olin koos Krauss-Maffei Wegmanni juhatuse esimehega ja ta oli küll väga väga häiritud sellest," rääkis Terras.
Nimelt ei osta Poola Lõuna-Koreast mitte ainult valmis tanke, vaid ka tehnoloogiat ning abi, et Poola tehastes tanke toota. Nii tõenäoliselt loodavad kaks riiki tulevikus koos Euroopale relvi müüa. Kui see õnnestub, on üheks kaotajaks Saksamaa kaitsetööstus.
"Poola rahvas saab aru, et Venemaa on eksistentsiaalne oht nende riigile ja ka Euroopa väärtustele. Saksamaal seda tõdemust veel üle üldist ei ole," märkis Terras.
Kuid siiski on märke, et sakslased hakkavad seda mõistma, lisab Terras. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Tony Lawrence ütles, et suurriigil ongi raske hüppeliselt kaitsekulutusi tõsta.
"On lihtne kõrvaltvaatajana Saksamaad kritiseerida. Siiski saame olla optimistlikud, et sakslased on tõesti ette võtnud ajaloolise muutuse kaitsepoliitikas ning bürokraatlikud mured lahendatakse lähiaastatel."
Saksa Majandusintsituudi arvutustel peab Saksamaa kaitseelarve iga aasta tõusma viis protsenti, et jõuda ja püsida kahe protsendi juures SKP-st. Vaatamata Scholzi lubadustele on ebaselge, kas Saksamaal on selleks poliitilist tahet.
|
Saksamaa võib kaitsekulutusi suurendada vaid kaheks aastaks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz lubas veebruari lõpus, et Venemaa sõda Ukrainas on Saksamaale pöördepunkt. Saksa kaitseeelarve pidi tõusma kahe protsendini SKP-st ning selle lisaks loodi 100 miljardi euro suurune erifond, et tasa teha aastad alarahastust.
"Tänaseks on kujunenud niimoodi, et see 100 miljardit ongi selle protsendi täiteks ning praeguste teadmiste juures ei piisa sellest, et jõuda kahe protsendini. Järgmise aasta kaitseeelarve on 50,1 miljardit, mis väikest tõusu näitab, aga midagi sellist, millest nad rääkinud on, sealt küll näha ei ole. Minu andmetel on sakslaste laskemoona ja varude puudujääk üle 20 miljardi euro," ütles europarlamendi saadik Riho Terras.
Terrase hinnangut kinnitab ka Saksa Majandusinstituudi (IW) kolmapäeval ilmunud prognoos. Kölni majandusteadlased arvutasid, et inflatsiooni mõjul jääb Scholzi lubatud pöördepunkt tulemata. Saksa kaitseväe ehk Bundeswehri palgakulu tõotab tõusta viis protsenti aasta kohta järgmised kaks aastat, kütusekulu on oluliselt tõusnud ning Venemaa sõja tõttu on ka laskemoon kallim. Seega uute soetuste peale kulutab tuleval aastal Bundeswehr vaid 14 protsendi eelarvest.
"Kui küsida kindralitelt, siis neil on kõikidest asjadest puudus. Neil lennukid ei lenda, tanke on vähe. Need kolm brigaadi, millest nad räägivad ei ole ka [täielikult] relvastatud ning varustatud. Kindlasti on ka mingi hulk raha, mis peaks minema Bundeswehri ohvitseride ja allohvitseride hulga suurendamisele. Elukutseliste sõjaväelaste puudujääk on päris suur," rääkis Terras.
Majandusteadlaste analüüsi järgi küündib Saksa kaitseeelarve kahe protsendini vaid 2024. ja 2025. aastal. 2026. aastaks on puudujääk juba 9,7 miljardit eurot. Erifondi raha otsa lõppemisel 2027. aastal juba 39 miljardit eurot.
Poola on vastupidine näide. Ainuüksi tanke tahab Poola Lõuna-Koreast osta rohkem kui on Saksamaal, Prantsusmaal ja Suurbritannial kokku.
"Saksamaa tegelikult ise suunas Poola sinna Lõuna-Korea tehastesse, kuna öeldi, et meie tehased ei suuda eriti palju rohkem toota, kui seda mida meil endal vaja on. Sellega ei nõustu kindlasti Rheinmetalli ega Krauss-Maffei Wegmanni juhtkond. Ma just olin koos Krauss-Maffei Wegmanni juhatuse esimehega ja ta oli küll väga väga häiritud sellest," rääkis Terras.
Nimelt ei osta Poola Lõuna-Koreast mitte ainult valmis tanke, vaid ka tehnoloogiat ning abi, et Poola tehastes tanke toota. Nii tõenäoliselt loodavad kaks riiki tulevikus koos Euroopale relvi müüa. Kui see õnnestub, on üheks kaotajaks Saksamaa kaitsetööstus.
"Poola rahvas saab aru, et Venemaa on eksistentsiaalne oht nende riigile ja ka Euroopa väärtustele. Saksamaal seda tõdemust veel üle üldist ei ole," märkis Terras.
Kuid siiski on märke, et sakslased hakkavad seda mõistma, lisab Terras. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Tony Lawrence ütles, et suurriigil ongi raske hüppeliselt kaitsekulutusi tõsta.
"On lihtne kõrvaltvaatajana Saksamaad kritiseerida. Siiski saame olla optimistlikud, et sakslased on tõesti ette võtnud ajaloolise muutuse kaitsepoliitikas ning bürokraatlikud mured lahendatakse lähiaastatel."
Saksa Majandusintsituudi arvutustel peab Saksamaa kaitseelarve iga aasta tõusma viis protsenti, et jõuda ja püsida kahe protsendi juures SKP-st. Vaatamata Scholzi lubadustele on ebaselge, kas Saksamaal on selleks poliitilist tahet.
### Response:
Saksamaa võib kaitsekulutusi suurendada vaid kaheks aastaks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Teisipäevase Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumise päevakava oleks justkui seatud nii, et stsenaarium kujuneks võimalikult dramaatiliseks. Eestile kõige olulisema küsimusena räägitakse 18 miljardi eurose abi andmisest Ukrainale, et nad suudaksid riiki üleval pidada. Siin on valmis kõik 27 liikmesriiki oma rahakotirauad avama, ent Ungari ei ole nõus tegema seda ühislaenuga, vaid otsetoetusena ning blokeerib sellega kogu Euroopa Liidu abi.
Ungari käitumist on mitmed analüütikud hinnanud kui väljapressimist, et saada oma tahtmine teistes päevakorrapunktides ehk taasterahastu kinnitamises ning õigusriigi põhimõtete tingimuslikkuse küsimuses. Lihtsamalt öeldes soovivad nad ligi pääseda rohkem kui 13 miljardile eurole Euroopa Liidu rahale, mida neile õigusriigi probleemide tõttu makstud pole.
Kuid asja teeb veel keerulisemaks neljas päevakorrapunkt ehk globaalse miinimummaksu arutelu. Selle toetamist on Euroopa Liit juba piinlikult kaua venitanud samuti Ungari vastuseisu pärast. Ja seetõttu on üldse raske ette kujutada, kas täna aruteluga kuskilegi jõutakse.
Esialgsed hinnangud viitavad sellele, et Ungari eurorahade vabastamist täna ei arutatagi ning see lükatakse järgmisse nädalasse. Seda soovivad aga iga hinna eest vältida Euroopa Liidu riikide peaministrid ja presidendid, sest siis on tulemuseks järjekordne lörris Euroopa ülemkogu, kus ainult kakeldakse omavahel või sõimatakse Viktor Orbanit. Seega peavad rahandusministrid teisipäeval neljast päevakorra punktist mõned siiski ära lahendama.
|
EL rahandusministrid otsustavad Ukrainale 18 miljardi euro andmise
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäevase Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumise päevakava oleks justkui seatud nii, et stsenaarium kujuneks võimalikult dramaatiliseks. Eestile kõige olulisema küsimusena räägitakse 18 miljardi eurose abi andmisest Ukrainale, et nad suudaksid riiki üleval pidada. Siin on valmis kõik 27 liikmesriiki oma rahakotirauad avama, ent Ungari ei ole nõus tegema seda ühislaenuga, vaid otsetoetusena ning blokeerib sellega kogu Euroopa Liidu abi.
Ungari käitumist on mitmed analüütikud hinnanud kui väljapressimist, et saada oma tahtmine teistes päevakorrapunktides ehk taasterahastu kinnitamises ning õigusriigi põhimõtete tingimuslikkuse küsimuses. Lihtsamalt öeldes soovivad nad ligi pääseda rohkem kui 13 miljardile eurole Euroopa Liidu rahale, mida neile õigusriigi probleemide tõttu makstud pole.
Kuid asja teeb veel keerulisemaks neljas päevakorrapunkt ehk globaalse miinimummaksu arutelu. Selle toetamist on Euroopa Liit juba piinlikult kaua venitanud samuti Ungari vastuseisu pärast. Ja seetõttu on üldse raske ette kujutada, kas täna aruteluga kuskilegi jõutakse.
Esialgsed hinnangud viitavad sellele, et Ungari eurorahade vabastamist täna ei arutatagi ning see lükatakse järgmisse nädalasse. Seda soovivad aga iga hinna eest vältida Euroopa Liidu riikide peaministrid ja presidendid, sest siis on tulemuseks järjekordne lörris Euroopa ülemkogu, kus ainult kakeldakse omavahel või sõimatakse Viktor Orbanit. Seega peavad rahandusministrid teisipäeval neljast päevakorra punktist mõned siiski ära lahendama.
### Response:
EL rahandusministrid otsustavad Ukrainale 18 miljardi euro andmise
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Lääneriigid kehtestasid eelmisel nädalal Venemaa naftale hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta. Hinnalage jõustatakse transpordi ja teenuste osutamise keeldude kaudu. Kreml teatas, et Venemaa hinnalage ei tunnista ja jätkab nafta tarnimist maailmaturule.
Neli naftatööstuse juhti ütlesid, et Türgi nõudis ülempiiri silmas pidades uut tõendit täieliku kindluskaitse kohta. Tõendi peavad esitama tankerid, mis liiguvad läbi Türgi väinade, vahendas Financial Times.
Laevamaaklerite teatel ootas esmaspäeval Türgi väinade läbimist 19 naftatankerit. Laevad olid ankrus Bosporuse ja Dardanellide lähedal.
Türgi vetes ootavad tankerid on esimene märk, et hinnalagi võib häirida globaalset naftakaubandust, hindas Financial Times.
Türgi nõuab, et kõik naftatarnijad esitaksid oma kindlustusseltsi kirja, mis kinnitab, et last on kindlustatud.
Umbes 90 protsenti maailma tankerite kindlustusturust kuulub kindlustusseltside ühingule The International Group of P&I Clubs. Ühing teatas esmaspäeval, Türgi nõuab nüüd rohkem informatsiooni. "Toimuvad konstruktiivsed arutelud, et olukord saaks lahendatud," ütles Financial Timesile ühingu juht Nick Shaw.
Analüütikute hinnangul on Venemaa loonud umbes 100 tankerist koosneva laevastiku ja tahab nii mööda hiilida Moskva-vastastest sanktsioonidest.
"Venemaa kindlustusfirmad esitasid Türgi võimudele vajalikud dokumendid, et tankerid saaksid liikuda läbi Türgi vete. Kinni peeti lääneriikide firmade poolt kindlustatud tankerid," ütles üks asjaga kursis inimene.
Veebilehe TankerTrackers andmetel on suur osa ummikus olevast naftast pärit Kasahstanist.
|
FT: Türgi vetes tekkis Vene nafta ülempiiri tõttu tankerite liiklusummik
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lääneriigid kehtestasid eelmisel nädalal Venemaa naftale hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta. Hinnalage jõustatakse transpordi ja teenuste osutamise keeldude kaudu. Kreml teatas, et Venemaa hinnalage ei tunnista ja jätkab nafta tarnimist maailmaturule.
Neli naftatööstuse juhti ütlesid, et Türgi nõudis ülempiiri silmas pidades uut tõendit täieliku kindluskaitse kohta. Tõendi peavad esitama tankerid, mis liiguvad läbi Türgi väinade, vahendas Financial Times.
Laevamaaklerite teatel ootas esmaspäeval Türgi väinade läbimist 19 naftatankerit. Laevad olid ankrus Bosporuse ja Dardanellide lähedal.
Türgi vetes ootavad tankerid on esimene märk, et hinnalagi võib häirida globaalset naftakaubandust, hindas Financial Times.
Türgi nõuab, et kõik naftatarnijad esitaksid oma kindlustusseltsi kirja, mis kinnitab, et last on kindlustatud.
Umbes 90 protsenti maailma tankerite kindlustusturust kuulub kindlustusseltside ühingule The International Group of P&I Clubs. Ühing teatas esmaspäeval, Türgi nõuab nüüd rohkem informatsiooni. "Toimuvad konstruktiivsed arutelud, et olukord saaks lahendatud," ütles Financial Timesile ühingu juht Nick Shaw.
Analüütikute hinnangul on Venemaa loonud umbes 100 tankerist koosneva laevastiku ja tahab nii mööda hiilida Moskva-vastastest sanktsioonidest.
"Venemaa kindlustusfirmad esitasid Türgi võimudele vajalikud dokumendid, et tankerid saaksid liikuda läbi Türgi vete. Kinni peeti lääneriikide firmade poolt kindlustatud tankerid," ütles üks asjaga kursis inimene.
Veebilehe TankerTrackers andmetel on suur osa ummikus olevast naftast pärit Kasahstanist.
### Response:
FT: Türgi vetes tekkis Vene nafta ülempiiri tõttu tankerite liiklusummik
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Kohtumisel Saksamaa liidukantsleriga arutatakse Ukraina toetamist ja Venemaale agressiooni hinna kasvatamist, detsembrikuu Euroopa Ülemkogu päevakavas olevaid teemasid ning kaitsepoliitika ja NATO-ga seonduvat," ütles peaministri esindaja ERR-ile.
Brüsselis 15.-16. detsembril toimuva Euroopa Ülemkogu kavas on esialgse info kohaselt Vene-Ukraina sõja, kaitse- ja julgeoleku, välissuhete, majanduse- ja energia ning EL-i lõunapoolse naabruse teemad. Eeldatavalt arutavad liikmesriikide liidrid ka täiendavate sanktsioonide kehtestamist Ukrainas agressiooni jätkava Venemaa vastu.
Kallas osaleb ka digitaalpoliitika konverentsil, kus peab koos Scholzi ja Saksa digitööstuse ettevõtete liidu Bitkom juhi Achim Bergiga avaliku vestluse.
Reedel enne Saksamaale suundumist osaleb Kallas Riias toimuval Balti peaministrite kohtumisel.
|
Kallas kohtub reedel Scholziga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kohtumisel Saksamaa liidukantsleriga arutatakse Ukraina toetamist ja Venemaale agressiooni hinna kasvatamist, detsembrikuu Euroopa Ülemkogu päevakavas olevaid teemasid ning kaitsepoliitika ja NATO-ga seonduvat," ütles peaministri esindaja ERR-ile.
Brüsselis 15.-16. detsembril toimuva Euroopa Ülemkogu kavas on esialgse info kohaselt Vene-Ukraina sõja, kaitse- ja julgeoleku, välissuhete, majanduse- ja energia ning EL-i lõunapoolse naabruse teemad. Eeldatavalt arutavad liikmesriikide liidrid ka täiendavate sanktsioonide kehtestamist Ukrainas agressiooni jätkava Venemaa vastu.
Kallas osaleb ka digitaalpoliitika konverentsil, kus peab koos Scholzi ja Saksa digitööstuse ettevõtete liidu Bitkom juhi Achim Bergiga avaliku vestluse.
Reedel enne Saksamaale suundumist osaleb Kallas Riias toimuval Balti peaministrite kohtumisel.
### Response:
Kallas kohtub reedel Scholziga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Peruu endine president Pedro Castillo teatas otsusest tagandada Peruu parlament paar tundi enne järjekordset hääletust tema tagandamiseks, vahendas BBC.
Peruu parlament eiras Castillo teadaannet ja tagandas ta ametist.
Castillo tagandamise poolt hääletas 101 rahvasaadikut ning vastu oli ainult kuus. 10 Kongressi liiget ei hääletanud.
Seejärel võeti ametist tagandatud president vahi alla nind teda süüdistati mässu korraldamises.
60-aastane Boluarte lubas olla Peruu president 2026. aastani, mil oleks pidanud lõppema Castillo ametiaeg presidendina. Naine oli enne poliitikasse suundumist advokaat.
Boluarte kutsus üles kodurahule riigis peale poliitiliselt kriisi.
Vastasseis endise presidendi ja Kongressi vahel on pikemalt kestnud
Peruu Kongress soovis kolmapäeval järjekordselt riigi presidendi Pedro Castillo ametist tagandada. Kongress oli seni edutult kaks korda Castillot püüdnud ametist tagandada.
Castillo teatas Peruu televisioonis paar tundi enne olulist hääletust, et peatab Kongressi töö ning nüüdsest töötab Peruu valitsus ainult määruste kaudu.
Peruu president Pedro Castillo teatamas Peruu rahvale riigi Kongressi laiali saatmisest Autor/allikas: SCANPIX/Peruvian Presidency / AFP
Peruu presidendi valitsusest astusid peale Castillo teadaannet tagasi Peruu rahandus- ja välisminister ning mitmed teised ministrid.
Castillo ja tema lähikondsed on uurimise all, süüdistatuna korruptsioonis ja mõjuvõimuga kauplemises. Castillo on vasakpoolne, samas tema vastu olevad Kongressi liikmed on suuresti paremerakondadest.
Castillo on endine õpetaja ning ta on Peruu poliitikasse tulnud alles hiljuti, toob The Financial Times esile.
Peruu presidendina oli siiani suutnud üle elada kaks katset tema tagandamiseks, kuna ligikaudu kolmandik Kongressist oli veel kolmapäevani veel tema poolel.
Peruus on presidendi tagandamiseks vaja 87 kongresmani häält 130-st.
Castillo valiti presidendiks 2021. aasta juunis. Enne seda oli riigil 2020. aasta poliitilise kriisi ajal kolm järjestikust presidenti viie päeva jooksul.
Peruu põhiseaduskohus: Castillo püüdis ebaseaduslikult võimu haarata
European University Institute teaduri Denisse Rodriguez-Olivari sõnul tegi Castillo sisuliselt riigipöörde enda olemasoleva võimu kindlustamiseks (hispaania keeles autogolpe, mis on riigipöörde ehk coup d'état erivariant, kus suurema võimu haarab isik, kes juba on riigis juhtival kohal).
Peruu põhiseaduskohus süüdistas samuti Castillot riigipöördekaitses.
Riigi relvajõud ja politsei teatasid ühisavalduses, et toetavad Peruu põhiseaduslikku korda.
Castillo on tõrjunud tema pihta suunatud süüdistusi ning tema hinnangul oli järjekordne katse teda tagandada valijate tahte eiramine. Castillo võitis eelmine aasta napilt presidendivalimised Keiko Fujimori vastu.
Keiko Fujimori isa Alberto Fujimori tegi samuti Peruus 1992. aastal riigipöörde, olles presidendina samuti poliitilises kriisis.
Ipsos for El Comercio küsitlusuuring tuvastas eelmisel kuul, et nii Castillo kui ka Peruu Kongressi maine on peruulaste seas madal – vastavalt ainult 26 ja 18 protsenti.
|
Peruu Kongress valis uue presidendi peale Castillo riigipöördekatset
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peruu endine president Pedro Castillo teatas otsusest tagandada Peruu parlament paar tundi enne järjekordset hääletust tema tagandamiseks, vahendas BBC.
Peruu parlament eiras Castillo teadaannet ja tagandas ta ametist.
Castillo tagandamise poolt hääletas 101 rahvasaadikut ning vastu oli ainult kuus. 10 Kongressi liiget ei hääletanud.
Seejärel võeti ametist tagandatud president vahi alla nind teda süüdistati mässu korraldamises.
60-aastane Boluarte lubas olla Peruu president 2026. aastani, mil oleks pidanud lõppema Castillo ametiaeg presidendina. Naine oli enne poliitikasse suundumist advokaat.
Boluarte kutsus üles kodurahule riigis peale poliitiliselt kriisi.
Vastasseis endise presidendi ja Kongressi vahel on pikemalt kestnud
Peruu Kongress soovis kolmapäeval järjekordselt riigi presidendi Pedro Castillo ametist tagandada. Kongress oli seni edutult kaks korda Castillot püüdnud ametist tagandada.
Castillo teatas Peruu televisioonis paar tundi enne olulist hääletust, et peatab Kongressi töö ning nüüdsest töötab Peruu valitsus ainult määruste kaudu.
Peruu president Pedro Castillo teatamas Peruu rahvale riigi Kongressi laiali saatmisest Autor/allikas: SCANPIX/Peruvian Presidency / AFP
Peruu presidendi valitsusest astusid peale Castillo teadaannet tagasi Peruu rahandus- ja välisminister ning mitmed teised ministrid.
Castillo ja tema lähikondsed on uurimise all, süüdistatuna korruptsioonis ja mõjuvõimuga kauplemises. Castillo on vasakpoolne, samas tema vastu olevad Kongressi liikmed on suuresti paremerakondadest.
Castillo on endine õpetaja ning ta on Peruu poliitikasse tulnud alles hiljuti, toob The Financial Times esile.
Peruu presidendina oli siiani suutnud üle elada kaks katset tema tagandamiseks, kuna ligikaudu kolmandik Kongressist oli veel kolmapäevani veel tema poolel.
Peruus on presidendi tagandamiseks vaja 87 kongresmani häält 130-st.
Castillo valiti presidendiks 2021. aasta juunis. Enne seda oli riigil 2020. aasta poliitilise kriisi ajal kolm järjestikust presidenti viie päeva jooksul.
Peruu põhiseaduskohus: Castillo püüdis ebaseaduslikult võimu haarata
European University Institute teaduri Denisse Rodriguez-Olivari sõnul tegi Castillo sisuliselt riigipöörde enda olemasoleva võimu kindlustamiseks (hispaania keeles autogolpe, mis on riigipöörde ehk coup d'état erivariant, kus suurema võimu haarab isik, kes juba on riigis juhtival kohal).
Peruu põhiseaduskohus süüdistas samuti Castillot riigipöördekaitses.
Riigi relvajõud ja politsei teatasid ühisavalduses, et toetavad Peruu põhiseaduslikku korda.
Castillo on tõrjunud tema pihta suunatud süüdistusi ning tema hinnangul oli järjekordne katse teda tagandada valijate tahte eiramine. Castillo võitis eelmine aasta napilt presidendivalimised Keiko Fujimori vastu.
Keiko Fujimori isa Alberto Fujimori tegi samuti Peruus 1992. aastal riigipöörde, olles presidendina samuti poliitilises kriisis.
Ipsos for El Comercio küsitlusuuring tuvastas eelmisel kuul, et nii Castillo kui ka Peruu Kongressi maine on peruulaste seas madal – vastavalt ainult 26 ja 18 protsenti.
### Response:
Peruu Kongress valis uue presidendi peale Castillo riigipöördekatset
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.