instruction
stringclasses 3
values | input
stringlengths 0
388k
| output
stringlengths 1
59.4k
| text
stringlengths 246
388k
|
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Me oleme praegu sellises olukorras, kus kogu Nordpooli piirkonnas napib elektrit. Neid põhjuseid on erinevaid. Üks põhjus on see, et Venemaalt enam ei tule 1000 megavatti, seega üle 1000 megavati jääb Nordpooli piirkonnas puudu," rääkis Kallas valitsuse pressikonverentsil.
"Siis on hetkel rivist väljas mitu olulist elektrijaama. Näiteks Rootsis Ringhallsi tuumajaama neljas reaktor ja Oskarshavni tuumajaama kolmas reaktor. Soomes ei ole käivitunud Olkiluoto kolmas reaktor ja meie oma Auvere on jälle katki. Kuigi see ei ületa enam isegi uudiskünnist. Ilmselt uudiskünnist ületaks see, et Auvere töötab ideaalselt," lisas ta.
"Eesti probleem on see, et me tarbime endiselt energiat nii palju, nagu meil ei oleks neid murekohti," lausus Kallas.
Kallas rääkis, et pikas perspektiivis on energiapuudusele lahendus investeerimine uutesse energiaallikatesse, energiatootmistesse ja elektrijaamadesse ja ühendustesse teiste riikidega, aga lühikeses perspektiivis on lahenduseks võimalikud elektrikatkestused või energia kokkuhoid ja tarbimise juhtimine.
"Ma katkestustest rääkides ei hirmuta ega ähvarda kedagi, ma lihtsalt konstateerin seda fakti, et meil tuleb tarbimist vähendada ja seda ajaliselt suunata väljaspoole tipu koormust. Ehk ajaliselt need tipptunnid, mis on vahemikus 7–9 või 16–19, seal on see tarbimine suur. Kui me seda ei tee, siis me võime olla sunnitud tegema paaritunniseid piirkondlikke elektrikatkestusi," rääkis Kallas.
Kallas rääkis, et tiputundide kaheprotsendiline elektritarbimise kokkuhoid, vähendaks see elektrikatkestuste riski viis korda.
"Kui me suudame hoida olukorda, kus meie tiputarbimine ei ületa tootmisvõimsusi, mis siiapoole, kas siis ühenduste kaudu või mis meil endal parasjagu on, siis ei ole põhjust teha mingeid elektrikatkestusi. Aga juhuks, kui meil tulevad erakordselt külmad talveilmad ja sellele elektri kokkuhoiule ei mõelda, siis võivad sellised katkestused olla vajalikud," lausus Kallas.
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti (SDE) sõnul tegeleb sama probleemiga terve Euroopa ja lisas, et Euroopa Liidu energiaministrid on kokku leppinud tiputarbimise viieprotsendilises vähendamises.
"Kui tiputarbimine on madalam, siis riskid kogu energiasüsteemile on ka oluliselt väiksemad. See arusaam, et keskkond on riskantsem on üle-euroopaline. Kõik riigid pingutavad tiputarbimise vähendamise nimel kohustuslikus korras. Eesti riskid ei ole kuidagi suuremad, teised riigis valmistuvad samamoodi," rääkis Sikkut.
Peaminister Kaja Kallas tegi septembrikuus telepöördumise, milles hoiatas inimesi elektrikatkestuste eest juhul, kui Eesti ühendataks lahti Venemaa elektrivõrgust.
|
Kallas hoiatas taas elektrikatkestuste eest
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me oleme praegu sellises olukorras, kus kogu Nordpooli piirkonnas napib elektrit. Neid põhjuseid on erinevaid. Üks põhjus on see, et Venemaalt enam ei tule 1000 megavatti, seega üle 1000 megavati jääb Nordpooli piirkonnas puudu," rääkis Kallas valitsuse pressikonverentsil.
"Siis on hetkel rivist väljas mitu olulist elektrijaama. Näiteks Rootsis Ringhallsi tuumajaama neljas reaktor ja Oskarshavni tuumajaama kolmas reaktor. Soomes ei ole käivitunud Olkiluoto kolmas reaktor ja meie oma Auvere on jälle katki. Kuigi see ei ületa enam isegi uudiskünnist. Ilmselt uudiskünnist ületaks see, et Auvere töötab ideaalselt," lisas ta.
"Eesti probleem on see, et me tarbime endiselt energiat nii palju, nagu meil ei oleks neid murekohti," lausus Kallas.
Kallas rääkis, et pikas perspektiivis on energiapuudusele lahendus investeerimine uutesse energiaallikatesse, energiatootmistesse ja elektrijaamadesse ja ühendustesse teiste riikidega, aga lühikeses perspektiivis on lahenduseks võimalikud elektrikatkestused või energia kokkuhoid ja tarbimise juhtimine.
"Ma katkestustest rääkides ei hirmuta ega ähvarda kedagi, ma lihtsalt konstateerin seda fakti, et meil tuleb tarbimist vähendada ja seda ajaliselt suunata väljaspoole tipu koormust. Ehk ajaliselt need tipptunnid, mis on vahemikus 7–9 või 16–19, seal on see tarbimine suur. Kui me seda ei tee, siis me võime olla sunnitud tegema paaritunniseid piirkondlikke elektrikatkestusi," rääkis Kallas.
Kallas rääkis, et tiputundide kaheprotsendiline elektritarbimise kokkuhoid, vähendaks see elektrikatkestuste riski viis korda.
"Kui me suudame hoida olukorda, kus meie tiputarbimine ei ületa tootmisvõimsusi, mis siiapoole, kas siis ühenduste kaudu või mis meil endal parasjagu on, siis ei ole põhjust teha mingeid elektrikatkestusi. Aga juhuks, kui meil tulevad erakordselt külmad talveilmad ja sellele elektri kokkuhoiule ei mõelda, siis võivad sellised katkestused olla vajalikud," lausus Kallas.
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti (SDE) sõnul tegeleb sama probleemiga terve Euroopa ja lisas, et Euroopa Liidu energiaministrid on kokku leppinud tiputarbimise viieprotsendilises vähendamises.
"Kui tiputarbimine on madalam, siis riskid kogu energiasüsteemile on ka oluliselt väiksemad. See arusaam, et keskkond on riskantsem on üle-euroopaline. Kõik riigid pingutavad tiputarbimise vähendamise nimel kohustuslikus korras. Eesti riskid ei ole kuidagi suuremad, teised riigis valmistuvad samamoodi," rääkis Sikkut.
Peaminister Kaja Kallas tegi septembrikuus telepöördumise, milles hoiatas inimesi elektrikatkestuste eest juhul, kui Eesti ühendataks lahti Venemaa elektrivõrgust.
### Response:
Kallas hoiatas taas elektrikatkestuste eest
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Iris Oja: Palju õnne, kallis Galina!
Just tänu meie muusikutele ja publikule, ümbritsetuna meie armastuse ja toetusega, tunneb Galina Grigorjeva end Eesti heliloojana.
Kontsert "Avasta! Helilooja Galina Grigorjeva 60" 26. XI Estonia kontserdisaalis. Eesti Rahvusmeeskoor, Theodor Sink (tšello), dirigent Mikk Üleoja, Hortus Musicus, kunstiline juht Andres Mustonen. Kavas Galina Grigorjeva teosed.
Galina Grigorjeva on sündinud Simferopolis, õppinud Peterburis ja Tallinnas, elanud siin ka suurema osa oma heliloojaelust ning mõni aasta tagasi kolis ta Helsingisse. Seega, kuigi oleme harjunud pidama teda Eesti heliloojaks, on tema kultuuritaust ja isiksus hoopis laiema diapasooniga. Võimalik, et just seetõttu erineb tema loominguline keel meil sündinud loojaist küllalt palju. Grigorjeval on õnnestunud võtta kõigest parim: sünnipärane temperament, slaavi kultuuri sügav tundmine ja taju, tipptasemel haridus ning meie moodsad arengusuunad ja võimalused.
Tanel Vallimäe: Reformierakonna ja EKRE vastandus
Vastandades end valimisvõitluse käigus maksudebattide jms asemel EKRE-le on tagajärjeks just selliste vaadete esile kerkimine, mille vastu Reformierakond ise võitleb.
Polariseerumine valimiste eel on Eesti poliitikas tavaline. Pikki aastaid olid kaheks suureks vaenupooleks Reformierakond ja Keskerakond ning debattide põhiküsimuseks sai see, mida arvatakse Venemaast ja Putini poliitikast ning kuidas nähakse rahvussuhteid eestlaste ja venelaste vahel. Muud erimeelsused jäid nende teemade varju. Nüüd on tekkinud uus vastandus, mis pealtnäha kujutab endast liberalismi ja konservatismi võitlust, kuid on palju ohtlikum kui kõik varasemad vastandused.
Mare Mätas: Mjõllas tulite, mjõllas ää lähete?
"Mjõllas tulite, mjõllas ää lähete?" on iga kihnlase esimene küsimus, kui ta kohtab oma saarel võõrast. Sellele küsimusele on tähtis kiiresti või esimesel võimalusel vastus saada, sest võõra kohalolekuga kaasneb üldjuhul pinge, vastutus ja mure ning ka selgusetus, miks ta üldse siia tuli, ja see üritatakse välja uurida järgnevate küsimuste abil. Kui on teada, mjõllas ää lähete, saabub pingelõdvendus, selgus ja teadmine, millal saab taas oma asjade kallale asuda ja tavapärast elu edasi elada.
Annika Valkna: Esindushoone kuurordi riismete vahel
Haapsalu linnavalitsuse uue hoone kavandamisel on valitud süsinikurohke tee.
4. oktoobril potsatas mu e-postkasti Eesti Arhitektide Liidu pressiteade "Haapsalu linnavalitsuse uue hoone arhitektuurivõistlus". Mis saaks ühele arhitektisüdamele olla ihaldusväärsem kui kavandada oma sünnilinna linnavalitsuse hoone. Süüvisin konkursitingimustesse, et saada selgust, mida tahetakse, miks tahetakse ja millised on kitsendused.
Angeelika Pärna: Ruumiloome tulevik linnaarhitekti pilguga
Ka Eestis on arhitekte ja maastikuarhitekte, kes peavad keskkonnajälje vähendamist tähtsaks.
23. novembril toimus Viimsi Artiumis Eesti Arhitektide Liidu korraldatud, paraku mitu aastat edasi lükatud rahvusvaheline konverents "Rohepöörde väljakutsed ruumiloomes", mis tõi värskesse blackbox'i kokku peale meie oma esinejate ka mõned välismaalt. Alati on huvitav teada saada, mida mujal tehakse, mis on prioriteet, mida hinnatakse ning millises suunas liigutakse. Sellest et vanamoodi enam elada ei saa, on vist igaüks aru saanud.
Barbi Pilvre: Naiste emantsipatsioon Eesti NSV-s ja Taanis – kaks maailma plakatite kaudu
Filmirežissöör ja kirjanik Kadri Kõusaar, kunstnik, EKA professor Liina Siib ja Taani radikaalfeminist Lisbeth Jørgensen vestlesid naiste emantsipatsioonist Ida- ja Lääne-Euroopas.
Näitus "Naised plakatitel" Maarjamäel Eesti Ajaloomuuseumis kuni 21. V 2023.
Kas aastatel 1945–1990 Nõukogude võim emantsipeeris eesti naised või oli see aeg okupatsiooni tingimustes ainult viletsa olme vaevaline üleelamine, topelttöökoormus palgatööl ja kodus ning ideoloogiline ajupesu naiste iseseisvuse teemal üdini patriarhaalses süsteemis?
Nõukogude Eesti, Hiina ja Taani naisõiguslike plakatite näitusel Maarjamäe lossis enne peatselt algavat mõttevahetust ringi vaadates tegin juttu kunstiakadeemia professori Liina Siibiga ja ühtäkki jõudsime ühiste lapsepõlvemälestusteni: meil on sama sünniaasta ja mõlemaid oli murdeeas tiivustanud vene nõukogude kirjaniku Jelena Iljina raamat "Neljas kõrgus" (1967, viimast korda ilmus eesti keeles lausa 1985!) ja selle peategelase Gulja Koroljova arengu, eneseületamise, edu ja hukkumise lugu.
Eero Epner: Filmihuvilise palve
Eestil on täiesti puudu oma kirjalik filmiajalugu. Kuidas me saakski oodata Eesti filmist lugupidamist, kui Eesti film ise endast lugu ei pea?
Elu sättis ennast sellisel moel, et pidin hiljuti tegelema natuke Eesti filmi viimase 50 aasta ajalooga. Ühelt poolt oli see rõõmustavalt kerge. Kõige tähtsam – filmid – on kenasti kõik alles ja tutvusi kasutades on neid võimalik näha. Tõsi, väikeselt ekraanilt ja nii edasi, aga kuna elame niikuinii vingumise ajastul, siis jätaks selle nüansi hetkel kõrvale. Rõõmustagem, et kunstiteosed on alles – erinevalt teatriajaloost, kus kõik kaob juba poolteise tunniga.
Moonika Siimets: Üks avaldamata vestlus Lembit Ulfsakiga II
On inimesi, kellega kohtutakse elus põgusalt, kuid neid hetki on võimatu unustada. Minu jaoks on selline mees Lembit Ulfsak, kes saatuse tahtel oli mu kõige esimene näitleja koolitööna valminud lühimängufilmis "Deus ex machina" (2005).
Karmen Juhkam: Performatiivsus ja transgressioon
Kui mõnda reeglit rikkuda, peab tabama õige hetke ning ka teadma, mis mõjub reegli rikkumisena ning mida täpselt rikkuda tahetakse.
Oktoobril keskel korraldati Tartus Põhjamaade Teatriuurijate Assotsiatsiooni, Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse ning Tartu Ülikooli teatriteaduse õppetooli ühine aastakonverents "Performatiivsus ja transgressioon", millest võttis osa ligi sada huvilist. Konverentsil kõneldu võeti kokku vestlusringis, kus osalesid Anneli Saro, Riina Oruaas, Hedi-Liis Toome, Monika Jašinskaitė ja Karin Allik Tartu Ülikoolist, Madli Pesti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Hanna Korsberg ja Pirkko Koski Helsingi Ülikoolist, Janne Risum Aarhusi Ülikoolist, Zane Kreicberga Läti kultuuriakadeemiast, Lauma Mellēna-Bartkeviča Jāzeps Vītolsi nimelisest Läti muusikaakadeemiast, Ildikó Sirato Ungari tantsuülikoolist ning Steve Wilmer Dublini Trinity kolledžist.
Joosep Susi, Indrek Ojam: Suitsu nurk XVIII Maarja Pärtna "Süvik"
1) Sellel maal pole kõrgusi, kuid on sügavikud: rabajärvede külmad põhjad, traumade pimedad karstikoopad, looklevad kaevanduskäigud kivi sees.
2) Kitsa kaevusuu kohal, mille süvik varjab unustatud asju, kõnnin mina mööda nõrka niiti nagu ämblik, kes ei tea veel, millist võrku ta koob.
3) Aga all hämaras põhjas ergavad varemed – nende vahel seisab vanaema kümneaastase tüdrukuna.
4) Ta on tulnud isaga pärast sõda tagasi kodukülla ja seisab maja ees, millest on alles jäänud vaid kahe astmega trepp ja selle kohal kõrguv tühi uksepiit.
5) Toapõrandal haljendab rohi.
6) Palju aastaid hiljem, kui ta on suurema osa elatud elust unustanud, astun sellest uksest välja mina.
Andrus Kasemaa: Millest mõtled, kirjanik? Sõdurivöö ja surematu sall
See aasta on olnud hullumeelne: olen jõudnud nii paljudesse kohtadesse ja külastanud nii paljusid vanu tuttavaid. Nii palju on olnud teha ja nii paljut tahaks veel uurida. Palju lugusid on sellest suvest ja sügisest jäänud mu sisse. Tunnen end mesitaruna, täis lugusid ja teekondi.
On meeles üks sügisõhtu. Olin taas rännakul. Mulle meeldib mööda kodumaad rännata, külastada vanu sõpru, tuttavaid paiku, eriti muidugi oma koduküla Peipsimaal. Jälle kohal. Rändamas nagu Nipernaadi.
Kriitikaauhinna kandidaadid aastal 2022
Arvustamisel
Charles Eisensteini "Kliima"
Francis Fukuyama "Identiteet: väärikuse nõudmine ja kibestumise poliitika"
S. I. Hayakawa ja Alan R. Hayakawa "Keel mõttes ja teos"
Piret Põldveri "Hoog"
Hanneleele Kaldmaa "Sinustki võib saada fossiil"
Eesti muusika nädal
Varajase muusika festival "Tallinn feat. Reval"
Näitused "Kunst või teadus", Kristi Kongi ja Mare Vindi "Selleks, et tajuda valgust, pead sulgema silmad", Laura Põllu ja Andres Toltsi "Ühised jooned, jääkaru ja elevant"
Rimini Protokolli ja Vaba Lava "100% Narva"
Lavastus "Lause lõppu jõudes oleme unustanud, kust see algas"
|
Reedel Sirbis Galina Grigorjeva 60, filmihuviliste palve ja "100% Narva"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iris Oja: Palju õnne, kallis Galina!
Just tänu meie muusikutele ja publikule, ümbritsetuna meie armastuse ja toetusega, tunneb Galina Grigorjeva end Eesti heliloojana.
Kontsert "Avasta! Helilooja Galina Grigorjeva 60" 26. XI Estonia kontserdisaalis. Eesti Rahvusmeeskoor, Theodor Sink (tšello), dirigent Mikk Üleoja, Hortus Musicus, kunstiline juht Andres Mustonen. Kavas Galina Grigorjeva teosed.
Galina Grigorjeva on sündinud Simferopolis, õppinud Peterburis ja Tallinnas, elanud siin ka suurema osa oma heliloojaelust ning mõni aasta tagasi kolis ta Helsingisse. Seega, kuigi oleme harjunud pidama teda Eesti heliloojaks, on tema kultuuritaust ja isiksus hoopis laiema diapasooniga. Võimalik, et just seetõttu erineb tema loominguline keel meil sündinud loojaist küllalt palju. Grigorjeval on õnnestunud võtta kõigest parim: sünnipärane temperament, slaavi kultuuri sügav tundmine ja taju, tipptasemel haridus ning meie moodsad arengusuunad ja võimalused.
Tanel Vallimäe: Reformierakonna ja EKRE vastandus
Vastandades end valimisvõitluse käigus maksudebattide jms asemel EKRE-le on tagajärjeks just selliste vaadete esile kerkimine, mille vastu Reformierakond ise võitleb.
Polariseerumine valimiste eel on Eesti poliitikas tavaline. Pikki aastaid olid kaheks suureks vaenupooleks Reformierakond ja Keskerakond ning debattide põhiküsimuseks sai see, mida arvatakse Venemaast ja Putini poliitikast ning kuidas nähakse rahvussuhteid eestlaste ja venelaste vahel. Muud erimeelsused jäid nende teemade varju. Nüüd on tekkinud uus vastandus, mis pealtnäha kujutab endast liberalismi ja konservatismi võitlust, kuid on palju ohtlikum kui kõik varasemad vastandused.
Mare Mätas: Mjõllas tulite, mjõllas ää lähete?
"Mjõllas tulite, mjõllas ää lähete?" on iga kihnlase esimene küsimus, kui ta kohtab oma saarel võõrast. Sellele küsimusele on tähtis kiiresti või esimesel võimalusel vastus saada, sest võõra kohalolekuga kaasneb üldjuhul pinge, vastutus ja mure ning ka selgusetus, miks ta üldse siia tuli, ja see üritatakse välja uurida järgnevate küsimuste abil. Kui on teada, mjõllas ää lähete, saabub pingelõdvendus, selgus ja teadmine, millal saab taas oma asjade kallale asuda ja tavapärast elu edasi elada.
Annika Valkna: Esindushoone kuurordi riismete vahel
Haapsalu linnavalitsuse uue hoone kavandamisel on valitud süsinikurohke tee.
4. oktoobril potsatas mu e-postkasti Eesti Arhitektide Liidu pressiteade "Haapsalu linnavalitsuse uue hoone arhitektuurivõistlus". Mis saaks ühele arhitektisüdamele olla ihaldusväärsem kui kavandada oma sünnilinna linnavalitsuse hoone. Süüvisin konkursitingimustesse, et saada selgust, mida tahetakse, miks tahetakse ja millised on kitsendused.
Angeelika Pärna: Ruumiloome tulevik linnaarhitekti pilguga
Ka Eestis on arhitekte ja maastikuarhitekte, kes peavad keskkonnajälje vähendamist tähtsaks.
23. novembril toimus Viimsi Artiumis Eesti Arhitektide Liidu korraldatud, paraku mitu aastat edasi lükatud rahvusvaheline konverents "Rohepöörde väljakutsed ruumiloomes", mis tõi värskesse blackbox'i kokku peale meie oma esinejate ka mõned välismaalt. Alati on huvitav teada saada, mida mujal tehakse, mis on prioriteet, mida hinnatakse ning millises suunas liigutakse. Sellest et vanamoodi enam elada ei saa, on vist igaüks aru saanud.
Barbi Pilvre: Naiste emantsipatsioon Eesti NSV-s ja Taanis – kaks maailma plakatite kaudu
Filmirežissöör ja kirjanik Kadri Kõusaar, kunstnik, EKA professor Liina Siib ja Taani radikaalfeminist Lisbeth Jørgensen vestlesid naiste emantsipatsioonist Ida- ja Lääne-Euroopas.
Näitus "Naised plakatitel" Maarjamäel Eesti Ajaloomuuseumis kuni 21. V 2023.
Kas aastatel 1945–1990 Nõukogude võim emantsipeeris eesti naised või oli see aeg okupatsiooni tingimustes ainult viletsa olme vaevaline üleelamine, topelttöökoormus palgatööl ja kodus ning ideoloogiline ajupesu naiste iseseisvuse teemal üdini patriarhaalses süsteemis?
Nõukogude Eesti, Hiina ja Taani naisõiguslike plakatite näitusel Maarjamäe lossis enne peatselt algavat mõttevahetust ringi vaadates tegin juttu kunstiakadeemia professori Liina Siibiga ja ühtäkki jõudsime ühiste lapsepõlvemälestusteni: meil on sama sünniaasta ja mõlemaid oli murdeeas tiivustanud vene nõukogude kirjaniku Jelena Iljina raamat "Neljas kõrgus" (1967, viimast korda ilmus eesti keeles lausa 1985!) ja selle peategelase Gulja Koroljova arengu, eneseületamise, edu ja hukkumise lugu.
Eero Epner: Filmihuvilise palve
Eestil on täiesti puudu oma kirjalik filmiajalugu. Kuidas me saakski oodata Eesti filmist lugupidamist, kui Eesti film ise endast lugu ei pea?
Elu sättis ennast sellisel moel, et pidin hiljuti tegelema natuke Eesti filmi viimase 50 aasta ajalooga. Ühelt poolt oli see rõõmustavalt kerge. Kõige tähtsam – filmid – on kenasti kõik alles ja tutvusi kasutades on neid võimalik näha. Tõsi, väikeselt ekraanilt ja nii edasi, aga kuna elame niikuinii vingumise ajastul, siis jätaks selle nüansi hetkel kõrvale. Rõõmustagem, et kunstiteosed on alles – erinevalt teatriajaloost, kus kõik kaob juba poolteise tunniga.
Moonika Siimets: Üks avaldamata vestlus Lembit Ulfsakiga II
On inimesi, kellega kohtutakse elus põgusalt, kuid neid hetki on võimatu unustada. Minu jaoks on selline mees Lembit Ulfsak, kes saatuse tahtel oli mu kõige esimene näitleja koolitööna valminud lühimängufilmis "Deus ex machina" (2005).
Karmen Juhkam: Performatiivsus ja transgressioon
Kui mõnda reeglit rikkuda, peab tabama õige hetke ning ka teadma, mis mõjub reegli rikkumisena ning mida täpselt rikkuda tahetakse.
Oktoobril keskel korraldati Tartus Põhjamaade Teatriuurijate Assotsiatsiooni, Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse ning Tartu Ülikooli teatriteaduse õppetooli ühine aastakonverents "Performatiivsus ja transgressioon", millest võttis osa ligi sada huvilist. Konverentsil kõneldu võeti kokku vestlusringis, kus osalesid Anneli Saro, Riina Oruaas, Hedi-Liis Toome, Monika Jašinskaitė ja Karin Allik Tartu Ülikoolist, Madli Pesti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Hanna Korsberg ja Pirkko Koski Helsingi Ülikoolist, Janne Risum Aarhusi Ülikoolist, Zane Kreicberga Läti kultuuriakadeemiast, Lauma Mellēna-Bartkeviča Jāzeps Vītolsi nimelisest Läti muusikaakadeemiast, Ildikó Sirato Ungari tantsuülikoolist ning Steve Wilmer Dublini Trinity kolledžist.
Joosep Susi, Indrek Ojam: Suitsu nurk XVIII Maarja Pärtna "Süvik"
1) Sellel maal pole kõrgusi, kuid on sügavikud: rabajärvede külmad põhjad, traumade pimedad karstikoopad, looklevad kaevanduskäigud kivi sees.
2) Kitsa kaevusuu kohal, mille süvik varjab unustatud asju, kõnnin mina mööda nõrka niiti nagu ämblik, kes ei tea veel, millist võrku ta koob.
3) Aga all hämaras põhjas ergavad varemed – nende vahel seisab vanaema kümneaastase tüdrukuna.
4) Ta on tulnud isaga pärast sõda tagasi kodukülla ja seisab maja ees, millest on alles jäänud vaid kahe astmega trepp ja selle kohal kõrguv tühi uksepiit.
5) Toapõrandal haljendab rohi.
6) Palju aastaid hiljem, kui ta on suurema osa elatud elust unustanud, astun sellest uksest välja mina.
Andrus Kasemaa: Millest mõtled, kirjanik? Sõdurivöö ja surematu sall
See aasta on olnud hullumeelne: olen jõudnud nii paljudesse kohtadesse ja külastanud nii paljusid vanu tuttavaid. Nii palju on olnud teha ja nii paljut tahaks veel uurida. Palju lugusid on sellest suvest ja sügisest jäänud mu sisse. Tunnen end mesitaruna, täis lugusid ja teekondi.
On meeles üks sügisõhtu. Olin taas rännakul. Mulle meeldib mööda kodumaad rännata, külastada vanu sõpru, tuttavaid paiku, eriti muidugi oma koduküla Peipsimaal. Jälle kohal. Rändamas nagu Nipernaadi.
Kriitikaauhinna kandidaadid aastal 2022
Arvustamisel
Charles Eisensteini "Kliima"
Francis Fukuyama "Identiteet: väärikuse nõudmine ja kibestumise poliitika"
S. I. Hayakawa ja Alan R. Hayakawa "Keel mõttes ja teos"
Piret Põldveri "Hoog"
Hanneleele Kaldmaa "Sinustki võib saada fossiil"
Eesti muusika nädal
Varajase muusika festival "Tallinn feat. Reval"
Näitused "Kunst või teadus", Kristi Kongi ja Mare Vindi "Selleks, et tajuda valgust, pead sulgema silmad", Laura Põllu ja Andres Toltsi "Ühised jooned, jääkaru ja elevant"
Rimini Protokolli ja Vaba Lava "100% Narva"
Lavastus "Lause lõppu jõudes oleme unustanud, kust see algas"
### Response:
Reedel Sirbis Galina Grigorjeva 60, filmihuviliste palve ja "100% Narva"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kindla võidu võtnud Norra (Vetle Sjaastad Christiansen, Sturla Holm Lägreid, Tarjei Bö, Johannes Thingnes Bö) vajas nelja peale seitset varupadrunit, teisena lõpetatud Saksamaad (0+8) edestati 43,9 sekundiga. Kolmanda koha sai Prantsusmaa (0+9), kaotades 1.05,9.
Eesti avavahetust sõitnud Rene Zahkna võttis esimeses tiirus ühe ja teises kaks varupadrunit ning näitas viimasel ringil head suusavormi, andes vahetuse Kristo Siimerile üle kaheksandal kohal.
Siimer kasutas lamadestiirus kaht varupadrunit, kuid püstitiiru järel pidi ta minema trahviringile ja Eesti langes 16. kohale.
Kolmandat vahetust sõitnud Raido Ränkel kasutas kahe tiiru peale nelja varupadrunit ja tõstis Eesti 14. kohale. Ankrumees Robert Heldna võttis vaid ühe varupadruni ja tõi Eesti finišisse 14. kohal, kaotust võitjatele 4.51,5.
20 startinud meeskonnast lõpetas sõidu 19, Moldova kaotas liidritele ringiga ja pidi sõidu pooleli jätma.
Kontiolahti MK-etapp jätkub laupäeval sprintidega.
Enne sõitu:
Eesti meeskonna stardinumber on 14. Eesti esimest vahetust sõidab Rene Zahkna, tema järel lähevad rajale Kristo Siimer ja Raido Ränkel ning ankrumees on Robert Heldna.
Eelmisel hooajal tegi Eesti meeskond parima võistluse Anterselvas, kus saadi 13. koht.
Stardinimekirjas on 20 meeskonda. Eelmise hooaja parim meeskond oli Norra, võites viiest teatesõidust neli. Lisaks võitis Norra nelik ka Pekingis olümpiakulla.
|
Hooaja esimese teatesõidu võitis Norra, Eesti meeskond 14.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kindla võidu võtnud Norra (Vetle Sjaastad Christiansen, Sturla Holm Lägreid, Tarjei Bö, Johannes Thingnes Bö) vajas nelja peale seitset varupadrunit, teisena lõpetatud Saksamaad (0+8) edestati 43,9 sekundiga. Kolmanda koha sai Prantsusmaa (0+9), kaotades 1.05,9.
Eesti avavahetust sõitnud Rene Zahkna võttis esimeses tiirus ühe ja teises kaks varupadrunit ning näitas viimasel ringil head suusavormi, andes vahetuse Kristo Siimerile üle kaheksandal kohal.
Siimer kasutas lamadestiirus kaht varupadrunit, kuid püstitiiru järel pidi ta minema trahviringile ja Eesti langes 16. kohale.
Kolmandat vahetust sõitnud Raido Ränkel kasutas kahe tiiru peale nelja varupadrunit ja tõstis Eesti 14. kohale. Ankrumees Robert Heldna võttis vaid ühe varupadruni ja tõi Eesti finišisse 14. kohal, kaotust võitjatele 4.51,5.
20 startinud meeskonnast lõpetas sõidu 19, Moldova kaotas liidritele ringiga ja pidi sõidu pooleli jätma.
Kontiolahti MK-etapp jätkub laupäeval sprintidega.
Enne sõitu:
Eesti meeskonna stardinumber on 14. Eesti esimest vahetust sõidab Rene Zahkna, tema järel lähevad rajale Kristo Siimer ja Raido Ränkel ning ankrumees on Robert Heldna.
Eelmisel hooajal tegi Eesti meeskond parima võistluse Anterselvas, kus saadi 13. koht.
Stardinimekirjas on 20 meeskonda. Eelmise hooaja parim meeskond oli Norra, võites viiest teatesõidust neli. Lisaks võitis Norra nelik ka Pekingis olümpiakulla.
### Response:
Hooaja esimese teatesõidu võitis Norra, Eesti meeskond 14.
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tammearu ja Roeselare Knack pidid kodus vastu võtma 1:3 (19:25, 25:21, 23:25, 27:29) kaotuse Itaalia klubilt Lube Civitanova Cucinelt. Eestlasest nurgaründaja sai kirja täismängu ning tõi 12 punkti (+7), vahendab volley.ee.
Roeselare on C-alagrupis ühe võidu ja kahe kaotuse ning kahe punktiga kolmandal kohal.
Juhkami ja CEZ Karlovarsko said D-alagrupis 3:0 (28:26, 26:24, 25:17) jagu Menenist. Juhkami tegi samuti kaasa kogu kohtumise ja panustas 14 punkti (+14).
Karlovarsko on ühe võidu ja kahe kaotusega kolmas, punkte on neil kolm.
CEV Cupil peeti kaheksandikfinaalide avamängud ja sealgi on võistlustules mitu eestlast. Andrus Raadik ja Savo Volley jäid kodus 1:3 (27:25, 21:25, 15:25, 20:25) alla Rumeenia klubil Galati Arcada. Raadik kerkis 16 punktiga (+9) oma meeskonna resultatiivseimaks. Seeria kordusmäng peetakse 14. detsembril Rumeenias.
Samas sarjas mängib ka Renet Vankeri ja Henri Treiali tööandja Maaseiki Greenyard, kelle vastaseks on Šveitsi klubi Amriswili Lindaren. Avamängus jäi Maaseik peale 3:2 (27:29, 18:25, 25:22, 25:22, 21:19). Treial tõi 13 punkti (+10), Vanker panustas lisaks mängu juhtimisele ka viie punktiga (+3). Kordusmäng toimub 14. detsembril.
CEV Challenge Cupil pidi Alex Saaremaa tööandja Aalsti Lindemans kaheksandikfinaali avamängus tunnistama Küprose klubi Nicosia Omonia 3:1 (25:19, 27:25, 16:25, 25:22) paremust. Saaremaa tõi ühe geimiga kaks punkti (+2). Kordusmäng toimub 14. detsembril.
|
Eurosarjades saatis edu Juhkami, Vankeri ja Treiali koduklubisid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tammearu ja Roeselare Knack pidid kodus vastu võtma 1:3 (19:25, 25:21, 23:25, 27:29) kaotuse Itaalia klubilt Lube Civitanova Cucinelt. Eestlasest nurgaründaja sai kirja täismängu ning tõi 12 punkti (+7), vahendab volley.ee.
Roeselare on C-alagrupis ühe võidu ja kahe kaotuse ning kahe punktiga kolmandal kohal.
Juhkami ja CEZ Karlovarsko said D-alagrupis 3:0 (28:26, 26:24, 25:17) jagu Menenist. Juhkami tegi samuti kaasa kogu kohtumise ja panustas 14 punkti (+14).
Karlovarsko on ühe võidu ja kahe kaotusega kolmas, punkte on neil kolm.
CEV Cupil peeti kaheksandikfinaalide avamängud ja sealgi on võistlustules mitu eestlast. Andrus Raadik ja Savo Volley jäid kodus 1:3 (27:25, 21:25, 15:25, 20:25) alla Rumeenia klubil Galati Arcada. Raadik kerkis 16 punktiga (+9) oma meeskonna resultatiivseimaks. Seeria kordusmäng peetakse 14. detsembril Rumeenias.
Samas sarjas mängib ka Renet Vankeri ja Henri Treiali tööandja Maaseiki Greenyard, kelle vastaseks on Šveitsi klubi Amriswili Lindaren. Avamängus jäi Maaseik peale 3:2 (27:29, 18:25, 25:22, 25:22, 21:19). Treial tõi 13 punkti (+10), Vanker panustas lisaks mängu juhtimisele ka viie punktiga (+3). Kordusmäng toimub 14. detsembril.
CEV Challenge Cupil pidi Alex Saaremaa tööandja Aalsti Lindemans kaheksandikfinaali avamängus tunnistama Küprose klubi Nicosia Omonia 3:1 (25:19, 27:25, 16:25, 25:22) paremust. Saaremaa tõi ühe geimiga kaks punkti (+2). Kordusmäng toimub 14. detsembril.
### Response:
Eurosarjades saatis edu Juhkami, Vankeri ja Treiali koduklubisid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Soome elektriettevõte Väre hoiatas nädala alguses, et juhul kui nõudlus kasvaks või pakkumine väheneks 500 megavati võrra, tõuseks riigis järsult elektri hind.
Soomes toodetakse 8000 megavatti elektrit, kuigi teoreetiliselt suudetakse toota üle 11 000 megavati.
Tootmisnäitaja ei hõlma endas Olkiluoto elektrijaama uut reaktorit.
Yle toob esile, et suur osa puuduolevast elektritootmisest moodustab elektri ja kaugkütte koostootmine. Selliste jaamade elektri tootmise võimsus kokku on ligikaudu 5000 megavatti.
Kui mullu samal ajal novembris toodeti umbes 4000 megavatti elektrit selliste jaamadega, siis sel aastal vaid veidi üle 3000 megavati.
Eelmisel aastal novembris oli kogu riigis märksa külmem ilm. Soojade ilmade tõttu pole aga koostootmisjaamu vaja tööle panna.
Võrrelduna eelmiste aastatega seab piire ka kaugküttekütuste nappus.
Olukord pole Yle sõnul muret tekitav, kuid soovitakse kütust kokku hoida, et sellest hiljem puudus ei tekiks, kinnitas energeetikatööstuse energiaturu eest vastutav direktor Pekka Salomaa.
Palju mõjutab ka see, et Soomes toodetakse praegu vähem tuule- ja hüdroelektrit – viimased nädalad on olnud tuulevaiksemad. Samuti avaldavad tuulikutele mõju jääolud.
Hüdroelektrijaamad aga piiravad igal aastal talve tulekul elektri tootmist, kuna jõed jäätuvad.
|
Soome ei tooda kõrgetest hindadest hoolimata elektrit täisvõimsusel
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome elektriettevõte Väre hoiatas nädala alguses, et juhul kui nõudlus kasvaks või pakkumine väheneks 500 megavati võrra, tõuseks riigis järsult elektri hind.
Soomes toodetakse 8000 megavatti elektrit, kuigi teoreetiliselt suudetakse toota üle 11 000 megavati.
Tootmisnäitaja ei hõlma endas Olkiluoto elektrijaama uut reaktorit.
Yle toob esile, et suur osa puuduolevast elektritootmisest moodustab elektri ja kaugkütte koostootmine. Selliste jaamade elektri tootmise võimsus kokku on ligikaudu 5000 megavatti.
Kui mullu samal ajal novembris toodeti umbes 4000 megavatti elektrit selliste jaamadega, siis sel aastal vaid veidi üle 3000 megavati.
Eelmisel aastal novembris oli kogu riigis märksa külmem ilm. Soojade ilmade tõttu pole aga koostootmisjaamu vaja tööle panna.
Võrrelduna eelmiste aastatega seab piire ka kaugküttekütuste nappus.
Olukord pole Yle sõnul muret tekitav, kuid soovitakse kütust kokku hoida, et sellest hiljem puudus ei tekiks, kinnitas energeetikatööstuse energiaturu eest vastutav direktor Pekka Salomaa.
Palju mõjutab ka see, et Soomes toodetakse praegu vähem tuule- ja hüdroelektrit – viimased nädalad on olnud tuulevaiksemad. Samuti avaldavad tuulikutele mõju jääolud.
Hüdroelektrijaamad aga piiravad igal aastal talve tulekul elektri tootmist, kuna jõed jäätuvad.
### Response:
Soome ei tooda kõrgetest hindadest hoolimata elektrit täisvõimsusel
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Esimeses mängus läksid vastamisi meistriliigas seni võitmatu olnud Põlva Serviti ja vaid ühte kaotust tunnistama pidanud Mistra, kes läks kodumängule vastu tabeli teiselt kohalt. Kuigi mäng algas võrdselt, siis üsna kiiresti joonistus välja liider ning Mistra ei suutnud murda põlvakate võiduseeriat. Serviti jäi peale 34:"4.
Serviti skooritegijad olid Mathias Rebane kaheksa väravaga ja Carl-Eric Uibo kuuega. Nii Arno Vare kui ka Ievgen Buinenko viskasid Mistra eest neli väravat.
"Väga hea mäng meie poolt. Kaitse, rünnak ja väravavaht – super!" kiitis Serviti väravakütt Rebane, "Head emotsioonid samuti tervel meeskonnal. Vajalikud ja tähtsad punktid käes. Nüüd keskendume tähtsale eurosarjale."
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper pidi kodus tunnistama värske karikavõitja Viljandi HC 29:25 paremust.
Hendrik Koks panustas mulkide edusse kaheksa väravaga, Mikk Varik lisas viis. Kehra ridadest oli üleplatsimeheks David Mamporia, kes säras samuti kaheksa visatud väravaga.
"Teadsime, et Viljandi poisid kõige värskemad ei ole ning tahtsime tempot kõrgel hoida ja lihtsaid väravaid läbi selle saada," kommenteeris David Mamporia. "Kuid tundub, et meil jäi kahenädalasest mängupausist väheks ja poisid ei suutnud 60 minutit joosta ning positsioonirünnakus oli Viljandi meist parem."
|
Serviti jätkab koduses liigas kaotuseta, Viljandile samuti võit
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses mängus läksid vastamisi meistriliigas seni võitmatu olnud Põlva Serviti ja vaid ühte kaotust tunnistama pidanud Mistra, kes läks kodumängule vastu tabeli teiselt kohalt. Kuigi mäng algas võrdselt, siis üsna kiiresti joonistus välja liider ning Mistra ei suutnud murda põlvakate võiduseeriat. Serviti jäi peale 34:"4.
Serviti skooritegijad olid Mathias Rebane kaheksa väravaga ja Carl-Eric Uibo kuuega. Nii Arno Vare kui ka Ievgen Buinenko viskasid Mistra eest neli väravat.
"Väga hea mäng meie poolt. Kaitse, rünnak ja väravavaht – super!" kiitis Serviti väravakütt Rebane, "Head emotsioonid samuti tervel meeskonnal. Vajalikud ja tähtsad punktid käes. Nüüd keskendume tähtsale eurosarjale."
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper pidi kodus tunnistama värske karikavõitja Viljandi HC 29:25 paremust.
Hendrik Koks panustas mulkide edusse kaheksa väravaga, Mikk Varik lisas viis. Kehra ridadest oli üleplatsimeheks David Mamporia, kes säras samuti kaheksa visatud väravaga.
"Teadsime, et Viljandi poisid kõige värskemad ei ole ning tahtsime tempot kõrgel hoida ja lihtsaid väravaid läbi selle saada," kommenteeris David Mamporia. "Kuid tundub, et meil jäi kahenädalasest mängupausist väheks ja poisid ei suutnud 60 minutit joosta ning positsioonirünnakus oli Viljandi meist parem."
### Response:
Serviti jätkab koduses liigas kaotuseta, Viljandile samuti võit
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Loodan, et järgmise koalitsioonilepingu pealkiri on "Eesti riik rikkaks läbi uuenduslikkuse". Kuna see, mis Eestisse välisinvesteeringuid on meelitanud ja kiiresti elujärge parandanud, on ammendumas - palgad on tõusnud piirkonna tippu ja looduse kurnamine ei ole tee, mida mööda tahaksime minna -, siis peab meie majandusruum muutuma innovaatilisemaks. Kui see õnnestub, tähendab see väga suurt hüpet maksulaekumises ja riigi suurt investeerimisvõimekust.
Nii kodaniku kui ka riigi heaolu kasvu eeldus on palgakasv, sest Eesti maksulaekumistest enam kui 80 protsenti on seotud palkadega. Palgakasvu eeldus on aga ettevõtete lisandväärtuse ja tootlikkuse kasv, mida omakorda veab innovatsioon. Üksnes kasvava tootlikkusega ettevõtted suudavad kasvatada oma töötajate palka, omanike tulusid ja ühiskonna heaolu.
Näiteks üks suuremaid ühiseid unistusi ehk visioon "Eesti 2035" sõnastab heaolu kasvu suunad ehk heaolu muutused 27 valdkonnas. Need kõik vajavad raha. Samal ajal on nende muudatuste seas ainult üks, mis seda kõike rahastab: majanduse muutmine nutikamaks.
Ettevõtjad on nutikuse suunas küll tublisti liikunud, kuid jäävad endiselt Euroopa keskmisest maha. "Eesti 2035" kohaselt peaks Eesti majandus aga järgmise kümnendiga senisest kaks korda kiirema arengutempo võtma ja Euroopa keskmisest mööda minema. See on vahva ja ambitsioonikas eesmärk, kuid tekib küsimus, kuidas sellist hüpet saavutada, kui senised tegevused ei ole nii kiiret arengut toonud.
Hea aeg uinutab, klaaslagi takistab
Oluline töö on selles ära teha ettevõtjail endil ja enamus nendest on uuendusmeelsed. Samal ajal on ekspordist kõrge lisandväärtusega vaid kümnendik ja süsteemselt tegeleb maailmas ainulaadse toote või teenuse väljatöötamisega vaid iga kümnes. Kui meil on kümneid tuhandeid ettevõtteid, siis süsteemselt investeerivad teadus- ja arendustegevustesse vaid paarsada või kolmsada ettevõtet. Peame nende hulga kasvama panema.
Peamiselt ongi traditsioonilisem osa majandusest see, kus peitub kasvuhüppeks suurem potentsiaal. Olemasolevate toodete või teenuste portfelli, konkurentsieelise ja turuga ettevõtted vajaksid tõuget nutikama, kallima ja turul seni vähem esindatud toote suunas. See nõuab investeeringuid, teadmisi ja natukene ka julgust. Neid on lihtne unustada, kui läheb parasjagu niigi hästi või tuleb maadelda mitme kriisi, tööjõupuuduse ning materjalide kallinemisega korraga.
Kui toodete ning teenuste pideva timmimise ja parandamisega on ettevõtjatel hästi, siis vastuseid napib just kaugemale vaatavatele küsimustele: kuhu liigub mu sektor, mida tahab klient viie või kümne aasta pärast. Arengus tuleb tihti klaaslagi ette pärast esimesi katsetusi, pikaajaliseks eduks oleks aga vaja uuendamine muuta süsteemseks.
Innovatsioonile oma lugu nagu internetil oli "tiigrihüpe"
Teenuste taha asi ei tohiks jääda, sest innovatsiooniteenuseid ja -nõu ning rahalist tuge pakub valik asutusi ülikoolidest konsultatsiooniettevõtete ning EAS-i ja Kredexi ühendasutuseni välja.
"Korrastamisest sündivat hüve püüab võimendada näiteks tööandjate eestvedamisel loodud ja peaministri tunnustuse pälvinud innovatsioonitrepp."
Medali teine külg on killustatus. Teadlased, insenerid, disainerid, turundajad, konsultandid, kiirendid ja fondid püüavad kõik oma nurga alt ettevõtteid aidata. Igaüks neist töötab inforuumis ning panustab omaette, suheldes samadel teemadel sama sihtrühmaga. Korrastamisest sündivat hüve püüab võimendada näiteks tööandjate eestvedamisel loodud ja peaministri tunnustuse pälvinud innovatsioonitrepp, kuid sellest üksi jääb kogu majandusruumi arvestades väheks.
Meil on palju eeldusi ja soodustavaid tingimusi, et kujundada Eestis Euroopa kõige läbipaistvam ja paremini koos töötav innovatsiooni ökosüsteem ning seeläbi ühiskonna jõukust kasvatada. See algab innovatsiooninarratiivist (nagu näiteks oli mõiste "tiigrihüpe" internetiseerimise puhul), mis aitab teadvustada innovatsiooni kriitilist rolli ettevõtluses ja selle mõju Eesti heaolule. Selle arusaama kujundamist peaks strateegiliselt vedama riik, kuna see on kogu ühiskonda hõlmav.
Samuti saab riik ettevõtjaid innovaatilisemaks nügida maksupräänikuga. Näiteks võiks teadus- ja arendustöötajate palkadelt tasutud maksudest osa ettevõtjale tagasi kanda. Ettevõtja aga deklareeriks vastutasuks oma teadus- ja arendustegevused ja saab nii teada oma koha konkurentidega võrreldes ning riik ülevaate ettevõtete konkurentsivõimest.
Oluline on ka eeskuju. Näiteks saab riik seada riigi osalusega ettevõtetele innovatsioonieesmärgi ja viia need teadusmahukate ettevõtete ehk kahe protsendi klubi liikmeteks.
Kui erakonnad suudavad oma platvorme tehes keskenduda riigi rikkuse allikale (ettevõtlussektori lisandväärtuse kasv läbi innovatsiooni), mitte jääda tegelema tagajärgedega (maksude tõstmine), siis on lootus, et Eesti riik jätkab kasvukursil. Rikkuse valem koosneb ühest sõnast: innovatsioon.
|
Ivo Suursoo: Eesti rikkuse valem seisneb innovatsioonis
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loodan, et järgmise koalitsioonilepingu pealkiri on "Eesti riik rikkaks läbi uuenduslikkuse". Kuna see, mis Eestisse välisinvesteeringuid on meelitanud ja kiiresti elujärge parandanud, on ammendumas - palgad on tõusnud piirkonna tippu ja looduse kurnamine ei ole tee, mida mööda tahaksime minna -, siis peab meie majandusruum muutuma innovaatilisemaks. Kui see õnnestub, tähendab see väga suurt hüpet maksulaekumises ja riigi suurt investeerimisvõimekust.
Nii kodaniku kui ka riigi heaolu kasvu eeldus on palgakasv, sest Eesti maksulaekumistest enam kui 80 protsenti on seotud palkadega. Palgakasvu eeldus on aga ettevõtete lisandväärtuse ja tootlikkuse kasv, mida omakorda veab innovatsioon. Üksnes kasvava tootlikkusega ettevõtted suudavad kasvatada oma töötajate palka, omanike tulusid ja ühiskonna heaolu.
Näiteks üks suuremaid ühiseid unistusi ehk visioon "Eesti 2035" sõnastab heaolu kasvu suunad ehk heaolu muutused 27 valdkonnas. Need kõik vajavad raha. Samal ajal on nende muudatuste seas ainult üks, mis seda kõike rahastab: majanduse muutmine nutikamaks.
Ettevõtjad on nutikuse suunas küll tublisti liikunud, kuid jäävad endiselt Euroopa keskmisest maha. "Eesti 2035" kohaselt peaks Eesti majandus aga järgmise kümnendiga senisest kaks korda kiirema arengutempo võtma ja Euroopa keskmisest mööda minema. See on vahva ja ambitsioonikas eesmärk, kuid tekib küsimus, kuidas sellist hüpet saavutada, kui senised tegevused ei ole nii kiiret arengut toonud.
Hea aeg uinutab, klaaslagi takistab
Oluline töö on selles ära teha ettevõtjail endil ja enamus nendest on uuendusmeelsed. Samal ajal on ekspordist kõrge lisandväärtusega vaid kümnendik ja süsteemselt tegeleb maailmas ainulaadse toote või teenuse väljatöötamisega vaid iga kümnes. Kui meil on kümneid tuhandeid ettevõtteid, siis süsteemselt investeerivad teadus- ja arendustegevustesse vaid paarsada või kolmsada ettevõtet. Peame nende hulga kasvama panema.
Peamiselt ongi traditsioonilisem osa majandusest see, kus peitub kasvuhüppeks suurem potentsiaal. Olemasolevate toodete või teenuste portfelli, konkurentsieelise ja turuga ettevõtted vajaksid tõuget nutikama, kallima ja turul seni vähem esindatud toote suunas. See nõuab investeeringuid, teadmisi ja natukene ka julgust. Neid on lihtne unustada, kui läheb parasjagu niigi hästi või tuleb maadelda mitme kriisi, tööjõupuuduse ning materjalide kallinemisega korraga.
Kui toodete ning teenuste pideva timmimise ja parandamisega on ettevõtjatel hästi, siis vastuseid napib just kaugemale vaatavatele küsimustele: kuhu liigub mu sektor, mida tahab klient viie või kümne aasta pärast. Arengus tuleb tihti klaaslagi ette pärast esimesi katsetusi, pikaajaliseks eduks oleks aga vaja uuendamine muuta süsteemseks.
Innovatsioonile oma lugu nagu internetil oli "tiigrihüpe"
Teenuste taha asi ei tohiks jääda, sest innovatsiooniteenuseid ja -nõu ning rahalist tuge pakub valik asutusi ülikoolidest konsultatsiooniettevõtete ning EAS-i ja Kredexi ühendasutuseni välja.
"Korrastamisest sündivat hüve püüab võimendada näiteks tööandjate eestvedamisel loodud ja peaministri tunnustuse pälvinud innovatsioonitrepp."
Medali teine külg on killustatus. Teadlased, insenerid, disainerid, turundajad, konsultandid, kiirendid ja fondid püüavad kõik oma nurga alt ettevõtteid aidata. Igaüks neist töötab inforuumis ning panustab omaette, suheldes samadel teemadel sama sihtrühmaga. Korrastamisest sündivat hüve püüab võimendada näiteks tööandjate eestvedamisel loodud ja peaministri tunnustuse pälvinud innovatsioonitrepp, kuid sellest üksi jääb kogu majandusruumi arvestades väheks.
Meil on palju eeldusi ja soodustavaid tingimusi, et kujundada Eestis Euroopa kõige läbipaistvam ja paremini koos töötav innovatsiooni ökosüsteem ning seeläbi ühiskonna jõukust kasvatada. See algab innovatsiooninarratiivist (nagu näiteks oli mõiste "tiigrihüpe" internetiseerimise puhul), mis aitab teadvustada innovatsiooni kriitilist rolli ettevõtluses ja selle mõju Eesti heaolule. Selle arusaama kujundamist peaks strateegiliselt vedama riik, kuna see on kogu ühiskonda hõlmav.
Samuti saab riik ettevõtjaid innovaatilisemaks nügida maksupräänikuga. Näiteks võiks teadus- ja arendustöötajate palkadelt tasutud maksudest osa ettevõtjale tagasi kanda. Ettevõtja aga deklareeriks vastutasuks oma teadus- ja arendustegevused ja saab nii teada oma koha konkurentidega võrreldes ning riik ülevaate ettevõtete konkurentsivõimest.
Oluline on ka eeskuju. Näiteks saab riik seada riigi osalusega ettevõtetele innovatsioonieesmärgi ja viia need teadusmahukate ettevõtete ehk kahe protsendi klubi liikmeteks.
Kui erakonnad suudavad oma platvorme tehes keskenduda riigi rikkuse allikale (ettevõtlussektori lisandväärtuse kasv läbi innovatsiooni), mitte jääda tegelema tagajärgedega (maksude tõstmine), siis on lootus, et Eesti riik jätkab kasvukursil. Rikkuse valem koosneb ühest sõnast: innovatsioon.
### Response:
Ivo Suursoo: Eesti rikkuse valem seisneb innovatsioonis
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti elanike kõige põletavam probleem on vaesus ja kui me soovime sellest välja tulla, tuleb riigil tegutseda palju innovaatilisemalt ja järjepidevamalt poliitikas, innovatsioonis, maksunduses ja eestluses. See ei eelda poliitikutelt üle oma varju hüppamist, vaid nelja võtmetegevuse tähtsuse ja seoste väga head mõistmist ehk mõtlemist ja tegutsemist hooratta meetodil.
Vaesuse lõks ohustab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimist
2020. aastal oli Eesti majapidamiste sissetulek 23 784 dollarit võrreldes OECD riikide keskmise 30 490 dollariga ja sellega oli Eesti 41 riigi seas alles 28. kohal. 1 Seetõttu pole üllatav, et 2022. aastal leidis Eurobaromeetri küsitluses 64 protsenti Eesti elanikest, et tähtsaim, millega Eesti riik peab tegelema, on üldise elukalliduse ja hinnatõusu vähendamine. 2
Kui inimesed ei tule oma eluga toime, on vähetõenäoline, et nad väärtustavad eesti rahvust, keelt ja kultuuri, sest see ei aita neil leiba lauale saada. Kui osa inimestest kogeb, et oma tööga pole võimalik inimväärselt toime tulla, tundub neile teiste jõukus ebaõiglane 3 ja nii kasvavadki Eesti ühiskonnas pinged ja konfliktid. Paraku ei lahenda inimeste vaesust üksikud rahajagamised, vaid riigi innovaatilised ja järjepidevad tegevused majanduskasvu hoogustamisel.
Vajadus sellise muutuse järele on suur, kuna Eesti on oma vaesuse lõksu kinni jäänud. Seda kinnitab tõsiasi, et Eesti ettevõtete müügitulu ärirentaablus oli 2011. aastal 6,63 protsenti ja 2020. aastal 6,76 protsenti 4 ehk ettevõtete kasumlikkus pole viimasel kümnendil üldse kasvanud.
Peame mõtlema ja tegutsema hooratta meetodil
Püsivalt edukate organisatsioonide edu põhineb õigesti valitud ja põhjuslikult seotud võtmetegevustel ja neis järjepidevalt paremaks saamisel. 5 See tähendab, et püsiv edu põhineb fookusel, innovaatilisusel ja distsiplineeritusel, mitte aga üksikutel ideedel, võitudel või kannapööretel. Hooratta rakendamise parimaid eeskujusid on Amazon.com, Seattle ja Singapur.
Kuna Eesti elanike kõige põletavamaks küsimuseks on vaesus, on kõige olulisemaks tegevuseks kasv teaduspõhise innovatsiooniga. See sõltub poliitikute eetilisusest ja asjatundlikkusest, sest ainult sellised poliitikud mõistavad teaduspõhise innovatsiooni tähtsust ja seoseid jõukuse kasvuga, madalate maksude ja isikliku vastutusega, eestlaste innovaatilisuse ja rahvaarvu kasvuga.
Innovaatilise Eesti hooratas. Autor/allikas: Mait Raava
Vali eetilisi ja asjatundlikke poliitikuid
2022. aastal Eurobaromeetri küsitluses selgus, et Eesti elanikest 51 protsenti ei usalda valitsust ja 59 protsenti ei usalda riigikogu. 6 Seega on suur vajadus usaldusväärsemate poliitikute järele. Kui poliitikuid ei usaldata, siis järelikult nad pole piisavalt eetilised ja asjatundlikud.
Kuna eetilisus tõstab inimestes iseseisvust ja vastutustunnet, 7 mõistavad eetilised poliitikud oma missiooni ja täidavad seda. Nad on iseseisvad oma otsustes ega lase end kallutada ärieliidi kitsastest huvidest, mis enamasti ei vasta valijate huvidele, nagu see on valdavalt USA-s 8 ja on silmnähtavalt levinud ka Eestis. Seevastu tegutsevad eetilised poliitikud võimalikult paljude valijate huvides ja leiavad ühisosa ettevõtjate ja elanikega.
Asjatundlikud poliitikud saavad aru innovatsiooni tähtsusest riigi jõukuse kasvatamisel. Nad teavad, et jõukust kasvatanud riigid on rahastanud teadus- ja arendustegevust (TA) niikaua suuremas mahus (2–4,2 protsenti SKP-st), kuni ettevõtted saavad selles jalad alla, nagu näiteks tegid seda 2000–2015. aastal Lõuna Korea, Hiina jt. 9
Seega peavad ka Eesti riigi kulutused teadusele olema järgneval 10–15 aastal kaks kuni neli protsenti SKP-st. Sellega ei tohi viivitada, kuna 2020. aastal investeerisid Eesti ettevõtted TA-sse ainult 1,01 protsenti SKP-st ja riigi kulutused olid ainult 0,78 protsenti SKP-st. Riigi rolli tõhusat täitmist peaks innustama teadmine, et ettevõtete teadus- ja arendustegevuste investeeringute kasv 0,1 protsenti suurendab riigi SKP-d 1,2 protsenti 10 ehk kasu on rohkem kui kümnekordne.
Tõstame teaduspõhiste innovatsioonide kasumlikkust
Kuna teaduspõhiste innovatsioonide kasumlikkus sõltub innovatsiooni kompetentsist, 11 peab riik rahastamise kaudu tõstma ülikoolide ja ettevõtete innovatsiooni kompetentsi. Ja kuna parimad teaduspõhised innovatsioonid sünnivad globaalsetes ettevõtetes, 12 tuleb rahastamisega toetada Eesti ettevõtete ja ülikoolide koostööd globaalsete ettevõtete ja parimate ülikoolidega.
Rahastamine peab toetama ülikooli niivõrd ambitsioonikalt ja täpselt, et ülikooli lõpetajad ja töötajad saavad Nobeli ja Fieldsi medaleid, teadlased on kõrgelt tsiteeritud, artikleid avaldatakse Nature ja Science ajakirjades, sotsiaalteaduste artiklid on kõrge kvaliteediga ja ülikool on tõhus. 13
Sellise taseme saavutamine ei ole ulme, kuna Rootsis, Šveitsis ja Iisraelis on kolm sellist ülikooli, Taanis ja Singapuris kaks ja Iirimaal, Norras ja Soomes üks. Kui praegu on Tartu ülikool 501–600 ARWU ülikooli seas ja siis nii ei pea see jääma.
"Kui riik kulutab raha ambitsioonikalt ja täpselt, võimaldab see oluliselt tõsta teaduspõhiste innovatsioonide osakaalu ja kasumlikkust."
Kui riigi TA kulutused tõusevad kahele kuni neljale protsendile SKP-st ja kui riik kulutab raha ambitsioonikalt ja täpselt, võimaldab see oluliselt tõsta teaduspõhiste innovatsioonide osakaalu ja kasumlikkust ning seeläbi Eestil tõusta tootlikkuses praeguselt 86,6 protsendilt EL-i keskmisest 2030. aastaks 115 protsendile. Selline areng võimaldab kõigil Eesti elanikel vaesusest välja tulla.
Innustame madalate maksudega isiklikku vastutust
Igal inimesel on iseseisvuse ehk algatuse ja omanikutunde vajadus ja seda rahuldavad inimese enda väärtustatud tegevused ja neis vaba valiku võimalus ning seda pärsivad pealesurutud tegevused ja väline kontroll. 14
Seega innustab inimesi ise vastutama oma toimetuleku ja jõukuse kasvatamise eest nende sissetulekute madal maksustamine, kuna sellisel juhul jääb inimestele sissetulekust suurem osa kätte, ühtlasi suureneb omaosalus ja säästlikkus avalike teenuste tarbimisel, mille tulemusel oluliselt vähenevad riigi kulutused avalikele teenustele. Ehk madalatest maksudest võidavad nii üksikisik kui ka riik.
Kui praegu on Eesti maksude ja SKP suhe 34,5 protsenti, siis mitmes innovaatilises ja jõukas riigis on see palju madalam, nt Iisraelis 29,7 protsenti, Šveitsis 27,6 protsenti, Iirimaal 20,2 protsenti ja Singapuris 12,8 protsenti. 15 Me saaksime neilt riikidelt õppida ja võiksime 2030. aastaks alandada maksude osakaalu näiteks 27 protsendile SKP-st, näiteks nagu Šveitsis.
Tunnustame eestlaste innovaatilisust
Eestlaste identiteedi keskmes on eesti keel, maa, kultuur, traditsioonid ja eestlaste loomus, 16 mis on väärtuslikud omadused, kuid paraku ei aita suurt kaasa paremale toimetulekule ja jõukuse kasvatamisele. Samal ajal innustavad šveitslaste "üks kõigi, kõik ühe eest", jaapanlaste võitluslikkus või singapurlaste meritokraatlikkus (võimekuse ja töökuse väärtustamine) igaüht.
Saavutades järjepidevaid edusamme innovatsioonis ja jõukuse kasvus talletub ajapikku innovaatilisus ka eestlaste identiteedis, tõustes kesksemale kohale. Seejuures hea sõnum on see, et innovaatilisus on olulisel määral õpitav nii inimese, 17 ettevõtte kui ka riigi tasandil, mille näiteks on Google'i 18 ja Singapuri 19 edulood. Innovaatilisust saab teadlikult ja sihipäraselt kasvatada.
Kui riik tunnustab eestlaste innovaatilisust, märgates innovatsioonis parimaid inimesi ja organisatsioonide ja premeerides neid mainekate auhindadega, tõstab ta tuntavalt eestlaste eneseusku ja positiivset tulevikuvaadet. See paneb tõenäoliselt ka Eesti rahva kasvama ja nii võiks Eesti rahva arv jõuda 2030. aastaks 1,68 miljonini ehk kasvada kolm protsenti aastas, seda nii loomuliku iibe kui ka andekate üliõpilaste, teadlaste ja spetsialistide sisserände tulemusel.
Seega siis, kui me mitte ainult sõnades vaid ka tegudes soovime riigi vaesuse lõksust välja tuua ja kindlustada eestluse püsimist läbi aegade, peab riik tegutsema palju innovaatilisemalt ja järjepidevamalt poliitikas, innovatsioonis, maksunduses ja eestluses.
Kuna riigil tuleb teha ka palju teisi suuri ja väikseid tegevusi, tuleb need kõik siduda võtmetegevustega nii, et need kõik aitavad kaasa Eesti riigi järjepidevale arengule.
1 OECD. (2020). OECD Better Life Index: Income: Estonia. OECD. https://www.oecdbetterlifeindex.org/topics/income/
2 Eurobarometer. (2022). Standard Eurobarometer 97 - Summer 2022. European Commission. https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2693
3 McCoy, S. K., & Major, B. (2007). Priming meritocracy and the psychological justification of inequality. Journal of Experimental Social Psychology, 43 (3), 341-351. https://doi.org/10.1016/j.jesp.2006.04.009
4 Statistikaamet. (2022). Statistika andmebaas: Ettevõtete majandusnäitajad. Statistikaamet. https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__ettevetete-majandusnaitajad__ettevetete-tulud-kulud-kasum__aastastatistika/EM001/table/tableViewLayout2
5 Collins, J. C. (2019). Turning the Flywheel: A Monograph to Accompany Good to Great. Harper Business.
6 Eurobarometer. (2022). Standard Eurobarometer 97 - Summer 2022. European Commission. https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2693
7 Ryan, R. M., Legate, N., Niemiec, C. P., & Deci, E. L. (2012). Beyond illusions and defense: Exploring the possibilities and limits of human autonomy and responsibility through self-determination theory. In: P. R. Shaver, & M. Mikulincer, Meaning, mortality, and choice: The social psychology of existential concerns (2015-233). American Psychological Association. https://doi.org/10.1037/13748-012
8 Gilens, M., & Page, B. (2014). Testing Theories of American Politics: Elites, Interest Groups, and Average Citizens. Perspectives on Politics, 12 (3), 564-581. https://doi.org/10.1017/S1537592714001595
9 Raghupathi, V., & Raghupathi, W. (2019). Exploring science-and-technology-led innovation: a cross-country study. Journal of Innovation and Entrepreneurship, 8 (5), 1-45. https://doi.org/10.1186/s13731-018-0097-0
10 Expert Panel on Business Innovation. (2009). Innovation and Business Strategy: Why Canada Falls Short. Ottawa: Council of Canadian Academie. http://www.conferenceboard.ca/hcp/details/innovation/berd.aspx#_ftn2
11 Cummings, T., & Knott, A. M. (2018). Outside CEOs and innovation. Strategic Management Journal, 39 (8), 2095-2119. https://doi.org/10.1002/smj.2792
12 Manyika, J., Ramaswamy, S., Bughin, J., Woetzel, J., & Birshan, M. N. (October 2018. a.). 'Superstars': The dynamics of firms, sectors, and cities leading the global economy. McKinsey & Company: https://www.mckinsey.com/featured-insights/innovation-and-growth/superstars-the-dynamics-of-firms-sectors-and-cities-leading-the-global-economy
13 ARWU. (2022). Academic Ranking of World Universities: Methodology. Shanghai Ranking: https://www.shanghairanking.com/methodology/arwu/2021
14 Ryan, R. M., & Deci, E. L. (2020). Intrinsic and extrinsic motivation from a self-determination theory perspective: Definitions, theory, practices, and future directions. Contemporary Educational Psychology, 61, Article 101860. https://doi.org/10.1016/j.cedpsych.2020.101860
15 OECD. (2022). Revenue Statistics 2021. OECD. https://www.oecd.org/tax/tax-policy/revenue-statistics-2522770x.htm
OECD. (2022). Revenue Statistics in Asia and the Pacific 2022 - Singapore. OECD. https://www.oecd.org/tax/tax-policy/revenue-statistics-in-asia-and-the-pacific-5902c320-en.htm
16 Valk, A. (31. 03 2021. a.). Kas me sellist Eesti identiteeti tahtsime? err.ee. https://www.err.ee/1608161107/aune-valk-kas-me-sellist-eesti-identiteeti-tahtsime
17 Clapham, M. M. (2003). The Development of Innovation Ideas Through Creativity Training. In: L. V. Shavinina, The International Handbook on Innovation (66-376). Amsterdam: Elsevier Sciences.
18 Bock, L. (2015). Work Rules! Insights from Inside Google That Will Transform How You Live and Lead. Kindle Edition. London: John Murray.
19 Tang, H.-K., & Yeo, K.-T. (2003). Innovation under Constraints: The Case of Singapore. In: L. V. Shavinina, The International Handbook on Innovation (873-881). Amsterdam: Elsevier Sciences.
|
Mait Raava: toome Eesti hooratta meetodil vaesusest välja
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti elanike kõige põletavam probleem on vaesus ja kui me soovime sellest välja tulla, tuleb riigil tegutseda palju innovaatilisemalt ja järjepidevamalt poliitikas, innovatsioonis, maksunduses ja eestluses. See ei eelda poliitikutelt üle oma varju hüppamist, vaid nelja võtmetegevuse tähtsuse ja seoste väga head mõistmist ehk mõtlemist ja tegutsemist hooratta meetodil.
Vaesuse lõks ohustab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimist
2020. aastal oli Eesti majapidamiste sissetulek 23 784 dollarit võrreldes OECD riikide keskmise 30 490 dollariga ja sellega oli Eesti 41 riigi seas alles 28. kohal. 1 Seetõttu pole üllatav, et 2022. aastal leidis Eurobaromeetri küsitluses 64 protsenti Eesti elanikest, et tähtsaim, millega Eesti riik peab tegelema, on üldise elukalliduse ja hinnatõusu vähendamine. 2
Kui inimesed ei tule oma eluga toime, on vähetõenäoline, et nad väärtustavad eesti rahvust, keelt ja kultuuri, sest see ei aita neil leiba lauale saada. Kui osa inimestest kogeb, et oma tööga pole võimalik inimväärselt toime tulla, tundub neile teiste jõukus ebaõiglane 3 ja nii kasvavadki Eesti ühiskonnas pinged ja konfliktid. Paraku ei lahenda inimeste vaesust üksikud rahajagamised, vaid riigi innovaatilised ja järjepidevad tegevused majanduskasvu hoogustamisel.
Vajadus sellise muutuse järele on suur, kuna Eesti on oma vaesuse lõksu kinni jäänud. Seda kinnitab tõsiasi, et Eesti ettevõtete müügitulu ärirentaablus oli 2011. aastal 6,63 protsenti ja 2020. aastal 6,76 protsenti 4 ehk ettevõtete kasumlikkus pole viimasel kümnendil üldse kasvanud.
Peame mõtlema ja tegutsema hooratta meetodil
Püsivalt edukate organisatsioonide edu põhineb õigesti valitud ja põhjuslikult seotud võtmetegevustel ja neis järjepidevalt paremaks saamisel. 5 See tähendab, et püsiv edu põhineb fookusel, innovaatilisusel ja distsiplineeritusel, mitte aga üksikutel ideedel, võitudel või kannapööretel. Hooratta rakendamise parimaid eeskujusid on Amazon.com, Seattle ja Singapur.
Kuna Eesti elanike kõige põletavamaks küsimuseks on vaesus, on kõige olulisemaks tegevuseks kasv teaduspõhise innovatsiooniga. See sõltub poliitikute eetilisusest ja asjatundlikkusest, sest ainult sellised poliitikud mõistavad teaduspõhise innovatsiooni tähtsust ja seoseid jõukuse kasvuga, madalate maksude ja isikliku vastutusega, eestlaste innovaatilisuse ja rahvaarvu kasvuga.
Innovaatilise Eesti hooratas. Autor/allikas: Mait Raava
Vali eetilisi ja asjatundlikke poliitikuid
2022. aastal Eurobaromeetri küsitluses selgus, et Eesti elanikest 51 protsenti ei usalda valitsust ja 59 protsenti ei usalda riigikogu. 6 Seega on suur vajadus usaldusväärsemate poliitikute järele. Kui poliitikuid ei usaldata, siis järelikult nad pole piisavalt eetilised ja asjatundlikud.
Kuna eetilisus tõstab inimestes iseseisvust ja vastutustunnet, 7 mõistavad eetilised poliitikud oma missiooni ja täidavad seda. Nad on iseseisvad oma otsustes ega lase end kallutada ärieliidi kitsastest huvidest, mis enamasti ei vasta valijate huvidele, nagu see on valdavalt USA-s 8 ja on silmnähtavalt levinud ka Eestis. Seevastu tegutsevad eetilised poliitikud võimalikult paljude valijate huvides ja leiavad ühisosa ettevõtjate ja elanikega.
Asjatundlikud poliitikud saavad aru innovatsiooni tähtsusest riigi jõukuse kasvatamisel. Nad teavad, et jõukust kasvatanud riigid on rahastanud teadus- ja arendustegevust (TA) niikaua suuremas mahus (2–4,2 protsenti SKP-st), kuni ettevõtted saavad selles jalad alla, nagu näiteks tegid seda 2000–2015. aastal Lõuna Korea, Hiina jt. 9
Seega peavad ka Eesti riigi kulutused teadusele olema järgneval 10–15 aastal kaks kuni neli protsenti SKP-st. Sellega ei tohi viivitada, kuna 2020. aastal investeerisid Eesti ettevõtted TA-sse ainult 1,01 protsenti SKP-st ja riigi kulutused olid ainult 0,78 protsenti SKP-st. Riigi rolli tõhusat täitmist peaks innustama teadmine, et ettevõtete teadus- ja arendustegevuste investeeringute kasv 0,1 protsenti suurendab riigi SKP-d 1,2 protsenti 10 ehk kasu on rohkem kui kümnekordne.
Tõstame teaduspõhiste innovatsioonide kasumlikkust
Kuna teaduspõhiste innovatsioonide kasumlikkus sõltub innovatsiooni kompetentsist, 11 peab riik rahastamise kaudu tõstma ülikoolide ja ettevõtete innovatsiooni kompetentsi. Ja kuna parimad teaduspõhised innovatsioonid sünnivad globaalsetes ettevõtetes, 12 tuleb rahastamisega toetada Eesti ettevõtete ja ülikoolide koostööd globaalsete ettevõtete ja parimate ülikoolidega.
Rahastamine peab toetama ülikooli niivõrd ambitsioonikalt ja täpselt, et ülikooli lõpetajad ja töötajad saavad Nobeli ja Fieldsi medaleid, teadlased on kõrgelt tsiteeritud, artikleid avaldatakse Nature ja Science ajakirjades, sotsiaalteaduste artiklid on kõrge kvaliteediga ja ülikool on tõhus. 13
Sellise taseme saavutamine ei ole ulme, kuna Rootsis, Šveitsis ja Iisraelis on kolm sellist ülikooli, Taanis ja Singapuris kaks ja Iirimaal, Norras ja Soomes üks. Kui praegu on Tartu ülikool 501–600 ARWU ülikooli seas ja siis nii ei pea see jääma.
"Kui riik kulutab raha ambitsioonikalt ja täpselt, võimaldab see oluliselt tõsta teaduspõhiste innovatsioonide osakaalu ja kasumlikkust."
Kui riigi TA kulutused tõusevad kahele kuni neljale protsendile SKP-st ja kui riik kulutab raha ambitsioonikalt ja täpselt, võimaldab see oluliselt tõsta teaduspõhiste innovatsioonide osakaalu ja kasumlikkust ning seeläbi Eestil tõusta tootlikkuses praeguselt 86,6 protsendilt EL-i keskmisest 2030. aastaks 115 protsendile. Selline areng võimaldab kõigil Eesti elanikel vaesusest välja tulla.
Innustame madalate maksudega isiklikku vastutust
Igal inimesel on iseseisvuse ehk algatuse ja omanikutunde vajadus ja seda rahuldavad inimese enda väärtustatud tegevused ja neis vaba valiku võimalus ning seda pärsivad pealesurutud tegevused ja väline kontroll. 14
Seega innustab inimesi ise vastutama oma toimetuleku ja jõukuse kasvatamise eest nende sissetulekute madal maksustamine, kuna sellisel juhul jääb inimestele sissetulekust suurem osa kätte, ühtlasi suureneb omaosalus ja säästlikkus avalike teenuste tarbimisel, mille tulemusel oluliselt vähenevad riigi kulutused avalikele teenustele. Ehk madalatest maksudest võidavad nii üksikisik kui ka riik.
Kui praegu on Eesti maksude ja SKP suhe 34,5 protsenti, siis mitmes innovaatilises ja jõukas riigis on see palju madalam, nt Iisraelis 29,7 protsenti, Šveitsis 27,6 protsenti, Iirimaal 20,2 protsenti ja Singapuris 12,8 protsenti. 15 Me saaksime neilt riikidelt õppida ja võiksime 2030. aastaks alandada maksude osakaalu näiteks 27 protsendile SKP-st, näiteks nagu Šveitsis.
Tunnustame eestlaste innovaatilisust
Eestlaste identiteedi keskmes on eesti keel, maa, kultuur, traditsioonid ja eestlaste loomus, 16 mis on väärtuslikud omadused, kuid paraku ei aita suurt kaasa paremale toimetulekule ja jõukuse kasvatamisele. Samal ajal innustavad šveitslaste "üks kõigi, kõik ühe eest", jaapanlaste võitluslikkus või singapurlaste meritokraatlikkus (võimekuse ja töökuse väärtustamine) igaüht.
Saavutades järjepidevaid edusamme innovatsioonis ja jõukuse kasvus talletub ajapikku innovaatilisus ka eestlaste identiteedis, tõustes kesksemale kohale. Seejuures hea sõnum on see, et innovaatilisus on olulisel määral õpitav nii inimese, 17 ettevõtte kui ka riigi tasandil, mille näiteks on Google'i 18 ja Singapuri 19 edulood. Innovaatilisust saab teadlikult ja sihipäraselt kasvatada.
Kui riik tunnustab eestlaste innovaatilisust, märgates innovatsioonis parimaid inimesi ja organisatsioonide ja premeerides neid mainekate auhindadega, tõstab ta tuntavalt eestlaste eneseusku ja positiivset tulevikuvaadet. See paneb tõenäoliselt ka Eesti rahva kasvama ja nii võiks Eesti rahva arv jõuda 2030. aastaks 1,68 miljonini ehk kasvada kolm protsenti aastas, seda nii loomuliku iibe kui ka andekate üliõpilaste, teadlaste ja spetsialistide sisserände tulemusel.
Seega siis, kui me mitte ainult sõnades vaid ka tegudes soovime riigi vaesuse lõksust välja tuua ja kindlustada eestluse püsimist läbi aegade, peab riik tegutsema palju innovaatilisemalt ja järjepidevamalt poliitikas, innovatsioonis, maksunduses ja eestluses.
Kuna riigil tuleb teha ka palju teisi suuri ja väikseid tegevusi, tuleb need kõik siduda võtmetegevustega nii, et need kõik aitavad kaasa Eesti riigi järjepidevale arengule.
1 OECD. (2020). OECD Better Life Index: Income: Estonia. OECD. https://www.oecdbetterlifeindex.org/topics/income/
2 Eurobarometer. (2022). Standard Eurobarometer 97 - Summer 2022. European Commission. https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2693
3 McCoy, S. K., & Major, B. (2007). Priming meritocracy and the psychological justification of inequality. Journal of Experimental Social Psychology, 43 (3), 341-351. https://doi.org/10.1016/j.jesp.2006.04.009
4 Statistikaamet. (2022). Statistika andmebaas: Ettevõtete majandusnäitajad. Statistikaamet. https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__ettevetete-majandusnaitajad__ettevetete-tulud-kulud-kasum__aastastatistika/EM001/table/tableViewLayout2
5 Collins, J. C. (2019). Turning the Flywheel: A Monograph to Accompany Good to Great. Harper Business.
6 Eurobarometer. (2022). Standard Eurobarometer 97 - Summer 2022. European Commission. https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2693
7 Ryan, R. M., Legate, N., Niemiec, C. P., & Deci, E. L. (2012). Beyond illusions and defense: Exploring the possibilities and limits of human autonomy and responsibility through self-determination theory. In: P. R. Shaver, & M. Mikulincer, Meaning, mortality, and choice: The social psychology of existential concerns (2015-233). American Psychological Association. https://doi.org/10.1037/13748-012
8 Gilens, M., & Page, B. (2014). Testing Theories of American Politics: Elites, Interest Groups, and Average Citizens. Perspectives on Politics, 12 (3), 564-581. https://doi.org/10.1017/S1537592714001595
9 Raghupathi, V., & Raghupathi, W. (2019). Exploring science-and-technology-led innovation: a cross-country study. Journal of Innovation and Entrepreneurship, 8 (5), 1-45. https://doi.org/10.1186/s13731-018-0097-0
10 Expert Panel on Business Innovation. (2009). Innovation and Business Strategy: Why Canada Falls Short. Ottawa: Council of Canadian Academie. http://www.conferenceboard.ca/hcp/details/innovation/berd.aspx#_ftn2
11 Cummings, T., & Knott, A. M. (2018). Outside CEOs and innovation. Strategic Management Journal, 39 (8), 2095-2119. https://doi.org/10.1002/smj.2792
12 Manyika, J., Ramaswamy, S., Bughin, J., Woetzel, J., & Birshan, M. N. (October 2018. a.). 'Superstars': The dynamics of firms, sectors, and cities leading the global economy. McKinsey & Company: https://www.mckinsey.com/featured-insights/innovation-and-growth/superstars-the-dynamics-of-firms-sectors-and-cities-leading-the-global-economy
13 ARWU. (2022). Academic Ranking of World Universities: Methodology. Shanghai Ranking: https://www.shanghairanking.com/methodology/arwu/2021
14 Ryan, R. M., & Deci, E. L. (2020). Intrinsic and extrinsic motivation from a self-determination theory perspective: Definitions, theory, practices, and future directions. Contemporary Educational Psychology, 61, Article 101860. https://doi.org/10.1016/j.cedpsych.2020.101860
15 OECD. (2022). Revenue Statistics 2021. OECD. https://www.oecd.org/tax/tax-policy/revenue-statistics-2522770x.htm
OECD. (2022). Revenue Statistics in Asia and the Pacific 2022 - Singapore. OECD. https://www.oecd.org/tax/tax-policy/revenue-statistics-in-asia-and-the-pacific-5902c320-en.htm
16 Valk, A. (31. 03 2021. a.). Kas me sellist Eesti identiteeti tahtsime? err.ee. https://www.err.ee/1608161107/aune-valk-kas-me-sellist-eesti-identiteeti-tahtsime
17 Clapham, M. M. (2003). The Development of Innovation Ideas Through Creativity Training. In: L. V. Shavinina, The International Handbook on Innovation (66-376). Amsterdam: Elsevier Sciences.
18 Bock, L. (2015). Work Rules! Insights from Inside Google That Will Transform How You Live and Lead. Kindle Edition. London: John Murray.
19 Tang, H.-K., & Yeo, K.-T. (2003). Innovation under Constraints: The Case of Singapore. In: L. V. Shavinina, The International Handbook on Innovation (873-881). Amsterdam: Elsevier Sciences.
### Response:
Mait Raava: toome Eesti hooratta meetodil vaesusest välja
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Ei tegele. Ma ei ole sellega kunagi tegelenud. Ma olen seda korduvalt öelnud, et ma liitun Eesti 200-ga kui lihtliige ja panustan niipalju, kui mul aega parasjagu muu töö kõrvalt on," ütles neljapäeval Riisalo ERR-ile.
Riisalo sõnul ta ise riigikogu valimistel ei kandideeri.
Eesti 200 endine juht Kristina Kallas ütles 2022. aasta alguses ERR-ile, et erakonnaga liitunud Tiit Riisalo ei tulnud lihtliikmeks, vaid temal nähakse kandvat rolli Eesti 200 riigikogu valimiste kampaanias.
"Me oleme temaga rääkinud, et ta tuleb meie meeskonda töötama riigikogu valimiste peale," ütles Kallas.
"Ta on öelnud, et tahab Eesti 200-s järgmiste riigikogu valimiste eel kaasa lüüa ja eks see on tema enda otsustada, kui suure vastutuse ta võtab. Aga selge on see, et ta ei taha olla vaid liige erakonna nimekirjas," rääkis Kallas jaanuarikuus.
Neljapäeval ütles Kristina Kallas, kes on praegu erakonna asejuht, ERR-ile, et Riisaloga oli kokkulepe, et ta ehitab üles süsteemi, mismoodi kampaania meeskond tööle hakkab, milline on meeskonna koosseis ja millised on ülesanded.
"Tema ülesanne ei olnudki otseselt kampaaniaga tegeleda, ta pidi panema püsti selle kampaania meeskonna struktuuri ja tema roll oli ka uuringute tegemine. See juba sai kevadel paika," rääkis Kallas.
Kallase sõnul panustab Riisalo oma ekspertiisiga endiselt näiteks kampaania strateegiakoosolekutel. "Kuna tal on väga tugevad teadmised poliitiliste kampaaniate tegemisest, siis nendel koosolekutel ja aruteludel, kus me tunneme, et Tiidu ekspertiisi on vaja, siis ta on ka kaasas olnud," lausus Kallas.
Riisalo riigikogu valimistel mitte kandideerimise kohta ütles Kallas, et erakond lihtsalt aktsepteerib seda.
Eesti 200 tegemiste juurest on taandunud ka teine president Kersti Kaljulaidi meeskonna liige Taavi Linnamäe. Eesti 200 meediasuhtlust juhib nüüd Rauno Veri.
|
Tiit Riisalo enam Eesti 200 kampaaniat ei vea
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ei tegele. Ma ei ole sellega kunagi tegelenud. Ma olen seda korduvalt öelnud, et ma liitun Eesti 200-ga kui lihtliige ja panustan niipalju, kui mul aega parasjagu muu töö kõrvalt on," ütles neljapäeval Riisalo ERR-ile.
Riisalo sõnul ta ise riigikogu valimistel ei kandideeri.
Eesti 200 endine juht Kristina Kallas ütles 2022. aasta alguses ERR-ile, et erakonnaga liitunud Tiit Riisalo ei tulnud lihtliikmeks, vaid temal nähakse kandvat rolli Eesti 200 riigikogu valimiste kampaanias.
"Me oleme temaga rääkinud, et ta tuleb meie meeskonda töötama riigikogu valimiste peale," ütles Kallas.
"Ta on öelnud, et tahab Eesti 200-s järgmiste riigikogu valimiste eel kaasa lüüa ja eks see on tema enda otsustada, kui suure vastutuse ta võtab. Aga selge on see, et ta ei taha olla vaid liige erakonna nimekirjas," rääkis Kallas jaanuarikuus.
Neljapäeval ütles Kristina Kallas, kes on praegu erakonna asejuht, ERR-ile, et Riisaloga oli kokkulepe, et ta ehitab üles süsteemi, mismoodi kampaania meeskond tööle hakkab, milline on meeskonna koosseis ja millised on ülesanded.
"Tema ülesanne ei olnudki otseselt kampaaniaga tegeleda, ta pidi panema püsti selle kampaania meeskonna struktuuri ja tema roll oli ka uuringute tegemine. See juba sai kevadel paika," rääkis Kallas.
Kallase sõnul panustab Riisalo oma ekspertiisiga endiselt näiteks kampaania strateegiakoosolekutel. "Kuna tal on väga tugevad teadmised poliitiliste kampaaniate tegemisest, siis nendel koosolekutel ja aruteludel, kus me tunneme, et Tiidu ekspertiisi on vaja, siis ta on ka kaasas olnud," lausus Kallas.
Riisalo riigikogu valimistel mitte kandideerimise kohta ütles Kallas, et erakond lihtsalt aktsepteerib seda.
Eesti 200 tegemiste juurest on taandunud ka teine president Kersti Kaljulaidi meeskonna liige Taavi Linnamäe. Eesti 200 meediasuhtlust juhib nüüd Rauno Veri.
### Response:
Tiit Riisalo enam Eesti 200 kampaaniat ei vea
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Satiirilise ulme-memuaarina kirjeldatud teoses elatakse kirjastaja Henri Otsingu sõnul kõverpeegli kaudu läbi tänapäeva Eesti mured ja valud.
"See on raamat igaühele, kes on kunagi tundnud ennast võõrana meie maailmas ja otsib põnevat ja pöörast hingesugulust."
Tootseni eelmine romaan "Esimene päev" pälvis 2016. aastal kultuurkapitali aastapreemia.
Uue raamatu esitlus toimub neljapäeval, 1. detsembril Tartu Uues Teatris ning jaanuaris Viru Keskuse Rahva Raamatus Tallinnas.
Raamatu andis välja Kaarnakivi seltsi kirjastus.
|
Ilmus Tõnis Tootseni teine romaan "Ahvide pasteet"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Satiirilise ulme-memuaarina kirjeldatud teoses elatakse kirjastaja Henri Otsingu sõnul kõverpeegli kaudu läbi tänapäeva Eesti mured ja valud.
"See on raamat igaühele, kes on kunagi tundnud ennast võõrana meie maailmas ja otsib põnevat ja pöörast hingesugulust."
Tootseni eelmine romaan "Esimene päev" pälvis 2016. aastal kultuurkapitali aastapreemia.
Uue raamatu esitlus toimub neljapäeval, 1. detsembril Tartu Uues Teatris ning jaanuaris Viru Keskuse Rahva Raamatus Tallinnas.
Raamatu andis välja Kaarnakivi seltsi kirjastus.
### Response:
Ilmus Tõnis Tootseni teine romaan "Ahvide pasteet"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Elon Muskile edastas Euroopa Liidu ähvarduse Euroopa Komisjoni siseturu volinik Thierry Breton videokõne kaudu, teatas Financial Times. Breton vastutab ka Euroopa Liidu digitaalse sisu reeglite jõustamise eest.
Breton kinnitas Muskile, et Twitter peab Euroopa Liidu silmis vastama mitmetele kindlatele reeglitele, sh ei tohi EL-i hinnangul suvaliselt platvormile tagasi lubada seal keelu alla sattunud inimesi, Twitter peab aktiivselt võitlema platvormil esineva disinformatsiooniga ning olema nõus järgmiseks aastaks viima läbi ulatuslikku välise auditi.
Volinik hoiatas Muski, et kui Twitter ei suuda nende reeglitega kooskõlas olla, siis võib Twitter Euroopa Liidu digitaalteenuste seaduse alusel sattuda kas Euroopa Liidus täieliku keelu alla või peab ettevõte maksma kuni kuus protsenti oma käibest seaduse rikkumise korral trahvina.
Twitteri värske omanik Elon Musk on varem mitmeid kordi kinnitanud, et tema hinnangul on Euroopa Liidu digitaalteenuste seadus väga mõistlik. Asjaga kursis olevate isikute kinnitusel on Musk ka selle seaduse läbi lugenud ning kinnitanud, et see peaks kehtima kõikjal maailmas.
Euroopa Liidu nõudmiste hulgas on selguse tagamine Twitteri poolt, et millistel tingimustel Twitteri kasutaja konto võidakse blokeerida. Musk taastas endise vastuolulise USA presidendi Donald Trumpi Twitteri konto peale küsitluse läbiviibimist enda Twitteri kontol.
Twitter teatas oma ettevõtte blogipostituses, et nende sisu modereerimise põhimõtted pole muutunud.
Siiski pannakse tulevikus enam rõhku mitte vägivaldse sisu blokeerimisele, vaid selle levi vähendamisele säilitades sõnavabaduse printsiipi (" freedom of speech, not freedom of reach"). Samas tunnistati, et ettevõte eksperimenteerib uute lähenemistega.
Mitmed Euroopa Liidu ametiisikud on väljendanud muret kas Twitteril on peale suurkoondamisi ja töötajate lahkumisi piisavalt töötajaid, et tagada Twitteri kooskõlas olemine Euroopa Liidu reeglitega.
Twitter on ka USA valitsuse huviorbiidis, kuna Musk ostis selle muuhulgas välisriikide investorite abil. USA rahandusminister Janet Yellen kinnitas, et USA valitsus uurib välisinvestorite kaasamisest tingitud võimalikku julgeolekuriski.
Muski Twitteri ostu rahastas muuhulgas Saudi Araabia prints Alwaleed bin Talal bin Abdulaziz läbi ettevõtte Kingdom Holding Company. Samale ettevõttele kuuluvad osalused Citigroup pangas, Uberis ja Lyftis.
|
EL võib Twitteri keelustada, kui ettevõte ei suuda enda sisu modereerida
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elon Muskile edastas Euroopa Liidu ähvarduse Euroopa Komisjoni siseturu volinik Thierry Breton videokõne kaudu, teatas Financial Times. Breton vastutab ka Euroopa Liidu digitaalse sisu reeglite jõustamise eest.
Breton kinnitas Muskile, et Twitter peab Euroopa Liidu silmis vastama mitmetele kindlatele reeglitele, sh ei tohi EL-i hinnangul suvaliselt platvormile tagasi lubada seal keelu alla sattunud inimesi, Twitter peab aktiivselt võitlema platvormil esineva disinformatsiooniga ning olema nõus järgmiseks aastaks viima läbi ulatuslikku välise auditi.
Volinik hoiatas Muski, et kui Twitter ei suuda nende reeglitega kooskõlas olla, siis võib Twitter Euroopa Liidu digitaalteenuste seaduse alusel sattuda kas Euroopa Liidus täieliku keelu alla või peab ettevõte maksma kuni kuus protsenti oma käibest seaduse rikkumise korral trahvina.
Twitteri värske omanik Elon Musk on varem mitmeid kordi kinnitanud, et tema hinnangul on Euroopa Liidu digitaalteenuste seadus väga mõistlik. Asjaga kursis olevate isikute kinnitusel on Musk ka selle seaduse läbi lugenud ning kinnitanud, et see peaks kehtima kõikjal maailmas.
Euroopa Liidu nõudmiste hulgas on selguse tagamine Twitteri poolt, et millistel tingimustel Twitteri kasutaja konto võidakse blokeerida. Musk taastas endise vastuolulise USA presidendi Donald Trumpi Twitteri konto peale küsitluse läbiviibimist enda Twitteri kontol.
Twitter teatas oma ettevõtte blogipostituses, et nende sisu modereerimise põhimõtted pole muutunud.
Siiski pannakse tulevikus enam rõhku mitte vägivaldse sisu blokeerimisele, vaid selle levi vähendamisele säilitades sõnavabaduse printsiipi (" freedom of speech, not freedom of reach"). Samas tunnistati, et ettevõte eksperimenteerib uute lähenemistega.
Mitmed Euroopa Liidu ametiisikud on väljendanud muret kas Twitteril on peale suurkoondamisi ja töötajate lahkumisi piisavalt töötajaid, et tagada Twitteri kooskõlas olemine Euroopa Liidu reeglitega.
Twitter on ka USA valitsuse huviorbiidis, kuna Musk ostis selle muuhulgas välisriikide investorite abil. USA rahandusminister Janet Yellen kinnitas, et USA valitsus uurib välisinvestorite kaasamisest tingitud võimalikku julgeolekuriski.
Muski Twitteri ostu rahastas muuhulgas Saudi Araabia prints Alwaleed bin Talal bin Abdulaziz läbi ettevõtte Kingdom Holding Company. Samale ettevõttele kuuluvad osalused Citigroup pangas, Uberis ja Lyftis.
### Response:
EL võib Twitteri keelustada, kui ettevõte ei suuda enda sisu modereerida
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Avamängus jäi Viimsi peale 19 punktiga, seega kahe mängu kokkuvõttes saadi 15-punktiline võit.
Kordusmängus oli Viimsi parim Devin Lee Harris, kes tõi 27 punkti ja võttis kaheksa lauapalli. Egert Haller lisas 15 punkti. Tallinna Kalevi resultatiivseim oli Sten Sokk 20 punktiga, Kristjan Kangur panustas 17 punktiga.
Poolfinaalis läheb Viimsi/Sportland vastamisi TalTech/Optibet, teises poolfinaalis on vastamisi Tartu Ülikools Maks&Moorits ning BC Kalev/Cramo.
Karikavõistluste finaalturniir peetakse 17. ja 18. detsembril Narvas.
|
Viimsi jõudis karikavõistlustel viimasena poolfinaali
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avamängus jäi Viimsi peale 19 punktiga, seega kahe mängu kokkuvõttes saadi 15-punktiline võit.
Kordusmängus oli Viimsi parim Devin Lee Harris, kes tõi 27 punkti ja võttis kaheksa lauapalli. Egert Haller lisas 15 punkti. Tallinna Kalevi resultatiivseim oli Sten Sokk 20 punktiga, Kristjan Kangur panustas 17 punktiga.
Poolfinaalis läheb Viimsi/Sportland vastamisi TalTech/Optibet, teises poolfinaalis on vastamisi Tartu Ülikools Maks&Moorits ning BC Kalev/Cramo.
Karikavõistluste finaalturniir peetakse 17. ja 18. detsembril Narvas.
### Response:
Viimsi jõudis karikavõistlustel viimasena poolfinaali
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kersna ütles, et kindlasti peaks riik Nursipalu inimestega läbi rääkima ja tegema seda võimalikult isiklikult. "Igale perele tuleb leida neile sobiv lahendus. Ma saan aru, et selle nimel tehakse ka tööd," sõnas Kersna ERR-ile.
"Et algus [kohalikega suhtlemisel] oli konarlik, on tõesti kahetsusväärne. Tegelikult oleks pidanud alustama just nimelt nendest inimestest, kes sinna piirkonda jäävad, mitte volikogu liikmetest. Nende inimestega praegu räägitakse, et leida neile sobivad lahendused," märkis Kersna.
Reformierakond oma valimisprogrammis Nursipalu teemat kuidagi ei puuduta. "Küll aga on meie valimisprogrammi osa, et Eesti riigi kaitsevõimet peab suurendama. Nursipalu harjutusvälja peaks laiendama, sest oleme teinud suuri investeeringuid kaitsevõimesse ja see nõuab ka harjutamist. See on meil kindlasti programmis sees, et kaitsevõimet peab suurendama ja seda me kindlasti ka teeme," selgitas Kersna.
Nursipalu harjutusvälja laiendamise alla jääb 21 eluhoonet. Tegemist on põllumajanduspiirkonnaga ja suurem osa taludest on põlistalud. Koduomanikud on varem ERR-ile öelnud, et nad on huvitatud pigem asendusmaast kui rahast.
|
Kersna: Nursipalu harjutusvälja peab laiendama
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kersna ütles, et kindlasti peaks riik Nursipalu inimestega läbi rääkima ja tegema seda võimalikult isiklikult. "Igale perele tuleb leida neile sobiv lahendus. Ma saan aru, et selle nimel tehakse ka tööd," sõnas Kersna ERR-ile.
"Et algus [kohalikega suhtlemisel] oli konarlik, on tõesti kahetsusväärne. Tegelikult oleks pidanud alustama just nimelt nendest inimestest, kes sinna piirkonda jäävad, mitte volikogu liikmetest. Nende inimestega praegu räägitakse, et leida neile sobivad lahendused," märkis Kersna.
Reformierakond oma valimisprogrammis Nursipalu teemat kuidagi ei puuduta. "Küll aga on meie valimisprogrammi osa, et Eesti riigi kaitsevõimet peab suurendama. Nursipalu harjutusvälja peaks laiendama, sest oleme teinud suuri investeeringuid kaitsevõimesse ja see nõuab ka harjutamist. See on meil kindlasti programmis sees, et kaitsevõimet peab suurendama ja seda me kindlasti ka teeme," selgitas Kersna.
Nursipalu harjutusvälja laiendamise alla jääb 21 eluhoonet. Tegemist on põllumajanduspiirkonnaga ja suurem osa taludest on põlistalud. Koduomanikud on varem ERR-ile öelnud, et nad on huvitatud pigem asendusmaast kui rahast.
### Response:
Kersna: Nursipalu harjutusvälja peab laiendama
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tiibeti kultuuripärandi üks põnevamaid esitajaid, multiinstrumentalist Lobsang Chonzor mängib lisaks dung-chen' ile ka Tiibeti lautot (dranyen), flööti (lingbu) ja trummi (nga).
Kontsertetendus "Riitused maailma katuselt" on otsekui läbilõige Tiibeti vaimulikust ja ilmalikust kultuurist, mida publik saab kogeda laulu, maskitantsu ja pillimängu kaudu.
Lobsang Chonzori esituses saab näha riitustantse, millele lisavad atraktiivsust värvikad kostüümid ja rituaalsed maskid.
Laval toimuvat aitab lahti mõtestada Peeter Vähi.
Lobsang Chonzor on Tiibetist põgenenud pere järeltulija, kes kasvas üles Põhja-India mägedes, kuhu pärast Hiina kommunistide tagakiusamist oli pöördunud suur hulk tiibetlasi eesotsas Tema Pühaduse dalai-laamaga. Pere jätkas ka Indias Tiibeti kultuuripärandi edendamist ja nii sai Lobsangist oma ala hinnatud spetsialist, kes tutvustab kodumaa kultuuri maailmas.
Kontsertetenduse toob Eestisse festival Orient.
|
MUBA-s toimuval kontsertetendusel saab näha kahemeetrist Tiibeti pasunat
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tiibeti kultuuripärandi üks põnevamaid esitajaid, multiinstrumentalist Lobsang Chonzor mängib lisaks dung-chen' ile ka Tiibeti lautot (dranyen), flööti (lingbu) ja trummi (nga).
Kontsertetendus "Riitused maailma katuselt" on otsekui läbilõige Tiibeti vaimulikust ja ilmalikust kultuurist, mida publik saab kogeda laulu, maskitantsu ja pillimängu kaudu.
Lobsang Chonzori esituses saab näha riitustantse, millele lisavad atraktiivsust värvikad kostüümid ja rituaalsed maskid.
Laval toimuvat aitab lahti mõtestada Peeter Vähi.
Lobsang Chonzor on Tiibetist põgenenud pere järeltulija, kes kasvas üles Põhja-India mägedes, kuhu pärast Hiina kommunistide tagakiusamist oli pöördunud suur hulk tiibetlasi eesotsas Tema Pühaduse dalai-laamaga. Pere jätkas ka Indias Tiibeti kultuuripärandi edendamist ja nii sai Lobsangist oma ala hinnatud spetsialist, kes tutvustab kodumaa kultuuri maailmas.
Kontsertetenduse toob Eestisse festival Orient.
### Response:
MUBA-s toimuval kontsertetendusel saab näha kahemeetrist Tiibeti pasunat
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kallas, Sikkut, Solman, Pevkur
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Kallas, Sikkut, Solman, Pevkur
|
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Flook on Viljandi pärimusmuusika festivalil esinenud ka varem, 2008. aastal. Seejärel tegi ansambel pika esinemispausi, mil bändi liikmed käisid igaüks oma teed. Nüüd on Flook tagasi areenil. 2019. aastal andsid nad pärast 14-aastast salvestuspausi välja oma värskeima albumi "Ancora".
"Nad on läbi ajaloo üks mõjukamaid keldi bände, kes on meie festivalil käinud. Nende ehe ja hoogne muusika sobib meie juubelifestivali teemaga hästi kokku ja kuna nad on jälle kokku tulnud, otsustasime Flooki uuesti kutsuda," selgitas Viljandi pärimusmuusika festivali programmijuht Tarmo Noormaa.
"Mäletan, et pärast 2008. aasta kontserti olid paljud Eesti muusikud nende pilli- ja eriti flöödimängust vaimustuses ning nende pillikäsitluse mõjusid saime ka järgnevatel aastatel Eesti artistide muusikas kuulda."
Teine festivalil ülesastumise kinnitanud ansambel, Le Diable à Cinq, tuleb Kanadast, prantsuse keelt kõnelevast piirkonnast Quebecist. Bänd on prantsuse keele ja Quebeci kultuuri tulihingeline kaitsja ning nad on noppinud mitmeid muusikaauhindu.
"Nad on hästi head publikuga suhtlejad, kes mängivad Quebeci tantsumuusikat. See on hästi hoogne, tõeline peobänd, eriti sobilik meie juubeliaasta kavva," kinnitas programmijuht.
XXX Viljandi pärimusmuusika festivali teema on "Kõlagu!". mJuubelifestival on pühendatud päikeselisele pidutsemisele, peokommetele ja helgele tulevikulootusele. XXX Viljandi pärimusmuusika festival toimub 27.–30. juulil 2023.
|
Viljandi pärimusmuusika festival avalikustas esimesed välisesinejad
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Flook on Viljandi pärimusmuusika festivalil esinenud ka varem, 2008. aastal. Seejärel tegi ansambel pika esinemispausi, mil bändi liikmed käisid igaüks oma teed. Nüüd on Flook tagasi areenil. 2019. aastal andsid nad pärast 14-aastast salvestuspausi välja oma värskeima albumi "Ancora".
"Nad on läbi ajaloo üks mõjukamaid keldi bände, kes on meie festivalil käinud. Nende ehe ja hoogne muusika sobib meie juubelifestivali teemaga hästi kokku ja kuna nad on jälle kokku tulnud, otsustasime Flooki uuesti kutsuda," selgitas Viljandi pärimusmuusika festivali programmijuht Tarmo Noormaa.
"Mäletan, et pärast 2008. aasta kontserti olid paljud Eesti muusikud nende pilli- ja eriti flöödimängust vaimustuses ning nende pillikäsitluse mõjusid saime ka järgnevatel aastatel Eesti artistide muusikas kuulda."
Teine festivalil ülesastumise kinnitanud ansambel, Le Diable à Cinq, tuleb Kanadast, prantsuse keelt kõnelevast piirkonnast Quebecist. Bänd on prantsuse keele ja Quebeci kultuuri tulihingeline kaitsja ning nad on noppinud mitmeid muusikaauhindu.
"Nad on hästi head publikuga suhtlejad, kes mängivad Quebeci tantsumuusikat. See on hästi hoogne, tõeline peobänd, eriti sobilik meie juubeliaasta kavva," kinnitas programmijuht.
XXX Viljandi pärimusmuusika festivali teema on "Kõlagu!". mJuubelifestival on pühendatud päikeselisele pidutsemisele, peokommetele ja helgele tulevikulootusele. XXX Viljandi pärimusmuusika festival toimub 27.–30. juulil 2023.
### Response:
Viljandi pärimusmuusika festival avalikustas esimesed välisesinejad
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Kandidaate on nii era- kui ka avalikust sektorist, nende seas on nii valdkonnaga juba tihedalt seotud inimesi kui ka kogenud juhte väljastpoolt seda," ütles riigikantselei kommunikatsiooninõunik Diana Lorents ERR-ile.
Konkursile sai kandideerimisavaldusi esitada 24. novembrini.
Muinsuskaitseameti endine juht Liisa Pakosta lahkus ametikohalt 16. oktoobril. Ta jõudis ametis olla veidi üle kolme kuu. Kultuuriministeerium heitis Pakostale ette põhjendamatuid lähetuskulusid, samuti ei sobinud ministeeriumile Pakosta seiskohad kultuuriväärtuste kaitsmisel. Pakosta ametist lahkumise järel täidab muinsuskaitseameti juhi kohuseid kuni uue peadirektori ametisse nimetamiseni Mirjam Rääbis.
Muinsuskaitseamet on kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes viib ellu riigi kultuuripärandipoliitikat, hoolitsedes Eesti kultuuripärandi väärtuslikuma osa säilimise ja arendamise eest.
|
Muinsuskaitseameti juhiks pürib viis inimest
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kandidaate on nii era- kui ka avalikust sektorist, nende seas on nii valdkonnaga juba tihedalt seotud inimesi kui ka kogenud juhte väljastpoolt seda," ütles riigikantselei kommunikatsiooninõunik Diana Lorents ERR-ile.
Konkursile sai kandideerimisavaldusi esitada 24. novembrini.
Muinsuskaitseameti endine juht Liisa Pakosta lahkus ametikohalt 16. oktoobril. Ta jõudis ametis olla veidi üle kolme kuu. Kultuuriministeerium heitis Pakostale ette põhjendamatuid lähetuskulusid, samuti ei sobinud ministeeriumile Pakosta seiskohad kultuuriväärtuste kaitsmisel. Pakosta ametist lahkumise järel täidab muinsuskaitseameti juhi kohuseid kuni uue peadirektori ametisse nimetamiseni Mirjam Rääbis.
Muinsuskaitseamet on kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes viib ellu riigi kultuuripärandipoliitikat, hoolitsedes Eesti kultuuripärandi väärtuslikuma osa säilimise ja arendamise eest.
### Response:
Muinsuskaitseameti juhiks pürib viis inimest
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Võitjate ridades tegi hooaja punktirekordi Jayson Tatum, tuues 49 punkti, lisaks võttis ta ka 11 lauapalli. Jaylen Brown lisas 26 ja Malcolm Brogdon 21 punkti. Heatile tõid nii Max Strus kui Bam Adebayo 23 punkti, Tyler Herro panustas 22 punktiga.
Läänekonverentsi liider Phoenix Suns alistas kodus 132:113 Chicago Bullsi, võitjate parim oli Devin Booker 51 punktiga. Deandre Ayton lisas 30 punkti ja võttis 14 lauapalli. Chicago resultatiivseim oli DeMar DeRozan 29 punktiga.
Tulemused:
Cleveland – Philadelphia 113:85
Orlando – Atlanta 108:125
Boston – Miami 134:121
New York – Milwaukee 103:109
Brooklyn – Washington 113:107
Oklahoma City – San Antonio 119:111
New Orleans – Toronto 126:108
Minnesota – Memphis 109:101
Denver – Houston 120:100
Utah – LA Clippers 125:112
Phoenix – Chicago 132:113
Sacramento – Indiana 137:114
LA Lakers – Portland 128:109
|
49 punkti visanud Tatum vedas Celticsi viienda järjestikuse võiduni
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate ridades tegi hooaja punktirekordi Jayson Tatum, tuues 49 punkti, lisaks võttis ta ka 11 lauapalli. Jaylen Brown lisas 26 ja Malcolm Brogdon 21 punkti. Heatile tõid nii Max Strus kui Bam Adebayo 23 punkti, Tyler Herro panustas 22 punktiga.
Läänekonverentsi liider Phoenix Suns alistas kodus 132:113 Chicago Bullsi, võitjate parim oli Devin Booker 51 punktiga. Deandre Ayton lisas 30 punkti ja võttis 14 lauapalli. Chicago resultatiivseim oli DeMar DeRozan 29 punktiga.
Tulemused:
Cleveland – Philadelphia 113:85
Orlando – Atlanta 108:125
Boston – Miami 134:121
New York – Milwaukee 103:109
Brooklyn – Washington 113:107
Oklahoma City – San Antonio 119:111
New Orleans – Toronto 126:108
Minnesota – Memphis 109:101
Denver – Houston 120:100
Utah – LA Clippers 125:112
Phoenix – Chicago 132:113
Sacramento – Indiana 137:114
LA Lakers – Portland 128:109
### Response:
49 punkti visanud Tatum vedas Celticsi viienda järjestikuse võiduni
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Avalikkuse ette jõudnud juurdluspaneeli raporti kohaselt kuritarvitas Ramaphosa oma ametipositsiooni ning rikkus LAV-i korruptsioonivastast seadust.
Juurdluspaneeli leide menetleb järgmine nädal Lõuna-Aafrika Vabariigi parlament, kes arutab, kas riigi president tuleks oma ametist tagandada.
Riigi president on süüdistusi eitanud ning Ramaphosa sõnul teenis ta vaidluse keskmes oleva raha pühvlite müügist.
Kuu pärast peaks toimuma LAV-i võimupartei Aafrika Rahvuskongressi (ANC) üldkoosolek, kus otsustatakse, kas Ramaphosa saab ka teiseks ametiajaks kandideerida Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendiks.
Süüdistus korruptsioonis võib Ramaphosale olla poliitiliselt väga kahjulik, kuna ta lubas presidendiks kandideerides võidelda korruptsiooniga, meenutas BBC.
Erakonna ANC juhtkond peaks Ramaphosa poliitilise tuleviku kohta tegema neljapäeval otsuse.
Skandaali keskmes on Phala Phala farmi diivanisse peidetud raha vargus ja varguse peitmine
Lõuna-Aafrika Vabariigis lahvatanud Farmgate skandaali keskmes on vargus Cyril Ramaphosale kuuluva Phala Phala farmi territooriumil.
Intsident toimus 2020. aasta veebruari algul, kuid jõudis laiema avalikkuse ette 2022. aasta 1. juunil, mil endine LAV-i riikliku julgeolekuteenistuse (SSA) juht Arthur Fraser esitas Ramaphosa kohta kuriteoteate.
Fraseri väitel varastati muuhulgas Phala Phalas Ramaphosa kodu diivanisse peidetud deklareerimata neli miljonit dollarit (ligikaudu 62 miljonit LAV randi).
Fraseri sõnul pidas Ramaphosa vargad seejärel ise inimröövi käigus kinni ja maksis neile vaikimise eest.
Fraser on LAV endise presidendi Jacob Zuma poliitiline liitlane.
Ramaphosa on kinnitanud, et vargus toimus, kuid tema sõnul varastati diivanipatjade vahelt ainult 580 000 dollarit ehk märksa vähem, kui Fraser väidab.
Ramaphosa väitel ei tegelenud ta peale vargust varaste tagaotsimisega.
Intsidendi uuriva juurdluspaneeli hinnangul on väga kummaline, et sellises suures mahus sularaha hoiti diivapatjade vahel, mitte seifis.
Juurdluspaneel soovis presidendilt täpsemaid selgitusi, kust võõrriigi valuutas raha pärines.
Samuti on juurdluspaneeli huvifookuses küsimus, kas ametis olev LAV-i president kuritarvitas oma riigipea ametipositsiooni, kui palus ühe varga kinnipidamisel Namiibia presidendi Hage Geingobi abi.
Geingob on eitanud oma seotust skandaalse intsidendiga.
|
Lõuna-Aafrika Vabariigi president võidakse ametist tagasi kutsuda
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avalikkuse ette jõudnud juurdluspaneeli raporti kohaselt kuritarvitas Ramaphosa oma ametipositsiooni ning rikkus LAV-i korruptsioonivastast seadust.
Juurdluspaneeli leide menetleb järgmine nädal Lõuna-Aafrika Vabariigi parlament, kes arutab, kas riigi president tuleks oma ametist tagandada.
Riigi president on süüdistusi eitanud ning Ramaphosa sõnul teenis ta vaidluse keskmes oleva raha pühvlite müügist.
Kuu pärast peaks toimuma LAV-i võimupartei Aafrika Rahvuskongressi (ANC) üldkoosolek, kus otsustatakse, kas Ramaphosa saab ka teiseks ametiajaks kandideerida Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendiks.
Süüdistus korruptsioonis võib Ramaphosale olla poliitiliselt väga kahjulik, kuna ta lubas presidendiks kandideerides võidelda korruptsiooniga, meenutas BBC.
Erakonna ANC juhtkond peaks Ramaphosa poliitilise tuleviku kohta tegema neljapäeval otsuse.
Skandaali keskmes on Phala Phala farmi diivanisse peidetud raha vargus ja varguse peitmine
Lõuna-Aafrika Vabariigis lahvatanud Farmgate skandaali keskmes on vargus Cyril Ramaphosale kuuluva Phala Phala farmi territooriumil.
Intsident toimus 2020. aasta veebruari algul, kuid jõudis laiema avalikkuse ette 2022. aasta 1. juunil, mil endine LAV-i riikliku julgeolekuteenistuse (SSA) juht Arthur Fraser esitas Ramaphosa kohta kuriteoteate.
Fraseri väitel varastati muuhulgas Phala Phalas Ramaphosa kodu diivanisse peidetud deklareerimata neli miljonit dollarit (ligikaudu 62 miljonit LAV randi).
Fraseri sõnul pidas Ramaphosa vargad seejärel ise inimröövi käigus kinni ja maksis neile vaikimise eest.
Fraser on LAV endise presidendi Jacob Zuma poliitiline liitlane.
Ramaphosa on kinnitanud, et vargus toimus, kuid tema sõnul varastati diivanipatjade vahelt ainult 580 000 dollarit ehk märksa vähem, kui Fraser väidab.
Ramaphosa väitel ei tegelenud ta peale vargust varaste tagaotsimisega.
Intsidendi uuriva juurdluspaneeli hinnangul on väga kummaline, et sellises suures mahus sularaha hoiti diivapatjade vahel, mitte seifis.
Juurdluspaneel soovis presidendilt täpsemaid selgitusi, kust võõrriigi valuutas raha pärines.
Samuti on juurdluspaneeli huvifookuses küsimus, kas ametis olev LAV-i president kuritarvitas oma riigipea ametipositsiooni, kui palus ühe varga kinnipidamisel Namiibia presidendi Hage Geingobi abi.
Geingob on eitanud oma seotust skandaalse intsidendiga.
### Response:
Lõuna-Aafrika Vabariigi president võidakse ametist tagasi kutsuda
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kalev/Cramo loositi ühte vahegruppi türklaste Gaziantepi, Saksa klubi Crailsheimi Merlinsi ja Hollandi meeskonna Den Boschi Heroesiga.
Neist Den Bosch kuulus alagrupifaasis Pärnu Sadamaga samasse alagruppi ja sai seal esikoha.
Teise ringi mängudega jätkatakse 14. detsembril, Kalev/Cramo alustab võõrsil Gaziantepi vastu. Nädal hiljem võõrustab Kalev sakslaste Crailsheimi meeskonda. Ülejäänud mängud peetakse uuel aastal.
|
Selgusid Kalev/Cramo järgmised vastased eurosarjas
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalev/Cramo loositi ühte vahegruppi türklaste Gaziantepi, Saksa klubi Crailsheimi Merlinsi ja Hollandi meeskonna Den Boschi Heroesiga.
Neist Den Bosch kuulus alagrupifaasis Pärnu Sadamaga samasse alagruppi ja sai seal esikoha.
Teise ringi mängudega jätkatakse 14. detsembril, Kalev/Cramo alustab võõrsil Gaziantepi vastu. Nädal hiljem võõrustab Kalev sakslaste Crailsheimi meeskonda. Ülejäänud mängud peetakse uuel aastal.
### Response:
Selgusid Kalev/Cramo järgmised vastased eurosarjas
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Esimese maailmasõja käigus lagunenud Vene impeeriumi varemetel rajatud Nõukogude Venemaa alustas kohe pärast esmase sisemise stabiilsuse saavutamist katseid impeeriumi taastamiseks. Seekord kommunistliku ideoloogia loosungite all.
Moskva valitsuse rahastamisel ja juhtimisel valmistasid põrandaalused kommunistid Eestis ette riigipööret. Mässu algus oli määratud 1. detsembri ööle, kuid Moskvas oli teatavaks saanud, et mässuplaan on Eesti julgeolekujõududele teada ning kommunistide ettevalmistusi siin koha peal hinnati ebapiisavaks.
Realistlikuks jäädes pidi see tekitama arusaama, et riigipööre saab Eestis olla edukas ainult otsese sõjalise sissetungi toel. Kui kommunistid kohapeal ise võimu võtta ei suuda, ähvardas Nõukogude Liitu võimalus sattuda Eesti ja tema liitlastega pikaajalisse sõjalisse konflikti. See oleks kindlasti andnud tagasilöögi Nõukogude Liidu alanud püüdlustele esimese kommunistliku režiimina välja murda rahvusvahelisest isolatsioonist. Viimasel hetkel andis Vene juhtkond korralduse riigipöörde ettevalmistused pausile panna.
See ei peatanud üle piiri Eestisse imbunud kommunistlikke löömamehi ja kokkulepitud ajal rünnati strateegilisi objekte. Kuna rünnaku täpne algus oli Eesti võimudele teadmata, saavutati esmase üllatusmomendi toel mõningast edu, kuid hommikuks oli kriitiline hetk möödas. Jätkus veel riigipöörajate jälitamine ja kahjutuks tegemine. Rünnakutes olid tapetud 21 inimest, haavata said 16 sõjaväelast ning 25 eraisikut. Kommunistide löömameestest langes lahingutes 12.
Kui mässajaid oleks saatnud üllatuslik edu ja nad suutnuks võimuletulekut deklareerida, olnuks ka reaalne võimalus, et piiridel olevad üksused oleksid siiski tunginud Eestisse ja puhkenuks sõda.
Ukraina rahval õnnestus oma iseseisvus kindlustada 1991. aastal, kui Venemaa domineeritud kommunistlik impeerium, Nõukogude Liit lagunes. Kuid Venemaa ei leppinud oma mõjuvõimu kaotusega. End diskrediteerinud kommunistlik ideoloogia heideti kõrvale ja Vene imperialism asus konstrueerima omale uusi ideoloogilisi raame. Nüüd tunneme seda rašismi nime all.
"2014. aastal õnnestus Venemaal kohalike käsilaste ja üle piiri sokutatud "roheliste mehikeste" abil korraldada võimu võtmine ja alustada sõda."
Ukrainat püüti aastaid erineval viisil tuua tagasi Venemaa mõjuvälja, kuid poliitilised vahendid ei viinud sihile. 2014. aastal õnnestus Venemaal kohalike käsilaste ja üle piiri sokutatud "roheliste mehikeste" abil korraldada võimu võtmine ja alustada sõda. Selle tulemusena saadi oma kontrolli alla esimesed tükid Ukrainast: Krimm ja osa Ida-Ukrainast.
Rahvusvaheline üldsus ei võtnud seda piisavalt tõsiselt. Venemaalt pumbati edasisse õõnestustöösse miljoneid ja kohalikud käsilased suutsid valitsejates ilmselt tekitada uskumuse, et piisav hulk ukraina rahvast ootab Moskvast "vabastajat".
See oli küll bluff, kuid 24. veebruaril alustas Venemaa president Ukraina vastu uut aktiivset täiemahulist sõjalist rünnakut. Omalt poolt oli selleks julgust andnud lääneriikide pehme reaktsioon senistele Venemaa sammudele oma imperialistlike eesmärkide saavutamisel.
Bluff tuli ilmsiks kiiresti, keegi ei tervitanud "Vene vabastajaid" ega soovinud liituda Vene maailmaga. Ukraina asus otsustavalt oma vabaduse kaitsele ning sõja hind on tuhandete ja tuhandete süütute inimeste elud. Nii nagu see toimus ka kommunistide võimu all.
Täiemahuline sõda Ukrainas jätkub ja inimesed hukkuvad. Sõjasündmuste igapäevane ülevaade muutub teiste riikide inimestele juba ärevakstegevalt harjumuspäraseks taustainfoks ning siit edasi kaob tunnetus toimuva tegelikust traagikast.
Et hoida erksana arusaama selle sõja "inimlikust" poolest avab Ukraina Rahvusliku Mälu Instituudi Riigiarhiiv koostöös Eesti Mälu Instituudiga Tallinnas Harju tänaval kirjanike maja vastas dokumentaalse fotonäituse"KOMMUNISM = RAŠISM". Näitus toob vaatajateni Venemaa terrori ohvriks langenud üksikisikute lood aastatest 1930-1940 ning käimasolevast sõjast.
Vaade Venemaa kahele eri aegadel toimunud võimuhaaramiskatsele toob esile nende imperialistlike püüdluste järjepidevuse ja käekirja püsivuse. Samuti rõhutab see eriliselt info, olgu siis tõese või võltsitud, olulisust kriiside puhkemisel ja juhtimisel. Ilmnevate ohumärkide alahindamine ja proaktiivsest tegevusest loobumine viib traagiliste tagajärgedeni.
|
Meelis Maripuu: riigipöördekatsete õppetunnid – 1.12.1924 ja 24.02.2022
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese maailmasõja käigus lagunenud Vene impeeriumi varemetel rajatud Nõukogude Venemaa alustas kohe pärast esmase sisemise stabiilsuse saavutamist katseid impeeriumi taastamiseks. Seekord kommunistliku ideoloogia loosungite all.
Moskva valitsuse rahastamisel ja juhtimisel valmistasid põrandaalused kommunistid Eestis ette riigipööret. Mässu algus oli määratud 1. detsembri ööle, kuid Moskvas oli teatavaks saanud, et mässuplaan on Eesti julgeolekujõududele teada ning kommunistide ettevalmistusi siin koha peal hinnati ebapiisavaks.
Realistlikuks jäädes pidi see tekitama arusaama, et riigipööre saab Eestis olla edukas ainult otsese sõjalise sissetungi toel. Kui kommunistid kohapeal ise võimu võtta ei suuda, ähvardas Nõukogude Liitu võimalus sattuda Eesti ja tema liitlastega pikaajalisse sõjalisse konflikti. See oleks kindlasti andnud tagasilöögi Nõukogude Liidu alanud püüdlustele esimese kommunistliku režiimina välja murda rahvusvahelisest isolatsioonist. Viimasel hetkel andis Vene juhtkond korralduse riigipöörde ettevalmistused pausile panna.
See ei peatanud üle piiri Eestisse imbunud kommunistlikke löömamehi ja kokkulepitud ajal rünnati strateegilisi objekte. Kuna rünnaku täpne algus oli Eesti võimudele teadmata, saavutati esmase üllatusmomendi toel mõningast edu, kuid hommikuks oli kriitiline hetk möödas. Jätkus veel riigipöörajate jälitamine ja kahjutuks tegemine. Rünnakutes olid tapetud 21 inimest, haavata said 16 sõjaväelast ning 25 eraisikut. Kommunistide löömameestest langes lahingutes 12.
Kui mässajaid oleks saatnud üllatuslik edu ja nad suutnuks võimuletulekut deklareerida, olnuks ka reaalne võimalus, et piiridel olevad üksused oleksid siiski tunginud Eestisse ja puhkenuks sõda.
Ukraina rahval õnnestus oma iseseisvus kindlustada 1991. aastal, kui Venemaa domineeritud kommunistlik impeerium, Nõukogude Liit lagunes. Kuid Venemaa ei leppinud oma mõjuvõimu kaotusega. End diskrediteerinud kommunistlik ideoloogia heideti kõrvale ja Vene imperialism asus konstrueerima omale uusi ideoloogilisi raame. Nüüd tunneme seda rašismi nime all.
"2014. aastal õnnestus Venemaal kohalike käsilaste ja üle piiri sokutatud "roheliste mehikeste" abil korraldada võimu võtmine ja alustada sõda."
Ukrainat püüti aastaid erineval viisil tuua tagasi Venemaa mõjuvälja, kuid poliitilised vahendid ei viinud sihile. 2014. aastal õnnestus Venemaal kohalike käsilaste ja üle piiri sokutatud "roheliste mehikeste" abil korraldada võimu võtmine ja alustada sõda. Selle tulemusena saadi oma kontrolli alla esimesed tükid Ukrainast: Krimm ja osa Ida-Ukrainast.
Rahvusvaheline üldsus ei võtnud seda piisavalt tõsiselt. Venemaalt pumbati edasisse õõnestustöösse miljoneid ja kohalikud käsilased suutsid valitsejates ilmselt tekitada uskumuse, et piisav hulk ukraina rahvast ootab Moskvast "vabastajat".
See oli küll bluff, kuid 24. veebruaril alustas Venemaa president Ukraina vastu uut aktiivset täiemahulist sõjalist rünnakut. Omalt poolt oli selleks julgust andnud lääneriikide pehme reaktsioon senistele Venemaa sammudele oma imperialistlike eesmärkide saavutamisel.
Bluff tuli ilmsiks kiiresti, keegi ei tervitanud "Vene vabastajaid" ega soovinud liituda Vene maailmaga. Ukraina asus otsustavalt oma vabaduse kaitsele ning sõja hind on tuhandete ja tuhandete süütute inimeste elud. Nii nagu see toimus ka kommunistide võimu all.
Täiemahuline sõda Ukrainas jätkub ja inimesed hukkuvad. Sõjasündmuste igapäevane ülevaade muutub teiste riikide inimestele juba ärevakstegevalt harjumuspäraseks taustainfoks ning siit edasi kaob tunnetus toimuva tegelikust traagikast.
Et hoida erksana arusaama selle sõja "inimlikust" poolest avab Ukraina Rahvusliku Mälu Instituudi Riigiarhiiv koostöös Eesti Mälu Instituudiga Tallinnas Harju tänaval kirjanike maja vastas dokumentaalse fotonäituse"KOMMUNISM = RAŠISM". Näitus toob vaatajateni Venemaa terrori ohvriks langenud üksikisikute lood aastatest 1930-1940 ning käimasolevast sõjast.
Vaade Venemaa kahele eri aegadel toimunud võimuhaaramiskatsele toob esile nende imperialistlike püüdluste järjepidevuse ja käekirja püsivuse. Samuti rõhutab see eriliselt info, olgu siis tõese või võltsitud, olulisust kriiside puhkemisel ja juhtimisel. Ilmnevate ohumärkide alahindamine ja proaktiivsest tegevusest loobumine viib traagiliste tagajärgedeni.
### Response:
Meelis Maripuu: riigipöördekatsete õppetunnid – 1.12.1924 ja 24.02.2022
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
President Alar Karis kuulutas välja järgmised riigikogu valimised 1. Iseenesest pole ju korralistes valimistes midagi erilist, need on demokraatliku ühiskonnakorralduse lahutamatu osa. Tähelepanuväärne on hoopis diagnoos valimistega seotud protsessidele ja minu arvates tabas president siin täpselt kümnesse. Avaldusest jäi mulle silma hoiatus, et üks oht meie julgeolekule on ohutundest tingitud meeltesegadus ja soov teha kiiresti midagi lihtsat, millest tegelikult polegi kasu või mis hoopis kahjustab Eesti huve.
Kaitseminister Hanno Pevkur on viimas valitsusse kaitseväe põhimääruse parandust, millega luuakse uus struktuuriüksus nimega diviis 2. Formaliseerimisega soovitakse panna punkt kuid kestnud ja kohati müstikasse kaldunud protsessile.
Järgides presidendi soovitust küsida ja kahelda, püüan siis aru saada, mida ja miks täpselt luuakse ning kuidas on see meie riigikaitsele kasulik. Selles on abiks põhimääruse muutmise eelnõu seletuskiri ja 24. novembril ERR-i portaali vahendatud diviisi olemust selgitavad kommentaarid kaitseväe juhataja asetäitjalt 3.
NATO suhtumine on leige
Seletuskiri põhjendab diviisi loomist sellega, et seda on vaja regiooni sõjalisi operatsioone juhtima pandud korpusele. Leitakse, et diviis peaks juhtima nii Eesti kui siin alaliselt paiknevate liitlasriikide maavägede üksusi, samuti siia kiiresti siirdatavaid tugevdusüksusi. Liitlastelt loodetakse täiendavalt saada personali diviisi staapi ning manööver- ja lahingutoetusüksusi diviisi koosseisu.
Tegemist on rahvusliku väekoondisega, mida kaitseväe juhataja võib käsuõiguse delegeerimisega anda NATO juhtimise alla. Kaitseväest kuuluvad diviisi koosseisu mõlemad jalaväebrigaadid, logistikapataljon ning staabi- ja sidepataljon.
Kaitseväe juhataja asetäitja nägemus on pisut teistsugune. Lisaks brigaadidele ja liitlasüksustele seob ta diviisi territoriaalstruktuuri ehk maakaitseringkondade ning teiste väeliikidega. Staabi suuruseks pakub ta umbes sada inimest. Küsimus, kas ja kui palju liitlased diviisi panustavad, jääb lahtiseks, välja arvatud brittide lubadus panustada ühe täiendava brigaadiga.
Mida kõigest sellest järeldada? Diviisi loomise põhjendamine korpuse vajadusega on kaheldav. Kui me räägime Eesti kaitsmisest NATO kontekstis, siis Baltikumi nähakse ühtse sõjateatrina. Operatsioonide planeerimise protsessi kasutades määratakse kindlaks sõjategevuseks vajalik vägede hulk, mis genereeritakse liikmesriikide poolt vastavalt NATO kaitseplaneerimise süsteemile. Kui korpusele on kaitseplaanidest lähtuvalt vaja Eestisse diviisi, siis see diviis ka leitakse ja plaani juurde kinnitatakse.
Huvist võiks rääkida juhul, kui me suudaksime luua täiemahulise väekoondise. Kaitsevägi plaanib välja panna umbes sada ohvitseri, mis on alla poole diviisi staabi jaoks vajalikust isikkoosseisust.
Meil on puudu kolmandik manööverelemendist ja kogu lahingutoetus, mille osas ei tea keegi, kas, millal ja kellelt see juurde antakse. Mõni ime, et NATO planeerijate suhtumine sellisesse ilma välisabita tegutsemisvõimetusse struktuuri on pehmelt öeldes leige. Seda enam, et järgmise aasta jooksul minnakse üle Madridi tippkohtumisel kinnitatud uuele väemudelile 4, millega tõsteti kuni 30-päevases valmiduses olevate vägede hulka 300 000-ni.
Kõik kulud kannab Eesti?
Omaette teema on Eesti kaitsmiseks valmistumine ainult ühele stsenaariumile tuginedes. Regionaalses vaates on Eesti vastase jaoks tõenäoliselt tõesti kõrvallöögi suund. Aga ka sellisel juhul tuleks meil sõdida nii ida kui ka lõuna suunal. Vaadates sõjaajalugu, mastaape ja taktikalisi normatiive kahtlen, kas diviis (~30 000) suudab tagada kogu võimevajaduse.
"Doktriini järgi NATO juhtimisstruktuur territoriaalsete ja toetusküsimustega ei tegele, need on liikmesriikide vastutada."
Diviis on manööverüksus, mis peab tegutsema kiiresti ja otsustavalt. Diviisi ülem peab olema vaba igasugustest kõrvalistest ülesannetest ja keskenduma lahingutegevusele. Selle tõttu oli kummaline algne kava allutada diviisile staatiline territoriaalstruktuur. Käsuõiguse delegeerimisega oleks see jätnud diviisi ülema kahvlisse, sest doktriini järgi NATO juhtimisstruktuur territoriaalsete ja toetusküsimustega ei tegele, need on liikmesriikide vastutada.
Õnneks on nüüdseks sellest ideest loobutud. Mis ei tähenda, et diviis ja territoriaalüksused ei peaks koostööd tegema. Selleks ei ole vaja territoriaalüksusi diviisile allutada, seda saab teha läbi toetav-toetatav suhte.
Mingil seletamatul põhjusel loome me diviisi rahvusliku struktuuriüksusena, mitte MOU 5 organisatsioonina nagu meie naabritel. See muudab teiste riikide panustamise keerulisemaks, jättes samal ajal kogu kulude kandmise meie õlgadele. Teadmine, et riigi mastaabis väeliikide integratsioon ei toimu maaväe taktikalise tasandi vahendusel, võiks samuti kohale jõuda.
Kokkuvõtteks jääb ikkagi õhku küsimus, miks me seda kõike just selliselt teeme? Madridi deklaratsiooni punkt 9 jätab EFP 6 ja vastuvõtja riikide koostöö tugevdamiseks mõeldud diviisi tasandi struktuuride loomise riikide otsustada 7. Ka Kaja Kallase ja Boris Johnsoni juunis allkirjastatud ühisavaldus 8 defineerib diviisi taseme struktuuri Eesti initsiatiivina, mille loomisele kaasa aitamist Ühendkuningriik lubab kaaluda.
30. novembri Eesti Päevaleht 9 süstib meisse järjekordse portsu diviisiusku. Lisaks värviliste piltide vaatamisele loeme, et diviisi loomine pikendab meie vastupanu mõnelt päevalt mitmele nädalale, tänu diviisile suudame mõjutada vastast palju kaugemale ja mõelda pikemalt ette. Brigaadidele pole integraalseid toetuselemente vaja, sest need tulenevad Afganistani ja Iraagi operatsioonidest.
Selleks, et tagada diviisi staap vajaliku personaliga, kannibaliseeritakse kogu ülejäänud kaitsevägi.
Esiteks, täiendava pooliku juhtimistasandi loomine ei ole vastupanu pikenemise tingimuslik raskuspunkt. Teiseks ei usu ma, et brigaadidelt ära võetud kaartulesüsteemide tehniline laskekaugus kasvaks kilomeetreid juhul, kui need koondada diviisi otsealluvusse või et roomikutel liikuvad Kõud oleksid sellisel juhul kuidagi veelgi rohkem mobiilsemad. Küll on selge, et ilma integraalse tuletoetuseta brigaadide tegevusvabadus on pärsitud ja diviisilt tuletoetuse tellimine kulutab väärtuslikku aega.
Kolmandaks kahtlen, kas kõik tänased planeerijad kannavad ettenägemist piiravaid fooliummütse ja diviisi loomine vabastab kõikide mõtlemisvõime kammitsatest.
Kaitseministri suvaotsused
Ma mõistan vajadust halvenenud julgeolekuolukorra tõttu kaaluda maaväele kunagi kaotatud vahejuhtimistasandi taastamist. NATO otsustas Madridis kohandada idatiiva eelpaigutus vastavaks muutunud ohupildiga, sest seitse aastat tagasi Varssavis kinnitatud heidutusmudel enam ei toimi. Ka meil peab olema julgust kunagised otsused kriitiliselt üle vaadata. Osaliselt me seda juba teemegi, sest kaitseliidu abiga maakaitse kiirkorras suurendamisega lapime me tegelikult kunagise sõjaaja struktuuri vähendamise otsusega tekitatud auku.
Kuid ma ei usu, et massiivse ja isikustatud avaliku kampaaniaga välja pakutud diviisi projekt lahendab kõik sõjalise riigikaitse probleemid, mida lubatakse. Pigem meenutab see platseeboefekti, mille puhul pole tähtis, et pakutav ravim sisaldaks toimeainet, vaid see, et patsient usuks toimeaine olemasolusse. Tulles tagasi presidendi sõnade juurde tasub ajaloost meenutada, et kultuslikud mõõtmed omandanud isikud või relvasüsteemid pole kunagi midagi lahendanud.
Saan aru ka kaitseministri kimbatusest, keda Postimees süüdistab suvaotsustes 10. Kindlasti on keeruline hinnata riigikaitselisteks otsusteks pakutavate lahenduste relevantsust, kui sõjalised teadmised puuduvad. Omamoodi kõnekas peegeldus ministri rollist on Eesti Päevalehes avaldatud nimekiri Eesti 2022 aasta mõjukatest 11. Selgelt julgeolekutemaatikast mõjutatud nimedeloend sisaldab hulgaliselt inimesi kaitseministeeriumi haldusalast. Huvitaval kombel puuduvad aga need, kes kannavad langetatud otsuste eest poliitilist vastutust ehk praegune ja eelmine kaitseminister.
1 https://www.err.ee/1608802237/alar-karis-austatud-valijad-arge-rahulduge-lihtsate-lubadustega
2 https://eelnoud.valitsus.ee/main#8M3mEdmX
3 https://www.err.ee/1608798727/diviisi-loomine-aitab-koordineerida-koostood-liitlastega
4 New Nato Force Model.
5 Memorandum of Understanding.
6 Enhanced Forward Presence.
7 https://www.nato.int/cps/en/natohq/official_texts_196951.htm
8 https://valitsus.ee/en/news/joint-statement-leaders-estonia-and-united-kingdom
9 https://epl.delfi.ee/artikkel/120106366/kaitsevae-kiirmarss-kolmepaevase-vastupidamise-asemel-kolmenadalane-venemaa-tagasiloomine
10 https://arvamus.postimees.ee/7659527/juhtkiri-nursipalu-kiira-kaara-tommatud-piir-vois-olla-pevkuri-suvaotsus
11 https://epl.delfi.ee/leht/mojukad2022/
|
Neeme Väli: platseeboefektiga riigikaitse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
President Alar Karis kuulutas välja järgmised riigikogu valimised 1. Iseenesest pole ju korralistes valimistes midagi erilist, need on demokraatliku ühiskonnakorralduse lahutamatu osa. Tähelepanuväärne on hoopis diagnoos valimistega seotud protsessidele ja minu arvates tabas president siin täpselt kümnesse. Avaldusest jäi mulle silma hoiatus, et üks oht meie julgeolekule on ohutundest tingitud meeltesegadus ja soov teha kiiresti midagi lihtsat, millest tegelikult polegi kasu või mis hoopis kahjustab Eesti huve.
Kaitseminister Hanno Pevkur on viimas valitsusse kaitseväe põhimääruse parandust, millega luuakse uus struktuuriüksus nimega diviis 2. Formaliseerimisega soovitakse panna punkt kuid kestnud ja kohati müstikasse kaldunud protsessile.
Järgides presidendi soovitust küsida ja kahelda, püüan siis aru saada, mida ja miks täpselt luuakse ning kuidas on see meie riigikaitsele kasulik. Selles on abiks põhimääruse muutmise eelnõu seletuskiri ja 24. novembril ERR-i portaali vahendatud diviisi olemust selgitavad kommentaarid kaitseväe juhataja asetäitjalt 3.
NATO suhtumine on leige
Seletuskiri põhjendab diviisi loomist sellega, et seda on vaja regiooni sõjalisi operatsioone juhtima pandud korpusele. Leitakse, et diviis peaks juhtima nii Eesti kui siin alaliselt paiknevate liitlasriikide maavägede üksusi, samuti siia kiiresti siirdatavaid tugevdusüksusi. Liitlastelt loodetakse täiendavalt saada personali diviisi staapi ning manööver- ja lahingutoetusüksusi diviisi koosseisu.
Tegemist on rahvusliku väekoondisega, mida kaitseväe juhataja võib käsuõiguse delegeerimisega anda NATO juhtimise alla. Kaitseväest kuuluvad diviisi koosseisu mõlemad jalaväebrigaadid, logistikapataljon ning staabi- ja sidepataljon.
Kaitseväe juhataja asetäitja nägemus on pisut teistsugune. Lisaks brigaadidele ja liitlasüksustele seob ta diviisi territoriaalstruktuuri ehk maakaitseringkondade ning teiste väeliikidega. Staabi suuruseks pakub ta umbes sada inimest. Küsimus, kas ja kui palju liitlased diviisi panustavad, jääb lahtiseks, välja arvatud brittide lubadus panustada ühe täiendava brigaadiga.
Mida kõigest sellest järeldada? Diviisi loomise põhjendamine korpuse vajadusega on kaheldav. Kui me räägime Eesti kaitsmisest NATO kontekstis, siis Baltikumi nähakse ühtse sõjateatrina. Operatsioonide planeerimise protsessi kasutades määratakse kindlaks sõjategevuseks vajalik vägede hulk, mis genereeritakse liikmesriikide poolt vastavalt NATO kaitseplaneerimise süsteemile. Kui korpusele on kaitseplaanidest lähtuvalt vaja Eestisse diviisi, siis see diviis ka leitakse ja plaani juurde kinnitatakse.
Huvist võiks rääkida juhul, kui me suudaksime luua täiemahulise väekoondise. Kaitsevägi plaanib välja panna umbes sada ohvitseri, mis on alla poole diviisi staabi jaoks vajalikust isikkoosseisust.
Meil on puudu kolmandik manööverelemendist ja kogu lahingutoetus, mille osas ei tea keegi, kas, millal ja kellelt see juurde antakse. Mõni ime, et NATO planeerijate suhtumine sellisesse ilma välisabita tegutsemisvõimetusse struktuuri on pehmelt öeldes leige. Seda enam, et järgmise aasta jooksul minnakse üle Madridi tippkohtumisel kinnitatud uuele väemudelile 4, millega tõsteti kuni 30-päevases valmiduses olevate vägede hulka 300 000-ni.
Kõik kulud kannab Eesti?
Omaette teema on Eesti kaitsmiseks valmistumine ainult ühele stsenaariumile tuginedes. Regionaalses vaates on Eesti vastase jaoks tõenäoliselt tõesti kõrvallöögi suund. Aga ka sellisel juhul tuleks meil sõdida nii ida kui ka lõuna suunal. Vaadates sõjaajalugu, mastaape ja taktikalisi normatiive kahtlen, kas diviis (~30 000) suudab tagada kogu võimevajaduse.
"Doktriini järgi NATO juhtimisstruktuur territoriaalsete ja toetusküsimustega ei tegele, need on liikmesriikide vastutada."
Diviis on manööverüksus, mis peab tegutsema kiiresti ja otsustavalt. Diviisi ülem peab olema vaba igasugustest kõrvalistest ülesannetest ja keskenduma lahingutegevusele. Selle tõttu oli kummaline algne kava allutada diviisile staatiline territoriaalstruktuur. Käsuõiguse delegeerimisega oleks see jätnud diviisi ülema kahvlisse, sest doktriini järgi NATO juhtimisstruktuur territoriaalsete ja toetusküsimustega ei tegele, need on liikmesriikide vastutada.
Õnneks on nüüdseks sellest ideest loobutud. Mis ei tähenda, et diviis ja territoriaalüksused ei peaks koostööd tegema. Selleks ei ole vaja territoriaalüksusi diviisile allutada, seda saab teha läbi toetav-toetatav suhte.
Mingil seletamatul põhjusel loome me diviisi rahvusliku struktuuriüksusena, mitte MOU 5 organisatsioonina nagu meie naabritel. See muudab teiste riikide panustamise keerulisemaks, jättes samal ajal kogu kulude kandmise meie õlgadele. Teadmine, et riigi mastaabis väeliikide integratsioon ei toimu maaväe taktikalise tasandi vahendusel, võiks samuti kohale jõuda.
Kokkuvõtteks jääb ikkagi õhku küsimus, miks me seda kõike just selliselt teeme? Madridi deklaratsiooni punkt 9 jätab EFP 6 ja vastuvõtja riikide koostöö tugevdamiseks mõeldud diviisi tasandi struktuuride loomise riikide otsustada 7. Ka Kaja Kallase ja Boris Johnsoni juunis allkirjastatud ühisavaldus 8 defineerib diviisi taseme struktuuri Eesti initsiatiivina, mille loomisele kaasa aitamist Ühendkuningriik lubab kaaluda.
30. novembri Eesti Päevaleht 9 süstib meisse järjekordse portsu diviisiusku. Lisaks värviliste piltide vaatamisele loeme, et diviisi loomine pikendab meie vastupanu mõnelt päevalt mitmele nädalale, tänu diviisile suudame mõjutada vastast palju kaugemale ja mõelda pikemalt ette. Brigaadidele pole integraalseid toetuselemente vaja, sest need tulenevad Afganistani ja Iraagi operatsioonidest.
Selleks, et tagada diviisi staap vajaliku personaliga, kannibaliseeritakse kogu ülejäänud kaitsevägi.
Esiteks, täiendava pooliku juhtimistasandi loomine ei ole vastupanu pikenemise tingimuslik raskuspunkt. Teiseks ei usu ma, et brigaadidelt ära võetud kaartulesüsteemide tehniline laskekaugus kasvaks kilomeetreid juhul, kui need koondada diviisi otsealluvusse või et roomikutel liikuvad Kõud oleksid sellisel juhul kuidagi veelgi rohkem mobiilsemad. Küll on selge, et ilma integraalse tuletoetuseta brigaadide tegevusvabadus on pärsitud ja diviisilt tuletoetuse tellimine kulutab väärtuslikku aega.
Kolmandaks kahtlen, kas kõik tänased planeerijad kannavad ettenägemist piiravaid fooliummütse ja diviisi loomine vabastab kõikide mõtlemisvõime kammitsatest.
Kaitseministri suvaotsused
Ma mõistan vajadust halvenenud julgeolekuolukorra tõttu kaaluda maaväele kunagi kaotatud vahejuhtimistasandi taastamist. NATO otsustas Madridis kohandada idatiiva eelpaigutus vastavaks muutunud ohupildiga, sest seitse aastat tagasi Varssavis kinnitatud heidutusmudel enam ei toimi. Ka meil peab olema julgust kunagised otsused kriitiliselt üle vaadata. Osaliselt me seda juba teemegi, sest kaitseliidu abiga maakaitse kiirkorras suurendamisega lapime me tegelikult kunagise sõjaaja struktuuri vähendamise otsusega tekitatud auku.
Kuid ma ei usu, et massiivse ja isikustatud avaliku kampaaniaga välja pakutud diviisi projekt lahendab kõik sõjalise riigikaitse probleemid, mida lubatakse. Pigem meenutab see platseeboefekti, mille puhul pole tähtis, et pakutav ravim sisaldaks toimeainet, vaid see, et patsient usuks toimeaine olemasolusse. Tulles tagasi presidendi sõnade juurde tasub ajaloost meenutada, et kultuslikud mõõtmed omandanud isikud või relvasüsteemid pole kunagi midagi lahendanud.
Saan aru ka kaitseministri kimbatusest, keda Postimees süüdistab suvaotsustes 10. Kindlasti on keeruline hinnata riigikaitselisteks otsusteks pakutavate lahenduste relevantsust, kui sõjalised teadmised puuduvad. Omamoodi kõnekas peegeldus ministri rollist on Eesti Päevalehes avaldatud nimekiri Eesti 2022 aasta mõjukatest 11. Selgelt julgeolekutemaatikast mõjutatud nimedeloend sisaldab hulgaliselt inimesi kaitseministeeriumi haldusalast. Huvitaval kombel puuduvad aga need, kes kannavad langetatud otsuste eest poliitilist vastutust ehk praegune ja eelmine kaitseminister.
1 https://www.err.ee/1608802237/alar-karis-austatud-valijad-arge-rahulduge-lihtsate-lubadustega
2 https://eelnoud.valitsus.ee/main#8M3mEdmX
3 https://www.err.ee/1608798727/diviisi-loomine-aitab-koordineerida-koostood-liitlastega
4 New Nato Force Model.
5 Memorandum of Understanding.
6 Enhanced Forward Presence.
7 https://www.nato.int/cps/en/natohq/official_texts_196951.htm
8 https://valitsus.ee/en/news/joint-statement-leaders-estonia-and-united-kingdom
9 https://epl.delfi.ee/artikkel/120106366/kaitsevae-kiirmarss-kolmepaevase-vastupidamise-asemel-kolmenadalane-venemaa-tagasiloomine
10 https://arvamus.postimees.ee/7659527/juhtkiri-nursipalu-kiira-kaara-tommatud-piir-vois-olla-pevkuri-suvaotsus
11 https://epl.delfi.ee/leht/mojukad2022/
### Response:
Neeme Väli: platseeboefektiga riigikaitse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Idee on väga lihtne: linnamüra võib märku anda ummikust," ütleb Tallinna Tehnikaülikooli täisprofessor Sadok Ben Yahia. Ummik ajab omakorda suureks linnakeskkonna CO2-heitme, sest autodel töötavad mootorid ka ummikus seistes.
"Meie tahame ummikuid vähendada seeläbi, et muudame liikluse kõige ummikurohkematel teedel sujuvamaks," märgib Ben Yahia. Sestap ongi tema töörühmal valminud nutikas andmepõhine rakendus EcoLight+. Rakenduse mõte on valgusfooride tööd ajastada nii, et tihedates liiklussõlmedes oleks vähem ummikuid. Nii jääks ka õhk ristmikel puhtamaks.
Koguda, ennustada ja tegutseda
"Meie lahenduses on kolm sammu: kogu, ennusta ja tegutse," loetleb Sadok Ben Yahia. Esimese sammuna kogutakse linnaruumist mürasensorite ja kaameratega andmeid autode arvu ning nende tekitatud müra kohta. "Ühtlasi saame osta ettevõtte TomTom liiklusandmeid ja meil on tasuta ilmastikuandmed," lisab täisprofessor.
"Mida parem on sinu sisend, seda paremad on su ennustused ning seda suurem mõju on su otsustel ja tegudel."
Tema sõnul on erinevate andmete kogumise mõte saada täielik ülevaade kogu linnaruumis toimuvast. EcoLight+ põhinebki tema sõnul nii-öelda kokku sulatatud ühendandmestikul. "Mida parem on sinu sisend, seda paremad on su ennustused ning seda suurem mõju on su otsustel ja tegudel," liigub täisprofessor lahenduse järgmise sammu ehk ennustamise juurde.
See tähendab Ben Yahia sõnul, et lahendus suudab ette ennustada, milliseks kujuneb müratase ristmikul viie, kümne või 15 minuti pärast. Ennustamisele järgneb tegutsemine ehk valgusfoorid vahetavad värvi linnamüra suurenemise andmete põhjal.
"Süsteem määraks siis müraennustuste põhjal rohkem aega kõige ummikurohkematele teedele," seletab täisprofessor. Autod seisavad neil ristmikel siis vähem üksteise sabas, tekitavad seeläbi vähem müra ja paiskavad Ben Yahia sõnul õhku vähem süsihappegaasi.
Kütuse pealt säästetaks miljoneid
Kui Sadok Ben Yahial ja kolleegidel on juba ilmunud teadustöö esialgse EcoLight lahenduse kohta, siis edasi arendatud EcoLight+ teemaline artikkel alles ootab avaldamist. "Uued tulemused on Tallinnas Sõpruse puiestee ja Tammsaare tee ristmiku kohta," osutab ta. Sealse liikluse, müra, CO2-heitme ja ilmaolude kohta kogus töörühm ühe minuti sagedusega andmeid tänavu veebruari keskpaigast aprilli alguseni.
"Kui tahad muu hulgas vähendada kütusekulu, pead vähendama CO2-heidet ja linnamüra."
Võrdlus tavalise valgusfoorisüsteemi ja teiste olemasolevate valgusfooride juhtimismeetoditega näitas Ben Yahia sõnul, et EcoLight+ vähendas uuritud ristmikul oluliselt nii keskmist CO2-heidet, linnamüra kui ka kütusekulu. "Kui tahad muu hulgas vähendada kütusekulu, pead vähendama CO2-heidet ja linnamüra. Need kolm teemat käivad kokku," põhjendab ta.
EcoLight+ vähendas uuritud ristmikul oluliselt nii keskmist CO2-heidet, linnamüra kui ka kütusekulu. Autor/allikas: Ben Yahia et al.
Ben Yahia arvutus lähtus eeldusest, et Eestis maksab kütuseliiter 1,905 eurot. Sel juhul annaks EcoLight+ kasutamine täisprofessori sõnul ühe tunni jooksul ristmikku läbinud autode omanikele 1689,86-eurose võidu. "Ühes aastas säästetaks sellel ristmikul ligi 15 miljonit eurot," võrdleb ta.
"Selliste lähenemiste puhul: mida suurem on linn, seda mõjusam on tulemus."
Lahenduse vastu on Ben Yahia sõnul huvi tundnud Tartu linn, keda huvitab lisaks küsimus linnamüra mõjust rahvatervisele. Nii lisandub koostöös Tartuga mitmekülgsesse andmestikku veel üks kiht. "Meil on ülevaade mõju majanduslikust ja keskkonna aspektist ning nemad täiendaks pilti tervishoiu seisukohalt," sõnab täisprofessor.
Ainult Tartu huvist tema sõnul aga ei piisa. Tallinna linna huvi uue lahenduse vastu on seni aga Ben Yahia sõnul jäänud leigeks. "Selliste lähenemiste puhul: mida suurem on linn, seda mõjusam on tulemus. Tartu võib olla hea soojenduslinn. Isegi Tallinn võib olla soojenduslinn suurematele linnadele nagu Bukarest või siis Peterburi, kus on väga palju ummikuid," seletab ta.
Sadok Ben Yahia ja kolleegid kirjutavad oma tööst konverentsikogumikus Database and Expert Systems Applications.
|
Kütusekulu ja süsinikuheidet vähendaks nutikas valgusfoorirakendus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Idee on väga lihtne: linnamüra võib märku anda ummikust," ütleb Tallinna Tehnikaülikooli täisprofessor Sadok Ben Yahia. Ummik ajab omakorda suureks linnakeskkonna CO2-heitme, sest autodel töötavad mootorid ka ummikus seistes.
"Meie tahame ummikuid vähendada seeläbi, et muudame liikluse kõige ummikurohkematel teedel sujuvamaks," märgib Ben Yahia. Sestap ongi tema töörühmal valminud nutikas andmepõhine rakendus EcoLight+. Rakenduse mõte on valgusfooride tööd ajastada nii, et tihedates liiklussõlmedes oleks vähem ummikuid. Nii jääks ka õhk ristmikel puhtamaks.
Koguda, ennustada ja tegutseda
"Meie lahenduses on kolm sammu: kogu, ennusta ja tegutse," loetleb Sadok Ben Yahia. Esimese sammuna kogutakse linnaruumist mürasensorite ja kaameratega andmeid autode arvu ning nende tekitatud müra kohta. "Ühtlasi saame osta ettevõtte TomTom liiklusandmeid ja meil on tasuta ilmastikuandmed," lisab täisprofessor.
"Mida parem on sinu sisend, seda paremad on su ennustused ning seda suurem mõju on su otsustel ja tegudel."
Tema sõnul on erinevate andmete kogumise mõte saada täielik ülevaade kogu linnaruumis toimuvast. EcoLight+ põhinebki tema sõnul nii-öelda kokku sulatatud ühendandmestikul. "Mida parem on sinu sisend, seda paremad on su ennustused ning seda suurem mõju on su otsustel ja tegudel," liigub täisprofessor lahenduse järgmise sammu ehk ennustamise juurde.
See tähendab Ben Yahia sõnul, et lahendus suudab ette ennustada, milliseks kujuneb müratase ristmikul viie, kümne või 15 minuti pärast. Ennustamisele järgneb tegutsemine ehk valgusfoorid vahetavad värvi linnamüra suurenemise andmete põhjal.
"Süsteem määraks siis müraennustuste põhjal rohkem aega kõige ummikurohkematele teedele," seletab täisprofessor. Autod seisavad neil ristmikel siis vähem üksteise sabas, tekitavad seeläbi vähem müra ja paiskavad Ben Yahia sõnul õhku vähem süsihappegaasi.
Kütuse pealt säästetaks miljoneid
Kui Sadok Ben Yahial ja kolleegidel on juba ilmunud teadustöö esialgse EcoLight lahenduse kohta, siis edasi arendatud EcoLight+ teemaline artikkel alles ootab avaldamist. "Uued tulemused on Tallinnas Sõpruse puiestee ja Tammsaare tee ristmiku kohta," osutab ta. Sealse liikluse, müra, CO2-heitme ja ilmaolude kohta kogus töörühm ühe minuti sagedusega andmeid tänavu veebruari keskpaigast aprilli alguseni.
"Kui tahad muu hulgas vähendada kütusekulu, pead vähendama CO2-heidet ja linnamüra."
Võrdlus tavalise valgusfoorisüsteemi ja teiste olemasolevate valgusfooride juhtimismeetoditega näitas Ben Yahia sõnul, et EcoLight+ vähendas uuritud ristmikul oluliselt nii keskmist CO2-heidet, linnamüra kui ka kütusekulu. "Kui tahad muu hulgas vähendada kütusekulu, pead vähendama CO2-heidet ja linnamüra. Need kolm teemat käivad kokku," põhjendab ta.
EcoLight+ vähendas uuritud ristmikul oluliselt nii keskmist CO2-heidet, linnamüra kui ka kütusekulu. Autor/allikas: Ben Yahia et al.
Ben Yahia arvutus lähtus eeldusest, et Eestis maksab kütuseliiter 1,905 eurot. Sel juhul annaks EcoLight+ kasutamine täisprofessori sõnul ühe tunni jooksul ristmikku läbinud autode omanikele 1689,86-eurose võidu. "Ühes aastas säästetaks sellel ristmikul ligi 15 miljonit eurot," võrdleb ta.
"Selliste lähenemiste puhul: mida suurem on linn, seda mõjusam on tulemus."
Lahenduse vastu on Ben Yahia sõnul huvi tundnud Tartu linn, keda huvitab lisaks küsimus linnamüra mõjust rahvatervisele. Nii lisandub koostöös Tartuga mitmekülgsesse andmestikku veel üks kiht. "Meil on ülevaade mõju majanduslikust ja keskkonna aspektist ning nemad täiendaks pilti tervishoiu seisukohalt," sõnab täisprofessor.
Ainult Tartu huvist tema sõnul aga ei piisa. Tallinna linna huvi uue lahenduse vastu on seni aga Ben Yahia sõnul jäänud leigeks. "Selliste lähenemiste puhul: mida suurem on linn, seda mõjusam on tulemus. Tartu võib olla hea soojenduslinn. Isegi Tallinn võib olla soojenduslinn suurematele linnadele nagu Bukarest või siis Peterburi, kus on väga palju ummikuid," seletab ta.
Sadok Ben Yahia ja kolleegid kirjutavad oma tööst konverentsikogumikus Database and Expert Systems Applications.
### Response:
Kütusekulu ja süsinikuheidet vähendaks nutikas valgusfoorirakendus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
1. detsembrist jõululaupäevani on Lasteekraani lehel avatud vahva jõulutöökoda, kus tegutsevad päkapikud ja jõuluvana, kes kingivad iga päev lastele uue loo. Jõulukalendri lastelugudes seiklevad nii inimesed, loomad, esemed kui ka tähed ja numbrid - avastamisrõõmu jagub igasse päeva.
Jõulukalender koosneb ajakirja Täheke lastejuttudest, mille on Raadioteatris sisse lugenud näitlejad Haide Männamäe, Rein Oja, Harriet Toompere, Sepo Seemann, Aarne Soro, Kristiin Räägel, Rasmus Kaljujärv, Kersti Heinloo ja Tõnn Lamp. Lood on kirjutanud Kadri Hinrikus, Juhan Voolaid, Andrus Kivirähk, Helena Koch, Reet Bobõlski, Doris Kareva, Markus Saksatamm, Triinu Laan, Liis Sein, Veiko Märka, Indrek Koff ja Kristiina Kass.
Lastejutud on pannud animatsioonidega elama Rebeka Kruus, Anu Kadri Uustalu, Siim Raud, Piret Lindau, Ariel Genrihov, Kristi Markov, Tormi Tobreluts, Maryliis Teinfeldt-Grins, Tuuli Maiste ning BFM Laste filmikooli ja Animakooli lapsed. Kalendri illustratsiooni on loonud Tuuli Lepik.
Lasteekraani jõulukalendrit saab vaadata siit. Kõiki lugusid on võimalik jõulukuul õhtujutuna kuulata ka Vikerraadiost.
|
Lasteekraani jõulukalender üllatab iga päev uue vahva lastelooga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1. detsembrist jõululaupäevani on Lasteekraani lehel avatud vahva jõulutöökoda, kus tegutsevad päkapikud ja jõuluvana, kes kingivad iga päev lastele uue loo. Jõulukalendri lastelugudes seiklevad nii inimesed, loomad, esemed kui ka tähed ja numbrid - avastamisrõõmu jagub igasse päeva.
Jõulukalender koosneb ajakirja Täheke lastejuttudest, mille on Raadioteatris sisse lugenud näitlejad Haide Männamäe, Rein Oja, Harriet Toompere, Sepo Seemann, Aarne Soro, Kristiin Räägel, Rasmus Kaljujärv, Kersti Heinloo ja Tõnn Lamp. Lood on kirjutanud Kadri Hinrikus, Juhan Voolaid, Andrus Kivirähk, Helena Koch, Reet Bobõlski, Doris Kareva, Markus Saksatamm, Triinu Laan, Liis Sein, Veiko Märka, Indrek Koff ja Kristiina Kass.
Lastejutud on pannud animatsioonidega elama Rebeka Kruus, Anu Kadri Uustalu, Siim Raud, Piret Lindau, Ariel Genrihov, Kristi Markov, Tormi Tobreluts, Maryliis Teinfeldt-Grins, Tuuli Maiste ning BFM Laste filmikooli ja Animakooli lapsed. Kalendri illustratsiooni on loonud Tuuli Lepik.
Lasteekraani jõulukalendrit saab vaadata siit. Kõiki lugusid on võimalik jõulukuul õhtujutuna kuulata ka Vikerraadiost.
### Response:
Lasteekraani jõulukalender üllatab iga päev uue vahva lastelooga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Elon Musk teatas Twitteri kaudu kolmapäeval, et ta kohtus Apple tegevjuhi Tim Cookiga. Muski sõnul lubas Cook talle, et Apple pole kunagi plaaninud Twitteri äpi eemaldamist enda äpipoest.
Muski ja Apple'i tüli leevenemist võis esmalt tuvastada Muski jagatud videost Twitteris, kus ta kiitis Apple peakontoris asuvat aeda.
Good conversation. Among other things, we resolved the misunderstanding about Twitter potentially being removed from the App Store. Tim was clear that Apple never considered doing so.
— Elon Musk (@elonmusk) November 30, 2022
Veel hiljuti süüdistas Musk Apple'i ettevõtet sõnavabaduse piiramises. Samuti olevat Muski sõnul Apple ähvardanud eemaldada Twitteri äpi enda äpipoest.
Olukorrale lisab keerukust asjaolu, et Apple on üks suurimaid reklaami tellijaid Twitteri keskkonnas.
Sestsaadik kui Musk Twitteri soetas on mitmed suuremad reklaami tellijad väljendanud Twitteris toimuva osas muret, kuna kardetakse vihakõne ja muu reguleerimata sisu levimist platvormis.
Musk on varem hoiatanud, et ettevõte kaotab ligikaudu neli miljonit dollarit iga päev ning Twitter võib ka pankrotti minna.
Siiani on Musk võtnud ette jõulise Twitteri muutmise, mille käigus on vallandatud ligikaudu pooled senised töötajad. Samuti algatas Musk uue tasulise teenuse, mis peaks Twitteri tulusid kasvatama.
USA-s kasutab Twitteri kasutajatest ligikaudu 63 protsenti seda Apple telefoni kaudu, toob The Wall Street Journal esile. Androidi operatsioonisüsteemiga Twitteri kasutajaid on 36 protsenti.
Musk on varem kritiseerinud ka Apple'i poliitikat, mille kohaselt võtab ettevõte kuni 30 protsenti äppide kaudu teenitud tuludest.
Sama tulu teenimise mehhanismi on varem kritiseerinud ka mänguettevõte Epic Games, kes on on Apple ettevõttega ses osas kohtus pidanud vaidlusi kaks aastat.
Apple võitis eelmine aasta Epic Games ettevõtet kohtus. Samas Apple hinnangul on nende äripraktika sarnane teiste ettevõtete lähenemisega.
|
Elon Musk ja Apple lahendasid oma tüli
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elon Musk teatas Twitteri kaudu kolmapäeval, et ta kohtus Apple tegevjuhi Tim Cookiga. Muski sõnul lubas Cook talle, et Apple pole kunagi plaaninud Twitteri äpi eemaldamist enda äpipoest.
Muski ja Apple'i tüli leevenemist võis esmalt tuvastada Muski jagatud videost Twitteris, kus ta kiitis Apple peakontoris asuvat aeda.
Good conversation. Among other things, we resolved the misunderstanding about Twitter potentially being removed from the App Store. Tim was clear that Apple never considered doing so.
— Elon Musk (@elonmusk) November 30, 2022
Veel hiljuti süüdistas Musk Apple'i ettevõtet sõnavabaduse piiramises. Samuti olevat Muski sõnul Apple ähvardanud eemaldada Twitteri äpi enda äpipoest.
Olukorrale lisab keerukust asjaolu, et Apple on üks suurimaid reklaami tellijaid Twitteri keskkonnas.
Sestsaadik kui Musk Twitteri soetas on mitmed suuremad reklaami tellijad väljendanud Twitteris toimuva osas muret, kuna kardetakse vihakõne ja muu reguleerimata sisu levimist platvormis.
Musk on varem hoiatanud, et ettevõte kaotab ligikaudu neli miljonit dollarit iga päev ning Twitter võib ka pankrotti minna.
Siiani on Musk võtnud ette jõulise Twitteri muutmise, mille käigus on vallandatud ligikaudu pooled senised töötajad. Samuti algatas Musk uue tasulise teenuse, mis peaks Twitteri tulusid kasvatama.
USA-s kasutab Twitteri kasutajatest ligikaudu 63 protsenti seda Apple telefoni kaudu, toob The Wall Street Journal esile. Androidi operatsioonisüsteemiga Twitteri kasutajaid on 36 protsenti.
Musk on varem kritiseerinud ka Apple'i poliitikat, mille kohaselt võtab ettevõte kuni 30 protsenti äppide kaudu teenitud tuludest.
Sama tulu teenimise mehhanismi on varem kritiseerinud ka mänguettevõte Epic Games, kes on on Apple ettevõttega ses osas kohtus pidanud vaidlusi kaks aastat.
Apple võitis eelmine aasta Epic Games ettevõtet kohtus. Samas Apple hinnangul on nende äripraktika sarnane teiste ettevõtete lähenemisega.
### Response:
Elon Musk ja Apple lahendasid oma tüli
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
VEF võitis avaveerandi 31:10 ja poolajapausile mindi võõrustajate 52:24 eduseisus. Kolmas veerand oli küll pisut tasavägisem, aga neljanda veerandaja võitis VEF 29:7, võttes kokkuvõttes 57-punktilise võidu.
Nysier Brooks ja Kristers Zoriks tõid võitjatele mõlemad 15 punkti, Brooks võttis ka kaheksa lauapalli. Tarva resultatiivseim oli Jan Razdevšek 13 punktiga, Antun Maricevic lisas üheksa ja Renato Lindmets kaheksa punkti.
11 mängust kaheksa võitnud VEF on liigatabelis teisel kohal, ühe võidu kõrvale kümnenda kaotuse saanud Tarvas on jätkuvalt viimasel ehk 16. real.
|
Tarvas sai Lätis 57-punktilise kaotuse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
VEF võitis avaveerandi 31:10 ja poolajapausile mindi võõrustajate 52:24 eduseisus. Kolmas veerand oli küll pisut tasavägisem, aga neljanda veerandaja võitis VEF 29:7, võttes kokkuvõttes 57-punktilise võidu.
Nysier Brooks ja Kristers Zoriks tõid võitjatele mõlemad 15 punkti, Brooks võttis ka kaheksa lauapalli. Tarva resultatiivseim oli Jan Razdevšek 13 punktiga, Antun Maricevic lisas üheksa ja Renato Lindmets kaheksa punkti.
11 mängust kaheksa võitnud VEF on liigatabelis teisel kohal, ühe võidu kõrvale kümnenda kaotuse saanud Tarvas on jätkuvalt viimasel ehk 16. real.
### Response:
Tarvas sai Lätis 57-punktilise kaotuse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Ta suri kolmapäeval, 30. novembri hommikul pärast lühikest haiguslugu rahulikult haiglas. Ta oli oma pere seltsis. Palume austada perekonna privaatsust sel äärmiselt valusal ajal ning soovime, et kõik hoiaksid Christine'i oma südames ja meenutaksid teda kui erilist inimest ja austatud muusikut, keda armastati ülemaailmselt. Puhka rahus Christine McVie," seisis sotsiaalmeedia ametlikus avalduses, mille McVie perekond edastada palus.
Briti-USA rokkansambel Fleetwood Mac loodi 1967. aastal Londonis. Eduka ansamblina on nad müünud üle 100 miljoni albumi maailmas. Fleetwood Maci tuntuimate lugude hulka kuuluvad "Dreams", "Go Your Own Way" ja "Everywhere".
"Meil pole sõnu, mis kirjeldaksid kurbust seoses Christine McVie surmaga. Ta oli ülimalt ainulaadne, eriline ja andekas inimene," sõnasid McVie bändiliikmed sotsiaalmeedia vahendusel. "Ta oli parim muusik, keda oma bändi tahta, ja parim sõber, keda elus omada. Meil vedas, et saime elada koos temaga," jätkasid nad. "Jääme teda südamest igatsema."
|
Suri Fleetwood Maci laulja Christine McVie
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ta suri kolmapäeval, 30. novembri hommikul pärast lühikest haiguslugu rahulikult haiglas. Ta oli oma pere seltsis. Palume austada perekonna privaatsust sel äärmiselt valusal ajal ning soovime, et kõik hoiaksid Christine'i oma südames ja meenutaksid teda kui erilist inimest ja austatud muusikut, keda armastati ülemaailmselt. Puhka rahus Christine McVie," seisis sotsiaalmeedia ametlikus avalduses, mille McVie perekond edastada palus.
Briti-USA rokkansambel Fleetwood Mac loodi 1967. aastal Londonis. Eduka ansamblina on nad müünud üle 100 miljoni albumi maailmas. Fleetwood Maci tuntuimate lugude hulka kuuluvad "Dreams", "Go Your Own Way" ja "Everywhere".
"Meil pole sõnu, mis kirjeldaksid kurbust seoses Christine McVie surmaga. Ta oli ülimalt ainulaadne, eriline ja andekas inimene," sõnasid McVie bändiliikmed sotsiaalmeedia vahendusel. "Ta oli parim muusik, keda oma bändi tahta, ja parim sõber, keda elus omada. Meil vedas, et saime elada koos temaga," jätkasid nad. "Jääme teda südamest igatsema."
### Response:
Suri Fleetwood Maci laulja Christine McVie
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kullamäe aitas oma koduklubi Panevežyse Lietkabelise 104:98 võidule Ljubljana Cedevita üle, vahendab Delfi.
Eestlane tabas 25 mänguminuti jooksul kõik neli kaugviset, kaheksast kahepunktiviskest viis ja mõlemad vabavisked. Lisaks 24 punktile kogus Kullamäe kuus lauapalli ja seitse resultatiivset söötu.
Lietkabelis jätkab eurosarja kolme võidu ja kolme kaotusega, mis annab A-alagrupis kuuenda koha. Cedevita on kuue kaotusega kümnes ehk viimane.
|
Kristian Kullamäe püstitas eurosarjas isikliku punktirekordi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kullamäe aitas oma koduklubi Panevežyse Lietkabelise 104:98 võidule Ljubljana Cedevita üle, vahendab Delfi.
Eestlane tabas 25 mänguminuti jooksul kõik neli kaugviset, kaheksast kahepunktiviskest viis ja mõlemad vabavisked. Lisaks 24 punktile kogus Kullamäe kuus lauapalli ja seitse resultatiivset söötu.
Lietkabelis jätkab eurosarja kolme võidu ja kolme kaotusega, mis annab A-alagrupis kuuenda koha. Cedevita on kuue kaotusega kümnes ehk viimane.
### Response:
Kristian Kullamäe püstitas eurosarjas isikliku punktirekordi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Oleme liitumistaotluse esitanud ja sellega koos ka laeva kohta kõik tavapäraselt nõutavad tehnilised parameetrid, mille kohaselt meie toodava laeva jaoks sobib sama tehniline lahendus, mis soomlaste Exemplari jaoks," rääkis ajalehele Alexela juht Marti Hääl.
Eleringi väitel pole neil piisavalt infot, et öelda, milline käpp sinna tegelikult sobib.
Hääl kinnitas, et Paldiskis ei oleks nende tõttu vaja midagi ümber ehitada, sobib käpp, mida soomlastel on kaks.
Alexela ja Infortar, kes on ehitanud Paldiskisse veeldatud maagaasi (LNG) vastuvõtuks sobiva kai, said enda sõnul ebameeldiva üllatuse osaliseks, kui selgus, et Elering ei ehitagi enda osa ehk toruühendust lõpuni. Ehitis valmis 30. novembril, kuid sellele pole lisatud käppa, mida on vaja, et gaas laevalt gaasitorudesse suunata, sest Eleringi tõlgenduses olevat seadme hankimine selle ettevõtte asi, kes soovib LNG-tankerit kail vastu võtta.
Eleringi sõnul ehitasid nad gaasitoru Soome Fingridi ujuvterminali Exemplar silmas pidades. Soomlased ostsid käppasid kaks – üks pidi tulema tagavaravariandina Paldiskisse ja teine Inkoosse.
Soomlastel on nüüd kaks ühendusseadet ja nad ei soovi enam teist Paldiskisse anda, märgib ajaleht.
Gaasiettevõtjaid ühendava gaasiliidu tegevjuht Heiko Heitur kritiseeris riiki ja Eleringi: "Selle asemel, et mõelda välja jutt maailmameredel, käpad külgedel, seilavatest gaasilaevadest, oleks pidanud selle käpa Eestisse tellima. Eleringi projektijuhtimisel oleme jõudnud olukorda, kus meil ei ole ühisettevõtet, laeva, vastuvõtuvõimet Eestis ega eelisligipääsu Soomes."
|
Alexela: Soome läinud ühenduskäpp sobib ka teisele ujuvterminalile
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme liitumistaotluse esitanud ja sellega koos ka laeva kohta kõik tavapäraselt nõutavad tehnilised parameetrid, mille kohaselt meie toodava laeva jaoks sobib sama tehniline lahendus, mis soomlaste Exemplari jaoks," rääkis ajalehele Alexela juht Marti Hääl.
Eleringi väitel pole neil piisavalt infot, et öelda, milline käpp sinna tegelikult sobib.
Hääl kinnitas, et Paldiskis ei oleks nende tõttu vaja midagi ümber ehitada, sobib käpp, mida soomlastel on kaks.
Alexela ja Infortar, kes on ehitanud Paldiskisse veeldatud maagaasi (LNG) vastuvõtuks sobiva kai, said enda sõnul ebameeldiva üllatuse osaliseks, kui selgus, et Elering ei ehitagi enda osa ehk toruühendust lõpuni. Ehitis valmis 30. novembril, kuid sellele pole lisatud käppa, mida on vaja, et gaas laevalt gaasitorudesse suunata, sest Eleringi tõlgenduses olevat seadme hankimine selle ettevõtte asi, kes soovib LNG-tankerit kail vastu võtta.
Eleringi sõnul ehitasid nad gaasitoru Soome Fingridi ujuvterminali Exemplar silmas pidades. Soomlased ostsid käppasid kaks – üks pidi tulema tagavaravariandina Paldiskisse ja teine Inkoosse.
Soomlastel on nüüd kaks ühendusseadet ja nad ei soovi enam teist Paldiskisse anda, märgib ajaleht.
Gaasiettevõtjaid ühendava gaasiliidu tegevjuht Heiko Heitur kritiseeris riiki ja Eleringi: "Selle asemel, et mõelda välja jutt maailmameredel, käpad külgedel, seilavatest gaasilaevadest, oleks pidanud selle käpa Eestisse tellima. Eleringi projektijuhtimisel oleme jõudnud olukorda, kus meil ei ole ühisettevõtet, laeva, vastuvõtuvõimet Eestis ega eelisligipääsu Soomes."
### Response:
Alexela: Soome läinud ühenduskäpp sobib ka teisele ujuvterminalile
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Uusi aktsiaid märgiti 32,2 miljonit ehk 64,5 miljoni euro eest. Pank otsustas suurendada emissiooni mahtu 10,1 miljoni aktsiani ehk 20,3 miljoni euroni ja eelistada märkimisel seniseid aktsionäre, võlakirjainvestoreid ja kliente.
Panga senistele aktsionäridele jaotati uusi aktsiaid kogu emissiooni mahust 86 protsenti ehk 17,4 miljoni euro eest. Lisaks garanteeritud mahule said olemasolevad aktsionärid täiendavalt uusi aktsiaid kuni 17 protsenti garanteeritud jaotust ületavalt märkimise mahult.
Teises järgus eelistas Coop Pank oma kliente ja võlakirjainvestoreid, kellele jaotati 17 protsenti nende märgitud mahust ehk 735 000 aktsiat 1,5 miljoni euro eest.
Ülejäänud investoritele jaotati viis protsenti nende märgitud mahust ehk 696 000 aktsiat 1,4 miljoni euro eest. Kõigile investoritele rahuldati kuni 100-eurosed märkimised täies mahus.
"Jätkame lisanduva kapitali toel kasvustrateegia elluviimist. Oleme lubanud, et aastaks 2027, mil möödub 10 aastat Coop Panga sünnist, on panga turuosa kasvanud 10 protsendini, meil on 150 000 aktiivset klienti, laenuportfell ulatub üle 2 miljardi euro, kulu/tulu suhe on alla 50 protsendi ja omakapitali tootlus üle 15 protsendi," ütles Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink.
Jaotatud aktsiad on plaanis kanda investorite väärtpaberikontodele 5. detsembril ja uute aktsiatega esimeseks kauplemispäevaks on planeeritud 7. detsember.
|
Coop Panga aktsiate pakkumine märgiti 4,2 korda üle
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uusi aktsiaid märgiti 32,2 miljonit ehk 64,5 miljoni euro eest. Pank otsustas suurendada emissiooni mahtu 10,1 miljoni aktsiani ehk 20,3 miljoni euroni ja eelistada märkimisel seniseid aktsionäre, võlakirjainvestoreid ja kliente.
Panga senistele aktsionäridele jaotati uusi aktsiaid kogu emissiooni mahust 86 protsenti ehk 17,4 miljoni euro eest. Lisaks garanteeritud mahule said olemasolevad aktsionärid täiendavalt uusi aktsiaid kuni 17 protsenti garanteeritud jaotust ületavalt märkimise mahult.
Teises järgus eelistas Coop Pank oma kliente ja võlakirjainvestoreid, kellele jaotati 17 protsenti nende märgitud mahust ehk 735 000 aktsiat 1,5 miljoni euro eest.
Ülejäänud investoritele jaotati viis protsenti nende märgitud mahust ehk 696 000 aktsiat 1,4 miljoni euro eest. Kõigile investoritele rahuldati kuni 100-eurosed märkimised täies mahus.
"Jätkame lisanduva kapitali toel kasvustrateegia elluviimist. Oleme lubanud, et aastaks 2027, mil möödub 10 aastat Coop Panga sünnist, on panga turuosa kasvanud 10 protsendini, meil on 150 000 aktiivset klienti, laenuportfell ulatub üle 2 miljardi euro, kulu/tulu suhe on alla 50 protsendi ja omakapitali tootlus üle 15 protsendi," ütles Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink.
Jaotatud aktsiad on plaanis kanda investorite väärtpaberikontodele 5. detsembril ja uute aktsiatega esimeseks kauplemispäevaks on planeeritud 7. detsember.
### Response:
Coop Panga aktsiate pakkumine märgiti 4,2 korda üle
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Oktoobris kahanes tööstustoodangu maht pea kõikidel töötleva tööstuse tegevusaladel, kuid võrreldes septembriga ei olnud olulisematel tegevusaladel langus nii sügav," ütles statistikaameti analüütik Helle Bunder.
Kasvu näitas suurema osatähtsusega tegevusaladest ainult elektroonikatööstus, seda 11,5 protsendiga. Samale tasemele jäi ka keemiatoodete tootmine. Suurema osatähtsusega tegevusaladest langes puidutöötlemine (15,4 protsenti), vähene langus oli täheldatav ka metalltoodete (1,3 protsenti), elektriseadmete (0,5 protsenti) ja toiduainete (0,8 protsenti) tootmises.
Võrreldes möödunud aasta oktoobriga kasvas töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük kalendaarselt korrigeeritud andmetel jooksevhindades 12,1 protsenti. Toodangu müük ekspordiks kasvas 14,5 protsenti ning müük siseturule 8,5 protsenti.
Töötleva tööstuse toodangust 67,8 protsenti müüdi välisturule.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel kahanesid oktoobri mahud võrreldes septembriga tööstuses kokku 0,9 protsenti, töötlevas tööstuses jäid need aga pea samale tasemele, kasvades 0,3 protsenti.
Energeetikavaldkonnas suurenes elektri tootmine koguseliselt (MWh) võrreldes 2021. aasta oktoobriga 2,9 protsenti, soojuse tootmine vähenes 11 protsenti.
|
Tööstustoodangu maht jätkas oktoobris langust
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oktoobris kahanes tööstustoodangu maht pea kõikidel töötleva tööstuse tegevusaladel, kuid võrreldes septembriga ei olnud olulisematel tegevusaladel langus nii sügav," ütles statistikaameti analüütik Helle Bunder.
Kasvu näitas suurema osatähtsusega tegevusaladest ainult elektroonikatööstus, seda 11,5 protsendiga. Samale tasemele jäi ka keemiatoodete tootmine. Suurema osatähtsusega tegevusaladest langes puidutöötlemine (15,4 protsenti), vähene langus oli täheldatav ka metalltoodete (1,3 protsenti), elektriseadmete (0,5 protsenti) ja toiduainete (0,8 protsenti) tootmises.
Võrreldes möödunud aasta oktoobriga kasvas töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük kalendaarselt korrigeeritud andmetel jooksevhindades 12,1 protsenti. Toodangu müük ekspordiks kasvas 14,5 protsenti ning müük siseturule 8,5 protsenti.
Töötleva tööstuse toodangust 67,8 protsenti müüdi välisturule.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel kahanesid oktoobri mahud võrreldes septembriga tööstuses kokku 0,9 protsenti, töötlevas tööstuses jäid need aga pea samale tasemele, kasvades 0,3 protsenti.
Energeetikavaldkonnas suurenes elektri tootmine koguseliselt (MWh) võrreldes 2021. aasta oktoobriga 2,9 protsenti, soojuse tootmine vähenes 11 protsenti.
### Response:
Tööstustoodangu maht jätkas oktoobris langust
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tund ja kümme minutit kestnud kohtumise esimeses geimis loovutas koduvõistkond TalTech külalistele 23 punkti. Ka teine geimi kujunes tasavägiseks, kui Audentese SG/Noortekoondis kogus 22 punkti. Ühepoolseks kujunenud kolmandas geimis tegid võõrustajad 5:3 eduseisus 7:0 vahespurdi ning võitsid geimi 25:11 ja kogu kohtumine seega 3:0 (25:23, 25:22, 25:11) paremusega, vahendab volley.ee.
Kohtumise kokkuvõttes oli võistkondade erinevus rünnakuprotsendil 11 (TalTechil 47 ja Audentese SG/Noortekoondisel 36). Eriti silmapaistvalt tegutsesid võitjad kolmandas geimis, realiseerides 67 protsenti tõstetest. Esimeses geimis oli see number 46 ja teises 37 protsenti. Blokis jäid võitjad peale punktidega 11-1 ja pallingul 8-7.
TalTechi poolel kogusid kahekohalise punktisumma kolm pallurit, edukaim oli 14-ga Marily Lass, kelle efektiivsus oli mängu parim +11. Milja Raitis lisas 11 ja Kätriin Põld 10 punkti. Audentese SG/Noortekoondisele tõi Nora Lember 15 ja Karlotta Kattai 12 punkti. Seejuures oli Kattai nelja plusspunktiga külaliste ridades ainus, kelle efektiivsusnäitaja oli positiivne.
Korduskohtumise peavad naiskonnad 11. detsembril kell 15.30 Audentese Spordikeskuses. Audentese SG/Noortekoondise 3:0 või 3:1 võit viib vastasseisu kuldsesse geimi, ülejäänud tulemused esikohamatšile omakorda TalTech/Tradehouse'i.
Teises poolfinaalis on vastamisi Rae Spordikool/VIASTON ja Viljandi Metall, kes mängivad esimest korda 3. detsembril kell 17 Jüri spordihoones, teistkordselt minnakse vastamisi 4. detsembril kell 16 Viljandi Kesklinna koolis.
|
TalTech/Tradehouse alustas poolfinaalseeriat võidukalt
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tund ja kümme minutit kestnud kohtumise esimeses geimis loovutas koduvõistkond TalTech külalistele 23 punkti. Ka teine geimi kujunes tasavägiseks, kui Audentese SG/Noortekoondis kogus 22 punkti. Ühepoolseks kujunenud kolmandas geimis tegid võõrustajad 5:3 eduseisus 7:0 vahespurdi ning võitsid geimi 25:11 ja kogu kohtumine seega 3:0 (25:23, 25:22, 25:11) paremusega, vahendab volley.ee.
Kohtumise kokkuvõttes oli võistkondade erinevus rünnakuprotsendil 11 (TalTechil 47 ja Audentese SG/Noortekoondisel 36). Eriti silmapaistvalt tegutsesid võitjad kolmandas geimis, realiseerides 67 protsenti tõstetest. Esimeses geimis oli see number 46 ja teises 37 protsenti. Blokis jäid võitjad peale punktidega 11-1 ja pallingul 8-7.
TalTechi poolel kogusid kahekohalise punktisumma kolm pallurit, edukaim oli 14-ga Marily Lass, kelle efektiivsus oli mängu parim +11. Milja Raitis lisas 11 ja Kätriin Põld 10 punkti. Audentese SG/Noortekoondisele tõi Nora Lember 15 ja Karlotta Kattai 12 punkti. Seejuures oli Kattai nelja plusspunktiga külaliste ridades ainus, kelle efektiivsusnäitaja oli positiivne.
Korduskohtumise peavad naiskonnad 11. detsembril kell 15.30 Audentese Spordikeskuses. Audentese SG/Noortekoondise 3:0 või 3:1 võit viib vastasseisu kuldsesse geimi, ülejäänud tulemused esikohamatšile omakorda TalTech/Tradehouse'i.
Teises poolfinaalis on vastamisi Rae Spordikool/VIASTON ja Viljandi Metall, kes mängivad esimest korda 3. detsembril kell 17 Jüri spordihoones, teistkordselt minnakse vastamisi 4. detsembril kell 16 Viljandi Kesklinna koolis.
### Response:
TalTech/Tradehouse alustas poolfinaalseeriat võidukalt
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Hiinas on mitmeid päevi kestnud ulatuslikud protestid riigi null-koroona poliitika vastu. Politico sai teisipäeval ligipääsu USA valitsuse hinnangule, mille kohaselt ei usu USA protestide laienemist.
Siiani on protestid Hiina koroonapoliitika vastu olnud erineva fookuse, ilma keskse organisatsiooni ja juhita. Need on ka põhjused, miks need protestid USA hinnangul ei laiene laiemaks organiseeritud protestiliikumiseks Hiina valitsuse vastu.
Hiina kommunistlik partei on protestijate vastu saatnud politsei ja soomustatud masinad, mis USA hinnangul on mõeldud protestijate hirmutamiseks. Ameerika Ühendriikide hinnangul eksisteerib samas ka risk, et protestide mahasurumine võib muutuda agressiivseks.
Siiani pole Bideni administratsioon Hiinas toimuvaid proteste avalikult eriti palju kommenteerinud.
USA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja John Kirby kinnitas esmaspäeval, et USA teadmised protestide sisust ei erine väga avalikult kättesaadavast teabest.
Protestid algasid Hiinas reedel kui Xinjiangi provintsis põlesid inimesed elumajja sisse. Kohalikud inimesed süüdistasid Hiina võime, kelle nullkoroona poliitika tõttu ei saanud tuletõrjujad inimesi põlengust päästa.
Siiani on Hiina julgeolekujõud mitmed protestid edukalt laiali ajanud. USA ametiisikute hinnangul on Hiina võimud nutitelefonide geolokatsiooni ja näotuvastuse tehnoloogia abil protestijad suuremates linnades tuvastanud.
Peking teatas esmaspäeval, et enam nõuta elamute blokeerimist, kust on leitud koroonapositiivseid.
Hiina võimud pole avalikult koroonaproteste otseselt kommenteerinud. Samas hoiatas Hiina rahvusliku julgeoleku ja luuretegevuse eest vastutav Xi nõunik Chen Wenqing, et Hiina politsei ajab tulevased protestid jõuliselt laiali.
|
USA hinnangul ei muutu Hiina koroonaprotestid laiemaks protestiliikumiseks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiinas on mitmeid päevi kestnud ulatuslikud protestid riigi null-koroona poliitika vastu. Politico sai teisipäeval ligipääsu USA valitsuse hinnangule, mille kohaselt ei usu USA protestide laienemist.
Siiani on protestid Hiina koroonapoliitika vastu olnud erineva fookuse, ilma keskse organisatsiooni ja juhita. Need on ka põhjused, miks need protestid USA hinnangul ei laiene laiemaks organiseeritud protestiliikumiseks Hiina valitsuse vastu.
Hiina kommunistlik partei on protestijate vastu saatnud politsei ja soomustatud masinad, mis USA hinnangul on mõeldud protestijate hirmutamiseks. Ameerika Ühendriikide hinnangul eksisteerib samas ka risk, et protestide mahasurumine võib muutuda agressiivseks.
Siiani pole Bideni administratsioon Hiinas toimuvaid proteste avalikult eriti palju kommenteerinud.
USA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja John Kirby kinnitas esmaspäeval, et USA teadmised protestide sisust ei erine väga avalikult kättesaadavast teabest.
Protestid algasid Hiinas reedel kui Xinjiangi provintsis põlesid inimesed elumajja sisse. Kohalikud inimesed süüdistasid Hiina võime, kelle nullkoroona poliitika tõttu ei saanud tuletõrjujad inimesi põlengust päästa.
Siiani on Hiina julgeolekujõud mitmed protestid edukalt laiali ajanud. USA ametiisikute hinnangul on Hiina võimud nutitelefonide geolokatsiooni ja näotuvastuse tehnoloogia abil protestijad suuremates linnades tuvastanud.
Peking teatas esmaspäeval, et enam nõuta elamute blokeerimist, kust on leitud koroonapositiivseid.
Hiina võimud pole avalikult koroonaproteste otseselt kommenteerinud. Samas hoiatas Hiina rahvusliku julgeoleku ja luuretegevuse eest vastutav Xi nõunik Chen Wenqing, et Hiina politsei ajab tulevased protestid jõuliselt laiali.
### Response:
USA hinnangul ei muutu Hiina koroonaprotestid laiemaks protestiliikumiseks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kaminakoja müügikonsultant Andrus Schults ütles, et ei ole oma 30 aasta pikkuse karjääri jooksul nii suurt nõudlust näinud. Huvilisi on nii palju, et kõigile pole enam kaupa, mida müüa. "Isegi sellist elementaarset asja, nagu pottsepa jaoks on šamott-tellis, on raske saada."
Nii ei ole vaid Eestis. Schults rääkis, et Euroopa küttekehade tootjatele laekub tellimusi neli-viis korda rohkem kui tavaliselt.
"Mul eelmine nädalgi käis siin üks tehase esindaja – nad on küll avanud kolm uut tootmisliini, võtnud tööle sadu uusi inimesi, aga see ju tähendab, et on vaja uusi materjale. Hetkel ei nähta, et see kuidagi paremaks läheb," rääkis Schults.
Ahjude, kaminate ning pliitide vastu tõusis huvi esmalt pandeemia ajal kirjeldab teise ettevõtte Kaminakeskuse juhataja Hannes Puu.
"Paljud inimesed üritasid oma talukohtadesse suvilatesse minna. Aga need suvilad ja talukohad olid mõeldud suvel olemiseks. Seal ei olnud piisavalt kütteseadmeid," rääkis Puu.
Möödunud sügisest kui gaasi- ning elektrihind tõusma hakkas, kasvas huvi veelgi. Ning nii ühes energiahindade tõusuga. "Kõige rohkem on muidugi eramajade omanikke, kes varem läksid elektrikütte ja soojapumpade peale," kirjeldas Puu.
Kuid on ka korteriomanikke, ridamaja elanikke, inimesi nii linnast kui ka maalt. Enim on nõudlust odavate pliitide järele, ütles Puu. "Valmis metallpliitide järele, mis kütab ja kus on võimalik toitu peal valmistada. Soovitakse muidugi kõige rohkem 500 euro ringis tooteid, aga nende just odavamate toodete saadavus on kõige halvem," rääkis ta.
Schults ütles, et kui 20 aastat tagasi ihaldasid kliendid kõige võimsamaid kaminaid, siis nüüd hoiavad majad paremini sooja ning kaminad on tagasihoidlikumad. "Teine pool on see, et väga suur huvi on seadmete vastu, kus saab soojust akumuleerida. Tänu sellele jaotub see võimsus ajas palju ühtlasemalt ruumis, kuhu küttekolle on pandud."
Kaminamüüjad tõdevad, et kliendid loodavad saada varuvariandi elektri- ning gaasiturule. Riita ostetud puud enam kallimaks ei lähe. Kui veel Eesti müüjatel kõik kaup otsas ei ole, ei jagu kõigi tööde jaoks paigaldajaid. Praegu tellides on ooteaeg minimaalselt ligikaudu kaks kuud.
|
Kamina- ja ahjumüüjate laod on pea tühjaks ostetud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaminakoja müügikonsultant Andrus Schults ütles, et ei ole oma 30 aasta pikkuse karjääri jooksul nii suurt nõudlust näinud. Huvilisi on nii palju, et kõigile pole enam kaupa, mida müüa. "Isegi sellist elementaarset asja, nagu pottsepa jaoks on šamott-tellis, on raske saada."
Nii ei ole vaid Eestis. Schults rääkis, et Euroopa küttekehade tootjatele laekub tellimusi neli-viis korda rohkem kui tavaliselt.
"Mul eelmine nädalgi käis siin üks tehase esindaja – nad on küll avanud kolm uut tootmisliini, võtnud tööle sadu uusi inimesi, aga see ju tähendab, et on vaja uusi materjale. Hetkel ei nähta, et see kuidagi paremaks läheb," rääkis Schults.
Ahjude, kaminate ning pliitide vastu tõusis huvi esmalt pandeemia ajal kirjeldab teise ettevõtte Kaminakeskuse juhataja Hannes Puu.
"Paljud inimesed üritasid oma talukohtadesse suvilatesse minna. Aga need suvilad ja talukohad olid mõeldud suvel olemiseks. Seal ei olnud piisavalt kütteseadmeid," rääkis Puu.
Möödunud sügisest kui gaasi- ning elektrihind tõusma hakkas, kasvas huvi veelgi. Ning nii ühes energiahindade tõusuga. "Kõige rohkem on muidugi eramajade omanikke, kes varem läksid elektrikütte ja soojapumpade peale," kirjeldas Puu.
Kuid on ka korteriomanikke, ridamaja elanikke, inimesi nii linnast kui ka maalt. Enim on nõudlust odavate pliitide järele, ütles Puu. "Valmis metallpliitide järele, mis kütab ja kus on võimalik toitu peal valmistada. Soovitakse muidugi kõige rohkem 500 euro ringis tooteid, aga nende just odavamate toodete saadavus on kõige halvem," rääkis ta.
Schults ütles, et kui 20 aastat tagasi ihaldasid kliendid kõige võimsamaid kaminaid, siis nüüd hoiavad majad paremini sooja ning kaminad on tagasihoidlikumad. "Teine pool on see, et väga suur huvi on seadmete vastu, kus saab soojust akumuleerida. Tänu sellele jaotub see võimsus ajas palju ühtlasemalt ruumis, kuhu küttekolle on pandud."
Kaminamüüjad tõdevad, et kliendid loodavad saada varuvariandi elektri- ning gaasiturule. Riita ostetud puud enam kallimaks ei lähe. Kui veel Eesti müüjatel kõik kaup otsas ei ole, ei jagu kõigi tööde jaoks paigaldajaid. Praegu tellides on ooteaeg minimaalselt ligikaudu kaks kuud.
### Response:
Kamina- ja ahjumüüjate laod on pea tühjaks ostetud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
ISIS teatas, et nende neljas järjestikune juht hukkus lahingus. 2019. aastal tapsid USA üksused organisatsiooni tollase juhi Abu Bakr al-Baghdadi.
Reutersi teatel ei osalenud viimase ISIS-e juhi tapmises USA relvajõud. USA kaitseministeeriumi Pentagoni teatel tapsid mehe Vaba Süüria Armee võitlejad eelmine kuu.
The Times toob esile, et Abu al-Hassan al-Hashimi al-Qurayshi kohta on vähe avalikult kättesaadavat infot.
Siiski tähendab tema hukkumine, et organisatsioonil ei lähe hästi, nendib The Times. Tema eelkäija Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurayshi hukkus USA vägede rünnaku tõttu veebruaris Süürias.
Terroriorganisatsiooni ISIS esindaja ei kinnitanud, millal ja kus nende alles hiljuti ametisse saanud juht hukkus. Organisatsiooni esindaja väitel hukkus Iraagist pärit mees lahinguolukorras.
USA Valge Maja rahvusliku julgeoleku esindaja John Kirby teatas, et tegu on positiivse uudisega.
Kuigi end islamiriigiks tituleeriv organisatsioon ei oma alates 2019. aastast enam territooriumi Süürias ega Iraagis, peab ISIS jätkuvalt aktiivseid terrorirünnakuid.
Islamiriigi uueks juhiks nimetati Abu al-Hussein al-Husseini al-Qurayshi.
|
Islamiriik sai endale neljanda juhi kolme aasta jooksul
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ISIS teatas, et nende neljas järjestikune juht hukkus lahingus. 2019. aastal tapsid USA üksused organisatsiooni tollase juhi Abu Bakr al-Baghdadi.
Reutersi teatel ei osalenud viimase ISIS-e juhi tapmises USA relvajõud. USA kaitseministeeriumi Pentagoni teatel tapsid mehe Vaba Süüria Armee võitlejad eelmine kuu.
The Times toob esile, et Abu al-Hassan al-Hashimi al-Qurayshi kohta on vähe avalikult kättesaadavat infot.
Siiski tähendab tema hukkumine, et organisatsioonil ei lähe hästi, nendib The Times. Tema eelkäija Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurayshi hukkus USA vägede rünnaku tõttu veebruaris Süürias.
Terroriorganisatsiooni ISIS esindaja ei kinnitanud, millal ja kus nende alles hiljuti ametisse saanud juht hukkus. Organisatsiooni esindaja väitel hukkus Iraagist pärit mees lahinguolukorras.
USA Valge Maja rahvusliku julgeoleku esindaja John Kirby teatas, et tegu on positiivse uudisega.
Kuigi end islamiriigiks tituleeriv organisatsioon ei oma alates 2019. aastast enam territooriumi Süürias ega Iraagis, peab ISIS jätkuvalt aktiivseid terrorirünnakuid.
Islamiriigi uueks juhiks nimetati Abu al-Hussein al-Husseini al-Qurayshi.
### Response:
Islamiriik sai endale neljanda juhi kolme aasta jooksul
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Riigikohtunik Villu Kõve küsis õiguskantslerilt arvamust, kas põhiseadusega on kooskõlas Rae vallavalitsuse määruse "Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord" viienda paragrahvi esimene lõige, mille järgi on lasteasutusse koha saamise aluseks teeninduspiirkonna kohataotluste järjekord ja vaba koht lasteasutuse vastavas vanuserühmas.
Õiguskantsler leidis, et kõnealuse paragrahvi lõige on vastuolus põhiseadusest tuleneva seaduslikkuse põhimõttega. "Seaduse järgi on linnad ja vallad kohustatud andma oma elanikest lastele, kelle vanemad seda soovivad, mõistliku aja vältel lasteaiakoha. Põhiseaduse kohaselt ei tohi kohalik omavalitsus oma määruses otsustada, et seadust ei täida ja kõikidele lasteaiakohta vajavatele lastele mõistliku aja jooksul lasteaiakohta ei anna," leidis Madise.
Mõistlikuks ajaks on kohtupraktika kohaselt loetud umbes 75 päeva.
"Rahvastikuregistri alusel on linnal või vallal üldjoontes teada, kui palju lasteaia- ja kooliealisi lapsi ta maa-alal elab ja peagi sellesse ikka jõuab. Lasteaiakoht on võimalik tagada koostöös naaberomavalitsuse või eralasteaiaga. Lapsevanemale ei tohi see tähendada peale sunnitud põhjendamatut lisakulu," lisas õiguskantsler.
|
Õiguskantsler: omavalitsus peab täitma seadust ja andma lasteaiakoha
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikohtunik Villu Kõve küsis õiguskantslerilt arvamust, kas põhiseadusega on kooskõlas Rae vallavalitsuse määruse "Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord" viienda paragrahvi esimene lõige, mille järgi on lasteasutusse koha saamise aluseks teeninduspiirkonna kohataotluste järjekord ja vaba koht lasteasutuse vastavas vanuserühmas.
Õiguskantsler leidis, et kõnealuse paragrahvi lõige on vastuolus põhiseadusest tuleneva seaduslikkuse põhimõttega. "Seaduse järgi on linnad ja vallad kohustatud andma oma elanikest lastele, kelle vanemad seda soovivad, mõistliku aja vältel lasteaiakoha. Põhiseaduse kohaselt ei tohi kohalik omavalitsus oma määruses otsustada, et seadust ei täida ja kõikidele lasteaiakohta vajavatele lastele mõistliku aja jooksul lasteaiakohta ei anna," leidis Madise.
Mõistlikuks ajaks on kohtupraktika kohaselt loetud umbes 75 päeva.
"Rahvastikuregistri alusel on linnal või vallal üldjoontes teada, kui palju lasteaia- ja kooliealisi lapsi ta maa-alal elab ja peagi sellesse ikka jõuab. Lasteaiakoht on võimalik tagada koostöös naaberomavalitsuse või eralasteaiaga. Lapsevanemale ei tohi see tähendada peale sunnitud põhjendamatut lisakulu," lisas õiguskantsler.
### Response:
Õiguskantsler: omavalitsus peab täitma seadust ja andma lasteaiakoha
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Vene elanike meelsuse hindamiseks tellis Vene föderaalne kaitseteenistus (FSO/ ФСО) küsitlusuuringu, millest selgus, et 55 protsenti Vene inimestest toetab kõneluste pidamist Ukrainaga.
Seevastu soovib ligi veerand venemaalastest sõda jätkata.
Avalikkuse eest varjatud küsitlusuuringu tulemustega suutis Meduza enda sõnul siiski tutvuda.
Vene FSO tellitud küsitlusuuringu tulemused on sarnased Venemaa suurima sõltumatu Levada sotsioloogilise keskuse oktoobris avaldatud tulemustega, mille kohaselt 57 protsenti venelastest toetab rahukõnelusi Ukrainaga.
Veel juulis toetas rahukõnelusi ainult 30 protsenti venelastest
FSO on ka varem tellinud küsitlusuuringuid sõja toetamise määra hindamiseks ning veel juulis toetas rahukõnelusi Ukrainaga vaid 30 protsenti venelastest. Tollal toetas sõja jätkamist 57 protsenti küsitlusuuringule vastanutest ehk sisuliselt peegeldavad juuli ja novembri tulemused teineteist.
Septembris avaldas Vene leht kommersant küsitlusuuringu, mille kohaselt oleks 65 protsenti Vene kodanikest valmis sõlmima Ukrainaga rahulepingu, kui Vene president Vladimir Putin seda toetab. Samas toetas tollal ligi 60 protsenti vastanutest tollal uut Vene rünnakut Kiievile, kui Venemaa peaks selle ette võtma.
Septembris teatas ka Washington Post, et küsitlusuuringute ja fookusgruppide kohaselt on näha Vene inimeste sõjahuvi raugemist.
Kaks Kremlile lähedal seisvat allikat kinnitasid Meduzale, et Vene juhtkond on otsustanud piirata, milliseid küsitlusuuringute andmeid avalikkusega jagatakse.
Toetus sõjale vähenes, kui Putin kuulutas välja mobilisatsiooni
Vene Levada keskuse direktori Denis Volkovi sõnul on rahukõneluste toetus venelaste seas kasvanud järsult sestsaadik, kui Putin kuulutas 21. septembril välja riigis mobilisatsiooni.
Volkov toob esile, et olulisel kombel ei toeta paljud venelased sõda Ukrainaga isiklikus käitumises – toetatakse retoorikas aga ei soovita ise sõjategevuses osaleda.
Nüüd, kui riskid on suuremad, on Volkovi sõnul rohkem Vene inimesi huvitatud kõnelustest. Siiski jätab enamik inimesi selle Vene valitsuse pärusmaaks.
Meduza sõnul seob ka Vene sotsioloog Grigori Judin kõneluste pidamise ettepaneku toetamise kasvu Vene mobilisatsiooni väljakuulutamisega. Judini sõnul on mobilisatsioon mõjutanud lõpuks Vene inimeste igapäevaelu ja suurendanud ohutunnet.
Judini hinnangul on inimesed kaotanud usu "võidu ideesse" ning pole ka selge, kuidas Venemaa võiks üldse sõja Ukraina vastu võita.
Judin rõhutab, et Vene protestipotentsiaal on tegelikult suur, kuigi praegu pole ulatuslikud protestid riigis võimalikud. "Kui võimalused tekivad, siis tulevad protestid. Täitsa võimalik, et selleks ei pea kaua ootama," hindas sotsioloog.
Meduzaga suhelnud Kremli allikad aga Vene rahva ülesastumisi ei kartnud ning ei pidanud seda ka eriti tõenäoliseks. Samas "on kasulik mitte tõsta temperatuuri ja ärritada inimesi kui seda pole vaja," kinnitas üks allikas. Lisaks olevat Vene kontrollitud meediale antud suunis suunata oma fookus sõjalt mujale ja rääkida enam "positiivsetest asjadest".
Vene politoloog: sõja tulemus otsustatakse lahinguväljal, mitte küsitlusuuringutega
Vene politoloog Vladimir Gelman samas toob esile, et küsitlusuuringud vaevalt muudavad Venemaa läbirääkimiste positsiooni ning Venemaa pole veel valmis järeleandmisi tegema – seega sõltub sõja tulemus sellest, mis toimub lahinguväljal, mitte küsitlusuuringutest.
Nii Meduza kui ka Ukraina valitsus oma allikatele tuginedes väidavad, et Kreml pole sisulistest kõnelustest Ukrainaga huvitatud ning talvel on oodata uut Vene mobilisatsioonilainet.
|
Meduza: Kremli uuringu järgi tahab nüüd enamik venelasi kõnelusi Ukrainaga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene elanike meelsuse hindamiseks tellis Vene föderaalne kaitseteenistus (FSO/ ФСО) küsitlusuuringu, millest selgus, et 55 protsenti Vene inimestest toetab kõneluste pidamist Ukrainaga.
Seevastu soovib ligi veerand venemaalastest sõda jätkata.
Avalikkuse eest varjatud küsitlusuuringu tulemustega suutis Meduza enda sõnul siiski tutvuda.
Vene FSO tellitud küsitlusuuringu tulemused on sarnased Venemaa suurima sõltumatu Levada sotsioloogilise keskuse oktoobris avaldatud tulemustega, mille kohaselt 57 protsenti venelastest toetab rahukõnelusi Ukrainaga.
Veel juulis toetas rahukõnelusi ainult 30 protsenti venelastest
FSO on ka varem tellinud küsitlusuuringuid sõja toetamise määra hindamiseks ning veel juulis toetas rahukõnelusi Ukrainaga vaid 30 protsenti venelastest. Tollal toetas sõja jätkamist 57 protsenti küsitlusuuringule vastanutest ehk sisuliselt peegeldavad juuli ja novembri tulemused teineteist.
Septembris avaldas Vene leht kommersant küsitlusuuringu, mille kohaselt oleks 65 protsenti Vene kodanikest valmis sõlmima Ukrainaga rahulepingu, kui Vene president Vladimir Putin seda toetab. Samas toetas tollal ligi 60 protsenti vastanutest tollal uut Vene rünnakut Kiievile, kui Venemaa peaks selle ette võtma.
Septembris teatas ka Washington Post, et küsitlusuuringute ja fookusgruppide kohaselt on näha Vene inimeste sõjahuvi raugemist.
Kaks Kremlile lähedal seisvat allikat kinnitasid Meduzale, et Vene juhtkond on otsustanud piirata, milliseid küsitlusuuringute andmeid avalikkusega jagatakse.
Toetus sõjale vähenes, kui Putin kuulutas välja mobilisatsiooni
Vene Levada keskuse direktori Denis Volkovi sõnul on rahukõneluste toetus venelaste seas kasvanud järsult sestsaadik, kui Putin kuulutas 21. septembril välja riigis mobilisatsiooni.
Volkov toob esile, et olulisel kombel ei toeta paljud venelased sõda Ukrainaga isiklikus käitumises – toetatakse retoorikas aga ei soovita ise sõjategevuses osaleda.
Nüüd, kui riskid on suuremad, on Volkovi sõnul rohkem Vene inimesi huvitatud kõnelustest. Siiski jätab enamik inimesi selle Vene valitsuse pärusmaaks.
Meduza sõnul seob ka Vene sotsioloog Grigori Judin kõneluste pidamise ettepaneku toetamise kasvu Vene mobilisatsiooni väljakuulutamisega. Judini sõnul on mobilisatsioon mõjutanud lõpuks Vene inimeste igapäevaelu ja suurendanud ohutunnet.
Judini hinnangul on inimesed kaotanud usu "võidu ideesse" ning pole ka selge, kuidas Venemaa võiks üldse sõja Ukraina vastu võita.
Judin rõhutab, et Vene protestipotentsiaal on tegelikult suur, kuigi praegu pole ulatuslikud protestid riigis võimalikud. "Kui võimalused tekivad, siis tulevad protestid. Täitsa võimalik, et selleks ei pea kaua ootama," hindas sotsioloog.
Meduzaga suhelnud Kremli allikad aga Vene rahva ülesastumisi ei kartnud ning ei pidanud seda ka eriti tõenäoliseks. Samas "on kasulik mitte tõsta temperatuuri ja ärritada inimesi kui seda pole vaja," kinnitas üks allikas. Lisaks olevat Vene kontrollitud meediale antud suunis suunata oma fookus sõjalt mujale ja rääkida enam "positiivsetest asjadest".
Vene politoloog: sõja tulemus otsustatakse lahinguväljal, mitte küsitlusuuringutega
Vene politoloog Vladimir Gelman samas toob esile, et küsitlusuuringud vaevalt muudavad Venemaa läbirääkimiste positsiooni ning Venemaa pole veel valmis järeleandmisi tegema – seega sõltub sõja tulemus sellest, mis toimub lahinguväljal, mitte küsitlusuuringutest.
Nii Meduza kui ka Ukraina valitsus oma allikatele tuginedes väidavad, et Kreml pole sisulistest kõnelustest Ukrainaga huvitatud ning talvel on oodata uut Vene mobilisatsioonilainet.
### Response:
Meduza: Kremli uuringu järgi tahab nüüd enamik venelasi kõnelusi Ukrainaga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti ja Läti vahel on kolm otseühendust. Nendest kolmest otseliinist on aasta aega väljas olnud L301 (Tartu-Valmiera kuni Läti piirini), mida rekonstrueeritakse seoses Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimisega Mandri-Euroopaga, ütles ERR-ile Eleringi esindaja.
Sünkroniseerimiseks tugevdavad Balti riigid oma elektrivõrke ja omavahelisi ühendusi. Eesti peaks end Vene võrgust lahti ühendama ja Mandri-Euroopa võrguga liituma 2025. aasta lõpuks, see plaan pole muutunud ja tulevikus elektrivõrgus inertsi hoidmiseks ehitab Elering paari aastaga kolm sünkroonkompensaatorit. Esimene sünkroonkompensaator valmib järgmise aasta esimeses kvartalis, ülejäänud kaks 2024. aastal.
L301 rekonstrueerimine kestab järgmise aasta kevadeni. Kui see liin on rekonstrueeritud, läheb rekonstrueerimisele teine sünkroniseerimise jaoks oluline liin, L353 (Viru-Tsirguliina), ehk töösse jääb taas kaks ühendust Lätiga, ütles Eleringi pressiesindaja Elo Ellermaa.
Seetõttu on kuni 2025. aasta lõpuni Eest-Läti vaheline ülekandevõimsus selle võrra väiksem.
"Liinide rekonstrueerimine tähendab, et kuni 2025. aasta lõpuni pidevalt väljas üks kolmest otseühendusest ja võimsus on selle võrra väiksem. Lisaks mõjutavad ülekandevõimsust muud tegurid. Näiteks muude liinide hooldused või avariid Eestis, Lätis või isegi Venemaal, sest oleme seni ühendatud Vene võrguga. Samuti välitemperatuur. Näiteks tuleb suvel kuumade ilmadega ülekandevõimsust vähendada, et liinijuhtmed üle ei kuumeneks," lausus Ellermaa.
Omajagu segadust võivad tekitada elektribörsi Nord Pool kiired turuteated ehk UMM-id (urgent market message). Seal on näiteks L301 remondi kohta teade, et tööd algasid 26. novembril ja lõppevad 1. detsembril. Tegelikkuses on see liin remondis ja seega kasutuses väljas olnud juba aasta aega ning on seda järgmise aasta kevadeni.
"Eesti-Läti ühenduste UMM ehk Nord Pooli kiire turuteade muutubki erinevate faktorite tõttu pidevalt. Ja isegi kui UMM näitab, et mingid tööd lõpevad teatud kuupäeval, siis tehakse sünkroniseerimise tööde jaoks uus UMM, sest need tööd kestavad edasi 2025. aastani," ütles Ellermaa.
See tähendab, et kuigi Nord Pooli lehel UMM-e igapäevaselt uuendatakse, ei tasu teadetest järeldada, et Eesti ja Läti vahelistel liinidel on mingid uued tööd pihta hakanud.
Lühiajalisi ja ette planeerimata töid tuleb loomulikult ette, näiteks on Kilingi-Nõmme-Riia liinil detsembri esimesel ja teisel päeval kavas katkestus, et eemaldada liinide äärest ohtlikke puid.
Riikidevaheline võimsus kajastub Nord Pooli kiiretes turuteadetes ühe koondvõimsusena, mida muudetakse vastavalt olukorrale. Riikidevahelised ülekandevõimsused arvutatakse iga päev uuesti ning seda teevad naabersüsteemihaldurid (Eestis Elering) ühise valemi alusel.
EstLink 1 saab nädala lõpuks töökorda
Eesti-Soome elektriühendus Estlink 1 koguvõimsusega 350 megavatti lülitus eelmise nädala teisipäeval Harku konverterjaamas tekkinud tehnilise vigastuse tõttu välja. Esialgu hindas Elering, et Estlink 1 töö võiks taastuda selle nädala pühapäeval.
Ellermaa sõnul pole hinnang vahepeal muutunud. "Nord Pooli kiire turuteate kohaselt lõppevad Estlink 1 tööd 4. detsembril kell 24.00. Seda turuteadet me muutnud ei ole, seega lõpetavad tööd tänase teadmise järgi seal märgitud ajal," ütles ta.
Estlink 1 väljalangemine vähendas kahe piirkonna vahel kasutada olevat ülekandemahtu ning prognoos oli, et sellest tingituna võib ka aidata kaasa Eesti ja Soome hinnapiirkonna hinnaerinevuse tekkimisele. Tegelikkuses mingit erinevust ei tekkinud, Eestis ja Soomes on viimase nädala jooksul olnud elektri börsihind põhimõtteliselt sama, erinevus on päevas paar eurot megavatt-tunni kohta.
Näiteks neljapäeval on päeva keskmine börsihind Soomes 393, Eestis 395 eurot; nädal tagasi oli mõlemas riigiks päeva keskmiseks hinnaks 262 eurot megavatt-tunni kohta.
Nii Estlink 1 kui ka Estlink 2 kuuluvad Eleringile ja Soome süsteemihaldurile Fingridile.
|
Eesti-Läti kolmest elektriühendusest töötab 2025. aasta lõpuni vaid kaks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti ja Läti vahel on kolm otseühendust. Nendest kolmest otseliinist on aasta aega väljas olnud L301 (Tartu-Valmiera kuni Läti piirini), mida rekonstrueeritakse seoses Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimisega Mandri-Euroopaga, ütles ERR-ile Eleringi esindaja.
Sünkroniseerimiseks tugevdavad Balti riigid oma elektrivõrke ja omavahelisi ühendusi. Eesti peaks end Vene võrgust lahti ühendama ja Mandri-Euroopa võrguga liituma 2025. aasta lõpuks, see plaan pole muutunud ja tulevikus elektrivõrgus inertsi hoidmiseks ehitab Elering paari aastaga kolm sünkroonkompensaatorit. Esimene sünkroonkompensaator valmib järgmise aasta esimeses kvartalis, ülejäänud kaks 2024. aastal.
L301 rekonstrueerimine kestab järgmise aasta kevadeni. Kui see liin on rekonstrueeritud, läheb rekonstrueerimisele teine sünkroniseerimise jaoks oluline liin, L353 (Viru-Tsirguliina), ehk töösse jääb taas kaks ühendust Lätiga, ütles Eleringi pressiesindaja Elo Ellermaa.
Seetõttu on kuni 2025. aasta lõpuni Eest-Läti vaheline ülekandevõimsus selle võrra väiksem.
"Liinide rekonstrueerimine tähendab, et kuni 2025. aasta lõpuni pidevalt väljas üks kolmest otseühendusest ja võimsus on selle võrra väiksem. Lisaks mõjutavad ülekandevõimsust muud tegurid. Näiteks muude liinide hooldused või avariid Eestis, Lätis või isegi Venemaal, sest oleme seni ühendatud Vene võrguga. Samuti välitemperatuur. Näiteks tuleb suvel kuumade ilmadega ülekandevõimsust vähendada, et liinijuhtmed üle ei kuumeneks," lausus Ellermaa.
Omajagu segadust võivad tekitada elektribörsi Nord Pool kiired turuteated ehk UMM-id (urgent market message). Seal on näiteks L301 remondi kohta teade, et tööd algasid 26. novembril ja lõppevad 1. detsembril. Tegelikkuses on see liin remondis ja seega kasutuses väljas olnud juba aasta aega ning on seda järgmise aasta kevadeni.
"Eesti-Läti ühenduste UMM ehk Nord Pooli kiire turuteade muutubki erinevate faktorite tõttu pidevalt. Ja isegi kui UMM näitab, et mingid tööd lõpevad teatud kuupäeval, siis tehakse sünkroniseerimise tööde jaoks uus UMM, sest need tööd kestavad edasi 2025. aastani," ütles Ellermaa.
See tähendab, et kuigi Nord Pooli lehel UMM-e igapäevaselt uuendatakse, ei tasu teadetest järeldada, et Eesti ja Läti vahelistel liinidel on mingid uued tööd pihta hakanud.
Lühiajalisi ja ette planeerimata töid tuleb loomulikult ette, näiteks on Kilingi-Nõmme-Riia liinil detsembri esimesel ja teisel päeval kavas katkestus, et eemaldada liinide äärest ohtlikke puid.
Riikidevaheline võimsus kajastub Nord Pooli kiiretes turuteadetes ühe koondvõimsusena, mida muudetakse vastavalt olukorrale. Riikidevahelised ülekandevõimsused arvutatakse iga päev uuesti ning seda teevad naabersüsteemihaldurid (Eestis Elering) ühise valemi alusel.
EstLink 1 saab nädala lõpuks töökorda
Eesti-Soome elektriühendus Estlink 1 koguvõimsusega 350 megavatti lülitus eelmise nädala teisipäeval Harku konverterjaamas tekkinud tehnilise vigastuse tõttu välja. Esialgu hindas Elering, et Estlink 1 töö võiks taastuda selle nädala pühapäeval.
Ellermaa sõnul pole hinnang vahepeal muutunud. "Nord Pooli kiire turuteate kohaselt lõppevad Estlink 1 tööd 4. detsembril kell 24.00. Seda turuteadet me muutnud ei ole, seega lõpetavad tööd tänase teadmise järgi seal märgitud ajal," ütles ta.
Estlink 1 väljalangemine vähendas kahe piirkonna vahel kasutada olevat ülekandemahtu ning prognoos oli, et sellest tingituna võib ka aidata kaasa Eesti ja Soome hinnapiirkonna hinnaerinevuse tekkimisele. Tegelikkuses mingit erinevust ei tekkinud, Eestis ja Soomes on viimase nädala jooksul olnud elektri börsihind põhimõtteliselt sama, erinevus on päevas paar eurot megavatt-tunni kohta.
Näiteks neljapäeval on päeva keskmine börsihind Soomes 393, Eestis 395 eurot; nädal tagasi oli mõlemas riigiks päeva keskmiseks hinnaks 262 eurot megavatt-tunni kohta.
Nii Estlink 1 kui ka Estlink 2 kuuluvad Eleringile ja Soome süsteemihaldurile Fingridile.
### Response:
Eesti-Läti kolmest elektriühendusest töötab 2025. aasta lõpuni vaid kaks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Seekordsel foorumil arutletakse 2023. aasta märtsis toimuvate riigikogu valimiste eel, kui palju välismaal elava eestlase hääl loeb ja kas välismaalt on võimalik Eesti ühiskonna asjades kaasa rääkida. Samuti arutletakse infovahetuse teemadel, sealhulgas diasporaa meedia rolli üle olevikus ja tulevikus.
Ajakava
Kell 16 Sissejuhatus, Anett Numa
Tervitussõnad, välisminister Urmas Reinsalu
16.05 Lülitus välismaale
Arutelu: Kas eestlase hääl välismaal loeb? (Raul Rebane, Peeter Püvi, Reet Marten Sehr)
Muusikat teeb Puuluup
17 Lülitus välismaale
Arutelu: Ühine inforuum – kas unistus või siiski võimalik? (Marcus Kolga, Sirle Sööt, Ülle Toode)
Eestlust mõtestab Heimtalist Anu Raud
Muusikaline lõppakord, Puuluup
|
Virtuaalfoorum kell 16: kui palju loeb välismaa eestlase hääl?
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seekordsel foorumil arutletakse 2023. aasta märtsis toimuvate riigikogu valimiste eel, kui palju välismaal elava eestlase hääl loeb ja kas välismaalt on võimalik Eesti ühiskonna asjades kaasa rääkida. Samuti arutletakse infovahetuse teemadel, sealhulgas diasporaa meedia rolli üle olevikus ja tulevikus.
Ajakava
Kell 16 Sissejuhatus, Anett Numa
Tervitussõnad, välisminister Urmas Reinsalu
16.05 Lülitus välismaale
Arutelu: Kas eestlase hääl välismaal loeb? (Raul Rebane, Peeter Püvi, Reet Marten Sehr)
Muusikat teeb Puuluup
17 Lülitus välismaale
Arutelu: Ühine inforuum – kas unistus või siiski võimalik? (Marcus Kolga, Sirle Sööt, Ülle Toode)
Eestlust mõtestab Heimtalist Anu Raud
Muusikaline lõppakord, Puuluup
### Response:
Virtuaalfoorum kell 16: kui palju loeb välismaa eestlase hääl?
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Sõõrumaa sõnul on treenerid oma õpilastele eeskujud ning tal on hea meel, et Eestis on kolm uut kõrgeima kategooria treenerit. "Aitäh teile, kallid treenerid! Te pole lihtsalt head treenerid, vaid oma ala tipud. Aitäh teile oma aja, oskuste ja energia panustamise ja pühendumise eest! Soovin, et teil jätkuks sitkust ja tahtmist meie noorte ja täiskasvanutega tööd edasi teha ning ühiskonnas seda vastutusrikast rolli edasi kanda," sõnas Sõõrumaa.
Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordiklubis kergejõustiklasi juhendav Taivo Mägi oli väga tänulik. "See on suur tunnustus kogu meie tiimile –Annele, Rasmusele, Marisele ja Gritile," ütles Mägi EOK kontoris tunnistust kätte saades.
Omanimelises iluuisutamisklubis lapsi ja noori treeniv Anna Levandi lisas, et olla kaheksanda kategooria treener on tema jaoks suur au. "Eliittreenerid ei treeni mitte vaid tippsportlasi, vaid me alustame noortega juba päris väikesena ning kasvatame kõik üles nagu oma lapsed. Aitäh selle tunnustuse eest!"
Kokku on EOK treenerite komisjon andnud kaheksanda kutsetaseme nüüdseks kaheksale Eesti treenerile – lisaks eelmainitutele on kõrgeima kategooria treenerid Märt Kermon (korvpall), Matti Killing (sõudmine), Rein Ottoson (purjetamine), Siiri Põlluveer (ujumine), Peeter Vahtra (võrkpall). Tänase seisuga on Eestis kehtiva treenerikutsetunnistusega 4014 juhendajat.
|
Eesti sai kolm uut kõrgeima kategooriaga treenerit
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõõrumaa sõnul on treenerid oma õpilastele eeskujud ning tal on hea meel, et Eestis on kolm uut kõrgeima kategooria treenerit. "Aitäh teile, kallid treenerid! Te pole lihtsalt head treenerid, vaid oma ala tipud. Aitäh teile oma aja, oskuste ja energia panustamise ja pühendumise eest! Soovin, et teil jätkuks sitkust ja tahtmist meie noorte ja täiskasvanutega tööd edasi teha ning ühiskonnas seda vastutusrikast rolli edasi kanda," sõnas Sõõrumaa.
Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordiklubis kergejõustiklasi juhendav Taivo Mägi oli väga tänulik. "See on suur tunnustus kogu meie tiimile –Annele, Rasmusele, Marisele ja Gritile," ütles Mägi EOK kontoris tunnistust kätte saades.
Omanimelises iluuisutamisklubis lapsi ja noori treeniv Anna Levandi lisas, et olla kaheksanda kategooria treener on tema jaoks suur au. "Eliittreenerid ei treeni mitte vaid tippsportlasi, vaid me alustame noortega juba päris väikesena ning kasvatame kõik üles nagu oma lapsed. Aitäh selle tunnustuse eest!"
Kokku on EOK treenerite komisjon andnud kaheksanda kutsetaseme nüüdseks kaheksale Eesti treenerile – lisaks eelmainitutele on kõrgeima kategooria treenerid Märt Kermon (korvpall), Matti Killing (sõudmine), Rein Ottoson (purjetamine), Siiri Põlluveer (ujumine), Peeter Vahtra (võrkpall). Tänase seisuga on Eestis kehtiva treenerikutsetunnistusega 4014 juhendajat.
### Response:
Eesti sai kolm uut kõrgeima kategooriaga treenerit
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kameruni ja Brasiilia kohtumise esimene poolaeg kulges tasavägiselt. Mõlemal meeskonnal olid omad võimalused, mis jäid realiseerimata. Brasiilia väravavaht Ederson tegi avapoolaja üleminutitel turniiri ühe parima tõrje, kui blokeeris Bryan Mbeumo pealöögi.
Kamerun alustas teist poolaega vastasest teravamalt, kuid Brasiilia sai peagi mängu paremini sisse ja tekitas rohkem ohtlikke väravavõimalusi. Mõneti ootamatult sai võrdne duell korraliku pöörde teise poolaja üleminutitel, kui 90+2. minutil suunas Vincent Aboubakar paremalt äärelt tulnud tsenderduse peaga Brasiilia väravasse.
Aboubakar sai väravat tähistades punase kaardi, sest ta võttis tähistamise ajal oma särgi seljast ning kohtunik pidi reeglite rikkumise eest ründajale teist kollast kaarti näitama. Vaatamata kaotusele teenis Brasiilia kuue punktiga alagrupi võidu, Kamerun jäi nelja punktiga kolmandaks.
Alagrupi teises kohtumises madistasid Serbia ja Šveits. Viimane läks 20. minutil Xherdan Shaqiri tabamusest juhtima, ent Serbia vastust võlgu ei jäänud ning Aleksandar Mitrovic ja Dusan Vlahovic viisid Balkani maa 35. minutiks 2:1 juhtima. Šveitsi ründaja Breel Embolo viigistas vahetult enne poolajavile seisu 2:2-le.
Pärast pausi jätkas Šveits sealt, kus enne pooleli jäädi. Avavärava autor Shaqiri tõstis 48. minutil palli paremalt äärelt kasti, Ruben Vargas suunas nahkkera ühe puutega edasi Remo Freulerile, kes vormistas kohtumise lõppskoori. Šveits saavutas alagrupis kuue punktiga teise koha, Serbia jäi ühe punktiga neljandaks.
Brasiilia kohtub kaheksandikfinaalis Lõuna-Koreaga, Šveits võtab mõõtu Portugaliga.
G-alagrupp
90:00
Kamerun
1
90+2' Aboubakar
1
:
0
0
Brasiilia
Kamerun
90+2' Aboubakar
Brasiilia
G-alagrupp
90:00
Serbia
2
26' Mitrovic
35' Vlahovic
2
:
3
3
Šveits
20' Shaqiri
44' Embolo
48' Freuler
Serbia
26' Mitrovic
35' Vlahovic
Šveits
20' Shaqiri
44' Embolo
48' Freuler
Otseblogi:
Eelvaade:
Kell 20.30 algab ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis otseülekanne Kameruni ja Brasiilia matšist. Ülekannet kommenteerivad Johannes Vedru ja Mati Pari, stuudiot juhib Aet Süvari.
Brasiilia läheb viimases voorus alagrupi võitu kindlustama, sest kahes esimeses kohtumises alistati nii Serbia kui ka Šveits. MM-i suursoosikul piisab alagrupi võitmiseks viigipunktist. Kamerun alustas MM-i kaotusega Šveitsile ning teises mängus viigistati Serbiaga. Aafrika koondis peab edasipääsemiseks Brasiiliat võitma ja lootma, et Šveits ja Serbia mängivad viiki või Serbia alistab Šveitsi maksimaalselt ühe väravaga.
Ajalugu Kameruni kasuks ei räägi, sest viimati pääsesid nad alagrupist edasi 1990. aastal, kui Itaalias toimunud MM-il jõuti veerandfinaali. Veel enam, Kamerun on Brasiiliaga MM-il madistanud kahel korral ja mõlemal korral võeti vastu kaotus. 1994. aastal jäädi neile 0:3 alla ja 2014. aastal kaotati 1:4.
Kell 20.50 alustavad ETV+ ja ERR-i spordiportaal otseülekannet Serbia ja Šveitsi kohtumisest. Ülekannet kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marti Pähn.
Kohtumise eel on kindlamas seisus Šveits, kes hoiab kolme punktiga teist kohta ning vajab 16 parema hulka pääsemiseks vähemalt viigipunkti. Seda küll eeldusel, et Kamerun ei saa Brasiiliast jagu. Šveits alistas MM-i avamängus Kameruni, kuid järgmises mängus lasti Brasiilial 83. minutil võiduvärav lüüa.
Serbial on samuti võimalus sõelmängudele pääseda. Serbia kaotas avamängus Brasiiliale 0:2 ning seejärel mängiti Kameruni vastu maha 3:1 eduseis ja lepiti lõpuks 3:3 viigiga. Serbia peab viimases voorus Šveitsi võitma ja lootma, et Kamerun ei saa Brasiilialt rohkem kui viigipunkti. Kui Serbia ja Kamerun peaksid mõlemad võitma, selgub edasipääseja väravate vahega.
Serbia ja Šveits on korra varasemalt MM-il kohtunud, kuid serblased seda mängu tõenäoliselt meenutada ei taha, sest 2018. aasta MM-i alagrupis saadud 1:2 kaotus aitas Šveitsi kaheksandikfinaali. Tolles mängus said jala valgeks kolm meest, kes mängivad ka Kataris: Aleksandar Mitrovic (Serbia) ning Granit Xhaka ja Xherdan Shaqiri (mõlemad Šveits).
|
Kamerun üllatas Brasiiliat, kuid Šveits pääses edasi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kameruni ja Brasiilia kohtumise esimene poolaeg kulges tasavägiselt. Mõlemal meeskonnal olid omad võimalused, mis jäid realiseerimata. Brasiilia väravavaht Ederson tegi avapoolaja üleminutitel turniiri ühe parima tõrje, kui blokeeris Bryan Mbeumo pealöögi.
Kamerun alustas teist poolaega vastasest teravamalt, kuid Brasiilia sai peagi mängu paremini sisse ja tekitas rohkem ohtlikke väravavõimalusi. Mõneti ootamatult sai võrdne duell korraliku pöörde teise poolaja üleminutitel, kui 90+2. minutil suunas Vincent Aboubakar paremalt äärelt tulnud tsenderduse peaga Brasiilia väravasse.
Aboubakar sai väravat tähistades punase kaardi, sest ta võttis tähistamise ajal oma särgi seljast ning kohtunik pidi reeglite rikkumise eest ründajale teist kollast kaarti näitama. Vaatamata kaotusele teenis Brasiilia kuue punktiga alagrupi võidu, Kamerun jäi nelja punktiga kolmandaks.
Alagrupi teises kohtumises madistasid Serbia ja Šveits. Viimane läks 20. minutil Xherdan Shaqiri tabamusest juhtima, ent Serbia vastust võlgu ei jäänud ning Aleksandar Mitrovic ja Dusan Vlahovic viisid Balkani maa 35. minutiks 2:1 juhtima. Šveitsi ründaja Breel Embolo viigistas vahetult enne poolajavile seisu 2:2-le.
Pärast pausi jätkas Šveits sealt, kus enne pooleli jäädi. Avavärava autor Shaqiri tõstis 48. minutil palli paremalt äärelt kasti, Ruben Vargas suunas nahkkera ühe puutega edasi Remo Freulerile, kes vormistas kohtumise lõppskoori. Šveits saavutas alagrupis kuue punktiga teise koha, Serbia jäi ühe punktiga neljandaks.
Brasiilia kohtub kaheksandikfinaalis Lõuna-Koreaga, Šveits võtab mõõtu Portugaliga.
G-alagrupp
90:00
Kamerun
1
90+2' Aboubakar
1
:
0
0
Brasiilia
Kamerun
90+2' Aboubakar
Brasiilia
G-alagrupp
90:00
Serbia
2
26' Mitrovic
35' Vlahovic
2
:
3
3
Šveits
20' Shaqiri
44' Embolo
48' Freuler
Serbia
26' Mitrovic
35' Vlahovic
Šveits
20' Shaqiri
44' Embolo
48' Freuler
Otseblogi:
Eelvaade:
Kell 20.30 algab ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis otseülekanne Kameruni ja Brasiilia matšist. Ülekannet kommenteerivad Johannes Vedru ja Mati Pari, stuudiot juhib Aet Süvari.
Brasiilia läheb viimases voorus alagrupi võitu kindlustama, sest kahes esimeses kohtumises alistati nii Serbia kui ka Šveits. MM-i suursoosikul piisab alagrupi võitmiseks viigipunktist. Kamerun alustas MM-i kaotusega Šveitsile ning teises mängus viigistati Serbiaga. Aafrika koondis peab edasipääsemiseks Brasiiliat võitma ja lootma, et Šveits ja Serbia mängivad viiki või Serbia alistab Šveitsi maksimaalselt ühe väravaga.
Ajalugu Kameruni kasuks ei räägi, sest viimati pääsesid nad alagrupist edasi 1990. aastal, kui Itaalias toimunud MM-il jõuti veerandfinaali. Veel enam, Kamerun on Brasiiliaga MM-il madistanud kahel korral ja mõlemal korral võeti vastu kaotus. 1994. aastal jäädi neile 0:3 alla ja 2014. aastal kaotati 1:4.
Kell 20.50 alustavad ETV+ ja ERR-i spordiportaal otseülekannet Serbia ja Šveitsi kohtumisest. Ülekannet kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marti Pähn.
Kohtumise eel on kindlamas seisus Šveits, kes hoiab kolme punktiga teist kohta ning vajab 16 parema hulka pääsemiseks vähemalt viigipunkti. Seda küll eeldusel, et Kamerun ei saa Brasiiliast jagu. Šveits alistas MM-i avamängus Kameruni, kuid järgmises mängus lasti Brasiilial 83. minutil võiduvärav lüüa.
Serbial on samuti võimalus sõelmängudele pääseda. Serbia kaotas avamängus Brasiiliale 0:2 ning seejärel mängiti Kameruni vastu maha 3:1 eduseis ja lepiti lõpuks 3:3 viigiga. Serbia peab viimases voorus Šveitsi võitma ja lootma, et Kamerun ei saa Brasiilialt rohkem kui viigipunkti. Kui Serbia ja Kamerun peaksid mõlemad võitma, selgub edasipääseja väravate vahega.
Serbia ja Šveits on korra varasemalt MM-il kohtunud, kuid serblased seda mängu tõenäoliselt meenutada ei taha, sest 2018. aasta MM-i alagrupis saadud 1:2 kaotus aitas Šveitsi kaheksandikfinaali. Tolles mängus said jala valgeks kolm meest, kes mängivad ka Kataris: Aleksandar Mitrovic (Serbia) ning Granit Xhaka ja Xherdan Shaqiri (mõlemad Šveits).
### Response:
Kamerun üllatas Brasiiliat, kuid Šveits pääses edasi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Oluline 2. detsembril kell 22.35:
- Ukraina välisminister ärgitab lääneriike otsustama Patrioti õhutõrjesüsteemi saatmise üle Ukrainasse;
- Viimase ööpäeva jooksul hukkus Vene rünnakutes Hersonile kolm inimest;
- Briti luure: Venemaa on viinud oma logistika kaugemale lõunasse ja itta;
- Politico: USA tahab Lähis-Idast NASAMS-i õhutõrjesüsteeme Ukrainale;
- Zelenski: Venemaaga seotud kirikud ei tohi Ukrainas tegutseda;
- ISW: Vene väed ei suuda Zaporižžja oblastit täiel määra hoida;
- ISW: Lukašenka räägib NATO ohust, et vältida Ukrainas sõtta minekut;
- Der Spiegel: Saksamaa saadab Ukrainale seitse iseliikuvat õhutõrjesüsteemi Gepard;
- Ukraina hinnangul on Venemaa sõjas Ukraina vastu kaotanud üle 90 000 sõduri.
Kuleba: aeg on otsustada Patrioti Ukrainale andmine
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ärgitas USA-d otsustama Ukrainale Patrioti õhutõrjesüsteemi andmine.
"Me alustasime juttu Patriotidest juba sõja alguses, tegelikult isegi enne sõda. Aga nüüd on tulnud aeg teha otsuseid," ütles Kuleba Kiievis CNN-ile antud intervjuus.
USA allikate sõnul kaalub USA Ukrainale Patrioti õhutõrjesüsteemi saatmist. NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles neljapäeval, et veel on liiga vara teha otsus Poola üleskutse kohta viia Saksamaa Varssavile pakutud Patriot Ukrainasse.
Kuleba sõnul pole tal kahtlusi, et Ukraina elab talve üle. "Küsimus on, mis hinnaga me talve üle elame. Kindlasti Patriotide, teiste arenenud õhutõrjesüsteemide omamine ja nende saamine lähinädalatel, mitte -kuudel langetab hinda märkimisväärselt ning võimaldab meil kaitsta meie linnu ja kriitilist energiataristut," rääkis välisminister.
Kuleba sõnul on ta Patrioti süsteemist oma USA ja Saksamaa kolleegiga rääkinud. "Ma ei salga, et sellest oleks palju abi. See tõesti aitaks meil kaitsta riiki ja minimeerida hinda, mida maksame talvel ellujäämise eest," lisas ta.
Scholz vestles jälle Putiniga
Saksamaa kantsler Olaf Scholz kutsus Venemaa presidenti Vladimir Putinit üles leidma Ukraina konfliktile võimalikult kiiresti diplomaatiline lahendus. Scholz nõudis, et Venemaa viiks oma väed Ukrainast välja, teatas Scholzi pressiesindaja.
Pressiesindaja teatel mõistis Scholz hukka Venemaa õhurünnakud Ukraina tsiviiltaristu vastu.
Scholzi ja Putini vestlust kommenteeris ka Kreml. Moskva teatel kutsus Putin Berliini üles, et Saksamaa muudaks Ukraina suhtes oma lähenemisviisi. Kreml kurtis, et Ukraina ei taha alustada läbirääkimisi, kuna lääneriigid jätkavad Kiievi toetamist.
Kiiev on varem öelnud, et rahukõnelused on võimalikud ainult siis, kui Venemaa viib oma väed Ukraina territooriumilt minema.
Kreml lükkas tagasi Bideni tingimused alustada kõnelusi
USA president Joe Biden ütles neljapäeval, et on valmis pidama kõnelusi Vladimir Putiniga, kuid ainult siis, kui Putin näitab üles valmisolekut sõda lõpetada, vahendas The Wall Street Journal.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov väitis, et Moskva pole valmis alustama kõnelusi, kuna Washington nõuab, et Venemaa väed lahkuksid Ukrainast.
"Sõjaline operatsioon jätkub," ütles reedel Peskov.
Viimase ööpäeva jooksul hukkus Vene rünnakutes Hersonile kolm inimest
Viimase ööpäeva jooksul pommitasid Vene väed Hersoni oblastit 42 korda. Rünnakute tõttu hukkus kolm inimest, kinnitas Hersoni oblasti kuberner Jaroslav Janiševõš.
Lisaks said Vene rünnakutes Bahmuti pihta viga neli tsiviilisikut.
Harkivi oblastit rünnati S-300 raketiga, mistõttu sai kahjustada üks elamuhoone ja viga kaks inimest, kinnitas Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõniehubov, vahendas The Kyiv Independent.
Вночі російська С-300 вдарила по Чугуєву, поцілила в житло, є поранені pic.twitter.com/XHkWfaJFid
— @XAPKIB (@XAPKIB) December 2, 2022
Venemaal Primorski Krais kukkus õppelennu käigus Mig-31 hävitaja alla
Vene idaringkonna esindaja kinnitas reedel, et reedel kukkus õppelennu käigus alla üks Mig-31 hävituslennuk. Lennuki meeskond pääses eluga, vahendas Interfax.
Lennuk kukkus alla piirkonnas, kus inimesi ei ela ning seetõttu ei saanud ka tsiviiltaristu lennuõnnetuses kannatada. Esialgse info kohaselt võis õnnetuse põhjustada tehniline tõrge.
Der Spiegel: Saksamaa saadab Ukrainale seitse iseliikuvat õhutõrjesüsteemi Gepard
Saksamaa on tarninud Ukrainale 30 Gepard süsteemi. Pole veel selge, millal seitse Gepardit Ukrainasse jõuavad. Der Spiegeli andmetel tarnitakse need relvad kevadel, praegu on need relvad remondis, vahendas The Kyiv Independent.
Der Spiegeli teatel plaanis varem Saksamaa saata need Gepardid vanarauda.
Briti luure: Venemaa on viinud oma logistika kaugemale lõunasse ja itta
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureülevaate kohaselt on Vene väed peale Dnipro läänekaldalt taandumist olnud sunnitud liigutama oma logistikasõlmed rindelt kaugemale – okupeeritud Ukraina alade ida- ja lõunaossa.
Vene väed on oma logistika suure tõenäosusega Ukraina rünnakute hirmus ümber paigutanud. Kuna logistikapunktid on nüüd viidud rindejoonest kaugemale, siis peavad Vene väed kasutama rohkem tööjõudu ning maanteetransporti varustuse, laskemoona ja muu vajaliku tarnimiseks.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 02 December 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/IsEXJk3R7s
#StandWithUkraine pic.twitter.com/ErKU7j9pVp
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 2, 2022
Brittide hinnangul piirab Vene pealetunge eelkõige just nende raskused logistika korraldamisega.
Ukraina peastaap: Venemaa valmistab ette uut mobilisatsioonilainet Krimmis
Ukraina relvajõudude peastaabi reede hommikul avaldatud rindeülevaates väidetakse, et Vene okupatsioonivõimud valmistuvad korraldama okupeeritud Krimmi poolsaarel uut mobilisatsioonilainet.
Peastaabi sõnul on okupatsioonivõimud hakanud rohkem kontrollima ka Hersoni oblasti okupeeritud aladel elanike liikumist.
Eelkõige tugevdati kontrolli Henišeski linnas.
Politico: USA tahab Lähis-Idast NASAMS-i õhutõrjesüsteeme Ukrainale
Ameerika Ühendriigid peavad kõnelusi mitme Lähis-Ida riigiga, et nood annaks osa oma õhutõrjesüsteemidest Ukrainale, kinnitas kaitsetööstusvaldkonna ettevõtte Raytheon tegevjuht Politico vahendusel.
Raytheoni tegevjuhi Greg Hayesi sõnul on USA ja teiste NATO riikide kõneluste eesmärk saata Ukrainale täiendavaid NASAMS-i (National Advanced Surface-to-Air Missile Systems) õhutõrjesüsteeme.
USA kavatseb anda Lähis-Ida riikidele asenduseks uued NASAMS-i süsteemid järgmise 24 kuu jooksul.
Ühe NASAMS-i õhutõrjesüsteemi ehitamine võtab ligikaudu kaks aastat aega, kuna vajalike elektroonikakomponentide ja raketimootorite hankimist peab ette planeerima.
USA on juba varem saatnud Ukrainale kaks NASAMS-i õhutõrjesüsteemi ning on lubanud vastavaid relvasüsteeme saata Ukrainale veel.
Raytheon ei täpsustanud, milliste riikidega USA praegu kõnelusi peab, kuid Lähis-Idas on NASAMS-i õhutõrjesüsteeme ostnud Omaan ja Katar.
Saksamaa andis Ukrainale sillatanke ja piirikaitse tehnikat
Uusima Saksamaa sõjalise abipaketiga anti Ukrainale palju sõidukeid, sh kolm Beaversi sillatanki ja piirikaitseks mõeldud masinaid. Lisaks tarniti Ukrainale 4000 magamiskotti ja Mi-24 kopterite varuosi ning 30 kiirabimasinat.
Macron Washingtonis: me ei sunni kunagi ukrainlasi tegema neile vastuvõetamatut kompromissi
Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas riigivisiidil USA-sse, et lääneriigid ei survesta kunagi Ukrainat kompromissile, mis Ukrainale endale poleks vastuvõetav.
Nii USA president Joe Biden kui Prantsusmaa president Macron mõistsid hukka Venemaa sõja Ukraina vastu.
Sõjas Venemaa vastu on Ukrainas mitmed pühamud kannatada saanud, pildil kuuliaugud Ida-Ukrainas paikneval kabelil Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Leo Correa
Zelenski: Venemaaga seotud kirikud ei tohi Ukrainas tegutseda
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas neljapäeval õhtuses videopöördumises, et Ukraina rahvusliku julgeoleku nõukogu kohtus hiljuti ning arutas Ukraina usuelu.
Nõukogu andis Ukraina valitsusele suunise koostada seaduseelnõu Ukraina parlamendile, millega muudetaks ebaseaduslikuks Venemaaga seotud religioossete organisatsioonide tegutsemine Ukrainas.
Sisuliselt keelustatakse Ukraina Vene õigeusu kirikuga seotud kirikud. Vene õigeusu kirik eesotsas selle juhi, patriarh Kirilliga, on innukalt toetanud Venemaa sõda Ukraina vastu.
Lisaks anti vastavale riigiasutusele ülesanne kontrollida Ukraina õigeusu kiriku seoseid Vene õigeusu kirikuga. Samuti kavatseb Ukraina avalikustada Venemaaga koostööd teinud usumeeste nimed.
Zelenski sõnul tagatakse nende meetmetega Ukraina vaimne sõltumatus.
Hiljuti korraldasid Ukraina eriteenistused mitu läbiotsimist Vene õigeusu kirikuga seotud Ukraina kloostrite ja muude usurajatiste ruumides.
ISW: Vene väed ei suuda Zaporižžja oblastit täiel määra hoida
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul näitab Vene vägede ümberpaiknemine Zaporižžja oblastis, et Vene väed ei suuda nende jaoks kõiki kriitiliselt tähtsaid piirkondi Ukraina rünnakute vastu kaitsta.
ISW analüütikute hinnangul on eriti märgiline Vene vägede taandumine Pologivi asulast, kuna see asub olulise teede ristumiskoha lähistel. Ilma selleta on Vene vägedel raskem kaitsta Tokmaki Ukraina vasturünnakute eest.
Mõttekoja hinnangul on Vene väejuhatus hinnanud, et nad ei suuda kogu Zaporižžja oblasti rinnet kaitsta ja on välja valinud eelistatumad kohad, kuhu väed koondada. Samas võib tegu olla ka Vene vägede rotatsiooniga ning nendesse asulatesse võidakse paigutada uued üksused.
Ukraina väed on kaudtulega rünnanud Zaporižžja oblastis mitut Vene vägede ja tehnika koondumiskohti.
Vene väed hoiavad samas ISW hinnangul enda reserve Krimmis.
Mõttekoda tõi lisaks esile, et Vene väed jätkavad kaitserajatiste ehitamist Svatove-Kreminna rindejoonel Ida-Ukrainas.
ISW: Lukašenka räägib NATO-ohust, et vältida Ukrainas sõtta minekut
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut toob esile, et Valgevene president Aljaksandr Lukašenka pidevad teated NATO tekitatud ohust Valgevene vastu aitab tal vältida Ukraina vastu sõtta minekut.
Lukašenka on süüdistanud NATO riike mitmetes provokatsioonides. Samal ajal kinnitas Valgevene kaitseminister Viktor Hrenin, et riik ei valmistu sõjaks ning Valgevene kaitseb ainult enda territooriumi.
ISW analüütikute hinnangul on Valgevene sedasi loonud inforuumi, mille najal õigustada Valgevene sõdurite püsimist enda riigi piires, kuigi Venemaa sooviks, et riik liituks sõjaga Ukraina vastu.
Ukraina hinnangul on Venemaa sõjas Ukraina vastu kaotanud üle 90 000 sõduri
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 90090 (võrdlus eelmise päevaga +650);
- tankid 2916 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 5883 (+6);
- lennukid 280 (+0);
- kopterid 262 (+1);
- suurtükisüsteemid 1905 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 210 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1564 (+2);
- tiibraketid 531 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4464 (+23);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Ukraina väitel kandsid Vene väed suurimaid kaotusi Bahmuti ja Lõmani suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
|
Sõja 282. päev: Briti luure: Venemaa pidi oma logistika rindejoonest kaugema
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 2. detsembril kell 22.35:
- Ukraina välisminister ärgitab lääneriike otsustama Patrioti õhutõrjesüsteemi saatmise üle Ukrainasse;
- Viimase ööpäeva jooksul hukkus Vene rünnakutes Hersonile kolm inimest;
- Briti luure: Venemaa on viinud oma logistika kaugemale lõunasse ja itta;
- Politico: USA tahab Lähis-Idast NASAMS-i õhutõrjesüsteeme Ukrainale;
- Zelenski: Venemaaga seotud kirikud ei tohi Ukrainas tegutseda;
- ISW: Vene väed ei suuda Zaporižžja oblastit täiel määra hoida;
- ISW: Lukašenka räägib NATO ohust, et vältida Ukrainas sõtta minekut;
- Der Spiegel: Saksamaa saadab Ukrainale seitse iseliikuvat õhutõrjesüsteemi Gepard;
- Ukraina hinnangul on Venemaa sõjas Ukraina vastu kaotanud üle 90 000 sõduri.
Kuleba: aeg on otsustada Patrioti Ukrainale andmine
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ärgitas USA-d otsustama Ukrainale Patrioti õhutõrjesüsteemi andmine.
"Me alustasime juttu Patriotidest juba sõja alguses, tegelikult isegi enne sõda. Aga nüüd on tulnud aeg teha otsuseid," ütles Kuleba Kiievis CNN-ile antud intervjuus.
USA allikate sõnul kaalub USA Ukrainale Patrioti õhutõrjesüsteemi saatmist. NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles neljapäeval, et veel on liiga vara teha otsus Poola üleskutse kohta viia Saksamaa Varssavile pakutud Patriot Ukrainasse.
Kuleba sõnul pole tal kahtlusi, et Ukraina elab talve üle. "Küsimus on, mis hinnaga me talve üle elame. Kindlasti Patriotide, teiste arenenud õhutõrjesüsteemide omamine ja nende saamine lähinädalatel, mitte -kuudel langetab hinda märkimisväärselt ning võimaldab meil kaitsta meie linnu ja kriitilist energiataristut," rääkis välisminister.
Kuleba sõnul on ta Patrioti süsteemist oma USA ja Saksamaa kolleegiga rääkinud. "Ma ei salga, et sellest oleks palju abi. See tõesti aitaks meil kaitsta riiki ja minimeerida hinda, mida maksame talvel ellujäämise eest," lisas ta.
Scholz vestles jälle Putiniga
Saksamaa kantsler Olaf Scholz kutsus Venemaa presidenti Vladimir Putinit üles leidma Ukraina konfliktile võimalikult kiiresti diplomaatiline lahendus. Scholz nõudis, et Venemaa viiks oma väed Ukrainast välja, teatas Scholzi pressiesindaja.
Pressiesindaja teatel mõistis Scholz hukka Venemaa õhurünnakud Ukraina tsiviiltaristu vastu.
Scholzi ja Putini vestlust kommenteeris ka Kreml. Moskva teatel kutsus Putin Berliini üles, et Saksamaa muudaks Ukraina suhtes oma lähenemisviisi. Kreml kurtis, et Ukraina ei taha alustada läbirääkimisi, kuna lääneriigid jätkavad Kiievi toetamist.
Kiiev on varem öelnud, et rahukõnelused on võimalikud ainult siis, kui Venemaa viib oma väed Ukraina territooriumilt minema.
Kreml lükkas tagasi Bideni tingimused alustada kõnelusi
USA president Joe Biden ütles neljapäeval, et on valmis pidama kõnelusi Vladimir Putiniga, kuid ainult siis, kui Putin näitab üles valmisolekut sõda lõpetada, vahendas The Wall Street Journal.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov väitis, et Moskva pole valmis alustama kõnelusi, kuna Washington nõuab, et Venemaa väed lahkuksid Ukrainast.
"Sõjaline operatsioon jätkub," ütles reedel Peskov.
Viimase ööpäeva jooksul hukkus Vene rünnakutes Hersonile kolm inimest
Viimase ööpäeva jooksul pommitasid Vene väed Hersoni oblastit 42 korda. Rünnakute tõttu hukkus kolm inimest, kinnitas Hersoni oblasti kuberner Jaroslav Janiševõš.
Lisaks said Vene rünnakutes Bahmuti pihta viga neli tsiviilisikut.
Harkivi oblastit rünnati S-300 raketiga, mistõttu sai kahjustada üks elamuhoone ja viga kaks inimest, kinnitas Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõniehubov, vahendas The Kyiv Independent.
Вночі російська С-300 вдарила по Чугуєву, поцілила в житло, є поранені pic.twitter.com/XHkWfaJFid
— @XAPKIB (@XAPKIB) December 2, 2022
Venemaal Primorski Krais kukkus õppelennu käigus Mig-31 hävitaja alla
Vene idaringkonna esindaja kinnitas reedel, et reedel kukkus õppelennu käigus alla üks Mig-31 hävituslennuk. Lennuki meeskond pääses eluga, vahendas Interfax.
Lennuk kukkus alla piirkonnas, kus inimesi ei ela ning seetõttu ei saanud ka tsiviiltaristu lennuõnnetuses kannatada. Esialgse info kohaselt võis õnnetuse põhjustada tehniline tõrge.
Der Spiegel: Saksamaa saadab Ukrainale seitse iseliikuvat õhutõrjesüsteemi Gepard
Saksamaa on tarninud Ukrainale 30 Gepard süsteemi. Pole veel selge, millal seitse Gepardit Ukrainasse jõuavad. Der Spiegeli andmetel tarnitakse need relvad kevadel, praegu on need relvad remondis, vahendas The Kyiv Independent.
Der Spiegeli teatel plaanis varem Saksamaa saata need Gepardid vanarauda.
Briti luure: Venemaa on viinud oma logistika kaugemale lõunasse ja itta
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureülevaate kohaselt on Vene väed peale Dnipro läänekaldalt taandumist olnud sunnitud liigutama oma logistikasõlmed rindelt kaugemale – okupeeritud Ukraina alade ida- ja lõunaossa.
Vene väed on oma logistika suure tõenäosusega Ukraina rünnakute hirmus ümber paigutanud. Kuna logistikapunktid on nüüd viidud rindejoonest kaugemale, siis peavad Vene väed kasutama rohkem tööjõudu ning maanteetransporti varustuse, laskemoona ja muu vajaliku tarnimiseks.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 02 December 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/IsEXJk3R7s
#StandWithUkraine pic.twitter.com/ErKU7j9pVp
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 2, 2022
Brittide hinnangul piirab Vene pealetunge eelkõige just nende raskused logistika korraldamisega.
Ukraina peastaap: Venemaa valmistab ette uut mobilisatsioonilainet Krimmis
Ukraina relvajõudude peastaabi reede hommikul avaldatud rindeülevaates väidetakse, et Vene okupatsioonivõimud valmistuvad korraldama okupeeritud Krimmi poolsaarel uut mobilisatsioonilainet.
Peastaabi sõnul on okupatsioonivõimud hakanud rohkem kontrollima ka Hersoni oblasti okupeeritud aladel elanike liikumist.
Eelkõige tugevdati kontrolli Henišeski linnas.
Politico: USA tahab Lähis-Idast NASAMS-i õhutõrjesüsteeme Ukrainale
Ameerika Ühendriigid peavad kõnelusi mitme Lähis-Ida riigiga, et nood annaks osa oma õhutõrjesüsteemidest Ukrainale, kinnitas kaitsetööstusvaldkonna ettevõtte Raytheon tegevjuht Politico vahendusel.
Raytheoni tegevjuhi Greg Hayesi sõnul on USA ja teiste NATO riikide kõneluste eesmärk saata Ukrainale täiendavaid NASAMS-i (National Advanced Surface-to-Air Missile Systems) õhutõrjesüsteeme.
USA kavatseb anda Lähis-Ida riikidele asenduseks uued NASAMS-i süsteemid järgmise 24 kuu jooksul.
Ühe NASAMS-i õhutõrjesüsteemi ehitamine võtab ligikaudu kaks aastat aega, kuna vajalike elektroonikakomponentide ja raketimootorite hankimist peab ette planeerima.
USA on juba varem saatnud Ukrainale kaks NASAMS-i õhutõrjesüsteemi ning on lubanud vastavaid relvasüsteeme saata Ukrainale veel.
Raytheon ei täpsustanud, milliste riikidega USA praegu kõnelusi peab, kuid Lähis-Idas on NASAMS-i õhutõrjesüsteeme ostnud Omaan ja Katar.
Saksamaa andis Ukrainale sillatanke ja piirikaitse tehnikat
Uusima Saksamaa sõjalise abipaketiga anti Ukrainale palju sõidukeid, sh kolm Beaversi sillatanki ja piirikaitseks mõeldud masinaid. Lisaks tarniti Ukrainale 4000 magamiskotti ja Mi-24 kopterite varuosi ning 30 kiirabimasinat.
Macron Washingtonis: me ei sunni kunagi ukrainlasi tegema neile vastuvõetamatut kompromissi
Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas riigivisiidil USA-sse, et lääneriigid ei survesta kunagi Ukrainat kompromissile, mis Ukrainale endale poleks vastuvõetav.
Nii USA president Joe Biden kui Prantsusmaa president Macron mõistsid hukka Venemaa sõja Ukraina vastu.
Sõjas Venemaa vastu on Ukrainas mitmed pühamud kannatada saanud, pildil kuuliaugud Ida-Ukrainas paikneval kabelil Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Leo Correa
Zelenski: Venemaaga seotud kirikud ei tohi Ukrainas tegutseda
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas neljapäeval õhtuses videopöördumises, et Ukraina rahvusliku julgeoleku nõukogu kohtus hiljuti ning arutas Ukraina usuelu.
Nõukogu andis Ukraina valitsusele suunise koostada seaduseelnõu Ukraina parlamendile, millega muudetaks ebaseaduslikuks Venemaaga seotud religioossete organisatsioonide tegutsemine Ukrainas.
Sisuliselt keelustatakse Ukraina Vene õigeusu kirikuga seotud kirikud. Vene õigeusu kirik eesotsas selle juhi, patriarh Kirilliga, on innukalt toetanud Venemaa sõda Ukraina vastu.
Lisaks anti vastavale riigiasutusele ülesanne kontrollida Ukraina õigeusu kiriku seoseid Vene õigeusu kirikuga. Samuti kavatseb Ukraina avalikustada Venemaaga koostööd teinud usumeeste nimed.
Zelenski sõnul tagatakse nende meetmetega Ukraina vaimne sõltumatus.
Hiljuti korraldasid Ukraina eriteenistused mitu läbiotsimist Vene õigeusu kirikuga seotud Ukraina kloostrite ja muude usurajatiste ruumides.
ISW: Vene väed ei suuda Zaporižžja oblastit täiel määra hoida
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul näitab Vene vägede ümberpaiknemine Zaporižžja oblastis, et Vene väed ei suuda nende jaoks kõiki kriitiliselt tähtsaid piirkondi Ukraina rünnakute vastu kaitsta.
ISW analüütikute hinnangul on eriti märgiline Vene vägede taandumine Pologivi asulast, kuna see asub olulise teede ristumiskoha lähistel. Ilma selleta on Vene vägedel raskem kaitsta Tokmaki Ukraina vasturünnakute eest.
Mõttekoja hinnangul on Vene väejuhatus hinnanud, et nad ei suuda kogu Zaporižžja oblasti rinnet kaitsta ja on välja valinud eelistatumad kohad, kuhu väed koondada. Samas võib tegu olla ka Vene vägede rotatsiooniga ning nendesse asulatesse võidakse paigutada uued üksused.
Ukraina väed on kaudtulega rünnanud Zaporižžja oblastis mitut Vene vägede ja tehnika koondumiskohti.
Vene väed hoiavad samas ISW hinnangul enda reserve Krimmis.
Mõttekoda tõi lisaks esile, et Vene väed jätkavad kaitserajatiste ehitamist Svatove-Kreminna rindejoonel Ida-Ukrainas.
ISW: Lukašenka räägib NATO-ohust, et vältida Ukrainas sõtta minekut
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut toob esile, et Valgevene president Aljaksandr Lukašenka pidevad teated NATO tekitatud ohust Valgevene vastu aitab tal vältida Ukraina vastu sõtta minekut.
Lukašenka on süüdistanud NATO riike mitmetes provokatsioonides. Samal ajal kinnitas Valgevene kaitseminister Viktor Hrenin, et riik ei valmistu sõjaks ning Valgevene kaitseb ainult enda territooriumi.
ISW analüütikute hinnangul on Valgevene sedasi loonud inforuumi, mille najal õigustada Valgevene sõdurite püsimist enda riigi piires, kuigi Venemaa sooviks, et riik liituks sõjaga Ukraina vastu.
Ukraina hinnangul on Venemaa sõjas Ukraina vastu kaotanud üle 90 000 sõduri
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 90090 (võrdlus eelmise päevaga +650);
- tankid 2916 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 5883 (+6);
- lennukid 280 (+0);
- kopterid 262 (+1);
- suurtükisüsteemid 1905 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 210 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1564 (+2);
- tiibraketid 531 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4464 (+23);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 163 (+0).
Ukraina väitel kandsid Vene väed suurimaid kaotusi Bahmuti ja Lõmani suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 282. päev: Briti luure: Venemaa pidi oma logistika rindejoonest kaugema
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tartlased tegid otsustava vahe sisse kolmandal perioodil, kui vastasel lasti visata vaid üheksa silma. Neljandal veerandil pea kahekümnega juhtinud Eesti klubi kontrollis olukorda.
Patrik Saal viskas Tartu kasuks 14, Leemet Böckler 13 ja Brandon Johnson 12 punkti. Liepaja parim oli 19 punkti ja seitsme tulemusliku sööduga Renars Birkans.
Keila KK hakkas kodus kõvasti vastu Riia VEF-ile, aga neljandal veerandil õnnestus lätlastel siiski vahe sisse teha ja võita 88:76 (20:22, 24:20, 22:21, 22:13).
Sten Saaremäel viskas Keila kasuks 20 punkti, Kaido Saks lisas 14 ja Kristen Kasemets 12 silma. VEF-i parim oli 19 punktiga Kristers Zoriks.
Eesti-Läti liigat juhib Ukraina klubi Prometei (9-1), järgnevad VEF (9-3), Tartu Ülikool (9-3) ja Ventspils (8-3). Kalev/Cramol on viis võitu ja kaks kaotust.
|
Tartu Ülikooli meeskond võitis Eesti-Läti liigas viienda mängu järjest
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartlased tegid otsustava vahe sisse kolmandal perioodil, kui vastasel lasti visata vaid üheksa silma. Neljandal veerandil pea kahekümnega juhtinud Eesti klubi kontrollis olukorda.
Patrik Saal viskas Tartu kasuks 14, Leemet Böckler 13 ja Brandon Johnson 12 punkti. Liepaja parim oli 19 punkti ja seitsme tulemusliku sööduga Renars Birkans.
Keila KK hakkas kodus kõvasti vastu Riia VEF-ile, aga neljandal veerandil õnnestus lätlastel siiski vahe sisse teha ja võita 88:76 (20:22, 24:20, 22:21, 22:13).
Sten Saaremäel viskas Keila kasuks 20 punkti, Kaido Saks lisas 14 ja Kristen Kasemets 12 silma. VEF-i parim oli 19 punktiga Kristers Zoriks.
Eesti-Läti liigat juhib Ukraina klubi Prometei (9-1), järgnevad VEF (9-3), Tartu Ülikool (9-3) ja Ventspils (8-3). Kalev/Cramol on viis võitu ja kaks kaotust.
### Response:
Tartu Ülikooli meeskond võitis Eesti-Läti liigas viienda mängu järjest
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Rooba andis JYP-i esimesele väravale resultatiivse söödu. Kokku on eestlane sel hooajal kogunud 26 mänguga kaheksa resultatiivsuspunkti (kolm väravat ja viis tulemuslikku söötu).
Hooaega tagasihoidlikult alustanud JYP on läinud tasapisi paremaks ja viimasest kuuest mängust on kirjas viis võitu. Liigatabelis paikneb meeskond 15 tiimi konkurentsis kümnendal kohal.
Pühapäeval mängib JYP võõrsil Tampere Tapparaga, kelle leiab tabeli neljandalt positsioonilt. Juhib Rauma Lukko.
|
Rooba andis võidumängus tulemusliku söödu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rooba andis JYP-i esimesele väravale resultatiivse söödu. Kokku on eestlane sel hooajal kogunud 26 mänguga kaheksa resultatiivsuspunkti (kolm väravat ja viis tulemuslikku söötu).
Hooaega tagasihoidlikult alustanud JYP on läinud tasapisi paremaks ja viimasest kuuest mängust on kirjas viis võitu. Liigatabelis paikneb meeskond 15 tiimi konkurentsis kümnendal kohal.
Pühapäeval mängib JYP võõrsil Tampere Tapparaga, kelle leiab tabeli neljandalt positsioonilt. Juhib Rauma Lukko.
### Response:
Rooba andis võidumängus tulemusliku söödu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Prigožin on väga ohtlik mees, teda ei tohi alahinnata. Ta on väga halastamatu ja näeb laiemat pilti. Ta võib olla võluv, ta võib olla ebaviisakas," ütles Gabidullin.
Gabidullini sõnul proovib Prigožin nüüd luua Venemaal oma võimubaasi. Prigožin suhtleb regulaarselt ka Vladimir Putiniga.
Gabidullin põgenes ise välismaale 2019. aastal. Enne palgasõduritega liitumist oli ta olnud vangis. Tema sõnul ei taha Prigožin praegu saada Putini järeltulijaks, vahendas The Times.
"Putin ei kõhkleks Wagnerit hävitamast, kui see peaks teda ohustama. Selle grupi hävitamine võtaks tal aega vaid paar päeva," ütles Gabidullin.
Gabidullini sõnul ei saa Prigožin presidendiks, kuna tal pole selleks piisavalt võimu. Gabidullin võrdles Wagnerit Ivan Julma opritšninaga. See tsaari loodud rühmitus tappis Venemaal kümneid tuhandeid inimesi.
"Nendel organisatsioonidel on sarnased ülesanded, nad peavad maha suruma poliitilisi vastaseid ja kaitsma valitsejat," ütles Gabidullin.
Ivan Julm valitses Venemaad 37 aastat. Tsaar tappis vihahoo ajal ka omaenda poja.
|
Wagneri endine võitleja: Prigožin tahab Venemaal oma võimu suurendada
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Prigožin on väga ohtlik mees, teda ei tohi alahinnata. Ta on väga halastamatu ja näeb laiemat pilti. Ta võib olla võluv, ta võib olla ebaviisakas," ütles Gabidullin.
Gabidullini sõnul proovib Prigožin nüüd luua Venemaal oma võimubaasi. Prigožin suhtleb regulaarselt ka Vladimir Putiniga.
Gabidullin põgenes ise välismaale 2019. aastal. Enne palgasõduritega liitumist oli ta olnud vangis. Tema sõnul ei taha Prigožin praegu saada Putini järeltulijaks, vahendas The Times.
"Putin ei kõhkleks Wagnerit hävitamast, kui see peaks teda ohustama. Selle grupi hävitamine võtaks tal aega vaid paar päeva," ütles Gabidullin.
Gabidullini sõnul ei saa Prigožin presidendiks, kuna tal pole selleks piisavalt võimu. Gabidullin võrdles Wagnerit Ivan Julma opritšninaga. See tsaari loodud rühmitus tappis Venemaal kümneid tuhandeid inimesi.
"Nendel organisatsioonidel on sarnased ülesanded, nad peavad maha suruma poliitilisi vastaseid ja kaitsma valitsejat," ütles Gabidullin.
Ivan Julm valitses Venemaad 37 aastat. Tsaar tappis vihahoo ajal ka omaenda poja.
### Response:
Wagneri endine võitleja: Prigožin tahab Venemaal oma võimu suurendada
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Seoses elektrikatkestusega Pärnu maanteel oli reedel trammiliiklus liinil 3 ja 4 häiritud ning trammiliiklus oli suunatud Koplisse, teatas Tallinna Linnatranspordi AS (TLT).
Algselt prognoosis TLT, et trammiliiklus liinidel 3 ja 4 taastub reede õhtuks, kuid teatas hiljem, et liiklus Tondi suunal ei taastu enne laupäeva hommikut. Reede õhtul kella 20.45 ajal teatas amet siiski, et avarii Pärnu maanteel likvideeriti ning trammid 3 ja 4 sõidavad taas graafiku järgi.
Elektrikatkestus juhtus kontaktliinide lõhkumise tõttu.
"TLT avariibrigaad tegeleb probleemi likvideerimisega ning teeme kõik selleks, et trammiliiklus võimalikult kiiresti taastada. Eeldatavalt saadakse probleemist jagu juba tänase tööpäeva lõpuks. Vabandame ebamugavuste pärast ja loodame reisijate mõistlikule suhtumisele," ütles ettevõtte pressiesindaja Olga Polienko reede päeval.
|
Tallinna trammid 3 ja 4 seisid liinide lõhkumise tõttu reede õhtuni
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seoses elektrikatkestusega Pärnu maanteel oli reedel trammiliiklus liinil 3 ja 4 häiritud ning trammiliiklus oli suunatud Koplisse, teatas Tallinna Linnatranspordi AS (TLT).
Algselt prognoosis TLT, et trammiliiklus liinidel 3 ja 4 taastub reede õhtuks, kuid teatas hiljem, et liiklus Tondi suunal ei taastu enne laupäeva hommikut. Reede õhtul kella 20.45 ajal teatas amet siiski, et avarii Pärnu maanteel likvideeriti ning trammid 3 ja 4 sõidavad taas graafiku järgi.
Elektrikatkestus juhtus kontaktliinide lõhkumise tõttu.
"TLT avariibrigaad tegeleb probleemi likvideerimisega ning teeme kõik selleks, et trammiliiklus võimalikult kiiresti taastada. Eeldatavalt saadakse probleemist jagu juba tänase tööpäeva lõpuks. Vabandame ebamugavuste pärast ja loodame reisijate mõistlikule suhtumisele," ütles ettevõtte pressiesindaja Olga Polienko reede päeval.
### Response:
Tallinna trammid 3 ja 4 seisid liinide lõhkumise tõttu reede õhtuni
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
NEPLP-i juht Ivars Abolinš märkis, et Dožd on saanud meediareeglite rikkumise eest juba kaks korda karistada. Kolme rikkumise korral võib NEPLP võtta kanalilt tegevusloa, vahendas LSM.
Kanal küsis oma loos abi ka Venemaa armeele. Samas loos nimetas Dožd Venemaa sõjaväge "meie armeeks".
Dožd peatoimetaja Tihhon Dzjadko tunnistas, et välja öeldud fraasist jääb mulje, et telekanal tahtis aidata Venemaa sõjaväge. Dzjadko rõhutas, et kanal ei tegele ega hakka ka tegelema Venemaa armee abistamisega.
"Kuna eetris olnud fraas eksitas meie vaatajaid, otsustasime selle eemaldada. Vabandame oma vaatajate eest," teatas Dzjadko.
Kanal teatas samuti, et vallandas ajakirjanik Aleksei Korostelevi, kes tahtis saates mobiliseeritud Vene sõduritele raha korjata.
Pärast Ukraina sõja puhkemist katkestas Dožd ajutiselt oma tegevuse. Hiljem kolis kanal Lätisse.
|
Läti trahvis Vene telekanalit Moskva-meelse propaganda eest
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NEPLP-i juht Ivars Abolinš märkis, et Dožd on saanud meediareeglite rikkumise eest juba kaks korda karistada. Kolme rikkumise korral võib NEPLP võtta kanalilt tegevusloa, vahendas LSM.
Kanal küsis oma loos abi ka Venemaa armeele. Samas loos nimetas Dožd Venemaa sõjaväge "meie armeeks".
Dožd peatoimetaja Tihhon Dzjadko tunnistas, et välja öeldud fraasist jääb mulje, et telekanal tahtis aidata Venemaa sõjaväge. Dzjadko rõhutas, et kanal ei tegele ega hakka ka tegelema Venemaa armee abistamisega.
"Kuna eetris olnud fraas eksitas meie vaatajaid, otsustasime selle eemaldada. Vabandame oma vaatajate eest," teatas Dzjadko.
Kanal teatas samuti, et vallandas ajakirjanik Aleksei Korostelevi, kes tahtis saates mobiliseeritud Vene sõduritele raha korjata.
Pärast Ukraina sõja puhkemist katkestas Dožd ajutiselt oma tegevuse. Hiljem kolis kanal Lätisse.
### Response:
Läti trahvis Vene telekanalit Moskva-meelse propaganda eest
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Portugal läks Lõuna-Korea vastu juba viienda minutil juhtima, kui Joao Mario leidis terava sööduga värava ees olnud Ricardo Horta. Lõuna-Korea viigivärav sündis 27. minutil. Nurgalöögist tulnud pall põrkas vastu Cristiano Ronaldot ning lahtisele pallile jõudis esimesena Kim Young-Gwon. Poolajapausile mindi 1:1 viigiseisul.
Teise poolaja esimesel üleminutil tõi Lõuna-Korea kastanid tulest välja vahetusest sekkunud Hwang Hee-Chan. Korea kiirrünnaku algatas koondise talisman ja kapten Son Heung-Min, kes andis Portugali kaitsja jalgevahelt söödu Hee-Chanile, kes kõmmutas penaltipunkti lähedalt Portugali võrku.
Portugal lõpetas H-alagrupis kuue punktiga esimesel kohal, Lõuna-Korea nelja punktiga teisel kohal.
Samal ajal peetud Ghana ja Uruguay kohtumine otsustati avapoolajal, kui Giorgian de Arrascaeta lõi kuue minuti jooksul kaks väravat. Paraku ei suutnud Uruguay järelejäänud aja jooksul vajalikku kolmandat väravat lüüa ning Lõuna-Korea pääses tänu paremale väravate vahele alagrupist edasi.
Uruguay sai alagrupis nelja punktiga kolmanda koha, Ghana kogus kolm punkti ja jäi neljandaks.
Portugal läheb kaheksandikfinaalis kokku G-alagrupi teise meeskonnaga ja Lõuna-Korea G-alagrupi võitjaga.
H-alagrupp
90:00
Korea Vabariik
2
27' Kim Y.
90+1' Hwang
2
:
1
1
Portugal
5' Horta
Korea Vabariik
27' Kim Y.
90+1' Hwang
Portugal
5' Horta
H-alagrupp
90:00
Ghana
0
0
:
2
2
Uruguay
26' de Arrascaeta
32' de Arrascaeta
Ghana
Uruguay
26' de Arrascaeta
32' de Arrascaeta
Otseblogi:
Eelvaade:
Kell 16.30 algab ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis otseülekanne Portugali ja Lõuna-Korea kohtumisest. Portugal võitis kaks esimest kohtumist Ghana ja Uruguay vastu ning kindlustas alagrupist edasipääsu. Alagrupi võitmiseks vajab Portugal Lõuna-Korea vastu vähemalt viigipunkti.
Lõuna-Korea seis on keerulisem, sest nad peavad edasipääsemiseks Portugali alistama ja lootma, et Uruguay saab jagu Ghanast. Tänased vastased on korra varasemalt kohtunud: 2002. aasta MM-il, kui toona võõrustaja rollis olnud Lõuna-Korea sai alagrupis 21-aastase Park Ji-Sungi väravast 1:0 võidu. 20 aasta taguselt MM-ilt pärineb ka Lõuna-Korea kõigi aegade parim tulemus ehk neljas koht. Viimati jõudsid nad 16 parema sekka 2010. aastal, kui kaheksandikfinaalis kaotati Uruguayle 1:2.
Kell 16.50 alustavad ETV+ ja ERR-i spordiportaal otseülekannet H-alagrupi teisest vastasseisust Uruguay ja Ghana vahel. Viimane ihkab revanši, sest äsja mainitud 2010. aasta MM-il kukutas Uruguay dramaatilisel viisil Ghana konkurentsist.
Mäletatavasti lõppes Uruguay ja Ghana veerandfinaalkohtumise normaalaeg 1:1 viigiga. Sama seis oli tablool ka lisaaja 120. minutil, kuid siis teenis Ghana karistuslöögi ning trahvilöögile järgnenud segaduses sai Dominic Adiyiah peaga löögile. Jalgpallimaailma šokiks tõrjus Uruguay ründaja Luis Suarez väravajoonelt kahe käega Adiyahi pealöögi, millele järgnes punane kaart ja penalti Ghanale. Paraku lõi Ghana kõigi aegade suurim väravakütt Asamoah Gyan palli latti ning Uruguay jäi penaltiseerias 4:2 peale ja edenes poolfinaali.
Ghana hoiab tänase kohtumise eel alagrupis kolme punktiga teist kohta. Edasipääs on kindel juhul kui Uruguay vastu võetakse magus revanš või Lõuna-Korea ei alista Portugali. Kui Lõuna-Korea võidab ning Ghana ja Uruguay mängivad viiki, selgub edasipääseja väravate vahega.
Uruguayl on kahest kohtumisest kirjas üks punkt. Kataris edasi mängimiseks peavad nad Ghanat võitma ja lootma, et Lõuna-Korea Portugalile vastu ei saa. Kui Uruguay ja Lõuna-Korea mõlemad võidavad, selgub edasipääseja väravate vahega. Uruguay on jõudnud vähemalt kaheksandikfinaali kolmel järjestikusel MM-il, Ghana viimane MM-i sõelmäng oli kurikuulus 2010. aasta veerandfinaal.
|
Lõuna-Korea pääses tänu üleminutitel löödud väravale kaheksandikfinaali
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Portugal läks Lõuna-Korea vastu juba viienda minutil juhtima, kui Joao Mario leidis terava sööduga värava ees olnud Ricardo Horta. Lõuna-Korea viigivärav sündis 27. minutil. Nurgalöögist tulnud pall põrkas vastu Cristiano Ronaldot ning lahtisele pallile jõudis esimesena Kim Young-Gwon. Poolajapausile mindi 1:1 viigiseisul.
Teise poolaja esimesel üleminutil tõi Lõuna-Korea kastanid tulest välja vahetusest sekkunud Hwang Hee-Chan. Korea kiirrünnaku algatas koondise talisman ja kapten Son Heung-Min, kes andis Portugali kaitsja jalgevahelt söödu Hee-Chanile, kes kõmmutas penaltipunkti lähedalt Portugali võrku.
Portugal lõpetas H-alagrupis kuue punktiga esimesel kohal, Lõuna-Korea nelja punktiga teisel kohal.
Samal ajal peetud Ghana ja Uruguay kohtumine otsustati avapoolajal, kui Giorgian de Arrascaeta lõi kuue minuti jooksul kaks väravat. Paraku ei suutnud Uruguay järelejäänud aja jooksul vajalikku kolmandat väravat lüüa ning Lõuna-Korea pääses tänu paremale väravate vahele alagrupist edasi.
Uruguay sai alagrupis nelja punktiga kolmanda koha, Ghana kogus kolm punkti ja jäi neljandaks.
Portugal läheb kaheksandikfinaalis kokku G-alagrupi teise meeskonnaga ja Lõuna-Korea G-alagrupi võitjaga.
H-alagrupp
90:00
Korea Vabariik
2
27' Kim Y.
90+1' Hwang
2
:
1
1
Portugal
5' Horta
Korea Vabariik
27' Kim Y.
90+1' Hwang
Portugal
5' Horta
H-alagrupp
90:00
Ghana
0
0
:
2
2
Uruguay
26' de Arrascaeta
32' de Arrascaeta
Ghana
Uruguay
26' de Arrascaeta
32' de Arrascaeta
Otseblogi:
Eelvaade:
Kell 16.30 algab ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis otseülekanne Portugali ja Lõuna-Korea kohtumisest. Portugal võitis kaks esimest kohtumist Ghana ja Uruguay vastu ning kindlustas alagrupist edasipääsu. Alagrupi võitmiseks vajab Portugal Lõuna-Korea vastu vähemalt viigipunkti.
Lõuna-Korea seis on keerulisem, sest nad peavad edasipääsemiseks Portugali alistama ja lootma, et Uruguay saab jagu Ghanast. Tänased vastased on korra varasemalt kohtunud: 2002. aasta MM-il, kui toona võõrustaja rollis olnud Lõuna-Korea sai alagrupis 21-aastase Park Ji-Sungi väravast 1:0 võidu. 20 aasta taguselt MM-ilt pärineb ka Lõuna-Korea kõigi aegade parim tulemus ehk neljas koht. Viimati jõudsid nad 16 parema sekka 2010. aastal, kui kaheksandikfinaalis kaotati Uruguayle 1:2.
Kell 16.50 alustavad ETV+ ja ERR-i spordiportaal otseülekannet H-alagrupi teisest vastasseisust Uruguay ja Ghana vahel. Viimane ihkab revanši, sest äsja mainitud 2010. aasta MM-il kukutas Uruguay dramaatilisel viisil Ghana konkurentsist.
Mäletatavasti lõppes Uruguay ja Ghana veerandfinaalkohtumise normaalaeg 1:1 viigiga. Sama seis oli tablool ka lisaaja 120. minutil, kuid siis teenis Ghana karistuslöögi ning trahvilöögile järgnenud segaduses sai Dominic Adiyiah peaga löögile. Jalgpallimaailma šokiks tõrjus Uruguay ründaja Luis Suarez väravajoonelt kahe käega Adiyahi pealöögi, millele järgnes punane kaart ja penalti Ghanale. Paraku lõi Ghana kõigi aegade suurim väravakütt Asamoah Gyan palli latti ning Uruguay jäi penaltiseerias 4:2 peale ja edenes poolfinaali.
Ghana hoiab tänase kohtumise eel alagrupis kolme punktiga teist kohta. Edasipääs on kindel juhul kui Uruguay vastu võetakse magus revanš või Lõuna-Korea ei alista Portugali. Kui Lõuna-Korea võidab ning Ghana ja Uruguay mängivad viiki, selgub edasipääseja väravate vahega.
Uruguayl on kahest kohtumisest kirjas üks punkt. Kataris edasi mängimiseks peavad nad Ghanat võitma ja lootma, et Lõuna-Korea Portugalile vastu ei saa. Kui Uruguay ja Lõuna-Korea mõlemad võidavad, selgub edasipääseja väravate vahega. Uruguay on jõudnud vähemalt kaheksandikfinaali kolmel järjestikusel MM-il, Ghana viimane MM-i sõelmäng oli kurikuulus 2010. aasta veerandfinaal.
### Response:
Lõuna-Korea pääses tänu üleminutitel löödud väravale kaheksandikfinaali
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eelmistes ringies alistas Lajal ka austraallase Tom Evansi (ATP 1152.) 7:5, 7:6 (7:2) ja prantslase Antoine Bergeri (ATP -) 6:1, 6:2.
Poolfinaalis ootab eestlast kodupubliku soosik Aziz Dougaz (ATP 282.), kellel on turniiri teine paigutus.
|
Lajal jõudis Tuneesias poolfinaali
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmistes ringies alistas Lajal ka austraallase Tom Evansi (ATP 1152.) 7:5, 7:6 (7:2) ja prantslase Antoine Bergeri (ATP -) 6:1, 6:2.
Poolfinaalis ootab eestlast kodupubliku soosik Aziz Dougaz (ATP 282.), kellel on turniiri teine paigutus.
### Response:
Lajal jõudis Tuneesias poolfinaali
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Prantsusmaa jalgpalliliidu teatel sai Hernandezi hüppeliiges natuke muljuda ja laupäeval peaks mängumees harjutuskorra taas kaasa tegema.
MM-finaalturniiri avamängus Austraalia vastu vigastas tõsiselt oma põlve tema vend Lucas Hernandez, kes sel turniiril kindlasti enam platsile ei tule.
See tähendab, et Theo Hernandez on hetkel ainus puhtakujuline vasakkaitsja Prantsusmaa koosseisus.
Prantsusmaa kohtub esmaspäeval kaheksandikfinaalis Poolaga.
|
Prantsusmaal tekkis vasakkaitsja positsioonil täiendav murekoht
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa jalgpalliliidu teatel sai Hernandezi hüppeliiges natuke muljuda ja laupäeval peaks mängumees harjutuskorra taas kaasa tegema.
MM-finaalturniiri avamängus Austraalia vastu vigastas tõsiselt oma põlve tema vend Lucas Hernandez, kes sel turniiril kindlasti enam platsile ei tule.
See tähendab, et Theo Hernandez on hetkel ainus puhtakujuline vasakkaitsja Prantsusmaa koosseisus.
Prantsusmaa kohtub esmaspäeval kaheksandikfinaalis Poolaga.
### Response:
Prantsusmaal tekkis vasakkaitsja positsioonil täiendav murekoht
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Viimased kuus sajandit on Tallinna ajaloolisel Raekoja platsil seisnud igal aastal kuninglik jõulupuu," tutvustas ajakiri.
"Külastage jõuluvana väljakul asuvas majakeses, astuge läbi kioskitest, et seotada käsitööna valminud kaunistusi ja mõnusaid lambavillaseid kudumeid, või täitke kõht hapukapsa ja verivorstidega ning rüübake peale erilist hõõgveini," kirjutas Vogue.
Samuti tõi ajakiri välja nädalavahetuseti toimuvad tantsulised ja muusikalised esinemised Raekoja platsil.
Vogue'i nimekirja mahtusid veel Šveitsi (Basel), Austria (Viin), Prantsusmaa (Strasbourg), Saksamaa (Heidelberg), Šotimaa (Edinburgh), Taani (Kopenhaagen), Suurbritannia (Bath), Itaalia (Govone'i ja Asti piirkonnad) ning Soome (Helsingi) jõuluturud.
|
Vogue valis Tallinna jõuluturu Euroopa kümne parima sekka
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Viimased kuus sajandit on Tallinna ajaloolisel Raekoja platsil seisnud igal aastal kuninglik jõulupuu," tutvustas ajakiri.
"Külastage jõuluvana väljakul asuvas majakeses, astuge läbi kioskitest, et seotada käsitööna valminud kaunistusi ja mõnusaid lambavillaseid kudumeid, või täitke kõht hapukapsa ja verivorstidega ning rüübake peale erilist hõõgveini," kirjutas Vogue.
Samuti tõi ajakiri välja nädalavahetuseti toimuvad tantsulised ja muusikalised esinemised Raekoja platsil.
Vogue'i nimekirja mahtusid veel Šveitsi (Basel), Austria (Viin), Prantsusmaa (Strasbourg), Saksamaa (Heidelberg), Šotimaa (Edinburgh), Taani (Kopenhaagen), Suurbritannia (Bath), Itaalia (Govone'i ja Asti piirkonnad) ning Soome (Helsingi) jõuluturud.
### Response:
Vogue valis Tallinna jõuluturu Euroopa kümne parima sekka
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Rohkem kui saja aasta pikkust Eesti jalgpalli ajalugu on mitmes raamatus avatud, kuid mitte kunagi varem pole jalgpallilugu nii põhjalikult uuritud ja huvitavalt kirja pandud kui praegu. Nimelt on Eesti esimene jalgpalliajaloo doktor ja pikalt ajakirjanikuna töötanud Indrek Schwede teinud väga põhjaliku töö: ta tutvus ligi kahekümne aasta jooksul algallikatega, hankis arhiivimaterjali, vestles ekspertidega ja töötas päev-päevalt läbi Eesti ajakirjanduse.
Schwede töö tulemus on viieosaline Eesti jalgpalliloo raamatusari, millest esimene ilmub nüüd ja tutvustab meile aega Eesti jalgpalli sünnist kuni Pariisi olümpiamängudel osalemiseni. Raamat on põnevalt üles ehitatud, sisaldades palju lühikesi lugusid, pilte, seni laiemalt teadmata fakte, kronoloogilist ülevaadet jpm.
"Mõned sündmused on esitatud ka pikemalt, sest teisiti ei saanud ega oleks mõtetki. Lehekülgede kõrval jookseb kroonikariba: seal on kuupäevade kaupa üksikute mängude tulemused või muu oluline info. Tegemist pole tingimata kuiva infoga, vaid võimalusel on sinna lisatud mõni huvitav eluline või humoorikas detail," kirjeldas Schwede.
Raamatust leiab ka eri kümnendeid kokkuvõtlikult iseloomustavad pikemad tekstid. Need vaatlevad muuhulgas ka jalgpallielu juhtivaid organisatsioone, treeningut, taktikat, välistreenereid, mängustiile, mängupaikasid, varustust, terminoloogiat, piletihindasid, publikut ja fänne, alaliidu ja klubide majanduslikku võimekust ja väljaminekuid ning jalgpalli kohta ühiskonnas.
Raamatu esitlus toimub 5. detsembril kell 12.15 Tallinnas A. Le Coq Arenal Eesti Jalgpalli Liidu konverentsikeskuses. Kohal on autor, raamatut on võimalik osta soodushinnaga 35 eurot (ca 30% soodsam kui hiljem poes).
|
Ilmub Eesti jalgpalli ajalugu käsitleva raamatusarja esimene osa
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rohkem kui saja aasta pikkust Eesti jalgpalli ajalugu on mitmes raamatus avatud, kuid mitte kunagi varem pole jalgpallilugu nii põhjalikult uuritud ja huvitavalt kirja pandud kui praegu. Nimelt on Eesti esimene jalgpalliajaloo doktor ja pikalt ajakirjanikuna töötanud Indrek Schwede teinud väga põhjaliku töö: ta tutvus ligi kahekümne aasta jooksul algallikatega, hankis arhiivimaterjali, vestles ekspertidega ja töötas päev-päevalt läbi Eesti ajakirjanduse.
Schwede töö tulemus on viieosaline Eesti jalgpalliloo raamatusari, millest esimene ilmub nüüd ja tutvustab meile aega Eesti jalgpalli sünnist kuni Pariisi olümpiamängudel osalemiseni. Raamat on põnevalt üles ehitatud, sisaldades palju lühikesi lugusid, pilte, seni laiemalt teadmata fakte, kronoloogilist ülevaadet jpm.
"Mõned sündmused on esitatud ka pikemalt, sest teisiti ei saanud ega oleks mõtetki. Lehekülgede kõrval jookseb kroonikariba: seal on kuupäevade kaupa üksikute mängude tulemused või muu oluline info. Tegemist pole tingimata kuiva infoga, vaid võimalusel on sinna lisatud mõni huvitav eluline või humoorikas detail," kirjeldas Schwede.
Raamatust leiab ka eri kümnendeid kokkuvõtlikult iseloomustavad pikemad tekstid. Need vaatlevad muuhulgas ka jalgpallielu juhtivaid organisatsioone, treeningut, taktikat, välistreenereid, mängustiile, mängupaikasid, varustust, terminoloogiat, piletihindasid, publikut ja fänne, alaliidu ja klubide majanduslikku võimekust ja väljaminekuid ning jalgpalli kohta ühiskonnas.
Raamatu esitlus toimub 5. detsembril kell 12.15 Tallinnas A. Le Coq Arenal Eesti Jalgpalli Liidu konverentsikeskuses. Kohal on autor, raamatut on võimalik osta soodushinnaga 35 eurot (ca 30% soodsam kui hiljem poes).
### Response:
Ilmub Eesti jalgpalli ajalugu käsitleva raamatusarja esimene osa
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Üheksaliikmelise reparatsioonide maksmise töörühma moodustas California demokraadist kuberner Gavin Newsom. Töörühma fookuses on eluaseme diskrimineerimisega seotud ülekohtu hüvitamine. Ajalehe The New York Times andmetel kuluks 2,5 miljonile mustanahalisele californialasele hüvitise maksmiseks 569 miljardit dollarit. Diskrimineerimine toimus aastatel 1933-1977.
Arutelud siiski alles käivad, töörühm veel kaalub, kuidas peaks toimuma hüvitise maksmine. Mõned soovitasid pakkuda eluasemetoetust, teised aga leidsid, et raha tuleb anda otse kätte.
Töörühm on tuvastanud veel teisi põhjusi, miks orjade järeltulijatele tuleb maksta hüvitist. Töörühm korraldas osariigis ka kohtumisi mustanahaliste kogukonna liikmetega.
"Me vaatame reparatsioone sellises mastaabis, mis on suurim pärast rekonstrueerimist," ütles töörühma liige ja Berkeley ülikooli professor Jovan Scott Lewis.
Rekonstrueerimise ajastu oli periood USA ajaloos, mis kestis aastatel 1863-1877. USA võimud proovisid siis riiki pärast kodusõda uuesti üles ehitada.
Töörühm tõi ka näiteid, mis on seotud eluaseme diskrimineerimisega. San Francisco lähedal asus kunagi linn Russell City, kus leidsid peavarju lõunast põgenenud mustanahalised perekonnad. Linnas elanud inimesed ütlesid töörühmale, et see lammutati ja piirkonda tuli hoopis tööstuspark.
Üks endine Russell City elanik ütles, et ta sai oma kodu eest 2200 dollarit. Ta ostis aga maja palju suurema summa eest.
|
California võib orjade järeltulijatele maksta hüvitiseks 569 miljardit
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üheksaliikmelise reparatsioonide maksmise töörühma moodustas California demokraadist kuberner Gavin Newsom. Töörühma fookuses on eluaseme diskrimineerimisega seotud ülekohtu hüvitamine. Ajalehe The New York Times andmetel kuluks 2,5 miljonile mustanahalisele californialasele hüvitise maksmiseks 569 miljardit dollarit. Diskrimineerimine toimus aastatel 1933-1977.
Arutelud siiski alles käivad, töörühm veel kaalub, kuidas peaks toimuma hüvitise maksmine. Mõned soovitasid pakkuda eluasemetoetust, teised aga leidsid, et raha tuleb anda otse kätte.
Töörühm on tuvastanud veel teisi põhjusi, miks orjade järeltulijatele tuleb maksta hüvitist. Töörühm korraldas osariigis ka kohtumisi mustanahaliste kogukonna liikmetega.
"Me vaatame reparatsioone sellises mastaabis, mis on suurim pärast rekonstrueerimist," ütles töörühma liige ja Berkeley ülikooli professor Jovan Scott Lewis.
Rekonstrueerimise ajastu oli periood USA ajaloos, mis kestis aastatel 1863-1877. USA võimud proovisid siis riiki pärast kodusõda uuesti üles ehitada.
Töörühm tõi ka näiteid, mis on seotud eluaseme diskrimineerimisega. San Francisco lähedal asus kunagi linn Russell City, kus leidsid peavarju lõunast põgenenud mustanahalised perekonnad. Linnas elanud inimesed ütlesid töörühmale, et see lammutati ja piirkonda tuli hoopis tööstuspark.
Üks endine Russell City elanik ütles, et ta sai oma kodu eest 2200 dollarit. Ta ostis aga maja palju suurema summa eest.
### Response:
California võib orjade järeltulijatele maksta hüvitiseks 569 miljardit
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eelmise hooaja MK-sarja võitnud Westvold Hansen haaras liidrikoha juba hüppevooru järel ja tema edu Sieffi ees oli enne murdmaadistantsi 12 sekundit. Suusarajal kasvatas norralanna edu enam kui minutile, ülejäänud võistlejad kaotasid rohkem kui minutiga juba enne sõitu.
Kaheksa parema hulka jõudsid ka austerlanna Lisa Hirner (+1.38,0), norralanna Ida Marie Hagen (+1.38,4), sakslanna Jenny Nowak (+2.11,2), jaapanlanna Yuna Kasai (+2.12,4) ja sloveenlanna Ema Volavsek (+2.30,4).
Pühapäeval võistlevad kahevõistlejad Lillehammeris korra veel.
|
Naiste kahevõistluse hooaeg algas üldvõidu kaitsja esikohaga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise hooaja MK-sarja võitnud Westvold Hansen haaras liidrikoha juba hüppevooru järel ja tema edu Sieffi ees oli enne murdmaadistantsi 12 sekundit. Suusarajal kasvatas norralanna edu enam kui minutile, ülejäänud võistlejad kaotasid rohkem kui minutiga juba enne sõitu.
Kaheksa parema hulka jõudsid ka austerlanna Lisa Hirner (+1.38,0), norralanna Ida Marie Hagen (+1.38,4), sakslanna Jenny Nowak (+2.11,2), jaapanlanna Yuna Kasai (+2.12,4) ja sloveenlanna Ema Volavsek (+2.30,4).
Pühapäeval võistlevad kahevõistlejad Lillehammeris korra veel.
### Response:
Naiste kahevõistluse hooaeg algas üldvõidu kaitsja esikohaga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kursusel osalejatel tuli läbida mahukas programm: kokku 17 kontaktõppepäeva ja viis päeva veebi vahendusel, mis sisaldasid erinevaid kodutöid. Iga treener läbis kümnepäevase vaatluspraktika mõne klubi või koondise juures, tegi vaatluspraktika analüüsi ning viis selle põhjal läbi treeningud. Lisaks filmiti ja tagasisidestati kahte enda treeningut, peeti vähemalt kolm individuaalset vestlust koolitajaga ning kursuse lõpuks tuli esitada ja edukalt kaitsta lõputöö.
Treenerite A kvalifikatsiooni koolitaja Indrek Koseri sõnul möödus õppeprotsess edukalt. "Mul on väga hea meel, et saime kogu programmi läbi teha ilma ühegi takistuseta. Samuti teeb rõõmu, et meil õnnestus kaasata väga palju oma ala spetsialiste kursuse läbiviimisse. Enda poolt tahaks tänada klubisid ja treenereid, kes lasid osalejatel enda klubi võistkondade juures vaatluspraktikaid läbi viia. Lisaks suur tänu Lauri Nuumale, Vjatšeslav Zahovaikole ja Martin Klasenile, kes jagasid osalejatega enda tööpõhimõtteid ja treenerina töötamise kogemusi," sõnas Koser.
Kursuse jooksul käisid oma valdkonnast teadmisi jagamas mitmed esinejad. Lisaks koolituse eest vastutanud Indrek Koserile käisid osalejatele rääkimas Ott Meerits (vigastuste ennetus ja jõutreening), Mati Arend (jõutreening), Krete Junson (toitumine), Mikk Pärn (anatoomia ja füsioloogia), Ain Alev (kohtunikud), Andrus Lukjanov (väravavahid), Joel Indermitte (standardolukorrad ja positsioonispetsiifiline treening), Rain Nappir (mänguanalüüs), Tomas Pereira (psühholoogia), Michael Müller (kehaline ettevalmistus), Laur Nurkse (psühholoogia).
Üheksa kuud kestnud A kvalifikatsiooni kursuse lõputunnistuse teenisid Margus Luts, Kalmer Kaasik, Indrek Käo, Martti Sikut, Emin Narinjan, Peeter Kusma, Alexey Zotov, Taavi Viik, Alar Trumm, Mikk Laas, Anastassia Morkovkina, Anastasija-Grazyna Shcherbachenia, Bogdan Lukashenko, Jürmo Jürgen, Nikita Brõlin, Madis Metsmägi, Innar Paal ja Artur Korepanov.
|
EJL väljastas UEFA A kvalifikatsiooni tunnustuse 18 treenerile
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kursusel osalejatel tuli läbida mahukas programm: kokku 17 kontaktõppepäeva ja viis päeva veebi vahendusel, mis sisaldasid erinevaid kodutöid. Iga treener läbis kümnepäevase vaatluspraktika mõne klubi või koondise juures, tegi vaatluspraktika analüüsi ning viis selle põhjal läbi treeningud. Lisaks filmiti ja tagasisidestati kahte enda treeningut, peeti vähemalt kolm individuaalset vestlust koolitajaga ning kursuse lõpuks tuli esitada ja edukalt kaitsta lõputöö.
Treenerite A kvalifikatsiooni koolitaja Indrek Koseri sõnul möödus õppeprotsess edukalt. "Mul on väga hea meel, et saime kogu programmi läbi teha ilma ühegi takistuseta. Samuti teeb rõõmu, et meil õnnestus kaasata väga palju oma ala spetsialiste kursuse läbiviimisse. Enda poolt tahaks tänada klubisid ja treenereid, kes lasid osalejatel enda klubi võistkondade juures vaatluspraktikaid läbi viia. Lisaks suur tänu Lauri Nuumale, Vjatšeslav Zahovaikole ja Martin Klasenile, kes jagasid osalejatega enda tööpõhimõtteid ja treenerina töötamise kogemusi," sõnas Koser.
Kursuse jooksul käisid oma valdkonnast teadmisi jagamas mitmed esinejad. Lisaks koolituse eest vastutanud Indrek Koserile käisid osalejatele rääkimas Ott Meerits (vigastuste ennetus ja jõutreening), Mati Arend (jõutreening), Krete Junson (toitumine), Mikk Pärn (anatoomia ja füsioloogia), Ain Alev (kohtunikud), Andrus Lukjanov (väravavahid), Joel Indermitte (standardolukorrad ja positsioonispetsiifiline treening), Rain Nappir (mänguanalüüs), Tomas Pereira (psühholoogia), Michael Müller (kehaline ettevalmistus), Laur Nurkse (psühholoogia).
Üheksa kuud kestnud A kvalifikatsiooni kursuse lõputunnistuse teenisid Margus Luts, Kalmer Kaasik, Indrek Käo, Martti Sikut, Emin Narinjan, Peeter Kusma, Alexey Zotov, Taavi Viik, Alar Trumm, Mikk Laas, Anastassia Morkovkina, Anastasija-Grazyna Shcherbachenia, Bogdan Lukashenko, Jürmo Jürgen, Nikita Brõlin, Madis Metsmägi, Innar Paal ja Artur Korepanov.
### Response:
EJL väljastas UEFA A kvalifikatsiooni tunnustuse 18 treenerile
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kui muidu peetakse uue tsirkuse omapärast trikkide peitmist ja hajutamist, toob Omatsirkus sel korral trikid vaatajate nina all ning kõik fläkid, saltod ja rondaadid sooritatakse kahel risti asetatud kitsal vaibaribal, mis on laotatud publiku jalge ette. Treeningsaalis on tehtud tööd selle kallal, et säiliks akrobaatiline lend, hoog ja amplituud ning vaataja, kes tunneb tuuleiili, jääb seejuures füüsiliselt puutumata. "Me ei paku vaatajale rahulikku olemist ning kõrgetasemeliste trikkide distantsilt nautimist, pigem närvikõdi ja erakordseid lende," märkis tsirkus.
Koreograaf Kädi Metsojale on "J.A.H." seitsmes tsirkuselavastus. "Mis iganes juhtub, kuhu tahes ma satun, lähen vabatahtlikult või olude sunnil, ütlen ma jah. See on teadlik otsus ja kindel ülesanne, mille ma iseendale panen. Kui kukun, siis ütlen, et jah, ma kukkusin, kui sein tuleb ette, siis ütlen, et jah, see sein on ees," rääkis Metsoja.
"Kui mina otsustan jah, siis kas saab ükski teine loodusjõud või füüsikareegel mulle ei öelda. Otsus jah eemaldab hetkest kogu emotsiooni ja tunde. See on tsirkuseartisti ülesanne enesele, tagajärgedega tegeleb ta hiljem," lisas ta.
Idee, lavastus, valgus, lava autor on Kädi Metsoja ja muusika lõi Karl Birnbaum. Laval astuvad üles Matthias Kann, Kirke Mia Tinno, Ellinor Orgusaar, Krõõt Arna, Lilli Jesse, Kirke Arukaevu, Bianca Põdra, Iida Lepp, Divia Thakur, Heiki Lõhmussaar, Liisa Tohver, Lisette Erm, Adelia Annus ja Anette Kampus.
|
Omatsirkuse uus lavastus toob trikid publiku jalge ette
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui muidu peetakse uue tsirkuse omapärast trikkide peitmist ja hajutamist, toob Omatsirkus sel korral trikid vaatajate nina all ning kõik fläkid, saltod ja rondaadid sooritatakse kahel risti asetatud kitsal vaibaribal, mis on laotatud publiku jalge ette. Treeningsaalis on tehtud tööd selle kallal, et säiliks akrobaatiline lend, hoog ja amplituud ning vaataja, kes tunneb tuuleiili, jääb seejuures füüsiliselt puutumata. "Me ei paku vaatajale rahulikku olemist ning kõrgetasemeliste trikkide distantsilt nautimist, pigem närvikõdi ja erakordseid lende," märkis tsirkus.
Koreograaf Kädi Metsojale on "J.A.H." seitsmes tsirkuselavastus. "Mis iganes juhtub, kuhu tahes ma satun, lähen vabatahtlikult või olude sunnil, ütlen ma jah. See on teadlik otsus ja kindel ülesanne, mille ma iseendale panen. Kui kukun, siis ütlen, et jah, ma kukkusin, kui sein tuleb ette, siis ütlen, et jah, see sein on ees," rääkis Metsoja.
"Kui mina otsustan jah, siis kas saab ükski teine loodusjõud või füüsikareegel mulle ei öelda. Otsus jah eemaldab hetkest kogu emotsiooni ja tunde. See on tsirkuseartisti ülesanne enesele, tagajärgedega tegeleb ta hiljem," lisas ta.
Idee, lavastus, valgus, lava autor on Kädi Metsoja ja muusika lõi Karl Birnbaum. Laval astuvad üles Matthias Kann, Kirke Mia Tinno, Ellinor Orgusaar, Krõõt Arna, Lilli Jesse, Kirke Arukaevu, Bianca Põdra, Iida Lepp, Divia Thakur, Heiki Lõhmussaar, Liisa Tohver, Lisette Erm, Adelia Annus ja Anette Kampus.
### Response:
Omatsirkuse uus lavastus toob trikid publiku jalge ette
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Ma tegin selle albumi kallal kõvasti tööd viimase nelja aasta vältel," sõnas RM enne albumi avaldamist. "See saab olema väga teistsugune minu eelnevatest projektidest."
"Indigolt" leiab kümme värsket lugu ning albumi esimene lugu on pealkirjaga "Yun", mis valmis koostöös Erykah Baduga. Albumil teevad muuhulgas kaasa veel USA räppar Anderson .Paak, Briti laulja-laulukirjutaja Mahalia ja tantsumuusika duo Honne. "Indigo" produtseerisid Logikal J ja Ghstloop.
RM on eelnevalt andnud välja kaks albumit: 2015. aastal ilmus tal nimialbum "RM" ja 2018. aastal album "Mono".
|
BTS-i räppar RM andis välja sooloalbumi "Indigo"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma tegin selle albumi kallal kõvasti tööd viimase nelja aasta vältel," sõnas RM enne albumi avaldamist. "See saab olema väga teistsugune minu eelnevatest projektidest."
"Indigolt" leiab kümme värsket lugu ning albumi esimene lugu on pealkirjaga "Yun", mis valmis koostöös Erykah Baduga. Albumil teevad muuhulgas kaasa veel USA räppar Anderson .Paak, Briti laulja-laulukirjutaja Mahalia ja tantsumuusika duo Honne. "Indigo" produtseerisid Logikal J ja Ghstloop.
RM on eelnevalt andnud välja kaks albumit: 2015. aastal ilmus tal nimialbum "RM" ja 2018. aastal album "Mono".
### Response:
BTS-i räppar RM andis välja sooloalbumi "Indigo"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Tegemist ei ole siseministeeriumi haldusala rahaga. Algusest peale oleme me koalitsioonileppes kokku leppinud, et me soovime panustada Eesti regionaalarengusse ja Eesti lastesse, kes erinevates lasteaedades ja koolides käivad. Lihtsalt eelarvetehniliselt on see tõstetud siseministeeriumi rea peale," ütles Läänemets ERR-ile.
Praegune rahandusminister Annely Akkermann ütles kolmapäeval ERR-ile, et rahandusministeerium koondab teiste ministeeriumite ettepanekud eelarve muudatusteks, mis lähevad edasi riigikogusse. "Konkreetsed muudatusettepanekud on teinud siseminister," ütles Akkermann.
Läänemets aga märkis, et tema ettepanek enne eelarve valmimist oli tõsta see raha rahandusministeeriumi eelarvereale riigihalduse ministri haldusalasse.
Läänemets täpsustas, et saatis Pentus-Rosimannusele Exceli tabeli objektidega, millele soovitakse rahastust, ehk tema sõnul ei saanud jääda üles küsimust mille tarbeks konkreetselt raha läheb.
"Kui seda kokkulepet ei olnud võimalik saada, siis rahandusminister otsustas, et tõstab selle siseministeeriumi reale. Minu jaoks sobib väga hästi, kui need oleks kuskil mujal rea peal. Ja ma olen seda öelnud ka riigikogu rahanduskomisjoni liikmetele, et minu poolt on saadetud ettepanekud, kuidas see raha jaotamine võiks olla. Ja ma olen väga nõus sellega, kui rahanduskomisjon selle õige rea peale tõstab, sest valitsus seda teinud ei ole," lausus Läänemets.
ERR üritas reedel saada kommentaari ka eelmiselt rahandusministrilt Keit Pentus-Rosimannuselt, ent päeva jooksul ei õnnestunult temalt tagasisidet saada.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) ütles ERR-ile, et asi pole nii lihtne, et ühe ministeeriumi eelarverealt raha teise ministeeriumi eelarvereale liigutatakse. "Teine ministeerium peab võtma need rahad ka vastu. Need vahendid on täna ju siseministeeriumi arvelt tehtud ja samas siseministeerium on küsinud valitsuse reservist neli miljonit eurot IT-lahendusteks. See on ikkagi valitsuse poolne ettepanek ja valitsus peab selle kokkuleppe tegema," rääkis Kokk.
Neljapäeval oli kõnealune teema arutlusel ka riigikogu rahanduskomisjonis, kus Koka sõnul oli siseministeeriumi rahakasutus paljudele üllatuseks.
Koka sõnul on komisjonis üleval küsimused, et mille arvelt siseministeeriumis neid investeeringuid tehakse ning kui raha on kuskil üle, siis miks küsib siseministeerium valitsuse reservist raha. Küsimustele ootab komisjon vastuseid siseministeeriumilt.
Küsimusele, kas Läänemets aimas, et raha siseministeeriumi eelarvereale tõstmisega ootab teda ees kriitikalaviin, vastas ta jaatavalt.
"Jah. Ma olen seda partneritele ka öelnud, et see pole õiglane. Aga kuna partnerite nägemus selline on olnud ja me pole selles osas kokkulepet saavutanud, siis praegu on niimoodi. Aga see raha pole kuidagi siseministeeriumi haldusalasse mõeldud. Lõppkokkuvõttes on oluline, et Eesti lapsed saaksid toetuse kätte, et see raha sinna jõuaks. Poliitikud võivad erimeelsustel olla, aga kui kuskil on lahendus, kuidas me regionaalarengut toetada saame, siis seda tuleb teha. Teine versioon oleks see, et me ei toeta," kommenteeris Läänemets.
"Need on ausalt meie ettepanekud, mis on riigieelarves kenasti näha ja see raha läheb avalikuks hüveks. Meil ei ole mingisuguseid maailmavaatelisi MTÜ-sid, mis on oma erakonna liikmetega seotud, meil ei ole peidetud ära mingeid eelarveridu, mida minister hiljem üksinda hakkab otsustama. Eks see meie viga ole, et me oleme ka eelarve tegemisel ausad," lausus Läänemets.
Siseministeeriumi eelarvest leiaks rahandusministeeriumi ettepaneku järgi näiteks sellised read: 700 000 eurot Kastre valla lasteaia ehituseks, 700 000 eurot Tartu valla lasteaia rekonstrueerimine ja 700 000 eurot Setomaa valla Värska gümnaasiumi ehituseks.
Peaminister ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et lasteaedade ehitamine siseministeeriumi eelarverealt tuli talle üllatusena ja ta pole olukorraga rahul.
"Ei ole loomulikult rahul. Riigieelarve aruteludes iga ministeerium võitleb, iga minister võitleb oma valdkonna rahade eest, aga väga detailidesse, kuhu see raha siis läheb, mis kokku lepitakse, nii detailselt valitsus seda ei aruta. Iga ministeerium saab oma haldusalas neid otsuseid teha. Need rahaeraldised tulid selles mõttes üllatusena, me ei ole nii detailselt neid läbi rääkinud. Aga igal ministeeriumil on oma eelarve piires pädevus neid otsuseid teha," sõnas Kallas.
|
Läänemets: lasteaiaehituse raha siseministeeriumi eelarvereale pani rahandusminister
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tegemist ei ole siseministeeriumi haldusala rahaga. Algusest peale oleme me koalitsioonileppes kokku leppinud, et me soovime panustada Eesti regionaalarengusse ja Eesti lastesse, kes erinevates lasteaedades ja koolides käivad. Lihtsalt eelarvetehniliselt on see tõstetud siseministeeriumi rea peale," ütles Läänemets ERR-ile.
Praegune rahandusminister Annely Akkermann ütles kolmapäeval ERR-ile, et rahandusministeerium koondab teiste ministeeriumite ettepanekud eelarve muudatusteks, mis lähevad edasi riigikogusse. "Konkreetsed muudatusettepanekud on teinud siseminister," ütles Akkermann.
Läänemets aga märkis, et tema ettepanek enne eelarve valmimist oli tõsta see raha rahandusministeeriumi eelarvereale riigihalduse ministri haldusalasse.
Läänemets täpsustas, et saatis Pentus-Rosimannusele Exceli tabeli objektidega, millele soovitakse rahastust, ehk tema sõnul ei saanud jääda üles küsimust mille tarbeks konkreetselt raha läheb.
"Kui seda kokkulepet ei olnud võimalik saada, siis rahandusminister otsustas, et tõstab selle siseministeeriumi reale. Minu jaoks sobib väga hästi, kui need oleks kuskil mujal rea peal. Ja ma olen seda öelnud ka riigikogu rahanduskomisjoni liikmetele, et minu poolt on saadetud ettepanekud, kuidas see raha jaotamine võiks olla. Ja ma olen väga nõus sellega, kui rahanduskomisjon selle õige rea peale tõstab, sest valitsus seda teinud ei ole," lausus Läänemets.
ERR üritas reedel saada kommentaari ka eelmiselt rahandusministrilt Keit Pentus-Rosimannuselt, ent päeva jooksul ei õnnestunult temalt tagasisidet saada.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) ütles ERR-ile, et asi pole nii lihtne, et ühe ministeeriumi eelarverealt raha teise ministeeriumi eelarvereale liigutatakse. "Teine ministeerium peab võtma need rahad ka vastu. Need vahendid on täna ju siseministeeriumi arvelt tehtud ja samas siseministeerium on küsinud valitsuse reservist neli miljonit eurot IT-lahendusteks. See on ikkagi valitsuse poolne ettepanek ja valitsus peab selle kokkuleppe tegema," rääkis Kokk.
Neljapäeval oli kõnealune teema arutlusel ka riigikogu rahanduskomisjonis, kus Koka sõnul oli siseministeeriumi rahakasutus paljudele üllatuseks.
Koka sõnul on komisjonis üleval küsimused, et mille arvelt siseministeeriumis neid investeeringuid tehakse ning kui raha on kuskil üle, siis miks küsib siseministeerium valitsuse reservist raha. Küsimustele ootab komisjon vastuseid siseministeeriumilt.
Küsimusele, kas Läänemets aimas, et raha siseministeeriumi eelarvereale tõstmisega ootab teda ees kriitikalaviin, vastas ta jaatavalt.
"Jah. Ma olen seda partneritele ka öelnud, et see pole õiglane. Aga kuna partnerite nägemus selline on olnud ja me pole selles osas kokkulepet saavutanud, siis praegu on niimoodi. Aga see raha pole kuidagi siseministeeriumi haldusalasse mõeldud. Lõppkokkuvõttes on oluline, et Eesti lapsed saaksid toetuse kätte, et see raha sinna jõuaks. Poliitikud võivad erimeelsustel olla, aga kui kuskil on lahendus, kuidas me regionaalarengut toetada saame, siis seda tuleb teha. Teine versioon oleks see, et me ei toeta," kommenteeris Läänemets.
"Need on ausalt meie ettepanekud, mis on riigieelarves kenasti näha ja see raha läheb avalikuks hüveks. Meil ei ole mingisuguseid maailmavaatelisi MTÜ-sid, mis on oma erakonna liikmetega seotud, meil ei ole peidetud ära mingeid eelarveridu, mida minister hiljem üksinda hakkab otsustama. Eks see meie viga ole, et me oleme ka eelarve tegemisel ausad," lausus Läänemets.
Siseministeeriumi eelarvest leiaks rahandusministeeriumi ettepaneku järgi näiteks sellised read: 700 000 eurot Kastre valla lasteaia ehituseks, 700 000 eurot Tartu valla lasteaia rekonstrueerimine ja 700 000 eurot Setomaa valla Värska gümnaasiumi ehituseks.
Peaminister ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et lasteaedade ehitamine siseministeeriumi eelarverealt tuli talle üllatusena ja ta pole olukorraga rahul.
"Ei ole loomulikult rahul. Riigieelarve aruteludes iga ministeerium võitleb, iga minister võitleb oma valdkonna rahade eest, aga väga detailidesse, kuhu see raha siis läheb, mis kokku lepitakse, nii detailselt valitsus seda ei aruta. Iga ministeerium saab oma haldusalas neid otsuseid teha. Need rahaeraldised tulid selles mõttes üllatusena, me ei ole nii detailselt neid läbi rääkinud. Aga igal ministeeriumil on oma eelarve piires pädevus neid otsuseid teha," sõnas Kallas.
### Response:
Läänemets: lasteaiaehituse raha siseministeeriumi eelarvereale pani rahandusminister
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Zunte saavutas kokkuvõttes kuuenda koha, saades kirja aja 1.06,63.
Võidu võttis ameeriklanna Ro Mytique ajaga 1.05,49. Teise ja kolmanda koha jagasid Suurbritannia naised. Stoecker Tabitha oli ajaga 1.05,76 teine ning kaasmaalanna Tarbit Freya (1.05,83) kaotas talle vaid 0,07 sekundiga.
|
Eesti skeletonisõitja saavutas Austrias kuuenda koha
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zunte saavutas kokkuvõttes kuuenda koha, saades kirja aja 1.06,63.
Võidu võttis ameeriklanna Ro Mytique ajaga 1.05,49. Teise ja kolmanda koha jagasid Suurbritannia naised. Stoecker Tabitha oli ajaga 1.05,76 teine ning kaasmaalanna Tarbit Freya (1.05,83) kaotas talle vaid 0,07 sekundiga.
### Response:
Eesti skeletonisõitja saavutas Austrias kuuenda koha
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Venemaa ründab järjepidevalt Ukraina energiataristut, Kreml tahab nii õõnestada ukrainlaste võitlusvaimu. Ukraina jätkab elektrivõrgu parandamist, kuid riigil on vajalikud seadmed ja varuosad otsa saanud, vahendas The Wall Street Journal.
USA ja lääneriigid proovivad Ukrainat toetada, kuid neil on raskusi leida tehnikat, mis sobiks Ukraina energiavõrgule. Ukraina elektrivõrk kasutab endiselt nõukogudeaegset tehnoloogiat. Pikemas perspektiivis üritab Ukraina üle minna kaasaegsele tehnoloogiale ja peab seetõttu läbirääkimisi lääne suurfirmadega.
Ukraina ametnikud hoiatavad, et elektrikatkestused lähevad üha sagedasemaks ja pikemaks.
"Energia on selles sõjas veel üks rindejoon. Venemaa hävitab järjepidevalt neid rajatisi, me vajame üha rohkem uusi seadmeid," ütles Ukraina energiaministeeriumi kõrge ametnik Jaroslav Demtšenkov.
Elektrivõrkude parandamine on ohtlik töö. Parandustööde käigus on surma saanud neli energiafirma DTEK töötajat. Surma on saanud ka viis Ukrenergo töölist.
DTEK juht Maksim Timtšenko ütles, et firma peab varuosade hankimiseks läbirääkimisi rahvusvaheliste firmadega, sealhulgas General Electricuga. Seadmete väljavahetamine võtab aga aega, uue trafo tootmiseks ja paigaldamiseks võib kuluda üheksa kuud.
|
Ukraina üritab parandada elektrivõrku ja proovib läänest hankida varuosasid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa ründab järjepidevalt Ukraina energiataristut, Kreml tahab nii õõnestada ukrainlaste võitlusvaimu. Ukraina jätkab elektrivõrgu parandamist, kuid riigil on vajalikud seadmed ja varuosad otsa saanud, vahendas The Wall Street Journal.
USA ja lääneriigid proovivad Ukrainat toetada, kuid neil on raskusi leida tehnikat, mis sobiks Ukraina energiavõrgule. Ukraina elektrivõrk kasutab endiselt nõukogudeaegset tehnoloogiat. Pikemas perspektiivis üritab Ukraina üle minna kaasaegsele tehnoloogiale ja peab seetõttu läbirääkimisi lääne suurfirmadega.
Ukraina ametnikud hoiatavad, et elektrikatkestused lähevad üha sagedasemaks ja pikemaks.
"Energia on selles sõjas veel üks rindejoon. Venemaa hävitab järjepidevalt neid rajatisi, me vajame üha rohkem uusi seadmeid," ütles Ukraina energiaministeeriumi kõrge ametnik Jaroslav Demtšenkov.
Elektrivõrkude parandamine on ohtlik töö. Parandustööde käigus on surma saanud neli energiafirma DTEK töötajat. Surma on saanud ka viis Ukrenergo töölist.
DTEK juht Maksim Timtšenko ütles, et firma peab varuosade hankimiseks läbirääkimisi rahvusvaheliste firmadega, sealhulgas General Electricuga. Seadmete väljavahetamine võtab aga aega, uue trafo tootmiseks ja paigaldamiseks võib kuluda üheksa kuud.
### Response:
Ukraina üritab parandada elektrivõrku ja proovib läänest hankida varuosasid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
ERSO kontsert linna kõige esinduslikumas kontserdimajas, Nürnbergi Meistersingerhalles sai väga sooja vastuvõtu. Publik võttis pikkade aplauside ja vaimustushüüetega vastu nii kavas olnud Eesti teose, Rudolf Tobiase avamängu "Julius Caesar", noore tippsolisti Daniel Lozakovichi esinemise Tšaikovski viiulikontserdis kui ka ERSO kava põhiteose, Dvořáki sümfoonia nr 8. Daniel Lozakovichilt meelitas publik välja lisapalaks Kreisleri virtuoosse soololoo "Retsitatiiv ja skertso", pärast Dvořáki sümfoonia nr 8 esitust andis ERSO Nürnbergi publikule kaks lisapala: Sibeliuse "Valse triste" ja Beethoveni kaks kontratantsu nr 1 ja nr 6, mis oma vaimukusega publikut naerutasid.
Nürnberg on üks Saksamaa vanimaid linnu. Linna kuulsaim kultuuriikoon on seal terve elu elanud kunstnik Albrecht Dürer. Nürnbergi kõige uhkem kontserdimaja Meistersingerhalle on valminud 1963. aastal ning suur saal mahutab üle 2000 kuulaja. Saal sai nime Richard Wagneri ooperi "Nürnbergi meisterlauljad" järgi. ERSO kontserdil oli saal publikut täis, hoolimata samal ajal jalgpalli maailmameistrivõistlustel toimunud Saksamaa ja Costa Rica vahelisest matšist.
Kontserdil viibis kohal Eesti kultuuriatašee Saksamaal Merit Kopli, kes tõi esile, et ERSO esineb Saksamaa kõige prestiižsemates kontserdisaalides – Nürnbergi kõrval ka Müncheni Isarphilharmonies. Kopli rõhutas, et kultuur on alati meie parim ja silmapaistvaim saadik maailmas, mille läbi Eesti tuntus ja koht maailmas aina kasvab ja kindlustub.
Kontserti oli kuulamas ka Eesti dirigent Tarmo Vaask, kes töötab juba 12 aastat Nürnbergi Riigiteatri dirigendina. Oma kommentaaris peale kontserti ütles ta, et ERSO on väga hea orkester, kus eriti tõuseb esile keelpillide soe ja läbipaistev, isikupärane kõla, mida tänapäeval sugugi palju ei kohta. Väga head olid ka orkestri solistid, eriti tõi ta esile ERSO flöödi kontsertmeistri Mihkel Peäske soolod. Vaask märkis ka, et saali täituvus oli väga hea.
"Nürnbergis on teadlik rahvas ja publikul on enamasti kõigil abonemendid, kus olevaid kontserte külastatakse aastast aastasse. Istusin saalis ühe abonemendiga kuulaja kõrval, kes rääkis, et tal on see juba 60 aastat," rääkis ta.
Reedel jätkab ERSO Pariisi La Seine Musicale praktiliselt välja müüdud kontserdimajas.
|
Ia Remmeli ERSO kontserttuuri päevik: kultuur on meie parim saadik maailmas
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERSO kontsert linna kõige esinduslikumas kontserdimajas, Nürnbergi Meistersingerhalles sai väga sooja vastuvõtu. Publik võttis pikkade aplauside ja vaimustushüüetega vastu nii kavas olnud Eesti teose, Rudolf Tobiase avamängu "Julius Caesar", noore tippsolisti Daniel Lozakovichi esinemise Tšaikovski viiulikontserdis kui ka ERSO kava põhiteose, Dvořáki sümfoonia nr 8. Daniel Lozakovichilt meelitas publik välja lisapalaks Kreisleri virtuoosse soololoo "Retsitatiiv ja skertso", pärast Dvořáki sümfoonia nr 8 esitust andis ERSO Nürnbergi publikule kaks lisapala: Sibeliuse "Valse triste" ja Beethoveni kaks kontratantsu nr 1 ja nr 6, mis oma vaimukusega publikut naerutasid.
Nürnberg on üks Saksamaa vanimaid linnu. Linna kuulsaim kultuuriikoon on seal terve elu elanud kunstnik Albrecht Dürer. Nürnbergi kõige uhkem kontserdimaja Meistersingerhalle on valminud 1963. aastal ning suur saal mahutab üle 2000 kuulaja. Saal sai nime Richard Wagneri ooperi "Nürnbergi meisterlauljad" järgi. ERSO kontserdil oli saal publikut täis, hoolimata samal ajal jalgpalli maailmameistrivõistlustel toimunud Saksamaa ja Costa Rica vahelisest matšist.
Kontserdil viibis kohal Eesti kultuuriatašee Saksamaal Merit Kopli, kes tõi esile, et ERSO esineb Saksamaa kõige prestiižsemates kontserdisaalides – Nürnbergi kõrval ka Müncheni Isarphilharmonies. Kopli rõhutas, et kultuur on alati meie parim ja silmapaistvaim saadik maailmas, mille läbi Eesti tuntus ja koht maailmas aina kasvab ja kindlustub.
Kontserti oli kuulamas ka Eesti dirigent Tarmo Vaask, kes töötab juba 12 aastat Nürnbergi Riigiteatri dirigendina. Oma kommentaaris peale kontserti ütles ta, et ERSO on väga hea orkester, kus eriti tõuseb esile keelpillide soe ja läbipaistev, isikupärane kõla, mida tänapäeval sugugi palju ei kohta. Väga head olid ka orkestri solistid, eriti tõi ta esile ERSO flöödi kontsertmeistri Mihkel Peäske soolod. Vaask märkis ka, et saali täituvus oli väga hea.
"Nürnbergis on teadlik rahvas ja publikul on enamasti kõigil abonemendid, kus olevaid kontserte külastatakse aastast aastasse. Istusin saalis ühe abonemendiga kuulaja kõrval, kes rääkis, et tal on see juba 60 aastat," rääkis ta.
Reedel jätkab ERSO Pariisi La Seine Musicale praktiliselt välja müüdud kontserdimajas.
### Response:
Ia Remmeli ERSO kontserttuuri päevik: kultuur on meie parim saadik maailmas
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Peaminister Kaja Kallas hoiatas neljapäeval taas elektrikatkestuste eest, sest kogu Nordpooli piirkonnas napib elektrit: rivist on väljas Rootsi Ringhalsi tuumajaama neljas reaktor ja Oskarshamni tuumajaama kolmas reaktor. Soomes ei ole käivitunud Olkiluoto kolmas reaktor ja Eesti Auvere elektrijaam on katki.
Eleringi pressiesindaja Elo Ellermaa rääkis ERR-ile, et oktoobris koostatud Läänemere regiooni süsteemihaldurite varustuskindluse hinnangu kohaselt on võimsusvaru talve maksimaalse tiputunni ajal regioonis murettekitavalt väike.
Kui samal ajal peaks realiseeruma mitmed riskid, võib see tähendada, et regiooni tootmisvõimsused ei kata regiooni tarbimist. Sellisel juhul jagatakse energia puudujääk sarnaselt energia ülejäägiga naabrite vahel ära vastavalt ühendusvõimsuste piisavusele.
"Ühtlasi tähendab see, et ka kriisi korral on varustuskindluse võti koordineeritud tegevus naabritega," lausus Ellermaa.
Praegu ongi tema sõnul näha, et mitmed varustuskindluse hinnangus toodud riskid on realiseerunud. Süsteemi võimekusele kõige märkimisväärsemad avariid, mis varasemas varustuskindluse hinnangus olid väiksemad, on hetkel avariid Narva elektrijaamades, Olkiluoto kolmanda reaktori seisak ja Rootsi tuumajaama Oskarshamn 3 seiskamine.
Ellermaa lisas, et Estlink 1 avarii on küll oluline, kuid maksimaalsete tiputarbimiste korral on Baltikumi ja Soome süsteem umbes samas olukorras ja suurt voogu kummaski suunas oodata ei ole.
Tarbimise kasvuks on veel varu
Teadaolevate kohalike turupõhiste võimsustega on Balti süsteemihaldurite andmetel võimalik tarbimine praegu katta ning tarbimise kasvuks on varu veel 200-300 megavati ulatuses lisaks hetkel väljas olevale umbes 500-600-megavatisele tootmisvõimsusele. See peaks aga Ellermaa sõnul eeldatavasti järgmisel nädalal tagasi töös olema.
"Samuti on hinna kasvades 200-300 megavati ulatuses kindlasti olemas tarbimise paindlikkust. Sellele lisanduks veel Leedus olev Litgridi strateegiline reserv umbes 600 megavatiga ja kõigi Balti süsteemihaldurite avariireservid, ka Elering Kiisa avariielektrijaam 250 megavatiga," loetles ta. "Kuna potentsiaalne defitsiit jaguneks kõigi riikide vahel ühtlaselt, siis saab samuti arvestada maksimaalset importi Põhjamaadest, kus hetkel remondis olevad jaamad tulevad tagasi turule."
Eesti on oma naabritega hästi ühendatud ja Ellermaa ütles, et Lätis, Leedus ja Soomes on seetõttu meiega samasugune varustuskindlus.
"Lätis ja Leedus olulisi elektrijaamade avariisid ei ole. Soomes on mõned avariid, kuid kõige olulisem on see, millal alustatakse taas Olkiluoto 3 testimisega," lisas ta.
Tänavu 17. augustil kerkis elektri börsihind tunniks ajaks 4000 euroni megavatt-tunni eest. Küsimusele, kas elektri hind võib detsembris taas selliste kõrgusteni jõuda, vastas Eleringi esindaja, et praegu on tootmisvõimsusi piisavalt, kuid täiendavate avariide kuhjumisel on tipuhinnad võimalikud.
Viimaste päevade elektrihindu on kujundanud gaasijaamad
Eesti Energia pressiesindaja Mattias Kaivu sõnul ei ole Auvere elektrijaama rikke tõttu puuduv võimsus selles kontekstis, kus rivist on väljas mitmed olulised tootmisvõimsused, märkimisväärne.
Näiteks on Ringhalsi tuumajaama neljanda reaktori võimsus 1120 megavatti, Oskarshamni kolmandal reaktoril 1450 megavatti ja Olkiluoto kolmandal reaktoril 1600 megavatti, samas kui Auvere võimsus on 300 megavatti.
"Nord Pool elektriturul nii Baltimaades kui Põhjamaades on hinnad üsna sarnasel tasemel ning seda mõjutavad eelkõige külmad ilmad ning vähene tuul. Auvere jaam piirkonna elektrihinnale erilist mõju ei avalda, kuna selle võimsus ei ole piirkonna tootmis- ja tarbimismahtusid arvestades nii suur," põhjendas ta.
Kaiv selgitas, et Enefit Power hoiab samal ajal töös kõik teised juhitavad tootmisvõimsused, mida on 1000 megavati jagu.
"Nõudluse katmiseks peavad turule tulema ka gaasijaamad ning viimaste päevade elektrihinnad ongi enamasti nende kujundatud," lisas ta.
Eesti Energia esindaja kinnitusel on Enefit Poweril kõik plaanilised hooldused selleks talveks suuremas osas tehtud. Seitsmest elektrijaamast on töös kuus, remondis on vaid Auvere elektrijaam.
"Remondibrigaadid tegelevad aktiivselt probleemi lahendamisega ning hetkeprognoosi järgi käivitame ka Auvere elektrijaama järgmisel nädalal," ütles Kaiv.
|
Avariide kuhjumisel võib elektri hind talvel taas lakke kerkida
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peaminister Kaja Kallas hoiatas neljapäeval taas elektrikatkestuste eest, sest kogu Nordpooli piirkonnas napib elektrit: rivist on väljas Rootsi Ringhalsi tuumajaama neljas reaktor ja Oskarshamni tuumajaama kolmas reaktor. Soomes ei ole käivitunud Olkiluoto kolmas reaktor ja Eesti Auvere elektrijaam on katki.
Eleringi pressiesindaja Elo Ellermaa rääkis ERR-ile, et oktoobris koostatud Läänemere regiooni süsteemihaldurite varustuskindluse hinnangu kohaselt on võimsusvaru talve maksimaalse tiputunni ajal regioonis murettekitavalt väike.
Kui samal ajal peaks realiseeruma mitmed riskid, võib see tähendada, et regiooni tootmisvõimsused ei kata regiooni tarbimist. Sellisel juhul jagatakse energia puudujääk sarnaselt energia ülejäägiga naabrite vahel ära vastavalt ühendusvõimsuste piisavusele.
"Ühtlasi tähendab see, et ka kriisi korral on varustuskindluse võti koordineeritud tegevus naabritega," lausus Ellermaa.
Praegu ongi tema sõnul näha, et mitmed varustuskindluse hinnangus toodud riskid on realiseerunud. Süsteemi võimekusele kõige märkimisväärsemad avariid, mis varasemas varustuskindluse hinnangus olid väiksemad, on hetkel avariid Narva elektrijaamades, Olkiluoto kolmanda reaktori seisak ja Rootsi tuumajaama Oskarshamn 3 seiskamine.
Ellermaa lisas, et Estlink 1 avarii on küll oluline, kuid maksimaalsete tiputarbimiste korral on Baltikumi ja Soome süsteem umbes samas olukorras ja suurt voogu kummaski suunas oodata ei ole.
Tarbimise kasvuks on veel varu
Teadaolevate kohalike turupõhiste võimsustega on Balti süsteemihaldurite andmetel võimalik tarbimine praegu katta ning tarbimise kasvuks on varu veel 200-300 megavati ulatuses lisaks hetkel väljas olevale umbes 500-600-megavatisele tootmisvõimsusele. See peaks aga Ellermaa sõnul eeldatavasti järgmisel nädalal tagasi töös olema.
"Samuti on hinna kasvades 200-300 megavati ulatuses kindlasti olemas tarbimise paindlikkust. Sellele lisanduks veel Leedus olev Litgridi strateegiline reserv umbes 600 megavatiga ja kõigi Balti süsteemihaldurite avariireservid, ka Elering Kiisa avariielektrijaam 250 megavatiga," loetles ta. "Kuna potentsiaalne defitsiit jaguneks kõigi riikide vahel ühtlaselt, siis saab samuti arvestada maksimaalset importi Põhjamaadest, kus hetkel remondis olevad jaamad tulevad tagasi turule."
Eesti on oma naabritega hästi ühendatud ja Ellermaa ütles, et Lätis, Leedus ja Soomes on seetõttu meiega samasugune varustuskindlus.
"Lätis ja Leedus olulisi elektrijaamade avariisid ei ole. Soomes on mõned avariid, kuid kõige olulisem on see, millal alustatakse taas Olkiluoto 3 testimisega," lisas ta.
Tänavu 17. augustil kerkis elektri börsihind tunniks ajaks 4000 euroni megavatt-tunni eest. Küsimusele, kas elektri hind võib detsembris taas selliste kõrgusteni jõuda, vastas Eleringi esindaja, et praegu on tootmisvõimsusi piisavalt, kuid täiendavate avariide kuhjumisel on tipuhinnad võimalikud.
Viimaste päevade elektrihindu on kujundanud gaasijaamad
Eesti Energia pressiesindaja Mattias Kaivu sõnul ei ole Auvere elektrijaama rikke tõttu puuduv võimsus selles kontekstis, kus rivist on väljas mitmed olulised tootmisvõimsused, märkimisväärne.
Näiteks on Ringhalsi tuumajaama neljanda reaktori võimsus 1120 megavatti, Oskarshamni kolmandal reaktoril 1450 megavatti ja Olkiluoto kolmandal reaktoril 1600 megavatti, samas kui Auvere võimsus on 300 megavatti.
"Nord Pool elektriturul nii Baltimaades kui Põhjamaades on hinnad üsna sarnasel tasemel ning seda mõjutavad eelkõige külmad ilmad ning vähene tuul. Auvere jaam piirkonna elektrihinnale erilist mõju ei avalda, kuna selle võimsus ei ole piirkonna tootmis- ja tarbimismahtusid arvestades nii suur," põhjendas ta.
Kaiv selgitas, et Enefit Power hoiab samal ajal töös kõik teised juhitavad tootmisvõimsused, mida on 1000 megavati jagu.
"Nõudluse katmiseks peavad turule tulema ka gaasijaamad ning viimaste päevade elektrihinnad ongi enamasti nende kujundatud," lisas ta.
Eesti Energia esindaja kinnitusel on Enefit Poweril kõik plaanilised hooldused selleks talveks suuremas osas tehtud. Seitsmest elektrijaamast on töös kuus, remondis on vaid Auvere elektrijaam.
"Remondibrigaadid tegelevad aktiivselt probleemi lahendamisega ning hetkeprognoosi järgi käivitame ka Auvere elektrijaama järgmisel nädalal," ütles Kaiv.
### Response:
Avariide kuhjumisel võib elektri hind talvel taas lakke kerkida
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Võru-, Valga- ja Põlvamaal on ajalooliselt olnud edukamad kandidaadid, kes on suutnud hääli koguda vähemalt kahest maakonnast. Kui varasemaid valimistulemusi vaadata, siis lihtsam on saada hääli komplektis Võru- ja Põlvamaalt. Valgamaa valijad on olnud rohkem eraldi ja seetõttu puhtalt selle maakonna taustaga kandidaatidel on olnud raskem.
Erakonnad on selles ringkonnas toonud kandideerima ka inimesi väljast (loe: Tallinnast), kel on üle-eestiline tuntus ja kes suudavad võtta hääli kõigist kolmest maakonnast. Eriti on selle taktikaga silma paistnud Reformierakond, kes kahed viimased valimised on kohaliku taustaga kandidaadi asetanud alles kolmandale positsioonile. Nii teevad oravad ka sel korral.
Kaheksa mandaadiga 11. valimisringkonnas sai juba 2019. aasta riigikogu valimistel parima tulemuse EKRE 24,7 protsendiga. Napilt jäid neile alla Reformierakond 23,3 ja Keskerakond 21,3 protsendiga.
Kui palju tõstab EKRE brändi populaarsus Eplerit ja Froschi?
EKRE positsioon on neli aastat hiljem vaat et tugevamgi. Või nagu ütleb üks kohalikke olusid hästi tundev inimene: "Selles ringkonnas võib EKRE välja panna ka Mart Helme lauajala või Moonika Helme peni, tuhanded hääled oleks ikka kindlustatud." Ja ta ei halvusta kuidagi EKRE-t, vaid üle võlli keerates näitlikustab, kui tugev on EKRE bränd Kagu-Eestis. See toetuse kasv on tulnud eeskätt Keskerakonna arvelt.
EKRE eelmiste valimiste esikolmikust on sel korral esikolmikus vaid Merry Aart, kes kohalikus ajakirjanduses on võtnud sõna näiteks Rail Balticu teemal ja soovinud selle trassi suunata üle Tartu ja Valga. Aart on nimekirjas kolmandal positsioonil, esimesel-teisel kohal on uued nimed Rain Epler ja Ants Frosch. Eelmise korra esinumber ja enim hääli (3802) toonud Uno Kaskpeit on nimekirjas taandunud üheksandale positsioonile.
Kui hästi või halvasti veavad Epler ja Frosch välja riigikogu valimistel, on küsimärk ka EKRE-le endale. Värskelt on Epleril all kogemus viimastest kohalikest valimistest Võru linnas, kus ta EKRE esinumbrina sai 221 häält. Frosch kandideeris Otepää vallas ja sai 260 häält. EKRE populaarne bränd kindlasti võimendab Epleri ja Froschi häältesaaki riigikogu valimistel oluliselt.
Rain Epler Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Epler on töötanud rahandusminister Martin Helme nõunikuna ja olnud lühikest aega ka keskkonnaminister. Julge soenguvalikuga sotsiaalmeedias laineid lööv Epler on erakonna esimehe Martin Helme sõber. Viimasel ajal on ta aktiivselt sõna võtnud energeetika teemadel. Seega väga suure tõenäosusega näeme teda järgmises riigikogus.
Üks huvitav fakt Epleri kohta veel. Aastatel 2000-2006 kuulus Epler hoopis tollasesse Isamaaliitu. Kuid 2017. aasta kohalikel valimistel kandideeris Epler Võru vallas sootuks EKRE praeguse peamise vastase Reformierakonna nimekirjas ja sai... kaks häält. Tulemus seegi, aga valituks osutumiseks siiski tiba napp. Positiivse poole pealt võib aga öelda, et neli aastat hiljem õnnestus Epleril oma häältesaaki kohalikul tasandil enam kui sajakordistada.
Reformierakond loodab Kersnale ja toob appi Krossi
Võru-, Valga- ja Põlvamaal kandideerib Reformierakonna esinumbrina endine haridusminister Liina Kersna. Eelmistel ja ka üle-eelmistel valimistel oli Reformierakonna esinumber Hanno Pevkur, kes nüüd kandideerib aga Eestimaa teises otsas Lääne-Virumaal. Selle põhjuseks ei ole Nursipalu harjutusväljaku laiendamise ümber toimuv tüli, sest otsus oli tehtud varem. Reformierakonnal oli vaja Lääne-Virumaale uut esinumbrit, kuna seal eelmisel korral kandideerinud Taavi Rõivas lahkus poliitikast. Tõsi, Reformierakond võib teatava kergendustundega nüüd hingata, sest kandideerinuks kaitseminister Pevkur Kagu-Eestis, olnuks see Nursipalu ümber toimuva tõttu erakonnale üsna ebamugav.
Kersna sai 2019. aastal 2343 häält. Neli aastat varem 2015 samas ringkonnas oli ta samuti teisel positsioonil Pevkuri järel ja sai 2387 häält. Nimekirja esinumbrina ootab erakond talt paremat häältesaaki ja soovides korrata Pevkuri tulemust, peaks see olema 1000-1500 häält enam. Pärast ministriametist taandumist on Kersna teinud kohapeal väga aktiivset kampaaniat, mis vaatab vastu ka tema sotsiaalmeedia postitustest. See on pannud aga nii mõnegi konkurendi nina kirtsutama ja küsima, kuidas on tööga praeguses riigikogus.
Liina Kersna Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Kersna kõrval läheb Reformierakonnale teise numbrina hääli tooma Eerik-Niiles Kross. Eelmistel valimistel kandideeris ta Ida-Virumaal ja sai 1110 häält. Krossi Kagu-Eestisse toomise mõte on tuua n-ö pehmeid väärtusi esindava Kersna kõrvale ka üks julgeolekuekspert. Arvestades julgeolekuteemade olulisust Ukraina sõja tõttu, on seegi valik mõistetav.
Nagu ka eelnevatel valimistel, saab alles kolmandale positsioonile keegi kohalikest - on selleks siis Andrus Seeme Põlvamaalt või Maido Ruusmann Tõrvast. Reformierakonna ridades kandideerib ka pikaaegne Maaülikooli rektor Mait Klaassen.
Keskerakond toob esinumbriks Savisaare
Keskerakonna esinumber tuleva aasta märtsikuistel parlamendivalimistel on Võru-, Valga- ja Põlvamaal riigikogu liige ning endine keskkonnaminister Erki Savisaar. Eelmistel valimistel kandideeris ta Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas. Enne seda Mustamäel ja Nõmmel.
Mingit otsest seost Savisaarel piirkonnaga pole ning erakond loodab sellele, et Savisaarel üle-riigiliselt tuntud nimena õnnestub võtta hääli kõigist kolmest maakonnast. See on aga keerukam kui kunagi varem, sest varem Keskerakonna valijaskonnas olnud kõiges rahulolematute valijate grupp on liikunud selgelt EKRE taha.
Millega Savisaar üritab lõunaeestlasi kõnetada? Vastus peitub Keskerakonna pressiteates: "Savisaar on seisukohal, et Kagu-Eesti looduskaunist maastikku ja suuri metsamassiive tuleks veelgi paremini ära kasutada nii turismi kui ka puidutööstuse seisukohalt."
Erki Savisaar. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Keskerakonna nimekirjas kandideerivad ka Tarmo Tamm ja Ester Karuse. Tamm sai eelmisel korral 2824 ja Karuse 1665 häält. Uutest nimedest kandideerib Keskerakonna ridades endine suusataja Anti Saarepuu, kes on lubanud seista selle eest, et Eestisse rajataks esimene suusatunnel. Kas nii kitsas lubadus ka valijaid kõnetab, on iseküsimus.
Keskerakonna ridades ei näe me enam kandideerimas eelmistel valimistel neile 1474 häält toonud Anneli Otti ega ka 1176 häält toonud Heimar Lenki. See on tegelikult erakonnale suur tagasilöök ja kasulik eeskätt EKRE-le.
Eesti 200 - kui palju saab Taro tuge Valgamaalt
Eesti 200 pole oma esinumbrit paika pannud, kuid suure tõenäosusega saab selleks endine ajakirjanik Igor Taro. Ta oli Eesti 200 esinumber ka nelja aasta eest ja sai valimiste debütandina korralikud 1007 häält. Võib öelda, et Taro isiklik tulemus oli tollal parem kui erakonnal üldiselt.
Nüüd on Eesti 200 üldtoetus valimiste eel üle kahe korra kõrgem kui eelmisel korral, mistõttu võib eeldada Tarolt ja Eesti 200-lt paremat tulemust. Ehk erakonna bränd tuleb Taro isiklikule populaarsusele järele. Lisaks on mees saanud seoses Ukraina sõjaga silma paista ka julgeolekuteemadel sõna võttes.
Taro ise lahkus küll 11. veebruaril 2020 Eesti 200 ridadest, kuid tema sõnul formaalsetel põhjustel, mille tingis töö erasektoris. Pärast seda on ta kandideerinud Eesti 200 nimekirja esinumbrina Põlva vallas ehk pole erakonna jaoks kuhugi kadunud.
Igor Taro. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Mis on aga Eesti 200 probleemiks - Taro hääled tulevad eeskätt Võru- ja Põlvamaalt. Seetõttu on Eesti 200 jaoks mandaadi saamiseks kriitiline, et erakond leiaks kandidaate, kes suudavad ka Valgamaalt hääli tuua. Üheks selliseks kandidaadiks, kellele loodetakse, on Valga valla asevallavanem Kaupo Kutsar. Samamoodi tuleb üks kandidaat Tõrva volikogust. Kas nad veavad aga välja, kui nende kõrval on teistes parteides üleriigiliselt tuntud nimed, on iseküsimus.
Ei ole ka välistatud, et Eesti 200 saadab Kagu-Eestisse kandideerima mõne üleriigilise tuntusega nime, aga pigem on see ebatõenäoline.
SDE panustab kuuendat korda Padarile
Sotsiaaldemokraatide ees oli põhimõtteline valik, kas panna taas esinumbriks Ivari Padar, kes on selles valimisringkonnas sotse vedanud juba 2003. aastast ehk viied viimased valimised või leida mõni värskem nimi. Padar ise kinnitas neljapäeval ERR-ile, et tema ongi esinumber.
Padari eeliseks on see, et tuntud nimena suudab ta hääli võtta kõigist kolmest maakonnast. Miinuseks aga asjaolu, et tema häältesaak on selges languses. 2003. ja 2007. aastal sai ta üle 5000 hääle. 2011. ja 2015. aastal oli häälte arv 3000-4000 vahel. 2019 langes Padari saak esinumbrina 1457 häälele. Paralleelselt häälte vähenemisega on kahanenud ka Padari nähtavus ühiskondlikus debatis ja ka ind kampaaniat teha.
Ivari Padar. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Mis oleks olnud sotsidele alternatiiv? Populaarne Võru linnapea Anti Allas. Viimastel kohalikel valimistel sai Allas Võru linnas 1341 häält ehk pea samapalju kui Padar riigikogu valimistel kolmest maakonnast kokku. Tõsi, Allase miinuseks on asjaolu, et ta on tuntud ja võtab hääli eeskätt Võru linnast ja maakonnast. Põlvamaalt ja eriti Valgamaalt ta ilmselt nii palju hääli ei saaks kui Padar. Lisaks pole teada, kui ülekantavad on kohalikel valimistel saadud hääled riigikogu valimistel ka Võrumaa kontekstis. Seega võib öelda, et sotsid tegid taaskord alalhoidliku valiku, kui panid esinumbriks Padari.
Padar selgitas, et sotsidel on Võru-, Valga- ja Põlvamaal komme, et valimistel on kolme piirkonna kandidaadid järjest esindatud, seega tuleb pärast teda teisele positsioonile kas Valga- või Põlvamaa kandidaat. Seega samuti Võrumaad esindav Anti Allas kandideerib alles neljandal positsioonil. Demokraatlik, aga valimiste koondtulemust arvestades ilmselt mitte kõige õigem valik.
Valgamaa piirkonnast on SDE nimekirjas kandideerimas koolijuht Karl Kirt ja Põlvamaalt endine Laheda vallavanem Sirje Tobreluts.
Isamaa toob Sibulale toeks veteranpoliitik Kelami
Isamaa esinumbriks saab taas riigikogu liige ja erakonna peasekretär Priit Sibul. Sibul sai eelmistel valimistel samas ringkonnas 1406 häält, 2015. aastal 1491 häält ja 2011. aastal 2385 häält. Kusjuures talle edukaimal 2011. aastal oli ta teine number Jaak Aaviksoo järel.
Priit Sibul. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Sibul ütles, et tema kõrval kandideerivad teiste seas 86-aastane veteranpoliitik Tunne Kelam ja Valga vallavanem Monika Rogenbaum.
2019. aastal Kelam riigikogu valimistel ei kandideerinud. 2015. aastal kandideeris Kelam Ida-Virumaal ja sai 260 häält.
Rogenbaum kandideeris viimati kohalikel valimistel sügisel 2021 ja sai Valga vallas korralikud 561 häält.
Rohelised ja Parempoolsed
Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu ütles, et nende erakonna esinumber on Antsla vallavolikogu liige ja sealse kultuurikeskuse direktor Kaspar Kurve. Samuti kandideerivad keskkonnaaktivist Kaia Solnik, Roy Strider ja Joanna Raudhein.
"Läbirääkimised käivad edasi, sest nimekiri läheb lukku jaanuaris," ütles Tõugu.
Pärast artikli ERR-i veebis avaldamist võttis toimetusega ühendust Roy Strider ja ütles, et Tõugu jutt tema kandideerimisest Roheliste ridades ei vasta tõele.
Kaspar Kurve. Autor/allikas: Eestimaa Rohelised
Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons ütles, et Parempoolsed pole lõplikke valimisnimekirju veel kinnitanud, mistõttu läheb ringkondade esinumbrite avaldamisega veel pisut aega. "Lõplikud nimekirjad tehakse avalikuks ilmselt jaanuaris, vahetult enne nimekirjade ametlikku registreerimist," lausus Kons.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab Võru-, Valga ja Põlvamaa valimisringkonnas hääletada EKRE poolt 31 ja Reformierakonna poolt 28 protsenti valijatest. Kahe esimese tuules on Keskerakond 21 protsendi suuruse toetusega.
· Eesti 200-le lubaks oma hääle anda kaheksa, Isamaale kuus ja SDE-le viis protsenti. Roheliste ja Parempoolsete toetus on selles ringkonnas alla protsendi.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele.
|
Võru-, Valga- ja Põlvamaa: kui palju valijaid lööb EKRE üle Keskerakonnalt?
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võru-, Valga- ja Põlvamaal on ajalooliselt olnud edukamad kandidaadid, kes on suutnud hääli koguda vähemalt kahest maakonnast. Kui varasemaid valimistulemusi vaadata, siis lihtsam on saada hääli komplektis Võru- ja Põlvamaalt. Valgamaa valijad on olnud rohkem eraldi ja seetõttu puhtalt selle maakonna taustaga kandidaatidel on olnud raskem.
Erakonnad on selles ringkonnas toonud kandideerima ka inimesi väljast (loe: Tallinnast), kel on üle-eestiline tuntus ja kes suudavad võtta hääli kõigist kolmest maakonnast. Eriti on selle taktikaga silma paistnud Reformierakond, kes kahed viimased valimised on kohaliku taustaga kandidaadi asetanud alles kolmandale positsioonile. Nii teevad oravad ka sel korral.
Kaheksa mandaadiga 11. valimisringkonnas sai juba 2019. aasta riigikogu valimistel parima tulemuse EKRE 24,7 protsendiga. Napilt jäid neile alla Reformierakond 23,3 ja Keskerakond 21,3 protsendiga.
Kui palju tõstab EKRE brändi populaarsus Eplerit ja Froschi?
EKRE positsioon on neli aastat hiljem vaat et tugevamgi. Või nagu ütleb üks kohalikke olusid hästi tundev inimene: "Selles ringkonnas võib EKRE välja panna ka Mart Helme lauajala või Moonika Helme peni, tuhanded hääled oleks ikka kindlustatud." Ja ta ei halvusta kuidagi EKRE-t, vaid üle võlli keerates näitlikustab, kui tugev on EKRE bränd Kagu-Eestis. See toetuse kasv on tulnud eeskätt Keskerakonna arvelt.
EKRE eelmiste valimiste esikolmikust on sel korral esikolmikus vaid Merry Aart, kes kohalikus ajakirjanduses on võtnud sõna näiteks Rail Balticu teemal ja soovinud selle trassi suunata üle Tartu ja Valga. Aart on nimekirjas kolmandal positsioonil, esimesel-teisel kohal on uued nimed Rain Epler ja Ants Frosch. Eelmise korra esinumber ja enim hääli (3802) toonud Uno Kaskpeit on nimekirjas taandunud üheksandale positsioonile.
Kui hästi või halvasti veavad Epler ja Frosch välja riigikogu valimistel, on küsimärk ka EKRE-le endale. Värskelt on Epleril all kogemus viimastest kohalikest valimistest Võru linnas, kus ta EKRE esinumbrina sai 221 häält. Frosch kandideeris Otepää vallas ja sai 260 häält. EKRE populaarne bränd kindlasti võimendab Epleri ja Froschi häältesaaki riigikogu valimistel oluliselt.
Rain Epler Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Epler on töötanud rahandusminister Martin Helme nõunikuna ja olnud lühikest aega ka keskkonnaminister. Julge soenguvalikuga sotsiaalmeedias laineid lööv Epler on erakonna esimehe Martin Helme sõber. Viimasel ajal on ta aktiivselt sõna võtnud energeetika teemadel. Seega väga suure tõenäosusega näeme teda järgmises riigikogus.
Üks huvitav fakt Epleri kohta veel. Aastatel 2000-2006 kuulus Epler hoopis tollasesse Isamaaliitu. Kuid 2017. aasta kohalikel valimistel kandideeris Epler Võru vallas sootuks EKRE praeguse peamise vastase Reformierakonna nimekirjas ja sai... kaks häält. Tulemus seegi, aga valituks osutumiseks siiski tiba napp. Positiivse poole pealt võib aga öelda, et neli aastat hiljem õnnestus Epleril oma häältesaaki kohalikul tasandil enam kui sajakordistada.
Reformierakond loodab Kersnale ja toob appi Krossi
Võru-, Valga- ja Põlvamaal kandideerib Reformierakonna esinumbrina endine haridusminister Liina Kersna. Eelmistel ja ka üle-eelmistel valimistel oli Reformierakonna esinumber Hanno Pevkur, kes nüüd kandideerib aga Eestimaa teises otsas Lääne-Virumaal. Selle põhjuseks ei ole Nursipalu harjutusväljaku laiendamise ümber toimuv tüli, sest otsus oli tehtud varem. Reformierakonnal oli vaja Lääne-Virumaale uut esinumbrit, kuna seal eelmisel korral kandideerinud Taavi Rõivas lahkus poliitikast. Tõsi, Reformierakond võib teatava kergendustundega nüüd hingata, sest kandideerinuks kaitseminister Pevkur Kagu-Eestis, olnuks see Nursipalu ümber toimuva tõttu erakonnale üsna ebamugav.
Kersna sai 2019. aastal 2343 häält. Neli aastat varem 2015 samas ringkonnas oli ta samuti teisel positsioonil Pevkuri järel ja sai 2387 häält. Nimekirja esinumbrina ootab erakond talt paremat häältesaaki ja soovides korrata Pevkuri tulemust, peaks see olema 1000-1500 häält enam. Pärast ministriametist taandumist on Kersna teinud kohapeal väga aktiivset kampaaniat, mis vaatab vastu ka tema sotsiaalmeedia postitustest. See on pannud aga nii mõnegi konkurendi nina kirtsutama ja küsima, kuidas on tööga praeguses riigikogus.
Liina Kersna Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Kersna kõrval läheb Reformierakonnale teise numbrina hääli tooma Eerik-Niiles Kross. Eelmistel valimistel kandideeris ta Ida-Virumaal ja sai 1110 häält. Krossi Kagu-Eestisse toomise mõte on tuua n-ö pehmeid väärtusi esindava Kersna kõrvale ka üks julgeolekuekspert. Arvestades julgeolekuteemade olulisust Ukraina sõja tõttu, on seegi valik mõistetav.
Nagu ka eelnevatel valimistel, saab alles kolmandale positsioonile keegi kohalikest - on selleks siis Andrus Seeme Põlvamaalt või Maido Ruusmann Tõrvast. Reformierakonna ridades kandideerib ka pikaaegne Maaülikooli rektor Mait Klaassen.
Keskerakond toob esinumbriks Savisaare
Keskerakonna esinumber tuleva aasta märtsikuistel parlamendivalimistel on Võru-, Valga- ja Põlvamaal riigikogu liige ning endine keskkonnaminister Erki Savisaar. Eelmistel valimistel kandideeris ta Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas. Enne seda Mustamäel ja Nõmmel.
Mingit otsest seost Savisaarel piirkonnaga pole ning erakond loodab sellele, et Savisaarel üle-riigiliselt tuntud nimena õnnestub võtta hääli kõigist kolmest maakonnast. See on aga keerukam kui kunagi varem, sest varem Keskerakonna valijaskonnas olnud kõiges rahulolematute valijate grupp on liikunud selgelt EKRE taha.
Millega Savisaar üritab lõunaeestlasi kõnetada? Vastus peitub Keskerakonna pressiteates: "Savisaar on seisukohal, et Kagu-Eesti looduskaunist maastikku ja suuri metsamassiive tuleks veelgi paremini ära kasutada nii turismi kui ka puidutööstuse seisukohalt."
Erki Savisaar. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Keskerakonna nimekirjas kandideerivad ka Tarmo Tamm ja Ester Karuse. Tamm sai eelmisel korral 2824 ja Karuse 1665 häält. Uutest nimedest kandideerib Keskerakonna ridades endine suusataja Anti Saarepuu, kes on lubanud seista selle eest, et Eestisse rajataks esimene suusatunnel. Kas nii kitsas lubadus ka valijaid kõnetab, on iseküsimus.
Keskerakonna ridades ei näe me enam kandideerimas eelmistel valimistel neile 1474 häält toonud Anneli Otti ega ka 1176 häält toonud Heimar Lenki. See on tegelikult erakonnale suur tagasilöök ja kasulik eeskätt EKRE-le.
Eesti 200 - kui palju saab Taro tuge Valgamaalt
Eesti 200 pole oma esinumbrit paika pannud, kuid suure tõenäosusega saab selleks endine ajakirjanik Igor Taro. Ta oli Eesti 200 esinumber ka nelja aasta eest ja sai valimiste debütandina korralikud 1007 häält. Võib öelda, et Taro isiklik tulemus oli tollal parem kui erakonnal üldiselt.
Nüüd on Eesti 200 üldtoetus valimiste eel üle kahe korra kõrgem kui eelmisel korral, mistõttu võib eeldada Tarolt ja Eesti 200-lt paremat tulemust. Ehk erakonna bränd tuleb Taro isiklikule populaarsusele järele. Lisaks on mees saanud seoses Ukraina sõjaga silma paista ka julgeolekuteemadel sõna võttes.
Taro ise lahkus küll 11. veebruaril 2020 Eesti 200 ridadest, kuid tema sõnul formaalsetel põhjustel, mille tingis töö erasektoris. Pärast seda on ta kandideerinud Eesti 200 nimekirja esinumbrina Põlva vallas ehk pole erakonna jaoks kuhugi kadunud.
Igor Taro. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Mis on aga Eesti 200 probleemiks - Taro hääled tulevad eeskätt Võru- ja Põlvamaalt. Seetõttu on Eesti 200 jaoks mandaadi saamiseks kriitiline, et erakond leiaks kandidaate, kes suudavad ka Valgamaalt hääli tuua. Üheks selliseks kandidaadiks, kellele loodetakse, on Valga valla asevallavanem Kaupo Kutsar. Samamoodi tuleb üks kandidaat Tõrva volikogust. Kas nad veavad aga välja, kui nende kõrval on teistes parteides üleriigiliselt tuntud nimed, on iseküsimus.
Ei ole ka välistatud, et Eesti 200 saadab Kagu-Eestisse kandideerima mõne üleriigilise tuntusega nime, aga pigem on see ebatõenäoline.
SDE panustab kuuendat korda Padarile
Sotsiaaldemokraatide ees oli põhimõtteline valik, kas panna taas esinumbriks Ivari Padar, kes on selles valimisringkonnas sotse vedanud juba 2003. aastast ehk viied viimased valimised või leida mõni värskem nimi. Padar ise kinnitas neljapäeval ERR-ile, et tema ongi esinumber.
Padari eeliseks on see, et tuntud nimena suudab ta hääli võtta kõigist kolmest maakonnast. Miinuseks aga asjaolu, et tema häältesaak on selges languses. 2003. ja 2007. aastal sai ta üle 5000 hääle. 2011. ja 2015. aastal oli häälte arv 3000-4000 vahel. 2019 langes Padari saak esinumbrina 1457 häälele. Paralleelselt häälte vähenemisega on kahanenud ka Padari nähtavus ühiskondlikus debatis ja ka ind kampaaniat teha.
Ivari Padar. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Mis oleks olnud sotsidele alternatiiv? Populaarne Võru linnapea Anti Allas. Viimastel kohalikel valimistel sai Allas Võru linnas 1341 häält ehk pea samapalju kui Padar riigikogu valimistel kolmest maakonnast kokku. Tõsi, Allase miinuseks on asjaolu, et ta on tuntud ja võtab hääli eeskätt Võru linnast ja maakonnast. Põlvamaalt ja eriti Valgamaalt ta ilmselt nii palju hääli ei saaks kui Padar. Lisaks pole teada, kui ülekantavad on kohalikel valimistel saadud hääled riigikogu valimistel ka Võrumaa kontekstis. Seega võib öelda, et sotsid tegid taaskord alalhoidliku valiku, kui panid esinumbriks Padari.
Padar selgitas, et sotsidel on Võru-, Valga- ja Põlvamaal komme, et valimistel on kolme piirkonna kandidaadid järjest esindatud, seega tuleb pärast teda teisele positsioonile kas Valga- või Põlvamaa kandidaat. Seega samuti Võrumaad esindav Anti Allas kandideerib alles neljandal positsioonil. Demokraatlik, aga valimiste koondtulemust arvestades ilmselt mitte kõige õigem valik.
Valgamaa piirkonnast on SDE nimekirjas kandideerimas koolijuht Karl Kirt ja Põlvamaalt endine Laheda vallavanem Sirje Tobreluts.
Isamaa toob Sibulale toeks veteranpoliitik Kelami
Isamaa esinumbriks saab taas riigikogu liige ja erakonna peasekretär Priit Sibul. Sibul sai eelmistel valimistel samas ringkonnas 1406 häält, 2015. aastal 1491 häält ja 2011. aastal 2385 häält. Kusjuures talle edukaimal 2011. aastal oli ta teine number Jaak Aaviksoo järel.
Priit Sibul. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Sibul ütles, et tema kõrval kandideerivad teiste seas 86-aastane veteranpoliitik Tunne Kelam ja Valga vallavanem Monika Rogenbaum.
2019. aastal Kelam riigikogu valimistel ei kandideerinud. 2015. aastal kandideeris Kelam Ida-Virumaal ja sai 260 häält.
Rogenbaum kandideeris viimati kohalikel valimistel sügisel 2021 ja sai Valga vallas korralikud 561 häält.
Rohelised ja Parempoolsed
Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu ütles, et nende erakonna esinumber on Antsla vallavolikogu liige ja sealse kultuurikeskuse direktor Kaspar Kurve. Samuti kandideerivad keskkonnaaktivist Kaia Solnik, Roy Strider ja Joanna Raudhein.
"Läbirääkimised käivad edasi, sest nimekiri läheb lukku jaanuaris," ütles Tõugu.
Pärast artikli ERR-i veebis avaldamist võttis toimetusega ühendust Roy Strider ja ütles, et Tõugu jutt tema kandideerimisest Roheliste ridades ei vasta tõele.
Kaspar Kurve. Autor/allikas: Eestimaa Rohelised
Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons ütles, et Parempoolsed pole lõplikke valimisnimekirju veel kinnitanud, mistõttu läheb ringkondade esinumbrite avaldamisega veel pisut aega. "Lõplikud nimekirjad tehakse avalikuks ilmselt jaanuaris, vahetult enne nimekirjade ametlikku registreerimist," lausus Kons.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab Võru-, Valga ja Põlvamaa valimisringkonnas hääletada EKRE poolt 31 ja Reformierakonna poolt 28 protsenti valijatest. Kahe esimese tuules on Keskerakond 21 protsendi suuruse toetusega.
· Eesti 200-le lubaks oma hääle anda kaheksa, Isamaale kuus ja SDE-le viis protsenti. Roheliste ja Parempoolsete toetus on selles ringkonnas alla protsendi.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele.
### Response:
Võru-, Valga- ja Põlvamaa: kui palju valijaid lööb EKRE üle Keskerakonnalt?
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
MK-debüüdi tegi Andersen märtsis Holmenkollenis, kui tegi kaasa 50 km distantsil, kus ta sai 24. koha.
Esikümne hulgas lõpetas koguni üheksa norralast. Andrew Musgrave (Suurbritannia) oli ainuke mitte Norrast pärit sportlane, kes suutis end esikümnesse murda. Musgrave lõpetas sõidu neljandal kohal, kaotades võitjale 12,5 sekundiga.
Teise koha sai Didrik Toenseth (+2,8). Kolmandaks tuli Hans Christer Holund (+9,1). Musgrave oli neljas ning esikümnesse kuulusid veel Haavard Moseby, Paal Golberg, Martin Löwström Nyenget, Mattis Stenshagen, Sjur Röthe ja Simen Hegstad Krüger.
MK-sarja üldliider norralane Johannes Hösflot Kläbo ei tulnud halva enesetunde tõttu starti.
Eestlane Alvar Johannes Alev sai 79 sportlase konkurentsis 59. koha (+1.35,5).
|
Lillehammeris võidutses alles oma teist MK-etappi sõitnud üllatusmees
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MK-debüüdi tegi Andersen märtsis Holmenkollenis, kui tegi kaasa 50 km distantsil, kus ta sai 24. koha.
Esikümne hulgas lõpetas koguni üheksa norralast. Andrew Musgrave (Suurbritannia) oli ainuke mitte Norrast pärit sportlane, kes suutis end esikümnesse murda. Musgrave lõpetas sõidu neljandal kohal, kaotades võitjale 12,5 sekundiga.
Teise koha sai Didrik Toenseth (+2,8). Kolmandaks tuli Hans Christer Holund (+9,1). Musgrave oli neljas ning esikümnesse kuulusid veel Haavard Moseby, Paal Golberg, Martin Löwström Nyenget, Mattis Stenshagen, Sjur Röthe ja Simen Hegstad Krüger.
MK-sarja üldliider norralane Johannes Hösflot Kläbo ei tulnud halva enesetunde tõttu starti.
Eestlane Alvar Johannes Alev sai 79 sportlase konkurentsis 59. koha (+1.35,5).
### Response:
Lillehammeris võidutses alles oma teist MK-etappi sõitnud üllatusmees
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Viru Keemia Grupi juht Ahti Asmann rääkis kolmapäeval "Esimeses stuudios", et Eesti Energia 500-miljonilisi võlakirju pole suudetud juba kaks korda refinantseerida.
Avila sõnul ei ole see info päris täpne. Ta rääkis ERR-ile, et tegelikult on võlakirjade refinantseerimine Eesti Energial tegemata jäänud vaid ühel korral.
"Otsustasime ise tehinguga mitte edasi minna, kuna Venemaa agressioon Ukrainas oli võlakirjade turu sassi löönud," põhjendas ta.
Avila märkis, et energeetikaprojektid on üldjuhul väga pikaajalised ning vajavad finantseerimiseks ka pikaajalist kapitali, kuid selle kättesaadavus on tunduvalt vähenenud.
Investorite huvi on väga suur mahukate meretuuleparkide investeeringute vastu, kuid samas oodatakse tema sõnul garantiisid, et suured investeeringud pikas perspektiivis ära tasuks.
"Osa riike on taastuvenergia osakaalu kasvatamise huvides selliseid garantiisid arendajatele pakkumas," lisas ta.
Avila sõnul on keskkonnateemad finantseerimises väga olulisel kohal, näiteks tuule- ja päikeseparke ning muid taastuvenergia projekte on jätkuvalt võimalik finantseerida, kuid laenukapitali hind on ka nende puhul tunduvalt kasvanud. Fossiilkütustega seotud investeeringuid on aga väga keeruline laenuga finantseerida.
"Samuti on geopoliitilistel põhjustel paljud finantseerijad siinse regiooni osas muutunud väga ettevaatlikuks ning laenuraha kaasamine on muutunud keerulisemaks," nentis Avila.
|
EE: energeetikaprojektideks vajaliku kapitali kättesaadavus on vähenenud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viru Keemia Grupi juht Ahti Asmann rääkis kolmapäeval "Esimeses stuudios", et Eesti Energia 500-miljonilisi võlakirju pole suudetud juba kaks korda refinantseerida.
Avila sõnul ei ole see info päris täpne. Ta rääkis ERR-ile, et tegelikult on võlakirjade refinantseerimine Eesti Energial tegemata jäänud vaid ühel korral.
"Otsustasime ise tehinguga mitte edasi minna, kuna Venemaa agressioon Ukrainas oli võlakirjade turu sassi löönud," põhjendas ta.
Avila märkis, et energeetikaprojektid on üldjuhul väga pikaajalised ning vajavad finantseerimiseks ka pikaajalist kapitali, kuid selle kättesaadavus on tunduvalt vähenenud.
Investorite huvi on väga suur mahukate meretuuleparkide investeeringute vastu, kuid samas oodatakse tema sõnul garantiisid, et suured investeeringud pikas perspektiivis ära tasuks.
"Osa riike on taastuvenergia osakaalu kasvatamise huvides selliseid garantiisid arendajatele pakkumas," lisas ta.
Avila sõnul on keskkonnateemad finantseerimises väga olulisel kohal, näiteks tuule- ja päikeseparke ning muid taastuvenergia projekte on jätkuvalt võimalik finantseerida, kuid laenukapitali hind on ka nende puhul tunduvalt kasvanud. Fossiilkütustega seotud investeeringuid on aga väga keeruline laenuga finantseerida.
"Samuti on geopoliitilistel põhjustel paljud finantseerijad siinse regiooni osas muutunud väga ettevaatlikuks ning laenuraha kaasamine on muutunud keerulisemaks," nentis Avila.
### Response:
EE: energeetikaprojektideks vajaliku kapitali kättesaadavus on vähenenud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Biden tahab, et pärast Lõuna-Carolinat toimuksid eelvalimised New Hampshire'is ja Nevadas. Nendele osariikidele järgneksid siis Georgia ja Michigan," ütlesid asjaga kursis inimesed ajalehele The Wall Street Journal.
Biden pole oma poliitilise karjääri jooksul Iowas suurt edu saavutanud. Kavandatav muudatus tähendaks, et Iowa osariik ei mängiks enam demokraatide partei eelvalimistel võtmerolli. Biden võitis Lõuna-Carolinas 2020. aasta eelvalimised.
Demokraatliku Rahvuskomitee (DNC) kodukorra komisjon kohtub reedel ja laupäeval, et koostada soovitus osariikide järjestuse kohta. Soovituse peab 2023. aasta alguses heaks kiitma kogu DNC, vahendas The Wall Street Journal.
Vabariiklaste partei on varem teatanud, et ei plaani osariikide järjestust muuta. Esimesed valimised toimuvad Iowas, siis New Hampshire'is, Lõuna-Carolinas ja Nevadas.
Mõned demokraatliku partei poliitikud kritiseerisid Bideni ettepanekut. Iowa demokraatliku partei juht Ross Wilburn ütles, et Bideni ettepanekud kahjustavad partei positsiooni USA maapiirkondades.
"Väikestel maapiirkondadel, nagu Iowa, peab olema hääl. Demokraadid ei tohi unustada valijaid Kesk-Läänes," ütles Wilburn.
Eelvalimistel saavad esimesed osariigid palju rahvusvahelist tähelepanu. Iowas ja New Hampshire'is kulutavad kandidaadid reklaamidele kümneid miljoneid dollareid.
Kaks asjaga kursis ametnikku ütlesid, et 2024. aasta demokraatide partei eelvalimised algavad Lõuna-Carolinas 6. veebruaril. Nevadas ja Hampshire'is toimuvad valimised 13. veebruaril ja Georgias ning Michiganis 27. veebruaril. Märtsis toimub "superteisipäev", siis toimuvad eelvalimised mitmes osariigis.
Biden pole veel kinnitanud, et kandideerib tagasi presidendiks. Ta on andnud siiski märku, et kandideerib tõenäoliselt uuesti ja annab sellest lähikuude jooksul teada.
|
Biden tahab, et demokraatide eelvalimiste avalöök toimuks Lõuna-Carolinas
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Biden tahab, et pärast Lõuna-Carolinat toimuksid eelvalimised New Hampshire'is ja Nevadas. Nendele osariikidele järgneksid siis Georgia ja Michigan," ütlesid asjaga kursis inimesed ajalehele The Wall Street Journal.
Biden pole oma poliitilise karjääri jooksul Iowas suurt edu saavutanud. Kavandatav muudatus tähendaks, et Iowa osariik ei mängiks enam demokraatide partei eelvalimistel võtmerolli. Biden võitis Lõuna-Carolinas 2020. aasta eelvalimised.
Demokraatliku Rahvuskomitee (DNC) kodukorra komisjon kohtub reedel ja laupäeval, et koostada soovitus osariikide järjestuse kohta. Soovituse peab 2023. aasta alguses heaks kiitma kogu DNC, vahendas The Wall Street Journal.
Vabariiklaste partei on varem teatanud, et ei plaani osariikide järjestust muuta. Esimesed valimised toimuvad Iowas, siis New Hampshire'is, Lõuna-Carolinas ja Nevadas.
Mõned demokraatliku partei poliitikud kritiseerisid Bideni ettepanekut. Iowa demokraatliku partei juht Ross Wilburn ütles, et Bideni ettepanekud kahjustavad partei positsiooni USA maapiirkondades.
"Väikestel maapiirkondadel, nagu Iowa, peab olema hääl. Demokraadid ei tohi unustada valijaid Kesk-Läänes," ütles Wilburn.
Eelvalimistel saavad esimesed osariigid palju rahvusvahelist tähelepanu. Iowas ja New Hampshire'is kulutavad kandidaadid reklaamidele kümneid miljoneid dollareid.
Kaks asjaga kursis ametnikku ütlesid, et 2024. aasta demokraatide partei eelvalimised algavad Lõuna-Carolinas 6. veebruaril. Nevadas ja Hampshire'is toimuvad valimised 13. veebruaril ja Georgias ning Michiganis 27. veebruaril. Märtsis toimub "superteisipäev", siis toimuvad eelvalimised mitmes osariigis.
Biden pole veel kinnitanud, et kandideerib tagasi presidendiks. Ta on andnud siiski märku, et kandideerib tõenäoliselt uuesti ja annab sellest lähikuude jooksul teada.
### Response:
Biden tahab, et demokraatide eelvalimiste avalöök toimuks Lõuna-Carolinas
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
On inimesi, kellega kohtud elus põgusalt, kuid neid hetki on võimatu unustada. Minu jaoks on selline Lembit Ulfsak, kes saatuse õnnelikul tahtel oli mu kõige esimene näitleja koolitööna valminud lühimängufilmis "Deus ex machina" (2005).
Mõned aastad hiljem läksin Lembitu juurde plaaniga kirjutada Eesti filmipõlvkondi ühendav raamat, kus noored filmitegijad intervjueerivad vanemaid kolleege. Kahjuks ei sündinud raamatut kunagi, kuid nüüd, Lembit Ulfsaki 75. sünniaastapäeval, näib õige hetk see 12 aastat tagasi toimunud vestlus avaldada.
Tookord, 2010. aasta kevadel oma Kakumäe kodu köögis kohvi juues ei teadnud Lembit Ulfsak veel, et üks väga oluline aeg tema filminäitleja karjääris on alles ees. 2013. aastal esilinastus Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilm "Mandariinid" 1 Lembit Ulfsakiga peaosas ning kahe aasta pärast saab sellest võõrkeelse Oscari nominent.
Katkeid intervjuust on kasutatud elulooraamatus "Lembit Ulfsak" 2.
Kas mäletate oma esimest kinoskäiku?
Jaa, minu kõige esimene kinoetendus oli "Väike Mukk", mille peale ma nutma hakkasin ja ära tulin, sest Mukile tehti midagi paha. Teatrietendusi vaatasin ka. Seal käis Vanemuine. Selle olen hiljem kindlaks teinud. Mäletan, et märkasin kord teatriplakatit, kuhu oli kirjutatud maailma kõige naljakam mehenimi: Mikk Mikiver. Küll see tegi mulle nalja. Vaat oleks siis teadnud, et olen tulevikus ise tema õpilane, kolleeg ja sõber.
Kuidas ennast tundsite, kui lavakooli sisse saite?
Varem ei huvitanud mind üheski õppeasutuses õppimine. Lavakas aga tundsin korraga, et mind huvitab kõik. Õppejõud olid seal eestiaegsed inimesed. Tänu neile oli see väga vaba kool. Meile noortele oli eriti oluline, et meid tuli õpetama Mikiver – edukas, noor ja huvitav lavastaja.
Koolikaaslastest oli väga oluline ka Jaan Tooming, Panso kooli tipplõpetaja, legendaarne mees kõigi oma tegemistega. Tema hakkas meid enda orbiiti meelitama ja nii sattusin osaliseks ka oma noorusaja kõige edukamas projektis, Gustav Suitsu luuleõhtutel 3. Meie kursuselt olid seal Tõnu Tepandi, mina ja Kaarel Kilvet, lisaks Hermaküla, Jaan Tooming, Raivo Trass.
Kas saite ise ka aru, et midagi teistsugust on sündinud?
Absoluutselt. Tooming ja Hermaküla, nad olid absoluutsed liidrid. Ma olin pigem kahuriliha. Mind kutsuti sinna näitlejaks, aga tänu nende omavahelistele jutuajamistele hakkas mulle ka kohale jõudma, et see on eriline. Kui me aga seda mängima hakkasime, siis mõistsin alles tõeliselt, et osalen milleski suures. See huvi, mis selle asja vastu publikul oli ... ma võib-olla elus hiljem ei olegi midagi sellist kohanud. Oli ime, et seda lubati mängida. Keelamise ümber oli palju mõjukaid inimesi, aga päästis meid ilmselt Nigol Andresen, kes oli eurokommunist või sotsiaaldemokraat. Ta tõestas kuskil parteiorganites ära, et see kõik ikkagi võib nii ka olla.
Kui me publikule mängisime, siis oli huvi meeletu. Tol ajal 1970ndate alguses ei sündinud midagi eriti. Avangardismi polnud. Pärast tekkiski see nii teatris kui kujutavas kunstis ning edasiviijad olid nii Hermaküla kui Tooming, kes läksid Tartusse. Mina sinna minna ei tahtnud. Jäin Noorsooteatrisse Panso ja Mikiveri juurde. Olin Mikiveri väga kiindunud.
Lavaka teise kursuse järel hakati juba Tallinnfilmi kutsuma rolliproovidesse. Ma ka kohe kandideerisin. Minu esimese filmi nimi oli "Tuulevaikus" 4, mis tehtud ühe raamatu järgi ühest lorust poisist. "Tuisu Taavi seitse päeva" 5 oli selle raamatu nimi. Kandideerisin küll teise osa peale, aga mind pandi ootamatult peaossa. Veljo Käsper oli režissöör. Ega see suurem asi film polnud, aga mängisid Heino Mandri ja Hermaküla.
Mismoodi oli pärast teatris olemist filmis mängida?
Ega meid ei oldud õpetatud. Ma ei tea miks, aga tol ajal peeti neis ringkondades halvaks tooniks seda, kui üliõpilane filmi satub. Näiteks käisin pärast teist kursust suvel Odessas mängimas filmis "Jutustus tšekistist" 6. Oli seal üks saksa noormees, kes osales vastupanuliikumises, aga teda ei usaldatud. Mind kutsuti veel Venemaale mängima, aga koolist enam ei lubatud ja olin kole õnnetu. Olen hiljemgi kuulnud, et koolis osa õppejõude ei lubanud filmis mängida.
Lembit Ulfsak lavastuses "Polkovniku lesk" (1982). Autor/allikas: Ülo Josing/ERR
Tallinnfilmi kinostuudio oli aga lavakast 300 meetri kaugusel. Nii et näitlejaproovides käimine oli meil kohe käe-jala juures ja ikka läksime. Tol ajal oli see tavaline. Paljud meie koolist hakkasid juba noorelt mängima. Käsper tegi uue filmi "Väike reekviem suupillile" 7, jälle mina peaosas. Nii ma siis mängisin. Edasi tuli juba "Ukuaru" 8. Vahele väiksed sutsud. Praegu sellist plaanilist üksust pole ja noored satuvad filmidesse harvemini, filme ka on vähem.
Kas tundsite ka, et film on teatrist teistsugune?
Film tundus mulle palju huvitavam kui teater. Teater näis tollal kinnine süsteem. Film oli lõbusam, huvitavam, ettearvamatum. Teater on rutiin, proovid-proovid, siis esietendus ja etendused. Film on aga iga päev isemoodi. Mulle meeldis, et sain kokku näitlejatega, keda ma muidu poleks kohanud. Huvitavad vanamehed teistest linnadest. Muidugi hakkasin üsna varsti aru saama, et filmi on ka võimalik halvasti teha.
Mina vähemalt püüdsin filmis mängida nii, nagu elus on. Kui inimene räägib, siis nii nagu elus. Teatris tehakse Shakespeare'i, Tšehhovit – dramaturgiat, mis on sajandeid kestnud. Ja siis pead läbi dramaturgia mingit tüüpi looma. Filmis aga püüdsin ikka iseennast kehtestada.
Ja ega tekste polnud ka Shakespeare kirjutanud. Need tundusid sellised, et ... nii küll elus ei räägita.
Mul tekkis asjast oma arvamus. Filmirežissöörid olid minust tunduvalt vanemad, kuid kuna mulle tundus, et käituksin teistmoodi, siis tekkis nende vastu protest. Mu partnerid, noored, kes me olime, arvasid minuga sama moodi. Vaidlesime ikka lavastajaga. Leida Laiusega läksime "Ukuarus" tülli. Väitsime Ellega (Elle Kull – toim), et meievanused inimesed ei käitu nii, kui nad armunud on. See on hoopis teistmoodi. Lõpuks oli ta meiega nõus.
Nii hakkaski mul mingi kinomõtlemine tekkima. Käisin filme vahtimas, lugesin erialaseid raamatuid, uurisin montaaži põhimõtteid.
Filmis olid mul lemmikonklid alati operaatorid. Ma uurisin neilt, et miks sa nii võtad. Õppisin optika ära ja küsisin tähtsa näoga, et kas sa võtad 50se või 30sega. Tol ajal oli alguses mustvalge film ja sellega käis kõik lihtsamini. Hiljem oli värvifilmi jaoks vaja juba hoopis teistmoodi mängida, sest lisandus nii palju kaameraid, autosid ja kõrinaid. Kauem sätiti kaadrit ja raske oli pimedas filmida.
Kas te filmirežissööriks ei tahtnud saada?
Mõtlesin tõesti isegi minna Moskvasse kinorežissuuri edasi õppima, aga abiellusin, sain isaks. Ja siis kutsuti mind täiesti ootamatult filmi "Thijl Ulenspiegel" 9. No edasi läks kõik lahti ja hakkas kutseid palju tulema. Läksin teatrist ära. Film köitiski mind juba sellega, et sain ringi sõita. Minu filmipartneid olid tolle aja kõige kuulsamad näitlejad.
Kes teid enim õpetas?
Enim õpetas Jevgeni Leonov. Tema käest sain kõike küsida. Ta oli väga kogenud filminäitleja. Ta oli NSV Liidu populaarsemaid üldse. Nägin tema pealt, mis on vene rahva armastus. Olen mänginud ka Venemaa kõigi aegade süngeima näitleja Innokenti Smoktunovskiga. Temaga oli ka huvitav, aga ta polnud nii sõbralik, et räägiks mulle midagi.
Leonov seletas mulle, kuidas on võimalik ühte asja mängida mitut moodi. Kuidas variante duublites ära kasutada. Ükskord jalutasime ta koeraga õues ja Jevgeni näitas mulle kaheksat eri varianti, kuidas öelda "ma armastan sind". Leonov kutsus mind peaaegu igal õhtul oma pere juurde külla. Mu oma pere oli kaugel ja siis ta kodustas mu ära. Luges mulle monolooge ette. Tundusin talle terase noormehena. Küsis, kas on parem mängida nii või naa. Klatšisime režissööre taga ja ... Ma olin seal poolteist aastat, ta tegi selle ajaga palju filme ja mina sain temalt lugemiseks palju raamatuid. Kogu tema akadeemilise raamatukogu lugesin läbi.
Minul on kogu selle aja, mis ma olen filme teinud, olnud huvi kogu süsteemi vastu. Ma kosserdasin ringi mööda operaatorite putkasid ja ruume ning käisin rekvisiitorite juures. Mulle on nad alati meeldinud. Täna on need inimesed lõputiitrites, aga tollal paljusid ära ei nimetatudki. Mina suhtlesin aga alati kõigiga. "Ulenspiegeli" ajal sain küll aru, et on olemas teatud hierarhia ja režissöörid kamandavad. Mind aga võlus kino puhul enim see arusaam, et tegelikult teevad kõik ühte ja sedasama asja kohutavalt kiindunult. Kinoinimesed on lihtsalt sellised! Väikeste palkadega, aga kui suured isiksused! Jumal küll, millist nalja näiteks sai valgustajatega, kui viina võtsin ja nende möla kuulasin. Viinavõtmine käis siis kinoga kokku nagu meri ja tuul. Nemad vaatasid kõiki neid tähtsaid persoone oma pilgu läbi. Kes on toredamad ja kes mitte ... Nad võisid mõnele režissöörile külma kõhuga teeselda, et pirn läks katki: "Tee, mis tahad, aga riist on rikkis ja kõik. Me peame remontima, me teeme homseni." Oli selline väike magus kättemaks. Nii mulle hakkaski kogu see kinosüsteem tunduma nagu omaette vürstiriik. Tohutu kiindumus oma töösse oli kõigis filmistuudiotes üle NSV Liidu, kus käisin. Peaaegu kõigis sai käidud. Ja kõikjal olid nad ühesugused fanaatikud.
Mida Baltikumist tulnud näitleja kohta arvati?
Küsiti vahel, et mis raha teil on ja miks te fašistid olete. Mul on hea nina inimeste peale ja leidsin igast grupist mõne dissidentliku mehe, kellega sai maailma asju rääkida. Ja muidugi näitlejad ...
"Keskea rõõmud" (1986), fotol vasakult Tõnu Kark ja Lembit Ulfsak.
Üllatavalt palju professionaalset juttu sai viinavõtmise juurde räägitud. NSV Liidu ulatuses kinonäitlejaks saamine oli nagu mõnes spordikoondises olemine, kus koos eriti andekad inimesed üle liidu.
Tagantjärgi võib muidugi mõelda, et oli alles karjäär ja nii, aga mul on sellest ajast meeles ikkagi inimesed. Erilised jutuajamised ja mõttevahetused, koos viinajoomised. Mul muidu pole hea mälu, kuigi olen pidanud eluaeg vene keeles rääkima, mõnikord raskeid tekste ja puha. Kui aga mõnda neist filmidest satun vaatama, siis on peaaegu kõik kaadrid meeles, aga ka see, kuidas kuhugi sõitsime ja mis juhtus. Kõik on meeles.
Mis oli raske?
Keel oli kõige raskem. Ma ei rääkinud vene keelt halvasti, aga võõras keeles teksti andmine oli raske. Lõpuks aga hakkasin vene keeles isegi mõtlema, kuna olin seal kuude ja aastate kaupa.
15 aastat mängisin ainult filmides. Eesti keeles suhtlesin vaid perega. Vene keeles hakkas aktsent ära kaduma, nii et kui muidu mind dubleeriti, siis mõnede filmide puhul olin võimeline end ise sisse lugema. Dubleerimine on puhtalt tehniline, seal peab keel olema hea.
Kinos on aga samuti nagu teatriski, et kui sul veab, siis saad huvitava rolli. Võib aga ka nii olla, et teed tööd töö pärast, kuid osad pole tegelikult huvitavad. Lõpuks tekkis mul kõigest tüdimus. Parajasti tuligi Gorbatšovi värk ja kooperatiivfilmid ning lõpuks olid kõik vene näitlejad tööta, mina nende hulgas.
Kuidas see teile mõjus?
Mul oli hea meel, sest sain tagasi Tallinna, kus pakuti kohe dublaažirežissööri kohta. Töökoht ja palk olid olemas, aeg-ajalt käisin Venemaal. Seal aga oli juba selline olukord, et filmivõtted algasid, kestsid nädal aega ja siis korraga kadusid nii rahad kui ka produtsendid. Kõik jäi pooleli.
Just sel ajal pakuti mulle Draamateatris paaris näidendis osa proovida. Sain aru, et ma seda lavanäitleja elukutset enam üldse ei valda. Olin teatris olnud ju üsna lühikest aega. Hakkasin kobamisi katsetama.
Hakkasin ka ise režissöörina filme tegema. See oli ajal, mil filmitegemine nõudis kohutavalt energiat. Tundsin, et mulle meeldis filmi juures peaaegu kõik peale selle kamandamise ja orgunnimise. See väsitas kohutavalt. Režissöörina vastutasin ju mina selle eest, mis toimub ja ekraanile tuleb! Nägin aga, et Eestis ei toimu parasjagu midagi. Tööd oleks ju võinud teha, aga see resultaat poleks mind rahuldanud, sest sel ajal polnud Tallinnfilmis tehniliselt ja rahaliselt võimalik teha seda, mis juba mujal maailma kinodes näidati. Mul aga polnud ju nii, et muud ei oska. Mõtlesingi, et kui tuleb mõni hea filmimõte, küll siis teen.
Mind on huvitanud alati komöödiažanr. Lavastasin ka teatris paar asja, kuid kõik tundus seal mu jaoks kuidagi segavana. Saingi aru, et näitleja elukutse on ikkagi kõige ausam amet nendest, mis ma teha oskan. Täna ma ei oskakski enam filmi teha. Ma ei tea isegi, kelle sõna peab režissöör kuulama. Ei ole aru saanud.
Mängisin ühes USA sitas filmis ja vaatasin, et kogu aeg kisuvad ja õiendavad omavahel. Küsimus, oli selles, et raha tuleb ära raisata. Mul on vahel siin Eestis ka tunne, et raha virutatakse vahelt ära. See raha, mis on filmi tegemiseks antud, sellest läheb suures osas mujale kui filmitöö peale.
Telelavastus "Salmonid", fotol vasakult Aarne Üksküla, Lembit Ulfsak. 1995. Autor/allikas: Heidi Maasikmets/ERR
Kui ma nägin ära "Sügisballi" 10, siis sain aru, et see on film, mida ma iial teha ei oskaks, aga see on film, missugust ma tahaksin teha osata. See on suur asi, kui Eestis on vähemalt üks selline lavastaja. Kindlasti on veel kellelgi marssalikepike paunas. Seda vaadates sain aru, kui kergelt jookseb suur asi. Filmis on alati raskelt jooksnud väike asi. Minu jaoks on "Sügisball" väga mitmemõõtmeline film ja kust see mees (Veiko Õunpuu – M. S.) on need oskused on võtnud, ei tea ma siiamaani.
Millised filmid on teid mõjutanud?
Ma räägin nüüd filmidest, mis olid nii ammu, et ega ma muud ei mäleta, kui vaid enda muljet nendest filmidest. Nõukogude ajal toodi siia teatud filme, mida näidati kinnisele publikule. Meid tudengitena susisid sisse Kaljo Kiisk ja Panso. Nägin neid filme siis nn kinnistel läbivaatustel.
Samuti käisin välismaal filmivõtetel olles ikka kinos ka.
Esimesed filmid, mis mind vapustasid, olid siis, kui ma ise alustasin filmides mängimist: "Blow up", "Kesköine kauboi" ja lemmik oli "Easy Rider". 11 Sealt jäi kohe meelde episoodimees Jack Nicholson. Sain kohe aru, et kuradi hea mees on sündinud. Hiljem nägin ka filmi "Väike õuduste pood" 12, kus ta alustas.
Mulle on väga meeldinud ka vene filmid. Nikita Mihhalkovi esimesed filmid, eriti "Lõpetamata pala pianoolale", "Oblomov" 13... . Ka Kesk-Aasia poisid tegid huvitavalt. Vene filmid olid hästi emotsionaalsed. Hitchcocki filmid on meeldinud ning peaaegu kõik Woody Alleni filmid. Mida aeg edasi, seda vähem huvitavad mind USA filmid. Ma ei ütle Tarantino kohta muud midagi, kui et ta on väga palju huvitavaid anekdootlikke stseene teinud, aga ma ei saa öelda, et mind köidab tema maailmanägemus. Ta on selline vigurdaja.
Ja kui võtta viimaste aastate lemmikud, siis inglaste komöödiat "Püksid maha" 14 olen näinud viis korda. See köidab mind nii kohutavalt. Mulle meeldivad väga lastefilmid. Näiteks ma alati vaatan "Babe'i" 15, kui see kuskilt tuleb ja pisar on silmas. Klassika omas žanris on "Üksinda kodus" 16.
Üle aastate on meeldinud Roy Anderssoni "Laulud teiselt korruselt" 17 – selles filmis olid mingisugused huvitavad asjad kokku pandud. Ka Aki Kaurismäki: "Pilved liiguvad" ja "Mees ilma minevikuta" 18. Väga lihtne lugu. Ta on tagasi läinud filmi alguse juurde.
Viimasel ajal olen hakanud rohkem näitlejaid vaatama – seda, kuidas nad mängivad. Märkan, kui mõni uus vend on jälle tulnud. Mida kuulsamaks nad saavad, seda vähem on neil aga midagi teha. Vaatan, kuidas vana härrasmees, 70-aastane Al Pacino otsib filme, kus saab tüdrukuid kabistada, paukuda ja kärkida. Aga noh, ta on taat juba. Ta on ka Eve Kivi sündroomiga, ilusti riides ja ...
No väga raske on kinolinal vananeda. Nicholsonist oli ka mul kõrini vahepeal, aga ta on viimasel ajal hakanud jälle omaealisi mängima ja teinud häid rolle. Aeg läheb kiirelt ja kõik me näitlejad jääme ruttu vanaks. Selge on, et üks päev tuleb karjäärile joon alla tõmmata, aga näitleja tahab ikka esineda.
Kes teile näitlejatest meeldivad?
Ega ma neid tänaseid eriti ei tea, mulle meeldib aga Matt Damon, Meryl Streep ja vana Clint Eastwood on vapustav. Üks ainukesi vanamehi, kes on igas poosis hea. Mulle ta filmid meeldivad. Tema eristub enam-vähem muust Ameerika jurast. Ma ei käi kinos enam tihti, vaatan, kui telekast midagi näen või lapsed ütlevad, et on midagi head. Hea näitleja on nagu uus inimene, kellega saad tuttavaks. Venelastel on mõned geniaalsed – Viktor Suhhorukov, kes meil Leninit mängis 19, ja "Vend 2-s" 20. Ka Jevgeni Mironov. Venemaal praegu muidugi kino ei tehta, vaid seriaale.
Kuidas te filmirolli üles ehitate?
Mõni roll on kohe pihus, loed läbi, müts pähe ning mängima. Vanasti kirjutasin ma ikka stsenasse üles, et kui täna võeti lk 16, homme lk 38 ja lk 17 võeti sügisel ... siis mul olid märgusõnad, millest ainult mina aru sain. Enne võtet palusin veel näidata materjali tollest ajast. Kõik režissöörid muidugi ei näidanud. Üldse läks mul hulk aega enne, kuni mind hakati filmis aktsepteerima ja kui ma midagi palusin, siis tehti. Alguses saadeti perse – mine hotelli ja õpi teksti. Lõpetasin aga oma karjääri Venemaal kõige kõrgemas punktis, mis võimalik. Olin siis juba ise palju teinud ja jõudnud järeldusele, et filminäitlemine pole niisama lullilöömine.
Lembit Ulfsak Jenseni rollis Tallinnfilmi mängufilmis "31. osakonna hukk" (Peeter Urbla, 1979--1980). Autor/allikas: Oti Vasemaa
Kuidas juhtus, et "Keskea rõõmudes" 21 mängisite ise ja olite režissöör?
See oli kõige suurem nuhtlus. Tahtsin sinna teist näitlejat, aga mul ei lubatud võtta. Kohutavalt raske oli. Kõik näitlejad on koos, ajavad mingit oma head juttu, mina aga pean otsima: kus toit on? kus on tuletõrjeauto? mis nurga alt filmime? Hommikul jäi märkimata, kustpoolt päike on, siis tahad filmida, on varjud ...
Kuidas see lugu teieni jõudis?
Seda pidi teine mees (Valentin Kuik – toim) hakkama tegema, ta jäi haigeks ja taheti seisma jätta. Korraga aga öeldi mulle, et tee ise, oled siin meiega õiendamas küll käinud. Mina tahtsin käsikirja ümber kirjutada ja nii see sai käigu pealt tehtud. Osa tegin ise, osa aitasid näitlejad välja mõelda. Tiina Lokk oli toimetaja, ta tõi Moskvast mingi tüübi, kes ei saanud üldse aru, mis film see meil on. Ta läks küll stsenaristina kirja, aga tolku tast polnud. Tegime seda filmi ikka kambakesi. Küsisin näitlejatelt, kuidas mingit stseeni teha. Teadsin ju küll, kuhu peame välja jõudma. Aga kuidas see asi elama hakkaks? Mul olid sel filmil kohutavalt head ja loomingulised näitlejad.
Kust võtsite selle filmi karakterid?
Maria Klenskaja osa on täitsa minu ema pealt maha kirjutatud. Mul olid sellised märksõnad näitlejatele, et mäletad, mul oli onu Volli, tee onu Vollit. Võtsin seal ikka palju oma elust. Kõigi puhul lõi ette mõni tüüp. Vahel ajasin kamba kokku ja ütlesin, et mul pole ühtegi mõtet peas. Mida teha? Klenskaja oli siis kõigist parim. Ikka ütlesin talle: "Ole vait, ära õienda!" Alles siis hakkasin mõtlema: "Oot-oot, mis ta ütles ... Kurat, see ongi ju see!"
Ka "Lammas all paremas nurgas" 22, mida koos Janno Põldmaga kirjutasime, oli kõik meie elust. Pirita ajaloolise fooni tõi Janno sisse, sest need olid tema lapsepõlvemaad. Ahvena tegelaskuju me küll konstrueerisime. Jannoga koos oli hea teha. Tema kirjutas teises toas ja tuli stseeniga. Mina lugesin ja arvasin, et see on täielik jama, aga vaat see üks sõna on väga hea. Nii me jahvatasime, kuni järgmiseks õhtuks saime lehekülje puhast teksti. See oli kõige vaesem aeg Eesti kinos. Oli esimene võttepäev, kui tuli kroon. Meil oli vaja kümnekroonist õngekonksu otsa panna, aga keegi ei tahtnud anda. See oli suur raha ja ei tohi rahaga mängida. Janno oli võtete juures ka kogu aeg.
Millal teete käsikirja järgi ja millal mõtlete platsil ise midagi juurde?
Mina hakkan juurde mõtlema, kui asi ei klapi. Improvisatsioon on üks kahtlane asi, eriti dialoogi puhul. Iga parasiitsõna võib pärast saada takistuseks. Kui proovid on ära olnud, siis tuleb ikka teha, nagu on. Improviseerida võib enne võtet. See mulle meeldib, anna ainult kätte! Mul on ka alati hea meel olnud, kui näitlejad on midagi endaga kaasa toonud.
Oleneb ka, mida stseeniga saavutada tahad. Tihti tuleb julgeda ka teiste pakkumised tagasi lükata, sest need ei klapi ülejäänuga. Ei saa hakata demonstreerima näitlejameisterlikkust. Igas stseenis tuleb küsida, miks sa seda teed. Kuhu tahad välja jõuda? Mida tegelased tahavad ja mis edasi saab? On ka tulnud ümber võtta, sest kahe järjestikuse, aga erinevatel aegadel filmitud stseenide meeleolu ei klapi.
Olen ka seda tähele pannud, et selliseid küsimusi, mis mul on, filmides enam palju ei esitata. Nii nagu on helikeel muutunud heliloomingus ja meloodia pole enam oluline, tekivad matemaatilised võrrandid, mida teevad aparaadid ... Vaatasin just Tüüri filmi 23.
Mina räägin praegu klassikalisest kinost ja olen ajas maha jäänud. Olen teise seina najal kasvanud, kui praegused tegijad. Sellise jutuga nagu mul, Õunpuu juurde minna, tähendab teisel inimesel võttepäeva ära rikkumist. Seal tuleb vait olla, teha, mida ta tahab, sest iial ei tea, millega film lõpeb. Olen kahes Õunpuu filmis olnud, aga ta on mu välja lõiganud. Mida ma siis seal jahvatan, kui tal minuga filmitud kaadreid vaadates mind vajagi ei lähe.
Kinos on mulle alati meeldinud lugu. Või kui lugu pole ja on midagi muud ... nagu "Sügisballis" on läbiv lugu ja siis loo ümber olevad tasandid aitavad loole kaasa. Ja vahel läheb loost välja ka. Sellist filmi nagu mina teeksin, tehakse ka veel vahel harva. Tavaliselt vanem põlvkond. Usun aga, et see kõik tuleb tagasi.
Mida arvate eesti filmist?
Minu puhul on seda kõige rohkem kompromiteerinud ja ebahuvitavaks teinud "festivalihaigus". Tahetakse teha nii, nagu veel pole tehtud. Ma aga ei tea kedagi, kes oleks nii teinud ja mul jääb suu ammuli. Mulle väga meeldis "Tulnukas" 24. Vaat sellest filmist pritsis talenti välja. Kuidas see võimalik on? Seal oli kõik hea. Näitlejad, tekst, stsenaarium. Selle suurim voorus ongi see, et ta on amatöörlik, sealt tulebki see siirus ja ehedus. Lõppkokkuvõttes on ta aga sama palju amatöörlik kui Rousseau maal, mis maksab 10 miljonit dollarit.
Tänapäeval on ka vaene režissöör tihti üks raha teenimise osake onude ja tädide käes. Mind hämmastavad need režissöörid, kes kohutavalt tahavad filmi teha, raha on nii vähe, aga nad on ikkagi nõus. Siis on ainus võimalus, et stsenaarium tuleb teha võimalikult vaeseks.
Juhan ja Lembit Ulfsak lavastuses "Kajakas" (2008). Autor/allikas: Von Krahl
Üldiselt aga ei saa uskuda reklaami, et tulge sööge 37 krooni eest kõhud täis, kuigi tead, et poest saad selle eest osta ühe saia, margariini ja pudeli vett. Nii ei saa ka väikese rahaga filmi teha. Saad teha lühifilmi. Komme, et tahad filmi teha, aga raha pole, hukutab. Teisest küljest saan ma sellest aru ka. Ja samas on meil ju tehtud küll ja küll pompoosset jama suure raha eest.
Mis arvamusel olete meie filmikoolist?
Olen mõnes väikses tudengifilmis kaasa teinud, aga kui ikka lugu pole, siis ma ei tea, millest veel filmi teha. Filmi saab teha ainult loost. Selleks et lugu tudengina kirja panna, peab olema tugev dramaturgia õppejõud. Kui oskad väikese loo kirja panna ja üles filmida, siis oskad alati teha ka pikema loo. Filmikoolis tuleb õppida joonistama kipskuju, mitte hakata kohe abstraktsionismiga tegelema. Iga laps on ju abstraktsionist. Profiks saamiseks peab oskama näitlejat juhendada.
Tarkovski ei osanud näitlejale üldse midagi öelda. Jüri Järvet on rääkinud, et mitte midagi ei öelnud. Ta oskas aga õigeid inimesi valida.
Kui satub edev näitleja, kes hakkab pakkuma oma ideid ja lavastaja on kõigega nõus, siis tuleb kokku eklektika. Filmis võib juhtuda ka nii, et peaosaline teab oma liini, aga kõrvalosalised keeravad kogu filmi selle liini pealt ära. Filmis peab kõik ühes suunas minema. Film ongi nagu raudtee. Ühest kohast teise minek. See ongi režissööri kõige suurem oskus.
Mis on põhihäda, mis noorte filmides silma hakkab?
Lugu pole ja hakatakse edvistama. Näitlejad karjuvad ja hüppavad, teevad nalja, rääkimata sellest, mis on üleilmne häda – filme tehakse mingitest haigetest inimestest. Kõik on haiged, selline morbiidne üldtoon. Mind ei huvita see. Eestis on esimene asi, et kui lugu pole, siis filmi ka ei tule.
Minu meelest ei pea tudeng õppefilmiga kedagi üllatama. Õppefilmi juures tuleb proovida teha seda kõike, mida oled õppinud. Tegelikult võiks olla lausa nii, et õppefilmi puhul ei anta valida, mida teha, vaid jagatakse lood, kes mida teeb. Pead seda tegema, tahad või ei taha. Nagu teatris. Kui meil on vaja "Kuningas Leari", siis keegi lavastab, kuigi tahab võib-olla muud teha. Enda asja tegemiseks tuleb see au välja teenida.
Ansamblist ei ole asja, kui pillimehed ei oska mängida. Tihti on öeldud, et meil ongi selline stiil. Igasugust udu võib ajada. Godardil oli ka nii, et kui võte ei õnnestunud, et päike läheb pilve taha, siis ta pani tiitri. Keset filmi. Seda loeti uuenduslikuks.
Hiljuti tegin filmi, kus küsisin poisi, režissööri käest, et kuidas ta seda nüüd monteerib. Mina olin ühes ja teises kaadris, aga need ju ei monteeru. Poiss oli hämmingus: mismoodi ei monteeru? Mina vastu: "Võtsid siit ja siit nurga alt, kuidas sa need omavahel kokku paned. Kas võtad vaheplaani vahele?" Ta ei saanud aru, mida ma küsin. Operaatoril hakkas piinlik ja ta asus seletama. Hakatakse filmi tegema, aga käsitööoskust veel pole. Sellepärast ongi minu meelest filmikoolis oluline alguses ikka lugu teha.
Kuidas saada filminäitlejaks?
Selleks saada on väga raske. Mõni algaja on ekraanil nii veenev, et on tunne, et ta on teooriat õppinud. Aga pole, vaid näitleja on õigesti valitud. Tihti võetakse filmi oma tuttav seltskond, kuid igaüks filmi ei sobi või vähemalt teatud osadesse mitte. Ei kanna välja, pole midagi teha.
Palju on ka muutunud. Vaatasin just Hitchcocki raamatut. Kui palju on selle ajaga muutunud kinotüpaaž! Milline on tema kangelane? Millest ta rääkis üldse? Millised olid armastuslood?
Tänapäeval ei mängi ekraanil enam tingimata piltilusad naised ja mehed. On hoopis huvitav inimene või keegi, kellest võiks seda eeldada.
Rääkisin kord mehega, kes oli näinud minuga samu filme ja mulle see õudselt meeldis, sest meil oli palju jagada. Paus aga lõppes ja läksime oma näitlejatööd tegema. Ta oli täpselt samasugune diletant. Need filmid polnud kuidagi parandanud tema mõtlemisvõimet. Talle oli tähtis, et need on kuulsad filmid, mis saanud festivalil auhinna.
Kuidas palju duubleid tehes end värskena hoiate?
Aga igal duublil on ju oma eesmärk, mis lugu räägitakse. Kui see õnnestub esimese korraga linti saada, siis milleks teha teist duublit? Mõni teeb teise igaks juhuks. Kui toimub selline duublite paraad nagu Bruno Ojaga, kellega tehti 12–17 duublit ... ja veel rohkemgi tehakse … No see on juba kino mängimine! Mulle anti raha, kaamera, ilus ilm ja alluvad, kõik kuulavad sõna ka, vaat siis mõni hakkab režissööri mängima ja teeb 72 duublit.
Milleks teha, kui juba korda läks? Ja kui ei läinud, siis tuleb näitlejale selgitada, miks ei läinud. Kas operaator ei jõudnud fookust vedada? Järelikult pean mina näitlejana samamoodi tegema. Nemad peavad proovima teistmoodi. Kui kõik on okei, milleks siis jamada?
Või mina ütlen stseeni lõpus, et tunnen, et tegelane naeratab, aga režissöör ütleb, et see pole õige. Oleme siiski ühel lainel ja teeme kaks varianti. Pärast montaažis võtame selle, mis vaja läheb.
"Thijl Ulenspiegeli" võttel filmiti erineva optikaga, aga mina pean ikka ühtmoodi tegema – jõudma kiiresti punktist A punkti B. See on selle stseeni eesmärk.
Duublitega pole mõtet vigurdada! Selle nahka kõik lähebki, kui hakkad pulli tegema.
Lembit Ulfsak sai aasta filminäitleja preemia Ivo rolli eest aasta filmis "Mandariinid". Autor/allikas: pressimaterjalid
Olen töötanud režissööriga, kellel oli lõunaks kõik materjal üles võetud, aga ta tahtis nii väga režissöör olla, et hakkas juurde võtma asju, mida üldse vaja ei läinud. Nii otsustas ta veel neli tundi filmida ja keegi ei saanud aru, miks. Käis majade vahel ja röökis: "Tähelepanu! Võtame!"
Režissöör on ju diktaator, kõik peavad teda kuulama. Kui sinna vale mees satub – aga tihti satuvad sinna need, kes tahavad karjääri teha ja kamandada ja näidata teistele, kuidas elada tuleb –, on asi ikka päris hull. Venemaal olen kohanud režissööride hulgas ikka igasugu mölakaid. Nad ei tee filmi, vaid on ülemused. Need on kõige hullemad, sest tavaliselt on neil mõtlemisega sitasti.
Mida siis teha?
Olen neid pikalt saatnud, ära lõpetanud, ära tulnud ja edasi teinud. Mul oli kunagi hea sõber Aleksandr Kaidanovski. "Stalkeris" 25 mängis peaosa. Tema ütles kuldse lause: "Kehvas filmis kehva režissööriga ei tohi mängida hästi, tuleb mängida nii, nagu see režissöör on. Kui hakkad hästi mängima, siis tundub, et sina mängid kehvasti ja kõik ülejäänud on enam-vähem."
Selle lause puhul tuleb natuke mõelda, mida see tähendab. Minu jaoks seda, et filmis tuleb teha nii, nagu režissöör käsib. Kui juba filmi läksid, tuleb teha.
Mõnikord näen, et režissöör ajab imelikku asja, aga see on nii vaid esmapilgul. Natuke süvenedes saan aru, et ahaa, ta on "raudtee" hoopis sinna pannud. Siis tuleb selle järgi minna, muidu keeran enda perse ja filmi ka.
Kui palju usaldate oma intuitsiooni?
See peab töötama enne filmi minemist, aga mina olen nii ka alt läinud. Olen headest rollidest ära öelnud, sest režissöör on tundunud liiga magusa jutuga. See on nagu naise võtmine. Seitsme aasta pärast selgub, et läks valesti. Läänes on selles suhtes hea, et kui ei klapi, lastakse lahti. Meil tahab näitleja tihti kuulsaks saada, raha teenida ja ennast ka platsil näidata. Nii ei tule midagi välja.
Mis on näitlejana teie põhilised hirmud?
Minul on uut filmi alustades alati esimesed kolm päeva hirm. Ei saa kuidagi otsa peale.
Teed uut asja, pead harjuma režissööriga, operaatoriga, oma kostüümiga, osasse pead sisse pugema. On hea, kui film algab kergetest stseenidest nagu käimine, vaatamine. Ütled paar sõna ning raskemad stseenid tulevad hiljem. Kui dialoogidega alustad, siis on vaja proovi teha. Lähed ju uude filmi, kus uued näitlejad, kellega pole elus sõnagi vahetanud, aga äkki pead kallistama ja musitama, kuigi tutvusime alles samal päeval grimmiruumis. Tekstid on siin ja palun minge nüüd voodisse. Siin on vaja režissööri oskust näitlejatest aru saada.
Kui palju on mõistlik proovi teha?
See on kokkuleppe küsimus. Sageli on hoopis nii, et operaatoril on aega vaja, et jamada optika ja fookusega ning siis pannakse näitleja kaadrisse. See väsitab näitleja väga ära. Vene filmides oli sellepärast kehadublant. Tihti lavastaja ütleb, et sulle makstakse, tule nüüd ja ole. Näitlejal aga grimm väsib, miimika väsib jne. Minu rekord on see, kui tegin ühe ööga kaheseerialisest filmist ühe seeria ära ehk siis 900 meetrit filmi ühe ööga.
Õppisin tekste ja muudkui mängisin ja mängisin. Hommikul kell kuus lõppes võte. Olin nii väsinud, et oleks peaaegu avarii teinud. Näitlejad on üldiselt väga ennastsalgavad tüübid, kui asi seda väärt on ja kõik istub. Kui režissöör veel on hea sõber ja omavahel klapib, siis võib kõike teha.
Kui aga professionaalsele näitlejale öeldakse, et oi, meil raha pole, aga tule tee suts, siis see on juba alandav. Vanasti oli kultuurimajas lipukiri "Kunst kuulub rahvale", aga eesti filmis on see: "Tule filmi, aga meil raha pole". Sel juhul polegi see kino vaid koduvideo. Kino on see, mis ekraanilt on "Sügisball". Vot see on kino.
Olete filmides palju mänginud välismaalast, millest see?
Ma ei ole tõesti üheski filmis venelast mänginud. Me mängisime Nõukogude lipu all nõukogude kinos. Ukrainas olen mänginud poolakaid. Kõigis suurstuudio filmides olen mänginud välismaalast. "Thijl Ulenspiegel" on flaami eepos, "Pan Kleksis" olin poolakas (tegelikult siiski taanlane Hans Christan Andersen – toim), "Kapten Grantis" mängisin prantslast, "Mary Poppinsis" 26 olin inglane. Venemaal tehti ju kõik omamoodi ümber. Võeti tšehhi pintsak, poola näitleja ja mängisid inglise lordi. Sellest see tuli. Nii oli paljudega. Kui praegu on vaja sakslast, siis võetakse ikka sakslane.
Mis on roll, millega rahul olete?
See, mis publiku hulgas edukas, ei tarvitse üldse kokku langeda sellega, mis mulle on meeldinud. Mu lemmikfilm, kus olen mänginud, on kümneminutine diplomitöö, mille tegi üks Ukraina poiss Igor Minajev ("Telefon" 27 – toim). Mängisin seal Kornei Tšukovskit, kirjanikku, kes lõi lastele muinasjutte. See oli selline alltekstiga, absurdne lugu, mis kohe pandi riiulisse, sest see mõnitas Nõukogude võimu. Käisin muinasjutukirjutajana paraadil ja kartsin kõiki neid loomi, kelle ise olin loonud. Need loomad tulid mulle kallale ja hirmutasid mind. Film keelati ära, aga aastaid hiljem, kui Nõukogude võim läbi oli, otsiti see välja ja saadeti festivalidele. See sai veel Moskva filmifestivalil lastefilmide kategoorias auhinna. Igor ise emigreerus, läks Pariisi ja oli seal väga menukas.
Mulle meeldis ka mängida Peeter Urbla "Promenaadis" 28 Elle Kulliga. Meeldis teha, sest see oli välja mõtlemine ja koos tegemine, aga resultaat ei meeldinud. Meeldis ka "Punast elavhõbedat" 29 Andres Puustusmaaga teha. Ma pole filmi näinud ja ei kavatse ka, sest see temaatika mind ei huvita, kuigi mul poeg ka mängib seal. Ongi vahel nii, et osaled kuskil kaks-kolm võttepäeva ja kui läbi saab, siis on kahju. Meeldinud on teha Mikiveriga "Dr. Stockmanni" 30, mis oli Kesktelevisiooni jaoks. See oli teatri moodi tehtud film, aga seal olid mul head partnerid – Hermaküla ja Klenskaja.
Urbla "31. osakonna hukk" 31 on ka päris hea film tagantjärgi vaadates, kuigi siis nii ei tundunud. Peeter Simmiga meeldis teha "Arabellat" 32. Ega ma eesti filmis polegi muidu palju kaasa teinud.
Kuidas saada nii heaks filminäitlejaks nagu teie?
Ma olen nii pikalt selle alaga tegelenud, et kui ma selle peale jäin ja mind sealt välja ei söödud, siis järelikult oli mingi vastastikune sümpaatia. Minul kino ja kinol minu vastu. Ma olen kino alati armastanud. Ma olen alati rõõmuga teinud peaaegu kõike. Isegi režissööre olen rõõmuga perse saatnud. Praegugi on see mu salaarmastus, mis muutunud vaataja armastuseks. Vahin filme kogu aeg, sellist rämpsu ja jama ka. Vaatan ja mõtlen kaasa, süžeele elan kaasa, kui on hea. Kui ei ole, siis kirun kaameratööd ja montaaži: "No kuidas ta sai selle kaadri selle otsa monteerida!" Mu naine ei saa vahel aru, mis asja ma seletan. Minuga on nii, et filme vaatan nagu mõni jalgpalli, teleka ees karjudes: "No kus sa kurat lõid!" Nii vaatan mina kino. Kaasategemisel aga mul seda mõnu enam pole. Ma ei saa ju täna rääkida iseendast kui sellest näitlejast, kes 40 aastat tagasi Thijl Ulenspiegelit mängis. Olen teine inimene, kuigi mu mälestused on sama värsked.
Minuvanuseid mehi on kinos üldse harva. See on ikka noorte inimeste näitamise koht. Kino on noorte kunst samamoodi nagu jalgpall on noorte inimeste mäng. Võin seda vaadata ja kaasa rääkida, õpetada ja kaasa mögiseda, aga noored teevad ikka, nagu nemad tahavad.
Kas elus olete kunsti pidanud ülemaks kõigest muust?
Selle kohta on hea anekdoot. Pardid lendavad sügisel lõunasse. Ema kõige ees, suvel koorunud poeg lendab kõrval ning seletab: "Ema, vaata, kui ilus on see Šveits! Millised mäed! Millised aasad! Ema vastab: "Ära mölise, sa segad lendamist!"
Nii ongi, et ükskõik mis elukutse, ikka tuleb ükskord tüdimus. Aga kui vaimustuse üldse ära kaotad, siis tuleb ära tulla. Mind toidab hea dramaturgia. Ja põnevaks teeb asja ka see, et ikka tekivad teatris ja filmis head kooslused. Hetkel on mul siiski kõige huvitavam olla vaataja.
Viited
1"Mandariinid", Zaza Urušadze, 2013.
2 Eero Epner. Lembit Ulfsak. Caligari, 2022.
3"Üht laulu ma tahaksin lauda", tuntud ka kui "Suitsu-õhtu", lavastajad Jaan Tooming ja Evald Hermaküla, 1969.
4"Tuulevaikus", Veljo Käsper, 1971.
5 Einar Maasik. Tuisu Taavi seitse päeva. Eesti Raamat, 1965.
6"Повесть о чекисте", Boriss Durov, Stepan Putšinjan, 1969.
7"Väike reekviem suupillile", Veljo Käsper, 1972.
8"Ukuaru", Leida Laius, 1973.
9"Легенда о Тиле", Aleksandr Alov, Vladimir Naumov, 1977.
10"Sügisball", Veiko Õunpuu, 2007.
11"Blow-Up", Michelangelo Antonioni, 1966; "Midnight Cowboy", John Schlesinger, 1969; "Easy Rider", Dennis Hopper, 1969.
12"Little Shop of Horrors", Roger Corman, 1960.
13"Неоконченная пьеса для механического пианино", Nikita Mihhalkov, 1977; "Несколько дней из жизни И. И. Обломова", Nikita Mihhalkov, 1980.
14"The Full Monty", Peter Cattaneo, 1997.
15"Babe", Chris Noonan, 1995.
16"Home Alone", Chris Columbus, 1990.
17"Sånger från andra våningen", Roy Andersson, 2000.
18"Kauas pilvet karkaavat", Aki Kaurismäki, 1996; "Mies vailla menneisyyttä", Aki Kaurismäki, 2002.
19"Minu Leninid", Hardi Volmer, 1997.
20"Брат 2", Aleksei Balabanov, 2000.
21"Keskea rõõmud", Lembit Ulfsak, 1987.
22"Lammas all paremas nurgas", Lembit Ulfsak, 1992.
23"Erkki-Sven Tüür: 7 etüüdi piltides", Marianne Kõrver, 2010.
24"Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas", Rasmus Merivoo, 2006.
25"Сталкер", Andrei Tarkovski, 1979.
26"Akademia Pana Kleksa", Krzysztof Gradowski, 1984; "В поисках капитана Гранта", Stanislav Govoruhhin, 1986; "Мэри Поппинс, до свидания", Leonid Kvinihidze, 1984.
27"Телефон", Igor Minajev, 1985.
28"Promenaad", rež Peeter Urbla, filmikassett "Karikakramäng", 1977.
29"Punane elavhõbe", Andres Puustusmaa, 2010.
30"Doktor Stockmann", Mikk Mikiver, 1988.
31"31. osakonna hukk", Peeter Urbla, 1979-1980.
32"Arabella, mereröövli tütar", Peeter Simm, 1982.
|
12 aasta tagune vestlus Lembit Ulfsakiga: vaatan filmi, nagu mõni vaatab jalgpalli
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
On inimesi, kellega kohtud elus põgusalt, kuid neid hetki on võimatu unustada. Minu jaoks on selline Lembit Ulfsak, kes saatuse õnnelikul tahtel oli mu kõige esimene näitleja koolitööna valminud lühimängufilmis "Deus ex machina" (2005).
Mõned aastad hiljem läksin Lembitu juurde plaaniga kirjutada Eesti filmipõlvkondi ühendav raamat, kus noored filmitegijad intervjueerivad vanemaid kolleege. Kahjuks ei sündinud raamatut kunagi, kuid nüüd, Lembit Ulfsaki 75. sünniaastapäeval, näib õige hetk see 12 aastat tagasi toimunud vestlus avaldada.
Tookord, 2010. aasta kevadel oma Kakumäe kodu köögis kohvi juues ei teadnud Lembit Ulfsak veel, et üks väga oluline aeg tema filminäitleja karjääris on alles ees. 2013. aastal esilinastus Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilm "Mandariinid" 1 Lembit Ulfsakiga peaosas ning kahe aasta pärast saab sellest võõrkeelse Oscari nominent.
Katkeid intervjuust on kasutatud elulooraamatus "Lembit Ulfsak" 2.
Kas mäletate oma esimest kinoskäiku?
Jaa, minu kõige esimene kinoetendus oli "Väike Mukk", mille peale ma nutma hakkasin ja ära tulin, sest Mukile tehti midagi paha. Teatrietendusi vaatasin ka. Seal käis Vanemuine. Selle olen hiljem kindlaks teinud. Mäletan, et märkasin kord teatriplakatit, kuhu oli kirjutatud maailma kõige naljakam mehenimi: Mikk Mikiver. Küll see tegi mulle nalja. Vaat oleks siis teadnud, et olen tulevikus ise tema õpilane, kolleeg ja sõber.
Kuidas ennast tundsite, kui lavakooli sisse saite?
Varem ei huvitanud mind üheski õppeasutuses õppimine. Lavakas aga tundsin korraga, et mind huvitab kõik. Õppejõud olid seal eestiaegsed inimesed. Tänu neile oli see väga vaba kool. Meile noortele oli eriti oluline, et meid tuli õpetama Mikiver – edukas, noor ja huvitav lavastaja.
Koolikaaslastest oli väga oluline ka Jaan Tooming, Panso kooli tipplõpetaja, legendaarne mees kõigi oma tegemistega. Tema hakkas meid enda orbiiti meelitama ja nii sattusin osaliseks ka oma noorusaja kõige edukamas projektis, Gustav Suitsu luuleõhtutel 3. Meie kursuselt olid seal Tõnu Tepandi, mina ja Kaarel Kilvet, lisaks Hermaküla, Jaan Tooming, Raivo Trass.
Kas saite ise ka aru, et midagi teistsugust on sündinud?
Absoluutselt. Tooming ja Hermaküla, nad olid absoluutsed liidrid. Ma olin pigem kahuriliha. Mind kutsuti sinna näitlejaks, aga tänu nende omavahelistele jutuajamistele hakkas mulle ka kohale jõudma, et see on eriline. Kui me aga seda mängima hakkasime, siis mõistsin alles tõeliselt, et osalen milleski suures. See huvi, mis selle asja vastu publikul oli ... ma võib-olla elus hiljem ei olegi midagi sellist kohanud. Oli ime, et seda lubati mängida. Keelamise ümber oli palju mõjukaid inimesi, aga päästis meid ilmselt Nigol Andresen, kes oli eurokommunist või sotsiaaldemokraat. Ta tõestas kuskil parteiorganites ära, et see kõik ikkagi võib nii ka olla.
Kui me publikule mängisime, siis oli huvi meeletu. Tol ajal 1970ndate alguses ei sündinud midagi eriti. Avangardismi polnud. Pärast tekkiski see nii teatris kui kujutavas kunstis ning edasiviijad olid nii Hermaküla kui Tooming, kes läksid Tartusse. Mina sinna minna ei tahtnud. Jäin Noorsooteatrisse Panso ja Mikiveri juurde. Olin Mikiveri väga kiindunud.
Lavaka teise kursuse järel hakati juba Tallinnfilmi kutsuma rolliproovidesse. Ma ka kohe kandideerisin. Minu esimese filmi nimi oli "Tuulevaikus" 4, mis tehtud ühe raamatu järgi ühest lorust poisist. "Tuisu Taavi seitse päeva" 5 oli selle raamatu nimi. Kandideerisin küll teise osa peale, aga mind pandi ootamatult peaossa. Veljo Käsper oli režissöör. Ega see suurem asi film polnud, aga mängisid Heino Mandri ja Hermaküla.
Mismoodi oli pärast teatris olemist filmis mängida?
Ega meid ei oldud õpetatud. Ma ei tea miks, aga tol ajal peeti neis ringkondades halvaks tooniks seda, kui üliõpilane filmi satub. Näiteks käisin pärast teist kursust suvel Odessas mängimas filmis "Jutustus tšekistist" 6. Oli seal üks saksa noormees, kes osales vastupanuliikumises, aga teda ei usaldatud. Mind kutsuti veel Venemaale mängima, aga koolist enam ei lubatud ja olin kole õnnetu. Olen hiljemgi kuulnud, et koolis osa õppejõude ei lubanud filmis mängida.
Lembit Ulfsak lavastuses "Polkovniku lesk" (1982). Autor/allikas: Ülo Josing/ERR
Tallinnfilmi kinostuudio oli aga lavakast 300 meetri kaugusel. Nii et näitlejaproovides käimine oli meil kohe käe-jala juures ja ikka läksime. Tol ajal oli see tavaline. Paljud meie koolist hakkasid juba noorelt mängima. Käsper tegi uue filmi "Väike reekviem suupillile" 7, jälle mina peaosas. Nii ma siis mängisin. Edasi tuli juba "Ukuaru" 8. Vahele väiksed sutsud. Praegu sellist plaanilist üksust pole ja noored satuvad filmidesse harvemini, filme ka on vähem.
Kas tundsite ka, et film on teatrist teistsugune?
Film tundus mulle palju huvitavam kui teater. Teater näis tollal kinnine süsteem. Film oli lõbusam, huvitavam, ettearvamatum. Teater on rutiin, proovid-proovid, siis esietendus ja etendused. Film on aga iga päev isemoodi. Mulle meeldis, et sain kokku näitlejatega, keda ma muidu poleks kohanud. Huvitavad vanamehed teistest linnadest. Muidugi hakkasin üsna varsti aru saama, et filmi on ka võimalik halvasti teha.
Mina vähemalt püüdsin filmis mängida nii, nagu elus on. Kui inimene räägib, siis nii nagu elus. Teatris tehakse Shakespeare'i, Tšehhovit – dramaturgiat, mis on sajandeid kestnud. Ja siis pead läbi dramaturgia mingit tüüpi looma. Filmis aga püüdsin ikka iseennast kehtestada.
Ja ega tekste polnud ka Shakespeare kirjutanud. Need tundusid sellised, et ... nii küll elus ei räägita.
Mul tekkis asjast oma arvamus. Filmirežissöörid olid minust tunduvalt vanemad, kuid kuna mulle tundus, et käituksin teistmoodi, siis tekkis nende vastu protest. Mu partnerid, noored, kes me olime, arvasid minuga sama moodi. Vaidlesime ikka lavastajaga. Leida Laiusega läksime "Ukuarus" tülli. Väitsime Ellega (Elle Kull – toim), et meievanused inimesed ei käitu nii, kui nad armunud on. See on hoopis teistmoodi. Lõpuks oli ta meiega nõus.
Nii hakkaski mul mingi kinomõtlemine tekkima. Käisin filme vahtimas, lugesin erialaseid raamatuid, uurisin montaaži põhimõtteid.
Filmis olid mul lemmikonklid alati operaatorid. Ma uurisin neilt, et miks sa nii võtad. Õppisin optika ära ja küsisin tähtsa näoga, et kas sa võtad 50se või 30sega. Tol ajal oli alguses mustvalge film ja sellega käis kõik lihtsamini. Hiljem oli värvifilmi jaoks vaja juba hoopis teistmoodi mängida, sest lisandus nii palju kaameraid, autosid ja kõrinaid. Kauem sätiti kaadrit ja raske oli pimedas filmida.
Kas te filmirežissööriks ei tahtnud saada?
Mõtlesin tõesti isegi minna Moskvasse kinorežissuuri edasi õppima, aga abiellusin, sain isaks. Ja siis kutsuti mind täiesti ootamatult filmi "Thijl Ulenspiegel" 9. No edasi läks kõik lahti ja hakkas kutseid palju tulema. Läksin teatrist ära. Film köitiski mind juba sellega, et sain ringi sõita. Minu filmipartneid olid tolle aja kõige kuulsamad näitlejad.
Kes teid enim õpetas?
Enim õpetas Jevgeni Leonov. Tema käest sain kõike küsida. Ta oli väga kogenud filminäitleja. Ta oli NSV Liidu populaarsemaid üldse. Nägin tema pealt, mis on vene rahva armastus. Olen mänginud ka Venemaa kõigi aegade süngeima näitleja Innokenti Smoktunovskiga. Temaga oli ka huvitav, aga ta polnud nii sõbralik, et räägiks mulle midagi.
Leonov seletas mulle, kuidas on võimalik ühte asja mängida mitut moodi. Kuidas variante duublites ära kasutada. Ükskord jalutasime ta koeraga õues ja Jevgeni näitas mulle kaheksat eri varianti, kuidas öelda "ma armastan sind". Leonov kutsus mind peaaegu igal õhtul oma pere juurde külla. Mu oma pere oli kaugel ja siis ta kodustas mu ära. Luges mulle monolooge ette. Tundusin talle terase noormehena. Küsis, kas on parem mängida nii või naa. Klatšisime režissööre taga ja ... Ma olin seal poolteist aastat, ta tegi selle ajaga palju filme ja mina sain temalt lugemiseks palju raamatuid. Kogu tema akadeemilise raamatukogu lugesin läbi.
Minul on kogu selle aja, mis ma olen filme teinud, olnud huvi kogu süsteemi vastu. Ma kosserdasin ringi mööda operaatorite putkasid ja ruume ning käisin rekvisiitorite juures. Mulle on nad alati meeldinud. Täna on need inimesed lõputiitrites, aga tollal paljusid ära ei nimetatudki. Mina suhtlesin aga alati kõigiga. "Ulenspiegeli" ajal sain küll aru, et on olemas teatud hierarhia ja režissöörid kamandavad. Mind aga võlus kino puhul enim see arusaam, et tegelikult teevad kõik ühte ja sedasama asja kohutavalt kiindunult. Kinoinimesed on lihtsalt sellised! Väikeste palkadega, aga kui suured isiksused! Jumal küll, millist nalja näiteks sai valgustajatega, kui viina võtsin ja nende möla kuulasin. Viinavõtmine käis siis kinoga kokku nagu meri ja tuul. Nemad vaatasid kõiki neid tähtsaid persoone oma pilgu läbi. Kes on toredamad ja kes mitte ... Nad võisid mõnele režissöörile külma kõhuga teeselda, et pirn läks katki: "Tee, mis tahad, aga riist on rikkis ja kõik. Me peame remontima, me teeme homseni." Oli selline väike magus kättemaks. Nii mulle hakkaski kogu see kinosüsteem tunduma nagu omaette vürstiriik. Tohutu kiindumus oma töösse oli kõigis filmistuudiotes üle NSV Liidu, kus käisin. Peaaegu kõigis sai käidud. Ja kõikjal olid nad ühesugused fanaatikud.
Mida Baltikumist tulnud näitleja kohta arvati?
Küsiti vahel, et mis raha teil on ja miks te fašistid olete. Mul on hea nina inimeste peale ja leidsin igast grupist mõne dissidentliku mehe, kellega sai maailma asju rääkida. Ja muidugi näitlejad ...
"Keskea rõõmud" (1986), fotol vasakult Tõnu Kark ja Lembit Ulfsak.
Üllatavalt palju professionaalset juttu sai viinavõtmise juurde räägitud. NSV Liidu ulatuses kinonäitlejaks saamine oli nagu mõnes spordikoondises olemine, kus koos eriti andekad inimesed üle liidu.
Tagantjärgi võib muidugi mõelda, et oli alles karjäär ja nii, aga mul on sellest ajast meeles ikkagi inimesed. Erilised jutuajamised ja mõttevahetused, koos viinajoomised. Mul muidu pole hea mälu, kuigi olen pidanud eluaeg vene keeles rääkima, mõnikord raskeid tekste ja puha. Kui aga mõnda neist filmidest satun vaatama, siis on peaaegu kõik kaadrid meeles, aga ka see, kuidas kuhugi sõitsime ja mis juhtus. Kõik on meeles.
Mis oli raske?
Keel oli kõige raskem. Ma ei rääkinud vene keelt halvasti, aga võõras keeles teksti andmine oli raske. Lõpuks aga hakkasin vene keeles isegi mõtlema, kuna olin seal kuude ja aastate kaupa.
15 aastat mängisin ainult filmides. Eesti keeles suhtlesin vaid perega. Vene keeles hakkas aktsent ära kaduma, nii et kui muidu mind dubleeriti, siis mõnede filmide puhul olin võimeline end ise sisse lugema. Dubleerimine on puhtalt tehniline, seal peab keel olema hea.
Kinos on aga samuti nagu teatriski, et kui sul veab, siis saad huvitava rolli. Võib aga ka nii olla, et teed tööd töö pärast, kuid osad pole tegelikult huvitavad. Lõpuks tekkis mul kõigest tüdimus. Parajasti tuligi Gorbatšovi värk ja kooperatiivfilmid ning lõpuks olid kõik vene näitlejad tööta, mina nende hulgas.
Kuidas see teile mõjus?
Mul oli hea meel, sest sain tagasi Tallinna, kus pakuti kohe dublaažirežissööri kohta. Töökoht ja palk olid olemas, aeg-ajalt käisin Venemaal. Seal aga oli juba selline olukord, et filmivõtted algasid, kestsid nädal aega ja siis korraga kadusid nii rahad kui ka produtsendid. Kõik jäi pooleli.
Just sel ajal pakuti mulle Draamateatris paaris näidendis osa proovida. Sain aru, et ma seda lavanäitleja elukutset enam üldse ei valda. Olin teatris olnud ju üsna lühikest aega. Hakkasin kobamisi katsetama.
Hakkasin ka ise režissöörina filme tegema. See oli ajal, mil filmitegemine nõudis kohutavalt energiat. Tundsin, et mulle meeldis filmi juures peaaegu kõik peale selle kamandamise ja orgunnimise. See väsitas kohutavalt. Režissöörina vastutasin ju mina selle eest, mis toimub ja ekraanile tuleb! Nägin aga, et Eestis ei toimu parasjagu midagi. Tööd oleks ju võinud teha, aga see resultaat poleks mind rahuldanud, sest sel ajal polnud Tallinnfilmis tehniliselt ja rahaliselt võimalik teha seda, mis juba mujal maailma kinodes näidati. Mul aga polnud ju nii, et muud ei oska. Mõtlesingi, et kui tuleb mõni hea filmimõte, küll siis teen.
Mind on huvitanud alati komöödiažanr. Lavastasin ka teatris paar asja, kuid kõik tundus seal mu jaoks kuidagi segavana. Saingi aru, et näitleja elukutse on ikkagi kõige ausam amet nendest, mis ma teha oskan. Täna ma ei oskakski enam filmi teha. Ma ei tea isegi, kelle sõna peab režissöör kuulama. Ei ole aru saanud.
Mängisin ühes USA sitas filmis ja vaatasin, et kogu aeg kisuvad ja õiendavad omavahel. Küsimus, oli selles, et raha tuleb ära raisata. Mul on vahel siin Eestis ka tunne, et raha virutatakse vahelt ära. See raha, mis on filmi tegemiseks antud, sellest läheb suures osas mujale kui filmitöö peale.
Telelavastus "Salmonid", fotol vasakult Aarne Üksküla, Lembit Ulfsak. 1995. Autor/allikas: Heidi Maasikmets/ERR
Kui ma nägin ära "Sügisballi" 10, siis sain aru, et see on film, mida ma iial teha ei oskaks, aga see on film, missugust ma tahaksin teha osata. See on suur asi, kui Eestis on vähemalt üks selline lavastaja. Kindlasti on veel kellelgi marssalikepike paunas. Seda vaadates sain aru, kui kergelt jookseb suur asi. Filmis on alati raskelt jooksnud väike asi. Minu jaoks on "Sügisball" väga mitmemõõtmeline film ja kust see mees (Veiko Õunpuu – M. S.) on need oskused on võtnud, ei tea ma siiamaani.
Millised filmid on teid mõjutanud?
Ma räägin nüüd filmidest, mis olid nii ammu, et ega ma muud ei mäleta, kui vaid enda muljet nendest filmidest. Nõukogude ajal toodi siia teatud filme, mida näidati kinnisele publikule. Meid tudengitena susisid sisse Kaljo Kiisk ja Panso. Nägin neid filme siis nn kinnistel läbivaatustel.
Samuti käisin välismaal filmivõtetel olles ikka kinos ka.
Esimesed filmid, mis mind vapustasid, olid siis, kui ma ise alustasin filmides mängimist: "Blow up", "Kesköine kauboi" ja lemmik oli "Easy Rider". 11 Sealt jäi kohe meelde episoodimees Jack Nicholson. Sain kohe aru, et kuradi hea mees on sündinud. Hiljem nägin ka filmi "Väike õuduste pood" 12, kus ta alustas.
Mulle on väga meeldinud ka vene filmid. Nikita Mihhalkovi esimesed filmid, eriti "Lõpetamata pala pianoolale", "Oblomov" 13... . Ka Kesk-Aasia poisid tegid huvitavalt. Vene filmid olid hästi emotsionaalsed. Hitchcocki filmid on meeldinud ning peaaegu kõik Woody Alleni filmid. Mida aeg edasi, seda vähem huvitavad mind USA filmid. Ma ei ütle Tarantino kohta muud midagi, kui et ta on väga palju huvitavaid anekdootlikke stseene teinud, aga ma ei saa öelda, et mind köidab tema maailmanägemus. Ta on selline vigurdaja.
Ja kui võtta viimaste aastate lemmikud, siis inglaste komöödiat "Püksid maha" 14 olen näinud viis korda. See köidab mind nii kohutavalt. Mulle meeldivad väga lastefilmid. Näiteks ma alati vaatan "Babe'i" 15, kui see kuskilt tuleb ja pisar on silmas. Klassika omas žanris on "Üksinda kodus" 16.
Üle aastate on meeldinud Roy Anderssoni "Laulud teiselt korruselt" 17 – selles filmis olid mingisugused huvitavad asjad kokku pandud. Ka Aki Kaurismäki: "Pilved liiguvad" ja "Mees ilma minevikuta" 18. Väga lihtne lugu. Ta on tagasi läinud filmi alguse juurde.
Viimasel ajal olen hakanud rohkem näitlejaid vaatama – seda, kuidas nad mängivad. Märkan, kui mõni uus vend on jälle tulnud. Mida kuulsamaks nad saavad, seda vähem on neil aga midagi teha. Vaatan, kuidas vana härrasmees, 70-aastane Al Pacino otsib filme, kus saab tüdrukuid kabistada, paukuda ja kärkida. Aga noh, ta on taat juba. Ta on ka Eve Kivi sündroomiga, ilusti riides ja ...
No väga raske on kinolinal vananeda. Nicholsonist oli ka mul kõrini vahepeal, aga ta on viimasel ajal hakanud jälle omaealisi mängima ja teinud häid rolle. Aeg läheb kiirelt ja kõik me näitlejad jääme ruttu vanaks. Selge on, et üks päev tuleb karjäärile joon alla tõmmata, aga näitleja tahab ikka esineda.
Kes teile näitlejatest meeldivad?
Ega ma neid tänaseid eriti ei tea, mulle meeldib aga Matt Damon, Meryl Streep ja vana Clint Eastwood on vapustav. Üks ainukesi vanamehi, kes on igas poosis hea. Mulle ta filmid meeldivad. Tema eristub enam-vähem muust Ameerika jurast. Ma ei käi kinos enam tihti, vaatan, kui telekast midagi näen või lapsed ütlevad, et on midagi head. Hea näitleja on nagu uus inimene, kellega saad tuttavaks. Venelastel on mõned geniaalsed – Viktor Suhhorukov, kes meil Leninit mängis 19, ja "Vend 2-s" 20. Ka Jevgeni Mironov. Venemaal praegu muidugi kino ei tehta, vaid seriaale.
Kuidas te filmirolli üles ehitate?
Mõni roll on kohe pihus, loed läbi, müts pähe ning mängima. Vanasti kirjutasin ma ikka stsenasse üles, et kui täna võeti lk 16, homme lk 38 ja lk 17 võeti sügisel ... siis mul olid märgusõnad, millest ainult mina aru sain. Enne võtet palusin veel näidata materjali tollest ajast. Kõik režissöörid muidugi ei näidanud. Üldse läks mul hulk aega enne, kuni mind hakati filmis aktsepteerima ja kui ma midagi palusin, siis tehti. Alguses saadeti perse – mine hotelli ja õpi teksti. Lõpetasin aga oma karjääri Venemaal kõige kõrgemas punktis, mis võimalik. Olin siis juba ise palju teinud ja jõudnud järeldusele, et filminäitlemine pole niisama lullilöömine.
Lembit Ulfsak Jenseni rollis Tallinnfilmi mängufilmis "31. osakonna hukk" (Peeter Urbla, 1979--1980). Autor/allikas: Oti Vasemaa
Kuidas juhtus, et "Keskea rõõmudes" 21 mängisite ise ja olite režissöör?
See oli kõige suurem nuhtlus. Tahtsin sinna teist näitlejat, aga mul ei lubatud võtta. Kohutavalt raske oli. Kõik näitlejad on koos, ajavad mingit oma head juttu, mina aga pean otsima: kus toit on? kus on tuletõrjeauto? mis nurga alt filmime? Hommikul jäi märkimata, kustpoolt päike on, siis tahad filmida, on varjud ...
Kuidas see lugu teieni jõudis?
Seda pidi teine mees (Valentin Kuik – toim) hakkama tegema, ta jäi haigeks ja taheti seisma jätta. Korraga aga öeldi mulle, et tee ise, oled siin meiega õiendamas küll käinud. Mina tahtsin käsikirja ümber kirjutada ja nii see sai käigu pealt tehtud. Osa tegin ise, osa aitasid näitlejad välja mõelda. Tiina Lokk oli toimetaja, ta tõi Moskvast mingi tüübi, kes ei saanud üldse aru, mis film see meil on. Ta läks küll stsenaristina kirja, aga tolku tast polnud. Tegime seda filmi ikka kambakesi. Küsisin näitlejatelt, kuidas mingit stseeni teha. Teadsin ju küll, kuhu peame välja jõudma. Aga kuidas see asi elama hakkaks? Mul olid sel filmil kohutavalt head ja loomingulised näitlejad.
Kust võtsite selle filmi karakterid?
Maria Klenskaja osa on täitsa minu ema pealt maha kirjutatud. Mul olid sellised märksõnad näitlejatele, et mäletad, mul oli onu Volli, tee onu Vollit. Võtsin seal ikka palju oma elust. Kõigi puhul lõi ette mõni tüüp. Vahel ajasin kamba kokku ja ütlesin, et mul pole ühtegi mõtet peas. Mida teha? Klenskaja oli siis kõigist parim. Ikka ütlesin talle: "Ole vait, ära õienda!" Alles siis hakkasin mõtlema: "Oot-oot, mis ta ütles ... Kurat, see ongi ju see!"
Ka "Lammas all paremas nurgas" 22, mida koos Janno Põldmaga kirjutasime, oli kõik meie elust. Pirita ajaloolise fooni tõi Janno sisse, sest need olid tema lapsepõlvemaad. Ahvena tegelaskuju me küll konstrueerisime. Jannoga koos oli hea teha. Tema kirjutas teises toas ja tuli stseeniga. Mina lugesin ja arvasin, et see on täielik jama, aga vaat see üks sõna on väga hea. Nii me jahvatasime, kuni järgmiseks õhtuks saime lehekülje puhast teksti. See oli kõige vaesem aeg Eesti kinos. Oli esimene võttepäev, kui tuli kroon. Meil oli vaja kümnekroonist õngekonksu otsa panna, aga keegi ei tahtnud anda. See oli suur raha ja ei tohi rahaga mängida. Janno oli võtete juures ka kogu aeg.
Millal teete käsikirja järgi ja millal mõtlete platsil ise midagi juurde?
Mina hakkan juurde mõtlema, kui asi ei klapi. Improvisatsioon on üks kahtlane asi, eriti dialoogi puhul. Iga parasiitsõna võib pärast saada takistuseks. Kui proovid on ära olnud, siis tuleb ikka teha, nagu on. Improviseerida võib enne võtet. See mulle meeldib, anna ainult kätte! Mul on ka alati hea meel olnud, kui näitlejad on midagi endaga kaasa toonud.
Oleneb ka, mida stseeniga saavutada tahad. Tihti tuleb julgeda ka teiste pakkumised tagasi lükata, sest need ei klapi ülejäänuga. Ei saa hakata demonstreerima näitlejameisterlikkust. Igas stseenis tuleb küsida, miks sa seda teed. Kuhu tahad välja jõuda? Mida tegelased tahavad ja mis edasi saab? On ka tulnud ümber võtta, sest kahe järjestikuse, aga erinevatel aegadel filmitud stseenide meeleolu ei klapi.
Olen ka seda tähele pannud, et selliseid küsimusi, mis mul on, filmides enam palju ei esitata. Nii nagu on helikeel muutunud heliloomingus ja meloodia pole enam oluline, tekivad matemaatilised võrrandid, mida teevad aparaadid ... Vaatasin just Tüüri filmi 23.
Mina räägin praegu klassikalisest kinost ja olen ajas maha jäänud. Olen teise seina najal kasvanud, kui praegused tegijad. Sellise jutuga nagu mul, Õunpuu juurde minna, tähendab teisel inimesel võttepäeva ära rikkumist. Seal tuleb vait olla, teha, mida ta tahab, sest iial ei tea, millega film lõpeb. Olen kahes Õunpuu filmis olnud, aga ta on mu välja lõiganud. Mida ma siis seal jahvatan, kui tal minuga filmitud kaadreid vaadates mind vajagi ei lähe.
Kinos on mulle alati meeldinud lugu. Või kui lugu pole ja on midagi muud ... nagu "Sügisballis" on läbiv lugu ja siis loo ümber olevad tasandid aitavad loole kaasa. Ja vahel läheb loost välja ka. Sellist filmi nagu mina teeksin, tehakse ka veel vahel harva. Tavaliselt vanem põlvkond. Usun aga, et see kõik tuleb tagasi.
Mida arvate eesti filmist?
Minu puhul on seda kõige rohkem kompromiteerinud ja ebahuvitavaks teinud "festivalihaigus". Tahetakse teha nii, nagu veel pole tehtud. Ma aga ei tea kedagi, kes oleks nii teinud ja mul jääb suu ammuli. Mulle väga meeldis "Tulnukas" 24. Vaat sellest filmist pritsis talenti välja. Kuidas see võimalik on? Seal oli kõik hea. Näitlejad, tekst, stsenaarium. Selle suurim voorus ongi see, et ta on amatöörlik, sealt tulebki see siirus ja ehedus. Lõppkokkuvõttes on ta aga sama palju amatöörlik kui Rousseau maal, mis maksab 10 miljonit dollarit.
Tänapäeval on ka vaene režissöör tihti üks raha teenimise osake onude ja tädide käes. Mind hämmastavad need režissöörid, kes kohutavalt tahavad filmi teha, raha on nii vähe, aga nad on ikkagi nõus. Siis on ainus võimalus, et stsenaarium tuleb teha võimalikult vaeseks.
Juhan ja Lembit Ulfsak lavastuses "Kajakas" (2008). Autor/allikas: Von Krahl
Üldiselt aga ei saa uskuda reklaami, et tulge sööge 37 krooni eest kõhud täis, kuigi tead, et poest saad selle eest osta ühe saia, margariini ja pudeli vett. Nii ei saa ka väikese rahaga filmi teha. Saad teha lühifilmi. Komme, et tahad filmi teha, aga raha pole, hukutab. Teisest küljest saan ma sellest aru ka. Ja samas on meil ju tehtud küll ja küll pompoosset jama suure raha eest.
Mis arvamusel olete meie filmikoolist?
Olen mõnes väikses tudengifilmis kaasa teinud, aga kui ikka lugu pole, siis ma ei tea, millest veel filmi teha. Filmi saab teha ainult loost. Selleks et lugu tudengina kirja panna, peab olema tugev dramaturgia õppejõud. Kui oskad väikese loo kirja panna ja üles filmida, siis oskad alati teha ka pikema loo. Filmikoolis tuleb õppida joonistama kipskuju, mitte hakata kohe abstraktsionismiga tegelema. Iga laps on ju abstraktsionist. Profiks saamiseks peab oskama näitlejat juhendada.
Tarkovski ei osanud näitlejale üldse midagi öelda. Jüri Järvet on rääkinud, et mitte midagi ei öelnud. Ta oskas aga õigeid inimesi valida.
Kui satub edev näitleja, kes hakkab pakkuma oma ideid ja lavastaja on kõigega nõus, siis tuleb kokku eklektika. Filmis võib juhtuda ka nii, et peaosaline teab oma liini, aga kõrvalosalised keeravad kogu filmi selle liini pealt ära. Filmis peab kõik ühes suunas minema. Film ongi nagu raudtee. Ühest kohast teise minek. See ongi režissööri kõige suurem oskus.
Mis on põhihäda, mis noorte filmides silma hakkab?
Lugu pole ja hakatakse edvistama. Näitlejad karjuvad ja hüppavad, teevad nalja, rääkimata sellest, mis on üleilmne häda – filme tehakse mingitest haigetest inimestest. Kõik on haiged, selline morbiidne üldtoon. Mind ei huvita see. Eestis on esimene asi, et kui lugu pole, siis filmi ka ei tule.
Minu meelest ei pea tudeng õppefilmiga kedagi üllatama. Õppefilmi juures tuleb proovida teha seda kõike, mida oled õppinud. Tegelikult võiks olla lausa nii, et õppefilmi puhul ei anta valida, mida teha, vaid jagatakse lood, kes mida teeb. Pead seda tegema, tahad või ei taha. Nagu teatris. Kui meil on vaja "Kuningas Leari", siis keegi lavastab, kuigi tahab võib-olla muud teha. Enda asja tegemiseks tuleb see au välja teenida.
Ansamblist ei ole asja, kui pillimehed ei oska mängida. Tihti on öeldud, et meil ongi selline stiil. Igasugust udu võib ajada. Godardil oli ka nii, et kui võte ei õnnestunud, et päike läheb pilve taha, siis ta pani tiitri. Keset filmi. Seda loeti uuenduslikuks.
Hiljuti tegin filmi, kus küsisin poisi, režissööri käest, et kuidas ta seda nüüd monteerib. Mina olin ühes ja teises kaadris, aga need ju ei monteeru. Poiss oli hämmingus: mismoodi ei monteeru? Mina vastu: "Võtsid siit ja siit nurga alt, kuidas sa need omavahel kokku paned. Kas võtad vaheplaani vahele?" Ta ei saanud aru, mida ma küsin. Operaatoril hakkas piinlik ja ta asus seletama. Hakatakse filmi tegema, aga käsitööoskust veel pole. Sellepärast ongi minu meelest filmikoolis oluline alguses ikka lugu teha.
Kuidas saada filminäitlejaks?
Selleks saada on väga raske. Mõni algaja on ekraanil nii veenev, et on tunne, et ta on teooriat õppinud. Aga pole, vaid näitleja on õigesti valitud. Tihti võetakse filmi oma tuttav seltskond, kuid igaüks filmi ei sobi või vähemalt teatud osadesse mitte. Ei kanna välja, pole midagi teha.
Palju on ka muutunud. Vaatasin just Hitchcocki raamatut. Kui palju on selle ajaga muutunud kinotüpaaž! Milline on tema kangelane? Millest ta rääkis üldse? Millised olid armastuslood?
Tänapäeval ei mängi ekraanil enam tingimata piltilusad naised ja mehed. On hoopis huvitav inimene või keegi, kellest võiks seda eeldada.
Rääkisin kord mehega, kes oli näinud minuga samu filme ja mulle see õudselt meeldis, sest meil oli palju jagada. Paus aga lõppes ja läksime oma näitlejatööd tegema. Ta oli täpselt samasugune diletant. Need filmid polnud kuidagi parandanud tema mõtlemisvõimet. Talle oli tähtis, et need on kuulsad filmid, mis saanud festivalil auhinna.
Kuidas palju duubleid tehes end värskena hoiate?
Aga igal duublil on ju oma eesmärk, mis lugu räägitakse. Kui see õnnestub esimese korraga linti saada, siis milleks teha teist duublit? Mõni teeb teise igaks juhuks. Kui toimub selline duublite paraad nagu Bruno Ojaga, kellega tehti 12–17 duublit ... ja veel rohkemgi tehakse … No see on juba kino mängimine! Mulle anti raha, kaamera, ilus ilm ja alluvad, kõik kuulavad sõna ka, vaat siis mõni hakkab režissööri mängima ja teeb 72 duublit.
Milleks teha, kui juba korda läks? Ja kui ei läinud, siis tuleb näitlejale selgitada, miks ei läinud. Kas operaator ei jõudnud fookust vedada? Järelikult pean mina näitlejana samamoodi tegema. Nemad peavad proovima teistmoodi. Kui kõik on okei, milleks siis jamada?
Või mina ütlen stseeni lõpus, et tunnen, et tegelane naeratab, aga režissöör ütleb, et see pole õige. Oleme siiski ühel lainel ja teeme kaks varianti. Pärast montaažis võtame selle, mis vaja läheb.
"Thijl Ulenspiegeli" võttel filmiti erineva optikaga, aga mina pean ikka ühtmoodi tegema – jõudma kiiresti punktist A punkti B. See on selle stseeni eesmärk.
Duublitega pole mõtet vigurdada! Selle nahka kõik lähebki, kui hakkad pulli tegema.
Lembit Ulfsak sai aasta filminäitleja preemia Ivo rolli eest aasta filmis "Mandariinid". Autor/allikas: pressimaterjalid
Olen töötanud režissööriga, kellel oli lõunaks kõik materjal üles võetud, aga ta tahtis nii väga režissöör olla, et hakkas juurde võtma asju, mida üldse vaja ei läinud. Nii otsustas ta veel neli tundi filmida ja keegi ei saanud aru, miks. Käis majade vahel ja röökis: "Tähelepanu! Võtame!"
Režissöör on ju diktaator, kõik peavad teda kuulama. Kui sinna vale mees satub – aga tihti satuvad sinna need, kes tahavad karjääri teha ja kamandada ja näidata teistele, kuidas elada tuleb –, on asi ikka päris hull. Venemaal olen kohanud režissööride hulgas ikka igasugu mölakaid. Nad ei tee filmi, vaid on ülemused. Need on kõige hullemad, sest tavaliselt on neil mõtlemisega sitasti.
Mida siis teha?
Olen neid pikalt saatnud, ära lõpetanud, ära tulnud ja edasi teinud. Mul oli kunagi hea sõber Aleksandr Kaidanovski. "Stalkeris" 25 mängis peaosa. Tema ütles kuldse lause: "Kehvas filmis kehva režissööriga ei tohi mängida hästi, tuleb mängida nii, nagu see režissöör on. Kui hakkad hästi mängima, siis tundub, et sina mängid kehvasti ja kõik ülejäänud on enam-vähem."
Selle lause puhul tuleb natuke mõelda, mida see tähendab. Minu jaoks seda, et filmis tuleb teha nii, nagu režissöör käsib. Kui juba filmi läksid, tuleb teha.
Mõnikord näen, et režissöör ajab imelikku asja, aga see on nii vaid esmapilgul. Natuke süvenedes saan aru, et ahaa, ta on "raudtee" hoopis sinna pannud. Siis tuleb selle järgi minna, muidu keeran enda perse ja filmi ka.
Kui palju usaldate oma intuitsiooni?
See peab töötama enne filmi minemist, aga mina olen nii ka alt läinud. Olen headest rollidest ära öelnud, sest režissöör on tundunud liiga magusa jutuga. See on nagu naise võtmine. Seitsme aasta pärast selgub, et läks valesti. Läänes on selles suhtes hea, et kui ei klapi, lastakse lahti. Meil tahab näitleja tihti kuulsaks saada, raha teenida ja ennast ka platsil näidata. Nii ei tule midagi välja.
Mis on näitlejana teie põhilised hirmud?
Minul on uut filmi alustades alati esimesed kolm päeva hirm. Ei saa kuidagi otsa peale.
Teed uut asja, pead harjuma režissööriga, operaatoriga, oma kostüümiga, osasse pead sisse pugema. On hea, kui film algab kergetest stseenidest nagu käimine, vaatamine. Ütled paar sõna ning raskemad stseenid tulevad hiljem. Kui dialoogidega alustad, siis on vaja proovi teha. Lähed ju uude filmi, kus uued näitlejad, kellega pole elus sõnagi vahetanud, aga äkki pead kallistama ja musitama, kuigi tutvusime alles samal päeval grimmiruumis. Tekstid on siin ja palun minge nüüd voodisse. Siin on vaja režissööri oskust näitlejatest aru saada.
Kui palju on mõistlik proovi teha?
See on kokkuleppe küsimus. Sageli on hoopis nii, et operaatoril on aega vaja, et jamada optika ja fookusega ning siis pannakse näitleja kaadrisse. See väsitab näitleja väga ära. Vene filmides oli sellepärast kehadublant. Tihti lavastaja ütleb, et sulle makstakse, tule nüüd ja ole. Näitlejal aga grimm väsib, miimika väsib jne. Minu rekord on see, kui tegin ühe ööga kaheseerialisest filmist ühe seeria ära ehk siis 900 meetrit filmi ühe ööga.
Õppisin tekste ja muudkui mängisin ja mängisin. Hommikul kell kuus lõppes võte. Olin nii väsinud, et oleks peaaegu avarii teinud. Näitlejad on üldiselt väga ennastsalgavad tüübid, kui asi seda väärt on ja kõik istub. Kui režissöör veel on hea sõber ja omavahel klapib, siis võib kõike teha.
Kui aga professionaalsele näitlejale öeldakse, et oi, meil raha pole, aga tule tee suts, siis see on juba alandav. Vanasti oli kultuurimajas lipukiri "Kunst kuulub rahvale", aga eesti filmis on see: "Tule filmi, aga meil raha pole". Sel juhul polegi see kino vaid koduvideo. Kino on see, mis ekraanilt on "Sügisball". Vot see on kino.
Olete filmides palju mänginud välismaalast, millest see?
Ma ei ole tõesti üheski filmis venelast mänginud. Me mängisime Nõukogude lipu all nõukogude kinos. Ukrainas olen mänginud poolakaid. Kõigis suurstuudio filmides olen mänginud välismaalast. "Thijl Ulenspiegel" on flaami eepos, "Pan Kleksis" olin poolakas (tegelikult siiski taanlane Hans Christan Andersen – toim), "Kapten Grantis" mängisin prantslast, "Mary Poppinsis" 26 olin inglane. Venemaal tehti ju kõik omamoodi ümber. Võeti tšehhi pintsak, poola näitleja ja mängisid inglise lordi. Sellest see tuli. Nii oli paljudega. Kui praegu on vaja sakslast, siis võetakse ikka sakslane.
Mis on roll, millega rahul olete?
See, mis publiku hulgas edukas, ei tarvitse üldse kokku langeda sellega, mis mulle on meeldinud. Mu lemmikfilm, kus olen mänginud, on kümneminutine diplomitöö, mille tegi üks Ukraina poiss Igor Minajev ("Telefon" 27 – toim). Mängisin seal Kornei Tšukovskit, kirjanikku, kes lõi lastele muinasjutte. See oli selline alltekstiga, absurdne lugu, mis kohe pandi riiulisse, sest see mõnitas Nõukogude võimu. Käisin muinasjutukirjutajana paraadil ja kartsin kõiki neid loomi, kelle ise olin loonud. Need loomad tulid mulle kallale ja hirmutasid mind. Film keelati ära, aga aastaid hiljem, kui Nõukogude võim läbi oli, otsiti see välja ja saadeti festivalidele. See sai veel Moskva filmifestivalil lastefilmide kategoorias auhinna. Igor ise emigreerus, läks Pariisi ja oli seal väga menukas.
Mulle meeldis ka mängida Peeter Urbla "Promenaadis" 28 Elle Kulliga. Meeldis teha, sest see oli välja mõtlemine ja koos tegemine, aga resultaat ei meeldinud. Meeldis ka "Punast elavhõbedat" 29 Andres Puustusmaaga teha. Ma pole filmi näinud ja ei kavatse ka, sest see temaatika mind ei huvita, kuigi mul poeg ka mängib seal. Ongi vahel nii, et osaled kuskil kaks-kolm võttepäeva ja kui läbi saab, siis on kahju. Meeldinud on teha Mikiveriga "Dr. Stockmanni" 30, mis oli Kesktelevisiooni jaoks. See oli teatri moodi tehtud film, aga seal olid mul head partnerid – Hermaküla ja Klenskaja.
Urbla "31. osakonna hukk" 31 on ka päris hea film tagantjärgi vaadates, kuigi siis nii ei tundunud. Peeter Simmiga meeldis teha "Arabellat" 32. Ega ma eesti filmis polegi muidu palju kaasa teinud.
Kuidas saada nii heaks filminäitlejaks nagu teie?
Ma olen nii pikalt selle alaga tegelenud, et kui ma selle peale jäin ja mind sealt välja ei söödud, siis järelikult oli mingi vastastikune sümpaatia. Minul kino ja kinol minu vastu. Ma olen kino alati armastanud. Ma olen alati rõõmuga teinud peaaegu kõike. Isegi režissööre olen rõõmuga perse saatnud. Praegugi on see mu salaarmastus, mis muutunud vaataja armastuseks. Vahin filme kogu aeg, sellist rämpsu ja jama ka. Vaatan ja mõtlen kaasa, süžeele elan kaasa, kui on hea. Kui ei ole, siis kirun kaameratööd ja montaaži: "No kuidas ta sai selle kaadri selle otsa monteerida!" Mu naine ei saa vahel aru, mis asja ma seletan. Minuga on nii, et filme vaatan nagu mõni jalgpalli, teleka ees karjudes: "No kus sa kurat lõid!" Nii vaatan mina kino. Kaasategemisel aga mul seda mõnu enam pole. Ma ei saa ju täna rääkida iseendast kui sellest näitlejast, kes 40 aastat tagasi Thijl Ulenspiegelit mängis. Olen teine inimene, kuigi mu mälestused on sama värsked.
Minuvanuseid mehi on kinos üldse harva. See on ikka noorte inimeste näitamise koht. Kino on noorte kunst samamoodi nagu jalgpall on noorte inimeste mäng. Võin seda vaadata ja kaasa rääkida, õpetada ja kaasa mögiseda, aga noored teevad ikka, nagu nemad tahavad.
Kas elus olete kunsti pidanud ülemaks kõigest muust?
Selle kohta on hea anekdoot. Pardid lendavad sügisel lõunasse. Ema kõige ees, suvel koorunud poeg lendab kõrval ning seletab: "Ema, vaata, kui ilus on see Šveits! Millised mäed! Millised aasad! Ema vastab: "Ära mölise, sa segad lendamist!"
Nii ongi, et ükskõik mis elukutse, ikka tuleb ükskord tüdimus. Aga kui vaimustuse üldse ära kaotad, siis tuleb ära tulla. Mind toidab hea dramaturgia. Ja põnevaks teeb asja ka see, et ikka tekivad teatris ja filmis head kooslused. Hetkel on mul siiski kõige huvitavam olla vaataja.
Viited
1"Mandariinid", Zaza Urušadze, 2013.
2 Eero Epner. Lembit Ulfsak. Caligari, 2022.
3"Üht laulu ma tahaksin lauda", tuntud ka kui "Suitsu-õhtu", lavastajad Jaan Tooming ja Evald Hermaküla, 1969.
4"Tuulevaikus", Veljo Käsper, 1971.
5 Einar Maasik. Tuisu Taavi seitse päeva. Eesti Raamat, 1965.
6"Повесть о чекисте", Boriss Durov, Stepan Putšinjan, 1969.
7"Väike reekviem suupillile", Veljo Käsper, 1972.
8"Ukuaru", Leida Laius, 1973.
9"Легенда о Тиле", Aleksandr Alov, Vladimir Naumov, 1977.
10"Sügisball", Veiko Õunpuu, 2007.
11"Blow-Up", Michelangelo Antonioni, 1966; "Midnight Cowboy", John Schlesinger, 1969; "Easy Rider", Dennis Hopper, 1969.
12"Little Shop of Horrors", Roger Corman, 1960.
13"Неоконченная пьеса для механического пианино", Nikita Mihhalkov, 1977; "Несколько дней из жизни И. И. Обломова", Nikita Mihhalkov, 1980.
14"The Full Monty", Peter Cattaneo, 1997.
15"Babe", Chris Noonan, 1995.
16"Home Alone", Chris Columbus, 1990.
17"Sånger från andra våningen", Roy Andersson, 2000.
18"Kauas pilvet karkaavat", Aki Kaurismäki, 1996; "Mies vailla menneisyyttä", Aki Kaurismäki, 2002.
19"Minu Leninid", Hardi Volmer, 1997.
20"Брат 2", Aleksei Balabanov, 2000.
21"Keskea rõõmud", Lembit Ulfsak, 1987.
22"Lammas all paremas nurgas", Lembit Ulfsak, 1992.
23"Erkki-Sven Tüür: 7 etüüdi piltides", Marianne Kõrver, 2010.
24"Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas", Rasmus Merivoo, 2006.
25"Сталкер", Andrei Tarkovski, 1979.
26"Akademia Pana Kleksa", Krzysztof Gradowski, 1984; "В поисках капитана Гранта", Stanislav Govoruhhin, 1986; "Мэри Поппинс, до свидания", Leonid Kvinihidze, 1984.
27"Телефон", Igor Minajev, 1985.
28"Promenaad", rež Peeter Urbla, filmikassett "Karikakramäng", 1977.
29"Punane elavhõbe", Andres Puustusmaa, 2010.
30"Doktor Stockmann", Mikk Mikiver, 1988.
31"31. osakonna hukk", Peeter Urbla, 1979-1980.
32"Arabella, mereröövli tütar", Peeter Simm, 1982.
### Response:
12 aasta tagune vestlus Lembit Ulfsakiga: vaatan filmi, nagu mõni vaatab jalgpalli
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Shanghai etapp pidi järgmisel hooajal toimuma 16. aprillil 2023.
"Vormel-1 võib kinnitada, et 2023. aasta Hiina etappi ei toimu koroonaviirusest jätkuvalt tingitud raskuste tõttu," seisis vormel-1 avalduses.
"Vormel-1 otsib alternatiivseid võimalusi 2023. aasta kalendris oleva etapi asendamiseks ja annab muudatustest peatselt teada."
The 2023 Chinese Grand Prix will not take place due to the ongoing difficulties presented by the COVID-19 situation #F1 pic.twitter.com/RQaEplXJvA
— Formula 1 (@F1) December 2, 2022
|
Vormel-1 etapp Hiinas jääb neljandat aastat järjest ära
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Shanghai etapp pidi järgmisel hooajal toimuma 16. aprillil 2023.
"Vormel-1 võib kinnitada, et 2023. aasta Hiina etappi ei toimu koroonaviirusest jätkuvalt tingitud raskuste tõttu," seisis vormel-1 avalduses.
"Vormel-1 otsib alternatiivseid võimalusi 2023. aasta kalendris oleva etapi asendamiseks ja annab muudatustest peatselt teada."
The 2023 Chinese Grand Prix will not take place due to the ongoing difficulties presented by the COVID-19 situation #F1 pic.twitter.com/RQaEplXJvA
— Formula 1 (@F1) December 2, 2022
### Response:
Vormel-1 etapp Hiinas jääb neljandat aastat järjest ära
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
1980. aastate lõpul Loomingu tehnilise toimetajana töötades oli minu ülesandeks suhelda tsensuuriga. Peatoimetaja tehtud muutmis- ja kärpeettepanekutega väljatrükitud küljed tuli toimetada ühte kontorisse (nime ei mäleta), kus tsensorid neid paar-kolm päeva lugesid ja seejärel tembeldatud ja allkirjastatult tagastasid – misjärel ajakiri läks trükki.
Kogu suhtlus oli meeldiv, prouad tsensorid haritud filoloogid, sooritasime ettenähtud rituaalseid protseduure kehtiva korra järgi ja teenisime oma igapäevast leiba süsteemi teenritena.
Kas keegi protestis? Jah, Loomingu toimetuses oli ikka ilkumist peatoimetaja ennetavate paranduste teemal ja vaimutsemist, kui mõni "äge" koht jäi sisse, kui teksti oli tähelepanu kõrvale juhtimiseks meelega jäetud mõni rammus väljend, mille tsensor sai maha tõmmata. Üritasime niisiis süsteemi seestpoolt õõnestada, üle kavaldada, ja kindlasti 1980ndate lõpus Looming oligi mõnes mõttes poliitiline teerajaja, kus ilmus tsensuuri kiuste seisukohavõtte poliitilise ajaloo teemal.
Mida oleksin mina, mutrike, saanud teha teisiti? – võiksin küsida 40 aastat hiljem. Olin ju kaasajooksik, aitasin okupatsioonirežiimil püsida. Tänase minevikku ümber mõtestava meeleolu tuules oleksin ehk pidanud tsenseeritud küljed Raekoja platsil süütama ja nõudma vähemalt sõnavabadust. Nii ma ometi ei teinud.
Toimuv suur monumendisõda on jäänud küll 30 aastat hiljaks, aga fassaadidelt on siiski langemas viisnurgad ja viljapead, valmis on pandud lubjaämbrid Estonia laemaali ülevõõpamiseks. Põlevi silmi nõuavad õiglasest vihast ja alandusest värisevad rahvahulgad ajaloo puhastamist meile võõrast.
Võib-olla peaksime valimiseelse lõhkumise asemel tegelema rahvuse eneserefleksiooniga, kuidas me, Nõukogude aja kultuuriinimesed, lasime kõigel toimuda? Stalinlike poeemide loojad on meie hulgast küll lahkunud, ent tegusas eas omaaegseid kunstinõukogude liikmeid, kes olid monumentide sünni juures, ja ka ideoloogiliste teoste loojaid on veel elus.
Võib-olla peaksime laskma inimestel rääkida, kuidas kõik toimus, kuidas mindi süsteemi ja ajupesuga kaasa. Kuidas sündisid kommunistliku lööktöö ülistused, laulud Leninile, Rahva Hääle juhtkirjad? Miks ei kutsunud keegi politseid, kui mõni salastatud komitee skulptorilt Lenini büsti tellis?
|
Barbi Pilvre: kuidas mindi süsteemi ja ajupesuga kaasa?
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1980. aastate lõpul Loomingu tehnilise toimetajana töötades oli minu ülesandeks suhelda tsensuuriga. Peatoimetaja tehtud muutmis- ja kärpeettepanekutega väljatrükitud küljed tuli toimetada ühte kontorisse (nime ei mäleta), kus tsensorid neid paar-kolm päeva lugesid ja seejärel tembeldatud ja allkirjastatult tagastasid – misjärel ajakiri läks trükki.
Kogu suhtlus oli meeldiv, prouad tsensorid haritud filoloogid, sooritasime ettenähtud rituaalseid protseduure kehtiva korra järgi ja teenisime oma igapäevast leiba süsteemi teenritena.
Kas keegi protestis? Jah, Loomingu toimetuses oli ikka ilkumist peatoimetaja ennetavate paranduste teemal ja vaimutsemist, kui mõni "äge" koht jäi sisse, kui teksti oli tähelepanu kõrvale juhtimiseks meelega jäetud mõni rammus väljend, mille tsensor sai maha tõmmata. Üritasime niisiis süsteemi seestpoolt õõnestada, üle kavaldada, ja kindlasti 1980ndate lõpus Looming oligi mõnes mõttes poliitiline teerajaja, kus ilmus tsensuuri kiuste seisukohavõtte poliitilise ajaloo teemal.
Mida oleksin mina, mutrike, saanud teha teisiti? – võiksin küsida 40 aastat hiljem. Olin ju kaasajooksik, aitasin okupatsioonirežiimil püsida. Tänase minevikku ümber mõtestava meeleolu tuules oleksin ehk pidanud tsenseeritud küljed Raekoja platsil süütama ja nõudma vähemalt sõnavabadust. Nii ma ometi ei teinud.
Toimuv suur monumendisõda on jäänud küll 30 aastat hiljaks, aga fassaadidelt on siiski langemas viisnurgad ja viljapead, valmis on pandud lubjaämbrid Estonia laemaali ülevõõpamiseks. Põlevi silmi nõuavad õiglasest vihast ja alandusest värisevad rahvahulgad ajaloo puhastamist meile võõrast.
Võib-olla peaksime valimiseelse lõhkumise asemel tegelema rahvuse eneserefleksiooniga, kuidas me, Nõukogude aja kultuuriinimesed, lasime kõigel toimuda? Stalinlike poeemide loojad on meie hulgast küll lahkunud, ent tegusas eas omaaegseid kunstinõukogude liikmeid, kes olid monumentide sünni juures, ja ka ideoloogiliste teoste loojaid on veel elus.
Võib-olla peaksime laskma inimestel rääkida, kuidas kõik toimus, kuidas mindi süsteemi ja ajupesuga kaasa. Kuidas sündisid kommunistliku lööktöö ülistused, laulud Leninile, Rahva Hääle juhtkirjad? Miks ei kutsunud keegi politseid, kui mõni salastatud komitee skulptorilt Lenini büsti tellis?
### Response:
Barbi Pilvre: kuidas mindi süsteemi ja ajupesuga kaasa?
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Põhja-Eesti Regionaalhaigla günekoloog-vanemarst Eva-Maria Niine-Roolaht rääkis, et inimese papilloomiviiruse vastane HPV-vaktsiin on mõeldud emakakaelavähi ennetamiseks. 12–14-aastaseid tüdrukuid vaktsineeritakse seetõttu, et noor inimene ei nakatuks viirusega. Vaktsineerimisest on just selles vanuserühmas kõige enam kasu, sest üldiselt ei ole selles eas inimesed veel viirusega kokku puutunud.
Niine-Roolaht ütles, et papilloomiviirus on väga nakkav. "Sellega võib nakatuda nahk nahaga kontaktis, aga ka nahk limaskesta kontaktis," selgitas ta.
Eestis saab esmase emakakaelavähi diagnoosi umbes 160 ja sureb 60 naist. Kuigi Eestis on emakakaelavähi sõeluuringul saanud osaleda juba aastast 2006, siis haigestumine ja surm ei ole günekoloogi sõnul väga palju vähenenud võrreldes sõeluuringu eelse ajaga. "Sõeluuringul osalemine ei ole olnud populaarne," lausus ta.
Niine-Roolaht tõi välja, et emakakaelavähi puhul on olulised nii ennetamine kui varane avastamine. Haigust saabki ennetada HPV-vaktsiini abil ja sõeluuring aitab haiguse varakult avastada.
Niine-Roolaht ütles, et igal süstitaval ravimil võib olla kõrvalmõjusid, aga oluline on teada, et HPV-vaktsiinis ei ole viirust sees. "See aine, mida süstitakse, imiteerib viirust, aga viirust ise ei süstita," lausus ta. HPV-viiruse puhul on keha loomulik kaitse väga tagasihoidlik, seetõttu tasukski tema sõnul vaktsineerida.
Viirusega nakatuvad günekoloogi sõnul paljud inimesed oma elu jooksul. Küll aga vabanevad 80 protsenti nakatunutest ise sellest viirusest kahe aasta jooksul. Seda oma immuunsüsteemi mõjul. Ei ole aga teada, kuidas kellegi keha viirusega hakkama saab ja seetõttu soovitabki Niine-Roolahti kõikvõimalikke ennetusmeetodeid kasutada. "Emakakaelavähk on väga tõsine haigus. Kui see on aga varakult avastatud, siis on võimalik seda niimoodi ravida, et naine saaks pärast veel sünnitada, aga mitte alati," ütles ta.
Kui ajalooliselt oli Eestis vähk seotud alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega ehk elukommetega, siis järjest rohkem kimbutab inimesi pärasoole ja suuneeluvähk, mis on seotud papilloomiviirusega.
Günekoloog ütles, et sihtrühmast on natuke üle poole lõpetanud vaktsineerimise. See tulemus võiks tema sõnul aga olla 70 protsenti, sest siis saab rääkida sellest, et populatsioonis oleks vähem haigestumisi.
Inimese papilloomiviiruse (HPV) vastane vaktsineerimine on tõhusam, kui seda teha enne suguelu alustamist ehk orienteeruvalt 12-aastaselt. Vaktsineerimiskuur kuni 15-aastastele koosneb kahest doosist ning üle 15-aastastele kolmest doosist.
|
Günekoloog: Eestis võiks olla HPV-vaktsineerituid rohkem
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhja-Eesti Regionaalhaigla günekoloog-vanemarst Eva-Maria Niine-Roolaht rääkis, et inimese papilloomiviiruse vastane HPV-vaktsiin on mõeldud emakakaelavähi ennetamiseks. 12–14-aastaseid tüdrukuid vaktsineeritakse seetõttu, et noor inimene ei nakatuks viirusega. Vaktsineerimisest on just selles vanuserühmas kõige enam kasu, sest üldiselt ei ole selles eas inimesed veel viirusega kokku puutunud.
Niine-Roolaht ütles, et papilloomiviirus on väga nakkav. "Sellega võib nakatuda nahk nahaga kontaktis, aga ka nahk limaskesta kontaktis," selgitas ta.
Eestis saab esmase emakakaelavähi diagnoosi umbes 160 ja sureb 60 naist. Kuigi Eestis on emakakaelavähi sõeluuringul saanud osaleda juba aastast 2006, siis haigestumine ja surm ei ole günekoloogi sõnul väga palju vähenenud võrreldes sõeluuringu eelse ajaga. "Sõeluuringul osalemine ei ole olnud populaarne," lausus ta.
Niine-Roolaht tõi välja, et emakakaelavähi puhul on olulised nii ennetamine kui varane avastamine. Haigust saabki ennetada HPV-vaktsiini abil ja sõeluuring aitab haiguse varakult avastada.
Niine-Roolaht ütles, et igal süstitaval ravimil võib olla kõrvalmõjusid, aga oluline on teada, et HPV-vaktsiinis ei ole viirust sees. "See aine, mida süstitakse, imiteerib viirust, aga viirust ise ei süstita," lausus ta. HPV-viiruse puhul on keha loomulik kaitse väga tagasihoidlik, seetõttu tasukski tema sõnul vaktsineerida.
Viirusega nakatuvad günekoloogi sõnul paljud inimesed oma elu jooksul. Küll aga vabanevad 80 protsenti nakatunutest ise sellest viirusest kahe aasta jooksul. Seda oma immuunsüsteemi mõjul. Ei ole aga teada, kuidas kellegi keha viirusega hakkama saab ja seetõttu soovitabki Niine-Roolahti kõikvõimalikke ennetusmeetodeid kasutada. "Emakakaelavähk on väga tõsine haigus. Kui see on aga varakult avastatud, siis on võimalik seda niimoodi ravida, et naine saaks pärast veel sünnitada, aga mitte alati," ütles ta.
Kui ajalooliselt oli Eestis vähk seotud alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega ehk elukommetega, siis järjest rohkem kimbutab inimesi pärasoole ja suuneeluvähk, mis on seotud papilloomiviirusega.
Günekoloog ütles, et sihtrühmast on natuke üle poole lõpetanud vaktsineerimise. See tulemus võiks tema sõnul aga olla 70 protsenti, sest siis saab rääkida sellest, et populatsioonis oleks vähem haigestumisi.
Inimese papilloomiviiruse (HPV) vastane vaktsineerimine on tõhusam, kui seda teha enne suguelu alustamist ehk orienteeruvalt 12-aastaselt. Vaktsineerimiskuur kuni 15-aastastele koosneb kahest doosist ning üle 15-aastastele kolmest doosist.
### Response:
Günekoloog: Eestis võiks olla HPV-vaktsineerituid rohkem
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Pikalt vaheajapunktides parimat aega näidanud sakslanna Katharina Hennig jäi finišis Digginsile alla vaid 3,8 sekundiga. Kolmanda koha hõivas norralanna Heidi Weng (+15,4). Pjedestaalilt jäi napilt välja rootslanna Ebba Andersson (+15,5), kes kaotas Wengile vaid 0,1 sekundiga.
MK-sarja üldliidri kohta Anderssoniga jagav Frida Karlsson (+25,6) oli kaheksas.
Eestlastest olid stardis kaksikõed Kaidy ja Keidy Kaasiku. Keidy teenis 56 sportlase konkurentsis 43. koha (+2.31,1) ning Kaidy oli 49. (+3.06,1).
Hea sõidu tegi ka lätlanna Patricija Eiduka, kes sai 11. koha (+29,9).
MK-sarjas vahetus ka üldliider. Karlssonil ja Anderssonil oli enne võistlust võrdselt punkte, kuid peale vabatehnika sõitu kerkis Andersson 280 punktiga ainuliidriks. Karlsson jääb temast maha 16 silmaga.
Kell 13.45 algab meeste 10 km vabatehnika eraldistardist sõit.
|
Diggins võidutses Lillehammeris, rootslannad jäeti pjedestaalilt välja
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pikalt vaheajapunktides parimat aega näidanud sakslanna Katharina Hennig jäi finišis Digginsile alla vaid 3,8 sekundiga. Kolmanda koha hõivas norralanna Heidi Weng (+15,4). Pjedestaalilt jäi napilt välja rootslanna Ebba Andersson (+15,5), kes kaotas Wengile vaid 0,1 sekundiga.
MK-sarja üldliidri kohta Anderssoniga jagav Frida Karlsson (+25,6) oli kaheksas.
Eestlastest olid stardis kaksikõed Kaidy ja Keidy Kaasiku. Keidy teenis 56 sportlase konkurentsis 43. koha (+2.31,1) ning Kaidy oli 49. (+3.06,1).
Hea sõidu tegi ka lätlanna Patricija Eiduka, kes sai 11. koha (+29,9).
MK-sarjas vahetus ka üldliider. Karlssonil ja Anderssonil oli enne võistlust võrdselt punkte, kuid peale vabatehnika sõitu kerkis Andersson 280 punktiga ainuliidriks. Karlsson jääb temast maha 16 silmaga.
Kell 13.45 algab meeste 10 km vabatehnika eraldistardist sõit.
### Response:
Diggins võidutses Lillehammeris, rootslannad jäeti pjedestaalilt välja
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Euroopa Liit kulutas 387 000 eurot virtuaalmaailma loomiseks, mis pidi aitama turundada Euroopa Liidu arenguprojekti Global Gateway.
Majandusbloki ametnikud lootsid oma digimaailma avaüritusele palju külalisi, kuid kohale tulid vaid üksikud.
Devexi ajakirjanik Vince Chadwick teatas, et peale tema oli kohal veel viis inimest.
I'm here at the "gala" concert in the EU foreign aid dept's €387k metaverse (designed to attract non politically engaged 18-35 year olds — see story below). After initial bemused chats with the roughly five other humans who showed up, I am alone. https://t.co/ChIHeXasQP pic.twitter.com/kZWIVlKmhL
— Vince Chadwick (@vchadw) November 29, 2022
Euroopa Liidu välisteenistuse ametnikud peavad nüüd järgmisel nädalal liikmesriikide diplomaatidele luhtunud ürituse osas aru andma, teatas The Times.
Global Gateway projekti tarbeks loodetakse 2027. aastaks koguda 300 miljardit eurot. Projekti eesmärgiks on teha investeeringuid Aafrikasse, Lähis-Itta ja Aasiasse, et tõkestada Hiina mõju levikut nendes piirkondades.
Euroopa Liidu Global Gateway projekti turundav virtuaalkeskkond avati oktoobri keskel ning selle ametlikud külastusnumbrid pole avalikult teada.
|
Euroopa Liidu kallile virtuaalpeole ei tulnud külalisi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liit kulutas 387 000 eurot virtuaalmaailma loomiseks, mis pidi aitama turundada Euroopa Liidu arenguprojekti Global Gateway.
Majandusbloki ametnikud lootsid oma digimaailma avaüritusele palju külalisi, kuid kohale tulid vaid üksikud.
Devexi ajakirjanik Vince Chadwick teatas, et peale tema oli kohal veel viis inimest.
I'm here at the "gala" concert in the EU foreign aid dept's €387k metaverse (designed to attract non politically engaged 18-35 year olds — see story below). After initial bemused chats with the roughly five other humans who showed up, I am alone. https://t.co/ChIHeXasQP pic.twitter.com/kZWIVlKmhL
— Vince Chadwick (@vchadw) November 29, 2022
Euroopa Liidu välisteenistuse ametnikud peavad nüüd järgmisel nädalal liikmesriikide diplomaatidele luhtunud ürituse osas aru andma, teatas The Times.
Global Gateway projekti tarbeks loodetakse 2027. aastaks koguda 300 miljardit eurot. Projekti eesmärgiks on teha investeeringuid Aafrikasse, Lähis-Itta ja Aasiasse, et tõkestada Hiina mõju levikut nendes piirkondades.
Euroopa Liidu Global Gateway projekti turundav virtuaalkeskkond avati oktoobri keskel ning selle ametlikud külastusnumbrid pole avalikult teada.
### Response:
Euroopa Liidu kallile virtuaalpeole ei tulnud külalisi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kui 19. augustil oli CO2 hind ETS-is rekordiline 98,01 eurot tonni kohta, siis septembri keskpaigaks langes see 65-70 euro kanti. Seal püsis hind 21. oktoobrini, peale seda on hind taas üle 70 euro tõusnud.
Novembri viimasel päeval oli hind 84,7 eurot tonni kohta. Viimati oli hind nii kõrgel augusti viimastel päevadel.
Kui CO2 hind Euroopas langes, siis põhjendati seda oodatust soojema sügisega ja väiksema energiatarbimisega. Nüüd, mil talv uksele koputab ja energiatarbimine seeläbi kiires kasvus, on tõusuteel ka CO2 hind.
Energiaekspert Marko Allikson ütles ERR-ile, et CO2 emissioonikvootide hinnatõusu taga on eelkõige külmem ilm, mis tekitab suurema fossiilsete kütuste kasutamise vajaduse eelkõige gaasi- ja söeelektrijaamades.
"Detsembrikuus on lisaks turul ka vähe oksjoneid, mis suurendaksid kvootide pakkumist turul," lisas ta.
|
CO2 hind on taas tõusuteel
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui 19. augustil oli CO2 hind ETS-is rekordiline 98,01 eurot tonni kohta, siis septembri keskpaigaks langes see 65-70 euro kanti. Seal püsis hind 21. oktoobrini, peale seda on hind taas üle 70 euro tõusnud.
Novembri viimasel päeval oli hind 84,7 eurot tonni kohta. Viimati oli hind nii kõrgel augusti viimastel päevadel.
Kui CO2 hind Euroopas langes, siis põhjendati seda oodatust soojema sügisega ja väiksema energiatarbimisega. Nüüd, mil talv uksele koputab ja energiatarbimine seeläbi kiires kasvus, on tõusuteel ka CO2 hind.
Energiaekspert Marko Allikson ütles ERR-ile, et CO2 emissioonikvootide hinnatõusu taga on eelkõige külmem ilm, mis tekitab suurema fossiilsete kütuste kasutamise vajaduse eelkõige gaasi- ja söeelektrijaamades.
"Detsembrikuus on lisaks turul ka vähe oksjoneid, mis suurendaksid kvootide pakkumist turul," lisas ta.
### Response:
CO2 hind on taas tõusuteel
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kiviojale pakuvad konkurentsi teiste seas Jackie Hering, Julie Derron, Sara Perez Sala, Valerie Barthelemy, Dominika Jannicky, Hanne DeVet, Angelica Olmo ja Sif Madsen.
"Väga huvitav võistlus tuleb. Stardinimekiri pole pikk, aga on tugev. Pooleks on lühikese ja pika distantsi sportlaseid, mis tähendab, et mul on peale ujumist kedagi taga ajada ja mind kindlasti aetakse taga," mõtiskles Kivioja enne starti.
"Rattarada on neljakilomeetrise NASCAR-i raja peal ehk lihtsalt tasane nelja kilomeetri pikkune ovaal. 15 ringi aeropositsioonis olla ja ühtlast võimsust saab olema hoida keeruline väljakutse. Jooks on ainult 13 kilomeetrit, mis on lähemal olümpiadistantsile kui poolmaratonile ehk samuti pigem kiire. Tunnen ennast hästi ja tahan hooaja tugevalt lõpetada."
|
Kaidi Kivioja teeb hooaja viimase stardi Floridas Daytonas
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kiviojale pakuvad konkurentsi teiste seas Jackie Hering, Julie Derron, Sara Perez Sala, Valerie Barthelemy, Dominika Jannicky, Hanne DeVet, Angelica Olmo ja Sif Madsen.
"Väga huvitav võistlus tuleb. Stardinimekiri pole pikk, aga on tugev. Pooleks on lühikese ja pika distantsi sportlaseid, mis tähendab, et mul on peale ujumist kedagi taga ajada ja mind kindlasti aetakse taga," mõtiskles Kivioja enne starti.
"Rattarada on neljakilomeetrise NASCAR-i raja peal ehk lihtsalt tasane nelja kilomeetri pikkune ovaal. 15 ringi aeropositsioonis olla ja ühtlast võimsust saab olema hoida keeruline väljakutse. Jooks on ainult 13 kilomeetrit, mis on lähemal olümpiadistantsile kui poolmaratonile ehk samuti pigem kiire. Tunnen ennast hästi ja tahan hooaja tugevalt lõpetada."
### Response:
Kaidi Kivioja teeb hooaja viimase stardi Floridas Daytonas
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Edward Snowden sai tema advokaadi Anatoli Kušerena sõnul neljapäeval Venemaa passi ning andis vastavalt seaduse ka vande, vahendas Interfax.
Kušerena sõnul olevat Snowden õnnelik Vene Föderatsiooni kodakondsuse saamise eest. Advokaat tõi välja, et kõige olulisem on selle juures asjaolu, et Venemaa põhiseaduse kohaselt ei anna riik enda kodanikke välisriikidele välja.
Advokaadi sõnul kavatseb ka Snowdeni abikaasa taotleda Vene kodakondsust ning selleks kogutakse praegu vajalikke dokumente.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas septembri lõpus seadluse, mis andis seadusandliku aluse Snowdenile kodakondsuse andmiseks.
Edward Snowden jõudis laiema avalikkuse ette 2013. aastal kui jagas avalikkusega infot USA luureagentuuride ulatusliku jälitustegevuse kohta.
USA-s esitati Snowdenile süüdistus spionaažis ja varguses.
Ameerika Ühendriikidest pages endine luuretöötaja algul Hong Kongi ja sealt Venemaale, kus talle anti elamisluba ja varjupaik.
|
Edward Snowden sai Vene kodakondsuse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Edward Snowden sai tema advokaadi Anatoli Kušerena sõnul neljapäeval Venemaa passi ning andis vastavalt seaduse ka vande, vahendas Interfax.
Kušerena sõnul olevat Snowden õnnelik Vene Föderatsiooni kodakondsuse saamise eest. Advokaat tõi välja, et kõige olulisem on selle juures asjaolu, et Venemaa põhiseaduse kohaselt ei anna riik enda kodanikke välisriikidele välja.
Advokaadi sõnul kavatseb ka Snowdeni abikaasa taotleda Vene kodakondsust ning selleks kogutakse praegu vajalikke dokumente.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas septembri lõpus seadluse, mis andis seadusandliku aluse Snowdenile kodakondsuse andmiseks.
Edward Snowden jõudis laiema avalikkuse ette 2013. aastal kui jagas avalikkusega infot USA luureagentuuride ulatusliku jälitustegevuse kohta.
USA-s esitati Snowdenile süüdistus spionaažis ja varguses.
Ameerika Ühendriikidest pages endine luuretöötaja algul Hong Kongi ja sealt Venemaale, kus talle anti elamisluba ja varjupaik.
### Response:
Edward Snowden sai Vene kodakondsuse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Saksamaa 4:2 võidumängus Costa Rica üle olid lisaks peakohtunikule ka äärekohtunikud naised.
See oli järjekordne saavutus Frapparti hiilgavas karjääris, mida ta alustas 13-aastaselt noortemängude kohtunikuna.
Frappart jõudis ajalooraamatutesse juba 2019. aastal, kui temast sai esimene naine, kes on olnud kohtunik Prantsusmaa jalgpalli kõrgliiga matšis, vilistades mängu Amiensi ja Strasbourgi vahel.
Samal aastal oli Frappart kohtunik ka UEFA superkarika finaalmängus Liverpooli ja Chelsea vahel.
2020. aastal sai temast esimene naine, kes vilistanud ka Meistrite liiga matši, kus kohtusid omavahel Torino Juventus ja Kiievi Dünamo.
"Meeste jalgpalli MM on maailma kõige olulisem spordivõistlus," ütles Frappart. "Olin esimene kohtunik Prantsusmaal ja Euroopas, seega tean, kuidas sellega toime tulla."
Möödunud aastal sai Frappartist esimene naine, kes olnud kohtunik ka jalgpalli MM-valikmängus, kus kohtusid Hollandi ja Läti koondised.
|
Prantslannast sai esimene naine, kes meeste MM-il mängu vilistanud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaa 4:2 võidumängus Costa Rica üle olid lisaks peakohtunikule ka äärekohtunikud naised.
See oli järjekordne saavutus Frapparti hiilgavas karjääris, mida ta alustas 13-aastaselt noortemängude kohtunikuna.
Frappart jõudis ajalooraamatutesse juba 2019. aastal, kui temast sai esimene naine, kes on olnud kohtunik Prantsusmaa jalgpalli kõrgliiga matšis, vilistades mängu Amiensi ja Strasbourgi vahel.
Samal aastal oli Frappart kohtunik ka UEFA superkarika finaalmängus Liverpooli ja Chelsea vahel.
2020. aastal sai temast esimene naine, kes vilistanud ka Meistrite liiga matši, kus kohtusid omavahel Torino Juventus ja Kiievi Dünamo.
"Meeste jalgpalli MM on maailma kõige olulisem spordivõistlus," ütles Frappart. "Olin esimene kohtunik Prantsusmaal ja Euroopas, seega tean, kuidas sellega toime tulla."
Möödunud aastal sai Frappartist esimene naine, kes olnud kohtunik ka jalgpalli MM-valikmängus, kus kohtusid Hollandi ja Läti koondised.
### Response:
Prantslannast sai esimene naine, kes meeste MM-il mängu vilistanud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tauno Vahter "Hea venelane" (Tänapäev)
1990ndad oli tuim, tuhm ja mõttetu aeg, ei taha meenutada, ei olegi meeles. Tore, et Tauno Vahteril on. Ning ei tuimalt, tuhmilt ega mõttetult. Ei ka ülevõlla absurdihuumorisse keeratult. Väga realistlik romaan sai. Jah, on absurdi ja on huumorit, ent täpselt parasjagu. Nagu ajas oli. Kitsesuurune täi ei tule olustikku rikastama (andeks, Andrus!). Olustik on totakalt räparikas ja ropprohke niigi. Tegevuse paigutus pooleldi venekeelsese maailma loob piisava nihestuse. Täiskasvanulik kirjutus teismelise silme läbi lisab veel ühe kihi. Ja siis kõik need ununenud üksikasjad…
Oh ja oeh ja oijahhaa. See on ju "Lasnamäe lunastaja" igamehekastmes. See raamat lunastab Lasnamäed palju paremini. Ja inimesi. Meid kõiki, sealhulgas "häid venelasi". Ja seda raamatut on võimalik igaühel lugeda. Kaasa mõteldes ja kaasa tundes. Rõhutan, siin ei ole jaburust jaburuse pärast ega vigurit vigurduse pärast. Kõik, mis kirjas, võis täpselt nõnda juhtuda. Mitte et tingimata juhtunuks. Ilukirjandus ikkagi.
Muidugi kangastus kogu aeg, mida hakanuks säändse materjaliga peale Mihkel Mutt või Andrus Kivirähk või Mart Kivastik. Nad kõik on omal kombel seda mängu juba mänginud. Ja mul on pagana hea meel, et Tauno Vahter selgest kiusust kõik need krutskid tegemata jättis. Saavutades seeläbi päris veenva iseoma knihvi. Klahvi, millele vajutada lugeja peas. Kõva novellikirjutaja Vahteri söakas samm pikemate lugude maailma on astutud.
"Hea venelane" võib kõlada tänases päevas oksüümoronina, aga raamat on mu meelest üks noid, mis on päriselt hea, ei vaid vastuoksuslik. Temast saaks saada ka rahvaraamat sõna parimas mõttes. "Hea venelane" meeldib mulle. Ja meeldib ka Sulle, kes iganes Sa parasjagu ei oleks. Teravmeelne eestikeelne lugeja ehk?
Maarja-Liis Mölder "Meesinine" (Vihmakass ja Kakerdaja) ja Hanneleele Kaldmaa "Sinustki võib saada fossiil" (Hunt OÜ)
Vahel on vaja kirjutada mõnest raamatust üheskoos. Mis siis, et nad on erilised ja erinevad. Head raamatud mõistavad mõnikord omavahel kõnelda, olla iseäralikud ja isikupärased sõltumatus kontekstis. Ja eks seks kontekstiks ole tahes-tahtmata uuem eestikeelne poeesia.
See va poeesia on tükil ajal kaunikesti tüütuks kiskunud. Üksikute erksate eranditega kas agressiivsust püüdlev jõuetuvõitu turtsumine või haigutav poolboheemlik roidumus. Elamust pole kumbki rada osanud pakkuda. Ja nüüd kaks raamatut, mis üsna lähestikku sel sügisel ilmunud ning võiksid üles äratada mitmed vanad ja noored sõnakunstist lugu pidavad lugejad, kes vahepeal luulelootuse miinusprotsendiga hoiukontole investeerinud. Ähmasusele ja plärtsumisele tuli praegu ootamatu elegantne lõpp, luuleaastale sobilik. Kahe noore daami sulest, ja jõuliselt.
Maarja-Liis Mölder teeb oma luulekogus ägeda etteaste mitmes mõttes täiesti teistsuguste tekstidega kui need, millega selle sajandi noorluulur harjunud võiks olla. Isiklik, ilus ja üldiseülene, aus ja andekas ja armas. Täiesti meie aja kirjandus sealjuures, mitte mingit manerismi ega kummardusi eelkäinuile. Paar võnget sinnatänna muidugi leiab. Rikka keele ja mõtteilmaga loodud sõnarõõm. Ütleks, et ootame ja rohkem ja paremat ja mett ja kondenspiima kaa, aga ei ütle, sest autoril olgu rahu ja selgus ja puhas õhk. Tulgu, kes tuleb. Raamatu kui trükise enda kallal saab natuke norida – no leheküljenumbreid oleks tahtnud. Mõtlin viidata ühele tekstile, aga nüüd pean seletama, et otsige poeesi, kus juttu tost ja täst jne selmet märkida leheküljenumber. Nii ei ole ilus. Sisuliselt on kõik ok, vorm tahaks parandusi.
(Otsige Pirita kloostriga seotud teksti, see sutsab hinge nii mis hirmus.)
Hanneleele Kaldmaa ei ole nii uus tulija, luulekogugi pole esimene, vaid teine. Ent siin on ta selgesti iseoma teo ja näoga me ees, mõnu ja mõttega loetav, tekst toetab taustu ja taustad tekste, täitsa nullist lugema hakates toimib samuti, kontrollitud nagu haiguste ravi. Muusikakriitikute loomustamislaadi pätsates ütleksin, et kui Paul-Eerik Rummol ja Kristiina Ehinal oleks vaimline sohilaps, kes vanemate head ja vead üles nokib ning sõnaosavusega omi mänge mängib, siis sinna kanti too luulekogu võiks asetuda. Toda vaid suunaks ja kergelt. On hea ja omanäoline, väärib lugemist.
Olen elu jooksul mõned luuletused teinud ning endiselt meeldib mulle ka vähehaaval luulet lugeda. Vahepeal tundus, et pole nagu midagi lugeda. Nüüd näen, et on. Jagan siinkohal oma rõõmu ning jätan otsijatele/leidjatele avastamislõbu! Jah, noid kaht raamatut võib noppida, näppida ja nautida ka vaheldumisi. Heale luulele omaselt asi toimib.
|
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Tauno Vahteri "Heast venelasest" luuleni
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tauno Vahter "Hea venelane" (Tänapäev)
1990ndad oli tuim, tuhm ja mõttetu aeg, ei taha meenutada, ei olegi meeles. Tore, et Tauno Vahteril on. Ning ei tuimalt, tuhmilt ega mõttetult. Ei ka ülevõlla absurdihuumorisse keeratult. Väga realistlik romaan sai. Jah, on absurdi ja on huumorit, ent täpselt parasjagu. Nagu ajas oli. Kitsesuurune täi ei tule olustikku rikastama (andeks, Andrus!). Olustik on totakalt räparikas ja ropprohke niigi. Tegevuse paigutus pooleldi venekeelsese maailma loob piisava nihestuse. Täiskasvanulik kirjutus teismelise silme läbi lisab veel ühe kihi. Ja siis kõik need ununenud üksikasjad…
Oh ja oeh ja oijahhaa. See on ju "Lasnamäe lunastaja" igamehekastmes. See raamat lunastab Lasnamäed palju paremini. Ja inimesi. Meid kõiki, sealhulgas "häid venelasi". Ja seda raamatut on võimalik igaühel lugeda. Kaasa mõteldes ja kaasa tundes. Rõhutan, siin ei ole jaburust jaburuse pärast ega vigurit vigurduse pärast. Kõik, mis kirjas, võis täpselt nõnda juhtuda. Mitte et tingimata juhtunuks. Ilukirjandus ikkagi.
Muidugi kangastus kogu aeg, mida hakanuks säändse materjaliga peale Mihkel Mutt või Andrus Kivirähk või Mart Kivastik. Nad kõik on omal kombel seda mängu juba mänginud. Ja mul on pagana hea meel, et Tauno Vahter selgest kiusust kõik need krutskid tegemata jättis. Saavutades seeläbi päris veenva iseoma knihvi. Klahvi, millele vajutada lugeja peas. Kõva novellikirjutaja Vahteri söakas samm pikemate lugude maailma on astutud.
"Hea venelane" võib kõlada tänases päevas oksüümoronina, aga raamat on mu meelest üks noid, mis on päriselt hea, ei vaid vastuoksuslik. Temast saaks saada ka rahvaraamat sõna parimas mõttes. "Hea venelane" meeldib mulle. Ja meeldib ka Sulle, kes iganes Sa parasjagu ei oleks. Teravmeelne eestikeelne lugeja ehk?
Maarja-Liis Mölder "Meesinine" (Vihmakass ja Kakerdaja) ja Hanneleele Kaldmaa "Sinustki võib saada fossiil" (Hunt OÜ)
Vahel on vaja kirjutada mõnest raamatust üheskoos. Mis siis, et nad on erilised ja erinevad. Head raamatud mõistavad mõnikord omavahel kõnelda, olla iseäralikud ja isikupärased sõltumatus kontekstis. Ja eks seks kontekstiks ole tahes-tahtmata uuem eestikeelne poeesia.
See va poeesia on tükil ajal kaunikesti tüütuks kiskunud. Üksikute erksate eranditega kas agressiivsust püüdlev jõuetuvõitu turtsumine või haigutav poolboheemlik roidumus. Elamust pole kumbki rada osanud pakkuda. Ja nüüd kaks raamatut, mis üsna lähestikku sel sügisel ilmunud ning võiksid üles äratada mitmed vanad ja noored sõnakunstist lugu pidavad lugejad, kes vahepeal luulelootuse miinusprotsendiga hoiukontole investeerinud. Ähmasusele ja plärtsumisele tuli praegu ootamatu elegantne lõpp, luuleaastale sobilik. Kahe noore daami sulest, ja jõuliselt.
Maarja-Liis Mölder teeb oma luulekogus ägeda etteaste mitmes mõttes täiesti teistsuguste tekstidega kui need, millega selle sajandi noorluulur harjunud võiks olla. Isiklik, ilus ja üldiseülene, aus ja andekas ja armas. Täiesti meie aja kirjandus sealjuures, mitte mingit manerismi ega kummardusi eelkäinuile. Paar võnget sinnatänna muidugi leiab. Rikka keele ja mõtteilmaga loodud sõnarõõm. Ütleks, et ootame ja rohkem ja paremat ja mett ja kondenspiima kaa, aga ei ütle, sest autoril olgu rahu ja selgus ja puhas õhk. Tulgu, kes tuleb. Raamatu kui trükise enda kallal saab natuke norida – no leheküljenumbreid oleks tahtnud. Mõtlin viidata ühele tekstile, aga nüüd pean seletama, et otsige poeesi, kus juttu tost ja täst jne selmet märkida leheküljenumber. Nii ei ole ilus. Sisuliselt on kõik ok, vorm tahaks parandusi.
(Otsige Pirita kloostriga seotud teksti, see sutsab hinge nii mis hirmus.)
Hanneleele Kaldmaa ei ole nii uus tulija, luulekogugi pole esimene, vaid teine. Ent siin on ta selgesti iseoma teo ja näoga me ees, mõnu ja mõttega loetav, tekst toetab taustu ja taustad tekste, täitsa nullist lugema hakates toimib samuti, kontrollitud nagu haiguste ravi. Muusikakriitikute loomustamislaadi pätsates ütleksin, et kui Paul-Eerik Rummol ja Kristiina Ehinal oleks vaimline sohilaps, kes vanemate head ja vead üles nokib ning sõnaosavusega omi mänge mängib, siis sinna kanti too luulekogu võiks asetuda. Toda vaid suunaks ja kergelt. On hea ja omanäoline, väärib lugemist.
Olen elu jooksul mõned luuletused teinud ning endiselt meeldib mulle ka vähehaaval luulet lugeda. Vahepeal tundus, et pole nagu midagi lugeda. Nüüd näen, et on. Jagan siinkohal oma rõõmu ning jätan otsijatele/leidjatele avastamislõbu! Jah, noid kaht raamatut võib noppida, näppida ja nautida ka vaheldumisi. Heale luulele omaselt asi toimib.
### Response:
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Tauno Vahteri "Heast venelasest" luuleni
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Talibani üks põhivastane Afganistanis on Islamiriik Khorasani provintsis (ISKP), mis on peamine konkreetse terroriorganisatsiooni allharu Lõuna-Aasias, hindab Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) oma vastavas ülevaates.
ISKP püüdis ära kasutada Afganistani valitsuse kokku kukkumist, et enda positsiooni Afganistanis parandada peale varasemaid lüüasaamisi.
Islamiriik hävitati 2019. aastal ja siis ehitati vangide abiga taas üles
Islamiriik Khorasani provintsis moodustati 2015. aastal Talibani Pakistani harust, Usbekistani islamiliikumisest ja teistest rühmitustest üle jooksnud võitlejatest.
ISKP tegutses 2015. aastast kuni 2019. aastani Ida-Afganistanis, kuid neil oli ISW mõttekoja hinnangul mõju osade piirkondade üle ka Kirde- ja Lõuna-Afganistanis.
USA ja Afganistani julgeolekujõud suuresti neutraliseerisid ISKP võime kontrollida Afganistanis territooriumi 2019. aastaks.
Alates 2021. aastast on ISKP püüdnud end taas üles ehitada ning selleks värvati muuhulgas 2000 endist vangi, kes vabanesid peale Kabuli langemist Talibani võitlejate kätte.
ISKP on sõjauuringute instituudi analüütiku Peter Millsi sõnul hakanud tegema enam propagandat usbekkide ja tadžikkide suunas, keda püütakse organisatsiooni liikmeks värvata.
Islamiriigi Khorasani haru võitlejad ründavad eelkõige Talibani võitlejaid, ametnikke ja usujuhte ning üritavad seeläbi õõnestada Talibani kontrolli Afganistani üle.
Kõige enam on ISW hinnangul ISKP aga rünnanud Afganistani usuvähemusi.
Mõttekoja sõnul tundub ISKP taastavat osaliselt enda kohalolu Nangarhari ja Kunari provintsides.
Enamus Talibani vastu olevaid rühmitusi on uued, väikesed ja piiratud võimekusega
Mõttekoja ISW hinnangul on enamus Talibani vastu võitlevaid rühmitusi värskelt loodud, väikese liikmeskonna ja piiratud võimekusega.
Suurim nendest grupeeringutest on Afganistani Rahvusliku Vastupanu Rinne, mis tegutseb Kirde-Afganistanis. Rinnet juhib Ahmad Massoud, kes on legendaarse mudžahiidi väejuhi Ahmad Shah Massoudi poeg.
Rahvusliku Vastupanu Rinnet hakati looma 2019. aastal eeldades, et Afganistani valitsus kukub kokku. Organisatsioon tegutseb eelkõige riigi etniliste tadžikkide aladel, suuresti Panjshiri orus.
2022. aastal on organisatsioon laiendanud oma haaret Takhari ja Badakhshani provintsidesse.
Operating predominantly in NE Afghanistan, especially within and alongside the Panjshir Valley, the NRF is led by Ahmad Massoud, son of the legendary mujahideen commander Ahmad Shah Massoud.
The NRF was the best-positioned and best-organized non–Islamic State non-state actor ... pic.twitter.com/wiimY7Nr6Z
— ISW (@TheStudyofWar) November 30, 2022
Kuigi Rinne oli ISW hinnangul Islamiriigi kõrval kõikide teiste organisatsioonidega võrreldes parimas positsioonis Talibani vastu võitlemiseks, siis suutsid Talibani võitlejad Panjshiri oru 2021. aasta septembriks enda kätte vallutada.
Sestsaadik on organisatsioon tegelenud sissisõjaga Talibani vastu.
|
ISW: relvastatud opositsioon Talibani võimule on eelkõige riigi kirdeosas
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Talibani üks põhivastane Afganistanis on Islamiriik Khorasani provintsis (ISKP), mis on peamine konkreetse terroriorganisatsiooni allharu Lõuna-Aasias, hindab Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) oma vastavas ülevaates.
ISKP püüdis ära kasutada Afganistani valitsuse kokku kukkumist, et enda positsiooni Afganistanis parandada peale varasemaid lüüasaamisi.
Islamiriik hävitati 2019. aastal ja siis ehitati vangide abiga taas üles
Islamiriik Khorasani provintsis moodustati 2015. aastal Talibani Pakistani harust, Usbekistani islamiliikumisest ja teistest rühmitustest üle jooksnud võitlejatest.
ISKP tegutses 2015. aastast kuni 2019. aastani Ida-Afganistanis, kuid neil oli ISW mõttekoja hinnangul mõju osade piirkondade üle ka Kirde- ja Lõuna-Afganistanis.
USA ja Afganistani julgeolekujõud suuresti neutraliseerisid ISKP võime kontrollida Afganistanis territooriumi 2019. aastaks.
Alates 2021. aastast on ISKP püüdnud end taas üles ehitada ning selleks värvati muuhulgas 2000 endist vangi, kes vabanesid peale Kabuli langemist Talibani võitlejate kätte.
ISKP on sõjauuringute instituudi analüütiku Peter Millsi sõnul hakanud tegema enam propagandat usbekkide ja tadžikkide suunas, keda püütakse organisatsiooni liikmeks värvata.
Islamiriigi Khorasani haru võitlejad ründavad eelkõige Talibani võitlejaid, ametnikke ja usujuhte ning üritavad seeläbi õõnestada Talibani kontrolli Afganistani üle.
Kõige enam on ISW hinnangul ISKP aga rünnanud Afganistani usuvähemusi.
Mõttekoja sõnul tundub ISKP taastavat osaliselt enda kohalolu Nangarhari ja Kunari provintsides.
Enamus Talibani vastu olevaid rühmitusi on uued, väikesed ja piiratud võimekusega
Mõttekoja ISW hinnangul on enamus Talibani vastu võitlevaid rühmitusi värskelt loodud, väikese liikmeskonna ja piiratud võimekusega.
Suurim nendest grupeeringutest on Afganistani Rahvusliku Vastupanu Rinne, mis tegutseb Kirde-Afganistanis. Rinnet juhib Ahmad Massoud, kes on legendaarse mudžahiidi väejuhi Ahmad Shah Massoudi poeg.
Rahvusliku Vastupanu Rinnet hakati looma 2019. aastal eeldades, et Afganistani valitsus kukub kokku. Organisatsioon tegutseb eelkõige riigi etniliste tadžikkide aladel, suuresti Panjshiri orus.
2022. aastal on organisatsioon laiendanud oma haaret Takhari ja Badakhshani provintsidesse.
Operating predominantly in NE Afghanistan, especially within and alongside the Panjshir Valley, the NRF is led by Ahmad Massoud, son of the legendary mujahideen commander Ahmad Shah Massoud.
The NRF was the best-positioned and best-organized non–Islamic State non-state actor ... pic.twitter.com/wiimY7Nr6Z
— ISW (@TheStudyofWar) November 30, 2022
Kuigi Rinne oli ISW hinnangul Islamiriigi kõrval kõikide teiste organisatsioonidega võrreldes parimas positsioonis Talibani vastu võitlemiseks, siis suutsid Talibani võitlejad Panjshiri oru 2021. aasta septembriks enda kätte vallutada.
Sestsaadik on organisatsioon tegelenud sissisõjaga Talibani vastu.
### Response:
ISW: relvastatud opositsioon Talibani võimule on eelkõige riigi kirdeosas
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Busside parkimisala omanik Liven Kodu 17 OÜ ütles 31. oktoobril T Grupiga lepingu üles ning kavatseb sinna ehitada kuni üheksakorruselise kortermaja ning soovib menetluses oleva detailplaneeringuga muuta ala sihtotstarvet.
T Grupi hinnangul peaks sekkuma nii riik kui linn: riik peaks eriplaneeringuga paika panema bussijaama ala ning linn peaks seni parkimisala sihtotstarbe võimaliku muutmise peatama ja detailplaneeringu menetlemise seisma panema.
T Gruppi esindav advokaadibüroo saatis oktoobri lõpus rahandusministeeriumile kirja, milles palutakse, et rahandusministeerium algataks Tallinna bussijaama asukoha väljaselgitamiseks ja vajaliku taristu rajamiseks riigi eriplaneeringu.
Kirjas märgitakse, et busside parkimisalale ärihoone ehitamine ei ole põhjendatud, ala sihtotstarve peaks jääma transpordimaaks ehk busside parkimiseks, sest vastasel juhul tekib väiksemat sorti liikluskaos, kui busside parkimine jääb bussifirmade enda mureks.
"Juhkentali 48 kinnistul parkimisvõimaluse kadumisel ja busside suubumisel Tallinna linnaliikluses ummikutesse ei ole maakonna- ja kaugliinide toimepidev jätkumine objektiivselt võimalik," märgitakse kirjas.
T Grupi hinnangul on Tallinna bussijaama toimimine selgelt suur riiklik huvi ning see annab aluse eriplaneeringu algatamiseks, ja nii saaks kõikide huvid selgelt paika panna.
Bussid pargivad, kus saavad
Peale parkimisplatsi kadumist on viimase kuuga iga bussifirma parkimismurega ise tegelenud ja mingid lahendused leidnud, kuid see pole jätkusuutlik lahendus ning seab ohtu ka Tallinna bussijaama eksistentsi, ütles ERR-ile T Grupi tegevjuht Airika Aruksaar.
"Piirkonnas ringi sõites olen märganud erinevate ettevõtete busse parkimas tänavate ääres, Ülemiste ja Sikupilli keskuste parklates, Tartu maantee Circle K-s, ka Ülemiste linnakus. /.../ Kui meie tänast liikluskorralduslikku seisu, kas või ajutiselt kuni muu bussijaama asukoha määramiseni, ei peeta vajalikuks lahendada, siis muutub kaugliinide ligipääsetavus jaamale niivõrd kriitiliseks, et liine tuleb sulgeda. Olulisel määral liinide vähendamine aga ei võimalda meil ka tänasel moel enam bussijaama opereerida," rääkis Aruksaar.
Bussijaama omanik soovib ala juba pikemat aega ümber ehitada, kuid ka sellega asjad seisavad ning ebakindlust koguneb. Aruksaare sõnul soovitakse, et bussijaam jääks samasse kohta.
"Tallinna kaugliinide bussijaam asub aadressile Lastekodu 46 alates aastast 1965. Seega on reisijate vaates tegu harjumuspärase asukohaga, mis on kesklinna piiril ja hästi ühendatud eri linnaosadega. Meie seisukoht on, et praegune asukoht on antud teenuse pakkumiseks harjumuspärane ja hea lahendus. Sama on väljendanud ka Tallinna linnavalitsus. Kui riiklikult olulise objekti asukohta peaks olema tarvidus muuta, siis meie selle vastu ei saa," lausus Aruksaar.
Tallinna uue bussijaama eskiislahenduse joonis. Vaade Odra tänavalt. Autor/allikas: HG Arhitektuur
Tallinn pole siiani bussijaama ümberehituse plaanidega kaasa läinud ning riik pole transpordiameti näol eriti huvi tundnud, mis bussijaamast saab, ütles Aruksaar. Tallinn pole detailplaneeringut algatanud, sest tahab, et bussijaama krundile mahuks tulevikus ära ka park, mida T Grupp eriti võimalikuks ei pea; riigi transpordiamet aga pole selget sõnumit andnud, millisena Tallinna bussijaama tulevikku nähakse.
"Pigem tunnetame hoiakut, kus antud teemat püütakse vältida või edasi lükata. Küsimus on kuvandis, mille meie pealinn ja riik jätab nii oma kodanikele kui turistidele. Antud teema ignoreerimine oleks sisuliselt ametnike nii seadusest tulenevate kui ka moraalsete kohustuste täitmata jätmine," nentis Aruksaar.
Tallinn palju teha ei saa
Tallinna abilinnapea Tanel Kiige sõnul jäävad pealinna käed selle olukorra lahendamisel lühikeseks ning kogu segadus oleks olemata, kui riik poleks bussijaama ega busside parkimiseks kasutatud ala eraomanikele maha müünud.
"Kui minna ajaloos tagasi, siis oli see üldse läbimõtlemata otsus, et bussijaam ja needsamad kinnistud erasektorile võõrandati. Arvan, et sellised strateegilised ühistranspordisõlmed võiksid kuuluda riigile või pealinnale, toona Tallinn sellele tähelepanu ka juhtis. Aga riigi poolt tehti otsus võõrandada ja nüüd oleme mõnes mõttes pentsikus olukorras, kus pealinn peab tegelema maakondade vahelise ühistranspordi korraldamise koordineerimisega olukorras, kus meil ei ole otseselt seadusest tulenev kohustust ja ei ole ka omandiõigust ühegi kinnistu suhtes," ütles Kiik ERR-ile.
Kiige sõnul on linn samas olukorra lahendamiseks teinud bussijaama piirkonnas parkimise ümberkorraldusi, näiteks Masina tänaval, et bussid saaksid sealtkaudu liikuda.
"Pigem on praeguse ajutise ümberkorraldusega kohanetud. Pikemas vaates on küsimus, mis saab olema bussijaama parkimise võimalus ning milline maht jääb tänase bussijaama territooriumile, millisel määral näeme seda Ülemiste terminalis. Siin on vaja teha mitu üksteisest sõltuvat otsust," ütles Kiik.
Küll on Tallinna linnaplaneerimise ameti võimuses otsustada ala sihtotstarbe muutmise üle. Lõpliku otsuse kinnistu detailplaneeringu kohta teevad siiski linnavalitsus ja linnavolikogu.
Solman pärib Sikkutilt aru
Riigihalduse minister Riina Solman, kes riigi eriplaneeringute algatamisega tegeleb, saatis T Grupi kirja peale omakorda pöördumise majandus- ja taristuminister Riina Sikkutile, et küsida, kas bussijaama omaniku soov eriplaneeringu kehtestamiseks on ka kuidagi põhjendatud.
Solman soovib Sikkutilt hinnangut, kas Tallinna bussijaama asukoha või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi; kas bussijaam ja sellega seotud taristu on olulise ruumilise mõjuga ehitis ning kas majandusministeeriumil või transpordiametil on üldse raha bussijaama riigi eriplaneeringu jaoks.
Samuti soovib Solman teada, kas planeeringu elluviimine on tulevikus üldse võimaik, mainides, et maakonnaliinide bussijaam on kavandatud ka Ülemiste ühisterminali detailplaneeringus.
Aruksaare sõnul ei saa kuidagi arvestada sellega, et Ülemiste terminal suudaks teenindada kõiki liine.
"Hetkel on Ülemiste terminali projekteeritud kuus bussipeatust, mis on mõeldud raudteejaama teenindavatele linna- ja maakonna bussiliinidele, mis on loomulik. Kaugliinide tarbeks on tänases Tallinna bussijaamas kolm saabumispeatust ja 15 väljumispeatust. Seega me ei näe, et Ülemiste terminali kuus peatust saaks teoreetiliseltki, rääkimata praktiliselt, katta kaugliinide ja rahvusvaheliste liinide lõppjaamas vajaminevat mahtu," lausus ta.
Nii Tallinna bussijaam kui seda opereeriv T Grupp kuuluvad Hugo Osula firmale Mootor Grupp AS, mis ostis bussijaama pankrotivarast 2000. aastal. Busside parkimisplatsi aadressil Juhkentali 48 müüs Mootor Grupp 2006. aastal, et finantseerida bussijaama hoone renoveerimist. Toona ostis Mootor Grupilt krundi Mermer Arendus OÜ, kes soovis krundile rajada kaheksakorruselist hoonet. Mermer Arendus läks 2015. aastal pankrotti ning 2020. aastal ostis Juhkentali 48 krundi pankrotivarast Liven.
Liven kavatseb arenduse kodulehe järgi ehitada krundile maja, kuhu mahub "ei vähem ega rohkem kui umbes 111 kodu". "Me ei saa veel kõike rääkida, aga kui meie plaan õnnestub, tuleb siia suuri ja pisemaid, kõrgemaid ja hubasemaid kodusid," seisab veebilehel.
|
Tallinna bussijaama omanik tahab riigi eriplaneeringu algatamist
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Busside parkimisala omanik Liven Kodu 17 OÜ ütles 31. oktoobril T Grupiga lepingu üles ning kavatseb sinna ehitada kuni üheksakorruselise kortermaja ning soovib menetluses oleva detailplaneeringuga muuta ala sihtotstarvet.
T Grupi hinnangul peaks sekkuma nii riik kui linn: riik peaks eriplaneeringuga paika panema bussijaama ala ning linn peaks seni parkimisala sihtotstarbe võimaliku muutmise peatama ja detailplaneeringu menetlemise seisma panema.
T Gruppi esindav advokaadibüroo saatis oktoobri lõpus rahandusministeeriumile kirja, milles palutakse, et rahandusministeerium algataks Tallinna bussijaama asukoha väljaselgitamiseks ja vajaliku taristu rajamiseks riigi eriplaneeringu.
Kirjas märgitakse, et busside parkimisalale ärihoone ehitamine ei ole põhjendatud, ala sihtotstarve peaks jääma transpordimaaks ehk busside parkimiseks, sest vastasel juhul tekib väiksemat sorti liikluskaos, kui busside parkimine jääb bussifirmade enda mureks.
"Juhkentali 48 kinnistul parkimisvõimaluse kadumisel ja busside suubumisel Tallinna linnaliikluses ummikutesse ei ole maakonna- ja kaugliinide toimepidev jätkumine objektiivselt võimalik," märgitakse kirjas.
T Grupi hinnangul on Tallinna bussijaama toimimine selgelt suur riiklik huvi ning see annab aluse eriplaneeringu algatamiseks, ja nii saaks kõikide huvid selgelt paika panna.
Bussid pargivad, kus saavad
Peale parkimisplatsi kadumist on viimase kuuga iga bussifirma parkimismurega ise tegelenud ja mingid lahendused leidnud, kuid see pole jätkusuutlik lahendus ning seab ohtu ka Tallinna bussijaama eksistentsi, ütles ERR-ile T Grupi tegevjuht Airika Aruksaar.
"Piirkonnas ringi sõites olen märganud erinevate ettevõtete busse parkimas tänavate ääres, Ülemiste ja Sikupilli keskuste parklates, Tartu maantee Circle K-s, ka Ülemiste linnakus. /.../ Kui meie tänast liikluskorralduslikku seisu, kas või ajutiselt kuni muu bussijaama asukoha määramiseni, ei peeta vajalikuks lahendada, siis muutub kaugliinide ligipääsetavus jaamale niivõrd kriitiliseks, et liine tuleb sulgeda. Olulisel määral liinide vähendamine aga ei võimalda meil ka tänasel moel enam bussijaama opereerida," rääkis Aruksaar.
Bussijaama omanik soovib ala juba pikemat aega ümber ehitada, kuid ka sellega asjad seisavad ning ebakindlust koguneb. Aruksaare sõnul soovitakse, et bussijaam jääks samasse kohta.
"Tallinna kaugliinide bussijaam asub aadressile Lastekodu 46 alates aastast 1965. Seega on reisijate vaates tegu harjumuspärase asukohaga, mis on kesklinna piiril ja hästi ühendatud eri linnaosadega. Meie seisukoht on, et praegune asukoht on antud teenuse pakkumiseks harjumuspärane ja hea lahendus. Sama on väljendanud ka Tallinna linnavalitsus. Kui riiklikult olulise objekti asukohta peaks olema tarvidus muuta, siis meie selle vastu ei saa," lausus Aruksaar.
Tallinna uue bussijaama eskiislahenduse joonis. Vaade Odra tänavalt. Autor/allikas: HG Arhitektuur
Tallinn pole siiani bussijaama ümberehituse plaanidega kaasa läinud ning riik pole transpordiameti näol eriti huvi tundnud, mis bussijaamast saab, ütles Aruksaar. Tallinn pole detailplaneeringut algatanud, sest tahab, et bussijaama krundile mahuks tulevikus ära ka park, mida T Grupp eriti võimalikuks ei pea; riigi transpordiamet aga pole selget sõnumit andnud, millisena Tallinna bussijaama tulevikku nähakse.
"Pigem tunnetame hoiakut, kus antud teemat püütakse vältida või edasi lükata. Küsimus on kuvandis, mille meie pealinn ja riik jätab nii oma kodanikele kui turistidele. Antud teema ignoreerimine oleks sisuliselt ametnike nii seadusest tulenevate kui ka moraalsete kohustuste täitmata jätmine," nentis Aruksaar.
Tallinn palju teha ei saa
Tallinna abilinnapea Tanel Kiige sõnul jäävad pealinna käed selle olukorra lahendamisel lühikeseks ning kogu segadus oleks olemata, kui riik poleks bussijaama ega busside parkimiseks kasutatud ala eraomanikele maha müünud.
"Kui minna ajaloos tagasi, siis oli see üldse läbimõtlemata otsus, et bussijaam ja needsamad kinnistud erasektorile võõrandati. Arvan, et sellised strateegilised ühistranspordisõlmed võiksid kuuluda riigile või pealinnale, toona Tallinn sellele tähelepanu ka juhtis. Aga riigi poolt tehti otsus võõrandada ja nüüd oleme mõnes mõttes pentsikus olukorras, kus pealinn peab tegelema maakondade vahelise ühistranspordi korraldamise koordineerimisega olukorras, kus meil ei ole otseselt seadusest tulenev kohustust ja ei ole ka omandiõigust ühegi kinnistu suhtes," ütles Kiik ERR-ile.
Kiige sõnul on linn samas olukorra lahendamiseks teinud bussijaama piirkonnas parkimise ümberkorraldusi, näiteks Masina tänaval, et bussid saaksid sealtkaudu liikuda.
"Pigem on praeguse ajutise ümberkorraldusega kohanetud. Pikemas vaates on küsimus, mis saab olema bussijaama parkimise võimalus ning milline maht jääb tänase bussijaama territooriumile, millisel määral näeme seda Ülemiste terminalis. Siin on vaja teha mitu üksteisest sõltuvat otsust," ütles Kiik.
Küll on Tallinna linnaplaneerimise ameti võimuses otsustada ala sihtotstarbe muutmise üle. Lõpliku otsuse kinnistu detailplaneeringu kohta teevad siiski linnavalitsus ja linnavolikogu.
Solman pärib Sikkutilt aru
Riigihalduse minister Riina Solman, kes riigi eriplaneeringute algatamisega tegeleb, saatis T Grupi kirja peale omakorda pöördumise majandus- ja taristuminister Riina Sikkutile, et küsida, kas bussijaama omaniku soov eriplaneeringu kehtestamiseks on ka kuidagi põhjendatud.
Solman soovib Sikkutilt hinnangut, kas Tallinna bussijaama asukoha või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi; kas bussijaam ja sellega seotud taristu on olulise ruumilise mõjuga ehitis ning kas majandusministeeriumil või transpordiametil on üldse raha bussijaama riigi eriplaneeringu jaoks.
Samuti soovib Solman teada, kas planeeringu elluviimine on tulevikus üldse võimaik, mainides, et maakonnaliinide bussijaam on kavandatud ka Ülemiste ühisterminali detailplaneeringus.
Aruksaare sõnul ei saa kuidagi arvestada sellega, et Ülemiste terminal suudaks teenindada kõiki liine.
"Hetkel on Ülemiste terminali projekteeritud kuus bussipeatust, mis on mõeldud raudteejaama teenindavatele linna- ja maakonna bussiliinidele, mis on loomulik. Kaugliinide tarbeks on tänases Tallinna bussijaamas kolm saabumispeatust ja 15 väljumispeatust. Seega me ei näe, et Ülemiste terminali kuus peatust saaks teoreetiliseltki, rääkimata praktiliselt, katta kaugliinide ja rahvusvaheliste liinide lõppjaamas vajaminevat mahtu," lausus ta.
Nii Tallinna bussijaam kui seda opereeriv T Grupp kuuluvad Hugo Osula firmale Mootor Grupp AS, mis ostis bussijaama pankrotivarast 2000. aastal. Busside parkimisplatsi aadressil Juhkentali 48 müüs Mootor Grupp 2006. aastal, et finantseerida bussijaama hoone renoveerimist. Toona ostis Mootor Grupilt krundi Mermer Arendus OÜ, kes soovis krundile rajada kaheksakorruselist hoonet. Mermer Arendus läks 2015. aastal pankrotti ning 2020. aastal ostis Juhkentali 48 krundi pankrotivarast Liven.
Liven kavatseb arenduse kodulehe järgi ehitada krundile maja, kuhu mahub "ei vähem ega rohkem kui umbes 111 kodu". "Me ei saa veel kõike rääkida, aga kui meie plaan õnnestub, tuleb siia suuri ja pisemaid, kõrgemaid ja hubasemaid kodusid," seisab veebilehel.
### Response:
Tallinna bussijaama omanik tahab riigi eriplaneeringu algatamist
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tartu Ülikooli arstiteaduse doktorant Kelli Somelar-Duracz ütles, et D-vitamiin on oluline mikrotoitaine, mis mängib märkimisväärset rolli närvisüsteemi töös. "D-vitamiini puudusest on ühe riskirühmana rohkem ohustatud eakad, kelle D-vitamiini sünteesivõime nahas on vähenenud ja kes viibivad potentsiaalselt vähem päikesevalguse käes ning kelle kehakoostisest moodustab suurema osa rasvkude, kus rasvlahustuv D-vitamiin ladestub," selgitas ta.
Teadlaste hiirte peal läbi viidud katsete eesmärk oli välja selgitada, kas D-vitamiini pikaajaline puudus halvendab vananedes kognitiivseid funktsioone ja kuidas see mõjutab vastuvõtlikkust stressi suhtes.
Kelli Somelar-Duracz sõnas, et katse tegemiseks jagati hiired tarbitava toidu alusel kahte rühma: kontrollrühm ja D-vitamiini defitsiidis rühm, kelle toidus puudus D-vitamiin. Viis kuud pärast defitsiitse dieedi algust hinnati hiirte mälu. Katsete tulemused näitasid, et D-vitamiini puudus halvendas hiirte lühi- ja pikaajalist mälu. Seejärel tekitati mõlemas rühmas pooltele hiirtest kroonilist ettearvamatut mõõdukat stressi, et hinnata, kas D-vitamiini puudus võiks võimendada pikaajalise stressi negatiivset mõju. Stressi järel hinnati keskkonnaga seonduva hirmumälu kinnistumist ja ümberõppimist. Lisaks testiti hiirte enesehoolitsuskäitumist.
"D-vitamiini puudus halvendas hirmumälu kinnistumist ja hiirte ümberõppimise võimet. Erinevalt kontrollgrupi hiirtest ei ununenud D-vitamiini puuduses hiirtel varasemalt kindlas keskkonnas kogetud negatiivne stiimul," ütles doktorant.
Ühtlasi näitasid katsed, et stress ja D-vitamiini puudus eraldiseisvatena pärssisid enesehoolitsuskäitumist, vähendades karvkatte puhastamisele kulunud aega. Kuid kui pikaajaline stress ja D-vitamiini puudus esinesid koos, parandas see hiirte enesehoolitsuskäitumist. On võimalik, et eelnevalt väljakujunenud mäluhäired mõjutasid neil hiirtel stressi kogemist ning et mäluhäire foonil avaldas stress teistmoodi käitumismustri. Seega sai järeldada, et pikaajaline D-vitamiini puudus põhjustas hiirtel häireid lühi- ja pikaajalises mälus ning hirmumälu kinnistumises ja ümberõppimises. Küll aega ei tuvastatud, et D-vitamiini puudus süvendaks stressist tingitud mäluhäireid.
Selgitades mäluhäirete võimalikke põhjuseid, võtsid teadlased vaatluse alla ajupiirkonnad, mis on olulised mälu- ja õppimisfunktsioonides. Neis piirkondades leiti närvirakkude kadu ning põletiku ilminguid, mis võivad olla mäluhäirete kujunemise aluseks.
Kuigi katsed viidi läbi hiirte peal, võivad tulemused anda aimu sellestki, kuidas D-vitamiini puudus inimesi mõjutab. Kelli Somelar-Duracz rääkis, et inimeste peal ei ole võimalik aga taolisi katseid läbi viia. "Me ei saa võtta pooltelt inimestelt toidust D-vitamiini ära ja pikaajalist D-vitamiini puudust tekitada," sõnas ta.
Varem on vaatlusuuringute käigus leitud, et inimestel, kes vaevlevad D-vitamiini puuduses, esineb sagemini mäluhäireid või dementsust. Küll aga on vaatlusuuringute puudus see, et ei ole võimalik selgitada kumb esines enne: kas dementsus ja mäluhäired või D-vitamiini puudus.
|
D-vitamiini puudus võib põhjustada mäluprobleeme
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu Ülikooli arstiteaduse doktorant Kelli Somelar-Duracz ütles, et D-vitamiin on oluline mikrotoitaine, mis mängib märkimisväärset rolli närvisüsteemi töös. "D-vitamiini puudusest on ühe riskirühmana rohkem ohustatud eakad, kelle D-vitamiini sünteesivõime nahas on vähenenud ja kes viibivad potentsiaalselt vähem päikesevalguse käes ning kelle kehakoostisest moodustab suurema osa rasvkude, kus rasvlahustuv D-vitamiin ladestub," selgitas ta.
Teadlaste hiirte peal läbi viidud katsete eesmärk oli välja selgitada, kas D-vitamiini pikaajaline puudus halvendab vananedes kognitiivseid funktsioone ja kuidas see mõjutab vastuvõtlikkust stressi suhtes.
Kelli Somelar-Duracz sõnas, et katse tegemiseks jagati hiired tarbitava toidu alusel kahte rühma: kontrollrühm ja D-vitamiini defitsiidis rühm, kelle toidus puudus D-vitamiin. Viis kuud pärast defitsiitse dieedi algust hinnati hiirte mälu. Katsete tulemused näitasid, et D-vitamiini puudus halvendas hiirte lühi- ja pikaajalist mälu. Seejärel tekitati mõlemas rühmas pooltele hiirtest kroonilist ettearvamatut mõõdukat stressi, et hinnata, kas D-vitamiini puudus võiks võimendada pikaajalise stressi negatiivset mõju. Stressi järel hinnati keskkonnaga seonduva hirmumälu kinnistumist ja ümberõppimist. Lisaks testiti hiirte enesehoolitsuskäitumist.
"D-vitamiini puudus halvendas hirmumälu kinnistumist ja hiirte ümberõppimise võimet. Erinevalt kontrollgrupi hiirtest ei ununenud D-vitamiini puuduses hiirtel varasemalt kindlas keskkonnas kogetud negatiivne stiimul," ütles doktorant.
Ühtlasi näitasid katsed, et stress ja D-vitamiini puudus eraldiseisvatena pärssisid enesehoolitsuskäitumist, vähendades karvkatte puhastamisele kulunud aega. Kuid kui pikaajaline stress ja D-vitamiini puudus esinesid koos, parandas see hiirte enesehoolitsuskäitumist. On võimalik, et eelnevalt väljakujunenud mäluhäired mõjutasid neil hiirtel stressi kogemist ning et mäluhäire foonil avaldas stress teistmoodi käitumismustri. Seega sai järeldada, et pikaajaline D-vitamiini puudus põhjustas hiirtel häireid lühi- ja pikaajalises mälus ning hirmumälu kinnistumises ja ümberõppimises. Küll aega ei tuvastatud, et D-vitamiini puudus süvendaks stressist tingitud mäluhäireid.
Selgitades mäluhäirete võimalikke põhjuseid, võtsid teadlased vaatluse alla ajupiirkonnad, mis on olulised mälu- ja õppimisfunktsioonides. Neis piirkondades leiti närvirakkude kadu ning põletiku ilminguid, mis võivad olla mäluhäirete kujunemise aluseks.
Kuigi katsed viidi läbi hiirte peal, võivad tulemused anda aimu sellestki, kuidas D-vitamiini puudus inimesi mõjutab. Kelli Somelar-Duracz rääkis, et inimeste peal ei ole võimalik aga taolisi katseid läbi viia. "Me ei saa võtta pooltelt inimestelt toidust D-vitamiini ära ja pikaajalist D-vitamiini puudust tekitada," sõnas ta.
Varem on vaatlusuuringute käigus leitud, et inimestel, kes vaevlevad D-vitamiini puuduses, esineb sagemini mäluhäireid või dementsust. Küll aga on vaatlusuuringute puudus see, et ei ole võimalik selgitada kumb esines enne: kas dementsus ja mäluhäired või D-vitamiini puudus.
### Response:
D-vitamiini puudus võib põhjustada mäluprobleeme
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kuna Balti liigas on Selver/TalTech tabeliliider ja keerulise hooaja alguse teinud Pärnu asub viimasel tabelireal, siis võib karikamängu tulemust eelneva hooaja valguses kahtlemata üllatuseks pidada, vahendab Volley.ee.
Ülimalt tasavägise kohtumise otsustav vaatus kulges samuti tasavägiselt, Selver/TalTech läks 6:3 ette, ent pooli vahetati Pärnu 8:7 juhtimisel ja 11:11 viigiseisult haarasid juhtohjad külalised, võttes lõpuks 15:13 võidu.
Viiegeimilise põnevuslahingu säravaimaks meheks kerkis 27 punktiga (+16) Pärnu diagonaalründaja Kaur Erik Kais, 12 silma (-3) lisas Tony Tammiksaar ja 11 punkti (+7) Kristo Joosep Peterson. Pärnu vastuvõtt oli 50%, rünnak samuti 50%, blokiga teeniti 14 punkti ja serviga seitse (eksiti 20 pallingul).
Selver/TalTechile tõid nii Rauno Tamme kui Jan Markus Üprus kumbki 16 punkti (+10 ja +6), 13 silma (+3) lisas Marx Aru. Pealinna klubi vastuvõtt oli 42% ja rünnak 46%, blokist saadi seitse punkti ja servil löödi 12 ässa ja eksiti 23 servil.
Seeria teine kohtumine peetakse 8. detsembril kell 19.00 Pärnus.
Teises poolfinaalis kohtuvad Tartu Bigbank ja Võru Barrus Võrkpalliklubi, selle paari avamäng toimub 7. detsembril Võrus ja korduskohtumine 10. detsembril Tartus.
Karikavõistlustel selgitatakse edasipääseja kahe mängu kokkuvõttes, kui mõlemal on üks võit ja üks kaotus ning ka punktide arv sama, siis selgub edasipääseja kuldse geimiga.
Vaata ajakava siit.
Karikafinaalid toimuvad traditsiooniliselt meestele ja naistele samal päeval, sel aastal 17. detsembril. Karikafinaalid peetakse meeste kahest finalistist eelmisel hooajal Eesti meistrivõistlused kõrgemal kohal lõpetanud võistkonna kodusaalis.
|
Võrkpalli karikavõistluste poolfinaalid algasid üllatusega
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna Balti liigas on Selver/TalTech tabeliliider ja keerulise hooaja alguse teinud Pärnu asub viimasel tabelireal, siis võib karikamängu tulemust eelneva hooaja valguses kahtlemata üllatuseks pidada, vahendab Volley.ee.
Ülimalt tasavägise kohtumise otsustav vaatus kulges samuti tasavägiselt, Selver/TalTech läks 6:3 ette, ent pooli vahetati Pärnu 8:7 juhtimisel ja 11:11 viigiseisult haarasid juhtohjad külalised, võttes lõpuks 15:13 võidu.
Viiegeimilise põnevuslahingu säravaimaks meheks kerkis 27 punktiga (+16) Pärnu diagonaalründaja Kaur Erik Kais, 12 silma (-3) lisas Tony Tammiksaar ja 11 punkti (+7) Kristo Joosep Peterson. Pärnu vastuvõtt oli 50%, rünnak samuti 50%, blokiga teeniti 14 punkti ja serviga seitse (eksiti 20 pallingul).
Selver/TalTechile tõid nii Rauno Tamme kui Jan Markus Üprus kumbki 16 punkti (+10 ja +6), 13 silma (+3) lisas Marx Aru. Pealinna klubi vastuvõtt oli 42% ja rünnak 46%, blokist saadi seitse punkti ja servil löödi 12 ässa ja eksiti 23 servil.
Seeria teine kohtumine peetakse 8. detsembril kell 19.00 Pärnus.
Teises poolfinaalis kohtuvad Tartu Bigbank ja Võru Barrus Võrkpalliklubi, selle paari avamäng toimub 7. detsembril Võrus ja korduskohtumine 10. detsembril Tartus.
Karikavõistlustel selgitatakse edasipääseja kahe mängu kokkuvõttes, kui mõlemal on üks võit ja üks kaotus ning ka punktide arv sama, siis selgub edasipääseja kuldse geimiga.
Vaata ajakava siit.
Karikafinaalid toimuvad traditsiooniliselt meestele ja naistele samal päeval, sel aastal 17. detsembril. Karikafinaalid peetakse meeste kahest finalistist eelmisel hooajal Eesti meistrivõistlused kõrgemal kohal lõpetanud võistkonna kodusaalis.
### Response:
Võrkpalli karikavõistluste poolfinaalid algasid üllatusega
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Itaalia valitsus tegi oma otsuse tulenevalt Euroopa Liidu otsusest kehtestada Vene naftale embargo, mis peaks jõustuma 5. detsembril.
Euroopa Liidu otsus võib ohustada Itaalia naftaga varustamise kindlust, kuna viiendik riigi rafineerimisvõimekusest on seotud Lukoili ISAB rafineerimistehasega.
Konkreetne nafta rafineerimistehas sõltus täiel määral Vene naftast sestsaadik kui pangad keeldusid rafineerimistehast rahastama, mistõttu ei saanud tehas enam osta muud naftat peale Vene nafta.
Itaalia tööstusministri sõnul pannakse rafineerimistehas usaldusisikute kontrolli alla kuni aastaks ning seda saab pikendada veel 12 kuuks juhuks kui energiakandjate sektoris on tõsised ja kohesed ohud.
Reutersi sõnul kinnitati neile Itaalia valitsusest, et nafta rafineerimistehase juhtimisse võidakse kaasata Itaalia riiklik energiavaldkonna ettevõte ENI.
Tehases töötab ligikaudu 1000 töötajat.
Kuigi Lukoil ei ole otseselt Euroopa Liidu sanktsioonide all, siis on pangad ettevõttesse ettevaatlikult suhtunud, kuna kardavad USA trahve.
Lukoil on alates 2014. aastast Ameerika Ühendriikide sanktsioonide all.
Reutersi sõnul jätkuvad kõnelused rafineerimistehase müügiks USA investeerimisvaldkonna ettevõttele Crossbridge Energy Partners.
|
Itaalia võtab Lukoili rafineerimistehase ajutiselt enda kontrolli alla
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalia valitsus tegi oma otsuse tulenevalt Euroopa Liidu otsusest kehtestada Vene naftale embargo, mis peaks jõustuma 5. detsembril.
Euroopa Liidu otsus võib ohustada Itaalia naftaga varustamise kindlust, kuna viiendik riigi rafineerimisvõimekusest on seotud Lukoili ISAB rafineerimistehasega.
Konkreetne nafta rafineerimistehas sõltus täiel määral Vene naftast sestsaadik kui pangad keeldusid rafineerimistehast rahastama, mistõttu ei saanud tehas enam osta muud naftat peale Vene nafta.
Itaalia tööstusministri sõnul pannakse rafineerimistehas usaldusisikute kontrolli alla kuni aastaks ning seda saab pikendada veel 12 kuuks juhuks kui energiakandjate sektoris on tõsised ja kohesed ohud.
Reutersi sõnul kinnitati neile Itaalia valitsusest, et nafta rafineerimistehase juhtimisse võidakse kaasata Itaalia riiklik energiavaldkonna ettevõte ENI.
Tehases töötab ligikaudu 1000 töötajat.
Kuigi Lukoil ei ole otseselt Euroopa Liidu sanktsioonide all, siis on pangad ettevõttesse ettevaatlikult suhtunud, kuna kardavad USA trahve.
Lukoil on alates 2014. aastast Ameerika Ühendriikide sanktsioonide all.
Reutersi sõnul jätkuvad kõnelused rafineerimistehase müügiks USA investeerimisvaldkonna ettevõttele Crossbridge Energy Partners.
### Response:
Itaalia võtab Lukoili rafineerimistehase ajutiselt enda kontrolli alla
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Les Arcs'is esitletakse filme, mis on järeltootmises ja millel on eeldused jõuda olulisemate festivalide ning müügiesindajate huviorbiiti. Filmi produtsendi Katrin Kissa sõnul läheb filmi lõpliku valmimiseni veel aega.
"Eesti vaatajate ette loodame filmi tuua uue aasta sügisel. "Nähtamatu võitlus" on väga originaalne ja julge film, millel on potentsiaali jõuda laiema publiku huviorbiiti mitte ainult Eestis, vaid kindlasti ka rahvusvaheliselt. Les Arcs'is esitleme katkendeid filmist ning siht on lükata juba enne filmi valmimist selle rahvusvahelisele elule hoog sisse."
"Nähtamatu võitlus" valmib Eesti-Kreeka-Läti-Soome ühistööna. See on kung-fu-komöödia, mille tegevus toimub 1970ndatel Nõukogude Liidus asuvas õigeusu kloostris. Tegemist on Sarneti järgmise mängufilmiga pärast "Novembrit" (2017).
Filmi peategelane on automehaanikust huligaan Rafael, kes tahab mungaks saada ja keda kõigi üllatuseks saadab võimsa palve jõud. Kui "Novembris" ühendas Sarnet kristliku mütoloogia paganlikuga, siis uues filmis astub Sarnet sammu edasi, pannes omavahel kokku kloostri ja kung-fu, huumori ja pühalikkuse, müstitsismi ja popkultuuri, Black Sabbathi ja õigeusu munkade pühalaulu.
Rainer Sarneti uus mängufilm "Nähtamatu võitlus". Autor/allikas: Iris Kivisalu
Eesti Filmi Instituudi turundusjuhi Eda Koppeli sõnul on Les Arcs Works in Progress programmi valik alati väga huvitav, julge ja kunstiliselt kõrgel tasemel.
"See on justkui kvaliteedimärk sinna valitud filmidele, sest aastad on näidanud, et paljud selle programmi projektid jõuavad hiljem suurte ja oluliste festivalide programmidesse." Sarneti kui julge ja omanäolise autori jaoks on see väga hea stardiplatvorm, usub Koppel.
2,7 miljoni euro suuruse eelarvega film on üles võetud Eestis, Kreekas ja Lätis. Filmi peategelast kehastab Ursel Tilk. Teistes rollides astuvad üles Ester Kuntu, Kaarel Pogga, Indrek Sammul, Maria Avdjuško, Tiina Tauraite, Mari Abel, Rein Oja, Rain Simmul jt.
Filmi meeskonda kuuluvad stsenarist-režissöör Rainer Sarnet, kunstnikud Jaagup Roomet, Mārtiņš Straupe (Läti) ja Evelyna Darzenta (Kreeka), operaator Mart Taniel, kostüümikunstnikud Jaanus Vahtra ja Berta Vilispone (Läti), grimmikunstnik Anu Konze, monteerija Jussi Rautaniemi (Soome) ning helikujunduse teeb Janne Laine (Soome). Filmi eriefektid luuakse Kreeka firmas Yafka.
Les Arcs kaastootmisturg toimub 10.–13. detsembrini Prantsusmaal asuvas Les Arcs'i mägikülas.
|
Rainer Sarneti uus mängufilm "Nähtamatu võitlus" pääses kaastootmisturu Les Arcs programmi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Les Arcs'is esitletakse filme, mis on järeltootmises ja millel on eeldused jõuda olulisemate festivalide ning müügiesindajate huviorbiiti. Filmi produtsendi Katrin Kissa sõnul läheb filmi lõpliku valmimiseni veel aega.
"Eesti vaatajate ette loodame filmi tuua uue aasta sügisel. "Nähtamatu võitlus" on väga originaalne ja julge film, millel on potentsiaali jõuda laiema publiku huviorbiiti mitte ainult Eestis, vaid kindlasti ka rahvusvaheliselt. Les Arcs'is esitleme katkendeid filmist ning siht on lükata juba enne filmi valmimist selle rahvusvahelisele elule hoog sisse."
"Nähtamatu võitlus" valmib Eesti-Kreeka-Läti-Soome ühistööna. See on kung-fu-komöödia, mille tegevus toimub 1970ndatel Nõukogude Liidus asuvas õigeusu kloostris. Tegemist on Sarneti järgmise mängufilmiga pärast "Novembrit" (2017).
Filmi peategelane on automehaanikust huligaan Rafael, kes tahab mungaks saada ja keda kõigi üllatuseks saadab võimsa palve jõud. Kui "Novembris" ühendas Sarnet kristliku mütoloogia paganlikuga, siis uues filmis astub Sarnet sammu edasi, pannes omavahel kokku kloostri ja kung-fu, huumori ja pühalikkuse, müstitsismi ja popkultuuri, Black Sabbathi ja õigeusu munkade pühalaulu.
Rainer Sarneti uus mängufilm "Nähtamatu võitlus". Autor/allikas: Iris Kivisalu
Eesti Filmi Instituudi turundusjuhi Eda Koppeli sõnul on Les Arcs Works in Progress programmi valik alati väga huvitav, julge ja kunstiliselt kõrgel tasemel.
"See on justkui kvaliteedimärk sinna valitud filmidele, sest aastad on näidanud, et paljud selle programmi projektid jõuavad hiljem suurte ja oluliste festivalide programmidesse." Sarneti kui julge ja omanäolise autori jaoks on see väga hea stardiplatvorm, usub Koppel.
2,7 miljoni euro suuruse eelarvega film on üles võetud Eestis, Kreekas ja Lätis. Filmi peategelast kehastab Ursel Tilk. Teistes rollides astuvad üles Ester Kuntu, Kaarel Pogga, Indrek Sammul, Maria Avdjuško, Tiina Tauraite, Mari Abel, Rein Oja, Rain Simmul jt.
Filmi meeskonda kuuluvad stsenarist-režissöör Rainer Sarnet, kunstnikud Jaagup Roomet, Mārtiņš Straupe (Läti) ja Evelyna Darzenta (Kreeka), operaator Mart Taniel, kostüümikunstnikud Jaanus Vahtra ja Berta Vilispone (Läti), grimmikunstnik Anu Konze, monteerija Jussi Rautaniemi (Soome) ning helikujunduse teeb Janne Laine (Soome). Filmi eriefektid luuakse Kreeka firmas Yafka.
Les Arcs kaastootmisturg toimub 10.–13. detsembrini Prantsusmaal asuvas Les Arcs'i mägikülas.
### Response:
Rainer Sarneti uus mängufilm "Nähtamatu võitlus" pääses kaastootmisturu Les Arcs programmi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Meil on mängijaid tippklubides ja meil on hea kvaliteet. Saksamaa jalgpalli tuleviku jaoks peame teisiti treenima," ütles Flick pärast MM-ilt väljalangemist.
"Aastaid oleme rääkinud uutest väravavahtidest ja äärekaitsjatest, aga meie tugevus oli alati hea kaitsemäng," lisas Flick.
"Hispaania treenib hästi oma noori mängijaid, nad teavad väga hästi oma taktikat. Järgmise kümne aasta jooksul peame keskenduma uuele jalgpallurite põlvkonnale."
Saksamaa lõi enne viimast alagrupimängu vaid kaks väravat ja kuigi Flick ei tahtnud "vabandusi otsida", tunnistas ta, et nende varajase lahkumise üheks põhjuseks oli see, et nad ei suutnud piisavalt väravaid lüüa.
"Hispaania vastu oleks olnud hea võita ja end ka rohkemate väravatega premeerida – see oleks olnud ideaalne. Kahjuks me seda teha ei suutnud," kommenteeris Flick.
Samuti keeldus Flick süüdistamast Hispaaniat kaotuses Jaapanile, kes saavutas alagrupis esikoha, alistades alagrupivooru esimeses mängus ka Saksamaa.
"Mind ei huvita teised meeskonnad, kõik on meie enda teha. Kui vaadata kohtumisi ja löödud väravate arvu, siis on see meie süü. Olen veendunud, et meil olid omad võimalused kohtumises Hispaaniaga. Need tuleb realiseerida," lisas Flick.
Samal ajal kui Saksamaal tervikuna oli raskusi, paistis oma hiilgava mänguga silma Jamal Musiala.
"Raske on välja tuua ühte mängijat, kuid on kahju, et selline mängija nagu Jamal ei saa enam turniiril mängida. Ta on fantastiline, tema oskused, üks-ühele, ta on silmapaistev," kiitis Flick oma mängijat.
|
Saksamaa peatreeneri Hansi Flicki sõnul puudub neil tugevus kaitses
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil on mängijaid tippklubides ja meil on hea kvaliteet. Saksamaa jalgpalli tuleviku jaoks peame teisiti treenima," ütles Flick pärast MM-ilt väljalangemist.
"Aastaid oleme rääkinud uutest väravavahtidest ja äärekaitsjatest, aga meie tugevus oli alati hea kaitsemäng," lisas Flick.
"Hispaania treenib hästi oma noori mängijaid, nad teavad väga hästi oma taktikat. Järgmise kümne aasta jooksul peame keskenduma uuele jalgpallurite põlvkonnale."
Saksamaa lõi enne viimast alagrupimängu vaid kaks väravat ja kuigi Flick ei tahtnud "vabandusi otsida", tunnistas ta, et nende varajase lahkumise üheks põhjuseks oli see, et nad ei suutnud piisavalt väravaid lüüa.
"Hispaania vastu oleks olnud hea võita ja end ka rohkemate väravatega premeerida – see oleks olnud ideaalne. Kahjuks me seda teha ei suutnud," kommenteeris Flick.
Samuti keeldus Flick süüdistamast Hispaaniat kaotuses Jaapanile, kes saavutas alagrupis esikoha, alistades alagrupivooru esimeses mängus ka Saksamaa.
"Mind ei huvita teised meeskonnad, kõik on meie enda teha. Kui vaadata kohtumisi ja löödud väravate arvu, siis on see meie süü. Olen veendunud, et meil olid omad võimalused kohtumises Hispaaniaga. Need tuleb realiseerida," lisas Flick.
Samal ajal kui Saksamaal tervikuna oli raskusi, paistis oma hiilgava mänguga silma Jamal Musiala.
"Raske on välja tuua ühte mängijat, kuid on kahju, et selline mängija nagu Jamal ei saa enam turniiril mängida. Ta on fantastiline, tema oskused, üks-ühele, ta on silmapaistev," kiitis Flick oma mängijat.
### Response:
Saksamaa peatreeneri Hansi Flicki sõnul puudub neil tugevus kaitses
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Paljude sipelgate vastsed elavad teatud arenguetapil kookonis ehk nukkuvad. Nüüd osutab uus uuring, et nukkuvad või muidu passiivses arenguetapis sipelgad eritavad toitvat vedelikku. Seda nii-öelda sipelgapiima tarbivad nii täiskasvanud kui ka vastseeas sipelgad, vahendab Nature News.
Nii nagu vastsündinud imetaja sõltub emapiimast, aitab äsja koorunud sipelgavastsel kasvada ja ellu jääda nukkude toitev eritis. Kui sipelgavalmikud ega -vastsed vedelikku ära ei tarbi, kipub see kuhjuma. Kuhjudes hakkavad selles paljunema seened ning nukud hukkuvad oma eritise sees.
Uuringu kaasautori ja Rockefelleri Ülikooli bioloogi Orli Sniri sõnul leidis tema töörühm vedeliku näol kolooniat ühendava mehhanismi. See seob erinevas arengujärgus sipelgad sidusaks tervikuks ehk nii-öelda superorganismiks.
Uuringuga mitte seotud Sorbonne'i Põhja-Pariisi Ülikooli etoloogi Patrizia d'Ettorre'i jaoks on väga üllatav, et keegi varem sipelgate nii-öelda piimaandi ei märganud. Nukke peeti seeni kasutuks, sest nad ei liigu iseseisvalt ega söö ning mõnel liigil ehitavad nad enda ümber kookoni. Nüüd selgus aga etoloogi sõnul, et nukudki panustavad oma ühiskonda.
Juua tuleb kohe
Orli Snir ja kolleegid jälgisid oma uuringus kloonseid röövsipelgaid (Ooceraea biroi). Erinevas arengujärgus sipelgaid peeti eraldi – nii said uurijad aimdust, mis neid tavalisel juhul kolooniana koos hoiab.
Ülejäänud sipelgatest eraldatud nukke jälgides märkasid teadlased oma üllatuseks, et putukate alakeha otstele ilmusid vedelikutilgad. Kui vedelikku liiga palju kogunes, uppusid nukud selle sisse ära. Kui vedelik eemaldati, jäid nukud ellu.
Töörühm süstis nukkudesse sinist toiduvärvi ja jälgis, kuhu värv lõpuks välja jõuab. Ilmnes, et täiskasvanud sipelgad joovad vedeliku ära kohe peale selle eritumist. Samuti kannavad nad oma vastseid nukkude juurde, et vatsedki võiks nii-öelda piima juua. See täendab, et eritis ei saa lõputult kuhjuda.
Teadlased analüüsisid eritise koostist ja leidsid, et see sisaldas 185 ainuomast valku. Ühtlasi leidus vedelikus üle 100 ainevahetussaaduse, sealhulgas aminohappeid, suhkruid ja vitamiine. Vedeliku koostis viitab, et see tuleneb kestumisvedelikest. Neid eritatakse siis, kui vastsed nukkumiseks oma välise kesta maha heidavad.
Evolutsiooniline tähtsus
Töörühm täheldas nii-öelda nukupiima sipelgate kõigi viie suurema alamsugukonna liikidel. See viitab, et vedelik võis olla oluline sipelgate ühiskondliku ülesehituse kujunemisel.
Uuringu autori ja Rockefelleri Ülikooli bioloogi Daniel Kronaueri sõnul arenes nukupiim välja kas veidi peale seda, kui sipelgad muutusid eusotsiaalseteks (seotud kooselu vorm, toim), või isegi enne seda, kui sipelgatest sai sotsiaalne liik.
Järgmiseks tahab töörühm uurida, kuidas mõjutab nukueritis valmikute ja vastsete käitumist ning talitlust. Kronaueri sõnul võib vedelikule ligipääsemisest sõltuda näiteks see, kas vastsest areneb välja sipelgakuninganna või tööline.
Uuringuga mitte seotud Ühendkuningriigi Ökoloogia- ja hüdroloogiakeskuse ökoloog Karsten Schönrogge ootaks aga veel üht uurimust. Teda huvitab, kas nukueritis on mingil moel kasulik ka soolestikumikroobidele, kes aitavad sipelgatel toitu seedida.
Teadustöö ilmus ajakirjas Nature.
|
Uuring: nukkuvad sipelgad annavad piima
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paljude sipelgate vastsed elavad teatud arenguetapil kookonis ehk nukkuvad. Nüüd osutab uus uuring, et nukkuvad või muidu passiivses arenguetapis sipelgad eritavad toitvat vedelikku. Seda nii-öelda sipelgapiima tarbivad nii täiskasvanud kui ka vastseeas sipelgad, vahendab Nature News.
Nii nagu vastsündinud imetaja sõltub emapiimast, aitab äsja koorunud sipelgavastsel kasvada ja ellu jääda nukkude toitev eritis. Kui sipelgavalmikud ega -vastsed vedelikku ära ei tarbi, kipub see kuhjuma. Kuhjudes hakkavad selles paljunema seened ning nukud hukkuvad oma eritise sees.
Uuringu kaasautori ja Rockefelleri Ülikooli bioloogi Orli Sniri sõnul leidis tema töörühm vedeliku näol kolooniat ühendava mehhanismi. See seob erinevas arengujärgus sipelgad sidusaks tervikuks ehk nii-öelda superorganismiks.
Uuringuga mitte seotud Sorbonne'i Põhja-Pariisi Ülikooli etoloogi Patrizia d'Ettorre'i jaoks on väga üllatav, et keegi varem sipelgate nii-öelda piimaandi ei märganud. Nukke peeti seeni kasutuks, sest nad ei liigu iseseisvalt ega söö ning mõnel liigil ehitavad nad enda ümber kookoni. Nüüd selgus aga etoloogi sõnul, et nukudki panustavad oma ühiskonda.
Juua tuleb kohe
Orli Snir ja kolleegid jälgisid oma uuringus kloonseid röövsipelgaid (Ooceraea biroi). Erinevas arengujärgus sipelgaid peeti eraldi – nii said uurijad aimdust, mis neid tavalisel juhul kolooniana koos hoiab.
Ülejäänud sipelgatest eraldatud nukke jälgides märkasid teadlased oma üllatuseks, et putukate alakeha otstele ilmusid vedelikutilgad. Kui vedelikku liiga palju kogunes, uppusid nukud selle sisse ära. Kui vedelik eemaldati, jäid nukud ellu.
Töörühm süstis nukkudesse sinist toiduvärvi ja jälgis, kuhu värv lõpuks välja jõuab. Ilmnes, et täiskasvanud sipelgad joovad vedeliku ära kohe peale selle eritumist. Samuti kannavad nad oma vastseid nukkude juurde, et vatsedki võiks nii-öelda piima juua. See täendab, et eritis ei saa lõputult kuhjuda.
Teadlased analüüsisid eritise koostist ja leidsid, et see sisaldas 185 ainuomast valku. Ühtlasi leidus vedelikus üle 100 ainevahetussaaduse, sealhulgas aminohappeid, suhkruid ja vitamiine. Vedeliku koostis viitab, et see tuleneb kestumisvedelikest. Neid eritatakse siis, kui vastsed nukkumiseks oma välise kesta maha heidavad.
Evolutsiooniline tähtsus
Töörühm täheldas nii-öelda nukupiima sipelgate kõigi viie suurema alamsugukonna liikidel. See viitab, et vedelik võis olla oluline sipelgate ühiskondliku ülesehituse kujunemisel.
Uuringu autori ja Rockefelleri Ülikooli bioloogi Daniel Kronaueri sõnul arenes nukupiim välja kas veidi peale seda, kui sipelgad muutusid eusotsiaalseteks (seotud kooselu vorm, toim), või isegi enne seda, kui sipelgatest sai sotsiaalne liik.
Järgmiseks tahab töörühm uurida, kuidas mõjutab nukueritis valmikute ja vastsete käitumist ning talitlust. Kronaueri sõnul võib vedelikule ligipääsemisest sõltuda näiteks see, kas vastsest areneb välja sipelgakuninganna või tööline.
Uuringuga mitte seotud Ühendkuningriigi Ökoloogia- ja hüdroloogiakeskuse ökoloog Karsten Schönrogge ootaks aga veel üht uurimust. Teda huvitab, kas nukueritis on mingil moel kasulik ka soolestikumikroobidele, kes aitavad sipelgatel toitu seedida.
Teadustöö ilmus ajakirjas Nature.
### Response:
Uuring: nukkuvad sipelgad annavad piima
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Luka Doncic säras Mavericksi poolelt taas, saades kirja 35 punkti ja kümme resultatiivset söötu. Lisaks võttis Doncic viis lauapalli ja tegi kolm vaheltlõiget. Tim Hardaway ja Christian Wood toetasid vastavalt 26 ja 25 silmaga.
Pistonsi parim oli Bojan Bogdanovic panustades võitu 30 punkti, neli lauapalli ja neli resultatiivset söötu. Lisaks Doncicile tegi kaksikduubli ka Marvin Bagley (Pistons), saades kirja 19 punkti ja 13 lauapalli.
Mavericks on läänekonverentsis 11. kohal. Detroit Pistons on idakonverentsis 14. positsioonil.
Dallas kohtub järgmises mängus New York Knicksiga. Kohtumine algab laupäeva õhtul Eesti aja järgi kell 19.30.
|
Doncici kaksikduublist Mavericksile võiduks ei piisanud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Luka Doncic säras Mavericksi poolelt taas, saades kirja 35 punkti ja kümme resultatiivset söötu. Lisaks võttis Doncic viis lauapalli ja tegi kolm vaheltlõiget. Tim Hardaway ja Christian Wood toetasid vastavalt 26 ja 25 silmaga.
Pistonsi parim oli Bojan Bogdanovic panustades võitu 30 punkti, neli lauapalli ja neli resultatiivset söötu. Lisaks Doncicile tegi kaksikduubli ka Marvin Bagley (Pistons), saades kirja 19 punkti ja 13 lauapalli.
Mavericks on läänekonverentsis 11. kohal. Detroit Pistons on idakonverentsis 14. positsioonil.
Dallas kohtub järgmises mängus New York Knicksiga. Kohtumine algab laupäeva õhtul Eesti aja järgi kell 19.30.
### Response:
Doncici kaksikduublist Mavericksile võiduks ei piisanud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tuleviku omavalitsuse peamine ülesanne on aidata kaasa sellise majandus- ja elukeskkonna loomisele, mis kasvatab elanike sissetulekuid ja heaolu. Eesti keskmise maakonna suuruste omavalitsuste eesmärk on muuta Eesti vallad-linnad iseseisvaks ja hästi toimetulevaks, et need suudaksid nii konkurentsivõime kui ka investeeringute ja kultuurikeskkonna poolest seista kõrvuti Tallinna või Riiaga. Selleks tuleb riigil esmalt muuta omavalitsuste rahastamissüsteemi.
Omavalitsuste täiendav toetamine
Üldiselt on Eesti omavalitsustel on kaks peamist püsivat tuluallikat, üksikisiku tulumaks ja riiklikud toetused, sealhulgas tasandusfond, mille eesmärk on väiksemate tuludega omavalitsuste täiendav toetamine.
Tulumaksu saab omavalitsus viimase seisuga 11,96 protsenti oma elanike tulult. See tähendab, et kui elaniku palk on tuhat eurot, laekub omavalitsuse eelarvesse 119,60 eurot.
Selleks, et tekitada omavalitsustele suurem huvi oma inimeste sissetulekute kasvatamiseks, tuleb muuta omavalitsusele laekuva tulumaksu protsenti nii, et neis omavalitsustes, mille geograafiline ja strateegiline asukoht on ebasoodsam, oleks omavalitsusele laekuva tulumaksu protsent suurem. Vaid nii pääseks enamik omavalitsusi töökohtade loomist mittemotiveerivast tasandusfondi sõltuvusest.
Sisuliselt tähendaks see, et Tallinnast ja Tartust kaugemal asuvad ja seetõttu väiksema tulupotentsiaaliga omavalitsused saavad tasandusfondi asemel omale senisest suurema osa tulumaksust. Sel moel saame suurendada omavalitsuste vabadust ja vastutust oma eelarve kujundamisel ning leevendada tõhusalt regionaalsetest sissetulekutasemetest tulenevaid erisusi.
Sissetulekute teine pool, riiklikud toetused, on sisuliselt kõik nn sildiga rahad, see tähendab, et valitsus kirjutab ette, millele kohalik võim seda raha kulutada tohib. Tugeva kohaliku autonoomiaga Põhjamaades kehtib loogika, et omavalitsusel on enda raha ja ta otsustab ise, mida sellega teha – tõsta õpetajate palka või parandada tänavavalgustust.
Eestis aga antakse näiteks õpetajate palgaraha riigi poolt sihtotstarbeliselt ning valitsuse liikmed räägivad kogu aeg sellest, kui palju nad otsustasid mingile valdkonnale raha anda. Nii kuuleme ministrit rääkimas õpetaja palgatõusust kui isiklikust kangelasteost, aga arutelud erinevate õppeainete vajalikkuse ja hariduse kvaliteedi üle on tagaplaanil.
Riigigümnaasiumide rajaminegi on näide sellest, kuidas keskvalitsus tahab ise olukorda kontrollida ning ei usalda omavalitsusi ise otsustama. Samasuguseid näiteid saame tuua kohaliku teehoiu rahastamisest ja paljudest teistest sildiga rahadest.
Täitmata lubaduste võlg tuleb lunastada
Iseseisev rahandus eeldab aga tugevat ja suutlikku omavalitsust, mis katab ideaalis oma elanike igapäevast tegutsemispiirkonda. Viis aastat tagasi tehtud haldusreformi puhul kaaluti omavalitsuste suutlikkuse tõstmiseks mitut võimalikku stsenaariumi.
"Mitu omavalitsust oleks jäänud vaid Harjumaale, Ida-Virumaale ja ehk ka Tartumaale. Ülejäänud Eesti oleks jaotunud olemasolevate maakondade kaupa."
Juba tookord eelistasin ma keskmise maakonna suuruste omavalitsuste moodustamist, mis oleks hästi sobinud olemasoleva haldusstruktuuri ning kohalike inimeste paigatunnetusega. Sellisel juhul oleks haldusreformi tegemine olnud suhteliselt lihtne: mitu omavalitsust oleks jäänud vaid Harjumaale, Ida-Virumaale ja ehk ka Tartumaale. Ülejäänud Eesti oleks jaotunud olemasolevate maakondade kaupa.
See lihtne ja loogiline kava ei läinud ennekõike toonase peaministri Andrus Ansipi vastuseisu tõttu läbi ning töösse tuli panna teine lahendus, mis lähtus tõmbekeskuste loogikast. Selle lähenemise järgi peaks inimene saama kõik olulised asjad aetud ja teenused kätte ühe omavalitsuse piires, mistõttu koondati vallad olulisemate piirkondlike teenuskeskuste ümber.
Paraku polnud endised väikevallad keskuste osas sageli ühel nõul ning kompromiss muutis reformi keerulisemaks, sest tuli pidada palju läbirääkimisi ning lubati ka mitmeid erandeid, mis tagantjärele ennast ei õigusta. Samuti tekkis üle Eesti kohapealsete kokkulepete tulemusena veidraid moodustisi, mis ülevalt alla juhitud reformi puhul oleksid olnud mõeldamatud.
Nendeks on näited, kus eesmärgiks oli küll valla moodustumine tõmbekeskuse ümber, aga selle asemel saadi vald, kus üksteise poole tõmbusid hoopis ääremaastuvate valdade vallavanemad, jättes tegeliku tõmbekeskuse piiridest välja. Targalt otsustas Saaremaa, mis mitmetest vastuseisjatest hoolimata suutis kohe maakonnapõhise struktuuri kehtestada, ühinemisvalud ületati kiiresti ja nüüdseks on samm end igati õigustanud.
Valusalt maksab kätte see, et kuigi piirid liideti ja teenused kohandati ümber, jäi tegemata reformi teine oluline pool ehk omavalitsustele suuremate vabaduste ja otsustusõiguse andmine, et neil oleks võimalik nii oma eelarvet kui kohalikku elu paremini korraldada. Omavalitsuste rahastamissüsteemi muutmine pidi olema haldusreformi lahutamatuks osaks, kuid riigi toonased lubadused on täitmata. Kõigepealt tulebki see täitmata lubaduste võlg lunastada.
Pehmeks ja poolikuks jäänud haldusreform tähendab paratamatult seda, et ühel hetkel tuleb käsile võtta järgmine etapp ning viia läbi uus ühinemine. Seekord ei tohiks maakonnapõhisest haldusjaotusest enam taganeda, sest muude murede kõrval näitas 2017. aasta reform seda, et inimeste enesemääratlus ja kodukohatunnetus on ajaloolise haldusstruktuuriga tihedalt seotud. Inimfaktorit ei tohi suurte muudatuste läbiviimisel aga alahinnata, tihti määrab just see õnnestumise või ebaõnnestumise.
Omavalitsuste iseseisvuse suurendamine on oluline nii paremate tingimuste loomiseks piirkonnas kui ka omavalitsuste vahelise konkurentsi ergutamiseks, sellest võidavad kõigi valdade ja linnade inimesed.
|
Siim Kiisler: haldusreformi lubadused pole täidetud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tuleviku omavalitsuse peamine ülesanne on aidata kaasa sellise majandus- ja elukeskkonna loomisele, mis kasvatab elanike sissetulekuid ja heaolu. Eesti keskmise maakonna suuruste omavalitsuste eesmärk on muuta Eesti vallad-linnad iseseisvaks ja hästi toimetulevaks, et need suudaksid nii konkurentsivõime kui ka investeeringute ja kultuurikeskkonna poolest seista kõrvuti Tallinna või Riiaga. Selleks tuleb riigil esmalt muuta omavalitsuste rahastamissüsteemi.
Omavalitsuste täiendav toetamine
Üldiselt on Eesti omavalitsustel on kaks peamist püsivat tuluallikat, üksikisiku tulumaks ja riiklikud toetused, sealhulgas tasandusfond, mille eesmärk on väiksemate tuludega omavalitsuste täiendav toetamine.
Tulumaksu saab omavalitsus viimase seisuga 11,96 protsenti oma elanike tulult. See tähendab, et kui elaniku palk on tuhat eurot, laekub omavalitsuse eelarvesse 119,60 eurot.
Selleks, et tekitada omavalitsustele suurem huvi oma inimeste sissetulekute kasvatamiseks, tuleb muuta omavalitsusele laekuva tulumaksu protsenti nii, et neis omavalitsustes, mille geograafiline ja strateegiline asukoht on ebasoodsam, oleks omavalitsusele laekuva tulumaksu protsent suurem. Vaid nii pääseks enamik omavalitsusi töökohtade loomist mittemotiveerivast tasandusfondi sõltuvusest.
Sisuliselt tähendaks see, et Tallinnast ja Tartust kaugemal asuvad ja seetõttu väiksema tulupotentsiaaliga omavalitsused saavad tasandusfondi asemel omale senisest suurema osa tulumaksust. Sel moel saame suurendada omavalitsuste vabadust ja vastutust oma eelarve kujundamisel ning leevendada tõhusalt regionaalsetest sissetulekutasemetest tulenevaid erisusi.
Sissetulekute teine pool, riiklikud toetused, on sisuliselt kõik nn sildiga rahad, see tähendab, et valitsus kirjutab ette, millele kohalik võim seda raha kulutada tohib. Tugeva kohaliku autonoomiaga Põhjamaades kehtib loogika, et omavalitsusel on enda raha ja ta otsustab ise, mida sellega teha – tõsta õpetajate palka või parandada tänavavalgustust.
Eestis aga antakse näiteks õpetajate palgaraha riigi poolt sihtotstarbeliselt ning valitsuse liikmed räägivad kogu aeg sellest, kui palju nad otsustasid mingile valdkonnale raha anda. Nii kuuleme ministrit rääkimas õpetaja palgatõusust kui isiklikust kangelasteost, aga arutelud erinevate õppeainete vajalikkuse ja hariduse kvaliteedi üle on tagaplaanil.
Riigigümnaasiumide rajaminegi on näide sellest, kuidas keskvalitsus tahab ise olukorda kontrollida ning ei usalda omavalitsusi ise otsustama. Samasuguseid näiteid saame tuua kohaliku teehoiu rahastamisest ja paljudest teistest sildiga rahadest.
Täitmata lubaduste võlg tuleb lunastada
Iseseisev rahandus eeldab aga tugevat ja suutlikku omavalitsust, mis katab ideaalis oma elanike igapäevast tegutsemispiirkonda. Viis aastat tagasi tehtud haldusreformi puhul kaaluti omavalitsuste suutlikkuse tõstmiseks mitut võimalikku stsenaariumi.
"Mitu omavalitsust oleks jäänud vaid Harjumaale, Ida-Virumaale ja ehk ka Tartumaale. Ülejäänud Eesti oleks jaotunud olemasolevate maakondade kaupa."
Juba tookord eelistasin ma keskmise maakonna suuruste omavalitsuste moodustamist, mis oleks hästi sobinud olemasoleva haldusstruktuuri ning kohalike inimeste paigatunnetusega. Sellisel juhul oleks haldusreformi tegemine olnud suhteliselt lihtne: mitu omavalitsust oleks jäänud vaid Harjumaale, Ida-Virumaale ja ehk ka Tartumaale. Ülejäänud Eesti oleks jaotunud olemasolevate maakondade kaupa.
See lihtne ja loogiline kava ei läinud ennekõike toonase peaministri Andrus Ansipi vastuseisu tõttu läbi ning töösse tuli panna teine lahendus, mis lähtus tõmbekeskuste loogikast. Selle lähenemise järgi peaks inimene saama kõik olulised asjad aetud ja teenused kätte ühe omavalitsuse piires, mistõttu koondati vallad olulisemate piirkondlike teenuskeskuste ümber.
Paraku polnud endised väikevallad keskuste osas sageli ühel nõul ning kompromiss muutis reformi keerulisemaks, sest tuli pidada palju läbirääkimisi ning lubati ka mitmeid erandeid, mis tagantjärele ennast ei õigusta. Samuti tekkis üle Eesti kohapealsete kokkulepete tulemusena veidraid moodustisi, mis ülevalt alla juhitud reformi puhul oleksid olnud mõeldamatud.
Nendeks on näited, kus eesmärgiks oli küll valla moodustumine tõmbekeskuse ümber, aga selle asemel saadi vald, kus üksteise poole tõmbusid hoopis ääremaastuvate valdade vallavanemad, jättes tegeliku tõmbekeskuse piiridest välja. Targalt otsustas Saaremaa, mis mitmetest vastuseisjatest hoolimata suutis kohe maakonnapõhise struktuuri kehtestada, ühinemisvalud ületati kiiresti ja nüüdseks on samm end igati õigustanud.
Valusalt maksab kätte see, et kuigi piirid liideti ja teenused kohandati ümber, jäi tegemata reformi teine oluline pool ehk omavalitsustele suuremate vabaduste ja otsustusõiguse andmine, et neil oleks võimalik nii oma eelarvet kui kohalikku elu paremini korraldada. Omavalitsuste rahastamissüsteemi muutmine pidi olema haldusreformi lahutamatuks osaks, kuid riigi toonased lubadused on täitmata. Kõigepealt tulebki see täitmata lubaduste võlg lunastada.
Pehmeks ja poolikuks jäänud haldusreform tähendab paratamatult seda, et ühel hetkel tuleb käsile võtta järgmine etapp ning viia läbi uus ühinemine. Seekord ei tohiks maakonnapõhisest haldusjaotusest enam taganeda, sest muude murede kõrval näitas 2017. aasta reform seda, et inimeste enesemääratlus ja kodukohatunnetus on ajaloolise haldusstruktuuriga tihedalt seotud. Inimfaktorit ei tohi suurte muudatuste läbiviimisel aga alahinnata, tihti määrab just see õnnestumise või ebaõnnestumise.
Omavalitsuste iseseisvuse suurendamine on oluline nii paremate tingimuste loomiseks piirkonnas kui ka omavalitsuste vahelise konkurentsi ergutamiseks, sellest võidavad kõigi valdade ja linnade inimesed.
### Response:
Siim Kiisler: haldusreformi lubadused pole täidetud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
1984. aastal sündinud Rauma debüütromaan "Katoamisten kirja" (2011) kandideeris Helsingin Sanomati kirjandusauhinnale. 2015. aastal ilmus tema sulest romaan "Seksistä ja matematiikasta", mis kandideeris Euroopa Liidu kirjandusauhinnale, Toisinkoineni auhinnale ja HelMeti kirjandusauhinnale. Rauma pälvis romaani eest Kalevi Jänti preemia ja Tulenkantaja auhinna.
Tema uusima teose "Hävitys" kohta on näiteks Turu Sanomat kirjutanud, et "Rauma looming näitab šokeerivalt, lõikavalt ja liigutavalt kunsti potentsiaali tuua esile sotsiaalseid struktuure", kirjandusajakirja Parnasso sõnul kuulub "Hävitys" kindlasti kümnendi tähelepanuväärsemate sotsiaalromaanide hulka. "Rauma tihedas proosas ei ole dialoog igav ja puuduvad tühised jutustamishetked. Kõigel on tähendus. Loo peen, hoolikalt teostatud üldine ülesehitus on stiilne ja puhas, kuid mitte natüürmort."
Iida Rauma on tulihingeline laste õiguste eestkõneleja. Ta leiab, et tegeleme laste vastu suunatud vägivallaga liiga vähe ja et oleme harjunud seda pisendama, nimetades näiteks koolis aset leidvat vägivalda koolikiusamiseks.
Auhinda vastu võttes avaldas Rauma arvamust ka laste lugemise ja lugemuse teemal. Ta sõnas, et tema arust tuleb laste lugemisoskuse ja -soovi vähenemist käsitleda nähtusena, millel on kriminaalsed tagajärjed. Ta nentis, et kooli lõpetav noor, keda lugemine ei huvita, on näide kooli ebaõnnestumisest.
"Lugemisoskus on kõige olulisem ellujäämisoskus, kõige elementaarsem kingitus, mida saab lapsele teha."
Laste- ja noortekirjanduse Finlandia pälvisid Sofia ja Amanda Chanfreau raamatuga "Giraffens hjärta är ovanligt stort / Kirahvin sydän on tavattoman suuri" ehk "Kaelkirjaku süda on tavatult suur" (Schildts & Söderströms / S&S), Ville-Juhani Sutinen pälvis aimekirjanduse Finlandia teose "Vaivan arvoista. Esseitä poikkeuskirjallisuudesta" ehk "Vaeva väärt. Esseed kirjandusest" (Avain) eest.
Eesti keeles ühtegi teostest ilmunud ei ole.
Finlandia kirjandusauhind on Soome prestiižseim kirjandusauhind. Auhinda antakse välja igal aastal Soome parimale romaani, lasteraamatu või dokumentaalteose autorile. Preemiasumma on alates 2010. aastast 30 000 eurot. Möödunud aastal võitis preemia Jukka Viikilä teosega "Taivaallinen vastaanotto". See oli tema jaoks teine Finlandia.
|
Selgusid Finlandia kirjandusauhinna laureaadid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1984. aastal sündinud Rauma debüütromaan "Katoamisten kirja" (2011) kandideeris Helsingin Sanomati kirjandusauhinnale. 2015. aastal ilmus tema sulest romaan "Seksistä ja matematiikasta", mis kandideeris Euroopa Liidu kirjandusauhinnale, Toisinkoineni auhinnale ja HelMeti kirjandusauhinnale. Rauma pälvis romaani eest Kalevi Jänti preemia ja Tulenkantaja auhinna.
Tema uusima teose "Hävitys" kohta on näiteks Turu Sanomat kirjutanud, et "Rauma looming näitab šokeerivalt, lõikavalt ja liigutavalt kunsti potentsiaali tuua esile sotsiaalseid struktuure", kirjandusajakirja Parnasso sõnul kuulub "Hävitys" kindlasti kümnendi tähelepanuväärsemate sotsiaalromaanide hulka. "Rauma tihedas proosas ei ole dialoog igav ja puuduvad tühised jutustamishetked. Kõigel on tähendus. Loo peen, hoolikalt teostatud üldine ülesehitus on stiilne ja puhas, kuid mitte natüürmort."
Iida Rauma on tulihingeline laste õiguste eestkõneleja. Ta leiab, et tegeleme laste vastu suunatud vägivallaga liiga vähe ja et oleme harjunud seda pisendama, nimetades näiteks koolis aset leidvat vägivalda koolikiusamiseks.
Auhinda vastu võttes avaldas Rauma arvamust ka laste lugemise ja lugemuse teemal. Ta sõnas, et tema arust tuleb laste lugemisoskuse ja -soovi vähenemist käsitleda nähtusena, millel on kriminaalsed tagajärjed. Ta nentis, et kooli lõpetav noor, keda lugemine ei huvita, on näide kooli ebaõnnestumisest.
"Lugemisoskus on kõige olulisem ellujäämisoskus, kõige elementaarsem kingitus, mida saab lapsele teha."
Laste- ja noortekirjanduse Finlandia pälvisid Sofia ja Amanda Chanfreau raamatuga "Giraffens hjärta är ovanligt stort / Kirahvin sydän on tavattoman suuri" ehk "Kaelkirjaku süda on tavatult suur" (Schildts & Söderströms / S&S), Ville-Juhani Sutinen pälvis aimekirjanduse Finlandia teose "Vaivan arvoista. Esseitä poikkeuskirjallisuudesta" ehk "Vaeva väärt. Esseed kirjandusest" (Avain) eest.
Eesti keeles ühtegi teostest ilmunud ei ole.
Finlandia kirjandusauhind on Soome prestiižseim kirjandusauhind. Auhinda antakse välja igal aastal Soome parimale romaani, lasteraamatu või dokumentaalteose autorile. Preemiasumma on alates 2010. aastast 30 000 eurot. Möödunud aastal võitis preemia Jukka Viikilä teosega "Taivaallinen vastaanotto". See oli tema jaoks teine Finlandia.
### Response:
Selgusid Finlandia kirjandusauhinna laureaadid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Treileris näeb koomiksites galaktika valvurite hävitamiseks loodud superolend Adam Warlocki, keda võis esimest korda näha frantsiisi teise filmi lõputiitrite-järgses stseenis, vahendab Variety.
Warlocki rollis astub üles Will Poulter, kelle jaoks see on esimene roll Marveli universumis ja kes on tuttav filmidest, nagu "The Maze Runner", "Midsommar" ja "Dopesick".
Filmis naasevad ekraanile mitmed juba tuttavad tegelased, nagu pesukaru Rocket (Bradley Cooper), Gamora (Zoe Saldaña), Star-Lord (Chris Pratt), Drax the Destroyer (Dave Bautista), Groot (Vin Diesel), Nebula (Karen Gillan), Mantis (Pom Klementieff), Kraglin (Sean Gunn) ja Ayesha (Elizabeth Debicki).
Filmiga liitub ka filmis "Borat 2" üles astunud Maria Balakova, kes kehastab kosmosekoer Cosmot. "Guardians of the Galaxy Vol. 3" jääb Gunni jaoks viimaseks filmiks, mille ta kirjutab ja lavastab enne, kui lahkub MCU juurest ja asub kaastegevjuhi kohale stuudios DC Studios.
"Guardians of the Galaxy Vol. 3" jõuab kinodesse 5. mail 2023.
|
Marvel avaldas treileri "The Guardians of the Galaxy" viimasele filmile
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Treileris näeb koomiksites galaktika valvurite hävitamiseks loodud superolend Adam Warlocki, keda võis esimest korda näha frantsiisi teise filmi lõputiitrite-järgses stseenis, vahendab Variety.
Warlocki rollis astub üles Will Poulter, kelle jaoks see on esimene roll Marveli universumis ja kes on tuttav filmidest, nagu "The Maze Runner", "Midsommar" ja "Dopesick".
Filmis naasevad ekraanile mitmed juba tuttavad tegelased, nagu pesukaru Rocket (Bradley Cooper), Gamora (Zoe Saldaña), Star-Lord (Chris Pratt), Drax the Destroyer (Dave Bautista), Groot (Vin Diesel), Nebula (Karen Gillan), Mantis (Pom Klementieff), Kraglin (Sean Gunn) ja Ayesha (Elizabeth Debicki).
Filmiga liitub ka filmis "Borat 2" üles astunud Maria Balakova, kes kehastab kosmosekoer Cosmot. "Guardians of the Galaxy Vol. 3" jääb Gunni jaoks viimaseks filmiks, mille ta kirjutab ja lavastab enne, kui lahkub MCU juurest ja asub kaastegevjuhi kohale stuudios DC Studios.
"Guardians of the Galaxy Vol. 3" jõuab kinodesse 5. mail 2023.
### Response:
Marvel avaldas treileri "The Guardians of the Galaxy" viimasele filmile
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti keel on meie kõigi oma. Kõigil on temaga natuke isemoodi suhe, kuid igaüks on kindlasti keele üle mõtisklenud. Miks mõni asi on nii, aga mitte naa? Miks on reeglid nii keerulised? Millistest omadussõnadest ei saa moodustada lühikest ülivõrret? Kust see sõna on tulnud? Miks mõni tähendus on keelest kadunud? Kuidas seda sõna käänata? Mis eesti keelega praegu toimub? Kas reeglid jäävad või kaovad?
Keeleteadlased on need inimesed, kel on keskmisest laiemad teadmised keele toimimise, ajaloo jm kohta. Ka neil ei ole keele kohta siiski kõiki vastuseid. Konkreetselt eesti keelt on küll üsna palju uuritud, ent palju on veel uurimata. Teada on, et eesti keelt on teadlikult üles ehitatud (alates 16. sajandist), hiljem teadlikult muudetud (nt 19. sajandil vahetati vana kirjaviis uue vastu, 20. sajandi algupoolel loodi tohutu hulk oskussõnu) ja eesti keel muutub kasutuses ka iseenesest.
Eesti keel muutub, sest meil on elav keel. Kõik elavad keeled muutuvad ja see pole iseenesest ei hea ega halb. 1 Küll aga peab keel muutuma, et olla elujõuline. 2 Eriti muutlik on sõnavara, sest ühiskond meie ümber muutub kogu aeg ja vaja läheb aina uusi sõnu, et seda kõike kirjeldada.
Keele muut(u)misega kaasneb alati ka selle üle muretsemine. Näiteks 19. sajandil, kui eesti keelel oli veel kaks võistlevat kirjaviisi: vana ja uus. Uus kirjaviis oli 1865. aastal mõne jaoks "meie eesti rahwast jallaga tallaminne". 3 Johannes Aavik jällegi pahandas 1925. aasta ÕS-i koostajate peale, et nad kasutasid koma ühe m -tähega. Aaviku jaoks oli see "hirmus, lodevast hääldamisest tulnud moonutis!". 4 Tänapäeval ei mäleta vana kirjaviisi ega kahte m -tähte sõnas komma suurt keegi.
Keeleteadlaste asi on välja selgitada, miks lähevad keeles asjad nii, aga mitte teisiti, miks mõni keele suunamise katse toimib, aga teised ei toimi. Keeleteadlane püüab sellest kõigest aru saada, seda mõista. Tema uurimuste tulemused kajastuvad mh sõnaraamatutes.
Õigekeelsussõnaraamatu sajand
Õigekeelsussõnaraamat (ÕS) on eesti keelel olnud juba pisut üle saja aasta ja Eesti Keele Instituut hoiab sellest sajandipikkuse ajalooga ÕS-i traditsioonist kinni ka edaspidi. Samuti on iga ÕS-i ilmumist saatnud arvamused selle kohta, milline ÕS tegelikult olema peaks.
Näiteks 1976. aasta ÕS-i koostaja Rein Kull on öelnud: "ÕS-i koostamine pole naljaasi, tee kuidas sa teed, ikka leidub mõni, kes näägutama hakkab, et miks nii, aga mitte teisiti." 5 Ajaloos on umbes sama väljendanud 1933. aasta "Väikse õigekeelsus-sõnaraamatu" koostaja Elmar Muuk: "kui küsiksime, kas me praegu üldse suudaksime koostada kitsamapiirilist normteost, mis kõiki rahuldaks, siis saaks vastus olla vististi ainult eitav!" 6
"Eelnevatest sõnastikest on alati midagi suuremal või vähemal määral üle võetud."
ÕS-i koostamine on keerukas ja väga palju tööd ning keeleteaduslikke uuringuid nõudev ülesanne. Õnneks ei pea sõnaraamatutööd praegu ega pole seda ka varem pidanud iga kord otsast peale alustama – eesti keele sõnaraamatute traditsioon ulatub tegelikult juba mitme sajandi jagu tagasi. 7 Eelnevatest sõnastikest on alati midagi suuremal või vähemal määral üle võetud.
Esimesi ÕS-e (1918, 1925–1937, 1933) on iseloomustatud kui tollal veel tugevasti kõikunud kirjakeele tarvituse ühtlustajaid: 8 keelt reeglistati ja normeeriti, ühtlustati keelekuju ning ÕS-id aitasid seda keeleinfot levitada. Kirjakeele arengut kirjeldades ongi keeleteaduses räägitud kolmest etapist: a) keele ülesehitamisest, b) keele reeglistamisest ja ühtlustamisest ning c) keele ajakohastamisest. 9
Tänapäevaks on esimesed kaks faasi ammu läbitud, eesti keel on 20. sajandi jooksul üles ehitatud, see on saanud kultuurkeeleks. Ajakohastamisfaasis oleme eesti keele puhul vähemalt 1976. aasta ÕS-ist alates, 1960. aastatel alustati ka suure eesti kirjakeele seletussõnaraamatu koostamist.
Iga ÕS-i ilmumise järel on töö alati jätkunud, ka ÕS 2018 materjali ajakohastamine algas kohe pärast sõnaraamatu ilmumist. Keeleteadlased on keelt edasi uurinud ning keelekomisjonid võtnud vastu uusi otsuseid. 10
Oluline on see, et veebiajastu on sõnaraamatutööd oluliselt muutnud igal pool, kus sõnastikke koostatakse: uut infot on võimalik lisada ja lugejale pakkuda peaaegu kohe. Esimesena jõudis veebi 1999. aasta ÕS. 20 aastat hiljem, 2019. aastal avasime keeleportaali Sõnaveeb ning sealtpeale uueneb sõnastikuinfo iga päev, alates 2020. aasta EKI ühendsõnastiku nime all.
1999. aasta ÕS-i kaanel on märgitud: "Paraku jäävad kõik sõnaraamatud tänapäeva keele esitamisel natuke ajast maha." Tänapäeval on varasemaga võrreldes muutunud just see, et kui enne kogusime täiendused n-ö sahtlisse ega avaldanud neid enne järgmise ÕS-i ilmumist – küll tutvustasime kahe viimase ÕS-i eel valikut uusi sõnu –, siis praegu värskendame ÕS-i kõigi silme all. Käimasolevad ülevaatustööd plaanime ära teha 2025. aastaks. See on järgmise ÕS-i ilmumiseks sümboolne aasta, sest siis tähistame eestikeelse raamatu 500. aastat.
EKI ühendsõnastikku on uusi sõnu lisatud juba väga palju. Näiteks on seal näha koroonapandeemiaga seotud sõnavara (koroonapass, nakatamiskordaja, koroonaeitaja jpt), mida 2018. aasta ÕS-is ei esine, sest pandeemia algas alles 2020. aastal. Sõna koroona ise on 2018. aasta ÕS-is küll sees, aga ta on seal lauamängu ja gaaslahenduse tähenduses, mitte SARS-CoV-2 põhjustatud haiguse omas. Samuti on lisandunud hulk 2022. aastal aktuaalseks saanud sõjasõnavara (nt sõjaudu, kamikaze- droon). Need on jällegi näited, mil moel on kasu pidevalt täiendatavast veebisõnastikust.
Eesti keele sõnaraamat ÕS 2025 ilmub omaette vaatena keeleportaalis Sõnaveeb 11 ja ka raamatuna. ÕS kasvab kogu aeg aina suuremaks, vähemalt veebis, kuhu mahub palju rohkem infot kui paberile.
ÕS kasvab nii märksõnade arvu kui ka sõnade kohta antava teabe põhjalikkuse mõttes. Nimelt, praegu kehtivas ÕS-is (2018) on küll sõnu (vt nt lont), mille kohta on esitatud rikkamalt infot: morfoloogia, vihjed tähenduste kohta, näitelaused ja liitsõnad, aga on ka sõnu, mille kohta pole pea üldse infot (nt hää).
ÕS pole seni kunagi keskendunud tähendustele, aga ÕS 2025-st leiab lugeja ka info sõnatähenduste kohta. Seal leidub rikkalikult muudki infot eesti keele kohta: naabersõnad, päritoluinfo, sõnaliik, sõnaseosed, väljendid jm.
ÕS on praegu ja edaspidigi kirjakeele normi alus, nagu on kirjas valitsuse määruses. 12 Kirjakeele normi kohalt on eriti oluline õigekirja- ja morfoloogiainfo esitamine. Sõnaveebis on viimane neist esitatud täielikult kõigis sõnavormides (tabelina, koos hääldus- jt märkidega) – enam pole vaja vorme ise tuletada tüüpsõna ja lisareeglite järgi. Seda täiendust Sõnaveebis on kasutajad väga kõrgelt hinnanud. Lisaks kõigele eelmainitule on Sõnaveebis rubriik "ÕS selgitab".
ÕS-i selgitused
Rubriik "ÕS selgitab" sisaldab selgitusi ja põhjendusi, mille najal saab keelekasutaja teha oma teksti jaoks sobiva valiku. Mõne sõna puhul tasub näiteks uurida, kas sellel on sünonüüme, millega oma teksti rikastada. Osa selgitusi on antud uute sõnade või sõnakujude kohta, aga suuresti suhestume 2018. aasta ÕS-is antud soovitustega, mida vajaduse korral ajakohastame.
Näiteks selgitame, kust on tulnud verbi vabandama tähendused ja milline neist on kasutuses levinuim. 13 Samuti oleme lisanud selgituse näiteks sõnale harvester – 2018. aasta ÕS-is peetakse seda kirjakeelde sobimatuks sõnaks, mis tuleks asendada liitsõnaga langetustraktor.
Sõnaveebi ÕS-i selgituses oleme esitanud harvesteri päritolu ning nimetanud mõlema sõna eeliseid: üks on lühem, aga teine, pikem liitsõna võib mõnes ümbruses olla kergemini mõistetav. Oleme esitanud ka kasutussageduse, mille järgi on näha, et harvester on keeles levinum. Nii saab näiteks teksti autor teha järelduse, et tõenäoliselt on harvester paljudele lugejatele harjumuspärasem kui langetustraktor.
Meilt on küsitud, milline ÕS Sõnaveebis selgitab. Kirjakeele normi alus on praegu ÕS 2018, aga Sõnaveebis on näha ÕS-i info, mille oleme jõudnud üle vaadata ja ajakohaselt Sõnaveebi lisada.
Alates 1980. aastatest on järgitud põhimõtet, et ka varasemad normingud kehtivad, st varem koolis õppinuid ei ole kuulutatud kirjaoskamatuks. 14 Nii et soovi korral võib enda tekstis järgida ka 1976. aasta või 1999. aasta ÕS-i seisukohti, ent Sõnaveebis on kõige ajakohasem ÕS-i info. Kuivõrd ÕS 2025 ilmumiseni on veel paar aastat aega, siis lisame täpsustava selgituse rubriigi "ÕS selgitab" juurde ka Sõnaveebis.
"Oluline on tõik, et sõnaraamatus anname sõnapõhist infot, sealjuures on see teave sõnade kohta keeles üldiselt."
Rubriik "ÕS selgitab" kandis 2019. aasta sügisest kuni 2022. aasta oktoobrini pealkirja "ÕS soovitab". Muutsime seda, sest seal on muudki peale soovituste. Kuna ruum ei ole sõnastikus enam piiratud, saame soovitusi senisest palju pikemalt põhjendada ja selgitada. Oluline on tõik, et sõnaraamatus anname sõnapõhist infot, sealjuures on see teave sõnade kohta keeles üldiselt. Sõnaraamatuga ei ole võimalik anda soovitusi konkreetsete tekstide kohta, mis on autori või toimetaja töölaual. Kuidas nii?
Keelekoostöö
Keelevaldkonnas tegutsevad inimesed saab – lihtsustatult – jagada kolme suurde rühma: keeleteadlased, keelekorraldajad ja keelehooldajad (ehk eelkõige keeletoimetajad ja emakeeleõpetajad). Praktikas ei ole piirid muidugi üldse nii selged ega täpsed, kuna vähemalt Eestis tegutsevad nendel aladel paljuski ühed ja samad inimesed.
Eriti raske on leida inimest, kes oleks üksnes ja ainult keelekorraldaja. Peaaegu kõik keelekorraldajad uurivad keelt teadlasena, paljud toimetavad tekste ja/või õpetavad (üli)koolis. Ka keelekorralduse kõrgeima organi, Emakeele Seltsi keeletoimkonna 15 liikmed on kõik keele uurijad, toimetajad ja õpetajad. Keeleala inimesed teevad koostööd mujalgi, näiteks kirjutab rühm Eesti Keele Instituudi ja Tartu Ülikooli keeleteadlasi, -korraldajaid ning toimetajaid koos keelearenduse teooriaraamatut.
Ameti põhjal joonlauaga vahede tõmbamine niisiis ei päde. Küll aga saab ühe vähem hägusa eristuse teha konkreetse tööolukorra alusel: kas parajasti tegeletakse keelega tervikuna või konkreetse tekstiga.
Sõnastikud ja terminibaasid, nagu ka EKI teatmik 16, muud käsiraamatud ja grammatikad käivad kogu keele kohta. Sõnastikust leiame infot sõnade kohta: milliseid sõnu eesti keeles on, mida nad tähendavad, kuidas neid kirjutatakse ja käänatakse-pööratakse jm. EKI teatmik sisaldab aga mitmesugust teavet tänapäeva eesti keele kohta üldisemalt, sh õigekeelsuskäsiraamatut, kirjeldusi, kuidas tähendused muutuvad, milliseid otsuseid on keelekomisjonid vastu võtnud jpm. Kõige selle taustal on keeleteadlaste uurimistulemused, mis toetavad keelekorraldust.
Tekste on mõistagi väga erinevaid. Seaduse, teadusartikli või kergesti arusaadava kasutusjuhendi kirjutamine nõuab palju enamat kui keelereeglite järgimine. Tuleb tunda valdkonna kombeid (seaduste puhul nt normitehnika eeskirja ja varasemaid seadusi), aga eriti tuleb tunda oma lugejat, ja temaga peab arvestama.
Sõna- või käsiraamatuga ei saa kogu keele tasemel ette kirjutada seda, mis sobib just sellesse konkreetsesse teksti ja on arusaadav just sellele lugejale. Neid otsuseid tuleb vastu võtta iga teksti juures, arvestades teksti liiki, autori eesmärki, seda, kuivõrd lugeja teemat tunneb, ning väga paljut muud.
Täpselt sellega tegeletaksegi toimetamisel ja õpetamisel (ka hindamisel). Need on vastutusrikkad tööd, mis nõuavad pidevat konkreetsete juhtumite põhist otsustamist. Neid ei saa teha mehaaniliselt allikaid järgides. Rutiinseid ülesandeid täidavad masinad paremini – keeletoimetajaid ja õpetajaid on vaja just inimestena, et nad lähtuvalt oma teadmistest ja keelekogemustest soovitavad, kuidas oleks selles konkreetses tekstis, lõigus või lauses parem väljenduda. Keeleallikad saavad pakkuda infot, tuge, aga otsus tuleb langetada konkreetse teksti põhjal.
Keeleteadlased ja keelekorraldajad jagavad eesti keele ja selle reeglite kohta niisiis sõnastikes-teatmikes rikkalikult infot, mille põhjal autorid ja tõlkijad saavad teha enda tekstidesse sobivaid valikuid. Keeletoimetajad saavad neile anda konkreetsete tekstide põhiseid soovitusi, nagu ka õpetajad annavad õpilastele tekstipõhist tagasisidet.
Elav keel ei saa kunagi valmis, nõndasamuti ei saa valmis ka sõnaraamat ega teatmik. Täiendame neid pidevalt, sest mingeid muutusi toimub keeles kogu aeg, samuti saame midagi uut oma keele kohta teada ka vanemast ajast. Ja see kõik on väga põnev!
Margit Langemets on Eesti Keele Instituudi juhtivleksikograaf, Lydia Risberg nooremteadur-keelekorraldaja, Arvi Tavast direktor, Peeter Päll juhtivkeelekorraldaja, Maire Raadik vanemkeelekorraldaja ja Tiina Paet vanemkeelekorraldaja-nooremteadur.
1 Aitchison, Jean. 2018. Language Change: Progress or Decay? 4. ed. Cambridge: Cambridge University Press.
2 Hint, Mati. 1978. Häälikutest sõnadeni: emakeele häälikusüsteem üldkeeleteaduslikul taustal. Tallinn: Valgus.
Wells, Ronald Austin. 1973. Dictionaries and the authoritarian tradition: a study of English usage and lexicography. Hague, Paris: Mouton.
3 Tuglas, Friedebert. 1932. Eesti Kirjameeste Selts: tegevusolud, tegelased, tegevus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
4 Väinaste, Juhan 1928. Raamatute ülevaade. Joh. Aavik. Kirjavahemärkide õpetus. Eesti Keel, 56–63.
5 Kull, Rein 1978. Õigekeelsussõnaraamat 1976. Tegijate poolelt vaadatuna. Keel ja Kirjandus 11, 675–682.
6 Muuk, Elmar 1927. Keeleuuendus ja kirjakeele fikseerumine. Eesti Keel 5–6, 109–110.
7 Viht, Annika & Külli Habicht 2022. Baltisaksa periood eesti keele korralduses. Keel ja Kirjandus 11, 1031−1049.
8 Erelt, Tiiu 2007. Õigekeelsussõnaraamatud läbi sajandi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 9–14.
9 Vt keele korraldamise arengufaaside kohta: Ferguson, Charles A. (1968). Language Development. – Joshua A. Fishman, Charles A. Ferguson & Jyotirindra Das Gupta (toim). Language Problems of Developing Nations. New York, London, Sydney & Toronto: John Wiley & Sons, Inc, 27–35.
10 Vt https://eki.ee/teatmik/mis-on-muutunud/
11 Vt https://sonaveeb.ee/. Loe keeleportaali Sõnaveeb kujunemislugu: Langemets, Margit, Kristina Koppel, Jelena Kallas & Arvi Tavast. 2021. Sõnastikukogust keele portaaliks. Keel ja Kirjandus 8–9, 755–770.
12 RT I, 14.06.2011, 3. Eesti kirjakeele normi rakendamise kord, https://www.riigiteataja.ee/akt/114062011003
13 Vt https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/vabandama/1
14 Kerge, Krista 2012. Uusimaid soovitusi ESi keeletoimkonnalt. Oma Keel 2, 77–83.
15 Vt https://www.emakeeleselts.ee/keeletoimkond/
16 Vt https://eki.ee/teatmik/
|
Keelekorraldajad: keele muutumisega kaasneb alati ka selle üle muretsemine
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti keel on meie kõigi oma. Kõigil on temaga natuke isemoodi suhe, kuid igaüks on kindlasti keele üle mõtisklenud. Miks mõni asi on nii, aga mitte naa? Miks on reeglid nii keerulised? Millistest omadussõnadest ei saa moodustada lühikest ülivõrret? Kust see sõna on tulnud? Miks mõni tähendus on keelest kadunud? Kuidas seda sõna käänata? Mis eesti keelega praegu toimub? Kas reeglid jäävad või kaovad?
Keeleteadlased on need inimesed, kel on keskmisest laiemad teadmised keele toimimise, ajaloo jm kohta. Ka neil ei ole keele kohta siiski kõiki vastuseid. Konkreetselt eesti keelt on küll üsna palju uuritud, ent palju on veel uurimata. Teada on, et eesti keelt on teadlikult üles ehitatud (alates 16. sajandist), hiljem teadlikult muudetud (nt 19. sajandil vahetati vana kirjaviis uue vastu, 20. sajandi algupoolel loodi tohutu hulk oskussõnu) ja eesti keel muutub kasutuses ka iseenesest.
Eesti keel muutub, sest meil on elav keel. Kõik elavad keeled muutuvad ja see pole iseenesest ei hea ega halb. 1 Küll aga peab keel muutuma, et olla elujõuline. 2 Eriti muutlik on sõnavara, sest ühiskond meie ümber muutub kogu aeg ja vaja läheb aina uusi sõnu, et seda kõike kirjeldada.
Keele muut(u)misega kaasneb alati ka selle üle muretsemine. Näiteks 19. sajandil, kui eesti keelel oli veel kaks võistlevat kirjaviisi: vana ja uus. Uus kirjaviis oli 1865. aastal mõne jaoks "meie eesti rahwast jallaga tallaminne". 3 Johannes Aavik jällegi pahandas 1925. aasta ÕS-i koostajate peale, et nad kasutasid koma ühe m -tähega. Aaviku jaoks oli see "hirmus, lodevast hääldamisest tulnud moonutis!". 4 Tänapäeval ei mäleta vana kirjaviisi ega kahte m -tähte sõnas komma suurt keegi.
Keeleteadlaste asi on välja selgitada, miks lähevad keeles asjad nii, aga mitte teisiti, miks mõni keele suunamise katse toimib, aga teised ei toimi. Keeleteadlane püüab sellest kõigest aru saada, seda mõista. Tema uurimuste tulemused kajastuvad mh sõnaraamatutes.
Õigekeelsussõnaraamatu sajand
Õigekeelsussõnaraamat (ÕS) on eesti keelel olnud juba pisut üle saja aasta ja Eesti Keele Instituut hoiab sellest sajandipikkuse ajalooga ÕS-i traditsioonist kinni ka edaspidi. Samuti on iga ÕS-i ilmumist saatnud arvamused selle kohta, milline ÕS tegelikult olema peaks.
Näiteks 1976. aasta ÕS-i koostaja Rein Kull on öelnud: "ÕS-i koostamine pole naljaasi, tee kuidas sa teed, ikka leidub mõni, kes näägutama hakkab, et miks nii, aga mitte teisiti." 5 Ajaloos on umbes sama väljendanud 1933. aasta "Väikse õigekeelsus-sõnaraamatu" koostaja Elmar Muuk: "kui küsiksime, kas me praegu üldse suudaksime koostada kitsamapiirilist normteost, mis kõiki rahuldaks, siis saaks vastus olla vististi ainult eitav!" 6
"Eelnevatest sõnastikest on alati midagi suuremal või vähemal määral üle võetud."
ÕS-i koostamine on keerukas ja väga palju tööd ning keeleteaduslikke uuringuid nõudev ülesanne. Õnneks ei pea sõnaraamatutööd praegu ega pole seda ka varem pidanud iga kord otsast peale alustama – eesti keele sõnaraamatute traditsioon ulatub tegelikult juba mitme sajandi jagu tagasi. 7 Eelnevatest sõnastikest on alati midagi suuremal või vähemal määral üle võetud.
Esimesi ÕS-e (1918, 1925–1937, 1933) on iseloomustatud kui tollal veel tugevasti kõikunud kirjakeele tarvituse ühtlustajaid: 8 keelt reeglistati ja normeeriti, ühtlustati keelekuju ning ÕS-id aitasid seda keeleinfot levitada. Kirjakeele arengut kirjeldades ongi keeleteaduses räägitud kolmest etapist: a) keele ülesehitamisest, b) keele reeglistamisest ja ühtlustamisest ning c) keele ajakohastamisest. 9
Tänapäevaks on esimesed kaks faasi ammu läbitud, eesti keel on 20. sajandi jooksul üles ehitatud, see on saanud kultuurkeeleks. Ajakohastamisfaasis oleme eesti keele puhul vähemalt 1976. aasta ÕS-ist alates, 1960. aastatel alustati ka suure eesti kirjakeele seletussõnaraamatu koostamist.
Iga ÕS-i ilmumise järel on töö alati jätkunud, ka ÕS 2018 materjali ajakohastamine algas kohe pärast sõnaraamatu ilmumist. Keeleteadlased on keelt edasi uurinud ning keelekomisjonid võtnud vastu uusi otsuseid. 10
Oluline on see, et veebiajastu on sõnaraamatutööd oluliselt muutnud igal pool, kus sõnastikke koostatakse: uut infot on võimalik lisada ja lugejale pakkuda peaaegu kohe. Esimesena jõudis veebi 1999. aasta ÕS. 20 aastat hiljem, 2019. aastal avasime keeleportaali Sõnaveeb ning sealtpeale uueneb sõnastikuinfo iga päev, alates 2020. aasta EKI ühendsõnastiku nime all.
1999. aasta ÕS-i kaanel on märgitud: "Paraku jäävad kõik sõnaraamatud tänapäeva keele esitamisel natuke ajast maha." Tänapäeval on varasemaga võrreldes muutunud just see, et kui enne kogusime täiendused n-ö sahtlisse ega avaldanud neid enne järgmise ÕS-i ilmumist – küll tutvustasime kahe viimase ÕS-i eel valikut uusi sõnu –, siis praegu värskendame ÕS-i kõigi silme all. Käimasolevad ülevaatustööd plaanime ära teha 2025. aastaks. See on järgmise ÕS-i ilmumiseks sümboolne aasta, sest siis tähistame eestikeelse raamatu 500. aastat.
EKI ühendsõnastikku on uusi sõnu lisatud juba väga palju. Näiteks on seal näha koroonapandeemiaga seotud sõnavara (koroonapass, nakatamiskordaja, koroonaeitaja jpt), mida 2018. aasta ÕS-is ei esine, sest pandeemia algas alles 2020. aastal. Sõna koroona ise on 2018. aasta ÕS-is küll sees, aga ta on seal lauamängu ja gaaslahenduse tähenduses, mitte SARS-CoV-2 põhjustatud haiguse omas. Samuti on lisandunud hulk 2022. aastal aktuaalseks saanud sõjasõnavara (nt sõjaudu, kamikaze- droon). Need on jällegi näited, mil moel on kasu pidevalt täiendatavast veebisõnastikust.
Eesti keele sõnaraamat ÕS 2025 ilmub omaette vaatena keeleportaalis Sõnaveeb 11 ja ka raamatuna. ÕS kasvab kogu aeg aina suuremaks, vähemalt veebis, kuhu mahub palju rohkem infot kui paberile.
ÕS kasvab nii märksõnade arvu kui ka sõnade kohta antava teabe põhjalikkuse mõttes. Nimelt, praegu kehtivas ÕS-is (2018) on küll sõnu (vt nt lont), mille kohta on esitatud rikkamalt infot: morfoloogia, vihjed tähenduste kohta, näitelaused ja liitsõnad, aga on ka sõnu, mille kohta pole pea üldse infot (nt hää).
ÕS pole seni kunagi keskendunud tähendustele, aga ÕS 2025-st leiab lugeja ka info sõnatähenduste kohta. Seal leidub rikkalikult muudki infot eesti keele kohta: naabersõnad, päritoluinfo, sõnaliik, sõnaseosed, väljendid jm.
ÕS on praegu ja edaspidigi kirjakeele normi alus, nagu on kirjas valitsuse määruses. 12 Kirjakeele normi kohalt on eriti oluline õigekirja- ja morfoloogiainfo esitamine. Sõnaveebis on viimane neist esitatud täielikult kõigis sõnavormides (tabelina, koos hääldus- jt märkidega) – enam pole vaja vorme ise tuletada tüüpsõna ja lisareeglite järgi. Seda täiendust Sõnaveebis on kasutajad väga kõrgelt hinnanud. Lisaks kõigele eelmainitule on Sõnaveebis rubriik "ÕS selgitab".
ÕS-i selgitused
Rubriik "ÕS selgitab" sisaldab selgitusi ja põhjendusi, mille najal saab keelekasutaja teha oma teksti jaoks sobiva valiku. Mõne sõna puhul tasub näiteks uurida, kas sellel on sünonüüme, millega oma teksti rikastada. Osa selgitusi on antud uute sõnade või sõnakujude kohta, aga suuresti suhestume 2018. aasta ÕS-is antud soovitustega, mida vajaduse korral ajakohastame.
Näiteks selgitame, kust on tulnud verbi vabandama tähendused ja milline neist on kasutuses levinuim. 13 Samuti oleme lisanud selgituse näiteks sõnale harvester – 2018. aasta ÕS-is peetakse seda kirjakeelde sobimatuks sõnaks, mis tuleks asendada liitsõnaga langetustraktor.
Sõnaveebi ÕS-i selgituses oleme esitanud harvesteri päritolu ning nimetanud mõlema sõna eeliseid: üks on lühem, aga teine, pikem liitsõna võib mõnes ümbruses olla kergemini mõistetav. Oleme esitanud ka kasutussageduse, mille järgi on näha, et harvester on keeles levinum. Nii saab näiteks teksti autor teha järelduse, et tõenäoliselt on harvester paljudele lugejatele harjumuspärasem kui langetustraktor.
Meilt on küsitud, milline ÕS Sõnaveebis selgitab. Kirjakeele normi alus on praegu ÕS 2018, aga Sõnaveebis on näha ÕS-i info, mille oleme jõudnud üle vaadata ja ajakohaselt Sõnaveebi lisada.
Alates 1980. aastatest on järgitud põhimõtet, et ka varasemad normingud kehtivad, st varem koolis õppinuid ei ole kuulutatud kirjaoskamatuks. 14 Nii et soovi korral võib enda tekstis järgida ka 1976. aasta või 1999. aasta ÕS-i seisukohti, ent Sõnaveebis on kõige ajakohasem ÕS-i info. Kuivõrd ÕS 2025 ilmumiseni on veel paar aastat aega, siis lisame täpsustava selgituse rubriigi "ÕS selgitab" juurde ka Sõnaveebis.
"Oluline on tõik, et sõnaraamatus anname sõnapõhist infot, sealjuures on see teave sõnade kohta keeles üldiselt."
Rubriik "ÕS selgitab" kandis 2019. aasta sügisest kuni 2022. aasta oktoobrini pealkirja "ÕS soovitab". Muutsime seda, sest seal on muudki peale soovituste. Kuna ruum ei ole sõnastikus enam piiratud, saame soovitusi senisest palju pikemalt põhjendada ja selgitada. Oluline on tõik, et sõnaraamatus anname sõnapõhist infot, sealjuures on see teave sõnade kohta keeles üldiselt. Sõnaraamatuga ei ole võimalik anda soovitusi konkreetsete tekstide kohta, mis on autori või toimetaja töölaual. Kuidas nii?
Keelekoostöö
Keelevaldkonnas tegutsevad inimesed saab – lihtsustatult – jagada kolme suurde rühma: keeleteadlased, keelekorraldajad ja keelehooldajad (ehk eelkõige keeletoimetajad ja emakeeleõpetajad). Praktikas ei ole piirid muidugi üldse nii selged ega täpsed, kuna vähemalt Eestis tegutsevad nendel aladel paljuski ühed ja samad inimesed.
Eriti raske on leida inimest, kes oleks üksnes ja ainult keelekorraldaja. Peaaegu kõik keelekorraldajad uurivad keelt teadlasena, paljud toimetavad tekste ja/või õpetavad (üli)koolis. Ka keelekorralduse kõrgeima organi, Emakeele Seltsi keeletoimkonna 15 liikmed on kõik keele uurijad, toimetajad ja õpetajad. Keeleala inimesed teevad koostööd mujalgi, näiteks kirjutab rühm Eesti Keele Instituudi ja Tartu Ülikooli keeleteadlasi, -korraldajaid ning toimetajaid koos keelearenduse teooriaraamatut.
Ameti põhjal joonlauaga vahede tõmbamine niisiis ei päde. Küll aga saab ühe vähem hägusa eristuse teha konkreetse tööolukorra alusel: kas parajasti tegeletakse keelega tervikuna või konkreetse tekstiga.
Sõnastikud ja terminibaasid, nagu ka EKI teatmik 16, muud käsiraamatud ja grammatikad käivad kogu keele kohta. Sõnastikust leiame infot sõnade kohta: milliseid sõnu eesti keeles on, mida nad tähendavad, kuidas neid kirjutatakse ja käänatakse-pööratakse jm. EKI teatmik sisaldab aga mitmesugust teavet tänapäeva eesti keele kohta üldisemalt, sh õigekeelsuskäsiraamatut, kirjeldusi, kuidas tähendused muutuvad, milliseid otsuseid on keelekomisjonid vastu võtnud jpm. Kõige selle taustal on keeleteadlaste uurimistulemused, mis toetavad keelekorraldust.
Tekste on mõistagi väga erinevaid. Seaduse, teadusartikli või kergesti arusaadava kasutusjuhendi kirjutamine nõuab palju enamat kui keelereeglite järgimine. Tuleb tunda valdkonna kombeid (seaduste puhul nt normitehnika eeskirja ja varasemaid seadusi), aga eriti tuleb tunda oma lugejat, ja temaga peab arvestama.
Sõna- või käsiraamatuga ei saa kogu keele tasemel ette kirjutada seda, mis sobib just sellesse konkreetsesse teksti ja on arusaadav just sellele lugejale. Neid otsuseid tuleb vastu võtta iga teksti juures, arvestades teksti liiki, autori eesmärki, seda, kuivõrd lugeja teemat tunneb, ning väga paljut muud.
Täpselt sellega tegeletaksegi toimetamisel ja õpetamisel (ka hindamisel). Need on vastutusrikkad tööd, mis nõuavad pidevat konkreetsete juhtumite põhist otsustamist. Neid ei saa teha mehaaniliselt allikaid järgides. Rutiinseid ülesandeid täidavad masinad paremini – keeletoimetajaid ja õpetajaid on vaja just inimestena, et nad lähtuvalt oma teadmistest ja keelekogemustest soovitavad, kuidas oleks selles konkreetses tekstis, lõigus või lauses parem väljenduda. Keeleallikad saavad pakkuda infot, tuge, aga otsus tuleb langetada konkreetse teksti põhjal.
Keeleteadlased ja keelekorraldajad jagavad eesti keele ja selle reeglite kohta niisiis sõnastikes-teatmikes rikkalikult infot, mille põhjal autorid ja tõlkijad saavad teha enda tekstidesse sobivaid valikuid. Keeletoimetajad saavad neile anda konkreetsete tekstide põhiseid soovitusi, nagu ka õpetajad annavad õpilastele tekstipõhist tagasisidet.
Elav keel ei saa kunagi valmis, nõndasamuti ei saa valmis ka sõnaraamat ega teatmik. Täiendame neid pidevalt, sest mingeid muutusi toimub keeles kogu aeg, samuti saame midagi uut oma keele kohta teada ka vanemast ajast. Ja see kõik on väga põnev!
Margit Langemets on Eesti Keele Instituudi juhtivleksikograaf, Lydia Risberg nooremteadur-keelekorraldaja, Arvi Tavast direktor, Peeter Päll juhtivkeelekorraldaja, Maire Raadik vanemkeelekorraldaja ja Tiina Paet vanemkeelekorraldaja-nooremteadur.
1 Aitchison, Jean. 2018. Language Change: Progress or Decay? 4. ed. Cambridge: Cambridge University Press.
2 Hint, Mati. 1978. Häälikutest sõnadeni: emakeele häälikusüsteem üldkeeleteaduslikul taustal. Tallinn: Valgus.
Wells, Ronald Austin. 1973. Dictionaries and the authoritarian tradition: a study of English usage and lexicography. Hague, Paris: Mouton.
3 Tuglas, Friedebert. 1932. Eesti Kirjameeste Selts: tegevusolud, tegelased, tegevus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
4 Väinaste, Juhan 1928. Raamatute ülevaade. Joh. Aavik. Kirjavahemärkide õpetus. Eesti Keel, 56–63.
5 Kull, Rein 1978. Õigekeelsussõnaraamat 1976. Tegijate poolelt vaadatuna. Keel ja Kirjandus 11, 675–682.
6 Muuk, Elmar 1927. Keeleuuendus ja kirjakeele fikseerumine. Eesti Keel 5–6, 109–110.
7 Viht, Annika & Külli Habicht 2022. Baltisaksa periood eesti keele korralduses. Keel ja Kirjandus 11, 1031−1049.
8 Erelt, Tiiu 2007. Õigekeelsussõnaraamatud läbi sajandi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 9–14.
9 Vt keele korraldamise arengufaaside kohta: Ferguson, Charles A. (1968). Language Development. – Joshua A. Fishman, Charles A. Ferguson & Jyotirindra Das Gupta (toim). Language Problems of Developing Nations. New York, London, Sydney & Toronto: John Wiley & Sons, Inc, 27–35.
10 Vt https://eki.ee/teatmik/mis-on-muutunud/
11 Vt https://sonaveeb.ee/. Loe keeleportaali Sõnaveeb kujunemislugu: Langemets, Margit, Kristina Koppel, Jelena Kallas & Arvi Tavast. 2021. Sõnastikukogust keele portaaliks. Keel ja Kirjandus 8–9, 755–770.
12 RT I, 14.06.2011, 3. Eesti kirjakeele normi rakendamise kord, https://www.riigiteataja.ee/akt/114062011003
13 Vt https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/vabandama/1
14 Kerge, Krista 2012. Uusimaid soovitusi ESi keeletoimkonnalt. Oma Keel 2, 77–83.
15 Vt https://www.emakeeleselts.ee/keeletoimkond/
16 Vt https://eki.ee/teatmik/
### Response:
Keelekorraldajad: keele muutumisega kaasneb alati ka selle üle muretsemine
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Treileris näeb lisaks digitaalselt noorendatud Harrison Fordile ka Mads Mikkelseni ja Antonio Banderast, kes kehastavad filmi pahalasi, samuti Phoebe Waller-Bridge'i, kes astub filmis üles Indiana Jonesi ristitütre Helena rollis, vahendab Variety.
Viienda filmi tegevus toimub 1960. aastatel USA ja Nõukogude Liidu vahelise kosmosevõidujooksu ajal. Erinevalt eelnevatest filmidest ei ole selle järjefilmi stsenarist George Lucas ega lavastaja Steven Spielberg. Mõlemat rolli täidab James Mangold, kes on tuntud teiste hulgas filmide "Logan", "Ford vs. Ferrari" ja 3:10 to Yuma" poolest. Spielberg on filmi tegevprodutsent, Lucas on välja toodud stsenaristide meeskonnas.
Fordi kõrval astub taas Sallah'i rollis ekraanile ka John Rhys-Davies, keda võis näha viimati Indiana Jonesi 1989. aasta filmis "Indiana Jones and the Last Crusade". Lisaks eelmainitutele teevad filmis kaasa ka Thomas Kretschmann, Boyd Holbrook, Shaunette Renée Wilson and Toby Jones.
Indiana Jonesi viies film ei ole viimane linateos mitte ainult 80-aastase Fordi jaoks, ka 90-aastane helilooja John Williams kinnitas, et see film jääb ilmselt tema viimaseks. "Harrison vist teatas, et see jääb tema viimaseks filmiks. Ma mõtlesin siis, et kui Harrison, kes on minust üksjagu noorem, saab sellega hakkama, siis äkki ka mina," rääkis Williams juunis agentuurile Associated Press.
Film jõuab kinodesse 30. juunil 2023.
|
Ilmus esimene treiler Indiana Jonesi viiendale filmile
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Treileris näeb lisaks digitaalselt noorendatud Harrison Fordile ka Mads Mikkelseni ja Antonio Banderast, kes kehastavad filmi pahalasi, samuti Phoebe Waller-Bridge'i, kes astub filmis üles Indiana Jonesi ristitütre Helena rollis, vahendab Variety.
Viienda filmi tegevus toimub 1960. aastatel USA ja Nõukogude Liidu vahelise kosmosevõidujooksu ajal. Erinevalt eelnevatest filmidest ei ole selle järjefilmi stsenarist George Lucas ega lavastaja Steven Spielberg. Mõlemat rolli täidab James Mangold, kes on tuntud teiste hulgas filmide "Logan", "Ford vs. Ferrari" ja 3:10 to Yuma" poolest. Spielberg on filmi tegevprodutsent, Lucas on välja toodud stsenaristide meeskonnas.
Fordi kõrval astub taas Sallah'i rollis ekraanile ka John Rhys-Davies, keda võis näha viimati Indiana Jonesi 1989. aasta filmis "Indiana Jones and the Last Crusade". Lisaks eelmainitutele teevad filmis kaasa ka Thomas Kretschmann, Boyd Holbrook, Shaunette Renée Wilson and Toby Jones.
Indiana Jonesi viies film ei ole viimane linateos mitte ainult 80-aastase Fordi jaoks, ka 90-aastane helilooja John Williams kinnitas, et see film jääb ilmselt tema viimaseks. "Harrison vist teatas, et see jääb tema viimaseks filmiks. Ma mõtlesin siis, et kui Harrison, kes on minust üksjagu noorem, saab sellega hakkama, siis äkki ka mina," rääkis Williams juunis agentuurile Associated Press.
Film jõuab kinodesse 30. juunil 2023.
### Response:
Ilmus esimene treiler Indiana Jonesi viiendale filmile
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Sanna Marini sõnul on Venemaa täieulatuslik rünnak Ukrainale paljastanud Euroopa nõrkuse ja strateegilised vead, mida on tehtud suhtluses Venemaaga.
"Pean olema jõhkralt aus. Euroopa ei ole praegu piisavalt tugev. Ilma USA-ta oleksime hädas," ütles Marin Austraalia visiidi ajal peetud kõnes Lowy Instituudis Sydneys.
Soome peaministri sõnul tuleb Ukrainale anda kõik, et see võidaks sõja Venemaa vastu. Samas rõhutas Marin, et seni on kõige enam saanud Ukraina nii sõjalist, majanduslikku kui ka humanitaarabi just USA-lt, vahendas Yle.
Marin tunnistas kõnes, et "me oleksime pidanud kuulama oma Balti ja Poola sõpru palju varem".
Soome peaminister tõi ka esile, et riigid, nagu Austraalia ja Soome peaksid vähendama oma sõltuvust autoritaarsetest riikidest, eriti energiatootmise ja tehnoloogia vallas.
"Me ei tohi enam Hiina suhtes naiivsed olla," ütles Marin. Marini sõnul on Ukraina territooriumi osaline okupeerimine näidanud, kui oluline on demokraatlike riikide omavaheline tihe koostöö.
|
Sanna Marin: Euroopa ei ole piisavalt tugev, et üksi Venemaale vastu seista
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sanna Marini sõnul on Venemaa täieulatuslik rünnak Ukrainale paljastanud Euroopa nõrkuse ja strateegilised vead, mida on tehtud suhtluses Venemaaga.
"Pean olema jõhkralt aus. Euroopa ei ole praegu piisavalt tugev. Ilma USA-ta oleksime hädas," ütles Marin Austraalia visiidi ajal peetud kõnes Lowy Instituudis Sydneys.
Soome peaministri sõnul tuleb Ukrainale anda kõik, et see võidaks sõja Venemaa vastu. Samas rõhutas Marin, et seni on kõige enam saanud Ukraina nii sõjalist, majanduslikku kui ka humanitaarabi just USA-lt, vahendas Yle.
Marin tunnistas kõnes, et "me oleksime pidanud kuulama oma Balti ja Poola sõpru palju varem".
Soome peaminister tõi ka esile, et riigid, nagu Austraalia ja Soome peaksid vähendama oma sõltuvust autoritaarsetest riikidest, eriti energiatootmise ja tehnoloogia vallas.
"Me ei tohi enam Hiina suhtes naiivsed olla," ütles Marin. Marini sõnul on Ukraina territooriumi osaline okupeerimine näidanud, kui oluline on demokraatlike riikide omavaheline tihe koostöö.
### Response:
Sanna Marin: Euroopa ei ole piisavalt tugev, et üksi Venemaale vastu seista
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"On suur au ja privileeg anda nii mõjusale mängufilmile oma muusikaline puudutus. Töötasime selle kallal kogu bändi ja koos meie Rootsi produtsendi Povel Olssoniga," kirjeldas Kaupers.
"Loomulikult pidasime nõu ka režissöör Ilmariga, et sünniks ilus ja romantiline laul sellest, kui oluline on sõbra toetus rasketest aegadest ülesaamisel," lisas ta. Ta ootab põnevusega pühapäevast esilinastust Tallinnas, sest pole ka ise veel lõpptulemust näinud.
Ettepaneku liituda "Erik Kivisüda" meeskonnaga tegi talle filmi Läti-poolne kaastootja Roberts Vinovskis (Studio Locomotive), kes lisaks ideele kirjutada filmilaul pakkus muusikule ka piraadirolli. Kaupers kehastab filmis piraati nimega Versats. "Kogu filmimise protsess oli tõeliselt nauditav, muidugi eriti tore oli, et sain mängida nii ekstsentrilist ja värvikat karakterit."
Laulule "Alive Again" sündis ka muusikavideo, mille režissöör on Kaupersi bändikaaslane Kaspars Roga. "Muusikavideos püüdsime kujutada õdusat, kuid samas väga kino- või helistuudiolikku atmosfääri, kus vaataja saab end tunda ühtaegu filmi sünni juures. Usun, et video võiks anda edasi seda soojust, mida õhkub ka filmist."
Kaupers on töötanud filmi peaprodutsendi Riina Sildosega varemgi. Näiteks on ta kirjutanud laulud animafilmidele "Leiutajateküla Lotte" ning "Lotte ja kuukivi saladus".
"Erik Kivisüda" valmis Eesti, Luksemburgi, Ukraina, Leedu, Läti ja Soome koostöös. Filmi produtsent on Riina Sildos (Amrion OÜ), kaasprodutsendid Adrien Chef ja Paul Thiltges (Paul Thiltges Distributions, Luksemburg), Uljana Kim (Uljana Kim Studios, Leedu), Vitaliy Sheremetiev (Esse Production House, Ukraina), Alexy Bardi ja Helen Vinogradov (Helsinki-filmi Oy, Soome) ja Roberts Vinovskis (Locomotive Productions, Läti).
Film esilinastub Tallinnas Apollo Kino Solarises pühapäeval, 4. detsembril. Uuel nädalal jõuab film kinodesse üle Eesti.
|
Brainstorm avaldas Ilmar Raagi filmile "Erik Kivisüda" kirjutatud loo
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"On suur au ja privileeg anda nii mõjusale mängufilmile oma muusikaline puudutus. Töötasime selle kallal kogu bändi ja koos meie Rootsi produtsendi Povel Olssoniga," kirjeldas Kaupers.
"Loomulikult pidasime nõu ka režissöör Ilmariga, et sünniks ilus ja romantiline laul sellest, kui oluline on sõbra toetus rasketest aegadest ülesaamisel," lisas ta. Ta ootab põnevusega pühapäevast esilinastust Tallinnas, sest pole ka ise veel lõpptulemust näinud.
Ettepaneku liituda "Erik Kivisüda" meeskonnaga tegi talle filmi Läti-poolne kaastootja Roberts Vinovskis (Studio Locomotive), kes lisaks ideele kirjutada filmilaul pakkus muusikule ka piraadirolli. Kaupers kehastab filmis piraati nimega Versats. "Kogu filmimise protsess oli tõeliselt nauditav, muidugi eriti tore oli, et sain mängida nii ekstsentrilist ja värvikat karakterit."
Laulule "Alive Again" sündis ka muusikavideo, mille režissöör on Kaupersi bändikaaslane Kaspars Roga. "Muusikavideos püüdsime kujutada õdusat, kuid samas väga kino- või helistuudiolikku atmosfääri, kus vaataja saab end tunda ühtaegu filmi sünni juures. Usun, et video võiks anda edasi seda soojust, mida õhkub ka filmist."
Kaupers on töötanud filmi peaprodutsendi Riina Sildosega varemgi. Näiteks on ta kirjutanud laulud animafilmidele "Leiutajateküla Lotte" ning "Lotte ja kuukivi saladus".
"Erik Kivisüda" valmis Eesti, Luksemburgi, Ukraina, Leedu, Läti ja Soome koostöös. Filmi produtsent on Riina Sildos (Amrion OÜ), kaasprodutsendid Adrien Chef ja Paul Thiltges (Paul Thiltges Distributions, Luksemburg), Uljana Kim (Uljana Kim Studios, Leedu), Vitaliy Sheremetiev (Esse Production House, Ukraina), Alexy Bardi ja Helen Vinogradov (Helsinki-filmi Oy, Soome) ja Roberts Vinovskis (Locomotive Productions, Läti).
Film esilinastub Tallinnas Apollo Kino Solarises pühapäeval, 4. detsembril. Uuel nädalal jõuab film kinodesse üle Eesti.
### Response:
Brainstorm avaldas Ilmar Raagi filmile "Erik Kivisüda" kirjutatud loo
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Jüri alevikust pärit Prodigyboys on viieliikmeline räpibänd, kus teevad kaasa Leis, Beebi, Kedzer, Fay & 300.
Albumi produtseerisid Kedzer ja Leis ning mitmed Ameerika produtsendid. Albumil teevad kaasa Eesti räpparid Pluuto, Villemdrillem, Kaw, Margiiela ning ka Ameerika räpparid Frankslastday ning Glory.
Bändi sõnul on "Nihilismi" eesmärk eirata räpi standardeid, segades kokku elemente erinevatest muusikažanritest nagu rokk, punk, klassikaline muusika ning elektrooniline muusika.
Kuu aega enne albumi valmimist ilmus bändil muusikavideo loole "Locals".
|
Prodigyboys avaldas debüütalbumi "Nihilism"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jüri alevikust pärit Prodigyboys on viieliikmeline räpibänd, kus teevad kaasa Leis, Beebi, Kedzer, Fay & 300.
Albumi produtseerisid Kedzer ja Leis ning mitmed Ameerika produtsendid. Albumil teevad kaasa Eesti räpparid Pluuto, Villemdrillem, Kaw, Margiiela ning ka Ameerika räpparid Frankslastday ning Glory.
Bändi sõnul on "Nihilismi" eesmärk eirata räpi standardeid, segades kokku elemente erinevatest muusikažanritest nagu rokk, punk, klassikaline muusika ning elektrooniline muusika.
Kuu aega enne albumi valmimist ilmus bändil muusikavideo loole "Locals".
### Response:
Prodigyboys avaldas debüütalbumi "Nihilism"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Saksa kaitseminister Christine Lambrecht kuulub koos Saksa kantsler Olaf Scholziga Saksa sotsiaaldemokraatide sekka.
Neljapäeval kritiseerisid kaitseministrit ülejäänud kaks Saksa valitsuserakonda – majandusliberaalne Vabad Demokraadid (FDP) ja Saksa roheliste erakond.
Lambrechti on kritiseeritud ka Saksa valitsuse lubatud 100 miljardi euro suuruse kaitserahastu aeglase kasutuselevõtu eest. Saksa kantsler Olaf Scholz lubas peale Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale pöördepunkti (Zeitenwende) Saksa kaitsekuludes.
Sel nädalal kritiseerisid paljud inimesed Saksamaal kaitseministrit ka selle eest, et Saksa Bundeswehr i jaoks ei ole soetatud piisavalt palju laskemoona.
Politico toob esile, et Saksa laskemoonavarude vähesusest räägiti avalikult juba eelmise aasta detsembris kui Lambrecht ametisse sai.
Alates sestsaadik kui Saksamaa annetas mitmeid Panzerhaubitze 2000 iseliikursuurtükke ja vastavat suurtükimoona Ukrainale on arutelu laskemoonavarude osas muutunud vaid intensiivsemaks.
Kriitika kummutamiseks palus Lambrecht Saksa rahandusminister Christian Lindnerilt (FDP) kiirelt erakorralist rahaeraldist, et osta Saksamaale uut laskemoona.
Lindner ei toetanud raha eraldamise ettepanekut ning rõhutas vastukirjas, et Lambrecht ei maininud laskemoona soetamise vajadust eelmine kuu kui toimusid eelarvekõnelused.
Kirjas mainiti, et laskemoona soetamise pudelikaelaks pole mitte raha puudus, vaid Saksamaa läbipaistmatu bürokraatia.
Ka Saksa rohelised on Lambrechti kritiseerinud. Saksamaa roheliste kaitsevaldkonna ja eelarve esindusisikud tõid ühisavalduses esile, et Saksamaa ei täida ka NATO eesmärgiks seatud laskemoonavarude nõudeid.
Kahe roheliste poliitiku sõnul pole ka selge miks laskemoona hankimine polnud Saksamaa jaoks prioriteet peale Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale 24. veebruaril.
|
Saksa kaitseministrit kritiseeritakse laskemoona puudujäägi tõttu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksa kaitseminister Christine Lambrecht kuulub koos Saksa kantsler Olaf Scholziga Saksa sotsiaaldemokraatide sekka.
Neljapäeval kritiseerisid kaitseministrit ülejäänud kaks Saksa valitsuserakonda – majandusliberaalne Vabad Demokraadid (FDP) ja Saksa roheliste erakond.
Lambrechti on kritiseeritud ka Saksa valitsuse lubatud 100 miljardi euro suuruse kaitserahastu aeglase kasutuselevõtu eest. Saksa kantsler Olaf Scholz lubas peale Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale pöördepunkti (Zeitenwende) Saksa kaitsekuludes.
Sel nädalal kritiseerisid paljud inimesed Saksamaal kaitseministrit ka selle eest, et Saksa Bundeswehr i jaoks ei ole soetatud piisavalt palju laskemoona.
Politico toob esile, et Saksa laskemoonavarude vähesusest räägiti avalikult juba eelmise aasta detsembris kui Lambrecht ametisse sai.
Alates sestsaadik kui Saksamaa annetas mitmeid Panzerhaubitze 2000 iseliikursuurtükke ja vastavat suurtükimoona Ukrainale on arutelu laskemoonavarude osas muutunud vaid intensiivsemaks.
Kriitika kummutamiseks palus Lambrecht Saksa rahandusminister Christian Lindnerilt (FDP) kiirelt erakorralist rahaeraldist, et osta Saksamaale uut laskemoona.
Lindner ei toetanud raha eraldamise ettepanekut ning rõhutas vastukirjas, et Lambrecht ei maininud laskemoona soetamise vajadust eelmine kuu kui toimusid eelarvekõnelused.
Kirjas mainiti, et laskemoona soetamise pudelikaelaks pole mitte raha puudus, vaid Saksamaa läbipaistmatu bürokraatia.
Ka Saksa rohelised on Lambrechti kritiseerinud. Saksamaa roheliste kaitsevaldkonna ja eelarve esindusisikud tõid ühisavalduses esile, et Saksamaa ei täida ka NATO eesmärgiks seatud laskemoonavarude nõudeid.
Kahe roheliste poliitiku sõnul pole ka selge miks laskemoona hankimine polnud Saksamaa jaoks prioriteet peale Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale 24. veebruaril.
### Response:
Saksa kaitseministrit kritiseeritakse laskemoona puudujäägi tõttu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Prantsusmaa president Emmanuel Macron nimetas USA toetusi üliagressiivseks.
Tallinna Tehnikaülikooli makroökonoomika professor Karsten Staehr ütles usutluses ERR-ile, et ameeriklased jagavad palju raha mikrokiipide tootmisele, autotööstusele ning roheenergia sektorile. "See võib tähendada, et Euroopa ettevõtted kaotavad," tõdes ta.
Teisalt, lisas Staehr, mäletab Macron ilmselt veel, kuidas Prantsusmaa allveelaevade müük Austraaliale luhtus, kui viimasel hetkel otsustasid austraallased ameeriklaste ning brittide pakkumise kasuks. Seega osalt on Macroni hoiatus pigem signaal ameeriklastele Prantsusmaaga rohkem arvestada, eriti pidades silmas Euroopa jagab toetusi sama heldelt.
"Macroni murel ei ole väga sisu. Ajalooliselt on Euroopa Komisjon küll üritanud riigiabi andmist piirata, näiteks Eesti tundis seda, et ei saa alati oma soovi järgi toetust jagada, Estonian Airi puhul. Kuid Euroopa Liit on viimasel kahel, neljal aastal alla andnud ning lubanud riigiabi väga paljudes sektorites," selgitas Staehr.
Päris alusetu Prantsuse presidendi hoiatus pole. Lääneriikide sammud oma turgude kaitsel mõjuvad paratamatult lääne ühtsusele.
"Kui meenutada viie kuni 10 aasta tagust aega, siis lääs soosis alati kaubanduselt piirangute kaotamist. Tahtsime, et nii teeks ka arengumaad. Nüüd on riigitoetused ning jõulisem tööstuspoliitika taas tavaline mõlemal pool Atlandi ookeani. Ka Hiinas. See tähendab, et poliitikud arutavad kaubandust ning selle piiranguid jälle üha enam," ütles Staehr.
Seega näiteks kui ameeriklased tahavad oma mikrokiibitööstuse lahti haakida Hiina tarneahelatest, siis paratamatult saab nende meetmete kõrvalmõjul pihta ka Euroopa. Vajadust seda paremini vältida nentis ka visiidi lõpus Macroniga ühisel pressikonverentsil Ameerika president Joe Biden. "On parandusi, mida me saame teha, et Euroopa riigid saaks kergemini osaleda või ka üksi tegutseda. See mure tuleb veel lahendada. Põhimõtteliselt pole minu eesmärk kunagi olnud seadust kirjutades meie liitlasi kõrvale jätta," ütles ta.
|
Protektsionismi taastõus ähvardab lääneriikide ühtsust
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa president Emmanuel Macron nimetas USA toetusi üliagressiivseks.
Tallinna Tehnikaülikooli makroökonoomika professor Karsten Staehr ütles usutluses ERR-ile, et ameeriklased jagavad palju raha mikrokiipide tootmisele, autotööstusele ning roheenergia sektorile. "See võib tähendada, et Euroopa ettevõtted kaotavad," tõdes ta.
Teisalt, lisas Staehr, mäletab Macron ilmselt veel, kuidas Prantsusmaa allveelaevade müük Austraaliale luhtus, kui viimasel hetkel otsustasid austraallased ameeriklaste ning brittide pakkumise kasuks. Seega osalt on Macroni hoiatus pigem signaal ameeriklastele Prantsusmaaga rohkem arvestada, eriti pidades silmas Euroopa jagab toetusi sama heldelt.
"Macroni murel ei ole väga sisu. Ajalooliselt on Euroopa Komisjon küll üritanud riigiabi andmist piirata, näiteks Eesti tundis seda, et ei saa alati oma soovi järgi toetust jagada, Estonian Airi puhul. Kuid Euroopa Liit on viimasel kahel, neljal aastal alla andnud ning lubanud riigiabi väga paljudes sektorites," selgitas Staehr.
Päris alusetu Prantsuse presidendi hoiatus pole. Lääneriikide sammud oma turgude kaitsel mõjuvad paratamatult lääne ühtsusele.
"Kui meenutada viie kuni 10 aasta tagust aega, siis lääs soosis alati kaubanduselt piirangute kaotamist. Tahtsime, et nii teeks ka arengumaad. Nüüd on riigitoetused ning jõulisem tööstuspoliitika taas tavaline mõlemal pool Atlandi ookeani. Ka Hiinas. See tähendab, et poliitikud arutavad kaubandust ning selle piiranguid jälle üha enam," ütles Staehr.
Seega näiteks kui ameeriklased tahavad oma mikrokiibitööstuse lahti haakida Hiina tarneahelatest, siis paratamatult saab nende meetmete kõrvalmõjul pihta ka Euroopa. Vajadust seda paremini vältida nentis ka visiidi lõpus Macroniga ühisel pressikonverentsil Ameerika president Joe Biden. "On parandusi, mida me saame teha, et Euroopa riigid saaks kergemini osaleda või ka üksi tegutseda. See mure tuleb veel lahendada. Põhimõtteliselt pole minu eesmärk kunagi olnud seadust kirjutades meie liitlasi kõrvale jätta," ütles ta.
### Response:
Protektsionismi taastõus ähvardab lääneriikide ühtsust
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Briti leht The Times toob esile, et siiani on NATO liikmesriikide liidrid käsitlenud suhteid Venemaaga tulevikus üsna abstraktselt, minemata liialt detailidesse.
Erandiks on nüüd Saksa kantsler Olaf Scholz, kes väljendas hiljuti Berliini julgeolekukonverentsil arvamust, et peale Vene-Ukraina sõja lõppu oleks võimalik taastada Euroopa endine julgeolekuolukord.
Endise olukorra taastamise eeldus on Venemaa praeguse presidendi Vladimir Putini lubadus loobuda Venemaa agressioonist oma naabrite suhtes.
Konkreetselt väljendas Scholz valmidust suhelda Venemaaga relvastuskontrolli ja rakettide paigutamise teemal. Saksa kantsler kinnitas samas, et Venemaa rikkus ära senise Euroopa julgeolekukorralduse, käitudes nagu riik, mis pärineks 17. või 19. sajandist, kui tugevam riik võttis jõuga nõrgema territooriumi.
Scholzi sõnul peaks Venemaa aktsepteerima, et eksisteerivad avatud, demokraatlikud ühiskonnad, mis töötavad teistel põhimõtetel kui Venemaa.
Kantsleri sõnul ei tegele Euroopa Liidu liikmesriigid ega NATO agressiooniga ning kõik ühise julgeoleku küsimused peaksid olema lahendatavad ja nende üle peaks saama pidada kõnelusi, kui selleks soov on.
The Times rõhutab, et Scholzi positsioon erineb üsna märgatavalt teiste NATO liitlasriikide nagu Poola ja Balti riikide suhtumises Venemaasse.
Scholz külastas täpselt enne Venemaa täieulatuslikku invasiooni Moskvat, püüdes edutult päästa Euroopa senist julgeolekukorraldust. Nii nagu Prantsusmaa president Emmanuel Macron, on ka Saksa valitsus hoidnud kontakti Vene valitsusega ning aeg-ajalt on Scholz pidanud ka peale täieulatusliku invasiooni algust telefonivestluseid Vene presidendiga.
Scholzi juhitud Saksamaa majanduses on järgmisel aastal oodata majanduslangust. Saksamaad tabav majanduslangus on prognoosi järgi kõige hullem G20 riikide seas, kui välja arvata Ühendkuningriik ja Venemaa.
Saksa majanduse suurim mure on kõrged energiakandjate hinnad, mis on tingitud Vene gaasitarnete lõppemisest.
Saksa kantsleri koduerakond sotsiaaldemokraadid on aastaid väitnud, et Euroopas ei saa olla rahu Venemaa vastu – ainult koos Venemaaga. Scholz ütles sama printsiibi välja ka täpselt enne Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale 24. veebruaril.
The Times rõhutab, et isegi kui suudetakse taastada Euroopa endine julgeolekuolukord, ei ole selge, kas Venemaa peaks kinni antud lubadustest.
|
Scholz: Euroopa peaks pärast sõda Venemaaga julgeolekukoostööd tegema
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Briti leht The Times toob esile, et siiani on NATO liikmesriikide liidrid käsitlenud suhteid Venemaaga tulevikus üsna abstraktselt, minemata liialt detailidesse.
Erandiks on nüüd Saksa kantsler Olaf Scholz, kes väljendas hiljuti Berliini julgeolekukonverentsil arvamust, et peale Vene-Ukraina sõja lõppu oleks võimalik taastada Euroopa endine julgeolekuolukord.
Endise olukorra taastamise eeldus on Venemaa praeguse presidendi Vladimir Putini lubadus loobuda Venemaa agressioonist oma naabrite suhtes.
Konkreetselt väljendas Scholz valmidust suhelda Venemaaga relvastuskontrolli ja rakettide paigutamise teemal. Saksa kantsler kinnitas samas, et Venemaa rikkus ära senise Euroopa julgeolekukorralduse, käitudes nagu riik, mis pärineks 17. või 19. sajandist, kui tugevam riik võttis jõuga nõrgema territooriumi.
Scholzi sõnul peaks Venemaa aktsepteerima, et eksisteerivad avatud, demokraatlikud ühiskonnad, mis töötavad teistel põhimõtetel kui Venemaa.
Kantsleri sõnul ei tegele Euroopa Liidu liikmesriigid ega NATO agressiooniga ning kõik ühise julgeoleku küsimused peaksid olema lahendatavad ja nende üle peaks saama pidada kõnelusi, kui selleks soov on.
The Times rõhutab, et Scholzi positsioon erineb üsna märgatavalt teiste NATO liitlasriikide nagu Poola ja Balti riikide suhtumises Venemaasse.
Scholz külastas täpselt enne Venemaa täieulatuslikku invasiooni Moskvat, püüdes edutult päästa Euroopa senist julgeolekukorraldust. Nii nagu Prantsusmaa president Emmanuel Macron, on ka Saksa valitsus hoidnud kontakti Vene valitsusega ning aeg-ajalt on Scholz pidanud ka peale täieulatusliku invasiooni algust telefonivestluseid Vene presidendiga.
Scholzi juhitud Saksamaa majanduses on järgmisel aastal oodata majanduslangust. Saksamaad tabav majanduslangus on prognoosi järgi kõige hullem G20 riikide seas, kui välja arvata Ühendkuningriik ja Venemaa.
Saksa majanduse suurim mure on kõrged energiakandjate hinnad, mis on tingitud Vene gaasitarnete lõppemisest.
Saksa kantsleri koduerakond sotsiaaldemokraadid on aastaid väitnud, et Euroopas ei saa olla rahu Venemaa vastu – ainult koos Venemaaga. Scholz ütles sama printsiibi välja ka täpselt enne Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale 24. veebruaril.
The Times rõhutab, et isegi kui suudetakse taastada Euroopa endine julgeolekuolukord, ei ole selge, kas Venemaa peaks kinni antud lubadustest.
### Response:
Scholz: Euroopa peaks pärast sõda Venemaaga julgeolekukoostööd tegema
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Üle eesti kümmet hooldekodu pidava Südamekodude keti nõukogu esimees Martin Kukk ütles ERR-ile, et nemad vaatavad teenuste hinnad üle iga aasta lõpus. Järgmise aasta keskmine hinnatõus jääb 10 protsendi juurde.
Kukk tõdes, et sel aastal on surve hindade tõstmiseks oluliselt suurem: "See on ikkagi paljuski tingitud sellest, et kütte ja elektri hinnad ei ole tõusnud mitte 10 protsenti, vaid kordades. Ja meie kõige suurem kulukomponent, tööjõukulud, seal on vaja samuti umbes samas suurusjärgus palku tõsta."
Lääne-Nigula vallas asuvaid Risti ja Oru hooldekodusid ootab uuel aasal samuti ees hinnatõus. Kui praegu jääb üldhooldusteenuse hind 850 euro juurde, siis tulevast aastast tõuseb see 150 euro võrra, ütles hooldekodude juhataja Elle Ljubomirov. Juhataja sõnul otsustasid nad teha hinnatõusu alates 1. veebruarist
"Ilma kohatasu tõstmata ei saa hakkama. Elekter, küte, toiduhinnad on teinud hüppelise kasvu, samamoodi kallinevad medistiinitarbed. Kõik on sellega seotud," selgitas Ljubomirov.
Vaatamata laias laastus 900-1000 euro juurde jäävale kohatasule kliente hooldekodudel jagub.
Martin Kukk tõdes, et nende pakutava 700 koha täituvus on erinev. Kui Harjumaal veel vabu kohti leiab, on maakohtades majad täis.
Ka Lääne-Nigulas on kohad täis, ütles Elle Ljubomirov. "Orul on 38 kohta, Ristil on 36 kohta. Inimesed on järjekorras. Ristil on kõik kohad täis, Orul kõik kohad kohe täituvad."
"Tallinnas ja Harjumaal, kus teenus on tulenevalt kõrgemast palgatasemest mõnevõrra kallim, on vabu kohti rohkem, maapiirkondades jälle vähem," märkis Kukk.
Tuleva aasta juulist peaks rakenduma valitsuskoalitsioonis kokku lepitud hoolekandereform, mille eesmärk on võimaldada keskmise pensioni eest inimesele hooldekodu koht nii, et puuduoleva summa maksab riik. Vastava seadusemuudatuse kolmas lugemine on riigikogus tuleva nädala kolmapäeval.
Riigieelarves on selleks tuleval aastal ette nähtud 40 miljonit, aastaks 2024 57 miljonit eurot. See peaks ühtlasi kohalikel omavalitsustel võimaldama ka kodus elamist toetavate teenuste arendamist.
Keskmine pension peaks 2023. aasta 1. aprillist pärast indekseerimist ja erakorralist pensionitõusu olema ligikaudu 654 eurot.
|
Üldise hinnatõusu taustal tõusevad uuel aastal taas hooldekodude hinnad
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üle eesti kümmet hooldekodu pidava Südamekodude keti nõukogu esimees Martin Kukk ütles ERR-ile, et nemad vaatavad teenuste hinnad üle iga aasta lõpus. Järgmise aasta keskmine hinnatõus jääb 10 protsendi juurde.
Kukk tõdes, et sel aastal on surve hindade tõstmiseks oluliselt suurem: "See on ikkagi paljuski tingitud sellest, et kütte ja elektri hinnad ei ole tõusnud mitte 10 protsenti, vaid kordades. Ja meie kõige suurem kulukomponent, tööjõukulud, seal on vaja samuti umbes samas suurusjärgus palku tõsta."
Lääne-Nigula vallas asuvaid Risti ja Oru hooldekodusid ootab uuel aasal samuti ees hinnatõus. Kui praegu jääb üldhooldusteenuse hind 850 euro juurde, siis tulevast aastast tõuseb see 150 euro võrra, ütles hooldekodude juhataja Elle Ljubomirov. Juhataja sõnul otsustasid nad teha hinnatõusu alates 1. veebruarist
"Ilma kohatasu tõstmata ei saa hakkama. Elekter, küte, toiduhinnad on teinud hüppelise kasvu, samamoodi kallinevad medistiinitarbed. Kõik on sellega seotud," selgitas Ljubomirov.
Vaatamata laias laastus 900-1000 euro juurde jäävale kohatasule kliente hooldekodudel jagub.
Martin Kukk tõdes, et nende pakutava 700 koha täituvus on erinev. Kui Harjumaal veel vabu kohti leiab, on maakohtades majad täis.
Ka Lääne-Nigulas on kohad täis, ütles Elle Ljubomirov. "Orul on 38 kohta, Ristil on 36 kohta. Inimesed on järjekorras. Ristil on kõik kohad täis, Orul kõik kohad kohe täituvad."
"Tallinnas ja Harjumaal, kus teenus on tulenevalt kõrgemast palgatasemest mõnevõrra kallim, on vabu kohti rohkem, maapiirkondades jälle vähem," märkis Kukk.
Tuleva aasta juulist peaks rakenduma valitsuskoalitsioonis kokku lepitud hoolekandereform, mille eesmärk on võimaldada keskmise pensioni eest inimesele hooldekodu koht nii, et puuduoleva summa maksab riik. Vastava seadusemuudatuse kolmas lugemine on riigikogus tuleva nädala kolmapäeval.
Riigieelarves on selleks tuleval aastal ette nähtud 40 miljonit, aastaks 2024 57 miljonit eurot. See peaks ühtlasi kohalikel omavalitsustel võimaldama ka kodus elamist toetavate teenuste arendamist.
Keskmine pension peaks 2023. aasta 1. aprillist pärast indekseerimist ja erakorralist pensionitõusu olema ligikaudu 654 eurot.
### Response:
Üldise hinnatõusu taustal tõusevad uuel aastal taas hooldekodude hinnad
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Täna jääb meil [piiriüleses e-kaubanduses] saamata miljonites eurodes käibemaksu ja ausatel ettevõtjatel on keeruline konkureerida nendega, kes käibemaksu ei tasu," selgitas rahandusminister Annely Akkermann.
Rahandusministri sõnul pole konkreetset infot, kui palju selliseid tehinguid jäetakse deklareerimata ja maksud tasumata.
Puudulik info käibemaksukohustuste kohta ei puuduta ainult Eestit, vaid kõiki Euroopa Liidu (EL) liikmesriike. EL-is tegutsevad makseteenuse pakkujad peavad edaspidi hakkama edastama kord kvartalis maksuhaldurile andmed piiriüleste makse saajate ja maksete kohta. Direktiiv tuleb üle võtta järgmise aasta lõpuks ja selle jõustudes hakkavad maksuhaldurid esitama andmeid üleeuroopalisse andmebaasi CESOP (Central Electronic System of Payment Information).
See andmebaas koondab info piiriüleste maksete saajate kohta ja sealt saab riik infot isikute kohta, kellel võib olla tekkinud piiriülese käibe tõttu maksukohustus Eestis.
Näiteks on Hiina kauplejate makseteenuse pakkujad sageli Euroopas. Nendel pakkujatel tekib kohustus esitada läbi oma riigi maksuhalduri CESOP-ile info maksete kohta, mida e-pood saab. Nii tekib Eestil võimalus näha konkreetse e-poe Eesti-suunalist käivet.
Info maksete saajate kohta tuleb edastada siis, kui maksete koguarv ühe makse saaja kohta ületab 25 makset kvartalis. Maksete andmed esitatakse kvartali kohta ja esimene andmete esitamine toimub 2024. aasta 31. märtsil.
Teise liikmesriigi e-kauplejate piiriülene müük Eestis asuvale tarbijale kuulub maksustamisele Eestis, kui selle e-kaupleja kogu piiriülene müük EL-is ületab 10 000 eurot kalendriaastas. Kuni selle piirmäära ületamiseni on e-kaupmehel õigus käsitleda piiriülest müüki kui oma asukohariigi siseriiklikku müüki, ehk et kaup maksustatakse e-kaupmehe asukohariigis. Kui e-kaupmees on ühendusevälise riigi isik, siis maksustatakse Eestisse saadetav kaup importimisel.
|
Valmis e-kaubanduse käibemaksulaekumist parandama pidav eelnõu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Täna jääb meil [piiriüleses e-kaubanduses] saamata miljonites eurodes käibemaksu ja ausatel ettevõtjatel on keeruline konkureerida nendega, kes käibemaksu ei tasu," selgitas rahandusminister Annely Akkermann.
Rahandusministri sõnul pole konkreetset infot, kui palju selliseid tehinguid jäetakse deklareerimata ja maksud tasumata.
Puudulik info käibemaksukohustuste kohta ei puuduta ainult Eestit, vaid kõiki Euroopa Liidu (EL) liikmesriike. EL-is tegutsevad makseteenuse pakkujad peavad edaspidi hakkama edastama kord kvartalis maksuhaldurile andmed piiriüleste makse saajate ja maksete kohta. Direktiiv tuleb üle võtta järgmise aasta lõpuks ja selle jõustudes hakkavad maksuhaldurid esitama andmeid üleeuroopalisse andmebaasi CESOP (Central Electronic System of Payment Information).
See andmebaas koondab info piiriüleste maksete saajate kohta ja sealt saab riik infot isikute kohta, kellel võib olla tekkinud piiriülese käibe tõttu maksukohustus Eestis.
Näiteks on Hiina kauplejate makseteenuse pakkujad sageli Euroopas. Nendel pakkujatel tekib kohustus esitada läbi oma riigi maksuhalduri CESOP-ile info maksete kohta, mida e-pood saab. Nii tekib Eestil võimalus näha konkreetse e-poe Eesti-suunalist käivet.
Info maksete saajate kohta tuleb edastada siis, kui maksete koguarv ühe makse saaja kohta ületab 25 makset kvartalis. Maksete andmed esitatakse kvartali kohta ja esimene andmete esitamine toimub 2024. aasta 31. märtsil.
Teise liikmesriigi e-kauplejate piiriülene müük Eestis asuvale tarbijale kuulub maksustamisele Eestis, kui selle e-kaupleja kogu piiriülene müük EL-is ületab 10 000 eurot kalendriaastas. Kuni selle piirmäära ületamiseni on e-kaupmehel õigus käsitleda piiriülest müüki kui oma asukohariigi siseriiklikku müüki, ehk et kaup maksustatakse e-kaupmehe asukohariigis. Kui e-kaupmees on ühendusevälise riigi isik, siis maksustatakse Eestisse saadetav kaup importimisel.
### Response:
Valmis e-kaubanduse käibemaksulaekumist parandama pidav eelnõu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Baskonia viskas juba avaveerandil 24 punkti külalismeeskonna üheksa vastu ja kuigi kaks järgmist perioodi kaotati, oli võit mõõnava Itaalia tippklubi üle lõpuks siiski veenev.
Kotsar käis väljakul kolm sekundit vähem kui 22 minutit ning viskas selle ajaga seitse punkti (kahepunktivisked 3/7, vabavisked 1/4) ja võttis üheksa lauapalli. Raieste neljapäeval platsile ei pääsenud. Baskonia resultatiivseim oli 15 punkti visanud Darius Thompson.
Baskonia on kuue võidu ja viie kaotusega Euroliiga tabelis kaheksandal kohal, Milano on kaotanud juba seitse järjestikust mängu.
Teised tulemused:
Berliini Alba - Barcelona 86:88
Anadolu Efes - Olympiakos 82:71
Lyon - Monaco 75:84
Partizan - Valencia 96:100 (la.)
|
Kotsar oli Baskonia võidumängus punase laterna üle lähedal kaksikduublile
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Baskonia viskas juba avaveerandil 24 punkti külalismeeskonna üheksa vastu ja kuigi kaks järgmist perioodi kaotati, oli võit mõõnava Itaalia tippklubi üle lõpuks siiski veenev.
Kotsar käis väljakul kolm sekundit vähem kui 22 minutit ning viskas selle ajaga seitse punkti (kahepunktivisked 3/7, vabavisked 1/4) ja võttis üheksa lauapalli. Raieste neljapäeval platsile ei pääsenud. Baskonia resultatiivseim oli 15 punkti visanud Darius Thompson.
Baskonia on kuue võidu ja viie kaotusega Euroliiga tabelis kaheksandal kohal, Milano on kaotanud juba seitse järjestikust mängu.
Teised tulemused:
Berliini Alba - Barcelona 86:88
Anadolu Efes - Olympiakos 82:71
Lyon - Monaco 75:84
Partizan - Valencia 96:100 (la.)
### Response:
Kotsar oli Baskonia võidumängus punase laterna üle lähedal kaksikduublile
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.