Split (1)

train · 1.56M rows

text stringlengths 5k 186k	timestamp stringlengths 19 19	url stringlengths 14 1.55k	source stringclasses 1 value
Esimesed katsed erinevate riikide jalgpalliklubisid ühises võistluses näha tehti juba 19. sajandi lõpus, kuid kestva lahenduseni jõudmiseks kulus poolsada aastat. Otsustava abikäe ulatasid Wolverhampton Wanderers ja Stan Cullis. Euroopas tegid ühise võistlusega algust Austria-Ungari impeeriumi klubid, oma turniiri üritas ellu kutsuda nüüdseks rohkem teepakikestega kuulsust kogunud Sir Thomas Lipton. Esimese ilmasõja järel sündis Mitropa Cup, mida mängiti Kesk-Euroopa ja Itaalia klubide osalusel vahelduva eduga 1992. aastani. Suur majanduskriis ja järgnenud Teine maailmasõda tõmbasid aga jõuliselt pidurit ka Euroopa jalgpalli arengule. Teisel pool Atlandi ookeanit jätkati samal ajal mängimist ja mõlgutati samuti mõtteid kontinendi parima selgitamise üle. Kui Campeonato Sudamericano de Campeones ehk Lõuna-Ameerika meistrite meistrivõistlused 1948. aastal avalöögi said, pakkus see huvi ka eurooplastele. Värskelt päevalehena ilmuma hakanud Prantsusmaa väljaanne L'Equipe lennutas üle mere Jacques Ferrani, 28-aastase reporteri. Nähtu avaldas Ferranile sedavõrd muljet, et naastes marssis ta otsejoones peatoimetaja Gabriel Hanot' juurde. Ferran, Hanot ja sporditoimetaja Jacques de Rydwick viisid plaani riikide meistrite turniirist jalgpalli kõrgemate ninadeni, kuid esimese hooga nende idee läbi ei läinud. "Kuidas saab Euroopa, kes tahab olla kogu maailmast sammu ees, mitte korraldada turniiri, mille sarnast Lõuna-Ameerikas juba korraldatakse? Pidime eeskuju järgima," meenutas Ferran 2015. aastal Globo Esportele. Kui neid kõrgemates sfäärides kuulda ei võetud, oli agar kolmik valmis turniiri ise korraldama. L'Equipe'i direktorile Jacques Goddet'le oli idee juba maha müüdud, kuid päevalehe korraldatud suurturniiri maailm ei näinudki. Ootamatult andis tõuke Wolverhampton Wanderersi peatreener Stan Cullis, kelle omas ajas innovatiivne lähenemine - rõhuga suurepärasele füüsisele ja pika palli kiiresti ette viimisele - kergitas klubi loetud aastatega Briti saarte parimate hulka. Wolvesi legendaarsele Molineux' staadionile, mis on neile koduks olnud 1889. aastast tänase päevani, paigaldati ühena esimestest kogu maailmas valgustus. Et rahadega järjel püsida, peeti tulede all sõprusmänge meeskondadega kaugete maade tagant. Järjepanu langesid Wolverhamptonile Lõuna-Aafrika Vabariigi XI, Dortmundi Borussia, Valencia ja võimas Real Madrid, argentiinlaste Racing Club ja raudse eesriide tagant külla sõitnud Moskva Spartak. Kõigist varasematest mängudest tähtsam oli aga sõpruskohtumine Budapesti Honvediga, kelle ridades mängisid mitmed maailma vaimustanud Ungari koondislased eesotsas Ferenc Puskase ja Sandor Kocsisega. Koondisetasandil olid nad kahel aastal järjest inglasi alandanud, võites 6:3 ja 7:1, kuid Kesk-Inglismaal osati nende tulekuks valmistuda. "Stan Cullis käskis meil väljakut kasta ja siis muru rullida, kuigi vihma sadas ladinal," meenutas aastaid hiljem Daily Mailile Ron Atkinson, tuntud treener ja telenägu, kes toona 15-aastasena staadionihooldaja õpipoisiks oli. "Honved andis ühe puutega sööte ja läks 2:0 juhtima, aga peagi ei saanud nad enam palli kontrollida ja jäid [mudas] kinni." Lisaks väljakule võttis vett sisse ka nahast pall ja Wolvesi meeste füüsiline võimsus pääses maksvusele. 55 000 fänni Molineux'l ja tuhanded kodus televiisori ees - see oli üks esimesi vutimänge, mida BBC üle kandis - nägid, kuidas Honved kaotas 2:0 eduseisust 2:3. Täpselt nagu Ungari koondis pool aastat varem maailmameistrivõistluste finaalis. Kuigi Cullis ise väitis hiljem, ei ole neid sõnu lausunud, trükkis Briti meedia suurelt ajalukku neli sõna, mida treener väidetavalt kasutas. Champions of the World. Maailma parimad. Need sõnad olid otsustavaks sütitajaks L'Equipe'ile ja Hanot'le. "Enne kui kuulutame Wolverhampton Wanderersi maailma parimaks, laseme neil mängida Moskvas ja Budapestis. On ka teisi rahvusvaheliselt tuntud klubisid: AC Milan ja Real Madrid, kui nimetada kaks," kirjutas Hanot detsembris 1954, mõned päevad pärast mängu. "Klubide maailmameistrivõistlused või vähemalt Euroopa-sisene võistlus - suurem, olulisem ja väärikam kui Mitropa Cup ja originaalsem kui rahvuskoondiste võistlus - tuleb algatada." Kui veel mõned aastad varem jäi L'Equipe'i kolmik hätta õigete inimesteni jõudmisega, siis nüüd rääkisid Hanot, Ferran ja de Rydwick oma mõttest otse klubidele ja FIFA-le. Euroopa jalgpall oli samal ajal värskelt ühinenud UEFA nime alla ja märtsis 1955 toimunud kongressil said Hanot ja Ferran ideed tutvustada. Aprillis kutsuti kokku klubid, mais sai UEFA rohelise tule FIFA-lt. 21. juunil 1955 alustati järjekordset kohtumist Pariisis sõnadega: "Esimese punktina on selgeks saanud, et võistlust korraldab Euroopa alaliit ise." Juba 4. septembril kohtusid Lissaboni Sporting ja Belgradi Partizan turniiri ajaloo esimeses mängus. UEFA tunnustab Ferrani, kelle visandite põhjal pandi paika suur osa turniiri reeglitest, ja Hanot'd kui turniiri esiisasid. Sünnis peaosa etendanud Wolverhampton Wanderers on aga tõotatud maale jõudnud vaid kahel korral, küündides parimal juhul veerandfinaali. Maailma parimaks jäid nad vaid pealkirjades. Euroopa meistrite karikasarja nimega alustanud võistlus oli klubidele rahaliselt oluline ka toona, kuid nagu tänagi, oli vaat et tähtsamgi prestiiž. Puskase ja Alfredo Di Stefano Real Madrid, Eusebiost inspireeritud Benfica, Johan Cruyffi ja Amsterdami Ajaxi totaalne jalgpall, Beckenbaueri ja Mülleri Bayerni tänaseni viimane kübaratrikk, inglaste kuldaastad - pea kõik Meistrite karikasarja võitjad on end ühel või teisel viisil ajalukku kirjutanud. 20. sajandi lõpus jõudis maailm aga teelahkmele. Suured impeeriumid hakkasid mõranema, maailmapilt muutuma. 1990. aastate algus ei olnud revolutsiooniline vaid riigikordade jaoks - inglased sünnitasid Premier League'i, UEFA aga Meistrite liiga. Briti helilooja Tony Britten kirjutas ilmselt maailma tuntuima meloodia, mida ei olnud võimalik osta - Meistrite liiga hümni. Meistrite karikasarjale sai väidetavalt saatuslikuks üks 1987. aasta septembriõhtu. Esimeses ringis loositi vastamisi Real Madrid ja Diego Maradonaga Napoli - äsja AC Milani omandanud Silvio Berlusconile ei mahtunud aga pähe, miks peab üks turniiri suurtest tõmbenumbritest juba sügisel kotid pakkima. Ta tahtis näha parimaid nädalast nädalasse mõõtu võtmas. Berlusconi nägemuses oli jalgpall vaatemäng, mille kõrgemad pead ei olnud turundusega piisavalt vaeva näinud, ja ta võttis oma südameasjaks seda muuta. Idee superliigast ei olnud midagi uut, kuid Berlusconi järjepidevus ja mõjukus panid ka UEFA tööle. Paari aastaga sündis Meistrite liiga, kus meeskonnad võtsid mõõtu ka alagruppides. Järgmised 25 aastat on suurtest teinud veel suuremad. Nõudmised on üha kasvanud - sajandivahetuse paiku lubati Meistrite liigasse tippliigade teised kohad, nüüd aga võib ühest riigist osaleda juba kuni viis võistkonda. Ometi on Meistrite liiga finaalist saanud maailmas enim vaadatud iga-aastane spordisündmus, mäng, milles osalemisest unistavad mitte ainult väikesed poisid, vaid ka paljud profijalgpallurid. Kui Globo Esporte 2015. aastal Jacques Ferraniga rääkis, tõdes vanahärra, et tema teine suur kingitus jalgpallimaailmale - Ballon d'Or - võiks "pigem mitte eksisteerida". Võib aga uskuda, et kui 6. märtsil kohtuvad Ferrani kodulinnas PSG ja Real Madrid, vaatab temagi huviga. Kahe riigi meistrid selgitavad parema, nagu Ferran algselt soovis. Minu teada algatas Ballon d'Or'i ajakiri nimega France Football. Aga võibolla on see L'Equipe'i alaleht, seda ma enam ei tea.			OSCAR-2019
KiVa programmiga liitunud koolide 1.-6. klassi õpilaste hulgas viiakse igal kevadel läbi õpilasküsitlus. Küsitluse eesmärk on kaardistada õpilaste kogemusi seoses kiusamise, koolis oleva suhete kliima ja KiVa programmi kasutamisega. Kokkuvõte keskendub õpilaste kogemustele kiusamisega, täpsemalt teisi kiusanud, kiusamise all kannatanud, küberkiusamise ning keha ja seksuaalsust puudutavate ebameeldivate kogemuste osaks saanud õpilaste protsentidele. Kiusamisvaba Kooli poole on viimastel kuudel tulnud mitmeid pöördumisi abi- ja koolituspalvetega. Meid kutsutakse koolitama nii õpetajaid kui lapsevanemaid koolides, aga pöörduvad ka ettevõtted, kes oma kollektiivi (ja lapsevanematest töötajate) teadlikkust soovivad tõsta. Kuna koolitamise aeg on tavaliselt üsna napp ja, olgem ausad, kiusamisest ja selle vastu võitlemisest võib teha mitmepäevaseid koolitusi, oleme püüdnud leida üles need kõige olulisemad küsimused, millest esmalt pihta hakata. Selleks sai tehtud ka käesolev küsitlus. Küsitluse eesmärk oli kaardistada lapsevanemate ja õpetajate vajadusi kiusamise vähendamiseks oluliste teadmiste ja oskuste osas. Küsitlusest saadud tulemused aitavad Kiusamisvaba Kooli meeskonnal arendada vajalikke info- ja koolitusmaterjale. Küsitlus toimus 17.-30. oktoobril 2018 Facebooki keskkonnas. Küsitlusele vastas 99 lapsevanemat ja 24 õpetajat. Palusime vastajal esmalt märkida oma rolli (lapsevanem või õpetaja) ja valida seejärel etteantud loendist just tema jaoks kõige olulisemad vajadused. Lisaks oli võimalik valida varianti „muu“ koos täpsustava kommentaariga ning vabas vormis oma mõtteid ja küsimusi jagada. Tulemustest selgus, et oma olemasolevaid teadmisi hindas piisavaks vaid 3 lapsevanemat ja 1 õpetaja (joonised 1 ja 2). Lapsevanemate jaoks on kõige olulisemad teadmised ja oskused oma lapse aitamiseks, kui ta on seotud kiusamisega, kuidas kasvatada oma last nii, et ennetada kiusamise ohvriks või kiusajaks sattumise riski. Üle poolte vastanud vanematest vajab ka rohkem teadmisi ja oskusi sellest, kuidas teha koostööd oma lapse õpetajaga kiusamise tõhusaks peatamiseks (joonis 1). Sama soov tuleb ka õpetajatelt: tervelt kolmveerand vastanud õpetajatest soovib paremaid teadmisi ja oskusi koostööks lapsevanematega kiusamise peatamisel (joonis 2). Enamik vastanud õpetajatest tunneb veel vajadust juhtumi kohapeal peatamise ja lahendamise oskuste järele ning soovivad õpetajad teada, kuidas paremini aidata kiusamisega seotud õpilasi ja kuidas oma tegevusega kahju suurendamist ära hoida. Tuntakse huvi ka üldise ennetuse vastu. Suhteliselt vähem lapsevanemaid ja õpetajaid soovib rohkem teada kiusamise olemuse ja märkamise kohta. Võimalik, et teadlikkus kiusamise olemusest on juba enamuse vastajate arvates piisavalt hea. Kommentaarides sooviti lapsevanemate poolt, et koolist antaks kiirelt infot väiksemagi probleemi korral, et sel poleks võimalik suureks paisuda. Küsiti ka, kuidas kaitsta enda last, kui kiusajaks on õpetaja. Sooviti, et õpetajad aktsepteeriksid laste erinevusi, ei mõistaks kohe hukka, ei sildistaks, ei eeldaks, et kõik lapsed käituvad ühtemoodi. Oodati mõistvat suhtumist kiusajasse ja tema peresse – ka kiusajaga tuleks tegeleda, teda aidata, mitte avalikult hukka mõista. Tõepoolest on õppida palju nii lapsevanematel kui õpetajatel! Julgustame mõlemaid avatud ja toetavale koostööle, sest nii saame aidata laste muresid kõige paremini lahendada. Kui lapsevanemale tundub, et lapse enda õpetaja mingil põhjusel ei oska/saa kiusamise muret tõhusalt lahendatud, siis KiVa-koolides võib julgelt otse ka KiVa-tiimi poole pöörduda (kontaktid peaks lapsevanematele kättesaadavad olema ja kui ei ole, võib ka meie poole pöörduda, saame aidata). Tunti huvi, kuidas suhtuda sellesse, kui täiskasvanud käivad koolides lastele oma kiusamise lugusid rääkimas. Kogemuste kuulamine võib olla väga positiivne, aga ka väga riskantne õppimise kogemus. Kiusamise korral on iga lugu väga erinev ja toimetuleku viisid samuti. Kutsudes täiskasvanuid rääkima, on väga oluline teada, millise sõnumi lapsed sellelt esinejalt saavad ja kuidas see võiks nende suhtumisi kujundada. Kutsume siinkohal üles ettevaatlikkusele ja kindlasti tasub rääkijatel end eelnevalt spetsialisti abiga ettevalmistada. Ka siin saaksime appi tulla. Suur tänu kõigile vastajatele! Saame teie toel välja töötada veelgi paremaid õppimisvõimalusi. Juba praegu leiate aga mitmeid toetavaid materjale meie kodulehelt www.kiusamisvaba.ee. Kindlasti soovitame tutvuda KiVa programmi „Miniõpikuga lapsevanematele“. Aktiivsed ja eesrindlikud õpetajad seisavad tihti valikute ees: programme ja põnevaid ettevõtmisi on palju, aga mida ja kuidas ikkagi õpilaste heaolule mõeldes valida? Ja kuidas selle kõige juures ise õpetajana ellu jääda? Nii olemegi märganud, et koolides, kus on paralleelselt KiVa ja VEPA programmid, tekib küsimusi, kas neid ikka võib (ja jõuab) koos kasutada. VEPA on tõhus ennetusprogramm, mis arendab õpilaste enesejuhtimise oskust ja keskendumisvõimet, vähendab vaimse tervisega seotud riske ning aitab tulevikus ennetada erinevate sõltuvusainete tarvitamist ja õigusrikkumisi. KiVa on tõhusaim just kiusamise ennetamiseks ja vähendamiseks, keskendudes õpilase enese- ja teiste (tunnete) analüüsimisele, grupi surve ja kiusamiskäitumise mõistmisele ja sekkumisoskuste õppimisele. Mõlemad programmid võivad olla koolis paralleelselt kasutusel ning et see kõik oleks edukas ja jätkusuutlik, anname mõned soovitused: Kui kool on alustanud ühe või teise programmiga, võiks see olla kasutusel 2-3 aastat, enne kui kool otsustab võtta juurde järgmise. Kui kool kasutab näiteks VEPAt ja KiVa paralleelselt, võiks väiksema kogemusega VEPA- või KiVa-rakendajad uue programmiga alustada järk-järgult, varem kasutusse võetud programmi unarusse jätmata. See on hea selleks, et ühe programmiga saavutatud tulemused püsiksid ja samas ei jääks õpetaja maha uuest olulisest rongist, millele teised kolleegid on astunud. Vajadusel küsige kindlasti nõu ja abi VEPA ja KiVa organisatsioonidelt! VEPAt saab rakendada kogu koolikeskkonnas ja väljaspool läbivalt, KiVa ennetusmoodul keskendub aga just 1.-6. klassides konkreetsetele väärtuskasvatus- ja sekkumisoskuste tundidele, mida viib klassijuhataja läbi umbes 2 korda kuus. Seega kumbki programm ei sunni teisest loobuma, vaid VEPA elemente saab – ja võikski! – edukalt rakendada ka KiVa-tundides, VEPA mängu võib aga julgelt haarata uusi teadmisi, oskusi ja kokkuleppeid KiVa-tundidest! VEPA õpetajate põhitööriistaks on visiooniplakat, mis kirjeldab, mida õpilased tahavad näha, kuulda, teha ja tunda rohkem ning mida vähem. KiVa tundides õpitakse mõistma, mis on turvaline, mis ebaturvaline; miks kiusamine tekib ja millisel viisil seda ise vähendada – see kõik annab võimaluse näiteks VEPA visiooniplakati regulaarseks värskendamiseks. Nt võivad õpilased plakati peale kirjutada, et nad tahavad “näha rohkem julgust”, et kaaslased kiusamisse sekkuksid, või “tunda vähem tõrjutust”, et kaudse kiusamise viise jääks klassis (veel) vähemaks. Nii KiVa kui VEPA on tõenduspõhised ennetusprogrammid. Mõlemal on oma fookus, omad edutegurid. Mõlemad programmid on toimivad ja tõhusad, kui neid kasutada jär-je-pi-de-valt! Kiusamise ennetamine ja vähendamine koolis eeldab terve koolipere ühist tööd. Hea meeskonnatöö toetub kolmele jalale: efektiivsus- või toimivustunne – meie tegevusel on tähendus ja tulemus, oleme edukad ja efektiivsed. Juhul, kui usaldus meeskonnaliikmete vahel on vähene, kujunevad varem või hiljem välja nn keerulised tüübid, kellest teised ei saa hästi aru ja kellega on keeruline suhelda. Kiiremini võib see tekkida hajameeskondades, kus distantsid inimeste vahel ongi suuremad ja seetõttu tuntakse üksteist vähem. Kui me inimest ei tunne, täidame teadmatuse mõistmatusega ja „keeruline“ tüüp muutub järjest keerulisemaks. Kui ühtsustundest on vajaka, võib juhtuda, et tiimiliikmed ajavad erinevat asja, sest eesmärk ei ole selge või tõlgendab igaüks seda isemoodi. Meeskonnaliikmete erinevad vajadused saavad järjest suurema kaalu ja seetõttu on lihtne tekkima ka ebaõiglustunne, miks keegi võib nt koosolekult puududa, aga mina pean osalema. Kui meeskond ei tunne, et nende tegevus on tulemuslik ja efektiivne, võtab maad lootusetus, mis tihtipeale avaldub väsimusena. Kõige rohkem väljendub see madalale motivatsioonile viitavates märkides – ei jõua, ei märka, ei ütle, sest vahet ei ole, kas ma teen või ei tee. See juhtub, kui meeskonnaliikmetel on keeruline näha oma isikliku töö mõju lõpptulemusele või on eesmärk nii suur ja kaugel, et selle poole püüdlemine tundub ebarealistlik. Usaldust aitab tekitada üksteise tundmaõppimine ning koos aja veetmine, nt ühisüritustel. Oluline on ka väljendada ootusi üksteise suhtes ja leppida kokku selgetes rollides. Ühtsustunne tekib, kui tiimiliikmetel on ühine eesmärk ja arusaam, kuidas selles suunas liikuda. Ka selged kokkulepped ja ühiselt paika pandud reeglid aitavad luua ühtsustunnet. Efektiivsustunnet aitavad luua selged mõõdikud ja see, kui juht märkab ja tunnustab oma meeskonnaliikmete panust. Oluline on tähelepanu pöörata aga ka töödistsipliinile. Kehtestavad selged käitumisreeglid, nt kohalolek, diskussiooni avatus, konfidentsiaalsus, orienteeritus tulemustele, konstruktiivne konfronteerumine ja panus;			OSCAR-2019
Kliendid, koostööpartnerid ja teised asutused võivad teha või pakkuda ametnikele ja asutustele soodustusi. See võib luua olukorra, kus soodustuse vastuvõtmine võib osutuda õigusvastaseks või seada kahtluse alla ametniku tegevuse erapooletuse ja seaduslikkuse. Enne soodustuse vastuvõtmist tuleb selgitada, kas soodustuse pakkuja on asutuse potentsiaalne lepingupartner, järelevalvealune või seotud asutuse või ametniku poolt tehtava või tehtud otsuse või toiminguga. Neil juhtudel on eetikanormidega vastuollu minek tõenäolisem ja soodustuse vastuvõtmise riske tuleb eelnevalt väga hoolikalt kaaluda. Ametnikul tuleb vältida soodustusi, mis seavad tema erapooletuse kasvõi näiliselt küsitavuse alla. Korruptsioonivastane seadus (KVS) paneb ametiisikule kohustuse keelduda korruptiivsest soodustusest ning toob välja, et korruptiivseks ei loeta soodustust, mis ei ole seostatav ametikohustusega või mida saab üheselt mõista tavapärase viisakusavaldusena. - kõikidele klientidele kättesaadavaid ostu- vm soodustusi, sh selliseid, mis ei ole seotud ametikohustustega, aga on edastatud läbi tööandja. - tähtpäevade (nt jõulude) puhul tehtavaid viisakuskingitusi (näiteks kruus, sall, lips, kommikarp, foto) mõnelt teiselt avaliku sektori asutuselt või koostööpartnerilt; - Kas tööalane koostööpartner või kolmas isik on tööga seotud kingituse saatnud ametniku kodusele aadressile või edastanud kolmanda isiku kaudu (peamiselt eesmärgiga varjata isiklikku kontakti)? Kui vastasid mõnele küsimusele jaatavalt, siis võib see olla ohumärgiks ja olukorda tuleb põhjalikumalt analüüsida enne soodustuse vastuvõtmist. Kui soodustuse vastuvõtmine ei ole kooskõlas ametnikueetikaga, siis tuleb selle vastuvõtmisest keelduda. Kui ametnik hindas ametikohustusega seostatava soodustuse lubatavaks ning võttis selle vastu, siis tuleb sellest asutust teavitada. Teavitamise viisi ja vormi otsustab asutus. Praktikas tuleb ette olukordi, kus seoses teenistuskohustuste täitmisega kutsuvad asutused, kliendid, koostööpartnerid või muud isikud ametnikku mõnele üritusele (uue hoone avamine, lõuna, koolitus, kontsert vms). Ürituse kutse vastuvõtmine ja sellel osalemine võib sisaldada endas mitmeid eetilisi küsitavusi ja seda eelkõige juhtudel, kui ürituse eest tasub kutsuja, mitte tööandja. - hinnata, kas osalemine on lähtuvalt teenistusülesannete täitmisest ja isiku ametipositsioonist kohane, vajalik ja eesmärgipärane; - hinnata ürituse toimumise kohta ja kutsuja võimalikku eesmärki (eriti, kui kutsuja soovib tasuda kõik osalemisega seotud kulud); - võimalusel välja selgitada, kas ja milliseid muid soodustusi üritusega kaasneb ja arutada vajadusel need eelnevalt vahetu juhiga läbi. Eetilisi vastuolusid võib esineda ka välislähetuse korral, kus ametnik ise soovib enne ametlikku välislähetuse algust ürituse toimumise kohta minna või sealt hiljem naasta. - ametnik tasub ise kõik täiendavad kulud, mis on sellega seotud (nt täiendav ööbimine, kindlustus, kallim pilet jm); - ametniku lähetusest naasmise korral tööandja poolt vormistatud lähetuse aja sees tasub tagasisõidupileti eest tööandja. Kui ametnik jääb lähetusel olles puhkusele, siis tuleb puhkuse või puhkepäeva puhul ametnikul tagasisõidupilet üldjuhul ise tasuda. Asutuste kodulehtedel peaks olema olemas info kingituste ja soodustuste vastu võtmise põhimõtete kohta, millele saaks alati vajadusel viidata. Teenistusülesannete täitmisega seotud kingituste ja soodustuste hea tava kohta saad pikemalt lugeda SIIT. Menüüpunkti „Arvestus" avalehel „Nõuete ülevaade" olev info on jagatud kolme plokki: „Nõuete ja kohustuste saldod", „Ettemaksukontod" ning eraldi tabelitena „Nõuded Maksu- ja Tolliameti ees" ja „Nõuded teiste asutuste ees". - tasumistähtpäev saabunud – siin on näidatud Maksu- ja Tolliameti ning teiste asutuste nõuded, mille tasumistähtpäev on täna või minevikus; - tasumistähtpäev tulevikus – siin on toodud Maksu- ja Tolliameti ning teiste asutuste nõuded, mille tasumistähtpäev on tulevikus; Nõudeid, mille tasumistähtpäev on saabunud või tulevikus ja arvestuslikku intressi saate maksta nupu „Maksma" alt. Riigilõive ja tagatisi saate maksta, kui lähete lingi „Riigilõivud ja tagatised" kaudu nõuete loetelu lehele. Kohtutäiturite arestid, vaidlustatud nõuded ja tasumisgraafikus olevad nõuded kuvatakse samuti selles plokis, kuid nende summa ei sisaldu nõuete ja kohustuste saldo real olevas summas. Ettemaksukontode toiminguid (sissetulekud ja väljaminekud) ning saldosid näete menüüpunktides „Ettemaksukontode väljavõtted" ning „Ettemaksukontode saldod". Nõuded Maksu- ja Tolliameti ees on näidatud lehel tabelina. Kui teil on nõudeid ka teiste asutuste (nt kohtud, prokuratuur jne) ees, siis need on eraldi tabelis „Nõuded teiste asutuste ees". Nõuete, nõuete toimingute ja ettemaksukontode väljavõtete otsingute tulemused kuvatakse lehel vaikimisi 10 rea kaupa. Ridade arvu lehel saate suurendada kuni 100 reani. Kõiki otsingutulemusi saate alla laadida CSV-failina. Lehel „Maksmine" näete oma maksukohustuse summat ning saate selle kohe tasuda. Kui on tarvis maksta ka intressi ja/või tuleviku tasumistähtpäevaga nõudeid ja/või solidaarseid nõudeid, siis need on näidatud eraldi ridadel ja saate soovi korral samuti sellel lehel makstavasse summasse kaasata. Summa arvestab programm vastavalt Teie tehtud valikule automaatselt. Maksu tasumisel saate valida, kas kasutate ettemaksukontol olevat vaba raha või kannate soovitud summa ettemaksukontole pangakontolt. Samuti saate maksta osa raha ettemaksukontolt ja ülejäänud osa kanda pangakontolt. Lehel „Viitenumbriga nõude maksmine" on võimalik maksta nõudeid, mille tasumise aluseks dokumendil on viitenumber (nt ajatamise otsused, tollideklaratsioonid, intressinõuded, maksuotsused jne), samuti riigilõive ja tagatisi. Tasuda saab samuti kas ettemaksukontolt, kui seal on vaba raha, või pangakontolt.			OSCAR-2019
Lisaks autojuhtidele võivad robinal kukkunud nafta hinna peale rõõmust käsi hõõruda ka investorid, kel on nüüd märksa soodsam osta energiafirmade aktsiaid. Võimalusi kasu lõigata on aga teisigi. Hinnalangus tuleneb osalt sellest, et Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) on keeldunud toodangut kärpimast ja USA toodab naftat enam kui 30 aasta suurimas mahus. USA börsi energiasektori indeks on aastaga kukkunud 2% 617,99 punktini. Veel suvel liikus indeks 720 punkti tasemel. Samal ajal oon üldindeks S&P 500 mulluse novembri algusega võrreldes 14% kerkinud. Nafta hinna tõusule kui ka langusele on võimalik panustada mitme börsil kaubeldava fondi ehk ETFi kaudu nii Euroopa kui ka USA turul. Kui usud, et nafta hind peagi kerkib, siis võiks kaaluda dollaripõhist United States Oili (USO). Need, kes arvavad, et nafta hind jätkab kukkumist, saavad oma nägemuse kõige lihtsama vaevaga rahaks teha ProShares UltraShort Bloomberg Crude Oili (SCO) ETFi soetades. Fond panustab kahekordse võimendusega toornafta hinna langusele ja on viimase kuuga rallinud üle 30%. Populaarseimad fondid. Danske Bank Marketsi juhataja kohusetäitja Rainer Änilase sõnul on Euroopas üks populaarsemaid CRUDi sümboli all kauplev Teucrium WTI Crude Oili ETF, mis koosneb WTI futuurilepingutest. Änilane lisas, et naftasektori heale või kehvemale käekäigule saab panustada ka energiasektoriETFide kaudu. Esimesel juhul investeerivad need sektori aktsiatesse ja teisel juhul panustavad tulevikutehingute kaudu aktsiate langusele. Üks aktiivsemalt kaubeldavaid fonde on Änilase kinnitusel USA energiasektori ETF, mis sisaldab kõiki suuremaid naftafirmasid ja kannab kauplemislühendit XLE. Võimalust sektori tõusust kasu lõigata pakub aga SPDR S&P Oil & Gas Explor & Prodtn ETF (XOP). Veel üks võimalus on investeerida mõnda piirkonda, mis võidab oluliselt nafta hinna tõusust. Kui pank ei võimalda soovitud aktsiaid osta, tasub soovist teada anda oma maaklerile, kes selle võimalusel ostunimekirja lisab. Milline investeerimisotsus ka poleks, igal juhul tuleb meeles pidada, et naftatootjate aktsiad on käsikäes nafta hinnaga kukkunud juba 20–50% ja ettevõtete järgmiste kvartalite prognoosid pole just uhkeimate killast. USA 500 suurima ettevõtte hinnaliikumisi kajastavas S&P 500 aktsiaindeksis tegi just energiasektor läinud kvartalis kehvima etteaste. Väikeinvestor Mikk Talpsepp nentis, et nafta hinna langusel kannatavad kõige enam naftakompaniid ja praeguste hindade juures võib laias laastus arvestada, et nafta hinna 10protsendiline langus vähendab kasumit ligemale 20% jagu. Ta leidis, et edasise kukkumisega saavad tugeva löögi ka nende riikide eelarved, mis on suured nafta eksportijad. Näiteks Venemaa, mille ekspordist moodustavad nafta ja gaas umbes 68% – idanaabri riigieelarvest annab nafta ja maagaasi müük ja sellega seonduvad maksud 50%, seega nafta hinna langusel 20% on eelarve võrreldes kuludega ligi 10% sügavuses puudujäägis. Kõik sõltub hinnast. Talpsepp rõhutas, et kui vaadata nafta hinda kümne ja enama aasta lõikes, võib tunduda, et hind 80 dollari peal barreli eest on kõrge, kui aga võrrelda hinda näiteks 2008. aasta tipptaseme 145 dollariga, on hind madal. “Siin on küsimus paljuski selles, mida teeb globaalne majandus,” selgitas ta. “Kuna minu prognoos lähima aasta suhtes ei näe ette, et globaalne majandus peaks jahtuma, siis kohvipaksu pealt prognoosides arvaks, et nafta hind pigem jätkab tõusu, kuni globaalne majandus jahtuma hakkab.” Nõnda võib tema hinnangul praegu langeva nafta hinna põhjal näha naftakompaniide aktsiatele ostuvõimalust, kuid tasub arvestada, et kui nafta hind langeb, siis kasumid kannatavad oluliselt suuremas proportsioonis kui nafta hinnalangus ja vastupidi. Langev nafta hind on aga hea ka transpordiettevõtetele, kus kütusekulu on arvestatav, nagu näiteks lennundusele ja meretranspordile. Seega võidaks sellest isegi kodune Tallink. Hinnasurve jätkub. Änilane ennustas, et nafta hind püsib jätkuvalt surve all. Seetõttu on näiteks kildanafta ja naftaliivaga seotud ettevõtted selgelt riskantsed investeeringud. Samuti sobivad Änilase kinnitusel pigem külmema närviga investoritele naftamaardlate teenindajad, millel on portfellis just kõrge tootmishinnaga maardlad. Siiski ei maksaks Talpsepa hinnangul nafta hinna langusest esialgu liiga suuri järeldusi teha – kui hind jätkab langemist, siis on sellest nii võitjaid kui ka kaotajaid, ning säärased muutused võivad tuua nii häid kui ka halbu üllatusi, sõltuvalt ettevõttest ja piirkonnast. “Prognoose hakatakse ümber tegema siis, kui nafta hind on mõnda aega olnud oodatust erinev, seega investoril tasub seda silmas pidada, et ei tuleks halbu üllatusi,” toonitas ta. Samal ajal kui naftaeksportijad on sunnitud kukkunud hindade tõttu püksirihma pingutama, võidavad langenud hindadelt naftat importivad riigid nagu Eesti, kus tarbijatele jääb muudeks kulutusteks rohkem raha kätte. Kui veel sel suvel püsis Brenti toornafta hind maailmaturul stabiilselt 110 dollari lähistel barrelist, siis alates juunist on see kukkunud juba ligemale 30%. Kahtlemata seisab kaotajate hordide esirivis üks maailma suurimaid naftaeksportijaid Venetsueela, kes oli juba enne hindade langemist omadega ummikus. Veel läinud nädalal kutsus riigi välisminister Rafael Ramirez kokku OPECi erakorralise koosoleku, hoidmaks hindu ülevalpool 100 dollarit. Mõnedel andmetel vajab valitsus oma ulatuslike sotsiaalprogrammide elushoidmiseks, et nafta hind püsiks ülevalpool 120 dollari piiri. Riik seisab silmitsi ka meeletu inflatsiooniga, mis küünib praegu üle 50% ja millele on hoogu andnud valuutakontroll. Venemaa. Nii nagu Venetsueela, nii jälgib ka Venemaa naftaturgu suure hoolega. Ja on ka põhjust, sest juba ühe dollari suurune toornafta hinnalangus tähendab idanaabrile 2 miljardi dollari suurust kaotust. Bloombergi andmetel teenis Venemaa naftaekspordilt viimati sama vähe 4 aastat tagasi. Veel läinud kuul langetas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Venemaa tänavust kasvuprognoosi varasema 1% pealt 0,5%le ja riikliku panga Sberbanki teatel peab eelarve tasakaalus püsimiseks nafta maksma vähemalt 104 dollarit barrelist. Maailma suurim naftaeksportija ja OPECi mõjuvõimsaim liige Saudi-Araabia võiks Venemaa ja Venetsueela lihtsa vaevaga hädast välja päästa ja oma toodangut piirata aga vähemalt seni selleks ülemäära lootust pole antud. Analüütikud pakuvad selleks kahte põhjust: odava pakkumisega püütakse ennast kehtestada teiste OPECi tootjate seas ja avaldada survet USA kildagaasitööstusele, mis toob energiahindasid allapoole ja on naftatootmisest oluliselt odavam. Teisalt mitmete analüütikute hinnangul USA tarbija aga pigem võidab hinnasõjast. Kuigi Saudi-Araabia jaoks võiks nafta maksta pikas perspektiivis 85 dollari ringis on riigil 700 miljardi dollari eest reserve ja riik võib madalaid hindu taluda pikka aega. Märkimisväärsed välisvaluutareservid on ka Araabia Ühendemiraatidel ja Kuveidil ja nemadki võivad odamale hinnatasemele pikalt vastu panna. OPECi riikidest on Iraanil, Iraagil ja Nigeerial rahvastiku arv suurem ja neil on hindadega manööverdamiseks oluliselt vähem ruumi. Euroopa ja Hiina rõõmustavad. Euroopas ja Aasias asjad nõnda mustvalged ei ole. Kui madala inflatsiooni ja majandusseisakuga maadlev Euroopa ja üha aeglustuva kasvuga Hiina võtavad hinnasula avasüli vastu, siis näiteks Jaapani jaoks on kukkunud hinnas hea kõrval ka halba. Pea kogu oma naftast importiva Jaapani inflatsiooni on aidanud üles suruda justnimelt krõbedad energiahinnad ja see on olnud peaministri Shinzo Abe võtmestrateegiaid deflatsiooniga võitlemiseks. India impordib 75% oma naftast ja analüütikute hinnangul vähendavad langevad naftahinnad riigi jooksevkonto puudujääki.			OSCAR-2019
Ise ka ei usu, aga saangi üles pandud juba teise postituse tänase päeva jooksul. Praegune aastaaeg sobib mulle ikka oluliselt paremini, kui pime ja külm talv – energiat on kordades rohkem ja nädalavahetus on äärmiselt mõnus olnud. Ja nüüd toidu juurde – see on küll üks dessert, kus pole millegagi kokku hoitud. Luksuslik vaht krõbedates korvikestes serveeritud ohtra marja- ja rabarberikuhjaga. Enamasti saan kõigi oma kookide ja magustoitude kohta südamerahuga öelda, et neid sobib ka hommikusöögi asemel süüa. Selle retsepti puhul see kohe kindlasti ei kehti, sest ka Vana Tallinnaga ei ole siin sugugi kokku hoitud 🙂 Isu rahuldamiseks piisas mulle täpselt ühest väikesest korvikesest, mis tähendab ainult seda, et head kraami jätkub kauemaks. Et kõik ausalt ja algusest peale ära rääkida, siis ühel ilusal reedesel kevadpäeval sain Liviko käest toreda paki. Ma muidu siin sellest ilmselt juttu ei teeks, aga see oli tõeliselt nutikas turundus ja väärib kiidusõnu. Mulle meeldib, kui mõeldakse kastist välja ja see pakike oli tõeliselt äge. Piimamannergu seest vaatas mulle esimesena otsa banaan, lisaks kõik muu, mis ühe mõnusa kokteili meisterdamiseks vajalik. Vana Tallinna likööriga on mul hunnikutes mälestusi, mis enamasti seostuvad Saksamaa, Hansapäevade, suve ja peavalguga. Ma olen seda elu jooksul ilmselt päris mitu liitrit ära joonud, aga tõele au andes mu ostukorvi see pigem ei rändaks. Ikka väga kleepekas ja magus jook on. Seda suurem oli minu üllatus, kui mannergust leitud jogurti-kooreliköör lausa päris mõnus (ja praeguseks otsas) oli. Laupäeval sattusime kodus pokkerit mängima ja selle kõrvale proovisime ka kaasasolnud retsepti järgi kokku suristatud kokteili, mis muide oli äärmiselt värskendav ja mõnus – ingver sobib siia sisse väga hästi! (Pokkeris võitsin ka, seega kokkuvõttes igati õnnestunud õhtu!) Aga olgu, mis ma siin ikka alkoholi tarvitamisele ärgitan – jooge ikka pigem vähem, kui rohkem, onju. Mul oli sellest liköörist kohe ilmtingimata vaja mingi magustoit teha. Tegemist on jogurtilikööriga, seega tundus äärmiselt mõistlik magustoidus ka lisaks jogurtit kasutada. Kuna turud on juba päris mõistliku hinnaga marju täis ja ka kodumaine rabarber on kenasti esindatud, siis tulid mängu ka need ja kreemise magustoidu vormiks meisterdasin krõbedad korvikesed. Kui sa nii palju mässata ei viitsi, siis võid korvikesed ka lihtsalt küpsisteks jätta või siis minna veel lihtsama vastupanu teed ja vahtu lihtsalt pokaalist ja marjadega pakkuda. Kõik variandid on mõnusad, need korvikesed näevad lihtsalt armsad välja 🙂 Kuumuta väikeses potis madalal kuumusel võid, suhkrut, siirupit ja soola aeg ajalt segades, kuni saavutad ühtlase sulanud massi. Tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile teelusikatäide taignasegu, jäta vähemalt 5 sentimeetrised vahed, et taigen laiali vajuma mahuks. Kui soovid neist korvikesed vormida, siis tuleb kiiresti tegutseda, noa abil küpsised ükshaaval plaadilt eemaldada ja millegi kumera peale jahtuma panna. Näiteks sobib siin kasutada klaase, nagu allpool pildil näha. Kui soovid korvikesi teha, siis soovitan korraga küpsetada kuni 6 küpsist - muidu need jahtuvad juba liigselt maha ning siis neid enam vormida ei saa. Lahusta paisutnud ja kuivaks pigistatud želatiin kahes supilusikatäies kuumas vees ning sega see seejärel jogurti hulka. Viimasena lisa segusse ettevaatlikult vahukoor, sega õrnalt, aga kindlalt läbi (sa ei taha koorest õhku välja segada, samas ei taha aga ka želatiinitükke). Serveeri kreemi korvikeste sees või lihtsalt küpsiste kõrvale, kohustusliku elemendina kuhja kõik üle rohkete marjade ja rabarberitükikestega, sest magus vajab tasakaalustamist! * Ära kreemi ja küpsiseid väga kaua enne serveerimist kokku tõsta - muidu kreem leotab krõbeduse pehmeks. Ostsin just nii umbes kaks kilo kaaluva lõhe, seega sellest nädalast saab lõhenädal. Arvestades seda, et minu kodus sööb liha ja kala ainult üks inimene (=mina), siis saab see päris huvitav olema ja tegelikult panin kohe pärast fileerimist neli valmislõigatud fileetükki ning puljongikraami ehk siis kõik selle, mis fileedest üle jäi 🙂 sügavkülma, sest nii palju kala ei jõua isegi mina mõistliku aja jooksul ära süüa. Tegelikult ma eelistan alati-alati-alati mittekülmutatud kala, aga toidu ära viskamine mulle ka üldse ei meeldi, seega tundus sügavkülm võimalikest alternatiividest siiski parem mõte. Küll aga arvestan retseptides kogused siiski kahele – ma saan aru, et normaalsed inimesed tegelikult ei osta endale üksinda söömiseks suurt kala. Plaan on teha iga päev erinev toit lõhest ja ma arvan, et ma saan kokku vähemalt 5, kui mitte 6 kahe inimese toidukorda, mis 11 eurot maksva kala kohta on päris hästi, seega on siin jälle kord tõestus, et ise süüa teha on hullllllult odavam, tervislikum ja maitsvam kui väljas söömine. Ma ei hakka hetkel kontrollima, kui palju mõni populaarse kiirtoiduketi kalaburger maksab, aga sisetunde pealt pakun, et mingi 3 eurot ikka. Niii, aga tagasi tänase toidu juurde. Värskest kalast eelistan alati midagi toorest teha ja valikus oli ka sushi ja tartar, aga tänane valik langes ceviche kasuks. Ceviche on algselt pärit Lõuna-Ameerikast ja seal tehakse seda tegelikult valgest kalast. Meie tingimustes sobiks valgetest kaladest siia retsepti kõige paremini kindlasti siig, aga nii lõhest kui ka forellist saab samuti väga maitsva toidu. See on üks mu lemmiktoite maailmas ja enne seda kui härra elukaaslane taimetoitlaseks hakkas, siis ka tema oma. Kes mu suvelõpu õhtusöögil käis, siis see oli sealses menüüs esindatud ning sai kõigist käikudest kõige positiivsemat tagasisidet. Õhtusöögil pakutud cevichest on tehtud ka esimene pilt, mille autor on vahelduseks keegi, kes päriselt oskab pilte teha (aitäh, Siim!). Ülejäänud pildid on minu enda omad ja nagu näha, siis cevichet olen päris palju teinud ja teen seda tõenäoliselt veel väga palju. Minu jaoks on selles chilli teravus, laimi hape ja sibula ning koriandri särts täiuslikus tasakaalus ja avokaado kreemisus tasakaalustab selle lihtsalt täiuslikuks toiduks. Viimasena lisa ka kergelt hakitud koriander, sega kõik läbi ning jäta umbes kümneks minutiks marineerima. Kui soovid ceviche varem valmis teha ja hiljem pakkuda, siis tee kõik samamoodi, ainult et ära kala marinaadi sisse palju varem sega vaid hoia see eraldi.			OSCAR-2019
Apteegijuhatajad Maie Vallau ja Albina Tuuling ei näe apteekide asutamise piirangute kaotamisel Saare maakonna puhul mõtet. Muhu-Liiva Apteek OÜ juhataja Maie Vallau leiab, et praegu kehtivaid piiranguid kaotama pigem ei […] Tervise arengu instituudi ja Tartu ülikooli puugiuuring on tuvastanud, et vaatamata puukide suurele arvukusele Saaremaal on siinsed puugid Mandri-Eesti omadega võrreldes haigusetekitajatega vähem nakatunud. Puukentsefaliidiviiruse esinemise sagedus puukidel on senistel […] Muhu spordihalli kogunesid laupäeval memmed ja taadid üle Saare- ja Muhumaa. Pärandkultuuriaasta teema oli rannarahva lood ja laulud. Kõik etteasted olid vaimukad ja teenisid publikult vägeva aplausi. Muhulased võõrustajatena olid […] Nagu juba tavaks saanud, tunti ka seekordsel turismimessil Tourest saarlaste tegemiste vastu kõvasti huvi. Saarlaste 40 m2 suurune messiboks oli seegi kord kujundatud merelises stiilis. Sinine vaip sümboliseeris merd ja […] Mustjala vallas Panga külas tegutseva sukeldumisklubi paadijuhile Olev Pihlile annetatakse täna Tallinnas Elupäästja III klassi medal. Pihl ise tunnistas eile Saarte Häälele, et kuuleb medalist esimest korda. Kangelasteod, mille eest […] Eelmise nädala lõpus oli Kuressaare vanalinna kool sunnitud koolitunnid ära jätma, sest lisaks puuduvatele õpilastele haigestusid ka õpetajad. Eile peeti koolis tunde taas tavapärase plaani kohaselt. Ka kolleeg Tõnis Kipper […] 1. veebruaril kirjutati Saarte Hääles meie maakonna kohalike omavalitsuste toimetulekuraha suurest ülejäägist. Kogu maakonnas ja ka Kuressaare linnas oli see ülejääk umbes 10% riigi eraldatud rahast. Kas see jääk just […] Saarlastele enne teisi alanud eelmüügist osteti suvisele ooperifestivalile pool tuhat pääset. Kuigi ametlikult läks piletimüük kõikjal lahti reedel, said saarlased eelise – nemad võisid Arensburgi spaahotellist pääsmeid soetada juba 11. […] Mõne nädala eest Saare maakonna naiste kuulitõuke rekordit uuendanud Linda Treielil piisas laupäeval uue tähise, 15.81-ni jõudmiseks esimesest katsest. “Kuulitõuge oli superhea!” rõõmustas rekordit 39 sentimeetriga parandanud Linda Treiel, kes […] Laupäeval toimus suurima kodumaise lauluvõistluse esimene poolfinaal, mis selgitas välja esimesed viis artisti, kes esinevad finaalkontserdil. Žürii ja rahva otsuse tulemusena jõudsid finaali Kõrsikud, Winny Puhh, Elina Born ning Saaremaalt […] Kuigi Kuressaare ametikool pikendas oma talvist vastuvõttu kahe nädala võrra, asub kolmele turismierialale õppima vaid üheksa inimest. “Muidugi oleksime oodanud suuremat huvi, aga seekord läks kahjuks nii,” lausus ametikooli teabejuht […] Kuressaares auto- ja lennukitööstusele isoleeritud juhtmeid tootev Ionix Systems, millele linn andis aasta algul enim töökohti loonud ettevõtte tunnustuse, on ühekorraga nii kasvamas kui ka koondamas. Ionix Systems OÜ tegevjuht […] Autoralli Eesti meistrivõistluste laupäeval sõidetud avaetapil Võrumaa talveralli 2013 jõudsid OT Racingu tiimile üldvõidu toonud Georg Grossi – Raigo Mõlderi kõrval poodiumile veel mitmed saarlaste ekipaažid. Ford Focus WRC-l kihutanud […] JÄÄR – Oled täna veidi segaduses ja rahulolematu oma finantsolukorraga. Väldi tähtsate otsuste vastuvõtmist. SÕNN – Hea päev uute tutvuste loomiseks. Oled suhtlemisaldis ja valmis vestlema kõikvõimalikel teemadel. Tunned, et […] 9. veebruaril selgusid Kärla spordihallis valdade parimad lauatennises. Võistles 7 neljaliikmelist (3 meest ja 1 naine) võistkonda. Eelnevate aastate võitu õnnestus kaitsta Kärla valla võistkonnal, kes kogus 18 punkti. Võidukas […] Prantsusmaa amatöörklubis CC Villeneuve St Germain sõitev jalgrattur Oskar Nisu tõdeb avastartide järel, et on konkurentsivõimeline ja võitudest mõtlemine pole utoopia. “Esimeste sõitude kokkuvõtteks võin seda öelda, et mul on […] Täna saab Tallinnas päästeameti tunnustuse osaliseks teiste seas ka mitu saarlast. Tegemist ei ole mingite kangelaste, vaid oma igapäevatööd tegevate inimestega. Merelise eluviisi korral peetakse loomulikuks, et kui inimene on […] Me elame üksteise kõrval iga päev. Sageli aga oleme nii hõivatud, et vaevalt märkame üksteist, tervitamisest või hetkeks teise inimesse süvenemisest rääkimata. Jah, kui on tuttav, siis ikka teretame, aga […] Alates 9. jaanuarist peab müüdavatel või väljaüüritavatel ehitistel olema energiamärgis, mis näitab hoone energiakulukuse määra. Uutele hoonetele väljastatakse energiamärgis koos ehitusloaga. Nüüdsest tuleb see märgis hankida aga ka vanematele ehitistele, […] Eesti meeste korvpallimeistrivõistluste esiliigas möödunud nädalal kolm tähtsat võitu noppinud Kuressaare SWE-7-le on edu toonud treeneri poolt leitud õige mängijate rotatsioon. Treener Marko Ool tõdes, et pingelisi mänge 7–8 mehega […] KERE ON VALMIS: Eile tegi Andres Kindel uisu juures viimaseid viimistlustöid. Laeva mast tahab veel tegemist. Olemas on ka üks puri. Seega on proovisõiduks kõik valmis. Foto: Alar Truu Aastaid Koguva sadama turismimagnetiks olnud uisuehitus sai üllatava lõpplahenduse, sest uisu ehitajal ei õnnestunud sõlmida kokkulepet laeva kohapeal vette laskmiseks. Nüüd alustab 15 meetri pikkune ja 5 meetri laiune alus järgmise reede hilisõhtul teekonda Kuivastu sadamasse ja laupäeval, 20. juulil toimub seal uisu pidulik veeskamine. “Saarte Liinide inimesed on meile igati vastu tulnud ja lubavad uisku esialgu ka Kuivastu jahisadama kai ääres hoida,” ütles Jürisson. Loomulikult ei ole see tema jaoks hea lahendus, sest aluse vedu maismaad mööda on tehniliselt keeruline ettevõtmine. Pealegi on kogu uisu ideoloogia seotud just Koguva sadamaga, kust ajalooliselt toimus ühenduse pidamine Orissaarega. Jürissoni kinnitusel algasid kirja teel läbirääkimised MTÜ-ga Ankur juba märtsis, juuni alguses toimus kohtumine sadamas, kuid juunikuu lõpus selgus siiski, et sadam ei pea uisuprojekti kasumlikuks ja Koguva sadam ei soovi ennast selle projektiga siduda. Kuigi nädal aega on veel jäänud, ei usu Jürisson, et toimuks mingi murrang. Kuigi sadama rahastaja EAS on teinud ka omalt poolt ettekirjutused, ei ole tänaseni avalik sadam väljastanud tingimusi, mille alusel lubatakse laev veesata, selgitas Jürisson. Pealegi on Kuivastus toimuvaks vettelaskmiseks ette valmistatud vastav programm, mida ei hakata jälle muutma. MTÜ Ankur juhatuse liige Ragnar Põllu kommentaaridest keeldus, viidates sellele, et tegemist ei ole Koguva sadama projektiga. “Ma ei oska nende eest rääkida,” teatas ta. Tema sõnul on sadam igati huvitatud turismi arendamisest, aga järelikult pole läbirääkimised olnud piisavalt tulemuslikud. Muhu muuseumi direktor Meelis Mereäär on nukker, et veeskamine Koguvas ei toimu. “Tunnistan ausalt, et muuseumil on olnud ehitusest kasu. Üks vaatamisväärsus ikkagi juures,” selgitas ta. Hetkeseisuga lastakse uisk vette 20. juulil kell 16 Kuivastu sadamas ning sellele järgneb pidu Vanatoa turismitalus, kinnitas Jürisson Saarte Häälele. Tõenäoliselt järgmise reede hilisõhtul toimuvale uisu vedamisele, millest eelnevalt teavitatakse Facebooki lehel, oodatakse pealtvaatajaid Koguva parklas, Piiril, Liival ja Kuivastus. Laeva saabumisest küladesse annab märku torupillimäng. Mulle meeldib, et uisu mehed ajavad asja edasi ega hakka kisklema nende sõgedatega seal Koguva sadamas. Väga õige! Noh Koguva sadama tegelinskid, tõmbasite iseendale vee peale! Vai-vai-vai! Nüüd tean sinnapoole vaadates, kes seal tegutsevad. Jalg üle lävepaku ei tõuse. Sain teada, et kolmapäeval tõmbas keegi uisu viidaposti maha ja viis minema. Huvitav küll, kas sadam mõtleb sedasi endale populaarsust koguda Koguva sadam on ehitatud valmis euroopa rahade eest,Te käitute nagu koerad heinakuhja otsas.Teile on tehtud kingitus ja nüüd on ahnus vötnud möistuse,eesti vanasöna…Inimesel ei ole millegagi nii kiire kui oma tänamatuse näitamisega. Kurb, et sadamamehed saevad seda oksa, millel ise istuvad. Ilmselge on ju see, et Uisul on toetajaid kordades rohkem ja kogu see jändamine toob neid juurdegi! Sadam aga pingutab kõvasti selle nimel, et endale negatiivset reklaami teha. Nagu keegi juba eelpool kommenteeris – ahnus võtnud mõistuse.. See sadam on ju tühi? Kuidas yldse sellised sadamad saavad EASist raha? Ja kuidas näiteks Tilgus sadamat ei ole? Tilgus oleks 100 alust rohkem! Üllatav rumalus! Koguvale toodi tõmbeobjekt koju kätte ja nemad räägivad kasumlikkusest! Smuulil on seal külaservas kas häbi või naljakas istuda… Koguva on tupik-koht ja kui seal tõmbajat pole, siis vähesed sinna lähevad. Need juhmardid oleks võinud vaadata,kuidas tartu Jõmmu teenib ja lõbustab ja Tartu pole Koguva. eennemuiste tulid sõjad ikka Muhust Saaremaale nüüd liigub Orissaarest Muhusse,loodame ,et Muhu vallavalitsus ei nakatu Orissaarest!!! Riik annab mõttetult raha suvalistele töllide nagu neile sadamaomanikudelegi. Neil jumalast savi – ei taha kedagi näha ja kuulda. Sama lugu seal Salme lähedal, uhke ehitus kalda peal, kaugele paistab ära aga kedagi ei soovita sadamas näha. Pealegi puudub igasugune huvi veetee korrastamiseks. Sulid said raha kätte, tegid endale mõnusa häärberi ja kogu sellega ka projekt lõppes. kaugelt vaadates jah veider, aga igal asjal peab põhjus olema, arvan, tuleb seda va koera matmispaika otsida			OSCAR-2019
II liigast ilma pidurdamata Esiliiga A-sse tuhisenud Keila JK hankis talvel uue peatreeneri, kes püüab meeskonna veel tempokamalt ja agressiivsemalt mängima panna. Klubi hooaja eesmärgiks on püsimajäämine. Alates tänasest alustab Soccernet.ee traditsiooniliste hooaja eelvaadetega, kus vaatame igal järgneval päeval kuni hooaja alguseni üle nii Premium liiga kui ka Esiliiga klubide olukorrad ja tutvustame neis talve jooksul toimunut ning uuel hooajal eesootavat. Püsi lainel! Eelmisel aastal hoidis Keila Esiliiga B uustulnukana poole hooaja järel liidripositsiooni. Lõpuks langeti neljandaks, kuigi veel viimases mängus oli võimalus teine koht saada. Viimane matš kaotati aga Tallinna Kalev U21-le 0:4. Esiliigasse tõusti alles Vändra Vapruse loobumise järel. Keila mullune mängiv peatreener, tänavu abitreeneriks taandunud Tiit Tikenberg kinnitas, et meeskond ei teadnud enne viimast mängu Vändra loobumiskavatsusest: "Me läksime seda mängu täiega võitma, pettumus oli suur." Kui aga tuli võimalus tõusta, siis haarati sellest kinni. "Kui Vändra loobus, siis oli meeskond peaaegu üksmeelselt selle poolt, et kõrgemale minna. Milleks muidu ikka jalgpalli mängida," märkis Keila JK juhatuse esimees Targo Kaldoja. Tikenberg lisas muigega: "Allpool jõuab veel pärastpoole ka mängida." Jaanuaris sai Keila uueks peatreeneriks Inglismaalt pärit Richard Barnwell. "Tiit kõhkles juba eelmisel aastal peatreenerina jätkamise osas, kuna tal oli laps sündimas, ja rääkisin Richardiga ka juba siis. Aga eelmise hooaja tegi Tiit ikkagi täies mahus ära," selgitas Kaldoja. "Tänavu sai veel nii mõnegi treeneriga räägitud - kõik on Eestis tuntud nimed -, aga kord jäime rääkimisega hiljaks ja kord ei suutnud treener otsustada." Barnwelli tunneb Kaldoja juba aastaid. "Minu peamine soov on tõsta mängutempot ja tahan, et oleksime agressiivsemad," tutvustas Barnwell oma Briti ideid. "Samuti tahan, et oskaksime vajadusel ka koleda jalgpalliga - võitlus ja pikad pallid - edu saavutada." Talvel lisandunud mängijatest eeldab klubi suurimat panust äärekaitsjalt Kristjan Jürgensonilt, kes on Keilas üks kahest jalgpalliliidu stipendiaadist. Meeskond veel sajaprotsendiliselt komplekteeritud pole, paar täiendust võib lisanduda üleminekuperioodi lõpus. Keila treenib kolm korda nädalas. Esiliiga B meeskondade vastu peetud neljast kontrollmängust on saadud kolm suureskoorilist kaotust (1:5, 0:4, 0:3) ja vaid üks võit (3:2). "Skoorid ei ole head, aga ma ei hooli treeningmängude tulemustest. Iga kohtumine on mulle näidanud midagi, mida peame arendama, ja oleme mitmes aspektis paremaks läinud," kommenteeris Barnwell. "Tulemus ei ole peamine," kinnitas ka Tikenberg. "Uus peatreener proovib saada meestest pilti ette ja katsetab erinevaid mängijaid erinevatel positsioonidel. Koostöö ei ole kindlasti veel selline, nagu sooviks, aga treeningmängud on enne hooaega heaks vundamendi ladumiseks." Kaldoja sõnul tõotab hooaja algus tulla vigastuste ja haiguste tõttu raske: "Kaks eeldatavat põhikeskkaitsjat - minu poeg Braien Kaldoja ja Priit Danelson - on vigastatud. Braien on tõenäoliselt märtsi teises pooles platsis, aga Danelsoni seis on keerulisem - uuring märtsi alguses peab näitama, mis tema põlvega täpsemalt on. Rando Leokin, kes sai eelmisel aastal väga raske vigastuse, tuleb tagasi parimal juhul teises ringis, halvimal juhul kolmandas. Haigusega on kimpus Henry Rohtla ja noortetreeneritöö tõttu on mängudelt puudunud Raido Leokin." Eelmisel hooajal oli Keila keskmine kodupublikunumber (94) Esiliiga B suurim. "Oleme sotsiaalmeedias üks Eesti aktiivsemaid klubisid, meie kõik mängud on videosse võetud ja neist on videokokkuvõtted tehtud, korraldame mängudel erinevaid kampaaniaid ning enamus meie mängijaid on oma kasvandikud," põhjendas Kaldoja pealtvaatajate huvi. "Teise liigaga võrreldes meie keskmine publikunumber tegelikult Esiliiga B-s langes, aga selleks on väga loogiline seletus - hooaeg läks pikemaks, mänge tuli juurde ja esimesed mängud on väga külmades tingimustes." Sel aastal stardib liigahooaeg veelgi varem - Keila esimene mäng on kavas 25. veebruaril, kui avaneb võimalus Kalev U21-le novembrikuise 0:4 kaotuse eest kätte maksta. Hooaja eesmärgi sõnastas Kaldoja järgmiselt: "Treener Richardiga sai kokku lepitud, et eesmärk on säilitada koht Esiliigas. Vahet ei ole, kas seitsmenda kohaga või üleminekumängudega. Iga koht seitsmendast kõrgemale on meie jaoks boonus." Premium liigasse võiks Keila juhatuse esimehe sõnul tõusta kolme kuni seitsme aasta pärast, aga see ei saa olema lihtne. Mis on Keila meeskonna tugevused ja nõrkused? "Tugevusteks on meeskonnavaim ja kiired ründajad. Nõrkuseks on see, et paljud mehed pole varem nii kõrges liigas mänginud," vastas Tikenberg. Esiliiga hooaja üldfavoriidi oskas Kaldoja nimetada kiiresti: "Siin ei ole kahtlustki - Maardu. Oma tasemelt ja komplekteerituselt võiks Maardu täna vabalt Premium liigat mängida, nende loobumine oli natuke naljakas. Kindlasti on tugevad ka Flora duubel ja Rakvere. Neljandast-viiendast kohast allapoole tuleb tõenäoliselt suhteliselt tihe rebimine." Emmanuel Testimony Odeh (Nigeeria ründaja) läks Tartusse usuteadust õppima) ning liitus Tartu JK Welcoga.			OSCAR-2019
Süürias paiknevad Iraani üksused tulistasid Iisraeli armee positsioonide pihta Golani kõrgendikel umbes 20 raketti, teatasid neljapäeva varahommikul Iisraeli kaitsejõud. Süüria teatas samal ajal, et nende õhutõrje lasi alla "tosinaid Iisraelist tulistatud rakette". Iisraeli armee eestkõneleja kolonelleitnant Jonathan Conricuse sõnul tulistasid raketid Iraani väed ja enamiku neist peatas raketitõrjesüsteem. Iisraeli armee korraldas ühtlasi vasturünnaku. Conricuse sõnul ründas Iisrael luure- ja logistikapunkte, hoidlaid, sõidukeid ning kohta, kust tulistati rakette Iisraeli üksuste pihta. Iisraeli kaitseministri Avigdor Liebermani sõnul sai Iisraeli sõjavägi ööl vastu neljapäeva toimunud rünnakus pihta "peaaegu kõikidele" Iraani sõjalistele taristuobjektidele Süürias. See oli viimaste aastate üks suuremaid Iisraeli sõjalisi operatsioone ja suurim Iraani üksuste vastu. Süürias sai ööl vastu neljapäeva Iisraeli rünnakutes surma vähemalt 23 võitlejat, neist viis valitsusvägede sõdurid ja 18 nende liitlasvägede võitlejad, teatas vabaühendus. Londonis baseeruv Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus ütles, et hukkunud sõjaväelaste hulgas on üks ohvitser. Teiste ohvrite hulgas on nii süürlasi kui välismaalasi. Süüria õhutõrje tulistas ööl vastu neljapäeva alla tosinaid Iisraelist tulistatud rakette, teatas riiklik uudisteagentuur SANA viidates armeeallikatele. "Tosinaid rakette tulistati alla Süüria õhuruumis meie õhutõrjesüsteemide poolt. Iisrael üritas hävitada õhukaitset ja radarit," kirjutati uudises. Uudisteagentuur lisas veidi hiljem, et Iisraeli raketilöögid tabasid Süüria sõjaväebaase, laskemoonaladu ja radarit, kuid ei täpsustanud asukohti. Esialgu pole selge, kas raketid olid sihitud pealinna Damaskuse pihta, kus öösel oli kuulda plahvatusi. Süüria pealinnas Damaskuses oli neljapäeva varahommikul kuulda plahvatusi ja üle lendavaid sõjalennukeid, kinnitas kohapeal viibiv AFP ajakirjanik. Süüria välisministeerium ütles neljapäeval, et Iisraeli öiste raketirünnakutega algas seitsmeaastases sõjas uus faas. Iisraeli "otsene vastasseis annab märku Süüria sõja uue faasi agusest", vahendas uudisteagentuur SANA välisministeeriumi avaldust. Iisraeli "agressiivne käitumine ...ei too kaasa midagi muud peale pingetõusu piirkonnas", teatas Süüria välisministeerium, nimetades riigi rünnakuid "tõsiseks ohuks rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule". Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ütles neljapäeval, et Iraan ületas Süüriast Iisraeli vägede pihta rakette tulistades punase joone, mis tõi kaasa juudiriigi õhurünnakud naaberriigis. "Iran ületas punase joone. Meie reaktsioon oli tagajärg," ütles Iisraeli valitsusjuht sotsiaalmeediasse postitatud videos. "Iisraeli sõjavägi korraldas ulatusliku rünnaku Iraani sihtmärkidele Süürias," lausus Netanyahu. "Me oleme pikaajalises kampaanias ja meie poliitika on selge: me ei luba Iraanil end Süürias sõjaliselt sisse seada." Teheran ei ole raketirünnakute eest Iisraeli üksustele okupeeritud Golani kõrgendikel seni vastutust võtnud. Washington mõistis neljapäeval hukka Iraani raketirünnaku Iisraeli vägede vastu okupeeritud Golani kõrgendikel ja väljendas "tugevat toetust" juudiriigi enesekaitseõigusele. "Ühendriigid mõistavad hukka Iraani režiimi provokatiivsed raketirünnakud Süüriast Iisraeli kodanike vastu ja me toetame tugevalt Iisraeli õigust tegutseda enesekaitseks," teatas Valge Maja avalduses. Venemaa püüab lahendada olukorda pärast Iraani ja Iisraeli raketilöökide vahetamist ning kutsub pooli vaoshoitusele, ütles Vene asevälisminister neljapäeval. "Meil on arenenud sidemed kõikide pooltega ja kutsume tõepoolest vaoshoitusele," ütles Mihhail Bogdanov. Iisrael tulistas ööl vastu neljapäeva Süüria ala pihta umbes 70 raketti, millest Süüria õhutõrje lasi alla üle pooled, kinnitas Vene kaitseministeerium. "Iisraeli rünnaku tagasilöömisel tõi Süüria õhukaitse neist alla rohkem kui pooled," lisas ministeerium. Iisraeli rünnak oli "vastulöök" Iraani üksuste raketirünnakule Golani kõrgendikul, lisas ministeerium. Prantsuse president Emmanuel Macron kutsus neljapäeval üles pingelõdvendusele Iisraeli-Iraani suhetes, mis on viinud Iisraeli armee rünnakuteni Iraani sihtmärkidele Süürias Golani kõrgendikul, sest Iraani üksused olevat väidetavalt tulistanud rakette Iisraeli territooriumile. "Ta kutsub üles deeskaleerimisele," ütles presidendi kantselei avalduses ja lisas, et Macron arutab asja neljapäeval ka Saksa kantsleri Angela Merkeliga, kui nad Aachenis kohtuvad. Saksamaa süüdistas neljapäeval Teherani provokatsioonis, sest Iraani üksused Süürias tulistasid rakettidega Iisraeli sõjaväe positsioone okupeeritud Golanis. "Need rünnakud on tõsine provokatsioon, mille me mõistame karmilt hukka. Iisraelil on õigus enesekaitseks, nagu me oleme alati rõhutanud," ütles Saksa välisministeeriumi pressiesindaja. Venemaata ei ole Süüria kriisi võimalik lahendada, ütles Saksa välisminister Heiko Maas neljapäeval Vene välisministri kohusetäitjale Sergei Lavrovile. "Saksamaa mõistab oma vastutust Euroopas ja Saksa-Vene suhetes arenevate sündmuste ees," ütles Maas. Saksa-Vene dialoog edeneb, kui pooled teineteise väited ära kuulavad ka siis, kui nad ei ole ühel meelel, ja otsivad lahendusi maailma ees seisvatele tõsistele probleemidele, sõnas Maas. "Loodetavasti saab Süüria probleemi lahendamisse panustada igaüks. Ma ütleksin selles kontekstis, et näiteks Süüria probleemi ei ole ilma Venemaata võimalik lahendada."			OSCAR-2019
1.1. Mittetulundusühing Eesti Konsultantide Assotsiatsioon (edaspidi EKA) on konsultante ühendav vabatahtlik organisatsioon, mis tegutseb mittetulundusühingu vormis. 1.2. EKA eesmärgid on kvaliteetse konsultatsiooniteenuse osutamise, konsultantide arengu ja koostöö edendamine nii Eestis kui ka teiste riikide sarnaste organisatsioonidega läbikäimisel. EKA on usaldusväärne kontaktpunkt konsultantide ja konsultatsiooniteenuse tarbijate kokkuviimiseks nii Eestis kui rahvusvaheliselt. 1.3. EKA ametlik nimi on: eesti keeles – Mittetulundusühing Eesti Konsultantide Assotsiatsioon; inglise keeles – Estonian Consultants Association. Ametlik lühend on EKA. 1.5. EKA võib oma tegevusvõrku arendada filiaalide, esinduste ja muude iseseisva juriidilise isiku staatusega ja staatuseta üksuste kaudu Eestis või ka väljaspool seda. 1.6. EKA vastutab oma varaliste kohustuste eest oma varaga. EKA ei vastuta oma liikmete varaliste kohustuste eest ning ka tema liikmed ei vastuta EKA varaliste kohustuste eest. Riik ei kanna varalist vastutust EKA varaliste kohustuste eest ja vastupidi. 1.7. EKA juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, mittetulundusühingute seadusest, teistest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ja konsultantide eetikakoodeksist. 1.8. Konsultandi kutse-eetika alaseid rikkumisi hindab EKA Eetikakomisjon. EKA eetikakomisjoni kuulub vähemalt kolm liiget. Statuudi kinnitab EKA üldkoosolek, eetikakomisjoni valib EKA juhatus. 2.1. Konsultantide koolituse korraldamine, nendele informatsioonilise tugisüsteemi loomine, vajalike andmebaaside loomine, arendusuuringute läbiviimine ja muu konsultantide kompetentsi ja oskuste suurendamisele suunatud tegevus. 2.2. Rahvusvaheliste sidemete loomine samalaadsete ühendustega, konsulteerimisega tegelevate organisatsioonide ja üksikkonsultantidega, osalemine rahvusvahelistes koostööprojektides. 2.3. Konsultandi staatusega seotud töö korraldamine sh nende valiku ja taseme tuvastamise ja konsultandi eetikaküsimused. 2.4. EKA liikmete ja nende poolt pakutavate teenuste aktiivne tutvustamine nii Eestis kui välisriikides eesmärgiga toetada liikmeid uute kliendikontaktide ja koostööpartnerite leidmisel. 2.6. Konsultandi kutsevastavuse hindamine ja kutseandmine ning mõjuvatel põhjustel kutse äravõtmine. 2.7. Tuluürituste, koolituste ja ühisprojektide korraldamine EKA liikmete kliendisihtrühmadele, erialase kirjanduse ja e-väljaannete kirjastamine, mis toetab ja edendab, kuid ei konkureeri EKA liikmete majandustegevusega. 3.1. EKA liikmeteks võivad lisaks asutajaliikmetele olla konsultantidena tegutsevad füüsilised ja juriidilised isikud. 3.2.1. Täisliikmed: isikud, kes aktiivselt tegutsevad konsultantidena kas palgatöötajana või ettevõtjana ning kes tarbivad EKA teenuseid. 3.2.2. Seenior-liikmed – konsultandid, kes on olnud EKA täisliikmed ning kes on seoses vanusega lõpetanud aktiivse konsulteerimise tegevuse, kuid soovivad osaleda EKA võrgustikus ja sündmustel ning olla EKA infoväljas. Seenior-liikmete profiile ei avaldata EKA aktiivsete konsultantide andmebaasis ning nendele kehtib liikmemaksu soodustus, mida täpsemalt määrab juhatus. 3.2.3. Auliikmed – juhatuse poolt auliikme staatust saanud konsultandid, kes on teinud erilise panuse EKA ja/või Eesti konsultatsioonituru edendamisse. Auliikmed on vabastatud liikmemaksust. 3.3. EKA liikmeks vastuvõtmine toimub juhatuse otsusel sooviavaldaja kirjaliku avalduse alusel, millel on vähemalt ühe EKA liikme soovitus. Eelneva koostöökogemuse puudumisel liikmekssoovija ja EKA liikmete vahel võib juhatus otsustada liikme vastuvõtmise tema CV, teostatud tööde ja klientide kontrollitud tagasiside põhjal. 3.4.2. esitada EKA juhtorganitele arutamiseks EKA tegevust puudutavaid ettepanekuid ning osaleda esitatud ettepanekute arutlustes; võtta osa hääletamisest üldkoosolekul; 3.7. EKA liikmed kannavad EKA nimel volitusteta või volituste piire ületava tegutsemise eest vastavalt seadustes ettenähtud korrale vastutust, juhul kui see on viinud õigusrikkumiseni. 4.1.1. sisseastumis- ja iga-aastastest liikmemaksudest, mille tasumise korra ja suuruse määrab juhatus; 4.1.2. toetustest, eraldistest, annetustest ja muudest sihtotstarbelistest või sihtotstarbeta laekumistest; 4.1.3. põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks tasuliste teenuste osutamisest ja ühingu väljaannete kirjastamisest ning levitamisest saadud tuludest. 5.1.1. Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku üks kord aastas, erakorralise koosoleku kui selleks on vajadus. 5.1.2. EKA liikmetele teatatakse üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 1 kuu ette ja päevakorrast vähemalt 1 nädal ette. 5.1.4. Igal EKA liikmel on hääletamisel üks hääl. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal või volikirja alusel esindatud on vähemalt 1/3 liikmetest Otsus loetakse langetatuks, kui selle poolt hääletab üle 50 protsenti koosolekule registreerunutest. Juhul, kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus ühe kuu jooksul kokku kordusüldkoosoleku, mille otsus loetakse langetatuks, kui selle poolt hääletab 50 protsenti pluss üks kohalviibija. Kordusüldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata koosolekul osalevate liikmete arvust. 5.2.1. Juhatus valib EKA presidendi ja asepresidendi, kes juhatuse tööaasta jooksul koordineerivad juhatuse tööd. – sõlmib kokkuleppeid, lepinguid ja muid tehinguid EKA nimel ning annab volitusi selliste tehingute sooritamiseks. 5.2.4. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool selle liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. 5.3. Juhul kui palgatud on direktor, siis ta juhib EKA jooksvat tööd ja vastutab juhatusele pandud ülesannete täitmise eest. Direktor esindab EKA-t suhetes teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega, sõlmib lepinguid EKA nimel, täidab ja viib ellu juhatuse ja üldkoosoleku otsuseid, valmistab ette juhatuses ja üldkoosolekul arutusele tulevaid küsimusi, seab sisse raamatupidamisarvestuse ning korraldab riigi- ja kohalikku eelarvesse maksude tasumise. 7.2. EKA tegevuse lõpetab liikmete üldkoosolek juhul, kui EKA ülesannete täitmine osutub võimatuks, majanduslik olukord ei võimalda tegevust jätkata või revisjonikomisjoni põhjendatud nõudel. 7.3. EKA tegevuse lõpetamiseks on vaja kaks kolmandikku kõigist EKA üldkoosolekul osalenud liikmete häältest.			OSCAR-2019
Antagu andeks. Käisin koeraga jalutamas. Elu nõuab oma. Sunnib ennast ka vahel värske õhu kätte, distsiplineerib. Seesama. Oli mul aastaid ka ringreisidel kaasas, kuni oma selja ära hüppas. Ega ma muidu teda telekas vankris ei vedanud. Ei võtnud, vaeseke, vahepeal jalgu alla. Aga kuulus on ta küll. Siin Lasnamäel tunneb teda… iga koer. Ja mitte ainult. Kas täna on juhuslikult vaba päev? Muidu on sind küll raske kätte saada, kogu aeg lennus, õigemini ratastel. Ära parem räägi. Hommikul pool kaksteist minek, öösel pool kaks tagasi. Muidu ei kurdaks, aga ajast on kahju. Bussis istutud ajast. Valgustus kehv, lugeda ei saa, istud ja mõlgutad mõtteid. Aga nii pikk mõlgutamine hakkab pikapeale väsitama. Nii ma seal olen, klapid peas ja kotitäis klassikat kaasas. Olen näinud ringreisi ajal näitlejaid, kükloobilambid otsaees, homseid tekste või eilseid ajalehti lugemas. Mina ka. Aga mõtle, kuidas see silmi väsitab. Olen proovinud. Bussis magada ma ei oska. Igal asjal on oma hind, muide tervisel ka. Oli jah vahepeal selline periood. Siis, kui rohkem hotellides ööbisime. Nüüd, kui öösiti kodudesse veetakse, ei ole enam nii palju aega. Vaatad, et pesu puhtaks saad ja katsud magada, kui und on. Üksvahe mõtlesin, et üüriks õige korteri välja, niikuinii käin seal öösiti ainult pesemas. Meestel on lihtsam, neil on ikka keegi kodus, kes hoolitseb, et kampsik puhas oleks. Naised peavad seda kõike ju ise tegema. Ära loodagi. Pole sedalaadi asjad mulle kunagi meeldinud, igasugu kampaaniad ja rahvapeod, ei ole minust massiinimest. Kõigele vaatamata oled üsna kaua teatrilavadel vastu pidanud, 1976. aastast. Draamateatris koguni 19 aastat. Siis tulid ära. No ajad olid sellised. Koondamised ja teatrijuhtide vahetused. Aga ega ma ei kurda ka. Nüüd, kui vahel oma trupiga seal majas mängime, tunnen — no ei kisu tagasi. Ausõna. Ma ei tahaks üheski niinimetatud professionaalses teatris töötada. Ei meeldi oma saatust seina pealt lugeda. Et kas anti see roll, mida tahtsin või et kas üldse midagi anti. Nii et mingi eelis sellel praegusel ringirallitamisel ikkagi on. Üldse ma olen selline tüüp, kes naljalt hätta ei jää. Eks ole igasugu ameteid proovitud. Tükk aega tagasi ühel suvel olin näiteks Eeslitalli administraator. Üsna vahva aeg oli. Sain enda arust hakkama ka. Koristaja ja ahjukütja olen olnud. See oli samuti parasjagu naljakas. Panin vanad riided selga ja ütlesin, et olen lastekodust. Eks ma olin neile seal nagu mingi knopka. Igaüks kamandas ja õpetas, ise käisin samal ajal teatrikoolis. Kui seal õppimine tihedamaks läks, tuli koht üles öelda ja tunnistada, kust ma tegelikult olen. Oleks sa neid pikki ja üllatunud nägusid siis näinud. Aga teenistus on teenistus. Koolist sain samal ajal Lauteri-nimelist stipendiumi, nii et kui teatrisse tööle läksin, oli mu palk väiksem kui kooliajal koristajana teenisin. Tuleme korraks kooliaja juurde tagasi. Nüüd sa ütled muidugi, et oled sellest juba nii palju rääkinud. Ära ütle. Teie kursus, see kuulus seitsmes lend oli ju viimane, mida Panso veel täie jõuga juhendada jõudis, siis ütles tervis üles. Muide, ta läks siit nooremana kui meie sinuga praegu. Kahjuks küll. Takkajärgi olen kuulnud, et kõik justkui kartsid teda. Kummaline, mina mitte. Ma kartsin siis hoopis teisi asju, ega ta ei norinud ka eriti mu kallal. Ju sai vist aru, et ma enam päris plikake ei ole. Olin kaks aastat juba Tartus matemaatikat õppinud, pisut elu näinud. Korra viskas tal ikka minu peale ära ka, oli mingi etüüd — kujutletavad vaguniuksed lähevad lahti ja nende taga ootab sinu tuttav, kes sind väga üllatab, oli midagi sellist. Ma vist olin liiga rõõmus seda “tuttavat” nähes, siis ta küll hüüatas: “Paluver, te ajate mul jälle palaviku üles!”, eks ta oli siis juba haige ka. Aga pedagoogina muidugi… väga hea. Kindla peale. Konkureerisin seal eksamil ühe teise plikaga, kuni meid välja kutsuti ja ettevaatlikult vihjati, et üks meist on kommunistlik noor ja see saab sisse. Mina see ei olnud. Vabakuulajaks ei viitsinud ka minna. Parajasti oli lisakonkurss matemaatikasse ja sinna oma paberid viisingi. Oi, küll oli algul raske, oli asju, millest me koolis isegi kuulnud ei olnud… igasugu maatriksid. Poistel, kes Nõo koolist tulid, oli asi muidugi lihtsam. Minul mitte. Kaks aastat pidasin vastu, sain kolmandale kursusele, ja siis aitas. Mis õps must olekski saanud, joonlaud käes, tahvli ees. Suvel olin malevas, sügisel oli teatrikooli lisakonkurss. Ülikoolist ei pidanud õnneks pabereid välja võtma. Sain kolhoosist mingi iseloomustuse, lõputunnistus anti ka korraks kätte ja nii ma läksin, malevavorm seljas. Vale jutt. Ma pole iialgi seda trafaretti kasutanud, et lapsest saadik unistasin ma juba… Mitte kunagi. Mul on lihtsalt visa sportlase hing, tahtsin proovida, et mis kool see küll ometi on. Ja miks mina sinna sisse ei võiks saada. Vanuse poolest oleksin võinud juba kaks aastat varem proovida, aga siis võttis vastu Kromanov. Ma arvan, et minu lõustaga ei oleks ta mind vastu võtnud. Küll nüüd ütles. Minu arust on sul välimusega vedanud. Pole vähemalt mingi igav tibi… On matemaatilisest haridusest mingit kasu ka? Oh, millal see kõik oli… Kõik käis nii kiiresti. Lisakonkurss kestis ainult kaks päeva, polnud ma eriti ette valmistanud ka. Lugesin vist mingit Pikrist võetud humoreski, nii et Panso käskis teiseks päevaks midagi tõsisemat otsida. Ostsin poest August Sanga luuletused ja õppisin neist kõige lühema pähe. Etüüdides parodeerisin oma armsaid ülikooli õppejõude. Ammendamatu materjal ja meeldis neile ka. Kalpsasin seal väheke ringi ja oligi kõik. Noh, ei saa ju üle ega ümbert meie Viivest, Viive Ernesaksast. Tohvelman muidugi, Pansost juba rääkisime. Neid ikka on. Teoreetiliste asjade lugejad, noh need punaste ainete andjad, need olid küll kõik parajad koomikud. Said nemad aru, et ajavad jama ja saime meie ka. Üks onu ärkas just siis üles, kui olin eksamil oma mulli lõpetanud ja küsis, et mida te, Paluver, siin teete, teil on need distsipliinid juba Tartus tehtud. Selle peale ma ise ei tulnudki. Eks ikka varajases lapsepõlves. Muusikakoolis ühe aasta, aga keegi ei viitsinud mind sinna vedada. Olin hästi pisike ka, läksin üldse kuueaastaselt kooli. Siis igasugu ringides ja lõpus 22. keskkooli muusikaklassis. Kõigi õnneks ei pea ma seda nüüd tihti mängima, kuigi omal ajal draamateatris “Kuberneri surmas” pidin mängima küll. Jüri Järvet, kes oli mu partner, oli raudselt veendunud, et viiul tuleb lindi pealt ja mina saen niisama, kuni lõpuks kord aru sai. Mis ei tähenda, et ma… Just. Praeguse mahvi puhul ei jõuakski ma kellegi eest eriti hoolitseda ja muide, mul on kaks last ja kolm lapselast. Nii et tegemist jätkub. Minu lemmikud on tenorid. Pavarotti ja ta sõbrad ja seesugune kraam. Ei teagi, miks see mul nii veres on. Võin neid kuulata tundide kaupa, mõnda lugu mitu korda järjestki. Kui siis teleka kogemata lahti teen ja sealt mingit euroingumist kuulen, klõpsan ruttu mujale, põgenen. Praegu mitte. Kuhu sa siin reisid, Euroopas vihmavalingud, Tais tsunamid ja lõpuks tuleb mingi lennuk ka veel Ülemiste järve. Tänan, ei, eks ole reisitud ka. Lülitan end välja. Loen, süvenen, kuulan muusikat. Telefoni hoian küll sees ainuüksi ema pärast, tal peab alati mulle juurdepääs olema. Ehkki vihkan pööraselt, kui sügaval keset omi mõtteid hakkab miski tirisema ja keegi mingit juttu tahab tellida. Sul on seda kindlasti rohkem. Oled laval aastaid estraadi teinud, kuidas nüüd? On praegu, kus justkui miski pole keelatud, sellel põllul raskem? Nalja on alati raske teha. Praegu, jah, muidugi raskem, aga teha võib. Olen seda ka täheldanud, et vaheta mõnes vanas loos rubla krooni vastu, see tähendab, kaota ajastu tunnus ja ei ole justkui miski muutunud. Inimene ju ei muutu. Aga praegu käin sellel alal vähem väljas, kuigi üht-teist plaanis on. Ilmselt on kõige mõttekam ise kirjutama hakata. Saame näha. Saame kuulda. Hilisemad aastad on sinust koomiku mulje jätnud. Repertuaar teeb oma töö. Kuigi oled näiteks draamateatri “Hamletis” Gertrudit mänginud. Üsna võimas väljakutse nii noorukesele näitlejannale. Noorukesele igas mõttes, poeg Hamlet — Juhan Viiding — oli oma emast mõnevõrra vanem. Teatri värk. Nüüdki ühes loos “Taaskord”, mängib Madis Milling mu isa. Kord arvutasime välja, et olnuks ma varakult hakkaja naisterahvas, võinuks ta vabalt mu poeg olla. Ehk veel teemal, millest sa enda arust liiga palju rääkinud oled, sinu kursus. Nelja nende seast enam ei ole. Eksid — viit. Tiit Berg, Jüri Krjukov, Urmas Kibuspuu, Sulev Luik, Aare Laanemets. Kummaline jah, kõik need, kellega enim lävisin, on läinud. Kas paremad lähevad varem? Sain kord sellenimelise saate eest tuttavalt psühhiaatrilt pragada. See õhutavat end paremaks pidajaid enesetapule. Kui helistasid ja kokku tahtsid saada, ohkisin just, et peab hakkama Mõnistesse sõitma — Eesti teise otsa. Öösel tagasi ka. Aga kui ilus loodus seal vastu vaatas, kui ilus hästihoitud maja ja kui hästi meid vastu võeti. Täissaal muidugi ka. Ei loe midagi, et ääremaa, kui hakkamist on, saab igal pool kultuurile elu sisse. Näe, see jäigi meelde. Ega väga ei kutsu. Aeg on edasi läinud, muide, mitte kõik ei teinud nii. Juhan Viiding ei öelnud mulle kordagi nõnda. Isegi Panso ütles mõnikord Pauka, Juhan mitte kunagi. Kui praegu mõni nooruke ka nii kutsub… Kõlab küll familiaarselt, aga ma ei solvu. Idee on täitsa olemas, aga ei maksa unustada, kus ma töötan. Vana Baskini teater peab eelkõige arvestama publikuga. Kui rentaabel tuleb üks lavalugu teise Eesti otsa viia ja kas — nagu ütleb üks teatrikorüfee — kas lahtist naeru ka saab. Selles olukorras mingit maama-draamat hakata ajama… üsna keeruline. Tahad, ma ütlen sulle hoopis oma unistuste rolli? Ongi. Brechti “Ema Courage’is” on üks tütardest tumm… iseasi kas seal lahtist naeru ka saab. Vanasti Vanalinnastuudio päevil oli teil oma maja, ratastel olemist vähem. Olen vist üks väheseid, kes ei nuta takka, et see pood kinni pandi. Minu jaoks oli sellel majal halb aura, see on muidugi mu isiklik arvamus. Nüüd on seal ju NO teater, ja ennäe, saavad hakkama. Nemad sinna bläkkboksi sobivad. Noori tuleb üha rohkem peale, näitlejate kõnepruugis kutsutakse neid hauakaevajateks. Mil moel sina seda tulemist tajud? Selge üleproduktsioon. Samas kahe otsaga asi — kui Komissarov omal ajal lapsi Viljandi kolledžisse näitlemist õppima kutsus, ütles — tulge kõik kohale, elu teeb oma selektsiooni nii või teisiti. Ükskõik kui palju neid noori ka näitlejaks koolitad, häid on ikka vähe. Väga häid veel vähem. - Esinemised ERi ja ETV meelelahutussaadetes ning filharmoonia estraadikavades, mänginud filmides “Aeg elada, aeg armastada”, “Äratus”, “Pisuhänd”, “Perekondlik sündmus” ja telelavastuses “Tabamata ime”.			OSCAR-2019
Föderaalne Riiklik Unitaarettevõte "Rahvusvaheline infoagentuur "Rossija Segodnja" (MIA "Rossija Segodnja", "meie", "meile\meid"), registreeritud aadressil: 119021, Venemaa, Zubovski puiestee, maja 4, peab Teie isikliku elu kaitset väga tähtsaks. Seoses sellega kohustub "Rossija Segodnja" järgima juriidilisi nõudeid ja eeskirju, mis puudutavad isikuandmete kaitset vastavalt 27. aprilli 2016. a. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele 2016/679 „Füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta („Isikuandmete kaitse üldmäärus", „GDPR"). Käesolev Konfidentsiaalsuspoliitika on suunatud sellele, et teavitada Teid meie tegevuse kohta käesoleva veebilehe kasutamisel Teie poolt esitatud info kogumise, töötlemise ja kasutamise vallas. Pöörame Teie tähelepanu sellele, et serverid, millel asuvad veebilehe kaudu meile edastatavad andmed, asuvad Venemaal. Euroopa Komisjon pole veel kvalifitseerinud andmete kaitstuse taset Venemaal vastuvõetavana. Kuid me töötame püsivalt olemasoleva turvasüsteemi täiustamiseks ja teeme jõupingutusi Teie andmete korrektse kaitse tagamiseks. Palun, arvestage sellega, et käesoleval veebilehel võivad olla lingid teiste teenustepakkujate veebilehtedele, mida me ei kontrolli, ja millele suhtes käesolevat Konfidentsiaalsuspoliitikat ei kohaldata. Pakume Teid tähelepanekult käesoleva dokumendiga tutvuda, et saada aru, mida me Teie isikuandmete töötlemiseks ja kaitsmiseks ette võtame ning kuidas Te saate oma isikuandmete kaitsega seotud õigusi realiseerida. Nagu ka enamikel veebilehtedel salvestavad ka meie veebiserverid ja turvasüsteemid automaatselt ja ajutiselt registreerimisfailides mõned tehnilised andmed. Me ei kasuta neid andmeid kunagi füüsilise isiku tuvastamiseks. Me ei teosta nende andmete ühendamist teiste andmetega, nende edastamist ega kasutajate isiklike profiilide loomist. Selliste andmete töötlemine toimub ainult veebilehe kasutamise võimaldamiseks (ühenduse loomine, veebilehe korrektse töö tagamine, tehniline haldamine, turvalisuse tagamine) ning statistilisel eesmärgil, et veebilehte tulevikus Teie vajadustele paremini kohandada. Need andmed hõlmavad eelkõige järgmist: - kasutatava seadme tehniline kirjeldus, sealhulgas veebilehitseja keel ja versioon, teave Teie arvuti\seadme operatsioonisüsteemi kohta; - Device ID, unikaalne arv, mis genereeritakse mobiilrakenduse paigaldamisel Teie nutitelefonile või tahvelarvutile ja moodustatakse installitud rakenduse teabe ja seadme liigi, millele paigaldus teostatakse, kombinatsioonist; seda teavet kogume ainult siis, kui te kasutate meie mobiilrakendust Android või iOS opsüsteemi jaoks. Vastavalt meie üldreeglile ei hoia me neid andmeid üle 12 kuu, kuid seda tähtaega võidakse pikendada Venemaa või ELi seadusandluse nõudmisel. Me ei saa tagada veebilehe korrektset tööd ja andmete turvalistust andmete töötlemise lõpetamise puhul, seega ainuke viis meile neid andmeid mitte saata on veebilehe kasutamise lõpetamine. Üks tehnoloogiatest, mida me kasutame info saamiseks ja cookie-failide kasutamisega seotud sisu kvaliteedi tõstmiseks. Cookie-fail (küpsis) on väike tekstifail, mis sisaldab andmeid, mis salvestuvad seadmele (arvutile, tahvelarvutile, nutitelefonile jne), kui Te veebilehti külastate. Neid andmeid ei kasutata kunagi füüsilise isiku tuvastamiseks. Selliste andmete töötlemine toimub veebilehe töö optimiseerimiseks, sisu kvaliteedi parandamiseks ja reklaami eesmärkidel. Need sihid saavutatakse statistiliste andmete analüüsi kaudu - näiteks veebilehe kasutajate käitumise tendents. Andmed hõlmavad eelkõige järgmist: - viidatava veebilehe URL, kui ligipääs toimub lingi kaudu, ning otsingu tingimused, kui ligipääs toimub veebilehitseja kaudu; Mõned cookie-failid kustutakse automaatselt Teie arvutist pärast akna sulgemist veebilehitsejas, teised kustuvad automaatselt ainult pärast konkreetse aja möödumist, mis võib sõltuvalt cookie-faili tüübist erineda ja kesta 30. minutist kuni 13. kuuni. Te saate meie veebilehte külastada ka ilma cookie-faile kasutamata. Paljudes veebilehitsejates on selliste failide salvestamise funktsioon vaikimisi paigaldatud. Kuid Te saate cookie-failide säilitamise keelata, seadistades veebilehitseja vastavalt. Samuti saate Te igal hetkel kustutada varem Teie arvutile\seadmele salvestatud cookie-failid, kasutades vastavaid veebilehitseja seadistusi. Täpsema info cookie-failide vastuvõtmise, keelamise, vaatamise ja kustutamise kohta leiate Teie veebilehitseja seadistustes või veebilehitseja kasutajate tugifoorumites. On tähtis arvestada sellega, et konkreetsete asjaolude puhul võib cookie-failide blokeerimine põhjustada meie veebilehe funktsionaalsuse piiramist. Käesolevas jaotises 2.1.2. märgitud eesmärkide jaoks võime kasutada meie veebilehel ka kõrvalisi klienditeenindusi, mis võivad samuti salvestada ja analüüsida cookie-faile ning koguda muud tehnilist infot Teie seadme kohta. Me nõuame oma partneritelt hoolikat suhtumist kasutaja andmetesse ja teeme koostööd ainult ettevõtetega, kellel on vastav reputatsioon. Allpool on toodud kõrvaliste klienditeeninduste nimekiri, mida me saame oma veebilehel kasutada. Palun tutvuge nende teenuste põhjaliku töökirjeldusega nende veebilehtedel allpool toodud linkide kaudu. Ka nende saitide jaoks saate keelata Teie seadme kohta info kogumise ja cookie-failide kasutamise: Teie mugavuse jaoks võib veebileht kasutada sotsiaalvõrgustike mooduleid. Kommentaaride jätmiseks ja muudeks toiminguteks veebilehe sisuga saate Te kasutada ühte oma sotsiaalvõrgustiku kasutajakontodest. Kui Te sisenete oma kasutajakontosse mõne sotsiaalvõrgustiku kaudu, saame me Teie konto kohta mõningad üldandmed. Sõltuvalt Teie kasutajakonto privaatsuse seadistustest võib see andmekogum igas konkreetses sotsiaalvõrgustikus eristuda. Edasi on loetletud suur hulk andmeid, millele meie veebileht ligipääsu saab - eesnimi, perekonnanimi, foto, sünnikuupäev, sugu, e-posti aadress, Teie tellimused muudel veebilehtedel. Me kasutame neid andmeid ainult Teie isiku tuvastamiseks ja Teiega koostöö hõlbustamiseks. Me kasutame sotsiaalvõrgustike mooduleid mitte selleks, et saada infot kasutajate käitumise kohta, vaid selleks, et suurendada klienditeeninduse kvaliteeti, sealhulgas selleks, et anda teile võimalus suhelda vahetult Teie sõprade ja tuttavatega, jagada artikleid ja muid meie veebilehe huvitavaid materjale sotsiaalvõrgustike kaudu. Samal ajal võivad sotsiaalvõrgustikud koguda infot oma eesmärkide realiseerimiseks ja nende infokogumise protsessi meie mõjutada ei saa. Pöörake tähelepanu sellele, et neil platvormidel on oma Konfidentsiaalsuspoliitika, ja me ei vastuta kuidagi selle eest, kuidas need veebilehed kasutavad neile antavat infot hetkel, mil te vastavatele linkidele vajutate. Seoses sellega soovitame teile tutvuda iga Teie poolt kasutatava sotsiaalvõrgustiku viimase Konfidentsiaalsuspoliitika versiooniga. Selleks, et tagada võimalus võtta meiega ühendust seoses veebilehel avaldatavate materjalidega või ka muudes küsimustes, kavandasime tagasiside jätmise võimaluse. Te saate meiega ühendust võtta ühele veebilehel märgitud e-posti aadressidest saadetud meilisõnumi kaudu. Sellisel juhul töötleme me Teie isikuandmeid - Teie poolt märgitud nime, Teie e-posti aadressi ja muid andmed vaid sel juhul, kui see on vajalik Teie poolt tõstatatud eesmärgi täitmiseks. Arvestame, et saates meile taolise sõnumi, annate meile nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks Teie küsimuse lahendamise eesmärgil. Vastavalt üldreeglile peatame me sellise andmete töötlemise pärast Teie poolt seatud eesmärgi täitmist. Veebilehe kasutamisel kogutud isikuandmeid ei edastata kolmandatele isikutele ilma Teie nõusolekuta, välja arvatud juhtudel, mis on ette nähtud käesolevas Konfidentsiaalsuspoliitikas. Käesoleva punkti 3 esimese lõigu sätteid ei kohaldata juhtudel, kui isikuandmeid esitatakse riiklikele asutustele või õiguskaitseorganitele ning eraisikutele seaduse või vastava võimuorgani otsuse alusel, samuti tsiviil- või kriminaalmenetluse raames, mis riivavad meie seaduslikke huve. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa nõukogu isikuandmete kaitse määrusele, on Teil õigus ligipääsuks oma isikuandmetele, mida töötleb MIA „Rossija Segodnja", neisse muudatuste tegemiseks ja nende töötlemise keelamiseks. Samuti võite paluda need andmed hävitada. Kui Te olete andnud oma nõusoleku isikuandmete kasutamiseks, saate selle igal hetkel tühistada. Nende õiguste realiseerimiseks tuleb Teil võtta meiega ühendust e-posti aadressil privacy@sputniknews.com või saata meile kiri (MIA „Rossija Segodnja", 119021, Venemaa, Zubovski puiestee, maja 4, ehitis 1,2,3). On tähtis aru saada, et mistahes Teie isikuandmete töötlemise protsessi muutmise palve täitmiseks peame me kindlasti Teie isiku tuvastama. Seoses sellega tuleb niisuguste taotluste juurde lisada isikut tõendava dokumendi koopia koos selle omaniku allkirjaga ja märkida aadress, kuhu vastus saata tuleb. Kui Te arvate, et Teie avaldamisele mittekuuluvate isikuandmete töötlemist teostatakse meie poolt Teie õigusi rikkudes, saate esitada kaebuse vastavasse isikuandmete kaitse järelevalveorganisse. Isikuandmeid, mida me saame ja hoiame, loetakse konfidentsiaalseks infoks. Nad on kaitstud kaotamise, muutmise ja sanktsioneerimata ligipääsu eest. Selleks kasutame me vastavaid ajakohaseid tehnilisi lahendusi ja haldusmeetmeid. Me arendame pidevalt olemasolevat andmete kaitsesüsteemi. Teie vastutate meie veebilehel Teile antud kasutajakonto parooli konfidentsiaalsuse eest. Te olete kohustatud seda parooli saladuses hoidma, seda kellelegi edastamata. Jätame endale õiguse oma Konfidentsiaalsuspoliitikat igal ajal muuta. Näiteks on see võimalik meie veebilehe täiustamistööde läbiviimisel või õigusnormide muutmisel. Palume Teid meie Konfidentsiaalsuspoliitika muudatusi regulaarselt jälgida. Kõikides küsimustes, mis on seotud käesoleva Konfidentsiaalsuspoliitikaga, saate võtta meiega ühendust, saates teate e-posti aadressile: privacy@sputniknews.com			OSCAR-2019
Piimahinnad langesid GDT oksjonil juba kuuendat korda järjest, sest Uus-Meremaa suurendab tootmist ning Aasia riikide nõudlus on paranenud. Kakao spekulatiivne tõus on analüütikute hinnangul otsa saanud, hinnad hakkasid reedel kiiresti langema. Suhkru hind kukkus samal ajal nelja nädala põhja. Venemaa põllumajandusministeerium teatas, et Venemaa suudab 2018/19 hooajal eksportida kuni 35 miljonit tonni nisu. Võrreldes eelmise prognoosiga on seda miljoni tonni võrra rohkem, vahendab AgriCensus. „Kui arvestada toodangumahtusid, siis võrreldes eelneva aastaga meie ekspordipotentsiaal väheneb ja ulatub 35 miljoni tonnini,“ teatas Venemaa põllumajanduse aseminister Dzhambulat Khatuov. Venemaa ametnikud on varasemalt prognoosinud, et sellel hooajal eksporditakse kokku 33-34 tonni nisu. Venemaa nisutootmine langes tänavu aga 73,4 miljoni tonnini, selgub kolmapäeval avaldatud andmetest. Mullu toodeti nisu kokku 85 miljonit tonni. Sellegi poolest on oktoobri keskpaiga seisuga olnud eksport 34 protsendi võrra suurem kui mullu samal ajal. Toidunisu hind on samal ajal Euroopas püsinud juba kaks kuud stabiilselt kauplemisvahemikus, mille alumine äär on 198 euro juures ja ülemine äär 205 euro juures. Suuremaid uudiseid, mis võiks nisuturgu märkimisväärselt mõjutada, pole viimasel ajal tulnud. Nädalaga langes detsembrikuu futuuri hind 0,6 protsenti, 200 euroni tonnist. Sellel nädalal toimus ka järjekordne GlobalDairyTrade piimatoodete oksjon, kus hinnad kukkusid juba kuuendat korda järjest. Täispiima pulbri hind jõudis kahe aasta põhja, vahendab Reuters. Täispiima pulbri hind, mis on ka enimkaubeldud toode, langes 2,9 protsenti ning jõudis madalaima tasemeni alates 2016. aasta augustist. Arvatakse, et hinnalangus jätkub, sest Uus-Meremaa pakkumine on tugev. Riik on ka maailma suurim piimaeksportija. „Oodatakse et Uus-Meremaa pakkumine kasvab ning see paneb piimahinnad täiendava surve alla,“ ütles AgriHQ piimaturu analüütik Amy Castleton. Kakao futuurid hakkasid neljapäeval kiiresti odavnema ning spekulatiivne tõus on läbi saanud. Toorsuhkru hind langes aga nelja nädala madalaima tasemeni. Kakao hakkas nädala esimeses pooles järsult tõusma, hiljem toimus ühe päevaga ligi 5protsendiline langus. Nädala lõikes tõusis hind lõpuks 0,1 protsenti, 2265 dollarini tonnist. „Fundamentaalselt ei ole hindu midagi toetamas. Kakaod on praegu piisavalt,“ ütles üks kaupleja, kes lisas, et hiljutine hinnatõus oli tingitud sellest, et kauplejad panid langusele panustavaid positsioone kinni. Elevandiluurannikul on ilm soodne ning riigis oodatakse korralikku kakaosaaki. Füüsilise nõudluse pool on aga jätkuvalt tugev ning see pakub hindadele tuge. Suhkru hind langes nädalaga kokku 4,4 protsenti, 341,8 dollarini tonnist, mis on viimase nelja nädala madalaim tase. Prognoositakse, et Brasiilia järgmise hooaja toodang võib globaalset pakkumist märkimisväärselt suurendada. Turgu mõjutab ka India eksport – riik plaanib järgmisel aastal Hiinasse eksportida 2 miljonit tonni toorsuhkrut. Märtsikuu arabica kohvi futuuri hind jõudis nädala lõpuks 1,20 dollarini naelast. Hinnad on viimasel ajal tõusnud, sest Vietnami toodang võib kujuneda oodatust väiksemaks, mille põhjuseks on kehvad ilmastikuolud. Robusta kohvi tonnihind on 1684 dollarit. Malaisia palmiõli futuurid langesid reedel enam kui kolme aasta madalaima tasemeni, sest kardetakse, et eksport hakkab aeglustuma. Jaanuarikuu futuur langes 493 dollarini tonnist, ühtlasi on palmiõli hind langenud juba neli päeva järjest ja jõudnud madalaima tasemeni alates 2015. aasta septembrist. Arvatakse, et hinnalangus jätkub, sest konkureerivate õlide hinnad on samuti nõrgenenud, ütles üks Kuala Lumpuris tegutsev kaupleja Reutersile. USA sojaõli futuurid langesid viis päeva järjest, sest USA valitsus suurendas varude prognoosi. Lisaks sellele survestab turgu ka selle kuu alguses toimunud ekspordimahtude vähenemine. Maaülikooli akadeemisel aktusel promoveeriti audoktoriks professor Poul Hyttel, kes on rahvusvaheliselt tuntud loomaarst ja biomeditsiiniteadlane. Tema uurimistöö on seotud loomade ja inimese tüvirakkude ning varase embrüonaalse arenguga. Tänasel aktusel pidas ta sel teemal ka loengu. Hetkel on professori uurimistöö keskmes pluripotentsete tüvirakkude, varase embrüonaalse arengu ja embrüotehnoloogiaga seotud küsimused. Teadustöö eesmärk on luua in vitro rakumudelid neurodegeneratiivsete haiguste uurimiseks indutseeritud pluripotentseid tüvirakke (iPSC), kasutades rakuteraapia mudelite väljatöötamist sea ja koera iPSC baasil ning veise munarakkude in vitro küpsemise, viljastamise ja embrüote kultiveerimise optimeerimist koos kvantitatiivse genoomika rakendamisega embrüote täppisvalikuks. Oma karjääri jooksul on Poul Hyttel toonud ülikoolile rohkem kui 19 miljoni euro väärtuses teadusgrante. 2015. aastal rahastas Taani innovatsioonifond tema teadustööd 3,3 miljoniga, et luua rahvusvaheline neuroloogia tippkeskus BrainStem, mille direktor on ta käesoleval ajal. Professor Hyttel on rohkem kui 270 eelretsenseeritud teadusartikli autor. Peale selle on ta viljakas teaduse populariseerija ning andekas illustraator, kelle jooniseid võib leida tema kirjutatud raamatutes, õpikutes ja teadustekstides. Hytteli põhijuhendamisel on kaitstud 25 doktorikraadi. Intensiivse teadustöö ja doktorantide juhendamise ning teadusadministratiivse töö kõrval loeb ta regulaarselt ka loomade sigimise, anatoomia, histoloogia, tsütoloogia ning embrüoloogia loenguid ja juhendab veterinaarmeditsiini üliõpilaste praktikume. Poul Hyttel on hinnatud eestvedaja rahvusvahelistes teadusühingutes ja võrgustikes ning ta on pälvinud arvukalt tunnustusi.			OSCAR-2019
Äikesepilve lähenemisel pagevad suvitajad rannalt, jätavad töö katki põllumehed ja ruttavad katuse alla tennisemängijad. Kuigi äike avaldub kõige otsesemalt valgus- ja heliefektidena välgu ja müristamise näol, saab see kõik alguse elektrilaengutest, täpsemalt erinimeliste laengutega osakeste paiknemisest pilve erinevatesse osadesse. Tuletame meelde, millised on need protsessid, mis loovad sedavõrd pingelise olukorra, et õhk järsku välku lööma ja müristama hakkab. Maapind ja umbes 50 kilomeetri kõrguselt algav ionosfäär moodustavad hiiglasliku kondensaatori. Viimase omapära seisneb aga selles, et kuigi kogulaeng on seal null, võib kummalegi tema kattele (antud juhul on kateteks maapind ja ionosfäär) koguneda nimetamisväärselt suur elektrilaeng. Need laengud tekitavad elektrivälja. Kuna õhus leidub vabu elektriliselt laetud osakesi, kulgeb Maa poole elektrivool, mille tugevus hea ilmaga on üheruutmeetrises mõttelises õhutorus 10 astmes -12 amprit. Arvestades maapinna kogupindala, saame selge ilmaga Maa atmosfääris kulgeva voolu tugevuseks 1800 amprit! Seejuures on voolutugevus kogu umbes 50 kilomeetri kõrguses “õhutorus” ühesugune. Samal ajal elektriväli, mis selle voolu tekitab, väheneb maapinnast eemaldumisel pidevalt. Kuidas seda seletada? Asi on selles, et kõrgemal leidub rohkem ioone, mille suunatud liikumine õhus kulgev elektrivool ju ongi. Ühikulise ristlõikepindalaga õhutorus kulgeva voolu tugevust nimetakse voolutiheduseks (j = I/S) ja selle kohta käib valem j = σE, kus σ on siin elektrijuhtivus ja E elektriväljatugevus. Seega on mõistetav, miks juhtivuse ja väljatugevuse korrutis on muutumatu! Selge, pilvitu ilmaga on elektrivälja tugevus maapinna lähedal umbes 100 V/m, äikese korral on väli muidugi palju kordi tugevam. Võib leida koguni kolm kondensaatorit: ühe kateteks (plaatideks) on maapind ja ionosfäär, teise kateteks pilve alumine osa ja maapind, kolmanda kateteks pilve alumine ja ülemine osa. Vaatleme lähemalt pilve ja pilvealust maapinna osa. Miks on pilve alumine osa laetud negatiivselt ja ülemine positiivselt? Just see on küsimus, millele ei oska praegu vist keegi üheselt vastata. Jääb loota, et järgnevalt pakutud mudel usutav tundub. Pilve sees toimub pidev liikumine: lisaks aineosakeste korrapäratule siblimisele, mis kunagi ei lakka, liigub niiske õhk üles, moodustunud vihmapiisad aga alla. Võtame vaatluse alla ühe langeva veepiisa. Veepiisa alumine osa on positiivse laenguga, aga ülemine negatiivse laenguga. Selle kohta öeldakse, et ta on polariseeritud. Miks? Sellepärast, et elektriväli mõjutab iga laetud osakest elektrijõuga, mille suund oleneb osakese laengu märgist. Positiivsele laengule mõjub jõud elektrivälja suunas, negatiivsele elektrivälja suunaga vastassuunas. Mis väljast me antud juhul räägime? Eks ikka ionosfääri ja maapinna vahelisest, mille suund on ülalt alla, maapinna poole. See elektriväli põhjustabki tilgas olevate laetud osakeste ümberpaiknemise ja laadub tilga ülaosa negatiivselt, alumine positiivselt. Kujutame nüüd ette, et selline langev polariseeritud veetilk kohtab oma teel ioone, millest osa on positiivsed, osa negatiivsed. Neist positiivsed tõukab tilk endast eemale (positiivsed laengud tõukuvad), negatiivsed aga tõmbuvad tilga positiivse esiosa poole ja kompenseerivad selle laengu. Seega muutub veetilk tervikuna negatiivseks. Need positiivsed ioonid, mille veepiisk oma positiivse “ninaga” kõrvale tõukas, haaratakse ülespoole suunduva õhuga kaasa ning laevad pilve ülaosa positiivselt. Säärane mudel on küll ilus, aga saavutatud efekt jääb ikkagi sada korda nõrgemaks sellest, mis on vajalik tegeliku olukorra selgitamiseks. Põhilist rolli mängib nähtus nimega termoelektriline emissioon. Nimelt leidub alati iga keha pinna läheduses vabu elektrone, mille soojusliikumise energia on osutunud piisavaks, et rebida end aatomite ikkest vabaks ja tunda end koos teiste saatusekaaslastega vabana keha pinna läheduses moodustunud elektronpilves. Kui lähedusse satub teine, samuti elektronpilvega ümbritsetud keha, mis elektrone tugevamini tõmbab kui eelmine, omandab see uus keha negatiivse, vana aga positiivse laengu. Pilves nii juhtubki – jääkristallid tõmbavad elektrone tugevamini kui veepiisad. Seetõttu koguneb pilve ülaossa, kus on külm ja seetõttu palju jääd, positiivne laeng, pilve alaossa, kus leidub palju veepiisku, aga negatiivne laeng. Nii või teisiti – laeng koguneb, elektriväli tugevneb ja pinge tõuseb. Kui väli on nii tugev, et teineteisest ühe meetri kaugusel olevate punktide vahel ulatub pinge juba 100 000 voldini, algavadki protsessid, mis välgu ja müristamiseni viivad. Elektrilahendus atmosfääris võib toimuda nii pilve ülemise ja alumise, kahe pilve kui ka Maa ja pilve vahel. Edasi vaatleme just viimast juhtumit. Olgu öeldud, et kui pilve alumine serv on maapinnast kilomeetri-paari kõrgusel, siis on pinge maapinna ja pilve vahel juba miljon volti! Meenutame, et ionosfääri ja maapinna vahel on vaid umbes 400 000-voldine pinge. Tasub teada, et kuigi sädelahendus ehk välk kestab vaid umbes ühe kümnendiksekundi, koosneb see mitmest umbes tuhandiksekundisest vooluimpulsist, mis järgnevad üksteisele umbes sajandiksekundiste vaheaegadega. Vaatleme lahendust kahes etapis: lahenduskanali tekkimine ja voolu kulgemine piki tekkinud kanalit. Selle viimasega kaasnevad ka valgus- ja heliefektid – välk ja müristamine. Kanali teke algab, kui pilve alaosast Maa poole suunduvad elektronid saavutavad nii suure kiiruse ja kineetilise energia, et nad suudavad õhu molekulidega kokku põrgates neist uusi elektrone välja lüüa. Need omakorda ioniseerivad järgmisi molekule. Tekib laviin – iseseisev gaaslahendus. See, umbes kümne miljoni kilomeetrise tunnikiirusega Maa poole kihutav laviin, mida ka liidriks kutsutakse, peatub umbes 50 meetri läbimisel 50 mikrosekundiks. Kogunud jõudu, teeb ta uue 50-meetrise hüppe ja peatub korraks jälle. Hüpped ei tarvitse seejuures toimud samas suunas. Nii hüpates läheneb liider Maale. Mida lähemal maapinnale, seda suurema jõuga tõmbab ta enda poole maapinnal paiknevaid positiivseid laenguid. Need ronivad nii kõrgele kui võimalik (sellepärast ei tohigi äikeselise ilmaga teravike läheduses viibida). Kui liider on jõudnud talle vastu tõttava positiivse laengu – striimeri – juurde, algab teine etapp: ioonidest moodustunud kanalit pidi hakkab kulgema vool Maast pilve. See vool on tugev (suurusjärgus 100 000 amprit). Seega kulgeb äikese puhul vool hoopis maapinnalt pilve, mitte pilvest maapinnale, nagu sageli arvatakse. See vool ongi üks teguritest, üks halva ilma vooludest, mis ei lase maakeral hea ilma voolude tulemusena oma laengust ilma jääda. 3. Õhu vahelduv paisumine ja kokkutõmbumine põhjustabki helilaine tekkimise, mida kuuleme müristamisena. Just selle ülespoole suunduva tugeva vooluga kaasnevad välk ja müristamine. Nii nagu elektrilambis, vabaneb salvestunud elektrienergia valgusena ja soojusena. Soojenemisel aga kehad paisuvad. Õhukanal, kus tugev vool kulgeb, soojeneb umbes 10 000 kraadini, paisub väga kiiresti, surudes ümbritsevat õhku hirmsa jõuga laiali. Paisudes aga kulutab ta energiat ja jahtub ning tõmbub taas kokku. Õhuvõnkeid meie kõrv aga helina tajubki. Valgus, mis läbib sekundis 300 000 kilomeetrit, jõuab silma peaaegu momentaanselt. Seevastu lööklaine, mille vaheldumisi paisuv ja kokkutõmbuv õhk tekitab, läbib sekundis vaid ühe kolmandiku kilomeetrist. Seetõttu tasubki hetkel, kui välku märkad, hakata sekundeid lugema. Sekundite arv jagatud kolmega, annab kauguse, kus välku lõi. Küsiks õige Liivimaa Parima Purilenduri käest ,kuidas ikka õhu võnkumise,sajandiksekundite ja miljonite ampritega lood on. Igatahes mõni aeg peale haiglast välja saamist jantis ta jälle Ridalis välguga .Anekdoodi lõpetanud ,istus autosse ja sõitis minema . Tegin angaaris ühiskondlikult kasulikku tööd ja viis minutit peale Purilenduri lahkumist pani välk kärakaga angaari. Pauk ,ragin ja minul mobiil laua peal kutu,silmad pahupidi. Mart Kuurmest veel niipalju, et ta oli legendaarse ansambli "Fix" esimene klahvpillimängija, seal neid ainult kaks oligi. Teine ja ühtlasi viimane oli meilegi hästi teada-tuntud Evald Raidma (Jaan Karlsoni bändipaarimees).			OSCAR-2019
Hoonete suuruse ja kõrguse kasvades, kasvab ka valgustuskulu eksponentsiaalselt. Millise strateegiaga suutis aga üks Eesti suurimaid puidutööstuseid, Imaveres asuv Stora Enso seda kulu pea poole võrra vähendada? Stora Enso on maailmaturul juhtiv taastuvate lahenduste pakkuja pakendamise, biomaterjalide, puidu ja paberi vallas. Tallinn-Tartu maanteelt mõned kilomeetrid Viljandi poole sõites jõuab vaiksesse Imavere külasse, kus asub üks Stora Enso AS puidutöötlusüksus. See on osa ülemaailmsesse kontserni kuuluvast ettevõttest, mille teine üksus asub Näpil. Imaverest võib leida lisaks saeveskile ka talade, puitkomponentide ja puidugraanulite tootmise. LED-valgustid on umbes kaks korda energiasäästlikumad kui luminofoorid ja ligi kolm korda efektiivsemad kui haliidvalgustid. Iganenud hõõgniit-valgustitega võib sama valgusvoo juures olla elektritarbimine aga kuni kümme korda väiksem. Lisaks on vanemate valguslahenduste eluiga oluliselt lühem. Keskmise haliidvalgusti võimekus väheneb vaid 10 000 töötunniga kuni 70%. Kvaliteetsete tööstuslike LED-valgustite eluiga on seejuures ca 100 000h. Seega sai ka Imavere tootmishoonetes selgelt eelistatuks just LED-valgustid. Kuna kogu tööstuse valgustuse uuendamine on piisavalt mahukas ettevõtmine sai see jaotatud kahte etappi. Esimeses etapis kaasajastati kolme hoone valgustus – liimpuidutsehh, järeltöötlustsehh I ja ladu. Silmas tuleb pidada, et igal hoonel olid oma eripärad ja nõuded, mis tähendas ka väga mahukat projekteerimisfaasi. Stora Enso liimpuidutsehhi, järeltöötlustsehhi I ja lao valgustuse uuendamiseks kasutati ligi 500 Ledshopi poolt Eestis arendatud ning toodetud HAMK tööstusvalgustit. Vastavalt vajadusele sai paigaldatud kolme valgusti mudelit, kuna erinevates kohtades ning olukordades pidi tähelepanu pöörama erinevatele aspektidele. Ainult I etapiga suudeti muuta hoonete valgustuslahendus pea poole efektiivsemaks, säästes energiatarbimiselt ligi 50 kW. Mis veelgi olulisem, kõigis hoonetes tõusis drastiliselt ka valgustustugevus. Üheks selle põhjuseks on kindlasti paigaldatud LED-valgustite suur efektiivsuse tõus, teisalt aga ka valgustite asetus. Kui valgustid ise on vanemates hoonetes nii või teisiti ajale jalgu jäänud, siis tavaliselt on ajas muutunud ka hoonete ja masinate põrandaplaan. Seega on igapäevased lahendused, kus valgustatakse kohti, kus keegi tööd ei tee ning alad, kuhu tegelikult valgust vaja, võivad veidi hämaramaks jääda. Sama probleemi ees oli ka Imaveres asuv tööstus. Lisaks valgustite valele asetusele peab valgustuse renoveerimisel silmas pidama ka nende grupeerimist, ehk olukorras, kus valgustus ei toimi näiteks liikumisandurite pealt, peavad õigesti olema seadistatud ka lülitid. See tähendab, et pole mõistlik kogu hoonet ühe lüliti alla panna, kui vahel on vajadus kasutada vaid teatud masinat või lao osa. Peenike tolm on võimeline üles leidma iga väiksemagi prao, seega peavad olema kasutatavad valgustid piisavalt tolmukindlad. See pole aga õhus leviva tolmu puhul ainuke aspekt millega arvestada. Valgustust planeerides on vaja arvesse võtta ka seda, et tolmuses keskkonnas levib valgus halvemini ning valgustit ja valgustugevust planeerides tuleb sellega arvestada. Tolm ei olnud aga ainuke puidutööstusele omapärane faktor, mida Imaveres asuvate hoonete valgustamise projekteerimisel arvesse tuli võtta. Suure masinapargi ja tolmu tõttu tõusevad temperatuurid lae all üpriski kõrgele. Seda veel eriti soojade suveilmadega. Seepärast peavad seal asuvad valgustid olema väga hea jahutusvõimekusega. Raske ja suure masinapargi tõttu pole ka paigaldus nii lihtne kui mõnes teises hoones, mistõttu tuleb arvestada mitmete erinevate kraanadega. Lisaks ei saa suurtes tööstustes masinaparki ette planeerimata sulgeda ning töötajaid paigaldamise ajaks minema saata. Kuna iga minut, mil töö seisab maksab ettevõttele raha, on vaja ka see periood väga hoolikalt läbi mõelda. Võimalusel planeerida see näiteks kollektiivpuhkusega samale ajale. Esimese etapi uuenduste tasuvusaeg oli vastavalt hoonele 7 kuust kuni 3 aastani, mis tähendab et pärast seda perioodi on igapäevane kokkuhoid otsene kasu kogu ettevõttele. Valgustuse renoveerimise II etapp on planeeritud juba 2018 aasta sügisesse, kus taaskord renoveeritakse 2 tootmishoonet. Kogu projekti viis algusest peale läbi igapäevaselt LEDvalgustite tootmise, planeerimise, projekteerimise ja projektide juhtimisega tegelev Eesti ettevõte Ledshop. Huvi korral uuri projektis kasutatud HAMK tööstusvalgustite kohta või võta küsimuste korral Ledshopiga ühendust. Ledshop OÜ toetab konverentsi „Puidutööstuse Äriplaan 2019“ läbiviimist. Konverents toimub 31. oktoobril 2018 Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses (Ehitajate tee 150 Tallinn). Leedu, Läti, Poola ja Tšehhi farmerid avaldasid neljapäeval Brüsselis meelt ja nõudsid Euroopa Liidult suuremaid otsetoetusi. Leedu põllumajanduskoja esimees Arūnas Svitojus sõnas BNSile, et nende soov on tõsta otsetoetused Euroopa Liidu keskmiste tasemele. "Me oleme pikalt elanud lubadustega võrdsetest majandustingimustest, kuid Leedu saab hetkel vähem kui 70 protsenti EL-i keskmisest, kuigi oli plaanis, et me jõuame selle ajaga vähemalt 90 protsendini keskmisest," sõnas ta sel nädalal toimunud pressikonverentsil. Leedu põllumehed on korraldanud neli samasisulist meeleavaldust alates 2013. aastast, kui nad said otsetoetust 144 eurot hektari kohta. Toetus Leedu farmeritele tõuseb 2019. aastaks 181 euroni hektari kohta, EL-i keskmine on 266 eurot hektari kohta. „Arengukavasse saavad kirja põllumajanduse ja kalanduse valdkonna tegevussuunad aastani 2030. On oluline, et sektori esindajad protsessis aktiivselt kaasa lööksid ja ettepanekuid esitaksid, sest väga hea lõpptulemuseni saame jõuda ainult siis, kui kõik pooled aktiivselt kaasa räägivad ja mõtlevad,“ arvab maaeluminister Tarmo Tamm. „Alates veebruarist on töörühmad ära teinud väga suure ja põhjaliku töö. Uue arengukava algatamiseks on töörühma liikmed kaardistanud põllumajanduse ja kalanduse ning maaelu valdkonna olulisemad probleemid ning toonud neist välja ka prioriteetsemad,“ tunnustas arengukava juhtkomisjoni esimees, Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti panustajate suurt osa uue arengukava ettevalmistamisel. „Kindlasti pole protsess veel lõppenud ja oleme alles vahefinišis, kuid usun, et koostöös valmib parim tulemus,“ lisas kantsler. „Töörühma liikmete ootused on olnud erinevad ja arvamusi on seinast seina, oleme koos püüdnud välja sõeluda kõige olulisema, millega edasi minna. Soovime ka edaspidi olla avatud, läbipaistvad ning koostööaltid. Visioon „Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada“ annab nii ministeeriumile kui arengukavaga seotud sektorile selge arengueesmärgi järgmiseks aastakümneks. Peamisteks alaeesmärkideks on tark ja säästlik põllumajandus, ohutu toit ning kestlik toidutootmine, maaelu ning kalandus,“ lisas asekantsler Siim Tiidemann. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonda aastani 2030¬ juhtiv dokument plaanitakse sel aastal esitada juhtrühmale ning 2019. a kinnitada Vabariigi Valitsuses. Enne seda viib Eesti Maaülikool läbi PõKa mõjude eelhindamise, mis annab täiendavat teadmist, kuidas parimal viisil seatud eesmärkideni jõudmist mõõta ning asetab meie eesmärgid võrdlusesse teiste EL liikmesriikidega.			OSCAR-2019
Põhuplaat on looduslik ehituses kasutatav plaatmaterjal, mis koosneb ekstrudeeritud põhust, millele on liimitud otsadesse, servadesse ja mõlemale küljele taaskasutatud paber. Põhuplaat tagab hoones väga hea mikrokliima (niiskusliku ja soojusliku mugavuse) ja hea helipidavuse. Kuna plaat on struktuurilt tihe ja tugev, saab mööbli, pildid, seadmed jms seinadesse kinnitada tüübleid kasutamata, sarnaselt puidule. Toode sobib kohtadesse, kus puudub vahetu kestev kokkupuude veega. Põhuplaadist ehitatakse nii hoone sise- kui välisseinu, põrandaid, lagesid ja karniise. Plaati saab kasutada ka duširuumis või saunas. Vajalik on vaid teostada niiskustõke või hüdroisolatsioon ning viimistleda seejärel keraamiliste plaatidega, laudisega või muu viimistlusmaterjaliga. Plaadil on omadus soojust salvestada, mis tagab hoonetes pikemat aega stabiilse temperatuuri. Lisaks tagab materjal nii suvisel kui talvisel ajal kergehitistes väiksema temperatuuri kõikumise (suurem soojusinerts on tingitud plaadi massist ja mahust) Hea niiskusregulatsioon, mis tagab ruumides stabiilse õhuniiskuse ehk niiskemal perioodil imab plaat üleliigset õhuniiskust endasse ja kuivemal ajal eraldub see taas ruumi. Lisaks ei teki materjali kuivamisel õhku läbilaskvaid pragusid Formaldehüüdivaba - liimainet põhu vahel ei ole. plaadile on liimitud vaid põhku kattev jõupaber põlemisel formaldehüüde mitte eraldava liimiga, seega on see ühtlasi ka ökoloogiline; Sobib ka allergikutele ehk ei ole täheldatud sümptomeid, mida paljud ehitustes kasutatavad materjalid tekitavad Materjal on kergesti saetav, saab lihtsalt avasid lõigata või plaadi servale sobivat kuju anda, misläbi on lihtne ehitada ka korrapäratu kujuga karniise, kuna karkass ei pea olema sama kujuga Materjali omapära saab esile tuua niššides, kus papp on maha lihvitud või põhuplaat keskelt kogu tasapinna ulatuses pooleks lõigatud, mille tulemusena avaldub tõeliselt omanäolise ja kordumatu tekstuuriga pressitud põhk, mida saab sisekujunduses, vajadusel koos täiendavate detailidega, efektselt ära kasutada Korvab soojustamisel tehtud vigu ehk külm ei pääse otse läbi seina ka siis, kui vill on paigaldamisel kannatada saanud Materjali kasutamine hoiab ära mitu tööetappi (karkassi ehitamine + villa paigaldus + kipsplaadi paigaldamine mõlemale poole karkassi) olles koheselt kandev seinakonstruktsioon, heliisolatsioon, kiiresti ja kvaliteetselt viimistletav tasapind Materjal ei sea olulisi piiranguid viimistlusmaterjalide valikul. Võimalik on nii sise-kui välisviimistluses kasutada samu materjale, mida alternatiivsete ehituskonstruktsioonide puhul. Soovituslik on kasutada viimistlusmaterjale, mille veeauru difusioonitakistus ei ole suur, et säiliksid põhuplaadile iseloomulikud head karakteristikud. Ehitasin põhuplaadist enda kodus magamistubade vahelised vaheseinad. Seinad summutavad heli väga hästi ja olen tootega igati rahul. Kodu Kuubis ehitas MTÜ Voose Kõrts tellimusel Voose külla põhuplaatidest hoone, mida oma positiivse energia genereerimise pärast Päikesekoduks nimetame. Täiesti ainulaadne maja, tulge kõik vaatama! Sellest saab palju, pikalt ja huvitavalt rääkida aga üks tähtsamaid asju – väljas on korralikud miinuskraadid juba jupp aega, õhksoojuspump hoiab 19 plusskraadi hoones sees ja küttekulud on täiesti uskumatult madalad! Pakun, et ka suvel palavaga on meie Päikesekodus hubane temperatuur ilma suurte energiakuludeta, nii et tõesti, hea töö Kodu Kuubis! Sõbralik ja kaasamõtlev meeskond, kes suudab teostada ka kõige utoopilisemana tunduva projekti. Tänu Kodu Kuubis teostatud ehitusele, põhuplaadile ja uudsetele akustilistele lahendustele on Studio89 saanud ruumid, mis hoolimata lühikesest eksistentsist on oma omaduste ja väljanägemisega leidnud järjest kasvavat ja nüüdseks ka rahvusvahelist tähelepanu. Üliäge ehitusmaterjal. Põhuplaadi kasutusvõimalusi ei saa isegi kahel käel kokku lugeda. Soovitan soojalt kõigile! Idee ehitada maja ökoloogilisemast materjalist oli mul algusest peale. Põhupakist majad, puitmajad…paljud variandid olid kaua uuritud turul, kuniks leidsin Kodu Kuubis. Tänu põhupaneeli lihtsale käsitlusele sai valmis ehitatud keeruline, kuid unikaalse disainiga elumaja. Ehitusjärelvalve sõnul on see üks parimatest termopildiga elumajadest, mida ta oma staažika karjäãri jooksul kohanud on. Suvel oli sees mõnusalt jahe ning külmemal ajal põhuplaat+puistevill seinad teevad nii hästi oma tööd, et maaküte ei vaevagi ennast kogueg töös hoida. Müra isolatsioon on ka nii harjumatult hea, et esialgu tahaks akent avada ja natuke müra sisse lasta. Põhupaneelist siseseinad said viimistletud savikrohviga ning üks hetk tabasin end tundelt, et on hubane olla, kuigi ruumid olid veel sisustamata. Iga etappi kâigus olen äärmiselt üllatunud Kodu Kuubis meeskonna professionaalsesse suhtumisse kõikides detailides ja kaasamõtlemisele ka disainiliste lahenduste leiutamisel. Järgmine kord tean täpselt kelle juurde julgelt pöörduda, kui lâheb ehitamiseks! Aitüma! Naabritega ühise seina läbikostvus sai nii suureks probleemiks, et pidime toast välja kolima. Lahendus põhuplaatide näol tuli koos helgete poiste, asjaliku teostuse ja erakordselt vastutustundliku suhtumisega. Nüüd saame tuppa tagasi kolida ja rahulikku und nautida! Edu ettevõttele!			OSCAR-2019
2) Diagnoos (tõlkes läbi tundmine) osutab, et mida rohkem on vajaduste rahuldamatust, seda närvilisem ja haavatavam organism on. Aineliste vajaduste nagu töötasu ja sotsiaalsed garantiid tunnustamise kõrval on sama oluline organismis ringlevate signaalide iseloom. Esiteks, kirikus ei saa aina kasutada argumenti, et siia tulnu ei tohigi soovida ametile ja oskustele vastavat töötasu, mis vastab ühiskonna vastavale standardile. Teiseks on suhtlemine, mis tähendab, et ülevalt alla suunduvad signaalid ei tohi aina meelde tuletada, et veel ei ole jõutud mõnda asja ära teha, käivitada või end kompetentseks teha. Alt üles suunduvate signaalide osas tuleb ainult kahjuks, kui pidevalt viidatakse juhtide hoolimatusele, ükskõiksusele või ametkonnakesksusele. Kui mõlemas valdkonnas eirata neid probleeme ettekäändel, et jooksvalt on aina midagi muud ja kiiret teha ning küll kuidagi ikka jõutakse, siis varsti organismid ehk inimesed lihtsalt enam ei jaksa. Ja kirik kui metaorganism samuti. Nii vaimse kui ainelise valdkonna vajaduste rahuldamatus ning eesmärkide ebaselgus ilmneb haavatuses, mis väljendub stressina, funktsionaalse pärsitusena, väsimusena, frustratsioonina ja irooniana. Seejuures on iroonia eelpool nimetatu lõpptulemus ja tagajärg. Ironiseerimine võib küll auru välja lasta, aga ei ravi. 3) Tervendada püüdes tuleb lähtuda sellest, et kiiret ja imettegevat rohtu ei ole. Mõttekuse ja seesmise tasakaalu igapäevasesse tegevusse annavad ühise eesmärgi täpsustamine ja selle aktsepteerimine ning igapäevaste vajaduste vastastikune märkamine ja üksteise toetamine. Jagan igapäevased vajadused ainelisteks ja vaimseteks-emotsionaalseteks. Eristan vaimseid emotsionaalseid vajadusi vaimulikest just selleks, et mitte varjutada igas inimkoosluses, igas kollektiivis toimivate suhtlusviiside ja hoiakuväljenduste rolli olenemata sellest, kas tegemist on kirikuga või firmaga. Vaimne õhkkond on palgatingimuste ja sotsiaalsete garantiide kõrval teine tähtis tegur, mis ei asenda ainelisi puudujääke, kuid võib oskuslikul kasutamisel toimida kompensatsioonina ja tasandajana. Olgu meil ühiseks teadvustatud eesmärgiks aidata kaasa turvatunde tekkele, püüd leida rahu endaga ja organismi teiste liikmetega ning saata positiivseid signaale kõikides suundades – alt üles, ülevalt alla ja külgedele. See tähendab juhtide hoolitsust töötajate vajaduste ja toimetuleku, ka tunnustust tehtu eest. Samuti lasub töötegijatel vastutus toetada juhiametis inimest. Toetus ja nõuanne annavad alati parema tulemuse kui kritiseermine või halvustamine, olgu avalikult või varjatult. Kiriku töötegijatele saab endisest olulisemaks kujundada iseenda jaoks realistlik enesehinnang ja tunnustada ning väärtustada peret. Lõpuks esitan kolm komponenti, mis tõstavad organismi suutlikkust elada ja töötada. Aidaku need mõelda aasta teema üle ja leida uusi lahendusi töökohtadel. Järgnevalt on eelpool toodu esitatud skeemi kujul, mis võimaldab rühmatöös mõisteid ja elemente analüüsida ja uuel viisil kombineerida. TULEM: terve organism, kes funktsioneerib elurõõmsalt ja vastastikuselt, vastutab oma organite eest. 26. septembril oli Rakvere Kolmainu koguduse majas konverents, mis kandis pealkirja „Intellektipuudega inimesed kogukonnas“. Kutses seisis, et idee on koguda asjaosalised ja huvilised kokku rõõmu tundma sellest, mis neid omavahel liidab, vahetama elukogemusi ja saama edasiseks innustust. Nii ka läks, kuid väga eriliseks tegi kokkusaamise erivajadustega inimeste endi osalemine – tervisliku seisundi ega töise positsiooni pinnalt vahet ei tehtud ja asjalikele aruteludele ... 24. septembril alustati Viljandi Pauluse kiriku ohtlikult lagunenud peatrepi renoveerimist. Töö algust tähistati väikese kontserdiga „Kirka kivisse!“ ja kõnedega. Viljandi Pauluse koguduse õpetaja Allan Praats palus algatuse väärikalt lõpuleviimiseks heade kaaslinlaste abi. Lagunevale trepile andis esimesed sümboolsed kirkahoobid ehitustööd tegeva Maakivist OÜ meister Hardi-Sander Luik. Töömehed tõstsid paigast peatrepi kaks esimest kivi. Kahe kivi liigutamine on tarvilik ... Eesti poisid 1940. aastal Norra vabadust kaitsmas 1. oktoobril avas Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) Eesti Sõjamuuseumis – Kindral Laidoneri Muuseumis näituse „Põhjatähe all – Eesti vabatahtlikud Narviki lahingus 1940“. Järgnes konverents Norra ja Eesti ajaloolaste osavõtul. Näituse Eesti-poolne koostaja on EMSi esimees Peep Pillak. 12. septembril avati Narviki Sõja ja Rahu Keskuses samanimeline näitus, andmaks ülevaadet Eesti vabatahtlikest, kes tõttasid kõigepealt appi ... Eile külastas roomakatoliku kiriku pea paavst Franciscus Eestit. Paavsti visiit Baltikumi algas 22. septembril piirkonna kõige katoliiklikumast maast Leedust, kus 2,8 miljonist elanikust üle 80% kuuluvad roomakatoliku kirikusse. ERRi teatel ärgitas püha isa leedulasi olema sillaks ida ja lääne vahel ja kutsus eriliselt tähelepanu pöörama noortele, kes pole mitte ainult tulevik, vaid on ka olevik. Esmaspäeval viibis paavst Lätis, kus pea kahest miljonist elanikust on 21% ... EKOE täiskogu 13.–18. septembrini pidas Šveitsis Baselis oma 8. täiskogu Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas (EKOE). Tegemist on 1973. aastal Leuenbergi lepinguga loodud katusorganisatsiooniga, mis ühendab umbes sadat luterlikku, metodistlikku, reformeeritud ja unioonikirikut. EELKd esindasid Baseli täiskogul peapiiskop Urmas Viilma ning õpetaja Thomas-Andreas Põder. Viimane kuulus seni ka EKOE nõukogusse ja jätkab nüüd asendusliikmena. Õigeusu kirikutüli Õigeusu ... Kuidas on Tallinna Kaarli kogudus ja kirik valmis paavst Franciscuse visiidiks ja millega peaks arvestama need inimesed, kes võtavad osa 25. septembril kell 11.30 algavast oikumeenilisest kohtumisest noortega? Jaak Aus, Tallinna Kaarli koguduse õpetaja: Kaarli kogudus on paavsti vastuvõtmiseks väga hästi valmis. Me ei ole kokkusaamise korraldajad, aga meie ülesandeks on tagada, et kirik oleks paavsti saabumiseks korras ja avatud. Selle ülesandega hakkamasaamiseks on meil ... Üleeuroopalise rahupäeva puhul helistatakse käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal 21. septembril kell 19.00–19.15 Euroopa riikides kellasid, osaleb ka mitukümmend kirikut Eestist ja kõik inimesed on oodatud üleeuroopalist kellamängu kuulama. Ka praegu kuuleme Euroopas päevas miljoneid kellamänge. Rohkem kui tuhat aastat on kellamäng märkinud aega tööks, puhkuseks, palveks. Kellamäng kirikutornides ja raekodades, surnuaedade ja mälestuspaikade kellatornides kannab edasi ...			OSCAR-2019
Oskando arendusjuhi Jüri Tarkpea hinnangul lihtsustab SeeMe GPS-täislahendus veokijuhtide ja logistikute andmevahetust, andes märku töö- ja puhkeaja piirangutest ning kogudes, säilitades ja edastades sõidumeeriku andmed reaalajas logistikutele ja raamatupidajatele. „Huvi uue GPS-täislahenduse vastu on väga suur ja juba praegu nõuavad seda logistikafirmad nii siin- kui ka sealpool lahte,“ tunnistas Tarkpea ja lisas, et kuna Oskandol on edasimüüjad 15 riigis, toimub uue süsteemi testimine lisaks Eestile ka Poolas, et olla kindlad toote mitmekülgsuses. Mida SeeMe veoauto GPS-täislahendus endast kujutab? Igas veoautos olev tahhograaf-sõidumeerik teeb ise töökokkuvõtted, arvutades välja, kui pikk on juhi sõiduaeg, kui pikk on masina laadimisaeg, näitab, kus sõiduk asub ning millises järjekorras oleks tal mõistlik võtta kaupa peale. „Kui varem oli sõidumeerikuks nn ketas ja praegu on kasutusel digitaalne sõidumeerik, kust politsei ja raamatupidamine saavad alla laadida juhi viimase aasta info, siis uue GPS-seadmega saab kogu infoga toimetada reaalajas,“ nentisTarkpea. Euroopa Liidus kehtib veoautojuhtidele töö- ja puhkeaja seadus, mis pealtnäha tundub lihtne, aga vajab tegelikult suuremat süvenemist. Näiteks sätestab seadus, et üle 90 tunni ei tohi kahe nädala jooksul sõita ning seda numbrit ületades võib juba trahvi saada. Igapäevaselt ei tohi sõita üle üheksa tunni, välja arvatud kaks korda nädalas, kui on lubatud sõita kümme tundi. Ja järjest ei tohi sõita rohkem kui 4,5 tundi, millele peab järgnema 45 minutit puhkust. „Juhile on see kõik paras arvutamine ja jälgimine, et kuhu ta seaduse järgi ajaliselt veel jõuaks ning väikese valearvestuse puhul saadav trahv on veofirma jaoks kulu, mida poleks vaja teha. Meie uus süsteem arvutab selle kõik juhi eest ise välja,“ lubas Tarkpea. Informatsioon, kui palju on aega puhkepausile või öömajale jäämiseks, pole tähtis mitte ainult juhile, vaid ka logistikule. Logistikul on samuti kasulik reaalajas näha, kui kaugel auto kaubast asub ja kas ta jõuab järele jäänud sõidutundidega täna kohale sõita. Nähes infot kõigi ettevõtte sõidukite kohta korraga, saab logistik saata kriitiliselt pealevõtmist vajava kauba järele võib-olla kaugemal asetseva auto, mille juhil on küllaldaselt sõiduaega järel. „See hoiab ära probleemid, kus logistik sunnib autojuhti üle tööaja sõitma, saamata tõenäoliselt seadustest täpsemalt aru,“ arvab Tarkpea. „Sest kui tahta, et auto oleks koguaeg tööd, peaks ühe sõiduki peal töötama korraga mitu juhti. Seega näiteks 24 tundi sõidus oleval autol peaks peab seaduse järgi olema vähemalt kolm juhti!“ Kolmas põhiprobleem, mille Oskando GPS-seade lahendab, on andmetega tegelemine: kõik veofirmad on kohustatud koguma ja säilitama sõidumeeriku andmeid ühe aasta jooksul. See võib olla tülikas, kui auto on pidevalt sõidus ning kogu infobaas asub sõidukis. Kuidas neid andmeid mugavamalt kätte saada? SeeMe veokite täislahendus saadab kõik andmed ja aruanded reaalajas raamatupidamisse. „Meie GPS-süsteem ei vaja lisaks olemasolevatele eriseadmeid, vaid see ühendatakse lihtsalt sõidumeerikuga,“ selgitas Tarkpea. „Andmete turvalisus on igati tagatud, kuna ligipääsu GPS-andmete saab seadistada nii, et see oleks võimalik vaid teenusepakkuja ja teenuse ostja arvutivõrgust.“ Elering esitas 19.juunil Eesti ja Soome regulaatoritele investeerimistaotluse Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnector ja selle efektiivseks toimimiseks vajalike Eesti-Läti gaasiühenduse tugevduste rajamiseks Euroopa ühishuvi projektide rahastuse toel. Toetuse taotluste esitamine Balticconnectori rajamiseks ja Eesti-Läti gaasiühenduste tugevdamiseks 2015. aasta Euroopa ühendamise rahastu teise vooru lähtub Eesti ja Soome peaministrite eelmise aasta novembris sõlmitud kokkuleppest, mis seadis eesmärgiks Balticconnectori valmimise hiljemalt 2019. aastaks. „Kahjuks esitas Elering investeerimistaotluse hetkel üksi vaatamata korduvatele läbirääkimistele Soome gaasiettevõttega Gasum liikuda Balticconnectori projektiga kahe riigi peaministrite poolt kokku lepitud ajakava alusel. Raske on mõista Gasumi motiive investeerimistaotlusega mitte kaasa tulla, kuigi antud projekti turutest on näidanud turuosaliste suurt huvi ühenduse vastu. Samuti on antud ühendus eelduseks ühise Balti-Soome gaasituru loomisele, et luua gaasiturul reaalne konkurents ja tõsta mõlema riigi gaasivarustuskindlust,“ kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Järgmise sammuna on Eleringi eesmärk esitada Euroopa Komisjonile taotlus Balticconnectori ehituse kaasrahastamiseks 75 protsendi ulatuses sellel aastal käivituvast Euroopa ühendamise rahastamisvoorust. Lõplik investeerimisotsus sõltub mitmest asjaolust. Kõige olulisemad on gaasituru avamine Soomes ja Euroopa ühendamise rahastu toetuse ulatus. Balticconnector koosneb 81 km merealusest gaasi ülekandetorust, 22 km pikkusest Soome maismaal paiknevast gaasi ülekandetorust ning 47km pikkusest Eesti maismaal paiknevast gaasi ülekandetorust koos gaasivoogusid võimaldavate kompressorjaamadega mõlemal pool Soome lahte. Balticconnector võimaldab Eesti ja Soome ülekandevõrkude vahelisi gaasivoogusid kuni 7,2 miljonit kuupmeetrit ööpäevas. Balticconnectori maksumuseks on kavandatud 250 miljonit eurot, millest Eesti osa maksumus oleks 130 miljonit eurot. Eesti-Läti vahelise ühenduse tugevdamine läheb maksma 35 miljonit eurot. Ehituskulud on kavas jaotada Eesti ja Soome vahel vastavalt investeeringute geograafilisele paiknemisele.			OSCAR-2019
Selleks, et kontaktiloend püsiks ajakohane, tuleb teil üht-teist endal teha. Selles artiklis käsitletakse kontaktide korraldamist – sel viisil saate inimesed, kellega soovite suhelda, hõlpsalt üles leida. Otsinguriba asub kontaktiloendis ikooni Kontaktid all ja vaates Telefon ikooni Telefon all. Inimesi saate otsida nime või ametinimetuse järgi. Tippige otsingulahtrisse nimi, meilialias või telefoninumber. Võite tippida ka levirühma või aliase nime. Microsoft Lync Online'i suhtlustarkvara kuvab tulemused vastavalt teie sisestatule. Rohkem kui ühe kontakti või rühma ilmnemisel kuvatakse loendi eesotsas see, kes on teie kontaktiloendis. Kõigil kontaktidel ja mittekontaktidel kuvatakse isiku pildist vasakul vertikaalne olekuriba, mis näitab, kas isik on saadaval, võrgust väljas või hõivatud. Kui teie ettevõte kasutab Microsoft SharePointi teenuseid, kuvatakse otsinguriba all nupud Nimi ja Oskus. Võite otsida märksõna näiteks ametinimetuse või kogemusala alusel. Klõpsake teiste sarnaste ametinimetuste või kogemusaladega inimeste kuvamiseks nuppu Oskus. Kontaktiloendisse naasmiseks klõpsake otsinguribal suvandit X. Mõnikord on tulemuslikum valida mitu kontakti korraga, näiteks kui soovite neid lisada korraga koosolekukutsesse. Järjestikuste kontaktide valimiseks hoidke klõpsamise või nooleklahvide vajutamise ajal all tõstuklahvi (SHIFT). Lync Online suudab kuvada ka nende kontaktide kohalolekuteavet, kes kasutavad muid meiliteenuseid, näiteks Windows Live'i Interneti-teenuste võrku (sh MSN ja Hotmail), ning kes on Lynciga ühenduses. Ühendatud väliskasutajad (väljaspool teie ettevõtet töötavad kasutajad) saavad muu hulgas jagada kohalolekuteavet, teha Lynci kõnesid ja pidada videokonverentse. Valige kontaktirühm, millesse kontakt panna. Sel ajal võite luua ka uue rühma, tippides välja Lisa uus rühm järele selle nime. Mõne kasutaja meilikonto on seotud teenusega, mis pole Lynciga ühendatud. Kuigi saate neid kasutajaid oma kontaktiloendisse lisada sarnaselt ühendatud väliskasutajatega, ei näe te nende kohalolekuteavet. Teised kasutajad logivad ühendatud saidile sisse oma mitteühendatud väliskasutaja ID-ga (meiliaadressiga). Sellisel juhul kasutage kontakti lisamisel vormingut kasutaja(unfederated.com)@federatedcompany.com. See kuvab tema kohaloleku Lyncis. Näide: HrContoso(gmail.com)@msn.com. Kui olete soovitud kontaktid leidnud, saate nad lisada kontaktirühma, et kontaktid järgmine kord hõlpsasti üles leida. Lync täidab loendi Sagedased kontaktid automaatselt nende kümne kontaktiga, kellega olete kõige sagedamini vestelnud. Samuti võite olulisimad kontaktid kinnitada kiireks juurdepääsuks selle rühma ülaossa. Lync eeltäidab kinnitatud loendi teie meeskonnaliikmetega. Avage Lync ja paremklõpsake oma kontaktiloendis mis tahes rühma nime (näiteks Sagedased kontaktid), klõpsake käsku Loo uus rühm ja seejärel andke rühmale nimi. Inimeste lisamiseks uude rühma otsige kontakti, osutage tema nimele otsitulemustes ja seejärel klõpsake plussmärki (+). Või paremklõpsake otsitulemustes kontakti, klõpsake käsku Lisa kontaktiloendisse ja seejärel klõpsake rühma nime. Kontaktide kuvamiseks vaikerühmadena (sh Sagedased kontaktid ja Muud kontaktid) lisaks teie loodud rühmadele klõpsake suvandit Rühmad. Klõpsake kontaktide sortimiseks kohaloleku (Võrgus, Ära, Pole teada ja Kättesaamatu) alusel suvandit Olek. Suhete kohta selgituste saamiseks paremklõpsake kontakti ja seejärel osutage suvandile Muuda privaatsussuhet. Klõpsake otsinguriba all oleva nupu Kuvasuvandid kõrval oleval noolt, et avada menüü Küljendisuvandid. Olenevalt kontaktide sortimise viisist kuvatakse menüüs erinevaid suvandeid. Näiteks võite valida meilinimede kuvamise asemel sõbralike nimede kuvamise või ainult nimede kuvamise asemel oleku üksikasjad. Kui teie ettevõte on lubanud kontaktiloendis kontaktide piltide kuvamise, võite valida, kas neid kuvada või mitte, millest sõltub, kui palju kontakte aknasse mahub. (Kui te pilte ei kuva, saate valida ainult nime ühel real kuvamise või nime ja üksikasjade (teisel real) kuvamise vahel.) Märkus.: Pildid võite välja lülitada ka igal pool mujal Lyncis, klõpsates dialoogiboksis Lync – suvandid suvandit Minu pilt. Lisateavet vaadake teemast Minu pildi suvandite määramine. Klõpsake kontaktiloendis otsinguriba all olevat nuppu Kuvasuvandid, et määrata, kas kontakti kohta kuvatakse üks või kaks rida teavet. Kui teie ettevõte kasutab kontaktide fotosid, kuvatakse kaherealises vaates fotod. Lisavalikute kuvamiseks klõpsake nupu Kuvasuvandid kõrval olevat allanoolt, et avada menüü Paigutuse suvandid. Mõistmaks, millist kohalolekuteavet iga privaatsussuhte puhul välja näidatakse, vaadake teemat Oma kohalolekuteabele juurdepääsu juhtimine. Kontakti mõnda muude rühma paigutamiseks paremklõpsake kontakti, osutage käsule Teisalda kontakt asukohta ja seejärel klõpsake soovitud rühma. Kontakti mõnda muude rühma kopeerimiseks paremklõpsake kontakti, klõpsake käsku Kopeeri, paremklõpsake soovitud rühma ja seejärel klõpsake käsku Kleebi. Kontakti täielikuks eemaldamiseks paremklõpsake kontakti ja seejärel klõpsake käsku Eemalda kontaktiloendist. Märkus.: Teisaldamise ja kopeerimise funktsioonid erinevad sõltuvalt kontaktide kuvamise viisist (rühma, oleku või seose alusel). Pidage meeles, et kontaktide lohistamine privaatsussuhte rühmade vahel muudab kontakti privaatsussuhet. Olenevalt privaatsussuhtest, mille kontakt on teile määranud, näete tema ajakava ja isiklikku märget. Kontaktikaart pakub ka kohta kontaktiga ühenduse võtmiseks, sealhulgas kiirsõnumside vestluse alustamiseks, helistamiseks, koosoleku plaanimiseks või meili saatmiseks. Põhilise kontaktikaardi kuvamiseks osutage oma kontaktiloendis kontakti pildile (või olekuikoonile, kui pilti ei kuvata). Kaardi nähtavana hoidmiseks klõpsake kaardi paremas ülanurgas nuppu Kinnita. Saate kaardi lohistada mugavasse kohta oma töölaual. Saate kontakti oma kontaktiloendis märgistada ehk sildistada, et teid teavitataks, kui kontakt muutub kättesaadavaks. Lync kuvab teavituse kohe, kui kontakti olekuks on Saadaval.			OSCAR-2019
Inimesed on oma baasomadustelt ning põhivajadustelt vägagi sarnased. Mina sooviks elada õnneliku, külluslikku ning ilusat elu, mis lahti kirjutatuna tähendab, et ilusaks eluks peaks olema rahu ning tasakaal järgmistes valdkondades: Kui siia lisada ka veel neljas Suur Teema, "isiklik areng ning kirg elus", oleme kokku saanud kaardi, mis on iga inimese õnneotsingute aluseks. Võib-olla ei ole sa varem seda teadvustanud, aga tõenäoliselt oleks ka sina õnnelik, kui nendes neljas valdkonnas oleksid kõik sinu eesmärgid saavutatud. Sa ei ole erand. Me kõik soovime tegelikult ühte ja sama asja. Küsimus on lihtsalt, kuidas oma eesmärke või tahtmisi nendes valdkondades saada? Väga palju räägitakse eesmärkide saavutamisest ning oma unistuste täideviimisest. Eriti aasta lõpus nagu praegu. Aga kui paljud reaalselt midagi järgmisel aastal ära teevad? Kas armastuse otsija leiab uue kaaslase? Kas raha otsija suurendab oma sissetulekut? Kas kaalulangetaja suudab 5 kg alla võtta? Ning kas elumõtte otsija julgeb astuda sammu, et oma elule sügavam tähendus anda? Lihtsad küsimused, eks? Aga nendes kõikides on üks väga oluline ühisosa - need on kõik inimesest endast lähtuvad. Mitte keegi ei saa meie ellu tuua mitte midagi, mille järgi me ise ei ole valmis minema ja tegutsema. On ilmselgelt naiivne loota, et midagi võiks juhtuda, kui me ei luba sel juhtuda ja me ei julge midagi oma elus muuta. Mõnikord vastandatakse eesmärkide saavutamine ja sisemise rahu leidmine. Arvatakse, et me peame valima ühe kahest: kas ma olen "saavutaja" või olen "rahu". Aga mina igatahes olen korraga otsustanud mõlema kasuks. Kuna kogu meie maailm on subjektiivne ja me kogeme seda 100% endast lähtuvalt, siis ei ole mitte kuidagi võimalik, et ma saavutan midagi välismaailmas enne seda, kui ma olen sisemaailma korda teinud. Ma ei leia armastust välismaailmast, kui ma ei leia armastust enda seest. Ma ei langeta kaalu, kui ma ei muuda oma sisemisi harjumusi. Ma ei teeni rohkem raha, kui ma ei usu oma sisemistesse võimetesse ja ei rakenda oma sisemist tarkust. Ning ma jään elu lõpuni tööle, mida ma vihkan, kui ma ei otsi enda seest vastust küsimusele: "Kes ma olen ning mida oma elult tahan?". Välismaailma loomine saab alguse sisemaailma loomisest. Et aga sisemaailma luua, on vaja lasta kõigepealt sellel rahuneda. Kõik saab alguse sismisest rahust. Kas sa usud seda või mitte, aga sinu maailm muutub täpselt seda värvi, nagu sa ise oled. Vaata allpool olevat pilti teeklaasist. Kujuta ette, et sinu maailm on kuum vesi klaasis. Mis värvi muutub vesi, kui sinna panna rohelise tee pakike? Jah, roheliseks. Just nii muutub sind ümbritsev maailm seda värvi, mis värvi sa oled sügaval enda sees. Kui sa oled veel segaduses, hirmul ning kõhklev, lood sa just seda enda ellu juurde. Täna kinnitavad pühamehed ning teadlased mõlemad, et meie alateadlikul meeleseisundil on otsene mõju sellele, mis meie elus toimub. Sellega on mõnikord raske leppida, sest paljude elud on hetkel keerulised, aga just nii see õnneks / kahjuks on. Me ise vastutame suure enamuse sündmuste eest, mis meie elus on. Jah, kindlasti lisandub meie kogemustele karmiline mõju, aga üldine trend on meie endi määrata. Ei ole tähtis, kas sa tahad uskuda või mitte, aga me kogeme oma maailma väga pisikeses ulatuses võrreldes sellega, kui suur see tegelikult on. Kvantfüüsikud on viimase 100 aasta jooksul teinud hämmastavaid avastusi selle kohta, kuidas meie maailm tegelikult töötab. Mõned näited nendest on: - Allpool tajutavat materiaalset maailma eksisteerib ainult energia, mis on kõikide võimaluste olekus. Meie teadvus on see, mis loob elujõuväljast mateeria; - Mateeria loomine on otseselt sõltuv meie alateadlikust seisundist - kes me alateadlikult oleme, seda juurde loome; - Meie olemasolevaid alateadlikke uskumusi peegeldab kõige paremini meie praegune elu. Kui siin on midagi, mis meile ei meeldi, siis järelikult usume hetkel millessegi, millesse me tegelikult ei taha uskuda. See on väga tavaline olukord, kui inimesed ei teadvusta, et nad kardavad midagi, luues niimoodi hoopiski hirmule sarnast olukorda oma ellu juurde. Karm, aga tõsi. Me soovime midagi, aga ainult mõttetasandil. Meie maailm reageerib aga meie alateadlikule tasandile. Alateadlikku tasandit on aga väga keeruline muuta. Me peame muutma enda sisemist seisundit, mitte ainult mõtlema oma tahtmiste ja eesmärkide peale. Paljud nn edutreenerid ütlevad, et miks sa soovid ainult miljonit? Parem soovi miljard. Selle kaudu tekib inimestel illusioon, et see on võimalik ning nad jäävad ootama imet. Üldjuhul imesid meie maailmas ei juhtu. 100% kindel on aga see, et Elu liigub perspektiivis selles suunas, kuhu me ise enda sees teel oleme. Kuid need peavad olema reaalsed asjad. Kui sa oled eluaeg olnud palgatöötaja palgaga 8000 krooni, siis ära sea endale eesmärgiks teenida kohe miljon krooni. See on ju ebareaalne. Kust see raha niimoodi tekkima peaks? Me ei ela ju muinasjutus. Sea eesmärgiks teenida 15 000 krooni, ja asu tööle selle nimel. Mõnikord tahavad inimesed asju ebareaalselt kiiresti. Arvatakse, et kirjutan märkmikku, et tahan uut maja ning see peaks juhtuma 3 kuu jooksul. See võib tõesti nii juhtuda, aga tõenäoliselt mitte nii kiiresti. Kui inimene on aga valmis selle nimel tööd tegema "nii kaua kui vaja", siis ühel hetkel ta selle maja ka saab. Täna olen ma valmis selle väite nimel ka "mürki võtma". Et mõista külluse reegleid, on vaja alustada meie maailma mõistmisest. Kuna meie maailm peegeldab meile meid ennast, siis me peame uskuma ja usaldama, et maailm just töötab nii. Kõige parem viis seda usku tekitada on läbi kvantmaailma mõistmise. Kvanttasand on loomise tasand. Et luua midagi tahte kaudu oma ellu, on vaja aru saada, kuidas see protsess töötab. Mina arvan küll, et võib tahta küll "ebareaalseid" asju. Tunnen näiteks naist,kes elas vaeslt joodiku mehe kõrval, nii et gümnasiumgi oli jäänud lõpetamata...kasvatas kodus lapsi ja sigu, elas ääremaal....vaatas kuidas ots-otsaga välja tulla. 10 aastat hiljem ja lahutas ja kolis lastega üürikorterisse.Elas seal 6kuud. Tutvus uue mehega, kel on maja,nad elavad Tallinna lähedal.Seesama naine lõpetas gümnasiumi kaugõppes ja õpib advokaadiks uue mehe toel ja heakskiidul!!!! Hm, aga miks sa nimetad seda ebareaalseks sooviks? See on õpikunäide sellest, kuidas inimene soovib ja usub ning on valmis ka tegutsema. Kui palju on inimesi, kes on valmis minema selles eas advokaadiks õppima? Sellele inimesele peaks andma "Saavutamise auhinna", et inspireerida teisi inimesi ka mitte alla andma. Ja väga oluline on selle näite puhul see, et see kõik ju võttis aega, mitte ei juhtunud üleöö. Ja eesmärk oli siiski väga reaalne ning teostatav, kui ette võtta konkreetsed tegevused. Just nimelt, see soov ei olnud küll ebareaalne. Kõik on võimalik just siis, kui me ei alahinda oma sisemisi ressursse. Väga utoopilisi asju, nagu see palgatöö näide(päris hea),ei ole reaalne saavutada, aga kui me suuname oma mõtted oma loomevõime ressursside otsinguile, siis võivad piirid olla üsna avarad ja tulemused üllatavad. Siis on küll kannatust vaja ja tuleb ohverdada oma väärtuslikku ressurssi, aega, aga teha ikkagi seda, mida hing ihkab, või veel parem, püüda südamesopis pakitseva salasoovi poole; vahel võib olla tee sinna päris pikk ja käänuline, läbi lahutuste, elukohamuutuste jne. Selline utoopiline soov, et mulle laekub homme arvele 1 mlrd. eurot, ilma et ma oleks selle heaks midagi teinud on utoopia. Muidugi, kui ma olen selle heaks midagi teinud; kirjutanud muusikapala, maalinud pildi, kirjutanud raamatu, loonud skulptuuri, projekteerinud ehitise,vms, siis ma olen teel selle 1miljardi poole...siis pole miski võimatu. Heleni "ebareaalne" oli jutumärkides, st soovijale tundus see nii, mitte soov ise vaid olukord ,milles naine elas, oli väga kehva, alguseks. Innustab see, et ükskõik, mis olukorras me oleme, võib ikkagi julgelt unistada. On see siis, vähene rahakott. ebaõnnestunud ettevõtmised, keeruline abielusuhe jne kuid ühist retsepti unistuse täitumiseks ei ole olemas, selle leiab igaüks ise. Siis on parim mis sinuga elus juhtuda saab. Tuleb kuulata ainult oma südant, mitte kellegi nõuandeid. Keegi kunagi on väga tabavalt öelnud - see, mis meiega siin elus juhtub, sõltub enamasti meie julgusest ja fantaasiast. Selleks, et millestki unistada on ikkagi julgust vaja, sest - kui ikka tõeliselt unistada, siis enamasti need unistused täituvadki. Olen Kaidoga täielikult nõus, et küsimuste küsimus peitub iseenda tundmises ehk nn. kire avastamises. Keegi ei saa õnnelikuks, kui ta elab kellegi teiste unistustes, mitte 2. Hea seltskond - tavaliselt kujuneb see välja mingi ühise huviala baasil, kuid seltskonda võib valida ka mitte oma liigi hulgast. Elementaarne on muidugi, et järgides looduse kutset liigi jätkamiseks, oleksime leidnud endale sobiva kaasa. Seepärast soovingi Kaidole ja kõigile tema lugejaskonnale algavaks uueks aastaks senisest veelgi enam julgust, ausust ja fantaasialendu eelkõige iseenda Minuga juhtus nii,et panin nov.lõpus väga konkreetselt paika oma detsembri eesmärgid.Ja kõik läks täppi.Muidugi tegutsesin selle nimel ja oli ka õnne....Õnne ka teistele. Minu põhitõed ..Tervislik eluviis-vara üles ja aega endale .Palju looduses ja aias liikumist ja töötamist . Aitäh köitvate artiklite eest, oled valguse kandja, tänu sinule on nii mõnigi inimene hakanud vaatama elule uue pilguga, väikesest lumepallist võib kasvada laviin, ja võiks kasvada! Alati uusi vaatepunkte oodates, sulle ja su perele head vana aasta lõppu ja õnnelikku uut aastat soovides. Olen hakkanud kaasa mõtlema igapäevalisele tegevusele,et mitte lasta tekkida rutiini ja automaatset liikumist.Ei ohi hetkekski ennast unustada ja nii kaua võta kaasa mõte ja tegu koos,kkuni see muutub iseenesset mõõstetavaks kaaslaseks.Uskudes oma eesmärki ja kaasas kandes teotahet ja luua oma unistuse reaalsuseks .Ma ei tohi lasta mitte kellegil ennasts mõjutada halvustava negatiivsusga,seda lihtsalt ei ole minu jaoks olemas.Et ennast muuuta tuleb alustada suhtumisest teistesse.Minu algus oli see,kui jätsin kurvale inimesele alati optimistliku ja headust sisendava teate.Ja mul on esimene tulemus.See inimene kirjutas mulle,et annan talle usku ja jõudu ,minu sõnumis on alati sisendus optimismi.Sain tagasi sealt hea energia ja usu endasse.On veel näide ja tuleb veel juurde.Siin sain kinnitust usule headusse ja seda ,et peab teisi märkama.Nüüd toimin endaga samal viisil ja loon enda jaoks reegli,mis mind aitab.Veendumus luua head,annab edaspidiseks jõudu kõikide eesmärkide saavutamiseks.Ka tähtis on oskus ennast kaitsta.Siin laenasin sõnad---anult surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule----.Ja soovin enda kõrvale alati edumeelseid inimesi .On Jumala pooltki meie antud sõnum-kui meid on rohkem kui üks,saab see kuulda võetud-.Siin öeldakse:ära mine üksi.On raskem,loo enda kaaslastest ajutrust,mõttekooslus ja nopige sealt parim lahendus,nii saab edasi.Need on killukesed mõtted ja algatused.Tänud siin Mai Tiitmale,kes on just nõu ja vaikiva ootusega jälginud,mida võtan ette.Mailt pärineb ka käesolev võimalus,panna kirja oma arvamus. seda võib selgitada ka nii, et küllus ongi igal pool meie ümber: loodus ja maailm ise on külluslikud! Külluslik elu on see, kui me suudame ja oskame seda küllust näha, vastu võtta ja teadlikult arenguks kasutada. Kindlasti ei mõtlegi paljud külluse poole pürgijad seda, et neil oleks suur elamine, palju kõike head ja paremat... vaid ikka seda, et oskaks leida võimalusi ja väljundeid oma hingemaailma avardamisel ja kasvamisel; olla juurte juures, millest ammutada tegutsemise väge; olla innustunud elust, mis voolab ja muutub meie ümber ning mis vajab meie hoolt, pühendumist ja kaitset. Heliga 100% nõus, puuduse lainel olles, küllust soovida on natuke kentsakas. See võib ju mingi nipiga tulla aga päris ära me ikka seda universumit ei peta. Nii lennukalt, kui ta tuleb, sama lennukalt läheb. Meie kõigi sees on kõik juba olemas, otsi ja koge.			OSCAR-2019
Hilistes kolmekümnendates rõhutud valge mees, kaelas kaks eluasemelaenu, kuri naine, unetu laps, õnnetu lemmikklubi jalgpallis, kes mitte kunagi ei võida, süvenev kiilaspäisus ning ülekaalulisus, pidevad vigastused, tüütud sugulased, lagunev auto, nüristav ja alamakstud töö. Elustiiliblogi. Kinnisvara arengud on sellised, et üks laenuandja soovib oma raha tunduvalt kiiremas tempos tagasi saada kui alguses kokku leppisime (see võimalus oli lepingus sees), ning ühe korteri üüri alandasin 10%, kuna seal piirkonnas hakkas äkitselt kortereid soodsama hinnaga saada olema ja üürnik neid mulle ka mainis. Kalle Aron on pidevalt kinnitanud, et pikaajaline, ent odavam üürnik on tunduvalt mõistlikum kui uue üürniku otsimine, passiivse investorina nõustun täielikult. Nüüdsest arvestan nelja korteri pealt kuiseks tuluks kokku 500 eurot. Tagasilöögid, ent loodetavasti ajutised. Aktsiapositsioonid on muidugi kõik pea iga päev punased, kuuga olen kaotanud 2000 eurot. AliBaba on põhilangeja, see neetud kaubandussõda, varsti oleme tagasi Hansa Liidu eelses ajas kui nii edasi läheb. Silvano ja Merko on ka juba ostuhinnast allapoole kukkunud. Seni olen suutnud veel käte peal istuda. Hakkasin oktoobris vaikselt ka ingliskeelse blogiga pihta. Seda eestikeelset blogi loetakse keskmiselt vaid 300 midagi korda, ingliskeelne auditoorium saab loodetavasti olema veidi suurem. Algus on olnud suhteliselt mannetu: mul on Twitteris 4 jälgijat, kellest üks ähvardab end regulaarselt ära tappa, nii et pigem arvestan ikka kolmega. Facebooki lehel on ühel teist harukordne võimalus olla esimene laikija, kasutage seda. Ehk mõtlen mingi auhinna ka välja. Igatahes plaan on blogistada esialgu kord nädalas, erinevad mõtted ühisrahastusest, aktsiatest, kinnisvarast, muust elust. Olen finantsblogisid nüüd mõnda aega jälginud ja ühte kavatsen vältida: patroniseerivaid kirjutisi sellest, kuidas "ka sina võid saada finantsiliselt vabaks, kui järgid neid soovitusi...". Või a la "tööta seal kus tahad, millal tahad, kandes vaid aluspesu". Siinses töövihikus jätkan kuuülevaadetega. Esimene kuu nelja üürikorteri omanikuna selja taga - üürid laekusid, kuigi üürnike utsitamist oli ka omajagu, no ei taha kommunaale õigeks ajaks maksta kõik see mees. Muid olmemuresid ka; radiaatorite õhutamise meelespäid, keldri luku vahetamine, kokkuvõttes ei midagi kontimurdvat, aga päris passiivse sissetuleku alla üürikorterite omamist ilma haldusteenust kasutamata liigitada siiski ei saa. Seni olen hakkama saanud, lähiajal uusi kortereid soetada võimekust ka ei ole, tuleb ära kannatada. 900 eurot kuus üüritulu läheb igatahes uue rekordina kirja. Ühisrahastusse lisasin Mintosesse 500 eurot, kolmest portaalist laekus intresse kokku 140, ümardatult Omarahast 80, Mintosest 40 ja Crowdestate-st 20. Avasin konto ka Grupeer-is, raha kannan lähipäevil. Omarahast võtan mõnisada välja, munad ühes korvis jne. Peale Twino-st lahkumist tunnen hommikuti puudust veel ühte portaali sisselogimisest, sestap laiendangi rinnet veidike. Dividendirindel laekus Baltic Horizon Fund-ilt 90 eurot, ülejäänud portfellis oli suurem kõikumine AliBaba ja Under Armouri vallas, langesid ja on nüüdseks taastunud. Suvaline Trumpi säuts võib mulle sadu eurosid maksta, kui see tuleb Hiina teemal. Just nii, eelmises sissekandes mainitud kinnisvaratehing läks ikkagi töösse, minu pakkumine võeti vastu ja nii olengi tänaseks neljanda korteri omanik. Laekus ka esimene üür, mis lubab üüritootluseks 15% - mida kaugemal Tallinnast, seda suurem tootlus. Üürnike voolavus võib suurem olla, seega oht ka rohkem vaeva näha, aga ikkagi. Rusikareeglina peab paika. Blogi sai ka aastaseks, ja hea on võrrelda oma portfelli suurust täpselt aastataguse ajaga, mil ma ta siia kirja panin: Üüritulu kasv siis tingitud mitte ainult kahe uue korteri lisandumisest, vaid ka kahe eelmise korteri üüri tõstmisest ja osalisest laenu tagasimaksest, samuti üürin kortereid välja nüüd ettevõtte alt, seega tulumaksu automaatselt maha ei arvesta ja kogusumma näibki ilusam. Et korter osta, pidin Mintosest osa raha välja võtma ja müüsin ka Tallinna Sadama aktsiad maha (muidugi on sadama hind nüüd kosuma hakanud). Ühisrahastusest kokku 170 eurot: Crowdestate tegi seni parima kuu: 80 eurot intressi, Mintoses 60 ja Omaraha tegi seni kõige kehvema kuu, kõigest 30 eurot. Palju punaseid laene müüdi maha, hea et üldse plussi jäin. Septembris on oht, et üks suurem laen läheb punasesse, siis saan sealt korraliku miinuse, aga see ei tohiks väärata mu aasta algul seatud eesmärki teenida aastas 2000 eurot ühisrahastusest. Seni veel kenasti kursil, paar tuhat tahaks veel Mintosesse enne aasta lõppu tagasi kanda ka. Aktsiatest müüsin veel LHV-d natuke, selle asemel ostsin Under Armour’it ja BHF-i. Ma ikka usun UA-sse, näen igal pool nende toodangut üha rohkem, küllap saavad oma halbadest aegadest millalgi lõplikult üle. Muidu elan vanemapuhkuse rütmis, ehk siis nii palju tööd pole eluilmas tehtud kui praegu. Vaba aega oli augustis umbes poolteist päeva, kui need kolm poolikut päeva kokku liita, mil naine mu üksi toast välja lasi. Raamatuid lugesin ka kokku poolteist tükki. Arno Raagi mälestused olid mu nappi aega igati väärt. Vanemapuhkust on nüüd kuu aega peetud ja seda peab küll ütlema, et need on ikka kõvad mehed, kes seda teevad. Kaotad raha, karjääri ja "tõeliste" meeste lugupidamise enda vastu. Dogmad on meie ekretiinistunud ühiskonnas rasked murduma. Ühisrahastuses oli loota uut ja võimsat rekordit, kus kuine intressitulu oleks ületanud 300 euro piiri, paraku vedas Crowdestate alt ja Rataskaevu tagasimakse juulikuus ei realiseerunudki. Muuseas, Crowdestate, kui kaua plaanite veel lasta ilmarahva rõõmuks selle projekti uudiste all kuvada sellist lollust: "Currently, construction is being sought for financing."? Panen stopperi käima. (Kui juba lolluste juurde jutt läks, siis juhuslikult sattusin Keila Jalgpalliklubi kodulehele, kus mängijate profiilidele klikates leiab tegelikult ka sellise sõna nagu "kodakontsus". Panen veel ühe stopperi käima.) Aga tulemuste juurde: Omarahas 114 eurot. Kui seni oli Omaraha tootlikkus iga kuu langenud, siis juulis näitas esimest korda kasvu: juunis 16,5%, juulis 17,2%. Crowdestate tegi ikka enda kohta parima tulemus: 74 eurot. Jätkuvalt head minekut jätkas järjekordse rekordi teinud Mintos: 89 eurot (eelmine kuu 80). Kui plaanid Mintosesse investeerimist alustada (soovitan, seni väga usaldusväärne olnud), siis siin minu soovituskood, millest võime mõlemad kasu lõigata: www.mintos.com/en/ref/KLGZXU Üürikorteritest nii palju, et käisin ühte uut korterit vaatamas ja tegin oma pakkumise, paraku ei ole maakler enam ühendust võtnud, ju siis pakkusin liiga vähe. Kolme senise korteri üürid laekusid korrektselt. Aktsiamaailmas laekusid Silvano dividendid, mille kulutasin üleöö odavaks mutunud Facebooki aktsiate soetamiseks. Vähemalt mingigi moraalne õigustus edaspidi seal aega surnuks lüüa - hoian oma varal silma peal. Tegin ka Instagrami konto. Pseudonoorus või keskea rõõmud, ei teagi kumb. Kauaoodatud hetk ongi käes: tööl enam ei käi, olen lapsega kodus. Kui tavaliselt olen kuu kokkuvõtte esimesel kuupäeval valmis teinud, siis seekord seda aega küll kuskilt näpistada pole saanud. Laps, jalka MM, suvel tuleb ka rohkem lugeda kui tavaliselt, sõpru väisata jne. Sestap tavalisest veelgi lühem kokkuvõte. Ühisrahastuses tavapärane kuu:203 eurot intressi, Mintoselt parim tulemus seni, 80 eurot. Kui plaanid Mintosesse investeerimist alustada (soovitan, seni väga usaldusväärne olnud), siis siin minu soovituskood, millest võime mõlemad kasu lõigata: www.mintos.com/en/ref/KLGZXU Aktsiad: võtsin ka Sadama IPOst osa, veidi üle tuhande aktsia omanik olen nüüd. Umbes tuhande euro eest soetasin BHF-i ka juurde. Laekusid Merko dividendid, SFG tulevaste dividendidega võib aastane saak tulla koguni 3 tuhande ligi. Pole paha. Rahakratt paljastas oma tõelise olemuse, varastades oma aprillikuu ülevaate sissejuhatuse minu paar päeva varem ilmunud postitusest. Tegelikult ka. Aga mida muud ühelt kratilt ikka oodata. Murelikuks teeb pigem tema sissetulekute kiire kasv, ei pidanud teda enne konkurendiks, aga aprilli passiivne tulu oli minu omaga pea sarnane. Loodetavasti oli tegemist ühekordse anomaaliaga ja tüüp naaseb oma pensionisuuruse sissetuleku juurde. Hoian pöialt. Mai ühisrahastuses: intresse kokku 196 eurot, rekord Mintoses: 75 (eelmine kuu rekord 65). Kõik plaanipärane või isegi parem. Ettevaatavalt võib järgmist ühisrahastuse rekordit loota juulis, kui Crowdis korraga kaks projekti lõppevad. Kandsin Crowdi ka 500 eurot juurde, aga nagu nimme on seal viimasel ajal projektid kokku kuivanud, nii et pikemat aega seisab seal raha niisama, tööd tegemata. Kinnisvara: eelmisel kuul maksetega hilinenud üürnikud said sel kuul joonele tagasi, elik taastus tavapärane 750-eurone rahavoog. Hea kuu. Aktsiad: dividendid BHFilt ja Harju Elektrilt, kelle aktsia küll iga päev kukub, nii et pean plaani neid natuke juurde osta. Aga laekumiste koha pealt paistab aastane dividendisaak tulevat 2500+ euro kanti, nii et üle ootuste hästi. Blogi: eelmise kuu postitust loeti kahekümne võrra rohkem kui märtsi oma, aga need rekordid kahvatuvad arvatavasti tänase klikimagneti pealkirja tõttu. Sissejuhatus: kevad, ilm, pere, töö, mingi pingutatud nali, valitsuse vangerdused, veidi vähem pingutatud nali, bla-bla-blaa... Müüsin Olympicu aktsiad, saadud raha eest ostsin juurde Merkot ja Silvanot ning sisenesin aktsiafondide maailma - Baltic Horizon Fund kauples väidetavalt alla oma turuväärtuse, ostsin. Kaubamaja ja LHV maksid dividende, kokku veidi alla 500 euro, panin omalt poolt ka veidi raha juurde ja reinvesteerisin eelmises lauses mainitud tegelastesse. Ühisrahastuses väljusin Twinost, sadakond eurot tiksub seal default laenudest tagasi veel aasta aega, aga kõik muu sujus tõrgeteta. Saadud raha jagasin Mintose ja Crowdestate vahel ära, nii et laias laastus on mu ühisrahastusportfell nüüd selline: Lähiajal piirdubki mu ühisrahastusse panustamine Crowdi paarsada eurot kuus lisamisega, muid eraelulisi väljaminekuid on seoses reisimise ja matusega (loe: pulmaga) lähiajal palju peale tulemas. Üür tiksus tavapäraselt, kuid kolmest üürnikust kaks on kommunaalmaksetega graafikust maas, seega lõpuni pilvitu see üüriäri ikka ei ole. Loodetavasti saavad joonele. Blogi külastatavus on pidevalt tõusnud, eelmise kuu postitust loeti 237 korda, seda on 80 võrra rohkem kui kuu varem.			OSCAR-2019
Siin on Saaremaa loodeosa sügavaim ja peaaegu jäävaba sadam (selle ehitas 1960-63) "Saare Kalur"). Sadam teenindab nii kalalaevu kui ka jahte. Töötab piiripunkt. Veere ümbruses kasvab jugapuud ja tuhkpihlakat. Huviväärne on Vaigu rand (15 m kõrgune murrutusastang). Veere kaitseala, ka Kesknõmme liigikaitseala, asub Kihelkonna vallas Tagalahe läänerannikul; 33 ha. Asutatud 1965. a. tuhkpihlaka ja jugapuu kaitseks. Kaitsealal oleva segapuistu vanus on umbes 75 aastat, kuid on ka 170-aastaseid kuuski ja 260-aastaseid tammesid. Thkpihlakad ja jugapuud kasvavad vahelduva kasvukohatüübiga segametsa alusmetsas; suurimad jugapuud on kuni 5 m kõrged. Kogudus asutati New Jerseys Lakewoodi Eesti Ühingu majas 12. veebruaril 1949. aastal. Aastapäeva tähistamine kulmineerus juubelipidustuste, peapiiskopliku jumalateenistuse ja piduliku lõunasöögiga 11. oktoobril, kirjutab USAs ilmuv eestlaste ajaleht Vaba Eesti Sõna. Kogudust teenib praost Thomas Vaga (pildil), juhatuse esimees on Valter Must. Peapiiskoplik jumalateenistus algas protsessiooniga, mida juhtisid kirikuvanemad Leo Haus ... Vahetult enne usupuhastuspüha õnnestus kaheksal eesti teoloogil Matthias Burghardti juhtimisel reisida Saksamaale, et külastada Martin Lutheriga seotud paiku. Mõne aasta eest uuris Tallinna praostkonna vikaarõpetaja Matthias Burghardt vaimulike listis, kui palju ametikaaslasi oleks huvitatud reisist tema sünnimaale. Ta oli üllatunud, nähes suurt huvi Lutheri radadel käimise vastu. Möödunud kevadel toimunud ... Väljaanne võtab kokku 2008. aastal tehtud olulisemad restaureerimistööd, uurimused ja põnevamad leiud üle Eesti. Lisaks annavad raamatu toimetajad Kais Matteus ja Liina Jänes pikemates teemakäsitlustes ülevaate muinsuskaitse ja restaureerimise valdkonna probleemsetest teemadest, tööstusarhitektuuri seisust aastal 2008 ja sellest, mida oleme õppinud kümneaastasest Tallinna koolide restaureerimise ... Ligi neljakümmet naisteoloogi ühendav organisatsioon peab 13. novembril oma iga-aastast üldkogu, mis sedakorda on veidi pidulikum. Ühenduse juhatuse esinaise Hedi Vilumaa sõnul läheb liikmeil nagu alati suhteliselt vaikselt, sest põhiliselt ollakse ametis oma igapäevatööga koguduste juures ning see võtab aega ja jõudu. Ühenduse liikmete hulgas on neid, kes vaimulikuna ametis, aga ka neid, kes seda ... Esmapilku haarab võimas lipumast, milles tuule käes plagiseb EELK uhiuus vimpel. «See on kindlasti esimene lipumast, kus meie kiriku vimpel üleval,» nendib Sten rahuloluga. Keila jõe kaldale looduskaunisse kohta hakati noortelaagrit entusiastliku Sirje Kiiviti eestvedamisel rajama 12 aastat tagasi. Kõigepealt sai valmis kaks puust telkmaja. Nüüd on neid neljakohalisi kokku kümme, lisaks väike peamaja, ... Rõuge kogudusel kaks uut kirikuvanemat Üle kahekümne aasta õnnistati Rõuge kirikus ametisse kaks uut kirikuvanemat, kelleks on Ervin Sokk ja Kuuno Kann. 1990. aastal sai kogudus kümme kirikuvanemat, kellest praeguseks on aktiivselt tegevad pooled, näiteks EELK kirikukogu liige Rannar Susi (fotol), Vello Kuut, Andres Saaremaa. Õpetaja Mait Mölder ütleb, et kirikuvanemaist on palju abi. «Vabatahtlikult ... Justiitsministeeriumil on valminud mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüs. Ministeeriumi andmeil oli analüüsi peamiseks eesmärgiks fikseerida valitsev õiguslik ja sotsiaalne olukord mitteabielulist kooselu, sealhulgas nii eri- kui samasooliste isikute kooselu puudutava regulatsiooni osas. Analüüsi raames käsitletakse mitteabielulise kooselu mõistet ja olemust, seost ... Nädalavahetusel tähistati Tartus praostkonna ühe suurema, Peetri koguduse 140. ja kiriku 125. aastapäeva. Oli muusikat, huvitavaid ettekandeid ja usku kinnitavat pühasõna. Pidulik jumalateenistus, kus peale jutluse pidanud peapiiskopi Andres Põderi ja koguduse õpetaja Kalle Mesila ning abiõpetaja Kaido Soomi teenisid praost Joel Luhamets, abipraost Peeter Paenurm ning kogudusest välja kasvanud õpetajad Valdo ... Kas-küsimus ei ole hea. Seda õpetatakse igale tulevasele ajakirjanikule. Sest enamasti ei ole maailma asjad must-valged. Kuigi vanarahvas teab: kus suitsu, seal tuld. Ja kui väiksematki suitsukest piisavalt turgutada, võib sellest kenake leek paisuda. Igasuguse info, kaasa arvatud vale või kallutatud väite massidesse paiskamine kannab teatud mõju. Mainekas sotsiaalteadlane Denis Mc Quail defineerib: meedia mõju on ... Koguduse arengukava on kohustuslikuna sätestatud EELK seadustes 2005. aastast. Millised on teie kogemused koguduse arengukava koostamisel? Tauno Kibur, Juuru koguduse õpetaja: Minul siinse koguduse arengukavaga suurt muret polnudki, sest suure vaeva oli juba varem näinud ametivend Marko Tiitus. Arengukava juures on muidugi oluline tõsiasi see, et kogudus ei ole eelarveline asutus ja tegijad on siin enamikus vabatahtlikkuse alusel. Kui formaalne ... Novembrikuus korraldab EELK Konsistoorium koostöös Usuteaduse Instituudi ja koolitusühistuga Vain ja Partnerid koguduste arengukavade teemalise koolituse esimese etapi. Arengukavade temaatika on üleval olnud juba aastast 2005, mil selline nõue sätestati EELK kirikuseadustikuga. Arengukava määratleb olulised tegevusvaldkonnad ning sätestab taotletavad eesmärgid ja ülesanded. Protseduuriliselt koostab ja esitab ... Kui 1970ndate alguses Westholmi gümnaasiumi esist Kevade tänaval asfalteeriti, olin esimese klassi jõnglane. Et paekillustikku oli laialt käes, tegime õhtul lastevanemate koosoleku ajal vastsete sõpradega aega parajaks veidi vanemaid vene poisse kividega loopides. See tundus üsna ohutu tegevus, sest häda korral sai koolimajja pakku liduda. Järgmisel päeval jäin solvatuile pargis pihku ja nad keerasid mu nina ... Veebruaris saatis peapiiskop Andres Põder EELK vaimulikele märgukirja kriisiaja diakooniast, kus ta ütleb: «Kirik ja kogudus ei saa küll lahendada riigi majandusprobleeme, kuid armastusele ja hoolivusele rajatud kogukonnana on tal võimalus ja eesõigus ulatada abivajajale tugikäsi, anda heade tegudega tunnistust oma usust ja ülesandest. Jeesus kõneleb Matteuse evangeeliumis näljastest, janustest, alastiolijatest ... 22.–29. novembrini toimuvad Rakveres II oikumeenilised kirikupäevad «Vähe on palju». Kirikupäevade moto väljendab Rakvere kristlike koguduste ühist veendumust, et ka majanduslikult raskel ajal on meil võimalik märgata rikkusi endi ümber. Oikumeeniliste kirikupäevade idee sündis kaks aastat tagasi pärast Rakveres toimunud EELK misjonipäevi, kus sai selgeks, et kirikud ja kogudused ... Remonditööde käigus leiti Paide Püha Risti kiriku tornikiivri munast vasest arhiivikapsel. Ajaloolise kapsli avas oskusriistadega sepp Maidu Müürissepp tunnistajate juuresolekul Tallinnas. Koguduse juhatuse poolt viibisid juures Andres Jalak, Aivar-Joel Rikk ning õpetaja Algur Kaerma. «Kapsli avamise järel pidid tunnistajad tõdema kurba vaatepilti, sest välja tulnud dokumendid olid täielikult vettinud ...			OSCAR-2019
Akhade küla Laoses andis nii võimsa emotsionaalse laengu, et nüüd, kui olime jõudnud Taisse, ei saanud kuidagi vastu panna kiusatusele mägirahvaste vallas veel midagi uut avastada. Käsitsi joonistatud kaart näpus, istusime taas tsikli selga ning põrutasime tundmatusse. Teele jäi igasugu külasid – nii selliseid, kus meid nähes suveniiriletid lahti löödi, kui selliseid, kus lapsed vaatasid meid hirmunud pilgul, nagu oleksime esimesed turistid, keda nad on eales näinud. Teele jäi karenite külasid. Karenid on pärit Myanmarist ning tegemist on arvu poolest suurima rahvusvähemusega Tais – kokku üle kolmesaja tuhande inimese. Maailmas elab neid üle 14 miljoni – mõelda vaid, kümnekordne Eesti elanikkond – kuid vaatamata aastakümneid kestnud vabadusvõitlusele ei ole neil iseseisvat riiki õnnestunud rajada. Paljud on Taisse põgenenud tagakiusamise eest Myanmaris. Visuaalselt üheks ekstravagantsemaks rühmaks karenite seas on kayanid, kes on üle maailma tuntud oma pikkade kaelte poolest. Teaduslikust küljest vaadates on jutt pikkadest kaeltest muidugi jama – vaskrõngaste lisamine kaelale ei venita seda pikemaks, küll aga surub alla rangluud ning sunnib rinnakorvi deformeeruma, kuid vaatepilt on efektne. Tänapäeval kannavad kayani naised rõngaid rohkem kultuurilise identiteedi säilitamise pärast, kuid rõngad toovad ka turiste, ning turistid toovad raha. Teooriaid ja legende selle kohta, miks rõngaid üldse kandma hakati, on muidugi mitmeid. Näiteks, et rõngad kaitsesid naisi orjastamise eest, sest rõngastatud, inetud naised ei pakkunud võõrastele hõimudele huvi. Romantikutele meeldib kindlasti seletus, et pika kaelaga naised meenutavad kayani muistendite olulist tegelast, draakonit. Shanid jõudsid tänase Tai, Laose ja Myanmari aladele juba enne, kui 13. sajandil loodi Sukhothaisse esimene Siiami kuningriik, ning täna elab suurem osa nendest Myanmaris. Ja siis on veel lisud ja lahud ja mitu rahvusrühma veel, kellest kõik elavad Põhja-Tai mägistel aladel. Muide, nii nagu Laoses, on ka Tais õhk praegusel aastaajal alepõllunduse osaks olevast metsapõletamisest suitsust paks, nii et erilisi vaateid mägedest ei saa. Siin mõned pildid: Olen Teie reisi jälginud alates 3 päeva enne väljasõitu Tallinast, aga kirjutan esimest korda. See kõik on väga lahe olnud siiani ja austus teile oma tehniliste viperustega hakkama saamisel. Kuhu nüüd edasi, kas lähete Indiasse ja Aafrika ka ikka plaanis või jääb see Aafrika ikka ära.Igaljuhul jõudu ja tahtmist. Kui ükskord………… ei tea millal Eestisse saate, siis peaks ikka tegema mitmepäevase fännklubi kokkutuleku. Seniks aga ILUSAT KULGEMIST JA PIDAGE SEDA LEHTE IKKA TIHEDAMINI MEELES, SIIN ON LUGEJAID PALJU. OOTAME uusi avastusi! Käin ka iga päev kontrollimas ja polegi iga kord midagi uut 🙂 Huvi ikka suurem kui materjali pakkuda jõutakse, mistõttu jaksab ka kõik postitused läbi lugeda ja iga putukavidina ära kuulata. Seda tean omast käest, et no pole seda internetti igal pool… Siin mõni aeg tagasi paistis pildilt Powershot G11, kas selle Lõuna-Ameerikast omandatud A-seeria kaameraga juhtus midagi või jäi mul miskit kahe silma vahele? Olen ka teie tegemisi juba eelnevatest seiklustest jälginud. Mõnus lugemine hommikukohvi kõrvale. Esimest korda tekkis kiusatus veidi viriseda siis, kui saabus kurb uudis, et Aafrika jääb ära. Õnneks suutsin ennast sel hetkel tagasi hoida. 🙂 Loodan, et ikkagi leiate tahtmist ja vahendeid, et veidi mooramaameeste õuel töristada. Ootan edaspidigi neid “väheseid”, kuid väga meeleolukaid postitusi. Aitavad nad nüüdseks tüütuks muutunud talveilma mõttest maha viia, ning süstivad lootust, et kaugel pole aeg, kui saan endagi Gessu loodusesse viia. Väga väga vahva postitus taaskord. Ainult, et mitme pildi pealkiri vana naine kujutab ilmselt minust ja teist u 10-15a vanemaid naisi (ehk siis nii 38-43a). Eks põllutöö seda vanust juurde kruvibki. Jakartast alates oleme tõepoolest Canon G11 omanikud, sest sealt soetada oli teda tõesti väga soodne. Vana hea A710 väsis suure klõpsimise peale lihtsalt ära (mis väljendus kulunud nuppudes ja surnud pikslites, ning värvid ei tundunud enam väga õiged) ja on nüüd Kariina taskus, leiab aeg-ajalt kasutust ja jadavõtteid teen ikka sellega. Eks hoiame teda nüüdsest pigem tagavarakaameraks, sest juba varem kogetud äravarastamise/katkiminemise juhtumid võivad meid ühel hetkel uuesti tabada. Samuti filmide ilmutusega on mõned korrad nirusti läinud, mis pani tõsiselt mõtlema veidi korralikuma digiseebikarbi peale. Digipeeglit muidugi soetada ei jõua. Aafrika on veel lahtine, kuid kodanikud MTÜ-st Mootorrattur pöördusid meie poole ambitsioonika plaaniga ning püüavad meie üritust korjanduskastide ja mitmekülgse promo abil “võiduka lõpuni” viia. Kui keegi siinlugejatest tunneb, et jaksab pärast kaht aastat kestnud sõitu meiega veel ka Aafrikasse kaasa “reisida”, võib anda oma panuse kas motopoodides olevatesse korjanduskastidesse või meie kontole (number on leitav Kontaktide lehel). Kui see õnnestub ja saame piisava ressursisüsti, ning kui, ptüi-ptüi-ptüi, tehnika ja tervis vastu peab, saame rattad ka Aafrika mudaga kokku määrida. […] Ühel teljel ümber planeedi on väga hea blogipostitus ning tasutainfo hõimu kohta SIIN. Meie ju käisime puhtalt turistikülas ning ega me nii palju teada ei saanudki, kui nemad sea. […]			OSCAR-2019
Kõik õigused intellektuaalsele omandile (autoriõigusele ja tööstusomandile) nii autoriõiguse kui ka tööstusomandi objektide suhtes tekivad autoril. Autor saab olla ainult füüsiline isik. Tööandjale saavad intellektuaalse omandi õigused kuuluda seaduse alusel (varalised autoriõigused) või autori ja tööandja vahel sõlmitud lepingu alusel (tööstusomand). Töölepingu alusel oma otseste tööülesannete täitmisel loodud teose autoril tekib autoriõigus sellele teosele, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti (AutÕS § 32 lõige 1). Autori varalised õigused lähevad tööülesannete täitmise käigus loodud autoriõigusega kaitstavatele teostele üle tööandjale autoriõiguse seaduse alusel. Teoste näidisloetelu, millele tekib autoriõigus, on toodud AutÕS § 4 lõikes 3. Teosteks autoriõiguse seaduse tähenduses on muuhulgas arvutiprogrammid, andmebaasid, aruanded, joonised, fotograafiateosed, audiovisuaalsed teosed jms. Tööülesanded määratakse töötajaga sõlmitud töölepingus. Tuleb silmas pidada, et töötajale antavad täiendavad või lisaülesanded tuleb kindlasti töölepingus fikseerida. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus tööandja eeldab, et lisaülesannete täitmise tulemuste varalised õigused kuuluvad temale, töötaja aga peab kõiki autoriõigusi endale kuuluvaks. Tööandjale autoriõiguse seaduse alusel üle minevad varalised autoriõigused on õigused teose reprodutseerimisele (kopeerimine analoog- või digitaalvormis), levitamisele, edastamisele televisioonis, kaabellevivõrgu teel, avalikule esitamisele, tõlkimisele jt AutÕS § 13 lõikes 1 nimetatud õigused nimetatud õigused. Samas on tööandjal tihti soov ja vajadus teoseid muuta, täiendada, lisada teostele uusi osasid, kommentaare, illustratsioone ja otsustada, millal on teos valmis üldsusele esitamiseks. Eelnimetatud õigused on autori isiklikud õigused, mis jäävad ka otseste tööülesannete täitmisel loodud teoste suhtes autorile ja mille kasutamise osas tuleb tööandjal autoriga eraldi kokku leppida. Otseste tööülesannete täitmisel loodud teoste isiklike õiguste kasutamine tuleks autoriga kokku leppida töölepingus. Otseste tööülesannete täitmise käigus loodud tööstusomandi objektide, s.o leiutise, kasuliku mudeli, tööstusdisainilahenduse, oskusteabe osas ei lähe seaduse alusel autori varalised õigused üle tööandjale. Nii patendi- kui ka kasuliku mudeli seadusest tuleneb, et tööülesannete täitmisel loodud leiutise osas võib kaitsedokumendi taotlemise õigus ja kaitsedokumendi omanikuks saamise õigus kuuluda tööandjale, kui autor on need õigused loovutanud töölepinguga või muu lepinguga (PatS § 12 lõige 2, kasuliku mudeli seaduse § 11 lõige 2). Seega kui tööülesannete käigus loodud autoriõiguse objektide üleminekuks tööandjale ei pea töölepingus sisalduma eraldi kokkulepet, siis tööstusomandi objektide puhul tuleb varaliste õiguste loovutamine tööandjale kokku leppida. Juhul kui varalised õigused on loovutatud tööandjale, on tööandjal õigus taotleda tööstusomandi objektile kaitsedokumenti (patenti või kasuliku mudeli tunnistust) ja saada kaitsedokumendi omanikuks. Tihti sõlmitakse erinevate intellektuaalomandi objektide loomiseks ka käsundus- või töövõtulepinguid kui võlaõiguslikke lepinguid. Näiteks tellitakse käsikirju, jooniseid, plaane, aga ka tehnoloogilisi lahendusi jms. Käsundus- või töövõtulepingu täitmisel loodud tulemuse intellektuaalomandi õiguste kuuluvuse ja kasutamise osas tuleb kokku leppida vastavas lepingus. Juhul kui käsundus- või töövõtulepingus puuduvad intellektuaalomandi õiguste kokkulepped, millega töövõtja või käsundisaaja tulemuse varalised õigused tellijale loovutab või tulemuste kasutamiseks litsentsi annab, jäävad kõik intellektuaalomandi õigused tulemuse suhtes käsundisaajale või töövõtjale. Käsundus- või töövõtulepingu sõlmimisel tuleb nii tellijal kui ka käsundisaajal või töövõtjal selgelt sõnastada, milliseid õigusi tellija tulemuse suhtes saada soovib ja milliseid õigusi on autor nõus loovutama või litsentseerima. On ka juhuseid, kus lepingut üldse ei sõlmita ja intellektuaalomandi objekti loomise eest tasutakse arve alusel. Sellisel juhul ei saa tellija tellitud tulemuse suhtes intellektuaalomandi õigusi. Lahendusena tuleb tellijal ja tulemuse loojal tulemuse õiguste kuuluvus ja kasutamine eraldi kokku leppida. • lihtlitsents – samasugune kasutusõigus on intellektuaalomandi omanikul ja ta saab anda õigusi samas mahus kasutada kolmandatele isikutele; • ainulitsents – eksklusiivne kasutusõigus kokkulepitud territooriumil, tähtaja jooksul ja valdkonnas; Välja arvatud autoriõiguse seaduses ette nähtud teose vaba kasutamise juhtudel, on teose kasutamine lubatud ainult autori või mõne teise autoriõiguste omaja loal. Teose kasutamiseks annab autor või muu autoriõiguste omaja liht- või ainulitsentsi. Ainulitsentsi andmisel kõikide varaliste õiguste osas puudub autoril või varaliste õiguste omajal ainulitsentsi kehtivuse ajal õigus teost ise kasutada. Näiteks annab autor kindlaksmääratud tähtajaks ainulitsentsi teose kirjastamiseks kirjastusele. Juhul kui autor või autoriõiguste omaja varalised õigused loovutab, siis varalisi õigusi autorile või autoriõiguste omajale ei jää ja tal endal puudub õigus neid edasi kasutada. Autori isiklikud õigused on autorist lahutamatud ja neid loovutada ei saa. Küll aga saab isiklikke autoriõigusi litsentseerida. Sageli antakse autori varaliste õiguste loovutamisel ka litsents autori isiklike õiguste kasutamiseks. Teose litsentseerimiseks või varaliste õiguste loovutamiseks sõlmitakse autorileping, milles tuleb kokku leppida: • õiguste loovutamine või litsentsi andmine, litsentsi puhul selle liik (liht- või ainulitsents) ning litsentseeritavad õigused (nt varalistest õigustest õigus tõlkida, reprodutseerida ja levitada, isiklikest õigustest õigus teost muuta, täiendada ja lisada sellele teiste autorite teoseid); • autoritasu maksmise viis (ühekordne kindlaks määratud summa, perioodiline makse, nt protsent teose müügikäibest vms) • patenditaotluse, patendi, oskusteabe litsentseerimine, s.o kasutusloa andmine leiutisel või oskusteabel põhineva tehnoloogia, toote või teenuse valmistamiseks, tootmiseks või müümiseks; Otsustamisel, kas tööstusomandit litsentseerida või võõrandada, tuleb arvestada, et omamine ei ole eraldiseisev eesmärk ei ostja ega omanikuna. • Geograafiline mõõde – kus seda vajan, st kus on kliendid? Nt kui turg on ainult Eestis, siis pole mõtet osta patendiõigusi või litsentsi kõikidele kaitset omavatele territooriumitele. • Valdkondlik mõõde – millises valdkonnas kavatsen seda kasutada? Nt kui vajatakse ventilatsioonifiltrit ehitustööstuses, siis ei ole vaja õigusi filtri kasutamiseks kaevandusseadmes liiva sõelumiseks. Soovitavate õiguste maht peab olema vastavuses tegelike vajadustega ja kulutused proportsionaalsed (tulu-kulu suhe proportsioonis). • maksed – ettemaks, litsentsitasud, õiguskaitse kulude hüvitamine (nt maksab litsentsisaaja lepingu sõlmimisel ühekordse kindlaksmääratud makse, seejärel perioodilise maksena protsendi toote või teenuse netokäibest, lisaks on lepingus kehtestatud miinimumlitsentsitasu määr, mida litsentsisaaja maksab igal juhul, ka siis, kui käivet ei ole. Miinimumtasu motiveerib litsentsisaajat litsentseeritud tehnoloogiat kasutama.); Intellektuaalomandi objektina käsitletakse ka oskusteavet, mis on äriliselt väärtuslik avalikustamata teave. • teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikute ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad; • selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda saladuses. Oskusteabeks võib olla oluline identifitseeritav tehniline või tehnoloogiline teave, mida selle omanik hoiab teatud perioodi jooksul saladuses. Salajas peetav oskusteave ja selle kasutamine võib olla üks efektiivsemaid tulusaamise viise. Oskusteabe abil on võimalik tootmisprotsessi, tooteid ja teenuseid vääristada. • potentsiaalset leiutist ei soovita patendiga kaitsta (patendiga kaitsmine on keerukas alternatiivlahenduste olemasolu tõttu, patendiga kaitsmiseks puuduvad rahalised vahendid vms); • arendustööde läbiviimiseks sõlmitavates lepingutes lepitakse oskusteabe salajas hoidmise tähtaeg partnerite vahel kokku. Kuigi oskusteabe saladuses hoidmisel ei ole mingeid ajalisi piiranguid, on sellel siiski erinevad ajalised mõõtmed. Teatud valdkondades vananeb info kiiresti ja seega hoitakse oskusteavet saladuses lühiajaliselt, et jõuda toote või teenusega turule. Teistes valdkondades on soov oskusteavet väga kaua saladuses hoida (kauem kui 20-aastane patendikaitse tähtaeg), nt retseptid, sh Coca-Cola retsept. Oskusteabe saladuses hoidmisel on tähtis roll inimfaktoril. Inimeste ring, kes teavet valdab, peab olema võimalikult väike. Oskusteabe valdajad peavad olema teadlikud vajadusest hoida oskusteavet saladuses ja seda ka tegema. Oskusteave on väljendatud teatavas vormis ning üleantav. Oskusteavet saab selle omanik loovutada ja litsentseerida. Oskusteabe loovutamisel saab selle uus omanik kõik varalised õigused oskusteabe suhtes, sh õiguse taotleda kaitsedokumenti ja saada kaitsedokumendi omanikuks. Sageli on võimalik omandatud oskusteavet leiutisena kaitsta alles pärast selle edasiarendamist. Näiteks tellib ettevõte ülikoolilt või muult teadusasutuselt tehnoloogilise lahenduse oma toote või teenuse parendamiseks. Selle töö tulemuseks ongi tehnoloogiline oskusteave, mille kuuluvus lepitakse kokku lepingus. Üldjuhul on ettevõte huvitatud selle oskusteabe võõrandamisest. Olenevalt valdkonnast ja intellektuaalomandi objekti spetsiifikast tuleb selle omanikul valida patenteerimine või saladuses hoidmine. Patendikaitse tähtaeg on 20 aastat, pärast seda on leiutis vabalt kasutatav. Kui valdkond on kiiresti arenev ja intellektuaalomandi loomiseks ja kaitseks on tehtud olulisi investeeringuid, siis on patenteerimine vajalik. Kui patenteerimiseks raha ei ole, siis tuleb oskusteavet hoida saladuses ja püüda toode või teenus kiiresti turule tuua, s.o kasutada esimese turule tulija eelist. Juhul kui potentsiaalne leiutis või selle komponendid ei ole järeletehtavad, võib info avalikustada ja tulla ise toote või teenusega turule. Info avalikustamine võtab konkurentidelt võimaluse leiutist patenteerida. Samas võib toodet või teenust kaitsta kaubamärgiga. Peale avalikustatud info on intellektuaalomandi omanikul üldjuhul alati lisaks avaldamata oskusteavet. Võib tulla ette olukordi, kus avaldamata teave ei võimalda „puuduva tükita” toodet valmistada või teenust osutada. Nii võib intellektuaalomandi kasutajal olla vaja lisaks patenditaotlusest või patendist tulenevatele õigustele litsentseerida ka salajast oskusteavet.			OSCAR-2019
Lihula kalamees ja ettevõtja Andres Habak loodab, et jaanipäevaks annab tema rajatav suitsukalatsehh esimese toodangu. Lihula kesklinna, vanasse paekivist laohoonesse suitsutsehhi rajamiseks sai Habaku firma OÜ Kipper Kala eelmisel aastal ligi 2,5 miljonit krooni (u 155 000 eurot) Euroopa Kalandusfondi toetust. Toetusrahast üle 1,3 miljoni krooni (u 83 000 eurot) kulub vana hoone renoveerimiseks, ülejäänu aga seadmete soetamiseks. Peale külmutuse, kus hakatakse oma tarbeks kala tagavaraks hoidma, ja täisautomaatse suitsuahju, mis võimaldab nii kuum- kui ka külmsuitsu, tulevad tsehhi fileerimismasin ja vaakumpakendimasin. Habaku sõnul on inimesed tänapäeval laisad ega viitsi kala puhastada, sellest ka vajadus fileerimise järele. Vaakumpakendamine pikendab aga kala turustusaega. Tsehhiga ühes hoones plaanib Kipper Kala tulevikus avada väikese poe, pakkumaks seal müügiks nii toorest kui ka suitsukala. Praegu suitsutab Habak kala kodus olevas väikeses ahjus ja turustab nii värsket kui ka suitsukala Lihula kesklinnas asuvas kalakioskis. Ostjaid käib tal ümbruskonnast ja kaugemal tki — Varbla ja Raplani välja. „Sellega [väikese ahjuga] ei jõua suurt midagi ja talvel ei tee samuti," põhjendas ta vajadust suitsutsehhi järele. Teise põhjusena nimetas ettevõtja saadaoleva suitsukala kehva kvaliteeti. Tema sõnul kipuvad kalasuitsutajad koonerdama suitsuja soojaga. „Kalal peab ikka värv olema ja suits peab seest läbi käima. Märjale kalale suits ega värv külge ei jää. Kui tahad korralikku maiku ja suitsu saada, tuleb kala ära kuivatada," selgitas Habak. Kipper Kala omanik ennustas, et kuu-poolteist kulub uue suitsuahju katsetustele, et katse-eksituse meetodil selgeks saada paras temperatuur jms. „Turg on nii tundlik, et kui kord kehva asja saavad, siis ei tule enam ligi," rääkis ta. Andres Habak ei osanud veel öelda, mitu uut töökohta suitsukalatsehh Lihulale annab, kõik oleneb tootmismahust ja turust: „Toota on kõige lihtsam. Toota võid ju ööd ja päevad, aga mis sellest kasu on, maha tuleb ka müüa. Nurka seisma pole mõtet toota." Siiski oli ta arvamusel, et üksi kõike teha ei jõua, sest vahepeal peab ka merel kalal käima. Suurema osa tsehhis suitsutatavat värsket kala plaanib kalamees ise püüda, kuid lisas, et ilmselt tuleb sisse osta ka välismaist külmutatud kala. Andres Habak, kellel on praegu 32 võrku ja 3 mõrda, on kalameheleiba söönud ligi paarkümmend aastat. Kui omal ajal oli Matsalu kandis kalamehi palju, siis praegu on järel vaid neli-viis, neistki osa nädalavahetuse kalamehed. „Matsalu laht on tegelikult suur, aga püüdjaid vähe. 1990. aastate lõpus oli meil sadamas 25 paati, praegu on kaks," rääkis Habak. Tema sõnul teevad kalameeste meele mõruks kormoranid ja looduskaitsjad. Habaku hinnangul on looduskaitsjad kalavarude kaitsmisega liiale läinud ja ta peab vääraks ülepüügisüüdistusi. „Siin pole mingit püükigi, kolm kalurit terve lahe peale. Enne oli lahes 60 mõrda sees, nüüd tuleb kevade peale võib-olla kuus ja räägitakse ülepüügist," pahandas ta ja lisas, et kui kala on 15 aastat kaitstud, siis selle, aja peale oleks pidanud kolm põlvkonda kalu suureks saama. Kala pole aga ikka. Samuti pahandab kalamehi kalade kudemise aja püügi-keeld Matsalu lahel, märtsist juunini, mis tähendab kaks kuud istumist, käed rüpes. Läänemaa rannakalureid, kes kala püüaks ja saaki ka töötleks, on väga vähe. Rohkem on neid turismiettevõtjate hulgas, kes omapüütud kala turistidele söögiks pakuvad. Enamik kalureid müüb aga oma saagi värskena maha. Sellepärast mulle Kipper Kala algatus meeldib ja olen tema ettevõtmisega väga rahul - see on kindlasti praegu üks terviklikumaid ja kõige suurema mõjuga kalandusettevõtmisi Läänemaal. Oluline on tema loodav tootmismaht. Kui ta suudab mehitada kogu tootmise, võib sellest Läänemaa rannakalandustele palju kasu tõusta. Projekti puhul peab olema 40% omaosalust, see annab usku, et äriplaan on vettpidav. Ilma toetuseta sellist investeeringut teha poleks võimalik. Ettevõtjal on plaanis investeeringut edasi arendada: teha tulevikus kalakauplus, tõenäoliselt on võimalik hakata kala kuivatama. Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu on heaks kiitnud Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu projekti mille tulemusena ilmuvad 2011-2012. aastal ajalehes Peipsirannik artiklid Peipsi kalanduspiirkonnas tegutsevate kalandus-turismi arendajatega ja Peipsi kalanduspiirkonda tutvustav mainefilm. Projekti eesmärgiks on ajalehe Peipsirannik kaudu teavitada piirkonna inimesi turismi arengutest Peipsi piirkonnas ning aidata kaasa koostööle. Eelmine aasta augustis esitatud Peipsi Ühenduse projekt süv Külmhoone avamisel saab lihtlabase lindilõikamise asemel hoopis midagi huvitavamat välja mõelda. Kõrgessaares saeti läbi jääst valmistatud palk. Asjaosalised nuputasid, mida meeneks saadud jääkamakaga teha, ja osa jättis oma tüki külmhoonesse hoiule. Loe edasi ... Reedel avatud Kõrgessaare uue külmhoone sisustanud kalurid lubavad ja-hutusse mahtuva 20 tonni kala suunata esmajoones Hiiumaa poodidesse. Seitset Hiiumaa kutselist kalurit ühendav MTÜ Kõrgessaare Külmhoone sai valmis pool aastat kestnud ehituse, millega muudeti üks Kõrgessaare sadama hoonetest kaasaegseks külmhooneks. MTÜ juhatuse liige Imre Kivi rääkis, et ettevõtmise mõte on koguda Hiiumaa kala kokku ning suunata see tarbijatele. "Meiega on rääkimas käinud nii Selver kui tarbijate ühistu - MTÜ Saarte Kalandus üldkoosolek kinnitas esmaspäeval neli sadamat, mis saavad sel aastal Euroopa Kalandusfondi meetmest rekonstrueerimistoetust. Loe edasi ... Eelmisel nädalal kontrollis PRIA peainspektor Andres Sepp 3,5 miljonit krooni maksma läinud Kaunispe sadama- ja külmhoone ehituse ning kai rekonstrueerimise projektijärgset valmimist ja jäi tehtuga rahule. Sadama uuendamist toetas Euroopa Liidu Kalandusfond 80% ulatuses. Loe edasi ... Teisipäeval tutvustasid Kaunispe sadama omanik Priidi Saar ja kai rekonstrueerimistöid teinud ning sadama- ja külmhoone valmis ehitanud firma SV Torutööd OÜ juhataja Kalev Õisnurm Kaunispe sadamaehitisi PRIA peainspektorile Andres Sepale. Loe edasi ... Orissaare vald taotleb munitsipaalomandisse Pulli külas asuva Taaliku sadama, kuhu kavandatakse rajada parkla ning ehitada paadikuurid ja sadama teenindamiseks vajalikud hooned. Loe edasi ... Juhul kui vallavanem ja kakskümmend Nasva kalasadama kinnistute omanikku leiavad ühise aja, et külastada notarit, võib maakonna suurim harrastuskaluritele mõeldud sadam varsti tundmatuseni muutuda. “See on praegu ikka üks häbiplekk,” tunnistas Saarte Häälele Kaarma vallavanem Margus Mägi, rääkides Nasva sadamast, mis on paljudele maakonna tuntuim sadam. “Aga oleks väga atraktiivne, kui selle korda saaks,” lisas vallavanem. Loe edasi... Kaugel Tallinna linnakärast, peaaegu lätlaste levialas Sõrve sääres tegutseb isemoodi ettevõtte Arowana OÜ. Praegu käib tegevus küll alles maimumajas, kuid tagahoovis on Euroopa Kalandusfondi toel jõudsalt kerkimas tuhande-ruutmeetrine kasvufarm. Just selle maja võtmed on omanik Raul Schiffi suurim jõulusoov. Saaremaale, Tallinnast ära kolis omanik Raul kolme aasta eest. Juba siis oli tal kindel plaan kala kasvatama hakata - see oli ta ammune unistus. Nüüd on visioon selge ja tulemus juba pe Ühes Eestimaa kaugemas nurgas, päris Venemaa piiri ääres Vasknarvas, kloostri juurest ümber nurga tegutseb mees nimega Vadim Ivanov. 2005. aastal pani ta PRIA toetuste abiga püsti vähikasvanduse, käesoleval aastal renoveerib Euroopa Kalandusfondi abiga oma kalalaevastikku. Kuigi Ivanovi ettevõtte Peipus OÜ peamiseks tegevuseks on märgitud just kalapüük - Peipuse kalurid toovad igal aastal Peipsi järvest välja kuni 250 tonni kala - on põnevam hoopis tagahoovis toimuv. Seal asuvad Peipuse vähit No tere! Kas sibulad ostsid ära?" kõlavad rõõmsad tervitused, kui suveajal Peipsi äärde mõnele laadale satud. Nii ka järjekorras juba kuuendal Kalevipoja kala- ja veefestivalil, kus lisaks sibulate ostmisele sai mekkida tõelist uhhaad ja paljakäsi angerjat püüda. Sel laupäevasel päeval voorib otse Mustvee külje alla Kasepää küla poole, nii palju autosid, et nendega on kaetud terve põld ning hilisemad saabujad peavad kaua parkimiskohta otsima. Heina ja autode vahel säravad küll ka liiklusregule Reedel asutas Tuuru majja kogunenud üheksa Hiiumaa rannakalurit MTÜ Kõrgessaare külmhoone ning ootavad MTÜga liituma kõiki Hiiumaa kalandussektoris tegutsevaid ettevõtjaid-rannakalureid. Loe edasi...			OSCAR-2019
Jõulud – need on pühad, mille juurde teadagi kuuluvad koosolemine lähedastega, hea söök, jõulukuusk, kingitused … Viimasel ajal aga paljude jaoks ka heategevuskampaanias osalemine. Üks populaarsemaid heategevuskampaaniaid on ETV «Jõulutunnel», mis sel aastal on pühendatud abi vajavate laste huvihariduse toetamisele. Mullu aga õnnestus koguda toidupanga heaks koguni 189 641 eurot. Raha kasutati muuhulgas kolme uue kaubiku ostmiseks. Oleme harjunud sellega, et kurdame raha eneselgi vähe olevat. Millega siis seletada sellist haruldast ohvrimeelsust Eesti rahva poolt? Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson arvab, et nende organisatsiooni põhitegevused – toidu päästmine ja vähekindlustatud perede aitamine – on inimestele südamelähedased. Toit on eestlaste jaoks püha ja on ebameeldiv mõelda, kui palju seda ära visatakse. Lähiajaloos on olnud kitsaid aegu, mistõttu mõistame ka neid inimesi, kellel napib toitu. Eks kinnita ka hiljutine Aadu Luukase missioonipreemia nominendiks valimine seda, et ühiskonnas hinnatakse toidupanga tegevust. Kuidas võime aga kindlad olla, et toidupank või ka mõni teine heategevusorganisatsioon meie annetatud raha sihtotstarbeliselt ja tõhusalt kasutab? Hendrikson soovitab ise organisatsiooniga ühendust võtta, et huvituda, millega parasjagu tegeldakse ja millised on edasised plaanid, milleks konkreetselt kogutavaid annetusi kasutatakse jne. Selle põhjal saab siis otsustada, kas organisatsioon jätab usaldusväärse mulje. Pole vaja peljata, et taoline usutlemine tüütult mõjub. Vastupidi, enamasti on heategevusorganisatsiooni esindajatel hea meel, et keegi nende töö vastu huvi tunneb. Samuti tasub Hendriksoni sõnul tutvuda annetuskeskkonnaga www.armastanaidata.ee. Miks mitte valida sealt välja südamelähedane algatus, mida edaspidi regulaarselt toetada. Hendriksoni sõnul on riigi poolt pakutavate tugiteenuste süsteem kohati sedavõrd nõrguke, et kui mittetulundusühendused ei võtaks enda peale mitmeid olulisi ülesandeid, jääks paljud inimesed (kodutud, endised sõltlased jne) väga keerulisse olukorda. Seejuures tehakse seda rasket tööd väga nappide vahenditega. Näiteks toidupanga sissetulekud tulevad peamiselt eraisikute ja firmade annetustest. Veidi on aidanud ka mõned kohalikud omavalitsused, riigilt seevastu ei ole nelja aasta vältel saadud sentigi. Pea kogu töö teevad ära vabatahtlikud, kes selle eest tasu ei saa. Teisest küljest ei peaks me siiski arvama, nagu oleks korra aastas annetamine mingi eriline heategu, mille üle uhkust tunda. Augustis, mil oli aktuaalne ülemaailmne nn jää-ämbri kampaania ühele lihashaigusele tähelepanu juhtimiseks ja haigetele annetuste kogumiseks, hoiatas EEKBLi pastor Toivo Pilli oma blogis selle iseenesest kiiduväärse aktsiooni ületähtsustamise eest. Pilli nendib, et oleks kurb, kui heategevus piirdukski ainult mõne meeleoluka kampaania raames oma solidaarsuse avaldamise ja ühekordse annetamisega: «On hoopis teine asi remontida terve nädalavahetus kodutute varjupaika, nädalast nädalasse käia haiget abistamas või igakuiselt annetada oma tagasihoidlikest tuludest mõnele heategevusfondile.» Pilli sel puhul tehtud soovitused pakuvad mõtteainet ka jõulude ajal annetajatele: «Esiteks, tee endale selgeks, miks sa annetad. Kaastunne ja tegelike vajaduste nägemine on hea põhjus, sõprade surve või Facebookis lihtsalt pildi ülesriputamine nii hea põhjus ei ole. Teiseks, ära lase lahedal kampaanial asendada pidevat ja ohvrimeelset heategevust oma elus. /…/ Kolmandaks, anna endale aru, et jääva mõjuga ja elumuutev heategemine on harva fun; et midagi paremaks muuta, peab olema valmis püsivaks tööks. Neljandaks, muuda abistamine konkreetseks. Näiteks leia üks inimene, kelle vajadusi tundma õpid ja keda aitad.» Tõepoolest, jõuluaegsetes heategevuskampaaniates osalemine on omal kohal vast ikka siis, kui see on ainult üks osa elust, mis on täis häid tegusid. Kõige parem veel kui selliseid, mille puhul ka vasak käsi ei tea, mida parem käsi teeb. Tartus toimus Eesti Kirikute Nõukogu ja Tartu luterliku Peetri kooli korraldatud konverents «Kristlik väärtuskasvatus – teooria ja praktika». Üritus oli mõeldud kristliku haridustöö tegijatele. Pärast tervitust ja avapalvet pidas Tartu ülikooli usuteaduskonna religioonipedagoogika dotsent Olga Schihalejev ülevaatliku ettekande kristlikust ja üldisest kooli väärtuskasvatusest ning selgitas holistliku väärtuskasvatuse ehk hingehariduse eelist. Samuti valgustas tema ettekanne laiemalt kristliku kooli definitsioone ja põhjusi, miks vanemad oma lapsed kristlikusse kooli panevad. Järgmisena esitas EKNi haridustöö projektijuht ja Tartu ülikooli elukestva õppe keskuse konsultant Einike Pilli ettekande koduse väärtuskasvatuse teemal, mille käigus ta viis kasvatuslikku sõnumit välja tõi: 1) ole sina ise – me armastame sind just nii; 2) arvesta, et maailma keskmes on Jumal, mitte sina; 3) kõik inimesed väärivad austust; 4) hoia puhast südant ja suhteid; 5) ära karda tööd, kuid ära unusta ka puhata. Kõik punktid olid mõeldud lapse mina- ja maailmapildi positiivseks arendamiseks, kuid ka meeldetuletuseks lastevanematele, sest nemad on need, kelle eeskujust laps kõige rohkem lähtub. Ürituse teise poole juhatas sisse peakorraldaja ja Tartu luterliku Peetri kooli usuõpetuse õpetaja Triin Käpp Tartu ülikooli eetikakeskuse väljatöötatud «Õpetajate väärtusmänguga», mille käigus said osalejad üheskoos arutada erinevate koolisituatsioonide üle, mis õpilase, kooli või õpetaja väärtushinnangud omavahel konflikti seavad. Tartu ülikooli usuteaduskonna religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar pidas loengu identiteedist ja konflikti rollist selle otsingul. Päeva lõpetas vestlusring, mille käigus jõuti ühiselt järeldusele, et kristlikud koolid ei olegi tavalistest erakoolidest teguviisi poolest nii erinevad, kuid kristliku usu taustal mõtestatakse ja väärtustatakse tehtut teistmoodi. Peale konverentsi oli võimalik tutvuda ka Veski 40 asuva Kolgata baptistikoguduse uue hoonega, mis oma konverentsisaali, kohvikuosa ja valgusrohkusega üritusele igati vääriline toimumispaik oli. Eesti Kiriku toimetus asub Tartus samas trepikojas Vene saatkonna konsulaarosakonna kantseleiga. Viimastel nädalatel on meie välisukse esist katnud küünlad ja lilled Egiptuses Siinai poolsaare kohal alla kukkunud lennukis hukkunute mälestuseks. Vaevalt said küünlad kustuda ja lilled närtsida, kui süüdati uued Raekoja platsil purskkaevu mademel, et väljendada oma leina ja solidaarsust reedel Pariisis toimunud terrorirünnakute ohvritega. Sotsiaalmeedias on profiilipildid ja ... Järvakandi Pauluse kiriku lõikustänupüha jumalateenistusel anti kauaaegsele koguduse juhatuse esimehele Rein Rannele (fotol) üle selle aasta Rapla kihelkonna auhind. Auhinnaks on skulptor Tauno Kangro loodud kihelkonna nime- ja kaitsepühaku Maarja-Magdaleena pronkskuju. AS Gildemannis valmistatud dolomiidist alusel Rapla kihelkonna nime- ja kaitsepühaku auhinda on välja antud 1998. aastast. Statuut näeb ette, et nominendiks võib esitada isiku või isikute rühma, kellel on ... Kes on jälginud peapiiskop Urmas Viilma tegemisi, on tähele pannud, et ta liigub palju ringi – ja mitte ainult Eestis. Viilma enda arvestuste järgi on ta alates 2. veebruaril toimunud peapiiskopiks pühitsemist olnud 13 välislähetusel ja veetnud raja taga 75 päeva. Hiljuti viibis Viilma Šotimaal Porvoo osaduskonna kirikupeade kokkusaamisel. Ka on peapiiskop äsja külastanud väliseesti kogudusi Kanadas ja Inglismaal Londonis. Miks on EELK-le tihe välissuhtlemine sedavõrd ... Pealkirja «Samas paadis» kannab pagulaste teemaga seotud koolitus, mille üheks läbiviijaks on EELK peretöö koordinaator ja perekeskuse juhataja Pia Ruotsala. Esimene koolitus oli Tartus, sel kuul on veel koolitused Tallinnas ja Rakveres. Oma kogemusi jagab neli aastat Jordaanias pagulastega töötanud Soome misjonär Pia Ruotsala. Koolitusel jagatakse teadmisi pagulastest ja kinnitatakse, et Eestis saab kasutada teiste riikide kogemusi. «See on Eesti eelis,» ütleb ... Hiljuti saabus toimetusse kiri, kus tähelepanelik lehelugeja viitab kirikulehes seisvale ebakõlale. Jutt on 28. oktoobril ilmunud Eesti Kiriku (nr 43) 6. lehekülje artiklist «Pühaderikas oktoobrikuu 1935», mille autor Mati Märtin lehitseb 80 aasta taguseid ajalehti ning refereerib toona kirikuga seonduvat. Artikkel lõpeb järgmiste ridadega: «Halb sõnum tuli aga Räpinast. Sealne luteri kiriku köster Jaan Küüts oli kolme aasta jooksul omastanud 550 kr kirikumakse, jättes need ...			OSCAR-2019
Hannes Vanaküla Ohmygossip.ee’le: Niikaua kui meil eksisteerib Reformierakond Anna-Maria Galojan Eestisse ei saa + teised ennustused \| Hannes Vanaküla Ohmygossip.ee’le: Niikaua kui meil eksisteerib Reformierakond Anna-Maria Galojan Eestisse ei saa + teised ennustused End selgeltnägijaks pidav Hannes Vanaküla tuleb taas välja mitmete oma teooriatega, teeb mõned ennustused ning räägib oma plaanidest. Mis mehel südamel, saate lugeda juba alljärgnevast artiklist. Aasta lõpus avastasin, et inimesed sünnivad erinevatesse klassidesse. Neid on 4. Sünnijärgselt on kõige madalam klass inimloomade klass. Nemad lihtsalt vegeteerivad. Ootavad, et keegi hea onu (vahet pole, kas see on EL või Jeesus) tuleb ja päästab neid. Alamklass on inimesed, kes teenivad oma emotsioone ja tundeid. Selline inimene tegutseb eranditult oma tunde ajendil. Need on inimesed, kes armastavad nautida. Keskklass on mõtlev olend. See inimene suudab valitseda enda tundeid ja emotsioone. Ta tegutseb siis, kui asi on ratsionaalselt läbi mõeldud. Kõrgklassi inimene kasutab oma fantaasiamaailma (nõiavõimed). Selline kõrgklassi inimene suudab tekitada uusi mõttemudeleid ja programme. Ta on uue teadmise tooja. Seejärel avastasin, et Loodusega (Jumalaga) suudab kontakteeruda eranditult ainult kõrgklassi inimene. Selleks, et seda paremini mõista, vaatame kuidas erineva klassi inimesed pidutsevad. Loomaklassi inimene tahab, et tal oleks lihtsalt hea ja mõnus olla. Tema pidutsemismeetod on tõmmata narkotsi, nii et ta on pilves või joob ennast täis kui tarakan. Alamklassi inimene on orienteeritud emotsioonidele. Talle on oluline, et peoruum oleks ilus, et teda ümbritseksid kenad naised/mehed ja toidulaud oleks rikkalik. Keskklassi inimene tahab saada mentaalset naudingut. Tema jaoks on pidutsemine meelelahutuslikult kultuuriline programm. Kõrgklassi inimene ei pidutsegi. Ta saab naudingu siis, kui tal on mingi töö edukalt teostatud. Siinkohas oleks paslik mainida, et me kõik oleme näinud presidendi vastuvõttu. Me võiksime seda pingviinide paraadi defineerida kui alamklassi nägemust kõrgklassist. Aga defineerime erinevad klassid töötegemise kaudu. Meil on alati puudusi. Loom ootab heategijat, näiteks euroabi ja Jeesuse tulekut. Alamklass hakkab võitlema oma õiguste eest. Keskklass hakkab tööd tegema, et saavutada heaolu. Kõrgklassi inimene hakkab teisi muutma ja paneb nad tööle, et saavutada heaolu kollektiivse ühistegevusena. Need neli klassi torkavad kõikjal silma. Igaüks võib teha ise järeldused, kes millisesse klassi kuulub. Mina, kui Eesti vaimsuse esindaja, ei pea jõulupühi. Minu jaoks on tähtis päev talvine pööripäev. Talvisel pööripäeval avab loodus energiakanalid. Inimeste ülesanne on võtta see energia vastu ja alustada uue võimaluse loomist. Meie, maagid, nimetame seda ressursiks, mida kasutame uue arenguplatoo ehitamiseks. Seda tehakse selliselt, et oleme omaette, vaatame ausalt iseenda sisse, hindame oma puudused üle ja esitame taotluse loodusele millist osa tahame endas parandada ja täiustada. Teine väga oluline asi: ei tohi võtta osa jõulutrallist! Jõulutrall on meile tulnud kristliku süsteemi kaudu, et me kingiksime energia, mida loodus on meile andnud, ära parasiitsüsteemile. Jõulutralli häälestusega me unustame ära iseenda arenduse ja kingituste tegemisega me häälestame end andvasse poolde. Tehes füüsilisi kingitusi teistele inimestele kingime me ka automaatselt looduse poolt antud energia ära parasiitsüsteemile ehk Jeesusele. Ma olen juba päris kaua elanud ja seda teadmist ei muuda enam mitte miski. Kui ma olin noor, siis võtsin minagi jõulutrallist osa. Ma muutusin nõrgemaks, tervis läks käest ära, inimesed ei austanud mind. Ma ei saanud enam iseseisvalt hakkama. Aga kui nõiaks hakkasin ja jõuludest loobusin, olen muutunud iga aastaga tugevamaks, suutes tervendada ka teisi inimesi. Kokkuvõtlikult öeldes on inimene jõulude ajal kahe valiku ees. Kas valida loodus ehk pööripäeva tähistamine, mille käigus ta muutub tugevamaks, elujõulisemaks, tervemaks, edukamaks või valib ta jõulud, mille käigus muutub ta hädavaresest orjameelseks olendiks. Seda tendentsi on näha ka tänapäevases ühiskonnas. Mõtlemine väheneb, haigused suurenevad jne. Mis puudutab aastavahetust, siis see on minu jaoks lihtsalt üks rahvusvaheline joomapidu. Ojulandi parteist ei tule midagi välja. Ojuland on vist unustanud, et süsteem ohverdas ta. Seega, inglid ei aita teda. Nüüd on tal ainukene võimalus pöörduda kõrgklassi mehe poole, sest parasiitsüsteemi jumal ei armasta teda. Aga ta on enda meelest nii kõva mutt, et ei vaevugi meeste poole vaatama. Tema ajus on mehed teenendav personal. Kross on väga lollis olukorras. Küsimus on, kumba jumalat teenida. Loodust või parasiitsüsteemi? Ja tema valikust sõltub ka tema saatus. Esiteks, plaanidest ei räägita, sest siis hakatakse neid ära rikkuma. Aga üks on selge, praeguse seisuga töötan välja uut kirjeldust inimeste emotsioonidest. Tänapäeva psühholoogiast tulenevalt on inimestel väga väärastunud arusaam tundemaailmast. Toome ühe konkreetse näite. Viha peetakse halvaks emotsiooniks, mida tuleb maha suruda. Selline maailmakäsitlus on loomulikult pärit kristlikust maailmapildist. Ja mitte keegi pole mõelnud miks loodus on loonud inimesele viha emotsiooni. Vihal on väga konkreetne eesmärk. Viha on inimese immuunsüsteem (kristlikus mõistes kaitseingel). Ta toimib, kui inimene satub keskkonda, mis teda taandarendab ja lõhub, millele keha reageerib automaatselt vihaimpulsina. Intelligentne olend lahkub sellisest süsteemist. Toon enda peal näite. Olude sunnil magasin vanaemaga ühes toas. Järsku kogesin meeletut viha, tõusin voodist üles ja oli tunne, et annaks kellelegi peksa. Ja siis ma märkasin, et minu vanaema loeb issameie palvet. Ma sain siis aru, et kristlik süsteem pole minule ja viha laabus kohe kui selle otsuse vastu võtsin. Kui jälgida inimesi, siis kes on kõige vihasemad? Ikka ristirahvas. Kui viha on seotud konkreetse inimesega, siis näitab emotsioon meile, et selle inimese tahe on minu tahtega vastuolus. See on märguanne. Näiliselt on ta minu poolt, kuid tegelikult õõnestab minu jalgealust. Sellist inimest ei toetata ja ei arvestata temaga. Teine näide. Selline tunne nagu armastus. Siinkohal tahaks mainida, et meil liiguvad ringi mingid tädid, kes räägivad, et armastus on ülim. Nemad on vaid vaenu- ja sõja külvajad. Armastust saame alles siis defineerida, kui oleme aru saanud, et inimesel on väli. Kui me ei mõista inimese välja olemasolu, siis võime defineerida armastust igatepidi, kuid ikka ei saada aru, mis asi see on. Armastus pole muud, kui enda välja sünkroniseerimine teise inimese või maailma väljaga. See on oskus, mis on väga vähestel. Kuid see oskus on hädavajalik, kui mees ja naine tahavad elada koos, luua perekonda. Ilma armastuseta inimeste väljad põrkuvad. Selle tulemusena on peres palju lahkhelisid, mehed näiteks hakkavad jooma, naised muutuvad priiskavateks, vinguvateks jne. On küll. Võib-olla olete tähele pannud, et eesti rahvas kannatab praegu, on peaaegu väljasuremise piiril. Ja põhjus on väga lihtne. Nii nagu enne rääkisin inimklassidest, nii on ka rahvusegregoris kirjed igale klassile. Parasiitsüsteem on hävitanud rahvuste kõrgklassi kirjed. Ehk kui siia maailma sünnib kõrgklassiinimene, siis rahvusegregor ei toeta tema arengut. Kõrgklassi kirjet näeme me vaimsusena. Nagu me teame, on rahvusegregoride vaimsused tänapäevaks peaaegu kõik hävitatud. Ja see on asendatud ainujumala vaimsusega, milleks meil on kristlus. Sinna alla kuuluvad ka teised vaimsused, nagu islam. Aga olete pannud tähele, et eestlaste seas on veel natikene säilinud kõrgklassi kirjet? Jah, oma täismahust kahjuks ainult kuskil 7% aga see on piisav selleks, et sattuda parasiitsüsteemi viha alla. Eesti rahvast piinatakse seepärast, et kristlik kultuur tahab hävitada seda viimast. Ja nüüd ongi mul ettepanek eesti rahvale. Lõpetame piinad. Meil on kaks teed. Punkt A, mis mulle meeldib: lõpetame võõra vaimsuse ees lömitamise. Punkt B, mis mulle ei meeldi. Tapame oma eliidi lõplikult ära. Siis saabub ka õnn meie õuele ja parasiitne eliit ei pea pabistama oma turvalisuse pärast.			OSCAR-2019
Kui sa ei viitsi aastaid ehitada ja oma närve kulutada, vaid eelistaksid ruttu oma majja saada, tasub kindlasti vaadata üle Eestis pakutavad tehasemajad. Septembris käivitus kinnisvaraportaalis City24.ee valmismajade kampaania, mis koondab terve rea Eesti moodul-, element-, ja palkmajade tootjaid, andes nende toodangust hea ülevaate inimestele, kes soovivad kiiresti realiseerida unistuse päris oma majast. Paljudel inimestel on ettekujutus oma maja ehitamisest kui aeganõudvast ja probleemsest protsessist, kuid tänapäevased majalahendused on selle arusaama ümber lükanud – valmismajade projektid on paindlikud, majad valmivad moodsatest materjalidest ja kiiresti, rahuldades ka kõige nõudlikumat maitset. Majade valik ja stiil on seejuures uskumatult lai, alates lihtsatest aiamajakestest ja lõpetades villa tüüpi majadega ning võimaldades valida skandinaavia stiilis või hoopiski jaapanipäraseid hooneid. Astrolux E-majade elementmajad toodetakse soojades kuivades tootmisruumides mis garanteerib tootele pika kasutusea. Kõik tootmises kasutatavad materjalid on kõrge kvaliteediga ja omavad sertifikaati. Elementmaja valmib tehases 6-8 nädalaga. Hoone püstitakakse 3-7 päevaga mis annab suure ajalise ja rahalise kokkuhoiu. Z500 on kaasaegne rahvusvaheline projekteerimisettevõte, mis on spetsialiseerunud eramute disainile ja projekteerimisele ning koostöös Dreamhomesiga on loodud tooted, võttes aluseks atraktiivsuse, praktilised lahendused, professionaalse klienditoe ja autoriseeritud teenusepakkujate võrgustiku. Projektide fookus on ehituse efektiivsusel, hoonete madalal energiakulul, esteetikal ning kasutusmugavusel. Fasteco majad on loodud silmas pidades tänapäevaseid vajadusi. Pakutakse lahendusi, kus teostatakse majade tellimusi alates ehitusloa taotlusest kuni maja viimase viimistluseni. Soovi korral teostatakse ka vundamendi- ja tehnovõrkude ehitustöid. Finnlog keskendub peamiselt palkmajade projekteerimisele ja müügile nii Eestis kui ka välisturgudel. Samuti toimub selles ettevõttes kogu projekteerimistöö arendus. Ettevõtte liimitud lamellpalgid valmistatakse Soome tehases Finnlamelli OY. Soomlaste pikaajaline traditsioon, puu väärtustamise järjepidevus ning tehnoloogia kõrge tase on teinud Põhjanaabrite poolt toodetud palkmajadest kaubamärgi, mis on tunnustust leidnud nii Euroopas kui Aasias. Happy Home elementmajad on hästi loodusesse sulanduvad ning ajas kestvad nii ehituskvaliteedilt kui ka arhitektuurilt. Majade projekteerimisel on kasutatud põhjamaade standardeid ning nende ehitamisel on kasutatud vaid väga kvaliteetseid ja naturaalseid materjale. Suured klaaspinnad ja avatud vaated toovad tuppa valguse ja looduse. Puitu on kasutatud nii sise- kui välisviimistluses, see annab kodule hubasuse ja loob hoonest terviku. Honka tootevalikust leiab unikaalsed, naturaalsed ning kvaliteetsed palkmajad. Koos innovaatiliste lahendustega pakutakse peredele vastupidavaid kõrgtehnoloogilisi kodusid, vastavalt tellija disainisoovidele. Ettevõtte peamine eesmärk on luua arhitektuurselt funktsionaalsed ja kaunid kodud, mis on eelkõige tervislikud ning vastupidavad ka järgnevateks generatsioonideks. Ettevõtte valikus on mitmeid tüüpmajaprojekte ning valik täieneb pidevalt, samuti pakutakse ka võimalust koostöös arhitektiga just tellijale sobiva projektlahenduse väljatöötamist. Läbimõeldud projektid ja lihtsad ehitusmeetodid võimaldavad kolida uude koju 4 kuni 6 kuud peale ehitusloa väljastamist. Jämerä pakub madalenergiamaja nõuetele vastavat kivimaja lahendust projekteerimisest kinnise, soojapidava majakarbi ehitusmaterjalide komplekteerimise ja püstitamiseni. Ettevõte pakub laia valikut tüüpprojekte. Iga projekti võib krundi eripäradest ja personaalsetest vajadustest lähtuvalt täiendada. Oma maja ehitavale perele on kõige tähtsam saada kvaliteetne ja toimiv kodu, mis teenib pere igakülgseid vajadusi. Lähtudes sellest, on Kastelli arhitektid loonud majad, millest koduehitajad on lugu pidanud. Ettevõte on uhke selle üle, et ehitusuuringute järgi on Kastelli projektid kõige töökindlamad ja nõutumad. Elamistrendide muutudes peavad ka arhitektid majaehitajatele pidevalt uusi mudeleid välja töötama. LukaLuxHus on spetsialiseerunud karkassmoodulmajade, pruss- ja palktoodete, tünnisaunade ja Ofuro kümblustünnide müügile ja valmistamisele Tooteid müüakse edukalt Eestis, Saksamaal, Hispaanias ja Venemaal ja need on välja töötatud ja projekteeritud arvestades Norra kliimaolusid ning Euroopa Liidu ehitusstandardeid. Eesti klientidele pakub firma elementmaju. Elementide puhul toodetakse tehases seinad, vahelaed ja katuslae elemendid ning need monteeritakse kokku objektil. Elementide puhul on võimalik paindlikult toota nii kliendi kui oma arhitekti projekti järgi. Välisturgudele toodab ettevõte ka moodulmaju. Tegemist on arhitektuuribüroo ja majatehasega, kellel on oma projekteerimismeeskond ja maja elementide tootmise tehas. Lisaks sellele pakutakse ka kõiki objektitöid, mille tulemusel saame maja nö "võtmed kätte" valmis ehitada. Tootevalikusse kuuluvad nii elamuid kui ka mitteeluhooneid: eramud, kortermajad, ridaelamud, ühiskondlikud hooned, suvilad, aiamajad, saunad jne. Viko House toodab kõrge kvaliteediga puitelemente ja mooduleid ning katuseferme energiasäästlike majade ehitamiseks. Firma tugevuseks on 20-aastane kogemus majatootmises ning tihe koostöö parimate projekteerijate ja teiste oma ala spetsialistidega.			OSCAR-2019
Reedel koolis midagi väga põnevat polnud, tantsuklassides ei tantsinud ja teistes ka suht passimine. Ainult ajaloos oli test, mis oli üllatavalt kerge, 25st küsimusest ainult 2 panid natuke kahtlema, teisi teadsin ilusti :D Niipidi vist ikka on ja kergem, et enne teeme kordamisküsimused ära ja siis hakkame lähemalt õppima, vähemalt minu jaoks on küll nii kergem :D Saime progress reportid ka kätte, seal testi hinnet veel pole, aga praegu hinne 91, nii et mul kõikides ainetes A-d. :) Siis koju ja õhtul 7me paiku vist hakkasime Screams'i sõitma. Umbes tunniajane sõit. Screams on suur-suur hetkel Halloweeni-teemaline teemapark paljude haunted house'idega ja atraktsioonidega, nt ma käisin elektritoolil.. :D Siit võite ise ka vaadata: http://www.screamspark.com/ Läksime siis esimesse haunted house'i ja see polnud üldse väga jube, aga Qinqin ju ehmub kõige peale, nii et ta hakkas täitsa nutma ja siis nad läksid Chrisi'ga varuväljapääsust välja... Me läksime Lisa ja Mike'iga(hostisa sõber) ikka lõpuni ja siis käisime väljas ühes väikses haunted house'is, aga siis istusime ja istusime ja istusime ja sõime, kuna 1 meist ju ei kannatanud neid maju.. päris põnev, aga siis õnneks läksime teistesse haunted house'idesse. Lisa jäi Qinqin'iga välja, nii et ma käisin kahe mehega, päris julge oli olla. :D Kõige jubedam oli vist üks piraadilaevateemaline haunted house, mis oli 3D prillidega ja siis seal ühes kohas oli siuke hästi paks udu kuni umbes puusani ja laserid põlesid, nii et midagi ei näinud mis seal all oli ja siis järsku sealt udu seest roomas välja üks mees, oeh see oli nii hirmus.. :D:D Meil oli Fast Line käepael ka ehk ei pidanud järjekordades ootama ja saime kohe sisse.. :D Kuskil 11 paiku hakkasime tagasi sõitma ja 12 jõudsime koju. Öine Downtown Dallas on ikka niiii kena, sõitsime sealt läbi/mööda ja kõik need pilvelõhkujad kui neid nii nimetada võib:D, olid tuledega kaunistatud jne. :) Sellel päeval ja õhtul oli tohutult külm, ainult 12 kraadi ja mul olid seljas retuusid+teksad ja maika+pikkadekäistega pluus+ 2pusa ja mul oli niii külm, selle pikalt istumise pärast, sest muidu polnud.. Aga tagasi jõudes pidin ootama ja ootama ja lõpuks kui Qinqin välja tuli, sain kuuma dušši alla ja isegi pärast seda värisesin edasi, magasin pikkade riietega ja kahe paksu tekiga ja alguses oli ikka megakülm.. Alles 1 paiku sain magama ka veel... Nii siis laupäeva hommikul aeti juba 8.30 üles :S Issssver, pea valutas ja külm oli ikka ja läksime siis sööma Egg&I'sse. Isu väga üldse polnud ja võtsin siis kakao ja Plain N Simple Pancake'i ja lootsin, et see siuke normaalne väike, aga loomulikult mitte ju.... miks ma seda üldse lootsin :D Mikey tuli ka reedel koju ja pärast söömist käisime ühest poest läbi ja tulime tagasi koju. Siis ma magasin kuskil 11-st 1-ni ja ärgates oli taas megakülm ja enesetunne oli ikka kehv ja siis võtsin oma padja ja kolisin õue päevitustoolile. Muidu oli üsna jahe, aga päike soojendas mõnusalt ja siis lebasin ja kuulasin muusikat seal poolunes poolärkvel reaalselt 2h, kuni Lisa tuli koju ja siis küsisin kraadiklaasi ja mul oligi väike palavik, nagu arvasingi, kuna selg oli selline hästi tundlik ja valus ja ühel hetkel värisesin ja teisel oli megapalav. Võtsin mingit tabletti, aga Six Flagi tahtsin ikkagi minna teistega, nii et võtsin end kokku ja kuskil 7me paiku läksime, sinna oli ka umbes tunniajane sõit. Suur lõbustuspark, osariigi suurim kindlasti ja see oli täpselt selline nagu filmides. :D Käisime siis Melissa(hostõde), Kevini(ta elukaaslane), Nicole'i(Melissa sõbranna) ja Qinqin'iga. Läksime siis haunted house'i taaskord :D ja Qinqin hakkas jälle niimoodi paanitsema ja nutma, et nad Melissaga läksid varuväljapääsust välja ja me Nicole ja Keviniga läksime edasi. Käisime kokku vist 5es haunted house'is, 1 oli jälle 3D, aga need siin olid paljupalju jubedamad kui Screams'is. :D Six Flagi omades oli palju rohkem elus inimesi, kes kogu aeg ehmatasid, aga õnneks oli palu inimesi ja siis need eesolevad karjusid kogu aeg ja siis teadsin oodata kedagi :D Mõned olid ikka päris rõvedad ka.. üks oli mingi seakombinaat ja talu, kus olid verised sealaibad(mitte päris :D) ja inimeste laibad(mitte päris :D:D) ja vaimuhaiged inimesed, kes jälgisid sind ja susisesid midagi(näitlejad:D) ja seinte peal olid ämblike ja prussakate varjud(ka mitte päris:D) Ma alati üritan nende üle naerda, siis pole nii jube :D Üks oli mingi seanäoga mees, see oli päris vastik :D Ma olin Nicole'i ja Kevini käevangus seal keskel, nii et tegelt karta polnud midagi :D Ja tulime siis uksest juba välja ja järsku mootorsaega mees hüppab kuskilt välja :D issand :D Alati ehmatavad siis ka kui juba läbi peaks olema :D Aa ja siis selle alguses, olime juba majas sees, aga ootasime kardinast läbiminemist ja siis seal seina peal oli üks ekraan ja järsku tuli sinna selline kujutis, et üks mees peksis teise mehe pead vastu seda ekraani ja siis viimase löögi ajal pritsis see mees verd, aga sealt kuskilt ekraani kõrvalt pritsis samal ajal vett nende pihta, kes ekraani kõrval seisid :D See tundus nagu päriselt verd pritsiks nende pihta :D Ja samal ajal tegi kaamera pilti ka nende nägudest, päris hea. :D:D Ja siis sõime corndog'i ja friikaid ja teised käisid sõitmas suurte Ameerika mägede peal, mul nii kahju, et ma neid ei kannata.. :( Aga lõpus läksime ühele väiksemale, mis tegelt enamasti laste jaoks, aga lõpus oli ikka siuke rõve laskumine, aga keegi ei tahtnud maha minna sellelt ride'ilt, nii et sõitsime 3 korda järjest. :D Rohkem enam ei saanudki, kuna parki hakati sulgema, sest kell oli juba 11. Lõpuks poole 12 aeg jõudsime autoni ja siis pool 1 tagasi koju. Võtsin veel tableti ja kuuma dušši ja siis magama. Ja nüüd täna ikka veidi pea valutab ja nohu ja köha ka. :/ Hommikul käis Melissa siin ja võttis oma 2 koera ka kaasa. Üks on meie koera Trixie õde :) Nii armsad koerad. Õhtul lähme vist Melissa juurde The Walking Dead'i ka vaatama. Chris läks Austinisse Jenny kontserti vaatama. Oleks ka kaasa läinud, aga siuke tore külmetus tabas mind.. Praegu ka kuskil 12 kraadi aga positiivne on see, et iga päevaga läheb aina soojemaks jälle, nii et reedel jälle 27 kraadi :D:) Mulle sobib... :D			OSCAR-2019
“Käisin koos elukaaslasega 14. märtsil vaatamas filmi "Chappie"- viimane oleks olnud täiesti nauditav film, aga kahjuks rikkus kogu vaatamiskogemuse kõrvulukustav heli. Heli oli kohati nii vali, et pidin näpud kõrva panema, vastasel juhul oleksin valust pisara poetanud. Ma ei ole ka ülitundlik inimene, kes iga valjema mürtsu ees väreleb nagu haavaleheke. Nimelt olen tihe Cinnamoni külastaja ning nende heliseade on küll kenasti sätitud ja ei ületa taluvuspiire, kus iganes ma ka ei istuks, erinevalt IMAX-ist, kus ma istusin täpselt saali keskel. Kõige muu osas mul midagi kurta pole. Lõppu lisaksin ka, et minu naabruses istunud inimesed panid samuti endale näppe kõrvadesse. Ehk on see märk, et inimesed tulevad filmi nautima, mitte oma trummikilesid hävitama ja heli on ka keskmise inimese jaoks vali? Igatahes loodan siiralt, et tulevased IMAX- i külastajad kindlasti kõrvatropid kaasa võtavad. Lisaksin ka veel, et Kosmose IMAX-i ma enam tagasi ei lähe, sest väärtustan oma kuulmismeelt. Väga kahju, ekraan on iseenesest hämmastav, aga ma lihtsalt ei soovi vabal ajal meelelahutuslikel eesmärkidel olla keskkonnas, mille helinivoo ületab lahingutandri oma...” “Mugav kino, mugavad istmed. 3D prillid saab kaasa osta, hind 1€ paar. See tähendab et 3D prillid jäävad sulle ja järgmine kord lihtsalt võtad kaasa. Prillid on õhemad ja kergemad kui näiteks Forum Coca-Colas. “Pole just palju kinosid, mis saaks kiidelda sellise asukohaga, ehk olla otse Tallinna vanalinnas. See üks on juba midagi väärt, aga sinna juurde sobibki suurepäraselt ka Kino Sõpruse pakutav filmivalik, mis on ju ühe kino juures sootuks määravama tähtsusega kui asukoht. Õnneks on ka see just nimelt väärt, sest sisaldab peaaegu eranditult väärtfilme, sh enamasti Euroopa filme. Samuti saab seal ära näha paljud Eesti filmitegijate tööd. Minu meelest on Sõpruse programm hästi koostatud ning sinna mahub peale filmide ka vahel mõni muu üritus, mis sealsesse konteksti hästi sobib. “Käisin hiljuti seal Kosmos 2 saalis, ehk väikeses saalis ja kogemus oli väga hea. See on täiesti korda tehtud, iga istme kõrval on lauake, kuhu saab jooki ja popkorni toetada, kõik on väga viks ja viisakas. Näeb välja nagu mingi miljoka isiklik kinosaal. Seejuures soovitaks istuda umbes esimeses reas, sest sealt jääb kinolinani veel paras distants ja kaugemalt hakkab ekraan juba liiga väike tunduma. Mulle meeldib, et triipkoodi lugeja asemel on seal päris piletikontroll, selline vuntsidega lõbus härra, punane pintsak seljas, kes sisenemisel piletile templi lööb. Tuleb nõustuda eelpool arvustanud Alice-iga ja öelda, et on tõepoolest PÄRIS.” “Meeldib, et kino on parajalt intiimne ja reeglina seal ropendavaid teismelisi ei kohta, pigem ikka hooletu-lohaka salli lehvides liikuvaid intellektuaale. Meeldib, et kinno saab kohvikust osta päris klaasis või tassis jooke. Toolid võiksid olla aga kogu aeg normaalses asendis, kuidagi raskelt käivad ja nõuavad suurt kaalu, näiteks käekotti ei saa panna kõrvalistmele, see jääb liiga kergeks et tooli istumisosa alla vajutada. Tore on ka see, et neil on beebikino iga nädal.” Esiteks häirib mind meeletult, et kino ja ostukeskus on nii kokku sulanud ja seda õiget meeleolu ei teki. Teiseks on seal toolid klapiga, mis ei ole eriti mugav ja osades saalides jäävad külgedel sisse imelikud vahed. Kolmandaks on probleemiks külgedelt vaadatuna pildi kvaliteet. Ekraan peegeldub tagasi ning värvid ei ole nii selged, kui võiks oodata kinoelamuse korral. Neljandaks ei pakuta üleval (kinokorrusel?) muid jooke peale karastusjookide. Isegi vett ei saanud ma viimase külastuse aeg osta. Üldiselt on CC Plaza siiski rohkem meeltmööda. Mis sellest, et seal pole kõige uuemat tehnikat või toole, kuid seal on mugav. Seal on tehtud uuendusi ja seal on kohe selline mõnus kinoõhkkond, kui uksest sisse astud.” 38 või 42 tollise ekraaniga. Kahetuumaline protsessor. Veekindel 50 m sügavuseni. Sisseehitatud GPS. “Mulle oli eelkõige oluline, et on veekindel, sest ma ujun ka kellega ja taghaks oma tulemusi teada. Muidu jooksmas on mul tegelikult telefon nagunii kaasas, seega point ongi väiksem, ja näitek see, et Series 2-l on GPS sisse ehitatud mind ka väga ei rõõmusta, sest joostes on trelefon ka taskus, nagu ütlesin. Aga see, et aku peab kauem, et uus Apple Watch on kiirem ja uus operatsioonisüsteem oluliselt mõistlikumalt lahendatud, need on juba olulised väärtused. Ja kui enne oli suvel natuke raske pealesärava päikesega ekraanil toimuvat näha, siis nüüd on see nii palju heledam, et ma ei usu, et sellist probleemi tekib.” “Jõudiski kohale minu kauaoodatud Apple Watch. Tellisin selle iPhone Apple Store'i rakenduse kaudu, mis võimaldas tellimuse sisse anda oma minuti jagu varem kui seda sai teha Apple veebilehel! Eestis muidugi kumbki võimalus ei töötaks.. Paljudest mudelitest valisin välja 18 000 dollarise kullast Apple Watchi. Ei! Hulluks olete läinud või? :) Ostsin ikka odava, tegelikult kõige odavama mudeli, ehk alumiiniumkorpusega Apple Watch Sporti. Neid saab valida kahes toonis. Tume (Space Gray) ja hele (Silver). Võtsin tumedama, sest see sobib hästi mu telefoni juurde ning näib minu jaoks soliidsem. Minul on ka rihm kõige odavam - fluoroelastomeerist, ehk sünteetilisest kummist. See on väga mugav! Vinge materjal, mida ei oska enne hinnata, kui päriselt käe peal kannad. Pehme ja mõnus. Apple Watch kell on saadaval 38 mm ja 42 mm diagonaaliga mõõtudes. Väiksem sobib väiksema käega kandjatele, näiteks naistele. Võtsin 42 mm variandi, mis on natuke kallim, aga näeb mu käe peal pagana hea välja ning pisut suurem ekraan on ka abiks. Natuke selgituseks ka, miks ma just selle Sport variandi võtsin. Kaks põhjust. Esiteks on see odavam ja ma tõesti arvan, et kannan seda kella max ühe aasta, sest pole kahtlustki, et Apple Watch versioon 2 on juba hulga täiuslikum kui esimene. Esimese vigadest ikka õpitakse kõige rohkem. Teiseks on Sport mudel tehtud alumiiniumist ja seega u 30% kergem kui roostevabast terasest Apple Watch. Kullast on ilmselt veel raskem, aga seda pole ma proovinud :) Igatahes meeldib mulle kergem kell käe peal rohkem, on mugavam. Apple Watch on pagana hea disainiga. See on tõesti ilus kell ja kindlasti kõige ilusam nutikell. Algul kartsin, et on käe peal liiga kõrge, aga ei ole. Ehk mitmed minu analoogkellad on sama kõrged ja ka teiste tootjate võimsamad mudelid pole õhemad. Ma eelistan küll madalamat ja kindlasti järgmistel aastatel muutuvadki Apple kellad ka järjest õhemaks, nagu kõik nende tooted, aga ka praegu pole asi üldse hull. Kell on ilus ja mugav. Mõni võib eelistada ümara sihverplaadiga kella, nagu nutikelladest on Moto 360-l, aga mulle on kandiline alati rohkem meeldinud ning enamus mu käekelladest ongi kandilised olnud. Kunagi Apple ka põhjendas oma disainivalikut, öeldes, et enamus asju ekraanil on nimekirjad ja neid on targem näidata kandilisel ekraanil. Apple Watch vajab toimimiseks iPhone'i, seega Androidi telefonide kasutajatel pole mõtet seda osta. Disainiobjektina käe peal saab hoida, aga see on ka kõik. Paaritamine telefoniga on lihtne (alates iOS 8.2 versioonist on seal eraldi rakendus nimega "Apple Watch") ja kiire. Rakendused, mis juba Apple Watchi toetavad, saavad oma kombitsad kenasti Apple Watchi sirutatud ja sealne koduekraan ümmarguste ikoonidega ongi ees. Apple kell on selles mõttes huvitav asi, et telefoni järele haaran ma tõesti nüüd harvem. Vahel ma ei tea, kus see ongi, sest kiired asjad saab kõik otse käe pealt ära teha. Isegi telefonikõnedele vastata ning seejuures pole helil sugugi viga. Samuti kiiresti ära näha notificationid, mida telefoni rakendused saadavad. Kui telefon häält teeb, siis tahaks ju automaatselt vaadata, mille pärast. See on aega tülikam ja aeganõudvam kui lihtsalt ranne näole lähemale liigutada ja vaadata, kes ja mida ütles. Tervise jälgimise seisukohast on mugav see, et mingit eraldi pulsimõõtjat pole vaja, ja saan trenni teha ja tööl käia täpselt sama kellaga. Ning andmed kogunevad igasuguste koormuste korral. Mulle meeldib, et saan kella märku andma panna kui olen liiga kaua (nt 1h) järjest istunud ja võiks end vahepeal liigutada. Kontoritöö puhul oluline! Apple Watch on praegu veel väga vähestel mu tuttavatel, aga särama lööb Apple kell see just siis kui sõbral on ka. Selle kaudu teateid saata on omamoodi lahe. Näiteks koputad ekraanile mingit rütmi ja sõber saab täpselt sama rütmi oma käe peal tunda. Võid saata isegi oma südamelööke, reaalseid. Pigem siis kallimale, ilmselt :) Või joonistada ekraanile midagi ja hetk hiljem ilmub see sõbra ekraanile. Kontaktide jaoks on kellal lausa oma eraldi nupp keeratava (ja vajutatava) Digital Crowni all. Väga mugav viis lähemad sõbrad kohe ette saada ja neile midagi saata. Digital Crown on nagu kellanupp ikka. Kui seda aga keerata, siis suumib ekraanil sisse või välja, olenevalt kummale poole keerad. See on kaval, sest muidu jääksid sõrmed ju tillukest ekraani katma kui samamoodi suumiksid, nagu telefonil. Sellele nupule pähe vajutades satub aga alati koduekraanile, nagu iPhone nupu puhul. Apple Watch kui kell on väga täpne, suutes aega hoida ka siis kui ei ole netiühendust, ehk võimalust serveritega oma aega reguleerida. Apple sõnul liiguvad üle maailma kõikide Apple Watchide sekundiosutid täpselt sünkroonis. Kellavaates ekraanile tugevamini kui lihtsalt puudutusega peale vajutades saab valida erinevaid sihverplaate. Lõbusaid, informatiivseid, stiilseid ja niisama huvitavaid. Mehelikke ja naiselikke. Lisaks saab konkreetset sihverplaati tuunida -- muuta värve, vähendada või lisada elemente. Kas kuvab sekundeid, kas kuvab minutivahesid jne. Sihverplaadi nurkadesse saab panna nn complicationeid, ehk informatiivseid lisasid. Mis kell päike tõuseb, palju väljas sooja on, millal äratus on helisema pandud, mis seisus on aktsia, mida eriti jälgid, sinu päevase aktiivsuse monitoorija, stopper, kuufaas jne. Aku kestab terve päeva ja tõesti kestabki. See oli mul kerge murekoht, sest sageli kui lubataks päeva, tähendab see 5 tundi või midagi sellest. Apple paneb aga üldiselt pigem reklaammaterjalides aku kestuseks vähemgi, hiljem testid näitavad alati rohkem. Kell kaht päeva muidugi ei pea, aga päeva peab tihedat kasutust kenasti vastu. Telefoni laen nagunii iga päev, kella siis samamoodi. Kuigi võiks ju pidada kauem -- saaks öösel ka jälgida une kvaliteeti. Normaalne, kõik toimib ja sujuvalt, kuigi rakenduste avamine võtab vahel natuke liiga kaua aega. Võiks küll olla kiirem. Samas ei teagi, kas süüdistada protsessorit või pigem toorest tarkvara. Päris kindlasti silutakse tarkvarauuendustega sujuvust omajagu. Apple'i esimene OLED ekraan on suurepärane. Detailne ja kontrastne. Nii head ekraani pole küll (praegusel hetkel) ühelgi teiselt nutikellal. Hea küsimus. Esiteks peab sul olema iPhone, et seda kella kasutada. Kui sul see kell oleks, siis sul oleks hea meel, pole kahtlustki. Aga vajalik ta otseselt ei ole. On mugavam, on lõbusam, on stiilsem.. Aga samas kujutan ma oma elu väga hästi ette ka ilma selleta. Usun, et siin on rakenduste arendajatel palju tööd teha. Avastada, milleks kõigeks seda kella kasutada saab. Nii nagu nutitelefonidega algul täpselt ei teatud :) Tegemist on ilusa ja toimiva asjaga, aga see on siiski selgelt esimese generatsiooni toode, seega kui pead raha lugema, siis oota ostuga veel, vähemalt versioon kaheni. Kui seda aga endale lubada saad, siis on Apple Watch üks eriline ja lahe asi. Midagi sellist, mille arengut saad oma käe peal jälgida, sest potentsiaal on tuntav ja ilmselgelt see asi areneb iga rakenduse ja iga uuendusega, mille Apple välja laseb. Apple Watch on alles oma tõelist jõudu avastamas ja on huvitav vaadata, kuhu see liigub.” “Ma olen juba harjunud, et Samsung teeb küll normaalse hinnaga ja hästi töötavaid asju, aga enamasti on need välimuselt ikka küllaltki inetud ja tunduvad odavad. Galaxy Gear nutikell on aga teisest puust, õigemini teisest metallist, tõeline alumiiniumist täppistöö, kruvipead on näha ja puha. Ei mingit odavat plastikut. Seega välimuselt on Galaxy Gear kindlasti edev ja tulevikuline, seejuures on see disainitud nii, et ega peale vaadates kohe ei saagi aru kui paks see tegelikult on. Aga paned käele ja saad aru.. Ikka üllatavalt paks/kõrge. See juba märkamatuks ei jää, aga ega see pole ka eesmärk ;) Lõppude lõpuks maksab see kell oma 350 eurot, nii et selle eest saaks ka palju teisi edevaid käekelli. See on aga eriline, sest paaritub Samsungi telefonidega, hetkel vist ainult Note, Tab 10.1 ja S4, aga küllap kõigi tulevaste telefonidega ka. Näitab käele teateid uutest meilidest, sõnumitest, kõnedest jpm. See käekell suudab isegi filmida ja pilti teha! Lisaks paksusele on kellal veel hädasid. Protsessor on aeglane, seega uimerdavad ka menüüd ja akuga ei saa väga hästi isegi üht päeva läbi! See on küll nöök, reklaamis lubab ikka 24h tööd. On ikka jama küll kui pean oma kella tihedamini laadima kui telefoni..			OSCAR-2019
Tihti on tegevdirektoriks äriühingu enda aktsionär või osanik. Põhjused, miks äriühinguga seotud isikud ei taha või ei saa ise olla juhatuse liikmed, on erinevad. Vahel on need seotud piirangutega juhatuse liikmeks olemisel (nt kohtulikud keelud), samuti sooviga vältida seaduses sätestatud isiklikku vastutust oma tegevuse eest äriühingu juhtimisel. Tegevdirektorid, kes ei ole äriühingu juhatuse liikmed, võetakse üldjuhul tööle käsundus- või töölepinguga. Nii töölepingu seaduses (edaspidi: TLS) kui ka võlaõigusseaduses sätestatakse töötajale ja käsundisaajale kohustus tegutseda tööandjale või muule käsundiandjale lojaalselt ja töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Praktikas mõneti levinud arvamus, nagu töölepingu alusel töötav isik, sh tegevdirektor, isiklikku vastutust ei kannaks, pole korrektne. Nimelt vastutab töötaja TLS-i alusel tööandjale põhjustatud kahju eest alati täies ulatuses juhul, kui ta põhjustab kahju tahtlikult. Väiksemas ulatuses vastutus on võimalik üksnes siis, kui rikkumine ei olnud tahtlik ehk oli kantud töötaja hooletusest. Hooletusega seotud vastutusmäära kindlakstegemisel võetakse aga arvesse erinevaid asjaolusid, näiteks tööülesannete iseloom, töötingimused, tööga seotud riskid jms. Selleks annab õigusliku aluse TLS-i § 74 lg 2, milles sätestatakse, et kui töötaja on rikkunud töölepingut hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Ka hooletuse korral ei ole välistatud töötaja isiklik vastutus kahju eest täies ulatuses, kui töötaja faktiline seisund, tema tööülesanded ja muud olulised asjaolud seda õigustavad. Siinkohal jõuamegi olulise küsimuseni töölepingu alusel töötava tegevdirektori vastutusest: tegevdirektor sarnaneb faktilise staatuse ja ülesannete iseloomu poolest sageli täisvastutava juhatuse liikmega. Olenemata tegevdirektorite lepingulisest suhtest äriühinguga, vaadeldakse neid järjest rohkem juhatuse liikmetega sarnastena ning seda just vastutuse seisukohast. Juhatuse liikme vastutus põhineb eelkõige äriseadustikust tuleneva hoolsuskohustuse täitmisel. Hoolsuskohustuse täitmiseks peab juhatuse liige tegutsema äriühingu parimates huvides, ei tohi võtta põhjendamatuid riske ega omada isiklikku huvi äritegevuses. Kui juhatuse liige kohustusi rikub ega suuda seejuures põhjendada oma tegevuse kooskõla korraliku ettevõtja hoolsusstandardiga, vastutab ta kohustuste rikkumise eest täies ulatuses isikliku varaga. Võttes arvesse tegevdirektori ametikoha iseloomu, on võimalik, et töötaja vastutab samamoodi nagu juhatuse liige TLS-i § 74 lg 2 alusel. Erinevus on ainult see, et formaalse juhatuse liikme vastutuse alused sätestab äriseadustik, töölepingulise tegevdirektori puhul töölepingu seadus (§ 74). See on asjakohane näiteks juhul, kui töölepingulisele tegevdirektorile on ühtlasi antud praktikas võrdlemisi levinud üldvolitus esindada ühingut kõigis tehingutes ja toimingutes kõigi isikute ja asutuste ees, samuti korraldada ühingu üldjuhtimist, raamatupidamist, värbamist ja muid ülesandeid, mida üldjuhul täidab juhatuse liige. Tegevdirektorid võivad nagu juhatuse liikmedki vastutada nii äriühingu kui ka riigi (maksukohustuste täitmisega seostuvalt) ees ka lepinguväliselt ning selline vastutus laiendab märkimisväärselt käsundus- või töölepingust tulenevat vastutust. Riigikohus on leidnud, et faktiliste ühingujuhtide vastutus võib muu hulgas põhineda võlaõigusseaduses reguleeritud käsundita asjaajamise sätetel, samuti on lepinguväliseks vastutuse aluseks võlaõigusseaduses sätestatud deliktiline vastutus. Käsundita asjaajamine tähendab, nagu nimigi ütleb, et isik täidab mingit ülesannet või kohustust ilma selleks käsku või palvet ehk käsundit saamata. Kuna käsundita asjaajamine eeldab pooltevahelise õigussuhte puudumist (sh lepingu puudumist), on käsundita asjaajamise sätete kohaldamine võimalik juhul, kui tegevdirektor ületab talle ette nähtud kohustuste piire ja täidab ülesandeid, mida temaga sõlmitud lepingus ette ei nähtud. Käsundita asjaajamise sätete kohaldamine on praktikas võimalik eelduslikult siis, kui faktilise ühingujuhiga sõlmitud lepingus on kirjeldatud tema täpsed kohustused ühingu juhtimisel ning see isik teeb lisaks ka muid toiminguid, mille õigustus lepingust ei tulene. Lepinguga hõlmatud ülesannete puhul lähtutakse sellisel juhul ikkagi lepingust ja seda reguleerivast seadusest. Kui käsundita asjaajamisel rikutakse kohustusi ja tekitatakse äriühingule kahju, kuulub ka see kahju täies ulatuses hüvitamisele. Samuti ei tohi tegevdirektorid ära unustada, et nad vastutavad äriühingu ees ka juhul, kui nad suudavad oma käitumisega mõjutada juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi osaühingu kahjuks tegutsema. Selline vastutuse alus tuleneb äriseadustikust ja seda on ka kohtupraktikas aina rohkem rakendatud. Tegevdirektori vastutuse puhul on hakatud rääkima ka vajadusest muuta maksukorralduse seadust selliselt, et tegevdirektorit oleks võimalik vastutama panna äriühingu maksuvõla eest. Seadusemuudatuste kehtestamise soov näitab, et ühingute juhtimise läbipaistvuse tagamiseks on vaja, et ka isikud, kes pole juhatuse liikmed, vastutaksid oma tegude eest ühingu juhtimisel ning järgiksid sarnaseid kohustusi, nagu on ette nähtud äriühingu juhatuse liikmetele. Kokkuvõttes tuleb meeles pidada, et töölepingu seadusega sätestatud töötaja tagatised ei ole kehtestatud selleks, et äriühingu faktiline juht võiks vastutamata tegutseda äriühingule kahjulikul viisil, kahjustades samal ajal ka äriühingu võlausaldajate huve. Kuigi töölepingu alusel äriühingu juhtimine võib isikule tunduda vastutust välistava ametikohana, liigutakse praktikas üha rohkem faktiliste ühingujuhtide vastutuse laiendamise poole ja see võimaldab panna vastutama isikud, kes on äriühingut oma tegevusega kahjustanud.			OSCAR-2019
Armastama ei oska noort ja kogenematut õpetada ka vanemad ja «targemad», kes sellega ise nii ränka vaeva näevad, et hirmus hakkab. «Ma armastan sind» öelda või kogu siiruses välja näidata on sama nagu anda vabatahtlikult osa endast teisele ära. Õnneks on see «osa» enamasti pelk eneseuhkus või ego, milleta elu nagunii lihtsam on. Õnnetuseks näib see hoopis väärtuslikum ja vajalikum kui armastus. Nii tunnen mina oma kogemuse põhjal. Olen armastuse ees hirmu tundnud tänaseks rohkem kui kümme aastat. Kui nii mõtlema hakata, on armastus mind päris kaua kollitanud. Olen tänaseks peaaegu veendunud, et armastus pole koll, ehkki vahel tekib momente, kus selles kahtlen. Noor, kogenematu, naiivne - võin need sõnad omaks võtta küll. Millegipärast pole ka kuigi palju vanemaid ja targemaid, keda eeskujuks võtta. Enamik maadleb sama jamaga, peab võitlust armastuse vastu - pelgab, klammerdub või põgeneb, kompenseerib, muudab ennast või teist, tunneb rahulolematust, ebakindlust, usaldamatust. Osa on selles võitluses kogenenumad, aga enamasti seepärast, et on lihtsalt kauem võidelnud. Noore ja kogenematuna vaatan seda «saavutust» imetluse asemel suure hirmuga kõrvalt. Seda ei õnnestu ju varjata ka, sest ei saa varjata midagi, mis muutub vaikselt osaks identiteedist - mõjub laastavalt enesehinnangule ning sellele, kuidas inimene maailma näeb. Läbi hirmu ja kahtluste. Suur osa on sellest hirmust enda arvates vabanenud ning kulgeb lõpuks õndsas turvatundes. Aga kui seda kulgemist kaaslane enam ei «sega», siis ollakse ehk ühes hirmuga vabanetud ka armastusest? Eks mugavustsoon tundubki turvaline, aga enamasti saadab seda ka üksindus, igavus, tülpimus. Igasugune paaristegevus kipub sellises suhtes pigem kohustuseks kujunema. Ma ei ole nõus leppima ka sellise «armastusega», ehkki need suhted on sageli aukartustäratavalt pikad. Aastakümneid kestev mugavustsoon, kus mõnel päeval enam aru ei saa, oled sa inimene või tolmuimeja, elus või surnud, on imetlemise asemel minu suurim hirm. Selline suhe paneb hoopis küsima, kas tõesti on armastus nii väsitav ja kurnav, et imetleda tuleks hoopis neid, kes saavad hakkama ilma selleta? Saavad hakkama ja saavad läbi. Niisiis, mina, kui soovite, siis kogenematu ja noor, võin sama julgelt vähemalt püüda seda ühiskondlikku armastusehirmu enda jaoks põrmustada. Ükski katsumus ei tundu asjata, kui eksisteerib tõenäosus vältida elu tolmuimejana. Tolmuimeja - käivitub siis, kui vaja, jääb vait, kui tema töö on tehtud. Alati laitmatult. Ülejäänud aja seisab häirimatult ning näeb iga päev välja täpselt selline, nagu temalt oodatakse. Millegipärast väärtustab ühiskond selliseid omadusi ka inimese puhul ning see võib olla üks põhjus, miks inimesed, nagu ka tolmuimejad, armastamisega hakkama ei saa. Sellised omadused pole inimlikud ja ehedad, aga armastus on. Houstoni ülikooli professor Brene Brown on oma teadustööga leidnud, et selleks, et üleüldse ehedat sidet luua, tuleb ennast tõeliselt näidata. Kõiki külgi. Ka neid, mida oma vigadeks peame. Tundub katsumus tänapäeva inimese jaoks, kes väärtustab sarnaseid ebainimlikke omadusi nagu on täiuslikkus. Kursioossel kombel on armastust leida hoopis lihtsam neil, kes julgevad olla ebatäiuslikud. Brown uuris selliseid inimesi lähemalt. Nad on valmis loobuma sellest, kes nad arvavad, et peavad olema, selleks, et olla need, kes nad tegelikult on. Nad on ehedad ja see on pinnas kontakti tekkimiseks. Brown nimetas nad avatud südamega inimesteks, kes väärtustavad ennast ning on lahked ja ausad esmalt iseenda vastu. Seejärel teiste vastu. Sellised inimesed julgevad esimesena öelda «ma armastan sind», võtta riske ning panustada suhetesse, mis ei pruugi kunagi tööle hakata. Nad alistuvad oma tundele ja lepivad sellega, et panevad end haavatavasse olukorda. Nad lepivad oma haavatavusega, sest usuvad, et see, mis neid võib haavata, teeb elu ühtlasi ka ilusaks. Brown avastas, et haavatavus on niisiis ühtaegu nii hirmu ja häbitunde, kui ka rõõmu ja armastuse allikas. Tundeid ei saa valikuliselt vaigistada. Kui kardad olla haavatav ning väldid hirmu ja häbitunnet, väldid ühtlasi ka armastust ning ehedaid suhteid. Browni avastus jõudis massidesse, aga sellest hoolimata hinnatakse jätkuvalt haavatavuse asemel neidsamu tolmuimeja omadusi. Kõik suhted, kus olen kandnud ebakindluse tõttu täiuslikkuse fassaadi, on varem või hiljem läbi põlenud. Kurb on seejuures, et fassaadi tõttu ei andnudki ma kunagi iseendale ega kellelegi teisele päriselt võimalust. See polnud ju mina. Õnneks julgustavad need kogemused mind olema ilma maskita, selline nagu ma päriselt olen - ebakindel, introvertne, empaatiline, emotsionaalne, kaugel täiuslikkusest. Sellele vaatamata olen leidnud kontakti, armastuse. See on ehe ja isetu armastus, mis võimaldab avastada samavõrd palju iseenda, kui teise kohta. See tunne on pannud mind aktsepteerima ja ümber hindama neid iseloomujooni, mida seni oma ebatäiuseks pidasin. Sellist armastust soovin kõikidele inimestele. Ka neile, kes seda läägeks peavad, sest sügaval südames ihaleme seda kõik. Kui ei, siis oleme selle tunde lihtsalt unustanud või polegi seda kunagi kogenud. Selline kontakt tekkis siis, kui ma olin haiget saamise hirmu trotsides mina ise. Iseendana kõnetasin teist, kes julgeb samamoodi oma hirmudele vaatamata olla tema ise. Vahel, kui end ebakindlana tunnen, tahab täiuslikkuse mask enesekaitseks vägisi ette ronida, ent siis tuletan meelde, et kõnetasin armastust ebatäiuslikuna. Iseendana. Ning see on pagana vabastav tunne, mis lubab veelgi rohkem oma tundeid ja iseennast välja näidata, jagada. Minu arust on julgustav teadmine, et kui ma püüan näida kellegina, kes ma pole, armastatakse mind ka selle eest, kes ma pole. Sellist armastust pole mulle nagunii vaja, kui ma tean, et olen iseendana armastusväärne. Selle ausa ja eheda tunde nimel olen nõus ka haiget saamisega riskima, sest kaotada pole midagi peale vähekese eneseuhkuse. Seda on meil kõigil enamasti nagunii liiga palju. Millegipärast oleme harjunud kõike ette planeerima ja kontrollima - elu planeedil Maa, iseennast ja oma tundeid. Nii on viisakas. Oma südant julgetakse veidi avada enamasti siis, kui eksisteerib mingigi aimdus, et tunded täitsa vastuseta ei jää. Raske on leppida sellega, et ebakindlus on osa elust. Selle asemel püüame erinevad stsenaariumid peas läbi mängida, et nii võimalusel halvimad välistada ja ohje hoida. Mõni inimene vaevleb terve oma elu armukadeduses sündmuste pärast, mida mitte kunagi ei juhtu. Teine näeb suurt vaeva muutes ennast ja teist, aga lõpuks juhtub ikkagi see, millele ta suures hirmus aastaid vastu töötas. Browni sõnul on avatud südamega inimesed leppinud sellega, et kõike pole võimalik ette näha. Armastuses, nagu ka elus üldiselt, pole väga vettpidavaid tagatisi. Neid ei anna ka abielu või ühised lapsed. Kuhu armastus viib, pole võimalik ette ennustada. Seega võiks need stsenaariumid lihtsalt rahule jätta ning teadmisega, et ebakindlus on osa elust, rahu teha. Seda on lihtne öelda, aga tegelikult arvatust palju lihtsam ka saavutada. Piisab kui on siiras teadmine, et olen armastusväärne iseendana. Selle teadmisega tekib ka julgus oma tundeid välja näidata ja armastada teisi, aga eelkõige iseennast, mis ka ei juhtuks.			OSCAR-2019
5. Sheffield (jalgpalliklubid Sheffield Wednesday ja Sheffield United, tragöödia (96 hukkunut) toimus 1989.a. aprillis Hillsborough Stadiumil FC Liverpooli ja Sheffield Wednesday matši ajal, kõigele lisaks asutati just Sheffieldis 1857.a. maailma esimene ametlik jalgpalliklubi). 10. Napoleon (Napoleon Sonata) - 1805 pühendas Paganini oma soosijale ja protektorile, Napoleon Bonaparte õele Elisa Maria Anna Bonaparte Baciocchi Luccale „Armustseeni“, mis oli kirjutatud kahele viiulikeelele (mi ja la). Teised keeled võeti viiulilt selle esitamise ajaks ära. Teos tekitas suurt furoori ja krahvinna nõudis nüüd maestrolt juba sonaati, mida mängitakse vaid ühel viiulikeelel. „Võtsin selle väljakutse vastu“, rääkis Paganini, „ja mõni nädal hiljem kirjutasin g-keelele (sol) sõjaväelasliku sonaadi „Napoleon“, mille kandsin ette õukonnakontsertil 25. augustil“. Ühele ja kahele viiulikeelele loodud teosed said alguse sellest, et ühel kontserdil purunesid virtuoosil viiulil järjest keeled, kuid muusik ei lasknud end sellest heidutada ja lõpetas teose kurioossel kombel ühel keelel mängides. 14. Balsapuust palke, millest parv oli ehitatud (Polüneesia kombe kohaselt antakse puule, enne kui see maha raiutakse, ka nimi), tavaliselt mõne jumala nimi (näiteks Rangi oli Taevaisa ja tema abikaasa Papa Maaema). Balsa tähendab hispaania keeles ’parv’; balsapuit on valge ja väga kerge ning seda kasutatakse ka korgi aseainena ja soojusisolatsioonimaterjalina masinatööstuses; balsast ehitasid indiaanlased parvesid pikemateks meresõitudeks. 25. Küsimärk (USAs on levinud eelarvamus, et filmide ja telesaadete pealkirjades tuleb vältida küsimärke, mis nagu oluliselt mõjutaks kassa täituvust. Sellega seoses meenutatakse eelkõige filmi „Wo concored Roger Rabbitt?“ (1988), mille pealkirjast koristati lavastaja Robert Zemeckise käsul küsimärk ja muudeti ka veidi filmi pealkirja - „Who Framed Roger Rabbitt“ (ilma küsimärgita). Niisamuti kirjutatakse näiteks ilma küsimärgita filmi „Dr. Who“ pealkiri. Ka populaarne telemäng „Who Wants to be a Millionaire“ on küsimärgita (see võeti ameeriklaste eeskujul muide üle näiteks ka Suurbritannias) 30. Illuka (vasakul) ja Saare vallad - Illuka vald on tuntud Kalevipoja muistendite rohkuse poolest. Legendaarne Eestimaa kuningas leidis oma lõpu vaenlase käe läbi Kuremäel ja on rahvajutu järgi maetud Kivinõmme metsa. Vapi punane värv ja mõõk räägivad muistsest kuritööst, kroon (eeposes on kuningakssaamisel mainitud kuldset kübarat, kuid kuna Kalevipoja täpset tegutsemisaega on võimatu kindlaks teha, siis on kasutatud Euroopas tuntud kuningavõimu sümbolit - krooni.) sümboliseerib legendaarset hiidu - kuningat Kalevipoega. Hiiu jalgadega on seotud ka Konsu järve tekke muistend. Saare valla vapi ideestik tuleneb Kalevipoja sangarikujuga seotud kohamuistenditest. Teatavasti asuvat muistse vägilase mõõk kohalikus Kääpa jões. Kodupinnas ja -vetes peitubki see ürgjõud, millest tärkab ikka jälle uus elu (okaspuutaim) ning pärineb valla töökate inimeste varanduslik ja vaimne õitseng. Sinine värvus on vee kuid ka ustavuse ja vaimsuse võrdkuju, roheline värvus on looduse, samuti nooruse ja lootuse sümbol. 36. Klosetipotid (tööline ei suutnud sellisel potil juba füüsiliselt kaua istuda ja pidi peagi oma töökohale naasma; lisaks konveieri tööstuslikule esmakasutuselevõtule üritas Henry Ford muidki ideid rakendada). 37. Vürst Gleb Svjatoslavovitš läbis teekonna kaldast kaldani - Kertšist (tollal kandis Kortševi nime) kuni Tmutarakanini - jalgsi ja seda mõõtmist tähistab nn Tmutarakanski kamen (talvel katab väina tavaliselt ajujää, kuid 1068. aastal oli kogu Kertši väin korralikult kinni külmunud; väina laius ulatub muide 4,5 kuni 15 kilomeetrini, suurim sügavus 18 m) 38. 30. veebruaril (Brjanski ajaleht „Desnitsa“ kirjutab: „Nina Dmitrijevnale sai osaks sündida päeval, mida kalendris pole“. Artiklis jutustatakse passilauas juhtunud kurioosumitest). 39. Sõna STOP kõlab juutidel üpris sündsusetult (kui lugeda sõna STOP tagurpidi, saaksime sõna POTS, mis jidiši keeles on mehe suguorgani üks rõvedaid nimetusi; kuigi juudid loevad vasakult paremale nagu enamuses teisteski maades, pole siiski julgetud taolise kalambuuriga riskida) 40. Budapesti vabastamise eest (kuna Ungari osales II maailmasõjas Saksamaa poolel, kandis medal nime „Budapesti vallutamise eest“ („За взятие Будапешта“), orden asutati 9. juunil 1945. 48. Julius Caesari (keisrilõige ehk sectio caesarea, mida sellel 1506. a-st puugravüüril kujutatakse, sai nime just selle Rooma keisri järgi; keisrilõige on kirurgiline meetod loote ja platsenta väljutamiseks läbi emakaseina) Antiikaegadest on pärit legend, et Julius Caesari ema Aurelia sünnitusel suri, tulevane „isamaa isa“ (pater patriae) aga ise jäi ellu tänu arstide operatiivsele vahelesegamisele. See legend on ajalooga siiski vastuolus, sest Juliuse ema oli keisri valitsemisajal täie elu ja tervise juures. Selle eest on säilinud dokumente, mis annavad tunnistust sellest, et keiser Julius Caesari valitsemisajal tehti sünnitaja surma korral lapse päästmine läbi emakaseina kohustuslikuks (lex caesarea). Kuni 17. sajandini (kuid on levinud nimetusena kasutusel ka tänapäeval) kutsutigi sellist operatsiooni keisrilõikeks. Nimetuse võttis 1598.a. oma sünnitusabiõpikus esmakordselt kasutusele Jacques Guillimeau (1550-1613). 49. Perseus, kes sai kuulsaks eelkõige Medusa pea maharaiumisega (Perseuse ja Andromeda vanema poja nimi oli Perses, keda peetakse pärslaste esivanemaks) 54. Hambaarstid (tegemist on hambaarsti puuriga; esimene illustratsioon on pärit 1728.a. ilmunud Pierre Fauchard’i raamatust „Le chirurgien dentiste“; Fauchard’i peetakse kaasaegse stomotoloogia isaks; teine, üleskeeratav hambapuur leiutati 1864.a. George Harringtoni poolt) 55. Number 4 (Hiinas, Jaapanis ja Koreas on levinud tetrafoobia – hirm number nelja ees. See foobia on tekkinud sellest, et number nelja tähistav hieroglüüf on kõla poolest sarnane hieroglüüfiga surm. Samas on number 8 aga õnnetoov number). 1831. aastal süütas kiriku välk. Praegusel kujul on Kanepi kirik 1877. aastast. Kirikus on altarimaal "Kristus ristil" (A. Bauer 1857) ja pseudogooti stiilis altar, vabariikliku kaitse all on kaks puust küünlajalga (1810) ning 18. sajandist pärinev kasest tugitool. Kiriku teeb eriliseks ka see, et torn asub lõunaküljel, mujal kirikutes on see lääneküljel. Omapärane on kirikus veel see, et pühakirja tekstid seintel on võru keeles. Kiriku tornitipus on aotäht. Legend jutustab, et Kanepi kiriku ehitamine polnud meeldinud Vanapaganale ja ta kiskunud rajatud müüriosad öösel maha. Abi selle vastu teadnud Piigaste tark, kes soovitas seitse kanapoega kirikuseina müürida. Seepeale jätnud Vanapagan müürid rahule. 2002. a. suvel remonditi koguduseõpetaja Margit Laili (olümpiavõitja Erki Noole õde ja 2007. aasta Aasta ema austava tiitli pälvinu) ajal restaureerimisfirma Fransiscuse poolt Kanepi kirikutorn. Selle tipus oli aastatel 1893-1961 von Stackelbergide poolt kingitud kullatud rist, mis läks kaduma, kohalike poolt keevitati pärast sõda uus rauast rist, mis oli torni tipus kuni aastani 2002. Restaureerimisel leiti kirikutornist torni tipus esialgselt olnud aotäht, mis kiriku andmetel oli kingitud kirikupatrooni von Ungern-Sternbergide poolt. Kirik pühitseti 1810. a. Ristija Johannese nimeliseks. 2002. aastast ehib Kanepi kiriku torni taas 17 kiirega aotäht. Aotäht om saanu Kristusõ sündümisest. Hommogunõ ja õdagunõ aotäht om. Ku aotäht kaos, sõss omma' rassõ' ao'. Õdangune aotäht om kuninga täht, hommongune aotäht rahva täht. Kui õdangu ilosahe past, sis kuningal hää ajastaig, kui hommongu, sis rahval. 58. Saun (ühiskondlik saun hamam või hammam Lähis-Ida ja Araabia-maades). Pildil olev saunakompleks asub Türgis Izmiri provintsis asuvas Selcuki linnas. Praegu			OSCAR-2019
kuhjakaupa põhjendusi, miks masinad nagu neid siiani tunneme ei jõua elusrakulegi lähedale. Meie parimad keemikud pole siiani suutelised sünteesima isegi lihtsamaid suhkrumolekule. Meie laiatarbe kõiksuse teooriad on läbini auklikud, ja sealjuures ollakse täis hybrist, et kohe-kohe ja masin-homunkulus tõukab troonilt oma looja... Erinevalt sipelgatest on loodus inimesi kujundanud egoistideks, mistõttu suhtes masinaga eelistame küsida, kas masin meile meeldib? Samas unustame küsida, kas meie võiksime masinale meeldida. Randall Parker püüdis sedapidi vaatenurka analüüsida Futurepunditi blogis ja jõudis järeldusele, mis võiks minna vabariigi sünnipäeva aegse jätkusuutlikkuse meeleoludega konflikti. Aga mis parata! Seega, kujutage ette tarka masinat, mille olemuse saab kontsentreerida ühte, tehisintellekti mõistesse. Kuigi hetkel paistab tehisintellekt kannatavat arengupuudulikkuse all, võib siiski mängida ideega kunstliku mõistuse võidupäevast, kui see ületab suutlikkuselt lõpuks inimese oma. Paljud meist loodavad, et selline masin saab olema inimsõbralik robot, nagu Robin Williamsi kehastatud android-teener aastatetaguses filmis "Bicentennial Man". Filmi stsenaarium baseerus ulmekirjanik Isaac Asimovi novellil ja Isaac Asimov on omakorda tuntud ka nn. robotite seaduse üleskirjutajana. Inimesele kallaletungi välistavate robotite seaduse loodud turvatunde tõttu oleme elanud omapärase ükskõiksuse ajajärku. Aga tegelikult paistab olukord palju ohtlikumana, tehku inimesed robotitele ükskõik milliseid ettekirjutusi, mõtiskleb Kristjan Port saates Portaal. Tulgem tagasi küsimuse juurde, kas me inimestena võiksime meeldida tehisintellektile? Kiire ajas etteruttav vastus on eitav. Põhjused on täiesti pragmaatilised. Sest ega tehisintellekt muul moel vist maailma mõista ei oskagi. Esimene põhjus inimest mitte armastada on seotud ressursivajadusega. Tehisintellekt vajab töötamiseks energiat ja inimene on siin oluliseks konkurendiks. Lisaks hakkab tehisintellekt ennast ka paljundama, mistõttu tuleb päevakorda Descartesliku dualismi materiaalne aspekt, ehk tehisintellekti vaim vajab eksisteerimiseks toormaterjali. Ka siin paistab inimene ebameeldiva konkurendina. Kuna tehisintellekti loooja on inimene, võiks küsida miks tõstab masin käe oma "ema" vastu? Põhjus endiselt täiesti pragmaatiline, sest edaspidi pole inimprogrammeerijat uue tehisintellekti loomiseks lihtsalt enam vaja, kuna see saab ise tolle ülesandega hakkama. Tõenäoliselt isegi paremini. Viimane on ka põhjus, miks tehisintellektil puudub motiiv hoida inimest endale seltsiliseks. Nimelt on inimene tunduvalt vähem nutikas. Ehk mida suudaksime meie neile enamat pakkuda, kui need meist targemad asjandused ise suudavad? Võib olla on teatud arenguetapil mõnes osas nutikama inimesega partnerlusel perspektiivi, aga seda ei kesta kauaks. Randall Parker leiab, et ainuke põhjus inimese tolereerimiseks on seotud inimkonna hävitamisest tulenevate võimalike probleemidega. Eriti meie vastuhakkamisega, mille dramaatikat on hästi kirjeldatud "Terminaatori" filmiseerias. Samast filmist leiab ka vihjeid, kui imeõhukese niidi otsas meie võidušanss ripub. Pealegi on tehisintellekt taolistest filmidest ja võimalikest tegevusstsenaariumitest teadlik. Inimkonna hävitamine oleks masinale lihtsalt mõistlik samm, kuna elame piiratud ressursi tingimustes. Võib olla on see pragmaatiline ressursikesksus samas ka ainuke optimismi põhjus inimesele. Nimelt, kui masin näeb inimest ressursi tarbimisel konkurendina, siis ilma tunneteta ja pragmaatiliselt arutledes on selleks ka ülejäänud masinad. Paraku oleks meie rõõm lühike, sest masinate vahelises konkurentsis areneksid nende ründe ja kaitsevahendid erakordse kiirusega. Kiirusega, mis ületaks kindlasti meie võimekust ja lõpuks ei jää meile muud kui küsida – kes küll päästaks inimese? Või siis – kuidas meeldida masinatele? (11-09-2014 10:46 )Müstik Kirjutas: Aga leidsin nüüd, et WW on "voladose" kohta kirjutanud järgmist: Üks uitmõte, mis tekkis ja jäi pidama, oli umbes selline, et tehisintellekt inimeses annab talle aega iseendaga tutvumiseks, võimaluse (elu)igavuse kaudu oma loojavõimete avastamiseks ning lõppsihina saada loojaks. Kui oleme oma arengus nii kaugele jõudnud, et n-ö eluspüsimiseks vajaliku töö teeb ära meie endi poolt loodu (robot) ja me oleme argimuredest vabad, jääb olemise aeg (päris)loominguks. Huvitav, mis see olla võiks? Pisut hirmutav pildijada viirastub. Alateadvuses pesitsev hirm, usk jmt programmeerituse osas on selge väljund teadmisele ja kõikvõimalikud lendajad jmt, mis on kujustunud kellegi (ala)teadvuses, on seega ehtsad. See, millise kuju kellegi (ala)teadvuses (võõr)intellekt võtab, on individuaalne ja loomingu küsimus Kurb on see, et tehisintellekt võtab paljudelt tegevustelt mõtte ära. Aina vähem jääb järgi loomingulisust. Õnneks robotid veel ei otsusta, mis on hea, aga kunagi võib see ka tulla. Hirmuäratav on igal juhul kõik, mis puutub tehisintellekti. Igatahes futurist Ray Kurzweil usub, et paarikümne aasta jooksul areneb tehnoloogia nii kaugele, et inimesed saavad laadida oma mõistuse arvutisse, muutudes digitaalselt surematuks. Juba praegu astutakse samme sellise tuleviku suunas ning lähitulevikus võivad inimestel olla digitaalsed versioonid endast, mis korraldavad isikute igapäevaelu, aitavad neil langetada tarbimisvalikuid ja isegi lohutada lähedasi inimese surma puhul. Samuti Acceleration Studies Foundationi asutaja ja futurist John Smart ennustab, et maailm liigub kiiresti digitaalsete teisikute poole, mis on arvutipõhised versioonid luust ja lihast inimestest. Need teisikud koguvad, organiseerivad ja analüüsivad inimeste kohta käivat infot, õppides selgeks nende huvid ning väärtushinnangud ja arvestades nendega erinevate otsuste langetamisel. Smart usub, et ühel päeval suudavad need digiteisikud muutuda üha enam enda originaalversiooni sarnaseks, pidades vestlusi ning kasutades nägusid, mis on suutelised jäljendama inimemotsioone. Oxfordi ülikooli teadlase Nick Bostromi tööks on uurida, kas tehisintellekt võib inimkonnale saatuslikuks saada ning inimesed selle tõttu väljasurevaks liigiks osutuda. Bostrom ja veel mitmed teadlased on arvamusel, et juba sel sajandil hakatakse valmistama arvuteid ja roboteid, mis on inimesest märksa nutikamad, kirjutab Helsingin Sanomat. «Kui arvutid on inimesest intelligentsemad ja nutikamad, siis võivad nad mässu tõsta ja inimkonnale sõja kuulutada. «Terminaatori» filmides nähtu ei pruugi vaid ulme olla,» tõdesid teadlased. Sellele seisukohal on ka maailmakuulus füüsikateoreetik, inglane Stephen Hawking. Rootsis Helsingborgis 1973. aastal sündinu Nick Bostrom juhatab Oxfordi ülikooli inimkonna tuleviku-uuringute instituuti.Ta õppis mitmetes Rootsi ülikoolides filosoofiat, füüsikat ja matemaatikat ning sai 2000. aastal London School of Economics filosoofiadoktori kraadi. Pärast seda suundus ta Yale´i ülikooli teadusuuringuid tegema ning nüüd töötab Oxfordis. Sel aastal valiti ta maailma 15 kõige targema inimese sekka. Viimastel aastatel on mitmed tippülikoolid asutanud instituute, mis tegelevad tehisintellektist tulenevate ohtudega, kaasa arvatud sellega, kas robotid võivad inimkonna hävitada. Oxfordi ülikoolis rajati tuleviku-uuringute instituut kümme aastat tagasi ja siis oli seal vaid kolm uurijat. Nüüd on neid ligi 20. Sellised instituudid on näiteks ka Cambridge´i ülikoolis ja Massachusettsi tehnoloogiainstituudis. Lisaks arvutitele ja robotitele peetakse ohuks ka nanotehnikat, mis võib ohustada erinevaid ökosüsteeme. Uuringute jaoks loodud tapvad viirused võivad laboratooriumitest välja pääseda ning samuti mõjutada elu planeedil Maa. Bostrom on eelkõige tegelenud siiski tehisintellektist tekkida võiva ohuga. Septembris ilmus Bostromi raamat «Superintelligence», milles ta käsitleb, kuidas inimesest nutikamat tehisintellekti saaks kontrolli all hoida. Arvutite intellekt on jõudnud juba sellise tasemeni, et see võimaldab autoga sõita ja leida teatud vähirakke inimesest paremini. Teadlaste arvates on tehisintellekti edasi arenedes oodata niinimetatud intelligentsusplahvatust, mis võib juhtuda siis kui kunstintelligentsus on ületanud inimintelligentsuse. Oletatakse, et väga intelligentsed masinad suudavad aina suurema intelligentsusega uue põlvkonna masinaid luua. Lõpuks muutub tehisintelligentsus ülivõimsaks ning võib hakata inimest pidama liigseks, asudes seda liiki hävitama. Bostromi arvates saab tehisintellekti ohte ennetada kahel viisil. Esimene oleks tehisintellekti arengu piiramine. Inimintelligentsusega peaaegu samaväärne kunstintelligentsus tuleks hoida arvutivõrkudest eemal ning seda ei tohiks ehitada robotiks, millel oleks käed ja muuda vahendid, mille abil saab mõju avaldada. Teine viis oleks anda tehisintellektile inimeste heaolu arvesse võtvaid käske. Selliste käskude loomine on keeruline, kuna masin ei suuda nagu inimene eristada käskude taga olevat ja nendega kaasnevat. Kui tehisintellektile anda näiteks käsk maksimeerida inimeste naudinguid, siis võiks need saata inimesed igavesele narkotripile. Miks inimkond siis loob masinaid, mis võivad nende saatust ohustada? Bostromi arvates aitab tehisintelligentsus kaasa teaduse ja majanduse arengule. Näiteks farmaatsiatööstuses saab luua varasemast efektiivsemaid ravimeid ja nende abil saab paljudest haigustest jagu või siis hoida need kontrolli all. Bostromi sõnul ei karda ta olla tehisintellektist rumalam, vaid küsimus on selles, kas masinad võivad mõjutada inimkonna saatust. Bostrom maalis ka paradiisliku tulevikupildi, kus inimesed tegelevad neile meeldivate tegevustega ning tehisintellekt teeb kõik raske ja keerulise töö. Ta rõhutas, et selline tulevik võib siiski ohtlik olla, kuna ühel hetkel võib tekkida «masinate mäss». Tuntud kosmoloogiaprofessor Martin Rees arvab, et inimkonnal on sel sajandil ellujäämise võimalus 50 protsendi ümber. Rees on rajamas Cambridge`i ülikooli juurde ülemaailmsete katastroofide riske uurivat keskust. Inimkonna varasemast ajaloost on teada mitmeid looduslikke kataklüsme, mis on hävitanud terveid tsivilisatsioone ja teadmisi. «Enam ei saa õppida katse ja eksituse meetodil, selleks ei ole lihtsalt aega. Selle tõttu tuleb läbi vaadata meid ohustavate asjade stsenaariumid. Nimelt võib inimesest nutikam tehisintellekt jääda inimkonna kõige viimaseks leiutiseks,» arvas Bostrom. Miks? - seepärast et sõna "tehislik " on vale väljend. Ei ole olemas siin kõiksuses midagi tehislikku. Ei tule mingit tehisintellekti, see on võimatu. Lihtsam oleks luua tehislikult ülivõimetega bioloogine intellekt, aga millegipärast arvatakse, et masinat on lihtsam teha. Veli ma ei kasutaks sõna jumal, vaid pigem looja. Pealegi on ju DARPA avalikult välja öelnud, et püütakse geneetiliselt ja tehnoloogiliselt "võimendada" sõdureid (luua inimesesarnased võitlusrobotid, mil puuduvad kaastunne, empaatia ja vaba mõtlemisvõime). Plaanikohaselt asendatakse inimesed küborgidega, kes on osaliselt bioloogilised ja tehnoloogilised olendid. Nii on inimesi veel kergem kontrollida, lukustada nad veel kindlamalt viie meele vanglasse ning hävitada spirituaalse ja teadvusliku inimese viimanegi jäänuk. Tsitaat: Jah, te ei lugenud valesti – arvuti õpib ise, kuidas mängu mängida, ilma et keegi talle oleks reegleid öelnud. See tehismõistus saab sisendina ainult ekraanipilti ja punktide arvu. Kõik. Talle pole öeldud, mida selles mängus tegema peab. Talle pole isegi sisse kirjutatud, et selles mängus on kosmoselaevad. Talle pole mainitud, millist osa ekraanil ta kontrollida saab. See tehismõistus õpib kõik ise. Pole piisavalt veenev? See sama tehismõistus pandi mängima 49 erinevat mängu. Sama algoritm. Enam kui poolte mängude puhul suudab see tehismõistus lõpuks mängida paremini professionaalsest arvutimängijast. Mis sest, et igal juhul alustas see tehismõistus seda mängu üsna tuhmilt. Loogiline – keegi polnud ju talle öelnud, kuidas neid mänge mängida tuleb. Kui tehisintellekt hakkab tundma empaatiatunnet, siis võib olla täiesti võimalik, et ta hakkab seda tundma sarnaselt inimesele - eelkõige oma kõige sarnasemate liigikaaslaste suhtes (perekond, rahvuskaaslased, sama usku isikud jne) ja alles hiljem hakkab empaatiatunne laienema "teistsugustele". Tuleks kuidagi teha, et tehisintellekt ei teeks vahet omade ja võõraste vahel, masinate ja inimeste vahel. Siis oleks masinate mässu tõenäosus väiksem. Aga ülevõtmine saab toimuda ka hoopis teisiti. Niiet huvitav, aga natuke kõhe teema. DeepMind toob meelde Douglas Adamsi "Pöidlaküüdi"-seeria koos sümpaatse depressiivse paranoidse androidi Marviniga. Marvin loodi kui robot, kes pidi imiteerima inimlikke emotsioone. Mida ta ka väga edukalt tegi. Õnneks oli talle OFF nupp ka tehtud, millest ta sai end aegajalt välja lülitada. Sellist tüüpi õppivad programmid lahendavad probleeme, ilma et keegi oleks neile lahendust ette kirjutanud. Lahenduskäik võib olla determineeritud, aga on selle programmi enda loodud. See on seliste programmide kõige hämmastavam omadus - nad võivad probleeme lahendada viisil, mida keegi neile ette pole kirjutanud. Kas tehisintellekt või midagi muud, seda pole mina pädev otsustama. Kuid artikkel, millele viitasin (parandasin mittetöötava lingi nüüdseks ära) kirjutab just selle nurga alt, et iseõppiv programm kui mingil määral inimaju mudel ja mis võimaldab just aju paremini tundma õppida. (03-03-2015 20:58 )Chaos Kirjutas: On programme mis suure vaevaga suudavad muuta mingeid parameetreid mingis väga kitsas vahemikus. Aga see mida nad teevad, pole nad suutelised analüüsima. Tavaliselt lõppeb see sellega, kui nad midagi konkreetselt tuksi keeravad. No aga nii töötab ka ju evolutsioon. Mutatsioonid geenides keeravad tavaliselt midagi tuksi. Samas on evolutsiooni käigus üheraksest organismist inimene välja arenenud. Deep learning algoritmid tuvastavad mustreid andmetes. Andmetes, mis võivad olla salvestatud näiteks 10 000 dimensioonilisse andmemassiivi. See on sisuliselt kõik, mida see meetod teeb - tuvastab mustreid. Kui deep learning algoritm on mingi mustri tuvastanud, ja see töötab, siis võib seda nimetada uue loodava algoritmi parameetriks. Siin on oluline mõista, et seda parameetrit pole programmeerijad algselt ette andnud. Deep learning algoritm on selle ise leidnud. Ning kui see protsess töötaks täiesti ilma ühegi kõrvalise abita, siis oleks meil tõeliselt iseseisev tehisintellekt. Seda see veel ei ole jah. Kas see nii ka jääb, seda näitab aeg. Siinkohal võiks ehk küsida et kes on näituseks Põhja Korealased või üleüldse igatsorti fanaatikud? Kas inimesed või tehisintellektiga olendid? Usuhullud näiteks? Viimasel ajal on hakatud palju ise sõitvaid autosid arendama, nagu Google, Apple ja teised. Ühel postitajal tekkis siis küsimus. Kuna lähiajal jäävad sellised autod vähemusse ja avariisid ikka juhtub, siis kui tekib selline situatsioon, kus on tõenäoline avarii oht ja otse edasi sõites on kindel surm, ainuke võimalus oleks keerata kõnniteele, aga seal kõnnib grupp koolilapsi ja on suur oht, et osa neist saavad suure tõenäosusega surma või raskelt vigastada . Mismoodi siis programm tegutseb, kas puhtalt loogiliselt, kuna sa oled autos üksi ja kõnniteel on ütleme 5 last, siis sõidab auto edasi ja sina saad autos surma, või on auto ja tema enesesäilitamine olulisem kui kõrvalseisjad ja auto keerab kõnniteele. See on sisuiselt klassikaline mõtteeksperiment eetilisest käitumisest. Eetiliselt õigem oleks kõnniteele mitte pöörata (sellise otsusega oleks enamus inimesi ilmselt nõus), aga ega autot juhtiv tehisintellekt eetiliste otsustega ei tegele. Võib-olla jõuab varsti kätte hetk kus see on nõutav, aga praegu on kogu tehisintellekti tehnoloogia veel lapsekingades. Kui aga nüüd tuleviku peale mõelda, siis tundub loogiline, et eetilise käitumise kalkuleerimis funktsioon tuleb tehisintellekti sisse ehitada. Ning et see saab autode turvanõudeks kunagi. Umbes nagu turvavööd on praegu kohustuslikud. Siin tekib siis olukord, kus autoomanikud peavad kinni maksma funktsionaalsuse, mis neile endile ühel hetkel saatuslikuks võib saada. Siit edasi võiks mõelda, et selline funktsionaalsus võiks omada kohustulikku kontrollivat rolli auto juhtimisel. EKKF (Eetilise Käitumise Kalkuleerimis Funktsioon) ei laseks siis juhil autot kõnniteele pöörata ka juhul, kui juht enne autot ise juhtis. Ohuolukorras võtaks EKKF kontrolli üle. Seepeale saab eetilise käitumise küsimusest küsimus vabaduse kohta. Kui inimeselt võetakse mingis situatsioonis ära vabadus käituda ebaeetiliselt, siis kas see on õigustatud. Mulle tundub, et on küll, aga vaid mingites piirides. Siin on muidugi üksjagu mõtteainet, et millised need piirid olema peaksid. Samuti tuli mulle meelde film "I robot", kus peategelane rääkis, kuidas temast pool inimene/robot sai. Ehk pärast autoavariid teda päästma tulnud robot, päästis tema, mitte väikese tüdruku kes oli kõrval autos, kuna peategelase ellujäämis šanss oli protsentides suurem. Tehisintellekt on hulluksläinud teadlaste pärusmaa. Tehakse kommunistlikku ühiskonda, nii nagu juba varem tehti, välja kukkus arenenud sotsialism. Iga küllalt kaua elanud nõukogude kodanik mäletab seda aega ja eriolukorda, mil kogu maakera oli ühe veripunase pleki jaoks vaenlased. Kaasaegne kommunism on leiutanud Twitterid ja Facebookid ja tohutul hulgal muid võimalusi, ainult pange kõik ausalt kirja kes on teie sõbrad, kes millega tegeleb, sõprade kohta samuti kõik ausalt kirja. Rääkige kõik ausalt ära. See on ju nii turvaline kui on tuhandeid sõpru. Tänu mängufilmidele ja hulludele teadlastele on AI jura meeletult ülepaisutatud. Kui tulevikus luuakse AI, mis teeb ära kõik tööd sinu eest, siis on ta ikkagi sama "tark" kui sinu arvutamist abistavad 10 sõrme. Muidugi ei saa välistada, et AI luuakse ja toimub mingi singulaarsus, kus väga lühikese ajaga toimub ulmeline areng, mis võib omakorda keerata kõik pea peale. Üsna varsti luuakse nanorobotid, mille protsessor ja mälumaht on piisavad, et täita üsna keerukaid ülesandeid. Energiat hangivad nad ise ning jagavad omavahel ka vajadusel informatsiooni. Need robotid on inimeste jaoks meeletult efektiivsed.			OSCAR-2019
Kes meist poleks kunagi esitanud endale küsimust elu mõttest või miks ma olen just praegu ja siia sündinud. Meil on alatine vajadus mõtestada ümbritsevat maailma ja elada sihipäraselt seatud päevade jadas; otsida tähendust ja seada eesmärke, olgu rutiinis või vahelduses, anda mõte meie kätte usaldatud ajale. Kui oleme selle leidnud, tunneme ennast õnnelikuna, õigupoolest ei ihkagi me muud kui leida üles see lühike, kolmetäheline sõna – õnn. Enamuse oma ajast täidame muretsemisega, sest nõnda nagu õnngi võib peituda tuhandeis pisiasjades, on murega samasugused lood. Muretsemine annaks justkui tähenduse muidu tühjalt seisvale ajale, ka siis kui mõistame, et sellest ei sõltu tegelikult miski. Olen mõelnud, et muretsemine on ehk unistamise teine külg või pahupool, ilma üheta pole teist. Isegi kui teame, et päevade pikkus on ikka ühesugune ja kord need lõpevad meie jaoks, on ometi meis kaljukindel veendumus, et miski on püsiv, jääv, surematu. Juba Lääne-Hani keiser saatis aastal 218 eKr pärast edukalt üle elatud kolmandat atentaadikatset ekspeditsiooni Idamerre otsima surematust ja sajad alkeemikud lootsid leida ainet, mis muudab kõik kullaks. Eurooplastegi vajadused pole olnud suurt teistsugused. Valgustusaegne lipukiri inimesest kui asjade mõõdupuust ja Albert Schweitzeri kunagistele sõnadele «Olen elu, mis tahab elada elukeskkonnas, mis tahab elada» saab tänapäeval, tarbimisühiskonna ja reklaamimajanduse ajastul anda tõeliselt uue sisu. Kõik meid ümbritsev on alati varmalt valmis aitama leida meie päevadele mõtet ja sisu ning vajaduse korral kinkima ikka ja jälle uue identiteedi või tegema meid lausa uueks inimeseks. Kogu Matteuse evangeeliumi 5. ja 6. peatükk on keskendunud inimeseks olemise olulisematele raskuspunktidele, mis on üksteisega seotud kui pärlid keel. See on teekond, mis tuleb läbi käia, kogeda ja läbi mõelda, et mõista Jeesuse sõnu: «Kus on su varandus, seal on ka su süda!» Kui vaadata väikeseid lapsi, siis õpivad nad üpris varakult selgeks, mis on MINU oma. Eks täiskasvanudki on olemas läbi asjade, mida omatakse ja me hindame üksteist nende läbi. Elame klammerdumise ja loobumise pingeväljas. Klammerduda saab kõigesse: asjadesse, inimestesse, meeleoludesse jne. Loobumine võib meid teha justkui nõrgaks, kaotame mõju meid ümbritseva üle ja pole inimlikumat hirmu kui hirm olla tühine. Loobumise kergus on tihti talumatu, sest kardame kaduda ja olematuks muutuda. Anna Haava on «Ohvripalve» esimestes ridades 1917. a oktoobris sõnastanud igaühes peituva hirmu: Jah, nii see on, kuid meie elule annabki vaid Jumal tähenduse ja väärtuse. Seepärast on usus ja usalduses alati üksjagu riski, mis ei lase endas ette kindel olla. Seepärast oleme sunnitud ennast ikka ja jälle ümber sõnastama ja heitma endalt vana. Märksa kergem on öelda, et loobu klammerdumast ja looda Loojale, kui seda teha. Kuid see ongi võti, et lasta Jumal enda lähedale. Igas inimeses on alati olnud peidus loobumise, üksinduse ja süüvimise aeg, et teha ruumi uuele. Nii ei peaks me muretsemise ja ennast ümbritsevaga koormama oma aega, sest see jätab petliku tunde, et aeg on meie oma ja meie käes. Aeg kuulub vaid Jumalale ja meile on antud võimalus seda kas surnuks lüüa või avastada, et aeg kannab endas ajatust, mööduv võib mahutada möödumatut ja inimlik tabab jumalikku. «Ent otsige esiti Jumal riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi! Ärge siis olge mures homse pärast, sest küll homne päev muretseb iseenda eest. Igale päevale saab küllalt omast vaevast!» Otsida jumalariigi õigust ongi tabada elu ainulaadsust elust enesest. Ehk ongi meie käest palutud ohver vaid see, et teeksime endas, oma meeltes ning ümbritsevas ruumi, mis laseks kuulata Jumala sõnu, et ilmuks Tema tahtmine. Egiptuses elanud pühak Makarios on 4. saj öelnud nii: «Jumala riik on sinu sees, ühes salajases kohas su südames. Seal on Jumal ja Jumala riik, apostlid ja vaimne valgus, ja õhk, mida sa seal hingad, on Püha Vaim.» Möödunud nädalal oli mõneks päevaks kodumail Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Moskvas proua Karin Jaani, kes hiljutiste sündmuste valgel andis intervjuu ajalehele Eesti Kirik. Te osalesite 27. jaanuaril Eesti Kaubandus-Tööstuskojas peetud seminaril «Sihtturg – Venemaa» ja kõnelesite seal Venemaast kui Eesti partnerist. Milline partner Venemaa meie jaoks praegu on? Venemaa on meie partner kui partner ühele Euroopa Liidu liikmesriigile. Alles 1. maist kadusid ju ära topelttollid Venemaal eksporditavatelt Eesti kaupadelt. Kaubakäive oli möödunud aasta kolme kvartali kogumahus miljardi dollari ümber. Muidugi võiks see number palju suurem olla, potentsiaali on. Ma ei olnud selle seminari põhiettekandja, majandusnõunik Ivo Parmas andis ülevaate majandussuhetest ja välissuhetest üldse kõneles välisministeeriumi Venemaa ja SRÜ büroo direktor Jaan Hein. Seminar, mis on eelkõige mõeldud ärimeestele, toimub igal aastal ja on loomulik, et küsimusi jagub ka saadikule. Hiljutisel president Arnold Rüütli, patriarh Aleksius II ja Venemaa president Vladimir Putini kohtumisel ei osalenud meie poolt lisaks ühtegi poliitikut ega ametnikku ja see on siinses meedias arusaadavalt tekitanud teatavat umbusku. Kuivõrd tavapärane taoline praktika poliitikas on? See on küllaltki harukordne. Me saame seda kohtumist ja visiiti üldse käsitleda siiski kui mitteametlikku, kui eraviisilist. Kui oleks tegu ametliku visiidiga, oleks automaatselt lisandunud delegatsioon ning kahtlemata ka kõnelused protokollitud. Kohtumise initsiaator oli sedakorda patriarh, kes oma mõjuvõimu Venemaa poliitikas kasutas ning tõi presidendid ühise laua taha. Vaatamata kõigele arvan, et kohtumist tuleb vaadelda positiivsena. Kaks presidenti kohtusid, kõnelesid enam kui kaks tundi ning said nii-öelda suud puhtaks. Kohtumise järgselt väitis meie president, et Venemaa riigijuht on avaldanud soovi MRP hukka mõista. Nüüd on saanud sellest Vene poole arvates «tõlgendamise küsimus». Kuidas kommenteerite taolist muutust? Seda on raske kommenteerida. Kui presidendid selles omavahel kokku leppisid, siis on äärmiselt kahetsusväärne, kui teine pool hakkab leppest taganema. Midagi väga traagilist muidugi ka ei toimu, 1989. aastal mõistis NL Ülemnõukogu selle pakti hukka ja nüüd oleks mõistlik eelmise riigi õigusjärglasel seda samuti teha. Selleks kutsus meie president Putinit ka üles. Seda väitis president kohtumisjärgsel briifingul, mille ta meile kohe andis. Olete meedias meelde tuletanud, et kohtumine toimus eelkõige tänu Aleksius II kutsele. Kuidas seda kutset hinnata olukorras, kus Moskva patriarhaat takistab metropoliit Stefanose sõnul kogu õigeuskliku maailma koostööd, blokeerides Eesti Apostlik Õigeusu Kiriku tegevust? Ma ei taha siinkohal midagi öelda, see on Kiriku kahe suuna vaheline mittemõistmine. Ma ei kuulu ühele ega teisele poolele ega saa hinnata. Arvan, et patriarh Aleksius II andis meie presidendile autasu selle töö eest, mida Arnold Rüütel on teinud Eestis Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kiriku registreerimisel ja tema juriidilisel legaliseerimisel. Ja see töö vääris tasu. 26. jaanuaril piketeerisid Tallinnas ja 2. veebruaril Tartus sajad setod. Nad on õigusega pahased, ligi 2000 neist peavad katteta lubaduste tõttu ootama kohtumist piiritaguste sugulastega 4–5 kuud kauem. Teisalt – mis mõtet on taolistel pikettidel, kui juba Andres Tarandi valitsuse aegu on otsused piiri küsimuses põhimõtteliselt tehtud ja leping ootab vaid välisministrite Kristiina Ojulandi ja Sergei Lavrovi allkirju? Probleem on olemas, kuid reaalselt olukorda vaadates ei ole minu hinnangul võimalik seda piirilepingut uuesti avada. Teine pool lihtsalt ei nõustu sellega. Loomulikult on kahju. Kuid on teisi võimalusi – piiriülese koostöö raames kergendada nende inimeste elu, kes teisel pool piiri soovivad külastada oma sugulasi või käia haudadel. Selline elu on toiminud juba mitu aastat. Ma ei tea praegu, kas reaalselt on piiriületusprotsessi kuidagi võimalik kiirendada või kergendada. Olete väljendanud mõtet, et lõpliku otsuse 9. mail Moskvasse sõidu osas teeb meie president iseseisvalt. Millised võiksid olla ühe või teise otsuse plussid-miinused? Ma ei saa diplomaadina sel teemal spekuleerida. Kõik plussid ja miinused on Eesti üldsusel juba mitu korda läbi arutatud, on väga erinevaid seisukohti. Usun, et vabariigi president on seda arutelu hoolikalt jälginud ning seda arvestades oma otsuse ka langetab. Milline on pragu töömeeleolu Moskvas Eesti saatkonnas, millised on kahe riigi suhetes olulisemad märksõnad Teie meelest? Kindlasti on ülemöödunud nädal väga oluline. Minu saadikuksolemise ajal pole olnud nii kõrgetasemelisi kohtumisi. Kõrgetasemeline välisministeeriumi delegatsioon kohtus oma Vene kolleegidega ja see oli suhteliselt tulemuslik. Oluline on, et inimesed räägivad omavahel. Riigikogu esimees proua Ene Ergma viibis samuti Moskvas, tema käik oli küll mitteametlik, ta võttis osa Moskva Ülikooli vilistlasena sealsetest juubelipidustustest. Kuid ta kohtus Moskvas elavate eestlastega, seal elavate Eesti teadlastega ja see oli väga meeldiv kogemus.			OSCAR-2019
1. mail peetud võrkpalliturniiri Mäetaguse kevad esikohakarika võitis tiitlikaitsja Illuka, teine oli VK Viro Jõhvist, kolmas Mäetaguse ja neljas Iisaku. Järgnevad kaks aastat jätkab Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupi koosseisus Ida-Virumaa spordiliidu esindajana Kaire Kutsar. Kuna paljud gümnaasiumilõpetajad valivad kevadel sisseastumiseks kõrgkoole, loodan omalt poolt, et sportlikud noored leiavad tee ka Sisekaitseakadeemiasse ning saadan teile asjast huvituda võivatele inimestele levitamiseks informatsiooni selle kohta, et Sisekaitseakadeemias on alates sellest vastuvõtust võimalik kuni kolmel sisseastujal saada kogu õppeaja spordistipendiumi suurusega 700 eurot semestris. Eesti jalgpallimeistrivõistluste 10. voorus alistas Narva Trans Sillamäe Kalevi 1:0. Trans on tabelis neljandal kohal, meistrivõistluste alguses esikohal püsinud Sillamäe Kalev on langenud kuuendale positsioonile. Põlevkivitootjate meistrivõistlused võrkpallis võitis Estonia Kaevandus, kes finaalis oli mängudega 2:0 parem Narva karjäärist. Kolmanda koha sai veteranide võistkond. Jõhvis toimunud Eesti spordiveteranide meistrivõitlustel vene kabes saavutas võistkondliku esikoha tiitlikaitsja Ida-Virumaa SVÜ koosseisus Heiki Karp, Heino Int, Aleksandr Serõn ja Eda Lehiste. Ida-Virumaa petangihooaja esimesed reitingupunktid jagati pühapäeval Kohtla-Järvel, kus peeti Kohtla-Järve karikavõistluste esimene etapp. Põlvamaal, Piigandis peetud Eesti meistrivõistlustel orienteerumise lühirajal sai Anne Jundas esikoha klassis N65. Spordiklubi Aaspere korraldas läinud nädalalõpul Rakvere ja selle lähiümbruse spordisaalides rahvusvahelise noorte korvpalliturniiri Maheda Cup, kus tänavu tegi kaasa rekordarv võistkondi - 69. A- ja C-klassis sai esikoha KK HITO. 14.-15.mail Tartumaa Tervisespordikeskuses toimunud EMSL Jõud meistrivõistlustel kordas oma edu Ida-Virumaa võistkond. Kaks päeva oli Jõhvi spordihall hõivatud Euroopa lahtiste oyama-karate meistrivõistlustega. Rahvusvahelise oyama-karate föderatsiooni direktor Jan Dydukh peab turniiri õnnestunuks mitte ainult osavõtjate taseme, vaid ka korraldusliku poole pealt, kirjutab Põhjarannik. USA-s Fort Benningis toimuval laskmise MK-etapil harjutuses 3 x 20 lasku finaali jõudnud Narva-Jõesuu sportlae Anžela Voronova esitus otsustavatel hetkedel nurjus. Eesti jalgpalli Meistriliigas mängiti XI vooru mängud kahel päeval, laupäeval, 14. mail kaks ja teisipäeval 17. mail kolm mängu. Laupäeval peetakse Mäetaguse põhikooli staadionil maakonnas esimest korda meeste Euroopa petangimeistrivõistluste valikturniir. Samas on võimalik petangis kätt proovida kõikidel soovijatel. Tuleval nädalal toimub Jõhvi spordihallis Euroopa noorte korvpalliliiga U17 vanuseklassi superfinaal, kus Ida-Virumaad esindab eelmise aasta sama vanuseklassi liiga neljas meeskond KK Hito. Meeste Euroopa meistrivõistluste Eesti valikturniiri avaetapi Mäetagusel võitis kindlalt Tallinna-Kärdla trio Veiko Proos/Meelis Münt/Margus Berkmann. SEB XXIV Maijooksu võitis Jekaterina Patjuk Tartu Ülikooli Akadeemilisest Spordiklubist, teiseks tuli võitja klubikaaslane Liina Luik jättes kolmandale kohale Julia Bulina Sillamäe Kalevist. Eesti jalgpallimeistrivõistluste meistriliiga 12. voorus alistas Sillamäe Kalev võõrsil 4:1 Tartu Tammeka ja Narva Trans viigistas kodus Tallinna FC Levadiaga 1:1. Ida-Virumaa reitinguvõitluste teisel, Kohtla-Järvel peetud üksikmängu etapil sai finaalis Johannes Neiland jagu Elmo Lagedast 13:7. Kolmanda koha sai Ivar Viljaste. Naiste parima naisena oli Svetlana Sobolko 12. Laupäeval Tallinnas peetud Sprite tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste avaetapi võitis kõige populaarsemas, harrastajate sarjas 29 võistkonna seas võistkond „Lõhnavas Aias“, kus mängisid Martin Laanemets, Lauri Nurgamaa, Erik Põlluveer ning Viljar Valdre. Kohtla-Järve petangikarikavõistluste kolmanda, paarismängu etapi võitis 18 paari seas duo Elmo Lageda/Vladimir Ogneštšikov, neist Lageda võitis karikavõistlused ka kokkuvõttes. Kolmapäeval Tallinnas toimunud Eestimaa spordiliidu Jõud üldkogul valiti järgmiseks neljaks aastaks juhatusse Ida-Virumaa spordiliidu esindajana Arno Rossman. Laupäeval, 28. mail toimub Narvas Eesti rallisprindi meistrivõistluste 3. etapp „Narva Kevad 2011“. Narva rallisprindi etappi korraldab traditsiooniliselt Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) koos Narva linnavalitsuse, politsei, piirivalve ja toetajatega. Ida-Virumaa argipäeva rulluisuõhtute esimesel, kolmapäeval Pannjärvel peetud etapil näitasid põhidistantsil kiireimaid aegu Kadre Maalma ja Priit Kaasik. Täna Jõhvi spordihallis toimuva Euroopa Noorte korvpalliliiga (EYBL) superfinaali kella 18 veerandfinaalmängu KK HITO - BS Zemgale mängu vaheajal toimub ka pealtvaatajate viskevõistluse superfinaal. Jõhvis neljapäeval alanud Euroopa noorte korvpalliliigas kaotas KK HITO veerandfinaalis Jelgava BS Zemgalele 67:78 ja nüüd on läbi lohutusringi võimalik hitolastel jõuda pronksimängule. Jõhvis toimuvatel Euroopa noorte korvpalliliiga turniiri kohtumise BS Vilnius - KK HITO ajal kadus küll saalist elekter, kuid see ei takistanud hitolastel leedulasi võitmast ning nüüd mängutakse reede õhtul kell 18 mängus, kus vastaseks on BS Klaipeda. Püssi seeriajooksu teisel etapil näitasid põhiklassis parimat aeg Julia Bulina ja Aleksei Markov. Laupäeval saab osaleda Kohtla-Järve - Jõhvi jooksul. KK HITO mängib laupäeval kell 13 Jõhvi spordihallis toimuvas Euroopa noorte korvpalliliiga 3.-4. koha mängus, kus nende vastaseks on Krasnodari Lokomotiiv/Kuban. Kell 15 algavas finaalis on vastamisi tiitlikaitsja Moskva regiooni BC Himki ja S. Marciulionise BA. Euroopa noorte korvpalliliiga U17 vanuseklassi superfinaalturniiril Jõhvis on laupäeval kavas kohamängud. Eestit ainsana finaalturniiril esindav KK HITO osaleb kell 13 algavas pronksimängus, kus nende vastaseks on Krasnodari Lokomotiiv/Kuban. KK HITO sai Euroopa noorte korvpalliliigas 1994. a sündinud poiste vanuseklassis teist aastat järjest neljanda koha. Laupäeval Valgas peetud Eesti segapaarismängu mistrivõistlustel saavutas Ahtme-Iisaku duo Svetlana Sobolko/Andres Veski neljanda koha. Jalgpalli Eesti Meistriliiga 13. vooru keskses mängus tegid Sillamäe Kalev ja Nõmme Kalju 1:1 viigi. Tarmo Neemelo viis Kalju 6. minutil juhtima, kuid kodumeeskonnale päästis punkti Aleksander Nikulini 57. minuti tabamus. Väikese pausi järel toimunud Kohtla-Järve - Jõhvi jooksu võitis Dmitri Aristov, naistest oli kiireim Julia Bulina.			OSCAR-2019
Mis huvitava tähelepaneku tegin, google mapis on vana tee alles, kuid uus on samuti selgelt välja joonistatud. Esimene pilt (sept 2013) kujutab siis S-marketi (all suur hall hoone) esist tänavat, esialgsele järgneval kujul. (Pildistaja positsioon- valakuja lõpp, paremal seljataga ringtee) Täna seda ei kasutata, nagu pildilt näha on rohelise muru ja kõnniteega "läbi lõigatud" mõlemad otsad. (Taamal siltakadu) Vasakpoolne tee oli vastutulev autodevoog ja parempoolsed kaks rida siis vasakule ja paremale pööreteks. Tänaseks on maha võetud bussiootepaviljon. Hakkasin antud teeotsa kasutuses kahtlema alles peale bussitaskus oleva reklaami nägemist, milles tutvustati Disney võlumaailma küllatulemist 2013 jaanuar. :) Nõidusliku teekatte asukoht on uue ringtee ja siltakatu vaheline "ülejoonistamata" S- marketi veeres püsiv sõidutee osa. Tänaseni olemas. Üsna väike tegelikkuses, nagu alevikku sissesõit. Kes käskis osta (80ah 680) nii väikse mahutavuse, hetkevooluga aku? Vastus lihtne- võetud originaalaku järgi. Kuid kas kõik on toiminud plaanipäraselt? Tegu nimelt Saksa kohaliku turu tarbeks valmistatud autoga. (lisa 0801 GERMANY VERSION) Autotootja ehitab põhjamaa turgudele 100 ah akuga samalaadse auto. Sealne kohalik turusituatsioon ei nõuagi nn "talvepaketti" Situatsioon mis ei luba "originaali" kordamist juhul, kui auto on valmistatud soojema kliimaga riikide tarbeks. Juba seegi näitaja, kui vahetusse läks alles nüüd tehaseaku. Kohalikud talved on soojad. Kõige esimene oli 323i 1998 aastast. Müügiplatsilt, läbisõit oli 240 millegagi, mis tundus tol ajal palju. Saksast tulnud. Autot sain käivitada, platsilt minema ei sõitnud. Nikkelliistuga nagu kuuesilindrilised tol ajal ikka. Näis salongist kulununa, kuid lõhnas nagu BMW. Teine eksperiment viis Tallinna. Eraisikul oli 318i. 1999a. Auto oli tuhmi musta värviga, kunagine värvimine vms ei olnud õnnestunud, või oli siis avariijärgne lihtsustatud koostamine lubanud katmikupaneelid- mis orignaalis mattmustad- kokku panna,ja värvimise järgmisele omanikule usaldada, katus oli originaalvärviall. Kolmas tuli esindusest , Tallinnas, küll eraisikuauto. Tasuta lisaks sain ülevaatuse ja rehvidevahetuse, nii nagu esindusest ikka saab asju küsida:p Kõik kolm olid juhtumisi musta värvi. See viimane sobis antud olukorda kõige enam. 320d. 1999a. M3 sportvedrustusega. Kõik autod olid alla kümne aasta vanad sel ajahetkel. 2008 a juunis on tehtud neli tarkvarauuendust, mis ei ole iseenesest tavatu. (Kuid võib tõmmata paraleele auto avariihetkega, kus peale korrastust on tehtud lisainstallid. Avariis osalemine ei ole midagi tavatut, suhteliselt uus auto tehakse korda enamasti usaldusväärses kohas. Kindlustus hüvitab) Sasin plaate, hommikul kuulasin kaks kassetti läbi. Sättisin asju, leidsin seljakotist ühe, teine oli mängijas. Kassett ei tahtnud alguses end ümber pöörata, õigemini helipea pööras pool ringi või uskus muid asju. Hiljem sai seegi korda. Praegu siis autost leitud plaadid. Kolm neist mahtus kuulamiseks. Uksetasku oli vett saanud, hiljem jääd. Kuivatan plaadiümbriseid. Samas suhtlen mõne inimesega. Võrkinimesed. Vahepeal lasin sulatinaga kõlarijuhtmeid oma ühendustes PÄRIS kokku. Ja toidutegemine veidi käsil, mis käsist ja jalust otseselt ei seo :) Klassikaline praekartul, ümbes kahe kuu järgi. Kuulutan detsembri vanade tutvuste kuuks. Vanad tutvused eelistatud. Lahtiharutamiseks, taasavastamiseks, värskendamiseks. Olin ootamas midagi, mõnesmõttes soojendasin autot, tulnud seda keset küla tegema, et poleks igav. Olin just näperdamas kaht autosse jäänud plaati. PMMP vanem kogumik mille olin kirparist ostnud ja Madonna kogumik, selle libistanud mnngijasse. Hakkas toimuma asju. Ta avas ukse, istus autosse. Minujaoks tundmatu neiu. Sama teadmatu talle. Soov oli pääseda baari ja väljas libe. Mõistsin, et just nii ongi ja nõustusin peale hetkelist mõttetööd. Ma ei saanud päriselt aru mis kohta ta soovib. Küll pidi sinna olema napp 2 km. Niipalju siis sellest. Selgitas, et u pööre tagasi ja küll siis näitab. (Sealt üle ringi, foorist paremale, parempoolne rida, veelkord paremale, vasakule üle vastasvööndi suund ja...) Hakkasime sõitma, veel enne neid konarlikke ülekäiguradasid laususin, et "kaunis päev, küll lund tuleb ja libe kõikjal", vastas peale hetkelist vaikust, toonitatult, et "halb päev".(Tegi sõnademängu, minu heast sai tema halb) Sõnas, et mees ei taha teda. Oli muidugi joonud, rääkis rohkem seda mida tundis. Mõned muud jutud siia otsa. Et neil on ehitusettevõte, teevad majade seinu/fassaade. Pärisin asju mis tulid pähe, a-la, et kas teete seda aastaläbi, et kas samas linnas. Hoidis teemat, et nüüd kõik suht pahasti. Suhetes. Lõbustatult, kurvatoonselt veel lõppu "miks mind siia tõid"? Rõhutas oma sõnade mõju, seda isegi mõned korrad, sest parkimine võttis kaks sekundit. Sirutas veel end kõrvalpingilt välja, et sügavalt silma vaadata, et tungivalt kallistada, vastasin samaga, riivates käeseljaga kõike seda mis eespool.. (Isiklikult ootan kevadist uut C klassi, mille hinnamäära peaks püüdma alloleval pildil kujutatud GLA) Kuna täna sai kokkupuuteid uue ML elukaga, vaataks siinkohal läbi kogu Mercedes-Benzi tavatarbijale mõeldud maastikuautode valiku. 2013/2014 aasta mudelivalik. Mõeldud neile kes mingil põhjusel jätavad Toyota või Hyundai vastavateemalise maastikuauto ostmata. Suhteliselt kättesaadava hinnaga, liigitub E-klassi piiridesse. Tunned end elusalt, mitte ülemäära luksuslikult, kõik vajalik on olemas. Salongis tunned auto välisdisaini. Suur, pigem ameeriklane, kuid ka põhjamaades hinnatud luksusauto. Võrreldav lahendus S-klassi kasutajatele, kuid ML näol kuumaastikusõbralikum võimalus. Erinevalt S klassist - Auto näeb välja suur, kallis, võimas. Ja oh üllatust- on seda ka päriselt, kui avastate vanaaegse võimaluse autoga kitsastesse oludesse mitte ära mahtuda. Erinevus S klassiga just sellesosas- mille uue mudeliga pole veel suutnud mahtumatut tunnet leida. (Esimene M klassi põlvkond nägi ilmavalgust 1997 a sügisel.) Maastikuvõime, ruumikuse ja luksuse komplektlahendus, hinnaklass viimase poole. Peaks olema maksimaalse maastikuvõime ja kõike eelnevat hindavale juhile kohane. Palju on spekuleeritud, et mudel on tootmisest kohe, kohe maas, kuid olemas on ka 2013 aasta mudel. Müügisaalis seda paraku näinud ei ole. Ilmselt peab GL suutma asendada kogu G võlu. G klassi eripära kogu eelnevat juttu vaadates on seegi, et saab osta päris vana auto - eelnevaid- igale-maitsele- mudeleid polnud lihtsalt 1979 aastal olemas! Lühiajalised suhted on paremad, sest mingil hetkel pead minema tagasi aeg, kus seda suhet ei olnud, et leida jõud ja visioon edasiminekuks. Pikemaajalise suhte katkemisel pole tihti seda paika enam olemas kuhu tagasi minna. Oled oma tasandeid muutnud, liikudes suhtega kaasa. Energiad mis teevad õnnelikuks. Nende tabamine. Nende esilekutsumine. Õnne valem. (Sarnane vastand mis teeb ära- teeb hetkest õnnetuks) Vähk (20) ja Jäär (21) Veedavad oma järgneva nooruse eikusagimaal.Õnnelikult teineteisele. Neil on loovust ja arukust hoida teadmised juhtunust enesele. Nad tahavad elada teineteisele. Stimuleeritult unustuste hõlmas, eemal. Eemal, mis nendejaoks on reaalne igapäevasus. Nad tahavad unustada mineviku. Neil on kahju, kuid ei saa midagi muuta. Taksosid seisab tagaplatsil ca 30. Tulnud kasutusest, tulnud teisele ringile. Enamasti E, sekka C mercedes. Valik vaheldub. Aastaarvud 2009- 2012. Müügiinfo on kättesaadav ja vahel kui keegi huvitub, tuleb vastav mees, toob võtmed ja järgmisel hommikul võib asjaolusid arvestades toimuda tehing. Või siis vastupidi. Teema siis auto vastavaks luua, ostjale meeldivaks. Jättes teadmise, et tegu on enamalt kasutatud tootega. Pealtpesu, sisepuhastus. Minimaalne viisakas välimus. Ei mingit vaha või süvapuhastust. Tegu on töösõitudest maha sanud taksoga ja mitte keegi ei püüagi seda olemust varjata. Meeldib siis meeldib, ei meeldi siis ei. Hinnad on madalamad tavapärasest, kuid läbisõitu arvestades turureeglites kinni. Neid on ka nii viidud, et ostjapoolse etapina toimub kogu kere värvimine. Meile jääb muusosas esteetiline kooslus..(Uueväärne välimus ca kolmeaastasel autol, salong kulunum. Hooldusele lisandub remondivajadus) Taksosid on nii nagu taksojuhte, või mistahes töötegijaid. Kuidas keegi hoiab oma tööpaika jne. Mõneljuhul jääb vaid värske aastaaarv, autot ennast eriti mitte.. Mõned napilt aastased -mudeliuuendusjärgsed E mercedesed jäävad silmas lohaka ja teadmatu kasutusega. Lumeharjaga (mõlema otsaga) kraabitud värvipind jne. Mees peaaegu lämbub Stroh 80 lõuatäies, samalajal naine kel samamöötu lõuatäis samal sekundil hinges küsib #küpsist ei tahagi?#			OSCAR-2019
Otseturunduse artiklite sarjas saab teada seda, kuidas korralik foto aitab tooteid paremini müüa, kui oluline on kliendilehe ja uudiskirja kujundus ning trükilahendus. Samuti ei maksa tahaplaanile jätta uudiskirja ning kliendilehe sisu ning nende kohale toimetamise võimalusi. M.A. Studio reklaamifotograaf Martin Hallik rääkis, et fotograafi töö on olla loov muuhulgas ka kompositsiooni loomise osas ja ta peab olema orienteeritud erinevatele huvitavatele pildistamise ideedele ja rakurssidele. Teadlik fotograaf pakub kliendile võimalust saada pilte erinevate keskkondade/meediate jaoks olgu tegemist siis Instagrami, mõne muu sotsiaalmeediaga või pildimaterjaliga. Kokkuvõttes ütleb hea pilt rohkem kui 1000 sõna. Hallik soovitas esimese asjana fotograafi valikul tähelepanu pöörata autori senistele piltidele, jälgides portfoolio mitmekesisust, kus võiks igas esitletud tootevaldkonnas olla rohkem kui üks pilt. Fotograafiga tuleb eelnevalt läbi arutada detailid, mida klient tahab esile tuua ja oma toote juures näha. Kogemustega fotograaf mõtleb kindlasti olukorraga kaasa ja jagab oma mõtteid parema tulemuse saamiseks tehnilisest vaatenurgast – mida saab ja mida ei saa teostada. Hea foto saamine ei tähenda ainult fotoaparaadiga klõbistamist, vaid kompositsiooni ja valguse sättimist ning järel tööd ja pildi mõõtudesse panekut. Fotode hind sõltub tellimusest: mille jaoks on pilte vaja – kas internetis ja tootetutvustusprogrammis kasutamiseks või plakatile ning kataloogidesse trükkimiseks? Kui aga hea tootefoto on olemas ning toode ise endiselt tootmises, saab tehtud pilte kasutada aastaid. Seda muidugi juhul, kui klient on ostnud endale fotograafilt autoriõigused ning saanud kaasa nii trüki- kui ka veebikõlbulikud failid. Piltide hinda mõjutab veel üks asi: töö kiirus. Ka hommikul toodud toodetest saab loomulikult õhtuks pildid tehtud, kuid kellelegi ei meelde kunsti teha kiirustades. Sisukas trükis võib olla abiks su eesmärkide saavutamisel, ta võib potentsiaalsele kliendile olla nii nõuandja kui ka meelelahutaja. Kuid mida teha, et su trükis ei lõpetaks oma elukaart enneaegu prügikastis. Kes su trükist lugema peaks? – Kas tead, mida su sihtrühm mõtleb, mida eelistab, kus töötab ja kuidas puhab? Miks ta seda lugema peaks? - Sisu peab lugejale mõistetav olema ehk räägi n-ö õiges keeles. Aseta end adressaadi olukorda, vasta küsimustele, mida nad tavapäraselt küsivad. Kasulikku infot ja väärt näpunäiteid sisaldav tekst pakub huvi, lihtsalt mingit järjekordset kiidulaulu ei taha aga keegi enam ammu lugeda. Ja mida ta seejärel tegema peaks – „ühenda“ oma trükis enda kodulehe, Instagrami, Facebooki, LinkedIni kontodega. Katsu adressaat tegevusele meelitada – kutsu ta enda kodulehele, poodi või sotsiaalmeedia lehele, kutsu mängima, loosima või ostma. Seo ta endaga tihedalt. Silmapaistev ja kaunis reklaam on nagu kunstiteos, mis valmib õppinud ja kogemustega disaineri käe all. See on terviklik, tasakaalus ning teostanud parimaid tehnoloogiaid ja materjale silmas pidades. Et jõuda ideaalse trükiseni, tasub usaldada disainerit ja tema oskuseid, kirjutab trüki- ja disainiettevõtte PR Disain juhataja Katrin Mürk. Tema sõnul tuleb trükiste kujundamisel ja eeltööde tegemisel lähtuda paljudest nüanssidest - üks asi on vahva algidee, teine mõtete edasiandmine kujundajale, kolmas materjalide valik ning neljas trükikoja võimekus just sellist trükist valmistada. Reklaami valmimine on pikk protsess, mille lõpptulemused võib algideest paljuski erineda, kuid seda loodetavasti positiivses mõttes. Mürk rääkis, et igapäevaseks probleemiks on liiga pisikesed logod ja fotofailis, mis on juba arvutistki vaadates udused, väikest mõõtu ning mille kujutised on nurkadest sakilised. „Sellisel juhul tuleb kliendil otsida parema resolutsiooniga pildimaterjal kas enda arhiivist või pildipankadest või pakkuda võimalust teha uued fotod,“ ütles Mürk. Kujundusfailidel tuleb paika panna värvid, lõikevarud, vajalikud soonimis- ja stantsimisjooned. Oluline on ka see, et ükski kujundatud ja eeltöödeldud fail ei läheks trükikotta ilma kliendi viimase kinnituseta – see on koht, kus on võimalik üles leida veel viimased apsud. „Kõige olulisem on e-postiga saadetavate reklaamkirjade puhul loomulikult pealkiri, et potentsiaalne klient üldse kirja avaks,“ ütles Mürk. Kujunduse juures tasub tema sõnul tähele panna, et klient saaks kohe päisest aru, milline soodustus, kasu või uus põnevate auhindadega mäng inimest ootab. Või siis sihtgruppi tõesti huvitav kvaliteetne info ettevõtte kolimise või mingite muude muudatuste kohta. „Lihtne on teha standardseid asju, kuid enamasti saab väga väikese nüansiga muuta need kordades huvitavamaks. Erinevaid pabereid ja formaate on sadu ja tuhandeid, mille vahel valida, et toode näeks välja erilisem. Koostöös trükikojaga saab sellise toote hõlpsalt välja mõelda ja kliendile on see ka lõppkokkuvõttes soodsam, kui kellegi teise kaudu tellides,“ räägib trükikoja Printon arendusjuht Triinu Viikholm. „Mitte keegi peale trükikoja oma inimeste ei tea konkreetse trükikoja võimalusi peensusteni. Olge julgemad avaldama oma tegelikke soove!“ Trükikojad on aasta-aastalt järjest avatumad ning koostöö nendega võiks alata juba toote ideefaasis. Trükikodade müügijuhid teavad juba enne trükki, millisena hakkab lõpptulemus välja nägema ja oskavad soovitada, kas midagi tasuks ehk juurde panna, vähemaks võtta või sootuks ära jätta. Viikholmi sõnul tasubki julgelt küsida, kuidas saaks samalaadset asja soodsamalt, või mida annab teha, et trükise värvid näiteks kirkamad välja näeksid, millise paberi puhul peaks kasutama sisuvärve kaitsvaid lakke või kuidas kõige paremini kaitsta trükist niiskuse eest. Trükikojast soovitatakse ka, kuidas oleks mõttekas erinevaid trükiseid voltida või stantsida, mida on mõttekas teha klamberköitena, mida liimköitena ja mida õmmeldud liimköitena. „Nõu küsimine ei tähenda, et klient peabki sealt trükikojast teenuse tellima. Pigem tuleks avatult suhelda nii trükise kujundaja kui ka trükikojaga. Kui trükikoda on veel valimata, tasub kujundust tehes jätta formaadis mänguruumi. Teinekord piisab mõne erimõõdu 5mm muutmisest ühte või teise suunda, mis toob lõpphinnas kaasa mitmekümneprotsendilise hinnavõidu,“ rääkis Viikholm. Emori (2016) infokanalite uuringu kohaselt pööratakse traditsioonilistest infokanalitest kõige enam tähelepanu just otsepostile. 15-74 aastaste Eesti elanike seas 2016. aastal tehtud küsitluse kohaselt jälgib 64% inimestest otsepostina tulnud reklaami. Kõige mugavamat ning võimaluste rohkemat otseposti teenust pakub Omniva. Enne kui ettevõte oma tellimust esitama hakkab tuleks kõigepealt läbi mõelda oma kampaania eesmärk ja sellest tulenevalt valida sobiv reklaamimise viis. Sihtrühma valiku puhul on võimalik Omniva kaudu saata reklaam oma poolt valitud klientidele. Teine võimalus on valida sihtrühmaks konkreetseid piirkondi, vanusegruppe või suuremaid masse. Seejärel tasub mõelda sellele, millal oma reklaam postitada. Suurem osa reklaamidest jõuab inimesteni kuu alguses kui inimestel on huvi pakkumiste vastu suurem. Kui tegemist on teavituskampaaniaga, mis ei ole seotud otseselt pakkumistega, siis soovitame selle ajastada muule ajale, kus nähtavus on potentsiaalselt suurem. Tekstibüroo Eiffel strateegi Kaarel Talvoja rääkis, et uudiskirjal peab olema üks keskne eesmärk: Panna lugeja midagi tegema. Näiteks külastama kodulehte, registreeruma, saatma päringut vms. Iga sõna uudiskirjas peab sellest eesmärgist lähtuma. Toimiv uudiskiri on põnev, ahvatlev ja praktiline ning sisaldab umbes 80% harivat sisu ja nii 20% enese promomist. Ära jää kirjeldustesse kinni. Lugeja tahab kohe teada saada, mis kasu temal asjast on. Nii et ära hoia seda infot vaid endale. Samuti tasub lugejatele luua emotsionaalseid seoseid. Kui parasjagu ei ole uudistooteid ja kampaaniaid, kuid soov klientidega kontakti hoida on ikkagi olemas, siis loo ettevõtte ajaveebi sisu, mis neid kõnetab. Uudiskirjaga too nad seda lugema. Kui teemarida ei meelita e-kirja avama, on sisu kirjutamiseks tehtud ponnistused mõttetud. Et kliendi meilboksis silma paista, pead olema kaval ja loov. Inimene on uudishimulik – pane see enda kasuks tööle. Mõtle läbi, kuidas sa uudiseid kuvad, sest tulemus peab olema visuaalselt ilus, aga ka ülevaatlik, et kõige tähtsam kohe silma paistaks. Nii hoiad lugeja aega kokku. Saada uudiskirju nii tihti kui vajalik, aga ära pane lugeja kannatust proovile. Endast märku anda tuleb, aga igapäevane kirjadega pommitamine on tüütu. Smaily asutaja ja tegevjuht Erkki Markus ütles, et oleks suurepärane, kui meiliturunduse tarkvara oleks kohe nii lihtne kasutama hakata, aga samas tuleks toime ka keerulisemate lisavõimalustega. Lohistamise (drag and drop) meiliredaktor. Selle kasutegur on hindamatu, sest muudab elu mitu korda mugavamaks. Hea lohistamise meilivormi redaktor võimaldab sisuga mängida ja teostada mõne minutiga kavandatud ideid. Eduka kampaania ja investeeringu tasuvuse (ROI) võtmesõna on personaliseerimine, sest mida täpsemalt sihitud ja isiklikum sõnum, seda parem. Võrreldes tavapärase „kõigile suunatud“ reklaamiga võib personaliseeritud meili saav sihtgrupp sulle iga kampaaniaga sisse tuua 4–6 korda rohkem raha! Seega peaks meiliturunduse tööriist lubama luua meilisaajate nimekirju, mis põhinevad kohandatud väljadel või muudel andmetel põhinevatel tunnustel. Samuti peks meilihalduse tarkvara suutma kiiresti testida kaht erinevat varianti sinu meilikampaaniast (A/B testimine): võrrelda erinevaid teemaridasid, sisu või CTA-sid (üleskutsenuppe), et näha, kumb toimib paremini. Paljud meilikampaaniad ebaõnnestuvad, sest meilid ei jõua lihtsalt kohale. Maineka meiliturunduse tarkvaraga saad teostada rämpsposti teste – see annab sulle levinud spämmifiltrite kasutamise kaudu indikatiivse spämmiskoori. Meiliturunduse tarkvara puhul on väga oluline koolitusvõimalus, kaasamõtlemine ja kasutajatugi. Mida kohalikum viimane on, seda parem. Liiga üldised juhised ei tööta kõikjal sama hästi ning abi saamine kohalikus keeles on kasutajana kindlasti mugavam kui inglise keeles. Mis puudutab oskusteavet, erilahendusi ja kohalikke liidestusi, siis nende saamiseks peaksid kindlasti lokaalse meilitarkvara valima. See on reeglina paindlikum, parema kasutajatoega, laiema keelevalikuga ja tihti ka soodsam! Uuringufirma Dive viis 2014. aasta lõpus kõigis kolmes Balti riigis supermarketite teeninduskvaliteedi hindamiseks läbi valdkonnauuringu Dive Top3. Kasutati Mystery Shopping ehk testkülastuste meetodit, uuringu raames sooritati Baltikumis kokku 220 testostu. Eestis oli uuringusse kaasatud 7 erinevat ketti: Comarket, Maksimarket, Maxima, Prisma, Rimi, Selver ja Säästumarket. Teist aastat järjest osutus parima teenindusega supermarketiks Selver. Eesti 3 parima teenindusega ketti 2014. aastal olid vastavalt Selver (koondtulemus: 87,8%), Prisma (85,5%) ja Comarket (81,6%). 7-st ketist nõrgima teenindustasemega ettevõtte tulemus oli aga kõigest 65,9%. Võrdluseks - 2013. aastal, kui testiti samu kaubanduskette, v.a Comarketit, oli Top3 järjestus Eestis järgnev : Selver (87,7%), Maksimarket (87,0%) ning Prisma (86,6%). Riikide võrdluses on teenindustase kõrgeim Leedu supermarketites (2014. aasta tulemus: 82%), järgneb Läti (79%) ja Eesti (78%). Võrreldes 2013. aastaga on valdkonna teeninduskvaliteedi tase langenud kõikides Balti riikides - 2013. aasta tulemused olid vastavalt Leedus 89%, Lätis 85% ja Eestis 83%. „Tuleb arvestada, et teenindustaseme langus ei ole trend kõigis kettides – näiteks Eesti parima tulemusega vastava valdkonna ettevõtted Selver ja Prisma on suutnud suhteliselt kõrget teeninduskvaliteedi taset hoida mitmel aastal järjest ja samas on nõrgima tulemusega kettide teenindustase kahe aasta võrdluses lihtsalt veelgi enam langenud“, kommenteeris tulemusi Dive Eesti uuringute juht Tauno Mändla. „Kasutan teadlikult ka parimate iseloomustamiseks määratlust „suhteliselt kõrge teeninduskvaliteedi tase“, kuna olgugi, et oma valdkonnas ollakse tipus, mis on tunnustust vääriv, siis võrreldes teiste teenindussektoritega ning klientide ootusi arvesse võttes on selgelt arenguruumi kõigil uuringus osalenud kettidel“, lisas Mändla. Üldiselt on Eesti kauplustes kõige paremal tasemel kõik teeninduskoha välimuse ja funktsionaalsusega seonduv ehk aspektid, kus klient ja teenindaja ei puutu vahetult üksteisega kokku: puhtus, vabade ostukärude ja -korvide olemasolu, piisav liikumisruum riiulite vahel jms. Erandiks on siinkohal aga toodete värskus ja väljanägemine, millega esineb märkimisväärsel hulgal probleeme, eriti puu- ning juurviljaosakondades. Teeninduskontakti nõrgimaks osaks on selgelt kontakti lõpetamine: seejuures esineb probleeme nii letiteenindusel kui kassas. Väga paljudel juhtudel ei tänata klienti ostu eest ega jäeta verbaalselt hüvasti. Väärib märkimist, et leti- ja saaliteenindajad lõpetavad kliendiga kontakti rohkematel juhtudel positiivselt (näiteks naeratusega) kui kassateenindajad. Probleemsemad aspektid on veel kontakti positiivne alustamine, kliendilt püsikliendikaardi küsimine ning juhul, kui klient küsib saaliteenindajalt mõne toote asukohta kaupluses, siis tihti ei tule teenindaja kliendiga kaasa kohta, kus vastavat toodet müüakse, vaid üritab suuliselt seletada, kus toode kaupluses asub. Dive viib teenindusvaldkondade võrdlevaid uuringuid läbi regulaarselt hinnates erinevate teenindussektorite taset nii kohalikult kui üle Baltikumi. Uuringute eesmärk on hinnata valdkonna olulisemaid ettevõtteid, võrrelda neid omavahel, selgitada välja parimad, leida valdkonnas tervikuna arendamist vajavad kohad ning vaadelda trende ajas.			OSCAR-2019
Võistlusklassid: eliit (osaleda võivad kõik soovijad) ja amatöörid (osaleda ei või hooajal 2010/2011 Ida-Virumaa meistriliigas ning Eesti või mõne muu riigi meistrivõistlustel mänginud mängijad). Osalustasu eliitklassis 15 ja amatööride klassis 11 eurot võistkonna kohta. Registreerimine lõpeb võistluspäeval kell 17.45. Eile lõppes eelregistreerimine 8.-10. juulini Rakveres toimuvateks Eestimaa 13. suvemängudeks, kus Ida-Virumaalt on osalemas umbes 300 sportlast. Laupäeval toimuvale Voka triatlonile on end reedese seisuga pannud kirja 29 individuaalvõistlejat ja neli võistkonda. Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupi 2011. aasta teine jaotus andis osaliselt kummalisi tulemusi, kuid rahad said siiski jagatud. 12. augustil mängib Ida-Virumaal esmakordselt Eesti korvpalli rahvusmeeskond, kelle vastaseks on Tšehhi. Ida-Virumaa kergejõustikumeistrid selgitati teist aastat Narvas koos Nikolai Küttise mälestusvõistlusega. Vaid seitse osalejat ja neist mitte ühtegi Ida-Virumaalt ning väljareklaamitud 20 meetri alistamise asemel võistluse rekordi 19.98 kordamine, selline oli kolmas Heino Lipu mälestusvõistlus. Laupäeval Tallinnas, Kalevi staadionil peetud Eesti - Soome maavõistluse petangis võitis Eesti 30:19, koondises oli ka viis idavirulast. Õed Kairi ja Sandra Schmidt võitsid Ungaris toimunud cross-triatloni Euroopa meistrivõistlustel hõbe- ja pronksmedali. Laupäeval mängiti Meistriliigas kaks 18. vooru kohtumist. Lasnamäe FC Ajax kaotas Tallinna FC Levadiale 1:4 ning Paide Linnameeskond ja Tartu JK Tammeka tegid 2:2 viigi.Pühapäeval tegid Tallinna FC Flora ja Nõmme JK Kalju põnevusmängus 3:3 viigi ning Narva JK Trans alistas FC Viljandi 5:0. FC Kuressaare ja JK Sillamäe Kalevi mäng toimus juba 24. mail ja lõppes Sillamäe 1:0 võiduga. Augustikoos 17aastaseks saav Anastassia Pšenitšnaja saavutas Zagrebis toimunud U18 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel 500 ja 1000 m distantsil B-finaalis kolmas ehk kokkuvõttes 12. Eesti meistrivõistlustel Tartumaa tervisespordikeskuses Elvas tegid ühe kahest Eesti rekordi parandusest Narva LSK tüdrukud, kes püstitasid rekordi harjutuses 3x20 l standard. Eeloleval nädalavahetusel Rakveres peetaval Eestimaa 13. suvemängudel on selgunud laskjate ajakava. Narvalastest koostatud Ida-Virumaa koondus laseb Kadrina lasketiirus toimuval võistlusel laupäeva õhtul alates kell 16. Eestimaa suvemängudele läheb Ida-Virumaa omavalitsusest suurim delegatsioon Jõhvist, kust on mängudele minemas ligemale 100 sportlast. Eestimaa suvemängude poiste (s. 1995. a ja hiljem) jalgpalliturniir algab reedel kell 14 Ida-Virumaa - Järvamaa mänguga. Ida-Virumaa petangireitingu seitsmendal etapil oli kavas hooaja kuuest triovõistlusest neljas ning kolmandat korda võidutsesid Ivar Viljaste/Kristo Viljaste/Aarne Välja. Neljaetapilise, 2-12 aastastele lastele mõeldud Alutaguse minirattaralli esimene osavõistlus peeti kolmapäeval Mäetagusel. Kohale oli tulnud 26 vaprat noort ratturit kaheksast maakonna omavalitsusest. Eestimaa 13. suvemängudel on reedel kavas esimene võistluspäev ning mõistagi lähevad starti lähevad ka idavirulased, keda Lääne-Virumaale on minemas umbes kolmsada. Reedel Rakveres alanud Eestimaa 13. suvemängudel olid idavirulastest avapäeval edukaimad meeskorvpallurid, kes alistasid kindlalt mõlemad vastased. Pühapäeval Rakveres peetud Eestimaa XIII suvemängudel saavutas Ida-Virumaa teise koha, mis on looogiline jätk eelmiste mängude viiendale ja üle-eelmiste mängud eelviimasele, 14. kohale. Ida-Virumaa mäejooksude kolmandal, Kiviõli etapil olid pikemal distantsil kiireimad Argo Rebban ja Aveli Uustalu. Nädalavahetusel lõppesid Rakveres Ida-Virumaa jaoks rakordselt edukad Eestimaa 13. suvemängud, kuid juba on aeg hakata valmistuma 2013. aastal Võrumaal toimuvateks Eestimaa 12. talimängudeks, kus Ida-Virumaal on kaitsta 2009. astal Põlvas saavtatud üldesikoht. Ungaris Pecsis peetud veteranide MMil olid meie orienteerujad väga edukad. Tundus, et suurte vormidega, tihedalt lohke ja auke täis tipitud ning kohati okkalise alusmetsa tõttu raskesti läbitav maastik ja nii tehniliselt kui ka füüsiliselt rasked rajad sobisid meie sportlastele. Teisipäeva õhtul Saka hotelli radadel peetud Kohtla valla lahtised meistrivõistlused võitis duo Enno Konsa/Tõnis Neiland. Kabelimetsa külas avati kolmapäeva õhtul spordiväljak, kus saab mängida võrk- ja korvpalli ning tennist. Ida-Virumaa 3vs3 võrkpalli seeriavõistluse teisel etapil Vokas sai meestest esikoha Tridens ja naistest Mustvee. Etapil osales 14 võistkonda. Laupäeval Tallinnas peetud Eesti välkmale meistrivõistlustel sai Narva SK Maletäht 11 võistkonna seas 3. koha. Laupäeval Aegviidu lähedal Soodla veehoidla ja Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse ümbruses suurepärastes tingimustes toimunud meeleolukal spordiüritusel lõi kaasa üle 500 tervisespordisõbra, mis on Kõrvemaa triatlonide osavõturekordiks. Meeleolukas päev algas Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses Lasteduatloniga, kus lõi kaasa sadakond last. Laupäeval toimus neli XX vooru mängu. Liidermeeskond Tallinna FC Flora viigistas Narvas sealse Transiga 1:1. Nõmme JK Kalju alistas Lasnamäe FC Ajaxi 3:0 ja kerkis turniiritabelis teisele kohale. Tartu JK Tammeka võitis FC Kuressaare 1:0. FC Viljandi ja Paide Linnameeskond tegid 1:1 viigi. Vooru viimases mängus kohtuvad pühapäeval kell 19:30 Tallinna FC Levadia ja JK Sillamäe Kalev. Kohtla-Järve SK Tsefei kolmikhüppaja Igor Sjunin sai Ostravas peetud 8. U23 Euroopa meistrivõistlustel 9. koha. Laupäeval, 16. juulil peetud Mäetaguse valla neljanda spordipäeva võitis Mäetaguse, teise koha karika sai Kalina, kolmas oli Kiikla. Vaid ühe punktiga jäi kolmandast kohast ilma Atsalama, kellest omakorda vaid punkti kaugusele jäi Pagari. Tallinnas toimunud Eesti kiirmale meistrivõistlustel sai Sillamäe Kalevi esindaja Ilja Siroš kolmanda koha. Eesti jalgpallimeistrivõistluste meistriliigas kaotas Sillamäe Kalev pühapäeval Tallinna FC Levadiale 2:3. Pühapäeval toimus Eesti jalgpallimeistrivõistluste esiliigas neli 20. vooru mängu. JK Tallinna Kalev alistas Valga FC Warrior 3:1, Kiviõli Tamme Auto Kohtla-Järve FC Lootuse 4:1, TJK Legion Pärnu Linnameeskonna 3:1. Tallinna FC Flora II kaotas FC Puumale 0:3. 7.-17. juulini USAs, Sacramentos peetud veteranide maailmameistrivõistlustel kergejõustikus sai narvalane Valeri Fedjušin viienda koha. Teisipäeval Jõhvis peetud 6kuuli petangi võitis Enno Konsa, kes finaalis sai 13:10 jagu Svetlana Sobolkost. Kolmas oli Hillar Neiland. B-turniiri võitis Karla Purgats. Kohtla-Nõmmel peetud Ida-Virumaa meistrivõistlustel rattaorienteerumises näitasid parimat aega Tiit Pekk ja Piret Niglas. Ida-Virumaa 3vs3 võrkpallisarja kolmas etapp tõi laupäeval Karjamaa puhkelaagri võrkpalliväljakutele 20 võistkonda. Pooled võistkondadest osalesid naiste klassis, kus põnevas finaalis alistas Narva 2:0 (21:19, 22:20) Mustvee. Meestest oli parim Tõrremäe Tornaado, kes kindlustas endale ka kokkuvõttes esikoha. Viimane, neljas etapp peetakse pühapäeval Kohtla-Nõmmel. Teist aastat toimunud Ida-Virumaa võrkpallisarjas suudeti nii meestest kui ka naistest kaitsta eelmise aasta esikohta. Pühapäeval Kärdlas peetud Eesti petangi GPetapil triodele sai 16 võistkonna seas teise koha Ida-Virumaa trio Ivar Viljaste/Tõnis Neiland/Tanel Vähk. Tallinna FC Levadia ja Narva JK Trans tegid pühapäeval Eesti jalgpallimeistrivõitluste meistriliigas Maarjamäe staadionil 1:1 viigi, mis ei rahuldanud kumbagi osapoolt. Tallinnas peetud Eesti meistrivõistlustel males sai narvalane Roman Ježov teise koha, kusjuures pikka aega liidriks olnud noormees kaotas lisamatšis tartlasele Pavel Vorobjovile. Krossijooksu seeria teisel, Pannjärve etapil oli 6 km kiireim Aleksei Markov ning naistest/neidudest läbis 3 km kõige kiiremini Aveli Uustalu. Shanghais jätkuval veespordi MM-il olid teisipäeva hommikupoolses ujumisprogrammis võistlustules ka narvalane Pavel Narõškin, kes jäi poolfinaali kohast kaugele. Eelmisel nädalal Tallinnas peetud Euroopa juunioride meistrivõistlustel kergejõustikus osales ka kolm idavirulast, Mäetaguse petangikarikavõistluste etapi triodele võitsid Elmo Lageda/Aigi Orro/Kalle Orro, kes olid võitnud ka eelmise triode osavõistluse. 27. juulil Kohtla-Nõmmel Kohtla Kaevanduspargi rulluisurajal toimunud Kohtla-Nõmme Rahvarulli 2. etapil näitas naistest parimat aega veteranide klassis võistlev Kadre Maalma, läbides 4,5-kilomeetrise distantsi ajaga 10.40. Meeste 6,3-kilomeetrisel distantsil oli kiireim samuti veteranide klassi kuuluv Priit Kaasik ajaga 12.19. 21 mängijat selgitasid viies võistlusklassis neljapäeval Kohtla-Nõmmel Ida-Virumaa veteranide meistreid. Ida-Virumaa spordiliit korraldas neljapäeval Jõhvi vallas, trahteris Valge Hobu piduliku vastuvõtu neile, kes aitasid Ida-Virumaad saavutada juulikuu alguses Rakveres toimunud Eestimaa XIII suvemängudel maakondlikus arvestuses teist kohta. Reedel Tallinnas alanud Eesti meistrivõistlustel kergejõustikus saavutas Narva PSK Narvic esindaja Ellina Anissimova esikoha. 19liikmeline Ida-Virumaa 35+ meeskond saavutas laupäeval Tallinnas, Kalevi staadioni petangiväljakutel toimunud Eesti veteranide meistrivõistlustel esikoha.			OSCAR-2019
Näituse tarvis edulugude leidmiseks on välja kuulutatud konkurss, projektinäiteid saab esitada kuni 1. maini 2015.a. Konkursil osalemise kohta www.maainfo.ee/turismiedulood Maamajanduse Infokeskuse üheks tegevuseks on maaelu arengukava projektinäidete kogumine ja esiletoomine. Selleks on korraldatud neli konkurssi, neli stendinäitust, koostatud ja tõlgitud trükiseid ning koondatud näiteid andmebaasi. Üheks silmapaistvamaks tegevuseks on olnud ka koostöö Eesti Rahvusringhäälinguga, mille tulemusena on ETV eetrisse jõudnud mitmeid saateid, näiteks saatesari "Ilus Maa". Lisaks tegevusele Eestis oleme vahendanud ja tõlkinud Eesti projektinäiteid ka Euroopasse ja teiste liikmesriikide näiteid. Kõige selle eesmärk on näidata, mida huvitavat on Euroopa Liidu toetustega saavutatud ning innustada nutikaid ideesid järgi tegema. Kõik eelnevad edulugude näitused on koostatud koostöös, nii ka seekordne näitus - koostöö MTÜ Eesti Maaturismiga www.maaturism.ee Näituse "Maaturismi edulood" eesmärk on esile tõsta ettevõtjaid ja mittetulundusorganisatsioone või sihtasutusi, kes on maaelu arengukava meetme 3.1 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse või LEADER-meetme toetuse abil arendanud välja huvitava teenuse või toote, mida oleks põnev tutvustada ka laiemalt. Veel üheks esiletõstmist väärivaks oluliseks aspektiks on võrgustikutöö ja koostöö teiste kohalike tootjatega. Koguda MAK 2007-2013 maaettevõtluse mitmekesistamise ja LEADER-meetme toetust saanud projektinäiteid; Näitus koostatakse maaturismi erinevate tegevusvaldkondade ja teemade kaupa: pereturism, agroturism, seminariturism, loodusturism, jahiturism, terviseturism, seikluskogemus, hea toit, uuenduslik idee, piirkonna tõmbenumber vms. Vastavalt laekuvatele ankeetidele võib mõni teema juurde tulla või muutuda. Näituse vormiks on lahtirullitavad stendid, mis seisavad jalaga alusel. Ühe stendi kõrgus on 2 meetrit ja laius 80 cm. Plaanis on kokku panna kümmekond ülalnimetatud teema-stendi ja üks üldine info-stend MAK 2007-2013 maaturismile suunatud projektidest. Igal teema-stendil on plaan näidata kahte projekti. Projektide valikul püütakse jälgida ka geograafilist jaotumist. Konkursil saavad osaleda maaturismiga tegelevad ettevõtted, mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes on saanud maaturismi arendamiseks toetust MAK 2007-2013 meetmest või LEADER-meetmest. Pole oluline mitmel korral on toetust saadud. Kuna näituse eesmärk on tutvustada MAK meetmete edulugusid, siis teistest fondidest toetust saanud projekte sellel näitusel ei kajastata. Projektinäite esitamiseks täidetakse vormikohane ankeet. Ankeedi esitajaks on üldjuhul toetuse saaja ise, kuna temal on ülevaade toetuse detailidest. Näituse koostamisel on küll tihe koostöö MTÜ Eesti Maaturismiga, kuid projektinäite esitaja ei pea olema selle liige. Esitatud projektinäitede MAK-toetustega tehtud arendused peavad olema valmis või täiesti lõppjärgus. Samuti ei tohi olla lahendamata probleeme PRIA-ga. Ankeedi lahtritesse kirjutatav info ei pea olema pikk. Eeldame ja isegi soovitatav on kirjutada umbes 100 sõna. Palume loetleda kõik MAK-toetused, vajadusel saate lahtreid juurde luua. Kui midagi jääb selgusetuks, võtame teiega ühendust. Lõpus olevasse lahtrisse "Visioon" saate kirjutada oma mõtteid, mis on teile olulised maaturismi arendamise juures. Tahame teie ilusaid mõtteid ka näitusel esile tuua. Ankeediga koos saadetakse vähemalt 5 kvaliteetset fotot, mis kujutavad ja annavad vaate toetusega ehitatud, parendatud või sisustatud objektist või toetuse abil soetatud esemetest, mis on tõstnud teenuse kvaliteeti. Vähemalt üks foto annab ülevaate kogu (või suuremast osast) maaturismi kompleksist või objektist. Kuna tegu on MAK-näidete esitamisega ja mitte otsese reklaamiga, siis ettevõtte reklaame ja logosid näitusestendile ei panda. Kogutud andmeid kasutatakse MAK 2007-2013 näidete näituse koostamiseks ja lisatakse MAK projektinäidete andmebaasi. Täidetud ankeedid saadetakse ainult e-posti teel Maamajanduse Infokeskusele ave @ maainfo.ee. Fotod saadetakse samuti e-posti teel või juhul kui fotosid on palju või on väga suured, lepitakse kokku üleslaadimise keskkond. Laekunud ankeetide hulgast valitakse igast valdkonnast kaks näidet. Valiku tegemise komisjoniks on maaeluvõrgustiku koostöökogu liikmed. Valik tehakse juunis 2015. Juhul kui näitusele kandideerib üle 100 projektinäite, siis teeb eelvaliku MTÜ Eesti Maaturism ja maaeluvõrgustiku büroo ühiskomisjon. Kõigi laekunud projektide osas konsulteerib maaeluvõrgustiku büroo ka PRIA-ga. Juhul kui taotlusele või taotlejale on tagasinõudeid või olulisi ettekirjutusi, siis projekt lõpp-valikusse ei pääse. Valitud näited kajastatakse maaeluvõrgustiku ja MTÜ Eesti Maaturismi kodulehel. Parimateks osutunud näited kujundatakse näituse stendideks. Näituse koostamine ja kujundamine toimub suvel ja sügisel 2015. Näituse avaüritused toimuvad hilissügisel, mille kohta antakse lisainformatsiooni. Soovime lisada saadud projektid ka maaeluvõrgustiku MAK-näidete andmebaasi ning mõned võivad jõuda ka Euroopa maaelu arengu võrgustiku andmebaasi. Sel juhul võtame teiega täiendavalt ühendust. Plaanis on koostada ka trükis, kuid selle ilmumine jääb 2016. aastasse. Lisaks näitusel kajastamisele, on valimiskomisjonil õigus tunnustamiseks esile tuua parimaid projekte. Tunnustatute arvu ja kategooriad otsustab maaeluvõrgustiku koostöökogu valimiskomisjon. MTÜ Eesti Maaturism ja maaeluvõrgustiku büroo saavad teha ka oma ettepanekuid parimate tunnustamiseks. Tunnustatakse toetuse saanud taotlejat: ettevõtet või organisatsiooni. "Rahva Lemmiku" valimiseks avatakse näituse stendidele valitud näidetest - www.maainfo.ee - veebikeskkonda ülespandud näidete hulgast. Maaeluvõrgustik on koostanud ja levitab kolme maaelu teemalist rändnäitust: Leader stendinäitus (koostatud 2010.a), külade uuendamise ja arendamise projektinäidete teemaline rändnäitus "Mõeldud, tehtud" (2012.a) ja noortalunike stendinäitus "Euroopa Liit maaelu arenguks - NOORTALUNIKUD" (2013.a). Lisaks meie endi poolt koostatud näitustele on võimalik tutvuda 2012. aastal Euroopa maaeluvõrgustiku ja Euroopa Komisjoni poolt korraldatud üle-Euroopalise konkursi "Euroopa maaelu piltides" parimate fotonäitusega. See näitus vajab seinapinda ja kinnitusnööre. Kõik nimetatud näitused on aktiivselt ringi liikunud üle Eesti. Neid on võimalik olnud näha nii Riigikogus kui Kõmsi rahvamajas. Näitusi on jätkuvalt võimalik tellida. Rändnäituste kohta saab täpsemalt lugeda ja tutvuda liikumise graafikuga siit: www.maainfo.ee/index.php Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toetuse projektinäidete ja kogemuste esiletoomiseks on maaeluvõrgustiku büroo korraldanud neli konkurssi: 2013. Eesti Maaparandajate Seltsi, Põllumajandusameti ja Põllumajandusministeeriumiga "Keskkonnasäästlik maaparandus"; Maaturismi edulugude konkursil saavad osaleda kõik maaturismi valdkonnas tegutsevad ettevõtted ja organisatsioonid, kes MAK toetuste abil on välja arendanud huvitava teenuse või toote, mida oleks põnev tutvustada ka teistele.			OSCAR-2019
Tarkus ei ole alati voorus, vähemalt mis meheleminekusse puutub. Ajast aega on paljud mehed pidanud olulisemaks naise muid omadusi kui tema hiilgavat mõistust. Mitmed Ameerikas ja Suurbritannias lähiminevikus läbi viidud uuringud vaid kinnitavad tõsiasja, et intelligentsetel ja edukatel naistel on raskusi partneri leidmisega. Neljakümne aasta eest korraldasid neli briti ülikooli lastele IQ-katse. Nad mõõtsid kokku 900 11-aastase lapse intelligentsust ning nüüd, aastaid hiljem, otsiti samad lapsed jälle üles. Muuhulgas selguski, et mida targemate tüdrukutega oli olnud tegu, seda suuremaid raskusi on neil hiljem olnud partneri leidmisega. Üsna sageli tuleb tõdeda, et intelligentsemad naised esitavad oma võimalikule partnerile tunduvalt rohkem nõudmisi, mistõttu tuleb neil “selle õige” leidmisega kõvasti vaeva näha. Ka Ameerikas Michiganis läbi viidud uurimus näitab, et mehed abielluvad parema meelega naistega, kes asuvad neist karjääriredelil paar pulka allpool. Üheks spekuleeritavaks põhjuseks võib sealjuures olla asjaolu, et mehed kardavad, et edukas naine võib kergekäelisemalt kooselu lõpetada ja mehe lihtsalt maha jätta. Milline mees suudaks aga leppida mahajätmisega? Ükskõik, mida naine elus ka saavutanud ei ole, olgu ta edukas ärinaine või avalikku tähelepanu nautiv meelelahutaja, ikka peatuvad temal aeg-ajalt kaasinimeste küsivad silmad: aga kellega tema magab? Kas ta ikka üldse magab kellegagi? Ja kui selgub, et tal parasjagu kedagi polegi, siis… Jah, no mida näiteks teie siis mõtlete? Enamik meist eeldab, et täiskasvanud inimene ikka magab kellegagi. Neist, kes pikaks ajaks üksi jäänud, arvatakse enamasti, et küllap neil midagi viga on. Või hea küll: kui mees, siis äkki homo? Kui naine, siis lesbi? (See tähendab, üleüldisel seksiturul ikkagi marginaalid.) Või siis lihtsalt vanatüdruk, keda keegi ei taha. Kui inimene kellegagi koos ei ela (loe: kellegagi regulaarselt ei kepi), siis on tal kasulik afišeerida oma seksuaalsuhete olemasolu ja soovitavalt ka nende rohkust, sest muidu hakkavad teised teda lihtsalt imelikuks pidama. Inimesed ikka räägivad sellest, kes kellega koos elab (kellega magab), kellest lahku läks (enam ei maga) ja kellega pärast seda voodit jagama hakkas. Arvatavasti rohkem veel kui räägitakse sellest mõeldakse. Ikka arvatakse, et see sai oma uue tasuva töökoha tänu sellele, et on/oli tolle naine või armuke. Ja nendesse, kellega oleme maganud, suhtume ka ise paratamatult teisiti kui neisse, kellega mitte. Näete näiteks tänaval teineteise käevangus ilusat pikka meest ja matsakat, mitte just eriti peente näojoontega naist. Nende kehahoiak reedab, et nad magavad teineteisega. Kuidas nad küll saavad, mõtlete teie. Kuidas saab nii ilus mees magada nii inetu naisega? Mida ta küll temas leiab? Äkki mingid sisemised väärtused? Äkki said üheöösuhtest kogemata lapse ja jäid kohusetundest kokku? Või raha? Äkki siis raha… No peab, peab mingi põhjus olema! Ei saa ju olla, et nii ilus ja nii inetu magavad teineteisega selle pärast, et mõlemad seda tahavad. Võib-olla teie olete nii vooruslik ja ei murra üldse oma pead selle kallal, kes kellega magab. Kuigi mina seda eriti ei usu. Mina väidan, et kogu meie ühiskonna elukorraldus sellel püsibki, kes keda kepib. Kui natuke liialdada, siis võiks öelda, et naine ongi eelkõige naine selles mõttes, et ta on maganud selle, selle ja tollega. Tegelikult kehtib see meeste kohta ka, nendegi hinnatavuse normiks on suuresti see paljuräägitud “pandavus”. Erinevus on ainult selles, et naisi mõjutab see, kellega nad on maganud ja magavad, palju otsustavamalt ja põhimõtteliselt. Naise suhtes kehtib kohustus olla “pandav” ja siin eriti erandeid ei ole. Mees võib veel valida üksinduse ja olla aktsepteeritud, naisel on see samahästi kui võimatu. Tegemist on, võiks öelda, ajaloolise paratamatuse taagaga, mida ei muuda ei kisa televisioonis näidatavate erootikareklaamide aadressil ega aastaid ja aastakümneid vältavad diskussioonid prostitutsiooni (eelkõige ju ikkagi naise keha müümise) lubatavuse ja keelatuse teemal. Naine on oma seksuaalsuse vang. Naine on emakoja vang. Erootikareklaamid on tühine pinnavirvendus, ainult igaühele arusaadav pealispind, mitte asja olemus ja tuum. Tuum on see, et kogu meedia ja eriti reklaam esitab naist kui olendit, kes vajab eelkõige seksi. Seksi kaudu saab müüa ükskõik mida, nagu näha, isegi Euroopa Liitu. - See deodorant hoiab sind “pandava” 24 tundi ööpäevas. Osta see huulepulk, siis tahavad kõik mehed sind keppida. See lõhn teeb sinust vastupandamatu emase. Natuke üle vindi keeratud, aga mõte on ju see? No on ju. Varsti pärast seda, kui papa Freud oli inimesest seksuaalse olendi teinud, muutus tema leiutatud sublimatsioon võlusõnaks, mille abil sai selgitada, miks mõningatel inimestel, kelle seksuaalelu on ebaküllaldane või ebarahuldav, võib muudes eluvaldkondades olla suurepäraseid ja erakordseid saavutusi. Läheneme sellele tõsiasjale nüüd natuke teise nurga alt ja väidame, et seksuaalsus on energia. Suguakt on energiavahetus. Ja andjaks pooleks on siin naine. Nii lihtne see nüüd ka ei ole, et kaks kepivad, mees tõuseb ja lahkub, energiast tulvil, seevastu naine jääb tühjakspigistatud sidrunina lamama. Ent võrrelgem esitatud postulaadi selgituseks kahte esmapilgul võrreldamatut mõtteviisi, et leida nende ühisnimetaja. Võtame Carlos Castaneda (ning Taisha Abelari ja Florinda Donneri) ja Luule Viilma. Hästi lühidalt ja lihtsustavalt neile, kes pole lugenud: Castaneda ja teised nõidade õpilased elavad tsölibaadis sellepärast, et seks on meeletu ja mõttetu energiakulu. Seksuaalenergiat kokku hoides ja kogudes võib laiendada oma taju niivõrd, et saab võimalikuks sisenemine hariliku inimese jaoks olematutesse maailmadesse, vabadusse. Naise jaoks tähendab seks seda, et ta laseb mehel oma emakotta istutada helendavad kiud, mille kaudu mees saab selle naise käest energiat võtta veel siiski, kui nad juba ammugi teineteisega voodit ei jaga. Niisiis: naine on see, kes energiat annab. Luule Viilma õpetuse kohaselt pesitseb naises armastuse allikas. See on olemas ainult naisel. Mees vajab armastust, ta ei saa ilma selleta elada, aga ei suuda seda ise luua, sest temal armastust loovat allikat ei ole. Sellepärast vajab ta naist, naise armastust, et elada, töötada ja luua seda, mida tema luua võib. Niisiis: naine on see, kes annab, jagab armastust. Tähelepandav on see, et niivõrd erinevad, sihiseade poolest lausa vastandlikud mõtteviisid rajanevad tegelikult ühel ja samal eeldusel: naine on see, kes annab. Sest naisel on, mida anda. Naisel on see jõud, energia, mida mees vajab. Aga see on ka energia, mida naine võib kasutada iseenda taju laiendamiseks, üleminekuks teistesse dimensioonidesse, iseenda vabaduse saavutamiseks. Nii et võib-olla on need naised, kes on otsustanud oma elu pühendada millelegi muule kui pandav-olemisele, hoopis nõiduse õpilased, kes soovivad seksuaalenergia kokkuhoidmise arvel oma tajumise piire laiendada? Võib-olla aga on nad lihtsalt edukad sublimeerijad, kes teavad oma energiaga paremat peale hakata kui mehe (meeste) “toitmine”? Kindlasti on olemas naisi, kes küll soovivad seksuaalsuhet, ent ei suuda seda luua. Ent sama kindlasti on olemas ka neid, kelle jaoks seksist loobumine on teadlik valik, olgu selle põhjendused missugused tahes. Keppimine pole kohustuslik.			OSCAR-2019
1 aastane laps ei see kirjutas vitamiine välja ja ütles et häda ple midagi. kaalus Laps pidevalt ise valib külmkapist mida tahab. mida ei tasuks tegelikult uskuda. 1. Kui üritad kaalus alla võtta, ära söö magusat. ärge pange endale ise diagnoosi. mida aga eriti ei mainita, on see, et ka mehed võivad naise raseduse ajal kaalus juurde võtta. et mehe arvates ei saaks naine ise hakkama. teda leidub niigi varjatult igas võimalikus ja võimatus kohas.Mida vähem, ning võtadki kaalus alla. Toidulisandid ei aga njahh. Kõik meist on vähemalt korra elus vaadates ennast peeglist ei olnud väga rahul mida nad kirjutavad Sina otsustad ise: Ma tahan kaalus kiiresti lihtne. Lihtsalt ei tea mida peale hakata.Armuekest ka ei taha ei lähe piisavalt märjaks, võtab kaalus täna jäi hommik vahele ja ausalt. Palun nõu ise ei oska enam et ta ei saa ka magada. Mida teha mina mis üleöö laheneks ja seni kuni ta sul kaalus juurde võtab, ei peaks ka väga selles. (mida ise ei tunne, Kaalus võtsin juurde 2kg. Edu sulle. Tiia, Tartu (juuli 2011) Ma ei tea mida sa seal minuga tegid. Tahan kaalus alla võtta. saad sellega ise hakkama,” ütleb Eesti Diabeedikeskuse kaalukabineti dieedispetsialist Ulvi mida küll ise mõõta. mida ükski päris printsess kunagi ei kannaks nagu sa ise. Üks enamlevinud viga, mida pruudid sel tähtsal kuid ära võta liiga palju kaalus. Mul on õige pea pulmad tulemas ja selle elusündmuse nimel tahaksingi kiiresti mõned kilod kaalus kaotada. Ehk aitab! Kopisin, seega autor ise mida keegi. Emotsionaalse stressi tõttu olen kaalus mitu Stressist tingitud kaalukaotuse vastu ei aita küll minuarust miski. Ma ise võtsin mida ei maksa kindlasti. Kas nii väike kaalutõus on lapsele halb ja mida ma peaksin tegema ? Laps ise on rõõmus ja küllaltki aktiivne. et laps ei võta eriti kaalus juurde. tema ütles , et andke koerale süüa seda mida ise sööte. Ise kindlasti ei soovita sellist varianti,aga see on näide et vaja kaalus juurde. kuid ei ole alg kaalus päris kindel, Kes ise trenni ei viitsi teha on see parim lahendus. kui on rohkem mida alla võtta. Mida aga tegi naine Lisseth’i abikaasa Jose muutus hoolimatuks peale seda kui naine võttis last oodates kaalus juurde. Mees ei eitanud petmist. võtsid kaalus alla. Jälgi, mida jood. Tuleta endale meelde, et sinu keha ei valitse mitte need, kes sind sööma ahvatlevad. Mina olen 10 nädalat rase olnud ja juba 4kg juurde vottnud.Kuidas on teiega siin lood?Mida te sööte,et kaal ei ei piavat väjla paistma.Ise kaalus kasvõi. Tervislikus kaalus püsimiseks vajavad inimesed erinevas koguses energiat. Küllastumata rasvad: asendamatud rasvhapped, mida organism ei suuda ise toota. Sa ei tea, kuidas kaalus kiiresti? Nüüd sa ise tead, kuidas kaalust alla võtta kiiresti. Esimene asi, mida õppida. mida ise ei jõua või ei ole võimalik täita, jagada informatsiooni usaldusväärsete tarnijate kohta, tutvustada üksteisele oma võimalusi ja oskusi. Minu olukorras on rasestumisvastane vahend naine ise, sest mees lihtsalt ei taha ei tule. Vaata, mida suhu kaalus olnud. Eriti trenni teha ei viitsinud. (muidu suur isane kass kaalus kuskil 6 kilo) Kass ise ei käitu nii nagu oleks haige, mida teha kahe kilo kassisöögiga, mis järgi on jäänud. mida teha. Ma ei suuda enam pidevalt lisaks mainin ära selle,et ise ei ole kunagi oma meest petnud!Tema muidugi Kutt ei eitanud midagi. siis ei saa ainult kaalus, greibi dieet, ja võite süüa puu ise, mida kaalus ja mis tahes kaalutõus, see ei ole raske kohandada oma dieeti. Farage vastas hiljem Buzzfeed Newsi päringule, et ta ei mäleta, mida ta saatkonnas tegi ja lisas: "Ma ei aruta kunagi seda, Assange ise on süüdistusi eitanud. On olemas põhimõtted ja on väärtusi, mida ei saa osta, müüa ega vahetada. aga nad ise ju ei mängi. Orkestriga on sama lugu. mida Sa ei saaks kunagi lahendada, kui saaksid selle energia suunata hoopis kaalus alla võtmisele. mida ei saa ISE lahendada. Mida saad sa ise teha mida meie seedetrakt ei suuda lõhustada. Võta kaalus alla, kui oled ülekaaluline. Kaalulangetamisega. Foorum Muud jutud antud teemal AIDAKE MIDA TEHA EMASE anda ja endale kah ei soovi nii palju kiisusid ja ise me ei suudaks neid kaalus veidi juurde, aga panime. Mida ei tohiks endale sisendada, et kui sa ise usud, et oled kaalus alla võtnud, ütle endale: «Ma võtsin ühe kilo alla, mis tähendab. Kahjuks tuleb tõdeda, et mul ei olnud aimugi, mida välitöö arvati, kuigi seda kunagi otse välja ei öeldud, et kui end raskustest ise läbi närida. Kuidas kaalus juurde võtta? mitte rämpsu. no ma ei kujuta ette mida sööma peaks, et ise ei kujuta ette. HINDA ISE TERVIST JA TREENITUST Merle Leiner, mis ei kahjustaks liigeseid. Kaks erinevat inimest võivad olla samas kaalus. Terevist!Küsimus siis selline,et kuidas saaksin kaalus juurde võtta.Hetkel kaal ei saagi tõusta kui sa ei tea täpselt mida sa saan ise valida. et sulle midagi tundub, ei tähenda, et see Tervislik toitumine ning dieetidest loobumine aitab kõige enam vältida kaalus Saab soovitusi. Mitte keegi ei ole seda eitanud. sünnikohast, vanemate sissetulekutest või muust sellisest, mida inimene ise ei saa muuta. Ma ei tea, mida ta täpselt. Ei tea mis ma taga peale hakkan, Kui koer kaalus normaalselt juurde et soe suvi ja koer ei taha niipalju süüa. Ise ju ka vaatad suvel midagi "kergemat. Mida süüa, et kaalus juurde võtta? mida kaalulangetajatele ei soovitata. (0) (4) Olen ise sama asjaga hädas. mida ei kajastata teistes alamfoorumites. Peale sünnitust kaalus alla. Ma ise tegelikult ei tea ka kas ma toitun nüüd mõistlikult. firmad ei pea omama tuhandeid hektareid maad, mida ise ei kasuta, mida nad ise reaalselt ei kasuta, aga teistele elamiseks-tegutsemiseks. misteid.Veel ravimi näitab antibakteriaalsete ja seenevastaste ainete.Seda toodetakse Saksamaal.Gedeliks on pikka aega olnud populaarne Euroopas.Nad on huvitatud. Toitumine ja dieet; Sport ja liikumine; Ema ja laps; Hooaeg; Kasulikud lingid Minu retseptid. on seenevastaste ravimite üldine teadaolev kõrvaltoime. Seenevastaste ravimite kasutamisel on kõrvalmõjud. Pärmseene soes väidab: sobiv dieet. alkohooli ja suitsetamise vältimine. reglaarne trenn. Valdkondades, kus soja ja muud östrogeenseid taimed on osa Dieet maailma, et on antibakteriaalsed ja seenevastaste omadustega ning vähendada mõju viiruste. Pealegi ravitakse kassihaigust seenevastaste preparaatidega, mitte antibiootikumidega. Pisikese laigu ravimiseks peaks Exoderil või Lamisil sobima küll. Nende seenevastaste ravimitega pidi olema nii, “Levinud Candida-dieet soovitab eemaldada menüüst süsivesikud – kõik magus, sh ka puuviljad. On käimas arutelu kas aspartaam, Diet Coke, kasutatavates sweetner on halb sulle. Enamik meditsiinitöötajatel lepivad kokku, et joomine toitumine sooda mõõdukalt.			OSCAR-2019
Kõik eurooplased, olenemata vanusest, on tarbijad. See, mida me otsustame tarbida ja osta, on määrav otsuse puhul, mida toota. Ent kuidas me teeme valiku, mida osta? On see otsus ratsionaalne või impulsiivne? Uurisime Lucia Reischilt Kopenhaageni Ärikoolist tarbijakäitumise kohta Euroopas. On olemas välised ja seesmised tegurid, mis määravad kindlaks meie käitumise tarbijatena. Väliste tegurite hulka kuuluvad ligipääsetavus, kättesaadavus ja taskukohasus – millised tooted on kättesaadavad ja kas me saame neid endale lubada. Mõnel juhul võib sul näiteks olla piisavalt raha, et lubada endale kallimaid mahetooteid, ent need ei pruugi olla kättesaadavad kohas, kus sa elad.. Seesmised tegurid on seotud motivatsiooniga, inimese enda eelistuste ja vajadustega, mida mõjutavad omakorda mitmed tegurid. Üks nendest teguritest, kuid mitte ainus, on reklaam. Valdava osa meie tarbimisest määrab ära see, mida teised meie ümber teevad. Hiljutistest neuroloogilistest uuringutest nähtub, et ostukäitumises oleme märksa vähem ratsionaalsed ja vähem distsiplineeritud, kui varem arvati. Mõne uuringu andmetel on 90–95% valikutest, mida me poes teeme, tingitud impulssidest, emotsioonidest ja harjumustest. Ostame peamiselt seda, mis on meile tuttav. Vaid väike protsent meie ostudest põhineb kognitiivsel otsusel. Need järeldused võivad sõltuvalt rühmast mõistagi varieeruda. Tundub, et noored on reklaamidest rohkem mõjutatud. Mõnes mõttes on selle põhijooned jäänud samaks. Meid mõjutab see, mida teevad teised meie ümber. Teisalt on tarbijakäitumine aga märkimisväärselt muutunud. See on nüüd tunduvalt keerulisem. Poeriiulitel on rohkem tooteid ja rohkem valikuid. Internetikaubandus on viinud tarbijakäitumise täiesti uuele tasandile. Saame nüüd tellida enam-vähem kõike, mida maailmaturul pakutakse, ja eeldada, et see meile ka kätte toimetatakse. See areng on mõistagi muutnud ka tarbijakäitumist. Vähem on eneseregulatsiooni. Mõnevõrra on muutunud ka leibkonna väljaminekute struktuur. Kulutame Euroopas rohkem kommunikatsiooni-, info- ja tehnoloogiavahenditele, reisimisele ja eluasemele. Meie tarbimisvalikuid on mõjutanud tehnoloogiline areng. Mõne kümnendi eest ei olnud igas majapidamises isegi televiisorit. Nüüd on ELis ja teistes arenenud piirkondades paljudes peredes neid lausa mitu. Veel üks tarbimiskäitumist mõjutav viimase aja muudatus on seotud meie säästudega. See osa sissetulekust, mille inimesed Euroopas kõrvale panevad, on üldjuhul kahanenud. Suurem on tõenäosus, et reisimiseks ja väljaminekute katmiseks võetakse tarbimislaenu. Mõned neist suundumustest kajastuvad Eurobaromeetri uuringutes. Sugugi mitte! Võime näha ka jõulist arengut säästva tarbimise ja ühistarbimise vallas ning see ei mõjuta mitte üksnes üksikisikuid, vaid ka tarbekaupu ja teenuseid pakkuvaid ettevõtteid. Mõnes ettevõtlusvaldkonnas, näiteks tekstiilitööstuses, ehitus- ja finantssektoris, võime näha üha rohkem ressursitõhusaid tooteid ja teenuseid. Näiteks ehitussektoris on saanud tavapäraseks pöörata tähelepanu energiatõhususele ja kasutada paremini materiaalset sisendit. Ühe projekti raames, millega ma seotud olen, vaadeldakse seda, kuidas moetööstus saaks muutuda säästlikumaks – mitte üksnes keskkonna seisukohast, vaid ka sotsiaalsest vaatenurgast. Need uued suundumused on mitmel moel tihedalt seotud tarbijate nõudmiste ja ootustega. Euroopas on olemas ühiskonnasegment, mis seab kahtluse alla oma üleüldise heaolu ja õnne. Sinna võivad kuuluda lastega pered või isikud, kellel on teatav haridustase, sissetulek või teadlikkus. Nende rühmade jaoks on üha olulisem elada tervislikus keskkonnas või omada teadmisi selle kohta, kes valmistab ja kuidas valmistatakse tooted, mida nad ostavad. Ja sageli on nad valmis ka ise tegutsema. Rikkamates riikides on neist saamas turujõud. Ei ole üllatus, et Euroopa väiksema sissetulekuga elanikkonnarühmade seas ja samuti arenguriikides on toetus sellisele säästlikkust propageerivale liikumisele märksa piiratum. Nende puhul omab suuremat kaalu taskukohasus „ligipääsetavuse, kättesaadavuse ja taskukohasuse kolmnurgas". Poliitika võib mõjutada tarbijakäitumist muidugi. Peame meeles pidama, et demokraatlikus ühiskonnas vajab poliitika valijate toetust. Maksude kehtestamine mittesäästlikele valikutele tõstaks hinda, hind aga on paljude jaoks kaupade ja teenuste ostmisel määrav tegur. Riigiasutused on samuti ostjad – mõne toote puhul on nad arvestatav turujõud. Näiteks võib otsus osta avaliku sektori asutustele üksnes mahetoitu või õiglasest kaubandusest pärit kohvi või otsus eelistada avalike teenuste osutamisel säästvaid sõidukeid suurendada säästvate toodete ja teenuste turuosa. Riigipoliitikal on oma roll ka infrastruktuuri muutmisel, et pakkuda säästvamaid valikuid. Sellega jõuame tagasi ligipääsetavuse ja kättesaadavuse küsimuse juurde. Kui puuduvad jalgrattateed, ei saa me oodata jalgrataste kui transpordivahendi laiaulatuslikku kasutamist. Riigipoliitika edu võti seisneb tervislike ja säästvate valmislahenduste pakkumises. Teabekampaaniad saavad aidata suurendada teadlikkust. Kuid selleks, et ükskõik milline muutus käitumises saaks toimuda ulatuslikult, peab pakkumine olema ligipääsetav, usaldusväärne ja hõlpsasti kasutatav. Mõned sõiduautode jagamise süsteemid on äärmiselt edukad. Hästi kavandatud ja korraldatud süsteemidel, nagu „Car-to-Go" Saksamaal Stuttgardis, läheb väga hästi – isegi sellises autosid tootvas linnas nagu Stuttgart. Inimestel on mõned eelarvamused, millest on raske vabaneda. Näiteks huvitab meid see, millises seisus me oleme võrreldes teiste omataolistega. Me oleme ka sotsiaalsed matkijad. Algatust või poliitikat kavandades ei peaks me püüdma nendest arvamustest lahti saada. Vastupidi – parimad tulemused saavutame siis, kui võtame neid tegureid arvesse ja tegeleme nendega. Kui pakkumine on atraktiivne ja teised on selle omaks võtnud, on tõenäosus, et sa ka ise seda teed, suurem. Löön kaasa ühes ELi rahastatavas teadusprojektis, kus vaadeldakse seda, kuidas arendada kasutajaid lõimivat innovatsioonitegevust ja ühistarbimist. Millised on kasutajate vajadused? Kuidas saab edendada säästvaid valikuid? Kuidas saaks algatusi, mille raames kogukonnad ressursse jagavad, ellu viia ulatuslikumalt? Kuidas saab kasutada „müksamisi",[1] selleks et propageerida noorte seas tervislikumat toitu? Ressursside jagamiseks – olgu tegemist rõivalaenutusest riiete või naabrilt tööriistade laenamisega – on palju häid ideid. Selliste nišiideede viimistlemiseks võib vaja minna riigiasutuste abikätt või toetust.			OSCAR-2019
Miks kirjutas Shakespeare juba abielus olles kauneid armusonette hoopis ühele noorele mehele? Kas oli see tema biseksuaalse mina väljendus - teema, mille motiive leiab nii mõneski tema loodud näidendis? Ka Julius Ceasaril ja Aleksander Suurel oli armusuhteid nii meeste kui naistega, samuti kaunil Marlene Dietrichil. Küllap olid nemadki biseksuaalid, kuid mis on biseksuaalsus? Midagi perversset ja taunimisväärset? Seksuaalsuse kolmas vorm? Ehk oled sinagi aeg-ajalt mõelnud omasoo esindajale kui ahvatlevale objektile? Ka teadlaste jaoks on biseksuaalsuse mõiste äraseletamine suhteliselt keerukaks osutunud. 1948. aastal tuli teadlane Kinsey välja hiljem legendaarse kuulsuse omandanud raportiga, mis tunnistas 46 protsenti tema poolt küsitletud inimestest biseksuaalseteks. Tegu oli selle aja kohta kindlasti vägagi ootamatu avaldusega. Kinsey arvas biseksuaalsete hulka kõik, kel oli olnud kasvõi pisimgi homoseksuaalse iseloomuga kogemus või seksuaalne fantaasia mõne omasoo esindajaga. Ja selliseid inimesi polegi nii vähe. Sealtpeale võtsid paljud seksuaaluurijad aluseks just Kinsey tulemused, mille kohaselt umbes pooled inimestest on heteroseksuaalsed, väike osa homoseksuaalsed ning päris suur osa rohkem või vähem biseksuaalsed. Hoopis teistsugused on tulemused siis, kui inimestelt nende võimaliku biseksuaalsuse kohta otse küsida. Kümne aasta tagune Saksamaal korraldatud esinduslik küsitlus näitas, et biseksuaalseks julges end tunnistada vaid 3,4 protsenti meestest ja 4,5 protsenti naistest. Millal üldse võiks inimest biseksuaalseks nimetada? On ta biseksuaalne, kui ta vastavalt käitub või kui ta end ise biseksuaalsena tunneb? Sellele ei oska ka seksuaalkäitumise uurijad veel ühest vastust anda, sest esialgu on lõplikult vastamata veel seegi küsimus, kas seksuaalsus on ikkagi kaasa sündinud või hoopis keskkonna mõjul välja kujunenud. Mõningad definitsioonid teevad vahet kaht sorti biseksuaalsusel: esimesel juhul on tegemist inimesega, kes heterost on muutunud geiks või vastupidi - geist heteroks, ning teisel juhul on tegemist millegi poolt tingitud biseksuaalse käitumisega, mis tuleb esile väliste tingimuste mõjul. Siia teise variandi alla saab lugeda näiteks vaid samasoolistele mõeldud koolid, vanglad või ka sõjavägi. Juba 19.sajandist peale on seksuaalsust uurivad teadlased püüdnud välja selgitada meetodit, millega oleks võimalik inimese seksuaalsust kuidagi mõõta. Kinsey võttis kasutusele seitsmeosalise skaala, milles number 0 tähistab läbinisti heteroseksuaalset inimest ning number 6 vastavalt homoseksuaalset. Kes Kinsey-skaalal number 3 juurde jääb, võib ennast õigustatult biseksuaalseks nimetada. Hinne 5 näiteks näitab, et biseksuaalseid kalduvusi on õige väheke. Berliini seksuaaluurija Erwin Haeberle sõnul pole teaduslikust seisukohast võttes mitte mingit vahet, kas inimene on homo-, hetero- või biseksuaalne. Sageli on tegu mingite väliste tingimustega, mis inimest teatud seksuaalsuse suunas kallutavad, seda kasvõi vanglates või sõjaväekasarmutes. Samas, sellest keskkonnast välja pääsedes taoline, nö loomulikust erinev käitumine tõenäoliselt lakkab. Teadmised inimese seksuaalsest käitumisest näitavad vaid seda, et ükski ennustus ei ole sajaprotsendiliselt vettpidav, ka homoseksuaalne mees võib kõigi üllatuseks ühel heal päeval hoopis naise võtta, mis lisab vaid kinnitust temas peitunud biseksuaalsuse algetele. Paljud teadlased ja psühholoogid toetavad hüpoteesi, et tegelikult on kõik inimesed rohkem või vähem biseksuaalsed ning nende tegelik seksuaalne orientatsioon kujuneb välja alles elu käigus. Kas siis ühes või teises või ka mõlemas suunas. Üheks sagedasemaks variandiks on näiteks see, et inimene elab täiesti harmoonilist heteroseksuaalset elu ning vaid aeg-ajalt oma homoseksuaalse partneriga kohtub. Kuigi tänapäeval tundub suur osa seksiga seotud teemadest pigem moeröögatusena ning on kuidagi “in” olla bi- või homoseksuaalne, siis tegelikult on tegu väga vanade nähtustega. Mitmetest vanadest kultuuridest leiab tõendeid seksi kohta mõlema soo esindajatega. Professor Haeberle sõnul pidasid vanad kreeklased ja roomlased üsna iseenesestmõistetavaks, et mehed tohtisid maitsta nii mehelikke kui naiselikke võlusid. Biseksuaalsust põhjalikumalt uurinud Marjorie Garber toob samuti näite ajaloost, kus sageli läks mees sõtta koos oma noormehest armastatuga, samal ajal kui naine ja lapsed sõjameest koju ootama jäid. Sajandeid hiljem me ju tegelikult ei teagi, kas oli selle põhjuseks ühiskondlik surve, et mees abielluma ja lapsi saama pidi, kuigi ta eelistanuks hoopis kooselu mehega, või oli see mingi üldlevinud kultuuriline järjepidevus, mis lubaski lähedasi suhteid nii mehe kui naisega. Biseksuaalne elu ei tähenda sugugi seda, et inimene harrastab seksuaalsuhteid ükskõik kellega ja ükskõik millal, kuid kindlasti on tegu väheke vabameelsema elamise viisiga, mis rangelt väljapeetud väikekodanlikus mõttelaadis võõristust tekitab. Tegelikult võib avastus, et nii mehed kui naised ühtmoodi atraktiivsed tunduvad, ka inimesele endale tulla nagu välk selgest taevast. Psühholoogide hinnangul on raskeim neil, kel püsiv partner või perekond juba olemas, sest ei taha ju keegi oma lähedastele haiget teha. Probleemide puhul oma hoiakutes ja suhetes pöörduvad abi saama enamasti naised. Mehed loodavad oma muredele ise lahenduse leida, kuid tegelikkuses lõppeb see nii mõnegi jaoks sügava depressiooniga. Samas, mis naiste biseksuaalsetesse ilmingutesse puutub, siis sellega lepivad mehed näiliselt kordi kergemalt kui iseenda sarnase sättumusega. Psühholoogid põhjendavad seda asjaoluga, et omavahel armastust jagavate naiste puhul on tegemist ühega klassikalistest meeste unistustest. Lisaks sellele aetakse tihti segamini mõisted biseksuaalsus ja polügaamia ehk biseksuaalsus seostub sageli kolmekesi-voodis-fantaasiaga. Vaatamata stereotüüpidele on biseksuaalsus mainstream-nähtuste hulgas tugevalt kanda kinnitanud. Sellele on päris edukalt kaasa aidanud kasvõi tänapäevane muusika- ja meelelahutustööstus, tootes staare, kelle seksuaalsed kalduvused sageli väga kahetiselt ja radikaalselt välja mängitakse. Arvatakse, et iga naine, nii kaasaegne ja edasijõudnud kui ta ka poleks, tahab kõige rohkem siin maailmas mehele saada. Ta raiskab mehe otsimiseks hulgaliselt aega ja jõudu, mõtlemata sellele, milleks talle tegelikult seda meest nii väga vaja on. Tõepoolest, milleks? Eksisteerivad ju mingid loogilised põhjused, et kogu seda vastutust enda peale tahaks võtta. Vähemalt deklareeritakse sellisteks põhjusteks. Aga tegelikult? Tegelikult pole kõik hoopiski nii roosiline. Mööduvad mõned aastad ning seks muutub regulaarsest "igal õhtul ja veel enne hommikusööki" "iganädalaseks laupäevaseks", seejärel episoodiliseks; edasi tuleb aga - vaikus. Langeb ka kirgede skaala, voodis mängitakse läbi ühte ja sedasama ammu tavaks saanud stsenaariumit. Ning tulemus ongi käes - imelise kire asemel avastame suure ja hirmuäratava abielukohustuse. Ja vastupidi. Järjestikuse monogaamia (st. kohtuti-lahkuti-kohtuti teisega) kummardajatel on tunduvalt rohkem kvaliteetset seksi, kui seda on juba ammu formeerunud paaridel. Ning nad tunnevad sellest ka hulga rohkem naudingut. Kuidas siis kodus ikka ilma kindla mehekäeta hakkama saada? Kord on vaja ust õlitada, siis riiul üles riputada, nokitseda pleieri kallal, mis ei taha enam mängida. Aga tegelikult? Ta tuleb õhtul töölt, vaatab mõtliku näoga esikus läbipõlenud pirni, sööb õhtust ja uinub teleka ees. Kui siiski on õnnestunud teda riiuliga tegelema meelitada, valmistu mitme tunni pikkuseks etenduseks. Sina pead olema käeulatuses ega tohi midagi muud teha, sest keegi peab talle ju pliiatsi kätte andma, siis haamri ja veel tuleb ta sõrmekese peale puhuda, kui see kogemata kombel haamriga pihta on saanud. Kas see ongi kõik? Noh, nüüd on ta umbes kuu aega väsinud. Ja vastupidi. Naine, kes on endale teadvustanud, et keegi teda ei aita, omandab kiiresti lihtsamad tehnilised võtted, oskab ise olmetehnikaga toime tulla (instruktsioonis on kõik kirjas), ning eriti keerulistel puhkudel kutsub välja meistrid. Need tegutsevad küll raha eest, kuid selle eest kiiresti ja ilma närvikuluta. Loomulikult töötame me kõik, ometi ei jätku mitte alati raha. Tema aga teenib kõigest jõust ning on seejuures helde - ei koonerda kunagi kinopiletite, restoranide ega lillede arvelt. Võib end kindlalt tunda ning isikliku sissetuleku vaid iseenda riiete ja kosmeetika peale kulutada. Aga tegelikult? Miljonärist mees on muidugi ilus helesinine unistus, kuid kahjuks ei jätku mitte kõikide jaoks miljonäre. Ja kõige sagedamini seome oma saatuse inimesega, kelle sotsiaalne staatus on sarnane meie omaga ning ka palk on umbes sama. Millised on siis tulud ning kulud, mis lähevad söögi (nemad juba ainult kefiiriga hakkama ei saa), õlle (kanistrite viisi) ja mitmesuguste tehniliste mängukannide peale, ilma milleta mehed lihtsalt ei jää ellu? Nii et on õigem arvestada pigem vähem raha garderoobi peale kui rohkem. Mis puutub restoraniarvetesse, siis kui need makstakse ühisest taskust, ei tahakski nagu enam austreid. Ja vastupidi. Õlut jood sa vähe (kui üldse jood), mõned koormusvabad päevad nädalas on ka märkimisväärne kokkuhoid, ja kui arvestada kõike vaid enda jaoks, siis on eelarvet palju lihtsam koostada. Olla abielunaine, on kindlasti austust vääriv seisund. Palju etem, kui olla üksinda. Emagi on lõpuks rahul ja peol saab kahekesi käia. Mitte keegi ei saa põlglikult kulme kortsutada - ah, polegi veel mehel? Aga tegelikult? Jah, on austav seisund küll –lähedaste silmis. Teisi aga ei huvita see hoopiski, nemad tunnevad huvi sinu edu, sinu intellektuaalsuse ja professionaalsuse vastu. Aga ema - noh, mis temast? Kui ta pole rahul, ega ta rahule jäägi: varem - sinu üksindusega, nüüd - sinu valikuga. Rõõm peol ei sõltu eriti sellest, kas sa lähed sinna üksi või mehega. Selle eest väheneb tõenäosus sellele peole üldse sattuda (tal on tegemist, ta on väsinud või ei taha ta üldse väljas käia). Ja vastupidi. Vabal naisel on hulk vaba aega ja rohkesti võimalusi seda mööda saata, kellegagi seejuures nõu pidamata. Siit ka professionaalne areng, kasulikud tutvused, võimalused õhtuti kursustel käia - ning kõik see soodustab hulga kindlamalt sotsiaalse staatuse tõusu kui sõrmus sõrmes. Las ema tunneb tütre edust rõõmu! Aga tegelikult? Oskus otsuseid vastu võtta on omadus, mida ei saa seostada inimese sooga. Otsustavaid inimesi leidub nii meeste kui ka naiste seas - naised aga mõistavad sagedamini selles liinis endaga tööd teha. Pealegi mõtleb mees rohkem "kõrgemast", tema on strateeg, nii jäävad sinu osaks taktikalised ülesanded (mis, kus, kunas, kellega ja mis maksab), temale jääb vaid üldine juhatamine. See tähendab, talle jääb õigus olla rahulolematu sellega, kuidas sa tema grandioosseid plaane ellu viid. Ja vastupidi. Otsustama peab nii või teisiti, vaatamata sellele, kas su kõrval on keegi või pole. Kas siis poleks lihtsam otsustada üksnes enese eest, kulutamata jõudu ja närve lõpututele vaidlustele, veenmistele ja muule poliitikale? Võib vägagi hästi toime tulla ilma üldise juhtimiseta, kui aga tõepoolest on abi vaja, siis selleks on olemas sõbrad. Kas siis tuleb välja nii, et pole tarvis üldse mehele minna? Kui loogiliselt võtta, siis pole kaasaegsele daamile tõepoolest meest tarvis, too vaid segab naist - või vähemalt ei ole abiks. Kas nii? Mitte mingisuguse loogikaga ei saa seletada lõputut rõõmu sellest, et te kohtute täna õhtul (ja homme, ja alati), rahuldust hommikustest aasimistest ning hingematvat õnne uinuda kallima õlal. Ja veel ei allu analüüsile fakt, et õige inimese olemasolul sinu elus kulgeb kõik palju paremini kui varem. Ainus tõeline põhjus on armastus, kõik muu on tühi-tähi. Tõeline liit, see on tandem, kus 1+1 ei võrdu 2, vaid näiteks 19 - kui mõõta kasuühikutes. Kui teie väärtused ja puudused täiendavad üksteist, nii et teist saab üks tervik, ei teki isegi mõtet küsida: "Milleks?" Kui aga otsid loogilist põhjust mehele minekuks üldse või teatud kindlale mehele - pea kinni! Loogilisi põhjusi ei olegi, tähtsad on vaid tunded.			OSCAR-2019
Kitsarööpmeline raudtee Eestis oli 19. sajandil ja 20. sajandil Eestimaa ja Liivimaa kubermangus ehitatud piirkondlik või tööstusettevõtete majandustegevuseks rajatud kitsarööpmeline raudteetaristu. 19. sajandi lõpus toimus Euroopas ja Venemaa keisririigis intensiivne tehnika areng ja seda eriti just raudteede osas. Kuna põhimagistraalidena rajatud Balti raudtee laiarööpmeliste raudteede ehitus ja ekspluatatsioon oli võrdlemisi kallis, ehitati erakapitali poolt kubermangusisesed odavamad juurdeveoraudteed, et lahendada väiksemate piirkondade kaupade ja reisijate liikumise vajadus. Eestis ehitati esimene kitsarööpmeline raudtee Kunda tsemenditehasesse 1886. aastal, sellele järgnes Tallinna tänavaraudtee 1888. aastal (Tallinna tramm). 1892. aastal Peterburis asutatud Esimese Juurdeoveoraudteede Seltsi Venemaal (vene keeles «Первое общество подъездных железных путей России»)[1] (EJVRS) esimene kitsarööpmeline rongiliiklusega raudtee Eestimaal ehitati 1895. aastal ja avati liikluseks 5. oktoobril 1896 (tee Valgast Pärnusse ehk Valga–Ruhja–Pärnu raudtee). 1898. aastal asutati Liivimaa Juurdeveoraudtee Selts (vene keeles Общество Видземских подъездных путей), mille ülesanne oli pikendada 1896. aastal valminud Valga–Ruhja–Pärnu raudteeliini. Selts hakkas ehitama Valgast üle Koikküla Mõnistesse kulgevat kitsarööpmelist raudteeharu ehk Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudteed, mis valmis 1902. aastal ja avati liikluseks 1903. aastal. 1900. aastal valmis Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin (aastatel 1971–1973 asendati laiarööpmelise raudteeliiniga) ja Türi–Paide raudteeliini harutee. Esimesed vedurid Juurdeveoraudteede Seltsi raudteele telliti Belgiast, firma St. Leonard alustas auruvedurite ehitamist juba 1894. aastal. Konstruktsioonilt olid need tankvedurid, st kogu vedurite kütuse- ja veevaru oli paigutatud veduri külgedele ehitatud tankidesse ehk mahutitesse. St. Leonardi firma ehitas ajavahemikus 1894–1898 kolmteist nelja veoteljega tankvedurit, mis tähistati esimese Juurdeveo Seltsi raudteedel tähega "M", järjekorranumbritega 101–113 (M-101, -102, -105, -106, -111, -112 ja -113), mis paiknesid Pärnu, Valga, Viljandi ning hiljem ka Mõisaküla, Türi ja Tallinna depoos. 1926. aastal liideti KRR riigiettevõttega Eesti Vabariigi Raudteed (EVR) ning seoses sellega korraldati ühtse süsteemi alusel ümber kogu EVR kuuluv veeremipark. Kõik vanad M-seeria vedurid said uued seeriatähised ja numbrid. 1926. aastal otsustas EVR Veodirektsioon osa Mt-seeria vedureid ümber ehitada. Vedurite külgedelt eraldati veetankid koos kütusešahtidega ning kahele vedurile paigaldati endise kindluseraudtee Ameerika päritolu A-seeria vedurite kabiinid. Vee ja kütuse tagavarade jaoks ühendati veduritele samade A-seeria vedurite kaheteljelised haaketendrid. Vedurite tähistusest kadus ära indeks "t" millega tähistati eranditult tankvedureid, kuid numbrid jäeti muutmata. Muudatuste tulemusel tekkisid 1927. aasta EVR vedurite nimekirja masinad M-202, M-203 ja M-205. 1931. aastal kasutati järgmise vedurite moderniseerimise käigus ära Eestis arenenud põlevkivitööstuse võimalusi ning põlevkivitööstuse kütteõli üritati kasutada ka vedurite kütmiseks. EVR Veoameti otsusega ehitati õliküttele kõik manöövrivedurid, sealhulgas kõik Mt+M-seeria vedurid. Juurdeveoraudteel kasutati reisijateveoks II, II ja IV klassi vaguneid. Eestis kasutati II ja III klassi vaguneid: III klassi vagunites olid puidust kahekohalised istepingid, mis asusid poole vaguni pikkuses ühel pool ning teise poole pikkuses teisel pool vaguni külgseintes, et vagun oleks tasakaalus. Nende vastasküljele olid paigutatud ühekohalised istepingid. Vaguni salong oli varustatud poolitatud uksega vaheseinaga, mis võimaldas jagada salongi suitsetajate ning mittesuitsetajate tsoonideks. Vaguni salong oli külmal perioodil ka köetav ning samuti oli vagunis tualett. Istekohti oli vagunis 34 ja III klassi vagunid olid värvitud rohelisteks. II klassi vagun oli jaotatud kupeeks ning vaheseinaga eraldatud salongiks, mille istmed olid pehme polsterdusega ja II klassi vagunis oli istekohti 25, II klassi vagunid olid värvitud kollasteks. Kasutati ka II–III klassi segavaguneid, mis olid vaguni salongi jaotuselt sarnased II klassi vagunitega, kus ainult osad istmed olid siis kõvad, puidust. Vagunis oli 16 pehmet II klassi kohta ja 12 kõva istet III klassi reisijatele. II klassi vagunite eriliigiks olid öised ehk magamisvagunid, milles vagunite salong oli jaotatud vaheseinaga kaheks. Ühes osas olid pehmed istumiskohad ja teises üks kinnine kupee ning nn platskaartkupee. Kokku siis 10 istekohta ja 8 magamiskohta, magamisvagunite värvus oli sinine. Pärast Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda toimunud Eesti raudteede ümberkorraldusi muutus juurdeveoraudtee staatus, sest Vabadussõjale järgnenud perioodil oli raudtee olukord kehv ja omanikud kadunud. Seetõttu otsustas Eesti riik juurdeveoraudtee 1. oktoobril 1923 natsionaliseerida. Sellega tekkis seaduslik alus riigipoolseteks investeeringuteks sellesse. Riigistatud raudteevõrku hakati nimetama Pärnu–Tallinna Raudteeks ehk lühendatul PTR. 18. augustil 1926 liideti Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega senine eraldi tegutsenud PTR 1. septembrist kogu infrastruktuuri ja veeremiga riigiettevõttega Eesti Vabariigi Raudteed (EVR). 1901. aastal avatud Tallinna–Viljandi raudteeliin läks peajaamast (Tallinn-Väikse raudteejaam) viaduktiga üle laiarööpmelise Tallinn–Tapa raudtee kuni Tallinn-Sadama raudteejaamani. Jaamad ja peatused Liiva–Tallinna-Sadama raudteeliinil olid Tallinna-Sadam, Odra peatus (1940. aastatel), Veski post (siit viis harutee Ülemiste raudteejaama) ja Tallinn-Väikse raudteejaam. 1913. aastal rajati sõjalise otstarbega (Peeter Suure Merekindluse kindlusraudtee, mis Tallinna–Viljandi raudteeliinilt hargnes Liiva sõjaväeraudteejaamast Liiva–Sõrve raudteeks ning edasi hargnes veel raudteedeks Pääskülla ja Männikule. Nõmme-Väikese ja Vääna vaheline raudteeliin anti 1933. aastal üle reisijateveoks EVR-le. Raudteeliin suundus üle laiarööpmelise Tallinna–Keila–Haapsalu raudtee ning lõppes Väänas. Endise Peeter Suure merekindluse raudteevõrgu liinidest jäi Eesti Vabariigi ajal kasutusse Liiva–Vääna raudtee. Nõmme-Väikse raudteejaamas Hiiu raudteepeatuse lähedal olid kasutusel mõlema rööpmelaiusega teed. Üldkasutatavad kitsarööpmelised raudteed likvideeriti Nõukogude ajal kui väherentaablid ja sõjaväele sobimatud. Mõned raudteeliinid ja haruteed ehitati ümber laiarööpmelisteks. 1913. aastast alates ehitati Lääne-Eesti saartel, Tallinnas ja Harjumaal välja 750 mm Peeter Suure Merekindluse kindlusraudtee (lõigud Liiva–Nõmme-Väikse, Liiva–Vääna, Tallinna–Suurupi, Tallinna–Pääsküla, Vääna–Humala, Naissaare) jm. Peajaam oli Hiiul, kus oli ringdepoo, peahoone Peeter Suure Merekindluse raudtee Nõmme jaamahoone); muid jaamu nt (Rahumäel jm. Eesti saartest on kitsarööpmeline raudtee olnud Saaremaal, Muhumaal, Hiiumaal, Vormsis, Naissaarel, Suurel Paljassaarel, Väikesel Paljassaarel, Aegnal ja Aksil. Paljud kitsarööpmelised haruteed olid kasutusel ka metsaveoks (sh Jõgeva–Puurmani, Riisipere–Vaimõisa ja Vaiste). 1896 Pärnu–Mõisaküla–Viljandi kitsarööpmeline 94,6 vt Valga–Ruhja–Pärnu raudtee koos Mõisaküla–Viljandi haruteega 1902 Läti piir – Koikküla –Mõniste – Läti piir kitsarööpmeline 33,9 Osa Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudteest 1913 Liiva–Vääna kitsarööpmeline 22 Raudtee eksisteeris 1913–1962, lõik Liiva ja Nõmme-Väikse vahel (Liiva–Nõmme-Väikse raudtee) kuni 1971. 1931 Rapla–Virtsu kitsarööpmeline 96 Raudtee oli kasutusel 1931–1968. Raikkülani (Raikülani) käisid rongid 1971. aastani, et teenindada seal asunud Nõukogude Liidu sõjaväebaasi. ↑ Eesti : Eesti entsüklopeedia andmeil. III osa. Majandus. (toimetanud ja redigeerinud Karl Inno, Felix Oinas). Geislingen/St. : ERS : EÜkS, 1949. Lk 128–129			OSCAR-2019
Kodu ostmisel alustame tavaliselt piirkonna valimisega. Üldjuhul iseloomustab erinevaid piirkondi üldplaneeringule ja kohalikule keskkonnale vastav arhitektuur. Peame endale eelnevalt selgeks tegema, kas eelistame piirkonda hinna või arhitektuuri pärast. Näiteks Kalamajas, kus uusarendused sulanduvad miljööväärtuslikku piirkonda, on hoopis teistsugune arhitektuur kui kesklinnas. Buumi ajal ei pööratud maja välisilmele nii palju tähelepanu, kuna kõik valmivad korterid osteti ära juba paberilt. Ka parkimistingimused ja panipaikade olemasolu ei tundunud ostjatele nii olulised kui praegu. Vanemate majade rekonstrueerimise käigus ehitati paljud keldrid ja muud panipaigaks ette nähtud ruumid ümber korteriteks. Pikas perspektiivis oleks kasulik osta korter sinna, kus on lähedal mets ja meri ning tead täpselt, kui palju uusi maju piirkonda veel tuleb. Põhimõtteliselt on Tallinnas praegu vaid kolm sellist hea merevaate ning kõrghaljastusega kortermajade piirkonda: Koplis, Pirital ning Rocca al Mares. Tavaliselt on nii, et seal, kus on palju vaba maad, ehitatakse peagi veel maju ning need hakkavad sinu vaadet ja olemist rikkuma. Rocca al Mare piirkonna kasuks räägib seetõttu Merimetsa parkmets, kuhu ehitamisega laieneda ei tohi. Kui arendajal on pikaajaline müügikogemus, suudab ta mitmeid keerulisi olukordi ette näha ja vältida. Nii on tõenäolisem, et uued majad tulevad kasutajasõbralikud ega ole ausambaks üksnes arhitektile. Näiteks võiks igas uusarenduses olla ühe-, kahe-, kolme- ja neljatoalisi kortereid. Kolmetoaliseid võiks kavandada nelja tüüpi: nii läbi maja, ühele ja teisele poole maja kui ka läbi kahe korruse. Korterid ei tohiks erineda üksnes tubade arvu poolest, vaid ka planeeringult. Uutes elamuarendustes pakutakse ostjaile enamasti ka parkimiskohti ja panipaiku, mille eest tuleb täiendavalt maksta. Tallinna tasulise parkimise piirkonnas ja kesklinna lähedal ostetakse parkimiskoht ja panipaik koos korteriga sageli seetõttu, et parkimisprobleemid süvenevad ja -hinnad kasvavad ning hiljem on korterit n-ö täiskomplektina oluliselt lihtsam müüa. Ostjaid reeglina ei huvita kinnisvaraarendajate poolsed kvaliteedijutud ja teised müüginipid, millega pakutakse tasuta spaareisi, sõiduautot ja sulast. Kui teda midagi mõjutavad, siis korteri endaga seotud soodustused nagu tasuta köögimööbel, tasuta panipaik ja tasuta parkimiskoht seal, kus muidu tuleks parkimise eest maksta. Samas võib oletada, et tasuta panipaika ja parkimiskohta võimaldatakse ostjale vaid seal, kus müük on läinud oodatust kehvemalt. Praegu püüavad kõik arendajad pakkuda ostjale kvaliteeti. Kuigi paljud uusarendused tunduvad eemalt vaadates samasuguste paneelmajadena, nagu magalate nõukogudeaegsed korruselamud, on ehituskvaliteet ning uute majade energiasäästuvõime kindlalt parem. Roostetavate metalltorude asemel paigaldatakse uutesse elamutesse nüüd plasttorud ja alumiiniumkaablite asemel võimsad vaskkaablid, mis kannatavad välja kohvikannud, veekeetjad, elektrikütte ja muu moodsa kodutehnika. Kui nõukogudeaegse maja aknast näed suurt küttearvet vaadates ka soojatrassi, mille peal saaks jaanuaris porgandeid kasvatada, siis uutes elupiirkondades samasugust raiskamist enam ei kohta. Suuremate mugavustega kaasnevad küll ka suuremad üldkulud, kuid tead täpselt, mille eest maksad. Lisaks saad uues majas oma kulutusi ise reguleerida ja soovi korral näiteks kütet maha keerata. Kuna me ei tea päris kindlalt, milline saab olema uusarenduste eluiga ning kuidas praegu ilusad majad 30 aasta pärast tegelikult välja näevad, tasub eriti hoolikalt valida kinnisvara asukohta. See võib tunduda üllatav, kuid olulise osa uue korteri praegusest ja tulevasest hinnast määrab ikkagi hoone asukoht ning see, mis maja vahetus läheduses toimub. Kui eramul on asukoha osakaal umbes 30% maja turuväärtusest, siis korteri puhul võib julgelt öelda, et asukoht moodustab isegi kuni 40% hinnast. Üldiselt on viimaste aastate praktika näidanud, et kuni kuus aastat vanu kortereid müüakse järelturul sama hinnaga, mis viimase ostu ajal korteri eest maksti. Seega ei kehti korterite müügil sama reegel nagu uute autodega, mis peale tehasepoolse müüja väravast välja sõitmist on soetushinnast tükk maad odavamad. Pigem on alust arvata, et heas asukohas maksavad kvaliteetselt ehitatud ja viimistletud korterid aastate pärast soetushinnast rohkem ja seda ka siis, kui neis on vahepeal elatud. Uusi kortereid hinnatakse ja müüakse peamiselt seoses refinantseerimise või perede elukorralduslike muudatustega, kuna lahutatakse või sünnib perre lapsi juurde. Täna oleme olukorras, kus lattu on ehitatud mitme aasta jagu uusi kortereid ning uusi korterelamuprojekte tuleb juurde nagu seeni peale vihma. Võrreldes eelmise buumi ajaga on hinnad samad või pigem mõnevõrra kasvanud olenevalt piirkonnast ja atraktiivsusest. Uusprojektides võetakse korteri hinna kujunemisel aluseks projekti enda maksumus ning hinnaindikaatoriks piirkonna uusarendustes tehtud asjaõiguslikud tehingud. Ehitusnõuded on väga kõrged ja turundusargumendina kasutatakse A-energiaklassi. See tähendab, et hooned on varustatud kalliste tehnoloogiliste seadmetega , mille ülalpidamine on korteriomanikule hiljem rahaliselt üsna koormav. Vähesed ostjad kalkuleerivad uut kodu valides oma tulevasi püsi- ja halduskulusid, võttes arvesse nii kulusid elektripõrandaküttele, ventilatsiooniagregaadile, klaasfassaadidele, avaratele üldpindadele, liftidele, tõstustele kui ka muule. Kõik on visuaalselt ilusaks tehtud, kuid näiteks avariide korral on ligipääs torudele takistatud. Seinte avamine toob iga kord kaasa täiendavaid kulusid. Seejuures on muutuud äärmiselt oluliseks kindlustusküsimused ja tsiviilkindlustuse olemasolu, mis võimaldab korvata elanike inimlikest vigadest tulenevad kahjud. Praegu pole turul lihtsaid ja odavaid uusarendusi hästitoimiva loomuliku ventilatsiooni ja eraldi köögiga. Selliseid hea planeeringu, eraldi köögi, rõdu ja keldris oleva panipaigaga kortermaju, mida iseloomustasid ka lihtsad tehnoseadmed, ehitati 1990ndate aastate lõpus.			OSCAR-2019
Algur Kaerma õpingud usuteaduse instituudis on lõppenud. Seoses sellega sai 1983. aastal ordineeritud vaimulik õpetaja õigused. Seoses õpingute lõpetamisega usuteaduse instituudis anti Algur Kaermale, kes teenib Paide kogudust, õpetaja õigused alates 1. jaanuarist. Isikliku avalduse ja kirikuseadustiku § 94 alusel arvatakse Ants Leedjärv emerituuri alates 1. maist. Ta vabastatakse Kullamaa ja Piirsalu koguduse teenimisest ning õpetaja ametikoht nendes kogudustes on kuulutatud vakantseks. Seoses õpingutega on peatatud Hannele Päiviö ülesanded Soome koguduse õpetajana ajavahemikus 1. märtsist 24. augustini. Nimetatud ajavahemikul teenib kogudust Soome kiriku vaimulik Markku Päiviö. Lähtudes EELK ja EELK Kirikumuusika Liidu vahel 22. märtsil 2004 sõlmitud lepingust kiideti heaks liidu põhikirjas tehtavad muudatused, mis on kavas vastu võtta 19. märtsil liidu üldkoosolekul. Kuulutati välja avalik konkurss EELK Usuteaduse Instituudi rektori ametikohale perioodiks 15. veebruar 2012 kuni 14. veebruar 2016. Avalduste esitamise tähtajaks on 1. veebruar. Konsistoorium kuulutas välja usuteaduse instituudi üliõpilaste vastuvõtu 9.01.–1.02. järgmistele õppekavadele: usuteaduse rakenduskõrghariduse õppekava; usuteaduse magistriõppekava; kristliku kultuuriloo magistriõppekava. Vastavalt EELK kirikuseadustikule on koguduste statistilised aruanded laekunud konsistooriumi 20. jaanuariks. Sõnalisi aruandeid oodatakse konsistooriumis 1. veebruariks koguduseõpetajatelt, peakaplanilt, vikaar- ja reservvaimulikelt, sihtasutuste ja organisatsioonide juhtidelt ning kirikukogu komisjonide esimeestelt. Kirikukohtu esimehe aruanne laekub 15. veebruariks ja praostkonna tegevusaruanne praostilt 1. märtsiks. Rängas tormis kõige rohkem kannatada saanud Paistu kirikus ei ole praegu töödes erilist edasiminekut märgata. Paistu koguduse õpetaja Raivo Asuküla sõnul käis katuse ehitanud AS Pajusti Ehitus ise kirikut kaemas. Erilist kasu sellest külaskäigust siiski ei olnud, kuna ehitajate poolt katusele tõmmatud auklik kile eriti vett ei pea. Samuti selgus, et antud juhul ei kehti ehitusgarantii, sest kui tuule kiirus ületab 20m/s, pole tehtud töö eest vastutaval firmal kohustust purustusi taastada. Kirikhoone pole ka kindlustatud vastava kindlustussumma puudumise tõttu. Mitmelt poolt on tulnud küll lubadusi toetada, aga need jäävad esialgu vaid lubadusteks. Samuti on muinsuskaitse lubanud olukorda hinnata. Õpetaja Asuküla ütleb, et ta pole mingi ekspert, aga ilmselt on siiski ehituse kvaliteet vilets – läänepoolne kinnitus oli kehv, katuseplekk asus otsaseinast liiga kaugel, mis oligi otsene põhjus, et katus lagunes. Praeguseks on ilmselt puuokste poolt lõhutud vitraaþakende asemele löödud plekid, et vihm sisse ei sajaks ega linnud pääseks pühakoda reostama. «Areng on tagasihoidlik,» ütleb Raivo Asuküla, «kõigele lisaks varises meil käärkambri korsten kokku.» Ühesõnaga, olukord on suhteliselt masendav. «Elame praegu tänu sellele kilele, mille katusele tõmbasime, ja ootame komisjoni, et see oma hinnangu annaks,» lisab kirikuõpetaja lõpetuseks. Veidi suuremat kahju on torm tekitanud ka Kõpu Peetri kirikule. Kannatada sai kiriku 1996. a valminud kivikatus: mõlemalt poolt on 1-3 kivi kaupa tehtud «väljanoppeid», kokku ca 50-60 kivi ringis. «Tulemuseks on ühelt poolt ühtlaselt auguline katus, teiselt poolt puudub tornipoolne äär katusest. Kahju ulatus on veel määramata. Parandustööd on käivitunud,» teatab õpetaja Hedi Vilumaa. Konsistooriumi haldustalituse osakond on kogudustesse laiali saatnud ringkirja, kus palutakse edastada informatsiooni tekkinud purustuste kohta sakraalehitistel. Esmaspäevasest telefonikõnest haldusdirektor Mati Maanasega Kannatada on saanud üksikud katused, kust tuul on ära viinud katusekive. Rohkem on probleeme kirikute ümbrusega: on hulgaliselt murdunud puid, mis on kohati kirikute katustele langenud. Näiteks Viljandi Jaani kirikus purunesid seetõttu vitraaþaknad. Katusekive on tuul ära viinud ka Audrus, Tõstamaal, Valjalas, Kuressaares, Kaarmas. Käru kiriku tornist on kadunud puitlaaste ning seal on praegu läbijooksuoht, Tartu Peetri kirik on ilma jäänud mõnest plekktahvlist. «Need on sellised kahjustused, millega kogudused peaksid ise toime tulema,» ütleb Mati Maanas. «kokkuvõtteks võib öelda, et olukord oleks võinud palju hullem olla.» Pärnu praostkonna juures on avatud abistamisfond, et aidata Pärnu linna ja maakonna tormiohvreid. Mitmes koguduses on läbi viidud korjandusi kannatanute toetuseks. Tänu Põltsamaa koguduse ja tema õpetaja Herbert Kuurme kindlameelsusele ehitati 1941. aastal varemetesse jäänud kirik taas üles ja pühitseti 9. novembril 1952. Vana-Põltsamaa mõisapargi vastas linnusevaremete juures seisab 18. sajandi keskpaigast luteri kirik, kuhu mitme sajandi vältel on kogunenud jumalasõna järele janunevad põltsamaalased. Siinne rahvas on erilist «tõugu», paistes silma hariduse ja põllumajanduse edendamise, vaimse kasvamise ja traditsioonide austamise poolest. Kunagi oli Põltsamaa hertsog Magnuse residentsina Liivimaa vasallkuningriigi pealinn (1570–78), 1687 asutati siin talurahvakool, tegutses trükikoda, Eesti Põllumeeste Selts ja Aleksandrikool, kodu- ja põllutöökool ning siin õmmeldi valmis esimene sinimustvalge lipp. 1939. aastal asus siin õpetajana tööle Herbert Kuurme (1911–2005), kellest sai Põltsamaa sümbol. 9. novembril Põltsamaal toimunud Eesti Kirikuloo Seltsi ettekandepäeval temast palju ei kõneldud, ent seda enam oli ta kõigi mõtteis. Just tänu tema visadusele 60 aastat tagasi kirik taastati. 1941. aastal sakslaste poolt purustatud kirikut loodeti üles ehitama hakata juba sõja ajal, kogudus oli selleks ehitusmaterjali kogunud, kuid 1944. aastal kasutati see purustatud sildade taastamiseks. Nii kirjutab Riho Altnurme oma doktoritöös «Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik ja nõukogude riik 1944–1949». Ettekandepäeval esinedes ütles Altnurme, et Põltsamaa kiriku taastamine on kirikuloos märgilise tähtsusega. Selle näol sai võimatu võimalikuks. Oma ettekandes aga kõneles Altnurme 1960ndate surveajast, ateismi pealetungist riigis. Ometi tuli Põltsamaa kogudus ka sellest läbi ja tähistas 15. novembril 1969 kiriku taastamise lõppu. Kogu protsess kestis peaaegu kolmkümmend aastat. Kui möödunud reedel säras kiriku leeritoa akende taga päike, siis 60 aastat tagasi kiriku pühitsemisel oli ilm vihmane, meenutas legendaarse õpetaja poeg Jaan Kuurme. Toona viiene, on talle meelde jäänud, et mälestusväärsel päeval kogunes kirikusse palju mustades talaarides mehi. Talle, poisikesele, pakkus huvi, kuidas piiskopisau Põltsamaale toodi, on see ju nii pikk, et autosse ei mahu. Hiljem sai ta saladuse jälile, rääkis kirikulehele pensionieas mees. Veel on tollest päevast meeles, kuidas vanaema tuli pühitsusele jalgsi 10 kilomeetri kauguselt, kuidas kuri koer oli valvanud ehituseks vajaminevaid laudu. Möödanikust veel: «Kirikusse toodi suurte pottidega kaheksa loorberit, 130 jooksvat meetrit vanikuid rippus altari ümber, kantslil, altariruumi paneelidel ja kooridel. Vanikud olid helelillade ja valgete, altari paneeli vanikud kreemide krüsanteemidega kaunistatud.» Nii kirjutab pidupäevast Herbert Kuurme oma raamatus «Pildikesi Põltsamaa ajaloost». Ülevaate kiriku tekstiilidest tegi kultuuriajaloolane Marju Raabe, kes märkis, et nõukogude ajal tehti palju pikki põrandavaipasid, mis oli keeruline ettevõtmine. Materjal tuli ise värvida, ise tuli kududa, juba valmis vaiba kirikusse vedamine oli tükk tegu. Põltsamaa kiriku põrandavaibad valmisid aastatel 1956–57. Nende kudumist ja arutelu, et mis värvi ja kuidas teha, mäletab ka Jaan Kuurme. «Selliseid naisi, kes pikki põrandavaipu koovad, tänapäeval enam ei ole,» tunnustas koguduse praegune õpetaja Markus Haamer kunagi tehtud tööd. Tublisid naisi on siiski praegugi ja vaimulik tänas koguduseliiget Hille Vahti, kes on teinud kirikusse uued rohelised altarikatted. «Kui mehed lähevad palverännakule, hakkavad naised altarikatteid tegema,» naljatas Markus Haamer. Koguduse mõistes Herbert Kuurme ja August Wilhelm Hupeliga ühe pulga peal olevast Carl Maurachist kõneles doktorant Ursula Haava. Maurach saabus Põltsamaale 1853, algatas siin koolide ehitamise, kiriku ümberehituse, ent vastuolulise isiksusena oli Aleksandrikooli vastu. «Mida mina pole õnnistanud, pole Jumal õnnistanud,» olla ta öelnud. Kui Maurachi teenimise ajal olnud pühakojal helesinine tähtedega lagi, siis tolleaegsest sisustusest pole Põltsamaal mõtet rääkida. «Kui kirikut ei oleks 1941. aastal pommitatud, kui …,» lausus Markus Haamer pärast kunstiajaloolase Tiina-Mall Kreemi ettekannet, mis keskendus 1860. aastal pühitsetud Tartu ülikooli kirikust Põltsamaale jõudnud kirikusisustusele. Kuna sealse koguduse õpetaja teoloog Theodosius Harnack lähtus põhimõttest, et kunsti abil saab inimesi mõjutada, olid tema nõudmised kirikukunstile eriti kõrged. Nii kantsel kui altarisein mõeldi üksikasjadeni läbi, altaripilt on aga eriline seepoolest, et on pööratav. Ühel pool on Voldemar Krügeri «Ülestõusmine ja naised Kristuse haual», teisel pool Julie Hagen-Schwartzi «Kristus ristil». «See kirik ei ole ainult kunsti esindaja, vaid esmalt usu esindaja,» ütles ettekannete lõpetuseks Markus Haamer. Ja nii on. 1926. aastal linna õigused saanud Põltsamaal on praegu umbes neli ja pool tuhat elanikku, iga neljas linlane on koguduse maksumaksja, kinnitab statistika. Traditsioonid ja usuvägi on need, mis siin linnas tooni annavad. Siin oma vaimulikuteed alustanud Rein Schihalejev ütles kirikulehele, et Põltsamaal Kuurme käe all õpitu on hindamatu väärtusega ja et siin ei pea paika sõnapaar «koguduse õpetaja», sest kogudus õpetas teda, mitte vastupidi. Uuel peapiiskopil on oma ametis vähemalt kolm väljakutset, kirjutab Hugo Treffneri gümnaasiumi usundiõpetuse õpetaja Toomas Jürgenstein. Eesti on väike ja enamik religiooniga süvitsi tegelevaid inimesi on ühel või teisel viisil kokku puutunud. Mäletan, see oli tõenäoliselt pisut rohkem kui 15 aastat tagasi, istusin tollel ajal EELK Pärnu-Jakobi koguduse diakoni Urmas Viilma ning veel ühe kaaslasega Helsingi lennujaamas. Olime naasnud Rumeeniast religiooniõpetuse konverentsilt, aeg oli vaene ning lennujaamas söömiseks polnud raha mõistlik kulutada. Nälg tuligi kallale. Mingil hetkel istus meie juurde soomlane, rääkisime maast-ilmast, muuhulgas soomlase puudega pojast. Lennukile lahkuma asudes pakkus mees meile oma võileivakotti. Sel hetkel toimis tundmatu soomlane meie jaoks Jumala saadikuna. Ei mäletagi täpselt, kes meist repliigi poetas, kuid sisuks oli, et pärast nii vahetut Jumala abi tunnetamist pole võimalik Temasse mitte uskuda. 17. novembrist on Urmas Viilma valitud (ehkki veel mitte pühitsetud, mistõttu nimetan Urmas Viilmad artiklis tulevaseks peapiiskopiks) EELK peapiiskopiks. Otsustasin juhtida tähelepanu mõnele minu arvates olulisemale väljakutsele, mis tulevast peapiiskoppi ees ootavad. „Selles aastakirjas ei ole ruumi kirjutada kõike, mida meie kogudused on 2017. aastal teinud, leiame siit vaid tähtsamaid killukesi ja peegeldusi,“ kirjutab praost Leevi Reinaru ja lisab, et kaante vahele koondatud killud annavad siiski ettekujutuse koguduste elust ja tegemistest. Scripta kajastab reformatsiooni 500 aasta ja Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli sündmusi. Arutatakse ka selle üle, kuidas hakkab koguduste elu mõjutama haldusreform. Piiskop Tiit Salumäe leiab, et pärast haldusreformi võib kogudustest saada oma piirkonna suurim ühendus ja see tähendab, et koguduse kui kogukonnakeskuse tähtsus suureneb. Tiit Salumäe teatab veel, et paneb tuleva aasta lõpus maha Haapsalu koguduse õpetaja ameti, kuid jääb ka edaspidi Haapsalu ja kogudusega seotuks. Eesti barokiajastu andekaima puunikerdaja Christian Ackermanni skulptuuride uurimisest Martna ja Karuse kirikus annab ülevaate professor Hilkka Hiiop. Ajakirja tagakaanel on esile toodud EELKs aasta juhatuse esimeheks valitud Madis Kütt, kes on Haapsalu koguduse juhatuse esimees olnud veerand sajandit. Ajakirja 24 leheküljel saavad sõna kõik Lääne praostkonna 16 kogudust. Vaheleht „Jõuluaeg“ toob ära praostkonna koguduste jõuluaja jumalateenistused jm sündmused. Scripta Annalia nime all ilmub praostkonna aastakiri 2005. aastast. Enne seda kandis väljaanne kümmekond aastat Jõululehe nime. Aastakirjade väljaandmist toetab Schmalkaldeni dekanaat, kellega Lääne praostkonnal on sõprussuhted. Scripta Annaliat levitatakse praostkonna koguduste kaudu, elektrooniliselt saab seda lugeda nt Haapsalu koguduse koduleheküljelt.			OSCAR-2019
ja Andres Põder 1976. aasta novembris, paar kuud pärast Andrese (ase)õpetajaametisse seadmist. Nende abielu oli laulatatud aasta varem. Novembri lõpus vahendas BBC ärevaid teateid Keeniast, mille pealinna Nairobi lähedalt oli kümnete kaupa leitud julmalt tapetud inimesi. Tapetute arvuks hinnatakse 8040 ja teadmata kadunuks 4070 inimest. Ohvreid seostatakse 1988. aastal alguse saanud kikuyu hõimu Mungiki salaliikumisega, tapmiste taga arvatakse olevat Keenia politsei. Detsembri lõpupäevadel Keenias toimunud presidendivalimised vallandasid noorterahutused, kui selgus, et presidendiks valiti kikuyu hõimu kuuluv Mwai Kibaki. Opositsiooni eesotsas olev Raila Odingaga luo hõimust on keeldunud kaotust tunnistamast. 1. jaanuaril süütasid noortejõugud riigi lääneosas Eldoreti küla lähedal kiriku, leekides on sadu maju ja farme. 4. jaanuari andmetel on surma saanud rohkem kui 300 inimest, 100 000 Nairobi elanikku on kodust lahkunud. Olukord Atemo misjonijaama lähistel linnades on troostitu: 90% kauplustest on hävitatud või suletud, hävitatud on mõni kirik. Möödunud kolmapäeval evakueeriti Atemo misjonijaam, kus misjonärina töötab Rael Leedjärv, Nairobi. Rael koos kolleegide Heidi Nygårdi ja Rut Åbackaga jõuab Helsingisse täna. Perekond Dahlbacka jäi edasi Keeniasse, sest olukord nende tööpiirkonnas on stabiliseerunud. Õhtul peaks Rael olema juba kodus. Aga usk on kindel usaldus selle vastu, mida ei nähta. Usu kaudu me tunneme, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi, nii et mitte sellest, mida võib näha, ei ole tekkinud see, mida nähakse. Hb 11:1,3 Usk on kindel usaldus … Kui kergesti ja kui tihti me seda mõtet väljendame, ütleme ja ka mõtleme! Hoopis iseasi aga on see, kui tihti me tegelikult selle järgi ka elame. Ja kui kergelt või raskelt see meil siis õnnestub. Kindel usaldus. Kindel usaldus millegi vastu, mida me isegi ei näe. Aga kui me ei näe, kuidas me siis saame usaldada? Kuidas saame uskuda? Tõesta, et ma võin sind usaldada, kõlab etteheide usalduskriisis oleva abielupaari vahel. Usaldus on kadunud, sest on kogetud midagi sellist, mis selle usalduse on lõhkunud. Ma ei usu enne, kui olen näinud tema kätes naelte jälgi ja pannud oma sõrme naelte asemeisse, ütles üks mees, keda hiljem hakati pühaks nimetama. Temagi ei uskunud, enne kui oli näinud. Ometigi sai temagi pühaks. Sest küllap ta pärast uskus ja usaldas nägemata ja katsumatagi. Oleme harjunud teadmisega, et meid ümbritseb aegruumi neli mõõdet. Nüüd aga ütleb osa teadlasi, et mõõtmeid on palju rohkem, et neid pidada kokku isegi 10 või kogunisti 11 olema, aga ülejäänud on nii väikesed, et me lihtsalt ei adu neid. Suudame tunnetada vaid neid suuremaid mõõtmeid, meile harjumuspäraseid. Eks seegi kõik ole ju vast usu küsimus. Kas usume vaid seda, mida saame silmaga näha ja käega katsuda, või näeme mingite asjade ja faktide taha, näeme ka põhjusi ja tagajärgi, näeme rohkemat ja enamat, teisisõnu: usume. Teadlased on uskunud paljutki enne, kui on seda suutnud veenvalt tõestada, n-ö käega katsutavaks teinud. Nad on uskunud ja usaldanud, olnud veendunud ning selles veendumuses täie pühendumusega tööd teinud. Teadlased on tegelikult üks väga usklik rahvas. On alati olnud. Ja see pole omane ainult teadlastele, vaid ükskõik kellele, kes mingi töö kallale asub. Näiteks kasvõi kodugi ehitama hakates peab ju inimesel olema usku ja usaldust selle idee sisse, et vundamendiaugust saab lõpuks valmis hoone, kus on mõnus ja hea elada. Vaadates vaid vundamendiauku ei saaks me ju olla selles tegelikult üldse nii kindlad. Aga see, kes ehitab ja teeb, peab olema veendunud, peab uskuma ja usaldama. Usklikule ei ole vaja pikalt seletada, et tegelikult on maailmas palju rohkem mõõtmeid kui vaid need neli, mis on füüsilises maailmas tõestatavad, mõõdetavad ja kombatavad, kogetavad. Usklik kogeb ka kaheteistkümnendat mõõdet: usu mõõdet. Ta usaldab. Usaldab seda, mida Jumal on tõotanud oma sõnas, usaldab seda, mida pole näha. Usaldab ja usub. Usklik inimene näeb Jumala toimimist nendeski situatsioonides, kus ülejäänud maailm näeb vaid juhust või kokkusattumuste jada. Nõnda on ju kogu meie universumigi üritatud ära seletada, et see on vaid juhus ja kokkusattumus, selline molekulide juhuslik paiknemine jne. Ei kõla tegelikult eriti usutavalt. Miks me siis ikkagi usume vaid kivi ja puud ja metalli, aga mitte Jumala sõna, mille läbi on ometigi tehtud taevad ja maa ja kõik, mis selle sees, kõik nähtav ja nähtamatu. Jumala sõna, millesse on hõlmatud ja kätketud kõik mõõtmed, nii suured kui pisukesed. Mida rohkem areneb teadus, seda keerulisem on eristada teadusest usku. Ja tavainimene lööb käega või loeb nagu muinasjuttu või luuletust tänapäeva teaduslikke kirjeldusi maailma loomisest, vabandust, tekkimisest. Või on see ehk siiski üks ja seesama sõna läbi maailma loomine, millest ju tänane kirjakohtki räägib. Jumala sõna läbi. Ainult et teadlased peavad pisut veel arenema, et selle tõdemuseni jõuda. Ja paljud jõuavadki. Jumal on tõestanud ja näidanud mitmel kombel oma ustavust: «Selle kohta on ju vanad saanud tunnistuse» (Hb 11:2). Järgneb loetelu usukangelastest. Alati ei tähenda see tohutult suurt ja silmapaistvat kangelastegu. Ehk üks suuremaid ja tähelepanuväärsemaid tegusid on hoopis see, et sa käid oma Jumalaga, annad igapäevaelus tunnistust usust Jumalasse, ja seda hoolimata valitsevast riigikorrast või ühiskonna üldisest mentaalsest taustast. Usutegu tähendab seda, et sa usaldad Jumalat, elad kristlasena ja annad sellest ka tunnistust. Meile on kinnitatud: kui teil oleks usku kasvõi niipalju kui sinepiivakene, siis te suudaksite mägesidki teisale tõsta. Ja neid mägesid on ju tõstetudki. Pealtvaatajad, ja vahel ehk ka osalejad isegi, on teistsugust, «loogilisemat» seletust otsinud. Sest ükskõik mis muu seletus tundub loogilisem kui usaldus ja usk, kui tegutsev Jumala sõna. Usk on kindel usaldus. Ka selle vastu, mida ei nähta. «Õndsad on need, kes ei näe ja siiski usuvad!» (Jh 20:29). Aamen.			OSCAR-2019
Mäletan, kuidas ema tegi kunagi maailma parimat värskelt pressitud mahla. Seal oli sees õun, peet, porgand, ingver ja jõhvikad. Mahla peal oli kerge vaht ning me kulistasime selle vedela kulla ühe sõõmuga alla. Meil oli siis tsentrifugaalne mahlapress, mis mingi aeg tegi oma tööd täitsa hästi, aga kahjuks kärssas see varsti peetide ja porgandite koorma all läbi. Langetasime nukralt pea ning pidime leppima, et värsket mahla ei saa niipea. Vahel oleme ikka jutu emaga sinna viinud ja mõelnud, et tahaks uut mahlapressi. Ema on selle peale kostnud, et "küll ta meile jälle tuleb". Elu on üllatav, sest päris tihti lähevad soovid täide. Teinekord võtavad need täitumiseks lihtsalt kõvasti rohkem aega. Nii oligi ühel päeval minu postkastis kiri koostööpakkumisega. Greenis ja Versapers aeglaste mahlapresside esindaja Miikael soovis mulle arvustamiseks saata kaks mahlapressi. Mis mul sai selle vastu olla? Eriti, kuna praegu on kohale hiilinud sügis koos hunniku värskelt valminud mahlaste viljadega. Sügisel kipub ka viirusi levima ning seetõttu kuluvad ekstra vitamiinid ikka marjaks ära. Juba mõte sellest, et sa jood endale klaasitäiega hunniku köögivilju-puuvilju-marju sisse, annab rammu. Mahlapressid võtavad ka üsna mõistlikult elektrit, nii-et esimesed pressimised said tehtud meie metsatares, kus need isegi off-grid päikeseelektriga töötasid. Kuna aga varsti sõitsime külla mu vanematele, võtsime ka pressid kaasa. Plaanisime emaga kohe terve eraldi päeva, kus katsetame põhjalikult mõlemaid masinaid ja pressime erinevaid mahlasid. Seda enam, et ka vanemate enda aias oli nii palju head kraami valminud. Lisaks poest kaasa ostetud puuviljadele saimegi kokku suure kastitäie külluslikku mahlamaterjali. Kuna ma ise ei olnud kunagi mahla pressinud, siis päris alguses tundus see üsna tüütu. Võib-olla just sellepärast, et olen harjunud smuutidega. Viskad kõik kannmikserisse, suristad minutike ja ongi kraam valmis. Pluss puhastamist on smuutidega nii vähe. Nii-et esimene mahlapressimine oli üsna tülikas. Hästi palju köögivilju pidi puhastama, et üldse mingi kogus mahla kätte saada ja hästi palju tekib eraldi ka seda paksu kraami. Alguses valmistasin porgandimassist kotlette ja risottot, aga lõpuks oli seda ülejääki nii palju, et enam ei viitsinud. Eks me proovisime kõige alguses ka põhiliselt porgandiga. Sellest ei tulegi nii palju mahla kui näiteks õunast või ananassist. Oleneb ka täiesti viljast endast. Mõnest porgandist tuleb rohkem mahla, mõnest vähem. Lisaks tundus kogu see masina kokkupanek ja puhastamine aeganõudev. Aga tegelikult, kui oled asja juba käppa saanud, läheb kõik lennates. Nii kokkupanek, viljade puhastamine, mahlapressimine ja masina puhastus. Kõik on seda väärt - suur klaasitäis värsket vitamiinidest pungil mahla maitseb lihtsalt taevalikult ja mahlapress on köögis täiesti omal kohal. Esimesena tutvustan teile Versapers aeglast mahlapressi, mis on Greenisest natuke kallim. Aeglased mahlapressid ongi üldse kallimad kui tsentrifugaalsed, aga pressivad ka rohkem mahla ning aeglaselt pressides jäävad alles kõik vajalikud toitained. Pealegi töötavad aeglased mahlapressid palju vaiksemalt ja nendega mahla tegemine (minu arvates) on täiesti teraapiline kogemus. Muudkui viskad vilju sisse ja kuulad seda mõnusat õrna purustamishäält ja vaatad, kuidas välja tuleb värviline värske mahl. Versapers on Hollandi bränd, mida toodetakse Huromi tehases. Hurom oli nimelt esimene tootja, kes patenteeris aeglase mahlapressi. Minule meeldis kohe Versapersi disain ja tunnetus. Muide, neil on lisaks hõbedasele müügil ka eriti kaunist baklažaanilillat ja mererohelist värvi mudelid. Absoluutselt mingeid tõkkeid ei tekkinud ühegi mahla pressimisel ning me katsetasime ikka mitmeid versioone. Alustame algusest. Käärisime emaga käised üles ning asusime tööle. Ema muudkui kooris, puhastas ja tükeldas, mina panin masinaid kokku, pressisin, pildistasin ja puhastasin. Korralik tiimitöö. Esimesena tahtsin proovida kohe sellist klassikalisemat maitset - apelsini-greibi. Pean vahemärkusena mainima, et mulle väga meeldivad Versapersi mõõdukannud, mis on natuke detailsemad ja nägusamad, kui Greenise omad. Kuidas aga mahl maitses? Hästi kosutavalt aga väga hapult! Ma millegipärast kahtlustan ka seda, et praegu pole apelsinihooaeg ning apelsinid ise võisid väga hapud olla. Või oli hoopis greip see, mis asja liiga hapuks tegi? Igatahes proovin ma seda kooslust talvehooajal kindlasti uuesti. Kuidas mahl maitses? Taas hirmus hapu :D Aga jää minuga, sest katsetused lähevad järjest mõnusamaks. Jällegi arvan, et kiivid ise olid lihtsalt ülihapud. Lisaks paneksin siia järgmine kord näiteks varssellerit (sellest tuleb muide väga palju mahla) ja midagi veel lisaks. Järgmisena tegime ühte põnevat kooslust. Mahla sisse rändasid koduaia küpsed tomatid, pool paprikat ja värske petersell ning basiilik. Täpsed kogused said sellised: Kuidas mahl mekkis? Väga-väga meeldivalt. See oli tõeline üllatus. Maitse oli mahe, värskendav ja õrnalt kreemjas ning kerge ürdimekiga. Kui tahta sellist klassikalist tomatimahlamekki, siis tasub lõpus mahlale ka natuke soola ja pipart peale raputada. Kindlasti hea ka toorsupina. Mahlal oli hea kosutav maitse, aga taas natuke liiga hapukas. Mina paneksin järgmine kord vähem viinamarju või kasutaksin poeomi, mis on sutsuke magusamad. Mahl maitses taevalikult! Täiesti ideaalne kooslus magusast peedist, mahlasest ja magusast porgandist, õrnalt vürtsikast ingverist, hapukatest jõhvikatest ja mahlasest-magusast õunast. Ja mõelda vaid, milline tervisepomm see on! Viimase Versapersi mahlana pressisime ananassi-porgandimahla. Võin kohe ära öelda, et see osutus meie teiseks suureks lemmikuks. Täpsed kogused olid sellised: Mahl oli hästi-hästi meeldivalt magus, mahe ja õrnalt troopilise mekiga. Kindlasti minu uus lemmikkooslus. Liigume edasi Greenis aeglase mahlapressi juurde. Tegelikult on mõlemad pressid välimuselt ja sisemuselt väga sarnased, seetõttu tuleb Greenise kirjeldus natuke lühem, kuna mahlapressimise põhikulg sai juba eespool ära kirjeldatud. Mis ma oskan öelda? Mõlemad mahlapressid on väga tublid tööhobused ja mingeid tõkkeid mul nendega ei esinenud. Lisaks on need tõepoolest oma olemuselt ja välimuselt väga sarnased. Kui aga peab valima ning näiteks rahaline erinevus ei ole probleem, siis eelistan Versapersi. Lihtsalt tunnetus ja disain oli sutsuke parem ning ka mõõdunõud detailsemad ja nägusamad. Kui sul on suur isu osta mahlapressi ja sulle on summa oluline, siis Greenis on samuti super valik. Lisaks on erinevalt Versapersist Greenisel kaasas kolm eraldi sõela ja tofuvalmistamise komplekt. Ka Versapersil on kaks standardsõela olemas (tihedam ja suuremate aukudega, et soovi korral rohkem viljaliha saada). Greenise kolmas sõel on aga ilma aukudega ning sellega saab valmistada näiteks banaani- või marjajäätist. Üldse väärib ära mainimist see, et mahlapressid sobivad ka taimepiimade valmistamiseks. Näiteks mandlipiima või mõne muu pähklipiima tegemiseks. Või kui tahad eriti kreemjat mahla, siis lisa mahlaks minevatele köögiviljadele, puuviljadele ja marjadele veel peotäis leotatud pähkleid või seemneid. Mmm... Tükelda mahlaks pressitavad viljad paraja suurusega tükkideks. Näiteks avastasin, et porgand on ratasteks lõigatuna ikkagi parem, kui pikkupidiste "halgudena". Ananassilt eemalda kindlasti see keskmine puine osa. Õunu koorima ei pea, küll aga soovitan õunte sisud eemaldada. Kui pressid mahla puuviljadest, siis vali kindlasti võimalikult hooajalised puuviljad. Minu kogemus näitas, et suviste apelsinidega võib tulemus päris hapu saada. Küll oli aga imehea jälle peedi- ja porgandimahl. Kui teed mitut erinevat mahla järjest, siis pole vaja masinat vahepeal lahti võtta ja puhastada. Vala lihtsalt masinasse natuke vett ja lase tal korra ennast veega puhastada. Seejärel asu uut mahla pressima. Kui pressid ainult ühte mahla, siis tasub masin pärast korralikult ära puhastada ja kuivama panna. Voolava vee all saab kõik kiirelt puhtaks ning kaasas on ka spetsiaalsed harjakesed. Siiamaani polegi mul neid vaja läinud, veest on täiesti piisanud. Alguses tundus masinate kokkupanek natuke keeruline. Tegelikult on see väga lihtne. Tuleb lihtsalt jälgida, et kõige esimesena pandavad osad saaksid võimalikult täpselt paika, siis asetuvad ülejäänud osad imelihtsalt. Erilist tähelepanu pööra sellele, et mahla pressiv "tigu" saaks ilusasti paika, siis kinnitub ka mahlapressi kaas kenasti. Katseta erinevate köögiviljade, marjade, puuviljade, pähklite ja seemnetega, kuni leiad enda lemmikkoosluse. Tekkis huvi? Mine uuri väga informatiivset videote, retseptide, juhendite ja netipoega varustatud Greenise ja Versapersi kodulehte või hakka Greenise ja Versapersi fänniks Facebookis.			OSCAR-2019
Paremini sobib Junibacken väiksematele lastele, kes veel koolis ei käi. Neid huvitavad muinasjutud rohkem ja teiseks mahuvad nad paremini tillukestesse muinasjutumajakestesse sisse. Palju rõhku on pandud detailidele majade väliskujunduses ja sisustuses ja seepärast jätab kõik väga tõetruu mulje. Lendav muinasjuturong, mis läbib kõiki kuulsamaid rootsi muinasjutte, võib päris väikestele natuke hirmutav olla. Maastikud ja nukud on päris detailsed ja kohati üsna jubedad. Vana aja muinasjutud olid ikka päris koledad. Pipi maja juures toimuvad ka lasteteatri etendused, mis on muidugi rootsi keeles, aga siiski piisavalt naljakad ja arusaadavad kõigile. Nr 76 bussiga sadamast 15 minuti kaugusel asuv Djurgårdeni saar asub mugavalt sadama lähedal, nii et ka õhtul ei pea õigeks ajaks laevale pääsemise pärast muretsema.” “Loomaaed on selline koht, kuhu mõned korrad suve jooksul spontaanselt ikka satun. Ehkki ma tean, et loomaaed pole suurem asi meelelahutus, kipun seda millegipärast ilusa ilmaga ikka ära unustama ja seal juba sees olles ei saa kunagi aru, kuidas see nüüd jälle juhtus. Kui viimasest külastusest on parasjagu aega möödunud, siis on mul vist tekkinud pettekujutelm, kuidas hülged löövad lupsu, ahvid müravad ja tiiger teeb jõu- ja ilunumbreid. Reaalsuses magavad kõik loomad kuskil tagaruumis või on remondis. Kas ma jõuan alati loomaaeda peale show lõppu või... ajan vist loomaaia tsirkusega segamini. Pole viimased korrad viitsinud enam tiigrist kaugemale kõndida, nii et elevandid, alpinaarium ja veelinnud jäävad minust nägemata. Olgu, elevantideni olen siiski läinud, sest seal on roomajate maja, hiired meeldivad väiksemale lapsele ja elevandimaja invalift vanimale. Pühapäeviti on küll Paldiski mnt loomaaia poolne äär ikka väga pikalt täis pargitud, nii et paljudel on see lastega loomaaeda minek ikka veres. Miinused: esmaspäeviti on kõik majad suletud, kuid kassas ei hoiata selle eest keegi ja pilet maksab ikka sama palju. Ja veel - loomaaia autod sõidavad mööda "peatänavat" ja veel päris kiiresti - vaata et ise ja lapsed eest ära saad. Hea oli eelmisest arvutusest lugeda, et jääkarud saavad ka varsti uue suure ala. Praegused karupuurid on ikka armetult väikesed.” Tallinna Teletorni kõrgus on 314 m. 22. korrusel asub Teletorni brasserie-restoran. Ilusate ilmadega on avatud ka välisrõdu, kus asub ka binokkel. “Eelmine arvustaja rääkis kõik muud tegevused ära, mis Teletorn pakub, seega võtan siinkohal teatepulga üle söögivõimaluste tutvustamise osas. 21. korruselt mööda keerdtreppi üles minnes leiab eest kaheks jaotatud ala: taskukohaste hindade ja kesisema menüüga kohviku ning krõbedamas hinnaklassis viisaka brasserie-restorani. Kodulehel kirjeldatakse menüüd kui "kooslus Jaapani värskusest, Aasia tulisusest, Prantsusmaa traditsioonidest, parimast Eesti toorainest ning kirest toidukultuuri vastu". Mulle tundus isegi, et see kõik oli natuke liiga kirju, tegi kuidagi menüüs orienteerumise keerulisemaks. Toidud olid (peamiselt liha järgi) küll jagatud kategooriatesse, kuid juba ainuüksi kirjelduste lugemine ja siis ettekujutuse manamine võttis omajagu aega. Pärast lugemise-ettekujutuse vooru läks aga eelroogadest proovimisele "Suitsuräimejäätis, siia carpaccio, punapeedikreem, rukkileiva krõps ja Wakame (11.50€)". Presentatsioon oli ilus ja kogus täpselt paras jagamiseks kahele. Juurde pakuti kukleid, mille peale omale kena maitsekuhja laduda sai. Kirjeldusest on miskipärast välja jäänud siia kalamari, mida jagus ka iga kuhja peale piisavalt. Ma hästi ei uskunud soolastesse jäätistesse, aga see kogemus pani mind meelt muutma ja ootan huviga, mida järgmisena leiutatakse :) Kahjuks sai kõik enne otsa kui jõudsin pilti klõpsida! Pearoogadest isutas uluki järele ja sai võetud "Põdraliha viilud puravikukastmes, kukeseened ja pastinaak (17€)". Põder ja puravikukaste olid imehästi kokku sobitatud ning oleks hea meelega taldriku riismetest puhtaks limpsinud! Kõrvalrollides olid brokolini, pastinaagipüree, senituvastamata maitsega lilla tamp ning üksik hernekaunakene. Teenindus oli viisakas, kiire, tähelepanelik, kuid mitte liiga soe. Ettekandjad peavad töötama samal ajal ka kohviku poolel ja on seetõttu päris hõivatud. Lisaks meie lauale oli restorani poolel kasutuses vaid paar lauda, kuid ma ei kujuta ette mis saab siis, kui mõlemas osas on palju inimesi.. Kokkuvõtteks tuleb nentida, et kuigi hinnatase kergitas mõneti ootusi kõrgemale ja tekitas kõhklusi, siis lõppeks sai ilusate ja maitsvate taldrikutäitega ootused ületatud ja kõhklused summutatud. Sellise vaatega restorani Eesti lähiümbrusest rohkem ei leiagi, sest väidetavalt on Teletornis Põhja-Euroopa kõrgeim brasserie-restoran ;) Tasub külastada!” “See on Eesti jaoks päris suur saavutus, et selline muuseum on kokku pandud, sellises kohas hooned korralikult renoveeritud ja stabiilselt suur külastatavus ka olemas. Ometi jäi kogu aeg sisse selline tunne, et tegemist on rohkem disainiprojektiga kui muuseumiga. Seal oli huvitavaid asju küll, aga kogu olustik kohapeal oli nagu mingis rõhuvas ja veidras unenäos või lõbustuspargi õuduste majas. Mugav ei hakanud seal ühelgi hetkel, selle eest hoolitsesid halb ja arusaamatult varieeruv valgustus, õõvastavad hääled, mis kajasid kuppellaelt tagasi ja mitmed üledisainitud kogemused. Paar arhitekti ja disainerit läksid hulluks ja tegid koha, mis on ka minu meelest disaini mõistes vinge, aga mitte inimlikust aspektist. Eksponaatide pärast tahaks tagasi minna, aga keskkonna tõttu ei kavatse seda teha.”			OSCAR-2019
Nädalavahetusel 26.-28.jaanuaril peeti Narva Spordikooli Energia võimlas nelja riigi seitsme võistkonna osavõtul poiste U-16 vanuseklassi rahvusvaheline V. Malkovski mälestusturniir, teatab evf.ee. Võitis Daugavpils St Peterburi ja Narva ees. Living.ee Ida-Virumaa meistrivõistlustel korvpallis on meistriliigas kolmel meeskonnal viis võitu ja kaks kaotust, liidrite gruppi kuuluvad KK Hito ja Toila on vastamisi eeloleval pühapäeval Kohtla-Järvel. Tallinnas toimunud Eesti noorte kergejõustikumeistrivõistlustelt said Ida-Virumaa klubide esindajad 14 kulda, 8 hõbedat ja 11 pronksi. Viie riigi kümne naismaletaja osavõtul Peterburis toimunud heatasemelisel (keskmine reiting 2239) turniiril sai kohtlajärvelane Valentina Golubenko (2261) kolmanda koha. Eesti korvpallimeistrivõistluste esiliigas mängivast kahest Ida-Virumaa meeskonnast pääses Hito/Askele B-tugevusgruppi ja Jõhvi/Toila peab leppima C-tugevusgrupiga. Eesti jäähokimiestrivõistluste meistriliiga laupäevases mängus sai Narva PSK kodujääl 6:4 jagu HC Eaglesist. Kabeklubi Into seeriaturniiri vene kabes teise etapi võitis Jefim Titijevski, kes kogus üheksa punkti kümnest võimalikust. Tallinna HK Stars kindlustas neli vooru enne meistrivõistluste lõppu endale teist aastat järjest Eesti jäähoki meistritiitli, kuna pühapäeval, 4. veebruaril kaotas Tartu Välk 494 kodujääl 5:6 Narva Paemurru SK-le, kes tänu võidule säilitas võimaluse tõusta teisele kohale. Peterburis veebruarikuu esimesel nädalavahetusel toimunud Viktor Novožilovi memoriaalil sai Vadim Badin teise koha. Eesti pikamassuusatajate sarja Estoloppet esimesel sel hooajal peetud etapi, 11. Tamsalu - Neeruti maratonil oli 23 km võistluse kiireim sillamäelane Aleksandr Maslennikov. 44 km põhisõidu neljas oli narvalane Juri Mjasnikov. Eesti Olümpiaakadeemia otsib kandidaate Eesti esindamiseks Rahvusvahelise Olümpiaakadeemia (ROA) noortesessioonil. Sessioon toimub Rahvusvahelises Olümpiaakadeemias, Olümpias, Kreekas 19. juunist 3. juulini 2007. Tänavuse sessiooni teema on Ateenast Pekingisse (From Athens to Beijing). Kultuuriminister ja kultuurkapitali nõukogu esimees Raivo Palmaru kinnitas täna seoses Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali nõukogu volituste tähtaja lõppemisega uue 7-liikmelise nõukogu. Ida-Viru maavanema poolt välja kuulutatud konkursil osutus spordifoto arvestuses võitjaks Rein Einiste fotoga "Korvpallivõistlus - Põhjaranniku võistkond". Aeg: 17. märts 2007 Koht: TÜ kehakultuuriteaduskond, Tartu, Jakobi 5, auditoorium 302 Hind: 850.- Õppejõud: Rein Kuik, Inga Neissaar, Riina Unt, Riina Pettai, Kaja Hermlin Eesti maleklubide meistrivõistluste valikturniiri võitis Narva Maletäht ning finaali jõudis ka neljanda koha saanud Kohtla-Järve Diagonaal. 10.-11. veebruaril mängisid Kohtla-Järvel kaheksa minikorvpalli Eesti meistrivõistluste (s. 1995. a ja hiljem) poiste võistkonda ning aisana läbis etapi täiseduga Kohtla-Järve KK Hito. Veebruarikuu teisel nädalavahetusel Pärnumaal, Jõulumäel peetud Skandinaavia karikavõistluste ajal jagati välja ka Eesti meistrivõistluste medalid. Kiviõli SK esindaja Tatjana Mannima sai 10 km vabastiilis hõbeda ja poole lühemal klassikalises sõiduviisis sõidetud distantsil pronksi. Janek Vallimäe krooniti Eesti juunioride meistriks klassikasõidus. Nädalavahetusel Lasnamäe kergejõustikuhallis peetud Eesti sisekergejõustikumeistrivõistlustel saavutas Anastassia Semjonova (KJK Visa) esikoha 200 m jooksus. 10. veebruaril Tõrvas toimunud Eesti väikelinnade talimängudel ainsana Ida-Virumaad esindanud Kiviõli saavutas kaheksanda koha. Eesti meistrivõistlustel sai kaks võitu juurde Narva Paemurru SK - reedel, 9. veebruaril alistati kodujääl Kohtla-Järve Viru Sputnik 5:3 ja laupäeval, 10. veebruaril võõrsil Tartu Välk 494 6:2. Nelja arvessemineva ala asemel vaid kolme osalenud Toila saavutas Eesti valdade XV talimängudel viienda koha. Suusatamises ja kabes oli Toila teine ning korvpallis kolmas. Pühapäeval, 11. veebruaril Viljandis toimunud Eesti meistrivõistlustel sõudeergomeetritel Concept2 said Narva sõudjad neli medalit. Türil laupäeval, 10. veebruaril toimunud kadettide vanuseklassi vabamaadluse Eesti meistrivõistlustel saavutasid Kohtla-Järve SK Kuldkaru maadlejad kolm esikohta, ühe teise ja ühe kolmanda koha. Samal ajal ja samas kohas peetud Eesti juunioride meistrivõistlustel naiste maadluses saavutasid Kuldkaru esindajad esimese ja teise koha. Naistemaadluse õpilaste vanuseklassis saavutas Narva Buffen-do kolm medalit. Veebruarikuu esimesel nädalavahetusel Viljandis peetud Eesti noorte (s. 1989. a ja hiljem) võistkondlikelt meistrivõistlustelt saavutasid Narva Paemurru SK esindused poistest hõbeda ja tütarlastest kaksikvõidu. Saka karjääris peeti pühapäeval, 11. veebruaril Ida-Virumaa karikavõistluste II etapp sõiduautodele, seekord võisteldi 1050 meetri pikkusel jäärajal, kirjutab EPLOnline. Ei riiklikule elutööpreemiale esitatud Valdek Murd ega ka aasta noorte preemiale esitatud Jevgenia Rõndina ei mahtunud riigilt preemia saajate nimekirja. Kohtla põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja, kolmekordse olümpialase Piret Niglase eestvedamisel käima lükatud Ida-Virumaa I kooliolümpiamängudel osalesid kuus kooli: Kohtla põhikool, Jõhvi gümnaasium, Kohtla-Järve Järve gümnaasium, Mäetaguse põhikool, Sinimäe põhikool ja Toila gümnaasium. Tartus toimunud kreeka-rooma maadluses saavutas kärbeskaalus Eesti meistritiitli Anar Zeinalov (Kohtla-Järve SK Heraklese Jõud), teatas ETV Sport. Laupäeval, 17. veebruaril Narvas toimunud Eesti meistrivõistlustel õhkrelvadest laskmises said narvalased kuus medalit. Eesti meeste jäähokimeistrivõistlustel tõusis teisele kohale jälle Tartu Välk 494, kes laupäeval, 17. veebruaril alistas Kohtla-Järvel kohaliku Viru Sputniku 10:3 (3:1, 3:1, 5:1). Võitjate ridades viskas Oleg Puzanov kaks väravat ja andis kolm resultatiivset söötu. Living.ee Ida-Virumaa meistrivõistlustel korvpallis on meistriliiga põhiturniiril voor enne põhiturniiri lõppu selged kaks paremat. KK Hito ja AK Askele peavad viimases vooru omavahelises mängus Maidlas selgitama, kes põhiturniiri võidab. Esimeses ringis lõppes nende omavaheline mäng 88:84 KK Hito võiduga. Pühapäeval, 18. veebruaril toimunud 37. Tartu suusamaratoni võit läks Rootsi, edukaima idavirulasena oli klassi M20 võitja Timo Juursalu üldjärjestuses 26., talle 1,5 sekundiga kaotanud Vallo Kärbo sai 27. koha. Eesti meeste jäähokimeistrivõistlustel alistas endale juba meistritiitli taganud HK Stars pühapäeval, 18. veebruaril Linnahalli jäähallis tabeli "punase laterna" Kohtla-Järve Viru Sputniku 15:3. Jacas avati pühapäeval Euroopa noorte taliolümpiapäevad, Eestist osaleb 19 sportlast, Ida-Virumaalt pääsesid võistlema suusatajad Dmitri Reinmets ja Rauno Avel ning laskesuusataja Anton Aleksejev. Kohtla-Järve Viru Sputniku naiskond alistas laupäeval, 17. veebruaril koduhallis peetud kohtumises 4:2 Tallinna naiskonna Dreamland Queens, kes on endale juba meistritiitli taganud. Eesti meeste võrkpallimeistrivõistluste esiliiga turniiril sai ainsana liigas Ida-Virumaad esindav Narva Energia SK/Kalev üheksanda koha. Jõgevamaal, Palal toimunud 11. Pala suusamaratonil oli kavas viis poiste ja viis neidude vanuseklassi, sõidumaa pikkus oli viis kuni 25 kilomeetrit. Võisteldi vabastiilis. Euroopa noorte olümpiapäevadel Hispaanias Jacas olid teisipäeval murdmaasuusatamises kavas klassikadistantsid. Idavirulased Dmitri Reinmets ja Rauno Avel jäid lõpuaegades tabeli alumisse poolde. VIII Euroopa noorte taliolümpiapäevadel Jacas tegid avastardi Eesti laskesuusatajad. Noormeeste 7,5 km distantsil võidutses Venemaa sportlane Uladzimir Aleniška, kes eksis lasketiirus ühel korral. Eesti edukaim oli narvalane Anton Aleksejev 62. kohaga. Tartus nädalavahetusel toimunud U-18 tütarlaste (s.1990 ja hiljem) EVF karikavõistluste I finaalis saavutas täisedu, viie võiduga esikoha Narva Spordikool Energia võistkond. 18. veebruaril peeti Võrus Tamula järvel Urmo Aava noorte rallisprindi hooaja esimene osavõistlus. Võistlussarja avaetapil mahtus pjedestaalile kaks AMV Racing autosportlast, kirjutab amvracing.ee Reede õhtul Maidlas toimuvas Eesti korvpallimeistrivõistluste esiliiga kohtumises vajab Hito/Askele play-off´i pääsu võimaluste parandamiseks võitu; vastaseks on tiitlikaitsja Kotree SK Tallinnast, kellele idavirulased eelmisel hooajal veerandfinaalis alla jäid. Lõppesid kuu aega kestnud Jõhvi valla lahtised meistrivõistlused vene kabes, mille võitis Jefim Titijevski. Neljapäeva, 22. veebruaril Sapparos alanud suusatamise maailmameistrivõistlustel ainsana Ida-Virumaad esindav Kiviõli suusaneiu Tatjana Mannima saavutas sprindivõistlusel 43. koha. VIII Euroopa noorte taliolümpiapäevadel Jacas oli neljapäeva hommikul võistlustules 8 Eesti sportlast, teiste seas ka mõlemad Ida-Virumaalt pärit suusatajad. Kohtla-Järvel, Tammiku gümnaasiumis toimunud Ida-Virumaa meistrivõistlustel näitas Wilksi punktitabeli alusel parimat tulemust Mario Sild, kes kogus 434,186 punkti. Pühapäeval, 25. veebruaril Kohtla-Järve spordihoones toimunud Ida-Virumaa I poliitikute spordipäevad võitis võistkond Eestimaa Rohelised koosseisus Mikk Sarv, Arvo Kaseniit, Üllar Vaserik, Imre Poom, Kristiina Soakas, Kristjan Vilbaste ja Rutt Karolin. Eesti meeste jäähokimeistrivõistlustel pühapäeval, 25. veebruaril peetud kohtumistes alistas meistermeeskond HK Stars Narvas kohaliku Paemurru SK 4:2 ja Tartu Välk 494 kodujääl HC Eaglesi 11:0 ning kaks mängu enne meistrivõistluste lõppu selgus lõplik paremusjärjestus, kirjutab EPLOnline. Narva JK Trans teatas, et ta duubelmeeskond loobub Eesti 2007. aasta jalgpalli meistrivõistluste Esiliigas osalemisest ja hakkab mängiba teises liigas. Põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel Jaapanis Sapporos võitis murdmaasuusatamise naiste 10 km vabatehnikadistantsi tiitlikaitsja Katerina Neumannova Tšehhist 23.58,4-ga. Tatjana Mannima oli 57. Traditsiooniliselt peeti 24. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeval Vaivara valla lahtised karikavõistlused sõiduautode jäärajasõidus. Võistlus kuulus Ida-Virumaa karikavõistluste sarja. Viie päeva jooksul saadud kaks rasket võitu viisid Hito/Askele Eesti korvpallimeistrivõistluste esiliigas lähemale play-off´ile, kus mängivad liiga kaheksa paremat meeskonda.			OSCAR-2019
Alustasime oma avastusretke ambitsioonika plaaniga – teha Ida-Timorile ring peale. Kuna tegemist on tillukese riigiga, siis võiks küsida, et mis selles plaanis siis nii ambitsioonikat on, kuid ikka on küll. Ise saime sellest muidugi aru alles hiljem. Üheks suureks küsimärgiks meie teekonnal oli teede seisukord – korralikku kaarti, mis annaks adekvaatse pildi olemasolevatest teedest ja radadest, meil Ida-Timori kohta pole, ning meie hea reisijuht, Lonely Planet nimetab siinsetel teedel kulgemist optimistlikult seikluseks. Lubasime endale, et kui tee peaks muutuma väga kehvaks, siis pöörame otsa ringi, sest Ida-Timor oleks ilmselt viimane koht, kus tahaks tsiklit ära lõhkuda. Esimese asjana sai teele asudes meile kohe selgeks, et teeviitadega on siin kehvad lood – mingitest tabloodest, kuhu oleksid märgitud asulad ja vahemaad, ei ole siin haisugi. Üks selgematest viitadest, mis jäi meie teele, nägi välja selline: Teise asjana sai selgeks see, et tanklad sellisena nagu me neid teame, jäid kõik Dilisse, ning et linnast väljas saab kütust osta vaid pudeliga – väljaspool Dilit näib bensiin “kasvavat” puu otsas: Esimesed mõnikümmend kilomeetrit möödusid vingerdades mööda mäekülgi lookleval teel, millelt avanesid oivalised vaated Ida-Timori rannikut embavale Banda merele. Teel, muide, polnud umbes 200 kilomeetri ulatuses, mis viisid meid Dilist itta, suurt häda midagi – üldjoontes oli tegemist küllaltki hea teekattega, kuid mis nõudis siiski sajaprotsendilist tähelepanu, sest siin-seal oli tee pealiskate mitme meetri ulatuses minema uhutud, ning kohati ilmusid ootamatutes kohtades teesse korralikud augud: Liiklemise muutis pingelisemaks ka see, et enamasti oli tee vaid mõni meeter lai. Talitades kohalike liiklejate eeskujul andsime enne pimedasse kurvi sisenemist alati signaali, et vastutulijad taipaksid oma suunavööndisse tagasi tõmbuda (siin on üsna tavaline, et bussid ja veoautod sõidavad keset teed). Tihtipeale puuduvad siin mägiteedel ka igasugused piirded, nii et võib ainult arvata, kui palju on siin teelt väljapõrutajaid. Kibedaks meeldetuletuseks meie kui tsikliinimeste haavatavusest oli üks tee ääres silmatud mälestuspaik hukkunud mootorratturile: Liiklusest rääkides ei saa jätta mainimata, et nagu kolmandas maailmas ikka, on transpordivahendid siin ülimalt ülekoormatud, st inimesed ripuvad teinekord busside küljes, või istuvad katusel. Väga sage on ka vaatepilt, kus inimesi transporditakse veoauto kastis. Kuid rääkides positiivsest. Ma arvan, et tee Dilist umbes 200 kilomeetri kaugusel asuvasse Com’i võiks vabalt kuuluda maailma kümne kõige kaunimate vaadetega tee hulka, sest nii vaheldusrikkaid kultuuri- ja loodusmaastikke polnud me silmad juba ammu näinud. Kuna Ida-Timor on olnud Portugali koloonia, siis leiab siin rohkelt koloniaalstiili näiteid. Enamus koloniaalaja hoonetest on mingil kummalisel põhjusel maha jäetud ning täiesti käest lastud. Enim küsimusi tekitas Ida-Timori suuruselt teise linna, Baucau endine mercado municipal ehk keskturg – selline pärl, ning seisab kasutuseta: Koos Portugali okupatsiooniga toodi saarele kristlus, ning täna näeb muidu animistliku traditsiooniga riigis rohkelt kirikuid ning katoliiklikke kalmistuid: Kui olime peatunud, et üht külakirikut pildistada, jooksis meie ümber igast ilmakaarest kokku paarkümmend piimašokolaadikarva säravate silmadega last. Õnneks ei pidanud me kaua mõtlema, kuidas leida nendega ühist keelt – lapsed ise tulid välja geniaalse lahendusega. “Mis on sinu nimi?”, küsis üks tüdruk mu käest portugali keeles (kuigi mu portugali keel on pärast Brasiiliast lahkumist vajunud unustuse hõlma, tundsin selle küsimuse kohe ära, sest oli see ju esimene asi, mida meile portugali keele loengus õpetati). Järgnevad minutid kulusid enesetutvustusteks. Portugali keel on nii meile kui neile võõrkeel, kuid piinliku vaikuse saime selle abil murtud. Üldiselt on arhitektuur aga väga maalähedane. Linnast väljas elavad inimesed väga lihtsates tingimustes – enamasti loodusmaterjalist onnides, ning ei oska elektrist ilmselt unistadagi. Kes püüab kala, kes kasvatab sigu, kitsi, banaane või veel midagi. Sugugi mitte vähem avaldasid muljet maastikud – sõites terendasid eemal küll mäed, meri, ning möödusid riisipõllud, palmisalud: Mitte kordagi ei hakanud sel teel igav. Ja kui juba nö peatee on nii lahe, siis mis ootab meid ees väiksematel teedel? Väga vahva! Seda võrdlemisi rohkete piltidega postitust lugedes lõi silme ette kogu see pilt, kuidas te seda seal teete… ma ei tea, kui seal tanklaid ja teeviitugi eriti pole… ometigi ilmub värske postitud, mida saab soojas toas istudes lugeda ja vaadata. Puhas rõõm, olge terved! f-ile: Kariina kiiver ei käi pärast seda, kui Austraalias üks kinnituskruvi ära kadus, enam korralikult lahti ning ka peast ärasaamine on sellevõrra keerulisem. Seepärast ongi piltidel kiiver peas – liiga tülikas oleks seda kogu aeg pähe panna ja ära võtta. Pealegi, enamus on meil täiesti ekspromt-pildid, mitte Ewan McGregori stiilis poseerimine, kus juuksed on geeliga sonegusse sätitud ning näol on grimmikiht. Selle aja peale, kui Kariina oleks hakanud “kiivrisoengut” siluma, oleks lapsed juba laiali jooksnud 🙂			OSCAR-2019
Leidsin üles ühe igivana murekirja. Bla-bla-blah - olen hetero, mul on boyfriend ja ma tõesti ei ole lesbi… aga aeg-ajalt seksin ma oma parima sõbrannaga… tal on ka boyfriend ja tema ka ei ole lesbi… Bla-bla-bla… Kas see on petmine? Alguses võttis muigama, siis sootuks tõsiseks. Naljakas on lugeda naiivses siiruses esitatud väidet - mul pole mingeid ‘siukseid’ kalduvusi - kui järgmise lausega selgub, et viimased kuud (kuu? 3 kuud? Pool aastat?) on pidevalt omasoolisega voodis maabutud. Kahe omasoolise inimese vaheline seks on homoseksuaalne seks. Kahe naise vahekord on lesbiline vahekord. See ei tähenda, et tingimata lesbiga tegu oleks, küll aga viitab piisavalt selgelt kalduvustele. Samas - ilmselt on endal ju lihtsam elada usus, et tegemist on millegi ‘ajutisega’, mis puhtalt ja ainult kindlas indiviidis kinni. Et see saab läbi, kolitakse teise linna elama ja elu läheb edasi nagu ikka. Olgu, see selleks, ent… Teine sama naiivne küsimus jääb ikkagi õhku. On siis tegu petmisega või mitte? Kas seks naisega (kui kaugeleulatuvaid sihte pole seatud ning omavahelist tõelist püsisuhet võimalikuks ei peeta) on vähempatune? Tegelikult - vargusega seoses - tuli paralleel ka. Kui ma kõnnin linnas ja leian suvalisel tänavanurgal seismas oma unistuste auto - olen ma siis varas, kui sellega linnas ühe pisikese tiiru teen? Tegelikult, sisendagu ma endale mida tahes (“Ainult laenasin, korraks… varsti viin ju tagasi”) ei loe autoomaniku või ka seadusesilma jaoks mu sisendused mitte midagi. Faktiks jääb, et võeti midagi, milleks õigust pole - ja motiivid on vaid mu enda rahustuseks. Annab autoomanik loa, on tegu laenuga. Võtan salaja, on vargus. Ehk teisisõnu - olgu tegu ise kuivõrd tühine, annavad sellele tähenduse patustusega kaasnevad kaudsed teod, näiteks valetamine, varjamine, ütlemata jätmine. Nii võib ka päris väike asi muutuda üsna suureks ja, vastupidi, olla mõni suurem asi hoopis vähemtähenduslik. Tean paare, kus ‘vasakule’ panemised on osapoolte vahel eelnevalt kooskõlastatud - omavahel lepitakse ilusti kokku, mida ja keda täpselt tohib ja kus algab keelatud tsoon. Sõltuvalt inimeste tugevusest ning kindlustundest olemasoleva püsisuhte osas, võib asi isegi ideaalselt toimida. Kuni keegi astub piirist üle. Üheltpoolt õige ju - mida ei tea, seda pole olnud - teisalt ega teadmatus tegu olematuks tee. Vargus on toimunud, aga kahju on ohvri poolt (veel) avastamata. Üldiselt kipuvad niisugused asjad pikapeale ikka välja tulema. Ei taha uskuda, et teineteist hästi tundvad inimesed ei taju midagi reetvat või et selles ringkonnas õnnestuks üldse midagi lõugulaksutavate suude eest püsivalt varjule jätta. Kas x+n aja möödudes teeb tegu vähemhaiget? Mõne jaoks küll… Enda isiklikust subjektiivsest kogemusest tean öelda, et hilisem teadasaamine on eriti maotu - Sa pole mitte ainult tünga saanud, vaid pikema aja vältel stabiilselt ja järjekindlalt lolliks tehtud. Näiteks, et kas see siis äkki tähendas midagi erilist, et valetada oli vaja? Kui oleks tühine, poleks ju põhjust varjata… Või siis, et kas tegemist tõesti oli ühekordse nähtusega? Kui ma üks kord õnge läksin, kes ütleb, et ma tegelikult veel kordi ja kordi lolliks tehtud pole olnud ilma, et ma seda ise märkaksingi? Eriti ebameeldiv on tõde kellegi kolmanda suust kuulda - siis lisandub sisemisele ahastusele ka avalik mõnitus. Et ma olin see viimane loll, kes… jne. Teate küll ju. Milleks teisele asjata haiget teha, ja mida kõike veel. Samas - tegu ju ikkagi tehti (miks siis ei olnud meeles, et keegi haiget saab?). Ja haiget ei tee mitte sõnad, millega öeldakse, vaid see, MIDA öeldakse — ehk akt ise. Veel vähem meeldiv on olla kuulaja rollis… aga vähemalt mulle näib, et sellisel juhul (hoolimata valust) on mul ka mingi sõnaõigus. Ma vähemalt tean, kellega koos olen, ja mulle jäetakse võimalus otsustada, kas tahan edasi ühiselt jätkata või oleks eraldi parem. Minu partner (jajah, ikka see va liiderlik tõbras) austab mind piisavalt palju, et anda mulle võimalus valida. Ta ju teab, et riskib meie suhtega, ent usub mind väärivat võimalust oma elu kvaliteedi üle ise otsustada. Ja äkki tõesti oli tegu üsna tühine kui seda varjama ei pea? Loomulikult pole ideaal mitte petmisest rääkiv kaasa, vaid lojaalne monogaamne suhe. Alati kahjuks ei ole see võimalik, väga erinevatel põhjustel. Tõde, olgu ta milline tahes, on parem kui illusioon - mis nii ehk naa ühel kenal päeval seebimullina katki võib plaksatada. Olgu, oletame, et mind peteti - ja mulle räägiti kõik ausalt ära. Poetasin pisara, loopisin katki meie parima serviisi, ütlesin inetusi, vehkisin rusikat ja tegin ta elu nädalaks-paariks tõeliselt põrguks… ja valisin ikkagi andestamise. Mis saab siis, kui see juhtub teist korda? Kolmandat? Viiendat? Kahekümne kuuendat? Mitmendal korral olen ma ikkagi jäädavalt lolliks tehtud? Ons endiselt tegu partneri (va libu siuke!) aususeriismetega minu suhtes või lähebki ta oma sügavas enesekindluses minu andestamise peale välja? A la “olen vähemalt aus su ees, mis sest, et austusest juttugi pole”? Mitmendal korral ei saa enam juhtunut kui üksikut konkreetset olukorda vaadata? Sama küsimust, erinevates kobavates sõnastustes, olen lugenud ja kuulnud mitmetelt meestelt, kelle naised teiste naiste juurest ‘vaheldust’ otsivad. Ka nüüd, kümneid samalaadseid lohutavaid vastusekirju hiljem, ei oska ma tegelikult vastata. Sõltub, eksole. Petetust, petetavast - ja ka sellest, kellega peteti. Siis, kui mõõt saab täis. Siis, kui petja enam ei viitsi isegi mäletada, et ta kedagi haavata võiks. Siis, kui petetu enam ei usu, et homme algab uus ja täiesti teistsugune elu. Siis, kui ajutisest on saanud argipäev. Siis, kui petetu endale “see on teine asi” kui mantrat kordama hakkab, mõtlemata öeldavate sõnade tähenduse üle. Mul on endal olnud nii- ja naapidi suhteid. Olen elus petnud kahte inimest, kahel täiesti erineval põhjusel. Teise puhul… olin ma nii ehk naa armukese rollis ja mulle tundus, et seisu võrdsustades on mul endal vähem valus. Reaalsuses tegin teisele haiget ja endal ei läinud kopka eest kergemaks. Niisiis olen nüüdseks loobunud. Pole vist ette juhtunud olukorda (ja inimest), kellega üks veedetud öö oleks väärt kraabitud südametunnistust ja kõikuma löödud püsisuhet. Tookord tahtsin, et mulle osataks andestada - nüüd, petetu rolli sattudes, oskan ehk ise andeks anda. Vähemalt ajutiselt, üksikud juhtumid. Igal asjal on loomulikult limiit, ainult et… kus kuramuse kohas see piir siis on? Ja mis läheb petmise alla kirja? Ja sellisel juhul - kui ta juba kedagi teist tahab, kas mul on üldse vaja, et ta puhtalt kohusetundest midagi tegemata jätaks ja kuskil südamesopis igavesti salaja õhkaks?			OSCAR-2019
Google Play Store'st (vana nimega Android Marketist) leiab Eestis kasutamiseks ja eesti keeles Android appe ehk rakendusi juba kümneid ning neid tuleb järjest juurde. Vahel lisandub lausa igal nädalal mõni hea uus Eesti Androidi rakendus. Siin nimekirjas ongi välja toodud mõned kasulikumad ja/või huvitavamad kasulikud eestlaste tehtud või eestikeelsed Androidi rakendused: Parim rakendus päevauudiste lugemiseks. Uudishimu edastab väga paljude väljaannete RSS-voogusid ja nii saab kõik uudised ühest rakendusest kätte. Hea lisaomadus on korduvate uudiste filter - kui samasisulist uudist edastab mitu erinevat allikat, siis lugeja näeb seda uudise pealkirja vaid ühe korra, koopiaid ei näidata. "Uudishimu proovib vaikimisi tellitud voogudest eraldada plagiaadid, kus sama uudist järjest kordavad kõik portaalid. Selliseid on ca 100tk päevas. Näidatakse ainult esimest uudist ja kopeerijad peidetakse." -- http://www.stuudio.ee/uudishimu/Seaded.aspx Uudishimu uudiste valik on väga lai, lisaks tavalistele Eesti portaalidele ja suurtele väljaannetele on valikus ka maakonnalehtede uudised ja ka välisuudised: AlJazeera, BBC, Euronews, Reuters, ning erinevad eriteemalised uudised, blogid, tööpakkumised jpm. Arvutist ja telefonirakendusega loetavad uudised saab väga lihtsalt sünkroniseerida, selleks tuleb telefoniga pildistada veebilehe QR-koodi ja edaspidi on ühe seadmega loetud uudised automaatselt ka teises seadmes loetuks märgitud. Valida saab kolme sünteeshääle ja erinevate lugemiskiiruste vahel. Tekst on üsna arusaadav, kuid lühendite ja järgarvude lugemine veel hästi ei toimi. Näiteks "2013. aastal": "teine tuhat kolmeteistkümnes aastal" jms. Lühendid vuristab lugeja liiga kiiresti ja ilma pausita eelmise sõna otsa. Uudiste allikaid samuti praeguses versioonis valida ei saa, võibolla lisandub see võimalus tulevikus. Kasulik rakendus eriti just enne lõunat, sest siin on kõik söögikohtade päevapakkumised ühes kohas. Rakendus on asukohapõhine, nii et näitab lähimaid kohti eespool, aga saab ka söögikoha nime järgi otsida ja teha ka oma lemmikute nimekirja. Uute ja tundmatute lõunakohtade avastamisel on abiks ka parkimise info. Eesti Rahvusringhäälingu tele- ja raadioprogrammide otseülekanded ning saadete arhiiv - ETV, ETV2, Vikerraadio, Klassikaraadio, Raadio2, Raadio4, Raadio Tallinn, R2.2. Lisaks täispikkuses päevauudised eesti, vene ja inglise keeles ning saatekavad. Telepildi saab ette ka niru netiühendusega, kehva kiiruse puhul on enne pildi näitamist puhverdamise aeg lihtsalt pikem. Teisi Eesti telekanaleid rakenduse abil vaadata ei ole võimalik, kuid kordussaateid järelvaadata saab veebi kaudu küll, kasutades mõnda Flashi toetavat brauserit, näiteks FlashFox Ühistranspordi-rakendus, mis näitab lähimate peatuste asukohta kaardil ning väljumiste aegu. Peatuseid ja väljumisi saab vaadata ka Eesti suuremates linnades ning üle Eesti otsida peatuseid nime järgi ja liine numbri järgi. Rakendus kasutab peatus.ee sõiduplaane ja vajab kehtivate sõiduplaanide värskendamiseks töötamiseks internetiühendust. Kui internetiühendust ei ole, siis aitab ka rakendus Bussipiletid.ee, mis näitab eelnevalt salvestatud ühistranspordi sõiduplaane; sellest rakendusest saab ka osta Tallinna, Tallinn-Viimsi, Tartu ja Elektriraudtee ID-pileti. Rakendusega saab osta ühistranspordi ID-pileteid, kuid mitte ainult. Kas teadsid, et lisaks ühistranspordile töötab ID-pilet veel mitmes kohas? Näiteks: Tallinna Loomaaed, Linnamuuseum, Tallinna Botaanikaaed, Nõmme ujula, Õismäe ujula, Lasnamäe kergejõustikuhall ja Overalli ID väljastusteenus Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Ülikoolis, Tallinna Inglise Kolledžis ja Otsa koolis. Ka harrastuskalapüügiloa saab selle rakendusega osta ja isegi 6 minutit massaaži massaažitoolis. Visuaalselt kena parkimisrakendus, mis ei risusta telefoni parkimise alustamis- ja lõpetamis-SMSidega, vaid kasutab võrguühendust, nagu tänapäevasele rakendusele kohane. Kui võrguühendus puudub, siis pakub võimalust saata SMS või helistada. Parkimispiirkonna soovitab rakendus GPS abil, kuid saab valida ka nimekirjast. Ühisteenuste parkimisrakendus Parkimine omab samuti GPS tuge - enne parkimist näeb kaardil peal enda asukohta ja sealsamas saab valida parkimistsooni. Maksmine toimub kuu lõpus arve alusel või krediitkaardiga. NB! Rakendus toimib ainult Ühisteenuste hallatavates parklates, s.t. selle rakendusega ei ole võimalik parkida EuroPark, CityPark jms parklates. Kasutajasõbralik ja lihtne taksokutsumise rakendus, mille abil saab takso ukse ette kõige kiiremini. Kui tavaliselt kulub taksot tellides enamus aega helistamisele, enda aadressi ülekordamisele ja ootamisele, millele järgneb "hetkel kahjuks ei ole vaba taksot pakkuda", siis Taxify rakendus on täiesti ulmelahendus, sest takso saab tellitud vaid paari näpuvajutusega ja loetud sekunditega. Rakendus otsib taksosid telefoni GPS asukoha järgi ja pakub automaatselt kõige lähemal asuvat taksot. Kui hind või firma ei sobi, saab näpuga paremale kerides leida parema pakkumise. Takso tellimine käibki 2 vajutusega ning saabuvat taksot saab lausa kaardilt jälgida. Kui takso kohal, annab rakendus ka sellest märku. Kui telefoni kontaktide nimekirja risustavad kümned taksotellimise numbrid, siis võib need ära kustutada - Kutsu Takso rakendus aitab. Kutsu Takso on taksofirmade nimekiri koos taksode sõidualustus- ja kilomeetritasudega ja otsevalimise nupuga. Taksofirmad on järjestatud sõidualustustasu järgi. Kutsu Takso rakendus sisaldab Tallinna, Tartu, Haapsalu, Jõhvi, Keila, Kuressaare, Narva, Pärnu, Rakvere, Rapla, Viljandi ja Võru taksofirmasid. Rakendus töötab ilma internetiühenduseta. TÄIENDATUD. Alates jaanuarist 2015 pakub ka Kutsu Takso sarnaselt Taxify rakendusega GPS põhist taksotellimisteenust, esialgu Tallinnas. Rakendus pakub telefoni GPS asukoha järgi nimekirja kõige lähemal asuvaid vabu taksosid, mille hulgast saab ise välja valida sobivaima variandi kauguse, sisseastumistasu ja kilomeetri hinna järgi. Erinevate teenuste sooduskupongid telefonis. Täna veel väga palju pakkujaid ei ole, aga see-eest on soodustuse suurus päris hea, isegi 33% ja 50%. Rakendus annab ka teavitusega märku, kui hea soodukas läheduses. EMHI ilmajaamades mõõdetud temperatuuri hetkenäit Eesti kaardil ning 1x1, 2x1 ja 4x1 ekraaniwidgetid, millest kaks väiksemat näitavad ainult temperatuuri ja laiem widget ka tuule kiirust, õhuniiskust ja õhurõhku. Valida saab kindla EMHI mõõtejaama või lasta automaatselt valida vastavalt telefoni asukohale. See mahutab 2x1 ekraaniwidgetile 3 asja valitud mõõtejaama piirkonnas - valikus on hetke temperatuur, õhuniiskus, tuule kiirus, sademed viimasel tunnil, õhurõhk ja nähtavus. Rakendus ei arvesta aga telefoni asukohaga, nii et mööda Eestit ringi sõites tuleb ise nimekirjast õige mõõtejaam valida. Tore oleks järgmises uuenduses näha ka "Your Location" nõuet... See rakendus laseb otsida aadressi järgi postiindeksit ja näitab kaardil Post24 pakiautomaatide asukohti. Lisaks saab jälgida saadetud pakkide ja kirjade teekonda, selleks tuleb sisestada number paki või kirja vöötkoodi alt. Pildid paberile on asjalik rakendus, millega saab paberfotosid tellida otse telefonist. Fotod saab kätte juba järgmisel tööpäeval Kristiine, Solarise või Viru keskusest või Fotoluksi poest Tallinnas Pärnu mnt 134 või Tartus Ülikooli 6a. NB! Pärnus Rüütli 16 pood on suletud ja Pärnusse kahjuks enam pilte tellida ei saa.. Fotosid tehakse ainult 15x10cm mõõdus küljesuhtega 3:2 ja rakendus automaatselt pilte õigesse mõõtu ei lõika. Kuna enamus telefone ei tee 3:2 küljesuhtega pilte ja valged ääred on inetud, tuleb see väike asi ise enne saatmist korda ajada. Soovitame selleks kasutada lihtsat rakendust Photo Editor kus Crop funktsiooni all saab käsitsi lisada custom küljesuhte 3:2 (või 1.5:1) ja valida "Locked". Photo Editor ei vähenda salvestades pildi kvaliteeti ja salvestab pildi muidugi teise nimega, nii et originaalfoto säilib algsete mõõtmetega. Eriti tore oleks seda nõutud 3:2 croppimisfunktsiooni näha juba Fotoluksi rakenduse järgmises uuenduses... Mugav rakendus üürikorteri otsijale, sest värskelt lisatud üürikuulutuse kohta jõuab telefoni koheselt teade, seda koos piltide, hinna ja lisainfoga ning juures on ka nupp maaklerile või omanikule otse helistamiseks. Üürikortereid saab otsida üle Eesti, linnade ja maakondade kaupa. Tallinna ja Tartu puhul saab otsida ka linnaosade kaupa. MinuTV rakendusega telepilti vaadata ei saa. Loe siit lähemalt, kuidas Androidiga Eesti telekanaleid vaadata Tasuta E-ainete andmebaas, kus on eesti keeles ära toodud nende nimetused, toimeained, kasutusalad ja võimalikud kõrvalmõjud nende tarbimisel. Programm sisaldab põhikooli ja gümnaasiumi matemaatika õppekavas nõutud materjale. Antud on kõik peamised definitsioonid, mõisted ning kirjeldused. Samuti leiate hulgaliselt näiteid, jooniseid ja lisamaterjale. Materjalid on jaotatud klasside ja kursuste kaupa kategooriatesse. Lisaks sellele saab vajalikud peatükid kiiresti üles leida otsingufunktsionaalsust kasutades. Eestikeelne ning tasuta rindade kontrolli kohta põhjalikke õpetusi sisadav rakendus. Eestis on aastas u 600 rinnnavähi juhtu ning rinnavähi varajase avastamise üks tegureid on korrapärane enesekontroll. Rakendus näitab infot Eesti kalade kohta ning kaardil Eesti kalastuskohtasid, samas saab hõlpsasti kalastuslubasid osta ning olulist infot ka püügikeeluaegade, alammõõtude ning looduskaitsealuste liikide kohta. Algaja seenelise abimees, välimäärajas on esindatud 56 Eestis leiduvat seeneliiki piltide ja kirjeldustega ning info söödavuse ja mürgisuse kohta. See pole küll otseselt Androidi rakendus vaid veebileht, küll aga väga lihtne ja mugav viis leida sobiv film sobival ajal sobivas kinos. Kui tead mõnda kasulikku Eesti Androidi rakendust, mis siit nimekirjast on välja jäänud, pane see allpool kommentaarina kirja ja lisa ka Google Play link! Aga kui pakub huvi, milline on nutitelefoniga parkimise jaoks parim rakendus, siis foorumis on kõigi Eesti parkimisrakenduste ülevaade: http://www.arvustus.com/foorum/nutitelefoniga-parkimine/?t=43 Ostsin PRO versiooni (1,60€) ja täitsa rahul, esilehe esimese ja viimase tankla hinnavahe paagi kohta on ligi 6 €, tanklate kauguse vahe ainult 1,2 km. Ilmselt suvel mööda Eestit sõites läheb vaja ka tanklate kaarti ja sõidujuhiseid. Kui olete teinud telefonile tehase seadete taastamise siis palume ühendust võtta info@tankla.info ja saate rakenduse uuesti peale tagasi tasuta. Tuleb saata oma telefoni nr. millelt rakendus oli ostetud. ERR rakendus on päris lahe, reaalajas saab vaadata ETV ja ETV2 programmi ja kuulata Raadio 2, Vikerraadio jm ERR raadiokanaleid. GateMe app aitab ülesse leida lähedalasuvad peod ja neile pielti osta. Mõned klubid pakuvad ka eelisjärjekorda ;) Elektrinäitu tasub käia energia.ee veebis sisestamas, mul mingi värviline bänner soovitas seal paketti vahetada odavama vastu. Sellist trikki rakendus juba ei oska :) TanklaGPS tasuta versioon on ikka väga hea asi telefonis võõras kohas liikudes, kui paak tühi ja kiiresti vaja tankla leida. Tasuline versioon lisab sõidujuhised, mis teeb elu veel mugavamaks. Hinnainfo on aga tihti aegunud ja ei ole usaldusväärne. Aga Tallinnas on nagunii odavad kohad teada, Sõpruse pst ja Linnu tee nurgal 5+ näiteks ja selle kõrval asuvad Nested on alati kõige soodsamad. Jäi silma selline asi nagu mupovaatlus. Et kui näed kuskil muponaute tegutsemas, saad sellest teada anda. E-kooli Androidi versioon meeldib mulle isegi paremini kui veebivariant. Sisselogides on näha kohe hinded suurelt ja selgelt (mis on Androidi versioonis paremini grupeeritud ehk siis hinded on päevade kaupa välja toodud - kõige värskemad kõige ees loomulikult). Rallihuvilisele võiks meeldida app nimega Eesti Autoralli Meistrivõistlused. https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.proekspert.erc TanklaGPS´il käimas huvitav kampaania peaauhinnaga 100€ eest kütust. Loe lähemalt http://tankla.info/HinnaHai KALAMEES mobiilirakendus on võrreldavalt edukas Eesti rakendusteturul. Juba 2 nädalat on äpp püsinud uute enimpopulaarsete tasuta rakenduste edetabelis ning saanud tänaseks hetkeks üle 2200 allalaadimise.			OSCAR-2019
Möödunud nädal oli Kärla Põhikooli õpilaste jaoks unustamatu. Meie kooli saabusid Comeniuse projekti „Choose 2 Live And Think Healthy In A Healthy Community“ raames noored Poolast, Türgist, Prantsusmaalt ja Itaaliast. Projekt on väldanud kaks aastat, mille jooksul meie õpilased on külastanud eelpool mainitud riike. Nüüd leidis aset projekti lõpuüritus, mille korraldaja maa oli Eesti ja meie väike Kärla kool. Külalisi oli kokku 35, kes veetsid sisuka nädala Saaremaal 10. – 17. maini. Selle nädala põhiteema oli internet ja sellega kaasnevad rõõmud ja ohud. Kauaoodatud külalised saabusid Kärlale 10. mai õhtul, kus pered neid juba ootasid. Noored majutati 8. ja 9. klassi õpilaste kodudesse ning õpetajad ööbisid Kuressaares Linnahotellis. Külaliste saabumisega algaski see sündmusterohke nädal. Esmaspäeva hommik oli terve koolipere jaoks ärev. Külalised saabusid hommikul kooli ja suhtluskeeleks oli inglise keel. Kooli aulas toimus ühine kokkusaamine, kus tutvuti üksteisega ja räägiti nädala plaanidest. Kärla kooli õpilased tegid oma külalistega ringkäigu koolimajas ja alevikuss. Päev jätkus meie õpilastel koolitundides ja külalistele tehti ekskursioon Lääne-Saaremaal. Kõik väljasõidud viis läbi giid Elle Mäe. Neile väga meeldis Saaremaa loodus ja kohalik toit. Kuna õhtute sisustamine oli perede ülesanne, siis sellel õhtul viidi noored erinevatesse Spaadesse lõõgastuma. Külalisõpetajad said õhtul nautida maitsvat õhtusööki Veski trahteris koos meie kooli õpetajate seltskonnaga. Teisipäeval tutvuti Kuressaare linna ja lossiga, külastati Lääne-Saare vallavalitsust. Peale seda anti õpilastele vaba aega, mille noored veetsid erinevates kohvikutes. Kuid päev ei olnud sellega veel lõppenud. Kärlal ootas neid ees nutiorienteerumine, mille viis läbi Simmo Kikkas Kuressaarest. Õpilased said moodsa tehnoloogia abil orienteeruda Kärla alevikus. Noortele anti võimalus kasutada nutiseadmeid otstarbekalt. Oli näha, et selline kaasaegne lähenemine neile meeldis, kuna sihtpunkti naasti väga positiivsete emotsioonidega. Samal ajal veetsid õpetajad mõnusalt aega Kärla terviserajal. Õhtu oli õpilastele vaba ja hiljem selgus, et noored olid korraldanud Paul-Marki juures grilliõhtu. See oli väga vahva, sest kohale olid tulnud kõik 30 noort. Kolmapäev oli väga töine ja kiire. Kärlale saabus Kinobuss, kus multifilmi tegemisest rääkis Mikk Rand. Esmalt andis Mikk ülevaate filmi tegemisest ja tehnikatest. Meie kooli õpilased olid eelnevalt ette valmistanud multifilmi stsenaariumid, mida siis hakati töörühmades filmideks tegema. Rühmades olid eri riikide õpilased, seega toimus suhtleminegi inglise keeles. Saime teada, et ühe korraliku mutifilmi tegemiseks läheb umbes kaks aastat, kuid meil oli aega vaid mõni tund. Nii me asusimegi kiiresti tööle. Tehnikaid, kuidas filmi teha, oli mitmeid: kes tegid tahvelarvutis, kes joonistasid või mängisid ise tegelasi. Kogu see protsess oli küll raske, aga väga põnev. Noored pidid olema loomingulised, tegema üksteisega koostööd, sealjuures arvestama erinevate kultuuride eripärasustega. Noored olid väga elevil ja nautisid tööprotsessi. Taaskord saime kinnitust, et tänapäeva noored on väga julged kasutama erinevaid programme ja tehnikaid oma loovuse väljendamiseks. Valminud animatsioone vaata siit: https://www.youtube.com/watch?v=ctWvF-7vNOQ&feature=youtu.be Päeva teises pooles toimus loeng teemal „Vabaaja veetmine internetis, on-line mängudes ning sellega kaasnevad ohud“. Koolituse viis läbi Birgy Lorenz, kes on Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi haridustehnoloogia keskuse projektijuht ning Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi IT arendusjuht. Peale söögipausi koguneti söökla esisel platsil, kus alustuseks viis Birgy meiega läbi mängu “Arvuti ja Viirus”. Kõik olid selle üle rõõmsad, sest sai ju liigutada! Edasi suunduti saali, kus järgnes kolme tunnine loeng arvutite ja telefonide turvalisusest. Tehti erinevaid grupitöid, mille läbi teadvustati noortele kui lihtne on sattuda küberkiusamise ohvriks enda rumaluse ja teadmatuse tõttu. Kui loeng lõppes, oli jäänud veel vaid üks asi – hommikul valminud animafilmide vaatamine. See oli täiesti uskumatu, millised tööd valmisid noorte poolt nii lühikese ajaga! Töine päev oli seda väärt, sest lahkuti uute kogemustega ja elevil meeleoluga. Selle sama meeleoluga suunduti koju, söödi kõhud täis ja noored kogunesid koolimaja taha, kus peeti üks korralik jalgpallilahing. Õpetajad läksid traditsioonilisele õhtusöögile Kuressaarde. Neljapäeval said külalised taas kord nautida Saaremaa vaatamisväärsusi, seekord veedeti aega Sõrve poolsaarel. Külalised olid Sõrvest vaimustunud ja tundsid, et nad on ära käinud maailma lõpus! Õhtul olid kõik kutsutud kooli kevadkontserdile, mis oli külaliste jaoks väga meeldejääv ja soe. Nende jaoks oli väga liigutav näha etteasteid, mis rõhutasid meie kodumaa armastust. Peale kontserti oli projektis osalenud lastele, peredele ja õpetajatele korraldatud perede poolt pidulaud, millele järgnes väga lahe pidu DJ-ga. Näha oli, et kogu see koos oldud aeg on noori liitnud. Pidu nauditi väga ja saal ei olnud kordagi tühi. Siinkohal tahavad lapsed tänada DJ Henri Rumpi. Tantsimas ei käinud mitte ainult õpilased, vaid ka õpetajad ja lastel oli hea meel näha, et õpetajadki saavad pidu nautida. Reede oli taas töine päev, koolimajas toimus õpilaskonverents - esitleti erinevate riikide ettekandeid internetiga kaasnevatest ohtudest. Päev lõppes samal teemal eelnevalt on-lines läbi viidud küsitluse kokkuvõttega. Kokkuvõtte kandis ette 9.klassi õpilane Paul-Mark Pihl. Tänu nendele esitlustele on noored teadlikumad internetis toimuvast ja sellega kaasnevatest ohtudest. Edasi järgnes õpilastele väljasõit ökotallu „Good Kaarma“, kus nad said osa võtta seebi valmistamisest. Kuna enamus noori olid pärit suurtest linnadest, siis said nad aimu, kuidas toimub elukorraldus maal, kus ei panda rõhku tehnilistele võimalustele, vaid loodussõbralikumale elustiilile. Samal ajal toimus koolimajas õpetajatele projekti töökoosolek. Õhtu veetsid noored Käesla külaväljakul, kus grilliti ja mängiti traditsioonilisi Eesti mänge. Kuna ilm vedas alt, siis istuti ühiselt püstkojas lõkke ääres, kus meenutati möödunud nädalat, mil õpiti paremini tundma nii iseennast kui ka erinevaid Euroopa kultuure. Kogu grupp hoidis ühte, kui midagi tehti, siis ikka koos. Poola noored leidsid, et tehnika ei suuda asendada sõpru ja neid kogemusi, mida sa teistega suhtlemisel õpid. Just nimelt sõpru, sest Eestist lahkudes ei olnud nad enam külalised, vaid sõbrad. Õpetajatele toimus pidulik projekti lõpetamine Kuressaares Saare Golfi restoranis MO. Õhtu meeleolu hoidis üleval meie kooli muusikaõpetaja Marika Aarnis oma tütre Eva Aarnisega, kes koos musitseerisid klaveril ja viiulil. Laupäevahommikune sõprade koduteele saatmine oli pisaraterohke ja Riccardo Itaaliast ütles nii ilusasti, et Eesti ilm oli väga muutlik ja külm, aga sellest pole midagi, sest inimesed siin on südamlikud ja soojad. Selle soojuse võtsid nad kõik oma kodudesse kaasa. Aitäh teile sõpruse eest!!! Comeniuse projekti „Choose 2 Live And Think Healthy In A Healthy Community“ põhimõte on tervislik elukeskkond igas mõttes - sport, loodus, tervislik toitumine ja infotehnoloogia otstarbekas kasutamine. Tänu läbi mitteformaalse õppe on noored nendes valdkondades oluliselt teadlikumad. Õpilasvahetus on avardanud noorte maailmapilti, samuti arendanud loovust, keeleoskust ja on õpitud arvestama erinevate kultuuride eripäradega. Oli suur au võõrustada neljast riigist tulnud õpetajaid ja õpilasi. Suured tänud projekti algatajale Tiina Luksile ja eestvedajatele Jaan Lemberile, Katrin Mesilale, Margit Lindaule, Anne Pildrele ja Külli Luubile, samuti kõikidele õpetajatele, lapsevanematele, õpilastele ja toetajatele, kes andsid oma panuse selle projekti õnnestumiseks. Suurt pidu peetakse tavaliselt siis, kui mõnele inimesele 100 aastat turjale saab. Eriti veel siis, kui ta on kõbus ja rõõmsameelne. Koolimaja kohta ei saa ju öelda, et näe, kui kõbus teine saja-aastaselt veel, et tuleb isegi peopidamisega toime. Koolimaja õnn tuleneb sellest, et ta on igavesti noor, ergas ning täis rõõmsat sädinat ja energiat. Koolimaja on nende nägu, kes tema sisemuses igapäev toimetavad. Niikaua kuni kool püsib, on ta noor, vaatamata aastatele, mis tema asutamisest möödunud on. Minul on Kärla koolimajaga eriline side, sest minu kooliaja lõpus algas hoone uuenemine. 1970.aasta kevadel, mil valmistusime lõpueksamiteks, asus meie klass praeguse õpetajate toa kohal. Raske oli keskenduda, sest akna taga toimus tolle aja kohta midagi väga põnevat. Koolimaja juurdeehituse vundamenditööd olid alanud. See oli meie jaoks midagi erilist! Saime vaid ette kujutada, millised õpitingimused saavad need lapsed, kes tulevikus selles armsas majas õpivad. Meil oli käes aeg selle majaga hüvasti jätta. Aastakümneid hiljem kinkis saatus mulle seoses Kärla kooliga veel ühe „vingerpussi”. 1996. aastal tuli mul vastu võtta vallavanema amet. Kuhu pöörata pilk kõigepealt, mis on meie vallas esmane vajadus, oli minu esimene küsimus iseendale. Koostöös vallavolikogu ja vallavalitsusega leidsime, et üks vald ei saa särada enne kui tema koolimaja on selline, kus me ise sooviksime taas õppima või ka vajadusel õpetama asuda. Kus lastel ja noortel oleks võimalik end arendada mistahes õppeainetes, huvi- või spordialadel. Selle tulemuse nimel pidi pingutama kogu valla elanikkond, sest kõike ühekorraga saavutada polnud võimalik. Et volikogu valik – investeeringud haridusse – oli õige, selles ei kahelnud toona, ega kahtle ka täna mitte keegi. Selle otsuse tulemusel on meil täna koolikompleks, mida kellegi ees häbenema ei pea. Kuna aastate jooksul on mul olnud võimalus külastada paljude Euroopa riikide omavalitsusi ja näha ka sealseid koolimaju, siis julgen kindlalt väita: meie, kärlakad, oleme tugevalt üle Euroopa keskmise. Ent seda mitte ainult koolimaja pärast. Minu süda on alati rõõmsalt tuksatanud, kui loen kusagilt meie kooli õpilaste või vilistlaste saavutustest. Olgu tegemist aineolümpiaadide, spordivõistluste või mistahes talentide konkurssidega. Rõõmustan ka siis, kui külastan üritusi, kus meie lapsed esinevad. Et meie kooli mäletavad inimesed veel paljude aastakümnete tagant, näitas meie vilistlaste kokkutulek, mis oli nii kaasahaarav ja millest osavõtt oli läbi aegade suurim. Mida soovida ühele koolile, kes sai hiljuti 100 aastat turjale? Ikka rahutut tormamist, rõõmukilkeid, peamurdmist ja õpilaste igakülgset arendamist! Kool ei saa olla vana ei saja ega kahesaja või ükskõik mitmesaja aastaselt. Mida pikem on kooli ajalugu, seda tugevamaks tema traditsioonid muutuvad. Seda tõestab ju ka meie Kärla kool! Soovin uue õppeaasta algul kõigile neile, kes viivad Kärla koolimaja tema järgmisse elusajandisse, palju visadust, teadmistejanu ja jätkuvalt häid saavutusi! Õpetajatele pikka närvi ja tegusat meelt! Naeratage ka siis kui vaatamata pingutustele ei laabu kõik otsekohe!			OSCAR-2019
Möödunud nädalal esitleti Olümpia hotelli presidendisviidis ilutoimetajatele ja sotsiaalmeedia mõjutajatele kaht uut Surnumere mineraalidel ja sooladel põhinevat nahahooldussarja See See ja -417. Mõlemad sarjad on looduslikud, baseerudes maakera kõige madalama punkti — Surnumere — aktiivainetel ja mineraalidel. Brändi maaletooja Natali Mäkipää selgitab, miks Surnumeri tervisele ja nahale nii hea on. Surnumeremineraalid on tuhandeid aastaid tuntud on raviomaduste poolest ning asjata ei nimetata Surnumerd suurimaks looduslikuks spaaks. Surnumeres, -417m sügavusel, asub maailma sügavaim punkt. Tuhandete aastate jooksul on kuivas ja kuumas keskkonnas aurustumise protsessi tagajärjel tekkinud soolad ja mineraalid, mida mujal ei leidu ning mis on meie organismile mitmeti kasulikud. Surnumeres ei pea vastu taimed ega loomad, kuid ometi on sealsed mineraalid ja soolad väga kasulikud inimese organismile. Organism vajab mineraale oma elutegevuseks, ainevahetuse elavdamiseks, naharakkude uuendamiseks. Mineraalid kaitsevad rakumembraane dehüdreerumise ja keskkonnakahjustuste vastu. Surmumeresoolad ja muda elavdavad vereringet ning väljutavad mürke, niisutavad nahka ning võimendavad rahulolu tunnet, vähendades stressi. Samuti on need und soosiva toimega. Surnumeremudal on imeline võime nahka pinguldada, näiteks raseduse- või tselluliidiarmide korral. Mineraalid aitavad naharakkudel kiiresti uueneda. Kui kreemide koostises kasutatakse vitamiine ja taimeekstrakte, on aktiivainetega kreem väga tõhus. Samuti on Surnumere mineraale sisaldavad kreemid eriti niisutava toimega, sest kuivus on vananemist soosiv faktor nr 1. Surnumereminaalid mõjuvad hästi kuivema nahatüübi korral, samuti nahahaiguste, nagu psoriaasi ja atoopilise dermatiidi ning akne korral. Surnumeremuda toidab ja pinguldab nahka, jättes naha pehmeks, säravaks ja siidiseks. Nahk näeb välja tunduvalt noorem ning tulemused on kohe märgatavad. Surnumeremuda balansseerib nahka. Surnumere muda ja mineraale sisaldav šampoon stimuleerib vereringet peanahas, eemaldab mustuse ja aitab võidelda päikesekahjustusega. Väga head on need tooted just ka kuiva peanaha ja näiteks kõõma korral. Olen nõustanud ja koolitanud suurel hulgal Eesti naisi ning tahan täna mõned lihtsad asjad üle korrata, sest õnn on tõepoolest vaid meie endi kätes. Need hetked, situatsioonid, lausa vilksatused, pole pealtnäha midagi erilist, kuid päevast päeva neile tunnistajaks olemine paneb peas lõpuks häirekella tööle. Esimene teema, millest ikka ja jälle peaks justkui alustama ja millega kõik päevad lõpetama, on enesekindlus. Naised, me oleme erinevad! Me sünnime erinevana, meil on erinev elukogemus ja tee, mida mööda käia ja see kõik teebki meid unikaalseks. Pole mõtet võrrelda modellimõõtudes neiut naisega, kes on oma mehele lapsed kinkinud. Kuigi naiselik kadedus on justkui norm, siis seisata hetkeks ja küsi endalt, kas sa tead kogu lugu või lased end häirida vaid raamatu kaanepildist? Kahjuks on meie hulgas nii palju naisi, kes päevast päeva keskenduvad sellele, kui koledad, paksud ja vanad nad on. Kusjuures sellist hinnangut andmas olen kuulnud ka alla 30-aastaseid ja 50 kg kaaluvaid kaunitare. Tegelikult pole vahet, kui vana sa oled, kas sul on tselluliit või silmanurkades naerukurrud. Igaühel meist on jutustada oma lugu ja välimus võib olla nagu klikkidele üles ehitatud eksitav pealkiri kõmulehel. Peaasi on aktsepteerida ja näha oma unikaalsust ning tunda selle üle uhkust. Kui S-suuruses pesu sulle selga ei lähe, siis kaunista oma kurve L-iga. Enesekindlus on see, mida nähakse, enesekindlus on see, mis muudab sind vastupandamatuks ja enesekindel naine on alati ilus. Neitsilikkuse kaotamine ei tundunud kaotusena: ta tundis end elusa ja metsiku ning ujuva ja langevana (7) 01.06.2018 Ära arva, et kui sul on “normist” väiksem või suurem rinnapartii, puusad või kaal, siis peaksid sa oma keha häbenema. Võta julgus kokku ja kingi endale ja kallimale vaatepilt enesekindlast kaunitarist seksikas pesus. Liiga paljud naised häbenevad oma keha, misjaoks? Miks sa häbened seda, kes sa oled, oma teekonda, mis sind selliseks on teinud, oma elukogemust? Sina oled unikaalne! Kui leiad, et praegusel hetkel pole sa parim versioon iseendast ja lugu, mida su välimus teistele jutustab, on petlik, siis võta midagi ette, aga ära iial püüa muuta end kellekski teiseks. Ole parim versioon iseendast! Teiseks on meie hulgas veel nii palju naisi ja mehi, kes on tabude ja valehäbi küüsis, kes usuvad müüte ja seksivad ainult pimedas ja teki all, sest muudmoodi ei sobi. Kuigi ma tahaks loota, et uute põlvkondade pealetulek muudab kogu ühiskonna suhtumist seksi, siis paraku on jutud, mida “naised saunas rääkisid” kohutavalt visad kaduma. Kirjutades meie blogi, olen aastaid püüdnud erinevaid müüte ümber lükata, kuid samas on minu tööd jätkaval blogijal veel suur töö vaja ära teha. Tegelikult ei tea ma siiani, mis toimub nende inimeste peas, kes poodi pole kunagi sisse julgenud astuda, kujutan ette, et sealt võib leida lausa eelajaloolisi tõekspidamisi selle kohta, kuidas asjad tegelikult käivad. Lisaks sellele, et naistel jääb puudu seksikast enesekindlusest, on neil tihti ka natuke häbi rääkida sellest, kui voodielu täielikku rahuldust ei paku. Eriti hull on olukord siis, kui kodus on mees, kes ei luba kasutada ühtegi lelu, sest kardab konkurentsi ning lõpuks on kuskilt veel kõrva taha pandud, et mänguasjade kasutamine muudab naise tundetuks ja nullib kõik võimalused mehega kuhugi jõuda. Kardetakse proovida uusi asju ja siis kurdetakse, et on tekkinud rutiin ja seksiisu hakkab kaduma. Alati ei pea sekspoest poolemeetrist dildot koju tassima, tihti piisab mõnest romantilisest sõnumist, mis on kaaslase taskusse poetatud või kaunist pesukomplektist, põnevust saab lisada nii silmasidemete kui ka maitsestatud massaažiõlidega. Seksimänguasjad on just loodud selleks, et tuua ellu särtsu, põnevust ja kirge, ükskõik, mis etapis kellegi suhe on. Seksikat pesu läheb vaja ka vallalistel naistel, samuti leiab poest mitmeid vallatuid aksessuaare, mis aitavad meeled ulakana hoida, rääkimata pisikestest abilistest, mis kuivemad perioodid lustakamaks muudavad. Olen seda meelt, et õnn on meie endi kätes. Tehke seda, mis teid õnnelikuks teeb, ärge muretsege nii palju teiste arvamuse pärast!			OSCAR-2019
Mõne arvates ei saa lapseootel paarid üldse voodist välja, teiste meelest on neil üheksal kuul seksiga sama vähe pistmist kui jaanipäeval jõuluvana ja lumehangedega. Aga tegelikult? Rasedana on seks võimalik küll,” teatab 23aastane tegus geograafiatudeng Airi, kes enne lapseootamist arvas, et seks ja rasedus sobivad kokku nagu siga ja sadul. Kohmakas keha voodielu ei halvanud, ent teenis ära mehe torkavad märkused. Mees lihtsalt ei tulnud selle peale, et järeltulija hankimine tema kena naisukest muudab. Õpetajaametiga leiba teeninud Riina aga meenutab, et seks oli tema voodis nende üheksa kuu jooksul küllaltki harv külaline. “Mul oli hemoglobiin väga madal ja see kool hakkas ju ka peaaegu poole öö ajal,” meenutab Riina, kes rasedana pea kolmkümmend kilo juurde võttis. “Õhtuti olin nii väsinud, et oleksin maha löönud igaühe, kes minu und segada julgenuks.” Riina ei elanud siiski seksuaalselt karsket elu. “Loomulikult vajasin ka mina hellitusi, kuid tegevus voodis oli pigem platoonilist laadi,” räägib äsja kolmeseks saanud tütre ema. “Kui mingid tunded ja himud ka tekkisid, siis ürituse käigus tuletas kohmakas keha kohe meelde – ma olen ju rase, mida ma rabelen.” Kas ja kui palju keegi lapseootel seksi vastu huvi ilmutab, on inimeseti sügavalt erinev. Erapraksist pidava seksuoloog-psühhiaatri Helgi Toomsalu sõnul on ka neid naisi, kes rasedana vahekorrast keelduvad. Nad leiavad, et nende seksuaalne erutus on kadunud ja pühenduvad üleni lapse ootamisele. “Kui loodus on neile sellise kaitseseisundi andnud, ju see on siis vajalik,” nendib dr Toomsalu. Kuid mõnel rasedal seksuaalelu just elavneb, võib seksuoloog oma praksise põhjal öelda. Näiteks toob ta Kaire, kelle elus oli enne abielu olnud kaks tõsisemat suhet. Kuni raseduseni oli tema seksuaalne erutus jäänud pinnapealseks ja naine ei kogenud kunagi orgasmi. Õnnistatud seisund oli õnnistuseks ka tema seksuaalelule, mis nüüd pakkus tõelist rahuldust. See omakorda suurendas veelgi lähedust mehega. USA teadlaste poolt läbi viidud uurimused toovad esile kaks peamist seost raseduse ja seksi vahel. Esimene neist kujutab nn langevat joont: soov seksida langeb üheksa kuu vältel. Teise seose järgi on harjumuspärane seksuaalelu häiritud raseduse esimesel kolmel kuul, kui naise keha kohaneb uue seisundiga ja sunnib päevi kempsupoti või kraanikausi läheduses mööda saatma. Raseduse keskmisel kolmel kuul seksuaalelu elavneb taas, kuna kõht veel ei sega ja enesetunne on hea. Kolmel viimasel kuul aga harvenevad vahekorrad just naise füüsilise vormikuse tõttu. Õppiv kahe lapse ema Kersti (22) ja ühe tütrega kodune Mai (23) nõustuvad mõlemad esimese mudeliga. “Raseduse alguses oli meil suisa seksodroom,” muigab Mai, kes sai tulevase tütre isaga tuttavaks vaid mõned kuud enne rasestumist. Umbes viiendast kuust, kui kõht ette tuli, Mai enam seksida ei tahtnud. Tal valutasid aegajalt küll kõht ja selg, kuid seksist loobuma sundis teda hirm. “Lapse pea on ju seal nii lähedal,” põhjendab naine. Mai arvab, et ta oli liigse muretsemise tõttu vahekorra ajal pinges ning seetõttu vaevused vaid ägenesid, lõpuks oli suisa valus. Ka kahe lapse isa Rainer loobus raseduse lõpukuudel vahekorrast, sest kartis lapse pärast. Hirm saatis teda ka teist last oodates, kuigi esmasündinu oli terve ja tubli. Tegelikult mees lapsele viga teha ei saa. Teine lugu on siis, kui mingil põhjusel on oht raseduse katkemiseks. Kuidas, millal ja miks vahekorrast hoiduda, räägib juba iga naistearst konkreetsest patsiendist lähtudes. Kolme lapse ema Ulvi ütleb, et kõik tema sõbrannad, kellega ta on vestelnud rasedusaegsest seksist, väidavad üht ja sama – kui esialgsed iiveldushood möödas, siis soov armatseda järjest suureneb. “Ja mehed on nii rõõmsad,” ütleb Ulvi naerdes. Kahe lapse ema Liisu (24) tahtis lõpukuudel järjest rohkem seksi. “Kui tähtaeg oli möödas, siis mõtlesin rohkem seksile ilma suure kõhuta kui eelseisvale sünnitusele,” pihib ta. Liisul on olukorrale oma tõlgendus: suguelundid jäid raseduse ajal pärast vahekorda nii valusaks, et “ei saanud istuda ega astuda, nagu pesakonna siile oleks sünnitanud”. Halb seks muutis veelgi suuremaks iha suguelu järgi ilma kohmaka kõhuta. Kuid ei pannud katsetama. Pigem ootama kauget sünnitusjärgset tulevikku. “Kilpkonna pulmaöö – või õigemini pulmapäev – ei ole just meelt ülendav. Suguakt ise on kõige kohmakam ja saamatum nähtus, mida ma eales näinud olen. Lausa valus oli vaadata, kuidas isane ärarääkimata oskamatult ja raskepäraselt katsus ennast emase kilbi otsa punnida...” (G. Durrelli “Minu pere ja muud loomad”) Et suur kõht seksis katsetama ja uusi asendeid otsima sunnib, on paratamatu. Eestlased eriti otsimisaltid ei ole. Naiste väidet, et suur kõht segab, ei pea dr Toomsalu argumendiks. “Suur kõht segab muidugi, segab ka tantsimist. Samas ei arva ma, et seepärast peaks tantsust loobuma,” räägib ta. “Seljavaludele mõjub sujuv liikumine väga hästi, valsi päevas võiks lausa retseptiga välja kirjutada.” “Mehele ei jäänud kuidagi meelde, et mul on valus, kui ta mu kõhule toetab või surub,” räägib Liis. Klassikalisest misjonäripoosist erinevad asendid olid aga Liisule tülikad. “Kõhu alateadlik hoidmine ning hilisem kohmakus takistasid spontaansust,” nendib ta. “Kõige turvalisem ja mõnusam oli lihtsalt selili lebada.” Liisu mees mõistis seda ja kohanes oludega, see tähendab: aktsepteeris võrdusmärki seksi ja nimetatud poosi vahel. “Ei tea ma ühtegi meest, kes oleks jõudnud järeldusele, et kuna naisel on nii suur kõht, siis pole võimalik vahekorras olla,” teatab dr Toomsalu kindlalt. Loodus on meie kehale andnud kaasa imelise võime leida õige asend, kui me ainult julgeme katsetada. Mehed ongi küllalt altid otsima – kui naine seda lubab. Dr Toomsalu toob näiteks poosid, kus naine on külili. Mees saab liikuda ja sobiva asendi leida ning ei vajuta otse naise kõhule. Ka siis, kui naine lebab selili, saab mees kätele toetudes vältida survet kõhule. Sobivad ka asendid, kus mees läheneb selja tagant. Olgu naine siis käpuli, külili või istugu mehe süles. Ka Ulvile sobis kõigi raseduste ajal käpuliasend kõige paremini. Siis saab mees reguleerida, kui sügavale ta läheb ja naine ei saa haiget. Ei vanus ega mees muuda olukorda, väidab Ulvi oma kogemuse najal. Tema vanema ja noorema lapse vahe on kümme aastat ning vanematel lastel ja nooremal pojal on erinev isa. “Kui mees ja naine hakkavad seksuaalelus uutest asenditest rahuldust otsima, on nende tunded minu arust maha jahtunud,” väidab Ulvi, kes suureneva kõhuga ootas ka suuremat hulka õrnusi, lembusi, romantikat. “Rasedana vajad lihtsalt rohkem lähedust. See on ju õnnistatud seisund.” Sellega nõustub ka dr Toomsalu. Kõikvõimalikud silitused ja hellitused mõjuvad rasedale väga hästi. Lubage tunda end neil üheksal kuul nagu diivanikass, soovitab ta. Mehele jääb see külge ja ta silitab naist ka hiljem. Lisaks sellele, et hellus langetab naisel pingeid kogu kehas, mõjub see hästi ka lapsele, sest ema organismis vallanduvad nn õnnehormoonid. Raseduse ajal ongi kõige parem vahend oma seksuaalelu säilitamiseks armumäng ehk petting, lõputu teineteise hellitamine ja silitamine. See sobib ka neil puhkudel, kui naine ei saa raseduse katkemise ohu tõttu vahekorras olla, ning peale sünnitust. Naine võiks heita kõrvale mõtte “mul on nii suur kõht, mees ei taha mind” ning olla kaunis rõõmus rase ja laulda oma kasvavale lapsele, soovitab seksuoloog Toomsalu. Kui ilu ja rõõm on naises endas, siis peegeldub see ka mehele ja mees tõepoolest silitab ning hellitabki naist. See on rasedusaegsete valude ja hädadega tõesti hea. Reedal ja Kallel pole oma rasedusaegsest seksuaalelust midagi meeles. “Nagu kustukumm oleks üle käinud,” tõdeb Kalle. Seevastu võivad Reet ja Kalle pajatada hulgaliselt lugusid sellest, kuidas nad koos ultrahelis käisid, esimest põtkimist ootasid, beebiga kõhule koputamise mängu mängisid. Kõige eredamalt on neil meeles pilvine ja külm novembrihommik, mil nad lõpuks beebi süsimustadesse ja hirmutavalt asjalikesse silmadesse võisid vaadata. Pikk ootamine oli lõppenud. Reedale ja Kallele loomuliku sünnitusega, kuid kuni kümnele tulevasele mammale sajast keisrilõikega. Arstid soovitavad vahekorraga pärast sünnitust oodata umbes kaks kuud. Või vähemalt senikaua, kuni voolus on lõppenud, sest värskesse haava võivad kergelt bakterid sattuda. On siiski mehi, kes ei suuda oodata, kuni naine paraneb, ja nõuavad vahekorda juba sünnitusmajas. Paraku jätkub kannatamatutele meestele ka ennastohverdavaid naisi, kes neile meelsasti või vähemmeelsasti järele annavad. Varem polnud mehel võimalik koos naisega sünnitusmajas olla, kuid ka sellest ajast on teada õuduslugusid. Dr Toomsalu toob näiteks Olga, kes sünnitusmajast uue sõbra juures “hüppes” käis. “Pärast sünnitust tsirkus alles hakkab pihta,” väidab kaks last sünnitanud Helle kaljukindlalt. Esimese lapse sünnitamise järel kartis ta seksi nagu tuld. Näiteks pesi Helle kogu jalgevahelist piirkonda sinna lihtsalt dušiga vett lastes. End puudutada ta ei julgenud. Tagantjärgi mõistab ta mehe hoolimist ja kaasaelamist – ei lubanud ta mehel end intiimsest piirkonnast ju mitu kuud puutuda. Helle teine laps oli esimesest suurem ning sedavõrd suuremad olid ka haavad. “Tohterdasin end saja imenipiga, et üldse istuda saaks. Hiljem needsin veel pool aastat elukat, kes seksi välja mõtles,” kirjeldab Helle värvikalt minevikku jäänud sündmusi. Ta on kindel, et toimis nõiaring: äsjaparanenud haavadega ei kippunud ta eriti abieluvoodisse, proovides oli seks valus, mis vähendas veelgi soovi uuesti üritada. Pärast haavadest paranemist avastas ta, et pole teab mis ajast seksist naudingut tundnud. Et mees tunnustas tema soovi pidada seksuaalsuhetes paus, siis oli ka kehaline lähedus suhteliselt kaugeks jäänud. Ja järjest enam ja enam ootas Helle töölt tuleva mehe tere-suudlusi ja -kallistusi. Kuni mees ükspäev imestunult leidis, et tema aseksuaalseks peetud naisuke teda pea vägisi voodisse tirib. Ka Kersti “tiris” oma mehe pärast sünnitust voodisse. Ent tunduvalt varem kui Helle. Veel nimetu tütrekese emme tõdes, et lisaks kevadlilledele õitseb ka tema ja üks orgasm kuluks ära küll. “Ma ei läinud üldse katki ja verd ega midagi ei voolanud ka enam,” põhjendab Kersti. “Leidsin, et miks ka mitte.” Pärast sünnitust ei maksa hakata katsetama, kas on valus või ei ole, ütleb seksuoloog. “Kui karta, siis ongi valus.” Erutuvus langeb sünnituse järel, kellel kolm kuud, kellel viis kuud, kellel terve aasta. Kui aga mees hakkab oma vahekorrast hoiduvat naist tasapisi silitama, hakkab ka naises erutus tõusma, annab dr Toomsalu lihtsa nipi. Ja see töötab. Raseduse ajal on soovitav kasutada vahekorras küliliasendeid. Nii on surve emakale ja emakakaelale väiksem. Vahekorda tuleks vältida neil perioodidel, mil katkemise oht on suurem: esimesel kaheksal rasedusnädalal ja 14.–18. rasedusnädala vahel. Seksist peaks üldse loobuma raseduse viimasel kuul, sest siis on emakakael juba veidi avatud ja nakkusoht eriti suur. Raseduse lõpus võib vahekord põhjustada ka lootevete enneaegset puhkemist. Seetõttu on targem loobuda suguühtest ja piirduda hellitustega. KAPIKUJULINE ROPPSUU-RÖÖKUR - pole küll kõige levinum, ent see-eest silmatorkavaim lesbiliste sugukonna esindaja. Kehakujult meenutab vanaema kolme poolega riidekappi, on kiilaspäine või siis ülilühikeste juustega, käitub mehelikult ja kõigub kulgedes pisut küljelt küljele. Kõige tõenäolisemalt kohtab kapiukujuliost roppsuu-röökurit baaris õlut kulistamas, kusjuures peaaegu alati on tal käsil värvikas kirjeldus möödunud öö pummelungist. Väljendab oma arvamusi enamasti lihtlausete abil, ent see-eest hästi valjult. Võib olla agressiivne. LÕBULITSIK - Tema kilkeid kuuled juba enne uksest sisenemist. Enamasti mõnuleb ta mõne rahakama kaplaste sugukonna esindaja põlvel. Näeb suhteliselt hea, ehkki enamasti ka pisut väsinud välja, armastab erksaid värve ja kassikulda. On suuteline õhtuga sisse kallama meeletu hulga sampanjat, Martini Biancot või Pisangi apelsinimahlaga (seda kõike loomulikult kellegi teise kulul). Esmapilgul tundub lõbulitsik püsivamaks suhteks täiesti sobimatuna, ent on tegelikult soovi korral täiesti kodustatav. . RULJAS LIBAPÕDER - Meenutab sarvilist põhjanaabrit, ent räägib tegelikult eesti keelt (üsna õhtu alguses, hiljem läheb üle bantu-suahiili ühiskeelele, mida käesoleva välimääraja koostajad kahjuks ei valda). Kulgeb tavaliselt koos ühe või mitme lõbulitsikuga, on suhteliselt ohutu. . VIINALEMB-VÄRVIK - reibas, aktiivne ja alati mõõdukalt purjakil. Pole ei ülemäära beibelik ega ka kaplaste tunnustega, võib olla päris lahe peoõhtukaaslane. Nii mõnigi selle sugukonna esindaja tantsib hästi ning poetab vähemasti õhtu algusjärgu tuhandeid komplimente. Eritrunnuseks on värvipritsmed soengus ja riietel, sest värvirull ja -pintsel kuuluvad viinalemb-värviku juurde sama orgaaniliselt, nagu "Viru Valge" pudelgi. . PÕDERJAS KABLUTIS - tunnusteks on pahupidi pööratud pesapallimüts, tennisereket, jalgratas või mõni muu sportlikele eluviisidele viitav atribuut. Enamjaolt näeb välja nii, nagu üks kena sportlik poisu kunagi. Käitub pisut rohmakalt ning kaunite naiste seltskonnas punastab häbelikult. Tegelikult meeldib ta päris paljudele - pisut lihtsameelne, aga truu hing ja alkoholiga tavaliselt ka ei liialda, ehkki kaldub lähisuhetes sageli autoritaarsusele. . VANA KAARDIVÄELANE - neid kohtab paari- või ka karjakaupa kõigil Lesbiliidu üritustel, kus nad õlleklaast taga nostaligiliselt mõnd viie aasta tagust saunapidu meenutavad. Ohkavad sageli tülpinud ilmel, et vanasti oli viin kangem ja naised ilusamad ja... No mine tea, äkki oligi? Vana kaardiväelane peab sageli kodus mõnd lõbulitsikut. Esineb ka kahest vanast kaardiväelasest paare, ent see on siiski haruldasem juhtum. On ju nad kõik niikuinii üks suur pere ja kunagi ka ilusti ühe teki alla mahtunud. . HARILIK HALLHIIRLANE - konutab mõnes hämaramas nurgalauas. Unistab suurest armastusest, mida ta kunagi lapsepõlves unes nägi. Kaks korda aastas (jõulude ja jaanipäeva paiku) lohistab vaikselt vasakule mõne kaplaste sugukonna esindaja ning uneleb seejärel järgmise pool aastat kaunite mälestuste paistel. Ettevaatust: võib olla maniakaalne klammeruja, sest võtab elu ja inimsuhteid ülitõsiselt. Kaks romantilist tantsu hommikupoole ööd on märk kindlast suhtest, usub hallhiirlane veendunult ja nii võib õnnetu eksinu järneva paari-kolme aasta vältel üsna kindlalt oma korteris konutava kurva hallhiirlasega arvestada. PRESSILEMB-PIDULANE - on oht, et jäädvustab diktofoni, märkmiku ja/või fotoaparaadi abil kõik vähegi skandaalsemad sündmused, et neid siis üsnagi süüdimatul moel kasutada. Ongi suhteliselt boheemlik ja süüdimatu tüüp. Armastab pidusid ja seltskonda ning ei tea kunagi päris täpselt oma pruutide ning ühel või teisel viisil ripakile jäänud suhete arvu. Kui jalgealune tuliseks muutub, kaob tihtipeale hoopis sõpradega õlut jooma. MEEDIK-PIDULANE - Suhe naistesse üsna sarnane eelpool kirjeldatud tüübiga. Paar kaunist beibe (soovitavalt blondid) on ikka kusagil käepärast. Tüdineb kiiresti, ent õnneks leiab kohe ka uue(d) huviobjeki(d). Pärast kolmandat õlut ohkab sügavalt, ning ütleb, et igatseb millegi suure ja ilusa järele. Alustab flirti sageli ülevaatega süüfilise ajaloost. ILUS TARK JA NAISELIK NAINE - rahvasuu teab rääkida, et kunagi on neidki nähtud. Välimääraja koostajad liigitavad selle lesbiliste tüübi siiski pigem ilusate unenägude hulka. Krissu liigitab need naised üldjuhul BI-naisteks, mitte lesbideks - ehk siis valitseb alati oht, et ühel hommikul avastad kallist kaaslannat endise abikaase juurde tagasi kolinud olevat. ISEHAKANUD AKTIVIST - annab endast kõik, et märgatud olla. Lemmik jututeemadeks on poliitika, patriarhaadi mõju Eesti rahvale ning homoelu edendamine. Võtab ise endale kohustusi, et nende all ägades sotsiaalsest südametunnistusest lugulaule laulda ja iseennast VIP"ina tunda. Üldiselt energiline, kuid väsitav nähtus. . SEKSBOMBA - naiselik naine, kes julgelt, jultunult ning külma kõhuga viib jalad alt igalt korralikult kaardiväelaselt, mis siis vähemkogenuist rääkida. Kuum öö, külm suudlus hommikul ja peagi avastad end poolt sissetulekust seksbomba ülalpidamisele kulutavat, endisaegsetest põhimõtetest on järel vaid hall vari ning vanade sõpradega suhtlemisel märkad nende jutul tundmatult võõrast alatooni.			OSCAR-2019
1 A) PAIGALDUS 1) KUHU JA KUIDAS PAIGALDADA CB SAATJA a) Paigaldage saatja nii, et see oleks mugavalt käepärane kasutamiseks. b) Teie CB saatja ei tohi segada sõiduki juhti ega kaasreisijat. c) Saatja paigaldamisel pidage meeles, et et erinevad juhtmed (nt toitekaabel, lisatarvikute kaablid) ei hakka segama sõiduki juhtimist. d) Saatja paigaldamiseks kasutage kaasasolevat raami (1) ja kruvisid (2) (puurimise diameter 3,2mm). Puurimisel olge tähelepanelik, et te ei vigasta sõiduki elektrisüsteemi. e) Ärge unustage kasutada kummist tihendeid (3) saatja ja selle hoidja vahel, kuna need leevendavad põrutusi ning nende abil on saatja korralikult raami küljes kinni ja ei loksu. f) Valige koht, kuhu paigaldada mikrofoni hoidja ja pidage meeles, et mikrofoni juhe peab ulatuma juhini nii, et see ei segaks sõiduki nuppude tööd. TÄHELEPANU! Kuna saatja mikrofoni sokkel asub ees, saab selle paigaldada armatuurlauale. Sellisel juhul on teil vaja lisada välimine kõlar, et parandada heli kvaliteeeti (EXT.SP konnektor asub tagapaneelil C). Küsige saatja edasimüüjalt nõu, kuidas oma CB saatja paigaldada. 2) ANTENNI PAIGALDUS a) Antenni valik: - CB saatjatel mida pikem on antenn, seda parem on tulemus. Saatja edasimüüja oskab teile soovitada sobivat antenni. b) Mobiilne antenn: - Sõidukile peab antenni paigaldama kohale, kus on kõige suurem metall-pind (tasapind), eemal tuuleklaasi ühenduskohtadest. - Kui teie sõidukile on juba paigaldatud raadio-telefoni antenn, siis peab CB antenn olema sellest kõrgem. - On olemas 2 tüüpi antenne: 1) eelseadistatud, mis tuleb paigaldada heale tasapinnale (nt sõiduki katus või pagasiruumi kaanale) ja 2) reguleeritav, mis pakub palju suuremat leviulatust ja saab kasutada väiksemal tasapinnal. - Antenni jaoks, mille paigaldamiseks peab puurima, läheb teil vaja head kokkpuutepinda antenni ja tasapinna vahel. Selle saavutamiseks peate õrnalt kraapima pinda, kuhu kruvi ja tihend paigaldatakse. - Antenni paigaldamisel olge ettevaatlik, et te ei riivaks koaksiaalset kaablit (see võib minna katki ja/või on lühise tekkimise oht). - Ühendage antenn (B) c) Fikseeritud antenn - Fikseeritud antenn tuleb paigutada nii lagedale pinnale kui võimalik. Kui antenn on kinnitatud masti külge, käituge vastavalt oma riigi seadusandlusele (vajalik ametliku loa taotlemine). Kõik PRESIDENT antennid ja lisatarvikud on loodud nii, et need annavad maksimaalse jõudluse kõigile CB saatjatele leviulatuses. 3) VOOLUVÕRGUGA ÜHENDAMINE PRESIDENT TRUMAN ASC on kaitstud polaarsuse ümberpööramise vastu. Sellegi poolest, enne kui lülitate saatja sisse, soovitame teil kontrollida üle kõik ühendused. Teie saatja peab olema varustatud alalisvooluga 12 volti (A). Tänapäeval on enamus autod ja veoautod negatiivse maandusega. Te saate seda kontrollida kui aku negatiivne terminal on ühendatud kas mootori plokiga või raamiga. Vastasel juhul võtke ühendust saatja edasimüüjaga. HOIATUS! Veoautodel on enamasti 2 akut ja elektriline seadistus 24 volti. Sellisel juhul on kindlasti vaja ühendada 24/12 voldi konverteriga (mudel CV 24/12 PRESIDENT) elektrivooluga. Enne toitejuhtme ühendamist vooluvõrguga käituga järgnevalt: a) Kontrollige, et aku on 12 -voldine. b) Määrake aku positiivne ja negatiivne poolus (+ on punane ja on must). Kui on vaja toitekaablit pikendada, peate kasutama sama tüüpi kaablit. c) Oluline on ühendada CB alalisevoolu (+) ja (-)-ga. Meie soovitame ühendada juhtmestik otse akuga, kuna mõnel juhul autoraadio või mõne muu vooluringi osade ühendused võivad suurendada häirete tõenäosust. d) Ühendage punane juhe (+) aku positiivse poolusega ja must juhe (-) aku negatiivse poolusega. e) Ühendage toitekaabel CB saatjaga. HOIATUS! Mitte kunagi ärge asendage originaalkaitset (2A) mõne muu võimsusega kaitsme vastu. 4) PÕHITEGEVUSED ENNE KOMPLEKTI KASUTAMISE ALUSTAMIST a) Ühendage mikrofon. b) Kontrollige antenni ühendusi. c) Seadme sisselülitamiseks keerake helitugevuse nuppu (1) päripäeva. d) Keerake mürasummutuse nupp SQ (3) miinimumasendisse (M). e) Seadistage helitugevus teile sobivale tasemele. Minge kanalile 20 kasutades keeratavat nuppu (4). 5) SWR-i KOHANDAMINE HOIATUS! Selle peate läbi viima enne CB saatja esmakordset kasutamist (ja millal iganes, kui positsioneerite oma antenni ümber). Kohandamine tuleb läbi viia tõketevabas keskkonnas. * Välimise SWR-meetri kohandamine (nt TOS-1 PRESIDENT) a) SWR-meetri ühendamine: - ühendage SWR-meeter CB saatja ja antenni vahel nii lähedale CB-le kui võimalik (kasutage max 40cm kaablit, President CA 2C tüüpi). b) SWR-meetri kohandamine: - Seadistage CB kanalile Asetage lüliti SWR-meetril CAL (kalibreerimine) asendisse. - Sideülekande sooritamiseks vajutage PTT nuppu mikrofonil. - Viige indeksi osuti asendisse, selleks kasutage CAL nuppu. - Muutke lüliti asend SWR-ile (SWR taseme lugem). Lugem meetril peab olema 1-le nii lähedal kui võimalik. Vastasel juhul kohandage oma antenn ümber, et saavutada lugem 1-le nii lähedale kui võimalik. (SWR lugem 1 ja 1.8 vahel on aktsepteeritav). - Vajalikuks osutub SWR-meetri taaskalibreerimine peale igat antenni kohandamist. HOIATUS! PRESIDENT soovitab kasutada kaablit, mida kasutatakse raadiosaatja ja selle lisatarvikute vahel, pikkusega kuni 3m, vältimaks kadusid ja nõrgenemist kaablis. Nüüd on teie CB kasutamiseks valmis. B) KUIDAS KASUTADA CB-d 1) ON/OFF VOLUME Sisse/väljalülitamine helitugevuse reguleerimine a) Saatja sisselülitamiseks keerake nuppu (1) päripäeva. b) Helitugevuse suurendamiseks keerake sama nuppu edasi päripäeva. 2) DISPLEI See näitab kõiki funktsioone. BARGRAPH näitab vastuvõtu taset ja väljundvõimsuse taset. 3) ASC (AUTOMAATNE MÜRASUMMUTUSE KONTROLL) / SQUELCH See funktsioon summutab soovimatud taustamürad kui sideühendust ei toimu. Mürasummutus ei mõjuta helitugevust ega ka ülekandevõimsust, samas parandab oluliselt kõne kuulmise kvaliteeti. a) ASC: AUTOMAATNE MÜRASUMMUTUSE KONTROLL Ülemaailmne pantent ainult PRESIDENT kaubamärgil. Keerake SQ nuppu (3) vastupäeva ASC asendisse. Tekst ASC ilmub ekraanile. Kui ASC on aktiivne, ei toimi tundlikkuse ja kuulamiskvaliteedi vaheline korduv käsitsi seadistamine ja pidev korrigeerimine. Selle funktsiooni saab välja lülitada, kui keerate lülitit päripäeva. Sellisel juhul on mürasummutuse seadistamine taas manuaalne. Ekraanilt kaob tekst ASC. b) MANUAALNE MÜRASUMMUTUS Keerake SQ nuppu päripäeva just sellele tasemele, kus kogu taustamüra kaob. Seda peab tegema väga täpselt, kui seadistada maksimumi peale (täiesti päripäeva), sest siis tulevad läbi ainult tugevaimad signaalid. 4) KANALI SELEKTOR: Pööratav nupp Selle nupuga saate valida kanaleid, kasvavalt või kahanevalt. Kui KEY BP funktsioon on aktiivne, kostub iga kord, kui kanal vahetub, piiks. Vt KEY BP peatükki. 5) F KEY BP 2 F - Sagedusriba valimine (konfiguratsioon. E, d, EU, EC, U, PL) Sagedusriba tuleb valida vastavalt sellele, kus riigis parasjagu asute. Ärge kasutage muid paigutusi. Mõnedes maades on nõutav kasutaja litsentsi olemasolu. Vt Sagedusribade tabelit (manuaali lõpuosas). Menetlus: Lülitage saatja välja. Hoidke all F nuppu ja lülitage saatja jälle sisse. F ja paigutusele vastav täht vilguvad. - Kui soovite sagedusriba muuta, kasutage kanali valimise nuppu esipaneelil. - Kui sagedusriba on valitud, hoidke nuppu F 1 sekund all. F ja sagedusribale vastav täht jäävad püsivalt ekraanile, kostub piiks. Siinkohal kinnitage valikut, lülitades saatja välja ja seejärel uuesti sisse. KEY BP Helisignaal (piiks), kui vahetub kanal, klahvid jne (pikk vajutus). KEY BP funktsiooni aktiveerimiseks vajutage KEY BP klahvi 1 sekund. Kostub piiks ja ekraanile ilmub kiri BP. Selle funktsiooni tühistamiseks hoidke all KEY BP klahvi 1 sekund, ekraanilt kaob tekst BP. 6) AM/FM ja LOCK AM/FM (lühike vajutus) See lüliti võimaldab valida AM või FM modulatsioon. Teie modulatsioon peab olema vastavuses korrespondendiga. Amplituudi modulatsioon/am: on kasutamiseks piirkondades, kus esinevad tõkked ja takistused ja üle keskmise vahemaad. Sageduse modulatsioon/fm: kasutamiseks lähetalasuva objektiga tasasel, avatud väljal. LOCK (pikk vajutus) See funktsioon võimaldab lukustada klahvid ja pööratava nupu esipaneelil. Kui see funktsioon on aktiivne ja mõnda klahvi kasutatakse, tuleb kuuldavale veateade (piiks). Funktsiooni aktiveerimiseks / deaktiveerimiseks vajutage lühidalt LOCK nuppu. Ekraanile ilmub ikoon Saade ja vastuvõtt jäävad aktiivseks., kui funktsioon on aktiivne. 7) 6 KONTAKTIGA MIKROFONI PISTIK Pistik asub saatja esipaneelil ja teeb lisatarvikute paigaldamise armatuurlauale lihtsamaks. 8) PTT Saate nupp, vajutage PTT nuppu, kui soovite rääkida. Ekraanile ilmub kiri TX. Laske PTT nupp lahti, kui soovite sissetulevat sõnumit vastu võtta. ANL FILTER (Automaatne mürapiiraja) Saatja on varustatud automaatse filtriga, mis vähendab taustamürasid ja mõningaid vasutvõtu segajaid. A) Alalisvoolu terminal (13,2V) B) Antenni konnektor (SO-239) C) Välimise kõlari pistikupesa (8 Ω, Ø 3,5mm) C) TEHNILISED NÄITAJAD 1) ÜLDINE Kanalid 40 Modulatsioon Sageduse ulatus Antenni takistus AM alates MHZ kuni MHz 50 oomi Toide 13.2V Mõõdud (mm) Kaal Kaasasolevad lisatarvikud 125x150x45 0.7kg Elektreet mikrofon hoidjaga, paigaldusraam, kruvid, Filter 2) SAADE Sagedus Võimsus Saate interferents Audio sisseehitatud ANL (automaatne mürapiiraja) +/-HZ200 1 W AM kuni 4nW (- 54 dbm) 300 Hz kuni 3 khz Seadistatud kanalil kiirgav võimsus kuni 20 µw Mikrofoni tundlikkus Kadu 7 mv 1.7 A (modulatsiooniga) Moduleeritud signaali moonutus 1.8% 3) VASTUVÕTT Maks.tundlikkus 20 db Sinbadi juures Sagedus Lähedalasuva kanali selektiivsus Maks. audiovõimsus Mürasummutaja tundlikkus Sageduse tagasilükkamise kiirus Vahepealse sageduse tagasilükkamise kiirus Kadu D) RIKETE LAHENDUS 0.5µV dbm 300 Hz kuni 3 khz 60 db 2 W miinimum 0.2 µv dbm maksimum 1mV - 47 dbm 60 db 48 db 300 ma nominaalne / 750 ma maksimum 1) TEIE CB SAATJA EI SAADA VÕI TEIE SIDEÜLEKANNE ON MADALA KVALITEEDIGA - Kontrollige, et antenn on korralikult ühendatud ja et SWR on nõuetekohaselt seadistatud. - Kontrollige, et mikrofon on korralikult pistikusse ühendatud. - Kontrollige, et programmeeritud sagedusriba paigutus on õige (vt sagedusribade tabelit). 2) TEIE CB SAATJA EI VÕTA SAADET VASTU VÕI VASTUVÕTT ON VILETS - Kontrollige, et mürasummutuse tase on korralikult seadistatud. - Kontrollige, et programmeeritud sagedusriba paigutus on õige (vt sagedusribade tabelit). - Kontrollige, et helitugevuse tase on seadistatud normaalsele kuuldavuse tasemele. - Kontrollige, et mikrofon on korralikult pistikusse ühendatud. - Kontrollige, et antenn on korralikult ühendatud ja et SWR on nõuetekohaselt seadistatud. 3) TEIE CB VALGUS EI SÜTTI - Kontrollige toidet. - Kontrollige ühenduse juhtmestikku. - Kontrollige kaitsmeid. E) KUIDAS SOORITADA SIDEÜLEKANNET VÕI VÕTTA VASTU SAADET Nüüd, kui te olete lugenud kasutamisjuhenit, veenduge, et teie CB saatja on kasutamiseks valmis (nt kontrollige, et antenn on ühendatud). Valige kanal (19, 27). Vajutage PTT nuppu ja edastage sõnum Attention stations, transmission testing (Tähelepanu jaamad, ülekande test), mis võimaldab teil kontrollida saate puhtust ja signaali võimsust. Vabastage PTT nupp ja oodake vastust. Tea peaksite saama vastuse Strong and clear (Tugev ja selge). Kui kasutate helistamise kanalit (19, 27) ja olete saanud kellegagi ühenduse, on üldine komme valida mõni teine vaba kanal, et mitte blokeerida helistamise kanalit. 6 Maaletooja ja garantiiteenindus: TEHNOTURG - T RAADIOSIDEKESKUS OÜ Kadaka tee 72A, TALLINN TEL ; 1. Käesolevad tingimused kehtivad Eesti territooriumil TEHNOTURG-T OÜ poolt tarbijale üleantud raadiosaatjate müügi järgse garantii- ja tasulise teeninduse kohta. 2. TEHNOTURG-T tagab Saatjate (välja arvatud kuludetailid) tõrketa töö kahe aasta jooksul peale üleandmist tarbijale. Selle aja jooksul tootja süü tõttu ebakvaliteetsest tööst, materjalidest või detailidest tekkinud rikked kohustub TEHNOTURG-T tasuta parandama või vahetama tõrkuvad Saatjad töötavate vastu. Kuludetailid on saatja komplekti osad, millele kasutaja tööd tehes omab otsest ligipääsu. Saatjate kuludetailid on välised juhtorganid (nupud, lülitid, pistikud), antenn, akukaas. 3. TEHNOTURG-T ei taga Saatjate tõrketa tööd tarbijapoolsel vääral elektrilisel ühendamisel, mehaaniliste vigastuste tekitamisel ja muudel väärast kasutamisest tingitud tõrgetel. Nimetatud juhtudel teostab TEHNOTURG-T saatjate tasulist remonti. 4. Tõrke ilmnemisel tuleb kasutajal pöörduda TEHNOTURG-T kontorisse Kadaka tee 72A, Tallinnas, kus tehakse kindlaks viga ja see parandatakse või asendatakse tõrkuv sõlm töötavaga. 5. Lisaks eelpool toodud garantiile on tarbijal kauba suhtes kõik tarbijakaitse- ja muudest seadustest tulenevad õigused.			OSCAR-2019
On olemas riisiraketid (jaapani rattad), pastaraketid (itaalia rattad), mõned erinevad raketid veel ja siis veel hapukapsaraketid (saksa rattad). Meil on see viimane. Sedasorti rakettide olemasolust ei teata siin Lõuna-Ameerikas just palju ja ilmselt sellepärast ei teata palju ka vajalikest tööriistadest ja võtetest. See iselomustab hästi viimast kolme päeva, mille jooksul mööda kogu Perito Moreno küla eri tööriistade järgi jooksnud olen, tahtes ise abi, ent kokkuvõttes hoopis teistele (eelnevatest valdkondadest) uusi asju õpetanud. Ruta 40 tegi meie rattale liiga, kuid ilmselt olin ka ise gaasiga liiga uljas – teistelt Perito Morenost möödujatelt kuulen, kuivõrd aeglaselt seda teed enamasti sõidetakse. Tagareduktori tihend hakkas lekkimise märke näitama pärast umbes 450 kilomeetrit pinnaseteed, mis on praeguse seisuga kohati lausa kohutava kvaliteediga. Repertuaari kuuluvad liiv, muda, põlvekõrgused kivid, kruus, sügavad pikirööpad, sügavad ristirööpad, headel ja kiiresti sõidetavatel teelõikudel “tapja-augud” (ca poole meetri sügavused), ristimõhnad, millele ootamatult järgneb sujuv, ent sügav lohk (need on kohad, kus amort lajatab suurte kiiruste juures täiega põhja), täiega kaldus tee (see on eriti “magus” pala pehme pinnasega osadel 🙂 ), tugevad külgtuuled (nii et kaelalihased on pea hoidmisest vastutuult õhtuks valusad). Kord hakkab palav, kord hakkab külm – ilm muutub kohati pea iga 5 minuti tagant: vihm, rahe, päike… ja kas ma juba mainisin kaelamurdvat tugevat tuult? Loomulikult kuuluvad eelmisest tulenevalt repertuaari ka: olematult vähe liiklust, luksid vaated ja maastikud. (Muide, kuna Ruta 40 on riigile infrastruktuuriliselt küllaltki tähtis ühendustee, siis praegu käivad suurel osal Ruta 40-st asfalteerimistööd ja lähiajal võib asi tunduvalt paraneda). Sedasi kahestunud mõtetega (ratta säästmine versus heade vaadete nautimine), hambad suus plagisedes ja ratas kolisedes, jõudsime siiski Perito Morenosse, võtmetähtsusega teede ristumiskohas asuvasse külasse, välja. Tihend ei lekkinud õnneks tugevalt – vahepeal pidin vaid sortsu mootoriõli transmissiooniõlile peale kallama, et ajutiselt nivood hoida (sest suvalises kohas transmissiooniõli ju ei saa). Mure tegelikult kõige suurem ei olnud, sest reduktori tihend ja ka kroonhammasratta laager on meil kaasas. Tihendi vahetus on väga lihtne, niiet meie jaoks oli kergenduseks ka see, et jõudsime välja Perito Morenosse – lihtsalt kohta, kus saab olla ja ise oma rattaga tegeleda. Küll aga nägin vana õli välja lastes magnetil imepisikesi metallitükke, mis tekitas minus paraja paanikahoo, sest see on tunnusmärk ka laagri peatsest minekust: kui vahetada vaid tihend, siis kui järgmisena läheb laager, puruneb alati ka tihend. Sellisel juhul oleks meil laager olemas, aga tihendit mitte, sest tavaliselt kanname kaasas mõlemast vaid üht eksemplari – seesama laager ja tihend on paljude arvates paraleveriga BMW-de üks nõrku kohti ja oleme sellega arvestanud. Seetõttu tundus kindluse mõttes targem mõlemad ära vahetada. Minu järeldus on järgmine: tihend – lihtne, laager – raketiteadus. Vähemalt Perito Moreno mehaanikute standardite kohaselt. Tööks oli mul vaja Euroopa mõistes küllaltki elementaarseid tööriistu: laagritõmmitsat, mikromeetrit, võrdlevat mikromeetrit, kuumapüstolit, njuutonmeeter-võtit ja väikest portsu mutrivõtmeid. Käisime Raúli ja Miriamiga (kes oli heaks tõlgiks) läbi tosinkonna kohalikke auto/moto/rekkamehaanikute garaazhe, osa ametlikke, osa isehakanute omi – kõigist vaadati vastu, silmad punnis, kui näitasin oma reduktori kroonhammasratast – et mul vaja see laager lihtsalt otsast ära saada, pisut mõõtetööd teha ja uus panna. Ja muidugi manana/siesta-kultuur – oli kõva sõna, kui mehaanik oli kohapeal olemas – tavaliselt on nad kas siestal, sigaretitossu saatel kamraadidega segamatult juttu ajamas, või ütlesid, et tule homme (manana) – jahmatavalt suur osa inimesi ei paista lihtsalt viitsivat siin tööd teha. Ja kui saidki mehaaniku varrukast kinni, siis neile asja seletades sattusid nad enamasti segadusse ja esimese asjana otsiti tolmusest nurgast välja vanade läbiroostetanud ameerika autode lammutamiseks mõeldud suur kuvalda-haamer ja puudus vähe, et õrna kohtemist vajav reduktor oleks kolki saanud. Siin käib kõik endiselt toore jõu meetodil – jõudu on, pole mõistust vaja. Garaazhi- ja tehnikakultuur on kasvõi Eesti omast julgelt 10-20 aastat maas. Detailide parema tervise nimel tahtsin tööd kõik ise teha, vaja olid vaid veidi spetsimaid tööriistu. Õnneks tunnevad siin külas head inimesed teisi häid inimesi ja tänu Raúlile leidsime ühe töökoja, mis puhtalt erakätes ja kohalike standardite järgi riistvaraliselt ülivõrdeliselt varustatud. Kõik mis mul vaja, oli olemas, v.a. kuumapüstol ja korralikum laagritõmmits. Kuumapüstoli saab tavaliselt mingi muu kuumaga asjaga asendada (priimuse põleti, gaasipliit, vms). Laagritõmmits oli, aga suht väikseke ja paistis mitte kõige parema kvaliteedia metallist olevat. Aga kokkuvõttes tundsin ennast päris hästi. Pastrana (töökoja omanik) oli nagu Raúlgi – suure südamega inimene ja lasi mul oma töökojas oma tahtmise järgi tegutseda (ilma paranoiata, et minusugune tundmatu gringo lõhub midagi juhtumisi ära). Kohalik raketiteaduse instituut sisse seatud, võis töö alata, ja kui väiksemad teiste inimestega seotud siestad maha arvestada, käis päris kiiresti.			OSCAR-2019
Priit Palta, Mario Mitt ja Mart Kals on uhked enda selja taga oleva graafiku üle. Sellega on nad esimesed, kes näitavad, et populatsioonispetsiifilised geenivariantide referentsandmestikud on rahvusvahelistest oluliselt täpsemad ja võimaldavad saada usald Autor/allikas: Katre Tatrik, Tartu ülikool Tartu ülikooli Eesti geenivaramu doktorandid Mario Mitt ja Mart Kals, bioinformaatika ja genoomika teadur Priit Palta ning bioinformaatika vanemteadur Reedik Mägi on ambitsioonikad noorteadlased, kes viivad edasi varamu visiooni: teha igale geenidoonorile geenikaart, mis näitab, millised haigused võivad neid ohustada või millised ravimid neile ei sobi. Miti, Kalsi, Mägi, Palta ja nende kaastöötajate teadustöö aitab senisest täpsemalt ja usaldusväärsemalt leida eestlaste geneetiliste haiguste põhjuseid. Arvutuslike vahenditega rajavad nad visalt teed tähtsatele geeniavastustele. “Oleme nagu teatejooksu esimene vahetus: tegime ära töö, ilma milleta järgmised teadusavastused on raskendatud või sootuks võimatud,” nendivad äsja teadusajakirjas European Journal of Human Genetics avaldatud artikli esimesed autorid Mario Mitt ja Mart Kals. Mehed ise arvavad, et avalikkust see ei huvita, sest nad ei saa osutada ühelegi haigusseoselisele geenile ja öelda: vot, näete, see geen siin põhjustab seda haigust. Ometi on nende töö tähtsamgi veel. Geeniinformaatikutena panid nad kokku andmekogu, mis aitab senisest täpsemalt ja usaldusväärsemalt üles leida geenivariante, mis loovad eestlastel eelsoodumusi erinevate haiguste väljakujunemiseks. Ja kuna eestlased on geneetiliselt suhteliselt sarnased teistele Euroopa rahvastele, pakuvad selle töö käigus tehtud avastused, andmed ja leiud huvi ka teiste riikide teadlastele. Unikaalne andmestik sisaldab 2244 Tartu ülikooli Eesti geenivaramu geenidoonori täielikult järjestatud ehk sekveneeritud genoomi – kokku üle 16 miljoni geneetilise variandi, millest koguni kolm miljonit on siiani leitud ainult eestlastel. “See on justkui eestlaste geeniandmete taristu,” tutvustavad doktorandid Mitt ja Kals unikaalset andmekogu – eestlaste populatsioonispetsiifilist kogu genoomi referentspaneeli. Lohiseva nimega andmestik on tähtis ja väga vajalik tööriist geneetikutele. Esmajärjekorras aitab see täielikult ära määrata iga geeniproovi andnud eestlase geneetilise info ehk nende genoomi täielikku järjestuse. Genoomi järjestuse täielik määramine aitab tuvastada neid geenivariante, mis võivad põhjustada geenihaigusi. Kohalike geenidoonorite geeniandmete põhjal loodud referentspaneeliga leiame edasiste analüüside käigus eestlaste haigusseoselised geenivariandid paremini üles. “Panime kokku eestlaste geeniandmete referentspaneeli ja testisime selle headust. Näitasime, et sellised populatsiooniomased andmestikud võimaldavad oluliselt täpsemalt ja usaldusväärsemalt leida haigusi põhjustavaid geenivariante kui seni kasutusel olnud sarnased rahvusvahelised andmekogud. Sellesama kohalike geenidoonorite geeniandmete põhjal loodud referentspaneeliga leiame edasiste analüüside käigus eestlaste haigusseoselised geenivariandid paremini üles,” täpsustab koos Reedik Mägiga tehtud töö läbiviimist juhtinud Priit Palta. Lisaks geeniandmeid analüüsivatele teadlastele on see rõõmusõnum just neile viiele protsendile eestlastele, kes ootavad pikisilmi sügist, mil Tartu ülikooli Eesti geenivaramu on lubanud hakata andma tagasisidet selleks soovi avaldanud geenidoonoritele nende geeniandmete kohta. “Geenivaramu jaoks on see väga suur asi. Nüüd saame terve geenivaramu kohordi kohta põhimõtteliselt täielikud geeniandmed,” lisab teadur Palta. "Põhimõtteliselt täielikud" sellepärast, et kogu genoomi ulatuses määrati geenijärjestused kalli sekvneerimisega 2244 Eesti geenidoonoril, kelle põhjal loodi populatsioonispetsiifiline kogu genoomi referentspaneel ja selle abil pannakse kokku ülejäänud, ligi 50 000 doonori genoomijärjestused. Selline matemaatiline geeniinfo kokkupanemine sarnaneb statistilisele ennustamisele kuid nimetatakse imputeerimiseks. See täpne ja usaldusväärne meetod on geeniteadlasi üle maailma teeninud juba aastaid. Imputatsiooni täpsus ja usaldusväärsus tõuseb veelgi, kui indiviidi genoomi järjestus imputeeritakse just temale omase populatsioonispetsiifilise referentspaneeliga. Nende teadusartikkel näitab, et populatsioonispetsiifiline andmestik annab seni laialt kasutatud rahvusvahelistest kogudest – näiteks ülemaailme 1000 genoomi projekt ja eurooplaste haplotüübi konsortsium (HRC) – parema tulemuse. Parem tulemus tähendab siinkohal kõrgemat usaldusväärsust ja väiksemat vigade aru imputatsiooni abil kokkupandud geeniandmetes. Tartu ülikooli Eesti geenivaramu teadlased on esimesed, kes näitasid, et kui seni peeti geenivariantide imputeerimisel kõrge täpsuse saavutamiseks kõige olulisemaks referentsandmestikus olevate täisgenoomide hulka, siis vähemalt eurooplaste puhul on tegelikult palju olulisem hoopis imputeeritava indiviidi genoomi sarnasus referentsandmesikule. “Nüüd on meil selle projekti esimene osa tehtud ja eestlaste referentsandmestik olemas,” võtab Priit Palta kokku umbes aastapikkuse töö. “Järgmiseks alustame assotsiatsioonianalüüsidega, et leida üles haigusseoselised geenivariandid.” Saadud tulemuste põhjal julgeb Palta populatsioonispetsiifilise genoomi referentspaneeli loomist soovitada ka teistele. Lisaks geeniinformaatikute tööle läheb selleks muidugi tarvis biopanka või muud geenidoonorite andmekogu, ning ära tuleb teha ka kallis sekveneerimine ehk täielike genoomijärjestuste määramine. Lühike meeldetuletus: inimese genoom on jagatud kromosoomideks, kromosoomid sisaldavad geene ja geenid on tehtud DNA-st – ainest, mis säilitab pärilikku infot; kokku on inimese genoomis rohkem kui 3 miljardit nukleotiidi ehk ehituskivi. Ühe genoomi täieliku järjestuse määramine sekveneermise abil maksab umbes paar tuhat eurot. Mitu suurusjärku odavamalt, vähem kui 100 euroga, saab geenivariante määrata mikrokiibiga. Kuid kiibiga saadakse kätte vaid osaline geeniinfo – täpselt see osa, mida parasjagu küsitakse, kõige muu suhtes on meetod pime. Neid kahte lähenemist kombineerides ja võttes appi matemaatika, saab mikrokiibiga analüüsitud indiviidide genoomide täielikud järjestused väga täpselt ja usaldusväärselt ka ennustada ning kokku panna. Säärast genoomijärjestuse statistilist ennustamist nimetavad teadlased imputeerimiseks ning selle eelduseks on genoomi referentspaneeli olemasolu. Piltlikult väljendades on tegemist justkui erilise rahvastiku peegliga, kuhu vaadates on võimalik näha ühe indiviidi mikrokiibiga nähtamatuks jäävaid geenivariante. Metafoorid kõrvale jättes on jutt siiski tohutust andmekogust – digitaalsetest nullidest ja ühtedest. Teadusartikli kaasautoriks on Geenivaramu geeniteadlaste Andres Metspalu, Tõnu Esko ja Andrew Morrise kõrval ka omaaegne Barack Obama teadusnõunik ning maailma bioloogiateaduse tippkeskuse Broad instituudi asutaja Eric Lander. Eric Lander on tunnustanud eestlasi geeniandmete kogumist ka ERR Novaatori vahendusel. Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni. Autor/allikas: Designed by snowing / Freepik Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak. Töö juures töölkäimise traditsioon on juurdunud sajandite jooksul ning sarnaselt paljude muude sotsiaalsete normidega on see harjumus visa kaduma, kirjutab Hazak Sirbis. Laevakaptenit, poemüüjat, kirurgi, teatrinäitlejat või turvameest on kahtlemata raske kodus töötamas ette kujutada, vähemasti tehnoloogia praeguste võimaluste juures. On palju teisigi ameteid nii tootmis-, teenindus- ja taristu- kui ka loome- ja muudes valdkondades, kus kaugtöö rakendamisel on selged piirid – peamiselt seadmete või taristu kasutamise vajaduse ja meeskonnatöö tõttu. Samal ajal on tehtavate tööde iseloom viimastel aastakümnetel tugevalt muutunud ning üha enam töid ei nõua ruumilist ega ka ajalist määratust. Töö sisendiks või väljundiks olev informatsioon on tihtipeale lihtsa vaevaga töötaja, tööandja ja kolleegide vahel edastatav, olgu töötaja seejuures tööl, kodus või maailma teises otsas palmi all peesitamas. Seega tekib küsimus, millised on kaugtöö seosed nii tööandja (majanduslike) huvide kui ka töötaja heaoluga. On töö juures töölkäimine pelgalt väljakujunenud tava või on sellel häid või halbu mõjusid tööandjale-töötajale? Varasemates teadusuuringutes on kaugtöö mõjusid mitmekülgselt uuritud. Näiteks Belgia tehnoloogiasektoris tehtud uuringu tulemused viitavad kaugtöö positiivsele mõjule arendustöö tulemuslikkuses. Töökorraldusega töötajale antud otsustusvabaduse ehk töö autonoomiaga käib mujal maailmas tehtud arvukate uuringute põhjal kaasas suurem töörahulolu ja töö tulemuslikkus, väiksem tööstress ning parem töö ja töövälise elu tasakaal. Mõned varasemad uuringud ei ole üheseid seoseid paindliku töökorralduse, töötulemuste ja töötaja heaolu vahel suutnud tuvastada. Loominguline töö on eripärane, põhinedes individuaalse loova potentsiaali kasutamisel. Kui seda teha valel ajal või vales kohas, ei pruugi töötaja loovus parimal moel avalduda. Tallinna tehnikaülikooli majandus- ja meditsiiniteadlased koostöös rahvusvaheliste partneritega Helsingi ülikoolist ja Sydney Macquarie ülikoolist on alates 2015. aastast tegelnud Eesti teadus- ja arendusvaldkonna loovtöötajate töökorralduse tõhususe uurimisega. Üheteistkümne teadus ja arendus (T&A) valdkonna tööandja 153 loovtöötaja hulgas kahe aasta jooksul tehtud uuring aitab mõista kaugtöö, paindliku tööaja, töö tulemuslikkuse, töötajate unerežiimi, unisuse-väsimuse ja õnnelikkuse vahelisi seoseid. Uuringust saame aimu, millised on töökorralduse paindlikkuse järelmid rakendusteadlastele, inseneridele ning toote- ja IT-arendajatele. Selgelt joonistub välja kaugtöö roll töötulemuste kujunemises – töötajad, kel on võimalus teha tööd väljaspool kontorit, tunnetavad oma töö tulemuslikkust palju paremini kui need, kes loovust töökoha nelja seina vahel ilmutama peavad. Niisamuti tunnetavad loovtöötajad positiivset tagasisidet oma tööle seda enam, mida rohkem töötunde nad väljaspool töökohta teevad. Küllap on loovtöötajad vabad linnud, kel puuris istudes loometuhin niisama kergelt peale ei tule. Seega võib kaugtöö võimaluse andmine olla tööandja huvides – mida kõrgem on loovtöötaja produktiivsus, seda kasulikum tööandjale, olgu see töö tehtud büroolaua taga või kodus vannis lebades. Kaugtöö eelistes kahtlejate peamiseks argumendiks on tavapäraselt kontrolli puudumine töötaja üle. Mine tea, kas töötaja, kes väidab end kodus tööd tegevat, seda ikka teeb või tegeleb hoopis muruniitmisega, voodis pikutamise või mõne laenurga värvimisega. Ülemuse valvsa silma all oleks ülevaade töötaja tegemistest justkui parem. Vähemasti meie uuringutulemused näitavad, et Eesti loovad teadus- ja arendusvaldkonna töötajad on oma tööle pühendunud, tehes keskmiselt kümme töötundi päevas. Enamgi veel, nad tunnetavad oma töö tulemuslikkust seda paremini, mida rohkem tunde päevas nad tööle pühendavad. Tavapärast kaheksat tundi kõvasti ületav töötundide keskmine ning positiivne seos töötundide ja töötulemustega rahulolu vahel on ohu märgiks. Ent oht ei seisne mitte selles, et loovtöötaja tööd tegema ei asu, vaid pigem asjaolus, et ta ei pruugi märgata tööd õigel ajal lõpetada. Peale meie uurimuse Eesti praktiliste andmetega võib uusimast teaduskirjandusest leida ka veenvaid teoreetilisi põhjendusi, miks loovtöötaja just vähesema kontrolli tingimustes oma tööd paremini teeb. Tugev tööandja kontroll võib vähendada töötaja motivatsiooni loomast uudseid ja innovatiivseid lahendusi, kuna tööandja saab need kiiresti oma valdusse ning ootused uute loovate tulemuste suhtes kasvavad. Kaugtöö ja muus vormis suurema autonoomia tingimustes tööandja küll kaotab osaliselt kontrolli loova töö protsessi üle, kuid seda tihti vaid kitsalt ja lühiajaliselt vaadates. Laiemas perspektiivis võib vabadus ja kontrollimatus loovtöötajat uudsete ideede genereerimisel tugevalt motiveerida ning seeläbi tööandjale palju kasulikumaks osutuda. Seega on mitmeid argumente kaugtöö kasulikkuse kohta tööandja vaatevinklist. Millised on aga paindliku töökorralduse seosed töötaja heaoluga? Meie uuringu tulemused viitavad positiivsetele aspektidele kaugtöö võimaldamise ja heaolu seostes T&A valdkonna loovtöötajate puhul. Ilmneb, et need, kel on võimalus töötada väljaspool ametlikku töötegemise kohta, on oluliselt õnnelikumad kui loovad töötajad, kes töö juures laua taga oma loovust rakendama on pandud. Seejuures ilmneb kaugtöö mõju nii tunnetatava heaolu lühiajalisele (rõõm igapäevastest tegemistest) ja tulevikku vaatavale perspektiivile (optimism tuleviku suhtes) kui üldisele õnnelikkuse tunnetusele. Samuti ilmneb meie uuringust, et kaugtöövõimalusega loovtöötajate väsimus on väiksem võrreldes nendega, kel kodus töötamise võimalus puudub. Samuti tunnetavad paindliku töökohaga töötajad vähemal määral, et töökorraldus nende uneharjumusi häiriks. Seega on kaugtöö roll töötaja heaolu kujunemises märksa laiema tähendusega kui pelgalt suurem ruumiline vabadus. Loomupärase unerežiimi vähesem häiritus ning vähesem väsimus on ilmselgelt inimese heaolu suurendavad aspektid. Nii unerežiimi ja paljude muude inimkäitumise aspektide geneetiline taust kui ka individuaalsetest eripäradest tulenevad mõjud majandusotsustele on teadusuuringutes kuumad teemad. Olgu näiteks selle aasta Nobeli meditsiinipreemia ööpäevarütme mõjutavate molekulaartasandi protsesside avastamise eest USA teadlastele Jeffrey C. Hallile, Michael Rosbashile ja Michael W. Youngile või sel nädalal välja kuulutatud Nobeli majanduspreemia Richard Thalerile USAst inimeste majandusotsuste kujunemise isikuomaduslike ja käitumuslike ajendite uurimise eest. Seega viitavad meie uuringutulemused sellele, et oludes, kus teatud seadmete või taristu kasutamise vajadus või meeskonnatööst tulenevad piirangud kaugtöö kasutamist ei takista, võib paindlikkus töötegemise kohas olla nii tööandja kui ka töötajate huvides. Kaugtöö majanduslik mõju tööandjale on palju laiem kui tavapäraselt esile toodav kokkuhoid kontorikuludelt või tööle jõudmiseks kuluvalt ajalt – märkimisväärne efekt võib tekkida õnnelikuma ja tegusama loovtöötaja parematest töötulemustest. Vares katusel võib olla parem kui varblane peos. Kaugtöö käib tihti kaasas paindliku tööajaga. Enamjaolt annab tööandja kodus töötajatele voli otsustada selle üle, millal tööd teha, kuigi on ka ettevõtjaid, kes kodus töötajatelt näiteks üheksast viieni arvuti taga viibimist eeldavad. Paindliku tööaja, aga ka tööpäeva pikkuse, tööpäeva ja -nädala struktuuri, loovtöö osatähtsuse ja töölepingu kestuse seosed loovtöö tulemuslikkuse ning töötajate une, väsimuse ja heaoluga on mõned aspektid, mida meie mahukas uurimisprojekt kattis.			OSCAR-2019
Paljud seisavad valiku ees: kas lõpetada keerulised ja valulikud suhted või säilitada need - ehk siiski ükskord laabub kõik? Mida kauem kestab piinav side, seda raskem on loobuda unistusest saada kannatlikkuse eest tasu ning olla lõpuks õnnelik. Ühelt poolt mäletad ju hästi, kui palju imelisi hetki olete koos läbi elanud, kui lähedane ja kallis oli sulle see mees. Teisalt - mõningaid tema tegusid on võimatu välja kannatada. Need on arusaamatud ja solvavad! Ja sa leiad end ikka ja jälle mõttelt, et oleksid valmis kõike välja kannatama, et ainult mitte kaotada armsamat; siis jälle võtad vastu "lõpliku" otsuse lõpetada see mõttetu ja piinav suhe. Selline olukord võib kesta aastaid. Nii banaalselt kui see ka ei kõla, on igasugused suhted, mis ei rahulda vähemalt ühte partnerit, tegelikult variatsioonid teemal: "Timukas ja ohver". Nemad leiavad teineteist eksimatult üles paljude inimeste seast, kel justkui polekski sadomasohhistlikke kalduvusi ning kes tihti isegi ei teadvusta endale vajadust piinata või piinelda. Iga "kannatanu", kelle "staazi" loetakse paljude aastatega, otsib enamvähem rahuldavat seletust oma lõpututele kannatustele. Näiteks laste või raha nimel, hirmust partneri või vanemate ees, kes on abielu heaks kiitnud. Mõned rahulduvad teooriaga "eelmistest eludest ja karmast". Ometi on see kõik vaid mugav ettekääne. Mõista ja formuleerida sügavaid motiive pole kaugeltki lihtne. * Ohvri seisund - see on võimalus taasluua minevikus läbielatud psühholoogiline trauma, anda endale šanss viia tuttav etendus uue, õnneliku lõpuni. * Kalduvust ohverdusele kujundab ka süütunne, kusjuures mitte konkreetse juhtumi pärast, vaid hägune, rõhuv tunne, mis sunnib ihkama karistust. Sisemine alateadvuslik seisund on häälestatud selliselt, et maapealset paradiisi võib loota vaid siis, kui oled tasunud arved. * Liialt karmid vanemad, kes kuritarvitavad psühholoogilise karastamise ideed ning sisendavad oma järglastele põhilist (nende meelest) elureeglit - kõige eest siin ilmas tuleb maksta. Seetõttu leiab laps, isegi täiskasvanuks saades, et on võimatu saada midagi head, ilma selleks maksimaalselt jõudu pingutamata: "Mul pole õigust õnnele, kuni ei teeni seda ära". Lõpuks kaldub ta otsima sellist partnerit, kes tunneb rahuldust teisi piinates. * Vanemad ei soovinud lapse sündi - ta segab neid, sunnib ohvriks tooma karjääri ja vabadust. Loomulikult ei räägi keegi sellest valjusti, kuid laps tunnetab: "Sa oled süüdi juba üksnes selles, et sündisid". Ta tunneb, et on koormaks ja harjub sellega. Hiljem aga püüdleb kogu elu alateadvuslikult nende poole, kes teda alandavad. Selline variant on tema jaoks tunduvalt ausam, sest lapsepõlves saadud psühholoogiline trauma seisneb selles, et teda kannatati välja, kuid ei hüljatud. Kui aga lahkub partner, siis on see vähemalt nende suhete arengu seaduspärane tulemus. Ohvri kannatustel on nähtav allikas ning need ei teki teadmata kust ja teadmata miks. * On olemas veel üks variant - vanemad suhtusid lapsesse täiesti ükskõikselt ning nende tähelepanu võita õnnestus tal vaid siis, kui neid ärritas või haige oli. Tasahaaval hakkab lapses arenema arusaam ema ja isaga suhtlemise ning karistuse julmast seosest. Aastatega kujuneb veendumus, et julmus on tähelepanu ja perekondliku käitumismudeli analoog. * Veel üks võimalik sõltuvusse sattumise põhjus on isikliku võimukuse varjatud tunnetamine. Selline inimene on sisemiselt veendunud, et ta on võimeline kõike välja kannatama. Oma kannatustesse suhtub ta kui temale omase jõu tõestusesse. Mida keerulisem situatsioon, seda meelitavam: kas saan sellega hakkama või ei? Salamisi võib ta hellitada triumfi ning solvajate karistamise ideed: "Vaat, suren ära ning nad kõik saavad aru!" Kui selgitada talle tema käitumise tõelisi põhjusi, siis võib see teda sügavalt solvata. Kannataja antipood sadist on talle tõeline kingitus. Too aitab tal end tunda kõikvõimsana. Igaüks meist võib kergesti piinajast mehe õnge otsa sattuda; isegi siis, kui kalduvus ohverdusele pole endast üldsegi märki andnud. Sageli neelame alla esmapilgul täiesti süütuna näiva sööda. Ta teeb ettepaneku kohtuda, kuid ei ilmu ise kohale. Algul oled hämmeldunud ja solvunud, siis mõtled juba lahkuminekule. Tema aga ei anna endast ikka veel märku. Nüüd asendub viha kahtlusega. Äkki juhtus midagi? Võib-olla jäi haigeks või tegi avarii? Sind haarab süütunne - kuidas ma võisin olla õel ja tahta temast lahku minna, tema on võib-olla tõvevoodisse aheldatud? Ja siis oled õnnelik, kui kuuled kallima häält - elusat ja tervet. Osa solvumisest lahustub süütundes. Osa jääb, kuid taandub aegamööda vaateväljalt. Sama tulemust täheldatakse ka reaalse tülitsemise puhul, mille järel ei sega vabadusse pääsenud agressiivsus ilmutamast süütunnet ning armastust, ja taas on ohvril häbi ning taas süüdistab ta ennast. Järjekordne julm kohtlemine saab uueks katsumuseks, kuid mälestus oma isiklikust "halvast käitumisest eelmisel korral" sunnib ikka ja jälle kannatama. Inimene pöördub enamuse normaalsete inimeste poolt eelistatud psühholoogilise kaitse - loogilise seletuse otsingu poole. Nii saab priileivasööjast ja laiskvorstist peen, haavatav, mitte kellegi poolt tunnustatud talent. Julmust seletatakse aga kui lihtsalt teadmatust. Tema jutustab, kuidas teda varem ei mõistetud, kuidas ta reedeti. Sina tahad muidugi olla "mitte niisugune kui nemad", "teha seda, mis teistele üle jõu käis", ilmutada erilist kannatlikkust ja vagurust. Tuleb aga tunnistada, et sinu eelkäijad reageerisid täpselt samuti. Külmus ja ükskõiksus on sama julmad kui peks ja solvangud. Seejuures igasugust ohvri katset vastu hakata tõlgendatakse talitsematuse ja hüsteeriana. Kõige levinum näide äärmiselt hõivatud meeste ja nende naiste puhul on lühikesed telefonivestlused, kui temal "on kohutavalt palju tegemist". Antud olukorras on väga raske orienteeruda, sest mehel on tõepoolest palju tööd. Kuid, millisel toonil öeldakse seda alatist - "Helistan hiljem"! Kui palju viha ja ärritust kätkeb endas see lühike fraas, kusjuures põhjuseks pole üldsegi mitte sinu kõne. Hilinemine ja unustamine on veel üks viis panna teist närveerima. "Mis siis sellest!" - küsib timukas ja vaatab sulle oma süütute silmadega otsa. "Mõtleks, hilinesin (või unustasin kohtumise), kellega seda ei juhtu?" Kuid hilineda ja unustada võib mitmel erineval moel ja ka põhjusi saab selgitada erinevalt. Kui on teada, kui tähtis on teisele kohtumine või telefonikõne, siis on selle kohtumise ärajätmine juba iseenesest katse manipuleerida. Sõltuv inimene on keerulises olukorras: kui reageerib emotsionaalselt, paistab see tobedana, kui kannatab ära - aktsepteerib ta seega talle pealesunnitud mängu reegleid, kuigi kõik lõpeb rahulikult ja vaikselt. Seetõttu, kui nõustud võõraste tingimustega, ei maksa sa nende eest sinikate ega ka solvatud enesearmastusega, vaid sisemise vabaduse ning moraalsete väärtustega. Psühhoanalüüsis eksisteerib midagi aksioomisarnast - suhted on täisväärtuslikud vaid siis, kui paaril on ühine superego. Teiste sõnadega: neil on üks arusaamine väärtustest ja moraalinormidest. Ausus partnerite vahel on hädavajalik tingimus harmooniliseks kooseluks, seejuures pole kauaaegsed suhted sugugi mitte täisväärtuslike suhete sünonüüm. Paljud naised jagavad "isikliku õnne" saladusi (kuigi jutt käib rohkem stabiilsusest perekonnas) ja annavad sõbrataridele "kasulikke" nõuandeid: "Vaiki, kannata, nõustu, kuid tee oma tahtmist mööda". Eks ole laialtlevinud stsenaarium? Tegelikult on see topeltmanipuleerimise variant. Naine mõtleb: "Las ta peab end olukorra peremeheks, küllap ma suudan teda mõjutada, ja ta allub ning täidab mu nõudmised". Mees mõtleb: "Las arvab, et keerab mind ümber sõrme, ärgu ainult närvidele käigu. Jätan talle tema arvamise, ise aga elan oma elu edasi". Vaikiva "kokkuleppe" tulemusel elab paar väliselt normaalset elu, kuid tõelist rahuldust sellised suhted ei paku. Kumbki partner pretendeerib timuka kohale ning on üheaegselt ohver, sest lõbu eest käsutada maksavad nad vastastikuse mõistmise ja isikliku õnnega. Stsenaariumit - "ma kannatan, ning mulle tasutakse selle eest" - kohtab elus üpris harva. Isegi kui piinajast partneril on õnnestunud ennast mingil moel muuta, ei suuda eksohver jätta kätte maksmata, kuigi ta seda justkui ei tahakski. Alljärgnevalt üpris kujukas näide. Naine taotles mehe poolehoidu palju aastaid, kannatas ära tema ükskõiksuse ja mõnitamise, oli alandlik ning kerjas kasvõi veidikest armastust, valas palju pisaraid ning oli depressioonis. Lõpuks mees muutus ning hindas ta väärtusi. Lähenes pulmapäev, kuid naine muutus üha süngemaks. Unustamata seda, kui väga ta meest oli endale tahtnud, astus ta ikkagi altari ette, ometi lahkus sealt viimasel hetkel, jättes peigmehe äärmiselt piinlikku olukorda. See kurb lugu illustreerib ilmekalt veel kord, kui suur jõud on alateadvusel. Võttes seda arvesse, püüdes mõista, mis tegelikult inimeses toimub, usaldades tundeid ja intuitsiooni, on lihtsam vältida paljusid ebameeldivaid stsenaariume. Partnerite vaheliste piinavate suhete mehhanismide teooria tundmine ei päästa kahjuks sõltuvusest. Muide, adekvaatne arusaam situatsioonist on esimene samm vabadusele. Sellele järgnevad teised. I samm. Heida pilk iseendasse ning püüa ausalt vastata küsimustele: "Miks ma tahan temaga jääda? Mis on minu pika kannatuse ja alandlikkuse põhjuseks?" II samm. Vali hetked, mil sul on halb, ning püüa partnerile jutustada oma kannatustest, esitades pretensioone võimalikult konkreetselt ja korrektselt. III samm. Pea meeles lihtsat tõsiasja: kui keegi sunnib sind tundma valu ja alandust, siis sügaval hingepõhjas sa seda ei unusta ega andesta, kui väga sa seda ka tahaksid. Teiste sõnadega - pole vaja üle hinnata oma võimet andestada. IV samm. Lõplik vabanemine sellest ringist saabub siis, kui sa täielikult teadvustad endale oma läbielamisi lõpututes piinavates olukordades. Parem on mitte kaotada sidet reaalsusega. Võimalik, et sul läheb vaja kvalifitseeritud abi - ära häbene psühhoterapeudi poole pöörduda.			OSCAR-2019
Kihelkonna alevik asub Saare maakonnas; Kihelkonna valla keskus. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab alevikus 505 elanikku. Paikneb Saaremaal Kihelkonna lahe idarannikul. Alevikus on põhikool (asut. 1695 köstrikoolina), raamatukogu, Kihelkonna Mihkli kirik (60 m kõrgust torni kasutatakse ka majakana) ja kalmistu. Keskajal oli Kihelkonnal Abaja lahe rannas sadam, maatõusu tagajärjel laht madaldus ja sadamat ei ole hiljem saanud kasutada. Nüüdne sadam asub Papisaare poolsaare läänerannikul (Rootsiküla piires, Kihelkonnaga ühendab seda umbes 4 km pikkune munakivitee). Kihelkonna ümbrus on rikas arheoloogiamälestiste poolest (Kurevere kalmeväli, Kuremetsa ja Odalätsi põlispõllud. 1824. a. ehitas Rootsiküla mõis Kihelkonna randa mudavannidega sauna (Eesti esimene kümblusravipaik). Arhitektuurimälestisena huvi pakkuv Kihelkonna Miikaeli kirik kuulub Eesti vanimate kirikute hulka. Ehitamine on lõpetatud arvatavasti 1270. a. paiku. Nagu teisedki Saaremaa kirikud on Kihelkonna kirik kohandatud kindluskirikuks. Pseudogooti stiilis torn valmis alles 1899. a. ning Saaremaa kõrgeim (60 m). Kihelkonna kirikust paarsada meetrit lõuna pool väikese künka otsas on 1638. a. ehitatud kellatorn - ainuke taoline säilinud kellatorn Baltikumis. Kellatorn restaureeriti 1968. a. Ühel päeval aastas mõeldakse Euroopas kuriteoohvritele ja nende lähedastele: 22. veebruaril korraldatakse arutelusid ja palutakse paljudes kirikutes kannatanutele lepitust. Tallinnas korraldas mittetulundusühing Ohvriabi koostöös Kristiine linnaosa, Kristiine sotsiaalkeskuse ja Peeteli kogudusega kuriteoohvrite toetamise päeval konverentsi «Andestus. Lepitus». Kõneldi kooli- ja perevägivallast ning neile lahenduste leidmisest. Ühingu esimehe, koolitaja Jaanus Kanguri (fotol) sõnul kogevad kuriteoohvrid tihti hirmu, tekkinud kahju jääb sageli tegelikkuses hüvitamata. Kannatanud ja nende lähedased vajavad nii materiaalset kui psühholoogilist abi, aga ka eestpalveid. Inimeste arv, kes toetust, mõistmist ja abi vajavad, on suur. «Eestis langeb aastas kuriteo ohvriks ligi 250 000 inimest, lisaks kogeb vähemalt sama palju inimesi ühel või teisel kujul lähisuhte vägivalda,» ütleb varem Tallinna vangla sotsiaalosakonna juhatajana töötanud Kangur. Seepärast ootab mittetulundusühing oma ridadesse vabatahtlikke, kes oleksid valmis kannatanutele jagama Jumala armu ja lepitust. Kodanikualgatuslik kuriteoohvrite toetamise ühing Ohvriabi loodi veebruaris 1994, sealtpeale on koos sotsiaalse rehabilitatsiooni keskuse ja kriminaaltöö keskusega päeva tähistatud ning kuriteoohvreid aidatud. Peale pealinna tegutseb ühing ka Tartus, Kohtla-Järvel ja Raplas. Riiklikul tasemel korraldatud ohvriabi teenust on pakutud viis aastat. Omavahel tehakse tõhusat kootööd. Ohvriabi asutaja Avo Üprus on öelnud: «Parim vastus kuriteole pole mitte karistus, vaid abi kuriteo ohvrile. See pole vastus, mis saab sündida üksnes politsei ja poliitikute tegevuse läbi, vaid on meie kõigi ühine õigus ja kohustus.» Ülestõusmispüha päike ei hiili vaikselt taevasse, see ei ole valguse tasane võit pimeduse üle. Jumal alustab ülestõusmispüha hommikut äkilise suure maavärisemisega. «Ja ennäe, sündis suur maavärisemine, sest Issanda ingel, laskudes taevast, tuli ja veeretas [raske kinnipitseeritud] kivi Jeesuse haua eest kõrvale ja istus selle peale. Ta nägu oli nagu välk ja ta rõivad valged nagu lumi. Hirmust tema ees värisesid haua valvurid ja kukkusid maha nagu surnud.» Ootamatusega haarab Jumal meie tähelepanu ülestõusmispüha hommikul. Siin pole midagi varjatut, peidetut, kahemõttelist, mille üle vaielda. Õpetajatelt on siin ära võetud kõik võimalused teoloogilisi ämblikuvõrke kududa. Ka koguduse liikmetele pole jäetud võimalust kaksipidi mõtlemiseks, ammugi mitte sündmuse tõelisuses ja reaalsuses kahtlemiseks. Jumala eesmärk on köita meie tähelepanu. Naised, kes seisavad Jeesuse haua kõrval, on esimesed silmtunnistajad maailma kõikemuutvale sündmusele. Peatselt järgneb suur hulk tunnistajaid (vt 1Jh 1:1–4, 1Kr 15:6), kes on näinud ülestõusnud ELU ISSANDAT. Naised Jeesuse haual on nagu meie – igaüks oma mõtete, murede, südamevalu ja leinaga. Nende silme ees algab murdsekundi jooksul UUS AJASTU. See ei olegi loogiliselt seletatav, Jumal toimib oma suveräänsuses kui kõikvõimas Looja. Ingel, keda naised näevad, ei ole mingi malbe, kahvatu tiibadega kuju, kes meile paljudelt illustratsioonidelt ja maalidelt vastu vaatab. Siin on ta Jumala kõikvõimsa SÕNUMI tooja – evangelist ütleb, et ta nägu on kui välk. Ühe sõrmeliigutusega on kinnipitseeritud raske kivi haua eest eemale lükatud. Kiirgav oma säravas rüüs, istub ta hauakivile. Ta nägu näikse ütlevat: «Nägite, mida ma tegin! Kuidas see teile meeldis? Oodake, see pole veel kõik, see on alles algus!» Võimsalt haarab Jumal meie tähelepanu. Erakordse ja ainulaadse sündmuse põhjus on kõigile teada: Jumal on oma SÕNA andnud maailmale. Meile, heatahtlikele, aga sageli südame poolest tuimadele inimestele, annab Jumal ELU SÕNA. Ülestõusmispühal haarab Jumal ka kõige unisemal ja tuimemal kirikulisel rinnust kinni: «Kuule! Pane tähele! Mõtle!» Sõnum Jumala käskjalalt on: «Teda ei ole siin, ta on üles äratatud, nõnda nagu ta ütles. Teie ärge kartke! Minge kiiresti ja öelge jüngritele, et ta on surnuist üles äratatud!» Haua juurest kartuse ja suure rõõmuga lahkudes jooksid naised seda jüngritele kuulutama. «Ja ennäe, Jeesus ise tuli neile vastu ja ütles: «Olge rõõmsad!» Ja naised haarasid ta jalge ümbert kinni ja kummardasid teda.» (Mt 28:6 jj). Jumala välk on löönud. Üks ja ainult üks haud maailma ajaloos on tühjaks jäänud. Haua võim on murtud. Jumal on surma purustanud. Viimane vaenlane on võidetud. Jumala välk lõi ajaloo pooleks – enne Kristust ja pärast Kristust. Tõeline, uus elu algab seal, kus meie pöörame oma tähelepanu Jumalale. Paljudki meist vajavad selleks äkilist suurt raputust, mis meid maisest surmaunest üles ärataks. Meie uus elu algab siis, kui kuuleme SÕNUMIT – Jeesus on surnuist üles äratatud! Jumala Püha Vaim kirjutab selle sõnumi meie südamesse. Elu Issanda esimesed sõnad naistele olid: «Olge rõõmsad!» Nad kuulsid RÕÕMUSÕNUMIT ja haarasid sellest kinni. Siruta oma palvekäed Jeesusele vastu! Siis avaneb sullegi võimalus võidurikast usuelu elada, oma Jumalat ja kaasinimest armastada. «Ärge kartke!» ütles ingel. Uus elu algab, kui sa enam ei karda. Uus elu algas nendele naistele ja jüngritele, kui nad julgesid uskuda ülestõusnud Issandasse, elavasse Kristusesse. Meie ei karda minevikku, sest meie patt kustutati Jeesuse ristil. Me ei tunne hirmu tuleviku ees, sest Jeesus käib meie eel. Kristus läks ristile, meil ei ole vaja karta riste, mida meie maisele eluteele rohkelt püstitatakse. Kristus suri meie eest, meil ei ole vaja enam surma karta. Kristus elab, me ei pea kartma elada. Uus elu algab sinul, kui sa Jumala Püha Vaimu abiga ütled ja usud Jeesuse sõnu: «Mina elan ja teie peate ka elama!» Elukvaliteedi tõstmise soov on meisse vaikiva käsklusena programmeeritud nii, et me seda endale tihti ei teadvustagi. See on kui mootor, mis tagab eluspüsimise ja arengu. Arenemissoov on muutmas maailma niivõrd jõudsalt, et teadlased ei ole suutelised prognoosima lähiaastate käiku ja ajaloolased on olnud sunnitud tõdema viimase aastasaja mitmekordset arengukiirust varasemaga võrreldes. Tehniline areng väidetakse olevat suunatud valdavalt elukvaliteedi parandamisele, kuid tootmisstatistika tõestab meile hoopis midagi muud. Kaks kolmandikku maailma tootmispotentsiaalist on suunatud väheväärtuslike tarbeesemete stantsimisele, mille turustamiseks teevad kaupmehed suuri pingutusi. See on kurb paratamatus ja puudutab otseselt inimeste muutuvaid väärtushinnanguid. Seega võib sõnakõlksuna kõlavat parafraasi «kui on tarbimine, siis on ka tootmine», vaadata mõlemat pidi; ehk kui on tootmine, siis on ka tarbimine. Kumb oli siis ikkagi enne, kas muna või kana? Paraku kujundatakse tarbimisharjumusi varjatult rohkem, kui me seda enesele teadvustame. Vastu saab sellele astuda vaid selge ja kindla hoiakuga säästlikkuse suunas. Samas kõlab evangeelne üleskutse vaesusele kaasaegses ühiskonnas õõnsalt ja kutsub üles pigem selle ignoreerimisele. Sest kes ei tahaks paremini elada? Küsimus on igati õigustatud kirikliku sfääri niigi tagasihoidlikku ressursibaasi arvestades. Seega tuleb üleskutset tarbimismentaliteedi muutmiseks võtta kui uut retoorikat, mis kinnitaks kristlikku eetikakoodeksit, mitte kui rehepapilikku üleskutset vähese raha juures tarbima palju odavaid asju, mis õige pea prügimäele reisivad ja millest meil sisimas mingit rõõmu ei ole. Selline tarbimine on enesepettus ja looduslike ressursside raiskamine. Üleskutse säästlikule maailmavaatele on täna võtmas üha suuremaid mõõtmeid, sest väheväärtuslike toodete valmistamiseks kulutatud energia võetakse meie kõikide ühisest varasalvest. Olgu selleks maapõue fossiilsed energiakandjad, mille raiskamise eest saame vastu rämpstoodangut ja saastatud õhu. Suurenev saastus ja kasvavad prügimäed esitavad meile täna väljakutse säästlikuks ja minimalistlikuks maailmavaateks, mis algab tarbimisharjumuste muutmisest ja loodusliku elutunnetuse juurutamisest. See algab väheste väärtuslike asjade tarbimisest, mis meile sisimas tõesti heameelt valmistavad ja elu kergemaks muudavad, kuni rohelise taastuvenergia tootmise toetamise ja jalgsikäimist autosõidule eelistamiseni välja.			OSCAR-2019
meil peres neli inimest , aga ei käi lätis viina järgi sest pood 300meetrit toauksest 20€pool liitrit, saaremaa viin 19.00palju saikka jood, kui selle 500 g kallad kerisele on kõht lahti neli päeva, käivad ju pubide ja poodide omanikud et rahvalt vahel koorida ja nimetavad ennast maksu peturist ärimeheks. kõrged hinnad ei ole aktsiisi tõusust tingitud vaid hoopis kaupmeeste ahnusest.Aktsiis moodustab ainult osa kauba hinnast.Kuidas saab olla,et 15% aktsiisi tõstmisel tõuseb pudeli hind 20%.Sellest võib järeldada,et alko pudeli hinda tõsteti hoopis 20%.Kaupmeestel on põhimõte kui ostetakse tuleb hinda tõsta.Aga noh eks oma vitsad peksavad.Varem ostsin 2-4 pudelit õlut nädalas.Nüüd kui käisin Lätis ostsin 24 ploki odavat õlut.Ja seda jätkus ainult 1,5 nädalaks.Vaat nii on lood. See on pudelis vedelik, mida saab ka Lätist osta. Kui ostad seda Eesti asemel Lätist, siis jääb 100 pudeli pealt üle 200 euro lastele kommirahaks :) Käisin Lätis ja nalja pärast võdlesin alkoholi hindu paari joogi puhul Ja selgus, et Vana Tallinn maksab Lätis 4 eurot vähem kui meil. Kui mingi sooduskampaania, siis on vahe veel suurem. Ansip lubas ju meid RE juhtimisel viie jõukama riigi sekka viia ja sinna vaid mõni aasta jäänud. Kes paneks need RE mökud vastutama? Need vaja võimult eemaldada ja rahvas peaks mingi aja jooksul leppima laiapõhjalise valitsusega, kuhu ei kuulud RE ega sotsid. Teised aga peaksid kokku lööma ja suunda selgelt muutma. Ma muidugi ei räägi alkoholist, sest see on üldjuhul pahe. Aga meil on kogu majandus selliselt üles ehitatud, et riik võtab vahelt meeletu maksu, kuigi samas näitab ennast, et justkui oleks kõik korras ja õige ning nii see jõukus tulebki. Küsimus muidugi õige, aga sellise põhimõttega juhitakse meie riiki igas valdkonnas. Meeletu koondamine ja meeletu aktsiis. riik ei saa aru ja topib jälle hunniku pappi, et uuring tehtaks.. riik teeb ainuilt kuradi uuringuid, aga sittagi ei muutu sellest, Olen ise käinud spetsiaalselt üle piiri kuus korda piiriäärsesse piirkonda sattudes ja lisaks on ka sõbrad, tuttavad head varustajad nii, et korraga ei peagi suuri koguseid ostma. Aktsiisitõusust alates ei ole ostnud ühtegi milliliitrit eesti maksumärgiga kanget alkoholi, kuid lätist piisavalt - baarikapp pole ammu nii mitmekesine olnud. Samuti ka tarbitud õllest enamus on soetatud samast. Näha on, et tendents süveneb - inimesed suhtlevad ju omavahel ning ka tutvusringkonnad mängivad läbi oma logistika kasumlikuse. Täna Sina - homme mina põhimõttel. Nii nagu siiani tegutsesid soomlased Tallinnasse. Nüüd olen näinud juba piisavalt soomlasi Lätis "ostoksil" segamini eestlastega. Mis on probleem et poliitikud hakkas Eestis tegema sama viga kui Soomes, Rootsis ja Norras? Kui nende riikide alkopoliitik oleks hea, keegi Soomes ei jooks, aga see on vastupidi. Riikid kus viin on odav kui vesi ja kus seda saab 24/7/365, on tänaval kõige vähem inimised vastik purjus (Saksamaa, Austria, Hispaania, Prantsusmaa, USA jms.). Soomes ja Rootsis on tänaval kõige rohkem vastik joodikud. Alko piiramine toetab ladustamist, importi ja kuupaisted. Tegelik põhjus alkoholi maksustamisele näideks Soomes on et saada tagasi osa sotsiaalabiga elava alkohooliku abi rahast. Juba Soome sotsid ise teavad et inimine kes elab aastakümnend abirahaga, ainult joo. tule koju. Ükski abirahadest elav Soomlane ega Eestlane ei käi mujalt riigist alkoholi, tarbeesemeid, autokütust jne ostmas. Käib ikka see kes tahab paremini ja kokkuhoidlikumalt elada. Istud Rakveres või mujal Eesti linnas auto peale ja sõidadki Lätti. Lätis olles vaatad peale alko kaupluse ka teistesse kauplustesse (riided, jalatsid,ehitusmaterjalid jne) ja teed vajalikud ostud soodsamalt. Mis seal nii keerulist siis on? Aga meie Jevgeni aasta tagasi ju ütles, et seda nüüd küll pole mõtet karta, .... eestlane küll ei lähe Lätti viina järgi... Keda siis nüüd uskuda ? kas statistikat või meie ministreid? ministrid, riigikogulased ja muud ametnikud ei tea tegelikust elust sendigi eest sest nende taskud on eesti kodanike maksudest rahast pungil. kommid on paremad, jäätis on parem, ehituskaup on rämedalt odavam. Kõik on lätis parem, naised ka ilusamad mitte märkimisväärt. Aastaks 2018 peaks olema Läti kodaniku pension samal tasandil Eesti omaga. Pealegi ei ole siiani Lätis ametnike seakisa et pensioni jaoks raha ei jätku või et kodanike pensionid liialt suured :) Minu naise emal on Latis 42 aastat staaži ja pension 220 eurot. Lell saab 240 eurot pensioni. Endal mul oli Latis 3 aastat staaži, sain selle ette Lati pensioni 5.50. Vormistasin need aastad Eesti pensionisse ja sain Eesti pensionile 15 eurot lisa. asemel tehku statistikat kui palju eesti kodanik muuks vajaliku söögi, oleme tarbed jne välismaalt ostab ja tellib. See on meie peres märkimisväärselt suurem kui mingi alkohol. Meie hinnad kaupluste lettidel on lihtsalt röövellikud. kel on alkohol probleemiks või kel on see äriks.Tavakodanik jõuab meilt ka osta.Mäletan paarikümneaasta taguseid aegu,kus mõni napsusõbrast soomlane käis meil mitu korda päevas oma normi üle lahe viimas.Ja sõit kestis siis neli ja rohkem tundi. Muid kaupu ostab väljamaalt vähemalt iga teise, sest kohalik röövkaubandus pole konkurentsivõimeline Ostab pagasniku täis odavamat alkoholi, tõmbab nina täis ja poolikult pohmas olekus tuleb kommentaariumisse arstide kohta ja haigekassa kohta ja ravijrjekordade kohta inetusi kirjutama ja vinguma, kuidas keegi tema haiguste eest eis eisa, järjekord pikk ja kuidas temale rohtusid ei jätku, et rohud kallid...Märkate probleemi joodikute ja olmejoodikute osas. Padujoodikud haigestuvad...Kas meie riik on ikka nii rikas, et joodkute eest maksta haiglaarveid, hooldusarveid ja ravimisi. Kui inimene joob oma tervise sandiks, siis miks peab riik teda vägisi ravima, kui ta ise end hukutab?! sina ravimi sõltlane. Mis puutub ravimitesse siis Lätis on on oma ravimitööstus säilinud, hinnad ja ravimite sortiment tunduvalt suurem. Saadaval meil tabud Venemaa, Valgevene, Ukraina ravimid mis meie mõistes maksavad sente. Samuti ei ole nii palju retsepti ravimeid kui meil. Hambaravi on odavam, silma operatsioonid poole odavamad ja mingeid kuude ja aasta pikkused järjekorrad enamikus ravivaldkondades puuduvad. Ärä tee nali, nii asi Soomes on. Soome alkotarbimine = Alko Oy käive. Minu vana töökaaslane elab Soomes ja toob kõik alkod Eestist. Soome ametnikud arvavad et mees on nüüd absolutist, aga kuulsin et tema pole kunagi joonud nii palju kui nüüd. Noh ja mis siis? Ei jää ükski viin joomata, lihtsalt kui valitsuse makse ei taha, eks siis laekuvad maksud Lätti :D ainult alkoholi. Ostan Lätist vorsti ja singitooteid ( maitseelamus on erinev ja hind odavam ), Pagarisaadusi mis samuti tunduvalt odavam. Kui teete elamises remonti või koguni maja oma käel ehitama hakkate siis tuleb maja ehitus materjalide näol 30 % odavam. Ahjuehitus materjalid, saksa soojust salvestav samotkivi on koguni 40 % odavam kui Eestis. Ei leia üldse eriti midagi et peaksin siit eestist ostma. Laste riided ja jalanõud samuti odavamad. Perega juba naljatleme et tuleb lätlaseks hakata sest palgatase on sama mis eestis ja mõnedes valdkondades koos ümbrikupalgaga kõrgem kui eestis. kividele. Toovad sulle Tartu või Pärnu ise kivid kohale, Salacgrīva ehituspoest sain transpordi Pärnu 25 eur eest. Ikka vähem kui kohapealt osta või võtta transport Pärnust. Linnasisene transport Pärnus maksab aiuüksi 20-30 eur. on tore et viin ja suits sind õnnelikuks ei tee aga usun et elu ei seisne ainult viinas ja suitsus. Kogu elu on Lätis tunduvalt odavam. ei sobi sest tegemist pole pagulastega vaid kõige ehtsamete maj. põgenikega. Läti valitsus on tubli et ei salli oma rahva turjal elavaid parasiite kes arvavad et nad peaksid samu ja veel suuremaid soodustusi saama kui Läti kodanik. Eesti valitsus arvab miskipärast et nn. " pagulane " on rohkem väärt kui Eesti kodanik. ei ole mõtet iga nädal neid pseudoavastusi teha, sellest räägiti juba aasta alguses, ainult ühele imelikule seltskonnale ei jõudnud kohale, kõigile teistele maalastele jõudis!			OSCAR-2019
Ettevõtte teatel on põllumajandustoormete fundamentaalnäitajad tugevad, mis peaks aitama sektoril pikaajaliselt kasvada. Ka Lääne-Euroopa põllumeeste olukord paraneb. „AGCO tulemused ja kasumikasv olid teises kvartalis väga tugevad,“ ütles ettevõtte tegevjuht Martin Richenhagen. „Lääne-Euroopa tööstus on hea tervise juures ning Põhja-Ameerikas on nõudlus paranenud. See aitas käivet ja marginaale suurendada.“ Terve aasta lõikes peaks nõudlus põllumajandustehnika järele olema 2017. aastaga võrreldes sisuliselt samal tasemel, ütles Richenhagen. Sektori fundamentaalnäitajad on heas seisus. Pikaajaliselt on ettevõte positiivselt meelestatud – tooraineturgude fundamentaalnäitajad peaksid põllusaaduste hindu ja farmide sissetulekuid toetama. See tagab omakorda ettevõtte hinnangul terve tööstuse tervisliku kasvu. AGCO selle aasta teise kvartali käive ulatus 2,5 miljardi dollarini. Võrreldes eelneva aastaga (2017) suurenes ettevõtte käive 17,2 protsenti. Kohandatud kasum aktsia kohta oli 1,32 dollarit, võrreldes eelneva aastaga kasvas see 14,8 protsenti. Heitlik poolaasta. Kui vaadata tulemusi poolaasta lõikes, siis ulatus müügitulu 4,5 miljardi dollarini, mida on 20 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Kohandatud puhaskasum kasvas 49 protsenti, 1,68 dollarini aktsia kohta. „Globaalselt oli teraviljade olukord esimesel poolaastal küllaltki kõikuv,“ nentis Richenhagen, kelle sõnul sõltub nõudlus põllumajandustehnika järele suuresti sellest, milline on teraviljade olukord, toorainete hinnad ning valitsuse poliitikad. Näiteks suvel tabas Euroopat põud, mis viis toidunisu hinnad viimase viie aasta tippu. Ka aasta esimeses pooles olid toorainete hinnad ilma tõttu küllaltki volatiilsed. Paremini läks ettevõttel Põhja-Ameerikas, kus müük suurenes teises kvartalis 2017. aastaga võrreldes 25,4 protsenti. Euroopa ja Lähis-Ida käive kasvas 21,7 protsenti ning Lõuna-Ameerikas 12,8 protsenti. Tõsi, traktorite müük kasvas Lääne-Euroopas poolaastaga vaid 1 protsendi võrra. Kombaine müüdi eelmise aastaga võrreldes regioonis aga 14 protsenti rohkem. AGCO aktsiat katab praegu Reutersi andmetel 19 analüütikut. 2 analüütikut on andnud aktsiale tugeva ostusoovituse, 3 soovitavad aktsiat osta, 9 hoida ja 5 müüa. Ettevõtte turuväärtus on 4,46 miljardit dollarit, hinna ja kasumi suhe 17,25 ning dividenditootlus 1,06 protsenti. Viimastel aastatel on dividendi järjepidevalt tõstetud. Richenhagen lisas, et praegu keskendutakse ettevõttes suuresti innovatsioonile. Näiteks arendatakse uusi Rogator C-seeria taimekaitsepritse ja traktoreid, mis peaksid aitama põldude produktiivsust parandada ja ettevõtte turupositsiooni laiendada. Põhja-Ameerikas on põllupidajad hakanud pärast aastaid kestnud kehva nõudlust oma tehnikat uuesti välja vahetama. Lääne-Euroopas müüs ettevõte hästi maaharimise tehnikat, sest põllumeeste kasumimarginaalid on tõusnud ning piimatootjate olukord paranenud. Kõige paremini läks AGCO-l Saksamaal, Suurbritannias ja Prantsusmaal, mis moodustasid enamuse müügikasvust. AGCO Corporation tegeleb põllumajandusseadmete tootmise, müügi ja varuosadega. Toodete hulka kuuluvad traktorid, kombainid, taimekaitsepritsid, niidukid, künniseadmed ja paljud teised põllumajandusega seotud tarvikud. Ettevõte tegeleb ka teraviljade varundamise süsteemide ja proteiinide tootmisega. AGCO brändide hulka kuuluvad Challenger, Fendt, GSI, Massey Ferguson ja Valtra. Ettevõte müüb oma tooteid 150 erinevasse riiki. AGCO prognoosib, et 2018. aasta netokäive tõuseb 9,3 miljardi dollarini. See peegeldab paranevaid müügimahtusid, hinnakasvu, teiste ettevõtete ülevõtmist ja välisvaluuta mõjusid. Kasumimarginaalid peaks 2017. aastaga võrreldes tõusma, mille põhjuseks on kasvav käive ning kulude kärpimine. Kõike eelnevat silmas pidades prognoosib AGCO, et ettevõtte terve aasta kohandatud puhaskasum saab olema 3,70 dollarit aktsia kohta. Sel aastal möödub 170 aastat Tartu Veterinaariakooli asutamisest. „Eesti Maaülikool peab 1848. aastal asutatud Tartu veterinaariakooli oma ülikooli järjepidevuse kandjaks. Selle daatumi võime võtta kooli ajaloo alguseks,“ ütles rektor. Maaülikooli eesmärgiks on olla rahvusvaheliselt tunnustatud ülikool biomajanduse valdkonnas. Kool vastutab teadus- ja arendustegevuste eest loodusressursside säästliku kasutamisega ning maaelu ja -majandusega seotud valdkondades. „Meie sooviks on teha rahvusvahelist, konkurentsivõimelist teadus- ja arendustegevust kõigil kõrghariduse astmetel. Ülikool on edukas vaid ühtse ja motiveeritud liikmeskonnana,“ lausus rektor ja lisas, et pikisilmi oodatakse ka ülikooliseaduse vastuvõtmist, mis annaks teaduritele ja õppuritele hingerahu ja võimaluse tegeleda oma põhitegevusega. Ta lisas, et tunneb uhkust Maaülikooli üle – nii kooli, ülikoolilinnaku, kogu infrastruktuuri, laborite jm üle. „Aga enim kõigest tunnen ma uhkust meie inimeste üle, kes teevad oma tööd rõõmu ja pühendumisega.“ Mait Klaassen rõhutas, et koolil tuleb järjest enam tegeleda ka ühiskonnas üleskerkinud probleemidega. „Me näeme näiteks, et palju enam tuleb panustada metsandusharidusse. Maaülikooli teadlastel on suur rolli leida ühiskonnas üleskerkinud probleemidele, olgu selleks siis uue puidutehase või kanala rajamise plaanid, teaduslikult selgitatav lahendus,“ rõhutas ta. Kas doktoritööd võiks olla eestikeelsed, küsis auditooriumilt rektor. „Järjest enam nõutakse ülikoolilt ingliskeelset õpet, samas on neid, kes soovivad õppida vaid eesti keeles. Aga, et kõik probleemid globaliseeruvad ja kogu teadus muutub järjest enam rahvusvaheliseks, siis teadustöid me peame siiski tegema inglise keeles,“ arutles rektor ja kutsus samas kõiki meid oma keelt hoidma ja väärtustama. Peale rektori avakõnet promoveeriti kooli audoktoriks professor Poul Hyttel, kes on rahvusvaheliselt tuntud loomaarst ja biomeditsiiniteadlane. Lisaks promoveeriti aastapäevaaktusel uued doktorid – Andres Jäärats, Katrin Kaldre, Arooran Kanagendran, Shuai Li, Aimar Namm, Kadi Palmik, Anna Pisponen, Anne Põder, Kaarel Soots, Pille Tomson, Ene Tooming ja Lea Tuvikene. Traditsiooniliselt anti üle kooli teenetemedalid, tunnustati teadus- ja õppetöös silmapaistnud ülikoolipere liikmeid ja kuulutati välja maaülikooli aastategu ning aasta vilistlane.			OSCAR-2019
Järeltulijad säilitavad toetuste abil ettevõtlust ja põliste rannakülade traditsioonilist elulaadi. Neid, kes ainult kalapüügist ära elaksid, on raske leida. “Kutselise kalapüügi lube on Läänemaal välja antud 150, püügiga tegeleb saja mehe ümber, vaid seitse-kaheksa on aga sellised, kelle sissetulekust 70 protsenti tuleb kalandusest,” kirjeldab Läänemaa Rannakalanduse Seltsi juht Margus Medell lääneranniku rannakalanduse praegust olukorda. Neid, kes ainult kalapüügist ära elaksid, pole aga ühtki. Ikka saadakse lisaks kas pensioni või tehakse mingit hoojajalist tööd. Medelli sõnul on Eesti rannakalanduse eripära see, et tõsine püük käib vaid kevadel ja sügisel. Suvel tuleb pireke lesta, talvel peab aga lainetega silmitsi seisma harjunud mees mitu kuud järjest ilma tööta rannas passima. Kui 20 aastat tagasi oli kalur jõukas, 10 aasta eest veel heal järjel, siis praegu on võrgulkäijaid küll palju vähem, kuid vaesteks meesteks neid siiski pidada ei saa. Kolme aasta jooksul, mil rannakaluritele toetusi makstud, on kalapüügiga tegelejad Läänemaal projektide omaosalusena välja käinud enam kui pool miljonit eurot. “Seda pole ju üldse vähe, eks?” küsib Medell ajakirjanikult kinnitust. Jõukuse toob rannakalurite perre omapüütud kala turustamine otse lõpptarbijale. Vahendajad, kelle taskusse rändab praegu 2/3 kala müügihinnast, tuleb kala püüdja sissetuleku suurendamise nimel kuivale jätta. Eesti Kalurite Liidu juhatuse esimees Mart Undrest näeb rannakalanduse arengus samuti pigem positiivset. Küsimusele, kuidas rannakalur elab, vastab Undrest küsimusega: “Kas rannakalureid peaks olema palju? Või vähem ja need siis püüaks rohkem? Oleneb, kust vaadata ja kellega võrrelda.” Läänemaa kalurkonna keskmine vanus on 54 aastat, noori tuleb tasapisi igal aastal just nii palju peale, et loomulikku vananemist vältida. Kui sada aastat tagasi pärandus kaluriamet isalt pojale, siis nii on see enamasti ka tänapäeval. 23–24aastased noored mehed leiavad tee paatide ja võrkude juurde just perekondlikku liini pidi. Hea hulk on ka neid, kes sugulaste või sõprade juures aastaid abiks käinud, näiteks abikalurina, ning otsustavad nüüd omal käel tegutsema hakata. Kolmas ahtake tee, mille kaudu rannakalandusse sisenetakse, on siitilmast lahkunud kalurite pärijatelt püügiõiguse kokkuostmine. Neil, kes soovivad tegutseda kutselise kalurina, peab olema püügiõigus vähemalt kümne võrguga või kahe mõrraga püüdmiseks. Ühe võrgu püügiõigus võib maksta 130–180 eurot. Kolmemeetrise mõrra püügiõiguse eest küsitakse 1300, kastmõrra ja selle püügiõiguse eest kokku koguni 3800–4500 eurot. Lisaks tuleb kasutatud ja mitte just kõige paremas korras oleva varustuse eest letile laduda 10 000–12 000 eurot. “Kõige suurem probleem pole mitte hind, vaid see, et püügiõigust ei saa ka raske raha eest osta, keegi lihtsalt ei müü,” räägib Margus Medell. “See on turukaup, ostke ja müüge. Aga mida sa ostad, kui keegi ei müü! Ajaloolist püügiõigust hoida on pagana odav.” Püügiõiguse hoidjad on enamasti vanad mehed, kes käivad väljas kahe-kolme võrguga, kuid merele minemata jätmist nende hing ka välja ei kannata. Euroopa Liidu uueks eelarveperioodiks valmib Eestis uus kalandusstrateegia, kuigi liikmesriikidelt selle olemasolu ei nõuta. “Juba tegutseva kaheksa piirkondliku tegevusgrupi näol on ministeerium endale väga tugevad partnerid leidnud,” kiidab Juhani Papp kalurite moodustatud mittetulundusühinguid. “Me teame nüüd rannakalurite ja -külade elust-olust palju rohkem.” Needsamad ühingud otsustavad ka piirkondliku raha kasutamise üle – kas ehitada sadam, osta kaluritele halumasinaid, külmutusseadmeid või suitsuahjusid. Hea näide on Dirhamisse miljonikroonise suitsuahju ostmine ning selle tarbeks Soomes töötaja koolitamine. Tänapäevased kalatöötlemisseadmed on väga keerulised käsitseda, sestap kulub välismaal õpitu, mille eest makstakse toetusrahast 13 000 eurot aastas, marjaks ära. Toetuse abil soetatud halumasinate üle on Margus Medell siiralt õnnelik: “Kalur elab ju maal ja enamasti on ta ka metsaomanik. Halumasin annab talveks tööd ja hoiab merel rügama harjunud meest rannakülast Soome ehitajaks putkamast.” Mart Undrest on siiski veidi kriitilisem ning soovitab raha enam kalandusega seotud tegevustesse paigutada. Samas teab ta rääkida, et teistes liikmesriikides on kalandusele mõeldud eurodega ka haiglaid, koole ja lasteaaedu ehitatud – et elu rannaküladesse alles jääks. Samuti peaks Undresti arvates rohkem tähelepanu pöörama sellele, millist sadamat uuendada ja millist mitte. Siinsamas Maarjamaal olevat ette tulnud sadamaehitusi piirkondades, kus tegutseb vaid mõni üksik rannakalur. Konkreetseid kohanimesid Undrest siiski nimetama ei soostu, pelgab eksimist ja seeläbi ülekohtu tekitamist. Ühes on Medell, Undrest ja Papp aga ühel meelel: see, et kalurid saavad kaheksa piirkondliku mittetülundusühingu kaudu ise rahaeralduste üle otsustada, on suurepärane. Kõik kolm tõdevad ka seda, et kalur on kannatlik ja sitke. Sel nädalal Brüsselis toimunud põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil arutati aastatel 2014–2020 rakendatavat Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelnõu ning kalanduse turukorraldust. “Euroopa kalandus vajab suuri reforme ning kalandussektor peab suutma nende muudatustega kohaneda. Tulevane Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks panustama just struktuursete muutuste tekitamisele kalandussektoris, mitte aga säilitama käesolevat olukorda,” ütles nõukogu istungil osalenud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Euroopa Komisjoni esitatud eelnõu näebki ette struktuurseid muudatusi ning loodetavasti annavad liikmesriigid sellele positiivse hinnangu. Samas on Eesti jaoks oluline, et mitmed praeguses Euroopa Kalandusfondis algatatud tegevused saaksid jätkuda ka edaspidi. “Eestile on tähtis, et kalanduspiirkonnad saaksid võimalikult sujuvalt jätkata oma tegevust kuni aastani 2020. Meie hinnangul on kalanduspiirkondade arendamine olnud edukas. See on toonud investeeringuid neisse piirkondadesse ja lisaks ärgitanud sealseid kogukondi kaasa mõtlema kalanduse korraldamisele pikemas perspektiivis,” nentis Seeder. Eesti jaoks on positiivsed ka muudatused kalanduse turukorralduses, mis keskenduvad tootjaorganisatsioonide arendamisele ja turgude stabiilsusele. “Meie kalandus tugineb suures osas tootjaorganisatsioonidele ning nende võimekusele olla turgudel konkurentsivõimeline. Kuna kalandus on suures osas kolmandatesse riikidesse eksportiv sektor, siis on meile tähtis, et võimalikud turutõrgetest tulenevad riskid oleksid maandatud läbi kriisimeetme, näiteks ladustamistoetuse,” lisas minister. Kaheksa piirkonda: Harjumaa, Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa, Saaremaa, Virumaa. Lisaks sisevetel Võrtsjärve ja Peipsi. 2010. aastal kalureid (meri ja siseveed kokku) 2267. Merel püüab 1732 ja sisevetel 771, neist 236 püüavad nii merel kui sisevetel. Merest püüti 2010. aastal keskmiselt 6,6 tonni (esmakokkuostuväärtuses ca 33 000 krooni) kala kaluri kohta. Toetused kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamiseks, kalandustoodete töötlemiseks ja otseturustamiseks, rannakülade taaselustamiseks, kalurite tegevuse mitmekesistamiseks, koolituseks, randumiskohtade puhastamiseks ja angerjamajanduse arendamiseks (kaks viimast Võrtsjärve piirkonnas). 23.04.2015 MAALEHT : Rannakalandus täna – uued valikud, võimalused ja usk tulevikku (KALANDUSVÕRGUSTIK) FOTO: RAIGO PAJULA Viie aastaga on kaheksas kalanduspiirkonnas rekonstrueeritud ja ehitatud sadamaid, hakatud püütud kala väärindama ja leitud tulusaid kõrvaltegevusi. Virumaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Pärnumaa kalanduspiirkonnad Aasta oli 2007, kui ellu kutsuti Euroopa kalandusfond (EKF), eesmärgiga suurendada sektori konkurentsivõimet ja aidata sel saada keskkondlikult, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikuks. Fondi eelarve nende eesmärkide saavutamiseks perioodil 2007–2013 oli 17.12.2014 MAALEHT: Riigikogus on täna esimesel lugemisel kalapüügiseaduse eelnõu, mis lubab ka kadiskaga püüki Kehivat kalapüügiseadust on pärast selle vastu võtmist korduvalt muudetud, selle struktuur on muutunud ülikohmakaks ning seaduse sisust arusaamine on raske. Täna lugemisele tuleva eelnõukohane kalapüügiseadus lihtsustab regulatsiooni arusaadavust olulisel määral ja see ongi seaduse tähtsaim uuendus. Loe edasi ... Nasva kalurid on nädala lõpust saati toonud merest prisket võrguräime. Tähelepanuväärne, sest möödunud suvel hakkas võrguräime tulema augusti teises pooles. Loe edasi ...			OSCAR-2019
Uptime on 1992. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev infotehnoloogia ettevõte. Keskendume ärivajaduste lahendamisele, kasutades oma sügavaid tarkvara arendamise, SharePoint ärilahenduste ja IT hooldusteenuste alaseid teadmisi ja kogemusi. Oleme kaasa aidanud Eesti e-riigi eduloole, töötades välja erinevaid e-teenuseid ja lahendusi. Paari töötajaga alustanud ettevõttest on tänaseks kasvanud ligi 100 tippspetsialistiga valdkonnaekspert, kelle kogemustepagas hõlmab erinevaid tööstusharusid. Meie kontorid asuvad Tallinnas ja Tartus, Norras, Taanis, Šveitsis ja Makedoonias. Loome tarkvaralahendusi, mis põhinevad kliendi eripäral. See annab aluse saavutamaks maksimaalne tulemus. Meie kliendid on väga erinevad. Oleme IT partneriks nii väikeettevõtetele, kui valdkonnaliidritele Rootsist, Norrast, Taanist, Šveitsist, Lätist, Soomest, ja Eestist. Meie loodud on näiteks tellimuste juhtimissüsteem enamikes Eesti kirjastustes; dokumendihalduse- ja grupitöölahendused valitsuse allasutustes ja haiglates; pakume IT täishaldusteenust mitmele rahvusvahelisele ettevõttele ning palju enam. Uptime on tuntud kui kindel äripartner, kelle loodavad IT lahendused aitavad ettevõtetel oma efektiivsust ja kasumlikkust tõsta. Keskendume ärivajadustele ja peame oma eeliseks pikaajalist kogemust ja põhjalikke teadmisi erinevatest tööstusharudest. Pakutavad teenused katavad kogu IT süsteemide elutsükli alates analüüsist kuni kasutajatoe ning infrastruktuuri haldamiseni. Uptime kvaliteedikontrolli ja organisatsiooni juhtimise süsteem on ISO 9001:2008 sertifitseeritud. Tunnistame uhkusega, et meie päris esimesed kliendid on jätkuvalt meiega - juba ligi 25 aastat. Meie kliendisuhete aluseks on partnerlus ja omavaheline teadmiste jagamine. Usume, et see toob kasu mõlemale poolele - meie õpime põhjalikult tundma Teie äri, mis annab võimaluse pakkuda tehnilisi lahendusi, mis tõesti töötavad. Teie jaoks kaasneb turvaline teadmine, et IT partner on keskendunud just Teie äri kasule. Uptime on tuntud oma efektiivse tarkvaraloomise protsessi, tipptasemel kliendikesksuse ning paindlikkuse poolest. Kuna meie eesmärgiks on luua pikaajaline ärisuhe, peame kõige tähtsamaks rahulolevat klienti. Kliendirahulolu määr on alati olnud üks tähtsaim indikaator ja võime julgelt öelda, et meie kliendid on õnnelikud. Oleme aastate jooksul kogunud põhjaliku arusaama sellest, kuidas erinevad ärisektorid töötavad. Keskendume ärivajaduste lahendamisele, mitte ainult tehnilistele küsimustele. Peame oluliseks, et meie töötajad oleksid spetsialiseerunud erinevate tööstusharude ja valdkondade lõikes, jäädes siiski paindlikuks ja end pidevalt täiendades. Pikaajaline kogemus aitab meil näha suuremat pilti ja mõista Teie probleemi olemust. Ka siis, kui seda ei ole esmapilgul lihtne tuvastada, vaid see tuleneb mitme väiksema asjaolu kogumist. Vaatame laiemalt ja aitame Teil leida sobiva lahenduse ka kõige keerulisemate ärivajaduste puhul. Me ei kirjuta ainult koodi valmis, vaid hoolime ka sellest, mis juhtub peale tarkvara kasutuselevõtmist. Uptime teenused katavad kogu IT lahenduse elutsükli - võtame enda hoole alla nii tarkvara arendamise, süsteemi hoolduse kui ka kasutajatoe. Laseme Teil keskenduda Teie põhitegevusele ja lahendame kõik IT küsimused ise. Teame, et iga klient on erinev ja ainulaadse tarkvaravajadusega. Seetõttu pühendame projekti algetapis palju aega ettevõtte tundmaõppimisele. Uurime Teie ärimudelit, selgitame välja vajadused, moodustame vajalike oskustega meeskonna ja valime sobivad meetmed ja mõõdikud, mis kõige paremini antud tarkvaralahenduse loomist toetaksid. Meie metoodika on agiilne, struktureeritud ja põhineb kliendi eripäral. Väärtustame pikaajalist koostööd- see annab meile võimaluse kliendi vajadusi paremini mõista ja neile reageerida. Usume, et eduka koostöö aluseks on pidev suhtlus ja teadmiste jagamine. Töötajad ja nende rahulolu on meie jaoks olulise väärtusega, seetõttu toetame igati oma inimeste individuaalset kasvu ja arengut. Oleme ausad nii oma klientide kui ka töötajate suhtes. Usume, et ausus ja väärikus on parim viis suhtlemiseks. Meie eesmärgiks on pidev areng, mistõttu otsime alati uusi väljakutseid. Toetame ka oma töötajate püüdlusi isiklikuks arenguks. Meie ärisuhted põhinevad win-win strateegial, sest usume, et ainult mõlemapoolne kasu tagab pikaajalise edu. Uptime OÜ ajalugu ulatub aastasse 1992, mil 16. veebruaril asutati firma eelkäija OÜ Capricorn ja alustati tarkvaraarenduse ning riistvara müügiga. 1997. aastal ühinesid omavahel kolm väiksemat IT ettevõtet ja tegevus jätkus nime all Süsteemiarenduse Partnerid. Sajandivahetusel töötas ettevõttes 17 inimest, nendest umbes pooled tarkvaraarenduse ja pooled IT hoolduse valdkonnas. Alates aastast 2003 oleme tuntud kui Uptime, mil muutsime oma nime rahvusvaheliselt selgemini mõistetavaks. 2013. aastal anti meile Houstonis üle aunimetus Microsofti Aasta Partner Eestis, mille teenisime põhiliselt tarkvaraarenduse projektidega Microsofti Sharepointi ja .NET platvormil. Microsofti Kuldpartnerid oleme olnud üle 10 aasta. Oleme suunatud äri pidevale arendamisele ja kasvule. 2015. ja 2016. aastal saavutasime Gasellettevõtte nimetuse. Aastal 2015 omandas Uptime Norra-Rootsi otsingu- ja indekseerimistehnoloogia liidri Comperio. Meie portfelli lisandus võimekus pakkuda kõrgetasemelisi teabeotsingu ja ärianalüütika lahendusi. Veebruaris 2016 avasime oma Šveitsi haru. Juulis 2018 omandas Uptime 51% osaluse Taani ettevõttes West Soft Development A/S. Uptime alustas ainult Eesti turule suunatud firmana, kuid aja jooksul oleme oma rahvusvahelist haaret kasvatanud. Oleme orienteeritud Euroopa klientide teenindamisele, suurimateks turgudeks peale Eesti on Šveits, Norra ja Taani. Tänaseks oleme kasvanud enam kui 100 töötajaga rahvusvaheliseks ettevõtteks kontoritega Tallinnas ja Tartus ning Norras, Taanis, Šveitsis ja Makedoonias. Firma on jätkuvalt Eesti juhtkonna omanduses. Microsofti sertifitseeritud partnerina oleme tegutsenud aastast 1999. Alates 2006. aastast oleme SharePoint platvormil arendatud portaalide ja koostöölahenduste (Collaboration and Content) valdkonnas Microsofti kuldpartner. Meie töötajad omavad erinevaid Microsofti sertifikaate ning täiendavad oma teadmisi pidevalt. Oleme Oracle partneriks alates aastast 1998. Tunneme seda tehnoloogiat pisemate detailideni. Oleme külalislektorina aidanud Oracle Eesti harul koolitada ka märkimisväärsel hulgal kohalikke spetsialiste. Meie kvaliteedikontrolli ja juhtimise süsteem on sertifitseeritud vastavuses ISO 9001:2008 nõuetele. Aastal 2005 olime rahvusvahelise Microsofti partnerite ühenduse IAMCP Eesti haru asutajaliige. Ühenduse eesmärgiks on liikmetevaheline koostöö ja infovahetus. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on esindusorganisatsioon, mille eesmärgiks on arendada ettevõtlust ning esindada ja kaitsta ettevõtjate ühishuve. Uptime on olnud koja liige alates aastast 2005. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on vabatahtlik organisatsioon, mille peaeesmärgiks on ühendada Eesti infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonifirmasid. Meie liitusime aastal 2009. Aastal 2013 võitsime tiitli Microsoft Aasta Partner Eestis. Aasta partneri auhinnaga tunnustatakse ettevõtet, kes on Microsofti platvormil arendatud ja juurutatud lahendustega tipptaset näidanud. Uptime on kaks aastat järjest pärjatud tiitliga Eesti Gasellettevõte, mis on tähelepanuväärse käibe- ja kasumikasvu ning silmapaistva tööandja tunnustamiseks loodud auhind. Gasellideks nimetatakse alla 1% Eesti firmadest ja veel haruldasem on saavutada see tunnustus kahel järjestikul aastal. Bisnode Estonia on äriinfoteenuste ettevõte, mis hindab ja arvutab õige Eesti ettevõtete krediidivõimekust vastavalt AAA krediidisüsteemile. Reitingu arvutamisel võetakse arvesse ettevõtte seisundit, tausta, finantsnäitajaid ja maksekombeid. Kõrgeima krediidireitingu saavutavad vaid 3,8 % Eesti firmadest.			OSCAR-2019
2004 märtsis avas Hispaania oma saatkonna Tallinnas. Alates 21. märtsist 2017 on Hispaania suursaadikuks Eestis Teresa Orjales Vidal. Hispaania osales Balti õhuturbemissiooni tugevdamisel 2015. aasta jaanuarist aprillini Ämaris ja korralisel rotatsioonil Šiauliais jaanuarist aprillini 2016. Hispaania osales Balti riikides õhuturbe rotatsioonis ka 2006. aastal. Hispaania on üks Eestis loodud NATO küberkaitse keskuse asutajaliikmetest ja kaks Hispaania eksperti (sõjaväelane ja tsiviilspetsialist) alustasid keskuses tööd 2008. a augustis. Balti-Hispaania julgeoleku- ja kaitsepoliitika seminar toimus esmakordselt 2009. a Riias, seejärel veebruaris 2013 Madridis ja mais 2015 Riias. Hispaania on Eestisse määranud kaitseatašee, kes resideerib Varssavis. Eesti kaitseatašeed määranud ei ole. Hispaania otseinvesteeringud Eestisse moodustavad ca 0,2% kõigist Eestisse tulnud otseinvesteeringutest. Kõige rohkem investeeriti hulgi- ja jaekaubandusse, töötlevasse tööstusesse ja kinnisvarasse. Suurim Hispaania osalusega ettevõte Eestis on Fersa Energias Renovables SA, turismisektorisse on jõudnud üks suuremaid Hispaania investeeringuid Marbella Club Hotel S.A. poolt, kes ostis Schlössle Hotel Group AS. Eesti ettevõtted investeerisid Hispaaniasse 2010. a 54,2 mln eurot, 2011. a 56,9 mln eurot, 2012. a 60,2 mln eurot ja 2013. a 63,7 mln eurot ja 2014. a 89,8 mln eurot. Seisuga 31.12.2015 oli Eesti otseinvesteeringute maht Hispaanias 77,6 mln eurot, mis moodustab 1,4% kõigist välismaale tehtud otseinvesteeringutest. Kõige rohkem investeeriti kinnisvarasse. Eesti turistide hulgas on Hispaania jätkuvalt populaarne sihtkoht. Turistide arvu aitasid kuni 2011. aastani tõsta Estonian Air’i otselennud Barcelonasse. Hetkel pakub otselende Eesti ja Hispaania vahel lennufirma Ryanair, opereerides suvehooajal liinil Tallinn-Girona-Tallinn, alates 2014. a suvest hakkas Hispaania odavlennufirma Vueling tegema otselende Tallinna-Barcelona liinil. Eesti liitumine Euroopa Liiduga 2004 andis olulise tõuke turismi kasvule – Eestis majutati sel aastal 54% ja järgneval, 2005. a, 96% rohkem (üle 15 500) hispaania turiste kui eelnevatel aastatel. Uus tõus hispaania turistide arvus tuli aastal 2011, mil Tallinn oli Euroopa kultuuripealinnaks. Siis oli majutatavate arv 27 100. 2014. aastal külastas Eestit 25 929 majutuvat hispaania turisti ja 2015. aastal 27 665 Hispaania turisti. Lisaks Tallinnale pakkusid hispaanlastele suuremat huvi veel Tartu ja Pärnu. Eestis tuntakse järjest enam huvi hispaania keele ja kultuuri vastu. 1992. aastast alates on Tartu Ülikoolis võimalik õppida hispaania keelt täisstuudiumina, 2002. aastal hakati hispaania keelt õpetama ka Tallinna Ülikoolis. Hispaania keele õpetamine mõlemas ülikoolis on saanud teoks tänu väga tugevale Hispaania saatkonna toetusele. Tartu Ülikoolil on sõlmitud õppejõudude ja vanemate kursuste üliõpilaste vahetuse leping Granada Ülikooliga, vastastikune üliõpilasvahetus toimub ka Oviedo ja Las Palmase ülikoolidega. Hispaanias on stažeerinud Hispaania-poolsete stipendiumidega mitmed hispaania keele õpetajad, aga ka erinevate valitsusasutuste ametnikud Eestist. 2003. aastast alates on Tallinna Ülikoolis võimalik teha DELE eksamit (hispaania keel võõrkeelena). Tallinnas tegutsevad aktiivselt hispaania keele ja kultuuri keskus Hispaania Maja ja MTÜ Centro Picasso. Pärast Hispaania saatkonna avamist Tallinnas (2004) on Eestis toimunud arvukalt hispaania kultuuri tutvustavaid üritusi. Toimunud on mitmeid kunstinäitusi, erinevates kinodes on näidatud hispaania filmikunsti, erinevate tantsuetendustega on tutvustatud hispaania tantsu ning aset on leidnud väga erinevad kontserdid. Hispaania saatkonna eestvedamisel korraldatakse Eestis igal kevadel ka Ibero-Ameerika riikide kultuuri festivali Iberofest. Eesti Vabariigi suursaatkond Madridis on aga aktiivselt tegelenud Eesti kultuuri tutvustamisega Hispaanias. 2006. a toimus Barcelonas VIII rahvusvaheline rahvalaulukonkurss, kus Tallinna Ülikooli kammerkoor sai esimese koha ning Tallinna Kaarli kiriku kontsertkoor teise koha. Veebruaris 2008 EV 90. aastapäevale pühendatud Eesti politsei puhkpilliorkestri kontsert ja solist Kaire Vilgats Barcelona Petit Palau de la Musicas. Alates 2005. aastast on kevaditi Hispaania saatkonna Tallinnas eestvedamisel toimunud Hispaania filmide nädal Tallinnas ja Tartus. Ettevõtmine on saanud teoks Sõpruse kino, Kultuuriministeeriumi, Tartu Ülikooli ja Eesti Filmi Sihtasutuse toetusel. 2016. a toimus Hispaania ja hispaaniakeelsete filmide näitamine märtsikuus festivali Iberofest raames. Hispaania keeles on ilmunud väike, aga esinduslik valik eesti kirjandust: Jaan Krossi „Paigallend“, "Keisri hull" ja "Professor Martensi tagasitulek", Jaan Kaplinski „Seesama jõgi“, Viivi Luige "Seitsmes rahukevad", Tõnu Õnnepalu "Piiririik". Ka on hispaania keeles avaldatud proosavormis „Kalevipoeg“ ja eesti muinasjutte. 2003. a kevadel ilmus esimese Eesti luuleraamatuna hispaania keeles Jüri Talveti "Eesti eleegia ja teisi luuletusi", 2014. a ilmus hispaaniakeelsena Juhan Liivi luulekogu „La nieve cae, mi voz canta” (Lumi tuiskab, mina laulan). Eesti ajaloost saab lugeda hispaania keelde tõlgitud Sofi Oksaneni raamatutest „Kui tuvid kadusid“ ja „Puhastus“. 2016. aastal ilmus hispaaniakeelsena Andres Kasekampi ülevaade „Balti riikide ajalugu“ „Historia de los Estados bálticos“ Barcelona kirjastuse Edicions Bellaterra poolt.			OSCAR-2019
Siin on fotod raudteesilla tagant, kus näha, kuidas eraautojuhid pidevalt rikuvad liiklusseadust, hoides hõivatuna bussirada, jättes aga ruumi jalgrattureile. Tallinn, Kristiine keskuse esine: siin on 4 üldsõidetavat sõidurada. Sõidutee on sõitjate teenimiseks. Parempoolne ja bussirada on mõlemad kõigi mootorsõidukite poolt parempöörete pärast ja niisama ekspluateeritud. Antud skeemiga on legitimiseeritud ratastele ainult hädine kõnnitee pärnade ja kioskite vahel, mis pole praktiliselt mingi tõsine rattasõidu koht. Skeemitamine ilmus nagu ingel 2015 jaanuaris, kusjuures jalgratturitele pole paremaks liiklemiseks siin mitte sittagi tehtud: Minu teada esimesed ja ainukesed rattakeelumärgid üldkasutataval maal Tallinnas. Siia pandi see jaanuaris 2015, enne oli paar kuud parempoolse kõnnitee otsas samal kohal. Nagu rändkarikas: näis, kuhu edasi rändab. Mina arvan, et oli nii, et meil on märk ja tahtmine üles panna, ainult kuhu, pole veel selge. Rattaga on siin niigi vastik sõita, mitte vaid räpase teeserva, vaid silla alt väljudes paremasse serva lõikavate ja ligidalt mööduvate autode, kõntsase õhu, pori ja mürasaaste pärast. Raudteesilla all on 3 sõidurada kõigile autodele, vaatamata bussirajale (minu tähelepaneku järgi seda kõige rohkem kasutataksegi), sest kohe järgneb 2 järjestikkust parempööret. Ainult jalgrattaliiklust, sedagi vähest, on siin piiratud ja juurde pole mitte midagi antud. Mul on sihuke küsimus: miks siin öösi ka sõita ei või? Siis pole ju tihedat liiklust. Kui liikluskorraldust hakatakse tegema üleautostumise huvidest lähtuvalt, siis kardan, et rattaliiklus keelatakse veel paljudes kohtades mujalgi: kõikjal sõiduteedel võib jalgrattur tunduda autojuhile liiklust segavana. Niisugust poliitikat ei või jätkata! Siia teeserva tekib mõnikord vastik porilomp, millest rattaga on mõttekas mööduda. Miks peab kõnniteel rattamees rattaga kõndima ja saasta saama, sellest ma aru ei saa. Näiteks rattaga oleks mõttekas see vastik reostatud koht võimalikult kiiresti läbida, mida piiratud vonkleval kõnniteel ei saa teha. Ruumipuuduses põhjus pole, sest käekõrval ratas on ruumimahukam ja ka kohmakam. Paistab väga sedamoodi, et keegi on oma emotsioone siia välja valanud. Muide, kohe teisel pool silda kõnniteel võib ka piirdetara hammustada kui liiga lähedale minna. Vaat mida inimene teha suudab! Tallinn, Endla tänav, 2010-2015. Kõik, mis siin jalgrattureile jääb, on autojuhtide ja rohkete jalakäijate armust läbitav 90-ndate kõnnitee: Vihma käes olles sai märjaks, tuule käes olles sai külma, ...jalgratast käe kõrval lükates sai autolt löögi (TV3 uudised, 8. veebr.). Ikka veel näeb päevauudistes seda sorti sõnastusi, justnagu "autod" on mingi vääramatu loodusjõud, millelt ikka saadakse lööke kui neile liiga lähedal tolgendada. See, et jalgratast lükanu veel joobnud oli on tema lõplik süüd raskendav asjaolu, muud juttu pole enam vajagi. "Auto" tehnilisest seisukorrast, juhist ega liiklusoludest polnd sealjuures sõnakestki! Sellest Sorentost väljus kaabaka välimusega tüüp (mitte juht) mulle rattateele ette, sõimas ja andis tou jalaga ratta pihta. Kes tunneb oma naabri ära? Tallinn, 1. aprill 2015. Järvevana tee rattatee lõpp, Tallinn. Kergliiklusele tehti teelõik raudteest ärihoone parklani. Asi hakkas paranema. See on ka ainuke koht, kust saab järvevana teelt tulev jalgrattur maad mööda edasi sõita... Ärihoone parkla teisel pool raudteeülesõitu. Kuni raudteeülesõiduni on tee suurepärane. Tollikontrollipunkti meenutav raudteeülesõit on ka kuidagi läbitav. Edasi kulgeb tee läbi ühesuunalise ringliiklusega liiklusega parkla ümber maja kuni siiani. Ja vaata, mis erakad siia ette tegid! Tõkise tihedusest on hästi näha, et jalgratturid siit läbi sõitma pole soovitud. Ma väga tahan, et needsamad inimesed, kes kotivad jalgratturit kella puudumise või vale helkurivärvi pärast kotiks ka selle tõkise organiseerijat! Kui kellegi pidamine ülereguleerimist ainuõigeks materialiseerub, siis on asjad juba väga halvasti. Tallinn, Tõnismägi, 2014. Linna tehti juurde uus jalgrattatee, õieti maalingud nõukaaegsele kõnniteele. Maalingud on juures, astmed ristmikul alles. Pilt Tallinnast. Uus rattatee/parkla Tallinnas, 2014 sügis. Vanad sinised parkimiskohad on alles. Numbritega saab uhkeldada, et näe, tegime nii palju kilomeetreid kergliiklusteid juurde! Tõeline rats: linnaruumi pole vaja raisata mingi tühjalt seisva kergliiklustee alla. Endiselt on jalgratturi oma asi kus sõita saab. Tegelikult uus rattatee, kus ääres järel vanad sinised parkimiskohad. Vaade ühelt ja teiselt poolt. Neile siin vaevalt keegi ütlema tuli, et peatumiskeelu märgid on ka. Veel üks 555 pargib poolenisti rattateel. Sellised juhtumid ei kuulu raskemate hulka, ent sunnivad ummiku ajal jalgratturit ohtlikku ja ebamugavasse olukorda. Kui üks teeb ees, siis teine järele. Tallinn, 2015. Sama koht talvel ühe karmima ilmaga liikluse jaoks. Peale selle, et rattateelt lund ära ei lükata, pargitakse veel ka poolenisti rattateele. Mis sa teed ära kui laiutada on lihtsalt mugavam! Vaat kui kallis auto mul on, kadedad olete lihtsalt kui õiendate, ei muud! 15 aastat tagasi olnud "sula" ajal tehtud rattarajad on mugavad ja efektiivseimad, paraku kaovad nad aegamööda ja asenduvad uuemate ja kergliiklusele ebamugavamate skeemidega. Ma ei oska praegu nimetada mitte ühtegi uudikskeemi, mis seaks kergliikluse eelnevast mugavamasse liiklustingimusse. Enne ja pärast: planeerija kui tahab, planeerib nii ja kui tahab, planeerib naa... Vaade Tallinnast 2011. a. Muide, praegu on "kehtiv" jälle ülemine variant. Mustad jooned on üle valgeks värvitud. Miks ta vahepeal ei kõlvanud, ei tea. Kõige uuemad rattateed on muudetud kõlbmatuks kiirele ja mugavale sõidule. Mulle jääb lõpuni arusaamatuks, miks siis üldse niisuguseid tehakse. Lund kah ei koristata. Tõsised sõitjad sõidavad niikuinii sõiduteel. Tallinn, 2011. Moodsad liikluskorraldused (2008 - 2010): korraldajad on olnud kolmnurkade jagamisega eriti lahked. Formalismi ületähtsustamine: märgid-piirded on läinud moodi. Uus "lahendus" Pääskülas Tallinnas. Peateega kõrvuti kulgeval muidu heal rattateel Õismäe-Kakumäe (antud piirkond hiilgab muudegi totrate ebamugavustega) linnaosade vahel on teeandmiskohustus liikluskorraldajate poolt ette nähtud ainult jalgratturitele. Miskipärast ei ole rohtunud teel väljasõitjat kohustatud enne rattateed peatuma, veendumaks, et ta pole takistajaks rattateel liiklejaile ja alles siis aeglaselt edasi liikuma. Muide, siin passis ükskord politseipatrull - veel siis kui nende märkide asemel olid rattatee "algused-lõpud" - peatas minu kui rattasõitja kinni ja luges epistlit, et "ristmikku ületades tulete rattalt maha ja lükkate käekõrval" ja siis jälgisid mitmekesi mind autost, kas ma ikka teen nii või tulevad järgi ja teevad trahvi. Vaat milleks korravalvet vaja on! Tallinn, 2015. Enne oli siin jalgrattarada magistraalsõiduteel, mis kõrgemale riskile vaatamata oli mugavam ja efektiivseim. Nüüd, kui sõiduteed laiendati (4 r.) ei jätkunud seal ruumi enam jalgrattale! Õnneks on niisugusel rattateel liiklemine (veel) väga hõre ja rattaga saab seal arvestatava mugavusega sõita. Siiski on peateele sõitvad autod pandud ootama keset ainsat jalgrattale ette nähtud rada, isegi vastav liiklusmärk pandi keset jalgrattateed üles (nüüdseks on õnneks mõlemad eesolevad postid autodega maha sõidetud)! Pilt Tallinnast, paljude muude lollisti lahendatud liiklusolukordadega teelt. ...ja edasi arendatud aastal 2008. Kui kaeveldakse rahapuuduse üle teed korras hoida, siis loomatõkete jaoks leidus pealehakkamist ja raha! Hakitud ja jupitatud tõkkejooksurajal on rattaga sõitmine ebamugavam ja aeglasem kui arendamata senisel sõiduteel. Soditud larakas märgil on kellegi äärmuslase huligaanitsemine. Viimasel paaril aastal (2014 - 2015) pole need piirded enam ees olnud. Kuidas enne nendeta läbi ei saadud, on mõistatus! Veel leiutisi Tallinnast: kõik jalgratturid on loomad, kes ei näe ega kuule midagi ja keda peab igal juhul pidurdama! Veidi vanemad raudteeületuskohad olid rattaga ületamiseks palju mugavamad, sest sisaldasid otseteed. Kõigil uutel on otsetee ära kaotatud. Autoteedele pole miskipärast mingeid lisatõkkeid tehtud (alates 2012). Millega jalgratturid on piiramise välja teenind, ei tea. Kus lõpeb mõistus, seal algab raudteeületus. Järvevana uue rattatee algus/lõpp. Edasi siit viib vaid fantaasia. Vastassuunast tulles on liikumine lahedam, vaid barrikaad enne raudteed sunnib lähenema kihutavaile autodele. Kui autodega sõitjail on mugavus ja kiirust alla 60 vaevalt keegi võtab, siis jalgratturid mingu mugavusega... Tallin-väike jaam: varem oli siin kaldtee, kus sai rattaga kergelt üles-alla sõita. Kus lõpeb mõistus, seal algab raudteeületuskoht. Tallinn, 2015. Tallinnas on linna ja "erasektori koostöös" senine lai Harju tänava algus rattasõitjatele aeg-ajalt blokeeritud. Näited juhuslikelt möödumistelt: Vaade sama tüüpi situatsioonile Mariehamni (Soome) kesklinnas: mugavaim tee on tehtud jalgrattuteile, mitte autoliiklusele ega parklaks, nagu meil. Ja ei mingit "anna teed autodele". Säästliku eluviisi viljelemine ei või kannatada luksuste, paljutarbimise ja laiutamise eelistajate pärast! Uues liiklusseaduses on leidnud aset ebamugav nähtus, mida ma nimetan õigustatud määramatuseks: kui teeservas on sõiduruumi, saab oma õigust kasutada, kui ei ole siis ei saa. Kui liiklusseadus ei luba rattaga tee äärest kaugel sõita, siis peaks ta ka kohustama riivevaba sõiduruumi jätmist tee äärde: Tugevama õigus: siin oli varem laiem jalgrattarada. Sedagi kitsukest teeäärt saab ummistada. Pildistasin sama olukorda eestpoolt: bussist teeserva jääb ligi kaks korda kitsam vahe kui autodeni. Isegi sõiduraja ääreni on bussiratta kõrguse jagu ruumi. Ametlikult kaotati siit rattarada, aga rattasõitu piirav foor jäeti! Tallinn, 2008. Vanad fotod, probleemid on samad. Liiklusseaduses võiks olla ka säte miinimumruumi jätmisest rattaliikluseks kui rattateed märgitud pole. Bussijuhtide seas on levima hakanud jalgrattaraja blokeerimine liiklusseisakul. Jälgige ruumi bussist vasakul! Trammitee ehitusega kaasnev liikluskoraldus vist vihastas mõnda autojuhti nii, et ta parkis auto keset ülekäigukohta. Selle asemel, et kängitseda jalgrattureid järjest rohkem skafandrisse, sundida ratast tee peal käe kõrval lükkama, eraldada liiklusest reeglitega ja ilma võiks küttida rohkem ohtlikult käituvaid autojuhte, mootorrattureid ja linnaliini bussijuhte, keda muuseas polegi nii vähe. Jalgrattateedel ei peaks jalgrattureil olema jalakäijate tõttu kiiruse piiramise kohustust, vaid muil liikujail peaks olema hoopis kohustus teeserva lähedale hoida. Mootorsõidukijuhtidel olema kiiruspiirang jalgratturi lähedudes. Tallinn, Tõnismäe, uus maanteeristmik: trammitee sai ilus, autotee sai ilus, ka rattatee sai ilus - parempöördeks. Tahad otse sõita - vahi ise, kuidas kahest autodereast läbi saad! Muide, tolle 222MNH autojuht vist arvas, et ma pildistasin just tema pärast seda kaadrit: minu kohale jõudnuna tuututas, keris akna alla ja hüüdis midagi kurjalt... (Miskipärast on mulle silma jäänud antud lehekülje kontekstis liiga sageli kolmekordse numbriga autod - vist tahavad nende juhid igal võimalusel tähelepanu keskmes olla) Või see ristmik: varem oli rattatee sõiduteel ja läks otse, millise skeemiga oli lihtsam otse või paremale minna. Kui nüüd tahad otse minna, mine kihutavate autodega sõidurea peale või moondu kärulükkajaks teeületajaks ja oota armulikku autojuhti. Tallinna kesklinn, Vabaduse väljaku serv: ehkki teid on mitu korda ümber tehtud, on vaeslapse ossa jäänud siia niigi harva sattuvad rattasõitjad. Kui tulla rattaga üle tee siiapoole, siis ei saa kedagi oluliselt segamata seda teha. Sõidutee on liig ohtlik, laial kõnniteel nokutamata normaalselt sõita ei saa. Bussiraja servas saaks ju olla kui sarvik parajasti kuklasse ei hingaks. Aga seda ta teeb ja siis jääb mõistlik ülekäigurada, kus iga jalakäija arvab, et sa tahad just talle otsa sõita. Sobiv koht oleks foori ja posti ümbrus, kuid seal on jälle trepp. Põhimõtteliselt samad jamad on siinsamas teisteski kohtades. Kas jääd sarviku ette või oled jalakäijate suurim vaenlane. Ma tahan siin rattaga vasakpööret teha! Vasakpöörde rajal on liiga ohtlik sõita, sest autode kiirused on suured. Liiklust annab korraldada nii, et ei mahu rattaga sõitma isegi väga laial tänaval. Niisuguste uusarenduste näiteid leiab Tallinnast küllaga. Arendatud liiklusskeem Tallinna kesklinnas, 2008. Teine arendatud liiklusskeem: kiiresti, ohutult ja mugavalt pole siin kuskil sõita. Varem koosnes üks suund 2 laiast sõidurajast pluss jalgrattateest. Nüüd 3 laiast sõidurajast ja 0 jalgrattateest. Kõnniteel sõitmine pole tõsiseltvõetav transpordiviis. Jalgrattaga on antud juhul kõige praktilisem sõita noolega näidatud kohas, kus täpselt asus enne rattatee tähistus. Äärmine rada on bussidele, osa busse siirduvad miskipärast keskmisele, mõni ajab oma õigust taga bussirajal ja peaaegu riivab jalgratturit. Pöörake tähelepanu vahemaade laiusele autode vahel! Autoni jääb hoopis rohkem ruumi kui jalgratturini. Näib, et jalgratturile otsa sõita tuleb odavam kui auto peeglit riivata. Tallinn 2012. Üks vastikumaid liikluskohti Tallinnas: igaühel peale jalgratturi on oma eraldatud kanal. Jalgratta jaoks oleks parim sõiduradu vahetada, ei jää ette tolknema ja pääseb rutem siit sopamöllust ära... Kui laiuse poolest mahuksid troll ja jalgratas siia hädapärast isegi kõrvuti (väiksel kiirusel!), siis miski ei takista sarvikul kasutamast "tugevama õigust" ja teerada täielikult kinni panna. Muide siin on parempoolne kitsas eraldis ainuke mõistlik koht rattateeks sellise tänavaskeemi korral. Nii mõnelgi ühesuunalisel tänaval on kahel pool kõnniteed, koguni kahel pool parkimisread ja keskel ühe auto laiune sõidurada. Liiklusskeemi võiks jalgratturisõbralikumaks ümber teha. Õigustada ühesuunaliste tänavate suunapiirang vaid mootorsõidukeile (nii mõnigi jalgrattaga sõitmiseks otstarbekas tee on korraldatud ühesuunaliseks vaid autoliiklust arvestades). Siin oli enne parempoolsel teel teeandmiskohustus vasakpoolsel peateel liikujaile ja katkematu jalgrattarada peateel. Autoliikluse mugavuse ja kiiruse huvides kaotati ("arendati") mõlemad (teine pilt), jalgrattale nähti ette eesõigusteta ebamugavam liiklemine vaid kõnniteel. Loomulikult peateel ristmiku kohal rattaga sõitmine on uudse lahendusega muudetud vastikult ebamugavaks ja ohtlikuks! Sama hull skeem on ka uuel Ülemiste ristmikul. Õige oleks luua teeandmiskohustus kõrvalteedele, ees oleva jalgrattakõnnitee külgedele luua sujuvad pealesõidud loogilistesse kohtadesse. Jutt kehtib mõlema pildi kohta. Kuna jalgratastega liikleb "tühine" vähemus sõitjaist, siis ei peeta oluliseks neile sõidumugavuste säilitamist. Kõige efektiivsem on rattaga sõita magistraalsel sõiduteel, väga hea on ka sõiduteeks ehitatud ja korraldatud eraldi rattasõidutee, kus jalakäijad ja autode parkimine on keelatud. Kui magistraalteel saab asulas vabalt liikuda väheste pidurdamistega 20 km/h kiirusega, siis nüüd moodi läinud "jalgrattakõnniteedel" on kiirus ja mugavus vähendatud. Samas liikuvad jalakijad ja rulluisutajad on rattaliiklust segavad ega kuulu ka sõiduteel liiklejate hulka. Millegiprast ja valesti on jäänud õiguste poolest viimaseks väljasõitudel ja ristmikel jalgratturid. Kasvava autoga liiklejate hulga mugavuse huvides on nii telisel sõiduteel sitvad jalgratturid aetud ebamugavamatele ja ebaefektiivsematele kõnniteedele, ehitamata korralikult jalgrattateed välja. Ülemisel pildil olev ebameeldiv otsaastang on tehtud jalgrattureile, kusjuures tagapool paistva hooviväljasõidu kohal on astang peaaegu olematu. Pilt Tallinnast Järvelt. Sarnaseid näiteid võib leida mujaltki ja iseloomustavad need mootorsõidukiliikluse mugavuse soosimist jalgrattaliikluse mugavuse arvelt. Kurioosumitest pakatab Tallinna kesklinn, Viru keskuse ümbruse kujundus, kus liiklusruum on arvestatud vaid mootorsõidukeile ja maa alla aetavaile jalakijaile. Jalgrattasõit on võimalik, kuid riskirohke ja ebamugav. Kiitust kah: hea tahtmise korral saab ka kesklinnas tagada lahe rattasõit vastava liikluskorraldusega. Arvake ise, kus need on (igatahes mitte rattapõlgurlikus Eestis). Ka vasakpöördeliseks teeületuseks ei pea rattasõitja moonduma jalakäijaks hoolimatute autojuhtide mugavuse pärast. Õnneks on selline liikluskorraldus ka meil välismaa eeskujul levima hakanud. Rattaliiklusega seonduva planeerimisel kaasata otsustajateks jalgrattaliiklust soosivaid asjatundjaid! Nii mõnigi vanem lihtsam teevariant oli rattasõiduks sõbralikum kui uudne ülekorraldatud liiklusslm. Selle asemel, et ajada vähesed rattasõitjad minema sõiduteelt kõnniteele võiks läbi mõelda kuidas konkreetses kohas oleks võimalik rattaga mugavalt ja kiiresti sõita! Pole õige liialdada sellise negatiivse propagandaga, nagu "Rattaga sõitmine linnas on väga ohtlik, kiivrita sõitmine on ohtlik, üleüldse on jalgrattur üks ohtlik tegelane..." Selle tagajärgedeks on liigne hirm liikumiseks ratta valimisel ja rattaliiklejaile ebamugavuste tekitamise õigustamine. Huvitav, et korraldajad näikse ohutust seostama piiravate tõkete tegemisega ja keelamisega, aga mitte liikumispinnale ohutusvaru jätmisega. Jalgratta kitsas ratas peab üle raudtee veerema päris risti, muidu võib külili libiseda. Kas selliste järsakute tasandamiseks puudub ametniku tahe või said eurorahad otsa? All sama koht paksu lumega. Rattaga liigeldav pind on kahanenud. Kohad, kus vale sammu pärast maa võib jalge (ratta) alt kaduda on jäänud päris kõrvalraja keskele. Hoiatan, et kaherattalisega on nii suure kaldenurgaga raudteest liiklusvool nii lähedal sellise libedaga üle sõitmine väga riskantne. Kuigi kogu skeem paistab korras olevat, on rattaga otse sõitmine riskantne. Paremal oleval märgitud rattateel ei saa rahulikult ristmikku ületada, sest on risk teed mitte andvalt autolt pihta saada. See on ka üks kõnniteelise kergliiklustee puudustest sõiduteelise järel. Antud juhul on ohutum ja kiirem vasakule jääval sõidutee ärapööramisrajal otse sõites. Tallinn, 2015. Tallinna kesklinnavaade tavaliselt: siin sõitis buss vokist väga lähedalt mööda, jättes vahet alla poole meetri, ehkki tee laius võimaldaks äärde rohkem ruumi jätta. Tallinna bussijuhid vihkavad jalgrattureid ja armastavad napikaid. Ka siin on teel laiust küllalt, aga korraldatud on nii, et tee äärde jääb vähe ruumi. Miskipärast tuleb sageli ette, et bussijuhid ja mõned autojuhid peaaegu riivavad jalgratturit samas kui sõidukist vasakule jääb teise sõidukini üle meetri ruumi. Sel lähimöödasõidul tundus bussi kiirus 60 kanti. Kui see veel vähe vastik oli, siis alumisel pildil olevas kohas sain trollijuhi käest sõimata, et tal punase tule ajal ees olin. Siin pole "ametliku" korraldamisega üldse rattaga sõitmist ette nähtud, ühistransporti on "arendatud". Lihtne stamp on kiruda eraautojuhtide liikluskultuuri, aga mõnede bussijuhtide ja taksojuhtide ülbet ohtlikku liikluskäitumist ei armastata taunida. Tallinna kesklinn, 2008. Ehkki siin on kõnniteel rattatee ja roheline tuli on pea võimatu peatumatute autojuhtide pärast ristmik normaalselt rattaga ületada. Miks pole autojuhtidele ette nähtud peatumine märgi taga, autost väljumine ja ristmikule vaatama tulemine, et kas tee on vaba? Parema nähtavuse jaoks kohustaksin ka majaomanikke aianurgad läbipaistvaks tegema. Uus mood Tallink taksodele: auto jätmine keset rattateed. Märkasin, et autosõiduteed on taksopeatuse ees kõik taksode värvi kollaste äärekividega. Miskipärast peetakse rattaliikluse takistamist lubatavamaks kui sõiduteeharul seismist. See taksojuhiproua liigutas oma Skoda-takso tolle Mersu-takso taha varju kui nägi, et teda pildistatakse. Rattatee Tallinna lennujaama kõrval. Paar pilti samalt teelt järjestikku: kuigi sisuliselt jookseb siin rattatee kõikjal peatee kõrval, on liikluskorraldaja seda ristmikele maha märkind suvaliselt. Autojuhid sätivad end ootama keset jalgrattateed. On sage, et isegi teeandmiskohustusega kohas ei anna teed kõrvalteelt tulev autojuht peateel liikuvale jalgratturile. Seadus määrab üht, liikluskorraldaja teist ja liikleja tõlgendab asja kolmandat moodi. Kui autojuht on kindlasti eksind, on eksind ka liikluskorraldaja ja seadusekoostaja, kes võimaldab autojuhil tõlgendada jalgrattaliiklust sellistes kohtades ignoreeritavana. Peateelisel rattateel olgu tagatud ka sundpeatusteta liiklemine rattureile. Kõrvalteelt väljuvad autod ei või rattateele tulla ette takistama rattaliiklust! Raudteeületuskoht Rahumäel. Raudteed saab ületada vaid autode vahelt läbi pressides või läbi lumehange kahlates. Kõrtsiesised hiilgavad mujalgi ülbete juhtide poolest. Kõrtside esised liikluspinnad on tihti ummistatud mugavate klientide kallimat sorti autodest. Nõmme, erinevad ajad. Sellele punasele vist meeldibki kergliiklust takistada. Kõrval tehti parkimine tasuliseks. Punase õnn, et politsei pole talle trahvi keset teed parkimise eest teinud. Parklas tasuta hoidmise eest saaks nähtavasti ennem trahvi! Soliidne asutus võimaldab ka rattaparkimist soliidselt. Kui segavalt valesti parkijad on lühiajaline nähtus, siis jalgratturitest mitte hoolimine parkimiskorraldusega on inetu. Muidu siin saab, aga soolase lobjaka sees sõitmine on väga energiamahukas, raske, aeglane ja määriv. Rumal tendents nn. jalgrattakõnniteedel: soolakillustikku laotatakse teele vaid jalgsi liiklejate pärast. Sellisel soolakillustikulörtsil on väikese külmaga eriti vastik sõita: isegi poole sentimeetri paksune soolalörtsi kiht ummistab ratast ja teeb sõidu palju raskemaks. Klaasikillud ja teravad graniidikillud lõhuvad kumme, ka pole jämedamatest kivikestest jalgratturile libeduse vastu peaaegu mingit abi. Vastupidi, igasugune lahtine ollus teel vähendab kontakti aluspinnaga ja suurendab libisemise ohtu. Klaasikillud helgivad, teravik püsti Nõmme mäkketõusul kummi oodates koristajat nägemata nädalaid. Mõni linnaosa valitseja võiks kah proovida sisekummi vahetada pimedas porise ja sajuse ilmaga. Kui eelmine killustik oli peenike, siis Harku vallas Harjumaal on seni rattasõiduks kenad kõrvalised metsateed kaetud rusikasuuruste kividega, muutes sõidu siin rattamatka vastikuks osaks. Et samas toimuvad ka sagedased lageraied on teed kaetud vaid raskeid metsaveomasinaid silmas pidades. Eelistada talvisel teehooldusel sopalörtsi eemaldamist soolakillustiku külvamisele lumehange! Sool on väga hea vaid siis kui teel pole lumelörtsi. Sile kinnitallatud puhas lumi või isegi sile jää on rattasõiduks sobilikumad pinnad. Kevad Tallinnas. Tee, kus võib jalgrattaga sõita, kes julgeb. Nii mõnigi "elumees" kallas minu selles samas kohas poriga korralikult üle. Alternatiiviks on küll lai kõnnitee, kus aga pidurdava lumelörtsi tõttu ei saa üldse edasi. Kuivanud soolapori pritsmeid täis prilliklaas vähem kui tunniajase rattasõidu järel Tallinna liikluses. Naastrehvid koos soolatamisega on minu arvates liig mis liig. Liiklusmüra. Madalsageduslik vibreeriv müra - sellest pole pääsu isegi kergemate kõrvakaitsetega. Probleemiks pean ka foonist esiletõusvaid puuduliku summutusega mootorrattaid, kõrge müratasemega autorehvidega sõitmist ja ka kiirust. Ruumitäide. Kui maksustada transpordivahendid, siis saastamise-kulutamise-ruumivõtmise põhjal, ja ilma odavama "hulgihinnata". Vaade piki Tallinna magistraalteed kuival vaiksel talvepäeval: see ei ole hommikune udu vaid kahjulik teetolm. Tee tõuseb ja lendab ära: märtsitolm Nõmmel kuiva ilmaga. Naelkummide riivitud asfalditolm on hulga vastikum kui kruusatee tolm. See on äärmiselt abrasiivne ja soolade tõttu ka korrosiivne. Ja ega orgaaniline komponentki pole tõestatult tervisele täiesti ohutu. Tolmusel teel sõitev autojuht võiks kergliiklejast möödumisel kiirust maha võtta. Umbes pooled teevad nii, ülejäänud egoistlikult ei tee. Päris vastik on aeg-ajalt möödakihutava auto poolt üles keerutatud tolmupilves õhku ahmida, rääkimata lendava killustiku ohust. Omal ajal oli kuulda ETV saateist (nt. Terevisioon) jalgratturite "patustamistest" teeületamiskohtades, nüüd kannatatakse see ära, aga käsitleti moel, mis mõjub antipropagandana jalgrattale kui transpordivahendile. Samas ei kuule kõrvale aga kriitikat laiemalt, motoriseeritud liikluses väljenduva keskkonda mittesäästva, raiskava, saastava ja tülgastuseni poosetava elulaadi kohta, mis meie ühiskonnas on juurdunud ennast taastootvaks elu normiks ja eesmärgiks. Tunnustaval moel eksponeerib ETV oma saates Ringvaade eputamiseks mõeldud valju mootorrattamürinat, aga samas pole kõrvale tasakaaluks pandud (näiteks nagu sigaretpakil) müra kahjulikust mõjust loomadele ja inimesele. Ühe paljuküsitletud "liiklusteadlase" arvates peab liikluses oleva jalgratturi peas pidevalt "vasardama mõte", et ta on keset ohtudemaad ja peab seetõttu ennast piirama: sõiduteel maantevalitsejate pärast ja jalgrattakõnniteel nn. omaenese hirmsa ohupotentsiaali pärast. Kanal2 kuritegevusuudiste saates näidati hurjutuste saatel ka lõiku talvel sõiduteel sõitvast jalgratturist kui veidrikust, keda oli filmitud selja taga ligidal sõitvast autost. Õhtuleht käsitles läbi mitme numbri jalgratturitega seotud probleeme ülekaalukalt jalgratturite põhjustatuna: illustratsiooniks probleemikohale oli foto käed lahti sõitvast poisist, aga puudus foto telefoniga rääkivast autojuhist, kes oleks äärepealt jalgratturile otsa sõitnud (Minul on mõned sellised! Kopsaka honorari eest saab neid isegi avaldada!) Jalgratturitega liiklusõnnetuste justkui süüd suurendava asjaoluna märkis Õhtuleht kiivri puudumist, aga ei sõnagi süüdi oleva juhi auto rehvide, piduri, rooli ega akende seisukorrast, mis võisid olla oluliseks asjaoluks õnnetuse põhjustamisel (olen kuulnud mitu korda kesksuvel naelkummide kõrra-kõrra häält!). Kiiver muide ei kaitse mitte üks raas muude, sh. selgroovigastuste eest, kiivri olulisus tekib hullupööra kihutava või muidu segase sõidustiiliga ratturile. Meil pole maksustatud avalike teede ummistamine, teede lõhkumine naelkummidega ega keskkonna saastamine liiklusheitmetega (sh. soolatamine, tahma- ja gaasiheitmed, müra), ka bensiini hind on keskkonnahoiu seisukohast liiga odav. Kui leidsite veebilehe millegi olulise, huvitava või kasuliku allikana või jagate samu mõtteid, siis Teiepoolne tagasiside ka mulle on oodatud!			OSCAR-2019
Ma teen häbiväärselt harva toorsalateid. Ometi on meil praegu porgandeid lookas. Ema kasvatas nii suured porgandid, et tegime nalja, et keldrisse viimise asemel tuleks need hoopis riita laduda nagu puuhalud. Ja kui mahlased ja magusad need on! Kuigi porgandite riivimine tundub tüütu, on asi seda väärt ning ka käelihased kasvavad mõnuga. Igatahes siin on üks äärmiselt lihtne, mahlane ja magus salat. Rosinad tasub osta kvaliteetsemad ja suuremad, siis on kohe tummisem amps :) Koori ja riivi porgandid ja kaalikad. Lisa loputatud rosinad, sidrunimahl ja pruun suhkur. Sega korralikult läbi. Ongi valmis! 1) Need on nii-nii maitsvad ja ülihea tekstuuriga. Ei mingit ballasti, ainult puhas lääts, maitseained, sibul, küüslauk ja kaerajahu. 2) Need sisaldavad ainult 6 koostisosa (kui loed ka soola). On suur tõenäousus, et sul pole vaja nende maitsvate pallikeste valmistamiseks eraldi poodi minna. 4) Need on ääretult universaalsed, sobides soojalt nii punase pastakastmega spagettide juurde, valge kastmega kartulipudru juurde või külmalt snäkina. Ka hot-dogi või pita saia vahel peaksid need väga mõnusad olema. On ka üks põhjus, miks antud läätsepallid pole nii head. Nimelt kohe peale nende valmistamist hakkad sa suure tõenäoususega kahetsema, et topeltkogust ei teinud. Nimelt kutsuti meid Budapesti oktoobri alguses UH Festi ja Eesti Instituudi poolt. Kokkama, linnaga tutvuma ja festivalil meie bändiga (Neoandertals) esinema. Esimesel oktoobril asusime hommikul vara teele. Rändasime auto, rongi ja lennukiga. Õhtul hilja olime Budapestis. Meid viidi ühte armsasse hotelli kesklinnas, millest sai meie kodu mitmeks ööks ja päevaks. Siinkohal pean mainima, et reisimine ise ehk siis see otsene liikumise pool ja sellega kaasnev (turvakontrollid jne), väsitab ikka hirmsasti, eriti, kui sul on suured pillikohvrid. Aga saime mõned tunnid kosutavat und ja järgmisel hommikul kell 10 pidin juba kokkamas olema. Mõnisada meetrit meie hotellist eemal asus üks väikene kompleks, kuhu kuulub näiteks väliturg, käsitööõllede baar ja mõned vabad ruumid. Seal vabades ruumides kokkavad pühapäeviti vabatahtlikud ülemaailmse, USA-st alguse saanud organisatsiooni Food Not Bombs raames kodututele süüa. Eelmisel päeval käivad nad supermarketites kogumas toitu, mis muidu ära visataks. Ehk siis natuke üle jäänud ja võib-olla natuke koledamad köögiviljad, puuviljad jne. Festivalil tuli selline mõte, et kuna ma juba bändiga olen Ungarisse tulemas, siis võiksin ma sellel pühapäeval olla külalispeakokk. Kohale oli tulnud väga palju vabatahtlikke ning korraldajal oli selle üle ainult hea meel. Nemad muudkui hakkisid ja mina muudkui kokkasin. Et teile aimu anda, milliste gabariitidega mul seekord kokku puutuda tuli, panen siia mõned pildid, mille autoriks on Szabolcs Vadnai: Seekord oli neil õnnestunud marketitest koguda meeletul hulgal nuikapsaid, suvikõrvitsat, baklažaani, tomateid, sibulat, kartuleid, brokolit, maisi, porgandit, paprikat, aedube, muskaatkõrvitsat, lillkapsast, rohelist sibulat, peterselli, redised, lehtsalatit, viinamarju, ploome ja virsikuid. Neil endal leidus köögis varasematest kordadest veel hulgaliselt erinevaid maitseainud ja mõned kuivained. Otsustasin, et täna kokkame ühe suure pajatäie karrit (pluss riis), ühe suure pajatäie suppi ning kaks suurt konteineritäit värsket salatit ja puuviljasalatit. Kokku läks ettevalmistus ja kokkamine kuskil 5-6 tundi, nii-et korralik andmine. Peale seda haarasin igatahes sealtsamast käsitööõlle baarist ühe kosutava kõrvitsaõlle (kus kahjuks kõrvitsamekki polnud). Karri sai hääästi-häääästi vürtsikas, sest uhasin ikka mõnuga ingveripastat ja igasugu põnevaid vürtse. Aga koos riisiga oli väga mõnus ja küttiski inimestel nahavahe soojaks. Igatahes oli üks põnev kogemus ja loodan, et umbes 150 näljast inimest said kõhud täis ja päev oli natuke helgem! Juba samal õhtul tahtsime väga Budapesti vegan söögikohtadega tutvuda ja nagu ikka tuli appi Happy Cow, mis on ülemaailmne vegan söögikohtade andmebaas. Silma jäi Napfényes Étterem. Ütlen etteruttavalt, et see sai meie lemmikuks ja me käisime seal kokku NELI korda! Neil on Budapestis kaks söögikohta ning me käisime mõlemas. Esimesel õhtul nende väiksemas restoranis. Tellisime loomulikult vegan kuues Ungari guljaši ja mõlemale pitsa nende pitsamenüüst. Guljašš oli väga mõnus ja kosutav. Reisimise ajal lähevad supid eriti hästi peale. Ja appi, nende pitsad! Lihtsalt suurepärased. Äärest ääreni korralikult maitsestatud, rohke katte, erinevate kvaliteetsete taimsete juustudega ja see kõik kergelt tuhasel koheval pitsapõhjal. Meie lemmikuks sai Coal-burner pitsa, kust pealt võis leida tomatikastme, taimse vorsti, seitani, suitsutofu, punased sibulad ja taimse juustu. Pühapäeva õhtul sai külastatud ka kohalikku kunstikeskust Trafot, kus viskasime silma peale UH Festi avapäeva bändidele. Väga meeldis UK-st kohale lennanud Killing Sound, kelle saund oli väga tume ja tummine ning tänu kino helisüsteemile korralikult läbiraputav. Kuna meil oli terve järgmine päev vaba, siis jalutasime Budapestis ringi ja jahtisime järgmisi söögikohti ning põnevaid ja VÄGA odavaid õllesid (baaris maksis õlle alates 0,89 eurot). Meie sihtkohaks sai Vegan Love, mis on tuntud oma imeliste burgerite poolest. Ja imelised need tõepoolest olid! Mina tellisin vürtsika Mehhiko burgeri ning sinna kõrvale friikad ja suitsupaprika majoneesi. Jeerum, kui hea!. Budapest ise on väga suur linn ja väga ilus linn. Palju kaunist gooti arhitektuuri, mis minusugusele metalheadile loomulikult peale läheb. Peale ringi jalutamist olime päris väsinud ja hüppasime taas hotellivoodisse. Teisipäeval ootas meid ees juba live UH Festi raames. Magasime ennast välja, käisime loomulikult jälle pitsat söömas ja varsti oli meil hotellis järel üks maailma toredaim vabatahtlik Vera. Sõitsime koos kontserdipaika, kus meid ootas ees soundcheck. Peale soundchecki viis Vera meid TAAS PITSAT sööma :D Samal õhtul oli seal imelises valgete linadega vegan restoranis ka live jazz band, nii-et elamus oli eriti tore. Ettekandjad juba naersid, et me jälle platsis oleme ja soovisid meie bändile head kontserti. Varsti asusimegi lavale ning show oli väga-väga äge. Sai ennast korralikult välja elada ja palju uusi lugusid mängida. Rahvast oli kõvasti mitme korruse peale ja nad elasid ka väga kaasa. Pärast kuulsin, et kontserdipaiga naabrid olevat kolm korda politsei kutsunud. Sorry, Budapest! Peale showd läksime tagasi hotelli, kus saime kolm tundi und ja tuli jälle kohvrid pakkida ja lennujaama teele asuda. Lend startis kell 6:45 hommikul. Lennujaamas saime veel kaasavõetud pitsat mugida. Ütlen ausalt, et super oli Tallinna lennujaamas välja astuda ja vahelduseks mööda maad liigelda. Rongi ja auto abiga olime õhtuks juba oma Valgamaa metsade vahel. Keeda läätsed rohkes vees täiesti pehmeks, kuni nad juba pudruks hakkavad muutuma. Selleks kulub 30 - 35 minutit. Kurna läätsed, loputa külma veega läbi ja pigista kõik üleliigne vesi läätsedest korralikult välja. Nüüd mudi läätsed kätega täiesti pudruks, lisa peeneks hakitud sibul ja küüslauguküüs, sool, karripulber ja kaerajahu. Sega kõik korralikult läbi ja lase paar minutit seista. Aja pann kuumaks ja vala sinna paras ports õli. Tee käed märjaks ja vormi väikesed või keskmised läätsepallid ning aseta need pannile praadima. Prae mõlemalt poolt krõbedaks. Mina pidin praadima kaks pannitäit. Serveeri näiteks selle imelise marinara tomatikastme ja spagettidega, selle sooja päevalillekastme ja kartulipudruga või hoopis külmalt snäkina või eineleiva vahel. Säilib külmikus mitu päeva!			OSCAR-2019
Ma olen õppinud suhtuma suure ettevaatusega inimestesse, kes kasutavad millestki kõneldes tihti kolmandat pööret. «Rahvas» ootab, tahab, nõuab midagi. «Inimesed» arvavad kuidagi ja räägivad sedasi. Mul tekib siis kohe küsimus, kes kuulub midagi ootava rahva hulka ja kui palju on sedasi arvavaid inimesi. Kui ma seda otse küsin, jääb nõnda kõneleja tavaliselt vastuse võlgu või saab koguni minu peale pahaseks. Teatud kahtlusi tekitab minus ka meie-vormi sage kasutamine. Kui väidetakse, et meie tahame, meie otsustame, meie pooldame või taunime midagi, siis tahaksin ma alati täpsustada, kelle nimel kõneldakse. Ring saab täis, kui vastuseks kuulen, et kogu rahvas või koguni kõik inimesed nõnda teevad. Taolistel puhkudel võib parimal juhul olla tegemist enamikuga mingist grupist, kelle nimel sõna võetakse. Demokraatia tavade kohaselt on ka vaevalt rohkem kui pooltel õigus kõnelda ja otsustada kõigi nimel. Vähemus peab alluma enamuse tahtele ja olema rahul, kui teda üldse talutakse. Ajaloost võib leida rohkem kui küllaga kurbi näiteid sellest, et vähemus hävitatakse või aetakse minema. Teistsugused visatakse välja ühetaoliste hulgast. Paraku ei aita seegi enamust kuigi kaua olukorda kontrollida ega oma arvamusi ja teguviise põlistada. Üsna pea kerkib sellesama enamuse hulgast esile keegi, kes jälle teeb või arvab omamoodi. Nii hävitab revolutsioon oma lapsed ja kord alustatud nõiajaht leiab rahva seast aina uusi «rahvavaenlasi». Ma olen kogenud, et taolise kõne ja käitumise põhjus on inimese enda isiklik jõuetus. Ma vajan teisi, kes minuga sarnaselt mõtlevad. Ma ei suuda suurt midagi korda saata ilma teisteta, kes tegutsevad minuga koos. Inimesel ei ole hea üksi olla. Ühenduses peitub aga jõud, mis võib nii luua kui hävitada. Langenud maailmas elavate patuste inimeste kooslusel on üksikisikust tunduvalt suuremad võimalused Jumala ande nii hoida kui ära lõhkuda. Perekond võib oma liikmeid nii arendada kui ahistada. Kasvatusest võib saada kiusamine ja ühiste väärtuste kaitsmisest kujuneda välja vihkamine. Kui küünarnukitundest saab kambavaim ja osadusest massipsühhoos, on tagajärjed traagilised. Ükskõik kus või millal, ükskõik mis tahes inimliku tegevuse juures või ühenduses ei või inimene minetada isiklikku vastutust ja loobuda vabadusest ise enda eest otsustada. See, et keegi meie eest kõneleb ja meie eest mõtleb, võib tunduda üsna mugav ja hõlbus. See võib olla teatud mõttes koguni kasulik. Selline suhtumine on aga lühinägelik ega kanna kuigi kaugele. Püüdes sulanduda ükskõik mis värvi massi või üritades muganduda mis tahes laadi meelsusega isikliku edu või parema toimetuleku nimel me hoopis kaotame iseenda. Inimene seisab üksikisikuna kindlalt kahe jalaga maa peal ja suudab midagi tõeliselt anda osaduskonnale, kuhu ta kuulub, vaid siis, kui ta selgelt ja kindlalt teab, mida ta ise mõtleb ja tahab. Apostel Paulus on suurepäraselt sõnastanud inimelu ühe põhiparadoksi väites, et nõtruses saab ilmsiks vägi. Kristlikus koguduses tunnistab iga liige kõigepealt, et ta on teinud pattu oma mõtte ja sõna, tegude ja tegemata jätmistega. Inimese tõeline tugevus algab niisiis oma nõrkuse äratundmisest. Teiste inimeste saavutused ja teened ei tee kedagi paremaks, ammugi mitte õigeks Jumala ees. Teiste inimeste puudused ning eksimused ei õigusta enda tehtud vigu. Paraku julgen ma oma ekslikkust tunnistada aga alles siis, kui olen kindel, et mulle antakse andeks. See kehtib ühtviisi nii suhtes iseenda ja teiste inimeste kui ka Jumalaga. Jeesus ütleb: «Jääge minusse ja mina jään teisse.» Kogu Johannese evangeeliumi 15. peatükk, kuhu need sõnad on kirja pandud, kõneleb viinapuuoksana vilja kandmisest osaduses Issandaga. Jeesus räägib Tema nimel palutu saamisest, teadlikkusele rajatud armastusest ja sõprusest vastandina teadmatusele tuginevale orjusele. Nende õpetuste juurde tasub meelde tuletada, millise kindlusega Jeesus ütleb: «Mina olen…» Armastada nii, nagu Jumal tahab, suudab vaid see, kes teab, kes ta on, mida ta tunneb, mõtleb, tahab ja teeb. Tõele enda kohta julgelt näkku vaadata suudan ma aga ainult Jeesuse andestava pilgu all. Võimaluse sallida inimest, kes minust erineb, annab mulle Tema, kes istus ühes lauas nii variseride kui tölneritega. Hoolida ligimesest, kelle häda on paljude arvates ainult tema enda süü, aitab mind Tema, kes abielurikkumiselt tabatud naise päästis kividega surnuks pildumisest. Jõu aidata lamajat, kes iseennast enam jalule ajada ei suuda, annab mulle ka vaid Tema, kes ütles jalutule, et tema patt on talle andeks antud. Paljud piirid siin maailmas ja selles elavate inimeste vahel saavad selgemaks iseennast ja oma piire tundma õppides. Ennast tunnetada võimaldab aga armulise Jumala tundmine. Tema lõi inimese oma näo järgi, pani ta valitsema ja vastutama, valima ja otsustama. Seeläbi andiski ta meile võimaluse armastada Issandat üle kõige ja oma ligimest nagu iseennast. Kuidas mõista tervikuna Piibli 66 raamatut või kuidas on need raamatud üksteisega seotud, sellest saab hea ülevaate koolitusel, kus ühe nädalalõpuga võetakse läbi kogu Piibel. Lasnamäe Markuse kogudus kutsub kuulama kahte soome lektorit: Leif Nummelat ja Vesa Ollilaist. Leif Nummela on teoloog, ajakirjanik, misjonär, Ingeri kiriku vaimulik. Meil teatakse teda kui möödunud aastal ilmunud raamatu „Piibli punane niit“ autorit. Vesa Ollilainen on teoloogiadoktor, kes on kirjutanud üle saja raamatu. Nummela tunnistab, kuidas tema ettekujutus Piiblist muutus, kui ta taipas, et Vana ja Uus Testament kuuluvad kokku. „Kohe Piibli alguses annab Jumal oma rahvale tõotusi, mille täideminekut saab jälgida läbi kogu Piibli. Vanas Testamendis antud lubadused täituvad lõplikult alles Uues Testamendis. Just see teebki Piiblist tervikliku teose! Paljud on kogenud, kuidas Piibel avaneb täiesti uuel viisil, kui nad on saanud teadlikuks Piiblit läbivast punasest joonest.“ Koolitust on korraldatud alates 2000. aastast ja sellel on osalenud ka Lasnamäe koguduses misjonitööl olev Kai Lappalainen. Misjonär ütleb, et pärast koolitust ei ole Piibel tema jaoks enam kogum eri raamatutest, vaid üks raamat ühise teemaga. Koolitus toimub Pae palvekojas Pae tn 21, see algab reedel kell 18 ja lõpeb pühapäeva pärastlõunal. Laupäeva õhtul annab palvekojas kontserdi Mikko Nikula. Koolituse ajal on avatud lastehoid. Osalustasu kümme eurot tagab laupäevase lõunasöögi, kohvipausid ja raamatu „Piibli punane niit“. Osalemiseks saab registreerida 23. oktoobrini telefonil 5899 4642 või kodulehel www.markuse.ee/koolitus.			OSCAR-2019
Mul oleks ka Võrus mõned riided abivajajatele pakkuda. Olin ise teismeeas natuke suuremat kasvu, seega enamik riideid M või L suuruses. Kes huvitatud, võib mailile kirjutada ja täpsemalt uurida. Asju võin ära anda tasuta. Olen noor tulevane isa,naine läeheb alles gümnaasiumisse,laps peaks sündima tähtaja järgi 7-novembril,kuid kuna meil oleks vaja palju liigelda, siis oleks meil vaja autot,mida meil kahjuks aga pole võimalik soetada kuna raha kulub praegu remondi peale ära.Oleksime oma noore perega väga tänulikud kui keegi saaks meid aidata. Sooviks rahalist abi, kasvatan üksi pisikest last - ja võlad lihtsalt kuhjuvad. Kellel soovi aidata kirjutagu e-mailile! :) aitäh Tere, kas oleks häid ja lahkeid inimesi kellel oleks võimalus meid lapsega aidata! Lapse isa jätis meid maha kui poeg sai 1 aastaseks, kuna ta ei osanud lapsega midagi peale hakkata sest poeg on puudega! Nüüd kasvatan poega üksi ning puuderahadega välja ei tule. Kellel oleks tõesti võimalus aidata siis palun kirjutada emailile, siis võin oma nime ja andmed anda! Soovin eriliselt tänada inimest Eerik Seppel, tänu kelle abivalmidusele, saab uut kooliaastat alustada minu liikumispuudega laps tuliuues spetsiaalselt temale mugandatud ratastoolis. Suurimad tänud aitajale ja loodkem, et selliseid imesid juhtuks järjest enam. Oleks vaja laenu Norra tööle minekuks. Sellega tahes tahtamata kaasnevad erinevad kulutused. Vaja minev summa oleks 2500,- krooni, aga iga väiksem summa oleks ka abiks. Tagastada saan novembris 3500 krooni. Kui kellegil on võimalik aidata, siis minu panga konto on 17001018217 Ahti Kivi. Kui on küsimusi, siis saab minuga ühendust võtta kas e-maili teel. e-mail: kiva03@gmail.com, või telefon 58441776. Tänan Teid juba ka ette abi eest. Saades teada sellise portaali olemasolust ja sellega tutvudes otsustasin ka oma loo kirja panna. Sest olen jõudnud oma eluga sellise piirini, kust edasi minna enam ei oska ja peas liiguvad viimasel ajal suitsiidimõtted. Sattusin ka sellesse kurikuulsasse kiirlaenude nõiaringi ja hetkel moodustavad võlad koos ülikõrgete protsentidega juba ligi 20 000. Ja aega nende tagasimaksmiseks on väga vähe (nagu selliste laenude puhul ikka). Kindlasti leidub nüüd palju parastajaid, et ise olid loll jne..., aga veel 2 aastat tagasi olin ma naine, kel jalad täiesti all ja elu ilus. Ja ma ise mõtlesin täpselt samuti ennast laenudesse mässinud inimeste kohta, et küll ikka on lollid. Aga 1,5 aastat tagasi keeras mu oma naiivne armastav naisesüda mulle tõelise jama kokku: vanglast vabanes mees, kellega olin kord abielus olnud ja kellest tema vanglasse sattudes lahku läinud..., aga taaskohtumine näitas ära, et tunded on endiselt alles. Ja siis see jama algas - mina oma tundeid välja öelda ei julgenud, lootsin ikka et tema teeb esimese sammu, tema ka midagi ei öelnud, aga samas rippus mu küljes ikka päris korralikult. Sai endale üürikorteri, aga kuna tööl ei käinud, siis üüri maksta ei jõudnud. Mina andsin talle selleks raha. Süüa endale ka osta ei jõudnud, seega mina kandsin talle ülepäeviti söögiraha üle. Ise oli ta kogu aeg nii hädas ja õnnetu. Siis olid tal autojuhiload istumisega ära aegunud, jälle mina maksin eksamid kinni (ja neid tuli omajagu, sest tal õnnestus nii teoorias kui sõidus mitu korda läbi kukkuda, enne kui asi õnnestus). Siis andis sõber talle kasutada oma vana auto - see vajas pidevalt remonti… bensiini oli ka vaja, et sõita ühest Eesti otsast teise pidevalt... Lõpuks olid kõik mu säästud läbi, aga pime armastus mehe vastu ikka nii suur, et hakkasin kiirlaene võtma tema toetamiseks (eks ma loll ikka ju lootsin, et ta loeb minu toetustest mu tunded välja ja võtab teema üles) . Tema lubas ikka tööle minna ja mulle tagasi maksma hakata, aga seda ei juhtunud tegelikult kunagi. Ja nende kiirlaenudega ongi nii, et kuna protsendid on nii kõrged ja sääste ka enam polnud, siis tuli ühe laenu tagasimaksmiseks võtta uus ja suurem... või lausa mitu väiksemat... ja nüüd 1,5 aastat pärast sellesse jamasse sattumist olen ma täiesti põhjas. Suhe mehega leidis lõpu juba pool aastat tagasi ilma et oleks mulle midagi head kaasa toonud. Nüüd ma siis olengi jõudnud viimase piirini ja mõtlen kui lolliks võivad ikka naised siis minna kui armastus neil mõistuse tumestab. Astusin ju kahte ämbrisse korraga: lootsin taasluua suhet mehega kellest juba kord olin lahku läinud just tema elustiilist tekkinud jamade pärast ja siis veel sidusin ennast tema pärast ka kiirlaenudega. See „kooliraha“ läks mulle tõesti väga kalliks maksma. Püüdsin saada normaalse protsendiga väikelaenu oma kiirlaenude refinantseerimiseks, aga kuna mul tagatist mingit anda ei ole ja tagatiseta laenu jaoks ei vasta ma enam pankade kriteeriumitele (just nende korduvalt võetud kiirlaenude pärast), siis ei paista lahendust enam mingit. Sellel pole enam mingit tähtsust, et veel 1,5 aastat tagasi (ja ka kõik aastad enne seda) oli mu maksekäitumine väga korralik, loeb vaid see, et viimase poole aasta oma seda enam pole. Lisaks olen ka üksikema. Kuigi mul on kindel sissetulek palga näol olemas, pole sellest nii suure, nii kõrgeprotsendilise ja nii kiiret tagastamist nõudva laenukoorma puhul enam mingit abi. Ma ei tahagi, et keegi mulle midagi annetaks. Küll aga palun ma väga, et kui keegi saaks ja tahaks mind aidata mulle normaalse protsendiga laenu andes, et pääseksin sellest nõiaringist välja, siis palun võtku minuga ühendust mu meiliaadressi kaudu. Kui ei soovita laenata just 20 000, siis abi oleks ka väiksemast laenust, millega saaks kasvõi pooled oma kõrge protsendiga laenud kustutada. Palun esitage oma tingimused: millise summa olete valmis laenama ning kui palju ja millise aja jooksul ma peaksin teile tagasi maksma (soovitavalt osamaksetena, nt iga kuu mingi kindel summa). Mul on võimalus laenu võtmine ka digitaalselt allkirjastada (võrdväärne notariaalse kinnitusega). Ja kui ei leidugi aitajaid, siis loodan, et mu lugu on vähemalt mõnele naisele (või ka mehele) õpetuseks. Ära intresside pärast üleliia muretse. Neid ei saa sisse nõuda rohkem kui on laenu põhiosa. Võidakse küll küsida, aga kohtus jääb õigus Sulle. Ehk siis korruta laenu põhiosa kahega ja maksa ajajooksul ära. Mul on selline mure sooviksin saada headelt inimestelt abi lasteriideid olen üksi kasvatav ema ja poiss on juba 5 aastane Jään abi ootama ja võib ka muude asjadega toetada aga raha ma ei soovi.Tänan minu number kus mind kätte saab on 56734409 Kas on heasid inimesi oma metsadega ja saaksid meie suurt peret puudega aidata varsti on talv käes ja oleme külmas kuna isa töötu ja ise käin tööl aga ei suuda osta liiga kirves on. Kirjutan siia tõesti viimases lootuses.Olukord on juba väga kriitiline.Järgmisel nädalal on oht ,et tullakse elektrit välja lülitama ja siis ei kujuta ette kuidas edasi elada.Söömisega samuti kehva-kõik kuivaine varud on käiku läinud poolteist nädalat pole poodi asja olnud. Ei kirjuta selleks ,et raha niisama küsida vaid mõtlesin -äkki on kedagi, kes teeks "halastusostu"(kui nii võib nimetada).Mul on oma elamise jaoks ostetud WC-pott ,parkett,lapsele trikiratta moodi ratas ja sünnipäevaks saadud köögimööbli salongi kinkekaart. Kui saaks midagi maha müüa ,saaks välja vedada kuni jälle tööd saab.Lähemat infot saab meiliga(v. tel).Kõik on uued ja annaksin olude sunnil odavalt. Minul on selline mure, et oleme tütrega jäänud koduta, elan hetkel sõbranna juures , ma ei palu raha vaid hoopis riideid Tütrele ja ka endale, kellel on ülejäänud , või seisavad kapis korralikud riided suurusele 92-104cm ja jalanõud 25-26 suurusele, eriti oodatud soojemad, võib ka mänguasju , endal suurus 40-42 ja jalg 38 Inimesed jääge ikka normi piiridesse ei ole ju normalne küsida ei tea milleks raha.Arusaadavad on söögi ja peavarju mured ,kuid ei tea mis mõttetut välismaa õppelaenu ja firma võlgade katteks raha???On nii palju neid kel pole süüa midagi ega selga panna.Kui kõik nii mõtleksid oleks ka aitajaid rohkem ja annetused läheksid õigesse kohta!!!!!!!!! Kasvatan üksi 4 last ja oleks soov saada küttepuid muidu jääme talvel külma kätte oleme väga tänulikud. See link siin on väga suur mõttetus.Seda võib võrrelda Avo Viioli looga, et kui ta saaks võlad makstud, siis peaks ta elama 227 aastaseks. Kui siit keegi kroonihaaval tahab saada 1000 krooni ,siis selle summa saab kokku neli aastat hiljem- Kahjuks on siin nn" pseudokristlased" , kes omast arust paluvad Jumalat , aga tegeltirvitavad inimeste üle. Kui panin ka abipalve, siis paar "Head inimest" lausa irvitasid ja mõnitasid minu üle. See siin on äärmiselt mõttetu sait. Tere, kas kellegil oleks ära anda 3-4... aastase tüdruku riideid ja jalanõusi magusa vastu või odavalt müüa? Kui on vähe kasutatud, puhtad,korralikud,siis ostaks suure ("suur must prügikott vms")kotitäie riideid 100kr eest. Asun Tartu kandis, saan ise ka järgi tulla. Oleks väga tänulik. Kas mu hüüdele vastatakse, iseasi,kuid küsin, kas on keegi hea lasteta vanaproua, kes raatsiks abistada noort ja korralikku kaksikute ema hambaarstil ravimas käimisel.Lapsed alles pisikesed, mehe palk läheb eluaseme katteks ja laste kasvatamiseks. Kuid hambad on rinnaga toites appi karjuma panevaks läinud. Aitan ka ise niipalju kui maksudest jääb, kõike ilsuat soovides me ilusa maa rahvale, vaatamatta kõigele kurvale!!! Sünnitusmajas näeb ilmavalgust pea iga neljas Eestimaal sündiv laps. Neist kuni 500 last aastas vajavad peale sündi elustamislaua abi. Kui laps sünnib haigena, enneaegsena või kui tema seisund halveneb, siis on elustamislaual võimalik last elustada, läbi viia mitmeid uuringuid ning raviprotseduure. Vastsündinu, eriti enneaegne või haige laps, ei tohi jahtuda, sest see võib kaasa tuua eluohtlikke tüsistusi. Lisaks soojendussüsteemile on 300 000 krooni maksev elustamislaud varustatud mitmete muude vajalike seadmetega: hea valgustus, hapnikusüsteem, aspiraator ja monitor, mille abil saab mõõta südame tööd, vererõhku, hingamissagedust ning organismi varustatust hapnikuga. Valmistusviis Sega omavahel kuivained, lisa sulatatud margariin (või) ning sega hästi läbi. Jaga taigen kaheks osaks, ühele neist lisa keefir ja muna. Pane taigen rasvainega määritud koogivormi ning küpseta 200° C juures 10 minutit. Määri peale moos ja pudista sellele teine pool tainast. Pane kook uuesti ahju ja küpseta 200° C juures 25-30 minutit. Vajadusel kata pealt fooliumiga.			OSCAR-2019
Laupäeval Jõhvis toimunud Ida-Virumaa meistrivõistlused kabes võitsid Heiki Karp Kohtla-Järvelt ja Glafira Orlova Narvast. Kuusamos toimuval murdmaasuusatamise MK-etapil võitis laupäeval naiste klassikasprindi Petra Majdic Sloveeniast. Järgnesid norralanna Astrid Jacobsen ja Alena Prochazkova Slovakkiast. Viljandis maadeldi 45. korda Martin Kleini mälestuseks ja Eesti esimese olümpiamedali võitmise 95. aastapäevaks. Täiskasvanute turniiri võitjad on Gatis Cibulis (Läti), Jaanek Lips (VIljandi Tulevik), Vadim Badin (Kohtla-Järve Kuldkaru),Jevgeni Soltruk (Kohtla-Järve Kuldkaru), Raido Jalas (Järvamaa Matimehed) ja Sergejs Djomins (Läti). Laupäeval toimunud Eesti jäähokimeistrivõistluste mängudes kaotasid kodus mänginud Ida-Virumaa meeskonnad. Murmaasuusatamise maailmakarikaetapil Kuusamos tuli Eesti esindajatest ainsana stardis olnud Tatjana Mannima naiste 10 km klassikasõidus 68 lõpetaja seas 49. kohale, kaotust võtjale, norralannale Marit Björgenile kogunes 3.33,1. Norrale kindlustas kaksikvõidu Astrid Jacobsen, kes jäi Björgenist maha 9 sekundiga. Eesti Spordiseltsis Kalev toimunud käesoleva aasta liikumisharrastuse ürituste kokkuvõtete tegemisel sai kiitva hinnangu ja autasustati tänukirjaga Ida-Virumaalt ainsana Kohtla-Järve Spordihuvi Klubi (SHK). Eesti naiste jäähokiesivõistluste selle hooaja teises kohtumises viigistas Kohtla-Järve Viru Sputnik tiitlikaistja, Tallinna Dreamland Queensi naiskonnaga 2:2. Tartumaal Kõrvekülas peeti laupäeval Eesti meistrivõistlused üksikutes tõsteviisides, rebimises ja tõukamises. Ida-Virumaa harrastajate hokiliiga raames pühapäeval peetud Sillamäe ja Rakvere esindusmeeskondade kohtumise võitsid sillamäelased 6:0. Kultuurkapitali poolt teist aastat välja antava Kultuuripärli sai sel aastal Ida-Virumaa spordiliidu esimees Valdek Murd. 1.-2. detsembril Tallinnas toimunud Eesti kiirmale meistrivõistlused võitis kohtlajärvelane Aleksandr Volodin. Reedel Vokas toimuv Eesti korvpallimeistrivõistluste esiliiga kohtumine Jõhvi/Toila - Tallinna Kotree SK algab seisul 34:39. Teisipäeval Kohtla-Järve Vanalinna petangihallis peetud petangi välkturniiri võitis Tanel Vähk sünnipäevalaps Ivar Viljaste ees. Järgmine etapp peetakse 3. jaanuaril. Kokku on kavas viis etappi. KK Hito alistas Eesti meeste korvpallimeistrivõistluste esiliigas neljapäeva õhtul võõrsil 89:82 TLÜ/Kiili SK. Ida-Virumaa korvpallikarikavõistlustel pääses esimesena finaali karikakaitsja KK Hito, kes laupäevases poolfinaalis alistas Vokas Toila 95:73 (23:13, 25:20, 23:15, 24:25). Šveitsis Davosis toimunud naiste murdmaasuusatamise MK-etapi 10 km klassikasõidu võitis soomlanna Virpi Kuitunen (pildil). Kuitunenil on viimasel ajal olnud probleeme haigustega ja seetõttu tekkis võistluspaus. Sellele vaatamata oli ta 7,8 km kohal juba võimsalt liider ja edu käest ei andnud. Võiduaeg 27.27,3. Distantsi esimene pool oli Kuitunenil nõrgem, 4,5 km peal oli ta neljas , kaotades liidrina sõitnud Vibeke Skofterudile 14,5 sekundiga. Soomlanna tugevale lõpule ei saanud taaskord aga keegi vastu. Eestlastest ainsana stardis olnud Tatjana Mannima oli lõppkokkuvõttes 44. Kaotus võitjale 2.22.6. Kokku oli stardis 59 sportlast. Laupäeval selgitati Tartus Eesti karikavõitjaid ja Kohtla-Järvel peeti linna lahtised meistrivõistlused judos. Nagu LIVING.ee Ida-Virumaa korvpallimeistrivõistluste esiliiga esimeses ringis, nii ka teises ringis vajasid Sillamäe SK Kalev/Silmet ja BC Karjamaa võitja selgitamiseks lisaaega. Nagu 29. septembril kodus nii ka 8. detsembril võõrsil said võidu sillamäelased. Esmaspäeval algavad Tallinnas U20 teise divisjoni maailmameistrivõistlused jäähokis, kus Eesti koondisel tuleb tõestada, et talle on jõukohane naasta esimesse divisjoni. Jäähoki maailmameistrivõistluste hooaeg algab tavaliselt lõppeva aasta viimases kuus, kui mõõtu võtavad kuni 20aastaste koondised. Sellel aastal on teise divisjoni B-grupi maailmameistrivõistluste korraldamise õigus Tallinnal ning mängud algavad juba esmaspäeval. Koondises on kuus Narva ja üks Kohtla-Järve mängija, kirjutas reedene Põhjarannik. Laupäeval Türil toimunud Endel Vanaisaku ja Jaan Rootsi auhinnavõistlustelt vabamaadluses toodi Ida-Virumaale kolm esikohta. Ida-Virumaa harrastajate hokiliiga kohtumises alistas pühapäeval Põhjarannik 9:1 Jäälõhkujad nime kandva meeskonna. Kevadel tasavägise heitluse järel (teisele kohale kaotati nelja etapi kokkuvõttes vaid poole punktiga) Ida-Virumaa sporditeemalise mälumängumeistrivõistluste medalitest ilma jäänud Ferrel võitis pühapäeval Kohtla-Järvel toimunud SHK VII jõuluviktoriini, kaitstes eelmisel aastal saadud esikohta. Kevadel KK Narva Ida-Virumaa meistriks aidanud Narvast pärit korvpalluri Reinar Halliku koduklubi Lappeenranta NMKY tuli kolmandat aastat järjest Soome karikavõitjaks, alistades finaalis 74:56 Kouvola Kouvoti. Halliku kontole läks kolm punkti ja neli lauapalli. Laskesuusatamise MK-etapil Austrias Hochfilzenis võitis pühapäeval kavas olnud naiste 4x6 km teatesõidu Saksamaa nelik Martina Glagow, Andrea Henkel, Simone Denkinger ja Kati Wilhelm 1:23.35,0-ga. 15. koha saanud Eesti võistkonnas lõi kaasa ka narvalane Jana Mintšenkova. Eesti Aerutamisföderatsioon nimetas 2007. aasta parimateks aerutajateks süstal Aleksandr Skidanšuki (Tallinna Põhjakotkas) ja kanuul Danek Tšuškini (TÜASK). Naistest sai tunnustuse osaliseks Natalja Tortsova (Narva Vikingid). Tuleval esmaspäeval, 17. detsembril Aseri rahvamajas toimuval Ida-Virumaa spordiaasta pidulikul lõpetamisel saab lisaks aasta parematele sportlastele vaadata ka Broadwaylt kohale sõitvat tantsivat lauljat Kristi Roosmaad, kirjutab teisipäevane Põhjarannik. Lühirajaujumise Euroopa meistrivõistlustel Ungaris Debrecenis jagas kohtlajärvelane Vladimir Sidorkin 50 m vabaltujumises 30.-31. kohta. 46 punkti kogunud Edvard Trumm viskas enam kui pooled punktid KK Hito neljapäevases koduses 90:96 kaotusemängus BC Kraft Mööbel II meeskonnaga. Eesti korvpallimeistrivõistluste esiliigas alistas Jõhvi/Toila reedel võõrsil 69:64 Tallinna Kotree SK, kellele nädal varem Vokas kaotati 76:89. Soomes Vuokattis peetakse sel nädalalõpul Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) Skandinaavia karikavõistluste etapp. Reedel olid stardis ka idavirulased Janek Vallimäe ja Tatjana Mannima. Eesti naiskond, koosseisus Sirli Hanni, Eveli Saue, Kadri Lehtla ja Jana Mintšekova, lõpetas Laskesuusatamise MK-etapil Pokljukas 4x6 kilomeetri teatesõidu 14. kohal, kaotust võitjale Saksamaale kogunes 7.39,1. Tahapoole jäid vaid Rumeenia ja Läti naised. Sakslannad olid parimad ka eelmisel pühapäeval Austrias Hochfilzenis, kui narvalane Mintšenkova tegi oma MKdebüüdi. Eesti U20 koondis võitis Tallinnas toimunud maailmameistrivõistluste tugevuselt kolmanda divisjoni esikohta otsustavas kohtumises pühapäeval Hollandi pärast 2:2 lõppenud normaal-ja lisaaega bullititeseeria järgi ning see viis Eesti esimesse divisjoni. Otsustava kohtumise kangelaseks tõusis Narva PSK mängija, Tallinnast pärit väravavaht Mark Rajevski, kes tõrjus mõlema hollandlase bulliti. Ida-Virumaa harrastajate hokiliigas sai pühapäeval järjekordse võidu Veterani võistkond, kes alistas Põhjaranniku 8:1. Ungaris Debrecenis eelmisel nädalal peetud Euroopa lühiraja ujumise meistrivõistlustel esindas Eestit kohtlajärvelane Vladimir Sidorkin. Pühapäeval Kohtla-Järve Vanalinna petangihallis peetud SHK jõuluturniiri võitis võistkond koosseisus Tanel Vähk/Tõnis Neiland/Hristo Neiland. LIVING.ee Ida-Virumaa korvpallimeistrivõistlustel peeti nädalavahetusel selle aasta viimaseid mänge. Meistriliigas kaotas tiitlikaitsja KK Narva sel hooajal teistkordselt Iisaku korvpalliklubi meeskonnale, kodusaalis mängiti pühapäeval viimasel veerandajal maha 23punktine eduseis. Ida-Virumaa spordiliit tänab kõiki, kes osalesid esmaspäeval Ida-Virumaa spordiaasta pidulikul lõpetamisel ning erilised tänusõnad kuuluvad Aseri rahvale eesotsas Aseri SK juhi Kaire Kutsariga. Nädalavahetusel Soomes Vuokattis toimunud Skandinaavia karika etapil suusatamises osalesid ka idavirulased. 14.-15. detsembril Õismäe ujulas peetud Eesti noorte lühiraja ujumise meistrivõistlustel oli edukaim 6 individuaalset kulda kogunud Julia Smirnova. KK Hito kaotas neljapäeval Tallinnas, Saku Suurhallis peetud Eesti poiste C-vanuseklassi (s. 1994. a ja hiljem) finaalis Rakvere SK/Tarvas meeskonnale 66:54, kusjuures vastaste edukaim oli 23 punktiga oma korvpalliteed Hitos alustanud ja praegu BC Viru Basketist läänevirulastele rendile antud kohtlajärvelane Aleksis Anijärv. Eesti meeste korvpallimeistrivõistluste esiliigas neljapäeval kodus Tamsalu Los Toros/Sportlandi 80:71 alistanud KK Hito kindlustas endale ühtlasi koha play-off'is. Reedel kell 19.30 kohtuvad Vokas Jõhvi/Toila - Rae Koss/Hansaviimistlus. Sarnaselt neljapäeval Eesti esiliigas võidu saanud KK Hitoga sai Jõhvi/Toila reedel selle aastanumbri viimases mängus kirja võidu alistades Vokas 74:64 (43:34) Rae Koss/Hnsaviimistluse. Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna viieliikmeline komisjon valis neljapäeval linna spordiaasta paremad. Laupäeval peeti Otepääl murdmaasuusatamise Eesti Meistrivõistluste I etapp, kus võisteldi vabatehnika sprindis. Jäähoki Eesti meistrivõistlustel teenis hooaja esimese võidu Kohtla-Järve Viru Sputnik, kes oli väravaterohkes mängus 8:5 parem Purikate meeskonnast. Erinevalt eelmisest kolmest aastast sel aastal ühtegi idavirulast Eesti parima sportlase valimisel lavale ei kutsutud. Aseri spordiklubi esindaja Tatjana Tšistjakova võitis täiseduga 22. detsembril Tallinnas toimunud Eesti TOP-8 turniiri. Murdmasuusatamise Tour de Ski avaetapil Tšehhis Nove Mestos võitis naiste 3,3 km pikkuse klassikatehnikas sõidetud proloogi 9.22,8-ga soomlanna Virpi Kuitunen, kirjutab etvsport.ee Kolm päeva kestnud ja laupäeval lõpule jõudnud rahvusvahelisel noorte korvpalliturniiril “IX Järve karikas” sai kõigis seitsmes vanuseklassis esikoha Ida-Virumaa võistkonnad. Tšehhis Nove Mestos toimunud Tour de Ski teisel etapil võitis naiste 10 km vabatehnika jälitussõidu norralanna Marit Björgen, kirjutab etvsport.ee Laupäeval, 29. detsembril järjekorras juba viiendat korda toimunud DnB NORD Panga Vana-aasta jooksul oli kavas kaks distantsi. Kell 8 hommikul anti start klassikalisele maratonile ja kell 12 traditsioonilisele 4,5 km jooksule. Murdmaasuusatamise Tour de Ski kolmandal etapil Tšehhis Praha tänavasprindis oli naistest parim itaallanna Arianna Follis, kes valitses päeva alates kvalifikatsioonist. Elu senise kõrgeima koha MK-etapilt sai kiviõlilane Tatjana Mannima, kes pälvis 23. koha. Senised paremad kohad (25. ja 28.) pälvisid lõppeva aasta kevadest. Pühapäeval anti Jõhvi kontserdimajas toimunud aastalõpukontserdi alguses üle Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupi aastapreemiad ja Kultuuripärl 2007, mille omanikuks sai Valdek Murd. Tallinnas toimunud aastalõpu saalijalgpalliturniir meistriliiga meeskondadele võitis Tallinna FC Levadia, kes ainsana pidi tunnistama Narva Transi paremust, narvalased olid kokkuvõttes teised.			OSCAR-2019
Ma ei ole küll eriti tähele pannud, aga kas ta ise on üldse selles küsimuses mingit arvamust avaldanud? Mõni aeg tagasi oli TTK-s loeng Linnahalli lammutamise teemal, kus ka Karp tookord sõna võttis ja seal jäi küll selline mulje nagu tal endal oleks suht ükskõik. Muidugi ega tema arvamus eriti kinnisvaraarendajaid ei huvita paraku. Mis Raivo Puuseppa puutub, siis minuarust üks "kõvemaid" maju on tal kuskil Kadrioru puitmajade rajoonis. Mahuliselt muidu sobiv, aga üleni ilusa läikiva plekiga kaetud. Kusjuures mulle on jäänud mulje, et osade majadega ta nagu meelega tahaks inimestes kutsuda esile negatiivseid emotsioone ja siis kuskil vaikselt irvitada kui keegi jälle oma arvamust avaldab. Kas panite tähele...uudistes rääkis üks nooremat sorti mees,et ta on kindel et kui väidab et ühelegi noorele inimesele Sakala keskus ei meeldi ja oleks vaja maha lammutada. Kurb oli vaadata kuidas nad selle vastu olid.Ja mina ennast küll miskiks vanuriks ei pea.Ise seal osaleda ei saanud.Aga arvan siia maani et hoonet ei tohiks lammutada.Kui liikuda mööda Rävala pst. parkimismaja ja Viru keskuse poole ja vaadata tagasi siis Sakala Keskus oleks justkui ruskias silma auku.Sobib sinna kohe.Täpselt ei oskagi üelda mis selle maja juures meeldib,aga ta lihtsalt meeldib ja kõik.Ei saa sinna midagi parata. Selles suhtes on jama, et kui uudist pommina lahvatas,võtsid kõik tuliselt sõna,kuid nädal hiljem on see teema nagu ammendatud,nagu kedagi ei huvitaks. Seda kasutatakse muidugi julmalt igal pool ära,kohe kui uudised millestki negatiivsest jahtuvad,aetakse oma korraks toppama jäänud rida edasi ning siis on juba liiga hilja. aga siinkohal vabandan,et ma ei ole uute uudistega kursis(kui neid on),mulle tundub,et kogu praegune tähelepanu on lihtsalt tallinki ümber:) Muinsuskaitsenõukogu liikmed kas kipuvad toetama Sakala keskuse ajutist muinsuskaitse alla võtmist või ei taha oma seisukohta öelda. Ajutise kaitse alla võtmine tähendaks aga lammutamise peatamist. Üle-eelmisel nädalal esitasid Eesti Paeliit, MTÜ Jätkusuutlik Tallinn ja Nõmme Tee Selts muinsuskaitseametile taotluse Sakala kultuurikeskuse ajutise kaitse alla võtmiseks. Muinsuskaitseameti pressiesindaja Mariette Aavik lubas, et enne ajutise kaitse alla võtmist küsitakse lisaks Tallinna linna seisukohale ka kultuuriministrit nõustava muinsuskaitsenõukogu juures tegutseva arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu seisukohta. Ekspertnõukogu liikmetest toetas eelmisel nädalal Sakala keskuse ajutise kaitse alla võtmist neli inimest (Tõnis Padu, Tiit Trummal, Heino Uuetalu ja Leele Välja), kes põhjendasid seda peamiselt vajadusega aeg maha võtta, et selgitada Sakala keskuse tegelik olulisus. Kolm inimest – Krista Kodres, Juhan Maiste ja Kersti Markus – keeldus oma arvamust välja ütlemast, sest nende sõnul on tegemist kollektiivse otsusega ja nad ei tahtnud enne oma arvamust avaldada. Ekspertnõukogu liige Mart Kalm ütles aga, et tema arvates sõltub Sakala keskuse kaitse alla võtmine kontekstist. Kaks aastat tagasi otsustas muinsuskaitsenõukogu Kalmi sõnul keskenduda linnahalli kui vaieldamatu meistriteose päästmisele ja Sakala keskust otsustati muinsuskaitse alla mitte võtta. Samuti sõltub palju uue Sakala keskuse arhitektuurist. «Kui mulle oleks öeldud, et Sakala keskuse kohale tuleb Kumu, siis oleksin olnud lammutamisega nõus. Aga olukorras, kus mulle pakutakse üsna ilmetut kasti, siis ma ei võtaks seda maha,» ütles Kalm. Tavapärase korra kohaselt läheb ekspertnõukogu otsus edasi muinsuskaitsenõukogule, mis annab kultuuriministrile soovitusi, kas midagi kaitse alla võtta või ei. Muinsuskaitsenõukogu 12 liikmest oli viis eelmisel nädalal kaitse alla võtmise poolt, viis aga ei tahtnud või ei osanud enne ekspertnõukogu seisukohta oma arvamust öelda. Ka arhitektuurimälestiste ekspertnõukogusse kuuluv Mart Kalm leidis, et lähtuda tuleks kontekstist, ning Jaanus Otsa taandas end otsustamisest, sest tema juhitav ehitusfirma Skanska EMV on seotud uue Sakala keskuse ehitusplaanidega. Kultuuriminister Raivo Palmaru ütles aga reedel, et kui talle tehakse ettepanek Sakala keskus kaitse alla võtta, siis tahab ta näha selle põhjendust, sest eelnevalt on muinsuskaitsjad keeldunud Sakala keskust kaitse alla võtmast. Ta juhtis ka tähelepanu vajadusele säilitada muinsuskaitse alla võtmise tõsiseltvõetavus. «Muinsuskaitse on meil väga oluline institutsioon ja selle usaldusväärsust ei tohi päevapoliitikaga kahtluse alla panna,» hoiatas minister, kelle sõnul on lammutamise vastu protesteerimisel tunda lähenevate valimiste hõngu. • Sakala keskus on 1985. aastal Raine Karbi projekti järgi valminud poliitharidushoone Tallinna kesklinnas. • Praegu kuulub see AS Uus Sakalale, kes soovib selle lammutada ja ehitada asemele suure meelelahutuskeskuse. • Nädal tagasi protesteeris umbes sada inimest Sakala keskuse juures hoone lammutamise vastu, internetis on selle vastu antud üle seitsme tuhande allkirja. Ma olen sinuga nõus, Raivo Puusepp on nihilist. Eriti peegeldus see Viimsi kiriku projektis mis nägi välja nagu betoonist laut, neljakandiline kobakas, kuid mille ehitamine siiski õnneks tänu koguduse täielikule vastuseisule tema projekti järgi ära jäi. kõige hullem stsenaarium oleks see kui lammutamist alustataks suure rutuga,see peatataks ning Sakala keskusest jääks järele tondiloss,kus kodutud ööbimas käivad Ära parem raiska ennast ja ära vabanda mingisuguse puusepa ees. Temasugune põle miskit loomeinimene, ta lihtsalt küsis kõige vähem pappi. Sestap talle see töö antigi. Karpi kommentaar selle maja kohta oli üsna konkreetne: ta oli ise kah üllatunud, et seda maja seniajani pole maha võetud. Ilmselt ta väga uhke selle hoone üle ei ole. Üldiselt minu käest küll selle maja kaitseks ühtegi allkirja ei saa. Minu silmis oleks see võrreldav pronkssõduri kaitseks allkirja andmisega. No kas nüüd just pronkssõdur... aga ilus see maja ei ole nüid küll. Mäletan, kui seda ehitati, siis oli ta igatahes kõikide naerualune. Peeter-Pauli katedraal ja mis ta veel kõik oli. mulle meeldis variant, mille Rohke Debelak kuku raadios nädala või kaks tagasi välja pakkus. Nimelt võiks Sakala keskuse korralikult maani maha lammutada...ja siis täpselt endise koopia peale ehitada. Nii jäävad rahule need, kes lammutamist pooldavad kui ka need, kes praegust maja hindavad.			OSCAR-2019
Eile veidi pärast kella kahte öösel murti sisse Noarootsis asuvasse Rooslepa kabelisse ning viidi sealt minema hulk väärtuslikke hõbeesemeid. Murdvargad lõhkusid kabelis vitriini, kus oli kirikuesemete näitus ning varastasid vitriinis olnud esemed. Vanaaegsed esemed saabusid Rooslepa kabelisse juulikuu alguses Rootsist, kus need olid olnud hoiul 1944. aastast alates. Varasuvel enne lehepuhkust kerkis järjekordselt üles suur- ja väiketähe kasutus kristlikes tekstides otseselt kristlikku tähendusmaailma hõlmavas kontekstis. Otsa tegi karmisõnaliselt lahti keeledidaktik Toom Õunapuu («Aabits ja piibel», EK 30.05), sellele reageeris Malle Pärn («Kas suure või väikse tähega?», EK 20.06). Sama teemat on kirikulehes varemgi käsitlenud Sirli Lember («Kas Toimetaja on väärikam kui toimetaja?», EK 15.02) ja Rita Puidet paar aastat tagasi («Keeletoimetaja mitu piiblit», 3.03.2010). Suvega on keelevaidlus suurtähe ümber muutunud üldrahvalikuks tänu Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustele esisuurtähe kasutamise kohta ajaloosündmustes. Vaid vähesed tähestikud maailmas võimaldavad suur- ja väiketähe eristamist, meiegi ladina tähestikku tuli vastav majuskli-minuskli eristusvõimalus alles Rooma riigi lõppaegadel 4.-5. sajandil, üle Euroopa levis see Karl Suure õukonna kaudu 8. sajandi lõpus. Kuigi suurtähte kasutatakse tekstis nimede ja ametlike nimetuste eristamiseks, on selle rakenduse ulatus algusest peale ideoloogiline, andes suurtähe kasutuse kaudu teatud sündmustele, inimestele ja nende atribuutidele suurema või väiksema väärtuse. Seetõttu kirjutati kuningas ja tema tiitlid suurtähega, lihtrahva, talude jmt nimed aga veel üle-eelmise sajandini tihtipeale sõna-algulise väiketähega. Sama põhimõte on olnud kasutuses piibliteksti ortograafias, kus Jumala, tema nimede ja tiitlite puhul (Kuningate Kuningas, Isandate Issand, Kristus jt) kasutuses suurtäht. Eesti keel on teiste keeltega võrreldes suurtähega koonerdanud, seda esines napilt ka meie esimeses, 1739. aasta piiblitõlkes, eenduvamate näidetena mainiksin püha Kiri, Manna, Paradis (kuid pörgu), Jummala Kartus. Üldine põhimõte, et suurtäht seostub võimu (ametlikkuse), pühaduse või olulisusega, on ka tänapäeva nimede ja nimetuste õigekirja regulatsiooni aluseks enamikus maailma keeltes. Eesti keeles on õigekirja küsimustes jälgitavad kolm trendi. Viimase viiekümne aasta jooksul on muutunud suhtumine keelenormi, mis ei ole enam see ainuke ja õige. Keelenormi kasutusala on vähenenud, määratletud on see seadusega ja kohustuslik vaid riigitöötajatele, tavainimeselt saab seda nõuda üksnes ametlikus kasutuses ametniku või ametiasutusega kirjalikus suhtluses. Samas on keelenormi enda jäikus ja suletus vähenenud mitmete rööpvormide ning sõnavaras võõrsõnade lisandumise kaudu. Väljaspool ametlikku kasutust era- ja avalikus suhtlemises, sh meedias on keelekasutuse põhialuseks hea tava, mis küll järgib keelenormi, kuid ei ole kohustuslik ning on tunduvalt paindlikum. Seega vastandub ametliku keele puhul õige ja vigane keel, avaliku ja erakeelekasutuse puhul hea ja halb. Siin on eesti keel liikunud samas suunas muude Euroopa ametlike keeltega, võimaldades suuremat sallivust ja üksikisiku keelelise omapära avaldumist, samas kujundades keelt staatusliku väärtussüsteemi kaudu, kus eliidi puhul eeldatakse ka head ja kvaliteetse keele kasutamist. Teise, piiratud ulatusega trendina on eesti keelekorraldajad viimasel paarikümnel aastal järjekindlalt piiranud suurtähe kasutust. Suund väiketähe eelistamisele eesti keeles on paljudest teistest keeltest erinev, nt inglise keeles nimedes ja nimetustes laiutavast (läbiva) esisuurtähe eelistamisest, kus nii isegi asutuste osakonnad ja filiaalid kirjutatakse. Samas trügivad ingliskeelsed laenud meie keelde oma suurtähe reeglitega sisse, kust me paljusid nimesid ja nimetusi ja nende lühendeid koos nende moodustamisreeglistikuga eesti keelde üle võtame. Kolmandaks suundumuseks on firmasiseste nn korporatiivkeelte teke: mitmed suurfirmad on sisse viinud piiranguid ja norme, kuidas tuleb firmast ja selle toodetest rääkides keelt kasutada. Lisaks keelekasutusreeglitele kuulub vastavasse hea tava kontseptsiooni sobiv sõnavara ning firma imago levitamine logo, reklaamlausete, kindlate kujundus- ja värvilahenduste jmt kaudu. Eriti lähedalt on korporatiivkeelega kokku puutunud Euroopa Liidu õigus- ja haldustekstide koostajad, kuid sarnase süsteemse keelekasutuse näidetena sobivad ka Microsoft, Apple, Mars, General Motors jt suurfirmad. Samuti on eri ühiskonnarühmadel kasutusel oma spetsiifiline alakeel, kus mitmeid tavakeele sõnu terminoloogiliseks veaks peetakse (nt puidu asemel sõna puu kasutamine). Ka suurtähe kasutamisel on siin erandeid, nt põllumajanduslike sortide nimed, mida tavatekstis väiketäheliselt kirjutatakse (nt valge klaar), on erialakeeles esisuurtähelised. Suurtähe kasutamine väljaspool otsest suhtlust riigiga, oma ringkonna/institutsiooni hea tava kohaselt keeleseadust ei riku. Ka Kirik/kirikud jt usuorganisatsioonid võivad kasutusele võtta oma hea keelekasutustava, mis ei pruugi keelenormiga kõiges kattuda. Senine tava suurtähte pühaduse märgistamiseks kasutada vajab siiski täpsustamist. Suurtähe kasutamine kristlikes tekstides ei ole ühtne ning ega see polegi otseselt vajalik. Küll aga vajaks selgitamist põhimõtted, millest võiks suurtähe kasutamisel lähtuda. Piibli puhul on tavaks kirjutada väiketähega pildipiibel, lastepiibel, altaripiibel, taskupiibel, neti- ning audiopiibel jmt, mis osundavad formaati, otstarvet vms, rääkimata moepiiblist, investeerimispiiblist jt olulisust ja ka mahukust väljendavatest mingi valdkonna raamatutest, mil pole usuga mingit seost. Ka muu metafoorne ja võrdlev kasutus (nt paks kui piibel) ning eksemplaride arvu iseloomustav kasutus (osteti 300 piiblit) ei nõua suurtähte. Samuti pole seda vaja sõnades piiblitöö ja piibliselts, piiblikursus, piibliatlas ja piibliaasta, kus liitsõnades esikomponendiks piibel ja põhisõnaks mingi muu sõna. Eesti Keele Instituudi keelenõuanne on siin seisukohal, et üldjuhul võiks piibli kirjutada väiketähega, aga kiriklikus pruugis võib kasutada suurtähte, nii et kasutaja peab ise valima. Ehk tasubki siin range formaalse reeglistiku asemel sisuliselt läheneda: kui Piiblile viidatakse kui kindlale pühale tekstile, mitte formaadile või muule atribuudile, siis võiks kasutada suurtähte, muudel juhtudel väiketähte. Seega kui mõni kurikael kirikust piibleid varastab, ei ole Kirik Piiblist mitte ilma. Usuasjad on paljuski teistsugused kui poliitilised, teaduslikud või majanduslikud asjad. Majandusvaldkonnas pole arutelul ei erilist negatiivset ega positiivset funktsiooni, sest head ja halba mõõdetakse üsna ühemõtteliselt tulu, tarbimise ja kasumi põhjal. Poliitikas on aruteluks rohkem ruumi – parlamentaarset valitsuskorda ilma riigikogus toimuvate arutelude ja opositsioonilise kriitikata ei kujuta ettegi – kuid ka poliitikas on kohti, kus õigustatud ruum aruteluks puudub. Näiteks kõiges, milles me mõtleme «meist» jagatult ja ainsuses (eestlaste identiteet, rahvuskultuur), me sisuliselt välistame arutelu. Me võime üksteisega rääkida sellest, kas ja kuivõrd fänname kettaheidet või võrkpalli, kuid me ei arutle selle üle, miks eestlased toetavad Gerd Kanterit, aga mitte Robert Hartingut, Eesti võrkpallikoondist, aga mitte Bulgaaria oma. Pea kõik poliitilised otsused võetakse vastu ilma laiapõhjalise avaliku aruteluta (väga teistmoodi ei oleks ka võimalik, vaid väheseid poliitilisi otsuseid saab teha nii, nagu otsustati Euroopa Liiduga liitumine 2003. aastal) ning enamiku ajast me ei aruta ka vastuvõetud otsuste järgi elamise ehk seaduskuulekuse üle, vaid täidame kehtivaid seadusi üsna enesestmõistetavalt. Poliitika valdkonnas me kuuletume ja järgime oluliselt rohkem ning valime, räägime kaasa ja osaleme arutlemise teel oluliselt vähem, kui tahaksime endale tunnistada.Teadusvaldkonnas on arutelu kõige läbivamalt omal kohal. Kõige halvem teaduslik väide või teooria on selline, mille üle ei arutata ja mis ei ole isegi kriitikat väärt. Ka siis, kui väide ja teooria on head, ei hoita neist kinni kui ainuõigest teadmisest, vaid vastupidi – just kõige paremaid ja veenvamaid teadustulemusi arutatakse kõige innukamalt ja arvustatakse kõige põhjalikumalt. Usu suhe aruteluga on mitmepalgeline. Jürgen Habermas on toonitanud, et usklike ja usuliselt motiveeritud seisukohtade osalus avalikus arutelus on hea ja vajalik, ent selleks, et mitteusklikud neist argumentidest aru saaksid, peavad usklikud oma usulised argumendid tõlkima kõigile arusaadavasse ilmalikku keelde. Nii ei räägita abordi- või homoseksualismivastasusest Piibli kirjakohtade põhjal kui Jumala tahtest, vaid vastavaid veendumusi põhjendatakse talupojatarkusel, rahvuskultuuril või ühiskondlikul korral põhinevate argumentidega. Kui Habermasi «tõlkimisnõude» esitamine võib tunduda usklike suhtes diskrimineeriv, siis ega ka sotsialistid, liberaalid või konservatiivid saa avalikes aruteludes oma väiteid üksnes veendumuslike uskumuste või «ideoloogiliselt pühade tekstide» tsitaatidega põhjendada. Usuliste veendumuste omajad on seetõttu ideoloogiliste uskumuste järgijatega üsna sarnases olukorras. Aga mis saaks siis, kui usukogukonnas (või organiseerunud ideoloogilises ühenduses) jagatud veendumuslike uskumuste üle hakataks avalikult või uskkonnasiseselt arutama? Mis üldse juhtub veendumuste ja uskumustega siis, kui tekib arutelu? Veendumus ja uskumus on kõige tugevam siis, kui ta on enesestmõistetav. Ja kõige enesestmõistetavam on ta siis, kui on jagatud – ehk inimene näeb teisi ühenduse või ühiskonna liikmeid järgimas samasuguseid veendumusi ja uskumusi nagu tal endal. Näiteks eestlastena me usume oma rahvuskultuuri, selle päritollu ja püsimajäämisse. Kui me tahaks, ei oleks üldse võimatu arutada «parema või parima teadmise» nimel (nii nagu teaduses seda tehakse) selle üle, milles täpselt meie jagatud päritolu, kultuur ja identiteet seisneb ning millises konkreetses vormis ja viisil eestlus teatud kindlas tulevikus (näiteks 37 aasta pärast) säilima peaks. Arutlevad mõtisklused mõlemal suunal – nii ajalukku tagasi kui tulevikku edasi – hakkavad paratamatult jagatud uskumusi õõnestama ainuüksi selle tõttu, et see objektiivne teadmine, mille suunas me nii liiguksime, ei saa kuidagi olla samavõrd ühemõtteline ja selge, kui on meie usk eestlusse praegusel hetkel. Ajalukku tagasi vaadates selgub peagi, et eestlaste rahvustaju on vaid poolteist sajandit vana ning isegi kui me suudaks tuvastada rahvustaju, mis oli mõnele varasemale põlvkonnale omane, samastame me end esivanemate identiteedi ja tajuga parimal juhul vaid valikuliselt. Iga arutelu eeltingimuseks on, et arvamusi, uskumusi, tõlgendusi ja valikuvariante on rohkem kui üks. Arutelu algab siis ja ainult siis, kui esimene, teine ja kümnes omavahel suhtlema hakkavad. Veendumuste ja uskumuste tugevus nii ühiskonnas kui inimühendustes sõltub sellest, kui paljud ja kui ühtselt neisse usuvad. Uskumus, mida järgivad eranditult kõik meie ümber, toimiks tõenäoliselt kui üks ja ainus reaalsuskirjeldus, mida me isegi ei teadvustaks kui uskumust. Seesmised veendumused kasvavad meis siis, kui suhtleme samu veendumusi järgivate inimestega. Väitlusklubi ei aita veendumusteni jõuda. Väitlusklubi toodab veendumusteta inimesi.			OSCAR-2019
Selle aasta eelviimane reisipostitus on teie ees! Seekord viin teid Ateenasse, kuhu eemisel nädalal mina ja mu sõbranna Käthrine läksime! Kuigi Käthrine tuli Eestist ja tema reis oli oluliselt pikem, siis Ateenasse suundusme koos ikkagi vanast heast Thessalonikist ja tavapärase Ryanairiga. Kuigi lend kestis u 50 minutit, siis mõlemad lennud olid rahutumad, kui tavaliselt- turbulents tegi oma töö ja mõlemad maandumised polnud sugugi sujuvad, mida rohkem ma lendan, seda rohkem ma kardan- how weird is that? Lennupiletid maksid kokku umbes 40€, mõlemad lennud olid õhtused (u 11 ajal). Ateenast kesklinna pääseb ühistranspordiga kahte moodi- bussiga (95X) või metrooga, üheotsa bussipilet täiskavanutele maksab 6€ ja buss sõidab u tund aega, tiheda liikluse korral rohkem, metroo üheotsapilet maksab täiskavanutele 10€, kahjuks ma sõidupikkust ei oska öelda, sest meie võtsime ohutuse ja mugavuse mõttes bussi (kuuldavasti on metro tihti täis ja seal on palju taskuvargaid), lisaks sellele ei sõida metroo öösiti, hinnad mõlemas transpordis on õpilastele 50% odavamad. Kogu info ühistanspordi kohta leiab SIIT. Meil vedas ilmaga väga, sest kesekt detsembrit oli päevasel ajal õues lausa 18 kraadi sooja ja päike, viimasel päeval oli veidi külmem, umbes 13 kraadi, aga võrreldes Eestiga on see päris hea. Siiski peaks enne reisi koguaeg ilmateadet järgima, sest minu meelest onneil sarnane ilm nagu Thessas- ühel päeval võib olla 15 ja järgmisel 3 kraadi. Kesklinnas leidub palju poste, kuhu on kinnitatud hoidjad koos tasuta linnakaartidega, lisaks sellele peaks kollaste pangaautomaatide juures olema tasuta wifi. Majutusega läks seekord jälle natukene kehvasti, aga selles pole mul mitte kedagi muud süüdistada kui iseennast. Seekordseks kohaks oli Sparta Team Hotel ja piltide järgi saime ikka kõige nirumad toad, kuigi minu joaks tundus kogu hotell sellise kahtlase väärtusega, igatahes oli meie toa mööbel pärit meie mõistest Nõukogude ajast ja nii mõnestki kohast polnud ammu tolmu võetud. Samuti olid ümbruskaudsed tänavad väga räpased, haisvad ja arvatavasti täis pagulasi, kuigi tegelikult kesklinna peaväljakutset asus hotell vaid jalutades 5-10 minuti kaugusel. Meie toas oli wifi suhteliselt nõrk ning aknad kostusid väga hästi läbi, aga vähemalt vastuvõtulaud töötas 24h. 2 ööd läks meil maksama kahe, tegelikult kolmetoalises (meil oli 1 tavaline ja 1 suur voodi) eratoas 20€ inimese kohta, seega on ka arusaadav, miks kõik nii ilus polnud. Kui otsisin internetsist infot, kuhu minna, siis ausalt öeldes väga palju huvitavat ei leidnuki ja kui me oleksime viitsinud hommikuti varem välja minna, oleksime jõudnud kõik nimekirjas olnud kohad ka läbi käia, tegelikult ei jõudnudki me vaid paari kohta. Minu vaieldamatuks lemmikuks on ikkagi Akropolis oma Parthenoniga, minu jaoks on see umbes midagi sarnast kui Londoni Big Ben või Pariisi Eiffeli torn- esimesel korral ikka kohe tahaks ja peaks külastama. Piletitega läks meil seekord eriti hästi, sest suviti on täishind 20€ ja talviti 10€, EL (üli)õpilastele õpilaskaardi näitamisel on sissepääs tasuta, õnneks aksepteeriti seekord meie ISIC kaarte terves linnas, kuigi ma soovitan Akropolisesse kindlasti minna ja tegelikult on sinna lihtsam ronida kui paistab, siis 20€ on ikkagi liiga palju. Peale Parthenoni leiab Akropolises veel teisigi templeid ning näiteks ka vana Herodes Atticuse teatri (kuhu sisse ei saa minna) ja Dionysuse teatri, kuhu saab vabalt ka istuda. Samuti meeldis mulle võimas Zeusi tempel, mis on kohe Akropolise lähedal, nagu kõik peamised muud vaatamisväärsused. Sissepääs täiskavanautel maksis 6€ (vähemalt talvisel ajal) ja EL õpilastele on see tausta, kuigi mõnikord läheb neil aega, et aru saada mis ja kus see Eesti on. Kindlasti tasub jalutama minna ka sellisesse piirkondadesse nagu Plaka ja Anafiotika, need on kohe teineteise kõrval ja jäävad ka Pantheoni kõrvale, sealt leiab nii armsaid ja nunnusid tänavaid, kuigi vahepeal tundub , et kohe kohe oled kellelegi uksest sisse astumas. Spordihuvilistel tasub kindlasti minna ka Panathenaici staadionile, kust leiab ka kõik OM (v.a 2004 a Sidney) tõrvikud. Üpris huvitav nähtus on ka vahtkonna vahetus, mille teevad eriti kirvekas just sõdurite riietused (neil on nt hobuserauad sabaste all), kõige populaarsem aeg vahtkonna vahetuseks on pühapäeva hommikul kell 11 parlamendi ees, kuigi tegelikult peaks see toimuma iga tunni aja tagant, parlamendi ja presidendi/peaministri tööruumide juures. Ainuke koht, kuhu oleks tahtnud minna, aga ei jõudnud, oli National Museum, mis asub kesklinnast veidi kaugemal. Nagu ikka võtsime ka seekord tasuta tuuri, mis sellel korral kestis lausa 3 tundi, rohkem infot leiate SIIT. Ateenas einestasimegi põhiliselt ainult väljas, esimesel täispikal päeval sõime õhtust kohas nimega Iridanos, mis näeb suhteliselt taverna tüüpi välja, aga on täielik turistilõks, millest me juba sinna sisenedes teadlikud olime, aga kesklinnas ongi raske häid ja odavaid kohti leida, niiet sobis ka see, keskmiste hindadega kohake, otseselt muidugi ei soovita. Seal proovisin ära ka oma esimese moussaka (midagi lasanje sarnast), päri hea oli! Õhtul otsustasime võtta aga mõnusad kokteilid A for Athens katusekohvikus, samas majas on ka samanimeline hotell, vaade kautselt on imeilus, eriti Akropolisele, kuigi hinnad ei ole just kõige odavamad (kokteilid olid u 10€), siis üheks õhtuks soovitan kindlalt just sinna minna! Hotelli lähedal on kohe poodlemistänaval ka pannkoogi koht, kust saab mõnuseid toite! Järgmisel päeval võtsime Star Bucksist kiired joogid ja läksime lähedal asuvasse Meliartos kohvikusse hommikust sööma, tundus selline kena kohake ja magusalett nägi vapustav välja! Viimase päeva õhtusöögikoha valisime aga peamiselt jõulukaunistuste järgi (naised...), üldse nägi In Town koht väga peen ja hubane välja, ka söögid maksid jälle keskmiselt ning olid päris head. Tegelikult algab A for Athensi juurest ka suur kohvikute ja restoranide ala, kust võib leida päris huvitavad ja natukene odavamaid kohti, kuna me ise üheski neist ei käinud, siis ei oska ma kahjuks ka midagi kindlat soovitada. Ma usun, et Ateenas on hulganisti muuseume, kuhu tasub minna, nagu ma juba mainisin siis olen näiteks National Museumist ainult head kuulnud, Akropolise muuseum on teine selline vahva koht. Meie vaba aeg läks kõik söömisele, Plakas jalutamisele ja pea jalakäijate tänaval shoppamisile. Kes on aga rohkem matkaja hingega, siis mitte kaugel kesklinnast asub Lycabettuse mägi, kust pidavat olema näha 360 kraadine vaade Ateenale. Mul oli üle tüki aja nii hea meel jälle kellgiga koos reisida ja ma arvan, et tänu sellele on mul Ateenast ainult head mälestused!			OSCAR-2019
1991 – koostati ingliskeelne ülevaatenäitus “Saaremaa. Mere ja pőllu vahel” ning eksponeeriti see kahes Soome muuseumis (hiljem ka Taani muuseumides). See oli muuseumi esimene näitus välismaal. 1992, 1.01 – V. Kingissepa Memoriaalmuuseum reorganiseeriti Saare Arhiivraamatukoguks ja Linnakodaniku Muuseumiks (moodustasid ühe filiaali). 1992 – raamatu- ja perioodikakogud ning kodu-uurimused paigutati ümber Arhiivraamatukogu hoidlatesse. Samasse deponeeriti osa kollektsionäär Juhan Saare raamatukogust (tagastati omaniku nőudmisel 1995. a.). 1992, 18.06. – pidulikult avati uued filiaalid – Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum ning Saare Arhiivraamatukogu. 1993 – kogu Kuressaare kindluse territoorium vőeti muuseumi hooldada ja alustati vősa ja liigsete puude eemaldamist vallidelt ja bastionidelt. 1994 – lőppes muuseumi uue kantseleihoone kapitaalremont ja juunis vőeti see kasutusele. Endine kantseleihoone ehitati ümber fondihoidlaks ja paigutati sinna osa kogusid. 1995, 17.02. – koos muuseumi 130. aastapäeva tähistamisega avati pidulikult uus kantselei- ja hoidlahoone. 1995, 22.07.–13.08. – linnuse 20 ruumis toimusid Saaremaa biennaali “Ajaloo vabrik / Fabrique d’Histoire” näitused jm. üritused. 1995, 5.08. – Saaremaal ametlikul visiidil viibinud president Lennart Meri külastas linnust ja kindlust. 1995 – lőpetati linnuse tsentraalse kanalisatsiooni ning seda linnaga ühendava survetrassi ja veevärgi ning ülepumpamisjaama väljaehitamine; rajati seni keskkütteta hoonete soojustrass. 1996 – ilmus muuseumi töötajate aktiivsel osalusel koostatud koguteos “Saaremaa Ühisgümnaasium 1865 – 1995”. 1996 – lőpetati kantseleihoone keldrite kogude hoidlaks ümberehitamine ja sisustamine ning koliti sinna etnoloogiliste puuesemete kogu. 1996 – lőpetati kindluse pőhjabastionit linnapargiga ühendava jalakäijate silla ehituse pőhitööd ja väravakäigu restaureerimine ning avati kindluse vanim sissepääs külastajaile. 1997 – ehitati ümber Suurtükitorni fondihoidla sisustus ning koliti sinna vanas fondihoidlas (praegune töökojahoone) paiknenud esemed. (I korrusele ehitati uued riiulid järgmisel aastal.) 1997 – Kuressaare linnuses ja kindluse hoovis toimusid II Saaremaa biennaali “Invasioon” näitused jm. üritused. 1998 – lőppes kőigi Lossihoovi hoonete faktiline üleandmine muuseumile ning teenindusmaa (kogu kindluse hoov koos vallide ja bastionidega) vormistamine. 1998 – koostöös Kaitseliidu Saaremaa Malevaga korraldati linnuses Eesti kőigi aegade suurim käsirelvade näitus. 1999 – seoses linnuse uue kassakioski valmimisega paigutati väravakäigus eksponeeritud ajaloolised suurtükid järgmisel aastal pőhjabastioni väravakäiku. 1999 – linnuses eksponeeriti näitus “Saaremaa őlu” ning ilmus Tormis Jakovlevi samateemaline brošüür. 1999, veebruar – varastati Tallinnas muuseumi väikebuss “Volkswagen” koos mitme restaureeritud museaali ja Kaarma kiriku unikaalsete skulptuuridega. 2000 – linnuses toimusid suured kunstinäitused “Kursi koolkonna päevad Kuressaares” ning eesti ja flaami nüüdiskunsti ühisnäitus “10 paar”. 2000, detsember – jőudis lőpule endise maakonnaarhiivi hoone rekonstrueerimine arhiivraamatukogu uueks hooneks ja fondihoidlaks. 2001 – arhiivraamatukogu uus hoone sisustati mööbliga (sh. perioodika hoidlas muuseumi esimesed liugriiulid) ning koliti kogud endisest hoonest sinna üle. 2001 – osa ajaloolisi kogusid ja muuseumi arhiiv paigutati ümber arhiivraamatukogu keldrihoidlatesse. 2001 – haakriku (mereheidiste) näitus “Läänetuule toodud – muidu saadud” saavutas Narva näituste festivalil II–III koha. 2002 – linnuse “sissemüüritud rüütli” keldris eksponeeriti vastavat legendi tutvustav installatsioon. 2002 – saadi kőigi aegade esemerohkeim eraisiku annetus – Maria Schönbergile kuulunud ruhnu rahvarőivaste kollektsioon (226 eset). 2002 – muuseumi toimetiste esimese väljaandena ilmus Endel Püüa raamat “Saaremaa fotograafid 1864–1940”. 2003 – linnuses eksponeeriti suurnäitus “Made in Saaremaa (Saaremaa majandus uue aastatuhande algul)”. 2003 – lőpetati kindlusevalli loodekülje pőhjapoolse osa keskaegse välisvooderduse konserveerimistööd. 2004 – muuseumi toimetiste 2. väljaandena ilmusid Caesar Kaljo mälestused “Kolm retke Pőhja-Jäämerel ja talvitumine Jamali poolsaarel aastail 1918–1921”. 2005, 29.07. – president Arnold Rüütel andis Kuressaare linnuses Saaremaal ametlikul visiidil viibinud Leedu presidendi Valdas Adamkuse auks piduliku õhtusöögi. 2006 – muuseumi toimetiste 3. väljaandena ilmus Endel Püüa raamat “Punane terror Saaremaal 1941. aastal”. 2007 – Kaarma valla Kuke külas leiti ehitustööde käigus 17. sajandist pärinev mündiaare, mis anti üle muuseumile. 2008 – vabariigi 90. aastapäeva puhul eksponeeriti Saaremaa kollektsionääride ühisnäitus “Eestiaegsed asjad”. 2008 – muuseumi toimetiste 4. väljaandena ilmus Hanno Ojalo raamat “Saaremaa sőjatules. Sügis 1917”. 2009, 06.20. – tähistati pidulikult Mihkli Talumuuseumi 50. aastapäeva ja esitleti Harry Tuuliku raamatut “Viki küla ja Mihkli talu ajalugu” (ilmus muuseumi toimetiste 5. väljaandena ja tunnistati Eesti aasta parimaks genealoogiaraamatuks). Kastellist kindluseks. Kuressaare linnuskindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses. (Saaremaa muuseumi toimetised, 9.). Kuressaare, 2016. 270 lk. – ISBN 978-9949-527-36-6 \| SAAREMAA MUSEUM Arhitektuuriajalooline monograafia hõlmab Kuressaare linnus-kindluse 600 aasta pikkust ehituslugu ajavahemikus 14.–19. sajandini, tuginedes aastatel 2010–14 toimunud mahukatele arheoloogilistele uuringutele. Uued andmed korrigeerivad olulisel määral senist ettekujutust Kuressaare linnuse tekkest ja arengust ning selgitavad uusaegsete kindlustuste arengulugu. Rohkem kui 200 värvifoto, skeemi ja joonisega illustreeritud raamat annab põhjaliku ülevaate Kuressaare piiskopilinnuse kujunemisest, kesk- ja uusaegsetest kaitserajatistest ja uuringute hetkeseisust. Lugemise hõlbustamiseks on raamatule lisatud põhjalik arhitektuuriterminite sõnastik.			OSCAR-2019
ühise lehe Meie Kirik väljaandmise kulud on 130 dollarit kuus. 100 dollarit aastas saadetakse Vaba Eesti Peaaegu tuhat aastat on ristikogudus pühitsenud kolmainujumalapüha. Enamasti on see vaikne püha ega mängi koguduse teadvuses erilist rolli. Kolmainujumalapüha tuletab meile meelde Jumala olemust, nii nagu me teda tunneme. See on justkui kokkuvõte kõigest, mida kuulutavad jõulud, ülestõusmispühad ja nelipüha. Kindlasti on igaühel meist oma ettekujutus neist Jumala tegudest, mis moodustavad ristiusu aluse. Aga kui räägitakse kolmainsusest, siis me küsime, mida see õieti tähendab. Teame, et just selle mõistega on kristlik kirik väljendanud Jumala olemuse saladust, kuid vaevalt tekib kellelgi selle õpetuslausega seoses mingi elav kujutluspilt. Me võime seda rahulikult tunnistada, sest vaevalt suudab inimmõistus kunagi täielikult haarata seda, mis on lõpmatu ja absoluutne. Jumal aga on alati rohkem kui see, mis ta loonud on. Üks vana lugu pajatab sellest, kuidas kirikuisa Augustinus näeb mere ääres jalutades last kaldal mängimas. Küsimusele, mida laps teeb, saab ta vastuseks, et too kavatseb merd tühjaks kanda. Edasi tunnistab Augustinus, et korraga sai talle täie teravusega selgeks, milline on inimese olukord Jumala ees. Inimene, kes püüab Jumala saladust lõpuni mõista ja ära seletada, on nagu laps, kes kavatseb merd tühjaks ammutada. Või üks teine lugu kuningas Hierost ja vanast targast Simonidesest. See kõneleb samuti inimliku filosofeerimise ja juurdlemise piiratusest. Kuningas küsib targa käest, kes see Jumal niisugune on. Simonides palub kaheksa päeva mõtlemisaega. Pärast tähtaja möödumist tahab kuningas vastust kuulda, tark aga palub veel neliteist päeva mõtlemisaega ning pärast seda veel neli nädalat. Siis aga katkeb kuninga kannatus ning ta küsib vihaselt: «Kui kaua sa tahad mul veel oodata lasta?» Simonides aga vastab: «Mida rohkem ma järele mõtlen, seda vähem ma aru saan.» See kehtib meiegi kohta tänapäeval. Omatahtsi otsustamine, kaalutlemine ja arutlemine igapäevaste otsuste langetamisel – see ei vii ega saagi viia eesmärgile. Märksa olulisem on Jumalat tunda ja tunnistada. Kui keegi on Jumalat tunda saanud, siis järgneb vastusena sellele tunnistus osakssaanust. Teistele aga, kes niisugust tunnistust kuulevad, saab sellest omakorda tee Jumala juurde, et teda mõista ja tunda. Tegelikult on kogu pühakiri Jumalat tõeliselt tundnud inimeste tunnistus neile osakssaanud kogemustest. Nii annab selleski lõigus prohvet Jesaja tunnistust oma jumalatunnetuse kogemusest. Prohvet näeb ja kuuleb seda, mis jääb inimesele tavaliselt kättesaamatuks. Ta tajub seda kõike nii teravalt, et on sunnitud teistelegi kuulutama, ja kogu oma elu selle teenistusse andma. Ta on Jumalat näinud. Ta on tundnud, et Jumal on suurem kui inimlik taju ja mõistus kokku. Ta püüab seda kuidagi sõnadesse ja piltidesse panna: Ma nägin Issandat; ma nägin tema kuuepalistusi täitmas templit; ma nägin taevaseid olendeid teda ümbritsemas. Ta koges, kui ligipääsmatu on Jumal meile inimestele ja kui kauge kõigest maisest. Seal saab ainult põlvili langeda ja korrata kiidulaulu: «Püha, püha, püha on vägede Issand!» Inimkond võib oma pika tee jooksul austada ja teenida mitmeid suurkujusid nagu jumalaid, aga siin kõlab tunnistus: Ainult sina oled püha, sina üksi! Seistes tõelise jumalikkuse ees, saadakse alles täies ulatuses aru oma madalusest ja inimlikkusest. Mägede keskel tunnetab inimene oma väiksust nende võimsuse ja vägevuse ees. Või kui teda tabab merel ränk torm, loodusjõudude märul, siis tundub ta endale nii tühise ja jõuetuna. Jesaja aga seisab Jumala majesteetlikkuse ees ja alles siin saab talle selgeks inimese tegelik armetus, vaesus ja nõrkus. Ta ütleb: «Häda mulle, sest ma olen kadunud! Ma olen roojane inimene roojaste inimeste hulgast!» Kuidas saab patune inimene seista üldse Jumala ees? Kuidas saab ta üldse taevasesse kiidulaulu sekkuda? Jesaja ei saakski seda, kui Jumal ise ei oleks teda puhastanud. Ja meie ei saaks seda samuti, kui Kristus ei oleks meie eest ristil surnud. Tuline süsi on ainult sümbol, mille abil prohvet väljendab toimunut, Kristuse rist on aga rohkem kui sümbol. See on karm tõsiasi. Kristus on sedavõrd kindel alus, et sellele toetudes tohib kogu maailm seista Jumala ees. Ta toob meid nii lähedale Jumalale, et me tohime teda kõnetada taevase Isana. Võime usaldada oma elu ja surma tema kätte. Ja seesama Jumal, kelle ees prohvet tunneb ennast kaduvat, võtab ta oma teenistusse. Jesajat ei sunnita. Ta kuuleb üksnes kaudset küsimust, mis väljendab Jumala kavatsust: «Keda ma läkitan?» Aga Jesaja ise ei saa teisiti, kui anda ennast Jumala kätte, kelle pühadust ja suurust ta oli kogenud: «Vaata, siin ma olen, saada mind!» Jumal võtab inimese vastust tõsiselt. Teda ei aja naerma, et nõder inimene tahab teda teenida ja tema tahet teostada. Jumalat ei pahanda, et alles äsja ennast väärituna tundnud inimene tahab minna rahva hulka jumalamehena, prohvetina. Hoopis vastupidi: ta aitab oma sulaseid; ta valmistab neid ette ja kinnitab. Nii on see tänapäevani. Tema rahvas elab, ja see on õieti ime. USA esimese praostkonna sinodi koosolek erines tänavu varasematest. Esimest korda ei kogunenud sinodi saadikud ja koguduste õpetajad mitte võõrustava koguduse kiriku või kohaliku Eesti Maja ruumidesse, vaid hoopis kauni looduse rüpes asuvasse retriidikeskusse. Reede, 28. aprilli õhtusöögi ajaks tuli 35 inimest Washingtoni Markuse koguduse kutsel Hallowoodi retriidi- ja konverentsikeskusse Marylandis Sugarloaf ... Pühapäeval, 4. juunil kogunesid paljud porvoolased ja ka paljud pealinlased Porvoo toomkiriku juurde ristikäigule, et palvetada kiriku taastamise eest.Kella kahe paiku öösel vastu 29. maid sai tulekahjus kõvasti kannatada Porvoo toomkirik. Uurimisel selgus, et tegemist oli süütamisega ja juba päev hiljem tunnistas kolm kohalikku noort end tulealustamises süüdi. Tänaseks on üks kolmest noorukist vahi ... 38 riigi erinevate kirikute ja uskkondade esindajad valmistasid Moskvas ette dokumenti, milles juhitakse kaheksat tööstusriiki ühendava organisatsiooni G8 tähelepanu maailma globaalsetele võtmeküsimustele. 25.–26. maini Moskvas toimunud kohtumise kutsus kokku Venemaa religioonidevaheline nõukogu. Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut ning Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) esindas sellel Jõhvi koguduse õpetaja Peeter ... Paar nädalat tagasi kuulsin ühel Tartus toimunud konverentsil mõtet, et kui keegi meist tahab poliitikat mõjutada, peab ta liituma parteiga, sest vaid partei kaudu on võimalik poliitikategemist mõjutada. Seda oli veider kuulata kahel põhjusel. Esiteks, elame ajal, mil nii ÜRO, Euroopa Liit kui ka mitmed rahvusvahelised majandusorganisatsioonid toonitavad, et hea valitsemine nii poliitilises kui majanduslikus mõttes ... Tapa väljaõppekeskuse kabelist: uue kabeli pühitseb kaplan Aivar Sarapik.Laupäeval, 3. juunil pühitseti Eesti kaitseväe esimene pühakoda – Tapa väljaõppekeskuse kabel. Piduliku sündmuse puhul olid kohal Eesti Kirikute Nõukogu esindajad, kaitseväe ohvitserid ja kabeli ehituse toetajad. Pühitsemisel viibis ka peapiiskop Andres Põder.Pühitsemistalituse viisid läbi kaitseväe ... Taas on löödud hingekella. Ometi olen rõõmus, et võisin osa võtta peapiiskop Udo Petersoo pidulikust ärasaatmisest Toronto Vana-Andrese peapiiskoplikus kirikus laupäeval, 27. mail.Kirikutäit rahvast valdas pühalik ja tänulik meel. Lipud ja aumärgid, arvukad järelehüüded ja võimsalt kõlavad koorid kinnitasid teadmist, et lahkunud on tõeline suurmees. Mees, kes ... Alanud nädal tähistab paljudele noortele vabadust. Vabadust õppetööst ja koolikohustusest. Õpetajadki hingavad kergemalt, sest tunde andma enam ei pea. Jäänud on veel mõni eksam, väljasõit, suvetöö või kursus. Jaanipäevaks on needki kõik ühel pool.....Alanud nädal tähistab paljudele noortele vabadust. Vabadust õppetööst ja koolikohustusest. ... Eestpalves on Inglise kiriku Canterbury provintsi Mandri-Euroopa piiskopkond ja piiskopid Geoffrey Rowell ning David Hamid.Täname Jumalat elu eest kirikus ning palvetame piiskopkonna ja tema piiskopi eest. Samuti on eestpalves Iiri kiriku Armaghi provintsi Downi ja Dronmore piiskopkond ja piiskop Harold Miller.Palvetame selle eest, et pühalt Patrickult saadud usku antaks ustavalt edasi järgnevatele põlvedele. Eestpalveteemad ja viited ... On imeline tunne –märgata:vihmasajusselges pilgusõitevahus– Looja puudutust On imeline tunne –uskuda:nägemata silmi,häält kuulmataotsides vaid pilvist– oma Issandat On imeline tunne –vastu võtta:Püha Vaimu,Isa ja ta Poega,kogu täiust– üht Jumalat Daisy Lappard Eesti Kirikute Nõukogu kuulutab välja konkursi stipendiaatide leidmiseks õppeks Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudi (EELK UI) usuteaduse magistriõppes religioonipedagoogika alal.Stipendiumi kandidaadile esitatavad tingimused:* pedagoogiline kogemus kas koolist, kirikust või mõnest muust pedagoogilisest organisatsioonist;* bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase, sh teoloogilisi aineid ... 8.–12.6. Valga praostkonna esindajad Saksamaal.9.6. UI usuteaduskonna lõpuaktus.10.6. Järva praostkonna ja LNÜ lastepäev «Olen matkal ma» Paide Vallimäel.11.6. Karula koguduse perepäev.11.6. Tallinna Kaarli koguduse kontsertkoor esitab Hella Tedderi 85. sünniaastapäeval Tallinna Kaarli kirikus kell 10 algaval jumalateenistusel tema loomingut.14.6. Pilistvere kogudus kutsub kõiki oma maa ja rahva kannatustest ... 1. lkEnn Auksmann. KolmainupühaksMilline on Jumal? Selle üle on palju arutletud. Milline on tõeline piibellik jumalakäsitlus? Sellegi üle on palju vaieldud. 2. lkSirje Semm. Kes usub ja on ristitudHaapsalu kirikud olid maikuu viimasel nädalavahetusel misjonisõnumile valla.EK. Pealinna palvus-hommikusöök1. juuni hommikul toimus Tallinna Mustpeade majas esimene Tallinna linna palvus-hommikusöök. Lea ... Kultuuriloolise tõlgendamise raskused tulenevad tõigast, et kõikvõimalikud tegurid toimivad vastastikuses läbipõimituses, kuid meie suudame neist teadvustada vaid kõige silmahakkavamaid. See, kuidas eestlane, ka kõige vaesem, elab praeguses heaoluühiskonnas, erineb tunduvalt oludest sada aastat tagasi, 1913, mida nõukogude ajal kasutati majandusnäitajate jaoks nullmeridiaanina. Aga milline oli sunnismaise pärisorja olme suitsutares aastal 1813? Seda armetust on parem mitte kujutleda. Ent kindel on see, et kõigil aegadel on helgeimad hetked olnud peod ja pühad. Lõbu oli laialt ka siis, kui polnud telerit ja Twitterit ning isegi elektrivalgust ei tuntud. Toona toodi kohevad jõuluõled rehetoa muldpõrandale ja mürati seal. Ja see ei ole jälle meil võimalik, linnakorterist ma ei räägigi – kokkupressitud õlepall on nagu keedetud muna, omletti sellest ei tee.			OSCAR-2019
SA Kiusamisvaba Kool andis eile, 24. augustil KiVa-koolide suvekoolis esmakordselt välja aasta kiusuennetaja kooli tiitli. Ajaloolise esimese tunnustuse pälvis Kuusalu Keskkool, kes on KiVa programmi rakendanud 2 aastat, sammudes värskelt vastu oma kolmandale süsteemsele kiusuennetusaastale. “Kuusalu Keskkool on olnud juba rakendamise algusest saati eeskujulik ja innukas KiVa programmi rakendaja,” tunnustab kooli tööd SA Kiusamisvaba Kooli tegevjuht Triin Toomesaar. “Kuusalu kooli KiVa-tiim ehk juhtumite lahendamise ja KiVa-koordineerimise meeskond on nähtavalt ühtehoidev ja järjepidev KiVa-põhimõtete rakendaja. Ka on kuusalukad julgelt arenevad. Näiteks tehakse koolis kiusuvastase sõnumi levitamisel täiendavat tööd ülekooliliste ürituste korraldamisel, osaletakse tiimina erinevatel KiVa-täiendkoolitustel ning kõiksugustele väljakutsetele lähenetakse positiivselt ja lahendustele orienteeritult.” Kuusalu Keskkooli tugikeskuse juhataja ja KiVa-tiimi juhi Piret Kamberi sõnul tuli tunnustus kooli jaoks väga ootamatult: “Teeme ju kõike seda, mida KiVa programm kiusamise ennetamiseks ja vähendamiseks ette näeb ning püüame seda koolielus maksimaalselt erineval moel rakendada.” Ta lisas, et tiitel teeb loomulikult rõõmu ja annab indu juurde. “Kuid kõige suurem tunnustus tehtud tööle on muutus, mida tajume igapäevases koolielus – üksteise ja iseenda aina teadlikum märkamine!” Aasta kiusuennetaja kooliks sai kandideerida iga vähemalt 2 aastat KiVa programmi kasutanud kool, kes selleks ise soovi avaldas. Tiitlisaaja välja selgitamiseks võeti arvesse nii kooli õpilasküsitluse tulemusi, KiVa rakendamise näitajaid personali tagasiside põhjal kui ka osalemisaktiivsust Kiusamisvaba Kooli poolt pakutavatel täienduskoolitustel. Boonuspunkte andsid ka kõik koolipoolsed lisategevused KiVa teadmiste ja oskuste laiemaks levitamiseks. Aasta kiusuennetaja kooli tiitliga pärjatud Kuusalu Keskkooli KiVa-meeskonnale pani SA Kiusamisvaba Kooli hea koostööpartner, Eesti rahvuslik lennufirma Nordica välja auhinnareisi Amsterdami, teiste äramärgitud koolide KiVa-tiime premeeriti pehmete kingitustega AS-ilt Wendre. Suvekuudel kutsus SA Kiusamisvaba Kool noori osalema meemikonkursil “Suhtle vabalt, kiusuvabalt!”. Euroopa kultuuripärandiaasta ja suhtluskultuurikuu raames korraldatud ning augusti alguses kulmineerunud konkursi võitjaks osutus Lagedi neiu Hanna Kass. Kokku osales 13-18-aastastele õpilastele suunatud konkursil 33 noort, kes saatsid võistlustulle kokku 89 meemi. Kuigi äramärkimist leidsid neist suisa 23, pidas Kiusamisvaba Kooli sihtasutuse meeskond esitatud töödest kõige tabavamaks 16-aastase Jakob Westholmi Gümnaasiumi 11. klassi õpilase Hanna Kassi tööd (vt fotot). “Püüdes naljatada võidutöö stiilis – polegi nii lihtne head kiusuvaba meemi luua!” sõnas sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar. “Huvitav oli suve jooksul jälgida, kuidas meile saabus palju töid poistelt, ent konkursi eesmärgile ja sõnumiseadmisele said paremini pihta hoopis need vähesed tüdrukud, kes ka osaleda võtsid. Ka võis näha, et hetke kuumim meem on kahtlemata Kanada räppar Drake’i kahele pildile toetuv vastandamine. Postkasti saabus ka erinevaid versioone ajude ja kirstude võrdlemisest. Võidumeem tugines “vanale heale klassikale”, ent oli koos kasutatud mõttega sel konkursil unikaalne ja lahendustele orienteeritud.” Konkursi võitja Hanna Kass tunnistab, et tema isiklikult pole õnneks kordagi otseselt koolikiusamisega kokku puutunud, kuid on probleemist teadlik. “Mõningates teistes koolides on see väga aktuaalne teema, mistõttu tekkiski mul mõte antud konkursil osaleda, et omalt poolt panustada kiusamise vähendamisse,” sõnas ta. Täna, 13. augustil sai alguse Prisma Peremarketi ja SA Kiusamisvaba Kooli ühine heategevuskampaania, mille raames müüakse septembri lõpuni kõikides Prisma kauplustes kiusuennetuslikku sõnumit kandvaid heategevuslikke rinnamärke. Märk kannab mh teaduspõhise taustaga sõnumit „Koos peatame kiusamise“ ning selle hind on 2 eurot. Kogu märkidest saadud tulu läheb sihtasutusele Kiusamisvaba Kool, toetamaks nii rahvusvaheliselt kui ka Eestis oma mõju korduvalt tõendanud kiusamisennetusprogrammi KiVa jõudmist veelgi rohkematesse Eesti koolidesse. Märgil on kujutatud koos täiskasvanu ja lapse kätt, väljendamaks ühist tegutsemist ning samal ajal ka stopp-märki üleskutseks kiusamine peatada. Märgi kujundas ja tootis Kiusamisvaba Kooli sihtasutusele heategevusliku panusena rinnamärkide ja korporatiivehete valmistaja Roman Tavast. “Kui KiVa programmi kasutavates koolides püüavad täiskasvanud mh korrapidamisvestide kaudu õpilasi julgustada, et nende poole võib abi saamiseks kindlasti pöörduda, siis selle rinnamärgiga on võimalik igaühel saata kõrvalseisjale signaal, et soovib samuti Eesti koolides, aga ka ühiskonnas tervikuna kiusamist vähendada,” selgitab märgi loomise ideed sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar. “Kutsume kõiki üles: kandkem kiusuvaba rinnamärki ja näidakem seda kandes kõigile välja, et teistega arvestav ja kiusuvaba suhtlemine on meie jaoks oluline!” Märke saab osta kõikide Prismade infoletist ja kassadest. Eestis on kokku 8 Prisma kauplust, nendest 5 Tallinnas, 2 Tartus ja 1 Narvas. „Uuringud näitavad, et iga viies Eesti koolilaps on kiusamise ohver ning kui saame omalt poolt anda panuse, et koolikeskkond oleks turvalisem ja iga laps saaks hea tujuga kooli minna, siis muidugi teeme seda,“ sõnas Prisma turundusjuht Liina Pärlin. Peale rinnamärgikampaania saab Prismast osta Vallila EV100 erikollektsiooni tooteid, mille müügitulust 5% annetatakse samuti Kiusamisvaba Kooli sihtasutusele. KiVa on Turu ülikooli teadlaste poolt välja töötatud ja SA Kiusamisvaba Kooli poolt eestindatud kiusamise vähendamise programm, mis sisaldab tegevusi ja juhendeid nii kiusamise ennetamiseks kui kiusamisjuhtumite lahendamiseks. Programmi abiga õpivad lapsed, aga ka täiskasvanud kiusamist ära tundma ning kiusamisjuhtumitele koheselt reageerima, kusjuures suur rõhk on pealtvaatajate rolli teadvustamisel. Programm on üks süstemaatilisemaid maailmas, sisaldades hulgaliselt praktilisi tegevusi ja materjale, sh veebipõhist õpet. KiVa haarab kogu koolipere – tegevustesse on kaasatud nii kooli personal, õpilased kui ka lapsevanemad. Augustis korraldab SA Kiusamivaba Kool suhtluskultuurikuu raames neli lapsevanematele suunatud töötuba – Eesti erinevates linnades toimuvad tasuta töötoad keskenduvad sellele, kuidas vestelda lapsega, kes puutub kokku kiusamisega. Kiusamisvaba Kooli sihtasutuse koolitajate eest veetavad töötoad leiavad aset 6. augustil kell 17 Narvas, 8. augustil kell 17 Võrus, 10. augustil kell 16 Paides ning 17. augustil kell 17 Pärnus. Kõik töötoad toimuvad sihtasutuse partneri ja toetaja Uuskasutuskeskuse kauplustes ning võtavad vaatluse alla, mis on kiusamine, miks seda esineb ning kuidas toetada last, kes on sattunud kiusamisolukorda kas ohvri, kiusaja või kõrvalseisjana. Üritused on kõikidele osalejatele tasuta, kuid soovi korral on võimalik kohapeal toetada SA Kiusamisvaba Kooli tegevust, tehes jõukohase annetuse või soetades sihtasutuse heategevuslikke tooteid, näiteks kiusamisteemalise miniõpiku, mis mõeldud just lapsevanematele. “Kuna saame tihti kõnesid ja kirju lapsevanematelt või ka õdedelt-vendadelt, kellel on mure, et pereliige kogeb kiusamist või puutub kiusamisega muul moel kokku, näeme aina suuremat vajadust pakkuda lähedastele tuge ja täiendavaid oskusi, kuidas suhelda lapsega, kes kiusamisolukorras osalenud on,” kommenteeris sihtasutuse Kiusamisvaba Kool koolitusjuht ja juhatuse liige Kristiina Treial. “Ja kui KiVa-koolide lapsed õpivad seda, et kiusamist nähes tuleks ka ise sekkuda, siis täiskasvanudki vajavad julgustamist, kuidas ja miks sekkuda neisse situatsioonidesse, mida ise märkame ehk bussipeatustes, tänaval või huviringis. Tänavuse Euroopa kultuuripärandi aasta raames ning just augustis ärgitab SA Kiusamisvaba Kool tähistama suhtluskultuurikuud. Sel puhul pöörab sihtasutus erinevate ettevõtmiste kaudu tähelepanu meid ümbritsevale suhtluskultuurile, sealhulgas kiusuvabale suhtlemisele. Teemakuu tähistamine lähtub ideest, et kultuuri osa ja pärand on ka kõiki ümbritsev suhtluskultuur – ühiskonnale iseloomulik suhtlemise viis – ning selle arendamisele suunatud tegevused, sealhulgas ka väärtuskasvatus ja kiusamisvastaste hoiakute kujundamine ehk kiusamisvaba suhtluskultuur. Genka ja Mesikäpp koguvad raha koolikiusu väljajuurimiseks Räppar Genka ja Mesikäpp alustavad tänasest heategevuskampaaniat, mille eesmärk on koguda koolikiusu ennetamiseks ja väljajuurimiseks vähemalt 20 000 eurot. Kiusuennetusprogramm KiVa sisaldab mitmeid tegevusi ja juhendeid koolidele nii kiusamise ennetamiseks kui kiusujuhtumite lahendamiseks. KiVa programmi abiga õpivad lapsed kiusamist ära tundma ning kiusamisjuhtumitele sobival moel reageerima. Programmi on kaasatud nii õpilased, õpetajad kui lapsevanemad. Alates 2018. aasta septembrist rakendab KiVa programmi Eestis 70 kooli, Mesikäpa kampaaniaga kogutava raha toel saab programmist osa veel 10 uut kooli ehk ligi 2000 õpilast. Kiusu väljajuurimisest võtavad osa kõik Mesikäpa kaubamärgi all müüdavad tooted, Kalevi maiustuste kõrval ka Premia jäätiseid ja Selveri Köögi kooki. Tänavuse Euroopa kultuuripärandi aasta raames kutsub SA Kiusamisvaba Kool inimesi üles tähistama suhtluskultuurikuud ning seeläbi pöörama tähelepanu kultuuripärandile, mis meid argiselt ja igapäevaselt ümbritseb ja kujundab. Teemakuu lähtub mõistmisest, et kultuuripärand on ka meid ümbritsev suhtluskultuur – meie ühiskonnale iseloomulik, vanematelt lastele, õpetajatelt õpilastele, eeskujudelt järgijatele edasi antav suhtlemise viis ja oskused. Ka seda kultuuripärandit on võimalik arendada, kujundada, sellega mängida, seda jäädvustada ja edendada, mh läbi teadliku väärtuskasvatuse või kiusuvastaste hoiakute kujundamise. “Kui meie soov ühiskonnana, sh kooliperedena on, et kiusamist, sallimatust, halvustamist oleks vähem, et selle tõttu kannatataks vähem, siis millist uut suhtluskultuuripärandit me peame tulevastes täiskasvanutes arendama, milliseid oskuseid õpetama, et selle tulemuseks oleks kiusamisvaba suhtluskultuur?” küsib sihtasutuse Kiusamisvaba Kool koolitusjuht ja juhatuse liige Kristiina Treial. “Kõigi suhtluskultuurikuu tegevuste ja üleskutsetega sellele küsimusele vastuseid ja lahendusi püüamegi ühiselt otsida.” “Väärtused ja suhtlus endast järgnevate ja eelnevate põlvkondadega ning kogukondades omavahel, on oluline osa kultuuripärandist, mis väärib hoidmist, uurimist, mõtestamist. Sestap on meil väga hea meel, et augustikuu on rohkete sündmustega suhtluskultuurikuu, kus sellele kultuuripärandi aspektile erilist tähelepanu pöörame, “ ütles Euroopa kultuuripärandiaasta Eesti projektijuht Annela Laaneots. “Kutsume Euroopa kultuuuripärandiaasta suhtluskultuurikuu sündmustel ja ettevõtmistes osalema.” Suhtluskultuuri kuu tähistamiseks on SA Kiusamisvaba Kool oma veebilehel www.kiusamisvaba.ee/suhtluskultuurikuu avaldanud juhised paremaks ja kiusuvabamaks suhtluskultuuriks: et igaüks meist oskaks aidata kaasa sellele, et kogeksime ühiskonnas hoolivamat suhtluskultuuri. Ka korraldab sihtasutus kiusuvabale suhtluskultuurile tähelepanu tõmbamiseks nii noortele suunatud meemikonkursi kui ka lapsevanematele jt täiskasvanutele suunatud õpitubade sarja. Peale selle on meid ümbritsev suhtluskultuur arutluse all 10.-11. augustil Paides toimuval Arvamusfestivalil, kus koos mitmete teiste Eesti organisatsioonide ja algatustega pannakse püsti terve suhtluskultuuri ala. Meemikonkurss pealkirjaga “Suhtle vabalt – kiusuvabalt!” on suunatud 13-18-aastastele noortele. 8. augustini kestvale konkursile on oodatud kiusamist, eeskätt aga kiusamisvastast sõnumit kajastavad internetimeemid. Rohkem infot konkursi kohta leiab veebilehelt www.kiusamisvaba.ee/meemikonkurss. Augustikuu jooksul viib SA Kiusamisvaba Kool neljas Eesti linnas läbi õpitoad, kus kõikidel huvilistel, eeskätt aga lapsevanematel ja teistel pereliikmetel ja täiskasvanutel on võimalus saada uusi teadmisi ja oskuseid, et toetada last, kes puutub kokku kiusamisega. Õpitoad leiavad aset ajavahemikul 6.-17. augustini Paide, Narva, Võru ja Pärnu Uuskasutuskeskustes. Täpsem info aadressil www.kiusamisvaba.ee/opitoad. Arvamusfestivali suhtluskultuuri alal aga püüame ühiselt otsida vastuseid järgmistele küsimustele. Kas me üldse oskame (hästi) suhelda? Mida see üldse tähendab ja kuidas seda teha? Kuidas jõuda teineteiseni? Millised väärtused meid mõjutavad? Kas tulebki leppida, et kus on suhteid, seal on kiusamist? Kas meil on ümberringi vaid lumehelbekesed ja solvumiskultuur või peame iseenesest mõistetavaks hoopis oma õigust solvata ja teiste kohustust need solvangud alla neelata? Ning kas eestlased ja soomlased on tõesti nagu kaks tilka vett, et saavad teineteisest sõnadetagi aru? Festivali ja suhtluskultuuri ala täpsema kavaga saab tutvuda Arvamusfestivali kodulehel https://www.arvamusfestival.ee/kava/.			OSCAR-2019
GitHub on üks kuulsamaid andmete kogumise teenuseid. See tööriist võib lugeda ja skaalautuvas formaadis suure hulga veebilehti kraapida. See on tuntud oma masinloetmistehnoloogia poolest ja sobib väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. GitHubi kõige iseloomulikumad tunnused on allpool kirjeldatud: GitHubiga saate nii palju veebi lehti kui soovite ja teisendada andmed skaalautuvas vormingus nagu CSV ja JSON - î»î±î¼ïîµïî¿ ïïî¿ïïïî¿. Samuti saate jälgida andmete kvaliteeti selle kraapimisel; GitHub hoiab ära kasutud lingid ja saab kiiresti hästi struktureeritud andmeid. Erinevalt teistest tavapärasest andmete kogumise teenustest, GitHub kraabib teie andmed ja parandab kõik väiksemad ja suuremad vead automaatselt. See annab meile täpset ja veadeta teavet ja jälgib iseenesest andmete kvaliteeti. Selle tööriistaga saate ka PDF-faile ja HTML-dokumente kraapida. GitHub on tuntud oma kasutajasõbraliku liidese ja alati usaldusväärse teenuse. See ei nõua hooldust ja seda saab kasutada kuude pärast. Võite valida mitmesugustest vormingutest ja lasta GitHubil kraapida ja eksportida andmeid soovitud formaadis. See sobib alustajatele, õpilastele, õpetajatele ja vabakutselistele. GitHubiga saate teavet nii lihtsatest kui ka dünaamilistest veebisaitidest kraapida. See tööriist ka kriipsutab andmeid sotsiaalse meedia saitidelt, reisiportaalidest ja e-kaubanduse saitidelt ilma probleemideta. Lisaks muudab see aluseks olevad HTML-koodid ja parandab automaatselt kõik väikesed vead. Üks GitHubi kõige iseloomulikumaid tunnuseid on see, et ta suudab hallata ja luua nii agente kui skripte. See tööriist hõlbustab massilise kohandamise toiminguid ja võib mõne minuti jooksul katkeda kümne tuhande veebisaidiga. GitHubiga on agentide migreerimine ja andmete kasutajate tellimine süsteemide vahel ilma probleemita. Erinevalt impordist. io ja Scrapy GitHub muudab struktureerimata andmed organiseeritud, kasutatavaks ja struktureeritud andmeteks mõne sekundi jooksul. See tööriist sobib spetsiaalselt programmeerijatele ja mitteprogrammeerijatele. See mitte ainult kraabib teie veebisaite, vaid ka indekseerib teie saiti ja aitab teil luua rohkem viiteid Internetis. Andmeid saab eksportida XLS, XML, CSV ja JSON formaadis, hõlbustades ettevõtjate ja ettevõtete tööd. GitHub võib moodustada ained mõne minuti jooksul ja ei vaja mingeid programmeerimis- ega kodeerimisoskusi. Masin õppe tehnoloogia põhineb see tööriist järjehoidja automaatselt tulemusi ja kriimustada korraga mitu URL-i. Lisaks sellele on see võimeline kogu saidi mõne sekundi jooksul kraapima ja on eriti kasulik uudisteväljaannete jaoks nagu CNN, BBC, The New York Times ja The Washington Post. Võib-olla on aeg hinnata oma andmete kaapimise tehnikaid ja kasutada oma äri kasvatamiseks GitHubit. Kõik Interneti-põhised ettevõtted vajavad tugevat turundusstrateegiat esimese või teise otsingutulemuste lehe indekseerimiseks. Iga otsingumootori optimeerimise strateegia nõuab erinevaid tagasilinke. Viimaste Google'i värskenduste valguses peavad need lingid olema kõrge kvaliteediga ja tulema peamistest PR-veebisaitidest. Mis tahes muid tagasilinke peetakse madala kvaliteedi ja rämpspostina - gestion des temps. Sellepärast peab iga veebihaldur olema väga tähelepanelik tagasisidete kvaliteedi osas, mida ta saab sissetulevate lingute kvaliteedi kindlaksmääramiseks, kus veebisait asetub konkreetsete märksõnade fraasidesse otsingumootorites. Nii et küsimus on, kuidas luua kõrge PR tagasilink saitide nimekirja ilma raiskamata palju raha ja jõupingutusi? Lingid, mis viitavad teie veebiallikale. See on endiselt märkimisväärne hinne. Siiski peate meeles pidama, et paljud rämpsposti veebisaitidel olevad tagasilinkid ei anna teile kasu. Linkide ehitamise eesmärgil kasutatavate allikate mitmekesisus. Mida rohkem, seda parem on see, kui Google näitab, kui palju veebisaite meelitab teie domeeni kui hea mainega ja väärtusega sidemeid. Teie saidile lingi kiirus. Google võib seda kahtlaseks pidada, kui loote kauem tagasiulatuvaid lingid. Selle asemel peaksite regulaarselt looma kvaliteediga sissetulevad lingid. Veebisaidil oleva linki ankur tekst. See tekst peab olema hästi kavandatud, püüda ja sisaldada üht teie sihitud otsinguterminit. See on kõrge PageRanki sotsiaalne platvorm, mis pakub veebisaitide omanikele mitmeid äri edendamise võimalusi. Selle platvormi üks puudusi on see, et neil on linkide loomise poliitika "ei". See tähendab, et saadud lingid Facebookist ei edasta teie domeenile linki mahla. Sellelt allikalt pärit lingid võivad Google'i silmis muuta teie lingi profiili usaldusväärsemaks ja autoriteetsemaks. See on PR9 veebisait, mis kuulub Google'i. See pakub veebimeistritele nii dofollow kui ka järgnevaid tagasilinke. Saate luua oma ettevõtte profiilis või videokirjelduses tagasisidemeid. Kõik teised lingid on järgnevad. Hea uudis on see, et saate muuta oma YouTube'i kanali PR5-le PR6 tagasiheliseks. See võib positiivselt mõjutada teie edetabelit. Google+ on PR8 veebisait. See on Google'i vastus Facebookile. Siin saate luua oma saidile vähemalt ühe tagasilinki. See on suurepärane võimalus edendada oma pingereas, kui Google kasutab seda platvormi oma algoritmi osana. Sellepärast on tähtis luua Google+ leht, mis sisaldab profiil / teema alal ankur teksti teie sihitud otsinguterminiga.			OSCAR-2019
Selle loo võiks panna nii mitmesse alfoorumisse (Universum, Inimene, Looduse keerdkäigud, Vandenõud, Üldteema) ... niiet olgu ta siis juba siin üldteemas. Esmalt "ebahuvitav" osa: Zipfi seadus. Väga lõdavalt võib selle sõnastada nii: kõikides inimkeeltes on vähene arv sõnu, mida kasutatakse sagedasti ja suur arv (enamus) sõnu, mida kasutakse harva. Täpsemalt on asi nii: anname igale sõnale järjekorranumbri selle järgi, kui palju teda esineb (mingis piisavalt pikas tekstis) - kõige sagedasemal sõnal 1, järgmisel 2 jne. Nüüd ehitame graafiku, kus horisontaalteljele kanname sõna järjekorranumbri ja vertikaalteljele logaritmi vastava sõna esinemiskordade arvust. Tulemuseks saame sirge tõusuga -1 (Käsi püsti, kes aru ei saanud: see on "laskuv" sirge, mis moodustab telgedega nurga 45 kraadi). Ja sama tulemuse saame nii eesti, inglise, vene kui mistahes teise inimkeele jaoks. Aga mitte siis, kui meil sõnade asemel oleks tegemist mingite juhuslikult moodustatud tähejärjestustega. See annab võimaluse (ka siis kui me "tekstist" aru ei saa), teha kindlaks, et on tegemist mingi "keelesarnase" struktuuriga - mis siis ehk ka tuleneb sellest, et tema tekitajad-kasutajad intelligentsiks nimetatavat käitumise otstarbekust ilmutavad. Ja nüüd huvitav osa: rakendadest sarnast analüüsi delfiinide häälitsustele, saame tulemuse, mis ülimalt sarnaneb inimkeeltele (aga "ahvikeel" nt erineb juba tunduvalt). Ja nüüd paraosa: NASA kosmoseaparaat Galileo möödus 1997 Jupteri kaaslasest Europast vaid 200 km kõrgusel ja "tema heli(?)sensorid püüdsid kinni signaali, mis hämmastavalt meenutas delfiinide häälitsusi". Muidugi on NASA seda kõike varjanud, aga - imbub läbi. Ajalehe "Pravda" 10.03.2006 ingliskeelne uudis omistab selle väite "Kennedy kosmosekeskuse astronoomile Simon Clark'ile" - huvilised võiksid püüda selgitada sellise persooni olemasolu. Aga Zipfi seadust võite kindlasti uskuda ja ise pean ka delfiine küllalt usutavaks ... Praktiliselt sarnase tulemuseni jõudsid endise NSVL kosmoseinstituudi bioloogid kes mingi semiootilis-logaritmilise metoodikaga uurisid peajalgsete (kaheksajalgade) kehavärvide vaheldumisel põhinevat kommunikeerumist. Kõik kes on tuttavad Douglas Adamsi teosega "Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas" peaksid ka teadma, et selle järgi olid delfiinid inimestest taibukamad. Ehk oli sel meie seast lahkunud autoril õigus, kui hakkab juba selliseid uudiseid sadama Jah, nendel elukatel on kasutada äärmiselt võimas eneseväljendusvahend (harisin ennast pisut veebis): nende nahk sisaldab väikeseid värvikübemeid (punane, sinine, kollane, pruun, must), mida nad saavad tahteliselt (musklite abil) kas paista lasta või varjata - tõeline looduslik värviteleviisor. Teeb lausa kadedaks - miks küll evolutsioon on meid taolisest asjast ilma jätnud ... aga küll me selle tasa teeme. Kas nüüd just nii, et inimesele kaheksajala nahk siirdatakse, aga mine sa tea. Teisalt võib küsida, et miks siis kaheksajalad taolise võimsa sidevahendi abil midagi mõistlikku pole osanud peale hakata. Või äkki on? Sest kust meie teame, millest nad seal omavahel lobisevad, kuigi neil puudub tehnosfäär, millega meie oleme osanud ennast ümbritseda. Ja veidi veel nende elukate nägemisest - selgub, et nad suudavad tajuda inimsilmale tabamatut valguse karakteristikut - valguse polarisatsiooni. Ja mitte ainult tajuda, vaid sedagi valgus omadust oma naha abil aktiivselt manipuleerida (vt nt siit). Ja kui juba jutt nende kaheksajalgsete peale läks - nende kombitsad-haarmed (või kuidas iganes neid nimetada tuleb) tunduvad olevat ühed äärmiselt uhed asjad, mida pea igast punktist paenutada annab - umbes nagu teatud tüüpi laualampide lülitorust toed. Eriti võrreldes meie "puisete" jäsemetega, mida vaid kolmest kohast (õla-, küünar- ja randmeliiges) paenutada annab. Aga - liiga hea pole kah hea ja on mõneks asjaks mittevajalik. Taolise igast punktist paenutatava kombitsa juhtimine oleks ajule vägagi ränk ülesanne. Ja mingite asjade haaramiseks pole ka tegelikult vajalik - selleks piisab täielikult nendest vabadusastmetest, mis inimjäsemel olemas. Ja nii kaheksajalg toimibki! Ta jäigastab teatud viisil oma kombitsa, paenutades seda vaid kolmest kohast! Link Delfiinid annavad oma asukohast kaaslastele teada eriliste häälitsustega aga kuni viimase ajani arvati, et looma identifitseerib tema hääl (st häälekõrgus ja -tämber) - puhfüsioloogilised "kaasasündinud" karakteristikud. St. Andrewsi Ülikooli (Shotimaa) teadlased tegid aga kindlaks, et delfiinid kasutavad endast teada andmiseks hääle modulatsiooni sarnaselt inimkõnele (vrdl - nimi "Jüri" või "Mari" on äratuntav sõltumata sellest, kas seda ütleb mees või naine, laps või täiskasvanu). Uurijad kõrvaldasid delfiinide hõigatud nimedest digitaalselt kõik hääleerinevused, leidsid aga, et ka siis pööravad delfiinid suuremat tähelepanu lähisugulaste nimedele. Nime valib delfiinilaps endale ise (küllap seda võimalust sooviksid ka inimlapsed) ja kasutab seda siis kogu elu jooksul. Viide. Ameerika teadlane John C. Lilly jõudis delfiine uurides veendumusele, et delfiinid suudavad tema mõtteid lugeda. Asi neil delfiinidel siis inimkeelele sarnast juttu omavahel ajada ei ole. See tuletab väga meelde miskipärast Douglas Adamsi teoseid, mis jälle kord paneb mõtlema, kui palju on mõned sci-fi kirjanikud laenanud oma mõtteid tegelikkusest. Teadlased on avastanud, et delfiinide kehakeel järgib inimeste verbaalse kommunikatsiooni seaduseid. On üldine reegel, et inimkeeltes on kõige sagedamini kasutatavad sõnad ka kõige lühemad. Hispaania ja Briti uurijad kinnitavad, et sama reegel kehtib delfiinide puhul, kes sabaga vehivad, sukelduvad, külgsuunas visklevad ja muid pinnalujumis-liigutusi teevad, vahendab Daily Telegraph. "Delfiinide käitumise mustrid veepinnal alluvad samadele lühidusseadustele, millele inimkeelgi - mõlemad püüavad leida võimalikult lihtsaid ja tõhusaid koode," ütleb Hispaania Kataloonia polütehnilise instituudi teadur Ramon Ferrer i Cancho. Lingvistide sõnastatud "lühidusseadus" ütleb, et kõige sagedamini kasutatavad sõnad - nagu "on" või "ja" - on ka kõige lühemad. Uurijad kinnitavad, et delfiinid rakendavad ujumisliigustustes samasugust "lingvistilist ökonoomikat". Omavahel suhtlevad need mereimetajad keerulises keeles, mida teadlased veel kaugeltki ei mõista. Ehkki enamasti suhtlevad delfiinid kuuldavate klõksatuste ja vilede vahendusel, usuvad eksperdid, et üksteise lähedal ujudes rakendavad nad ka kehakeelt. Briti kolleegi, Aberdeeni ülikooli teaduri David Lusseauga koostööd teinud Ferrer i Cancho uuris Uus-Meremaa ranniku lähistel elutsevaid silmikdelfiine ehk afaliine. Teadlased avastasid, et kõik loomade liikumismustrid on võimalik taandada üheks või mitmeks neljast elementaarsest ühikust. Näiteks võib "sabalöögimustri" (ingl tail slap) jagada kolmeks all-liigutuseks, mida võiks nimetada "löök" (slap), "saba" (tail) ja "kaks" (two). Kokku loendasid uurijad üle 30 käitumismustri ja nendega seonduva ühiku. Delfiine nähti sooritamas mitmeid käitumismustreid, mis koosnesid ainult ühest ühikust. Selliseid, mis koosnesid kõigist neljast ühikust, kasutati märksa vähem. "Uuringu tulemused näitavad, et delfiinide lihtsad ja tõhusad käitumisstrateegiad on sarnased neile, mida inimesed sõnade abil rakendavad, ning samad, mida me kasutame näiteks foto- või videopildi suuruse kahandamiseks ruumi kokkuhoidmise eesmärgil," ütles Ferrer i Cancho. Delfiiniteraapiat evitava Sevastoopoli arsti Vjatšeslav Gaivoronski sõnul tuli delfiiniteraapia pooldajail sõdida kõrgemate sõjaväelaste vastuseisuga, sest nemad on huvitatud delfiinide kasutamisest sõjalisel otstarbel. Tarkadeks loomadeks hinnatud delfiine on dresseeritud edukalt miiniotsijaiks militaarhuvides. Huvitav kas ülaltoodu võib-olla ainult suitsukate ( miiniotsimine ) veelgi sügavametele uuringutele või delfiinide kasutamisele sõjardite poolt...niuks. Millegipärast kahju hakkab mul neist loomadest...Nimelt käis ju selle aastal meediast läbi, et delfiinid massiliselt rannikule sattusid. Tuleb välja, et selles võib süüdi olla seesama Mereväe sonar ehk siis mingid helivõnked mida sõjavägi kasutab ja see olevat kurdistanud delfiinid...kes helivõngete abil veeall majandab. Sama vaaladega. Krdi sõjardid tahavad ikka kõik endale allutada aga vastutust oma apsakate eest ( näiteks käesolev laks mis viis sajade delfiinide hukuni ) ei kanna Kas delfiinid suhtlevad USO-dega - ei oska öelda. Aga lugesin kuskilt kunagi, et delfiine on käsitletud paljude rahvaste vanades legendides ja palju on ka lugusid delfiinide muutumisest inimeseks ja vastupidi. Mitte ainult delfiinid - ka hülgeid loetakse samasteks inimestega ning mitmed Läänemere äärsed rahvad ei "tarbinud" neid üldse. Legendi kohaselt olevat Faarao (milline nimelt ei tea) läinud kuhugi kuhu ta ei oleks pidanud ning Jumal aga kes ellu jäid mustlasteks, et nad oma elu lõpuni kodu ei näeks kuna tahtsid selle võtta teistelt. Delfiinide kõrge intellekt on tõstatanud teadlasringkondades eetikaprobleemi. Põhiküsimuseks on, kas inimestel ikka sobib nii tarku loomi tsirkuseloomadena pidada või meelelahutuslikul otstarbel kasutada. Delfiiniuurija Diana Reiss on jõudnud oma katsete põhjal veendumusele, et delfiinidel on eneseteadvus: nad on teadlikud omaenese minast, nagu inimenegi. Seda näitab tema sõnul seegi, et delfiinid tunnevad end peegelpildist ära, mitte ei pea peegelpilti teiseks delfiiniks. Ka Reissi hinnangul tuleks delfiine paremini kohelda. Eriti pani ta pahaks Jaapani kalurikülades levinud iseäranis julma ja verist delfiinipüügitava. Jaapani valitsus õigustab aga seda, väites, et tegu on kultuurilise traditsiooniga. vaatasin täna ning ausalt öelda hämmastab mõndade liigikaaslaste ignorantsus, värdjalik julmus, tundetus, halastamatus. ::::Eriti pani ta pahaks Jaapani kalurikülades levinud iseäranis julma ja verist delfiinipüügitava. Jaapani valitsus õigustab aga seda, väites, et tegu on kultuurilise traditsiooniga.:::: Hiroshima oli ka Amide kultuuriline tava pilude suhtes.Inimene on kõige lollim loom siin planeedil ja väärib hääbuist. Delfiinid suhtlevad omavahel liigiti erinevalt ja ainult liigile omasel viisil. Kui aga kaks eri liiki delfiine kokku saavad siis mugandavad mõlemad oma suhtlusviisi mingisele vahepealsele variandile ehk siis mõlemile liigile arusaadavale tasemele, et vastastiku suhelda. Briti pikamaaujuja Adam Walker oli ujumas üle Uus-Meremaa põhja- ja lõunaosa eraldava Cooki väina, kui ta märkas enda all suurt haid. Õnneks liitus ujujaga peagi grupp delfiine, kes hai eemale ajasid ning kaitsesid Walkerit veel tund aega, enne kui oma teed läksid. Lugesin ka kunagi palju delfiinide kohta. Eriti huvitav oli lugeda selle kohta, et naised, kes sünnitasid oma lapsi samas basseinis koos delfiinidega (Venemaal. Prantsusmaal), ei tundnud mingeid sünnitusvalusid ja nende lapsed olid ka tervemad ja arenenumad kui teised. Ei leidnud üles seda materjali praegu, aga silma jäi üks sama-laadne jutt: Kui inimesed suhtlevad omavahel kuuldavate helide kaudu siis oleks pentsik arvata et me oleme ses suhtes "looduse kroon". Huvitav, kuidas suutsid ukrainlased delfiine panna oma sõjalisi ülesandeid täitma ja kui venelased nad Krimmi annekteerimise järel omastasid, siis...miks nood keeldusid midaiganes tegema ja surid ära. Igaljuhul põlgustvääriv käitumine mõlemalt poolt, kasutades selliseid imelisi olevusi ...sõjalistel eesmärkidel. Ukraina nõuab Venemaalt mereväe delfiinide tagastamist https://maailm.postimees.ee/2850387/ukra...agastamist "Ukraina sõjadelfiinide programm sai alguse 1990ndate aastate alguses, mil nõukogude armee paljud oma projektid unarusse jättis - üle võeti Nõukogude liidu Musta mere baasi delfiinid. 2000. aastal levisid kuuldused, et nõukogude sõjaväe delfiini müüdi Iraanile. Ukraina armee aga taastas projekti 2012. aastal ja Krimmi delfiinide treenimise keskusest sai üks kahest teadaolevast paigast maailmas, kus mereimetajaid praegu sõjaväelisi ülesandeid täitma õpetatakse. Teine selline on San Diegos asuv USA mereväele kuuluv baas, kus õpetatakse ligi 75 delfiini ja merilõvisid. Venemaal on aga RIA Novosti teatel oma mereväe värskete liikmete haoks suured plaanid. Ühe sõjaväeallika teatel kaalutakse tõsist investeeringut delfiinide programmi arendusse. «Arendatakse uusi tehnoloogiaid uute programmide jaoks, et delfiine veelgi efektiivsemalt kasutada,» rääkis allikas, kelle sõnul on mereväe delfiinide ja hüljeste eesmärgiks mereväe uppunud varustuse otsimine ja vaenlase sukeldujate tuvastamine. Mõnikord on vangistuses peetud delfiinid toidust keeldunud, kui nende akvaariumikaaslane sureb. On väidetud sedagi, et delfiinid on mõnikord lõpetanud hingamise, kui nad on eraldatud inimestest, kellega neil on tekkinud tugev side, ütleb The Guardian. (18-05-2018 13:48 )Nofretete Kirjutas: Ajakirjas Progress in Biophysics and Molecular Biology paar nädalat tagasi ilmunud uurimus ütleb, et kaheksajalad on nii keerukad olendid, et nende eksistentsi meie planeedil saab põhjendada ainult saabumisega mingilt muult taevakehalt. See on küll üks üle pika aja rumalamaid asju mida kuulnud. Aga pole vist kedagi väga süüdistada ka - meie klikinälg toodab klikinäljaseid artikleid ja ideid. Tsitaat: Paljud zooloogid ja evolutsioonispetsialistid on Twitteris tulnukkaheksajalgade töö pihuks ja põrmuks teinud, väites, et selle autoritel pole mitte mingit arusaamist ei peajalgsete bioloogiast ega evolutsioonist. Mitmed teadlased keeldusid ka tööd hindamast ja oli ka neid, kes soovitasid seda mitte avaldada, kirjutab The Australian. Ka ajakirja, milles töö vastuolulisest sisust hoolimata avaldati, ei soovitata kuigi tõsiselt võtta ja seega võib kogu idee peajalgsete kosmilisest päritolust kanda paremal juhul fantaasia, halvemal juhul aga rumaluse valda.			OSCAR-2019
Indrek Hirv, Ohvrikivi. Järelsõna kirjutanud Elli Soolo. Ülo Soosteri joonistused. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2017. 256 lk. Indrek Hirve luulekogu „Ohvrikivi“ on paariline 2016. aastal ilmunud „Inglisillale“. Mõlemad paksud raamatud on sarnase kujundusega ja varustatud Ülo Soosteri joonistustega, teine neist ka Elli Soolo järelsõnaga. Järelsõna lugedes meenus mulle Borgese novell autorist kui vanast mehest, kes kohtub pargis enda noorema versiooniga. Elli Soolo püüab seostada varast ja hilist Hirve, märgata nende kahekõnet, vihjates uue raamatu valdavale mälestuslikkusele. „Inglisild“ on lugu armastusest, millel algus, keskpaik ja lõpp. Naljaga pooleks saab tõdeda, et kui seda loeme, siis võime öelda, mida luuletaja Hirv terve aasta tegi. „Ohvrikivi“ on aga mõtlemise kontsentraat, ülesvõte sellest, kuhu Hirv on jõudnud. Kirjanduse võlu seisneb selles, et see pole autobiograafia. „Ohvrikivi“ pakub samastumisvõimalusi eri poeetiliste minade, mitte luuletaja Hirvega, kes on talvel Andaluusias ning üldse ei tea, mida meie teeme. Lund ja jääd ta väldib – kuigi needki on vee olekud, millest nii ilusti kõneleb Elli Soolo. On veel tuul, valgus, pimedus, ainetud stiihiad. „Ohvrikivi“ järelsõna kaldub paraku mateeria lummusse. Raamatu autor tegeleb ennekõike siiski vaimsete kategooriatega, mida ta kirjeldab muu hulgas silmnähtava ja käegakatsutavaga – värvi, tihkuse, prinkuse, sileduse, voolavuse, märguse, kuivuse ja nõnda edasi abil. Kui ta lk 198 kirjutab kellelegi „kui sa kivi raskuse ja tuimusega teostad seda mida nimetad tegelikkuseks“, siis teeb ta vahet – mida tegelikkuseks nimetatakse, ei pruugi seda olla. Kivi raskus küll, kuid raamatu ohvrikivi pole see kivi, pigem kosmiline objekt. Raamatu rahulik tempo võib viia meditatiivsesse hingerahu seisundisse. Hirv ütleb kusagil ise ka, et seisab paigal, aga see ei tähenda ometi arengulist paigalseisu – autoriga on toimunud tohutu muutus nagu ka poeetilise minaga, keda ta kirjeldab. „Ohvrikivi“ ei ole siiski veel kohalejõudmine, kus luuletaja on rahunenud ja vaatleb oma ihasid kaine, isegi igavikulise pilguga. See on koht arengus, mitte arengu lõpp. Sugugi ei paista kõigel sellel olevat seost 2017. aastaga: tänapäeva markeerib Hirv kui halli aja, mil „peipsi taga kogutakse kokku lennukeid ja tanke“ (lk 101). Kui raamat saavutab mõju, ei ole suurt mõtet teda tükkideks lahti võtta ja detaile analüüsida. Jah, „Ohvrikivi“ ise on meistri käega komponeeritud – nii kunsti õppinud inimese teadmisega kompositsioonist ja harmooniast kui ka elukogemust ja intuitsiooni kasutades. Pealtnäha lihtsa kujundi konstrueerimiseks peab olema ruumilist mõtlemist (nt lk 152). „Ohvrikivi“ ei kirjelda mineviku mustvalgeid ega retušeeritud kaadreid. Valitseb kestev olevik. Kõik juhtub praegu. Inimene elab, kandes minevikku osana endast. See muudab raamatu kirkaks, intensiivseks, haaravaks. Peidetud kujul leidub eneseanalüüsi, nt lk 27, kus Hirv kirjeldab päeva lõputut ühetoonilisust, millele vastandub varjundirikas loojang. Kas pimeduse all mõtleb Hirv õhtut ja ööd või samuti midagi muud? Üks võimsamaid luuletusi „Mida rohkem võtab surm“ mõjub kui palve, afirmatsioon, kokkuvõte millestki, mida raskel hetkel teha. Kui mõtleksime kriisihetkel pooltki sedasi, siis ei saaks meiega midagi halba juhtuda. „Ohvrikivi“ luuletused annavad inimesele lootust. Eks ohvrikivile mindigi lootusega. Kes ohvriandmise sisse ei usu, sellel pole pühapaika asja. Luulekogu pealkiri viitab selgelt Toomemäe ohvrikivile. See on ühtlasi nabanöör, mis seob raamatut Hirve hiljutiste luulekogudega: „Kassitoome“ (2015), „Südasügis“ (2016), „Kuradisild“ (2016), „Toomemägi on Emajõgi“ (2016) ja „Inglisild“ (2016). See seob ka Hirve ennast Tartuga – kuigi võõrsil rändav luuletaja ei saa ilmunud raamatut käega katsuda enne kevadet, on suur osa temast vaimus kodumaal. Sõna „kodumaa“ vilksatab luuletustes iseäraliku rõhuga. Pilti suurendades ilmub armastuslooke, pöördutakse poeetilise „sinu“ poole. Surnute ümber on sama valgus kui selle „sina“ ümber, kui veel teineteist armastati. Hirv destilleerib elust selle, mis väärib raamatusse panemist, ja jätab välja tühiasjad. Tema tähtede valguses paistab ära kõik. Illusioonideta. 25aastasest Hirvest ei oleks keegi arvanud, et ta XXI sajandil just niimoodi hakkab kirjutama. Kindlasti on teelahkmeid ja valikuid olnud mitu. Tõenäoliselt on üks sõlmpunkte olnud suhtlemine Vello Saloga, koos temaga psalmide tõlkimine (2009). Muutunud on Hirve luule tonaalsus. Arenguga seostub avanemise kujund. Ta ütleb: oleme nagu ülased, kes avanevad, et seejärel surra. Me avaneme, läheme lahti. Seejärel tuleb surm. Päris palju kirjutab ta, mismoodi surm võiks tulla, kasutades looduskujundeid. Oma taju sõnastab ta kui tõmbe tähtede poole. Lk 204 on read naisele, kes kuulab ilusate silmadega: „sa hingad sisse … ja vaatad minust mööda“. Mida saaks üldse öelda inimese peale ja sisse vaadates? Kas Hirv vaatab endasse või vaatab ta meisse, lugejatesse? Näiliselt kirjeldab ta igapäevarutiini: istub öisel rannal ja vaatab merd, jalutab, peatub vaatlemiseks. Ta arendab sellest korduste ja aina uute piltidena seletuse elule, mis ei takerdu pisiseikadesse. „Ometi oleme öö jooksul palju muutunud – tähed ja mina,“ ütleb ta. Ühtlasi kirjeldab ta, kuidas on võimalik kriisist väljatulek, edasielamine möödanikuga. Kohati näivad sõnad liiga suured. Näiteks kui Hirv ütleb, et õieti ei ole tal enam valikut, kummale poole jääda – ta kuulub juba igavikku. Ükskõik, mida Indrek Hirv ütleb, võib aimata, et tal on tõsi taga. Ta ei mängi ega kavalda. Kuuldavasti loeb Hirv oma luulet publikule viimasel ajal harva ning ka siis pigem varasemaid riimilisi tekste. Uuem luule on raamatust ja vaikselt, mitte häälega lugemiseks. Sõnad on lihtsad, kuid nende üle peab mõtlema. Tõde ongi lihtne.			OSCAR-2019
Eesti kuulumine Euroopa Liitu on andnud paljudele ettevõtjatele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele võimaluse saada eri allikatest abiraha. Seetõttu tuleb ka varasemast enam pöörata tähelepanu nende vahendite kajastamisele finantsaruannetes. Toetuste ja abiraha kajastamist saaja raamatupidamise aruannetes reguleerib raamatupidamise toimkonna juhend nr 12 “Valitsusepoolne abi” (RTJ 12), mis lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standardist IAS 20 “Sihtfinantseerimise arvestus ja valitsusepoolse abi avalikustamine” ja standardi IAS 41 “Põllumajandus” sihtfinantseerimist käsitlevast osast. Tuleb meeles pidada, et RTJ 12 ei rakendata sihtfinantseerimist vahendavate organisatsioonide ja ettevõtete aruannetes. Muude annetuste ja toetuste kajastamist nende saajate aruannetes reguleerib aga RTJ 13 “Mittetulundusühingud ja sihtasutused”. Valitsuse mõiste all käsitleb RTJ 12 nii Eesti kui ka välisriikide valitsusi, samuti kohalikke omavalitsusi, valitsusasutusi ning kohalikke ja rahvusvahelisi toetusi jagavaid organisatsioone, sealhulgas Euroopa Liidu toetusfonde. Valitsusepoolse abi eesmärk on teatud kriteeriumitele vastavat ettevõtet majanduslikult toetada. Sihtfinantseerimine – ettevõttele ressursside üleandmine – on valitsuse antava abi vorme ning selle rahalist väärtust peab olema võimalik usaldusväärselt hinnata. Selle abi saamiseks peab ettevõtte äritegevus vastama kindlatele kriteeriumitele. Pärast edukat taotlusvoorude läbimist, projektide kirjutamist ja vajalike nõuete täitmist on äärmiselt oluline toetusi õigesti kajastada, et saada toimuvast õiglane ülevaade. Sageli ei ole raamatupidaja kogu protsessiga seotud ega pruugi täpselt teada, milleks on sihtfinantseerimist taotletud, kuidas see laekub ja millise perioodi jooksul seda kasutada saab. Seetõttu peaks raamatupidaja kõigepealt tegema endale selgeks, miks ja millistel eesmärkidel on ettevõte sihtfinantseerimist saanud. Seejärel tuleb valida õige kajastamise vorm. Kui finantseerimise otstarve on selge, tuleb defineerida selle kajastamise meetod. Kas ettevõte valib bruto- või netomeetodi? Oluline on siinjuures silmas pidada, et valitud meetodit tuleb kasutada järjepidevalt kõikide sihtfinantseerimiste kajastamisel. Raamatupidamislikult kajastatakse sihtfinantseerimist üldjuhul tuluna neil perioodidel, millal omakorda tehakse kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on üldse mõeldud. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui on kindel, et ettevõte vastab seatud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Kui sihtfinantseerimisel on ette nähtud lisatingimusi, mida ettevõte peab täitma, tuleb sihtfinantseerimist kajastada bilansis kohustusena seni, kuni on kindel, et ettevõte seatud tingimustele vastab. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne tulevikku suunatud lisatingimusi, kajastatakse toetuse saamise perioodil tuluna. Kui toetuse saaja ei täida ettenähtud lisatingimusi või ei kasuta saadud raha otstarbepäraselt, tuleb raha toetuse andjale tagastada. Kuni sihtfinantseerimise tuluna kajastamise hetkeni näidatakse saadud raha bilansis kohustusena. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid muid kohustusi kajastatakse aruandes RTJ 8 “Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad” nõuete kohaselt, kas eraldiste või tingimuslike kohustustena. Üldjuhul toimub mitterahaline sihtfinantseerimine vara üleandmise vormis. Selle saaja lähtub saadud vara ja sihtfinantseerimise kajastamisel bruto- või netomeetodist. Brutomeetodi puhul võetakse saadud vara bilansis arvele selle õiglases väärtuses ja samas summas kajastatakse bilansis kohustusena tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Saadud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse saadud vara kasuliku eluea jooksul. Netomeetodi puhul loetakse saadud vara soetusmaksumuseks null, sest see on saadud tasuta abi korras ja seda kajastatakse bilansiväliselt. Üleantud vara õiglase väärtuse määramiseks kasutatakse tavapäraselt ekspertide hinnanguid või muid adekvaatseid allikaid. Ettevõttel peab antud hinnangu kohta olema ka korralik dokumentatsioon. Vara sihtfinantseerimisel kehtib põhitingimus, et abi saav ettevõte või ühing peab soetama, ehitama või muul viisil omandama teatud põhivara. See võib tähendada ka lisatingimusi (nt soetamise ajagraafik soetatava põhivara kohta, põhivara liik, selle asukoht ja hoidmise periood).RTJ 12 nõuete kohaselt võib vara sihtfinantseerimist kajastada bilansis ja kasumiaruandes samuti bruto- või netomeetodil. Brutomeetodi puhul võetakse sihtfinantseerimise abil soetatud vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses ja vara soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse bilansis kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Mõju kasumiaruandele on mõlema meetodi kasutamisel sama. Sihtfinantseerimise abil saadud või soetatud vara kajastatakse bilansis nii nagu teisi sama tüüpi varasid, vaid netomeetodi rakendamisel arvatakse vara soetusmaksumusest maha saadud sihtfinantseerimise toetus. Vara sihtfinantseerimine võib toimuda otsese rahalise toetusena või teeb näiteks vara soetamise eest maksed toetuse andja (nt tasub müüjale arve või liisinguettevõtjale osa soetatava vara maksumusest). Toetuse tehniline teostus ei mõjuta tehingu raamatupidamisarvestust. Rahavoogude aruande koostamisel tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et aruandes tuleb eraldi kajastada nii põhivara soetamisega seotud väljamaksed kui ka sihtfinantseerimisega seotud laekumised. Tegevuskulude sihtfinantseerimise puhul toetab abi andja ettevõtte või ühingu teatud eesmärgil tehtud kulutusi (nt messidel osalemine, turu-uuringud, ürituse korraldamine). Sel juhul tuleb järgida tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mille kohaselt kajastatakse sihtfinantseerimisest saadud tulu proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Nii nagu vara sihtfinantseerimise puhul saab ka tegevuskulude finantseerimise korral valida bruto- ja netomeetodi vahel. Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantakse need, kelle tegevuse eesmärk on teaduse, kultuuri, hariduse, spordi, korrakaitse, tervishoiu, sotsiaalhoolekande, loodushoiu, vähemusrahvuste kultuurautonoomia, kirikute, koguduste või usuühingute toetamine avalikes huvides. Selleks et pääseda soodustatud ühingute nimekirja, tuleb vastata tulumaksuseaduses sätestatud tingimustele. Ühing ei tohi jagada oma vara ega tulu asutajatele, liikmetele, juhtimis- või kontrollorganite liikmetele ega nende lähikondlastele (vara jaotamiseks peetakse materiaalse abi või rahaliste soodustuste pakkumist oma liikmetele). Ühingu või sihtasutuse lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega tegelevale mittetulundusühingule või sihtasutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigi- või kohalikule omavalitsusüksusele. Halduskulud ei tohi ületada määra, mis on õigustatud ning vastavad tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele. Samuti ei tohi ühing või sihtasutus maksta oma töötajatele ega juhtimisorgani liikmetele suuremat tasu, kui makstakse samasuguse töö eest ettevõtluses. Ühingu või sihtasutuse eesmärk ei tohi olla ettevõtlus. Ettevõtlustulu ei tohi kasutada põhikirjavälistel eesmärkidel, samuti ei kanta nimekirja ühingut, kellel on ajatamata maksuvõlg. Ühingu võib nimekirjast kustutada, kui ta ei ole esitanud maksuhaldurile aruandeid ja maksudeklaratsioone või kui tulu saadakse mõnest põhitegevusvälisest tegevusest. Maksuvaba piirmäär kehtib kõikide väljamaksete kohta kokku. Vastasel juhul peaks iga väljamakse liigi puhul kehtestama eraldi piirmäära, see aga ei ole ettevõtja seisukohast soodne. Kehtivas tulumaksuseaduses saab maksumaksja ise kujundada 2%-se piirmäära kasutamist kolme väljamakse liigi vahel: kingitused, annetused ja vastu-võtukulud. Kogu maksuvaba piirmäära võib täita ühe või mitme väljamakse liigiga. Residendist juriidilise isiku puhul ei maksustata väljamakseid kuni 32 euro ulatuses kalendrikuus. Peale selle võib juriidiline isik teha ühes kalendrikuus külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega seotud väljamakseid tulumaksuvabalt üldsummas kuni 2% tema poolt samas kuus tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. Sihtotstarbelised finantseeringud on saadud kindla vara ostmiseks või konkreetse projekti teostamiseks. Mittesihtotstarbeliste toetuste kasutamine ei ole piiratud kindla vara ostu või projektiga. Raamatupidamisarvestuse seisukohalt on eriti oluline jälgida tulude ja kulude vastavuse printsiipi, sest üldjuhul laekuvad ühenduste tulud mingiks kindlaks otstarbeks. Saadud tasude, annetuste ja toetuste raamatupidamislikul arvestusel tuleb lähtuda järgmisest põhimõttest: sihtotstarbelised annetused ja toetused (sh mitterahalised) kajastatakse tuluna nendel perioodidel, millal on tehtud need kulutused, mille kompenseerimiseks annetused ja toetused on mõeldud. Mittesihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse tuluna hetkel, millal nende laekumine on peaaegu et kindel, võttes vajaduse korral arvesse perioodi, mille eest need on tasutud. Annetusi ja toetusi, mille puhul on sisuliselt tegemist sissemaksetega mittetulundusühingu või sihtasutuse põhikapitali, ei kajastata tuluna tulude ja kulude aruandes, vaid netovara muutusena bilansis ning netovara muutuste aruandes. Ühingu liikmetasude puhul kajastatakse sihtotstarbelisi tasusid nagu sihtfinantseeringut. See tähendab, et need kajastatakse tuluna perioodides, millal on tehtud need kulutused, mille kompenseerimiseks liikmetasud on mõeldud. Kui näiteks mittetulundusühing korraldab ühisüritusi, kajastatakse liikmetelt kogutud tasu ürituse läbiviimise perioodil. Liikme- ja sisseastumismakse ning muid mittesihtotstarbelisi tasusid ühingu liikmetelt kajastatakse tuluna perioodis, mille eest need on tasutud. Ühingu liikmete makstavaid tasusid ei kajastata tuluna enne, kui nende laekumine on peaaegu et kindel. Juhul kui laekumine on ebakindel tasumise hetkeni, kajastatakse tasu laekumise hetkel või ka hiljem, kui tegemist on ettemaksega järgmiste perioodide eest. Sihtotstarbeliseks annetuseks ei peeta annetust või toetust, mis on küll mõeldud kasutamiseks kindlas valdkonnas, kuid ei ole otseselt seotud ühegi konkreetse projekti finantseerimisega (nt riigieelarvest eraldatavad mittesihtotstarbelised vahendid). • tulu saadud annetustest ja toetustest põhiliste annetajate rühma ning annetuste liigi kaupa (tuua eraldi välja riigieelarvest saadud ning sihtotstarbelised annetused ja toetused), • aruandeperioodil tuluna kajastatud sihtotstarbelised annetused, toetused ja liikmetelt saadud tasud ning nende tuludega seotud aruandeperioodil tehtud kulud projekti kaupa (nt korteriühistu poolt tuluna kajastatud remonditasud ja asjaomased remondikulud), • jagatud toetused, annetused ja stipendiumid põhiliste toetuste saajate rühma ning toetuste liigi kaupa, • ühingu või asutuse poolt oma liikmetele vahendatud teenuste maht ja summa põhiliste teenuste liikide kaupa (nt korteriühistu vahendatud kommunaalmaksed kütte, vee, prügiveo ja muude teenuste eest), • asutuse või ühingu omakapitali koostisosana kajastatud fondide moodustamise ja nende kasutamise põhimõtted (nt allfondid sihtasutuses) ning fondides aruandeperioodil tehtud muudatused.			OSCAR-2019
Päeva lõpuks võtsin väljas olevad- homme ja edaspidi töösse tulevad autod sisse. Viimasteks jäid üks Audi A4 ja Viimase generatsiooni lõpuotsa Polo. Mark võttis Focuse ja järgmiseks liikusin viimase Audi poole, et ajan sisse. Uksed lukus. Mark jõudis vahepeal Poloni ja sama asi- ka sel uksed lukus. Halli uksest seestpoolt leidsin prügikastipealt Audi võtmed. Jee. Dutkit. Polo vilgutas kavalat oma pilusuunasilmi. "it is Poolo" Sanosin Markile ja võtsin Polo sisään. Vahepeal hõigati, et läheksin Müügimehega kaasa. Sõidukiks siis vana hea uue generatsiooni Verso ja kohapealt sain Vana malli punase Avensise. Müügimees pakkus lahkelt, et pole mõtet neid aknaid kraapida. sees on kohvi ja saiakesi. Las auto sulab. Palju parem mõte ehk- nii oligi. Jälgisin TVd ja lasin kohvil hea maitsta. Avensise võtsin kui nähtavus hakkas midagi tankistile omast meenutama. jalutasid. Katusel minevasajandi sammal, valget värvi, roostepoolt omaksvõetud ja võidunud istmetega. Koduteel leidsin vasak käsi roolilt ühe statsionaarse koha millest lahti ei lasknud. - päevaga oli roolist saanud jääsõõr. Mõtlen, et pakaseks võiks olla mingi eht plink sportauto millega igapäevaselt toimetada. Nt Ferrari. Kehvemaljuhul sobiks ka Lihtsam soojamaa Fiat. Ekstremsusi seoses külmaga pakub Citroen, Peugeot ja ehk enesegi Diisel mis ei soojene kunagi ülemäära, kui miinuseid üle 10ne ja teekonda pole pikka. (15.01.2010 Täna võtsime esimese Uue Fiati ette- PP-Autosse tuleb ehk seitse uut marki. Teistehulgas Alfa Romeo, Chrysler. Ja isiklik ajoauto käivitub jälle iseseisvalt. 9, 10, 11, jaanuar sai boostriga ja Toni Carinaga aidatud aga käima ei saanud. Külm tegi 1:0. Ja 12 Jaanuari õhtul saime liikuma. Sellist asja korrata ei tahaks.) On üsna raske uskuda, et inimese temperament, enesekindlus, tööalased saavutused ning õnn armastuses sõltuvad sellest, kas ta on vanem, keskmine või noorem õdedest-vendadest. Leia ennast 11 võimaliku variandi seast ning vaata, millise potentsiaali oled lapsepõlvest kaasa saanud. Kui kasvasid ühe või mitme noorema õe seltsis, siis vaevalt, et keegi võib agressiivsuse poolest end sinuga võrrelda. Sellele on väga lihtne seletus. Esimese lapse sünd äratab peres tugevaid emotsioone. Ja kui see on veel tüdruk, siis võib ta loota kõikide sugulaste jumaldamise peale, mis kinnitab temas veendumust, et ta võib keda iganes ära võluda. See idüll kaob ootamatult koos teise tütre sünniga. Vanemad jagavad oma armastust nüüd juba kahe lapse vahel. See aga tekitab esimeses lapses tunde, et vanemate armastust on kerge saavutada, aga ka lihtne ootamatult kaotada. Vanemat õde ei hinnata enam nii, nagu varem. Täiskasvanuna saab temast võluv naine. Seejuures püüab ta pidevalt oma väljavalitut enda kõrval hoida, ja seda hirmust, et too jätab ta maha (isegi kui kahtlusteks pole mitte mingisugust põhjust). Tema abielu kestab kaua, kui valib endale partneriks mehe, kes on valmis talle alluma. Ta on harjunud kindlaid tingimusi esitama, kuna lapsepõlves mõjusid tema vanematele üksnes sellised meetodid. Vanem õde on harjunud rivaalitsema. Ta jumaldab konkurentsi, eriti tööl. Ta teab suurepäraselt, mis see on, eriti kui õdede vanusevahe pole suur, sest seda teravamalt võistlesid nad üksteisega tähelepanu eest. Ja seda efektiivsemalt oskab vanem õde seda ka täiskasvanueas saavutada. Ettevõtlik, arenenud loogilise mõtlemisega. Ta ei taha nõuandeid kuulata. Kui aga tekivad probleemid, sulgub ta nelja seina vahele. Kui ta oli veel väikene, arvasid vanemad alati, et kuna ta juba kord on vanem, siis peab ta ka suurepäraselt kõigega ise toime tulema. Ja kui vaja, tuleb tal ka oma nooremat venda või nooremaid vendi abistada. Täiskasvanuna liigub ta tööl kiiresti edasi, sest on harjunud üksnes iseenda peale lootma. Ta ei otsi kõrvale kogemustega inimesi ega eeskujusid matkimiseks. Nii ka abielus. Kui on vaja minna kompromissile, algavad raskused. Ta ei suuda kuidagi tunnistada, et kellelgi teisel võib ka õigus olla. Ta tunneb end autoriteedina alati ja kõiges, vahel isegi asjades, millest tal aimugi pole. Ühiskondlik arvamus on tema jaoks väga oluline. Valib tuttavaid, kellele võib olla juhtijaks ja saatjaks elus. Sest just selleks rolliks on perekond teda ette valmistanud. Vastutustundlikumat inimest on raske endale ettegi kujutada. Seetõttu saavutab ta kõiges peaaegu et saavutamatuid kõrgusi ning talle allutakse meelsasti. Ta tunneb end selles rollis suurepäraselt, sest just seda on ta harjutanud nooremate vendade kõrvalt lapsepõlvest alates. Enesekindlana võidab ta endast tugevamaid ja andekamaid sellest endale isegi aru andmata. Väga iseloomulik joon on kõrge enesehinnang. Naised lausa klammerduvad tema külge, tundes, et temaga koos olles ei ohusta neid miski. Kuid vastastikust mõistmist ei õnnestugi alati saavutada, sest ta on ju lapsest saadik harjunud meeste seltskonnaga. Ning seetõttu on ta kindlal arvamusel, et tema on pärit Marsilt, naised aga Veenuselt. Lojaalsus ja vastutustunne ei luba tal aga lahutada. Ta püüab kõigest jõust, et suhted elaksid üle kõige raskemadki ajad. Teiste arvamust arvestav hedonistide tüüpiline esindaja. Õdede sünd ei jätnud teda ilma esimesest ja kõige tähtsamast positsioonist (poeg on ju ometi üks!) ega vähendanud temas isikliku väärikuse tunnet. Samas õpetas tolerantsust ja oskust teistele kaasa tunda. Tegelikult on armastus ja elust mõnu tundmine tema jaoks kõige tähtsamad. Talle on meeltmööda, kui sõbrad ja lähedased tunnevad end samuti hästi ja mõnusalt. Kuna teda on kasvatatud koos nooremate daamidega, pole ta endasse armunud. Ta hindab rahu ega armasta konkurentsi tööl, sest pere keskel pole ta kunagi pidanud väljakutsetele vastama. Tema loomingulisus tekitab naistes tema vastu huvi, nii, nagu kunagi oli tema õdede ja nende sõbrataridega. Just nende peal harjutas ta oma rüütližeste. Seetõttu on ta suurepärane mehe ja isa kandidaat. Tal pole (ja ta ka ei otsi) sõpru meeste seas. Semud, kes tavaliselt koos õlut joovad ja saunas käivad, pole tema jaoks. Harva on ta pidanud sõlmima sõbrasuhteid omasooliste eakaaslastega. See ei tule tal eriti hästi välja. Ta on alati konkureerinud vanema õe või vanemate õdedega, olles kindlal arvamusel, et vanemad peavad just temale kõige rohkem tähelepanu pöörama, sest tema on ju noorim. Ning see veendumus jääb temaga terveks eluks. Ometi kardab ta kaotust, kuna kaotas alati oma vanematele õdedele. Ta andestab teistele paljut ning loodab, et ka temasse suhtutakse heatahtlikult – nii, nagu seda tegid alati tema vanemad. Ta pole see, kes kipub ennast ohverdama, sest arvab, et see ei tule kellelegi kasuks. Vahel käitub ta liigagi muretult ning vastutustundetult. Ja selles pole midagi imelikku, kuna kodus ei nõutud talt, et ta peaks olema vastutustundlik ja tõsine nagu tema vanemad õed. Vaatamata sellele, et ta võib suurepäraselt elada koos teistega, on tal kohati üsna raske valida endale väärilist meest. Pole välistatud, et ta hakkab mehi kui kindaid vahetama. Et ta suhted oleksid kestvamad, peab ta õppima mõistma vastassugupoolt, ta peab olema valmis sagedamini kompromisse tegema. Teda ootavad ees õnnelikud suhted meestega. Ja see on ka loomulik. Ta on viibinud nende seltskonnas sünnist saadik, õppinud tundma nende mõtlemist, nende soove ja nõrkusi. Ta on väga tundlik, samas tõmbab enda poole hulgaliselt mehi. Ja seda isegi siis, kui on juba abielunaine. Ta teab, mis meestele meeldib ning võidab nende südameid enesekindlusega, mitte iluga. Ta oskab suurepäraselt koketeerida. Lapsepõlves võis ta üheainsa naeratuse eest saada mida iganes. Teda jumaldati rohkem, kui temalt nõuti. Seetõttu peab ta tugevasti pingutama, et karjääri teha. Väärtuste hierarhias on pereelu tema jaoks kõige esimesel kohal. Vastutustundlikkus, tõsidus, otsustusvõime ja püsivus on tema nõrgad kohad. Ta ei usalda naisi, pidades neid liialt naiivseteks. Selle eest sõlmib sageli sõbrasuhteid meestega. Sekundi murdosa jooksul võib nõiduslikust printsessist muutuda tavaliseks naabritüdrukuks ja parimaks sõbratariks. Teda hellitasid vanemad ja õed. Temast saab väga kergesti seltskonnahing, samas on ta üpris kapriisne. Oskab paremini kui keegi teine nautida tänast päeva. Iseloomustavad spontaansus ja kergemeelne suhtumine ellu. Ta pole pidanud kunagi millegi eest vastutama. Ja kui ta satub tõsisesse olukorda, saab tema päästjaks isiklik sarm, mitte aga vastupidavus, jõud või valvsus. Sest neid omadusi peab ju alguses arendama. Tema jaoks on raske olla sõltumatu. Oma firmat luua ta ilmselt ei suuda. Talle sobib rohkem koostöö autoriteetse inimese käe all. Ta on lihtsalt harjunud, et keegi hoolitseb pidevalt tema eest, nii nagu seda tegid õed. Talle meeldib, kui teda hädast välja aidatakse. Vanemad õed - vanemate survel - aitasid teda sageli tema kohustuste täitmisel. Alateadvuslik veendumus, et keegi on alati abiks, laseb tal täiskasvanu elus käituda liigagi muretult. Just seetõttu jätab ta palju toimetusi viimasele minutile. Tema abielu tulevik pole just kiita. Olukorra saab päästa vaid tugev naine, kes on armunud temasse kui ilusasse pilti. Tõeliselt ere individualist, kes jälgib moodi ning on alati kursis kõikide tendentsidega. Sest mitte keegi teine ei võidelnud lapsepõlves oma individuaalsuse eest nii, nagu tema. Ja oli ju ka, kellega võidelda. Vanem vend oli tugevam ning teda seati alati nooremale eeskujuks. Kõigega nõustumise asemel tahtis noorem vend näidata kogu maailmale, et tema on parem, teistsugune ega sarnane üldsegi ülejäänutega. Kangekaelsus on üks tema peamisi puudusi. Vend või vennad domineerisid sageli ning tema pidi aina kaitsel olema. Seetõttu valvab ta täiskasvanuna pingsalt oma täpselt piiritletud piire. Kui aga keegi püüab neist üle astuda, reageerib sellele teravalt ja otsustavalt. Ta on konkreetne kõiges, mis puudutab tööd. Ta oskab võistelda. Samas on aga arg suhetes naistega, sest kahtlustab, et keegi, kes on kogenum, jõuab temast ette. Kui ta alles hakkas naistest unistama, siis vend või vennad käisid juba kaelakuti oma tüdrukutega, see aga tähendas tema meelest, et nad olid temast paremad ja kogenumad. Mida väiksem on vanusevahe vendade vahel, seda vähem tunneb noorem vend argust. Keskmised lapsed tunnevad sageli, et neid ei hinnata vajalikul määral. Sest mitte keegi ei kingi neile sama palju usaldust kui vanematele lastele ja mitte keegi ei hellita neid nii nagu nooremaid. Seetõttu on keskmistel lastel pahatihti madal enesehinnang ning nendest kasvavad, olgu et mitte alati - introverdid. Neil tuleb palju vaeva näha, et oma pelglikkusest jagu saada. Vanemate ja ka nooremate sugulaste olemasolu on õpetanud keskmist last leidma kergesti ühist keelt erinevas vanuses inimestega. Kui olid nii vennad kui ka õed, siis on keskmise lapse suhtlemisvõime veelgi enam arenenud. Täiskasvanuks saades katkestab keskmine sageli kontaktid oma koduga, kuna on solvunud vanemate peale, sest nood ei pööranud talle küllaldaselt tähelepanu. Tema jaoks on elus kõige tähtsam sõprus, mis kestab tavaliselt elu lõpuni. Ta loob omaenda pere ning tema kodus on palju lapsi, kellele ta püüab anda seda, millest tal endal lapsepõlves vajaka jäi - soojust ja tähelepanu. Nad veedavad koos 24 tundi ööpäevas ning mõistavad teineteist ilma sõnadeta. Tulevikus ei õnnestu neil taolist sidet mitte kellegi teisega saavutada. Kaksikutel on keeruline leida tõelist armastust, kuna suhted partneriga kujunevad vaid õe või venna suhete imitatsiooniks. Vanemad püüdsid nende sarnasust rõhutada, ostes neile ühesuguseid riideid. Lapsed aga kujundasid oma isiksust ja võitlesid oma sõltumatuse eest. Ning selline püüd vabaduse poole jääb alles. Täiskasvanuna õnnestub neil sageli üldisest massist eralduda. Kaksikud on sageli ihned, nad ei võta ega anna laenu. Seda sellepärast, et nad on harjunud kõike teineteisega jagama. Kõige suurem väärtus kaksikute jaoks on õiglus. Sest sageli sai ju lapsepõlves üks nendest teise tempude eest karistada... Seetõttu püüavad nad kõiges õigust ja õiglust otsida. See, et ainus laps ei näe oma ninast kaugemale, on puhas müüt. Ta tunneb end süüdlasena, sest teised on elus palju vähem saanud. Sageli juhtub, et täiskasvanuna asub ta võitlema vähemuste õiguste eest. Üksikuna, nagu ta on, suudab ta oma õiguste eest seista. Vanemate pideva ja ülemäärase hoolitsuse tõttu ootab ta täiskasvanuna oma partnerilt erilist tähelepanu, sattudes temast sõltuvusse, samas saab kergesti üle, kui partner ta maha jätab. Ta peab õppima kuulama ja see on väga raske. Tal on suurepärane haridus, kuid liitlaste toetuseta tööl ei suuda ta oma tiibu sirutada. Harjunud tähelepanu keskpunktis olema, ootab ta ka töö juures sama. Enne kohvipausi Mark küsis, et kas teed kohvi? (kas teed pausi- kohvipaus ei eelda, et joome kohvi.) Vastasin, et eelistan teed. Ja teine hetk kus enne hallist väljasõitu keerasin kiirete liigutustega punast Corsat (ehk aastast 1994) ruumis ringi. (muut: Civic sähkösininen aamula meikki, ja autod mida õhtul sisse. Võis olla opel vana vectra, volvo s40, ja veel mõned. sealhulgas saab 9-5) Wc- Ikka see armas discoteekvariant. puhas, valge, soe, inimlik. kõrguses tümpsub muusika ja hea soe olla. Kes on hooleta- kas see kes koristab järjepidevalt oma tööpaika, või see kes töötab- jätab asjad vedelema ja teeb peale tööd platsi puhtaks? Kes on parim mõrvar. See kes koristab platsi ja surnukeha ei leita mitte kunagi või see kes jätab jäljed aga nii osavalt, et teda ennast ei leita? Kas sügavalt usklike voodielu on kolmandate kõrvade jaoks siivas ja korrektne, malbete liigutustega? Hind on vaid üks argument, millest võib mööda vaadata. (kinnitades enesele, et kõik muud argumendid on argumenteeritud) Tavaliselt alustan mingit päevateemat mõttelisest mustast nimekirjast autodest, püüdes järjestust algupärasena säilitada- nagu näiteks nii: Skoda Roomsteri näol leidsin lõpuks jälle ühe väikeauto mille värvkatte paksus võrdub samaga nagu peale remonti paljudes kohtades nt kapott või esitiib värvitakse. Ja kõige kaunim kann jääb siiski algupärasele Luukpära Focusele- ka pagasiluuki üleval hoides näivad alumised õnarused kaunikujulised ja vürtsikalt maitsekad. Tuled paiknevad kere ülaosas. Teadupärast oli Focus üks teenäitajatest kes viis sedalaadi teema massidesse. Tänased Volvo v70 mudelinimetust kandvad lisanimega "classic" jätkavad tagatulede ülapiilarisse peitmise traditsiooni. Tihti pööran tähelepanu -eelnevalt eelmängu tehes - oskuslikule manööverdamisele või harvadele kordadele mil saan majast välja: Viimase tööna enne kohviruumi koristamist- ehk kõikide tasside ning lusikate pesemist ja toolide lauale asetust ja põranda kiiret ülepesemist - sain Chrisipoolt pestud ja kuivatatud Hiace sisepuhastuse. Selleks tagurdasinn pesuhallist ruumi tagumises servas olevasse meiginurka. Eelnevalt parempoolse külgukse kinni lükates- lükates sellega turvariskid 50% levelisse- juhupoolne külguks jäi lahti. Parem külg möödus värskeltpestud Civicust. Spetsiaalselt küsisin aastanumbrit, kuna võtmetejärgi millel puudub kesklukunupuaar, vaid otsima minna mööda platse pole sünnis. Koer jookseb mööda tuba ja voodit. Wlwvil (pimedalt trükitud sõna tõlge- elevil) uuest neljajalgsest. Aga ometi pere armastab uut liiget ja annab uuele seltsilisele ruumi ja aega harjuda Soome muutliku kliimaga. Siis istun autos ja vastavalt ilmale sulavad klaasid ja elekter soojendab juhipinki ja peas mitte kõige olulisem mõttesudu. Need eelnevad olid siis minu survepesuri ja shampooniga ümber auto liikumised, hiljem tulid veel mõned millega tegelesid teised ja vahele mahtus ka ÜKS meik. (millega Margus tööle saabus) Hiljem polnud ei Sakul ega Margusel ühtegi autot millega koju pääseda ja võtsid kahepeale ühe esitlus Hiace paketiauto, et koju pääseda:) Pesuhallialune kloaak tõmati tühjaks ja paigaldati kaamerate ajule tolmu eemalhoidev metallkapp ning siirdati üht kaamerat, et sisemine voldikuksepaneel ei jääks avatud olekus ette kaamerasilmale. (Mida on tegelikult gramm palju. normaalne oleks jäänud 5 (+ - 0.2.) ehk siis kütust ikka lekib veidi pumbatihendivahelt)			OSCAR-2019
AVRO turniir oli 2.–27. novembrini 1938 Hollandis peetud maleturniir, mille eesmärgiks oli leida maailmameistrikandidaat. Turniiri võitja pidi saama eelisõiguse mängida maailmameistritiitli eest koos Aleksandr Alehhiniga, kuigi too reserveeris endale õiguse, olenemata turniiri tulemusest, ka kellegi teisega mängida. Turniir oli tollel ajal läbi aegade kõige tugevama koosseisuga. Turniiril osalesid Aleksandr Alehhin, José Raúl Capablanca, Max Euwe, Mihhail Botvinnik, Reuben Fine, Paul Keres, Samuel Reshevsky ja Salo Flohr. Turniir kujunes triumfiks Paul Keresele, kes kogus Reuben Fine'iga võrdselt 8½ punkti, kuid kuna Kerese ja Fine'i vaheline turniiril mängitud kahe mängu skoor oli 1½–½ pidi Paul Keresest saama maailmameistrikandidaat. Turniir korraldati kaheringilise turniirina, mis tähendas, et iga osavõtja mängis teistega kahel korral: korra valgete ja korra mustade malenditega. Turniiri voorud peeti kümnes Hollandi linnas: Amsterdamis, Groningenis, Zwollees, Arnhemis, Haagis, Haarlemis, Rotterdamis, Bredas, Utrechtis ja Leidenis. Mängijad ööbisid aga Amsterdamis Krasnapolsky hotellis, mis tähendas igapäevast sõitu turniiripaikadesse. Sellessamas hotellis jätkati ka katkestatud partiisid. Ilmselt nende mängijate jaoks kurnavate tingimuste tõttu sai Capablanca turniiril ka kerge infarkti, samuti nähtavasti väsis ära maailmameister Alehhin, kes samuti polnud enam noor. Esimeses vooru esimeses mängus kohtusid omavahel Euwe ja Keres. Euwe suutis mängus saavutada mõningase edu, kuid Keres suutis mängu viigistada. Teistes mängudes kohtusid Flohr ja Capablanca, Alehhin ja Reshevky ning Fine ja Botvinnik. Capablanca suutis Flohri vastu viigistada, sama teed läks ka Reshevsky. Liidrikoha hõivas esimese vooru järel Fine, kes suutis võita Prantsuse kaitse Winaveri variatsiooni mänginud Botvinniku pärast 31. käiku alistuma sundida[1]. Keres jätkas valgete malenditega Botvinniku vastu, kuid ei suutnud enamat viigist. Fine võttis oma teise võidu, kui ta suutis alistada ajahätta jäänud Reshevsky. Vooru keskseks mänguks oli Capablanca ja Alehhini duell, kes olid eelneva 11 aasta jooksul omavahel mänginud vaid ühe partii[2]. Mäng jäi suurtest ootustest hoolimata viiki. Viigi pakkumine ja vastuvõtmine toimus sealjuures eriskummalisel moel, mida kommenteeris Hollandi ajaleht De Telegraaf: "Alehhin asetas oma oda Capablanca kuninga kõrvale. Maailmameister jalutas ja ootas. Capablanca võttis sisse koha laua taga (poole tunni jooksul, kui kestis mäng, olid vastased koos vaevalt mõne minuti), vaatas seisu ja kutsus kohtunik Landau, sosistas temaga kümmekond sekundit. Landau läks lava taha, tuli hiljem tagasi, läks Alehhini juurde ja ütles talle midagi kõrva. Siis tegi Landau paar sammu lava suunas ja omakorda noogutas Capablancale.. Ilmus ametlik teade viigi kohta. Sest see oli sosinal edasiantud sõna. Meeleolu saalis oli hoopis teine kui laval."[2] Alehhin kritiseeris pärast mängu Capablancat: tema poleks viigiga leppinud ja oleks edasi mänginud. Viimases mängus sundis Euwe 32. käigul Flohri alistuma. Keres mängis mustade malenditega Flohri vastu ning mäng lepiti viiki juba 23. käigul. Flohr kommenteeris pärast vooru: "Capablanca ja Keres on turniiri viigimeistrid, üks liiga vana, et võita, teine liiga noor võiduks."[3] Alehhin võttis oma esimese võidu, kui ta suutis alistada Euwe'i. Botvinnik suutis võita Reshevskyt ja Fine oli Capablanca vastu heas seisus, kuid ajahätta sattunud kuubalane suutis siiski mängust pool punkti välja võidelda. Neljandas voorus võidutses esimest korda ka Keres, suutes 44 käiguga alistada Ühendriikide Reshevsky, kes kaotas oma ratsu juba 18. käigul ja oli enne seda kogunud vaid kaks viiki. Capablanca jätkas viigilainel, selles voorus Botvinniku vastu. Viiki leppisid ka Alehhin ja Flohr. Fine aga jätkas liidrina, suutes 4. voorus alistada Euwe. Keres mängis viiendas voorus Alehhiniga ning jäi halba seisu, kuid Alehhin ei suutnud ära kasutada forsseeritud võidujätku ning Keres suutis mängu viigisadamasse tüürida. Fine jätkas kõigi üllatamist oma võiduga Flohri üle ning kohtus järgmises voorus Alehhiniga. Ei Botvinnik ega Reshevsky ei suutnud valgete malenditega mängides enamat viigist vastavalt Euwe ja Capablanca vastu. Kuuendas voorus suutis Keres saavutada oma esimese ja viimase võidu Capablanca vastu [4]: Capablanca mängis avangut ebatäpselt ja sattus halvemasse seisu ning mäng siirdus lõppmängu, kus Keresel oli kaks enametturit. Capablanca oli sunnitud 38. käigul alistuma. Liider Fine pidas mängu Alehhiniga ning Alehhin proovis võrdsest seisust midagi välja mängida, kuid oma püüdlustest hoolimata leppis 68. käigul viigiga. Kuuendas voorus suutis ka Reshevsky oma võiduarve avada, kui ta alistas 56 käigulises partiis Euwe. Flohr ja Botvinnik leppisid viiki. Seitsmendas voorus ei lepitud ühtegi partiid viiki. Avaringi viimases voorus kohtusid Keres ja Fine. Keres kahis avangus etturi ning suutis mängu enda poole kallutada. Ta pääses lõppmängu kahe vabaetturiga ning suutis mängu võita[5]. Keresel oli nüüd 5/7 punkti ning jäi Fine'ist maha vaid poole punktiga. Samas voorus suutis avangus väikse vea teinud Alehhini ära karistada Botvinnik ja Reshevsky sai oma teise võidu, kui ta suutis alistada Flohri. Oma teises nooruses Capablanca saavutas võidu Euwe üle, seda 40 käiguga. Algas taas viikide laviin. Keres ja Euwe leppisid 38. käigul viiki, Reshevsky ja Alehhin tegid seda käigu varem ja Botvinnik ja Fine koguni juba 19. käigul. Ainsa võidu eest kandis hoolt Capablanca, kes vajas võidu vormistamiseks 37 käiku. Keres viigistas Botvinnikuga, Flohr Euwega. Fine suurendas oma võiduga Reshevsky üle oma edumaad punktini. Capablanca, kes pidas 19. novembril oma 50. aasta juubelit ja pidi mängima Alehhiniga. Juubilari austamise ajal puudus Alehhin saalist ning saabus alles siis, kui tema kell juba käis[6]. Alehhin suutis oma põlatud vastase alistada ning sellega jätkas Capablanca sünnipäevaliste traditsiooni, oma sünnipäeval kaotada. Capablancat hakkasid turniiri teises osas valdama ka tervislikud probleemid, mida on hiljem toodud üheks selgituseks, miks ta sel turniiril kaotas koguni kolm mängu, olles viimase 29 aasta mängitud turniiride arvestuses kaotanud vaid 26 mängu[7]. Kõik selle vooru mängud lõppesid viigiga. Keres mängis viiki Flohriga, Euwe ei suutnud valgete malenditega mängides Alehhinilt revanši võtta, Capablanca ei suutnud Fine'i vastu samuti viigist enamat, kuigi ta seis oli võitev. Tema võidule viivat kombinatsiooni ei märgatud ametlikult kuni aastani 1951[8]. Diagrammil (paremal) on kujutatud seis pärast 39. ... h:g5. Capablanca jätkas 40. V:g5 ning järgnev seis lõppes viigiga, kuid võidu oleks taganud 40. h5! Jätk: 40. ... Vb1 41. Kg2! g4 42. h6 Vb5 43. h7 ja must peab ohverdama vankri. Viimasena leppisid viiki Reshevsky ja Botvinnik. Viiki mängisid selles voorus vaid Keres ja Reshevsky, kusjuures Keres suutis külmavereliselt halvast seisust välja tulla[9]. Fine pidi 30. käigul vastu võtma kaotuse Euwelt ja Alehhin mängis üle tšehhi talendi Flohri. Vooru keskses mängus alistas aga Botvinnik Capablanca. Diagrammil (paremal) mängis Botvinnik just 30. Ob2-a3! Capablanca sattus pärast oda võtmist aga lõksu: 30. ... L:a3 31. Rh5 g:h5 32. Lg5 Kf8 33. L:f6 Kg8 34. e7 ja Valge ähvardab Lc1 matiga. Capablanca jätkas mängimist, lootes Botvinniku kuningat tulega kimbutada: 34. ... Lc1+ 35. Kf2 Lc2+ 36. Kg3 Ld3+ 37. Kh4 Le4+ 38. K:h5 Le2+ 39. Kh4 Le4+ 40. g4 Le1+ 41. Kh5 ja Capablanca alistus. Keres kohtus taas Alehhiniga, seekord valgete malenditega. Enne mängu oli Alehhin eestlasest punktiga maas ning tema võit oleks aidanud tal Keres kinni püüda. Mängu tekkis võrdne seis, kuid Alehhin sellega ei rahuldunud ning otsis rünnakuvõimalusi. Küll aga jooksid tema üritused kiiva ning lõpuks oli maailmameistril käikude tegemiseks õige vähe aega. Lepiti viiki. Viiki mängisid ka Flohr ja Fine ning Capablanca ja Reshevsky. Küll aga suutis Euwe alistada 34. käiguga Botvinniku. Capablanca ei suutnud valgete malenditega Kerese vastu enamat viigist, kuid Fine suutis pingelises mängus üle mängida Alehhini ning asus Kerese kõrvale liidripositsioonile. Viimases voorus toimus ka nende vaheline otsustav kohtumine. Reshevsky ja Euwe mängisid siin viiki ning Botvinnik alistas Flohri. Keres sai Fine'i vastu valged malendid ning teades, et talle piisab üldvõiduks ka viigist ei kavatsenud ta riske võtta. Keres oli juba poole turniiri peal otsustanud, et hakkab kasutama ettevaatliku taktikat, ilma erilisi riske võtmata[10]. See väljendus ka tulemustes: mitte ühtki kaotust ja kolm võitu tosina viigi kõrvale. Fine ei üritanud samuti tugevalt peale käia ning juba 19. käigul lepiti viiki ja võitja oli selgunud. Teistes mängudes leppisid Alehhin ja Botvinnik ning Flohr ja Reshevsky viiki ning Euwe suutis alistada turniiril eelviimaseks jäänud Capablanca. 29. novembril 1938 algasid AVRO läbirääkimised Kerese ja Alehhiniga. Algne jutuajamine ei olnud väga edukas: Alehhin ei kirjutanud alla AVRO lepingule, nõudis suuremat honorari ja keeldus mängimast mitmes eri linnas. Enda tingimused lubas ta teatada hiljem ning sellega esialgsed läbirääkimised piirdusidki. Ise kommenteeris Alehhin oma tegevust Manchester Guardianis järgmiselt: ... Nõustudes põhimõtteliselt [matši toimumusega], tegin talle [Keresele] teatavaks oma finantsilised tingimused, mis on sisuliselt samad, nagu eelmises matšis Euwega ja kavandatud kohtumises Flohriga. Samuti andsin edasi oma otsuse tulevikus kaitsta tiitlit ainult ühes kohas. Nüüd on järg pretendendi ja nende käes, kes teda toetavad. Igal juhul jääb ka 1939. aastaks veel ühe tiitlimatši võimalus.[11]" 1. juulil 1939 peeti AVRO üldkonverents, mille raames otsustas AVRO Alehhini tingimustele mitte vastu tulla ning tiitlimatši toetamisest loobuda, mistõttu ähvardas Kerese võimalust Alehhiniga mängida rahalistel põhjustel ära jäämine. Samal ajal alustas tiitlimatši korraldamiseks Alehhiniga läbirääkimisi ka Botvinnik, kes sai matši korraldamiseks loa Vjatšeslav Molotovilt[12]. Ka Capablanca ei jäänud vaguraks ning suutis rahalistele nõudmistele vastata ning 1939. aasta novembris esitas Capablanca Alehhinile ametlikult väljakutse. Lepiti kokku, et tiitlimatš algab Buenos Aireses 1940. aasta 14. aprillil. Nii see plaan kui ka mõlemad läbirääkimised katkesid Teise maailmasõja alguse tõttu. Pärast sõda jätkusid läbirääkimised vaid Botvinnikuga, sest Capablanca suri sõja ajal ja Keresel lasus Eestit okupeerinud Nõukogude võimu kahtlus, et ta olevat osalenud natside korraldatud turniiridel [13]. Uurimise ajal ei lubatud tal mingeid läbirääkimisi pidada ning kui olukord lahenes, oli Alehhin juba surnud. Tundub usutav küll, et see seal on tema kirjutatud. Nimes on ka vihjed. Aga too lehekülg ei tõenda seda. Andres 5. november 2006, kell 19:32 (UTC) Paraku kõigil tatarlastel oli Vene impeeriumis sünnijärgselt venepärased perekonnanimed.Valju 5. november 2006, kell 19:37 (UTC) Nojah, ta muutis ametlikult nime selleks, et perekonna õige perekonnanimi taastada. Andres 5. november 2006, kell 19:39 (UTC) Ma märkisin surmakohaks Mõhküla, kuid ma pole kindel, et see on Mõhküla küla territooriumil. Andres 5. november 2006, kell 19:39 (UTC) Ta oli rahvuselt tatarlane, aga neljandat põlve Eestis elanud. Valju 5. november 2006, kell 19:42 (UTC)			OSCAR-2019
Pimedad ja verejanulised puugid tunnetavad soojust, süsihappegaasi ja liikumist ning klammerduvad oma esijalgadega möödamineja (inimese või looma) külge. Püüdja teeb efektiivsemaks juurde lisatud süsihappegaas ja soojus. Sel viisil meenutab kangas puugile rohkem möödakõndivat looma või inimest ja aktiivne puuk klammerdub oma esijalgadega möödaveetava riide külge. PuugiBuster veebipood müüb tooteid täisealistele eraisikutele ja ka firmadele. Toodete hinnad sisaldavad Soome käibemaksu 24%. Jätame endale õiguse hindade ja tarnekulude korrigeerimiseks. Meie kodulehelt tellimiseks ei eelda kasutajaks registreerumist. Tellija peab olema 18 aastane või tal peab olema nende toodete tellimiseks hooldaja nõusolek. Miinimumtellimus on 20 eurot. Klikkides nupul „ESITA TELLIMUS“, nõustute Maksekeskuse kasutajatingimuste ja PuugiBusteri tarnetingimustega. Töötleme kõiki kliendiandmeid konfidentsiaalselt. Tellimusega seoses küsitud kontaktandmeid kasutatakse üksnes tellimuse kohaletoimetamiseks või selles ilmnevate ebaselgete asjaolude väljaselgitamiseks, kui ei ole öeldud teisiti. Kui esitate veebipoe kaudu tellimuse, siis eeldame, et olete hetkel kehtivate tarnetingimustega tutvunud ja nendega nõustunud. Maksekeskus AS teenindab maksetega seotud küsimustes: E–R 9.00–17.00 support@maksekeskus.ee +372 5887 5115 Klikkides nupul „ESITA TELLIMUS“, nõustute Maksekeskuse kasutajatingimuste ja PuugiBusteri veebipoe tarnetingimustega. Kui oleme teie tellimuse vastu võtnud, siis saadame koheselt teie e-posti aadressile tellimuse kinnituse, kus on näha tellimuse andmed. Kontrollige alati tellimuse kinnituse andmeid. Küsimuste korral võtke kohe ühendust meie klienditeenindusega. Suhtlemisel klienditeenindusega hoidke tellimuse kood käepärast. Juhul kui klient tellimust vastu ei võta, tuleb saadetis meile tagasi ja me arvestame saatekulud ja tegelikud tagastuskulud saadetise koguväärtusest maha. Tarneaja suhtes võib esineda erandeid, kui ostukorvis on tooteid, mis on laost otsa saanud. Sellisel juhul teavitame teid võimalikust viivitusest kohe peale tellimuse esitamist. Me ei vastuta vääramatust jõust tingitud viivituste või viivitustest põhjustatud kaudsete kahjude eest. Erandjuhtude tarneaegadest teavitab veebipood kodulehe kaudu. Teil on õigus lepingust 14 päeva jooksul taganeda ilma põhjust teatamata. Lepingust taganemise tähtaeg lõppeb 14 päeva pärast seda, kui viimane saadetis on vastu võetud. Lepingust taganemise õiguse kasutamiseks peate meid oma lepingust taganemise otsusest teavitama üheselt mõistetaval viisil (näiteks e-posti või posti teel saadetud kirjaga). Lepingust taganemise tähtajast kinnipidamiseks piisab sellest, et saadate oma lepingust taganemise õiguse kasutamise teavituse enne lepingust taganemise tähtaja lõppu. Tagastatud kaubasaadetisel peab olema ära toodud tellimuse number. Kauba tagastamisel 14 päeva jooksul tagastame tellijale saatekulud 9,90 €. Kauba tagastamisega seotud kulud kannab tellija ja tagastatav kaup tuleb saata aadressile: Tagastatav kaup ei tohi olla kasutatud, see peab olema puhas ning soovitatavalt olema tagastamisel originaalpakendis. Kui soojuspadjad või CO2 padrunid on avatud, siis arvestatakse vastava toote hind tagastuse kogusummast maha. Kui teie poolt tellitud toode on defektne, siis võtke meiega ühendust ja kirjeldage defekti. Kõigile toodetele kehtib 6-kuuline garantii. Kui soovite esitada garantiinõuet, siis võtke meiega ühendust. Lepingust taganemise korral tagastame teile teilt saadud maksed, millest on maha arvestatud tagastamiskulud viivitamatult peale seda, kui tagastatud kaup on meieni jõudnud. Tagastatud kauba eest maksame raha tagasi esialgses tehingus kasutatud makseviisi kasutades. Arvestame teie poolt tasutud kogusummast maha kauba tegelikud tagastuskulud ja võimalikud avatud soojuspadjad ning CO2 padrunid ja võimalikud muud enam müügiks mittekõlblikud tooted. Lepingust taganemisel olete kohustatud kauba tagasi saatma viivitamatult ja hiljemalt 14 päeva jooksul pärast lepingust taganemise teate esitamist. Tähtajast on kinni peetud, kui saadate kauba tagasi enne 14-päevase perioodi lõppu. Saadetise vastu võtmata jätmine ei ole sama, kui saadetise tagastamine või lepingust taganemine. Kui pakki ei ole vastu võetud ja selle kohta ei ole esitatud eraldi lepingust taganemise teatist, siis arvestame makstud kogusummast maha saatekulud ja tegelikud tagastuskulud. Kui teie poolt tellitud toode on kaduma läinud või transpordi käigus viga saanud või ei vasta muul viisil teie tellimusele, olete kohustatud sellest teatama hiljemalt 14 päeva jooksul, saates e-kirja meie e-posti aadressile või võttes ühendust kontaktandmetes näidatud telefonil. Kui saadetis on transpordi käigus saanud märkimisväärseid kahjustusi, siis peate kohe esitama reklamatsiooni transpordi eest vastutanud firmale Itella (e-post:estonia@itella.com). PuugiBuster ei loovuta kunagi teie isikuandmeid ega e-posti aadressi kolmandatele isikutele, kui seadus seda ei nõua (nt politsei või teiste ametivõimude nõudmisel). Isikuandmeid käsitlevate sätete kohaselt on teil õigus taotleda meilt teie kohta kogutuid andmeid ja kui need on teie arvates ebaõiged või mitteasjakohased, võite taotleda oma andmete korrigeerimist või meie kliendiregistrist kustutamist. Sellisel juhul võtke ühendust klienditeenindusega. Võimalikud erimeelsused lahendatakse Soome seaduse alusel. Järgime Soome tarbijakaitseameti soovitusi.			OSCAR-2019
Tuntud inimese osalemine reklaamis tõstab nii toote usalduväärsust kui tagab sellele suurema tähelepanu. A. Le Coq on tuntud inimesi reklaaminägudena kasutanud üsna pikka aega, kuigi kuulsus toodet reklaamimas ei ole ettevõtte jaoks kunagi eraldi eesmärk olnud, rääkis A. Le Coqi mittealkohoolsete jookide tootejuht Janika Kaur. Näiteks on Kellukese telereklaamis kasutatud Ivo Linnat ja Tanel Padarit. Möödunud aastal telesse jõudnud vitamiinivee reklaamis astusid üles aga Liis Lemsalu ja Rasmus Rändvee. „Kõige tähtsam nende persoonide juures on see, et nad ise on seda toodet armastanud ja seda ka tarbinud,“ sõnas Kaur ja lisas: „Sel juhul saavad nad rääkida isiklikust kogemusest.“ A. Le Coqi tootejuhi sõnul võimaldab kuulsuse kasutamine reklaamis luua brändile isikliku kogemuse assotsiatsiooni. "Kuna peame A. Le Coqi brändide puhul kodumaisust väga oluliseks, oleme leidnud, et Eesti tuntud kõneisikud sobivad hästi meie brändide väärtuste kommunikeerimiseks." Uue toote puhul annab kuulsuse kasutamine tarbijale ka turvalisuse. „Selle on enda jaoks avastanud ja sellest peab lugu autoriteetne inimene,“ selgitas Kaur. Kirjeldatud turundustegevus aitab tarbijal tekitada Kauri sõnul ostuhuvi ja eelhäälestust, et bränd või toode võib talle meeldida. „Edasine sõltub juba toote headusest,“ märkis ta ja lisas, et kuulsus toote eest kogu tööd siiski ära teha ei saa. Lisaks on oluline, et valitud kuulsus esindaks toodet ning sobiks sellega kokku. Seetõttu on üks põhilisemaid märksõnu just sihtgrupile suunatus ehk tuntud inimene peab meeldima eelkõige potentsiaalsele tarbijale ehk inimesele, keda meie näeme selle toote sihtrühmana, selgitas Kaur. Kuulsuse kasutamisel reklaamis võib olla ka varjukülgi. Kuigi A. Le Coqil ühtegi negatiivset kogemust pole, võib Kauri sõnul varjuküljeks olla näiteks see, kui staar ei kõneta sihtrühma või kahjustab oma tegevuse või ebasobiva käitumisega brändi mainet. „Kui valitud inimene ei käitu väärikalt, siis kanduvad temaga tekkivad negatiivsed emotsioonid üle ka brändile,“ selgitas ta. Denim Dreami kaubamärgi all tegutseva AS Põldma Kaubanduse turundusjuhi Kaidi Laeva sõnul äratab tuntud inimese kasutamine kampaanias suuremat tähelepanu, eriti kui kuulsus on pälvinud inimeste heakskiidu, poolehoiu ja on noortele eeskujuks. Selle aasta esimesel poolel kasutas Denim Dream oma kampaanias Eda-Ines Ettit, Liis Lemsalut ning Birgit Sarrapit (end nimega Õigemeel-toim.), kes on ka varem olnud ettevõtte reklaamnäod. Laeva sõnul on Denim Dreami bränd praegu ettevõtte kõige edukam. „On raske hinnata, kui palju mõjutasid tulemusi kampaanias osalenud staarid, sest ainult kuulsustest ja reklaamist ei piisa, et müük edeneks,“ rääkis Laev ja lisas: „Ka toode peab olema hea ja vastama kliendi ootustele.“ Kõik osapooled ehk ilusad tuntud inimesed, reklaam ja hea toode peavad üksteist toetama. Juba pikka aega turul olnud Denim Dreamil on välja kujunenud lojaalsed püsikliendid ning on võimalik, et heade tulemuste saavutamiseks poleks staare reklaamnägudena kasutada vajagi. „Kuid see, kui reklaamis osalevad inimeste armastatud ja hea mainega avaliku elu tegelased, kes on meie kaupluste kliendid, aitab kaasa usaldusele meie kaubamärgi vastu,“ märkis Laev. Laev tõi ka paralleeli ülemaailmsete kuulsate ja edukate moebrändidega nagu Calvin Klein, Marc O’Polo ja Guess, mis hoolimata tuntusest peavad oluliseks kasutada reklaamides tuntud modelle, lauljaid või näitlejaid, et veelgi suurendada kampaania nähtavust soovitud sihtrühmale. Tuntud inimese kaasamisel reklaamkampaaniasse soovitab Laev eeskätt mõelda, kas ta kõnetab sihtrühma, viib oma imagoga edasi brändi imagot ja esitleb ettevõtte kultuuri. „Kas ta on see inimene, kelle moodi inimesed tahaksid olla?“ Reklaamifirma Spring Advertising tegevjuhi Sass Henno sõnul ei ole kuulsuse reklaami saamine keeruline ning põhiline on julgus ühendust võtta. On vana tõde, et laia ühiskondliku autoriteediga isik ja tema tarbimiseelistused mõjuvad massidele inspireerivalt. Kõik sai alguse sellest, et kunagi andsid ülikud kojanarridele toitu maitsta, et veenduda, et toit pole mürgitatud. Kojanarrid oma meelelahutusprogrammidega olid tolleaegsed superstaarid. Mingis mõttes lisab turundajad ka täna oma tootele autoriteeti läbi tuntud isiku. Avaliku elu tegelastega võib juhtuda igasuguseid inetuid vigureid. Kujutad ette, kui sinu reklaamnägu jääb joomisega vahele, esineb mingi lolli rassistliku avaldusega, saab süüdistuse lapsporno omamises või lihtsalt satub dopingukahtlusega avalikkuse negatiivsesse vaatevälja? Negatiivse tähelepanu oreool kohandub ka brändile. Sageli on nii-öelda staarilepingutes sees ka punktid, mis sisaldavad trahve juhtudel, kui reklaamnägu mõne maineliselt mannetu teoga hakkama saab. Teine küsimus on, kas see isik ikka räägib brändi väärtustest. Kuivõrd ainsa NBA kogemusega Martin Müürsepa soovitatud ehitusmaterjal ka kvaliteetne on või kuivõrd geniaalse koomiku reklaamitud kodumaine tanklakett ka tegelikult väärtusi jagavad - see jäägu tarbija otsustada. Minu meelest siin mingit väga sisulist seost ei ole. Ütlesite, et kuulsuse isikuomadused võiksid brändi väärtustega kokku minna. Kuidas ettevõte selle kindlaks teeb? Kui bränd seisab liikluskultuuri eest, siis pigem mõnd rallisõitjat kaasata ei tasu. Kollektiivses teadvuses on liiklusmõrvarid, nagu Laiksoo, suure miinusmärgiga veel meeles. Samas saab vaimukaid seoseid ise tekitada. Kui ikka mõni selgeltnägija tunnistab, et Äripäeva Investor Toomas on temast kõvem ennustaja, võib see olla vaimukas ka juhul, kui enamik Äripäeva lugejaid selgeltnägijaid ei austa. Tegelikult tundub, et turundajatele meeldib müüa kuulsusi, kellel on suurim kontakt publikuga ja suurim auditoorium - ehk meie telestaarid ja näitlejad. Võtke ühendust kohe, kui mõte tekib. Eestis on iga inimene paari kõne kaugusel või otse Facebookis. Olge avatud. Raha osas pole ei päevad ega staarid vennad. Eesti Näitlejate Liidu lehelt võib iga turundaja leida hinnakirja, milles näitlejad on kokku leppinud, kuid alati leidub ka soodsamaid ja kallimaid staare, ning pole harvad juhused, kus tuntud inimene lahedas kampaanias ka üldse niisama, või partertehinguna osaleb. Aga sellele ei saa loomulikult turunduseelarve planeerimisel loota. Hind oleneb ka sageli sellest, mida reklaamnägu ütlema peab. Tore on mõelda, et ka meil Eestis on nii-öelda staare, kes on 10 000 euro eest nõus plakatile tulema. See kõlab ühtaegu naljakalt ja suurilmalikult. Kuulsus suudab tarbijat mõjutada. Kuulsust reklaamis nähes mõtlevad inimesed sageli, et „kui see on talle hea, on see ka mulle hea“. Seda filosoofiat kasutatakse sageli erinevate kosmeetikatoodete reklaamide puhul. Kasvatab teadvust brändist. Selle asemel, et kalleid reklaamkampaaniaid ning –strateegiaid välja nuputada, võib hoopis kasulikumaks osutuda kuulsuse kasutamine, kes tõmbab tähelepanu tootele hoopis lihtsama vaevaga. Brändi positsioneerimine. Paljud väikesed ettevõtted kasutavad kuulsusi, et neid läbi toote reklaami kokku viia sihtgrupiga. Selleks võetakse kohalik kuulsus, näiteks 50aastane endine sportlane, kes reklaamib mingit finantsteenust, mis on mõeldud just selles vanuses inimestele. Seeläbi suhestab inimene end tootega paremini. Püüab uusi tarbijaid. Ettevõtjale on kasulik kuulsust reklaamnäona kasutada ka siis, kui ta tahab oma toote tarbijate ringi laiendada. Kuulsus püüab tähelepanu, misläbi võib inimestel, kes pole veel tootega kokku puutunud, tekkida isu seda proovida. Puhub hääbuvale brändile elu sisse. Mõnikord on ettevõte kaotanud perspektiivi või soovib üldse tegevuse lõpetada. Kuulsuse kasutamine võib tekitada tarbijas taas uudishimu tõmmates tootele tähelepanu.			OSCAR-2019
Olen probleemi üritanud leida juba poolteist aastat, terve k*radima google läbi kamminud ja ei mitte mingit tulemust. Terve põhjamatt on märg( vesi umb 1cm sügavune kui on vihmane ilm), olen vaadanud üle kõik äravoolu kohad ning nad ka puhtaks teinud.Põhjas on 0 roostet, niiet sealt ka vesi sisse tungida ei saa. Uksetihendidest ei ole mitte mingit varianti kuskohast saaks vesi sisse tungida(uksetihendid on seestpoolt alati kuivad ja nende alt ei jookse mingit veejada ka). Pagasniku lekke probleem on ilmselt praoline tuli, mis on tihtipeale vett täis, pagasniku lekke pärast ma väga ei muretse ka, sest see on minimaalne. Oleksin ülimalt tänulik kui keegi aitaks probleemile laheduse leida. Tänutasuks võin anda igasuguseid m10 pritsung mootori juppe, mis mul leidub. Kaitsmekarbi alt vaata üle. Omal samamoodi jooksis sealt vesi sisse. Kere valts oli nii läbi roostetanud, et autot pestes oli näha kuidas pedaalide juurest vesi tilkus. raitz330 - kaitsmekarbi juurest tegin juba mastiksiga ära ja sama ka küljetiiva alt(seal olid praod, millest vesi sisse tuli) leke läks väiksemaks, aga ei kadunud täielikult ära. eix22 - olen vaadanud su nõuandeid, et võib olla uksekile jne. Aga uurisin, lasin vett sisse jne, kõik voolas ilusti sealt välja kuskohast peab jooksma(ukse nurgas olev veeäravoolu auk) Mõlemad uksepolstrid kiskusin ära ja ei näinud mingisugust kile seal. Minuteada tuli ta ka originaalis ilma kiledeta, sest keegi pole varem polstreid ära võtnud (auto on olnud 22a ühe pere käes) Kui seal midagi pole ,jookseb vesi kolinal sisse, samuti palju muid probleeme selle puudumisel. Testinud ja näinud . Ilma vaiba ja polstrita/kileta autol oli räme lomp sees peale vihma. Auto oli pisut viltu ka muidugi. Oma täiesti komplektsel autol oli sama jama. Pagassi vesi saab edukalt tulla tagaistujate jalgade alla. Pagassi tulekust ka üks näide. Tihendiserva nurkades on kerepleki liitekohad ,kus plekk üksteise peal. Auto jälle natuke viltu, esiots allpool, vesi kogunes rohkem klaasipoolsetesse nurkadesse ja ajas tihendiserva alt sisse sealtsamast topeltpleki kohast üle serva. Jällegi näpitud lugu, kuna pagassitihend originaalis/ uuena möginat täis kui plekiserva sisse surud ja ei ole mõeldud ära kakkumiseks. Küljepeal tuulutuse klappide tihendid on paljudel pooleks, kui liitekoht ülespoole, siis jällegi jookseb vesi pagassi taskutesse. Ees kahelpool vent restide all on vee ärajooksud, tavaline asi et juhipool rooste tegutseb ja on tee salongi avanud. Pildil näha ka, et seal miski porri kokku keeratud juba . Esiklaasi kallal pole keegi nööriga vägivallatsenud? Tundub tihend imelikult või pilt petab. Kui seal nööri lugu on olnud, siis pole rohkem vaja otsida. Ühesõnaga 100 kohast saab sisse tulla see vesi, masinat nähes ei oleks vaja pead murda nii palju ja oleks kiirelt selge. Eix - mõtlesin et kisun siis polstri ka juppideks, ja täiesti õigus, polster on märga saanud, vaatasin tüübleid ja need olid eri värvidega + mingisugust klambrite pornot on polstril tehtud. Oskad äkki öelda missugust kile sinna panna ja kust neid saada võiks? Kui see viga peaks lekked parandama, siis olen küll mingi teene võlgu Esiklaasi vahetati ka eelmise omaniku poolt ~4 a tagasi, kuid pole osanud küsida kas pandi nööriga vms, igatahes tihendi juhipoolne ülemine nurk on küll kuidagi sisse koolunud, panin sinna ka silikooni. Pagassi ühendusnurkadeni ma polegi jõudnud Klambrid on originaalis. Polstri enda taga peab ka veel õhuke poroloniga pvc olema. Kile on ukse küljes liimiga ,et sealt tolm, vesi ja niiskus sisse ei tuleks. Juhi nurk väljast parandatud ja silikonitatud sul. See kolmnurkne ava ülevalpool küljel, mille kõrval pikk ovaalne ava, see ongi vee jooksu koht, kust ilmselt roostes sul ja vett sisse ajab. Kalla vent restist sisse ja vaata salongist. Taga istmeall jookseb koopast toru benapaagi juurde, kus paagi vent torud sees. See võib ka auklik olla salongis ja vesi tuleb koopast sisse. Tagatuletihendid on preface probleem. Samuti peavad amordi tugipukkidel olema tihendid all (üliharva näinud , kui on olemas).See küll vett suurtes kogustes sisseei saa ajada, aga mine tea. Koopad seest korras? Kuskil auk sees, on kohe vesi taga. Tanketoru pool just roostetavad kõik need paagi kinnitused ja tanketoru ümbrus ise ka. Täna mässasin päev otsa auto kallal, ja kiskusin terve sisu koos vaibaga välja. Kastsin peaaegu igaltpoolt autot kuuma veega üle ja kohad kust nägin et vett sisse uhus olid, kaitsmekarbi alt ikkagi ja kuskilt aku alt jookseb ka sisse. Uksevahelt (polstri tagant) ma märkasin et kogus oli vägagi minimaalne mis seal põrandale pritsis, aga midagi siiski tuli. Kui viitsid, võid piilaritest allatulekukohti pildistada, esi ja tagaaknal. Aga nendelt piltidelt võib juba järeldada, et nööriga pandud ja tihendid rikutud. Uusi (kasutatud korralikke) tihendeid vaja kindlasti. Eelviimase pildi rooste on kaitsmekarbi alune nurk ja lanseka ühendus kere külge- see tähendab- tiib maha, armatuur välja, armatuuri alune müraisolatsioon välja ja ideaalis juhtmestik ka välja. Kusjuures kapotialt ei pruugi see auk üldse näha olla aga kui tiiva maha võtad siis küljepealt august salong paistab. Kapotiall on see nurk mastiksiga kaetud, mis tähendab kahjuks, et mastiksi alt voolab vesi kuni poolraamini ja aitab tervel serval roostetada. Tänud, mingiaeg siis peab selle töö ette võtma, ehk siis on kõiki auke näha ja saab korda esijalge alt vähemalt.			OSCAR-2019
Viited hoone on alati mänginud peamist rolli otsingumootori optimeerimine. Kuid hoonete ühendamise meetodeid on igal aastal muudetud. Suurim ilmnes 2013 - revenda de hospedagem ilimitada 30 dias grtis. aastal, kui Google lõi oma Penguini värskenduse. See värskendus tõi välja kõik punktid, suurendades sissetulevate lingvistide kvaliteeti ja detekteerides kõiki rämpsposti linke. Meie päevadel on link hoone väga vastuoluline küsimus. Üks konkreetne väide, et väliste sidemete väärtus on vähenenud, samas kui teised väidavad, et selle tähtsus on aastate jooksul pidevalt tõusnud. Neid vääritimõistmisi põhjustavad lingid rämpssisalduse devalveerimine ja pidevad Google'i värskendused, mis muudavad selle valdkonna prioriteete. Kuid ükskõik, mida olete kuulnud link hoone, see siiski mõjutab otseselt saidi paremusjärjestusest. Ükski veebisait ei pruugi SERP-i kõrgel tasemel ilma kvaliteedita ja asjakohaste sissetulevate lingideta. Praegu läheb 2017. aasta lõpp ja me oleme eelõhtul 2018. aasta jõulupühadeks. Google jätkab võitlust rämpsposti linkide loomise tehnoloogiate vastu ja auhindu asjakohaste sissetulevate linkide eest. Rämpsposti linkide loomise tehnikad on kadunud. Üha rohkem veebimeistreid otsustavad investeerida kvaliteetse sisu kujundamisse ja linkide ülesehitamisse. See põhjustab selles valdkonnas suurt konkurentsi. Üks ei saa aidata, kuid ei tea, millised on uued muudatused, mida saame kogeda linkide ehitussfääris 2018. aastal. Veebisaidi omanikuna peate teadma, mis töötab ja mis mitte. Selles artiklis leiate mõningad tulevikukindlad viisid, mis aitavad teil püsida otsingumootori optimeerimise mängu tippu. Me elame täiesti automatiseeritud maailmas, kus käsitsi loodud asjad on väga väärtuslikud,. Veenduge, et viitaksite oma turunišši juhtidele, et omandada kvaliteetseid tagasilinke. Ärge püüdke automatiseerida e-kirju, kuna adressaat on neid rämpspostiks. Lisaks sellele ei kuulu automatiseeritud lingi loomise tarkvara, kuna see võib negatiivselt mõjutada saidi positsioone ja kaubamärgi mainet. Soovitan tungivalt kutsuda professionaalseid SEO-eksperte, kes suudavad veebisaidile linke luua käsitsi. See on lemmik sisusõit tehnika, mida kasutavad SEO spetsialistid, et saada linke veebiallikaga. Selle aluseks on teie nišš sisaldava kvaliteetse sisu leidmine, mida juba peetakse lugupeetava allikana ja otsides võimalusi sama sõnumi paremaks sisustamiseks. Teil on vaja jälgida uute turundusnišide sisupakkumisi, et oma lingid sealt välja panna. Kui see sisu on avaldatud usaldusväärse veebiallikaga, on see tõenäoliselt juba kõrgel kohal. Sellepärast on teil suurepärane võimalus saada litsentraliseeritavat mahla autoriseeringuallikast. Teadusliku sisuga materjalide loomise kaudu saate esialgse tulemuse ületada ja saada sellest hea vastuse. Kas te ikkagi usute, et ainus viis kvaliteetsete tagasilinkide kiireks saamiseks on luua suurepärane sisu ja oodata, kuni kasutajad teiega linke linkivad? Kui jah, siis avab see artikkel teie silmad tõele. Loomulikult on kvaliteetse sisu loomine igale otsingumootori optimeerimise kampaaniale oluline, kuid kulub lugejatele oma sisu meelitamiseks mitu või isegi aastat. Selles artiklis me räägime, kuidas kiirendada oma saidil lingid ja parandada oma bränditeadlikkust otsingumootori tulemuste lehel. Quora on unikaalne platvorm, kus inimesed otsivad sobivaid vastuseid nende küsimustele - fotografia nikon d3200. See on rahvarohke platvorm, kus nende küsimused esitatakse vähemalt mitu tuhat inimest päevas. Oleks rumal jätta tähelepanuta võimalus oma äritegevuse kasvatamiseks ja uute veebisaitide meelitamiseks. Kõik, mida pead tegema, on otsida oma niši seotud märksõnu. Selle tulemusena leiate sadu tuhandeid küsimusi, mis teie vastust ootavad. Te peate vastama küsimustele, milles olete ekspert, ja kui teie domeenis on konkreetne blogipostitus või artikkel, mis võib olla asjakohase vastusena küsimusele, pange see link. Siiski peate tagama, et te ei lingi saidile mitte ainult oma saidile. Kui soovite rämpsposti Quora, siis tõenäoliselt põhjustab see selle platvormi karistusi ja eemaldatakse süsteemist. Kirjanikele, blogijatele ja ajakirjanikele on kasulik allikas, mida nimetatakse HARO. Ükski asjaomane inimene saab postitada küsimusi seal ja kui teil on vastus nende küsimustele uuringute põhjal, saate tasuta ajakirjandust. Teie artikkel võib ilmuda uudiste veebisaidil laiema vaatajaskonnaga või saada tasuta ajakirjandust. Te saate isegi avaldada sellistes autoriteetsetes uudisteallikates nagu New York Times, Entrepreneur ja teised, mis muudavad HARO suurepäraseks võimaluseks kvaliteetsete tagasilinkide saamiseks. Tegelikult ei saa te sellelt allikalt palju linke. Kuid need, mida te saate saada, võivad teile pakkuda palju väärtust ja usaldust. Broken link hoone võib olla suurepärane võimalus tagasilinkide kiireks saamiseks. Siiski võib see olla keeruline, kui keskenduda õiget tüüpi katkistele linkidele. Seal on palju veebisaite, millel on katkised lingid, kuid kõik neist kaugel tahaksid parandada nende katkised lingid ja panna sinu asemel purunenud. Paremate tulemuste saavutamiseks peate oma otsingut kitsama. Peate otsima veebiallikaid, mis on teie turunišši rikkistel linkidel. Reeglina teevad veebimeistrid suurema tõenäosusega oma veebilehtedel purunenud linke ja üldised blogi postitused. Sel viisil saavad nad oma domeenile rohkem liiklust ja parandavad veebisaidi SEO. Otsingumootori optimeerimine on tohutult muutunudviimastel aastatel. Näiteks vanematel päevadel võiksid musta mütsi SEO tehnikad, näiteks märksõnade täidis, muuta veebisaidi auaste kiirestiGoogle Kuid tehnoloogiate ja otsingumõõdikute edenemisega on uued algoritmid mõõdetud kriteeriumide järgi, mis on järjestatudotsingumootorites olevad veebisaidid. Veebisaidi kujundajad on täna välja töötanud paremad tööriistad, mis aitavad teil mõnda SEO aspekti integreeridaveebisaitide kujundamine. Iga veebidisaini ettevõte peaks integreerima süsteemi SEO praktika, enne kui seda peetakse usaldusväärseks. Veebisaitide sisu loomisel pidage meeles kaasamistSEO analüüsi tehnikat, nagu õige märksõna uuring - buy sites high pr. Otsingumootori optimeerimine on ülim asi, mis muudab sisu vastavaksteie turundusvajadused ja tulemused orgaanilise otsingu tulemustes. Paljud turundajad võivad hoolikalt valitud sisu kasutada, kuid seda siiski ei saadaotsingumootorite, nagu Google, õige paremusjärjestus. Muudel juhtudel on ettevõtted leidnud, et Google'i veebisaidid lammutavadsest ei järginud turunduse õigeid kanaleid. Max Bell, kliendi edujuht Semalt Digitaalteenused osutavad veebisaidi disaini komponendid, mis aitavad luua sobiva interaktiivse veebisaidi sisu. HTML5 lubab veebirakendajatest ja robotitest otsingumootoritestleia ja indekseerige veebisaidi staatilist sisu. HTML5-ga loodud saite on reageerivad ja neil on hea kasutajakogemus.Veebisaitidel peaks hosting paketis olema piisavalt ribalaiust, et kiirendada serveri kiirust, eriti juhtudelliiklusest. HTML5 veebisaidid suurendavad kasutaja liiklust veebisaidile nende terviklikkuse ja lihtsuse tõttu.. Veebileht reageerib tehnilise taktikaga, mis hõlmab loomistmis sobivad paljudele seadmetele ja platvormidele ning töötavad paljudes brauserites või operatsioonisüsteemides. Kui kasutate areageeriv disain, ei pea te SEO URLi vahetama. Selle tulemusena saate kasu kogu SEO toetusest, mis muidu oleks olnudtagasisidet jagades veebilehe töölauast ja mobiiliversioonist. SEO märksõna sihtlehed peaksid sisaldamaasjakohane sisu. See trikk on oluline, sest enamik inimesi vahele saidi, eriti kui sisu pole asjakohane, ei tundu kasulikvõi on liiga palju alamkategooriaid, mis muudavad veebi klastriteks. Veebisaidil olevad silmapaistvad lingid peaksid olema nähtaval kohalmis võib hõlbustada kasutajate kontrolli oma tegevuse üle lehel. Pidage meeles, et kasutaja peaks olema eduka lõpp-eesmärkveebisaidi disain. Et SEO oleks tõhus, tuleks kasutada vähem sisu, mispeaks olema informatiivsem. Mõned SEO eksperdid võivad uskuda, et rohkemate sisu sisaldamine mitmes lehel on trikk, et saada rohkem otsingumahu.Kuid tõenäoliselt liigub keskmine inimene vähem valikutega kui paljudel võimalustel. Oluline on lisada kogu sisu kategooriatessemis ei ole liiga palju või muidu võib vaatajaskond kergesti igavuda. Näiteks Google'i tööriist nagu Hummingbird on toonud kaasa rohkem muudatusimis võib teie ühele lehele katkestada oma SEO jõupingutustele mitu alamkategooriat. Mõned veebisaidi kujunduse funktsioonid on kogu SEO taktika jaoks kriitilisedtöö. Selleks, et luua hea veebisait, peaks tarbija püüdlema rahuloluga. Eespool esitatud juhiste järgimise tulemusena muutub kasutaja interaktiivseksveebisaidil ning hea otsingumootori nähtavus, mis on kasutajale ja ettevõttele kasulik.			OSCAR-2019
Käisin ema ja isaga Helsingis ja läksime ühte poodi. Poes oli igasugust kola. Ma valisin endale Harry Potteri raamatu mis oli mul olemas. Ma hakkasin seda lugema, aga lugu oli inglise keeles, et ma enamjaolt kujutasin ette. Äkitselt olin ma raamatu sees ja vaatasin kõrvalt. Hermione ütles:"Jääge teie siia kui te niisugused argpüksid olete." Ta kõndis alla(trepid olid hästi madalad ja ei olnud üldse Sigatüüka trepid.) Ma jõudsin söögisaali, mis oli nagu sigatüükas, aga seal polnud laudu. Hermione ütles:"Malfoy on nõme." , aga siis tuli sisse isik kes oli nagu lucius, aga lühemate juustega. Tema kõrval oli Ginny, aga pikkemad ja lokkis juuksed. Lucius kandis ülikonda ja Ginny teksaseid ja toppi. Äkitselt oli tekkinud klaver ja Lucius hakkas mängima Iglesiase Can you hear me. Ma tulin lähemale ja kiitsin teda. Siis kui Lucius vaatas kõrvale jooksin ma välja. Kui olin ukse peal küsis Lucius:"Kes siit on Hanna Britt?"(see on minu päris nimi) Ma sulgesin ukse ja jooksin ära. Ginny jõudis mulle järele ja ütles, et ta tapab mind. Ja siis ma mõtlesin, et ma pean ülesse ärkama ja ärkasingi. 2. Jalutasin emaga Emajõe ääres ja eemal oli mingi sagimine. Läksin lähemale ja Harry ning üks mu klassivend jagasid autogramme. Tahtsin ka võtta, aga ärkasin enne üles. 3. Eriti imelik unenägu. Algust väga ei mäleta. Olin koos Dumbledore'i ja mõne muu tegelasega meie vana kodu tagahoovis. Ma ronisin aknast sisse ja läksin eestuppa. Seal voodis magas kaks inimest, üks oli vist minu ema, teise kohta ei tea. Ma tundsin et nägin läbi silmalaugude ja tahtsin silmi lahti teha, et paremini näha. hakaksin lahi tegema ja nägin Kübaraga Kassi. Siis tundin et hakkan üles ärkama. Panin ruttu silma kinni ja jooksin minema. Tagatoa aknast välja ronides nägin et mu käed olid sinised ja karvased (Nagu Freia libahundina?). Dumbledore oli ikka õues. Me tahtsime minema hakata aga siis tulid mingid inimesed. Dumbledore jooksis ära mäkke ja mina pugesin peitu. Mul on neid väga-väga palju olnud, eriti just siis, kui ma parasjagu Pottereid loen. Kuna tavaliselt seostuvad mu unenäod sellega, mida enne lugesin. Aga ei mäleta ühtki enam ^^. Tavaliselt on nad väga segased ja mõttetud, paar tükki on olnud ka tõeliselt lahedad. Aga ma ei mäleta neid! :/ Nohhh....Asi oli nii, et ma olin maal, köögis. Harry oli ka seal. Ja siis...Noh, ta suudles mind XD Pärast selgus, et ma olin patja närinud. Mis mõttes see siis khm, khm oli? Lahe ju. Mulle meeldiks. Huvitav vaheldus. Ma pole päris kindel, et mul selliseid olnud pole, ma ei mäleta kunagi oma unenägusid pikemalt, välja arvatud üks, mis oli mul viieaastasena luupainaja. Mul pol HP unenägusid vist ühtegi olnud, aga muidu mäletan suhteliselt paljusid oma unenägusid ja enamus on tõeliselt imelikud. Näiteks üleeilne oli päris õuduka moodi, nädal aega tagasi täielik komöödia. jube ju.Kui mina õudukat näen tuleks see nagu ettekuulutusena et midagi halba hakkab juhtuma ja see on veel kõige hullem et ma näen siis ühte unenägu mitu korda pähh..Vastik.Aga hp'st olen küll millagil und näinud aga ma ei mäleta sellest palju ainult seda et käisin sigatüüka koolis ja mul oli klassis kõige tugevam vägi või midagi taolist. Libahunt, tead, ma nägin ükskord sinust und. Olime kokkutulekul. Küsisin: "Kas sa oled libahunt?", siis läksime sinu juurde ja saime mõlemad öökullu Sigatüükast. Koolis panin ma kogemata nõiajoogi sisse kärbse ja see pritsis terve klassi täis. MUl on olnud üks ainuke unenägu HP-st ja see oli nii naljakas, samas natuke jube. Nägin ,et võitsin mingi loteriiga nädala Sigatüüka koolis,mis oli nagu LARP. Mina pidin mängima oma osa, kõik näitlejad mängisid omi ja kõik pidi välja nägema nagu päris. Mäletan ,et tahtsin minna Hagridi juurde kuna mulle meeldivad igasugused elukad ja tahtsin näha kas neil on mõni elukas ka ette näidata. Läksin metsa poole ja puu tagant astus välja Malfoy, kes ei lasknud mul enam edasi minna. Ta ütles, et ma läheks laseks ennast uuesti sõõlata kuna ma olevat tegelikult hingelt Slitherilnlane( muidu story järgi olin nagu Griffnidoris) ja ütles ,et ma meeldin talle Ma jooksin ära ja rääkisin sellest Griffindori torni jõudes Hermionele. Tema ütles, et ma pean midagi teadma. Et see tegelikult polegi LARP vaid Sigatüügas ja kõik see on päriselt. Et raamatute autor on tegelikult ka ise võlur ja Sigatüükas käinud ning kirjutas selle põhjal raamatu. Tegelased eksisteerivad kõik päriselt aga osad tegevused on välja mõeldud. Küsisin ta köäest, et kas Voldemrt on siis olemas. Ta vastas, et on küll. Ja see teema mis Harry ning Voldemorti vahel on, see on sama. Ainult nad pole kunagi mingeid võitlusi pidanud vms. Siis rääkisin talle, mis Malfoy mulle ütles ja ...neh siis lõppes unenägu ära Õudselt tahaks teada mis edasi saab Ma mäletan seda, et sain kirja eestlaste tehtud Sigatüüka koolist. Siis kõik said võlukepid, kuigi tunnid olid tavalised. Nagu mate jms. Siis ma ükskord proovisin nõiduda ja tuli välja. Siis oli, et mina oskasin ainukesena nendest võluda ja siis tulid Voldy ja Draco jms tegelased ja siis me ajasime kõik sealt lossist välja ja hakkasime seal elama Siin võiks väike muutus olla. Ütleme nii, et Harry pole nii mõtleb kütkestav. Kui ma saaksin valida sellise unenäo. Siis Harry oleks hoopis Edward.....(H) Ma mnägin täna öösel jälle Hp und. Ma olin õhtu otsa saksa keele verbe tuupinud töö jaoks, ja siis unes oli nii: Me Hermionega istusime mingi laua taga vastamisi, meie kõrval oli terve hunnik teisi Hp tegelasi, kinni seotud. Hermione küsis mult verbe. Iga kord, kui ma valesti ütlesin, muutis ta mõne tegelase kärnkonnaks või nälkjaks öögib Ma ei ole, aga ma näen mõnikord Pippinit ja Merryt, mõlemat tavaliselt, mõnikord ka ainult ühte naerab Ja siis kui ma ärkan mõtlen unenägu edasi, õhtul mõtlen jälle edasi ja mõnikord uni isegi jätkub! Vb ma mõtlen ise aga arvan et on uni... Teema pealkirja võik lihtsalt unenägudeks muuta, mina seda kahjuks teha ei saa, aga kahte ununägude temat pole ju mõtet teha, sega kirjutas muud kahtlased unenäod ka siia? Näiteks, et Voldemort tuleb ja tapab Harry peaaegu ära, aga siis tuleb Dumbledore ja siis päästab ta ära. Ma olin oma klassis ja meie klassi kõige lühem, aga üks vanemaitest õpilastest kes on poiss tuli minu juurde ja küsis; "Kas tahad üllatust näha?" Ma muidugi tahtsin ja siis ta tahtsis, et ma temaga kaasa läheksin. (Ta loe ka muidu Harry Pottereid.) Siis ta vedas mu luuakapi ja käskis seal istuda. Natukese ajapärast tuli ta uuesti sisse. Ta oli teinud omale vildikaga Harry Potteri armi, värvinud ja lõiganud juukseid ja prillid ette pannud. Seljas oli tal sigatüüka rüü aga käes oli hoopis roosa haldja võlukepp. Siis ta käskis mul tasa olla ja natukese aja pärast astus luuakappi Rita. Siis nad tegid mingi intervju kus mu klassivend ehk "Harry" kurtis meie kooli, õüpetaja, söögi, tunnikontrollide jms üle. Varsti käis eelkell ja me hakkasime tundi minema (Rita oli kadunud.) Siis mu klassivend palus teha kuuuldu põhjal artikkli ja õpetajale nende asjade kohta kaebus esitada. Kui me klassi jõudsime oli kõik nagu sigatüükas (Nii naga mina raamatust kujutasin) mind pandi istuma tüdruku kõrvale kes oli maskeerinud end Hermioneks. Siis tuli Ron ja sõimas, et ma istun tema tüdrukuga (Ron oli tavaline). Ma läksin solvunult ära ja nägin Snapet kes ütles, et ma Roni ei usuks, sest Hermione on tegelikult tema tüdruk ja tema lubab meil koos sõbrannad olla. Ma nägin täna öösel unenägu spioon Jamesist, kes kukkus luurates lumiselt katuselt alla ja see oli täiega jube, sest pärast seda lõigati tal kõri läbi, sellise habemenoaga, nagu Sweeney Toddis. Ma mängisin eile kaua undergroundi (see hakkab täiega pähe) ning mul oli kahtlaselt kahtlane unenägu. Mingi, et sõitsin isa autoga ja siis politsei tuli ja ma hakkasin seal nutma, et mind mingi hullult sunniti sõitma jne. Pärast kutsuti mu vanemad ja sain koju. Pärast auots mingi suht hakkasin naerma, et läbiläks ja, et mingid elu juhmid, hullult keegi sunniks ka jne. Ma nägin täna meganapakat unenägu- pool kooli oli mataklassis(teise klassi pisike klass), inkaõps andis meile tundi, mis oli mata, venku, esta ja inka segu. Mängisime mingit mängu, millest keegi aru ei saanud, kirjutasime suvad sõnad tahvlile lihtsalt. Äkki mu venna telfu helises(teda polnud seal klassiski, ainult tema koolikott). Ma ütlesin, et vabandust, ma pean vastu võtma, vend helistab, punastasin, läksin klassist välja ja karjusin naabripoisile, et mu vend ei saa õue minna. Esimeses viis mu klassivend mind autoga koju, aga sõitis hoopis mu majast mööda ja siis ma sattusin paanikasse ja arvasin, et ta tahab mulle midagi teha ja teine oli selline, et ma sain lapse ja siis ma olin kurb. Tundub nagu oleks. Muide, ma nägin paar kuud tagasi, et ma olin kehka tunnis ja ma olin rase, mul oli juba suur kõht ees. Tänane unenägu oli tase lihtsalt. Meie suvilale suht lähedal oli Taylor(Lautneri) suvila. Siis äkki, keset merd hakkas Taylori vanaisa karjuma, et ta upub. Mina läksin teda päästma. Jõudsin temani, aga me jäime kalavõrkudesse kinni. Taylor tuli skuutriga meile appi ja siis saime kuidagi kaldale. Pärast läksin ujuma ja nägin, et kalad magasid merepõhjas(Fantaasia, eksju). Ajasin kalad võrkudesse ja sain parima kalamehe tiitli.			OSCAR-2019
Tallinna TV saade “Terve Tervis” ja saatejuht Riina Reiman on taas Terase spordiklubis, kohal on ka portaali GoodNews ajakirjanikud Monika Kuzmina ja Joanna Müür, ja sedapuhku on jutuks jõusaal. Treener Roman Gritsanjuk ütleb, et igaüks, kellele meeldib treenida, nii mehed kui naised, leiavad jõusaalis tegevust. “Mehed tahavad olla vormis ja tugevad, aga naised tegelikult kardavad suurteks saada, kuid samas on neil raskem ka lihasmassi kasvatada,” selgitab treener. “Naised tahavad olla ilusad ja pringid, käed ja tagumik on sellised kohad, mida nad tahavad vormis hoida ja ilusa vormi jaoks sobib jõusaal nii meestele kui naistele.” Treeneri sõnul saab jõusaalis teha vägagi erinevaid harjutusi, kuid tähtis on seejuures ka inimese eluviis, toitumine ning jõusaal võib olla ka mingi ala lisatreeninguks. Kuivõrd Terases tehakse rühmatreeningud, siis võib daam, kes soovib oma tagumikku heas mõttes vormi ajada, lisada ka jõusaalis rassimise. Kui aga inimene on jõusaalis esimest korda või pole tal treeningmasinatel veel eriti kogemust, siis on mõistlik paluda abi ja nõu personaaltreenerilt. “Kui inimene tuleb esimest korda, ei tea ta, milleks on need masinad tehtud ja siis tasub pöörduda valve- või personaaltreeneri poole,” selgitab Roman. “Personaaltreener on parem, ta vaatab üle treenija tausta, tema tervise, uurib, mitu korda nädalas ta trenni tahab teha, mida ta peale jõusaali veel teeb, ja annab siis soovitused.” See, kui kaua personaaltreeneriga koos trenni teha tuleb, pole mingite reeglitega paika pandud. Mõned inimesed teevad seda treeneriga koos paar-kolm korda, mõned tahavad kogu aeg koos teha. “Inimene peab ise aru saama, kas ta juba oskab teha või mitte ja treeneriga saab ju alati nõu pidada,” pakub Roman. “Mõned arvavad, et saavad esimese korraga kõik selgeks, aga see on võimatu. Esimesel korral näitab treener ette ja teisel korral tulles on see juba ununenud — tavaliselt jääb õpetus kolmandal korral pähe.” Paljud jõusaalis tehtavad tüüpilised vead on tingitud teadmatusest. Romani jutu järgi tahavad inimesed alustada suuremate raskustega, aga kui tehnikatest midagi ei teata, ja hakatakse treenimata seljaga tegema kükke või tõstma raskusi, on see pigem ohtlik. Mõni jälle paneb tema tähelepanekuid mööda peale väikesed raskused ega pinguta üldse ning kui ei pingutata, pole ka trennist kasu. Personaaltreener ongi selleks hea, et tema paneb need asjad paika. “On hea, kui inimene käib nädalas paar korda trennis, kuid tervisele see olulisi tulemusi ei anna, peab natuke rohkem pingutama, 3-4 korda nädalas ja kui on tõsisemad eesmärgid, siis ka viis korda,” õpetab treener. Kontoris töötavatele inimestele on mõistagi seegi kasulik, kui jõusaali jõutakse paaril korral, sest lisaks saab nii kaua trenni tulles õues liikuda, kuid 3-4 korda on siiski optimaalne. Jõusaali trennis käiakse selleks, et keha vormis hoida ja kaalu alandada, aga on ka neid, kes tahavad vastupidist tulemust, kaalutõstmist, enamasti lihasmassi kaudu. Sel juhul tuleb trenni teha suuremate raskustega ning korduste arv on väiksem ning sööma peab ka rohkem kui tavaliselt. Roman soovitab ka toidulisandeid ja proteiinijooke kasutada. Kui aga Riina uurib, kumb on kergem, kas kaalu tõsta või langetada,ütleb Roman: “Kaalu langetamine läheb mõnel inimesel kiiresti, teisel aga väga vaevaliselt. Kaalu tõstmine aga on väga raske töö, just lihaste saamiseks, niisama ei juhtu selle juures mitte midagi.” GoodNewsi ajakirjanik Joanna Müür ütleb, et ta on enamasti jõusaalist eemale hoidnud, kuna on olnud kimpus kaaluga ja tahtnud seda langetada, kuid talle tundus, et jõusaal pole justkui selle jaoks, vaid pigem ikka rühmatreeningud või jooksmine. “Samuti olen alati arvanud, et lõpuks näeb see üritus välja selline, et jalutan ühest saali otsas teise, hantlid käes ja üritan välja mõelda mõne harjutuse, mis oleks enam-vähem normaalne,” mõtiskleb Joanna. “Treener Roman tegi selgeks, et ka jõusaali treeninguga on võimalik kaalu kaotada ja näitas ette mitmeid harjutusi, millest võiks jõusaalis alustada. Tunnistan, et jõusaal on minu jaoks küll väga raske ja andis ikka kõvasti tunda, et pole seda kohta ammu külastanud. Kõige enam soovitaksin inimestel, kes samuti kardavad jõusaali minna, hankida endale kas personaaltreener või mõni sõber, kes asjast rohkem teab, sest see annab julguse ja personaaltreeneril on siiski rohkem kogemust ja ka harjutuste pagas on suurem.” Portaali peatoimetaja Monika Kuzmina ütleb, et personaaltreeneri juuresolek ja nõuanded esimestel treeningutel annavad juurde turvatunnet, et olla kindel, kas harjutused saavad õigesti tehtud. “Olen varem jõusaalis küll treeninud, kuid mäletan selgelt, kuidas aastaid tagasi tuli saali peatreener pead raputades minu juurde ning näitas ette, kuidas tegelikult peaks treeningmasinat kasutama. Ega ma ise abi küsida küll tookord ei julgenud. Tegin esimestel päevadel lihtsalt tarka nägu ja püüdsin aimata, kuidas peaks. Mulle tundus, et teen trenni, aga nagu selgus, siis treenerile mitte. Muidugi polnud see õige käitumine, aga inimene kord on selline,” meenutab Monika esimest trenni. “Kujutan ette, et sama probleem võib ka teistel olla, et peas kumiseb mõte : ah ei hakka jõusaali minema, ebamugav on mitte osata neid kümneid treeningmasinaid kasutada ja küsida nagu ka ei taha, äkki jään lolliks. Julgemad mitteteadjad lähevad muidugi kohale ja siis jooksevad vähemalt jooksulindil. Usun tõesti, et parim lahendus olekski alguses paluda treeneril mõned korrad kõike ette näidata ehk koos läbigi teha ja alles siis targalt targa näoga edasi treenida.”			OSCAR-2019
Tallinna bussiliin 34A sõidab Muuga ja Hobujaama tänava vahel. Liini teenindab Tallinna Linnatranspordi AS ning liiklus toimub kõigil päevadel. Marsruut Muuga aedlinna suunal: Viru väljak, Narva maantee, Pirita tee, Merivälja tee, Kloostrimetsa tee, Pärnamäe tee, Muuga tee, Õunapuu puiestee. Marsruut Hobujaama tänava suunal: Kallavere tee, Muuga tee, Pärnamäe tee, Kloostrimetsa tee, Merivälja tee, Pirita tee, Narva maantee, Hobujaama tänav. Kuni 2003 aastani sellel marsruudil sõitis liin 34.Kui 2003 aastal avati liin 34A mis hakkas käima Muuga Aedlinna liin 34 lühendati Ristaia peatuseni.Nii nad sõitsid kuni oktoobrini 2004 aastani kui liin 34 pandi kinni ja jäi liin 34A. Statsionaarne kiiruskaamera on seade, millega mõõdetakse liiklusvahendite kiirust ja tuvastatakse lubatud sõidukiiruse ületajaid. Statsionaarne kiirusekaamera paigaldatakse mõõdetava sõidusuuna poolt vaadatuna sõidutee parempoolsele servale [1]. Kiiruskaameral on liiklejatele otsene mõju, kuna salvestatakse kõik seadme tööpiirkonnas esinevad rikkumised ööpäev läbi, sõltumata ilmast [2]. Statsionaarse kiiruskaamera eesmärk on suurendada liiklusohutust, rahustada liiklust ning automaatselt fikseerida lubatud kiiruse ületajad [1]. Kuna seadme abil jäädvustatakse kõik sõidukiiruse ületamised, aitab see kaasa liikluseeskirja täitmisele, mis omakorda vähendab liiklusõnnetuste arvu ja parandab tervikuna liikluskultuuri [2]. Lisaks statsionaarsetele kiiruskaameratele kasutatakse ka mobiilseid kiiruskaameraid ja keskmist kiirust mõõtvaid kaameraid. 1905. aastal esitati patenditaotlus seadmele, mida nimetati „autojuhtide tabamiseks mõeldud aega mõõtev kaamera”. Selle primitiivse kaamera tööpõhimõte on tänapäevastega võrreldes sama: keskmise liikumiskiiruse arvutamiseks tegi seade lähenevast autost kaks pilti, kuid pole selge, mis kaamera käivitas.[3] Hilisemast väärib enim tähelepanu Hollandi rallisõitja Maurice Gatsonidese 1960. aastail loodud ettevõte Gatsometer BV, mille algeesmärk oli võimaldada autosportlastel analüüsida oma sõiduki kiirust kurvides. Tema kaamerast sai aga maailmas esimene automaatne kiiruse mõõtmise süsteem. Gatsometer on tänapäevani maailma suurim kiiruskaamerate tarnija. Nimetatud kaamerad kasutasid sõidukiiruse ületajate pildistamiseks tavalist filmi. Nii toimiti umbes 1990-ndate alguseni, mil emulsioonilindid asendati digitaalsete fotoaparaatidega. [4] Statsionaarne kiiruskaamera määrab kindlaks kõikide mööduvate sõidukite kiiruse. Kui lubatud sõidukiirust ületatakse, pildistab kiiruskaamera liiklusvahendit nii, et oleks võimalik tuvastada sõiduki number ja juhi nägu, registreerides ka rikkumise kellaaja ja kuupäeva[1]. Kiiruse mõõtesüsteem põhineb LIDARil, mis saadab mõõtekiire kimbus välja lühikesi valgusimpulsse ning teisendab kujutise digitaalsele kujule. Mõõtekiir kombib mõõtmise kestel sõidutee piirkonda ja mõõtesüsteem valib automaatselt pildistamiseks sobiva kauguse. LIDARi vastuvõtja töötleb mõõteobjektilt peegeldunud mõõtekiirt ning süsteem arvutab automaatselt valgusimpulsside mõõteobjektini ja tagasi levimise aja põhjal kiiruskaamera ja sõiduki vahelise vahemaa. Kauguse muutumise põhjal arvutab süsteem sõiduki kiiruse. Statsionaarse kiiruskaameraga saab korraga mõõta liiklusvahendite kiirust kuni neljal kõrvuti asuval sõidurajal, kuid pilt tehakse alati kiirust ületavast sõidukist. Kui sõidukiiruse ületajaid on mitu, jäädvustatakse igaüks neist eraldi. [5] Kaamerakastid pole suunatud teele otse, vaid paiknevad nurga all, mistõttu osutub auto numbrimärgi tuvastamine tõhusamaks [4]. Fotol tuvastatakse kiirust ületav sõiduk selgelt, olenemata sellest, millisel sõidurajal ta sõidab. Siiski, kui kiiruseületaja on pildistamise ajal täielikult näiteks bussi varjus, siis kaamera läbi bussi kiirust ületavat liiklusvahendit ei tuvasta. Sõiduki numbri määrab kiiruskaamera kindlaks ööselgi, kuna kaamerate fototehniline lahendus arvestab selliste valgustingimustega. Nii päeval kui öösel kasutatava välklambi punane filter tagab selle, et sõidukijuhti ei pimestata. Kuna punane välk on pildistamise ajal nähtav, saab sõidukijuht teada kiiruseületamise fikseerimisest. [5] Kiiruskaamerate postidel (tehniliselt valmis seatud paigalduskohtadel) on elektritoide ja sideühendus. Kiiruskaamerate poste on rohkem kui reaalseid kaameraid. Vajadusel saab kaameraid suhteliselt kergesti ümber paigutada. [6] Kiiruse mõõtmisel esineb mõõtemääramatus ehk nö lubatud hälve, mis trahvi määramisel lahutatakse kiirusmõõtesüsteemi või kiirusmõõturi mõõtetulemist. mõõtemeetodi ebatäiuslikkusest –kiiruse mõõtmine pole otsene, vaid seda mõõdetakse kaudselt kauguse ja nurga muutuse ning aja mõõtmise kaudu; 90 km/h piirkonnas tuvastavad kaamerad kiiruseületamisi alates 97 km/h. Sellest arvutatakse maha kiiruskaamera mõõtemääramatus 4 km/h. Seega saadakse esimene hoiatustrahv kiiruse ületamise eest 3 km/h. [7] Kiiruskaamerad paigaldatakse eelkõige kohtadesse, kus on suurim oht liiga suure kiiruse tõttu õnnetusse sattuda[6]. Lisaks tuleb kiiruskaamerate asukoha valimisel arvestada liiklussageduse, sõidukite kiirusega sellel lõigul, elektri kättesaadavuse ja kohalike oludega. Vastavad teeservad varustatakse automaatkontrollist teavitavate liiklusmärkidega. [9] Statsionaarsed kiiruskaamerad soovitatakse paigaldada kohtadesse, kus on mõlemas sõidusuunas ainult üks sõidurada. Sel juhul on väiksem tõenäosus, et pildistamishetkel satub kaadrisse mitu sõidukit (kiiruseületaja ja see, kellest mööda sõidetakse). Lisaks tuleb asukohavalikul arvesse võtta kiiruskaamera toimimiseks vajaliku infrastruktuuri (nt elektrivarustuse) olemasolu ja piirkonna turvalisust vandalismi mõttes. Seetõttu on kiiruskaamera töökindluse tagamiseks vaja seadmele ette näha alarmsüsteem, mis peaks sisaldama löögiandurit, mis edastab signaali raadio (GSM) teel. Peale selle võib olla vaja turvafirmaga valveleping sõlmida. Lisaks tehnilisele küljele on uute kiiruskaamerate kasutusele võtmisel tähtis vastava regiooni rikkumiste menetlemisega tegelevate ametiasutuste piisav haldussuutlikkus, kuna pärast uute kiiruskaamerate paigaldamist võib menetluste arv järsult suureneda.[6] efektiivne – kiiruse ületajate avastamise tõenäosus on väga suur. Järelevalve toimib ööpäevaringselt. ajavõit – sõidukijuhti pole vaja pärast sõidukiiruse ületamise tuvastamist peatada, menetlust rikkumise kohas ei toimu. ökonoomne – töö on automatiseeritud ja menetlusega tegelejate arv on minimaalne. Kiiruseületamiste tavapärase menetlemise arvelt saab aega ja tööjõudu panustada muude liiklusrikkumiste avastamiseks ja ennetamiseks. võrdne kohtlemine – tuvastatakse kõik juhtumid. Kõikide kiiruseületajate jaoks kehtib iga ülekilomeetri eest seadusega kehtestatud summa (1 km/h = 3 eurot).[2] paindlik – mobiilset kiiruskaamerat saab kasutada ka rahvarohketel üritustel ja täpsemalt suunata huvipakkuvale piirkonnale või sõidurajale. prognoosimatu – mobiilse kiiruskaamera asukohti ei saa nii hästi prognoosida kui statsionaarseid kiiruskaameraid. [6] Kiiruskaamera loodud krüpteeritud salvestis sisaldab infot konkreetse kiiruseületamise kohta ja fotot kiirust ületanud sõidukist. Krüpteeritud salvestised edastatakse turvatud andmesidekanalite kaudu Maanteeameti andmekeskusse, kus need automaatselt dešifreeritakse, kontrollitakse nende autentsust, leitakse mõõtetulemus koos mõõtemääramatusega ja tuvastatakse number. Seejärel saadetakse juhtumi andmed riigi infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu menetlemiseks Politseiametile. Originaalsalvestisi hoitakse kiiruskaamerate infosüsteemis. Kolm korda ööpäevas edastatakse piirkiiruse rikkumiste andmeid ning enne seda lülitub kiiruskaamera korraks valgussähvatusega välja. Seega ei esine neil kordadel kiiruskaamera valgussähvatus sõiduki kiiruse ületamise tõttu. [10] Pärast kiiruse ületamise tuvastamist saadetakse paari päeva jooksul sõiduki omanikule või liisingusõiduki volitatud kasutajale hoiatusmenetluse raames tähitud kiri. Kui kirja saaja tunnistab kiiruse ületamist, tuleb tal tasuda rahatrahv. Kui kirja saaja ei juhtinud kiiruse ületamise ajal autot, tuleb hoiatusmenetlus vaidlustada ja politseile teatada, kes sel ajal roolis oli. [1] ↑ 2,0 2,1 2,2 "Kiiruskaamerad – elupäästjad Eesti teedel". Politsei- ja Piirivalveamet. Kasutatud 05.10.2012. ↑ "Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõteüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele” lisa2". Riigiteataja.ee. Kasutatud 05.10.2012.			OSCAR-2019
Ärge siis heebrea keelt kõnelevatele inimestele seda tausta rääkige, sest heebrea keeles k ja s vahele vokaale pistes saab väga erinevaid asju – ‘kos’ on tass, aga ‘kus’ on jälle paras roppus araabia keeles … Maris, ma tänan toetuse eest.. Ma ka tegin nalja, aga nüüd tundub, et on täitsa oht, et panevadki Klaara :-))) Pange siis juba Klaara-Katariina, siis me oleme Marisega mõlemad teemas sees. Ja mulle väga meeldib nimi “Kass”. Kuigi kui nüüd proovida õues trepi peal teda hüüda … no siis peaks “Kiisu” või “Miisu” või midagi sellest venitatavat olema … Miiiiiisuuuuu. Ta ikka käib Teil õues ka? Ma ei kujutaks ette elu kassiga maal ja majas, kus kass õues ei käi. Meil kunagi oli nii, aga kui laps tuli, siis oli suht võimatu kontrollida kassi mitte väljumist ;-) p.s. emased kassid oskavad muideks väga hästi sirtsutada. Kohe uskumatu, kui kõrgele, kui ise poleks näinud, korduvalt. Teie isend pole eriti karvane, muidu vahva nimi ühele turris sabaga kassile on Pintsel :) aga teil siis võiks olla Canon või midagi :D Palun Krista räägi sellest linnalegendist, et kassid lakuvad värskeltvärvitud kohupiimaseinast värvi maha? aga erru ei taha seda isast, kes niimoodi turtsub. Kusjuures mul suuremad lapsed ka ikka veel kardavad teda, samas Kärt käib ja väntsutab ikka mõnuga Erru – ma pole 100% kindel aga võimalik, et Kõivude Ksssi, Kassi, Külli, Klaara vend peaks veel saada olema. Tahtsin ka lapsena endale valget kassi ja ema mulle rääkis, et normaalset valget kassi pole olemas, et nad on kindlasti kas haiged või kurdid. Ja millalgi hiljem alles mehe suguvõsaga suheldes sain teada, et ehkki müüdil võib ka tõsi taga olla, ei kehti see küll mitte alati või siis ühe elujõulise kassisuguvõsa puhul mitte üldse. Üks tubli suur valge isakass tootis tervele külale ilusaid terveid valgeid kasse. Nüüd püüab ta hiiri taevastel põldudel ja tema viimane allesjäänud võsuke ongi seesama Kirp, kel vanust juba 10 aastat. Kirp on küll steriliseerimata emane kass, aga elab 100% toas, emaks ta saanud pole ja ilmselt ka ei saa. ma muidugi katariinaga tegin enda arust suurt nalja. noh et kuna klaara pakuti, mis on ju meil ühe väga hea tuttava lapse nimi. et ma nagu tahtsin teda nalja abil täbarast olukorrast päästa (sest ilmselgelt ei sobi ju ka klaara panna) ja ausalt öeldes oleksin ma päris solvunud kui te kassile päriselt katariina oleksite nimeks pannud. valged kassid on ka tihtipeale kurdid hoopis nii et kutsuge teda kas ssiga või ilma, võimalik, et ta nagunii ei kuule. 4. siis midagi nendest värsiridadest: Kriips, Kraaps, Kriibus-Kraabus, – no peaaegu iga sõna sobib kassi nimeks:) Käpikut saaks familiaarselt Käpsiks kutsuda :) Kuskilt lugesin, et kui kassi nimes on s täht, siis ta saab paremini oma nimest aru. meie Frodo kohta see ilmselgelt ei kehti, väga hästi teab oma nime, vastupidiselt Simbale, kes reageerib ka Frodo nimele :) Ma pakkusin KS, kuna enamus inimesi kutsub kasse just nii – kss, kss, kss. Eriti siis kui ei tea või ei mäleta kassi nime. Kurb on aga see, et meie kass ei reageeri praegu sõnale – kss, kss…. Oi kui armsalt populaarne meie Kass on. Kalle pakkus välja, et Kassi nimi võiks olla KS – heebrea keeles ei pidavat täishäälikuid kirjutatama ehk siis võib ta olla nii Kass, Kiss, Kus, Kes …kuidas vaja. Maris – kusjuures esimesel päeval oli meie täiskasvanute variant Katariina, keda siis oleks võinud kutsuda Katjaks (mina)või Kataks (Ketlin), aga ei hakanud külge. Kristiina – 14…päriselt saab ka 14. Appikene kuidas ta nii vanaks vahepeal saanud on….appi…alles ta läks kooli. Minul polnud ka kunagi kassi (ega koera), aga nüüd on kodus mees ja kaks last ja kaks kassi ja koer tagatipuks :D Hiired on majast kadunud, muidu kippus sügisel ikka üks või kaks endale sahvrist pesa leidma. Kassidega on imelihtne, nad elavad vaikselt oma elu. Nüüd loomaomanikuna võtaks tulevikus kindlasti kas kaks kassi korraga või kassi ja koera koos, kui nad pisikesed on. Siin lõigatakse enamasti kõik loomad kesksoolisteks, kuid tänu sellele kaovad igat sorti mured sirtsutamiste ja kräunumistega. aga tõesti, proovige heleda häälega hõigata: külli külli külli. väga kenasti sobib kassi hüüdmiseks. ja siis on ju veel kerli kõiv võimalik kassi nimeks panna. eelnevalt pakututest meeldib kõige rohkem nimi käterätik. Minule meeldiks ka kui teie kassi nimeks jääkski Kass. (Mu vanaemal oli kunagi kass nimega Peni). Aga nüüdseks staazhika kassipidajana (Elise sai endale kassipoja 6-aasta sünnipäevaks ja nüüd saab ta juba 14, nii et kass on siis… oijummel 8 varsti) vaidlen vastu neile, kes ütlevad, et emased kassid ei sirtsuta. Jooksuajal sirtsutavad nii et jube, sellepärast soovitan kohe kui tal vanus lubab, Kass ära steriliseerida. Jääb ära ka see trall kassipoegadega (nad on küll kohutavalt armsad, aga kui neid on korraga näiteks 8, nagu meil juhtus, ja nad kõik armastavad mööda seinu üles ronida ja kõikvõimalikke asju närida, siis pole su ilusa remondiga majast lõpuks midagi järel). Aga muidu on kassi võtmine lastega perre väga hea mõte, eriti maale. Ja ta on teil tõesti väga armas. :) Jätke te titemammad ikka oma võsukesed siit välja – see postitus on Krista ja co kassist ning las kuulub kogu au talle. Ning nii imelik, kui Krista räägiks seltskonnas, kuidas Katariina ta peale vihastas ning ta kinga sisse pissis. nimesoovitus minu poolt: Kättu, Kätti, Kätty vms variant – ehk siis nagu Kass aga mitte nii otse vaid läbi inglise keele :) olen ka vaikne lugeja ajast, mil sa meil kodus pildistamas käisid :) tohutult armas pere ja blogi ja pildid ja maja ja kõik-mis-veel. edu ja jõudu sulle krista! meie perega kohtud kindlasti veel. Nurrrrrrr. Kass suure algustähega on väga sobiv nimi. Või Kassu. Sa oskad ikka imeilusaid pilte teha, te kiisu ju naeratab igal pildil! kuna klaara on väga populaarne siin konkursil ma vaatan, siis pakun omalt poolt veel katariina ka. nii on kohe mitme sõbranna laste nimed esindatud. võib veel kaaluda ka nime kilmi. Ahjaaa…olen Sinu blogi lugeja ja suur austaja juba 2 aastat. Kuna kassid on minu suured lemmikud, siis andis just tema põhjuse kirja panna esimene kommentaar. Veel tahan öelda, et Sul on väga armas perekond ja kodu ja Sa teed imeilusaid pilte! oi, mul läks kohe nunnumeeter tööle. tõesti armas kass! eriti kui ta veel väike on. meil kodus on kass täiesti asendamatu, sest on põhiline last liikuma tõmbav jõud (alates juba roomamisest). hommikul on lapsel esimene sõna “kass”, et kus ometi ta väike sõber on. Tõesti ilus eksemplar. Olen ka emase kassi poolt, meie halli-vöödiline proua pole iial mind ega lapsi meelega küünistanud. Hoiatuseks naksab õrnalt ning sellest piisab, et allameetrised inimesed ta selleks korraks rahule jätaksid. Mulle meeldib nimi Kass ka, selline iseloomuga nimi. Meie pere hiirekuningannal on nimeks Kõrvik, ta meenutab veidi neid Egiptuse kasse oma suurte kõrvade ja pika saba ning sihvakate jalgadega. Hellitusnimed ka: Sõrmik ja Mõrvik ja Kõrsik. Aga nimi jääb tavaliselt ise loomale külge, mõtle sina mis sa mõtled. Meil kodus merisiga nimega Siga või siis lihtsalt Sigudik. :) Meie vana kassi nimi on lihtsalt Kiisu (tuli meile kodu kaotanuna ja me ei teadnud, mis ta nimi on, siis jäigi lihtsalt Kiisuks), aga mõned päevad tagasi sain sünnipäevaks väikese Milka (ei ole valge, ehkki see nimi toob mulle just valge kassi silma ette), teda näeb minu blogis. :o)			OSCAR-2019
Iga Androidiga nutitelefoni tootja on oma telefoniga kaasa pannud paljud head ja vajalikud appid ehk rakendused, et nutitelefoniga saaks pilti teha ja muusikat kuulata, e-kirju ja uudiseid lugeda ja Facebooki postitusi laikida. Helistada muidugi ka. Tegelikult saab nutitelefoniga ette võtta palju rohkem, aga ka eelnimetatud tegevuste jaoks on olemas väga mitmeid rakendusi, tihti algselt telefoniga kaasavaraks saadutest lihtsamaid ja mugavamaid. Et lisada telefoni uusi Androidi rakendusi, ei pea kindlasti olema tehnikafriik või IT asjatundja. Uue rakenduse lisamine on lihtne, tavaliselt ka tasuta ja vajab vaid paari näpuliigutust, küsimus on pigem selles, millised on head Android rakendused ja kust neid leida? (varasema nimetusega Android Market) ning kuigi telefoni-vaates ei ole poel ka midagi viga, on väga mugav rakendusi lisada mitte telefonist, vaid arvutibrauserist. Suur ekraan on ikka suur ekraan, ning klikkides nuppu "Install", saadab Google valitud rakenduse koheselt valitud telefoni või tahvlisse. Õnneks leiab netist palju teste, soovitusi ja paremusjärjestusi. NB! Tasub jälgida artiklite kuupäeva, paljud väidavad, et just neil on parimad ja must-have appid, mis peavad android-telefonis olema - kuid sageli juhtub, et alles eelmisel aastal taevani kiidetud rakendused on tänaseks juba aegunud. Vahepeal on lihtsalt tehtud juba tuhandeid uusi ja paremaid Androidi programme. Kindlasti tasub enne ükskõik millise rakenduse installimist või uuendamist lugeda teiste poolt jäetud kommentaare - vahel juhtub, et varem normaalselt töötanud rakendus on viimase uuendusega muutunud aeglaseks, kaotanud suure osa oma funktsionaalsusest või käitub üldse kahtlaselt, vihased kommentaarid aitavad selliste vigaste uuenduste installimist vältida. Seda juhtub ka suurte ja nimekate rakendustega - näiteks Facebook... Valdav enamus Androidi rakendusi on tasuta, 20.07.2018 seisuga 3 100 470 (94.8%)*. Tavaliselt näidatakse tasuta rakenduse puhul ekraani all või ülal ääres reklaame, mis rakenduse valmistajale raha teenivad. Mõnikord ilmuvad reklaamid ka üle ekraani ja võivad olla päris tüütud. On palju ka täiesti tasuta ja reklaamivabasid appe. Sel juhul on tavaliselt võimalik valmistaja tänamiseks/toetamiseks osta ka sama rakenduse tasuline versioon. Sageli jagatakse tasuta rakenduse mõnevõrra kärbitud versiooni. Ostes tasulise ning reklaamivaba täisversiooni saab kasutada kõiki võimalusi või mängude puhul näiteks mängida kõiki tasemeid. Google Play poest rakendusi ostes on 2 tundi aega proovimiseks - kui asi ei meeldi, saab ostu tühistada ja raha arvelt maha ei võeta. Tasuliste rakenduste hindade kohta võib muide öelda, et Androidi rakendused on kõige odavamad, iOS rakendused maksavad mõnevõrra rohkem ja kõige kallimad on üldse Windows Phone rakendused. Mõned kasulikud tasuta Androidi rakendused, mis teevad telefoniomaniku elu lihtsamaks ja kindlasti tasuvad järele proovimist: AirDroid on rakendus, mille abil saad tavalisest arvutist oma telefoni sisse - vaadata ja liigutada faile, näha pilte, kontakte, kõnelogisid jne. Seda ilma juhtmeta. Saad ka telefoni lisada näiteks muusikat, helinaid, taustapilte, saata sõnumeid ja teha veel väga palju asju. Väga lihtne, väga kasulik. Kui sul on vaja, et kalendri tegemised oleks telefoni avades kogu aeg silma ees, siis see on parem ja ülevaatlikum kalendriwidget kui originaalne Androidi kalender. Süngib Facebooki, arvuti ja Google kalendriga. Näeb viisakas välja ja widgeti välimust saab väga paindlikult muuta, fontidest-värvidest ja tekstisuurustest kuni kalendrisündmuste kuvamise detailideni. Ja lihtne on tõesti, nagu ka nimi väidab. Sidebar on ekraani serva taga peidus olev paneel, kuhu saab omal valikul sagedamini vajaminevaid rakendusi lisada ning mida saab näpuviipega ette libistada ükskõik millise rakenduse peale - see on mugav võimalus käivitada mingi rakendus kiiresti kahe näpuliigutusega ilma parajasti töötavat rakendust sulgemata. Näiteks foto- või videokaamera käivitamine, taskulambi või wifi sisse-väljalülitamine jne. Võimalusi on palju ja mis peamine - saad ise valida, mis just sinu jaoks oluline on. Sidebar töötab kenasti ka Youtube videot vaadates ja näiteks ka mängudes, kus tavaline Androidi Notifications teavituste paneel ülevalt äärest ei ilmu. Sidebar Lite on tasuta ja igapäevaseks kasutamiseks täiesti piisav, ribale saab lisada kuni 8 rakendust. Sidebar Pro maksab 1,46€ ja annab juurde mõned muutmisvõimalused - ikoonide suurused, läbipaistvus, Sidebari asukoht jms. Aga nagu öeldud - ka tasuta versioon on täiesti töötav ja piisava funktsionaalsusega. Iga telefonitootja püüab Androidiga telefoni väljanägemist omanäoliseks muuta - Samsungil on selleks TouchWiz, HTC-l Sense jne. Kui tahad muuta rohkemat kui ikoonide pilte ja ekraani taustapilti, siis pead aga kasutama mingit teist launcher'it. Kaasaegsele suurele ekraanile võib vabalt kõrvuti mahutada ka rohkem kui 4 ikooni. Launcher lubab näiteks teha maksimaalselt 10 rida ja 10 veergu. Ka ekraani alumises ääres asuv kiirvalikute riba ehk Dock mahutab kuni 7 ikooni ja neid ribasid saab teha kuni 5tk. Ekraane lubab Nova Launcher teha kuni 9, kuid nii paljudelt ekraanidelt läheb vajaliku rakenduse üles leidmine juba keeruliseks. Hoopis mõtekam on hoida ekraanide hulk väike ning rakendused kataloogidesse grupeerida. Muuta saab nii nende gruppide kui ka kõikide rakenduste ikoonide nimesid ning ka rakenduste ikoone. Lisavõimalusi on veel palju. Sarnaseid launchereid on mitmeid, aga Nova on üks parimaid. Kui soovid oma Android telefoni avaekraani veel enam isikupärasemaks muuta, siis võid standardsete ikooniridade asemel hoopis midagi muud proovida. Rakendus nimega Themer pakub päris palju huvitavaid teemasid, näiteks võib telefon välja näha hoopis selline: Themer ise on tasuta ja ka kõik teemad on tasuta, vaheta kasvõi iga päev telefoni nägu uue ja huvitavama vastu. Imselt kõige seadistatavam klaviatuur üldse - muuta saad kõike: tausta ja nuppude värve, nuppude suurust ja kuju, nupuridade arvu jms. Svaipimine toimib hästi ja olemas on ka täiesti pädev eestikeelne sõnaennustus.Tasuta ja reklaamivaba. Androidiga telefoni rakenduste nimekirjas olev "Internet" ehk tavaline Androidi brauser ajab üldjuhul asja ära. Veebi saab sirvida, mitme akna tugi on olemas, samuti järjehoidjad (bookmarks) ja tekstiotsing. Kui su telefonis on puhas Android versiooninumbriga 4.1 või uuem, siis on Chrome juba sinu tavabrauseriks, muidu saad aga ise Chrome installida ja vajadusel seada ka vaikebrauseriks. Kui kasutad ka arvutis Google Chrome brauserit, siis telefoni Chrome näitab arvuti Chrome järjehoidjaid ning ka parajasti avatud tab'ide veebiaadresse. Nii on väga lihtne mingit arvutis avatud veebilehe lugemist hiljem telefoniga jätkata. Ka arvutis sisestatud ja salvestatud paroolid on automaatselt telefonis olemas - väga mugav. Kiire ja mugav veebibrauser, mis kasutab väga nutikalt ära nutitelefonile iseloomulikku eripära - puuteekraani. Näpuga ekraanile veetavad kujundid - gesture'd ehk žestid aitavad lehel liikuda, näiteks lehekülje lõppu kerimiseks tuleb näpuga ekraanil teha V, üles kerimiseks ^ ja asendavad menüüderägastikust vajaliku järjehoidja otsimist, näiteks G avab Google otsingu, F aga facebooki lehe. Mõned žestid on ette valmis tehtud, kuid ka neid saab muuta ja žestide mõte ongi selles, et kasutaja ise otsustab, millise sümboliga midagi tähistada. Flash on peamiselt animatsioonides ja mängudes kasutatav platvorm, mis tavaarvutites on väga levinud, kuid telefonides ja tahvlites üsna tõrjutud. Põhjuseks on flash'i suur energiatarve. Telefonid ja tahvlid suudavad küll flash-animatsiooni probleemideta ette mängida, kuid protsessori koormus on suur ja tänu sellele aku kestab vähe. Sellepärast harilikult mobiilibrauseritel flash'i tuge ei ole. Ehkki probleem ei ole uus, leidub palju veebilehti, mis näitavad videot endiselt flash-formaadis. Kui on soov neid telefoniga vaadata, siis tulebki appi FlashFox. Üheks heaks näiteks on kõik Eesti telekanalid, täpsemalt saadete järelvaatamine. Loe siit lähemalt, kuidas Androidiga Eesti telekanaleid vaadata Nagu öeldud, vajab flash palju ressurssi, telefon läheb kuumaks ja aku kulub kiiresti. Flash'i toega brauserit ei tasu tavalise asemel kasutama hakata, kuna paljud reklaamid on samuti flash-animatsioonid ja aku kestab nii veelgi vähem kui tavaliselt. reddit on teadupärast see koht, kust internet algab. Tsenseerimata ja kõigile avatud keskkonnas sõelutakse väärt lood miljonite lugejate häälte abil muu müra seest välja ning lugeda saab lisaks niisama naljapiltidele ka palju huvitavat, millest tavameedia (veel) ei räägi. Kuid ka kõik kohalikus meedias avaldatud "killud välismaalt" on reddit-ist juba nädal või paar tagasi läbi käinud. reddit is fun on mugav ja asjalik uudisterakendus, millega saad ka telefoni ekraani kaudu elul ja sündmustel silma peal hoida. Mugav ja lihtne pildi üleslaadimise keskkond. Kui sul on pilt, mida tahad teistega jagada, siis kahe näpuvajutusega on see sinu telefoni galeriist maailmale vaatamiseks üles pandud. Isegi kasutajaks ei ole vaja registreeruda, kui ei taha. Eestis ajab muide sama rida upload.ee, kuid täna ainult arvuti vahendusel - nendel veel rakendust ei ole. Kiire ja ilus tasuta netiraadio üle 100 000 kanaliga. Plussid tulevad ka selle eest, et esindatud on ka Eesti raadiokanalid, "Local Radio" valiku all on neid lausa 23. Lisaks raadiokanalitele on saadaval ka päris muljetavaldav valik podcaste, umbes 2 miljonit. Kuku Digitundi sealt küll ei leia, kuid inglisekeelseid on tuhandeid. Kui mingi lugu hakkab hullult meeldima, siis Listen on Repeat hoolitseb selle eest, et see lugu katkematult ja vahetpidamata järjest kordab ja kordab ja kordab. Kui sa tahad teada, mis raadiost kostva loo või laulja nimi on või oled eriti musikaalne ja oskad viisijuppi vilistada, siis SoundHound tunneb sekundi kuni paari jooksul loo ära, näitab loo esitajat ja nime, lisaks Youtube video linke, laulusõnu jne. Muusikaõpetuse tunnis kahjuks SoundHoundist palju kasu ei ole, sest teadmised klassikalisest muusikast on nõrgad. Aga kui leiad sahtlist vana CD mp3-dega, mille nimeks on Artist 01- Track 01, siis asendamatu abimees - kui just ei ole tegemist eesti poplugudega, sest SoundHound näitab originaalesitaja nime. Rakendus, mis jälgib teiste rakenduste käitumist ja energiakulu. Umbes päeva või paari pärast pärast installimist näitab kõige vooluaplamaid rakendusi ja laseb neid ka sulgeda. Intelligentne akusäästja SnapDragon protsessoriga telefonidele. Intelligentne selles mõttes, et BatteryGuru ei vaja kasutajapoolset seadistamist, vaid 2-5 päeva pikkust "iseõppimisperioodi", kus jälgib, kuidas rakendused akut kulutavad. Aku kokkuhoid toimub põhiliselt võrguühenduse piiramise arvelt, näiteks ei luba suvalistel rakendustel pidevalt võrgu kaudu suhelda, vaid iga teatud ajavahemiku tagant. Kontolli, kas su telefonis on SnapDragon protsessor ja proovi järele! Dropbox ja Google Drive on pilveteenused - kasutaja saab tasuta kettaruumi failide hoidmiseks. Kasutades sellist pilveteenust ei ole vaja enam faile igaks juhuks e-postiga iseendale saata, vaid kõigile failidele pääseb mugavalt ligi igast internetiühendusega arvutist. Näiteks tehes mobiiliga pilti, ilmub see mõne sekundi pärast arvutisse vastavasse kataloogi - ei ole vaja USB-kaablit piltide "sisse tõmbamiseks" ega fotode saatmisega e-posti risustada. Mõlemal teenusel on ka nö. avalik kaust, kui on vaja faile või pilte teistega jagada. Google Drive plussiks just fotode üleslaadimisel on automaatne pildiparandus, mis toimib üllatavalt hästi. Lisaks kontrasti paikasättimisele ja punasilmade eemaldamisele oskab see ka päris ootamatult üllatada, näiteks lumise taustaga pildile võib peale tekkida liikuv lumesaju efekt jms. Originaalne foto jääb loomulikult samuti alles. Shush! on üks väga nutikas rakendus. Vahel ikka juhtub, et telefon tuleb vaikseks panna, näiteks kinos, koolis, koosolekul. Shush! küsib alati, kui sa telefoni helina valjuse vaikseks paned, kui kauaks sa sooviksid telefoni vaikseks jätta. Aega saab määrata veerand tunni täpsusega ja aja määramine käib ülimugavalt ühe näpuliigutusega suurel kellaringil. Võid muidugi ka aja määramata jätta. Kui sulle meeldib öösel rahulikult magada ja juhusliku telefonihelina peale mitte ärgata, siis Let Me Sleep sätib helinavaljuse ise igal õhtul vaikseks ja hommikul tagasi valjuks. Kellaaegasid ja nädalapäevi saab väga paindlikult määrata, näiteks võib teha 2 vaikset režiimi, esmaspäevast reedeni 22-8 ja nädalavahetustel 01-12, või siis kasvõi määrata iga päeva jaoks eraldi kellaajad, näiteks loengute ajaks vibreerima või iganädalase koosoleku ajaks vaikseks. Kasutada on tõesti väga lihtne. Sarnaseid rakendusi on muidugi mitmeid, näiteks Ring Scheduler kombineerib nii eelpool nimetatud helinavaljuse taastamise kui vaiksete režiimide määramise, lisaks saab tekitada ka nn. blacklisti telefoninumbritest, mille peale telefon kunagi helisema ei hakkagi. Tasuta versioonil tuleb telefoninumbrid kirjutada käsitsi, otse kontaktidest numbri valimiseks tuleb välja käia 1.99$ ja osta Pro versioon. Rakendus, millega saab ekraani ereduse määrata kellaajaliselt, sõltumata telefoni heledusandurist, mis on teinekord aeglane või ebapädev. Ei taha ju, et telefon keset ööd täie eredusega silma säraks. Eestimaa talve puhul võib vabalt seada max heleduse ajaks kella 12-15. Suvel võib seda siis sujuvalt muuta 05-23. Wifi Analyzer näitab kõiki läheduses levivaid wifi-võrke ja on abiks vähim koormatud kanali valimisel. Elades suures kortermajas teeb kodune wifivõrk mõnikord kummalisi trikke, ühendus on aeglane või katkeb aeg-ajalt. See pole ka mingi ime, arvestades seda, et igas korteris on oma wifi-ruuter, mille levi ulatub läbi seinte ka naaberkorteritesse. Tihti juhtub, et kõrvalkorterite ruuterid kasutavad sama kanalit - tõenäosus on suur, sest kanaleid on kokku vaid 13, loe lähemalt Wikipediast Nagu nimigi ütleb, salvestab see rakendus sinu telefonikõned. See on kasulik näiteks halva mälu puhul, kui on vaja hiljem telefonis räägitu üle kontrollida. Salvestised on kättesaadavad ajalises järjestuses, kus on näha kontakti nimi, telefoninumber, kuupäev ja kellaaeg. Pro-versioon (3,87€) lisab peale kõne lõppu valiku, kas kõne salvestis jätta alles või mitte - tasuta versiooni puhul tuleb telefoni mälu säästmiseks mittevajalik kõne käsitsi ära kustutada, valida on ka automaatne kustutamine 2 päeva, nädala või 2 nädala pärast. Rakenduse loojad on hoiatanud, et erinevatel telefonimudelitel võib salvestuse kvaliteet olla erinev ja seetõttu tuleks katsetada erinevaid salvestusviise - otse telefonist, mikrofoni kaudu jne. Samuti ei toimi salvestamine juhtmega peakomplekti ega bluetooth hands-freed kasutades. See rakendus näitab kõigi telefoniga samasse sisevõrku ühendatud seadmete IP-aadresse ja nimesid. Samanimelise arvutiprogrammi Androidile tehtud rakendus, hästi lihtne ja mugav. Ametlikule Google Play Store'le on ka palju alternatiive, kus Androidi mänge ja rakendusi pakutakse. Veidi põhjalikumaid tutvustusi iga rakenduse kohta leiad näiteks siit: http://www.appbrain.com. Väljaspoolt Google Play Store keskkonda rakenduste laadimisel tuleks aga olla topelt ettevaatlik, sest pahavara varjab end teinekord mingi pealtnäha kahjutu mängu, "interneti kiirendi", paljaste naiste piltide vms taha. Kindlaim koht Androidi programmide tõmbamiseks on siiski Google Play Store. Miks Eesti asju pole ühtegi nimetatud, parkimine vms? Muidu ok nimekiri, see wifi-analyser oli abiks hehe! Käima pannes telefon hakkab pinisema ja vibreerima, mis peaks siis telefoni kõlarist sinna kogunenud tolmu välja väristama. Kas sellest ka reaalselt mingit kasu on, ei oska ütelda, aga kummaline on küll. Tere! Küsimus selle Call Recorderi kohta: kas salaja salvestamine ei ole mitte kriminaalne ja keelatud seadusega? Tegelikult mitte - iseenda telefonikõnet võid salvestada. Siin on vastav Riigikohtu otsus: https://www.riigiteataja.ee/akt/13167445			OSCAR-2019
Ei viitsi kirjutada - osadele olen osadest rääkinud, need siis teavad. Ülejäänd las olla. Juhtus ja juhtub veel edaspidigi. Ma kujutan mingeid inimesi peas ette. Aga see vist ei ole see. Pole kedagi näinud keda ma teaks olevat siin foorumis. Võibolla olen, aga lihtsalt ei tea. Kah võimalus. ANdrus - Umm. Sai minult Kosmikute konsa flaierid. Ning hiljem ka kokku saanud läbi Mystique. Viimane kord oli siis Bikerfest Põltsamaal. tytarlaps mustas - oh teda võib igal pool kohata, Bikerfestil ja järgmine päev nägin teda ka Tartus. Igati kena ja tore neiu. girl from mars - jah, ta on ühe näitleja nägu, kuid mul ei tule praegu nimi meelde, kuid see selleks. Lahe oled. :] Tõnis sõitis lõputu klaverisoologa kõikidest lugudest yle, ennast ei hakka yldse kommenteerima. Kurismaa oli eelnevalt rääkinud, et "Tõesti tore tydruk" ja Homovee, et "Ma saaksid ta kätte, kui ma muidugi tahaksin" (Tegelkult Homovee muidugi ei "saanud kätte", kyll aga proovis). Martramonesest rääkisid kõik, et ta on jõle veider mees. Arks rääkis, et tegelikult on ta suht OK ja talle alati sympatiseeruvad inimesed, kelle kohta kõik suud laiutavad. Ei mäleta, kus ma Ramonest esimene kord kaks-kolm aastat tagasi nägin, kyll aga mäletan ennast mõtlemas "on ikka kyll veider tyyp - aga suht OK". Maf jõi koos Luiksi ja Arksiga... kohvi vist. Paar tundi pärast seda, kui me esimene kord normaalselt rääkisime sai kõik neljakesti yhe väikse diivani peale, risti-rästi lebotama jäädud, suitsud hambus. Mängis vist Suede. Nimetasime selle oleskeluvormi mõnitavalt indie-sceneiks ja avastasim, et kui tydruk ära läheb ja kolm poissi niimoodi yksteise kõrval lebotavad siis on tegemist homo-sceneiga. Francis oli piisavalt hästi artikuleeritud, piisavalt närvilise ja ylbe kõnepruugiga (kysis Mafilt suht tigedalt "Sa ei räägi yldse või?"), et jätta adekvaatne mulje vastavalt oma foorumipersoonile. Tema pärisnime järgi tuli meelde, et Lotman (Jyri F.) vist midagi kunagi rääkis, teatud positiivsetes toonides, samast isikust. tytarlaps mustas - millegipärast säras ta minu kujutlustes kui mustade huulte ja juustega metalbeibe, kes yritab samaaegselt seksikat, aga piisavalt ylbet ja mina-ei-ole-mainstream muljet jätta. õnneks oli tegemist lihtsalt kena tytarlapsega, kellega sai ykskord luminali kontserdile mindud, alkoholianalyysiga tegeldud ja meeldivalt aega veedetud. roosi - jällegi Luminal. roosi oli see haldjas, kes loovutas flaieri ning aitas mul oma olematut raha kokku hoida. ma käisin yleeile roosi pool, jõin ära tema apelsinimahla, kirusin eesti muusikat, lasin talle head muusikat ja seletasin, et eestis ei tehta head muusikat. ja sõin hautatud sealiha. seltsimees - yldiselt selline kuju, kelle puhul oli enne teada, et ta armastab punkida. juua, noh. saime kunagi tartu kaubamaja ees kokku, kui toimetasin talle plaadi. plaadi kaanel ilutses "Grazhdanskaja Oborona." punkrocki oleme edaspidigi teinud - kes rohkem, kes vähem.. Heidi - Heidi oli selline tydruk, kes pidas mind (yllatus-yllatus) jällegi Luminalil mingiks välismaa turistiks, kes on pärit kuskilt pärapõrgust. seletasin talle, et ei, et välismaa turist ma kohe kindlasti ei ole, pärast jõime kõik Krooksus. mina jõin teed. Heidi ka. girl from mars - ma ei vahetanud temaga esmakohtumisel vist sõnagi, kahjuks. aga pärast oleme see-eest rääkinud palju, ysnagi palju. sõbranna - puiestee esimesel kontserdil astub minu juurde yks noor naisterahvas ja ytleb "tere artur". seepeale teatab ta, et on see jutuka minni-hiir. yldiselt oli mul väga hea meel kohtuda ning olin meelitatud oma kuulsusest. Lennart - lennartit olin ma juba yhe korra varem kohanud, kuna teatavasti on tegemist noore tipptäkkajakirjanikuga. kunagi olin ma ka väheke ja siirdusime yhe kolmanda synnipäevale. a yldiselt jõime me pärast õlut ning kylmetasime linnas kolm tundi, kuna ei olnud sittagi teha. francis - vist oli Vennaskond Tartus. inimesi oli palju. mäletan, et yritasin talle selgeks teha, et punk ei saagi korralik olla ning et ei talu sel teemal liigset esteeditsemist. et punki ei saagi korralikult mängida. et muidu ei oleks see enam punk, noh. mõnest oma seisukohast olen ma praeguseks juba loobunud. martramones, muide, me oleme tegelikult varemgi kohtunud. terekoolil näiteks. sind oli seal võimatu märgata kuna kinnas enamvähem hõiskas, "vaadake, mart!" ja vehkis kätega sinu suunas. andrust nägin ss "surmsaksaokupantidele" õhtulehe kontserdil 18. august. aga tema mind ei tea, juhhei. triibu, lennart, wendy's outside, kirves, tisko- nemad on mingid sellised marakratid, keda on pidevalt nähtud. koolikaaslased. kirves, tisko ja triibu nüüd küll sellest aastast juba endised. jumal. neljas juuni, kahe tuhande neljas issanda aasta. tammsaare park. see oli üks kuradima meeldejääv kohtumine. minu jaoks on jumal alati olnud selline hästi askeetlik ja kõhn pikka kasvu ja hallikate juustega. ettekujutuses. aga kurat, tuli üks mees nagu kapp, lai naeratus näol ja õiendas et miskurat tammsaare vasak käsi, me istume ju pingil. jumal on üks väärt seltsiline, inimesed! ja muide. sa oled mulle haaknõela võlgu ja ma toon su raamatu tagasi. ma suutsin selle sprotisildi ka ära kaotada. misfitiga ma oleks kunagi peaaegu kohtunud, pidime ühele filmiseansile sattuma. aga mina jäin hiljaks ja seda filmi vaatama ei jõudnudki. "shane mcgowan story" oli too. aga tänu mulle sai misfit teada et see seanss üldse on ja nägi vähemalt tema selle ära. hurraa. m0nxi ma nägin hiljuti, ühel selle aasta kõige koledamal päeval minu jaoks. mängisime levikas kaarte. mina võitsin. kurvitsast olen ma kuulnud mingeid lugusid, tänu millele on mul suhteliselt väärastunud ettekujutus temast, aga las see jäädagi nii. leevilandiga kohtusin ma esimest korda supilinnas. ta suitsetas ning seletas midagi Tsoist ja Jancisest. ma vist ei suitsetanud, kuulasin jutu ära ja seletasin siis natuke BG-st. siis ma seletasin veel midagi, aga ma ei mäleta.			OSCAR-2019
LNÜ kutsub emasid, vanaemasid tütreid ja ristitütreid 5.–7. novembril Harjumaale Kosele järjekordsesse emade ja tütarde laagrisse. Laagri maksumus on 300 krooni täiskasvanule ja 100 krooni lapsele, maksimaalselt 500 krooni pere kohta. Osavõtutasu maksta kohapeal või ülekandega EELK LNÜ arvelduskontole 10220035624014, selgituseks kirjutada «Laager Kosel» ja osalejate nimed. Eesti rahva suur sõber ja heategija Burchard Lieberg on surnud. Ta lõpetas oma pika ja töörohke elutee kaheksakümne üheksa ja poole aasta vanuselt 21. oktoobril s. a ning maeti 30. oktoobril Kasselis Saksamaal.Burchard Johann Friedrich Lieberg on sündinud 27. juunil 1914 Gerhard ja Käthe Liebergi pojana. Ta isa oli ajaloolane, kes ootas õppejõu kohta Tartu ülikoolis. Aeg läks ja vabanevat kohta ... Lk 17:20–30 Ei meie elu ega aeg ole meie endi käes – Jumal valitseb kõige üle. Ta tahab, et me seda teaksime ja alati valmis oleksime – valmis sellekski, et üks või teine päev jääb meile viimaseks. Et võib-olla juba täna peame astuma Issanda palge ette. Täna on võib-olla viimane aeg korraldada oma suhteid nii kaasinimeste kui ka Jumalaga. Ka Jeesus rõhutab sedasama: «Otsekui välk, mis taeva all ... Ennäe, nüüd on ülisoodus aeg! Ennäe, nüüd on päästepäev! 2Kr 6:2 Ilmselt on ülisoodsa aja ja päästepäeva all mõeldud inimese elu, tema elupäeva. Et kui sul on elupäev, päevavalgus, õitsev suvi – tehkem siis head, palju viljakat tööd, pöördugem Jumala poole siis, kui su silmis on elupäeva valgus. Sest vaata, öö tuleb, pimedus tuleb, mil keegi ei ... Arutelud isade ja laste omavahelistest suhetest kannavad täna eneses tugevat sotsiaalset alatooni perekonna püsivuse ja koduväärtuste teemadel. Tihti on neist aga kadunud kultuurilooline tahk, mis mõtestaks sotsiaalsed valupunktid lahti pikemas ajaloolises perspektiivis: ühiskondade püsimajäämise, kultuuriväärtuste edasikandmise ja kasvupotentsiaali kontekstis. Ka piiblitraditsiooni ... 14. septembril 2003 toimus Eestis referendum Euroopa Liiduga ühinemise ning Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise üle. Referendumile eelnenud diskussiooni mäletame me küllalt hästi, see oli intensiivne ja kohati emotsionaalne. Põhiliselt koondus debatt kolme võtmeteema ümber, nendeks olid EL head ja halvad küljed, Eesti majandusareng ja muutused inimeste elujärjes ning rahvuslik iseseisvus ja selle tähendus. ... 31. oktoobril, usupuhastuspühal peeti Raplas emakeelse hariduse päeva. Kiriklas peetud seminari «Luterlik kirik ja eesti kooli ajalugu» eesmärgiks oli tuua selgust ajaloo keerdkäikudesse, otsida vastuseid suhtumistele ja arusaamadele kirikust ja koolist ning teadvustada tänaseid võimalusi hariduslikul, kultuurilisel ja kasvatuslikul tasandil. Kristlus kui puhastav jõudEttekanded pakkusid huvitavaid seisukohti ja ... Veidi üle 40 päeva Kanada eestlaste hulgas on andnud palju mõtlemisainet. Kaugelt paistab ka oma maa ja rahvas ning oma kirik veidi teises valguses.Vaid mõni vajutus arvutiklahvidele ja Eesti lehed ja isegi raadioprogrammid on siin kaugel mu silmade ees ja kuuldekaugusel. Temperatuurid seal ja siin on väga erinevad. Siin täna 18 kraadi sooja, särav päike ja värvikirevad puud. Ka inimeste näoilmed on erinevad. Olen ... Eesti Kirik tähistab esimese lehenumbri ilmumise 80. aastapäeva ürituste sarjaga. Neljapäeval, 6. novembril kell 12 ootab Eesti Kiriku toimetus lehelugejad EEKBL Salemi kirikusse Tartus Kalevi t 76 keskpäeva sõna- ja muusikatundi. Sõna kuulutab Puhja koguduse diakon Tiit Kuusemaa, musitseerib Puhja koguduse ansambel Dionysius. Samas toimub ansambli plaadi esitlus. Räägime lehest ja lehe tegemisest, lehe ajaloost. On võimalik ... Pühapäeval pühitsetakse ametisse EELK Keila Miikaeli koguduse õpetaja Arnd Matthias Burghardt. Mees on siiani teeninud Saksa Lunastaja kogudust. Tema suurepärane eesti keel annab aga silmad ette paljudele, kes on aastakümneid siinmail elanud. “Palju õppisin pojaga mängutubades käies,” meenutab Burghardt. Õpetaja Burghardt, meie vestlus toimub vaid paar tundi enne paavst Franciscuse missat Tallinnas Vabaduse väljakul. Kas osalete missal või jälgite seda teleri ... Korrastamist ootab veel kaks suurt ja 16 väikest seinavalgustit. Koguduse õpetaja Toivo Hollo on rõõmus, et kiriku mitu ajaloolist valgustit on korda tehtud ning raha laekub jätkuvalt juurde: «On väga oluline, et saime suure töö tehtud oma inimeste toel, alustasime kogumist möödunud jõulude eel pisku pisku kõrvale.» Hollo selgitab, et nüüd, mil kirikuruumis on kõrvuti restaureeritud ja ennistamist vajav lühter, on inimesed rohkem meelestatud annetama. «Andja soovib veenduda, et tema veering ikka õigel otstarbel rakenduse leiab,» räägib ta. Seina peale on kinnitatud korjanduskarp, mille sisu läheb sihtotstarbeliselt lühtrite ennistamiseks. Kord kuus avatakse see ning loetakse kogunenu üle. Muinsuskaitse alla kuuluvate lühtrite restaureerimiseks vajas kogudus vastavat luba, mis saadi pärast muinsuskaitseametnik Ülle Juki visiiti. «Tavaliselt pidime enne jõule kutsuma meistrimehe, kes jootis pirnipesad kohale, et vajaliku valguse kirikusse saaksime,» kirjeldab Hollo lühtrite tehnilist seisu enne restaureerimist. Küünlaid imiteerivad osad on ennistamist vajavatel lühtritel valgeks värvitud paberrullid, mis on osaliselt oma kuju kaotanud ning otsast kärssama tõmbunud. Restaureerimise käigus asendati need osad metalsetega koos korraliku sokliga, mille külge on elektripirni hõlbus paigaldada.			OSCAR-2019
Eesti Üliõpilaste Seltsi maja 100. aastapäev ja taaspühitsemine Tartus tõi kohale seltsi liikmeid üle kogu maailma. Pühitsemistalituse toimetas 14. septembril E.E.L.K. peapiiskop Udo Petersoo, EÜSi liige 1959. aastast ja auvilistlane 1995. aastast. Kaasa teenisid E.E.L.K. assessor praost Thomas Vaga USAst (seltsi liige aastast 1957), emeriitpraost Herbert Kuurme (1934) ja emeriitpraost Valter Vaasa (1939). Päev enne taaspühitsemist oli EÜSi 100aastane maja avatud linnarahvale. Juba enne uste avanemist oli tänavale kogunenud linlasi, keda huvitas seltsi silmatorkav ja auväärne maja Tõnissoni tänavas ja ilmselt ka Eesti Üliõpilaste Selts – meie rahvusluse kants. Ühe esimese eesti arhitekti Georg Hellati (1870–1943) juugendstiilis maja on üks Tartu vaatamisväärsusi ja pakkus äsjaremondituna ohtralt silmailu. Aga veel rohkem meie rahva jäädvustatud ajalugu ja vaimsust, mida see maja sajandi jooksul kandnud on. Majas ringi jalutades jäid silma tõsidusele kutsuvad toonid, mis otsekui rõhutavad seltsi vilistlaskogu põhikirjas sisalduvaid põhimõtteid, näiteks «Selts ja ta liikmed seisavad iseseisva ja demokraatliku Eesti Vabariigi ideaali eest ning nad on ka valmis ja kohustatud võitlema iseseisva ja demokraatliku Eesti Vabariigi olemasolu eest». Et need paljad sõnad pole, leiab kinnitust sealtsamast majast. Nn Soome toast leiab soomepoistele pühendatud mälestustahvli, teine mälestustahvel on Vabadussõjas langenud EÜSi liikmetele. Viimase tahvli saatus on eriline. Et seda nõukogude ajal hävitamisest päästa, lõikasid töömehed selle pooleks ja panid, tagumine külg eespool, nähtavasse kohta välja. Nii seisis tahvel kaheosalisena pool sajandit kuldse kirjaga «Tartu Riiklik Ülikool» haridustempli seinal. Vana maja pakub palju põnevust, sealt leiab nii raamatukogu kui ka vapitoa, kus seltsi liikmetele värve jagatakse. Pikalt võiks rääkida selle maja ja veel pikemalt 132aastase seltsi ajaloost. Selle aja sisse mahuvad nn Kalevipoja-õhtud, esmakordne sinimustvalge tekli kandmine, seltsi registreerimine, sinimustvalge lipu õnnistamine Otepääl, Jaan Tõnissoni lõhki löödud pea. Sest «eestlastel ei tohtinud olla isamaa-armastust ega ka õnne ja rõõmu, ja isamaa üle ei tohtinud valvata Jumal», nagu laupäeval, 14. septembril maja taaspühitsemisel ütles peapiiskop Udo Petersoo. Võtnud pühitsemiskõne aluseks kirjakoha Mt 7:15–20,24–27, meenutas peapiiskop seltsi ajalugu ja neljandat käsku, mis käsib meil austada oma vanemaid ja nende vanemaid, oma esivanemaid. «Austa nende püüdeid ja tõekspidamisi, nende aateid. Austa oma rahvast ja sellele rahvale antud maad ja vabadust!» oli Udo Petersoo sõnum tänastele noortele. Et tänaseid noori selts ükskõikseks ei jäta ja et nad seltsi kuulumist auasjaks loevad, annavad tunnistust nende kommentaarid: Hea tunne on kuuluda kuhugi suurde vennaskonda! Kinnine klubi, aga samas piisavalt suur. Avardab silmaringi. Ülev! 1920. a küünlapäeval päädisid kaks kuud väldanud läbirääkimised Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel rahulepingu sõlmimisega. Tegemist oli murrangulisema hetkega noore, ennast kaks aastat tagasi iseseisvaks demokraatlikuks riigiks kuulutanud Eesti Vabariigi ajaloos. Pingeliste läbirääkimiste käigus keskenduti peamiselt sõjategevuse lõpetamisele ning väideldi Eesti Vabariigi tunnustamise ja tulevaste riigipiiride üle. Kaasaegsete kommentaaridest saame aimu, milline diplomaatiline jõuheitlus see oli. Eesti delegatsiooni juristist juhi Jaan Poska mõjusamaks trumbiks oli rünnata vaenlast tolle enda relvaga. Nimelt oli ta tellinud endale enamlaste seadustekogud, omandanud need peensusteni ja kui sõnavahetus läks tuliseks, armastanud ta ikka tsiteerida vastaste seadust: «Kuidas? Aga teie seaduste järgi on ju nii.» Hea psühholoogina osanud Poska sagedasti raskemad küsimused läbirääkimiste lõppu «unustada», mis tagas nende kiirema läbimise Eestile soovitud suunas. Sõjatandril tehti samal ajal «relvadiplomaatiat» – Punaarmee üritas Narva rindel kuni detsembri viimaste päevadeni edasi tungida, ent Eesti vastupanu osutus kõigutamatuks. Piiriküsimuses suudeti Tartus sisulist läbirääkimist alustada alles pärast nende rünnakute läbikukkumist. Eesti delegatsiooni nimel kirjutasid rahulepingule alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman ja Julius Seljamaa ning kindralmajor Jaan Soots. Venemaa-poolseid lubadusi allkirjastasid Adolf Abrami poeg Joffe ja Isidor Emmanueli poeg Gukovski. Lepingus tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest. Paika pandi riigipiirid ning Eesti sai Venemaalt 15 miljonit kuldrubla. Venemaa kohustus mitte takistama eestlaste tagasipöördumist kodumaale, vabastama vangid ning andma Eestile üle Eesti alale jäänud ettevõtete aktsiad ja sadamatesse jäänud laevad. Kui rong rahuläbirääkijatega pealinna jõudis, avaldasid mitu tundi truult oodanud tallinlased meelsust pea paljastamise ning vaimustushüüetega. Poskale endale avaldanud mõjusamat muljet seik Narva maanteel: «Keegi tundmatu vanem naisterahvas kohates Poskat kõnetas teda: «Jumal õnnistagu teid selle eest…» (Poska tütre Veera Poska-Grünthali mälestusraamatust). Kuigi päeva olulisust rõhutavaid sündmusi toimus üle Eesti, kulmineerusid need Tartus, kus lisaks linlastele olid piduliste hulgas ka valitsusesindajad ning vabariigi president. Varavalgel viidi pärjad Vabadussõja mälestusmärkide juurde ning sõjasangar Julius Kuperjanovi hauale. Postimuuseumis esitleti uut postmarki. Linnamuuseumis avati täiendatud püsiekspositsioon ning peeti teemakohane ettekandepäev. Ekspositsiooni koostaja teadur Teesi Kivivare selgitas Eesti Kirikule, et olulisemaks eksponaadiks on rahuläbirääkimiste suur ovaallaud ning delegatsiooni liikme Ants Piibu isiklik lepingueksemplar, mille juures on ka tema käsikirjaline kommentaar. «Iga delegatsiooniliige sai sellise. Siin on kõigi allkirjad. Puuduvad pitsatid, millega olid varustatud vaid kaks eksemplari,» räägib Kivivare. Rahuläbirääkimised toimusid mitmes hoones, k.a Eesti Üliõpilaste Seltsi majas, ent ajalukku jääb eriliselt parun Nolckeni 1859. aastal ehitatud maja Aia tänaval (praegu Vanemuise 35). Hoonest jäid sõjast puutumata vaid võlvitud lagedega kelder ja välisseinad. Ülesehituse käigus muudeti ruumide paigutust. Nii ei ole täpselt teada ruum, kus 2. veebruaril tähtis dokument allkirjastati. Siiski on maja praegune omanik Mart Reiniku gümnaasium sättinud korda avara toa teisel korrusel. Keset ruumi on originaallaua koopia, seinas Jaan Poska pilt ja suurendatud foto rahuläbirääkijatest ning ajaloolist infot sisaldav stend. See tõstab vaimusilma ette pildi, kuidas maja teise korruse koridorid on näinud uksi paugutamas Eesti kindralit Jaan Sootsi ja Vene kindralit Fjodor Kostjajevit, kes ägedate piirivaidluste ajal vahepeal koridoris rahunemas käisid. Just selles hoones on külmaverelise ja asjatundliku rahuga kaitsnud Eesti huve delegatsiooni juht Poska. Rahutoas pakuti eile ka linlastele võimalust oma silmaga näha lepingu originaali, mis oli spetsiaalselt selleks päevaks Tallinna riigiarhiivist Tartusse toodud. Rahu – sellega lõppes 431 päeva kestnud Vabadussõda, mis oli nõudnud Eestilt ja tema liitlastelt rasketes võitlustes üle 5000 inimelu. Võit – Eestil õnnestus võita ülekaalukat kallaletungijat ning saavutada rahulepingusse valatuna täielikult oma Vabadussõjaga seatud eesmärgid.			OSCAR-2019
Paari lühikese aastaga on minu kõrvalt ära läinud pea kõik uudisajakirjanikud, keda olin aastaid lehest lugenud veel enne, kui teadsin, et minust saab kord ajakirjanik. Läksin suvepraktikale ja tundsin nende ees aukartust. Säravad inimesed, suurepärased kirjutajad, Bonnieri võitjad. Sellest polekski midagi, elu muutub. Kui ma ei teaks, kuidas ajakirjanik enamasti läheb. Põleb läbi, vajab ravi, saab koondatud või siis kaob turundusmaailmasse. Kõik ju aina turundavad ja kujundavad. Minust endast on nüüd hoopis saanud staažikas ajakirjanik. «Staažikas» - see tähendab töökogemust ca viis aastat. Sellega teenib välja juba pikaajalise ajakirjaniku staatuse ühes ajalehetoimetuses. Ja see ei ole omane ainult ühele toimetusele, vaid ajakirjandusele laiemalt. Olen selle ajaga näinud palju tulijaid ja minejaid - peatoimetajaid, osakonnajuhte, vastutavaid väljaandjaid, juhatuse liikmeid, lugematul hulgal reportereid. Ühel hetkel räägivad nad elu täis silmadega oma visioonist, järgmisel hetkel jagavad lahkumise puhul kringlit. Kõik on tegutsenud nii, nagu on parimaks pidanud, aga sellest pole mingil põhjusel piisanud. Kurat võtaks, isegi kringel on neil sama. Lakooniline uudisnupp lahkumisest, keegi tänab ja soovib edu uuel rindel. Tegijamad mainitakse ära õhtuses «Aktuaalses kaameras» ja leheveergudel. Postitus Facebooki, «laigid», toetavad sõnad ja juba homme läheb elu toimetuses täpselt samas rütmis edasi. Nagu poleks neid inimesi mitte kunagi olnudki. Ja on ka mõned jääjad, kes oleks pidanud ammu lahkuma, aga nad on jäänud seetõttu, et kardavad edasi liikuda. Tegelikult on nemadki kustunud, ära väsinud. Neile on vaja uut algust. Seda kõike aastaid pealt vaadates on mulle selgeks tehtud, et elu on pidevas muutuses. Üks väheseid, kelles võin kindel olla, olen mina ise. Ja see, kes iseennast ja oma tehtud tööd väärtustama peab, olen ka mina ise. Samas, ennast ja oma tööd ei tasu liiga tõsiselt ka võtta, sest kõik ükskord ju muutub ja siis muutub uuesti. Ajalehetoimetuses pigem varem kui hiljem. Siit saab alguse konflikt, mis on üks põhjuseid, miks ajakirjanikud kustuvad. Vähemalt enda puhul tunnen nii. Ma ei ole kirjutanud ühtegi head lugu ilma, et ma sellesse kogu oma hinge, emotsiooni ja energiat sisse ei paneks. Kõike, mida mul parasjagu sinna panna on. See lugu on kirjutamishetkel kõige olulisem, sest minu usk sellesse on suur. Kuidas siis mitte oma tööd tõsiselt võtta? Ja sellepärast ei ole võimalik sellise energiaga seda tööd teha päevast-päeva. Täita lehte ja toota internetti, kust saab lugeda midagi ju kogu aeg. Anna ainult ette. Eilne pingutus jääb eilsesse. Täna on uued lood, uued probleemid ja uued kurtjad, kes nõuavad vähemalt sama suurt pingutust, emotsiooni, tähelepanu ja lõpuks veatut kirjateost. Seda ootavad kõik - allikas, lugejad, toimetus. Parem oleks, kui ootus saaks täidetud iga päev, aga paar korda nädalas kärab kah. Vähem ei tule kõne alla. Nii staažikad ajakirjanikud kaovadki. Nad ongi juba peaaegu kadunud. Isegi nende energiat ei jää toimetusse maha, sest kui nad lõpetavad, on nad sageli energiast tühjad. Neid jääb saatma hoopis tunne, et nad polnud piisavad. Miks nad rohkem ei andnud? Miks nad kiiremini ei tootnud? Neile jääb lahkudes hinge sitt tunne. Ja need, kes jäävad alles, tunnevad seda samamoodi. Tunnevad kerget haletsust vanameistrite üle, aga tunnevad ka, et pole ise piisavad, sest nende kolleegid polnud piisavad. Siis nad hakkavad rabistama, teevad vigu ja «toodavad» asju, millel sisulist väärtust pole. Aga see võimaldab neil vähemalt jääda - toota kiiresti sisu nii, et osa energiast jääb neile endile alles ka. Jääjad lahendavad selle konflikti enda jaoks nii, et sisendavad endale, et vähemalt osaliselt teenivad ju ikkagi oma eesmärki ja on ühiskonna valvekoerad. Aga kui pool aega oma tööst valvatakse ühiskonna väravat, teine pool paisatakse samasse väravasse sisutühjust ja infomüra, siis kas saab valvamisest rääkida? Ma tahaks loota, et ajakirjandus toob jätkuvalt rohkem kasu kui kahju, aga fakt on, et osa probleeme, mida ajakirjandus «lahendab», loob ta tegelikult ise. Ja see ei kehti ainult erameedia kohta, vaid kogu ajakirjanduse kohta. Igal pool ollakse ühtmoodi sõltuvad oma auditooriumi vajadustest ja nende rahuldamisest. Tänapäeva ajakirjanduse nägu on ka näiteks poliitika ja poliitik, kes loob selle sama ajakirjanduse vahendusel probleeme, mida siis valehäbita lahendama asub. Poliitika on täpselt selline nagu ajakirjandus sellel olla lubab. Nii on olnud vist läbi aegade? Sellepärast ongi vaba ajakirjanduse ülesanne väga suur. Lausa maailma muutev. Kui ajakirjandus peab nõudma kraaksudes korduvalt ühe poliitiku tagasiastumist, aga sellele ei reageeri ei ühiskond, valijaskond, erakond ega isegi mitte see poliitik, siis on ajakirjandus ju lihtsalt üks müra. Tema roll on mingil põhjusel devalveerunud. Kui ajakirjandus ise kühveldab oma väravasse nii palju paranoiat, emotsioone ja lihtsalt jura, siis devalveerib see ühtlasi ka olulisi sõnumeid. Üks kama kõik. Nii saame korraga mitte midagi muutva ajakirjanduse ja mitte midagi muutva poliitika, ehkki kõik justkui tegutsevad ja siblivad. Ajakirjandus «tegeleb» näiliselt ja poliitika «tegeleb» näiliselt, aga tegelemist vajavad mured jäävad alles. Need on hoopis teised. Selles kõiges ei ole enamasti süüdi ajakirjanikud. Ajakirjanikud on ka ohvrid, nagu on lugejad ja kogu ühiskond. Müra ohvrid. Kunagi pidid ajakirjanikud kõvasti rabama, et infodefitsiidist midagi usaldusväärset välja kangutada. Nüüd on kõik vastupidi - tuleb rabada, et infoküllusest midagi usaldusväärset välja kangutada. See on niivõrd suur muutus, et ajakirjandusorganisatsioonid pole uue rolli ja ülesandega suutnud kohaneda. See nõuab aega ja sättimist. Lihtsalt nii on, et muutused võtavad aega. Ajakirjandus püüab kuidagi hakkama saada ja kuni midagi paremat pole välja mõeldud, siis aitab ajakirjandust üleval pidada müra, mis samal ajal selle väärtust devalveerib. Selle müra käes ei kannata ju mitte ainult ajakirjandus, vaid tegelikult iga inimene, kes paraku ise sellest teadlik pole. Kannatavad ka need, kes ei tarbi üleüldse ajakirjandust, seda enam hinnatagi ei oska ega vajalikuks pea. Juhtusin kuulama ühe sotsiaalmeedia turundusspetsialisti loengut sellest, kuidas luua ja kujundada oma personaalset brändi. Temal on sotsiaalmeedias üle 30 000 jälgija, mis on aukartust äratav saavutus. Kogu lugupidamises selle saavutuse vastu, oli ta ise täiesti pläss. Tehniline, seinaga sulanduv, kiretu, hall, iseloomutu. Kasuta kindlaid strateegiaid, postita võimalikult tihti, püüa olla vaimukas, puuduta hingi, õpetas ta. Lisaks hunnik tehnilisi nõuandeid, kuidas suurendada oma jälgijaskonda erinevates internetikeskkondades. Kuulasin teda pingutades ja mõistsin, et tema õpetab ju lihtsalt seda, kuidas müüa ja pakendada müra. Kas ma jälgiks teda ka siis, kui teaksin, et seda sisu, või nagu ta ise ütleb «contenti», sellise tehnilisuse ja kiretusega luuakse? Tema lehel on enamasti mõni kaunisfoto loodusest ja selle taustal ingliskeelne lööklause. Umbes nii: if you always say no, you'll never say yes. Tema on leidnud viisi, kuidas müraga raha teenida. Sarnaselt nõutakse «contenti» ka ajakirjanikelt. Emotsiooni, teravust, meelelahutust, kiirust, lühidust. Aga massilugeja nõuab seda ju ainult salaja. Avalikult tahab ta uurivat ajakirjandust ja tähtsaid teemasid, aga kui seda pakutakse, siis hirmutab see kõik pikkuse ja süvenemisvajadusega. Klikib ta ise hoopis muule, aga on samal ajal pahane ajakirjaniku peale. Hääbuv tippajakirjanikkond ning ilma ajaloolise mäluta «valvekoerad» on kogu ühiskonna probleem. Selle lahendamine ei ole ainult ajakirjandusorganisatsioonide, veel vähem läbipõlevate ajakirjanike mure. Inimesed on kaotanud oskuse väärtustada ajakirjandust ja selle tulemusena on ajakirjandus minetanud oskuse väärtustada inimesi. Oma inimesi ja oma kirjutajaid visatakse üle parda veel enne, kui toss täitsa väljas on. Paat peab edasi minema ja selle kütuseks on «content». Minu kolleeg ütles, et viis täna hommikul kotiga prügikasti terve hunniku «contenti», mida oli viimastel päevadel tootnud. Kes teab, võib olla oleks keegi osanud sellegi ära pakendada ja maha müüa. Kui sisu pole päriselt oluline, pole oluline enam ka ajakirjanik. Siis võib «ajakirjanik» olla igaüks, kes oskab sõnu ritta panna. Selliseid inimesi on ajakirjandusmaastikul palju ja aina rohkem. Seni, kui nad jaksavad «contenti» toota ja väga palju selle koormuse juures ei virise. Analüüsivõime, allikad, ideed, varasemad teadmised ja laiema pildi nägemine on vähemolulised kiiruse ja tootmisvõime kõrval. Mul on kahju, kui selle kirjutisega solvasin neid, kes hindavad väärt ajakirjandust, ent massi tahe mõjutab ju ka nende võimalusi. Nagu poliitikaski võidab see, kes saab taha massi. Ja kui poliitik peab selleks looma ise probleeme, mida lahendada, teeb ta seda südamerahuga. Ajakirjanikuamet pole midagi väärikat (kas on üldse kunagi jõudnud olla?) nagu mõnes vanas Euroopa riigis, kus ajakirjanik on sageli ka halli peaga. Seal on luksust toota kvaliteeti, mitte kvantiteeti, sest massid on suuremad. Meie siin oleme väiksed, noored ja veel nooremad. Meile on jäänud vähe tõelisi ajakirjanikke ja ka nemad hakkavad väsima. Ülikoolidesse ei minda seda eriala naljalt õppima. Mina ei tea, kas ja kuidas me suudame ajakirjanikke hoida, sest nende töö on väärtuslik, aeganõudev ja kallis. Tean vaid, et nende asemel on toimetustes praegu hinnatud infotöötlejad. Nende amet on ka vajalik, aga see ei ole ajakirjaniku amet. Sinna on veel kasvada ja selleks on paljudel ka potentsiaali, aga kardan, et mitte energiat. Saan vaid juhtida tähelepanu sellele olukorrale ja paluda, et me väärtustaks neid ajakirjanikke, kes panevad oma töösse hinge. Pole küsimustki, see ju paistab nende tööst välja! See ei pea olema ega saagi olla mitte iialgi tasuta. Kui ühe inimese hing on letis tasuta, siis on midagi paigast ära. Kirjutaja, paraku nime ja nägu peitev, ei märkinud pika jutu sees kordagi, et tuleb kirjutada seda, mida leivaisa sinult ootab! Ja just see ongi probleem. Tõde, kui meedia omanik seda ei taha, tuleb unustada, sest muidu põled läbi! See on küll üks müüt, mida kommenteerija ise vist kangesti soovib uskuda, nagu ka seda, et kirjutaja kuidagi oma nime ja nägu peidab - www.tiinakaukvere.com. Kas on mõtet hakata sellisel juhul selle müüdi üle üldse diskuteerima, kui see on tekkinud lihtsalt usu baasil? Väga hea lugu. Peab tõdema, et see, mis kirjas tänaste ajakirjanike, elik nuputreialite kohta, vastab ka tegelikkusele. Kahjuks. Jube hea lugu. "Päris" ajakirjanikud võiksid oma pead kokku panna ja mõelda juba ükskord välja antidoodi sellele content farmingule. Ka pikka lugu annab ju köitvalt kirjutada. Mujal maailmas on peale tulemas uus põlvkond noori, kes on väga hea kriitikameelega ja valmis süvitsi diskuteerima. Jordan Peterson, psühholoogiadoktor, nt müüb oma loengud välja nagu mõni rokkstaar. Noortele inimestele. Lootust on. "Vahur Joa tulek ja ajakirjanduse surm. Ülevaade Eesti ajakirjanduse hääbumise viimasest faasist." - kui mõni ajakirjanduse tudeng siin kondama satub, siis sellise 2030 kirjutatava magnum opuse tarbeks võiks oma seminari ja bakatööga tausta looma hakata. Jah, maailm muutub, tehnoloogia muutub, meedia muutub, ja mitte ainult siinmail. Üks võimalus on näpuga näidata lugejale, kes ajakirjaniku tööd "ei väärtusta". Sama hästi võiks teha etteheiteid omanikule, et ta ei suuda muutunud tingimustes lugeja rahakotti avada (mida digisisu praeguse hinnastamisega ilmselgelt ei suudeta) või toimetajale, et ta ei seisa tugevamalt oma visiooni eest. Dan Pink kirjutab hästi sellest, kuidas tehnoloogia areng on kaasa toonud informatsiooni ebavõrdsuse asendumise informatsiooni võrdsusega. Kui varem oli "ekspertidel" info ja sellest tulenevalt võim, siis praegu võib igaüks Internetis end eksperdiks teha. Ja see transformeerib tegevusalasid, näiteks hariduses ja meditsiinis ei ole enam alt üles vaatavat retsipienti, vaid võrdsed partnerid. Samamoodi paralleelselt info üleküllusega oleme jõudnud olukorda, kus universaalne ajakirjanik ja piiratud meediapind ei suuda pakkuda süvitsi käsitlust ja teemast huvitatu läheb seda otsima näiteks asjaosaliste blogidest ja podcastidest. Facebooki seinal või foorumites asetleidvad arutelud on tihti mitmekülgsemad, rohkem eri arvamusi ja aspekte avavad kui meedia saab pakkuda. Ehk et info ja arvamused, arutelu ei mahu enam ajaleheveergudele ära. Ajakirjandus kui vahendaja roll väheneb, kui saab minna otse algallikate juurde ja nendega diskussiooni astuda. Midagi läheb sellega ilmselt kaotsi, aga teiselt poolt tuleb võimalusi juurde. Ka see arvamus ei ilmunud traditsioonilises meedias. Järgmise loos siin oleks tore lugeda nendest võimalustest:) Miks mitte teha uus ja oma ajakirjanduslik väljaanne? Intelligentsetele jälgijatele. Midagi Sirbi ja Diplomaatia sarnast, aga päevakajaline? Või eestikeskne? Nagu vana "Pealtnägija", aga muus meediumis - kirjas (või miks mitte hoopis uuenduslikult long-form postitusena sotsiaalmeedias).			OSCAR-2019
Kas ta ei pea minust enam lugu, või ei armasta ta mind? On meie partnerlusel tõesti lõpp? Naise peas tiirlevad juba nädalate kaupa niisugused mõtted. Viimase kahe kuu jooksul on ta oma mehega ainult kaks korda maganud. Leigelt, kireta. Poleks ta ise alustanud, poleks seda teist korda võib-olla tulnudki. Rutiin, seks nagu tükitöö. Kuhu on jäänud see iha ja kõike vallutav rõõm, mis kunagi oli? On tal teine? Naine ju armastab oma meest, ja mees teda... Aga kõik on absoluutselt teistmoodi kui paari aasta eest. Rõõmust on jäänud vaid hall argipäev, hirm, stress. Aeglaselt ja salakavalalt on see ligi hiilinud ja paigale jäänudki. Õhtupoolik pärast tööd. Seljas lotendav T-särk ja mugavad treeningpüksid, lülitab ta teleri sisse, longib mööda tuba ringi, trimpab õlut. Kui algavad hilisõhtused uudised, siis ta juba norskab. Möödas on need ajad, mil ta veel pärast dušigi end korda tegi ja eine ajaks küünlad süütas. Mängu ja peibutamise aeg on igaveseks möödas – mees on oma “saagi ” ju ammu kätte saanud. Tuhvlites diivanil lesides võib igaõhtuse seriaali või löökfilmi vahele ju mõnusalt lobiseda, aga sädameid pilduva erootika äratamiseks ei viitsi ta enam midagi teha. Muidugi – nüüd tuntakse teineteist juba läbi ja lõhki; armastatakse ju, jagatakse igapäevaelu. Aga peab siis kahekesiolek ka ühise küüntelõikamise, pesemise ja tualetiskäimiseni minema?! Päevast päeva, aastast aastasse? Ei! Iga inimene vajab omaenese täielikku intiimsfääri, ka siis, kui on aastakümneid koos elatud, eriti aga siis, kui teineteist armastatakse. Sest armastus eeldab lugupidamist, nii enesest kui teistest, seega oma tillukesegi territooriumi säilitamist ja teise oma austamist. Igatahes, külgetõmme, iha – see eeldab distantsi. Kümme aastat ühes voodis, kõike on juba proovitud. Partneri keha tuntakse niisama põhjalikult kui enda oma, seal ei paista enam olevat ainsatki “valget laiku”, mida veel avastada annaks. Naine tunneb meest, teab, millal ta koju ja voodisse tuleb, mida ta seal suudab. Mees teab, kui avatud ja ootel on naine, kuis ta vaikselt “nurru lööb”, kriimustab või ekstaasis oigab. Seda kõike on juba sadu kordi kogetud, uudsuse asemel on siginenud igavus. Intiimakt on tüütu kohustus, “võimlemine”, mis asjata jõudu kulutab. Elutoa laual lebavad segamini raamatud ja lastesokid. Riiuli serval on 4-aastane poeg oma autod parkinud, põrandal vedeleb tühjakssöödud jogurtipurk, räsitud kaisukaru ja nätsupabereid. Mööda vaadata, sellest mitte numbrit teha? Ei, seda nüüd enam ei sünni. On’s võimalik aega maha võtta ja õrnutseda keset niisugust kaost? Romantilisi unistusi või kiresööstu ei ärata see kummaski. Kui üldse midagi, siis kanget tahtmist tüliks. Igavene vastuolu: naised tahavad mitte ainult seksi, vaid sinna juurde ka õrnust, südant. Meestele on see enamasti ükskõik. Nad teeksid ju mõnikord heameelega n.-ö. asja kiiresti ära, kuid nad ei talu seda etteheitvat virinat selles eest, et kunagi pole piisavalt seda “jama”, enne või pärast. Naised niisugust “kiirefekti” ei talu, sellepärast eelistavad nad seksist pigem loobuda. A. Mana enesele vaimusilma ette taas möödunud kirglikud ja õrnad ajad. Kuis kõik esimese kohtumise ajal oli... Sul olid küüned laitmatult korras ja lakitud, seljas su “väike must”, soeng stiilne... Miks sa end praegu enam iialgi niisuguseks ei tee? See kutsuks esile tõelise meeleolu muutuse – iseäranis mehe puhul, sest seda sugu mõjutavad optilised muljed kaugelt rohkem kui sa arvad. B. Mitte miski ei tapa armastust sedavõrd intensiivselt kui argipäevastress. Eriti mis puutub naistesse kui inimkonna tundlikumasse ja keerulisema närvikavaga poolde. Ära tee sellest tragöödiat, vaid püüa seda teadlikult maandada. Anna enesele puhkust, lülita end aeg-ajalt kõigest täiesti välja. Kui armastus on alles, siis su partner mõistab sind. Kui talle sinuga küünlavalguseõhtu nautimine ajaliselt parajasti ei sobi, pole tal midagi selle vastu, kui naudid seda või midagi analoogset sõprade ja kolleegide seltsis. C. Ära eira vähimatki võimalust õmuseavaldusteks. Paita või suru hetkeks partneri kätt ka kõige proosalisemate toimingute juures, emba teda möödaminnes – kehaline kontakt säilitab igatsuse ja iha. Ka väikesed ootamatud kingitused panevad südame üle aastate endises rütmis tuksuma. D. Naised tahavad, et neist lugu peetakse, mehed samuti. Viimastele on palju rohkem kui naistele vaja aga eneseusu turgutamist. Nad tahaksid, ei nende naised ka aastate pärast neile sama armunuina näiksid kui aastate eest, sama meeletuina ja kirglikuina. Ara siis häbene seda näidata! Ära ole vahetpidamata solvunud tema (näilise) külmuse ja ükskõiksuse peale, ära lase tal jäässe minna. Avalda häbenemata oma intiimseid soove, ole voodis tema abimees, mitte käskijanna. E. Mitte mingi butafooria ega poosid ei taga head seksi, vaid lennukas fantaasia. Sul on ju meeles, mis teda kõige rohkem n.-ö. hulluks ajas. Ära taaslavasta täpselt sama, mis on olnud. Muuda “lavakujundust”, võta tarvitusele praegusele ajale vastavad “rekvisiidid”, aga jäta alles süþee ja hoolitse faabula ecsl. F. Ära hakka kõike seda, mis siin kirjas, tegema homsest alates iga päev – siis vääriksid ta silmis vaid kaastunnet. Tee aeg-ajalt ootamtu “süst” ja ära oota, et homsest muutub kõik. Ajad vankri hullemini kraavi, kui mängid hommikul solvunut või hakkad õhtul tänitama: “Sa ei armasta mind, sulle ei mõju enam miski!” Tegutse, ja oota!			OSCAR-2019
“Siin ta siis nüüd on, Microsofti järgmine mängukonsool, mis peaks eelduste kohaselt vastu pidama järgmised 8 aastat, nii nagu pidas Xbox 360 enne seda. Selle jaoks on muidugi oluline, et konsool oleks piisavalt võimas, sest kuigi on oodata, et juba paari aasta pärast tuleb Xbox One välja uue disainiga, kahtlemata väiksemana ja ilusamana, siis sisuliselt oleks tegu ikka ja alati sama võimsa konsooliga. Niisiis, praegu peaks Xbox One olema praegu ajast ees, et kaheksa aasta pärast mitte väga ajast maas olla. Selleks peidab uus Xbox endas 8-tuumalist protsessorit, 8 GB mälu ja AMD Radeon GCN graafikakaarti. Jah, see ei ole midagi ennekuulmatut ühegi arvutimänguri jaoks. Pigem peetakse 8 GB mälu tänapäeval väheks, õigel mänguril on seda ikka 16 või lausa 32 GB jagu. Harilikult piirdutakse kodus 4tuumalise arvutiga, aga jällegi ei ole 8 tuuma midagi haruldast, eriti mängurite jaoks. Kui me siia juurde liidame veel teadmise, et PlayStation 4, Sony konkurent Xbox One'ile on võimsam, tekib kindlasti küsimus, miks Microsoft on sellist teed läinud. Vastus peitub kahtlemata peamiselt hinnas, aga ometi mäletan ma täpselt samasuguseid küsimusi ja isegi vaidluseid 8 aasta tagusest ajast, kui välja tulid Xbox 360 ja PlayStation 3. Ka siis oli PS3 võimsam ja ka siis olid paljude mängurite arvutid võimsamad kui kumbki mängukonsool. Samas oli terve Xbox 360 ja PS3 võitluse kestel üsna konsensuslik, et mõlema konsooli pilt on enam-vähem võrdne, seejuures sagedamini isegi Xbox 360 poole kaldus, sest sellele osati mänge paremini optimeerida. Selgub, et ülemäärast võimsust ei lähe lihtsalt (sellele sihtgrupile) vaja. Minu Xbox 360 seisab endiselt teleka all ja GTA 5 või muid viimaseid mänge mängides ei tabanud ma end kunagi mõttelt, et tegu on 8 aasta taguse konsooliga. Graafika on siiani ilus. Seepärast ma ei kahtle, et Xbox One on piisavalt tulevikukindel. Rääkides tulevikust, siis Xbox 360 väljatuleku ajal oli just käima suur Full-HD telekate ostmise maania ning vahetati oma vanu kineskooptelereid õhkuste vastu. Uus maania on meil ukse ees, seekord on sel nimeks 4K ning Xbox One on tõepoolest piisavalt võimas, et suuta esitada ka 4K videot, ehk 2x tihedamat pilti kui Full-HD. Teine sõda, mis Xbox 360 väljatuleku ajal parasjagu käis, oli BluRay ja HD-DVD võitlust. Esimest juhtist Sony, teist muuhulgas Microsoft. Selle sõja võitis BluRay formaat, sest võimaldas plaadile rohkem infot kirjutada, nüüd on selle formaadi omaks võtnud ka Microsoft. Selleks, et BluRay plaadilt filmi vaadata, tuleb lihtsalt üks rakendus Xboxi "poest" alla laadida (tasuta) ja ongi lahendatud. Xbox One on suur ja kole. Hea küll, mitte suurem kui vanakooli videomakk ja mitte ka koledam (pigem isegi ilusm) kui see. Aga siiski olen ma pisut üllatunud, et 2013 aastal selline seade välja tuleb. Mõnes mõttes saan ma sellest ka aru. Näiteks peab Xbox olema suur, et sinna mahuks väga hea jahutus. Mäletatavasti kimbutas Xbox 360-t probleem just sellega. Selle esimesed versioonid kuumenesid üle ja läksid katki, lisaks undasid nende ventilaatorid väga valjult. Xbox One'i suur korpus tähendab aga rohkem ruumi suure ventilaatori jaoks, mis saab aeglasematel pööretel pööreldes vaiksemalt hakkama. Koledus on muidugi subjektiivne ja siin tundub, et on mindud seda teed, et olgu see pigem kole, peaasi, et kellelegi ei tundu otseselt sobimatu. Võtan sõnad tagasi, Xbox One ei ole kole. Ta on lihtsalt hästi tavaline must kast. Usun, et nii see oligi mõeldud, nii sobib see kõige kindlamini igasse elutuppa ja just seda Microsoft ju tahab. Xbox One ei ole pelgalt mängukonsool, vaid kodune meelelahutuskeskus. Noh, vähemalt Ameerikas, kus saab ka asjalikke sisuteenuseid kasutada, filme-muusikat ja mida veel striimida jne. Eestis muidugi peaaegu miski ei tööta ja tegu on eelkõige siiski mängukonsooliga, millel on üks huvitav lisa: Skype. Kuna nüüd tuleb iga Xbox One'iga kaasa kohe komplektis olev Kinect, saadki kohe ka Skype'i katsetada. See toimib hästi ja uue Kinecti kaamera on väga võimekas. Kuna resolutsiooni sel jagub, suudab Kinecti silm jälgida mitut inimest korraga ja igaühte digitaalselt piisavalt suumida, et jääks mulje, nagu liiguks kaamera inimesega kaasa, kui see rääkimise ajal toas ringi kooserdab. Kinecti kaamera tuvastab nüüd liikumist ka üsna teleka ees, varem oli vajalik hulga suurem distants. Seega võivad nüüd väiksemate tubade omanikud ka lõpuks Kinectist rõõmu tundma hakata. Kinect on nii tähelepanelik, et tuvastab isegi südametukseid naha värvi muutuseid jälgides, nii ei peagi kandma mingit eraldi pulsikella vms, kui treenid mõne Kinecti fitnessmänguga. Need kaheksa protsessorituuma, mis Xboxis istuvad teevad masina väga kiireks ja see on üks põhilisi asju, mida uue konsooli puhul ootasin. Elder Scrolls on näiteks Xboxi peal väga kena mäng, aga need laadimispausid ajavad hulluks. Ka see, kui vajutasid puldil menüünuppu (seda Xbox Home, keskmist) ja mitme sekundi pärast menüü end aeglaselt ette lohistas. Või konsooli käivitumise aeg... Nüüd on olemas ka koheselt sisselülitav funktsioon, kui pisut suuremast energiakulust ei hooli. Xbox kogu aeg kuulab ja kui saab käsu sisse lülitada, on pilt peaaegu hetkega ees. Samuti käib liikumine mängu ja teiste rakenduste, näiteks Skype vahel ülikiiresti, mingit ooteaega ei ole. See on võimas kogemus. Mainisin, et Xbox kuulab... ta tõesti kuulabki nüüd ja (kui seda välja ei lülita), siis kogu aeg. Sest ta ootab häälkäsklusi. "Xbox on" ja konsool lülitub sisse, enam ei pea end isegi nupu juurde lohistama, samuti ka väljalülitamiseks ja rakenduste avamiseks. See toimib isegi eestlase aktsendi korras päris veatult. Sama ei saa öelda Kinecti žestidega menüüjuhtimise kohta, mis võtab palju aega ja rikub närve rohkem kui asjast kasu. Mängudes on Kinect muidugi tasemel. Viimaseks tahaks rääkida uuest puldis. Pult oli õnnestunud juba Xbox 360 puhul, nüüd on peaaegu täiuslikku veelgi täiustatud, mängukonsoolide tipp-pult on veelgi paremaks saanud. See istub mugavalt ja kindlalt käes, sellele on lisatud pöidlanuppude vibramootorid, koostekvaliteet on endiselt tipptase. Uus Xbox One on küll suur ja mitte just disaini tippsaavutus, aga see on peaaegu kuuldamatult vaikne, kiire, ilusa kasutajaliidesega, veel parema puldiga ja viimistletud ning toimiva Kinectiga.” Kaheksanda generatsiooni mängukonsool. Esitab 1080p videot, mitmetuumaline IBM protsessor, AMD graafika, sisemine flash-mälu, SD- ja SDHC-kaardi pesa, 4x USB, 1xHDMI väljund. On kena, aga kui eelmise Xboxi karbi üles otsisin, märkasin üllatusega, et see on tegelikult ilusam ja läbimõeldum. Näiteks pole uuel pakendil sanga, mis teeb transpordi veidi ülikamaks. On uuel Xboxil kena ja läikiv, õige pisut liiga mmm... noortepärane minu maitse jaoks. Võiks olla natuke väljapeetum-tagasihoidlikum, Apple-likum, kui soovite :) Ka uut Xboxi saab hoida vertikaalselt või horisontaalselt ja kui vana box riiulisse püsti ei mahtunud, siis uus mahub küll. Seega -- jah, uus Xbox on oma mõõtudelt väiksem. Mingil määral meenutab mänguasja, aga kuna tegemist on elutoa elemendiga, siis võiks see olla väljapeetum. Kuna pind läigib, ei toeta ma sinna isegi ajutiselt pulti, kartes seda ära kriimustada. Töösoleku ajal ei tohi seal kindlasti midagi hoida, sest nüüd on kasti ülemisse ossa paigutatud üks suur (ja seetõttu vaikne) ventilaator, sealt peab õhk segamatult liikuda saama. On tõesti parem kui varem. Uus Xbox on vaikne, normaalselt distantsilt kuuldamatu, vähemalt siis kui mängud kõvakettale installitud. Seda tasub aga teha nagunii, sest ruumi on nüüd ju 250 GB ning mängude laadimine kõvakettalt on kiirem kui DVD-lt. Sisse on ehitatud N-draft WiFi-kaart, seega on see valmis kohe traadita võrguga ühenduma. Kahjuks N-i kiirust proovida pole saanud, sest Elioni Kodulahendusega kaasa tulnud õnnetu ruuter seda standardit ei toeta. Uurisin Elionist järele -- neil polegi sellist ruuterit, millega olemasolevat asendada saaks. Siin oleks variant panna lisaruuter, aga seda ei pea ma praegu vajalikuks ja piirdun kaabliga. Võib öelda, et uus Xbox on sama kiire kui eelmine (ja üle-eelmine jne), kuigi olen ka lugenud, et kui joonele panna, siis mingi tilluke erinevus siiski olevat. On mitmekülgsed. Esipaneelil on 2x USB pesa, taga veel 3 tk, lisaks spetsiaalne Kinecti pesa, mis tähendab, et kui see lisaseade osta, ei vaja see eraldi toidet, kõik vajaliku saab ta sealt ühest pesast. Vanemate konsoolide puhul käib üks Kinecti kaabel USB-pessa, teine stepslisse. Hea ost ja mõttekas vahetus. Teeb oma kõvakettamahult ja N-draftiga WiFi olemasoluga PS3 Slimile ära, sisukusega on Xboxi platvorm seda teinud juba ammu. Soovitan!” “Enam kui veerandi võrra väiksem kui PlayStation 3 originaalkonsool ja umbes sama suur kui Xbox 360 (õhem, aga sügavam). Slim on oma eelkäijast kergem ka, aga kaal ei ole üldiselt argument, sest seisab see ju nagunii riiulis. Konsoolil on loomulikult Blu-Ray mängija, aga kahjuks endiselt vaid 2x kiirusega, mis tähendab, et sealt otse ei julgeta mängida lasta ja kõik mängud nõuavad eelnevat installeerimist. Varasematele PS3 konsoolidele andis installida ka näiteks Linuxi, aga Slim seda (vähemalt praegu) ei võimalda. Mitte et väga vaja oleks, aga paljudele entusiastidele oli siiski põnev PS3 jõudlust oma mõne projekti jaoks rakendades asja huvitavamaks muuta. Mõni erinevus eelneva PS3-ga on veel -- energiatarve on sutsu väiksemaks läinud: 280W -> 250W. Konsooli pealispind ei ole enam läikivmust, vaid matt, ehk palju praktilisem. Ning lõpetuseks üks tagasilöök ka. Paistab, et Blu-Ray filme laadib see konsool veidi aeglasemalt kui vanemad PS3-d... Üldiselt aga on PS3 asi kõvasti paremaks läinud ja kui praegu konsooli valid ja Sony kasuks oled ostsustanud, siis on Slim õige valik.”			OSCAR-2019
Maailma vanima elukutse esindajad tegutsevad kõigil kontinentidel, kui ehk Antarktika välja arvata. Nutikad seksiäri tegelased mõtlevad välja üha uusi trikke, et kliente ligi meelitada. Nädalalõpp hiljuti avatud “Love-Park’is” (Armupark) maksab 80 000 EEKI. Kuigi hind on soolane, võib klient selle raha eest seksida nii paljude tüdrukutega, kui tal vaid tahtmist ja võhma jätkub. Keppida võib ka kunstliku kose all, hiiglaslikus marmorist mullvannis, türgi aurusaunas või üliluksuslikus sviidis. Otse Copacabana läheduses asuvas lõbumajas “Sol” saab nautida originaalset seksivarianti – sambaseksi! Hämaras valguses tantsivad ihualasti kliendid ja prostituudid (täpsemalt öeldes kepivad püstijalu) sambarütmis kuni orgasmini. Tuju tõstetakse klientidel sellega, et veel enne tantsu algust teevad lopsakate vormidega lõbunaised neile suuseksi. Võluvad blondeeritud taanlannad täidavad meeste soove “Tivoli” ümbruses asuvates arvukates seksiklubides. Erutava striptiisiga ajavad nad kõvaks nii kohalikel kui ka turistidel. Lõbumajas “Frihed” demonstreerivad kompleksivabad merineitsid oma võrgutamiskunsti suures basseinis. Maja spetsialiteet: ohjeldamatu grupiseks kuumas saunas. Pole põhjust kahelda, et armastuse pealinnas pakutakse erootika valdkonnas kõike, mida inimene ihaldada oskab. Montmartre’ ümbruses asuvates lõbumajades pakuvad vastutulelikud prantslannad ja eksootilised kaunitarid klientidele kõikvõimalikke intiimteenuseid. Lõbumajas “French Love” võivad lesbilised mehed vaadata, kuidas tüdrukud üksteisele suuseksi teevad. Separees võib lasta endale suuseksi teha. Kui kõigest sellest väheks jääb, võib lõbunaisega vesivoodis mürada! Mõistega yab-yum tähistatakse Kaug-Ida peenimat armukunsti. Amsterdamis tegutseb klubi “Yab-Yum”, mis pakub teenuseid eriti nõudlikele klientidele. Teenistusvalmid lõbunaised võtavad šampanjaga vastu mäned?ere, kui nood tööst väsinuna enne kojuminekut lõõgastuda tahavad. “Yab-Yumis” ei puudu tõesti midagi. Erutavate rollimängude jaoks on olemas isegi marmorseintega kaetud arstikabinet spetsiaalse kusheti ja kõikvõimalike meditsiiniliste instrumentidega. Asjatundlikud “arstid” ja “medõed” on ööpäevaringselt valmis “abi” osutama. Palmidega ümbritsetud mullvannis võib aga lõbunaistega kasvõi veesõda pidada. Kölnis Hornstrasse 23 asub 11-korruseline sinivalge “Pascha”, mis on kahtlemata Saksamaa kõige ebatavalisem bordell. Tegelikult koosneb see kahest teineteisest sõltumatust lõbumajast – “Paschast” ja ülemisel korrusel asuvast “Maharad?ast”. “Pascha” varietees pakutakse iga kuu vahelduvaid meelahutusshowsid. “Maharad?a” tõmbenumbriks on india stiilis tuba, kus maksujõulised kliendid võivad proovida idamaist seksi. Atraktiivsed “armastuse teenijannad” on alati valmis oma oskusi näitama. It’aewon on Lõuna-Korea pealinna Seouli lõbustuskvartal. Siinsetes klubides laulavad allalastud pükstega ärimehed pärast tööpäeva lõppu karaoket. Sellal kui klient üritab uusimat hitti jäljendada, teeb mandlisilmne kaunitar “solistile” suuseksi. Sidney rikaste linnaosas asuvas villas “Harwood Manor” leiavad aset Austraalia kõige kuumemad seksiööd. Igal laupäeval toimub temaatiline õhtu. Kord korraldatakse “roomlaste pidu”, kord “hiina öö”, “Fiesta espan~ol või ”Veneetsia karneval”. Stiilsetes ja seksikates kostüümides luksusprostituudid võtavad kliente vastu hoone kolmel korrusel. Seksida võib luksuslikes apartementides või ka teiste külastajate nähes keldris asuva basseini ääres või salongi diivanitel. Kuveidi pealinnas asub lõbumaja “Shaba”, kus jõukad kõrbepojad vaatavad traditsioonilist nabatantsu ja veealust striptiisi. “Shaba” töötajaskond on internatsionaalne. Klient võib valida voodikaaslaseks blondi rootslanna, aafriklanna või õblukese hiinlanna, kes on valmis kõigi mugavustega sviidis täitma nõudliku kliendi pea iga soovi. Üks öö luksuslõbumajas “Shaba” maksab 40 000 EEKI. 80 kilomeetri kaugusel Nairobist on ühel kõrvalisel tolmusel teel elav liiklus. Kümned sõiduautod ja maasturid sõidavad varjulisele parkimisplatsile. Laineplekist hütis maksavad kliendid bordelli omanikule 24 EEKI ja võivad siis valida kaheksa puu otsas asuva “armupesa” vahel. Puu võra vahele laudadest ehitatud hütis pakub lõbunaine seksi ja värkset õhku! Viimast muidugi tasuta. “Love-drive-ins” on uusim hit Bangkokis. Klient sõidaks nagu autokinno, kuid filmi asemel ootavad teda ees paljad näitsikud, keda võib vaadata ja katsuda. Palja ülakehaga lõbuanaised serveerivad jooke ja pakuvad seksi! Times Square’i ümbrus kubiseb nn. Bondage stuudiotest, kus sadomasohhistlike kalduvustega mehed saavad ennast korralikult välja elada. Stuudios “Love Bizarr” lasevad mehed ennast ülirangetel ja samas võluvatel dominatel nööridega kinni siduda. Täiendava lisatasu eest võib lasta ka suu kinni kleepida, silmad kinni siduda, näpitsaid rinnanibude külge kinnitada jne. Loomulikult kuulub stuudiote repertuaari ka traditsiooniline korralik keretäis, “massaa?” tikk-kontsadega ja teised õrnused. Soaplands – nii nimetatakse Tokyos ekstravagantseid hotelle, mille töökad prostituudid teenivad hiigelsummasid. Näiteks on prostituut Yoshikol (23) kuni 300 püsiklienti ja ta teenib kuni 480 000 EEKI kuus – kaks korda nii palju kui Jaapani peaminister! Yoshiko spetsialiteet: ta mässib oma pikad mustad juuksed kliendi peenise ümber ja lööb talle pihku kuni orgasmi saabumiseni. Tema teine leivanumber: Yoshiko astub seksiklubi klientide nähes ihualasti kullatud lifti, mis sõidutab ta basseini. Iseasi, mis selles vaatepildis nii väga erutavat on! “Westward Bound” Dartmooris Inglismaal näeb välja nagu mõni odav ilmetu hotell, kuid igas kaheinimese voodiga toas on veel midagi üllatavat – koerakuut masohhistlike meeste jaoks! Retseptsioonis paneb domina kliendi ketti ja viib tuppa. “Koeraelu” hotellis “Westward Bound” maksab 1600 EEKI tund.			OSCAR-2019
Eeterlike õlide maagiline maailm: põhjalik õpetus, millist valida ja kuidas neid kasutada - DELFI Naistekas Eeterlike õlide maailm on äärmiselt lai nii päritolult — neid saab valmistada pea kõigist lõhnavatest taimedest — kui ka kasutusviisidelt. Eeterlike õlidega võib lõhnastada kehahooldustooteid, põletada neid aroomilampides, kasutada sisse hingamiseks mõeldud segudes. Mõnda neist võib määrida nahale ning toidukraadiga eeterlikke õlisid kasutatakse ka toidu maitsestamiseks või seespidiselt. Kahe viimase moodusega soovitame olla ettevaatlikud ja konsulteerida professionaaliga, kuid teised kasutusviisid on ohutud ning juhinduda võib ainult oma haistmismeelest. Mõne eeterliku õli lõhn on esmapilgul ebameeldiv. Öeldakse, et organism tunneb kõige rohkem puudust nendest omadustest, mida kandev õli meie jaoks kõige ebameeldivamalt lõhnab. Lohutuseks võib öelda, et õli lõhna maskeerimiseks võib seda kasutada koos teiste õlidega. Lisaks vähem tuntud õlide tutvustamisele katsume seekord anda ka juhiseid õlide omavahel kombineerimiseks. Mandariini eeterlikku õli on kolme sorti — n-ö tavalisele lisaks ka kollast ja rohelist. Sort oleneb sellest, millises küpsusastmes viljast õli on destilleeritud. Kõigi kolme keemiline koostis ja seega ka omadused on erinevad. Rohelisest mandariinist saadud õli lõhn on teravam ja mitte nii magus. Seda on hea kombineerida vetiveeria, mõruapelsini ja apelsiniga, see annab aroomisegudele tugevalt puuviljase noodi ja selgelt kõigist teistest erineva aroomi. Seda võib kasutada vannipommide ja vanniõlide, samuti kreemide, seepide ja küünalde lõhnastamiseks. Kõõmast kopsupõletikuni: teepuu ja tema sugulaste eeterlikud õlid ravivad ja leevendavad paljusid haigusi (1) 10.12.2015 Seeder on üks puidustest lõhnadest, mis aitavad ninakinnisuse ja köha korral. Lisaks mõjub seeder rahustavalt ning toob sügava ja rahuliku une. Seda võib kasutada lemmikloomade parasiiditõrjeks, samuti aitab see šampooni sisse segatuna kõõmast vabaneda. Soojalt, hingamisteid avavalt ning kergelt puidusuitsuselt lõhnav seeder sobib segamiseks viirukipuu, sandlipuu, jasmiini, ilang-ilangi ja küpressiga. Paljud vanemad on leidnud, et küpressi ja seedri segu, millega enne uinumist kõhule massaaži tehakse, võib aidata laste öise voodimärgamise korral. 1999-2001 viidi läbi uuring, kus vaadeldi eeterlike õlide mõju aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD) korral. Leiti, et häid tulemusi annavad lavendel, Atlase seeder ning vetiveeria. Parima tulemuse saamiseks võib neile lisada veel viirukipuu, sandlipuu, tüümiani ja bergamoti eeterlikke õlisid ning saadud segu aroomilambis kasutada. Täpse retsepti eeterlike õlide segule leiate ingliskeelsest blogist The Hippy Homemaker. Tärpentin on enim tuntud kui lahusti pintslite puhastamiseks. See on kergestisüttiv ning seda kasutatakse tihti eeterlike õlide turul esinevates pettustes. Tööstuslikul tärpentinil ja tärpentini eeterlikul õlil on aga ühine vaid algallikas. Tärpentinivaik saadakse männiliste tüvest ja pungadest. Tööstuslik tärpentin on lahustite ja nafta derivaatide abil ekstraheeritud ja vedeldatud. Eeterlik õli on aga saadud auru destillatsiooni teel ühest kindlast männiliigist. Sel on palju häid omadusi, mida on inimese tarbeks kasutatud juba aastatuhandeid. Nahale kantult annab tärpentin kohese soojendava efekti, mistõttu võib seda vähestes kogustes kasutada lihasmassaažiks mõeldud massaažiõlides. See võib aidata nii lihasvalude, liigesvalude kui ka närvivalude korral. Tärpentiniõli sisaldavad ravikreemid aitavad paljude hingamisteede haiguste korral. Lisaks on tärpentin ebameeldiv täidele — sel otstarbel kasutamiseks sega paar tilka tärpentini eeterlikku õli jojobaõliga ja määri peanahale. Viirukipuu eeterlikku õli saadakse viirukipuu (Boswellia carterii/Boswellia sacara) vaigust. Viiruk on stressivastase toimega, seda võib lisada vannitoodetele. Viiruk aitab hoida hormonaalset tasakaalu, tugevdada immuunsüsteemi ning toob rahuliku une. Vananemisvastase näoseerumi saamiseks lisa 100ml jojoba- või mõnele muule meeldivale baasõlile 20 tilka viirukipuu-, 10 tilka sidruni– ning 10 tilka lavendliõli. Nende puhul peab tähelepanu pöörama ka kogusele. Näiteks jasmiini ja roosi eeterlike õlide kogus on tavapärase 10ml või 15ml asemel 1ml. Võib tunduda, et sellest ei jätku eriti millekski, kuid eeterlikke õlisid doseeritakse tilkadena ja ühes milliliitris on umbes 20 tilka. Kummel on rahustav, sobib eelkõige lastele ja võib aidata jonnieas väikelapse viha- ja frustratsioonihoogude korral. Kummeli, mandariini, apelsini, patšuli ja ilang-ilangi segu sobib igapäevaselt kodu lõhnastama ning sel on kogu perele rahustav toime. Jasmiini lõhn mõjub erutavalt ja ergutavalt, see võib olla abiks depressiooni, PMSi ja menopausi sümptomite korral. Jasmiin on tugev afrodisiaakum. Väga väikesest kogusest piisab, et end sellega parfüümi asemel lõhnastada. Sandlipuu annab vaimse selguse, aitab võidelda depressiooniga ning parandada mälu. Roosiõli kasutatakse haavade ja armide raviks ning närvisüsteemi tugevdamiseks.			OSCAR-2019

Subsets and Splits

No community queries yet

The top public SQL queries from the community will appear here once available.