instruction
stringclasses 3
values | input
stringlengths 0
388k
| output
stringlengths 1
59.4k
| text
stringlengths 246
388k
|
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Liiv kaotas võitjale Laurent Dubreuile 0,67 sekundit ja sai 14. koha. Pjedestaalile pääsesid veel ka jaapanlane Tatsuya Shinhama ja korealane Kim Jun-ho, kes kaotasid võitjale vastavalt 0,17 ja 0,18 sekundit.
Liiv hoiab MK-sarjas 500 m distantsi arvestuses 65 punktiga 18. koha. Esikohal on 174 punkti kogunud Dubreuil.
|
Marten Liiv sõitis MK-etapil teise kümnesse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liiv kaotas võitjale Laurent Dubreuile 0,67 sekundit ja sai 14. koha. Pjedestaalile pääsesid veel ka jaapanlane Tatsuya Shinhama ja korealane Kim Jun-ho, kes kaotasid võitjale vastavalt 0,17 ja 0,18 sekundit.
Liiv hoiab MK-sarjas 500 m distantsi arvestuses 65 punktiga 18. koha. Esikohal on 174 punkti kogunud Dubreuil.
### Response:
Marten Liiv sõitis MK-etapil teise kümnesse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Aurelien Tchouameni kauglöök viis prantslased 17. minutil juhtima, aga sama mees põhjusta teise poolaja alguses penalti, mille Harry Kane realiseeris.
78. minutil viis Olivier Giroud pärast Antoine Griezmanni tsenderdust pealöögist prantslased uuesti juhtima, aga inglased teenisid VAR-i abiga veel ühe penalti, mille Kane lõi 84. minutil üle.
Veerandfinaal
90:00
Inglismaa
1
54' Kane (pen)
1
:
2
2
Prantsusmaa
17' Tchouameni
78' Giroud
Inglismaa
54' Kane (pen)
Prantsusmaa
17' Tchouameni
78' Giroud
Eelvaade:
Inglismaa jalgpallikoondis alustas turniiri muljetavaldava 6:2 võiduga Iraani üle, aga teises voorus tehti USA-ga väheütlev 0:0 viik. Kolmandas voorus saadi aga Walesist taas kindlalt 3:0 jagu.
Kaheksandikfinaalis tuli vastaseks Senegal, kus Inglismaa õigustas soosikukoormat 3:0 võiduga. Prantsusmaa on aga esimene suurjõud, kellega inglastel vastamisi minna tuleb.
Tiitlikaitsja alustas inglastele sarnaselt - avamängus võeti Austraalia vastu selge 4:1 võit. Teine mäng Taaniga kulges keerulisemalt, aga Kylian Mbappe tabamustest saadi siingi 2:1 võit. Sel hetkel oli edasipääs tagatud ja viimases kohtumises B-koosseisuga mängides lubati endale 0:1 kaotust Tuneesialt.
Kaheksandikfinaalis olid Mbappe ja teised tähed tagasi ning esimene neist lõi taas kaks väravat. Poola koondist võideti skooriga 3:1.
Kuigi Inglismaal ja Prantsusmaal jagub ühist jalgpalliajalugu, siis MM-finaalturniiridel minnakse vastamisi alles kolmandat korda. Viimati kohtuti koguni 40 aastat tagasi - 1982. aasta turniiril jäid inglased peale 3:1.
Viimase kümne aasta jooksul on peetud vaid kaks maavõistlust: 2015. aastal võitis Inglismaa 2:0 ja 2017. aastal jäi Prantsusmaa peale 3:2.
|
Prantsusmaa jõudis poolfinaali, Kane realiseeris kahest penaltist ühe
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aurelien Tchouameni kauglöök viis prantslased 17. minutil juhtima, aga sama mees põhjusta teise poolaja alguses penalti, mille Harry Kane realiseeris.
78. minutil viis Olivier Giroud pärast Antoine Griezmanni tsenderdust pealöögist prantslased uuesti juhtima, aga inglased teenisid VAR-i abiga veel ühe penalti, mille Kane lõi 84. minutil üle.
Veerandfinaal
90:00
Inglismaa
1
54' Kane (pen)
1
:
2
2
Prantsusmaa
17' Tchouameni
78' Giroud
Inglismaa
54' Kane (pen)
Prantsusmaa
17' Tchouameni
78' Giroud
Eelvaade:
Inglismaa jalgpallikoondis alustas turniiri muljetavaldava 6:2 võiduga Iraani üle, aga teises voorus tehti USA-ga väheütlev 0:0 viik. Kolmandas voorus saadi aga Walesist taas kindlalt 3:0 jagu.
Kaheksandikfinaalis tuli vastaseks Senegal, kus Inglismaa õigustas soosikukoormat 3:0 võiduga. Prantsusmaa on aga esimene suurjõud, kellega inglastel vastamisi minna tuleb.
Tiitlikaitsja alustas inglastele sarnaselt - avamängus võeti Austraalia vastu selge 4:1 võit. Teine mäng Taaniga kulges keerulisemalt, aga Kylian Mbappe tabamustest saadi siingi 2:1 võit. Sel hetkel oli edasipääs tagatud ja viimases kohtumises B-koosseisuga mängides lubati endale 0:1 kaotust Tuneesialt.
Kaheksandikfinaalis olid Mbappe ja teised tähed tagasi ning esimene neist lõi taas kaks väravat. Poola koondist võideti skooriga 3:1.
Kuigi Inglismaal ja Prantsusmaal jagub ühist jalgpalliajalugu, siis MM-finaalturniiridel minnakse vastamisi alles kolmandat korda. Viimati kohtuti koguni 40 aastat tagasi - 1982. aasta turniiril jäid inglased peale 3:1.
Viimase kümne aasta jooksul on peetud vaid kaks maavõistlust: 2015. aastal võitis Inglismaa 2:0 ja 2017. aastal jäi Prantsusmaa peale 3:2.
### Response:
Prantsusmaa jõudis poolfinaali, Kane realiseeris kahest penaltist ühe
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Oluline 10. detsembril kell 22.55:
- Odessa jäi rünnaku järel elektrita;
- Ööpäevas hukkus Vene rünnakutes 13 tsiviilisikut;
- USA: Venemaa laiendab tuumaarsenali;
- Zelenski: rahu saavutatakse Ukraina vägede vastupanuga;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 370 sõdurit.
Zelenski: Odessas on elektrita 1,5 miljonit inimese
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles õhtuses videopöördumises, et rünnakute järel on Odessas elektrita üle 1,5 miljoni inimese.
Venemaa võttis oktoobris sihikule Ukraina energiataristu ning on seda rünnanud nii rakettide kui ka droonidega. Laupäeva varahommikul tabasid Vene droonirünnakud olulise tähtsusega ülekandeliine.
Oblasti juhtide sõnul kaaluvad inimesed, kes kasutavad elektrikütet, piirkonnast lahkumist.
"Esialgsete prognooside kohaselt võtab Odessas energiataristu taastamine kauem aega kui varasemate rünnakute järel," teatasid oblasti võimud. "Me ei räägi enam päevadest, vaid nädalatest, võimalik, et isegi kahest-kolmest kuust."
Odessa jäi rünnaku järel elektrita
Laupäeva varahommikul jäi energiataristu pihta suunatud Vene droonirünnaku järel elektrita Odessa linn ning osa Odessa oblastist.
"Kahju suuruse tõttu Odessa infrastruktuurile on kogu Odessa peale elutähtsate teenuste elektrivõrgust lahti ühendatud," ütles Odessa linnapea Gennadi Truhhanov.
Enne Venemaa sissetungi Ukrainasse elas Odessas üle miljoni inimese.
Ukraina peaprokuröri büroo teatel olid Odessa kahte elektrijaama tabanud droonid valmistatud Iraanis. Ukraina relvajõudude teatel tulistati 10 drooni alla.
Ööpäevas hukkus Vene rünnakutes 13 tsiviilisikut
Viimase 24 tunni jooksul on Venemaa pommirünnakutes surma saanud viis ja haavata saanud 13 tsiviilisikut. Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko ütles, et Venemaa väed ründavad igapäevaselt Bahmuti linna hoolimata endi suurtest kaotustest. "Neid rünnakuid saab kõige paremini kirjeldada kui kahuriliha. Nad toetuvad enamasti jalaväele ja vähem soomukitele ning nad ei saa edasi liikuda," sõnas Kõrõlenko.
Luhanski piirkonna kuberner Serhii Haidai ütles, et Ukraina sõjavägi surub oma vastupealetungi Kreminna ja Svatove suunas. Hersoni piirkonna kuberner Jaroslav Janõševitš ütles, et viimase 24 tunni jooksul sai Vene mürskude tõttu haavata kaheksa tsiviilisikut. Khersonis, mille Ukraina eelmisel kuul tagasi vallutas, said kannatada lastehaigla ja surnukuur.
Naabruses asuvas Zaporižžjas pommitasid Vene väed Nikopoli ja Tšervonohrihorivkat. Zaporižžja kuberner Valentõn Reznitšenko ütles, et Vene mürsud kahjustasid elumaju ja elektriliine.
Harkivi piirkonnas sai kuberner Oleh Sõniehubovi sõnul Vene mürskudes haavata kolm tsiviilisikut, kellest üks suri hiljem.
USA: Venemaa laiendab tuumaarsenali
Venemaa laiendab ja moderniseerib oma tuumaarsenali, ütles USA kaitseminister Lloyd Austin reedel. Austini kommentaarid on kooskõlas hiljutise Pentagoni tuumarelvade poliitikadokumendiga, vahendas Reuters.
Venemaal on ekspertide sõnul maailma suurim tuumarelvavaru, kus on ligi 6000 lõhkepead. Venemaal ja USA-l on kokku umbes 90 protsenti maailma tuumalõhkepeadest, millest piisab planeedi mitmekordseks hävitamiseks.
"Venemaa moderniseerib ja laiendab oma tuumaarsenali," ütles Austin USA tuumaarsenali valvava USA strateegilise väejuhatuse ülema tseremoonial.
"Ja samal ajal kui Kreml jätkab oma julma ja provotseerimata valiksõda Ukraina vastu, on kogu maailm näinud, kuidas Putin vastutustundetult tuumaohuga hirmutab," ütles Austin.
Venemaa on öelnud, et pöörab 2023. aastal erilist tähelepanu oma tuumajõudude infrastruktuuri ehitamisele.
Zelenski: rahu saavutatakse Ukraina vägede vastupanuga
"Eesliini olukord on jätkuvalt väga raske Donbassi võtmepiirkondades – Bahmut, Soledar, Maryinka, Kreminna. Nendes piirkondades pole alles jäänud ühtegi elamispinda, mis poleks saanud mürskudest kahjustada. Okupandid muutsid Bahmuti, järjekordsesse Donbassi linna, põlenud varemeteks," ütles Ukraina president oma reedeõhtuses videopöördumises.
Zelenski tuletas üldsusele meelde, et rahuvalem koosneb kümnest punktist – tuumajulgeolekust riigi territoriaalse terviklikkuse taastamiseni, energiajulgeolekust kõigi Venemaa territooriumil kinni peetavate sõjavangide ja küüditatute tagasitoomiseni. "See on nüüd meie riigi üks võtmeülesandeid – kaasata maailm rahuvalemi punktide konkreetsesse elluviimisse. Peame tagastama Ukraina lipu kõikidele Ukraina linnadele ja kogukondadele, tagama terroristliku riigi tegeliku vastutuse selle sõja eest ning tagama kõigi ukrainlaste põlvkondade turvalisuse pärast selle sõja lõppu," ütles Zelenski. "Meie kaitseväe ja kogu meie rahva kangelaslik vastupanu toob lähemale päeva, mil kogu Ukraina kogeb lõpuks võitu ja rahu. Tõelist, usaldusväärset," lisas ta.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 370 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 93 760 (võrdlus eelmise päevaga +370);
- tankid 2940 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 5917 (+5);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+0);
- suurtükisüsteemid 1927 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 397 (+2)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1603 (+0);
- tiibraketid 592 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4535 (+4);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 167 (+3).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
|
Sõja 290. päev: Bahmutis jätkub karm sõjategevus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 10. detsembril kell 22.55:
- Odessa jäi rünnaku järel elektrita;
- Ööpäevas hukkus Vene rünnakutes 13 tsiviilisikut;
- USA: Venemaa laiendab tuumaarsenali;
- Zelenski: rahu saavutatakse Ukraina vägede vastupanuga;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 370 sõdurit.
Zelenski: Odessas on elektrita 1,5 miljonit inimese
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles õhtuses videopöördumises, et rünnakute järel on Odessas elektrita üle 1,5 miljoni inimese.
Venemaa võttis oktoobris sihikule Ukraina energiataristu ning on seda rünnanud nii rakettide kui ka droonidega. Laupäeva varahommikul tabasid Vene droonirünnakud olulise tähtsusega ülekandeliine.
Oblasti juhtide sõnul kaaluvad inimesed, kes kasutavad elektrikütet, piirkonnast lahkumist.
"Esialgsete prognooside kohaselt võtab Odessas energiataristu taastamine kauem aega kui varasemate rünnakute järel," teatasid oblasti võimud. "Me ei räägi enam päevadest, vaid nädalatest, võimalik, et isegi kahest-kolmest kuust."
Odessa jäi rünnaku järel elektrita
Laupäeva varahommikul jäi energiataristu pihta suunatud Vene droonirünnaku järel elektrita Odessa linn ning osa Odessa oblastist.
"Kahju suuruse tõttu Odessa infrastruktuurile on kogu Odessa peale elutähtsate teenuste elektrivõrgust lahti ühendatud," ütles Odessa linnapea Gennadi Truhhanov.
Enne Venemaa sissetungi Ukrainasse elas Odessas üle miljoni inimese.
Ukraina peaprokuröri büroo teatel olid Odessa kahte elektrijaama tabanud droonid valmistatud Iraanis. Ukraina relvajõudude teatel tulistati 10 drooni alla.
Ööpäevas hukkus Vene rünnakutes 13 tsiviilisikut
Viimase 24 tunni jooksul on Venemaa pommirünnakutes surma saanud viis ja haavata saanud 13 tsiviilisikut. Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko ütles, et Venemaa väed ründavad igapäevaselt Bahmuti linna hoolimata endi suurtest kaotustest. "Neid rünnakuid saab kõige paremini kirjeldada kui kahuriliha. Nad toetuvad enamasti jalaväele ja vähem soomukitele ning nad ei saa edasi liikuda," sõnas Kõrõlenko.
Luhanski piirkonna kuberner Serhii Haidai ütles, et Ukraina sõjavägi surub oma vastupealetungi Kreminna ja Svatove suunas. Hersoni piirkonna kuberner Jaroslav Janõševitš ütles, et viimase 24 tunni jooksul sai Vene mürskude tõttu haavata kaheksa tsiviilisikut. Khersonis, mille Ukraina eelmisel kuul tagasi vallutas, said kannatada lastehaigla ja surnukuur.
Naabruses asuvas Zaporižžjas pommitasid Vene väed Nikopoli ja Tšervonohrihorivkat. Zaporižžja kuberner Valentõn Reznitšenko ütles, et Vene mürsud kahjustasid elumaju ja elektriliine.
Harkivi piirkonnas sai kuberner Oleh Sõniehubovi sõnul Vene mürskudes haavata kolm tsiviilisikut, kellest üks suri hiljem.
USA: Venemaa laiendab tuumaarsenali
Venemaa laiendab ja moderniseerib oma tuumaarsenali, ütles USA kaitseminister Lloyd Austin reedel. Austini kommentaarid on kooskõlas hiljutise Pentagoni tuumarelvade poliitikadokumendiga, vahendas Reuters.
Venemaal on ekspertide sõnul maailma suurim tuumarelvavaru, kus on ligi 6000 lõhkepead. Venemaal ja USA-l on kokku umbes 90 protsenti maailma tuumalõhkepeadest, millest piisab planeedi mitmekordseks hävitamiseks.
"Venemaa moderniseerib ja laiendab oma tuumaarsenali," ütles Austin USA tuumaarsenali valvava USA strateegilise väejuhatuse ülema tseremoonial.
"Ja samal ajal kui Kreml jätkab oma julma ja provotseerimata valiksõda Ukraina vastu, on kogu maailm näinud, kuidas Putin vastutustundetult tuumaohuga hirmutab," ütles Austin.
Venemaa on öelnud, et pöörab 2023. aastal erilist tähelepanu oma tuumajõudude infrastruktuuri ehitamisele.
Zelenski: rahu saavutatakse Ukraina vägede vastupanuga
"Eesliini olukord on jätkuvalt väga raske Donbassi võtmepiirkondades – Bahmut, Soledar, Maryinka, Kreminna. Nendes piirkondades pole alles jäänud ühtegi elamispinda, mis poleks saanud mürskudest kahjustada. Okupandid muutsid Bahmuti, järjekordsesse Donbassi linna, põlenud varemeteks," ütles Ukraina president oma reedeõhtuses videopöördumises.
Zelenski tuletas üldsusele meelde, et rahuvalem koosneb kümnest punktist – tuumajulgeolekust riigi territoriaalse terviklikkuse taastamiseni, energiajulgeolekust kõigi Venemaa territooriumil kinni peetavate sõjavangide ja küüditatute tagasitoomiseni. "See on nüüd meie riigi üks võtmeülesandeid – kaasata maailm rahuvalemi punktide konkreetsesse elluviimisse. Peame tagastama Ukraina lipu kõikidele Ukraina linnadele ja kogukondadele, tagama terroristliku riigi tegeliku vastutuse selle sõja eest ning tagama kõigi ukrainlaste põlvkondade turvalisuse pärast selle sõja lõppu," ütles Zelenski. "Meie kaitseväe ja kogu meie rahva kangelaslik vastupanu toob lähemale päeva, mil kogu Ukraina kogeb lõpuks võitu ja rahu. Tõelist, usaldusväärset," lisas ta.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 370 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 93 760 (võrdlus eelmise päevaga +370);
- tankid 2940 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 5917 (+5);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+0);
- suurtükisüsteemid 1927 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 397 (+2)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1603 (+0);
- tiibraketid 592 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4535 (+4);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 167 (+3).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 290. päev: Bahmutis jätkub karm sõjategevus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Laupäeval Kiili spordihoonesse kohale tulnud Jõgeva Wolves ja kohtunikud said teada, et Tallinna FC Cosmos ei suutnud kohtumiseks mängusaali organiseerida, mistõttu sai tiitlikaitsja tabelisse tehnilise -:+ kaotuse ehk Jõgeva sai tabelisse ootamatult esimesed punktid.
Olukorda kasutas ära Viimsi FC Smsraha, kes alistas tabeli teise-kolmanda koha meeskondade kohtumises kodusaalis kindlalt 7:1 (1:0) Sillamäe FC NPM Silmeti. Kahe väravaga oli edukaim Igor Vassijev.
8. vooru järel on FC Smsrahal ja FC Cosmosel võrdselt 21 punkti, kuid lisanäitajad annavad esikoha Viimsi meeskonnale. Sillamäe jätkab 16 punktiga kolmandal kohal, kuid neist võib mööda tõusta 15 punkti omav Tartu Ravens Futsal, kes pühapäeval mängib viimases 8. vooru kohtumises kodus Jõhvi FC Phoenixiga.
Tabelis on 13 punktiga viies Narva United FC, kes viimati alistas võõrsil Stanislav Bõstrovi kübaratriki toel 5:2 (4:1) JK Kohila, kes jätkab kuue punktiga.
Kuus punkti on ka Rummu Dünamol, kes omapäraselt kulgenud kohtumises alistas 7:6 (3:4) Aruküla Radiuse, kel on üheksa punkti. Aruküla läks seitsme minutiga 4:0 juhtima, kuid seejärel lõi Chaslau Ustinovich viis ja Aleksandr Seppago kaks väravat ning teise poolaja keskel juhtis Rummu 7:4. Aruküla lõi küll kaks tagasi, kuid rohkemaks meistriliiga uustulnukal jõudu polnud.
|
Saaliliigas tõusis liidriks Viimsi FC Smsraha
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval Kiili spordihoonesse kohale tulnud Jõgeva Wolves ja kohtunikud said teada, et Tallinna FC Cosmos ei suutnud kohtumiseks mängusaali organiseerida, mistõttu sai tiitlikaitsja tabelisse tehnilise -:+ kaotuse ehk Jõgeva sai tabelisse ootamatult esimesed punktid.
Olukorda kasutas ära Viimsi FC Smsraha, kes alistas tabeli teise-kolmanda koha meeskondade kohtumises kodusaalis kindlalt 7:1 (1:0) Sillamäe FC NPM Silmeti. Kahe väravaga oli edukaim Igor Vassijev.
8. vooru järel on FC Smsrahal ja FC Cosmosel võrdselt 21 punkti, kuid lisanäitajad annavad esikoha Viimsi meeskonnale. Sillamäe jätkab 16 punktiga kolmandal kohal, kuid neist võib mööda tõusta 15 punkti omav Tartu Ravens Futsal, kes pühapäeval mängib viimases 8. vooru kohtumises kodus Jõhvi FC Phoenixiga.
Tabelis on 13 punktiga viies Narva United FC, kes viimati alistas võõrsil Stanislav Bõstrovi kübaratriki toel 5:2 (4:1) JK Kohila, kes jätkab kuue punktiga.
Kuus punkti on ka Rummu Dünamol, kes omapäraselt kulgenud kohtumises alistas 7:6 (3:4) Aruküla Radiuse, kel on üheksa punkti. Aruküla läks seitsme minutiga 4:0 juhtima, kuid seejärel lõi Chaslau Ustinovich viis ja Aleksandr Seppago kaks väravat ning teise poolaja keskel juhtis Rummu 7:4. Aruküla lõi küll kaks tagasi, kuid rohkemaks meistriliiga uustulnukal jõudu polnud.
### Response:
Saaliliigas tõusis liidriks Viimsi FC Smsraha
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Serviti oli nädal tagasi sunnitud võõrsil vastu võtma 30:41 kaotuse. Kordusmängus oli Serviti mängu esimeseks minutiks kirja saanud kaks väravat ning vastane hoiti nulli peal kuni viienda minutini. Seitsmendaks mänguminutiks oli matš näinud kaheksat väravat, kui seis oli 6:2 Serviti kasuks. Kolm minutit hiljem oli seis 8:5.
Kolmeväravalist eduseisu aitas Servitil hoida Eston Varusk, kes oli värava korralikult lukku pannud – isegi seitsmemeetri karistusviskel saatis norrakaid ebaedu. 20. minutiks oli Serviti enesekindlus kõikuma löönud, sest oma tehniliste vigade arvelt oli vastane vähendanud vahemaa ühele väravale.
22. minutil viskas Henriksen norrakate viigistava värava ning tegi seisuks 12:12. Kolm minutit hiljem läks külalisvõistkond ka juhtima ning Serviti pidi esimest korda täitma tagaajaja rolli. Viimastel minutitel Serviti taastus ja ühtlasi taastas kaheväravalise edu. Seisult 18:16 mindi poolajale.
Teisel poolajal suutis Serviti eduseisu hoida: 35. minutil üllatas Serviti isegi neljaväravalise edumaaga, kui Alfred Timmo viis põlvakad 23:19 ette. 50. minutiks näitas tabloo seisu 34:31 kodumeeskonnale ning mäng lõppes Serviti 36:35 võiduga.
Serviti parimana viskas Alfred Timmo üheksa väravat. Seitsme tabamusega panustas Henri Sillaste ning kuuega Hendrik Varul. Vastasmeeskonna eest viskasid üheksa väravat Christoffer Rambo ja Andre Pung Tuzov.
"Võrreldes Norra mänguga tegime väga hea esituse. Täna (laupäeval - toim) polnud selliseid äravajumisi, kuigi esimese poolaja 20. minuti paiku tuli sisse üks mõõn," kommenteeris Serviti peatreener Kalmer Musting. "Mõned mängijad tegid oluliselt kõvema soorituse kui avamängus, näiteks Alfred Timmo ja Hendrik Varul. Üldiselt toimis meie kaitsetegevus hästi ja suutsime mängutempot hoida."
Kuna Sandefjord võitis avakohtumise 41:30, jäi Norra klubi kahe mängu kokkuvõttes peale 76:66 ning edendes eurosarjas 16 parema hulka.
|
Serviti pani napi võiduga eurosarjale punkti
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Serviti oli nädal tagasi sunnitud võõrsil vastu võtma 30:41 kaotuse. Kordusmängus oli Serviti mängu esimeseks minutiks kirja saanud kaks väravat ning vastane hoiti nulli peal kuni viienda minutini. Seitsmendaks mänguminutiks oli matš näinud kaheksat väravat, kui seis oli 6:2 Serviti kasuks. Kolm minutit hiljem oli seis 8:5.
Kolmeväravalist eduseisu aitas Servitil hoida Eston Varusk, kes oli värava korralikult lukku pannud – isegi seitsmemeetri karistusviskel saatis norrakaid ebaedu. 20. minutiks oli Serviti enesekindlus kõikuma löönud, sest oma tehniliste vigade arvelt oli vastane vähendanud vahemaa ühele väravale.
22. minutil viskas Henriksen norrakate viigistava värava ning tegi seisuks 12:12. Kolm minutit hiljem läks külalisvõistkond ka juhtima ning Serviti pidi esimest korda täitma tagaajaja rolli. Viimastel minutitel Serviti taastus ja ühtlasi taastas kaheväravalise edu. Seisult 18:16 mindi poolajale.
Teisel poolajal suutis Serviti eduseisu hoida: 35. minutil üllatas Serviti isegi neljaväravalise edumaaga, kui Alfred Timmo viis põlvakad 23:19 ette. 50. minutiks näitas tabloo seisu 34:31 kodumeeskonnale ning mäng lõppes Serviti 36:35 võiduga.
Serviti parimana viskas Alfred Timmo üheksa väravat. Seitsme tabamusega panustas Henri Sillaste ning kuuega Hendrik Varul. Vastasmeeskonna eest viskasid üheksa väravat Christoffer Rambo ja Andre Pung Tuzov.
"Võrreldes Norra mänguga tegime väga hea esituse. Täna (laupäeval - toim) polnud selliseid äravajumisi, kuigi esimese poolaja 20. minuti paiku tuli sisse üks mõõn," kommenteeris Serviti peatreener Kalmer Musting. "Mõned mängijad tegid oluliselt kõvema soorituse kui avamängus, näiteks Alfred Timmo ja Hendrik Varul. Üldiselt toimis meie kaitsetegevus hästi ja suutsime mängutempot hoida."
Kuna Sandefjord võitis avakohtumise 41:30, jäi Norra klubi kahe mängu kokkuvõttes peale 76:66 ning edendes eurosarjas 16 parema hulka.
### Response:
Serviti pani napi võiduga eurosarjale punkti
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Drozdov ujus esimese võistluspäeva eelujumises uue juunioride rekordi 50 m vabaujumises ajaga 22,06, mis oli ühtlasi eelujumise parim aeg. Alex Ahtiainen ujus samal distantsil ajaga 22,56 paremuselt kaheksanda aja.
Põhjamaade meistrivõistlused kestavad kuni 12. detsembrini, Eestit esindab 33 sportlast. Tulemused ja otseülekanne on nähtav siin.
|
Põhjamaade meistrivõistlustel sündis Eesti juunioride rekord
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Drozdov ujus esimese võistluspäeva eelujumises uue juunioride rekordi 50 m vabaujumises ajaga 22,06, mis oli ühtlasi eelujumise parim aeg. Alex Ahtiainen ujus samal distantsil ajaga 22,56 paremuselt kaheksanda aja.
Põhjamaade meistrivõistlused kestavad kuni 12. detsembrini, Eestit esindab 33 sportlast. Tulemused ja otseülekanne on nähtav siin.
### Response:
Põhjamaade meistrivõistlustel sündis Eesti juunioride rekord
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Pärnu võitis avaveerandi 25:22 ja poolajaks oli võõrustaja edu 52:37. Kolmas ega neljas veerandaeg mängu suurt muutust ei toonud ning Pärnu võitis kohtumise 90:58. Ivo Van Tamm viskas pärnakate parimana 16 punkti ja hankis kaheksa lauapalli, Robert Valge toetas 15 punkti ja kolme lauapalliga. Liepaja parim oli Karlis Silins 15 punktiga.
Pärnul on kirjas viis võitu ja kuus kaotust, Liepajal aga viis võitu ja üheksa kaotust.
BC Kalev/Cramo läks Riias vastamisi kohaliku VEF-iga ja võttis vastu 67:91 kaotuse. Hugo Toom viskas 16 punkti, kahekohalise punktisummani küündisid ka Henri Wade-Chatman ja Artur Konontsuk, kes tõid vastavalt 14 ja 10 punkti. Särava esituse tegi VEF-i mängujuht Kristers Zoriks, kes viskas üleplatsimehena 21 punkti, jagas kaheksa korvisöötu ja võttis viis lauapalli.
Kalev/Cramo sai seitsme võidu kõrvale kolmanda kaotuse, VEF-il on kümme võitu ja kolm kaotust.
Kahe Eesti klubi omavahelisest vastasseisust väljus võiduga Keila KK, kes sai 102:85 jagu BC Tarvast. Matej Radunic sooritas kaksikduubli 35 punkti ja 11 lauapalliga, Marcis Vitols lisas 21 punkti ja kuus korvisöötu. Tarva resultatiivseimad olid Arvan-Johhannes Lippasaar ja Volodõmõr Ševtšenko, kes kumbki kogusid 18 punkti.
Keila kirjutas tabelisse seitsme kaotuse kõrvale viienda võidu, Tarval on üks võit ja 11 kaotust.
Tallinna Kalev/Audentes jäi kodusaalis BK Ogrele alla 56:63. Rain Veideman viskas 18 punkti ja andis kuus resultatiivset söötu ning Kristjan Kangur viskas 12 punkti ja haaras 13 lauapalli. Võitjate parimad olid Ugis Pinete ja Rihards Zebergs, kes lõpetasid mängu 14 punktiga.
Tallinna Kalev/Audentes on kogunud kolm võitu ja üheksa kaotust, Ogrel on kirjas seitse võitu ja seitse kaotust.
|
Pärnu Sadam võttis ühisliigas suure võidu, Kalev/Cramo sai kolmanda kaotuse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärnu võitis avaveerandi 25:22 ja poolajaks oli võõrustaja edu 52:37. Kolmas ega neljas veerandaeg mängu suurt muutust ei toonud ning Pärnu võitis kohtumise 90:58. Ivo Van Tamm viskas pärnakate parimana 16 punkti ja hankis kaheksa lauapalli, Robert Valge toetas 15 punkti ja kolme lauapalliga. Liepaja parim oli Karlis Silins 15 punktiga.
Pärnul on kirjas viis võitu ja kuus kaotust, Liepajal aga viis võitu ja üheksa kaotust.
BC Kalev/Cramo läks Riias vastamisi kohaliku VEF-iga ja võttis vastu 67:91 kaotuse. Hugo Toom viskas 16 punkti, kahekohalise punktisummani küündisid ka Henri Wade-Chatman ja Artur Konontsuk, kes tõid vastavalt 14 ja 10 punkti. Särava esituse tegi VEF-i mängujuht Kristers Zoriks, kes viskas üleplatsimehena 21 punkti, jagas kaheksa korvisöötu ja võttis viis lauapalli.
Kalev/Cramo sai seitsme võidu kõrvale kolmanda kaotuse, VEF-il on kümme võitu ja kolm kaotust.
Kahe Eesti klubi omavahelisest vastasseisust väljus võiduga Keila KK, kes sai 102:85 jagu BC Tarvast. Matej Radunic sooritas kaksikduubli 35 punkti ja 11 lauapalliga, Marcis Vitols lisas 21 punkti ja kuus korvisöötu. Tarva resultatiivseimad olid Arvan-Johhannes Lippasaar ja Volodõmõr Ševtšenko, kes kumbki kogusid 18 punkti.
Keila kirjutas tabelisse seitsme kaotuse kõrvale viienda võidu, Tarval on üks võit ja 11 kaotust.
Tallinna Kalev/Audentes jäi kodusaalis BK Ogrele alla 56:63. Rain Veideman viskas 18 punkti ja andis kuus resultatiivset söötu ning Kristjan Kangur viskas 12 punkti ja haaras 13 lauapalli. Võitjate parimad olid Ugis Pinete ja Rihards Zebergs, kes lõpetasid mängu 14 punktiga.
Tallinna Kalev/Audentes on kogunud kolm võitu ja üheksa kaotust, Ogrel on kirjas seitse võitu ja seitse kaotust.
### Response:
Pärnu Sadam võttis ühisliigas suure võidu, Kalev/Cramo sai kolmanda kaotuse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
20-aastane Palm sai supersprindi eraldistardist kvalifikatsioonis 21. koha, mis tagas talle pääsu finaalivõistlusele. Ühisstardist supersprindi finaalis tegi Palm nelja tiiru peale vaid ühe möödalasu (0+0+0+1) ja kaotas võitjale itaallasele Elia Zenile 30,9 sekundit.
Teised Eesti juunioride koondise liikmed jäid pidama kvalifikatsiooni. Neidude arvestuses sai Lisbeth Liiv 48. (1+2; +2:17.0) ja Sofija Balabanova 57. koha (0+3; +2:35.8). Noormeestest tuli Joosep Perv 33. (0+2; +1:04.5) ja Markus Rene Epner 40. kohale (2+2; +1:12.2).
Martelli etapp lõppeb pühapäeval ühisstardist sõitudega.
|
Tuudor Palm sõitis laskesuusa juunioride karikasarjas välja seitsmenda koha
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
20-aastane Palm sai supersprindi eraldistardist kvalifikatsioonis 21. koha, mis tagas talle pääsu finaalivõistlusele. Ühisstardist supersprindi finaalis tegi Palm nelja tiiru peale vaid ühe möödalasu (0+0+0+1) ja kaotas võitjale itaallasele Elia Zenile 30,9 sekundit.
Teised Eesti juunioride koondise liikmed jäid pidama kvalifikatsiooni. Neidude arvestuses sai Lisbeth Liiv 48. (1+2; +2:17.0) ja Sofija Balabanova 57. koha (0+3; +2:35.8). Noormeestest tuli Joosep Perv 33. (0+2; +1:04.5) ja Markus Rene Epner 40. kohale (2+2; +1:12.2).
Martelli etapp lõppeb pühapäeval ühisstardist sõitudega.
### Response:
Tuudor Palm sõitis laskesuusa juunioride karikasarjas välja seitsmenda koha
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Maroko asus avapoolaja lõpus Youssef En Nesyri pealöögi abil juhtima ja kuigi teisel poolajal 82 protsenti ajast palli hoidnud Portugal üritas mõistagi viigitabamust, siis selleni ei jõutud.
Cristiano Ronaldo alustas pingilt ja vahetati teise poolaja alguses sisse. Üleminutitel tekkis tal vasturünnakul ka võimalus, kuid Maroko väravavaht Bono oli oma ülesannete kõrgusel.
Maroko jõudis esimese Aafrika võistkonnana MM-il poolfinaali. Kamerun (1990), Senegal (2002) ja Ghana (2010) olid jäänud pidama kaheksa hulgas.
Veerandfinaal
90:00
Maroko
1
42' En Nesyri
1
:
0
0
Portugal
Maroko
42' En Nesyri
Portugal
Eelvaade:
Ainsa koondisena väljaspoolt Euroopat ja Lõuna-Ameerikat kaheksa hulka pääsenud Maroko on selles seltskonnas kindlasti suurim üllataja, aga näidanud läbi turniiri head taset ja südikaid esitusi.
F-alagrupi esimeses kohtumises tehti Horvaatiaga 0:0 viik, seejärel anti võimetest aimu 2:0 võiduga Belgia üle ja viimases voorus alistati ka Kanada 2:1. Kaheksandikfinaalis tuli vastaseks Hispaania koondis. Pärast 0:0 lõppenud normaal- ja lisaaega ei saanud hispaanlased kuidagi penalteid sisse ja Maroko võitis seeria 3:0.
Portugali koondise kaheksandikfinaal oli hoopis teise iseloomuga, sest Šveits alistati lausa 6:1. Eelnevalt võideti alagrupis Ghanat 3:2 ja Uruguayd 2:0. Viimases voorus kaotati küll Lõuna-Koreale üleminutite väravast 1:2, aga selleks hetkeks oli edasipääs juba kindel.
Portugali koondise üheks võtmeteguriks on kahtlemata Cristiano Ronaldo ja tema kasutamine. Kui alagrupimängudes kuulus 37-aastane vanameister algkooseisu, siis Šveitsi vastu sekkus ta pingilt hetkel, kui mäng oli juba tehtud. Selle asemel tegi kübaratrikiga tegusid vaid 21-aastane Goncalo Ramos.
Euroopa koondis on üks selle turniiri resultatiivsemaid meeskondi, kuid Maroko on endale lasknud lüüa vaid ühe värava ja seegi oli tegelikult omavärav. Seega saab olema põnev jälgida kuidas portugallased hästi organiseeritud vastasega toime tulevad.
Maroko ja Portugal olid vastamisi ka neli aastat tagasi Venemaal, kui alagrupifaasis jäi Portugal 1:0 peale. Esimest korda kohtuti 1986. aasta MM-finaalturniiri alagrupis ja siis võitis Maroko 3:1.
|
Portugal kaotas, Maroko tegi Aafrika jalgpalliajalugu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maroko asus avapoolaja lõpus Youssef En Nesyri pealöögi abil juhtima ja kuigi teisel poolajal 82 protsenti ajast palli hoidnud Portugal üritas mõistagi viigitabamust, siis selleni ei jõutud.
Cristiano Ronaldo alustas pingilt ja vahetati teise poolaja alguses sisse. Üleminutitel tekkis tal vasturünnakul ka võimalus, kuid Maroko väravavaht Bono oli oma ülesannete kõrgusel.
Maroko jõudis esimese Aafrika võistkonnana MM-il poolfinaali. Kamerun (1990), Senegal (2002) ja Ghana (2010) olid jäänud pidama kaheksa hulgas.
Veerandfinaal
90:00
Maroko
1
42' En Nesyri
1
:
0
0
Portugal
Maroko
42' En Nesyri
Portugal
Eelvaade:
Ainsa koondisena väljaspoolt Euroopat ja Lõuna-Ameerikat kaheksa hulka pääsenud Maroko on selles seltskonnas kindlasti suurim üllataja, aga näidanud läbi turniiri head taset ja südikaid esitusi.
F-alagrupi esimeses kohtumises tehti Horvaatiaga 0:0 viik, seejärel anti võimetest aimu 2:0 võiduga Belgia üle ja viimases voorus alistati ka Kanada 2:1. Kaheksandikfinaalis tuli vastaseks Hispaania koondis. Pärast 0:0 lõppenud normaal- ja lisaaega ei saanud hispaanlased kuidagi penalteid sisse ja Maroko võitis seeria 3:0.
Portugali koondise kaheksandikfinaal oli hoopis teise iseloomuga, sest Šveits alistati lausa 6:1. Eelnevalt võideti alagrupis Ghanat 3:2 ja Uruguayd 2:0. Viimases voorus kaotati küll Lõuna-Koreale üleminutite väravast 1:2, aga selleks hetkeks oli edasipääs juba kindel.
Portugali koondise üheks võtmeteguriks on kahtlemata Cristiano Ronaldo ja tema kasutamine. Kui alagrupimängudes kuulus 37-aastane vanameister algkooseisu, siis Šveitsi vastu sekkus ta pingilt hetkel, kui mäng oli juba tehtud. Selle asemel tegi kübaratrikiga tegusid vaid 21-aastane Goncalo Ramos.
Euroopa koondis on üks selle turniiri resultatiivsemaid meeskondi, kuid Maroko on endale lasknud lüüa vaid ühe värava ja seegi oli tegelikult omavärav. Seega saab olema põnev jälgida kuidas portugallased hästi organiseeritud vastasega toime tulevad.
Maroko ja Portugal olid vastamisi ka neli aastat tagasi Venemaal, kui alagrupifaasis jäi Portugal 1:0 peale. Esimest korda kohtuti 1986. aasta MM-finaalturniiri alagrupis ja siis võitis Maroko 3:1.
### Response:
Portugal kaotas, Maroko tegi Aafrika jalgpalliajalugu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Lühikava järel 77,32 punktiga teisel kohal olnud Selevko teenis vabakavas 140,19 punkti ja langes koha võrra kolmandaks (217,51 p). Selevko vanem vend Aleksandr sai vabakavas kohtunikelt 145,93 punkti ja tõusis viiendaks (211,11 p).
Võitjaks tuli ameeriklane Camden Pulkinen, kes kogus kahe kava kokkuvõttes 242,09 punkti. Teise koha pälvis itaallane Matteo Rizzo (228,86 p) ning Selevkode vahele mahtus Kasahstani esindaja Mihhail Shaidorov (211,21 p).
Naiste üksiksõidus sai Nataly Langerbaur 144,40 punktiga 14. koha. Kaksikvõidu võtsid ameeriklannad Lindsay Thorngren (196,48 p) ja Bradie Tennell (193,31 p). Viimase pjedestaalikoha hõivas kanadalanna Madeline Schizas (183,28 p).
|
Vennad Selevkod lõpetasid Horvaatias esiviisikus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lühikava järel 77,32 punktiga teisel kohal olnud Selevko teenis vabakavas 140,19 punkti ja langes koha võrra kolmandaks (217,51 p). Selevko vanem vend Aleksandr sai vabakavas kohtunikelt 145,93 punkti ja tõusis viiendaks (211,11 p).
Võitjaks tuli ameeriklane Camden Pulkinen, kes kogus kahe kava kokkuvõttes 242,09 punkti. Teise koha pälvis itaallane Matteo Rizzo (228,86 p) ning Selevkode vahele mahtus Kasahstani esindaja Mihhail Shaidorov (211,21 p).
Naiste üksiksõidus sai Nataly Langerbaur 144,40 punktiga 14. koha. Kaksikvõidu võtsid ameeriklannad Lindsay Thorngren (196,48 p) ja Bradie Tennell (193,31 p). Viimase pjedestaalikoha hõivas kanadalanna Madeline Schizas (183,28 p).
### Response:
Vennad Selevkod lõpetasid Horvaatias esiviisikus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Esimeses ja teises geimis jäi 25:20 tulemusega peale Eesti ning kolmandas sama tulemusega Leedu. Tõeline põnevusetendus rullus lahti neljandas geimis, mis lõppes Eesti koondise 29:27 ja kogu kohtumine seega 3:1 (25:20, 25:20, 20:25, 29:27) paremusega, vahendab Volley.ee.
Pluss-miinus arvestuses kahega miinusesse jäänud Freia Liisa Palk kogus võitjate ridades 13, Anette Arak 12 (+3), Heidi Vahula samuti 12 (+2) ja Eesti koondise parimat kasutegurit +7 näidanud Mirjam Karoliine Kask 11 punkti.
Eesti esinduse võidu võtmeks kujunes ohtlik serv, mille abil teeniti 16 punkti. Vigu kogunes seejuures seitse, seega jäi Eesti servil üheksaga plussi. Leedu võistkond jäi servil ühega plussi, kui 14 vea juures löödi 15 ässa.
Kahe kaotuse kõrvale kolmanda võidu teeninud ja üheksa punkti kogunud Eesti saavutas kokkuvõttes neljanda koha, Leedu jäi ainsana viies mängus punktita. Üheksa punkti kogus ka Eesti ees lõpetanud Ukraina, üheksa punkti on koos ka turniiri viimases mängus favoriit Poolaga kohtuval Lätil. Ukrainale ja Lätile tagas Eestist kõrgema koha parem geimide suhe. Viiendal kohal lõpetas Gruusia.
Turniiri võitja, kelleks on suure tõenäosusega Poola, tagab koha 2023. aasta U-17 EM-finaalturniiril. Kohad 2.-5. mängivad kevadel EM-valiksarja teises ringis.
Eesti mängude tulemused:
6.12 kell 16.00 Eesti – Läti 0:3
7.12 kell 13.30 Poola – Eesti 3:0
8.12 kell 11.00 Eesti – Gruusia 3:1
9.12 kell 11.00 Eesti – Ukraina 3:1
10.12 kell 11.00 Leedu – Eesti 1:3
Eesti koondise koosseis Lätis:
Lisandra Tatrik, Heidi Vahula, Rebecca Pent, Roosi Brigita Toom, Mirjam Karoliine Kask, Anette Arak, Heleri Soodla, Marie Miilen, Gertu Koik, Marii Koppel, Brita Männilaan, Freia Liisa Palk.
Peatreener Raigo Tatrik, abitreenerid Andrei Ojamets ja Jaanika Jakobson, mänedžer Mihkel Sagar.
|
Tütarlaste U-17 koondis saavutas EEVZA meistrivõistlustel neljanda koha
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses ja teises geimis jäi 25:20 tulemusega peale Eesti ning kolmandas sama tulemusega Leedu. Tõeline põnevusetendus rullus lahti neljandas geimis, mis lõppes Eesti koondise 29:27 ja kogu kohtumine seega 3:1 (25:20, 25:20, 20:25, 29:27) paremusega, vahendab Volley.ee.
Pluss-miinus arvestuses kahega miinusesse jäänud Freia Liisa Palk kogus võitjate ridades 13, Anette Arak 12 (+3), Heidi Vahula samuti 12 (+2) ja Eesti koondise parimat kasutegurit +7 näidanud Mirjam Karoliine Kask 11 punkti.
Eesti esinduse võidu võtmeks kujunes ohtlik serv, mille abil teeniti 16 punkti. Vigu kogunes seejuures seitse, seega jäi Eesti servil üheksaga plussi. Leedu võistkond jäi servil ühega plussi, kui 14 vea juures löödi 15 ässa.
Kahe kaotuse kõrvale kolmanda võidu teeninud ja üheksa punkti kogunud Eesti saavutas kokkuvõttes neljanda koha, Leedu jäi ainsana viies mängus punktita. Üheksa punkti kogus ka Eesti ees lõpetanud Ukraina, üheksa punkti on koos ka turniiri viimases mängus favoriit Poolaga kohtuval Lätil. Ukrainale ja Lätile tagas Eestist kõrgema koha parem geimide suhe. Viiendal kohal lõpetas Gruusia.
Turniiri võitja, kelleks on suure tõenäosusega Poola, tagab koha 2023. aasta U-17 EM-finaalturniiril. Kohad 2.-5. mängivad kevadel EM-valiksarja teises ringis.
Eesti mängude tulemused:
6.12 kell 16.00 Eesti – Läti 0:3
7.12 kell 13.30 Poola – Eesti 3:0
8.12 kell 11.00 Eesti – Gruusia 3:1
9.12 kell 11.00 Eesti – Ukraina 3:1
10.12 kell 11.00 Leedu – Eesti 1:3
Eesti koondise koosseis Lätis:
Lisandra Tatrik, Heidi Vahula, Rebecca Pent, Roosi Brigita Toom, Mirjam Karoliine Kask, Anette Arak, Heleri Soodla, Marie Miilen, Gertu Koik, Marii Koppel, Brita Männilaan, Freia Liisa Palk.
Peatreener Raigo Tatrik, abitreenerid Andrei Ojamets ja Jaanika Jakobson, mänedžer Mihkel Sagar.
### Response:
Tütarlaste U-17 koondis saavutas EEVZA meistrivõistlustel neljanda koha
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Sester on riigikogus olnud alates 2003. aastast, seda viies riigikogu koosseisus. Aastatel 2015-2017 oli Sester rahandusminister.
"Olen ikka arvanud, et poliitikasse on mõtet minna, kui oled ennast tõestanud muul alal ja midagi korda saatnud. Samas usun, et poliitika ei pea olema amet eluks ajaks. Ühes elus võiks olla mitu erinevat etappi," kirjutas Sester sotsiaalmeedias.
Eelmistel riigikogu valimistel kandideeris Sester esinumbrina Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas, kus sai 1154 häält. Suure tõenäosusega veab 2023. aasta parlamendivalimistel selles piirkonnas Isamaa nimekirja Euroopa Parlamendi saadik ja endine kaitseväe juhataja Riho Terras.
"Poliitikasse tuleb minna värskelt ja ka lahkuda värskelt. Puhkama ma jääda ei kavatse," kirjutas Sester.
|
Sven Sester riigikokku ei kandideeri ja lahkub poliitikast
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sester on riigikogus olnud alates 2003. aastast, seda viies riigikogu koosseisus. Aastatel 2015-2017 oli Sester rahandusminister.
"Olen ikka arvanud, et poliitikasse on mõtet minna, kui oled ennast tõestanud muul alal ja midagi korda saatnud. Samas usun, et poliitika ei pea olema amet eluks ajaks. Ühes elus võiks olla mitu erinevat etappi," kirjutas Sester sotsiaalmeedias.
Eelmistel riigikogu valimistel kandideeris Sester esinumbrina Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas, kus sai 1154 häält. Suure tõenäosusega veab 2023. aasta parlamendivalimistel selles piirkonnas Isamaa nimekirja Euroopa Parlamendi saadik ja endine kaitseväe juhataja Riho Terras.
"Poliitikasse tuleb minna värskelt ja ka lahkuda värskelt. Puhkama ma jääda ei kavatse," kirjutas Sester.
### Response:
Sven Sester riigikokku ei kandideeri ja lahkub poliitikast
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Rõõmus jõulutee
Jaak ja Miina kavandavad ideaalset jõuluõhtut. Loomulikult läheb Jaagu plaan nurja, kui hakkab lund sadama ja valla lumekoristusraha otsa saab. Kuigi miski ei lähe ootuste järgi, saavad Jaak ja Miina tee umbes kuue tunniga puhtamaks, kui nad eales unistada oleks osanud.
Jõuluks Jõgevale
Tõeliselt elujaatav jõululugu kahe võõra maagilisest kohtumisest. Ajutine asjur Katariina saabub jõuludeks Jõgevale, sest rong ei jõudnud jälle Tartusse. Veterinaar Jaagu reisi põhjused on segasemad, kuid kohtumise hetkest on selge, et Elron on nad kokku juhtinud.
Jõulud ja raamatud
Äsja eneseabiõpiku avaldanud Merje saadetakse eduka, kuid täis kirjaniku Peetriga raamatukogutuurile, mille käigus selgub vana tõde – nii kalli hinna eest keegi küll raamatuid ei osta.
Jõulud pangaga
Romantilises jõulufilmis on Rebekka sunnitud ühendama jõud oma endise poiss-sõbraga, et otsida jõuluõhtul võimalust pääseda Luminori internetipanka. Netipanga otsingud viivad neid terveks ööpäevaks reisile läbi Alam-Pedja looduskaitseala. Selle käigus külastavad nad inimesi ja kohti, mis meenutavad neile üheksakümnendate alguses Hoiupangas veedetud tunde.
Salapärane jõulupidu
Romantilises jõulufilmis on viis erakonda kokku kutsutud Kadriorgu, et seal jõule tähistada. Presidendi abiga avastab Kaja ootamatult, et äkki ta ei olegi pärast valimisi peaminister
Nutikad jõulud
Hingesoojendav jõululugu oma südame kutse järgimisest. Suunamudija Sofiia-Kardemoona läheb jõuludeks vanaema juurde Raplasse. Õnnetu juhuse tõttu jätab Sofiia oma telefoni koju ja on sunnitud vanaema nuputelefoni kasutama. Pikapeale harjub Sofiia olukorraga ning hakkab nuputelefoni hoidmist isegi nautima.
Rohelised jõulud
Zuuzu on alati unistanud oma parteist. Tema elu pööratakse aga pea peale, kui ta astub järjekordsesse allakäinud erakonda. Ta on sunnitud usaldama pahelise minevikuga Laurit. Kas Zuuzu suudab oma kohust täita ja unistuste eest võidelda?
Jõuluetendus
Emma leiab meigikotist oma lavaka-aegsele peikale kuulnud Panso büsti ning ta õde on veendunud, et see on märk. Ta korraldab neile salaja nädal enne jõule kohtumise Paides. Kohkunud eksid asuvad koos kohaliku teatri päästmise nimel tööle, kuid kas nad suudavad taastada kunagi olnud lootuse, et kultuuriministeerium suurendab etendusasutuste rahastamist?
Jõulud kirjasõbraga
Hanna peab põrumas kullerteenuse äpi looajana naasma jõuludeks Saaremaale. Juhusliku joomakaaslase õhutusel võtab Hanna osa Kuressaare kesklinnas toimuvast raievastasest meeleavaldusest ja vahetab tundmatuga terve rea võrratuid kirju. Kas see tundmatu võib ehk olla keskkonnaminister Madis Kallas?
Jõulud kahekesi
Suusan naaseb tantsusaate võtetelt, et veeta jõulud ühes teises telesaates. Tema lootused vaiksele saatesalvestusele purunevad, kui ta avastab, et seal viibib ka tema "Vallalise kaunitari" kallim Henrik.
Maagiline jõulusoov
Märjamaal pannakse iga aasta detsembris parki puust põder. Ühel õhtul pidutsedes soovitab Nastja oma õel Annal põder ära varastada ja Anna ellu saabub võrratu mees, kes on samal ajal ka kohalik politseinik. Mida rohkem nad politseijaoskonnas koos aega veedavad, seda enam hakkab Anna mõtlema, et äkki maksaks lihtsalt trahvi ära ja läheks koju.
Jõulutuled
Tõeline jõuluromantika. Jõuludeni on vaid paar päeva, kui Debora leiab postkastist elektriarve. Arve maksmine pole lihtne, kuid kena elektriku Taavi abiga õnnestub see tal tükkhaaval aasta jooksul siiski tasuda.
|
Följeton. Hõrk valik kõige romantilisemaid jõulufilme
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rõõmus jõulutee
Jaak ja Miina kavandavad ideaalset jõuluõhtut. Loomulikult läheb Jaagu plaan nurja, kui hakkab lund sadama ja valla lumekoristusraha otsa saab. Kuigi miski ei lähe ootuste järgi, saavad Jaak ja Miina tee umbes kuue tunniga puhtamaks, kui nad eales unistada oleks osanud.
Jõuluks Jõgevale
Tõeliselt elujaatav jõululugu kahe võõra maagilisest kohtumisest. Ajutine asjur Katariina saabub jõuludeks Jõgevale, sest rong ei jõudnud jälle Tartusse. Veterinaar Jaagu reisi põhjused on segasemad, kuid kohtumise hetkest on selge, et Elron on nad kokku juhtinud.
Jõulud ja raamatud
Äsja eneseabiõpiku avaldanud Merje saadetakse eduka, kuid täis kirjaniku Peetriga raamatukogutuurile, mille käigus selgub vana tõde – nii kalli hinna eest keegi küll raamatuid ei osta.
Jõulud pangaga
Romantilises jõulufilmis on Rebekka sunnitud ühendama jõud oma endise poiss-sõbraga, et otsida jõuluõhtul võimalust pääseda Luminori internetipanka. Netipanga otsingud viivad neid terveks ööpäevaks reisile läbi Alam-Pedja looduskaitseala. Selle käigus külastavad nad inimesi ja kohti, mis meenutavad neile üheksakümnendate alguses Hoiupangas veedetud tunde.
Salapärane jõulupidu
Romantilises jõulufilmis on viis erakonda kokku kutsutud Kadriorgu, et seal jõule tähistada. Presidendi abiga avastab Kaja ootamatult, et äkki ta ei olegi pärast valimisi peaminister
Nutikad jõulud
Hingesoojendav jõululugu oma südame kutse järgimisest. Suunamudija Sofiia-Kardemoona läheb jõuludeks vanaema juurde Raplasse. Õnnetu juhuse tõttu jätab Sofiia oma telefoni koju ja on sunnitud vanaema nuputelefoni kasutama. Pikapeale harjub Sofiia olukorraga ning hakkab nuputelefoni hoidmist isegi nautima.
Rohelised jõulud
Zuuzu on alati unistanud oma parteist. Tema elu pööratakse aga pea peale, kui ta astub järjekordsesse allakäinud erakonda. Ta on sunnitud usaldama pahelise minevikuga Laurit. Kas Zuuzu suudab oma kohust täita ja unistuste eest võidelda?
Jõuluetendus
Emma leiab meigikotist oma lavaka-aegsele peikale kuulnud Panso büsti ning ta õde on veendunud, et see on märk. Ta korraldab neile salaja nädal enne jõule kohtumise Paides. Kohkunud eksid asuvad koos kohaliku teatri päästmise nimel tööle, kuid kas nad suudavad taastada kunagi olnud lootuse, et kultuuriministeerium suurendab etendusasutuste rahastamist?
Jõulud kirjasõbraga
Hanna peab põrumas kullerteenuse äpi looajana naasma jõuludeks Saaremaale. Juhusliku joomakaaslase õhutusel võtab Hanna osa Kuressaare kesklinnas toimuvast raievastasest meeleavaldusest ja vahetab tundmatuga terve rea võrratuid kirju. Kas see tundmatu võib ehk olla keskkonnaminister Madis Kallas?
Jõulud kahekesi
Suusan naaseb tantsusaate võtetelt, et veeta jõulud ühes teises telesaates. Tema lootused vaiksele saatesalvestusele purunevad, kui ta avastab, et seal viibib ka tema "Vallalise kaunitari" kallim Henrik.
Maagiline jõulusoov
Märjamaal pannakse iga aasta detsembris parki puust põder. Ühel õhtul pidutsedes soovitab Nastja oma õel Annal põder ära varastada ja Anna ellu saabub võrratu mees, kes on samal ajal ka kohalik politseinik. Mida rohkem nad politseijaoskonnas koos aega veedavad, seda enam hakkab Anna mõtlema, et äkki maksaks lihtsalt trahvi ära ja läheks koju.
Jõulutuled
Tõeline jõuluromantika. Jõuludeni on vaid paar päeva, kui Debora leiab postkastist elektriarve. Arve maksmine pole lihtne, kuid kena elektriku Taavi abiga õnnestub see tal tükkhaaval aasta jooksul siiski tasuda.
### Response:
Följeton. Hõrk valik kõige romantilisemaid jõulufilme
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Mis ma oskan öelda, aasta oleks kindlasti võinud paremini lõppeda. Üritasin suusatamisega pea selgeks saada, aga sain hoopis jalaluumurru. Operatsioon läks hästi. Suur tänu arstidele! Paraku pean lisama, et käimasolev hooaeg on minu jaoks läbi," kirjutas Neuer Instagramis.
Eeldatavasti saab Neueri asemel Bayerni väravas võimaluse 34-aastane Sven Ulreich, kes asendas Neuerit ka 2017/18 hooajal, kui Saksamaa esikinnas jättis luumurru tõttu vahele üle 40 kohtumise.
Saksamaa Bundesliga hooaeg jätkub 20. jaanuaril, Bayern hoiab 34 punktiga esikohta. Bayern läheb veebruaris Meistrite liiga kaheksandikfinaalis vastamisi Paris Saint-Germainiga.
View this post on Instagram
A post shared by Manuel Neuer (@manuelneuer)
|
Suusaõnnetus jätab Neueri hooaja lõpuni väljakult eemale
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mis ma oskan öelda, aasta oleks kindlasti võinud paremini lõppeda. Üritasin suusatamisega pea selgeks saada, aga sain hoopis jalaluumurru. Operatsioon läks hästi. Suur tänu arstidele! Paraku pean lisama, et käimasolev hooaeg on minu jaoks läbi," kirjutas Neuer Instagramis.
Eeldatavasti saab Neueri asemel Bayerni väravas võimaluse 34-aastane Sven Ulreich, kes asendas Neuerit ka 2017/18 hooajal, kui Saksamaa esikinnas jättis luumurru tõttu vahele üle 40 kohtumise.
Saksamaa Bundesliga hooaeg jätkub 20. jaanuaril, Bayern hoiab 34 punktiga esikohta. Bayern läheb veebruaris Meistrite liiga kaheksandikfinaalis vastamisi Paris Saint-Germainiga.
View this post on Instagram
A post shared by Manuel Neuer (@manuelneuer)
### Response:
Suusaõnnetus jätab Neueri hooaja lõpuni väljakult eemale
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Oleme väga elevil, et Kristen Stewart selle silmapaistva ülesande enda kanda võttis. Ta on üks andekaimaid ja mitmepalgelisemaid näitlejaid oma põlvkonnas," teatasid festivali direktorid Mariette Rissenbeek ja Carlo Chatrian ametlikus avalduses.
"Ta on andnud elu igavestele tegelaskujudele Bella Swanist Walesi printsessini. Noor, särav ja muljetavaldava töökogemusega Kristen Stewart on ideaalseks sillaks Ameerika ja Euroopa vahel," vahendas The Wrap teadet.
|
Kristen Stewart nimetati Berliini filmifestivali rahvusvahelise žürii presidendiks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme väga elevil, et Kristen Stewart selle silmapaistva ülesande enda kanda võttis. Ta on üks andekaimaid ja mitmepalgelisemaid näitlejaid oma põlvkonnas," teatasid festivali direktorid Mariette Rissenbeek ja Carlo Chatrian ametlikus avalduses.
"Ta on andnud elu igavestele tegelaskujudele Bella Swanist Walesi printsessini. Noor, särav ja muljetavaldava töökogemusega Kristen Stewart on ideaalseks sillaks Ameerika ja Euroopa vahel," vahendas The Wrap teadet.
### Response:
Kristen Stewart nimetati Berliini filmifestivali rahvusvahelise žürii presidendiks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tottenham Hotspur pidas reedel, 9. detsembril sõprusmängu Šoti jalgpalli kõrgliigaklubi Motherwelliga ning võitis selle kohtumise 4:0.
Paskotši tuli väljakule 74. minutil, vahetades välja Djed Spence'i. Selleks hetkeks oli Tottenham juba 4.0 juhtimas.
Tottenhami eest tegid skoori Dejan Kulusevski, Bryan Gil ning Matt Doherty sai kirja kaks tabamust.
|
Paskotši sai Tottenhami võidumängus platsile
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tottenham Hotspur pidas reedel, 9. detsembril sõprusmängu Šoti jalgpalli kõrgliigaklubi Motherwelliga ning võitis selle kohtumise 4:0.
Paskotši tuli väljakule 74. minutil, vahetades välja Djed Spence'i. Selleks hetkeks oli Tottenham juba 4.0 juhtimas.
Tottenhami eest tegid skoori Dejan Kulusevski, Bryan Gil ning Matt Doherty sai kirja kaks tabamust.
### Response:
Paskotši sai Tottenhami võidumängus platsile
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Teiseks tuli samuti norralane Didrik Tönseth (+7,6). Kolmanda koha teenis britt Andrew Musgrave (+10,3).
Neljanda ja viienda koha said samuti norrakad Emil Iversen (+13) ja Martin Löwström Nyenget (+20,3).
Eestlastest olid stardis Martin Himma, Alvar Johannes Alev ja Kaarel Kasper Kõrge. Himma ja Alev teenisid mõlemad MK-punkte. Himma sai 35. koha, jäädes võitjale alla minuti ja 5,5 sekundiga. Alev sai 73 mehe konkurentsis 43. koha, kaotades võitjale minuti ja 23,4 sekundiga.
Kaarel Kasper Kõrge jäi paraku MK-punktidelt välja, kui sai 64. koha (+2.28).
|
Norrakad võtsid Beitostölenis kaksikvõidu, Himma 35.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teiseks tuli samuti norralane Didrik Tönseth (+7,6). Kolmanda koha teenis britt Andrew Musgrave (+10,3).
Neljanda ja viienda koha said samuti norrakad Emil Iversen (+13) ja Martin Löwström Nyenget (+20,3).
Eestlastest olid stardis Martin Himma, Alvar Johannes Alev ja Kaarel Kasper Kõrge. Himma ja Alev teenisid mõlemad MK-punkte. Himma sai 35. koha, jäädes võitjale alla minuti ja 5,5 sekundiga. Alev sai 73 mehe konkurentsis 43. koha, kaotades võitjale minuti ja 23,4 sekundiga.
Kaarel Kasper Kõrge jäi paraku MK-punktidelt välja, kui sai 64. koha (+2.28).
### Response:
Norrakad võtsid Beitostölenis kaksikvõidu, Himma 35.
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Laeva eskortis Tallinna Vanasadamasse piduliku veekahuri saatel Alfons Håkansi puksiirlaev. My Stari esimene väljumine Tallinnast Helsingisse toimub teisipäeval kell 13.30.
Laev anti Tallink Grupile üle tänavu 7. detsembril. Algse kava kohaselt pidi laev liinile tulema juba aasta alguses.
My Star on 212,4 meetrit pikk ja võtab pardale 2800 reisijat. Laeva viis kaheksasilindrilist peamasinat on kahekütuselised ja töötavad nii gaasiga kui diislikütusel.
Laeva projekteeritud kiirus on 27 sõlme ja see asub opereerima Tallinki Tallinna-Helsingi liinil koos laevadega Megastar ja Star.
MyStari meeskond on ühtekokku 208-liikmeline, mille eesotsas on kolm kaptenit: Vahur Ausmees, Aivar Moorus ja Ain Aksalu.
Laev läks maksma 247 miljonit eurot, mille katab 196,3 miljoni ulatuses laen pangast KfW IPEX-Bank GmbH. Laeva üleandmisel välja makstavat laenu garanteerib 95 protsendi ulatuses Soome ekspordikrediidiagentuur Finnvera.
|
Tallinki My Star saabus Tallinnasse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laeva eskortis Tallinna Vanasadamasse piduliku veekahuri saatel Alfons Håkansi puksiirlaev. My Stari esimene väljumine Tallinnast Helsingisse toimub teisipäeval kell 13.30.
Laev anti Tallink Grupile üle tänavu 7. detsembril. Algse kava kohaselt pidi laev liinile tulema juba aasta alguses.
My Star on 212,4 meetrit pikk ja võtab pardale 2800 reisijat. Laeva viis kaheksasilindrilist peamasinat on kahekütuselised ja töötavad nii gaasiga kui diislikütusel.
Laeva projekteeritud kiirus on 27 sõlme ja see asub opereerima Tallinki Tallinna-Helsingi liinil koos laevadega Megastar ja Star.
MyStari meeskond on ühtekokku 208-liikmeline, mille eesotsas on kolm kaptenit: Vahur Ausmees, Aivar Moorus ja Ain Aksalu.
Laev läks maksma 247 miljonit eurot, mille katab 196,3 miljoni ulatuses laen pangast KfW IPEX-Bank GmbH. Laeva üleandmisel välja makstavat laenu garanteerib 95 protsendi ulatuses Soome ekspordikrediidiagentuur Finnvera.
### Response:
Tallinki My Star saabus Tallinnasse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
ETV näitab Kihnu Virve mälestuseks 2018. aastal valminud saadet "Meri on, meri jääb. Kihnu Virve".
Kihnu saare kuulsaim elanik Virve Köster on Eesti vanim staar, kes on oma kodus sama tegus kui laval. Ühe päeva jooksul näitas ta, kes on tema tegelikud sõbrad, andis nõu kuidas seljatada infarkti ja jutustas, mil moel sünnivad kogu Eestile armsad laulud.
Saatejuht on Karmel Killandi.
"Meri on, meri jääb. Kihnu Virve" algab kell 20. Narva ja Kreenholmi tõsilugusid ning legende uuriv "Ühe maja lugu" lükkub 17. detsembrile.
|
ETV toob laupäeva õhtul eetrisse Kihnu Virve mälestussaate
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ETV näitab Kihnu Virve mälestuseks 2018. aastal valminud saadet "Meri on, meri jääb. Kihnu Virve".
Kihnu saare kuulsaim elanik Virve Köster on Eesti vanim staar, kes on oma kodus sama tegus kui laval. Ühe päeva jooksul näitas ta, kes on tema tegelikud sõbrad, andis nõu kuidas seljatada infarkti ja jutustas, mil moel sünnivad kogu Eestile armsad laulud.
Saatejuht on Karmel Killandi.
"Meri on, meri jääb. Kihnu Virve" algab kell 20. Narva ja Kreenholmi tõsilugusid ning legende uuriv "Ühe maja lugu" lükkub 17. detsembrile.
### Response:
ETV toob laupäeva õhtul eetrisse Kihnu Virve mälestussaate
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kaardi keskmes on laps aastavahetuse lootuste helges maailmas ning see kannab sõnumit: meie kõigi teha on rahu ja valgus meie ümber. "Eriti nii keerulistel aegadel nagu on olnud viimane aasta, on oluline endas alles hoida avatust ja õrnust. Seetõttu on ka selle aasta kaart klassikalise pliiatsijoonistuse stiilis, et pilt mõjuks iseenesest pehme ja turvalise ruumina ning kannaks endas olulisi inimlikke põhiväärtusi ning hoolimist," lausus kaardi illustratsiooni autor Katariina Kesküla.
Jõulukaardid on trükitud taastoodetud paberile looduslike vaikude ning õlide baasil valmistatud trükivärvidega.
Tänavu saadab president Karis Eesti inimestele ja välismaale ligi 2000 jõulukaarti. Kaardil on kirjas pühadetervitus eesti, inglise, prantsuse ja saksa keeles.
Presidendi jõulukaart Autor/allikas: VPK
|
Presidendi jõulukaart toob esile noorte kunstnike tööd
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaardi keskmes on laps aastavahetuse lootuste helges maailmas ning see kannab sõnumit: meie kõigi teha on rahu ja valgus meie ümber. "Eriti nii keerulistel aegadel nagu on olnud viimane aasta, on oluline endas alles hoida avatust ja õrnust. Seetõttu on ka selle aasta kaart klassikalise pliiatsijoonistuse stiilis, et pilt mõjuks iseenesest pehme ja turvalise ruumina ning kannaks endas olulisi inimlikke põhiväärtusi ning hoolimist," lausus kaardi illustratsiooni autor Katariina Kesküla.
Jõulukaardid on trükitud taastoodetud paberile looduslike vaikude ning õlide baasil valmistatud trükivärvidega.
Tänavu saadab president Karis Eesti inimestele ja välismaale ligi 2000 jõulukaarti. Kaardil on kirjas pühadetervitus eesti, inglise, prantsuse ja saksa keeles.
Presidendi jõulukaart Autor/allikas: VPK
### Response:
Presidendi jõulukaart toob esile noorte kunstnike tööd
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Serhi Žadan
"Internaat"
Ukraina keelest tõlkinud Veronika Einberg, toimetanud Katrin Kern. Kujundanud Ande Kaalep.
Hea Lugu, 2022. 272 lk.
Selle aasta veebruarist saati maailma tähelepanu keskmes püsinud sõda Ukrainas on muu hulgas olnud suurte narratiivide surmaheitlus. Venemaa nihilistlikus retoorikas on tegu põhimõttelise lahinguga fašistliku lääne vastu, kelle eesmärk on lämmatada oma julgeolekustruktuuride kaudu õigeusklik kultuuriruum. Ukraina silmis on aga tegu tervet vaba läänemaailma kaitsva väikese riigi kangelasliku vastupanuga tegelikule hiiglaslikule fašistlikule agressorile, Taaveti astumisega Koljati teele.
Seesuguseid narratiive toidavad ühel või teisel moel nii meediapealkirjad, poliitikute kõned kui ka militaarentusiastide parastavad tviidid ja võitudest tiivustatud kirjeldused. Inforuum on sama tähtis lahinguväli kui Donetski mudased põllud ja puruks pommitatud linnade rusud. Pole seega põhjust imestada, et Venemaal on investeeritud aastaid tohutuid summasid infotrollide armee loomisse ning ukrainlastele omakorda omistatud kommunikatsioonisõja must vöö.
Suured narratiivid on olulised, sest määravad suures plaanis eksistentsiaalse stardipaku ja edasise suuna ning sihtmärgi, olgu selleks kultuuri ja rahva püsimajäämine, sõja võitmine või Euroopa viie rikkama riigi sekka jõudmine. Suured narratiivid motiveerivad ja distsiplineerivad. Paraku need ka paratamatult lihtsustavad ja kitsendavad, kippudes määratlema ideoloogilisel lahingutandril rinda pistvaid poolusi ühemõtteliselt halbadeks ja headeks.
Erandid ja pilti hägustavad detailid on suurte narratiivide vaenlased, kuna tekitavad ebamugavust ja sunnivad esitama liiga keerulisi küsimusi, võivad pidurdada indu ning kahandada usku lõppeesmärki. Sõja puhul määrab see aga muu hulgas, kui kaugele ollakse valmis võidu nimel minema, mida ja keda ohverdama, milliseid vintsutusi ja kaotusi taluma. Suure narratiivi puhul saab enamasti kõneleda vaid absoluudi kategooriates, olla poolt või vastu. Ja kui ei ole poolt, oled vastu.
Ukraina selle sajandi tuntumaid kirjanikke Serhi Žadan on Ukraina poolt, selles pole kõige vähematki kahtlustki. Demokraatliku ja lääneliku Ukraina poolt, mille nimel on kirjanik mütanud terve lõppeva aasta mööda rindejoont: postitanud tööstuslikus koguses värsket teavet oma paarisajale tuhandele jälgijale ühismeedias, kogunud väsimatult raha Ukraina armeele, vedanud ise kohale varustust ja esinenud rea toetuskontsertidega väljaspool Ukrainatki. Septembris väisas ta oma ska punk 'i viljeleva bändiga Žadan i Sobaki teiste seas Tallinna.
Žadani viimane romaan, värskelt eesti keelde tõlgitud "Internaat", nägi ilmavalgust juba 2017. aastal, kuid selle sündmused võiksid sama hästi aset leida ka praegu, mil maailm näib suurele osale läänest pöördumatult muutununa. Õigupoolest meenutabki raamat, et sõda ei alanud mitte üheksa kuu, vaid peaaegu üheksa aasta eest. Ometi ei räägita "Internaadis" ideoloogiast ega suurtest narratiividest, vaid pillutakse kõiksugu narratiivid, väärtuspositsioonid ja hoiakud keset lahingukaost kiiresti kümne tuule poole.
"Internaadi" keskmes on ukraina keele õpetaja Paša, kes läheb sõja alguspäevil isa pealekäimisel tooma lahingute teelt ära oma internaatkooli saadetud õepoega. Esmapilgul üsna sirgjoonelisena näiv edasi-tagasi sõit kujuneb kolmepäevaseks võitluseks ellujäämise nimel keset verist ja porist eikellegimaad, kus inimelu hind kahaneb võrdseks ühe kuuli omaga.
Žadan on oma eelmistes raamatutes kirjeldanud suhteliselt hinnanguvabalt metsikut läänt – või õigemini ida – Ukraina piiril: Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järgne minnalaskmismeeleolu, kuritegevus, vaesus, alkoholism, korruptsioon, pendeldamine vene, ukraina ja euroopaliku identiteedi vahel. Kui väga ka vastupidist ei sooviks, pole Žadani raamatutes kakerdavad inimvared tingimata kellegi poolt või vastu. Kõiksugu suured narratiivid, nii vähe kui nendega kokku puututakse, on ses maailmas pigem pöördunud eneseparoodiaks, banaalseteks propagandakildudeks, mida neid kuuldavale tuues isegi ei usuta, või suurlinlikuks elitarismiks, millega ei haakuta, kuniks hing palju maisematest argimuredest paelaga kaelas.
Žadani debüütromaanis, säravas ja kuratlikult vaimukas "Depeche Mode'is" (2004, eesti keeles 2020 ja 2022) on kirjeldatud enese kiiremas korras surnuks joomist üheksakümnendate alguses. Tema seni ehk tuntuim teos, ka filmiks saanud "Vorošilovgrad" (Ukraina idapiiri lähedal asuva Luhanski linna endine nimi) räägib aga sürrealistlikest seiklustest ühe bensiinijaama omandiõiguste ümber.
Žadani tegelased ei ole kangelased ja kindlasti pole nad ühiskonnas nii-öelda võitjate poolel. Halvemal juhul on nad "Politseikroonika" parimate palade materjal, paremal juhul lihtsalt tavalised inimesed, kes püüavad ajaloo tõmbetuules ellu jääda. Kuigi Paša on ametilt õpetaja, pole ka tema moraalne selgroog ühetiselt sirge. Või kui ka mingis osas on, lööb kuulirahe alla sattumine selle kiirelt paigast.
Mürskudest ja miinidest rohkemgi tekitavad "Internaadis" kõhedust napid vestluskatked teel kohatud inimestega. Kõik räägivad meist ja neist, kuid enamasti täpsustamata, kes on täpselt meie ja kes on nemad. Eristusjoon on ühtaegu fundamentaalselt määrav ja jääb täpselt markeerimata: iial ei või teada, kes seisab sinu vastas ja mida ta saadud teabega täpselt teha võib. Raamatut kannab luud ja liha läbiv ohutunne, mis kandub lõpuks peaaegu igale kohatud inimesele, märgatud liikumisele, kuuldud helile.
Paša suurim õõv saabub äratundmisega, mis jääb hävitustöö järel järgmisele põlvkonnale päranduseks – kahtlema hakkab ta muu hulgas ka oma senises töös ja rollis. Ühes raamatu meeldejäävamas lõigus mõtiskleb ta oma õpilastest: "Dikteerin neile muudkui kõiki neid nõmedaid etteütlusi, taon nende peakoludesse raskeid ja arusaamatuid näiteid, õpetan reegleid, mida neil iial tarvis ei lähe. Õpetan vigadeta rääkima. Aga vaat lihtsalt rääkima, rääkima niiviisi, et sind kuuldaks ja mõistetaks, seda ma ei õpeta. Ja ei oska ise ka."
Kui "Depeche Mode" oli Žadani "Trainspotting", siis "Internaat" on tema "Tee". Cormac McCarthy lohutu postapokalüptiline jutustus isa ja poja piinarikkast teekonnast ühiskonna rusudes, kui tahes realistlik, on siiski fiktsioon. "Internaadi" nappi, kangelastest ja suurtest dramaatilistest pööretest priid stiili on aga kerge võtta vastu dokumentaalsena. Edasi liigutakse hingematva tempoga, kuid ometi näivad kolm päeva igavikuna. Žadan kirjeldab toimuvat suurte emotsioonideta, ent vahetult, ehedalt, inimlikult. Autoril pole vaja dramatismi nimel pingutada, lõikavalt valus ja laastav lugemine on "Internaat" kirjeldatavate olude tõttu niigi.
Fantaasiaks pole põhjust. Seda sai näha kas või mitmes äsja lõppenud Pimedate Ööde filmifestivalil linastunud dokumentaalis, olgu tegu pommitamise keskel filmitud "Mariupolis 2" või just internaadile eelneva varjupaiga elu näitava "Kildudest majaga". "Internaat" meenutab, et maailmalõpp ei pruugi olla üks suur apokalüptiline sündmus. Päevi, kuid, aastaid kestev sõda koosneb paljudest väikestest maailmalõppudest – inimene inimese järel – ka parimal juhul saab otsa vähemasti kogu senine elu.
|
Arvustus. Tee läbi maailmalõpu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Serhi Žadan
"Internaat"
Ukraina keelest tõlkinud Veronika Einberg, toimetanud Katrin Kern. Kujundanud Ande Kaalep.
Hea Lugu, 2022. 272 lk.
Selle aasta veebruarist saati maailma tähelepanu keskmes püsinud sõda Ukrainas on muu hulgas olnud suurte narratiivide surmaheitlus. Venemaa nihilistlikus retoorikas on tegu põhimõttelise lahinguga fašistliku lääne vastu, kelle eesmärk on lämmatada oma julgeolekustruktuuride kaudu õigeusklik kultuuriruum. Ukraina silmis on aga tegu tervet vaba läänemaailma kaitsva väikese riigi kangelasliku vastupanuga tegelikule hiiglaslikule fašistlikule agressorile, Taaveti astumisega Koljati teele.
Seesuguseid narratiive toidavad ühel või teisel moel nii meediapealkirjad, poliitikute kõned kui ka militaarentusiastide parastavad tviidid ja võitudest tiivustatud kirjeldused. Inforuum on sama tähtis lahinguväli kui Donetski mudased põllud ja puruks pommitatud linnade rusud. Pole seega põhjust imestada, et Venemaal on investeeritud aastaid tohutuid summasid infotrollide armee loomisse ning ukrainlastele omakorda omistatud kommunikatsioonisõja must vöö.
Suured narratiivid on olulised, sest määravad suures plaanis eksistentsiaalse stardipaku ja edasise suuna ning sihtmärgi, olgu selleks kultuuri ja rahva püsimajäämine, sõja võitmine või Euroopa viie rikkama riigi sekka jõudmine. Suured narratiivid motiveerivad ja distsiplineerivad. Paraku need ka paratamatult lihtsustavad ja kitsendavad, kippudes määratlema ideoloogilisel lahingutandril rinda pistvaid poolusi ühemõtteliselt halbadeks ja headeks.
Erandid ja pilti hägustavad detailid on suurte narratiivide vaenlased, kuna tekitavad ebamugavust ja sunnivad esitama liiga keerulisi küsimusi, võivad pidurdada indu ning kahandada usku lõppeesmärki. Sõja puhul määrab see aga muu hulgas, kui kaugele ollakse valmis võidu nimel minema, mida ja keda ohverdama, milliseid vintsutusi ja kaotusi taluma. Suure narratiivi puhul saab enamasti kõneleda vaid absoluudi kategooriates, olla poolt või vastu. Ja kui ei ole poolt, oled vastu.
Ukraina selle sajandi tuntumaid kirjanikke Serhi Žadan on Ukraina poolt, selles pole kõige vähematki kahtlustki. Demokraatliku ja lääneliku Ukraina poolt, mille nimel on kirjanik mütanud terve lõppeva aasta mööda rindejoont: postitanud tööstuslikus koguses värsket teavet oma paarisajale tuhandele jälgijale ühismeedias, kogunud väsimatult raha Ukraina armeele, vedanud ise kohale varustust ja esinenud rea toetuskontsertidega väljaspool Ukrainatki. Septembris väisas ta oma ska punk 'i viljeleva bändiga Žadan i Sobaki teiste seas Tallinna.
Žadani viimane romaan, värskelt eesti keelde tõlgitud "Internaat", nägi ilmavalgust juba 2017. aastal, kuid selle sündmused võiksid sama hästi aset leida ka praegu, mil maailm näib suurele osale läänest pöördumatult muutununa. Õigupoolest meenutabki raamat, et sõda ei alanud mitte üheksa kuu, vaid peaaegu üheksa aasta eest. Ometi ei räägita "Internaadis" ideoloogiast ega suurtest narratiividest, vaid pillutakse kõiksugu narratiivid, väärtuspositsioonid ja hoiakud keset lahingukaost kiiresti kümne tuule poole.
"Internaadi" keskmes on ukraina keele õpetaja Paša, kes läheb sõja alguspäevil isa pealekäimisel tooma lahingute teelt ära oma internaatkooli saadetud õepoega. Esmapilgul üsna sirgjoonelisena näiv edasi-tagasi sõit kujuneb kolmepäevaseks võitluseks ellujäämise nimel keset verist ja porist eikellegimaad, kus inimelu hind kahaneb võrdseks ühe kuuli omaga.
Žadan on oma eelmistes raamatutes kirjeldanud suhteliselt hinnanguvabalt metsikut läänt – või õigemini ida – Ukraina piiril: Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järgne minnalaskmismeeleolu, kuritegevus, vaesus, alkoholism, korruptsioon, pendeldamine vene, ukraina ja euroopaliku identiteedi vahel. Kui väga ka vastupidist ei sooviks, pole Žadani raamatutes kakerdavad inimvared tingimata kellegi poolt või vastu. Kõiksugu suured narratiivid, nii vähe kui nendega kokku puututakse, on ses maailmas pigem pöördunud eneseparoodiaks, banaalseteks propagandakildudeks, mida neid kuuldavale tuues isegi ei usuta, või suurlinlikuks elitarismiks, millega ei haakuta, kuniks hing palju maisematest argimuredest paelaga kaelas.
Žadani debüütromaanis, säravas ja kuratlikult vaimukas "Depeche Mode'is" (2004, eesti keeles 2020 ja 2022) on kirjeldatud enese kiiremas korras surnuks joomist üheksakümnendate alguses. Tema seni ehk tuntuim teos, ka filmiks saanud "Vorošilovgrad" (Ukraina idapiiri lähedal asuva Luhanski linna endine nimi) räägib aga sürrealistlikest seiklustest ühe bensiinijaama omandiõiguste ümber.
Žadani tegelased ei ole kangelased ja kindlasti pole nad ühiskonnas nii-öelda võitjate poolel. Halvemal juhul on nad "Politseikroonika" parimate palade materjal, paremal juhul lihtsalt tavalised inimesed, kes püüavad ajaloo tõmbetuules ellu jääda. Kuigi Paša on ametilt õpetaja, pole ka tema moraalne selgroog ühetiselt sirge. Või kui ka mingis osas on, lööb kuulirahe alla sattumine selle kiirelt paigast.
Mürskudest ja miinidest rohkemgi tekitavad "Internaadis" kõhedust napid vestluskatked teel kohatud inimestega. Kõik räägivad meist ja neist, kuid enamasti täpsustamata, kes on täpselt meie ja kes on nemad. Eristusjoon on ühtaegu fundamentaalselt määrav ja jääb täpselt markeerimata: iial ei või teada, kes seisab sinu vastas ja mida ta saadud teabega täpselt teha võib. Raamatut kannab luud ja liha läbiv ohutunne, mis kandub lõpuks peaaegu igale kohatud inimesele, märgatud liikumisele, kuuldud helile.
Paša suurim õõv saabub äratundmisega, mis jääb hävitustöö järel järgmisele põlvkonnale päranduseks – kahtlema hakkab ta muu hulgas ka oma senises töös ja rollis. Ühes raamatu meeldejäävamas lõigus mõtiskleb ta oma õpilastest: "Dikteerin neile muudkui kõiki neid nõmedaid etteütlusi, taon nende peakoludesse raskeid ja arusaamatuid näiteid, õpetan reegleid, mida neil iial tarvis ei lähe. Õpetan vigadeta rääkima. Aga vaat lihtsalt rääkima, rääkima niiviisi, et sind kuuldaks ja mõistetaks, seda ma ei õpeta. Ja ei oska ise ka."
Kui "Depeche Mode" oli Žadani "Trainspotting", siis "Internaat" on tema "Tee". Cormac McCarthy lohutu postapokalüptiline jutustus isa ja poja piinarikkast teekonnast ühiskonna rusudes, kui tahes realistlik, on siiski fiktsioon. "Internaadi" nappi, kangelastest ja suurtest dramaatilistest pööretest priid stiili on aga kerge võtta vastu dokumentaalsena. Edasi liigutakse hingematva tempoga, kuid ometi näivad kolm päeva igavikuna. Žadan kirjeldab toimuvat suurte emotsioonideta, ent vahetult, ehedalt, inimlikult. Autoril pole vaja dramatismi nimel pingutada, lõikavalt valus ja laastav lugemine on "Internaat" kirjeldatavate olude tõttu niigi.
Fantaasiaks pole põhjust. Seda sai näha kas või mitmes äsja lõppenud Pimedate Ööde filmifestivalil linastunud dokumentaalis, olgu tegu pommitamise keskel filmitud "Mariupolis 2" või just internaadile eelneva varjupaiga elu näitava "Kildudest majaga". "Internaat" meenutab, et maailmalõpp ei pruugi olla üks suur apokalüptiline sündmus. Päevi, kuid, aastaid kestev sõda koosneb paljudest väikestest maailmalõppudest – inimene inimese järel – ka parimal juhul saab otsa vähemasti kogu senine elu.
### Response:
Arvustus. Tee läbi maailmalõpu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Lescure ja Okala olid kokkuleppemängudega tegelenud juba 2014. aastast. Kokkuleppemängu all mõeldakse tahtlikku kokkulepet, mille eesmärk on spordivõistluse tulemuse ebaaus muutmine.
29-aastane Lescure, kelle parim koht maailma edetabelis on olnud 487, mõisteti süüdi kaheksas kuriteos, mis seotud kokkuleppemängudega ja talle määrati ka 40 000 dollari suurune trahv. 25-aastane Okala, kelle kõrgeim koht maailma edetabelis on olnud 338, mõisteti süüdi seitsmes kuriteos ja talle määrati 15 000 dollari suurune trahv.
"Juhtumi üle otsustas sõltumatu korruptsioonivastase ärakuulamise ametnik Charles Hollander ja sanktsioonid tähendavad, et mõlemal mängijal on alaline keeld mängida või osaleda mis tahes tennisevõistlusel, mille on heaks kiitnud tennise juhtorganid," seisis ITIA avalduses.
|
Kaks tennisisti said kokkuleppemängude eest eluaegse tennisekeelu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lescure ja Okala olid kokkuleppemängudega tegelenud juba 2014. aastast. Kokkuleppemängu all mõeldakse tahtlikku kokkulepet, mille eesmärk on spordivõistluse tulemuse ebaaus muutmine.
29-aastane Lescure, kelle parim koht maailma edetabelis on olnud 487, mõisteti süüdi kaheksas kuriteos, mis seotud kokkuleppemängudega ja talle määrati ka 40 000 dollari suurune trahv. 25-aastane Okala, kelle kõrgeim koht maailma edetabelis on olnud 338, mõisteti süüdi seitsmes kuriteos ja talle määrati 15 000 dollari suurune trahv.
"Juhtumi üle otsustas sõltumatu korruptsioonivastase ärakuulamise ametnik Charles Hollander ja sanktsioonid tähendavad, et mõlemal mängijal on alaline keeld mängida või osaleda mis tahes tennisevõistlusel, mille on heaks kiitnud tennise juhtorganid," seisis ITIA avalduses.
### Response:
Kaks tennisisti said kokkuleppemängude eest eluaegse tennisekeelu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Niskanen edestas teiseks jäänud norralannat Anne Kjersti Kalvaad 12,7 sekundiga. Kolmanda koha võttis rootslanna Frida Karlsson (+16,5).
Sakslanna Katharina Hennig (+23) oli neljas ning viienda koha sai soomlanna Johanna Matintalo (+31).
Stardis olnud kahest eestlannast lõpetas Keidy Kaasiku 43. kohal (+2.59,1), teenides ka MK-punkte. Aveli Uustalu (+4.26) sai 59 naise konkurentsis 54. koha ning jäi punktidelt välja. Esimesed 50 teenivad kõik MK-punkte.
|
Soomlanna võidutses klassikadistantsil, Kaasiku teenis MK-punkte
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Niskanen edestas teiseks jäänud norralannat Anne Kjersti Kalvaad 12,7 sekundiga. Kolmanda koha võttis rootslanna Frida Karlsson (+16,5).
Sakslanna Katharina Hennig (+23) oli neljas ning viienda koha sai soomlanna Johanna Matintalo (+31).
Stardis olnud kahest eestlannast lõpetas Keidy Kaasiku 43. kohal (+2.59,1), teenides ka MK-punkte. Aveli Uustalu (+4.26) sai 59 naise konkurentsis 54. koha ning jäi punktidelt välja. Esimesed 50 teenivad kõik MK-punkte.
### Response:
Soomlanna võidutses klassikadistantsil, Kaasiku teenis MK-punkte
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Brasiilia koondise peatreenerina kuus aastat ametis olnud 61-aastane Tite teatas pärast kaotust Horvaatiale, et ei jätka enam meeskonna eesotsas.
Tite ütles enne turniiri, et lahkub peatreeneri kohalt, hoolimata sellest, kuidas läheb Brasiilial MM-finaalturniiril.
"See on valus lüüasaamine, kuid ma lähen rahus. See on tsükli lõpp," ütles Tite. Brasiilia kaotas veerandfinaalmängus penaltiseerias Horvaatiale.
"Ma ütlesin seda juba poolteist aastat tagasi. Ma ei tulnud siia selleks, et võita ja siis ümber mõelda ja öelda, et jään. Inimesed, kes mind tunnevad, teavad seda."
Tite asus meeskonna peatreeneriks 2016. aastal ja võitis 2019. aastal Copa America, kuid ei suutnud Brasiiliat kahel viimasel MM-il veerandfinaalist kaugemale viia.
Lisaks lahkus ametist ka Hollandi koondise peatreener Louis van Gaal. Holland langes konkurentsist 9. detsembri hilisõhtul, kui veerandfinaalmängus jäädi penaltite järel alla Argentinale.
Van Gaal asus Hollandi koondist juhendama kõigest 16 kuud tagasi. Võimaliku asendusena nähakse Ronald Koemanit.
Van Gaal oli juba kolmandat korda Hollandi koondise peatreener. Varasemalt on ta koondist juhendanud aastatel 2000-2001 ja 2012-2014.
"Ma ei jätka. See oli minu viimane matš minu kolmandal peatreeneri ametiajal," ütles Van Gaal mängujärgsel pressikonverentsil.
"Selle aja jooksul juhendasin meeskonda 20 matši vältel ja me ei kaotanud mitte ühtegi mängu. Ma ei tea, mitu kohtumist me võitsime, kuid võite Google'ist otsida Louis van Gaal, Hollandi koondis ja näha väravate vahet ise."
Louis van Gaal pole MM-il kunagi ühtegi mängu 90 ega 120 minuti jooksul kaotanud. Vaid kahel korral (2014, 2022) on penaltiseerias Argentinale alla jäädud ja seejärel konkurentsist välja langetud.
"This was my very last match"
Louis van Gaal confirmed he would be stepping down as Netherlands manager following their World Cup defeat to Argentina. pic.twitter.com/484I63jCE0
— Sky Sports News (@SkySportsNews) December 10, 2022
|
Veel kaks peatreenerit lahkusid ametist pärast MM-ilt väljalangemist
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brasiilia koondise peatreenerina kuus aastat ametis olnud 61-aastane Tite teatas pärast kaotust Horvaatiale, et ei jätka enam meeskonna eesotsas.
Tite ütles enne turniiri, et lahkub peatreeneri kohalt, hoolimata sellest, kuidas läheb Brasiilial MM-finaalturniiril.
"See on valus lüüasaamine, kuid ma lähen rahus. See on tsükli lõpp," ütles Tite. Brasiilia kaotas veerandfinaalmängus penaltiseerias Horvaatiale.
"Ma ütlesin seda juba poolteist aastat tagasi. Ma ei tulnud siia selleks, et võita ja siis ümber mõelda ja öelda, et jään. Inimesed, kes mind tunnevad, teavad seda."
Tite asus meeskonna peatreeneriks 2016. aastal ja võitis 2019. aastal Copa America, kuid ei suutnud Brasiiliat kahel viimasel MM-il veerandfinaalist kaugemale viia.
Lisaks lahkus ametist ka Hollandi koondise peatreener Louis van Gaal. Holland langes konkurentsist 9. detsembri hilisõhtul, kui veerandfinaalmängus jäädi penaltite järel alla Argentinale.
Van Gaal asus Hollandi koondist juhendama kõigest 16 kuud tagasi. Võimaliku asendusena nähakse Ronald Koemanit.
Van Gaal oli juba kolmandat korda Hollandi koondise peatreener. Varasemalt on ta koondist juhendanud aastatel 2000-2001 ja 2012-2014.
"Ma ei jätka. See oli minu viimane matš minu kolmandal peatreeneri ametiajal," ütles Van Gaal mängujärgsel pressikonverentsil.
"Selle aja jooksul juhendasin meeskonda 20 matši vältel ja me ei kaotanud mitte ühtegi mängu. Ma ei tea, mitu kohtumist me võitsime, kuid võite Google'ist otsida Louis van Gaal, Hollandi koondis ja näha väravate vahet ise."
Louis van Gaal pole MM-il kunagi ühtegi mängu 90 ega 120 minuti jooksul kaotanud. Vaid kahel korral (2014, 2022) on penaltiseerias Argentinale alla jäädud ja seejärel konkurentsist välja langetud.
"This was my very last match"
Louis van Gaal confirmed he would be stepping down as Netherlands manager following their World Cup defeat to Argentina. pic.twitter.com/484I63jCE0
— Sky Sports News (@SkySportsNews) December 10, 2022
### Response:
Veel kaks peatreenerit lahkusid ametist pärast MM-ilt väljalangemist
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Pühadeootuses kingib viis muusikut kuulajatele pooltunni oma loomingu ja mõtetega. Klassikaraadio klaveritoas astuvad üles džässpianist Raun Juurikas, muusik ja luuletaja Kaisa Kuslapuu, laulja ja näitleja Maili Metssalu, Vabariigi Pillimees Kert Krüsban ning palaganibluusi kollektiiv Kaisa Ling Thing.
Kontserdisarja avab lopsakalt mitmekülgne muusik Raun Juurikas. Süntesaatorimaastiku "halliks kardinaliks" nimetatud Raun Juurikas ühendab esmaspäeva pärastlõunal elektroonilised ja akustilised helid.
Teisipäeval annab minikontserdi ansambli Lonitseera eestvedaja Kaisa Kuslapuu, kelle instrumentide hulka kuuluvad klaver, orel, karmoška, torupill ja viled. Mitmekülgse muusiku ja luuletaja käekirja ja mõttemaailma on mõjutanud nii klassikaline, džäss- kui ka pärimusmuusika. Millistel instrumentidel musitseerib ta Klassikaraadio klaveritoas, selgub teisipäeval.
Laulev näitleja Maili Metssalu, kitarrist Jaan-Eerik Aardam ja klaverimängija Ott Kartau esitavad kolmapäeval muusikat Maili sügisel ilmunud autoriplaadilt "Kahe une vahel".
Vabariigi Pillimees, 24-aastane lõõtsavirtuoos Kert Krüsban lubab jõulueelsel ajal esitada kuulajatele oma lemmiklugusid.
Kontserdinädalale paneb punkti Eesti ainus ja seega parim palaganibluusi kollektiiv Kaisa Ling Thing.
Otsesaade "Viis laulu" jõuab raadioeetrisse Klassikaraadio klaveritoast, kus pühademeeleolu loovad jõulukuusk ja küünlahelk. Klassikaraadio avab klaveritoa uksed piiratud arvule külalistele ning kutsub veetma pärastlõunat hea muusika seltsis. Huvilistel palutakse end registreerida aadressil [email protected]
" Viis laulu" otseülekanded Klassikaraadios, ERR kultuuriportaalis ja Jupiteris alates 12. detsembrist kell 15.15:
Esmaspäeval, 12. detsembril Raun Juurikas
Teisipäeval, 13. detsembril Kaisa Kuslapuu
Kolmapäeval, 14. detsembril Maili Metssalu
Neljapäeval, 15. detsembril Kert Krüsban
Reedel, 16. detsembril Kaisa Ling Thing
|
Klassikaraadio läheb pühadele vastu erilise kontserdisarjaga "Viis laulu"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühadeootuses kingib viis muusikut kuulajatele pooltunni oma loomingu ja mõtetega. Klassikaraadio klaveritoas astuvad üles džässpianist Raun Juurikas, muusik ja luuletaja Kaisa Kuslapuu, laulja ja näitleja Maili Metssalu, Vabariigi Pillimees Kert Krüsban ning palaganibluusi kollektiiv Kaisa Ling Thing.
Kontserdisarja avab lopsakalt mitmekülgne muusik Raun Juurikas. Süntesaatorimaastiku "halliks kardinaliks" nimetatud Raun Juurikas ühendab esmaspäeva pärastlõunal elektroonilised ja akustilised helid.
Teisipäeval annab minikontserdi ansambli Lonitseera eestvedaja Kaisa Kuslapuu, kelle instrumentide hulka kuuluvad klaver, orel, karmoška, torupill ja viled. Mitmekülgse muusiku ja luuletaja käekirja ja mõttemaailma on mõjutanud nii klassikaline, džäss- kui ka pärimusmuusika. Millistel instrumentidel musitseerib ta Klassikaraadio klaveritoas, selgub teisipäeval.
Laulev näitleja Maili Metssalu, kitarrist Jaan-Eerik Aardam ja klaverimängija Ott Kartau esitavad kolmapäeval muusikat Maili sügisel ilmunud autoriplaadilt "Kahe une vahel".
Vabariigi Pillimees, 24-aastane lõõtsavirtuoos Kert Krüsban lubab jõulueelsel ajal esitada kuulajatele oma lemmiklugusid.
Kontserdinädalale paneb punkti Eesti ainus ja seega parim palaganibluusi kollektiiv Kaisa Ling Thing.
Otsesaade "Viis laulu" jõuab raadioeetrisse Klassikaraadio klaveritoast, kus pühademeeleolu loovad jõulukuusk ja küünlahelk. Klassikaraadio avab klaveritoa uksed piiratud arvule külalistele ning kutsub veetma pärastlõunat hea muusika seltsis. Huvilistel palutakse end registreerida aadressil [email protected]
" Viis laulu" otseülekanded Klassikaraadios, ERR kultuuriportaalis ja Jupiteris alates 12. detsembrist kell 15.15:
Esmaspäeval, 12. detsembril Raun Juurikas
Teisipäeval, 13. detsembril Kaisa Kuslapuu
Kolmapäeval, 14. detsembril Maili Metssalu
Neljapäeval, 15. detsembril Kert Krüsban
Reedel, 16. detsembril Kaisa Ling Thing
### Response:
Klassikaraadio läheb pühadele vastu erilise kontserdisarjaga "Viis laulu"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kangert esindab 2023. aasta hooajal Pelotoni jalgrattaklubi nii maanteel kui ka maastikurattasõidus.
Kangerti enda sõnul on ta juba ammu mõelnud, et võiks kodumaistel võidusõitudel peale suurest spordist loobumist veel võistelda ja püüda noortele eeskuju anda. "Peloton on klubi, kelle tegemised on mulle kogu aeg sümpaatsed olnud ja kui klubi poolt ettepanek tehti, siis ega ma väga pikalt alternatiive ei kaalunud," sõnas Kangert.
Pelotoni jalgrattaklubi ühe asutaja, Kaspar Koka sõnul on suur au, et läbi aegade üks parimaid Eesti jalgrattureid tõmbab selga Pelotoni särgi.
|
Uue lepingu sõlminud Tanel Kangert jätkab võistlemist kodumaisel tasemel
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kangert esindab 2023. aasta hooajal Pelotoni jalgrattaklubi nii maanteel kui ka maastikurattasõidus.
Kangerti enda sõnul on ta juba ammu mõelnud, et võiks kodumaistel võidusõitudel peale suurest spordist loobumist veel võistelda ja püüda noortele eeskuju anda. "Peloton on klubi, kelle tegemised on mulle kogu aeg sümpaatsed olnud ja kui klubi poolt ettepanek tehti, siis ega ma väga pikalt alternatiive ei kaalunud," sõnas Kangert.
Pelotoni jalgrattaklubi ühe asutaja, Kaspar Koka sõnul on suur au, et läbi aegade üks parimaid Eesti jalgrattureid tõmbab selga Pelotoni särgi.
### Response:
Uue lepingu sõlminud Tanel Kangert jätkab võistlemist kodumaisel tasemel
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Alles hiljuti ütles Rainer Kattel intervjuus Vikerraadiole 1, et hoolimata kapitalismi loovatest aspektidest lõhub see olemasolevaid tootmisvorme ja "eksisteerivaid sotsiaalseid norme pidevalt, ta kedagi hävitab kogu aeg. Marx oli esimene, kes seda tegelikult kirjeldas. Tänu sellele tasuks ka lugeda "Kommunistliku partei manifesti", mis tegelikult sedasama protsessi, mida me täna näeme, eriti kliima puhul, kirjeldab väga hästi."
Kattel andis hea ja ausa ülevaate sellest, milline on hetke lääne ja ka Eesti vasakteadlase maailmapilt. Selleks on enamasti ka keskseteks isiksuseomadusteks saanud antikapitalism ja Marxist lähtuv ühiskonnateadus.
Ligikaudu 1970. aastatel hakkas aga arenema eelkõige Michel Foucault'st lähtuvalt "poliitilise spirituaalsuse" 2 mõiste 3 ja ka selle nõude levik vasakkogukonnale. Foucault pidas nimelt pea kõiki revolutsioone nagu ka marksistlikku revolutsiooni Venemaal, maoismi ja islamirevolutsiooni Iraanis masside kollektiivse poliitilise spirituaalsuse ilminguks, kus ületati kapitalistlik "mina" või rõhumismehhanismide pealesurutud "subjekt".
See (riigi)võimu poolt vangistatud ja raamidesse surutud isiksus või mina kuulub aga lammutamisele renessansiajast alguse saanud inimest ahelais hoidva lääne võltshumanistliku "teaduse" ja "kultuurilis-ühiskondlike" mehhanismide ehk kapitalismi aktiivse ründamise kaudu. 4
Varasemast marksistlikust ja selgelt ateistlikust revolutsioonilisest liikumisest kujunes kordades veelgi radikaalsem, irratsionaalsem ja just nüüd meid kõige enam mõjutav olemuslikult juba pigem religioosne vasakradikalismi vorm, mida muide kritiseerivad kaasajal selle kõikehõlmava fanaatilisuse tõttu juba ka mitmed marksistlikud filosoofid ise. 5
Kui Karl Marxi kui ateistliku usundi Moosese ja Jean-Paul Sartre'i kui selle kultuse Ristija Johannese vahele jäävat kaanonit võime vabalt nimetada revolutsioonilise liikumise Vanaks Testamendiks, siis Foucault andis sellele täiesti uue spirituaalse ning "usulist" lunastust võimaldava raamisiku ja tööriistakasti. Tema enda ja teiste sama koolkonna vähemate pühameeste kirjutiste kaanonit, mis loodi pärast Foucault´d (p.Fc.), võime aga vabalt nimetada maailmarevolutsiooni Uueks Testamendiks.
Sellest spirituaalsest vabanemis- ja virgumismudelist, milles Foucault enda sõnul olid üheks kapitalistlikule ühiskonnale vastuhakkamise meetodiks ja vanast teadvusest vabanemise vahendiks ka narkootikumid, lähtub pärast peaideoloogi surma rajatud terve tänapäevane usukogudus. Sageli aktivistkonnas endale teadvustamata, kelle radadel kõnnitakse ning kelle mõtteid mõeldakse.
*
Olen korduvalt proovinud ilukirjanduslikult ning ka mütoloogiauurija perspektiivist kirjeldada 6 ja iseloomustada kaasaegset kliimaaktivismi kui marksistliku-revolutsioonilise liikumise uut faasi, millele on viimastel aegadel lisandunud ka spirituaalne-religioosne mõõde.
Kaasaegne kliimaaktivism, mida ei tohi mingil juhul segi ajada ratsionaalse keskkonnakaitsega, on oma iseloomult eelkõige apokalüptiline ja revolutsiooniline kultus või ususekt, mille keskseks kummardamisobjektiks on saanud jumalanna planeet Emakene Maa ja tema tütar Kliima ning kuradiks ja kurjuse jõuks patriarhaalne (valge) toksiliselt maskuliinne püsivalt Emakese Maa tütart Kliimat vägistada ja rõhuda sooviv kapitalistlik lääne Saatan.
Vastava kultuse või uususundi jumalateenistuseks on aga revolutsioon ja sellele eelnev aktivism olgu noortekogukondades või ka kõrgematel tasemetel ülikoolides. Kuid ka kultuurilistes institutsioonides ning isegi rahvusvahelises suurettevõtluses, kus kliimakultuse abil ja selle toetamise kaudu endale kapitali nagu ka poliitilist mõjuvõimu ning aktsepteerimist juurde hangitakse (vt näiteks Jeff Bezos 7 või ka rohked infotehnoloogiaärimehed meil ja maailmas, kes toetavad kodus läänes kõikvõimalikke woke -initsiatiive ja kliimakavasid, samal ajal aga suuremaid moraalseid probleeme omamata mistahes verise diktaatoriga äri ajades või ka Aasias kliimat saastades tootes).
Kultus vajab alati rahalisi vahendeid ning "vastutustundlikud ärimehed" omakorda indulgentsi ja moraalset heakskiitu ning kriitika vältimist koguduse preesterkonnalt.
Lõpuaegu kujutab kultus endale ette sarnaselt Jehoova tunnistajate Armageddoniga või ka zoroastristliku hea ja kurja sõjana, mis uususundis väljendubki eelkõige valguse ja pimeduse jõudude mõõduvõtmises lõpplahingus Emakese Maa ja Kliima võidu nimel.
Nagu ekstaatilisele kultusele omane, nähakse igas ilmastikusündmuses (sh tsunaamides), pikselöögis või tormis taevalikke märke ja tunnustähti saabuvast kliimakatastroofist ning antakse püsivalt välja daatumeid, millal maailmalõpp peaks taaskord saabuma. Vahel on häving käes juba aastaks 2030, vahel aga paigutatakse see turvaliselt kuhugi aasta 2100 kanti.
Kui aga mõni parempoolse kallakuga inimene nalja viluks paneb sotsiaalmeediasse üles pildi lumehangedega koduhoovis samuti mõista andes, et kliima on päris jahedaks läinud või viitab asjaolule, et peatselt väidetavalt väljasurevate kliimasoojenemise vapiloomade nälgivate jääkarude 8 populatsioon on hetkel teadaolevalt ametlikel andmetel pigem ligi kaks korda suurem, kui eelmise sajandi keskel (ning väidetav jääkarude populatsiooni langus on planeeritud teadlaste poolt alles aastasse 2050 9), on tegu kurja vandenõulasest parempopulistiga, kes ei suuda andmeid õigesti tõlgendada.
Alles äsja naersid teadlased aga välja muistsete maiade poolt esitatud maailmalõpuennustuse, mis pidi realiseeruma aastaks 2012. 10 Siiski ei tõtta keegi väga avalikult kuulutama, et ärgem uskugem ka järgmisi maailmalõpu- ja väljasuremise kalkulatsioone täie tõsidusega, vaid lähtugem ikkagi ratsionaalsest ja tõsiseltvõetavast faktidega tõestatavast teadusest.
"Neid mudeleid ja tõlgendusi on aga niivõrd palju lahknevaid, et kõikidel ei saa lihtsalt korraga õigus olla."
Pea iga loodusteadlane, kellega antud teemadel vestelda, tunnistab üldjuhul, et ühtegi tõsiseltvõetavat ja tõestatavat kalkulatsiooni või kinnitatavat ennustust "planeedi või kliima hävingust" pole teaduslikult olemas. On ainult erinevad arvamused ja hinnangud, mis tulenevad eri võimalike hüpoteetiliste ja üldjuhtumil mitte eriti kindlal teaduslikul pinnasel seisvate kliimamudelite võimalikest stsenaariumidest. Neid mudeleid ja tõlgendusi on aga niivõrd palju lahknevaid, et kõikidel ei saa lihtsalt korraga õigus olla ning suurem osa neist peab olema selgelt ekslik.
Paljud metsa- ja põlluteadlased kiruvad kliimaaktivistide ja -ennustajate soovmõtlemist ja oma seisukohtade tõestamiseks arvude meelevaldset kasutamist. Seal, kus arvud ja faktid näitavad mittesoovitut, võetakse kasutusele loosungid, nagu kinnitaksid need tõsiasja, mida arvutada justkui polegi vaja.
Tüli lahknevate mõttemallide vahel kui ka selle taustal toimuv grupeerumine eri uurimisrühmadesse eri ülikooliti on üpriski selgelt vähemalt akadeemilise maastikuga kursis olevale inimesele nähtav ja tuntav. Avalikult aga ei olda eriti varmad ka neil teemadel sõna võtma väljaspool pisikest kriitikat, sest teravaid rünnakuid ning süüdistusi "kapitalistide käsilaseks olemises" ja "tumedate jõudude poolt äraostetuses" eriti mistahes loodusressursse ja nende majandamist puudutavas valdkonnas ei soovita omale taas kaela saada.
Olukorras, kus läänemaailmas on nii Hollywood, progressiivne ajakirjandus kui nüüd ka vasakparteid võtnud kliimateema edendamise ja kultuse poolt ketseriteks ja väärusulisteks kuulutatute ründamise enda südameasjaks, nõuab otse välja ütlemine, et ettekuulutatud maailmalõppu lubatud kujul ei saabu ja mitte iga põllumajandustegevus, kõhutuul või ka metsamajandamine pole katse planeeti mõrvata, siiski teatavat vaprust ja paksu nahka.
*
Samal ajal pole mitte ükski rohketest teemat uurivatest või ka kaudselt seotud teadlastest, kellega pikalt vesteldud või kliima teemadel arutletud või kes neil teemadel esseistinagi sõna võtab, kunagi eitanud loodusteaduslikult mõõdetud andmeid kliima soojenemisest või paratamatust inimkonna tegevuse osast antud protsessis.
On üpriski selge, et siiski varsti juba mitu sajandit tihti ressursse äärmuslikult raisates ja ka keskkonnast kasu nimel "üle sõites" toimivatel inimühiskondadel on "looduse" ees nii heastamisele kuuluv "süü" kui loomulikult ka vastutus.
Seda arusaama inimese osalusest muuhulgas kliimasoojenemisegi juures võibki nimetada "konsensuseks", mis on peaaegu kindlasti, kuid mitte veel sajaprotsendiliselt tõestatult kindel. Kuid vahe tulebki sisse justnimelt selles, kuidas ühele loodusteaduslikule faktile reageeritakse.
Teadlasele või ratsionaalselt arutlevale haritud kodanikule peaks olema kohane esmalt olemasolevate faktide baasilt paika panna ja määratleda hetkeolukord, anda ligikaudseid ja numbriliselt tõestatavaid prognoose kaasnevatest tagajärgedest tulevikus ning pakkuda omakorda selle baasilt ka lahendusi. Kuid mitte teostamatuid unelmaid ja ettekuulutusi lõpuaegade lähedalolekust, vaid päris planeedil Maa olemasolevate vahenditega elluviidavaid lahendusi.
Toimub aga tihti meedia ja muu avalikkuse kaudu oma mitte millelgi põhinevate maailmalõpukuulutuste baasilt paanika ja kõmu tekitamine põhimõttel, et avalikkuses peabki liialdama, siis saadakse asja tõsidusest rohkem aru.
Meedia muidugi on alati huvitatud kriiside ja teravate vastanduste nagu ka paanikate pealt loetavuse ja läbimüügi suurendamisest ning kui selliseks paanikaks annab veel alust täiskasvanud inimene, kel tiitliks kas teadur või professor, ei saagi ehk ka ajakirjandust tõestamatute väidete kajastamise eest ju hukka mõista.
1970. aastatest on sellisest paanikatekitamisest peavooluajakirjandusegi kaasabil heaks näiteks tollal levinud ettekuulutused kliimajahenemise või uue jääaja läbi saabuvast maailma hukust, mis juba tollaste teadmiste põhjal olid kaheldavad, kuid mis siiski suutsid avalikkuses tekitada suurt paanikat.
Üheks kõige koomilisemaks tollaseks seisukohaks aga võib pidada vast kuulsa jääaja uurija Cesare Emiliani vastust ajakirjale Time aastast 1972 artiklis pealkirjaga "Jääaeg tulekul?", milles ta väidab, et kui inimene jätkab sekkumist kliimasse metsade maharaiumise, linnastumise ja saastamisega, võime peatselt seista silmitsi kas kiire jäätumise või jää kiire sulamisega, mis mõlemad tooksid kaasa vastuvõetamatuid tagajärgi. 11
Põhimõtteliselt on nii toonane kui ka praegune sagedane kliimaloogika selles mõttes sarnane arstiteadlase ettekujutatava diagnoosiga patsiendile, et: "Te surete. Iseasi küll, kuidas ja millal. Kui te just inimeseks olemist maha ei soovi jätta".
Või kes ei mäletaks veel narratiivi lähiajaloostki meile lubatud osooniaugu või ka happevihmade tõttu peatselt saabuvast katastroofist, mis olid avalikkuses keskseteks teemadeks pikka aega. Kes teab, võib-olla olekski lubatud katastroofid osaliselt saabunud, aga miskipärast nii 1980. kui ka 1990. aastatel olid tollased poliitilised jõud võimelised koostama ja ellu viima sääraseid keskkonnaprogramme ja rahvusvahelisi leppeid, mis olid teostatavad, tõenäoliselt ka päris elus toimisid ning mis peamine – olid üles ehitatud vaba turumajanduse mehhanisme arvesse võttes.
*
Tänapäeval näeme eelkõige majanduslikult teostamatuid ja paratamatult hukule määratud plaanimajanduslikke kliimakavasid, mida edendavad nii USA kui EL-i juhtorganid. Selle asemel, et valmistuda ette kliimasoojenemise võimalikeks mõjudeks, mille ärahoidmine eeldusel, et soojenemine ennustatud viisil jätkub, ei ole võimalik ühegi praeguse tegevuskava kohaselt. Või õigemini endale üldse selgeks teha, millised need ohud realistlikult olema saavad, et välja töötada ka kohanemisstrateegiad, tegeletakse aga sageli üle kogu maailma fanaatilise usukultuse poolt edendatava maailmarevolutsiooniga.
Kliimaaktivismist on ühtlasi kujunenud ka omamoodi vandenõude vabrik või ajutrust, mis üritab kõik maailmas aset leidvad ja sageli kliimaolukorraga üldse mitte seotud problemaatilised sündmused asetada ühtse "kliimanarratiivi" sisse.
Üks hea näide väidetavast kliimasoojenemise läbi tekkinud katastroofist on Tigrise ja Eufrati jõgede veehulga vähenemine. Kuigi selle taga on peamiselt Iraaki voolavat vett enda põllumajanduse ja hüdroenergia tarbeks kasutav või ka blokeeriv Türgi riik 12, kuuleb kõikjalt jutte sellest, kuidas olukorras olla süüdi kliimasoojenemine.
Kõige iseloomustavamaks näiteks lähiajast võib tuua eri osavate või kavalate uurijate väited, et nii Araabia kevad kui ka mitmete Lähis-Ida ja Aafrika riikide probleemides olla süüdi kliimasoojenemine ja ka kliimapagulased (mistahes pagulaste riiki lubamise eest seismine, islami õilsa ja rahumeelsena näitamine või väljamõeldud islamofoobia vastu olemine toob alati läänes kuskilt ikka leiva lauale).
Egiptuse sisemisi probleeme või ka Süüria 13 kodusõda ei põhjustanud 14 mitte kliimasoojenemine ja sellest tulenenud toiduhindade kallinemine või ka väidetavalt kõrbestunud aladelt linnadesse lahkuvad tegevuseta inimesed, vaid esmalt kõiki ühiskonna aspekte endasse haarav riiklik korruptsioon koostoimes islamiäärmusluse levikuga.
Kõige olulisemaks faktoriks olgu Egiptuses, Somaalias või Iraagis ja mujal on siiski lääne meditsiini leviku, kuid ka kapitalismi teiste teadussaavutuste poolt pakutav heaolu kasv, mistõttu üha enam lapsi sünnib elusalt ja jõuab ka täiskasvanuikka panustades rahvastiku kasvu omakorda topelt vastavalt kohalikele mõttemallidele ja rasestumisvastaste vahendite just mitte suurimale populaarsusele.
Egiptuseski on rahvastik eelmise sajandi keskpaigast peale rohkem kui neljakordistunud ning kõigest viimase kolme aastakümne jooksul saanud poole suuremaks. Egiptus, paljud teised Aafrika riigid ning ka Iraak ja Süüria pole kunagi olnud oma territooriumi võimalustelt ja ka võimelt ennast "ise ära toita" olnud niivõrd meeletu koguse rahvastiku jaoks mõeldud.
"See on täielikult ühildamatu maailmaga, kus Maa on ümmargune, taevas lendavad lennukid ning ka naist peetakse juba ammugi täieõiguslikuks inimeseks."
Rahvastiku säärase kasvuga toimetulekuks peaksid vastavad riigid esmalt moderniseeruma, muutuma haritud ühiskondadeks ja loobuma ka praegusesse maailma totra igandina allesjäänud islamivooludest, milline ideoloogia sobiks ehk kuhugi arhailisse hõimukultuuri. See on täielikult ühildamatu maailmaga, kus Maa on ümmargune, taevas lendavad lennukid ning ka naist peetakse juba ammugi täieõiguslikuks inimeseks.
Nende riikide ainus pääsetee ühelt poolt riigile olemuslikust korruptsioonisüsteemist ning teisalt inimvaenulikust usuideoloogiast saabki olla ainult vaba turumajanduse kaudu vaba ühiskonna ja harituse arendamine ehk jõukuse üleüldine kasv, mis toob lahendused ka rahvastikuprobleemidele.
Vaja on justnimelt vabalt arenevat kapitalismi, mitte vaesusse viivaid ja olukorda veelgi halvendavaid täiesti utoopilisi kommunistlikke kliimakavasid, mis muudavad kogu piirkonna olukorra veelgi lootusetumaks potentsiaalseks sõjakoldeks ning eelkõige sõltuvaks läänemaailma majandusabist.
Pea ainsad päris kliimapagulased, kes väljaspool mingi pisema territooriumi tihti ka majandustegevuse tõttu (sh biokütused) elamiskõlbmatuks muutumise tõttu peavad tavaliselt ühe riigi sees elukohta vahetama, on aga kahtlemata just muuhulgas eestlased ja teised põhjapoolsemad rahvad ise, kes külmematel ja mudastel sügis- ja talvekuudel soojale maale päikese kätte paremasse kliimasse maapakku lendavad.
Suurem osa ülejäänutest on eelkõige majanduspagulased, kes otsivad omale jõukamat keskkonda ja kliimat elamiseks, kui on nende koduriikidel hetkel pakkuda.
*
Lõpetuseks esitakski aga küsimuse ja üleskutse just teemaga süvitsi tegevatele loodusteadlastele.
Nimelt, kas keegi on võimeline või tahteline ka otse ja selgelt kirjeldama ja faktide ning arvude baasilt ette ennustama, mis ikkagi juhtub, kui ähvardatud tasemel soojenemine ka aset leiab. Praegu nõutakse meilt "usku" ja "vanast usust lahtiütlemist". Aga millesse ja millal toimuvasse "sündmusse" me õigupoolest siis uskuma peaksime oleks justkui usumüsteerium – mysterium fidei –, mida ei saagi sõnades või arvudes ratsionaalselt kirjeldada, vaid mida peab vaimus transtsendentselt tunnetama.
Stsenaariume ja "teaduslikke" maailmalõpu kuulutusi on juba kuhjunud niivõrd meeletus koguses, et neis kõikides lihtsalt pole enam võimalik orienteeruda ega otsustada, milline neist on tõesem. Kus on see "punkt, kust tagasipöördumist ei ole" ning milline hakkab olema see uuelaadne maailm, kuhu me nagunii siseneme, sest kõik hetkel ette võetud kliimakavad on oma teostamatuse tõttu paratamatult läbikukkumisele määratud?
Hiina, India ja Venemaa ning suur hulk teisi riike ei liitu vastavate kavadega nagunii ja pole kunagi kavatsenud ka liituda väljaspool läänemaailma lollitamist ja ärakasutamist ning jätkub täiesti kindel CO 2 emissioonide tõus.
Läänemaailma kavandatav on aga ainult pisike ning nagunii mitterealiseeruv piisk meres. Ehk oleks midagi võidud ette võtta realistlikult juba paar aastakümmet tagasi, kui teadusrahastust oleks enam investeeritud tehnoloogilisse arengusse ja päris teadustesse nii "pehmelt" kui ka "kõvalt" poolelt.
Selle asemel muudeti aga vastavasisulise teaduse keskpunktiks absoluutselt igas lääne ülikoolis vegeteerivate ökoideoloogide või poliitökoloogide kogukondade ülalpidamine, kes ei mõtle välja uusi akusid, mootoreid või paremaid reaktoreid, vaid tegelevad teaduse asemel tihti ise pigem konverentsilt konverentsile lennates CO 2 emiteerimisega meeldivas sümbioosis sotsiaalia ja humanitaaria valdkondades tegutsevate "kliimasoojenemise semiootikute", soo- ja sallivusteadlaste ja "populismi=parempoolsuse uurijatega", kes igal aastal paar uut mitteeksisteerivat sugu, mittebinaarse inimese ning kapitalistliku rõhumise senitundmatut vormi meile juurde leiutavad.
Millist ülikooli ka ei vaata, humanitaaria ja sotsiaalia valdkonnad on üle ujutatud vasakteadusajaloolaste, -teadusfilosoofide, vähemuse(mälu)uurijate, võitlevate eetikute, soosotsioloogide ja erinevate foobiate vastu võitlejatega. Ainult bio- ja ökoorinentalistid on vist veel puudu.
Samal ajal kurdavad tuttavad füüsikud, et Tartu sai küll kena uue füüsikahoone, kuid kabinetid on pooltühjad, sest füüsikute jaoks pole riigil raha. Umbes sama kurdavad sageli nii meil kui üle läänemaailma olgu matemaatikud, arvutiteadlased, põllumajandusteadlased või insenerid – kõik need inimesed ja teadlased, kellelt just peaks ja võiks tulla lahendusi ka kliimaprobleemidele päris elus.
Filolooge ega ajaloolasi pole meil samuti peatselt enam piisavalt võtta, kes tulevase aktivistkonna kirjutama õpetaks ja neile selgitaks, mis maailmas enne meid on toimunud. Erialad, mis nõuvad põhjalikku süvenemist ning tööd, ajamahukat teadmiste omandamist ning enesekriitilisust ei ole enam lihtsamate ja vähest pingutust nõudvate uusalternatiivide tõttu sageli populaarsed.
Ülikoolide ja ühiskondlike aktivistide viljastava töö tulemusena olema aga koolitanud omale läänemaailma kõikidesse ühiskondadesse suure kogukonna noori ilma igasuguse tööperspektiivita väljaspool ülikooli või riigi poolt rahastatud seltsinguid, kes kasutavad vabandusena logelemiseks kliimakriisi kuvandit, on sageli vaimselt täiesti sassis, hüsteerias ja paanikas. Sageli ka vastava kogukonna elustiiliga kaasnevate ainete liigtarvitamise tõttu. Tihti on neilt noortelt neist maailmarevolutsionääre tehes varastatud nii lapsepõlv, unistused kui ka tulevik.
Kas uute sugude ja mittebinaarsete inimeste leiutamine, kapitalismi vastane võitlus, islamofiilia, äärmusfeminism ja pime fanatism koos marksistliku revolutsiooniga ja sinna juurde kuuluvate viisaastakuplaanidega ongi "teadusliku maailmapildi kava meie planeedi päästmiseks"?
Kui kliima soojenemine on teaduslik fakt, siis vähim, mida selle fakti tõekspidamise eest vastuteenena paluda, olekski ka selle teadusliku fakti aktsepteerimise palumine, et marksistlik ja kommunistlik majandusmudel on teaduslikult tõestatult ja faktiliselt kinnitatult mittetoimiv ja destruktiivne.
Äkki päästab inimkonna edaspidi hullemast ikkagi see, kui jätkame ilma kogu maailma ühiskondi ja majandusi kaosesse paiskamata renessansiajastust alguse saanud ratsionaalsel ja humanistlikul kursil, kus probleemidele leitakse lahendused teaduse, majanduse ning eelkõige vaba ühiskonna arengu kaudu.
1 https://vikerraadio.err.ee/1608779380/reedene-intervjuu-arp-muller-ja-rainer-kattel
2 https://svbremner.github.io/files/VBremner-Political-Spirituality.pdf
3 https://www.journals.uchicago.edu/doi/10.1086/710910
4 https://michel-foucault.com/2014/03/31/michel-foucault-and-fons-elders-a-preparatory-interview-for-the-chomsky-debate/
5 https://epl.delfi.ee/artikkel/120105784/slavoj-zizek-hukas-maailm-woke-vasakpoolsus-on-uus-rassism
6 https://www.err.ee/969245/peeter-espak-kliimadebatt-fanatismi-tombetuultes
7 https://www.youtube.com/watch?v=nE7f-I16u5A&t=96s
8 Vt https://www.newyorker.com/culture/annals-of-appearances/why-the-polar-bear-is-the-undisputed-image-of-climate-change
9 Vt The (Annotated) Polar Bear Decision
10 https://www.nasa.gov/topics/earth/features/2012.html
11 https://content.time.com/time/subscriber/article/0,33009,910467,00.html
12 https://apnews.com/article/iran-middle-east-business-world-news-syria-3b8569a74d798b9923e2a8b812fa1fca
13 https://novaator.err.ee/683452/relvastatud-konflikte-kliimamuutustega-siduv-teaduskirjandus-on-kiivas
14 https://novaator.err.ee/1608562414/poua-rolli-suuria-kodusoja-ajendina-on-ule-hinnatud
|
Peeter Espak: kliimakatastroof või usumüsteerium?
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alles hiljuti ütles Rainer Kattel intervjuus Vikerraadiole 1, et hoolimata kapitalismi loovatest aspektidest lõhub see olemasolevaid tootmisvorme ja "eksisteerivaid sotsiaalseid norme pidevalt, ta kedagi hävitab kogu aeg. Marx oli esimene, kes seda tegelikult kirjeldas. Tänu sellele tasuks ka lugeda "Kommunistliku partei manifesti", mis tegelikult sedasama protsessi, mida me täna näeme, eriti kliima puhul, kirjeldab väga hästi."
Kattel andis hea ja ausa ülevaate sellest, milline on hetke lääne ja ka Eesti vasakteadlase maailmapilt. Selleks on enamasti ka keskseteks isiksuseomadusteks saanud antikapitalism ja Marxist lähtuv ühiskonnateadus.
Ligikaudu 1970. aastatel hakkas aga arenema eelkõige Michel Foucault'st lähtuvalt "poliitilise spirituaalsuse" 2 mõiste 3 ja ka selle nõude levik vasakkogukonnale. Foucault pidas nimelt pea kõiki revolutsioone nagu ka marksistlikku revolutsiooni Venemaal, maoismi ja islamirevolutsiooni Iraanis masside kollektiivse poliitilise spirituaalsuse ilminguks, kus ületati kapitalistlik "mina" või rõhumismehhanismide pealesurutud "subjekt".
See (riigi)võimu poolt vangistatud ja raamidesse surutud isiksus või mina kuulub aga lammutamisele renessansiajast alguse saanud inimest ahelais hoidva lääne võltshumanistliku "teaduse" ja "kultuurilis-ühiskondlike" mehhanismide ehk kapitalismi aktiivse ründamise kaudu. 4
Varasemast marksistlikust ja selgelt ateistlikust revolutsioonilisest liikumisest kujunes kordades veelgi radikaalsem, irratsionaalsem ja just nüüd meid kõige enam mõjutav olemuslikult juba pigem religioosne vasakradikalismi vorm, mida muide kritiseerivad kaasajal selle kõikehõlmava fanaatilisuse tõttu juba ka mitmed marksistlikud filosoofid ise. 5
Kui Karl Marxi kui ateistliku usundi Moosese ja Jean-Paul Sartre'i kui selle kultuse Ristija Johannese vahele jäävat kaanonit võime vabalt nimetada revolutsioonilise liikumise Vanaks Testamendiks, siis Foucault andis sellele täiesti uue spirituaalse ning "usulist" lunastust võimaldava raamisiku ja tööriistakasti. Tema enda ja teiste sama koolkonna vähemate pühameeste kirjutiste kaanonit, mis loodi pärast Foucault´d (p.Fc.), võime aga vabalt nimetada maailmarevolutsiooni Uueks Testamendiks.
Sellest spirituaalsest vabanemis- ja virgumismudelist, milles Foucault enda sõnul olid üheks kapitalistlikule ühiskonnale vastuhakkamise meetodiks ja vanast teadvusest vabanemise vahendiks ka narkootikumid, lähtub pärast peaideoloogi surma rajatud terve tänapäevane usukogudus. Sageli aktivistkonnas endale teadvustamata, kelle radadel kõnnitakse ning kelle mõtteid mõeldakse.
*
Olen korduvalt proovinud ilukirjanduslikult ning ka mütoloogiauurija perspektiivist kirjeldada 6 ja iseloomustada kaasaegset kliimaaktivismi kui marksistliku-revolutsioonilise liikumise uut faasi, millele on viimastel aegadel lisandunud ka spirituaalne-religioosne mõõde.
Kaasaegne kliimaaktivism, mida ei tohi mingil juhul segi ajada ratsionaalse keskkonnakaitsega, on oma iseloomult eelkõige apokalüptiline ja revolutsiooniline kultus või ususekt, mille keskseks kummardamisobjektiks on saanud jumalanna planeet Emakene Maa ja tema tütar Kliima ning kuradiks ja kurjuse jõuks patriarhaalne (valge) toksiliselt maskuliinne püsivalt Emakese Maa tütart Kliimat vägistada ja rõhuda sooviv kapitalistlik lääne Saatan.
Vastava kultuse või uususundi jumalateenistuseks on aga revolutsioon ja sellele eelnev aktivism olgu noortekogukondades või ka kõrgematel tasemetel ülikoolides. Kuid ka kultuurilistes institutsioonides ning isegi rahvusvahelises suurettevõtluses, kus kliimakultuse abil ja selle toetamise kaudu endale kapitali nagu ka poliitilist mõjuvõimu ning aktsepteerimist juurde hangitakse (vt näiteks Jeff Bezos 7 või ka rohked infotehnoloogiaärimehed meil ja maailmas, kes toetavad kodus läänes kõikvõimalikke woke -initsiatiive ja kliimakavasid, samal ajal aga suuremaid moraalseid probleeme omamata mistahes verise diktaatoriga äri ajades või ka Aasias kliimat saastades tootes).
Kultus vajab alati rahalisi vahendeid ning "vastutustundlikud ärimehed" omakorda indulgentsi ja moraalset heakskiitu ning kriitika vältimist koguduse preesterkonnalt.
Lõpuaegu kujutab kultus endale ette sarnaselt Jehoova tunnistajate Armageddoniga või ka zoroastristliku hea ja kurja sõjana, mis uususundis väljendubki eelkõige valguse ja pimeduse jõudude mõõduvõtmises lõpplahingus Emakese Maa ja Kliima võidu nimel.
Nagu ekstaatilisele kultusele omane, nähakse igas ilmastikusündmuses (sh tsunaamides), pikselöögis või tormis taevalikke märke ja tunnustähti saabuvast kliimakatastroofist ning antakse püsivalt välja daatumeid, millal maailmalõpp peaks taaskord saabuma. Vahel on häving käes juba aastaks 2030, vahel aga paigutatakse see turvaliselt kuhugi aasta 2100 kanti.
Kui aga mõni parempoolse kallakuga inimene nalja viluks paneb sotsiaalmeediasse üles pildi lumehangedega koduhoovis samuti mõista andes, et kliima on päris jahedaks läinud või viitab asjaolule, et peatselt väidetavalt väljasurevate kliimasoojenemise vapiloomade nälgivate jääkarude 8 populatsioon on hetkel teadaolevalt ametlikel andmetel pigem ligi kaks korda suurem, kui eelmise sajandi keskel (ning väidetav jääkarude populatsiooni langus on planeeritud teadlaste poolt alles aastasse 2050 9), on tegu kurja vandenõulasest parempopulistiga, kes ei suuda andmeid õigesti tõlgendada.
Alles äsja naersid teadlased aga välja muistsete maiade poolt esitatud maailmalõpuennustuse, mis pidi realiseeruma aastaks 2012. 10 Siiski ei tõtta keegi väga avalikult kuulutama, et ärgem uskugem ka järgmisi maailmalõpu- ja väljasuremise kalkulatsioone täie tõsidusega, vaid lähtugem ikkagi ratsionaalsest ja tõsiseltvõetavast faktidega tõestatavast teadusest.
"Neid mudeleid ja tõlgendusi on aga niivõrd palju lahknevaid, et kõikidel ei saa lihtsalt korraga õigus olla."
Pea iga loodusteadlane, kellega antud teemadel vestelda, tunnistab üldjuhul, et ühtegi tõsiseltvõetavat ja tõestatavat kalkulatsiooni või kinnitatavat ennustust "planeedi või kliima hävingust" pole teaduslikult olemas. On ainult erinevad arvamused ja hinnangud, mis tulenevad eri võimalike hüpoteetiliste ja üldjuhtumil mitte eriti kindlal teaduslikul pinnasel seisvate kliimamudelite võimalikest stsenaariumidest. Neid mudeleid ja tõlgendusi on aga niivõrd palju lahknevaid, et kõikidel ei saa lihtsalt korraga õigus olla ning suurem osa neist peab olema selgelt ekslik.
Paljud metsa- ja põlluteadlased kiruvad kliimaaktivistide ja -ennustajate soovmõtlemist ja oma seisukohtade tõestamiseks arvude meelevaldset kasutamist. Seal, kus arvud ja faktid näitavad mittesoovitut, võetakse kasutusele loosungid, nagu kinnitaksid need tõsiasja, mida arvutada justkui polegi vaja.
Tüli lahknevate mõttemallide vahel kui ka selle taustal toimuv grupeerumine eri uurimisrühmadesse eri ülikooliti on üpriski selgelt vähemalt akadeemilise maastikuga kursis olevale inimesele nähtav ja tuntav. Avalikult aga ei olda eriti varmad ka neil teemadel sõna võtma väljaspool pisikest kriitikat, sest teravaid rünnakuid ning süüdistusi "kapitalistide käsilaseks olemises" ja "tumedate jõudude poolt äraostetuses" eriti mistahes loodusressursse ja nende majandamist puudutavas valdkonnas ei soovita omale taas kaela saada.
Olukorras, kus läänemaailmas on nii Hollywood, progressiivne ajakirjandus kui nüüd ka vasakparteid võtnud kliimateema edendamise ja kultuse poolt ketseriteks ja väärusulisteks kuulutatute ründamise enda südameasjaks, nõuab otse välja ütlemine, et ettekuulutatud maailmalõppu lubatud kujul ei saabu ja mitte iga põllumajandustegevus, kõhutuul või ka metsamajandamine pole katse planeeti mõrvata, siiski teatavat vaprust ja paksu nahka.
*
Samal ajal pole mitte ükski rohketest teemat uurivatest või ka kaudselt seotud teadlastest, kellega pikalt vesteldud või kliima teemadel arutletud või kes neil teemadel esseistinagi sõna võtab, kunagi eitanud loodusteaduslikult mõõdetud andmeid kliima soojenemisest või paratamatust inimkonna tegevuse osast antud protsessis.
On üpriski selge, et siiski varsti juba mitu sajandit tihti ressursse äärmuslikult raisates ja ka keskkonnast kasu nimel "üle sõites" toimivatel inimühiskondadel on "looduse" ees nii heastamisele kuuluv "süü" kui loomulikult ka vastutus.
Seda arusaama inimese osalusest muuhulgas kliimasoojenemisegi juures võibki nimetada "konsensuseks", mis on peaaegu kindlasti, kuid mitte veel sajaprotsendiliselt tõestatult kindel. Kuid vahe tulebki sisse justnimelt selles, kuidas ühele loodusteaduslikule faktile reageeritakse.
Teadlasele või ratsionaalselt arutlevale haritud kodanikule peaks olema kohane esmalt olemasolevate faktide baasilt paika panna ja määratleda hetkeolukord, anda ligikaudseid ja numbriliselt tõestatavaid prognoose kaasnevatest tagajärgedest tulevikus ning pakkuda omakorda selle baasilt ka lahendusi. Kuid mitte teostamatuid unelmaid ja ettekuulutusi lõpuaegade lähedalolekust, vaid päris planeedil Maa olemasolevate vahenditega elluviidavaid lahendusi.
Toimub aga tihti meedia ja muu avalikkuse kaudu oma mitte millelgi põhinevate maailmalõpukuulutuste baasilt paanika ja kõmu tekitamine põhimõttel, et avalikkuses peabki liialdama, siis saadakse asja tõsidusest rohkem aru.
Meedia muidugi on alati huvitatud kriiside ja teravate vastanduste nagu ka paanikate pealt loetavuse ja läbimüügi suurendamisest ning kui selliseks paanikaks annab veel alust täiskasvanud inimene, kel tiitliks kas teadur või professor, ei saagi ehk ka ajakirjandust tõestamatute väidete kajastamise eest ju hukka mõista.
1970. aastatest on sellisest paanikatekitamisest peavooluajakirjandusegi kaasabil heaks näiteks tollal levinud ettekuulutused kliimajahenemise või uue jääaja läbi saabuvast maailma hukust, mis juba tollaste teadmiste põhjal olid kaheldavad, kuid mis siiski suutsid avalikkuses tekitada suurt paanikat.
Üheks kõige koomilisemaks tollaseks seisukohaks aga võib pidada vast kuulsa jääaja uurija Cesare Emiliani vastust ajakirjale Time aastast 1972 artiklis pealkirjaga "Jääaeg tulekul?", milles ta väidab, et kui inimene jätkab sekkumist kliimasse metsade maharaiumise, linnastumise ja saastamisega, võime peatselt seista silmitsi kas kiire jäätumise või jää kiire sulamisega, mis mõlemad tooksid kaasa vastuvõetamatuid tagajärgi. 11
Põhimõtteliselt on nii toonane kui ka praegune sagedane kliimaloogika selles mõttes sarnane arstiteadlase ettekujutatava diagnoosiga patsiendile, et: "Te surete. Iseasi küll, kuidas ja millal. Kui te just inimeseks olemist maha ei soovi jätta".
Või kes ei mäletaks veel narratiivi lähiajaloostki meile lubatud osooniaugu või ka happevihmade tõttu peatselt saabuvast katastroofist, mis olid avalikkuses keskseteks teemadeks pikka aega. Kes teab, võib-olla olekski lubatud katastroofid osaliselt saabunud, aga miskipärast nii 1980. kui ka 1990. aastatel olid tollased poliitilised jõud võimelised koostama ja ellu viima sääraseid keskkonnaprogramme ja rahvusvahelisi leppeid, mis olid teostatavad, tõenäoliselt ka päris elus toimisid ning mis peamine – olid üles ehitatud vaba turumajanduse mehhanisme arvesse võttes.
*
Tänapäeval näeme eelkõige majanduslikult teostamatuid ja paratamatult hukule määratud plaanimajanduslikke kliimakavasid, mida edendavad nii USA kui EL-i juhtorganid. Selle asemel, et valmistuda ette kliimasoojenemise võimalikeks mõjudeks, mille ärahoidmine eeldusel, et soojenemine ennustatud viisil jätkub, ei ole võimalik ühegi praeguse tegevuskava kohaselt. Või õigemini endale üldse selgeks teha, millised need ohud realistlikult olema saavad, et välja töötada ka kohanemisstrateegiad, tegeletakse aga sageli üle kogu maailma fanaatilise usukultuse poolt edendatava maailmarevolutsiooniga.
Kliimaaktivismist on ühtlasi kujunenud ka omamoodi vandenõude vabrik või ajutrust, mis üritab kõik maailmas aset leidvad ja sageli kliimaolukorraga üldse mitte seotud problemaatilised sündmused asetada ühtse "kliimanarratiivi" sisse.
Üks hea näide väidetavast kliimasoojenemise läbi tekkinud katastroofist on Tigrise ja Eufrati jõgede veehulga vähenemine. Kuigi selle taga on peamiselt Iraaki voolavat vett enda põllumajanduse ja hüdroenergia tarbeks kasutav või ka blokeeriv Türgi riik 12, kuuleb kõikjalt jutte sellest, kuidas olukorras olla süüdi kliimasoojenemine.
Kõige iseloomustavamaks näiteks lähiajast võib tuua eri osavate või kavalate uurijate väited, et nii Araabia kevad kui ka mitmete Lähis-Ida ja Aafrika riikide probleemides olla süüdi kliimasoojenemine ja ka kliimapagulased (mistahes pagulaste riiki lubamise eest seismine, islami õilsa ja rahumeelsena näitamine või väljamõeldud islamofoobia vastu olemine toob alati läänes kuskilt ikka leiva lauale).
Egiptuse sisemisi probleeme või ka Süüria 13 kodusõda ei põhjustanud 14 mitte kliimasoojenemine ja sellest tulenenud toiduhindade kallinemine või ka väidetavalt kõrbestunud aladelt linnadesse lahkuvad tegevuseta inimesed, vaid esmalt kõiki ühiskonna aspekte endasse haarav riiklik korruptsioon koostoimes islamiäärmusluse levikuga.
Kõige olulisemaks faktoriks olgu Egiptuses, Somaalias või Iraagis ja mujal on siiski lääne meditsiini leviku, kuid ka kapitalismi teiste teadussaavutuste poolt pakutav heaolu kasv, mistõttu üha enam lapsi sünnib elusalt ja jõuab ka täiskasvanuikka panustades rahvastiku kasvu omakorda topelt vastavalt kohalikele mõttemallidele ja rasestumisvastaste vahendite just mitte suurimale populaarsusele.
Egiptuseski on rahvastik eelmise sajandi keskpaigast peale rohkem kui neljakordistunud ning kõigest viimase kolme aastakümne jooksul saanud poole suuremaks. Egiptus, paljud teised Aafrika riigid ning ka Iraak ja Süüria pole kunagi olnud oma territooriumi võimalustelt ja ka võimelt ennast "ise ära toita" olnud niivõrd meeletu koguse rahvastiku jaoks mõeldud.
"See on täielikult ühildamatu maailmaga, kus Maa on ümmargune, taevas lendavad lennukid ning ka naist peetakse juba ammugi täieõiguslikuks inimeseks."
Rahvastiku säärase kasvuga toimetulekuks peaksid vastavad riigid esmalt moderniseeruma, muutuma haritud ühiskondadeks ja loobuma ka praegusesse maailma totra igandina allesjäänud islamivooludest, milline ideoloogia sobiks ehk kuhugi arhailisse hõimukultuuri. See on täielikult ühildamatu maailmaga, kus Maa on ümmargune, taevas lendavad lennukid ning ka naist peetakse juba ammugi täieõiguslikuks inimeseks.
Nende riikide ainus pääsetee ühelt poolt riigile olemuslikust korruptsioonisüsteemist ning teisalt inimvaenulikust usuideoloogiast saabki olla ainult vaba turumajanduse kaudu vaba ühiskonna ja harituse arendamine ehk jõukuse üleüldine kasv, mis toob lahendused ka rahvastikuprobleemidele.
Vaja on justnimelt vabalt arenevat kapitalismi, mitte vaesusse viivaid ja olukorda veelgi halvendavaid täiesti utoopilisi kommunistlikke kliimakavasid, mis muudavad kogu piirkonna olukorra veelgi lootusetumaks potentsiaalseks sõjakoldeks ning eelkõige sõltuvaks läänemaailma majandusabist.
Pea ainsad päris kliimapagulased, kes väljaspool mingi pisema territooriumi tihti ka majandustegevuse tõttu (sh biokütused) elamiskõlbmatuks muutumise tõttu peavad tavaliselt ühe riigi sees elukohta vahetama, on aga kahtlemata just muuhulgas eestlased ja teised põhjapoolsemad rahvad ise, kes külmematel ja mudastel sügis- ja talvekuudel soojale maale päikese kätte paremasse kliimasse maapakku lendavad.
Suurem osa ülejäänutest on eelkõige majanduspagulased, kes otsivad omale jõukamat keskkonda ja kliimat elamiseks, kui on nende koduriikidel hetkel pakkuda.
*
Lõpetuseks esitakski aga küsimuse ja üleskutse just teemaga süvitsi tegevatele loodusteadlastele.
Nimelt, kas keegi on võimeline või tahteline ka otse ja selgelt kirjeldama ja faktide ning arvude baasilt ette ennustama, mis ikkagi juhtub, kui ähvardatud tasemel soojenemine ka aset leiab. Praegu nõutakse meilt "usku" ja "vanast usust lahtiütlemist". Aga millesse ja millal toimuvasse "sündmusse" me õigupoolest siis uskuma peaksime oleks justkui usumüsteerium – mysterium fidei –, mida ei saagi sõnades või arvudes ratsionaalselt kirjeldada, vaid mida peab vaimus transtsendentselt tunnetama.
Stsenaariume ja "teaduslikke" maailmalõpu kuulutusi on juba kuhjunud niivõrd meeletus koguses, et neis kõikides lihtsalt pole enam võimalik orienteeruda ega otsustada, milline neist on tõesem. Kus on see "punkt, kust tagasipöördumist ei ole" ning milline hakkab olema see uuelaadne maailm, kuhu me nagunii siseneme, sest kõik hetkel ette võetud kliimakavad on oma teostamatuse tõttu paratamatult läbikukkumisele määratud?
Hiina, India ja Venemaa ning suur hulk teisi riike ei liitu vastavate kavadega nagunii ja pole kunagi kavatsenud ka liituda väljaspool läänemaailma lollitamist ja ärakasutamist ning jätkub täiesti kindel CO 2 emissioonide tõus.
Läänemaailma kavandatav on aga ainult pisike ning nagunii mitterealiseeruv piisk meres. Ehk oleks midagi võidud ette võtta realistlikult juba paar aastakümmet tagasi, kui teadusrahastust oleks enam investeeritud tehnoloogilisse arengusse ja päris teadustesse nii "pehmelt" kui ka "kõvalt" poolelt.
Selle asemel muudeti aga vastavasisulise teaduse keskpunktiks absoluutselt igas lääne ülikoolis vegeteerivate ökoideoloogide või poliitökoloogide kogukondade ülalpidamine, kes ei mõtle välja uusi akusid, mootoreid või paremaid reaktoreid, vaid tegelevad teaduse asemel tihti ise pigem konverentsilt konverentsile lennates CO 2 emiteerimisega meeldivas sümbioosis sotsiaalia ja humanitaaria valdkondades tegutsevate "kliimasoojenemise semiootikute", soo- ja sallivusteadlaste ja "populismi=parempoolsuse uurijatega", kes igal aastal paar uut mitteeksisteerivat sugu, mittebinaarse inimese ning kapitalistliku rõhumise senitundmatut vormi meile juurde leiutavad.
Millist ülikooli ka ei vaata, humanitaaria ja sotsiaalia valdkonnad on üle ujutatud vasakteadusajaloolaste, -teadusfilosoofide, vähemuse(mälu)uurijate, võitlevate eetikute, soosotsioloogide ja erinevate foobiate vastu võitlejatega. Ainult bio- ja ökoorinentalistid on vist veel puudu.
Samal ajal kurdavad tuttavad füüsikud, et Tartu sai küll kena uue füüsikahoone, kuid kabinetid on pooltühjad, sest füüsikute jaoks pole riigil raha. Umbes sama kurdavad sageli nii meil kui üle läänemaailma olgu matemaatikud, arvutiteadlased, põllumajandusteadlased või insenerid – kõik need inimesed ja teadlased, kellelt just peaks ja võiks tulla lahendusi ka kliimaprobleemidele päris elus.
Filolooge ega ajaloolasi pole meil samuti peatselt enam piisavalt võtta, kes tulevase aktivistkonna kirjutama õpetaks ja neile selgitaks, mis maailmas enne meid on toimunud. Erialad, mis nõuvad põhjalikku süvenemist ning tööd, ajamahukat teadmiste omandamist ning enesekriitilisust ei ole enam lihtsamate ja vähest pingutust nõudvate uusalternatiivide tõttu sageli populaarsed.
Ülikoolide ja ühiskondlike aktivistide viljastava töö tulemusena olema aga koolitanud omale läänemaailma kõikidesse ühiskondadesse suure kogukonna noori ilma igasuguse tööperspektiivita väljaspool ülikooli või riigi poolt rahastatud seltsinguid, kes kasutavad vabandusena logelemiseks kliimakriisi kuvandit, on sageli vaimselt täiesti sassis, hüsteerias ja paanikas. Sageli ka vastava kogukonna elustiiliga kaasnevate ainete liigtarvitamise tõttu. Tihti on neilt noortelt neist maailmarevolutsionääre tehes varastatud nii lapsepõlv, unistused kui ka tulevik.
Kas uute sugude ja mittebinaarsete inimeste leiutamine, kapitalismi vastane võitlus, islamofiilia, äärmusfeminism ja pime fanatism koos marksistliku revolutsiooniga ja sinna juurde kuuluvate viisaastakuplaanidega ongi "teadusliku maailmapildi kava meie planeedi päästmiseks"?
Kui kliima soojenemine on teaduslik fakt, siis vähim, mida selle fakti tõekspidamise eest vastuteenena paluda, olekski ka selle teadusliku fakti aktsepteerimise palumine, et marksistlik ja kommunistlik majandusmudel on teaduslikult tõestatult ja faktiliselt kinnitatult mittetoimiv ja destruktiivne.
Äkki päästab inimkonna edaspidi hullemast ikkagi see, kui jätkame ilma kogu maailma ühiskondi ja majandusi kaosesse paiskamata renessansiajastust alguse saanud ratsionaalsel ja humanistlikul kursil, kus probleemidele leitakse lahendused teaduse, majanduse ning eelkõige vaba ühiskonna arengu kaudu.
1 https://vikerraadio.err.ee/1608779380/reedene-intervjuu-arp-muller-ja-rainer-kattel
2 https://svbremner.github.io/files/VBremner-Political-Spirituality.pdf
3 https://www.journals.uchicago.edu/doi/10.1086/710910
4 https://michel-foucault.com/2014/03/31/michel-foucault-and-fons-elders-a-preparatory-interview-for-the-chomsky-debate/
5 https://epl.delfi.ee/artikkel/120105784/slavoj-zizek-hukas-maailm-woke-vasakpoolsus-on-uus-rassism
6 https://www.err.ee/969245/peeter-espak-kliimadebatt-fanatismi-tombetuultes
7 https://www.youtube.com/watch?v=nE7f-I16u5A&t=96s
8 Vt https://www.newyorker.com/culture/annals-of-appearances/why-the-polar-bear-is-the-undisputed-image-of-climate-change
9 Vt The (Annotated) Polar Bear Decision
10 https://www.nasa.gov/topics/earth/features/2012.html
11 https://content.time.com/time/subscriber/article/0,33009,910467,00.html
12 https://apnews.com/article/iran-middle-east-business-world-news-syria-3b8569a74d798b9923e2a8b812fa1fca
13 https://novaator.err.ee/683452/relvastatud-konflikte-kliimamuutustega-siduv-teaduskirjandus-on-kiivas
14 https://novaator.err.ee/1608562414/poua-rolli-suuria-kodusoja-ajendina-on-ule-hinnatud
### Response:
Peeter Espak: kliimakatastroof või usumüsteerium?
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eksklusiivses intervjuus DirtFishile rääkis Tänak oma naasmisest M-Sporti. Eestlane selgitas liitumise põhjuseid ja ka suhteid uue bossi Wilsoniga.
"Ta on väga sportlik mees ja ta mõistab äri väga hästi, nii et ilmselt ta teab, miks ma tagasi olen. Ta teab, mis on minu kavatsused ja miks ma tagasi tulen," sõnas Tänak. "Ma ei tule nalja pärast. Tulen spordi pärast, nii et ta mõistab seda väga hästi," kommenteeris Tänak.
Tänak tegi esimest korda Wilsoniga koostööd siis, kui ta esimest korda Puma Rally1 autot testis. Tänakult küsiti, kas ta on juba saanud proua Wilsoni kokkamist proovida.
"Muidugi, muidugi," naeratas ta. "Ma olen seal olnud nagu kasupoeg. Tõenäoliselt mitte niivõrd pereliige, aga ütleme, et nad kindlasti hoolitsevad minu kui kasupoja eest."
See on perekondlik õhkkond, mis on pärast tormist 2022. aasta Hyundai hooaega kergenduseks, kuid mida teeb Tänak oma uuest 2023. aasta autost?
"Nad on teinud nutikaid asju ja nagu ma ütlesin, tempo on tugev. Nii et kindlasti on asju, mida saame parandada ja on asju, mida saame paremaks ja tugevamaks muuta. Töötame selle kallal kindlasti," ütles Tänak.
Pole veel teada, kes on järgmisel aastal M-Spordis Tänaku meeskonnakaaslased.
|
Tänak: olen nagu Malcolm Wilsoni kasupoeg
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eksklusiivses intervjuus DirtFishile rääkis Tänak oma naasmisest M-Sporti. Eestlane selgitas liitumise põhjuseid ja ka suhteid uue bossi Wilsoniga.
"Ta on väga sportlik mees ja ta mõistab äri väga hästi, nii et ilmselt ta teab, miks ma tagasi olen. Ta teab, mis on minu kavatsused ja miks ma tagasi tulen," sõnas Tänak. "Ma ei tule nalja pärast. Tulen spordi pärast, nii et ta mõistab seda väga hästi," kommenteeris Tänak.
Tänak tegi esimest korda Wilsoniga koostööd siis, kui ta esimest korda Puma Rally1 autot testis. Tänakult küsiti, kas ta on juba saanud proua Wilsoni kokkamist proovida.
"Muidugi, muidugi," naeratas ta. "Ma olen seal olnud nagu kasupoeg. Tõenäoliselt mitte niivõrd pereliige, aga ütleme, et nad kindlasti hoolitsevad minu kui kasupoja eest."
See on perekondlik õhkkond, mis on pärast tormist 2022. aasta Hyundai hooaega kergenduseks, kuid mida teeb Tänak oma uuest 2023. aasta autost?
"Nad on teinud nutikaid asju ja nagu ma ütlesin, tempo on tugev. Nii et kindlasti on asju, mida saame parandada ja on asju, mida saame paremaks ja tugevamaks muuta. Töötame selle kallal kindlasti," ütles Tänak.
Pole veel teada, kes on järgmisel aastal M-Spordis Tänaku meeskonnakaaslased.
### Response:
Tänak: olen nagu Malcolm Wilsoni kasupoeg
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Alanud valimiskampaanias on üks rahvuskonservatiivne erakond valinud ennast esindavaks sõnumiks loosungi "Päästame Eesti!".
Milline on see Eesti, kus päästmist vajavaid "meid" eristatakse "nendest", kes Eestit ohustavad? Kust läheb piir rohkem ja vähem omaks peetavate vahelt? Kes väärib heaolu, haridust, tervishoidu ja vabadust? Kelle huve kaitsevad päästjad-rahvuskonservatiivid, kes oma retoorikas peavad aadeteks riiki, kultuuri ja keelt? Kas Eestis sündinud inimene väärib rohkem hoolimist kui inimene, kes on siia jõudnud mujalt? Mitu põlvkonda peaks inimese ajalugu siin maal tagasi ulatuma, et ta natsionalistide silmis eestlaseks muutuks?
Neile küsimustele pole vastuseid, sest natsionalistlikul poliitilisel ideoloogial (mida Helir-Valdor Seedri sõnul Isamaa ja EKRE jagavad) pole muid põhimõtteid kui populism. Võib tunduda, et natsionalistide väärtused on iseenesestmõistetavad – rahvus, riik, kultuur.
Kuid meelevaldne joon, mis on tõmmatud õigete eraldamiseks valedest, ei ole muutumatu, see liigub olenevalt sellest, kes võimul olevat tuumikut parasjagu ohustab või keda saab vähese vaevaga oma poliitilisteks eesmärkide nimel ära kasutada. Nendeks võivad vastavalt vajadusele olla lastetud naised, venelased, LGBT inimesed, valgest erineva nahavärviga inimesed, naistearstid, seksuaaltervise edendajad, teadlased, ukrainlased, inimõiguste aktivistid, keskkonnakaitsjad, feministid – kes iganes.
Võib-olla taluvad natsionalistid üksikisikuid nimetatud rühmadest, eriti neid, kes omaenda gruppi vaenavad: naiste õiguste vastased naised ja inimtekkelist kliimasoojenemist eitavad teadlased aitavad populistide eesmärkidele kenasti kaasa.
Rahvuskonservatiivne populism peidab end mingisuguse " oma rahva kestmise ja hinge küsimuse" salapärase loori taha, rõhudes üha rahva, riigi, kultuuri päästmisele ja noomides inimesi liigse leiguse pärast rahvuskultuuri suhtes.
Sedasi loovad rahvuskonservatiivid sisemist vaenlast, kasutades sildistamistaktikas sõnu "punane", "kommunist", "vasak", "sots" sõltumatult sihtmärgi tegelikust poliitilisest maailmavaatest (vt Tallinna inimeste postkastidesse topitud rahvuskonservatiivne reklaamleht Vana Toomas 2/2022).
Samal ajal ei paku rahvuskonservatiivid mingisuguseidki lahendusi rahvakillule, kelle ühiskondlikule ilmajäetusele järjepidevalt rõhutakse – jääb vaid mulje, et nende valija põhiline kultuuriväljund on valgenahaliste eestikeelsete paljulapseliste heteroseksuaalsete tuumikperede kalkvel silme all, lipp püsti, skautide ja kodutütardena ringi käimine. Statistikanäitajate järgi on ilmajäetus üsna teistsugust nägu.
"Seega on ääremaastumine ja palgavaesus rahvuskonservatiividele kasulikud, sest need hoiavad inimesed ärritatuna ja piiravad kriitikameelt."
Kui poliitikute eesmärk peaks vähemalt teoorias olema avalike probleemide lahendamine, siis populistide modus operandi on leida või luua probleem ja seda mitte lahendada. Lahendamine on suisa vastunäidustatud, sest see kahandab populistide toetust. Seega on ääremaastumine ja palgavaesus rahvuskonservatiividele kasulikud, sest need hoiavad inimesed ärritatuna ja piiravad kriitikameelt.
Enda ette kujutamine pisikese ohustatud saarekesena, mida kõik ümberringi ründavad, annab justkui õigustuse olla närvilised ja paranoilised, sest siis hakkavad immigrandimasside, islamiseerumise, Euroopast sissevoolava geipropaganda, süvariigi ajakirjanduse, kultuurimarksismi, sooneutraalsete lasteaedade, aborti tegevate naiste ülekülluse ja juutide maailmavalitsuse probleemid viirastuma eriti tumedate tontidena ja mis kõige olulisem – need ei lõpe iial otsa, sest mudel genereerib neid automaatselt juurde.
Äärmuslikud "rahva nimel" tegutsevad poliitikud on pühendunud iga hinna eest võitma. Nende ainsaks tegelikuks eesmärgiks on võim ja üleolek, seepärast peavad natsionalistid enda loomupäraseks õiguseks haiget tegemist kõigile, keda eraldab oma ja võõra vaheline joon.
Rahvuskonservatiivse sise- ja ka välispoliitika liikumapanevaks jõuks on moraali, avaliku huvi või justkui seni puuduliku stabiilsuse valges varjus lihtsakoeline võimuahnus. Võimulembusele on omakorda iseloomulik kokkulepete murdmine, vägivald ja ükskõiksus.
Muidugi ei hooli rahvuskonservatiivsed populistid mingitest inimestest. Nad ei huvitu muust kui vaid oma poliitilisest edust, mille nimel läheb kõik kaubaks.
Kuidas teisiti mõtestada seda üksmeelset natsionalistlikku mõminat, et Ukraina inimesed peavad jääma " oma riiki üles ehitama", mitte massiliselt pommide eest põgenema? On ju teada, et paljud sõjapõgenikud pöörduvadki koduriiki tagasi, mõned vaid paari nädala või kuuga. Kui Ukrainas kuulutatakse ühel päeval välja rahu, lähevad seda riiki üles ehitama nii laialipillutatud Ukraina inimesed kui ka paljud teised igalt poolt maailmast.
Ajada ukrainlasi Eestist ära tähendab eelkõige allumist Vladimir Putini Venemaa terrorile, mis on end ise Nõukogude kommunismi järjeks kuulutanud. Kui rahvuskonservatiivid tahavad sõbralikke suhteid Putiniga ja annavad segaseid sõnumeid, kas Eesti ikka peaks kuuluma NATO-sse – mis Venemaa imperialismi peletab! – siis mida täpselt EKRE "Päästame Eesti!" või Isamaa aateparteilisuse sisu endast kujutab?
Kes Eestis vajab natsionalistlikku päästmist või on ka liberaalsetel erakondadel mingi tulevikuidee ette näidata? Miks ei ole nüüd, valimiskampaania alguses, üldse kuulda liberaalide valjut vastuhäält ja vastuplaani patriarhaalsele allutamispoliitikale, mis varjamatult Hitleri natsiokupatsiooni 1941. aasta plakatile viitab?
Kommentaar ilmus algselt Feministeeriumis.
|
Feministeerium: populistide huvi ei ole probleeme lahendada
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alanud valimiskampaanias on üks rahvuskonservatiivne erakond valinud ennast esindavaks sõnumiks loosungi "Päästame Eesti!".
Milline on see Eesti, kus päästmist vajavaid "meid" eristatakse "nendest", kes Eestit ohustavad? Kust läheb piir rohkem ja vähem omaks peetavate vahelt? Kes väärib heaolu, haridust, tervishoidu ja vabadust? Kelle huve kaitsevad päästjad-rahvuskonservatiivid, kes oma retoorikas peavad aadeteks riiki, kultuuri ja keelt? Kas Eestis sündinud inimene väärib rohkem hoolimist kui inimene, kes on siia jõudnud mujalt? Mitu põlvkonda peaks inimese ajalugu siin maal tagasi ulatuma, et ta natsionalistide silmis eestlaseks muutuks?
Neile küsimustele pole vastuseid, sest natsionalistlikul poliitilisel ideoloogial (mida Helir-Valdor Seedri sõnul Isamaa ja EKRE jagavad) pole muid põhimõtteid kui populism. Võib tunduda, et natsionalistide väärtused on iseenesestmõistetavad – rahvus, riik, kultuur.
Kuid meelevaldne joon, mis on tõmmatud õigete eraldamiseks valedest, ei ole muutumatu, see liigub olenevalt sellest, kes võimul olevat tuumikut parasjagu ohustab või keda saab vähese vaevaga oma poliitilisteks eesmärkide nimel ära kasutada. Nendeks võivad vastavalt vajadusele olla lastetud naised, venelased, LGBT inimesed, valgest erineva nahavärviga inimesed, naistearstid, seksuaaltervise edendajad, teadlased, ukrainlased, inimõiguste aktivistid, keskkonnakaitsjad, feministid – kes iganes.
Võib-olla taluvad natsionalistid üksikisikuid nimetatud rühmadest, eriti neid, kes omaenda gruppi vaenavad: naiste õiguste vastased naised ja inimtekkelist kliimasoojenemist eitavad teadlased aitavad populistide eesmärkidele kenasti kaasa.
Rahvuskonservatiivne populism peidab end mingisuguse " oma rahva kestmise ja hinge küsimuse" salapärase loori taha, rõhudes üha rahva, riigi, kultuuri päästmisele ja noomides inimesi liigse leiguse pärast rahvuskultuuri suhtes.
Sedasi loovad rahvuskonservatiivid sisemist vaenlast, kasutades sildistamistaktikas sõnu "punane", "kommunist", "vasak", "sots" sõltumatult sihtmärgi tegelikust poliitilisest maailmavaatest (vt Tallinna inimeste postkastidesse topitud rahvuskonservatiivne reklaamleht Vana Toomas 2/2022).
Samal ajal ei paku rahvuskonservatiivid mingisuguseidki lahendusi rahvakillule, kelle ühiskondlikule ilmajäetusele järjepidevalt rõhutakse – jääb vaid mulje, et nende valija põhiline kultuuriväljund on valgenahaliste eestikeelsete paljulapseliste heteroseksuaalsete tuumikperede kalkvel silme all, lipp püsti, skautide ja kodutütardena ringi käimine. Statistikanäitajate järgi on ilmajäetus üsna teistsugust nägu.
"Seega on ääremaastumine ja palgavaesus rahvuskonservatiividele kasulikud, sest need hoiavad inimesed ärritatuna ja piiravad kriitikameelt."
Kui poliitikute eesmärk peaks vähemalt teoorias olema avalike probleemide lahendamine, siis populistide modus operandi on leida või luua probleem ja seda mitte lahendada. Lahendamine on suisa vastunäidustatud, sest see kahandab populistide toetust. Seega on ääremaastumine ja palgavaesus rahvuskonservatiividele kasulikud, sest need hoiavad inimesed ärritatuna ja piiravad kriitikameelt.
Enda ette kujutamine pisikese ohustatud saarekesena, mida kõik ümberringi ründavad, annab justkui õigustuse olla närvilised ja paranoilised, sest siis hakkavad immigrandimasside, islamiseerumise, Euroopast sissevoolava geipropaganda, süvariigi ajakirjanduse, kultuurimarksismi, sooneutraalsete lasteaedade, aborti tegevate naiste ülekülluse ja juutide maailmavalitsuse probleemid viirastuma eriti tumedate tontidena ja mis kõige olulisem – need ei lõpe iial otsa, sest mudel genereerib neid automaatselt juurde.
Äärmuslikud "rahva nimel" tegutsevad poliitikud on pühendunud iga hinna eest võitma. Nende ainsaks tegelikuks eesmärgiks on võim ja üleolek, seepärast peavad natsionalistid enda loomupäraseks õiguseks haiget tegemist kõigile, keda eraldab oma ja võõra vaheline joon.
Rahvuskonservatiivse sise- ja ka välispoliitika liikumapanevaks jõuks on moraali, avaliku huvi või justkui seni puuduliku stabiilsuse valges varjus lihtsakoeline võimuahnus. Võimulembusele on omakorda iseloomulik kokkulepete murdmine, vägivald ja ükskõiksus.
Muidugi ei hooli rahvuskonservatiivsed populistid mingitest inimestest. Nad ei huvitu muust kui vaid oma poliitilisest edust, mille nimel läheb kõik kaubaks.
Kuidas teisiti mõtestada seda üksmeelset natsionalistlikku mõminat, et Ukraina inimesed peavad jääma " oma riiki üles ehitama", mitte massiliselt pommide eest põgenema? On ju teada, et paljud sõjapõgenikud pöörduvadki koduriiki tagasi, mõned vaid paari nädala või kuuga. Kui Ukrainas kuulutatakse ühel päeval välja rahu, lähevad seda riiki üles ehitama nii laialipillutatud Ukraina inimesed kui ka paljud teised igalt poolt maailmast.
Ajada ukrainlasi Eestist ära tähendab eelkõige allumist Vladimir Putini Venemaa terrorile, mis on end ise Nõukogude kommunismi järjeks kuulutanud. Kui rahvuskonservatiivid tahavad sõbralikke suhteid Putiniga ja annavad segaseid sõnumeid, kas Eesti ikka peaks kuuluma NATO-sse – mis Venemaa imperialismi peletab! – siis mida täpselt EKRE "Päästame Eesti!" või Isamaa aateparteilisuse sisu endast kujutab?
Kes Eestis vajab natsionalistlikku päästmist või on ka liberaalsetel erakondadel mingi tulevikuidee ette näidata? Miks ei ole nüüd, valimiskampaania alguses, üldse kuulda liberaalide valjut vastuhäält ja vastuplaani patriarhaalsele allutamispoliitikale, mis varjamatult Hitleri natsiokupatsiooni 1941. aasta plakatile viitab?
Kommentaar ilmus algselt Feministeeriumis.
### Response:
Feministeerium: populistide huvi ei ole probleeme lahendada
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Esmaspäeval on üle Eesti tulemas tuult kuni 25 meetrit sekundis ja ka tuisku. "Praeguse pildi järgi tuleks igaks juhuks valmis olla selleks, et tuul on väga tugev. Kuna meil on ka palju kerget lund maas, siis esmaspäev peaks olema korraliku tuisuse ilmaga," ütles Paljak Vikerraadiole.
Tema sõnul näitavad mudelarvutused erinevalt, kui palju lund juurde tuleb. "Kuid kuna see madalrõhkkond tuleb üsna kaugelt, lausa Balkanimaade juurest, siis lõunapoolsed madalrõhkkonnad võivad kaasa tuua rohkelt lund. Orienteeruva saju hulga täpsustame pühapäeval, aga praegu võib öelda, et saju hulk tuleb suur ja tugev tuul teeb korralikku tuisumöllu," selgitas Paljak.
"Kui transpordiamet ütles täna, et Saaremaa teed on läbimatud, siis tuleks ka esmaspäeval valmis olla selleks, et kui väga ei ole vaja, siis pikemale sõidule ei tasu minna. Sellise tugeva tuulega on lootusetu ettevõtmine tee tühjaks ajada, seega ei tasuks pahandada teehooldajatega," lisas sünoptik.
Tuul on ka väga külm. "Kuna taevas läheb pilve, siis termomeetri näitude järgi ilm ei olegi nii väga külm - miinus viis kuni miinus kaheksa kraadi -, aga tugeva kirdetuulega on külm läbilõikavam," sõnas Paljak.
Teisipäeva hommiku ilmaolude kohta on andmed praegu veel erinevad. "Suurem osa Mandri-Eestist võiks olla juba rahulikuma ilmaga ja teisipäeva päeval jääb tuul väga vaikseks," sõnas Paljak.
Ilm jääb jõuludeni talviseks. "On ka võimalus, et 20. detsembri paiku võib tulla sula, aga praeguse pildi järgi tundub, et see on paariks-kolmeks päevaks ja sealt edasi muutub ilm talviseks tagasi. Jõulud peaksid tulema lumised," sõnas sünoptik.
Detsember on olnud tavapärasest külmem, kuid on väike lootus, et jaanuar on pehmem. "Lund peaks ka jaanuaris olema. Pole märke, et jaanuar on rängalt külm, aga ikkagi talvine. Veebruar on veel küsimärk," ütles Paljak.
Eelmisel aastal oli detsember samuti külm ja jaanuar ja veebruar olid pehmemad.
|
Sünoptik: esmaspäeval tuleb kogu Eestis valmis olla tuisumölluks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval on üle Eesti tulemas tuult kuni 25 meetrit sekundis ja ka tuisku. "Praeguse pildi järgi tuleks igaks juhuks valmis olla selleks, et tuul on väga tugev. Kuna meil on ka palju kerget lund maas, siis esmaspäev peaks olema korraliku tuisuse ilmaga," ütles Paljak Vikerraadiole.
Tema sõnul näitavad mudelarvutused erinevalt, kui palju lund juurde tuleb. "Kuid kuna see madalrõhkkond tuleb üsna kaugelt, lausa Balkanimaade juurest, siis lõunapoolsed madalrõhkkonnad võivad kaasa tuua rohkelt lund. Orienteeruva saju hulga täpsustame pühapäeval, aga praegu võib öelda, et saju hulk tuleb suur ja tugev tuul teeb korralikku tuisumöllu," selgitas Paljak.
"Kui transpordiamet ütles täna, et Saaremaa teed on läbimatud, siis tuleks ka esmaspäeval valmis olla selleks, et kui väga ei ole vaja, siis pikemale sõidule ei tasu minna. Sellise tugeva tuulega on lootusetu ettevõtmine tee tühjaks ajada, seega ei tasuks pahandada teehooldajatega," lisas sünoptik.
Tuul on ka väga külm. "Kuna taevas läheb pilve, siis termomeetri näitude järgi ilm ei olegi nii väga külm - miinus viis kuni miinus kaheksa kraadi -, aga tugeva kirdetuulega on külm läbilõikavam," sõnas Paljak.
Teisipäeva hommiku ilmaolude kohta on andmed praegu veel erinevad. "Suurem osa Mandri-Eestist võiks olla juba rahulikuma ilmaga ja teisipäeva päeval jääb tuul väga vaikseks," sõnas Paljak.
Ilm jääb jõuludeni talviseks. "On ka võimalus, et 20. detsembri paiku võib tulla sula, aga praeguse pildi järgi tundub, et see on paariks-kolmeks päevaks ja sealt edasi muutub ilm talviseks tagasi. Jõulud peaksid tulema lumised," sõnas sünoptik.
Detsember on olnud tavapärasest külmem, kuid on väike lootus, et jaanuar on pehmem. "Lund peaks ka jaanuaris olema. Pole märke, et jaanuar on rängalt külm, aga ikkagi talvine. Veebruar on veel küsimärk," ütles Paljak.
Eelmisel aastal oli detsember samuti külm ja jaanuar ja veebruar olid pehmemad.
### Response:
Sünoptik: esmaspäeval tuleb kogu Eestis valmis olla tuisumölluks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tema lähedal olnud USA ajakirjanikud ütlesid, et Wahl kukkus kohtumise lisaajal Lusail Iconic Stadiumil ajakirjanikele ette nähtud osas tooliga ümber ja tema kõrval olevad reporterid kutsusid abi. Ajakirjanike sõnul reageerisid päästeteenistuse töötajad väga kiiresti, kuid hiljem öeldi ajakirjanikele, et Wahl suri.
Wahl kirjutas kolmapäeval Twitterisse, et tähistas sel päeval oma sünnipäeva. Detsembri alguses sai ta 48-aastaseks.
"Ta kirjutas alati sisukaid ja meelelahutuslikke lugusid," seisis USA jalgpalliliidu avalduses. "Granti usk mängu jõusse inimõiguste edendamisel oli ja jääb kõigile inspiratsiooniks. Grant tegi jalgpallist oma elutöö ja me oleme leinas, et teda ja tema suurepäraseid kirjutisi enam meiega ei ole."
Wahl kajastas oma kaheksandat MM-i. Ta kirjutas esmaspäeval oma veebisaidil, et külastas Kataris viibides meditsiinikliinikut.
"Mu keha murdus lõpuks. Kolm nädalat vähest und, suurt stressi ja palju tööd võivad seda teha," kirjutas Wahl. "See, mis oli viimase kümne päeva jooksul olnud külmetus, muutus USA ja Hollandi mängu õhtul millekski tõsisemaks ja ma tundsin, kuidas mu rindkere ülaosasse tekkis surve ja ebamugavustunne."
Wahl kirjutas, et tema COVID-19 test oli negatiivne ja ta otsis oma sümptomitele ravi.
"Käisin täna meediakeskuse meditsiinikliinikus ja seal öeldi, et mul on tõenäoliselt bronhiit. Nad andsid mulle antibiootikume ja tugeva köhasiirupi ning ma tunnen end juba paar tundi hiljem veidi paremini," kirjutas Wahl.
Wahl kandis 21. novembril USA avamängus Walesi vastu LGBTQ õiguste toetamiseks vikerkaare T-särki ja kirjutas, et turvatöötajad keelasid tal sellega siseneda ja tal kästi särk ära võtta.
Wahl kirjutas, et teda hoiti 25 minutit vahi all, kuid seejärel lasi turvaülem ta vabaks. Wahl ütles, et FIFA vabandas pärast tema ees.
|
Tuntud Ameerika jalgpalliajakirjanik suri MM-i mängu ajal
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tema lähedal olnud USA ajakirjanikud ütlesid, et Wahl kukkus kohtumise lisaajal Lusail Iconic Stadiumil ajakirjanikele ette nähtud osas tooliga ümber ja tema kõrval olevad reporterid kutsusid abi. Ajakirjanike sõnul reageerisid päästeteenistuse töötajad väga kiiresti, kuid hiljem öeldi ajakirjanikele, et Wahl suri.
Wahl kirjutas kolmapäeval Twitterisse, et tähistas sel päeval oma sünnipäeva. Detsembri alguses sai ta 48-aastaseks.
"Ta kirjutas alati sisukaid ja meelelahutuslikke lugusid," seisis USA jalgpalliliidu avalduses. "Granti usk mängu jõusse inimõiguste edendamisel oli ja jääb kõigile inspiratsiooniks. Grant tegi jalgpallist oma elutöö ja me oleme leinas, et teda ja tema suurepäraseid kirjutisi enam meiega ei ole."
Wahl kajastas oma kaheksandat MM-i. Ta kirjutas esmaspäeval oma veebisaidil, et külastas Kataris viibides meditsiinikliinikut.
"Mu keha murdus lõpuks. Kolm nädalat vähest und, suurt stressi ja palju tööd võivad seda teha," kirjutas Wahl. "See, mis oli viimase kümne päeva jooksul olnud külmetus, muutus USA ja Hollandi mängu õhtul millekski tõsisemaks ja ma tundsin, kuidas mu rindkere ülaosasse tekkis surve ja ebamugavustunne."
Wahl kirjutas, et tema COVID-19 test oli negatiivne ja ta otsis oma sümptomitele ravi.
"Käisin täna meediakeskuse meditsiinikliinikus ja seal öeldi, et mul on tõenäoliselt bronhiit. Nad andsid mulle antibiootikume ja tugeva köhasiirupi ning ma tunnen end juba paar tundi hiljem veidi paremini," kirjutas Wahl.
Wahl kandis 21. novembril USA avamängus Walesi vastu LGBTQ õiguste toetamiseks vikerkaare T-särki ja kirjutas, et turvatöötajad keelasid tal sellega siseneda ja tal kästi särk ära võtta.
Wahl kirjutas, et teda hoiti 25 minutit vahi all, kuid seejärel lasi turvaülem ta vabaks. Wahl ütles, et FIFA vabandas pärast tema ees.
### Response:
Tuntud Ameerika jalgpalliajakirjanik suri MM-i mängu ajal
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Reede öösel vastu laupäeva tegi Drell Bullsi eest suurepärase mängu, olles platsil 36 minutit. Drell oli oma meeskonna resultatiivseim, saades kirja 23 punkti, 11 lauapalli ja kolm resultatiivset söötu.
Vastaste parimana viskas Trevelin Queen 33 punkti, võttis kuus lauapalli ja andis kolm resultatiivset söötu.
Bullsi eest sai 23 punkti kirja ka Ethan Thompson, võttes ka veel seitse lauapalli ning andes viis resultatiivset söötu.
Bulls on 11 mängust võitnud seitse. Sellega ollakse keskdivisjonis Cleveland Charge'i järel teisel kohal. Cleveland on 14 kohtumisest võitnud 11.
|
Henri Drell oli Windy City Bullsi võidumängus meeskonna resultatiivseim
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reede öösel vastu laupäeva tegi Drell Bullsi eest suurepärase mängu, olles platsil 36 minutit. Drell oli oma meeskonna resultatiivseim, saades kirja 23 punkti, 11 lauapalli ja kolm resultatiivset söötu.
Vastaste parimana viskas Trevelin Queen 33 punkti, võttis kuus lauapalli ja andis kolm resultatiivset söötu.
Bullsi eest sai 23 punkti kirja ka Ethan Thompson, võttes ka veel seitse lauapalli ning andes viis resultatiivset söötu.
Bulls on 11 mängust võitnud seitse. Sellega ollakse keskdivisjonis Cleveland Charge'i järel teisel kohal. Cleveland on 14 kohtumisest võitnud 11.
### Response:
Henri Drell oli Windy City Bullsi võidumängus meeskonna resultatiivseim
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Määratlemata kodakondsusega vastajatest oli Eesti inimõiguste järgimise osas positiivsel veendumusel 69 protsenti ning ka muu riigi kodakondsusega vastajatest toetas veendumust 69 protsenti.
90 protsenti küsitletutest leidis, et inimõiguste tagamine on demokraatliku õigusriigi julgeoleku tagamise vajalik eeltingimus ning 77 protsenti on nõus, et Eesti põhiseadus kaitseb isiku õigusi ja väärtusi.
Seekord uuriti uue küsimuste blokina vastajate hinnangut topeltkodakondsust puudutavatele küsimustele. Küsimusele , kas teie pooldate topeltkodakondsuse lubamist Eestis, vastas kõigist vastanutest 48 protsenti jaatavalt, 45 protsenti eitavalt. Kui Eesti kodakondsusega vastajatest on topeltkodakondsuse poolt 44 protsenti ja vastu 49 protsenti, siis Venemaa kodakondstete seas on poolehoid topeltkodakondsusele 82 protsenti ja vastu 11 protsenti. Määratlemata kodakondusega vastajate seas pooldab topeltkodakondsust 71 protsenti, muu riigi kodakondsete seas 76 protsenti.
Kas topeltkodakondsus võib murendada ühiskonna ühtsust ja identiteeti või mitte? Kõigist vastanutest leiab 47 protsenti et võib, 43 protsenti nii ei arva. Põhiliselt ei karda topeltkodakondsusest tulenevaid ohte ühiskonna sidususele ja identiteedile Venemaa kodakondsed (75 protsenti) ja määratlemata kodakondsusega (66 protsenti) vastajad, samuti vene rahvusest (67 protsenti) ning muu riigi kodanikud (84 protsenti).
Inimõiguste Instituudi juhatuse liikme Vootele Hanseni sõnul näitab suur nihe, et eri rahvuste ja Eesti kodakondsust omavate ja mitteomavate vastajate pinnal on väärtushinnangud vägagi erinevad.
Uuringus küsiti ka, kas võib olla olukordi, kui riigi ja ühiskonna huvid on üksikisiku huvidest tähtsamad. Kui aasta tagasi vastas 75 protsenti, et sõjaseisukorras on riigi ja ühiskonna huvid tähtsamad üksikisiku huvidest, siis seekord oli seda meelt 70 protsenti, samas leidis ainult 44 protsenti, et see on oluline ka terrorirünnaku järel – aasta tagasi oli vastav näitaja 61 protsenti. Oluliselt on ka langenud hinnang nagu tuleks ühiskonna huvid seada esiplaanile pandeemia (45 protsenti vs. 55 protsenti) ja kliimakatastroofi või loodusõnnetuse (43 protsenti vs. 58 protsenti) korral.
Kõige olulistemaks inimõiguseks peetakse endiselt õigust elule (65 protsenti) ja õigust tasuta arstiabile (64 protsenti). Õigust elule peetakse aasta aastalt ebaolulisemaks, samas kui 2016. aastast on järjest tõusnud õiguse tasuta arstabile ja ravile tähtsus.
Uuringu viis Inimõiguste Instituudi tellimusel läbi Turu-uuringute AS 2022. aasta novembris veidi enam kui 1000 Eesti elaniku seas. Alates 2012. aastast läbiviidav uuring on järjekorras viies ja kajastab lisaks Eesti kodanike arvamusele ka Eestis elavate välisriikide kodanike ja kodakondsusega inimeste seisukohti.
Laupäev, 10. detsember on rahvusvaheline inimõiguste päev.
|
Uuring: suurem osa Eesti elanikest usub, et Eestis järgitakse inimõigusi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Määratlemata kodakondsusega vastajatest oli Eesti inimõiguste järgimise osas positiivsel veendumusel 69 protsenti ning ka muu riigi kodakondsusega vastajatest toetas veendumust 69 protsenti.
90 protsenti küsitletutest leidis, et inimõiguste tagamine on demokraatliku õigusriigi julgeoleku tagamise vajalik eeltingimus ning 77 protsenti on nõus, et Eesti põhiseadus kaitseb isiku õigusi ja väärtusi.
Seekord uuriti uue küsimuste blokina vastajate hinnangut topeltkodakondsust puudutavatele küsimustele. Küsimusele , kas teie pooldate topeltkodakondsuse lubamist Eestis, vastas kõigist vastanutest 48 protsenti jaatavalt, 45 protsenti eitavalt. Kui Eesti kodakondsusega vastajatest on topeltkodakondsuse poolt 44 protsenti ja vastu 49 protsenti, siis Venemaa kodakondstete seas on poolehoid topeltkodakondsusele 82 protsenti ja vastu 11 protsenti. Määratlemata kodakondusega vastajate seas pooldab topeltkodakondsust 71 protsenti, muu riigi kodakondsete seas 76 protsenti.
Kas topeltkodakondsus võib murendada ühiskonna ühtsust ja identiteeti või mitte? Kõigist vastanutest leiab 47 protsenti et võib, 43 protsenti nii ei arva. Põhiliselt ei karda topeltkodakondsusest tulenevaid ohte ühiskonna sidususele ja identiteedile Venemaa kodakondsed (75 protsenti) ja määratlemata kodakondsusega (66 protsenti) vastajad, samuti vene rahvusest (67 protsenti) ning muu riigi kodanikud (84 protsenti).
Inimõiguste Instituudi juhatuse liikme Vootele Hanseni sõnul näitab suur nihe, et eri rahvuste ja Eesti kodakondsust omavate ja mitteomavate vastajate pinnal on väärtushinnangud vägagi erinevad.
Uuringus küsiti ka, kas võib olla olukordi, kui riigi ja ühiskonna huvid on üksikisiku huvidest tähtsamad. Kui aasta tagasi vastas 75 protsenti, et sõjaseisukorras on riigi ja ühiskonna huvid tähtsamad üksikisiku huvidest, siis seekord oli seda meelt 70 protsenti, samas leidis ainult 44 protsenti, et see on oluline ka terrorirünnaku järel – aasta tagasi oli vastav näitaja 61 protsenti. Oluliselt on ka langenud hinnang nagu tuleks ühiskonna huvid seada esiplaanile pandeemia (45 protsenti vs. 55 protsenti) ja kliimakatastroofi või loodusõnnetuse (43 protsenti vs. 58 protsenti) korral.
Kõige olulistemaks inimõiguseks peetakse endiselt õigust elule (65 protsenti) ja õigust tasuta arstiabile (64 protsenti). Õigust elule peetakse aasta aastalt ebaolulisemaks, samas kui 2016. aastast on järjest tõusnud õiguse tasuta arstabile ja ravile tähtsus.
Uuringu viis Inimõiguste Instituudi tellimusel läbi Turu-uuringute AS 2022. aasta novembris veidi enam kui 1000 Eesti elaniku seas. Alates 2012. aastast läbiviidav uuring on järjekorras viies ja kajastab lisaks Eesti kodanike arvamusele ka Eestis elavate välisriikide kodanike ja kodakondsusega inimeste seisukohti.
Laupäev, 10. detsember on rahvusvaheline inimõiguste päev.
### Response:
Uuring: suurem osa Eesti elanikest usub, et Eestis järgitakse inimõigusi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Oluline 11. detsembril kell 22.35:
- Ukraina väitel viis Venemaa oma tiibraketid Mustalt merelt ära;
- Ukraina korraldas HIMARS-itega õhurünnaku Melitopolile;
- Kuberner: Wagneri peakorteris Luhanski oblastis toimusid plahvatused;
- Ametnik: Mariupolisse tuuakse juurde Vene vägesid;
- Endine FSB ohvitser: Vene ohvitserid pole juhtkonnaga rahul;
- Ukraina: Odessa sadam on rivist väljas;
- Venemaa järgmise aasta eelarves on järsult suurendatud sõjaväele ja julgeolekuasutustele mõeldud rahastust, mis tähendab teiste valdkondade surve alla jäämist;
- Venemaa korraldatud droonirünnakud Odessa ja selle lähiümbruse energiataristule jätsid laupäeval elektrita 1,5 miljonit inimest;
- Venemaal ei tohi lasta kasutada rahuläbirääkimisi kattevarjuna oma relvajõudude tugevdamiseks, ütles Ühendkuningriigi välisminister James Cleverly;
- Ukraina kaitsejõudude pühapäeval avaldatud ülevaate kohaselt kaotasid Vene relvajõud ööpäevaga 380 sõjaväelast;
Ukraina väitel viis Venemaa oma tiibraketid Mustalt merel ära
Venemaal ei ole Mustal merel enam ühtegi sõjalaeva, mis oleks varustatud tiibrakettidega Kalibr, teatas Ukraina merevägi pühapäeval.
Vene Musta mere laevastikul on seal lahinguvalmis kaheksa sõjalaeva ning Aasovi kontrollib Venemaa liiklust kahe laehinguvalmis laevaga.
Ukraina mereväe teatel on Venemaa viinud üheksa sõjalaeva, nende hulgas ka viis, mis olid varustatud tiibrakettide Kalibr väljalaskeseadeldistega, kokku 76 raketiga, Vahemerele.
Kuberner: Wagneri peakorteris Luhanski oblastis toimusid plahvatused
Okupeeritud Luhanski oblastis Kadiivkas asuvas palgasõdurite grupi Wagneri peakorteris toimusid plahvatused, ütles Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai.
Kadiivkas toimunud plahvatustest "suletud hotellis" teatas varem ja Vene riigimeedia.
"Venelased ei varjagi, et nende kaotused on suured," lisas Haidai. "Suur osa neist, kes seal olid, surid. Ma olen kindel, et vähemalt pool neist, kes jäid rünnakus ellu, surevad enne, kui nad saavad arstiabi, sest väga palju (meditsiini)varustust on varastatud."
Sotsiaalmeediasse postitatud piltidelt on näha, et Kadiivkas asuv hoone oli peale rünnakut rusudes.
Ametnik: Mariupolisse tuuakse juurde Vene vägesid
Mariupoli linnpea nõunik Petro Andrjušenko ütles pühapäeval, et Venemaa on toomas linna juurde vägesid.
Andrjušenko sõnul lendas harjumuspäratult palju helikoptereid Azovstali alale.
Vene vägesid nähti koondumas ka Jalta külas, mis asub Mariupolist 35 kilomeetri kaugusel.
Mariupol okupeeriti Vene vägede poolt mai lõpus, kui nad suutsid võtta täielikult oma kontrolli alla Azovstali tehase alad, mis oli Ukraina vägede viimane tugipunkt.
Ukraina: Odessa sadam on rivist väljas
Venemaa droonirünnakute tõttu Odessale ei tööta sealne sadam, ütles Ukraina põllumajandusminister Mõkola Solski.
Solski sõnul jätkub siiski viljavedu, sest kaks teist sadamat, kust Ukraina vilja eksporditakse, Tšornomorsk ja Pivdennõi, osaliselt töötavad. "Tšornomorsk töötab 80 protsendi ulatuses," ütles ta.
Odessa sadam ei tööta seetõttu, et peale rünnakut pole sealseid elektrigeneraatoreid tööle pandud, lausus Solski.
"Probleeme on, kuid ükski viljavedaja pole teatanud saadetiste edasilükkamisest. Sadamad kasutavad alternatiivseid energiaallikaid," ütles Solski.
Endine FSB ohvitser: Vene ohvitserid pole juhtkonnaga rahul
Osa Vene ohvitsere, kes Ukrainas sõdivad, pole rahul sõjaväe juhtkonnaga ja Putiniga, kes on sõjakäigu juhtimisel ebaõnnestunud, teatas oma sõjablogis mõjukas Vene natsionalist ja endine FSB ohvitser Igor Girkin.
Tema sõnul on "kala pea täiesti mädanenud" ning Vene sõjavägi vajab reformi ja kompetentsete inimeste palkamist.
Vene sõjaväe ohvitseride seas on neid, kes avalikult kritiseerivad Putinit ja kaitseminister Sergei Šoigut, ütles Girkin. "Asi pole ainult minus. Inimesed pole kurdid ja pimedad: keskastme ohvitserid ei varjagi oma vaateid, mis ei ole presidendi ja kaitseministri suhtes kõige leebemad," lausus õGirkin.
Girkin oli ise osaline Krimmi annekteerimises ja Donbassi separatistide toetamises.
Ukraina tulistas HIMARS-itega Melitopoli
Ukraina üksused tulistasid laupäeva õhtul raketiheitjatest HIMARS Vene okupatsioonivägesid riigi kaguosas asuvas Melitopoli linnas.
"Õhutõrje hävitas kaks raketti, aga kaks jõudis sihtmärgini," teatas Zaporižžija oblasti okupeeritud osas Vene-meelne kuberner Jevgeni Balitski sotsiaalmeedias. Okupatsioonivõimude andmeil sai HIMARS-i rakettide tabamuses surma kaks ning haavata vähemalt kümme inimest.
Melitopoli eksiilvõimude teatel sai aga tabamuses surma hulk sissetungijaid.
Vaata videot, mis on tehtud mõni minut pärast rünnakut:
The first minutes after the arrival at the headquarters of the #Russian occupiers in occupied #Melitopol. pic.twitter.com/aoxYOVFxJl
— NEXTA (@nexta_tv) December 11, 2022
Kui Vene võimude väitel rünnati puhkekeskust, siis Melitopoli linnapea Ivan Fjodorovi teatel sai tabamuse kirik, mille okupatsioonivõimud oli muutnud oma üksuste kogunemis- ja puhkepaigaks.
Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovõtš ütles laupäeval avaldatud videointervjuus, et Melitopol on võtmetähtsusega riigi okupeeritud lõunaosas ning selle tagasivõtmisel kaotaks annekteeritud Krimmi poolsaar maismaaühenduse Venemaaga.
"Kogu Hersoni oblasti idaosa logistika ning transport Vene piirile käib selle kaudu. Kui Melitopol langeb, siis kukub kogu [venelaste] kaitse kuini Hersonini kokku. Ukraina üksused saaksid otsetee Krimmile," rääkis Arestovõtš.
Raketilaskeseadeldis HIMARS tulistamas Hersoni oblastis tänavu novembris. Autor/allikas: SCANPIX / EPA
Briti luure: Venemaa kuluta b sõjaväele ja julgeolekule kolmandiku eelarve st
Venemaa järgmise aasta eelarves on järsult suurendatud sõjaväele ja julgeolekuasutustele mõeldud rahastust, mis tähendab teiste valdkondade surve alla jäämist, märkis Briti kaitseministeerium oma sõjaväeluure hinnangut vahendades.
President Vladimir Putin allkirjastas 5. detsembril riigieelarve seaduse. Eelnõu kohaselt eraldatakse järgmisel aastal Venemaa kaitseministeeriumile, julgeoleku- ja korrakaitse valdkonnale kokku üheksa triljonit rubla (143 miljardit dollarit). See on eelnevate aastatega võrreldes märgatav tõus ning moodustab umbes 30 protsenti Venemaa kogueelarvest, tõdes Ühendkuningriigi kaitseministeerium oma regulaarses ülevaates.
Putini kinnitatud riigieelarve hindab tõenäoliselt liiga optimistlikult laekuvaid tulusid ja kulutamisvõimalusi. Seetõttu sattuvad eelarve ülejäänud valdkonnad tõenäoliselt suure surve alla aidata katta Ukrainas peetava sõjaga kaasnevaid kulusid, tõdeb Briti kaitseministeerium.
Vene droonirünnakud jätsid elektrita 1,5 miljonit inimest
Venemaa korraldatud droonirünnakud Odessa ja selle lähiümbruse energiataristule jätsid laupäeval elektrita 1,5 miljonit inimest.
"Olukord Odessa oblastis on väga keeruline," tõdes Ukraina president Volodõmõr Zelenski laupäeva õhtul, pärast Iraani päritolu droonide tabamusi. Tema sõnul tabasid õhulöögid kriitilisi punkte ning nende parandamine võtab päevi.
Odessa oblastivõimude pressiesindaja teatel püürakse elekter inimestele tagasi anda lähipäevil, aga õhurünnakute kogukahju taastamine võib võtta kaks-kolm kuud.
Ukraina sõjaväe teatel lasi Venemaa Odessa suunas välja 15 drooni, neist 10 suutis õhutõrje alla tuua.
Briti välisminister: Venemaal ei tohi lasta kasutada rahukõnelusi relvastumiseks
Venemaal ei tohi lasta kasutada rahuläbirääkimisi kattevarjuna oma relvajõudude tugevdamiseks, ütles Ühendkuningriigi välisminister James Cleverly.
"Igasugused läbirääkimised peavad olema tõelised, sisulised ja need ei saa olla lihtsal viigileheks Venemaa taasrelvastumisele ja uute sõdurite värbamisele," ütles Cleverly pühapäeval telekanalile Sky News.
Cleverly sõnul soovib ta rahukõneluste algust pigem varem kui hiljem, aga ta rõhutas, et igasuguste läbirääkimiste parameetrid peab paika panema Ukraina.
Samas lisas ta, et ei näe Venemaa poolt märke tõsisest rahusoovist.
"Ma ei näe tõesti Vene poolelt mingeid märke, mis annaks mulle kindluse, et Vladimir Putin alustaks kõnelusi heas usus. Laiem retoorika on endiselt väga vastanduv," ütles Briti välisminister.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 380 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 94 140 (võrdlus eelmise päevaga +380);
- tankid 2941 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 5920 (+3);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+0);
- suurtükisüsteemid 1928 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 397 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1613 (+10);
- tiibraketid 592 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4540 (+5);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 167 (+3).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
|
Sõja 291. päev: Venemaa viis oma tiibraketid Mustalt merelt ära
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 11. detsembril kell 22.35:
- Ukraina väitel viis Venemaa oma tiibraketid Mustalt merelt ära;
- Ukraina korraldas HIMARS-itega õhurünnaku Melitopolile;
- Kuberner: Wagneri peakorteris Luhanski oblastis toimusid plahvatused;
- Ametnik: Mariupolisse tuuakse juurde Vene vägesid;
- Endine FSB ohvitser: Vene ohvitserid pole juhtkonnaga rahul;
- Ukraina: Odessa sadam on rivist väljas;
- Venemaa järgmise aasta eelarves on järsult suurendatud sõjaväele ja julgeolekuasutustele mõeldud rahastust, mis tähendab teiste valdkondade surve alla jäämist;
- Venemaa korraldatud droonirünnakud Odessa ja selle lähiümbruse energiataristule jätsid laupäeval elektrita 1,5 miljonit inimest;
- Venemaal ei tohi lasta kasutada rahuläbirääkimisi kattevarjuna oma relvajõudude tugevdamiseks, ütles Ühendkuningriigi välisminister James Cleverly;
- Ukraina kaitsejõudude pühapäeval avaldatud ülevaate kohaselt kaotasid Vene relvajõud ööpäevaga 380 sõjaväelast;
Ukraina väitel viis Venemaa oma tiibraketid Mustalt merel ära
Venemaal ei ole Mustal merel enam ühtegi sõjalaeva, mis oleks varustatud tiibrakettidega Kalibr, teatas Ukraina merevägi pühapäeval.
Vene Musta mere laevastikul on seal lahinguvalmis kaheksa sõjalaeva ning Aasovi kontrollib Venemaa liiklust kahe laehinguvalmis laevaga.
Ukraina mereväe teatel on Venemaa viinud üheksa sõjalaeva, nende hulgas ka viis, mis olid varustatud tiibrakettide Kalibr väljalaskeseadeldistega, kokku 76 raketiga, Vahemerele.
Kuberner: Wagneri peakorteris Luhanski oblastis toimusid plahvatused
Okupeeritud Luhanski oblastis Kadiivkas asuvas palgasõdurite grupi Wagneri peakorteris toimusid plahvatused, ütles Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai.
Kadiivkas toimunud plahvatustest "suletud hotellis" teatas varem ja Vene riigimeedia.
"Venelased ei varjagi, et nende kaotused on suured," lisas Haidai. "Suur osa neist, kes seal olid, surid. Ma olen kindel, et vähemalt pool neist, kes jäid rünnakus ellu, surevad enne, kui nad saavad arstiabi, sest väga palju (meditsiini)varustust on varastatud."
Sotsiaalmeediasse postitatud piltidelt on näha, et Kadiivkas asuv hoone oli peale rünnakut rusudes.
Ametnik: Mariupolisse tuuakse juurde Vene vägesid
Mariupoli linnpea nõunik Petro Andrjušenko ütles pühapäeval, et Venemaa on toomas linna juurde vägesid.
Andrjušenko sõnul lendas harjumuspäratult palju helikoptereid Azovstali alale.
Vene vägesid nähti koondumas ka Jalta külas, mis asub Mariupolist 35 kilomeetri kaugusel.
Mariupol okupeeriti Vene vägede poolt mai lõpus, kui nad suutsid võtta täielikult oma kontrolli alla Azovstali tehase alad, mis oli Ukraina vägede viimane tugipunkt.
Ukraina: Odessa sadam on rivist väljas
Venemaa droonirünnakute tõttu Odessale ei tööta sealne sadam, ütles Ukraina põllumajandusminister Mõkola Solski.
Solski sõnul jätkub siiski viljavedu, sest kaks teist sadamat, kust Ukraina vilja eksporditakse, Tšornomorsk ja Pivdennõi, osaliselt töötavad. "Tšornomorsk töötab 80 protsendi ulatuses," ütles ta.
Odessa sadam ei tööta seetõttu, et peale rünnakut pole sealseid elektrigeneraatoreid tööle pandud, lausus Solski.
"Probleeme on, kuid ükski viljavedaja pole teatanud saadetiste edasilükkamisest. Sadamad kasutavad alternatiivseid energiaallikaid," ütles Solski.
Endine FSB ohvitser: Vene ohvitserid pole juhtkonnaga rahul
Osa Vene ohvitsere, kes Ukrainas sõdivad, pole rahul sõjaväe juhtkonnaga ja Putiniga, kes on sõjakäigu juhtimisel ebaõnnestunud, teatas oma sõjablogis mõjukas Vene natsionalist ja endine FSB ohvitser Igor Girkin.
Tema sõnul on "kala pea täiesti mädanenud" ning Vene sõjavägi vajab reformi ja kompetentsete inimeste palkamist.
Vene sõjaväe ohvitseride seas on neid, kes avalikult kritiseerivad Putinit ja kaitseminister Sergei Šoigut, ütles Girkin. "Asi pole ainult minus. Inimesed pole kurdid ja pimedad: keskastme ohvitserid ei varjagi oma vaateid, mis ei ole presidendi ja kaitseministri suhtes kõige leebemad," lausus õGirkin.
Girkin oli ise osaline Krimmi annekteerimises ja Donbassi separatistide toetamises.
Ukraina tulistas HIMARS-itega Melitopoli
Ukraina üksused tulistasid laupäeva õhtul raketiheitjatest HIMARS Vene okupatsioonivägesid riigi kaguosas asuvas Melitopoli linnas.
"Õhutõrje hävitas kaks raketti, aga kaks jõudis sihtmärgini," teatas Zaporižžija oblasti okupeeritud osas Vene-meelne kuberner Jevgeni Balitski sotsiaalmeedias. Okupatsioonivõimude andmeil sai HIMARS-i rakettide tabamuses surma kaks ning haavata vähemalt kümme inimest.
Melitopoli eksiilvõimude teatel sai aga tabamuses surma hulk sissetungijaid.
Vaata videot, mis on tehtud mõni minut pärast rünnakut:
The first minutes after the arrival at the headquarters of the #Russian occupiers in occupied #Melitopol. pic.twitter.com/aoxYOVFxJl
— NEXTA (@nexta_tv) December 11, 2022
Kui Vene võimude väitel rünnati puhkekeskust, siis Melitopoli linnapea Ivan Fjodorovi teatel sai tabamuse kirik, mille okupatsioonivõimud oli muutnud oma üksuste kogunemis- ja puhkepaigaks.
Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovõtš ütles laupäeval avaldatud videointervjuus, et Melitopol on võtmetähtsusega riigi okupeeritud lõunaosas ning selle tagasivõtmisel kaotaks annekteeritud Krimmi poolsaar maismaaühenduse Venemaaga.
"Kogu Hersoni oblasti idaosa logistika ning transport Vene piirile käib selle kaudu. Kui Melitopol langeb, siis kukub kogu [venelaste] kaitse kuini Hersonini kokku. Ukraina üksused saaksid otsetee Krimmile," rääkis Arestovõtš.
Raketilaskeseadeldis HIMARS tulistamas Hersoni oblastis tänavu novembris. Autor/allikas: SCANPIX / EPA
Briti luure: Venemaa kuluta b sõjaväele ja julgeolekule kolmandiku eelarve st
Venemaa järgmise aasta eelarves on järsult suurendatud sõjaväele ja julgeolekuasutustele mõeldud rahastust, mis tähendab teiste valdkondade surve alla jäämist, märkis Briti kaitseministeerium oma sõjaväeluure hinnangut vahendades.
President Vladimir Putin allkirjastas 5. detsembril riigieelarve seaduse. Eelnõu kohaselt eraldatakse järgmisel aastal Venemaa kaitseministeeriumile, julgeoleku- ja korrakaitse valdkonnale kokku üheksa triljonit rubla (143 miljardit dollarit). See on eelnevate aastatega võrreldes märgatav tõus ning moodustab umbes 30 protsenti Venemaa kogueelarvest, tõdes Ühendkuningriigi kaitseministeerium oma regulaarses ülevaates.
Putini kinnitatud riigieelarve hindab tõenäoliselt liiga optimistlikult laekuvaid tulusid ja kulutamisvõimalusi. Seetõttu sattuvad eelarve ülejäänud valdkonnad tõenäoliselt suure surve alla aidata katta Ukrainas peetava sõjaga kaasnevaid kulusid, tõdeb Briti kaitseministeerium.
Vene droonirünnakud jätsid elektrita 1,5 miljonit inimest
Venemaa korraldatud droonirünnakud Odessa ja selle lähiümbruse energiataristule jätsid laupäeval elektrita 1,5 miljonit inimest.
"Olukord Odessa oblastis on väga keeruline," tõdes Ukraina president Volodõmõr Zelenski laupäeva õhtul, pärast Iraani päritolu droonide tabamusi. Tema sõnul tabasid õhulöögid kriitilisi punkte ning nende parandamine võtab päevi.
Odessa oblastivõimude pressiesindaja teatel püürakse elekter inimestele tagasi anda lähipäevil, aga õhurünnakute kogukahju taastamine võib võtta kaks-kolm kuud.
Ukraina sõjaväe teatel lasi Venemaa Odessa suunas välja 15 drooni, neist 10 suutis õhutõrje alla tuua.
Briti välisminister: Venemaal ei tohi lasta kasutada rahukõnelusi relvastumiseks
Venemaal ei tohi lasta kasutada rahuläbirääkimisi kattevarjuna oma relvajõudude tugevdamiseks, ütles Ühendkuningriigi välisminister James Cleverly.
"Igasugused läbirääkimised peavad olema tõelised, sisulised ja need ei saa olla lihtsal viigileheks Venemaa taasrelvastumisele ja uute sõdurite värbamisele," ütles Cleverly pühapäeval telekanalile Sky News.
Cleverly sõnul soovib ta rahukõneluste algust pigem varem kui hiljem, aga ta rõhutas, et igasuguste läbirääkimiste parameetrid peab paika panema Ukraina.
Samas lisas ta, et ei näe Venemaa poolt märke tõsisest rahusoovist.
"Ma ei näe tõesti Vene poolelt mingeid märke, mis annaks mulle kindluse, et Vladimir Putin alustaks kõnelusi heas usus. Laiem retoorika on endiselt väga vastanduv," ütles Briti välisminister.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 380 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 94 140 (võrdlus eelmise päevaga +380);
- tankid 2941 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 5920 (+3);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+0);
- suurtükisüsteemid 1928 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 397 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1613 (+10);
- tiibraketid 592 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4540 (+5);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 167 (+3).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 291. päev: Venemaa viis oma tiibraketid Mustalt merelt ära
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Liverpool asus kohtumist juba 1. minutil juhtima, kui skoori avas Fabio Carvalho. 13 minutit hiljem oli Mohamed Salahil (Liverpool) võimalus realiseerida penalti ja viia Liverpool kahe väravaga juhtima, kuid egiptlane eksis ning mäng jätkus 1:0 seisul.
Alexandre Lacazette viigistas seisu 41. minutil ja poolajale mindi 1:1 viigiseisul.
Bradley Barcola viis Lyoni 65. minutil 2:1 juhtima ning Lacazette vormistas lõppskoori 83. mänguminutil.
Samal ajal toimus sõpruskohtumine ja Londoni Chelsea ja Aston Villa vahel, mis lõppes 1:0 Villa võiduga. Ainsa värava lõi 7. mänguminutil John McGinn.
|
Lacazette'i kaks väravat aitasid Lyonil sõprusmängus võita Liverpooli
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liverpool asus kohtumist juba 1. minutil juhtima, kui skoori avas Fabio Carvalho. 13 minutit hiljem oli Mohamed Salahil (Liverpool) võimalus realiseerida penalti ja viia Liverpool kahe väravaga juhtima, kuid egiptlane eksis ning mäng jätkus 1:0 seisul.
Alexandre Lacazette viigistas seisu 41. minutil ja poolajale mindi 1:1 viigiseisul.
Bradley Barcola viis Lyoni 65. minutil 2:1 juhtima ning Lacazette vormistas lõppskoori 83. mänguminutil.
Samal ajal toimus sõpruskohtumine ja Londoni Chelsea ja Aston Villa vahel, mis lõppes 1:0 Villa võiduga. Ainsa värava lõi 7. mänguminutil John McGinn.
### Response:
Lacazette'i kaks väravat aitasid Lyonil sõprusmängus võita Liverpooli
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti koondis asus teisel kolmandikul Klaus Kaspar Jõgi ja Erik Potšinoki arvulisest ülekaalust visatud väravatest 2:0 juhtima, siis viskasid võõrustajad kolm väravat tagasi. Viimasel kolmandikul seadis Marek Potšinok taas viigi jalule, kuid lisaajal kindlustas Krzysztof Maciase kolmas tabamus mängu saatuse.
Eesti koondise väravavaht Fjodor Aganezovs tõrjus mängu jooksul 21 ning tema Poola üleväljakolleeg Mikolaj Szczepkowski 20 pealeviset.
Eestlaste poolel valiti mängu parimaks Erik Potšinok ning vastastel kübaratriki teinud Macias.
Esmaspäeval kell 14.00 kohtub Eesti koondis Lõuna-Koreaga, kes kaotas 3:5 Jaapanile. Veel osalevad turniiril Itaalia ja Ukraina.
|
Eesti U-20 jäähokikoondis kaotas MM-i avamängus lisaajal Poolale
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondis asus teisel kolmandikul Klaus Kaspar Jõgi ja Erik Potšinoki arvulisest ülekaalust visatud väravatest 2:0 juhtima, siis viskasid võõrustajad kolm väravat tagasi. Viimasel kolmandikul seadis Marek Potšinok taas viigi jalule, kuid lisaajal kindlustas Krzysztof Maciase kolmas tabamus mängu saatuse.
Eesti koondise väravavaht Fjodor Aganezovs tõrjus mängu jooksul 21 ning tema Poola üleväljakolleeg Mikolaj Szczepkowski 20 pealeviset.
Eestlaste poolel valiti mängu parimaks Erik Potšinok ning vastastel kübaratriki teinud Macias.
Esmaspäeval kell 14.00 kohtub Eesti koondis Lõuna-Koreaga, kes kaotas 3:5 Jaapanile. Veel osalevad turniiril Itaalia ja Ukraina.
### Response:
Eesti U-20 jäähokikoondis kaotas MM-i avamängus lisaajal Poolale
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Lisaks Tobleri heale sooritusele võitis Alex Ahtiainen (Spordiklubi Garant) kaks kulda. Üks triumf tuli 100 m liblikujumises ajaga 51,48 ning teise kulla võitis Ahtiainen 50 m vabaltujumises ajaga 22,06. Ahtiainen sai lisaks kahele kullale veel pronksmedali 100 m vabaujumises ajaga 48,75.
Laupäeva õhtuses finaalis võitis Alina Vedehhova (Spordiklubi Garant) 200 m liblikujumises 3. koha ajaga 2.16,65.
Egle Salu (Wiru Swim) võitis Põhjamaade meistrivõistlustel juunioride 100 m rinnuliujumises 3. koha ajaga 1.09,59.
Mehed koosseisus Artur Tobler, Alan Gritsok, Alex Ahtiainen ja Daniil Drozdov võitsid kuldmedalid 4 x 100 m kombineeritud teateujumises ajaga 3.34,64.
Põhjamaade meistrivõistlused kestavad 12. detsembrini. Tulemused ja otseülekanne on nähtavad siin.
|
Põhjamaade meistrivõistlustel sündis veel üks Eesti juunioride rekord
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks Tobleri heale sooritusele võitis Alex Ahtiainen (Spordiklubi Garant) kaks kulda. Üks triumf tuli 100 m liblikujumises ajaga 51,48 ning teise kulla võitis Ahtiainen 50 m vabaltujumises ajaga 22,06. Ahtiainen sai lisaks kahele kullale veel pronksmedali 100 m vabaujumises ajaga 48,75.
Laupäeva õhtuses finaalis võitis Alina Vedehhova (Spordiklubi Garant) 200 m liblikujumises 3. koha ajaga 2.16,65.
Egle Salu (Wiru Swim) võitis Põhjamaade meistrivõistlustel juunioride 100 m rinnuliujumises 3. koha ajaga 1.09,59.
Mehed koosseisus Artur Tobler, Alan Gritsok, Alex Ahtiainen ja Daniil Drozdov võitsid kuldmedalid 4 x 100 m kombineeritud teateujumises ajaga 3.34,64.
Põhjamaade meistrivõistlused kestavad 12. detsembrini. Tulemused ja otseülekanne on nähtavad siin.
### Response:
Põhjamaade meistrivõistlustel sündis veel üks Eesti juunioride rekord
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Ööl vastu esmaspäeva tugevneb kirdetuul puhanguti 15 kuni 21 meetrini sekundis, hommikul ja päeval saartel ja rannikul kuni 26 meetrini sekundis, teatas keskkonnaagentuuri ilmateenist us.
Lumesadu ja tuisk levib Kagu-Eestist hommikuks üle maa, päeval läheb sadu intensiivsemaks. Nähtavus on halb. Lund lisandub 10, kohati kuni 20 sentimeetrit.
Tiheda saju, tugeva tuule ja tuisu tõttu halvenevad liiklustingimused.
Ilmateenistuse hoiatus kehtib kõigi Eesti maakondade kohta.
Teise taseme hoiatus tähendab, et esineb tavatuid ilmastikunähtusi. Kes väljas liiguvad, peavad olema väga tähelepanelikud ja teadlikud riskidest.
Päästeamet soovitab soetada kriisivaru ja hoiduda tormis liiklemisest
Transpordiamet ja päästeamet soovitavad inimestel võimalusel liiklusesse mitte minna ja jääda esmaspäeval koju.
"Hommikul tööle võib-olla veel saate, aga õhtul koju enam ei pruugi, eriti kui tegu on kõrvalteedega. Tihe lumesadu levib üle Eesti, ja arvestades, et tuul muudab ilma lõikavalt külmaks, võib autoga lumme kinnijäämine kujutada endast tõsist ohtu elule ja tervisele. Rääkimata sellest, et kasvab oht liiklusõnnetusteks," ütles päästeameti vastutav Leho Lemsalu.
Lumerohkus ja tuuleiilid tähendavad ka seda, et oodata võib elektrikatkestusi – puude oksad muutuvad raskemaks ning puid võib langeda elektriliinidele. Elektri taastumine võib aga katkestuste rohkuse ja teeolude tõttu kauem aega võtta. Seetõttu soovitab päästeamet vaadata üle kodused toidu- ja joogivarud, laadida telefonid ja akupangad ning tankida auto.
"Mida rohkem igaüks ise enda heaks ära teeb, seda paremini selle tormiga toime tuleme. Õues liikudes panna soojad riided selga ja jalatsid jalga. Autosse soetada väike labidas ja pukseerimisköis, et kui ikkagi on vaja sõitma minna, siis väiksemast kuhjast saaks ise välja. Mida hullemad on olud, seda kauem võtab ka aitajatel aega hädalisteni jõudmine, seetõttu tasub end ise aidata nii palju kui võimalik," rääkis Lemsalu.
Loetelu kodustest varudest leiab veebilehelt olevalmis.ee ning mobiilirakendusest "Ole valmis!". Mõlemast leiab ka käitumisjuhised erinevateks kriisiolukordadeks ning mobiilirakendust saab kasutada ka internetiühenduseta.
Mobiilirakenduse Maru kaudu saab teatada elektrikatkestustest ning infot nende lahendamisest.
Abi saabumine võib võtta kauem aega
Ohu korral elule ja tervisele tuleb helistada hädaabinumbrile 112. Samas peab arvestama, et kriisiolukorras võib abiandjate saabumine võtta aega.
"Oleme suurendanud oma valmisolekut, kuid oht on, et hädaabinumber võib olla ülekoormatud. Sellisel juhul tuleb püsida liinil ning mitte katkestada kõne, sest vastasel juhul liigute nö ootejärjekorra lõppu. Siinkohal tuletame meelde, et hädaabinumber 112 on olukordadeks, mil on ohus on kellegi elu, tervis või vara. Kui tormi tõttu on teed muutunud raskesti läbitavaks või on teele kukkunud näiteks murdunud puid, mis aga otseselt ei takista liiklust või ei tekita liiklusohtlikku olukorda, palume helistada riigiinfo telefonile 1247," ütles häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas.
"Kui mobiilside on maas, ei saa ka hädaabinumbrit valida. Kui tekib hädaolukord ja on vaja 112 helistada, siis soovitame inimestel esmalt minna õue ja proovida helistada väljast. Kui see ei toimi, tuleks võtta telefonist välja SIM-kaart ning valida 112. Samuti võib abi olla kui proovida kõne teha lauatelefonilt, kel see võimalus on," soovitas Murakas.
"Palume inimestel varuda koju vajalikud ravimid ja kriisivarud ning mitte minna liiklusesse, kui selleks pole vältimatut vajadust," lisas Murakas.
|
Keskkonnaagentuur andis esmaspäevaks üle Eesti teise taseme tormihoiatuse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ööl vastu esmaspäeva tugevneb kirdetuul puhanguti 15 kuni 21 meetrini sekundis, hommikul ja päeval saartel ja rannikul kuni 26 meetrini sekundis, teatas keskkonnaagentuuri ilmateenist us.
Lumesadu ja tuisk levib Kagu-Eestist hommikuks üle maa, päeval läheb sadu intensiivsemaks. Nähtavus on halb. Lund lisandub 10, kohati kuni 20 sentimeetrit.
Tiheda saju, tugeva tuule ja tuisu tõttu halvenevad liiklustingimused.
Ilmateenistuse hoiatus kehtib kõigi Eesti maakondade kohta.
Teise taseme hoiatus tähendab, et esineb tavatuid ilmastikunähtusi. Kes väljas liiguvad, peavad olema väga tähelepanelikud ja teadlikud riskidest.
Päästeamet soovitab soetada kriisivaru ja hoiduda tormis liiklemisest
Transpordiamet ja päästeamet soovitavad inimestel võimalusel liiklusesse mitte minna ja jääda esmaspäeval koju.
"Hommikul tööle võib-olla veel saate, aga õhtul koju enam ei pruugi, eriti kui tegu on kõrvalteedega. Tihe lumesadu levib üle Eesti, ja arvestades, et tuul muudab ilma lõikavalt külmaks, võib autoga lumme kinnijäämine kujutada endast tõsist ohtu elule ja tervisele. Rääkimata sellest, et kasvab oht liiklusõnnetusteks," ütles päästeameti vastutav Leho Lemsalu.
Lumerohkus ja tuuleiilid tähendavad ka seda, et oodata võib elektrikatkestusi – puude oksad muutuvad raskemaks ning puid võib langeda elektriliinidele. Elektri taastumine võib aga katkestuste rohkuse ja teeolude tõttu kauem aega võtta. Seetõttu soovitab päästeamet vaadata üle kodused toidu- ja joogivarud, laadida telefonid ja akupangad ning tankida auto.
"Mida rohkem igaüks ise enda heaks ära teeb, seda paremini selle tormiga toime tuleme. Õues liikudes panna soojad riided selga ja jalatsid jalga. Autosse soetada väike labidas ja pukseerimisköis, et kui ikkagi on vaja sõitma minna, siis väiksemast kuhjast saaks ise välja. Mida hullemad on olud, seda kauem võtab ka aitajatel aega hädalisteni jõudmine, seetõttu tasub end ise aidata nii palju kui võimalik," rääkis Lemsalu.
Loetelu kodustest varudest leiab veebilehelt olevalmis.ee ning mobiilirakendusest "Ole valmis!". Mõlemast leiab ka käitumisjuhised erinevateks kriisiolukordadeks ning mobiilirakendust saab kasutada ka internetiühenduseta.
Mobiilirakenduse Maru kaudu saab teatada elektrikatkestustest ning infot nende lahendamisest.
Abi saabumine võib võtta kauem aega
Ohu korral elule ja tervisele tuleb helistada hädaabinumbrile 112. Samas peab arvestama, et kriisiolukorras võib abiandjate saabumine võtta aega.
"Oleme suurendanud oma valmisolekut, kuid oht on, et hädaabinumber võib olla ülekoormatud. Sellisel juhul tuleb püsida liinil ning mitte katkestada kõne, sest vastasel juhul liigute nö ootejärjekorra lõppu. Siinkohal tuletame meelde, et hädaabinumber 112 on olukordadeks, mil on ohus on kellegi elu, tervis või vara. Kui tormi tõttu on teed muutunud raskesti läbitavaks või on teele kukkunud näiteks murdunud puid, mis aga otseselt ei takista liiklust või ei tekita liiklusohtlikku olukorda, palume helistada riigiinfo telefonile 1247," ütles häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas.
"Kui mobiilside on maas, ei saa ka hädaabinumbrit valida. Kui tekib hädaolukord ja on vaja 112 helistada, siis soovitame inimestel esmalt minna õue ja proovida helistada väljast. Kui see ei toimi, tuleks võtta telefonist välja SIM-kaart ning valida 112. Samuti võib abi olla kui proovida kõne teha lauatelefonilt, kel see võimalus on," soovitas Murakas.
"Palume inimestel varuda koju vajalikud ravimid ja kriisivarud ning mitte minna liiklusesse, kui selleks pole vältimatut vajadust," lisas Murakas.
### Response:
Keskkonnaagentuur andis esmaspäevaks üle Eesti teise taseme tormihoiatuse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Aigro sai kvalifikatsioonis kirja 124-meetrise õhulennu ja oli sellega paremuselt 33., mis tagas ka koha lõppvõistlusele. Teise eestlasena võistlustules olnud Kevin Maltsev piirdus kvalifikatsioonivooruga, saades seal kirja 109-meetrise õhulennu, mis andis lõpuks 55. koha.
Lõppvõistluse avavoorus hüppas Aigro 114 meetrit ning sai sellega 46. koha. Teise vooru pääses viimasena Giovanni Bresadola, kes tegi 127,5-meetrise hüppe.
Etapivõit läks poolakale Dawid Kubackile, kes hüppas esimeses voorus 139,5 ja teises 143 meetrit. Kokku teenis ta 309,7 punkti. Teise koha sai sloveen Anže Lanišek, kes kandus esimesel katsel 132,5 ning teisel 138,5 meetri kaugusele, mis kokku andsid 284 punkti. Kolmas oli 283,1 punktiga austerlane Stefan Kraft, kes hüppas 131 ja 141,5 meetrit.
|
Lõppvõistlusele pääsenud Aigro jäi punktikohast kaugele
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aigro sai kvalifikatsioonis kirja 124-meetrise õhulennu ja oli sellega paremuselt 33., mis tagas ka koha lõppvõistlusele. Teise eestlasena võistlustules olnud Kevin Maltsev piirdus kvalifikatsioonivooruga, saades seal kirja 109-meetrise õhulennu, mis andis lõpuks 55. koha.
Lõppvõistluse avavoorus hüppas Aigro 114 meetrit ning sai sellega 46. koha. Teise vooru pääses viimasena Giovanni Bresadola, kes tegi 127,5-meetrise hüppe.
Etapivõit läks poolakale Dawid Kubackile, kes hüppas esimeses voorus 139,5 ja teises 143 meetrit. Kokku teenis ta 309,7 punkti. Teise koha sai sloveen Anže Lanišek, kes kandus esimesel katsel 132,5 ning teisel 138,5 meetri kaugusele, mis kokku andsid 284 punkti. Kolmas oli 283,1 punktiga austerlane Stefan Kraft, kes hüppas 131 ja 141,5 meetrit.
### Response:
Lõppvõistlusele pääsenud Aigro jäi punktikohast kaugele
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Sellelaadseid autosid on kokku ostetud ja annetatud ukrainlastele praegu neli. Lähiajal laaditakse need treilerile.
"Me mõtlesime, et kui me ühtegi ei saa, siis me vähemalt ühe oma raha eest ostame. Ja kolm oleks hea tulemus. Aga nüüd me räägime juba neljast-viiest autost. Ja neist oleme ühe ostnud väga soodsalt välja, väga soodsatel tingimustel ja kolm on meile lihtsalt annetatud. Tegelikult ukrainlased ütlesid, et neil on hädavajadus 15 autot, 10 oleks ka väga hea, aga ka üks auto on väga suur asi," rääkis Jaanika Tiitson, kes on Izjumi toetajate eestvedaja Saaremaal.
Saaremaa sidemetega Maire Lodi töötab PostEurop operatsioonide juhina Euroopas ja temal on pilt teada, millistes tingimustes töötavad praegu Ukraina postitöötajad. Tema ongi vahendajaks saarlastele ja ukrainlastele.
"Selliste autode vajadus on Ukrainas väga suur. Väga paljud alad, mis olid okupeeritud ja mis on praeguseks vabastatud, nendel aladel on postiasutused suures osas puruks lastud või autod on kaasa viidud. Sest kui korteritest varastati asju, siis oli ju vaja need millegagi kaasa viia. Või on need autod ka puruks lastud. Neid autosid on väga vaja ja need on abiks nii postile, kes on nagu kogukonna kuller seal. Ja ka kohalikele elanikele, kes saavad selle kaudu vajalikud teenused kätte, niipalju kui neid on olemas veel," rääkis Lodi.
Ja muidugi pannakse Saaremaalt teele minevad autod kraami pilgeni täis.
"Siin on 49 magamiskotti, 200 sokipaari ja 20 komplekti sooja aluspesu. Ma arvan, et me paneme kaasa ka väga suure toiteväärtusega toiduasju ja midagi, millega saab sooja," ütles Tiitson.
Näiteks izjumist pärit sõjapõgenik Lena andis kodupiirkonnale oma panuse sellega, et keetis 50 liitrit ukrainapärast borši ja teenitud raha eest saadab kodumaale abi.
|
Saarlased saadavad Ukrainasse postiautod
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellelaadseid autosid on kokku ostetud ja annetatud ukrainlastele praegu neli. Lähiajal laaditakse need treilerile.
"Me mõtlesime, et kui me ühtegi ei saa, siis me vähemalt ühe oma raha eest ostame. Ja kolm oleks hea tulemus. Aga nüüd me räägime juba neljast-viiest autost. Ja neist oleme ühe ostnud väga soodsalt välja, väga soodsatel tingimustel ja kolm on meile lihtsalt annetatud. Tegelikult ukrainlased ütlesid, et neil on hädavajadus 15 autot, 10 oleks ka väga hea, aga ka üks auto on väga suur asi," rääkis Jaanika Tiitson, kes on Izjumi toetajate eestvedaja Saaremaal.
Saaremaa sidemetega Maire Lodi töötab PostEurop operatsioonide juhina Euroopas ja temal on pilt teada, millistes tingimustes töötavad praegu Ukraina postitöötajad. Tema ongi vahendajaks saarlastele ja ukrainlastele.
"Selliste autode vajadus on Ukrainas väga suur. Väga paljud alad, mis olid okupeeritud ja mis on praeguseks vabastatud, nendel aladel on postiasutused suures osas puruks lastud või autod on kaasa viidud. Sest kui korteritest varastati asju, siis oli ju vaja need millegagi kaasa viia. Või on need autod ka puruks lastud. Neid autosid on väga vaja ja need on abiks nii postile, kes on nagu kogukonna kuller seal. Ja ka kohalikele elanikele, kes saavad selle kaudu vajalikud teenused kätte, niipalju kui neid on olemas veel," rääkis Lodi.
Ja muidugi pannakse Saaremaalt teele minevad autod kraami pilgeni täis.
"Siin on 49 magamiskotti, 200 sokipaari ja 20 komplekti sooja aluspesu. Ma arvan, et me paneme kaasa ka väga suure toiteväärtusega toiduasju ja midagi, millega saab sooja," ütles Tiitson.
Näiteks izjumist pärit sõjapõgenik Lena andis kodupiirkonnale oma panuse sellega, et keetis 50 liitrit ukrainapärast borši ja teenitud raha eest saadab kodumaale abi.
### Response:
Saarlased saadavad Ukrainasse postiautod
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Mõlemas klassis lasti tavapärase 30 võistleja asemel rajale 60 sportlast. Meeste 12 km pikkusel distantsil tegi eestlastest parima tulemuse Tuudor Palm, kes sai 24. koha. Palm tegi nelja lasketiiru peale kokku neli eksimust ning kaotust võitjale kogunes lõpuks kolm minutit ja kümme sekundit.
Markus Rene Epner finišeeris 1,6 sekundit pärast Palmi ja teenis 25. koha. Epner eksis tiirudes kuuel korral. Joosep Perv sai 28. koha ja tegi lasketiirudes vaid ühe eksimuse. Võitjale kogunes kaotust kolm minutit ja 22,7 sekundit.
Meeste klassis võttis võidu poolakas Konrad Badacz ajaga 35.29. Teise koha sai sakslane Hans Köllner ja kolmandaks tuli itaallane Elia Zeni.
Naiste klassis tegi Lisbeth Liiv hea sõidu ja lõpetas ühisstardist sõidu 23. kohal. Lasketiirudes tegi Liiv vaid ühe eksimuse ning kaotust võitjale kogunes kolm minutit ja 51,7 sekundit. Võit läks austerlannale Anna Andexerile. Teise koha sai sakslanna Johanna Puff ja kolmas oli sloveenlanna Kaja Zorc.
|
IBU juunioride karikasarjas jõudsid mitmed eestlased 30 parema sekka
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemas klassis lasti tavapärase 30 võistleja asemel rajale 60 sportlast. Meeste 12 km pikkusel distantsil tegi eestlastest parima tulemuse Tuudor Palm, kes sai 24. koha. Palm tegi nelja lasketiiru peale kokku neli eksimust ning kaotust võitjale kogunes lõpuks kolm minutit ja kümme sekundit.
Markus Rene Epner finišeeris 1,6 sekundit pärast Palmi ja teenis 25. koha. Epner eksis tiirudes kuuel korral. Joosep Perv sai 28. koha ja tegi lasketiirudes vaid ühe eksimuse. Võitjale kogunes kaotust kolm minutit ja 22,7 sekundit.
Meeste klassis võttis võidu poolakas Konrad Badacz ajaga 35.29. Teise koha sai sakslane Hans Köllner ja kolmandaks tuli itaallane Elia Zeni.
Naiste klassis tegi Lisbeth Liiv hea sõidu ja lõpetas ühisstardist sõidu 23. kohal. Lasketiirudes tegi Liiv vaid ühe eksimuse ning kaotust võitjale kogunes kolm minutit ja 51,7 sekundit. Võit läks austerlannale Anna Andexerile. Teise koha sai sakslanna Johanna Puff ja kolmas oli sloveenlanna Kaja Zorc.
### Response:
IBU juunioride karikasarjas jõudsid mitmed eestlased 30 parema sekka
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Lisaks Differtile olid võistlustules ka Veronika Zuikova ja Kristina Kuusk. Zuikova sai 39. koha ning Kuusk oli 53.
Võidu võttis itaallanna Giulia Rizzi. Teise koha sai Hongkongi esindaja Man Wai Vivian Kong ning kolmandat kohta jäid jagama kanadalanna Alexanne Verret ja ungarlanna Anna Kun.
Kõik tulemused on kättesaadavad siin.
Naiskonnavõistluses läheb Eesti kokku Hiinaga.
|
Naiste epeevehklemise MK-etapil oli Nelli Differt eestlannadest parim
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks Differtile olid võistlustules ka Veronika Zuikova ja Kristina Kuusk. Zuikova sai 39. koha ning Kuusk oli 53.
Võidu võttis itaallanna Giulia Rizzi. Teise koha sai Hongkongi esindaja Man Wai Vivian Kong ning kolmandat kohta jäid jagama kanadalanna Alexanne Verret ja ungarlanna Anna Kun.
Kõik tulemused on kättesaadavad siin.
Naiskonnavõistluses läheb Eesti kokku Hiinaga.
### Response:
Naiste epeevehklemise MK-etapil oli Nelli Differt eestlannadest parim
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Barrus/Võru Võrkpalliklubi pidi põhiturniiri mõlemas omavahelises kohtumises tunnistama tiitlikaitsja Kaunas VDU paremust, kui esimeses ringis Leedus 0:3 kaotuse saanud Võru esindus pidi leppima teises omavahelises vastasseisus kodusaalis 0:3 (22:25, 21:25, 12:25) kaotusega. 13 punktiga tõusis Võru naiskonna resultatiivseimaks Hanna-Liisa Ilves, kelle efektiivsusnäitaja oli +12. Salme Adeele Hollas aitas koduvõistkonda 11 ja Haide Haring seitsme punktiga, vahendab Volley.ee.
Mõlema naiskonna positiivne vastuvõtt oli 62%, kuid rünnakuid lahendas paremini turniiritabelis kolmandaks tõusnud Kaunase võistkond, kelle efektiivsus oli 42%. Võrulannad lahendasid rünnakuid 27-protsendiliselt.
Põhiturniiri esimeses ringis võõrsil Jonavos Aušrine vastu ühe geimivõidu teeninud Tartu Ülikool/Bigbank jõudis geimivõiduni ka pühapäeval koduväljakul toimunud mängus, kui turniiritabeli teisele võistkonnale Aušrinele läks kirja 3:1 (25:19, 25:17, 22:25, 25:19) võit.
Seitsmendana jätkaval Tartu Ülikool/Bigbankil on 12 mänguga koos kümme ja üheksandat kohta hoidval Barrus/Võru Võrkpalliklubil 13 mänguga seitse punkti. TalTech/Tradehouse paikneb 29 punktiga esikohal, Audentes SG/Noortekoondis on üheksa punktiga kaheksas.
Ajakava ning tulemused on leitavad siin. Turniiritabeli leiab siit.
|
Tartu ja Võru võrkpalliklubid jäid teist päeva järjest leedulannadele alla
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Barrus/Võru Võrkpalliklubi pidi põhiturniiri mõlemas omavahelises kohtumises tunnistama tiitlikaitsja Kaunas VDU paremust, kui esimeses ringis Leedus 0:3 kaotuse saanud Võru esindus pidi leppima teises omavahelises vastasseisus kodusaalis 0:3 (22:25, 21:25, 12:25) kaotusega. 13 punktiga tõusis Võru naiskonna resultatiivseimaks Hanna-Liisa Ilves, kelle efektiivsusnäitaja oli +12. Salme Adeele Hollas aitas koduvõistkonda 11 ja Haide Haring seitsme punktiga, vahendab Volley.ee.
Mõlema naiskonna positiivne vastuvõtt oli 62%, kuid rünnakuid lahendas paremini turniiritabelis kolmandaks tõusnud Kaunase võistkond, kelle efektiivsus oli 42%. Võrulannad lahendasid rünnakuid 27-protsendiliselt.
Põhiturniiri esimeses ringis võõrsil Jonavos Aušrine vastu ühe geimivõidu teeninud Tartu Ülikool/Bigbank jõudis geimivõiduni ka pühapäeval koduväljakul toimunud mängus, kui turniiritabeli teisele võistkonnale Aušrinele läks kirja 3:1 (25:19, 25:17, 22:25, 25:19) võit.
Seitsmendana jätkaval Tartu Ülikool/Bigbankil on 12 mänguga koos kümme ja üheksandat kohta hoidval Barrus/Võru Võrkpalliklubil 13 mänguga seitse punkti. TalTech/Tradehouse paikneb 29 punktiga esikohal, Audentes SG/Noortekoondis on üheksa punktiga kaheksas.
Ajakava ning tulemused on leitavad siin. Turniiritabeli leiab siit.
### Response:
Tartu ja Võru võrkpalliklubid jäid teist päeva järjest leedulannadele alla
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Meeste 10 km distantsil võidutses Ingebrigtsen ajaga 29.33. Teiseks tuli britt Emile Cairess ajaga 29.42 ning kolmanda koha võttis Belgia esindaja Isaac Kimeli ajaga 29.45. Itaallane Yemaneberhan Crippa jäeti neljandaks ajaga 29.47.
Ingebrigtsenile oli see kuues järjestikune kuldmedal murdmaajooksu Euroopa meistrivõistlustelt. Eelmisel aastal võitis ta meeste klassis kulla ning varasemalt on ta neljal korral triumfeerinud nooremates vanuseklassides.
Eestlastest tegi parima esituse Leonid Latsepov, kes sai 80 mehe konkurentsis 47. koha ajaga 31.24. Kaur Kivistik ja Karel Hussar olid kohtadel 62 ja 63 ning said kirja ajad vastavalt 32.29 ja 32.32.
Naistel oli kavas 8 km pikkune distants ning seal võidutses samuti Norrast pärit Karoline Bjerkeli Grövdal ajaga 26.25. Teise koha sai sakslanna Konstanze Klosterhalfen ajaga 26.29 ning kolmas oli samuti sakslanna Alina Reh ajaga 27.19.
Ainukese eestlannana stardis olnud Laura Maasik lõpetas jooksu 54. kohal ajaga 29.48. Aja said kirja 63 naist.
Noormeeste U-23 vanuseklassis oli eestlastest stardijoonel vaid Kalev Hõlpus, kes sai kokkuvõttes 69. koha 78 võistleja konkurentsis. Hõlpus läbis 8 km pikkuse raja ajaga 26.20.
U-20 vanuseklassis oli eestlastest stardis kaks noormeest: Morten Siht, Oliver Annus. Siht läbis 6 km pikkuse raja 19 minuti ja viie sekundiga ning teenis 61. koha. Oliver Annus näitas aega 20.55 ning lõpetas jooksu 92. kohal. Lõpliku aja said kirja 96 noormeest.
Kõik tulemused on kättesaadavad siin.
|
Ingebrigtsen kaitses murdmaajooksu EM-tiitlit
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste 10 km distantsil võidutses Ingebrigtsen ajaga 29.33. Teiseks tuli britt Emile Cairess ajaga 29.42 ning kolmanda koha võttis Belgia esindaja Isaac Kimeli ajaga 29.45. Itaallane Yemaneberhan Crippa jäeti neljandaks ajaga 29.47.
Ingebrigtsenile oli see kuues järjestikune kuldmedal murdmaajooksu Euroopa meistrivõistlustelt. Eelmisel aastal võitis ta meeste klassis kulla ning varasemalt on ta neljal korral triumfeerinud nooremates vanuseklassides.
Eestlastest tegi parima esituse Leonid Latsepov, kes sai 80 mehe konkurentsis 47. koha ajaga 31.24. Kaur Kivistik ja Karel Hussar olid kohtadel 62 ja 63 ning said kirja ajad vastavalt 32.29 ja 32.32.
Naistel oli kavas 8 km pikkune distants ning seal võidutses samuti Norrast pärit Karoline Bjerkeli Grövdal ajaga 26.25. Teise koha sai sakslanna Konstanze Klosterhalfen ajaga 26.29 ning kolmas oli samuti sakslanna Alina Reh ajaga 27.19.
Ainukese eestlannana stardis olnud Laura Maasik lõpetas jooksu 54. kohal ajaga 29.48. Aja said kirja 63 naist.
Noormeeste U-23 vanuseklassis oli eestlastest stardijoonel vaid Kalev Hõlpus, kes sai kokkuvõttes 69. koha 78 võistleja konkurentsis. Hõlpus läbis 8 km pikkuse raja ajaga 26.20.
U-20 vanuseklassis oli eestlastest stardis kaks noormeest: Morten Siht, Oliver Annus. Siht läbis 6 km pikkuse raja 19 minuti ja viie sekundiga ning teenis 61. koha. Oliver Annus näitas aega 20.55 ning lõpetas jooksu 92. kohal. Lõpliku aja said kirja 96 noormeest.
Kõik tulemused on kättesaadavad siin.
### Response:
Ingebrigtsen kaitses murdmaajooksu EM-tiitlit
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
19.30 "Autoportree: Tõnu Kark" (ETV 2018)
1980. aastatel oli Eesti filmi kohta käibel ütlemine - Eesti film käib Karguga. Peaaegu ükski valmiv mängufilm ei saanud läbi ilma Tõnu Karguta. 1967. aastal tegi Kark oma esimese "sutsu" tehnikahuvilise noorukina Kaljo Kiisa filmis "Keskpäevane praam", läbimurdev filmiroll oli Olav Neulandi debüütlavastuses "Tuulte pesa" (1979). Praeguseks on neid filme, milles Tõnu Kargul on olnud kandev roll, rohkem kui 40. Lisaks osad mitme teise maa - nagu Venemaa, Soome ja Läti - filmides. Saates räägib Tõnu Kark oma filminäitlejatööst.
20 "Keskea rõõmud" (Eesti 1986)
Ühel 1986. aasta suvepäeval asuvad Tallinnast Lõuna-Eestisse imearst Niguli juurde teele kaks abielupaari ja üks nendega kaasa sõitev naine. Kogu viisiku sõidu eesmärgiks paistab olevat leida rohtu oma liiva niriseva elu parandamiseks.
21.10 "Hetki arhiivist. Tõnu Kark 7" (ETV 2017)
Toredaid hetki ETV arhiivist, kus peategelaseks Tõnu Kark.
21.25 "Nipernaadi" (Eesti 1983)
Toomas Nipernaadi teekond ümber suvise Eesti, talude ja perenaiste järgib kirjandusklassika ekraniseerimise kaanoneid. Rõõmus seikleja, kelle jaoks peaaegu kõik on võimalik, mängib naistega, tehes neid sellest hoolimata õnnelikumaks.
|
ETV2 teemaõhtu on pühendatud Tõnu Kargu 75. sünnipäevale
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
19.30 "Autoportree: Tõnu Kark" (ETV 2018)
1980. aastatel oli Eesti filmi kohta käibel ütlemine - Eesti film käib Karguga. Peaaegu ükski valmiv mängufilm ei saanud läbi ilma Tõnu Karguta. 1967. aastal tegi Kark oma esimese "sutsu" tehnikahuvilise noorukina Kaljo Kiisa filmis "Keskpäevane praam", läbimurdev filmiroll oli Olav Neulandi debüütlavastuses "Tuulte pesa" (1979). Praeguseks on neid filme, milles Tõnu Kargul on olnud kandev roll, rohkem kui 40. Lisaks osad mitme teise maa - nagu Venemaa, Soome ja Läti - filmides. Saates räägib Tõnu Kark oma filminäitlejatööst.
20 "Keskea rõõmud" (Eesti 1986)
Ühel 1986. aasta suvepäeval asuvad Tallinnast Lõuna-Eestisse imearst Niguli juurde teele kaks abielupaari ja üks nendega kaasa sõitev naine. Kogu viisiku sõidu eesmärgiks paistab olevat leida rohtu oma liiva niriseva elu parandamiseks.
21.10 "Hetki arhiivist. Tõnu Kark 7" (ETV 2017)
Toredaid hetki ETV arhiivist, kus peategelaseks Tõnu Kark.
21.25 "Nipernaadi" (Eesti 1983)
Toomas Nipernaadi teekond ümber suvise Eesti, talude ja perenaiste järgib kirjandusklassika ekraniseerimise kaanoneid. Rõõmus seikleja, kelle jaoks peaaegu kõik on võimalik, mängib naistega, tehes neid sellest hoolimata õnnelikumaks.
### Response:
ETV2 teemaõhtu on pühendatud Tõnu Kargu 75. sünnipäevale
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Pühapäevast jälitussõitu 43-sekundilise edumaaga alustanud Bö eksis mõlemas püstitiirus ühe korra ning edestas finišis samuti kaks möödalasku teinud Sturla Holm Lägreidi 47,9 sekundiga.
Kolmas oli prantslane Emilien Jacquelin (0+1+1+1; +1.13,9) ning neljas tema koondisekaaslane Quentin Fillon Maillet (0+1+0+0; +1.22,2).
Ränkel oli üks kaheksast mehest, kes läbis kolm esimest lasketiiru puhaste paberitega ja sõitis viimase püstitiiru eel punktikohal, kuid jättis siis üles kolm märki. Lõpuks pidi ta leppima 46. kohaga, kaotust kogunes 4.50,9.
35. mehena startinud Zahkna käis kahe esimese tiiruga viiel trahviringil ja lõpuks leppis ta 51. kohaga (+5.57,9).
Enne võistlust:
Eesti meestest lähevad pühapäeval rajale numbri all 35 startiv Rene Zahkna ning 48. rajale pääsev Raido Ränkel. Zahkna alustab norralasest Johannes Thingnes Böst 2.18 hiljem, Ränkel kaotas reedeses sprindis 2.37.
Bö võttis reedel ülivõimsa võidu, kui edestas teiseks tulnud prantslast Emilien Jacquelini 43 sekundiga, kolmas oli norralase koondisekaaslane Sturla Holm Lägreid (+46,9).
|
Bö võitis oodatult jälitussõidu, Ränkeli punktid jäid viimasesse tiiru
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäevast jälitussõitu 43-sekundilise edumaaga alustanud Bö eksis mõlemas püstitiirus ühe korra ning edestas finišis samuti kaks möödalasku teinud Sturla Holm Lägreidi 47,9 sekundiga.
Kolmas oli prantslane Emilien Jacquelin (0+1+1+1; +1.13,9) ning neljas tema koondisekaaslane Quentin Fillon Maillet (0+1+0+0; +1.22,2).
Ränkel oli üks kaheksast mehest, kes läbis kolm esimest lasketiiru puhaste paberitega ja sõitis viimase püstitiiru eel punktikohal, kuid jättis siis üles kolm märki. Lõpuks pidi ta leppima 46. kohaga, kaotust kogunes 4.50,9.
35. mehena startinud Zahkna käis kahe esimese tiiruga viiel trahviringil ja lõpuks leppis ta 51. kohaga (+5.57,9).
Enne võistlust:
Eesti meestest lähevad pühapäeval rajale numbri all 35 startiv Rene Zahkna ning 48. rajale pääsev Raido Ränkel. Zahkna alustab norralasest Johannes Thingnes Böst 2.18 hiljem, Ränkel kaotas reedeses sprindis 2.37.
Bö võttis reedel ülivõimsa võidu, kui edestas teiseks tulnud prantslast Emilien Jacquelini 43 sekundiga, kolmas oli norralase koondisekaaslane Sturla Holm Lägreid (+46,9).
### Response:
Bö võitis oodatult jälitussõidu, Ränkeli punktid jäid viimasesse tiiru
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna nõunik Harry Kattai ütles, et Euroopa Liit plaanib uuendada kahte direktiivi, mis on mõlemad üle kümne aasta vanad. See tähendab peamiselt muutusi, mis peaks bürokraatiat vähendama ning on võetud osades riikides juba kehtivast seadusest.
Näiteks võiks ettepaneku järgi välismaalane lihtsamini töökohta vahetada.
"Igakordsel tööandja vahetamisel ta ei pea taotlema uut elamisluba töötamiseks. See on selline protsessi lihtsustamine," lausus Kattai
See tähendaks ka õigust olla kuni kolm kuud töötu.
"Töötu olemine on tehtud selle eesmärgiga, et tööandja vahetamine võib ka aega võtta, et lubada sellega lühike aeg olla töötu, kuni ta saab oma protsessid ja dokumendid korda aetud ja uuele töökohale asuda," ütles Kattai.
"Eesti puhul me räägime umbes 2000 inimesest, kellele on antud esmakordseid elamislubasid töötamiseks aasta jooksul," lisas ta.
Lisaks arutatakse, kas väljastada pikaajaline elamisluba inimesele, kes on elanud Euroopa Liidus kokku viis aastat ning liikmesriigis, kus ta luba taotleb vaid kaks aastat.
"Siin on kõhklused, kas inimene kahe aasta jooksul suudab piisaval määral integreeruda või mitte, tööturumeetmetes," lausus Kattai
Ehk veel ei ole selge, millega lõpuks kõik liikmesriigid nõusse jäävad. Kattai hindab, et direktiivide muutmiseks kulub veel vähemalt kaks aastat.
|
Euroopa Liit plaanib elamislubade väljastamist lihtsustada
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna nõunik Harry Kattai ütles, et Euroopa Liit plaanib uuendada kahte direktiivi, mis on mõlemad üle kümne aasta vanad. See tähendab peamiselt muutusi, mis peaks bürokraatiat vähendama ning on võetud osades riikides juba kehtivast seadusest.
Näiteks võiks ettepaneku järgi välismaalane lihtsamini töökohta vahetada.
"Igakordsel tööandja vahetamisel ta ei pea taotlema uut elamisluba töötamiseks. See on selline protsessi lihtsustamine," lausus Kattai
See tähendaks ka õigust olla kuni kolm kuud töötu.
"Töötu olemine on tehtud selle eesmärgiga, et tööandja vahetamine võib ka aega võtta, et lubada sellega lühike aeg olla töötu, kuni ta saab oma protsessid ja dokumendid korda aetud ja uuele töökohale asuda," ütles Kattai.
"Eesti puhul me räägime umbes 2000 inimesest, kellele on antud esmakordseid elamislubasid töötamiseks aasta jooksul," lisas ta.
Lisaks arutatakse, kas väljastada pikaajaline elamisluba inimesele, kes on elanud Euroopa Liidus kokku viis aastat ning liikmesriigis, kus ta luba taotleb vaid kaks aastat.
"Siin on kõhklused, kas inimene kahe aasta jooksul suudab piisaval määral integreeruda või mitte, tööturumeetmetes," lausus Kattai
Ehk veel ei ole selge, millega lõpuks kõik liikmesriigid nõusse jäävad. Kattai hindab, et direktiivide muutmiseks kulub veel vähemalt kaks aastat.
### Response:
Euroopa Liit plaanib elamislubade väljastamist lihtsustada
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Naistest teenis kindla võidu šveitslanna Wendy Holdener, kes sai kahe laskumise kokkuvõttes kirja aja 1.56,29 ning edestas teiseks tulnud ameeriklannat Mikaela Shiffrinit 0,47 sekundiga. Kolmas oli slovakitar Petra Vlahova (+0,70), suurepärane teine laskumine tõstis rootslanna Hanna Aronsson Elfmani 16. kohalt neljandaks.
MK-sarja üldarvestuses on Shiffrinil nüüd 385 ja Holdeneril 376 punkti, väikese kristallgloobuse arvestuses on mõlemad naised nüüd 325 punkti peal.
Meeste jaoks toimus slaalom pühapäeval sel hooajal esmakordselt, norralane Lucas Braathen edestas teiseks tulnud austerlast Manuel Fellerit 0,84 sekundiga. Pjedestaalile mahtus ka šveitslane Loic Meillard (+0,98).
|
Holdener sai hooaja teise võidu ja vähendas Shiffriniga vahet
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naistest teenis kindla võidu šveitslanna Wendy Holdener, kes sai kahe laskumise kokkuvõttes kirja aja 1.56,29 ning edestas teiseks tulnud ameeriklannat Mikaela Shiffrinit 0,47 sekundiga. Kolmas oli slovakitar Petra Vlahova (+0,70), suurepärane teine laskumine tõstis rootslanna Hanna Aronsson Elfmani 16. kohalt neljandaks.
MK-sarja üldarvestuses on Shiffrinil nüüd 385 ja Holdeneril 376 punkti, väikese kristallgloobuse arvestuses on mõlemad naised nüüd 325 punkti peal.
Meeste jaoks toimus slaalom pühapäeval sel hooajal esmakordselt, norralane Lucas Braathen edestas teiseks tulnud austerlast Manuel Fellerit 0,84 sekundiga. Pjedestaalile mahtus ka šveitslane Loic Meillard (+0,98).
### Response:
Holdener sai hooaja teise võidu ja vähendas Shiffriniga vahet
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Laupäeva õhtul kuulutati Reykjavíkis toimunud Euroopa filmiauhindade tseremoonial välja Euroopa kinopubliku auhinna LUX 2023. aasta nominendid.
"Tänavu finaali jõudnud filmid käsitlevad Euroopa sotsiaalseid ja poliitilisi väljakutseid. Igaüks ainulaadselt, naljakalt, kurvalt, artistlikult. Need filmid ootavad nüüd teie hinnangut. Vaadake ja arutage nende üle koos meiega!" sõnas Euroopa Parlamendi asepresident Evelyn Regner.
"Tänavuse LUXi publikuauhinna märksõna on armastus. Armastus Euroopa kino, Euroopa kultuuri ja kõigi inimeste vastu. Koroonakriisist, sõjast ja inflatsioonist räsitud kinod vajavad meie tuge. Ja meie kõik väärime toredaid hetki. Sestap – vaadake ja hinnake LUXi filme ning näidake, et armastate Euroopa kino," lisas Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni esimees Sabine Verheyen.
Viis filmi tõlgitakse nüüd EL-i 24 ametlikku keelde ning 2023. aasta esimestel kuudel saab neid näha kõigi liikmesriikide kinodes.
11. detsembrist 2022 kuni 12. juunini 2023 toimub publikuhääletus ning kõik filmihuvilised saavad viit finalisti hinnata. Võitja selgub publiku ja Euroopa Parlamendi liikmete hääletuse tulemusel, kus mõlema osapoole hääled moodustavad 50% lõpptulemusest.
Võidufilm kuulutatakse välja 14. juunil 2023 Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Strasbourgis.
LUX publikuauhinna nominendid
"Alcarràs" (režissöör Carla Simón, Hispaania-Itaalia)
Kataloonia külakeses elab perekond Solé, kes on mitmendat põlvkonda virsikukasvatajad. Tänavune saak võib aga jääda neile viimaseks, sest maaomanik señor Pinyol sureb ning tema poeg otsustab maa maha müüa. Uus omanik plaanib rajada virsikuaia asemele päikesepargi. Nüüd püüab perekond meeleheitlikult leida viisi, kuidas säilitada maa, mis neid elatab.
"Põletavad päevad" ("Kurak Günler" / "Burning Days", režissöör Emin Alper, Türgi-Prantsusmaa-Saksamaa-Holland-Kreeka-Horvaatia)
Noor pühendunud prokurör Emre suunatakse tööle väikelinna, kus valitseb veepuudus ja lokkavad poliitilised skandaalid. Õige pea kistakse noormees vastu tahtmist kohalikku poliitikasse ja intriigidesse. Ta saab lähedaseks opositsioonilise ajalehe omanikuga ning levima hakkavad vastikud kuulujutud.
"Lähestikku" ("Close", režissöör Lukas Dhont, Belgia-Prantsusmaa-Holland)
Kaks 13-aastast poissi, Léo ja Rémi, on südamesõbrad, kuid nende suhe katkeb ootamatult. Léo, kes ei suuda juhtunut mõista, pöördub Rémi ema Sophie poole.
"Kurbuse kolmnurk" ("Triangle of Sadness", režissöör Ruben Östlund, Rootsi-Saksamaa-Prantsusmaa-Suurbritannia)
Ruben Östlundi pidurdamatult satiiriline "Kurbuse kolmnurk" paiskab segi elurollid ja sotsiaalse hierarhia. Modellipaar Carl ja Yaya kutsutakse luksuskruiisile koos pururikka Vene oligarhi, Briti relvaärikate ja Marxi tsiteeriva alkohoolikust kapteniga. Alguses tundub, et tegemist on Instagrami väärilise idülliga, aga siis paiskub kõik pea peale.
"Virvatuled" ("Fogo-Fátuo" / "Will-o'-the-Wisp", režissöör João Pedro Rodrigues, Portugal-Prantsusmaa)
Portugali kroonimata kuningas Alfredo rändab oma surivoodil tagasi kaugetesse noorusmälestustesse ja aegadesse, mil ta unistas saada tuletõrjujaks. Talle meenub kohtumine tuletõrjeinstruktor Afonsoga, päevad täis armastust ja kirglikku usku, et nad suudavad maailma muuta.
|
Selgusid LUX publikuauhinna nominendid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeva õhtul kuulutati Reykjavíkis toimunud Euroopa filmiauhindade tseremoonial välja Euroopa kinopubliku auhinna LUX 2023. aasta nominendid.
"Tänavu finaali jõudnud filmid käsitlevad Euroopa sotsiaalseid ja poliitilisi väljakutseid. Igaüks ainulaadselt, naljakalt, kurvalt, artistlikult. Need filmid ootavad nüüd teie hinnangut. Vaadake ja arutage nende üle koos meiega!" sõnas Euroopa Parlamendi asepresident Evelyn Regner.
"Tänavuse LUXi publikuauhinna märksõna on armastus. Armastus Euroopa kino, Euroopa kultuuri ja kõigi inimeste vastu. Koroonakriisist, sõjast ja inflatsioonist räsitud kinod vajavad meie tuge. Ja meie kõik väärime toredaid hetki. Sestap – vaadake ja hinnake LUXi filme ning näidake, et armastate Euroopa kino," lisas Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni esimees Sabine Verheyen.
Viis filmi tõlgitakse nüüd EL-i 24 ametlikku keelde ning 2023. aasta esimestel kuudel saab neid näha kõigi liikmesriikide kinodes.
11. detsembrist 2022 kuni 12. juunini 2023 toimub publikuhääletus ning kõik filmihuvilised saavad viit finalisti hinnata. Võitja selgub publiku ja Euroopa Parlamendi liikmete hääletuse tulemusel, kus mõlema osapoole hääled moodustavad 50% lõpptulemusest.
Võidufilm kuulutatakse välja 14. juunil 2023 Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Strasbourgis.
LUX publikuauhinna nominendid
"Alcarràs" (režissöör Carla Simón, Hispaania-Itaalia)
Kataloonia külakeses elab perekond Solé, kes on mitmendat põlvkonda virsikukasvatajad. Tänavune saak võib aga jääda neile viimaseks, sest maaomanik señor Pinyol sureb ning tema poeg otsustab maa maha müüa. Uus omanik plaanib rajada virsikuaia asemele päikesepargi. Nüüd püüab perekond meeleheitlikult leida viisi, kuidas säilitada maa, mis neid elatab.
"Põletavad päevad" ("Kurak Günler" / "Burning Days", režissöör Emin Alper, Türgi-Prantsusmaa-Saksamaa-Holland-Kreeka-Horvaatia)
Noor pühendunud prokurör Emre suunatakse tööle väikelinna, kus valitseb veepuudus ja lokkavad poliitilised skandaalid. Õige pea kistakse noormees vastu tahtmist kohalikku poliitikasse ja intriigidesse. Ta saab lähedaseks opositsioonilise ajalehe omanikuga ning levima hakkavad vastikud kuulujutud.
"Lähestikku" ("Close", režissöör Lukas Dhont, Belgia-Prantsusmaa-Holland)
Kaks 13-aastast poissi, Léo ja Rémi, on südamesõbrad, kuid nende suhe katkeb ootamatult. Léo, kes ei suuda juhtunut mõista, pöördub Rémi ema Sophie poole.
"Kurbuse kolmnurk" ("Triangle of Sadness", režissöör Ruben Östlund, Rootsi-Saksamaa-Prantsusmaa-Suurbritannia)
Ruben Östlundi pidurdamatult satiiriline "Kurbuse kolmnurk" paiskab segi elurollid ja sotsiaalse hierarhia. Modellipaar Carl ja Yaya kutsutakse luksuskruiisile koos pururikka Vene oligarhi, Briti relvaärikate ja Marxi tsiteeriva alkohoolikust kapteniga. Alguses tundub, et tegemist on Instagrami väärilise idülliga, aga siis paiskub kõik pea peale.
"Virvatuled" ("Fogo-Fátuo" / "Will-o'-the-Wisp", režissöör João Pedro Rodrigues, Portugal-Prantsusmaa)
Portugali kroonimata kuningas Alfredo rändab oma surivoodil tagasi kaugetesse noorusmälestustesse ja aegadesse, mil ta unistas saada tuletõrjujaks. Talle meenub kohtumine tuletõrjeinstruktor Afonsoga, päevad täis armastust ja kirglikku usku, et nad suudavad maailma muuta.
### Response:
Selgusid LUX publikuauhinna nominendid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Nii Venemaa kui ka Ukraina on üksteist süüdistanud 2014. ja 2015. aastal sõlmitud Minski kokkulepete, mis olid suunatud muu hulgas relvarahu elluviimisele, rikkumises.
Peskovi sõnul tundis Venemaa end petetuna. "President Putin ja teised esindajad on sellest pidevalt rääkinud. Kuid meie muret ignoreeriti leppe teiste osaliste poolt," lausus ta.
"Just see ongi sõja algseks põhjuseks," lisas Peskov.
Ka Venemaa president Vladimir Putin ütles sel nädalal, et Minski kokkulepete elluviimine on ebaõnnestunud.
Minski kokkulepete eesmärgiks oli lõpetada sõda Kiievi ja Donbassi separatistide vahel, leppe sõlmimist vahendasid Saksamaa ja Prantsusmaa.
Peskov nimetas Euroopa plaani Vene gaasi sõltuvusest pääseda "absurdseks"
Peskov märkis pressikonverentsil, et Euroopa vahetab oma üritustest Vene gaasi vältida lihtsalt seda, millisest riigist sõltutakse.
Peskovi sõnul jääb Euroopa nüüd sõltuvusse USA veeldatud maagaasist ehk LNG-st ning ta nimetas eurooplaste soovi Vene gaasist vabaneda absurdseks ja kiirustatuks.
"Nad vahetavad sõltuvuse Vene gaasist sõltuvuse vastu USA LNG-st. Ja nüüd kaotavad eurooplased miljardeid eurosid iga päev ja Washington teenib neid miljardeid," lausus Peskov.
|
Peskov: Venemaa ründas Ukrainat, sest Minski leppeid ignoreeriti
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii Venemaa kui ka Ukraina on üksteist süüdistanud 2014. ja 2015. aastal sõlmitud Minski kokkulepete, mis olid suunatud muu hulgas relvarahu elluviimisele, rikkumises.
Peskovi sõnul tundis Venemaa end petetuna. "President Putin ja teised esindajad on sellest pidevalt rääkinud. Kuid meie muret ignoreeriti leppe teiste osaliste poolt," lausus ta.
"Just see ongi sõja algseks põhjuseks," lisas Peskov.
Ka Venemaa president Vladimir Putin ütles sel nädalal, et Minski kokkulepete elluviimine on ebaõnnestunud.
Minski kokkulepete eesmärgiks oli lõpetada sõda Kiievi ja Donbassi separatistide vahel, leppe sõlmimist vahendasid Saksamaa ja Prantsusmaa.
Peskov nimetas Euroopa plaani Vene gaasi sõltuvusest pääseda "absurdseks"
Peskov märkis pressikonverentsil, et Euroopa vahetab oma üritustest Vene gaasi vältida lihtsalt seda, millisest riigist sõltutakse.
Peskovi sõnul jääb Euroopa nüüd sõltuvusse USA veeldatud maagaasist ehk LNG-st ning ta nimetas eurooplaste soovi Vene gaasist vabaneda absurdseks ja kiirustatuks.
"Nad vahetavad sõltuvuse Vene gaasist sõltuvuse vastu USA LNG-st. Ja nüüd kaotavad eurooplased miljardeid eurosid iga päev ja Washington teenib neid miljardeid," lausus Peskov.
### Response:
Peskov: Venemaa ründas Ukrainat, sest Minski leppeid ignoreeriti
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Norra suusatajad said hakkama kaksikvõiduga, kui koondise teine võistkond koosseisus Lotta Udnes Weng, Mikael Gunnulfsen, Silje Thedorsen ja Simen Hegstad Krüger edestas esimest koosseisu (Anne Kjersti Kalvaa, Martin Löwenström Nyenget, Heidi Weng, Emil Iversen) finišis 5,5 sekundiga.
Pjedestaalile mahtus ka Rootsi (Maja Dahlqvist, William Poromaa, Frida Karlsson, Calle Halfvarsson), kes kaotas 6,5 sekundit, avavahetuse järel esikohal olnud Soome oli 45,5-sekundilise kaotuse juures neljas.
Eesti kvartett jäi finišis Norra teisest tiimist maha 4.31,8 ja sai 13. koha, neliku selja taha jäid veel Kasahstan I (+5.38,8) ning Poola (+6.15,5), Kasahstani teine koosseis jäi kolmanda vahetuse lõpus ringiga maha.
Segateatesõit toimus MK-sarja ajaloos teist korda, esimest korda oli see kavas tänavu märtsis Falunis, kus võidutses USA nelik.
|
Norra sai segateatesõidus kaksikvõidu, Eesti 13.
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Norra suusatajad said hakkama kaksikvõiduga, kui koondise teine võistkond koosseisus Lotta Udnes Weng, Mikael Gunnulfsen, Silje Thedorsen ja Simen Hegstad Krüger edestas esimest koosseisu (Anne Kjersti Kalvaa, Martin Löwenström Nyenget, Heidi Weng, Emil Iversen) finišis 5,5 sekundiga.
Pjedestaalile mahtus ka Rootsi (Maja Dahlqvist, William Poromaa, Frida Karlsson, Calle Halfvarsson), kes kaotas 6,5 sekundit, avavahetuse järel esikohal olnud Soome oli 45,5-sekundilise kaotuse juures neljas.
Eesti kvartett jäi finišis Norra teisest tiimist maha 4.31,8 ja sai 13. koha, neliku selja taha jäid veel Kasahstan I (+5.38,8) ning Poola (+6.15,5), Kasahstani teine koosseis jäi kolmanda vahetuse lõpus ringiga maha.
Segateatesõit toimus MK-sarja ajaloos teist korda, esimest korda oli see kavas tänavu märtsis Falunis, kus võidutses USA nelik.
### Response:
Norra sai segateatesõidus kaksikvõidu, Eesti 13.
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
25-aastane ameeriklane päästis tund ja 52 minutit kestnud mängu jooksul kõik üheksa venelase murdepalli ning võitis 7:6 (5), 7:6 (3).
Maailma edetabelis üheksandal kohal olev Fritz teenis turniirivõidu eest miljon dollarit, ATP tabeli seitsmes mees Medvedev viib koju 500 000 dollarit.
"Kui eelmine kord mängisime, võitis ta ning ütles siis, et olin esimeses setis parem mängija. Seekord olid asjad vastupidi: ta oli tegelikult parem ning pean õnne tänama, et mul õnnestus mõned suured punktid enda kasuks kallutada ja vastu pidada," sõnas Fritz.
|
Maailma üheksas reket teenis näidisturniiri võidu eest miljon dollarit
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
25-aastane ameeriklane päästis tund ja 52 minutit kestnud mängu jooksul kõik üheksa venelase murdepalli ning võitis 7:6 (5), 7:6 (3).
Maailma edetabelis üheksandal kohal olev Fritz teenis turniirivõidu eest miljon dollarit, ATP tabeli seitsmes mees Medvedev viib koju 500 000 dollarit.
"Kui eelmine kord mängisime, võitis ta ning ütles siis, et olin esimeses setis parem mängija. Seekord olid asjad vastupidi: ta oli tegelikult parem ning pean õnne tänama, et mul õnnestus mõned suured punktid enda kasuks kallutada ja vastu pidada," sõnas Fritz.
### Response:
Maailma üheksas reket teenis näidisturniiri võidu eest miljon dollarit
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kodusaalis mänginud Viimsi/Tallinna Ülikool üheski geimis 20 punkti piiri ei ületanud, kogudes avageimis 15, teises 17 ja kolmandas 13 punkti, mis tähendas võõrustajate 0:3 (15:25, 17:25, 13:25) kaotust, kirjutab volley.ee.
Mängu parimat kasutegurit +10 näidanud Marily Lass tõi võitjatele 13 ja Kätriin Põld 11 punkti. Sigrit Tänav rõõmustas kodupublikut seitsme punktiga. Koduvõistkond jäi selgelt alla rünnakul, näidates 20-protsendilist efektiivsust. Külaliste rünnakuefektiivsus oli 37%.
Täiseduga jätkav TalTech/Tradehouse on parimana kogunud 24 punkti, Viimsi/Tallinna Ülikool on kuuest mängust kogutud kuue punktiga viies.
|
TalTech/Tradehouse jätkab naiste meistriliigas täiseduga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodusaalis mänginud Viimsi/Tallinna Ülikool üheski geimis 20 punkti piiri ei ületanud, kogudes avageimis 15, teises 17 ja kolmandas 13 punkti, mis tähendas võõrustajate 0:3 (15:25, 17:25, 13:25) kaotust, kirjutab volley.ee.
Mängu parimat kasutegurit +10 näidanud Marily Lass tõi võitjatele 13 ja Kätriin Põld 11 punkti. Sigrit Tänav rõõmustas kodupublikut seitsme punktiga. Koduvõistkond jäi selgelt alla rünnakul, näidates 20-protsendilist efektiivsust. Külaliste rünnakuefektiivsus oli 37%.
Täiseduga jätkav TalTech/Tradehouse on parimana kogunud 24 punkti, Viimsi/Tallinna Ülikool on kuuest mängust kogutud kuue punktiga viies.
### Response:
TalTech/Tradehouse jätkab naiste meistriliigas täiseduga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti avavahetust sõitnud Regina Ermits lasi esimeses tiirus viiest viis ja väljus tiirust kaheksandana, kaotust 11 sekundit. Püstitiirus tuli tal võtta kaks varupadrunit ning kaotus suurenes 50,4 sekundile.
Liidrist Rootsist 1.13 hiljem rajale läinud Tomingas alustas puhaste paberitega ja läks lamadestiirust ära 14. kohal, kaotust rootslannade ette tõusnud Prantsusmaale ja Itaaliale oli 1.17. Paraku jäi tal ka varupadrunite järel püstitiirus üks märk püsti ja tuli käia trahviringil.
Kvarteti kolmas liige Susan Külm ei vajanud varupadruneid kummaski tiirus ning läks kümnendana ära sisuliselt koos Ukraina, Austria, USA ja Sloveenia esindajatega liidritest kaks ja pool minutit hiljem.
Viimast vahetust alustas esikohalt Rootsi, kellele järgnesid 11,4 sekundi kaugusel Prantsusmaa, 11,9 sekundi kaugusel Saksamaa ning neljandana Itaalia (+19,0). Julia Simon läbis mõlemad tiirud puhaste paberitega ja tõi prantslannad (0+4) esimesena üle finišijoone, Rootsi (0+9) kaotas teisena 10,4 ja Itaalia (0+4) kolmandana 18,5 sekundit.
Suurepäraselt lasi ka Eesti ankrunaine Johanna Talihärm, kes ei eksinud samuti kordagi ja Eesti (1+5) tuli teist MK-etappi järjest kümnendale kohale, kaotust Prantsusmaale kogunes lõpuks 4.00,1.
Enne võistlust:
Eesti teatenelik läheb rajale koosseisus Regina Ermits, Tuuli Tomingas, Susan Külm ja Johanna Talihärm ehk samamoodi nagu kümme päeva tagasi Kontiolahtis.
Siis kasutasid eestlannad kokku kuut varupadrunit, kaotust võitjatele kogunes 5.08,5 ja tasuks kümnes koht. Kontiolahtis võidutsesid rootslannad Saksamaa ja Norra ees.
Eelmisel hooajal jõudsid Eesti naised kolmel korral esikümnesse – Kontiolahtis saadi üheksas koht, Ruhpoldingis olid nad kaheksandad ja Hochfilzenis kümnendad.
|
Eesti naiste teatenelik sai teist MK-etappi järjest kümnenda koha
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti avavahetust sõitnud Regina Ermits lasi esimeses tiirus viiest viis ja väljus tiirust kaheksandana, kaotust 11 sekundit. Püstitiirus tuli tal võtta kaks varupadrunit ning kaotus suurenes 50,4 sekundile.
Liidrist Rootsist 1.13 hiljem rajale läinud Tomingas alustas puhaste paberitega ja läks lamadestiirust ära 14. kohal, kaotust rootslannade ette tõusnud Prantsusmaale ja Itaaliale oli 1.17. Paraku jäi tal ka varupadrunite järel püstitiirus üks märk püsti ja tuli käia trahviringil.
Kvarteti kolmas liige Susan Külm ei vajanud varupadruneid kummaski tiirus ning läks kümnendana ära sisuliselt koos Ukraina, Austria, USA ja Sloveenia esindajatega liidritest kaks ja pool minutit hiljem.
Viimast vahetust alustas esikohalt Rootsi, kellele järgnesid 11,4 sekundi kaugusel Prantsusmaa, 11,9 sekundi kaugusel Saksamaa ning neljandana Itaalia (+19,0). Julia Simon läbis mõlemad tiirud puhaste paberitega ja tõi prantslannad (0+4) esimesena üle finišijoone, Rootsi (0+9) kaotas teisena 10,4 ja Itaalia (0+4) kolmandana 18,5 sekundit.
Suurepäraselt lasi ka Eesti ankrunaine Johanna Talihärm, kes ei eksinud samuti kordagi ja Eesti (1+5) tuli teist MK-etappi järjest kümnendale kohale, kaotust Prantsusmaale kogunes lõpuks 4.00,1.
Enne võistlust:
Eesti teatenelik läheb rajale koosseisus Regina Ermits, Tuuli Tomingas, Susan Külm ja Johanna Talihärm ehk samamoodi nagu kümme päeva tagasi Kontiolahtis.
Siis kasutasid eestlannad kokku kuut varupadrunit, kaotust võitjatele kogunes 5.08,5 ja tasuks kümnes koht. Kontiolahtis võidutsesid rootslannad Saksamaa ja Norra ees.
Eelmisel hooajal jõudsid Eesti naised kolmel korral esikümnesse – Kontiolahtis saadi üheksas koht, Ruhpoldingis olid nad kaheksandad ja Hochfilzenis kümnendad.
### Response:
Eesti naiste teatenelik sai teist MK-etappi järjest kümnenda koha
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Neli ja pool aastat tegutsenud Paide teatri [1] viimaseks lavastuseks on "Oaas". Teatrisse saabudes on atmosfäär korraga pidulik ja kodune, ülev ning oma. Saabujaid tervitab pidulikult riietatud lavastuse trupp ning aeg-ajalt kõlavad üle teatri tekstikatked, mis algavad fraasiga "täpselt praegu". Publikule antakse etenduse ajaks isiklik kohtumiste strateegiate käsiraamat ning saalile lähenedes hakkavad "täpselt praegu" fraasid aina selgemini kostuma. Laval on kolm näitlejat, kes aeg-ajalt vahetuvad ning publikule argiseid stsenaariume esitavad. Täpselt praegu helistab keegi Pariisis oma sõbrale, täpselt praegu vaatab üks mees aknast välja, täpselt praegu, täpselt praegu, täpselt praegu…
Lavastus koosneb kolmest ühel või teisel viisil Paide teatri olemust, missiooni ja minevikku peegeldavast vaatusest. Kuigi see ühine joon seal on, võiksid esimesed kaks vaatust moodustada omaette tervikud, millele järgneb reflekteerimishetke andev kolmas vaatus. Esimene vaatus mängib suuresti aja peatumise ideega ning loob atmosfääri ülejäänud õhtuks. Praegu on hetk, mil tulevikku – ega ka lõppu – ei tule. Hetk, mil kõik on võimalik. Aja peatumist rõhutatakse siin, nüüd ja praegu mininarratiividega. Kujundite loomine käib tihedalt – igiliikurlikult mõjuv katkematu inimkett, ringjate liikumiste rõhutamine, jõuline, sisendav ning hüpnotiseeriv muusika ning ikka ja jälle, siin just nüüd, selles hetkes olemine.
Samas pole ise võimalik aega peatada. See võib juhtuda ainult ülimas joovastuses või valus. Kui põrutakse, saadakse haiget või saavutatakse flow- seisund. Keegi ei tea, kui kauaks aeg peatub, aga seda üürikest-lõpmatut pausi tuleb nautida. Tuleb proovida, põruda ja uuesti alustada. Isegi kui lavastus ei räägi lõpust, on millegi lõpu ärevus-elevus ja samas lavalt saali imbuv elujõulisus ja -tahe selgelt tajutav ning nakkav. Esimene vaatus on suurejooneline ja ülev pidu, mis proovib korraks rebestada aegruumi kangast ning jõuda ajavälisesse ruumi. Kuid siis algab liialt pikk vaheaeg ning esimeses vaatuses kehtestatu jääb tagaplaanile. Pikad pausid ning ebaühtlane struktuur ongi "Oaasi" suurim nõrkus.
Lavastuse tõeline kese ilmne teises vaatuses ning seisneb kohtumiste võlus ja võimalikkuses. On ju teater kui kohtumine olnud Paide teatri üks ideoloogilisi keskmeid. "Oaas" on võimalus kohtuda kunsti, võõraste, mineviku, iseenda ja ka Paide teatriga ning on selle lavastuse suurim väärtus. Erinevaid lähenemisi kohtumistele ja mõtisklusi neist võib leida etenduse alguses kätte antud käsiraamatust ning kuigi sisult huvitav ja mõtteainet pakkuv, on selle funktsioon etenduse jooksul üsnagi minimaalne. Tekstitundliku lavastaja ja dramaturgi puhul on raamatu kasutamine teejuhina sümboolne ning teatri kui kaduva kunsti kontekstis ilus füüsiline jäädvustus ning meenutus, kuid täit rõõmu saavad sellest tunda siiski need, kes raamatu taskus, läbi öise Paide koduteed otsivad.
Eraldiseisvaid vaatusi ühendab kohtumine Paide teatri minevikuga. Kuigi lavastuses öeldakse, et taheti ära proovida asjad, milleni nelja aasta jooksul ei jõutud, viidatakse seal ka juba möödunule. Just viidatakse möödunule, mitte ei tsiteerita seda. Etendust vaadates on sageli tunne – see pilt või vorm on juba olnud. Need viited on mälupildid – natuke teisenenud, udused, kuid siiski ära tuntavad. Viimaste aastate teemaderingis on kohtumiste kõrval olulisel kohal olnud mälu, mäletamise ja mälukultuuri mõtestamine. "Oaas" paistab esitavat küsimust: kuidas jäädakse mäletama Paide teatrit.
Oaas on pelgupaik keset kõrbe, turvatunnet ja hoitust sisendav koht. Samal ajal seostub oaasiga ka miraaž – sageli on see kõik ainult soovmõtlemine, illusioon ning unelm. Paide teater on oaas. See on pelgupaik neile, kes usuvad, et teater on midagi enamat kui meelelahutus, et kohtumine on midagi enamat kui samas ruumis viibimine. Neile, kelle jaoks on oluline, et neid nähtaks ja olla avatud uutele kogemustele. Muidugi on veel vara hinnata, kas Paide teater on särav komeet Eesti teatri ajaloos või muutub see mälestus ajapikku miraažiks, mille puhul enam ei tea, kas see üldse kunagi päriselt juhtus või oli kõigest ilus unistus, kuid siin, nüüd ja praegu on viimane võimalus oaasist osa saada.
[1] Teatritegevus Paides ei lõppe 31. detsembriga 2022. aastal. Alates 1. jaanuarist on teatri uus kunstiline juht Mariliis Peterson. Arvustuses on Paide teatri all silmas peetud 2018. aasta 1. augustil alustanud ning aastate jooksul mõningal määral muutunud tuumikut.
|
Arvustus. Pidu kahe hetke vahel
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neli ja pool aastat tegutsenud Paide teatri [1] viimaseks lavastuseks on "Oaas". Teatrisse saabudes on atmosfäär korraga pidulik ja kodune, ülev ning oma. Saabujaid tervitab pidulikult riietatud lavastuse trupp ning aeg-ajalt kõlavad üle teatri tekstikatked, mis algavad fraasiga "täpselt praegu". Publikule antakse etenduse ajaks isiklik kohtumiste strateegiate käsiraamat ning saalile lähenedes hakkavad "täpselt praegu" fraasid aina selgemini kostuma. Laval on kolm näitlejat, kes aeg-ajalt vahetuvad ning publikule argiseid stsenaariume esitavad. Täpselt praegu helistab keegi Pariisis oma sõbrale, täpselt praegu vaatab üks mees aknast välja, täpselt praegu, täpselt praegu, täpselt praegu…
Lavastus koosneb kolmest ühel või teisel viisil Paide teatri olemust, missiooni ja minevikku peegeldavast vaatusest. Kuigi see ühine joon seal on, võiksid esimesed kaks vaatust moodustada omaette tervikud, millele järgneb reflekteerimishetke andev kolmas vaatus. Esimene vaatus mängib suuresti aja peatumise ideega ning loob atmosfääri ülejäänud õhtuks. Praegu on hetk, mil tulevikku – ega ka lõppu – ei tule. Hetk, mil kõik on võimalik. Aja peatumist rõhutatakse siin, nüüd ja praegu mininarratiividega. Kujundite loomine käib tihedalt – igiliikurlikult mõjuv katkematu inimkett, ringjate liikumiste rõhutamine, jõuline, sisendav ning hüpnotiseeriv muusika ning ikka ja jälle, siin just nüüd, selles hetkes olemine.
Samas pole ise võimalik aega peatada. See võib juhtuda ainult ülimas joovastuses või valus. Kui põrutakse, saadakse haiget või saavutatakse flow- seisund. Keegi ei tea, kui kauaks aeg peatub, aga seda üürikest-lõpmatut pausi tuleb nautida. Tuleb proovida, põruda ja uuesti alustada. Isegi kui lavastus ei räägi lõpust, on millegi lõpu ärevus-elevus ja samas lavalt saali imbuv elujõulisus ja -tahe selgelt tajutav ning nakkav. Esimene vaatus on suurejooneline ja ülev pidu, mis proovib korraks rebestada aegruumi kangast ning jõuda ajavälisesse ruumi. Kuid siis algab liialt pikk vaheaeg ning esimeses vaatuses kehtestatu jääb tagaplaanile. Pikad pausid ning ebaühtlane struktuur ongi "Oaasi" suurim nõrkus.
Lavastuse tõeline kese ilmne teises vaatuses ning seisneb kohtumiste võlus ja võimalikkuses. On ju teater kui kohtumine olnud Paide teatri üks ideoloogilisi keskmeid. "Oaas" on võimalus kohtuda kunsti, võõraste, mineviku, iseenda ja ka Paide teatriga ning on selle lavastuse suurim väärtus. Erinevaid lähenemisi kohtumistele ja mõtisklusi neist võib leida etenduse alguses kätte antud käsiraamatust ning kuigi sisult huvitav ja mõtteainet pakkuv, on selle funktsioon etenduse jooksul üsnagi minimaalne. Tekstitundliku lavastaja ja dramaturgi puhul on raamatu kasutamine teejuhina sümboolne ning teatri kui kaduva kunsti kontekstis ilus füüsiline jäädvustus ning meenutus, kuid täit rõõmu saavad sellest tunda siiski need, kes raamatu taskus, läbi öise Paide koduteed otsivad.
Eraldiseisvaid vaatusi ühendab kohtumine Paide teatri minevikuga. Kuigi lavastuses öeldakse, et taheti ära proovida asjad, milleni nelja aasta jooksul ei jõutud, viidatakse seal ka juba möödunule. Just viidatakse möödunule, mitte ei tsiteerita seda. Etendust vaadates on sageli tunne – see pilt või vorm on juba olnud. Need viited on mälupildid – natuke teisenenud, udused, kuid siiski ära tuntavad. Viimaste aastate teemaderingis on kohtumiste kõrval olulisel kohal olnud mälu, mäletamise ja mälukultuuri mõtestamine. "Oaas" paistab esitavat küsimust: kuidas jäädakse mäletama Paide teatrit.
Oaas on pelgupaik keset kõrbe, turvatunnet ja hoitust sisendav koht. Samal ajal seostub oaasiga ka miraaž – sageli on see kõik ainult soovmõtlemine, illusioon ning unelm. Paide teater on oaas. See on pelgupaik neile, kes usuvad, et teater on midagi enamat kui meelelahutus, et kohtumine on midagi enamat kui samas ruumis viibimine. Neile, kelle jaoks on oluline, et neid nähtaks ja olla avatud uutele kogemustele. Muidugi on veel vara hinnata, kas Paide teater on särav komeet Eesti teatri ajaloos või muutub see mälestus ajapikku miraažiks, mille puhul enam ei tea, kas see üldse kunagi päriselt juhtus või oli kõigest ilus unistus, kuid siin, nüüd ja praegu on viimane võimalus oaasist osa saada.
[1] Teatritegevus Paides ei lõppe 31. detsembriga 2022. aastal. Alates 1. jaanuarist on teatri uus kunstiline juht Mariliis Peterson. Arvustuses on Paide teatri all silmas peetud 2018. aasta 1. augustil alustanud ning aastate jooksul mõningal määral muutunud tuumikut.
### Response:
Arvustus. Pidu kahe hetke vahel
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Mullusel EM-finaalturniiril hõbeda saanud Inglismaa jäi laupäeval tiitlikaitsjale Prantsusmaale alla 1:2, veerandfinaali on inglased MM-il nüüd pidama jäänud seitsmel korral. 2016. aastal koondise peatreeneriks saanud Gareth Southgate'i leping lõppeb 2024. aasta EM-i järel.
"Need turniirid nõuavad inimeselt palju ja vajan mõtlemiseks aega," rääkis Southgate. "Tahan teha meeskonna, Inglismaa ja alaliidu heaks õige otsuse, ükskõik, milline see on. Pean olema kindel, et see otsus on õige. Olen väga uhke selle üle, mida mängijad on saavutanud: mitte ainult täna, vaid kogu turniiri käigus. Arvan, et võistkond on igas valdkonnas teinud suure sammu edasi."
"Meie esitused on olnud väga kõrgel tasemel, kaasa arvatud see ühe maailma parima võistkonna vastu. Näitasime, kui lähedal oleme sellele tasemele, meil on mõned noored, kes on endast maailma suurimal areenil märku andnud," lisas Southgate.
Mitmed nüüd analüütikute ja kommentaatoritena töötavad endised Inglismaa koondislased on veendunud, et Southgate peaks ametis jätkama. "Tahaksin, et Gareth jääks veel kaheks aastaks ja enamakski, olgu seda siis treenerina või mõnes muus alaliidu rollis," rääkis ITV-s endine Manchester Unitedi kapten Gary Neville.
"Viimase kümne aasta jooksul on Inglismaa võitnud noorteturniire, triumfeeris suvel naiste EM-finaalturniiril ja on meeste EM-il jõudnud finaali. Me mängime hästi, meil on head jalgpallurid. Oleme ausad: Inglismaa jalgpall on praegu heas kohas," lisas Neville.
"Oleme mänginud enesekindlalt ja EM-finaalturniirini on vaid 18 kuud. See grupp jääb kokku ja ehitab saavutatu peale," sõnas BBC-s Martin Keown; Jermaine Jenas lisas: "meil ei ole millegi üle kahetsust tunda, kasvasime turniiri sisse. Treeneri ja mängijate esitusi silmas pidades ei ole mul kõhklusi."
|
Southgate ei ole jätkamise osas veel otsust langetanud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullusel EM-finaalturniiril hõbeda saanud Inglismaa jäi laupäeval tiitlikaitsjale Prantsusmaale alla 1:2, veerandfinaali on inglased MM-il nüüd pidama jäänud seitsmel korral. 2016. aastal koondise peatreeneriks saanud Gareth Southgate'i leping lõppeb 2024. aasta EM-i järel.
"Need turniirid nõuavad inimeselt palju ja vajan mõtlemiseks aega," rääkis Southgate. "Tahan teha meeskonna, Inglismaa ja alaliidu heaks õige otsuse, ükskõik, milline see on. Pean olema kindel, et see otsus on õige. Olen väga uhke selle üle, mida mängijad on saavutanud: mitte ainult täna, vaid kogu turniiri käigus. Arvan, et võistkond on igas valdkonnas teinud suure sammu edasi."
"Meie esitused on olnud väga kõrgel tasemel, kaasa arvatud see ühe maailma parima võistkonna vastu. Näitasime, kui lähedal oleme sellele tasemele, meil on mõned noored, kes on endast maailma suurimal areenil märku andnud," lisas Southgate.
Mitmed nüüd analüütikute ja kommentaatoritena töötavad endised Inglismaa koondislased on veendunud, et Southgate peaks ametis jätkama. "Tahaksin, et Gareth jääks veel kaheks aastaks ja enamakski, olgu seda siis treenerina või mõnes muus alaliidu rollis," rääkis ITV-s endine Manchester Unitedi kapten Gary Neville.
"Viimase kümne aasta jooksul on Inglismaa võitnud noorteturniire, triumfeeris suvel naiste EM-finaalturniiril ja on meeste EM-il jõudnud finaali. Me mängime hästi, meil on head jalgpallurid. Oleme ausad: Inglismaa jalgpall on praegu heas kohas," lisas Neville.
"Oleme mänginud enesekindlalt ja EM-finaalturniirini on vaid 18 kuud. See grupp jääb kokku ja ehitab saavutatu peale," sõnas BBC-s Martin Keown; Jermaine Jenas lisas: "meil ei ole millegi üle kahetsust tunda, kasvasime turniiri sisse. Treeneri ja mängijate esitusi silmas pidades ei ole mul kõhklusi."
### Response:
Southgate ei ole jätkamise osas veel otsust langetanud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Probleemid on veevarustuse ja kanalisatsiooniga ning mis seal salata, kortermajade küttega. Ehk et me ei suuda teatud piirkondades enam tagada vett ja kanalit. Kärlal on probleemid, Sõmeral on probleemid. Pärsama, kus on ka hooldekodu, sai õnneks lahendatud, aga jah, muresid on," rääkis Tuisk pühapäeval ERR-ile. "Esimestesse kohtadesse, Sõmerale me viime juba kohale nii vett kui ka juba kuivkäimlaid. Ja võimalik, et me hakkame ka mujale [viima]," lisas ta.
Saaremaal ja Hiiumaal oli pühapäeva lõunal ilma elektrita üle 4800 majapidamise. Saaremaal oli keskpäeval 4211 klienti vooluta. Elektrikatkestused põhjustas laupäeva varahommikul Lääne-Eestit tabanud suur lumesadu.
Tuisk ütles, et Elektrilevi lubas lähiajal Saaremaal korda teha 2100 liikumiskohta ja loodetavasti õhtuks ka ülejäänud tehtud. "Aga eilne lubadus oli neil see, et eile õhtuks saavad põhimõtteliselt kõik tehtud, mõni üksik jääb täna hommikuks," lisas ta. "Olud on ääretult raske ja brigaadid ütlevad, kui nad ühe koha saavad likvideeritud, siis näevad, et kahe posti tagant on juba järgmine puu, mis kukub kohe liini peale. Ehk et probleemid on suured."
Vallavanema sõnul hoitakse koolid lahti. "Küll aga ei toimu seal nii tõsist õppetööd – et kellel on võimalik koju jääda, võiks jääda koju. Aga nagu me teame, kõigil ei ole võimalik koju ja selles suhtes me proovime vähemalt tagada selle, et lapsed saavad kuskile kohta minna. Muidugi me ei saa tagada seda, et meil ka elekter on ju see on näha homme, kus elekter on ja kus seda pole," rääkis Tuisk.
Saaremaa teed on vallavanema sõnul pühapäeva lõunaks laias laastus korda saadud.
Mobiilisidest on teadaolevalt Telia suutnud oma võrgu taastada, aga Elisa ja Tele2-ga on veel probleeme, märkis Tuisk.
|
Saaremaa vald hakkab elektrita küladesse vett ja kuivkäimlaid viima
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Probleemid on veevarustuse ja kanalisatsiooniga ning mis seal salata, kortermajade küttega. Ehk et me ei suuda teatud piirkondades enam tagada vett ja kanalit. Kärlal on probleemid, Sõmeral on probleemid. Pärsama, kus on ka hooldekodu, sai õnneks lahendatud, aga jah, muresid on," rääkis Tuisk pühapäeval ERR-ile. "Esimestesse kohtadesse, Sõmerale me viime juba kohale nii vett kui ka juba kuivkäimlaid. Ja võimalik, et me hakkame ka mujale [viima]," lisas ta.
Saaremaal ja Hiiumaal oli pühapäeva lõunal ilma elektrita üle 4800 majapidamise. Saaremaal oli keskpäeval 4211 klienti vooluta. Elektrikatkestused põhjustas laupäeva varahommikul Lääne-Eestit tabanud suur lumesadu.
Tuisk ütles, et Elektrilevi lubas lähiajal Saaremaal korda teha 2100 liikumiskohta ja loodetavasti õhtuks ka ülejäänud tehtud. "Aga eilne lubadus oli neil see, et eile õhtuks saavad põhimõtteliselt kõik tehtud, mõni üksik jääb täna hommikuks," lisas ta. "Olud on ääretult raske ja brigaadid ütlevad, kui nad ühe koha saavad likvideeritud, siis näevad, et kahe posti tagant on juba järgmine puu, mis kukub kohe liini peale. Ehk et probleemid on suured."
Vallavanema sõnul hoitakse koolid lahti. "Küll aga ei toimu seal nii tõsist õppetööd – et kellel on võimalik koju jääda, võiks jääda koju. Aga nagu me teame, kõigil ei ole võimalik koju ja selles suhtes me proovime vähemalt tagada selle, et lapsed saavad kuskile kohta minna. Muidugi me ei saa tagada seda, et meil ka elekter on ju see on näha homme, kus elekter on ja kus seda pole," rääkis Tuisk.
Saaremaa teed on vallavanema sõnul pühapäeva lõunaks laias laastus korda saadud.
Mobiilisidest on teadaolevalt Telia suutnud oma võrgu taastada, aga Elisa ja Tele2-ga on veel probleeme, märkis Tuisk.
### Response:
Saaremaa vald hakkab elektrita küladesse vett ja kuivkäimlaid viima
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kataris peetavatel 22. jalgpalli maailmameistrivõistlustel on konkurentsi jäänud veel neli koondist. Esimest korda jõudis poolfinaali Aafrika koondis, kui maailma üllatas Maroko. "Spordipühapäevas" analüüsivad turniiri kulgu ja toovad välja olulisi nüansse Marko Pärnpuu ja Kaspar Koort.
Ott Tänak sõlmis lepingu M-Spordi meeskonnaga, et võidelda tuleval hooajal taas autoralli MM-tiitli eest. Rallimaailm rõõmustas otsuse üle - igas meeskonnas on järgmisel aastal vähemalt üks tõsiseltvõetav tiitlinõudleja. Millised on M-Spordi perspektiivid Tänakule konkurentsivõimelist autot pakkuda? Asjade seisu hindab Jaan Martinson.
Käesoleval nädalal lahkus üliedukas tennisetreener Nick Bollettieri, kelle õpilaste hulka kuuluvad näiteks Andre Agassi, Serena Wiliiams ja Boris Becker. Bollettieri isiksust ja pärandit lahkab tennisetreener Alo Ojassalu.
"Spordipühapäev" on Vikerraadio eetris pühapäeval, 11. detsembril kell 18:15. Saate panevad kokku Ragnar Kaasik, Juhan Kilumets ja Johannes Vedru.
|
"Spordipühapäevas" räägitakse MM-ist, Tänakust ja lahkunud tennisetreenerist
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kataris peetavatel 22. jalgpalli maailmameistrivõistlustel on konkurentsi jäänud veel neli koondist. Esimest korda jõudis poolfinaali Aafrika koondis, kui maailma üllatas Maroko. "Spordipühapäevas" analüüsivad turniiri kulgu ja toovad välja olulisi nüansse Marko Pärnpuu ja Kaspar Koort.
Ott Tänak sõlmis lepingu M-Spordi meeskonnaga, et võidelda tuleval hooajal taas autoralli MM-tiitli eest. Rallimaailm rõõmustas otsuse üle - igas meeskonnas on järgmisel aastal vähemalt üks tõsiseltvõetav tiitlinõudleja. Millised on M-Spordi perspektiivid Tänakule konkurentsivõimelist autot pakkuda? Asjade seisu hindab Jaan Martinson.
Käesoleval nädalal lahkus üliedukas tennisetreener Nick Bollettieri, kelle õpilaste hulka kuuluvad näiteks Andre Agassi, Serena Wiliiams ja Boris Becker. Bollettieri isiksust ja pärandit lahkab tennisetreener Alo Ojassalu.
"Spordipühapäev" on Vikerraadio eetris pühapäeval, 11. detsembril kell 18:15. Saate panevad kokku Ragnar Kaasik, Juhan Kilumets ja Johannes Vedru.
### Response:
"Spordipühapäevas" räägitakse MM-ist, Tänakust ja lahkunud tennisetreenerist
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Aastateks 2021-2027 koostatud programmi eesmärk on rakendada ühise kalanduspoliitika ja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke ning selle rahaliste vahendite kogusumma on 139,1 miljonit eurot, sellest EL-i panus 97,4 miljonit, selgus Euroopa Komisjoni pressiteatest.
Programmi raames eraldatavast summast 34 protsenti läheb säästva kalanduse arenguks ja vee bioloogiliste ressursside kaitseks, 38 protsenti investeeritakse säästvasse vesiviljelusse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemisse ja turustamisse ning 22 protsenti on ette nähtud kestliku meremajanduse edendamiseks rannikualadel.
Programmiga toetatakse teadusuuringuid, innovatsiooni ja teadmussiiret, oskuste arendamist ja kaasaegse tehnoloogia kasutamist. Suurte turuhäiretega toimetulekuks nähakse sektoritele ette erakorraline toetus.
Samuti eraldatakse programm vahendusel toetusi digipöördeks sektoris.
Toetatakse ka meetmeid, mis aitavad säilitada elurikkust ja ökosüsteeme ning vähendada mereprügi - näiteks selektiivsemad püügivahendid, kudemisalade ja kalade rändeteede taastamine, invasiivsete liikide tõrje, merekeskkonna alaste teadmiste suurendamine ja mereprügi kogumine.
Lisaks toetab Eesti programm rannikumajanduse arengut ja selle mitmekesistamist.
Maaeluministeeriumi teatel on fondil, mille kaudu raha eraldatakse, neli suuremat eesmärki:
- Parandada keskkonna olukorda ning tagada kalavarude säilimine heal tasemel, saades samas hakkama ka kliimamuutustega.
- Kalapüük, kala töötlemine ning vesiviljelus peavad muutunud oludes majanduslikult paremini hakkama saama, aga seda viisil, mis arvestab keskkonnaga.
- Kaasa tuleb aidata kalapüügiga tegelevate kogukondade arengule ning tagada nende majanduslik kestmine. Eestis jagunevad sellised kogukonnad kaheksaks kalanduspiirkonnaks.
- Eelnevate eesmärkide saavutamisele aitab kaasa teadus, innovatsioon ning teadmiste laiem levik teadlastelt kaluritele.
Maaeluminister Urmas Kruuse ütles pressiteate vahendusel, et need prioriteedid on vajalikud toidujulgeolek tagamiseks riigi siseselt ning majanduslikult kasumlikku ekspordi arendamiseks. "Näiteks keskkonnasäästlikuma tehnoloogia ja ressursitõhusate seadmete kasutamisega kalalaevadel vähenevad nii kalurite kulud kui ka ebasoovitav keskkonna mõju," märkis Kruuse.
Ministri sõnul on tehnoloogiasse panustamine parim viis, kuidas ka rahvusvahelisel turul ellu jääda. "Kui suudame oma kalandusest ja vesiviljelusest tulevat toorainet paremini töödelda, suudame olla ka konkurentsivõimelised," ütles ta.
Kruuse tõi esile, et kalanduse konkurentsivõime tugevdamine oli prioriteet ka eelmises rakenduskavas. Kalandussektori parema hakkamasaamise on löögi alla seadnud Venemaa agressioon Ukrainas. Kuigi kriisi mõjude leevendamiseks on kavas sektorile maksta 5 miljoni euro ulatuses hüvitisi juba eelmisest rakenduskavast, annavad EMKVF-i raames kavandatavad meetmed võimaluse sektorit veelgi tugevdada.
Maaeluministeerium hindas Eesti programmi kinnitamist nii oluliseks, et pealkirjastas sellekohase teate "Eesti kalanduse hea käekäik on kindlustatud".
|
Euroopa Komisjon kinnitas ligi 100 miljoni eraldamise Eesti kalandusele
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastateks 2021-2027 koostatud programmi eesmärk on rakendada ühise kalanduspoliitika ja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke ning selle rahaliste vahendite kogusumma on 139,1 miljonit eurot, sellest EL-i panus 97,4 miljonit, selgus Euroopa Komisjoni pressiteatest.
Programmi raames eraldatavast summast 34 protsenti läheb säästva kalanduse arenguks ja vee bioloogiliste ressursside kaitseks, 38 protsenti investeeritakse säästvasse vesiviljelusse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemisse ja turustamisse ning 22 protsenti on ette nähtud kestliku meremajanduse edendamiseks rannikualadel.
Programmiga toetatakse teadusuuringuid, innovatsiooni ja teadmussiiret, oskuste arendamist ja kaasaegse tehnoloogia kasutamist. Suurte turuhäiretega toimetulekuks nähakse sektoritele ette erakorraline toetus.
Samuti eraldatakse programm vahendusel toetusi digipöördeks sektoris.
Toetatakse ka meetmeid, mis aitavad säilitada elurikkust ja ökosüsteeme ning vähendada mereprügi - näiteks selektiivsemad püügivahendid, kudemisalade ja kalade rändeteede taastamine, invasiivsete liikide tõrje, merekeskkonna alaste teadmiste suurendamine ja mereprügi kogumine.
Lisaks toetab Eesti programm rannikumajanduse arengut ja selle mitmekesistamist.
Maaeluministeeriumi teatel on fondil, mille kaudu raha eraldatakse, neli suuremat eesmärki:
- Parandada keskkonna olukorda ning tagada kalavarude säilimine heal tasemel, saades samas hakkama ka kliimamuutustega.
- Kalapüük, kala töötlemine ning vesiviljelus peavad muutunud oludes majanduslikult paremini hakkama saama, aga seda viisil, mis arvestab keskkonnaga.
- Kaasa tuleb aidata kalapüügiga tegelevate kogukondade arengule ning tagada nende majanduslik kestmine. Eestis jagunevad sellised kogukonnad kaheksaks kalanduspiirkonnaks.
- Eelnevate eesmärkide saavutamisele aitab kaasa teadus, innovatsioon ning teadmiste laiem levik teadlastelt kaluritele.
Maaeluminister Urmas Kruuse ütles pressiteate vahendusel, et need prioriteedid on vajalikud toidujulgeolek tagamiseks riigi siseselt ning majanduslikult kasumlikku ekspordi arendamiseks. "Näiteks keskkonnasäästlikuma tehnoloogia ja ressursitõhusate seadmete kasutamisega kalalaevadel vähenevad nii kalurite kulud kui ka ebasoovitav keskkonna mõju," märkis Kruuse.
Ministri sõnul on tehnoloogiasse panustamine parim viis, kuidas ka rahvusvahelisel turul ellu jääda. "Kui suudame oma kalandusest ja vesiviljelusest tulevat toorainet paremini töödelda, suudame olla ka konkurentsivõimelised," ütles ta.
Kruuse tõi esile, et kalanduse konkurentsivõime tugevdamine oli prioriteet ka eelmises rakenduskavas. Kalandussektori parema hakkamasaamise on löögi alla seadnud Venemaa agressioon Ukrainas. Kuigi kriisi mõjude leevendamiseks on kavas sektorile maksta 5 miljoni euro ulatuses hüvitisi juba eelmisest rakenduskavast, annavad EMKVF-i raames kavandatavad meetmed võimaluse sektorit veelgi tugevdada.
Maaeluministeerium hindas Eesti programmi kinnitamist nii oluliseks, et pealkirjastas sellekohase teate "Eesti kalanduse hea käekäik on kindlustatud".
### Response:
Euroopa Komisjon kinnitas ligi 100 miljoni eraldamise Eesti kalandusele
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Lühikava järel esikohal olnud jaapanlanna Kaori Sakamoto pidi lõpuks leppima 192,56 punkti ja viienda kohaga, Mihara kogus oma GP-finaali debüüdil kahe kava kokkuvõttes 208,17 punkti. 197,23 punktiga tuli teiseks lühikava järel viies olnud ameeriklanna Isabeau Levito, kes tuli aprillis Tallinnas juunioride maailmameistriks.
Meeste seas triumfeeris vabakavas 204,47 punktiga isikliku rekordi püstitanud Shoma Uno, kes sai kokku 304,46 punkti. Teine oli tema koondisekaaslane Sota Yamamoto 274,35 punktiga, kolmanda koha sai lühikava järel viies olnud USA iluuisutaja Ilja Malinin (271,94), kes sarnaselt Levitole kevadel Tallinnas triumfeeris.
Jaapanlased tegid GP-finaalis sisuliselt puhta töö, sest paarissõidus said napi võidu Riku Miura - Ryuichi Kihara 214,58 punktiga, edestades ameeriklasi Alexa Knierimi - Brandon Frazieri 1,3 punktiga. Jäätantsus kaitses oma lühikavas saavutatud esikohta Kanada paar Piper Gilles - Paul Poirier (215,64), teine oli USA duo Madison Chock - Evan Bates (211,94).
|
Tallinnas juunioride maailmameistriks tulnud Levito sai GP-finaalis hõbeda
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lühikava järel esikohal olnud jaapanlanna Kaori Sakamoto pidi lõpuks leppima 192,56 punkti ja viienda kohaga, Mihara kogus oma GP-finaali debüüdil kahe kava kokkuvõttes 208,17 punkti. 197,23 punktiga tuli teiseks lühikava järel viies olnud ameeriklanna Isabeau Levito, kes tuli aprillis Tallinnas juunioride maailmameistriks.
Meeste seas triumfeeris vabakavas 204,47 punktiga isikliku rekordi püstitanud Shoma Uno, kes sai kokku 304,46 punkti. Teine oli tema koondisekaaslane Sota Yamamoto 274,35 punktiga, kolmanda koha sai lühikava järel viies olnud USA iluuisutaja Ilja Malinin (271,94), kes sarnaselt Levitole kevadel Tallinnas triumfeeris.
Jaapanlased tegid GP-finaalis sisuliselt puhta töö, sest paarissõidus said napi võidu Riku Miura - Ryuichi Kihara 214,58 punktiga, edestades ameeriklasi Alexa Knierimi - Brandon Frazieri 1,3 punktiga. Jäätantsus kaitses oma lühikavas saavutatud esikohta Kanada paar Piper Gilles - Paul Poirier (215,64), teine oli USA duo Madison Chock - Evan Bates (211,94).
### Response:
Tallinnas juunioride maailmameistriks tulnud Levito sai GP-finaalis hõbeda
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Memo oli kirjutatud 1982. aastal, kui Lipponen oli Soome sotsiaaldemokraatliku partei välissuhete juht. Kümme aastat hiljem sai Lipponenist sotsiaaldemokraatide esimees ning 13 aastat pärast selle koostamist Soome peaminister, märkis uudist vahendanud ajaleht Iltasanomat.
Leht märgib, et memo koostamise ajal olid Poola kommunistlikud võimud Nõukogude Liidu survel kehtestanud riigis sõjaseisukorra, et maha suruda ametiühinguliikumise Solidaarsus juhtimisel alanud võimudevastased rahutused. Nende käigus arreteeriti paljusid ning mõned inimesed said repressioonide käigus ka surma.
Euroopa demokraatlike riikide vasaktsentristlikud parteid olid aga lõhenenud küsimuses, kuidas Poolas toimuvale reageerida. Lipponen esindas Nõukogude Liidule meelepärast seisukohta, et vasakparteide ühendus Sotsialistlik Internatsionaal ei hakkaks toimunut karmilt kritiseerima.
STT märkis, et palus ka Lipponenilt kommentaari, aga viimane keeldus ajakirjanike küsimustele vastamast.
Agentuuri selgituste kohaselt oli memo selle koostamise ajal salastatud ja see tehti avalikuks juba 2007. aastal. Kuid siis jäi see Soome suhteid idanaabriga uurival Helsingi ülikooli ajalooprofessoril Kimmo Rentolal kahe silma vahele. Dokumendi avastas STT, kui töötas läbi CIA dokumente Soome poliitikute kohta.
Lipponen oli Soome peaminister aastatel 1995–2003. Aastatel 2003–2007 oli ta Soome parlamendi Eduskunna esimees. Ta lahkus poliitikast 2007. aasta parlamendivalimiste eel.
2008. aastal teatas Lipponen, et sõlmis Vene-Saksa gaasijuhet Nord Stream rajava rahvusvahelise kontsortsiumiga Nord Stream AG lepingu, mille kohaselt asub üheks aastaks tööle ettevõtte nõustajana.
2011. aastal naasis ta poliitikasse ning oli sotsiaaldemokraatide kandidaat 2012. aasta Soome presidendivalimistel. Ta kogus 1. voorus vaid 6,7 protsenti häältest jäädes viiendaks.
|
Soome meedia: CIA pidas Lipponeni lähedaseks Vene saatkonnaga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Memo oli kirjutatud 1982. aastal, kui Lipponen oli Soome sotsiaaldemokraatliku partei välissuhete juht. Kümme aastat hiljem sai Lipponenist sotsiaaldemokraatide esimees ning 13 aastat pärast selle koostamist Soome peaminister, märkis uudist vahendanud ajaleht Iltasanomat.
Leht märgib, et memo koostamise ajal olid Poola kommunistlikud võimud Nõukogude Liidu survel kehtestanud riigis sõjaseisukorra, et maha suruda ametiühinguliikumise Solidaarsus juhtimisel alanud võimudevastased rahutused. Nende käigus arreteeriti paljusid ning mõned inimesed said repressioonide käigus ka surma.
Euroopa demokraatlike riikide vasaktsentristlikud parteid olid aga lõhenenud küsimuses, kuidas Poolas toimuvale reageerida. Lipponen esindas Nõukogude Liidule meelepärast seisukohta, et vasakparteide ühendus Sotsialistlik Internatsionaal ei hakkaks toimunut karmilt kritiseerima.
STT märkis, et palus ka Lipponenilt kommentaari, aga viimane keeldus ajakirjanike küsimustele vastamast.
Agentuuri selgituste kohaselt oli memo selle koostamise ajal salastatud ja see tehti avalikuks juba 2007. aastal. Kuid siis jäi see Soome suhteid idanaabriga uurival Helsingi ülikooli ajalooprofessoril Kimmo Rentolal kahe silma vahele. Dokumendi avastas STT, kui töötas läbi CIA dokumente Soome poliitikute kohta.
Lipponen oli Soome peaminister aastatel 1995–2003. Aastatel 2003–2007 oli ta Soome parlamendi Eduskunna esimees. Ta lahkus poliitikast 2007. aasta parlamendivalimiste eel.
2008. aastal teatas Lipponen, et sõlmis Vene-Saksa gaasijuhet Nord Stream rajava rahvusvahelise kontsortsiumiga Nord Stream AG lepingu, mille kohaselt asub üheks aastaks tööle ettevõtte nõustajana.
2011. aastal naasis ta poliitikasse ning oli sotsiaaldemokraatide kandidaat 2012. aasta Soome presidendivalimistel. Ta kogus 1. voorus vaid 6,7 protsenti häältest jäädes viiendaks.
### Response:
Soome meedia: CIA pidas Lipponeni lähedaseks Vene saatkonnaga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"See on olnud täiesti fantastiline seiklus täis õppetunde, pisaraid ja naeru. Täname südamest kõiki inimesi, kes selle nii meeldejäävaks on teinud! Lõputud kohvijoomised, kirjandusüritused, vestlused raamatutest ja elust," kirjutas Puänt oma Facebooki lehel.
Kuigi raamatupood sulgeb uksed, jätkab Puändi-nimeline kirjastus siiski tegutsemist.
|
Raamatupood Puänt sulgeb uksed
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on olnud täiesti fantastiline seiklus täis õppetunde, pisaraid ja naeru. Täname südamest kõiki inimesi, kes selle nii meeldejäävaks on teinud! Lõputud kohvijoomised, kirjandusüritused, vestlused raamatutest ja elust," kirjutas Puänt oma Facebooki lehel.
Kuigi raamatupood sulgeb uksed, jätkab Puändi-nimeline kirjastus siiski tegutsemist.
### Response:
Raamatupood Puänt sulgeb uksed
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Maroko ja Portugali matši peakohtunikuks oli 40-aastane Facundo Tello, kes kogus rahvusvahelist kuulsust kaks nädalat enne MM-i algust toimunud Argentina superkarikamängus, kui jagas kättpidi kokku läinud Boca Juniorsi ja Racing Clubi mängijatele kümme punast kaarti.
Portugali tähed Bruno Fernandes ja mängu lisaminutitel suurepärase võimaluse raisanud Pepe polnud rahul, et nende mängu kohtunikuks valiti argentiinlane. "Pean seda ütlema: on vastuvõetamatu, et meie mängu vilistab Argentina kohtunik. Pärast seda, mis juhtus eile [Argentina alistas reedel veerandfinaalis tulise mängu järel Hollandi], Messi rääkis, kogu Argentina rääkis ja meile määratakse see kohtunik," sõnas Pepe.
"Mängisime ainult kaheksa lisaminutit. Nägime ränka vaeva ja kohtunik lisab vaid kaheksa minutit? Ainus meeskond, kes jalgpalli mängis, olime meie. Oleme kurvad: meil oli võimalik MM-tiitel võita ja me ei saanud sellega hakkama," lisas keskkaitsja.
"Ma ei tea, kas nad annavad tiitli Argentinale," rääkis vihane Bruno Fernandes kaotuse järel reporteritele. Mind ei huvita, ütlen, mida mõtlen ja saadan nad põrgusse. On väga veider, et meie mängu saab vilistada kohtunik riigist, mis jätkab võistlemist. Esimesel poolajal tehti minu vastu karistusalas selge viga. Kahtlemata on nad kallutatud," sõnas Manchester Unitedi keskväljamees.
Tello oli kohtunikuks ka Portugali viimases alagrupimängus Lõuna-Korea vastu.
|
Pepe ja Bruno Fernandes süüdistasid kaotuses argentiinlasest kohtunikku
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maroko ja Portugali matši peakohtunikuks oli 40-aastane Facundo Tello, kes kogus rahvusvahelist kuulsust kaks nädalat enne MM-i algust toimunud Argentina superkarikamängus, kui jagas kättpidi kokku läinud Boca Juniorsi ja Racing Clubi mängijatele kümme punast kaarti.
Portugali tähed Bruno Fernandes ja mängu lisaminutitel suurepärase võimaluse raisanud Pepe polnud rahul, et nende mängu kohtunikuks valiti argentiinlane. "Pean seda ütlema: on vastuvõetamatu, et meie mängu vilistab Argentina kohtunik. Pärast seda, mis juhtus eile [Argentina alistas reedel veerandfinaalis tulise mängu järel Hollandi], Messi rääkis, kogu Argentina rääkis ja meile määratakse see kohtunik," sõnas Pepe.
"Mängisime ainult kaheksa lisaminutit. Nägime ränka vaeva ja kohtunik lisab vaid kaheksa minutit? Ainus meeskond, kes jalgpalli mängis, olime meie. Oleme kurvad: meil oli võimalik MM-tiitel võita ja me ei saanud sellega hakkama," lisas keskkaitsja.
"Ma ei tea, kas nad annavad tiitli Argentinale," rääkis vihane Bruno Fernandes kaotuse järel reporteritele. Mind ei huvita, ütlen, mida mõtlen ja saadan nad põrgusse. On väga veider, et meie mängu saab vilistada kohtunik riigist, mis jätkab võistlemist. Esimesel poolajal tehti minu vastu karistusalas selge viga. Kahtlemata on nad kallutatud," sõnas Manchester Unitedi keskväljamees.
Tello oli kohtunikuks ka Portugali viimases alagrupimängus Lõuna-Korea vastu.
### Response:
Pepe ja Bruno Fernandes süüdistasid kaotuses argentiinlasest kohtunikku
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Igal aastal novembri neljandal laupäeval mälestab Ukraina suure näljahäda golodomor 'i ohvreid. Sedakorda toimus see 26. novembril, andes põhjust tõmmata paralleele Venemaa nüüdse terroriga Ukraina vastu ja nimetada see holodomor 'iks. 1
Kui möödunud sajandi kolmekümnendatel aset leidnud golodomor 'i peamine eesmärk oli näljasurma abil välja juurida Ukraina jõukas talupoegkond, maa kollektiviseerida ja lämmatada sellega viimasedki iseseisvuse püüdlused, siis sedakorda, Ukraina energiataristut hävitades soovib Venemaa viia Ukraina humanitaarkatastroofini ja sundida ukrainlased alistuma külma kaudu. Kõikidest elumugavustest ilmajäämine peaks Venemaa lootuste kohaselt ära vintsutama ukrainlaste vastupanutahte ja sundima Ukraina valitsust Venemaaga läbi rääkima.
Ikka ja jälle kostab hääli, et Ukraina ja Venemaa peaksid konflikti lahendama läbirääkimiste teel. Sageli sisaldab see soovitust Venemaa nõudmistele järele anda või pakkuda julgeolekugarantiisid ka Venemaale, millega on välja tulnud Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
Mõnevõrra rahustavalt mõjus novembri lõpus Bukarestis NATO riikide välisministrite kohtumisel NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnum, et Putinit ei tohi lasta seda sõda võita, sest see näitaks maailma autoritaarsetele liidritele, et sõjalist jõudu kasutades on võimalik saavutada oma eesmärke. Stoltenbergi sõnul muudaks see maailma veelgi ohtlikumaks kohaks. NATO peasekretär kordas ka üle, et Ukrainat aidatakse nii kaua, kui see on vajalik, ja kinnitas, et Ukrainal on täielik õigus saada NATO liikmeks. 3
Sealsamas Bukarestis NATO tippkohtumisel 2008. aastal lükati nii Ukraina kui ka Gruusia liitumine ebamäärasesse tulevikku, mille üks tagajärgi oli Venemaa kallaletung Gruusiale samal aastal ja Ukrainale 2014. aastal. Seekordne sõnum palju selgust juurde ei toonud, kuid on arvatud, et uks NATO-sse avaneb Ukrainale pärast territoriaalse terviklikkuse taastamist ja sõjategevuse lõppemist.
Infomüra on väga suur ja samavõrra kui Stoltenbergi sõnad mõjuvad rahustavalt, mõjub rahutukstegevalt kaevikusõjaks taandunud lahingutegevus, millega koos pole vaibunud ka seisukohad, et olukorrale tuleb leida poliitiline lahendus. Sõjapidamist raskendav bezdorižžja 2, kus pinnase pehmenemise tõttu tuleb lahingut pidada sageli vööni jäises vees ja mudas, on paraku üle kandunud ka poliitilisele tasandile. Seisukohtade pinnas on pehme ja sellest võib kergesti läbi vajuda.
Eriti rahutukstegevalt mõjutab Ukraina ühiskonda ja meediat see, kui Ukraina sõjalises võidus kahtlevad sellise kaaluga tegelased nagu USA kindral Mark Milley. 4
Venemaaga läbirääkimiste pooldajate või Ukrainale relvatarnetest loobumise eestkõnelejate nimekiri on olnud õige pikk alates Macronist, Rooma paavstist Franciscusest, USA endisest presidendist Donald Trumpist, Ungari peaministrist Viktor Orbánist, Forza Italia juhist Silvio Berlusconist jt.
Viimase aja poliitiliste sõnumite rõhuasetus on siiski nihkunud kindlalt selle poole, et mis tahes kõneluste eelduseks saab olla sõjategevuse lõpetamine Venemaa poolt ja Vene vägede tingimusteta lahkumine Ukrainast. Seisukohaga, et tegemist on kahe riigi territoriaalse vaidlusega, kus nn vaidlusalused piirkonnad tuleks ära jagada, pole keegi enam välja tulnud. Mais pakkus sellist rahuplaani mäletatavasti Itaalia. 5
Mis puudutab USA vahevalimiste aegu kõlanud sõnumeid, et Ukrainale antava abi osas tuleb kontrolli suurendada või abi ennast vähendada, siis pärast valimisi on ka USA poliitikute seisukohad selgemad ja toetus Ukrainale kindlam nagu pinnas pärast bezdorožžija 't. Väidetavalt pani Venemaa vabariiklaste võidule ja koos sellega USA relvatarnete vähendamisele suuri lootusi ning see olevat üks põhjusi, miks Putin sõjaga venitab, oodates mingit välist imet, mis olukorra päästab. Reaalsuses peab Ukraina toetamist vajalikuks mõlema USA suurpartei tuumik.
Bideni administratsioon liigub siiski ettevaatliku planeerimise teed, ei söanda ette võtta liiga järske samme ega välja pakkuda selget stsenaariumi, kuidas oma olemusliku kurjuse taas paljastanud diktatuuririigiga toimida. Bideni liigagi suur ettevaatlikkus võimaldab võtta vabariiklastel tema suhtes kriitiline hoiak ja arvestades nende edu Esindajatekojas survestada teda andma Ukrainale rohkem ja efektiivsemat relvaabi.
Selliste seisukohtadega on juba välja tulnud näiteks vabariiklaste liider senatis, senaator Mitch McConnell ja Esindajatekoja väliskomitee vabariiklasest liige Michael McCaul, 6 kellest 1. jaanuaril saab komitee esimees.
Armee või kõrilõikajate bande?
Need on õige kummalised peatükid, mille Venemaa seoses invasiooniga Ukrainasse sõjaajalukku kirja paneb: hübriidsõda ja Krimmi hõivamine nn roheliste mehikeste poolt, sõda Donbassis meetodil "meid siin pole", "kiire" "sõjaline erioperatsioon" Teise maailmasõja mastaabis enam kui 1000 kilomeetri pikkusel rindel, tuumajaamade kasutamine tugipunktidena, kaevumine Tšornobõli radioaktiivsesse mulda (lolluse tippsaavutus!), terroristlikud raketirünnakud elektri- ja soojusvõrgu hävitamiseks, natsisümboolika rikastamine tähtedega Z ja V jne.
Värvi lisavad kadõrovlastest Tiktoki-sõdurid, Wagneri grupi kõrilõikajad, kuvalda fetišeerimine taparelvana. See kirju sõjardite seltskond ja nende sõjapidamise metoodika on toonud Ukraina sõja leksikasse ka uusi väljendeid, ilma milleta pole enam võimalik lahingutegevust kirjeldada.
tševekaa, tševekaalased (tuletised lühendist ЧВК, частная военная компания, 'erasõjaväeline üksus') – Wagneri grupi palgaarmee, palgasõdurid;
wagnerlased – Wagneri grupi sõdurid;
kadõrovlased – Ramzan Kadõrovi kontrolli all olevad tšetšeenidest üksused ja nende liikmed, tegutsevad valdavalt Rosgvardija (sh OMON, SOBR), kuid ka Venemaa siseministeeriumi, Vene regulaarväe ja DNRi üksuste koosseisus;
Tiktoki-sõdurid (vn тикток-воины) – Tiktokki videoid postitavate kadõrovlaste hüüdnimi;
zek, zekid (tuletis lühendist ЗК, заключённый, 'süüdimõistetu') – tähistab Wagneri grupi poolt sõjategevusse värvatud vange;
DNR-lased, LNR-lased – nn Donetski ja Luhanski rahvavabariigi relvaüksused;
tšmobikud (tuletis mõistest частичная мобилизация, 'osaline mobilisatsioon') – nn osalise mobilisatsiooni käigus armeesse võetud sõdurid.
Neil gruppidel on oma hierarhia ja lahingukord. Kõige vähem väärtuslikud on napi väljaõppega või täiesti ilma ettevalmistuseta zekid ja tšmobikud, nn kahuriliha, keda kasutatakse luure eelsalkadena, et välja selgitada vaenlase positsioone ja teostada esmaseid rünnakuid. Neid saadetakse lahingusse väikeste gruppidena ja halvasti relvastatult, grupp grupi järel, et Ukraina kaitse ära kurnata. Mingil hetkel, kui peaks avanema läbimurdevõimalus, järgnevad neile väljaõppinud wagnerlased.
Zekkidel ja tšmobikutel on vaid käsirelvad, zekkidele antakse relvad kätte vahetult enne rünnakut. Soomukeid ja tanke neil toetuseks enamasti pole. Võib juhtuda, et ka laskemoona käsirelvadele ei anta. Kadõrovlaste ülesanne on tagada, et zekid ja tšmobikud ei deserteeriks ja sundida nad uuesti lahingusse. Kuuldavasti lastakse desertööre ka maha.
Telegrami kanalitelt võib leida videoid lahinguväljade kuumadest paikadest nagu Bahmut, Pavlivka, Adijivka, Marjinka jt, mis on kaetud zekkide ja mobikute laipadega. Venemaa laipu ei loe ja ära neid ei vii. Ukraina kaitseministeeriumi andmeil langeb päevas 400–600 Vene sõdurit, 2. detsembril oli neid koguni 650. 7
DNR-lasi ja LNR-lasi hinnatakse kõrgelt, sest neil on pikaajaline lahingukogemus. Ometi Vene relvaüksused neid omaks ei pea ja võivad nad kergesti hätta jätta, nagu juhtus Harkivi oblastist taganemisel. Ka ei kajasta Vene poole statistika nende hukkunute ja haavatute arvu, s.t neil ei ole Venemaa jaoks isegi mitte statistilist väärtust.
Peale nimetatud üksuste on väidetavalt loomisel uus eraarmee, milleks samuti hakatakse värbama vange. 8 Seda rahastavat armeenia päritolu ärimees Samvel Karapetjan, kes on Gazpromiga seotud ettevõtte Tashir Holding omanik.
Uue vangidest eraarmee loomisega hakkab tegelema Ukrainas okupeeritud territooriumeil vanglate ülemaks määratud ärimees ja kriminaalne autoriteet Armen Sarkisjan, tuntud ka hüüdnime Armen Gorlovkast all. Uut eraarmeed olevat Ukraina luure allikail vaja selleks, et tekitada Prigožini palgaarmeele vastukaal, mis kõneleb Putini režiimi kasvavast ohutundest ja kardetavast võimuvõitlusest.
Putini õlekõrred ja Zelenski rahuvalem
Kõik Venemaa algatused, sh mobilisatsioon, uute palgaarmee üksuste loomine, katsed osta sõjavarustust Iraanist, Põhja-Koreast ja Hiinast kõnelevad Putini meeleheitlikust pingutusest tagasi võita kaotsi läinud initsiatiiv sõjategevuses või jõuda mingigi arvestatava positsioonini, et sundida Ukraina läbirääkimiste laua taha.
Selleks on kasutatud eri laadi terrorit, sh tuumaohu ja globaalse näljahädaga manipuleerimist ning Ukraina tsiviiltaristu ründamist.
Enamik sõjanduse eksperte on jõudnud siiski veendumusele, et need meetodid ei kõnele mitte Venemaa soovist läbi rääkida, vaid nende eesmärk on sundida Ukrainale peale oma ultimatiivsed tingimused.
"Seejuures on Venemaa küüniliselt teada andnud, et jätkab Ukraina tsiviiltaristu tulistamist rakettidega niikaua, kuni Ukraina on nõus Venemaa tingimused vastu võtma."
Teatavasti nõuab Venemaa, et Ukraina loovutaks juba vallutatud territooriumid, loobuks NATO-ga ühinemisest, lepiks alalise neutraliteediga, kärbiks suurel määral oma relvajõude jne, mis oma olemuselt tähendavad kapituleerumist. Nn vaherahu on Venemaal vaja selleks, et uuesti jõudu koguda ja Ukraina vallutamist jätkata. Seejuures on Venemaa küüniliselt teada andnud, et jätkab Ukraina tsiviiltaristu tulistamist rakettidega niikaua, kuni Ukraina on nõus Venemaa tingimused vastu võtma.
Venemaa motiividest pole raske aru saada ka inimesel, kes sõjandusest ega välispoliitikast suurt midagi ei jaga. Heaolumaailma häda ei seisne mitte selles, et üldse ei saada aru, vaid mingi kriitiline osa sellest soovib, et neid võõraste muredega ei segataks ja nad saaksid rahulikult oma heaolu edasi nautida.
See on üks asjaolusid, millele ka Putin apelleerib. Et kui ka eurooplase dušipihustist tuleb vaid külma vett, toatemperatuur on jaheda piiril, kütuse hind tõuseb, siis ükskord tulevad nad tänavale ja nõuavad seda, mida Putin soovib – Ukraina kapituleerumist ja sõja lõpetamist. Eurooplaste mugavuslembus on üks Putini õlekõrtest, nii nagu seda oli ka loodetud vabariiklaste võit USA-s. Selle nimel, et mingigi endale soodus muutus läänemaailmas ära oodata, on Putin valmis saatma lahingusse aina uusi ja uusi mobiliseerituid.
Putini ultimaatumi kõrvale on Ukraina president Volodõmõr Zelenski asetanud oma rahuvalemi. 9 See on selge ja loogiline, aga ka üksjagu idealistlik. Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamise, kahjude korvamise ja vangide vabastamise kõrval räägib see maailmast, kus Venemaa on oma tuumarelvad loovutanud, maailmas puudub tuumaoht ja näljahäda ning seal valitseb energiajulgeolek.
See sisaldab endas suure annuse lootust, et Venemaagi on kunagi selle ideaalse või ideaalide lähedase maailma osa. Iseküsimus, kas niisugune maailm koos Venemaaga on ka võimalik. Aga see ei tähenda, et selle poole ei tuleks pürgida.
Kui kõikides arukates peades küpseb mõte Venemaa tuumadesarmeerimisest, siis vene mõte liigub vastupidises suunas. Novembri lõpus teatas Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu, et 2023. aastal keskendub Venemaa oma tuumarajatiste arendamisele, üritades sellega ilmselt läänele koha kätte näidata. See on osa Venemaa superriigiks muutmise plaanist, millesse kuulub ka Ukraina hõivamine, kuid nüüd kõlab see juba õõnsalt ja sõja seis kõneleb sellest, et oma superriigiks saamise plaanid võib Venemaa kalevi alla panna.
Kui pikka aega on räägitud tripolaarsest maailmast, kus on kolm suure sõjaväelise potentsiaaliga riiki – USA, Venemaa ja Hiina –, siis maailma teiseks peetud Vene armee on osutunud õhumulliks. Nüüd juba räägitakse bipolaarsest maailmast, kus domineerimise pärast võistlevad USA ja Hiina. Iseenesest võiks kahele suurele tegijale ju meeldida, kui kolmas platsilt minema lüüakse, aga see eeldab, et sellega lahendatakse ka Venemaaga kaasnevad julgeolekuriskid.
Ennekõike ahistab otsustajaid pelgus võimaliku kodusõja ees Venemaal, sellega kaasnev stiihia ja tuumarelvastuse kontrollimatus. Välistatud pole ka kontrollimatute relvaüksuste sissetung Venemaa naaberriikidesse.
See on see valik, mis tõenäoliselt vaevab ka Bidenit, kui ta piirab Ukrainale antavaid relvatarneid, sest kui segadus Venemaal kasvab liiga suureks, on NATO ja sellega ka USA sekkumine vältimatu. Aga mida kauem see kõhklus otsustajate peades istub, seda rohkem ohvreid tuleb kanda Ukrainal, kelle kätega ehitab läänemaailm praegu oma julgeolekut teda seejuures piisavalt abistamata. Mitte sel määral, et see sõda kiiresti lõpetada.
1 Ukr голодомор ja холодомор – näljahada ja külmahäda. Tuletised sõnadest голод – nälg, холод – külm, морити – hävitama.
2 Ukr бездоріжжя – teedelagunemine, teetus. Tuletis sõnadest без – ilma, ilma olema, доріг – teed, teedest. Vn распу́тица.
3 NATO pressimaterjalid 29. XI 2022. https://www.nato.int/cps/ru/natohq/opinions_209371.htm https://www.nato.int/cps/en/natohq/opinions_209381.htm
4 Oren Liebermann, US general arguses Ukraine may be in a position of strength to negotiate Russian withdrawal. CNN 16.XI 2022.
5 Tommaso Ciriaco, La pace in 4 tappe. Sul tavolo dell'Onu arriva il piano del governo italiano.
6 Vt McConnell on Ukraine's Progress and Needed Next Steps. Majorities on both sides of the aisle' support continued Ukraine aid: Rep. McCaul. ABC, This Week. 27. XI 2022.
7 Vt Ministry of Defence Ukraine.
8 Russian Offensive Campaign Assessment, November 26.
9 Address by the President of Ukraine, the Halifax International Security Forum. 19. XI 2022.
|
Ülo Mattheus: Ukraina märksõnadgolodomor'istholodomor'ini
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Igal aastal novembri neljandal laupäeval mälestab Ukraina suure näljahäda golodomor 'i ohvreid. Sedakorda toimus see 26. novembril, andes põhjust tõmmata paralleele Venemaa nüüdse terroriga Ukraina vastu ja nimetada see holodomor 'iks. 1
Kui möödunud sajandi kolmekümnendatel aset leidnud golodomor 'i peamine eesmärk oli näljasurma abil välja juurida Ukraina jõukas talupoegkond, maa kollektiviseerida ja lämmatada sellega viimasedki iseseisvuse püüdlused, siis sedakorda, Ukraina energiataristut hävitades soovib Venemaa viia Ukraina humanitaarkatastroofini ja sundida ukrainlased alistuma külma kaudu. Kõikidest elumugavustest ilmajäämine peaks Venemaa lootuste kohaselt ära vintsutama ukrainlaste vastupanutahte ja sundima Ukraina valitsust Venemaaga läbi rääkima.
Ikka ja jälle kostab hääli, et Ukraina ja Venemaa peaksid konflikti lahendama läbirääkimiste teel. Sageli sisaldab see soovitust Venemaa nõudmistele järele anda või pakkuda julgeolekugarantiisid ka Venemaale, millega on välja tulnud Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
Mõnevõrra rahustavalt mõjus novembri lõpus Bukarestis NATO riikide välisministrite kohtumisel NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnum, et Putinit ei tohi lasta seda sõda võita, sest see näitaks maailma autoritaarsetele liidritele, et sõjalist jõudu kasutades on võimalik saavutada oma eesmärke. Stoltenbergi sõnul muudaks see maailma veelgi ohtlikumaks kohaks. NATO peasekretär kordas ka üle, et Ukrainat aidatakse nii kaua, kui see on vajalik, ja kinnitas, et Ukrainal on täielik õigus saada NATO liikmeks. 3
Sealsamas Bukarestis NATO tippkohtumisel 2008. aastal lükati nii Ukraina kui ka Gruusia liitumine ebamäärasesse tulevikku, mille üks tagajärgi oli Venemaa kallaletung Gruusiale samal aastal ja Ukrainale 2014. aastal. Seekordne sõnum palju selgust juurde ei toonud, kuid on arvatud, et uks NATO-sse avaneb Ukrainale pärast territoriaalse terviklikkuse taastamist ja sõjategevuse lõppemist.
Infomüra on väga suur ja samavõrra kui Stoltenbergi sõnad mõjuvad rahustavalt, mõjub rahutukstegevalt kaevikusõjaks taandunud lahingutegevus, millega koos pole vaibunud ka seisukohad, et olukorrale tuleb leida poliitiline lahendus. Sõjapidamist raskendav bezdorižžja 2, kus pinnase pehmenemise tõttu tuleb lahingut pidada sageli vööni jäises vees ja mudas, on paraku üle kandunud ka poliitilisele tasandile. Seisukohtade pinnas on pehme ja sellest võib kergesti läbi vajuda.
Eriti rahutukstegevalt mõjutab Ukraina ühiskonda ja meediat see, kui Ukraina sõjalises võidus kahtlevad sellise kaaluga tegelased nagu USA kindral Mark Milley. 4
Venemaaga läbirääkimiste pooldajate või Ukrainale relvatarnetest loobumise eestkõnelejate nimekiri on olnud õige pikk alates Macronist, Rooma paavstist Franciscusest, USA endisest presidendist Donald Trumpist, Ungari peaministrist Viktor Orbánist, Forza Italia juhist Silvio Berlusconist jt.
Viimase aja poliitiliste sõnumite rõhuasetus on siiski nihkunud kindlalt selle poole, et mis tahes kõneluste eelduseks saab olla sõjategevuse lõpetamine Venemaa poolt ja Vene vägede tingimusteta lahkumine Ukrainast. Seisukohaga, et tegemist on kahe riigi territoriaalse vaidlusega, kus nn vaidlusalused piirkonnad tuleks ära jagada, pole keegi enam välja tulnud. Mais pakkus sellist rahuplaani mäletatavasti Itaalia. 5
Mis puudutab USA vahevalimiste aegu kõlanud sõnumeid, et Ukrainale antava abi osas tuleb kontrolli suurendada või abi ennast vähendada, siis pärast valimisi on ka USA poliitikute seisukohad selgemad ja toetus Ukrainale kindlam nagu pinnas pärast bezdorožžija 't. Väidetavalt pani Venemaa vabariiklaste võidule ja koos sellega USA relvatarnete vähendamisele suuri lootusi ning see olevat üks põhjusi, miks Putin sõjaga venitab, oodates mingit välist imet, mis olukorra päästab. Reaalsuses peab Ukraina toetamist vajalikuks mõlema USA suurpartei tuumik.
Bideni administratsioon liigub siiski ettevaatliku planeerimise teed, ei söanda ette võtta liiga järske samme ega välja pakkuda selget stsenaariumi, kuidas oma olemusliku kurjuse taas paljastanud diktatuuririigiga toimida. Bideni liigagi suur ettevaatlikkus võimaldab võtta vabariiklastel tema suhtes kriitiline hoiak ja arvestades nende edu Esindajatekojas survestada teda andma Ukrainale rohkem ja efektiivsemat relvaabi.
Selliste seisukohtadega on juba välja tulnud näiteks vabariiklaste liider senatis, senaator Mitch McConnell ja Esindajatekoja väliskomitee vabariiklasest liige Michael McCaul, 6 kellest 1. jaanuaril saab komitee esimees.
Armee või kõrilõikajate bande?
Need on õige kummalised peatükid, mille Venemaa seoses invasiooniga Ukrainasse sõjaajalukku kirja paneb: hübriidsõda ja Krimmi hõivamine nn roheliste mehikeste poolt, sõda Donbassis meetodil "meid siin pole", "kiire" "sõjaline erioperatsioon" Teise maailmasõja mastaabis enam kui 1000 kilomeetri pikkusel rindel, tuumajaamade kasutamine tugipunktidena, kaevumine Tšornobõli radioaktiivsesse mulda (lolluse tippsaavutus!), terroristlikud raketirünnakud elektri- ja soojusvõrgu hävitamiseks, natsisümboolika rikastamine tähtedega Z ja V jne.
Värvi lisavad kadõrovlastest Tiktoki-sõdurid, Wagneri grupi kõrilõikajad, kuvalda fetišeerimine taparelvana. See kirju sõjardite seltskond ja nende sõjapidamise metoodika on toonud Ukraina sõja leksikasse ka uusi väljendeid, ilma milleta pole enam võimalik lahingutegevust kirjeldada.
tševekaa, tševekaalased (tuletised lühendist ЧВК, частная военная компания, 'erasõjaväeline üksus') – Wagneri grupi palgaarmee, palgasõdurid;
wagnerlased – Wagneri grupi sõdurid;
kadõrovlased – Ramzan Kadõrovi kontrolli all olevad tšetšeenidest üksused ja nende liikmed, tegutsevad valdavalt Rosgvardija (sh OMON, SOBR), kuid ka Venemaa siseministeeriumi, Vene regulaarväe ja DNRi üksuste koosseisus;
Tiktoki-sõdurid (vn тикток-воины) – Tiktokki videoid postitavate kadõrovlaste hüüdnimi;
zek, zekid (tuletis lühendist ЗК, заключённый, 'süüdimõistetu') – tähistab Wagneri grupi poolt sõjategevusse värvatud vange;
DNR-lased, LNR-lased – nn Donetski ja Luhanski rahvavabariigi relvaüksused;
tšmobikud (tuletis mõistest частичная мобилизация, 'osaline mobilisatsioon') – nn osalise mobilisatsiooni käigus armeesse võetud sõdurid.
Neil gruppidel on oma hierarhia ja lahingukord. Kõige vähem väärtuslikud on napi väljaõppega või täiesti ilma ettevalmistuseta zekid ja tšmobikud, nn kahuriliha, keda kasutatakse luure eelsalkadena, et välja selgitada vaenlase positsioone ja teostada esmaseid rünnakuid. Neid saadetakse lahingusse väikeste gruppidena ja halvasti relvastatult, grupp grupi järel, et Ukraina kaitse ära kurnata. Mingil hetkel, kui peaks avanema läbimurdevõimalus, järgnevad neile väljaõppinud wagnerlased.
Zekkidel ja tšmobikutel on vaid käsirelvad, zekkidele antakse relvad kätte vahetult enne rünnakut. Soomukeid ja tanke neil toetuseks enamasti pole. Võib juhtuda, et ka laskemoona käsirelvadele ei anta. Kadõrovlaste ülesanne on tagada, et zekid ja tšmobikud ei deserteeriks ja sundida nad uuesti lahingusse. Kuuldavasti lastakse desertööre ka maha.
Telegrami kanalitelt võib leida videoid lahinguväljade kuumadest paikadest nagu Bahmut, Pavlivka, Adijivka, Marjinka jt, mis on kaetud zekkide ja mobikute laipadega. Venemaa laipu ei loe ja ära neid ei vii. Ukraina kaitseministeeriumi andmeil langeb päevas 400–600 Vene sõdurit, 2. detsembril oli neid koguni 650. 7
DNR-lasi ja LNR-lasi hinnatakse kõrgelt, sest neil on pikaajaline lahingukogemus. Ometi Vene relvaüksused neid omaks ei pea ja võivad nad kergesti hätta jätta, nagu juhtus Harkivi oblastist taganemisel. Ka ei kajasta Vene poole statistika nende hukkunute ja haavatute arvu, s.t neil ei ole Venemaa jaoks isegi mitte statistilist väärtust.
Peale nimetatud üksuste on väidetavalt loomisel uus eraarmee, milleks samuti hakatakse värbama vange. 8 Seda rahastavat armeenia päritolu ärimees Samvel Karapetjan, kes on Gazpromiga seotud ettevõtte Tashir Holding omanik.
Uue vangidest eraarmee loomisega hakkab tegelema Ukrainas okupeeritud territooriumeil vanglate ülemaks määratud ärimees ja kriminaalne autoriteet Armen Sarkisjan, tuntud ka hüüdnime Armen Gorlovkast all. Uut eraarmeed olevat Ukraina luure allikail vaja selleks, et tekitada Prigožini palgaarmeele vastukaal, mis kõneleb Putini režiimi kasvavast ohutundest ja kardetavast võimuvõitlusest.
Putini õlekõrred ja Zelenski rahuvalem
Kõik Venemaa algatused, sh mobilisatsioon, uute palgaarmee üksuste loomine, katsed osta sõjavarustust Iraanist, Põhja-Koreast ja Hiinast kõnelevad Putini meeleheitlikust pingutusest tagasi võita kaotsi läinud initsiatiiv sõjategevuses või jõuda mingigi arvestatava positsioonini, et sundida Ukraina läbirääkimiste laua taha.
Selleks on kasutatud eri laadi terrorit, sh tuumaohu ja globaalse näljahädaga manipuleerimist ning Ukraina tsiviiltaristu ründamist.
Enamik sõjanduse eksperte on jõudnud siiski veendumusele, et need meetodid ei kõnele mitte Venemaa soovist läbi rääkida, vaid nende eesmärk on sundida Ukrainale peale oma ultimatiivsed tingimused.
"Seejuures on Venemaa küüniliselt teada andnud, et jätkab Ukraina tsiviiltaristu tulistamist rakettidega niikaua, kuni Ukraina on nõus Venemaa tingimused vastu võtma."
Teatavasti nõuab Venemaa, et Ukraina loovutaks juba vallutatud territooriumid, loobuks NATO-ga ühinemisest, lepiks alalise neutraliteediga, kärbiks suurel määral oma relvajõude jne, mis oma olemuselt tähendavad kapituleerumist. Nn vaherahu on Venemaal vaja selleks, et uuesti jõudu koguda ja Ukraina vallutamist jätkata. Seejuures on Venemaa küüniliselt teada andnud, et jätkab Ukraina tsiviiltaristu tulistamist rakettidega niikaua, kuni Ukraina on nõus Venemaa tingimused vastu võtma.
Venemaa motiividest pole raske aru saada ka inimesel, kes sõjandusest ega välispoliitikast suurt midagi ei jaga. Heaolumaailma häda ei seisne mitte selles, et üldse ei saada aru, vaid mingi kriitiline osa sellest soovib, et neid võõraste muredega ei segataks ja nad saaksid rahulikult oma heaolu edasi nautida.
See on üks asjaolusid, millele ka Putin apelleerib. Et kui ka eurooplase dušipihustist tuleb vaid külma vett, toatemperatuur on jaheda piiril, kütuse hind tõuseb, siis ükskord tulevad nad tänavale ja nõuavad seda, mida Putin soovib – Ukraina kapituleerumist ja sõja lõpetamist. Eurooplaste mugavuslembus on üks Putini õlekõrtest, nii nagu seda oli ka loodetud vabariiklaste võit USA-s. Selle nimel, et mingigi endale soodus muutus läänemaailmas ära oodata, on Putin valmis saatma lahingusse aina uusi ja uusi mobiliseerituid.
Putini ultimaatumi kõrvale on Ukraina president Volodõmõr Zelenski asetanud oma rahuvalemi. 9 See on selge ja loogiline, aga ka üksjagu idealistlik. Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamise, kahjude korvamise ja vangide vabastamise kõrval räägib see maailmast, kus Venemaa on oma tuumarelvad loovutanud, maailmas puudub tuumaoht ja näljahäda ning seal valitseb energiajulgeolek.
See sisaldab endas suure annuse lootust, et Venemaagi on kunagi selle ideaalse või ideaalide lähedase maailma osa. Iseküsimus, kas niisugune maailm koos Venemaaga on ka võimalik. Aga see ei tähenda, et selle poole ei tuleks pürgida.
Kui kõikides arukates peades küpseb mõte Venemaa tuumadesarmeerimisest, siis vene mõte liigub vastupidises suunas. Novembri lõpus teatas Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu, et 2023. aastal keskendub Venemaa oma tuumarajatiste arendamisele, üritades sellega ilmselt läänele koha kätte näidata. See on osa Venemaa superriigiks muutmise plaanist, millesse kuulub ka Ukraina hõivamine, kuid nüüd kõlab see juba õõnsalt ja sõja seis kõneleb sellest, et oma superriigiks saamise plaanid võib Venemaa kalevi alla panna.
Kui pikka aega on räägitud tripolaarsest maailmast, kus on kolm suure sõjaväelise potentsiaaliga riiki – USA, Venemaa ja Hiina –, siis maailma teiseks peetud Vene armee on osutunud õhumulliks. Nüüd juba räägitakse bipolaarsest maailmast, kus domineerimise pärast võistlevad USA ja Hiina. Iseenesest võiks kahele suurele tegijale ju meeldida, kui kolmas platsilt minema lüüakse, aga see eeldab, et sellega lahendatakse ka Venemaaga kaasnevad julgeolekuriskid.
Ennekõike ahistab otsustajaid pelgus võimaliku kodusõja ees Venemaal, sellega kaasnev stiihia ja tuumarelvastuse kontrollimatus. Välistatud pole ka kontrollimatute relvaüksuste sissetung Venemaa naaberriikidesse.
See on see valik, mis tõenäoliselt vaevab ka Bidenit, kui ta piirab Ukrainale antavaid relvatarneid, sest kui segadus Venemaal kasvab liiga suureks, on NATO ja sellega ka USA sekkumine vältimatu. Aga mida kauem see kõhklus otsustajate peades istub, seda rohkem ohvreid tuleb kanda Ukrainal, kelle kätega ehitab läänemaailm praegu oma julgeolekut teda seejuures piisavalt abistamata. Mitte sel määral, et see sõda kiiresti lõpetada.
1 Ukr голодомор ja холодомор – näljahada ja külmahäda. Tuletised sõnadest голод – nälg, холод – külm, морити – hävitama.
2 Ukr бездоріжжя – teedelagunemine, teetus. Tuletis sõnadest без – ilma, ilma olema, доріг – teed, teedest. Vn распу́тица.
3 NATO pressimaterjalid 29. XI 2022. https://www.nato.int/cps/ru/natohq/opinions_209371.htm https://www.nato.int/cps/en/natohq/opinions_209381.htm
4 Oren Liebermann, US general arguses Ukraine may be in a position of strength to negotiate Russian withdrawal. CNN 16.XI 2022.
5 Tommaso Ciriaco, La pace in 4 tappe. Sul tavolo dell'Onu arriva il piano del governo italiano.
6 Vt McConnell on Ukraine's Progress and Needed Next Steps. Majorities on both sides of the aisle' support continued Ukraine aid: Rep. McCaul. ABC, This Week. 27. XI 2022.
7 Vt Ministry of Defence Ukraine.
8 Russian Offensive Campaign Assessment, November 26.
9 Address by the President of Ukraine, the Halifax International Security Forum. 19. XI 2022.
### Response:
Ülo Mattheus: Ukraina märksõnadgolodomor'istholodomor'ini
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Hooldekodu töötajad postitasid palve sotsiaalmeediasse ning said peagi näitlejalt Instagrami vahendusel sõnumi, et ta teeb seda hea meelega, kirjutab BBC.
Hardy tegi naisele reedel videokõne. "Ta asetas mu üheks päevaks pjedestaalile ja see on kõik, mida oskasin soovida," rääkis Shaw BBC-le antud intervjuus.
Kahe lapse ema ja kolmekordne vanaema on nii suur Tom Hardy fänn, et sõbrad saatsid talle lillede asemel kingituseks näitleja elusuuruses papist kuju.
Kui hooldushaigla töötajad tegid postituse naise palvega Facebooki, levis see tundidega kõikjale, seda jagati 3000 korda edasi ning sajad inimesed kommenteerisid. Haigla esindaja teatel on nad positiivselt hämmingus Tom Hardy toetusest ja lahkusest.
|
Näitleja Tom Hardy täitis surmahaige patsiendi viimase soovi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooldekodu töötajad postitasid palve sotsiaalmeediasse ning said peagi näitlejalt Instagrami vahendusel sõnumi, et ta teeb seda hea meelega, kirjutab BBC.
Hardy tegi naisele reedel videokõne. "Ta asetas mu üheks päevaks pjedestaalile ja see on kõik, mida oskasin soovida," rääkis Shaw BBC-le antud intervjuus.
Kahe lapse ema ja kolmekordne vanaema on nii suur Tom Hardy fänn, et sõbrad saatsid talle lillede asemel kingituseks näitleja elusuuruses papist kuju.
Kui hooldushaigla töötajad tegid postituse naise palvega Facebooki, levis see tundidega kõikjale, seda jagati 3000 korda edasi ning sajad inimesed kommenteerisid. Haigla esindaja teatel on nad positiivselt hämmingus Tom Hardy toetusest ja lahkusest.
### Response:
Näitleja Tom Hardy täitis surmahaige patsiendi viimase soovi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Klay Thompson viskas 34 ja Stephen Curry 32 punkti ning Warriors (14-13) võitis kevadise finaalseeria kordusetenduses Bostonit 123:107, enne laupäeva oli Boston (21-6) viimasest üheksast mängust võitnud kaheksa ning kolm järjest. Celticsi parim oli 31 punkti visanud Jaylen Brown, Jayson Tatum oli hädas visketabavusega ning lisas 18 silma.
Laupäeval ilma Luka Doncicita mänginud Dallas Mavericks (13-13) lubas Chicago Bullsil (11-14) endale avapoolajal visata 82 punkti ning sai lõpuks 115:144 kaotuse.
Tyrese Haliburton tabas kaheksast kaugviskest seitse ja kogus mängu lõpuks 35 punkti (visked väljakult 12/15), üheksa resultatiivset söötu ja kolm vaheltlõiget, aga ei suutnud Indiana Pacersit (14-13) päästa 133:136 kaotusest Brooklyn Netsi (16-12) vastu.
Denver Nuggets (16-10) alistas kodusaalis Utah Jazzi (15-14) 115:110, Serbi täht Nikola Jokic sai hakkama järjekordse kolmikduubliga, kui viskas 31 punkti, noppis 12 lauapalli ning kostitas tiimikaaslasi 14 resultatiivse sööduga.
Teised tulemused:
Miami - San Antonio 111:115
Washington - LA Clippers 107:114
Cleveland - Oklahoma City 110:102
Portland - Minnesota 124:118
|
Golden State alistas finaali kordusetenduses Bostoni
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klay Thompson viskas 34 ja Stephen Curry 32 punkti ning Warriors (14-13) võitis kevadise finaalseeria kordusetenduses Bostonit 123:107, enne laupäeva oli Boston (21-6) viimasest üheksast mängust võitnud kaheksa ning kolm järjest. Celticsi parim oli 31 punkti visanud Jaylen Brown, Jayson Tatum oli hädas visketabavusega ning lisas 18 silma.
Laupäeval ilma Luka Doncicita mänginud Dallas Mavericks (13-13) lubas Chicago Bullsil (11-14) endale avapoolajal visata 82 punkti ning sai lõpuks 115:144 kaotuse.
Tyrese Haliburton tabas kaheksast kaugviskest seitse ja kogus mängu lõpuks 35 punkti (visked väljakult 12/15), üheksa resultatiivset söötu ja kolm vaheltlõiget, aga ei suutnud Indiana Pacersit (14-13) päästa 133:136 kaotusest Brooklyn Netsi (16-12) vastu.
Denver Nuggets (16-10) alistas kodusaalis Utah Jazzi (15-14) 115:110, Serbi täht Nikola Jokic sai hakkama järjekordse kolmikduubliga, kui viskas 31 punkti, noppis 12 lauapalli ning kostitas tiimikaaslasi 14 resultatiivse sööduga.
Teised tulemused:
Miami - San Antonio 111:115
Washington - LA Clippers 107:114
Cleveland - Oklahoma City 110:102
Portland - Minnesota 124:118
### Response:
Golden State alistas finaali kordusetenduses Bostoni
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Linateos tunnistati parima filmi, režissööri, stsenaristi ja meesnäitleja auhinna vääriliseks. Östlund pühendas laval oma võidu tänavu augustis 32-aastaselt surnud näitlejale Charlbi Deanile.
Veidi ärevust tõi saali parima komöödiafilmi auhind, mille vääriliseks tunnistati Hispaania film "The Good Boss," peaosas Javier Bardemiga. Produtsent Jaume Roures tänas laval auhinna eest, kuid märkis sapiselt, et tegemist on siiski draama- mitte komöödifilmiga. Ka režissöör Fernando León de Aranoa lausus, et Euroopa parima komöödiafilmi auhind anti kõige tõsisematele inimestele terves saalis.
Võitjad ja nominendid
Euroopa film
"Alcarràs"
"Close"
"Corsage"
"Holy Spider"
"Triangle of Sadness"
Euroopa dokumentaalfilm
"A House Made of Splinters"
"Girl Gang"
"Mariupolis 2"
"The Balcony Movie"
"The March on Rome"
Euroopa režissöör
Lukas Dhont for "Close"
Marie Kreutzer for "Corsage"
Jerzy Skolimowski for "EO"
Ali Abbasi for "Holy Spider"
Alice Diop for "Saint Omer"
Ruben Östlund for "Triangle of Sadness"
Euroopa naisnäitleja
Vicky Krieps in "Corsage"
Zar Amir Ebrahimi in "Holy Spider"
Léa Seydoux in "One Fine Morning"
Penélope Cruz in "Parallel Mothers"
Meltem Kaptan in "Rabiye Kurnaz Vs. George W. Bush"
Euroopa meesnäitleja
Paul Mescal in "Aftersun"
Eden Dambrine in "Close"
Elliott Crosset Hove in "Godland"
Pierfrancesco Favino in "Nostalgia"
Zlatko Burić in "Triangle of Sadness"
Euroopa stsenarist
Carla Simón & Arnau Vilaró for "Alcarràs"
Kenneth Branagh for "Belfast"
Lukas Dhont & Angelo Tijssens for "Close"
Ali Abbasi & Afshin Kamran Bahrami for "Holy Spider"
Ruben Östlund for "Triangle of Sadness"
Euroopa komöödia
"Cop Secret"
"The Divide"
"The Good Boss"
Euroopa animafilm
"Little Nicholas – Happy as Can Be"
"My Love Affair With Marriage"
"My Neighbors' Neighbors"
"No Dogs or Italians Allowed"
"Oink"
Euroopa lühifilm
"Granny's Sexual Life"
"Ice Merchants"
"Love, Dad"
"Techno, Mama"
"Will My Parents Come to See Me"
|
Euroopa filmiauhindade suurvõitja on "Kurbuse kolmnurk"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linateos tunnistati parima filmi, režissööri, stsenaristi ja meesnäitleja auhinna vääriliseks. Östlund pühendas laval oma võidu tänavu augustis 32-aastaselt surnud näitlejale Charlbi Deanile.
Veidi ärevust tõi saali parima komöödiafilmi auhind, mille vääriliseks tunnistati Hispaania film "The Good Boss," peaosas Javier Bardemiga. Produtsent Jaume Roures tänas laval auhinna eest, kuid märkis sapiselt, et tegemist on siiski draama- mitte komöödifilmiga. Ka režissöör Fernando León de Aranoa lausus, et Euroopa parima komöödiafilmi auhind anti kõige tõsisematele inimestele terves saalis.
Võitjad ja nominendid
Euroopa film
"Alcarràs"
"Close"
"Corsage"
"Holy Spider"
"Triangle of Sadness"
Euroopa dokumentaalfilm
"A House Made of Splinters"
"Girl Gang"
"Mariupolis 2"
"The Balcony Movie"
"The March on Rome"
Euroopa režissöör
Lukas Dhont for "Close"
Marie Kreutzer for "Corsage"
Jerzy Skolimowski for "EO"
Ali Abbasi for "Holy Spider"
Alice Diop for "Saint Omer"
Ruben Östlund for "Triangle of Sadness"
Euroopa naisnäitleja
Vicky Krieps in "Corsage"
Zar Amir Ebrahimi in "Holy Spider"
Léa Seydoux in "One Fine Morning"
Penélope Cruz in "Parallel Mothers"
Meltem Kaptan in "Rabiye Kurnaz Vs. George W. Bush"
Euroopa meesnäitleja
Paul Mescal in "Aftersun"
Eden Dambrine in "Close"
Elliott Crosset Hove in "Godland"
Pierfrancesco Favino in "Nostalgia"
Zlatko Burić in "Triangle of Sadness"
Euroopa stsenarist
Carla Simón & Arnau Vilaró for "Alcarràs"
Kenneth Branagh for "Belfast"
Lukas Dhont & Angelo Tijssens for "Close"
Ali Abbasi & Afshin Kamran Bahrami for "Holy Spider"
Ruben Östlund for "Triangle of Sadness"
Euroopa komöödia
"Cop Secret"
"The Divide"
"The Good Boss"
Euroopa animafilm
"Little Nicholas – Happy as Can Be"
"My Love Affair With Marriage"
"My Neighbors' Neighbors"
"No Dogs or Italians Allowed"
"Oink"
Euroopa lühifilm
"Granny's Sexual Life"
"Ice Merchants"
"Love, Dad"
"Techno, Mama"
"Will My Parents Come to See Me"
### Response:
Euroopa filmiauhindade suurvõitja on "Kurbuse kolmnurk"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kullamäe saatis laupäeval läbi korvirõnga kuus kaugviset kaheksast, lisas viis lauapalli ning oli efektiivsusteguriga 18 Lietkabelise parim. Kokku jäi tema arvele 21 punkti, ühe punkti enam viskas Jamel Morris. Rytase resultatiivseim oli Marcus Foster 20 punktiga (visked väljakult 5/20).
23-aastane Kullamäe on Leedu kõrgliigas enam punkte visanud ühe korra, kui kogus oktoobri lõpus Labas Gasi vastu 25 silma.
Lietkabelis on tabelis kaheksa võidu ja nelja kaotusega neljandal kohal, liidriks on Žalgiris (10-1) ning laupäevane vastane Rytas on teine (8-3).
|
Kullamäe kuuest tabavast kaugviskest Leedu meistri vastu ei piisanud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kullamäe saatis laupäeval läbi korvirõnga kuus kaugviset kaheksast, lisas viis lauapalli ning oli efektiivsusteguriga 18 Lietkabelise parim. Kokku jäi tema arvele 21 punkti, ühe punkti enam viskas Jamel Morris. Rytase resultatiivseim oli Marcus Foster 20 punktiga (visked väljakult 5/20).
23-aastane Kullamäe on Leedu kõrgliigas enam punkte visanud ühe korra, kui kogus oktoobri lõpus Labas Gasi vastu 25 silma.
Lietkabelis on tabelis kaheksa võidu ja nelja kaotusega neljandal kohal, liidriks on Žalgiris (10-1) ning laupäevane vastane Rytas on teine (8-3).
### Response:
Kullamäe kuuest tabavast kaugviskest Leedu meistri vastu ei piisanud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Politsei pidas Kreeka vasaktsentristliku poliitiku ja endise teleajakirjaniku Kaili (44) kinni reedel kahtlustades teda ja veel nelja inimest, kes on ebaseaduslikult esindanud Brüsselis Katari huve. Kinnipidamiste ja 16 aadressil tehtud läbiotsimiste käigus leidis politsei väidetavalt Kaili kodust 600 000 euro väärtuses sularaha, konfiskeeriti ka arvuteid, mobiiltelefone ja dokumente, mida võimud nüüd uurima asuvad.
Belgia föderaalprokuratuuri teatel on uurimine seotud korruptsiooni ja rahapesu kahtlustega.
Metsola pressiesindaja teatel otsustas parlamendi juht peatada otsekohe kõik Kaili volitused parlamendi asepresidendina. Euroopa Parlamendil on 14 asepresidenti. Varem oli Metsola Twitteri vahendusel teatanud, et parlament on kindlalt korruptsiooni vastu ja lubas teha kõik endast oleneva uurimise abistamiseks, vahendas France24.com.
Kreeka sotsialistliku partei PASOK liige ning europarlamendis sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Kaili peeti kinni reedel mõni tund pärast seda, kui Belgia politsei oli küsitlemiseks kinni pidanud veel neli inimest. Väidetavalt oli kinnipeetute hulgas vähemalt kolm itaallast. Teiste seas ka Kaili elukaaslane, EP sotsialistide ja demokraatide saadikurühma assistent Francesco Giorgi ja kunagine Itaaliast valitud eurosaadik Pier-Antonio Panzeri. Roomas olevat väidetavalt kinni peetud ka Panzeri abikaasa ja tütar.
Panzeri (67) juhib Brüsselis tegutsevat inimõiguste kaitse organisatsiooni Fight Impunity (Võitle karistamatusega) ning selle organisatsiooni asutaja on Giorgi, kes samal ajal nõustab parlamendis sotsialistide saadikurühma Aafrika ja Lähis-Ida teemadel.
Väidetavalt peeti kinni ka veel ühe inimõiguste kaitse organisatsiooni, No Peace Without Justice (Ilma õiguseta pole rahu) juht Niccolò Figà-Talamanca. Organisatsiooni kontor asub samas hoones kui Fight Impunity oma.
Organisatsiooni No Peace Without Justice asutas kunagine europarlamendi liige ja Itaalia välisminister Emma Bonino ning ta on ka Fight Impunity nõukogu liige. Märgina Panzeri sidemetest toob Politico välja, et tema organisatsiooni auliikmed on ka kunagine Prantsuse peaminister Bernard Cazeneuve ja Euroopa Komisjoni endine rändeküsimuste volinik Dimitris Avramopoulos. Fight Impunity auliige oli ka Euroopa Liidu kunagine välispoliitikajuht, Itaalia endine välisminister Federica Mogherini, kes lahkus organisatsiooni nõukogust laupäeva hommikul.
Kinnipeetute seas olevat ka Rahvusvahelise Ametiühingute Konföderatsiooni juht Luca Visentini.
Kahtlustuste kohaselt on kinnipeetavad seotud Katari huvide esindamisega. Nii kirjutas väljaanne Politico, kuidas Kaili kiitis sealset töötajate õiguste kaitset ajal, kui jalgpalli maailmameistrivõitluste eel oli riik sattunud võõrtöötajate halbade töötingimuste tõttu tugeva kriitika alla.
|
Euroopa Parlamendi juht peatas korruptsioonikahtlusega asepresidendi volitused
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei pidas Kreeka vasaktsentristliku poliitiku ja endise teleajakirjaniku Kaili (44) kinni reedel kahtlustades teda ja veel nelja inimest, kes on ebaseaduslikult esindanud Brüsselis Katari huve. Kinnipidamiste ja 16 aadressil tehtud läbiotsimiste käigus leidis politsei väidetavalt Kaili kodust 600 000 euro väärtuses sularaha, konfiskeeriti ka arvuteid, mobiiltelefone ja dokumente, mida võimud nüüd uurima asuvad.
Belgia föderaalprokuratuuri teatel on uurimine seotud korruptsiooni ja rahapesu kahtlustega.
Metsola pressiesindaja teatel otsustas parlamendi juht peatada otsekohe kõik Kaili volitused parlamendi asepresidendina. Euroopa Parlamendil on 14 asepresidenti. Varem oli Metsola Twitteri vahendusel teatanud, et parlament on kindlalt korruptsiooni vastu ja lubas teha kõik endast oleneva uurimise abistamiseks, vahendas France24.com.
Kreeka sotsialistliku partei PASOK liige ning europarlamendis sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Kaili peeti kinni reedel mõni tund pärast seda, kui Belgia politsei oli küsitlemiseks kinni pidanud veel neli inimest. Väidetavalt oli kinnipeetute hulgas vähemalt kolm itaallast. Teiste seas ka Kaili elukaaslane, EP sotsialistide ja demokraatide saadikurühma assistent Francesco Giorgi ja kunagine Itaaliast valitud eurosaadik Pier-Antonio Panzeri. Roomas olevat väidetavalt kinni peetud ka Panzeri abikaasa ja tütar.
Panzeri (67) juhib Brüsselis tegutsevat inimõiguste kaitse organisatsiooni Fight Impunity (Võitle karistamatusega) ning selle organisatsiooni asutaja on Giorgi, kes samal ajal nõustab parlamendis sotsialistide saadikurühma Aafrika ja Lähis-Ida teemadel.
Väidetavalt peeti kinni ka veel ühe inimõiguste kaitse organisatsiooni, No Peace Without Justice (Ilma õiguseta pole rahu) juht Niccolò Figà-Talamanca. Organisatsiooni kontor asub samas hoones kui Fight Impunity oma.
Organisatsiooni No Peace Without Justice asutas kunagine europarlamendi liige ja Itaalia välisminister Emma Bonino ning ta on ka Fight Impunity nõukogu liige. Märgina Panzeri sidemetest toob Politico välja, et tema organisatsiooni auliikmed on ka kunagine Prantsuse peaminister Bernard Cazeneuve ja Euroopa Komisjoni endine rändeküsimuste volinik Dimitris Avramopoulos. Fight Impunity auliige oli ka Euroopa Liidu kunagine välispoliitikajuht, Itaalia endine välisminister Federica Mogherini, kes lahkus organisatsiooni nõukogust laupäeva hommikul.
Kinnipeetute seas olevat ka Rahvusvahelise Ametiühingute Konföderatsiooni juht Luca Visentini.
Kahtlustuste kohaselt on kinnipeetavad seotud Katari huvide esindamisega. Nii kirjutas väljaanne Politico, kuidas Kaili kiitis sealset töötajate õiguste kaitset ajal, kui jalgpalli maailmameistrivõitluste eel oli riik sattunud võõrtöötajate halbade töötingimuste tõttu tugeva kriitika alla.
### Response:
Euroopa Parlamendi juht peatas korruptsioonikahtlusega asepresidendi volitused
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Kurega oli tore hooaeg ja seepärast on kahju eemale minna, aga valikuid tuleb teha," märkis FC Kuressaare eest 108 kohtumises kuus väravat löönud Rauno Tutk, lisades, et probleemiks on hädad seljaga.
"Kui tervis korras, siis vaatan, kuidas edasi. Ma ei välista ka meistriliigasse naasmist, sest ega ma ju ennast käest ei lase ja proovin võimalikult head vormi hoida. Loodetavasti jõuan ka mõnes Kure trennis kaasa teha," lisas mees klubi kodulehele,
"Jalgpalli olen tegelikult kogu aeg mänginud siiski hobikorras ja see kõik on mind kandnud Eesti kõrgliigasse. Mingil hetkel saab aga aeg täis ning praegu jääb siis hobi tahaplaanile ja pere saab ettepoole."
FC Kuressaare peatreener Roman Kožuhhovski ütles, et mõistab Rauno Tutki otsust. "Ta on mängija kellega koos töötasime kolm hooaega," rääkis treener. "Mul on Rauno vastu suur austus nii inimese, kui mängijana. Rauno on Kures mänginud kõigil positsioonidel peale väravavahi, seepärast jääb meeskonnas temast koht tühjaks ning tema kogemustest hakkame puudust tundma. Aga ta jääb jalgpalli juurde ja panustab oma tööga ala arengusse edasi."
Rauno Tutk on Eesti meistriliigas Viljandi JK Tulevikus, JK Tammekas, Paide Linnameeskonnas, Pärnu JK Vapruses ja FC Kuressaares kokku mängides kogunud 405 mängu ja 20 väravat.
|
Kuressaare jalgpallur võtab karjääris vaheaasta
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kurega oli tore hooaeg ja seepärast on kahju eemale minna, aga valikuid tuleb teha," märkis FC Kuressaare eest 108 kohtumises kuus väravat löönud Rauno Tutk, lisades, et probleemiks on hädad seljaga.
"Kui tervis korras, siis vaatan, kuidas edasi. Ma ei välista ka meistriliigasse naasmist, sest ega ma ju ennast käest ei lase ja proovin võimalikult head vormi hoida. Loodetavasti jõuan ka mõnes Kure trennis kaasa teha," lisas mees klubi kodulehele,
"Jalgpalli olen tegelikult kogu aeg mänginud siiski hobikorras ja see kõik on mind kandnud Eesti kõrgliigasse. Mingil hetkel saab aga aeg täis ning praegu jääb siis hobi tahaplaanile ja pere saab ettepoole."
FC Kuressaare peatreener Roman Kožuhhovski ütles, et mõistab Rauno Tutki otsust. "Ta on mängija kellega koos töötasime kolm hooaega," rääkis treener. "Mul on Rauno vastu suur austus nii inimese, kui mängijana. Rauno on Kures mänginud kõigil positsioonidel peale väravavahi, seepärast jääb meeskonnas temast koht tühjaks ning tema kogemustest hakkame puudust tundma. Aga ta jääb jalgpalli juurde ja panustab oma tööga ala arengusse edasi."
Rauno Tutk on Eesti meistriliigas Viljandi JK Tulevikus, JK Tammekas, Paide Linnameeskonnas, Pärnu JK Vapruses ja FC Kuressaares kokku mängides kogunud 405 mängu ja 20 väravat.
### Response:
Kuressaare jalgpallur võtab karjääris vaheaasta
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Arizona tegi ülikoolide esmakordses vastasseisus esimese poolaja keskel 17:0 spurdi ja ei andnud edu mängu lõpuni käest, kuigi Indiana jõudis teisel poolajal paaril korral viie ning Tamar Batesi kaugviske järel ka kolme punkti kaugusele.
Arizona eest oli resultatiivseim 21 punkti visanud Azuolas Tubelis, Pelle Larsson lisas 16 ja Oumar Ballo 15 punkti ning 12 lauapalli. Kerr Kriisa tabas kümnest kaugvisest neli ja kogus 14 punkti ning seitse resultatiivset söötu.
Arizona sai laupäeval abi ka pingilt: eelmises kuues mängus kokku kõik seitse kaugvisket mööda saatnud Adama Bal tabas seekord kolmest kolm, Henri Veesaar lisas viis punkti, kolm lauapalli, kaks korvisöötu ja ühe viskeblokeeringu, tähtsa kaugviske tabas ka Cedric Henderson.
"Inimesed rääkisid hooaja eel, et meil ei ole pingilt sügavust võtta, aga täna näitasid meie noored poisid oma karakterit, keegi ei lasknud püksi," rääkis mängu järel Kriisa. Arizona hooaeg jätkub teisipäeval kodumänguga Texas A&M-Corpus Christi vastu.
|
Kriisa kiitis Arizona võidu järel kaudselt Veesaart: keegi ei lasknud püksi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arizona tegi ülikoolide esmakordses vastasseisus esimese poolaja keskel 17:0 spurdi ja ei andnud edu mängu lõpuni käest, kuigi Indiana jõudis teisel poolajal paaril korral viie ning Tamar Batesi kaugviske järel ka kolme punkti kaugusele.
Arizona eest oli resultatiivseim 21 punkti visanud Azuolas Tubelis, Pelle Larsson lisas 16 ja Oumar Ballo 15 punkti ning 12 lauapalli. Kerr Kriisa tabas kümnest kaugvisest neli ja kogus 14 punkti ning seitse resultatiivset söötu.
Arizona sai laupäeval abi ka pingilt: eelmises kuues mängus kokku kõik seitse kaugvisket mööda saatnud Adama Bal tabas seekord kolmest kolm, Henri Veesaar lisas viis punkti, kolm lauapalli, kaks korvisöötu ja ühe viskeblokeeringu, tähtsa kaugviske tabas ka Cedric Henderson.
"Inimesed rääkisid hooaja eel, et meil ei ole pingilt sügavust võtta, aga täna näitasid meie noored poisid oma karakterit, keegi ei lasknud püksi," rääkis mängu järel Kriisa. Arizona hooaeg jätkub teisipäeval kodumänguga Texas A&M-Corpus Christi vastu.
### Response:
Kriisa kiitis Arizona võidu järel kaudselt Veesaart: keegi ei lasknud püksi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Põhiturniiri esimeses ringis võõrsil Kaunas VDU-le 0:3 tulemusega kaotanud Tartu Ülikool/Bigbank ei suutnud geimivõiduni jõuda ka teises omavahelises mängus, leppides koduväljakul 0:3 (10:25, 19:25, 22:25) kaotusega. Ingris Suvi tõi võõrustajate resultatiivseimana kümme ja Laura Liisa Maiste üheksa punkti, kirjutab volley.ee.
Tartlannade positiivne vastuvõtt oli 62% ja rünnakuefektiivsus 28%, leedulannadel vastavalt 53% ja 42%. Võistkonna arvestuses jäid võitjad 41 punktiga ja kaotajad seitsme punktiga plussi.
Sarnane muster kordus ka Võrus, kus põhiturniiri esimeses ringis võõrsil Jonavos Aušrinele 0:3 kaotanud Barrus/Võru Võrkpalliklubi leppis koduväljakul 0:3 (13:25, 18:25, 12:25) kaotusega. Salme Adeele Hollas lahendas üheksa rünnakut ja kogus võõrustajate parimana 11 (+8) punkti. Hanna-Liisa Ilves lisas Võru võistkonnale kuus punkti. Võrulannad jäid Leedu naiskonnale selgelt alla nii rünnakul (27%-45%) kui serviässade arvestuses (1-10).
Pühapäeval kell 13 võõrustab Võru esindus Kaunase naiskonda ja Tartu võistkond Jonavos Aušrinet.
Seitsmendana jätkaval Tartu Ülikool/Bigbankil on koos kümme ja üheksandat kohta hoidval Barrus/Võru Võrkpalliklubil seitse punkti. TalTech/Tradehouse paikneb 29 punktiga esikohal, Audentes SG/Noortekoondis on üheksa punktiga kaheksas.
|
Eesti võistkonnad jäid leedulannadele selgelt alla
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhiturniiri esimeses ringis võõrsil Kaunas VDU-le 0:3 tulemusega kaotanud Tartu Ülikool/Bigbank ei suutnud geimivõiduni jõuda ka teises omavahelises mängus, leppides koduväljakul 0:3 (10:25, 19:25, 22:25) kaotusega. Ingris Suvi tõi võõrustajate resultatiivseimana kümme ja Laura Liisa Maiste üheksa punkti, kirjutab volley.ee.
Tartlannade positiivne vastuvõtt oli 62% ja rünnakuefektiivsus 28%, leedulannadel vastavalt 53% ja 42%. Võistkonna arvestuses jäid võitjad 41 punktiga ja kaotajad seitsme punktiga plussi.
Sarnane muster kordus ka Võrus, kus põhiturniiri esimeses ringis võõrsil Jonavos Aušrinele 0:3 kaotanud Barrus/Võru Võrkpalliklubi leppis koduväljakul 0:3 (13:25, 18:25, 12:25) kaotusega. Salme Adeele Hollas lahendas üheksa rünnakut ja kogus võõrustajate parimana 11 (+8) punkti. Hanna-Liisa Ilves lisas Võru võistkonnale kuus punkti. Võrulannad jäid Leedu naiskonnale selgelt alla nii rünnakul (27%-45%) kui serviässade arvestuses (1-10).
Pühapäeval kell 13 võõrustab Võru esindus Kaunase naiskonda ja Tartu võistkond Jonavos Aušrinet.
Seitsmendana jätkaval Tartu Ülikool/Bigbankil on koos kümme ja üheksandat kohta hoidval Barrus/Võru Võrkpalliklubil seitse punkti. TalTech/Tradehouse paikneb 29 punktiga esikohal, Audentes SG/Noortekoondis on üheksa punktiga kaheksas.
### Response:
Eesti võistkonnad jäid leedulannadele selgelt alla
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"[Euroopa Liidu] Nõukogu jõudis kokkuleppele õigusaktide paketis, mis võimaldab EL-il anda Ukrainale 2023. aasta jooksul 18 miljardi euro ulatuses rahalist abi. Nõukogu võttis sellekohase ettepaneku täna kirjaliku menetluse teel vastu ning järgmisel nädalal esitatakse ettepanek Euroopa Parlamendile vastuvõtmiseks," öeldakse laupäeval avaldatud pressiteates.
Laenu eesmärk on pakkuda lühiajalist rahalist abi, et rahastada Ukraina esmavajadusi ja elutähtsa taristu taastamist ning anda esialgset toetust jätkusuutlikuks sõjajärgseks ülesehitamiseks, toetamaks Ukrainat Euroopaga integreerumisel.
"Ukraina võib Euroopa Liiduga arvestada. Me jätkame Ukraina toetamist, sealhulgas rahaliselt, niikaua kui vaja. Tänane õigusaktide vastuvõtmine tähendab, et Ukraina võib loota EL-i korrapärasele rahalisele abile kogu 2023. aasta jooksul," ütles eesistujariigi Tšehhi rahandusminister Zbyněk Stanjura pressiteate vahendusel.
Nõukogu teatel tähendab pakett struktuurset lahendust Ukraina rahaliseks toetamiseks 2023. aastal. Ukrainale järgmisel aastal laenatav kogusumma on 18 miljardit eurot ja laenude tagasimaksmine algab kümne aasta pärast. Suurema osa intressikuludest katavad liikmesriigid, laenutagatised antakse kas EL-i eelarvest või liikmesriikide poolt.
Osa õigusaktide paketist – finantsmääruse muudatus – oli 6. detsembril toimunud majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil juba vastu võetud.
EL annab Ukrainale laenu, kuna Venemaa kallaletungi tõttu on Ukraina juurdepääs turule piiratud ja järsult on vähenenud riigi avaliku sektori tulusid, samas kui avaliku sektori kulutused humanitaarolukorra lahendamiseks ja riigiteenuste jätkuva kättesaadavuse tagamiseks on märkimisväärselt suurenenud.
Muude toetusvahendite kasutamise kõrval on EL andnud Ukrainale aastatel 2014–2022 mitu korda järjest makromajanduslikku finantsabi, eraldades talle laenude ja toetustena rohkem kui seitse miljardit eurot.
Ukrainale laenu andmist oli varem vastustanud Ungari, mille tegevuse taga nähti Budapesti soovi kasutada seda enda eurotoetuste kättesaamiseks. Euroopa Liit on viivitanud Ungarile kokku ligi 13 miljardi euro mahus toetuste väljamaksmise heakskiitmisega, viidates õigusriigi probleemidele Ungaris.
|
Euroopa Liit jõudis Ukrainale 18-miljardise laenu andmises kokkuleppele
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"[Euroopa Liidu] Nõukogu jõudis kokkuleppele õigusaktide paketis, mis võimaldab EL-il anda Ukrainale 2023. aasta jooksul 18 miljardi euro ulatuses rahalist abi. Nõukogu võttis sellekohase ettepaneku täna kirjaliku menetluse teel vastu ning järgmisel nädalal esitatakse ettepanek Euroopa Parlamendile vastuvõtmiseks," öeldakse laupäeval avaldatud pressiteates.
Laenu eesmärk on pakkuda lühiajalist rahalist abi, et rahastada Ukraina esmavajadusi ja elutähtsa taristu taastamist ning anda esialgset toetust jätkusuutlikuks sõjajärgseks ülesehitamiseks, toetamaks Ukrainat Euroopaga integreerumisel.
"Ukraina võib Euroopa Liiduga arvestada. Me jätkame Ukraina toetamist, sealhulgas rahaliselt, niikaua kui vaja. Tänane õigusaktide vastuvõtmine tähendab, et Ukraina võib loota EL-i korrapärasele rahalisele abile kogu 2023. aasta jooksul," ütles eesistujariigi Tšehhi rahandusminister Zbyněk Stanjura pressiteate vahendusel.
Nõukogu teatel tähendab pakett struktuurset lahendust Ukraina rahaliseks toetamiseks 2023. aastal. Ukrainale järgmisel aastal laenatav kogusumma on 18 miljardit eurot ja laenude tagasimaksmine algab kümne aasta pärast. Suurema osa intressikuludest katavad liikmesriigid, laenutagatised antakse kas EL-i eelarvest või liikmesriikide poolt.
Osa õigusaktide paketist – finantsmääruse muudatus – oli 6. detsembril toimunud majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil juba vastu võetud.
EL annab Ukrainale laenu, kuna Venemaa kallaletungi tõttu on Ukraina juurdepääs turule piiratud ja järsult on vähenenud riigi avaliku sektori tulusid, samas kui avaliku sektori kulutused humanitaarolukorra lahendamiseks ja riigiteenuste jätkuva kättesaadavuse tagamiseks on märkimisväärselt suurenenud.
Muude toetusvahendite kasutamise kõrval on EL andnud Ukrainale aastatel 2014–2022 mitu korda järjest makromajanduslikku finantsabi, eraldades talle laenude ja toetustena rohkem kui seitse miljardit eurot.
Ukrainale laenu andmist oli varem vastustanud Ungari, mille tegevuse taga nähti Budapesti soovi kasutada seda enda eurotoetuste kättesaamiseks. Euroopa Liit on viivitanud Ungarile kokku ligi 13 miljardi euro mahus toetuste väljamaksmise heakskiitmisega, viidates õigusriigi probleemidele Ungaris.
### Response:
Euroopa Liit jõudis Ukrainale 18-miljardise laenu andmises kokkuleppele
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Selle aasta kolme esimese kvartali statistika näitab, et MKM-is on lobistidega kohtumisi olnud 164 ja neist 15 korral on kohtutud Alexela esindajatega. Samuti on ministeeriumi sagedaseks külaliseks olnud Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit ning Infortar.
Lobistide huviorbiidis on tänavu sagedasti olnud ka sotsiaalministeerium, kus on sellel aastal kõige rohkem käinud nii tööandjate kui ka ametiühingute keskliidu esindajad ning Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon. Kokku on sotsiaalministeeriumi esindajad eri lobistidega kohtunud 132 korral.
Keskkonnaministeerium pakkus aasta jooksul enim huvi Eesti erametsaliidu esindajatele, järgnesid metsa- ja puidutööstuste liit ning põllumajandus-kaubanduskoda. Ministeeriumis oli kokku 121 lobistidega kohtumist.
Neljas aktiivsem lobistidega suhtleja oli kultuuriministeerium 54 kohtumisega. Nende sagedasim külaline oli Vaba Lava sihtasutus viie kohtumisega.
Lobitööd on kõige aktiivsemalt teinud tööandjate keskliit ja ametiühingute keskliit, kumbki on eri ametiasutustes kohtumisel käinud 33 korda. Alexelal on selliseid kohtumisi kogunenud 21.
Aktiivset lobitööd on teinud ka Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon, Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit ning Pagulasabi MTÜ.
Kõige enam, 74 korral on lobistid kohtunud endise tervise- ja tööministri Tanel Kiigega, samuti on sageli käidud sotsiaalministeeriumi tööala asekantsleri Sten Andreas Ehrlichi, aga ka endise keskkonnaministri Erki Savisaare jutul. Palju kokkusaamisi on olnud ka endise keskkonnaministri nõuniku Ronald Rossi, endise ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti ja MKM-i asekantsleri Timo Tatariga.
Valitsus kinnitas eelmise aasta märtsis lobistidega suhtlemise hea tava, mille järgi peavad ametiasutused avalikustama oma veebilehtedel vähemalt kord kvartalis kõrgete ametiisikute kohtumistest lobistide ja huvirühmadega.
Avalikustada tuleb kohtumised, mis on ette planeeritud ja mille eesmärk on teadlik poliitikaotsuste mõjutamine.
|
Lobistid on tänavu kõige enam kulutanud majandusministeeriumi uksi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle aasta kolme esimese kvartali statistika näitab, et MKM-is on lobistidega kohtumisi olnud 164 ja neist 15 korral on kohtutud Alexela esindajatega. Samuti on ministeeriumi sagedaseks külaliseks olnud Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit ning Infortar.
Lobistide huviorbiidis on tänavu sagedasti olnud ka sotsiaalministeerium, kus on sellel aastal kõige rohkem käinud nii tööandjate kui ka ametiühingute keskliidu esindajad ning Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon. Kokku on sotsiaalministeeriumi esindajad eri lobistidega kohtunud 132 korral.
Keskkonnaministeerium pakkus aasta jooksul enim huvi Eesti erametsaliidu esindajatele, järgnesid metsa- ja puidutööstuste liit ning põllumajandus-kaubanduskoda. Ministeeriumis oli kokku 121 lobistidega kohtumist.
Neljas aktiivsem lobistidega suhtleja oli kultuuriministeerium 54 kohtumisega. Nende sagedasim külaline oli Vaba Lava sihtasutus viie kohtumisega.
Lobitööd on kõige aktiivsemalt teinud tööandjate keskliit ja ametiühingute keskliit, kumbki on eri ametiasutustes kohtumisel käinud 33 korda. Alexelal on selliseid kohtumisi kogunenud 21.
Aktiivset lobitööd on teinud ka Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon, Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit ning Pagulasabi MTÜ.
Kõige enam, 74 korral on lobistid kohtunud endise tervise- ja tööministri Tanel Kiigega, samuti on sageli käidud sotsiaalministeeriumi tööala asekantsleri Sten Andreas Ehrlichi, aga ka endise keskkonnaministri Erki Savisaare jutul. Palju kokkusaamisi on olnud ka endise keskkonnaministri nõuniku Ronald Rossi, endise ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti ja MKM-i asekantsleri Timo Tatariga.
Valitsus kinnitas eelmise aasta märtsis lobistidega suhtlemise hea tava, mille järgi peavad ametiasutused avalikustama oma veebilehtedel vähemalt kord kvartalis kõrgete ametiisikute kohtumistest lobistide ja huvirühmadega.
Avalikustada tuleb kohtumised, mis on ette planeeritud ja mille eesmärk on teadlik poliitikaotsuste mõjutamine.
### Response:
Lobistid on tänavu kõige enam kulutanud majandusministeeriumi uksi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Saar tõdes Volley.ee-le, et klubi vajas kehvade tulemuste tõttu muutust. "See oli mõlemapoolne otsus, et sõbralikult laiali minna. Meeskond kaotas ja muutusi oli vaja. Uut sidet ei leitud välismaalt ja siis otsustati nurk tuua. Peatreener soovis, et ma jätkaksin seal, aga klubil polnud nii palju vabu vahendeid, et nelja välismaalast ülal pidada," kommenteeris nurgaründaja, kes otsib agentide abiga aktiivselt uut klubi. "Nüüd tulen homme Eestisse ja kuulan maad. Suhtlus agentidega on tihe ja ehk veel enne uut aastat saab midagi paika."
Brasiilia kõrgliigas tegi suurepärase esituse Robert Täht, aidates San Jose Farma Conde 3:1 (25:23, 20:25, 25:18, 25:18) võiduni Apani Eleva meeskonna üle. Täht tõi 22 punkti ja pälvis mängu kõige väärtuslikuma mängija tiitli. Tabelis on eestlase tööandja 12 punktiga kaheksas.
Tšehhi meistriliigas läksid omavahel vastamisi Silver Maari ja Martti Juhkami koduklubid. Kodus mänginud Juhkami tööandja CEZ Karlovarsko pidi vastu võtma 1:3 (23/25 19/25 25/21 22/25) kaotuse Maarilt ja Libereci Duklalt. Juhkami tõi osalise mänguajaga kaks punkti (-1), Maar sai kirja täismängu, tema vastuvõtt oli 76%. Tabelis on Liberec 39 silmaga esimene ja Karlovarsko 36 punktiga teine.
Itaalia naiste esiliigas oli viiele seal pallivale eestlannale kehv nädal. A-grupis jäi õdede Kadi ja Liis Kullerkannu koduklubi Cremona Esperia viimases mängus 0:3 (19:25, 18:25, 19:25) alla Mondovile. Liis tõi seitse ja Kadi neli punkti. Samasse gruppi kuuluv Kristiine Miileni tööandja Olbia Hermaea pidi samuti vastu võtma kaotuse, tunnistades Montale naiskonna 3:1 (27-29, 25-16, 25-17, 25-23) paremust. Miilenilt 14 punkti.
B-grupis said Sant'Elia naiskond ja nende temporündaja Eliise Hollas samuti kaotuse, kui neil tuli tunnistada Talmassonsi 3:0 (25-23, 25-19, 25-23) üleolekut, Hollaselt üks punkt. Samas grupis said Silvia Pertens ja Messina naiskond 0:3 (14:25, 23:25, 20:25) kaotuse San Giovannilt, eestlanna tõi neli punkti. A-grupi tabelis hoiab Cremona 14 punktiga kuuendat ja Olbia 13 punktiga kaheksandat kohta. B-grupis on Messina seitsme punktiga üheksas ja Sant'Elia viie punktiga 10.
Itaalia meeste esiliigas pidid ka Valentin Kordas ja Motta di Livenza meeskond vastu võtma järjekordse kaotuse, jäädes 0:3 (15:25, 24:26, 22:25) alla liidrile Calabriale. Kordas tõi oma meeskonna parimana 11 punkti (-2). Tabelis jätkatakse viimasel real, punkte on teenitud viis.
Belgias peeti kahe vooru mängud. Alex Saaremaa ja Aalsti Lindemans said kirja ühe võidu ja ühe kaotuse. Esmalt saadi 3:0 (25/23 25/17 25/10) võit Waremme vastu ning seejärel jäädi 0:3 (22:25, 18:25, 22:25) alla Märt Tammearule ja Roeselare Knackile. Saaremaalt neis mängudes vastavalt viis (+1) ja seitse punkti (+3). Tammearu tõi Roeselare ridades 12 silma (+7).
Roeselare sai nädala esimeses mängus 3:0 (25:23, 25:20, 25:16) jagu Gentist, Tammearult üheksa punkti (+9). Kaks võitu teenis ka Renet Vankeri ja Henri Treiali koduklubi Maaseiki Greenyard, saades esmalt 3:1 (25:20, 28:26, 18:25, 25:21) võidu Meneni vastu. Treial tõi 13 punkti (+10), Vanker juhtis Maaseiki rünnakuid kogu kohtumise. Seejärel alistati 3:0 (25/19 25/21 25/21) Guibertini Axis, Treialilt üheksa punkti (+6), Vanker juhtis selleski mängus vägesid. Tabelis on Roeselare 23 punktiga esimene, Maaseik 17 punktiga teine ja Aalst üheksa punktiga viies.
Saksamaa kõrgliigas kaotas Albert Hurda tööandja Herrsching lõppenud nädalal esmalt 0:3 (22:25 19:25 17:25) Berliini Recycling Volleysele, Hurt tõi oma meeskonna edukaimana 13 punkti (+3). Seejärel kaotati 0:3 (19:25, 19:25, 20:25) ka Dürenile, Hurt panustas 10 punkti (+2). Tabelis ollakse 13 punktiga kuuendad.
Soome meistriliigas peeti samuti mitme vooru mänge. Karli Alliku koduklubi Sastamala Valepa oli esmalt 3:0 (25/19 25/11 25/21) parem Vantaa Ducksist, eestlane kaasa ei teinud. Seejärel saadi 3:0 (26:24, 25:16, 26:24) jagu ka Loimaa Hurrikaanist, Allik tõi kolm punkti (-1). Andrus Raadik ja Savo Volley alistasid 3:1 (25:16, 21:25, 25:17, 25:21) Raisio Loimu ja 3:2 (27/29 25/23 25/18 20/25 15/7) Tuto Volley. Raadik panustas mõlemas mängus 16 punkti (+6 ja +2). Tabelis on Valepa 35 punktiga liidrikohal ja Savo 21 silmaga seitsmes. Savo mängis ka karikavõistluste kolmandas ringis, saades 3:0 (25:19, 25:12, 25:17) võidu Lempo-Volley üle. Raadik panustas selles mängus 10 silma (+9). Sellega tagas Savo koha veebruaris peetavas poolfinaalis, kus vastaseks Allik ja Valepa.
Soome naiste meistriliigas pidi Avo Keele juhendatav Arctic Volley leppima kahe kaotusega. Esmalt tuli tunnistada Hämeenlinna 3:2 (22/25 25/19 25/17 24/26 16/14) paremust ning seejärel ka LP Kangasala 3:0 (25/17 25/14 25/11) paremust. Tabelis ollakse 15 punktiga kuuendad.
Poola meistriliigas jätkub Timo Tammemaa tööandja Cerrad Enea Czarni Radom kurb hooaeg, kui taas tuli vastu võtta kaotus. 0:3 (20:25, 22:25, 18:25) jäädi alla Olsztynile, Tammemaa ei mänginud. Tabelis on Radom kaheksa punktiga eelviimane.
Austrias olid võidukad nii Stefan Kaibald kui Mihkel Varblane. Kaibald aitas Zadruga Aich/Dobi 3:0 (25:16, 25:23, 25:19) võiduni Innkreisi üle, tuues 12 punkti (+7). Varblane aitas Innsbrucki Hypo Tiroli 3:2 (25:17, 21:25, 19:25, 25:23, 21:19) võidule Raiffeiseni vastu. Tabelis on Hypo Tirol 27 silmaga esikohal ja Aich/dob 18 punktiga neljas.
Šveitsi meistriliigas sai abitreener Märt Pajusalu tööandja Zürichi Volero 3:0 (25:9, 28:26, 25:14) jagu Geneve Volleyst ja on tabelis 13 punktiga kuuendal kohal.
Küprose meistriliigas kaotas Rainer Vassiljevi juhendatav Paphose Pafiakos 0:3 (15:25, 17:25, 27:29) Paralimnioule. Kristo Kollo tõi Pafiakose kasuks 10 punkti (+3), sidemängija Aleksander Eerma lisas kaks silma (+2). Markus Uuskari tööandja Nicosia Apoel alistas 3:0 (25/17 25/22 25/19) Famagusta Nea Salamina. Tabelis on Nicosia 14 silmaga teine ja Pafiakos üheksa punktiga kuues.
Prantsusmaa naiste meistriliigas kaotasid Kertu Laak ja RC Cannes'i naiskond 1:3 (17/25 17/25 28/26 20/25) Le Cannet' Volerole. Laak tõi 18 punkti (+6). Karolina Kibbermann ja Marcq En Baroeul jäid 0:3 (25/27 21/25 14/25) alla Pariisi St-Cloudile, Kibbermann sekkus episoodiliselt. Tabelis on Laagi tööandja 22 punktiga viiendal kohal ja Kibbermanni tööandja 10 punktiga 12.
Prantsusmaa meeste meistriliigas pidid Ardo Kreek ja Arago de Sete tunnistama Kreegi kunagise kauaaegse koduklubi Pariisi Volley 3:0 (25/16 25/23 25/16) paremust. Kreek tõi seitse punkti (+1). Tabelis hoiab Sete 14 punktiga üheksandat kohta.
Rumeenias sai Robert Viiberi koduklubi Craiova 0:3 (22/25 19/25 23/25) kaotuse Galati Arcadalt. Viiber tõi lisaks mängu juhtimisele ka kaks punkti (+0). Kaotuse sai ka Keith Puparti tööandja Zalau, kes pidi tunnistama Dej Unirea 3:1 (28/26 25/21 20/25 25/18) paremust. Pupart tõi kaheksa punkti (+8). Liigas on Craiova 21 punktiga viies ja Zalau 16 punktiga neist koht tagapool.
|
Nädal piiri taga: Tähele MVP tiitel, Saar lahkus Türgi klubist, Tšehhis kohtusid Maar ja Juhkami
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saar tõdes Volley.ee-le, et klubi vajas kehvade tulemuste tõttu muutust. "See oli mõlemapoolne otsus, et sõbralikult laiali minna. Meeskond kaotas ja muutusi oli vaja. Uut sidet ei leitud välismaalt ja siis otsustati nurk tuua. Peatreener soovis, et ma jätkaksin seal, aga klubil polnud nii palju vabu vahendeid, et nelja välismaalast ülal pidada," kommenteeris nurgaründaja, kes otsib agentide abiga aktiivselt uut klubi. "Nüüd tulen homme Eestisse ja kuulan maad. Suhtlus agentidega on tihe ja ehk veel enne uut aastat saab midagi paika."
Brasiilia kõrgliigas tegi suurepärase esituse Robert Täht, aidates San Jose Farma Conde 3:1 (25:23, 20:25, 25:18, 25:18) võiduni Apani Eleva meeskonna üle. Täht tõi 22 punkti ja pälvis mängu kõige väärtuslikuma mängija tiitli. Tabelis on eestlase tööandja 12 punktiga kaheksas.
Tšehhi meistriliigas läksid omavahel vastamisi Silver Maari ja Martti Juhkami koduklubid. Kodus mänginud Juhkami tööandja CEZ Karlovarsko pidi vastu võtma 1:3 (23/25 19/25 25/21 22/25) kaotuse Maarilt ja Libereci Duklalt. Juhkami tõi osalise mänguajaga kaks punkti (-1), Maar sai kirja täismängu, tema vastuvõtt oli 76%. Tabelis on Liberec 39 silmaga esimene ja Karlovarsko 36 punktiga teine.
Itaalia naiste esiliigas oli viiele seal pallivale eestlannale kehv nädal. A-grupis jäi õdede Kadi ja Liis Kullerkannu koduklubi Cremona Esperia viimases mängus 0:3 (19:25, 18:25, 19:25) alla Mondovile. Liis tõi seitse ja Kadi neli punkti. Samasse gruppi kuuluv Kristiine Miileni tööandja Olbia Hermaea pidi samuti vastu võtma kaotuse, tunnistades Montale naiskonna 3:1 (27-29, 25-16, 25-17, 25-23) paremust. Miilenilt 14 punkti.
B-grupis said Sant'Elia naiskond ja nende temporündaja Eliise Hollas samuti kaotuse, kui neil tuli tunnistada Talmassonsi 3:0 (25-23, 25-19, 25-23) üleolekut, Hollaselt üks punkt. Samas grupis said Silvia Pertens ja Messina naiskond 0:3 (14:25, 23:25, 20:25) kaotuse San Giovannilt, eestlanna tõi neli punkti. A-grupi tabelis hoiab Cremona 14 punktiga kuuendat ja Olbia 13 punktiga kaheksandat kohta. B-grupis on Messina seitsme punktiga üheksas ja Sant'Elia viie punktiga 10.
Itaalia meeste esiliigas pidid ka Valentin Kordas ja Motta di Livenza meeskond vastu võtma järjekordse kaotuse, jäädes 0:3 (15:25, 24:26, 22:25) alla liidrile Calabriale. Kordas tõi oma meeskonna parimana 11 punkti (-2). Tabelis jätkatakse viimasel real, punkte on teenitud viis.
Belgias peeti kahe vooru mängud. Alex Saaremaa ja Aalsti Lindemans said kirja ühe võidu ja ühe kaotuse. Esmalt saadi 3:0 (25/23 25/17 25/10) võit Waremme vastu ning seejärel jäädi 0:3 (22:25, 18:25, 22:25) alla Märt Tammearule ja Roeselare Knackile. Saaremaalt neis mängudes vastavalt viis (+1) ja seitse punkti (+3). Tammearu tõi Roeselare ridades 12 silma (+7).
Roeselare sai nädala esimeses mängus 3:0 (25:23, 25:20, 25:16) jagu Gentist, Tammearult üheksa punkti (+9). Kaks võitu teenis ka Renet Vankeri ja Henri Treiali koduklubi Maaseiki Greenyard, saades esmalt 3:1 (25:20, 28:26, 18:25, 25:21) võidu Meneni vastu. Treial tõi 13 punkti (+10), Vanker juhtis Maaseiki rünnakuid kogu kohtumise. Seejärel alistati 3:0 (25/19 25/21 25/21) Guibertini Axis, Treialilt üheksa punkti (+6), Vanker juhtis selleski mängus vägesid. Tabelis on Roeselare 23 punktiga esimene, Maaseik 17 punktiga teine ja Aalst üheksa punktiga viies.
Saksamaa kõrgliigas kaotas Albert Hurda tööandja Herrsching lõppenud nädalal esmalt 0:3 (22:25 19:25 17:25) Berliini Recycling Volleysele, Hurt tõi oma meeskonna edukaimana 13 punkti (+3). Seejärel kaotati 0:3 (19:25, 19:25, 20:25) ka Dürenile, Hurt panustas 10 punkti (+2). Tabelis ollakse 13 punktiga kuuendad.
Soome meistriliigas peeti samuti mitme vooru mänge. Karli Alliku koduklubi Sastamala Valepa oli esmalt 3:0 (25/19 25/11 25/21) parem Vantaa Ducksist, eestlane kaasa ei teinud. Seejärel saadi 3:0 (26:24, 25:16, 26:24) jagu ka Loimaa Hurrikaanist, Allik tõi kolm punkti (-1). Andrus Raadik ja Savo Volley alistasid 3:1 (25:16, 21:25, 25:17, 25:21) Raisio Loimu ja 3:2 (27/29 25/23 25/18 20/25 15/7) Tuto Volley. Raadik panustas mõlemas mängus 16 punkti (+6 ja +2). Tabelis on Valepa 35 punktiga liidrikohal ja Savo 21 silmaga seitsmes. Savo mängis ka karikavõistluste kolmandas ringis, saades 3:0 (25:19, 25:12, 25:17) võidu Lempo-Volley üle. Raadik panustas selles mängus 10 silma (+9). Sellega tagas Savo koha veebruaris peetavas poolfinaalis, kus vastaseks Allik ja Valepa.
Soome naiste meistriliigas pidi Avo Keele juhendatav Arctic Volley leppima kahe kaotusega. Esmalt tuli tunnistada Hämeenlinna 3:2 (22/25 25/19 25/17 24/26 16/14) paremust ning seejärel ka LP Kangasala 3:0 (25/17 25/14 25/11) paremust. Tabelis ollakse 15 punktiga kuuendad.
Poola meistriliigas jätkub Timo Tammemaa tööandja Cerrad Enea Czarni Radom kurb hooaeg, kui taas tuli vastu võtta kaotus. 0:3 (20:25, 22:25, 18:25) jäädi alla Olsztynile, Tammemaa ei mänginud. Tabelis on Radom kaheksa punktiga eelviimane.
Austrias olid võidukad nii Stefan Kaibald kui Mihkel Varblane. Kaibald aitas Zadruga Aich/Dobi 3:0 (25:16, 25:23, 25:19) võiduni Innkreisi üle, tuues 12 punkti (+7). Varblane aitas Innsbrucki Hypo Tiroli 3:2 (25:17, 21:25, 19:25, 25:23, 21:19) võidule Raiffeiseni vastu. Tabelis on Hypo Tirol 27 silmaga esikohal ja Aich/dob 18 punktiga neljas.
Šveitsi meistriliigas sai abitreener Märt Pajusalu tööandja Zürichi Volero 3:0 (25:9, 28:26, 25:14) jagu Geneve Volleyst ja on tabelis 13 punktiga kuuendal kohal.
Küprose meistriliigas kaotas Rainer Vassiljevi juhendatav Paphose Pafiakos 0:3 (15:25, 17:25, 27:29) Paralimnioule. Kristo Kollo tõi Pafiakose kasuks 10 punkti (+3), sidemängija Aleksander Eerma lisas kaks silma (+2). Markus Uuskari tööandja Nicosia Apoel alistas 3:0 (25/17 25/22 25/19) Famagusta Nea Salamina. Tabelis on Nicosia 14 silmaga teine ja Pafiakos üheksa punktiga kuues.
Prantsusmaa naiste meistriliigas kaotasid Kertu Laak ja RC Cannes'i naiskond 1:3 (17/25 17/25 28/26 20/25) Le Cannet' Volerole. Laak tõi 18 punkti (+6). Karolina Kibbermann ja Marcq En Baroeul jäid 0:3 (25/27 21/25 14/25) alla Pariisi St-Cloudile, Kibbermann sekkus episoodiliselt. Tabelis on Laagi tööandja 22 punktiga viiendal kohal ja Kibbermanni tööandja 10 punktiga 12.
Prantsusmaa meeste meistriliigas pidid Ardo Kreek ja Arago de Sete tunnistama Kreegi kunagise kauaaegse koduklubi Pariisi Volley 3:0 (25/16 25/23 25/16) paremust. Kreek tõi seitse punkti (+1). Tabelis hoiab Sete 14 punktiga üheksandat kohta.
Rumeenias sai Robert Viiberi koduklubi Craiova 0:3 (22/25 19/25 23/25) kaotuse Galati Arcadalt. Viiber tõi lisaks mängu juhtimisele ka kaks punkti (+0). Kaotuse sai ka Keith Puparti tööandja Zalau, kes pidi tunnistama Dej Unirea 3:1 (28/26 25/21 20/25 25/18) paremust. Pupart tõi kaheksa punkti (+8). Liigas on Craiova 21 punktiga viies ja Zalau 16 punktiga neist koht tagapool.
### Response:
Nädal piiri taga: Tähele MVP tiitel, Saar lahkus Türgi klubist, Tšehhis kohtusid Maar ja Juhkami
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Oluline 12. detsembril kell 22.50:
- USA presidendi kinnitusel saadab USA Ukrainasse jätkuvalt vaid materiaalset abi, mitte sõdureid;
- Ukraina peastaabi sõnul rünnati üheksat Vene kontrollpunkti;
- Reznikov: pinnase külmudes tulevad uued Ukraina pealetungid;
- Haidai teatel rünnati Luhanskis Wagneri palgasõdurite peakontorit;
- Biden ja Zelenski suhtlesid Ukraina rahuplaanist ja USA toetusest Ukrainale;
- Zelenski: Putin ei julge tuumarelva kasutada, sest ta kardab surma;
- ISW: Valgevene ei ühine sõjategevusega sisepoliitika tõttu;
- Ivan Fedorov: Melitopolis asuvad Vene väed on paanikas;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 24 tanki ja 620 sõdurit.
Biden kordas, et USA sõdureid Ukrainasse ei saada
USA president Joe Biden ütles, et tal ei ole kavas Ukrainasse USA sõdureid saata.
"Kas me saadame Ukrainasse sõdureid? Ei, me saadame materjale nagu oleme siiani teinud, miljoneid dollareid," rääkis Biden temaga Virginias reisivatele ajakirjanikele.
Novembris kutsus Bideni administratsioon Kongressi üles koostama Ukraina toetuseks järjekordset abipaketti. Valge Maja eelarvekantselei direktor Shalanda Young saatis seepeale esindajatekoja spiikrile detailse kirja 37,7 miljardi dollari suuruse abipalvega.
Ivan Fedorov: Melitopolis asuvad Vene väed on paanikas
Melitopoli linnapea Ivan Fedorov ütles esmaspäeval, et linnas asuvad Vene väed on paanikas. Fedorovi sõnul paigutab Moskva nüüd Melitopolis oma vägesid ümber, vahendas CNN.
Ukraina üksused tulistasid laupäeva õhtul raketiheitjatest HIMARS Vene okupatsioonivägesid riigi kaguosas asuvas Melitopoli linnas. Feodorovi sõnul viidi haiglasse umbes 200 okupanti.
Ukraina peastaabi sõnul rünnati üheksat Vene kontrollpunkti
Ukraina kaitsejõudude peastaabi hommikuse rindeülevaate kohaselt ründasid Ukraina väed viimase ööpäeva jooksul üheksat Vene vägede kontrollpunkti ning 17 vägede koondumise ala, ühte Vene suurtükiväe koondumise ala ning kahte laskemoonaladu.
Vene väed tegid ööpäeva jooksul kaks raketirünnakut Kostõantõnivka pihta Donetski oblastis ning 11 õhulööki kogu rindejoone ulatuses.
Samuti tegid Vene väed üle 60 raketirünnaku mitmikraketiheitjatest Ukraina vägede ning Hersoni linna pihta.
Zelenski: Putin ei julge tuumarelva kasutada, sest ta kardab surma
Ukraina president Volodõmõr Zelenski andis intervjuu David Lettermanile. "Ma nägin Putinit ja nägin tema soovi elada. Ta armastab väga elada, ta istub isegi pika laua taga, sest kardab koroonaviirust või midagi muud. Maailm ei annaks kunagi andeks ei Putinile ega Venemaale, kui ta kasutab tuumarelvi," ütles Zelenski.
Reznikov: pinnase külmudes tulevad uued Ukraina pealetungid
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles pühapäeval, et tema hinnangul jätkavad Ukraina kaitsejõud pealetunge, kui pinnas on külmunud. See võimaldab sõjatehnikal kergemini liikuda, vahendas The Kyiv Independent.
Reznikov kinnitas, et seni on Ukraina vastupealetungid pehme pinnase tõttu aeglustunud.
Ukraina kaitseminister kinnitas taas, et Ukraina kavatseb vabastada kõik ajutiselt okupeeritud territooriumid ja taastada kontrolli rahvusvaheliselt tunnustatud piiride üle.
Reznikov rõhutas, et see sõda on ressursside sõda ning Venemaa ressursid on vähenemas.
EL lisab Ukraina sõjalise toetamise jaoks mõeldud fondi kaks miljardit eurot
Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid jõudsid esmaspäeval kokkuleppele, et eraldavad Ukraina relvastamiseks mõeldud rahufondi veel kaks miljardit eurot.
Haidai teatel rünnati Luhanskis Wagneri palgasõdurite peakontorit
Luhanski oblasti kuberneri Serhi Haidai väitel ründasid Ukraina väed kaudtulega Vene Wagneri palgasõdurite grupeeringu peakontorit, mis asus ühes hotellis Kadijivkas Luhanski oblastis.
Haidai väitel olid Wagneri sõdurite seas arvestatavad kaotused, vahendas BBC.
Kurikuulus relvaärimees Viktor But liitus Venemaa Liberaaldemokraatliku parteiga (LDPR)
Buti liitumisest erakonnaga teatas LDPR-i juht Leonid Slutski, vahendas The Guardian.
LDPR-i juht ja asutaja oli skandaalne poliitik Vladimir Žirinovski, kes suri kevadel. But vabanes hiljuti USA vanglast.
Kremli teatel sel aastal Putini aastalõpu pressikonverentsi ei toimu
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Vladimir Putin ei korralda sel aastal oma aastalõpu pressikonverentsi.
Peskov ei täpsustanud, miks sel aastal pressikonverentsi ei toimu. Peskovi väitel suhtleb aga Putin meediaga regulaarselt. Eelmisel aastal kestis Putini pressikonverents umbes neli tundi, vahendas The Guardian.
Biden ja Zelenski suhtlesid Ukraina rahuplaanist ja USA toetusest Ukrainale
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas, et suhtles pühapäeval telefoni teel USA presidendi Joe Bideniga enne G7 grupi riikide kohtumist.
Kaks riigijuhti suhtlesid kaitsekoostööst, Ukraina energiajulgeolekust ning Ukraina välja pakutud 10 punktiga rahuplaanist.
Zelenski kinnitas, et sai USA presidendiga kindlad kokkulepped, täpsustamata nende sisu.
Ukraina presidendi kinnitusel alustatakse tööd, et korraldada üleilmne rahukonverents, mis muudaks Ukraina välja pakutud rahuplaani tegelikkuseks.
Zelenski administratsiooni juht Andri Jermak postitas Twitterisse vihjelise sisuga teate, millest võib järeldada täiendavat sõjalist toetust Ameerika Ühendriikidelt, hindas Ukrainska Pravda.
=
— Andriy Yermak (@AndriyYermak) December 11, 2022
Zelenski suhtles ka Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga ning rääkis Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga Musta mere viljakokkuleppe jätkamisest.
Valge Maja teates rõhutati, et USA on võtnud prioriteediks Ukraina õhutõrje tugevdamise ning samuti riigi elektritaristu toetamise.
Biden tunnustas Zelenski välja pakutud rahuplaani, mis on tema hinnangul õiglane ja põhineb ÜRO hartal. Biden kinnitas, et USA toetab Ukrainat jätkuvalt julgeoleku vallas, majandus- ja humanitaarabiga.
Valge Maja teates rõhutati samuti, et Venemaa peab vastutama oma sõjakuritegude eest.
ISW: Valgevene ei ühine sõjategevusega sisepoliitika tõttu
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul ei ühine Valgevene juht Aljaksandr Lukašenka algatatud vallutussõjaga Ukraina vastu, kuna see võib kaasa tuua uue siseriikliku rahutustelaine.
Sõda Ukraina vastu võib nõrgestada ka Valgevene julgeolekuaparaati, mis muudaks ülesastumised Valgevenes tõenäolisemaks, hindas ISW.
Lukašenka sõltus Valgevene relvajõududest ja julgeolekuteenistustest, et suruda maha tema vastu suunatud protestid 2020. ja 2021. aastal.
Samal ajal püüab Venemaa infooperatsioonidega jätta muljet, et Valgevene väed ühinevad sõjategevusega Ukraina vastu.
ISW hinnangul on Vene väed Bahmuti lähistel vähesel määral edenenud.
Eastern #Ukraine Update: #Russian forces made marginal territorial gains around #Bakhmut as Russian and Ukrainian sources reported continued fighting in the area. /3 https://t.co/YWVGSGBws6 pic.twitter.com/pTg5OeF7VL
— ISW (@TheStudyofWar) December 12, 2022
Briti luure: Vene väed lähikuudel olulisel määral ei edene
Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma luureülevaates esile Vene presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskovi kommentaarid eelmisel neljapäeval, mille käigus Peskov sõnastas Venemaa eesmärgid sõjas Ukraina vastu – "kaitsta" Donbassi ja Lõuna-Ukraina elanikke.
Peskovi kommentaaridest ilmneb brittide hinnangul, et Venemaa miinimumeesmärgid sõjas Ukraina vastu pole muutunud.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 12 December 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/ngW6tfLdtw
#StandWithUkraine pic.twitter.com/E2XThQO2GD
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 12, 2022
Venemaa soovib jätkuvalt vallutada Hersoni, Zaporižžja, Donetski ja Luhanski oblasteid ning Vene väejuhatuse eesmärk on tõenäoliselt Donetski oblastis edasi liikuda.
Briti luure hinnangul ei suuda Venemaa oma eesmärke saavutada, kuna Venemaal puudub hetkel efektiivne ründevõimekus ning seetõttu ei pruugi Vene väed lähikuudel olulisel määral edasi liikuda.
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) hindas eelmisel reedel, et Venemaa soovib Peskovi kommentaaridest hoolimata jätkuvalt enda kontrolli alla saada kogu Ukraina.
Zelenski: elektriühendus Odessas on taastamisel
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas oma õhtuses videopöördumises, et remonttööd Odessa elektriühenduse taastamiseks jätkuvad.
Pühapäeva õhtuse seisuga on ühendused osaliselt taastatud Odessas ja selle lähiümbruses peale Vene rünnakuid Odessa elektritaristule.
Odessa oblastis on enim elektrikatkestusi, möönis Ukraina president, kuid olukord on keeruline ka paljudes teistes oblastites.
Zelenski rõhutas, et ootab G7 grupi riikidelt ning Euroopa Liidult sel nädalal tulemusi. Zelenski valmistub Ukraina vajalikel kaasuvatel kohtumistel osalema.
Ukraina president kinnitas, et pidas Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga tunnise telefonikõne ning kinnitas, et Macron toetab Ukraina rahuplaani elluviimist.
Zelenski kinnitas, et suhtles ka Türgi president Erdoganiga, kellega ta arutas Musta mere viljakoridori laiendamist.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 24 tanki ja 620 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 94760 (võrdlus eelmise päevaga +620);
- tankid 2966 (+24);
- jalaväe lahingumasinad 5928 (+8);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+0);
- suurtükisüsteemid 1929 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 397 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1617 (+4);
- tiibraketid 592 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4544 (+4);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 169 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
|
Sõja 292. päev: pinnase külmudes tulevad uued Ukraina pealetungid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 12. detsembril kell 22.50:
- USA presidendi kinnitusel saadab USA Ukrainasse jätkuvalt vaid materiaalset abi, mitte sõdureid;
- Ukraina peastaabi sõnul rünnati üheksat Vene kontrollpunkti;
- Reznikov: pinnase külmudes tulevad uued Ukraina pealetungid;
- Haidai teatel rünnati Luhanskis Wagneri palgasõdurite peakontorit;
- Biden ja Zelenski suhtlesid Ukraina rahuplaanist ja USA toetusest Ukrainale;
- Zelenski: Putin ei julge tuumarelva kasutada, sest ta kardab surma;
- ISW: Valgevene ei ühine sõjategevusega sisepoliitika tõttu;
- Ivan Fedorov: Melitopolis asuvad Vene väed on paanikas;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 24 tanki ja 620 sõdurit.
Biden kordas, et USA sõdureid Ukrainasse ei saada
USA president Joe Biden ütles, et tal ei ole kavas Ukrainasse USA sõdureid saata.
"Kas me saadame Ukrainasse sõdureid? Ei, me saadame materjale nagu oleme siiani teinud, miljoneid dollareid," rääkis Biden temaga Virginias reisivatele ajakirjanikele.
Novembris kutsus Bideni administratsioon Kongressi üles koostama Ukraina toetuseks järjekordset abipaketti. Valge Maja eelarvekantselei direktor Shalanda Young saatis seepeale esindajatekoja spiikrile detailse kirja 37,7 miljardi dollari suuruse abipalvega.
Ivan Fedorov: Melitopolis asuvad Vene väed on paanikas
Melitopoli linnapea Ivan Fedorov ütles esmaspäeval, et linnas asuvad Vene väed on paanikas. Fedorovi sõnul paigutab Moskva nüüd Melitopolis oma vägesid ümber, vahendas CNN.
Ukraina üksused tulistasid laupäeva õhtul raketiheitjatest HIMARS Vene okupatsioonivägesid riigi kaguosas asuvas Melitopoli linnas. Feodorovi sõnul viidi haiglasse umbes 200 okupanti.
Ukraina peastaabi sõnul rünnati üheksat Vene kontrollpunkti
Ukraina kaitsejõudude peastaabi hommikuse rindeülevaate kohaselt ründasid Ukraina väed viimase ööpäeva jooksul üheksat Vene vägede kontrollpunkti ning 17 vägede koondumise ala, ühte Vene suurtükiväe koondumise ala ning kahte laskemoonaladu.
Vene väed tegid ööpäeva jooksul kaks raketirünnakut Kostõantõnivka pihta Donetski oblastis ning 11 õhulööki kogu rindejoone ulatuses.
Samuti tegid Vene väed üle 60 raketirünnaku mitmikraketiheitjatest Ukraina vägede ning Hersoni linna pihta.
Zelenski: Putin ei julge tuumarelva kasutada, sest ta kardab surma
Ukraina president Volodõmõr Zelenski andis intervjuu David Lettermanile. "Ma nägin Putinit ja nägin tema soovi elada. Ta armastab väga elada, ta istub isegi pika laua taga, sest kardab koroonaviirust või midagi muud. Maailm ei annaks kunagi andeks ei Putinile ega Venemaale, kui ta kasutab tuumarelvi," ütles Zelenski.
Reznikov: pinnase külmudes tulevad uued Ukraina pealetungid
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles pühapäeval, et tema hinnangul jätkavad Ukraina kaitsejõud pealetunge, kui pinnas on külmunud. See võimaldab sõjatehnikal kergemini liikuda, vahendas The Kyiv Independent.
Reznikov kinnitas, et seni on Ukraina vastupealetungid pehme pinnase tõttu aeglustunud.
Ukraina kaitseminister kinnitas taas, et Ukraina kavatseb vabastada kõik ajutiselt okupeeritud territooriumid ja taastada kontrolli rahvusvaheliselt tunnustatud piiride üle.
Reznikov rõhutas, et see sõda on ressursside sõda ning Venemaa ressursid on vähenemas.
EL lisab Ukraina sõjalise toetamise jaoks mõeldud fondi kaks miljardit eurot
Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid jõudsid esmaspäeval kokkuleppele, et eraldavad Ukraina relvastamiseks mõeldud rahufondi veel kaks miljardit eurot.
Haidai teatel rünnati Luhanskis Wagneri palgasõdurite peakontorit
Luhanski oblasti kuberneri Serhi Haidai väitel ründasid Ukraina väed kaudtulega Vene Wagneri palgasõdurite grupeeringu peakontorit, mis asus ühes hotellis Kadijivkas Luhanski oblastis.
Haidai väitel olid Wagneri sõdurite seas arvestatavad kaotused, vahendas BBC.
Kurikuulus relvaärimees Viktor But liitus Venemaa Liberaaldemokraatliku parteiga (LDPR)
Buti liitumisest erakonnaga teatas LDPR-i juht Leonid Slutski, vahendas The Guardian.
LDPR-i juht ja asutaja oli skandaalne poliitik Vladimir Žirinovski, kes suri kevadel. But vabanes hiljuti USA vanglast.
Kremli teatel sel aastal Putini aastalõpu pressikonverentsi ei toimu
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Vladimir Putin ei korralda sel aastal oma aastalõpu pressikonverentsi.
Peskov ei täpsustanud, miks sel aastal pressikonverentsi ei toimu. Peskovi väitel suhtleb aga Putin meediaga regulaarselt. Eelmisel aastal kestis Putini pressikonverents umbes neli tundi, vahendas The Guardian.
Biden ja Zelenski suhtlesid Ukraina rahuplaanist ja USA toetusest Ukrainale
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas, et suhtles pühapäeval telefoni teel USA presidendi Joe Bideniga enne G7 grupi riikide kohtumist.
Kaks riigijuhti suhtlesid kaitsekoostööst, Ukraina energiajulgeolekust ning Ukraina välja pakutud 10 punktiga rahuplaanist.
Zelenski kinnitas, et sai USA presidendiga kindlad kokkulepped, täpsustamata nende sisu.
Ukraina presidendi kinnitusel alustatakse tööd, et korraldada üleilmne rahukonverents, mis muudaks Ukraina välja pakutud rahuplaani tegelikkuseks.
Zelenski administratsiooni juht Andri Jermak postitas Twitterisse vihjelise sisuga teate, millest võib järeldada täiendavat sõjalist toetust Ameerika Ühendriikidelt, hindas Ukrainska Pravda.
=
— Andriy Yermak (@AndriyYermak) December 11, 2022
Zelenski suhtles ka Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga ning rääkis Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga Musta mere viljakokkuleppe jätkamisest.
Valge Maja teates rõhutati, et USA on võtnud prioriteediks Ukraina õhutõrje tugevdamise ning samuti riigi elektritaristu toetamise.
Biden tunnustas Zelenski välja pakutud rahuplaani, mis on tema hinnangul õiglane ja põhineb ÜRO hartal. Biden kinnitas, et USA toetab Ukrainat jätkuvalt julgeoleku vallas, majandus- ja humanitaarabiga.
Valge Maja teates rõhutati samuti, et Venemaa peab vastutama oma sõjakuritegude eest.
ISW: Valgevene ei ühine sõjategevusega sisepoliitika tõttu
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul ei ühine Valgevene juht Aljaksandr Lukašenka algatatud vallutussõjaga Ukraina vastu, kuna see võib kaasa tuua uue siseriikliku rahutustelaine.
Sõda Ukraina vastu võib nõrgestada ka Valgevene julgeolekuaparaati, mis muudaks ülesastumised Valgevenes tõenäolisemaks, hindas ISW.
Lukašenka sõltus Valgevene relvajõududest ja julgeolekuteenistustest, et suruda maha tema vastu suunatud protestid 2020. ja 2021. aastal.
Samal ajal püüab Venemaa infooperatsioonidega jätta muljet, et Valgevene väed ühinevad sõjategevusega Ukraina vastu.
ISW hinnangul on Vene väed Bahmuti lähistel vähesel määral edenenud.
Eastern #Ukraine Update: #Russian forces made marginal territorial gains around #Bakhmut as Russian and Ukrainian sources reported continued fighting in the area. /3 https://t.co/YWVGSGBws6 pic.twitter.com/pTg5OeF7VL
— ISW (@TheStudyofWar) December 12, 2022
Briti luure: Vene väed lähikuudel olulisel määral ei edene
Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma luureülevaates esile Vene presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskovi kommentaarid eelmisel neljapäeval, mille käigus Peskov sõnastas Venemaa eesmärgid sõjas Ukraina vastu – "kaitsta" Donbassi ja Lõuna-Ukraina elanikke.
Peskovi kommentaaridest ilmneb brittide hinnangul, et Venemaa miinimumeesmärgid sõjas Ukraina vastu pole muutunud.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 12 December 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/ngW6tfLdtw
#StandWithUkraine pic.twitter.com/E2XThQO2GD
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 12, 2022
Venemaa soovib jätkuvalt vallutada Hersoni, Zaporižžja, Donetski ja Luhanski oblasteid ning Vene väejuhatuse eesmärk on tõenäoliselt Donetski oblastis edasi liikuda.
Briti luure hinnangul ei suuda Venemaa oma eesmärke saavutada, kuna Venemaal puudub hetkel efektiivne ründevõimekus ning seetõttu ei pruugi Vene väed lähikuudel olulisel määral edasi liikuda.
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) hindas eelmisel reedel, et Venemaa soovib Peskovi kommentaaridest hoolimata jätkuvalt enda kontrolli alla saada kogu Ukraina.
Zelenski: elektriühendus Odessas on taastamisel
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas oma õhtuses videopöördumises, et remonttööd Odessa elektriühenduse taastamiseks jätkuvad.
Pühapäeva õhtuse seisuga on ühendused osaliselt taastatud Odessas ja selle lähiümbruses peale Vene rünnakuid Odessa elektritaristule.
Odessa oblastis on enim elektrikatkestusi, möönis Ukraina president, kuid olukord on keeruline ka paljudes teistes oblastites.
Zelenski rõhutas, et ootab G7 grupi riikidelt ning Euroopa Liidult sel nädalal tulemusi. Zelenski valmistub Ukraina vajalikel kaasuvatel kohtumistel osalema.
Ukraina president kinnitas, et pidas Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga tunnise telefonikõne ning kinnitas, et Macron toetab Ukraina rahuplaani elluviimist.
Zelenski kinnitas, et suhtles ka Türgi president Erdoganiga, kellega ta arutas Musta mere viljakoridori laiendamist.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 24 tanki ja 620 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 94760 (võrdlus eelmise päevaga +620);
- tankid 2966 (+24);
- jalaväe lahingumasinad 5928 (+8);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+0);
- suurtükisüsteemid 1929 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 397 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1617 (+4);
- tiibraketid 592 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4544 (+4);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 169 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 292. päev: pinnase külmudes tulevad uued Ukraina pealetungid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Esimese finalisti selgitavad teisipäeval välja Argentina ja eelmise MM-i hõbe Horvaatia. Mõlemad jõudsid poolfinaali penaltiseeria toel, kui Argentina lülitas veerandfinaalis konkurentsist Hollandi ning Horvaatia suurfavoriit Brasiilia.
"Kui lüüa MM-ilt välja selline koondis nagu Brasiilia, kes oli kindlasti suurfavoriit, siis peab olema õnnelik ja uhke. Kindlasti olen väsinud, kuid õnnelikult väsinud. Sellist hetke tuleb nautida, kuid mitte liiga kaua, sest peame juba valmistuma kohtumiseks Argentinaga," rääkis Horvaatia peatreener Zlatko Dalic.
Viimati mängisid Argentina ja Horvaatia omavahel eelmisel MM-il, kui alagrupi kohtumise võitis Horvaatia koguni 3:0 ning jõudis lõpuks ka finaali, kus jäädi alla tiitlikaitsjale Prantsusmaale.
Nelja aasta tagune finaal võib tänavu korduda, sest kolmapäevases kohtumises võitleb Prantsusmaa taas finaalkoha nimel. Vastaseks ajaloo esimese Aafrika koondisena nelja parema hulka jõudnud Maroko.
"Näpistage mind, arvan, et näen und. Need hetked on imelised, kuid nagu ütles ka meie treener, oleme siin, et muuta mentaliteeti. Alaväärsustunne, mis meil oli,
peame sellest lahti saama. Maroko mängija võib maailmas vastamisi minna ükskõik kellega. Ja usun, et poolfinaalist ja kõigest muust on tähtsam, et me olemegi seda mentaliteeti muutnud ja järgmine põlvkond pärast meid teab,
et Maroko mängijad suudavad korda saata imesid," sõnas Maroko väravavaht Yassine Bounou.
Poolfinaalide otseülekanded algavad ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis kell 20.30.
|
Maroko väravavaht Bounou poolfinaali eel: oleme siin, et muuta mentaliteeti
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese finalisti selgitavad teisipäeval välja Argentina ja eelmise MM-i hõbe Horvaatia. Mõlemad jõudsid poolfinaali penaltiseeria toel, kui Argentina lülitas veerandfinaalis konkurentsist Hollandi ning Horvaatia suurfavoriit Brasiilia.
"Kui lüüa MM-ilt välja selline koondis nagu Brasiilia, kes oli kindlasti suurfavoriit, siis peab olema õnnelik ja uhke. Kindlasti olen väsinud, kuid õnnelikult väsinud. Sellist hetke tuleb nautida, kuid mitte liiga kaua, sest peame juba valmistuma kohtumiseks Argentinaga," rääkis Horvaatia peatreener Zlatko Dalic.
Viimati mängisid Argentina ja Horvaatia omavahel eelmisel MM-il, kui alagrupi kohtumise võitis Horvaatia koguni 3:0 ning jõudis lõpuks ka finaali, kus jäädi alla tiitlikaitsjale Prantsusmaale.
Nelja aasta tagune finaal võib tänavu korduda, sest kolmapäevases kohtumises võitleb Prantsusmaa taas finaalkoha nimel. Vastaseks ajaloo esimese Aafrika koondisena nelja parema hulka jõudnud Maroko.
"Näpistage mind, arvan, et näen und. Need hetked on imelised, kuid nagu ütles ka meie treener, oleme siin, et muuta mentaliteeti. Alaväärsustunne, mis meil oli,
peame sellest lahti saama. Maroko mängija võib maailmas vastamisi minna ükskõik kellega. Ja usun, et poolfinaalist ja kõigest muust on tähtsam, et me olemegi seda mentaliteeti muutnud ja järgmine põlvkond pärast meid teab,
et Maroko mängijad suudavad korda saata imesid," sõnas Maroko väravavaht Yassine Bounou.
Poolfinaalide otseülekanded algavad ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis kell 20.30.
### Response:
Maroko väravavaht Bounou poolfinaali eel: oleme siin, et muuta mentaliteeti
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Lopez eemaldati Astana koosseisust esimest korda juulis, kui ilmnes, et Hispaania politsei uurib ratturi ja Extremadura ülikooli professori Marcos Maynari omavahelist seotust. Maynar vahistati mais ning ta on uurimise all seoses väidetava narkoäri ja rahapesuga.
Astana otsustas Lopeze tagasi võtta augusti alguses, sest Hispaania võimud ega rahvusvaheline jalgrattaliit (UCI) ei leidnud väidetava seotuse kohta tõendeid. Ennistamise järel osales kolumblane Vueltal ja saavutas maineka velotuuri üldarvestuses neljanda koha.
Esmaspäeval teatas Astana, et kolumblase leping lõpetatakse päevapealt. "Astana avastas uusi tõendeid, mis näitavad Miguel Angel Lopeze tõenäolist seotust Dr. Marcos Maynariga. Sellest tulenevalt ei jäänud meeskonnal muud üle, kui lõpetada meeskonna ja ratturi vaheline leping, tuginedes nimetatud lepingu ja meeskonnasiseste reeglite rikkumisele. Meeskonna ja ratturi õiguste säilitamiseks ei kommenteerita enam midagi," seisis Astana avalduses.
|
Astana lõpetas kuritegeliku maailmaga seostatud tippratturi lepingu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lopez eemaldati Astana koosseisust esimest korda juulis, kui ilmnes, et Hispaania politsei uurib ratturi ja Extremadura ülikooli professori Marcos Maynari omavahelist seotust. Maynar vahistati mais ning ta on uurimise all seoses väidetava narkoäri ja rahapesuga.
Astana otsustas Lopeze tagasi võtta augusti alguses, sest Hispaania võimud ega rahvusvaheline jalgrattaliit (UCI) ei leidnud väidetava seotuse kohta tõendeid. Ennistamise järel osales kolumblane Vueltal ja saavutas maineka velotuuri üldarvestuses neljanda koha.
Esmaspäeval teatas Astana, et kolumblase leping lõpetatakse päevapealt. "Astana avastas uusi tõendeid, mis näitavad Miguel Angel Lopeze tõenäolist seotust Dr. Marcos Maynariga. Sellest tulenevalt ei jäänud meeskonnal muud üle, kui lõpetada meeskonna ja ratturi vaheline leping, tuginedes nimetatud lepingu ja meeskonnasiseste reeglite rikkumisele. Meeskonna ja ratturi õiguste säilitamiseks ei kommenteerita enam midagi," seisis Astana avalduses.
### Response:
Astana lõpetas kuritegeliku maailmaga seostatud tippratturi lepingu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Jiddah rajal peetud finaali pääsesid eri riikides toimunud eelvõistluste võitjad. Finaali võitis egiptlane Hisham Al-Khatib, teine oli Haitham Al-Hadidi Omaanist, kolmas Ahmad Daham Iraagist ja neljas poolakas Piotr Wiecek.
Reiljan võistles kohapealt renditud autoga, sest oma võistlusauto transportimine Saudi Araabiasse oleks olnud ülearu kulukas. "Kohalik Brothers Drift Team vastutas auto korrasoleku, kütuse, rehvide ja transpordi eest," rääkis Reiljan autosport.ee-le.
"Esimestel prooviringidel oli autotunnetus väga hea. Mõningaid harjumist vajavaid detaile muidugi leidsin, kuid mitte midagi ületamatut. Test jäi kahjuks lühikeseks, sest auto alumine vasak õõtshark otsustas erru minna. See ei heidutanud – olime autoga väga rahul ning miskit peale istmeasendi muutma ei pidanud või ei saanud nagu näiteks käigukangi asukoht."
Võistluse prooviringidel ilmnesid siiski probleemid mootoriga. "Mootor ei saanud korralikult kütust peale ja mõlemal ringil kadus jõud kõrgetel pööretel. Kohalik tiim lubas võistluse hommikuks vea likvideerida."
Finaali esimeses sõidus eksis Reiljan käiguvahetusel, kuid pääses edasi järgmisesse gruppi. "Siis aga mootori viga kordus taas. Auto turtsus ja kaotas jõu juba startides ning turtsumine ning pidev jõu kadu esines läbi sõidu. See otsustas ka tulemuse. Kindlasti mängisid mootoriprobleemid soorituses olulist rolli, kuid mis parata, niisugune see autosport juba on."
Kuuenda kohaga lõpetanud Reiljan lisas, et kuigi võidusoov oli suur, on ta kogemusega ikkagi äärmiselt rahul. "Red Bull Car Park Drift oli mu esimene suurem samm drifti rahvusvahelisele areenile ja see on väga palju väärt! Suur tänu Red Bullile ja loomulikult kõigile toetajatele, kes meie tegemistele kaasa aitavad! Meil on driftimaailmas veel palju öelda ja usun, et see võistlus andis selle kohta päris hea vihje."
|
Driftisõitja Michael Reiljan saavutas Saudi Araabias kuuenda koha
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jiddah rajal peetud finaali pääsesid eri riikides toimunud eelvõistluste võitjad. Finaali võitis egiptlane Hisham Al-Khatib, teine oli Haitham Al-Hadidi Omaanist, kolmas Ahmad Daham Iraagist ja neljas poolakas Piotr Wiecek.
Reiljan võistles kohapealt renditud autoga, sest oma võistlusauto transportimine Saudi Araabiasse oleks olnud ülearu kulukas. "Kohalik Brothers Drift Team vastutas auto korrasoleku, kütuse, rehvide ja transpordi eest," rääkis Reiljan autosport.ee-le.
"Esimestel prooviringidel oli autotunnetus väga hea. Mõningaid harjumist vajavaid detaile muidugi leidsin, kuid mitte midagi ületamatut. Test jäi kahjuks lühikeseks, sest auto alumine vasak õõtshark otsustas erru minna. See ei heidutanud – olime autoga väga rahul ning miskit peale istmeasendi muutma ei pidanud või ei saanud nagu näiteks käigukangi asukoht."
Võistluse prooviringidel ilmnesid siiski probleemid mootoriga. "Mootor ei saanud korralikult kütust peale ja mõlemal ringil kadus jõud kõrgetel pööretel. Kohalik tiim lubas võistluse hommikuks vea likvideerida."
Finaali esimeses sõidus eksis Reiljan käiguvahetusel, kuid pääses edasi järgmisesse gruppi. "Siis aga mootori viga kordus taas. Auto turtsus ja kaotas jõu juba startides ning turtsumine ning pidev jõu kadu esines läbi sõidu. See otsustas ka tulemuse. Kindlasti mängisid mootoriprobleemid soorituses olulist rolli, kuid mis parata, niisugune see autosport juba on."
Kuuenda kohaga lõpetanud Reiljan lisas, et kuigi võidusoov oli suur, on ta kogemusega ikkagi äärmiselt rahul. "Red Bull Car Park Drift oli mu esimene suurem samm drifti rahvusvahelisele areenile ja see on väga palju väärt! Suur tänu Red Bullile ja loomulikult kõigile toetajatele, kes meie tegemistele kaasa aitavad! Meil on driftimaailmas veel palju öelda ja usun, et see võistlus andis selle kohta päris hea vihje."
### Response:
Driftisõitja Michael Reiljan saavutas Saudi Araabias kuuenda koha
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Läti finantssektori stabiilsuse tagamiseks ning panga klientide ja võlausaldajate huvide kaitsmiseks otsustas juhatus 12. detsembril peatada finantsteenuste osutamise Baltic International Bank SE-s," teatas FKTK.
FTK tunnistas Baltic International Bank SE maksejõuetuks ning otsustas mitte võtta kasutusele meetmeid panga tegevuse stabiliseerimiseks, vahendas LSM.
Regulaatori otsus näeb ette, et alates 12. detsembrist kell 18.00 peab BIB peatama teenuste osutamise täies ulatuses. Panga maksekaardid, internetipank enam ei tööta.
BIB asutati 1993. aastal ning seda kontrollisid selle asutajad Valeri Belokon ja Vilori Belokon. Vendadele kuulub 59 protsenti panga aktsiatest.
|
Läti pangaregulaator lõpetas BIB panga tegevuse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Läti finantssektori stabiilsuse tagamiseks ning panga klientide ja võlausaldajate huvide kaitsmiseks otsustas juhatus 12. detsembril peatada finantsteenuste osutamise Baltic International Bank SE-s," teatas FKTK.
FTK tunnistas Baltic International Bank SE maksejõuetuks ning otsustas mitte võtta kasutusele meetmeid panga tegevuse stabiliseerimiseks, vahendas LSM.
Regulaatori otsus näeb ette, et alates 12. detsembrist kell 18.00 peab BIB peatama teenuste osutamise täies ulatuses. Panga maksekaardid, internetipank enam ei tööta.
BIB asutati 1993. aastal ning seda kontrollisid selle asutajad Valeri Belokon ja Vilori Belokon. Vendadele kuulub 59 protsenti panga aktsiatest.
### Response:
Läti pangaregulaator lõpetas BIB panga tegevuse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Mul on hea meel taas Levadiaga liituda ning usun, et see on väga hea koht alustamiseks! Tahan oma kogemust noortele edasi anda. Tulevikus oleks eesmärk olla ka esindusmeeskonna väravavahtide treener, hetkel tahan arendada noori ja oma kogemusi edasi anda," rääkis Kotenko Levadia kodulehele.
Mängijana jõudis Kotenko Levadiat esindada 210 mängus ja Eesti A-koondist 27 kohtumises. Kotenko tuli aastatel 2004, 2006, 2007 ja 2021 Levadiaga Eesti meistriks, triumfeeris Levadiaga neljal korral Eesti karikavõistlustel ning tõstis kahel korral pea kohale Superkarika.
Aastaid ka välismaal pallinud Kotenko suutis 2014. aastal võita Valgevene karika ning vahemikus 2014-2016 sai ta Valgevene meistrivõistlustelt kaela ühe hõbeda ja kaks pronksmedalit.
|
Mängijakarjääri lõpetanud Kotenko jätkab Levadias treenerina
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul on hea meel taas Levadiaga liituda ning usun, et see on väga hea koht alustamiseks! Tahan oma kogemust noortele edasi anda. Tulevikus oleks eesmärk olla ka esindusmeeskonna väravavahtide treener, hetkel tahan arendada noori ja oma kogemusi edasi anda," rääkis Kotenko Levadia kodulehele.
Mängijana jõudis Kotenko Levadiat esindada 210 mängus ja Eesti A-koondist 27 kohtumises. Kotenko tuli aastatel 2004, 2006, 2007 ja 2021 Levadiaga Eesti meistriks, triumfeeris Levadiaga neljal korral Eesti karikavõistlustel ning tõstis kahel korral pea kohale Superkarika.
Aastaid ka välismaal pallinud Kotenko suutis 2014. aastal võita Valgevene karika ning vahemikus 2014-2016 sai ta Valgevene meistrivõistlustelt kaela ühe hõbeda ja kaks pronksmedalit.
### Response:
Mängijakarjääri lõpetanud Kotenko jätkab Levadias treenerina
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Loeb tegi lõppenud hooajal M-Spordiga kaasa neljal rallil ja võttis Monte Carlos meeskonna ainsa võidu. Millener kinnitas, et M-Sport soovib kogenud prantslast palgata ka järgmiseks hooajaks, kuid raskusi valmistab meeskonna rahaline seis.
"Ilmselgelt tahame, et Sebastien sõidaks meie autoga, aga ma arvan, et seda on Monte Carlo ralliks üpris keeruline saavutada. Oleme hetkel kõik oma ressursid Otti alla pannud ja seega peame jääma realistlikuks. Kahe tippsõitja palkamine on väga kulukas, meil pole mõtet ennast liiga palju koormata," rääkis Millener väljaandele Autosport.
"Oleme juba varasemalt öelnud, et kui peame MM-sarjas ühe sõitjaga piirduma, siis on selleks sõitjaks Ott. Tahame ka Sebastieni, kuid tema palkamiseks peame leidma alternatiivseid lahendusi," lisas Millener.
M-Sporti on seostatud ka Pierre-Louis Loubet'i ja Gus Greensmithiga. "Oleks tore, kui Pierre-Louis meiega jätkaks, kuid praeguseks pole meile teada, milline on tema järgmise aasta võistlusprogramm," ütles Millener, lisades, et läbirääkimised Greensmithiga algavad sel nädalal.
Autoralli MM-sarja uus hooaeg algab 19. jaanuaril Monte Carlos. Rallile registreerumise tähtaeg lõppeb 16. detsembril.
|
M-Spordi juht Loebist: kahe tippsõitja palkamine on väga kulukas
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loeb tegi lõppenud hooajal M-Spordiga kaasa neljal rallil ja võttis Monte Carlos meeskonna ainsa võidu. Millener kinnitas, et M-Sport soovib kogenud prantslast palgata ka järgmiseks hooajaks, kuid raskusi valmistab meeskonna rahaline seis.
"Ilmselgelt tahame, et Sebastien sõidaks meie autoga, aga ma arvan, et seda on Monte Carlo ralliks üpris keeruline saavutada. Oleme hetkel kõik oma ressursid Otti alla pannud ja seega peame jääma realistlikuks. Kahe tippsõitja palkamine on väga kulukas, meil pole mõtet ennast liiga palju koormata," rääkis Millener väljaandele Autosport.
"Oleme juba varasemalt öelnud, et kui peame MM-sarjas ühe sõitjaga piirduma, siis on selleks sõitjaks Ott. Tahame ka Sebastieni, kuid tema palkamiseks peame leidma alternatiivseid lahendusi," lisas Millener.
M-Sporti on seostatud ka Pierre-Louis Loubet'i ja Gus Greensmithiga. "Oleks tore, kui Pierre-Louis meiega jätkaks, kuid praeguseks pole meile teada, milline on tema järgmise aasta võistlusprogramm," ütles Millener, lisades, et läbirääkimised Greensmithiga algavad sel nädalal.
Autoralli MM-sarja uus hooaeg algab 19. jaanuaril Monte Carlos. Rallile registreerumise tähtaeg lõppeb 16. detsembril.
### Response:
M-Spordi juht Loebist: kahe tippsõitja palkamine on väga kulukas
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Noormeeste üksikmängu finaalis läksid vastamisi turniiril esimest asetust omanud Tauri Kilk ja teist asetust omanud belglane Baptiste Rolin. Eesti juunioride esireket võitis finaalmängu seisuga 21:10, 17:21, 21:15.
Neidude üksikmäng oli ainuke mänguliik, kus finaalis kumbki osapool polnud Eestist. Finaalis kohtusid tšehhitar Marketa Kohoutova ja soomlanna Helena Santalahti ning võidu võttis Kohoutova seisuga 21:9, 19:21, 21:18.
Meeste paarismängus läksid vastamisi Eesti paarid Tauri Kilk/Hugo Themas ja Mario Kirisma/Robin Schmalz. Võitjatena väljusid seekord Kilk/Themas seisuga 16:21, 21:16, 21:11. Neidude paarismängus võitsid esikoha Elisaveta Berik/Emili Pärsim, kui finaalis alistati seisuga 21:17, 21:15 teise Tartu paari Kadi Ilvese/Marta Emili Telleri.
Segapaarismäng lõppes sarnaselt eelnevalt mainitud mänguliigile kahe geimiga. Finaalpäeva kolmanda kulla kindlustas Kilk endale koos Elisaveta Berikuga. Kindlalt mängiti üle Hugo Themas/Marelle Salu seisuga 21:8, 21:12.
U-17 vanuseklassi võistlusel saavutas Andrei Schmidt/Heili Merisalu esikoha segapaarismängus, noormeeste üksikmängus tuli teisele kohale Andrei Schmidt.
|
Noor Eesti sulgpallur tegi Tartus toimunud rahvusvahelisel turniiril puhta töö
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Noormeeste üksikmängu finaalis läksid vastamisi turniiril esimest asetust omanud Tauri Kilk ja teist asetust omanud belglane Baptiste Rolin. Eesti juunioride esireket võitis finaalmängu seisuga 21:10, 17:21, 21:15.
Neidude üksikmäng oli ainuke mänguliik, kus finaalis kumbki osapool polnud Eestist. Finaalis kohtusid tšehhitar Marketa Kohoutova ja soomlanna Helena Santalahti ning võidu võttis Kohoutova seisuga 21:9, 19:21, 21:18.
Meeste paarismängus läksid vastamisi Eesti paarid Tauri Kilk/Hugo Themas ja Mario Kirisma/Robin Schmalz. Võitjatena väljusid seekord Kilk/Themas seisuga 16:21, 21:16, 21:11. Neidude paarismängus võitsid esikoha Elisaveta Berik/Emili Pärsim, kui finaalis alistati seisuga 21:17, 21:15 teise Tartu paari Kadi Ilvese/Marta Emili Telleri.
Segapaarismäng lõppes sarnaselt eelnevalt mainitud mänguliigile kahe geimiga. Finaalpäeva kolmanda kulla kindlustas Kilk endale koos Elisaveta Berikuga. Kindlalt mängiti üle Hugo Themas/Marelle Salu seisuga 21:8, 21:12.
U-17 vanuseklassi võistlusel saavutas Andrei Schmidt/Heili Merisalu esikoha segapaarismängus, noormeeste üksikmängus tuli teisele kohale Andrei Schmidt.
### Response:
Noor Eesti sulgpallur tegi Tartus toimunud rahvusvahelisel turniiril puhta töö
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti läks juba neljandal minutil Erik Potšinoki väravast juhtima, tabamusele tegid eeltöö Marek Potšinok ja Konrad Kudeviita. Paraku viisid Hyojun Kang ja Sangyeob Kim teise kolmandiku lõpuminutitel vastased 2:1 ette.
Eesti koondise väravavaht Henrik Virro tõrjus mängu jooksul 22 ning Lõuna-Korea puurilukk Jaewon Song 29 pealeviset.
Kahe mänguga on Eesti koondisel kirjas üks punkt. Esmaspäeva õhtul lähevad vastamisi Ukraina ja Poola ning Jaapan ja Itaalia.
Teisipäeval on turniiril puhkepäev. Kolmapäeva õhtul kell 21.00 mängib Eesti Ukrainaga, laupäeval kell 14.00 Jaapaniga ning pühapäeval samal ajal Itaaliaga.
|
U-20 jäähokikoondis sai MM-il teise kaotuse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti läks juba neljandal minutil Erik Potšinoki väravast juhtima, tabamusele tegid eeltöö Marek Potšinok ja Konrad Kudeviita. Paraku viisid Hyojun Kang ja Sangyeob Kim teise kolmandiku lõpuminutitel vastased 2:1 ette.
Eesti koondise väravavaht Henrik Virro tõrjus mängu jooksul 22 ning Lõuna-Korea puurilukk Jaewon Song 29 pealeviset.
Kahe mänguga on Eesti koondisel kirjas üks punkt. Esmaspäeva õhtul lähevad vastamisi Ukraina ja Poola ning Jaapan ja Itaalia.
Teisipäeval on turniiril puhkepäev. Kolmapäeva õhtul kell 21.00 mängib Eesti Ukrainaga, laupäeval kell 14.00 Jaapaniga ning pühapäeval samal ajal Itaaliaga.
### Response:
U-20 jäähokikoondis sai MM-il teise kaotuse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Hiina võimud võtsid koroonarakenduse kasutusele juba 2020. aastal. Rakendus kasutas kolme telekommunikatsioonifirma andmeid, et teha kindlaks, kas inimesed on viibinud piirkonnas, kus viirus levib kiiresti, vahendas The Wall Street Journal.
Hiina võimud teatasid esmaspäeval, et lülitab rakenduse võrgust välja. Peking leevendab riigis piiranguid, kuna hiljuti puhkesid riigis kompartei koroonapoliitika-vastased protestid. Karm koroonapoliitika piirab riigis ka majanduse arengut.
Ametlike andmete kohaselt suudavad võimud praegu viiruse levikut kontrollida. Hiinlased helistavad aga üha rohkem kiirabisse. Apteekides on puudus ravimitest ja haiglates venivad järjekorrad pikemaks, teatas The Wall Street Journal.
Hiinas on paljud vanemad inimesed endiselt vaktsineerimata. Peking aga ei taha lääneriikidest osta kaasaegseid mRNA vaktsiine.
|
Hiina loobub inimesi jälgivast koroonarakendusest
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiina võimud võtsid koroonarakenduse kasutusele juba 2020. aastal. Rakendus kasutas kolme telekommunikatsioonifirma andmeid, et teha kindlaks, kas inimesed on viibinud piirkonnas, kus viirus levib kiiresti, vahendas The Wall Street Journal.
Hiina võimud teatasid esmaspäeval, et lülitab rakenduse võrgust välja. Peking leevendab riigis piiranguid, kuna hiljuti puhkesid riigis kompartei koroonapoliitika-vastased protestid. Karm koroonapoliitika piirab riigis ka majanduse arengut.
Ametlike andmete kohaselt suudavad võimud praegu viiruse levikut kontrollida. Hiinlased helistavad aga üha rohkem kiirabisse. Apteekides on puudus ravimitest ja haiglates venivad järjekorrad pikemaks, teatas The Wall Street Journal.
Hiinas on paljud vanemad inimesed endiselt vaktsineerimata. Peking aga ei taha lääneriikidest osta kaasaegseid mRNA vaktsiine.
### Response:
Hiina loobub inimesi jälgivast koroonarakendusest
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
WTA aasta parima auhinnad on jagatud viite erinevasse kategooriasse: parim mängija, parimad paarismängijad, enim arenenud mängija, parim uustulnuk ja parima tagasituleku teinud mängija. Tunnustati ka parimat treenerit.
Parima mängija tiitli pälvis 21-aastane poolatar Iga Swiatek, kes tänavu võidutses kaheksal turniiril, sealhulgas Prantsusmaa ja USA lahtistel meistrivõistlustel. Ühtlasi püstitas Swiatek käimasoleva sajandi pikima võiduseeria, kui ta võitis 135 päeva jooksul 37 matši järjest. Kokku võitis Swiatek 67 ja kaotas üheksa matši.
250 - Today, Iga Swiatek is the number 1 in the world since 250 days. In this period:
5 titles
6 finals
41 wins
87.2% win percentage
11 top-10 wins
14 sets won 6-0
Dominator. @WTA_insider @WTA @iga_swiatek pic.twitter.com/18XnHd7m7w
— OptaAce (@OptaAce) December 10, 2022
Parimateks paarismängijateks nimetati Tšehhi duo Barbora Krejcikova ja Katerina Siniakova. Seejuures võitsid tšehhitarid tiitli teist aastat järjest ja kokku kolmandat korda. Tšehhi paar võitis suure slämmi tiitli Austraalias, Wimbledonis ja USA-s. Samuti jõudsid nad WTA aastalõputurniiril finaali.
Aastaga enim arenenud mängija auhinna sai brasiillanna Beatriz Haddad Maia, kes alustas hooaega maailma 83. reketina ja lõpetas hooaja 15. kohal. Parimaks uustulnukaks valiti 20-aastane hiinlanna Zheng Qinwen ning parima tagasituleku teinud mängijaks sakslanna Tatjana Maria.
Parima treeneri auhinna pälvis David Witt, kes on maailma kolmanda reketi Jessica Pegula juhendaja. Witti juhendamisel tõusis Pegula maailma edetabelis 18. kohalt kolmandaks, jõudis oma karjääri esimesse WTA kõrgeima kategooria turniiri finaali ning pääses neljast suure slämmi turniirist kolmel veerandfinaali.
|
WTA valis aasta parimaks mängijaks Iga Swiateki
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
WTA aasta parima auhinnad on jagatud viite erinevasse kategooriasse: parim mängija, parimad paarismängijad, enim arenenud mängija, parim uustulnuk ja parima tagasituleku teinud mängija. Tunnustati ka parimat treenerit.
Parima mängija tiitli pälvis 21-aastane poolatar Iga Swiatek, kes tänavu võidutses kaheksal turniiril, sealhulgas Prantsusmaa ja USA lahtistel meistrivõistlustel. Ühtlasi püstitas Swiatek käimasoleva sajandi pikima võiduseeria, kui ta võitis 135 päeva jooksul 37 matši järjest. Kokku võitis Swiatek 67 ja kaotas üheksa matši.
250 - Today, Iga Swiatek is the number 1 in the world since 250 days. In this period:
5 titles
6 finals
41 wins
87.2% win percentage
11 top-10 wins
14 sets won 6-0
Dominator. @WTA_insider @WTA @iga_swiatek pic.twitter.com/18XnHd7m7w
— OptaAce (@OptaAce) December 10, 2022
Parimateks paarismängijateks nimetati Tšehhi duo Barbora Krejcikova ja Katerina Siniakova. Seejuures võitsid tšehhitarid tiitli teist aastat järjest ja kokku kolmandat korda. Tšehhi paar võitis suure slämmi tiitli Austraalias, Wimbledonis ja USA-s. Samuti jõudsid nad WTA aastalõputurniiril finaali.
Aastaga enim arenenud mängija auhinna sai brasiillanna Beatriz Haddad Maia, kes alustas hooaega maailma 83. reketina ja lõpetas hooaja 15. kohal. Parimaks uustulnukaks valiti 20-aastane hiinlanna Zheng Qinwen ning parima tagasituleku teinud mängijaks sakslanna Tatjana Maria.
Parima treeneri auhinna pälvis David Witt, kes on maailma kolmanda reketi Jessica Pegula juhendaja. Witti juhendamisel tõusis Pegula maailma edetabelis 18. kohalt kolmandaks, jõudis oma karjääri esimesse WTA kõrgeima kategooria turniiri finaali ning pääses neljast suure slämmi turniirist kolmel veerandfinaali.
### Response:
WTA valis aasta parimaks mängijaks Iga Swiateki
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tiheda lumesaju ja tugeva lumetuisu tõttu on teed muutunud raskesti läbitavaks ning esmaspäeval esineb posti kojukande hilinemist üle Eesti, teatas Omniva kleintidele.
Osades Eesti piirkondades on ilmastiku- ja teeolud nii keerulised, et postikanne ja pakiautomaatide tühjendamine või täitmine ei saa toimuda. Seda tehakse esimesel võimalusel kui torm on vaibunud ja teeolud seda võimaldavad. Lisaks võib Omniva teatel elektrikatkestuste tõttu esineda häireid pakiautomaatide töös.
Omniva esindaja Kristina Haavala sõnul sõltub teisipäevane postikanne paljuski ilmastikuoludest. "Kui teed on sõidetavad, siis viiakse post kohale, kuid arvestada tuleb, et tegemist on erakorraliste ilmastikuoludega, mis muutuvad kiiresti," teatas Haavala.
Lisaks sõidutee läbimisele on postivedajale oluline, et oleks tagatud ka ligipääs postkastile. Võimalusel palub Omniva majaomanikel puhastada oma kodupostkasti ümbrus, et kirjakandja selleni pääseks.
Võimalikest probleemidest kojukannetega järgnevatel päevadel on oma paberlehe tellijaid teavitanud Eesti Päevaleht.
Kojukandefirma Express Post klienditeenindusest öeldi ERR-ile, et kojukanne toimub piirkondadesse, kus teed on läbitavad.
|
Posti kojukanne võib nädala alguses olla häiritud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tiheda lumesaju ja tugeva lumetuisu tõttu on teed muutunud raskesti läbitavaks ning esmaspäeval esineb posti kojukande hilinemist üle Eesti, teatas Omniva kleintidele.
Osades Eesti piirkondades on ilmastiku- ja teeolud nii keerulised, et postikanne ja pakiautomaatide tühjendamine või täitmine ei saa toimuda. Seda tehakse esimesel võimalusel kui torm on vaibunud ja teeolud seda võimaldavad. Lisaks võib Omniva teatel elektrikatkestuste tõttu esineda häireid pakiautomaatide töös.
Omniva esindaja Kristina Haavala sõnul sõltub teisipäevane postikanne paljuski ilmastikuoludest. "Kui teed on sõidetavad, siis viiakse post kohale, kuid arvestada tuleb, et tegemist on erakorraliste ilmastikuoludega, mis muutuvad kiiresti," teatas Haavala.
Lisaks sõidutee läbimisele on postivedajale oluline, et oleks tagatud ka ligipääs postkastile. Võimalusel palub Omniva majaomanikel puhastada oma kodupostkasti ümbrus, et kirjakandja selleni pääseks.
Võimalikest probleemidest kojukannetega järgnevatel päevadel on oma paberlehe tellijaid teavitanud Eesti Päevaleht.
Kojukandefirma Express Post klienditeenindusest öeldi ERR-ile, et kojukanne toimub piirkondadesse, kus teed on läbitavad.
### Response:
Posti kojukanne võib nädala alguses olla häiritud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
TalTech/Nordaid (7-4) sõitis kolmapäeval külla Liepaja/LSSS (5-3) naiskonnale ning pidi vastu võtma 52:71 (15:21, 13:17, 11:10, 13:23) kaotuse. TalTechi poolel hiilgas Annika Köster 24 punkti, 13 lauapalli ja nelja vaheltlõikega, võitjate edukaim oli 19 punkti, 11 lauapalli ja viis vaheltlõiget kirja saanud Raivita Korenikaka, vahendab Basket.ee.
Endiselt võiduta jätkav Audentese Spordigümnaasiumi (0-10) naiskond käis Leedu turneel, kus neljapäeval jäädi 68:94 (16:21, 17:23, 22:22, 13:28) alla Šiauliai-Vilmersile (4-6) ning päev hiljem 60:103 (20:25, 5:36, 17:22, 18:20) Kaunase Aistes-LSMU (5-3) naiskonnale.
Esimeses matšis olid eestlannade edukamad 14 punkti ja viis lauapalli kirja saanud Keandra Koorits ning 13 silma ja nelja lauapalli kogunud Lisa Sirgi. Teises kohtumises paistis Keandra Koorits silma 15 punkti, kuue lauapalli ja kuue vaheltlõikega.
|
Korvpalli Balti liigas Eesti klubidele võidulisa ei tulnud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
TalTech/Nordaid (7-4) sõitis kolmapäeval külla Liepaja/LSSS (5-3) naiskonnale ning pidi vastu võtma 52:71 (15:21, 13:17, 11:10, 13:23) kaotuse. TalTechi poolel hiilgas Annika Köster 24 punkti, 13 lauapalli ja nelja vaheltlõikega, võitjate edukaim oli 19 punkti, 11 lauapalli ja viis vaheltlõiget kirja saanud Raivita Korenikaka, vahendab Basket.ee.
Endiselt võiduta jätkav Audentese Spordigümnaasiumi (0-10) naiskond käis Leedu turneel, kus neljapäeval jäädi 68:94 (16:21, 17:23, 22:22, 13:28) alla Šiauliai-Vilmersile (4-6) ning päev hiljem 60:103 (20:25, 5:36, 17:22, 18:20) Kaunase Aistes-LSMU (5-3) naiskonnale.
Esimeses matšis olid eestlannade edukamad 14 punkti ja viis lauapalli kirja saanud Keandra Koorits ning 13 silma ja nelja lauapalli kogunud Lisa Sirgi. Teises kohtumises paistis Keandra Koorits silma 15 punkti, kuue lauapalli ja kuue vaheltlõikega.
### Response:
Korvpalli Balti liigas Eesti klubidele võidulisa ei tulnud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Nominendid:
Parim draamafilm
"Avatar: The Way of Water"
"Elvis"
"The Fabelmans"
"Tár"
"Top Gun: Maverick"
Parim komöödiafilm
"Babylon"
"The Banshees of Inisherin"
"Everything Everywhere All at Once"
"Glass Onion: A Knives Out Mystery"
"Triangle of Sadness"
Parim režissöör
James Cameron ("Avatar: The Way of Water")
Daniel Kwan, Daniel Scheinert ("Everything Everywhere All at Once")
Baz Luhrmann ("Elvis")
Martin McDonagh ("The Banshees of Inisherin")
Steven Spielberg ("The Fabelmans")
Parim stsenaarium
"Tár" — Todd Field
"Everything Everywhere All at Once" — Daniel Kwan, Daniel Scheinert
"The Banshees of Inisherin" — Martin McDonagh
"Women Talking" — Sarah Polley
"The Fabelmans" — Steven Spielberg, Tony Kushne
Parim meespeaosa draamafilmis
Austin Butler ("Elvis")
Brendan Fraser ("The Whale")
Hugh Jackman ("The Son")
Bill Nighy ("Living")
Jeremy Pope ("The Inspection")
Parim naispeaosa draamafilmis
Cate Blanchett ("Tár")
Olivia Colman ("Empire of Light")
Viola Davis ("The Woman King")
Ana de Armas ("Blonde")
Michelle Williams ("The Fabelmans")
Parim naispeaosa komöödiafilmis
Lesley Manville ("Mrs. Harris Goes to Paris")
Margot Robbie ("Babylon")
Anya Taylor-Joy ("The Menu")
Emma Thompson ("Good Luck to You, Leo Grande")
Michelle Yeoh ("Everything Everywhere All at Once")
Parim meespeaosa komöödiafilmis
Diego Calva ("Babylon")
Daniel Craig ("Glass Onion: A Knives Out Mystery")
Adam Driver ("White Noise")
Colin Farrell ("The Banshees of Inisherin")
Ralph Fiennes ("The Menu")
Parim meeskõrvalosa filmis
Brendan Gleeson ("The Banshees of Inisherin")
Barry Keoghan ("The Banshees of Inisherin")
Brad Pitt ("Babylon")
Ke Huy Quan ("Everything Everywhere All at Once")
Eddie Redmayne ("The Good Nurse")
Parim naiskõrvalosa filmis
Angela Bassett ("Black Panther: Wakanda Forever")
Kerry Condon ("The Banshees of Inisherin")
Jamie Lee Curtis ("Everything Everywhere All at Once")
Dolly De Leon ("Triangle of Sadness")
Carey Mulligan ("She Said")
Parim draamasari
"Better Call Saul" (AMC)
"The Crown" (Netflix)
"House of the Dragon" (HBO)
"Ozark" (Netflix)
"Severance" (Apple TV+)
Parim komöödiasari
"Abbott Elementary" (ABC)
"The Bear" (FX)
"Hacks" (HBO Max)
"Only Murders in the Building" (Hulu)
"Wednesday" (Netflix)
Parim meespeaosa draamasarjas
Jeff Bridges ("The Old Man")
Kevin Costner ("Yellowstone")
Diego Luna ("Andor")
Bob Odenkirk ("Better Call Saul")
Adam Scott ("Severance")
Parim naispeaosa draamasarjas
Emma D'Arcy ("House of the Dragon")
Laura Linney ("Ozark")
Imelda Staunton ("The Crown")
Hilary Swank ("Alaska Daily")
Zendaya ("Euphoria")
Parim naispeaosa komöödiasarjas
Quinta Brunson ("Abbott Elementary")
Kaley Cuoco ("The Flight Attendant")
Selena Gomez ("Only Murders in the Building")
Jenna Ortega ("Wednesday")
Jean Smart ("Hacks")
Parim meespeaosa komöödiasarjas
Donald Glover ("Atlanta")
Bill Hader ("Barry")
Steve Martin ("Only Murders in the Building")
Martin Short ("Only Murders in the Building")
Jeremy Allen White ("The Bear")
Parim meeskõrvalosa telesarjas
John Lithgow ("The Old Man")
Jonathan Pryce ("The Crown")
John Turturro ("Severance")
Tyler James Williams ("Abbott Elementary")
Henry Winkler ("Barry")
Parim naiskõrvalosa telesarjas
Elizabeth Debicki ("The Crown")
Hannah Einbinder ("Hacks")
Julia Garner ("Ozark")
Janelle James ("Abbott Elementary")
Sheryl Lee Ralph ("Abbott Elementary")
Parim lühisari
"Black Bird" (Apple TV+)
"Monster: The Jeffrey Dahmer Story" (Netflix)
"The Dropout" (Hulu)
"Pam & Tommy" (Hulu)
"The White Lotus" (HBO)
Parim meespeaosa lühisarjas
Taron Egerton ("Black Bird")
Colin Firth ("The Staircase")
Andrew Garfield ("Under the Banner of Heaven")
Evan Peters ("Monster: The Jeffrey Dahmer Story")
Sebastian Stan ("Pam & Tommy")
Parim naispeaosa lühisarjas
Jessica Chastain ("George and Tammy")
Julia Garner ("Inventing Anna")
Lily James ("Pam & Tommy")
Julia Roberts ("Gaslit")
Amanda Seyfried ("The Dropout")
Parim naiskõrvalosa lühisarjas
Jennifer Coolidge ("The White Lotus")
Claire Danes ("Fleishman Is in Trouble")
Daisy Edgar-Jones ("Under the Banner of Heaven")
Niecy Nash-Betts ("Monster: The Jeffrey Dahmer Story")
Aubrey Plaza ("The White Lotus")
Parim meeskõrvalosa lühisarjas
F. Murray Abraham ("The White Lotus")
Domhnall Gleeson ("The Patient")
Paul Walter Hauser ("Black Bird")
Richard Jenkins ("Monster: The Jeffrey Dahmer Story")
Seth Rogen ("Pam & Tommy")
Parim filmimuusika
"The Banshees of Inisherin" — Carter Burwell
"Guillermo del Toro's Pinocchio" — Alexandre Desplat
"Women Talking" — Hildur Guðnadóttir
"Babylon" — Justin Hurwitz
"The Fabelmans" — John Williams
Parim mitte-ingliskeelne film
"All Quiet on the Western Front" (Saksamaa)
"Argentina, 1985" (Argentiina)
"Close" (Belgia)
"Decision to Leave" (Lõuna-Korea)
"RRR" (India)
Parim originaallaul filmis
"Carolina" filmist "Where the Crawdads Sing" (Taylor Swift)
"Ciao Papa" filmist "Guillermo del Toro's Pinocchio" (Roeben Katz, Guillermo del Toro)
"Hold My Hand" filmist "Top Gun: Maverick" (Lady Gaga, BloodPop)
"Lift Me Up" filmist "Black Panther: Wakanda Forever" (Tems, Ludwig Göransson, Rihanna, Ryan Coogler)
"Naatu Naatu" filmist "RRR" (Kala Bhairava, M. M. Keeravani, Rahul Sipligunj)
Parim animafilm
"Guillermo del Toro's Pinocchio"
"Inu-Oh"
"Marcel the Shell With Shoes On"
"Puss in Boots: The Last Wish"
"Turning Red"
80. Kuldgloobuste võitjad selguvad 11. jaanuaril 2023. aastal.
|
Selgusid Kuldgloobuste nominendid, enim auhindu jahib "Inisherini hinged"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nominendid:
Parim draamafilm
"Avatar: The Way of Water"
"Elvis"
"The Fabelmans"
"Tár"
"Top Gun: Maverick"
Parim komöödiafilm
"Babylon"
"The Banshees of Inisherin"
"Everything Everywhere All at Once"
"Glass Onion: A Knives Out Mystery"
"Triangle of Sadness"
Parim režissöör
James Cameron ("Avatar: The Way of Water")
Daniel Kwan, Daniel Scheinert ("Everything Everywhere All at Once")
Baz Luhrmann ("Elvis")
Martin McDonagh ("The Banshees of Inisherin")
Steven Spielberg ("The Fabelmans")
Parim stsenaarium
"Tár" — Todd Field
"Everything Everywhere All at Once" — Daniel Kwan, Daniel Scheinert
"The Banshees of Inisherin" — Martin McDonagh
"Women Talking" — Sarah Polley
"The Fabelmans" — Steven Spielberg, Tony Kushne
Parim meespeaosa draamafilmis
Austin Butler ("Elvis")
Brendan Fraser ("The Whale")
Hugh Jackman ("The Son")
Bill Nighy ("Living")
Jeremy Pope ("The Inspection")
Parim naispeaosa draamafilmis
Cate Blanchett ("Tár")
Olivia Colman ("Empire of Light")
Viola Davis ("The Woman King")
Ana de Armas ("Blonde")
Michelle Williams ("The Fabelmans")
Parim naispeaosa komöödiafilmis
Lesley Manville ("Mrs. Harris Goes to Paris")
Margot Robbie ("Babylon")
Anya Taylor-Joy ("The Menu")
Emma Thompson ("Good Luck to You, Leo Grande")
Michelle Yeoh ("Everything Everywhere All at Once")
Parim meespeaosa komöödiafilmis
Diego Calva ("Babylon")
Daniel Craig ("Glass Onion: A Knives Out Mystery")
Adam Driver ("White Noise")
Colin Farrell ("The Banshees of Inisherin")
Ralph Fiennes ("The Menu")
Parim meeskõrvalosa filmis
Brendan Gleeson ("The Banshees of Inisherin")
Barry Keoghan ("The Banshees of Inisherin")
Brad Pitt ("Babylon")
Ke Huy Quan ("Everything Everywhere All at Once")
Eddie Redmayne ("The Good Nurse")
Parim naiskõrvalosa filmis
Angela Bassett ("Black Panther: Wakanda Forever")
Kerry Condon ("The Banshees of Inisherin")
Jamie Lee Curtis ("Everything Everywhere All at Once")
Dolly De Leon ("Triangle of Sadness")
Carey Mulligan ("She Said")
Parim draamasari
"Better Call Saul" (AMC)
"The Crown" (Netflix)
"House of the Dragon" (HBO)
"Ozark" (Netflix)
"Severance" (Apple TV+)
Parim komöödiasari
"Abbott Elementary" (ABC)
"The Bear" (FX)
"Hacks" (HBO Max)
"Only Murders in the Building" (Hulu)
"Wednesday" (Netflix)
Parim meespeaosa draamasarjas
Jeff Bridges ("The Old Man")
Kevin Costner ("Yellowstone")
Diego Luna ("Andor")
Bob Odenkirk ("Better Call Saul")
Adam Scott ("Severance")
Parim naispeaosa draamasarjas
Emma D'Arcy ("House of the Dragon")
Laura Linney ("Ozark")
Imelda Staunton ("The Crown")
Hilary Swank ("Alaska Daily")
Zendaya ("Euphoria")
Parim naispeaosa komöödiasarjas
Quinta Brunson ("Abbott Elementary")
Kaley Cuoco ("The Flight Attendant")
Selena Gomez ("Only Murders in the Building")
Jenna Ortega ("Wednesday")
Jean Smart ("Hacks")
Parim meespeaosa komöödiasarjas
Donald Glover ("Atlanta")
Bill Hader ("Barry")
Steve Martin ("Only Murders in the Building")
Martin Short ("Only Murders in the Building")
Jeremy Allen White ("The Bear")
Parim meeskõrvalosa telesarjas
John Lithgow ("The Old Man")
Jonathan Pryce ("The Crown")
John Turturro ("Severance")
Tyler James Williams ("Abbott Elementary")
Henry Winkler ("Barry")
Parim naiskõrvalosa telesarjas
Elizabeth Debicki ("The Crown")
Hannah Einbinder ("Hacks")
Julia Garner ("Ozark")
Janelle James ("Abbott Elementary")
Sheryl Lee Ralph ("Abbott Elementary")
Parim lühisari
"Black Bird" (Apple TV+)
"Monster: The Jeffrey Dahmer Story" (Netflix)
"The Dropout" (Hulu)
"Pam & Tommy" (Hulu)
"The White Lotus" (HBO)
Parim meespeaosa lühisarjas
Taron Egerton ("Black Bird")
Colin Firth ("The Staircase")
Andrew Garfield ("Under the Banner of Heaven")
Evan Peters ("Monster: The Jeffrey Dahmer Story")
Sebastian Stan ("Pam & Tommy")
Parim naispeaosa lühisarjas
Jessica Chastain ("George and Tammy")
Julia Garner ("Inventing Anna")
Lily James ("Pam & Tommy")
Julia Roberts ("Gaslit")
Amanda Seyfried ("The Dropout")
Parim naiskõrvalosa lühisarjas
Jennifer Coolidge ("The White Lotus")
Claire Danes ("Fleishman Is in Trouble")
Daisy Edgar-Jones ("Under the Banner of Heaven")
Niecy Nash-Betts ("Monster: The Jeffrey Dahmer Story")
Aubrey Plaza ("The White Lotus")
Parim meeskõrvalosa lühisarjas
F. Murray Abraham ("The White Lotus")
Domhnall Gleeson ("The Patient")
Paul Walter Hauser ("Black Bird")
Richard Jenkins ("Monster: The Jeffrey Dahmer Story")
Seth Rogen ("Pam & Tommy")
Parim filmimuusika
"The Banshees of Inisherin" — Carter Burwell
"Guillermo del Toro's Pinocchio" — Alexandre Desplat
"Women Talking" — Hildur Guðnadóttir
"Babylon" — Justin Hurwitz
"The Fabelmans" — John Williams
Parim mitte-ingliskeelne film
"All Quiet on the Western Front" (Saksamaa)
"Argentina, 1985" (Argentiina)
"Close" (Belgia)
"Decision to Leave" (Lõuna-Korea)
"RRR" (India)
Parim originaallaul filmis
"Carolina" filmist "Where the Crawdads Sing" (Taylor Swift)
"Ciao Papa" filmist "Guillermo del Toro's Pinocchio" (Roeben Katz, Guillermo del Toro)
"Hold My Hand" filmist "Top Gun: Maverick" (Lady Gaga, BloodPop)
"Lift Me Up" filmist "Black Panther: Wakanda Forever" (Tems, Ludwig Göransson, Rihanna, Ryan Coogler)
"Naatu Naatu" filmist "RRR" (Kala Bhairava, M. M. Keeravani, Rahul Sipligunj)
Parim animafilm
"Guillermo del Toro's Pinocchio"
"Inu-Oh"
"Marcel the Shell With Shoes On"
"Puss in Boots: The Last Wish"
"Turning Red"
80. Kuldgloobuste võitjad selguvad 11. jaanuaril 2023. aastal.
### Response:
Selgusid Kuldgloobuste nominendid, enim auhindu jahib "Inisherini hinged"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tallinna lennujaama reaalaja lennugraafikust on näha, et esmaspäeval on tühistatud nii hommikune 7.15 lend Kärdlasse, aga ka kella 6.45 ajal toimuma pidanud Brüsseli lend, kella 10.55 ajal toimuma pidanud Stockholmi lend ja kella 12.40 ajal toimuma pidanud Istanbuli lend. Tühistatud on ka kella 13.55 lend Frankfurti.
Tühistati ka kell 14.15 saabuma pidanud lend Helsingist Tallinnasse. Õhtupoolikul tühistati 15.20 väljuma pidanud AirBalticu lend Riiga, 15.25 väljuma pidanud AirBalticu lend Kopenhaagenisse, samuti 15.55 väljuma pidanud AirBalticu lend Pariisi.
Tühistatud on ka õhtused lennud Kärdlasse ja Kuressaarde.
"Hommikune AirBalticu Brüsseli lennu tühistamine oli tehniline, mitte ilmaoludest põhjustatud. Ja tänast AirBalticu terve päeva graafikut mõjutab see, et neil on ühel lennukil tehniline probleem," ütles Pärgmäe ERR-ile.
Teiste lendude puhul on Pärgmäe sõnul tegemist lennufirma enda otsusega. "On lennufirma enda hinnang, kuidas ta seda riski hindab. Praegusel hetkel meil üks lennuk just maandus ja lennukid järjest stardivad. Lennujaam tegelikult töötab. Tuule suund on lennujaama opereerimise jaoks praegu isegi soodne. Vaatamata sellele, lennufirmad saavad otsuseid teha iseseisvalt," kommenteeris Pärgmäe.
Londonist Tallinnasse teel olnud Ryanairi lennuk tiirutas mõnda aega Tallinna kohal, kuid meeskond otsustas Tallinnas siiski mitte maanduda ning suundus Helsingisse. Samas näiteks kell 13.40 Amsterdamist Tallinnasse teel olnud AirBalticu lend maandus Tallinna lennujaamas. Ringe Tallinna kohal enne maandumist on pidanud tegema mitmed lennukid.
Lennukite maandumist mõjutab Pärgmäe sõnul kolm asja. "Üks on haardetegur, ehk raja libedus, teine asi on nähtavus, mis on seotus sellega, kui palju sajab lund ja kolmas mõjutaja on tuule suund. Nende kolme kombinatsioonis see otsus, kas on võimalik maanduda ja õhku tõusta, tehakse. Tänasel hetkel öelda ette, milline see situatsioon on kahe või kolme tunni pärast, on väga keeruline," lausus ta.
Seega lendude tühistamisi võib päeva peale tulla veel. Lennujaama kommunikatsioonispetsialist Jane Kallaste ütles, et reisijad peaksid jälgima nii lennujaamal kodulehel olevat infot kui ka seda, mis tuleb lennufirmalt. Kallaste soovitas ka reisijatele lennujaama vastutulekut planeerinud inimestel kuulata päästeameti soovitusi ning kaaluma, kas lennujaama tulek on üldse mõistlik.
Kallaste lisas, et lennujaama rajapuhastajad on läbi ööpäeva tööl. "Rada on meie poolt puhas, meie oleme igati valmis lennukid kõik vastu võtma," sõnas Kallaste. Eero Pärgmäe rõhutas samas, et see opereerimine kindlasti ei ole tavapärane. "See on opereerimine rasketes ilmastikutingimustes. Võtame tunni korraga," ütles Pärgmäe.
Jane Kallaste ütles kella 13.37 ajal ERR-ile, et lumekoristus käib täie hooga, et hoida lennurada ja perroonid puhtana ning lennuliiklusele avatud.
"Hetkel ei ole meil rohkem infot lendude tühistamiste kohta ehk tühistatud on neli saabuvat ja neli väljuvat lendu," ütles Kallaste.
Riia lennujaamast suunati hommikul mitu lendu Helsingi lennujaama. Pärgmäe ütles, et kuna torm liigub lõunast põhja poole hinnatakse Helsingit ilmselt turvalisemaks kohaks maandumiseks.
Riia lennujaam teatas, et lumetormi ja jää tekkimise tõttu oli lennurada kella 11-ni suletud.
Tallinna lennujaam avaldas ka video, kuidas nad lennuradu hooldavad.
|
Tallinna lennujaam seni töötab, ent lennufirmad võivad ise lende tühistada
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna lennujaama reaalaja lennugraafikust on näha, et esmaspäeval on tühistatud nii hommikune 7.15 lend Kärdlasse, aga ka kella 6.45 ajal toimuma pidanud Brüsseli lend, kella 10.55 ajal toimuma pidanud Stockholmi lend ja kella 12.40 ajal toimuma pidanud Istanbuli lend. Tühistatud on ka kella 13.55 lend Frankfurti.
Tühistati ka kell 14.15 saabuma pidanud lend Helsingist Tallinnasse. Õhtupoolikul tühistati 15.20 väljuma pidanud AirBalticu lend Riiga, 15.25 väljuma pidanud AirBalticu lend Kopenhaagenisse, samuti 15.55 väljuma pidanud AirBalticu lend Pariisi.
Tühistatud on ka õhtused lennud Kärdlasse ja Kuressaarde.
"Hommikune AirBalticu Brüsseli lennu tühistamine oli tehniline, mitte ilmaoludest põhjustatud. Ja tänast AirBalticu terve päeva graafikut mõjutab see, et neil on ühel lennukil tehniline probleem," ütles Pärgmäe ERR-ile.
Teiste lendude puhul on Pärgmäe sõnul tegemist lennufirma enda otsusega. "On lennufirma enda hinnang, kuidas ta seda riski hindab. Praegusel hetkel meil üks lennuk just maandus ja lennukid järjest stardivad. Lennujaam tegelikult töötab. Tuule suund on lennujaama opereerimise jaoks praegu isegi soodne. Vaatamata sellele, lennufirmad saavad otsuseid teha iseseisvalt," kommenteeris Pärgmäe.
Londonist Tallinnasse teel olnud Ryanairi lennuk tiirutas mõnda aega Tallinna kohal, kuid meeskond otsustas Tallinnas siiski mitte maanduda ning suundus Helsingisse. Samas näiteks kell 13.40 Amsterdamist Tallinnasse teel olnud AirBalticu lend maandus Tallinna lennujaamas. Ringe Tallinna kohal enne maandumist on pidanud tegema mitmed lennukid.
Lennukite maandumist mõjutab Pärgmäe sõnul kolm asja. "Üks on haardetegur, ehk raja libedus, teine asi on nähtavus, mis on seotus sellega, kui palju sajab lund ja kolmas mõjutaja on tuule suund. Nende kolme kombinatsioonis see otsus, kas on võimalik maanduda ja õhku tõusta, tehakse. Tänasel hetkel öelda ette, milline see situatsioon on kahe või kolme tunni pärast, on väga keeruline," lausus ta.
Seega lendude tühistamisi võib päeva peale tulla veel. Lennujaama kommunikatsioonispetsialist Jane Kallaste ütles, et reisijad peaksid jälgima nii lennujaamal kodulehel olevat infot kui ka seda, mis tuleb lennufirmalt. Kallaste soovitas ka reisijatele lennujaama vastutulekut planeerinud inimestel kuulata päästeameti soovitusi ning kaaluma, kas lennujaama tulek on üldse mõistlik.
Kallaste lisas, et lennujaama rajapuhastajad on läbi ööpäeva tööl. "Rada on meie poolt puhas, meie oleme igati valmis lennukid kõik vastu võtma," sõnas Kallaste. Eero Pärgmäe rõhutas samas, et see opereerimine kindlasti ei ole tavapärane. "See on opereerimine rasketes ilmastikutingimustes. Võtame tunni korraga," ütles Pärgmäe.
Jane Kallaste ütles kella 13.37 ajal ERR-ile, et lumekoristus käib täie hooga, et hoida lennurada ja perroonid puhtana ning lennuliiklusele avatud.
"Hetkel ei ole meil rohkem infot lendude tühistamiste kohta ehk tühistatud on neli saabuvat ja neli väljuvat lendu," ütles Kallaste.
Riia lennujaamast suunati hommikul mitu lendu Helsingi lennujaama. Pärgmäe ütles, et kuna torm liigub lõunast põhja poole hinnatakse Helsingit ilmselt turvalisemaks kohaks maandumiseks.
Riia lennujaam teatas, et lumetormi ja jää tekkimise tõttu oli lennurada kella 11-ni suletud.
Tallinna lennujaam avaldas ka video, kuidas nad lennuradu hooldavad.
### Response:
Tallinna lennujaam seni töötab, ent lennufirmad võivad ise lende tühistada
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kubassova kuulus võitjate põhikoosseisu ja vahetati välja 61. minutil. Kokkuvõttes on ta senisel liigahooajal käinud platsil kõigis 12 kohtumises (algrivistusse on ta mahtunud kaheksa korda) ning on löönud kolm väravat, vahendab Soccernet.ee.
Como tõusis nüüd võrdsete punktide peale nii Sassuolo, Sampdoria kui ka Pomiglianoga. Need neli naiskonda jagavad kümneliikmelises Serie A-s kohti kuuendast üheksandani.
|
Kubassova koduklubi võit surus neli naiskonda samadele punktidele
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kubassova kuulus võitjate põhikoosseisu ja vahetati välja 61. minutil. Kokkuvõttes on ta senisel liigahooajal käinud platsil kõigis 12 kohtumises (algrivistusse on ta mahtunud kaheksa korda) ning on löönud kolm väravat, vahendab Soccernet.ee.
Como tõusis nüüd võrdsete punktide peale nii Sassuolo, Sampdoria kui ka Pomiglianoga. Need neli naiskonda jagavad kümneliikmelises Serie A-s kohti kuuendast üheksandani.
### Response:
Kubassova koduklubi võit surus neli naiskonda samadele punktidele
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Iraani kohtu teatel pussitas Rahnavard surnuks kaks julgeolekutöötajat. Iraani meedia teatel poodi Rahnavard üles Mashhadi linnaväljakul. Rahnavard poodi üles vaid 23 päeva pärast tema vahistamist.
Iraan teatas eelmisel neljapäeval, et hukkas Mohsen Shekari, kes osales hiljutistes protestides Iraani valitsuse vastu ja ründas Teheranis üht Iraani julgeolekutöötajat noaga. Iraanis on alates septembrist peale kurdi päritolu Mahsa Amini hukkumist Iraani kombluspolitsei vägivalla tõttu toimunud ulatuslikud protestid Iraani valitsuse vastu.
Inimõigusorganisatsioonide teatel pole Iraani kohus oma tegevuses erapooletu.
"Rahnavard mõisteti pärast äärmiselt ebaõiglast protsessi surma. Sellel kuriteol peavad islamivabariigi jaoks olema tõsised tagajärjed. On olemas tõsine oht, et võimud hakkavad protestijaid massiliselt hukkama," ütles Norras tegutseva Iraani inimõigusorganisatsiooni (Iran Human Rights) direktor Mahmood Amiry-Moghaddam.
Inimõigusorganisatsiooni Human Rights Activists' News Agency hinnangul on Iraani valitsuse vastu protestides hukkunud vähemalt 488 protestijat, vahendas BBC.
|
Ametlikud andmed: Iraan hukkas teise inimese, kes osales protestides
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iraani kohtu teatel pussitas Rahnavard surnuks kaks julgeolekutöötajat. Iraani meedia teatel poodi Rahnavard üles Mashhadi linnaväljakul. Rahnavard poodi üles vaid 23 päeva pärast tema vahistamist.
Iraan teatas eelmisel neljapäeval, et hukkas Mohsen Shekari, kes osales hiljutistes protestides Iraani valitsuse vastu ja ründas Teheranis üht Iraani julgeolekutöötajat noaga. Iraanis on alates septembrist peale kurdi päritolu Mahsa Amini hukkumist Iraani kombluspolitsei vägivalla tõttu toimunud ulatuslikud protestid Iraani valitsuse vastu.
Inimõigusorganisatsioonide teatel pole Iraani kohus oma tegevuses erapooletu.
"Rahnavard mõisteti pärast äärmiselt ebaõiglast protsessi surma. Sellel kuriteol peavad islamivabariigi jaoks olema tõsised tagajärjed. On olemas tõsine oht, et võimud hakkavad protestijaid massiliselt hukkama," ütles Norras tegutseva Iraani inimõigusorganisatsiooni (Iran Human Rights) direktor Mahmood Amiry-Moghaddam.
Inimõigusorganisatsiooni Human Rights Activists' News Agency hinnangul on Iraani valitsuse vastu protestides hukkunud vähemalt 488 protestijat, vahendas BBC.
### Response:
Ametlikud andmed: Iraan hukkas teise inimese, kes osales protestides
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Yan pidi sel nädalal osalema Inglismaa lahtistel meistrivõistlustel, kuid ta eemaldati turniirilt ja ühtlasi profituurilt pärast seda, kui talle esitati süüdistus võistlustulemustega manipuleerimises. BBC sõnul manipuleeris Yan mängude tulemusi kihlveo eesmärgil.
"Võistluskeeld jääb kehtima kuni uurimise tulemuste selgumiseni. Yan Bingtaol on õigus otsust edasi kaevata. Rohkem kommentaare ei avaldata, välja arvatud juhul, kui ilmnevad olulised edasised arengud," teatas World Snooker Tour.
Eelmisel nädalal määras rahvusvahelise snuukri juhtorgan WPBSA viiele Hiina mängijale võistluskeelu seoses kahtlusega kokkuleppemängudes.
|
Mullu Mastersi võitnud hiinlane sai võistluskeelu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Yan pidi sel nädalal osalema Inglismaa lahtistel meistrivõistlustel, kuid ta eemaldati turniirilt ja ühtlasi profituurilt pärast seda, kui talle esitati süüdistus võistlustulemustega manipuleerimises. BBC sõnul manipuleeris Yan mängude tulemusi kihlveo eesmärgil.
"Võistluskeeld jääb kehtima kuni uurimise tulemuste selgumiseni. Yan Bingtaol on õigus otsust edasi kaevata. Rohkem kommentaare ei avaldata, välja arvatud juhul, kui ilmnevad olulised edasised arengud," teatas World Snooker Tour.
Eelmisel nädalal määras rahvusvahelise snuukri juhtorgan WPBSA viiele Hiina mängijale võistluskeelu seoses kahtlusega kokkuleppemängudes.
### Response:
Mullu Mastersi võitnud hiinlane sai võistluskeelu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Loomade DNA-ni jõudis tabas meid tõeline vau-moment. Seal jooksid ringi mastodonid, põhjapõdrad, haned, jänesed ja sipelgad. Samuti elasid seal soojema kliimaga kohastunud mereelukad, näiteks odasabad. Keegi poleks osanud tänapäeval ennustada, et seal oleks saanud näha sellist kooslust," meenutas Eske Willerslev, Kopenhaageni Ülikooli geogeneetika tippkeskuse juht. Varem oli teadlased leidnud sama piirkonna setetest mitmeid taimejäänuseid, ent vaid ühe selgroogse fossiili – jänesehamba.
Avastuse juures mängisid võtmerolli elusolenditest keskkonda maha jäänud DNA ehk eDNA järjestamise vallas tehtud edusammud. Aja jooksul laguneb isegi parimatel tingimustel talletatud pärilikkusaine. Keskeltläbi väheneb selle lõikude keskmine pikkus poole võrra 521 aastaga. Nõnda on need lõpuks sedavõrd lühikesed, et isegi tipptasemel DNA järjestamise tehnikaid kasutades pole võimalik öelda, kus mingi tükike looma- või taimeliigi genoomis asetsema peaks.
Varasemalt oli suutnud Willerslev kolleegidega järjestada võimaliku piire nihutades 1,3 miljoni aasta vanuse mammuti DNA. Nüüd uuritud proovid on pärit Gröönimaa põhjaosas asuvast 1978. aastal leitud Kap Københavni ladestust. Ligikaudu 2,4 miljoni aasta eest kogunes toonase fjordisuudmesse 20 000 aasta jooksul saja meetri paksune settekiht.
Teadlased analüüsisid 1978. aastal leitud Kap Københavni ladestust võetud proove. Autor/allikas: NOVA, HHMI Tangled Bank Studios & Handful of Films
"Esimesel korral tühjade kätega jäädes pidasime seda täiesti loomulikuks – toonane tehnika ei võimaldanud meil piiluda enam kui miljoni aasta taha. Ent oleme proovinud seda tehnikat lihvides ja arendades üha uuesti ning uuesti," viitas Willerslev. Murranguliseks osutus Willerslevi kolleegi Karina Sandi idee, et DNA võib kleepuda erinevate mineraalide külge.
Täiustatud tehnika võimaldas seda kvartsikristallidest ja savist uuesti kätte saada. Kuigi kogu taoliselt saadud pärilikkusaine polnud järjestamiskõlbulik, piisas sellest kümnete liikide tuvastamiseks. "See oli ootamatu läbimurre ja nägime äkitselt, kuidas terve ökosüsteem elavaks muutus," meenutas professor.
Kokku suutis töörühma leida jälgi 102 taimeperekonnast, milles 24 polnud teadlased varem Gröönimaal isegi kivististe näol kohanud. Mitmete teiste liikide leviala on nihkunud võrreldes kahe miljoni aasta taguse ajaga märgatavalt lõuna poole. Teised ökosüsteemid, näiteks eeskätt paplitest ja kaskedest koosnevad metsad on aga miljonite aastatega saarelt täiesti kadunud.
eDNA-le toetudes heitlevad teadlased tihti ka proovide saastumisriskiga. Tulemusi võib mõjutada isegi imepisike hulk kaasaegset DNA-d. Antud juhul Willerslev seda kuigi võimalikuks ei pea. Näiteks puuduvad pärilikkusaine mutatsioonid, mida näeb praegu elavatel kaskedel.
Taimeriigist üllatavaks pidas ta aga leitud loomaliike ja nende mitmekesisust. Sarnaselt praegusega oli Gröönimaa kahe miljoni aasta eest Põhja-Ameerikast eraldatud. "Inimesed ei arvanud, et loomad, sh ka mastodonid oleksid sinna sattuda saanud. Neid me seal aga näeme. Nad pidid sinna ujuma Kanada saartelt või minema kuidagi üle merejää," sõnas Willerslev.
Keskmiselt oli temperatuur piirkonnas praegusest 11–19 C kraadi võrra kõrgen. Nõnda võimaldab iidne eDNA anda aimu toona valitsenud oludest laiemalt.
Teadlased analüüsisid 1978. aastal leitud Kap Københavni ladestust võetud proove. Autor/allikas: NOVA, HHMI Tangled Bank Studios & Handful of Films
Teisalt nentis ta, et meetodil on omad puudused. "Iidse DNA järjestamine võimaldab meil otseselt näha, kuidas liigid ja ökosüsteemid tuhandete aastate jooksul muutuvad ja arenevad. Kui meil pole aga sinna kõrvale panna samast ajast pärit fossiili, on meil raske öelda, kuidas mõjutasid need geneetilised muutused näiteks nende jäsemete kuju ja liikumist," märkis professor.
Valdkonna tulevikku vaadates oli Willerslev aga veendunud, et teadlastel õnnestub järjestada veelgi vanemat pärilikkusainet. "Teame praegu, et savis on talletunud veel terve hulk DNA-d, mida me veel praegu kuidagi kätte ei saa. Kui see peaks meil ühel hetkel õnnestub, on meie käsutuses palju rohkem kasutatavat pärilikkusainet ja see omakorda võimaldab tungida kaugemale minevikku, kui söandas keegi kunagi mõelda," sõnas professor.
Nii võivad selle käigus päevavalgele tulla olendid, kelle järeltulijad on praeguseks maamunalt kadunud.
Uuring ilmus ajakirjas Nature.
|
Kahe miljoni aasta vanune DNA paljastas elust kihanud Gröönimaa ökosüsteemi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Loomade DNA-ni jõudis tabas meid tõeline vau-moment. Seal jooksid ringi mastodonid, põhjapõdrad, haned, jänesed ja sipelgad. Samuti elasid seal soojema kliimaga kohastunud mereelukad, näiteks odasabad. Keegi poleks osanud tänapäeval ennustada, et seal oleks saanud näha sellist kooslust," meenutas Eske Willerslev, Kopenhaageni Ülikooli geogeneetika tippkeskuse juht. Varem oli teadlased leidnud sama piirkonna setetest mitmeid taimejäänuseid, ent vaid ühe selgroogse fossiili – jänesehamba.
Avastuse juures mängisid võtmerolli elusolenditest keskkonda maha jäänud DNA ehk eDNA järjestamise vallas tehtud edusammud. Aja jooksul laguneb isegi parimatel tingimustel talletatud pärilikkusaine. Keskeltläbi väheneb selle lõikude keskmine pikkus poole võrra 521 aastaga. Nõnda on need lõpuks sedavõrd lühikesed, et isegi tipptasemel DNA järjestamise tehnikaid kasutades pole võimalik öelda, kus mingi tükike looma- või taimeliigi genoomis asetsema peaks.
Varasemalt oli suutnud Willerslev kolleegidega järjestada võimaliku piire nihutades 1,3 miljoni aasta vanuse mammuti DNA. Nüüd uuritud proovid on pärit Gröönimaa põhjaosas asuvast 1978. aastal leitud Kap Københavni ladestust. Ligikaudu 2,4 miljoni aasta eest kogunes toonase fjordisuudmesse 20 000 aasta jooksul saja meetri paksune settekiht.
Teadlased analüüsisid 1978. aastal leitud Kap Københavni ladestust võetud proove. Autor/allikas: NOVA, HHMI Tangled Bank Studios & Handful of Films
"Esimesel korral tühjade kätega jäädes pidasime seda täiesti loomulikuks – toonane tehnika ei võimaldanud meil piiluda enam kui miljoni aasta taha. Ent oleme proovinud seda tehnikat lihvides ja arendades üha uuesti ning uuesti," viitas Willerslev. Murranguliseks osutus Willerslevi kolleegi Karina Sandi idee, et DNA võib kleepuda erinevate mineraalide külge.
Täiustatud tehnika võimaldas seda kvartsikristallidest ja savist uuesti kätte saada. Kuigi kogu taoliselt saadud pärilikkusaine polnud järjestamiskõlbulik, piisas sellest kümnete liikide tuvastamiseks. "See oli ootamatu läbimurre ja nägime äkitselt, kuidas terve ökosüsteem elavaks muutus," meenutas professor.
Kokku suutis töörühma leida jälgi 102 taimeperekonnast, milles 24 polnud teadlased varem Gröönimaal isegi kivististe näol kohanud. Mitmete teiste liikide leviala on nihkunud võrreldes kahe miljoni aasta taguse ajaga märgatavalt lõuna poole. Teised ökosüsteemid, näiteks eeskätt paplitest ja kaskedest koosnevad metsad on aga miljonite aastatega saarelt täiesti kadunud.
eDNA-le toetudes heitlevad teadlased tihti ka proovide saastumisriskiga. Tulemusi võib mõjutada isegi imepisike hulk kaasaegset DNA-d. Antud juhul Willerslev seda kuigi võimalikuks ei pea. Näiteks puuduvad pärilikkusaine mutatsioonid, mida näeb praegu elavatel kaskedel.
Taimeriigist üllatavaks pidas ta aga leitud loomaliike ja nende mitmekesisust. Sarnaselt praegusega oli Gröönimaa kahe miljoni aasta eest Põhja-Ameerikast eraldatud. "Inimesed ei arvanud, et loomad, sh ka mastodonid oleksid sinna sattuda saanud. Neid me seal aga näeme. Nad pidid sinna ujuma Kanada saartelt või minema kuidagi üle merejää," sõnas Willerslev.
Keskmiselt oli temperatuur piirkonnas praegusest 11–19 C kraadi võrra kõrgen. Nõnda võimaldab iidne eDNA anda aimu toona valitsenud oludest laiemalt.
Teadlased analüüsisid 1978. aastal leitud Kap Københavni ladestust võetud proove. Autor/allikas: NOVA, HHMI Tangled Bank Studios & Handful of Films
Teisalt nentis ta, et meetodil on omad puudused. "Iidse DNA järjestamine võimaldab meil otseselt näha, kuidas liigid ja ökosüsteemid tuhandete aastate jooksul muutuvad ja arenevad. Kui meil pole aga sinna kõrvale panna samast ajast pärit fossiili, on meil raske öelda, kuidas mõjutasid need geneetilised muutused näiteks nende jäsemete kuju ja liikumist," märkis professor.
Valdkonna tulevikku vaadates oli Willerslev aga veendunud, et teadlastel õnnestub järjestada veelgi vanemat pärilikkusainet. "Teame praegu, et savis on talletunud veel terve hulk DNA-d, mida me veel praegu kuidagi kätte ei saa. Kui see peaks meil ühel hetkel õnnestub, on meie käsutuses palju rohkem kasutatavat pärilikkusainet ja see omakorda võimaldab tungida kaugemale minevikku, kui söandas keegi kunagi mõelda," sõnas professor.
Nii võivad selle käigus päevavalgele tulla olendid, kelle järeltulijad on praeguseks maamunalt kadunud.
Uuring ilmus ajakirjas Nature.
### Response:
Kahe miljoni aasta vanune DNA paljastas elust kihanud Gröönimaa ökosüsteemi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Võiduvärava viskas 22,4 sekundit enne lisaaja lõppu Clayton Keller, kes sai sellega kirja karjääri esimese kübaratriki – Keller skooris ka esimesel ja teisel perioodil. Ülejäänud Arizona väravad viskasid Nick Ritchie ja Jack McBain.
Flyersi ridades said nii Morgan Frost kui James van Riemsdyk kirja värava ja kolm resultatiivset söötu, lisaks skoorisid veel Owen Tippett ja Travis Konecny.
Tulemused:
St. Louis – Colorado 2:3
Columbus – Los Angeles 6:5 la.
Florida – Seattle 2:5
Arizona – Philadelphia 5:4 la.
Winnipeg – Washington 2:5
Las Vegas – Boston 1:3
|
NHL: Kübaratriki teinud Keller tõi Arizonale lisaajal võidu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võiduvärava viskas 22,4 sekundit enne lisaaja lõppu Clayton Keller, kes sai sellega kirja karjääri esimese kübaratriki – Keller skooris ka esimesel ja teisel perioodil. Ülejäänud Arizona väravad viskasid Nick Ritchie ja Jack McBain.
Flyersi ridades said nii Morgan Frost kui James van Riemsdyk kirja värava ja kolm resultatiivset söötu, lisaks skoorisid veel Owen Tippett ja Travis Konecny.
Tulemused:
St. Louis – Colorado 2:3
Columbus – Los Angeles 6:5 la.
Florida – Seattle 2:5
Arizona – Philadelphia 5:4 la.
Winnipeg – Washington 2:5
Las Vegas – Boston 1:3
### Response:
NHL: Kübaratriki teinud Keller tõi Arizonale lisaajal võidu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Saksamaale saabub igal aastal palju sisserändajaid. Iga kuues Saksamaa elanik on nüüd sündinud välismaal, USA-s sündis välismaal iga seitsmes elanik. Erinevalt USA-st ei suuda Saksamaa sisserändajate jaoks tööd leida. Riigis süveneb aga tööjõupuudus, mis pärsib majanduskasvu.
2016. aastal põgenesid Lähis-Idast Saksamaale sajad tuhanded inimesed. Neid otsustas aidata sotsiaaltöö ekspert Ingo Neupert. Ta alustas koolitusprogrammi, milles osales 25 pagulast. Programmi jooksul tahtis Neupert välja koolitada uusi meditsiinitöötajaid. Vaid kolm neist lõpetasid programmi, mis kestis neli ja pool aastat, vahendas The Wall Street Journal.
Majandusteadlaste hinnangul vajab Saksamaa igal aastal umbes 400 000 sisserännanud oskustöölist. Saksa võimud ei suuda aga sisserändajaid välja koolitada.
Berliin plaanib nüüd järgmisel aastal kasutusele võtta immigratsioonisüsteemi, mis on loodud Austraalia ja Kanada eeskujul. Eksperdid on siiski selle süsteemi suhtes skeptilised.
"Pagulased ja tööle saabunud inimesed konkureerivad sama taristu pärast. Töörändajad moodustavad praegu vaid kümnendiku Saksamaale saabujatest. Kanadasse saabujatest on see osakaal kolmandik," ütles majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) rändeekspert Thomas Liebig.
Paljud Saksamaa firmad väidavad, et ei leia piisavalt töölisi. Firmad vähendavad tootmistegevust või kolivad välismaale. Saksamaa statistikaameti andmetel on vaid kolmandik Saksamaale saabunud Süüria migrantidest lõpetanud keskkooli. Tööotsijad seisavad silmitsi ka jäiga bürokraatiaga. Saksamaa tunnustab harva välismaa kraade, seetõttu peavad isegi spetsialistid hankima uue paberi.
Damaskusest pärit advokaat Rami Alhamei ütles, et on seitse aastat edutult tööd otsinud. Ta räägib nüüd hästi saksa keelt. Tema sõnul ei saa ta Saksamaal juristina töötada, kuna tal on ainult bakalaureusekraad, mitte magistrikraad. Hiljuti kolisid aga Saksamaale ka kaks tema venda.
"Siin on parem kui Süürias, kus ikka veel käib sõda," ütles Rami Alhamei.
|
Sisserändajad ei leia Saksamaal tööd, riiki kummitab aga tööjõupuudus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaale saabub igal aastal palju sisserändajaid. Iga kuues Saksamaa elanik on nüüd sündinud välismaal, USA-s sündis välismaal iga seitsmes elanik. Erinevalt USA-st ei suuda Saksamaa sisserändajate jaoks tööd leida. Riigis süveneb aga tööjõupuudus, mis pärsib majanduskasvu.
2016. aastal põgenesid Lähis-Idast Saksamaale sajad tuhanded inimesed. Neid otsustas aidata sotsiaaltöö ekspert Ingo Neupert. Ta alustas koolitusprogrammi, milles osales 25 pagulast. Programmi jooksul tahtis Neupert välja koolitada uusi meditsiinitöötajaid. Vaid kolm neist lõpetasid programmi, mis kestis neli ja pool aastat, vahendas The Wall Street Journal.
Majandusteadlaste hinnangul vajab Saksamaa igal aastal umbes 400 000 sisserännanud oskustöölist. Saksa võimud ei suuda aga sisserändajaid välja koolitada.
Berliin plaanib nüüd järgmisel aastal kasutusele võtta immigratsioonisüsteemi, mis on loodud Austraalia ja Kanada eeskujul. Eksperdid on siiski selle süsteemi suhtes skeptilised.
"Pagulased ja tööle saabunud inimesed konkureerivad sama taristu pärast. Töörändajad moodustavad praegu vaid kümnendiku Saksamaale saabujatest. Kanadasse saabujatest on see osakaal kolmandik," ütles majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) rändeekspert Thomas Liebig.
Paljud Saksamaa firmad väidavad, et ei leia piisavalt töölisi. Firmad vähendavad tootmistegevust või kolivad välismaale. Saksamaa statistikaameti andmetel on vaid kolmandik Saksamaale saabunud Süüria migrantidest lõpetanud keskkooli. Tööotsijad seisavad silmitsi ka jäiga bürokraatiaga. Saksamaa tunnustab harva välismaa kraade, seetõttu peavad isegi spetsialistid hankima uue paberi.
Damaskusest pärit advokaat Rami Alhamei ütles, et on seitse aastat edutult tööd otsinud. Ta räägib nüüd hästi saksa keelt. Tema sõnul ei saa ta Saksamaal juristina töötada, kuna tal on ainult bakalaureusekraad, mitte magistrikraad. Hiljuti kolisid aga Saksamaale ka kaks tema venda.
"Siin on parem kui Süürias, kus ikka veel käib sõda," ütles Rami Alhamei.
### Response:
Sisserändajad ei leia Saksamaal tööd, riiki kummitab aga tööjõupuudus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tänavu suvel teatas Warner Bros, et kassafilm "Jokker" saab omale teise osa, mille pealkirjaks on "Joker: Folie a Deux".
Nüüd jõudis sotsiaalmeediasse ka järjefilmi esimene õrritusfoto, kus Joaquin Phoenix kehastab peategelast Arthur Flecki ehk Jokkerit. Pildil aetakse Phoenixil habet, samal ajal kui ta klaasistunud pilguga lamab.
Phoenixi kõrval astub "Jokkeri" teises osas üles naispeaosatäitjana Lady Gaga, kes kehastab Harley Quinni. Suure tõenäosusega võib "Jokkeri" järjest saada muusikal.
"Joker: Folie a Deux" esilinastub 4. oktoobril 2024. aastal.
View this post on Instagram
A post shared by Todd Phillips (@toddphillips)
|
"Jokkeri" järjefilmist ilmus esimene foto
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu suvel teatas Warner Bros, et kassafilm "Jokker" saab omale teise osa, mille pealkirjaks on "Joker: Folie a Deux".
Nüüd jõudis sotsiaalmeediasse ka järjefilmi esimene õrritusfoto, kus Joaquin Phoenix kehastab peategelast Arthur Flecki ehk Jokkerit. Pildil aetakse Phoenixil habet, samal ajal kui ta klaasistunud pilguga lamab.
Phoenixi kõrval astub "Jokkeri" teises osas üles naispeaosatäitjana Lady Gaga, kes kehastab Harley Quinni. Suure tõenäosusega võib "Jokkeri" järjest saada muusikal.
"Joker: Folie a Deux" esilinastub 4. oktoobril 2024. aastal.
View this post on Instagram
A post shared by Todd Phillips (@toddphillips)
### Response:
"Jokkeri" järjefilmist ilmus esimene foto
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Ameti regulatsiooniteenistuse juhataja Külli Haabi sõnul on menetluse eesmärk selgitada välja ulatusliku katkestuste tekkepõhjused.
"Uurimine peab selgitama, kas Elektrilevi on kohaselt täitnud oma elektrituruseadusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas kontrollime, kas Elektrilevi liinide hoolduskohustus oli täidetud," ütles Haab.
Rikkelised katkestused saartel said alguse ööl vastu laupäeva, kui Lääne-Eestis algas tihe lumesadu. Pühapäeva hommikul oli Saaremaal elektrita 4442 tarbijat, esmaspäeval ligikaudu 6000 majapidamist.
Saaremaal tegeleb elektrikatkestuse likvideerimisega 18 Elektrilevi brigaadi.
|
Konkurentsiamet algatas Saaremaa elektrikatkestuse järelevalvemenetluse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ameti regulatsiooniteenistuse juhataja Külli Haabi sõnul on menetluse eesmärk selgitada välja ulatusliku katkestuste tekkepõhjused.
"Uurimine peab selgitama, kas Elektrilevi on kohaselt täitnud oma elektrituruseadusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas kontrollime, kas Elektrilevi liinide hoolduskohustus oli täidetud," ütles Haab.
Rikkelised katkestused saartel said alguse ööl vastu laupäeva, kui Lääne-Eestis algas tihe lumesadu. Pühapäeva hommikul oli Saaremaal elektrita 4442 tarbijat, esmaspäeval ligikaudu 6000 majapidamist.
Saaremaal tegeleb elektrikatkestuse likvideerimisega 18 Elektrilevi brigaadi.
### Response:
Konkurentsiamet algatas Saaremaa elektrikatkestuse järelevalvemenetluse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Oktoobri eest tasuti maksu- ja tolliametile 1,1417 miljardit eurot maksutulu, mida on 9,9 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Eelmise aasta oktoobris laekus teisest pensionisambast lahkujatelt üle 280 miljoni euro tulumaksu, selle aasta oktoobris aga ligi 25 miljonit eurot.
Palgafondi kasv aeglustus oktoobris mullusega võrreldes 12,9 protsendile. Aeglustusid nii keskmise töötasu kui töökohtade arvu kasv, vastavalt 10,6 ja 1,9 protsendile.
Deklareeritud töötajate osakaal tööealistest, 60,6 protsenti, on kõrgtasemest mõnevõrra allapoole tulnud. Sektoritest vedasid oktoobris palgafondi kasvu majutus ja toitlustus, finants ja kindlustus ning info ja side.
Sotsiaalmaksu tasumise kasv aeglustus oktoobris 10,7 protsendile. Aprillis jõustusid sotsiaalmaksuseaduse muudatused, kus teatud juhtudel vähenes sotsiaalmaksu määr 33 protsendilt 20 protsendile, mis vähendab riigi poolt tasutud sotsiaalmaksu 5 miljoni euro võrra kuus.
Kohalike omavalitsuste tulumaksu osa kasv ulatus 15,6 protsendini. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas oktoobris hüppeliselt, ulatudes 62,7 protsendini. Enamik kasvust tuli erasektori ettevõtete jaotatud kasumilt, ligi miljon eurot tulumaksu laekus ka riigiettevõtete jaotatud kasumilt.
Aasta esimese kümne kuuga kasvas käibemaksulaekumine mullusega võrreldes 17 protsenti. Oktoobris andis käibemaksu tasumisele hoogu kiire hinnatõus.
Aktsiisi laekus oktoobris mullusega võrreldes 3,9 protsenti vähem, kuid 10 kuu kokkuvõttes püsib tasumine veel eelmise aastaga võrreldes 1,5-protsendilises kasvus. Enim vähenes tasumine eelmise aastaga võrreldes alkoholi- ja tubakaaktsiisilt, vastavalt 6,5 ja 6,7 protsenti.
Kütuseaktsiisi tasuti eelmise aastaga võrreldes 1,3 protsenti vähem, seda peamiselt maagaasi tarbimise languse tõttu.
Oktoobri maksutulu. Autor/allikas: Rahandusministeerium
|
Oktoobri maksulaekumine langes kõrge võrdlusbaasi tõttu 9,9 protsenti
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oktoobri eest tasuti maksu- ja tolliametile 1,1417 miljardit eurot maksutulu, mida on 9,9 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Eelmise aasta oktoobris laekus teisest pensionisambast lahkujatelt üle 280 miljoni euro tulumaksu, selle aasta oktoobris aga ligi 25 miljonit eurot.
Palgafondi kasv aeglustus oktoobris mullusega võrreldes 12,9 protsendile. Aeglustusid nii keskmise töötasu kui töökohtade arvu kasv, vastavalt 10,6 ja 1,9 protsendile.
Deklareeritud töötajate osakaal tööealistest, 60,6 protsenti, on kõrgtasemest mõnevõrra allapoole tulnud. Sektoritest vedasid oktoobris palgafondi kasvu majutus ja toitlustus, finants ja kindlustus ning info ja side.
Sotsiaalmaksu tasumise kasv aeglustus oktoobris 10,7 protsendile. Aprillis jõustusid sotsiaalmaksuseaduse muudatused, kus teatud juhtudel vähenes sotsiaalmaksu määr 33 protsendilt 20 protsendile, mis vähendab riigi poolt tasutud sotsiaalmaksu 5 miljoni euro võrra kuus.
Kohalike omavalitsuste tulumaksu osa kasv ulatus 15,6 protsendini. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas oktoobris hüppeliselt, ulatudes 62,7 protsendini. Enamik kasvust tuli erasektori ettevõtete jaotatud kasumilt, ligi miljon eurot tulumaksu laekus ka riigiettevõtete jaotatud kasumilt.
Aasta esimese kümne kuuga kasvas käibemaksulaekumine mullusega võrreldes 17 protsenti. Oktoobris andis käibemaksu tasumisele hoogu kiire hinnatõus.
Aktsiisi laekus oktoobris mullusega võrreldes 3,9 protsenti vähem, kuid 10 kuu kokkuvõttes püsib tasumine veel eelmise aastaga võrreldes 1,5-protsendilises kasvus. Enim vähenes tasumine eelmise aastaga võrreldes alkoholi- ja tubakaaktsiisilt, vastavalt 6,5 ja 6,7 protsenti.
Kütuseaktsiisi tasuti eelmise aastaga võrreldes 1,3 protsenti vähem, seda peamiselt maagaasi tarbimise languse tõttu.
Oktoobri maksutulu. Autor/allikas: Rahandusministeerium
### Response:
Oktoobri maksulaekumine langes kõrge võrdlusbaasi tõttu 9,9 protsenti
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Maailma edetabelis 22. real paiknev Kyrgios mängis viimati Prantsusmaa lahtistel 2017. aastal. Üldse on ta seal mänginud vaid viiel korral ja parimal juhul jõudnud kolmandasse ringi – 2015. aastal. Lõppenud hooajal mängis Kyrgios liival vaid ühel turniiril, kui jõudis Houstonis ATP 250 kategooria turniiril poolfinaali. Liival on tema võiduprotsent teiste väljakukatetega võrreldes kõige kehvem.
Eelmisel aastal teatas Kyrgios, et tema arvates on Prantsusmaa lahtised slämmiturniiridest kõige kehvem ja tuleks kalendrist eemaldada. Järgmisel aastal mängib ta seal enda sõnul vaid tüdruksõbra Costeen Hatzi soovile vastu tulles. "Mu tüdruksõber tahab Pariisi näha, seetõttu mängin 2023. aastal Prantsusmaa lahtistel," ütles Kyrgios. "See on hea võimalus natuke raha teenida, kuigi oleksin eelistanud koju jääda."
"Tean, et olen võimeline ka liival tulemusi tegema. Olen liival alistanud Roger Federer, Stan Wawrinka, olen Estorilis finaali jõudnud," loetles ta. "Mu kallim tahab Pariisi tundma õppida, nii et pean sel korral Prantsusmaa lahtistele minema."
Kyrgios teatas ka, et tema hinnangul on ATP võistluskalendris liiga palju liivaturniire. "Esisajas on mängijaid, kellest ma ei tea midagi ja keda ma tänaval kohates ära ei tunneks. Ja nad on seal ainult tänu liivaturniiridele. See on pöörane," sõnas tänavu Wimbledoni murul finaali jõudnud Kyrgios.
|
Kyrgios osaleb kuueaastase vaheaja järel Prantsusmaa lahtistel
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma edetabelis 22. real paiknev Kyrgios mängis viimati Prantsusmaa lahtistel 2017. aastal. Üldse on ta seal mänginud vaid viiel korral ja parimal juhul jõudnud kolmandasse ringi – 2015. aastal. Lõppenud hooajal mängis Kyrgios liival vaid ühel turniiril, kui jõudis Houstonis ATP 250 kategooria turniiril poolfinaali. Liival on tema võiduprotsent teiste väljakukatetega võrreldes kõige kehvem.
Eelmisel aastal teatas Kyrgios, et tema arvates on Prantsusmaa lahtised slämmiturniiridest kõige kehvem ja tuleks kalendrist eemaldada. Järgmisel aastal mängib ta seal enda sõnul vaid tüdruksõbra Costeen Hatzi soovile vastu tulles. "Mu tüdruksõber tahab Pariisi näha, seetõttu mängin 2023. aastal Prantsusmaa lahtistel," ütles Kyrgios. "See on hea võimalus natuke raha teenida, kuigi oleksin eelistanud koju jääda."
"Tean, et olen võimeline ka liival tulemusi tegema. Olen liival alistanud Roger Federer, Stan Wawrinka, olen Estorilis finaali jõudnud," loetles ta. "Mu kallim tahab Pariisi tundma õppida, nii et pean sel korral Prantsusmaa lahtistele minema."
Kyrgios teatas ka, et tema hinnangul on ATP võistluskalendris liiga palju liivaturniire. "Esisajas on mängijaid, kellest ma ei tea midagi ja keda ma tänaval kohates ära ei tunneks. Ja nad on seal ainult tänu liivaturniiridele. See on pöörane," sõnas tänavu Wimbledoni murul finaali jõudnud Kyrgios.
### Response:
Kyrgios osaleb kuueaastase vaheaja järel Prantsusmaa lahtistel
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.