instruction
stringclasses 3
values | input
stringlengths 0
388k
| output
stringlengths 1
59.4k
| text
stringlengths 246
388k
|
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Postimees Grupi tegevjuhi Toomas Tiiveli sõnul on otsus ajendatud nii kande- kui paberihinna pidevast tõusust ning üleüldisest hinnatõusust.
Viimase tõuke selleks andis riigile kuuluva postiettevõtte Omniva otsus tõsta uuest aastast paberlehtede kojukande hinda üle 20 protsendi, teatas Postimees.
"Kaalusime erinevaid variante, kuid lugejate tagasiside põhjal toote hinda nii palju tõsta poleks olnud võimalik, mistõttu valisime kõiki osapooli vähem mõjutava ühe ilmumispäeva vähendamise variandi," selgitas Tiivel. "Loodame, et viiepäevane kandenädal võimaldab ka postifirmal oma tegevust efektiivsemalt organiseerida."
Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi sõnul on sarnase väljakutsega silmitsi kõik meediamajad Eestis.
"Seepärast oleme otsustanud pakkuda oma lugejatele Postimehe paberlehte teisipäevast laupäevani. Samal ajal jätkavad meie toimetused oma tööd veebis kõikidel päevadel nädalas ehk toimetuste töökorralduses suuri muutusi plaanis ei ole," ütles Hõbemägi.
Postimees pakub kompensatsiooniks kõikidele eraisikust paberlehe tellijatele neljaks kuuks Postimehe digipaketti tasuta, seda 16. detsembrist kuni 30. aprillini.
Paberlehe tiraaži pole Postimees viimastel aastatel avaldanud. "Postimees oma trükiarvu ei avalikusta, aga see on suurim kvaliteetpäevaleht ilma mingi kahtluseta," ütles Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi ERR-ile.
EPL jätkab esmaspäeviti ilmumist
Delfi Meedia juhatuse esimees Argo Virkebau ütles ERR-ile, et Eesti Päevaleht (EPL) kavatseb esmaspäeviti ilmumist jätkata.
"Esialgu kavatseme küll. Meil pole ühtegi tootemuutuse otsust tehtud," sõnas Virkebau. Samas ei välistanud ta, et taoline otsus tuleb kunagi teha. "Ajas võib see tulla, ette planeerida me ei oska. Eks see sõltub kojukande hinnast, sest ega me kõike Eesti kannet üksi maksta ei jõua. Otsus sõltub sisendihindadest," sõnas Virkebau.
Kas ja kui palju esmaspäevane ajalehtede kojukanne Postimehe loobumise tõttu kallineb, Virkebau veel öelda ei oska, sest läbirääkimised kojukandefirmadega alles algavad.
2019. aasta sügisel hakkas Eesti Päevaleht ilmuma viiel päeval nädalas, sest laupäevase ajalehe väljaandmisest otsustati majanduslikel põhjustel loobuda.
|
Postimees uuest aastast esmaspäeviti enam ei ilmu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Postimees Grupi tegevjuhi Toomas Tiiveli sõnul on otsus ajendatud nii kande- kui paberihinna pidevast tõusust ning üleüldisest hinnatõusust.
Viimase tõuke selleks andis riigile kuuluva postiettevõtte Omniva otsus tõsta uuest aastast paberlehtede kojukande hinda üle 20 protsendi, teatas Postimees.
"Kaalusime erinevaid variante, kuid lugejate tagasiside põhjal toote hinda nii palju tõsta poleks olnud võimalik, mistõttu valisime kõiki osapooli vähem mõjutava ühe ilmumispäeva vähendamise variandi," selgitas Tiivel. "Loodame, et viiepäevane kandenädal võimaldab ka postifirmal oma tegevust efektiivsemalt organiseerida."
Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi sõnul on sarnase väljakutsega silmitsi kõik meediamajad Eestis.
"Seepärast oleme otsustanud pakkuda oma lugejatele Postimehe paberlehte teisipäevast laupäevani. Samal ajal jätkavad meie toimetused oma tööd veebis kõikidel päevadel nädalas ehk toimetuste töökorralduses suuri muutusi plaanis ei ole," ütles Hõbemägi.
Postimees pakub kompensatsiooniks kõikidele eraisikust paberlehe tellijatele neljaks kuuks Postimehe digipaketti tasuta, seda 16. detsembrist kuni 30. aprillini.
Paberlehe tiraaži pole Postimees viimastel aastatel avaldanud. "Postimees oma trükiarvu ei avalikusta, aga see on suurim kvaliteetpäevaleht ilma mingi kahtluseta," ütles Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi ERR-ile.
EPL jätkab esmaspäeviti ilmumist
Delfi Meedia juhatuse esimees Argo Virkebau ütles ERR-ile, et Eesti Päevaleht (EPL) kavatseb esmaspäeviti ilmumist jätkata.
"Esialgu kavatseme küll. Meil pole ühtegi tootemuutuse otsust tehtud," sõnas Virkebau. Samas ei välistanud ta, et taoline otsus tuleb kunagi teha. "Ajas võib see tulla, ette planeerida me ei oska. Eks see sõltub kojukande hinnast, sest ega me kõike Eesti kannet üksi maksta ei jõua. Otsus sõltub sisendihindadest," sõnas Virkebau.
Kas ja kui palju esmaspäevane ajalehtede kojukanne Postimehe loobumise tõttu kallineb, Virkebau veel öelda ei oska, sest läbirääkimised kojukandefirmadega alles algavad.
2019. aasta sügisel hakkas Eesti Päevaleht ilmuma viiel päeval nädalas, sest laupäevase ajalehe väljaandmisest otsustati majanduslikel põhjustel loobuda.
### Response:
Postimees uuest aastast esmaspäeviti enam ei ilmu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Meestest kuuluvad koondisse Tauri Kilk (Triiton), Karl Kert (Raul Must SK), Kristjan Kaljurand (TÜASK) ja Raul Käsner (Triiton), naistest Kristin Kuuba, Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel (kõik Triiton).
Eesti alustab Duijnwijck-hallis neljapäeval, 15. detsembril meie aja järgi kell 15 Iisraeli vastu. Päev hiljem mängitakse samas ja samal kellaajal Itaaliaga, viimases voorus laupäeval, 17. detsembril on vastaseks võõrustaja Holland. See kohtumine on algama arvestatud Eesti aja järgi kell 20.
Iisraeliga on kokku lepitud järgmine ajakava: segapaarismäng (meilt Käsner ja Marran), naiste üksikmäng (Kuuba), meeste üksikmäng (Kilk), naiste paarismäng (Marran ja Rüütel) ning meeste paarismäng (Kaljurand ja Käsner).
Samal ajal on veel 22 koondist võistlustules neljas linnas üle Euroopas. Milton Keynesis (Inglismaa) mängivad lisaks inglastele Poola, Norra ja Slovakkia. Kolmanda alagrupi turniir peetakse kuue koondise (Šveits, Hispaania, Island, Gröönimaa, Ungari, Ukraina) vahel Šveitsis, neljandas grupis heitlevad Glasgows Šotimaa, Luksemburg, Tšehhi, Iirimaa, Portugal ja Rootsi ning viiendas grupis Sofias Bulgaaria, Sloveenia, Belgia, Austria, Soome ja Leedu.
Tuleva aasta veebruaris peetavale finaalturniirile pääseb vaid iga alagrupi võitja, valikmänge pole vaja mängida Taanil, Saksamaal ning finaali korraldajal Prantsusmaal. Euroopa parim segavõistkond selgub 14. – 18. veebruarini Põhja-Prantsusmaal Aire-sur-la-Lysis.
|
Eesti sulgpallikoondis alustab Hollandis EM-valikturniiri
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meestest kuuluvad koondisse Tauri Kilk (Triiton), Karl Kert (Raul Must SK), Kristjan Kaljurand (TÜASK) ja Raul Käsner (Triiton), naistest Kristin Kuuba, Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel (kõik Triiton).
Eesti alustab Duijnwijck-hallis neljapäeval, 15. detsembril meie aja järgi kell 15 Iisraeli vastu. Päev hiljem mängitakse samas ja samal kellaajal Itaaliaga, viimases voorus laupäeval, 17. detsembril on vastaseks võõrustaja Holland. See kohtumine on algama arvestatud Eesti aja järgi kell 20.
Iisraeliga on kokku lepitud järgmine ajakava: segapaarismäng (meilt Käsner ja Marran), naiste üksikmäng (Kuuba), meeste üksikmäng (Kilk), naiste paarismäng (Marran ja Rüütel) ning meeste paarismäng (Kaljurand ja Käsner).
Samal ajal on veel 22 koondist võistlustules neljas linnas üle Euroopas. Milton Keynesis (Inglismaa) mängivad lisaks inglastele Poola, Norra ja Slovakkia. Kolmanda alagrupi turniir peetakse kuue koondise (Šveits, Hispaania, Island, Gröönimaa, Ungari, Ukraina) vahel Šveitsis, neljandas grupis heitlevad Glasgows Šotimaa, Luksemburg, Tšehhi, Iirimaa, Portugal ja Rootsi ning viiendas grupis Sofias Bulgaaria, Sloveenia, Belgia, Austria, Soome ja Leedu.
Tuleva aasta veebruaris peetavale finaalturniirile pääseb vaid iga alagrupi võitja, valikmänge pole vaja mängida Taanil, Saksamaal ning finaali korraldajal Prantsusmaal. Euroopa parim segavõistkond selgub 14. – 18. veebruarini Põhja-Prantsusmaal Aire-sur-la-Lysis.
### Response:
Eesti sulgpallikoondis alustab Hollandis EM-valikturniiri
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Lõppevat aastat jäävad rõhuma sõjasündmused, mis koormanud inimeste meeli ja südameid. Milliseid lugusid peaks keset pimedust jutustama kinokunst?
"Plekktrummi" külaline on hiljuti linastunud koguperefilmi "Erik Kivisüda" lavastaja Ilmar Raag. Saade on eetris esmaspäeval, 19. detsembril kell 21.30 ETV2-s. Saatejuht on Joonas Hellerma.
|
"Plekktrummi" külaline on tuleval nädalal Ilmar Raag
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõppevat aastat jäävad rõhuma sõjasündmused, mis koormanud inimeste meeli ja südameid. Milliseid lugusid peaks keset pimedust jutustama kinokunst?
"Plekktrummi" külaline on hiljuti linastunud koguperefilmi "Erik Kivisüda" lavastaja Ilmar Raag. Saade on eetris esmaspäeval, 19. detsembril kell 21.30 ETV2-s. Saatejuht on Joonas Hellerma.
### Response:
"Plekktrummi" külaline on tuleval nädalal Ilmar Raag
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Treial panustas võitu kuus punkti (+5), Vanker juhtis Maaseiki rünnakuid kogu mängu ning lisas ka kaks punkti. Järgmises ringis minnakse vastamisi Ceske Budejovicega, vahendab volley.ee.
Samas sarjas langesid aga konkurentsist Andrus Raadik ja Savo Volley, kes pidid ka korduskohtumises tunnistama Rumeenia klubi Galati Arcada 3:1 (25:15, 28:30, 25:18, 25:21) paremust. Raadik tõi kuus punkti (-2). Avamäng kaotati samuti 1:3.
CEV Challenge Cupil sai Alex Saaremaa koduklubi Aalsti Lindemans kaheksandikfinaali kordusmängus 2:3 (25:18, 21:25, 25:22, 22:25, 11:15) kaotuse Nicosia Omonialt ja langes samuti konkurentsist. Saaremaa tõi ühe punkti.
Meistrite liigas käis väljakul Märt Tammearu, kes aitas Roeselare Knacki 3:0 (25:18, 25:22, 25:16) võiduni Lissaboni Benfica üle, tuues 10 punkti (+8). C-alagrupis on Roeselare kahe võidu ja kahe kaotusega kolmandal kohal.
Martti Juhkami ja CEZ Karlovarsko kohtuvad D-alagrupis neljapäeval kell 21.30 Trentinoga. Alagrupis on Karlovarsko ühe võidu ja kahe kaotusega kolmandad.
|
Treial ja Vanker aitasid Maaseiki eurosarjas edasi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Treial panustas võitu kuus punkti (+5), Vanker juhtis Maaseiki rünnakuid kogu mängu ning lisas ka kaks punkti. Järgmises ringis minnakse vastamisi Ceske Budejovicega, vahendab volley.ee.
Samas sarjas langesid aga konkurentsist Andrus Raadik ja Savo Volley, kes pidid ka korduskohtumises tunnistama Rumeenia klubi Galati Arcada 3:1 (25:15, 28:30, 25:18, 25:21) paremust. Raadik tõi kuus punkti (-2). Avamäng kaotati samuti 1:3.
CEV Challenge Cupil sai Alex Saaremaa koduklubi Aalsti Lindemans kaheksandikfinaali kordusmängus 2:3 (25:18, 21:25, 25:22, 22:25, 11:15) kaotuse Nicosia Omonialt ja langes samuti konkurentsist. Saaremaa tõi ühe punkti.
Meistrite liigas käis väljakul Märt Tammearu, kes aitas Roeselare Knacki 3:0 (25:18, 25:22, 25:16) võiduni Lissaboni Benfica üle, tuues 10 punkti (+8). C-alagrupis on Roeselare kahe võidu ja kahe kaotusega kolmandal kohal.
Martti Juhkami ja CEZ Karlovarsko kohtuvad D-alagrupis neljapäeval kell 21.30 Trentinoga. Alagrupis on Karlovarsko ühe võidu ja kahe kaotusega kolmandad.
### Response:
Treial ja Vanker aitasid Maaseiki eurosarjas edasi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Senine ajutine haiguspäevade hüvitamise kord, mille järgi makstakse töötajatele haigestumise korral hüvitist alates teisest päevast, pikeneb 1. jaanuarist 30. juunini.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti (SDE) sõnul on otsus ennekõike abiks neile, kes teenivad väiksemat või keskmist palka ega saa teha kaugtööd. "Alternatiiv olnuks see, et inimesed lähevad köha ja nohuga tööle ning nakatavad teisi, et mitte oma laenumaksete ja muude kuludega hätta jääda."
Ajutine haigushüvitiste maksmise kord kehtib 2021. aasta algusest. Selle järgi on esimene haiguspäev töötaja omavastutusel, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast.
Koalitsioonierakonnad plaanivad esitada ühise muudatusettepaneku Keskerakonna algatatud eelnõusse, et muudatus võimalikult kiiresti jõustuks. Hinnanguliselt nõuab see haigekassa eelarvest 16 miljonit lisaeurot.
Tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) tegi septembris ettepaneku muuta haiguspäeva hüvitamine alates teisest päevast ajutisest püsivaks. Petersoni sõnul oleks ettepaneku kulu eelarvele ligikaudu 30 miljonit eurot.
|
Haiguspäevade hüvitamine pikeneb poole aasta võrra
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Senine ajutine haiguspäevade hüvitamise kord, mille järgi makstakse töötajatele haigestumise korral hüvitist alates teisest päevast, pikeneb 1. jaanuarist 30. juunini.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti (SDE) sõnul on otsus ennekõike abiks neile, kes teenivad väiksemat või keskmist palka ega saa teha kaugtööd. "Alternatiiv olnuks see, et inimesed lähevad köha ja nohuga tööle ning nakatavad teisi, et mitte oma laenumaksete ja muude kuludega hätta jääda."
Ajutine haigushüvitiste maksmise kord kehtib 2021. aasta algusest. Selle järgi on esimene haiguspäev töötaja omavastutusel, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast.
Koalitsioonierakonnad plaanivad esitada ühise muudatusettepaneku Keskerakonna algatatud eelnõusse, et muudatus võimalikult kiiresti jõustuks. Hinnanguliselt nõuab see haigekassa eelarvest 16 miljonit lisaeurot.
Tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) tegi septembris ettepaneku muuta haiguspäeva hüvitamine alates teisest päevast ajutisest püsivaks. Petersoni sõnul oleks ettepaneku kulu eelarvele ligikaudu 30 miljonit eurot.
### Response:
Haiguspäevade hüvitamine pikeneb poole aasta võrra
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Esimestest mittetüüpiliste kopsupõletike haigusjuhtudest Hiinas Wuhani regioonis teatati avalikkusele 20. detsembril 2019. aastal. Kiiresti levis üle maailma haigus, mille nimeks sai Covid-19 ning mis on tänaseks nõudnud miljonite inimeste elu 1 ja põhjustanud ulatuslikku majanduskahju.
Kuna erinevaid viiruseid tekib uutes vormides pigem juurde, siis on kogemustest õppimine parim, mida saame tulevikuks valmistumiseks teha. Esitame rahvusvahelises teaduskirjanduses seni ilmunud analüüside ja Eesti uuringuandmete põhijäreldusi.
Mida maailm õppis?
Rahvusvahelises teaduskirjanduses seni ilmunud analüüsid on kiitvad teaduse hakkamasaamise suhtes ja väga kriitilised riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes, nimetades Covid-19 pandeemia haldamist isegi globaalseks läbikukkumiseks (Sachs et al. 2022).
Teaduse edulugu
Analüütikud on üht meelt selles, et globaalne koostöö teadusuuringutes on olnud selle pandeemia ajal edukas. Juba jaanuarikuus 2020 oli välja selgitatud, et haigust põhjustab uus viirus SARS-CoV-2 ning kirjeldatud selle täpne ehitus. Veebruaris oli teada viiruse toimemehhanism.
Märtsikuuks 2020 oli teada info, mis aitas viiruse eest paremat kaitset korraldada – levik piiskade ja aerosoolide kaudu, peiteaeg 7–13 päeva. Vaktsiinide kiire loomise eelduseks oli, et juba eelmise, SARS-CoV puhangu ajal Aasias õpiti tundma viiruse paljunemist ning selgitati välja, et viiruse ogavalk on sobiv sihtmärk vaktsiinide arendamiseks.
Osa vaktsiinide loomisel kasutati uuenduslikku mRNA tehnoloogiat, mida oli seni rakendatud vähkkasvajate vastu. Selle abil sai panna inimese rakud tootma viiruse ogavalku, mis imiteeris viirusega nakatumist, mis omakorda päädis immuunvastuse kujunemisega. SARS-CoV-2 vaktsiinide väljatöötamine toimus meditsiini ajaloos erakordse kiirusega ja mRNA vaktsiinid andsid hea kaitse algsete viirustüvede vastu.
Riikide halb koostöö
Rahvusvahelist koostööd Covid-19 pandeemia haldamisel on kõige kriitilisemalt hinnatud just selle algusperioodil: viirusepuhangust ei teatatud õigeaegselt ning kaitsemeetmete väljatöötamiseks läks lubamatult kaua aega (Sachs et al. 2022).
Riikide valitsusi oleks saanud otsustavamalt tegutsema suunata Maailma Terviseorganisatsioon, kes jäi liiga kauaks oma seisukoha juurde, et viirus levib pindade kaudu ja soovitas adekvaatse kaitsemeetmena hoida mõnemeetrist vahemaad. Kuigi teaduslikult oli teada viiruse levimine aerosoolide kaudu, jäi poliitiline toetus maskide kandmisele hiljaks (Sachs et al. 2022 versus WHO 2022).
Viiruse leviku mahasurumine ei õnnestunud ka riikide omavahelise kehva infovahetuse ja koordinatsiooni tõttu rahvusvahelise reisimise ja testimisstrateegiate küsimustes, pandeemia hilisemas faasis ka vaktsiinide intellektuaalomandi ja tehnosiirde küsimustes (Sachs et al. 2022).
"Covid-19 pandeemia valusad õppetunnid võimaldavad aga rahvusvahelist koostööd parandada ja astuda juba praegu tuleviku jaoks olulisi samme."
Samuti heidetakse rikkamatele riikidele ette madala ja keskmise sissetulekuga riikide vähest rahalist toetamist pandeemiakahjudega toimetulekul, neile isikukaitsevahendite ja vaktsiinide eraldamisel (ibid.). Covid-19 pandeemia valusad õppetunnid võimaldavad aga rahvusvahelist koostööd parandada ja astuda juba praegu tuleviku jaoks olulisi samme. Eestil väikeriigina oleks sellesse protsessi aktiivselt panustades palju võita. Mida tuleks silmas pidada?
Väljakutse: prosotsiaalsuse suurendamine
Tinglikult võib öelda, et Covid-19 oli meditsiiniline väljakutse vaid esimese aasta jooksul, kuni saadi valmis vaktsiinid. Meditsiinilised väljakutsed ei ole kadunud – ka praegu on vaja jälgida uute viirusvariantide tekkimist, immuunvastust vaktsiinidele ja arendada paremaid raviviise.
Kuid veelgi olulisemaks on saanud inimeste käitumine kriisiolukordades. Covid-19 pandeemia teisel ja kolmandal aastal on võtmeküsimuseks kujunenud sotsiaalne usaldamatus, vastuseis maskidele ja vaktsiinidele, üksikisiku ja ühiskonna huvide konflikt (Sachs et al. 2022).
Üks suurimaid pandeemia õppetunde ja väljakutseid tuleviku kriisideks valmistudes on prosotsiaalse käitumise suurendamine, seda nii maailma riikide kodanike kui ka valitsuste omavahelises käitumises (ibid.).
Prosotsiaalne käitumine on vabatahtlik käitumisviis, mille eesmärgiks on aidata teisi inimesi või ühiskonda tervikuna (Eisenberg et al. 2007). Näiteks nakkuse saanud inimene teeb kõik, et vähendada teiste nakatumist ja ootab sama käitumismustrit ka teistelt. Kuigi ühiskonna teiste liikmetega arvestamine tundub esmapilgul altruistlik, toetab see kriiside olukorras ka inimest ennast kui avalike hüvede kasutajat.
Avalike hüvede suhtes tark ja ettenägelik käitumine tähendab pandeemia ajal näiteks arusaamist, et tervishoiusüsteemi ülekoormus tekitab mõne aja pärast probleeme ka neile, kes ei vaja akuutset haiglaravi, vaid soovivad tervishoiusüsteemi hüvesid kasutada hoopis muul ajal ja kohas.
Prosotsiaalne käitumine ei avaldu üksnes indiviidide, vaid ka riikide tasandil. Covid-19 pandeemias ei käitunud riigid ise prosotsiaalselt: madala ja keskmise sissetulekuga riike ei toetatud piisavalt; haavatavaid elanikkonnagruppe – vaesemaid, vanemaid, muukeelseid, immigrante, keskustest eemal elavaid, immuunpuudulikkuse või kaasuvate haigustega inimesi – samuti mitte (ibid.).
Valitsuste ülesanne on toetada inimeste prosotsiaalset käitumist nt kättesaadavate testidega, pakkudes isolatsioonivõimalusi, finantsilist ja sotsiaalset tuge, jagades asjakohast ja õigeaegset informatsiooni, kehtestades ruumide ohutusnõuded ja võimaldades tasuta vaktsineerimist.
Prosotsiaalset käitumist tasub Eestis kõiki tulevasi kriise silmas pidades süsteemsemalt arendada – seda ei saa teha üksikute kampaaniatega, vaid järjepideva igapäevase suhtlemise kaudu kodanikega ning toetades haavatavaid rühmi.
Eesti rahvatervise olukord pärast kolme Covid-19 aastat
Elanikkonna immuunsus
Eesti täiskasvanud elanikest on 92 protsendil koroonaviiruse vastased antikehad 2. Üle 65 aastastest elanikest on koroonaviiruse vastased antikehad 96 protsendil; 18–39 aastastest on antikehad 88 protsendil. Samal ajal on Eesti elanike hõlmatus vaktsineerimisega jätkuvalt Euroopas üks madalamaid – esmase vaktsineerimiskuuri on lõpetanud ligikaudu 64 protsenti elanikkonnast, sh 74 protsenti täiskasvanud elanikkonnast ja 78 protsenti üle 60 aastastest.
Eesti elanikkonna praegune immuunsus on kujunenud keeruka mustri järgi (joonis 1). Kui 2021. aasta lõpuni olid Eesti täiskasvanud enamjaolt saanud oma antikehad vaktsineerimise kaudu, siis alates 2022. aasta algusest kerkib jõuliselt esile läbipõdemise osatähtsus immuunsuse kujunemisel. 2022. aasta oktoobris omasid umbes 75 600 vaktsineerimata inimest antikehi, järelikult olid viiruse enda teadmata läbi põdenud. Teist samapalju vaktsineerimata inimesi on immuunnaiivsed ehk antikehadeta.
Kui enne viiruse omikrontüve tulekut aitas uuringute kohaselt nii Covid-19 läbipõdemine kui ka selle vastu vaktsineerimine märkimisväärselt haigestumisi ja viiruse levitamist vähendada, siis omikron-tüved, eeskätt alamtüvi BA.5 on mängu muutnud ja ainult vaktsineerimine või läbipõdemine ei kaitse nakatumast (Altarawneh et al. 2022, Castillo et al. 2022, Cerqueira-Silva et al. 2022).
Viiruse ogavalgu väliskuju on muutunud alates Wuhani tüvest kuni omikronini nii palju, et vaktsineerimise või varasema tüvega nakatumise korral tekkinud antikehad ei tunne seda enam endisel määral ära. Kuna antikehad on olulised, et neutraliseerida organismi sattunud viirust nakatumise varajases faasis, siis ogavalgu muutus viis selleni, et suurenes omikrontüvega nakatumiste arv elanikkonnas.
Olemasolevad vaktsiinid olid jätkuvalt väga head, et vähendada raske haigestumise riski. Uuringud on näidanud, et algsed vaktsiinid on efektiivsemad omikroni vastu, kui nendele on lisaks tehtud tõhustusdoose.
Antikehade levimus Eesti täiskasvanud elanikkonnas aastatel 2021.–2022. Autor/allikas: Riigikogu Toimetised
Enamik uuringuid on leidnud, et omikroniga nakatumise vastu kaitseb paremini hübriidimmuunsus 3, st vaktsineerimise ja läbipõdemise kombinatsioon (ibid.). Raske haigestumise eest pakub paremat kaitset vaktsineerimise läbi tekkinud immuunsus kui ainult läbipõdemisest saadud immuunsus.
Omikrontüvede vastu kaitsva immuunsuse uurimine jätkub, praeguse teadmise järgi on elanikkonna kaitse seisukohalt parim lahendus teha korduvdoose riskirühmadele, kuna eakatel ja immuunpuudulikkusega inimestel väheneb vaktsiinist tekkiv immuunkaitse kiiremini.
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ja Maailma Tervishoiuorganisatsioon on seadnud eesmärgiks saavutada ühe korduvdoosiga hõlmatus kõikides elanikkonna gruppides ning kahe korduvdoosiga hõlmatus riskirühmade ning tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste töötajate seas.
Samuti soovitatakse mõelda selle üle, et integreerida riskirühmade koroonavastane vaktsineerimine ka kohalikesse riiklikesse immuniseerimiskavadesse, st muuta see regulaarseks (WHO SAGE 2022). Need on mõistlikud eesmärgid, mida ka Eesti võiks endale seada.
Lisaks muutlikumatele antikehadele iseloomustab inimeste immuunsuse kujunemist ka T-rakuline immuunvastus. T-rakuline immuunsus tunneb viirust ära teisel viisil kui antikehad ja ei sõltu sedavõrd erinevate viirustüvede spetsiifikast. Kuid kuna T-rakulise immuunvastuse kujunemine võtab mõnevõrra rohkem aega, siis ei hoia see ära nakatumist, küll aga aitab vältida viiruse levikut alumistesse hingamisteedesse ning aitab vältida rasket haigestumist.
Arvestades eelkirjeldatud immuunsuse kujunemise mustreid ja laialdast antikehade olemasolu Eesti elanike seas on tõenäoline, et ka uute viirustüvede ilmudes on enamikul inimestest mingi immuunkaitse olemas, mistõttu koormus haiglasüsteemile võiks püsida vastav Eesti olemasolevale võimekusele.
Samas nii antikehade tase kui ka T-rakuline immuunsus langevad aja jooksul eriti kiiremini vanematel ja kaasuvate haigustega inimestel. Seepärast on oluline pöörata tähelepanu vanemate inimeste immuunvastuse monitoorimisele ja jätkuvale vaktsineerimisele tõhustusdoosidega.
Covid-19 mõju eeldatavale elueale
Koroonapandeemia mõjutas eeldatavat eluiga 2020. ja 2021. aastal rohkem kui teised gripi ja uudsetest viirustest põhjustatud epideemiad viimase 70 aasta jooksul (Schöley et al. 2022).
Kui Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikides langes eeldatav eluiga ainult 2020. aastal ning pöördus 2021. aastal tagasi kasvutrendile, siis Ida-Euroopas ja Ameerika Ühendriikides jätkus eeldatava eluea langus ka 2021. aastal. Eestis langes eeldatav eluiga 2021. aastal eriti tugevasti – 21,5 kuud (ibid.). Jätkuv langus ka pandeemia teisel aastal on seletatav väiksema vaktsineeritute määraga elanikkonnas, eriti vanemaealiste seas (ibid.).
Covid-19 põdemise pikaajaline mõju rahvatervisele
Covid-19 halvendab rahvatervise olukorda, kuna haiguse raskelt läbipõdemine põhjustab osal põdejatest uusi haigusseisundeid ja süvendab juba olemasolevaid kroonilisi haigusi (Ayoubkhani et al. 2021; Tazare et al. 2021).
Eestis läbi viidud ulatusliku uuringuga on leitud, et 40,3 protsendil Covid-19 tõttu hospitaliseeritud isikutest tekkis ühe aasta jooksul pärast SARS-CoV-2 nakkuse ägedat faasi vähemalt üks uus kliiniline seisund või haigus ning võrreldes kontrollrühmaga, kes Covid-19-sse ei haigestunud, on see risk vähemalt kahekordistunud (Uusküla et al. 2022).
Kuni kolm korda on suurenenud risk haigestuda kroonilistesse alumiste hingamisteede haigustesse, erinevatesse südamehaigustesse, II tüüpi diabeeti ja kroonilistesse maksahaigustesse. Kuni 4,5 korda on suurenenud risk haigestuda dementsusesse. See kasvatab omakorda lähitulevikus vastavate haiguste ravi- ja hooldusvajadust, milleks tuleb valmistuda.
Lisaks põhjustab Covid-19 sõltumata haiguse läbipõdemise raskusest pikka aega kestvaid tervisevaevusi, mis halvendavad inimeste elukvaliteeti ja töövõimet ning tekitavad seeläbi sotsiaalset ja majanduslikku kahju.
Eestis läbiviidud uuringu (ibid.) andmetel tekkis u 22 protsendil läbipõdenud täiskasvanutest Covid-19-järgne seisund, mida iseloomustavad mitmesugused kaebused, nt väsimus, mäluhäired, õhupuudus, köha, valu rinnus, kurguvalu, unehäired, liigesevalud, meeleoluhäired, peavalu või pearinglus, haistmis- või/ja maitsmishäired, palavik, isutus jm. Välisuuringute järgi on seisund levinud ka noorte seas (Lopez-Leon et al. 2022). Covid-19-järgse seisundiga paremaks toimetulekuks on vaja laiemat kogemustevahetust perearstide, kooliarstide ning töötervishoiuarstide vahel.
Uute nakatumiste vältimine
Kuigi Covid-19 läbipõdemine tekitab organismis immuunsust, on taasnakatumine seotud terviseriskidega ning seda tuleks püüda vältida, eriti riskirühmades ja Covid-19-järgse seisundiga inimeste seas.
Uus kokkupuude viirusega halvendab nende terviseseisundit, põhjustab juba paranenutel vaevuste kordumise ning suurendab raske haigusega haiglasse sattumise ning suremuse riski (Ziyad et al. 2022). Kõige tõhusam uute nakatumiste vältimiseks on jätkuvalt vaktsineerimine, maski kandmine, sotsiaalne distantseerumine, kätehügieen ning neid meetmeid on kasulik koolides, töökohtades, avalikes hoonetes ja transpordis jätkuvalt meelde tuletada.
Covid-19 õppetunde tuleks analüüsida ka uute riskide ning arengusuundumuste valguses, alustades viirustest ning lõpetades inimsuhtlusega.
Viirused ja pandeemiad tulevikus
Viirused on lahutamatu osa elust ja nad jäävad meid saatma alatiseks. Umbes 44 protsenti kõigist nakkushaigustest on nii nagu SARS-Cov-2 põhjustatud RNA genoomiga viirustest ja neid iseloomustab väga kõrge muutlikkus. Ei ole mingit alust arvata, et muutlikud viirused geneetilise informatsiooni vahendamise kunagi lõpetaksid. See, millisel määral ja tingimustel viirused inimestele levivad, sõltub aga suuresti ökosüsteemide olukorrast ja inimese positsioonist neis protsessides (Keusch et al. 2022).
Arvestades looduslike elupaikade hävimist maailmas, suureneb risk kokkupuuteks inimkonnale tundmatute patogeenidega. Koroonaviirused on potentsiaalselt ohtlikud ning nahkhiirtes on kümneid kirjeldamata viiruseid, millest nii mõnigi võib inimesele kanduda. Iga epideemia võib olla täiesti erinev eelmisest, küll aga näitavad varasemad kogemused, et baasteadmised loovad vundamendi, mis aitavad kiirendada viirustevastast võitlust.
"Kuigi suuremad pandeemiad on jäänud 60 aasta tagusesse aega, ei tähenda see, et nii jääbki."
Eesti laiuskraadidel on ohtlikud kiire leviku seisukohalt just õhklevinakkusena levivad haigustekitajaid nagu näiteks leetrid, erinevad gripi tüved, koroonaviirused. Jätkuvalt peetakse grippi üheks potentsiaalseks pandeemia põhjustajaks just seetõttu, et viirus on eriti muutlik ning uutele tekkinud tüvedele ei ole inimestel head immuunvastust. Iga mõne aasta tagant kerkib esile mõnevõrra ohtlikum gripi variant ja kuigi suuremad pandeemiad on jäänud 60 aasta tagusesse aega, ei tähenda see, et nii jääbki.
Praegu on õige aeg teha korda Covid-19 pandeemia kolme aasta jooksul ilmnenud tõrked seadusandluses, ametkondade vastutusalades ja ülesannetes jms. Eriti oluline on lahendada Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega seonduv problemaatika uute võimalike pandeemiate valguses ning anda õiguslik alus paindlikuks ja kiireks reageerimiseks riigi tasandil.
Kas vaktsiinivastasus on tulnud, et jääda?
Covid-19 pandeemia üks valusaid järeldusi oli ka see, et valitsused ei suutnud ohjata viiruse ja vaktsineerimise teemalise desinformatsiooni globaalset levikut riikides (Sachs et al. 2022). Covid-19 vaktsiinid töötati välja ning võeti kasutusele ajaloos erakordselt kiires tempos ning sotsiaalmeediaga võimendusid vaktsiinide ajaloos alati olemas olnud hirmud ja vastupropaganda väga ulatuslike globaalsete mõõtmeteni.
Mõned sotsiaalmeedia andmete mudeldavad analüüsid näitavad, et üldine vaktsiinivastasus sotsiaalmeedia keskkonnas saab 2035. aastal domineerivaks vaktsineerimist pooldavate või neutraalsete seisukohtade üle (Johnson et al. 2020). Kuigi häid lahendusi praegu teada ei ole, tuleb tulevikus meetmete planeerimisel arvestada tugeva ühiskondliku vastuseisuga vaktsiinidele: nii üldise vaktsiinivastasuse kui iga uue konkreetse vaktsiini rakendamisel tekkiva hirmu ja segadusega.
Covid-19 pandeemia ajal tekkinud ühiskondlik vastuseis ka muudele meetmetele viiruse leviku piiramiseks ning osa elanikkonna umbusk teaduslike tõenduste suhtes kordub ja võimendub ka uute pandeemiate puhkedes.
Sotsiaalse vastuseisu tekkemehhanism on järgmine. Tänapäeval on inimeste liikuvus suur ja linnastunud töö- ja eluviis kontsentreerib neid ja uus viirus saab levida väga kiiresti. Toimivate ja rahvatervishoiu vaatenurgast piisavalt ohutute lahenduste loomine võtab aega. See loob pinnase paanika tekkimiseks, mille pööramine ühes või teises suunas ja võimendamine võib infoühiskonnas olla poliittehnoloogiliselt otstarbekas.
Tänapäeval on teadlaskond suure surve all, et olla avalikkusele nähtav. Tulemuseks on ebaküllaldase asjatundlikkuse pinnalt avaldatavate seisukohtade esitamine ja esialgsete, ebapiisavate meetoditega tehtud ja üle kontrollimata uuringute tulemuste levik pandeemia algusfaasis.
Sellesse sotsiaalsesse konteksti sobivate avalikkusega suhtlemise viiside väljatöötamiseks peab tegema koostööd eri distsipliinide teadlastega ning algatama kogemustevahetust eri riikide vahel.
Väga oluline on leida sobivad viisid, kuidas kõnelda end mitte vaktsineerida otsustanud inimestega, kes võivad tunda end nii tervislikus kui ka sotsiaalses mõttes ebaturvaliselt. Samas võivad neil inimestel olla teised viisid prosotsiaalseks käitumiseks, mida tuleb samuti hinnata.
Avalik surve vaktsineerida, väheste narratiivivariatsioonidega ning dotseeriv suhtlusviis võib aidata kaasa vaktsineerimisvastasuse muutumisele üha kasvava hulga inimeste sotsiaalse identiteedi osaks, sõltumata konkreetsetest tõbedest ning vaktsiinidest. Seda protsessi on oluline pidurdada. Häid teadaolevaid lahendusi ei ole, need tuleb alles välja töötada.
Lähtealus peaks olema mõistmine, et kehavõõra substantsi otsene manustamine organismi tundub paljudele inimestele hirmutav. Et vaktsiinide kõrvaltoimed on harvaesinevad, kuulub tõenäosusteooria valda ja seda inimesed enda kohta käivate otsuste tegemisel rakendada tihti ei suuda.
Sotsiaalsete vastuseisude leevendamisel ja usalduse suurendamisel on vaja arendada teadlastel teaduse populariseerimise alaseid oskusi, kaasata süsteemsesse ja pidevasse koostöösse kollektiivi- ja kogukonnaliidreid kui avaliku inforuumi olulisi osalisi, mõtestada ja kasvatada prosotsiaalsust laiemalt hariduses ja meedias ning hoida erinevate kriiside lahendamisel ühise väärtusena sotsiaalset usaldust, sh vältides tegevusi, mis seda vähendavad.
Prosotsiaalset käitumist tasub Eestis tulevasi kriise silmas pidades süsteemsemalt arendada – lootmata üksikutele kampaaniatele.
Kokkuvõtteks
Ainult teaduse lahendused ei aita pandeemiat ohjata, vaja on suurendada ühiskondade valmisolekut end ja teisi kaitsta ning riikidevahelist koostööd. Eestil oleks väikeriigina palju võita sellesse protsessi aktiivselt panustades, mõnda teemat ka eest vedades.
Riskirühmade vaktsineerimine SARS-CoV-2 vastu tuleks lülitada riiklikku immuniseerimiskavasse. Koroonaviiruse sekveneerimist ja immuunvastuse muutumise uuringuid tuleks jätkata.
Covid-19 järelmina tekib suurendatud vajadus ka teiste haiguste raviks. Covid-19-järgse seisundiga paremaks toimetulekuks on vaja laiemat kogemustevahetust perearstide, kooliarstide ning töötervishoiuarstide vahel.
Rahvatervise ja kommunikatsioonimeetmete planeerimisel tuleb arvestada pigem suureneva ühiskondliku vastuseisuga pandeemia ohjamise meetmetele, eriti vaktsiinide puhul.
Pandeemias said paremini hakkama need riigid, kus ühiskonna prosotsiaalsuse tase on kõrgem (Lancet Editorial 2022). Prosotsiaalset käitumist tasub Eestis kõiki tulevasi kriise silmas pidades süsteemsemalt arendada – seda ei saa teha üksikute kampaaniatega, vaid järjepidevalt kodanikega päevast päeva suheldes ning haavatavaid elanikerühmi toetades.
Vajadus oluliselt suurema prosotsiaalsuse järele on oluline õppetund, mis tuleb kaasa võtta loodetavasti lõpukorral olevast koroonaepideemiast ning mille tähtsus ulatub sellest oluliselt kaugemale, ka näiteks energia- ja julgeolekukriisidesse.
Hübriidimmuunsus tekib inimestes, kes on saanud ühe või mitu vaktsiinidoosi ja vähemalt ühe viirusinfektsiooni kas enne või pärast esimest vaktsineerimist.
Toivo Maimets on Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi rakubioloogia professor, Mait Altmets Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst, infektsioonikontrolli talituse juhataja, Jaanus Harro Tartu Ülikooli keemia instituudi neuropsühhofarmakoloogia õppetooli juhataja, psühhofüsioloogia professor, Ruth Kalda Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi peremeditsiini professor, Pärt Peterson Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi molekulaarimmunoloogia professor, Margus Varjak Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi viroloogia kaasprofessor ja Triin Vihalemm Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kommunikatsiooniuuringute professor.
Kasutatud allikad
ADAM, D. (2022). 15 Million People Have Died in the Pandemic, WHO Says. – Nature, 605(7909) (05 May), 206. https://www.nature.com/articles/d41586-022-01245-6; DOI: 10.1038/d41586-022-01245-6.
ALTARAWNEH, H. N, CHEMAITELLY, H., AYOUB, H. H., TANG, P., HASAN, M. R., et al. (2022). Effects of Previous Infection and Vaccination on Symptomatic Omicron Infections. – New England Journal of Medicine, 387, 21–34. DOI: 10.1056/NEJMoa2203965.
AYOUBKHANI, D., KHUNTI, K., NAFILYAN, V., MADDOX, T., HUMBERSTONE, B., DIAMOND, I., BANERJEE, A. (2021). Post-Covid Syndrome in Individuals Admitted to Hospital with Covid-19: Retrospective Cohort Study. – BMJ. 372, 693. DOI: 10.1136/bmj.n693.
CASTILLO, M. S., KHAOUA, H., COURTEJOIE, N. (2022). Vaccine-induced and Naturally-acquired Protection Against Omicron and Delta Symptomatic Infection and Severe Covid-19 Outcomes, France, December 2021 to January 2022. – Eurosurveillance 27, 2200250.
CERQUEIRA-SILVA, T., DE ARAUJO OLIVEIRA, V., PAIXÃO, E. S., FLORENTINO, P. T. V., PENNA, G. O., et al. (2022). Vaccination Plus Previous Infection: Protection During the Omicron Wave in Brazil. – The Lancet Infectious Diseases, 22(7), 945–946. DOI:10.1016/S1473-3099(22)00288-2.
EISENBERG, N., FABES, R., SPINARD, T. (2007). Prosocial Development. – Handbook of Child Psychology. DOI:10.1002/9780470147658.chpsy0311.
JOHNSON, N. F., VELÁSQUEZ, N., JOHNSON RESTREPO, N., LEAHY, R., GABRIEL, N., et al. (2020). The Online Competition Between Pro- and Anti-vaccination Views. – Nature, 582, 230–234. DOI: 10.1038/s41586-020-2281-1.
KEUSCH, G. T., AMUASI, J. H., ANDERSON, D. E., et al. (2022). Pandemic Origins and a One Health Approach to Preparedness and Prevention: Solutions Based on SARS-CoV-2 and Other RNA Viruses. – Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America, 119(42). DOI: 10.1073/pnas.2202871119.
LANCET Editorial (2022). Covid-19: The Case for Prosociality. – Lancet, 400(10359), 1171. DOI: 10.1016/S0140-6736(22)01761-5.
LOPEZ-LEON S., WEGMAN-OSTROSKY, T., AYUZO del VALLE, N. C., PERELMAN, C., SEPULVEDA, R., REBOLLEDO, P., CUAPIO, A., VILLAPOL, S. (2022). Long-Covid in Children and Adolescents: A Systematic Review and Meta-analyses. –Scientific Reports, 9950. DOI: 1038/s41598-022-13495-5.
SACHS, J. D., KARIM, S. S. A., AKNIN, L., ALLEN, J., BROSBØL, K., et al. (2022). The Lancet Commission on Lessons for the Future from the Covid-19 Pandemic. – Lancet, 400(10359), 1224–1280. DOI: 1016/S0140-6736(22)01585-9.
SCHÖLEY, J. ABURTO, J. M., KASHNITSKY, .I, KNIFFKA, M. S., ZHANG, L., et al. (2022). Life Expectancy Changes Since Covid-19. – Nature Human Behaviour. DOI: 1038/s41562-022-01450-3.
ZIYAD, A., BOWE, B., XIE, Y., et al. (2022). Outcomes of SARS-CoV-2 Reinfection. – Reserach Square preprint. DOI: 21203/rs.3.rs-1749502/v1.
TAZARE, J., WALKER, A. J., TOMLINSON, L., GEORGE HICKMAN, G., RENTSCH, C. T. et al. (2021). Rates of Serious Clinical Outcomes in Survivors of Hospitalisation with Covid-19: a Descriptive Cohort Study within the OpenSAFELY Platform. Preprint. https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2021.01.22.21250304v3; DOI: 10.1101/2021.01.22.21250304.
UUSKÜLA, A., MEISTER, T., KALDA, R., SUIJA, K., PIIRSOO, M., KOLDE, R., MILANI, L., KARO-ASTOVER, L. (2022). Programmi RITA tegevuse 1 projekti "Covid-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine Eestis" lõpparuanne.
WHO SAGE Roadmap for Prioritizing Uses of Covid-19 Vaccines: An approach to Optimize the Global Impact of Covid-19 Vaccines, Based on Public Health Goals, Global and National Equity, and Vaccine Access and Coverage Scenarios. (2022). – https://www.who.int/publications/i/item/WHO-2019-nCoV-Vaccines-SAGE-Prioritization-2022.1
(2022). WHO Responds to The Lancet Covid-19 Commission. – https://www.who.int/news/item/15-09-2022-who-responds-to-the-lancet-Covid-19-commission.
1 Ametlikult kinnitatult on COVID-19-sse surnud 6,8 miljonit, erinevate hinnangute järgi aga 16–18 miljonit inimest (Adam 2022).
2 92 protsenti on 2022. oktoobri seisuga inimeste hulk, kellel on vereseerumis mõõdetav antikehade tase üle kokkulepitud piirmäära, mis viitab COVID-19 haiguse läbipõdemisele või vaktsineerimise järel tekkinud antikehadele.
3 Hübriidimmuunsus tekib inimestes, kes on saanud ühe või mitu vaktsiinidoosi ja vähemalt ühe viirusinfektsiooni kas enne või pärast esimest vaktsineerimist.
|
Teadusnõukoda: kolm aastat Covid-19-ga. Kuidas edasi?
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimestest mittetüüpiliste kopsupõletike haigusjuhtudest Hiinas Wuhani regioonis teatati avalikkusele 20. detsembril 2019. aastal. Kiiresti levis üle maailma haigus, mille nimeks sai Covid-19 ning mis on tänaseks nõudnud miljonite inimeste elu 1 ja põhjustanud ulatuslikku majanduskahju.
Kuna erinevaid viiruseid tekib uutes vormides pigem juurde, siis on kogemustest õppimine parim, mida saame tulevikuks valmistumiseks teha. Esitame rahvusvahelises teaduskirjanduses seni ilmunud analüüside ja Eesti uuringuandmete põhijäreldusi.
Mida maailm õppis?
Rahvusvahelises teaduskirjanduses seni ilmunud analüüsid on kiitvad teaduse hakkamasaamise suhtes ja väga kriitilised riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes, nimetades Covid-19 pandeemia haldamist isegi globaalseks läbikukkumiseks (Sachs et al. 2022).
Teaduse edulugu
Analüütikud on üht meelt selles, et globaalne koostöö teadusuuringutes on olnud selle pandeemia ajal edukas. Juba jaanuarikuus 2020 oli välja selgitatud, et haigust põhjustab uus viirus SARS-CoV-2 ning kirjeldatud selle täpne ehitus. Veebruaris oli teada viiruse toimemehhanism.
Märtsikuuks 2020 oli teada info, mis aitas viiruse eest paremat kaitset korraldada – levik piiskade ja aerosoolide kaudu, peiteaeg 7–13 päeva. Vaktsiinide kiire loomise eelduseks oli, et juba eelmise, SARS-CoV puhangu ajal Aasias õpiti tundma viiruse paljunemist ning selgitati välja, et viiruse ogavalk on sobiv sihtmärk vaktsiinide arendamiseks.
Osa vaktsiinide loomisel kasutati uuenduslikku mRNA tehnoloogiat, mida oli seni rakendatud vähkkasvajate vastu. Selle abil sai panna inimese rakud tootma viiruse ogavalku, mis imiteeris viirusega nakatumist, mis omakorda päädis immuunvastuse kujunemisega. SARS-CoV-2 vaktsiinide väljatöötamine toimus meditsiini ajaloos erakordse kiirusega ja mRNA vaktsiinid andsid hea kaitse algsete viirustüvede vastu.
Riikide halb koostöö
Rahvusvahelist koostööd Covid-19 pandeemia haldamisel on kõige kriitilisemalt hinnatud just selle algusperioodil: viirusepuhangust ei teatatud õigeaegselt ning kaitsemeetmete väljatöötamiseks läks lubamatult kaua aega (Sachs et al. 2022).
Riikide valitsusi oleks saanud otsustavamalt tegutsema suunata Maailma Terviseorganisatsioon, kes jäi liiga kauaks oma seisukoha juurde, et viirus levib pindade kaudu ja soovitas adekvaatse kaitsemeetmena hoida mõnemeetrist vahemaad. Kuigi teaduslikult oli teada viiruse levimine aerosoolide kaudu, jäi poliitiline toetus maskide kandmisele hiljaks (Sachs et al. 2022 versus WHO 2022).
Viiruse leviku mahasurumine ei õnnestunud ka riikide omavahelise kehva infovahetuse ja koordinatsiooni tõttu rahvusvahelise reisimise ja testimisstrateegiate küsimustes, pandeemia hilisemas faasis ka vaktsiinide intellektuaalomandi ja tehnosiirde küsimustes (Sachs et al. 2022).
"Covid-19 pandeemia valusad õppetunnid võimaldavad aga rahvusvahelist koostööd parandada ja astuda juba praegu tuleviku jaoks olulisi samme."
Samuti heidetakse rikkamatele riikidele ette madala ja keskmise sissetulekuga riikide vähest rahalist toetamist pandeemiakahjudega toimetulekul, neile isikukaitsevahendite ja vaktsiinide eraldamisel (ibid.). Covid-19 pandeemia valusad õppetunnid võimaldavad aga rahvusvahelist koostööd parandada ja astuda juba praegu tuleviku jaoks olulisi samme. Eestil väikeriigina oleks sellesse protsessi aktiivselt panustades palju võita. Mida tuleks silmas pidada?
Väljakutse: prosotsiaalsuse suurendamine
Tinglikult võib öelda, et Covid-19 oli meditsiiniline väljakutse vaid esimese aasta jooksul, kuni saadi valmis vaktsiinid. Meditsiinilised väljakutsed ei ole kadunud – ka praegu on vaja jälgida uute viirusvariantide tekkimist, immuunvastust vaktsiinidele ja arendada paremaid raviviise.
Kuid veelgi olulisemaks on saanud inimeste käitumine kriisiolukordades. Covid-19 pandeemia teisel ja kolmandal aastal on võtmeküsimuseks kujunenud sotsiaalne usaldamatus, vastuseis maskidele ja vaktsiinidele, üksikisiku ja ühiskonna huvide konflikt (Sachs et al. 2022).
Üks suurimaid pandeemia õppetunde ja väljakutseid tuleviku kriisideks valmistudes on prosotsiaalse käitumise suurendamine, seda nii maailma riikide kodanike kui ka valitsuste omavahelises käitumises (ibid.).
Prosotsiaalne käitumine on vabatahtlik käitumisviis, mille eesmärgiks on aidata teisi inimesi või ühiskonda tervikuna (Eisenberg et al. 2007). Näiteks nakkuse saanud inimene teeb kõik, et vähendada teiste nakatumist ja ootab sama käitumismustrit ka teistelt. Kuigi ühiskonna teiste liikmetega arvestamine tundub esmapilgul altruistlik, toetab see kriiside olukorras ka inimest ennast kui avalike hüvede kasutajat.
Avalike hüvede suhtes tark ja ettenägelik käitumine tähendab pandeemia ajal näiteks arusaamist, et tervishoiusüsteemi ülekoormus tekitab mõne aja pärast probleeme ka neile, kes ei vaja akuutset haiglaravi, vaid soovivad tervishoiusüsteemi hüvesid kasutada hoopis muul ajal ja kohas.
Prosotsiaalne käitumine ei avaldu üksnes indiviidide, vaid ka riikide tasandil. Covid-19 pandeemias ei käitunud riigid ise prosotsiaalselt: madala ja keskmise sissetulekuga riike ei toetatud piisavalt; haavatavaid elanikkonnagruppe – vaesemaid, vanemaid, muukeelseid, immigrante, keskustest eemal elavaid, immuunpuudulikkuse või kaasuvate haigustega inimesi – samuti mitte (ibid.).
Valitsuste ülesanne on toetada inimeste prosotsiaalset käitumist nt kättesaadavate testidega, pakkudes isolatsioonivõimalusi, finantsilist ja sotsiaalset tuge, jagades asjakohast ja õigeaegset informatsiooni, kehtestades ruumide ohutusnõuded ja võimaldades tasuta vaktsineerimist.
Prosotsiaalset käitumist tasub Eestis kõiki tulevasi kriise silmas pidades süsteemsemalt arendada – seda ei saa teha üksikute kampaaniatega, vaid järjepideva igapäevase suhtlemise kaudu kodanikega ning toetades haavatavaid rühmi.
Eesti rahvatervise olukord pärast kolme Covid-19 aastat
Elanikkonna immuunsus
Eesti täiskasvanud elanikest on 92 protsendil koroonaviiruse vastased antikehad 2. Üle 65 aastastest elanikest on koroonaviiruse vastased antikehad 96 protsendil; 18–39 aastastest on antikehad 88 protsendil. Samal ajal on Eesti elanike hõlmatus vaktsineerimisega jätkuvalt Euroopas üks madalamaid – esmase vaktsineerimiskuuri on lõpetanud ligikaudu 64 protsenti elanikkonnast, sh 74 protsenti täiskasvanud elanikkonnast ja 78 protsenti üle 60 aastastest.
Eesti elanikkonna praegune immuunsus on kujunenud keeruka mustri järgi (joonis 1). Kui 2021. aasta lõpuni olid Eesti täiskasvanud enamjaolt saanud oma antikehad vaktsineerimise kaudu, siis alates 2022. aasta algusest kerkib jõuliselt esile läbipõdemise osatähtsus immuunsuse kujunemisel. 2022. aasta oktoobris omasid umbes 75 600 vaktsineerimata inimest antikehi, järelikult olid viiruse enda teadmata läbi põdenud. Teist samapalju vaktsineerimata inimesi on immuunnaiivsed ehk antikehadeta.
Kui enne viiruse omikrontüve tulekut aitas uuringute kohaselt nii Covid-19 läbipõdemine kui ka selle vastu vaktsineerimine märkimisväärselt haigestumisi ja viiruse levitamist vähendada, siis omikron-tüved, eeskätt alamtüvi BA.5 on mängu muutnud ja ainult vaktsineerimine või läbipõdemine ei kaitse nakatumast (Altarawneh et al. 2022, Castillo et al. 2022, Cerqueira-Silva et al. 2022).
Viiruse ogavalgu väliskuju on muutunud alates Wuhani tüvest kuni omikronini nii palju, et vaktsineerimise või varasema tüvega nakatumise korral tekkinud antikehad ei tunne seda enam endisel määral ära. Kuna antikehad on olulised, et neutraliseerida organismi sattunud viirust nakatumise varajases faasis, siis ogavalgu muutus viis selleni, et suurenes omikrontüvega nakatumiste arv elanikkonnas.
Olemasolevad vaktsiinid olid jätkuvalt väga head, et vähendada raske haigestumise riski. Uuringud on näidanud, et algsed vaktsiinid on efektiivsemad omikroni vastu, kui nendele on lisaks tehtud tõhustusdoose.
Antikehade levimus Eesti täiskasvanud elanikkonnas aastatel 2021.–2022. Autor/allikas: Riigikogu Toimetised
Enamik uuringuid on leidnud, et omikroniga nakatumise vastu kaitseb paremini hübriidimmuunsus 3, st vaktsineerimise ja läbipõdemise kombinatsioon (ibid.). Raske haigestumise eest pakub paremat kaitset vaktsineerimise läbi tekkinud immuunsus kui ainult läbipõdemisest saadud immuunsus.
Omikrontüvede vastu kaitsva immuunsuse uurimine jätkub, praeguse teadmise järgi on elanikkonna kaitse seisukohalt parim lahendus teha korduvdoose riskirühmadele, kuna eakatel ja immuunpuudulikkusega inimestel väheneb vaktsiinist tekkiv immuunkaitse kiiremini.
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ja Maailma Tervishoiuorganisatsioon on seadnud eesmärgiks saavutada ühe korduvdoosiga hõlmatus kõikides elanikkonna gruppides ning kahe korduvdoosiga hõlmatus riskirühmade ning tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste töötajate seas.
Samuti soovitatakse mõelda selle üle, et integreerida riskirühmade koroonavastane vaktsineerimine ka kohalikesse riiklikesse immuniseerimiskavadesse, st muuta see regulaarseks (WHO SAGE 2022). Need on mõistlikud eesmärgid, mida ka Eesti võiks endale seada.
Lisaks muutlikumatele antikehadele iseloomustab inimeste immuunsuse kujunemist ka T-rakuline immuunvastus. T-rakuline immuunsus tunneb viirust ära teisel viisil kui antikehad ja ei sõltu sedavõrd erinevate viirustüvede spetsiifikast. Kuid kuna T-rakulise immuunvastuse kujunemine võtab mõnevõrra rohkem aega, siis ei hoia see ära nakatumist, küll aga aitab vältida viiruse levikut alumistesse hingamisteedesse ning aitab vältida rasket haigestumist.
Arvestades eelkirjeldatud immuunsuse kujunemise mustreid ja laialdast antikehade olemasolu Eesti elanike seas on tõenäoline, et ka uute viirustüvede ilmudes on enamikul inimestest mingi immuunkaitse olemas, mistõttu koormus haiglasüsteemile võiks püsida vastav Eesti olemasolevale võimekusele.
Samas nii antikehade tase kui ka T-rakuline immuunsus langevad aja jooksul eriti kiiremini vanematel ja kaasuvate haigustega inimestel. Seepärast on oluline pöörata tähelepanu vanemate inimeste immuunvastuse monitoorimisele ja jätkuvale vaktsineerimisele tõhustusdoosidega.
Covid-19 mõju eeldatavale elueale
Koroonapandeemia mõjutas eeldatavat eluiga 2020. ja 2021. aastal rohkem kui teised gripi ja uudsetest viirustest põhjustatud epideemiad viimase 70 aasta jooksul (Schöley et al. 2022).
Kui Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikides langes eeldatav eluiga ainult 2020. aastal ning pöördus 2021. aastal tagasi kasvutrendile, siis Ida-Euroopas ja Ameerika Ühendriikides jätkus eeldatava eluea langus ka 2021. aastal. Eestis langes eeldatav eluiga 2021. aastal eriti tugevasti – 21,5 kuud (ibid.). Jätkuv langus ka pandeemia teisel aastal on seletatav väiksema vaktsineeritute määraga elanikkonnas, eriti vanemaealiste seas (ibid.).
Covid-19 põdemise pikaajaline mõju rahvatervisele
Covid-19 halvendab rahvatervise olukorda, kuna haiguse raskelt läbipõdemine põhjustab osal põdejatest uusi haigusseisundeid ja süvendab juba olemasolevaid kroonilisi haigusi (Ayoubkhani et al. 2021; Tazare et al. 2021).
Eestis läbi viidud ulatusliku uuringuga on leitud, et 40,3 protsendil Covid-19 tõttu hospitaliseeritud isikutest tekkis ühe aasta jooksul pärast SARS-CoV-2 nakkuse ägedat faasi vähemalt üks uus kliiniline seisund või haigus ning võrreldes kontrollrühmaga, kes Covid-19-sse ei haigestunud, on see risk vähemalt kahekordistunud (Uusküla et al. 2022).
Kuni kolm korda on suurenenud risk haigestuda kroonilistesse alumiste hingamisteede haigustesse, erinevatesse südamehaigustesse, II tüüpi diabeeti ja kroonilistesse maksahaigustesse. Kuni 4,5 korda on suurenenud risk haigestuda dementsusesse. See kasvatab omakorda lähitulevikus vastavate haiguste ravi- ja hooldusvajadust, milleks tuleb valmistuda.
Lisaks põhjustab Covid-19 sõltumata haiguse läbipõdemise raskusest pikka aega kestvaid tervisevaevusi, mis halvendavad inimeste elukvaliteeti ja töövõimet ning tekitavad seeläbi sotsiaalset ja majanduslikku kahju.
Eestis läbiviidud uuringu (ibid.) andmetel tekkis u 22 protsendil läbipõdenud täiskasvanutest Covid-19-järgne seisund, mida iseloomustavad mitmesugused kaebused, nt väsimus, mäluhäired, õhupuudus, köha, valu rinnus, kurguvalu, unehäired, liigesevalud, meeleoluhäired, peavalu või pearinglus, haistmis- või/ja maitsmishäired, palavik, isutus jm. Välisuuringute järgi on seisund levinud ka noorte seas (Lopez-Leon et al. 2022). Covid-19-järgse seisundiga paremaks toimetulekuks on vaja laiemat kogemustevahetust perearstide, kooliarstide ning töötervishoiuarstide vahel.
Uute nakatumiste vältimine
Kuigi Covid-19 läbipõdemine tekitab organismis immuunsust, on taasnakatumine seotud terviseriskidega ning seda tuleks püüda vältida, eriti riskirühmades ja Covid-19-järgse seisundiga inimeste seas.
Uus kokkupuude viirusega halvendab nende terviseseisundit, põhjustab juba paranenutel vaevuste kordumise ning suurendab raske haigusega haiglasse sattumise ning suremuse riski (Ziyad et al. 2022). Kõige tõhusam uute nakatumiste vältimiseks on jätkuvalt vaktsineerimine, maski kandmine, sotsiaalne distantseerumine, kätehügieen ning neid meetmeid on kasulik koolides, töökohtades, avalikes hoonetes ja transpordis jätkuvalt meelde tuletada.
Covid-19 õppetunde tuleks analüüsida ka uute riskide ning arengusuundumuste valguses, alustades viirustest ning lõpetades inimsuhtlusega.
Viirused ja pandeemiad tulevikus
Viirused on lahutamatu osa elust ja nad jäävad meid saatma alatiseks. Umbes 44 protsenti kõigist nakkushaigustest on nii nagu SARS-Cov-2 põhjustatud RNA genoomiga viirustest ja neid iseloomustab väga kõrge muutlikkus. Ei ole mingit alust arvata, et muutlikud viirused geneetilise informatsiooni vahendamise kunagi lõpetaksid. See, millisel määral ja tingimustel viirused inimestele levivad, sõltub aga suuresti ökosüsteemide olukorrast ja inimese positsioonist neis protsessides (Keusch et al. 2022).
Arvestades looduslike elupaikade hävimist maailmas, suureneb risk kokkupuuteks inimkonnale tundmatute patogeenidega. Koroonaviirused on potentsiaalselt ohtlikud ning nahkhiirtes on kümneid kirjeldamata viiruseid, millest nii mõnigi võib inimesele kanduda. Iga epideemia võib olla täiesti erinev eelmisest, küll aga näitavad varasemad kogemused, et baasteadmised loovad vundamendi, mis aitavad kiirendada viirustevastast võitlust.
"Kuigi suuremad pandeemiad on jäänud 60 aasta tagusesse aega, ei tähenda see, et nii jääbki."
Eesti laiuskraadidel on ohtlikud kiire leviku seisukohalt just õhklevinakkusena levivad haigustekitajaid nagu näiteks leetrid, erinevad gripi tüved, koroonaviirused. Jätkuvalt peetakse grippi üheks potentsiaalseks pandeemia põhjustajaks just seetõttu, et viirus on eriti muutlik ning uutele tekkinud tüvedele ei ole inimestel head immuunvastust. Iga mõne aasta tagant kerkib esile mõnevõrra ohtlikum gripi variant ja kuigi suuremad pandeemiad on jäänud 60 aasta tagusesse aega, ei tähenda see, et nii jääbki.
Praegu on õige aeg teha korda Covid-19 pandeemia kolme aasta jooksul ilmnenud tõrked seadusandluses, ametkondade vastutusalades ja ülesannetes jms. Eriti oluline on lahendada Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega seonduv problemaatika uute võimalike pandeemiate valguses ning anda õiguslik alus paindlikuks ja kiireks reageerimiseks riigi tasandil.
Kas vaktsiinivastasus on tulnud, et jääda?
Covid-19 pandeemia üks valusaid järeldusi oli ka see, et valitsused ei suutnud ohjata viiruse ja vaktsineerimise teemalise desinformatsiooni globaalset levikut riikides (Sachs et al. 2022). Covid-19 vaktsiinid töötati välja ning võeti kasutusele ajaloos erakordselt kiires tempos ning sotsiaalmeediaga võimendusid vaktsiinide ajaloos alati olemas olnud hirmud ja vastupropaganda väga ulatuslike globaalsete mõõtmeteni.
Mõned sotsiaalmeedia andmete mudeldavad analüüsid näitavad, et üldine vaktsiinivastasus sotsiaalmeedia keskkonnas saab 2035. aastal domineerivaks vaktsineerimist pooldavate või neutraalsete seisukohtade üle (Johnson et al. 2020). Kuigi häid lahendusi praegu teada ei ole, tuleb tulevikus meetmete planeerimisel arvestada tugeva ühiskondliku vastuseisuga vaktsiinidele: nii üldise vaktsiinivastasuse kui iga uue konkreetse vaktsiini rakendamisel tekkiva hirmu ja segadusega.
Covid-19 pandeemia ajal tekkinud ühiskondlik vastuseis ka muudele meetmetele viiruse leviku piiramiseks ning osa elanikkonna umbusk teaduslike tõenduste suhtes kordub ja võimendub ka uute pandeemiate puhkedes.
Sotsiaalse vastuseisu tekkemehhanism on järgmine. Tänapäeval on inimeste liikuvus suur ja linnastunud töö- ja eluviis kontsentreerib neid ja uus viirus saab levida väga kiiresti. Toimivate ja rahvatervishoiu vaatenurgast piisavalt ohutute lahenduste loomine võtab aega. See loob pinnase paanika tekkimiseks, mille pööramine ühes või teises suunas ja võimendamine võib infoühiskonnas olla poliittehnoloogiliselt otstarbekas.
Tänapäeval on teadlaskond suure surve all, et olla avalikkusele nähtav. Tulemuseks on ebaküllaldase asjatundlikkuse pinnalt avaldatavate seisukohtade esitamine ja esialgsete, ebapiisavate meetoditega tehtud ja üle kontrollimata uuringute tulemuste levik pandeemia algusfaasis.
Sellesse sotsiaalsesse konteksti sobivate avalikkusega suhtlemise viiside väljatöötamiseks peab tegema koostööd eri distsipliinide teadlastega ning algatama kogemustevahetust eri riikide vahel.
Väga oluline on leida sobivad viisid, kuidas kõnelda end mitte vaktsineerida otsustanud inimestega, kes võivad tunda end nii tervislikus kui ka sotsiaalses mõttes ebaturvaliselt. Samas võivad neil inimestel olla teised viisid prosotsiaalseks käitumiseks, mida tuleb samuti hinnata.
Avalik surve vaktsineerida, väheste narratiivivariatsioonidega ning dotseeriv suhtlusviis võib aidata kaasa vaktsineerimisvastasuse muutumisele üha kasvava hulga inimeste sotsiaalse identiteedi osaks, sõltumata konkreetsetest tõbedest ning vaktsiinidest. Seda protsessi on oluline pidurdada. Häid teadaolevaid lahendusi ei ole, need tuleb alles välja töötada.
Lähtealus peaks olema mõistmine, et kehavõõra substantsi otsene manustamine organismi tundub paljudele inimestele hirmutav. Et vaktsiinide kõrvaltoimed on harvaesinevad, kuulub tõenäosusteooria valda ja seda inimesed enda kohta käivate otsuste tegemisel rakendada tihti ei suuda.
Sotsiaalsete vastuseisude leevendamisel ja usalduse suurendamisel on vaja arendada teadlastel teaduse populariseerimise alaseid oskusi, kaasata süsteemsesse ja pidevasse koostöösse kollektiivi- ja kogukonnaliidreid kui avaliku inforuumi olulisi osalisi, mõtestada ja kasvatada prosotsiaalsust laiemalt hariduses ja meedias ning hoida erinevate kriiside lahendamisel ühise väärtusena sotsiaalset usaldust, sh vältides tegevusi, mis seda vähendavad.
Prosotsiaalset käitumist tasub Eestis tulevasi kriise silmas pidades süsteemsemalt arendada – lootmata üksikutele kampaaniatele.
Kokkuvõtteks
Ainult teaduse lahendused ei aita pandeemiat ohjata, vaja on suurendada ühiskondade valmisolekut end ja teisi kaitsta ning riikidevahelist koostööd. Eestil oleks väikeriigina palju võita sellesse protsessi aktiivselt panustades, mõnda teemat ka eest vedades.
Riskirühmade vaktsineerimine SARS-CoV-2 vastu tuleks lülitada riiklikku immuniseerimiskavasse. Koroonaviiruse sekveneerimist ja immuunvastuse muutumise uuringuid tuleks jätkata.
Covid-19 järelmina tekib suurendatud vajadus ka teiste haiguste raviks. Covid-19-järgse seisundiga paremaks toimetulekuks on vaja laiemat kogemustevahetust perearstide, kooliarstide ning töötervishoiuarstide vahel.
Rahvatervise ja kommunikatsioonimeetmete planeerimisel tuleb arvestada pigem suureneva ühiskondliku vastuseisuga pandeemia ohjamise meetmetele, eriti vaktsiinide puhul.
Pandeemias said paremini hakkama need riigid, kus ühiskonna prosotsiaalsuse tase on kõrgem (Lancet Editorial 2022). Prosotsiaalset käitumist tasub Eestis kõiki tulevasi kriise silmas pidades süsteemsemalt arendada – seda ei saa teha üksikute kampaaniatega, vaid järjepidevalt kodanikega päevast päeva suheldes ning haavatavaid elanikerühmi toetades.
Vajadus oluliselt suurema prosotsiaalsuse järele on oluline õppetund, mis tuleb kaasa võtta loodetavasti lõpukorral olevast koroonaepideemiast ning mille tähtsus ulatub sellest oluliselt kaugemale, ka näiteks energia- ja julgeolekukriisidesse.
Hübriidimmuunsus tekib inimestes, kes on saanud ühe või mitu vaktsiinidoosi ja vähemalt ühe viirusinfektsiooni kas enne või pärast esimest vaktsineerimist.
Toivo Maimets on Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi rakubioloogia professor, Mait Altmets Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst, infektsioonikontrolli talituse juhataja, Jaanus Harro Tartu Ülikooli keemia instituudi neuropsühhofarmakoloogia õppetooli juhataja, psühhofüsioloogia professor, Ruth Kalda Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi peremeditsiini professor, Pärt Peterson Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi molekulaarimmunoloogia professor, Margus Varjak Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi viroloogia kaasprofessor ja Triin Vihalemm Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kommunikatsiooniuuringute professor.
Kasutatud allikad
ADAM, D. (2022). 15 Million People Have Died in the Pandemic, WHO Says. – Nature, 605(7909) (05 May), 206. https://www.nature.com/articles/d41586-022-01245-6; DOI: 10.1038/d41586-022-01245-6.
ALTARAWNEH, H. N, CHEMAITELLY, H., AYOUB, H. H., TANG, P., HASAN, M. R., et al. (2022). Effects of Previous Infection and Vaccination on Symptomatic Omicron Infections. – New England Journal of Medicine, 387, 21–34. DOI: 10.1056/NEJMoa2203965.
AYOUBKHANI, D., KHUNTI, K., NAFILYAN, V., MADDOX, T., HUMBERSTONE, B., DIAMOND, I., BANERJEE, A. (2021). Post-Covid Syndrome in Individuals Admitted to Hospital with Covid-19: Retrospective Cohort Study. – BMJ. 372, 693. DOI: 10.1136/bmj.n693.
CASTILLO, M. S., KHAOUA, H., COURTEJOIE, N. (2022). Vaccine-induced and Naturally-acquired Protection Against Omicron and Delta Symptomatic Infection and Severe Covid-19 Outcomes, France, December 2021 to January 2022. – Eurosurveillance 27, 2200250.
CERQUEIRA-SILVA, T., DE ARAUJO OLIVEIRA, V., PAIXÃO, E. S., FLORENTINO, P. T. V., PENNA, G. O., et al. (2022). Vaccination Plus Previous Infection: Protection During the Omicron Wave in Brazil. – The Lancet Infectious Diseases, 22(7), 945–946. DOI:10.1016/S1473-3099(22)00288-2.
EISENBERG, N., FABES, R., SPINARD, T. (2007). Prosocial Development. – Handbook of Child Psychology. DOI:10.1002/9780470147658.chpsy0311.
JOHNSON, N. F., VELÁSQUEZ, N., JOHNSON RESTREPO, N., LEAHY, R., GABRIEL, N., et al. (2020). The Online Competition Between Pro- and Anti-vaccination Views. – Nature, 582, 230–234. DOI: 10.1038/s41586-020-2281-1.
KEUSCH, G. T., AMUASI, J. H., ANDERSON, D. E., et al. (2022). Pandemic Origins and a One Health Approach to Preparedness and Prevention: Solutions Based on SARS-CoV-2 and Other RNA Viruses. – Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America, 119(42). DOI: 10.1073/pnas.2202871119.
LANCET Editorial (2022). Covid-19: The Case for Prosociality. – Lancet, 400(10359), 1171. DOI: 10.1016/S0140-6736(22)01761-5.
LOPEZ-LEON S., WEGMAN-OSTROSKY, T., AYUZO del VALLE, N. C., PERELMAN, C., SEPULVEDA, R., REBOLLEDO, P., CUAPIO, A., VILLAPOL, S. (2022). Long-Covid in Children and Adolescents: A Systematic Review and Meta-analyses. –Scientific Reports, 9950. DOI: 1038/s41598-022-13495-5.
SACHS, J. D., KARIM, S. S. A., AKNIN, L., ALLEN, J., BROSBØL, K., et al. (2022). The Lancet Commission on Lessons for the Future from the Covid-19 Pandemic. – Lancet, 400(10359), 1224–1280. DOI: 1016/S0140-6736(22)01585-9.
SCHÖLEY, J. ABURTO, J. M., KASHNITSKY, .I, KNIFFKA, M. S., ZHANG, L., et al. (2022). Life Expectancy Changes Since Covid-19. – Nature Human Behaviour. DOI: 1038/s41562-022-01450-3.
ZIYAD, A., BOWE, B., XIE, Y., et al. (2022). Outcomes of SARS-CoV-2 Reinfection. – Reserach Square preprint. DOI: 21203/rs.3.rs-1749502/v1.
TAZARE, J., WALKER, A. J., TOMLINSON, L., GEORGE HICKMAN, G., RENTSCH, C. T. et al. (2021). Rates of Serious Clinical Outcomes in Survivors of Hospitalisation with Covid-19: a Descriptive Cohort Study within the OpenSAFELY Platform. Preprint. https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2021.01.22.21250304v3; DOI: 10.1101/2021.01.22.21250304.
UUSKÜLA, A., MEISTER, T., KALDA, R., SUIJA, K., PIIRSOO, M., KOLDE, R., MILANI, L., KARO-ASTOVER, L. (2022). Programmi RITA tegevuse 1 projekti "Covid-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine Eestis" lõpparuanne.
WHO SAGE Roadmap for Prioritizing Uses of Covid-19 Vaccines: An approach to Optimize the Global Impact of Covid-19 Vaccines, Based on Public Health Goals, Global and National Equity, and Vaccine Access and Coverage Scenarios. (2022). – https://www.who.int/publications/i/item/WHO-2019-nCoV-Vaccines-SAGE-Prioritization-2022.1
(2022). WHO Responds to The Lancet Covid-19 Commission. – https://www.who.int/news/item/15-09-2022-who-responds-to-the-lancet-Covid-19-commission.
1 Ametlikult kinnitatult on COVID-19-sse surnud 6,8 miljonit, erinevate hinnangute järgi aga 16–18 miljonit inimest (Adam 2022).
2 92 protsenti on 2022. oktoobri seisuga inimeste hulk, kellel on vereseerumis mõõdetav antikehade tase üle kokkulepitud piirmäära, mis viitab COVID-19 haiguse läbipõdemisele või vaktsineerimise järel tekkinud antikehadele.
3 Hübriidimmuunsus tekib inimestes, kes on saanud ühe või mitu vaktsiinidoosi ja vähemalt ühe viirusinfektsiooni kas enne või pärast esimest vaktsineerimist.
### Response:
Teadusnõukoda: kolm aastat Covid-19-ga. Kuidas edasi?
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Sümptomiteta või kergete sümptomitega tervishoiutöötajad peaksid tööd jätkama. Alles siis saame tagada kliinikutes ööpäevaringse töö ja ravida raskeid haigusjuhte korralikult. Kui nakatunud meditsiinitöötajad ei ilmu tööle, siis toob see kaasa suuremaid probleeme," ütles Hiina endine nakkushaiguste peaekspert Zeng Guang.
Hiina võimud leevendavad Pekingis koroonapiiranguid, linnas elab umbes 20 miljonit inimest. Riiklik tervisekomisjon väitis, et ilma kohustusliku koroonatestita pole enam võimalik koguda viiruse leviku kohta täpseid andmeid.
Ühes Pekingi haiglas andis positiivse koroonatesti 700 tervishoiutöötajat. Teises Pekingi haiglas ei saanud viiendik personalist eelmisel nädalal tööle minna, teatas The Times.
"Need, kelle test on positiivne, ei tohiks tööle minna, kuid haigla juhtkond palus kõikidel osakondadel ise otsustada," ütles üks arst.
|
Times: Pekingi meditsiinitöötajad peavad haigena tööl käima
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sümptomiteta või kergete sümptomitega tervishoiutöötajad peaksid tööd jätkama. Alles siis saame tagada kliinikutes ööpäevaringse töö ja ravida raskeid haigusjuhte korralikult. Kui nakatunud meditsiinitöötajad ei ilmu tööle, siis toob see kaasa suuremaid probleeme," ütles Hiina endine nakkushaiguste peaekspert Zeng Guang.
Hiina võimud leevendavad Pekingis koroonapiiranguid, linnas elab umbes 20 miljonit inimest. Riiklik tervisekomisjon väitis, et ilma kohustusliku koroonatestita pole enam võimalik koguda viiruse leviku kohta täpseid andmeid.
Ühes Pekingi haiglas andis positiivse koroonatesti 700 tervishoiutöötajat. Teises Pekingi haiglas ei saanud viiendik personalist eelmisel nädalal tööle minna, teatas The Times.
"Need, kelle test on positiivne, ei tohiks tööle minna, kuid haigla juhtkond palus kõikidel osakondadel ise otsustada," ütles üks arst.
### Response:
Times: Pekingi meditsiinitöötajad peavad haigena tööl käima
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Ma elasin pikalt Kanadas St. John'sis, kus on lumetormid väga tavapärased. Linn on künklik, natuke San Francisco moodi, ja seal sõitsin samamoodi linnavahel ringi. Sattusin isegi kohalikku televisiooni," meenutas Plaan varasemaid linna vahel suusatamisi.
"See oli mul ammu bucket list 'is. Ootasin õiget hetke," kommenteeris Plaan, miks ta Lühikesest jalast alla suusatada otsustas. Plaan tõdes, et laskumine ei olnud tema jaoks keeruline. "Ma sõitsin ennast Toompeal enne soojaks."
"Filmijaid oli tegelikult rohkem. Suusatasin kõigepealt Kalamajast vanalinna ning kui ma vanalinnas ringi suusatasin, olid inimestel telefonid käes, kes nähtavasti mind filmisid," rääkis ta ning tõdes, et isiklikult BBC-sse sattunud video filmijat Colin Higginsi ta ei tunne.
"Suusatamine teeb eestlased väga sõbralikuks ja toredaks – mind ei ole kunagi nii paljud võõrad inimesed teretanud," muigas Plaan, lisades, et ta oli nii mõnelegi teisele pealtvaatajale motivaatoriks suusatama minna.
Skiers on the streets of Tallinn in Estonia last night! ⛷️ pic.twitter.com/DpAqWsDSPe
— BBC Weather (@bbcweather) December 13, 2022
|
Joonas Plaan BBC-sse sattunud suusatamisvideost: sõitsin enne Toompeal soojaks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma elasin pikalt Kanadas St. John'sis, kus on lumetormid väga tavapärased. Linn on künklik, natuke San Francisco moodi, ja seal sõitsin samamoodi linnavahel ringi. Sattusin isegi kohalikku televisiooni," meenutas Plaan varasemaid linna vahel suusatamisi.
"See oli mul ammu bucket list 'is. Ootasin õiget hetke," kommenteeris Plaan, miks ta Lühikesest jalast alla suusatada otsustas. Plaan tõdes, et laskumine ei olnud tema jaoks keeruline. "Ma sõitsin ennast Toompeal enne soojaks."
"Filmijaid oli tegelikult rohkem. Suusatasin kõigepealt Kalamajast vanalinna ning kui ma vanalinnas ringi suusatasin, olid inimestel telefonid käes, kes nähtavasti mind filmisid," rääkis ta ning tõdes, et isiklikult BBC-sse sattunud video filmijat Colin Higginsi ta ei tunne.
"Suusatamine teeb eestlased väga sõbralikuks ja toredaks – mind ei ole kunagi nii paljud võõrad inimesed teretanud," muigas Plaan, lisades, et ta oli nii mõnelegi teisele pealtvaatajale motivaatoriks suusatama minna.
Skiers on the streets of Tallinn in Estonia last night! ⛷️ pic.twitter.com/DpAqWsDSPe
— BBC Weather (@bbcweather) December 13, 2022
### Response:
Joonas Plaan BBC-sse sattunud suusatamisvideost: sõitsin enne Toompeal soojaks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Ukraina asus esimese perioodi lõpus Mõhhailo Kovaltšuki väravast juhtima, kuid teisel kolmandikul viisid Maksim Burkov ja Maksim Turovski Eesti 2:1 juhtima.
Ukrainlastele tõi võidu kolmanda perioodi edukas lõpp, kui kolmeminutilise vahega skoorisid Oleksi Dahnovskõi ja Artjom Hrabovetskõi. Seejuures viskas Hrabovetskõi võiduvärava 32 sekundit enne normaalaja lõppu.
Ukrainal on kolmest mängust kirjas kolm võitu, Eestil aga kolm kaotust, millega ollakse kuue riigi konkurentsis viimasel kohal.
Järgmisena läheb Eesti U-20 koondis reedel vastamisi Jaapani eakaaslastega. Jaapan on kolmest mängust võitnud kaks.
|
Eesti U-20 hokikoondis pidi Ukraina nappi paremust tunnistama
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ukraina asus esimese perioodi lõpus Mõhhailo Kovaltšuki väravast juhtima, kuid teisel kolmandikul viisid Maksim Burkov ja Maksim Turovski Eesti 2:1 juhtima.
Ukrainlastele tõi võidu kolmanda perioodi edukas lõpp, kui kolmeminutilise vahega skoorisid Oleksi Dahnovskõi ja Artjom Hrabovetskõi. Seejuures viskas Hrabovetskõi võiduvärava 32 sekundit enne normaalaja lõppu.
Ukrainal on kolmest mängust kirjas kolm võitu, Eestil aga kolm kaotust, millega ollakse kuue riigi konkurentsis viimasel kohal.
Järgmisena läheb Eesti U-20 koondis reedel vastamisi Jaapani eakaaslastega. Jaapan on kolmest mängust võitnud kaks.
### Response:
Eesti U-20 hokikoondis pidi Ukraina nappi paremust tunnistama
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1917–1918 baltisakslaste positsioon ajutiselt isegi tugevnes, aga peagi otsustasid eestlased ja lätlased, et nad võtavad selle maa-ala valitsemise üle," rääkis uurimuse autor, Tallinna Ülikooli doktorant ja nooremteadur Heidi Rifk.
Eesti Vabariik tekkis läbi keerdkäikude ja konaruste. Pikka aega polnud see iseendastmõistetav ka eestlaste endi jaoks. Muu hulgas sõltusid võimalikud arengusuunad Euroopas toimuvast sõjast ja erinevatest revolutsioonidest. Kui lisada pilti ühe rahvusvähemuse perspektiivi, muutub see veelgi kirjumaks.
"Sakslaste nägemuses olid Eesti ja Läti rahvusriigid pikka aega välistatud."
"Sakslaste nägemuses olid Eesti ja Läti rahvusriigid pikka aega välistatud. Nemad ei tahtnud etnilisi piire Eesti ja Läti alade vahele. Balti regioon pidi säilima ühtsena, sest riigipiiride tekkimine oleks nende ajaloolise kodumaa ära lõhkunud. Nad ei kujutanud ette, et mingisugused pisikesed rahvusriigid kahe suure imperialistliku suurriigi vahel üldse ellu võiksid jääda," arutles Rifk.
Baltisakslasi polnud Eesti ja Läti aladel kunagi kuigi palju. Esimese maailmasõja jooksul emigreerus osa neist välismaale ja näiteks 1920. aastate alguses moodustasid nad Eesti elanikkonnast kõigest 1,7 protsenti. Maailmasõja ja sellele järgnenud sündmuste pöörises püüdsid nad oma positsiooni säilitada, pakkudes välja erinevaid tulevikuvisioone.
Sakslaste pakutud visioonid
Saksa okupatsiooni ajal lootis osa baltisakslasi luua Balti hertsogiriigi, mis kuuluks Saksamaa mõjusfääri, kuid säilitaks teatud sõltumatuse. Kui see plaan luhtus, tõusis esile Hermann von Keyserlingi välja pakutud Balti ühisriigi idee.
"Tema lähenemine oli sakslastest kõige liberaalsem ja nägi ette, et Baltikumi valitsevad koostöös erinevad etnilised rühmad, ilma et eri osade vahel oleks riigipiire. Eestlastel ja lätlastel seal esialgu juhtivat rolli ei pidanud olema, sest neil nappis Keyserlingi arvates kogemust ja haridust," selgitas Rifk.
Hermann von Keyserling Autor/allikas: EAA. 1850. 1.554. 1
Sarnase nägemuse töötas välja ka Heinrich von Stryk. Erinevus oli aga selles, et tema arvates pidi Balti ühisriik kuuluma Rootsi või mõne muu lääne suurvõimu protektoraadi alla. See plaan sai aga enneaegselt avalikuks ja von Stryk kaotas usalduse nii lääne liitlaste kui ka kohalike rüütelkondade silmis.
Osa baltisakslasi lootis aga, et Venemaal aastatel 1917–1921 väldanud kodusõjast väljuvad võidukana tsaarimeelsed ehk bolševikevastased jõud, mis tähendaks, et tekiks võimalus taastada sarnane olukord sõjaeelse keisririigiga. Balti alad pidid selle järgi kuuluma föderaalse Venemaa alla, aga omaksid teatud autonoomiat.
Ameerika Ühendriigid tunnustavad Balti riikide iseseisvust
Oma doktoritöö raames valminud artiklis uuris Heidi Rifk muu hulgas, kuidas reageerisid baltisakslased, kui Ameerika Ühendriigid tunnustasid Balti riikide iseseisvust 1922. aastal. Oodatud valulikkust selles ei ilmnenud.
Baltisakslased. Autor/allikas: EFA.4.0.130466
"Kõik reaktsioonid olid tegelikult positiivsed. Uudis oli küll esikülgedel, aga enamasti väikese nupukesena, suurt analüüsi ei pakutud, kuigi rõhutati, et see on piirkonna jaoks tähtis sündmus," rääkis nooremteadur. Ülal mainitud alternatiivsetest võimukorraldustest enam 1922. aastal juttu ei olnud, mis näitab, et baltisakslased olid leppinud uue olukorraga.
Maareform murdis baltisakslaste selgroo
Aastal 1919 jõustunud maareformiga võeti baltisakslastelt ära nende mõisad ja maad. Sellega seoses kadus ka poliitiline võim, sest viimane tugines baltisaksa aadlil just nende käes olnud maavaldustele. Seda loetakse sündmuseks, mis murdis baltisakslaste võimu selgroo.
"Kuitahes radikaalne maareform ei tundunud, leidsid ka lääneriigid, et see oli õige samm, et etnilised enamused saaks võimu enda kätte."
"Kuitahes radikaalne maareform ei tundunud, leidsid ka lääneriigid, et see oli õige samm, et etnilised enamused saaks võimu enda kätte," märkis Rifk.
Maareform oli seega vajalik, et eestlased saaksid võimalikult kiirest hakata teostama poliitilist võimu. Sellele aluseks olev peremehetunne oli küpsenud Vabadussõjas, milles võideldi ennekõike just maa nimel.
Esmajärjekorras võeti üle need mõisad, mille omanikud olid juba Eestist lahkunud. Häärberites elanud sakslasi jõuga siiski välja ei tõstetud, olulisem oli, et saaks kätte mõisamaad. Sakslased, kes võitlesid Vabadussõjas Laidoneri alluvuses, said alles jätta 50 hektarit maad.
Kuigi linnas tegutsevaid suurkaupmehi maareform otseselt ei puudutanud, pidid nad leppima, et seisusliku ühiskonna asendumine kodanikuühiskonnaga sundis neid võrdsetel alustel teistega konkureerima.
Kultuuromavalitsus
Eestisse jäänud baltisakslased kasutasid kohanemiseks erinevaid lähenemisi. Näiteks rajati baltisaksa partei, et osaleda parlamentaarses riigikorralduses.
Eesti Vabariik pakkus rahvusvähemustele kultuuromavalitsuse mudelit. Aktiivselt kasutasid seda võimalust just sakslased, kellel olid pikaaegsed traditsioonid organisatsioonides ja ühingutes. "Nad registreerisid oma liikmed ja korjasid maksu, sest kogu saksakeelne koolivõrk, mis oli neile väga tähtis, oli selle süsteemi ülal pidada. Kuna aadelkond oli suuresti vaesunud, siis saadi toetust ka kohalikelt ärimeestelt, aga ka Saksa riigilt," märkis Rifk.
Ta lisas, et mida suurem oli mõnes linnas või asulas saksa kogukond ja sakslaste juhitud ettevõtted, seda rohkem said nad kapselduda enda loodud kultuuriruumi. Sedalaadi eraldiolek puudutas ennekõike jõukamat elanikkonda ja endisi aadlikke, kelle jaoks seisusliku ühiskonnakorralduse ideaal jäi püsima. Mitmed teised ühiskonnagrupid sulandusid seevastu üpris edukalt kohalike eestlastega.
Sakslased lahkusid Baltikumist aastatel 1939‒1941 toimunud ümberasumise käigus.
Heidi Rifki artikkel ilmus ajakirjas Acta Historica Tallinnensia.
|
Nooremteadur: baltisakslased tõrkusid Eesti rahvusriigi idee vastu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1917–1918 baltisakslaste positsioon ajutiselt isegi tugevnes, aga peagi otsustasid eestlased ja lätlased, et nad võtavad selle maa-ala valitsemise üle," rääkis uurimuse autor, Tallinna Ülikooli doktorant ja nooremteadur Heidi Rifk.
Eesti Vabariik tekkis läbi keerdkäikude ja konaruste. Pikka aega polnud see iseendastmõistetav ka eestlaste endi jaoks. Muu hulgas sõltusid võimalikud arengusuunad Euroopas toimuvast sõjast ja erinevatest revolutsioonidest. Kui lisada pilti ühe rahvusvähemuse perspektiivi, muutub see veelgi kirjumaks.
"Sakslaste nägemuses olid Eesti ja Läti rahvusriigid pikka aega välistatud."
"Sakslaste nägemuses olid Eesti ja Läti rahvusriigid pikka aega välistatud. Nemad ei tahtnud etnilisi piire Eesti ja Läti alade vahele. Balti regioon pidi säilima ühtsena, sest riigipiiride tekkimine oleks nende ajaloolise kodumaa ära lõhkunud. Nad ei kujutanud ette, et mingisugused pisikesed rahvusriigid kahe suure imperialistliku suurriigi vahel üldse ellu võiksid jääda," arutles Rifk.
Baltisakslasi polnud Eesti ja Läti aladel kunagi kuigi palju. Esimese maailmasõja jooksul emigreerus osa neist välismaale ja näiteks 1920. aastate alguses moodustasid nad Eesti elanikkonnast kõigest 1,7 protsenti. Maailmasõja ja sellele järgnenud sündmuste pöörises püüdsid nad oma positsiooni säilitada, pakkudes välja erinevaid tulevikuvisioone.
Sakslaste pakutud visioonid
Saksa okupatsiooni ajal lootis osa baltisakslasi luua Balti hertsogiriigi, mis kuuluks Saksamaa mõjusfääri, kuid säilitaks teatud sõltumatuse. Kui see plaan luhtus, tõusis esile Hermann von Keyserlingi välja pakutud Balti ühisriigi idee.
"Tema lähenemine oli sakslastest kõige liberaalsem ja nägi ette, et Baltikumi valitsevad koostöös erinevad etnilised rühmad, ilma et eri osade vahel oleks riigipiire. Eestlastel ja lätlastel seal esialgu juhtivat rolli ei pidanud olema, sest neil nappis Keyserlingi arvates kogemust ja haridust," selgitas Rifk.
Hermann von Keyserling Autor/allikas: EAA. 1850. 1.554. 1
Sarnase nägemuse töötas välja ka Heinrich von Stryk. Erinevus oli aga selles, et tema arvates pidi Balti ühisriik kuuluma Rootsi või mõne muu lääne suurvõimu protektoraadi alla. See plaan sai aga enneaegselt avalikuks ja von Stryk kaotas usalduse nii lääne liitlaste kui ka kohalike rüütelkondade silmis.
Osa baltisakslasi lootis aga, et Venemaal aastatel 1917–1921 väldanud kodusõjast väljuvad võidukana tsaarimeelsed ehk bolševikevastased jõud, mis tähendaks, et tekiks võimalus taastada sarnane olukord sõjaeelse keisririigiga. Balti alad pidid selle järgi kuuluma föderaalse Venemaa alla, aga omaksid teatud autonoomiat.
Ameerika Ühendriigid tunnustavad Balti riikide iseseisvust
Oma doktoritöö raames valminud artiklis uuris Heidi Rifk muu hulgas, kuidas reageerisid baltisakslased, kui Ameerika Ühendriigid tunnustasid Balti riikide iseseisvust 1922. aastal. Oodatud valulikkust selles ei ilmnenud.
Baltisakslased. Autor/allikas: EFA.4.0.130466
"Kõik reaktsioonid olid tegelikult positiivsed. Uudis oli küll esikülgedel, aga enamasti väikese nupukesena, suurt analüüsi ei pakutud, kuigi rõhutati, et see on piirkonna jaoks tähtis sündmus," rääkis nooremteadur. Ülal mainitud alternatiivsetest võimukorraldustest enam 1922. aastal juttu ei olnud, mis näitab, et baltisakslased olid leppinud uue olukorraga.
Maareform murdis baltisakslaste selgroo
Aastal 1919 jõustunud maareformiga võeti baltisakslastelt ära nende mõisad ja maad. Sellega seoses kadus ka poliitiline võim, sest viimane tugines baltisaksa aadlil just nende käes olnud maavaldustele. Seda loetakse sündmuseks, mis murdis baltisakslaste võimu selgroo.
"Kuitahes radikaalne maareform ei tundunud, leidsid ka lääneriigid, et see oli õige samm, et etnilised enamused saaks võimu enda kätte."
"Kuitahes radikaalne maareform ei tundunud, leidsid ka lääneriigid, et see oli õige samm, et etnilised enamused saaks võimu enda kätte," märkis Rifk.
Maareform oli seega vajalik, et eestlased saaksid võimalikult kiirest hakata teostama poliitilist võimu. Sellele aluseks olev peremehetunne oli küpsenud Vabadussõjas, milles võideldi ennekõike just maa nimel.
Esmajärjekorras võeti üle need mõisad, mille omanikud olid juba Eestist lahkunud. Häärberites elanud sakslasi jõuga siiski välja ei tõstetud, olulisem oli, et saaks kätte mõisamaad. Sakslased, kes võitlesid Vabadussõjas Laidoneri alluvuses, said alles jätta 50 hektarit maad.
Kuigi linnas tegutsevaid suurkaupmehi maareform otseselt ei puudutanud, pidid nad leppima, et seisusliku ühiskonna asendumine kodanikuühiskonnaga sundis neid võrdsetel alustel teistega konkureerima.
Kultuuromavalitsus
Eestisse jäänud baltisakslased kasutasid kohanemiseks erinevaid lähenemisi. Näiteks rajati baltisaksa partei, et osaleda parlamentaarses riigikorralduses.
Eesti Vabariik pakkus rahvusvähemustele kultuuromavalitsuse mudelit. Aktiivselt kasutasid seda võimalust just sakslased, kellel olid pikaaegsed traditsioonid organisatsioonides ja ühingutes. "Nad registreerisid oma liikmed ja korjasid maksu, sest kogu saksakeelne koolivõrk, mis oli neile väga tähtis, oli selle süsteemi ülal pidada. Kuna aadelkond oli suuresti vaesunud, siis saadi toetust ka kohalikelt ärimeestelt, aga ka Saksa riigilt," märkis Rifk.
Ta lisas, et mida suurem oli mõnes linnas või asulas saksa kogukond ja sakslaste juhitud ettevõtted, seda rohkem said nad kapselduda enda loodud kultuuriruumi. Sedalaadi eraldiolek puudutas ennekõike jõukamat elanikkonda ja endisi aadlikke, kelle jaoks seisusliku ühiskonnakorralduse ideaal jäi püsima. Mitmed teised ühiskonnagrupid sulandusid seevastu üpris edukalt kohalike eestlastega.
Sakslased lahkusid Baltikumist aastatel 1939‒1941 toimunud ümberasumise käigus.
Heidi Rifki artikkel ilmus ajakirjas Acta Historica Tallinnensia.
### Response:
Nooremteadur: baltisakslased tõrkusid Eesti rahvusriigi idee vastu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Zirk parandas enda nimel olnud Eesti rekordit 17 sajandikuga, ujudes ajaga 1.50,51, mis andis talle viienda koha. Sama koha sai ta sel distantsil ka eelmise aasta MM-il. "Tiitlivõistlustel ujuda isiklik rekord on alati hea märk sellest, et ettevalmistus on olnud efektiivne," rääkis eestlane pärast finaali. "Kui aus olla, siis finaalis tegin rohkem vigu kui eelujumises, mitu pööret läks päris pikaks."
Maailmameistriks tuli lõuna-aafriklane Chad le Clos Aafrika rekordiga 1.48,27. Hõbeda võitis jaapanlane Daiya Seto (+0,95) ja pronksi šveitslane Noe Ponti (+1,15). Esimesena jäi pjedestaalilt välja itaallane Alberto Razzetti (+1,85).
Zirki jäi medalist lahutama 1,09 sekundit.
"Andsin tänases finaalis endast kõik, midagi sisse ei jäänud ja tulemuseks elu parim ujumine," kommenteeris Zirk. "Eriti hea meel on mul ka endise treeningkaaslase Chad le Closi üle, kes vääris tänast võitu."
"Muidugi läksin finaalis medali järele, aga isegi kui paar pööret oleks puhtamad olnud, siis esikolmik oli täna klass omaette," analüüsis Tom Rushtoni hoolealune. "Olen õnnelik enda rekordi üle, tegin elu parima ujumise, teiste meeste esitusi ma kontrollida ei saa."
Zirk hüppab veel vette 200 m vabaujumises, mis peetakse võistluste viimasel päeval ehk 18. detsembril. "Saan paar päeva nüüd taastuda ja hea emotsiooniga minna vabaujumises starti," ütles ta.
Eelujumistes sai 23-aastane Zirk kirja kuuenda aja 1.50,85. "Jään eelujumisega rahule, sest esimene eesmärk oli siin tihedas konkurentsis finaali pääseda," sõnas Zirk pärast eelujumist. "Jään väga rahule enda distantsi teise poolega. Usun, et finaalis on mul veel varu, eriti distantsi esimeses pooles."
Eelujumiste kiireim oli ameeriklane Trenton Julian ajaga 1.49,93.
Naiste 100 m kompleksujumises oli Maria Romanjuk 1.01,32-ga 19. ehk oli esimene, keda ei arvatud poolfinaalipääsejate varuvõistlejate sekka. Eelujumiste parimat aega näitas rootslanna Louise Hansson, kes läbis distantsi ajaga 57,98.
Meeste 50 m seliliujumises sai Armin Evert Lelle 34. koha ajaga 24,69. Eelujumiste kiireim oli poolakas Kacper Stokowski 22,78-ga.
|
Eesti rekordi ujunud Zirk sai MM-il viienda koha
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zirk parandas enda nimel olnud Eesti rekordit 17 sajandikuga, ujudes ajaga 1.50,51, mis andis talle viienda koha. Sama koha sai ta sel distantsil ka eelmise aasta MM-il. "Tiitlivõistlustel ujuda isiklik rekord on alati hea märk sellest, et ettevalmistus on olnud efektiivne," rääkis eestlane pärast finaali. "Kui aus olla, siis finaalis tegin rohkem vigu kui eelujumises, mitu pööret läks päris pikaks."
Maailmameistriks tuli lõuna-aafriklane Chad le Clos Aafrika rekordiga 1.48,27. Hõbeda võitis jaapanlane Daiya Seto (+0,95) ja pronksi šveitslane Noe Ponti (+1,15). Esimesena jäi pjedestaalilt välja itaallane Alberto Razzetti (+1,85).
Zirki jäi medalist lahutama 1,09 sekundit.
"Andsin tänases finaalis endast kõik, midagi sisse ei jäänud ja tulemuseks elu parim ujumine," kommenteeris Zirk. "Eriti hea meel on mul ka endise treeningkaaslase Chad le Closi üle, kes vääris tänast võitu."
"Muidugi läksin finaalis medali järele, aga isegi kui paar pööret oleks puhtamad olnud, siis esikolmik oli täna klass omaette," analüüsis Tom Rushtoni hoolealune. "Olen õnnelik enda rekordi üle, tegin elu parima ujumise, teiste meeste esitusi ma kontrollida ei saa."
Zirk hüppab veel vette 200 m vabaujumises, mis peetakse võistluste viimasel päeval ehk 18. detsembril. "Saan paar päeva nüüd taastuda ja hea emotsiooniga minna vabaujumises starti," ütles ta.
Eelujumistes sai 23-aastane Zirk kirja kuuenda aja 1.50,85. "Jään eelujumisega rahule, sest esimene eesmärk oli siin tihedas konkurentsis finaali pääseda," sõnas Zirk pärast eelujumist. "Jään väga rahule enda distantsi teise poolega. Usun, et finaalis on mul veel varu, eriti distantsi esimeses pooles."
Eelujumiste kiireim oli ameeriklane Trenton Julian ajaga 1.49,93.
Naiste 100 m kompleksujumises oli Maria Romanjuk 1.01,32-ga 19. ehk oli esimene, keda ei arvatud poolfinaalipääsejate varuvõistlejate sekka. Eelujumiste parimat aega näitas rootslanna Louise Hansson, kes läbis distantsi ajaga 57,98.
Meeste 50 m seliliujumises sai Armin Evert Lelle 34. koha ajaga 24,69. Eelujumiste kiireim oli poolakas Kacper Stokowski 22,78-ga.
### Response:
Eesti rekordi ujunud Zirk sai MM-il viienda koha
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Vietnam saaks raha fondist, mida rahastavad G7 riigid ning Euroopa Liidu riigid. Sarnase paketi raames saavad raha ka Indoneesia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. Vastutasuks vähendavad raha saanud riigid heitkoguseid ja fossiilkütuste kaevandamist.
Lõuna-Aafrika Vabariik saab fondist 8,5 miljardit dollarit ja Indoneesia 20 miljardit dollarit.
ÜRO peasekretär Antonio Guterres ütles, et rikaste riikide ning Vietnami, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Indoneesia vaheline leping on heitkoguste vähendamiseks oluline tööriist.
"Ootame koostööd Vietnamiga, et edendada majanduskasvu ning võidelda kliimamuutustega," ütles USA kliimasaadik John Kerry.
USA ametnikud ütlesid, et Washington teeb lähikuude jooksul Vietnami ja teiste osapooltega koostööd, vahendas Financial Times.
"Valitsus jätkab koostööd Vietnami ametnikega tagamaks, et elektrivõrku tehtud investeeringud oleksid mõistlikud ja et need oleksid ühendatud uute taastuvenergiaprojektidega," ütles üks USA ametnik.
|
Lääs plaanib toetada Vietnami üleminekut roheenergiale 15,5 miljardiga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vietnam saaks raha fondist, mida rahastavad G7 riigid ning Euroopa Liidu riigid. Sarnase paketi raames saavad raha ka Indoneesia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. Vastutasuks vähendavad raha saanud riigid heitkoguseid ja fossiilkütuste kaevandamist.
Lõuna-Aafrika Vabariik saab fondist 8,5 miljardit dollarit ja Indoneesia 20 miljardit dollarit.
ÜRO peasekretär Antonio Guterres ütles, et rikaste riikide ning Vietnami, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Indoneesia vaheline leping on heitkoguste vähendamiseks oluline tööriist.
"Ootame koostööd Vietnamiga, et edendada majanduskasvu ning võidelda kliimamuutustega," ütles USA kliimasaadik John Kerry.
USA ametnikud ütlesid, et Washington teeb lähikuude jooksul Vietnami ja teiste osapooltega koostööd, vahendas Financial Times.
"Valitsus jätkab koostööd Vietnami ametnikega tagamaks, et elektrivõrku tehtud investeeringud oleksid mõistlikud ja et need oleksid ühendatud uute taastuvenergiaprojektidega," ütles üks USA ametnik.
### Response:
Lääs plaanib toetada Vietnami üleminekut roheenergiale 15,5 miljardiga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Esimene stuudio" algab ETV-s kell 21.40. Saatejuht on Mirko Ojakivi.
|
Kell 21.40 "Esimeses stuudios" Elektrilevi juht Mihkel Härm
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Esimene stuudio" algab ETV-s kell 21.40. Saatejuht on Mirko Ojakivi.
### Response:
Kell 21.40 "Esimeses stuudios" Elektrilevi juht Mihkel Härm
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Olen väga õnnelik ja tänulik, et saan jälle ralli sõita. Saame jätkata teekonda tipu suunas," ütles Solberg pressiteate vahendusel, lisades, et tema eesmärgiks on WRC2 tiitel. "Tokspordi tiim on väga tugev ja neil on kõrged sihid."
Tänavu tuli Tokspordi ridades WRC2 võitjaks soomlane Emil Lindholm ja mullu norralane Andreas Mikkelsen. 2020. ja tänavu sai Toksport WRC2 klassis võistkondliku esikoha.
Solberg hakkab sõitma Škoda Fabia RS Rally2-ga. Esimese võistluse teeb ta uue meeskonna ridades Monte Carlo rallil.
Eelmisel nädalal testis Solberg enda uut sõiduvahendit Prantsusmaa. "Test andis mulle hea enesetunde, mulle väga meeldis selle autoga sõita," kiitis Solberg.
Solberg sõitis Škoda Fabiaga ka 2020. aastal kolmel WRC-rallil ja sai parimal juhul Monzas seitsmenda koha.
|
Saksamaa tiimiga liitunud Solberg seadis sihiks WRC2 tiitli
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olen väga õnnelik ja tänulik, et saan jälle ralli sõita. Saame jätkata teekonda tipu suunas," ütles Solberg pressiteate vahendusel, lisades, et tema eesmärgiks on WRC2 tiitel. "Tokspordi tiim on väga tugev ja neil on kõrged sihid."
Tänavu tuli Tokspordi ridades WRC2 võitjaks soomlane Emil Lindholm ja mullu norralane Andreas Mikkelsen. 2020. ja tänavu sai Toksport WRC2 klassis võistkondliku esikoha.
Solberg hakkab sõitma Škoda Fabia RS Rally2-ga. Esimese võistluse teeb ta uue meeskonna ridades Monte Carlo rallil.
Eelmisel nädalal testis Solberg enda uut sõiduvahendit Prantsusmaa. "Test andis mulle hea enesetunde, mulle väga meeldis selle autoga sõita," kiitis Solberg.
Solberg sõitis Škoda Fabiaga ka 2020. aastal kolmel WRC-rallil ja sai parimal juhul Monzas seitsmenda koha.
### Response:
Saksamaa tiimiga liitunud Solberg seadis sihiks WRC2 tiitli
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tallinna ja Helsingi vahel seilava XPRS-i tõi Viking Line Rootsi lipu alt Eesti lipu alla 2014. aastal, kui alus oli juba kaheksa aastat sama liini teenindanud. Toona põhjendas ettevõte seda kulude kokkuhoiuga. 7. detsembril teatas Viking Line, et on otsustanud XPRS-i Soome laevaregistris registreerida.
Ettevõte põhjendas otsust sellega, et laeva Soome viimine lihtsustab ka töötajate värbamist ja võimaldab ettevõttel kogu personali juhtida ilma vahendajateta. Kokku kaotab töö Eestis 175 inimest, kes töötasid laevafirma jaoks läbi Euroworki personalivahendusettevõtte.
Kuigi Viking Line ütles oma XPRS-i Soome lipu alla viimise teates, et kõik 175 inimest võivad pärast lipuvahetust, 2023. aasta esimeses kvartalis uuesti tööle kandideerida, leiab Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu juht Jüri Lember, et lootust tööle saada võib olla valitutel.
Viking Line andis ka teada, et on jõudnud kokkuleppele müüa 1980. aastal valminud reisiparvlaeva Rosella 11 miljoni euro eest Kreeka ettevõttele Aegean Sealines Maritime Co. Seda põhjusel, et Rosella ei vasta enam keskkonnanõutele, eriti süsinikdioksiidi heitmete osas. Laev peaks Läänemerele seilamise lõpetama 8. jaanuaril ja Kreekasse jõudma jaanuari lõpus.
Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene ütleb, et Rosella müük on tõenäoliselt üks põhjustest, miks Viking Line XPRS-i Soome lipu alla viib. Rosella peal töötab umbes sama palju Soome kodanikke kui eestlasi XPRS-il. "Koondamisprotsess on Soomes üsna valuline ja kuna nad Eestis kasutavad renditööjõudu, siis nad tegid pragmaatilise valiku. Kuivõrd Rosella meeskond jääb vabaks ehk neil on Soome lipu all umbes 200 töötajat rohkem, kui neil vaja on, siis nad koondavad Eestist ja mehitavad laeva soomlastega," ütles Nõgene.
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu juht Jüri Lember ütleb samuti, et koondamine Soomes on oluliselt keerukam kui Eestis. Tähtajad on pikemad ja ametiühingutega tuleb pikemalt läbi rääkida ja inimestele rohkem raha maksta. Kui Soomes võib koondamine võtta pool aastat, siis Eestis piisab tihti ühekuusest etteteatamisest, ütles Lember.
Samas rääkis ametiühingujuht, et laevafirmal kõikide laevade sama lipu all hoidmine toob kaasa efektiivsusvõidu, sest ettevõttel on võimalik dünaamiliselt töötajaid ühelt aluselt teisele tõsta. Samuti võis Lemberi sõnul Viking Line Eesti töötajate pealt tööjõurendifirmale maksta üsna kõrgeid vahendustasusid.
Lisaks ei ole Eesti ja Soome palgatasemed enam kuigivõrd erinevad. Paavo Nõgene ütleb, et mis puudutab tehnilisi töötajaid, näiteks vanemmehaanikuid ja kapteneid, palgavahet sisuliselt ei ole. Samuti on Soomel seadusega kinnitatud maksutagastusskeem, kus laevafirmadele makstakse merel töötavate Soome residentide palgalt tasutud maksud tagasi.
Ka Eestil on selline tagastus, kuid erinevalt Soomest, Rootsist ja Lätist on see määruse tasandil ja seega ka ajutine, rääkis Nõgene. Tallinki jaoks näiteks kõigi laevade Läti lipu alla viimine hoiaks Nõgene sõnul ettevõttele aastas kokku 15 miljonit eurot.
|
Viking müüb Rosella, 175 Eesti meremeest kaotab töö
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna ja Helsingi vahel seilava XPRS-i tõi Viking Line Rootsi lipu alt Eesti lipu alla 2014. aastal, kui alus oli juba kaheksa aastat sama liini teenindanud. Toona põhjendas ettevõte seda kulude kokkuhoiuga. 7. detsembril teatas Viking Line, et on otsustanud XPRS-i Soome laevaregistris registreerida.
Ettevõte põhjendas otsust sellega, et laeva Soome viimine lihtsustab ka töötajate värbamist ja võimaldab ettevõttel kogu personali juhtida ilma vahendajateta. Kokku kaotab töö Eestis 175 inimest, kes töötasid laevafirma jaoks läbi Euroworki personalivahendusettevõtte.
Kuigi Viking Line ütles oma XPRS-i Soome lipu alla viimise teates, et kõik 175 inimest võivad pärast lipuvahetust, 2023. aasta esimeses kvartalis uuesti tööle kandideerida, leiab Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu juht Jüri Lember, et lootust tööle saada võib olla valitutel.
Viking Line andis ka teada, et on jõudnud kokkuleppele müüa 1980. aastal valminud reisiparvlaeva Rosella 11 miljoni euro eest Kreeka ettevõttele Aegean Sealines Maritime Co. Seda põhjusel, et Rosella ei vasta enam keskkonnanõutele, eriti süsinikdioksiidi heitmete osas. Laev peaks Läänemerele seilamise lõpetama 8. jaanuaril ja Kreekasse jõudma jaanuari lõpus.
Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene ütleb, et Rosella müük on tõenäoliselt üks põhjustest, miks Viking Line XPRS-i Soome lipu alla viib. Rosella peal töötab umbes sama palju Soome kodanikke kui eestlasi XPRS-il. "Koondamisprotsess on Soomes üsna valuline ja kuna nad Eestis kasutavad renditööjõudu, siis nad tegid pragmaatilise valiku. Kuivõrd Rosella meeskond jääb vabaks ehk neil on Soome lipu all umbes 200 töötajat rohkem, kui neil vaja on, siis nad koondavad Eestist ja mehitavad laeva soomlastega," ütles Nõgene.
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu juht Jüri Lember ütleb samuti, et koondamine Soomes on oluliselt keerukam kui Eestis. Tähtajad on pikemad ja ametiühingutega tuleb pikemalt läbi rääkida ja inimestele rohkem raha maksta. Kui Soomes võib koondamine võtta pool aastat, siis Eestis piisab tihti ühekuusest etteteatamisest, ütles Lember.
Samas rääkis ametiühingujuht, et laevafirmal kõikide laevade sama lipu all hoidmine toob kaasa efektiivsusvõidu, sest ettevõttel on võimalik dünaamiliselt töötajaid ühelt aluselt teisele tõsta. Samuti võis Lemberi sõnul Viking Line Eesti töötajate pealt tööjõurendifirmale maksta üsna kõrgeid vahendustasusid.
Lisaks ei ole Eesti ja Soome palgatasemed enam kuigivõrd erinevad. Paavo Nõgene ütleb, et mis puudutab tehnilisi töötajaid, näiteks vanemmehaanikuid ja kapteneid, palgavahet sisuliselt ei ole. Samuti on Soomel seadusega kinnitatud maksutagastusskeem, kus laevafirmadele makstakse merel töötavate Soome residentide palgalt tasutud maksud tagasi.
Ka Eestil on selline tagastus, kuid erinevalt Soomest, Rootsist ja Lätist on see määruse tasandil ja seega ka ajutine, rääkis Nõgene. Tallinki jaoks näiteks kõigi laevade Läti lipu alla viimine hoiaks Nõgene sõnul ettevõttele aastas kokku 15 miljonit eurot.
### Response:
Viking müüb Rosella, 175 Eesti meremeest kaotab töö
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Arvestades veebikülje valikut, on ilmselt oma põhjus ka selles, et tegemist oli legendaarse Williamsi viimase võidumänguga, aga loomulikult on TOP 5 peamine printsiip siiski mängu tasavägisus ja mõlema tennisisti kõrge tase. Mäletatavasti lõppes mäng Williamsi kasuks 7:6, 2:6, 6:2, vahendab tennisnet.ee.
Millised olid ülejäänud TOP 5 hulka pääsenud mängud? Parimaks valiti Carlos Alcaraze (Hispaania) 6:7, 7:5, 7:6 võit Novak Djokovici (Serbia) üle Madridi turniiri poolfinaalis. Mingil määral oli see mäng teatepulga üleandmine, sest Djokovic loovutas tänavu kaua hoitud esireketi tiitli ja kuigi Alcaraz veel Madridis troonile ei tõusnud, lõpetas ta hooaja esireketina.
Teise koha sai Austraalia lahtiste finaal, kus 0:2 kaotusseisust välja tulnud Rafael Nadal (Hispaania) alistas Daniil Medvedevi (Venemaa, tollal veel mängis oma riigi lipu all – toim.) 2:6, 6:7, 6:4, 6:4, 7:5. Mängu tegi põnevamaks fakt, et murdeid oli üsna palju (Nadal 7, Medvedev 6), aga samas oli Medvedev statistiliselt parem – ta teenis seitse punkti rohkem, võitis äralöögid 76:69 ja tegi vähem lihtvigu (52:68).
Neljanda koha sai Roger Federeri lahkumismäng Londonis, kus ta Laver Cupi paarismängus koos Nadaliga kaotas ameeriklastele Jack Sockile ja Frances Tiafoele 6:4, 6:7, 9:11. Siingi on arvestatud nii põnevust kui ka mängu tähtsust maailma tennise ajaloos.
Viienda koha mängus oli võitjapoolel taas Alcaraz, seekord USA lahtiste veerandfinaalis Jannik Sinnerit (Itaalia) 6:3, 6:7, 6:7, 7:5, 6:3 alistades. Mängu tipphetk oli neljandas setis seisul 5:4, kui Sinner servis matši võiduks, aga Alcaraz pääses. Tagajoonemängu tase oli selles kohtumises ülikõrge, eriti hiilgas Alcaraz kaitsemängus.
|
USA tenniseleht valis Williamsi ja Kontaveidi mängu aasta kolmandaks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arvestades veebikülje valikut, on ilmselt oma põhjus ka selles, et tegemist oli legendaarse Williamsi viimase võidumänguga, aga loomulikult on TOP 5 peamine printsiip siiski mängu tasavägisus ja mõlema tennisisti kõrge tase. Mäletatavasti lõppes mäng Williamsi kasuks 7:6, 2:6, 6:2, vahendab tennisnet.ee.
Millised olid ülejäänud TOP 5 hulka pääsenud mängud? Parimaks valiti Carlos Alcaraze (Hispaania) 6:7, 7:5, 7:6 võit Novak Djokovici (Serbia) üle Madridi turniiri poolfinaalis. Mingil määral oli see mäng teatepulga üleandmine, sest Djokovic loovutas tänavu kaua hoitud esireketi tiitli ja kuigi Alcaraz veel Madridis troonile ei tõusnud, lõpetas ta hooaja esireketina.
Teise koha sai Austraalia lahtiste finaal, kus 0:2 kaotusseisust välja tulnud Rafael Nadal (Hispaania) alistas Daniil Medvedevi (Venemaa, tollal veel mängis oma riigi lipu all – toim.) 2:6, 6:7, 6:4, 6:4, 7:5. Mängu tegi põnevamaks fakt, et murdeid oli üsna palju (Nadal 7, Medvedev 6), aga samas oli Medvedev statistiliselt parem – ta teenis seitse punkti rohkem, võitis äralöögid 76:69 ja tegi vähem lihtvigu (52:68).
Neljanda koha sai Roger Federeri lahkumismäng Londonis, kus ta Laver Cupi paarismängus koos Nadaliga kaotas ameeriklastele Jack Sockile ja Frances Tiafoele 6:4, 6:7, 9:11. Siingi on arvestatud nii põnevust kui ka mängu tähtsust maailma tennise ajaloos.
Viienda koha mängus oli võitjapoolel taas Alcaraz, seekord USA lahtiste veerandfinaalis Jannik Sinnerit (Itaalia) 6:3, 6:7, 6:7, 7:5, 6:3 alistades. Mängu tipphetk oli neljandas setis seisul 5:4, kui Sinner servis matši võiduks, aga Alcaraz pääses. Tagajoonemängu tase oli selles kohtumises ülikõrge, eriti hiilgas Alcaraz kaitsemängus.
### Response:
USA tenniseleht valis Williamsi ja Kontaveidi mängu aasta kolmandaks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Ekspertide hinnangul on Lootsi tänava maapõuest välja tulnud vrakk üks suurematest ja terviklikumalt säilinud keskaegsete laevade vrakkidest, mis viimastel aastakümnetel on Euroopast leitud. Tänu tänasele otsusele saab päästetud kogu Euroopa keskaegse meresõidu seisukohalt oluline leid, millega arheoloogid saavad juba Eesti Meremuuseumi juures tööd jätkata ning huvilised tööde käigus ka tutvuda," rääkis kultuuriminister Piret Hartman.
Rahandusminister Annely Akkermanni sõnul eraldatakse raha valitsuse reservfondist, sest Kultuuriministeeriumil selliseks ootamatuks väljaminekuteks eelarvelisi vahendeid ei ole, aga just sellisteks erakorralisteks väljaminekuteks ongi valitsuse reservfond loodud. "Nii väärtusliku leiu uurimine ja säilitamine on kulu, mis tuleb lihtsalt teha."
Vrakk leiti 2022. aasta aprillis Tallinnas Lootsi tänavalt büroohoone maa-aluse osa rajamisel. Muinsuskaitseameti ja teiste ekspertide hinnangul on umbes 14. sajandist pärit laevavrakk koos ohtrate leidudega merendusajaloo seisukohalt ülimalt väärtuslik. Lisaks suurele väärtusele museaalina on vrakk asendamatu arheoloogiline ajalooallikas, näiteks keskaegse laevaehituse ja merekaubanduse osas.
Väljatõstmisel jagati alus neljaks osaks, mis asuvad hetkel Lennusadamas. Edukaks ja pikaaegseks konserveerimiseks, et laevavrakki kontrollitult kuivatada, peab see aga paiknema hoones, kus on võimalik jälgida temperatuuri ja niiskust ning kaitsta vrakki liigse valguse eest. Konserveerimisaeg sõltub puidu veesisaldusest ja selle aeglase kuivatamise vajadusest. Meremuuseumi eelnevat kogemust arvestades võib see olla kuni neli aastat. Lõppeesmärk on, et vrakki oleks hiljem võimalik eksponeerida Lennusadamasse rajatavas statsionaarses laevahallis.
|
Valitsus eraldab Lootsi laevavraki konserveerimiseks üle poole miljoni euro
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ekspertide hinnangul on Lootsi tänava maapõuest välja tulnud vrakk üks suurematest ja terviklikumalt säilinud keskaegsete laevade vrakkidest, mis viimastel aastakümnetel on Euroopast leitud. Tänu tänasele otsusele saab päästetud kogu Euroopa keskaegse meresõidu seisukohalt oluline leid, millega arheoloogid saavad juba Eesti Meremuuseumi juures tööd jätkata ning huvilised tööde käigus ka tutvuda," rääkis kultuuriminister Piret Hartman.
Rahandusminister Annely Akkermanni sõnul eraldatakse raha valitsuse reservfondist, sest Kultuuriministeeriumil selliseks ootamatuks väljaminekuteks eelarvelisi vahendeid ei ole, aga just sellisteks erakorralisteks väljaminekuteks ongi valitsuse reservfond loodud. "Nii väärtusliku leiu uurimine ja säilitamine on kulu, mis tuleb lihtsalt teha."
Vrakk leiti 2022. aasta aprillis Tallinnas Lootsi tänavalt büroohoone maa-aluse osa rajamisel. Muinsuskaitseameti ja teiste ekspertide hinnangul on umbes 14. sajandist pärit laevavrakk koos ohtrate leidudega merendusajaloo seisukohalt ülimalt väärtuslik. Lisaks suurele väärtusele museaalina on vrakk asendamatu arheoloogiline ajalooallikas, näiteks keskaegse laevaehituse ja merekaubanduse osas.
Väljatõstmisel jagati alus neljaks osaks, mis asuvad hetkel Lennusadamas. Edukaks ja pikaaegseks konserveerimiseks, et laevavrakki kontrollitult kuivatada, peab see aga paiknema hoones, kus on võimalik jälgida temperatuuri ja niiskust ning kaitsta vrakki liigse valguse eest. Konserveerimisaeg sõltub puidu veesisaldusest ja selle aeglase kuivatamise vajadusest. Meremuuseumi eelnevat kogemust arvestades võib see olla kuni neli aastat. Lõppeesmärk on, et vrakki oleks hiljem võimalik eksponeerida Lennusadamasse rajatavas statsionaarses laevahallis.
### Response:
Valitsus eraldab Lootsi laevavraki konserveerimiseks üle poole miljoni euro
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Bach ütles hiljuti, et ROK peab tegelema küsimusega, kuidas saaksid Venemaa ja Valgevene sportlased Pariisi olümpial võistelda. Tema hinnangul tuleks venelastel ja valgevenelastel lubada olümpial osaleda ka siis, kui sõda Ukrainas pole Pariisi olümpia ajaks lõppenud.
"Saame öelda vaid üht: valge või neutraalne lipp pole Venemaa sportlaste puhul võimalik, sest kõik nende lipud on verega määritud," ütles Zelenski pärast Bachiga vestlemist. "Veebruarist alates on Venemaa sõjategevuse tõttu saanud surma 184 Ukraina sportlast. Ja Venemaa ise kasutab sporti propaganda eesmärkidel. Aus reaktsioon agressorriigi tegudele on täielik isolatsioon rahvusvahelisest elust, eriti puudutab see rahvusvahelist sporti."
Zelenski lisas Twitteris, et tänas Bachi ukrainlaste toetamise eest ja palus abi spordirajatiste taastamisel, aga ütles ka, et on pahane, et ROK tahab venelasi ja valgevenelasi taas rahvusvahelistele võistlustele lubada. "Kuniks Venemaa jätkab rahumeelse elu hävitamist, on ainult isolatsioon lahendus," kirjutas ta.
Enda videopöördumises ütles Zelenski, et ROK-i põhimõtted kindlasti ei näe ette terroristlikele riikidele järeleandmist. "Kui Venemaa sportlastel lubataks võistelda, oleks see viga," ütles ta. "Kuna seda tõlgendataks märgina, et maailm justkui annab nende terrorile võimaluse."
ROK pole Venemaa ega Valgevene olümpiakomiteed karistanud ega nende liikmesust peatanud, küll aga soovitas Bach sõja alguses rahvusvahelistel spordialaliitudel määrata Venemaa ja Valgevene sportlastele ajutine võistluskeeld ning seda paljud ka tegid.
|
Zelenski Bachile: venelasi ei tohi olümpiale lubada
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bach ütles hiljuti, et ROK peab tegelema küsimusega, kuidas saaksid Venemaa ja Valgevene sportlased Pariisi olümpial võistelda. Tema hinnangul tuleks venelastel ja valgevenelastel lubada olümpial osaleda ka siis, kui sõda Ukrainas pole Pariisi olümpia ajaks lõppenud.
"Saame öelda vaid üht: valge või neutraalne lipp pole Venemaa sportlaste puhul võimalik, sest kõik nende lipud on verega määritud," ütles Zelenski pärast Bachiga vestlemist. "Veebruarist alates on Venemaa sõjategevuse tõttu saanud surma 184 Ukraina sportlast. Ja Venemaa ise kasutab sporti propaganda eesmärkidel. Aus reaktsioon agressorriigi tegudele on täielik isolatsioon rahvusvahelisest elust, eriti puudutab see rahvusvahelist sporti."
Zelenski lisas Twitteris, et tänas Bachi ukrainlaste toetamise eest ja palus abi spordirajatiste taastamisel, aga ütles ka, et on pahane, et ROK tahab venelasi ja valgevenelasi taas rahvusvahelistele võistlustele lubada. "Kuniks Venemaa jätkab rahumeelse elu hävitamist, on ainult isolatsioon lahendus," kirjutas ta.
Enda videopöördumises ütles Zelenski, et ROK-i põhimõtted kindlasti ei näe ette terroristlikele riikidele järeleandmist. "Kui Venemaa sportlastel lubataks võistelda, oleks see viga," ütles ta. "Kuna seda tõlgendataks märgina, et maailm justkui annab nende terrorile võimaluse."
ROK pole Venemaa ega Valgevene olümpiakomiteed karistanud ega nende liikmesust peatanud, küll aga soovitas Bach sõja alguses rahvusvahelistel spordialaliitudel määrata Venemaa ja Valgevene sportlastele ajutine võistluskeeld ning seda paljud ka tegid.
### Response:
Zelenski Bachile: venelasi ei tohi olümpiale lubada
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
2020. aastal leppisid EL-i riigid kokku 750 miljardi euro suuruses taastepaketis. Poola peaks paketist saama 35 miljardit eurot, kuid Brüssel pole Poolale raha veel välja maksnud, kuna kritiseerib Poola õigussüsteemi.
Valitsus esitas Poola parlamendile teisipäeva õhtul seaduseelnõu. Selle käigus viiakse ellu õigussüsteemi reform, mida Brüssel nõuab. Seaduse kohaselt algatatakse reformid, mis tagaks kohtunike sõltumatuse.
"Meil pole aega komisjoniga vägikaikaveoks. Olen pöördunud opositsiooni poole, et see hakkaks kavandatava seadusega töötama nii kiiresti kui võimalik," ütles kolmapäeval Poola peaminister Mateusz Morawiecki.
Poola Euroopa asjade minister Szymon Szynkowski vel Sek ütles, et Poola arutas Euroopa Komisjoniga reformid läbi.
Eelnõu peab saama mõlema parlamendi koja heakskiidu. Seejärel peab selle veel allkirjastama president Andrzej Duda. Siiski pole veel kindel, et Poola saab raha kätte.
Reformi vastuvõtmiseks vajab PiS ka parempoolse koalitsioonipartneri toetust. Seda parteid juhib justiitsminister Zbigniew Ziobro, kes on Morawiecki poliitiline rivaal. Ziobro tahab hääletust edasi lükata. Morawiecki tahab seetõttu opositsiooniparteide toetust, kuid need erakonnad ei taha valitsust aidata.
"Teeme kõik, et EL-ilt raha saada, kuid me ei tohi unustada, kes kannab vastutust, et meil seda raha veel pole," ütles kolmapäeval Poola Rahvapartei juht Wladyslaw Kosiniak-Kamysz.
Mõned analüütikud kahtlevad samuti, kas plaanitavad muudatused on kooskõlas komisjoni kriteeriumitega, vahendas Politico.
PiS on varem teinud Poolas mitu vastuolulist kohtureformi, mis ohustavad kriitikute hinnangul kohtusüsteemi sõltumatust ja õigusriigi põhimõtteid. Paljud Poola kohtunikud leiavad, et ülemkohus pole sõltumatu. PiS väitis varem, et reformid olid vajalikud, et juurida kohtusüsteemist välja kommunismipärand.
|
Poola tahab EL-ilt raha saada ja plaanib kohtureformi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2020. aastal leppisid EL-i riigid kokku 750 miljardi euro suuruses taastepaketis. Poola peaks paketist saama 35 miljardit eurot, kuid Brüssel pole Poolale raha veel välja maksnud, kuna kritiseerib Poola õigussüsteemi.
Valitsus esitas Poola parlamendile teisipäeva õhtul seaduseelnõu. Selle käigus viiakse ellu õigussüsteemi reform, mida Brüssel nõuab. Seaduse kohaselt algatatakse reformid, mis tagaks kohtunike sõltumatuse.
"Meil pole aega komisjoniga vägikaikaveoks. Olen pöördunud opositsiooni poole, et see hakkaks kavandatava seadusega töötama nii kiiresti kui võimalik," ütles kolmapäeval Poola peaminister Mateusz Morawiecki.
Poola Euroopa asjade minister Szymon Szynkowski vel Sek ütles, et Poola arutas Euroopa Komisjoniga reformid läbi.
Eelnõu peab saama mõlema parlamendi koja heakskiidu. Seejärel peab selle veel allkirjastama president Andrzej Duda. Siiski pole veel kindel, et Poola saab raha kätte.
Reformi vastuvõtmiseks vajab PiS ka parempoolse koalitsioonipartneri toetust. Seda parteid juhib justiitsminister Zbigniew Ziobro, kes on Morawiecki poliitiline rivaal. Ziobro tahab hääletust edasi lükata. Morawiecki tahab seetõttu opositsiooniparteide toetust, kuid need erakonnad ei taha valitsust aidata.
"Teeme kõik, et EL-ilt raha saada, kuid me ei tohi unustada, kes kannab vastutust, et meil seda raha veel pole," ütles kolmapäeval Poola Rahvapartei juht Wladyslaw Kosiniak-Kamysz.
Mõned analüütikud kahtlevad samuti, kas plaanitavad muudatused on kooskõlas komisjoni kriteeriumitega, vahendas Politico.
PiS on varem teinud Poolas mitu vastuolulist kohtureformi, mis ohustavad kriitikute hinnangul kohtusüsteemi sõltumatust ja õigusriigi põhimõtteid. Paljud Poola kohtunikud leiavad, et ülemkohus pole sõltumatu. PiS väitis varem, et reformid olid vajalikud, et juurida kohtusüsteemist välja kommunismipärand.
### Response:
Poola tahab EL-ilt raha saada ja plaanib kohtureformi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Perehüvitise seadusega kaasnev IT-käkk ei ole üksikjuhus, vaid näide poliitikute pidevast tehnoloogiapimedast käitumisest. Uusi ja uusi valimiseelseid lubadusi külvates ei arvestata sellega, et järjekordseid toetusi määrates ja pensione muutes tuleb riigi infosüsteemides teha terve rida suuri arendusi ja muudatusi, mis vajavad aega ning raha.
Asi päädib sellega, et sotsiaalkindlustusamet (SKA) ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemi Keskus (TEHIK) peavad kliendisõbralike infosüsteemide arendamise ja täiustamise asemel pidevalt kustutama poliitikute tekitatud tulekahjusid ning maksma hüvitisi ja toetusi välja käsitööna. See on e-Eesti taandareng.
Sotsiaalkindlustusamet on pideva poliitilise surve all. Selle asemel, et riigi infosüsteeme ajakohastada, suunatakse ameti kogu ressurss poliitikute lubaduste täitmiseks. Selleks, et uued toetused saaks juba enne valimisi välja maksta, visatakse 1,2 miljonit eurot tuulde.
Perehüvitiste seaduse muudatused võttis riigikogu vastu 7. detsembril ja esimesed väljamaksed tuleb uute toetusmäärade järgi teha juba vähem kui kuu aja pärast. Täielik absurd!
Selleks, et sotsiaalkaitse infosüsteem hakkaks neid muudatusi õigesti arvestama, on vaja teha palju suuremahulisi IT-arendusi, milleks kulub aega vähemalt aasta. Näiteks tuleb süsteemile õpetada selgeks täiesti uued reeglid, et see oskaks automaatselt arvestada seadusest tulenevalt kuni 19-aastaste laste eest saadava toetuse järkjärgulist vähenemist. Arendusprotsessiga ei saa ka alustada enne, kui seadus on välja kuulutatud.
Uued toetused vajavad aasta jagu arendustööd
Suheldes SKA töötajatega selgub, et tööd saavad tehtud 12 kuuga vaid juhul, kui samal ajal ei tule juurde muid jooksvaid arendustöid. Sellist töörahu neile aga ei anta.
Näiteks oli sotsiaalkaitseameti tööplaanis tänavu 14 suurt arendust. Lisaks tuli neil tegeleda kuue lisaarendusega, et veidigi likvideerida sotsiaalkaitse infosüsteemi tehnoloogilist mahajäämust. Neile lisandus veel plaaniväliselt kolm arendust, mis olid seotud eelmise valitsuskoalitsiooni kehtestatud kahe hüvitise ja praeguse koalitsiooni nelja uue hüvitise rakendamisega. See näitab, et amet peab tegelema pidevalt tulekahjude kustutamisega.
Kuni arendused valmis saavad, tuleb osaliselt maksta hüvitisi ja toetusi käsitsi andmeid sisestades. Nüüdseks on kuhjunud juba omajagu neid toetuste ridu, millega ametnikud tegelevad käsitööna.
"Ettevõtted, mis seni seda infosüsteemi riigihanke raames arendasid, on praeguseks oma tööd raamlepingu ulatuses ära planeerinud."
Sotsiaalkaitse uut infosüsteemi SKAIS2 tundvaid häid spetsialiste on Eestis käputäis ja kõik nad tegelevadki praegu nende tulekahjude kustutamisega. See on väga keeruline infosüsteem, mille toimimismehhanismide mõistmiseks kulub ka kogenud tarkvaraarendajal kuid. Ettevõtted, mis seni seda infosüsteemi riigihanke käigus arendasid, on praeguseks oma tööd raamlepingu ulatuses ära planeerinud.
Uue arendaja leidmiseks on riigihange küll välja kuulutatud ja pakkumisedki on esitatud, aga arendustöödele tähendab see mitme kuu pikkust pausi. Isegi kui uuel pakkujal oleks selleks tööks tagataskus olemas täpselt õiged inimesed, võtavad juriidika, lepingute sõlmimine ning projekti sisse elamine aega kuni pool aastat. Alles siis võib loota esimesi töötavaid tükikesi, kuid mitte veel suuri muudatusi eeldavaid arendusi.
Sotsiaalkaitse infosüsteem on oma elukaare lõpus
Palju suurem probleem on aga sotsiaalkaitse infosüsteemi endaga, mida pole jõutud poliitikute tekitatud kiireloomuliste tööde kõrvalt piisavalt ajakohastada. Lisaks sisaldab see tehnoloogiliselt ajast ning arust lahendusi.
Seitse aastat arendatud uus infosüsteem SKAIS2 pole tegelikult korralikult tööle hakanudki, kuid on ometi peagi jõudmas oma elukaare lõppu. See on Eesti riigi üks keerulisemaid ja kõige kallimaid infosüsteeme. Selle arendamisele on kulutatud 14 miljonit eurot ja just lõppenud riigihanke konkursiga kulutatakse veel kaheksa miljonit eurot.
Samal ajal pole jõutud teha vajalikke investeeringuid SKAIS2 elukaare pikendamiseks, sest süsteemis on poliitiliste otsuste tõttu kogu aeg üks suur tulekahju. Seetõttu kaevatakse end järjest sügavamale tehnoloogilisse võlga, mis omakorda teeb uute seadusemuudatuste infosüsteemi sisseviimise järjest kallimaks ja keerulisemaks.
SKA töötajad on ka ise tunnistanud, et süsteemi enda arendused on jäetud unarusse. Ilmselt on kellelgi olnud veendumus, et kui süsteem on alles arendusjärgus ning täielikult kasutusse võtmata, siis ei vaja see tüüpilisi elukaarega seotud investeeringuid ega ka igane. Paraku on see vale veendumus.
Ennustan, et eelkirjeldatud süsteemsete vigade tõttu, ollakse kolme aasta pärast sunnitud see ülikulukas SKAIS2 lahendus hoopis maha kandma. Uus infosüsteem tuleks ehitada täiesti puhtalt lehelt ja selle planeerimisega peaks alustama võimalikult ruttu. Juba seetõttu, et tarkvara eluiga piirdubki 8–15 aastaga. SKAIS2 on seitse aastat vana ja sisaldab juba vananenud baastehnoloogiaid.
Sisuliselt on SKAIS2 läbikukkunud projekt. Juba algusest peale tehti suur viga, kui taheti ühte suurt süsteemi, mis kataks pea kõik sotsiaalkaitse valdkonna vajadused. Väga keeruline on disainida süsteemi, mis peab järgneva kümne aasta jooksul tulema toime kõikide ideede ja soovide rakendamisega.
Tulevane SKAIS3 ei tohiks olla järjekordne monoliitse arhitektuuriga suur tükk tarkvara. Uus lahendus tuleks disainida modulaarsena, kus on võimalik funktsionaalseid mooduleid kiiremini lisada, täiendada, uuendada ja asendada. Selle fookus peaks olema andmetel ning integratsioonidel.
Lisaks SKAIS2 asendamise planeerimisele peaks sotsiaalkindlustusamet võitlema selle eest, et iga uus arendus ei süvendaks kogu infosüsteemi tehnoloogilist võlga. Poliitikutel tuleks aga uute toetuste ning pensionide määramisel või muutmisel arvestada nende rakendamisele kuluva aja ja rahaga. Praegu raisatakse 1,2 miljonit eurot maksumaksja raha selleks, et kevadel toimuvatel valimistel suurperede hääli võita.
Iga uus seadus, mille riigikogu võtab vastu, võiks sisaldada kriteeriumit, et me ei palka selle elluviimiseks inimesi käsitööd tegema. Selline rahapõletamine ei ole mõistlik. 1,2 miljonit eurot tuleks suunata tehnoloogiasse, et riigi toimimine muutuks tõhusamaks. Eesmärk peaks olema õhem ja targem riik, mitte naasmine massilise käsitöö ja Exceli failide vorpimise juurde.
Selleks, et edaspidised arendused oleksid kiiremad ja odavamad, võinuks riik tellida selle 1,2 miljoni euro eest hoopis SKAIS3 arhitektuuri ning panna SKAIS1 ja SKAIS2 kõrval uuel prototüübil tööle esimesed teenused.
Flowit Estonia ei ole sotsiaalkindlustusameti koostööpartner ning ettevõte ei tegele sotsiaalkaitse infosüsteemide arendamisega.
|
Andres Aavik: perehüvitised viivad sotsiaalkindlustusameti tagasi kiviaega
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Perehüvitise seadusega kaasnev IT-käkk ei ole üksikjuhus, vaid näide poliitikute pidevast tehnoloogiapimedast käitumisest. Uusi ja uusi valimiseelseid lubadusi külvates ei arvestata sellega, et järjekordseid toetusi määrates ja pensione muutes tuleb riigi infosüsteemides teha terve rida suuri arendusi ja muudatusi, mis vajavad aega ning raha.
Asi päädib sellega, et sotsiaalkindlustusamet (SKA) ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemi Keskus (TEHIK) peavad kliendisõbralike infosüsteemide arendamise ja täiustamise asemel pidevalt kustutama poliitikute tekitatud tulekahjusid ning maksma hüvitisi ja toetusi välja käsitööna. See on e-Eesti taandareng.
Sotsiaalkindlustusamet on pideva poliitilise surve all. Selle asemel, et riigi infosüsteeme ajakohastada, suunatakse ameti kogu ressurss poliitikute lubaduste täitmiseks. Selleks, et uued toetused saaks juba enne valimisi välja maksta, visatakse 1,2 miljonit eurot tuulde.
Perehüvitiste seaduse muudatused võttis riigikogu vastu 7. detsembril ja esimesed väljamaksed tuleb uute toetusmäärade järgi teha juba vähem kui kuu aja pärast. Täielik absurd!
Selleks, et sotsiaalkaitse infosüsteem hakkaks neid muudatusi õigesti arvestama, on vaja teha palju suuremahulisi IT-arendusi, milleks kulub aega vähemalt aasta. Näiteks tuleb süsteemile õpetada selgeks täiesti uued reeglid, et see oskaks automaatselt arvestada seadusest tulenevalt kuni 19-aastaste laste eest saadava toetuse järkjärgulist vähenemist. Arendusprotsessiga ei saa ka alustada enne, kui seadus on välja kuulutatud.
Uued toetused vajavad aasta jagu arendustööd
Suheldes SKA töötajatega selgub, et tööd saavad tehtud 12 kuuga vaid juhul, kui samal ajal ei tule juurde muid jooksvaid arendustöid. Sellist töörahu neile aga ei anta.
Näiteks oli sotsiaalkaitseameti tööplaanis tänavu 14 suurt arendust. Lisaks tuli neil tegeleda kuue lisaarendusega, et veidigi likvideerida sotsiaalkaitse infosüsteemi tehnoloogilist mahajäämust. Neile lisandus veel plaaniväliselt kolm arendust, mis olid seotud eelmise valitsuskoalitsiooni kehtestatud kahe hüvitise ja praeguse koalitsiooni nelja uue hüvitise rakendamisega. See näitab, et amet peab tegelema pidevalt tulekahjude kustutamisega.
Kuni arendused valmis saavad, tuleb osaliselt maksta hüvitisi ja toetusi käsitsi andmeid sisestades. Nüüdseks on kuhjunud juba omajagu neid toetuste ridu, millega ametnikud tegelevad käsitööna.
"Ettevõtted, mis seni seda infosüsteemi riigihanke raames arendasid, on praeguseks oma tööd raamlepingu ulatuses ära planeerinud."
Sotsiaalkaitse uut infosüsteemi SKAIS2 tundvaid häid spetsialiste on Eestis käputäis ja kõik nad tegelevadki praegu nende tulekahjude kustutamisega. See on väga keeruline infosüsteem, mille toimimismehhanismide mõistmiseks kulub ka kogenud tarkvaraarendajal kuid. Ettevõtted, mis seni seda infosüsteemi riigihanke käigus arendasid, on praeguseks oma tööd raamlepingu ulatuses ära planeerinud.
Uue arendaja leidmiseks on riigihange küll välja kuulutatud ja pakkumisedki on esitatud, aga arendustöödele tähendab see mitme kuu pikkust pausi. Isegi kui uuel pakkujal oleks selleks tööks tagataskus olemas täpselt õiged inimesed, võtavad juriidika, lepingute sõlmimine ning projekti sisse elamine aega kuni pool aastat. Alles siis võib loota esimesi töötavaid tükikesi, kuid mitte veel suuri muudatusi eeldavaid arendusi.
Sotsiaalkaitse infosüsteem on oma elukaare lõpus
Palju suurem probleem on aga sotsiaalkaitse infosüsteemi endaga, mida pole jõutud poliitikute tekitatud kiireloomuliste tööde kõrvalt piisavalt ajakohastada. Lisaks sisaldab see tehnoloogiliselt ajast ning arust lahendusi.
Seitse aastat arendatud uus infosüsteem SKAIS2 pole tegelikult korralikult tööle hakanudki, kuid on ometi peagi jõudmas oma elukaare lõppu. See on Eesti riigi üks keerulisemaid ja kõige kallimaid infosüsteeme. Selle arendamisele on kulutatud 14 miljonit eurot ja just lõppenud riigihanke konkursiga kulutatakse veel kaheksa miljonit eurot.
Samal ajal pole jõutud teha vajalikke investeeringuid SKAIS2 elukaare pikendamiseks, sest süsteemis on poliitiliste otsuste tõttu kogu aeg üks suur tulekahju. Seetõttu kaevatakse end järjest sügavamale tehnoloogilisse võlga, mis omakorda teeb uute seadusemuudatuste infosüsteemi sisseviimise järjest kallimaks ja keerulisemaks.
SKA töötajad on ka ise tunnistanud, et süsteemi enda arendused on jäetud unarusse. Ilmselt on kellelgi olnud veendumus, et kui süsteem on alles arendusjärgus ning täielikult kasutusse võtmata, siis ei vaja see tüüpilisi elukaarega seotud investeeringuid ega ka igane. Paraku on see vale veendumus.
Ennustan, et eelkirjeldatud süsteemsete vigade tõttu, ollakse kolme aasta pärast sunnitud see ülikulukas SKAIS2 lahendus hoopis maha kandma. Uus infosüsteem tuleks ehitada täiesti puhtalt lehelt ja selle planeerimisega peaks alustama võimalikult ruttu. Juba seetõttu, et tarkvara eluiga piirdubki 8–15 aastaga. SKAIS2 on seitse aastat vana ja sisaldab juba vananenud baastehnoloogiaid.
Sisuliselt on SKAIS2 läbikukkunud projekt. Juba algusest peale tehti suur viga, kui taheti ühte suurt süsteemi, mis kataks pea kõik sotsiaalkaitse valdkonna vajadused. Väga keeruline on disainida süsteemi, mis peab järgneva kümne aasta jooksul tulema toime kõikide ideede ja soovide rakendamisega.
Tulevane SKAIS3 ei tohiks olla järjekordne monoliitse arhitektuuriga suur tükk tarkvara. Uus lahendus tuleks disainida modulaarsena, kus on võimalik funktsionaalseid mooduleid kiiremini lisada, täiendada, uuendada ja asendada. Selle fookus peaks olema andmetel ning integratsioonidel.
Lisaks SKAIS2 asendamise planeerimisele peaks sotsiaalkindlustusamet võitlema selle eest, et iga uus arendus ei süvendaks kogu infosüsteemi tehnoloogilist võlga. Poliitikutel tuleks aga uute toetuste ning pensionide määramisel või muutmisel arvestada nende rakendamisele kuluva aja ja rahaga. Praegu raisatakse 1,2 miljonit eurot maksumaksja raha selleks, et kevadel toimuvatel valimistel suurperede hääli võita.
Iga uus seadus, mille riigikogu võtab vastu, võiks sisaldada kriteeriumit, et me ei palka selle elluviimiseks inimesi käsitööd tegema. Selline rahapõletamine ei ole mõistlik. 1,2 miljonit eurot tuleks suunata tehnoloogiasse, et riigi toimimine muutuks tõhusamaks. Eesmärk peaks olema õhem ja targem riik, mitte naasmine massilise käsitöö ja Exceli failide vorpimise juurde.
Selleks, et edaspidised arendused oleksid kiiremad ja odavamad, võinuks riik tellida selle 1,2 miljoni euro eest hoopis SKAIS3 arhitektuuri ning panna SKAIS1 ja SKAIS2 kõrval uuel prototüübil tööle esimesed teenused.
Flowit Estonia ei ole sotsiaalkindlustusameti koostööpartner ning ettevõte ei tegele sotsiaalkaitse infosüsteemide arendamisega.
### Response:
Andres Aavik: perehüvitised viivad sotsiaalkindlustusameti tagasi kiviaega
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Varglennukite F-35 ostmine USA-lt on Bundeswehri üks suuremaid hankeprojekte. USA tootja Lockheed Martini hävitajat F-35 peetakse maailma kõige moodsamaks lahingulennukiks.
Sellega soovib Saksamaa tagada ka NATO alliansi võtmekohustuse ehk nad on võimelised kandma tuumarelva. See on osa NATO heidutuskontseptsioonist, kus liitlastel on juurdepääs USA tuumapommidele.
Endise liidukantsleri Angela Merkeli võimul oleku ajal lükati F-35 ost tagasi. Veelgi enam, seda toetanud Saksa õhuväe kindral Karl Mullner oli sunnitud ametist lahkuma. F-35 ostmise tollane peamine vastuargument oli, et eelistada tuleb Euroopa enda tööstust ja selle Eurofighteri programmi. Eurofighter aga ei saa tuumarelvi kasutada.
Saksa õhujõudude kindral Ingo Gerhartz rõhutas, et esimesed Saksa piloodid peaksid saama USA-s hävituslennukite väljaõppe 2026. aastal. Esimesed lennukid paigutatakse Saksamaale 2027. aastal.
Eelmisel nädalal kirjutas Saksa meedia hulga kriitilisi lugusid kaitseministeeriumist ja eriti kaitseminister Christine Lambrechtist, kuna F-35 ost, aga ka mitmed teised hanked on läinud venima. Küsimusi tekitas F-35 jaoks Saksa lennuväljade ümberehitamine, USA müüja kõrgeid turvanõuded ja võimalikud tehnilised probleemid hävitajate lennutegevuse heakskiitmisega.
Eelarvekomisjon leidis, et nüüd on kaitseministeerium oma varasemaid väiteid täpsustanud ja "mainitud riskide esinemise tõenäosus on madal".
USA saatkond Berliinis avaldas läbimurde üle heameelt ja teatas oma avalduses, et see tagab NATO usaldusväärse heidutuse ka tulevikus.
"Saksa-Ameerika kaitsepartnerlus pole kunagi olnud tugevam kui praegu ja see on NATO Atlandi-ülese partnerluse põhisammas," seisab avalduses. Arvestades praegusi julgeolekuprobleeme, sealhulgas Venemaa sõda Ukrainas, on USA saatkonna teatel tihe koostöö liitlaste vahel olulisem kui kunagi varem.
Parlamendi eelarvekomisjon kiitis heaks ka muud projektid, mida rahastati 100 miljardi euro suurusest Bundeswehri erifondist. Eelarvekomisjon peab kinnitama Bundeswehri hanked, mis ületavad 25 miljonit eurot. Kokku on nüüdseks heaks kiidetud kaheksa nn 25 miljoni ettepanekut.
Keda aga moodsate hävitaja ost häiris, oli Greenpeace. "Saksa valitsus tahab raisata kümneid miljardeid maksumaksja raha ainuüksi selleks, et saaks hakata hädaolukorras kasutama tuumarelvi. Saksamaa osaleb seega saatuslikus tuumarelvastuse spiraalis," kritiseeris organisatsioon oma avalduses.
|
Saksamaa 35 varglennuki ost sai kännu tagant lahti
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varglennukite F-35 ostmine USA-lt on Bundeswehri üks suuremaid hankeprojekte. USA tootja Lockheed Martini hävitajat F-35 peetakse maailma kõige moodsamaks lahingulennukiks.
Sellega soovib Saksamaa tagada ka NATO alliansi võtmekohustuse ehk nad on võimelised kandma tuumarelva. See on osa NATO heidutuskontseptsioonist, kus liitlastel on juurdepääs USA tuumapommidele.
Endise liidukantsleri Angela Merkeli võimul oleku ajal lükati F-35 ost tagasi. Veelgi enam, seda toetanud Saksa õhuväe kindral Karl Mullner oli sunnitud ametist lahkuma. F-35 ostmise tollane peamine vastuargument oli, et eelistada tuleb Euroopa enda tööstust ja selle Eurofighteri programmi. Eurofighter aga ei saa tuumarelvi kasutada.
Saksa õhujõudude kindral Ingo Gerhartz rõhutas, et esimesed Saksa piloodid peaksid saama USA-s hävituslennukite väljaõppe 2026. aastal. Esimesed lennukid paigutatakse Saksamaale 2027. aastal.
Eelmisel nädalal kirjutas Saksa meedia hulga kriitilisi lugusid kaitseministeeriumist ja eriti kaitseminister Christine Lambrechtist, kuna F-35 ost, aga ka mitmed teised hanked on läinud venima. Küsimusi tekitas F-35 jaoks Saksa lennuväljade ümberehitamine, USA müüja kõrgeid turvanõuded ja võimalikud tehnilised probleemid hävitajate lennutegevuse heakskiitmisega.
Eelarvekomisjon leidis, et nüüd on kaitseministeerium oma varasemaid väiteid täpsustanud ja "mainitud riskide esinemise tõenäosus on madal".
USA saatkond Berliinis avaldas läbimurde üle heameelt ja teatas oma avalduses, et see tagab NATO usaldusväärse heidutuse ka tulevikus.
"Saksa-Ameerika kaitsepartnerlus pole kunagi olnud tugevam kui praegu ja see on NATO Atlandi-ülese partnerluse põhisammas," seisab avalduses. Arvestades praegusi julgeolekuprobleeme, sealhulgas Venemaa sõda Ukrainas, on USA saatkonna teatel tihe koostöö liitlaste vahel olulisem kui kunagi varem.
Parlamendi eelarvekomisjon kiitis heaks ka muud projektid, mida rahastati 100 miljardi euro suurusest Bundeswehri erifondist. Eelarvekomisjon peab kinnitama Bundeswehri hanked, mis ületavad 25 miljonit eurot. Kokku on nüüdseks heaks kiidetud kaheksa nn 25 miljoni ettepanekut.
Keda aga moodsate hävitaja ost häiris, oli Greenpeace. "Saksa valitsus tahab raisata kümneid miljardeid maksumaksja raha ainuüksi selleks, et saaks hakata hädaolukorras kasutama tuumarelvi. Saksamaa osaleb seega saatuslikus tuumarelvastuse spiraalis," kritiseeris organisatsioon oma avalduses.
### Response:
Saksamaa 35 varglennuki ost sai kännu tagant lahti
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Drell mängis 21 minutit ja panustas kolme punkti, nelja lauapalli ja ühe resultatiivse sööduga. Nii Carlik Jones kui Javon Freeman-Liberty tõid 21 punkti, Marko Simonovic lisas 18 ning Malcolm Hill ja Ethan Thompson kumbki 17 punkti. Simonovic võttis ka 15 lauapalli.
Motor City Cruise'i parim oli Jules Bernard 22 punkti ja üheksa lauapalliga, Buddy Boeheim lisas 21 punkti ja võttis seitse lauapalli.
Windy City Bullsil on kirjas üheksa võitu ja viis kaotust, sellega ollakse idakonverentsis kolmandal kohal. Motor City Cruise'ile oli see kolme võidu kõrvale 13. kaotus.
|
Drell ja Windy City Bulls võtsid kindla võidu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Drell mängis 21 minutit ja panustas kolme punkti, nelja lauapalli ja ühe resultatiivse sööduga. Nii Carlik Jones kui Javon Freeman-Liberty tõid 21 punkti, Marko Simonovic lisas 18 ning Malcolm Hill ja Ethan Thompson kumbki 17 punkti. Simonovic võttis ka 15 lauapalli.
Motor City Cruise'i parim oli Jules Bernard 22 punkti ja üheksa lauapalliga, Buddy Boeheim lisas 21 punkti ja võttis seitse lauapalli.
Windy City Bullsil on kirjas üheksa võitu ja viis kaotust, sellega ollakse idakonverentsis kolmandal kohal. Motor City Cruise'ile oli see kolme võidu kõrvale 13. kaotus.
### Response:
Drell ja Windy City Bulls võtsid kindla võidu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Riigikogu valimise seaduse § 4 lg 3 ja teised valimisseadused välistavad kinnipidamisasutuses karistust kandva ja kohtu poolt süüdi mõistetud isiku hääletamisõiguse, olles seejuures 2005. aastast vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga.
Ka riigikohus on sellele probleemile korduvalt tähelepanu juhtinud. Sellest ajast on toimunud kaheteistkümnel korral riigikogu, kohaliku omavalitsuse ja Euroopa Parlamendi valimised. 2023. aasta riigikogu valimised on kolmeteistkümnes kord, kui Eesti rikub ühe grupi Eesti kodanike põhiõigusi.
"Jätke 5. märts 2023 meelde, minge valima!", kutsus president Alar Karis üles parlamendivalimistest agaralt osa võtma. Üleskutse aga takerdub vanglaväravatesse ja sealt edasi ei jõua.
Euroopa Inimõiguste Kohtu häirekell
Konventsiooni lisaprotokolli artikkel 3 tagab igaühele õiguse valida. Üldsõnalisele normile tuli sisu 2005. aasta EIK Suurkoja otsuses Hirst vs Ühendkuningriik 1. Kohus rõhutas, et kinnipeetavatel säilivad kõik põhiõigused ja vabadused, mis on konventsiooniga tagatud, välja arvatud õigus isikuvabadusele (st siis vabalt liikuda), mida on seaduslikult piiratud. Igasugused piirangud peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed. Põhjendused võivad olla seotud julgeoleku tagamise vajadusega või kuritegevuse ja rahutuse ärahoidmisega või kaasnevad paratamatult vangistusega.
Selles asjas kaebas eluaegne kinnipeetav, et absoluutne valimisõiguse keeld on konventsiooniga vastuolus. EIK leidis, et ehkki riikidel on otsustusruum määratlemaks, kellel on õigus valida, siis automaatne ja absoluutne valimisõiguse keeld – kui ei arvestata karistuse pikkust, kuriteo raskust või iseloomu – on konventsiooniga vastuolus. Kohus mõistis riigilt kinnipeetava kasuks 23 200 eurot kohtukulude hüvitamiseks. 2
Alates Hirsti lahendist on kohtupraktika selge: automaatne ja absoluutne kinnipeetavate valimisõiguse piirang on konventsiooniga vastuolus.
Kuid mitte iga piirang ei ole lubamatu. Näiteks ei tekitanud probleemi Itaalia seadus, mis piiras valimisõigust teatud kuritegude puhul (kuritegevused riigi vastu või teod, mida karistati kolmeaastase või pikema vangistusega).
Riikidel on kaalutlusõigus valida, kas valimisõiguse äravõtmine on igakordne kohtuniku otsus või on konkreetsed alused ette nähtud karistusõiguses. 3 Eestis on praeguse seisuga 1710 süüdimõistetut, nendest 67 protsenti Eesti kodanikud, 4 seega 1146 kinnipeetavat, kellest vähemalt osal peaks olema õigus riigikogu valimistel osaleda.
Ahjusoe EIK-i otsus 6. detsembrist puudutab Eestit. Asjas Kalda vs Eesti (nr 2) kaebas eluaegne kinnipeetav, et tal ei olnud võimalik osaleda 2019. aastal Euroopa Parlamendi valimistel hääleandjana. EIK ei pidanud piirangut konkreetse isiku puhul ebaproportsionaalseks, võttis arvesse tema kuritegude arvu, iseloomu ja raskust (karistatud eluaegse vangistusega) ning seda, et ta ka vanglas oli jätkanud kuritegude toimepanemist. 5 Selles asjas Eesti riik hüvitist maksma ei pidanud.
See lahend puudutab ainult ühte isikut ja mitte Eesti kinnipeetavate valimisõigust laiemalt. Otsusel on aga eriarvamused, millega heideti kivi ka riigikohtu kapsaaeda, sest eriarvamuse kohaselt on vastuoluline, et riigikohus kohaldas normi, mille põhiseadusele vastavuse osas avaldas ise kahtlust. 6
Ühel kohal tammumine ja tühjad sõnad
2006. aastal, pärast Hirsti lahendit, võttis õiguskantsler seisukoha, et piirang ei ole proportsionaalne ja on põhiseadusega vastuolus. Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas õiguskantsleri koostatud analüüsi ning võttis samal aastal seisukoha, et kokku tuleks kutsuda laiem nõupidamine praktiliste probleemide analüüsimiseks.
See toimus justiitsministeeriumis mais 2006. aastal. Justiitsminister Rein Lang võttis seisukoha, et kuna ei ole selget ülevaadet kõigist võimalikest probleemidest, mis kinnipeetavate hääletamisõiguse laiendamisega võiksid kaasneda, siis poliitilist initsiatiivi seaduste muutmiseks üles ei näidata. 7 Vaikus.
Kurioosumina said kaks kinnipeetavat 2015. aastal riigikogu valimistel esialgse õiguskaitse korras valida, kuid riigikohtu üldkogu jättis hiljem nende taotlused rahuldamata, sest nende puhul leiti piirang olevat proportsionaalne (kinnipeetavad olid süüdi mõistetud raskete kuritegude eest).
"Riigikohus viitas samas lahendis, et riigikogul on õigus asendada põhiseadusvastased normid põhiseaduspäraste normidega."
Nii riigikogu kui ka õiguskantsler leidsid riigikohtule esitatud arvamuses, et kõigilt vanglakaristust kandvatelt kinnipeetavatelt parlamendivalimistel hääleõiguse äravõtmine on põhiseadusega vastuolus. Riigikohus viitas samas lahendis, et riigikogul on õigus asendada põhiseadusvastased normid põhiseaduspäraste normidega ja õiguskantsleril on võimalik alustada abstraktset normikontrolli põhiseaduse vastaste normide osas. 8
Riigikogu ei ole norme asendanud ja õiguskantsler ei ole alustanud abstraktset normikontrolli. Vaikus.
2017. aasta ettekandes tuletas riigikogule meelde riigikohtu esimees Priit Pikamäe – nagu ka tema eelkäija 2012. aastal –, et absoluutset vanglakaristust kandvate isikute osavõtu välistamine on probleemne ja just nüüd on õige aeg lahenduste üle arutada, sest järgmised valimised seisavad ees (siis olid need 2019. aasta valimised). 9
2018. aastal leidis justiitsminister Urmas Reinsalu, et valimisõiguse võiksid saada vaid need kinnipeetavad, kes kannavad kuni üheaastast vanglakaristust (valimisõiguse oleks saanud 59 kinnipeetavat). 10
Kuidas sellise valikuni jõuti, ei ole selge. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants sõnas 2019. aastal, et riigikogus esindatud erakonnad jäid vangide valimisõiguse regulatsiooni osas erinevatele seisukohtadele ja seetõttu polnud võimalik edasi liikuda. 11 Vaikus.
2022. aasta sügisel meenutas ERR-is valimiskomisjoni esimees Oliver Kask EIK Hirsti lahendit ja Eesti õiguse vastuolu rahvusvahelise õigusega. Justiitsminister Lea Danilson-Järg on seisukohal, et kinnipeetavatel "ei ole tegelikult mingit moraalset õigust riigi parlamenti valida", mistõttu ei ole neile hääleõiguse andmise teemat mõtet enne valimisi püstitada, seda kohtupraktika ja põhiseaduslike institutsioonide seisukohtadest hoolimata. 12 Vaikus.
Sügisesel valimiseelsel debatil oli poliitikutel arutelu keskmeks siin elavate venelaste valimisõiguse piiramine kohalike omavalitsuste valimistel. Eesti kodanikest kinnipeetavate valimisõiguse absoluutne piirang ehk nn tsiviilsurma küsimus (ladina keeles civiliter mortuus: isik küll elab, aga teda justkui ühiskonna jaoks ei eksisteeri) on poliitikutele ebahuvitav.
Tsiteerides praegust riigikogu juhatuse liiget Martin Helmet: "Meie riik on liiga vaene, et jätiste ja elajate peal oma suuremeelsust demonstreerida." 13 Sest see tekitab liiga palju otseselt hääli mittetoovat resonantsi, nõuab liiga palju selgitustööd, tekitab inimestes liiga suuri hirme – ja valijate hirmul on suured silmad – üleüldse on see ebahuvitav ja surmigav teema.
Mittemidagitegemise plaani riskid
Jätkuvalt on lahendamata Eesti õiguse vastuolu põhiseaduse ja konventsiooniga, mis võib tähendada halduskohtutele rohkesti lisatööd, tuua kaasa hääletamistulemuste osalise tühistamise ja tekitada riigile kahjunõuete kaudu otsest rahalist kulu.
Värske Kalda lahendi valguses on suurem risk, et valimiste eel saavad halduskohtud rohkesti kaebusi kinnipeetavatelt, kellel on võimalik taotleda kohtus enda valijate nimekirja kandmiseks kohustamist (esitades eelnevalt taotluse valla- või linnasekretärile). Samuti võib kinnipeetav taotleda hääletamisel osalemise tagamist esialgse õiguskaitse korras. See tekitab juurde asjatut asjaajamist.
Kõige tipuks ei ole välistatud hääletamistulemuste osalise tühistamise võimalus, näiteks kui kinnipeetav on andnud õigeaegselt teada soovist hääletada, talle pole seda võimaldatud ja hääletamistulemus jääb sõltuma mõnest üksikust häälest. 14
Samuti on võimalik, et riigikohus tunnistab vaidluse korral valimisõiguse piirangu (näiteks osaliselt) põhiseaduse vastaseks. Selline menetlus võib toimuda näiteks õiguskantsleri algatusel või kui kinnipeetav pöördub kaebusega halduskohtusse, kes algatab piirangu suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve. Nendes kaebustes, mis on seni jõudnud riigikohtusse, on hääleõiguse piiramist peetud põhiseaduspäraseks, sest kaebajateks olid isikud, kes olid toime pannud raskeid kuritegusid.
Kui edasised kaebused jõuavad EIK-i (või näiteks võtab EIK suurkoda menetlusse Kalda võimaliku taotluse) ja riik loetakse konventsiooni rikkunuks, võib sellega kaasneda kohustus tasuda tuhandetes eurodes kinnipeetavatele hüvitist neile tekitatud kahju eest ja/või menetluskulusid.
Miskipärast leiab Eesti riik, et kõigeks selleks on üleliigset raha ning ametnikel ja kohtunikel üleliigset aega.
Isegi kui Eestis kehtiv kinnipeetavate valimisõiguse absoluutne piirang ei oleks vastuolus rahvusvahelise õiguse ja 21. sajandi Euroopa demokraatia põhimõtetega, siis vajavad valimisseadused kaasajastamist nii demokraatia kui ka kinnipeetavate taasühiskonnastamise perspektiivist ja sellegi tõttu, et ei ole enam veenvaid põhjuseid, miks absoluutse keeluga jätkata.
Valimisõigus vanglas kui 21. sajandi demokraatia loomulik arenguetapp
Kinnipeetavate valimisõiguse piiramine ulatub Vanasse-Kreekasse ja keskaega. Tänapäeval peetakse valimisõigusest ilmajätmist nähtamatuks karistuseks, mis ei tohiks vangistusega kaasneda. EIK on korduvalt öelnud, et valimisõigus ei ole privileeg ja et 21. sajandi demokraatia aluspõhimõteteks on kaasamine ja üldised valimised. 15
1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 58 ütleb, et süüdimõistetud ja karistust kandvate kodanike osavõttu hääletamisest võib seadusega piirata. Sarnane piirang oli ka 1920. aasta ja 1937. aasta põhiseadustes. Nüüdne põhiseadus ise piirangut ei sätesta, vaid jätab selle hiljem seadusandjale otsustamiseks. Norm võimaldab piiramist, kuid seda ei nõua.
Põhiseaduse kirjutamisel leiti, et tulevikus, demokraatia kindlustumisel, ei pruugi piirang olla enam vajalik ega ka põhjendatud. Piirang tulenes ennekõike praktilistest vajadustest, sest valimiste korraldamine kinnipidamiskohtades oleks olnud komplitseeritud, tegemist oli põhiseaduse väljatöötamise ajaga ja ilma kohtuvaidlusteta ei oleks valimiste korraldamine vanglas olnud võimalik. 16 Nüüdseks on need põhjused aegunud.
See aga ei tähenda, et kinnipeetavate valimisõigus on absoluutne õigus, vaid asjaolu, et avalik arvamus suhtub sellesse negatiivselt, ei saa õigustada kinnipeetavate valimisõiguse äravõtmist. 17 Põhiõigused hoiavad demokraatiat ja vastupidi. Lennart Meri ütles: "Demokraatia peab oma nõudlikus terviklikkuses iga päev uuesti sündima". Kui isik satub vanglasse, siis mõistetakse hukka tegu, mitte inimene ise.. 18 Demokraatlikus riigis puudub moraalne ja eetiline põhjendus absoluutseks kinnipeetavate valimiskeeluks.
Riigile on oluline iga kodanik, teatud hetkedel isegi olulisem, kui me võiksime arvata. Näiteks mõnes Ukraina vanglas osalevad kinnipeetavad võitluses Venemaa vägede vastu: õmblevad vorme, osalevad kübersõjas (jätavad kommentaare Vene uudistele) või on saanud Ukraina presidendilt amnestia, et osaleda oma riigi kaitsmisel okupatsiooni eest.
2019. aasta Ukraina presidendivalimistel hääletas 90 protsenti kinnipeetavatest teises voorus praeguse presidendi Volodõmõr Zelenski poolt. 19 Vene vägedele on vanglad väidetavalt strateegilised kohad toetajate värbamiseks ja koheselt sorteeritakse välja need, kes oleksid nõus võitlema Vene võimude poolt ja nõustuma okupatsiooniga. 20
Valimisõigus vanglas kui taasühiskonnastamise osa
21. sajandi kriminoloogias räägitakse üha rohkem kuritegevusest irdumisest ehk küsitakse, kuidas oleks võimalik, et isik enam süütegusid toime ei paneks ja kuidas seda saavutust seejärel tsementeerida? 21
Kodanikuintegratsioon (i.k civic integration) on selle üks oluline võtmeosa: tuleb keskenduda isiku (taas)sidumisele ühiskonnaga. See tähendab, et isikud peavad üles ehitama endast ühiskondlikult positiivse identiteedi. Kui isikul piiratakse valimisõigust, siis on kodanikuintegratsioon raskendatud, sest sellega vähendatakse kodanikuvastutust, mille kaudu on võimalik õppida austust õigusriigi põhimõtete vastu.
"Taasühiskonnastamine eeldab, et oleks loodud tingimused, mis motiveeriksid võtma oma elukorralduse üle enamat vastutust."
Norra kriminoloog Nils Christie paneb südamele, et karistuse täideviimine ei saa olla vaid puhas ja hügieeniline operatsioon, isiku äralõikamine ühiskonnast ja tema asetamine pealtvaataja seisundisse. Seega taasühiskonnastamine eeldab, et oleks loodud tingimused, mis motiveeriksid võtma oma elukorralduse üle enamat vastutust ja vanglal oleks võimalus sedasi mõjutada vangistuse eesmärgi saavutamist positiivse mõjutamise kaudu. 22
Valimisõigus aitab kinnipeetaval mitte kaotada sidet ühiskonnaga ning tunda end kuhugi kuuluvat. Kuuluvus tekitab hoolivust selle ühiskondliku võrgustiku suhtes, kuhu kuulutakse ja tuntakse end kuuluvat. Nagu väljendas EIK kohtunik Caflisch Hirsti otsuse juures, siis just valimistest osavõtmise õiguse andmine võib olla esimene samm kinnipeetavate taasühiskonnastamisel.
Hirmul ei pea olema suured silmad
Esiteks, valimisõiguse absoluutne piirang on Euroopas erandlik. Täieliku valimiskeelu osas oleme ühes paadis näiteks koos Bulgaaria, Armeenia, Gruusia ja veel mõne üksiku riigiga nagu Venemaa (aastani 2022 oli Euroopa Nõukogu liikmesriik). Meie lähiriikides Rootsis, Soomes, Taanis, Lätis ja Leedus saavad valida kõik kinnipeetavad. 23
Teiseks ei ole põhjust eeldada, et valimisõigus vanglas hakkaks mõjutama ühe valimispiirkonna valimistulemusi. Valijate nimekiri koostatakse rahvastikuregistri järgse elukoha aadressi alusel (kui see puudub, siis valimisnimekirja kantavaks aadressiks on viibimiskoha aadress). Seega on kinnipeetav ennekõike oma kodukoha piirkonna valija.
Kolmandaks, kinnipeetavatel on ligipääs ajalehtedele, raadiole ja televisioonile, mis tagab asjakohase valimisinfo saamise.
Neljandaks, rahvusvaheline õigus jätab riigile otsustusruumi, millistel kinnipeetavatel on õigus valida. Näiteks võib riik teatud isikud välistada süüteo iseloomu (kõige raskemad ja riigivastased süüteod) ja/või karistuse pikkuse (pikaajalise vangistusega karistatud) alusel hääletamisel osalemisest. Seega ei pea riik võimaldama kõikidel kinnipeetavatel valida.
Viiendaks, Eesti riigil on piisavalt välja arenenud vanglasüsteem ning valimiskorraldus koos seda kindlustavate õiguslike ja tehniliste meetmetega, tagamaks valimistel korra ning ühetaolisuse põhimõtte ja valimisvabaduse realiseerumise. Samuti on riigil olemas toimiv elukoha registreerimise süsteem (rahvastikuregister) ja karistusandmete säilitamine (karistusregister), mis tagavad avalikule võimule valimiste korrakohaseks korraldamiseks vajalike andmete olemasolu. 24
Valimiste korraldamine vanglates ei ole Eestile midagi uut. Kuna vahistatute valimisõigust ei ole piiratud, on valimiste korraldamise kogemus olemas ka vanglatel.
Kokkuvõtte asemel: acta, non verba
Kui Norras saabub kinnipeetav esimest korda Haldeni vanglasse, siis teenistuja ulatab talle tervituseks käe – ehmatatakse isik ära, et kuidas ei olegi polariseerimist? Selle žestiga aga sümboolselt aidatakse kinnipeetaval üle kuristiku astuda. 25 Nagu ütleb ka Eesti vanasõna – kes põldu toidab, seda toidab põld jälle.*
* Erandid kinnitavad reeglit.
1 Hirst vs Ühendkuningriik (nr 2), 6.10.2005
2 Hirst vs Ühendkuningriik (nr 2), 6.10.2005
3 Scoppola vs Itaalia (nr 3), 22.05.2012
4 Vanglateenistuse statistika (2022), kriminaalpoliitika aastaraamat (2021)
5 Kalda vs Eesti (nr 2), 6.12.2022
6 Kohtunik Serghidese eriarvamus Kalda vs. Eesti (nr 2) otsusele
7 Õiguskantsleri 2006.a tegevuse ülevaade
8 Riigikohtu üldkogu 1.07.2015 otsus 3-4-1-2-15
9 Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe ettekanne 2017. aastal riigikogule, 08.06.2017
10 Teateid elust. " 59 vangi saab õiguse riigikogu valida?". Eesti Ekspress, 23.05.2018
11 K. Väli. " Valimispalagan türmis: vangile ei meeldi trellid ja Urmas Reinsalu". Õhtuleht, 25.01.2019
12 M. Hindre. " Vabariigi valimiskomisjon tahab osa vange valimistele lubada". ERR, 16.09.2022
13 T. Vahter, K. Kivi " Särava mõistusega noormees". Eesti Ekspress, 15.07.2003
14 M. Hindre. "Vabariigi valimiskomisjon tahab osa vange valimistele lubada". ERR, 16.09.2022
15 Kalda vs Eesti (nr 2), 6.12.2022
16 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2002, lk 413
17 Hirst vs Ühendkuningriik (nr 2), 6.10.2005
18 S. Tzitzis. La Philosophie Pénale. Presses Universitaires de France 1996
19 Vox Ukraine. Voting behind bars. Who do Ukrainian prisoners support?, 5.08.2019
20 Prison Insider. Ukraine: " Prisons are left on their own", 5.05.2022
21 B.L.Miller, J.F.Spillane. Civil death: An examination of ex-felon disenfranchisement and reintegration. Punishment & Society 14(4) 402–428, 2012, lk 7 – 8
22 K.Tüllinen Taasühiskonnastamine vanglas. Sotsiaaltöö 3/2016
23 BBC news " Prisoner votes by European country", 22.11.2012
24 Õiguskantsleri 2006. aasta tegevuse ülevaade
25 Norra vanglad on esirinnas sellega, et sealt ei satu nii palju vanglas viibivaid isikuid taas vanglasse
|
Olesk ja Tarros: Eesti rikub vaikides kinnipeetavate valimisõigust
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogu valimise seaduse § 4 lg 3 ja teised valimisseadused välistavad kinnipidamisasutuses karistust kandva ja kohtu poolt süüdi mõistetud isiku hääletamisõiguse, olles seejuures 2005. aastast vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga.
Ka riigikohus on sellele probleemile korduvalt tähelepanu juhtinud. Sellest ajast on toimunud kaheteistkümnel korral riigikogu, kohaliku omavalitsuse ja Euroopa Parlamendi valimised. 2023. aasta riigikogu valimised on kolmeteistkümnes kord, kui Eesti rikub ühe grupi Eesti kodanike põhiõigusi.
"Jätke 5. märts 2023 meelde, minge valima!", kutsus president Alar Karis üles parlamendivalimistest agaralt osa võtma. Üleskutse aga takerdub vanglaväravatesse ja sealt edasi ei jõua.
Euroopa Inimõiguste Kohtu häirekell
Konventsiooni lisaprotokolli artikkel 3 tagab igaühele õiguse valida. Üldsõnalisele normile tuli sisu 2005. aasta EIK Suurkoja otsuses Hirst vs Ühendkuningriik 1. Kohus rõhutas, et kinnipeetavatel säilivad kõik põhiõigused ja vabadused, mis on konventsiooniga tagatud, välja arvatud õigus isikuvabadusele (st siis vabalt liikuda), mida on seaduslikult piiratud. Igasugused piirangud peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed. Põhjendused võivad olla seotud julgeoleku tagamise vajadusega või kuritegevuse ja rahutuse ärahoidmisega või kaasnevad paratamatult vangistusega.
Selles asjas kaebas eluaegne kinnipeetav, et absoluutne valimisõiguse keeld on konventsiooniga vastuolus. EIK leidis, et ehkki riikidel on otsustusruum määratlemaks, kellel on õigus valida, siis automaatne ja absoluutne valimisõiguse keeld – kui ei arvestata karistuse pikkust, kuriteo raskust või iseloomu – on konventsiooniga vastuolus. Kohus mõistis riigilt kinnipeetava kasuks 23 200 eurot kohtukulude hüvitamiseks. 2
Alates Hirsti lahendist on kohtupraktika selge: automaatne ja absoluutne kinnipeetavate valimisõiguse piirang on konventsiooniga vastuolus.
Kuid mitte iga piirang ei ole lubamatu. Näiteks ei tekitanud probleemi Itaalia seadus, mis piiras valimisõigust teatud kuritegude puhul (kuritegevused riigi vastu või teod, mida karistati kolmeaastase või pikema vangistusega).
Riikidel on kaalutlusõigus valida, kas valimisõiguse äravõtmine on igakordne kohtuniku otsus või on konkreetsed alused ette nähtud karistusõiguses. 3 Eestis on praeguse seisuga 1710 süüdimõistetut, nendest 67 protsenti Eesti kodanikud, 4 seega 1146 kinnipeetavat, kellest vähemalt osal peaks olema õigus riigikogu valimistel osaleda.
Ahjusoe EIK-i otsus 6. detsembrist puudutab Eestit. Asjas Kalda vs Eesti (nr 2) kaebas eluaegne kinnipeetav, et tal ei olnud võimalik osaleda 2019. aastal Euroopa Parlamendi valimistel hääleandjana. EIK ei pidanud piirangut konkreetse isiku puhul ebaproportsionaalseks, võttis arvesse tema kuritegude arvu, iseloomu ja raskust (karistatud eluaegse vangistusega) ning seda, et ta ka vanglas oli jätkanud kuritegude toimepanemist. 5 Selles asjas Eesti riik hüvitist maksma ei pidanud.
See lahend puudutab ainult ühte isikut ja mitte Eesti kinnipeetavate valimisõigust laiemalt. Otsusel on aga eriarvamused, millega heideti kivi ka riigikohtu kapsaaeda, sest eriarvamuse kohaselt on vastuoluline, et riigikohus kohaldas normi, mille põhiseadusele vastavuse osas avaldas ise kahtlust. 6
Ühel kohal tammumine ja tühjad sõnad
2006. aastal, pärast Hirsti lahendit, võttis õiguskantsler seisukoha, et piirang ei ole proportsionaalne ja on põhiseadusega vastuolus. Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas õiguskantsleri koostatud analüüsi ning võttis samal aastal seisukoha, et kokku tuleks kutsuda laiem nõupidamine praktiliste probleemide analüüsimiseks.
See toimus justiitsministeeriumis mais 2006. aastal. Justiitsminister Rein Lang võttis seisukoha, et kuna ei ole selget ülevaadet kõigist võimalikest probleemidest, mis kinnipeetavate hääletamisõiguse laiendamisega võiksid kaasneda, siis poliitilist initsiatiivi seaduste muutmiseks üles ei näidata. 7 Vaikus.
Kurioosumina said kaks kinnipeetavat 2015. aastal riigikogu valimistel esialgse õiguskaitse korras valida, kuid riigikohtu üldkogu jättis hiljem nende taotlused rahuldamata, sest nende puhul leiti piirang olevat proportsionaalne (kinnipeetavad olid süüdi mõistetud raskete kuritegude eest).
"Riigikohus viitas samas lahendis, et riigikogul on õigus asendada põhiseadusvastased normid põhiseaduspäraste normidega."
Nii riigikogu kui ka õiguskantsler leidsid riigikohtule esitatud arvamuses, et kõigilt vanglakaristust kandvatelt kinnipeetavatelt parlamendivalimistel hääleõiguse äravõtmine on põhiseadusega vastuolus. Riigikohus viitas samas lahendis, et riigikogul on õigus asendada põhiseadusvastased normid põhiseaduspäraste normidega ja õiguskantsleril on võimalik alustada abstraktset normikontrolli põhiseaduse vastaste normide osas. 8
Riigikogu ei ole norme asendanud ja õiguskantsler ei ole alustanud abstraktset normikontrolli. Vaikus.
2017. aasta ettekandes tuletas riigikogule meelde riigikohtu esimees Priit Pikamäe – nagu ka tema eelkäija 2012. aastal –, et absoluutset vanglakaristust kandvate isikute osavõtu välistamine on probleemne ja just nüüd on õige aeg lahenduste üle arutada, sest järgmised valimised seisavad ees (siis olid need 2019. aasta valimised). 9
2018. aastal leidis justiitsminister Urmas Reinsalu, et valimisõiguse võiksid saada vaid need kinnipeetavad, kes kannavad kuni üheaastast vanglakaristust (valimisõiguse oleks saanud 59 kinnipeetavat). 10
Kuidas sellise valikuni jõuti, ei ole selge. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants sõnas 2019. aastal, et riigikogus esindatud erakonnad jäid vangide valimisõiguse regulatsiooni osas erinevatele seisukohtadele ja seetõttu polnud võimalik edasi liikuda. 11 Vaikus.
2022. aasta sügisel meenutas ERR-is valimiskomisjoni esimees Oliver Kask EIK Hirsti lahendit ja Eesti õiguse vastuolu rahvusvahelise õigusega. Justiitsminister Lea Danilson-Järg on seisukohal, et kinnipeetavatel "ei ole tegelikult mingit moraalset õigust riigi parlamenti valida", mistõttu ei ole neile hääleõiguse andmise teemat mõtet enne valimisi püstitada, seda kohtupraktika ja põhiseaduslike institutsioonide seisukohtadest hoolimata. 12 Vaikus.
Sügisesel valimiseelsel debatil oli poliitikutel arutelu keskmeks siin elavate venelaste valimisõiguse piiramine kohalike omavalitsuste valimistel. Eesti kodanikest kinnipeetavate valimisõiguse absoluutne piirang ehk nn tsiviilsurma küsimus (ladina keeles civiliter mortuus: isik küll elab, aga teda justkui ühiskonna jaoks ei eksisteeri) on poliitikutele ebahuvitav.
Tsiteerides praegust riigikogu juhatuse liiget Martin Helmet: "Meie riik on liiga vaene, et jätiste ja elajate peal oma suuremeelsust demonstreerida." 13 Sest see tekitab liiga palju otseselt hääli mittetoovat resonantsi, nõuab liiga palju selgitustööd, tekitab inimestes liiga suuri hirme – ja valijate hirmul on suured silmad – üleüldse on see ebahuvitav ja surmigav teema.
Mittemidagitegemise plaani riskid
Jätkuvalt on lahendamata Eesti õiguse vastuolu põhiseaduse ja konventsiooniga, mis võib tähendada halduskohtutele rohkesti lisatööd, tuua kaasa hääletamistulemuste osalise tühistamise ja tekitada riigile kahjunõuete kaudu otsest rahalist kulu.
Värske Kalda lahendi valguses on suurem risk, et valimiste eel saavad halduskohtud rohkesti kaebusi kinnipeetavatelt, kellel on võimalik taotleda kohtus enda valijate nimekirja kandmiseks kohustamist (esitades eelnevalt taotluse valla- või linnasekretärile). Samuti võib kinnipeetav taotleda hääletamisel osalemise tagamist esialgse õiguskaitse korras. See tekitab juurde asjatut asjaajamist.
Kõige tipuks ei ole välistatud hääletamistulemuste osalise tühistamise võimalus, näiteks kui kinnipeetav on andnud õigeaegselt teada soovist hääletada, talle pole seda võimaldatud ja hääletamistulemus jääb sõltuma mõnest üksikust häälest. 14
Samuti on võimalik, et riigikohus tunnistab vaidluse korral valimisõiguse piirangu (näiteks osaliselt) põhiseaduse vastaseks. Selline menetlus võib toimuda näiteks õiguskantsleri algatusel või kui kinnipeetav pöördub kaebusega halduskohtusse, kes algatab piirangu suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve. Nendes kaebustes, mis on seni jõudnud riigikohtusse, on hääleõiguse piiramist peetud põhiseaduspäraseks, sest kaebajateks olid isikud, kes olid toime pannud raskeid kuritegusid.
Kui edasised kaebused jõuavad EIK-i (või näiteks võtab EIK suurkoda menetlusse Kalda võimaliku taotluse) ja riik loetakse konventsiooni rikkunuks, võib sellega kaasneda kohustus tasuda tuhandetes eurodes kinnipeetavatele hüvitist neile tekitatud kahju eest ja/või menetluskulusid.
Miskipärast leiab Eesti riik, et kõigeks selleks on üleliigset raha ning ametnikel ja kohtunikel üleliigset aega.
Isegi kui Eestis kehtiv kinnipeetavate valimisõiguse absoluutne piirang ei oleks vastuolus rahvusvahelise õiguse ja 21. sajandi Euroopa demokraatia põhimõtetega, siis vajavad valimisseadused kaasajastamist nii demokraatia kui ka kinnipeetavate taasühiskonnastamise perspektiivist ja sellegi tõttu, et ei ole enam veenvaid põhjuseid, miks absoluutse keeluga jätkata.
Valimisõigus vanglas kui 21. sajandi demokraatia loomulik arenguetapp
Kinnipeetavate valimisõiguse piiramine ulatub Vanasse-Kreekasse ja keskaega. Tänapäeval peetakse valimisõigusest ilmajätmist nähtamatuks karistuseks, mis ei tohiks vangistusega kaasneda. EIK on korduvalt öelnud, et valimisõigus ei ole privileeg ja et 21. sajandi demokraatia aluspõhimõteteks on kaasamine ja üldised valimised. 15
1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 58 ütleb, et süüdimõistetud ja karistust kandvate kodanike osavõttu hääletamisest võib seadusega piirata. Sarnane piirang oli ka 1920. aasta ja 1937. aasta põhiseadustes. Nüüdne põhiseadus ise piirangut ei sätesta, vaid jätab selle hiljem seadusandjale otsustamiseks. Norm võimaldab piiramist, kuid seda ei nõua.
Põhiseaduse kirjutamisel leiti, et tulevikus, demokraatia kindlustumisel, ei pruugi piirang olla enam vajalik ega ka põhjendatud. Piirang tulenes ennekõike praktilistest vajadustest, sest valimiste korraldamine kinnipidamiskohtades oleks olnud komplitseeritud, tegemist oli põhiseaduse väljatöötamise ajaga ja ilma kohtuvaidlusteta ei oleks valimiste korraldamine vanglas olnud võimalik. 16 Nüüdseks on need põhjused aegunud.
See aga ei tähenda, et kinnipeetavate valimisõigus on absoluutne õigus, vaid asjaolu, et avalik arvamus suhtub sellesse negatiivselt, ei saa õigustada kinnipeetavate valimisõiguse äravõtmist. 17 Põhiõigused hoiavad demokraatiat ja vastupidi. Lennart Meri ütles: "Demokraatia peab oma nõudlikus terviklikkuses iga päev uuesti sündima". Kui isik satub vanglasse, siis mõistetakse hukka tegu, mitte inimene ise.. 18 Demokraatlikus riigis puudub moraalne ja eetiline põhjendus absoluutseks kinnipeetavate valimiskeeluks.
Riigile on oluline iga kodanik, teatud hetkedel isegi olulisem, kui me võiksime arvata. Näiteks mõnes Ukraina vanglas osalevad kinnipeetavad võitluses Venemaa vägede vastu: õmblevad vorme, osalevad kübersõjas (jätavad kommentaare Vene uudistele) või on saanud Ukraina presidendilt amnestia, et osaleda oma riigi kaitsmisel okupatsiooni eest.
2019. aasta Ukraina presidendivalimistel hääletas 90 protsenti kinnipeetavatest teises voorus praeguse presidendi Volodõmõr Zelenski poolt. 19 Vene vägedele on vanglad väidetavalt strateegilised kohad toetajate värbamiseks ja koheselt sorteeritakse välja need, kes oleksid nõus võitlema Vene võimude poolt ja nõustuma okupatsiooniga. 20
Valimisõigus vanglas kui taasühiskonnastamise osa
21. sajandi kriminoloogias räägitakse üha rohkem kuritegevusest irdumisest ehk küsitakse, kuidas oleks võimalik, et isik enam süütegusid toime ei paneks ja kuidas seda saavutust seejärel tsementeerida? 21
Kodanikuintegratsioon (i.k civic integration) on selle üks oluline võtmeosa: tuleb keskenduda isiku (taas)sidumisele ühiskonnaga. See tähendab, et isikud peavad üles ehitama endast ühiskondlikult positiivse identiteedi. Kui isikul piiratakse valimisõigust, siis on kodanikuintegratsioon raskendatud, sest sellega vähendatakse kodanikuvastutust, mille kaudu on võimalik õppida austust õigusriigi põhimõtete vastu.
"Taasühiskonnastamine eeldab, et oleks loodud tingimused, mis motiveeriksid võtma oma elukorralduse üle enamat vastutust."
Norra kriminoloog Nils Christie paneb südamele, et karistuse täideviimine ei saa olla vaid puhas ja hügieeniline operatsioon, isiku äralõikamine ühiskonnast ja tema asetamine pealtvaataja seisundisse. Seega taasühiskonnastamine eeldab, et oleks loodud tingimused, mis motiveeriksid võtma oma elukorralduse üle enamat vastutust ja vanglal oleks võimalus sedasi mõjutada vangistuse eesmärgi saavutamist positiivse mõjutamise kaudu. 22
Valimisõigus aitab kinnipeetaval mitte kaotada sidet ühiskonnaga ning tunda end kuhugi kuuluvat. Kuuluvus tekitab hoolivust selle ühiskondliku võrgustiku suhtes, kuhu kuulutakse ja tuntakse end kuuluvat. Nagu väljendas EIK kohtunik Caflisch Hirsti otsuse juures, siis just valimistest osavõtmise õiguse andmine võib olla esimene samm kinnipeetavate taasühiskonnastamisel.
Hirmul ei pea olema suured silmad
Esiteks, valimisõiguse absoluutne piirang on Euroopas erandlik. Täieliku valimiskeelu osas oleme ühes paadis näiteks koos Bulgaaria, Armeenia, Gruusia ja veel mõne üksiku riigiga nagu Venemaa (aastani 2022 oli Euroopa Nõukogu liikmesriik). Meie lähiriikides Rootsis, Soomes, Taanis, Lätis ja Leedus saavad valida kõik kinnipeetavad. 23
Teiseks ei ole põhjust eeldada, et valimisõigus vanglas hakkaks mõjutama ühe valimispiirkonna valimistulemusi. Valijate nimekiri koostatakse rahvastikuregistri järgse elukoha aadressi alusel (kui see puudub, siis valimisnimekirja kantavaks aadressiks on viibimiskoha aadress). Seega on kinnipeetav ennekõike oma kodukoha piirkonna valija.
Kolmandaks, kinnipeetavatel on ligipääs ajalehtedele, raadiole ja televisioonile, mis tagab asjakohase valimisinfo saamise.
Neljandaks, rahvusvaheline õigus jätab riigile otsustusruumi, millistel kinnipeetavatel on õigus valida. Näiteks võib riik teatud isikud välistada süüteo iseloomu (kõige raskemad ja riigivastased süüteod) ja/või karistuse pikkuse (pikaajalise vangistusega karistatud) alusel hääletamisel osalemisest. Seega ei pea riik võimaldama kõikidel kinnipeetavatel valida.
Viiendaks, Eesti riigil on piisavalt välja arenenud vanglasüsteem ning valimiskorraldus koos seda kindlustavate õiguslike ja tehniliste meetmetega, tagamaks valimistel korra ning ühetaolisuse põhimõtte ja valimisvabaduse realiseerumise. Samuti on riigil olemas toimiv elukoha registreerimise süsteem (rahvastikuregister) ja karistusandmete säilitamine (karistusregister), mis tagavad avalikule võimule valimiste korrakohaseks korraldamiseks vajalike andmete olemasolu. 24
Valimiste korraldamine vanglates ei ole Eestile midagi uut. Kuna vahistatute valimisõigust ei ole piiratud, on valimiste korraldamise kogemus olemas ka vanglatel.
Kokkuvõtte asemel: acta, non verba
Kui Norras saabub kinnipeetav esimest korda Haldeni vanglasse, siis teenistuja ulatab talle tervituseks käe – ehmatatakse isik ära, et kuidas ei olegi polariseerimist? Selle žestiga aga sümboolselt aidatakse kinnipeetaval üle kuristiku astuda. 25 Nagu ütleb ka Eesti vanasõna – kes põldu toidab, seda toidab põld jälle.*
* Erandid kinnitavad reeglit.
1 Hirst vs Ühendkuningriik (nr 2), 6.10.2005
2 Hirst vs Ühendkuningriik (nr 2), 6.10.2005
3 Scoppola vs Itaalia (nr 3), 22.05.2012
4 Vanglateenistuse statistika (2022), kriminaalpoliitika aastaraamat (2021)
5 Kalda vs Eesti (nr 2), 6.12.2022
6 Kohtunik Serghidese eriarvamus Kalda vs. Eesti (nr 2) otsusele
7 Õiguskantsleri 2006.a tegevuse ülevaade
8 Riigikohtu üldkogu 1.07.2015 otsus 3-4-1-2-15
9 Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe ettekanne 2017. aastal riigikogule, 08.06.2017
10 Teateid elust. " 59 vangi saab õiguse riigikogu valida?". Eesti Ekspress, 23.05.2018
11 K. Väli. " Valimispalagan türmis: vangile ei meeldi trellid ja Urmas Reinsalu". Õhtuleht, 25.01.2019
12 M. Hindre. " Vabariigi valimiskomisjon tahab osa vange valimistele lubada". ERR, 16.09.2022
13 T. Vahter, K. Kivi " Särava mõistusega noormees". Eesti Ekspress, 15.07.2003
14 M. Hindre. "Vabariigi valimiskomisjon tahab osa vange valimistele lubada". ERR, 16.09.2022
15 Kalda vs Eesti (nr 2), 6.12.2022
16 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2002, lk 413
17 Hirst vs Ühendkuningriik (nr 2), 6.10.2005
18 S. Tzitzis. La Philosophie Pénale. Presses Universitaires de France 1996
19 Vox Ukraine. Voting behind bars. Who do Ukrainian prisoners support?, 5.08.2019
20 Prison Insider. Ukraine: " Prisons are left on their own", 5.05.2022
21 B.L.Miller, J.F.Spillane. Civil death: An examination of ex-felon disenfranchisement and reintegration. Punishment & Society 14(4) 402–428, 2012, lk 7 – 8
22 K.Tüllinen Taasühiskonnastamine vanglas. Sotsiaaltöö 3/2016
23 BBC news " Prisoner votes by European country", 22.11.2012
24 Õiguskantsleri 2006. aasta tegevuse ülevaade
25 Norra vanglad on esirinnas sellega, et sealt ei satu nii palju vanglas viibivaid isikuid taas vanglasse
### Response:
Olesk ja Tarros: Eesti rikub vaikides kinnipeetavate valimisõigust
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Oleme jõudnud nii-öelda finaali, praegu oleme jõudnud selle inimesega kokkuleppele. Usun, et aasta alguses saame juhikandidaadiga välja tulla," ütles Mere.
Mere ei soostunud uue juhi nime välja ütlema, öeldes vaid, et tegu on tugeva tippjuhikogemusega inimesega ja väga hea meeskonnamängijaga. Järgmised paar päeva kuluvad lepingu detailide täpsustamiseks, lisas ta.
"Ma arvan, et nõukogu on teinud väga head tööd, oleme olnud kandidaatidega väga põhjalikud. Arvan, et oleme leidnud parima juhi," lausus Mere.
Eesti Energia juhi konkursile laekus oktoobri alguseks 27 kandidaadi avaldus, sihtotsinguga leitud inimestega koos ulatus kandidaatide arv poolesajani. Novembri keskpaigaks sõelus nõukogu välja neli parimat kandidaati.
Septembri keskel teatas Eesti Energia nõukogu, et otsustas mitte pikendada Hando Sutteri lepingut ja tema volitused juhatuse esimehe ametis lõppevad järgmise aasta 31. märtsil.
Eesti Energia on riigile kuuluv energiaettevõte, mis tegutseb Baltimaade, Soome, Rootsi ja Poola turul.
|
Eesti Energia sai uue juhiga kokkuleppele
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme jõudnud nii-öelda finaali, praegu oleme jõudnud selle inimesega kokkuleppele. Usun, et aasta alguses saame juhikandidaadiga välja tulla," ütles Mere.
Mere ei soostunud uue juhi nime välja ütlema, öeldes vaid, et tegu on tugeva tippjuhikogemusega inimesega ja väga hea meeskonnamängijaga. Järgmised paar päeva kuluvad lepingu detailide täpsustamiseks, lisas ta.
"Ma arvan, et nõukogu on teinud väga head tööd, oleme olnud kandidaatidega väga põhjalikud. Arvan, et oleme leidnud parima juhi," lausus Mere.
Eesti Energia juhi konkursile laekus oktoobri alguseks 27 kandidaadi avaldus, sihtotsinguga leitud inimestega koos ulatus kandidaatide arv poolesajani. Novembri keskpaigaks sõelus nõukogu välja neli parimat kandidaati.
Septembri keskel teatas Eesti Energia nõukogu, et otsustas mitte pikendada Hando Sutteri lepingut ja tema volitused juhatuse esimehe ametis lõppevad järgmise aasta 31. märtsil.
Eesti Energia on riigile kuuluv energiaettevõte, mis tegutseb Baltimaade, Soome, Rootsi ja Poola turul.
### Response:
Eesti Energia sai uue juhiga kokkuleppele
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Hiina plaanib Venemaalt osta rohkem energiaallikaid ja põllumajandustooteid. Samuti plaanib Peking suurendada investeeringuid Venemaa taristusse, nagu raudteed ja sadamad, teatas The Wall Street Journal.
Venemaa ja Hiina teevad üha rohkem tehinguid rublades ja jüaanides, mitte enam eurodes ja dollarites. See aitab mõlemat riiki kaitsta tulevaste sanktsioonide eest.
Pekingi ja Moskva sidemed tugevnesid vahetult enne Venemaa sissetungi Ukrainasse. Siis kinnitasid mõlemad riigid ühisdeklaratsioonis, et nende partnerlusel "pole piire".
"Xi tugevdab Venemaaga suhteid, hoolimata Venemaa sõjalisest tegevusest," ütles Washingtonis asuva mõttekoja Stimson Center Hiina ekspert Yun Sun.
Venemaa ja Hiina tahavad mõlemad vähendada USA mõjuvõimu maailmas. Peking ja Moskva leiavad, et suudavad ümber kujundada rahvusvahelise süsteemi, hindas The Wall Street Journal.
Venemaa võimude teatel peaks Xi Jinping järgmisel aastal sõitma Moskvasse. Hiina välisministeeriumi teatel jätkavad Moskva ja Peking informatsiooni vahetamist kõigil tasanditel.
Peking vajab siiski endiselt läänest pärit tehnoloogiat, kuna kompartei tahab Hiinast teha maailma võimsama majandusega riigi. Hiljuti teatas Xi, et ei toeta tuumarelvade kasutamist.
Ajalehe The Wall Street Journal hinnangul on aga Xi venemeelne Hiina poliitik. Xi isa läks juba 1950. aastate lõpus Nõukogude Liitu, et uurida seal rasketööstuse arendamist. Ajaloolaste hinnangul imetles noor Xi Jinping nõukogude aegset kultuuri.
Pekingi ja Moskva suhted paranesid pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Mõlemad riigid nägid siis oma suurima konkurendina USA-d. Pärast võimuletulekut muutis Xi Hiina juhtimisstruktuuri, mis meenutab nüüd rohkem Venemaa mudelit.
|
WSJ: Xi tugevdab kulisside taga Hiina sidemeid Moskvaga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiina plaanib Venemaalt osta rohkem energiaallikaid ja põllumajandustooteid. Samuti plaanib Peking suurendada investeeringuid Venemaa taristusse, nagu raudteed ja sadamad, teatas The Wall Street Journal.
Venemaa ja Hiina teevad üha rohkem tehinguid rublades ja jüaanides, mitte enam eurodes ja dollarites. See aitab mõlemat riiki kaitsta tulevaste sanktsioonide eest.
Pekingi ja Moskva sidemed tugevnesid vahetult enne Venemaa sissetungi Ukrainasse. Siis kinnitasid mõlemad riigid ühisdeklaratsioonis, et nende partnerlusel "pole piire".
"Xi tugevdab Venemaaga suhteid, hoolimata Venemaa sõjalisest tegevusest," ütles Washingtonis asuva mõttekoja Stimson Center Hiina ekspert Yun Sun.
Venemaa ja Hiina tahavad mõlemad vähendada USA mõjuvõimu maailmas. Peking ja Moskva leiavad, et suudavad ümber kujundada rahvusvahelise süsteemi, hindas The Wall Street Journal.
Venemaa võimude teatel peaks Xi Jinping järgmisel aastal sõitma Moskvasse. Hiina välisministeeriumi teatel jätkavad Moskva ja Peking informatsiooni vahetamist kõigil tasanditel.
Peking vajab siiski endiselt läänest pärit tehnoloogiat, kuna kompartei tahab Hiinast teha maailma võimsama majandusega riigi. Hiljuti teatas Xi, et ei toeta tuumarelvade kasutamist.
Ajalehe The Wall Street Journal hinnangul on aga Xi venemeelne Hiina poliitik. Xi isa läks juba 1950. aastate lõpus Nõukogude Liitu, et uurida seal rasketööstuse arendamist. Ajaloolaste hinnangul imetles noor Xi Jinping nõukogude aegset kultuuri.
Pekingi ja Moskva suhted paranesid pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Mõlemad riigid nägid siis oma suurima konkurendina USA-d. Pärast võimuletulekut muutis Xi Hiina juhtimisstruktuuri, mis meenutab nüüd rohkem Venemaa mudelit.
### Response:
WSJ: Xi tugevdab kulisside taga Hiina sidemeid Moskvaga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Curry mängis 29 minutit ja tõi selle ajaga 38 punkti, kuid tegi kolmandal veerandajal vasakule õlale liiga ning lahkus kohe mängust.
Warriorsi peatreener Steve Kerr ütles hiljem, et eelmisel hooajal NBA finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Curry õlale tehakse neljapäeval uuringud, täpsemalt ei osanud Kerr midagi öelda.
Jordan Poole tõi Warriorsile 20 punkti, Donte DiVincenzo ja JaMychal Green lisasid kumbki 15 punkti. Pacersi parim oli Tyrese Haliburton 29 punktiga, Bennedict Mathurin lisas 24 ja Myles Turner 21 punkti.
Tulemused:
Charlotte – Detroit 134:141 la.
Orlando – Atlanta 135:124
Indiana – Golden State 125:119
Chicago – New York 120:128 la.
Toronto – Sacramento 123:124
Oklahoma City – Miami 108:110
San Antonio – Portland 112:128
Dallas – Cleveland 90:105
Denver – Washington 141:128
LA Clippers – Minnesota 99:88
|
Curry sai Warriorsi kaotusmängus vigastada
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Curry mängis 29 minutit ja tõi selle ajaga 38 punkti, kuid tegi kolmandal veerandajal vasakule õlale liiga ning lahkus kohe mängust.
Warriorsi peatreener Steve Kerr ütles hiljem, et eelmisel hooajal NBA finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Curry õlale tehakse neljapäeval uuringud, täpsemalt ei osanud Kerr midagi öelda.
Jordan Poole tõi Warriorsile 20 punkti, Donte DiVincenzo ja JaMychal Green lisasid kumbki 15 punkti. Pacersi parim oli Tyrese Haliburton 29 punktiga, Bennedict Mathurin lisas 24 ja Myles Turner 21 punkti.
Tulemused:
Charlotte – Detroit 134:141 la.
Orlando – Atlanta 135:124
Indiana – Golden State 125:119
Chicago – New York 120:128 la.
Toronto – Sacramento 123:124
Oklahoma City – Miami 108:110
San Antonio – Portland 112:128
Dallas – Cleveland 90:105
Denver – Washington 141:128
LA Clippers – Minnesota 99:88
### Response:
Curry sai Warriorsi kaotusmängus vigastada
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Lehte Hainsalu lihtsad värsid ja haikud oma elatud elust kõnetasid mind ja jätsid südamesse sädeme"", põhjendas žüriis Kanadas elavaid Eesti lugejaid esindanud Kaja Telmet võitja valikut.
Hainsalut kommenteeriti ka kui pikaaegset ja viljakat, erinevatesse žanritesse hargnevat eestluse elujõu kehastust, mis on aidanud nii sõnas kui ka teos kaasa ka Eesti Vabariigi iseseisvumise taastamisele.
Väliseesti muuseum (VEMU) Torontos asutas kirjandusauhinna Arved Viirlaiu 100. sünniaastapäevaks. Auhinda antakse välja kord kahe aasta jooksul Viirlaiu sünnipäeval 11. aprillil Eestit ja eestlust mõtestava silmapaistva ilukirjandusliku teose eest. Esimene auhind antakse erakorraliselt välja 2022. aasta detsembris.
"Arved Viirlaid on kahtlemata suurkuju mitte ainult Kanadas asuvate eesti kirjanike seas vaid väliseesti kirjanduses üldse. Auhinda ellu kutsudes sai loodetud, et vahest aitab see aktualiseerida ka Viirlaiu enda loomingut. Eriti tundus aga vajalik esile tõsta kaasaegseid autoreid, kes oma töös ja teostes väärtustavad eestlust, mis pole tühipaljas sõnakõlks või poliitplakat vaid isiklikult läbitunnetatud südameasi," rääkis VEMU peaarhivaar Piret Noorhani auhinna vajalikkusest.
Auhinna saaja valis välja žürii, kuhu kuulusid: Tiina Kirss, Janika Kronberg, Sirje Olesk, Kaja Telmet, Jaan Undusk. Auhinnafondi rahastab Väliseesti Muuseum (VEMU). Preemia suuruseks on 1500 eurot.
Hainsalu luuletus "Pühal jõuluõhtul mälestan lahkunuid":
Pühal jõuluõhtul mälestan lahkunuid,
sadu ja sadu ja sadu,
kelle kõrval käidud, keda korraks kohatud,
kes jätnud südamesse sädeme.
Kas ajusse ivakese või kinga kivikese.
Muigega meenutan mõlemaid.
|
Arved Viirlaiu kirjandusauhinna laureaat on Lehte Hainsalu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Lehte Hainsalu lihtsad värsid ja haikud oma elatud elust kõnetasid mind ja jätsid südamesse sädeme"", põhjendas žüriis Kanadas elavaid Eesti lugejaid esindanud Kaja Telmet võitja valikut.
Hainsalut kommenteeriti ka kui pikaaegset ja viljakat, erinevatesse žanritesse hargnevat eestluse elujõu kehastust, mis on aidanud nii sõnas kui ka teos kaasa ka Eesti Vabariigi iseseisvumise taastamisele.
Väliseesti muuseum (VEMU) Torontos asutas kirjandusauhinna Arved Viirlaiu 100. sünniaastapäevaks. Auhinda antakse välja kord kahe aasta jooksul Viirlaiu sünnipäeval 11. aprillil Eestit ja eestlust mõtestava silmapaistva ilukirjandusliku teose eest. Esimene auhind antakse erakorraliselt välja 2022. aasta detsembris.
"Arved Viirlaid on kahtlemata suurkuju mitte ainult Kanadas asuvate eesti kirjanike seas vaid väliseesti kirjanduses üldse. Auhinda ellu kutsudes sai loodetud, et vahest aitab see aktualiseerida ka Viirlaiu enda loomingut. Eriti tundus aga vajalik esile tõsta kaasaegseid autoreid, kes oma töös ja teostes väärtustavad eestlust, mis pole tühipaljas sõnakõlks või poliitplakat vaid isiklikult läbitunnetatud südameasi," rääkis VEMU peaarhivaar Piret Noorhani auhinna vajalikkusest.
Auhinna saaja valis välja žürii, kuhu kuulusid: Tiina Kirss, Janika Kronberg, Sirje Olesk, Kaja Telmet, Jaan Undusk. Auhinnafondi rahastab Väliseesti Muuseum (VEMU). Preemia suuruseks on 1500 eurot.
Hainsalu luuletus "Pühal jõuluõhtul mälestan lahkunuid":
Pühal jõuluõhtul mälestan lahkunuid,
sadu ja sadu ja sadu,
kelle kõrval käidud, keda korraks kohatud,
kes jätnud südamesse sädeme.
Kas ajusse ivakese või kinga kivikese.
Muigega meenutan mõlemaid.
### Response:
Arved Viirlaiu kirjandusauhinna laureaat on Lehte Hainsalu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
ERR.ee näitab riigikogu istungit otseülekandes.
|
Otse kell 10: riigikogusse tuleb jõuluvana
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR.ee näitab riigikogu istungit otseülekandes.
### Response:
Otse kell 10: riigikogusse tuleb jõuluvana
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Reinsalu, Akkermann, Hartman
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Reinsalu, Akkermann, Hartman
|
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
USA justiitsministeeriumi avaldatud teate kohaselt said süüdistuse Venemaa kodanikud Jevgeni Grinin, Aleksei Ippolitov, Boris Livšits, Svetlana Skvortsova ja Vadim Konoštšjonok ning USA kodanikud Alexey Brayman ja Vadim Yermolenko.
Süüdistatavad osalesid kokkuleppes hankida USA ettevõtetelt sõjatööstuslikku ja kahesuguse kasutusega elektroonikat kasutuseks Venemaa kaitsetööstusele. Hangitud seadmeid saab kasutada tuuma- ja ülihelikiiruslike relvade arendamisel.
Gruppi süüdistatakse ka katses vedada üle piiri snaiperrelvade laskemoona.
USA justiitsministeeriumi teatel andis Alexey Brayman end teisipäeval üles FBI-le, Yermolenko arreteeriti New Jerseys.
Konoštšjonoki pidas KAPO Eestis USA palvel kinni 6. detsembril ning nüüd ta ootab väljaandmist USA-le. Ülejäänud grupp on endiselt vabaduses.
Süüdistatavad on seotud Moskvas tegutsevate ettevõtetega Serniya Engineering and Sertal LLC, millest mõlemad tegutsevad Vene luure juhtimise all, eesmärgiga hankida riigile tehnoloogiat ja testimissüsteeme Vene sõjatööstuse arendamiseks.
Süüdistuse kohaselt edastas Ippolitov Venemaa soovid hangitavale tehnoloogiale Grininile ja Skvortsovale, kes korraldasid tehingute rahastamise ja saatmise. Livšitsi ülesanne oli vajalikud seadmed USA ettevõtetelt kokku osta.
Konoštšjonok, keda kahtlustatakse ka FSB töötaja olemises, saatis hangitud tehnoloogia Eesti kaudu Venemaale, vahel vedades seda ka salakaubana ise üle piiri.
Kui Konoštšjonok 27. oktoobril piiril kinni peeti, oli tema valduses 35 erinevat tüüpi pooljuhti ja teisi elektroonilisi komponente. Samuti oli proovis ta üle piiri vedada tuhandeid USA-s toodetud USA snaiperrelvakuule.
Järgmisel korral peeti ta piiriületusel kinni 24. novembril, mil vedas endaga ligikaudu 20 kasti laskemoona.
Peale Konoštšjonoki kinnipidamist otsiti Eestis läbi ta pojale kuuluv ladu, kust leiti veel 170 kilogrammi laskemoona.
|
Kapo pidas Eestis kinni USA-st Venemaale tehnikat ja laskemoona vedanud mehe
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA justiitsministeeriumi avaldatud teate kohaselt said süüdistuse Venemaa kodanikud Jevgeni Grinin, Aleksei Ippolitov, Boris Livšits, Svetlana Skvortsova ja Vadim Konoštšjonok ning USA kodanikud Alexey Brayman ja Vadim Yermolenko.
Süüdistatavad osalesid kokkuleppes hankida USA ettevõtetelt sõjatööstuslikku ja kahesuguse kasutusega elektroonikat kasutuseks Venemaa kaitsetööstusele. Hangitud seadmeid saab kasutada tuuma- ja ülihelikiiruslike relvade arendamisel.
Gruppi süüdistatakse ka katses vedada üle piiri snaiperrelvade laskemoona.
USA justiitsministeeriumi teatel andis Alexey Brayman end teisipäeval üles FBI-le, Yermolenko arreteeriti New Jerseys.
Konoštšjonoki pidas KAPO Eestis USA palvel kinni 6. detsembril ning nüüd ta ootab väljaandmist USA-le. Ülejäänud grupp on endiselt vabaduses.
Süüdistatavad on seotud Moskvas tegutsevate ettevõtetega Serniya Engineering and Sertal LLC, millest mõlemad tegutsevad Vene luure juhtimise all, eesmärgiga hankida riigile tehnoloogiat ja testimissüsteeme Vene sõjatööstuse arendamiseks.
Süüdistuse kohaselt edastas Ippolitov Venemaa soovid hangitavale tehnoloogiale Grininile ja Skvortsovale, kes korraldasid tehingute rahastamise ja saatmise. Livšitsi ülesanne oli vajalikud seadmed USA ettevõtetelt kokku osta.
Konoštšjonok, keda kahtlustatakse ka FSB töötaja olemises, saatis hangitud tehnoloogia Eesti kaudu Venemaale, vahel vedades seda ka salakaubana ise üle piiri.
Kui Konoštšjonok 27. oktoobril piiril kinni peeti, oli tema valduses 35 erinevat tüüpi pooljuhti ja teisi elektroonilisi komponente. Samuti oli proovis ta üle piiri vedada tuhandeid USA-s toodetud USA snaiperrelvakuule.
Järgmisel korral peeti ta piiriületusel kinni 24. novembril, mil vedas endaga ligikaudu 20 kasti laskemoona.
Peale Konoštšjonoki kinnipidamist otsiti Eestis läbi ta pojale kuuluv ladu, kust leiti veel 170 kilogrammi laskemoona.
### Response:
Kapo pidas Eestis kinni USA-st Venemaale tehnikat ja laskemoona vedanud mehe
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Eestil on üks maailma efektiivsem maksusüsteem. Stabiilne ja ettearvatav maksukeskkond on omakorda väärtus iseeneses, mistõttu toetab Eesti 200 tagasipöördumist ühetaolise tulumaksusüsteemi juurde," ütles erakonna majanduse töörühma juht Joakim Helenius.
Heleniuse sõnul on majanduskasvu eelduseks lihtne, ühetaoline ja stabiilne tulumaks.
"Kõigi astmete kaotamine jätab alles tulumaksuvaba miinimumi, mis tähendab, et kõige vähem teenivad inimesed saavad sellest proportsionaalselt kõige rohkem kasu," ütles erakonna esimees Lauri Hussar.
Eesti 200 on Hussari sõnul sõja lõppedes valmis kaaluma rohemaksude kehtestamist, mis soodustaksid rohepööret ning vähendaksid saastavat tarbimist.
|
Eesti 200 lubab taastada ühetaolise tulumaksu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eestil on üks maailma efektiivsem maksusüsteem. Stabiilne ja ettearvatav maksukeskkond on omakorda väärtus iseeneses, mistõttu toetab Eesti 200 tagasipöördumist ühetaolise tulumaksusüsteemi juurde," ütles erakonna majanduse töörühma juht Joakim Helenius.
Heleniuse sõnul on majanduskasvu eelduseks lihtne, ühetaoline ja stabiilne tulumaks.
"Kõigi astmete kaotamine jätab alles tulumaksuvaba miinimumi, mis tähendab, et kõige vähem teenivad inimesed saavad sellest proportsionaalselt kõige rohkem kasu," ütles erakonna esimees Lauri Hussar.
Eesti 200 on Hussari sõnul sõja lõppedes valmis kaaluma rohemaksude kehtestamist, mis soodustaksid rohepööret ning vähendaksid saastavat tarbimist.
### Response:
Eesti 200 lubab taastada ühetaolise tulumaksu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Belgia politsei pidas Kaili kinni eelmisel nädal. Kahtlustuste kohaselt on Kaili seotud Katari huvide esindamisega. Belgia võimud kahtlustavad, et Kaili sai Katarilt altkäemaksu.
Kaili eitab, et raha oli mõeldud altkäemaksuks. Tema sõnul tihenevad Euroopa Liidu (EL) suhted Katariga, kuna Euroopa tahab vabaneda Vene energiaallikatest. Seetõttu otsib EL nüüd uusi partnereid.
"See on täiesti vale väide, et mul oli Katari huvide edendamisel isiklik agenda. Alates 2019. aastast arutati, et EL loob kaubandussuhted Katari, Kuveidi ja Omaaniga," ütles Kaili teisipäeva õhtul oma advokaadi Michalis Dimitrakopoulose vahendusel.
Politsei leidis Kaili eluruumidest ka 900 000 euro väärtuses sularaha. Kaili advokaadid väitsid, et see raha polnud pärit Katarist.
"Ta ei osutanud neile mitte mingit teenust, nad ei vajanud Kailit," ütles Dimitrakopoulos.
Belgia politsei pidas korruptsiooni kahtlustuse tõttu kinni ka kolm itaallast. Nende seas on ka Kaili elukaaslane, EP sotsialistide ja demokraatide saadikurühma assistent Francesco Giorgi ja kunagine Itaaliast valitud eurosaadik Pier-Antonio Panzeri.
Dimitrakopoulose sõnul võib olla Giorgil vastuseid selle sularaha kohta, mis leiti nende majast Brüsselis.
"Tema elukaaslane tõi raha elukohta, Kailil pole Katariga mingit sidet. Uurijad vaadaku parem itaallaste poole, kellel on segased tegevused," ütles Dimitrakopoulos.
Kaili külastas ka isiklikult Katarit ja kiitis sealset töötajate õiguste kaitset ajal, kui jalgpalli maailmameistrivõitluste eel oli riik sattunud võõrtöötajate halbade töötingimuste tõttu tugeva kriitika alla.
Kaili külastas eelmisel kuul samuti Abu Dhabit koos Kreeka poliitiku ja Euroopa Komisjoni asepresidendi Margaritis Schinasega. Schinas kiitis hiljuti reformide läbiviimise eest ka Katarit. Pole siiski tõendeid, et Schinas käitus kuidagi valesti, vahendas The Times.
"Kõik minu avaldused Katari kohta on 100 protsenti kooskõlas komisjoni seisukohaga," ütles Schinas.
|
Kaili sõnul pole ta Katarilt altkäemaksu võtnud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Belgia politsei pidas Kaili kinni eelmisel nädal. Kahtlustuste kohaselt on Kaili seotud Katari huvide esindamisega. Belgia võimud kahtlustavad, et Kaili sai Katarilt altkäemaksu.
Kaili eitab, et raha oli mõeldud altkäemaksuks. Tema sõnul tihenevad Euroopa Liidu (EL) suhted Katariga, kuna Euroopa tahab vabaneda Vene energiaallikatest. Seetõttu otsib EL nüüd uusi partnereid.
"See on täiesti vale väide, et mul oli Katari huvide edendamisel isiklik agenda. Alates 2019. aastast arutati, et EL loob kaubandussuhted Katari, Kuveidi ja Omaaniga," ütles Kaili teisipäeva õhtul oma advokaadi Michalis Dimitrakopoulose vahendusel.
Politsei leidis Kaili eluruumidest ka 900 000 euro väärtuses sularaha. Kaili advokaadid väitsid, et see raha polnud pärit Katarist.
"Ta ei osutanud neile mitte mingit teenust, nad ei vajanud Kailit," ütles Dimitrakopoulos.
Belgia politsei pidas korruptsiooni kahtlustuse tõttu kinni ka kolm itaallast. Nende seas on ka Kaili elukaaslane, EP sotsialistide ja demokraatide saadikurühma assistent Francesco Giorgi ja kunagine Itaaliast valitud eurosaadik Pier-Antonio Panzeri.
Dimitrakopoulose sõnul võib olla Giorgil vastuseid selle sularaha kohta, mis leiti nende majast Brüsselis.
"Tema elukaaslane tõi raha elukohta, Kailil pole Katariga mingit sidet. Uurijad vaadaku parem itaallaste poole, kellel on segased tegevused," ütles Dimitrakopoulos.
Kaili külastas ka isiklikult Katarit ja kiitis sealset töötajate õiguste kaitset ajal, kui jalgpalli maailmameistrivõitluste eel oli riik sattunud võõrtöötajate halbade töötingimuste tõttu tugeva kriitika alla.
Kaili külastas eelmisel kuul samuti Abu Dhabit koos Kreeka poliitiku ja Euroopa Komisjoni asepresidendi Margaritis Schinasega. Schinas kiitis hiljuti reformide läbiviimise eest ka Katarit. Pole siiski tõendeid, et Schinas käitus kuidagi valesti, vahendas The Times.
"Kõik minu avaldused Katari kohta on 100 protsenti kooskõlas komisjoni seisukohaga," ütles Schinas.
### Response:
Kaili sõnul pole ta Katarilt altkäemaksu võtnud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Detsembrist avanes Tartu linnavalitsusel võimalus liituda soodsama universaalteenusega ning linn korraldas seetõttu uue hanke. Kuid kuna elektriostu maht ületab 215 000 euro suurust piirmäära, kohustab Euroopa Liidu seadus korraldama rahvusvahelise hanke.
"Nii kummaline, kui see ka ei tundu, me peame võimaldama kõikidel Euroopa pakkujatel pakkuda elektrit Tartu linnale. Selle tõttu on hanketähtajad pikemad. Me saame pakkumised alles detsembri lõpus. Me arvestame, et saame hakata universaalteenusega elektrit ostma alates 1. veebruarist, sest seal on hanke sõlmimisel veel vaidlustamise tähtajad," rääkis Tartu abilinnapea Priit Humal.
Välismaalt pakkumisi Humal ei looda, küll võivad Eesti elektrimüüjad pakkuda universaalteenust erineva marginaaliga.
"Kui me ostame umbes kolme-nelja miljoni euro eest aastas elektrit, siis see marginaal on suurusjärgus sada tuhat eurot. Viivituse tõttu me kaotame oluliselt rohkem, kui on see marginaali võimalik erinevus erinevate pakkujate vahel," ütles Humal.
Sarnane mure võib olla pea pooltel omavalitsustel ning kui väiksematele linnadele ning valdadele tahab rahandusministeerium hankekorda veel lihtsamaks teha, siis suurematele lahendust ei paista. Näiteks peab Pärnu lähima kuu jooksul uue hanke korraldama.
Pärnu abilinnapea Meelis Kukk ütles, et universaalteenusega tuleks elekter 15-20 protsenti soodsam.
"Loogiline oleks, et see piirmäär kehtestatakse energia edasimüüja marginaalile. See on analoogne laenuturult laenu marginaalide ostmisega. Kui see on elektrienergia kui asja ostule kohaldatav, siis läheb asi keeruliseks. Siis me peaks hakkama ostma elektrienergiat sõltuvalt tarbijatest, meil on 45 allasutust. See tähendaks täiendavat segadust ja koordineerimise vajadust," sõnas Kukk.
Seega on Kuke sõnul veel ebaselge, kuidas hange korraldada. Kasvanud halduskoormuse mure kimbutab ka Tallinna linnavalitsust, tõdes abilinnapea Tanel Kiik.
"Universaalteenuseid on justkui mitu tüüpi. Kohaliku omavalitsuse universaalteenust ei saa müüa edasi näiteks väikeettevõttele, kes on meie üürnikud. Neil on väikeettevõtte universaalteenus. Lisaks on universaalteenuse puhul objekte, kus kulusid jaotatakse mitme tarbija vahel – osaliselt on ta omavalitsus, osaliselt kodutarbija, äritarbija – seal peab seda matemaatikat tegema väga mitmekihiti," ütles Kiik.
2019. aastal kulutas Tallinna linnavalitsus 8 miljonit eurot elektrile, tänavu tuleb see summa kokku tõenäoliselt 21 miljonit eurot. Seega on universaalteenus oluline leevendus, kuid Kiik kritiseerib, et lisa bürokraatia vältimiseks oleks võinud teenuse käivitada kõigile tarbijatele üheaegselt.
"Kindlasti on selle universaalteenuse käivitamine olnud selles vaates konarlik," märkis Kiik.
|
Omavalitsuste liitumine universaalteenusega takerdub bürokraatiasse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Detsembrist avanes Tartu linnavalitsusel võimalus liituda soodsama universaalteenusega ning linn korraldas seetõttu uue hanke. Kuid kuna elektriostu maht ületab 215 000 euro suurust piirmäära, kohustab Euroopa Liidu seadus korraldama rahvusvahelise hanke.
"Nii kummaline, kui see ka ei tundu, me peame võimaldama kõikidel Euroopa pakkujatel pakkuda elektrit Tartu linnale. Selle tõttu on hanketähtajad pikemad. Me saame pakkumised alles detsembri lõpus. Me arvestame, et saame hakata universaalteenusega elektrit ostma alates 1. veebruarist, sest seal on hanke sõlmimisel veel vaidlustamise tähtajad," rääkis Tartu abilinnapea Priit Humal.
Välismaalt pakkumisi Humal ei looda, küll võivad Eesti elektrimüüjad pakkuda universaalteenust erineva marginaaliga.
"Kui me ostame umbes kolme-nelja miljoni euro eest aastas elektrit, siis see marginaal on suurusjärgus sada tuhat eurot. Viivituse tõttu me kaotame oluliselt rohkem, kui on see marginaali võimalik erinevus erinevate pakkujate vahel," ütles Humal.
Sarnane mure võib olla pea pooltel omavalitsustel ning kui väiksematele linnadele ning valdadele tahab rahandusministeerium hankekorda veel lihtsamaks teha, siis suurematele lahendust ei paista. Näiteks peab Pärnu lähima kuu jooksul uue hanke korraldama.
Pärnu abilinnapea Meelis Kukk ütles, et universaalteenusega tuleks elekter 15-20 protsenti soodsam.
"Loogiline oleks, et see piirmäär kehtestatakse energia edasimüüja marginaalile. See on analoogne laenuturult laenu marginaalide ostmisega. Kui see on elektrienergia kui asja ostule kohaldatav, siis läheb asi keeruliseks. Siis me peaks hakkama ostma elektrienergiat sõltuvalt tarbijatest, meil on 45 allasutust. See tähendaks täiendavat segadust ja koordineerimise vajadust," sõnas Kukk.
Seega on Kuke sõnul veel ebaselge, kuidas hange korraldada. Kasvanud halduskoormuse mure kimbutab ka Tallinna linnavalitsust, tõdes abilinnapea Tanel Kiik.
"Universaalteenuseid on justkui mitu tüüpi. Kohaliku omavalitsuse universaalteenust ei saa müüa edasi näiteks väikeettevõttele, kes on meie üürnikud. Neil on väikeettevõtte universaalteenus. Lisaks on universaalteenuse puhul objekte, kus kulusid jaotatakse mitme tarbija vahel – osaliselt on ta omavalitsus, osaliselt kodutarbija, äritarbija – seal peab seda matemaatikat tegema väga mitmekihiti," ütles Kiik.
2019. aastal kulutas Tallinna linnavalitsus 8 miljonit eurot elektrile, tänavu tuleb see summa kokku tõenäoliselt 21 miljonit eurot. Seega on universaalteenus oluline leevendus, kuid Kiik kritiseerib, et lisa bürokraatia vältimiseks oleks võinud teenuse käivitada kõigile tarbijatele üheaegselt.
"Kindlasti on selle universaalteenuse käivitamine olnud selles vaates konarlik," märkis Kiik.
### Response:
Omavalitsuste liitumine universaalteenusega takerdub bürokraatiasse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Elektrilevi juht ütles teisipäeval, et saartel püütakse suurem osa elektrikatkestustest kolmapäeva õhtuks likvideerida.
Juurde sadanud lume tõttu on rikkeid aga neljapäeva hommikuks juurde tulnud, kolmapäeval oli Saaremaal mõnel pool ka äikest.
Saaremaal tegeleb rikete parandamisega 40 Elektrilevi brigaadi, kes otsivad rikkekohti koos vabatahtlikega.
Kolmapäeva õhtul oli üle Eesti rikkelisi katkestusi ligikaudu 1300.
Varahommikul olid Eesti põhi- ja tugimaanteed kergelt lumesegused või sõidujälgede vahelt lumised, kõrvalmaanteed on kohati kaetud paksu lumega ning raskesti läbitavad.
Põhja-Eestis, Rapla- ja Lääne-Virumaal sajab paiguti lund, Harjumaal on lumesaju ja pinnatuisu tõttu maanteedel lumevaalusid. Saartel ja Lääne-Eestis on teedele langenud puid. Teeolud on talvised ja kohati väga keerulised.
Neljapäeva päeval tuleb pilves selgimistega ilm, peamiselt Lääne- ja Kagu-Eestis sajab lund, saarte rannikul ka lörtsi, kohati tuiskab, püsib jäiteoht. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis 0..-5°C, ida pool -6..-12°C, saarte rannikul kuni +1°C.
Neljapäeva hommikul on lumehooge Eesti loodeosas ja Liivi lahe ümbruses. Päeval on lumehooge oodata peamiselt Lääne-Eestis.
|
Saaremaal on taas elektrita üle 1200 majapidamise
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elektrilevi juht ütles teisipäeval, et saartel püütakse suurem osa elektrikatkestustest kolmapäeva õhtuks likvideerida.
Juurde sadanud lume tõttu on rikkeid aga neljapäeva hommikuks juurde tulnud, kolmapäeval oli Saaremaal mõnel pool ka äikest.
Saaremaal tegeleb rikete parandamisega 40 Elektrilevi brigaadi, kes otsivad rikkekohti koos vabatahtlikega.
Kolmapäeva õhtul oli üle Eesti rikkelisi katkestusi ligikaudu 1300.
Varahommikul olid Eesti põhi- ja tugimaanteed kergelt lumesegused või sõidujälgede vahelt lumised, kõrvalmaanteed on kohati kaetud paksu lumega ning raskesti läbitavad.
Põhja-Eestis, Rapla- ja Lääne-Virumaal sajab paiguti lund, Harjumaal on lumesaju ja pinnatuisu tõttu maanteedel lumevaalusid. Saartel ja Lääne-Eestis on teedele langenud puid. Teeolud on talvised ja kohati väga keerulised.
Neljapäeva päeval tuleb pilves selgimistega ilm, peamiselt Lääne- ja Kagu-Eestis sajab lund, saarte rannikul ka lörtsi, kohati tuiskab, püsib jäiteoht. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis 0..-5°C, ida pool -6..-12°C, saarte rannikul kuni +1°C.
Neljapäeva hommikul on lumehooge Eesti loodeosas ja Liivi lahe ümbruses. Päeval on lumehooge oodata peamiselt Lääne-Eestis.
### Response:
Saaremaal on taas elektrita üle 1200 majapidamise
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Senat võttis eelnõu vastu ühehäälselt, eelnõu peab veel vastu võtma esindajatekoda. Siis saab see seaduseks, vahendas Financial Times.
USA poliitikud muretsevad üha rohkem, et Hiina ettevõttele ByteDance kuuluv Tiktok ohustab riigi julgeolekut. Peking võib rakenduse kaudu hankida ameeriklaste isiklikke andmeid.
USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) teatas eelmisel kuul, et Tiktok on ohuks USA riiklikule julgeolekule. FBI juht Wray selgitas, et Hiina valitsus võib kasutada videojagamisplatvormi Tiktok miljonite kasutajate andmete kogumiseks või kontrollida soovitusalgoritmi, mida saab siis kasutada inimeste mõjutamiseks.
Washington muretseb, et Hiina tehnoloogiafirmad aitavad komparteil arendada riigi sõjatööstust.
Hiljuti allkirjastas USA president Joe Biden kõrgtehnoloogia ekspordi piirangute uue eeskirja. Piirangud keelavad Hiinasse eksportida USA kiibiseadmeid.
USA võimud plaanivad lisada Hiina kiibifirma Yangtze Memory Technologies Corp musta nimekirja, teatas Financial Times.
|
USA senat keelas valitsusametnikel töötelefonides Tiktoki kasutamise
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Senat võttis eelnõu vastu ühehäälselt, eelnõu peab veel vastu võtma esindajatekoda. Siis saab see seaduseks, vahendas Financial Times.
USA poliitikud muretsevad üha rohkem, et Hiina ettevõttele ByteDance kuuluv Tiktok ohustab riigi julgeolekut. Peking võib rakenduse kaudu hankida ameeriklaste isiklikke andmeid.
USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) teatas eelmisel kuul, et Tiktok on ohuks USA riiklikule julgeolekule. FBI juht Wray selgitas, et Hiina valitsus võib kasutada videojagamisplatvormi Tiktok miljonite kasutajate andmete kogumiseks või kontrollida soovitusalgoritmi, mida saab siis kasutada inimeste mõjutamiseks.
Washington muretseb, et Hiina tehnoloogiafirmad aitavad komparteil arendada riigi sõjatööstust.
Hiljuti allkirjastas USA president Joe Biden kõrgtehnoloogia ekspordi piirangute uue eeskirja. Piirangud keelavad Hiinasse eksportida USA kiibiseadmeid.
USA võimud plaanivad lisada Hiina kiibifirma Yangtze Memory Technologies Corp musta nimekirja, teatas Financial Times.
### Response:
USA senat keelas valitsusametnikel töötelefonides Tiktoki kasutamise
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Eesti suurimas valimisringkonnas läheb 5. märtsil jagamisele 16 mandaati. Seda on ühe mandaadi võrra enam kui nelja aasta eest, sest rahvastiku muutuste tulemusel said Harju- ja Raplamaa valimisringkond Ida-Virumaa arvelt ühe mandaadi juurde.
Harju- ja Raplamaa on erakondadele oluline, nad paigutavad sinna oma suurimad häälemagnetid. Olgugi, et hääled on kogutud ühes ringkonnas, arvesse lähevad need ka üleriigiliselt erakonnale antud häältena ning aitavad ringkonnamandaatide ja võrdlusarvu alusel jaotatud kompensatsioonimandaatidega riigikokku erakonnakaaslasi, kes nii palju hääli ei kogunud.
Kallas ettearvatule esimene, erakond usaldab endiselt Mihkelsoni
Harju- ja Raplamaa on olnud aastaid Reformierakonnale üks peamisi kantse, kus nende esinumbrid ja ka erakond palju hääli saanud. 2015 sai Taavi Rõivas 15 881 häält ja Reformierakond 35 protsenti toetust. 2011 korjas Andrus Ansip 18 967 häält ja Reformierakond kokku 37 protsenti. Miski ei näita, et pealinna jõukate lähivaldade valijad peaks oma valimiseelistust otsustavalt muutma.
Reformierakonna esinumber on ettearvatult erakonna juht ja peaminister Kaja Kallas. Eelmistel riigikogu valimistel sai Kaja Kallas samas ringkonnas 20 072 häält ehk 3,3 lihtkvoodi jagu hääli. Reformierakond korjas kokku 38,1 protsenti ringkonna häältest.
Kaja Kallas. Autor/allikas: Jürgen Randma/riigikantselei
Reformierakonna teise numbrina kandideerib Marko Mihkelson, kes eelmistel valimistel sai ringkonnamandaadi 3655 häälega. Tema nii kõrgele positsioonile panek hiljutise skandaali taustal on märgiline ja näitab, et erakonna juhid usaldavad teda endiselt. 5. märtsi õhtul selgub, kas ka valijad.
Kolmandale positsioonile on tõusnud Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimees Mart Võrklaev. Head šansid sellest ringkonnast parlamenti pääseda on ka Reformierakonna nimekirja järgmistel: Aivar Sõerd, Kristina Šmigun-Vähi, Timo Suslov, Mario Kadastik.
EKRE paneb välja sama esineliku
EKRE on üks erakond, mille esinumber pole Harju- ja Raplamaal erakonna esimees, vaid aseesimees Henn Põlluaas. See ei tohiks aga häälte mõttes mingiks probleemiks osutuda, sest nelja aasta eest sai Põlluaas 7390 häälega (1,2 lihtkvooti) isikumandaadi.
Henn Põlluaas. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR
Ka nimekirja teine kuni neljas number on EKRE-l täpselt samad, mis nelja aasta eest: Siim Pohlak, Rene Kokk ja Kai Rimmel.
Eelmistel valimistel sai EKRE selles ringkonnas 18,3 protsenti toetust, mis oli pisut parem kui nende üle-riigiline tulemus 17,8 protsenti.
Ratas veab Keskerakonda ja loodab Liimetsale
Keskerakonnal läks nelja aasta eest Eesti suurimas valimisringkonnas loodetust kehvemini. Erakond sai 15,1 protsenti toetust, mis jäi selgelt alla erakonna üleriigilisele tulemusele 23,1 protsenti.
Erakonna esimees Jüri Ratas sai 9702 häälega (1,6 lihtkvooti) küll isikumandaadi, kuid tema tulemus oli kaks korda kehvem kui Kaja Kallasel.
Jüri Ratas. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Märgiline oli ka see, et Ratase selja taga kandideerinud 16 keskerakondlasest mitte keegi ei suutnud tuua 1000 häält täis.
Ratas on ka sel korral Keskerakonna esinumber. Kes sel korral talle lisaks kandideerivad, pole Keskerakond veel väga avanud. Uutest nimedest kandideerib endine välisminister Eva-Maria Liimets. Ratas on öelnud, et sellist kogemust ja pädevust kui Liimetsal on Eestis vähestel. Liimets sai tuleristsed viimastel kohalikel valimistel, kuid piirdus siis Kristiines 120 häälega.
Suure tõenäosusega kandideerib ka Keskerakonna Harjumaa piirkonna esimees, Maardu linnapea Vladimir Arhipov. 2019. aasta riigikogu valimistel kandideeris ta Keskerakonna nimekirjas ning osutus valituks (sai 944 häält), kuid loobus riigikogu liikme kohast. Tema asendusliikmena sai riigikogusse Kaido Höövelson. Eelseisvatel valimistel on Höövelson aga Keskerakonna esinumber Ida-Virumaal.
Isamaa tõi esinumbriks Reinsalu
Isamaa erakond tegi neil valimistel esikandidaatidega mitmeid vangerdusi, mis osaliselt oli seotud sellega, et nende eelmiste valimiste esinumber Harju- ja Raplamaal Jüri Luik loobus kandideerimast. Luik sai eelmisel korral 4806 häält ja oli sellega kogu Isamaa parim häältetooja. Tõsi, Eesti suurimas valimisringkonnas.
Urmas Reinsalu Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Nüüd on Isamaa esinumber välisminister Urmas Reinsalu. Nelja aasta eest kandideeris ta Mustamäel ja Nõmmel ning sai 2633 valija toetuse.
Reinsalu järel kandideerivad Isamaa nimekirjas Raivo Aeg, Lauri Vahtre, Heiki Hepner, Mari-Ann Kelam, Tarmo Kõuts ja uue tegijana Artur Tiganik.
Isamaa puhul väärib ehk märkimist, et 2015. aastal erakonna esinumber Harju- ja Raplamaal olnud Juhan Parts eelseisvatel valimistel üldse ei kandideeri, ehkki Euroopa Kontrollikoja töö lõppemise tõttu oleks tal selleks võimalus.
Eesti 200 esinumber on erakonna juht Hussar
Eesti 200 eelmiste valimiste Harju- ja Raplamaa esinumber Priit Alamäe sel korral ei kandideeri. Erakonna asutajaliige Alamäe sai nelja aasta eest 1811 häält. Alamäe sõnul tegeleb ta kandideerimise asemel Eesti SKP tõstmisega ning suure ettevõtte juhtimise kõrvalt kampaaniaks energiat ei jätku.
Eesti 200 esinumbriks on hoopis erakonna esimees Lauri Hussar. Nelja aasta eest kandideeris Hussar Mustamäel ja Nõmmel ja sai 1300 häält. Kohalikel valimistel eelmisel sügisel sai Hussar Viimsi vallas 660 häält. Valimiste järel sai temast Viimsi vallavolikogu esimees.
Lauri Hussar. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR
Kes Hussari selja taga kandideerivad, on veel veidi lahtine. Algselt pidi nimekirja number kaks olema julgeolekuekspert Merle Maigre, kuid tema loobus kandideerimast. Hussar avaldas siiski lootust, et ta räägib veel Maigrega, kuid on väheusutav, et viimane ümber mõtleb.
Kindlam on sellega, et Eesti 200 eest kandideerivad ettevõtja Atso Matsalu, muusik Stig Rästa, töötukassa peaspetsialist Evelin Ausmees ja Vene Teatri näitleja Nikolai Bentsler. Lisaks mõned Harjumaa vallavolikogude liikmed.
Harju- ja Raplamaal võib kandideerida ka laulja ja Nordica kommunikatsioonijuht Toomas Uibo, ent tema puhul on kaalumisel ka teised ringkonnad.
Sotsid ootavad reedel Kaljurandi jah-i
SDE peasekretär Eduard Odinets on ERR-ile öelnud, et erakond eeldab, et Euroopa Parlamendi saadik Marina Kaljurand kandideerib Harju- ja Raplamaal. Ta oleks sel juhul ka erakonna esinumber, nagu nelja aasta eest, mil ta sai 5504 häält. Kaljurand ise pole aga lõplikku otsust teinud, võimalik, et kandideerimine selgub sel reedel.
Marina Kaljurand. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Kui Kaljurand peaks siiski loobuma, siis oleks see sotside praegust valimiskünnisega flirtivat reitingut arvestades sama ränk hoop, kui oli Katri Raiki loobumine Ida-Virumaal.
Tõenäoliselt tõuseks sel juhul esinumbriks ettevõtja ja Büroomaailma omanik Jüri Ross. 69-aastane ettevõtja liitus sotsidega tänavu märtsis.
Lisaks kandideerivad SDE ridades sotsioloog ning Nami-Nami portaali looja Pille Petersoo, erakonna Harjumaa piirkonna esimees Henri Kaselo, endine kõrge sõjaväelane, kolonel reservis Aivar Jaeski, Lääne-Harju kultuurikeskuse juht ja erakonna juhatuse liige Anneli Pärlin, muusik ja filmimees Hardi Volmer, telemees Tanel Talve.
Parempoolsed ja Rohelised
Ehkki Parempoolsed pole oma esinumbreid ega ka kandidaate avaldanud, saab suure tõenäosusega nende esinumbriks Harju- ja Raplamaal erakonna juht Lavly Perling. Perling kandideeris viimastel kohalikel valimistel Saue vallas veel Isamaa nimekirjas ja sai 579 häält.
Lavly Perling Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Roheliste erakonna juhatuse liige Timur Sagitov ütles, et Rohelised alles otsivad Harju- ja Raplamaa valimisringkonnale esinumbrit ja teevad seda erakonnast väljastpoolt. Sagitovi sõnul on erakonna tuntud ja aktiivsed liikmed juba kandideerimas teistes ringkondades üle Eesti.
Küll aga kandideerivad Harju- ja Raplamaa ringkonnas elektriinsener ja Roheliste Harjumaa piirkonna juht Remi Olesk, ettevõtja Erkki Markus ja ettevõtja Harri Tilk.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab selles ringkonnas hääletada Reformierakonna poolt 40, EKRE poolt 21, Keskerakonna poolt 16 ja Eesti 200 poolt 11 protsenti.
· Isamaa toetus oli seitse, SDE-l viis protsenti. Rohelistel ja Parempoolsetel alla protsendi.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele.
|
Erakonnad toovad Harju- ja Raplamaale kandideerima oma suurimad häälemagnetid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti suurimas valimisringkonnas läheb 5. märtsil jagamisele 16 mandaati. Seda on ühe mandaadi võrra enam kui nelja aasta eest, sest rahvastiku muutuste tulemusel said Harju- ja Raplamaa valimisringkond Ida-Virumaa arvelt ühe mandaadi juurde.
Harju- ja Raplamaa on erakondadele oluline, nad paigutavad sinna oma suurimad häälemagnetid. Olgugi, et hääled on kogutud ühes ringkonnas, arvesse lähevad need ka üleriigiliselt erakonnale antud häältena ning aitavad ringkonnamandaatide ja võrdlusarvu alusel jaotatud kompensatsioonimandaatidega riigikokku erakonnakaaslasi, kes nii palju hääli ei kogunud.
Kallas ettearvatule esimene, erakond usaldab endiselt Mihkelsoni
Harju- ja Raplamaa on olnud aastaid Reformierakonnale üks peamisi kantse, kus nende esinumbrid ja ka erakond palju hääli saanud. 2015 sai Taavi Rõivas 15 881 häält ja Reformierakond 35 protsenti toetust. 2011 korjas Andrus Ansip 18 967 häält ja Reformierakond kokku 37 protsenti. Miski ei näita, et pealinna jõukate lähivaldade valijad peaks oma valimiseelistust otsustavalt muutma.
Reformierakonna esinumber on ettearvatult erakonna juht ja peaminister Kaja Kallas. Eelmistel riigikogu valimistel sai Kaja Kallas samas ringkonnas 20 072 häält ehk 3,3 lihtkvoodi jagu hääli. Reformierakond korjas kokku 38,1 protsenti ringkonna häältest.
Kaja Kallas. Autor/allikas: Jürgen Randma/riigikantselei
Reformierakonna teise numbrina kandideerib Marko Mihkelson, kes eelmistel valimistel sai ringkonnamandaadi 3655 häälega. Tema nii kõrgele positsioonile panek hiljutise skandaali taustal on märgiline ja näitab, et erakonna juhid usaldavad teda endiselt. 5. märtsi õhtul selgub, kas ka valijad.
Kolmandale positsioonile on tõusnud Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimees Mart Võrklaev. Head šansid sellest ringkonnast parlamenti pääseda on ka Reformierakonna nimekirja järgmistel: Aivar Sõerd, Kristina Šmigun-Vähi, Timo Suslov, Mario Kadastik.
EKRE paneb välja sama esineliku
EKRE on üks erakond, mille esinumber pole Harju- ja Raplamaal erakonna esimees, vaid aseesimees Henn Põlluaas. See ei tohiks aga häälte mõttes mingiks probleemiks osutuda, sest nelja aasta eest sai Põlluaas 7390 häälega (1,2 lihtkvooti) isikumandaadi.
Henn Põlluaas. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR
Ka nimekirja teine kuni neljas number on EKRE-l täpselt samad, mis nelja aasta eest: Siim Pohlak, Rene Kokk ja Kai Rimmel.
Eelmistel valimistel sai EKRE selles ringkonnas 18,3 protsenti toetust, mis oli pisut parem kui nende üle-riigiline tulemus 17,8 protsenti.
Ratas veab Keskerakonda ja loodab Liimetsale
Keskerakonnal läks nelja aasta eest Eesti suurimas valimisringkonnas loodetust kehvemini. Erakond sai 15,1 protsenti toetust, mis jäi selgelt alla erakonna üleriigilisele tulemusele 23,1 protsenti.
Erakonna esimees Jüri Ratas sai 9702 häälega (1,6 lihtkvooti) küll isikumandaadi, kuid tema tulemus oli kaks korda kehvem kui Kaja Kallasel.
Jüri Ratas. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Märgiline oli ka see, et Ratase selja taga kandideerinud 16 keskerakondlasest mitte keegi ei suutnud tuua 1000 häält täis.
Ratas on ka sel korral Keskerakonna esinumber. Kes sel korral talle lisaks kandideerivad, pole Keskerakond veel väga avanud. Uutest nimedest kandideerib endine välisminister Eva-Maria Liimets. Ratas on öelnud, et sellist kogemust ja pädevust kui Liimetsal on Eestis vähestel. Liimets sai tuleristsed viimastel kohalikel valimistel, kuid piirdus siis Kristiines 120 häälega.
Suure tõenäosusega kandideerib ka Keskerakonna Harjumaa piirkonna esimees, Maardu linnapea Vladimir Arhipov. 2019. aasta riigikogu valimistel kandideeris ta Keskerakonna nimekirjas ning osutus valituks (sai 944 häält), kuid loobus riigikogu liikme kohast. Tema asendusliikmena sai riigikogusse Kaido Höövelson. Eelseisvatel valimistel on Höövelson aga Keskerakonna esinumber Ida-Virumaal.
Isamaa tõi esinumbriks Reinsalu
Isamaa erakond tegi neil valimistel esikandidaatidega mitmeid vangerdusi, mis osaliselt oli seotud sellega, et nende eelmiste valimiste esinumber Harju- ja Raplamaal Jüri Luik loobus kandideerimast. Luik sai eelmisel korral 4806 häält ja oli sellega kogu Isamaa parim häältetooja. Tõsi, Eesti suurimas valimisringkonnas.
Urmas Reinsalu Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Nüüd on Isamaa esinumber välisminister Urmas Reinsalu. Nelja aasta eest kandideeris ta Mustamäel ja Nõmmel ning sai 2633 valija toetuse.
Reinsalu järel kandideerivad Isamaa nimekirjas Raivo Aeg, Lauri Vahtre, Heiki Hepner, Mari-Ann Kelam, Tarmo Kõuts ja uue tegijana Artur Tiganik.
Isamaa puhul väärib ehk märkimist, et 2015. aastal erakonna esinumber Harju- ja Raplamaal olnud Juhan Parts eelseisvatel valimistel üldse ei kandideeri, ehkki Euroopa Kontrollikoja töö lõppemise tõttu oleks tal selleks võimalus.
Eesti 200 esinumber on erakonna juht Hussar
Eesti 200 eelmiste valimiste Harju- ja Raplamaa esinumber Priit Alamäe sel korral ei kandideeri. Erakonna asutajaliige Alamäe sai nelja aasta eest 1811 häält. Alamäe sõnul tegeleb ta kandideerimise asemel Eesti SKP tõstmisega ning suure ettevõtte juhtimise kõrvalt kampaaniaks energiat ei jätku.
Eesti 200 esinumbriks on hoopis erakonna esimees Lauri Hussar. Nelja aasta eest kandideeris Hussar Mustamäel ja Nõmmel ja sai 1300 häält. Kohalikel valimistel eelmisel sügisel sai Hussar Viimsi vallas 660 häält. Valimiste järel sai temast Viimsi vallavolikogu esimees.
Lauri Hussar. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR
Kes Hussari selja taga kandideerivad, on veel veidi lahtine. Algselt pidi nimekirja number kaks olema julgeolekuekspert Merle Maigre, kuid tema loobus kandideerimast. Hussar avaldas siiski lootust, et ta räägib veel Maigrega, kuid on väheusutav, et viimane ümber mõtleb.
Kindlam on sellega, et Eesti 200 eest kandideerivad ettevõtja Atso Matsalu, muusik Stig Rästa, töötukassa peaspetsialist Evelin Ausmees ja Vene Teatri näitleja Nikolai Bentsler. Lisaks mõned Harjumaa vallavolikogude liikmed.
Harju- ja Raplamaal võib kandideerida ka laulja ja Nordica kommunikatsioonijuht Toomas Uibo, ent tema puhul on kaalumisel ka teised ringkonnad.
Sotsid ootavad reedel Kaljurandi jah-i
SDE peasekretär Eduard Odinets on ERR-ile öelnud, et erakond eeldab, et Euroopa Parlamendi saadik Marina Kaljurand kandideerib Harju- ja Raplamaal. Ta oleks sel juhul ka erakonna esinumber, nagu nelja aasta eest, mil ta sai 5504 häält. Kaljurand ise pole aga lõplikku otsust teinud, võimalik, et kandideerimine selgub sel reedel.
Marina Kaljurand. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Kui Kaljurand peaks siiski loobuma, siis oleks see sotside praegust valimiskünnisega flirtivat reitingut arvestades sama ränk hoop, kui oli Katri Raiki loobumine Ida-Virumaal.
Tõenäoliselt tõuseks sel juhul esinumbriks ettevõtja ja Büroomaailma omanik Jüri Ross. 69-aastane ettevõtja liitus sotsidega tänavu märtsis.
Lisaks kandideerivad SDE ridades sotsioloog ning Nami-Nami portaali looja Pille Petersoo, erakonna Harjumaa piirkonna esimees Henri Kaselo, endine kõrge sõjaväelane, kolonel reservis Aivar Jaeski, Lääne-Harju kultuurikeskuse juht ja erakonna juhatuse liige Anneli Pärlin, muusik ja filmimees Hardi Volmer, telemees Tanel Talve.
Parempoolsed ja Rohelised
Ehkki Parempoolsed pole oma esinumbreid ega ka kandidaate avaldanud, saab suure tõenäosusega nende esinumbriks Harju- ja Raplamaal erakonna juht Lavly Perling. Perling kandideeris viimastel kohalikel valimistel Saue vallas veel Isamaa nimekirjas ja sai 579 häält.
Lavly Perling Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Roheliste erakonna juhatuse liige Timur Sagitov ütles, et Rohelised alles otsivad Harju- ja Raplamaa valimisringkonnale esinumbrit ja teevad seda erakonnast väljastpoolt. Sagitovi sõnul on erakonna tuntud ja aktiivsed liikmed juba kandideerimas teistes ringkondades üle Eesti.
Küll aga kandideerivad Harju- ja Raplamaa ringkonnas elektriinsener ja Roheliste Harjumaa piirkonna juht Remi Olesk, ettevõtja Erkki Markus ja ettevõtja Harri Tilk.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab selles ringkonnas hääletada Reformierakonna poolt 40, EKRE poolt 21, Keskerakonna poolt 16 ja Eesti 200 poolt 11 protsenti.
· Isamaa toetus oli seitse, SDE-l viis protsenti. Rohelistel ja Parempoolsetel alla protsendi.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele.
### Response:
Erakonnad toovad Harju- ja Raplamaale kandideerima oma suurimad häälemagnetid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kohtumist alustati segapaarismänguga ja platsile astusid Kristjan Kaljurand / Helina Rüütel, teisel pool võrku oli itaallased David Salutt / Yasmine Hamza. Peaaegu tund aega kestnud kohtumise võitsid kolmes geimis Kaljurand / Rüütel seisuga 19:21, 21:16, 21:18.
Meeste üksikmängus tegi oma selle valikturniiri esimese mängu Karl Kert, minnes vastamisi Fabio Caponioga. Tasavägise avageimi kaotas Kert 20:22 ja teises geimis võitis Capionio kindlamalt 21:15.
Naiste üksikmängus kohtusid omavahel maailma 43. reket Kristin Kuuba ja 132. reket Judith Mair. Esimene geim möödus kuni joogipausini tasavägiselt, kuid sealt edasi keeras Kuuba kindlamalt punktid enda kasuks ja võitis 21:16. Teise geimi võitis Kuuba sama skooriga, kuid kindlama mänguga, nõnda asus Eesti kohtumist juhtima 2:1.
Meeste paarismängus läksid omavahel mõlema riigi meistrid, Kristjan Kaljurand / Raul Käsner ja Giovanni Greco / David Salutt. Avageimi võitsid itaallased 21:18, teises geimis olid kindlamalt üle Kaljurand / Käsner võites 21:16. Otsustavas geimis sai aga Eesti paari jaks otsa ja vastu tuli võtta 11:21 kaotus.
Otsustavaks mänguks sai naiste paarismäng Kati-Kreet Marran / Helina Rüütel -Yasmine Hamza/Judith Mair. Maailma edetabelis 53. real paiknev paar Marran / Rüütel tõi Eestile kindla võidu seisuga 21:14, 21:13.
Laupäeval läheb Eesti alagrupi viimases mängus vastamisi Hollandiga.
|
Eesti sulgpallikoondis sai EM-valikturniiril jagu ka Itaaliast
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumist alustati segapaarismänguga ja platsile astusid Kristjan Kaljurand / Helina Rüütel, teisel pool võrku oli itaallased David Salutt / Yasmine Hamza. Peaaegu tund aega kestnud kohtumise võitsid kolmes geimis Kaljurand / Rüütel seisuga 19:21, 21:16, 21:18.
Meeste üksikmängus tegi oma selle valikturniiri esimese mängu Karl Kert, minnes vastamisi Fabio Caponioga. Tasavägise avageimi kaotas Kert 20:22 ja teises geimis võitis Capionio kindlamalt 21:15.
Naiste üksikmängus kohtusid omavahel maailma 43. reket Kristin Kuuba ja 132. reket Judith Mair. Esimene geim möödus kuni joogipausini tasavägiselt, kuid sealt edasi keeras Kuuba kindlamalt punktid enda kasuks ja võitis 21:16. Teise geimi võitis Kuuba sama skooriga, kuid kindlama mänguga, nõnda asus Eesti kohtumist juhtima 2:1.
Meeste paarismängus läksid omavahel mõlema riigi meistrid, Kristjan Kaljurand / Raul Käsner ja Giovanni Greco / David Salutt. Avageimi võitsid itaallased 21:18, teises geimis olid kindlamalt üle Kaljurand / Käsner võites 21:16. Otsustavas geimis sai aga Eesti paari jaks otsa ja vastu tuli võtta 11:21 kaotus.
Otsustavaks mänguks sai naiste paarismäng Kati-Kreet Marran / Helina Rüütel -Yasmine Hamza/Judith Mair. Maailma edetabelis 53. real paiknev paar Marran / Rüütel tõi Eestile kindla võidu seisuga 21:14, 21:13.
Laupäeval läheb Eesti alagrupi viimases mängus vastamisi Hollandiga.
### Response:
Eesti sulgpallikoondis sai EM-valikturniiril jagu ka Itaaliast
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Oluline 16. detsembril kell 22.56:
- Bideni ametiisik tunnistas Kongressile, et Ukraina suudab Krimmi tagasi vallutada, kuid ei plaani seda lähiajal;
- Ukrenergo: Venemaa rünnakute tõttu on riigi elektridefitsiit tugevalt süvenenud;
- Venemaa korraldas jälle Ukraina linnade pihta raketirünnaku;
- EL kiitis heaks Ukrainale 18 miljardi euro ulatuses abi andmise;
- Zelenski: Vene väed pommitasid neljapäeval Hersoni 16 korda;
- Saksamaa saatis Ukrainale õhutõrjerakette;
- USA lisas Moskva-vastaste sanktsioonide nimekirja Venemaa miljardär Vladimir Potanini.
Raketirünnakus Krõvõi Rihile hukkus kolm inimest
Venemaa raketirünnakus Krõvõi Rihile hullus kolm inimest ning haavata sai 13. Endiselt otsitakse rusudes kadunud imikut. Hukkunute seas on ka poisi vanemad.
Rünnakus pihta saanud hoones elas üle 100 inimese.
"Päästemeeskonnad üle linna tegelevad rünnaku järel kõrvalasuvate hoonete kahjude kõrvaldamisega. Kahjustatud on 30 maja, koolimaja ja haigla. Inimesed ei jää abita," ütles linna sõjaadministratsiooni juht Oleksandr Vilkul.
President Zelenski ütles oma õhtuses pöördumises, et kõik reedesed sihtmärgid olid tsiviilobjektid, nende seas peamiselt energia ja soojatootmisega seotud hooned.
Bideni ametiisik tunnistas Kongressile, et Ukraina suudab Krimmi tagasi vallutada
Üks USA presidendi Joe Bideni administratsiooni ametisik ütles hiljuti USA Kongressi liikmetele, et Ukraina on saavutanud sõjalise suutlikkuse vallutada Krimm tagasi.
Mõned USA ametisikud samas on mures, et igasugune Ukraina ulatuslik pealetung Krimmi peale võib tingida Vladimir Putini otsuse kasutada Vene tuumarelvi, kinnitasid asjaga kursis olevad allikad NBC Newsile.
NBC News teatel toimus teemat käsitlev briif novembri lõpus ning selle käigus selgitati Kongressi liikmetele miks Ukraina vajab lähitulevikus veel USA relvaabi ja tehnikat.
USA ametiisikute kinnitusel on Ukrainal küll suutlikkus, kuid pole lähiajal kavatsust, Krimm vallutada. "Üsna palju peab enne sõjaliset muutuma," enne kui Ukraina alustaks sõjalist pealetungi Krimmi vallutamiseks, kinnitas üks allikas.
Allikad kinnitasid NBC Newsile, et kolm hiljutist rünnakut Vene sõjaväebaaside pihta on tehtud ukrainlaste poolt, kuid samas ei olevat selge kas Zelenski valitsus need rünnakud ka otseselt käskis teha.
Sõjanduseksperdid on hinnanud, et võitlus Krimmi vabastamiseks tähendaks nii Vene kui Ukraina vägedele tõsiseid kaotusi ning oleks Ukraina vägedele suur väljakutse, kuna poolsaarel on tugev Vene sõjaline kohalolu.
USA ametiisikute hinnangul on Põhja-Krimmis kaitsel 70 000 Vene sõdurit.
Allikad kinnitasid NBC Newsile, et Ukraina on teinud mitmeid sõjalisi samme Venemaa vastu, teavitamata enne USA-d. See on Ameerika Ühendriikide valitsusele olnud frustreeriv, kinnitasid allikad, samas annab see teiste ametisikute kinnitusel võimaluse end konfliktist distantseerida.
Ukraina peastaap: Vene väed tugevdavad oma kaitserajatisi okupeeritud Hersoni oblastis ja Krimmis
Ukraina kaitsejõudude peastaabi reedeõhtuse rindeülevaate kohaselt on Vene väed asunud tugevdama enda kaitseliine okupeeritud Krimmis ja Hersoni oblastis. Samuti on tugevdatud Krimmi kanali julgestamist.
Ukrenergo: Venemaa rünnakute tõttu on riigi elektridefitsiit tugevalt süvenenud
Ukraina elektrivõrgu operaator Ukrenergo teatas reedel, et viimase Venemaa rünnaku tõttu on riigis elektri defitsiit tugevalt süvenenud. Kõige enam on kahjustada saanud Ukraina elektritaristu riigi põhja-, lõuna- ja keskosas.
Reedel kehtestati erakorralised elektrikatkestused kõikides Ukraina oblastites. Erinevalt varasemast võib seekord kriitilise elektritaristu remont võtta kauem aega ning fookuses on elektri tagamine haiglatele, küttejaamadele ning reovee käitlemise rajatistele.
Venemaa korraldas jälle Ukraina linnade pihta raketirünnaku
Ukraina võimude teatel korraldas Venemee riigi linnade pihta jälle raketirünnaku, plahvatusi oli kuulda Harkivis, Kiievis ja Odessas.
Kiievi oblasti kuberner Oleksi Kuleba ütles, et Venemaa korraldas Ukraina pihta ulatusliku rünnaku. Kaks suurt Ukraina linna, Harkiv ja Poltava jäid Venemaa rünnaku tõttu ilma elektrita, vahendas The Kyiv Independent.
Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et linnas toimus kolm plahvatust. Üks plahvatus toimus linna paremal kaldal ja teine vasakul kaldal.
Ukraina võimude teatel sai raketirünnaku tõttu kahjustada ka Kiievi energiataristu. Energiafirma DTEK teatas, et Kiievis toimuvad rünnakute tõttu erakorralised elektrikatkestused.
Dnipro piirkonna juht teatas, et Krõvõi Rihis sai Venemaa rünnaku tõttu surma kaks inimest ja viis vigastada.
A missile hit a residential building during today's massive attack in Kryvyi Rih; 2 people died, 6 are injured, incl. 3 kids. All does is kill innocent civilians. needs more weapons and air defence to save the lives of its people. #russiaisateroriststate #ArmUkraineNow pic.twitter.com/lTZJkee3gM
— Stratcom Centre UA (@StratcomCentre) December 16, 2022
Kokku hukkus Ukraina võimude teatel reedel Vene raketirünnakute tõttu kolm inimest.
Venemaa raketirünnakut Ukrainale oli näha ka Moldova õhuruumist, kus lennukist filmis seda Faktõ ICTV ajakirjanik Irina Šlepina.
Ukraina õhuväe esindaja Juri Ignat ütles, et Ukraina pihta tulistati üle 60 raketi. Nende hulgas nii Kh-555, Kh-101, S-300 õhutõrjeraketid, X-22 ja Kh—59 raketid. Rakette tulistati nii Venemaa maismaa territooriumilt, Mustalt merelt kui ka Kaspia merelt, vahendas Ukrainska Pravda.
Hiljem teatas Ukraina kaitsejõudude ülemjuhataja, kindral Valeri Zalužnõi, et Ukraina kriitilise taristu pihta tulistati 76 Vene raketti, millest 71 olid tiibraketid ja neli maasihtmärkide jaoks ümber konfigureeritud õhutõrjeraketid.
Zalužnõi väitel tulistas Ukraina alla 60 Vene raketti.
launched 76 missiles at critical infrastructure facilities of this morning, among them - 72 cruise missiles & 4 guided air-to-surface missiles.
60 enemy missiles were shot down by the assets of Armed Forces.
Missile terror will not force us to lay down weapons. pic.twitter.com/PCnGv6MUsz
— Commander-in-Chief of the Armed Forces of Ukraine (@CinC_AFU) December 16, 2022
EL kiitis heaks Ukrainale 18 miljardi euro ulatuses abi andmise
Euroopa Liidu (EL) liidrid leppisid neljapäeval kokku, et rahastavad Ukrainat järgmisel aastal 18 miljardi euro ulatuses.
EL annab Ukrainale laenu, kuna Venemaa kallaletungi tõttu on Ukraina juurdepääs turule piiratud ja järsult on vähenenud riigi avaliku sektori tulusid, samas kui avaliku sektori kulutused humanitaarolukorra lahendamiseks ja riigiteenuste jätkuva kättesaadavuse tagamiseks on märkimisväärselt suurenenud.
Laenu eesmärk on pakkuda lühiajalist rahalist abi, et rahastada Ukraina esmavajadusi ja elutähtsa taristu taastamist
Zelenski: Vene väed pommitasid neljapäeval Hersoni 16 korda
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval oma igaõhtuses pöördumises, et Venemaa väed pommitasid Hersoni vähemalt 16 korda.
"Täna toimunud järjekordse rünnaku käigus tabas pomm Punase Risti hoonet. Meditsiinitöötaja, kes oli vabatahtlik, sai surma. Tänase päeva jooksul on Venemaa Hersoni pommitanud juba rohkem kui 16 korda," ütles Zelenski.
Zelenski sõnul käivad Donbassis endiselt ägedad lahingud
"Okupandid saadavad rünnakule kõik, mis neil on. Nad ei saa meie armeest jagu, seega hävitavad nad iga linna ja küla," ütles Zelenski.
Saksamaa saatis Ukrainale õhutõrjerakette
Saksamaa valitsus teatas, et saatis Ukrainale täiendavaid õhutõrjerakette. Raketid on mõeldud õhutõrjesüsteem Iris-T jaoks.
Saksamaa saatis viimase nädala jooksul Ukrainale veel 34 kiirabiautot, 12 soomustatud päästeautot ning laskemoona suurtükiväe jaoks.
USA lisas Moskva-vastaste sanktsioonide nimekirja Venemaa miljardär Vladimir Potanini
USA rahandusministeerium laiendas neljapäeval Moskva-vastaseid sanktsioone. Sanktsioonide nimekirjas on ka miljardär Vladimir Potanin, tema naine ja kaks last, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 680 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 97 270 (võrdlus eelmise päevaga +680);
- tankid 2980 (+5);
- jalaväe lahingumasinad 5952 (+6);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+0);
- suurtükisüsteemid 1946 (+3);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 410 (+4)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1648 (+4);
- tiibraketid 592 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4563 (+0);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 172 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
|
Sõja 296. päev: Venemaa korraldas jälle Ukraina linnade pihta raketirünnaku
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 16. detsembril kell 22.56:
- Bideni ametiisik tunnistas Kongressile, et Ukraina suudab Krimmi tagasi vallutada, kuid ei plaani seda lähiajal;
- Ukrenergo: Venemaa rünnakute tõttu on riigi elektridefitsiit tugevalt süvenenud;
- Venemaa korraldas jälle Ukraina linnade pihta raketirünnaku;
- EL kiitis heaks Ukrainale 18 miljardi euro ulatuses abi andmise;
- Zelenski: Vene väed pommitasid neljapäeval Hersoni 16 korda;
- Saksamaa saatis Ukrainale õhutõrjerakette;
- USA lisas Moskva-vastaste sanktsioonide nimekirja Venemaa miljardär Vladimir Potanini.
Raketirünnakus Krõvõi Rihile hukkus kolm inimest
Venemaa raketirünnakus Krõvõi Rihile hullus kolm inimest ning haavata sai 13. Endiselt otsitakse rusudes kadunud imikut. Hukkunute seas on ka poisi vanemad.
Rünnakus pihta saanud hoones elas üle 100 inimese.
"Päästemeeskonnad üle linna tegelevad rünnaku järel kõrvalasuvate hoonete kahjude kõrvaldamisega. Kahjustatud on 30 maja, koolimaja ja haigla. Inimesed ei jää abita," ütles linna sõjaadministratsiooni juht Oleksandr Vilkul.
President Zelenski ütles oma õhtuses pöördumises, et kõik reedesed sihtmärgid olid tsiviilobjektid, nende seas peamiselt energia ja soojatootmisega seotud hooned.
Bideni ametiisik tunnistas Kongressile, et Ukraina suudab Krimmi tagasi vallutada
Üks USA presidendi Joe Bideni administratsiooni ametisik ütles hiljuti USA Kongressi liikmetele, et Ukraina on saavutanud sõjalise suutlikkuse vallutada Krimm tagasi.
Mõned USA ametisikud samas on mures, et igasugune Ukraina ulatuslik pealetung Krimmi peale võib tingida Vladimir Putini otsuse kasutada Vene tuumarelvi, kinnitasid asjaga kursis olevad allikad NBC Newsile.
NBC News teatel toimus teemat käsitlev briif novembri lõpus ning selle käigus selgitati Kongressi liikmetele miks Ukraina vajab lähitulevikus veel USA relvaabi ja tehnikat.
USA ametiisikute kinnitusel on Ukrainal küll suutlikkus, kuid pole lähiajal kavatsust, Krimm vallutada. "Üsna palju peab enne sõjaliset muutuma," enne kui Ukraina alustaks sõjalist pealetungi Krimmi vallutamiseks, kinnitas üks allikas.
Allikad kinnitasid NBC Newsile, et kolm hiljutist rünnakut Vene sõjaväebaaside pihta on tehtud ukrainlaste poolt, kuid samas ei olevat selge kas Zelenski valitsus need rünnakud ka otseselt käskis teha.
Sõjanduseksperdid on hinnanud, et võitlus Krimmi vabastamiseks tähendaks nii Vene kui Ukraina vägedele tõsiseid kaotusi ning oleks Ukraina vägedele suur väljakutse, kuna poolsaarel on tugev Vene sõjaline kohalolu.
USA ametiisikute hinnangul on Põhja-Krimmis kaitsel 70 000 Vene sõdurit.
Allikad kinnitasid NBC Newsile, et Ukraina on teinud mitmeid sõjalisi samme Venemaa vastu, teavitamata enne USA-d. See on Ameerika Ühendriikide valitsusele olnud frustreeriv, kinnitasid allikad, samas annab see teiste ametisikute kinnitusel võimaluse end konfliktist distantseerida.
Ukraina peastaap: Vene väed tugevdavad oma kaitserajatisi okupeeritud Hersoni oblastis ja Krimmis
Ukraina kaitsejõudude peastaabi reedeõhtuse rindeülevaate kohaselt on Vene väed asunud tugevdama enda kaitseliine okupeeritud Krimmis ja Hersoni oblastis. Samuti on tugevdatud Krimmi kanali julgestamist.
Ukrenergo: Venemaa rünnakute tõttu on riigi elektridefitsiit tugevalt süvenenud
Ukraina elektrivõrgu operaator Ukrenergo teatas reedel, et viimase Venemaa rünnaku tõttu on riigis elektri defitsiit tugevalt süvenenud. Kõige enam on kahjustada saanud Ukraina elektritaristu riigi põhja-, lõuna- ja keskosas.
Reedel kehtestati erakorralised elektrikatkestused kõikides Ukraina oblastites. Erinevalt varasemast võib seekord kriitilise elektritaristu remont võtta kauem aega ning fookuses on elektri tagamine haiglatele, küttejaamadele ning reovee käitlemise rajatistele.
Venemaa korraldas jälle Ukraina linnade pihta raketirünnaku
Ukraina võimude teatel korraldas Venemee riigi linnade pihta jälle raketirünnaku, plahvatusi oli kuulda Harkivis, Kiievis ja Odessas.
Kiievi oblasti kuberner Oleksi Kuleba ütles, et Venemaa korraldas Ukraina pihta ulatusliku rünnaku. Kaks suurt Ukraina linna, Harkiv ja Poltava jäid Venemaa rünnaku tõttu ilma elektrita, vahendas The Kyiv Independent.
Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et linnas toimus kolm plahvatust. Üks plahvatus toimus linna paremal kaldal ja teine vasakul kaldal.
Ukraina võimude teatel sai raketirünnaku tõttu kahjustada ka Kiievi energiataristu. Energiafirma DTEK teatas, et Kiievis toimuvad rünnakute tõttu erakorralised elektrikatkestused.
Dnipro piirkonna juht teatas, et Krõvõi Rihis sai Venemaa rünnaku tõttu surma kaks inimest ja viis vigastada.
A missile hit a residential building during today's massive attack in Kryvyi Rih; 2 people died, 6 are injured, incl. 3 kids. All does is kill innocent civilians. needs more weapons and air defence to save the lives of its people. #russiaisateroriststate #ArmUkraineNow pic.twitter.com/lTZJkee3gM
— Stratcom Centre UA (@StratcomCentre) December 16, 2022
Kokku hukkus Ukraina võimude teatel reedel Vene raketirünnakute tõttu kolm inimest.
Venemaa raketirünnakut Ukrainale oli näha ka Moldova õhuruumist, kus lennukist filmis seda Faktõ ICTV ajakirjanik Irina Šlepina.
Ukraina õhuväe esindaja Juri Ignat ütles, et Ukraina pihta tulistati üle 60 raketi. Nende hulgas nii Kh-555, Kh-101, S-300 õhutõrjeraketid, X-22 ja Kh—59 raketid. Rakette tulistati nii Venemaa maismaa territooriumilt, Mustalt merelt kui ka Kaspia merelt, vahendas Ukrainska Pravda.
Hiljem teatas Ukraina kaitsejõudude ülemjuhataja, kindral Valeri Zalužnõi, et Ukraina kriitilise taristu pihta tulistati 76 Vene raketti, millest 71 olid tiibraketid ja neli maasihtmärkide jaoks ümber konfigureeritud õhutõrjeraketid.
Zalužnõi väitel tulistas Ukraina alla 60 Vene raketti.
launched 76 missiles at critical infrastructure facilities of this morning, among them - 72 cruise missiles & 4 guided air-to-surface missiles.
60 enemy missiles were shot down by the assets of Armed Forces.
Missile terror will not force us to lay down weapons. pic.twitter.com/PCnGv6MUsz
— Commander-in-Chief of the Armed Forces of Ukraine (@CinC_AFU) December 16, 2022
EL kiitis heaks Ukrainale 18 miljardi euro ulatuses abi andmise
Euroopa Liidu (EL) liidrid leppisid neljapäeval kokku, et rahastavad Ukrainat järgmisel aastal 18 miljardi euro ulatuses.
EL annab Ukrainale laenu, kuna Venemaa kallaletungi tõttu on Ukraina juurdepääs turule piiratud ja järsult on vähenenud riigi avaliku sektori tulusid, samas kui avaliku sektori kulutused humanitaarolukorra lahendamiseks ja riigiteenuste jätkuva kättesaadavuse tagamiseks on märkimisväärselt suurenenud.
Laenu eesmärk on pakkuda lühiajalist rahalist abi, et rahastada Ukraina esmavajadusi ja elutähtsa taristu taastamist
Zelenski: Vene väed pommitasid neljapäeval Hersoni 16 korda
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval oma igaõhtuses pöördumises, et Venemaa väed pommitasid Hersoni vähemalt 16 korda.
"Täna toimunud järjekordse rünnaku käigus tabas pomm Punase Risti hoonet. Meditsiinitöötaja, kes oli vabatahtlik, sai surma. Tänase päeva jooksul on Venemaa Hersoni pommitanud juba rohkem kui 16 korda," ütles Zelenski.
Zelenski sõnul käivad Donbassis endiselt ägedad lahingud
"Okupandid saadavad rünnakule kõik, mis neil on. Nad ei saa meie armeest jagu, seega hävitavad nad iga linna ja küla," ütles Zelenski.
Saksamaa saatis Ukrainale õhutõrjerakette
Saksamaa valitsus teatas, et saatis Ukrainale täiendavaid õhutõrjerakette. Raketid on mõeldud õhutõrjesüsteem Iris-T jaoks.
Saksamaa saatis viimase nädala jooksul Ukrainale veel 34 kiirabiautot, 12 soomustatud päästeautot ning laskemoona suurtükiväe jaoks.
USA lisas Moskva-vastaste sanktsioonide nimekirja Venemaa miljardär Vladimir Potanini
USA rahandusministeerium laiendas neljapäeval Moskva-vastaseid sanktsioone. Sanktsioonide nimekirjas on ka miljardär Vladimir Potanin, tema naine ja kaks last, vahendas The Kyiv Independent.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 680 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 97 270 (võrdlus eelmise päevaga +680);
- tankid 2980 (+5);
- jalaväe lahingumasinad 5952 (+6);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+0);
- suurtükisüsteemid 1946 (+3);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 410 (+4)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1648 (+4);
- tiibraketid 592 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4563 (+0);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 172 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 296. päev: Venemaa korraldas jälle Ukraina linnade pihta raketirünnaku
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Päeva alustas suurepäraselt Uustalu, kes 78 naise konkurentsis sõitis välja eelsõidus 16. koha, kaotades võitjale 12,5 sekundit ja pääsedes edasi veerandfinaalidesse. Eelsõidu võitis norralanna Anna Svendsen, kes edestas rootslast Joanna Sundlingi napi poole sekundiga. Neljandas veerandfinaalis rajale tulnud Uustalu lõpetas sõidu viiendal kohal, mis kokkuvõttes andis 23. koha.
Meeste kvalifikatsioonis tegi heade tulemuste otsa lahti Marko Kilp, kes sai 158 mehe konkurentsis kirja 13. aja, kaotades eelsõidu võitnud Sivert Wiigile 3,68 sekundit. Head minekut näitas ka Martin Himma, kes 5,15-sekundilise kaotusega pääses viimasena veerandfinaali, saades kirja 30. koha.
Teises veerandfinaalis poolfinaali koha eest heitlema hakanud Kilp võitles väga tihedas konkurentsis välja neljanda koha (esinelik mahtus 1,24 sekundi sisse). Samas veerandfinaalis oli rajal ka Martin Himma, kes väikese ebaõnne tulemusena pidi leppima oma sõidu kuuenda kohaga. Himma ebaõnne siiski suusajumal eestlastele heastas, sest kiire veerandfinaal tagas selle, et Kilp pääses õnneliku kaotajana edasi poolfinaali.
Poolfinaal kujunes äärmiselt tihedaks ja kuus sportlast mahtusid vaid 0,74 sekundi sisse. Finiširüseluses jäi Kilbil natukene õnne puudu ja ta sai viienda koha. Kokkuvõttes tuli eestlane kümnendaks.
|
Marko Kilp tuli Skandinaavia karikaetapil kümnendaks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päeva alustas suurepäraselt Uustalu, kes 78 naise konkurentsis sõitis välja eelsõidus 16. koha, kaotades võitjale 12,5 sekundit ja pääsedes edasi veerandfinaalidesse. Eelsõidu võitis norralanna Anna Svendsen, kes edestas rootslast Joanna Sundlingi napi poole sekundiga. Neljandas veerandfinaalis rajale tulnud Uustalu lõpetas sõidu viiendal kohal, mis kokkuvõttes andis 23. koha.
Meeste kvalifikatsioonis tegi heade tulemuste otsa lahti Marko Kilp, kes sai 158 mehe konkurentsis kirja 13. aja, kaotades eelsõidu võitnud Sivert Wiigile 3,68 sekundit. Head minekut näitas ka Martin Himma, kes 5,15-sekundilise kaotusega pääses viimasena veerandfinaali, saades kirja 30. koha.
Teises veerandfinaalis poolfinaali koha eest heitlema hakanud Kilp võitles väga tihedas konkurentsis välja neljanda koha (esinelik mahtus 1,24 sekundi sisse). Samas veerandfinaalis oli rajal ka Martin Himma, kes väikese ebaõnne tulemusena pidi leppima oma sõidu kuuenda kohaga. Himma ebaõnne siiski suusajumal eestlastele heastas, sest kiire veerandfinaal tagas selle, et Kilp pääses õnneliku kaotajana edasi poolfinaali.
Poolfinaal kujunes äärmiselt tihedaks ja kuus sportlast mahtusid vaid 0,74 sekundi sisse. Finiširüseluses jäi Kilbil natukene õnne puudu ja ta sai viienda koha. Kokkuvõttes tuli eestlane kümnendaks.
### Response:
Marko Kilp tuli Skandinaavia karikaetapil kümnendaks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
47-aastasest kõmrist sai ühtlasi vanim mängija, kes profivõistlustel maksimaalse seeriani küündinud. Karjääri peale kokku on tal neid juhtumeid kolm: esimest korda 2005. aasta MM-il Robert Milkinsi vastu ja teist korda 2010. aastal ühel väiksemal võistlusel.
Kokkuvõttes jõudis poolfinaali siiski Robertson, kes lubas kolme esimese partii peale teenida Williamsil vaid 17 punkti. Nelja parema sekka edenes austraallane skooriga 5:3 ja kohtub seal neljakordse maailmameistri Mark Selbyga.
Kuigi maksimaalse seeriaga sai hakkama vastane, siis ka Robertson näitas kõrgetasemelist mängu, sooritades kaheksa partii peale kolm century break 'i (127, 102, 100) ja sai kirja veel 97- ja 63-punktised seeriad.
Sel hooajal on snuukri profiturneel tehtud seitse maksimaalset seeriat. Kogu ajaloo peale kokku on neid registreeritud 183. Enim on vastava saavutuseni küündinud Ronnie O'Sullivan - kokku 15 korda ja viimati 2018. aastal.
|
Mark Williams tegi snuukriajalugu, aga langes välja
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
47-aastasest kõmrist sai ühtlasi vanim mängija, kes profivõistlustel maksimaalse seeriani küündinud. Karjääri peale kokku on tal neid juhtumeid kolm: esimest korda 2005. aasta MM-il Robert Milkinsi vastu ja teist korda 2010. aastal ühel väiksemal võistlusel.
Kokkuvõttes jõudis poolfinaali siiski Robertson, kes lubas kolme esimese partii peale teenida Williamsil vaid 17 punkti. Nelja parema sekka edenes austraallane skooriga 5:3 ja kohtub seal neljakordse maailmameistri Mark Selbyga.
Kuigi maksimaalse seeriaga sai hakkama vastane, siis ka Robertson näitas kõrgetasemelist mängu, sooritades kaheksa partii peale kolm century break 'i (127, 102, 100) ja sai kirja veel 97- ja 63-punktised seeriad.
Sel hooajal on snuukri profiturneel tehtud seitse maksimaalset seeriat. Kogu ajaloo peale kokku on neid registreeritud 183. Enim on vastava saavutuseni küündinud Ronnie O'Sullivan - kokku 15 korda ja viimati 2018. aastal.
### Response:
Mark Williams tegi snuukriajalugu, aga langes välja
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kooli kass on kantud kooli kodulehel ka töötajate nimekirja pärast matemaatika- ja enne füüsikaõpetajat. Lisaks ehib Johannese käpajälg koolipitsati kõrval õpilastele mõeldud tänukirju ning tema nime all ilmus Õpetajate Lehes igakuine arvamuslugu.
"Sul on halb tuju ja siis tuleb see armas puhvis kiisukene sulle vastu ja tuju läheb palju paremaks," tunnistas "Ringvaatele" 11. klassi õpilane Nora Peri. "Kui sa teistele räägid, siis keegi alguses ei usu, et sul on koolis kass."
Johannes on koolis olnud juba seitse aastat. Lugu sai alguse aprillinaljast, kus lubati tööle võtta koolikass, et pakkuda pedagoogidele ja õpilastele teraapilist tuge. Mõttel oli jumet.
"Me hakkasime rääkima koolides olevatest loomadest. Mäletan, et isegi oli üks madu, mis tuli ühe kooli puhul välja ja hakkasime mõtlema, et kas võiks meil ka olla keegi selline karvane või suleline ning jõudsime kassini," rääkis õppejuht Annely Hindrikson.
Pärast seda jõudiski kooli ühe õpetaja kass Johannes I ehk Liisu, kes teenis Võru gümnaasiumis seni, kuni see 2020. aastal aasta kooli tiitli pälvis. "Ta oli siis veel juures, kui selle tiitli vastu võtsime ja mõniaeg hiljem ta lahkus taevastele jahimaadele
"Õige pea võttiski maskotirolli üle Eston ehk Johannes II, kes ilmub kooli ainult pidulikel puhkudel, nagu kooli sünnipäeval, õppeaasta ava- ja lõpuaktusel. "Selline mõnus aura saabub koos temaga," kirjeldas Hindrikson. "Kõik, kes ümber liiguvad, kuidagi leebuvad."
|
Võru Gümnaasiumi õppejuht koolikassist: kõik, kes tema ümber liiguvad, kohe leebuvad
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kooli kass on kantud kooli kodulehel ka töötajate nimekirja pärast matemaatika- ja enne füüsikaõpetajat. Lisaks ehib Johannese käpajälg koolipitsati kõrval õpilastele mõeldud tänukirju ning tema nime all ilmus Õpetajate Lehes igakuine arvamuslugu.
"Sul on halb tuju ja siis tuleb see armas puhvis kiisukene sulle vastu ja tuju läheb palju paremaks," tunnistas "Ringvaatele" 11. klassi õpilane Nora Peri. "Kui sa teistele räägid, siis keegi alguses ei usu, et sul on koolis kass."
Johannes on koolis olnud juba seitse aastat. Lugu sai alguse aprillinaljast, kus lubati tööle võtta koolikass, et pakkuda pedagoogidele ja õpilastele teraapilist tuge. Mõttel oli jumet.
"Me hakkasime rääkima koolides olevatest loomadest. Mäletan, et isegi oli üks madu, mis tuli ühe kooli puhul välja ja hakkasime mõtlema, et kas võiks meil ka olla keegi selline karvane või suleline ning jõudsime kassini," rääkis õppejuht Annely Hindrikson.
Pärast seda jõudiski kooli ühe õpetaja kass Johannes I ehk Liisu, kes teenis Võru gümnaasiumis seni, kuni see 2020. aastal aasta kooli tiitli pälvis. "Ta oli siis veel juures, kui selle tiitli vastu võtsime ja mõniaeg hiljem ta lahkus taevastele jahimaadele
"Õige pea võttiski maskotirolli üle Eston ehk Johannes II, kes ilmub kooli ainult pidulikel puhkudel, nagu kooli sünnipäeval, õppeaasta ava- ja lõpuaktusel. "Selline mõnus aura saabub koos temaga," kirjeldas Hindrikson. "Kõik, kes ümber liiguvad, kuidagi leebuvad."
### Response:
Võru Gümnaasiumi õppejuht koolikassist: kõik, kes tema ümber liiguvad, kohe leebuvad
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kolmapäeval Maroko vastu peetud poolfinaalis ei teinud sel põhjusel kaasa keskkaitsja Dayot Upamecano ega poolkaitsja Adrien Rabiot. Nüüd on tõbised teisedki keskkaitsjad Raphael Varane ja Ibrahima Konate.
Maroko vastu värava löönud ründaja Randal Kolo Muani sõnul on haigestunud mängijad isolatsioonis oma tubades. "Need, kes on haiged, jäävad tuppa," lausus Kolo Muani. "Arstid hoolitsevad nende eest ja me rakendame sotsiaalset distantseerumist. See kord on väga paigas."
Teine ründemängija Ousmane Dembele lisas, et meeskond viirust ei karda. "Oleme võtnud kasutusele ettevaatusabinõud ja ma arvan, et kõik on mänguks valmis," sõnas Barcelona jalgpallur.
Peatreener Didier Deschamps ütles kolmapäeval, et ootab Upamecanot ja Rabiot'd finaaliks tagasi. Aga isegi nende tervenemise korral tekib küsimus kaitseliini osas, sest Varane'i ja Konate puudumine jätaks kolmest eelistatud keskkaitsjast kaks ikkagi kõrvale.
MM-finaal Prantsusmaa ja Argentina vahelt toimub pühapäeval, 18. detsembril Eesti aja järgi algusega kell 17.00. ETV2 ja ERR-i spordiportaali otseülekanne algab kell 16.30.
|
Haigus kimbutab Prantsusmaa meeskonda, eriti keskkaitsjaid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeval Maroko vastu peetud poolfinaalis ei teinud sel põhjusel kaasa keskkaitsja Dayot Upamecano ega poolkaitsja Adrien Rabiot. Nüüd on tõbised teisedki keskkaitsjad Raphael Varane ja Ibrahima Konate.
Maroko vastu värava löönud ründaja Randal Kolo Muani sõnul on haigestunud mängijad isolatsioonis oma tubades. "Need, kes on haiged, jäävad tuppa," lausus Kolo Muani. "Arstid hoolitsevad nende eest ja me rakendame sotsiaalset distantseerumist. See kord on väga paigas."
Teine ründemängija Ousmane Dembele lisas, et meeskond viirust ei karda. "Oleme võtnud kasutusele ettevaatusabinõud ja ma arvan, et kõik on mänguks valmis," sõnas Barcelona jalgpallur.
Peatreener Didier Deschamps ütles kolmapäeval, et ootab Upamecanot ja Rabiot'd finaaliks tagasi. Aga isegi nende tervenemise korral tekib küsimus kaitseliini osas, sest Varane'i ja Konate puudumine jätaks kolmest eelistatud keskkaitsjast kaks ikkagi kõrvale.
MM-finaal Prantsusmaa ja Argentina vahelt toimub pühapäeval, 18. detsembril Eesti aja järgi algusega kell 17.00. ETV2 ja ERR-i spordiportaali otseülekanne algab kell 16.30.
### Response:
Haigus kimbutab Prantsusmaa meeskonda, eriti keskkaitsjaid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Avakolmandiku keskel läksid jaapanlased Yusaku Ando väravast juhtima, kuid peagi seadis David Timofejev Konrad Kudeviita söödust jalule viigi.
Teisel kolmandikul läks omakorda Eesti koondis Deniss Kontseuse (Maksim Burkov) ja Marek Potšinoki tabamustest 3:1 ette, ent paraku anti ka tänases mängus eduseis käest ning viimasele vaheajale minnes näitas tabloo Rukia Morita ja Kotaro Murase väravate järel viigiseisu 3:3.
Viimase perioodi keskel viskas Morita oma teise värava, mis tagas Jaapanile 4:3 võidu ja tõstis nad hetkel kümne punktiga tabelis liidrikohale. Eestil on neljast mängust kirjas üks punkt, mis annab kuuenda koha.
Eesti koondise väravavaht Fjodor Aganezovs tõrjus mängu jooksul 43 ja jaapanlaste puurilukk Issa Tamura 24 pealeviset.
Järgmiseks hooajaks teise divisjoni kukkumise vältimiseks peab Eesti laupäeval võitma Itaaliat ja lootma soodsatele skooridele teistes eelseisvates kohtumistes.
|
Eesti jäähokinoored kaotasid eduseisust Jaapanile
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avakolmandiku keskel läksid jaapanlased Yusaku Ando väravast juhtima, kuid peagi seadis David Timofejev Konrad Kudeviita söödust jalule viigi.
Teisel kolmandikul läks omakorda Eesti koondis Deniss Kontseuse (Maksim Burkov) ja Marek Potšinoki tabamustest 3:1 ette, ent paraku anti ka tänases mängus eduseis käest ning viimasele vaheajale minnes näitas tabloo Rukia Morita ja Kotaro Murase väravate järel viigiseisu 3:3.
Viimase perioodi keskel viskas Morita oma teise värava, mis tagas Jaapanile 4:3 võidu ja tõstis nad hetkel kümne punktiga tabelis liidrikohale. Eestil on neljast mängust kirjas üks punkt, mis annab kuuenda koha.
Eesti koondise väravavaht Fjodor Aganezovs tõrjus mängu jooksul 43 ja jaapanlaste puurilukk Issa Tamura 24 pealeviset.
Järgmiseks hooajaks teise divisjoni kukkumise vältimiseks peab Eesti laupäeval võitma Itaaliat ja lootma soodsatele skooridele teistes eelseisvates kohtumistes.
### Response:
Eesti jäähokinoored kaotasid eduseisust Jaapanile
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Vene kodanik Dmitrõ Sõtõi, kes juhib kohalikku Vene Maja Kesk-Aafrika Vabariigi pealinnas Banguis sai paki, mis tema käte vahel plahvatas, teatas Prigožini pressiteenistus Concord.
Prigožini väitel ütles Sõtõi enne teadvuse kaotamist, et nägi paki juures teksti, mis ütles "See on sulle kõikidelt prantslastelt, venelased lahkuvad Aafrikast".
Venemaa Wagneri palgasõdurite kohalolu Kesk-Aafrika Vabariigis, kus Vene palgasõdurid on õpetanud välja ning võidelnud koos kohalike relvajõududega, on olnud vastuoluline, rõhutab CNN.
CNN on varem tuvastanud, et Wagner ja teised sellega seotud organisatsioonid on olnud Aafrikas seotud nii tulusa teemandiäriga kui ka mitmete inimõiguste rikkumistega.
Sõtõi asutas ka teemandiäri, mis on seotud Jevgeni Prigožini äriimpeeriumiga. Prigožin süüdistas Sõtõi ründamises Prantsusmaad.
Kesk-Aafrika Vabariigis avati Vene maja 2022. aasta 1. veebruaril. Väidetavalt sai Sõtõi 11. novembril paki Togost, milles sisaldus pilt tema Prantsusmaal elavast pojast. Kirjas hoiatati, et kui venelased ei lahku Aafrikast, siis järgmine kord saadetakse talle postiga tema poja pea, väitis Prigožin lisaks.
CNN rõhutab, et Prigožini väiteid pole võimalik sõltumatult kinnitada.
|
Wagneriga seotud mehele tehti Kesk-Aafrika Vabariigis tapmiskatse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene kodanik Dmitrõ Sõtõi, kes juhib kohalikku Vene Maja Kesk-Aafrika Vabariigi pealinnas Banguis sai paki, mis tema käte vahel plahvatas, teatas Prigožini pressiteenistus Concord.
Prigožini väitel ütles Sõtõi enne teadvuse kaotamist, et nägi paki juures teksti, mis ütles "See on sulle kõikidelt prantslastelt, venelased lahkuvad Aafrikast".
Venemaa Wagneri palgasõdurite kohalolu Kesk-Aafrika Vabariigis, kus Vene palgasõdurid on õpetanud välja ning võidelnud koos kohalike relvajõududega, on olnud vastuoluline, rõhutab CNN.
CNN on varem tuvastanud, et Wagner ja teised sellega seotud organisatsioonid on olnud Aafrikas seotud nii tulusa teemandiäriga kui ka mitmete inimõiguste rikkumistega.
Sõtõi asutas ka teemandiäri, mis on seotud Jevgeni Prigožini äriimpeeriumiga. Prigožin süüdistas Sõtõi ründamises Prantsusmaad.
Kesk-Aafrika Vabariigis avati Vene maja 2022. aasta 1. veebruaril. Väidetavalt sai Sõtõi 11. novembril paki Togost, milles sisaldus pilt tema Prantsusmaal elavast pojast. Kirjas hoiatati, et kui venelased ei lahku Aafrikast, siis järgmine kord saadetakse talle postiga tema poja pea, väitis Prigožin lisaks.
CNN rõhutab, et Prigožini väiteid pole võimalik sõltumatult kinnitada.
### Response:
Wagneriga seotud mehele tehti Kesk-Aafrika Vabariigis tapmiskatse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kohe pärast starti võisid publik ja televaatajad kuulda korduvat ebaharilikku piiksumist, mis viitas võistlussüsteemi tehnilisele veale. Sellest hoolimata olid ujujad juba sooritusega alustanud ja kaheksast finalistist viis jõudsid ka finišisse.
Esimesena puudutas seina 18-aastane austraallane Isaac Cooper, kes sai ajaks 22,49, mis tund aega hiljem toimunud kordusujumises andnuks kulla. Kuna esimene finaalikatse ei lugenud, siis kordusujumise 22,73-st piisas vaid hõbedaks. Maailmameistriks tuli ameeriklane Ryan Murphy (22,64).
"See ei ole kindlasti see viis, kuidas soovid võita," lausus Murphy pärast võistlust. "Asi töötas minu kasuks, aga tunnen Isaac Cooperile kaasa. Ta on 18-aastane ja maailmameistritiitli võitmine tähendanuks kindlasti paljut. Ma lähen temaga soojendusbasseinis rääkima ja edastan oma õnnitlused."
Rahvusvaheline ujumisliit andis hiljem teada, et esimese võistluse rikkus kohtuniku põhjustatud tehniline eksimus. "Pärast kõikide sportlaste ja võistlevate riikide ametnikega läbirääkimist otsustati ühiselt, et võistlus peetakse uuesti," märkis ujumisliit.
Reedel püstitati ka kaks maailmarekordit teateujumistes. 4 x 50 meetri vabalt segateateujumises tuli sellega toime Prantsusmaa nelik Maxime Grousset, Florent Manaudou, Beryl Gastaldello ja Melanie Henique (1.27,33).
Meeste 4 x 200 meetri vabalt teateujumise võitis maailmarekordiga 6.44,12 USA nelik Kieran Smith, Carson Foster, Trenton Julian ja Drew Kibler.
Individuaalselt tuli selle MM-i esimene maailmarekord naiste 50 meetri seliliujumise finaalis, mille võitis 25,25-ga kanadalanna Margaret McNeil. Tema enda nimel olnud senine rekord paranes kahe sajandiku võrra.
Lühirajaujumise maailmameistrivõistlused lõppevad pühapäeval, 18. detsembril.
|
Ujumise maailmameister selgus teisel katsel, võistlusest jäi pisut mõru maik
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohe pärast starti võisid publik ja televaatajad kuulda korduvat ebaharilikku piiksumist, mis viitas võistlussüsteemi tehnilisele veale. Sellest hoolimata olid ujujad juba sooritusega alustanud ja kaheksast finalistist viis jõudsid ka finišisse.
Esimesena puudutas seina 18-aastane austraallane Isaac Cooper, kes sai ajaks 22,49, mis tund aega hiljem toimunud kordusujumises andnuks kulla. Kuna esimene finaalikatse ei lugenud, siis kordusujumise 22,73-st piisas vaid hõbedaks. Maailmameistriks tuli ameeriklane Ryan Murphy (22,64).
"See ei ole kindlasti see viis, kuidas soovid võita," lausus Murphy pärast võistlust. "Asi töötas minu kasuks, aga tunnen Isaac Cooperile kaasa. Ta on 18-aastane ja maailmameistritiitli võitmine tähendanuks kindlasti paljut. Ma lähen temaga soojendusbasseinis rääkima ja edastan oma õnnitlused."
Rahvusvaheline ujumisliit andis hiljem teada, et esimese võistluse rikkus kohtuniku põhjustatud tehniline eksimus. "Pärast kõikide sportlaste ja võistlevate riikide ametnikega läbirääkimist otsustati ühiselt, et võistlus peetakse uuesti," märkis ujumisliit.
Reedel püstitati ka kaks maailmarekordit teateujumistes. 4 x 50 meetri vabalt segateateujumises tuli sellega toime Prantsusmaa nelik Maxime Grousset, Florent Manaudou, Beryl Gastaldello ja Melanie Henique (1.27,33).
Meeste 4 x 200 meetri vabalt teateujumise võitis maailmarekordiga 6.44,12 USA nelik Kieran Smith, Carson Foster, Trenton Julian ja Drew Kibler.
Individuaalselt tuli selle MM-i esimene maailmarekord naiste 50 meetri seliliujumise finaalis, mille võitis 25,25-ga kanadalanna Margaret McNeil. Tema enda nimel olnud senine rekord paranes kahe sajandiku võrra.
Lühirajaujumise maailmameistrivõistlused lõppevad pühapäeval, 18. detsembril.
### Response:
Ujumise maailmameister selgus teisel katsel, võistlusest jäi pisut mõru maik
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Vene Balti mere laevastiku teatel lahkuvad Vene mereväe taktikalised grupeeringud oma baasidest ning koonduvad varem määratud punktidesse Läänemerel sõjalise õppuse läbiviimiseks, vahendas Vene uudisteagentuur Interfax.
Vene laevastiku õppuse käigus tehakse lahinglaskmisi rakettide ja muude relvasüsteemidega sihtmärkide pihta, mis peaks imiteerima vastase laevasid ja lennukeid. Samuti väidab Balti mere laevastik, et harjutatakse ka veealuse sabotaaži tõrjumist.
Eesti mereväe ülem kommodoor Jüri Saska hindas sügise alguses, et Venemaa laevastiku tegevus Läänemeres on Ukrainas toimuva sõjategevuse ajal püsinud rutiinne.
Eesti sõjalise taustaga poliitikud on varem hinnanud, et kui Soome ja Rootsi on NATO-s, saab Läänemerest NATO sisemeri ja Venemaa tegevusvabadus õhus ning merel väheneb otsustavalt.
|
Venemaa Balti mere laevastik alustas Läänemerel õppust
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene Balti mere laevastiku teatel lahkuvad Vene mereväe taktikalised grupeeringud oma baasidest ning koonduvad varem määratud punktidesse Läänemerel sõjalise õppuse läbiviimiseks, vahendas Vene uudisteagentuur Interfax.
Vene laevastiku õppuse käigus tehakse lahinglaskmisi rakettide ja muude relvasüsteemidega sihtmärkide pihta, mis peaks imiteerima vastase laevasid ja lennukeid. Samuti väidab Balti mere laevastik, et harjutatakse ka veealuse sabotaaži tõrjumist.
Eesti mereväe ülem kommodoor Jüri Saska hindas sügise alguses, et Venemaa laevastiku tegevus Läänemeres on Ukrainas toimuva sõjategevuse ajal püsinud rutiinne.
Eesti sõjalise taustaga poliitikud on varem hinnanud, et kui Soome ja Rootsi on NATO-s, saab Läänemerest NATO sisemeri ja Venemaa tegevusvabadus õhus ning merel väheneb otsustavalt.
### Response:
Venemaa Balti mere laevastik alustas Läänemerel õppust
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Maltsev hüppas 104 meetrit ja teenis 69,8 punkti. See tõi 53. koha. Viimasena edasi pääsenud šveitslane Dominik Peter teenis oma soorituse eest 1,9 punkti enam.
Teine MK-karussellis võistlev Eesti suusahüppaja Artti Aigro kaasa ei teinud.
Kvalifikatsiooni parima hüppe sooritas norralane Halvor Egner Granerud, kes lendas 136,5 meetrit ja teenis 135,1 punkti.
Hooaja esimesest kuuest etapist kolm võitnud ja liidrivesti hoidev poolakas Dawid Kubacki oli 130,5 meetri ja 122,1 punktiga kolmas.
|
Maltsev piirdus Engelbergis kvalifikatsiooniga
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maltsev hüppas 104 meetrit ja teenis 69,8 punkti. See tõi 53. koha. Viimasena edasi pääsenud šveitslane Dominik Peter teenis oma soorituse eest 1,9 punkti enam.
Teine MK-karussellis võistlev Eesti suusahüppaja Artti Aigro kaasa ei teinud.
Kvalifikatsiooni parima hüppe sooritas norralane Halvor Egner Granerud, kes lendas 136,5 meetrit ja teenis 135,1 punkti.
Hooaja esimesest kuuest etapist kolm võitnud ja liidrivesti hoidev poolakas Dawid Kubacki oli 130,5 meetri ja 122,1 punktiga kolmas.
### Response:
Maltsev piirdus Engelbergis kvalifikatsiooniga
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Serbia valitsus kaalub uute gaasitorude rajamist naaberriikidega, et vähendada enda sõltuvust Vene maagaasist ning muuta Serbia piirkondlikuks gaasitransiidi keskuseks, vahendab Bloomberg.
Serbia on juba rajamas gaasitoru, mis peaks ühendama riigi gaasitaristu Bulgaariaga. Toru Bulgaariasse peaks valmima järgmisel aastal ning see võimaldaks veeldatud maagaasi (LNG) tarneid Kesk-Aasiast läbi Vahemere terminalide.
Serbia kaalub ka gaasitoru rajamist Põhja-Makedooniasse ja võib-olla isegi Albaaniasse, ütles Serbia energia- ja kaevandusminister Dubravka Djedovic.
Bloomberg toob esile, et Serbia püüab hoida tasakaalu sooviga liituda Euroopa Liiduga ning Venemaa suhetega, kes on ajalooliselt on Serbia liitlane. Samal ajal püüab Serbia mitmekesistada enda gaasitarnete pakkujaid. Praegu saab Serbia põhilise osa oma maagaasist Venemaalt, kes tarnib Serbiale pea kogu vajaliku gaasi.
Minister Dubravka Djedovici sõnul kavatseb Serbia investeerida gaasi tarnimisse Aserbaidžaanist ja Serbia ühendamisse LNG-terminalidega Kreekas.
Euroopa Liit maksab kinni poole Serbiat Bulgaariaga ühendava gaasitoru rajamise kuludest. Serbia tahab EL-i toetust ka teiste gaasitorude rajamiseks.
Serbiat Põhja-Makedooniaga ühendav gaasitoru läheks hinnanguliselt maksma 80 miljonit eurot ning see on Djedovici sõnul ettevalmistamise faasis. Albaania gaasitoru valmimine sõltub selle riigi suutlikkusest rajada enda rannikule Aadria mere äärde LNG-terminal.
Minister kinnitas, et kuigi Serbia mitmekesistab enda maagaasi tarnijaid on Serbial jätkuvalt tugevad sidemed Venemaaga. Gazprom müüb Serbiale läbi TurkStream gaasitoru maagaasi alla turuhinna, toob Bloomberg esile.
Gazpromile kuulub lisaks kaude osa Serbia Banatski Dvori gaasihoidlast ning Gazpromi naftaga tegelev tütarettevõte Gazprom Neft haldab Serbia ainsat naftarafineerimise tehast NIS (Naftna Industrija Srbije).
Euroopa Liidu otsus kehtestada Vene naftale impordikeeld on mõjutanud ka Serbia naftarafineerimise tehast ning see on pidanud sestsaadik rafineerima üha enam muud päritolu naftat.
|
Serbia tahab vähendada sõltuvust Vene gaasist ja muutuda gaasikeskuseks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Serbia valitsus kaalub uute gaasitorude rajamist naaberriikidega, et vähendada enda sõltuvust Vene maagaasist ning muuta Serbia piirkondlikuks gaasitransiidi keskuseks, vahendab Bloomberg.
Serbia on juba rajamas gaasitoru, mis peaks ühendama riigi gaasitaristu Bulgaariaga. Toru Bulgaariasse peaks valmima järgmisel aastal ning see võimaldaks veeldatud maagaasi (LNG) tarneid Kesk-Aasiast läbi Vahemere terminalide.
Serbia kaalub ka gaasitoru rajamist Põhja-Makedooniasse ja võib-olla isegi Albaaniasse, ütles Serbia energia- ja kaevandusminister Dubravka Djedovic.
Bloomberg toob esile, et Serbia püüab hoida tasakaalu sooviga liituda Euroopa Liiduga ning Venemaa suhetega, kes on ajalooliselt on Serbia liitlane. Samal ajal püüab Serbia mitmekesistada enda gaasitarnete pakkujaid. Praegu saab Serbia põhilise osa oma maagaasist Venemaalt, kes tarnib Serbiale pea kogu vajaliku gaasi.
Minister Dubravka Djedovici sõnul kavatseb Serbia investeerida gaasi tarnimisse Aserbaidžaanist ja Serbia ühendamisse LNG-terminalidega Kreekas.
Euroopa Liit maksab kinni poole Serbiat Bulgaariaga ühendava gaasitoru rajamise kuludest. Serbia tahab EL-i toetust ka teiste gaasitorude rajamiseks.
Serbiat Põhja-Makedooniaga ühendav gaasitoru läheks hinnanguliselt maksma 80 miljonit eurot ning see on Djedovici sõnul ettevalmistamise faasis. Albaania gaasitoru valmimine sõltub selle riigi suutlikkusest rajada enda rannikule Aadria mere äärde LNG-terminal.
Minister kinnitas, et kuigi Serbia mitmekesistab enda maagaasi tarnijaid on Serbial jätkuvalt tugevad sidemed Venemaaga. Gazprom müüb Serbiale läbi TurkStream gaasitoru maagaasi alla turuhinna, toob Bloomberg esile.
Gazpromile kuulub lisaks kaude osa Serbia Banatski Dvori gaasihoidlast ning Gazpromi naftaga tegelev tütarettevõte Gazprom Neft haldab Serbia ainsat naftarafineerimise tehast NIS (Naftna Industrija Srbije).
Euroopa Liidu otsus kehtestada Vene naftale impordikeeld on mõjutanud ka Serbia naftarafineerimise tehast ning see on pidanud sestsaadik rafineerima üha enam muud päritolu naftat.
### Response:
Serbia tahab vähendada sõltuvust Vene gaasist ja muutuda gaasikeskuseks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Lugude master 'i tegi JX5N, kujunduse autor on Jan Tomson, kujunduses on kasutatud Edith Karlsoni loomingut. Duubelsingel ilmus piiratud koguses 10-tollisel vinüülil.
Soome Papp by Ajukaja & Ats
|
Ajukaja & Ats avaldasid topeltsingli "Soome Papp / Knowledge"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lugude master 'i tegi JX5N, kujunduse autor on Jan Tomson, kujunduses on kasutatud Edith Karlsoni loomingut. Duubelsingel ilmus piiratud koguses 10-tollisel vinüülil.
Soome Papp by Ajukaja & Ats
### Response:
Ajukaja & Ats avaldasid topeltsingli "Soome Papp / Knowledge"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajaki pöördus riigifirma AS Eesti Energia ja veel seitsme elektrimüüja poole probleemiga, et elektrienergia ostmiseks korraldatud riigihanked kukuvad läbi, kuna ühtegi pakkumust ei esitata. Kui peale taolist avatud või piiratud hankemenetlust korraldatakse läbirääkimistega hankemenetlus, kus hankija pöördub otse elektrienergia müüjate poole ettepanekuga läbi rääkida või pakkumused esitada, siis lõpevad needki lepinguta, nentis Kajak.
"Meile teadaolevalt luhtuvad ka sellised riigihanked, kus on võimalik pakkuda elektrienergiale nii fikseeritud kui ka börsihinda või teatud juhtudel pakkuda universaalteenuse tingimustel," märkis Kajak. Ühtlasi palus Kajak elektrimüüjatelt tagasisidet, millised peaksid olema elektrienergia ostmiseks korraldatavate riigihangete tingimused, et elektrienergia müüjad seal osaleksid.
Eesti Energia Eesti turu juht Dajana Tiitsaar ütles riigihangete luhtumist ERR-ile kommenteerides, et kahjuks pole neil võimalik osaleda elektrihinna ostmise riigihangetel, sest sageli on tingimustes kirjas, et osaledes peab pakkumus, sealhulgas ka pakutud fikseeritud hind, olema jõus vähemalt 30 päeva.
"Sellist tingimust täita ei ole võimalik, sest elektri turuhinnad on praegu väga volatiilsed. Oleme varasemalt andnud kohalikele omavalitsustele tagasisidet ja anname ka kindlasti rahandusministeeriumile nõu, kuidas hankeid selliselt korraldada, et elektrimüüjad saaksid pakkumisi esitada," sõnas Tiitsaar ERR-ile.
Elektrimüüja Alexela kinnitas aga ERR-ile, et osaleb riigihangetel. "Näitena olgu toodud, et just äsja tunnistas Saaremaa vallavalitsus elektriostu riigihankel edukaks pakkujaks AS Alexela. Kindlasti võtame ka edaspidi osa hangetest, milles seatud tingimused on äriliselt mõistlikud," sõnas Alexela kommunikatsioonijuht Marit Liik.
Elektri börsihinnad Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas on detsembris kõikunud vahemikus 200-400 eurot/MWh eest.
Rahandusministeeriumi kiri oli adresseeritud elektrimüüjatele AS Eesti Energia, AS Eesti Gaas, Elektrum Eesti OÜ, OÜ VKG Elektrivõrgud, 220 Energia OÜ, AS Alexela, Nordic Power Management OÜ ja AS Olerex.
|
Ministeerium: elektrienergia ostmise riigihanked kukuvad läbi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajaki pöördus riigifirma AS Eesti Energia ja veel seitsme elektrimüüja poole probleemiga, et elektrienergia ostmiseks korraldatud riigihanked kukuvad läbi, kuna ühtegi pakkumust ei esitata. Kui peale taolist avatud või piiratud hankemenetlust korraldatakse läbirääkimistega hankemenetlus, kus hankija pöördub otse elektrienergia müüjate poole ettepanekuga läbi rääkida või pakkumused esitada, siis lõpevad needki lepinguta, nentis Kajak.
"Meile teadaolevalt luhtuvad ka sellised riigihanked, kus on võimalik pakkuda elektrienergiale nii fikseeritud kui ka börsihinda või teatud juhtudel pakkuda universaalteenuse tingimustel," märkis Kajak. Ühtlasi palus Kajak elektrimüüjatelt tagasisidet, millised peaksid olema elektrienergia ostmiseks korraldatavate riigihangete tingimused, et elektrienergia müüjad seal osaleksid.
Eesti Energia Eesti turu juht Dajana Tiitsaar ütles riigihangete luhtumist ERR-ile kommenteerides, et kahjuks pole neil võimalik osaleda elektrihinna ostmise riigihangetel, sest sageli on tingimustes kirjas, et osaledes peab pakkumus, sealhulgas ka pakutud fikseeritud hind, olema jõus vähemalt 30 päeva.
"Sellist tingimust täita ei ole võimalik, sest elektri turuhinnad on praegu väga volatiilsed. Oleme varasemalt andnud kohalikele omavalitsustele tagasisidet ja anname ka kindlasti rahandusministeeriumile nõu, kuidas hankeid selliselt korraldada, et elektrimüüjad saaksid pakkumisi esitada," sõnas Tiitsaar ERR-ile.
Elektrimüüja Alexela kinnitas aga ERR-ile, et osaleb riigihangetel. "Näitena olgu toodud, et just äsja tunnistas Saaremaa vallavalitsus elektriostu riigihankel edukaks pakkujaks AS Alexela. Kindlasti võtame ka edaspidi osa hangetest, milles seatud tingimused on äriliselt mõistlikud," sõnas Alexela kommunikatsioonijuht Marit Liik.
Elektri börsihinnad Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas on detsembris kõikunud vahemikus 200-400 eurot/MWh eest.
Rahandusministeeriumi kiri oli adresseeritud elektrimüüjatele AS Eesti Energia, AS Eesti Gaas, Elektrum Eesti OÜ, OÜ VKG Elektrivõrgud, 220 Energia OÜ, AS Alexela, Nordic Power Management OÜ ja AS Olerex.
### Response:
Ministeerium: elektrienergia ostmise riigihanked kukuvad läbi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Välja pakutud kaitsekulutuste mahu kasv muudaks Jaapani kaitse-eelarve Ameerika Ühendriikide ja Hiina järel suuruselt maailma kolmandaks, vahendas Reuters.
Jaapani peaminister Fumio Kishida ütles, et Jaapan ja tema inimesed on ajaloolise pöördepunkti lävel ning kaitse-eelarve kasv on tema vastu erinevatele Jaapani ohustavatele julgeolekualastele väljakutsetele.
Kishida valitsust on pannud muretsema Venemaa täieulatuslik kallaletung Ukraina vastu, mis võib julgustada Hiinat ründama Taiwani saart, mida Mandri-Hiinal paiknev Hiina rahvavabariik peab enda mässuliseks provintsiks.
Sõda Hiina ja Taiwani vahel ohustaks Jaapani julgeolekut, kuna ohustaks oluliste pooljuhtide ning Lähis-Ida nafta tarneid Jaapanisse.
Jaapani kaitsestrateegia muutus on tingitud Ukraina ja Taiwani pärast
Riiki on seni peetud patsifistlikuks, kuna selline siht pandi peale Teist maailmasõda kirja Jaapani põhiseadusesse.
Jaapani eelmine peaminister Shinzo Abe soovis juba 2015. aastal Jaapani põhiseaduse ülevaatamist, et tõlgendada seda viisil, mis eemaldaks piirangud Jaapani kaitsestrateegia kujundamisel.
Ametis olev valitsus on teatanud, et soovib koguda relvajõududele varuosi ja laskemoona, suurendada Jaapani kaitsejõudude logistika- ja kübervõimeid.
Jaapani põhiseaduse üheksandas paragrahvis on kirjas, et "Jaapani rahvas loobub igaveseks sõjaks... rahvusvaheliste vaidluste lahendamise meetmena. Selle eesmärgi saavutamiseks ei kavatse [Jaapan] mitte kunagi pidada maa-, mere-, ega õhuväge ega muud sõja pidamiseks vajalikku potentsiaali".
Taiwani president Tsai Ing-wen on ütles reedel Jaapani-Taiwani ühingu juhi Mitsuo Ohashiga kohtudes, et Taiwan tahab Jaapaniga suuremat kaitsealast koostööd.
Jaapan tõstab kaitsekulud kahele protsendile SKP-st
Hiina kaitse-eelarve ületas esimest korda Jaapani kaitse-eelarve sajandi alguses ning on praegu Jaapani kaitsekulutustest neli korda suurem.
Kishida väljakuulutatud kaitsekulutuste kasvu plaan kahekordistaks Jaapani kaitse-eelarve osakaalu sisemajanduse kogutoodangust ehk järgmise viie aasta jooksul kavatseb Jaapan kulutada ligikaudu kaks protsendi SKP-st kaitsekuludele.
Alates 1976. aastast on Jaapan otsustanud piirata enda kaitsekulusid ühe protsendini SKP-st.
Muude kulutuste raames eraldas Tokyo 5,3 miljardi euro väärtuses raha ühise hävituslennuki arendamisele koos Ühendkuningriigi ning Itaaliaga. Samuti kavatseb riik tellida USA-lt Tomahawk tiibrakette ja F-35 hävitajaid.
Kaitsekulude kasvu jaoks on kavas leida raha mh tubakaaktsiisi ning ettevõtete tulumaksu tõstmise abil.
|
Jaapan plaanib suurimat kaitse-eelarve tõusu alates II maailmasõjast
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Välja pakutud kaitsekulutuste mahu kasv muudaks Jaapani kaitse-eelarve Ameerika Ühendriikide ja Hiina järel suuruselt maailma kolmandaks, vahendas Reuters.
Jaapani peaminister Fumio Kishida ütles, et Jaapan ja tema inimesed on ajaloolise pöördepunkti lävel ning kaitse-eelarve kasv on tema vastu erinevatele Jaapani ohustavatele julgeolekualastele väljakutsetele.
Kishida valitsust on pannud muretsema Venemaa täieulatuslik kallaletung Ukraina vastu, mis võib julgustada Hiinat ründama Taiwani saart, mida Mandri-Hiinal paiknev Hiina rahvavabariik peab enda mässuliseks provintsiks.
Sõda Hiina ja Taiwani vahel ohustaks Jaapani julgeolekut, kuna ohustaks oluliste pooljuhtide ning Lähis-Ida nafta tarneid Jaapanisse.
Jaapani kaitsestrateegia muutus on tingitud Ukraina ja Taiwani pärast
Riiki on seni peetud patsifistlikuks, kuna selline siht pandi peale Teist maailmasõda kirja Jaapani põhiseadusesse.
Jaapani eelmine peaminister Shinzo Abe soovis juba 2015. aastal Jaapani põhiseaduse ülevaatamist, et tõlgendada seda viisil, mis eemaldaks piirangud Jaapani kaitsestrateegia kujundamisel.
Ametis olev valitsus on teatanud, et soovib koguda relvajõududele varuosi ja laskemoona, suurendada Jaapani kaitsejõudude logistika- ja kübervõimeid.
Jaapani põhiseaduse üheksandas paragrahvis on kirjas, et "Jaapani rahvas loobub igaveseks sõjaks... rahvusvaheliste vaidluste lahendamise meetmena. Selle eesmärgi saavutamiseks ei kavatse [Jaapan] mitte kunagi pidada maa-, mere-, ega õhuväge ega muud sõja pidamiseks vajalikku potentsiaali".
Taiwani president Tsai Ing-wen on ütles reedel Jaapani-Taiwani ühingu juhi Mitsuo Ohashiga kohtudes, et Taiwan tahab Jaapaniga suuremat kaitsealast koostööd.
Jaapan tõstab kaitsekulud kahele protsendile SKP-st
Hiina kaitse-eelarve ületas esimest korda Jaapani kaitse-eelarve sajandi alguses ning on praegu Jaapani kaitsekulutustest neli korda suurem.
Kishida väljakuulutatud kaitsekulutuste kasvu plaan kahekordistaks Jaapani kaitse-eelarve osakaalu sisemajanduse kogutoodangust ehk järgmise viie aasta jooksul kavatseb Jaapan kulutada ligikaudu kaks protsendi SKP-st kaitsekuludele.
Alates 1976. aastast on Jaapan otsustanud piirata enda kaitsekulusid ühe protsendini SKP-st.
Muude kulutuste raames eraldas Tokyo 5,3 miljardi euro väärtuses raha ühise hävituslennuki arendamisele koos Ühendkuningriigi ning Itaaliaga. Samuti kavatseb riik tellida USA-lt Tomahawk tiibrakette ja F-35 hävitajaid.
Kaitsekulude kasvu jaoks on kavas leida raha mh tubakaaktsiisi ning ettevõtete tulumaksu tõstmise abil.
### Response:
Jaapan plaanib suurimat kaitse-eelarve tõusu alates II maailmasõjast
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Karikafinalistid on tänavusel hooajal omavahel kohtunud kahel korral, mis mõlemad lõppesid TalTechi võiduga – 23. oktoobril võttis Tallinna võistkond võõrsil 3:0 (25:17, 25:19, 25:20) ja 25. novembril kodusaalis 3:0 (25:22, 25:16, 25:15) võidu.
TalTechi jaoks on tee karikafinaalini kulgenud suuremate probleemideta, kui senistes mängudes kaotusekibedust ei tuntud. Seejuures ei loovutanud TalTech veerandfinaalseerias Viimsi/Tallinna Ülikoolile ja poolfinaalseerias kahel eelmisel hooajal finaali jõudnud Audentese SG /Noortekoondisele geimigi.
Viljandi Metall alistas eelringis 3:1 ja 3:2 tulemusega esiliigas osaleva Peetri Võrkpalliklubi. Veerandfinaalseeriat alustas Viljandi esindus 2:3 kaotusega Tartu Ülikool/Bigbankile, kuid korduskohtumises mängiti tiitlit kaitsnud Tartu võistkond üle 3:1 tulemusega, mis viis Viljandi naiskonna nelja parema hulka. Poolfinaalseerias olid viljandlannad 3:1 ja 3:0 tulemusega paremad Rae Spordikool/Viastonist.
Viljandi võistkond on finaaliks valmis ja eesmärgiks on võit. "Et Viljandi Metall on kümne aasta järel taaskord karikavõistluste finaalis, on kahtlemata meie jaoks väga hea tulemus. Lähme finaali mängima selge sihiga, milleks on karikavõit. Mängijad, kes poolfinaalide ajal ja järgselt haiged olid, on sellest nädalast jälle treeningsaalis ning tänase seisuga saame finaali minna täiskoosseisus. Meil on tuumikus mängijad, kellele laupäevane karikafinaal ei ole esimene finaalmäng ja ka võistlusväljak on väga kodune," kommenteeris Viljandi naiskonna peatreener Margit Keerutaja-Must.
Oluliseks saavad palling ja vastuvõtt. "See, et oleme TalTechiga sel hooajal mänginud kaks korda ja mõlemad korrad kaotanud, meid ei heiduta. Mäng algab pallingust ja vastuvõtust. Kumb võistkond on neis elementides stabiilsem, sellel on lihtsam rünnakul ja kaitses. TalTech on näidanud väga head kaitsemängu ning naised mängivad kiiret ja mitmekülgset võrkpalli. Meil on plaanis neile samaga vastata," lisas Keerutaja-Must.
TalTech finaalile täiskoosseisus vastu minna ei saa. "Eliisa Peit jääb kindlasti finaalist eemale, samuti on küsimärgid Ragne Rahuoja osalemise kohal. Kuna kuldmedalist selgub ühe mänguga, siis võib juhtuda üllatusi, aga seniste mängudega tekkinud favoriidikoormat ma Viljandile ei lükka ja lähme kindlasti mängu võitma," analüüsis oma naiskonna seisu TalTechi peatreener Janis Sirelpuu. "Pikkusega me vastaseid ei ületa, meie edu peitub ühtlases mängus," lisas juhendaja.
Vaadates karikavõistluste lähiajalugu, siis viimasel viiel aastal on karikavõiduni jõudnud Tartu Ülikool (2017, 2018, 2021) ja TalTech (2019, 2020). TalTech tuli karikavõitjaks ka 2014. ja 2015. aastal. 2016. ja 2013. aastal oli parim Kohila Võrkpalliklubi, 2010.- 2012. aastal valitses karikavõistlusi Viljandi Metall, 2008.- 2009. aastal GMP ja 2006.- 2007. aastal Viimsi VK Milstrand/EBS. Viljandisse läks Eesti karikavõit ka 1994. aastal, kui esikoha võttis Viljandi Volle.
Seega saab 17. detsembril Tartu Ülikooli Spordihoones selgeks, kas TalTechi naiskond tõuseb 2020. aasta järel taaskord troonile ja võtab viienda karikavõidu või jõuab kümneaastase pausi järel karikavõiduni Viljandi Metall, kes viiks Viljandisse viienda esikoha.
|
Laupäeval selgub Tartus võrkpalli naiste Eesti karikavõitja
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karikafinalistid on tänavusel hooajal omavahel kohtunud kahel korral, mis mõlemad lõppesid TalTechi võiduga – 23. oktoobril võttis Tallinna võistkond võõrsil 3:0 (25:17, 25:19, 25:20) ja 25. novembril kodusaalis 3:0 (25:22, 25:16, 25:15) võidu.
TalTechi jaoks on tee karikafinaalini kulgenud suuremate probleemideta, kui senistes mängudes kaotusekibedust ei tuntud. Seejuures ei loovutanud TalTech veerandfinaalseerias Viimsi/Tallinna Ülikoolile ja poolfinaalseerias kahel eelmisel hooajal finaali jõudnud Audentese SG /Noortekoondisele geimigi.
Viljandi Metall alistas eelringis 3:1 ja 3:2 tulemusega esiliigas osaleva Peetri Võrkpalliklubi. Veerandfinaalseeriat alustas Viljandi esindus 2:3 kaotusega Tartu Ülikool/Bigbankile, kuid korduskohtumises mängiti tiitlit kaitsnud Tartu võistkond üle 3:1 tulemusega, mis viis Viljandi naiskonna nelja parema hulka. Poolfinaalseerias olid viljandlannad 3:1 ja 3:0 tulemusega paremad Rae Spordikool/Viastonist.
Viljandi võistkond on finaaliks valmis ja eesmärgiks on võit. "Et Viljandi Metall on kümne aasta järel taaskord karikavõistluste finaalis, on kahtlemata meie jaoks väga hea tulemus. Lähme finaali mängima selge sihiga, milleks on karikavõit. Mängijad, kes poolfinaalide ajal ja järgselt haiged olid, on sellest nädalast jälle treeningsaalis ning tänase seisuga saame finaali minna täiskoosseisus. Meil on tuumikus mängijad, kellele laupäevane karikafinaal ei ole esimene finaalmäng ja ka võistlusväljak on väga kodune," kommenteeris Viljandi naiskonna peatreener Margit Keerutaja-Must.
Oluliseks saavad palling ja vastuvõtt. "See, et oleme TalTechiga sel hooajal mänginud kaks korda ja mõlemad korrad kaotanud, meid ei heiduta. Mäng algab pallingust ja vastuvõtust. Kumb võistkond on neis elementides stabiilsem, sellel on lihtsam rünnakul ja kaitses. TalTech on näidanud väga head kaitsemängu ning naised mängivad kiiret ja mitmekülgset võrkpalli. Meil on plaanis neile samaga vastata," lisas Keerutaja-Must.
TalTech finaalile täiskoosseisus vastu minna ei saa. "Eliisa Peit jääb kindlasti finaalist eemale, samuti on küsimärgid Ragne Rahuoja osalemise kohal. Kuna kuldmedalist selgub ühe mänguga, siis võib juhtuda üllatusi, aga seniste mängudega tekkinud favoriidikoormat ma Viljandile ei lükka ja lähme kindlasti mängu võitma," analüüsis oma naiskonna seisu TalTechi peatreener Janis Sirelpuu. "Pikkusega me vastaseid ei ületa, meie edu peitub ühtlases mängus," lisas juhendaja.
Vaadates karikavõistluste lähiajalugu, siis viimasel viiel aastal on karikavõiduni jõudnud Tartu Ülikool (2017, 2018, 2021) ja TalTech (2019, 2020). TalTech tuli karikavõitjaks ka 2014. ja 2015. aastal. 2016. ja 2013. aastal oli parim Kohila Võrkpalliklubi, 2010.- 2012. aastal valitses karikavõistlusi Viljandi Metall, 2008.- 2009. aastal GMP ja 2006.- 2007. aastal Viimsi VK Milstrand/EBS. Viljandisse läks Eesti karikavõit ka 1994. aastal, kui esikoha võttis Viljandi Volle.
Seega saab 17. detsembril Tartu Ülikooli Spordihoones selgeks, kas TalTechi naiskond tõuseb 2020. aasta järel taaskord troonile ja võtab viienda karikavõidu või jõuab kümneaastase pausi järel karikavõiduni Viljandi Metall, kes viiks Viljandisse viienda esikoha.
### Response:
Laupäeval selgub Tartus võrkpalli naiste Eesti karikavõitja
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
EL-i seadusandjad tahavad teha lõpu puuetega inimeste nn sundsteriliseerimisele, mis on endiselt lubatud 13 liikmesriigis, selgus laialdast toetust leidnud võrdsete õiguste raportist.
Raportit, kus esitati ettepanekuid, mille eesmärk on võidelda soolise vägivalla, halva juurdepääsuga seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele ning sundsteriliseerimise vastu, toetasid teisipäeval europarlamendis toimunud hääletusel 526 saadikut, kümme oli vastu ja 83 olid erapooletud, teatas EL-i tegemisi kajastav väljaanne Euractiv.
Probleemi lahendamiseks kutsutakse raportis üles keelustama kogu EL-is sundsteriliseerimine, sealhulgas puuetega inimeste puhul. Puuetega inimeste steriliseerimine on endiselt seaduslik Portugalis, Soomes, Bulgaarias, Horvaatias, Maltal, Tšehhis, Küprosel, Taanis, Eestis, Ungaris, Lätis, Leedus ja Slovakkias.
Eestis kehtiva raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse paragrahv 19 lõige kaks järgi otsustab piiratud teovõimega isiku steriliseerimise maakohus hagita menetluses isiku eestkostja avalduse alusel. Seadus ütleb ka, et alaealist isikut ei või steriliseerida.
Täpset arvu, kui palju eestkostja avalduse põhjal kohtutes lubasid antakse ja kui palju taolistel alustel steriliseerimisi Eestis läbi viiakse, on raske leida, sest 2019. aastal jõustunud seadusemuudatus ütleb ka, et steriliseerimist puudutavad andmed on eriliiki isikuandmed ning andmekogude moodustamine neist ei ole lubatud.
Justiitsministeeriumist vastati ERR-i päringule, et ka neil pole teavet kohtu loal tehtud steriliseerimiste arvu kohta Eestis ning taolist infot on võimalik saada vaid menetlusosalistelt, nagu näiteks eestkoste asjadega tegelevatelt kohtunikelt. Ka Eesti suurimas kohtus, Harju maakohtus, pole dokumenteeritud infot steriliseerimistega seotud menetluste kohta, kuid kohtu pressiesindaja Viivika Siplase sõnul ei olnud reedel küsitletud kohtunike hulgas kedagi, kes oleks viimase viie aasta jooksul mõnes steriliseerimist puudutanud menetluses osalenud. See info ei anna aga alust väita, et eestkostja avalduse alusel steriliseerimist Eestis üldse ei toimuks.
Infot piiratud teovõimega inimeste steriliseerimiste arvu kohta pole ka erivajadustega inimeste huvisid esindavatel organisatsioonidel, nagu Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidul, ja see on nende hinnangul probleem. Liidu esindaja Mare Abneri sõnul muudab andmete puudumine eestkostja avalduse alusel steriliseerimise kohta Eestis selle justkui varjatud tegevuseks, mida Eestis ei praktiseeritagi. "Eestis pole kahjuks kogutud piiratud teovõimega isikute steriliseerimisega või väärkohtlemisega seotud andmeid. Nähtavasti on vaja teha vastav uuring ja teha seda koostöös naistearstidega ja günekoloogidega," sõnas Abner.
Abneri sõnul on neil tulnud korduvalt Euroopa puuetega inimestele ühendusele infopäringutele vastata, et neil pole infot piiratud teovõimega isikute steriliseerimiste arvu kohta Eestis, sest siin seda infot ei koguta.
Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi Maarja Krais-Leoski sõnul pole ka kojal õigust delikaatseid isikuandmeid koguda, töödelda ega säilitada. "Oleme ÜRO puuetega inimeste õiguste deklaratsioonile variraportit koostades andnud muuhulgas riigile soovitusi koguda andmeid piiratud teovõimega isikute raseduse katkestamise ja steriliseerimise kohta ning analüüsida, kas piiratud teovõimega isikute huvides on raseduse katkestamisel analoogselt steriliseerimisega vajalik kohtu sekkumine," sõnas Krais-Leosk.
Ta lisas, et on leitud, et Eesti piiratud teovõimega isikute steriliseerimise regulatsioon pole rahvusvaheliste õigusaktide, sealhulgas konventsiooniga ega ka Eesti põhiseadusega kooskõlas, kuna ei rõhuta isiku tahte olulisust steriliseerimise üle otsustamisel ega erista piiratud teovõimega isikuid.
"Lünklikud seadusesätted ei kaitse piiratud teovõimega isikute huve igakülgselt, mille tagajärjeks on sundsteriliseerimise oht," nentis Krais-Leosk.
|
Euroopa Liit tahab keelustada sundsteriliseerimise kõigis liikmesriikides
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EL-i seadusandjad tahavad teha lõpu puuetega inimeste nn sundsteriliseerimisele, mis on endiselt lubatud 13 liikmesriigis, selgus laialdast toetust leidnud võrdsete õiguste raportist.
Raportit, kus esitati ettepanekuid, mille eesmärk on võidelda soolise vägivalla, halva juurdepääsuga seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele ning sundsteriliseerimise vastu, toetasid teisipäeval europarlamendis toimunud hääletusel 526 saadikut, kümme oli vastu ja 83 olid erapooletud, teatas EL-i tegemisi kajastav väljaanne Euractiv.
Probleemi lahendamiseks kutsutakse raportis üles keelustama kogu EL-is sundsteriliseerimine, sealhulgas puuetega inimeste puhul. Puuetega inimeste steriliseerimine on endiselt seaduslik Portugalis, Soomes, Bulgaarias, Horvaatias, Maltal, Tšehhis, Küprosel, Taanis, Eestis, Ungaris, Lätis, Leedus ja Slovakkias.
Eestis kehtiva raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse paragrahv 19 lõige kaks järgi otsustab piiratud teovõimega isiku steriliseerimise maakohus hagita menetluses isiku eestkostja avalduse alusel. Seadus ütleb ka, et alaealist isikut ei või steriliseerida.
Täpset arvu, kui palju eestkostja avalduse põhjal kohtutes lubasid antakse ja kui palju taolistel alustel steriliseerimisi Eestis läbi viiakse, on raske leida, sest 2019. aastal jõustunud seadusemuudatus ütleb ka, et steriliseerimist puudutavad andmed on eriliiki isikuandmed ning andmekogude moodustamine neist ei ole lubatud.
Justiitsministeeriumist vastati ERR-i päringule, et ka neil pole teavet kohtu loal tehtud steriliseerimiste arvu kohta Eestis ning taolist infot on võimalik saada vaid menetlusosalistelt, nagu näiteks eestkoste asjadega tegelevatelt kohtunikelt. Ka Eesti suurimas kohtus, Harju maakohtus, pole dokumenteeritud infot steriliseerimistega seotud menetluste kohta, kuid kohtu pressiesindaja Viivika Siplase sõnul ei olnud reedel küsitletud kohtunike hulgas kedagi, kes oleks viimase viie aasta jooksul mõnes steriliseerimist puudutanud menetluses osalenud. See info ei anna aga alust väita, et eestkostja avalduse alusel steriliseerimist Eestis üldse ei toimuks.
Infot piiratud teovõimega inimeste steriliseerimiste arvu kohta pole ka erivajadustega inimeste huvisid esindavatel organisatsioonidel, nagu Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidul, ja see on nende hinnangul probleem. Liidu esindaja Mare Abneri sõnul muudab andmete puudumine eestkostja avalduse alusel steriliseerimise kohta Eestis selle justkui varjatud tegevuseks, mida Eestis ei praktiseeritagi. "Eestis pole kahjuks kogutud piiratud teovõimega isikute steriliseerimisega või väärkohtlemisega seotud andmeid. Nähtavasti on vaja teha vastav uuring ja teha seda koostöös naistearstidega ja günekoloogidega," sõnas Abner.
Abneri sõnul on neil tulnud korduvalt Euroopa puuetega inimestele ühendusele infopäringutele vastata, et neil pole infot piiratud teovõimega isikute steriliseerimiste arvu kohta Eestis, sest siin seda infot ei koguta.
Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi Maarja Krais-Leoski sõnul pole ka kojal õigust delikaatseid isikuandmeid koguda, töödelda ega säilitada. "Oleme ÜRO puuetega inimeste õiguste deklaratsioonile variraportit koostades andnud muuhulgas riigile soovitusi koguda andmeid piiratud teovõimega isikute raseduse katkestamise ja steriliseerimise kohta ning analüüsida, kas piiratud teovõimega isikute huvides on raseduse katkestamisel analoogselt steriliseerimisega vajalik kohtu sekkumine," sõnas Krais-Leosk.
Ta lisas, et on leitud, et Eesti piiratud teovõimega isikute steriliseerimise regulatsioon pole rahvusvaheliste õigusaktide, sealhulgas konventsiooniga ega ka Eesti põhiseadusega kooskõlas, kuna ei rõhuta isiku tahte olulisust steriliseerimise üle otsustamisel ega erista piiratud teovõimega isikuid.
"Lünklikud seadusesätted ei kaitse piiratud teovõimega isikute huve igakülgselt, mille tagajärjeks on sundsteriliseerimise oht," nentis Krais-Leosk.
### Response:
Euroopa Liit tahab keelustada sundsteriliseerimise kõigis liikmesriikides
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Euroopa Liidu suursaadikud leppisid sanktsioonide kehtestamises kokku neljapäeva õhtul. Meetmed jõustuvad, kui need avaldab EL-i ametlik väljaanne, millest Euroopa Liit teatas reede pärastlõunal.
Asjaga kursis inimeste sõnul lisati sanktsioonide nimekirja rohkem kui sada inimest. Sanktsioonide nimekirja lisati ka kolm Venemaa panka ja neli meediaväljaannet, vahendas Bloomberg.
Ungari välisminister Peter Szijjarto ütles nädala alguses, et tema valitsus tegi EL-is lobitööd, et mõned Venemaa ametnikud jääksid üheksandast sanktsioonide paketi nimekirjast välja.
Üheksanda sanktsioonide paketiga kehtestab EL piirangud veel Vene droonitootmise sektorile.
Sanktsioonide alla lisatakse ka Vene lennundus- ja kosmosesektor ning lennukimootorid ning nende osad.
Euroopa Ülemkogu algatas ka nelja Vene telekanali (NTV/NTV Mir, Rossija 1, REN TV ja Pervõi Kanal) keelustamise protsessi valeinfoga mõjutamise tõttu.
Venemaa on korduvalt rünnanud droonide ja rakettidega Ukraina elektritaristut ja muud tsiviilinfrastruktuuri. Mitmed analüüsid on näidanud, et nii Vene kui ka Iraani päritolu droonides leidub lääneriikide päritolu tehnoloogiat.
|
EL-i riigid kiitsid üheksanda Vene sanktsioonide paketi heaks
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liidu suursaadikud leppisid sanktsioonide kehtestamises kokku neljapäeva õhtul. Meetmed jõustuvad, kui need avaldab EL-i ametlik väljaanne, millest Euroopa Liit teatas reede pärastlõunal.
Asjaga kursis inimeste sõnul lisati sanktsioonide nimekirja rohkem kui sada inimest. Sanktsioonide nimekirja lisati ka kolm Venemaa panka ja neli meediaväljaannet, vahendas Bloomberg.
Ungari välisminister Peter Szijjarto ütles nädala alguses, et tema valitsus tegi EL-is lobitööd, et mõned Venemaa ametnikud jääksid üheksandast sanktsioonide paketi nimekirjast välja.
Üheksanda sanktsioonide paketiga kehtestab EL piirangud veel Vene droonitootmise sektorile.
Sanktsioonide alla lisatakse ka Vene lennundus- ja kosmosesektor ning lennukimootorid ning nende osad.
Euroopa Ülemkogu algatas ka nelja Vene telekanali (NTV/NTV Mir, Rossija 1, REN TV ja Pervõi Kanal) keelustamise protsessi valeinfoga mõjutamise tõttu.
Venemaa on korduvalt rünnanud droonide ja rakettidega Ukraina elektritaristut ja muud tsiviilinfrastruktuuri. Mitmed analüüsid on näidanud, et nii Vene kui ka Iraani päritolu droonides leidub lääneriikide päritolu tehnoloogiat.
### Response:
EL-i riigid kiitsid üheksanda Vene sanktsioonide paketi heaks
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Beatrice'i uue loo sõnad on kirjutanud Jaanus Saks ning muusika produtseerinud Saks koos Hannes Agur Vellendiga. Video filmis ja monteeris Kenneth Rüütli.
Tegemist on Beatrice'i tänavuse teise singliga. Suvel andis lauljanna välja singli "La vida loca" koostöös Põhja-Tallinna liikme Risto Vürstiga.
Kuula Beatrice'i värsket singlit siit:
|
Beatrice andis välja värske videosingli "Uuesti"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Beatrice'i uue loo sõnad on kirjutanud Jaanus Saks ning muusika produtseerinud Saks koos Hannes Agur Vellendiga. Video filmis ja monteeris Kenneth Rüütli.
Tegemist on Beatrice'i tänavuse teise singliga. Suvel andis lauljanna välja singli "La vida loca" koostöös Põhja-Tallinna liikme Risto Vürstiga.
Kuula Beatrice'i värsket singlit siit:
### Response:
Beatrice andis välja värske videosingli "Uuesti"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kui kahel viimasel aastal toimus jooksupäev erinevate piirangutega, siis sel aastal toimub kogu üritus kõigile harjumuspärases formaadis ja kõik soovijad saavad osaleda.
Nagu varasematel aastatel, nii kuulub ka sel korral pika jooksupäeva programmi kolm distantsi. Kell 9.30 avavad võistluspäeva maraton ja teatemaraton. 16. korda toimuv klassikaline maraton läbitakse viie ringiga. Samal ajal maratoniga saab lähte ka kaheksandat korda toimuv teatemaraton, kus viieliikmeliste tiimide iga liige läbib ühe 8,4 km pikkuse ringi. Maratonil osaleja saab olla ka teatemaratoni tiimi avavahetuse jooksja.
Kell 13.00 alustavad oma võistlemist 20. Audi Vana-aasta jooksul osalejad, kes jooksevad või kõnnivad ühe 8,4 km pikkuse ringi.
Eesti suurimale teatemaratonile on eelregistreerinud üle 90 tiimi. Teatemaratonis on arvukalt üles antud tuntud jooksjate ja ka triatleetide tiime. Nii osaleb Eesti suurim triatloniklubi 21CC koguni 20 tiimiga ja teiste seas tulevad rajale klubi treener ja endine tipptriatleet Marko Albert ning praegused tippvõistlejad Johannes Sikk ja Gregor Rasva. Sparta meeskonnas tulevad rajale suurepärase karjääri teinud Roman Fosti ja sel aastal eduka maratonidebüüdi teinud Leonid Latsepov. Eesti naistippjooksjad Laura Maasik ja Kelly Nevolihhin aitavad teadet edasi viia tiimis #Headinimesed ning Leila ja Lily Luik annavad panuse oma Luik Triplets tiimis.
Traditsiooniliselt annavad kõik Audi Vana-aasta jooksupäeval osalejad oma panuse heategevuseks. Jooksu ja maratoni osaleja osavõtutasust läheb heategevuseks 5€ ning teatemaratoni tiimi osavõtutasust 25€ ehk iga tiim panustab samuti 5€ heategevusena. Kogu heategevuseks kogunenud summaga toetakse Eesti Agrenska Fondi.
2022. aasta Audi Vana-aasta jooksupäeva distantside info ja registreerimine toimub ürituse kodulehel.
|
Laupäeval toimub Eesti suurim teatemaraton
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui kahel viimasel aastal toimus jooksupäev erinevate piirangutega, siis sel aastal toimub kogu üritus kõigile harjumuspärases formaadis ja kõik soovijad saavad osaleda.
Nagu varasematel aastatel, nii kuulub ka sel korral pika jooksupäeva programmi kolm distantsi. Kell 9.30 avavad võistluspäeva maraton ja teatemaraton. 16. korda toimuv klassikaline maraton läbitakse viie ringiga. Samal ajal maratoniga saab lähte ka kaheksandat korda toimuv teatemaraton, kus viieliikmeliste tiimide iga liige läbib ühe 8,4 km pikkuse ringi. Maratonil osaleja saab olla ka teatemaratoni tiimi avavahetuse jooksja.
Kell 13.00 alustavad oma võistlemist 20. Audi Vana-aasta jooksul osalejad, kes jooksevad või kõnnivad ühe 8,4 km pikkuse ringi.
Eesti suurimale teatemaratonile on eelregistreerinud üle 90 tiimi. Teatemaratonis on arvukalt üles antud tuntud jooksjate ja ka triatleetide tiime. Nii osaleb Eesti suurim triatloniklubi 21CC koguni 20 tiimiga ja teiste seas tulevad rajale klubi treener ja endine tipptriatleet Marko Albert ning praegused tippvõistlejad Johannes Sikk ja Gregor Rasva. Sparta meeskonnas tulevad rajale suurepärase karjääri teinud Roman Fosti ja sel aastal eduka maratonidebüüdi teinud Leonid Latsepov. Eesti naistippjooksjad Laura Maasik ja Kelly Nevolihhin aitavad teadet edasi viia tiimis #Headinimesed ning Leila ja Lily Luik annavad panuse oma Luik Triplets tiimis.
Traditsiooniliselt annavad kõik Audi Vana-aasta jooksupäeval osalejad oma panuse heategevuseks. Jooksu ja maratoni osaleja osavõtutasust läheb heategevuseks 5€ ning teatemaratoni tiimi osavõtutasust 25€ ehk iga tiim panustab samuti 5€ heategevusena. Kogu heategevuseks kogunenud summaga toetakse Eesti Agrenska Fondi.
2022. aasta Audi Vana-aasta jooksupäeva distantside info ja registreerimine toimub ürituse kodulehel.
### Response:
Laupäeval toimub Eesti suurim teatemaraton
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Maailma lennujaamadesse jõuab üha enam uut tüüpi läbivalgustusseadmeid, mis sarnanevad haiglatest tuntud kompuutertomograafidega. Hariliku röntgenülesvõtte asemel kuvavad need lennujaama turvatöötajale 3-D kujutise. See tähendab, et töötaja saab pilti arvutiekraanil pöörata ja reisikoti sisu iga külje pealt uudistada.
"Reisijad, kes tulevad täna kontrollpunkti, peavad oma käsipagasist eemaldama kõik suured elektroonilised seadmed ja vedelikud," rääkis Tallinna lennujaama lennujulgestuse juht Tarvi Pihlakas ERR-ile. Uus tehnoloogia lubab need asjad kohvrisse jätta.
"Uued seadmed on võimelised ise osaliselt analüüsima, mis seal kohvris on," jätkas Pihlakas.
Juba paarkümmend aastat piiratakse lennujaamades vedelikukoguseid nii, et šampoonid ja päikesekreemid tuleb mahutada 100-milliliitristesse pudelitesse. Ka selles piirangust võivad reisijad peagi vabaneda.
"Iseasi on lihtsalt see, et mida see konkreetse tootja seade võimaldab ja kui palju tekib sellest valehäireid," märkis Pihlakas, kelle sõnul areneb paar aastat turul olnud tehnoloogia pidevalt edasi. "Ma arvan, et kui me jõuame veel ühe aastakese edasi, on ta kindlasti veel paremaks muutunud ja vedeliku mahupiirangutest saab vaikselt hakata üle Euroopa loobuma."
Uued seadmed on jõudnud juba Helsingi lennujaama, samuti mitmesse Suurbritannia lennujaama. Kusjuures Ühendkuningriigi valitsus andis sealsetele lennujaamadele ülesande muudatusega 2024. aastaks valmis saada. Eesti ei jää siin maha.
"Järgmise aasta esimeses kvartalis on plaanis välja kuulutada hange nende seadmete soetamiseks," sõnas Pihlakas ning lisas, et aparaatide tarneajad on umbes pooleaastased.
"Kuna me tahame vältida seda, et tegelikult meil tehnoloogia vahetus toimub tipphooajal, siis me pigem näeme ette, et esimene vahetusperiood võiks hakata kuskil kolmanda kvartali lõpus või neljanda kvartali alguses järgmine aasta," ütles Pihlakas.
Ühelt poolt muudab uus tehnoloogia lihtsamaks lennureisijate elu. Kui praegu tuleb neil oma maine vara jaotada kahe-kolme kasti vahel, siis edaspidi võib turvakontrolli läbida ühe kastiga. Aga lennujaam arvutab muutuse ümber sellesse, kui palju reisijaid õnnestub minutis läbi turvaväravate lubada.
"Meie läbilaskevõime uue tehnoloogia puhul võiks kasvada kuni 30 protsendi võrra," sõnas Pihlakas.
Kui palju muudatus maksma läheb, ei oska Pihlakas veel ennustada. Taolise tehnoloogia tootjaid tuleb üha juurde ning muutuvad ka hinnad. Lisaks arvestab Tallinna lennujaam, et uute läbivalgustusseadmete paigaldamiseks tuleb välja vahetada ka teisi liinide komponente. "Aga me räägime ikkagi miljonitest," ütles Pihlakas.
|
Aasta pärast võib pudeli ja sülearvuti lennujaamas kotti jätta
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma lennujaamadesse jõuab üha enam uut tüüpi läbivalgustusseadmeid, mis sarnanevad haiglatest tuntud kompuutertomograafidega. Hariliku röntgenülesvõtte asemel kuvavad need lennujaama turvatöötajale 3-D kujutise. See tähendab, et töötaja saab pilti arvutiekraanil pöörata ja reisikoti sisu iga külje pealt uudistada.
"Reisijad, kes tulevad täna kontrollpunkti, peavad oma käsipagasist eemaldama kõik suured elektroonilised seadmed ja vedelikud," rääkis Tallinna lennujaama lennujulgestuse juht Tarvi Pihlakas ERR-ile. Uus tehnoloogia lubab need asjad kohvrisse jätta.
"Uued seadmed on võimelised ise osaliselt analüüsima, mis seal kohvris on," jätkas Pihlakas.
Juba paarkümmend aastat piiratakse lennujaamades vedelikukoguseid nii, et šampoonid ja päikesekreemid tuleb mahutada 100-milliliitristesse pudelitesse. Ka selles piirangust võivad reisijad peagi vabaneda.
"Iseasi on lihtsalt see, et mida see konkreetse tootja seade võimaldab ja kui palju tekib sellest valehäireid," märkis Pihlakas, kelle sõnul areneb paar aastat turul olnud tehnoloogia pidevalt edasi. "Ma arvan, et kui me jõuame veel ühe aastakese edasi, on ta kindlasti veel paremaks muutunud ja vedeliku mahupiirangutest saab vaikselt hakata üle Euroopa loobuma."
Uued seadmed on jõudnud juba Helsingi lennujaama, samuti mitmesse Suurbritannia lennujaama. Kusjuures Ühendkuningriigi valitsus andis sealsetele lennujaamadele ülesande muudatusega 2024. aastaks valmis saada. Eesti ei jää siin maha.
"Järgmise aasta esimeses kvartalis on plaanis välja kuulutada hange nende seadmete soetamiseks," sõnas Pihlakas ning lisas, et aparaatide tarneajad on umbes pooleaastased.
"Kuna me tahame vältida seda, et tegelikult meil tehnoloogia vahetus toimub tipphooajal, siis me pigem näeme ette, et esimene vahetusperiood võiks hakata kuskil kolmanda kvartali lõpus või neljanda kvartali alguses järgmine aasta," ütles Pihlakas.
Ühelt poolt muudab uus tehnoloogia lihtsamaks lennureisijate elu. Kui praegu tuleb neil oma maine vara jaotada kahe-kolme kasti vahel, siis edaspidi võib turvakontrolli läbida ühe kastiga. Aga lennujaam arvutab muutuse ümber sellesse, kui palju reisijaid õnnestub minutis läbi turvaväravate lubada.
"Meie läbilaskevõime uue tehnoloogia puhul võiks kasvada kuni 30 protsendi võrra," sõnas Pihlakas.
Kui palju muudatus maksma läheb, ei oska Pihlakas veel ennustada. Taolise tehnoloogia tootjaid tuleb üha juurde ning muutuvad ka hinnad. Lisaks arvestab Tallinna lennujaam, et uute läbivalgustusseadmete paigaldamiseks tuleb välja vahetada ka teisi liinide komponente. "Aga me räägime ikkagi miljonitest," ütles Pihlakas.
### Response:
Aasta pärast võib pudeli ja sülearvuti lennujaamas kotti jätta
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Tuleb väärikalt tunnustada nii neid, kes on sel aastal muusikat teinud kui ka neid, kes on 25 aasta jooksul väsimatult Eesti muusikasse panustanud," lausus gala korraldaja ja Eesti Fonogrammitootjate Ühingu juhatuse liige Danel Pandre.
"Sel korral on võistlusel ajaloo kõige rohkem kategooriaid, me anname välja rekordiliselt 20 auhinda, mille saajad on välja valinud läbi aegade suurim, 200 liikmega žürii," lisas Pandre, kelle sõnul lisandub õhtujuhtidele mitmeid üllatusesinejaid ja lavale astuvad Eesti parimad artistid.
Eesti muusikaauhindadega tunnustatakse 25. korda silmapaistvamaid muusikatootjaid, esitajaid ja autoreid. Kokku kandideerib ligi 200 albumit, aasta laulu kategoorias üle 150 laulu ja aasta muusikavideo kategoorias kandideerib üle 80 muusikavideo.
|
25. Eesti muusikaauhindade galat juhib ansambel 5miinust
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tuleb väärikalt tunnustada nii neid, kes on sel aastal muusikat teinud kui ka neid, kes on 25 aasta jooksul väsimatult Eesti muusikasse panustanud," lausus gala korraldaja ja Eesti Fonogrammitootjate Ühingu juhatuse liige Danel Pandre.
"Sel korral on võistlusel ajaloo kõige rohkem kategooriaid, me anname välja rekordiliselt 20 auhinda, mille saajad on välja valinud läbi aegade suurim, 200 liikmega žürii," lisas Pandre, kelle sõnul lisandub õhtujuhtidele mitmeid üllatusesinejaid ja lavale astuvad Eesti parimad artistid.
Eesti muusikaauhindadega tunnustatakse 25. korda silmapaistvamaid muusikatootjaid, esitajaid ja autoreid. Kokku kandideerib ligi 200 albumit, aasta laulu kategoorias üle 150 laulu ja aasta muusikavideo kategoorias kandideerib üle 80 muusikavideo.
### Response:
25. Eesti muusikaauhindade galat juhib ansambel 5miinust
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Itaalia triumfeeris kahel järjestikusel MM-il aastatel 1934 ja 1938. Brasiilia sai sama saavutusega hakkama aastatel 1958 ja 1962.
Prantsusmaa võidutses 2018. aasta MM-il, mis peeti Venemaal. Kataris toimuvatel 2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel on Prantsusmaa jõudnud finaali ning kordaks võidu korral Itaalia ja Brasiilia saavutust.
Mitmed koondised on sellele saavutusele lähedale jõudnud, kuid midagi on siiski puudu jäänud. Hollandi koondis mängis finaalis nii 1974. kui ka 1978. aastal, kuid mõlemad mängud kaotati. Lääne-Saksamaa mängis kolmel järjestikusel MM-il finaalis (1982-1990), kuid võita suudeti vaid 1990. aastal, kui 1:0 alistati Argentina.
2022. aasta MM-i teine finalist Argentina on mänginud finaalis nii 1986. kui ka 1990. aastal, kuid ka neil õnnestus võita vaid 1986. aastal.
|
Prantsusmaa kordaks MM-i võidu korral Itaalia ja Brasiilia saavutust
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalia triumfeeris kahel järjestikusel MM-il aastatel 1934 ja 1938. Brasiilia sai sama saavutusega hakkama aastatel 1958 ja 1962.
Prantsusmaa võidutses 2018. aasta MM-il, mis peeti Venemaal. Kataris toimuvatel 2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel on Prantsusmaa jõudnud finaali ning kordaks võidu korral Itaalia ja Brasiilia saavutust.
Mitmed koondised on sellele saavutusele lähedale jõudnud, kuid midagi on siiski puudu jäänud. Hollandi koondis mängis finaalis nii 1974. kui ka 1978. aastal, kuid mõlemad mängud kaotati. Lääne-Saksamaa mängis kolmel järjestikusel MM-il finaalis (1982-1990), kuid võita suudeti vaid 1990. aastal, kui 1:0 alistati Argentina.
2022. aasta MM-i teine finalist Argentina on mänginud finaalis nii 1986. kui ka 1990. aastal, kuid ka neil õnnestus võita vaid 1986. aastal.
### Response:
Prantsusmaa kordaks MM-i võidu korral Itaalia ja Brasiilia saavutust
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Euroopa Liidu sanktsioonide alt võeti neljapäevase kokkuleppe kohaselt välja Vene väetisemagnaat Andrei Melnišenko ja tema abikaasa Aleksandra, väetiseärimehed Andrei Gurjev ja Vjašeslav Moše Kantor, kemikaaliärimees Dmitrõ Mazepin ja Vene põllumajandusvaldkonna miljardär Vadim Moskoviš.
Kõik eelnimetatud isikud ja nende varad lisati varem Euroopa Liidu sanktsioonide alla, kuna nad toetasid Venemaa sõda Ukraina vastu.
Kantor on varem olnud Euroopa juudikongressi juht. Organisatsioon tegutseb mittetulundusühinguna Brüsselis.
Euobserver toob esile, et neljapäevase kokkuleppe kohaselt on Euroopa Liidu liikmesriikidel õigus konkreetsete Vene oligarhide raha külmutamine peatada, kui see on hädavajalik toidusaadetiste ja väetise tarneteks, eelkõige Aafrikasse.
Euroopa Liidu liikmesriigid, kes sedasi soovivad talitleda, peavad selle osas konsulteerima Euroopa Komisjoniga.
Kuigi kuus Vene ärimeest oleksid sellise poliitikameetme kasusaajad ei mainita nende nimesid otseselt Euroopa Liidu väetise sanktsioonidest vabastamise nimekirjas, nagu oli algses ettepanekus.
Varem ähvardasid Leedu ja Poola blokeerida kogu Euroopa Liidu üheksanda sanktsioonide paketi, kui väetiseoligarhide varad oleks kogu Euroopa Liidus külmutamisest vabastatud.
Bloombergi teatel jõudsid Euroopa Liidu liikmesriigid neljapäeva õhtul sanktsioonide sisus kokkuleppele.
Väetiseäri sanktsioone taheti leevendada üleilmse toidupuuduse hirmus
Euroopa Liidu suuremad liikmesriigid eesotsas Prantsusmaa, Saksamaa ja Hollandiga on soovinud Vene väetise sanktsioone leevendada üleilmse toidujulgeoleku tagamise eesmärgil. Neid kolme riiki toetasid ka Belgia, Itaalia, Portugal ja Hispaania.
Ühe Euobserveriga suhelnud diplomaadi kinnitusel ei saa lubada, et Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu tekiksid maailmas näljahädad ja toidupuudused. Sama väitis Financial Timesile sanktsioonide arutelu keskmes olnud Vene oligarh Dmitrõ Mazepin, kelle sõnul ei võta keegi nende makseid vastu, isegi kui tegu on humanitaareesmärgil tarnega Aafrikasse.
Leedu ja Poola on varem hoiatanud, et sanktsioonide leevendamine nõrgendaks nende mõju ja eesmärki. Leedu on rõhutanud, et Vene väetis moodustas maailmaturu väetisenõudlusest 2021. aastal ainult 6,5 protsenti ning seega pole Venemaa väetis maailmaturu jaoks süsteemselt hädavajalik.
Kuigi Poola ja Leedu ühes teiste Balti riikidega olid Vene väetise sanktsioonide leevendamise vastu, siis suudeti neljapäeval siiski kehtestada uued sanktsioonid Vene pangandusele, kaevandus- ja meediasektorile ja topeltkasutusega tehnoloogiale (mida võib kasutada nii tsiviileesmärgil kui ka sõjaliselt). Samuti lisati sanktsioonide alla üle 200 isiku.
Ungari ähvardas viimasel hetkel vetoga ning Belgia kaitseb oma teemandiäri
Euobserveri allikate kinnitusel oli lisaks väetisesanktsioonide vaidlusele uue sanktsioonide paketi vastuvõtmise viimase hetke takistuseks Ungari, kes soovis kolme Vene valitsuse ministri eemaldamist sanktsioonide nimekirjast. Ungari tegi ettepaneku võtta sanktsioonide alt välja Vene energia-, tervise- ja spordiministrid. Ühe Euroopa Liidu diplomaadi sõnul tegi Ungari seda ähvardades viimasel hetkel vetoga.
"See saadab [Venemaa presidendile Vladimir] Putinile signaali, et isegi kui sa oled mustas nimekirjas, siis me suudame ikkagi sind päästa," rõhutas nimetuks jäänud Euroopa Liidu diplomaat.
Euobserver tõi esile, et peale Ungari on enda riigi huvides tegutsenud ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid. Näiteks Belgia on veennud Euroopa Liitu, et Vene teemandid jääks Euroopa Liidu sanktsioonide alt välja, vastasel juhul oleksid tuhanded Antwerpeni teemandiäri töökohad ohus.
|
Euobserver: EL leevendas sanktsioone Vene väetiseoligarhide vastu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liidu sanktsioonide alt võeti neljapäevase kokkuleppe kohaselt välja Vene väetisemagnaat Andrei Melnišenko ja tema abikaasa Aleksandra, väetiseärimehed Andrei Gurjev ja Vjašeslav Moše Kantor, kemikaaliärimees Dmitrõ Mazepin ja Vene põllumajandusvaldkonna miljardär Vadim Moskoviš.
Kõik eelnimetatud isikud ja nende varad lisati varem Euroopa Liidu sanktsioonide alla, kuna nad toetasid Venemaa sõda Ukraina vastu.
Kantor on varem olnud Euroopa juudikongressi juht. Organisatsioon tegutseb mittetulundusühinguna Brüsselis.
Euobserver toob esile, et neljapäevase kokkuleppe kohaselt on Euroopa Liidu liikmesriikidel õigus konkreetsete Vene oligarhide raha külmutamine peatada, kui see on hädavajalik toidusaadetiste ja väetise tarneteks, eelkõige Aafrikasse.
Euroopa Liidu liikmesriigid, kes sedasi soovivad talitleda, peavad selle osas konsulteerima Euroopa Komisjoniga.
Kuigi kuus Vene ärimeest oleksid sellise poliitikameetme kasusaajad ei mainita nende nimesid otseselt Euroopa Liidu väetise sanktsioonidest vabastamise nimekirjas, nagu oli algses ettepanekus.
Varem ähvardasid Leedu ja Poola blokeerida kogu Euroopa Liidu üheksanda sanktsioonide paketi, kui väetiseoligarhide varad oleks kogu Euroopa Liidus külmutamisest vabastatud.
Bloombergi teatel jõudsid Euroopa Liidu liikmesriigid neljapäeva õhtul sanktsioonide sisus kokkuleppele.
Väetiseäri sanktsioone taheti leevendada üleilmse toidupuuduse hirmus
Euroopa Liidu suuremad liikmesriigid eesotsas Prantsusmaa, Saksamaa ja Hollandiga on soovinud Vene väetise sanktsioone leevendada üleilmse toidujulgeoleku tagamise eesmärgil. Neid kolme riiki toetasid ka Belgia, Itaalia, Portugal ja Hispaania.
Ühe Euobserveriga suhelnud diplomaadi kinnitusel ei saa lubada, et Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu tekiksid maailmas näljahädad ja toidupuudused. Sama väitis Financial Timesile sanktsioonide arutelu keskmes olnud Vene oligarh Dmitrõ Mazepin, kelle sõnul ei võta keegi nende makseid vastu, isegi kui tegu on humanitaareesmärgil tarnega Aafrikasse.
Leedu ja Poola on varem hoiatanud, et sanktsioonide leevendamine nõrgendaks nende mõju ja eesmärki. Leedu on rõhutanud, et Vene väetis moodustas maailmaturu väetisenõudlusest 2021. aastal ainult 6,5 protsenti ning seega pole Venemaa väetis maailmaturu jaoks süsteemselt hädavajalik.
Kuigi Poola ja Leedu ühes teiste Balti riikidega olid Vene väetise sanktsioonide leevendamise vastu, siis suudeti neljapäeval siiski kehtestada uued sanktsioonid Vene pangandusele, kaevandus- ja meediasektorile ja topeltkasutusega tehnoloogiale (mida võib kasutada nii tsiviileesmärgil kui ka sõjaliselt). Samuti lisati sanktsioonide alla üle 200 isiku.
Ungari ähvardas viimasel hetkel vetoga ning Belgia kaitseb oma teemandiäri
Euobserveri allikate kinnitusel oli lisaks väetisesanktsioonide vaidlusele uue sanktsioonide paketi vastuvõtmise viimase hetke takistuseks Ungari, kes soovis kolme Vene valitsuse ministri eemaldamist sanktsioonide nimekirjast. Ungari tegi ettepaneku võtta sanktsioonide alt välja Vene energia-, tervise- ja spordiministrid. Ühe Euroopa Liidu diplomaadi sõnul tegi Ungari seda ähvardades viimasel hetkel vetoga.
"See saadab [Venemaa presidendile Vladimir] Putinile signaali, et isegi kui sa oled mustas nimekirjas, siis me suudame ikkagi sind päästa," rõhutas nimetuks jäänud Euroopa Liidu diplomaat.
Euobserver tõi esile, et peale Ungari on enda riigi huvides tegutsenud ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid. Näiteks Belgia on veennud Euroopa Liitu, et Vene teemandid jääks Euroopa Liidu sanktsioonide alt välja, vastasel juhul oleksid tuhanded Antwerpeni teemandiäri töökohad ohus.
### Response:
Euobserver: EL leevendas sanktsioone Vene väetiseoligarhide vastu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Roig liitus Nadali tiimiga 2005. aastal ja on alates sellest ajast olnud iga Nadali suure slämmi võitmise juures oluline lüli.
"Tahan teile teatada, et Francisco Roig lahkub minu treenerite tiimist ja alustab treenerina uut isiklikku projekti," ütles Nadal.
"Kogu 18 aasta jooksul töötas ta koos minu onu Toniga ning seejärel Carlos Moya ja hiljuti ka Marc Lopeziga. Francisco on olnud minu karjääris oluline inimene ja ma olen talle nii tänulik kõigi nende aastate eest," lisas Nadal.
Os quería comunicar que Francis Roig deja el equipo. Francis ha sido una persona importante en mi carrera y le estoy muy agradecido por todos estos años de trabajo y amistad. Cuando empezamos a trabajar juntos yo era un niño y junto a mi tío Toni, empezábamos en el circuito. pic.twitter.com/qeW0wFQTpa
— Rafa Nadal (@RafaelNadal) December 16, 2022
"Kui koostööd alustasime, olin alles laps. Francisco on suurepärane tehnik, kes tunneb tennist väga hästi ja on aidanud mul palju paremaks saada. Mul on talle öelda ainult tänusõnu. Soovin talle uues projektis palju edu," kommenteeris Nadal.
|
Lõppes Rafael Nadali ja tema treeneri 18 aastat kestnud koostöö
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Roig liitus Nadali tiimiga 2005. aastal ja on alates sellest ajast olnud iga Nadali suure slämmi võitmise juures oluline lüli.
"Tahan teile teatada, et Francisco Roig lahkub minu treenerite tiimist ja alustab treenerina uut isiklikku projekti," ütles Nadal.
"Kogu 18 aasta jooksul töötas ta koos minu onu Toniga ning seejärel Carlos Moya ja hiljuti ka Marc Lopeziga. Francisco on olnud minu karjääris oluline inimene ja ma olen talle nii tänulik kõigi nende aastate eest," lisas Nadal.
Os quería comunicar que Francis Roig deja el equipo. Francis ha sido una persona importante en mi carrera y le estoy muy agradecido por todos estos años de trabajo y amistad. Cuando empezamos a trabajar juntos yo era un niño y junto a mi tío Toni, empezábamos en el circuito. pic.twitter.com/qeW0wFQTpa
— Rafa Nadal (@RafaelNadal) December 16, 2022
"Kui koostööd alustasime, olin alles laps. Francisco on suurepärane tehnik, kes tunneb tennist väga hästi ja on aidanud mul palju paremaks saada. Mul on talle öelda ainult tänusõnu. Soovin talle uues projektis palju edu," kommenteeris Nadal.
### Response:
Lõppes Rafael Nadali ja tema treeneri 18 aastat kestnud koostöö
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Piiriületus jääb 2023. aastal algavate tööde ajaks avatuks jalakäijatele, vahendas Venemaa Kingissepa linna portaal kuberneri sõnu kohtumisel kohalike juhtidega.
Narva piiripunkti kaudu käib siiani aktiivne sõidukite, sealhulgas veoautode liiklus Eesti ja Venemaa vahel.
Välisminister Urmas Reinsalu ütles ERR-ile, et Vene pool Eesti välisministeeriumit sellest teavitanud ei ole.
"Piiri esindajate kaudu käib see piiriküsimuste teavitamine riikide vahel. Ametlikku informatsiooni Eesti vabariigile ei ole laekunud. Me kindlasti küsime täiendavat informatsiooni Vene ametivõimudelt," ütles Reinsalu.
Reinsalu sõnul on mitteametlikult juttu piiripunkti pikaajalisest remondist kuulda olnud Vene poolelt juba veebruarikuust alates.
Ta märkis, et Venemaa sellist sammu võib võtta ka välispoliitilise surveavaldusena, kuigi mingit füüsilist mõju sellel Eestile ei ole.
"Küsimus on selles, kas see olemuslikult meid kuidagi takistab. Meil on olemas teised piiripunktid ja rahvusvahelised kaubaveod saavad liikuda ka teiste riikide piiripunktide kaudu Venemaale," ütles Reinsalu.
"Me peame samas arvestama sellega, et olgu need inimeste või mingit muud liikumist puudutavad asjaolud, siis Venemaa võib neid meie survestamiseks kasutada. Ja need otsused võivad tulla ka üleöö," lausus välisminister.
Reinsalu sõnul ei ole tal teadmist, et Venemaa plaaniks sarnaseid remonte ka Läti, Soome või ka Norra piiril.
Lux Expressi Eesti tegevjuht Ingmar Roos ütles ERR-ile, et ettevõte hakkab uue informatsiooni põhjal oma tegevuskava kokku panema.
"Vaatamata sellele Euroopas toimuvale olukorrale on Lux Express ühel ja teisel pool piiri elavate inimeste, sugulaste ja lähisuhete ja vajadusepõhise liikumise võimaldamiseks jätkuvalt Tallinn-Peterburi liini opereerinud. Ja ma usun, et minimaalse ühenduse tagamine on vajalik ka eeloleval aastal, vaatamata sellele, et see piir remonti läheb," kommenteeris Roos.
Roos pakkus, et kuigi hetkel ei oska ta uue tegevuskava kohta täpsemalt rääkida, siis mingi lahenduse soovib ettevõte leida. "Kasvõi sõites siis ühelt ja teiselt poolt bussidega selliselt, et jalakäijad ületavad piiri jala," ütles Roos.
|
Leningradi oblasti kuberner: Narvas läheb piiriületus sõidukitele kinni
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Piiriületus jääb 2023. aastal algavate tööde ajaks avatuks jalakäijatele, vahendas Venemaa Kingissepa linna portaal kuberneri sõnu kohtumisel kohalike juhtidega.
Narva piiripunkti kaudu käib siiani aktiivne sõidukite, sealhulgas veoautode liiklus Eesti ja Venemaa vahel.
Välisminister Urmas Reinsalu ütles ERR-ile, et Vene pool Eesti välisministeeriumit sellest teavitanud ei ole.
"Piiri esindajate kaudu käib see piiriküsimuste teavitamine riikide vahel. Ametlikku informatsiooni Eesti vabariigile ei ole laekunud. Me kindlasti küsime täiendavat informatsiooni Vene ametivõimudelt," ütles Reinsalu.
Reinsalu sõnul on mitteametlikult juttu piiripunkti pikaajalisest remondist kuulda olnud Vene poolelt juba veebruarikuust alates.
Ta märkis, et Venemaa sellist sammu võib võtta ka välispoliitilise surveavaldusena, kuigi mingit füüsilist mõju sellel Eestile ei ole.
"Küsimus on selles, kas see olemuslikult meid kuidagi takistab. Meil on olemas teised piiripunktid ja rahvusvahelised kaubaveod saavad liikuda ka teiste riikide piiripunktide kaudu Venemaale," ütles Reinsalu.
"Me peame samas arvestama sellega, et olgu need inimeste või mingit muud liikumist puudutavad asjaolud, siis Venemaa võib neid meie survestamiseks kasutada. Ja need otsused võivad tulla ka üleöö," lausus välisminister.
Reinsalu sõnul ei ole tal teadmist, et Venemaa plaaniks sarnaseid remonte ka Läti, Soome või ka Norra piiril.
Lux Expressi Eesti tegevjuht Ingmar Roos ütles ERR-ile, et ettevõte hakkab uue informatsiooni põhjal oma tegevuskava kokku panema.
"Vaatamata sellele Euroopas toimuvale olukorrale on Lux Express ühel ja teisel pool piiri elavate inimeste, sugulaste ja lähisuhete ja vajadusepõhise liikumise võimaldamiseks jätkuvalt Tallinn-Peterburi liini opereerinud. Ja ma usun, et minimaalse ühenduse tagamine on vajalik ka eeloleval aastal, vaatamata sellele, et see piir remonti läheb," kommenteeris Roos.
Roos pakkus, et kuigi hetkel ei oska ta uue tegevuskava kohta täpsemalt rääkida, siis mingi lahenduse soovib ettevõte leida. "Kasvõi sõites siis ühelt ja teiselt poolt bussidega selliselt, et jalakäijad ületavad piiri jala," ütles Roos.
### Response:
Leningradi oblasti kuberner: Narvas läheb piiriületus sõidukitele kinni
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Euroopa jalgpalli superliiga loomise projekt on endiselt elus, ütles liiga loomise sponsoriks ja abistamiseks loodud ettevõtte A22 Sports Managementi tegevjuht Bernd Reichart.
"Superliiga ei ole eliitide võistlus," lisas Reichart. "Nii palju jalgpalliklubisid on müügil, mis näitab, et praegune süsteem on katki."
Eelmise aasta aprillis kerkis esile Superliiga loomise idee, mis tekitas palju vastuseisu ja seetõttu loobusid ideest kõik klubid peale Barcelona, Madridi Reali ja Torino Juventuse.
Madridi Reali president Florentino Perez on üks neist, kes toetab suuresti Superliiga ideed.
|
Jalgpalli Euroopa Superliiga suurtoetaja: projekt on endiselt elus
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa jalgpalli superliiga loomise projekt on endiselt elus, ütles liiga loomise sponsoriks ja abistamiseks loodud ettevõtte A22 Sports Managementi tegevjuht Bernd Reichart.
"Superliiga ei ole eliitide võistlus," lisas Reichart. "Nii palju jalgpalliklubisid on müügil, mis näitab, et praegune süsteem on katki."
Eelmise aasta aprillis kerkis esile Superliiga loomise idee, mis tekitas palju vastuseisu ja seetõttu loobusid ideest kõik klubid peale Barcelona, Madridi Reali ja Torino Juventuse.
Madridi Reali president Florentino Perez on üks neist, kes toetab suuresti Superliiga ideed.
### Response:
Jalgpalli Euroopa Superliiga suurtoetaja: projekt on endiselt elus
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Tulekahju puhkes seitsmekorruselises kortermajas. Tulekahju kustutamisel osales 170 tuletõrjujat, vahendas BBC.
Siseminister Gerard Darmanin ütles, et tulekahju põhjus pole veel selge. Darmanini sõnul olid kõik hukkunud lapsed vanuses kolm - 15 aastat.
"Ma ärkasin üles karjumise peale. Tahtsime inimesi aidata, aga suitsu oli liiga palju. Ma nägin surnud naist," ütles üks kohalik elanik.
|
Prantsusmaal hukkus tulekahjus 10 inimest, sealhulgas viis last
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tulekahju puhkes seitsmekorruselises kortermajas. Tulekahju kustutamisel osales 170 tuletõrjujat, vahendas BBC.
Siseminister Gerard Darmanin ütles, et tulekahju põhjus pole veel selge. Darmanini sõnul olid kõik hukkunud lapsed vanuses kolm - 15 aastat.
"Ma ärkasin üles karjumise peale. Tahtsime inimesi aidata, aga suitsu oli liiga palju. Ma nägin surnud naist," ütles üks kohalik elanik.
### Response:
Prantsusmaal hukkus tulekahjus 10 inimest, sealhulgas viis last
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
The Weekndi värske singel ja Avatari tunnusmuusika kõlab uhiuue filmi teise osa treileris. Laul on kirjutatud The Weekendi enda poolt ning selle produtseerisid ja miksisid Swedish House Mafia ja Simon Franglen.
The Weekndi viimane täispikk album "Dawn FM" ilmus tänavu jaanuaris ning kokku on muusik avaldanud viis stuudioalbumit.
Hetkel on The Weekndil käimas maailmaturnee "Afterhours 'til Dawn", mille raames jõuab ta järgmise aasta 12. augustil ka Eestisse esinema.
"Avatar: The Way of Water" esilinastub reedel, 16. detsembril.
|
The Weeknd avaldas uue singli "Nothing Is Lost"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
The Weekndi värske singel ja Avatari tunnusmuusika kõlab uhiuue filmi teise osa treileris. Laul on kirjutatud The Weekendi enda poolt ning selle produtseerisid ja miksisid Swedish House Mafia ja Simon Franglen.
The Weekndi viimane täispikk album "Dawn FM" ilmus tänavu jaanuaris ning kokku on muusik avaldanud viis stuudioalbumit.
Hetkel on The Weekndil käimas maailmaturnee "Afterhours 'til Dawn", mille raames jõuab ta järgmise aasta 12. augustil ka Eestisse esinema.
"Avatar: The Way of Water" esilinastub reedel, 16. detsembril.
### Response:
The Weeknd avaldas uue singli "Nothing Is Lost"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Coop Pank pakub oma klientidele näiteks aastaselt tähtajaliselt hoiuselt intressi kaks protsenti. Inbankis ja Holm Bankis on kliendil võimalik aastase hoiuse pealt saada 2,6 protsenti. Mõne aasta taguse nullintressiga võrreldes üsna ohtralt, kuid samades pankades samadel tingimustel raha hoiustades on tegelikult võimalik ka pisut rohkem intressi saada.
Eesti väikepangad on aastaid kasutanud lisahoiuste kaasamiseks kaasamisplatvormi Raisin ja selle Saksamaa portaali weltsparen.de. Kui portaalis näiteks vaadata Coop Panga aastast hoiust, siis seal pakutakse aastase hoiuse intressiks 2,61 protsenti, Inbanki ja Holm Banki aastaselt hoiuselt 2,7 protsenti. Seda on rohkem kui Eestis otse oma klientidele.
Inbanki finantsjuht Marko Varik ütles ERR-ile, et see on tegelikult juhus, et nad praegu Saksa portaalis pangad kõrgemat intressimäära pakuvad, kui Eesti klientidele. "Mingi nädalake-paar tagasi oli see veel teistmoodi," ütles Varik.
Põhjus, miks Inbank Reiseni portaali kasutab, on Variku sõnul seotud olukorraga, et Eesti hoiustajad ei ole aastaid kestnud nullintresside keskkonnas kuigi altid paremaid intressimäärasid otsima ja hoiavad raha nõudmiseni hoiustel suurtes pankades.
Hoiuseid küll leidub, kuid selleks et need ka väikepankadesse jõuaksid, tuleks nende eest pakkuda pankade hinnangul liialt kõrget intressi.
"Hoiused on Eestis olemas, aga nüüd, olles värskeim mängija turul, on keerulisem meelitada seda raha enda juurde. See hinnavahe, mis tuleb pakkuda, on oluliselt suurem," märkis Varik.
Coop Pank ütleb, et just paindlikkus on põhjus, miks pank raha Saksamaa hoiustajatelt kaasab.
"Siin on väga selgelt intressiga juhitav see. Kui on vaja, paned atraktiivse intressi, raha kohe nagu kohinal tuleb ja kui vaja ei ole, siis paned kinni, ilma et oleks kliendi solvamist. Kohapealse kliendiga on see asi, et peame teda teenindama. Meil on missioon kliendi ees. Saksa investori ees meil missiooni ei ole. Kui meil raha vaja ei ole, me paneme nullintressi ja kogu lugu," ütles Coop Panga finantsjuht Paavo Truu ERR-ile.
Kuigi ka Eestist oleks intressimäära varieerimisega võimalik vajadusel rohkem hoiuseid kaasata, ei soovi pangad just klientide pettumise hirmus nii käituda, ütleb ka Inbank.
"Me ei soovi oma avalikku pakkumist Eestis liiga tihti muuta, et mitte tekitada segadust hoiustajas, kes on eile, üleeile, kaks nädalat tagasi teinud hoiuseid," rääkis Varik.
"Kui ma Eestis hoiusepakkumisega teeksin sellise liigutuse, et tõstan täna intressi üles, hoian seda seal kaks päeva, võib-olla siis toon alla tagasi, mõni klient võib natukene nördinud olla sellest. Ta tahtis ka hoiustada, ta ei jõudnud," lisas Varik.
Panga poolt vaadates vahendusplatvormi kaudu tehtud hoius kuidagi erinev tavahoiusest ei ole. Sellele rakendub ka tagatisfondi kaitse.
Coop Pank ütleb, et panga 1,4 miljardist eurost hoiustest on Reiseni kaudu võetud umbes 200 miljonit.
Inbanki finantsjuht ütles, et ei ole kindel, kas saab börsireeglite tõttu platvormilt kaasatud hoiuse mahu öelda, kuid panga majandusaasta aruande kohaselt on 618 miljonist eurost hoiustest 60,3 miljonit eurot kaasatud Eestist. Võrdluseks Saksamaalt on kaasatud 265 ja Poolast 251 miljoni euro ulatuses hoiuseid.
Finantsinspektsioon näeb ohte
Eesti finantsinspektsioon ütleb, et hoiustamisel platvormidest liialt sõltumine võib endas mõningaid riske kanda. "Finantsinspektsioon jälgib tähelepanelikult, kuidas pangad likviidsust juhivad, et pankadel oleks piisavalt vara oma kohustuste täitmiseks," ütles finantsinspektsiooni pressiesindaja Kaisa Gabral.
"Finantsinspektsioon on ka oma tugevusanalüüsides ehk stressitestides arvestanud, et platvormide kaudu kaasatavad hoiused võivad olla heitlikud. Finantsinspektsioon on juhtinud tähelepanu ka sellele, et platvormide kaudu hoiuste kaasamisel võib esineda erinevaid tõrkeid. Samas on platvormide kaudu kaasatavad hoiused pankadele võimaluseks riske hajutada ja alternatiiviks likviidsuse juhtimisel," lisas Gabral.
|
Eesti pangad pakuvad Saksa platvormil paremaid hoiuseintresse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Coop Pank pakub oma klientidele näiteks aastaselt tähtajaliselt hoiuselt intressi kaks protsenti. Inbankis ja Holm Bankis on kliendil võimalik aastase hoiuse pealt saada 2,6 protsenti. Mõne aasta taguse nullintressiga võrreldes üsna ohtralt, kuid samades pankades samadel tingimustel raha hoiustades on tegelikult võimalik ka pisut rohkem intressi saada.
Eesti väikepangad on aastaid kasutanud lisahoiuste kaasamiseks kaasamisplatvormi Raisin ja selle Saksamaa portaali weltsparen.de. Kui portaalis näiteks vaadata Coop Panga aastast hoiust, siis seal pakutakse aastase hoiuse intressiks 2,61 protsenti, Inbanki ja Holm Banki aastaselt hoiuselt 2,7 protsenti. Seda on rohkem kui Eestis otse oma klientidele.
Inbanki finantsjuht Marko Varik ütles ERR-ile, et see on tegelikult juhus, et nad praegu Saksa portaalis pangad kõrgemat intressimäära pakuvad, kui Eesti klientidele. "Mingi nädalake-paar tagasi oli see veel teistmoodi," ütles Varik.
Põhjus, miks Inbank Reiseni portaali kasutab, on Variku sõnul seotud olukorraga, et Eesti hoiustajad ei ole aastaid kestnud nullintresside keskkonnas kuigi altid paremaid intressimäärasid otsima ja hoiavad raha nõudmiseni hoiustel suurtes pankades.
Hoiuseid küll leidub, kuid selleks et need ka väikepankadesse jõuaksid, tuleks nende eest pakkuda pankade hinnangul liialt kõrget intressi.
"Hoiused on Eestis olemas, aga nüüd, olles värskeim mängija turul, on keerulisem meelitada seda raha enda juurde. See hinnavahe, mis tuleb pakkuda, on oluliselt suurem," märkis Varik.
Coop Pank ütleb, et just paindlikkus on põhjus, miks pank raha Saksamaa hoiustajatelt kaasab.
"Siin on väga selgelt intressiga juhitav see. Kui on vaja, paned atraktiivse intressi, raha kohe nagu kohinal tuleb ja kui vaja ei ole, siis paned kinni, ilma et oleks kliendi solvamist. Kohapealse kliendiga on see asi, et peame teda teenindama. Meil on missioon kliendi ees. Saksa investori ees meil missiooni ei ole. Kui meil raha vaja ei ole, me paneme nullintressi ja kogu lugu," ütles Coop Panga finantsjuht Paavo Truu ERR-ile.
Kuigi ka Eestist oleks intressimäära varieerimisega võimalik vajadusel rohkem hoiuseid kaasata, ei soovi pangad just klientide pettumise hirmus nii käituda, ütleb ka Inbank.
"Me ei soovi oma avalikku pakkumist Eestis liiga tihti muuta, et mitte tekitada segadust hoiustajas, kes on eile, üleeile, kaks nädalat tagasi teinud hoiuseid," rääkis Varik.
"Kui ma Eestis hoiusepakkumisega teeksin sellise liigutuse, et tõstan täna intressi üles, hoian seda seal kaks päeva, võib-olla siis toon alla tagasi, mõni klient võib natukene nördinud olla sellest. Ta tahtis ka hoiustada, ta ei jõudnud," lisas Varik.
Panga poolt vaadates vahendusplatvormi kaudu tehtud hoius kuidagi erinev tavahoiusest ei ole. Sellele rakendub ka tagatisfondi kaitse.
Coop Pank ütleb, et panga 1,4 miljardist eurost hoiustest on Reiseni kaudu võetud umbes 200 miljonit.
Inbanki finantsjuht ütles, et ei ole kindel, kas saab börsireeglite tõttu platvormilt kaasatud hoiuse mahu öelda, kuid panga majandusaasta aruande kohaselt on 618 miljonist eurost hoiustest 60,3 miljonit eurot kaasatud Eestist. Võrdluseks Saksamaalt on kaasatud 265 ja Poolast 251 miljoni euro ulatuses hoiuseid.
Finantsinspektsioon näeb ohte
Eesti finantsinspektsioon ütleb, et hoiustamisel platvormidest liialt sõltumine võib endas mõningaid riske kanda. "Finantsinspektsioon jälgib tähelepanelikult, kuidas pangad likviidsust juhivad, et pankadel oleks piisavalt vara oma kohustuste täitmiseks," ütles finantsinspektsiooni pressiesindaja Kaisa Gabral.
"Finantsinspektsioon on ka oma tugevusanalüüsides ehk stressitestides arvestanud, et platvormide kaudu kaasatavad hoiused võivad olla heitlikud. Finantsinspektsioon on juhtinud tähelepanu ka sellele, et platvormide kaudu hoiuste kaasamisel võib esineda erinevaid tõrkeid. Samas on platvormide kaudu kaasatavad hoiused pankadele võimaluseks riske hajutada ja alternatiiviks likviidsuse juhtimisel," lisas Gabral.
### Response:
Eesti pangad pakuvad Saksa platvormil paremaid hoiuseintresse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Seetõttu jõuab Õhtuleht 9. jaanuarist 2023 nii üksikmüüki kui ka tellijate postkastidesse viiel päeval nädalas, teatas väljaanne.
Õhtulehe teatel on nad Eesti suurim päevaleht, novembris oli Õhtulehe tiraažiks 33 500.
Neljapäeval teatas Postimees Omniva hinnatõusule viidates, et piirab paberlehe ilmumispäevade arvu - järgmisel aastal saabub Postimehe paberleht tellijate postkasti viiel päeval nädalas ning ära jääb esmaspäevane väljaanne.
Postimees Grupi tegevjuhi Toomas Tiiveli sõnul on otsus ajendatud nii kande- kui paberihinna pidevast tõusust ning üleüldisest hinnatõusust. Viimase tõuke selleks andis riigile kuuluva postiettevõtte Omniva otsus tõsta uuest aastast paberlehtede kojukande hinda üle 20 protsendi.
Delfi Meedia juhatuse esimees Argo Virkebau ütles ERR-ile, et Eesti Päevaleht (EPL) kavatseb esmaspäeviti ilmumist jätkata.
Samas hakkas Eesti Päevaleht juba 2019. aasta sügisel ilmuma viiel päeval nädalas, sest laupäevase ajalehe väljaandmisest otsustati majanduslikel põhjustel loobuda.
Äripäev hakkas aprillist 2020 ilmuma nädalalehena, kuid lõpetab uuest aastast paberlehel ilmumise üldse.
|
Õhtuleht otsustas samuti esmaspäevasest ilmumisest loobuda
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seetõttu jõuab Õhtuleht 9. jaanuarist 2023 nii üksikmüüki kui ka tellijate postkastidesse viiel päeval nädalas, teatas väljaanne.
Õhtulehe teatel on nad Eesti suurim päevaleht, novembris oli Õhtulehe tiraažiks 33 500.
Neljapäeval teatas Postimees Omniva hinnatõusule viidates, et piirab paberlehe ilmumispäevade arvu - järgmisel aastal saabub Postimehe paberleht tellijate postkasti viiel päeval nädalas ning ära jääb esmaspäevane väljaanne.
Postimees Grupi tegevjuhi Toomas Tiiveli sõnul on otsus ajendatud nii kande- kui paberihinna pidevast tõusust ning üleüldisest hinnatõusust. Viimase tõuke selleks andis riigile kuuluva postiettevõtte Omniva otsus tõsta uuest aastast paberlehtede kojukande hinda üle 20 protsendi.
Delfi Meedia juhatuse esimees Argo Virkebau ütles ERR-ile, et Eesti Päevaleht (EPL) kavatseb esmaspäeviti ilmumist jätkata.
Samas hakkas Eesti Päevaleht juba 2019. aasta sügisel ilmuma viiel päeval nädalas, sest laupäevase ajalehe väljaandmisest otsustati majanduslikel põhjustel loobuda.
Äripäev hakkas aprillist 2020 ilmuma nädalalehena, kuid lõpetab uuest aastast paberlehel ilmumise üldse.
### Response:
Õhtuleht otsustas samuti esmaspäevasest ilmumisest loobuda
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Keskpanga prognoosi kohaselt langeb majandus järgmisel aastal 0,5 protsenti, kuid 2024. aastal kasvab 1,1 protsenti ja 2025. aastal 1,5 protsenti, vahendas Helsingin Sanomat.
"Kiire inflatsioon ja kahanev ostujõud vähendavad tarbimist. Ostujõu langus ja inflatsioonile järgnev intressimäärade tõus mõjutab eelkõige võlgades olevaid majapidamisi," ütles Soome panga tippjuht Meri Obstbaum.
Lisaks põhiprognoosile koostas Soome pank ka alternatiivsed prognoosid. Seda juhul kui energiakriis süveneb ja eurolal väheneb tootmine veelgi. Halvimal juhul kahaneks Soome majandus järgmisel aastal 3,6 protsenti ja 2024. aastal 1,5 protsenti. 2025. aastal kasvaks siis aga majandus 4,1 protsenti.
Soome panga hinnangul aeglustub inflatsioon järgmisel aastal viie protsendini.
|
Soome pank: halvimal juhul langeb riigi majandus 2023. aastal 3,6 protsenti
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskpanga prognoosi kohaselt langeb majandus järgmisel aastal 0,5 protsenti, kuid 2024. aastal kasvab 1,1 protsenti ja 2025. aastal 1,5 protsenti, vahendas Helsingin Sanomat.
"Kiire inflatsioon ja kahanev ostujõud vähendavad tarbimist. Ostujõu langus ja inflatsioonile järgnev intressimäärade tõus mõjutab eelkõige võlgades olevaid majapidamisi," ütles Soome panga tippjuht Meri Obstbaum.
Lisaks põhiprognoosile koostas Soome pank ka alternatiivsed prognoosid. Seda juhul kui energiakriis süveneb ja eurolal väheneb tootmine veelgi. Halvimal juhul kahaneks Soome majandus järgmisel aastal 3,6 protsenti ja 2024. aastal 1,5 protsenti. 2025. aastal kasvaks siis aga majandus 4,1 protsenti.
Soome panga hinnangul aeglustub inflatsioon järgmisel aastal viie protsendini.
### Response:
Soome pank: halvimal juhul langeb riigi majandus 2023. aastal 3,6 protsenti
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Maailma esinumber Ronnie O'Sullivan kaotas 1:4 Martin Gouldile (WS 43.). "Ta mängis suurepäraselt ja minu jaoks liiga hästi. Ma ei saanud täna midagi teha," ütles O'Sullivan pärast kaotust. "Aga nii see mõnikord läheb. Kõiki ei saa võita ja ma lihtsalt naudin mängimist. Mulle meeldis sel nädalal mängida, olen nautinud iga mängu," lisas O'Sullivan.
Kolmekordne maailmameister Mark Williams (WS 8.) alistas 1/8-finaalis 4:2 Barry Hawkinsi (WS 13.).
2010. aasta snuukri maailmameister Neil Robertson (WS 4.) oli 4:2 üle Ryan Dayst (WS 15.).
Thepchaiya Un-Nooh (WS 47.) kaotas 2:4 Judd Trumpile (WS 2.). Mark Allen (WS 5.) oli 4:1 üle John Astleyst (WS 91.).
Neljakordne maailmameister Mark Selby (WS 3.) alistas 4:3 Shaun Murphy (WS 12.).
Kõik veerandfinaalmatšid algavad reedel. Esimesena asuvad võistlustulle Robertson ja Williams, kelle kohtumine algab kell 14.00.
Veerandfinaalpaarid:
Neil Robertson - Mark Williams
Ali Carter (WS 23.) - Mark Selby
Mark Allen - Ashley Hugill (WS 98.)
Judd Trump - Luca Brecel (WS 11.)
|
English Openil selgusid veerandfinalistid, O'Sullivan langes konkurentsist
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma esinumber Ronnie O'Sullivan kaotas 1:4 Martin Gouldile (WS 43.). "Ta mängis suurepäraselt ja minu jaoks liiga hästi. Ma ei saanud täna midagi teha," ütles O'Sullivan pärast kaotust. "Aga nii see mõnikord läheb. Kõiki ei saa võita ja ma lihtsalt naudin mängimist. Mulle meeldis sel nädalal mängida, olen nautinud iga mängu," lisas O'Sullivan.
Kolmekordne maailmameister Mark Williams (WS 8.) alistas 1/8-finaalis 4:2 Barry Hawkinsi (WS 13.).
2010. aasta snuukri maailmameister Neil Robertson (WS 4.) oli 4:2 üle Ryan Dayst (WS 15.).
Thepchaiya Un-Nooh (WS 47.) kaotas 2:4 Judd Trumpile (WS 2.). Mark Allen (WS 5.) oli 4:1 üle John Astleyst (WS 91.).
Neljakordne maailmameister Mark Selby (WS 3.) alistas 4:3 Shaun Murphy (WS 12.).
Kõik veerandfinaalmatšid algavad reedel. Esimesena asuvad võistlustulle Robertson ja Williams, kelle kohtumine algab kell 14.00.
Veerandfinaalpaarid:
Neil Robertson - Mark Williams
Ali Carter (WS 23.) - Mark Selby
Mark Allen - Ashley Hugill (WS 98.)
Judd Trump - Luca Brecel (WS 11.)
### Response:
English Openil selgusid veerandfinalistid, O'Sullivan langes konkurentsist
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Latšini koridor on ainus maismaaühendus Armeenia ja Mägi-Karabahhi piirkonna vahel. Armeenia leiab, et Aserbaidžaan saatis piirkonda protestijad, et blokeerida Jerevani juurdepääs piirkonda.
Bakuu aga eitab, et saatis kohale meeleavaldajad. Protestijad väidavad, et nad on keskkonnakaitsjad vahendas Rferl.
Piirkonnas paiknevad ka Venemaa sõdurid. Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova väljendas olukorra pärast muret ja avaldas lootust, et liiklus Latšini koridoris taastub.
"Venemaa kaitseministeerium ja rahuvalvekontingent on olukorra leevendamiseks teinud palju tööd ja ootame, et lähitulevikus taastub transpordiühendus täielikult," väitis Zahharova.
Armeenia peaminister Nikol Pašinjan teatas, et Aserbaidžaan rikkus 2020. aastal sõlmitud rahulepingut. Mägi-Karabahhis on nüüd puudus autokütusest, esmatarbekaupadest ja ravimitest.
Aserbaidžaani meedia teatel nõuavad nüüd protestijad, et Bakuu kehtestaks kontrolli Latšini koridori üle.
Mägi-Karabahhis elavad etnilised armeenlased. Rahvusvahelise õiguse kohaselt kuulub piirkond Aserbaidžaani koosseisu ning see on tekitanud pingeid kahe riigi vahel.
1990. aastatel toimunud sõja käigus vallutasid Armeenia ja Mägi-Karabahhi väed piirkonna ja ümbritsevad alad, kuid Aserbaidžaan vallutas need 2020. aasta sõja käigus suuresti tagasi.
|
Armeenia süüdistab Aserbaidžaani relvarahu rikkumises
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Latšini koridor on ainus maismaaühendus Armeenia ja Mägi-Karabahhi piirkonna vahel. Armeenia leiab, et Aserbaidžaan saatis piirkonda protestijad, et blokeerida Jerevani juurdepääs piirkonda.
Bakuu aga eitab, et saatis kohale meeleavaldajad. Protestijad väidavad, et nad on keskkonnakaitsjad vahendas Rferl.
Piirkonnas paiknevad ka Venemaa sõdurid. Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova väljendas olukorra pärast muret ja avaldas lootust, et liiklus Latšini koridoris taastub.
"Venemaa kaitseministeerium ja rahuvalvekontingent on olukorra leevendamiseks teinud palju tööd ja ootame, et lähitulevikus taastub transpordiühendus täielikult," väitis Zahharova.
Armeenia peaminister Nikol Pašinjan teatas, et Aserbaidžaan rikkus 2020. aastal sõlmitud rahulepingut. Mägi-Karabahhis on nüüd puudus autokütusest, esmatarbekaupadest ja ravimitest.
Aserbaidžaani meedia teatel nõuavad nüüd protestijad, et Bakuu kehtestaks kontrolli Latšini koridori üle.
Mägi-Karabahhis elavad etnilised armeenlased. Rahvusvahelise õiguse kohaselt kuulub piirkond Aserbaidžaani koosseisu ning see on tekitanud pingeid kahe riigi vahel.
1990. aastatel toimunud sõja käigus vallutasid Armeenia ja Mägi-Karabahhi väed piirkonna ja ümbritsevad alad, kuid Aserbaidžaan vallutas need 2020. aasta sõja käigus suuresti tagasi.
### Response:
Armeenia süüdistab Aserbaidžaani relvarahu rikkumises
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Avakohtumises läksid väljakule segapaarid, Eesti poolt Raul Käsner/Kati-Kreet Marran ja Iisraeli poolt Misha Zilbermann/Ksenia Polikarpova. Segapaaris tuli Eesti mängijatel pärast 29-minutilist kohtumist vastu võtta 14:21, 15:21 kaotus.
Naiste üksikmängus läksid vastamisi Eesti esireket Kristin Kuuba ja maailma 178. reket Heli Neiman. Keeruka esimese geimi keeras Kuuba enda kasuks ja võitis geimi 21:18. Teises geimis näitas Kuuba kindlamat mängu ja alistas vastase seisuga 21:18, 21:15.
Kolmandas kohtumises tegi enda koondise debüüdi Tauli Kilk minnes vastamisi tänavusel EM-il kolmanda koha saavutanud Misha Zilbermanniga. Seekord tuli Eesti juunioride esireketil vastu võtta 9:21, 9:21 kaotus.
Neljas kohtumine oli meie koondise jaoks väga tähtis kohtumine, kuna sellest sõltus kas Iisrael saab võidu või Eesti viigistab mängu. Selleks mänguks pandi naiste paarismäng, kus Kati-Kreet Marran/Helina Rüütelil olid teisel pool võrku Dana Danilenko/Ksenia Polikarpova. Esimene geim algas meie paari jaoks rabedalt ja geim kaotati seisuga 16:21. Teises geimis näidati kindlamat minekut ja vastased alistati seisuga 21:12. Kolmandas geimis hoiti eduka rünnakuga geimi teisel poolel eduseisu ja geim võideti seisuga 21:15. Nõnda sai otsustavaks mänguks meeste paarismäng.
Eesti poolt astusid platsile Kristjan Kaljurand/Raul Käsner, minnes vastamisi Maxim Grinblat/Ariel Shainskiga. Tasavägise kahegeimilise kohtumise kallutasid enda kasuks Kaljurand/Käsner seisuga 21:18, 21:16 ja kindlustasid Eestile avakohtumises võidu.
Koondisesse kuuluvad Kristin Kuuba, Kati-Kreet Marran, Helina Rüütel, Karl Kert, Tauri Kilk, Kristjan Kaljurand ja Raul Käsner.
16. detsembril kell 15.00 kohtub koondis Itaaliaga.
|
Eesti sulgpallikoondis alustas EM-valikturniiri võidukalt
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avakohtumises läksid väljakule segapaarid, Eesti poolt Raul Käsner/Kati-Kreet Marran ja Iisraeli poolt Misha Zilbermann/Ksenia Polikarpova. Segapaaris tuli Eesti mängijatel pärast 29-minutilist kohtumist vastu võtta 14:21, 15:21 kaotus.
Naiste üksikmängus läksid vastamisi Eesti esireket Kristin Kuuba ja maailma 178. reket Heli Neiman. Keeruka esimese geimi keeras Kuuba enda kasuks ja võitis geimi 21:18. Teises geimis näitas Kuuba kindlamat mängu ja alistas vastase seisuga 21:18, 21:15.
Kolmandas kohtumises tegi enda koondise debüüdi Tauli Kilk minnes vastamisi tänavusel EM-il kolmanda koha saavutanud Misha Zilbermanniga. Seekord tuli Eesti juunioride esireketil vastu võtta 9:21, 9:21 kaotus.
Neljas kohtumine oli meie koondise jaoks väga tähtis kohtumine, kuna sellest sõltus kas Iisrael saab võidu või Eesti viigistab mängu. Selleks mänguks pandi naiste paarismäng, kus Kati-Kreet Marran/Helina Rüütelil olid teisel pool võrku Dana Danilenko/Ksenia Polikarpova. Esimene geim algas meie paari jaoks rabedalt ja geim kaotati seisuga 16:21. Teises geimis näidati kindlamat minekut ja vastased alistati seisuga 21:12. Kolmandas geimis hoiti eduka rünnakuga geimi teisel poolel eduseisu ja geim võideti seisuga 21:15. Nõnda sai otsustavaks mänguks meeste paarismäng.
Eesti poolt astusid platsile Kristjan Kaljurand/Raul Käsner, minnes vastamisi Maxim Grinblat/Ariel Shainskiga. Tasavägise kahegeimilise kohtumise kallutasid enda kasuks Kaljurand/Käsner seisuga 21:18, 21:16 ja kindlustasid Eestile avakohtumises võidu.
Koondisesse kuuluvad Kristin Kuuba, Kati-Kreet Marran, Helina Rüütel, Karl Kert, Tauri Kilk, Kristjan Kaljurand ja Raul Käsner.
16. detsembril kell 15.00 kohtub koondis Itaaliaga.
### Response:
Eesti sulgpallikoondis alustas EM-valikturniiri võidukalt
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas tõsta keskpanga intressimäärasid 0,5 protsendi võrra. Seda tegime arusaamisega, et peame intressimäärasid täiendavalt tõstma veel ka edaspidi ning tõenäoliselt kõrgemale, kui finantsturgudel on seni oodatud. Praeguste intressimäärade juures ei ole veel näha, et hinnatõus euroalal aeglustuks piisavalt kiiresti tagasi kahe protsendi lähedale," kirjutas Müller Eesti Panga blogis.
Ta lisas, et arusaamine ulatuslikest probleemidest, mida toob endaga kaasa püsivalt kiire hinnatõus ning inimeste ostujõu ja säästude väärtuse vähenemine, hoiab Euroopa Keskpanka kindlalt intressimäärade tõstmise kursil.
"Me ei saa lootma jääda sellele, et ainuüksi oodatav majanduskasvu aeglustamine ka hinnatõusu hoogu piisavalt pidurdab. Seega tasub laenuvõtjatel arvestada veel ka edaspidi kerkivate intressimääradega. See on küll lühiajaliselt valus, kuid aitab ära hoida kauem kestvat kiiret hinnatõusu ning selle kaudu toetab pikemas plaanis inimeste ostujõudu."
Eraisikutele tähendab intressitõus aga kodulaenu- või autoliisingu makse tõusu. Kuna need on seotud kuue kuu euriboriga, kumuleerub igakuise laenumakse tõusu mitme intressitõusu mõju.
Surve toidu hinnatõusuks jääb ka järgmisel aastal
Rääkides hinnatõusu väljavaatest, on Eesti Panga presidendi sõnul häid uudiseid paraku vähe.
"Euroopa Keskpanga värske prognoosi järgi püsib euroalal tugev surve eelkõige just toidu hinnatõusuks veel ka järgmisel aastal. Aga ka muude kaupade ja teenuste hinnatõus jääb tõenäoliselt kiiremaks, kui veel kolm kuud tagasi ootasime. Seda toetab muu hulgas euroalal hoogu koguv palgatõus," märkis Müller.
Euroopa Keskpanga ökonomistid prognoosivad euroala hinnatõusuks järgmisel aastal 6,3 protsenti ja 2024. aastal 3,4 protsenti. Väljavaade euroala majanduskasvuks on keskpanga hinnangul aga mõnevõrra nõrgem: 0,5 protsenti 2023. aastal (enne 0,9 protsenti). Samas võib kvartaliarvestuses näha majanduslangust nii selle aasta viimases kui ka järgmise aasta esimeses kvartalis.
Mülleri sõnul pakub kiirest hinnatõusust tulenevale ostujõu vähenemisele järgmisel aastal leevendust euroalal viiest protsendist kõrgemale kiirenev palgatõus.
"Pikaajalise hinnatõusu vaatenurgast on hoogne palgakasv siiski kahe teraga mõõk. Täiesti mõistetavalt ootavad inimesed, et hindade kiiret tõusu hüvitab võimalikult suures ulatuses ka sissetulekute kasv. Samal ajal takistab palgakasvuga käsikäes käiv üldine nõudluse tugevnemine mõnevõrra hinnatõusu aeglustumist ning ohtlik oleks ka sattumine püsivasse hinna- ja palgatõusud spiraali. Seda viimast me siiski täna otseselt kartma ei peaks," märkis Müller.
|
Müller: intressimäärasid tuleb tõsta veel ja kõrgemale kui finantsturgudel oodatud
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas tõsta keskpanga intressimäärasid 0,5 protsendi võrra. Seda tegime arusaamisega, et peame intressimäärasid täiendavalt tõstma veel ka edaspidi ning tõenäoliselt kõrgemale, kui finantsturgudel on seni oodatud. Praeguste intressimäärade juures ei ole veel näha, et hinnatõus euroalal aeglustuks piisavalt kiiresti tagasi kahe protsendi lähedale," kirjutas Müller Eesti Panga blogis.
Ta lisas, et arusaamine ulatuslikest probleemidest, mida toob endaga kaasa püsivalt kiire hinnatõus ning inimeste ostujõu ja säästude väärtuse vähenemine, hoiab Euroopa Keskpanka kindlalt intressimäärade tõstmise kursil.
"Me ei saa lootma jääda sellele, et ainuüksi oodatav majanduskasvu aeglustamine ka hinnatõusu hoogu piisavalt pidurdab. Seega tasub laenuvõtjatel arvestada veel ka edaspidi kerkivate intressimääradega. See on küll lühiajaliselt valus, kuid aitab ära hoida kauem kestvat kiiret hinnatõusu ning selle kaudu toetab pikemas plaanis inimeste ostujõudu."
Eraisikutele tähendab intressitõus aga kodulaenu- või autoliisingu makse tõusu. Kuna need on seotud kuue kuu euriboriga, kumuleerub igakuise laenumakse tõusu mitme intressitõusu mõju.
Surve toidu hinnatõusuks jääb ka järgmisel aastal
Rääkides hinnatõusu väljavaatest, on Eesti Panga presidendi sõnul häid uudiseid paraku vähe.
"Euroopa Keskpanga värske prognoosi järgi püsib euroalal tugev surve eelkõige just toidu hinnatõusuks veel ka järgmisel aastal. Aga ka muude kaupade ja teenuste hinnatõus jääb tõenäoliselt kiiremaks, kui veel kolm kuud tagasi ootasime. Seda toetab muu hulgas euroalal hoogu koguv palgatõus," märkis Müller.
Euroopa Keskpanga ökonomistid prognoosivad euroala hinnatõusuks järgmisel aastal 6,3 protsenti ja 2024. aastal 3,4 protsenti. Väljavaade euroala majanduskasvuks on keskpanga hinnangul aga mõnevõrra nõrgem: 0,5 protsenti 2023. aastal (enne 0,9 protsenti). Samas võib kvartaliarvestuses näha majanduslangust nii selle aasta viimases kui ka järgmise aasta esimeses kvartalis.
Mülleri sõnul pakub kiirest hinnatõusust tulenevale ostujõu vähenemisele järgmisel aastal leevendust euroalal viiest protsendist kõrgemale kiirenev palgatõus.
"Pikaajalise hinnatõusu vaatenurgast on hoogne palgakasv siiski kahe teraga mõõk. Täiesti mõistetavalt ootavad inimesed, et hindade kiiret tõusu hüvitab võimalikult suures ulatuses ka sissetulekute kasv. Samal ajal takistab palgakasvuga käsikäes käiv üldine nõudluse tugevnemine mõnevõrra hinnatõusu aeglustumist ning ohtlik oleks ka sattumine püsivasse hinna- ja palgatõusud spiraali. Seda viimast me siiski täna otseselt kartma ei peaks," märkis Müller.
### Response:
Müller: intressimäärasid tuleb tõsta veel ja kõrgemale kui finantsturgudel oodatud
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Raadioteatri mobiilirakenduses saab kuulata armastatud Eesti näitlejaid nii lavastatud kuuldemängudes kui ka proosat ja luulet esitamas. Uuenenud rakendus annab kasutajatele senisest oluliselt rohkem võimalusi kuulata meelepärast sisu endale sobival ajal ja sobivas kohas. Logides rakenduses sisse ERR-i kasutajakontoga saab luua lemmikute nimekirju, jätkata kuulamist kohast, kus see viimati pooleli jäi ning salvestada sisu oma seadmesse, et seda hiljem lennureisil või ka näiteks levist kaugel looduses kuulata.
Rakendusest leiab sadu tunde Raadioteatris salvestatud materjali. Seitsmest aastakümnest pärineva ligi 250 kuuldemängu ja 140 luulesaate hulgas annab tooni Eesti ja maailma kirjandusklassika, kuid esindatud on ka värske looming nagu näiteks kuuldemängusari "Juuksur" või auhinnatud kuuldemäng "Lõvi".
140 järjejuttu pakuvad elamusi igale kuulajale: põnevuslugusid, kirjandusklassikat, reisikirju, ulmet ja huumoritki. Ei puudu ka värsked ja populaarsed George Orwelli "1984", Miika Nousiaineni "Väike iluremont" ja Miss Marple'i uued lood.
Mitmekülgne on ka "Ööülikooli" hariv ja mõtteruumi avardav sari. Ligi 170 loengut avavad tuntud Eesti haritlaste ja mõtlejate teadmiste- ning ideepagasit. Teiste hulgas saab kaasa elada Fred Jüssi, Marju Lepajõe, Jaan Kaplinski, Viivi Luige, Vello Salo, Marju Kõivupuu ja Tõnu Õnnepalu mõttearendustele.
Meelepärase sisu lihtsamaks leidmiseks on rakenduses temaatiline otsing, kus kasutaja saab enda jaoks välja filtreerida Eesti või maailma kirjandusklassika, krimilood või hoopis nüüdiskirjanduse.
Raadioteatri uus rakendus valmis Eesti Rahvusringhäälingu ja disainibüroo Fraktal koostöös. Rakendus on tasuta ja kättesaadav Android ja iOS operatsioonisüsteemidega nutiseadmetes. Senised kasutajad peaksid uutele võimalustele ligipääsemiseks rakendust uuendama, esimeseks allalaadimiseks leiab rakenduse märksõnaga "Raadioteater".
Raadioteatri rakenduse sisu täieneb igal nädalal. Jätkuvalt saab Raadioteatri sisu kuulata ka veebis Raadioteatri kodulehelt.
|
Raadioteatri uus mobiilirakendus pakub mugavaid kuulamisvõimalusi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raadioteatri mobiilirakenduses saab kuulata armastatud Eesti näitlejaid nii lavastatud kuuldemängudes kui ka proosat ja luulet esitamas. Uuenenud rakendus annab kasutajatele senisest oluliselt rohkem võimalusi kuulata meelepärast sisu endale sobival ajal ja sobivas kohas. Logides rakenduses sisse ERR-i kasutajakontoga saab luua lemmikute nimekirju, jätkata kuulamist kohast, kus see viimati pooleli jäi ning salvestada sisu oma seadmesse, et seda hiljem lennureisil või ka näiteks levist kaugel looduses kuulata.
Rakendusest leiab sadu tunde Raadioteatris salvestatud materjali. Seitsmest aastakümnest pärineva ligi 250 kuuldemängu ja 140 luulesaate hulgas annab tooni Eesti ja maailma kirjandusklassika, kuid esindatud on ka värske looming nagu näiteks kuuldemängusari "Juuksur" või auhinnatud kuuldemäng "Lõvi".
140 järjejuttu pakuvad elamusi igale kuulajale: põnevuslugusid, kirjandusklassikat, reisikirju, ulmet ja huumoritki. Ei puudu ka värsked ja populaarsed George Orwelli "1984", Miika Nousiaineni "Väike iluremont" ja Miss Marple'i uued lood.
Mitmekülgne on ka "Ööülikooli" hariv ja mõtteruumi avardav sari. Ligi 170 loengut avavad tuntud Eesti haritlaste ja mõtlejate teadmiste- ning ideepagasit. Teiste hulgas saab kaasa elada Fred Jüssi, Marju Lepajõe, Jaan Kaplinski, Viivi Luige, Vello Salo, Marju Kõivupuu ja Tõnu Õnnepalu mõttearendustele.
Meelepärase sisu lihtsamaks leidmiseks on rakenduses temaatiline otsing, kus kasutaja saab enda jaoks välja filtreerida Eesti või maailma kirjandusklassika, krimilood või hoopis nüüdiskirjanduse.
Raadioteatri uus rakendus valmis Eesti Rahvusringhäälingu ja disainibüroo Fraktal koostöös. Rakendus on tasuta ja kättesaadav Android ja iOS operatsioonisüsteemidega nutiseadmetes. Senised kasutajad peaksid uutele võimalustele ligipääsemiseks rakendust uuendama, esimeseks allalaadimiseks leiab rakenduse märksõnaga "Raadioteater".
Raadioteatri rakenduse sisu täieneb igal nädalal. Jätkuvalt saab Raadioteatri sisu kuulata ka veebis Raadioteatri kodulehelt.
### Response:
Raadioteatri uus mobiilirakendus pakub mugavaid kuulamisvõimalusi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Neljapäevane kohtumine algas väga tasavägiselt ning alguses ei suutnud kumbki tiim korralikult skoori teha ja nii tegi Kerli Jõks Tabasalu poolelt 12. minutil seisuks alles 4:4. Endale ehk mitte nii omaselt hõreda koosseisuga mänginud võõrustajad, kelle nimekirjas oli vaid üheksa nime, suutsid resultatiivse mängu teinud Elle-Liis Liivase väravate abil siiski poolajaks 11:9 edu sisse mängida.
Vaheaeg kulus selgelt paremini ära Tabasalule, kes tuli garderoobist välja edukamalt. Teise poolaja esimese kümne minutiga tehti 6:1 vahespurt, mille lõpetas taas Liivas. Pärast seda mäng küll tasakaalustus, kuid SK Tapa Audentesele enam ohtlikuks ei saanud. Kuigi külaliste parim pommitaja, Karina Kuul, viskas veel viimase seitsme minutiga viis väravat, siis sellest jäi väheks. Audentese naised jätsid punktid koju ja lõppseisuks vormistas Gertu Jõhvikas 28:20.
SK Tapa resultatiivseim oli Karina Kuul kaheksa tabamusega. Tabasalu poolelt viskas Liivas samuti kaheksa väravat. Naiste mängud on nüüd selleks aastaks peetud ning järgmised kohtumised toimuvad jaanuaris, kui Tapa läheb vastamisi Aruküla/Mistraga ning Reval-Sport/Mella võõrustab Tabasalut. "Vastased olid teinud hea kodutöö ja olid mänguks valmis. Tabasalu tuli suure hooga peale ning meie ei suutnud nende kaitset murda. Neil õnnestus kõik, meil kahjuks mitte midagi. Omalt poolt kiidaksin meie väravavahti, kes tegi hea esituse," kommenteeris neljapäeval SK Tapa naiskonna treeneri rollis olnud sama linna meeste meistriliiga võistkonna mängija Marten Saar.
"Pärast karikavõistlustel saadud kaotust olime loomulikult liimist lahti, kuid tegime korraliku kodutöö. Keerasime oma eelnevad nõrkused tugevuseks, mängisime agressiivset kaitset ning üldiselt saime nende liidrid elimineeritud. Suutsime oma tempo neile peale suruda ning kuigi mängu algus oli veidike rabe, siis teisel poolajal panime juba oma paremuse kindlalt maksma. Selgelt tuleb kiidusõnad teele panna Elle-Liis Liivase poole, kes tegi suurepärase esituse," sõnas neli väravat visanud Kerli Jõks.
|
Tabasalu võttis karikavõistluste eest revanši
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäevane kohtumine algas väga tasavägiselt ning alguses ei suutnud kumbki tiim korralikult skoori teha ja nii tegi Kerli Jõks Tabasalu poolelt 12. minutil seisuks alles 4:4. Endale ehk mitte nii omaselt hõreda koosseisuga mänginud võõrustajad, kelle nimekirjas oli vaid üheksa nime, suutsid resultatiivse mängu teinud Elle-Liis Liivase väravate abil siiski poolajaks 11:9 edu sisse mängida.
Vaheaeg kulus selgelt paremini ära Tabasalule, kes tuli garderoobist välja edukamalt. Teise poolaja esimese kümne minutiga tehti 6:1 vahespurt, mille lõpetas taas Liivas. Pärast seda mäng küll tasakaalustus, kuid SK Tapa Audentesele enam ohtlikuks ei saanud. Kuigi külaliste parim pommitaja, Karina Kuul, viskas veel viimase seitsme minutiga viis väravat, siis sellest jäi väheks. Audentese naised jätsid punktid koju ja lõppseisuks vormistas Gertu Jõhvikas 28:20.
SK Tapa resultatiivseim oli Karina Kuul kaheksa tabamusega. Tabasalu poolelt viskas Liivas samuti kaheksa väravat. Naiste mängud on nüüd selleks aastaks peetud ning järgmised kohtumised toimuvad jaanuaris, kui Tapa läheb vastamisi Aruküla/Mistraga ning Reval-Sport/Mella võõrustab Tabasalut. "Vastased olid teinud hea kodutöö ja olid mänguks valmis. Tabasalu tuli suure hooga peale ning meie ei suutnud nende kaitset murda. Neil õnnestus kõik, meil kahjuks mitte midagi. Omalt poolt kiidaksin meie väravavahti, kes tegi hea esituse," kommenteeris neljapäeval SK Tapa naiskonna treeneri rollis olnud sama linna meeste meistriliiga võistkonna mängija Marten Saar.
"Pärast karikavõistlustel saadud kaotust olime loomulikult liimist lahti, kuid tegime korraliku kodutöö. Keerasime oma eelnevad nõrkused tugevuseks, mängisime agressiivset kaitset ning üldiselt saime nende liidrid elimineeritud. Suutsime oma tempo neile peale suruda ning kuigi mängu algus oli veidike rabe, siis teisel poolajal panime juba oma paremuse kindlalt maksma. Selgelt tuleb kiidusõnad teele panna Elle-Liis Liivase poole, kes tegi suurepärase esituse," sõnas neli väravat visanud Kerli Jõks.
### Response:
Tabasalu võttis karikavõistluste eest revanši
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kas jäid korraks mõtlema, kui hakkasid lugema seekordsete hääldusmõtete artikli pealkirja? Miks nii? Ilmselt oled sattunud kuulma sellist väidet: eesti keeles kirjutame nii, nagu hääldame. Pealkirja osalause Kalla kalla vaasi vett annab aimu, et selline väide ei pruugi paika pidada, sest sõna kalla saame hääldada kahel moel – ometi kirjapilt kahel hääldusel vahet ei tee. Esimese sõnavormi kalla (kallama) sünonüüm on vala. Täpselt samasuguse häälikuehitusega teine sõna kalla tähistab aga üht ilutaime, kirjutab Tartu Ülikooli eesti foneetika kaasprofessor Pire Teras ajakirjas Oma Keel.
Hääldusnähtus, mis neid kaht sõna teineteisest eristab, on välde. Eesti keel ongi maailmas tuntud oma kolme välte poolest. Artikli pealkirja kahest esimesest sõnast esimese hääldame kolmandas vältes ja teise teises vältes. Esimeses vältes on sõna kala 1.
Kuigi välde on eesti keeles üks oluline tähenduseristaja, on eesti keele õigekiri kujunenud nii, et enamasti selles teise ja kolmanda välte vahel vahet ei tehta. Näiteks siil -tüüpi sõnade 2 omastava ja osastava käände kirjapilt võib langeda kokku: selle kooli, laulu, linna, metsa (II välde), seda kooli, laulu, linna, metsa (III välde). Häälduses teeme aga neil sõnavormidel vahet 3.
Niisiis ei järgi eesti keele õigekiri teise ja kolmanda välte puhul enamasti hääldusläheduse põhimõtet. See ei pruugiks aga nii olla, kui eesti uue kirjaviisi loomisega seotud arutelude käigus juba rohkem kui sajand tagasi oleks leidnud toetust ettepanekud hakata eristama õigekirjas teist ja kolmandat väldet. Näiteks pakkus Mihkel Veske (1879: 3–5) kolmanda välte märkimiseks eri variante, nt a stu saaani -> saāni 4, sõida linnna -> lin̄na, istke lauuda, mine karrja.
Elmar Muuk tegi aga 1920. aastatel ettepaneku hakata kasutama kolmandas vältes sõnade ees graavist (vt nt Muuk 1925). Sellistele ettepanekutele vaatamata ei ole hakatud kirjaviisis teist ja kolmandat väldet eristama. Nende kahe välte kirjapildis eristamatuse tõttu on eesti keele võõrkeelena õppijatele paras katsumus õppida ära tundma teise- ja kolmandavältelisi sõnu ning neid hääldama.
Sulghäälikute eripära
Erandi moodustavad teise ja kolmanda välte eristuses siiski sulghäälikud, mille kirjapanekuks on kasutatud tähepaare g – k, b – p, d – t. Kui sulghäälik jääb lühikeste vokaalide vahele, siis g, b, d märgib esimest väldet, k, p, t teist väldet ja kk, pp, tt kolmandat väldet. Nt I vältes lagi, kabi, nodi, II vältes laki, kapi, noti, III vältes lakki, kappi, notti.
Sulghäälikute õigekiri võib väldet näidata ka muudel juhtudel. Näiteks vahelduva vältega sõna eri vormides kirjutame teisevältelises sõnas pika vokaali või diftongi järel g, b, d ja kolmandavältelises sõnas k, p, t: II vältes luiged, saabas, loobin, naudin, III vältes luike, saapad, loopisin, nautisin.
Selline mitme tähe kasutamine ühe hääliku tähistajana on ühelt poolt kindlasti abiks eesti keele võõrkeelena õppijatele välteeristuse puhul. Samas võib see valmistada raskusi õigekirja omandamisel, sest sulghäälikute õigekiri erineb muude kaashäälikute õigekirjast. Vrd lina (I v) – linna (II v) 'linn, mille?' – linna (III v) 'linn, mida?', aga tigu (I v) – tiku (II v) 'tikk, mille?' – tikku (III v) 'tikk, mida?'.
Lühikese n -i kirjutame ühe, pika kahe tähega, aga lühikese [k] tarvis on g, pika tarvis k või kk. Kui lühikese sulghääliku tarvis ei oleks eraldi tähte, kirjutaksime nii: see tiku (I v) – selle tikku (II v) – seda tikku (III v) 5.
Niisiis, kui jätaksimegi tähed g, b, d võõrsõnade algusesse ja kasutaksime kolmanda välte eristuseks kasvõi Muugi pakutud graavist 6, võiks meie õigekiri olla väldetegi puhul häälduslähedane (vt näidet). Ühesilbiliste sõnade ette polegi vaja graavist panna, sest need on rõhulisena alati kolmandas vältes.
Näide
Tulin õuest `tuppa, panin `kintat, mütsi ja salli kappile ning ripputtasin joppe `nakki. Täna ei tahaki `rohkem `välja `minna, sest sajap `vihma ja puhup kõle tuul. Tore, et mul oli mụ̈ts peas ja sạll kaelas.
Palatalisatsiooni ehk peenendus
Lisaks kolmandale vältele märgib ÕS ka palatalisatsiooni ehk peenendust (nt k`ot′t, h`al′l). Võrdle nt sõnu linn ja pann, lill ja pall, rutt ja mutt, boss ja suss. Nende sõnapaaride teises sõnas on kaashäälik palataliseeritud. Palatalisatsioon on välte kõrval teine hääldusnähtus, mille puhul meie õigekiri ei järgi hääldusläheduspõhimõtet.
Palatalisatsiooni tähistamiseks pakuti välja lisamärke juba 19. sajandil. Näiteks Otto Wilhelm Masing (1822: 45) lisas ühe variandina palatalisatsiooniga sõnades täishääliku alla punkti, nt mänd on paddas '(pudru)mänd on pajas' – mạ̈nd metsas. Sellisest lisamärgist oleks kasu eriti sellistes sõnades, kus palatalisatsioon sõnade tähendusi eristab: nt kuulutustulp – õitsev tụlp, hall on maas – hạll värv, lühijutt – pliiatsijụtt.
Palatalisatsiooniga sõnu on siiski enamasti lihtne ära tunda. Palataliseeruvad l, n, s, d/t, kui neile järgneb i või j, nt nali, pani, käsi, väljas, padja, salli, tunnis, kotid. Palatalisatsioon püsib ka siis, kui mõnes vormis i -d ei ole (nt käekọtt: käekọtte). Sellisteski vormides oleks palatalisatsioonimärgist kasu (kasutasin seda ka ülal toodud näites).
Õigupoolest saaks muuta ka pealkirjas oleva lause tähendust, lisades esimese sõna järele koma ja palataliseerides seda sõna: Kạlla, `kalla `vaasi vett! (kạlla 'hellitavalt kallis'). Palataliseeritud sõnade häälduse üle tasub mõtteid mõlgutada mõnes järgmises hääldusmõtete artiklis.
Muidugi on häälduses veel palju sellist varieerumist, mida me kirjas ei märgi. Oled ehk tähele pannud, et kõnelejad hääldavad e mõnikord ä -na 7. Olgu see siis teise silbi e või diftongis ä -le järgnev e. Näiteks pähe > pähä, lähen > lähän, tulen > tuläb, mulle > mullä, tere > terä, päevad > päävad, mäed > määd, käes > kääs. Samuti võiksime kirjutada häälduse järgi süija, püije, hüiju, aga kirjutame süüa, püüe, hüüu.
Sellistel juhtudel on õigekirja hääldusläheduspõhimõttest olulisem kas traditsiooni- või morfoloogiline põhimõte. Neist esimest järgides kirjutame ka nt sõna algusse h, kuigi see jääb kõnes sageli hääldamata 8. Neist viimast järgides ei kirjuta me aga nt antsin, jalksi, kärpsed, vaid andsin, jalgsi, kärbsed.
Plussid ja miinused
Niisiis on eesti keele õigekirjas nii mõndagi sellist, mille puhul me hääldusläheduspõhimõtet ei järgi. Häälduse igasuguse varieerumise märkimine võikski tekitada segadust. Samas aga väldete ja palatalisatsiooni puhul aitaks see vältida võimalikku valesti mõistmist. Mõtle kasvõi uuesti selle artikli pealkirjale (`Kalla kalla `vaasi vett!).
Samuti võiks see kaasa aidata nii selliste sõnade häälduse õppimisele kui ka nende hääldusjoonte püsimisele keeles, sest hääldusnähtus, mida kirjas ei märgita, võib keelest kaduma hakata. Seni aga, kui ei otsustata hakata väldet ja palatalisatsiooni kirjas märkima, tuleb meil toetuda oma kuulmiskogemusele ja otsida mitmeti mõistetavuse juhul abi kontekstist.
1 – Esimeses vältes sõna ongi kirjapildi järgi kerge ära tunda: sellise sõna esimene rõhuline silp lõpeb lühikese täishäälikuga. Nt ka-la, sa-da, ko-li, pu-ri, lu-gu.
2 – siil-tüüpi sõnad on sellised sõnad, mis on nimetavas käändes (kes? mis?) ühesilbilised, aga omastavas käändes (kelle? mille?) kahesilbilised (siil: sii-li).
3 – Loe vältehäälduse ja väldete kohta lähemalt Oma Keeles ilmunud Nele Otsa artiklist (Salveste 2012).
4 – Makron ehk rõhtkriips (ˉ) kolmandavältelise sõna esisilbi viimase tähe kohal.
5 Nt Tiku `roomap `mööta teet. Kas sa tahat ühe tikku või kaks `tikku?
6 – Graavis kolmanda välte tähistajana on tuttav ka õigekeelsussõnaraamatust, kus see pannakse kolmandavältelise sõna rõhulise silbi vokaali ette, nt k`iiresti, s`uhkur (ÕS 2018).
7 – Loe selle kohta lähemalt Oma Keele hääldusmõtete sarja kolmandast artiklist (Teras 2020).
8 – Sõnaalgulise h hääldusest saab lugeda näiteks Oma Keele hääldusmõtete sarja esimesest artiklist (Teras 2019).
Viidatud kirjandus
Masing, Otto Wilhelm 1822. Kirja ja õpetuse asjust. – Marahwa Näddala-Leht, 8. veebruar, 42–46.
Muuk, Elmar 1925. Kolmanda välte märkimisest kirjas. – Eesti Keel 5–6, 123–130.
Salveste, Nele 2012. Ikka need välted – no mida neist arvata. – Oma Keel 1, 19–28.
Teras, Pire 2019. Hääldusmõtted 1. Kas hakkame hääldama või akkame ääldama. – Oma Keel 1, 27−29.
Teras, Pire 2020. Hääldusmõtted 3. Vähä ei oläää – miks e muutub eesti keeles ä-ks? – Oma Keel 1, 3−5.
Veske 1879 = Weske, Michael 1879. Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse wiis. Tartu: Schnakenburg.
ÕS 2018 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toim Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
|
Kalla kalla vaasi vett ehk kui häälduslähedane on eesti keele õigekiri
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kas jäid korraks mõtlema, kui hakkasid lugema seekordsete hääldusmõtete artikli pealkirja? Miks nii? Ilmselt oled sattunud kuulma sellist väidet: eesti keeles kirjutame nii, nagu hääldame. Pealkirja osalause Kalla kalla vaasi vett annab aimu, et selline väide ei pruugi paika pidada, sest sõna kalla saame hääldada kahel moel – ometi kirjapilt kahel hääldusel vahet ei tee. Esimese sõnavormi kalla (kallama) sünonüüm on vala. Täpselt samasuguse häälikuehitusega teine sõna kalla tähistab aga üht ilutaime, kirjutab Tartu Ülikooli eesti foneetika kaasprofessor Pire Teras ajakirjas Oma Keel.
Hääldusnähtus, mis neid kaht sõna teineteisest eristab, on välde. Eesti keel ongi maailmas tuntud oma kolme välte poolest. Artikli pealkirja kahest esimesest sõnast esimese hääldame kolmandas vältes ja teise teises vältes. Esimeses vältes on sõna kala 1.
Kuigi välde on eesti keeles üks oluline tähenduseristaja, on eesti keele õigekiri kujunenud nii, et enamasti selles teise ja kolmanda välte vahel vahet ei tehta. Näiteks siil -tüüpi sõnade 2 omastava ja osastava käände kirjapilt võib langeda kokku: selle kooli, laulu, linna, metsa (II välde), seda kooli, laulu, linna, metsa (III välde). Häälduses teeme aga neil sõnavormidel vahet 3.
Niisiis ei järgi eesti keele õigekiri teise ja kolmanda välte puhul enamasti hääldusläheduse põhimõtet. See ei pruugiks aga nii olla, kui eesti uue kirjaviisi loomisega seotud arutelude käigus juba rohkem kui sajand tagasi oleks leidnud toetust ettepanekud hakata eristama õigekirjas teist ja kolmandat väldet. Näiteks pakkus Mihkel Veske (1879: 3–5) kolmanda välte märkimiseks eri variante, nt a stu saaani -> saāni 4, sõida linnna -> lin̄na, istke lauuda, mine karrja.
Elmar Muuk tegi aga 1920. aastatel ettepaneku hakata kasutama kolmandas vältes sõnade ees graavist (vt nt Muuk 1925). Sellistele ettepanekutele vaatamata ei ole hakatud kirjaviisis teist ja kolmandat väldet eristama. Nende kahe välte kirjapildis eristamatuse tõttu on eesti keele võõrkeelena õppijatele paras katsumus õppida ära tundma teise- ja kolmandavältelisi sõnu ning neid hääldama.
Sulghäälikute eripära
Erandi moodustavad teise ja kolmanda välte eristuses siiski sulghäälikud, mille kirjapanekuks on kasutatud tähepaare g – k, b – p, d – t. Kui sulghäälik jääb lühikeste vokaalide vahele, siis g, b, d märgib esimest väldet, k, p, t teist väldet ja kk, pp, tt kolmandat väldet. Nt I vältes lagi, kabi, nodi, II vältes laki, kapi, noti, III vältes lakki, kappi, notti.
Sulghäälikute õigekiri võib väldet näidata ka muudel juhtudel. Näiteks vahelduva vältega sõna eri vormides kirjutame teisevältelises sõnas pika vokaali või diftongi järel g, b, d ja kolmandavältelises sõnas k, p, t: II vältes luiged, saabas, loobin, naudin, III vältes luike, saapad, loopisin, nautisin.
Selline mitme tähe kasutamine ühe hääliku tähistajana on ühelt poolt kindlasti abiks eesti keele võõrkeelena õppijatele välteeristuse puhul. Samas võib see valmistada raskusi õigekirja omandamisel, sest sulghäälikute õigekiri erineb muude kaashäälikute õigekirjast. Vrd lina (I v) – linna (II v) 'linn, mille?' – linna (III v) 'linn, mida?', aga tigu (I v) – tiku (II v) 'tikk, mille?' – tikku (III v) 'tikk, mida?'.
Lühikese n -i kirjutame ühe, pika kahe tähega, aga lühikese [k] tarvis on g, pika tarvis k või kk. Kui lühikese sulghääliku tarvis ei oleks eraldi tähte, kirjutaksime nii: see tiku (I v) – selle tikku (II v) – seda tikku (III v) 5.
Niisiis, kui jätaksimegi tähed g, b, d võõrsõnade algusesse ja kasutaksime kolmanda välte eristuseks kasvõi Muugi pakutud graavist 6, võiks meie õigekiri olla väldetegi puhul häälduslähedane (vt näidet). Ühesilbiliste sõnade ette polegi vaja graavist panna, sest need on rõhulisena alati kolmandas vältes.
Näide
Tulin õuest `tuppa, panin `kintat, mütsi ja salli kappile ning ripputtasin joppe `nakki. Täna ei tahaki `rohkem `välja `minna, sest sajap `vihma ja puhup kõle tuul. Tore, et mul oli mụ̈ts peas ja sạll kaelas.
Palatalisatsiooni ehk peenendus
Lisaks kolmandale vältele märgib ÕS ka palatalisatsiooni ehk peenendust (nt k`ot′t, h`al′l). Võrdle nt sõnu linn ja pann, lill ja pall, rutt ja mutt, boss ja suss. Nende sõnapaaride teises sõnas on kaashäälik palataliseeritud. Palatalisatsioon on välte kõrval teine hääldusnähtus, mille puhul meie õigekiri ei järgi hääldusläheduspõhimõtet.
Palatalisatsiooni tähistamiseks pakuti välja lisamärke juba 19. sajandil. Näiteks Otto Wilhelm Masing (1822: 45) lisas ühe variandina palatalisatsiooniga sõnades täishääliku alla punkti, nt mänd on paddas '(pudru)mänd on pajas' – mạ̈nd metsas. Sellisest lisamärgist oleks kasu eriti sellistes sõnades, kus palatalisatsioon sõnade tähendusi eristab: nt kuulutustulp – õitsev tụlp, hall on maas – hạll värv, lühijutt – pliiatsijụtt.
Palatalisatsiooniga sõnu on siiski enamasti lihtne ära tunda. Palataliseeruvad l, n, s, d/t, kui neile järgneb i või j, nt nali, pani, käsi, väljas, padja, salli, tunnis, kotid. Palatalisatsioon püsib ka siis, kui mõnes vormis i -d ei ole (nt käekọtt: käekọtte). Sellisteski vormides oleks palatalisatsioonimärgist kasu (kasutasin seda ka ülal toodud näites).
Õigupoolest saaks muuta ka pealkirjas oleva lause tähendust, lisades esimese sõna järele koma ja palataliseerides seda sõna: Kạlla, `kalla `vaasi vett! (kạlla 'hellitavalt kallis'). Palataliseeritud sõnade häälduse üle tasub mõtteid mõlgutada mõnes järgmises hääldusmõtete artiklis.
Muidugi on häälduses veel palju sellist varieerumist, mida me kirjas ei märgi. Oled ehk tähele pannud, et kõnelejad hääldavad e mõnikord ä -na 7. Olgu see siis teise silbi e või diftongis ä -le järgnev e. Näiteks pähe > pähä, lähen > lähän, tulen > tuläb, mulle > mullä, tere > terä, päevad > päävad, mäed > määd, käes > kääs. Samuti võiksime kirjutada häälduse järgi süija, püije, hüiju, aga kirjutame süüa, püüe, hüüu.
Sellistel juhtudel on õigekirja hääldusläheduspõhimõttest olulisem kas traditsiooni- või morfoloogiline põhimõte. Neist esimest järgides kirjutame ka nt sõna algusse h, kuigi see jääb kõnes sageli hääldamata 8. Neist viimast järgides ei kirjuta me aga nt antsin, jalksi, kärpsed, vaid andsin, jalgsi, kärbsed.
Plussid ja miinused
Niisiis on eesti keele õigekirjas nii mõndagi sellist, mille puhul me hääldusläheduspõhimõtet ei järgi. Häälduse igasuguse varieerumise märkimine võikski tekitada segadust. Samas aga väldete ja palatalisatsiooni puhul aitaks see vältida võimalikku valesti mõistmist. Mõtle kasvõi uuesti selle artikli pealkirjale (`Kalla kalla `vaasi vett!).
Samuti võiks see kaasa aidata nii selliste sõnade häälduse õppimisele kui ka nende hääldusjoonte püsimisele keeles, sest hääldusnähtus, mida kirjas ei märgita, võib keelest kaduma hakata. Seni aga, kui ei otsustata hakata väldet ja palatalisatsiooni kirjas märkima, tuleb meil toetuda oma kuulmiskogemusele ja otsida mitmeti mõistetavuse juhul abi kontekstist.
1 – Esimeses vältes sõna ongi kirjapildi järgi kerge ära tunda: sellise sõna esimene rõhuline silp lõpeb lühikese täishäälikuga. Nt ka-la, sa-da, ko-li, pu-ri, lu-gu.
2 – siil-tüüpi sõnad on sellised sõnad, mis on nimetavas käändes (kes? mis?) ühesilbilised, aga omastavas käändes (kelle? mille?) kahesilbilised (siil: sii-li).
3 – Loe vältehäälduse ja väldete kohta lähemalt Oma Keeles ilmunud Nele Otsa artiklist (Salveste 2012).
4 – Makron ehk rõhtkriips (ˉ) kolmandavältelise sõna esisilbi viimase tähe kohal.
5 Nt Tiku `roomap `mööta teet. Kas sa tahat ühe tikku või kaks `tikku?
6 – Graavis kolmanda välte tähistajana on tuttav ka õigekeelsussõnaraamatust, kus see pannakse kolmandavältelise sõna rõhulise silbi vokaali ette, nt k`iiresti, s`uhkur (ÕS 2018).
7 – Loe selle kohta lähemalt Oma Keele hääldusmõtete sarja kolmandast artiklist (Teras 2020).
8 – Sõnaalgulise h hääldusest saab lugeda näiteks Oma Keele hääldusmõtete sarja esimesest artiklist (Teras 2019).
Viidatud kirjandus
Masing, Otto Wilhelm 1822. Kirja ja õpetuse asjust. – Marahwa Näddala-Leht, 8. veebruar, 42–46.
Muuk, Elmar 1925. Kolmanda välte märkimisest kirjas. – Eesti Keel 5–6, 123–130.
Salveste, Nele 2012. Ikka need välted – no mida neist arvata. – Oma Keel 1, 19–28.
Teras, Pire 2019. Hääldusmõtted 1. Kas hakkame hääldama või akkame ääldama. – Oma Keel 1, 27−29.
Teras, Pire 2020. Hääldusmõtted 3. Vähä ei oläää – miks e muutub eesti keeles ä-ks? – Oma Keel 1, 3−5.
Veske 1879 = Weske, Michael 1879. Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse wiis. Tartu: Schnakenburg.
ÕS 2018 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toim Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
### Response:
Kalla kalla vaasi vett ehk kui häälduslähedane on eesti keele õigekiri
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Sel nädalal toimuva Euroopa Liidu valitsusjuhtide kohtumise teemad annavad märku, et eurooplased on Venemaa sõjaga Ukraina vastu harjunud. Sõja algusaegadele sarnaseid radikaalseid otsuseid enam ei tehta. Tegeletakse omavaheliste kompromisside otsimisega ja pusitakse uute Venemaa sanktsioonide kallal, mis lahkarvamuste ja Ungari destruktiivse tegevuse tõttu väga edeneda ei taha.
See ei tähenda, et asjad oleksid Euroopas halvasti. Euroopa Liit tegutseb taas oma tavapärases rütmis. Samuti ei tähenda see, et sõda hakkaks Euroopas muutuma märkamatuks. Sõja-aasta on toonud Euroopa Liidus suurimad muutused aastakümnete jooksul. Proovin 2022. aasta peamised võidud ja kaotused lühidalt kokku võtta.
Võidud
1. Sõjaliste võimekuste rahastamine Euroopa Liidu eelarvest
Euroopa Liidu riikide Venemaa sõja algusnädalatel tehtud otsus rahastada Ukrainale antavat relvaabi EL-i eelarvest on radikaalne muutus.
Kui Eesti eesistumise ajal 2017. aastal lepiti kokku süvendatud sõjalises koostöös (PESCO), käis jutt ettevaatlikult vaid ühistest hangetest ja teadus- ja arendustegevusest, sedagi koos refrääniga, et Euroopa Liit ei tohiks kuidagi olla kaitseorganisatsioon ega mingilgi moel NATO tegevust dubleerida. Ka Eesti on EL-i sõjalise koostöö osas olnud traditsiooniliselt kõhklev.
Nüüd on Eesti saanud Euroopa Liidu eelarvest tagasi suure osa Ukrainale antud sõjalise abi kulutustest, mis on võimaldanud väiksema laenukoormusega meie enda varusid taastada. Samasugune seis on teistel riikidel. Ning vahendeid sõjaliste võimekuste tõstmist on kõigil riikidel vaja, sest teise positiivse arenguna on valdav enamus Euroopa riike seadnud eesmärgiks kaitsekulutuste vähemalt kahe protsendini tõstmise. Ukrainale jätkuva sõjalise abi andmine on nüüdseks tavapärane tegevus, mida ei pea eraldi arutama.
2. Ukrainale Euroopa Liiduga liitumise perspektiivi andmine
Otsus, mida Ukraina, Gruusia ja Moldova olid edutult oodanud üle kümne aasta ning mis tundus veel sõja esimestel päevadel võimatu, avab Ukrainale Euroopa Liiduga liitumise ukse.
Palju oleneb sellest, kuidas suudab Ukraina pärast sõja võitmist vajalikud reformid ära teha ning riigi taas üles ehitada, kuid praegu on EL-i uks lahti. Positiivne on, et Ukraina rahva võitlus demokraatlike väärtuste eest avas Euroopa Liidu ukse ka Moldovale. Ka Gruusiale, kui grusiinid ise soovivad seda võimalust kasutada.
Ukrainale liitumisperspektiivi andmine on silmnähtavalt elavdanud ka laienemisprotsessi üldiselt. Pikalt hangunud liitumisläbirääkimised Albaania ja Põhja-Makedooniaga on suvel ka praktikas alanud ning me võime sel kümnendil näha suuremat EL-i laienemist.
Oma kogemusest teame, et kaua Euroopa Liidu uks lahti püsida ei pruugi. Kui reforme teha ei suudeta, varjutavad negatiivsed uudised hetkel positiivse suhtumise ja laienemine sumbub aruteludesse EL-i sisemiste reformide üle. Loodame väga, et nii ei lähe ja sel aastal tehtud otsus tähendab, et Ukrainast saab aastal 2030 Euroopa Liidu liige.
3. Naiivsuse kadumine Venemaa suhtes on toonud teistsuguse välispoliitika
Oma iga-aastases kõnes Euroopa Parlamendi ees tõdes komisjoni president Ursula von der Leyen, et lääneriigid oleksid pidanud kuulama, mida Balti riigid ja Poola aastaid rääkisid.
Vladimir Putini alustatud sõda oli mitmetele Euroopa liidritele suur šokk, sest isiklikult Putiniga suheldes usuti tema valesid ja koheldi Venemaad võrdse partnerina. Kuigi ka praegu kuuleme Kesk-Euroopa liidritelt vahetevahel veidraid Venemaa suunalisi väljaütlemisi, hoitakse liini hästi.
Euroopa Liit ja tema lääneliitlased (USA, Ühendkuningriik, Kanada ja Austraalia) on sõja algusest alates olnud ühtsed ja see on Venemaale kahtlemata halb üllatus. Naiivsuse kadumine annab ka lootust, et business as usual suhtumine Venemaa osas ei taastu ning nii need ettevõtted, mis juba on Venemaalt lahkunud, kui ka need, mis ikka veel ootavad ja vaatavad, leiavad tootmiseks uued turud. Miks mitte sõjast taastuvas Ukrainas, kus tööstus ja energeetikasektor vajavad massiivseid investeeringuid.
Kaotused
1. EL-i energiaturg ei taga taskukohaseid hindu ega vabadust Venemaa gaasist- ja naftast
Neljapäeval ja reedel on valitsusjuhid intensiivselt arutanud varasemalt kokku lepitud gaasi hinnalae rakendamise üle. Komisjoni tõlgendused hinnalaele on sellised, mis praktiliselt selle käivitamist ei võimalda.
Veidi sama lugu on nafta hinnalaega. Eelmisel nädalal kokku lepitud 65 dollarit barrel on kahtlemata Eesti diplomaatia võit, ent see ei ole Venemaa tulude kärpimiseks piisav. Nii nafta kui ka gaasi hinnalaele on vastu riigid, kelle sõltuvus Venemaa energiast on jätkuvalt suur ja kes kardavad, et liiga madal hind vähendab energia kättesaadavust.
"Järgmine talv tõotab tulla keeruline, sest piisavaid alternatiive Vene gaasile ei ole suudetud luua."
Sõltumatuse saavutamine Venemaa gaasist ja naftast on veel kaugel. Kui Putin gaasikraani kinni keerab, saadakse sel talvel hakkama, sest hoidlad on suuresti just Venemaalt ostetud gaasi täis. Kuid järgmine talv tõotab tulla keeruline, sest piisavaid alternatiive Vene gaasile ei ole suudetud luua.
Õnnestunud ei ole ka komisjoni välja pakutud reformid, mis peaksid elektri hinda Euroopa tarbijatele allapoole tooma. Kehtestatud on lõive ja makse taastuvatest allikatest elektri tootjatele, kuid struktuurseid reforme, mis seoks elektrihinna gaasihinnast lahti ja parandaks börside toimimist, pole suudetud riikidega kokku leppida. Nii ongi lahenduseks suuremahulised toetused, mis sõltuvad iga riigi rahakoti paksusest ja panevad ettevõtted ebavõrdsesse olukorda.
2. Riigiabi ja laustoetused kahjustavad ühtset turgu ja võrdset konkurentsi
Toetused, mis ulatuvad mitme protsendini SKP-st võivad paljudele esialgu tunduda hea mõttena. Ka Eestis kutsutakse üles märksa kulukamale ettevõtete toetamisele energiakriisis. Ent väikestel ja Euroopa Liidu keskmisest vaesematel riikidel ei ole toetuste võidujooksust midagi võita. Me ei suuda toetuste mahult kunagi konkureerida Saksamaa ja Prantsusmaaga. Meie ettevõtete konkurentsivõime tagamise pea ainus tee on ühtsete reeglitega turg ja võrdsetel alustel makstavad toetused.
Suur osa valitsusjuhtide tähelepanust läheb ülemkogul sellele, kuidas vastata USA presidendi Joe Bideni algatatud Inflatsiooni alandamise seadusele, mis pumpab maksualanduste ja toetustena Ühendriikide majandusse üle 300 miljardi dollari. Toetuse saamise tingimuseks on tegutsemine (ja tootmine) USA-s, mis sunnib paljud Euroopa ettevõtted tegema uued investeeringud pigem Ameerikas kui Euroopas.
Kui Euroopa vastus on riigiabi reeglite lõdvendamine ja massiivsemad toetused tööstusesse, jäävad väiksemad riigid kaotajaks.
3. Ungari väljapressimistaktika on kahjustanud Ukraina abistamist
Euroopa Liidu diplomaadid on viimastel nädalatel töötanud intensiivselt selle nimel, et ülemkogu ei kujuneks peamiseks Ungariga seotud probleemide lahendamiseks.
Euroopa Komisjoni otsus külmutada õigusriigi põhimõtete mittejärgmise tõttu osaliselt Ungari ühtekuuluvuspoliitika rahastamine ning mitte heaks kiita Ungari taastekava tõi kaasa Viktor Orbáni väljapressimistaktika, mille käigus vetostati kõik ühehäälsust nõudvad otsused, mis vähegi võimalik. Sealhulgas 18 miljardi euro suuruse rahalise abi andmine Ukrainale ja ettevõtete miinimumtulumaksu eelnõu.
Vaid paar päeva enne ülemkogu jõuti keerulisele kompromissile, millega Ungari lubab loobuda Ukraina abipaketi ja ettevõtete tulumaksupaketi blokeerimisest, komisjon vabastab osa külmutatud ühtekuuluvusfondi rahast ja liikmesriigid kiidavad heaks Ungari taastekava.
Ühehäälsuse nõue rahastamisega seotud küsimustes ja välispoliitikas ning iga riigi arvamuse ärakuulamine on kahtlemata Euroopa Liidu tugevus. Kuid kui demokraatlikku otsuste tegemise protsessi hakatakse kasutama töö sihilikuks blokeerimiseks ja halvamiseks tasuks mõelda, kuidas otsuste tegemist Euroopa Liidus efektiivsemalt korraldada.
Kokkuvõtvalt
Võite on Euroopal peatselt lõppeval aastal olnud selgelt rohkem kui kaotusi. Sõda on Euroopa Liitu põhimõtteliselt muutnud. Ja seda suunas, mis vähendab eurooplaste sõltuvust Venemaast ja toob fookusesse selle, kuidas Euroopa ennast maailmas paremini kehtestada suudab.
Keit Kasemets on politoloog ja töötas aastatel 2016–2022 Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhina.
|
Keit Kasemets: võite on Euroopal 2022. aastal olnud rohkem kui kaotusi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel nädalal toimuva Euroopa Liidu valitsusjuhtide kohtumise teemad annavad märku, et eurooplased on Venemaa sõjaga Ukraina vastu harjunud. Sõja algusaegadele sarnaseid radikaalseid otsuseid enam ei tehta. Tegeletakse omavaheliste kompromisside otsimisega ja pusitakse uute Venemaa sanktsioonide kallal, mis lahkarvamuste ja Ungari destruktiivse tegevuse tõttu väga edeneda ei taha.
See ei tähenda, et asjad oleksid Euroopas halvasti. Euroopa Liit tegutseb taas oma tavapärases rütmis. Samuti ei tähenda see, et sõda hakkaks Euroopas muutuma märkamatuks. Sõja-aasta on toonud Euroopa Liidus suurimad muutused aastakümnete jooksul. Proovin 2022. aasta peamised võidud ja kaotused lühidalt kokku võtta.
Võidud
1. Sõjaliste võimekuste rahastamine Euroopa Liidu eelarvest
Euroopa Liidu riikide Venemaa sõja algusnädalatel tehtud otsus rahastada Ukrainale antavat relvaabi EL-i eelarvest on radikaalne muutus.
Kui Eesti eesistumise ajal 2017. aastal lepiti kokku süvendatud sõjalises koostöös (PESCO), käis jutt ettevaatlikult vaid ühistest hangetest ja teadus- ja arendustegevusest, sedagi koos refrääniga, et Euroopa Liit ei tohiks kuidagi olla kaitseorganisatsioon ega mingilgi moel NATO tegevust dubleerida. Ka Eesti on EL-i sõjalise koostöö osas olnud traditsiooniliselt kõhklev.
Nüüd on Eesti saanud Euroopa Liidu eelarvest tagasi suure osa Ukrainale antud sõjalise abi kulutustest, mis on võimaldanud väiksema laenukoormusega meie enda varusid taastada. Samasugune seis on teistel riikidel. Ning vahendeid sõjaliste võimekuste tõstmist on kõigil riikidel vaja, sest teise positiivse arenguna on valdav enamus Euroopa riike seadnud eesmärgiks kaitsekulutuste vähemalt kahe protsendini tõstmise. Ukrainale jätkuva sõjalise abi andmine on nüüdseks tavapärane tegevus, mida ei pea eraldi arutama.
2. Ukrainale Euroopa Liiduga liitumise perspektiivi andmine
Otsus, mida Ukraina, Gruusia ja Moldova olid edutult oodanud üle kümne aasta ning mis tundus veel sõja esimestel päevadel võimatu, avab Ukrainale Euroopa Liiduga liitumise ukse.
Palju oleneb sellest, kuidas suudab Ukraina pärast sõja võitmist vajalikud reformid ära teha ning riigi taas üles ehitada, kuid praegu on EL-i uks lahti. Positiivne on, et Ukraina rahva võitlus demokraatlike väärtuste eest avas Euroopa Liidu ukse ka Moldovale. Ka Gruusiale, kui grusiinid ise soovivad seda võimalust kasutada.
Ukrainale liitumisperspektiivi andmine on silmnähtavalt elavdanud ka laienemisprotsessi üldiselt. Pikalt hangunud liitumisläbirääkimised Albaania ja Põhja-Makedooniaga on suvel ka praktikas alanud ning me võime sel kümnendil näha suuremat EL-i laienemist.
Oma kogemusest teame, et kaua Euroopa Liidu uks lahti püsida ei pruugi. Kui reforme teha ei suudeta, varjutavad negatiivsed uudised hetkel positiivse suhtumise ja laienemine sumbub aruteludesse EL-i sisemiste reformide üle. Loodame väga, et nii ei lähe ja sel aastal tehtud otsus tähendab, et Ukrainast saab aastal 2030 Euroopa Liidu liige.
3. Naiivsuse kadumine Venemaa suhtes on toonud teistsuguse välispoliitika
Oma iga-aastases kõnes Euroopa Parlamendi ees tõdes komisjoni president Ursula von der Leyen, et lääneriigid oleksid pidanud kuulama, mida Balti riigid ja Poola aastaid rääkisid.
Vladimir Putini alustatud sõda oli mitmetele Euroopa liidritele suur šokk, sest isiklikult Putiniga suheldes usuti tema valesid ja koheldi Venemaad võrdse partnerina. Kuigi ka praegu kuuleme Kesk-Euroopa liidritelt vahetevahel veidraid Venemaa suunalisi väljaütlemisi, hoitakse liini hästi.
Euroopa Liit ja tema lääneliitlased (USA, Ühendkuningriik, Kanada ja Austraalia) on sõja algusest alates olnud ühtsed ja see on Venemaale kahtlemata halb üllatus. Naiivsuse kadumine annab ka lootust, et business as usual suhtumine Venemaa osas ei taastu ning nii need ettevõtted, mis juba on Venemaalt lahkunud, kui ka need, mis ikka veel ootavad ja vaatavad, leiavad tootmiseks uued turud. Miks mitte sõjast taastuvas Ukrainas, kus tööstus ja energeetikasektor vajavad massiivseid investeeringuid.
Kaotused
1. EL-i energiaturg ei taga taskukohaseid hindu ega vabadust Venemaa gaasist- ja naftast
Neljapäeval ja reedel on valitsusjuhid intensiivselt arutanud varasemalt kokku lepitud gaasi hinnalae rakendamise üle. Komisjoni tõlgendused hinnalaele on sellised, mis praktiliselt selle käivitamist ei võimalda.
Veidi sama lugu on nafta hinnalaega. Eelmisel nädalal kokku lepitud 65 dollarit barrel on kahtlemata Eesti diplomaatia võit, ent see ei ole Venemaa tulude kärpimiseks piisav. Nii nafta kui ka gaasi hinnalaele on vastu riigid, kelle sõltuvus Venemaa energiast on jätkuvalt suur ja kes kardavad, et liiga madal hind vähendab energia kättesaadavust.
"Järgmine talv tõotab tulla keeruline, sest piisavaid alternatiive Vene gaasile ei ole suudetud luua."
Sõltumatuse saavutamine Venemaa gaasist ja naftast on veel kaugel. Kui Putin gaasikraani kinni keerab, saadakse sel talvel hakkama, sest hoidlad on suuresti just Venemaalt ostetud gaasi täis. Kuid järgmine talv tõotab tulla keeruline, sest piisavaid alternatiive Vene gaasile ei ole suudetud luua.
Õnnestunud ei ole ka komisjoni välja pakutud reformid, mis peaksid elektri hinda Euroopa tarbijatele allapoole tooma. Kehtestatud on lõive ja makse taastuvatest allikatest elektri tootjatele, kuid struktuurseid reforme, mis seoks elektrihinna gaasihinnast lahti ja parandaks börside toimimist, pole suudetud riikidega kokku leppida. Nii ongi lahenduseks suuremahulised toetused, mis sõltuvad iga riigi rahakoti paksusest ja panevad ettevõtted ebavõrdsesse olukorda.
2. Riigiabi ja laustoetused kahjustavad ühtset turgu ja võrdset konkurentsi
Toetused, mis ulatuvad mitme protsendini SKP-st võivad paljudele esialgu tunduda hea mõttena. Ka Eestis kutsutakse üles märksa kulukamale ettevõtete toetamisele energiakriisis. Ent väikestel ja Euroopa Liidu keskmisest vaesematel riikidel ei ole toetuste võidujooksust midagi võita. Me ei suuda toetuste mahult kunagi konkureerida Saksamaa ja Prantsusmaaga. Meie ettevõtete konkurentsivõime tagamise pea ainus tee on ühtsete reeglitega turg ja võrdsetel alustel makstavad toetused.
Suur osa valitsusjuhtide tähelepanust läheb ülemkogul sellele, kuidas vastata USA presidendi Joe Bideni algatatud Inflatsiooni alandamise seadusele, mis pumpab maksualanduste ja toetustena Ühendriikide majandusse üle 300 miljardi dollari. Toetuse saamise tingimuseks on tegutsemine (ja tootmine) USA-s, mis sunnib paljud Euroopa ettevõtted tegema uued investeeringud pigem Ameerikas kui Euroopas.
Kui Euroopa vastus on riigiabi reeglite lõdvendamine ja massiivsemad toetused tööstusesse, jäävad väiksemad riigid kaotajaks.
3. Ungari väljapressimistaktika on kahjustanud Ukraina abistamist
Euroopa Liidu diplomaadid on viimastel nädalatel töötanud intensiivselt selle nimel, et ülemkogu ei kujuneks peamiseks Ungariga seotud probleemide lahendamiseks.
Euroopa Komisjoni otsus külmutada õigusriigi põhimõtete mittejärgmise tõttu osaliselt Ungari ühtekuuluvuspoliitika rahastamine ning mitte heaks kiita Ungari taastekava tõi kaasa Viktor Orbáni väljapressimistaktika, mille käigus vetostati kõik ühehäälsust nõudvad otsused, mis vähegi võimalik. Sealhulgas 18 miljardi euro suuruse rahalise abi andmine Ukrainale ja ettevõtete miinimumtulumaksu eelnõu.
Vaid paar päeva enne ülemkogu jõuti keerulisele kompromissile, millega Ungari lubab loobuda Ukraina abipaketi ja ettevõtete tulumaksupaketi blokeerimisest, komisjon vabastab osa külmutatud ühtekuuluvusfondi rahast ja liikmesriigid kiidavad heaks Ungari taastekava.
Ühehäälsuse nõue rahastamisega seotud küsimustes ja välispoliitikas ning iga riigi arvamuse ärakuulamine on kahtlemata Euroopa Liidu tugevus. Kuid kui demokraatlikku otsuste tegemise protsessi hakatakse kasutama töö sihilikuks blokeerimiseks ja halvamiseks tasuks mõelda, kuidas otsuste tegemist Euroopa Liidus efektiivsemalt korraldada.
Kokkuvõtvalt
Võite on Euroopal peatselt lõppeval aastal olnud selgelt rohkem kui kaotusi. Sõda on Euroopa Liitu põhimõtteliselt muutnud. Ja seda suunas, mis vähendab eurooplaste sõltuvust Venemaast ja toob fookusesse selle, kuidas Euroopa ennast maailmas paremini kehtestada suudab.
Keit Kasemets on politoloog ja töötas aastatel 2016–2022 Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhina.
### Response:
Keit Kasemets: võite on Euroopal 2022. aastal olnud rohkem kui kaotusi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Erakorraline juhivalimine komisjonis toimus seoses aseesimehe Liina Kersna tagasiastumisega neljapäeva hommikul toimunud erakorralisel istungil. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt valitakse komisjoni esimees ja aseesimees ühel ajal.
Kersna teatas sotsiaalmeedias, et tema poolt hääletas kuus komisjoni liiget.
Komisjoni liikmed on veel Helle-Moonika Helme, Jaak Juske, Ruuben Kaalep, Siim Kiisler, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Heidy Purga, Margit Sutrop ja Marko Šorin.
Kultuurikomisjon on riigikogu alatine komisjon, mis tegeleb haridust, teadust, noorsootööd, keelt, meediat, muinsuskaitset, sporti, loovisikuid, etendusasutusi, muuseume ja raamatukogusid käsitleva seadusloomega.
Riigiprokuratuur lõpetas sel nädalal kriminaalmenetluse, milles kontrollis haridus- ja teadusministeeriumis möödunud aasta oktoobris minister Liina Kersna ajal sõlmitud kiirtestide hankelepingu seaduslikkust. Prokuratuur Kersna kiirtestihankes kuritegu ei tuvastanud.
Kersna kandideerib riigikogu valimistel Võru-, Valga- ja Põlvamaal Reformierakonna esinumbrina.
|
Riigikogu kultuurikomisjon valis Liina Kersna juhiks tagasi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erakorraline juhivalimine komisjonis toimus seoses aseesimehe Liina Kersna tagasiastumisega neljapäeva hommikul toimunud erakorralisel istungil. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt valitakse komisjoni esimees ja aseesimees ühel ajal.
Kersna teatas sotsiaalmeedias, et tema poolt hääletas kuus komisjoni liiget.
Komisjoni liikmed on veel Helle-Moonika Helme, Jaak Juske, Ruuben Kaalep, Siim Kiisler, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Heidy Purga, Margit Sutrop ja Marko Šorin.
Kultuurikomisjon on riigikogu alatine komisjon, mis tegeleb haridust, teadust, noorsootööd, keelt, meediat, muinsuskaitset, sporti, loovisikuid, etendusasutusi, muuseume ja raamatukogusid käsitleva seadusloomega.
Riigiprokuratuur lõpetas sel nädalal kriminaalmenetluse, milles kontrollis haridus- ja teadusministeeriumis möödunud aasta oktoobris minister Liina Kersna ajal sõlmitud kiirtestide hankelepingu seaduslikkust. Prokuratuur Kersna kiirtestihankes kuritegu ei tuvastanud.
Kersna kandideerib riigikogu valimistel Võru-, Valga- ja Põlvamaal Reformierakonna esinumbrina.
### Response:
Riigikogu kultuurikomisjon valis Liina Kersna juhiks tagasi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Kreml teatas neljapäeval, et Putin ei osale Punasel väljakul traditsioonilisel hokimängul. Samuti jättis Putin ära oma iga-aastase pressikonverentsi. Mõlemad sündmused on Kremli propagandamasina jaoks tähtsad. Putin saab nendel üritustel näidata, et on tõeline Venemaa rahvuskangelane.
Hiljuti teatas veel Kreml, et Putin jätab ära oma iga-aastase pöördumise föderaalkogu poole. Vastavalt Venemaa põhiseadusele peab aga president kord aastas isiklikult parlamendile aru andma. Kreml väitis, et üritus võib toimuda hoopis järgmisel aastal.
"See kõik tundub kuidagi kahtlane. Kõik need sündmused on stabiilsuse kujutamisel vajalikud. Inimesed on juba meeleheitel," ütles Venemaa politoloog Jekaterina Schulmann.
Meedias levivad nüüd jälle erinevad väited Putini tervise kohta. Väljaande The Project väitel ravivad Putinit vähiarstid. Putin on 70-aastane, keskmine meeste eluiga on Venemaal umbes 66 aastat.
Putini endine kõnekirjutaja ja poliitikaanalüütik Abbas Galljamov väidab, et Putin võib sõjalise kaotuse korral riigist põgeneda. Galljamov viitas Kremli allikale, kes väitis, et Putin põgeneb Argentinasse või Venezuelasse, kui peaks tekkima oht, et Venemaal võib toimuda riigipööre.
"Putini lähikond ei ole välistanud võimalust, et Venemaa kaotab sõja, Putin kaotab võimu ja ta peab siis kiiresti kuhugi põgenema," kirjutas sotsiaalmeedias Galljamov.
Väidetavalt tegeleb Venezuelasse põgenemise plaaniga Venemaa riikliku naftafirma juht Igor Setšin. Ta on Putini lähedane liitlane, Setšin saab hästi läbi ka Venezuela juhi Nicolas Maduroga, vahendas The Times.
Lõuna-Ameerikasse põgenesid Natsi-Saksamaalt pärit kurjategijad, nende hulgas oli ka SS-i arst Josef Mengele. Galljamovi väitel kaalusid Putini liitlased varem Hiinasse põgenemist, kuid kuna kommunistlik partei ei salli kaotajaid, siis see uks jäi nende ees kinni.
Kremli-ekspert Mark Galeotti seadis siiski kahtluse alla, kuidas praegu Iisraelis elav Galljamov pääses ligi nii salajasele informatsioonile. "Need asjad siiski juhtuvad, asjad lekivad," märkis Galeotti.
Kremli-meelne meedia väidab, et Putinil pole praegu lihtsalt aega, et vastata ajakirjanike küsimustele. Kreml hoiab varus ka videolõike Putini kohtumistest, et nii katta tema puudumisi avalikkuse eest.
Mõned analüütikud leiavad, et Putin ei taha ilmuda avalikkuse ette, kuna seal ootaksid teda ebamugavad küsimused.
|
Meedia: Putin kadus avalikkuse vaateväljast ja võib riigist põgeneda
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kreml teatas neljapäeval, et Putin ei osale Punasel väljakul traditsioonilisel hokimängul. Samuti jättis Putin ära oma iga-aastase pressikonverentsi. Mõlemad sündmused on Kremli propagandamasina jaoks tähtsad. Putin saab nendel üritustel näidata, et on tõeline Venemaa rahvuskangelane.
Hiljuti teatas veel Kreml, et Putin jätab ära oma iga-aastase pöördumise föderaalkogu poole. Vastavalt Venemaa põhiseadusele peab aga president kord aastas isiklikult parlamendile aru andma. Kreml väitis, et üritus võib toimuda hoopis järgmisel aastal.
"See kõik tundub kuidagi kahtlane. Kõik need sündmused on stabiilsuse kujutamisel vajalikud. Inimesed on juba meeleheitel," ütles Venemaa politoloog Jekaterina Schulmann.
Meedias levivad nüüd jälle erinevad väited Putini tervise kohta. Väljaande The Project väitel ravivad Putinit vähiarstid. Putin on 70-aastane, keskmine meeste eluiga on Venemaal umbes 66 aastat.
Putini endine kõnekirjutaja ja poliitikaanalüütik Abbas Galljamov väidab, et Putin võib sõjalise kaotuse korral riigist põgeneda. Galljamov viitas Kremli allikale, kes väitis, et Putin põgeneb Argentinasse või Venezuelasse, kui peaks tekkima oht, et Venemaal võib toimuda riigipööre.
"Putini lähikond ei ole välistanud võimalust, et Venemaa kaotab sõja, Putin kaotab võimu ja ta peab siis kiiresti kuhugi põgenema," kirjutas sotsiaalmeedias Galljamov.
Väidetavalt tegeleb Venezuelasse põgenemise plaaniga Venemaa riikliku naftafirma juht Igor Setšin. Ta on Putini lähedane liitlane, Setšin saab hästi läbi ka Venezuela juhi Nicolas Maduroga, vahendas The Times.
Lõuna-Ameerikasse põgenesid Natsi-Saksamaalt pärit kurjategijad, nende hulgas oli ka SS-i arst Josef Mengele. Galljamovi väitel kaalusid Putini liitlased varem Hiinasse põgenemist, kuid kuna kommunistlik partei ei salli kaotajaid, siis see uks jäi nende ees kinni.
Kremli-ekspert Mark Galeotti seadis siiski kahtluse alla, kuidas praegu Iisraelis elav Galljamov pääses ligi nii salajasele informatsioonile. "Need asjad siiski juhtuvad, asjad lekivad," märkis Galeotti.
Kremli-meelne meedia väidab, et Putinil pole praegu lihtsalt aega, et vastata ajakirjanike küsimustele. Kreml hoiab varus ka videolõike Putini kohtumistest, et nii katta tema puudumisi avalikkuse eest.
Mõned analüütikud leiavad, et Putin ei taha ilmuda avalikkuse ette, kuna seal ootaksid teda ebamugavad küsimused.
### Response:
Meedia: Putin kadus avalikkuse vaateväljast ja võib riigist põgeneda
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Curryl diagnoositi õlaliigese nihestus ja ta vaadatakse kahe nädala pärast uuesti üle. Warriorsi treener Steve Kerr ütles, et Curryle tehakse neljapäeval MRT. See on esimene kord sel hooajal, kui Curry jätab mitu mängu vahele.
Eesti aja järgi neljapäeva varahommikul toimunud NBA mängus Indiana Pacersi ja Golden State Warriorsi vahel vigastas Stephen Curry oma vasakut õlga ning jääb seetõttu paariks nädalaks palliplatsilt eemale. Golden State kaotas selle mängu 119:125.
Vaata allpool olevast videost, kuidas Curry vigastas oma õlga.
Steph went to the locker room after appearing to injure his left shoulder on this play pic.twitter.com/FNFcSh8YrK
— Warriors on NBCS (@NBCSWarriors) December 15, 2022
|
Vigastada saanud Curry jääb paariks nädalaks palliplatsilt eemale
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Curryl diagnoositi õlaliigese nihestus ja ta vaadatakse kahe nädala pärast uuesti üle. Warriorsi treener Steve Kerr ütles, et Curryle tehakse neljapäeval MRT. See on esimene kord sel hooajal, kui Curry jätab mitu mängu vahele.
Eesti aja järgi neljapäeva varahommikul toimunud NBA mängus Indiana Pacersi ja Golden State Warriorsi vahel vigastas Stephen Curry oma vasakut õlga ning jääb seetõttu paariks nädalaks palliplatsilt eemale. Golden State kaotas selle mängu 119:125.
Vaata allpool olevast videost, kuidas Curry vigastas oma õlga.
Steph went to the locker room after appearing to injure his left shoulder on this play pic.twitter.com/FNFcSh8YrK
— Warriors on NBCS (@NBCSWarriors) December 15, 2022
### Response:
Vigastada saanud Curry jääb paariks nädalaks palliplatsilt eemale
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Poolajale läks Grizzlies juba 70:41 eduseisus. Kolmandal veerandajal viskas Grizzlies lausa 47 punkti Bucksi 30 vastu ja suurendas edu 46 punktile. Viimase veerandaja võitis Bucks 30:25, kuid sellest jäi Grizzliese vastu väheks.
Grizzliese poolel säras Ja Morant kolmikduubliga, saades kirja 25 punkti, kümme lauapalli ja kümme resultatiivset söötu.
Antetokounmpo oli Bucksi meeskonna parim 19 punkti, kuue lauapalli ja viie resultatiivse sööduga.
Soomlane Lauri Markkanen aitas Utah Jazzi lisaaja järel 132:129 võidule New Orleans Pelicansi üle. Jordan Clarkson oli Jazzi parim, saades kirja 39 punti ja kaheksa lauapalli. Markkanen panustas võitu 31 punkti, viis lauapalli ja kolm resultatiivset söötu.
Tulemused:
Houston Rockets - Miami Heat 108:111
Los Angeles Clippers - Phoenix Suns 95:111
|
NBA: Antetokounmpo koduklubi Milwaukee Bucks kaotas suurelt Grizzliesele
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolajale läks Grizzlies juba 70:41 eduseisus. Kolmandal veerandajal viskas Grizzlies lausa 47 punkti Bucksi 30 vastu ja suurendas edu 46 punktile. Viimase veerandaja võitis Bucks 30:25, kuid sellest jäi Grizzliese vastu väheks.
Grizzliese poolel säras Ja Morant kolmikduubliga, saades kirja 25 punkti, kümme lauapalli ja kümme resultatiivset söötu.
Antetokounmpo oli Bucksi meeskonna parim 19 punkti, kuue lauapalli ja viie resultatiivse sööduga.
Soomlane Lauri Markkanen aitas Utah Jazzi lisaaja järel 132:129 võidule New Orleans Pelicansi üle. Jordan Clarkson oli Jazzi parim, saades kirja 39 punti ja kaheksa lauapalli. Markkanen panustas võitu 31 punkti, viis lauapalli ja kolm resultatiivset söötu.
Tulemused:
Houston Rockets - Miami Heat 108:111
Los Angeles Clippers - Phoenix Suns 95:111
### Response:
NBA: Antetokounmpo koduklubi Milwaukee Bucks kaotas suurelt Grizzliesele
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Värskes teadusartiklis vaatasid teadlased erinevaid kriisijuhtumeid, mis on tabanud viimastel aastatel Euroopat. Näiteks terroriakt Brüsseli metroojaamas, Andres Breiviku korraldatud massimõrv Norras, pikaajalised elektrikatkestused 2019. aastal Kagu-Eesti tormi ajal, aga ka viimaste aastate Covid-kriis. Kriiside näitel koostasid teadlased analüüsi, kuidas hädaolukordades vabatahtlikke kaasata ja millised probleemid võivad sellega kaasneda.
Uuringu üks autor, Tartu Ülikooli kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessor Kati Orru rääkis, et vabatahtlikud saab jagada kaheks: spontaansed, omal initsiatiivil appi tulijad ja vabatahtlikud, kes on juba organiseerunud (näiteks Vabatahtlik Pääste Eestis).
Suhtumine spontaansetesse vabatahtlikesse on riigiti tema sõnul väga erinev. Palju oleneb sellest, kuivõrd levinud on riigis vabatahtlike kaasamine laiemalt. Teadusartiklis vaadati justnimelt spontaanseid vabatahtlikke ja kuidas on nende abi korraldatud kaheksas riigis. Igast riigist võeti kaks erakordsemat kriisijuhtumit, mis riiki on hiljaaegu tabanud.
Eestis on vabatahtlike organiseerumine kaasprofessori sõnul keskmisel tasemel. "Ida-Euroopas oleme suhteliselt eesrindlikud, aga kui võrrelda Hollandi, Rootsi, Norra või Soomega, siis on Eestis vabatahtlikkus siiski veel väga madalal tasemel," sõnas ta. Kui näiteks Saksamaal on 30 protsenti inimestest kaasatud vabatahtlikesse organisatsiooni, Soomes 34, Rootsis 35 protsenti, siis Eestis on 16 protsenti inimestest vabatahtliku tegevusega seotud.
Ühiskondades, mille aktiivsem osa pole veel vabatahtlike organisatsioonidega liitunud, on ka enam ruumi spontaanseks iseorganiseerumiseks kriiside ajal. Riikides, kus vabatahtlikud ühendused on aktiivsemad, on üksikisikul lihtsam leida organisatsioon, mille kaudu teha teoks oma tahet olla ühiskonnale kasulik ja abiks ka kriisi ajal.
"Kriisid kindlasti motiveerivad ja annavad inimestele innustust reageerida ning olla kaasatud."
"Kriisid kindlasti motiveerivad ja annavad inimestele innustust reageerida ning olla kaasatud. Viimane pandeemiakriis näitas väga selgelt, kuidas inimesed tahtsid aidata. Kasvõi näiteks kodus isolatsioonis istuvatele vanematele inimestele koju süüa tuues," rääkis kaasprofessor.
Samuti on Eesti inimesed aidanud praegu palju Ukraina põgenikke. Seda nii materiaalse abiga, aga panustades ka siia saabunud põgenike elu ligilähedaseltki normaalseks muutmiseks, arvestades sõjaõudusi nende kodumaal. Orru sõnul on vabatahtlike suur väärtus see, et nad aitavad oma oskustega. Näiteks Ukraina põgenikekriisis on palju kasu olnud tõlkidest.
Koroonakriisi ajal võtsid aga mitmed inimesed Eestiski oma südameasjaks selgitada keerulist teavet ja seda, kuidas peaks käituma ja viiruse riski mõistma. "See oli hea näide, kuidas vabatahtlikud märkasid vääriti mõistmisi, levitasid õiget infot ja surusid sellega infokorratust maha. Inimeste tähelepanelikkus kuulujuttude või valede käitumisjuhiste suhtes on kriisi ajal hästi oluline, ja kodanikujulgus selle vastu astumisel on kriisis toimetulekuks võtmetähtsusega," lausus ta.
Spontaansetel vabatahtlikel on Orru sõnul sageli selgem arusaam, mis kohapeal kogukonnas toimub ja kus on häda kõige suurem. Soomes vaatasid teadlased ühe kriisina Nousianeni joogiveemürgistuse juhtumit. See oli hea näide vabatahtlike kaasamisest, sest nende abiga suudeti välja selgitada, kust mürgistus alguse sai.
Aastal 2019, mil Kagu-Eestit räsis torm, milleks keegi valmis ei olnud, avasid tublid kohalikud inimesed supiköögid, näiteks Moostes. Kaasprofessori sõnul oli see kohalikul tasandil palju toeks, sest inimestel ei olnud kodus elektrit ja soe toit kulus külmal ajal marjaks ära.
Oleks vaja paremini koordineerida
Kuigi vabatahtlikest on sageli palju kasu, võib nende tegevus kaasa tuua ka mitmeid probleeme. Kati Orru rääkis, et kuna tegemist on ajutise abiga, ei saa hädaolukordi lahendavad ametiasutused arvestada sellega pikaajalises plaanis. "Tihti on ajutist, isetekkelist abi ka raske märgata ja tunnustada, sest heatahtlikud inimesed korraldavad abi oma äranägemise järgi ära ilma, et annaksid sellest teada. Märgatakse võibolla alles siis, kui midagi on valesti läinud," sõnas ta.
"Tihti on ajutist, isetekkelist abi ka raske märgata ja tunnustada, sest heatahtlikud inimesed korraldavad abi oma äranägemise järgi ära ilma, et annaksid sellest teada."
Samuti võivad vabatahtlikud end kogemata panna ohtu, sest ei tajuta kõiki riske ega osata neile reageerida. Orru tõi näite ühest suurest Belgia plahvatusest, mis oli tööstuslik õnnetus. Appi tõtanud inimesed ei teadnud aga mürgise suitsu tervisemõjusid. Aastal 2010 toimus Ungaris suur keemiaõnnetus, kus inimesed läksid appi mürgist muda koristama, aga panid enda tervise sellega ohtu. Hiljem vaevlesid mitmed vabatahtlikud põletus- ja mürgitusnähtude käes.
Orru tõi välja sellegi, et spontaansetele vabatahtlikele on raske korraldada psühholoogilist abi. Riik ega organiseerijad ei tea täpselt, kes nad on, millega nad on kokku puutunud ja missugust abi vajaksid. Nii mõneski riigis on aga Orru sõnul ilmnenud konflikte, kus ametlike struktuuridega seotud vabatahtlikud saavad oma panuse eest tasu. Spontaansed vabatahtlikud, kes tulevad näiteks appi suure tulekahju korral, jäävad aga tasust ilma. Näiteks tekkisid taolised konfliktid Rootsis 2018. aasta metsatulekahjude ajal.
Keeruline võib olla ka logistika, et vabatahtlikke rakendada seal, kus neist päriselt kasu on. Orru tõi näite Saksamaa 2013. aasta üleujutustest, kus inimesed hakkasid liivakottidest tõkkeid püstitama, aga tegid seda valesti ja vales kohas ning muutsid sellega olukorra hoopistükkis hullemaks.
Eestis tekkis segadus Ukraina sõjapõgenike abistamisel. "Inimesed tahavad aidata, aga nad ei ole alati täielikult informeeritud. Kriisi alguses ei pruugi erinevad ametiasutusedki täpselt kõiki lahendusi teada. Kui spontaansed vabatahtlikud hakkavad ise toimetama ning võib-olla tõlgendavad ametlikku kriisiinfot ja juhiseid vastavalt oma teadmistele, siis see võib hoopis segadust tekitada ja panna inimesi valesid otsuseid tegema," selgitas Orru.
Riigiti erinevad lähenemised
Kaasprofessor rääkis, et Itaalia on riik, kus ei sallita mingisugust isetegevust. Kõik, kes tahavad kriisi lahendamisse panustada, peavad olema registreeritud ja saama väljaõppe. Orru ise taolist ranget kontrolli ei soovita, sest see pärsib inimeste teotahet. Nõnda võivad nad jääda passiivseteks ja eeldavad, et riigiasutuste ülesanne on alati appi tulla. "Reaalsus on see, et suurtes kriisides riik ei jõua koheselt igale poole, seega peaks inimestel endal ka olema teatav võime, et ennast ja teisi aidata," rääkis ta.
"Reaalsus on see, et suurtes kriisides riik ei jõua koheselt igale poole, seega peaks inimestel endal ka olema teatav võime, et ennast ja teisi aidata."
Siinkohal saaksid aga riigiasutused ja kogukonnad Orru sõnul palju ära teha juba enne kriise. Justnimelt sellega, et leida üles need nii-öelda kohalikud sädeinimesed, kes teisedki kaasa tõmbavad. "Igas riigis võiks olla kaardistus, kes on need inimesed, kes tahaksid tulla ükskõik mis kriisis appi, millised on nende oskused ja kuidas nad saaksid panustada," selgitas ta.
Teisalt tuleb mõelda sellelegi, millistesse tegevustesse saaks vabatahtlikke kaasata, et nende tegevus oleks mõtestatud. Näiteks, kui on olnud suur põleng või plahvatus, millega kaasneb mürgine suits, siis võib olla on vaja inimesi evakueerida. Sellisel juhul on aga vaja teada, kuhu inimesed saata ja milline võiks olla ümberkaudsete kogukondade võimekus abivajajaid vastu võtta ja toetada neid, kes on pidanud oma kodust lahkuma.
Kriisiks tasub valmis olla
Kati Orru rääkis, et erinevateks kriisideks valmistumisel tuleb jälgida ametlikke juhendeid. "Kindlasti on tähtis igal inimesel või perel läbi mõelda, kuidas hakkama saada tõenäolisemate kriisisündmuste ajal nagu näiteks pikaajaline elektrikatkestus. Mõistlik on tutvuda päästeameti jagatud kriisiinfo brošüüridega ja endale telefoni laadida "Ole valmis" mobiilirakendus, et siis kriisi puhul võimalikult adekvaatselt juhiseid järgida," lausus ta.
Kui rääkida elektrikatkestustest, mille osas on peaminister Kaja Kallas hoiatanud, siis Orru sõnul on tähtis ise vabatahtlikult oma elektritarbimist korrigeerida. Seda eriti sel ajal, kui on teada, et elektritarve on kõigi süsteemide, kogu riigi ülalpidamiseks suur, aga energiatootmine takistatud.
"Meil on vaja hoida töös kõige olulisemad ühiskonna toimimiseks vajalikud teenused, nagu näiteks haiglad või koolid. See tähendab, et peame kõikvõimalikud mittevajalikud energiakulutused minimaalsena hoidma. Siin saabki igaüks kaasa aidata. Me ei pea olema väga kaua internetis ega laskma oma lastel olla Youtube'is sel ajal, kui on teada, et on energiapuudus," sõnas Orru.
Seega on igaühel võimalik kaasa aidata kodust lahkumatagi. "Meil ei pea olema väga suur kriis käes selleks, et tunnetaksime, kuidas saame vabatahtlikult kaasa lüüa ja ühiskonda aidata. Me saame tegutseda ühiselt, et kriise ära hoida sellega, et oleme paremini ettevalmistanud," ütles kaasprofessor.
Mõttemänguna tasub kaasprofessori sõnul mõelda sellele, et kui tulebki mõni säärane kriis, mis sunnib kodust lahkuma, siis kuidas seda teha. Naabritega võiks samuti taolised olukorrad läbi arutada, sest igaüks meist võib sattuda väga haavatavasse olukorda ja vajada abi näiteks olukorrast arusaamisel, ohupiirkonnast liikuma pääsemisel.
"Me peaksime oma kogukonnas mõtlema ka nende inimeste peale, kes võib-olla ei suuda tol hetkel adekvaatselt reageerida ametlikele kriisijuhistele, ja toetama neid. See on kõige olulisem panus, mida igaüks saab kriisideks ettevalmistudes teha," lausus Orru.
Kaasprofessor ütles, et kui oma peas selgeks mõelda, kuidas erakordsetes oludes käituda, siis on kriisile reageerimine sujuvam ja ehk ei kujunegi ohtlikud olud kardetud katastroofiks.
Uuring ilmus ajakirjas International Journal of Disaster Risk Reduction ja Eestist panustasid artiklisse Oliver Nahkur, Kati Orru ja Sten Hansson.
|
Vabatahtlikud võivad aidata kriise lahendada, aga külvata ka segadust
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Värskes teadusartiklis vaatasid teadlased erinevaid kriisijuhtumeid, mis on tabanud viimastel aastatel Euroopat. Näiteks terroriakt Brüsseli metroojaamas, Andres Breiviku korraldatud massimõrv Norras, pikaajalised elektrikatkestused 2019. aastal Kagu-Eesti tormi ajal, aga ka viimaste aastate Covid-kriis. Kriiside näitel koostasid teadlased analüüsi, kuidas hädaolukordades vabatahtlikke kaasata ja millised probleemid võivad sellega kaasneda.
Uuringu üks autor, Tartu Ülikooli kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessor Kati Orru rääkis, et vabatahtlikud saab jagada kaheks: spontaansed, omal initsiatiivil appi tulijad ja vabatahtlikud, kes on juba organiseerunud (näiteks Vabatahtlik Pääste Eestis).
Suhtumine spontaansetesse vabatahtlikesse on riigiti tema sõnul väga erinev. Palju oleneb sellest, kuivõrd levinud on riigis vabatahtlike kaasamine laiemalt. Teadusartiklis vaadati justnimelt spontaanseid vabatahtlikke ja kuidas on nende abi korraldatud kaheksas riigis. Igast riigist võeti kaks erakordsemat kriisijuhtumit, mis riiki on hiljaaegu tabanud.
Eestis on vabatahtlike organiseerumine kaasprofessori sõnul keskmisel tasemel. "Ida-Euroopas oleme suhteliselt eesrindlikud, aga kui võrrelda Hollandi, Rootsi, Norra või Soomega, siis on Eestis vabatahtlikkus siiski veel väga madalal tasemel," sõnas ta. Kui näiteks Saksamaal on 30 protsenti inimestest kaasatud vabatahtlikesse organisatsiooni, Soomes 34, Rootsis 35 protsenti, siis Eestis on 16 protsenti inimestest vabatahtliku tegevusega seotud.
Ühiskondades, mille aktiivsem osa pole veel vabatahtlike organisatsioonidega liitunud, on ka enam ruumi spontaanseks iseorganiseerumiseks kriiside ajal. Riikides, kus vabatahtlikud ühendused on aktiivsemad, on üksikisikul lihtsam leida organisatsioon, mille kaudu teha teoks oma tahet olla ühiskonnale kasulik ja abiks ka kriisi ajal.
"Kriisid kindlasti motiveerivad ja annavad inimestele innustust reageerida ning olla kaasatud."
"Kriisid kindlasti motiveerivad ja annavad inimestele innustust reageerida ning olla kaasatud. Viimane pandeemiakriis näitas väga selgelt, kuidas inimesed tahtsid aidata. Kasvõi näiteks kodus isolatsioonis istuvatele vanematele inimestele koju süüa tuues," rääkis kaasprofessor.
Samuti on Eesti inimesed aidanud praegu palju Ukraina põgenikke. Seda nii materiaalse abiga, aga panustades ka siia saabunud põgenike elu ligilähedaseltki normaalseks muutmiseks, arvestades sõjaõudusi nende kodumaal. Orru sõnul on vabatahtlike suur väärtus see, et nad aitavad oma oskustega. Näiteks Ukraina põgenikekriisis on palju kasu olnud tõlkidest.
Koroonakriisi ajal võtsid aga mitmed inimesed Eestiski oma südameasjaks selgitada keerulist teavet ja seda, kuidas peaks käituma ja viiruse riski mõistma. "See oli hea näide, kuidas vabatahtlikud märkasid vääriti mõistmisi, levitasid õiget infot ja surusid sellega infokorratust maha. Inimeste tähelepanelikkus kuulujuttude või valede käitumisjuhiste suhtes on kriisi ajal hästi oluline, ja kodanikujulgus selle vastu astumisel on kriisis toimetulekuks võtmetähtsusega," lausus ta.
Spontaansetel vabatahtlikel on Orru sõnul sageli selgem arusaam, mis kohapeal kogukonnas toimub ja kus on häda kõige suurem. Soomes vaatasid teadlased ühe kriisina Nousianeni joogiveemürgistuse juhtumit. See oli hea näide vabatahtlike kaasamisest, sest nende abiga suudeti välja selgitada, kust mürgistus alguse sai.
Aastal 2019, mil Kagu-Eestit räsis torm, milleks keegi valmis ei olnud, avasid tublid kohalikud inimesed supiköögid, näiteks Moostes. Kaasprofessori sõnul oli see kohalikul tasandil palju toeks, sest inimestel ei olnud kodus elektrit ja soe toit kulus külmal ajal marjaks ära.
Oleks vaja paremini koordineerida
Kuigi vabatahtlikest on sageli palju kasu, võib nende tegevus kaasa tuua ka mitmeid probleeme. Kati Orru rääkis, et kuna tegemist on ajutise abiga, ei saa hädaolukordi lahendavad ametiasutused arvestada sellega pikaajalises plaanis. "Tihti on ajutist, isetekkelist abi ka raske märgata ja tunnustada, sest heatahtlikud inimesed korraldavad abi oma äranägemise järgi ära ilma, et annaksid sellest teada. Märgatakse võibolla alles siis, kui midagi on valesti läinud," sõnas ta.
"Tihti on ajutist, isetekkelist abi ka raske märgata ja tunnustada, sest heatahtlikud inimesed korraldavad abi oma äranägemise järgi ära ilma, et annaksid sellest teada."
Samuti võivad vabatahtlikud end kogemata panna ohtu, sest ei tajuta kõiki riske ega osata neile reageerida. Orru tõi näite ühest suurest Belgia plahvatusest, mis oli tööstuslik õnnetus. Appi tõtanud inimesed ei teadnud aga mürgise suitsu tervisemõjusid. Aastal 2010 toimus Ungaris suur keemiaõnnetus, kus inimesed läksid appi mürgist muda koristama, aga panid enda tervise sellega ohtu. Hiljem vaevlesid mitmed vabatahtlikud põletus- ja mürgitusnähtude käes.
Orru tõi välja sellegi, et spontaansetele vabatahtlikele on raske korraldada psühholoogilist abi. Riik ega organiseerijad ei tea täpselt, kes nad on, millega nad on kokku puutunud ja missugust abi vajaksid. Nii mõneski riigis on aga Orru sõnul ilmnenud konflikte, kus ametlike struktuuridega seotud vabatahtlikud saavad oma panuse eest tasu. Spontaansed vabatahtlikud, kes tulevad näiteks appi suure tulekahju korral, jäävad aga tasust ilma. Näiteks tekkisid taolised konfliktid Rootsis 2018. aasta metsatulekahjude ajal.
Keeruline võib olla ka logistika, et vabatahtlikke rakendada seal, kus neist päriselt kasu on. Orru tõi näite Saksamaa 2013. aasta üleujutustest, kus inimesed hakkasid liivakottidest tõkkeid püstitama, aga tegid seda valesti ja vales kohas ning muutsid sellega olukorra hoopistükkis hullemaks.
Eestis tekkis segadus Ukraina sõjapõgenike abistamisel. "Inimesed tahavad aidata, aga nad ei ole alati täielikult informeeritud. Kriisi alguses ei pruugi erinevad ametiasutusedki täpselt kõiki lahendusi teada. Kui spontaansed vabatahtlikud hakkavad ise toimetama ning võib-olla tõlgendavad ametlikku kriisiinfot ja juhiseid vastavalt oma teadmistele, siis see võib hoopis segadust tekitada ja panna inimesi valesid otsuseid tegema," selgitas Orru.
Riigiti erinevad lähenemised
Kaasprofessor rääkis, et Itaalia on riik, kus ei sallita mingisugust isetegevust. Kõik, kes tahavad kriisi lahendamisse panustada, peavad olema registreeritud ja saama väljaõppe. Orru ise taolist ranget kontrolli ei soovita, sest see pärsib inimeste teotahet. Nõnda võivad nad jääda passiivseteks ja eeldavad, et riigiasutuste ülesanne on alati appi tulla. "Reaalsus on see, et suurtes kriisides riik ei jõua koheselt igale poole, seega peaks inimestel endal ka olema teatav võime, et ennast ja teisi aidata," rääkis ta.
"Reaalsus on see, et suurtes kriisides riik ei jõua koheselt igale poole, seega peaks inimestel endal ka olema teatav võime, et ennast ja teisi aidata."
Siinkohal saaksid aga riigiasutused ja kogukonnad Orru sõnul palju ära teha juba enne kriise. Justnimelt sellega, et leida üles need nii-öelda kohalikud sädeinimesed, kes teisedki kaasa tõmbavad. "Igas riigis võiks olla kaardistus, kes on need inimesed, kes tahaksid tulla ükskõik mis kriisis appi, millised on nende oskused ja kuidas nad saaksid panustada," selgitas ta.
Teisalt tuleb mõelda sellelegi, millistesse tegevustesse saaks vabatahtlikke kaasata, et nende tegevus oleks mõtestatud. Näiteks, kui on olnud suur põleng või plahvatus, millega kaasneb mürgine suits, siis võib olla on vaja inimesi evakueerida. Sellisel juhul on aga vaja teada, kuhu inimesed saata ja milline võiks olla ümberkaudsete kogukondade võimekus abivajajaid vastu võtta ja toetada neid, kes on pidanud oma kodust lahkuma.
Kriisiks tasub valmis olla
Kati Orru rääkis, et erinevateks kriisideks valmistumisel tuleb jälgida ametlikke juhendeid. "Kindlasti on tähtis igal inimesel või perel läbi mõelda, kuidas hakkama saada tõenäolisemate kriisisündmuste ajal nagu näiteks pikaajaline elektrikatkestus. Mõistlik on tutvuda päästeameti jagatud kriisiinfo brošüüridega ja endale telefoni laadida "Ole valmis" mobiilirakendus, et siis kriisi puhul võimalikult adekvaatselt juhiseid järgida," lausus ta.
Kui rääkida elektrikatkestustest, mille osas on peaminister Kaja Kallas hoiatanud, siis Orru sõnul on tähtis ise vabatahtlikult oma elektritarbimist korrigeerida. Seda eriti sel ajal, kui on teada, et elektritarve on kõigi süsteemide, kogu riigi ülalpidamiseks suur, aga energiatootmine takistatud.
"Meil on vaja hoida töös kõige olulisemad ühiskonna toimimiseks vajalikud teenused, nagu näiteks haiglad või koolid. See tähendab, et peame kõikvõimalikud mittevajalikud energiakulutused minimaalsena hoidma. Siin saabki igaüks kaasa aidata. Me ei pea olema väga kaua internetis ega laskma oma lastel olla Youtube'is sel ajal, kui on teada, et on energiapuudus," sõnas Orru.
Seega on igaühel võimalik kaasa aidata kodust lahkumatagi. "Meil ei pea olema väga suur kriis käes selleks, et tunnetaksime, kuidas saame vabatahtlikult kaasa lüüa ja ühiskonda aidata. Me saame tegutseda ühiselt, et kriise ära hoida sellega, et oleme paremini ettevalmistanud," ütles kaasprofessor.
Mõttemänguna tasub kaasprofessori sõnul mõelda sellele, et kui tulebki mõni säärane kriis, mis sunnib kodust lahkuma, siis kuidas seda teha. Naabritega võiks samuti taolised olukorrad läbi arutada, sest igaüks meist võib sattuda väga haavatavasse olukorda ja vajada abi näiteks olukorrast arusaamisel, ohupiirkonnast liikuma pääsemisel.
"Me peaksime oma kogukonnas mõtlema ka nende inimeste peale, kes võib-olla ei suuda tol hetkel adekvaatselt reageerida ametlikele kriisijuhistele, ja toetama neid. See on kõige olulisem panus, mida igaüks saab kriisideks ettevalmistudes teha," lausus Orru.
Kaasprofessor ütles, et kui oma peas selgeks mõelda, kuidas erakordsetes oludes käituda, siis on kriisile reageerimine sujuvam ja ehk ei kujunegi ohtlikud olud kardetud katastroofiks.
Uuring ilmus ajakirjas International Journal of Disaster Risk Reduction ja Eestist panustasid artiklisse Oliver Nahkur, Kati Orru ja Sten Hansson.
### Response:
Vabatahtlikud võivad aidata kriise lahendada, aga külvata ka segadust
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Sageli võib lugeda, et üks või teine eesti rikkur on teinud ühele või teisele erakonnale annetusi või on laiemas mõttes selle erakonna "taga". Seda serveeritakse umbes stiilis nagu rubriigis "Elu ja inimesed", kust saame teada, kes on suhtes kellega.
Säärastele asjadele osutamine on muidugi igipõline osa ajakirjanike tööst. Ka on valijal või lihtsalt lugejal huvitav telgitagustest rohkem teada saada. Mis aga häirib, on sääraste kirjutiste teinekord tänitav või isegi süüdistav ja parastav toon. Nagu oleks tegemist millegi väga negatiivsega, et keegi kedagi toetab. Küllap virvendab selle taga prantsuse revolutsioonist pärit ideaal äraostmatust rahvaasemikust.
Siiski ei tohiks rikaste inimeste soovi ühiskondlikke protsesse mõjutada hukka mõista. Pigem vastupidi – neid tuleks üles kutsuda senisest veelgi aktiivsemalt eesti poliitikasse panustama. Ja mitte sellepärast, et ajakirjanikele neist kirjutamisega rohkem tööd anda, vaid täiesti realistlikel süsteemianalüütilistel kaalutlustel.
Tavatõde on, et poliitikas ei saa osaleda, kui puuduvad rahalised ressursid. Ka kõige õilsam ja targem poliitika on ilma finantsmusklita nagu kosmoserakett, mis üritab lennata purjetuulega – mitte väga kõrgele.
Ideaal, et kõik erakonnad tegutseksid riigieelarvest tuleneva toetuse najal, ei ole hea lahendus samal põhjusel, miks erakonnapoliitika (aga näiteks ka mitte kultuuri toetamine üksnes riiklikest vahenditest) pole piisav, et ühiskond hästi toimiks.
Parteipoliitilist võimu tuleb mitmekesistada kodanikuühenduste ja mõjukate üksikisikute tegevusega. Ei tule neid üksteise vastu välja mängida, sest nad peaksid üksteist tasakaalustama ja kõigist tuleks lugu pidada.
Vaadakem asju väga laialt. Rikkad on ajalooliselt esimene eliit, millest on välja kasvanud kõik tulevased eliidid. Eliit on alati pidanud antud ühiskonnas üldisi asju ajama ja elu korraldama. Neil on see olnud võimalik mitte üksnes oma võimete tõttu, vaid ka sellepärast, et nad ei ole maadligi vajutatud igapäevase leivapalukese hankimisega nagu enamik inimesi.
Vanasti toimiski ühiskond üksnes nõnda, uuemal ajal muutub eliidi see roll aktuaalseks raskematel aegadel. Praegu ongi meil üks sääraseid. Tavakodaniku ainus majakas valimistel, peamine põhjus eelistada ühte või teist erakonda on nonde majandusalased lubadused.
Tavakodanik loeb murelikult ja lootusrikkalt nende välja hõigatavaid veksleid pensioni, lastetoetuse ja üldse kõige konkreetse suhtes. Ta on küll hakanud oimama, et valimiseelsed lubadused ei täitu täielikult, sest meil on reeglina pukis koalitsioonid. Aga ikkagi ta rehkendab, kuidas pool aastat pärast valimisi rohkem raha pihku jääks.
Sellises olukorras on raske nõuda, et kõikidel inimestel oleksid kõrgemad sihid silme ees, sest elumurede keskel kaob orientatsioon. Eliit seevastu ei tohi üldisemaid prioriteete silmist lasta. Rikastel on võimalus anda võimendust ja paisutust erakondadele, kes nende meelest vastavaid prioriteete enim järgiksid.
Sümpaatiat äratavad rikkad, kes lisaks oma impeeriumi laiendamisele veel midagi teevad. Raha on ajude, südametunnistuse ja fantaasiaga inimesele õnnistus ja ainus moraalne õigustus. Elon Musk ei kuulu mu lemmikute hulka, sest temas on midagi teflonist või ufolikku. Ikkagi on tema ja näiteks Bill Gates sümpaatsemad kui mõni teine sama rikas. Nood teised annavad enamasti samuti osa oma varandusest ära, aga üldisemalt, lihtsalt filantroopiaks, mis sageli võrdub lennukilt raha külvamisega. Seevastu esimestes on visionäärsust ja suurt joont.
"Poliitika on osa ajaloolisest loomingust, mis on küll kiiresti kaduv, aga looming sellegipoolest."
Me peame lugu inimestest, kes asutavad oma koole, elustavaid vanu kvartaleid, tegelevad kunstimetseenlusega või teevad muud üldkasulikku. Aga samuti on teretulnud, kui nad tahavad mõjutada riigi ja ühiskonna üldisemaid käekäiku. Siia kuulub ka poliitiline tegevus. Poliitika on osa ajaloolisest loomingust, mis on küll kiiresti kaduv (kes mäletab üle-eelmise parlamendikoosseisu poliitikuid?), aga looming sellegipoolest.
Muidugi tahavad rikkad seejuures ka oma rikkust suurendada, aga üks ei tarvitse segada teist. Nii nagu naised ei jagune neiks, kes ootavad meestelt kingitusi, ja neiks, kes armastavad mehi nende endi pärast, nii ei jagune ka rikkurid nendeks, kes üksnes tahavad hiljem poliitikutelt-ministritelt vastuteeneid, ja nendeks, kes omakasupüüdmatult edendavad üldist hüve. Enamasti eksisteerivad mõlemad suundumused koos.
Kui keegi rikas annetab mõnele erakonnale, näitab see, et ta pole Eestile käega löönud, vaid üritab siin midagi parandada. Seepärast võiks tema sammu tervitada.
Jutt pole üksnes mõne erakonna toetamisest konkreetse valimiskampaania ajal, vaid pikaajalistest protsessidest. Näiteks nende institutsioonide finantseerimisel, mis avalikku arvamust kujundavad.
Vahel kohtab salvamisi, et see või teine ärimees turgutab üht või teist ajakirjandusväljaannet. Me teame ju ammu, et X on ühe korporatsiooni, Y teise taga jne. Ja mis siis? Sama võiksid teha ka ärimehed Q, W ja Z. Kui iga väljaande taga on keegi – ja iga rikkur on mingi väljaande taga –, siis see tasakaalustaks infovälja tervikuna. Ehk ei sureks siis ka vabakutseliste ajakirjanike põline tõug välja, nagu see praegu kahjuks meie silme all Eestis toimub. Seepärast soovigem rohkem rikkaid taha panijaid.
|
Mihkel Mutt: üleskutse Eestimaa rikastele
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sageli võib lugeda, et üks või teine eesti rikkur on teinud ühele või teisele erakonnale annetusi või on laiemas mõttes selle erakonna "taga". Seda serveeritakse umbes stiilis nagu rubriigis "Elu ja inimesed", kust saame teada, kes on suhtes kellega.
Säärastele asjadele osutamine on muidugi igipõline osa ajakirjanike tööst. Ka on valijal või lihtsalt lugejal huvitav telgitagustest rohkem teada saada. Mis aga häirib, on sääraste kirjutiste teinekord tänitav või isegi süüdistav ja parastav toon. Nagu oleks tegemist millegi väga negatiivsega, et keegi kedagi toetab. Küllap virvendab selle taga prantsuse revolutsioonist pärit ideaal äraostmatust rahvaasemikust.
Siiski ei tohiks rikaste inimeste soovi ühiskondlikke protsesse mõjutada hukka mõista. Pigem vastupidi – neid tuleks üles kutsuda senisest veelgi aktiivsemalt eesti poliitikasse panustama. Ja mitte sellepärast, et ajakirjanikele neist kirjutamisega rohkem tööd anda, vaid täiesti realistlikel süsteemianalüütilistel kaalutlustel.
Tavatõde on, et poliitikas ei saa osaleda, kui puuduvad rahalised ressursid. Ka kõige õilsam ja targem poliitika on ilma finantsmusklita nagu kosmoserakett, mis üritab lennata purjetuulega – mitte väga kõrgele.
Ideaal, et kõik erakonnad tegutseksid riigieelarvest tuleneva toetuse najal, ei ole hea lahendus samal põhjusel, miks erakonnapoliitika (aga näiteks ka mitte kultuuri toetamine üksnes riiklikest vahenditest) pole piisav, et ühiskond hästi toimiks.
Parteipoliitilist võimu tuleb mitmekesistada kodanikuühenduste ja mõjukate üksikisikute tegevusega. Ei tule neid üksteise vastu välja mängida, sest nad peaksid üksteist tasakaalustama ja kõigist tuleks lugu pidada.
Vaadakem asju väga laialt. Rikkad on ajalooliselt esimene eliit, millest on välja kasvanud kõik tulevased eliidid. Eliit on alati pidanud antud ühiskonnas üldisi asju ajama ja elu korraldama. Neil on see olnud võimalik mitte üksnes oma võimete tõttu, vaid ka sellepärast, et nad ei ole maadligi vajutatud igapäevase leivapalukese hankimisega nagu enamik inimesi.
Vanasti toimiski ühiskond üksnes nõnda, uuemal ajal muutub eliidi see roll aktuaalseks raskematel aegadel. Praegu ongi meil üks sääraseid. Tavakodaniku ainus majakas valimistel, peamine põhjus eelistada ühte või teist erakonda on nonde majandusalased lubadused.
Tavakodanik loeb murelikult ja lootusrikkalt nende välja hõigatavaid veksleid pensioni, lastetoetuse ja üldse kõige konkreetse suhtes. Ta on küll hakanud oimama, et valimiseelsed lubadused ei täitu täielikult, sest meil on reeglina pukis koalitsioonid. Aga ikkagi ta rehkendab, kuidas pool aastat pärast valimisi rohkem raha pihku jääks.
Sellises olukorras on raske nõuda, et kõikidel inimestel oleksid kõrgemad sihid silme ees, sest elumurede keskel kaob orientatsioon. Eliit seevastu ei tohi üldisemaid prioriteete silmist lasta. Rikastel on võimalus anda võimendust ja paisutust erakondadele, kes nende meelest vastavaid prioriteete enim järgiksid.
Sümpaatiat äratavad rikkad, kes lisaks oma impeeriumi laiendamisele veel midagi teevad. Raha on ajude, südametunnistuse ja fantaasiaga inimesele õnnistus ja ainus moraalne õigustus. Elon Musk ei kuulu mu lemmikute hulka, sest temas on midagi teflonist või ufolikku. Ikkagi on tema ja näiteks Bill Gates sümpaatsemad kui mõni teine sama rikas. Nood teised annavad enamasti samuti osa oma varandusest ära, aga üldisemalt, lihtsalt filantroopiaks, mis sageli võrdub lennukilt raha külvamisega. Seevastu esimestes on visionäärsust ja suurt joont.
"Poliitika on osa ajaloolisest loomingust, mis on küll kiiresti kaduv, aga looming sellegipoolest."
Me peame lugu inimestest, kes asutavad oma koole, elustavaid vanu kvartaleid, tegelevad kunstimetseenlusega või teevad muud üldkasulikku. Aga samuti on teretulnud, kui nad tahavad mõjutada riigi ja ühiskonna üldisemaid käekäiku. Siia kuulub ka poliitiline tegevus. Poliitika on osa ajaloolisest loomingust, mis on küll kiiresti kaduv (kes mäletab üle-eelmise parlamendikoosseisu poliitikuid?), aga looming sellegipoolest.
Muidugi tahavad rikkad seejuures ka oma rikkust suurendada, aga üks ei tarvitse segada teist. Nii nagu naised ei jagune neiks, kes ootavad meestelt kingitusi, ja neiks, kes armastavad mehi nende endi pärast, nii ei jagune ka rikkurid nendeks, kes üksnes tahavad hiljem poliitikutelt-ministritelt vastuteeneid, ja nendeks, kes omakasupüüdmatult edendavad üldist hüve. Enamasti eksisteerivad mõlemad suundumused koos.
Kui keegi rikas annetab mõnele erakonnale, näitab see, et ta pole Eestile käega löönud, vaid üritab siin midagi parandada. Seepärast võiks tema sammu tervitada.
Jutt pole üksnes mõne erakonna toetamisest konkreetse valimiskampaania ajal, vaid pikaajalistest protsessidest. Näiteks nende institutsioonide finantseerimisel, mis avalikku arvamust kujundavad.
Vahel kohtab salvamisi, et see või teine ärimees turgutab üht või teist ajakirjandusväljaannet. Me teame ju ammu, et X on ühe korporatsiooni, Y teise taga jne. Ja mis siis? Sama võiksid teha ka ärimehed Q, W ja Z. Kui iga väljaande taga on keegi – ja iga rikkur on mingi väljaande taga –, siis see tasakaalustaks infovälja tervikuna. Ehk ei sureks siis ka vabakutseliste ajakirjanike põline tõug välja, nagu see praegu kahjuks meie silme all Eestis toimub. Seepärast soovigem rohkem rikkaid taha panijaid.
### Response:
Mihkel Mutt: üleskutse Eestimaa rikastele
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Seadus sai 83 poolthäält, vastu hääletas 11 senaatorit. Tavaliselt suurt kahepoolset toetust vajav ettepanek vajas senatis vähemalt 60 poolthäält. Esindajatekoda kiitis NDAA heaks eelmisel nädalal. Nüüd peab selle veel allkirjastama president Joe Biden, vahendas The Wall Street Journal.
Kongressi iga-aastane kaitsepoliitika seadus sisaldab sadu väiksemaid poliitilisi ettepanekuid. Seaduse raames eraldab USA rohkem kui 160 miljardit dollarit hävitajatele, rakettidele, laskemoonale, sõjalaevadele. Lisaks saavad raha erinevad uurimisasutused.
"Hääletus näitas, et mõlema partei liikmed toetavad tugevat riigikaitset," ütles demokraadist senaator Dick Durbin.
Seaduse raames eraldab USA 800 miljonit dollarit Ukrainale. Järgmise viie aasta jooksul rahastab USA 10 miljardi dollari ulatuses sõjatehnika müüki Taiwanile. Uue eelnõuga kaob ka sõjaväelastel kohustus vaktsineerida end koroonaviiruse vastu.
Mõned senaatorid ei toetanud seadust.
"Ajal, millal kulutame riigikaitsele rohkem kui järgmised 11 riiki kokku, peaksime rohkem investeerima tervishoidu, töökohtadesse ja haridusse," väitis vasakpoolne demokraadist senaator Bernie Sanders.
Senat toetas neljapäeval samuti meedet, millega pikendatakse valitsuse kulutuste praegust taset ühe nädala võrra. See annab läbirääkijatele rohkem aega, et sõlmida pikemajalisem leping.
|
USA senat kiitis heaks 858 miljardi suuruse kaitse-eelarve seaduse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seadus sai 83 poolthäält, vastu hääletas 11 senaatorit. Tavaliselt suurt kahepoolset toetust vajav ettepanek vajas senatis vähemalt 60 poolthäält. Esindajatekoda kiitis NDAA heaks eelmisel nädalal. Nüüd peab selle veel allkirjastama president Joe Biden, vahendas The Wall Street Journal.
Kongressi iga-aastane kaitsepoliitika seadus sisaldab sadu väiksemaid poliitilisi ettepanekuid. Seaduse raames eraldab USA rohkem kui 160 miljardit dollarit hävitajatele, rakettidele, laskemoonale, sõjalaevadele. Lisaks saavad raha erinevad uurimisasutused.
"Hääletus näitas, et mõlema partei liikmed toetavad tugevat riigikaitset," ütles demokraadist senaator Dick Durbin.
Seaduse raames eraldab USA 800 miljonit dollarit Ukrainale. Järgmise viie aasta jooksul rahastab USA 10 miljardi dollari ulatuses sõjatehnika müüki Taiwanile. Uue eelnõuga kaob ka sõjaväelastel kohustus vaktsineerida end koroonaviiruse vastu.
Mõned senaatorid ei toetanud seadust.
"Ajal, millal kulutame riigikaitsele rohkem kui järgmised 11 riiki kokku, peaksime rohkem investeerima tervishoidu, töökohtadesse ja haridusse," väitis vasakpoolne demokraadist senaator Bernie Sanders.
Senat toetas neljapäeval samuti meedet, millega pikendatakse valitsuse kulutuste praegust taset ühe nädala võrra. See annab läbirääkijatele rohkem aega, et sõlmida pikemajalisem leping.
### Response:
USA senat kiitis heaks 858 miljardi suuruse kaitse-eelarve seaduse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Blokeeritud ajakirjanike hulka kuulusid Ryan Mac, kes töötab ajalehes The New York Times ja ajakirjanik Drew Harwell, kes töötab ajalehes The Washington Post. Twitteris ei saa enam postitada ka telekanali CNN ajakirjanik Donie O'Sullivan, vahendas Financial Times.
Blokeerimine oli seotud vaidlusega, mis puudutas Twitteri kontot "elonjet". Selle konto lõi USA tudeng Jack Sweeney. See konto jagas andmeid Muski eralennuki asukoha kohta, Musk kustutas lõpuks konto.
Pärast Sweeney konto eemaldamist teatas Musk, et muudab Twitteris kasutustingimusi. Selle käigus keelati kasutajate reaalajas asukoha avaldamine. Musk väitis, et Sweeney konto seadis ohtu tema perekonna.
Mõned ajakirjanikud viitasid oma postitustes uuele "elonjeti" kontole, mille Sweeney asutas sotsiaalmeediaplatvormil Mastodon. Musk ütles, et ajakirjanike suhtes kehtivad samad reeglid, mis kõigile teistele. Seetõttu kustutas Musk ajakirjanike kontod.
Neljapäeval kustutas Musk samuti Mastodonile kuuluva Twitteri konto. Musk ei vastanud ajalehe Financial Times kommentaaritaotlustele, Twitteril pole enam avalike suhete meeskonda.
|
Musk eemaldas Twitterist seitse silmapaistvat USA ajakirjanikku
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Blokeeritud ajakirjanike hulka kuulusid Ryan Mac, kes töötab ajalehes The New York Times ja ajakirjanik Drew Harwell, kes töötab ajalehes The Washington Post. Twitteris ei saa enam postitada ka telekanali CNN ajakirjanik Donie O'Sullivan, vahendas Financial Times.
Blokeerimine oli seotud vaidlusega, mis puudutas Twitteri kontot "elonjet". Selle konto lõi USA tudeng Jack Sweeney. See konto jagas andmeid Muski eralennuki asukoha kohta, Musk kustutas lõpuks konto.
Pärast Sweeney konto eemaldamist teatas Musk, et muudab Twitteris kasutustingimusi. Selle käigus keelati kasutajate reaalajas asukoha avaldamine. Musk väitis, et Sweeney konto seadis ohtu tema perekonna.
Mõned ajakirjanikud viitasid oma postitustes uuele "elonjeti" kontole, mille Sweeney asutas sotsiaalmeediaplatvormil Mastodon. Musk ütles, et ajakirjanike suhtes kehtivad samad reeglid, mis kõigile teistele. Seetõttu kustutas Musk ajakirjanike kontod.
Neljapäeval kustutas Musk samuti Mastodonile kuuluva Twitteri konto. Musk ei vastanud ajalehe Financial Times kommentaaritaotlustele, Twitteril pole enam avalike suhete meeskonda.
### Response:
Musk eemaldas Twitterist seitse silmapaistvat USA ajakirjanikku
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Soome valitsuses on juba tükk aega olnud pinged. Kui siiani on vastuvoolu ujunud Keskusta, siis sel nädalal esines soologa peaministripartei Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Sotsiaaldemokraatide parlamendisaadik Riitta Mäkinen tuli eelarve-arutelu käigus välja ettepanekuga kehtestada elektrile 20-sendine hinnalagi. Koalitsioonikaaslastele tuli see täiesti ootamatult.
Keskusta juht Annikka Saarikko tõdes, et sellise hinnalae kehtestamine viiks riigieelarve plaanitust palju suuremasse miinusesse ja seda tuleks arutada kõigi parlamendis esindatud erakondade ühisel koosolekul.
Peaminister Sanna Marin ongi esmaspäevaks parlamendiparteide esindajad arutelule kutsunud.
Neljapäeval oli elektri hind Soome parlamendis peamine teema. Perussuomalaiste esindaja maalis pildi peredest, kus lapsed mängivad toas talveriided seljas, et elektrikütte kulusid kokku hoida ja sellele vaatamata on elektriarve tuhat eurot kuus.
Kuigi nii opositsioon kui koalitsioon süüdistasid vastaspoolt soovis energiakriisist poliitilisi plusspunkte noppida, rõhutas majandusminister Mika Lintilä, et inimesed ei pea enam suurtele elektriarvetele vastu ja lahenduse leidmine on ühine asi.
"Siin saalis on küll kõik ühte meelt, et meie energiahind on praegu liiga kõrge," ütles minister Lintilä opositsiooni etteheidetele vastates.
Opositsioonis oleva Kokoomuse esindaja Heikki Vestman toetas kriisi ajaks elektrile hinnalae kehtestamist ja tõi eeskujuks Eesti.
"Eestis määrab ametkond universaalteenuse hinnalae, millega elektritootja peab elektrit müüma ehk vähendatakse tarbijate jaoks elektri hinda," kirjeldas Vestman.
Majandusminister Lintilä ütles, et ministeeriumis arutatakse praegu erinevaid piirhindu, arvutatakse läbi sellega kaasnevaid kulusid ja kaalutakse ka muid meetmeid. Eesti universaalteenust ei pea ta Soomele päris sobivaks
"Tuleb meeles pidada, et Eestis on üks elektriettevõte, mis on sajaprotsendiliselt riigi omanduses. See on täiesti teine olukord, kui riik teatab enda omanduses olevale ettevõttele, et piirhind on selline. Ja lisaks tuleb meeles pidada seda, et valitsus maksab ju kogu seda ületava osa kinni," rääkis Lintilä.
Reedel arutavad elektrihinna mõju leevendamist niisiis valitsuserakonnad. Peale hinnalae on kõne all juba praegu kehtivate ajutiste toetuste ja maksusoodustuse suurendamine, mis oleks kõige kiirem variant. Kaalutakse ka elektriarve osalist kinnimaksmist või inimestele otse arvele niinimetatud energiaraha kandmist.
Soome poliitikavaatlejad taunivad praegust paanilist miljardite laialijagamist, sest elektri hinnatõus ei tulnud üllatusena. Teemu Muhonen kirjutas ajalehes Helsingin Sanomat, et kevadiste valimiste paine all kiirustades ette valmistatud tugipakett ei ole tõenäoliselt tõhus, sest toetust saavad needki, kes seda üldse ei vaja. Küll aga on sotsiaaldemokraadid poliitilisest vaatevinklist teinud tema hinnangul osava käigu, sest partei tegi algatuse inimeste toetamiseks ja tõenäoliselt ei pea nüüd eriti vaidlema ka selle pärast, et riigi võlakoormuse vähendamise asemel tuleb toetusteks hoopis laenu juurde võtta.
Majandusasjatundjad peavad valitsuse plaane küsitavaks. Ka Euroopa Keskpank on hoiatanud, et toetusmeetmed peavad olema hoolikalt sihitud ega tohi vähendada valmisolekut elektrit kokku hoida.
|
Soome valitsuserakonnad arutavad kõrge elektrihinna leevendamist
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome valitsuses on juba tükk aega olnud pinged. Kui siiani on vastuvoolu ujunud Keskusta, siis sel nädalal esines soologa peaministripartei Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Sotsiaaldemokraatide parlamendisaadik Riitta Mäkinen tuli eelarve-arutelu käigus välja ettepanekuga kehtestada elektrile 20-sendine hinnalagi. Koalitsioonikaaslastele tuli see täiesti ootamatult.
Keskusta juht Annikka Saarikko tõdes, et sellise hinnalae kehtestamine viiks riigieelarve plaanitust palju suuremasse miinusesse ja seda tuleks arutada kõigi parlamendis esindatud erakondade ühisel koosolekul.
Peaminister Sanna Marin ongi esmaspäevaks parlamendiparteide esindajad arutelule kutsunud.
Neljapäeval oli elektri hind Soome parlamendis peamine teema. Perussuomalaiste esindaja maalis pildi peredest, kus lapsed mängivad toas talveriided seljas, et elektrikütte kulusid kokku hoida ja sellele vaatamata on elektriarve tuhat eurot kuus.
Kuigi nii opositsioon kui koalitsioon süüdistasid vastaspoolt soovis energiakriisist poliitilisi plusspunkte noppida, rõhutas majandusminister Mika Lintilä, et inimesed ei pea enam suurtele elektriarvetele vastu ja lahenduse leidmine on ühine asi.
"Siin saalis on küll kõik ühte meelt, et meie energiahind on praegu liiga kõrge," ütles minister Lintilä opositsiooni etteheidetele vastates.
Opositsioonis oleva Kokoomuse esindaja Heikki Vestman toetas kriisi ajaks elektrile hinnalae kehtestamist ja tõi eeskujuks Eesti.
"Eestis määrab ametkond universaalteenuse hinnalae, millega elektritootja peab elektrit müüma ehk vähendatakse tarbijate jaoks elektri hinda," kirjeldas Vestman.
Majandusminister Lintilä ütles, et ministeeriumis arutatakse praegu erinevaid piirhindu, arvutatakse läbi sellega kaasnevaid kulusid ja kaalutakse ka muid meetmeid. Eesti universaalteenust ei pea ta Soomele päris sobivaks
"Tuleb meeles pidada, et Eestis on üks elektriettevõte, mis on sajaprotsendiliselt riigi omanduses. See on täiesti teine olukord, kui riik teatab enda omanduses olevale ettevõttele, et piirhind on selline. Ja lisaks tuleb meeles pidada seda, et valitsus maksab ju kogu seda ületava osa kinni," rääkis Lintilä.
Reedel arutavad elektrihinna mõju leevendamist niisiis valitsuserakonnad. Peale hinnalae on kõne all juba praegu kehtivate ajutiste toetuste ja maksusoodustuse suurendamine, mis oleks kõige kiirem variant. Kaalutakse ka elektriarve osalist kinnimaksmist või inimestele otse arvele niinimetatud energiaraha kandmist.
Soome poliitikavaatlejad taunivad praegust paanilist miljardite laialijagamist, sest elektri hinnatõus ei tulnud üllatusena. Teemu Muhonen kirjutas ajalehes Helsingin Sanomat, et kevadiste valimiste paine all kiirustades ette valmistatud tugipakett ei ole tõenäoliselt tõhus, sest toetust saavad needki, kes seda üldse ei vaja. Küll aga on sotsiaaldemokraadid poliitilisest vaatevinklist teinud tema hinnangul osava käigu, sest partei tegi algatuse inimeste toetamiseks ja tõenäoliselt ei pea nüüd eriti vaidlema ka selle pärast, et riigi võlakoormuse vähendamise asemel tuleb toetusteks hoopis laenu juurde võtta.
Majandusasjatundjad peavad valitsuse plaane küsitavaks. Ka Euroopa Keskpank on hoiatanud, et toetusmeetmed peavad olema hoolikalt sihitud ega tohi vähendada valmisolekut elektrit kokku hoida.
### Response:
Soome valitsuserakonnad arutavad kõrge elektrihinna leevendamist
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Avapoolajal olid skoori avamiseks paremad võimalused FCSB-l, aga need jäeti kasutamata. Tunniajalise mängu järel tekkis mitu head šanssi ka Clujil ja korra käis pall väravalatis, kuniks Rangelo Janga 69. minutil skoori avas, vahendab Soccernet.ee.
FCSB-l avanes veerand tundi enne mängu lõppu veel suurepärane viigišanss, kui karistuslöök kiiresti ja kavalalt lahti mängiti. Vahetusmees Florian Coman oskas palli siiski väravavahile sülle saata ja kodumeeskonnal tuli lõpuvile kõlades vastu võtta 0:1 kaotus.
Liigatabelis on Cluj teine, olles kogunud sama palju punkte kui esikohta hoidev Constanta Farul. Mattias Käidi tööandja Bukaresti Rapid jääb esiduost maha seitsme punktiga, neljandana jätkav FCSB on omakorda Rapidist kahe punkti kaugusel.
|
Valus kaotus jättis Tamme ja FCSB Rumeenias Käidi selja taha
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avapoolajal olid skoori avamiseks paremad võimalused FCSB-l, aga need jäeti kasutamata. Tunniajalise mängu järel tekkis mitu head šanssi ka Clujil ja korra käis pall väravalatis, kuniks Rangelo Janga 69. minutil skoori avas, vahendab Soccernet.ee.
FCSB-l avanes veerand tundi enne mängu lõppu veel suurepärane viigišanss, kui karistuslöök kiiresti ja kavalalt lahti mängiti. Vahetusmees Florian Coman oskas palli siiski väravavahile sülle saata ja kodumeeskonnal tuli lõpuvile kõlades vastu võtta 0:1 kaotus.
Liigatabelis on Cluj teine, olles kogunud sama palju punkte kui esikohta hoidev Constanta Farul. Mattias Käidi tööandja Bukaresti Rapid jääb esiduost maha seitsme punktiga, neljandana jätkav FCSB on omakorda Rapidist kahe punkti kaugusel.
### Response:
Valus kaotus jättis Tamme ja FCSB Rumeenias Käidi selja taha
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Sildaru parimaks tulemuseks jäi kolmandas voorus kogutud 82 punkti. Avavoorus teenis ta 80,50 punkti ja teises voorus 74 punkti.
Kaksikvõidu võtsid kanadalannad Rachael Karker ja Amy Fraser. Karker sai oma parimal katsel 89,50 punkti ja Fraser 85,25 punkti. Esimesena jäi Sildarule alla ameeriklanna Svea Irving (76,50 p) ning esiviisikusse pääses veel ka kanadalanna Dillan Glennie (64,75 p).
Sildaru hoiab MK-sarja üldarvestuses 140 punktiga kolmandat kohta.
|
Kelly Sildaru saavutas MK-etapil kolmanda koha
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sildaru parimaks tulemuseks jäi kolmandas voorus kogutud 82 punkti. Avavoorus teenis ta 80,50 punkti ja teises voorus 74 punkti.
Kaksikvõidu võtsid kanadalannad Rachael Karker ja Amy Fraser. Karker sai oma parimal katsel 89,50 punkti ja Fraser 85,25 punkti. Esimesena jäi Sildarule alla ameeriklanna Svea Irving (76,50 p) ning esiviisikusse pääses veel ka kanadalanna Dillan Glennie (64,75 p).
Sildaru hoiab MK-sarja üldarvestuses 140 punktiga kolmandat kohta.
### Response:
Kelly Sildaru saavutas MK-etapil kolmanda koha
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Oluline 17. detsembril kell 21.22:
- Kõikjal Ukrainas oli laupäeval taas kuulda õhusireene. Samal ajal teatas sõltumatu meedia Vene sõjalennukite startimisest Valgevene lennuväljalt;
- Ukraina kindral: rünnak Valgevenest võib tulla veebruari lõpus;
- Ukraina luure: Iraan saadab Venemaale veel droone;
- Zelenski nõunik: seda sõda ei saa kokkuleppega lõpetada;
- Harkivi oblast sai elektri tagasi, Kiievi oblastis käivad veel tööd;
- Pentagoni kõrge ametniku hinnangul ei ole talvel oodata sõjategevuse vaibumist Ukrainas;
- Venemaa president Vladimir Putin veetis terve reedese päeva sõjategevust Ukrainas juhtivas ühendstaabis ning kuulas seal armeejuhtide ettepanekuid, kuidas operatsiooni jätkata;
- Ukraina relvajõud: Vene väed lahkuvad kahest Hersoni oblasti asulast;
- Venemaa poolel tegutsev palgasõdurite grupeering Wagner on hukanud vähemalt kümme oma võitlejat, kes on keeldunud Ukrainas sõdimast, rääkis üks selle komandöridest;
- Valge Maja tahab Ukrainat toetada veel 38 miljardi dollariga;
- Ukraina kaitsejõudude peastaabi laupäeval avaldatud ülevaate kohaselt lasi riigi õhukaitse viimase ööpäeva jooksul alla 61 Vene tiibraketti.
Ukrainas käivitusid taas õhuhäiresireenid, Valgevenest startisid Vene sõjalennukid
Kõikjal Ukrainas oli laupäeval taas kuulda õhusireene. Samal ajal teatas sõltumatu meedia Vene sõjalennukite startimisest Valgevene lennuväljalt.
Väljaande Ukrainska Pravda teatel oli keskpäeval kuulda õhuhäire sireene kõigis oblastites ning ka pealinnas Kiievis. "Palun püsige varjendites!" kirjutas linnavalitsus sotsiaalmeedias.
Õhuhäire anti vaid päev pärast seda, kui reedel tabas Ukraina tsiviiltaristut üks kõige ägedamaid Vene õhurünnakuid.
Samal ajal teatas Valgevene sõltumatu militaarteemade portaal Belaruski Hajun, et Baranovitši sõjalennuväljalt tõusid õhku kaks Vene sõjalennukit MiG-31K, mis on võimelised kandma ülehelikiirusel lendavaid rakette Kindžal ning lisaks radarilennuk Il-76 A-50U Sergei Atajants ning kaks hävitajat. Hiljem lisandus neile veel üks hävitaja.
Il on mõeldud erinevate maa peal, vees või õhus asuvate sihtmärkide avastamiseks ning nende kohta andmete edastamiseks juhtimispunktidele. Muuhulgas suudab selline lennuk avastada õhutõrjesüsteeme või vastase hävitajaid. See tegutseb koostöös strateegiliste pommitajate või taktikaliste hävitajatega.
Ukraina kindral: rünnak Valgevenest võib tulla veebruari lõpus
Ukraina valmistub võimalikuks uueks Vene vägede rünnakuks põhja poolt, ütles Ukraina kindral Andrii Kovaltšuk.
Kovaltšuki sõnul on Ukraina vägedel rohkem sõjavarustust, et venelastega võidelda, sest raskeimad lahingud võivad tema hinnangul veel ees seista.
"Me arvestame sellega, et rünnak Valgevenest võib tulla veebruari lõpus, võib-olla hiljem. Aga siis ei jaluta nad enam lihtsalt Ukrainasse nagu 24. veebruaril," ütles Kovaltšuk.
Mõni päev tagasi esines samalaadse avaldusega ka Ukraina vägede juht Valerii Zalužnõi, kelle sõnul valmistab Venemaa ette uut rünnakut, mis võib kõige varem toimuda jaanuaris.
Ukraina luure: Iraan saadab Venemaale veel droone
Vene väed kasutasid uutes rünnakutes Ukraina vastu taas Iraani niinimetatud kamikaze-droone, ütles Ukraina kaitseministeeriumi luureosakonna pressiesindaja Andrii Jusov.
Iraan toimets Venemaale uue saadetise Shahed-131 ja Shahed-136 droone, kuid võrdlemisi vähe, lisas Jusov.
Samas pole Ukraina luure andmetel Iraan varustanud Venemaad ballistiliste rakettidega.
Harkivi oblast sai elektri tagasi, Kiievi oblastis käivad veel tööd
Harkivi oblastis taastati laupäeval elektrivarustus, mis kadus pärast Vene vägede raketirünnakut reedel. Elektrita on oblastis veel Kupjansk, mida Vene väed järelejätmatult pommitavad, ütles oblasti kuberner Oleh Sõnjehubov.
Kiievi oblastis on endiselt paljud piirkonnad elektrita, umbes pooles oblastis pole veel õnnestunud elektriühendusi taastada, ütles Kiievi oblasti kuberner Oleksii Kuleba.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles laupäeva õhtul, et elektriühendus on taastatud pea kuuel miljonil inimesel. "Parandustööd jätkuvad ilma vaheaegadeta pärast eilsest terrorirünnakut," lausus ta.
Kiievi linnapea Vitali Klitško ütles, et keskküte on taastatud 75 protsendil majapidamistest.
Zelenski nõunik: seda sõda ei saa kokkuleppega lõpetada
Venemaaga sõja lõpetamiseks kokkuleppele jõudmine on ebarealistlik, ütles Ukraina presidendi nõunik Mõhailo Podoljak.
"Ärge laske end segada ebarealistlikest plaanidest: Vene föderatsiooniga pole võimalik kokkuleppele jõuda. See sõda saab lõppeda ainult (Venemaa) kaotusega," ütles Podoljak.
Podoljak parafraseeris Hemingwayd, öeldes, et "tere tulemast, relvad".
"Vajalikul määral suurtükke, soomukeid, droone ja kaugmaarakette," lausus ta.
Do not get distracted talking about unrealistic plans: you cannot come to an agreement with RF. War must end only with its defeat. Therefore, paraphrasing Hemingway: "Greeting to arms!". In required proportions of artillery, armored vehicles, drones and long-range missiles.
— Михайло Подоляк (@Podolyak_M) December 17, 2022
Pentagon: talv tuleb dünaamiline
Sõjategevus Ukrainas talvel ei vaibu, vaid oodata võib muutlikke aegu, ütles USA kaitseministeeriumis Ukraina-suunalist poliitikat kureeriv ametnik.
"Talv saab olema väga dünaamiline aeg. Kui mõned inimesed võivad mõelda, et talv on puhkamise ja varustuse uuendamise aeg, siis meie ei näe mingeid märke selles, et ukrainlased peatuksid ning me eeldame, et ka venelased võivad püüda edasi tungida," rääkis USA asekaitseministri abi Venemaa, Ukraina ja Euraasia küsimustes Laura Cooper usutluses väljaandele Ameerika Hääl.
Cooperi kinnitusel jätkavad Ameerika Ühendriigid Ukraina relvajõudude tugevdamist "suurel kiirusel". Ta märkis, et USA suurendab Ukraina sõjaväelaste hulka, kellele väljaõpet antakse.
Cooper ei kinnitanud teateid nagu kavatseks USA saata Ukrainasse õhutõrjekomplekse Patriot. "Aga ma võin kinnitada, et õhukaitse on meie prioriteet ja me kaalume erinevaid võimalusi, kuidas me saame toetada Ukrainat ja tema vajadusi õhukaitse valdkonnas," ütles ta.
Ukraina üksused õppustel. Autor/allikas: SCANPIX / ZUMAPRESS.com
Putin käis Ukraina operatsiooni staabis armeejuhtide arvamusi kuulamas
Venemaa president Vladimir Putin veetis terve reedese päeva sõjategevust Ukrainas juhtivas ühendstaabis ning kuulas seal armeejuhtide ettepanekuid, kuidas operatsiooni jätkata, teatasid Vene uudisteagentuurid.
"Me kuulame iga operatsioonisuuna komandöride arvamusi ja ettepanekuid lühi- ja keskpika perspektiivi tegevusteks," vahendasid agentuurid Putini sõnu.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi teatel töötas Putin eri väeliike koondavas staabis terve päeva. "Riigipea tutvus staabi tööga, kuulas ettekannet erioperatsiooni (sõja – toim.) kulgemisest ning pidas ka koosoleku ja kohtus komandöridega eraldi," ütles Peskov.
Vene telekanalites näidatud uudisloost oli näha, et Putiniga koos käisid ühendstaabis ka kaitseminister Sergei Šoigu ja kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov.
Ukraina relvajõud: Vene väed lahkuvad kahest Hersoni oblasti asulast
Venemaa on asunud oma üksusi ära viima kahest Hersoni oblasti asulast, teatasid Ukraina relvajõud laupäeval.
"Vastane paigutab oma üksusi ümber ja viib osa oma vägesid Kahhovkast ja Nova-Kahhovkast ära Nižnije Serogozõ lähistele," öeldakse Ukraina kaitseväe peastaabi ülevaates. Mõlemad asuvad Dnepri vasakkaldal.
Samas väidetakse, et Vene sõdurid räägivad kohalikele elanikele, et Kahhovka jäetakse aasta lõpuks maha ning seetõttu kutsutakse okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimesi piirkonnast lahkuma ning asuma ümber annekteeritud Krimmi.
Meedia: Wagneri grupp on hukanud vähemalt kümme Ukrainas sõdimisest keeldunut
Venemaa poolel tegutsev palgasõdurite grupeering Wagner on hukanud vähemalt kümme oma võitlejat, kes on keeldunud Ukrainas sõdimast, rääkis üks selle komandöridest.
Andrei Medvedev rääkis väljaandele The Insider, et tema teada on hukatud vähemalt kümme sõdimisest keeldunud palgasõdurit, mõnede hukkamiste juures olevat ka ta ise viibinud, vahendas The Kyiv Independent..
Venemaa kasutab president Vladimir Putini lähedase liitlase Jevgeni Prigožini juhitavat Wagneri rühmitust Ukraina idaosas, et kompenseerida seal saadud ränki kaotusi.
Wagneri võitlejaid on süüdistatud inimõiguste rikkumistes, sealhulgas piinamisetes ja kohtuvälistes hukkamistes Ukrainas, Süürias, Liibüas, Kesk-Aafrika Vabariigis, Sudaanis ja Mosambiigis.
Valge Maja tahab Ukrainat toetada veel 38 miljardi dollariga
President Joe Bideni administratsioon esitas USA kongressile taotluse veel 38 miljardi dollari väärtuses abi andmiseks Ukrainale, ütles Valge Maja julgeolekunõunik.
"Me teame, et meie ülesanne on jätkata Ukraina sõjalist toetamist, et nad oleksid lahinguväljal võimalikult heas positsioonis. Ja kui tuleb aeg diplomaatiaks, oleksid nad parimas võimalikus positsioonis ka läbirääkimistelaua taga," vahendas Jake Sullivani sõnu Ameerika Hääle ukrainakeelne väljaanne.
Sullivani kinnitusel teeb Bideni valitsus kõik selleks, et Ukraina suudaks oma suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse eest seista. Just seetõttu pöördus Valge Maja kongressi poole taotlusega eraldada veel 38 miljardi dollari väärtuses sõjalist ja humanitaarabi Venemaa agressiooni tõrjuvale riigile.
Ukraina teatas 61 Vene tiibraketi allatulistamisest
Ukraina kaitsejõudude peastaabi laupäeval avaldatud ülevaate kohaselt lasti viimase ööpäeva jooksul alla 61 Vene tiibraketti. Venemaa senised kaotused sõjas alates selle algusest 24. veebruaril::
- elavjõud umbes 97 690 (võrdlus eelmise päevaga +420);
- tankid 2985 (+5);
- jalaväe lahingumasinad 5958 (+6);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+0);
- suurtükisüsteemid 1947 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 410 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1648 (+0);
- tiibraketid 653 (+61);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4577 (+14);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 172 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
|
Sõja 297. päev: Ukrainas käivitusid taas õhuhäiresireenid
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 17. detsembril kell 21.22:
- Kõikjal Ukrainas oli laupäeval taas kuulda õhusireene. Samal ajal teatas sõltumatu meedia Vene sõjalennukite startimisest Valgevene lennuväljalt;
- Ukraina kindral: rünnak Valgevenest võib tulla veebruari lõpus;
- Ukraina luure: Iraan saadab Venemaale veel droone;
- Zelenski nõunik: seda sõda ei saa kokkuleppega lõpetada;
- Harkivi oblast sai elektri tagasi, Kiievi oblastis käivad veel tööd;
- Pentagoni kõrge ametniku hinnangul ei ole talvel oodata sõjategevuse vaibumist Ukrainas;
- Venemaa president Vladimir Putin veetis terve reedese päeva sõjategevust Ukrainas juhtivas ühendstaabis ning kuulas seal armeejuhtide ettepanekuid, kuidas operatsiooni jätkata;
- Ukraina relvajõud: Vene väed lahkuvad kahest Hersoni oblasti asulast;
- Venemaa poolel tegutsev palgasõdurite grupeering Wagner on hukanud vähemalt kümme oma võitlejat, kes on keeldunud Ukrainas sõdimast, rääkis üks selle komandöridest;
- Valge Maja tahab Ukrainat toetada veel 38 miljardi dollariga;
- Ukraina kaitsejõudude peastaabi laupäeval avaldatud ülevaate kohaselt lasi riigi õhukaitse viimase ööpäeva jooksul alla 61 Vene tiibraketti.
Ukrainas käivitusid taas õhuhäiresireenid, Valgevenest startisid Vene sõjalennukid
Kõikjal Ukrainas oli laupäeval taas kuulda õhusireene. Samal ajal teatas sõltumatu meedia Vene sõjalennukite startimisest Valgevene lennuväljalt.
Väljaande Ukrainska Pravda teatel oli keskpäeval kuulda õhuhäire sireene kõigis oblastites ning ka pealinnas Kiievis. "Palun püsige varjendites!" kirjutas linnavalitsus sotsiaalmeedias.
Õhuhäire anti vaid päev pärast seda, kui reedel tabas Ukraina tsiviiltaristut üks kõige ägedamaid Vene õhurünnakuid.
Samal ajal teatas Valgevene sõltumatu militaarteemade portaal Belaruski Hajun, et Baranovitši sõjalennuväljalt tõusid õhku kaks Vene sõjalennukit MiG-31K, mis on võimelised kandma ülehelikiirusel lendavaid rakette Kindžal ning lisaks radarilennuk Il-76 A-50U Sergei Atajants ning kaks hävitajat. Hiljem lisandus neile veel üks hävitaja.
Il on mõeldud erinevate maa peal, vees või õhus asuvate sihtmärkide avastamiseks ning nende kohta andmete edastamiseks juhtimispunktidele. Muuhulgas suudab selline lennuk avastada õhutõrjesüsteeme või vastase hävitajaid. See tegutseb koostöös strateegiliste pommitajate või taktikaliste hävitajatega.
Ukraina kindral: rünnak Valgevenest võib tulla veebruari lõpus
Ukraina valmistub võimalikuks uueks Vene vägede rünnakuks põhja poolt, ütles Ukraina kindral Andrii Kovaltšuk.
Kovaltšuki sõnul on Ukraina vägedel rohkem sõjavarustust, et venelastega võidelda, sest raskeimad lahingud võivad tema hinnangul veel ees seista.
"Me arvestame sellega, et rünnak Valgevenest võib tulla veebruari lõpus, võib-olla hiljem. Aga siis ei jaluta nad enam lihtsalt Ukrainasse nagu 24. veebruaril," ütles Kovaltšuk.
Mõni päev tagasi esines samalaadse avaldusega ka Ukraina vägede juht Valerii Zalužnõi, kelle sõnul valmistab Venemaa ette uut rünnakut, mis võib kõige varem toimuda jaanuaris.
Ukraina luure: Iraan saadab Venemaale veel droone
Vene väed kasutasid uutes rünnakutes Ukraina vastu taas Iraani niinimetatud kamikaze-droone, ütles Ukraina kaitseministeeriumi luureosakonna pressiesindaja Andrii Jusov.
Iraan toimets Venemaale uue saadetise Shahed-131 ja Shahed-136 droone, kuid võrdlemisi vähe, lisas Jusov.
Samas pole Ukraina luure andmetel Iraan varustanud Venemaad ballistiliste rakettidega.
Harkivi oblast sai elektri tagasi, Kiievi oblastis käivad veel tööd
Harkivi oblastis taastati laupäeval elektrivarustus, mis kadus pärast Vene vägede raketirünnakut reedel. Elektrita on oblastis veel Kupjansk, mida Vene väed järelejätmatult pommitavad, ütles oblasti kuberner Oleh Sõnjehubov.
Kiievi oblastis on endiselt paljud piirkonnad elektrita, umbes pooles oblastis pole veel õnnestunud elektriühendusi taastada, ütles Kiievi oblasti kuberner Oleksii Kuleba.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles laupäeva õhtul, et elektriühendus on taastatud pea kuuel miljonil inimesel. "Parandustööd jätkuvad ilma vaheaegadeta pärast eilsest terrorirünnakut," lausus ta.
Kiievi linnapea Vitali Klitško ütles, et keskküte on taastatud 75 protsendil majapidamistest.
Zelenski nõunik: seda sõda ei saa kokkuleppega lõpetada
Venemaaga sõja lõpetamiseks kokkuleppele jõudmine on ebarealistlik, ütles Ukraina presidendi nõunik Mõhailo Podoljak.
"Ärge laske end segada ebarealistlikest plaanidest: Vene föderatsiooniga pole võimalik kokkuleppele jõuda. See sõda saab lõppeda ainult (Venemaa) kaotusega," ütles Podoljak.
Podoljak parafraseeris Hemingwayd, öeldes, et "tere tulemast, relvad".
"Vajalikul määral suurtükke, soomukeid, droone ja kaugmaarakette," lausus ta.
Do not get distracted talking about unrealistic plans: you cannot come to an agreement with RF. War must end only with its defeat. Therefore, paraphrasing Hemingway: "Greeting to arms!". In required proportions of artillery, armored vehicles, drones and long-range missiles.
— Михайло Подоляк (@Podolyak_M) December 17, 2022
Pentagon: talv tuleb dünaamiline
Sõjategevus Ukrainas talvel ei vaibu, vaid oodata võib muutlikke aegu, ütles USA kaitseministeeriumis Ukraina-suunalist poliitikat kureeriv ametnik.
"Talv saab olema väga dünaamiline aeg. Kui mõned inimesed võivad mõelda, et talv on puhkamise ja varustuse uuendamise aeg, siis meie ei näe mingeid märke selles, et ukrainlased peatuksid ning me eeldame, et ka venelased võivad püüda edasi tungida," rääkis USA asekaitseministri abi Venemaa, Ukraina ja Euraasia küsimustes Laura Cooper usutluses väljaandele Ameerika Hääl.
Cooperi kinnitusel jätkavad Ameerika Ühendriigid Ukraina relvajõudude tugevdamist "suurel kiirusel". Ta märkis, et USA suurendab Ukraina sõjaväelaste hulka, kellele väljaõpet antakse.
Cooper ei kinnitanud teateid nagu kavatseks USA saata Ukrainasse õhutõrjekomplekse Patriot. "Aga ma võin kinnitada, et õhukaitse on meie prioriteet ja me kaalume erinevaid võimalusi, kuidas me saame toetada Ukrainat ja tema vajadusi õhukaitse valdkonnas," ütles ta.
Ukraina üksused õppustel. Autor/allikas: SCANPIX / ZUMAPRESS.com
Putin käis Ukraina operatsiooni staabis armeejuhtide arvamusi kuulamas
Venemaa president Vladimir Putin veetis terve reedese päeva sõjategevust Ukrainas juhtivas ühendstaabis ning kuulas seal armeejuhtide ettepanekuid, kuidas operatsiooni jätkata, teatasid Vene uudisteagentuurid.
"Me kuulame iga operatsioonisuuna komandöride arvamusi ja ettepanekuid lühi- ja keskpika perspektiivi tegevusteks," vahendasid agentuurid Putini sõnu.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi teatel töötas Putin eri väeliike koondavas staabis terve päeva. "Riigipea tutvus staabi tööga, kuulas ettekannet erioperatsiooni (sõja – toim.) kulgemisest ning pidas ka koosoleku ja kohtus komandöridega eraldi," ütles Peskov.
Vene telekanalites näidatud uudisloost oli näha, et Putiniga koos käisid ühendstaabis ka kaitseminister Sergei Šoigu ja kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov.
Ukraina relvajõud: Vene väed lahkuvad kahest Hersoni oblasti asulast
Venemaa on asunud oma üksusi ära viima kahest Hersoni oblasti asulast, teatasid Ukraina relvajõud laupäeval.
"Vastane paigutab oma üksusi ümber ja viib osa oma vägesid Kahhovkast ja Nova-Kahhovkast ära Nižnije Serogozõ lähistele," öeldakse Ukraina kaitseväe peastaabi ülevaates. Mõlemad asuvad Dnepri vasakkaldal.
Samas väidetakse, et Vene sõdurid räägivad kohalikele elanikele, et Kahhovka jäetakse aasta lõpuks maha ning seetõttu kutsutakse okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimesi piirkonnast lahkuma ning asuma ümber annekteeritud Krimmi.
Meedia: Wagneri grupp on hukanud vähemalt kümme Ukrainas sõdimisest keeldunut
Venemaa poolel tegutsev palgasõdurite grupeering Wagner on hukanud vähemalt kümme oma võitlejat, kes on keeldunud Ukrainas sõdimast, rääkis üks selle komandöridest.
Andrei Medvedev rääkis väljaandele The Insider, et tema teada on hukatud vähemalt kümme sõdimisest keeldunud palgasõdurit, mõnede hukkamiste juures olevat ka ta ise viibinud, vahendas The Kyiv Independent..
Venemaa kasutab president Vladimir Putini lähedase liitlase Jevgeni Prigožini juhitavat Wagneri rühmitust Ukraina idaosas, et kompenseerida seal saadud ränki kaotusi.
Wagneri võitlejaid on süüdistatud inimõiguste rikkumistes, sealhulgas piinamisetes ja kohtuvälistes hukkamistes Ukrainas, Süürias, Liibüas, Kesk-Aafrika Vabariigis, Sudaanis ja Mosambiigis.
Valge Maja tahab Ukrainat toetada veel 38 miljardi dollariga
President Joe Bideni administratsioon esitas USA kongressile taotluse veel 38 miljardi dollari väärtuses abi andmiseks Ukrainale, ütles Valge Maja julgeolekunõunik.
"Me teame, et meie ülesanne on jätkata Ukraina sõjalist toetamist, et nad oleksid lahinguväljal võimalikult heas positsioonis. Ja kui tuleb aeg diplomaatiaks, oleksid nad parimas võimalikus positsioonis ka läbirääkimistelaua taga," vahendas Jake Sullivani sõnu Ameerika Hääle ukrainakeelne väljaanne.
Sullivani kinnitusel teeb Bideni valitsus kõik selleks, et Ukraina suudaks oma suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse eest seista. Just seetõttu pöördus Valge Maja kongressi poole taotlusega eraldada veel 38 miljardi dollari väärtuses sõjalist ja humanitaarabi Venemaa agressiooni tõrjuvale riigile.
Ukraina teatas 61 Vene tiibraketi allatulistamisest
Ukraina kaitsejõudude peastaabi laupäeval avaldatud ülevaate kohaselt lasti viimase ööpäeva jooksul alla 61 Vene tiibraketti. Venemaa senised kaotused sõjas alates selle algusest 24. veebruaril::
- elavjõud umbes 97 690 (võrdlus eelmise päevaga +420);
- tankid 2985 (+5);
- jalaväe lahingumasinad 5958 (+6);
- lennukid 281 (+0);
- kopterid 264 (+0);
- suurtükisüsteemid 1947 (+1);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 410 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1648 (+0);
- tiibraketid 653 (+61);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4577 (+14);
- laevad / paadid 16 (+0);
- eritehnika 172 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 297. päev: Ukrainas käivitusid taas õhuhäiresireenid
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Liiv jõudis finišisse ajaga 34,89. Isikliku rekordiga võitnud Jevgeni Koshkinile kaotas Liiv 0,32 sekundit, viimasest medalikohast jäi eestlane 0,20 sekundi kaugusele. Koshkini järel jõudsid pjedestaalile hollandlane Hein Otterspeer (+0,02) ja jaapanlane Ryota Kojima (+0,12).
Liiv on MK-sarja üldarvestuses 77 punktiga 20. kohal. Pühapäeval asub Liiv võistlustulle enda põhidistantsil ehk 1000 meetris.
|
Marten Liiv saavutas MK-etapil üheksanda koha
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liiv jõudis finišisse ajaga 34,89. Isikliku rekordiga võitnud Jevgeni Koshkinile kaotas Liiv 0,32 sekundit, viimasest medalikohast jäi eestlane 0,20 sekundi kaugusele. Koshkini järel jõudsid pjedestaalile hollandlane Hein Otterspeer (+0,02) ja jaapanlane Ryota Kojima (+0,12).
Liiv on MK-sarja üldarvestuses 77 punktiga 20. kohal. Pühapäeval asub Liiv võistlustulle enda põhidistantsil ehk 1000 meetris.
### Response:
Marten Liiv saavutas MK-etapil üheksanda koha
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Erik Nevolainen ja Rico Velja viisid Eesti teise kolmandiku keskel 2:0 juhtima. Pool minutit enne pausi viskas Itaalia auvärava Alessandro Segafredo. Eesti väravavaht Fjodor Aganezovs tegi mängu jooksul 29 tõrjet, Itaalia puurilukk Damian Clara tõrjus 25 pealeviset.
Eesti saavutas nelja punktiga viienda koha ja jäi esimesse divisjoni püsima, Itaalia sai kaheksa punktiga kolmanda koha. Teise divisjoni langes Lõuna-Korea, kes kaotas viimase mängu Poolale 2:11 (0:3, 1:4, 1:4). Grupi võitja Jaapan tõuseb järgmiseks hooajaks esimese divisjoni A-gruppi.
Lõplik tabeliseis: Jaapan 13, Ukraina 12, Itaalia 8, Poola 5, Eesti 4, Lõuna-Korea 3.
|
U-20 jäähokikoondis alistas Itaalia ja jäi divisjoni püsima
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erik Nevolainen ja Rico Velja viisid Eesti teise kolmandiku keskel 2:0 juhtima. Pool minutit enne pausi viskas Itaalia auvärava Alessandro Segafredo. Eesti väravavaht Fjodor Aganezovs tegi mängu jooksul 29 tõrjet, Itaalia puurilukk Damian Clara tõrjus 25 pealeviset.
Eesti saavutas nelja punktiga viienda koha ja jäi esimesse divisjoni püsima, Itaalia sai kaheksa punktiga kolmanda koha. Teise divisjoni langes Lõuna-Korea, kes kaotas viimase mängu Poolale 2:11 (0:3, 1:4, 1:4). Grupi võitja Jaapan tõuseb järgmiseks hooajaks esimese divisjoni A-gruppi.
Lõplik tabeliseis: Jaapan 13, Ukraina 12, Itaalia 8, Poola 5, Eesti 4, Lõuna-Korea 3.
### Response:
U-20 jäähokikoondis alistas Itaalia ja jäi divisjoni püsima
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Mäng algas hoogsalt: Joško Gvardiol viis horvaadid seitsmendal minutil juhtima, aga Achraf Daril õnnestus juba paar minutit hiljem viigistada. Võiduvärav sündis esimese poolaja lõpul, kui Mislav Oršici osav sooritus leidis tee posti kaudu Maroko väravasse.
Teisel poolajal üritasid horvaadid alguses kolmanda väravani jõuda, aga skoor jäi muutumatuks. Poolaja keskel tempo pisut rauges, aga lõpus marokolased siiski üritasid viigiväravat. Palju sellest puudu ei jäänud, sest Youssef En Nesyri lõi peaga üle.
Umbes veerand tundi enne lõppu kukkus Maroko karistusalas Gvardiol, aga VAR otsustas penaltit Horvaatia kasuks mitte määrata, kuigi kordused näitasid, et Maroko kaitsja tegutsemist võinuks vabalt ka veana tõlgendada.
Horvaatia jõudis MM-il esikolmikusse kolmandat korda: 1998. aasta MM-il võideti pronksimängus Hollandit ja neli aastat tagasi jõuti finaali, kus tuli tunnistada Prantsusmaa 4:2 paremust. Maroko pääses nelja hulka esimese Aafrika võistkonnana.
Pronksimäng
90:00
Horvaatia
2
7' Gvardiol
42' Oršic
2
:
1
1
Maroko
9' Dari
Horvaatia
7' Gvardiol
42' Oršic
Maroko
9' Dari
Eelvaade:
Teist turniiri järjest seitse mängu saanud Horvaatia koondis oli veerandfinaalis dramaatilisel moel üle suurfavoriit Brasiiliast, aga poolfinaaliks teise Lõuna-Ameerika hiiu Argentina vastu enam jõudu ei jätkunud ja vastu tuli võtta 0:3 kaotus.
Algusest peale head minekut näidanud Maroko koondis lükkas sõelmängudes konkurentsist kaks Euroopa koondist: kõigepealt alistati penaltiseeria abil Hispaania ja seejärel veerandfinaalis ka Portugal 1:0. Kolmas kontinendi suur koondis ehk Prantsusmaa jäi poolfinaalis siiski 2:0 peale.
Nii mõnedki jalgpallifännid on võib-olla unustanud, aga Maroko ja Horvaatia on sel turniiril korra juba kohtunud, sest kuulusid samasse alagruppi. Juhtus see 23. novembril kohe esimese voorus ehk pea kuu aega tagasi ning siis jäid väravad löömata.
Too kohtumine oli kaunis sündmustevaene ja turniiri algusele omaselt mõlemalt poolt ettevaatlik. Pronksimängude ajalugu tõotab aga hoopis teistsuguse iseloomuga vastasseisu ja ajalooliselt on see faas pakkunud pigem rohkelt väravaid.
Kui rääkida ajaloost, siis see tundub soosivat Horvaatiat, sest alates 1978. aastast on MM-i kolmas koht kuulunud alati Euroopa koondisele. Samas on Maroko esimene Aafrika võistkond, kes jõudis poolfinaali ehk selle kontinendi meeskonna jaoks polegi end varem kolmanda koha mängus proovile pannud.
|
Horvaatia teenis oma ajaloo teise MM-pronksi
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäng algas hoogsalt: Joško Gvardiol viis horvaadid seitsmendal minutil juhtima, aga Achraf Daril õnnestus juba paar minutit hiljem viigistada. Võiduvärav sündis esimese poolaja lõpul, kui Mislav Oršici osav sooritus leidis tee posti kaudu Maroko väravasse.
Teisel poolajal üritasid horvaadid alguses kolmanda väravani jõuda, aga skoor jäi muutumatuks. Poolaja keskel tempo pisut rauges, aga lõpus marokolased siiski üritasid viigiväravat. Palju sellest puudu ei jäänud, sest Youssef En Nesyri lõi peaga üle.
Umbes veerand tundi enne lõppu kukkus Maroko karistusalas Gvardiol, aga VAR otsustas penaltit Horvaatia kasuks mitte määrata, kuigi kordused näitasid, et Maroko kaitsja tegutsemist võinuks vabalt ka veana tõlgendada.
Horvaatia jõudis MM-il esikolmikusse kolmandat korda: 1998. aasta MM-il võideti pronksimängus Hollandit ja neli aastat tagasi jõuti finaali, kus tuli tunnistada Prantsusmaa 4:2 paremust. Maroko pääses nelja hulka esimese Aafrika võistkonnana.
Pronksimäng
90:00
Horvaatia
2
7' Gvardiol
42' Oršic
2
:
1
1
Maroko
9' Dari
Horvaatia
7' Gvardiol
42' Oršic
Maroko
9' Dari
Eelvaade:
Teist turniiri järjest seitse mängu saanud Horvaatia koondis oli veerandfinaalis dramaatilisel moel üle suurfavoriit Brasiiliast, aga poolfinaaliks teise Lõuna-Ameerika hiiu Argentina vastu enam jõudu ei jätkunud ja vastu tuli võtta 0:3 kaotus.
Algusest peale head minekut näidanud Maroko koondis lükkas sõelmängudes konkurentsist kaks Euroopa koondist: kõigepealt alistati penaltiseeria abil Hispaania ja seejärel veerandfinaalis ka Portugal 1:0. Kolmas kontinendi suur koondis ehk Prantsusmaa jäi poolfinaalis siiski 2:0 peale.
Nii mõnedki jalgpallifännid on võib-olla unustanud, aga Maroko ja Horvaatia on sel turniiril korra juba kohtunud, sest kuulusid samasse alagruppi. Juhtus see 23. novembril kohe esimese voorus ehk pea kuu aega tagasi ning siis jäid väravad löömata.
Too kohtumine oli kaunis sündmustevaene ja turniiri algusele omaselt mõlemalt poolt ettevaatlik. Pronksimängude ajalugu tõotab aga hoopis teistsuguse iseloomuga vastasseisu ja ajalooliselt on see faas pakkunud pigem rohkelt väravaid.
Kui rääkida ajaloost, siis see tundub soosivat Horvaatiat, sest alates 1978. aastast on MM-i kolmas koht kuulunud alati Euroopa koondisele. Samas on Maroko esimene Aafrika võistkond, kes jõudis poolfinaali ehk selle kontinendi meeskonna jaoks polegi end varem kolmanda koha mängus proovile pannud.
### Response:
Horvaatia teenis oma ajaloo teise MM-pronksi
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Laupäeval peeti neli esimese ringi viimase ehk üheksanda vooru kohtumist. Neist esimeses oli tiitlikaitsja Tallinna FC Cosmos võõrsil raskustes esimest hooaega meistriliigas mängiva Aruküla Radiusega. Poolaja võitis küll FC Cosmos 3:0, kuid teise poolaja esimese kuue minutiga Aruküla viigistas 3:3. Mängu võitis siiski Tallinna meeskond 6:3. Neli väravat, neist kolm esimesel poolajal, lõi Jaroslav Lebed, kes on 19 tabamusega ka hooaja edukaim väravakütt.
Võidukas oli laupäeval võõrsil ka Viimsi FC Smsraha, kes alistas FC Jõgeva Wolvesi 12:1 (8:0). Ervin Stüf lõi neli väravat ning Artur Bõstrov ja Kirill Šustov lõid kolm väravat.
Vooru keskne kohtumine peeti Sillamäel, kus vastamisi olid tabeli kolmas-neljas, Sillamäe NPM Silmet ja Tartu Ravens Futsal. Poolaeg lõppes 1:1 ja veel eelviimasel minutil oli seis Sillamäe kasuks vaid 4:3, kuid siis saatsid sillamäelased palli "lendavat väravavahti" kasutanud tartlaste tühja väravasse - seisuks 5:3. Lõpusekunditel lisasid sillamäelased mängulisest olukorrast veel ühe tabamuse ja lõppseis 6:3 tähendas seda, et FC NPM Silmet kindlustas tabelis kolmandat positsiooni. Võitjate kasuks lõi kolm väravat Anton Pfening.
Jõhvi FC Phoenix oli kodus kindlalt 9:1 (5:1) parem JK Kohilast. Kolm väravat lõi Reino Urlich.
Viies üheksanda vooru mäng, kus kohtuvad Narva United FC ja Rummu Dünamo on edasi lükatud 4. märtsile.
Paremusjärjestus (8-9/18): 1.-2. Viimsi FC Smsraha ja Tallinna FC Cosmos 24, 3. Sillamäe FC NPM Silmet 19, 4. Tartu Ravens Futsal 15, 5. Narva United FC 13, 6. Jõhvi FC Phoenix 12, 7. Aruküla Raidus 9, 8.-9. JK Kohila ja Rummu Dünamo 6, 10. FC Jõgeva Wolves 3 punkti.
Teine ring algab 10. vooru kohtumistega 7. jaanuaril. Põhituriir lõpeb 12. märtsil. Play-off 'i pääseb kaheksa paremat meeskonda.
|
Saaliliiga esimene ring lõppes FC Smsraha ja FC Cosmose kaksikjuhtimisel
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval peeti neli esimese ringi viimase ehk üheksanda vooru kohtumist. Neist esimeses oli tiitlikaitsja Tallinna FC Cosmos võõrsil raskustes esimest hooaega meistriliigas mängiva Aruküla Radiusega. Poolaja võitis küll FC Cosmos 3:0, kuid teise poolaja esimese kuue minutiga Aruküla viigistas 3:3. Mängu võitis siiski Tallinna meeskond 6:3. Neli väravat, neist kolm esimesel poolajal, lõi Jaroslav Lebed, kes on 19 tabamusega ka hooaja edukaim väravakütt.
Võidukas oli laupäeval võõrsil ka Viimsi FC Smsraha, kes alistas FC Jõgeva Wolvesi 12:1 (8:0). Ervin Stüf lõi neli väravat ning Artur Bõstrov ja Kirill Šustov lõid kolm väravat.
Vooru keskne kohtumine peeti Sillamäel, kus vastamisi olid tabeli kolmas-neljas, Sillamäe NPM Silmet ja Tartu Ravens Futsal. Poolaeg lõppes 1:1 ja veel eelviimasel minutil oli seis Sillamäe kasuks vaid 4:3, kuid siis saatsid sillamäelased palli "lendavat väravavahti" kasutanud tartlaste tühja väravasse - seisuks 5:3. Lõpusekunditel lisasid sillamäelased mängulisest olukorrast veel ühe tabamuse ja lõppseis 6:3 tähendas seda, et FC NPM Silmet kindlustas tabelis kolmandat positsiooni. Võitjate kasuks lõi kolm väravat Anton Pfening.
Jõhvi FC Phoenix oli kodus kindlalt 9:1 (5:1) parem JK Kohilast. Kolm väravat lõi Reino Urlich.
Viies üheksanda vooru mäng, kus kohtuvad Narva United FC ja Rummu Dünamo on edasi lükatud 4. märtsile.
Paremusjärjestus (8-9/18): 1.-2. Viimsi FC Smsraha ja Tallinna FC Cosmos 24, 3. Sillamäe FC NPM Silmet 19, 4. Tartu Ravens Futsal 15, 5. Narva United FC 13, 6. Jõhvi FC Phoenix 12, 7. Aruküla Raidus 9, 8.-9. JK Kohila ja Rummu Dünamo 6, 10. FC Jõgeva Wolves 3 punkti.
Teine ring algab 10. vooru kohtumistega 7. jaanuaril. Põhituriir lõpeb 12. märtsil. Play-off 'i pääseb kaheksa paremat meeskonda.
### Response:
Saaliliiga esimene ring lõppes FC Smsraha ja FC Cosmose kaksikjuhtimisel
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
TalTech/Nordaid sai esimeses poolfinaalis kindlalt 99:23 (31:4, 28:4, 22:8, 18:7) jagu Tallinna Ülikool/SK Nordist. Võitjate poolel kerkis edukaimaks Annika Köster, kes panustas 16 punkti, 11 lauapalli ja nelja vaheltlõikega. Marta Eleri Jaama arvele kanti 13 silma, viis lauapalli ja kolm vaheltlõiget, Kätlin Kanguri arvele jäi 13 punkti ja kolm vaheltlõiget ning Laura Anette Tael kogus 12 silma ja seitse lauapalli, vahendab Basket.ee.
Tallinna Ülikool/SK Nordi poolel kogus Merli Mölder kaheksa punkti ja viis lauapalli, Kristel Talv lisas viis silma ning Laina-Mesila Kaarmann tõi neli punkti ja kuus lauapalli.
Teises poolfinaalis oli Audentese Spordiklubi põneva heitluse tulemusena 73:63 (20:15, 12:19, 23:16, 18:13) üle Tartu Ülikoolist. Trine Kasemägi kogus võitjate resultatiivseimana 20 punkti ja seitse lauapalli, Kati Rausbergi arvele jäi 13 silma ja kuus resultatiivset söötu. Jane Svilberg lisas 11 punkti, kuus lauapalli ja kolm vaheltlõiget ning Ellen Anett Põldmaa kogus kaheksa punkti kõrvale naiskonna parimana 12 lauapalli.
Tartlannade resultatiivseim oli 19 punkti visanud Viktoria Kisseljova, Janeli Lillealik kogus 16 silma, seitse lauapalli ja kolm vaheltlõiget ning Helerin Kass viskas 12 punkti.
Naiste pronksimäng algab pühapäeval Narvas kell 11.30 ning karikafinaalis pannakse pall mängu kell 14.00.
|
TalTech/Nordaid ja Audentese SK jõudsid korvpalli karikavõistluste finaali
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
TalTech/Nordaid sai esimeses poolfinaalis kindlalt 99:23 (31:4, 28:4, 22:8, 18:7) jagu Tallinna Ülikool/SK Nordist. Võitjate poolel kerkis edukaimaks Annika Köster, kes panustas 16 punkti, 11 lauapalli ja nelja vaheltlõikega. Marta Eleri Jaama arvele kanti 13 silma, viis lauapalli ja kolm vaheltlõiget, Kätlin Kanguri arvele jäi 13 punkti ja kolm vaheltlõiget ning Laura Anette Tael kogus 12 silma ja seitse lauapalli, vahendab Basket.ee.
Tallinna Ülikool/SK Nordi poolel kogus Merli Mölder kaheksa punkti ja viis lauapalli, Kristel Talv lisas viis silma ning Laina-Mesila Kaarmann tõi neli punkti ja kuus lauapalli.
Teises poolfinaalis oli Audentese Spordiklubi põneva heitluse tulemusena 73:63 (20:15, 12:19, 23:16, 18:13) üle Tartu Ülikoolist. Trine Kasemägi kogus võitjate resultatiivseimana 20 punkti ja seitse lauapalli, Kati Rausbergi arvele jäi 13 silma ja kuus resultatiivset söötu. Jane Svilberg lisas 11 punkti, kuus lauapalli ja kolm vaheltlõiget ning Ellen Anett Põldmaa kogus kaheksa punkti kõrvale naiskonna parimana 12 lauapalli.
Tartlannade resultatiivseim oli 19 punkti visanud Viktoria Kisseljova, Janeli Lillealik kogus 16 silma, seitse lauapalli ja kolm vaheltlõiget ning Helerin Kass viskas 12 punkti.
Naiste pronksimäng algab pühapäeval Narvas kell 11.30 ning karikafinaalis pannakse pall mängu kell 14.00.
### Response:
TalTech/Nordaid ja Audentese SK jõudsid korvpalli karikavõistluste finaali
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Goggia murdis käeluu reedel toimunud kiirlaskumise võistlusel. Itaallanna lennutati helikopteriga Milanosse, kus talle tehti erakorraline operatsioon. Goggia jõudis laupäevaks Šveitsi tagasi ning sai kiirlaskumises ajaga 1.28,85 esikoha ja teenis ühtlasi hooaja kolmanda võidu.
Itaallanna edestas teiseks tulnud sloveenlannat Ilka Stuhecit 0,43 sekundiga. Kolmas oli sakslanna Kira Weidle (+0,52) ja neljas MK-sarja üldliider Mikaela Shiffrin (+0,61). Vähem kui sekundiga kaotasid võitjale ka viienda ja kuuenda koha saavutanud Cornelia Hütter (+0,75) ja Nina Ortlieb (+0,81).
Naiste MK-etapp jätkub pühapäeval ülisuurslaalomiga.
There are not many words to describe @goggiasofia 's feat today...
A podium, a broken hand, a surgery, 9 screws, a victory... all in 24 hours! #fisalpine pic.twitter.com/yEn7eSam3Q
— FIS Alpine (@fisalpine) December 17, 2022
Itaalias Val Gardenas toimuval meeste MK-etapil naasis kiirlaskumises võidulainele norralane Aleksander Aamodt Kilde (2.02,35). Kilde on käimasoleval hooajal võitnud viiest kiirlaskumisest neli, norralase ainus altminek tuli neljapäeval, kui ta oli viies.
Teise koha hõivas prantslane Johan Clarey (+0,35) ja kolmanda koha itaallane Mattia Casse (+0,42). MK-sarja üldliider Marco Odermatt lõpetas seitsmendana (+0,92).
|
Goggia võttis murtud käeluuga hooaja kolmanda võidu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Goggia murdis käeluu reedel toimunud kiirlaskumise võistlusel. Itaallanna lennutati helikopteriga Milanosse, kus talle tehti erakorraline operatsioon. Goggia jõudis laupäevaks Šveitsi tagasi ning sai kiirlaskumises ajaga 1.28,85 esikoha ja teenis ühtlasi hooaja kolmanda võidu.
Itaallanna edestas teiseks tulnud sloveenlannat Ilka Stuhecit 0,43 sekundiga. Kolmas oli sakslanna Kira Weidle (+0,52) ja neljas MK-sarja üldliider Mikaela Shiffrin (+0,61). Vähem kui sekundiga kaotasid võitjale ka viienda ja kuuenda koha saavutanud Cornelia Hütter (+0,75) ja Nina Ortlieb (+0,81).
Naiste MK-etapp jätkub pühapäeval ülisuurslaalomiga.
There are not many words to describe @goggiasofia 's feat today...
A podium, a broken hand, a surgery, 9 screws, a victory... all in 24 hours! #fisalpine pic.twitter.com/yEn7eSam3Q
— FIS Alpine (@fisalpine) December 17, 2022
Itaalias Val Gardenas toimuval meeste MK-etapil naasis kiirlaskumises võidulainele norralane Aleksander Aamodt Kilde (2.02,35). Kilde on käimasoleval hooajal võitnud viiest kiirlaskumisest neli, norralase ainus altminek tuli neljapäeval, kui ta oli viies.
Teise koha hõivas prantslane Johan Clarey (+0,35) ja kolmanda koha itaallane Mattia Casse (+0,42). MK-sarja üldliider Marco Odermatt lõpetas seitsmendana (+0,92).
### Response:
Goggia võttis murtud käeluuga hooaja kolmanda võidu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
On suur oht, et Venemaa sõda Ukraina vastu ägeneb veelgi, ütles Scholz Süddeutsche Zeitungile antud intervjuus.
"Venemaa peab aru saama, et see ei saa jätkuda. (Venemaa president Vladimir) Putin peab lõpetama sõja, viima väed välja ja looma võimaluse vastastikuseks arusaamaks," lausus ta.
Scholzi sõnul ei tohi Saksamaa lasta kõnelustel Venemaaga katkeda, isegi, kui selleks on väike võimalus.
"Kui me ei suhtle, siis on tõenäosus, et Venemaa sõja lõpetab, veelgi väiksem," ütles ta, lisades, et Saksamaa peab ära hoidma otsese vastasseisu NATO ja Venemaa vahel.
Scholzi hinnangul on vaja Kremliga rääkimist jätkata, et lõpetada Venemaa sissetung ja taastada Ukraina territoriaalne terviklikkus.
|
Scholz: Saksamaa peab ära hoidma Venemaa ja NATO vastasseisu
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
On suur oht, et Venemaa sõda Ukraina vastu ägeneb veelgi, ütles Scholz Süddeutsche Zeitungile antud intervjuus.
"Venemaa peab aru saama, et see ei saa jätkuda. (Venemaa president Vladimir) Putin peab lõpetama sõja, viima väed välja ja looma võimaluse vastastikuseks arusaamaks," lausus ta.
Scholzi sõnul ei tohi Saksamaa lasta kõnelustel Venemaaga katkeda, isegi, kui selleks on väike võimalus.
"Kui me ei suhtle, siis on tõenäosus, et Venemaa sõja lõpetab, veelgi väiksem," ütles ta, lisades, et Saksamaa peab ära hoidma otsese vastasseisu NATO ja Venemaa vahel.
Scholzi hinnangul on vaja Kremliga rääkimist jätkata, et lõpetada Venemaa sissetung ja taastada Ukraina territoriaalne terviklikkus.
### Response:
Scholz: Saksamaa peab ära hoidma Venemaa ja NATO vastasseisu
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Meestes murdmaasuusatamise valitseja Johannes Hösflot Kläbo jäi sprindis üllatuslikult alla itaallasele Federico Pellegrinole. Kläbo kaotas finišis 0,15 sekundiga. Kolmanda koha võttis kvalifikatsioonis kiireimat aega näidanud Lucas Chavanat (+1,25). Neljas oli norralane Even Northun (+1,83). Viienda ja kuuenda koha said Edvin Anger (Rootsi; +5,50) ja James Clugnet (Suurbritannia; +13,39).
Ainukese eestlasena stardis olnud Alvar Johannes Alev 30 parema hulka ei pääsenud. Alev sai 66 mehe konkurentsis 55. koha, jäädes kvalifikatsioonisõidus 12,49 sekundiga alla parimat aega näidanud prantslasele Lucas Chavanat'le.
Naistest võttis Nadine Fähndrich võidu ameeriklanna Jessie Digginsi (+0,24) ees ning kolmandaks sõitis end rootslanna Johanna Hägström (+0.32). Esimene norralanna oli Tiril Udnes Weng (+0,33), kes sai neljanda koha. Soomlanna Krista Pärmäkoski (+3,17) sai viienda koha ning norralanna Ane Appelkvist Stenseth (+9,28) oli kuues.
|
Pellegrino seljatas Kläbo, naistest võidutses šveitslanna
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meestes murdmaasuusatamise valitseja Johannes Hösflot Kläbo jäi sprindis üllatuslikult alla itaallasele Federico Pellegrinole. Kläbo kaotas finišis 0,15 sekundiga. Kolmanda koha võttis kvalifikatsioonis kiireimat aega näidanud Lucas Chavanat (+1,25). Neljas oli norralane Even Northun (+1,83). Viienda ja kuuenda koha said Edvin Anger (Rootsi; +5,50) ja James Clugnet (Suurbritannia; +13,39).
Ainukese eestlasena stardis olnud Alvar Johannes Alev 30 parema hulka ei pääsenud. Alev sai 66 mehe konkurentsis 55. koha, jäädes kvalifikatsioonisõidus 12,49 sekundiga alla parimat aega näidanud prantslasele Lucas Chavanat'le.
Naistest võttis Nadine Fähndrich võidu ameeriklanna Jessie Digginsi (+0,24) ees ning kolmandaks sõitis end rootslanna Johanna Hägström (+0.32). Esimene norralanna oli Tiril Udnes Weng (+0,33), kes sai neljanda koha. Soomlanna Krista Pärmäkoski (+3,17) sai viienda koha ning norralanna Ane Appelkvist Stenseth (+9,28) oli kuues.
### Response:
Pellegrino seljatas Kläbo, naistest võidutses šveitslanna
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Aastapreemiad pälvisid:
Ode-Maria Punamäe, teleuudiste Tartu korrespondent
Jelena Solomina, ETV+ toimetaja-saatejuht
Martin Palm, väljastusosakonna juhataja
Kaisa Jõhvik, Klassikaraadio saatejuht ja väljastaja
Maarika Lauri, telesaadete ja -promode režissöör
Jevgenia Savina-Loštšina, Raadio 4 saatejuht-toimetaja
Enn Oja, IT-süsteemide administraator
Viktor Solts, veebiuudiste toimetaja
Ando-Siim Kuldkepp, videomonteerija
Madis Hindre, raadiouudiste toimetaja ja Vikerraadio saatejuht
Priit Vaher, uudistemaja administraator
Aastapreemiad meeskondadele ja projektidele pälvisid:
Sporditoimetus
Mobiilse foonika ehk raadio kriisikohvri kasutuselevõtt: Algis Pauljukaitis, Martin Palm, Raul Raudlepp ja kogu raadioinseneride meeskond
ETV2 kultuurivööndi loomine: Erle Loonurm, Urmas Oru ja kultuuritoimetus
Tõlketoimetus
Saatesari "Meie kirjanduse lugu": toimetaja Kai Väärtnõu, režissöör Raivo Maripuu, produtsent Hannela Lippus
Eraldi tunnustati ka kõiki neid, kes on 2022. aastal andnud oma panuse Ukrainas toimuva vahendamisse Eesti inimesteni. Esile tõsteti ka mahukas filmide digiteerimise projekt, mille meeskonda kuulusid Kadri Kanter, Agne Sander, Tatjana Kaljumäe, Heiki Männik, Heli Pikk, Kristel Jakobson ja Jaanus Lillenberg.
|
Eesti Rahvusringhääling jagas välja aastapreemiad
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastapreemiad pälvisid:
Ode-Maria Punamäe, teleuudiste Tartu korrespondent
Jelena Solomina, ETV+ toimetaja-saatejuht
Martin Palm, väljastusosakonna juhataja
Kaisa Jõhvik, Klassikaraadio saatejuht ja väljastaja
Maarika Lauri, telesaadete ja -promode režissöör
Jevgenia Savina-Loštšina, Raadio 4 saatejuht-toimetaja
Enn Oja, IT-süsteemide administraator
Viktor Solts, veebiuudiste toimetaja
Ando-Siim Kuldkepp, videomonteerija
Madis Hindre, raadiouudiste toimetaja ja Vikerraadio saatejuht
Priit Vaher, uudistemaja administraator
Aastapreemiad meeskondadele ja projektidele pälvisid:
Sporditoimetus
Mobiilse foonika ehk raadio kriisikohvri kasutuselevõtt: Algis Pauljukaitis, Martin Palm, Raul Raudlepp ja kogu raadioinseneride meeskond
ETV2 kultuurivööndi loomine: Erle Loonurm, Urmas Oru ja kultuuritoimetus
Tõlketoimetus
Saatesari "Meie kirjanduse lugu": toimetaja Kai Väärtnõu, režissöör Raivo Maripuu, produtsent Hannela Lippus
Eraldi tunnustati ka kõiki neid, kes on 2022. aastal andnud oma panuse Ukrainas toimuva vahendamisse Eesti inimesteni. Esile tõsteti ka mahukas filmide digiteerimise projekt, mille meeskonda kuulusid Kadri Kanter, Agne Sander, Tatjana Kaljumäe, Heiki Männik, Heli Pikk, Kristel Jakobson ja Jaanus Lillenberg.
### Response:
Eesti Rahvusringhääling jagas välja aastapreemiad
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Toit on inimese põhivajadus, kütus, mis meid elus hoiab. Toit on ka osa identiteedist ja kultuurist, klassikuuluvuse väljendaja: kokkutooja, ühendaja, lahutaja. Korraga kohustus ja kunst, vajadus ja nauding, paratamatus ja looming, vahend ja eesmärk.
Olukord, kui suuresti erineb inimeste ja tervete ühiskondade suhe toiduga ning selle kättesaadavus, on lausa skisofreeniline. Spektri ühes otsas pole nälgajäämine enam midagi abstraktset ega seondu vaid kaugete lõunapoolkera riikidega: Ukrainas jätkuv sõda ühes ohtudega teraviljakaubandusele on toonud toiduainejulgeoleku teravalt ka jõuka Euroopa vaatevälja. Teises otsas asub maailm, mille märksõnaks on "fine dining", näitajaks Michelini tärn ja templiks hirmkallid tipprestoranid.
Ühte sellisesse eriti eksklusiivsesse asutusse "Menüüs" vaataja viiaksegi. Eraldatud väikesaare restoran Hawthorne on lihtsurelikule ligipääsmatu. Õhtusöögi eest tuleb välja käia neljakohaline summa, mis on võrreldav paljude perede terve kuu söögirahaga, ning sedagi vaid juhul, kui õnnestub pikas rikaste ja kuulsate ootejärjekorras üldse löögile saada. Raha ei lähe tuulde, sest elamus on seda väärt: ekstsentrilise peakoka Julian Slowiku (Ralph Fiennes) visiitkaardiks on mitmetunnised luksuslikud õhtusöögid, mille teema avaneb performatiivselt erinevate käikude kaudu.
Satiiri sihtmärgid on ses filmis külalised, kellel on õnnestunud pääseda ihaldatud õhtusöögile. Nende seas on hävitava hinnanguga rea restorane põrmustanud toidukriitik ühes talle pugeva toimetajaga, kelle sõnavara koosneb peamiselt peenutsevatest võõrsõnadest, kamp restorani omaniku sõpradest noori ärihaisid, kelle kuldvõtmeks on küsimus "Kas sa tead, kes ma olen?", edev, ent mandunud rämpsfilmitäht. Näeb püsikundest ettevõtjat ja enesekeskset gurmaani, keda huvitavad kokandusterminid palju rohkem kui kaaslase tunded.
Kõigil neist on jõuka ja särava pealispinna all midagi varjata, kuid veelgi enamat peidab endas Slowiku õhtusöök ise. Mida kõrgelennulisemaks kujunevad hõrgutised nii vormilt kui ka idee poolest, seda kummalisemaks muutuvad ka neid saatvad peakoka mõtisklused mälestustest, leivast, ambitsioonist, elust ja surmast. Ilmselt ei reeda eriti palju tõdemus, et ühel hetkel lendab trühvlipasta ventilaatorisse.
"Menüüs" on oskuslikult ära kasutatud toidupornograafia pildikeel. Just nii on ristitud kõiksugu kokandussaadetest, reklaamidest, reisikirjadest ja Instagrami-postitustest tuttav ilupildindus, mille eesmärk on roogade glamuurse, fetišistlikult ahvatleva ja lausa erutavana kujutamine. Käsi püsti, kes pole kunagi näinud kedagi kõrvallauas õiget nurka ja valgust otsimas, et oma peatsest kõhutäitest seda õiget pilti saada, või ise see pildistaja olnud. Roogade makroplaanid aitaski üles võtta David Gleb, ülipopulaarse kokandussarja "Peakoka laud" 1 looja.
Filmi tegevustik on liigendatud käikudega, mille kõrval ilmuvad ekraanile toitudes sisalduvad toorained – nüanss, millega lõpusirgel üksjagu loominguliselt lõbutsetakse. "Menüüs" ei pilata aga lihtsalt restoranikultuuri, vaid kasutatakse selle esteetiline märgisüsteem oskuslikult ära. Stsenaristid Seth Reiss ja Will Tracy on öelnud, et soovisid isiklikust klaustrofoobilisest restoranikogemusest ajendatud loos näidata nii tippkulinaaria imetlusväärset kui ka tobedat poolt, "maagiat ja ka häma".
Konsultandina palgati filmi juurde tippkokk Dominique Crenn, kelle San Francisco restoran on üks 143 hulgast maailmas, millele on osaks saanud kõrgeim tunnustus – kolm Michelini tärni. Crenn on muu hulgas öelnud, et mõistab Slowiku mõtteviisi ning kibestunud soovi oma kliente pealiskaudsuse pärast karistada.
Michelini tärnide (mille suunas limpsasid pikalt keelt ka Eesti tipud, kuni kaks sellist tänavu mais esmakordselt siiapoole Soome lahte jõudis) pahupooleks on metsik stress ja lõputu staatuse säilitamise püüdlus. On öeldud, et peakokale tähendab üks tärn üht magamata ööd nädalas, kaks tärni kaht ja kolm kolme.
Tippude seas on tavaline võitlus depressiooniga, alkoholism ja uimastite väärkasutamine, äkilised otsused tärn tagastada või karjääriga lõpparve teha. Vahel ka eluga, nagu otsustasid 2003. aastal Bernard Loiseau (kelle viis enesetapuni väidetavalt hirm kolmest tärnist ühe kaotamise ees) ning 2016. aastal Benoît Violier (tema restoran oli nimetatud maailma parimaks). Nõudliku ja kurnava maailma telgitagused on jõudnud viimasel ajal järjepanu ka ekraanile, näiteks mulluses ühe võttega filmitud põnevusdraamas "Keemispunkt" 2 või kiidetud tänavuses telesarjas "Karu" 3, mis toimetab küll kulinaarse hierarhia teises otsas.
"Menüüs" koondub omaenese ambitsioonidest, ekstsessidest ja traumadest hullunud täiuseiha kokku Slowikusse, keda Ralph Fiennes kehastab võluva pahelisusega. Paremat valikut on keeruline ette kujutada. Fiennes on piisavalt karismaatiline, et mõjuda ligitõmbavalt, kuid teinud mitmed karjääri meeldejäävamad sooritused kurjuse kehastusena, näiteks Harry Potteri filmide Voldemorti või "Schindleri nimekirja" 4 sadistliku sõjakurjategija Amon Göthina.
Hawthorne'i personali on kujutatud laitmatuseni drillitud sõjaväeosana. Rivistused ja kooris kuuldavale toodud hüüded paistavad kuuluvat pigem SS-laagri kui hubase õhtusöögi juurde. Ometi pole "Menüü" teravik suunatud ennekõike reaalsusest irdunud restoranile, vaid pigem nendele, kes sellist ökosüsteemi tolmeldada aitavad. Rohke süsimusta huumoriga vürtsitatud filmi teravmeelsemaid osi on mäng sellega, kui kaugele, üha võõristavamaks ja veidramaks suudetakse õhtusöögiga minna, ilma et keegi sekkuks või toimuvat kuidagi ebanormaalsekski peaks. See on kui kõverpeegel vägivallast tuimestatud, vaatemängusõltuvuses ja omaenese tarbimisele keskendunud ühiskonnast, mis on valmis omaenda heaolu nimel taluma külma kõhuga võõrast valu.
Mis puudutab tarbimise, sealhulgas söömisega seotud teemasid, siis kogu menüü rikkalikkuse juures ei jõuta isegi jätkusuutlikkuse või julmusevaba veganluseni. "Menüü" on siiski antropotsentristlik film, kuid vähemalt inimlike pahede osas läbinägelik ja terav. Tugevast näitlejaansamblist väärib eriti kiitust Nicholas Hoult Slowiku suurima fänni Tylerina, kelle sotsiopaatlik apaatia kõige muu kui toidu suhtes vastandub filmi moraalsele südametunnistusele Margoti näol (Anya Taylor-Joy).
Kõigi maitsvate detailide järel jookseb üha kõrgemale upitatud lati alt läbi "Menüü" lõppvaatus. Aforismi mõõdu on omandanud kirjeldus, kuidas söödi restoranis seitse käiku, ent kõht jäi ikkagi tühjaks, mistõttu osteti koduteel burger. Kõigi vaimukate kildude ja põnevate teemaarenduste juures ähvardab film taanduda justkui selle nalja peaaegu kahetunniseks variandiks, mistõttu jääb kõht pisut tühjaks ka "Menüü" vaatamise järel.
Teekond ise on õnneks piisavalt põnev, intrigeeriv ja intellektuaalselt stimuleeriv. Kõigile tumedatele toonidele ja õuduselementidele vaatamata on film kuratlikult naljakas, justkui Hollywoodi versioon Ruben Östlundi filmist "Kurbuse kolmnurk" 5. Ka Cannes'i peapreemia võitja võtmestseen leidis aset just piduliku õhtusöögi ajal. Ameeriklased on kahtlemata sirgjoonelisemad ja meelelahutuslikumad, ohverdades rootslase valmiduse lasta vaatajal pikalt ebamugavas ambivalentsuses marineerida. Ometi võib arvata – ja see on päris suur kompliment –, et Östlund võiks "Menüü" üle uhke olla.
1"Chef's Table", 2015-2019.
2"Boiling Point", Philip Barantini, 2021.
3"The Bear", Christopher Storer, 2022– …
4"Schindler's List", Steven Spielberg, 1993.
5"Triangle of Sadness", Ruben Östlund, 2022.
|
Arvustus. "Menüü": kelle hingekella süüakse
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toit on inimese põhivajadus, kütus, mis meid elus hoiab. Toit on ka osa identiteedist ja kultuurist, klassikuuluvuse väljendaja: kokkutooja, ühendaja, lahutaja. Korraga kohustus ja kunst, vajadus ja nauding, paratamatus ja looming, vahend ja eesmärk.
Olukord, kui suuresti erineb inimeste ja tervete ühiskondade suhe toiduga ning selle kättesaadavus, on lausa skisofreeniline. Spektri ühes otsas pole nälgajäämine enam midagi abstraktset ega seondu vaid kaugete lõunapoolkera riikidega: Ukrainas jätkuv sõda ühes ohtudega teraviljakaubandusele on toonud toiduainejulgeoleku teravalt ka jõuka Euroopa vaatevälja. Teises otsas asub maailm, mille märksõnaks on "fine dining", näitajaks Michelini tärn ja templiks hirmkallid tipprestoranid.
Ühte sellisesse eriti eksklusiivsesse asutusse "Menüüs" vaataja viiaksegi. Eraldatud väikesaare restoran Hawthorne on lihtsurelikule ligipääsmatu. Õhtusöögi eest tuleb välja käia neljakohaline summa, mis on võrreldav paljude perede terve kuu söögirahaga, ning sedagi vaid juhul, kui õnnestub pikas rikaste ja kuulsate ootejärjekorras üldse löögile saada. Raha ei lähe tuulde, sest elamus on seda väärt: ekstsentrilise peakoka Julian Slowiku (Ralph Fiennes) visiitkaardiks on mitmetunnised luksuslikud õhtusöögid, mille teema avaneb performatiivselt erinevate käikude kaudu.
Satiiri sihtmärgid on ses filmis külalised, kellel on õnnestunud pääseda ihaldatud õhtusöögile. Nende seas on hävitava hinnanguga rea restorane põrmustanud toidukriitik ühes talle pugeva toimetajaga, kelle sõnavara koosneb peamiselt peenutsevatest võõrsõnadest, kamp restorani omaniku sõpradest noori ärihaisid, kelle kuldvõtmeks on küsimus "Kas sa tead, kes ma olen?", edev, ent mandunud rämpsfilmitäht. Näeb püsikundest ettevõtjat ja enesekeskset gurmaani, keda huvitavad kokandusterminid palju rohkem kui kaaslase tunded.
Kõigil neist on jõuka ja särava pealispinna all midagi varjata, kuid veelgi enamat peidab endas Slowiku õhtusöök ise. Mida kõrgelennulisemaks kujunevad hõrgutised nii vormilt kui ka idee poolest, seda kummalisemaks muutuvad ka neid saatvad peakoka mõtisklused mälestustest, leivast, ambitsioonist, elust ja surmast. Ilmselt ei reeda eriti palju tõdemus, et ühel hetkel lendab trühvlipasta ventilaatorisse.
"Menüüs" on oskuslikult ära kasutatud toidupornograafia pildikeel. Just nii on ristitud kõiksugu kokandussaadetest, reklaamidest, reisikirjadest ja Instagrami-postitustest tuttav ilupildindus, mille eesmärk on roogade glamuurse, fetišistlikult ahvatleva ja lausa erutavana kujutamine. Käsi püsti, kes pole kunagi näinud kedagi kõrvallauas õiget nurka ja valgust otsimas, et oma peatsest kõhutäitest seda õiget pilti saada, või ise see pildistaja olnud. Roogade makroplaanid aitaski üles võtta David Gleb, ülipopulaarse kokandussarja "Peakoka laud" 1 looja.
Filmi tegevustik on liigendatud käikudega, mille kõrval ilmuvad ekraanile toitudes sisalduvad toorained – nüanss, millega lõpusirgel üksjagu loominguliselt lõbutsetakse. "Menüüs" ei pilata aga lihtsalt restoranikultuuri, vaid kasutatakse selle esteetiline märgisüsteem oskuslikult ära. Stsenaristid Seth Reiss ja Will Tracy on öelnud, et soovisid isiklikust klaustrofoobilisest restoranikogemusest ajendatud loos näidata nii tippkulinaaria imetlusväärset kui ka tobedat poolt, "maagiat ja ka häma".
Konsultandina palgati filmi juurde tippkokk Dominique Crenn, kelle San Francisco restoran on üks 143 hulgast maailmas, millele on osaks saanud kõrgeim tunnustus – kolm Michelini tärni. Crenn on muu hulgas öelnud, et mõistab Slowiku mõtteviisi ning kibestunud soovi oma kliente pealiskaudsuse pärast karistada.
Michelini tärnide (mille suunas limpsasid pikalt keelt ka Eesti tipud, kuni kaks sellist tänavu mais esmakordselt siiapoole Soome lahte jõudis) pahupooleks on metsik stress ja lõputu staatuse säilitamise püüdlus. On öeldud, et peakokale tähendab üks tärn üht magamata ööd nädalas, kaks tärni kaht ja kolm kolme.
Tippude seas on tavaline võitlus depressiooniga, alkoholism ja uimastite väärkasutamine, äkilised otsused tärn tagastada või karjääriga lõpparve teha. Vahel ka eluga, nagu otsustasid 2003. aastal Bernard Loiseau (kelle viis enesetapuni väidetavalt hirm kolmest tärnist ühe kaotamise ees) ning 2016. aastal Benoît Violier (tema restoran oli nimetatud maailma parimaks). Nõudliku ja kurnava maailma telgitagused on jõudnud viimasel ajal järjepanu ka ekraanile, näiteks mulluses ühe võttega filmitud põnevusdraamas "Keemispunkt" 2 või kiidetud tänavuses telesarjas "Karu" 3, mis toimetab küll kulinaarse hierarhia teises otsas.
"Menüüs" koondub omaenese ambitsioonidest, ekstsessidest ja traumadest hullunud täiuseiha kokku Slowikusse, keda Ralph Fiennes kehastab võluva pahelisusega. Paremat valikut on keeruline ette kujutada. Fiennes on piisavalt karismaatiline, et mõjuda ligitõmbavalt, kuid teinud mitmed karjääri meeldejäävamad sooritused kurjuse kehastusena, näiteks Harry Potteri filmide Voldemorti või "Schindleri nimekirja" 4 sadistliku sõjakurjategija Amon Göthina.
Hawthorne'i personali on kujutatud laitmatuseni drillitud sõjaväeosana. Rivistused ja kooris kuuldavale toodud hüüded paistavad kuuluvat pigem SS-laagri kui hubase õhtusöögi juurde. Ometi pole "Menüü" teravik suunatud ennekõike reaalsusest irdunud restoranile, vaid pigem nendele, kes sellist ökosüsteemi tolmeldada aitavad. Rohke süsimusta huumoriga vürtsitatud filmi teravmeelsemaid osi on mäng sellega, kui kaugele, üha võõristavamaks ja veidramaks suudetakse õhtusöögiga minna, ilma et keegi sekkuks või toimuvat kuidagi ebanormaalsekski peaks. See on kui kõverpeegel vägivallast tuimestatud, vaatemängusõltuvuses ja omaenese tarbimisele keskendunud ühiskonnast, mis on valmis omaenda heaolu nimel taluma külma kõhuga võõrast valu.
Mis puudutab tarbimise, sealhulgas söömisega seotud teemasid, siis kogu menüü rikkalikkuse juures ei jõuta isegi jätkusuutlikkuse või julmusevaba veganluseni. "Menüü" on siiski antropotsentristlik film, kuid vähemalt inimlike pahede osas läbinägelik ja terav. Tugevast näitlejaansamblist väärib eriti kiitust Nicholas Hoult Slowiku suurima fänni Tylerina, kelle sotsiopaatlik apaatia kõige muu kui toidu suhtes vastandub filmi moraalsele südametunnistusele Margoti näol (Anya Taylor-Joy).
Kõigi maitsvate detailide järel jookseb üha kõrgemale upitatud lati alt läbi "Menüü" lõppvaatus. Aforismi mõõdu on omandanud kirjeldus, kuidas söödi restoranis seitse käiku, ent kõht jäi ikkagi tühjaks, mistõttu osteti koduteel burger. Kõigi vaimukate kildude ja põnevate teemaarenduste juures ähvardab film taanduda justkui selle nalja peaaegu kahetunniseks variandiks, mistõttu jääb kõht pisut tühjaks ka "Menüü" vaatamise järel.
Teekond ise on õnneks piisavalt põnev, intrigeeriv ja intellektuaalselt stimuleeriv. Kõigile tumedatele toonidele ja õuduselementidele vaatamata on film kuratlikult naljakas, justkui Hollywoodi versioon Ruben Östlundi filmist "Kurbuse kolmnurk" 5. Ka Cannes'i peapreemia võitja võtmestseen leidis aset just piduliku õhtusöögi ajal. Ameeriklased on kahtlemata sirgjoonelisemad ja meelelahutuslikumad, ohverdades rootslase valmiduse lasta vaatajal pikalt ebamugavas ambivalentsuses marineerida. Ometi võib arvata – ja see on päris suur kompliment –, et Östlund võiks "Menüü" üle uhke olla.
1"Chef's Table", 2015-2019.
2"Boiling Point", Philip Barantini, 2021.
3"The Bear", Christopher Storer, 2022– …
4"Schindler's List", Steven Spielberg, 1993.
5"Triangle of Sadness", Ruben Östlund, 2022.
### Response:
Arvustus. "Menüü": kelle hingekella süüakse
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
"Ühest küljest võib seda võtta kui lugu kliimakatastroofi kohta: kui inimesed maa pealt lahkuvad, saab neist lumi ning kõik läheb jälle uuele ringile," sõnab Eik ja lisas, et ta kirjutas need sõnad möödunud aasta kõige tuisusemal päeval. "Lumi näis ilusa metafoorina igavikule, kuhu naaseme."
Eiki sõnul on "Pudedaks lumeks" taas üks oluline verstapost tema teel räppmuusikast eemale. "Taust tuli enne teksti, sundides mind mõtlema kui laulusõnade autor, mitte luuletaja. Nii mitmehäälset ja suursuguse kõlaga projekti pole ma ilmselt kunagi varem ette võtnud."
Uue singli heliloojaks on kitarrist Markus Nurmsaar, kes muuhulgas mängib näiteks Alika Milova bändis, taustu laulab Maria Kallastu ning trummidel on Harmo-Ron Kallaste, kes tegutseb ka Ingeri bändis ning ansamblis Arg Part. Loo on miksinud ja masterdanud José Diogo Neves, singli andis välja plaadifirma Tiks.
"Üldjuhul olen harjunud kirjutamise ajal rohkem ideid põrgatama ja korrektuure tegema, kuid selles koosseisus andis igaüks oma panuse ja lugu oligi valmis," kommenteeris Nurmsaar. Eik lisas, et hiljutiste singlite tuules on valmimas hulk demosid, kust leiab rohkesti uutmoodi koostöid.
Kuula lugu "Pudedaks lumeks":
|
Eik avaldas uue talvise loo "Pudedaks lumeks"
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ühest küljest võib seda võtta kui lugu kliimakatastroofi kohta: kui inimesed maa pealt lahkuvad, saab neist lumi ning kõik läheb jälle uuele ringile," sõnab Eik ja lisas, et ta kirjutas need sõnad möödunud aasta kõige tuisusemal päeval. "Lumi näis ilusa metafoorina igavikule, kuhu naaseme."
Eiki sõnul on "Pudedaks lumeks" taas üks oluline verstapost tema teel räppmuusikast eemale. "Taust tuli enne teksti, sundides mind mõtlema kui laulusõnade autor, mitte luuletaja. Nii mitmehäälset ja suursuguse kõlaga projekti pole ma ilmselt kunagi varem ette võtnud."
Uue singli heliloojaks on kitarrist Markus Nurmsaar, kes muuhulgas mängib näiteks Alika Milova bändis, taustu laulab Maria Kallastu ning trummidel on Harmo-Ron Kallaste, kes tegutseb ka Ingeri bändis ning ansamblis Arg Part. Loo on miksinud ja masterdanud José Diogo Neves, singli andis välja plaadifirma Tiks.
"Üldjuhul olen harjunud kirjutamise ajal rohkem ideid põrgatama ja korrektuure tegema, kuid selles koosseisus andis igaüks oma panuse ja lugu oligi valmis," kommenteeris Nurmsaar. Eik lisas, et hiljutiste singlite tuules on valmimas hulk demosid, kust leiab rohkesti uutmoodi koostöid.
Kuula lugu "Pudedaks lumeks":
### Response:
Eik avaldas uue talvise loo "Pudedaks lumeks"
|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
|
Raducanu uueks treeneriks on Sebastian Sachs, kes on varasemalt tegelenud ka endise maailma esinumbri Viktoria Azarenka, Belinda Bencici and Julia Gorgesiga. Sachs on ise alles 30-aastane.
Raducanul on pärast 2021. aasta USA lahtiste võitu olnud probleeme mitmete vigastustega ning Suurbritannia tennisist on maailma edetabelis langenud 76. kohale.
Vaid 20-aastast Raducanut viimati juhendanud Venemaa tennisetreener Dmitri Tursunov, kes on treeninud ka Eesti esireketit Anett Kontaveiti, ütles hiljem Raducanu kohta, et tema mäng oli "väga toores" ja samuti oli palju "punaseid lippe".
"Olen silmitsi seisnud üsna paljude raskustega. Minu kohta räägitakse nii palju asju, mis ei vasta tõele, kuid ma püüan mitte lasta sellel end mõjutada," ütles Raducanu.
|
Emma Raducanu vahetas 18 kuu jooksul viiendat korda treenerit
|
Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raducanu uueks treeneriks on Sebastian Sachs, kes on varasemalt tegelenud ka endise maailma esinumbri Viktoria Azarenka, Belinda Bencici and Julia Gorgesiga. Sachs on ise alles 30-aastane.
Raducanul on pärast 2021. aasta USA lahtiste võitu olnud probleeme mitmete vigastustega ning Suurbritannia tennisist on maailma edetabelis langenud 76. kohale.
Vaid 20-aastast Raducanut viimati juhendanud Venemaa tennisetreener Dmitri Tursunov, kes on treeninud ka Eesti esireketit Anett Kontaveiti, ütles hiljem Raducanu kohta, et tema mäng oli "väga toores" ja samuti oli palju "punaseid lippe".
"Olen silmitsi seisnud üsna paljude raskustega. Minu kohta räägitakse nii palju asju, mis ei vasta tõele, kuid ma püüan mitte lasta sellel end mõjutada," ütles Raducanu.
### Response:
Emma Raducanu vahetas 18 kuu jooksul viiendat korda treenerit
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.