text
stringlengths 5k
186k
| timestamp
stringlengths 19
19
| url
stringlengths 14
1.55k
| source
stringclasses 1
value |
|---|---|---|---|
Tellimuse vormistamisel valib Klient endale meelepärase kohaletoimetamise viisi ja maksemeetodi ning kontrollib, kas “Maksja andmed“ ja “Kohaletoimetamise info” (Saaja aadress) on õiged.
Tellimuses esitatud andmete täpsusest sõltub Kliendi poolt ostetud toodete häireteta kohaletoimetamine ja vahel ka võimalikud lisakulutused. Peale vajutamist nupule "Esita tellimus" saadetakse Kliendi e-posti aadressile automaatselt tellimuse kinnitus.
TLÜ e-pood koduleheküljel tellimust vormistades ning maksmist sooritades kinnitab Klient, et ta on tutvunud müügitingimustega ja on nendega nõus.
Tellimus jõustub hetkest, kui arve järgi tasumisele kuuluv summa on laekunud TLÜ meenetepoe arvelduskontole. Klient saab sobiva makseviisi valida tellimuse vormistamisel.
Makse laekudes tuleb Kliendi e-posti aadressile teade, millisest kuupäevast alates saab kauba kohale tulles kätte.
Tellitud kaup pakitakse 24 tunni jooksul, kui ülekanne laekub TLÜ e-pood arveldusarvele tööpäeval enne kella 14.00.
Kui tellimus on sooritatud reedel, laupäeval, pühapäeval või riikliku püha ajal, tehakse postitus sellele järgneval tööpäeval.
Omniva saadab sõnumi, kui pakk on jõudnud teie poolt valitud pakiautomaati ja teavitab ka paki saabumisest postkontorisse. Kui ostja valib kohaletoimetajaks kullerteenuse, võtab kuller ühendust telefoni teel. Kui telefonile ei vastata ja klienti ei ole kodus, toimetatakse pakk lähimasse postiasutusse.
Tooted antakse Ostjale üle koos arvega, millele Ostja on kohustatud alla kirjutama. Enne allakirjutamist soovitame Ostjal toodete pakend ja kogused üle kontrollida. Kui pakend või toode on transpordi käigus vigastatud, tuuakse see tagasi ja asendatakse uue, terve pakendi ja rikkumata tootega. Hilisemaid pretensioone pakendi osas ja toodete koguses ei rahuldata.
Ise järele tulles saab Ostja transporditasuta kauba kätte Tallinna Ülikooli Teadusinfokeskusest (ruum A1A01), Narva mnt 27, Tallinn.
Sihtkoha muutumise korral palub TLÜ e-pood Kliendil uued andmed teavitada nii kiiresti kui võimalik meili teel epood@tlu.ee. Kui kaup on juba postitatud, ei ole sihtkoha muutmine TLÜ e-poe poolt enam võimalik. Tellimuses esitatud andmete täpsusest ja õigsusest sõltub kauba kohaletoimetamise aeg. TLÜ e-pood tuletab meelde, et Kliendil on oluline märkida tellimust esitades korrektsed andmed (mobiiltelefoni number, e-posti aadress, pakiautomaadi asukoht või paki kullerteenusega saamisel kättesaamise aadress).
TLÜ e-pood ja koostööpartnerid ei vastuta toodete kohaletoimetamise viivituse ja tekkinud arusaamatuste eest juhul, kui viivitus või arusaamatus oli tingitud Kliendi poolt tellimuse vormistamisel esitatud andmete ebatäpsusest.
Kliendil on õigus peale tellitud toodete eest ülekande sooritamist, kuid enne toodete väljastamist TLÜ e-poe poolt, tellimus tühistada. Sellest tuleb teavitada kirjutades epood@tlu.ee vastavasisulises avalduses. Makse tühistatud tellimuse eest ja tagastatakse Kliendi pangakontole esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödudes peale avalduse esitamist.
Tagastatav kaup peab olema kasutamata, siltidega ja originaalpakendis. Raha tagastatud kauba eest laekub Kliendi pangakontole esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul tagastatava kauba kättesaamisest. Tagastatud paki kättesaamise kohta saadetakse Kliendi e-posti aadressile kinnitus.
Taganemisõiguse kasutamiseks peab Klient tootepakendi avama ettevaatlikult seda kahjustamata. Kui tagastatav toode on viga saanud ja antud olukord on põhjustatud Kliendi poolt toote mittesihipärase kasutamise, Kliendi süü või hoolimatuse tõttu tekkinud asjaoludest, jätab TLÜ e-pood endale õiguse tasaarveldada toote väärtuse vähenemise Kliendile tagastamisele kuuluvast summast.
Kui kaup on kahjustustega, mida polnud välisel vaatlusel tuvastatud ning mis pole tekkinud pakendi avamisel, või kui kaup ei ole see, mida Klient tellis, kannab tagastamiskulu TLÜ e-pood. Kliendil tuleb kauba tagastamisel pakile lisada kviitung postikulu kohta. Kui Klient soovib saadud toote ümber vahetada mõne muu suuruse või teise kauba vastu, võib Klient pöördud meie kauplusesse ning vahetada toote tasuta. Kauba tagastamise kulud posti teel kannab vastavalt VÕS § 194 lg 4 Klient, välja arvatud juhul, kui üleantud asi ei vasta tellitule.
Toote nõuetele mittevastavuse ilmnemisel peab Klient kahe kuu jooksul saatma e-kirja epood@tlu.ee aadressile järgneva infoga:
Vastav avaldus peab olema saadetud hiljemalt 2 kuu jooksul peale defekti ilmnemist. Nimetatud tähtaja mõjuva põhjuseta järgimata jätmise korral kaotab Klient õiguse nõuda TLÜ e-pood tasuta toote või detaili vahetamist.
TLÜ e-pood kasutab Kliendi poolt antud isikuandmeid ainult Kliendi ostutellimuse täitmiseks. TLÜ e-pood ei avalda ostude käigus teatavaks saanud informatsiooni kolmandatele osapooltele, v.a. koostööpartneritele tellimuse kohaletoimetamiseks ja seadusega ettenähtud juhtudel.
Käesolevates tingimustes reguleerimata küsimustes juhinduvad Klient ja TLÜ e-pood Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ning pooltevahelisi suhteid reguleerivatest teistest aktidest.
Käesolevate tingimuste täitmisest tulenevaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste teel. Kui Lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega, on nii Kliendil kui TLÜ e-poel õigus pöörduda oma õiguste kaitseks Tarbijakaitseametisse või kohtusse.
|
OSCAR-2019
|
||
Alates pileti kassas registreerimise kuupäevast on järgmise 12 kuu jooksul piletiomanikul võimalus külastada nii meie ajutisi näitusi kui püsinäitust „Avameelselt Sinu kehast“.
Lisaks annab aastapilet õiguse käia tasuta ka programmilistel sündmustel nagu näiteks perepühapäevad ja loengud.
Igal kuul toimub meil mitu põnevat sündmust ning kõigile neile on aastapileti omanikud tasuta oodatud!
Muuseumi auhinnatud püsinäitus „Avameelselt Sinu kehast“ on oma interaktiivsuselt ning sisult parimaid Eestis. Samuti pakub muuseumis väga põnevaid ajutisi näituseid. Hetkel on muuseumis avatud ajutine näitus „Loomulik surm“, mida saate külastada kuni 31. august 2017. See näitus valiti Eesti parimaks ajutiseks näituseks 2016!
Foolhape ehk vitamiin B9 on organismi arenguks äärmiselt oluline toitaine, mida inimkeha vajab alates looteeast kuni kõrge vanuseni. Kuna tegemist on rakkude kiireks kasvatamiseks ülitähtsa vitamiiniga, siis on see eriti oluline rasedatele ja väikelastele.
Värsked köögi-ja puuviljad on eelkõige head foolhappe allikad, kuna kuumutamisel ja töötlemisel foolhape enamuses hävineb.
Artiklis kasutatakse vitamiini B9 kohta rahvapärast terminit foolhape. Tegelikult esinevad looduslikes taimset päritolu toitudes folaadid ning foolhape on folaatide sünteetiline vorm. Samuti muutub foolhape manustatuna meie kehas tagasi folaatideks.
Foolhape mängib olulist rolli organismi kasvuprotsessis ja uute rakkude ehituses. Lisaks sellele vajab inimkeha foolhapet ka närvisüsteemi normaalseks toimimiseks, punaste vereliblede moodustamiseks, vere kolesteroolitaseme alandamiseks, maksa töö turgutamiseks ja valkude, rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks. Toitumisnõustajad soovitavad toidust saadavatele foolhappe kogustele erilist tähelepanu pöörata just pingelistel eluperioodidel, mil stressitase organismis kasvab ja toitumisharjumused halvenevad.
„Foolhape on üks B-grupi vitamiinidest, mis aitab kehal üles ehitada uusi rakke. Nende hulka kuuluvad ka punaseid verelibled, mille ülesandeks on viia rakkudesse hapnikku,“ rõhutab foolhappe unikaalsust toitumisnõustaja Ülle Tammesalu.
Tammesalu sõnul toimub foolhappe abil kehas rakkude õige jagunemine ja selle vitamiini optimaalne kogus organismis aitab ära hoida kõikvõimalike negatiivsete protsesside tekke. Eriti oluline on foolhape kiiresti jagunevate rakkude jaoks nagu vere punalibled ning seede- ja suguelundite rakud. Näiteks toimub luuüdis pidev vereloome ja seal on tarvis kiiresti palju uusi vereliblesid. Selleks, et see protsess õigesti toimuda saaks, vajab inimese organism foolhapet.
Piisava foolhappe koguse kehas saab kindlustada tasakaalustatud toidusedeliga, süües ohtralt rohelisi köögivilju, pähkleid, teraviljatooteid, ube, liha ja puuvilju. NutriData toidukoostise andmebaasi järgi on rikkalikud foolhappe allikad näiteks lehtkapsas ja spinat, aga ka pärm, kuumtöödeldud broileri- ja veisemaks, tursamaksakonserv, keedetud munakollane, maapähklid ja oad. Väga headeks foolhappe allikateks peetakse veel ka herneid, peakapsast ja teisi värskeid köögivilju. Lisaks tasub oma igapäevasesse menüüsse lisada ka kaerahelbeid, täisteraleiba ja -saia, seemneid ja marju.
Foolhappe tarbimisel tasub meeles pidada aga mõned nipid. Kuna tegemist on ebastabiilse toitainega, tuleb toidust vajaliku foolhappe koguse kättesaamiseks pöörata tähelepanu toidu valmistamise viisile. Foolhape on kuumuse ja valguse suhtes väga tundlik ning seetõttu tuleks töödeldud toidule alati eelistada värskeid puu- ja köögivilju. Kui toitu siiski töödelda, on tervislikum süüa kergelt aurutatud kui tugevalt praetud sööke.
Silmas tasub pidada ka seda, et peensoole ülaosas imendub vaid vähem kui pool toiduga saadavast foolhappest ja imendumise määr varieerub toitude lõikes. Sellepärast peaks suurem osa meie igapäeva menüüs sisalduvast toidust olema kõrge foolhappe sisaldusega.
„Foolhappe puudus võib tekkida inimestel, kes ei söö värskeid puu-ja köögivilju ning tarbivad põhiliselt töödeldud- ja valmistoite,“ räägib toitumisnõustaja Tammesalu. Ta lisab veel, et selle olulise vitamiini imendumist pärsib ka stress, alkoholi kuritarvitamine, samuti vähi-, rematoidartriidi- ja krampidevastaste ravimite tarbimine. Foolhappe vajadus on tavapärasest suurem ka pärast ägedaid haigusi, rasket füüsilist tööd ja pikki magamatuse perioode.
Foolhappe tarbimine on eriti oluline noorte naiste jaoks, kes soovivad lapsi saada. Nemad peavad vajaliku koguse foolhappe saamiseks tarbima lisaks tasakaalustatud toidule ka toidulisandeid, kuna rasedus kahekordistab naise organismi foolhappevajaduse. Nagu varem mainitud, siis osaleb foolhape uute tervete rakkude tootmisprotsessis. Seetõttu on tegemist üliolulise vitamiiniga terve lapse sünni jaoks ning see aitab vähendada ka erinevaid raseduse ja sünnitusega seotud riske. Peale selle on foolhappelisandite rasedusaegset kasutamist seostatud laste närvisüsteemi arengu ning parema õppeedukusega.
„Kuna mõnikord on rasedus naise jaoks ootamatu üllatus, siis on eriti oluline, et tulevasel emal oleks organismis piisavalt foolhapet. Raseduse esimestel kuudel toimub loote kudede ja organite moodustumine ning kasvamine,“ rõhutab Tammesalu. Foolhapet peaks tarbima igapäevaselt, kuna keha ei suuda seda ette pikalt varuda. Nii saab ema ära hoida endal rasedusaegse aneemia ning lootel vähenenud kasvu ja väärarenguid.
Kuigi foolhapet peetakse sageli vaid rasedusaegseks vitamiiniks, siis tegelikult vajab inimene seda terve oma eluea vältel. Nagu mainis toitumisnõustaja Tammesalu, osaleb foolhape punaste vereliblede tootmises. Kui kehas on piisavalt punaseid vereliblesid, aitab see ära hoida väsimust ja nõrkust, peapööritust, mäluprobleeme, keskendumisraskusi, aga ka kaalulangust ja isukaotust. Foolhappe tarbimine aitab vältida ka aneemiat. Tammesalu rõhutab, et kui aneemia on juba tekkinud, siis on eriti tähtis tarbida foolhapet koos B12-ga.
Foolhape mängib tähtsat rolli ka maksa töö soodustamises. „Toit peab andma maksale tööks vajalikke toitaineid, sealhulgas ka foolhapet, kuna ainult siis ei kuhju kehasse seedimise toksilisi vaheprodukte,“ räägib Tammesalu. Toitumisnõustaja sõnul osaleb foolhape koos vitamiinide B2, B6, B12 ja betaiiniga kehas mürgise vaheaine homotsüsteiini taseme langetamises. Kui selle aine tase püsib madal, saab ära hoida arteroskleroosi teket, veresoonte seinte kahjustust ja häireid luukoe moodustamises. Seega pole kahtlustki, et foolhape on vajalik iga organismi terveks ja normaalseks talitluseks.
Osad teadusuuringud on näidanud, et foolhapet sisaldavad toidud aitavad kaitsta pärasoole, pankrease- ja söögitoruvähki haigestumise eest. Samuti on leidnud kinnitust, et piisav foolhappe tarbimine võib kaitsta keskmise kuni kõrge alkoholi tarvitamisega naisi rinnavähi eest. Vanematel inimestel võib foolhape aidata ennetada erinevate südame-veresoonkonna haiguste teket ja erinevaid närvisüsteemi puudutavaid haigusi. Samuti aitab see vältida suu ja limaskesta põletikke, väsimust, ärrituvust, isutus ja kaalulangust. Põhjamaade ametlike toitumissoovituste ülevaates on välja toodud, et foolhappe piisav tarbimine kaitseb aju funktsioonide talitlust ja aitab eakatel inimestel ära hoida potentsiaalseid neuroloogilisi häireid.
Kuna foolhappe puudust on seostatud ka juuste varajase halliks minemisega, siis on see kasulik aine kõigile, kes soovivad kauem noored ja elujõulised välja näha.
Toitumisnõustaja Tammesalu soovitusel tuleb foolhappe saamiseks igapäevaselt kindlasti tarbida rohelisi köögivilju ehk spinatit, brokolit, kapsast, lehtsalatit, peterselli, nõgest, sparglit ja idandeid. Puuviljadest sobivad hästi banaan, melon ja sidrun. Lisaks leidub foolhapet ka ubades, läätsedes, pärmis, leivas, seentes, lihas, maksas, neerudes, teraviljades, marjades, apelsini- ja tomatimahlas. Kuna foolhape hävineb kuumutamisel, tasub töödeldud toidule alati eelistada värskeid köögi-ja puuvilju. Nagu juba ka varem mainitud, sõltub foolhappe kadu ka toidu töötlemise meetoditest ja protsessist.
„Toitumisnõustajana soovitan teha iga päev endale ja oma perele suure kausitäie värsket salatit, kuhu lisaks kvaliteetsele õlile ja maitseainetele lisada mitteaktiivset maitsepärmi, mis on esiteks väga maitsev, kuid teiseks sisaldab erinevaid B-grupi vitamiine, sealhulgas ka piisavalt foolhapet,“ jagab oma peamist soovitust toitumisnõustaja Ülle Tammesalu, kelle sõnul saab maitsepärmi soetada nii looduspoodidest kui ka näiteks Selveri toidukauplusest.
Maitsepärm on helveste kujul mitteaktiivne kuivpärm, mis sisaldab lisaks foolhappele ka teisi B-grupi vitamiine ja tsinki. Seda võib kuumtöötlemata kasutada kõikvõimalike toitude valmistamisel.
Ülepingutamise pärast foolhappe puhul muretseda ei tasu, sest teaduslikult pole leitud ühtegi tervisehäiret, mida võiks kindlalt seostada nn looduslikest allikatest saadava foolhappe ületarbimisega. Kuna tegemist on vees lahustuva vitamiiniga, siis väljutab keha üleliigsed foolhappe koguseid uriiniga. Foolhapet sisaldavate toidulisandite liigne tarvitamine võib varjata vitamiini B12 puudusest tingitud verehäireid.
Kuigi keha suudab endasse talletatud foolhappega hakkama saada maksimaalselt kuni kolm kuud ja terve inimene foolhapet toidulisandina ei vaja, siis peaksid kõik inimesed hoolega jälgima oma toidusedelit, et organism saaks tasakaalustatud toidust vajaliku koguse foolhapet kätte. Vältida tuleks stressi, kroonilisi haigusi, suitsetamist, alkoholi kuritarvitamist ja muid ebatervislikke eluviise, sest kurnatud kehas imenduvad vitamiinid halvemini kui tavaliselt. Foolhappe sisaldust veres saab kontrollida perearsti juures vereanalüüsiga ja foolhappetablette võib iga inimene tarvitada lisaks ka keskmisest stressirohkemate perioodide jooksul.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel on täiskasvanutel minimaalne vajadus foolhappe puudusest tingitud aneemia ennetamiseks hinnanguliselt 50–100 mikrogrammi päevas. TAI soovituste järgi peaks ööpäevane toidust saadav foolhappe kogus olema järgmine: kuni 13-aastased lapsed 200 mikrogrammi, 14–17-aastased neiud ja noormehed 300 mikrogrammi, 18 aastased ja vanemad 400 mikrogrammi, rasedad ja rinnapiimaga toitvad emad 500 mikrogrammi. Tavapärase foolhappe päevanormi koguse saab kätte näiteks peotäie keedetud ubade söömisest koos paari maksakotletiga.
Siinkohal tuleb aga meeles pidada, et osa foolhappest hävineb toidu töötlemisel ja osa jääb seedeprotsessi käigus imendumata. Seega võiks foolhapperikast toitu tarbida kõikide söögikordade käigus ja iga inimese päevasest toidust peaks vähemalt kolmandiku moodustama värske puu- ja köögivili, millest omakorda pool oleks soovitatav süüa toorena. Kui arst tuvastab teil foolhappepuuduse või teil on soov rasestuda, siis on tarvis lisaks tasakaalustatud menüüle võtta lisaks foolhappetablette.
Uuemates uuringutes on leitud, et osa inimesi ei suuda toidulisandites esinevat foolhapet piisavalt hästi omastada. Sünteetiline foolhape vajab organismis eelnevalt maksas või teistes kudedes muundamist, see protsess on aga aeglane ja vahel ebafektiivne.
Toidus ja teatud toidulisandites leiduv folaat aga imendub otse soolestikust ja jõuab seega kiiremini oma tööd tegema. Kui soovid parima imendumisega toidulisandit, siis vali foolhappe asemel BioCare metüülfolaadi tilgad.
Metüülvormis folaat ehk 5-MTHF on kasulik kõigile, eriti aga neile, kes soovivad rasestuda, kellel foolhappetabletid foolhappe taset ei tõsta, kellel on probleeme viljakuse, raseduste katkemisega või kellel esineb kroonilisi ja põletikulisi haigusi.
Kui manustate metüülfolaati 5-MTHF vormis, saab keha vahele jätta mõned ensümaatilised protsessid, mistõttu folaat imendub kiiremini ja jõuab vereringesse rutem oma tööd tegema. Selle imendumine on tunduvalt parem, kui toidus leiduvatel folaatidel või lisandina manustataval foolhappel. BioCare vedelas vormis metüülfolaati on ka väga mugav kasutada: seda võib lisada veele, mahlale, smuutile või tilgutada otse suhu.
Novembris on vianaturale.ee e-poes BioCare metüülfolaadi tilgad -20% soodsama hinnaga. Kasutades sooduskoodi TERVISLIK on kõik ülejäänud vianaturale.ee tooted samuti –10% soodsama hinnaga.
|
OSCAR-2019
|
||
Kui enamikke vitamiine leidub nii taimsetes kui ka loomsetes saadustes, siis B12 on vitamiin, mida leidub ainult loomsetes toiduainetes. B12-vitamiini tuntakse ka kobalamiini nime all. Nagu ka nimi ütleb, siis kuulub ta B-vitamiinide gruppi, mis kõik on otseselt seotud inimese närvisüsteemi tööga – kõik B-grupi vitamiinid on üliolulised aju tegevuse jaoks ja neil on palju sarnaseid rolle.
Kuigi on teada, et B12-vitamiini toodab mingil määral ka organismi mikrofloora, pole selle omastamine organismis veel teaduslikku tõestust leidnud. Seega on B12-vitamiini võimalik kehal omistada ainult toidust.
Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liige ning toitumisnõustaja Reelika Õigemeel ütleb:„Vitamiini B12 imendumisvõime sõltub paljuski tervest organismist ja eriti seedesüsteemi õigest happelisusest. Seedesüsteemi õiget toimimist soodustavad lisaks tasakaalustatud toitumisele kääritatud ja hapendatud toidud ning nendes sisalduvad kasulikud bakterid.“ Loomulikult sõltub see, kui palju on vitamiine inimesel vaja, ka tema soost, vanusest ja kehalisest aktiivsusest. Igale inimesele tuleks läheneda individuaalselt.
B12-vitamiini on meie organismil vaja koguseliselt vähem kui teisi vitamiine. Selles mõttes on tegemist küllaltki erandliku mikrotoitainega. Samuti on teada, et B12-vitamiin imendub paremini, kui teda manustada väiksemates kogustes ja pidevalt. Kui oleme näiteks olnud loomse toidu vabal dieedil pikema aja jooksul, siis võib olla raskendatud ka B12-vitamiini vajaliku taseme taastamine.
Nagu ka eelpool mainitud, siis paljud vitamiinid vajavad teisi vitamiine enda kõrvale, et imendumine organismis oleks täielik. Nii on ka B12-vitamiiniga. Näiteks töötab B12-vitamiin paljudes protsessides koos foolhappega. On teada, et B12 aitab foolhappel imenduda. Neid kahte koos nimetatakse ka vereloomevitamiinideks.
Tihti seostatakse hapnikurikast ja hästi toimivat vereringet kõrge raua tasemega, kuid tegelikult on foolhappel ja B12-vitamiinil täita samakriitiline roll. Seetõttu on ka kehvveresuse ehk aneemia taga tihti foolhappe või B12-vitamiini puudus. Samuti on saavutussportlastele tähtis foolhappe ja B12-vitamiini piisav tase, sest see aitab kaasa paremale vastupidavusele.
Foolhape ja B12-vitamiin on ka väga sarnased selle poolest, et kumbagi neist organism ise ei sünteesi. Küll aga saame foolhapet enim taimsetest ja B12-vitamiini loomsetest toitudest. See tähendab, et neid tasub koos süüa.
Kõik meie ümber ja sees vajab pidevalt energiat. Kui keha saab piisavalt vajalikke toitaineid, vitamiine ja hapnikku, siis ta taastoodab kogu aeg energiat. Kui rakud on terved, toodavad nad sellise vajaliku koguse energiat, mida organism normaalseks tööks ja talitluseks vajab. B12-vitamiinil ongi siin uute rakkude loomisel täita oluline roll. Loomulikult ei piisa selleks vaid ühe vitamiini manustamisest. Et olla terve, tuleb ka regulaarselt liikuda, toituda ja elada tervislikult.
B12-vitamiin aitab kehal vabaneda ka liigsest homotsüsteiinist. Homotsüsteiin on jääkaine, mis tekib ainevahetuse tagajärjel ja on rakkudele mürgine. Seega on ülioluline, et see saaks organismist välja uhutud. Selle protsessi juures aitab B12-vitamiin kaitsta veresoonte seinu ning ennetada südame- ja veresoonkonna haigusi.
Kõikidel B-vitamiinidel on ülioluline roll aju ja keha funktsioonides. Väga tähtsat osa närvisüsteemi normaalses toimimises kannab B12-vitamiin – see aitab kontrollida organismi stressitaset. Samas on stressipuhul aga soolestiku töö halvenenud ja see mõjutab B12-vitamiini imendumist. B12-vitamiini imendumiseks on vaja hoida soolestiku tervis korras. Seda saab teha, süües probiootilisi, hapendatud ja kiudainerikkaid toite.
Toitumisnõustaja Õigemeel toob välja huvitava seose unehäirete ja B12-vitamiini vahel: „Unehäiretega inimesed võivad vajada lisaks vitamiini B12. Uuringud näitavad, et B12 aitab kaasa melatoniini nõristamisele öösel, mis taastab une-ärkveloleku tsükli. B12-vitamiini puudusel võib olla häiritud melatoniini piisav tootmine. Kui melatoniini on piisavalt, siis on õhtul uinumine kiirem ja hommikul valguse saabumisel ka ärkamine.“
B12-vitamiini suudab keha omastada loomsetest toiduainetest. Parimateks B12-vitamiini allikateks on maks, veiseliha, linnuliha, muna, kala, juust, sealiha, piim, kohupiim ja jogurt. Näiteks saab päevase vajaliku annuse B12-vitamiini kätte 40g kuumtöödeldud lõhest või 100g kuumtöödeldud veiselihast – kuumtöötlemisel B12 ei hävine.
Kõik inimesed aga loomseid saadusi ei tarbi, olgu põhjuseks siis kas tervis või eetilised valikud.Samas on B12-vitamiin kehale väga oluline. Seega tuleks jälgida, et see vitamiin siiski organismi jõuaks – ja võimalusel ikkagi sättida toidulaud selliselt, et kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalid tuleksid toidust.
Samas ei piisa B-vitamiinide omistamiseks nende piisavast tarbimisest. B-grupi vitamiinide imendumist pärsivad nii suhkur kui ka töödeldud toidud, kuna nad tekitavad soolestikus B-vitamiine tõrjuva mikrokliima. Need toiduained pärsivad ka B12-vitamiini imendumist, halvimal juhul ei imendu see üldse ning kehas tekib vitamiini puudujääk.
B12-vitamiini taseme kontrollimine aga on ülimalt keeruline. Seda seetõttu, et näiteks vetikad, suši, pärm ja mõned teised taimsed toiduained sisaldavad B12 analooge. See tähendab, et oma struktuurilt on nad ülimalt sarnased, toimelt aga mitte. Vereproov ei suuda eristada päris B12-vitamiini analoogist, kuigi tegelikkuses viimane võib häirida B12 ainevahetust.
Toitumisnõustaja Reelika Õigemeel toob välja veel fakte B12-vitamiini kohta: „B12-vitamiini aktiivses ja imenduvas vormis leidub praeguste andmete põhjal tõepoolest vaid loomses toidus. Taimset päritolu toiduainetes (nt osades vetikates, pärmis) leidub küll vitamiin B12-ga analoogseid mitteaktiivseid ühendeid, kuid nende imendumine inimorganismis ei ole seni veel tõestust leidnud.“
Kuna taimed ei vaja elutegevuseks B12-vitamiini, siis seda neis ka reeglina ei leidu. Seega peaksid taimetoitlased, kes ei tarbi üldse loomse päritoluga toite, sööma B12-vitamiini toidulisandina. Lisaks on võimalik tarbida B12-vitamiiniga rikastatud toite – neid leidub tänapäeval poelettidel hulgaliselt. Näiteks on paljud taimsed piimad just selle ja ka mõnede teiste vitamiinidega rikastatud.
Veganid peaksid B12-vitamiini toidulisandina juurde võtma või sööma B12-vitamiiniga rikastatud toiduaineid.
Kõige olulisem aga on jälgida, et lapsed ja imikud, kes kasvavad veganperedes, saaksid piisava koguse B12-vitamiini. Kui laste ja imikute B12-vitamiini tase on korras, siis arenevad nad nii füüsiliselt kui ka vaimselt tavapäraselt. Kuid selle vitamiini puudumisel võivad nad jääda arengust maha.
Reelika Õigemeel lisab, et lisaks veganitele peaksid eriti hoolikalt enda B12-vitamiini taset kontrollima ka eakad, seedetraktihäiretega inimesed, rasedad ja imetavad naised ning inimesed, kes tarbivad ravimeid. Vitamiin B12 imendumine või selle tase veres võib olla vähenenud ka podagra, diabeedi ja AIDSi korral.
Kõikide nende sihtrühmade probleemiks võib olla suurenenud risk maomahla (soolhappe) ebapiisavas tootmises. Seetõttu imendub ka B12-vitamiin halvemini ning võivad tekkida probleemid.
B-vitamiine omistab inimene peamiselt toidust, nad on vesilahustuvad ning imenduvad organismi kiirelt. B12-vitamiin erineb teistest B-grupi vitamiinidest selles osas, et organism säilitab seda pikema aja jooksul maksas ja lihastes – teisi B-grupi vitamiine talletatakse märksa lühemat aega. Kuna B12-vitamiini on meie organismil vähe vaja, siis kujuneb ka selle puudus välja väga pika aja jooksul, umbes nelja või viie aastaga. Seega ei pruugi me arugi saada, et mingite sümptomite esinemisel võib põhjuseks olla just B12-vitamiini puudus.
Kõiki B-grupi vitamiine oleks hea koos manustada. Jälgida tuleks ka, et B12 kõrvale saadakse piisavalt C-vitamiini, kaltsiumi, kaaliumi ja magneesiumi, siis kulgevad kehas kõik protsessid edukalt. B12-vitamiini tuleks juurde võtta vaid juhul, kui ilmnevad sümptomid, mis viitavad selle puudujäägile.
Siinkohal rõhutab Reelika Õigemeel, et „vitamiin B12 puudus võib põhjustada erinevaid tervisehäireid, sh ka närvikahjustusi, kehvveresust ja dementsust. Samuti häirub normaalne ainevahetus. Selle tagamine tähendab seda, et juhul, kui üht või teist B-grupi vitamiini, sh B12-vitamiini ei ole piisavalt, võib tekkida tõrkeid nii aminohapete (mis on valkude koostisosad), süsivesikute kui ka rasvade ainevahetuses, need protsessid ei toimi enam nii, nagu peaksid.“
Eelpool rääkisime sellest, milliste teiste vitamiinidega koos imendub B12. Toitumisnõustaja Reelika Õigemeel andis samuti mõned näpunäited, mida jälgida: „B12 imendumisel on kindel osa foolhappel, mida leidub rohkesti läätsedes, ubades ja rohelistes taimedes nagu spinat, brokoli ja spargel.“ Seega tasuks võimalusel tarbida koos näiteks kana ja rohelist salatit või läätsesid ja kala, kus on nii B12-vitamiini kui ka foolhapet.
Jättes välja oma menüüst valmistoidud ja rafineeritud suhkru, tagame soolestikus parema mikrofloora vitamiinide imendumiseks. Tänu sellistele lihtsatele valikutele tagame, et ülioluline B12-vitamiin meie organismi imenduks.
Toitumisnõustaja Õigemeel lisab: „Samuti jääb tüüpilises lääne toitumisstiilis liiga väikeseks kiudaineid (köögiviljad, marjad, puuviljad, täisteraviljad, kaunviljad, pähklid-seemned) sisaldavate toitude osakaal, mis on olulised tasakaalus mikrobioomi kujunemiseks ja säilimiseks.“
Kui jälgida tasakaalustatud mitmekesise toitumise põhimõtteid ja süüa veidi ka loomseid toite, siis on B12-vitamiini puudus vähetõenäoline. Lisaks on tähtis hoida seedetrakti tervis korras, et keha suudaks omastada kõik vajalikud toitained toidust, sealhulgas B12-vitamiini.
|
OSCAR-2019
|
||
et Maaja Kallastit enam meie hulgas pole. Kui tal muud poleks presidendipaari kohta öelda olnud, siis seda kindlasti, et hr. president võiks pidulikel trseremooniatel nagu lipu heiskamine, sõjaväeparaad ja presidendi vastuvõtt nätsu suust ära võtta. Mujal mäletsegu palju tahab, aga no see oli juba liig mis liig!
jälle algab mingi jura kleidi pärast. Et ka ära ei väsi. Ilmselt on hulk aastaid presidendi kõrval nähtud vaid kleiti., seetõttu ei osata enam inimest märgata.
kena võib see naine ju vana mehe jaoks olla aga viisakas oleks olnud neil need mõned kuud, see presidendi ametiaja lõpp ära oodata.
No ei suuda ära oodata,ootusärevus kohutav! Äkki kombinee või neglizee või hoopis midagi ahhetama panevat -vot oleks eesti jälle esilehel!
Huvitav küll, kas ajakirjandusel juba küll ei saa - Vabariigi aastapäeva tähtsündmus aga valmistutakse nagu ballikleitide väljanäituseks? Võtke ometi aru pähe - Vabariigi sünnipäev on palju paremat väärt kui kleitide-frakkide arvustamine. Võtke parem ette kutsutud isikud ja rääkige rahvale ka, et mille eest või millest ajendatult on see või teine persoon presidendi tähelepanu pälvinud, et nad "käesurumisele" on kutsutud. "Pingviinide paraadiks" on selle ettevõtmise just meedia teinud, hakkasid juba algusest peale "moešõud" tegema. Riik on selleks liiga tõsine asi, et riigi pidupäev palaganiks muuta. Võtke aru pähe!
Ennast saab täis teha üks kord - järgmistel kordadel ei ole tähtsust! Puhtaks rookimine ka ei aita - hais on ikka ! See "kuninglik" paar võiks sellest aru saada. Aga kogu riigi press on rakendatud kiiduhobuste ette. Tagajärg on see, mida rohkem kiidetakse, seda ebameeldivamaks muutub. Ega ei olekski rahva asi, aga tiitel on .... President ja proua (nimetatuna leediks)!
Kena naine, ilus naeratus. Tõsi, sooviks näha päikest, seega võiks olla kollane. Tegumoega vaevalt see daam pange paneb!
Kutsun eesti patrioote osalema tõrvikurongkäigus. Rongkäik algab kell 19 Vabaduse väljakult ja naaseb tunni pärast Vabadussõja Võidusamba jalamile, kus toimub pidulik kõnetseremoonia kella 21-ni. - Las pingviinid imetlevad oma naba, rahval on savi.
Mis ajast on ajudeta LAMBAD eesti "patrioodid"....? Peast täiesti LOLLIKS läinud.... Eesti rahvas naerab ja vilistab välja!
ükskõik mis tal seljas on. Aga et ta üldse loeb ennast sobivaks Eesti Vabariigi aastapäeval suruda kätt tuhandel külalisel võtta vastu õnnitlused Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul , on väärakas. Aga selleks ta ju nii kiiresti abiellus õnnetu mehega, kelle senine abielu ei olnud kohane presidendile.
Ieva ju vanailvese jutu järgi mingeid hüvesid meie riigilt ei taha ja käib oma kodumaal tööl edasi. Küll talle siis tema Läti riigi palga eest midagi selga ikka tehakse, roosa kampsik ja vatijope on olemas.
Ainult et tekib küsimus, millal ta seal tööl on sügisest peale käinud? Üks puhkus ajab teist taga, igal pool tolkneb Ilvesega kaasas. Kas ta teeb sda tööd Läti riigi heaks, see ongi tema töö Lätis?
Ei pidanud võtma esindustasu, abilist ja autojuhti. Muud hüved Eesti riigilt, ntx eluaegne elatisraha peale presidendi ametiaja lõppu, sellest pole uus pr Ilves loobunud. Ilmselt see ka motiveeris kiirendatud abiellumise. Isata lapse kasvatamine pole ju lihtne.
Kommenteerivad naised läheksid siis kadedusest näost siniseks ja lämbuksid vihast suus oleva vahu kätte ära.....!
Elage oma elu, kuidas oskate ja laske teistel elada, kuidas nemad oskavad! Ehk oskate paremini, siis olge uhked ja andestage neile, kellel see nii hästi (loe:nagu teie soovite) välja ei tule!
Presidend oma oskustega on tervele riigile eeskujuks ehk sinu lastlegi palju elukaaslasi (soovitatavalt abielus olnuid) ja iga elukaaslasega üks laps kaasararaks
minu jaoks on see üks tore meelelahutus, pealegi päris elu, arvan et uuel leedil mingit šedöövrit seljas pole, näib hea maitsega daam olema, vabariigi sünnipäevaga pole nende tualettide demonstreerimisega mingit seost (vähemalt minu jaoks).
vahet pole, missugune. Fakt on see, et kogu see väljatulnud afäär on inetu ja piinlik ning vägisi tagantjärele kedagi enam rahvale armsaks ei tee. Kuningas on ammu juba alasti ja sellest arusaamiseks polegi lapsesuud vaja. Unustatud on muidugi ka see, et värske seadustatud proua ei hakka esindusfunktsioone täitma.... Igal juhul on häbi, et võõrriigi kodanik hakkab meie välisesinduste esindajaid tol nn.vastuvõtul kätlema ja õnnitlusi vastu võtma MEIE riigi sünnipäeva puhul, olles ise teise riigi kõrge riigiametnik.... Arukas inimene hoiduks sellisest asjast ja ei mängiks pseudokuningapaari.
Ok1 Ma lähen nüüd tõrvikut ostma. Homme on poed vist kinni. Homme õhtul kell 7 kohtume Vabaduse platsil!
Praeguses olukorras ei ole enam vaja targutada, sellisel valitsusel ei saa lasta jätkata, nüüd vastutavad olukorra eest juba need, kelle käes on võimalus korraldada ennetähtaegsed Riigikogu valimised, aga nad ei tee seda.
oled vist üks petetud ja kibestunud inimene, kes ei näe muud kui seda, kes kellega abiellus, kes kelle maha jättis jne.
Kindlasti tagasihoidlik. Mulle just Ieva meeldib sellepärast, et ta on tagasihoidlik naine, ei hakka eputama ja riietega kõiki üle trumpama. Tark ja kena naine.
Huvitav kas ta aserite perega on juba kohtunud, tüdruku poolvennad ja õed ootavad, vanavanemad samuti
igatahes ju huvitav perel näha, kuidas kullakaevaja mitu aastat pärast nende kalli pereisa surma nende pereisa lapse sünnitas :D
abielumeestega on saanud lapsi ja üks rikam mees on oma perest isegi ära viidud, nüüd on laste tulevik kindlustatud
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti tänases õigussüsteemis ei ole sõltumatuid kohtunikke! Otsused, mis puudutavad võtmefiguure on ülevalt poolt dikteeritud. See on materiaalne fakt!
Nagu suurem osa meediast on ühe erakonna käpa all (aga võib olla saba all), on ka õigusemõistmine ja siin kohal pean ma Helmega nõustuma, kuigi ei pea EKRE-t mingiks rahvuslikuks erakonnaks, pigem tühja vaadi kõmistajaks, kuid praegu on sel mehel õigus. Õiguse mõistmine on kallutatud, kui tegu on poliitikaga. Punased on loonud oma süsteemi, mis teenib neid.
Me oleme viimase aasta jooksul mitmel korral näinud, kuidas kohtud seadusloome (või vähemalt selle voluntaristliku tõlgendamise) enda kätte võtavad. Kaks sellekohast näidet on loomulikult seotud „euroopalike väärtuste” juurutamisega kooseluseaduse läbi surumise kontekstis.
Mis näitab ilmekalt, et ka Eestis on kohtunike hulgas kapis pesitsevaid isikuid, kellel on võimalus oma suvalt liberalistlikke niite tõmmates seadusi tõlgendada.
Seadused peavad olema üheselt mõistetavad ja AINULT üheselt tõlgendatavad, et kohtunikud ei saaks neid oma maailmavaate kohaselt tõlgendada!
Kui ikka on võimalik, et kohtualune saab sinu lähedasi aidata..... siis ikka on see kohtualune juba pea ka õigeks mõistetud ja ei kepi,
ekre on nagu keskerakond kunagi samasugused töllakad. ükskõik mis lause nende vaadetega kokku ei lähe on inimene pede, kommunist või liberast. mõistust pole grammigi antud. küsige varro käest, äkki jumal andestab teile:D
usul ja usul ei ole vahet. vahet ei ole kas sa oled kristlane või moslem. ühesugune mõtlemisvõimetu hüpiknukk oled ikka. kommunistidel oli sellessuhtes õigus, usk on vägahea rahvamassi kontrolli vahend. ekre aga on oma vaadetelt kristlik. vaadates nende peaideoloogi varrot või noorperemeest. usk kajab ekre kohal nagu kummitus. kuidas saab ekre sugune kristlust austav partei rääkida eestlaste huvide kaitsemisest? kuidas saab üldse üks autoritaarsust jumaldav partei esindada VABA eestlase huve? te olete omadega tegelikult hullult puntras ja rämedalt valel teel.
pole teil öelda midagi. panete vaikides miinuseid ja surute läbi hammaste krt. ja arvate, et mõjutate arvamust, kui suudate kommentaari ära kustutada. näitate sellega lihtsalt oma abitust ja piiratud mõtlemisvõimet. mida oligi vaja tõestada.
Sellise jutuga Helme lihtsalt välistab oma võimule saamise. Huvitav, kas see ongi läbimõeldud taktika, et saaks igavesti opositsioonis vastanduda ega peaks ühtegi lubadust iial ellu viima?
Kuidas saab Mart Helme 'jõuliselt murendada' midagi, mida ei ole? Eesti ei ole demokraatlik riik. Meil on partokraatia.
antitiib1, vaata uuesti oma antud linki juba mingi ERKE töll õigustab keskerkonda artikkli all kommenteerides
Tahaks näha nüüd Ekremli-Keskerakonna jagatavate fsb-trollide häältemöllu. 500 plussi-miinust võiks ikka lajatada.
Hetkel prevaleerivad siin kommentaariumis küll Sotside ja reformi trollid, kes tõsiselt kardavad, et nende poolt viimase 17 aasta jooksul pukki upitatud kohtunikud välja vahetatakse ja kohus muutub autorollutajatele "ebaõiglaseks"
Istuvad koos Keskerakonnaga Liberaalses Internatsionaalis, on teinud mitu valitsust,, tassivad teineteise võidu kilekotiga raha Pikalt tänavalt ...
Phm kui kõik kohtunikud profülaktika mõttes kasvõi hommepäev ametist vabastada ja õigusmõistmine mingi nutilahenduse ja/või vabatahtliku kodanike konsiiliumiga asendada, ei juhtuks mitte midagi peale selle et riik hoiaks terve p3r$etäie raha kokku :D
Jälle üks tõestus, et ekremlil ei ole mingit positiivset programmi. Kõik, mis seisab nende programmis on kas teiste ideede plagiaat või lauslollus. Kõik nende originaallahendused on piinlikult rumalad, et mitte öelda naeruväärsed.
Sm Kallas(Kaja) oli (vist?) tugev spikerdaja kooli ajal ja ei ole seda spikerdamist ka täna unustanud: .....vellkord jälgi mängu, mis hetkel toimub.
Seda käibemaksu alandamise jura pole mõtet pakkuda, sellest olete vist isegi arusaanud, et see ei päästa Eestit.
"Pupulistlik möla", mille eesmärk on vaigistada arvamused "mis mulle ei meeldi". Õigusriigi puudujääkidega pole siin küll midagi pistmist. EKRE on täpselt selline erakond, kelle algatusel kogu igapäev saab seadusesse kirjutatud, et riigil oleks "mitte soovitavate" vastu võimalus näiliselt seaduslikult astuda.
Aga arendame ideid edasi, kui kohtunik ei tee Helmele sobilikku otsust, karistus. Kohtunike määramise ja tagandamise õigus peaministrile. Riigikohtu allutamine valitsuse kätte - kõik head plaanid, kuidas "kooselu seaduse tõlgendamine" süsteemist eemaldada.
Rumal jutt suhu tagasi - jõuline seaduse sekkumine igapäeva ellu on see, mis ükskord vene keele meile riigikeeleks toob ning laulupeo ära keelab. Kusjuures selleks ei ole isegi välja palju vaja, vaid mõnda pretsedenti ja voila - räägid "po-ruski" ja laulad kodus keldris isamaalisi laule, et politsei sind ei kuuleks.
Teie kohtunikud keelavad õigusliku aktivismi käigus Laulupeo ära ja kehtestavad vene keele riigikeeleks - ja midagi teha ei tohi?
Liberaalide-sotside räuskamist ja hala, kellele seda vaja, aga lohutage end siin, kellele see korda läheb. Varsti suurvargad hakkavad läbi võrgu päikest nägema.
Kas sa ka lugesid selle artikli läbi, miks ringkonnakohus nii otsustas? Tundub, et siin pigem uurijate ja menetlustoimingute praak, kui kohtu praak!
Ei oska kaasa rääkida aga kohati tundub küll imelik kui näiteks ühe ja sama asja eest ühed lastakse pokrist kohe lahti ja lubatakse taisse puhkama minna teisel veetakse kodu puhtaks isegi enne kui kohus olnud. Ju mulle lihtsalt tundub nii.
Sellest avalikult ei räägita ja suure suuga aga kohtuastmed on "kaasosalised" süüdistuste mõistmisel advokatuuriga raha teenimise eesmärgil. Eriti tuleb see välja poliitiliste kohtuvaidluste korral.
Need kellel pole raha neid kohtuastmeid läbida teavad ette, et sellel ei ole mõtet kuna see käibki nii. Alamastmes mõistetakse süüdi, järgmises õigeks ja siis lähed ju edasi, kui otsused võivad olla igas suunas. Kõik see teenib raha teatud ringkonna jaoks.
See on nii olnud alates 90'date lõpust kuskil. Sellest ei räägita meedias avalikult, kuna kohtuotsuseid saab tõlgendada ja järeldusi teha iga kohtunik erinevalt.
USA's on vandemeeste süsteem, kus valitakse tavaliste inimeste seast kohtusse vaidlust kuulama ja otsustama. See on just kõrgema astme kohtute puhul, kus kohtunik üksi ei otsusta midagi. Kui kõik vandemehed pole üksmeelel, siis otsust ei saa langetada.
Kas te tõesti arvate, et Eesti rahvas on nii rumal, et ei näe, et teie parim "näide" sellest, kuidas kohtunikud "ei ole sõltumatud" on kooseluseaduse õiguspäraseks kuulutamine.
Vabandust, aga kas see on täiskasvanud mehe käitumine? Teil mõistust peaks jaguma, peaksite olema suuteline paremaid argumente leidma.
Tahaks küll, et EKRE valitsuse koosseisu pääseks juba seetóttu, et tahaks näha, mida nad siis ka ära teevad Eesti rahva heaks, teistest erakondadest on nähtud, mida nad on teinud vói tegemata jätnud. Kóige móttetum on ehk olnud IRL, kelle puhul ei enam teagi, mis asja nad ajavad, kuna neil ei ole mingit nähtavat, kuuldavat joont olnud. Kui Ekrelgi kóik piirdub ainult homoóigustega/óigusetusega tegelemisega, ma ei näe ses küll mingit edasiminekut kuna rahva heaolu ei ole sellest sóltuv, kas homopaar on abielus vói ei. See on teatud institutsioonide küsimus ja ideoloogiline teema. Sellistega saab küll meeled üles kütta ja tähtsamaid asju varju peita. Huvitaks rohkem praktilised asjad, millest inimesed ka nähtavat praktilist kasu saaksid.Kohtusüsteemist kuuldub pidevalt, et kelmide ja petistega ei saa midagi ette vótta - loodaks, et seadused muutuksid ses osas, et igasugust petmist nähtaks kuritegevusena, ka sellist, millel näiline kord majas, siis paberimajandus, mida saavutatakse just manipulatsiooniga ja pettusega. Ka sooviks, et poliitikud lópetaks ära rahva ümber kasvatamise ja manitsemise vaid teeks otsuseid, mida rahvas ka ootab ja laiem üldsus vajalikuks PEAB. Praegu "ehitatakse" Eestit paremini toimetulevate vaatevinklist, arvesse peaks aga vótma igat eestimaalast. Ka maakohad vajavad infrastruktuuri, et seal oleks elu vóimalik. Mis kasu on enamuses eestlastel kiirest rongiühendusest Euroopaga,kui juba külateele jäädakse kinni. Piltlikult see väljendabki elu eestimaal paljude jaoks. Inimesed on kinni mingis punktis, millest ei saa üle ega ümber. Ma väga loodan, et on vóimalus teha ka sellist parempoolset poliitikat, kus humanism ja halastus säilib. Ka ootaks sellist parempoolset valitsust, kes siiski peaks vajalikuks säilitada tasuta tervishoiu ja hariduse, mis on vórdsuse juured ühiskonnas. Kaja Kallase uus IME on minemas nende asjade kallale ja siis on Eestimaa omadega póhjas.Kui meil on madalad maksud, mis on ettevótlust ja aktiivsust soodustavad ,töö eest saab siis väärilist palka, vóiks areneda ühiskonnas ka arusaam, et heategevus on auasi. Sotsialismile kalduvates riikides on hästi teenivatel kórged maksud kaelas ja ei peeta heateguvust enam vajalikuks. Sellised ühiskonnad on teatud móttes kóledad ja külmad, kuna on levinud arusaam, et igasugune abistamine kuulub vaid riigile ja inimene muutub inimesele hundiks..Ameerikas on heategevus iseenesestmóistetav asi teatud sissetulekute juures. Tahaks siis, kui erakonnad enda eest räägivad, kuulda rohkem konkreetsetest seisukohtadest ja kavatsustest mitte niivórd kóva kuma iseoloogiate pinnalt. Loomulikult vajab ka valimissüsteem kohendamist, et siiski rahva mandaadi saanud inimesed pääseksid valitsusse. Oleks siis soov väga näha, kas EKRE_s peale sónade ka tegusid on.Lisaks on alati hea vastandpoolte olemasolu valitsuses, näit. kui seal on neoliberaalne partei, vóiks olla tasakaalu säilitamise móttes ka konservatiivne mótteviis esindatud.
Veel hullem on meedia kes kaitseb erilisi jätiseid.. Delfi näiteks ei lase enam ühtegi krimiuudist kommida kus on tapmine või vägistamine. Viimati iraaklasest vägistajaga. EKRE võiks need bimbod ja piimahabemed ette võtta kes varjavad jätiseid. NSVL ajal või Eesti ajal sellist jura polnud. Ma ei tea kes on selle iraagi mehe looga seotud. Kuna olen neid nuhelnud siis nüüd on anonüümsed tegijad. See on viimase 5aasta ilming mille hävitamist EKRElt ootan.
|
OSCAR-2019
|
||
Politsei- ja Piirivalveamet avas täna Rae vallas Soodevahe külas uue kaasaegse kinnipidamiskeskuse. Hoone eraldatud tiibades asuvad varasemalt Harkus paiknenud kinnipidamiskeskus ja Tallinna arestimaja.
Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin nentis, et Riigi Kinnisvara ajaloos ei ole teist nii mahukat ja suurt projekti, kui seda on Rae kinnipidamiskeskuse ja uue vangla kompleksi ehitus. “Tegemist on küll kahe erineva asutusega, aga meie jaoks oli selle projekti eesmärk üks jaühine – ehitada kompleks, kus on oluline turvalisus, energia- ja keskkonnasäästlikkus ning ruum,” lisas Kati Kusmin.
Kinnipidamiskeskuse juht Vambo Oolberg ütles, et kõige suurem ja tuntavam muutus puudutab elamistingimusi. „Varjupaigataotlejate ja
väljasaadetavate toad ning vahistatute ja aresti kandvate inimeste kambrid on võrreldes eelmiste hoonetega parema valgustuse, heliisolatsiooni ja
ventilatsiooniga ning tänapäevastele nõuetele vastavad. Varem said arestialused ja vahistatud sooja veega pesta kord nädalas, nüüd saab
„Uus kinnipidamiskeskus täidab kahte funktsiooni. Koos on varasemalt eraldi paiknenud Rahumäe arestimaja ja Harku kinnipidamiskeskus. Liitsime
küll kaks struktuuriüksust kokku, kuid erinevatel alustel kohtu loal kinnipeetud inimesed omavahel kokku ei puutu ning nad on hoones üksteisest
täielikult eraldatud,“ ütles Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Valdo Põder, kelle büroo koosseisu uus kinnipidamiskeskus kuulub.
Harkus paiknevate kinnipeetavate ja Rahumäe arestialuste ümberkolimine toimub detsembri alguses. Harkus asunud kinnipidamiskeskuse hoonest huvitub Harku vald. Kinnistu lõpliku munitsipaalomandisse taotlemise otsustab novembri lõpus volikogu. Riigi poolt on seejärel vajalik saada Vabariigi
Tootjahinnaindeksit mõjutas oktoobris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises ja mäetööstuses, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.
2017. aasta oktoobriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, puidutöötlemises ning kütteõlide tootmises, samuti hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises.
Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2018. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,8% ja võrreldes 2017. aasta oktoobriga 2,9%.
Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam mineraalsete kütuste, elektroonikaseadmete ja turbatoodete hind, samal ajal langes elektrienergia, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hind.
Impordihinnaindeksi muutus oli 2018. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,2% ja võrreldes 2017. aasta oktoobriga 4,3%.
Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam toormetsa, naftasaaduste ja jalatsite hind, samal ajal langes elektrienergia, kummi- ja plasttoodete hind.
Statistika alus on küsimustikud „Tootjahind“, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 6.11.2018. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.</
Eha keskuse kohale Tartu mnt 49 soovib ettevõtja rajada 149 numbritoaga hotelli. Linnaosavalitsuse hinnangul võib hotell sellele kohale küll sobida, kuid pakutud variant on liiga suur, arvestades kohapealset liiklust ja juurdepääse. Seetõttu ei antud ka projekteerimistingimuste taotlusele omapoolset kooskõlastust.
„Kindlasti pooldame avalikku linnaruumi korrastavaid samme ja uute ettevõtete tulekut Tallinna kesklinna. Samuti ei ole me vastu hotelli avamisele kunagise kinohoone ja praeguse kaupluse asemel, kui uus ettevõte teenib eelnimetatud linnaruumilist eesmärki ning vastab antud koha tingimustele,“ selgitas Kesklinna vanem Vladimir Svet.
„Oma kinnistuid soovivad arendada nii Eha keskuse kui ka Keskturu omanikud. Kui oma praegusel kujul kaovad Eha keskuses asuvad poed, eeskätt Maxima, ja suur osa Keskturust, siis võib juhtuda, et selle asumi keskus hakkab aina rohkem nihkuma Juhkentali tänava poole. Kuna kogu sealses piirkonnas on ees suured muutused – Kalevi keskstaadioni ja Poolamäe pargi renoveerimine – ning seal asuvad ka Kesklinna sotsiaalkeskus ja Liivalaia raamatukogu, siis tuleks mõelda, kas ei võiks just sellest piirkonnast kujuneda kohalik kogukonnakeskus,” kommenteeris Svet.
1973. aastal tollase ERKI arhitektuuriüliõpilase Tiit Hanseni projekti järgi valminud hoones avatud kino „Eha“ suleti juba 1996. Hiljem on Eha keskuseks nimetatud majas asunud nii pank, kasiino kui ka kasutatud rõivaste ja toidupoed.
Uute eluasemelaenude intressimäär oli septembris Eesti Panga andmetel 2,54%. See on mõnevõrra vähem kui augustikuine intressimäär 2,60%. 20-…30-aastaste eluasemelaenude intressimäär on turu keskmisest pisut madalamal. See oli septembris 2,21%.
Negatiivne 6 kuu euribor hetkel eluasemelaenude intressimäära ei mõjuta, sest allpool nulli olevat euribori intressimarginaalile ei liideta. Nii antakse tänaseid eluasemelaene välja ainult riskimarginaali baasilt.
6 kuu euribor, mis on tavapärane baasintressimäär, oli septembri keskmisena -0,268%. Ses suurusjärgus on euribor olnud kogu käesoleva 2018. aasta.
Tähelepanu väärib veel, et tarbijahinnaindeks on meil olnud pea viimased kaks aastat 3-4% juures. Sellest pool või isegi enam protsendupunkti allajääb eluasemelaenude intressimäär tähenda, et laenuvõtjad saavad juba ligi kaks aastat laenu negatiivse reaalse intressimääraga.
Täna avas Riigi Kinnisvara AS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Saaremaa Vallavalitsuse ning Eesti Arhitektide Liiduga korraldatud Saaremaa riigigümnaasiumi arhitektuurikonkursi võistlustööde nimekaardid.
Konkursi võitis ideekavand „Sirge“, mille autoriteks on Martin Kinks, Risto Parve, Kai Süda, Margit Valma ja Heldi Jürisoo arhitektuuribüroost KARISMA arhitektid.
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mikk Kasesalk kinnitas, et Saaremaa riigigümnaasiumi loomise ettevalmistustööd on kulgenud hästi. „Riigigümnaasiumide eesmärk on pakkuda kõikjal Eestis kvaliteetset haridust. Selle üheks eelduseks on tänapäevane õppehoone, kus on kodune, mugav ja hea nii õpilastel kui ka õpetajatel. Soovin konkursi võitjatele õnne! Üks suur samm uue kooli rajamisel on tehtud.“
Arhitektuurikonkursi koordinaator ja Riigi Kinnisvara projektidirektor Taavi Aare võttis kokku žürii tagasiside võidutöö kohta: „Võidutöö on arhitektuurselt heal tasemel ja selge kontseptsiooniga, arvestab piirkonna omapära ja hoonestusega, on lihtne ja sirgjooneline. Asendiplaaniliselt õnnestunud selge lahendus, tugeva telje ning organiseeritud ruumiga, esinduslik ja hästi välja toodud peasissepääs.“ Lisaks märkis žürii, et hoone on kompaktse vormiga, mis parandab energiatõhusust.
Saaremaa riigigümnaasium on planeeritud kuni 540 õpilasele ja selle netopind on ca 4100 m², kool on plaanis avada 2021. aasta sügisel. Gümnaasiumihoone ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.
Saaremaa Vallavalitsuse vallaarhitekt Mark Grimitliht: „Võistlusel oli meeldivalt palju osalejad ja võidutöö väljavalimine oli žüriile paras pähkel. Võidutöö puhul sai otsustavaks selge kontseptsioon ja asendiplaaniliselt õnnestunud lahendus. Tugev telg ja organiseeritud ruum loob eeldused, et täpsemal projekteerimisel läheb võidutöö veelgi paremaks.“
Ergutuspreemia võitsid ideekavandid „Y“, mille autoriteks on Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helin Vahter ja Martin McLean arhitektuuribüroost Salto ning „Kahepaikne“ ideekavandi esitanud Doomino Arhitektid ja DAS Arhitektid, mille autorid on Rene Sauemägi ja Pelle-Sten Viiburg.
Sildid: arendus, Domus Kinnisvara, EELK, Eesti, Harjumaa, hind, hinnad, keskkond, kinnisvara, kontroll, korter, loodus, luksus, maa, maja, mõis, pere, Raul Reino, tehing, uuring, uusarendus, väär, väärtus
Üks igavikulisemaid küsimusi kinnisvaraturul on olnud, et kas elada korteris või majas. Ühe või teise võimaluse kasuks on olemas nii pragmaatilised argumendid kui emotsionaalsed hinnangud. Ja ega teisiti polegi see võimalik, sest inimesed ongi erinevad ja perekondade vajadused lahknevad veelgi enam kui poliitikute seisukohad valimisstuudios.
Traditsiooniliselt on maja kasuks valdavalt otsustatud loogiliselt elukõverat mööda käies. Inimesed on otsustanud hakata koos elama, sündinud on lapsed ja seejärel on puudu jäänud eelkõige ruutmeetritest, aga ka oma aianurgast. Mõistagi on olemas ka hulk teisi argumente nagu vajadus privaatsuse järele, soov kontrollida ja saada ühemõtteliselt aru jooksvate elamiskulude sisust, suurem võimalus pidada lemmikloomi ja turvalisem mängukeskkond oma lastele või ka tahe prestiižikama elukeskkonna järele. Aga peamine mõjutegur on ikka olnud lihtne vajadus, et tubadest ja abiruumidest jääb korteris väheks ning majaga kaasnevad suuremad ruumid annavad ühe käigu juurde täisväärtuslikuma elu elamiseks.
Aga ajas on muutunud ja teisenenud argumendid, miks kolitakse majja. Tuntust on kogunud „maale elama“ tüüpi algatused ja oluliselt laiemaks ongi läinud põhjuste hulk, miks kolitakse nii maale kui majja. Kui varasematel aastakümnetel prevaleerisid pigem ratsionaalsed argumendid, siis nüüdseks on juurde tulnud hulk tunnetuslikke aspekte ja põhjuseid, mida näiteks 90-ndatel ei osatud isegi ette kujutada. Kasvanud on nende inimeste hulk, kes hindavad rahu ja vaikust, mida elu maamajas pakub. Juurde on tulnud inimesi, kes tähtsustavad Eestile ainuomast loodust ja kogu idüllilist keskkonda.
Aga lisandunud on ka perekondi, kes hindavad laste jaoks kaasnevaid võimalusi – võimalust joosta paljajalu murul, noppida põõsast marju ning püherdada liivas ja mullas jne. Kogu ühiskonnas on leidnud suurt kõlapinda, et lapsed teevad vähem sporti, ei liigu piisavalt ning istuvad omas toas ning veedavad tunde mõne elektroonilise seadme seltsis. Korteris, üldjuhul, peab vanematel olema kõvasti iseloomu, energiat ja tahet, et nende laps elaks teistsugust elu. Majas elamine annab vähemalt natuke suurema võimaluse, et lastel oleks olemas mitmekülgne lapsepõlv, et Pokemoni kõrval võideldakse vahelduseks vihmausside ja naabri kassiga ning põsed saaksid punaseks mitte radiaatori kuumusest ega kehvast ventilatsioonist, vaid kullimängust. Paljud uuringud on tõestanud, et elukeskkond mängib äärmiselt suurt rolli laste arengus ja tulevikus. Laste kehakaalu kasv, nn nutikaela probleemid, sotsiaalsete oskuste vähenemine on tõsised probleemid, mille ees seisavad kõik lapsevanemad. Muidugi mõista pole elu majas iseenesest mingi võluvits, kuid loob siiski teatud eelduse, et lapsed oleksid tervemad, puutuksid rohkem kokku värske õhu ning päris loomade ja inimestega. Väärtused, mis kohati kipuvad unustusse vajuma, kuid teatud inimesed sellevõrra rohkem väärtustama ja astuma samme oma laste tervise ja tuleviku nimel.
Aastaid on levinud arvamus, et maja soetamine on kallis ja vaat et luksus. Tõsi, odav see pole. Aga kui keskenduda tehinguaktiivsele Harjumaale, siis näeme, et vähemalt uusarendustes jääb suur osa perekortereid 200 000 € ja ülespoole hinnaklassi ning selles suurusjärgus on juba ka majade hinnad. Seega hind ei peaks ega ka ole täna esmane põhjus, mis paneb inimesi korteri ja maja vahel valima. Põhjused on mujal ning poolt- ja vastuargumentide pikka rivisse on ilmunud täisti uued näitajad.
Nasdaq Tallinna börsi Noteerimis- ja Järelevalvekomisjon otsustas 15.novembril 2018.a. lõpetada AS-i Pro Kapital Grupp aktsiatega kauplemine Lisanimekirjas ning noteerida tema aktsiad samaaegselt Põhinimekirjas.
Sildid: auto, eluruum, Evi Hindpere, hind, kampaania, käsiraamat, kinnisvara, Kinnisvarakool, kool, korter, Korter üürile, Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas, maja, Margot Toompark, õigus, pakkumine, pere, Tõnu Toompark, üür, üürileandja
|
OSCAR-2019
|
||
Nintendo GameCube on mängukonsool, mille tõi turule Nintendo 14. septembril 2001. Selle eelkäija on Nintendo 64 ja järeltulija Wii. Kuuenda põlvkonna konsoolina võistleb GameCube Xbox ja PlayStation 2-ga. GameCube kasutab mini-DVD-plaate täismõõdus DVD asemel. Seetõttu ei saa sellega vaadata videoid ega kuulata muusikat.
Nintendo GameCube oli kolmas Nintendo mängukonsool pärast Nintendo 64DD-d, mis ametlikult toetas võrgus mängimist.
Nintendo on müünud rohkem kui miljardi videomängu kogu maailmas. Nintendo videomängu konsoolide ajalugu algab aastast 1977 – aastast, mil loodi konsool Color TV Game 6 [1]. 1978. aastal tuli välja uuem versioon Color TV Game 15. 1979. aastal järgnes neile kahele konsool Color TV Game Block Breaker[1]. Juulis 1983 tuli välja järgmine Nintendo konsool Famicom ja 1985. aastal Nintendo Entertainment System lühendiga NES. Augustis 1991 jõudis turule Super Nintendo Entertainment System lühendiga SNES. Euroopasse jõudis see 1992. aastal.
23. juunil 1996 jõudis Jaapani turule Nintendo 64, mis sai väga populaarseks. Seda müüdi juba esimesel päeval üle 500 000 eksemplari. Oktoobris 1998 tuli välja Game Boy Color.
Nintendo kasutas GameCube'i turundamiseks uudset mitmeetapilist strateegiat ja reklaamivõtteid. Sel ajal, kui GameCube oli just välja tulnud, kasutati loosungit "Born to Play". Esimestes reklaamides kujutati pöörleva kuubiku animatsiooni, mis muutus GameCube'i logoks, ning naishääl sosistas: "GameCube". Hiljem tuli reklaam "Who Are You?", selle loosungi ideeks oli "you are what you play". Enamik "Who Are You?" reklaame oli tehtud Nintendo enda mängude jaoks, kuid mõned firmad ka maksid Nintendole selle eest, et nende mänge ka reklaamitaks.
Nagu ka tema eelkäija Nintendo 64, on ka seda saadaval eri värvides. Kaks kõige tavalisemat värvi oli "Indigo" ja "Jet Black". Oranžid mängukonsoolid olid ka saadaval aga ainult Jaapanis. Hiljem tulid välja ka hõbedased konsoolid, mida müüdi piiratud koguses. Järgides Nintendo traditsiooni, viitavad GameCube'i mudelinumbrid DOL-001 ja 101 koodnimele "Dolphin" (Delfiin). Ametlikud lisaseadmed Nintendo GameCube'i jaoks omavad ka DOL-iga algavat mudelinumbrit. Panasonic tegi GameCube'ist litsentseeritud versiooni, millega oli võimalik esitada DVD-sid. See versioon sai nimeks Panasonic Q.
GameCube kasutas meediana 1,4 GB mahutavusega ja 8 cm läbimõõduga Nintendo GameCube Game Disci, mille töötas välja Panasonic (varasema nimega Matsushita). Kuigi mõlemad konkurendid PS2 ja XBOX kasutasid DVD-plaate, otsustas Nintendo teistsuguse vormingu kasuks, et takistada mängude ebaseaduslikku kopeerimist ja et DVD konsortsiumile poleks vaja litsentsitasusid maksta. GameCube oli esimene Nintendo konsool väljaspool Jaapanit, mis ei kasutanud kassetti (varasemad Famicom Disk System ja Nintendo64DD olid mõeldud ainult Jaapani turule). Mängud, milles on palju helitausta ja eelrenderdatud videoklippe, on tavaliselt kahel mänguplaadil. Selliseid mänge on tegelikult võrdlemisi vähe, ainult 25. Mänge, mis vajaksid rohkem kui kahte plaati, GameCube'il ei ole.
64 KB (32 kB I/32 kB D) L1 vahemälu (8-suunaline seos). 256 KB L2 vahemälu matriitsil (2-suunaline seos)
Tavaline GameCube'i pult on disainitud tiivakujuliseks. See teeb puldi käeshoidmise mugavaks. Puldil on 8 nuppu: 2 analoogkontrollerit, noolenupud liikumiseks ja vibratsioonimootor. Põhiline analoogkontroller asub vasakul noolenuppude kohal. Puldi paremas pooles asub 4 nuppu: keskel suur roheline "A", väiksem punane "B" vasakus servas, "X"-nupp paremal ja "Y"-nupp üleval. Nendest nuppudes all pool asub kollane "C" kontroller, millel võib olla erinevaid funktsioone, näiteks kaamera asukoha muutmine. Start- ja pausinupp asuvad puldi näoosa keskel. Puldi ülemises osas on kaks õlanuppu ("L" ja "R") ja üks digitaalne nupp "Z". Õlanuppudel "L" ja "R" on olemas nii analoog- kui ka digitaalfunktsioon. Mõlemad nupud käituvad nagu analoognupud kuni täieliku vajutuseni, millest alates hakkab see registrisse digitaalset signaali saatma. See meetod võimaldab anda 2 funktsiooni 1 nupu kohta. Wavebird on raadiosagedustel põhinev juhtmevaba kontroller. See on disainitud samasuguseks nagu tavaline kontroller. Neid oli saada helehalli ja hõbehalli värvi. See peab GameCube'i süsteemiga sidet juhtmevabalt läbi vastuvõtja, mis on ühendatud ühte süsteemikontrolleri porti. Seda toidab 2 AA-patareid. Selle miinuseks on see, et tal puudub värinafunktsioon.
Mänguseisude salvestamiseks on GameCube'il kaks pesa, kuhu saab sisestada mälukaardi. Ametlikult toodeti kolme mälumahuga kaarte: 59 plokki (4 Mbit / 512 kB, hall kaart), 251 plokki (16 Mbit / 2 MB, must) ja 1019 plokki (64 Mbit / 8 MB, valge). Lisaks nendele oli veel saadaval teiste tootjate valmistatud ja ametlikest odavamaid mälukaarte.
Gamecube müüs oma tegutsemisaja jooksul 22 miljonit konsooli[3],mis oli palju vähem kui Playstation 2 144 miljonit[4] ja natuke vähem kui Xboxi 24 miljonit. Edukam oli see ainult Sega Dreamcastist, mis müüs umbes 10,5 miljonit konsooli. Gamecube ei suutnud ka olla edukam kui Nintendo 64, mida on müüdud peaaegu 33 miljonit konsooli (31. märtsi 2005 seisuga).[5]
Suurimaks mureks oligi fakt, et Gamecube oma Nintendo maskottide mängudega turustas konsooli ainult eriti noortele mängijatele, kes moodustasid vaid väikese turuosa. Paljud vanematele mängijatele mõeldud mängud ei tulnud välja Gamecube'il, kuigi nende arv oli siiski suurem kui Nintendo eelmistel konsoolidel.
Suur puudus oli ka mängudest teistelt tootjatelt, kes selle asemel hulgi tootsid mänge hoopis PS2-le ja Xboxile. Selles võib süüdistada 1,5 GB mini-DVD-plaate, mis võrreldes normaalsuuruses DVD-plaatidega mahutasid palju vähem andmeid. Tihti paljusid mänge, mis anti välja PS2 või Xboxi jaoks, ei tehtud GameCube'i jaoks üldse või tehti vähendatul kujul.
|
OSCAR-2019
|
||
Toidulisandid ei asenda tasakaalustatud toitumist, kuid on eestlaste seas levinud toitainetepuuduse tõttu vajalikud.
Enne sammude apteeki või kauplusesse seadmist tuleks meeles pidada, et toidulisandid ei asenda tasakaalustatud toitumist ja tervislikke eluviise, seepärast ei tohiks nende tarbimisega liiale minna. Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liige Jane Maastik paneb inimestele südamele, et liigne toidulisandite tarbimine võib osutuda tervisele kahjulikuks ning seepärast tuleks enne hoolega läbi mõelda, mis on konkreetne eesmärk.
Samuti rõhutab toitumisspetsialist, et tihti tehakse pere peale üks otsus, millist toidulisandit võtta, kuid silmas tuleks pidada, et sama preparaat ei pruugi alati kõigile pereliikmetele sobida. „Kõik lisandid ei sobi rasedatele, lastele või on inimene lihtsalt tundlik mõne koostisosa suhtes, mistõttu tuleb valida teine lisand,“ ütleb Maastik.
Oluliseks peab toitumisspetsialist toidulisandite tarbimise puhul ka seda, kuidas selliseid preparaate võetakse. „Aeg-ajalt on otstarbekas tarbitavate toidulisandite valikut muuta, et ühte ainet liiga palju ei saaks. Ka peab jälgima, et korraga võetavad lisandid ei sisaldaks samu koostisosi, muidu võib tekkida ületarbimine, millega kaasneb oht tervisele,“ kinnitab Maastik ning rõhutab, et teatud annusest alates saab igast vitamiinist ravim.
Naistepuna tarbimisel väheneb suukaudsete rasestumisvastaste vahendite toime. Hõlmikpuu jällegi suurendab psüühilist talitlust mõjutavate ainete ja veresuhkrut alandavate ravimite toimet.
Ületarbimise levinumateks sümptomiteks on uneprobleemid, keskendumisraskused, lihasnõrkus, kerge ärrituvus, kõhulahtisus, seedeprobleemid, nõrkustunne, iiveldus.
Enne toidulisandite tarbimist on soovitatav konsulteerida spetsialistiga ning teha kindlaks konkreetne vajadus. Seejärel soovitab Jane Maastik soetada toidulisandeid suurte kaubanduskettide asemel pigem apteegist või tervisetoodete poodidest, kust on võimalik toote kohta pädevat lisainformatsiooni saada. Toidulisandeid ei tasu osta turult. Kui nende päritolu on kaheldav, siis soovitab toitumisspetsialist jätta need ostmata.
Toitumisspetsialist Jane Maastiku sõnul kannatab suur osa Eesti elanikkonnast D-vitamiini kroonilise vaeguse käes. „Kuna D-vitamiini toiduga piisavalt saada on päris raske ning enamus D-vitamiini tekib nahas päikesevalguse toimel, siis on selle puudus meie päikesevalguse kogust arvestades täiesti tavaline ja tekibki olukord, kus D-vitamiini varusid organismis ei piisa selleks, et antud vitamiin saaks kehas kõiki oma funktsioone täita,“ selgitab ta. See toob kaasa aga paljud erinevad terviseprobleemid, mistõttu on D-vitamiini tarbimine igati õigustatud.
D-vitamiin on eluks vajalik, kuna aitab kaasa meie immuunsüsteemi normaalsele talitlusele. Samuti on abiks fosfori ja kaltsiumi imendumisel ning normaliseerib lihaste ja luude talitlust, toetab südametegevust ja vähendab diabeediriski.
Selleks, et teada saada, kas kehas on D-vitamiini puudus, tuleks mõõta selle sisaldust veeniverest. Tartu Ülikooli Kliinikum soovitab optimaalseks seerumitasemeks üle 75 nmol/L ja selline tase peaks olema tagatud kogu aasta vältel. Tartu Ülikooli teadlaste uuring näitas, et eestlastel esineb D-vitamiini vähesust aastaringselt. Ka pärast suvist päikselist hooaega avastati 80% uuringus osalenutest D-vitamiini puudus. Tõsine D-vitamiini puudus (tase <50 nmol/L) esines 29% eestlastest (allikas: ) D-vitamiini sisaldavat toidulisandit tuleks tarbida sügisest kuni kevadeni, mil on vähem päikesevalgust ning suurem oht kannatada selle eluks olulise aine puuduse käes.
Päevane vajadus: 600–800 IU D-vitamiini päevas tervel inimesel. Terviseprobleemide esinemisel (näiteks osteoporoosi korral) ja vanurite ning tubaste täiskasvanute puhul kuni 2000 IU.
Looduslikud allikad: D-vitamiini tähtsaim allikas on päikesevalgus (10–15 minutit päevas). Toiduainetest sisaldab D-vitamiini kalamaksaõli, kala, avokaado, nõges, nisu, spinat, oder, munakollane. Siinkohal on oluline teada, et ainult toidust on siiski keeruline vajalik kogus D-vitamiini kätte saada, mistõttu on toidulisandid igati tervitatav valik lisaks tervislikule toitumisele.
Toidulisandina: D3-vitamiini preparaadid (D2-vitamiin takistab D3 sünteesi ja suurendab põletikuliste haiguste teket).
Paremaks omastamiseks: tarbi koos magneesiumiga ja pärastlõunasel ajal, kuna võib häirida und, kui võtta vahetult enne magama minemist.
„Asendamatuid oomega-3-rasvhappeid organism ise ei tooda ja neid on võimalik saada ainult toiduga. Samas omavad need rasvhapped tervise seisukohast väga suurt tähtsust. Selleks, et saada piisavas koguses oomega-3-rasvhappeid, peaks tarbima kala vähemalt 4–5 korda nädalas. Kahjuks pole kala eestlaste toidulaual nii igapäevane toit ja seega on oomega-3-rasvhapete defitsiit kerge tulema. Taimseid allikaid, näiteks lina- või kanepiõli näol, ei tarbita samuti regulaarselt ja piisavas koguses,“ selgitab Jane Maastik.
Looduslikud allikad: loomsed toidud, muna, kala (lõhe, makrell, sardiin, tuunikala, heeringas), mereannid, linaseemne-, lina-, kanepi-, rapsi-, oliivi-, soja-, Kreeka pähkli ja kõrvitsaseemneõli, mahepiimatooted, vetikad, brokoli, lillkapsas, küüslauk, tofu.
Toidulisandina: kalaõlipreparaadid ning soovitatav tarbida neid, mis sisaldavad EPA (eikosapentaanhapet) ja DHA-d (dohosaheksanoehapet). Samuti võtta taimsest päritolust ALA-t (alfa-linoleenhapet), mida leidub näiteks tofust, kreeka pähklitest ja linaseemneõlist tehtud õlis.
Puudus: võib põhjustada laste seas käitumishäireid ja keskendumisraskusi, pärsib aju funktsioone, võib aidata kaasa nahaprobleemidele.
„Ka magneesium on tähtis mineraal, mille puudust esineb meil sageli. Eriti sellel osal elanikkonnast, kes tarbivad peamiselt rafineeritud toitu. Väga paljud reaktsioonid ja protsessid kehas sõltuvad magneesiumist ja seetõttu ei maksa magneesiumi tähtsust alahinnata. Tuntumad magneesiumipuuduse tunnused on lihaskrambid ja spasmid veresoontes, kuid pole ka välistatud, et magneesiumipuudus viib depressiooni, kroonilise väsimuse või unetuseni,“ kommenteerib Jane Maastik.
Magneesiumil on inimese organismis kanda oluline roll, tagades süsivesikute, rasvade ja aminohapete normaalse ainevahetuse. Samuti reguleerib magneesium südamelihaste tööd ja vereringet ning on vajalik närvide ja lihaste normaalseks funktsioneerimiseks. Magneesium reguleerib kaltsiumi, vase, tsingi, kaaliumi, D-vitamiini ja teiste oluliste mineraalide sisaldust organismis.
Looduslikud allikad: kakao, apteegitill, oblikas, kannike, nõges, nisukliid, täisterad, rohelised lehtköögiviljad, piim, liha, oad, banaan, aprikoos, sinepipulber, karripulber, kookos, kõrvitsa- ja seesamiseemned, mandlid, India ja parapähklid
Toidulisandina: eelista preparaati magneesiumaspartaadi, -tsitraadi, -fumaraadi kujul. Müügil oleval toidulisandid sisaldavad üldjuhul 400milligrammi magneesiumit ühe tableti kohta ja pole soovituslik seda kogust ületada.
Paremaks omastamiseks: tarbida koos C- ja B6-vitamiiniga, õhtusel ajal, kuna magneesium aitab kaasa heale unele.
Puudus: võib põhjustada depressiooni ja meeleoluhäireid, jalakrampe, unetust, insuliinresistentsust, hüperaktiivsust, teist tüüpi diabeeti, südame-veresoonkonnahaiguseid.
Kaltsium on toitumisspetsialist Jane Maastiku sõnul laste ja vanurite toidulisandi soovituste hulgas olulisimal kohal. Kaltsium on oluline luude, hammaste ja teiste kudede koostisosana. Samuti omab see mineraal tähtsust närviimpulsside edasikandmisel, vererõhu ja kolesteroolitaseme normaliseerumisel ning lihaste normaalse töö tagasmisel.
„Kaltsiumi tarbimisega peab olema ettevaatlik, sest ületarbimisel ladestub kaltsium lihastesse ja neerudesse, tuues kaasa terviseprobleemid,“ rõhutab Maastik. Kaltsiumi imendumisele aitavad kaasa D-vitamiin ja magneesium. Kohv, alkhohol, sool ja suhkur aga pärsivad kaltsiumi imendumist. Päevane soovituslik norm on 600–900 milligrammi (vastavalt soole ja vanusele).
|
OSCAR-2019
|
||
See oli nii umbes kuu aega tagasi, kui sain FB-s kutse üritusele “Rabas oli 30 siili”. Minu senised matkakogemused piirdusid küll 10 aasta taguste “pakime asjad autosse, sõidame sellega mööda looduskauneid kohti ja õhtul RMK platsile, teeme lõket ja magame telgis, järgmine päev sõidame edasi” stiilis üritustega ning teatavasti olen ma ka maailma suurim külmavares, aga Liisi juubelilt puudumine ei tulnud kõne allagi, seega lootsin lihtsalt, et jään ellu :D
Iseenesest on mulle alati meeldinud MÕTE matkamisest, kuna varustust pole meil selleks aga kunagi olnud, oli mõte seni vaid mõtteks jäänudki. Polnud seda vaba raha kunagi nii palju, et ehku peale tervele perele telk ja magamiseks vajalik varustus osta – äkki tõesti meeldib. Nüüd oli aga lihtne – ütlesin Paavole kohe alguses ära, et me võime tulla küll, kui tema vajaliku varustuse eest hoolitseb. Nii et polnudki muud, kui soojad riided kokku otsida ja Tallinna poole suunduda.
Tallinnas käik oli seekord kohe eriti produktiivne. Nagu tavaliselt, oli ühendatud töö ja lõbu. Otsustasin seekord minna kohale juba neljapäeva õhtul, et saaks reedel täispika päeva tööd teha. Maandusin Liisi ja Paavo pool kiiruga ostetud joodamatu veiniga (senimaani ei tea, kas see pidigi mulliga olema või oli käärima läinud, igatahes päädis esimene maitsmine sellega, et Paavo läks poodi ja ostis uue veini), külla tuli veel üks kolleeg, üks jäi ootamatu terviserikke tõttu tulemata, sai kella üheni öösel veini joodud ja jutustatud.
Järgmisel päeval sain lõpuks kokku uue kolleegiga, kellega seni oli olnud võimalus tööasju vaid virtuaalselt arutada, panime pead kokku ja tegime terve päeva tööd. Noh, vahepeal käisime lõunal kah :D Aga üheksast me Paavoga jõudsime ja õhtul seitsme paiku Liisiga lahkusime. Ja suur töö sai tehtud – üks projekt, mis ligi kaks aasta hingel, sai suuremalt jaolt paika pandud, nüüd vaja veel vaid lihvida ja teostada.
Kuna Plika lõpetas neljapäevase lasteaiapäeva okseralliga, oli meil perekondlik põnevusmoment, kas tegu on ühekordse õnnetu juhuse või kõhuviirusega. Viimasel puhul poleks ema olnud nõus nakkusohus lapsi hoidma ja Abikaasal oleks juubel väisamata jäänud. Õnneks ei olnud viirusest haisugi – lapsed olid reedel kodus ja kõbusad, nii sai nad õhtul ema juurde viidud ja Abikaasa tuli ka Tallinna.
Reede õhtul “koju” jõudes olin hirmus väsinud ja oleks tahtnud parima meelega magama keerata, kuna Liisil & Paavol oli aga kutse sõprade uue bändi esimesele kontserdile, ei saanud ometigi nendega koos minemata jätta. Väga vahva oli üle pika aja live esinemisel viibida, õnnestus suisa lava ees istuda ja tunnetada, kuidas bass läbi keha vibreerib.
Liis ei teadnud üritusest miskit peale selle, et tegu on rabamatkaga – detailid jäeti tema eest saladusse. Eks ühte ja teist tilkus ikka siit ja sealt välja, aga üldiselt hoiti teda teadmatuses. Minu teadmised toimuma hakkavast olid umbes-täpselt sellised, et olin andnud ühes teistega panuse sünnipäevakingi fondi ja saanud Paavolt norimise peale “MIDA me TERVE PÄEVA nii külma ilmaga rabas TEEME” mokaotsast vastuse stiilis “imetleme vaadet, soovijad saavad 26 meetri kõrguselt köiega laskuda ja seejärel väike rabamatk”. Nooojah. Kotid pakkis Paavo nii mulle kui Abikaasale ise ära ja anti käsk, et peame Liisiga rongiga Pääskülla sõitma, kust meid auto peale korjatakse. Paavo ise kadus varem, ettevalmistusi tegema.
Ahhaa, kommenteerimaks postituse pealkirja, siis Liisi kurtmisele, et tal pole rabamatkaks sooje riideid, varustas Paavo teda ainulaadse kombekaga. Sellesse riietatuna käisime me laupäeva hommikul läbi Kristiine keskusest, et skoorida paar vajalikku asja ja suunduda seejärel rongile. Liisil oli muuhulgas vaja tuua ära Sokisahtlist tellitud sokid. No ja kujutage siis ise ette, kui tuleb selline neiu sellise tellimuse järele…
Kuna me ajasime Abikaasaga samal ajal muid asju, polnud me kahjuks kaasas, aga Liisi sõnul olevat müüja lihtsalt naerma pursanud. Sestap oligi ülejäänud ürituse lööklause “Veits gay on OK!” – sobis suurepäraselt igasugusesse konteksti :D
Kristiine Prismasse minnes hakkas turvaväravate vahel piiksuma Paavo poolt pakitud Abikaasa seljakott. Turva oli õnneks lahke ja lubas meid sisse, läbi otsida ei soovinud. Mis täpselt piiksus, ei tea keegi siiani :D
Igal juhul rongi peale me jõudsime, Mariliis meid Pääskülast peale korjas, ülejäänud seltskonnaga saime ka kokku ja edasi suundus autode rivi Muraste vaatetorni. Kui olime kohale jõudnud ja Liis nägi Paavot, kes meid ootas, kiiver peas, kostus suuremal hulgal ebatsensuurseid väljendeid. Ülejäänud seltskonnal läks veidi aega, et otsad kokku viia, aga jah, see oli see koht, kus sai nautida vaadet ja soovijad said laskuda ligi 30 meetri kõrguselt köiega tühjusesse. Ehk siis reaalsuses tähendas see, et paaniliselt kõrgust kartev Liis oli esimene, kes rakmetesse lükati, üle ääre ronida paluti ja köie otsas alla lasti.
Igaks kolmeks puhuks mainin ära, enne kui mõnele jääb mulje vastutustundetusest, et kõik oli väga turvaline, ürituse eest vastutaja ja laskujate julgestaja oli ise kümme aastat asjaga tegelenud ning Liis oli nõus asja ära tegema, sest noh, sotsiaalne surve.
Abikaasa oli kohe hakkamas, ta olla kunagi 15a tagasi poole kõrgemalt laskunud, nii et juba “vana kala”:
Ja kuigi MINUL polnud absoluutselt mitte mingisugust kavatsust seda nalja kaasa teha, siis lõpuks KÕIK laskusid ja no ma ei saanud siis kehvem olla :D Ehkki nagu Liis kommenteeris – ta polevat mind kunagi varem nii hirmununa näinud. No shit, Sherlock! Aga ellu jäime ja nüüd on vähemalt millestki blogida :D
Paar tundi köie otsas karjudes möödus kiirelt, paralleelselt väike piknik saiakeste ja kuuma mustikakisselliga ning sõitsimegi edasi, Õmma rappa. Seal ootas meid ees ligi 2km kõndimist (vist, umbes, keegi päris täpselt ei tea) täisvarustusega, sealhulgas kaasaskantava telksaunaga (ehk siis muuhulgas hunnik kive kelgu peal, mis, nagu hiljem teada saime, purde peal ümber läks, nii et neid kive kraavist kokku korjati).
Poole tee peal tegime peatuse, kus enamikul seltskonnal kästi teha käepärastest vahenditest õnnitlus – kas kolmkümmend väikest siili või üks suur. Kuna läheduses paistis käepärane küngas, otsustasime viimase kasuks.
Selleks ajaks, kui kohale jõudsime, olid ürituse korraldajad jõudnud onni ära kaunistada ja Liis sai väärilise vastuvõtu osaliseks. Lõpuks ometi oli tal võimalus avada hoole ja armastusega pakitud kingitus, mis võttis nii umbes veerand tundi, mille jooksul õnnestus tal ka kääridega näppu lõigata. Harilik Siil ühesõnaga :D
No ja siis väike šampus ja söögivalmistamine, kadunud noad-kahvlid, mis tulid järgmisel hommikul välja minu seljakotist :D (Paavo pakkis, mina ei teadnud, mis seal on), õhtusöök käepäraste vahenditega (mina näiteks sõin tatart näppudega :D), sotsialiseerumine, Mariliisi poolt hoole ja armastusega valmistatud tiramisu…
Ja muidugi saun, millest pole arusaadavalt pilte sellest hetkest, kus me seda reaalselt kasutasime, aga mõned siiski on, päris algusest ja järgmisest päevast:
Mina ei ole teatavasti eriline saunainimene, aga pärast päeva välitingimustes tundus kuum saun täitsa mõnusana. Mis omakorda tähendas, et kõigepealt tuli ennast pimedas õues ihualasti kiskuda ja saunatelki lipata. Jälle üks uus kogemus, üpris sürreaalne. Ei olnud mina varem paljajalu lumes jooksnud ega ennast saunas lumega hõõrunud. Mõnele teisele võib-olla täiesti harilik tegevus :D
Ja no fantast seltskond oli koos, seda ma vist ei ole veel eraldi ära maininudki. Palju ilusaid ja andekaid inimesi. Kõik need konnalaulud, mis tol õhtul ära lauldi… Ja mitte ainult konnadest :D
Uni tuli üsna varakult ja oli üsna magus. Miinuskraadidega telgis ööbimine oli täiesti eduline üritus, vahepeal veidi jahe oli, aga kui siis ennast veidi kohendada ja külmetav nägu magamiskoti sisse keerata, oli täiesti okei.
Hommikul sai kohvi, sai süüa, sai taas sotsialiseeruda. Mariliis, kes ei saanud ööseks jääda, tuli hommikul tagasi, et meile saiakesi tuua ja tagasisõiduks küüti pakkuda. Asja tegi eriliseks see, et ta tuli lastega, kellest vanem on meie Plika eakaaslane, aga noorem polnud veel kahenegi. See polnud aga mingi takistus – laps kotiga selga ja väike rabamatk, mis see siis ära ei ole :D
Pärast söömist, Liisi õhupallidesse mässimist ja selle igakülgset jäädvustamist mitme erineva fotokaga oligi aeg sealmaal, et pidime asjad kokku pakkima ja Tallinna poole tagasi suunduma. Kuna meil olid bussipiletid ostetud, läks lõpuks üsna kiireks, nii et osa seltskonda lahkus ees, Paavo jäi ülejäänud osaga veel asju kokku pakkima.
Ja kui me siis lõpuks kell neli koju jõudsime, olid lapsed veel paar tunnikest vanaema juures, seega oli meil Abikaasaga võimalus rahulikult elamist korrastada ja kahekesi kvaliteetaega veeta.
PS. Ma TEAN, et 72 pilti ühes postituses EI ole väga normaalne, aga noh, ma isegi tegin valiku 500+ -> 100 -> 72, nii et ma olen isegi tubli olnud, eks. Ja nõuti mult kilomeetripikkust postitust, see soov on täidetud :P
|
OSCAR-2019
|
||
Et siis juba 10-e aastat tagasi, läks põhja eesti nime kandev reisilaev Estonia, mis oli teel Eestist Rootsi(vist oli niipidi).... ja mis lõppes väga suurte ohvritega..... küsimus, kas tegemist oli tõesti tühipalja tormiga või suure riikidevahelise vandenõuga või terroristide versioon?
Kõik on erinevaid versioone sellest kuulnud palju, aga mida uskuda ja mida mitte? Mida Eesti ja Rootsi valitsus ikkagi varjavad, eriti veel Rootsi oma..., mis neil karta on?
Igatahes, mina usun täielikult, et tegemist oli vandenõuga ja kuulsin nö anonüümselt allikalt nii mõndagi, kellele oli see väga lähedane, kogu see sündmus.... et inimesed, kes pääsesid laevalt eluga, olid järgmise päeva hommikul helistanud omastele, et nad viibivad Rootsis haiglas jne, et nagu 1 grupp inimesi, kes korraga ühte kohta viidi ja ära päästeti, aga peale seda, pole ühtegi nendest inimestest nähtud ega kuuldud nendest ning kõik on tunnistatud uppunuiks.... Et mis nagu lahti on?
Teame, et siis olid laevade turvaklassid hoopis madalamad jne, aga ikkagi tundub kogu see väga kahtlane, milleks on toodud üldse nii palju erinevaid versioone jne, miks ei tahetud kohe otseselt sellega tegelema hakata, just Rootsi valitsuse vastuhakk ning tänu sellele pole midagi aktiivselt selle põhjal ikka veel toimunud.....
Ise pakun välja, et selle tekitajaks võis olla liini omanik, kellele see laev kuulus. võimalik, et ta tahtis pidevalt märku anda, et see laeva firma ei tee neile sobivaid laevu vms. ja nimelt laskis põhja.
ma usun et Estonia vedas nn vene kosmosetehnikat ja et oli vahele jäämise oht lasti laev põhja, see et kapten ära kadus oli väga imelik :S
Kahtlane on see Estonia värk. Miks varjatakse? Järelikult päris lahendatud see asi vist pole. Kummaline, et laeva kapten on kadunud. Kohe peale õnnetust räägiti, et teda olevat Rootsis nähtud.
Mina olen seda Estonia-värki jälginud 29-sast septembrist 1994 alates kuni u 2000 aastani kui asi hakkas juba veidike farsiks muutuma. Ja seda tõsiselt.
Sinnamaani sai ajakirjandusest viimane kui artikkel-foto välja lõigatud, sai televiisorist materjale lindistatud jne. Nad on mul praegu ilusti alles , ajalehed ainult veidike kollakaks tõmbunud.
Mida ma oskan öelda? Esialgsetel ajakirjanduses avaldatud fotodel on tõepoolest näha isikud, kes salajastel põhjustel on kadunud. Samamoodi leiab lugusi inimestest, kes on küll katastroofist pääsenud, kuid on mingil salapärasel põhjusel hukkunud (näiteks enesetapp)
Üsna peale katastroofi käidi laeva filmimas ja sealt on puudu üsnagi strateegilised katkendid, mida filmiti, kuid mida keegi pole näinud.
Ma ei tea, mulle endale on hakanud tunduma, et suurte katastroofide puhul (ja üleüldse õnnetuste puhul) on inimesed leidnud alati kedagi või midagi, mida süüdistada.
Ametlikus variandis räägitakse ekstreemsete ilmaolude kokkusattumisest paljude teiste asjadega, mis tagajärgedeni viisid.
Aga omakesed ei usu seda ametlikku versiooni ja kui aus olla, siis mina ka mitte. Ja mis austaks hukkunuid rohkem - kas kibe tõde või kaval vale?
ise kahtlustan kõige rohkem rootsit selle senise teema arutluse põhjal, aga tahaks ikka teada, mida daam valges sellest veel teab
Tean naist, kes näeb nägemusi või unenägusid, ta ei tea täpselt ise ka. Päev või paar enne Estonia hukku nägi ta kreenis laeva, suurt segadust ja nelja tuukriülikonnas meest laeva pardal. Rohkem pole ta mulle rääkinud.
Mina pooldan pommiteooriat. Väidetavalt tuligi visiir seetõttu ära (purunes), et miskine jõud tõukas ta kergelt lahti, siis kukkus ta suure hooga tavalisse asendisse tagasi, mistõttu purunesid ülemised kinnitused. Kui mõelda, mis võiks olla see jõud, mis visiiri üles tõukab, siis mina julgeksin seda just pommiks pidada. St pomm plahvatas ning tõukas visiiri kergelt irvakile, seejärel vajus visiir tagasi ning murdus.
Üks mees rääkis, et tal oli kas paagis liiga palju kütust vms ning teda ei lastud laevale (kaitseingel?). Taolisi lugusid on tõepoolest palju.. Ehk siis Estonia reis oli mõnes mõttes "valitud seltskonnale".
Tegelikult tasuks arutleda personaaltasemel, kasvõi pääsenute suhtes.... (mõni suri hiljem õnnetuse läbi, mõni mitte)....
Ega see värk enam kedagi ei huvitagi. Rabe (vms) võib ju väita et on kindel pommiversioonis, ent kui ta nii kindel on miks ta siis oma ekspeditsioonil midagi korda ei suutnud saata. Krt kui ma oleksin nii kindel et seal mingi pommiauk on oleksin ise hoolimata keeldudest ja muust sinna sukeldunud ja auku vaadanud ja pildistanud. Aru ma ei saa kas nad on äpu või lihtsalt tühikargajad. Kui kedagi, huvitaks ja tõesti usub et seal toimus mingi plahvatus siis organiseerugu kooralik ekspeditsioon ja värgid, siis saaks load jms ka. Väga kummaline on ka see et peetakse kahtlaseks seda lugu kapteniga. Nimelt olevat ta pilt jäädvustatud pääsenute hulgas, ent hiljem on ta haihtunud. Loogiline ju et inimene kaob, kaptenil ju kohustus lavaga lõpuni olla. Mees oli lihtsalt kaine mõistusega ja päästis oma näha. Praegu chillib kuskil vahemere rannikul vms. Eks see kogu lugu tänapäevaks üks paras muinasjutt ole. Isegi kui mingi vandenõu oli,on kõik asitõendid kõrvaldatud ning tegelikku tõde ei saagi teada.
Relvateooriast ma ka aru ei saa, miks peaks rootsi läbi Eesti mingisuguseid relvi vedama? Müstika. Ei leia ma mingit põhjust miks antud laev vajas põhjalaskmist. ... võibolla aint Eestile nime tegemiseks.
läbi eesti sest eesti oli just nliidust minema pääsenud ja siin sai teha odava raha eest mida iganes...
mitte et nad siia jätsid vaid et vedasid venemaalt siit kaudu rootsi ja sealt edasi ameerikkas või kuhu iganes
ma ei taha seda relva teooriat uskuda eriti, kõigepealt selline küsimus et mis marsruut oli sellel estonial, ja kust kohast need relvad oleksid tulnud?
ei saa öelda, et see laev veab kindlasti sellele riigile relvi sisse vms. kui sa ei tea, kust need relvad võivad pärineda.
relvad või mingi muu salakaup tuli venemaalt, suudus tallinna, seal pandi estonia peale (4 suurt rekkat oli, mäletan et telekas rääkis et imelikud autod olid, mingeid dokumente ple vist olnud) estonia suundus stockholmi poole jne...
...Ja samal ajal USA salaluure ühenduse teise presidendi abi assistendi abiassistent läks estoniaga Rootsi pukama. Laevale minnes märkas ta midagi kahtlast. Võttis siis valge majaga ühendust ja USA president saatis A-rühma oma kaubikuga asja uurima. Venemaa president taipas, et enam ei anna midagi päästa ja andis oma salakomandole käsu laev põhja lasta.
...See oleks relvaveo versiooni üks mõistlikumaid variante. Nad võiks ju samahästi relvi avalikult vedada...
tulnukad nägid selles salajases relvas suurt ohtu ja hakkasid selle esikruvisid paigast ära laskma vms.
|
OSCAR-2019
|
||
Käesolevas dokumendis sätestatud tingimused ja kord on mõeldud peamiseks raamistikuks, andes taotlejatele, osalejatele ja huvitatud osapooltele juhiseid Prototroni tööprotsessi kohta.
Ideede esitamine jaguneb taotlusvoorudeks ja toimub tavapäraselt kaks korda aastas kevadvoorus ja sügivoorus. Prototronil jätab endale õiguse muuta kuupäevi vastavalt oma vajadustele ja võimalustele. Ideed võetakse vastu vähemalt kolm kuud enne vastava vooru tähtaega. Avalduse esitamise vorm suletakse kell 23.59 taotluse esitamise viimasel päeval.
2.1. Igaüks võib esitada Prototronile oma idee, sõltumata tema soost, vanusest, rahvusest, kodakondsusest, usutunnistusest, haridusest või tööst. Taotlejate suhtes ei tohi olla diskrimineerimist ning ideede vastuvõtmise otsused tehakse üksnes ideede kriteeriumite analüüsi alusel.
2.2. Taotluse tuleb täita elektrooniliselt veebipõhises taotlusvormis prototron.ee veebilehel (edaspidid: Veebilehel) või Facebook chatbot Pipa kaudu.
2.3. Arvesse võetakse ainult taotlusi, mis on vormistatud korrektselt, asjakohaselt, arusaadavalt ning millel on kõik taotlusele esitatavad nõuded täidetud. Prototron jätab endale õiguse loobuda taotluse vastuvõtmisest kui taotlus on ilmselgelt põhjendamatu, asjakohatu või arusaamatu.
2.5. Taotluse esitaja taotluse esitamisega kinnitab, et juhul, kui ta saab Prototroni programmi vastuvõetud, osaleb tema meeskonna vähemalt üks esindaja Prototroni programmi vastavate etappide kohustuslikes üritustes:
2.6.1. andma Prototroni meeskonnale infot oma rahastuse saanud idee arengust (sh, käive, töötajate arv, klientide arv, kaasatud investeeringud jne.);
2.6.3. lisama Prototroni logo ettevõtte veebilehele, sotsiaalmeediakontodele, investoritele mõeldud materjalidele (one-pager, two-pager, esitlus jne.) prinditud materjalidele ja teistele avalikuks kasutamiseks mõeldud materjalidele. Nõue on kehtiv 5 aasta jooksul peale rahastuse saamise lepingu sõlmimist;
2.7. Juhul, kui taotleja saab Prototroni poolt rahastuse, on tal õigus siseneda koostöölepingu alusel Tallinna Teaduspark Tehnopol inkubaatorisse, millest esimesed 6 kuud on tasuta.
2.8 Prototroni rahastuse saamisel kantakse toetusraha üle ainult taotleja Swedbank AS-i arvelduskontole.
3.1. Eelhindajad, mentorid ja Ekpertkogu hindavad Prototronile esitatud ideid järgmiste kriteeriumite järgi:
Idee tehnoloogiline uudsus – idee on tehnoloogilisest seisukohast uus, originaalne ja/või ebatavaline.
Prototüübi turupotentsiaal – pakutav toote prototüüp on turul konkurentsivõimeline, s.t toode vastu on turul vajadus, huvi ja nõudlus olemas.
Läbimõeldud ärikontseptsioon – meeskonnal on olemas kindel strateegia, kuidas ettevõte saavutab oma sihid ja eesmärgid.
3.2.2. Taotluste hindajate, komisjoni, mentorite ja ekspertkogu otsused on lõplikud ja ei kuulu vaidlustamisele.
3.2.3 Esimese etapi käigus esitatud taotlused vaatavad läbi Prototroni eelhindajad ja valivad välja TOP40 meeskonda, s.t 40 meeskonda, kelle ideed lähevad järgmisele etapile. Valitud meeskonnade jaoks korraldatakse seminar, kus käsitletakse finatseerimisvõimalusi, intellektuaalomandit, prototüüpimist ning müüki ja antakse nõu investordokumendi (2-pager) koostamiseks.
3.2.4. Teise etapi käigus koostatud investordokumentide (2-pager) põhjal valitakse kolmanda etappi TOP20 meeskoda. Valitud kakskümend meeskonda osalevad mentorpäeval, kus saavad professionaalset ja isikliku nõustamist oma idee elluviimiseks.
3.2.5. Kolmas etapp toimub mentoripäeva lõpus, mille käigus valitakse TOP10 meeskonda, kes hiljem osalevad pitchi- ja meediasuhtluse koolituses. See valmistab meeskonnad ette ideede lõplikuks esitlemiseks Ekspertkogu ees, kes teeb lõppotsuse võitjate ja rahastamise osas.
3.2.6. Ekspertkogu poolt rahastuse vääriliseks hinnatud meeskonnad saavad rahastuse Ekspertkogu poolt otsustatud suuruses, 6-kuulise inkubatsiooni Tehnopoli Inkubaatoris, advokaadibüroo Hedman Partnersi poolt eelnevalt kokkulepitud mahus juriidilist nõustamist ning võimalusel lisaboonused Prototroni partneritelt.
3.2.7. Prototronil on õigus muuta hindamismenetlust. Uusim kinnitatud hindamisprotsessi käik kuulutatakse välja enne iga vooru algust.
Prototron on kindlalt pühendunud teie isikuandmete (“Isikuandmete”) ja mitte-isiklike andmete kaitsmisele. Käesolevas dokumendis (privaatsuspoliitikas) kirjeldatakse, kuidas Prototron MTÜ (meie) kogub, kasutab ja avaldab isikuandmeid ning milliseid samme me astume selliste isikuandmete kaitseks Prototroni veebisaidil http://prototron.ee (veebisait) pakkudes ja selle kaudu teenuseid osutades (teenused).
Kui teie viibite Prototroni veebisaidil, olete meie veebilehe kaudu taotluse esitanud või võtnud meiega ühendust, siis teie poolt edastatavaid isikuandmeid töötleb Prototron MTÜ (80343910), kelle registrijärgne aadress on Teaduspargi tn 6/1 Mustamäe linnaosa, Tallinn Harju maakond 12618.
Isikuandmeteks loetakse kõiki andmeid tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. Isikuandmeteks ei saa nimetada sellist infot, mille kaudu ei saa isikut tuvastada ehk andmeid, millest isiku identiteet on eemaldatud (anonüümsed andmed).
2.5. Suhtlusandmed, nt visuaalsed ja/või audio salvestused, mida kogutakse siis kui Sa külastad Prototroni poolt korraldatud üritusi, sündmusi, ärikohtumisi või messe või kui Sa suhtled Prototroniga e-posti, sõnumite ning teiste suhtlusmehhanismide kaudu, nt sotsiaalmeedia või osaled tagasiside või rahulolu küsitlustes või uuringutes.
2.6. IP-aadressi infosüsteemide kasutamisel, infosüsteemi turvalisuse tagamise ja teenuse kasutustingimustega vastavuse tagamise eesmärgil.
2.7. Prototroni tegevusega ja teenustega seotud andmed, nt lepingute täitmine või täitmata jätmine, sooritatud tehingud, esitatud avaldused, päringud ja kaebused.
3.1.2. Andmeid, mida saame kolmandatelt osapooltelt nagu avalikud registrid (näiteks kinnistusraamat, maksuamet või äriregister), kui see on vajalik lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks, selline andmete töötlemine on ettenähtud õigusaktiga või on andmete töötlemise aluseks Sinu nõusolek.
3.1.3. Kui võtad meiega ühendust, sh saadad meile e-kirja (nt meediapäring, teabenõue, selgitustaotlus vms) või helistad meile, et Sulle vastata. Pöördumistest telefoni teel võime avalda kokkuvõtted isikustamata kujul. Telefonikõnesid Prototron ei salvesta.
3.1.4. Taotluse vormil (one-pager, two-pager, esitlused) esitatud andmeid, selleks, et hinnata Prototronile esitatud ideed ja selgitada välja rahastuse saaja. Andmeid, mida taotlemisega seotud taotlusvorm ette ei näe, küsime Sinult nõusoleku alusel. Saadud isikuandmeid andmeid kasutab Prototron taotlemise paremaks, läbipaistvamaks ja kiiremaks menetlemiseks ning edaspidiste tegevuste paremaks välja töötamiseks statistilisel eesmärgil ja isikustamata kujul.
3.1.7 Turundustegevustes, mis võivad kaasneda infopäevade, ürituste, messidel osalemise, külastuste, välisvisiitide, kontaktreiside vms Prototroni tegevuste turundamisega (edaspidi kõik koos üritused), kus registreerime Sinu osalemist registreerimislehel või fotografeerime või filmime Sind mõnel eelnimetatud üritusel. Üritusi jäädvustame eesmärgiga teavitada Sind ja teisi isikuid uudiskirja või sotsiaalmeeida vahendusel enda tegevustest.
3.2. Prototron töötleb Sinu isikuandmeid nii vähe kui võimalik. Sinu isikuandmeid ei hoita kauem, kui töötlemiseks vajalik. Teie isikuandmeid töödeldakse meie kontoris Tallinnas.
4.1. Me rakendame Teie isikuandmete kaitsmiseks juhusliku või õigusvastase hävitamise või juhusliku kadumise, muutmise, loata avaldamise või juurdepääsu ja igasuguse õigusvastase töötlemise eest asjakohaseid korralduslikke, tehnilisi ja füüsilisi kaitsemehhanisme. Me kasutame Meie kasutatavad arvutid asuvad turvalises keskkonnas, millele on piiratud juurdepääs. Teie isikuandmetele on juurdepääs ainult seda vajavatel töötajatel.
5.1. Me avaldame Teie isikuandmeid kolmandatele osapooltele ilma Teie eelneva nõusolekuta üksnes juhul, kui see on sätestatud käesolevates privaatsuspõhimõtetes või seaduses. Me ei müü, rendi ega vaheta Teie isikuandmeid. Juriidilise kohustuse täitmisel, lepingu täitmisel või lepingu sõlmimise eelsete meetmete rakendamisel taotleja soovil, taotleja nõusolekul või Prototroni õigustatud õigustatud huvil võib Prototron edastada ja avalikustada Sinu andmeid:
5.1.5. volitatud töötlejatele, Sinu andmete töötlemiseks otseturunduses, kui Sa oled andud selleks vastava nõusoleku;
6.1.3. paluda meil peatada või lõpetada Teie isikuandmete töötlemine, avaldamine või neile juurdepääsu lubamine või kustutada või sulgeda Teie isikuandmed, mille töötlemine ei ole seaduse kohaselt lubatud;
6.2. Kui te soovite teada, milliseid andmeid on teie kohta kogutud, võtke meiega ühendust info@prototron.ee.
6.3. Prototron jätab endale õiguse loobuda teie isikuandmete kustutamisest, peatamisest või lõpetamisest, üksnes nendel juhtudel, kui isikuandmete töötlemise jätkamine on vajalik lepingute täitmiseks või on seadusega ette nähtud.
7.1. Me säilitame Teie isikuandmeid üksnes niikaua kui asjaomaste kogutud isikuandmete puhul vajalik ja niikaua kui seadusega nõutav, kuid mitte rohkem, kui 7 aastat isikuandmete kogumise hetkest.
7.2. Kui te soovite oma isikuandmeid kustutada, peate meid sellest teavitama, võttes meiega ühendust e-posti kaudu info@prototron.ee. Teie konto ja isikuandmed kustutatakse niipea kui praktiliselt võimalik, ent tavaliselt 5 tööpäeva jooksul, kuid varundatud andmete puhul võib see võtta veidi kauem.
Kui Teil on seoses käesolevate privaatsuspõhimõtete või Teie isikuandmete töötlemisega küsimusi, kommentaare, pretensioone või nõudeid, võite meiega ühendust võtta aadressil: Teaduspargi tn 6/1 Mustamäe linnaosa, Tallinn Harju maakond 12618, info@prototron.ee.
|
OSCAR-2019
|
||
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Erki Savisaar sõnas, et Peeter Ernitsa otsus liituda EKREga on kahetsusväärne ning riigimehelik oleks lahkuda Riigikogust ja saada valituks juba uue erakonna ridades.
Savisaar sõnas, et on väga kahju, et fraktsioonikaaslased pidid lugema Peeter Ernitsa otsusest erakonnast lahkuda meediast. „Viisakas olnuks oma mõtetest rääkida kõigepealt võitluskaaslastele Riigikogus. Seda enam, et varasemalt on ta korduvalt kinnitanud, et seisab Keskerakonna valijate eest ka edaspidi,“ sõnas Savisaar.
Fraktsiooni aseesimees lisas, et Ernits on riigikogusse saanud kompensatsioonimandaadiga Keskerakonna ridades kandideerides ning sellest oleks õiglane ka lähtuda. „Valijad ja erakond on usaldanud ta esindama Keskerakonna programmi rahvasaadikuna parlamendis. Kui teise erakonnaga liituda, oleks riigimehelik ja õige loobuda ka Riigikogu kohast ning saada mandaat teise erakonna ridades märtsis 2019,“ avaldas Savisaar arvamust.
Tulevikust rääkides ütles Savisaar, et Keskerakonna fraktsiooni eesmärk Riigikogus on seista mitte ainult oma valijate, vaid kogu Eesti eest, sõltumata sissetulekust, vanusest, emakeelest vms. „Kuigi lahkumine muudab häälte tasakaalu Riigikogus pingelisemaks, on koalitsioonil jätkuvalt enamus ja anname endast parima, et vajalikud otsused, k.a riigieelarve vastu võetaks. Valimistele läheb Keskerakond populaarseima ja tugeva erakonnana. See on kindel,“ lõpetas Savisaar.
Eelmine Maali Maalt on liba. Kui nüüd Ernitsast rääkida, siis tema astus mitte sellisesse Keskerakonda, milliseks on see erakond muutunud. Kuna ta on valitud Riigikokku oma isiksuse ja arusaamade ning ideede tõttu, siis ta ei pea Riigikogust lahkuma. Kui Ernits leiab, et saab oma valijaid paremini esindada EKRE ridades, siis on tal see õigus olemas.
olemus selles peitubki, et tegemist on kurjategijatega – mafioosodega. Ise saavad võimule vähesed, kuid kuna on vaja tentsikuid, siis ostetakse üles tuntud nimesid ja läikivaid lõustu, kuid tingimusega, et pärast annavad kümnise bande kassasse ja kuuletuvad ninameeste käskudele. Seega on kõikide bandede liikmed loomult kurjategijad. Samasugsued nagu nende ninamehedki.
mureta, varsti saadakse nagunii aru, et Jurka pole õige mees seda kesklaevukest juhtima ning pukki sokutatakse Savisaar, seekord siiski Erki. Sest keegi teine ei pea riigimehelikuks põhiseadusevastast haukumist ja orjapidamist.
no mis hirmu peaks tundma partejuht, räägi meile ka? Täna peaks pigem värisema Ernits ise. Tema 180 kraadine pööre vajab ju selgitusi või EKRE valijaid ei huvitagi miski. Täna pooldab tasuta bussitransporti ja homme on juba selles paadis, kes nõuab selle kohest lõpetamist ja selles erakonnas soolotada enam nii kergelt ei lasta kui seni KE-s lasti. Neid vastuolusid Ernitsa puhul kerkib nüüd esile ikka väga mitmeid. Ega siis RB, pagulaste ja kooseluseadusega trumme põristades kaugele ei purjeta. Täna huvitavad valijaid palju argisemad asjad nagu pension, palgavaesus, turvatunne ja majanduskasv. EKRE majandusmudel on üks-ühele reformikate oma ja seda ei pea ometi teile üle seletama hakkama, mis see kaasa toob. Ämber koliseb Ernitsa jala küljes.
Muidu võiks ju Peeter Ernitsa käitumine aktsepteeritavgi olla, aga et seni nii suur rahva sotsiaalse turvalisuse eest seisja astus paduparempoolsesse erakonda, see käib üle mõistuse.
kui pillud sõnu, selgita, mis asi on parempoolne ja mis asi paduparempoolne? Millega võrreldes ja kas padu tähendab su keeleoskamatust või tõesti relvadega võimuhaaramist? Ja kui viimast, siis mida teeb EKREt vihkav Kapo? Kas ka soojendab rinnal madu 5 aastat?
Ega Ernits pole ju siiani ise kunagi Riigikokku saanudki, Savisaare mandaadiga ta seal on ja omi asju ajab. Ärge alahinnake valijaid, ega nad nüüd nii rumalad ka ole nagu siin üks kommenteerija on, kes arvab et Ernits tõuseks nüüd justkui tuhast kui EKRE ridades kandideerib. See mees otsib ikka selliseid erakondi, kelle populaarsuse reitingud tõusvas trendis on, aga miskipärast pole valijad teda ikkagi piisavalt usaldanud, seda näitavad kõik tema varasemad kandideerimised…isegi 1000 häält pole kokku saadud. Eriti vastik on see kui mees annab sõna ja järgmisel hetkel võtab selle tagasi. Ju siis ongi Ernitsal nii kombeks. Mina teda taga nutma küll ei jää(saab asjad palju selgemaks), pigem isegi meeldib, et ennast paljastas. Huvitav kes on siis järgmine, kelle hõlma alla poetakse kui juhtumisi EKRE-ga ei peaks kõik nii hästi minema nagu arvatakse.
Loodetavasti KE-l on nüüd nii palju oidu, et lõpetab Tallinna maksumaksja raha eest EKRE promomise TTV-s. Seal on ju mitu hooaega, eesotsas Ernitsa ja Väliga tehtud lauspropagandat just EKRE-le. Seda näeb isegi pime ja kuuleb kurt ja kui TTV-s muutusi ses osas ette ei võeta, siis järeldan et Ernits laenati EKRE-le välja kuna neil on tuntud persoonide põud ja see on üks eelsamm selleks et EKRE-le kindlustada edu valimistel, et nendega saaks KE arvestada ka võimaliku koalitsiooni tegemisel. Kui aga selliseid leppeid ei ole tehtud, siis TTV otse kümnesse peab kardinaalselt muutuma. Tegelikult on see juba ammu igav, sest saatekülalised koguaeg ühed ja samad.
no ja siis, las lähevad. Jurka ei pea neile midagi andma, nad peavad ise endale hääled korjama ja kui seda ei suuda, siis ei peagi nad Riigikogus olema. Lenk ju ise rääkinud, et võiks juba lõpetada selle poliitikukarjääri aga miskipärast on see Toompea tool nii armas, et sinna ikka ja jälle tagasi tahetakse. Ausalt öeldes tahaks ise ka sest aastas antakse seal 4 kuud puhkust ja korralik palk veel takka otsa. Seda ei saa mitte kusagilt mujalt. Pole siis ime, et enne valimisi katus ära sõidab osadel tegelastel.
kannatamatult, kas ikka Kesknädal laulma kukub ja kes nimeliselt laulab. Nüüd siis Erki tuli mu soovile vastu.
Muide, see polnud mingi üllatus, nagu Erki püüab nüüd ajust välja pigistada. Juba kuid oli märgata, et Peetrile selline keskbandelik eestlusevihkajalikkus ona raske seedida. Oli vaid aja küsimus, millal sellest hunnikust välja astuda.
Vean ka kihla, et juba on Erki jõudnud helistada ka Lenksu Heimarile, kas tema on ikka kindel eestlusvaenlane?
Kui aga Erki tõstab küsimuse nii, et nüüd Peeter tahab mäeotsa jõuda uue bandega, siis kas tõesti oli Erkil oma seltsimeestega kavas Peeter üldse esiviiekümnest välja puksida, et saaks raisast lõpuks ometi rahu? Nüüd aga on Peeter EKRE esikümnes ning koht mäeotsas 99% kindel.
Erki jutt riigimehelikkusest on aga väga imal. Tuletagu meelde või oma isa, kes oma armsast lapsest keskbandest valimisel lahku lõi. Või seda pole ilus tunnistada?
Soovitan ka Erkil lugeda lõpuks ometi põhiseadust, kus kirjas, et riigikogu liige pole seotud mandaadiga jne. Nii et Erki enda rünnak Peetri vastu on põhiseaduse vastane ehk kuritegelik. Laps võiks vait olla, kui kuni kanad pissima hakkavad.
See vanamees oli ammu pinnuks silmas erakonnale. Miks teda lubati mõjutusagendina TTV saatesse? Kes selle eest parteis peab vastustama?
Vastku vanamehega selles ühel nõul, et seltsimees Korb peab tagasi astuma ja endale tuhka pähe raputama. Veel parem kui kallama.
|
OSCAR-2019
|
||
Jõudsime suuremate vahejuhtumiteta Riiga ning sealt edasi Londonisse. Lennujaamas sai küll vaadatud Ryanairi suuri silte, mis lubas max 10kg ja 55cm vms pikima küljega käsipagasit ning irvitatud… Aga kui just Londonist ei lähe, siis igasuguse liigse pagasiga reeglina probleeme ei teki – Eestis ja Lätis lastakse nelja kotiga ka lennukisse, olgu need piirangud siis mis tahes.
Koju jõudsime alles öösel kolme paiku, sest transport lennujaamast Victoriasse ja sealt koju võttis tänu öistele bussigraafikutele piisavalt aega.
Hommikul magasin sisse. Õnneks on mul teine äratus pandud täpselt uksest välja minemise ajaks, olen korra varemgi alles selle peale ärganud ning edukalt bussile jõudnud – ma muidu lähen ikka väikse varuga välja ;) Täna ärkasin ka teise äratuse peale, kusjuures mobiil oli mul peos.
Tööle sisseelamine läks valutumalt, kui oleks oodanud – ehk aitas kaasa kolmetunnisest ööunest tulenev tuimus.
Muidu on Londonis sama kuum suvi, kui Eestiski viimasel nädalal. Töö pärast tunde ühistranspordis veeta on suhteliselt ebameeldiv. Nüüd, kell seitse õhtul, peaks samas juba mõnus olema, peabki välja minema.
Sest süüa pole midagi. No ja sellest ma parem ei räägigi, mis segadus ja mustus siia selle kolme nädalaga tekkinud on…
Tegelikult on tore jälle kodus olla. Kahekesi ja rahus. Rutiin on vahelduseks täitsa meeldiv. Ootan nädalavahetust.
Viimane päev Eestis. Läheme varsti Mehe vanaema juurde lõunale ja siis 15.45 Riia bussile. Hilisõhtuks oleme tagasi Londonis. Veel poolteist kuud nüri tööd ja palju lõpetamist vajavaid asju.
Jõudsin eile hommikul korra isegi folgilt läbi hüpata (loe: kiirelt Viljandi järves ujuda ja Piia-Nadja-Runni-Erwini üle vaadata). Ülejäänud päeva veetsime erinevates Eesti (üldsegi mitte depressiivsetes) väikelinnades (tegelikult ei andnud need vist linna mõõtugi välja, alevi(ku)d või külad pigem) Mehe pere erinevaid sõpru ja sugulasi külastades.
Ma sain eile otse puu osast kirsse süüa. Ja otse põõsa küljest tikreid, vaarikaid ja sõstraid. Ja ma nägin kõige ägedamat aeda, mis on isegi kuskil kauni kodu võistlusel mingi koha saanud, seega ikka kohe OLI ilus, eks.
Mina tahan ka kunagi sellist aeda. Lillepeenarde ja päevalillede ja ilusa muru ja maasikate ja kirsside ja tikrite (ja igasuguste muude puude-põõsastega) ja batuudi ja kiige (PÄRIS normaalse kiige, mitte selle vastiku kettkiigega) ja ägeda grillahjuga. Ja üldse.
Mul on täna jälle selline mitte midagi tegemise päev. Eelnevatest erinev ehk selle poolest, et Mees on ka nüüd lõpuks siin, minuga koos, mitte Londonis ega folgil ega kuskil kolmandas kohas. Ja ehkki me pole täna peale ajutiste söögi- ja seksipauside midagi reaalselt koos teinudki, piisab mulle hetkel ka sellest, et ma näen teda enda kõrval magamas ja saan tekki peale panna, kui tal külm peaks hakkama vms. Meil pole lihtsalt olnud tükk aega sellist kahekesi olemise päris kohustustevaba päeva.
Igatahes magab ta endiselt folgiväsimust välja ja mina lõbustan ennast, nagu tavaliselt sellistel puhkudel, arvutis. Ja nagu sageli sellistel puhkudel, blogimaailmas.
Lõpetasin just eelmises postituses mainitud blogi lugemise-lehitsemise ja ei leidnud võimalust seda Google Readerisse panna (help?).
Tuli meelde Kessu hiljutine postitus, kuidas ta Google Readerist ära tüdines ning otsustasin oma blogrolli ka vahelduseks käsitsi läbi klõpsida.
Siit tulenevalt küsimus: kuhu kadus täiesti ette hoiatamata Karikate Emand? Seda blogi enam ei eksisteeri ning ma ei viitsi hetkel ka mingit taustauuringut teha. Äkki keegi omab mingit infot kadumise (kolimise?) põhjuste kohta?
Muidu ma miskit väga üllatavat ei leidnud. Daki uue kujunduse olin paar päeva tagasi Vaska arvutitegemisi piiludes juba ära näinud (ma küll üritasin talle Google Readerit pähe määrida, aga nagu näha, pole see õnnestunud).
Avastasin päris mitu suhteliselt surnud blogi, kus viimane postitus pärineb poole aasta või aasta tagant. Mitmete puhul ei oska isegi arvata, kas järgmine võiks veel millalgi tulla. Teiste puhul tean, et millalgi vast tuleb, aga…
Tekkis tahtmine blogrolli kuidagi organiseerida. Panna ettepoole aktiivsemalt kirjutajad vms. Kõige ette ehk mõned mu kõige lemmikumad blogid. Kõige lõppu ehk need, kelle kohta tean, et uuendusi enam ei tule, aga vanad postitused on netis alles ja minu jaoks on see blogi siiski oluline olnud.
Ja siis ma mõtlesin veel sellele, et kuigi mulle Google Readeri kujundus ka üldse ei meeldi, on see vähemalt must kiri valgel taustal ning… Et mulle ausalt öelda ei meeldi paljude blogide kujundused nagunii. Mõned üksikud meeldivad tõesti, mitmed on täitsa normaalsed, aga teised jälle mu meelest sama mõttetud kui Google Readeri enda kujundus ning osad veel hullemad (mhmh, vihje kõigile hele kiri mustal taustal blogidele – mu silmad lihtsalt EI KANNATA seda, sry).
Ja siis ma mõtlesin veel sellele, et kategoriseerimisel võiks/peaks ju peale kirjutamise aktiivsuse arvestama ka blogi sisu. Tean väga hästi, et ühed mu blogrolli asukatest kirjutavad paremini kui teised… Mõndasid loengi puhtalt sellepärast, et nad kirjutavad nii hästi, teisi peamiselt sellepärast, et tahan sõprade-tuttavate eluga kursis olla ning võõrale ei pruugiks need blogid üldse huvi pakkuda… Ja nii edasi.
Ühesõnaga ma jõuan lõpuks selleni, et kategoriseerimine oleks liiga keeruline. Las jääda see üks ja ainus kategooria: blogid, mis on mulle olulised. Blogid, millel ma püsivalt silma peal hoian. Olgu siis ühtedel või teistel põhjustel.
Ma tean küll: absoluutselt igale kingaostjale tundub, et poodides on kõiki numbreid peale tema oma. Ühtlasi ma tunnistan, et üle pika aja Eesti kingapoode kammides panen tähele nr 41 saadavuse mõningast suurenemist, asjad ühesõnaga paranevad.
Ma olen viimased paar päeva üht blogi läbi lehitsenud – lihtsalt sattusin Orkuti kaudu peale (üks autoritest on ülikooliajast tuttav), mul oli parajasti igav ning blogi tundus piisavalt huvitav ja hästi kirjutatud (st on ka, ehkki mu tõekspidamised autoritega paljuski ei kattu).
Lugesin just postitust, kus väidetakse, et selle aasta veebruaris olevat NS kingas olnud alles enamikus numbrid 40 ja 41.
Tundes nii eesti üldist kingakaubandust kui omades mõningaid mälestusi konkreetselt NS kingast – mul on täiesti võimatu seda uskuda.
Siit üleskutse kõigile minu lugejatele: kui te tõepoolest peaks nägema poodi, kus reaalselt juhtub enamik allesjäänud numbreid olema 41 või 42 – andke palun teada. Läheks vaataks seda imet oma silmaga ja ostaks poe tunduvalt tühjemaks (Vivian Vau ei lähe arvesse, mul on paraku sutsu teistsugune stiil).
Minu senine kogemus igatahes näitab, et kõik mulle meeldivad jalatsid lõppevad harilikult numbriga 39-40.
Ausõna, ma üldse ei taha kritiseerida ega maha teha – oli ju tolle postituse teemagi hoopis muust, ma noppisin lihtsalt selle ühe lause välja. Lihtsalt selline… Norimise tuju on. Ja see lause sobis niii ideaalselt mu sihtmärgiks :P
Naiskolleeg jagab kogemusi šoppamisest: «Läksin siis oma 40+n suuruses jalgadega kõige suuremasse kingapoodi seal Kristiines ja jälle tuli tõdeda, et Tuhkatriinu-muinasjutt on kingakaupmeeste hulgas endiselt väga populaarne, aga Shreki-muinasjutt niiväga ei ole…»
Oli vaja korra linna kosmeetikusse minna. Teel sinna sattusin ühte bussi Mehe emaga, kes parajasti tööle läks (kusjuures ta ei sõida muidu pea kunagi bussiga, aga täna on auto remondis) ning tagasi tulles bussipeatusesse jalutades sattusin kokku Evkaga, keda ka vist juba mitu aastat näinud pole.
Esiteks ilmus õhtul täiesti ootamatult välja Mees, kes kolmapäeval Tartusse ja sealt neljapäeval Viljandisse folgile viimast korda korralikult laaberdama läks ning keda ma enne pühapäeva hommikul mitte nägema ei pidanud.
Ma ei saa siiani täpselt aru, oli tegemist mingite meelemürkide, päikesepiste, ajutise meeltesegaduse või lihtsalt igatsusega, aga pärast rannas veedetud päeva otsustas ta ilma rahakoti ja muude eluks vajalike asjadeta tee äärde hääletama minna ning õhtul saingi lihtsalt kõne, mis teatas, et ta on veerand tunni pärast Pärnus.
Nagu isegi arvata võite, oli minu neljapäevaõhtune masendus seotud just folgil mitte viibimisega. Ise ju otsustasin, et pole mõtet rasedana sinna minna, teistele piduriks ja ise ka korralikult ei naudi – kutsusin Vaska külla ja puha, et Pärnus seltsim oleks. Aga ikkagi hiilis salakaval deprekas ligi: kõik teised lõbutsevad, joovad ja laaberdavad, aga mina ei saa… Et tegelikult on vabadus vanal kujul igaveseks läinud.
No see masendus läks ju üle ja sealt edasi oli kõik jälle täitsa lill, terve järgmise päeva oli meil ka tegemist küllaga. Sellegipoolest särasin terve eilse õhtu ja tänase hommiku nagu jõulukuusk, sest noh… Igatsus oli ju ikkagi suur (rääkimata kõigest sellest, mida polnud juba mitu nädalat saanud… Irw).
Kuna Vaskal olid täna nagunii lõunasse koju mineku plaanid, saatsin Mehe tema ja elukaga ära, Viljandi jäi ju tee peale.
Ei, tegemist pole abiellumise, kaksikute ega ootamatult surnud rikka vanaonu pärandusega. Tegemist on millegi palju proosalisemaga – ühe Eesti Vabariigi seadusega, mis täiesti ootamatult minu kasuks tööle hakkas.
Kui ma oma rasedusest teada sain, olin juba aasta aega Londonis töötanud ning seega täiesti kindel, et Eesti riik ei ole kohustatud mulle mitte mingisuguseid toetusi maksma. Kohe nii kindel, et ei vaevunud seadusi uurimagi. Võtsin iseenesestmõistetavalt seda, et kuna olen viimasel ajal UK-s olnud, on seetõttu kasulik seal ka sünnitada ning mõne aja elada. Kuna see tundus paratamatusena, võtsin lihtsalt olukorrast parima ning tegutsesime vastavalt tol hetkel õigena tundunud vajadustele. Ja ma polnud üldse õnnetu, tegelikult ka.
Alles nüüd, Eestis olles, kui oli nii hea, et miski enam Londonisse tagasi ei tõmmanud, hakkasin mõtlema selle üle, kas poleks äkki targem siiski kolida tagasi juba nüüd, enne lapse sündi. Põhiliseks argumendiks oli tol hetkel see, et UK-st saadavad hüvitised olen ma ühe tööandja juures töötamisega välja teeninud ning mul on neile õigus ka siis, kui peaksin välismaale kolima. Mõtlesin, et selle UK mõistes kaduvväikse summaga (sest üürid on Londonis ikka hirmkallid) jõuaks Eesti oludes palju rohkem ära teha.
Sellist mõtet mõlgutades hakkasin uurima, kas Eestisse tagasi kolimise korral oleks lootust ehk ka siit mingeid toetusi saada.
Välja tuli aga lühidalt hoopis see: ma olen täiesti seaduslikult õigustatud saama vanemahüvitist, mis on UK toetusest juhtumisi poole suurem ja seda makstakse poole kauem. Sellele lisaks veel ühekordsed sünnitoetused riigilt ja linnalt, mida Londonis põhimõtteliselt ei eksisteeri (no eriti vaesed ja üksikemad muidugi saavad).
Ei, mul ei tulnud pähe, et vanemahüvitist arvestatakse lapse sünnile eelneva KALENDRIaasta põhjal, millest ma kolm kuud täiesti Eestis töötasin.
Ei, mul ei tulnud pähe, et kui olen sellest kalendriaastast töötanud ülejäänud aja EL riigis (muidugi ametlikult, makse makstes), loetakse sotsiaalmaks Eestis makstuks ning Eestis teenitud kuude keskmine arvestatakse ka välismaal töötatud aja kohta.
Ja ammugi ei tulnud mul pähe, et minu viimane Eesti suhteliselt tagasihoidlik palk moondub tänu tunamulluste jõulude ajal tehtud meeletutele ületundidele ja -päevadele (sest palk selle eest tuli ju alles jaanuaris) ning lõpparvega kaasnenud veidikesele väljavõtmata puhkuserahale täiesti arvestatavaks emapalgaks. Tunduvalt suuremaks summaks, kui ma Eestis töötades tavaliselt sain. Ning seda kõike täiesti seaduslikult!
See kõik tundus liiga hea, et olla tõsi. Seega ei tahtnud ma enne midagi uskuda, kui olin tunde seadusi puurinud, tuttava juristiga nõu pidanud, pensioniametist nõu küsimas käinud ning lõpuks kõik andmed e-maili teel otse Tallinnasse saatnud ning neilt kinnitust palunud.
Otse loomulikult läheb Londonis raskeks, tegime seal ju hiljuti mitmeid pikaajalisi lepinguid – korter, telefon, internet, mobiil… Need kõik tuleb kuidagi ära lõpetada või üle lasta. Sest Londonis pole asi nii lihtne nagu Eestis, kus lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral lihtsalt mingi leppetrahvi maksad (Elisa interneti puhul nt 1000.- ehk umbes kolme kuu tasu) – seal kästakse pigem kõik puudu jäänud kuud lihtsalt kinni maksta. Vähemalt nii on mulle väidetud.
Emotsionaalselt saab ilmselt olema kõige raskem meie korteriomanikuga ja Mehe töökohaga – mõlemal puhul on tegu toredate inimestega, kes on meiega arvestanud veel paar aastat. Korteri puhul lisandub fakt, et leping on kuueks kuuks, meie aga elame seal selleks ajaks vaid viis… Noh, halvemal juhul jääme ilma vaid tagatisest. Ja kuna omanik on mõistev inimene, siis on šansid seda siiski tagasi saada, ma ütleks 50-50.
Mis minu töösse puutub, siis kuna ma kavatsen töölepingu nüüd varem ära katkestada, olen ma saanud liiga palju puhkust, mis tähendab, et viimasest palgast võetakse see summa maha. Töölepingu pean ma praegu lõpetama sellepärast, et vastasel korral makstaks mulle pärast dekreeti jäämist üheksa kuu jooksul toetusi, neid aga kahelt riigilt korraga saada oleks seadusevastane.
Kuivõrd Eestis saan ma aga toetusi taotleda alles pärast lapse sündi, võin ma niikaua UK-st nö dekreedirahasid saada küll – ja sealne toetus ongi arvestatava suurusega vaid esimesed 1,5 kuud. Keeruliseks läheb lihtsalt selle kindlustamine, et ma saaksin oma rahad kätte täpselt oktoobri lõpuni, ei vähem ega rohkem. Eks ma pean minema Londonis Jobcentre’isse nõu küsima.
Ja siis veel muidugi see, et raseduse kulgu ei tea kunagi ette, selleks ajaks peab lendamiseks olema arstitõend. Kuna mu rasedus on aga siiani olnud igasuguste probleemideta, eeldan muidugi, et kõik läheb hästi ning Maasikas on ometigi viisakas noor neiu, kes saab aru, et tema enda huvides oleks kasulik ilusti tähtajani oodata.
Ühesõnaga palju keerulisi jamasid ootab meid järgmise kahe kuu jooksul ees, aga küllap me saame nendega hakkama.
PS. Teab keegi täpsemalt, kas naistekliinik jõuab novembri alguseks Toomelt Maarjamõisa kolida või mitte? Olen seda teemat uurinud, aga peale üldiste “plaanitakse 2008 lõpuks, aga käivad jutud, et enne 2009. aastat ei jõua” kuulduste pole leidnud. Tahaks konkreetsemaid fakte, kui kellelgi juhtub neid olema.
|
OSCAR-2019
|
||
Hoiatused teavitavad toote kasutamisel tekkivatest ohtudest. Järgmisi märksõnu kasutatakse kombinatsioonis sümboliga.
ETTEVAATUST! Võimalikud ohtlikud olukorrad, millega võivad kaasneda kergemad kehavigastused või varaline kahju.
Hilti tooted on mõeldud professionaalsele kasutajale ning nendega tohivad töötada ja neid hooldada üksnes
selleks volitatud, asjakohase kvalifikatsiooniga töötajad. Nimetatud personal peab olema teadlik kõikidest
kaasnevatest ohtudest. Seade ja sellega ühendatavad abivahendid võivad osutuda ohtlikuks, kui neid ei
▶ Kandke seerianumber järgmisse tabelisse. Andmeid toote kohta vajate meie esindusele või hooldekeskusele päringute esitamisel.
▶ Ärge kasutage elektrilist tööriista plahvatusohtlikus keskkonnas, kus leidub tuleohtlikke vedelikke,
▶ Kaitske elektrilist tööriista vihma ja niiskuse eest. Kui elektrilise tööriista sisemusse on sattunud vett,
▶ Olge tähelepanelik, jälgige oma tegevust ning toimige elektrilise tööriistaga töötades kaalutletult.
Ärge töötage elektrilise tööriistaga, kui olete väsinud või alkoholi, narkootikumide või ravimite mõju
all! Hetkeline tähelepanematus elektrilise tööriista kasutamisel võib põhjustada raskeid kehavigastusi või
▶ Vältige ebatavalist tööasendit. Võtke stabiilne tööasend ja säilitage kogu aeg tasakaal. Nii saate
▶ Kandke isikukaitsevahendeid ja alati kaitseprille. Isikukaitsevahendite, näiteks tolmumaski, libisemiskindlate turvajalatsite, kaitsekiivri või kuulmiskaitsevahendite kandmine – sõltuvalt elektrilise tööriista
▶ Vältige elektrilise tööriista tahtmatut käivitamist. Veenduge, et elektriline tööriist on välja lülitatud,
kui ühendate selle külge aku või kui seda tõstate või kannate. Kui hoiate elektrilise tööriista kandmisel
Elektrilise tööriista pöörleva osa küljes olev reguleerimis- või mutrivõti võib põhjustada vigastusi.
▶ Kui elektrilise tööriista külge on võimalik paigaldada tolmueemaldus- ja kogumisseadiseid, veenduge, et need on tööriistaga ühendatud ja et neid kasutatakse nõuetekohaselt. Tolmueemaldusseadise kasutamine võib vähendada tolmust tingitud ohte.
▶ Ärge kasutage elektrilist tööriista, mille lüliti on rikkis. Elektriline tööriist, mida ei saa enam lülitist
kasutada isikutel, kes seda ei tunne või ei ole lugenud käesolevaid juhiseid. Asjatundmatute isikute
Hooldage elektrilisi tööriistu hoolikalt. Kontrollige, kas seadme liikuvad detailid töötavad veatult
Hoidke lõiketarvikud teravad ja puhtad. Hästi hooldatud, teravate lõikeservadega lõiketarvikud kiiluvad
▶ Laadige akusid ainult tootja poolt soovitatud laadimisseadmetega. Kui teatud tüüpi aku laadimiseks
▶ Kasutusvälisel ajal hoidke akud eemal kirjaklambritest, müntidest, võtmetest, naeltest, kruvidest ja
akuvedelik võib põhjustada nahaärritusi või põletusi. Juhusliku kokkupuute korral loputage kahjustatud
2.2 Ühised ohutusnõuded lihvimisel, liivapaberiga lihvimisel, traatharjadega töötlemisel, poleerimisel ja lõikamisel:
Elektriline tööriist ei sobi liivapaberiga lihvimiseks, traatharjadega töötlemiseks ja poleerimiseks.
Seadme kasutamine otstarvetel, milleks seade ei ole ette nähtud, on ohtlik ja võib põhjustada vigastusi.
pöörlemiskiirus. Lubatust kiiremini pöörlev tarvik võib puruneda ja selle tükid võivad laiali paiskuda.
Tarviku välisläbimõõt ja paksus peavad olema vastavuses seadme mõõtmetega. Valede mõõtmetega tarvikuid ei kata kettakaitse piisaval määral ning need võivad väljuda Teie kontrolli alt.
puhul peab tarviku siseava läbimõõt vastama seibi läbimõõdule. Tarvikud, mis ei ole tööriista küljes
kindlalt kinni, pöörlevad ebaühtlaselt, vibreerivad tugevalt ja võivad kaasa tuua kontrolli kaotuse.
viibivad inimesed ei asu pöörleva tarvikuga ühel joonel. Nimetatud katseaja jooksul vigastatud tarvikud
Kasutage isikukaitsevahendeid. Kandke vastavalt töö iseloomule näokaitsemaski, silmade kaitsemaski või kaitseprille. Vajaduse korral kandke tolmukaitsemaski, kuulmiskaitsevahendeid,
Silmad peavad olema kaitstud erinevatel töödel eralduvate ja eemalepaiskuvate võõrkehade eest. Tolmuja hingamisteede kaitsemask peab filtreerima töötamisel tekkiva tolmu. Pikaajaline vali müra võib kahjustada kuulmist.
haardepinnast. Kokkupuude pingestatud elektrijuhtmega võib seada pinge alla ka seadme metalldetailid
toitejuhtme läbilõikamise või kinnijäämise oht, mille tagajärjel võib Teie käsi pöörleva tarvikuga kokku
Ärge pange seadet kunagi käest enne, kui tarvik on täielikult seiskunud. Pöörlev tarvik võib pinnaga
Seadme kandmise ajal ei tohi seade töötada. Pöörlev tarvik võib Teie riietega juhuslikult kokku puutuda
Tagasilöök on kinnikiilunud tarviku, näiteks lihvketta, lihvtalla, traatharja jmt tõttu tekkinud äkiline reaktsioon.
Kinnikiilumine põhjustab pöörleva tarviku järsu seiskumise. Selle toimel liigub kontrolli alt väljunud seade
Kui näiteks lihvketas toorikus kinni kiilub, võib lihvketta serv toorikusse kinni jääda, mille tagajärjel võib
lihvketas murduda või põhjustada tagasilöögi. Lihvketas liigub siis sõltuvalt ketta pöörlemissuunast kas
Tagasilöök on seadme vale kasutuse või puudulike töövõtete tagajärg. Seda saab järgnevalt kirjeldatud
▶ Hoidke seadet tugevasti kinni ja viige oma keha ja käed asendisse, milles saate tagasilöögijõududele vastu astuda. Kasutage alati lisakäepidet, kui see on olemas, et tagasilöögijõudu või
reaktsioonimomenti seadme ülespaiskumisel maksimaalselt kontrolli all hoida. Sobivate ettevaatusabinõude rakendamisega suudab seadme kasutaja tagasilöögi- ja reaktsioonijõudu kontrollida.
▶ Ärge asetage oma kätt pöörlevate tarvikute lähedusse. Tarvik võib tagasilöögi puhul liikuda üle Teie
▶ Töötage eriti ettevaatlikult nurkades, teravate servade piirkonnas jm. Vältige tarvikute tagasipõrkumist toorikult ja tarvikute kinnikiilumist. Pöörlev tarvik kaldub nurkades, teravate servade
piirkonnas ja toorikult tagasipõrkumise korral kinni kiiluma. See põhjustab kontrolli kaotuse seadme üle
▶ Kasutage üksnes seadme jaoks ette nähtud lihvketast ja selle ketta jaoks ette nähtud kettakaitset.
Lihvkettaid, mis ei ole seadme jaoks ette nähtud, katab kettakaitse ebapiisavalt ja need on seetõttu
väike osa. Kettakaitse aitab kasutajat kaitsta murdunud osakeste, lihvkettaga juhusliku kokkupuute ja
Sobivad seibid kaitsevad lihvketast ja vähendavad lihvketta purunemise ohtu. Lõikeketaste seibid võivad
▶ Vältige lõikeketta kinnikiilumist ja liiga suurt avaldatavat survet. Ärge tehke liiga sügavaid lõikeid.
▶ Vältige pöörleva lõikeketta ette ja taha jäävat piirkonda. Kui suunate lõikeketast toorikus endast
tõmmata, vastasel juhul võib tekkida tagasilöök. Tehke kindlaks ja kõrvaldage kinnikiilumise põhjus.
maksimaalne pöörlemiskiirus ja jätkake seejärel lõiget ettevaatlikult. Vastasel korral võib ketas kinni
Olge eriti ettevaatlik uputuslõigete tegemisel seintesse või teistesse varjatud kohtadesse. Uputatav
lõikeketas võib gaasi- või veetorude, elektrijuhtmete või teiste objektide tabamisel põhjustada tagasilöögi.
▶ Kandke ka tarvikut vahetades kaitsekindaid! Tarviku puudutamine võib tekitada lõikehaavu ja põletusi.
▶ Enne töö algust tehke kindlaks töötamisel tekkiva tolmu ohuklass. Kasutage ettenähtud kaitseklassi
kuuluvat ehitustolmuimejat, mis vastab kehtivatele tolmukaitsenõuetele. Pliisisaldusega värvide, teatavat
liiki puidu, betooni/müüritise/kvartsisisaldusega kivi, mineraalide ja metalli tolm võib kahjustada tervist.
▶ Tagage töökohal hea ventilatsioon ja kandke tekkiva tolmu filtreerimiseks sobivat hingamisteede kaitsemaski. Kokkupuude tolmuga või tolmu sissehingamine võib põhjustada kasutajal või läheduses viibivatel
isikutel allergilist reaktsiooni ja/või hingamisteede haigusi. Teatav tolm, nt tamme- või pöögitolm on
kantserogeenne, seda eeskätt koosmõjus puidu töötlemiseks ettenähtud lisaainetega (kromaat, puidukaitsevahendid). Asbesti sisaldavate materjalide töötlemine on lubatud vaid asjaomase kvalifikatsiooniga
▶ Tehke tööpause ja liigutage sõrmi, et parandada nende verevarustust. Pikemaajaliste tööde korral võib
▶ Enne töö algust kontrollige tööpiirkond üle ja veenduge, et seal ei ole varjatud elektrijuhtmeid, gaasi- ega
veetorusid. Seadme välised metallosad võivad elektrijuhtme vigastamise korral tekitada elektrilöögi.
▶ Pingutage tarvik ja flants tugevasti kinni. Kui tarvikut ja flantsi ei ole kõvasti kinni pingutatud, võib otsak
Kirjeldatud toode on käsitsi juhitav akutoitega ketaslõikur. See on ette nähtud metallide ja mineraalsete
materjalide lihvimiseks ja lõikamiseks ning keraamiliste plaatide kuivpuurimiseks. Seda tohib kasutada
Mineraalsete materjalide lõikamine ja lihvimine on lubatud vaid asjaomase kettakaitsme (lisavarustus)
Mineraalsete materjalide, nagu betoon või kivi töötlemisel on soovitatav kasutada tolmueemalduskatet,
mis on kohandatud Hilti tolmuimejaga. See kaitseb kasutajat ja pikendab tööriista ja tarviku eluiga.
Temperatuurist sõltuv mootorikaitse süsteem jälgib sisendvoolu ja mootori temperatuuri ja kaitseb seadet
Liiga suurest rakendatavast survest tingitud mootori ülekoormuse korral alaneb seadme jõudlus tunduvalt ja
Ülekoormusest tingitud seiskumise või pöörlemiskiiruse alanemise korral tuleb seadmele rakendatavat survet
Mineraalsete pindade lõikamiseks teemantlõikeketastega tuleb kasutada kompaktset katet DC-EX 125/5" C.
Kasutada tohib vaid kunstvaiksideainega ja kiudainega tugevdatud kettaid, mille maksimaalne läbimõõt on
Töötamise ajal ja vahetult pärast töö lõppu ei ole võimalik aku laetuse astet teada saada. Kui aku laetuse
astme indikaatori LED-tuled vilguvad, tegutsege vastavalt punktis „Abi tõrgete puhul” toodud juhistele.
Käesolevas juhendis märgitud helirõhu- ja vibratsioonitase on mõõdetud standarditud mõõtemeetodil ja
seda saab kasutada elektriliste tööriistade omavaheliseks võrdlemiseks. See sobib ka vibratsiooni esialgseks
Toodud näitajad on iseloomulikud elektrilise tööriista, mida kasutatakse põhilisteks ettenähtud töödeks.
Kui aga elektrilist tööriista kasutatakse muul otstarbel, teiste tarvikutega või kui tööriista on ebapiisavalt
hooldatud, võivad näitajad käesolevas juhendis toodud näitajatest kõrvale kalduda. See võib vibratsiooni- ja
Vibratsiooni täpseks hindamiseks tuleb arvesse võtta ka aega, mil seade oli välja lülitatud või küll sisse
lülitatud, kuid tegelikult tööle rakendamata. See võib vibratsiooni töö koguperioodi lõikes tunduvalt
Kasutaja kaitseks vibratsiooni eest võtke tarvitusele täiendavaid kaitsemeetmeid, näiteks: hooldage elektrilist
Enne aku paigaldamist veenduge, et ketaslõikur on välja lülitatud ja sisselülitustõkis on aktiveeritud.
Asetage kettakaitse spindlikaelale nii, et kettakaitsmel ja seadmel olevad kolmnurkmärgised on kohakuti.
Vajutage kettakaitsme vabastusnupule ja keerake kettakaitse soovitud asendisse, nii et see fikseerub
1. Asetage eesmine kate kohale nii, et selle suletud pool jääb standardse kettakaitsme peale, ja laske
Seadke kompaktne kate sellisesse asendisse, et toitelüliti on kogu aeg vabalt ligipääsetav ja käsitsetav.
Teemantkettad tuleb välja vahetada, kui lõike- või lihvimisjõudlus märgatavalt väheneb. Üldjuhul tuleb
7. Pingutage kinnitusmutter otsvõtme abil kindlalt kinni, seejärel vabastage spindlilukustusnupp ja eemaldage otsvõti.
7. Keerake tarvikut käega päripäeva tugevasti edasi, kuni Kwik lock tüüpi kiirkinnitusmutter on kindlalt kinni
4. Kui Kwik lock tüüpi kiirkinnitusmutrit ei ole võimalik käsitsi lahti keerata, keerake see otsvõtmega
Lõikamisel töötage mõõduka ettenihkega ja ärge kallutage seadet ega lõikeketast (tööasend on lõiketasandi suhtes ca 90° all).
Sisselülitustõkisega toitelüliti abil saate kontrollida lülitusfunktsiooni ja hoida ära seadme juhusliku
metallide töötlemisel koguneda seadme sisemusse elektrit juhtivat tolmu (nt metall, süsinikkiud), mis
Hoidke seade, eelkõige selle käepidemed, puhtad ja vabad õlist ning rasvast. Ärge kasutage silikooni
Puhastage välispinda regulaarselt veidi niiske lapiga. Puhastamiseks ärge kasutage pihustit, aurpuhastit
varuosad, materjalid ja lisatarvikud leiate Hilti edasimüüja juurest või veebisaidilt: www.hilti.com
Puhastage välispinda regulaarselt veidi niiske lapiga. Ärge kasutage silikooni sisaldavaid hooldusvahendeid.
Laadige akusid liitiumioon-akude laadimiseks ettenähtud laadimisseadmetega, millel on Hilti heakskiit.
Pärast hooldus- ja korrashoiuhooldustööde tegemist veenduge, et kõik kaitseseadised on paigaldatud ja
Kui peaks esinema tõrge, mida ei ole järgmises tabelis nimetatud või mida Te ei suuda ise kõrvaldada,
eelduseks on materjalide korralik sorteerimine. Paljudes riikides kogub Hilti kasutusressursi ammendanud
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta ning
direktiivi nõudeid ülevõtvatele siseriiklikele õigusaktidele tuleb kasutusressursi ammendanud elektrilised
|
OSCAR-2019
|
||
Enne seda olid hotelli omanikud Arco Vara ja Regati Valdus, kes rentisid hotelli Haapsalu tuntud mudaärimeeste Toomas Vilosiuse, Urmas Suklese ja Andres Lipstoki ning Tallinki suuromaniku Ain Hanschmidtiga seotud firmale. Viimastel tekkis 2005. aastal soov omandada TOPi enamusosalus ning Arco Vara oli müügiga päri. Tehingu vastu oli aga Arco Vara partneriks olnud Regati Valdus.
Hiljem on meedias spekuleeritud, et Arco Varal oli toona hädasti raha vaja ja seetõttu oli ettevõte valmis tegema tehingu, mis ostjate poolt vaadates oli soodsa hinnaga.
Hotelli müüki arutas 15. novembril kogunenud TOPi nõukogu, kes müügiotsuse heaks kiitis. Sobivaks hinnaks määrati 333 miljonit krooni.
Nõukogus jagunesid kohad Arco Vara ja Regati Valduse esindajate vahel võrdselt - mõlemal oli kolm esindajat. 15. novembril osales koosolekul viis liiget ning häältega 3 : 2 kiideti müügiotsus heaks. Juba 30. novembril oli Hanschmidtiga seotud firma TOPi hotelli enamusosanik.
Tartu ettevõtjad kaotusega ei leppinud ning esitasid kohtusse hagi, nõudes 15. novembril toimunud koosoleku otsuste tühistamist ehk kogu müügitehingu tagasipööramist.
TOPi nõukogus Regati Valduse huve esindav Urmas Uustal väitis, et kahjulikuks osutunud tehing toimus tema seljataga, kuna ta ei saanud kätte e-postiga saadetud kutset nõukogu koosolekule, kus otsustati hotelli müük. Tema hinnangul toimus müügitehing alla turuhinna ja tõi seega TOPi hotelli endistele omanikele kahju.
Aastaid kestnud kohtumaraton jõudis lõpule mais ning sellest väljusid võidukalt Vichmann ja Tartu ettevõtjad, kes on praeguseks loobunud soovist tehing tühistada.
Selle asemel kavatsevad aga Regati Valdusega seotud ettevõtjad esitada Arco Vara juhatuse liikme Ahto Altjõe ja võimalik et ka Arco Vara suhtes kahjunõude. Vaidlusi tekitanud tehing toimus ajal, mil Altjõe oli TOPi juht.
"Loomulikult tuleb kahjunõude esitamine. Kõigi eelduste kohaselt satub löögi alla TOPi toonane juht Ahto Altjõe," teatas Uustal. Ta lisas, et see, kas kahju tuleb kanda ka Arco Varal, selgub jooksvalt.
"Ebaseadusliku tehingu sooritas juhataja, aga küllap selgitatakse välja, kes veel kaasatud olid," märkis ta. Kahjunõude suuruse üle Uustal spekuleerida ei soovinud, kuna see alles tuleb arutlusele.
Arco Vara esindajad jäid eile äärmiselt napisõnaliseks. "Ma ei kommenteeri üldse neid asju," naeris ebaseaduslikuks tunnistatud tehingu ajal TOPi juhtinud ja nüüd Arco Vara juhatusse kuuluv Ahto Altjõe, kui kuulis, et talle plaanitakse kahjunõue esitada.
Ka Arco Vara teine juhatuse liige Veiko Taevere kommenteeris teemat vaid ühe lausega: "Arco Vara on kõik oma kommentaarid esitanud kohtule ja oleme nüüd ka riigikohtu otsuse teadmiseks võtnud."
Tõenäoliselt hakatakse võimalike kahjunõuete üle vaidlema samuti kohtus. "Lähiajal TOPi nõukogu seda teemat kindlasti arutab. Loogiline oleks, et asja peaks arutama kohus. Kui tehing on tehtud seadusevastaselt ja kohus tuvastab kahju, siis selgub ka kahjunõude suurus ja isikud, kellele nõue esitatakse," rääkis Regati Valduse üks omanikest ja TOPi nõukogu liige Aivar Tuulberg.
Juba kuuendat aastat püüab Arco Vara koos äripartneri OÜga Regati Valdused läbi suruda Pirita TOPi magusa 18hektarise ala detailplaneeringut pea 300 merevaatega korteri ehitamiseks, linn aga soovib korterite arvu poole võrra kärpida.
"Kohtuvaidlus ei mõjuta meie ühist TOPi kompleksi arendamist Arco Varaga, ärilised otsused jäävad äriliseks," sõnas TOPi hotelli müügitehingu pärast partnerid kohtusse kaevanud ja riigikohtus võidu saavutanud üks Regati Valduse omanikest Urmas Uustal eile ja naeris, et ka Pearu ja Andres ju käisid kogu aeg kohut.
Tänavu märtsis teatas Pirita linnaosavanem Tiit Terik, et linnaosavalitsus ei kooskõlasta TOPi kompleksi detailplaneeringut, ja sõnas, et linna kompromiss on konkreetne - 18 kortermajast kaheksa linnapoolsemat tuleb jätta ehitamata ning ülejäänutes tuleks pool pinda kujundada äripindadeks. Ka Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd teatas, et nõustub Pirita linnaosavanema seisukohaga mitte lubada elumajade domineerimist.
"Eks see detailplaneering käib linnaplaneerimise ametis oma rada, praegu midagi uudist pole," nentis TOPi nõukogu liige Aivar Tuulberg.
Ei saa öelda, et tsiviilnõue juhatuse liikme vastu oleks täiesti igapäevane, aga kindlasti ei ole see ka pretsedent. Tihtilugu minnakse juhatuse liikmete vastu seoses pankrotimenetlustega. Nõue võib kaasneda kõigi nende vastu, kes on mingi kahjuliku otsuse tegemise juures olnud.
Pretsedent võiks olla see, kui mõnele juhatuse liikmele mõistetaks kehtiva karistusseadustiku järgi reaalne vangistus toimepandud süüteo eest.
Riigikohtu lahendite põhjal on näha, et kõrgema kohtu praktika juhatuse liikme vastu esitatud nõuetes hõlmab ikkagi peaasjalikult pankrotistunud ühingute nõudeid oma juhatajate vastu. Samuti on käsitletud ühingu võlausaldajate nõudeid ühingu juhatuse liikmete vastu.
Sellist lahendit, kus oleks käsitletud mittepankrotistunud ühingu nõuet juhatuse liikme vastu, ma riigikohtu praktikast ei leidnud. Siiski ei saa ütelda, et neid ei olegi, sest paljud asjad lahendatakse enne riigikohut.
Middle School Boys Team Members: Gabe Cunningham, Patton McElhannon, Ethan Fang, Justice Wegener, Xavier Rapoport, James Locheed, Cris Fresquez, and Ben Williams
|
OSCAR-2019
|
||
Cabolafuente pakub midagi huvitavat igaühele. Külastajad leiavad siit mõndagi, mida vaadata. Populaarsete vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Santa Maria de Huerta klooster ja Jaraba Fountain.
Cabolafuente ei jäta teid majutusega hätta, olgu nädalalõpureisil või pikemat puhkust plaanides. Kui sinu sihtkoht on Cabolafuente, ootab sind Hotels.com saidil 15 head pakkumist. Paljud majutusvõimalused hinnasoodustusega kuni 25%. Soodsad hotellitoad on saadaval hinnaga alates 22 EUR/öö. Allpool näete, kui palju millise tärnide arvuga hotelle Cabolafuente ja selle lähipiirkond pakub.
Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (ingl Organization of the Petroleum Exporting Countries, OPEC (ˈoʊpɛk/ oh-pek) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on koordineerida ja ühtlustada naftapoliitikat liikmesriikides ja tagada stabiilne naftaturg, kindlustamaks tõhus, tarbijale ökonoomne ja regulaarne varustatus, tootjatele stabiilne sissetulek ja investeeringute õiglane tasuvus.[1]
OPEC on valitsustevaheline organisatsioon, mis loodi 10.–14. septembril 1960 Bagdadis Iraagis. Viis asutajaliiget olid: Iraak, Iraan, Kuveit, Saudi-Araabia ja Venezuela, hiljem liitusid veel 9 riigi valitsused: Katar, Indoneesia, Liibüa, Araabia Ühendemiraadid, Alžeeria, Nigeeria, Ecuador, Gabon ja Angola. 1992. aasta detsembrist kuni 2007. aasta oktoobrini oli Ecuador liidu tööst tagandatud. Gabon lahkust liidust 1995. aastal ja Indoneesia 2009. aasta jaanuaris, kuid mõlemad riigid liitusid taas 2016. aastal. Indoneesia peatas oma liikmesuse taas hiljem samal aastal. Aastal 2017 ühines Ekvatoriaal-Guinea ja aastal 2018 Kongo Vabariik. Liidus on 15 liikmesriiki.[2] OPEC-i peakorter asus Šveitsis Genfis, 1. septembril 1965 koliti see ümber Austriasse Viini.[3]
Esimesed sammud OPEC-i loomiseks tehti 1949. aastal, kui Venezuela, Iraan, Iraak, Kuveit ja Saudi Araabia said kokku, et arutleda ühiste võimaluste ja arvamuste üle, mis puudutaks regulaarset ja lähedasemat kommunikeerumist nende vahel.[4]
Suurem vajadus OPEC-i loomiseks tekkis 1959. aastal, kui Ameerika Ühendriikide valitsus määras Kohustusliku Nafta Impordikvoodi programmi (MOIP) abil kindlaks imporditavate toornafta ja rafineeritud produktide määrad, tekitades sellega eelisseisu Kanadale, Mehhikole ja hiljem Venezuelale.[5] Samuti tõstis IOCs ühepoolselt toornafta hinda, vastavalt Venezuelale 5¢ kuni 25¢ barreli kohta ja Lähis-Idale kuni 18¢ barreli kohta. Selle tagajärjel toimus esimene Araabia Petrooleumi Kongress Kairos, mis võttis vastu resolutsiooni (Oil Consultation Commission), et IOCs peab teada andma ja konsulteerima enne hindade tõstmist vastavate tootmisriikide valitsustega.[4]
Rahvusvahelisel turul domineeris „Seitse Õde“, Nõukogude Liit oli moodustanud omaette turu (FSU) ja rolli mängisid ka teised tsentraalselt planeeritud majandused (CPEs).[3] 1960. aasta augustis muutis IOCs Lähis-Ida toornafta hinda 10¢ kuni 14¢ barreli kohta, sellele vastuseks said järgneval kuul kokku nelja riigi valitsused, et arutleda jätkuva ebavõrdse hinnapoliitika üle. Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia ja Venezuela said 10.–14.septembrini 1960 Bagdadis kokku, kus nende riikide esimene konverents tunnistas OPEC-it, kui alalist valitsustevahelist organisatsiooni.[4] OPEC loodi, et ühtlustada ja koordineerida liitlasriikide naftapoliitikat.[6]
OPEC-i eestvedavaks jõuks sai sekretariaat, mis alguses asus Šveitsis Genfis, alates 1965. aastast Austrias Viinis. 1968. aastal võeti vastu „Declaratory Statement of Petroleum Policy in Member Countries“, mis määras ära, et liitlasriikidel on õigus teostada iseseisvaid otsuseid oma riigi loodusvarade üle, kui see toimub riigi arengu huvides.[3] 1960. aastate lõpuks oli OPEC-i liikmeskond kasvanud kümneni: 1961. aastal liitus Katar, 1962. aastal Indoneesia, Liibüa, 1967. aastal Araabia Ühendemiraadid, 1969. aastal Alžeeria.[2]
1970. aastatel tõusis OPEC rahvusvaheliselt silmapaistvaks organisatsiooniks, kus liitlasriigid suutsid oma naftapoliitikat kontrolli all hoida ja omasid maailmaturul toornafta hinnakujundamisel suurt sõnaõigust. Vaid 1973. ja 1979. aastal tõusis nafta hind turul, esimene kord põhjustatuna araabia naftaembargost ja teine kord Iraani revolutsioonist.[3]
1973. aasta oktoobris kehtestasid OPEC-i araabia riigid ja Egiptus, Süüria, Tuneesia välja embargo, mis väljendas nende pahameelt, kui USA ja Lääne-Euroopa riigid toetasid Iisraeli Yom Kippuri sõjas. Nafta hind tõusis $3 barreli kohta $12 ja gaasikvoote hakati nomineerima. See põhjustas kütuse hinnatõusu, mis vallandas turu- ja tarbijapaanika ja USA dollari devalveerimise ning USAs oli nafta kasutus maksimumi peal . Embargo mõjutas enim USAd, valitsus, president Richard Nixon ja Kongress võtsid vastu otsuseid, et riik saaks embargoga hakkama. Näiteks kehtestati kiiruspiirang 55 miili/tunnis, suveaeg kehtis terve 1973. aasta, et vähendada elektrikasutust kodudes, inimestel paluti termostaadiga langetada temperatuur 18 kraadini ja tööstustes sai peamiseks energiaallikaks süsi.[7]
Embargo põhjustas ülemaailmse majanduslanguse, töötusmäär kasvas kõrgele samal ajal, kui inflatsioon samuti tõusis. Tarbijad kaotasid huvi masinate vastu, mis olid suure kütusekuluga, see omakorda põhjustas toodangu languse ja masinatööstused pidid hakkama välja mõtlema uusi ja ökonoomsemaid masinaid. Kuigi embargo kestis aasta, neljakordistus naftahind ja OPEC-i riigid mõistsid, et nende naftat võib kasutada nii majandusliku kui poliitilise relvana.
1975. aastal Alžeerias toimus OPEC-i konverents Heads of State and Government, mille raames käsitleti vaesemate riikide rasket olukorda ja maailma majanduse arengu ja stabiilsuse huvides kutsuti üles koostööle rahvusvahelistes suhetes. 1976. aastal loodi Fund for International Development, liikmesriigid alustasid tööd ambitsioonikate sotsiaal-majanduslike arengukavade kallal.[3] 1971. aastal liitus OPEC-iga Nigeeria, 1973. aastal Ecuador ja 1975. aastal Gabon – liikmesriikide arv oli tõusnud 13ni.[2]
1970ndate kõrge naftahinna tulemusena hakkasid tööstusriigid kasutusele võtma alternatiivlahendusi: energiat saadi söest, looduslikust gaasist ja tuumaenergiast ning riikide valitsused kulutasid miljardeid alternatiivsetele arenguprogrammidele. Nõudlus nafta järgi langes 5 miljonit barrelit päevas, kuigi väljaspool OPEC-it tõusis tootmine 14 miljonit barrelit päevas, seda kuni 1986. aastani. Selle aja vältel langes nafta toodanguprotsent 50%-lt 29%-ni, selle tulemusena toimus kuueaastane hinnalangus, mis tipnes 46%-lise hinnalangusega 1986. aastal. Tulude vähendamiseks piiras Saudi-Araabia tootmiskvoote ja tõstis hindu, 1980. aastal alandati tootmist 10 miljonit barrelit päevas, 1985. aastal oli see veerand sellest tasemest. Teised OPEC-i riigid selle ideega kaasa ei läinud ja Saudi-Araabia plaan kukkus läbi. Saudi-Araabia võttis kasutusele teise taktika, ujutas turu üle odava naftaga, see põhjustas hinnalanguse, barreli hind oli alla 10 dollari. Selle käigu tulemus oli, et kõrge hinnaga tootmispiirkonnad muutusid liiga kalliks. OPEC-i riigid, mis ei suutnud varem kvootidest kinni pidada, alustasid samuti tootmise piiramist, et hinnad saaksid normaliseeruda.
Hinnaliikumised olid vähem dramaatilisemad, kui 1970.–1980. aastatel. Ajapikku OPEC-i tegevus nõrgenes, peamiselt Lähis-Ida sõjategevuse tõttu 1990.–1991. aastal.[3] Lahesõja ajal soovitas Iraagi president Saddam Hussein OPEC-i riikidel naftahinda tõsta, aidates sellega OPEC-i riike rahaliselt.
Naftaturg püüdis integreeritud turgu järgida, kohanedes Nõukogude Liidu järgse maailmaga, kus suurenes regionaalsus, toimus globaliseerumine, kommunikatsiooni revolutsioon ja kõrgtehnoloogia kiire areng. OPEC-i ja mitte OPEC-i riikide arengut parandasid ka läbimurded tootja ja tarbija vahelistes suhetes. Pärast ÜRO 1992. aastal korraldatud kliimamuutuste läbirääkimisi Earth Summit-il püüdis OPEC naftatarnete majandamisse õiglust, tasakaalu ja realismi tuua.[3]
Ülemäärane kõikumine ja üldine hinnataseme ebakindlus domineeris 1990. aastatel ja soojad põhjapoolkera talved 1998–1999. aastal kukutasid hinnad tagasi 1986. aasta tasemele. OPEC-i riikide ühtekuuluvust nõrgestas ka tugevalt riikide jagunemine Iraagi-Iraani sõja ajal ning Kuveidi sissetung Iraani. Pärast naftahinna järsku langust 15 dollarile barreli kohta 1990ndate lõpus saavutas diplomaatia naftatootmise aeglustumise 1998. aasta alguses. 2000. aastal võõrustas Hugo Chavez esimest korda 25 aasta jooksul OPEC-i tippkohtumist. Ent järgmiste aastate sündmused – 2001. aastal USA terrorirünnakud, sissetung Afganistani ja 2003. aasta Iraagi sõda ja okupatsioon tõstsid naftahinna kõrgele, seda OPEC-ist sõltumatult.
Nafta väärtus kasvas, hinnad tõusid 2008. aasta keskel rekordiliselt kõrgeks, siis aga raputas maailma finantskriis ja majanduslangus. OPEC-ist sai tähtsaim naftasektori toetaja, osana jõupingutusest, et maailm kriisist välja tuleks. OPEC-i teisel ja kolmandal tippkohtumisel Caracaras ja Riyadhis 2000. ja 2007. aastal pandi paika, et kolm pikaajalisemat strateegiat peavad keskenduma stabiilsele energiaturule, säästvale arengule ja keskkonnale.[3]
2007. aastal liitus organisatsiooniga Angola. Ajavahemikuks 1992. aastast kuni 2007. aasta oktoobrini peatas Ecuador oma liikmesuse. Gabon lahkust liidust 1995. aastal ja Indoneesia 2009. aasta jaanuaris (mõlemad liitusid hiljem taas).[2]
OPEC-i sekretariaat on organisatsiooni täitevorgan, mis esmakordselt kutsuti kokku 1961. aastal Genfis. 1965. aasta aprillis võttis kaheksas OPEC-i konverents vastu uue asukohariigi lepingu, mille kohaselt asub peakorter sama aasta 1. septembrist Viinis.[10] Sekretariaat vastutab kõikide konverentsidel vastu võetud otsuste eest ja teostab juhatuse nõukogu otsuseid, samuti tegeleb teadusuuringutega. Sekretariaati kuulub organisatsiooni tegevjuht ehk peasekretär ja töötajad, kes on vajalikud organisatsiooni tegevuses. Peasekretäri kantselei koosneb õigusbüroost, teadusuuringute osakonnast ja tugiteenuste osakonnast. [10] OPEC-i peasekretär on Abdalla Salem El-Badri.[11]
|
OSCAR-2019
|
||
Eestist alguse saanud maailmakoristuspäevaga on ebakõla valitsuse toetatud ülemaailmse initsiatiivi ning kodus toimuva vahel rabav.
Saaremaa-lähedasel laiul toimub elektroonilise muusika festival „I Land Sound“. 12 meeskonda on üles seadnud lavad, mille ümber hullab 5000 pidutsejat kuni päiksetõusuni, kauemgi veel. Pärast kaht pidupäeva on peoplats puhas. Miks? Festivalialale oli sisenetud tühjade kätega, ilma plastpudelite, plastpakenditeta. Kohapeal maksti oma tassi eest deposiit ning lisaks sai suitsetaja suitsukonidele ka taskukese. Peopaigas tühjendati jooksvalt prügikaste ja jäätmete hulk oli rajult pidutseva inimhulga kohta minimaalne.
Eesti on üks maailma puhtama õhuga riike, olles samuti üks puhtama joogivee allikaid – klaasike kraanivett kas riigi lõunaosas või saartel maitseb paremini kui pudelivesi. Alates käitluse rakendamisest kaheksa aastat tagasi on joogipudelite taaskasutus säästnud enam kui 7 miljardit pudelit. Pole just paha 1,3 miljoni elanikuga tillukese riigi kohta. Kuid 2017. aasta OECD keskkonnatoime ülevaate järgi on Eesti „põlevkivist sõltuvuse tõttu OECD riikidest kõige süsinikumahukam ning energiaintensiivsuselt kolmas majandus, mis tuleneb madala energiaväärtusega põlevkivil põhinevast energiatootmisest tingitud suurest materjalikulust“. Null punkti energiatootmise eest! Aga prügi? 2016. aastal tootis iga elanik keskmiselt 376 kg jäätmeid aastas ning nüüdseks on see arv juba suurenenud. Eurostati andmetel oli 2011. aasta tootluseks indiviidi kohta 261 kg.
Sel laupäeval, 15. septembril, toimub ülemaailmne koristuspäev, mille käigus astutakse ühiselt globaalse prügiprobleemi vastu enamikes riikides üle maailma. Pilt Lätist.
On 2018. aasta ning keskkonnauudised ületavad taas uudisekünnise suuresti tänu Hiina keeldumisele lääne jäätmete sisseveost ning David Attenborough’ teleseriaalis „Sinine planeet“ („Blue Planet“) näidatud keskkonnasaaste probleemile. Ühismeedia on üle ujutatud kilpkonnadest, kel on salajane kokaiinitarbimise harjumus, või siis salakaubana oma kõhus kotte vedavatest vaaladest. Nendele, kes hoolivad, on tavapäraseks käitumisvastuseks prügi sortimine, taaskasutatava veepudeli ostmine, orgaaniline toit või oma tavapärasele cappuccino’le mitmekordselt kasutatav kohvitops. Aga prügisortijale on see pärast pudeli eest sentide kättesaamist kellegi teise mure. Hiljuti on huvigrupid üle läinud kiirkäigule tutvustamaks Rootsi prügist vabanemise imelist lahendust ning nende innovaatilisi prügist energia tootmise jaamu. Kuhu suundub Rootsi, sinna ilmselt suundub ka Eesti.
Erialavõrgustik Zero Emissions Research & Initiatives (ZERI) kutsub üles: „On saabunud aeg liikuda edasi globaalmajandusest, kus püüe mastaabisäästu poole ning pidevalt langevate hindade kaudu enam teenimine peab arenema majanduseks, mis suudab vastata kõigi vajadustele. Peame edasi liikuma ka rohemajandusest, kus taastuvenergia ei ole subsideerimata konkurentsivõimeline ja meie tervisele ning keskkonnale kasulik on alati kallim.“
Kõik tahavad puhast tervislikku maailma ja põhiline viis selle saavutamiseks on ressursside kaitsmine. Vastavalt „Teeme ära!“ kampaania puhtusehoidmise plaanile: Hoidudes kasutusjärgse materjali äraviskamisest, prügilasse ladestamisest ning põletamisest me mitte vaid ei hoidu jäätmete tekitamisest, vaid säästame ressursse, andes neile uue võimaluse taaskasutuseks ja tootmiseks ning vähendades survet uute toormaterjalide hankimisele.
Üle poole käibel olevast plastist on toodetud viimase 15 aasta jooksul.1 Ookeanis kipub plastprügi koonduma hoovuste keskele. Vaikse ookeani põhjahoovuses on kogunenud nn Vaikse ookeani suur prügisaar, mille pindalaks hinnatakse praeguseks kolme Prantsusmaa suurust lappi (u 70 000–1,6 miljonit km2). Igal aastal satub randadelt ja jõgedest 4,8–12,7 miljonit tonni plasti maailmamerre. See tähendab viitteist kotitäit plasti iga maailma rannameetri kohta. Kui laadida see sodi üksteise järel seisvatele veoautodele, ulatuks nende rida 24 korda ümber maailma.2
2008. aastal, mil Eestis toimus esimene koristuspäev, ei arvanud keegi, et väike Balti riik võiks maailmas nii kaugele vastu kajada. Vaid kümme aastat hiljem ühinevad 157 riiki maailmakoristuspäevaga. See on vastuseis prügile ning üleskutse ülemaailmsele lahendusele, mil rohujuuretasandi organisatsioonid, ettevõtted, valitsused ja murelikud kodanikud korjavad üles üksteise maha loobitud prügi ning sedasi meie ajastu probleemi lahendavad. Kui peaksime maksma selle tekitatud prügi eest, mida me ei taaskasuta, kui me vaid eraldaksime orgaanilise materjali ning kasutaksime seda kompostina. Kui me vaid näeksime, kuidas prügist tekib ressurss. Ja kui ma ütlen siinkohal „maksma“, siis me tõesti maksame, vaid nii valivad tarbijad vähemal arvul pakendamise ning ettevõtlus omakorda vastab sellele.
Ukselt uksele jäätmevedu läbipaistvates prügikottides. Kotid ei tohiks varjata, mis neis sees peitub. Tööstuslik kompostimine ning plastiga tegelemise uued innovaatilised lahendused ilma seda põletamata on tehnoloogiliselt arenenud Eestis käeulatuses. Juba on edukalt tehtud katseid plasti ohutuks lahustamiseks ilma tekkivate kasvuhoonegaaside või pinnasesse imbumiseta.
|
OSCAR-2019
|
||
Liikluskindlustuse seaduse eelnõu on põhjalikult ja pika aja jooksul koostatud, tänaseks jõudnud küpsusastmeni, kus see saadetakse parlamendile arutamiseks. Tegemist on väga paljude inimeste igapäevaelu puudutava asjaga, seepärast tasub eelnõu üle arutleda.
On huvitav otsida seda, mis osas sõidukivaldajatele ja kannatanutele pakutakse paremat kaitset ja kus neile piiranguid seatakse ja – miks. Etteruttavalt märgin, et käesolevas tõstatan eelnõu kohta kolm küsimust kuid see ei ole lauskriitika ega üldhinnang eelnõu kohta tervikuna.
Liikluskindlustuse seaduse eelnõu reguleerib, kas kindlustusandja hüvitab kahju käibemaksuta või ilma. Eelnõu paragrahv 26 sisaldab põhimõtte, et kui kahjustatud isikul on õigus käibemaks tagasi saada, arvestab kindlustusandja seda ehk siis maksab hüvitise käibemaksuta. Tõsi, järgneb regulatsioon, et kui kannatanu soovib hüvitist koos käibemaksuga, hüvitatakse see koos käibemaksuga, kuid kindlustusandja võib käibemaksu osa tagasi nõuda, kui kannatanu on käibemaksu riigilt tagasi saanud.
Kindlustusmaaklerite liit on teinud käibemaksuta hüvitamise osas kriitikat ning olen nõus sellega, et käibemaksu võrra ehk 20 % väiksema hüvitamise õiguse andmine kindlustusandjale on väga vaieldav. Arvan, et selline regulatsioon ei ole õige ega vajalik, kuid tean, et selles küsimuses on palju arvamusi.
Ka täna praktiseerivad kindlustusandjad seda, et maksavad käibemaksukohustuslasest kahjustatud isikule hüvitise, mis käibemaksu võrra väiksem. See valmistab sageli kahjustatud isikule ehk kannatanule meelehärmi, nad kurdavad, et ei mõista, miks peavad nad 20% kahjust ise finantseerima.
Käibemaksuta hüvitis on 20% väiksem summast, mis kannatanu peab mõlgitud auto remondi eest maksma. Seega ei kata niisugune hüvitis tegelikult tekkinud kahju. Samas kõigile juriidilistele isikutele automaatne hüvitamine koos käibemaksuga tekitaks kindlustusandjale vajaduse kõigi nende puhul pärast tegeleda regressidega. See on töömahukas ning hilisem regressi esitamine tekitab pingeid kindlustusandja ja kannatanu vahel. Kuid käibemaksu teema on üleval aastaid, kindlustusandjad on üritanud hüvitada selleta, Riigikohus on oma otsustega kindlustusandja õigusi käibemaksu võrra väiksemaks hüvitamiseks selgitanud. Otsuste kohaselt on hüvitamiskohustus koos käibemaksuga, kuid maksu tagasisaamisel võib selle tagasi nõuda. Kuna kohtulahendeid peavad kindlustusandjad „mitmetimõistetavaks“ püütakse automaatne hüvitisvähendus legaliseerida seadusemuudatusega. Samas, kui selline seadusemuudatus on vajalik, siis kas senine käibemaksuta hüvitamise praktika oli ebaseaduslik?
On tõsi, et kindlustushüvitise saaja ei pea kasu saama, ehk kindlustushüvitis ei tohi teda muuta rikkamaks, kui enne hüvitamist. Siiski ei ole võlaõigusseadus sätestades kahju koostist teinud erandit käibemaksu suhtes. Kui kahju hüvitamine võib toimuda käibemaksuta, siis see regulatsioon kuuluks võlaõigusse. Üldisemalt võttes leian, et täna on võlaõigusseaduse, käibemaksuseaduse ja Riigikohtu lahendite põhjal on selge, et kahju hüvitis sisaldab ka käibemaksu osa. Ja see, kas käibemaksutagastuse saamine on rikastumine, on eraldi küsimus. Käibemaksutagastus ei ole automaatselt seondatav kahjuga, ehk on tegemist käibemaksuseadusest tuleneva õigusega ning selle sidumine kahju tekitaja hüvitamiskohustusega on vaieldav.
Saan aru, et vaikimisi käibemaksu võrra väiksem hüvitis säästab 20% raha kindlustusandjale, kuid sellega jääb ka 20% kahjust teatud ajaks kannatanu kanda. Nii krediteerib kannatanu kahju tekitajat ja kindlustusandjat – miks ta peaks seda tegema?
Käibemaksuta hüvitamise õiguse andmine puudutab ka tsiviilõiguse olulist põhimõtet – vara omaniku õigust enda vara vallata ja käsutada ehk otsustada, kas oma vara taastamistöö tellida või mitte. Remondiettevõtted on enamasti käibemaksukohustuslased, seega on põhimõtteliselt iga taastamisremondi maksumus koos käibemaksuga. Kui kannatanu vara rikutakse, tekib samal hetkel õigus hüvitist nõuda – ja see nõue on järelikult summale koos käibemaksuga. Nõude summa ei sõltu sellest, kas vara üldse hakatakse taastama või mitte.
Kahju hüvitamist võib nõuda rahas. Käibemaksu teemast suurem probleem on ehk see, et eelnõu piirab kannatanu õigust rahalise hüvitise saamiseks. Eelnõus on põhimõte, et kannatanu PEAB oma sõiduki taastama, muidu ei teki kindlustusandjalt hüvitise saamise võimalust. Selline PEAB piirab oluliselt isiku õigust enda omandit vabalt käsutada ja kasutada, mis samas põhiseadusega seatud põhiõigus.
Miks peaks kindlustusõiguses kehtestama erineva kahju suuruse, kui on üldine regulatsioon? Ning miks võetakse sõidukikahju saanud isikult õigus nõuda hüvitist rahas? Raha on universaalne ekvivalent ja selle kasutuselevõtt on majandussuhteid edendanud. Milleks see täna kõrvale heita ja sätestada sisuliselt, et sõidukile tekitatud kahju hüvitatakse reeglina vaid, kui kannatanu oma auto tegelikult remondib?
Kindlustusleping on iseseisev õigussuhe ning selle eesmärk on hüvitada kindlustusjuhtumi korral tekkinud kahju. Kahju hinnatakse rahas. Kahju hüvitamise praktikas võib kannatanu süüdlase vastu esitada kahju hüvitamise nõude - rahas. Kui taastamistöö hind sisaldab käibemaksu, siis sisaldab ka kahju hüvitamise nõue seda. Kindlustusandja peab vastutava isiku eest täitma kannatanu nõude vastutava isiku vastu.
Eelnõu § 26 sätestab, et kui liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitab sõidukile tekkinud kahju, siis seda reeglina vaid sõiduki remondi hüvitamise vormis. Kuid kahju hüvitamiskohustus tekib kahju tekitamise hetkel ja hüvitamisnõue ei muutu sissenõutavaks alles sõiduki taastamisel. Tegemist on olulise kannatanu õiguste piiramisega. Nii luuakse olukord, et vastutava isiku vastu võib nõude esitada, kuid kindlustusandjal on hüvitamiskohustus vaid siis, kui sõiduki taastamine on tegelikult tehtud. Lõhet tegeliku kahju ja kindlustusandja poolt hüvitatava kahju vahel ei tohiks suurendada.
Kindlustusandja ei saa sekkuda vara omaniku õigusse otsustada, kas ja mida ta oma varaga teeb. Samuti ei ole parlamendil alust sätestada, et isik, kellele on kahju tekitatud, saab hüvitise ainult siis, kui ta kahjustatud asja remondib. Kuna võlaõiguses niisugust hüvitamispiirangut ei ole, siis ei saa seda ka liikluskindlustusseaduses sätestada. Kelle huvi see on? Isik, kellele on tekitatud kahju võib nõuda selle hüvitamist rahas. Seda õigust ei peaks Eestis seadusandja piirama asuma.
Eelnõu kohaselt makstakse sõidukikahju kannatanule rahaline hüvitis vaid siis, kui kindlustusandja sellega nõus on. Üldreegel on, et hüvitise saab vaid remondikulude hüvitamisena. Seega, kui kannatanu ei soovi enda sõidukit taastada, pole tal üldse õigust kindlustushüvitisele? Tõsi, eelnõu võimaldab ka siis hüvitise – kui kindlustusandja sellega nõus on. Miks anda kindlustusandjale selline õigus? Ja kui ta ei ole nõus ja sõidukit ei taastata jääbki kahju hüvitamata, miks?
Arvestades sama paragrahvi muid sätteid on rahaline kahju hüvitamine kindlustusandjale 20 % kallim kui sõiduki remondi hüvitamine. Samas võib kannatanu lähtuvalt enda varalisest olukorrast valida, et kasutab kindlustushüvitist muuks, kui kahjustatud asja taastamiseks – kui tal on raha rohkem tarvis muuks. Rahalise hüvitise puhul ei pruugi tekkida käibemaksu tagasisaamise võimalust. Näiteks kui kannatanu kasutab raha pangalaenu tagastamiseks või muuks sarnaseks. Kannatanu võib ka soovida kahjustatud asja sellisena müüa, mitte hakata sõidukit taastama. Eelnõus on väga positiivne, et kannatanule jäetakse ühemõtteliselt õigus sõiduki remondikoha valikuks, praegu see päris nii ei ole. Kuid probleem on sellega, et kindlustusandjad soovitavad siiski üsna sageli remondikohti, mille töö kvaliteeti kannatanu ei aktsepteeri – ja kindlustushüvitis on sellisel juhul ikkagi arvestatud sellise odava remondikoha hinna järgi.
Kindlustuse eesmärk on asetada kannatanu samasse olukorda, milles ta oli enne kindlustusjuhtumit. Ei ole mingit põhjust anda kindlustusseltsile otsustamisõigust selle üle, kas kahjustatud sõiduk taastatakse või mitte. Põhiseaduse § 32 alusel on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Selle tagab kahju rahaline hüvitamine, mitte kindlustusandjale õiguse andmine kannatanu sõiduki remondi otsustamiseks.
Täna on kindlustusandja kohustatud hüvitama, kui sõidukiga, mille suhtes on sõlmitud liikluskindlustuse leping, on tekitatud kahju. Eelnõu § 8 sätestab, et kahju hüvitatakse vaid, kui „kahju on tekitatud sõiduki käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega“.
Probleem on selles, et see regulatsioon peaks taas asuma võlaõiguses, mitte liikluskindlustuse seaduse. Eelnõu muudest normidest ilmnebki, et liikluskindlustus ei kata enam tee ehitusel või muu töö tegemisel vahetult kasutatava sõidukiga tekitatud kahju. Seega tuleb uusi olukordi, kus võlaõigusseaduse alusel on vastutaval suurema ohu allika valdajal kahju hüvitamise kohustus, kuid kindlustusandja tekitatud kahju ei hüvita.
Täna ei ole oluline, et kahju oleks tekitatud teel või liikluseks tavapäraselt kasutataval alal. Enamus kahjudest toimub just seal, kuid ka mujal tekitatud kahjud hüvitatakse. See, mis on nn tavapärase liikluse koht, on paljude uute kohtuvaidluste teema. Samaks milleks need vaidlused. Lihtsam lähenemine on selle osas mitte muuta olemasolevat olukorda. Täna on kindlustatud suurema ohu allika valdaja vastutus. Kui näiteks suurema ohu allikas on auto, millel on tõstuk, siis on kindlustatud nii auto kui tõstuki valdaja pool suurema ohu allikaga tekitatud kahju. Kahjujuhtumite koguarvus on selliste töömasinatega tekitatud kahjud vaid murdosa. Selliste töömasinate kindlustusmakses saab suurema riskiga arvestada. Milleks asetada kannatanu olukorda, et ta peab valima, kelle alla jääda. Näiteks ühest punktist teise sõitva teehöövli kahju eelnõu kohaselt hüvitatakse, kuid kui teehöövel sõidab allalastud höövliteraga, on kindlustusandja hüvitamiskohustusest prii. Samas teehöövli valdajal on endiselt kahju hüvitamise kohustus ja ka kindlustusandjale kindlustusmakse tasumise kohustus.
Kokkuvõttes arvan, et liikluskindlustusseaduse eelnõu autorid on ära teinud väga tõsise ja tunnustamist vääriva töö. Iga eelnõuga on vaidluskohti, nende vahel valib lahenduse parlament, talle tuleb võimalikke lahendusi näidata.
|
OSCAR-2019
|
||
Ku:lsa:l asub Roseni Waba Aja Wabrikus. Roseni Waba aja Wabrik on huvitava arhitektuuriga pilkupüüdev hoone aastast 1876.
Selles omapärase ajalooga hoones toodeti veel kuni 1995. aastani piirituse tooteid. Piirituse tootmise alusepanijaks oli aadlisuguvõsast pärit Alvred Rosen – selle tõttu on ka vabaaja keskusele pandud tema nimi.
Kõigil 12 rajal on võimalik üles tõsta rennipiirajad, mistõttu on ka pere pisimatel meie saalis huvitav mängida.
TALLINN, 27. juuni, BNS – Põhja-Tallinna Noorte Ümarlaud korraldab suve jooksul suure heategevusliku kampaania Tallinna suurtes kaubanduskeskustes, mille eesmärk on koguda raha Tallinna loomade varjupaigale ning tõsta inimeste teadlikkust.
Kampaania saab alguse Balti Jaama turul laupäeval kell 15 ja kestab kuni augusti keskpaigani. Tegemist on heategevusliku projektiga, mida viib läbi Põhja-Tallinna Noorte Ümarlaud koostöös Põhja-Tallinna valitsuse ja Tallinna loomade varjupaigaga.
Põhja-Tallinna Noorte Ümarlaua meeskond ootab kõiki vabatahtlikke kampaaniaga liituma. Vabatahtlikuks registreerimiseks on vaja täita kaks elektroonilist ankeeti.
Põhja-Tallinna valitsuse vanem Raimond Kaljulaid kinnitab, et loomade varjupaigale on abi ka väikesest annetusest. „Koera või kassi viibimine varjupaigas maksab keskmiselt neli eurot päevas. Varjupaikade MTÜ on mittetulundusühing, mis saab iga Tallinna tänavatelt püütud looma esimese 14 päeva pidamise eest Tallinna linnalt tasu, kui looma omanik talle järele ei tule. Üle 14 päeva varjupaigas hoidmist saavad nad teha ainult tänu annetustele,” ütles Kaljulaid.
Tallinna loomade varjupaik asub Põhja-Tallinnas Paljassaare tee 85 kinnistul, kuid teenindab tervet Tallinna linna. Varjupaika saab toetada ka ülekandega, mille kohta leiab rohkem infot aadressilt http://www.varjupaik.ee/toeta.
Põhja-Tallinna Noorte Ümarlaua kuraatori ja linnaosa vanema asetäitja Julianna Jurtšenko sõnul on kampaanial mitu positiivset külge. „Esiteks saame toetada varjupaika. Lisaks sellele saame ka teha varjupaigale reklaami ning innustada inimesi külastama ja varjupaika aitama. Noortele on see kindlasti võimalus proovida midagi uut ning saada vabatahtlikuna kogemusi,” ütles Jurtšenko.
Siiski tahaks teada, MIS nende loomadega toimub, kellele järele ei tulda??? Ja kas saab ja julgebki järele tulla vaene inimene kui looma tagasiandmisel peab tasuma priske arve – kust tal rahad? Kuidas sõita?(loom ei pruugi Tallinnast ollagi, vaid vahepeal läbinud mitu etappi ja olnud taevas teab kus. Ta on selgeks saanud, et ei SUUDA pidada .
Igal loomi hoidval asutusel peab olema oma tootmistegevus (MITTE LOOMADEGA ei nende,mis hoiul ega mingi muu loomsega)Inimesed valmis annetama ka teadmisi ja tekitama mingi tootmise-teeninduse, mis kuulub loomi hoidvale asutusele ja sissetulekud 1. loomade heaoluks seal asutuses 2. edasiarenduseks ja palkadeks.
nii heategevuste najal sõita mõeldaksegi? Kas ühelegi 1-punkti noorele pole kunagi pähe tulnud, milles viga? Aga selles, et meil on kõik loomad vabalt mõnitada, näljutada ja tappa. Peaks ju ilmselge olema, et vaja on loomade registrit, et sigimisvõimelised emasloomad on riikliku kaitse all. Kui keegi looma võtab, siis teeb ta ka hoolduslepingu, ja just valitsusega. Ning selle lepinguga kaasneb ka kohustus millal tahes lubada loomakaitsel siseneda looma heaolu kontrollima. Kui keeldub ust avamast, kohe tuleb politsei kohale kutsuda ja uks maha murda. Looma heaolu ennekõike! Sest kui inimene suudab end kaitsta, siis loom inimese vastu mitte.
Kui hooldaja kaotab looma, siis tuleb tal tasuda meeletu trahv, et kaob igasugu isu uut looma muretseda. Seega peab iga hooldaja hoolealune olema talle nr 1 tähtsusega.
Söömaksmõrvatavad loomad tuleb samuti kanda registrisse. Igal piima- või lihaveisel peab olema 100%-line õigus roheajal (maist oktoobrini) saada süüa rohumaal. Praegu aga on sageli nii, et loomad peavad püherdama hoovis poris ja näsima vaid heinu, mis neile laudas ette antakse. Sest rohumaad on maha äritud, et ruttu rikkaks saada. Ning need seisavad söötis, sest uue peremehe küsitav hind ületab mõistuse. Nii ostetaksegi heina kaugemalt kokku, et saaks lihaveised poris kuidagi vorstini välja venitada. Kas Tarmu Tamm seda ei tea? Kõik see toimub Põlva maakonnas!
Brüssel, Belgia, 18. oktoober. 2018 – Peaminister Jüri Ratas arutas täna Brüsselis Euroopa Ülemkogul oma ELi ametikaaslastega võimalusi ebaseadusliku rände peatamiseks, ühenduse sisejulgeoleku tugevdamiseks ning koostöö tihendamist Aafrika riikidega....
LONDON, 9. juuli, AFP-AP-BNS – Briti peaminister Theresa May tänas esmaspäeval parlamendis ametist lahkunud Brexiti ministrit ja välisministrit ja ütles, et oli nendega eri meelt lahkumisläbirääkimiste edasiviimises Euroopa Liiduga. “Me ei ole...
Euroopa Ülemkogu teisel päeval toimunud euroala tippkohtumisel arutati Euroopa majandus- ja rahaliidu reformi järgmisi samme. Euroala tippkohtumine otsustas, et majandus- ja rahaliidu edasine tugevdamine peab toimuma samm-sammult ja vastutustundlikult....
BRÜSSEL, 29. juuni, STT-AFP-BNS – Euroopa Liidu liidrid jõudsid reede varahommikuni kestnud raskete kõneluste tulemusena migratsiooniküsimustes kokkuleppele. Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk teatas Brüsseli tippkohtumise saavutusest hommikul sotsiaalvõrgustikus Twitter....
|
OSCAR-2019
|
||
Sorteri idee on inspireeritud Ameerika Ühendriikides kiiresti edukaks saanud ning ettevõtete ja tavakasutajate poolt kiiresti omaks võetud omanäolisest infoatlasest www.kudzu.com .
Kõige olulisem Sorteri infoportaali juures on see, et Sorter on ettevõtetele tasuta. Tasuta paketiga on kaasas:
ettevõtte nimi, registrikood, ettevõtte logo, veebiaadress, e-mail, telefoninumber, lühikirjeldus, pikem kirjeldus, lahtiolekuajad, asukoht kaardil, tavakasutajate kommentaarid ettevõtte kohta, tavakasutajate hinded ettevõttele(1-10), kuni 9 pilti, kuni 4 videot. See kõik on ettevõttele tasuta.
Tasuline on vaid "Eelispakett", mis viib ettevõtte oma alakategooria juures kõrgeimale kohale, näiteks: http://www.sorter.ee/index.php?section=catalogue&action=result&categoryID=143
Meil ei ole operaatoreid, kes üritavad agressiivselt pakette müüa. Ettevõtjad, FIE-d, arstid, kinnisvaramaaklerid jne. sisestavad informatsiooni iseseisvalt, lihtsaid juhiseid järgides.
Samuti võivad nad enda kohta käivat informatsiooni kasvõi kümme korda päevas muuta, ilma et peaks meiega ühendust võtma.
Ettevõtted saavad oma kampaaniaid tutvustada oma kirjelduste juures, näiteks: http://www.sorter.ee/index.php?section=catalogue&action=result&categoryID=187
Kas Eelispakett on ainuke Sorterile raha sisse toov teenus? Ei, meil on kokku 400 alakategooriat (juuksurid, restoranid, hotellid), iga alakategooria juures on kaks bänneri kohta: päisebänner ja servabänner, ehk kokku 800 bänneri kohta, pluss pealeht ja tähtsamad lisalehed. Sellise võimalusega, on ettevõttel võimalik reklaamida end tarbimisvalmis kliendile õiges alakategoorias, kes otsib just sarnaseid tooteid või teenuseid ja seda näiteks 100.- krooni päev, 500.- krooni nädal või 1500.- krooni üks kuu. Ühele bännerikohale on võimalik lisada kuni viis bännerit samaaegselt. Kokku arvutades on vähemalt teoreetiliselt võimalik teenida bännerimüügiga: 2x400x100x5x365 = see on tore summa aastas, pisut uskumatu aga võimalik
Bännerite lisamine on süsteemipõhine: ettevõtja valib omale kategooria või alakategooria, tasub läbi pangalingi, kohe pärast tasumist(kui ei ole järjekorda), läheb tema bänner automaatselt üles ja eemaldub automaatselt koheselt pärast 24h möödumist(kui ostab üheks päevaks) ostmise hetkest. Kõik hinnad sisaldavad kliendi jaoks käibemaksu.
Sorteri mängulisemaks osaks on "Virtuaalkodu" , mis muudab Sorteri veel toredamaks, virtuaalkodus saab kasutaja ringi liikudes leida omale sobiva teenusepakkuja, keda omale palgata. Ka siin oleme Kudzu(usa) portaalist juba sammuke ees, lisan võrdluse:
Olenemata Ettevõtete arvust, reklaamimüügi suurusest või portaali külastatavuse arvust, suudab Sorterit opereerida vaid 1-2 inimesega, kuna kogu Sorter on põhimõtteliselt süsteemipõhine.
Lisame veel paar märksõna miks on Sorter parem: 1) meil pole agressiivseid müügitegelasi, 2) majandusraskust ära kasutades, oleme me tasuta, 3) kuna portaal on võimalikult süsteemipõhine, on tööjõukulud minimaalsed, 4) ärimudel on lihtne: ülisoodne reklaambänner, kuid kohti selleks 800(400 päisebännerit + 400 servabännerit)
Võiksite registreerida end Sorteri kasutajaks, seejärel proovida ja uurida juba ise reklaami tellimise moodulit, see on päris põnev ja sellist süsteemi ei kasuta eestis keegi. Võibolla ei kasuta seda üldse kuskil keegi, sest konkreetselt see idee, on tulnud meie endi peast, ning mille kaitsmise dokumente hetkel ette valmistatakse.
Kudzu teenib ainult sellise mudeli pealt: https://register.kudzu.com/packageSelect.do ja veel mõned lisafunktioonid, mille eest raha küsivad.
Tutvustaksime Teile Soretrit meeleldi lähemalt, näitaks kuidas asjad praktikas toimivad. Samuti saame koheselt tutvustada viie aasta finantsprognoose: pessimistlik, realistlik ja optimistlik prognoos.
15 000 külastust päevas, sellega konkurentsi pakkuda telemedia.ee ja 1182.ee on esialgu piisavalt suur eesmärk.
Üks küsimus: Mis meedet rakendades hakkavad inimesed sorteri lehel käima (kas lehel on kusagil peatänaval (portaalis) bänner vms)?
Sorter hakkab kasutama kõige levinumaid otsingumootoreid(Google, Neti.ee). Hetkel on töös vastavasisuline optimeerimine otsingumootorite jaoks.
2. Teine moment on see, et telemeedia jms pakuvad ka "tasuta pakette", mis ei anna just erilist eelist - firma tänavalt ei tee vahet. nende eelis veel ajalugu + turumaht. Siin võid väita, et sull on ilusam ja kirevam aga see on "kellad-ja-viled" osa.
3. nn tasuta asi ei saa ju olla väärtuslik (lambifirma juhi mõtlemine ja lisaks kui on tasuta siis toimib asi ilmselt "use as is" printsiigil ehk oma ärimudeli osaks ilma riskita seda ei saa võtta), vastaselt korral Te ei paku väärtust, või kui pakute siis maksab selle keegi teine kinni, mis aga viitab keerulisele ärimudelile ja puuduvad lepingulised sissetulekud, ehk iga kuu alguses on ülesanne teha piisavalt käivet, et järgmine kuu server teenuseosutaja juures püsti seisaks.
Soovitan keskenduda püsiva väärtuse loomisele ja selle müügile, mitte reklaamimüügile (e õhumüügile).
Btw, nn infoportaali puhul on kõige parem ja toimiv ärimudel telemeedial - üks müük ja klient aastateks aastamaksuga - garanteeritud kliendid aastateks. Ülejäänud on selle (ärimudeli) derivatiivid e tesitmoodi sõitva jalgratta leiutamised.
Taustainfoks võiksid võtta ühendust hinda.ee portaali omanikega, kes lubasib turu vallutada ja kaIPO teha (http://ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=1a77d56a-6967-4212-a6f4-a8f4c0f70b35) ja küsida kas tegemised on graafikus võttes aluseks näiteks külastatavuse trendi (asja iseloomustab ka maksutud bännerite arv kodulehel).
Lisaks endale olen järjest rohkem kohanud inimesi, keda kohutavalt häirivad google'ist või mujalt (eestikeelsete asjade) otsingute tegemisel kõige alguses erinevate eesti kataloogide lingid.
Soovitan ka tänases seisus prooviks pöörduda mõne firmajuhi poole, kes "mõnele" juba umbes sellise asja eest maksab, s.t. inimene, kes ostuarveid kinnitab (või jätab kinnitamata).
Kui annate tasuta - no pange, aga kui jutt läheb rahale ... Ja ühel hetkel jutt rahale võiks minna, vist ?
Ei noh, poistel huvitav teema ju. Tehke siis väike elevator pitch ja vastake kiirelt ja konkreetselt:
|
OSCAR-2019
|
||
4. KORISTAGE NEED VANAD INIMESED EETRIST ÄRA. Kuulen juba paar tundi peale helistamist kas Elmarist või Vikerist saadet, kus hella häälega saatejuht võtab suvalisi kõnesid vastu. Muidugi helistavad vanamutid. Üks endine õpetaja helistas ja vingus tavaliste asjade peale: ta ei saa midagi aru ja jõudu ei tohi kasutada. Kaks põhilist mendi mõtet: “ma ei saa noortest aru ja ma tahaks neid sakutada”. Tean selliseid õpetajaid, ma olen neid näinud ja neist kirjutanud. Need on läbipõlenud närvidega hüsteerilised naised, kes on munni saamata alampalga peal ja segaduses.
Need lähevadki vituks kätte. Täiesti mõistetav tunne tahta sellist tulistada: ma ei ütle, et ma soovitan. Ma ütlen, et ma mõistan seda tunnet. Me ei tea veel mis teema neil kahel oli. Siiski ütleb see palju, et teisi tulistaja ei puutunud ja seega jääb koolikiusaja roll hetkel tolle õpetaja õlule. Kaur oli ükspäev ETV’s ja Aunaste küsis midagi sarnast: “kust need noored siis oma infot saavad, sealt internetist või?” Maire Aunastel käis see üle mõistuse, täiesti revolutsiooniline mõte. Ja kui ta lehvitas endale tuult, siis lootsin et tema parukas minema lendab. Aunaste sarnaste muttide mõtlemine on kipsi valatud, nad arvavad et ilma Facebookita on neil elu, nad usuvad et nad on millegagi kursis. Nad on hämmelduses ja nad tuleks eetrist maha võtta.
5. Loodan, et full-on nõiajahti igale vaiksele poisile ei hakka. Võimalik, et algab tavaline ülereageerimine. Nüüd on lõplikult selge, et meie sees on võõrad vaenlased. Tulistajad. Olid venelased, peded ja nüüd veel koolilapsed. Öhöhöhö, nuta ja vingu, et maailm on putsis. Ise oled putsis. Maailm on ilus, ainult sina ei mõista inimesi. Sa ei mõista, et kui mõnda nussitakse siis ta ei võta vaikselt sisse vaid võib plahvatada. Truki miini, maailmaparandaja. Inimestevaheline vaimne vägivald on alati olemas olnud. Vanasti joosti amokki, mingi BC joosti. Võimalik, et poiss oli psühhopaat. Veel võimalikum on, et poisi kallal kasutati vaimset vägivalda ja temast arenes ajapikku väga lootusetu maailmapildiga inimene. Konkreetsed detailid on muidugi veel selgumisel, kuid miskipärast valas tüüp oma viha välja just tolle õpetaja peale. Ma ei ütle, et keegi on üldse väärt kuuli saama (tagantjärele vaadates polnud ka vana hea Saddam surma väärt) kuid tolle poisi jaoks oli. Ka ei lasknud ta end peale rünnakut maha. Nüüd on ta ELAV SUPERSTAAR.
Lahendusi pole eriti pakkuda. Koolitulistamine pole äkiline sündmus, see leiab aset aastatega. Ja eks ainult koolis ei tulistata. Neid nussitud inimesi on meil sitaks. Loe praegu Delfi kommentaare geidest, venelastest või narkomaanidest ja sa näed palju neid tulistajaid meil praegu on. Sellise mentaliteediga inimene on kunagi ise vaimselt nussi saanud ja haiget saanud inimene tahab teistele haiget teha. Selline nõiaring, you see? On vaid ime, et meil ainult ÜKS tulistamine on olnud. Kes teab, paljud noored end ise tapnud on – koolis ja sõjaväes. Ammu on avalikuks saladuseks kaitseliidu soojad suhted meie meediaga, kus säärased juhtumid summutatakse ja vaiba alla pühitakse.
Järgmise kuu jooksul tekib kindlasti sitaks debiilseid ideid kuidas teisi õpilasi kaitsta. Potentsiaalsest tulistajast ehk ohvrist tehakse supervillain. No one knows where he will strike next! “10 tõenäolist tundemärki, mis näitavad et su laps võib olla tulistaja” by Delfi. Mul poleks üldse paha tunne, kui Delfisse süütepudel visatakse. Raipesööjad. Tekib veel suurem hirmuõhkkond, mida poliitikud oma kampaaniates ära saavad kasutada ja politsei jõudu juurde. Kõik võidavad.
Ma mõistan tulistaja tunnet, ma tahan praegu ka tulistada. Ma tahan Delfisse süütepudeli visata, for real. Ma tahan mõnele inimesele kärbiku näkku lasta, teaduse teel ellu äratada ja siis uuesti ära tappa. Ma tahan, et mõnes suures linnas plahvataks aatompomm. Suva, millises linnas. Ma tahan, ET EBOLA VÕIDAKS. Mul on see kirjutamine, mul on see looming. Ma mõistan ja ma kirjutan. Näen nussimist ja nussin vahel vastu. Ma vihkan inimesi, ma vihkan iseennast. Oota, ei, ma armastan. OOTA! Ma tahan armastada ja ma tahan osata olla ilma vihata aga osad nussivad ja osad on head ja ma ei saa aru MIKS MIND SURUTAKSE ühiskonna poolt, miks sina mulle haiget tegid ja miks ma tahan sinuga hästi läbi saada ja mmmMMMA EI SAA ARU MIKS KÕIK NII PUTSIS ON. Nüüd olen ma häda sunnil kirjanik, sitt maalija ja energiat mujale suunav düsfunktsionaalne poiss. Ma tunnen, et ma pääsesin.
Kuule sina, tulistaja: saada oma jutt meile. Ma tahan seda näha. Kaur tahaks ka. Tee anonüümsed kontod, meilid. Enne kui lähed midagi tegema, kirjuta meile kiri. Väljenda end, pohhui kuidas välja tuleb. TULISTA SIIA, PALUN. Võta see paar minutit ja äkki oled kirjutamise lõpetamise ajaks midagi muutnud. Ok?
Pole sa mingi härra, oled lihtsalt mats. Aga mitte heatahtlik selline, kellel ehk haridust vähe on, aga agressivne. Oma eneseimetlemise tuhinas ei pane sa tähelegi, et leierdad samamoodi kui sinu poolt põlatud delfi peldikuseinalised seda teemat. Et ennast mõjuvamaks teha, siis lükid sinna vahele korduvalt väikeses valikus neid sõnu, mille pärast sinuga ühes seltskonnas viibimine oleks äärmiselt ebameeldiv. Muidugi on sul ka oma fänn-klubi, kes samas stiilis üritab teemat edasi arendada. Võime kriitilistest vastustest aru saada on olematu ja enesekaitse jääb tühipaljasteks kraaksatusteks.
Ei tahaks oletama hakata, aga tundub, et oled lapsena vähe hellust saanud – millest muidu halvustav suhtumine vanemasse põlvkonda.
Tere vanur! Kui oled arvutikasutamise lõpetanud, siis lülita monitor välja. Säästab energiat. Siis mine vales kohas üle ristmiku ja jää RagnSellsi tagurdava auto alla.
Kuigi jah olen nende hulgas, kes ei poolda seda sõnavara…siis mõte jääb samaks….ükskõik kuidas väljendada ja samas ei riiva selline sõnakasutus mind eriti 🙂 Aga nõustun autoriga 100%. Ühiskond…kodused olukorrad….a´la isa Soomes, ema närviline kodus….a´la avalik armukeste pidamine laste teadmisel jne….lasteaed, kus kõik käib ühiste reeglite ja normide kohaselt, sest kõik lapsed on ju ühesugused ja eripärasid ometi aksepteerida ei tohi. Kui keegi juhtub olemagi teistsugune, siis tuleb ta suruda ühiskonna ´´heade tavade´´ ja ´´normide´´ raamesse….mis see lapse hinge ja mõttemaailmaga teeb pole üldse oluline ju. Kool….kus on jõhkrust sama palju, kui mõnes väljamaa filmis. Ärge süüdistage nii hirmsasti filme ja arvutimänge….kui meie enda igapäeva elus on üks raamidesse surumine….noore inimese maha tegemine….hinge ja mõttemaailma lõhkumine. Tänapäeva noored on ülitugevad, kes suht normaalsetena suudavad kõigest sellest läbi tulla. Jah ja lisame neti kommid, homod tapame ära, rattale tõmmata, silmad peast välja torgata, käed maha raiuda, riist maha lõigata jne. Ja seda ei kirjuta mitte noored alati….seda kirjutavad nn ´´normaalsed´´ pereisad ja pereemad. Täis vihkamist ja verist vaenu. Jah noorhärra kirjanik….ma olen sinuga täiesti ühte meelt. Mul on juba 2 täiskasvanud last….2 on veel alaealised. See, et ühiskond, lasteaed ja kool päris maha ei tallaks, pean ma igapäevaselt hullult vaeva nägema, selgitama, lohutama, et saab teisiti viha välja lasta. Olen neile toeks nii palju kui oskan. Kõik see on parajalt raske, sest igapäevaselt väljaspool kodu tambitakse muud pähe. Saan aidata neid nii palju, et nende hinge ei koguneks suurel hunnikul viha….vaid saaksid selle jupi kaupa välja lasta endast….välja rääkida…arutada….analüüsida. Saan aidata neid, et nad ei kaotaks oskust näha elu tegelikku ilu….et neile jääks ruumi hinge ka empaatiale ja armastusele. Kas sellest on kasu….näitab aeg. Vähemasti kahe täiskasvanu lapse pealt on näha, et mingitki kasu on sellest olnud 🙂 Tänan autorit ausa kirjatüki eest!
Palju õnne, oled tubli, andsid endale tiitli “Eesti ajaloo parim lugu koolitulistamisest”. Ma ise pean ennast ka nooreks (23-aastane), kuid see oli täitsa rändom fakt. Ma ei ole öelnud, et see kool on parem või halvem teistest. Mille alusel üldse koole kategoriseerida? Ma ei pea ennast hobiajakirjanikuks ja emm..Nihilist (anna andeks, ma ei tea mis see on….). Miks ma pean süüd tundma? Kedagi mina oma kooliajal ei kiusanud, aitasin teistel saksa kodutöid ära teha. Nagu eelnevalt ütlesin, olin väike ja vaikne õpilane, kelle peal üksikud liugu lasid ja nad on tänaseks öelnud, et mul on kahju, ma ei tahtnud seda.
Minu subjektiivne arvamus on, et kui sa pole sama kogenud, mida keegi teine, siis sul on väga raske ennast tema asemele panna. Jah, sa võid mõelda, mis siis oleks kui… aga see ei anna piisavat taju, kui et see oled just sina, kes inimese maha lasi. Ma ei suuda ennast selle õpilase asemele panna ja olen kristallaus, kuid kas mul on kahju? Jah, muidugi on, sest ükski konflikt ei pea lõppema kellegi surmaga. Ma olen vestlususku, kui on probleem, tule rääkida. Tundun küll naiivne, aga selline ma olen. Ma usun, et see poiss alguses ei suutnud tajuda enne tegu, sest temagi ei osanud panna olukorda, kus oled kellegi tapnud. Nüüd on tegu tehtud ja tegu tagasi pöörata ei saa, ei tee “start a new game”. Ma arvan, et ma olen küllaltki realist, sest mu enda ema on õpetaja, mu tädi on õpetaja, mu vanaema oli õpetaja, mu vanatädi on muusikakooli direktor. Pool suguvõsa pedagooge täis. Ma tean, mis koolis toimub, mu enda sugulast (ja mind) on koolis kiusatud, kaasõpilasi, koolikaaslasi samuti. Üks õpilane saatis mu emale smsi “ma tapan su koera ära” (põhjendas, et tegi nalja), õpilane on mu ema ja teiste tagant eurosid varastanud (mis on muide klassiekskursiooni raha) rahakotist. Sellepärast ma tundun olema õpetajate poolel. Samas oli ühtedel õpilastel konfilkt õpetajaga ja läksid rääkima. Kui nood õpilased tundi läksid, ütles see paha õpetaja neile: “kitukad olete”. Kui ma esmalt kuulsin, hakkasin naerma, siis hiljem, et wtf…
Ma ei vihka mitte kedagi, vaid proovin aru saada. Tead, miks? Sest vihkamine väsitab inimest vaimselt. Sa lihtsalt ei jaksa ja võimu võtab ükskõiksus. Sa ei pea kõigele negatiivsele tähelepanu pöörama. Sest pöörates tähelepanu, annad just võimu sellele, kes sind kontrollida proovib. See on nagu omaette selline rahu sõlmimine endaga, et sa ei pea lihtsalt, see tunne on vabastav. Sa ei võta kõike hinge.
Kosmosesse pööramise jutt meenutas mulle “mõtle positiivselt” sekti ja päriselt, sinna ka ma ei taha kuuluda, nende kohta võiks öelda reaalsusest irdunud.
Ma ei ole kellegi ajusid nussinud, kui võin täpsustada, siis hooti nusserdan oma ajusid ise meelega. Võinuks valida ju kergema eriala. Hooti käib küll tõeline ajunuss, aga hei, elu on veel ilus ja sessini paar kuud aega. Ja tuulutan pead siin kommentaariumis. Muide, viimase kirjatükiga tundus, et sa polegi nii kuri inimene 🙂
Türa, Mees!! RESPEKT!!!!!!!!!!!!!! Siin on kõik kirjas mida mina olen tahtnud välja öelda, aga pole suutnud panna sõnadesse!! RESPEKT!! Jätka samas vaimus!
Ei ole vaja kohe muutuda labaseks. Sellistest asjadest saab kirjutada ka viisakas vormis. Muidugi on väga kohutav, kui inimene maha lasti väikses Eestis jne. Lihtsalt, tasuks arvestada ka sellega, et sellised blogi-vormis jutukesed liiguvad ka laste seas ringi ja kui nemad loevad sellist roppust, siis nende jaoks tundubki see täiesti okei.
|
OSCAR-2019
|
||
Kolesterooli mõiste on viimastel aastakümnetel sattunud kõrgendatud tähelepanu ja kriitika alla ning seda mõneti teenimatult. Kolesterool on rasvade alla kuuluv ühend ning seda nimetatakse ka vererasvaks. Me saame kolesterooli küll toidust, kuid tegelikult toodetakse seda ka meie kehades, kus see täidab palju olulisi ülesandeid.
„Kolesterool on meie organismis hädavajalik ühend. Kolesterooli ei pea kartma, pigem tuleks jälgida, et seda oleks piisavalt ning et erinevate kolesteroolitüüpide vahel valitseks tasakaal. Ohtlikuks muutub kolesterool vaid siis, kui meie organism on tasakaalutu ja põletikuline,“ rõhutab kolesterooli vajalikkust Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse esinaine Ketlin Jaani-Vihalem.
Umbes 70% elutegevuseks vajalikust kolesteroolist sünteesib meie maks, ülejäänud 30% peaksime saama loomset päritolu toidu kaudu. Vastavalt toiduga saadud kolesteroolikogusele toodab meie organism kolesterooli kas juurde või vähendab selle tootmist. Meie kehas toimub ka kolesterooliringlus, mis tähendab, et umbes 50% kehas sünteesitud kolesteroolist taaskasutatakse.
Näiteks kuulub kolesterool sapi koostisesse, mis aitab lagundada söögiga saadud rasvu. Samuti on kolesterool vajalik teatud tüüpi hormoonide (s.h. suguhormoonide testosterooni ja östrogeeni) tootmiseks. Samuti sünteesitakse organismis kolesteroolist päikesevalguse abil D-vitamiini.
Ilma kolesteroolita ei suudaks oma ülesandeid täita ka meie keharakke ümbritsevad rakumembraanid. Rakumembraani koostises olev kolesterool aitab tagada membraanile hädavajaliku elastsuse ja hoiab membraani koos. Kolesterool kui antioksüdant on samuti väga vajalik meie nahale.
Kolesterooli kannavad meie kehas ringi valgud. Selliseid kolesterooli ja valkude ühendeid nimetatakse lipoproteiinideks. Seejuures eristatakse kolme erinevat tüüpi lipoproteiine: LDL, HDL ja VLDL, neist esimesed kaks on rohkem tuntud.
LDL-kolesterool (n-ö „halb“ kolesterool) transpordib kolesterooli maksast rakkudeni. LDL-i halb omadus seisneb selles, et kui organism on põletikuline, siis kleepub LDL veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise põhjus ning selle suurt sisaldust veres peetakse südame- ja veresoonkonna haiguste oluliseks riskifaktoriks.
HDL-kolesterool (n-ö “hea“ kolesterool) seob liigse kolesterooli ning transpordib selle rakkudest tagasi maksa, kus see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDL tase veres vähendab südame- ja veresoonkonna haiguste riski – seetõttu nimetatakse seda sageli “heaks” kolesterooliks.
Kolesterooli sisaldust veres on võimalik määrata vereprooviga. Võetud vereproovist tõlgendatakse kolesterooli näitajaid järgmiselt:
Vereproovist saadud näitudes jälgitakse nii “hea” (HDL) ja “halva” (LDL) kolesteroolide tasemeid eraldi kui nende omavahelist suhet. Seejuures võiks LDL-kolesterooli näitaja jääda alla 3 mmol/l. Risk südame-veresoonkonna haigustesse haigestumiseks suureneb oluliselt, kui kogu kolesteroolisisaldus tõuseb üle 6,0 mmol/l. Samuti on risk suurem siis, kui kogu kolesterooli suhe HDL-kolesterooli on üle 4,2 ning LDL-kolesterooli suhe HDL-kolesterooli üle 2,5.
Nagu öeldud, võib vere kõrge kolesteroolisisaldus mõjutada meie tervist. Iseenesest ei põhjusta see tavaliselt eraldi sümptomeid, küll aga suurendab südame-veresoonkonnahaiguste riski siis, kui organism on põletikuline. Sel juhul kuhjub liigne kolesterool arterite seintele ja takistab verevoolu südamesse, ajusse ja ülejäänud organitesse. Samuti suurendab liigne kolesterool trombi ehk n-ö „ummistuse“ tekkimise võimalust veresoontes. Kõrge kolesteroolitaseme mõju südame-veresoonkonnahaiguste tekkele suurendavad veel paljud lisategurid, näiteks suitsetamine, diabeet või kõrge vererõhk, samuti geneetiline eelsoodumus.
Kuna meie keha reguleerib kolesteroolitaset ka ise, mõjutab toiduga saadav kolesterooli hulk vere üldkolesterooli hulka suhteliselt vähe. Hoopis rohkem mõjutab kolesteroolitaset aga liigne toiduenergia ning vähene kiudainete saamine toidust. Samuti mõjutavad vere kolesteroolitaset rohkem toidud, milles on suur loomsete rasvade ja transrasvade sisaldus. Loomseid rasvu ei pea vältima, küll aga tuleb jälgida nende osakaalu võrreldes teiste rasvadega ning kogu menüüs üldiselt.
Loomsete rasvade sisaldus on kõrge liha- ja piimatoodetes. Rohkelt loomseid rasvu sisaldavad näiteks lihapirukad, vorstid jm. suure rasvasisaldusega lihatooted ja seapekk, ka koor ja juust. Samas sisaldavad looduslikud piimarasvad bioaktiivseid aineid, millel on ka veresooni kaitsev toime, mistõttu võivad nad aidata ka kolesteroolitaset langetada. Küll aga tuleks vältida transrasvhappeid. Transrasvhappeid leidub tihti tööstuslikult toodetud kondiitritoodetes (koogid, küpsised) ja teistes hüdrogeenitud taimerasvu sisaldavates toidutoodetes.
Vale on mõelda, et kui kolesterooli tase on kõrge, tuleb rasvavabale dieedile minna. Seda ei tohiks kindlasti teha, sest kolesterooli sünteesimine on organismile ääretult raske ja palju energiat nõudev ülesanne. Selle asemel, et rangelt piirata rasvade hulka toidus, tuleks suurendada nende toitude hulka, mis kolesteroolitaset veres vähendavad.
Nagu juba öeldud, leidub kolesterooli loomse päritoluga toidus. Kolesteroolirikkad toiduained on näiteks muna (täpsemalt munakollane), subproduktid (nt. neerud), rasvased liha- ja piimatooted, krevetid, kananahk ja seakamar. Lühiajalised liigsed toiduga saadud kolesteroolikogused pole ohtlikud, kuid seda ei saa väita kestva kolesterooli liigtarbimise kohta.
Rääkides erinevate toitude kolesteroolisisaldusest, tuleb ühena esimestest kindlasti meelde muna. Tõepoolest, munas leidub olulisel hulgal kolesterooli, mida arvati pikka aega olevat südame- ja veresoonkonna haiguste üheks peamiseks põhjustajaks. Tekkinud arusaam oli ka põhjus, miks 1990ndatel soovitati inimestel munade tarbimist piirata.
Siiski, viimase paari aastakümne uuringud on näidanud, et pigem seisavad n-ö “halva” (LDL) kolesterooli tõusu taga paljud muud tegurid (s.h. loomsete rasvade tarbimine) ja mitte niivõrd kolesterooli kui sellise toiduga tarbimine. Segadus oli kerge tekkima, kuna paljudes loomseid rasvu sisaldavates toiduainetes leidub tihtipeale ka palju kolesterooli.
Seega ei sea mitmete riikide toidusoovitused enam munade tarbimisele piiranguid. Ka käesoleva aasta alguses avaldatud Soome ülikooli uuring toob välja, et ühe muna tarbimine päevas ei tohiks tervisele mingisugust negatiivset mõju avaldada ning valdava osa Soome rahvastiku puhul mõjutab toidust saadav kolesterool vere kolesteroolisisaldust vaid vähesel määral.
Huvitav on ka teada, et taimed toodavad fütosteroole, mis on oma olemuselt sarnased kolesteroolile, aga omavad taimset päritolu. Oma sarnasuse tõttu „võistlevad“ fütosteroolid soolestikus imendumisel kolesterooliga. See tähendab, et nad imenduvad kolesterooli asemel, vähendades nii tegeliku kolesterooli tagasiimendumist organismi ning suunates seda kehast välja. Seeläbi aitavad fütosteroolid langetada ka üldist kolesteroolitaset.
Kolesterooli kõige loomulikum väljutamise viis on sapi koostises. Kui me sööme palju kiudaineid sisaldavaid taimi, seovad need sappi (ja selle koostises ka kolesterooli) ning juhivad seda organismist välja. Kõige kiudainerikkamad toidud on erinevad puu- ja köögiviljad, vähetöödeldud teraviljatooted (s.h. kliid), kaunviljad, pähklid ja seemned.
Kolesterooli ainevahetuse võib korda saada ka letsitiinirikka toidu normaalse tarbimisega. Letsitiin on ühend, mida leidub munakollases, piimas (s.h. petipiimas) ja sojatoodetes. Kui pole kaugele arenenud südamehaigust või väga kõrget vere kolesteroolitaset, on vale piima ja muna söömist karta. Neis on küll kolesterooli, kuid ka palju tasakaalustavat letsitiini.
Lõhest ja teistest rasvastest kaladest saame oomega-3-rasvhappeid, mis on olulised ateroskleroosi (arterilubjastuse) vältimiseks ning põletikuliste protsesside ärahoidmiseks nii veresoontes kui teistes organites. Oomega-3-rasvhapped tõstavad HDL-kolesterooli taset veres. Samuti leidub oomega-3-rasvhappeid lina-, kanepi-, kõrvitsa- ja chia seemnetes ning nende õlides, kuid ära ei tohi unustada, et neist ei suuda organism nii efektiivselt põletikke vähendavaid ühendeid toota. Loomse päritoluga oomega-3-rasvhapetes on need ühendid juba valmiskujul olemas.
Kolesterooli alandavat toimet omavad ka probiootikume ehk „kasulikke baktereid“ sisaldavad toidud. Siia alla kuuluvad sellised fermenteeritud toidud nagu hapukapsas, hapendatud kurgid ja seened ning hapendatud piimatoodetest jogurt (eriti toorpiimast valmistatud nö “elus” jogurt) ja keefir.
Kindlasti ei tohiks ära unustada ka fütosteroole sisaldavaid taimseid toite. Headeks fütosteroolide allikateks on kõrge küllastumata rasvhapete sisaldusega toiduained, näiteks avokaado, linaseemned ja maapähklid, samuti taimeõlid. Kui loomse rasva hulka vähendada ja kasutada selle asemel õlisid, siis enamasti vere kolesteroolisisaldus väheneb.
Samuti soodustab igasugune liikumine ja füüsiline aktiivsus vere hapnikusisalduse tõusu, vereringe paranemist ja kolesterooli tõstvate stressihormoonide langetamist. Väga oluline on hoiduda liigsest stressist, kuna stressihormoonid suurendavad põletikuühendite sisaldust kehas ja need omakorda kolesteroolitaset. Jalutuskäigud looduses, piisav uneaeg, heade sõprade seltskond ja rõõmus meel aitavad kehal stressi leevendada ja ka kolesterooli alandada.
|
OSCAR-2019
|
||
Lisateave kehakaalu alandamise kohta. Esitame parimad rasvapõletid, mis võimaldavad teil kaotada mittevajalikud kilogrammid!
Uuringud näitavad, et ainult 64% meestest ja 49% naistest on Poolas juba ülekaalulised või ülekaalulised. Probleem mõjutab 70% kogu maailma elanikkonnast. 2025. aastal kannatab üle nelja inimese maailmas rasvumine või ülekaalulisus. Maailma Terviseorganisatsioon tunnistab ülekaalulisust ja ülekaalulisust 21. sajandi tsivilisatsioonihaiguseks. Paljud tegurid aitavad tervisliku kehakaalu säilitamisel häirida. Need on eriti stress, istuv eluviis, väga töödeldud toidu tarbimine.
Slimming-tablettide pingerida on koostatud vastavalt tegevuse mõju rahulolevatele klientide arvamustele, tablettide efektiivsuse uuringutele, toitumisharjumuste ja toitumise valdkonna sõltumatute ekspertide ulatuslikele teadmistele. See kombinatsioon pakub lisaks tõhusatele, kuid ka ohututele preparaatidele tänu millele teie kehakaalu langus on efektiivne, sest valite parimad toidulisandid, mida on testitud.
Tableti toime on kahesuunaline. Esimeses reas olevad toimeained blokeerivad süsivesikute transformatsiooni rasvasse, kiirendavad rasvkoe põletamise protsessi ja parandavad ainevahetust, teisel etapil suurendab vereringet, seega on preparaadil positiivne mõju lihaskoele, mis pärast treeningut kiiresti taastatakse.
Preparaat sisaldab ainult looduslikke ja ohutuid keha koostisosi, mille ekstraktid on valitud. Garcinia cambogia, India nõges, rohelise kohviuba ja joodi kõrge sisaldus on parim kombinatsioon, mis tagab tervikliku jõudluse.
Tabletid aitavad teil kaotada kuni 10 kilo rasva kuus! Preparaat võimaldab teil kiiresti kaalust alla võtta, kahjustamata teie tervist. Sa näevad kiiresti välja koolituse mõjud ja sulle läheb veel rohkem energiat. Kankusta Duo-ga põlete kiiresti rasva, parandab ainevahetust ja hoolitseb oma südame-veresoonkonna süsteemi eest. Näete mõju esimestel kasutamispäevadel.
Plaastrid tagavad kehale joodi ja hüdroksü-sidrunhappe, mis on väärtuslik normaalse ainevahetuse jaoks. Need takistavad lipiidide ladustamist veresoontes, parandavad seedimist ja põlevad kaloreid. Nad parandavad naha tugevust ja elastsust. Nad põhjustavad osmootse vahetuse suurenemist. Koostisosad parandavad naha mikrotsirkulatsiooni, vähendavad söögiisu peamiste söögikordade vahel.
Plaastrite kasutamise tõttu kaob tselluliit, rasvkoe kaob. Keha peatub liigse vee ladustamiseks. Slimming on tõhus ja ennekõike kiire. Mõju on kehamassiindeksi kaotus kuni 7 punkti võrra. Preparaadi efektiivsuse uurimise tulemusena oli 91% vastanutest märkimisväärne kehakaalu langus. Ebatõenäoliste suupistete söögiisu kaotamine võimaldab teil paremini jälgida toitu.
Selleks, et tagada selle protsessi toetavad kiiresti niisutavad tabletid, on parim valik. Nad teevad tarbetute kilogrammide kaotamise perioodi meeldivaks ja efektiivseks. Sageli ei anna soovitud tulemusi isegi korralikult valitud toitumine ja regulaarne kehaline aktiivsus, mis loodetakse tarbetute kilogrammide kaotamiseks. Kaalu languse puudumine toob kaasa motivatsiooni kaotamise ja isegi tugeva psühholoogilise probleemi. Meditsiinilised salenemisvastased pillid sisaldavad keemilisi komponente, mis häirivad oluliselt kehas toimuvat protsessi. Neil on mitmeid vastunäidustusi ja kõrvaltoimeid. Kirurgia on tõesti viimane abinõu. Seetõttu on efektiivsete, kuid mitte invasiivsete rasvapõletustablettide puhul suurepärane lahendus, mis täiendab mis tahes füüsilist aktiivsust ja toitumist. Kiire salenemisega tabletid näevad peaaegu kohe üle salenemise mõjud, säilitavad dieedi, saavad füüsilist jõudu rohkem energiat ja hoiavad ennekõike kehakaalu langetamise tagajärgi, nii et pärast piirava dieedi peatamist ei kaasne yo-yo efekti . Ajal, mil enamus toodetest on looduslike abinõude abil keeruline keemiaga. Siiski on looduslikud valmistised salenemist ja need tooted tuleb valida.
Looduslikest ainetest lähtuvad looduslikud saadused on parimad, kuna need tagavad kasutamise ohutuse isegi erinevate spetsialiseeritud ravimite, nt hüpertensioonile või diabeedile, mis sageli kaasnevad ülekaalulisuse ja rasvumisega. Parimad salenemist vähendavad pillid on pika tuntud koostisosad, mis on pärit ka iidsetest aegadest, kuna need salajased kompositsioonid, mis põhinevad tõhusal rasvapõletajal, mis edastatakse põlvkonnast põlvkonnani, näitavad looduslike koostisosade erakordseid omadusi, mida hinnatakse alati seetõttu, et nad tagavad kiire ja ohutu salenemise. Need on tavaliselt ilma retseptita salenemisvastased pillid, mis pakuvad suurepärast mugavust ja kiiret kättesaadavust, ilma et oleks vaja spetsialiseeritud külastusi, ilma arstidele järjekorras.
Rohkem kui üks naine mõtleb, kas naistel on rasvapõletit üldse, kuna paljud tooted reklaamitakse peamiselt meestele suunatud toodetena. Tegelikult sisaldab paljud neist universaalseid komponente. Tavaliselt naiste probleemide jaoks on loodud ka palju ettevalmistusi. Tüdruku rasvapõleti peab olema turvaline olenemata naise seisundist. Paljud naised soovivad kohe pärast imetamist raseduse ajal kaotada liigseid naela. Paljud meditsiinilised preparaadid on keelatud. Naiste kehamassi kaalutõus püsivate hormoonide kõikumistega ei ole lihtne, kuid on võimalik ka kiire ja efektiivne salenemine. Naturaalne tugev rasvasisaldusega põleti hakkab kehasse liigse rasvaga toime tulema ja on kehale ohutu. Kasulikud on rasvade põletamise tabletid, mis on sageli resistentsed füüsilisele kehale. Rasva rasvade magu probleem ei ole mitte ainult naistel raseduse järel. See on tänapäeva naiste tavaline probleem, kellel ei ole aega regulaarselt süüa, viib läbi istuv eluviis töö või sisesekretsioonisüsteemi haiguste all kannatavatel inimestel. Igal juhul on rasva põletamise lisandid kasulik lahendus.
Toidulisandid, mis sisaldavad rasvapõletuse mõju, on tingitud looduslikest ekstraktidest sisalduvatest ainetest. Nad on rikkalikult antioksüdandid ja muud ained, mis põlevad rasva. See võib olla klorogeenhape ja sidrunhappe derivaat või hüdroksü-sidrunhape. Need ühendid aitavad vähendada suhkru imendumist toidust, mistõttu keha on sunnitud energia rasvrakkudest. Hea rasvasisaldusega põleti intensiivistab termogeneesi protsessi, mille tõttu keha mitte ainult kiirel, vaid ka kõige tähtsam põletab rasva tõhusalt. Termogenees on looduslik ainevahetusprotsess. Kõige võimsam rasvapõletit stimuleerib sümpaatiline närvisüsteem, mis on autonoomse närvisüsteemi osa, st süsteem töötab meist sõltumatult. Termogeneesi intensiivistamine rasvapõletiga hõlmab sümpaatiliste närvide stimuleerimist ja norepinefriini vabanemist, mis stimuleerib säilitatud glükoosi vabanemist ja mõjutab neerupeale, suurendades rasvade oksüdeerumist. Sellepärast on parimad salenemist pillid looduslike koostisosade põhjal. Neil on kehas stimuleeriv toime, kuid nad ei põhjusta ebameeldivaid sümptomeid ega kõrvaltoimeid. Rasvade metabolismi kiirendavad tabletid ei toimi kiiresti, seetõttu on nende kasutamise ohutus kõrge.
Xyz22 toidulisandite täiendavad koostisained Koos täiendavate koostisosadega, näiteks need, mis suruvad söögiisu, on vaja väärtustada rasvapõletusainete lisamist. See on kasulik inimestele, kes söövad peamiste toitude vahel ja kellel on probleem selle vähendamiseks.
Mis puutub toidulisanditesse, siis võib paikne kaupluses olla kõrgemad hinnad, mis tulenevad suurema marginaali kehtestamisest, mis on tingitud sellise kaupluse kõrgemate tasude ja hoolduskulude vajadusest. E-poed pakuvad tavaliselt soodsaid hindu ja ostud on diskreetsemad.
Parim rasvapõleti võimaldab teil kiiresti ja turvaliselt kaalust alla võtta. Näete mõju kõige sagedamini ühe nädala pärast. Maksimaalsete tulemuste saavutamiseks on tablettide võtmise regulaarsus oluline. Salvestava dieedi tulemused võivad teid üllatada!
Kirjeldus: Osa number: 2992261 nime: õhu kuivati filtrit füüsikalised omadused: Element üksikasjad fotod: materjali: hea kvaliteediga materjali energiatõhususe Reiting: kõrge tõhususe Filtrimistõhusus: enam kui 99,7% Flow vastupanu: 1.5KPA tagada: 5000-1000 KM MOQ: 120PCS...
Kirjeldus: Osa number: TB1374X nime: kuivatusaine õhu kuivati Spin-on füüsilisi dimensioone: Element üksikasjad fotod: materjal: hea kvaliteediga materjali energiatõhususe Reiting: kõrge tõhususe MOQ: 60PCS proovide: ei ole laos, on makstud proovi. Ristviidete: Caterpillar...
Igavene osad on üks juhtivaid tootjaid, pakkudes originaal ja ehtne kuivati filtrid. Võttes antud valdkonnale spetsialiseerunud aastaid, pakume klientidele OEM kuivati filtrid asendamine. Tere tulemast hulgi-kvaliteedi, vastupidav ja odav aftermarket toodete siin.
|
OSCAR-2019
|
||
Tiia Tiik, minu blogi. Siin on jutte elust, reisijutte, pilte ja uudiseid: Saatekirjade süsteemist eriarsti juurde pääsemisel
Meil oli sama olukord, et nooremal pojal paar sünnimärki. Näitas neid perearstile ja arst kirjutas saatekirja nahaarstile. Päris pikalt kulus aega, et numbrit saada siis veel 17aastasele noormehele. Õnneks oli Tõnismäe polikliinikus nii tore registratuuritöötaja, et soovitas minna Nahahaigustekliinikusse Hiiule. Helistasin siis pea paar tundi, enne kui numbri saime märtsi lõpuks. Kohale minnes sooviti kohe registratuuris saatekirja näha, kuigi tegelikkuses ei peaks saatekirja olemagi. Juhtus siiski nii, et alla 10 minutilsel konsultatsioonil selgus, et kõik on korras ja sünnimärgid vaadati spetsialisti poolt lambiga üle. Poeg sai kaasa soovituse, et kui sünnimärk segama hakkab, siis tuleb uuesti aeg kinni panna ja need ära lõigata lasta. Sellise jutu puhul otsustas poeg, et veel ei ole vaja midagi teha ja elu ongi lill.
Ma ei jõua ära kiita seda head digiretsepti süsteemi, mis on muutnud meie elu kergemaks. Perearst näeb oma ptsientide digilugu ja andmeid ning saab korduva haiguse korral kohe ravimi välja kirjutada. Nii juhtus Arkoga selle nädala teisipäeva hommikul, kui roospõletik jalga lõi ja digiretsepti alusel kohe antibiootikumid kätte sai, siis jäi ära eraldi perearsti juurde minek, mis oleks haige inimesele paratamatult katsumusi tekitanud. Nüüd siis jalg on küll paistes ja õitseb punaselt, kuid palvik oli vaid vappevärinatega esimesel päeval ning nüüd siis järelravi. Esimestel kordadel oli ikka olukord palju hullem, sest Arko maal arstile kohe ei läinud ja kõrge palavik koos kaasneva roospõletiku nähtudega kestis nädalapäevad. Minu arvates peaksid inimesed oma perearsti rohkem usaldama, siis pole sageli vaja eriarstide poole pöörduda ja kui perearst näeb vajadust, siis ta selle saatekirja kirjutab. Kui see süsteem ka sarnaselt digiretseptiga toimiks, siis oleks paljude inimeste elu lihstam, arstidel lisatööd vähem ja patsientidel ei kuluks raha eraldi transpordile, et saatekirja järele minna. Tallinna Puuetega Inimeste Koda koostöös Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga rakendas 2012.aastast ellu digitaalselt allkirjastatud arstitõendi vormistamise võimaluse ja nii on mitmed perearstid meile otse arstitõendeid saatnud, mida on vaja invataksoteenuse taotlemiseks sügava ja raske liikumis-, nägemis- ja liitpuudega inimesele. Oleme palju kiidetud e-riik ja peame mutuma paindlikumaks ning andma võimaluse kasutada rohkem e-teenuseid.
Liikumispuudega pensionär Ina-Maria Mikkor on nördinud, et praegune jäik saatekirjade süsteem jooksutab kroonilisi haigeid, keda eriarstid on ise oma vastuvõtule tagasi kutsunud. Elupõlise velskrina teab ta probleemile lihtsat lahendust, kuid haigekassa kehtivas saatekirjade väljastamise korralduses probleemi ei näe.
Kroonilise haigena peab Ina-Maria Mikkor korra või kaks aastas käima pulmonoloogi juures kontrollis. «Arst kutsub mind tagasi, märgib kaardile, et tagasi aasta pärast, aga ikka pean ma selleks perearstilt saatekirja tooma,» rääkis 74-aastane endine meedik. Mikkori sõnul ei suuda isegi pulmonoloog esimesel kohtumisel tema tervislikku seisundit hinnata ning selleks tuleb teha lisauuringuid. Kuna Mikkor põeb lisaks kroonilisele astmale ka raskekujulist uneapnoed, magab ta aastaid hapnikumaskiga, mistõttu on vaja eraldi spetsiaalse arvutiprogrammiga kontrollida ka selle seadme tõhusust. Alles seejärel saab pulmonoloog otsustada, kas ravi on vaja muuta ning kas uus kontroll on poole aasta või aasta pärast.
«Mida annab siin perearsti saatekiri? See on ju tühi nõudmine!» on naine nördinud. Tema hinnangul on perearst lihtsalt kellegi käepikendus. «Ta ju ei kirjuta seda sellepärast, et ta tahab mind eriarsti juurde saata, vaid sellepärast, et keegi nõuab,» pahandab Mikkor. Tema kui raske liikumispuudega inimene peab saatekirjale järele minemiseks tellima takso ning lihtsalt vormitäiteks kirjutatud paberi äratoomiseks kulub tal 12 eurot. «Minusuguseid kroonilisi haigeid on ju sadu ja mida peavad tegema need, kes elavad maal ja kel tuleb perearsti juurde kümneid kilomeetreid sõita?» küsib naine.
Mikkori kinnitusel ei ole saatekirja tegelikult tarvis mitte eriarstil, vaid hoopis haigla registratuuril, kes omakorda põhjendab nõuet sellega, et haigekassa kehtestatud süsteem on selline, nagu see parajasti on. Elupõline velsker rõhutab, et inimesi ei tohi ilmaaegu jooksutada ja tegelikult on olemas väga lihtne lahendus. «Kui eriarst kirjutab kaardile «Tagasi aasta pärast», siis kui ma lähen kas 11 või 12 kuu pärast registratuuri, on mu kaardi pealt ju kohe näha, et inimene peab tulema ja saatekirja pole vaja,» pakkus Mikkor välja lahenduse. Kogenud meediku sõnul ei kutsu ükski kitsa eriala arst patsienti tagasi, kui ta ei pea seda vajalikuks.
«Kui mul tõesti vahepeal hakkab halb, siis ma lähen perearsti juurde, kes püüab välistada, et see on mul pulmonoloogilisest hädast ja määrab kas ise ravi või suunab edasi eriarsti juurde. Seal ei ole mitte midagi keerulist,» imestab naine.
Mõttetu saatekirja nõude pärast on ta juba suhelnud Põhja-Eesti regionaalhaiglaga, kus töötab tema arst. Suurhaigla soovitas tal pöörduda sotsiaalministeeriumi poole. «Aga ühe inimese võitlus tuuleveskitega ei ole kunagi efektiivne ja ma mõtlesin, et võtan ühendust ajalehega,» rääkis Mikkor. «Et haigekassa ei saaks öelda, et ilma konkreetset juhust teadmata ei saa nad täpselt vastata, olen nõus oma diagnoosi ja isikukoodi avaldama.» Haigekassale saigi saadetud päring Ina-Maria Mikkori terviseandmetega ning küsimused, miks peab sellise diagnoosiga inimene tooma saatekirja perearstilt, kui viimane teda aidata ei saa, ning kas on kehtestatud kindel kord ja reeglistik, millal on saatekirja eriarsti juurde vaja ja millal mitte. Konkreetseid vastuseid neile küsimustele saada ei õnnestunud. «Saatekirja mõte on selekteerida välja patsiendid, kes tõepoolest spetsialisti abi vajavad,» selgitas haigekassa pressiesindaja Evelin Koppel. Ta selgitas, et eriarst ei peaks tegelema patsientidega, kelle ravi ja jälgimisega perearst hakkama saab, sest vastasel juhul tekivad eriarstide juurde põhjendamatult pikad ravijärjekorrad ja tegelikud abivajajad peavad seetõttu kauem ootama.
Tema sõnul on eriarstile pöördumiseks üldjuhul alati vaja perearsti saatekirja ja ilma selleta pääseb vaid nahaarsti, suguhaiguste arsti, günekoloogi, psühhiaatri ja silmaarsti vastuvõtule. Eelnev nimekiri kehtestati seesugusena juba 2000. aastate alguses. «Viimastel aastatel on arutatud pigem selle loetelu kitsendamise vajaduse üle, et lisaks ressursside (arstid, õed, raha) efektiivsele kasutamisele veel kord võimaldada eriarsti konsultatsiooni just neile, kellele seda on vaja, ja vähendada seeläbi ravijärjekordi. Näiteks saab normaalset rasedust jälgida ka perearsti, mitte günekoloogi juures, ent see ei ole veel laialt juurdunud praktika,» seisis haigekassast tulnud vastuses. Erinevalt haigekassast kinnitati sotsiaalministeeriumi vastuses, et tegelikult pole eriarsti kutse peale tagasipöördunud inimeselt alust perearsti saatekirja nõuda. «Seaduse järgi võib saatekirja väljastajaks / patsiendi tagasikutsujaks olla ka eriarstiabi osutaja,» seisis sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste vastuses. Ta viitab ravikindlustuse seaduse § 70 lõikele 3, kus on kirjas, et ilma saatekirjata võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse ambulatoorse eriarstiabi osutamisel juhul, kui eriarst jätab patsiendi tema tervislikust seisundist tulenevalt oma jälgimisele või ravile.
«Kui eriarstiabi osutaja soovib ikkagi perearsti saatekirja, peetakse ilmselt siiski vajalikuks, et perearst veenduks kõigepealt edasi suunamise vajaduses ehk siis tõenäoliselt võib seda kroonilist haigust jälgida pigem perearst,» arvas ametnik.
Segadus saatekirjade osas on suur ja Eesti vajab saatekirjade reformi, millega perearstid on ka algust teinud. Praegu ei ole ühtseid reegleid kellele, kuhu ja millal saatekiri väljastatakse. Esiteks kellele? Tänu oluliselt paranenud ravijuhistele on tõusnud perearstide võimekus tegeleda suure osa haigetega, kes varem olid kõik eriarsti jälgimisel. Samades juhistes on kirjeldatud juhud, mis kuuluvad eriarsti kompetentsi. Osaliselt on sundinud perearste ka olukord, et eriarste on vähemaks jäänud ja tulebki ise sisulisemate probleemidega tegeleda. Aga et välja selgitada haige vajadus eriarsti osas, on tarvis uuringuid. Nendeks paraku eraldab haigekassa perearstidele liiga vähe raha (12 eurot inimese kohta nimistus aastas).
Nii juhtubki, et perearst suunab eriarstile ilma uuringuteta patsiendi, mis pahandab eriarsti, kes tegelikult peaks tegelema juba perearsti selekteeritud raskemate haigetega. Sageli patsient ise eriarsti juurde aja kinni pannud ja tuleb nõuab saatekirja. Perearst keelduda ei saa, aga jällegi tekib nn tühi saatekiri, mis kokkuvõttes pikendab juba niigi pikki järjekordi eriarstile.
Järgmine küsimus, kuhu? Enamasti ei lase perearst patsienti, kes tema arvates tõesti eriarsti visiiti vajab, oma kabinetist enne välja, kui on n-ö tutvuste teel konkreetse aja saanud. Tuleb tunnistada, et alati on natuke piinlik kolleegi paluda ja telefonitsi asjaajamine võtab ka palju aega, ent tihti ei jää muud üle. Keeruline on saada aegasid patsientidele, kes tegelikult erakorralised ei ole, aga haigus ei kannata ka järjekorras oodata – siia kuuluvad kõik töövõimetuslehel patsiendid.
Perearstid algatasid saatekirjade reformi juba 2009. aastal. Eesmärk on saada kokku saatekirja andmete koosseis (mis andmed, uuringud, analüüsid jne sellel kajastuvad), leida digitaalne kanal, kasutades terviseinfosüsteemi võimalusi, ja saavutada kokkulepe eriarstidega, et kuidas patsient ikkagi vastu võetakse.
Koostöös Põhja-Eesti regionaalhaiglaga viisime läbi ka juhtprojekti, mis kohe tõestas, et patsiendi jooksutamine jääb ära. Milles siis uudsus seisneb? Olgu kohe ära mainitud, et saatekirja süsteem on soomlaste pealt maha viksitud heas mõttes. Esiteks koostab perearst, kes peab vajalikuks patsienti konsulteerida eriarsti juures, saatekirja ja saadab Terviseinfosüsteemi (TIS). TISist tõmbab saatekirja alla eriarst ja annab ise aja patsiendile kas siis uuringuks või vastuvõtule.
Edastan infot. Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub 4.veebruaril huvilisi osalema avalikul valimisdebatil. Üldiste valdkonna teemade seas tuleb jutuks ka töövõimereformi rakendamine. Ootame erakondadelt sisukaid mõtteid, kuidas näevad antud teema edasisi arenguid. Debati eesmärk on välja selgitada, mida kavatsevad kandideerivad poliitikud teha puuetega inimeste ja nende hooldajate olukorra parandamiseks järgmisel neljal aastal.
Debatt toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses Endla 59), kell 15. Tule kuulama ja küsima ning saad teada, kes väärib sinu häält!
|
OSCAR-2019
|
||
Tead neid päevi, kui absoluutselt kõik läheb valesti? Ja enamgi veel... Noh, vähemalt sinu jaoks. Keegi teine ei pruugi seda näha, kuid sa ise tunned, et asjad lähevad iga minutiga aina hullemaks. Üks vale samm teise järel ja tuju pole enam üldse... Üks selliseid päevi oli mul NYX Baltic Face Awardsil, kui astusin žüriiliikmena laval üles... Kuid mis kõik leidis aset enne lavale astumist?
Buss Riiga läheb hommikul kell 8.30 ja ma sätin end kella ühe paiku öösel magama. See pole küll päris piisav aeg, et välja magada, kuid mõtlen, et bussis saab ju ka sõba silmale. Paraku ärkan kuskil 3.15 öösel üles ja und enam ei tule... Lõpuks suudan kella kuue paiku magama jääda ja seda vaid selleks, et äratuskell 50 minutit hiljem mu ajust halastamatult läbi heliseks. Ajan end üles , söögiisu absoluutselt pole. Igasugune soov tassikese kohvi järele on samuti kadunud. Vean end taksosse ja siis bussile. Heidan bussis otsemaid horisontaali ja suudan isegi kaks tundi magada... Kuid neid maagilisi öötunde see ju tasa ei tee. Lõpuks otsustan bussis filmi vaadata. Panen "Notting Hilli" mängima ja õige pea avastan, et iga episood ajab nutma. Mu laps on hommikul mulle kaks salvrätipakki kotti pannud ja haaran sealt ühe. Nii ma siis istun bussis ja muudkui vesistan, nuuskan ja vesistan. Täiesti omas mullis - mina ja film, film ja mina - või nii ma vähemalt arvan... Äkki taban endalt pilgu. Bussis minu kõrval istuv Läti proua vaatab mind justkuiloomaaia kõige kummalisemat eksemplari. Mõtlen, et peaks end kokku võtma ja selle nutmise lõpetama, kuid siis tuleb filmis eriti nukker koht ja vesistasin Läti proua hämmeldunud pilgu all edasi.
Riiga jõudes on mul siiski pisut parem meeleolu. Pärast meeletuid ummikuid jõuame lõpuks hotelli, kus jätan kohvrid portjee kätte ja läheme linna einestama. See on vale samm, sest jalutame söögikohta oma pool tundi, ootame roogasid omakorda pool tundi ja hoolimata sellest, et vaatan pidevalt kella, jõuan hotelli tagasi täpselt 5 minutit enne seda, kui žüriile peaks takso järgi tulema. Meiki pole, juuksed on sättimata, seljas on mul jätkuvalt hallid dressid, milles ma meenutan Soome pensionärist turisti... Ma olen täiesti marus! Olin ma ju unistanud sellest, kuidas võtan hotellis vanni, pikutan ja sätin end. Paraku on mu asjad ikka veel hotellis portjee käes... Kraban kibekiiresti kohvri ja jooksen kähku hotelli invatualetti riideid vahetama. Nahk on märg.... Turgutan end veega. Võtan käekotist lõhna ja tuhistasin seda endale peale umbes nii, nagu see oleks viimne päev. Kuid midagi on totaalselt valesti. Vaatan oma parfüümi ja avastan, et olen hommikul võtnud kogemata kaasa lõhna, mis mulle sootuks ei meeldi, kuid selle lõhnasarja pudelid on ju kõik ühesugused! See konkreetne parfüüm on mulle täiesti vastuvõetamatu ja nüüd olen ma sellega üleni kaetud... Nii ma siis seisan aluspesu väel keset tualetti ja mõtlen: "Ahaa... Selline päev siis!" Aga teha pole midagi, sest täpselt minut on aega: sikutan kähku oma jumpsuiti selga ja jooksen taksot ootama. Vähemalt olen kohal õige ajal. Minuti pealt! See on saavutus omaette!
Peagi avastan, et olen ainus. Kedagi teist pole. Ootan ja ootan. Lõpuks tuleb teine žürii liige... Ootame koos taksot. Taksot ei tule. Veerand tundi hiljem seisan ikka hotelli ees ja mõtlen, mida kõike oleks saanud selle väärtusliku viieteist minuti jooksul teha... Lõpuks saabub takso ja saan hakata tagaistmel meiki tegema. Teen kiiresti meigipõhja ja lobisen samal ajal teise žüriiliikmega. Ma mäletan möödunud aastast tema töid ja kiidan neid. Lõpuks küsin, miks ta sel aastal ei osale ja ta vastab, et eks ikka seepärast, et ta võitis eelmisel aastal NYX Face Awardsi... Oh taevas!+ Kuidas ma selle unustasin! Kas ma saan endast veel asjalikumat muljet jätta, ise teist aastat tähtsalt züriis... Otsutan, et rohkem ei räägi ma sõnagi.
Pärast ummikuid oleme õnnelikult NYX Baltic Face Awards toimumiskohas. Terve tee on vihm meid takso akna taga narrinud, kuid nüüd, kui ma pean lokid peas ja kaks suurt kotti käe otsas, taksost väljuma, sajab vihma nagu oavarrest. Ajan end taksost välja ja mõtlen, et mis seal ikka. Mingu need lokid siis oma teed... Tahaks paar vandesõna teele saata, kuid mõni aeg tagasi otsustasin, et lõpetan igasuguse vandumise... Kõnnin siis oma kahe raske pakiga läbi vihma kohale ja istun lõpuks maha, ise märg nagu puudel. Tuju on jälle nullis... Lõpuks algab proov ja ma manan näole midagi naeratuse taolist. Avastan, et keel on sõlmes nagu Ida-Eurooplasel, kes üritab inglise keeles teed küsida, kuid ükski sõna ei tule meelde. Unetus annab tunda. Lokid, mis süstitad mulle alati enesekindlust, on peaaegu kadunud. Tuju on pole enam üldse. Ainus, mida ma saan teha, on istuda rahulikut ja naeratada. Nii ju teevad hästi kasvatatud tüdrukud. Nii olen ma alati teinud, sest kui sa naeratad piisavalt kaua, annad asjule signaali, et kõik on hästi ja siis loodetavasti kõik läheb hästi....
Pärast proovi on meil poolteist tundi aega, et end valmis sättida. Istun tükk aega meigilaua ees ja üritan end modelleerida, kuid midagi ei tule välja. Lõpuks otsustan, et aeg on hakata end vaikselt kokku võtma. Seda enam, et see naeratamine pole ka suurt aidanud. Kuigi ma ei tunne NYXi meigikunstnik Maret Ubalehte nii hästi, et küsida, kas ta aitaks mind meigiga, otsustan, et kaotada pole midagi. Nii küsingi Maretilt, et kas ta võiks mind modelleerida. Maret otsib sobiva pintsli ja asub mulle vaikselt nägu joonistama... Tema rõõmsameelsus on nii nakatav, et seda jätkub mullegi. Kui tõusen tema toolist, mõtlen, et roheliste juustega Maret on justkui haldjas, kes on enese teadmata mulle pisut hea tuju puistanud. Kuid minu juuksed ... Need on ikka kohutavad! Ja lõpuks on see ju üritus, kus ma pean mitu korda lavale minema ja võiks efektne välja näha... Paraku on mu lokid sorgus nagu kassil, kes pole ka prügikasti taga vihmast asu leidnud.
Nüüd, kui mul on meik kenasti näol, luusin mööda maja ringi ja leian esimeselt korruselt ühe armsa tüdruku, kes esitleb L`oreali värvilisi spray-värve. Istun tema tooli ja kurdan, et mu juuksed on kohutavad, kas ta saaks midagi teha... Tüdruk vaatab mind ja ütleb vaikselt: "Nad on väga ilusad. Mina ei teeks küll midagi..." Ja siis, kui ma peeglisse vaatan, meenub mulle see, mida ma olen alati teadnud: ükskõik, kui halvasti sa end ka ei tunne, teised seda enamasti ei näe. Vaadates oma juukseid, pole nendes küll enam seda suurejoonelist lokki, kuid midagi viga ka pole. Lõpuks valime välja heleroosa värvi ja toonime mu juukseotsad roosaks. See on viimane lihv, mis on mu soengust puudu ... Enesetunne on juba päris hea ja kui ma oleksin kass, oleks mu saba juba üsna kohev. Tohutu väsimus asendub elevusega. Mulle öeldakse, et lavale minekuni on viisteist minutit... Ajan vaikselt selja sirgu, loen oma tütrelt saadud sõnumit, kus ta ütleb, et hoiab mulle pöialt ja ingi aeg lavale astuda. Show algab. Kõik läheb hästi. Kõik, mis oli minu peas halvasti, see jääb lava taha... Üritus on ülev. Ja siis saab see läbi. Õige pea olen ma hotellis ja chatin oma tütrega, kes tahab facetime`i vahendusel näha, milline tuba mul on ja kas tema oleks ka sinna ära mahtunud... Ja siis võtab uni võimust.
Miks ma seda kirjutan? Sest see oli kõigest üks päev, tulvil suuri ja väikseid äpardusi ning valearvestusi... Hotelli hommikueinel näen tuttavaid ja üks nendest komplimenteerib: "Sa nägid eile nii hea välja! Kas oled puhkuselt tulnud?"
|
OSCAR-2019
|
||
Minu jaoks algavad jõulud juulis või vahest isegi juunis. Selle aasta jaanipäeva paiku leidsin ühest second-hand poest oma tütre nukumaja jaoks suure koti mööblit. Mulle oli kohe selge, et see kolmekümnest suurest ja väikesest mööbliesemetest kott täidab ära terve jõulukuu sussivarud ja päkapikk võib rahulikult detsembrit oodata. Peitsin tütre kingikoti oma tavapärasesse salapaika ja nii jäi see jõulukuud ootama. Paraku ilmus nukumaja mööbel oma täies hiilguses minu silme ette novembri lõpus, umbes nädal enne seda, kui päkapikud jooksma hakkavad. Nimelt olin parasjagu vannis, kui vannitoauksele kõlas koputus ja seejärel sisenes minu tütar Rene. Tal oli käes seesama kott nukumööbliga ning lai naeratus näol.
"Emme, kas see on mulle?" küsis Rene särades. Ma ei suutnud hetkeks oma pahameelt varjata ja kähisesin nagu nõid: "Kust sa selle leidsid?!?" Rene jätkas rõõmsameelselt: "Sealt kõrgest köögikapist! Ma otsisin kommi!" Ma isegi ei oska seda tunnet kirjeldada... Igatahes võtsin end lõpuks kokku, naeratasin ja ütlesin, et see on tõepoolest sulle! Tütar lahkus suure kotiga rõõmsalt oma tuppa ja mulle tundus vannivesi ühtäkki külm. Jaa... Mu tütar on pikaks kasvanud ja kapp, mis veel paar aastat tagasi tundus hea peidupaigana, oli mind reetnud. Jõulukingid olid mul olemas juba oktoobris, kui paaris minu lemmikuimas netipoes olid imelised allahindlused. Rene soovis uut mobiiltelefoni, ostsin selle ära ja peitsin seejärel kindlasse kohta. Aina rohkem tundub mulle, et jõulukingitused on seotud just lastega, sest endal pole justkui midagi materiaalset vaja. Pigem ihkan vaikseid ja rahulikke hetki. Paraku see väga vajalik rahulik hetk kadus minu elust 24.detsembril, kui avastasin, et olin oma tütre jõulukingi liiga kindlasse kohta ära peitnud. Ma ei leidnud seda üles! Nii veetsin 24.detsembril kaks tundi ahastades mööda korterit ringi tuhnides ja mida polnud, oli telefon. Ma lihtsalt ei mäletanud,kuhu olin selle pannud! Neid ridu kirjutades pean möönma, et mobiiltelefon koos pruunika karbiga on siiani kadunud... Ma otsustasin lõpuks endast mitte liiga välja minna, sest vanavanemad teevad alati lapselastele täiesti arusaamatult palju kingitusi ja jätsin tütrele lihtsalt mainimata, et kõige olulisem kink on kadunud...
Sel aastal kohtus kogu meie perekond taas jõululaupäeval minu vanemate pool. Mu kuldsete kätega vend Ati ütles mulle telefonis, et ainus, mida mina pean tooma, on vahukoor ja värske tüümian. Kui ma kohale jõudsin, oli Ati teinud valmis imemaitsvad kaalikad ja porgandid ning asus vahukoore ning tüümianiga küülikut maitsestama. See vaimustav õhtusöök oli minu jaoks pühade kõrghetk - kõik olid koos, kõik nautisid rooga ja ... Minu tütar teatas juba eelmisest aastast tuttavaks saanud lause: "Mina jänkut ei söö! Mitte mingil juhul!" Vastasin talle, et tema soove on arvestatud, tõstsin talle küülikupajast tükikese küülikut, mida nimetasin kanaks ja mu tütar ütles, et kana on palju maitsvam kui küülik. Kui aus olla, siis minu meelest muutub mu tütar iga aastaga järjest rohkem minu moodi - see tähendab nõudlikumaks ja selliste võrukaeladega tuleb kavalust kasutada ...
Pühad lõppesid minu ämma juures, kes oli teinud valmis kaks praadi. Esmalt pakkus ta lammast ning seejärel toodi lauale siga. Ja pärast traditsioonilist jalutuskäiku viis kooki. VIIS kooki! Väärib märkimist, et ühe koogi oli ämm valmistanud olümpiavõitja Kristina Šmiguni retsepti järgi ... Kui asusime üheskoos kooke degusteerima, küsis Rene täiesti nõutult: "Kas pannkooke ei olegi?" Kahtlemata on minu tütre aplus päritud minult, kuid kindlasti kangemas versioonis. Ämm küsis seepeale hämmeldunult, et kas ta teeb pannkooke lisaks ja mina karjatasin, et VIIEST koogist piisab! Ma püüan pühade ajal võimalikult palju televiisorit vältida, mulle meeldib valida oma muusika või film ja kulgeda siis omas maailmas. Kuid teisel pühal vaatasime teist korda ETV-st dokumentaalfilmi "Sugarman", mis tähendas seda, et mina nutsin meeleliigutusest peaaegu kogu filmi ja mu mees sai mind meeleolukalt tögada. Tegelikult olime seda dokki varem abikaasaga kahekesi vaadanud ja siis kordus sama stsenaarium - mina valasin pisaraid ja mu mees muigas endamisi... Nüüd lisandus teleri ette Rene, kes vaatas ära kogu filmi ja kuulas siis Youtube`ist ülejäänud õhtu Rodriguez`i pala "I Wonder" (kuula SIIT). Hiljem võttis Rene ette laulusõnad ning palus, et ma tõlgiksin need talle ära ... Siin refrään: "I wonder how many times you've been had And I wonder how many plans have gone bad I wonder how many times you had sex I wonder do you know who'll be next I wonder l wonder wonder I do"
Kui nüüd maisemaks muutuda, siis mõned kingitused tõi jõuluvana ka. Mul on nüüd Hunteri Balmorali kummikud, mis sobivad täiuslikult praeguste ilmadega ja isa ütles mulle mornilt, et postiga ei jõudnud kohale minu Hunteri lumesaapad... Minu isale nii tüüpiline! Ühest paarist ei piisa! Ema uuris läinud nädalal, et kas on midagi, mida meie perele jõuluks kinkida ja mina vastasin, et üks on selge - kindlasti mitte kruuse! Tulemus: jõuluõhtul sigines meile kolm uut punast kruusi, mis vanemate juurde "ununesid". Abikaasa kinkis mulle Oliver Sacksi raamatu "Hallutsinatsioonid" ja kogu pühade apluse saatel tundub mulle, et need kolm päeva võtab sõna "Hallutsinatsioon" kõige paremini kokku. Kuidas möödusid sinu pühad? Mis olid parimad palad, road ja kingid?
Ma mäletan hästi ühte pidu, kuhu kõik külalised pidid ilmuma mustas - see seisis kutsel must-valgelt kirjas ja minu suurte lokkide kohale tekkis veel suurem küsimärk - miks mustas? Kui aus olla, ei kuulu mina nende kuulekate hulka, kes alati ilmtingimata dresscode`ist kinni peab. Küsimus on selles, et ma ei tea kunagi, kes ma olen homme, ülehomme või taevapäralt - nädala pärast!
Guerlaini lõhnast La Petite Robe Noir portreed kirjutades, valisin pildistamiseks välja mitmeid musti kleite, kuid ühel hetkel ärkas minus taas see väike kapriis. Miks must kleit? Kas sellest, et parfüümipudelil on must kleit, ei piisa? Seekordse parfüümi portree jaoks valisin hoopis kollase kleidi ja oma beeži vintage naaritsakasuka. Miks kollane kleit? Kollane seepärast, et La Petite Robe Noir parfüümis peitub minu jaoks suur annus rõõmsameelsust, energiat ja soojust. Selles lõhnas oleks justkui kulda ja päikesekiiri - kõike seda, mida vaja, et hommik algaks juba veatult.
Kuid mis on need kavalad komponendid, mis sellest lõhnast just sellise päikesekiire teevad? La Petite Robe Noir peidab endas õrnat buketti roose, jumalikku jasmiini ja ahvatlevat apelsiniõit. Lisaks leidub parfüümis nii kirssi, õuna kui ka mustsõstart. Lõhnale annab pehmuse valge merevaik ja valge muskus. Kui muidu on Stellariumi parfüümi portreedes alati pikk pildiseeria, siis sel korral otsustasin, et üks kaader räägib rohkem kui tuhat sõna. Mõneti võib öelda seda sama ka La Petite Robe Noir kohta - üks parfüüm räägib rohkem, kui tuhat sõna. La Petite Robe Noir on kuldaväärt parfüüm, see paneb fantaasia tööle, toob naises välja väikese kapriisi ja päeva lõpuks küsitakse ikka ja jälle: "Mmm ... Mis lõhna sa kannad?" Mida veel oodata ühelt parfüümilt?
|
OSCAR-2019
|
||
Modell, näitleja ja telesaate juht Kelly Brook tõmbas endale jutusaates täiega vee peale, väites, et väikelastega emasid ei saa võtta täiskohaga tööle, sest nad tegelevad peamiselt muude asjadega.
Jutusaates arutati möödunud nädalal ingliskeelses meedias levinud postitust, kus üks ema väitis, et lapsevanemad ei ole usaldusväärsed töötajad. Saatejuht Ruth Langsford uuris ka modelli ja näitleja Kelly Brooki arvamust samal teemal ning naise sõnavõtt ajas vaatajad tagajalgadele!
“Mul ei ole lapsi, nii et ma tõesti ei tea, mis tunne on laveerida karjääri, pereelu ja kõige muu vahel, millega meie, naised, peavad tegelema,” alustas ta viisakalt.
“Mõned naised toovad oma lapsi alati ettekäändeks, miks nad oma kohustusi täidetud ei saa. Nad ei pea tähtajast kinni või ei jõua kohtumisele ja vabandavad seda sellega, et nad pidid lapsi vannitama või toitma või kooli viima,” keeras ta pisut vunki juurde.
“Ja teised emad saavad ometigi kõik tehtud. Ka neil on lapsed, kuid ma ei kuule neist kunagi. Need naised on väga professionaalsed ja mulle see väga meeldib”, põrutas naine hoogu sattudes. “Ma arvan, et inimesed ei peaks lapsi tooma vabanduseks, miks nad oma tööd tehtud ei saa. See pole kellegi asi. Lapsed on su isiklik asi ja kui sa oma tööga toime ei tule, siis ära süüdista selles oma lapsi!”
Vaatajad olid muidugi marus. “Ma olen 100% kindel, et kui tal oleks lapsed, oleks jutt hoopis teine,” kirjutas üks ema. Teine vastas: “Ta ei kujuta ettegi, kui raske on toime tulla töö ja lastega. Saa lapsed ja räägi siis edasi!”
Levinumatest müütidest ja seksuaalsest etiketist kuni sinu terviseni välja — siin on mõned asjad, mida iga naine peaks seksi kohta teadma.
1. Teda ei huvita, kas sa raseerisid ennast äsja või mitte. Tõsiselt ka, see ei tule tal isegi mõttesse.
3. Kõik naised masturbeerivad. 2004. aastal läbi viidud uuring kinnitas, et pooled 45-49aastastest naistest on viimase kuue kuu jooksul end ise rahuldanud. Paljud naised kasutavad seejuures palju enamat kui lihtsalt oma käsi. 2009. aastal Indiana ülikooli poolt läbi viidud uuringust selgus, et iga neljas naine võttis eneserahuldamisel appi mõne mänguasja.
5. Võid päriselt ka tema käsi vaadates ta peenise suurust ennustada. Nimelt, mida pikem on ta sõrmusesõrm, seda pikem on ka ta peenis, leidis Liverpooli ülikooli uuring. Kui tema sõrmusesõrm on sama suur või väiksem, kui tema nimetissõrm, siis on tal väiksem peenis, aga kui see sõrm on pikem, siis… hoia alt!
6. Mitmekülgsus muudab elu põnevamaks ja tegelikult ju ka seksi. Vahet pole, kas teete seda võrkkiiges või lennukis, köögi põrandal või duši all, kandes seljas nahka või hoopis pitsi — kui miski on teie jaoks uus, on see närvekõditav.
7. Pornofilmid on kuumad! Juttudel, et naistel läheb erutumiseks kauem aega, pole tõepõhja all. Näita meile midagi, mis meile meeldib ja me oleme valmis vallatlemiseks. 2007. aastal läbi viidud uuring näitas, et naised, kes vaatasid pornofilme, erutusid peaaegu sama kiiresti kui mehed (see oli sekundite mäng).
8. Unistad sama mõnusast tundest nagu siis, kui käid joogas? Võta appi hoopis orgasm. Tunned end pärast ülilõõgastununa, sest su aju oli tippu jõudmise hetkel põhimõtteliselt “surnud”. Hollandi teadlased leidsid, et naised ei koge orgasmi hetkel mingeid tundeid ehk ei mingit hirmu, ärevust ega stressi. Kui jõuad tippu, ununevad nii laste koolitööd, iganädalane poeskäik kui ka maksmata arved su laual.
9. Teesklemine on täiesti mõttetu. See, kui näitad talle, mis sulle päriselt meeldib, on tõeline kuld.
10. Seks on parem, kui sokid on jalas ehk kui su voodielu on jahtunud, võib see olla sellepärast, et sul on sõna otseses mõttes külm. Hollandis läbi viidud uuring näitas, et paaridel, kelle jalgadel oli külm, oli palju raskem orgasmini jõuda (see õnnestus ainult 50% uuringus osalenutel). Kui paarid panid sokid jalga, hüppas see number 80 protsendini.
11. Ausus ei pruugi alati hästi mõjuda ehk kui oled kedagi suudelnud või käinud võõra mehega kohvil, siis see, kui tehtu ausalt ära räägid, ei pruugi alati tähendada, et nüüd ongi kõik korras. Sa teed oma partnerile ainult haiget ja murrad teievahelise usalduse. Kui tahad tema südant kaitsta, neela süütunne alla ja hoia oma suu kinni.
12. Armastus on õhus… seni kuni su mees end pärast trenni ei pese. Muskuseline meeste higiodöör erutab paljusid naisi. 2007. aastal Californias Berkley ülikoolis läbi viidud uuringust selgus, et meeste lõhn suutis naiste tähelepanu äratada, panna südame kiiremini põksuma, tõsta vererõhku ja kiirendada hingamist.
13. Kunagi pole liiga hilja. Isegi, kui seks on midagi, mida te teete ainult sünnipäevadel või suurematel tähtpäevadel, pole kunagi liiga hilja selle muutmiseks. Kõik, mida tegema peate, on seksida. Alguses võib see tunduda sunnitud tegevus, aga mida rohkem seda teete, seda rohkem seda vajate. Alustage kõigepealt kord kuus, siis kord nädalas ja kes teab, äkki oled peagi valmis juba iga päev seksima.
14. Kui räägime suurusest, seksimise tihedusest või kordadest öö jooksul, siis tea, et enamus su sõbrannasid valetavad.
16. Keegi ei suuda seda paremini kui sina ise. Võid küll oodata, et su mees su tippu viib, aga tea, et sa suudad seda ise palju kiiremini teha. Kui naised masturbeerivad, suudavad nad orgasmi saada vähem kui nelja minutiga. Eelmängu ja vahekorraga kulub selleks ca 20 minutit. Kõige kiirem tee: kasuta vibraatorit.
17. Fantaasiamängud on suurepärased ehk kui seks on muutunud rutiinseks, kutsu Johnny Depp ja tema piraadimüts endaga voodisse. Kaota end mõnda fantaasiasse ja lisa vürtsi oma voodielule. Millised on kõige populaarsemad fantaasiad? Ootamatu seks, grupiseks ja kontoriseks.
18. Kui oled liiga väsinud, pole midagi teha. Vanemaks saades mõistad ühte asja — sa võid teha või mitte teha kõike, mida sa tahad. Ütle seda oma partnerile viisakalt ja ta mõistab. Erandiks on muidugi see, kui otsid igal õhtul vabandusi.
21. Raha ei ole oluline, aga kui räägime seksist, siis ega see halvasti ei mõju. Newcastle ülikooli uuringust selgus, et rikaste meeste naised said rohkem orgasme, kui vaesemate kaaslastega naised.
22. Suudlemine on hea märk. Uuringutest selgub, et naised hindavad suhet selle põhjal, kui hästi nende mehed suudelda oskavad. Kui mehed suudlevad hästi, soovivad naised ka rohkem seksida.
23. Naised enne, sest tuleb välja, et naised on valmis oma mehi palju rohkem rahuldama just siis, kui nad on vahetult enne ise tulnud. Seega, kõik võidavad!
24. Vahekorrast üksi ei piisa ehk, kui kartsid, et oled ainus, kes vahekorra jooksul orgasmi ei saa, siis tea, et igal kolmandal naisel on sama probleem.
26. Avar dekoltee ei tee paha. Kas arvad tõesti, et oled seksikas, kui sul on särk kaelani kinni nööbitud?
30. Tema nibudega on sama lõbus mängida kui sinu omadega. Kujuta ette, kui su mees seksi ajal su rindu täielikult ignoreeriks. Aga miks sa siis tema omi ignoreerid? Meeste nibud on täpselt sama olulised kui sinu omad.
31. Keegi ei taha sellest kuulda ehk säästa oma sõpru, õde ja eriti oma kolleegi ning jäta oma voodielu detailid enda teada. 20aastaselt võis see ju lõbus olla, aga täiskasvanud naisena on see lihtsalt piinlik.
33. Üheöösuhted ei ole kõigile ehk kähkukad võivad ju seksikalt kõlada, aga paljude naiste jaoks pole need olnud väga toredad kogemused. Inglismaal Durhami ülikoolis 2008. aastal läbi viidud uuringust selgus, et ainult 54 protsenti naisi nautisid üheöösuhet.
34. See, mis oli kunagi liiga veider, on nüüd täiesti normaalne. Kui mõtled, et kas teha mehele striptiisi või pakkuda välja kolmekat, siis garanteerime sulle, et kui see tundub sinu jaoks põnev, siis tema jaoks on see lausa orgasmiline.
35. Järgmine kord, kui meest rahuldad, ära unusta ka tema varbaid. Kui sa pole seda veel avastanud, siis tea, et tegemist on tõeliselt erogeense tsooniga nii meeste kui ka naiste jaoks. Sinna hulka kuuluvad veel ka sõrmed, kõrvalestad ja põlvede tagaosad.
39. Abielus paarid seksivad rohkem. Usu või mitte, aga kui oled abielus, siis seksid palju rohkem kui su vallaline sõbranna. Keskmiselt seksivad abielupaarid 69 korda aastas, mis on üheksa korda rohkem kui vallalised inimesed, selgus Chicagos läbiviidud uuringust. Nüüdseks oled vast ka piisavalt vana ja tark teadmaks, et kvaliteet on parem kui kvantiteet.
|
OSCAR-2019
|
||
Hotellid Kureelpa – Hotels.com abiga on lihtne leida sobiv hotell Kureelpa, võrrelda tubade hindu ja kohe vaadata vabade kohtade olemasolu. Meie veebilehel on imelihtne leida ja broneerida reisiks soodne Kureelpa hotell. Iga hotell on varustatud kaardiga. Lisaks hotellitubade kirjeldustele ja fotodele oleme lisanud külastajate hinnagud ja pikemad arvustused, kus on juttu hotelli asukohast, ümbruskonna meelelahutusvõimalustest, tubade mugavusest ning majutuse ja teenuste kvaliteedist. Meie kliendiprogrammiga Hotels.com™ Rewards liitudes teenite iga 10 öö eest 1 öö tasuta.
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Liigi mõiste, mida on kasutatud tuhandeid aastaid, on bioloogias üks keskseid mõisteid, kuid liigi definitsioon on vaieldav.
Liik on üks bioloogilise klassifitseerimise ja taksonoomilise liigitamise põhiühikutest. Tavaliselt defineeritakse liike kui gruppi organismidest, mis saavad vabalt ristuda ja anda viljakaid järglasi. Paljudel juhtudel on selline definitsioon küllaldane, kuid tihti kasutatakse täpsemaid, võrdlevamaid mõõte nagu DNA järjestus, morfoloogia või ökoloogiline nišš. Paikkondlike kohandatud tunnuste olemasolu võib viia liikide jagunemiseni alamliikideks.
Liigid, millel on ühised esivanemad, kuuluvad perekonda (genus). Liik saab kuuluda ainult ühte perekonda korraga. Kuuluvust ühte perekonda on kontrollitud DNA sarnasuse põhjal, kuid praktilistel põhjustel on vahel kasutatud ka muid variante, näiteks taimede puhul õite sarnasust.
Kõikidele liikidele on antud kahest osast koosnev nimi – binaarne nimetus. Esimene osa nimetusest on perekonnanimi. Teine osa nimetusest on kas liiginimi (zooloogias) või liigiepiteet (kasutatakse botaanikas).
Kindlad meetodid liikide määramiseks ja kasutusel olevad liigidefinitsioonid on olulised selleks, et saaks kirjeldada ja testida bioloogilisi teooriaid ning mõõta elurikkust ehk biodiversiteeti. Väljasurnud liike, mis on teada fossiilsetest andmetest, on raske täpselt klassifitseerida ning seetõttu kasutatakse nende puhul kõrgemaid taksonoomilisi ühikuid nagu sugukond. Kokku on liikide arvu maailmas hinnatud 8,7 miljonini,[1] varasemate hinnangute kohaselt arvati neid olevat 2–100 miljonit.[2]
Binomiaalsel nomenklatuuril kasutatakse kahest osast koosnevat nimetust. Tavaliselt on see ladinakeelne, kuid nimetuses võib olla juuri ka teistest keeltest. Võidakse kasutada ka inimeste või kohanimesid. Binomiaalne nimetus kirjutatakse kaldkirjas (kursiivis). Perekonnanimi on esimene ja kirjutatakse suure algustähega, sellele järgnev sõna on väikse algustähega.
Zooloogilises nomenklatuuris nimetatakse teist osa nimest liiginimeks (või liigiepiteediks). Näiteks hallhunt – Canis lupus, koiott – Canis latrans kuuluvad perekonda Canis (sisaldab veel teisi liike). Hallhundi perekonnanimi on Canis, liiginimi on lupus ja binomiaalne nimi: Canis lupus. Botaanilises nomenklatuuris kutsutakse nime teist osa ainult liigiepiteediks.
Teaduslik nimi on täielik, kui selle juurde on lisatud autorid, aastad ja ümarsulud. Tavaliselt on liigiga seotud ainult üks autor, kuid teatud juhtudel võib olla neid kaks (nt botaanikas, mükoloogias). Esimene nimi kuulub sellele, kes antud liiki esimest korda kirjeldas ning teine nimi sellele, kes paigutas taksoni hetkel kasutuses olevasse süsteemi. Näiteks : lõvi, Panthera leo (Linnaeus, 1758). Lugemise lihtsustamiseks kasutatakse ka autorite nimede lühendamist.
Liigile nime määramist võib vaadelda kui hüpoteesi evolutsiooniliste suhete ja selle grupi organismide eristatavuse kohta. Kui saadakse rohkem informatsiooni, võidakse see hüpotees kas kinnitada või ümber lükata. Süstemaatikud, kes töötasid eraldi, võisid nimetada üht ja sama liiki erinevate nimedega. Seda tuli rohkem ette minevikus, sest omavaheline suhtlus oli raskendatud. Kui kahe nimega liigid on arvatud üheks liigiks, jääb kasutusele vanem nimetus ning uuemad jäävad selle sünonüümideks. Võib ette tulla ka ühe taksoni jagamist mitmeks erinevaks või mitme erineva taksoni liitmist üheks. Liitmisel saab taksoni nimeks mitmest võimalikust vanim ehk prioriteetsem. Taksonoomilisest vaatenurgast võib liigisiseseid gruppe defineerida hierarhiliselt liikidest madalamaks. Zooloogias kasutatakse vaid alamliiki, kuid botaanikas lisaks sellele varieteeti, alamvarieteeti ja vormi.
Mõnikord ei identifitseerita kirjanduses liike täielikult ning kasutatakse lühendeid sp. ja spp. (mitmuses). Nt Canis sp. Tavaliselt tuleb seda ette järgmistel juhtudel:
autorid on veendunud, et mõned isendid kuuluvad kindlasse perekonda, aga ei ole täiesti kindlad, millisesse liiki need isendid kuuluvad. See on tavaliselt iseäralik paleontoloogias;
autorid kasutavad spp, et lühidalt öelda, et miski on iseloomulik mitmetele liikidele perekonnas, aga ei väida, et see on iseloomulik kõigile liikidele perekonnas. Kui teadlased tahavad öelda, et miski kehtib kõikide liikide kohta perekonnas, kasutavad nad perekonnanime ilma liigiepiteedita.
Ideaaljuhul on igale liigile antud ametlik, teaduslik nimetus, kuigi reaalselt on veel väga palju nimetamata liike (liigid, mida on ainult kirjeldatud, aga pole nimetatud). Liigile nime andmisel paigutatakse liik perekonda. Teaduslikust vaatenurgast võib seda võtta kui hüpoteesi, et see liik on lähedaselt rohkem seotud selle perekonna teiste liikidega kui teiste liikidega muudest perekondadest.
Perekond ja liik on omakorda osa kõrgemast taksonoomilisest hierarhiast. Hästi tuntud taksonoomilised ühikud on (järjestades kõrgemast): domeen, riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik. Perekonda paigutamine ei ole lõplik, mingi aja pärast võib süstemaatik liigi ühest perekonnast teise tõsta, kuid sealjuures peab muutma ka liigi nime.
see vastab inimeste ettekujutlusele eri tüüpi organismidest, näiteks koerad on üks liik, kassid teine.
Praktiliselt defineerivad bioloogid liiki kui organismide populatsiooni, millel on kõrgtasemeline geneetiline sarnasus. See võib väljenduda kohasuses samale nišile ja geneetilise materjali ülekandes ühelt organismilt teisele. Täpsem sarnasuse tase on siinkohal suvaline, kuid see definitsioon on kasutusel organismide puhul, kes paljunevad mittesuguliselt nagu mõned taimed ja mikroorganismid.
Seksuaalselt paljunevate liikide puhul jagatakse geneetilist materjali reproduktsiooni teel ning organisme loetakse ühte liiki kuuluvaks juhul, kui nad jagavad piisavalt geene, et toota viljakas järglane. Järelikult on liik ristuvate organismide grupp. Definitsiooni saab laiendada öeldes, et liigid on grupp organisme, kes saavad potentsiaalselt ristuda. Erinevates tiikides elavad kalad kuuluvad ikkagi ühte liiki, kui nad on kokku saades võimelised ristuma. Samas on palju näiteid kahest või enamast selgesti eristatavast populatsioonist, kus isendid, kes elavad keskel, saavad ristuda kummalgi küljel asuvate populatsioonidega, aga külgedel asuvad populatsioonid omavahel ristuda ei saa.
Järelikult on iga universaalne liigidefinitsioon paratamatult suvaline. Seetõttu on bioloogid esitanud valiku definitsioone, mille kasutus sõltub pragmaatilisest valikust ning oleneb uurimuse põhjalikkusest, täpsusest.
Ükski kontseptsioon ei ole täielikult objektiivne või kehtiv kõigil juhtudel. Sageli kasutatakse lihtsustamise mõttes kõige praktilisemat definitsiooni, näiteks enamiku selgroogsete jaoks bioloogilist liigikontseptsiooni.
On organismide süstemaatika väikseim üksus, mis peab teistest liikidest erinema mitme tunnuse poolest. Sinna kuuluvad liigid, millel on ühised tunnused, organismid kuuluvad kindlatesse fikseeritud mõõtmetesse, erinevaid liike määrab variatsioon tunnustes või fenotüüpides, näiteks erinev sabapikkus tähendab erinevat liiki.
Liikidel on ühine evolutsiooniline päritolu, mis säilitab oma puutumatuse. Mingil ajal võivad mõned liikmed evolutsiooni käigus populatsioonist lahkneda ja areneda alamliikideks. Isolatsiooni olemasolul (geograafiline või ökoloogiline) võib see viia uute liikide tekkeni. Liike, millest teised liigid alguse saavad, nimetatakse parafüleetilisteks liikideks.
Sama esivanemaga organismide grupp. Päritolu säilitab oma puutumatuse ajas ja ruumis. Mingil ajal toimub selles grupis liikmete lahknemine üksteisest ning kui see lahknemine ilmneb, saab kaht populatsiooni lugeda erinevateks liikideks. Erinevad evolutsioonilistest liikidest selle poolest, et uute liikide arenemisel vanemliigid surevad taksonoomiliselt välja. Alamliike kui sellised ei eristata.
Väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. Samasse liiki kuuluvad isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning saada paljunemisvõimelisi järglasi. Seda seletust on kritiseeritud, sest fraas 'vaba ristumine' ei ole üheselt määratletud. Seda kontseptsiooni kasutatakse laialdaselt kõrgemate taksonite puhul (imetajad, kalad, linnud), kuid probleeme on mitteseksuaalselt paljunevate organismide puhul.
Populatsioon, mis erineb morfoloogiliselt teistest populatsioonidest. Näiteks saame kanal ja pardil vahet teha noka erineva kuju järgi ja samuti on erinevuseks, et pardi jalgadel on ujulestad (kanal ei ole). Niimoodi on liike eristatud juba iidsest ajast. Seda on palju kritiseeritud, sest hilisem geneetiline informatsioon näitab, et geneetiliselt kaugetel populatsioonidel võib olla sarnane välimus ja vahel esineb suur morfoloogiline erinevus väga lähedastel populatsioonidel. Sellest hoolimata on enamik teatud liikidest kirjeldatud ainuüksi morfoloogiast lähtuvalt. Kasutatakse siiani näiteks taimede puhul.
On sarnaste tunnustega isendite rühmad, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Liigid põhinevad isendite või populatsiooni DNA sarnasustel.
Äärmiselt raske on liiki defineerida nii, et definitsioon sobiks kõikidele looduslikult eksisteerivatele organismidele. Arutelu bioloogide hulgas, kuidas defineerida ja tuvastada tõelisi liike, nimetatakse liigiprobleemiks. Bioloogide hulgas on kasutusel üle 20 erineva liigidefinitsiooni.[3]
Enamik õpikuid järgib Ernst Mayri definitsiooni liikidest kui grupist looduslikest populatsioonidest, mis on võimelised omavahel ristuma ning on reproduktiivselt isoleeritud teistest sarnastest gruppidest.[4] Definitsioonist jäävad välja tavapäratud või kunstlikud paaritamised: need, mis toimuvad looma vangistamisel, kui tavapärased paarilised ei ole saadaval või need, mis on seotud inimtegevusega. Lisaks loomad, kes võivad olla füüsiliselt ja füsioloogiliselt võimelised paaritumiseks, kuid mitmetel põhjusel seda looduses siiski ei tee.
Tüüpiline õpiku definitsioon sobib enamikule hulkraksetest organismidest, aga mitmetes situatsioonides see ei sobi:
Bioloogid ei tea sageli, kas kaks morfoloogiliselt sarnast organismide gruppi on võimelised ristuma.
Ringliikide puhul ristuvad lähedaste populatsioonide liikmed edukamalt kui kaugemate populatsioonide omad.
Mõnel juhul võib olla füüsiliselt võimatu sama liigi loomadel paarituda. Siinkohal on tegemist aga inimese sekkumisega morfoloogilistesse muutustesse ja seetõttu on see bioloogilisest liigikontseptsioonist välja arvatud.
Varastes teadustöödes oli liik isend, kes esindas sarnaste või peaaegu identsete organismide gruppi. Rohkem jaotusi ei olnud. Aristoteles võttis kasutusele terminid "perekond" ja "liik", mis tähendasid juba kategooriaid. Aristoteles ja teised teadlased enne Charles Darwinit pidasid liike eristatavateks ja muutumatuteks. Kui varased uurijad hakkasid arendama süsteemi elusorganismide jaoks, hakati paigutama sinna ka eelnevalt eraldatud organisme. Põhiliselt käis liigitamine värvi (taimed, millel on kollased õied) või käitumise (maod, skorpionid) järgi.
18. sajandil klassifitseeris rootsi teadlane Carl von Linné organisme lähtudes reproduktsiooni erinevusest. Siiski arvati veel tol ajal, et organismid ei ole omavahel suguluses. Levinud oli sellist tüüpi idealism, mille kohaselt eksisteeris iga liik 'ideaalvormis'. Organismid aga erinevad üksteisest ja seetõttu valis Linné välja ühe tüüpeksemplari igast liigist ning teised nimetas sellest kõrvalekalleteks.
19. sajandiks mõistis enamik naturaliste, et liigid võivad muutuda ning planeedi ajalugu on andnud suurteks muutusteks piisavalt aega. Jean-Baptiste de Lamarck avaldas teooria liikide muutumisest ja selle põhjustest oma peateoses "Philosophie Zoologique" (1809).[6]
Charles Darwin avaldas oma teoses ’’Origin of species’’ (1859) loodusliku valiku idee. Ta ütles, et väikseim evolutsioonivõimeline organismide rühm on populatsioon, mitte isend. Varieerumine isendite vahel on loodusliku valiku tagajärg ja seetõttu ongi kõik organismid erinevad.
Richard Dawkins defineeris kaht organismi ühte liiki kuuluvateks, kui neil on sama arv kromosoome ja igal kromosoomil (kummalgi organismil) on sama arv nukleotiide.
Liikide klassifitseerimist on põhjalikult mõjutanud tehnoloogilised võimalused, mis on võimaldanud uurijatel kindlaks määrata liikide omavahelisi seoseid molekulaarsetel tasanditel – näiteks vereplasma sadestamise analüüsid 20. sajandi keskel ja Charles Sibley DNA-DNA hübridisatsiooni uurimused 1970. aastatel, mis panid aluse DNA sekveneerimise tehnoloogiale.
Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut, Eesti Teaduste Akadeemia, Zooloogia ja Botaanika Instituut, Erast Parmasto, "Biosüstemaatika teooria ja meetodid. Lühiõpik.", lk 9–22, Tartu 1996, ISBN 9985-60-240-4
Uus Taiwani dollar on Hiina Vabariigi kontrollitaval maa-alal (Taiwani piirkonnas) alates 1949. aastast käibelolev rahaühik.
Enne seda käibis aastatel 1946-1949 vana Taiwani dollar. Vana ja uue dollari vahetuskurss oli 40 000 ühele.
Uut Taiwani dollarit andis alguses välja Taiwani pank, alates 2000. aastast teeb seda Hiina Vabariigi (Taiwani) Keskpank.
Uus Taiwani dollar jaguneb ka kümnendik- ja sajandikühikuteks, aga neid kasutatakse väga harva, sest peaaegu kõik hinnad on täisdollarites. Käibivad mündid väärtusega 1, 5, 10, 50 dollarit (vähemas kasutuses ka 1/2 ja 20 dollarit) ning paberrahad väärtusega 100, 500, 1000 dollarit (vähemas kasutuses ka 200 ja 2000 dollarit).
|
OSCAR-2019
|
||
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 22 lõike1 punkti 361 alusel.
(2) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile Vara valla territooriumil elavatele, viibivatele või tegutsevatele isikutele ning kinnis- või vallasvara omanikele.
(3) Eeskirja kohaldatakse koosmõjus Vara valla jäätmehoolduseeskirja, ehitusmääruse ning koerte ja kasside pidamise eeskirjaga.
1) avalik koht - iga territoorium, rajatis, ehitis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või on tegelikult üldkasutatav;
2) kinnistu - kinnistatud maatükk koos selle oluliste osadega. Kinnistuga on eeskirjas võrdsustatud ka kinnistamata maaüksus, mille suhtes isikul on kasutusõigus;
3) omanik – isik, kellele kuulub kinnistatud maatükk. Omanikuga on eeskirjas võrdsustatud ka kinnistamata maaüksuse valdaja, kasutaja ja/või valitseja. Juhul, kui omaniku poolt sõlmitud leping ei kehtesta teise poole kohustusi heakorra tagamiseks, lasub nimetatud kohustus omanikul;
4) puhastusala - tiheasustusega alal kinnistuga külgnev haljasala või muu ala kuni kõnni- või sõiduteeni;
5) tiheasustusega ala - selgelt piiritletav kompaktse asustusega territooriumi osa Vara ja Koosa külas;
7) heakorratööd – tolmu, liiva, prahi, jäätmete, lume ja jää koristamine (sh jääpurikad katusel) ning libedusetõrje teostamine, muru niitmine, rohu ja heina niitmine, lehtede riisumine, heki pügamine jms ning sõidu- ja/või kõnniteel liikumist takistavate puude ja põõsaste okste lõikamine;
8) romusõiduk – sõiduk, millel puuduvad selle mehhaanilised osad või kereosad või klaasid või rattad ja mis oma välimusega riivab territooriumi esteetilist väljanägemist;
9) tuleohtlik ala – metsa ning muu taimestikuga nagu kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga, poolpõõsastikuga ja kuivanud rooga kaetud ala ning turbapinnasega ala;
1) kohalike maanteede, teede, tänavate, väljakute, parkide, haljasalade ja muude üldkasutatavate territooriumide korrashoiu ning teehoiutööde läbiviimise, sõlmides vastavaid lepinguid, tehes ettekirjutusi ja määrates kohustusi, mis tulenevad kehtivatest õigusaktidest või käesolevast eeskirjast;
2) avalikes kohtades asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ning juurdepääsu nendeni;
(2) Metsatulekahju ennetamiseks on vallavalitsusel õigus, teatades sellest kohalikus või maakonna ajalehes ja ka muudes kohalikes massiteabevahendites, keelata metsa kasutamine puidu saamiseks, kõrvalkasutuseks, jahinduseks, teadus- ja õppetööks ning rekreatsiooniks.
(1) Avaliku ürituse korraldaja peab tagama ürituse territooriumi koristamise hiljemalt üritusele järgneva päeva hommikul kella 9-ks või ürituse korraldamise loal märgitud ajaks.
(2) Avaliku ürituse korraldaja peab tagama piisava arvu prügikastide ja vajadusel käimlate olemasolu. Ürituse korraldaja võib nõuda üritusel kauplejatelt prügikastide paigaldamist.
(3) Kaubanduse või teenindusega tegelev ettevõtja peab tagama piisava arvu prügikastide olemasolu ja nende regulaarse tühjendamise.
(4) Kaupade laadimisel või kauplemise lõpetamisel avalikus kohas tuleb kauplejal kauplemiskoha ümbrus viivitamatult korrastada.
(1) Avalikesse kohtadesse tänavakaubanduspunktide, reklaamkandjate, tõkkepiirete, pinkide jms paigaldamiseks tuleb taotleda vallavalitsuse luba. Nende korrashoid ja hooldus on omaniku kohustus.
1) asjad peavad olema ohutud ja ilmastikutingimustele vastupidavad, välisilmelt esteetilised ja paigaldatavasse kohta sobivad;
2) asjad ei tohi segada inimeste ja sõidukite liiklemist ning teemaale või teekaitsevööndisse asjade paigaldamisel peavad olema tagatud teeseaduses sätestatud nõuded.
(3) Veoste ja koormate vedajad peavad tagama, et vedamisel ei tekiks tee, teepeenarde või kraavide risustamist või reostust. Risustamise või reostuse tekkimisel tuleb see koheselt likvideerida.
(4) Ehitus- ja remonditööde teostaja on kohustatud vältima ehitusmaterjali, prahi, pinnase jms sattumist sõidu- või kõnniteele või naaberkinnistule.
(5) Tehnovõrgu omanik on kohustatud hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni sellises seisundis, mis tagab heakorratööde teostamise võimalikkuse, liiklusohutuse ja teekatte korrasoleku tehnovõrgu kohal.
1) hoidma korras oma kinnistu territooriumi ja kinnistu piirdeaia ning rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. Tekkinud risustus või reostus tuleb koheselt likvideerida ning käidelda vastavalt Vara valla jäätmehoolduseeskirjale;
2) teostama heakorratöid kinnistul ja puhastusalal. Maaomanikud ja teede valdajad on kohustatud hoidma korras teeääred ja teeäärsed kraavid ning truubid;
5) niitma ja koristama heina (v.a. põllu- ja metsamaal) minimaalselt 2 korda aastas, hiljemalt 20. juuniks ja 20. augustiks, vältimaks kulu teket ja tagamaks tuleohutuse;
6) pügama hekki, kärpima õigeaegselt puude ja põõsaste oksi, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ja varjavad liiklusmärke või takistavad liiklemist. Puude võrad peavad olema jalgtee kohalt vähemalt 2,5 m kõrguselt piiratud sellisena, et ei oleks takistatud jalgtee hooldus- ja liiklusohtlikes kohtades ei tohi heki kõrgus ületada 1,6 m;
8) kaitsealade piiridesse jääval maa-alal juhinduma täiendavalt nendel aladel kehtestatud eeskirjadest;
10) tagama, et kinnistul puuduks selle üldist välisilmet rikkuvad ehitised ja rajatised, esemed jms;
11) tagama, et kinnistul paiknevate hoonete (sh kasutusest väljas olevate hoonete) välispiirded oleksid suletud;
13) eemaldama talveperioodil ehitiste katustelt lume ja jääpurikad, kui need võivad ohustada jalakäijaid või sõidukeid;
14) likvideerima kinnistult lagunenud ehitised ja rajatised vastavalt Vallavalitsuse poolt määratud tähtaegadele.
(2) Tahket kütust, ehitusmaterjali jms tohib hoida ainult krundi piires, teepoolses küljes tagapool ehitusjoont korralikult ladustatult. Kui krunt ei võimalda ehitusmaterjalide, tahke kütuse jms mahalaadimist, võib selleks kasutada üldkasutatavat territooriumi lühiajaliselt nii, et ei oleks takistatud liiklus ega segataks kaasinimesi.
(3) Kinnistu reostamisel ja risustamisel, samuti ehitise kahjustamisel on reostaja, risustaja või kahjustaja kohustatud selle viivitamatult puhastama või korda tegema. Kui süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha, peab selle ala või ehitise korrastama selle omanik. Keskkonnaohtliku reostuse korral tuleb koheselt teavitada Päästeametit.
(1) Põllumajandusloomade kinnine pidamine on lubatud vaid loomapidamiseks ehitatud või kohandatud ehitistes, kus on välistatud reostuse sattumine põhjavette ja veekogudesse.
(2) Põllumajandusloomade pidamine on lubatud sanitaareeskirju ning käesoleva paragrahvi lõiget 1 järgides loomapidamiseks sobilikes ja heakorrastatud lautades või aedades.
(3) Põllumajandusloomi tuleb karjatada ketis, aia või elektrikarjusega piiratud alal. Samuti peab omanik tagama, et tema loomad ja linnud ei kahjustaks naabruses asuvaid aia- ja põllukultuure ega reostaks avalikke kohti.
2) juhtima katustele koguneva vihmavee sõnnikuhoidlast, virtsakaevust ja sõnnikuveoga seotud pindadelt eemale;
1) reklaami, kuulutuste jms paigaldamine selleks mitteettenähtud kohta. Eraomandis olevatele hoonetele võib teateid panna ainult omaniku loal. Kuulutuse paigaldaja on kohustatud maha võtma enda paigaldatud kuulutused ühe ööpäeva jooksul kuulutuse aegumisest;
2) kahjustada haljasala (vigastada või omavoliliselt raiuda puid ja põõsaid, noppida peenralt lilli jms);
3) lõhkuda või kahjustada vara (joonistada ja sodida hoonetele ja rajatistele, taradele, pinkidele jms);
6) kloppida riiet ja vaipa mitmekorteriliste elamute rõdul, aknal ja uksel, kuivatada pesu rõdu või lodža piirdest kõrgemal;
9) pargiinventari (lillekastid, pingid, valgustid, prügikastid, piirded, viidad, rattahoidjad, väikevormid jms), kaldaehitiste (sillad, purded), veekaitserajatiste kahjustamine, lõhkumine või omavoliline ümberpaigutamine;
10) paigutada üldotstarbelisse prügikonteinerisse vedelaid jäätmeid, kivi- või betoonijäätmeid, puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka, või ohtlikke jäätmeid, jätta lahti prüginõu või -konteineri kaant;
12) lasta olme- või heitvett sademeveekraavi või sademeveekanalisatsiooni, reostada või risustada neid muul viisil, omavoliliselt ühendada krundidrenaaži üldkasutatavasse sademeveekanalisatsiooni;
13) lasta veekogusse, kanalisatsiooni- ja sademeveevõrku pühkmeid, esemeid, mürgiseid, söövitavaid või kergestisüttivaid aineid, naftasaadusi ja nende jäätmeid, samuti teravat või lämmatavat lõhna levitavaid aineid;
14) valada naftasaadusi või nende jääke maapinnale, hoida mürgiseid aineid kohtades, kus ei ole välistatud nende imbumine pinnasesse;
22) sõita ja parkida mootorsõidukitega haljasaladel, laste mänguväljakutel, kalmistutel, suusa- ja matkaradadel, järvede jääl ja teistes selleks mitteettenähtud kohtades v.a hooldustööde tegemiseks;
24) parkida romusõidukit või muud ilmselt kasutuses mitte olevat sõidukit avalikul teel või muul üldkasutataval alal ning kinnistu tänavaäärses õue osas. Sellise sõiduki parkimiseks korterelamu maal peab olema korteriomanike luba vastavalt korteriomanike suhteid reguleerivale seadusandlusele.
(2) Küttekoldevälise tule tegemisel ja grillimisel tuleb arvestada ilmastikutingimustega, sh tuule tugevust ja suunda. Lõkke tegemisel ei tohi suits häirida teisi inimesi ja liiklust.
(4) Küttekoldevälise tule tegemise juures peab olema piisaval hulgal esmaseid tulekustutusvahendeid või muid tule kustutamiseks kasutatavaid vahendeid, arvestades ohustatud ehitisi või looduskeskkonda.
(5) Lõkke tegemisel ja grillseadme kasutamisel tuleb tagada pidev järelevalve. Pärast lõkke tegemist või grillseadme kasutamist tuleb põlemisjäägid lasta täielikult ära põleda, summutada või kustutada need veega.
(6) Küttekoldevälise tule tegemisel ja grillimise koha valikul ning grillimisel tuleb järgida tuleohutuse seaduses ja selle alusel vastuvõetud määrustest tulenevaid nõudeid.
(8) Pärast lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel.
(9) Tiheasustusega (Vara ja Koosa külade kompaktselt hoonestatud alad) aladel ei ole lubatud puulehtede põletamine. Käitlemiseks tuleb need kompostida või ära vedada.
(2) Toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on vallavalitsus, Politsei- ja Piirivalveamet ja Keskkonnainspektsioon.
Tunnistada kehtetuks Vara Vallavolikogu 03.12.2002. a määrus nr 12 „Vara valla avaliku korra, koerte ja kasside pidamise ning heakorra- ja kaevetööde eeskirja kinnitamine“.
|
OSCAR-2019
|
||
Georgetowni ülikooli välisministeeriumi Edmund A. Walshi kool on vanim Ameerika Ühendriikide rahvusvaheliste suhete kool, mis asutati 1919. aastal enne USA välisteenistuse asutamist kuue aastaga. See on ka rahvusvaheliste suhete peaminister, 2010. aastal koduks programmidele, mille välispoliitika ajakiri on esimest korda maailma lõpetaja tasemel ja viiendal bakalaureuse tasemel. Georgetowni Washingtonis ja Kataris asuvates ülikoolilinnakutes toetab SFS olulisi uuringuid, ühendab eristatavaid praktikume ülemaailmse dialoogiga ja pakub kõrgekvaliteedilist haridust, mida taotletakse vaimse uurimise all, väärtuste pärast.
Teenusepakkumine SFS-is teenindus ei ole ainult konkreetne karjäär. See on lahendus probleemidele, mis on erasektoris sama olulised kui avalikus sektoris. SFSi kogukonna liikmed kasutavad Georgetowni jesuiitide väärtusi olenemata sellest, mida nad pärast hüpoteegi lahkumist teevad. Teadlaste ja praktikute ristumine SFS-s õpivad õpilased tunnustatud ekspertidelt, kes tegelevad aktiivselt komplekssete ülemaailmsete probleemide lahenduste leidmisega. Võite õppida endiste riigisekretäridega inimestega, kes juhatasid suuri rahvusvahelisi korporatsioone või rahvusvaheliste suhete tunnustatud teadlasi. Õpilased võivad osaleda üritustel, kus kõnelejad tulevad oma valdkonna tipust, kõigis välissuhete valdkondades. Nii üliõpilased kui ka õppejõud suunavad oma teadmised klassiruumi ja ülikoolilinnakuni, hõlbustades õpikeskkonda, mis tõmbab õpilasi pidevalt üleskutsetele ülemaailmsete kogemuste ja praktiliste ideede üle. Riikide, regioonide ja kultuuride mõistmise sügavus SFS-is on üle 20 erineva keskuse ja programmi, mis hõlmavad kõiki maailma piirkondi ja peamised valdkondadevahelised globaalsed teemad. Washingtoni kogunemisvolitused SFS asub vaid mõne minuti kaugusel riigisekretäri, Valge Maja, Pentagoni ja lugematute mittetulunduslike organisatsioonide hulgast. See annab SFS-il erakorralise võimaluse osaleda (ja mõnikord isegi mõjutada) arutelusid, mis viivad tegelikku tegevust.
Araabia Uuringute Magistrikraad (MAAS) õpetab kaasaegse araabia maailma keele, ajaloo, kultuuri, poliitika ja majanduse teadlasi, praktikuid ja aktiviste. [+]
Meie tuntud Araabia Uuringute Magistrikraad (MAAS) Programm pakub ulatuslikku interdistsiplinaarset koolitust kaasaegse Araabia Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika poliitikas, kultuuris, ajaloos, majanduses ja keelses keeles ning rangelt araabia keele koolituses. Õpilased kujundavad õppekava, mis võimaldab neil täna arendada teadmisi Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika jaoks oluliste probleemide kohta ühes viiest kontsentratsioonipiirkonnast: poliitika, kultuur ja ühiskond, areng, ajalugu või naised ja sugu. Lisaks oma peamisele koondumisele valivad üliõpilased Georgetownis pakutavate Lähis-Ida uuringute kursuste kõik võimalused. MAAS programm täiendab põhjalikku arusaamist piirkonnast programmi intensiivse araabia õpetuse kaudu, mis võimaldab meie õpilastel omandada oskuste taset. Õpilastel on ainulaadne võimalus süvendada oma keeleoskust, valides araabia keelt täielikult õpetatud kursuste läbimise.... [-]
Magistrikraad Euraasia, Vene ja Ida-Euroopa Uuringutes (MAREES) annab tugeva aluse suurema Euraasia, Venemaa ja Ida-Euroopa piirkonna keeltesse ja kultuuridesse ning sotsiaalteaduste interdistsiplinaarsest sügavusest. [+]
Georgetowni ülikooli Euraasia, Vene ja Ida-Euroopa uuringute keskus (CERES) pakub ühed riigi eelkirjeldatud magistriõppeprogrammid ja korraldab rikkalikku teavitusprogrammi üritustest Kesk-Euroopast Vaikse ookeani ja Läänemere-Vahemeremaade, Mustani Ja Kaspia merele. 1959. aastal asutatud teadlaste valmistamiseks, kes mõistsid Nõukogude Liitu ja suutsid analüüsida selle salajast süsteemi, asutati 1959. aastal, on keskus kujunenud Nõukogude Liidu surma järel ja tänapäeval hõlmab seda kultuuriliselt rikka piirkonna uurimiseks mitmeid teaduslikke erialasid.
Kogukonna aktiivse tegevusprogrammiga pakub CERES laialdast ja sügavat arusaamist Euraasia, Venemaa ja Ida-Euroopa asjadest Georgetowni ja kogu Washingtoni kogukonna vaatajate seas. Lisaks kontrollib CERES Türgi uuringuid Georgetowni ülikoolis ja korraldab mitmeid programme Türgi Uuringute Instituudiga.... [-]
Aasia Uuringute Magistrikraad (MASIA) eesmärk on toota üliõpilasi, kes on ekspertide tasandil kursis Põhja-Aasia keelte, poliitika, majanduse, ajaloo ja ühiskondlike aspektidega. [+]
Asukoht Georgetowni ülikooli Edmund A. Walshi välisteenistuse koolis Magistriõpe Aasia Uuringutes (MASIA) Programm pakub üliõpilastele unikaalse funktsionaalse koolituse ja piirkondlike teadmiste kombinatsiooni. See aste varustab õpilasi vajalike oskustega, et osaleda Aasia era- ja avaliku sektori huvides, lahendades samal ajal piirkonnaga seotud globaalseid küsimusi. Georgetowni MASIA on terminali 36-krediidi (12 kursuse) programm, kus õpilastel on võimalus õppida humanitaar- ja sotsiaalteaduste põhioskusi Aasias. Üliõpilased tegelevad ka ühe või mitme temaatilise / geograafilise kontsentreerumisega. Saadaval on väitekirja valik.
Traditsiooniliste alade uuringute ja funktsionaalse väljaõppe innovaatiline tasakaal pakub õpilastele teadmistepõhise ja põhioskuste paketti, mis suurendab nende intellektuaalset väärtust ja turustatavust, olenemata sellest, kas nad tegelevad tööhõive või doktoriõppega. peale kooli lõpetamist.... [-]
Ladina-Ameerika uuringute magister (MALAS) annab õpilastele põhjalikku õppimist ja arenenud teadmisi Ladina-Ameerikast. [+]
SPSi Ladina-Ameerika uuringute magistriõpe on mõeldud õpilastele, kes tegelevad karjääriga nii valitsuse, äri kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide juures nii USAs kui ka välismaal, samuti neile, kes kaaluvad humanitaar- või sotsiaalteadustes täiendavat kraadiõpet. Ma üliõpilased keskenduvad tavaliselt oma õpingutele ühes järgmistest valdkondadest: valitsus, poliitiline majandus, ajalugu, konfliktide lahendamine ja inimõigused, areng, kirjandus ja kultuuriuuringud, antropoloogia ja julgeolekualased uuringud.
Kuigi enamus üliõpilasi täidavad kraadi kahe aasta jooksul täistööajaga, on saadaval ka osalise tööajaga ja kiirendatud valikuvõimalused.
Lisaks Ladina-Ameerika uuringute magistrantidele pakub CLAS ka Ladina-Ameerika uuringute bakalaureuse tunnistust, ühist magistri- ja doktoriõppesait valitsuse osakonnaga, Georgetowni ülikooliõiguskeskuse ühist MA / JD programmi ja kiirendatud BAorBSi / MA programm. Ka 16 ülikoolide ja ülikoolidega koostööalased kokkulepped võimaldavad nende koolide üliõpilastel jätkata Ladina-Ameerika uuringute kiirendatud magistriõpinguid CLAS-is.... [-]
Turvalisusuurijate magistrikraad (SSP) eesmärk on luua uue põlvkonna analüütikud, poliitikakujundajad ja teadlased, kes on täielikult teadlikud rahvusvaheliste ja riiklike julgeolekuprobleemide ja 21. sajandi välispoliitiliste küsimuste hulgast. [+]
Georgetowni ülikooli julgeolekualase uurimistöö programm (SSP) on julgeoleku-uuringute keskuse akadeemiline sammas ja üks kaheksast magistriõppe programmist, mis pakutakse Edmund A. Walshi välisteenistuse koolis (SFS). SSP on multidistsiplinaarne õppetöö, mille eesmärk on valmistada ette kõrghariduse omandajaid kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas.
Programmi üldine ülesanne on luua uue põlvkonna analüütikud, poliitikakujundajad ja teadlased, kes on täielikult teadlikud rahvusvaheliste ja riiklike julgeolekuprobleemide ning 21. sajandi välispoliitiliste küsimuste hulgast. SSP-l on üle 30-aastane kogemus, pakkudes õpilastele laias valikus tausta, et saada oma valdkonna juhid.... [-]
Saksa ja Euroopa uuringute magistrikraad (MAGES) annab üliõpilastele interdistsiplinaarse arusaama Euroopast, oskab integreerida akadeemilisi ja praktilisi teadmisi ja kogemusi iseseisvalt määratletud Euroopa asjades; Õpilased omandavad väärtuslikke oskusi suulise kommunikatsiooni, kriitilise kirjutamise ja originaalse (sh koostööl) teadustöö ning võõrkeeleõppe. [+]
Saksa ja Euroopa õpingute magistriõpe Programm on kaheaastane täistööajaga interdistsiplinaarne õpe.
Alustades vajalike põhikursuste komplektidest, millest igaühel on Euroopa õpingud konkreetse distsiplinaarkariduse baasil, õpivad üliõpilased seejärel oma kohandatud kontsentratsioonide või heakskiidetud lõpetaja sertifikaadi valides integreeritud klastrid valikained. Valikainete kursusi võib võtta välisosakonna, ärijuhtimise, avaliku poliitika instituudi, õiguskeskuse ja valitsusasutuste, ajaloo ja majanduse osakondades.
Eksam nõuded 48 semester tundi, sealhulgas 18-krediidi tund vajalik põhikursus, 6 ainepunkti interdistsiplinaarseid valikaineid ja 24 ainepunkti tasuta valikained Minimaalne punktisumma keskmine 3,0 (skaalal 4,0) Kaks võõrkeeleeksamit: programmi lõpetamisel peavad üliõpilased näitama, et suuline oskus on ühes Euroopa keelt erinev, kui inglise keel ja lugemisoskus teises Euroopa keeles, välja arvatud inglise keel Suuline eksam Magistriprojekt ja osalemine MAGESi kolokviumis Kevadine semester vahetusprogramm koos Hertie School of Management ... [-]
Magistriõpe välisteenistuses (MSFS) annab õpilastele arusaamise kaasaegsete rahvusvaheliste suhete ajaloolisest, poliitilisest, sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust kontekstist, omandades teadmiste valdkonnad, kriitilised oskused ja strateegilised oskused. [+]
Georgetowni ülikooli välisosakond andis 1922. aastal rahvusvaheliste suhete esimese astme kraadi, kus USA riigisekretär võttis sõna "välisteenistus" vastu. Alates sellest esmasest klassist on üle 3000 tudengi lõpetanud magistriõppe välisteenistuses (MSFS). Lõpetajad on saavutanud märkimisväärse edu karjääris koos riikide valitsuste, rahvusvaheliste organisatsioonide, eraettevõtjate ja kodanikuühiskonna rühmadega.
Tänapäeval tunnustatakse MSFSi maailma kõige selektiivsemate programmidena. Nagu 3. veebruari 2015. aasta välispoliitika väljaandes, hiljutisest rahvusvaheliste suhete teaduskonna uuringust sai Georgetown seas tipptasemel professionaalselt orienteeritud magistri kraadi.... [-]
Ülemaailmse inimarengu magister (MGHD) valmistab õpilastele läbi kursuste, ühisõppekavade ja suveülesannetega seotud ülesandeid, et mõista arenguküsimusi ja pakkuda neile vahendeid ja kogemusi nende probleemide lahendamiseks edukate spetsialistide seas. [+]
Ülemaailmse inimarengu kapten On innovatiivne, akadeemiliselt tugev oskustepõhine kraadiõppe programm, mille eesmärk on valmistada ette järgmise põlvkonna arendusvaldkonna spetsialistid töötama avaliku sektori asutuste, erasektori ettevõtete ja sektoris osalevate mittetulundusühingutega. Õppetöö, erakorraline tegevus ja praktiline väljaõpe õpivad üliõpilasi mõistma väljakutseid arengule ja arendama vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi oma valdkonna juhtide saavutamiseks ning muutma meie globaalset kogukonda.
Praegu elab veel üks miljard inimest äärmises vaesuses. Maailma vaesuse vähendamine ja vaeste riikide majanduskasvu ja arengu edendamine on 21. sajandi peamised väljakutsed ja võimalused. Sellise muutuse toomine ei ole kunagi olnud kiireloomulisem ega silmapaistvam avalike rahvusvaheliste suhete arutlusel või kõrghariduse omandanute prioriteetidel, mis kaaluvad nende tulevaste karjäärivõimalusi.... [-]
|
OSCAR-2019
|
||
Olete oodatud Kristi Kongi ja Mari-Leen Kiipli ühisnäituse “Salajane vilin metsas” avamisele 24. oktoobril kell 19.00 Kogo galeriis.
Näitusel eksponeeritud teosed on inspireeritud valgusest, varjust ja erinevate eluvormide vaheliste piiride hägustumise ideest. Koos loovad kunstnikud maagilise keskkonna, kus näituse külastajal on võimalus tajuda elu iseeneses, olemuslikult iseorganiseeruva võrgustikuna.
KRISTI KONGI maaliinstallatsioon on geograafiline valguslabürint, mis haarab endasse erinevaid kohti Mehhiko džunglist Lõuna-Eesti metsadeni. Valguse metafoori kaudu ähmastuvad inimese ja looduse vahelised piirid ning metsast saab utoopilise geomeetria allikas. Posthumanistlikus evolutsiooniprotsessis muudab valgus inimesed taimedeks ja hirm hakkab võrduma soojusega.
Kristi Kongi (1985) on maalihariduse omandanud Tartus, Tallinnas ja Lahtis ning hetkel elab ja töötab Tallinnas. Kongi kunstipraktika keskne teema, materjal ja inspiratsiooniallikas on värv. Tema teoste visuaalne keel, mida on lihtne kiirelt määratleda kui geomeetrilist abstraktsionismi, keerleb valguse ja värvi süsteemsete uuringute ümber, olles eelkõige analüütiline ja organiseeritud.
MARI-LEEN KIIPLI näitab oma videoteoses kuidas seista valguse ja hämaruse, ebakindluse ja teadmatuse vahel, avastades erinevate eluvormide eksistentsiaalseid ja hägustunud kokkupuutepunkte.
Mari-Leen Kiipli (1988) on õppinud fotograafiat Tartus ja Tallinnas ning täiendanud end Viinis, praegu elab ja töötab Tallinnas. Kiipli senised suuremad sooloprojektid, mis kombineerivad fotot, videot ja installatsiooni, keskenduvad peamiselt ruumide ja situatsioonide tunnetuslikule kvaliteedile. Ta uurib teostes lähedalt ja keskendunult iseenda kohalolu spetsiifilistes, omadusteta keskkondades ning kehamälu toimimist.
Kristi Kongi ja Mari-Leen Kiipli ühisnäitus “Salajane vilin metsas” kuulub festivali Tartu Valgus kõrvalprogrammi. Lisaks Kogo galeriile avatakse 24. oktoobril festivali põhiprogrammi kuuluv kahe galerii ühisnäitus “Vaakum kui mõtteviis”. Näitus avatakse Tartu Kunstimajas kell 17.00 ja Nooruse galeriis kell 18.00. Avamisõhtu programm liigub seejärel edasi Aparaaditehasesse, kus kell 19.00 avatakse Kogo galerii näitus “Salajane vilin metsas”. Avamiste õhtu lõpetab näituse “Vaakum kui mõtteviis” peaesineja Carl Michael von Hausswolffi kontsert Aparaaditehase Armastuse saalis kell 21.00.
Olete oodatud Eva Mustoneni isikunäituse “Ämbliknaine” avamisele reedel, 14. detsembril kell 18.00 Kogo galeriis.
Lähtudes kudumisega seotud müütidest (nii antiiksetest kui tänapäevastest) pakub Eva Mustonen proosalise versiooni gobeläänist kui arhailisest ja nišilikust tekstiilikunsti vormist. Näitusel “Ämbliknaine” laotab kunstnik oma loomeprotsessi vaataja ette sõna otseses mõttes laiali. Viibides näituse vältel galeriis kohapeal, värvib kunstnik lõngu ja koob need kangastelgedel seinavaibaks. Päev-päevalt kasvavat vaibategu täiendavad varasematel aastatel läbi viidud intervjuud Eesti gobeläänikunstnikega ning Mustoneni enda päeviku katkendid ja tekstid, mis puudutavad gobelääni ajalugu ning positsiooni kaasaegsel kunstimaastikul, illustreerides eneseirooniliselt seda, kuivõrd keeruliseks võib osutuda pealtnäha lihtne ning tehniliselt kergesti omandatav gobeläänpõime.
Eva Mustonen (sünd 1986) on õppinud tekstiilikunsti ja semiootikat Tartus ja Göteborgis ning skulptuuri Tallinnas, hetkel elab ja töötab Tallinnas.
Praegu pigem installatsioonikunstnikuna tegutseva Mustoneni loomingus domineerivad isiklikku laadi jutustused, mis räägivad teistsuguseks olemisest, ühiskonna äärealadel eksisteerimisest ja avalikus sfääris nähtamatuks muutumisest. Loomingus kombineerib ta nii tekstiilikunsti arsenali kuuluvaid tehnikaid kui ka igapäevaste toimetuste produkte.
Mustoneni teosed paistavad silma tihedalt läbi töötatud ja tunnetatud materjalide ning ootamatult ilusate müstiliste objektide poolest. Kunstnikku näib inspireerivat argine lihtsus, second-hand-poodide imeline küllus ning naiskunsti ajalugu. Mustoneni teosed on vaadeldavad feministliku kunsti võtmes, kus privaatsele võib tihti omistada poliitilist kõnekust.
Kogo galeriil on hea meel avada Elīna Vītola näitus “Maalikunsti ja argielu ühised probleemid: kräppstraktsioon”, mis on Elīna esimene soolonäitus Kogo galeriis ning Eestis.
Elīna Vītola on õppinud maalikunsti ning elab ja töötab Riias. Maal, maalilisus ja selle ühendamine argielulise triviaalsusega on Vītola loomingus kesksel kohal. Kunstnik läheneb värvidele, objektidele ning maalimisele pigem kontseptuaalses võtmes, esitades humoorikaid küsimusi selle ainese, tehnika ja materjali kohta. Vītola on märkinud, et teda huvitab kunst ja konserveeritud puuviljad – mis ongi võtmefraas tema teoste lahti mõtestamisel.
Pealkirjas “Maalikunsti ja argielu ühised probleemid: kräppstraktsioon” esinev mõiste “kräppstraktsioon” on sünonüüm zombie-formalismile ning tähistab abstraktse kunsti taaselustumist. Käesolev näitus on uusim peatükk Vītola 28 aasta pikkuses uurimustöös “Kuidas saada kunstnikuks?”. Näitus koosneb erinevatest katsetustest leida lahendusi probleemidele, mis kunstniku igapäevaelus ja maalimise protsessis ette tulevad. Üritades leida viisi, kuidas kunstnikuna edu saavutada, uurib Vītola erinevaid kunsti ja kunstnikke puudutavaid stereotüüpe, püüdes seeläbi demüstifitseerida tervet maaliprotsessi.
Avatud konkursi raames otsime oma 2019. aasta näituseprogrammi ühte isikunäitust ja kuraatori projekti. Oodatud on kaasaegse kunsti näituseprojektid, mis sobivad galerii ruumi, identiteedi ja programmiga ning milles väljendub selge kunstniku- või kuraatori positsioon. Oodatud on ka rahvusvahelised näituseprojektid. Näituse kestus on 4-6 nädalat.
Kogo galerii on 2018. aasta kevadel Tartus Aparaaditehases avatud kaasaegse kunsti galerii. Galerii eesmärk on aidata kaasa esindatavate kunstnike rahvusvahelisele nähtavusele ning nende kunstipraktika laialdasele tutvustamisele.
Anna Mari Liivrand (1993) elab ja töötab Tallinnas. Anna Mari Liivranna looming ühendab endas installatsioone, skulptuure ja joonistusi, mis tegelevad hapruse ning erinevate säilitamise praktikatega, püüdes seeläbi avada asjade olemuslikkust ja tabada selguse hetki meie igapäevaelus.
GolfClayderman elab ja töötab Lätis. GolfClayderman on 2016. aastal loodud mitmeotstarbeline organisatsioon, mis hõlmab kõiki eluvaldkondi ning huvitub nende kvaliteedi parandamisest. Kollektiivi tuumiku moodustavad Margrieta Griestiņa ja Aksels Bruks, kes on mõlemad õppinud Läti Kunstiakadeemia visuaalse kommunikatsiooni osakonnas. GolfClayderman tegutseb erinevates elu- ja kunstivaldkondades, hõlmates nii performance’it, muusikat, teatrit, elustiili, moe- kui ka kehakunsti.
Jaakko Pallasvuo (1987) elab ja töötab Helsingis. Pallasvuo loob videoid, tekste, performance’id ja installatsioone, mis uurivad käesolevas hetkes elamise hirme ning väljavaateid elule mõnes võimalikus tulevikus.
Kristel Saan (1985) elab ja töötab Tallinnas ja Vancouveris. Saani huvitavad keha kogemus, inimese osalus visuaalselt ülelaetud maailmas ja meis kõigis olemasolevatest personaalsetest arhiividest loodud kuvandid. Saani looming kõneleb ebausu suspensioonist ja kaugusest romantiseeritud utopistlikust ruumist.
Laura Põld (1984) elab ja töötab Tallinnas ja Viinis. Põllu teosed kombineerivad erinevaid meediume nagu maal, installatsioon, keraamika, video ja tekst. Oma loomingus tegeleb ta peamiselt kohataju ja selle loomise küsimustega, kasutades näituseruumi spetsiifikat ning materjalitundlikke ja jutustavaid elemente.
Eva Mustonen (1986) on õppinud tekstiilikunsti ja semiootikat Tartus ja Göteborgis ning skulptuuri Tallinnas, elab ja töötab Tallinnas.
Idee kunsti surmast on sama surnud nagu kunst ise. Kätte on jõudnud see surmajärgne olek, mida ühelgi elusolendil pole võimalik kogeda. See on miski, millest ei saa rääkida, ent mille üle saab spekuleerida.
Alexei Gordin on otsustanud vaikida – spekulatiivselt vaikida. Sõna “spekuleerima” tuleneb sõnast “peegel” (speculum). Nagu ütleb Gordin, tekitab teadlik vaikimine ebamugava puuduoleku, mis paneb vaikuse resoneeruma. Selline vaikimine ei ole aga rahustav, meditatiivne vaikus. Selline vaikimine võib seisneda hoopis täielikus dissonantsis.
Kogo galerii avasündmus tutvustab galeriiga koostööd tegevate kunstnike loomingut ja galerii käesoleva aasta programmi. Kunstnikud hõivavad uue ruumi neile omasel viisil, luues teineteisega nii ühenduslülisid kui ka põikpäiseid vastandumisi. Ühiskondlik, isiklik ja eksistentsiaalne ilmneb Alexei Gordini teostes kunstniku seiklusi kunstimaailmas kujutavate lugude kaudu, Diana Tamane teostes aga isiklike perekonnalugude tundlikus esituses. Kristi Kongi keskendub valguse, värvi ja taju süsteemsele uurimisele. Elīna Vītola toob vaataja ette humoorikaid tähelepanekuid abstraktse maali seostest argise ja poliitilisega. Eva Mustoneni ja Mari-Leen Kiipli koostöös sünnib mänguline installatsioon, mille kaudu pannakse vaataja vastamisi kummaliste leid- ja leiutatud objektidega. Galeriist saab vaatamis- ja lugemistuba, kuhu külastajad on oodatud aega veetma ja kunstnike teostega põhjalikumalt tutvuma.
Olles küll maalikunstniku taustaga, liigub Gordin ladusalt erinevate meediumide vahel ning töötab nii joonistuse, foto, video kui ka performance’iga. Tema kunstipraktika põhiline huviobjekt on inimese absurdselt stereotüüpsed mõtte- ja käitumismustrid tänapäevases ühiskonnas. Gordini teosed on peaaegu alati jutustavad ning koonduvad tihti mõne erutava või ärritava situatsiooni ümber. Karjääri algusaastatel olid Gordini loomingu põhiatmosfääriks räpane agul, trööstitult tühjad tööstusmaastikud, tõrjutud ja stigmatiseeritud sotsiaalsed kihid ning jaburad võllanaljad. Nüüd on ühe sündmuskohana lisandunud kunstimaailma karm reaalsus ning peategelasena kunstnik ise. Musta huumoriga vürtsitatud stseenid murendavad ettekujutust professionaalsest kunstiilmast kui millestki elitaarsest ja glamuursest.
|
OSCAR-2019
|
||
Selle teema peale ma ka alguses plaanisin teha notsudele kiige, kuid kokkuvõttes leidsin täpselt õige hoopis loomapoest.. Ja mitte merisigade vaid tuhkru kiige ostsin, kuna merisea oma tundus hästi pisike olevat..
Possu (väiksem) kasutab seda selleks, et kiige peal olles ulatub ta paremini salatikorvini ja siis mugavalt kõhutab seal ja aegajalt sirutab ennast toidu poole..
Kuna ma panin kiike kuivand heina, et neil mugavam oleks seal olla ja siis Helbeke kasutab seda omamoodi.. Kiike on ta paar korda sisse kakerdanud, kuid ta üldjoones kõhutab maja katusel ja paneb lõua kiigeservale ja siis niimoodi lösutades on kõige parem kuiva heina näksata sealt kiigest..
Ticky, mina kasutangi kiike heinasõimena, sest 1) Notsu polnud huvitatud kiigest, 2) Ta ei saanud eriti hästi heina kätte sellest heinakünast mis teiselpool puurivõret on ning 3) Sest heina oli vaja ju siis kuhugi panna ning see oli suurepärane koht.
Meil on ka puuris nüüd hiiglaslik kiik u. 50cmx50cm. Kuna notsud enam riiulit kasutada ei tahtnud ning maja neile ka panna ei saa, kuna seda kukutakse paaniliselt närima, siis otsustasime neile sellise kiik-varjualuse ehitada. Kiige peal käivad nad suhteliselt harva ja põhiliselt öösel (kiigest ei saa kiiresti minema joosta, kui on vaja peitu pugeda). Kiige all armastavad nad aga istuda küll, seal on mõnus pime ja hea olla.
Meie põrsapere lemmikase on kiik. Kuna puuri mahub vaid üks kiik, siis on sellepärast tihe rebimine. Üldjuhul põõnab seal karjajuht, aga piisab tal sealt hetkekski lahkuda, kui keegi teine asemel on (kes üldjuhul sealt üsna kähku minema aetakse).
Kas keegi viitsiks panna pilte (linke) oma (või netist leitud) merisea kiigest? Tahaks näha, kuidas see puuris välja näeb. Teema alguses olevad pildid ei ole enam nähtavad.
Minu praegused plikad kasutavad seda küll rohkem varjualusena, kuna plastmassist maja võtsin neilt ära. Ei suutnud seda pidevat närimist enam välja kannatada. Samas Proxy'le meeldis kiik küll ka sees magamiseks. Eriti kui ta tiine oli, siis tundis ta seal ennast hästi mugavalt ja samuti pärast tittede ilmale toomist, kui ta soovis neist natukeseks rahu saada, siis ronis ta sinna.
Päris head pilti meie kiigest ei ole kahjuks kohe võtta (ei saa kohe teha ka, kuna meie kiik on pesus praegu ).
Tegelikult ei ole seal midagi keerulist: Üks nelinurkne riidetükk, mis on pisut lühem kui puuri laius ja millele on nurkadesse õmmeldud nöörijupid, millega siis saab selle kaadervärgi puuri võre külge kinni siduda mõlemalt poolt. Meil on ta seotud just nii kõrgele(madalale), kui puuri plastmassist äär seda võimaldab. Siis mahuvad põssad ennast sinna alla kenasti ära peitma ja kui ma nüüd õieti mäletan, siis kolme - nelja päevased põrsad suutsid päris kenasti sinna peale hüpata. Ja tõttöelda tundsidki just pisikesed sellest kiigest kõige suuremat rõõmu ning käisid selle peal lihtsalt hüppamas, kui mõni suurem seal parajasti ei põõnanud . Ja üks kahekuune preili käib veel siiani hea meelega iluhüppeid tegemas seal pääl (tema seal kiige peal ongi).
Tegin ka oma väikemehele kiige,issake see on meil alles vaatamisväärsus-ta kasutab seda trampliinina,kargab sinna sisse ja sealt torusse ja siis pessa ja nii õhtuti umbes 10 korda....
Minu kogemused kiigega on, et kiik peab olema piisavalt madalal, nii et merisiga sinna peaaegu ronides saab. Kui kiik on liiga kõrgel, siis nad ei lähe sinna, eriti kui nad pole varem kiigega kokku puutunud.
Väga lihtsa kiige saab poest ostetud majapidamislappidest (need värvilised, nagu vildist tehtud). Murra üks selline lapp pooleks või suure merisea puhul võta mitu lappi, sest ühekordne vilt venib katki. Tee otstesse väikesed augud, et saaksid nöörid külge siduda. Ja ongi kiik valmis. Juhul kui sul on piklik kiik, siis mõtle, milliseid radu pidi merisead puuris liiguvad ja aseta kiik nii, et merisiga saaks sinna kohe õigetpidi peale ronida. Mul ka üks kiik ebaõnnestus, sest merisead tahtsid lühemast küljest sinna peale minna, aga see nõudis liiga palju võimlemist ja nad loobusid.
Mulle hetkel ei tule ette, milliseid lappe sa mõtled? Mitte neid, mida nõudepesuks kasutatakse eksole, nood liiga väikesed ja märjaks saades lähevad pehmeks, muidu on kõvad. Juhe vist, muud ei tule hetkel ette.
Jah, neid kõvasid ma ei mõtle. On ka mingid odavamad, kus on pakis kollane, roosa ja sinakashall lapp. Need on pehmed ja näevad välja natuke karvased või nagu õhuke vilt. Koristamiseks on nad kehvad, seega saigi neid niisama ära lõigutud
Okei, peab ka ringi vaatama. Mul puuris hetkel ruumi on seega võiks ju kusagile mõne kiige jälle rippuma panna.
ma tegin kiige villasest lapsesallist (sall ise on kangast...st mitte kootud ega heegeldatud). Oi, see kiik on puuris kõige lemmikum koht. Kui ta parajasti seal põõnab ja ma talle pai teen...siis sirutab käpad pikalt ette ja taha välja, kuristab ja haigutab rahulolevalt
Ja batuudina kiike kasutada on ka mõnus ja kiigest alla hypata nii, et saepuru üle puuri plastmasskõrgenduse lendab.
Ma täitsa mõtlen, et kas selline kiikumiselembus on ainult kodustatud merisigadele iseloomulik. Või metsikult seal kaugel kodumaal otsivad ka loodusest selliseid võimalusi
Nagu näha, siis paljudele notsudele väga meeldib kiik. Niisiis tahan ka oma pisikesele elu veelgi lõbusamaks teha, et saaks ka sellega mängida ja peal hüpata Oeh, juba kujutan ette kui rõõmus ta on selle üle.
Mina tegin ka enda seale ise kiigu. Olin enda üle nii uhke ja lootsin, et tegin talle head... Minu siga aga hoopis kartis seda ja pidin kiige maha võtma... Nojah...vähemalt ma üritasin .
Kas keegi võiks anda mulle täpsed mõõdud kiige jaoks? Ja kui kõrgel see puuripõrandast olla võib? Vaja oleks meisterdada ühele põssale kiik Tänud ette
Minu poest ostetud kiik on mõõtudega 30cm x 30 cm. Kõrgus on nii madal kui võimalik, s.t. et kui merisiga sees on, siis on kiik napilt puuripõrandast kõrgemal.
Kiik tasub kinnitada nii, et kiigu ääred oleksid võimalikult madalal, siis julgeb merisiga sinna peale astuda. S.t. kinnita kiik puuri nii, et ta võimalikult laialitõmmatud olekus oleks. Mulle tundub, et laialitõmmatud kiigus on meriseal endal ka mugavam lamada. Ta lamab ju kõhuli, seega U-kujulises kiigus oleks tal ebamugav, pea kuklas.
Alguses võib merisiga kiiku umbusaldada, kuna see on ju selline ebakindel pind. Aga tõsta teda ise kiigu peale, siis ta saab lõpuks aru, et see on hea ja ohutu.
Vanad teksased läksid lõikumisse ja kiigetaoline asjandus sai valmis Esijalgadega astus peale küll aga päris tervenisti kiigele pole veel roninud. Eks näis, vast harjub
Minul on täitsa tavaline Ferplasti sinine villapõhjaga kiik. Notsud närivad koguaeg katki ja mina pean koguaeg kinni nõeluma .
Ma siis kahh mõtlesin, et teeks ise põskamile kiigu. Ostes tuleks ju hulka kallim. Mõeldud, tehtud. Sidusin siis puuri ja läksin natukese aja pärast vaatama. Oh imet, kõik siin räägivad, et kuidas nende põssadele kiik meeldis aga minu Tinnu pole kiiku puutunudki. Ma siis jälgisin teda natuke, mõtlesin, et ehk lihtsalt vale aeg, aga ta ei läinud sinna lähedalegi. Mõtlesin siis, et mida teha. Kas tegin kiigu ilma asjata ?
Järgmisel päeval märkasin, et kiik oli alla vajunud ja põssa seal peal, see oli talle nagu ase. Ma siis toppisin selle sisse natuke vatti, et tal pehmem oleks ja nüüd ta kasutabki seda hoopis padjana.
Tegin ka oma kahele meriseapoisile kiige, Six seda endiselt ei kasuta, aga Roonie on hull selle järele , hommikuti kui tal kepsutamistuurid on, siis hüppab ja ronib seal kiiges, tundub, et meeldib. Laisa inimsesena ehitasin kiige väga lihtsalt, võtsin ühe fliisiriba (mis jäi fliisist aluspanust üle), tegin nelja nurka augud, fliisitükk ise on ristküliku kujuline... Ja nendesse aukudesse panin oma lemmikabimehed puuride puhul - 0-kujulised vannikardina klõpsud ja väga mugav on seda kiike nii kinnitada ja maha võtta vajadusel. Mina olen rahul
Kissu kirjutas: No kuule. Pisikestele notsudele võib seda ju andestada. Proxy ise pole küll sinna ühtegi junnikest teinud.
Minu merisigadel on 3mes eri mõõdus kiike 1 on väike kus nad siis magasid kui nad veel tillukesed olid siis sain ma jõuludeks(2015) tuhkru kiige mis on mõnusalt suur kus saab notsu täis mõõdu end välja sirutada vahel naljakas vaadata isegi kuidas ta magab käpad ees a taga siis on roti/merisea kiik mis on täpselt heas mõõdus kuid seal sellist vabdust ei ole kui tuhkru kiigel vaid seal saab lihtsalt lülili lebotada
|
OSCAR-2019
|
||
Ta jookseb minu poole…….olin juba oma kolme jäätisega(shokolaadi mango ja piparmündi jäätisega, omaette mõtlesin, et miks ma selle piparmündi jäätise üldse ostsin, sest see tegelt…
Omar elab mägedes. Tal on väike maja, mida ta jagab emaga. Isa suri kaheksateist aasta eest kopsuvähki. Selsamal päeval tõmbas Omar oma esimese sigareti. Praegu kulub tal päevas kolm pakki, aga tubakas on siin odav, mistõttu mees sellest suuremat ei hooli. Pealegi annab suits sõrmede vahel justkui vabanduse lihtsalt niisama õues istumiseks. Ilma nagu ei sobi. Naabrid ju jälgivad meest pidevalt. Nii istub Omar ukse ees kõveraks vajunud pingil ja suitsetab. Augustis saab Omar kolmkümmend. Naist tal ei ole, lapsi ka ametlikult mitte. Külas naerdakse, et kui on piisavalt lehmi, pole naist vajagi. Omar naerab ka, tema piimakari on küla suurim. Ema ei naera. Tema ootab lapselapsi või vähemalt kedagi, kes kodu korras hoiaks või süüa teeks. Omar keedab iga päev ühepajatoitu. Iga päev soolab ta selle üle ja emal on sellest juba üsna kõrini. Tegelikult on Omar juba ammu naisevõttu plaaninud. Ainult sobiva mõrsja leidmisega on mure. Omari küla on väike. Kaheksa maja peale on vallalisi naisi ainult kaks. Neist noorem on alles kaheksane. Temaga ei ole veel suurt midagi peale hakata. Teise vägistasid kaks aastat tagasi Saksa turistid. Nüüd on ta rikutud. Omar tahab, et naine oleks puhas. Ideaalne abikaasa on puutumata ja õrn nagu vastvalminud sai. Lehmakari on Omaril uhke – neliteist piimakandjat ja pull. Naabrid lasevad oma loomadel ka öösiti omatahtsi hulkuda. Omar ehitas aga savitellistest lauda. Soojustuse ja päevavalguslampidega. Just nagu ajakirjas. See on kogu küla, tegelikult kogu regiooni uhkeim ehitis. Lauda pööningul hoiab Omar laipu. Nimelt on Omaril omapärane hobi- talle meeldib jahipidamine. Igal laupäevaõhtul sõidab ta oma rohelise Ladaga kahekümne kilomeetri kaugusel asuvasse linna, kus on alati palju turiste. Isegi talvel, kui muu maa külalistest tühi on, leidub seal vähemalt paar autotäit välismaalasi. Palju käib sakslasi, aga ka poolakaid, iisraellasi ja soomlasi. Just nende peale Omar jahti peabki. Linna jõudnud, suundub Omar restorani. See on selle kandi ainuke, mistõttu on kõik turistid alati seal. Omar valib välja kõige kenama neiu ja astub ligi. Kuna ta näeb parem välja kui keskmine kohalik, nõustub neiu Omariga klaasikest veini jooma. Klaasist saab peagi pudel, pudelist kaks. Siis teeb Omar ettepaneku välja jalutama minna. Just pimedas on parim vaade lumistele mäetippudele, mis kuuvalguses õrnalt helendavad. Kui Omar neiuga linnapiirini jõuab, tõmbab ta vöö vahelt välja pussi ja torkab selle tasa, nii tasa, et neiu ei märkagi, neiule neeru. Mõnikord ka reide. Vahelduse mõttes, elus peab ju ometi natuke põnevust olema. Neiu ei karju, sest Omar surub oma keele tema kurku enne, kui neiule on selgeks saanud, mis toimub. Omar on Euroopa neiudelt nii mõnegi nipi õppinud. Neiu kaotab palju verd ja ta pea vajub peagi Omari õlale. Omar juba teab, et laupäevaõhtuteks seiklusteks on parimad kummipüksid. Neilt saab vere kerge vaevaga voolikuga maha pesta. Siis on aeg tõsisemateks toimetusteks. Omar sätib neiu Lada tagaistmele ja sõidab tagasi kodukülla. Ta viib neiu lauda pööningule, kus õlgede vahele on seatud veidi räsitud sinisetriibuline madrats. Neiu on veel soe ja pehme. Kui Omar lõpetab, võtab ta taas pussi ja lööb selle neiu südamesse, peatades igaveseks selle tuksumise. Siis lõikab ta maha neiu väikese varba. Suveniiriks. Omar kogub neid väikesesse puust nikerdatud karpi. Seal on neid juba pea paarkümmend. Enamus juba halliks ja kõveraks uivanud. Omar seob neiu käed kokku ja riputab ta teiste kõrvale pika ridva otsa. Ritv ulatub pööningu väikesest aknast välja. Omari ema kuivatab sellel mõnikord pesu. Neil öödel saab Omar magada vaid mõned tunnid. Varahommikul ootavad lehmad lüpsmist. Ema jalad ei liigu enam hästi, seega on kogu töö Omari teha. Sageli mõtleb mees, et müüks talu ja lehmad maha ja koliks linna. Võib-olla isegi pealinna. Suure ja tugeva karja eest peaks saama piisavalt raha väikese korteri jaoks. Ema tahab mägedesse jääda. Siin on ta sündinud ja siin, kodumullas, tahab ta ka surra. Mis parata, tuleb oodata. Eks maal elamisel on ka oma võlu. Siin on vaikne, kõik inimesed tunnevad üksteist. Hommikuti, enne lehmade juurde minekut, istub Omar rõdul ja vaatab, kuidas mäeharja tagant päike päeva alustab. Linnas sellist pilti ei näe. Omar astub lauta, võtab seina äärest viieliitrise ämbri ja tabureti ning läheb esimese lehma juurde. See valge loom, Mesi, on Omari lemmik. Omar pühib käeseljaga lehma valgelt karvalt sinna öösel tilkunud vere. Lagi tahab jälle parandamist. Veri on kuivanud ja ei taha karva küljest lahti tulla. Omar lööb käega. Pole oluline. Mõnikord ongi ellu väheke värvi vaja. Omar lüpsab vilunult. Piima tuleb palju. Omar on oma karja üle uhke. Oleks ainult abikäsi. Ehk tuleks siiski naine majja tuua, mõtleb Omar ja joob otse ämbrist äsjalüpstud sooja magusat piima.…
Kas su elu muutub kergemaks, kui saad järjekordselt mingit iba suust välja ajada, mis absoluutselt ei ole ligilähedalegi tõele? Kas su elu mõte seisneb selles,…
Jälle see fucking lagi. Lagi, mis on pleekinud helepruuniks, kuna aastad nikotiinisõltuvust on jätnud jälje. Võiks arvata, et see ristkülikukujuline vaade pakuks põnevust, ent see on…
…ma mõistan Sind ja ma mõistan õpilast/õpilasi, kellele Sa oma pöördumise adresseerisid. Ma näen, et Sul on olemas oma visioon sellest, kuidas "muuta maailma paremaks"…
Ma lihtsalt ei talu seda kui peaksin kusagilt kuulma “Kõik eestlased on nii”..” ja “Kõik eestlased on naa”. No bitch, kõik eestlased pole nii ja…
Lugesin artiklit siin hiljuti, tuli välja paar päeva tagasi delfis. Point oli selles, et mingis eliit koolis jäi mingi vend vahele 24,5grammiga. Huvitav lugu iseenesest…
Oli kahtlemata ime, et Berta praegu siin võis istuda. Restoran oli ime. Ettekandja. Ja eriti muidugi see, et menüüs veel tavapäraseid roogi leidus. Pärast linnaga…
|
OSCAR-2019
|
||
Maksu- ja tolliameti uus arvestussüsteem on tekitanud palju pahameelt: uues süsteemis ei osata liikuda ning andmete leidmine on raske. Küsitakse, miks ei ole enam näha maksukaarte ja ollakse arvamusel, et osa infost kaob hoopiski. Kuidas leida süsteemist oma kontokaart ja kuidas mõista süsteemis info liikumist?
Saldopõhine maksuarvestus läks üle nõudepõhisele maksuarvestusele. See tähendab, et saldopõhise maksuarvestuse maksukaartidel olev info maksude määramise ja raha laekumise kohta on jagatud nõueteks (maksu määramise pool) ja tasumisteks (maksukohustuse täitmise pool).
Nõuded registreeritakse süsteemi deklaratsiooni või mõne muu haldusakti kinnitamisel. Nõudel jälgitakse eraldi summat ja saldot: summa näitab vastava maksuperioodi määramise viimast seisu ning saldo näitab, kui palju on veel tasuda või tagastada maksu tagasisaamist deklareerides. Kõik nõuetega seotud tegevused registreeritakse toimingutena, mille kaudu on võimalik näha nõude summa ja saldo ehk maksukohustuse kujunemist.
Uues arvestussüsteemis ei saa valida, millise maksu eest soovitakse raha üle kanda. Raha kantakse ettemaksukontole ning maksu- ja tolliameti süsteemis olev automaatne tasumisprotsess kannab raha maksunõuete katteks maksukorralduse seaduse §-s 105 toodud järjekorra järgi.
Ettemaksukontol hoitakse ainult vaba raha, maksunõudega seotud raha on süsteemis nõuete all miinusmärgiga ja seda nimetatakse tagastusnõudeks. Kui deklaratsiooni muudetakse nii, et eelnevalt deklareeritud kohustus väheneb ja selle deklaratsiooniga seotud nõude eest oli ka tasutud, tekib tagastusnõue, mis kantakse pärast kontrolli ettemaksukontole. Nüüd on see raha ettemaksukonto vaba raha, millest tasutakse järgmised nõuded või tagastatakse, kui isik on esitanud tagastus- või ümberkandetaotluse. Konto kõik liikumised on samuti kajastatud ettemaksukontol toimingutena.
Ümberkanne tähendab uues süsteemis ühe isiku ettemaksukontolt raha kandmist teise isiku ettemaksukontole.
Maksuarvestusega seotud infot leiab e-maksuametist menüüpunkti Nõuded ja kohustused alt järgmiste valikute kaudu:
• Nõuete otsing – annab võimaluse otsida ühte nõuet või valitud perioodi nõudeid kas maksuperioodi või nõude registreerimise järgi;
• Ettemaksukonto toimingute otsing – annab võimaluse otsida ettemaksukonto liikumist kajastavaid toiminguid valitud perioodil;
• Saldopäringud – menüüpunkti alt saab teha kolm päringut: tekkepõhise maksuperioodi, maksukohustuse tähtpäeva ning maksu- ja tolliameti aruandekuu sulgemise järgi.
Nõuete saldo ja ettemaksukonto saldo abil näeb saldo hetkeseisu. Nende menüülinkide kaudu ei ole võimalik leida saldo seisu soovitud kuupäeva järgi.
Ettemaksukonto saldo näitab, millistest laekumistest see koosneb, kui menüülink avatakse. Kontole laekub raha pangaülekandega, ümberkandega, tasumise tühistamisega ja tagastusnõudega. Saldo näitab, kui palju on laekunud rahast kasutamata. Kui saldo on null, seda laekumist saldolehel ei kuvata. Kuna tasumise ning tagastus- ja ümberkandeprotsess on automaatne, siis konto saldo muutub iga toimingu järel. Tasumisprotsess käivitub kell kümme, kell kuus ja pärast südaööd.
Nõuete saldolehel näidatakse kõiki süsteemis registreeritud nõudeid, olenemata sellest, kas tasumistähtpäev on möödas või alles ees. Eraldi on välja toodud tuleviku ja võlas oleva tasumistähtpäevaga nõuete saldod. Saldolehel võib kohata ka sellist pilti, kus tasumistähtpäev on tulevikus, aga sama saldo kuvatakse saldolehe viimases veerus Võlas tähtpäeva järgi. Sellisel juhul võib tegu olla nõuetega, mis on määratud maksuotsusega või millele on antud ajatamisega maksepikendust.
Samamoodi näidatakse ka intressinõudeid, sest intress on arvutatud nendelt maksunõuetelt, mis olid tähtpäevaks tasumata.
Nõudeliigi saldo lingile klõpsates on näha, millistest nõuetest saldo koosneb. Üksiku nõude summale klõpsates avaneb nõude ajalooga seotud info.
Nõuete saldolehel Nõuete saldod ploki all kuvatakse eraldi nõuded, mille tasumisel ollakse solidaarselt vastutav.
Nõuete saldolehel kuvatakse Arvestuslik intress, mille summale klõpsates avaneb intressi arvutuskäik. Seal on välja toodud intressiarvestuse ajavahemik, milliselt nõudelt intressi on arvutatud ning kui palju on arvestatud intressivähendust ettemaksu arvel.
Arvestusliku intressi automaatne arvutus käib igal öösel, võttes arvesse eelmiste perioodide deklaratsioonide kohta tehtud muudatusi. Seega võib intressi arvestus muutuda selle järgi, kui palju muudetakse eelmiste perioodide andmeid.
Aruandekuu lõpu seisuga on võimalik teha päring saldode seisu kohta saldopäringute kaudu. Saldopäringuid on kahte liiki. Mõlemas kajastatakse maksunõuded tekkepõhise maksuperioodi järgi, kuid eelnevate perioodide muudatusi kajastatakse erinevalt. Päringutes on näidatud saldo seis maksuliikide kaupa ja iga maksuliigi puhul on välja toodud, millise maksuperioodi eest vastav nõue on (Maks periood).
1. Saldopäring tekkepõhise maksuperioodi järgi – maksunõuete saldod kuvatakse maksuperioodi põhjal olenemata sellest, millal deklaratsioon või muu haldusakt esitati või seda muudeti. Maamaks ja avansiline tulumaks kajastatakse päringus pärast teatise registreerimist kogu aasta kohustuse ulatuses, sest nende maksuperiood on aasta. Avansilise sotsiaalmaksu ja raskeveokimaksu maksuperiood on kvartal. Seda päringut on võimalik e-maksuametis kasutada alates 16.12.2009.
2. Saldopäring maksu- ja tolliameti aruandekuu sulgemise järgi – maksunõuete saldod kuvatakse maksuperioodi põhjal, kuid varasemate perioodide deklaratsioonide muudatuste kajastamisel võetakse aluseks maksu- ja tolliameti aruandekuu sulgemine. Riigi raamatupidamise üldeeskirja § 20 lõike 2 järgi peetakse maksutulude üle tekkepõhist arvestust.
Nõue kajastatakse siis, kui nõudeõigust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Maksudeklaratsioonide alusel kogutavate maksude nõuded kajastatakse deklaratsioonide laekumisel, näidates maksutulu selles perioodis, mille kohta deklaratsioon esitati. Kui asjaomane tekkepõhine periood on juba suletud ja raamatupidamisaruanne koostatud, kajastatakse tulu esimeses avatud perioodis.
Maksu- ja tolliamet sulgeb oma aruandekuu järgmise kuu 25. kuupäeval. Esimesest kuni kahekümne viienda kuupäevani on avatud kaks kuud (jooksev ja sellele eelnev kuu) ning kahekümne kuuendast kuni kuu viimase päevani on avatud ainult üks kuu. Vt näide 1.
Nõuete otsingu kaudu on võimalik otsida mingi kindla perioodi nõudeid või ühte nõuet alusdokumendi numbri järgi.
Aruandeaasta maksukohustuste määramiste leidmiseks tuleb tähtpäeva-otsingusse panna periood 01.02.2008–01.02.2009, sest aruandeperioodi deklaratsioonid esitatakse järgmisel kuul. Nõudeliigi järgi saab valida maksuliiki, mille kohta soovitakse päringut teha.
Otsingut Alusdokumendi liik on otstarbekas kasutada, kui soovitakse leida üht tüüpi deklaratsiooni (nt käibe- või tollideklaratsioon) või haldusaktiga (nt maksu-, trahvi- või intressiotsus) määratud maksukohustusi. Kui on teada haldusakti number, saab teha otsingu ka Alusdokumendi numbri järgi. Vt näide 2.
Aruanne näitab määramise poolt ja saldo seisu hetkel, kui nõuete otsing tehti. Seega tuleb jälgida, millal on aruanne tehtud, sest kui hiljem deklaratsioonide andmeid muudetakse, tuleb aruanne uuesti teha.
|
OSCAR-2019
|
||
Muidu on üldiselt nii, et Chase meeldib mulle neist kõigist kõige vähem ;) Ja päris NII ebakindel ma nüüd ka pole. Ma arvan :D
Hoidke siis aga jätkuvalt pöialt, et Maasikas oleks viisakas ja ootaks õige tähtajani – mul on vaja olla 7. oktoobril fit to fly ning Mees lendab alles nädal hiljem. Enne sünnitust oleks vaja veel Tartusse kodu leida ja see sisustada. Seega oleks kohe hädavajalik, et väike mamm õige ajani ootaks :)
Muide, meil on täna “tähtpäev” – 30 nädalat nimelt. Kõhu ümbermõõt on 103 cm, olen suutnud viimasest mõõtmisest alates 1 cm juurde kasvatada. Kui Mees koju jõuab, siis ehk saab ühe pildi ka.
Ja meie kaks hiigelsuurt hirmrasket kasti (kokku 65 kg, ma vist mainisin millalgi varem ka) jõudsid õnnelikult Marise bussiga Eestisse. Inglise-Prantsuse piiri peal kollitanud toll ei tundnud nende vastu suuremat huvi – mitte et neis oleks midagi keelatut olnud, aga kastid olid nii rasked, nii kinni teibitud ja nii pudipadi täis, et nende lahti kiskumise korral oleks need ilmselt ära lagunenud.
Hirmus junk foodi isu on. Täna jääb kodune söögitegemine vahele ja Mees toob mulle burgeri. Vahel harva ju võib :P
Kolmepäevase nädalavahetuse miinuseks on kahtlemata see, et tööle minna on eriti raske. Vähemalt on töönädal seekord kõigest neli päeva :)
Igatahes oli täna suht sünge päev – tuju ei läinud paremaks enne, kui ehk tund-pool enne sulgemist, kojumineku vahetus läheduses.
Ma pole viimasel ajal vist üldse eriti tööasjadest rääkinud, ilmselt pole ka maininud seda, et uue kohvik-deli poole avamisest saadik asendab meie puhkusel olevat supervisorit keegi blond tädi Alex, kes mulle algusest peale hullult närvidele käib. Ta on selline… Hästi viisakas ja armas (sweet ütleks inglise keeles, armas pole päris see, mida ma mõtlen), aga kuradi kontrollifriik. Ma olen olnud seal firmas jaanuarist saati, kogu aeg kohvikus, ma TEAN, kuidas asjad käivad ja mida teha tuleb. Ja siis tuleb keegi tädike kuskilt oma jaburate ideedega, mis enamikus on mõttetud ja teostamatud. Õigemini teostada põhimõtteliselt saab, aga need lihtsalt EI TÖÖTA. Mul on kõiges oma harjunud süsteemid, mis töötavad hästi ja jube kurnav on iga natukese aja tagant selgeks teha, et mingi teise süsteemi loomine pole vajalik ega tee asja paremaks.
Ja siis see pidev kontrollimine… Võeh. Esimestel päevadel oli juhus, kus ta lõuna paiku (kohviku kõige vaiksem aeg) tuli ja näitas mulle digikast oma tai puhkuse pilte (!!!) – as I really care, eks. Ja siis kell neli, kui oli sulgemise aeg ja ma tahtsin koju minna, tuli ta kõike üksikasjalikult üle kontrollima ja tegi ilgelt suure probleemi paarist veepritsmest kuskil kapiuksel ja paarist puuduvast suhkrupakist (no need pisikesed, take away area jms). Oleks võinud sellistele asjadele lõuna paiku tähelepanu juhtida, eks. Ja talle ei tee selgeks, et maailm ei lõppe ära, kui need paar veepritset sinna järgmise päevani jäävad ning midagi ei juhtu sellest, kui suhkrud ei ole pilgeni täis topitud…
No mu katkematu protesti peale ta lõpuks enam nii üksikasjalikult ei kontrollinud, pigem hoiab kell neli kohvikust eemale. Ma ei kannata kontrollimist, tõepoolest. Asi pole ju selles, et ma ilma tema pideva kullipilgu all olemiseta asjad tegemata jätaks… Ma teen need kõik ära ikka. Lihtsalt peale tööaega vinguda mõttetute pisiasjade kallal, grrh.
Täna hommikul ajas ta mind mingite eriti mõttetute listidega närvi, mida ideeliselt iga päev allkirjastama peaks, õigemini kahekümnesse kasti oma nime ja nimetähed kirjutama… Ja siis ma midagi nähvasin ja hiljem tegin veel ühe iroonilise märkuse… Ja saate aru, tädi jooksis manageri juurde kaebama :D Ja ma sain pähe. Täitsa lõpp.
Teine masendav uudis tänases päevas oli see, et üks töökaaslane, kes oli umbes 21-22 nädalat rase, kaotas lapse… Some food infection – ainus seletus, mis mulle anti, keegi rohkem ei tea. Ta ise pole arusaadavalt tööl.
Igatahes täiesti masendav. Kuidagi ei oska enam kartagi, et midagi võiks halvasti minna, kui üle poole rasedusest juba selja taga.
Eh, mis seal ikka. Kolm nädalat ja kolm päeva veel, siis tulen sealt igaveseks tulema. Nii kaua kannatab ära.
Võite kolm korda arvata, kas me jõudsime Notting Hilli või mitte… Tõmbasime selle asemel hoopis portsu House‘i ja Amélie.
Mulle paistab see sõna meeldivat, tundub. Kasutan seda iga kord, kui olemine on mõnus nagu kuninga kassil. Eelmised idüllid olid näiteks siin, siin, siin, siin ja siin.
Omanik käis meil eile õhtul külas – vastuseks meie paari nädala tagusele pikale meilile, kus teatasime oma Eestisse kolimise plaanidest ja pakkusime välja erinevaid võimalusi, et kõik muutusega rahule jääksid.
Külaskäik läks hästi, isegi ratta varastamist ei võtnud ta eriti südamesse. Kõik tundub suurepäraselt laabuvat, aga kirjutan mõnes teises postis põhjalikumalt.
Tänu tollele külaskäigule sai tavaline suurem nädalavahetuse koristusaktsioon läbi viidud kiirkorras juba eile õhtul – mis tähendab, et vastupidiselt tavalisele laupäevahommikusele segadusele on igal pool puhtus ja kord.
Jäin eile õhtul jälle arvuti ette Mehe sülle magama, kui ta lõputuid osasid Smallville‘i vaatas (aga nüüd sai tal viimane olemasolev hooaeg läbi ka, 8. algab USAs alles 18. septembril) ja kolisin sealt lihtsalt kesköö paiku edasi voodisse. Seega polnud miskit imestada, et uni täna enne kella kaheksat ära läks. Aga ma ei pane seda ju pahaks, üldse mitte. Mulle meeldib puhkepäevadel iseeneslikult vara ärgata, siis tundub päev nii palju pikem!
Panin masinatäie pesu pesema (eile õhtul sai juba voodipesu ära pestud, see ripub praegu aias) ning kui see on valmis, ootab veel üks oma järge.
Tegin korterist fotosid, sest ilm oli päikseline ja kõik korras, mida ei juhtu just eriti tihti. Halb on muidugi see, et me kolisime just 65 kg asju Eestisse, sealhulgas palju sellist nipet-näpet (fotod jms), mis enne riiulitel iluks oli ja kodu hubasemaks tegi… Aga see on vast mõnedel varasematel fotodel juba kajastatud, ma loodan.
Ja nüüd istun arvutis, sorteerin neid fotokaustu, mis desktopile kogunenud on (õeke tõi mulle terve hunniku, mis veel puudu oli) ja närin ennast puuviljahunnikust läbi – Mees tõi eile jälle oma töökoha lähedal asuvalt puuviljaturult terve kotitäie. Maasikaid, ploome, viinamarju, virsikuid, greipe… Ja mina sain töölt veel kotitäie banaane. Njämm.
Kell pole veel üheksagi. Väljas paistab päike. Nädalavahetuseks lubab suhteliselt normaalset ilma. Meil on bank holiday weekend, mis tähendab, et ka esmaspäev on vaba. Ja toimub iga-aastane Notting Hilli karneval, kuhu ma eelmisel aastal tööl olemise tõttu minna ei saanud ja sellepärast püha viha täis olin. SEL aastal läheme raudselt.
Ja ülevalt naaber tuli ka üle paari nädala jälle laupäeva hommikul lärmi tekitama – seal korteris pole juba üle kolme aasta kedagi elanud ning meie korteriomaniku sõnul on ta seal vahelduva eduga ikka mingit remonti teinud. Nüüd on siis jälle üks neist perioodidest. Tavaliselt toimub kõik jämm tööajal, nii et meie ei kuule midagi, aga vahel harva möllavad nad osa nädalavahetusest ka. Ja kuna hetkel käib põrandate vahetus, siis on summutav materjal üles kistud ning nende tegemised on meile tavapärasest paremini kuulda.
Mind ootab ees kolm õndsat kohustustevaba päeva ja Notting Hilli karneval. Isegi koristamisele ei pea enam aega raiskama. Lähen panen nüüd pesu kuivama ja uue masinatäie pesema.
Mees lasi ennast küll naabritest häirida, rikkusid ta une ära :) Kolis tekiga diivanile ümber, väitis, et siin ei ole nii palju lärmi. Tegelikult, olgem ausad, on ikka ebanormaalne küll, kui nädalavahetusel pool üheksa hommikul tullakse lärmakat remonti tegema. See, et mina sama ebanormaalsel kombel juba üleval olen, pole mingi näitaja.
Öölaulupeost jäin ka ilma. Ja sellest on isegi rohkem kahju, kui ülaltoodud postis mainitud asjadest. Olen siin nüüd tagantjärele nostalgitsenud ja videosid vaadanud. Oi, kuidas oleks tahtnud seal olla…
Mis vahe on networkidel ja groupidel? Miks ma ei leia enam üldse kuskilt midagi networkide kohta – võimalust liituda, olemasolevaid näha, muuta või kustutada (st profiilis näen, kellel miski network on, aga see pole aktiivne, et sealt kuhugi edasi minna saaks)?
Mulle üldse ei meeldi Facebook, olen Orkutiga harjunud. Aga Londoni endiste töökaaslastega ühenduse pidamiseks sai ennast sinna riputatud ja viimastel päevadel olen veidike sealsete asjade vastu huvi tundma hakanud.
Mäletan, et kunagi ammu liitudes olin nördinud, kuna korraga sai olla ainult ühe geograafilise networki liige, mina aga tahtsin nii Londonit kui Eestit. Nüüd ei leia ma enam võimalust Londonit äragi kustutada, kui selleks soov peaks tekkima.
Tahaks kirjutada eilsest Marise ja õekesega veedetud õhtust, raamatust, mida praegu loen (Green Baby – saate aru, mis teemal) ja kuidas see mind mõjutab, tänasest arstil käigust (kõik on korras nagu alati) ning korteriga ja kolimisega seotud uudistest (positiivsed), aga… Olen tapvalt väsinud, lihtsalt ei jõua. Kell on alles seitse, magama on vist ka liiga vara minna. Ei teagi, mis ma teen. Mees läks ka välja jooma.
EDIT: Asjatundja Murakas tõttas appi ja nüüd ma tean, et networke saab näha/muuta/kustutada account -> networks alt ning need on ainult regiooni (riik/linn jms), kooli või töökoha põhised.
|
OSCAR-2019
|
||
Kuna 2016.aasta sai teenitud tasuta stardikoht selleks aastaks, siis plaan oli lihtne. Minna ja panna......
Aasta on pikk aeg ning selle aja jooksul võib nii mõndagi juhtuda, mis kõik segamini lööb. Suve esimeses pooles juhtus väike apsakas, mis rivist välja lõi ning lisaks muud faktorid ja treeninguteks suurt mahti polnud.
Seega tuli osavõtu mõtteid kahjuks veidi korrigeerida. Minek jäi jõusse, kuid panek enam mitte niivõrd. Plaan oli minna läbima ja nautima, sest Saariselkä ja ümbruse rajad on tõeliselt nauditavad (juhul, kui läbid neid fäti või fulliga). Jäik kahvel, fixedspeed, HT .... enesetapuks on ka muid ja palju lihtsamaid võimalusi
Saariselkä on väike küla Lapimaal, ~1200km Helsinkist, ~240km Rovaniemist. Peamiselt talvespordikeskus. Arendatakse jõudsalt nii mäesuusa laskumisi, kui murdmaaradu. Lauged mäed ja soised orud. Vahepeale jääb lugematul hulgal singletracke. Loodust kaunistavad põhjapõdrad (korra sai isegi nende pärast võistlusel külje maha).
Võistlust korraldatakse ise juba mitmendat aastat kohalike entusiastide poolt, Tiina eestvedamisel. Osavõtjate arv on väike, seda peamiselt kauge asukoha pärast. Klasside arvestus käib mitmel rindel: M eliit, N eliit, Fat M, Fat N, Duo Mixed, Duo M, Duo N, M hobby, N hobby, Juniors, Adventurers jne. Mõnes klassis üks-kaks osavõtjat, teistes enam. Fättide arvestuses oli näiteks juba rohkem lõpetajaid, kui M eliidis.
Osavõtjate seas oli soomlasi, norralasi, venelane jne. (esialgu registreerunud haitilased kohale ei ilmunud ).
Huvi on visa kasvama, kuid regioonis taolisi võistlusi pole ja potentsiaal näib suur (eriti nüüd, kus 2017.aastast lubatakse ka Urho Kekkosen rahvuspargis võistelda).
Võistlusest endast. Sel aastal toimus 25.-27.augustil. Esialgu oli kaardile joonistatud trasside pikkused 72km, 80km, 50km. Nädal enne võistlust oli ilm veel ilus ja päikseline. Orgude põhjad võrdlemisi kuivad ning jõed nõrga vooluga. Kuid siis ... üleöö saabus vihm, mis sadas igapäev. Sadas kuni 26.augusti õhtuni. Sajud olid kergemat sorti, kuid pikad. See omakorda tähendas vee massi suurenemist, mis päädis Tolosjoki veetaseme tõusuga ning vool muutus ohtlikult tugevaks. Orgudesse kogunev vesi aga muutis soisemad kohad joostavaks.
Esimese päeva 72km rada otsustati lühendada just Tolosjoki ületamise välja jätmisega ning uus rajapikkus sai ~53,5km. Vaatamata ligi 20km kärpimisega kulus endal ligemale 3h puhast sõiduaega (+ ~20min kulus rehviparanduseks).
Start anti kl 12 päeval ~6 kraadises vihmas, mida jahutas põhjatuul (tuntav õhutemp oli ~0). Riietusin nii, et ülemine osa: soe Crafti talvine aluspesu, siis talvine WS jakk ja peal tuulekindel vest. Jalas suvised lühikesed püksid ja soojad pikad sääred. Talvised sokid. Sokkidele peale tõmbasin kilekotid, need, millesse poes puuvilju saad panna. Kingade peale veekindlad bahillad. Käes sügis-talvised kindad ja bensukast kilekindad. Jalad määrisin üleni soojendava õliga sisse. Niimoodi oli paras kogu võistluse vältel.
Kuna metsad on enamasti okkalised, siis pinnas liivasem, mistõttu orgudest kõrgemal paiknevad rajad olid enamasti kuivad ja kiired. Palju kive. Tõusud on sõidetavad, ~4-8% nurkade all, kõval pinnasel. Laskumised samad, kuid põnevust ning suurt tähelepanu lisasid kivid ja kurvid.
Esimest päeva jääb meenutama vihm, külm põhjatuul, purunenud rehvid (viimasel laskumisel otsustas ka esimene rehv otsad anda ning seetõttu veeresin viimased ~2km tühja esirehviga finishisse).
Start sama, mis esimesel päeval, kohe tõusule. Siis pikk, kiire, lai, kurviline laskumine ning jälle tõus, pikk. Siis tehnilisem, pikk, kiire, singletrack laskumine ja jälle tõus.....ja jälle laskumine. Ja nii esimesed ~20km. Vahele hunnikutes kive, kõik sõidetav. Siis läks tagumine rehv. Sai veidi üle km joosta ja seejärel tehn. hoolduses puhata. Järgnevad 60km möödus jälle rajal rahvast möödudes. Puhas sõiduaeg ~4,5h + rehvile kulunud ~20min.
Kolmanda päeva start jälle kl 10. Seekord aga oli ilm soojem, stardis +8 ning vihma ei sadanud. Ja start oli vastassuunda ning tagantuulega. Estonian Cup. Varasemate päevade riietus oli viimasel päeval veidi liiast. Ja jalad polnud harjunud tempoka stardiga. Liikusin teises grupis, kus oli 7-8 fätti (ehk siis enamus). Ja kõik nad jätsid mind esimestel singlitel maha.
Kolmanda päeva pool rajast kulges Urho Kekkosen'i rahvuspargis. Sealsed rajad on siiani ainult jalgsimatkajaid näinud. Nüüd siis lasti meid ka peale. Ja seal on, mida ratturile pakkuda. Kõike on. Ise peab kogema.
Enda sõit oli kolmandal päeval kesine, kuna jõud oli lõppenud ning tiksusin economode'l. Isegi võrdlemisi lauget tõusu ei suutnud ja otsustasin kingataldu kulutada.
Kõigi 3 päeva lõpp oli sama. Pikki Kiilopää tagust üles ning siis mööda slaalomi nõlva alla ja viimased 2-3km mööda murdmaaradu (enne finishit veel korralik, 50m mülgas).
Singletracke palju. Mitmed laudteed. Lauged tõusud. Erinevat tüüpi, kuid kõik sõidetavad, laskumised. Palju kive, erinevas vormis. Singletrackide põhjad juurikased, kivised. Osad lõigud nii kivised ja pikad, et mind võttis kõva häälega vanduma. Raputas kõik paika (või siis paigast ära).
Saariselkä MTB võistlust soovitan soojalt. Kuigi ilma ennustada ei oska keegi, siis vaatamata külmale, vihmale, tuulele ja pilvisele ilmale olid laskumised ja enamus rajapõhjast pigem kuivad. Sellisel hulgal ja nii erinevates vormides singletracke on pigem erand. Pikad tõusud. Huvitavad laskumised. Kahjuks jäi sel aastal välja üks "maasikatest" - Tolosjoki ületus (loodetvasti jälle järgmisel aastal). Vaated on ilusad. Loodus on ilus. Mustikaid on palju ja suured marjad. Kel huvi ja viitsimist, saab kulda otsida (kuna seal piirkonnas seda leidub). Põhjapõdrad on reisi lõpuks sama harilik nähtus, kui kassid-koerad Viimast õhtut jäävad meenutama kirevad virmalised.
Ja lõpuks ka rehvivalikust. Kuna trassil väga palju kivist pinnast, mis loobib ratast, siis rehv peaks pigem laiem ja pehmema seguga tubeless olema. Ise läksin peale taga 29x2,25 RacingRalph ja ees 29x2,25 RocketRon (stardis oli ka vähemalt ühel ThunderBurt). Schwalbe rehvid on pehmemast segust ja 2,25 ka mõnusalt lai. Seekord kahjuks ei pidanud aga need rehvid esimest päevagi vastu selle kivisel kadalipul.
Teise ja kolmanda päeva sõitsin kiirete Continental X-King rehvidega. Ees Protection 2,2 ja taga tavaline 2,2. Teisel päeval sai tagumine rehv löögi ja edasi kasutasin tagumises siselohvi.
Continental rehvid tunduvad jäigemast kummisegust, kui Schwalbe, olevat tehtud. Protection versioonil lisavad jäikust ka tugevamad küljed. 2,2 laius tundub kitsam, kui olema peaks. Rehvides kasutasin Schwalbega identseid rõhke.
Kuid.....need Continentalid põrutasid kui hullunud pühvlid. Isegi lahtiste amortidega oli kividel tükk tegemist. Liiga palju jõudu läks "võimlemisele". Kuid tühjemaks ei julgenud ka lasta, kuna erinevad foorumid kirjutasid, et sel juhul muutub juhitamatuks kurvistel laskumistel. Kolmanda päeva lõpuks mõjus see moraalile juba.
Seega tuleks antud radadel eelistada pehmemat kummisegu ja laiemat rehvi. Fully ja fätt on suures eelises
|
OSCAR-2019
|
||
Kui kahtled, kanna punast. Bill Blass ei eksinud ühegi sõnaga, kui ta meile seda lahkelt soovitas. Punane pits on omakorda minu tassike teed. Selles on palju romantikat ja kui tuul kleidisabas tango üles võtab, toob see muige huulele.
Eestis on juba mõnda aega kuumalaine ja see teeb meid kõiki lahkemaks. Täitsa uskumatu lugu, kuid osad inimesed isegi naeratavad tänaval teineteisele. Teised kõnnivad ringi õnneuimas, justkui oleks lotoga peavõidu saanud. Ma ise tunnen sama. Ja nii otsustasingi ühel päeval, kui käisin Minus 417 tooteliini esitlusel, et kõik tagasihoidlikud kleidid võivad oodata. Mina panen end sel korral riidesse nii pidelikult nagu läheks hoogsalt peole. Õhtud lähevad meil aga jätkuvalt jahedaks ja nii tuleb end alati mõne soojema jakiga varuda. Mul on seljas šikk valge nahktagi, mis on sellele punasele kleidile eriti hoogne kaaslane. Muide, selle ISSA London kleidi peaks kahjuks ikkagi maha müüma, sest tellisin netist endale number suurema kleidi... Kui palju minu lugejate seas leidub neid, kellele meeldiks rubriik: Shop My Wardrobe?
See on kahtlemata üks maailma kuulsamaid perekondi. Ei, jutt ei käi Briti kuningakojast ega ka mitte Kardashianitest. Täna on luubi all Elizabeth Ardeni loodud Eight Hour sari, kus tooted mõjuvad justkui perekonnaliikmetena, kellest igaühel on oma talent.
Valisin nende sarjast välja seitse lemmikut, millest osad on aastaid olnud minu peeglilaual või käekotis. Teised on vaat et uhiuued lemmikud, mida olen poole aasta vältel testinud ja julgen lahkelt soovitada.
1. Vana arm ei roosteta - kui mõelda kosmeetikumidest, siis selle ütlusega seostub mulle eelkõige Elizabeth Ardeni Cream Skin Protectant nahakaitsesalv (hind: 50ml 34,99 €). Legendaarne toode, mis ravib praktiliselt kõik haavad. See on SOS kreem, mis võiks olla meil kõigil kodus. Mind üllatas kõige enam, kui palju erinevaid ülesandeid suudab see kreem lahendada. Sul on putukahammustus või kriimustus? Paned kreemi puhastatud nahale ja see paraneb kiiremini. Teed maniküüri ja avastad, et küüneõli on otsas? Ole lahke - hõõru Skin Protector küünenahkadele. Abi saavad nii kuivad küünarnukid, huuled ja käed ... Ideaalne kasutada pärast raseerimist. Kingib põletushaavale leevendust. Leidub neid, kes panevad seda isegi juusteotstele ja annavad kulmudele salviga viimase lihvi. Elizabeth Arden lõi selle salvi esialgu selleks, et ravida hobuste haavu ja nüüd on sellest saanud miljonite inimeste abimees.
2. Kui sinu nägu karjub õhtul kuivusest, siis eemalda meik, käi nahk kergelt toonikuga üle ja kutsu appi Nighttime Miracle Moisturizer (hind: 30 ml 39,99 €). Minu jaoks on see kreem olnud abimees just nendel heitlikel aegadel, kui sügisest saab talv või talvest kevad või kevadest suvi: iga päev on väljas uue ilmega ilm ja minu näonahk küsib: "Vabandust, aga mis ometi toimub!?" Need küsimused kaovad kohe, kui tummine võie enne uinumist näole ja kaelale kanda. Esimest korda soovitas seda kreemi mulle üks sõbranna ja toona kahtlesin, kas see võiks ikka sobida minu rasusele kalduva nahaga. Ühel õhtul, kui kuiv nahk mind kiuslikult kimbutas, tabas mind mõnus leevendus, kui Nighttime Miracle Moisturizeri näole kandsin. Kreemi kroon on õrn lavendliaroom. See leevendus sarnaneb tundega, kui sul on pöörane joogijanu ja lõpuks ometi asetatakse sinu ette klaas vett.
3. Kohe, kui päike oma nina välja pistab, vaatan üle oma päevakreemid ja otsin üles päikesekaitse faktoriga päevakreemi. Elizabeth Ardeni päevakreem Intensive Daily Moisturizer (hind: 50 ml 39,99 €) on kiire imenduvusega ja sobib täiuslikult meigi alla. SPF 15 päikesekaitsefaktoriga päevakreem peidb enda vitamiin E, mis kaitseb nahka omakorda vabade radikaalide eest. Lisaks sisaldab kreem rahustavat aloe vera geeli, niisutavat ja silendavat shea võid. Mida paremat tahta?
4. Järgmist toodet tasub soovitada nendele, kelle päevad mööduvad kontoris või hoopis... liivarannal päevitades. Miracle Hydrating Mist (hind: 100 ml 19,90 €) on üks uusim Elizabeth Ardeni pereliige, mis tuli turule möödunud aastal. Minu jaoks on selle toote kasutamine puhtalt harjumuse küsimus, sest kui ta sul juba on, siis ilma justkui enam ei saa. Kui seda pihustada, langeb ta nahale nagu nõiduslik vihmasabin kuumas suveöös. Selle toote puhul on vast kõige lummavam ülikerge aroom, mis viib mõtted sellele, et kui müügil oleks sama lõhnaga parfüüm, sooritaksin mina küll ostu.
5. Ma olen üle kümne aasta olnud truu Elizabeth Ardeni huulepalsamite kasutaja. Ardeni palsam on justkui kiirabi huulele. Tõukerattaga vastu tuult tuhisedes saavad huuled alati kerge trauma, kuid palsam mõjub truu abimehena. Minu jaoks sai suur pidu alguse siis, kui müüki tulid toonitud huulepalsamid 8 Hour Cream Lip Protectant Stick (hind: 25,99 €) , sest kaks ühes on selle toote puhul ideaalne kooslus. Mulle meeldivad need mahlased toonid, mis jätavad mulje justkui oleks mu huuled mõnest reklaamist. Toonitud huulepalsamid on hästi läbi mõeldud - kes tahab klassikalist punast huult, võrratut vaarikatooni või hoopis rõhutatud nude huult, ei pea pettuma. Mina isiklikult ootan, millal nad toovad turule veelgi suurema värvide valikuga huulepalsamid. Algus on aga tehtud ja mina olen müüdud!
6. Kehakreeme kasutan nädalas vaid paar korda. Tunnen paljusid, kes kreemitavad end igal õhtul, kuid usun, et kosmeetikume kasutades tuleb alati oma keha kuulata ja ma ei tunne, et mu keha vajaks iga päev kreemitamist. Kuid SPA-s basseinis ujudes ja hiljem saunades mõnuledes muutub nahk kuivaks ja siis on kehakreem täiesti asendamatu. Elizabeth Ardeni Intensive Moisturizing Body Treatment (hind: 200 ml 34,99 €) annab palju kauakestvama niisutuse, kui kaheksa tundi. Kui toode toimib lubatust kauem, saab ta kahtlemata täispunktid.
7. Keha kreemitamine muutub aga palju lihtsamaks, kui hankida endale vahelduse mõttes All-Over Miracle Oil (hind: 100 ml 32,99 €). See on mõeldud nii näole, kehale kui ka juustele. Ideaalne, kui sul on kiire ja miskipärast on meil peaaegu alati kiire. Tuhistad õli paar korda nahale, hõõrud selle kiiresti laiali ja elu läheb edasi. Sellel on kergelt hõrk, tsitruseline lõhn, mis annab päevale päikeseliselt positiivse algusnoodi. Kuigi õli soovitatakse ka juustel kasutada, siis minu juuste jaoks jääb ta pigem nõrgaks. Mulle sobivad väga tummised õlid, millega oma näljaseid juukseid toita.
Ja ongi kõik! Need seitse vaprat Elizabeth Ardeni Eight Hour liinist on minu vaieldamatud lemmikud. Kui sa otsid uut öökreemi, huulepalsamit või kehaõli, siis usalda ennast Elizabeth Ardeni hoolde. Oli tema alles vast tark naine, kes lõi kreemi, mis ravib justkui kõik haavad. Milline uhke perekond on sellest ühest tootest välja kasvanud!
|
OSCAR-2019
|
||
Naised on enda juuste ehtimise ja näiliselt kaunimaks sättimisega tegelenud juba ammustest aegadest ja tegelevad edasi. Lisades volüümi, pikkust, näidatanud juukseid tervematana või lisanud juustesse värvi.
Aga milline on kõige õigem pikenduste kinnitamise viis? Milline on õige juuksetüüp erinevat tüüpi pikendustele, rahakotile ja stiilile? See blogipostitus annab ülevaate erinevat tüüpi pikenduste viisidest ja annab sulle aimu mis sa peaksid soetama et rokkida ja särada!
Nagu nimi viitab on juuksed tehtud naturaalsetest inimjuustest. Naturaalsete juuste nime all müüakse ka palju sünteetiliste ja naturaalsete juuste segusid. Sellisel juhul pead veenduma, et tegemist on ikkagi 100% naturaalsete juustega. Naturaalsed juuksed on markeeritud 100% inimjuuksed või näiteks remi juuksed. Naturaalsed juuksed on siidpehmed, siledad nagu enda juuksed.
Sünteetilised juuksed on tehtud erinevat tüüpi sünteetilisest materjalist. Võrreldes naturaalsete juustega on sünteetilised pikendused palju odavamad ja neid on saadaval laias valikus erinevates stiilides, värvitoonides ja tekstuurides. Võrreldes päris juustega on need kõvemad ja läigivad rohkem, käega katsudes ei meenuta päris juukseid.
Clip inne teatakse kui ühtesid kõige kergemini paigaldatavaid ja eemaldatavaid klambritega pikendusi. Lisaks nimetatakse neid ka ajutisteks, seetõttu on see tore lahendus neile kellel on vaja juukselisa mõneks suuremaks sündmuseks või harvadeks üritusteks. Lisaks on see fantastiline võimalus neile, kes sooviksid püsipikendusi, aga ei ole kindlad kuidas need neile sobida võiksid. Seetõttu on clip in juuksepikendused soovitatavad neile kes soovivad juuksestiili muutust lühikese aja jooksul ja kiiresti. Võrreles mõningate püsipikendustega kahjustavad clip innid juukseid vähe ja on kergesti hooldatavad.
Flip in on kõige lihtsam juuksepikendamise viis. Ei nõua liimi, klambreid, rõngaid, teipe ja ei kahjusta sinu juukseid üldse! Lihtsalt pane tamiil kroonina pähe, tõmba tamiili alt enda juuksed välja ja oledki valmis! Ülipopulaarne ja revolutsiooniline viis.
Ainuke nipp on selles et tamiili peab pähe paigaldama õige nurga all ja seejärel tuleb tamiil vastavalt enda pea ümbermõõdule kinnitada.
Teibid on viimasel ajal ühed populaarsemad kinnitusviise. Tegemist on püsipikendustega. Teip kinnitused on kerged, neid on lihtne paigaldada ja eemaldada ning hooldada.
Teibid on hea võimalus aktiivsele naisele kellele meeldib trenni teha, sest kinnitused püsivad kindlalt paigal ka juhul kui juuksed muutuvad mustaks või higiseks. Õhukesed kinnitusribad on pehmed ja lamedad ning vaevu tuntavad ning ülimugavad.
Juuksesalgu külge on kinnitatud U- või I-kujuline keratiin, U-keratiini nimetatakse ka küünekujuliseks keratiiniks. Keratiinid kinnitatakse kuumkinnituse meetodil. Kinnitusviisi nimetatakse püsikinnituseks. Keratiinid on peas loomulikud ja mugavad, aga vajavad iga paari kuu tagant tõstmist või välja vahetamist, sest kinnituskohad kasvavad välja ja võivad hakata juuksesalkude vahelt välja paistma. Piirangutega tuleb kasutada ka õlisid ja palsameid, sest need võivad keratiinkinnituse pehmeks muuta ning juuksesalgud hakkavad peast välja langema. Lisaks tuleb olla ettevaatlik ka sirgendajate, föönide ja lokitangidega. Igal juhul soovitame valida 100% naturaalsed REMY juuksed, need mitte ainult ei näe loomulikud välja vaid taluvad paremini kuumutamist kui nende sünteetilised analoogid.
Micro loopid kinnitatakse väikeste metallist rõngaste abil. Metallist rõngastel on sees silikoonist vooderdus. Kinnitusviisi nimetatakse külmkinnituseks, rõngad kinnitatakse enda juuste külge metallrõngast näpitsatega kokku surudes. Kuna kinnitusviis ei nõua kuumutamist, siis tänu sellele kahjustab see ka enda juukseid vähem. Micro loope on lihtne paigaldada ja ära võtta. Kuid loopide puhul võib ette tulla, et nad võivad ära libisema hakkata, sellisel juhul tuleks juuksesalk uuesti kinnitada.
Pikendused aitavad juuksid tihendada, pikendada, muuta soengu stiili või tooni selliseks nagu soovid. Kõikidel pikenduste tüüpidel on oma head ja vead ning piirangud, seetõttu nad vajavadki proovimist ja katsetamist et leida enda jaoks just need kõige sobivamad.
Parim on see, et sa ei pea ootama aastaid et sinu enda juuksed pikaks kasvaksid, pikendused muudavad sinu juuksed pikaks 5min – paari tunni jooksul. Vali toon mis sulle meeldib ning pikkus mis sobib sulle kõige paremini!
Juuksepikenduste kohta kehtib järgnev väljend- kui oled neid korra proovinud, siis ilma nendeta sa enam elada ei saa. See on nagu ripsmetuss mis teeb sind ilusamaks ja paneb ennast paremini tundma. On olemas nii palju erinevaid juuksepikenduste kinnitamise võimalusi, lihtsalt vali välja ja lase pähe panna või kinnita ise. Aga kui see kõik oleks vaid nii lihtne, juhul kui sa ei ole kunagi juuksepikendustega kokku puutunud, siis nüüd küsib juuksepikenduste müüja sinult keerulisi küsimusi. Kas soovid püsipikendusi nagu teibid, kuumkinnitusega keratiine i-tip või hoopiski U-tip, külmkinnitusega micro loope? Kui soovid pikendusi harva kanda, siis sobiksid sulle hoopis sellised komplektid nagu Clip in ja Flip in. Selles postituses me nendel pikendustel pikemalt ei peatu vaid räägime teipidest.
Teip juuksepikendused on 100% naturaalsed püsipikendused. Kõigepealt peaksid endalt küsima, kas soovid juuksepikendusi püsivalt ja pikaaegselt kanda või hoopiski mõneks eelseisvaks suureks sündmuseks- vahelduseks igapäevale.
Valida on kõikvaõimalike pikkuste ja toonide hulgas. Kui soovid siis võib sinu juukseid vaid tihendada valides sama pikad juuksed kui sinu enda omad on või soovi korral saad osta ka ülipikad üle puusa ulatuvad kiharad. Tuletan aga meelde, et mida pikemad juuksed ihaldad, seda suurema hulga sa neid ostma pead, sest muidu võib üldmulje üpris hõre jääda. Tooni valik on veelgi laiem kui pikkuste valik, toonivarjundeid on mustast heleblondini. Värvivarjundi lisamiseks võib juukseid ka erinevate salkude kaupa pähe panna.
Teibid on 4cm laiused juuksesalgud, mille ülemisel äärel on liimiriba. Liimiriba peal on paber nagu kleepsul.
Paigaldamine on imelihtne ning kuumtöötlemist nende pähepanek ei nõua. Ribad on imeõhukesed ja enda juuste vahelt välja ei paista. Tänu õhukestele liimiribadele ei pane sa neid kammimisel ega pesemisel praktiliselt tähelegi. Teip juuksepikendused sobivad igat tüüpi juustele aga ka väga õhukestele juustele. Teibiribad on tõesti vaevumärgatavad. See kõik on nii imeliselt lihtne, et kui oled nad pähe lasknud paigaldada või seda kodus peegli ees ise teinud, siis põhimõtteliselt võid nad järgneva 2-3 kuu jooksul ''unustada'' kuni saabub aeg teibiribasid uuendada või juuksed välja vahetada.
Võrreldes teiste püsipikenduste paigaldamismeetoditega on teip juuksepikenduste paigaldamine lihtne ja vähe aeganõudev. Kogu protsess kestab ligikaudu 30-40minutit. Keskmiste juuste puhul on soovitatav kogus 40 salku, ehk 20täissalku. Täissalkudeks nimetatakse neid seetõttu, et teibiribad kleebitakse mõlemale poole juuksesalku (nagu võileib). Ribal tuleb liimi osalt paber maha tõmmata nagu kleepsul ja siis enda juuksesalgu külge kinnitada, ikka nii et enda salk kahe teibiriba vahele jääks. Nii lihtsalt see käibki ja ongi vaid väikese ajakuluga pikad, luksuslikud, imetlusväärsed, tähelepanu köitvad juuksed....
Juuksed on kergesti kammitavad ning neid saab lihtsalt soengusse sättida, kanna millist soengut soovid- ponisaba, lihtsalt lahtiselt, punutisi, uhket pulmasoengut. Kusjuures mitte keegi ei saa aru, et tegemist ei olegi sinu enda loomulike juustega nad on lihtsalt nii naturaalsed ja sulanduvad enda juustega kergesti ja loomulikult. Teibid ei kahjusta sinu juukseid, need on üks kõige vähem kahjustav juuksepikenduste meetoditest. Seda seetõttu et juuksed on jaotunud ühtlasemalt teibiribale ja tänu sellele ei hakka nad oma juukseid sikutama ega ole raskuseks. Seetõttu soovitatakse neid just õhukestes, õrnades ja katkema kippuvates kiharates kasutamiseks.
Kui soovid tõeliselt märkamatuid juuksepikendusi, siis peaksid kindlasti valima teip juuksepikendused
|
OSCAR-2019
|
||
Eestit külastavate Venemaa ja Läti turistide arv on arvuliselt kasvanud - UUDISED - Põlvamaa portaal
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso avaldas heameelt, et selle aasta esimese üheksa kuuga on Eesti majutusettevõtetes ööbinud välisturistide arv kasvanud mulluse sama perioodiga võrreldes 5%, jõudes 1,7 miljonini. Statistikaameti info järgi on arvuliselt kasvanud kõige rohkem Venemaa ning Läti turistide arv. Venemaalt pärit turiste ööbis majutusettevõtetes esimeses kolmes kvartalis 173 382, Läti turiste 120 700.
EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on Venemaalt pärit turistide ööbimisi lisandunud peaaegu kõigis maakondades. „Arvuliselt on enim kahes populaarsemas sihtkohas Tallinnas ja Ida-Virumaal. Kokku kasvas esimese kolme kvartaliga Venemaa turistide arv 19% ja nende veedetud ööde arv Eestis 16%," sõnas Mutso. „Tulenevalt vahepealsest tugevast langusest on Eestis keskmiselt Venemaa turistide ööbimiste arv senisest rekordilisest 2013. aasta tasemest veel 30% madalam ja Tallinnas isegi 37% väiksem, kuid Ida-Virumaal on nende ööbimisi tänavu vaid 4% vähem kui 2013. aastal samal perioodil," lisas Mutso.
Mutso sõnul on naaberriikidest suurenenud tublisti ka Läti turistide külastuste arv, mis jõudis uue rekordini juba kuuendat aastat järjest. Läti turistide arv kasvas selle aasta esimeses kolmes kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 15% ja nende Eestis veedetud ööde arv 13%. Turism Lätist kasvas tunduvalt just mitmetes väljaspool Tallinna asuvates sihtkohtades.
Kõige enam kasvas Läti turistide ööbimiste arv Tartu maakonnas – eelkõige Tartus, aga tunduvalt lisandus ööbimisi ka mujal Tartumaal. Tartus kasvas Lätist pärit reisijate ööbimiste arv eelmise aastaga võrreldes 73%, võrreldes üle-eelmise aastaga aga on nende ööbimised seal lausa kahekordistunud. Pärnus lisandus Läti turistide ööbimisi 11%, kuid sellele eelnes koguni 49% kasv 2016. aastal. Saare maakonnas kasvas Läti turistide ööbimiste arv 14%.
Ka Põlvamaal on Venemaa ja Läti, kuid samuti Soome turistide arvud kasvanud. Võrreldes 2016. ja 2017. aasta andmeid on vene päritolu majutujate arv tõusnud 47%, Läti turistide oma peaaegu 28% ja soomlaste oma 8%. Ööbimiste arv vene reisijate puhul on tõusnud 8%, lätlastel 20% ja soomlastel 2%.
EASi turismiarenduskeskus tegeleb Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamisega, sealhulgas lõpptarbijale suunatud turundusega ning turismiettevõtete müügi edendamisega sihtturgudel, et kasvatada teadlikkust ja huvi Eestisse reisimise vastu.
Tunnustati parimaid kodanikuühiskonna edendajaid Põlvamaal - Põlvamaa Arenduskeskus - Põlvamaa portaal
Reedel, 24. novembril anti Räpina sadamas pidulikul tunnustusüritusel üle tänukirjad „Põlvamaa kodanikuühiskonna parimad 2017" konkursi võitjatele. Üritusele olid kutsutud kõik seitsmesse kategooriasse esitatud kandidaadid.
Aasta vabatahtliku tiitlile esitati järgmised vabatahtliku tööga silma paistnud Põlvamaa inimesed: Ere Rekker-Mägi, Merit Kallas, Riina Rinne, Diana Salf, Nele Risttee, Annika Aust, Esti Taal, Liivi Tamm, Taavi Nagel ja Siret Luste. Kategooria võitis erinevatel spordivõistlustel nii korraldajana ja kui ka fotograafina silma paistnud Taavi Nagel.
Aasta kodanikuühenduste projekt/Aasta tegu kategooriasse kandideerisid Maria Rahasepp seto leelo raamatu „Tsäugakõnõ" väljaandmise, Monika Kuzmina ja Ants Väärsi „Aitame Antsul aidata" kampaania vedamise ja Põlva Seto Seltsi leelopark „Madara" oma tegevuse eest 2017. aastal. Võitjaks osutus leelopark „Madara". Lisaks arvukatele esinemistele folkloorifestivalidel saavutati Venemaal, Mordva Vabariigi pealinnas Saransk rahvusvaheliselt folkloorifestivalil „Esivanemate pärand" Grand Prix.
Aasta koostööprojektina esitati kandidaatideks Kodukohvikute päev Ahjal ja Mooste Mõisakool „Õpilaskohvikud Mooste mõisas". Võitjaks osutus Mooste Mõisakooli projekt, milles noored korraldasid koostöös teiste Mooste mõisas asuvate mittetulundusühingute ja õpetajate abiga õpilaskohvikuid. Projektiga teenitud raha jätkus nii õpilastele kui ka toetuseks kooli eelarvesse, et sisustada mõisakooli puhkenurgad.
Aasta kodanikuühenduse tiitlile kandideerisid Rosma Haridusselts oma silmapaistva tegevuse eest kogukonna kaasamisel ja kooli arengu toetamisel ning Pahtpää Külaselts. Tänukirja pälvisid Pahtpää küla inimesed, kes korraldasid sel aastal suurejooneliselt Pahtpää küla 435. aastapäeva. Aastapäeva ettevalmistused võtsid kuid ja selle raames korrastati külaplats, korraldati foto-, digi- ja videonäitus, avaldati küla kalender ja tehti palju muud põnevat. Sel aastal sai ka raamatu „Pahtpää küla lood" materjal suures osas kokku ja raamat antakse välja EV 100 raames järgmisel aastal.
Sädeinimese tiitlile esitati Kõivualutse laada üks korraldajatest, MTÜ Ihamarulased eestvedaja, MTÜ Tuletee labürindi- ja pööripäeva festivalide korraldaja Aivar Täpsi, MTÜ Spordiklubi Traps eestvedamidaja Karin Joala ja Põlvamaa Kutsehaigete Ühingu juht ja mitme teise ühingu vabatahtlik Maie Haavakats.
Põlvamaa Sädeinimene 2017 tiitli võitis Maie Haavakats. Inimene, kes on alati valmis kaasa mõtlema, nõu andma ja juhendama. Kutsehaigete ühing on saanud tema näol võimeka projektikirjutaja, suurepärase organiseerija ja liikmete õiguste eest võitleja. Ka maakondlikul tasandil on tema tegevust märgatud: ta on suurepärane mentor ka teiste ühingute juhtidele.
Kategoorias Järjepidevuse kandja seati üles järgmised kandidaadid: Räpina noorte huvitegevuse eestvedaja ja särasilmne noortejuht Ene Pikner, Rasina küla ajaloo talletaja ja käsitööhuviliste eestvedaja Õie Toova, spordiklubi Sun Dome eestvedaja Jüri Varik, Mammaste kui tervikliku välispordikeskuse arendamise eest Spordiklubi Serviti ja Põlvamaa jalgpalli eestvedaja Indrek Käo.
Järjepidevuse kandja tiitli sai Jalgpalliklubi „Lootos" pikaaegne president Indrek Käo, kelle kirg jalgpalli vastu on aidanud Põlva klubil kasvada Eesti parimate võimalustega väikeklubiks. Tema töö inimeste kaasamises on olnud väga suur. Aasate jooksul on kasvanud klubi juurde mitmekümne inimesega vabatahtlike tiim, kes kõik aitavad korraldada võistlusi ja avalikke perepäevi. Klubi on kohal ka lasteaedade ja koolide perepäevadel, linna perespordipäevadel jm. Klubil on ka rahvusvahelisel tasemel koostööpartnereid nii Inglismaal kui ka Ukrainas.
Aasta kodanikualgatuse tiitlile esitati MTÜ Kodukant Lootvina algatatud KOV valimiste kohtumisõhtu valijatega, Kanepi Kogukonnapäev ja Ritsike laat ning LEPO – Leevi pood. 2017. aasta kodanikualgatuse tiitli sai kogukonnapoe LEPO avamine.
Lepo pood on jäänud silma põnevate üleskutsetega ja tõmmanud meedia tähelepanu: neist on kirjutanud nii kohalikud kui ka suuremad väljaanded, nt Maaleht ja Õhtuleht. Üleskutsetest võiks välja tuua helkurikampaania – et ikkagi pimedal ajal turvaliselt koju jõuaksid võid võtta poest tasuta helkuri ja samuti teha head teistele, tuues oma üleliigsed helkurid poodi; uue kooliaasta alguse puhul tasuta jäätis lastele; tähtpäevadeks tordi tellimuste võtmine, et ei peaks kaugele sõitma. LEPO on tõeline kogukonnaalgatuse pärl, sest kogukonnapood aitab külal edasi elada!
Tunnustamisürituse läbiviimist rahastasid siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit.
|
OSCAR-2019
|
||
Jaan Kivistik hindab paratamatuks, et huvitumine traditsioonilisest teoloogilisest haridusest asendub suurel määral huviga religiooniuurimise vastu. Doris Diana Orr
Tartu ülikooli usuteaduskonna esimene prodekaan Jaan Kivistik meenutab teaduskonna taasavamise aega, räägib teaduskonna õhkkonnast ning mõjust seoses ülikooli struktuurimuutusega.
Jaan Kivistik: Teaduskonna taasavamine sai alguse vaikselt kuskil kabinettides. Avalikuks sai see 1991. aasta talvel, kui selgus, et leidub inimene, kes sobib nii akadeemiliste kui kiriklike omaduste poolest teaduskonda juhtima – see oli Kalle Kasemaa. Tema oli pigem kiriku poolt ja et oli vaja inimesi ka ülikooli poolt, juhtusin selleks mina. Olin tööl esimese prodekaanina alates juunist 1991. Vähehaaval tuli õppejõude juurde, aga 1991. aasta septembris oli meid ehk neli või viis.
Üliõpilaste huvi oli alguses suur. Võimalus ülikoolis teoloogilist haridust saada tõi kokku väga palju võimekaid ja motiveeritud õppijaid. Teaduskonna algusaegadel oli paljude sisseastujate eesmärgiks vaimuliku kutse, kuigi ka siis ei olnud see ainuvõimalik tee. Praegu on muidugi olud teised ja usuteaduskonda tulles on karjääriplaanid teisejärgulised, sisseastumisel räägitakse pigem heast humanitaarharidusest.
Kui me alustasime, oli õppekava kaunis lähedane sellele, mis oli ennesõjaaegses usuteaduskonnas. Selle aluseks oli 19. sajandi arusaam, milline peaks olema süstemaatiline teoloogiline haridus. Aga muudatused õppekavas ja üleminek 3 + 2 süsteemile muutsid seda tugevasti. Nüüd on üliõpilased üsna vabad selles, millest nende haridus koosneb. Enam ei pea õppima ühe õppekava järgi algusest lõpuni.
Ka see on üks muutuste märk, et kui teaduskonna avamisel äratas huvi akadeemiline teoloogia, siis tänapäeval on peamine huvi religiooniuuringute vastu. See osutab, et kiriku suhtes eelistatakse pigem välise vaatleja positsiooni. Selline hoiak näib praeguseks olevat ülekaalus ja mulle tundub, et see on üleeuroopaline tendents.
Alustasime üsna väiksena: oli 4-5 õppejõudu ja ühel kursusel kuni 30 üliõpilast. Meil oli omamoodi perekondlik õhkkond ning käisime tihedalt läbi, ja see kindlasti eristas meid teistest. Selles mõttes on meie aura erilisus vähenenud, et meid on ju nüüd mitusada. Kuid iga aastakäik on isemoodi ja erineva õhkkonnaga. Meil on olnud tugevalt konfessionaalse õhkkonnaga kursusi. Mõnel aastal on usuline vaimsus olnud suurem kui mõnes konfessionaalses õppeasutuses. Hilisematel aastatel on see vaimsus koondunud pigem ühendustesse nagu evangeelsed üliõpilased, ja akadeemilistes sfäärides seda nii tunda ei ole.
Tegelikult käib vormiline muutus ajaga kaasnevate paratamatute muutustega kokku, aga kindlasti on siin asju, mis ei tule usuteaduskonnale kasuks. Usuteaduskond on olnud otse ülikooli kõrgeima juhtkonnaga ühenduses, aga nüüd on tema autonoomia oluliselt väiksem. Asjaajamise ja rahandusliku külje poolest tähendab see teaduskonnale piiranguid ja olukorra raskenemist. Kuna üliõpilastel on niigi olnud võimalus teistest teaduskondadest aineid võtta ja kohustuslik ainete komplekt jääb samaks, siis akadeemilises mõttes väga palju ei muutu. Tuleb otsustajaid ja mõjutajaid juurde, see ei ole hea.
Sisseastujaid oli rohkem kui eelmisel aastal. Viimase aja negatiivset suhtumist humanitaarharidusse võib kommenteerida nii, et ka ülim tehniline või majanduslik haridus ei taga töökohta. Kui küsida, miks õppida usuteadust, pean vastama: ma ei tea. Aga samamoodi vastaksin, kui keegi küsiks, miks õppida matemaatikat. Ma jagan seda vaadet, mida hiljaaegu Marju Lepajõe väljendas, et haridus on püha asi. Ta ei vajagi mingit põhjendamist, ta on väärtus ise. Selles mõttes on humanitaar- ja reaalharidus ühtviisi pühad. Aga mis on selle praktiline väljendus, sõltub ikkagi hariduse omanikust ja tema teovõimest.
Maismaal ei ole 12kilomeetrine vahemaa suurt midagi, sama maa merd mööda teeb ühest saarest meretaguse maa, saati siis Naissaarest, kuhu ligipääs aastakümneid rangelt keelatud oli. Hakkame alles tasapisi avastama seda maalapikest, kus on ilus liivarand, ürgmets, tsaariaegne merekindlus ja kus Tõnu Kaljuste Nargenfestivali teeb.
Pirita jõesuudmest asus ühel päikeselisel septembrihommikul kenake seltskond reisilaeva Monica pardal teele Naissaarele, et tähistada sealses Maarja kabelis jumalateenistusega neitsi Maarja sündimise püha. Väljasõidu korraldas Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus eesotsas õpetaja Patrik Göranssoniga Viimsi kirikute päevade «Kodukirik kutsub» raames.
Poolteist tundi laevasõitu ja olemegi Naissaare sadamas. Edasi läks natuke karmimaks, kogu seltskond laaditi kahele veoautole. Mõned kilomeetrid rappumist – saare teed on üsna «looduslikud» – ja olimegi püha Maarja kabeli juures. Ehkki ametlikult kabeliks kutsutud, tahaks siit edasi väärikast hoonest rääkida kui kirikust.
Niisiis Maarja kirik, mille kohta 1997. aastal ilmunud Naissaart tutvustavas raamatukeses arvatakse, et hoone on ilmselt juba taastamiskõlbmatus olukorras. Ometi hakkas Rootsi-Mihkli kogudus kirikut taastama, saades seejuures suurt abi Rootsi kuningakojalt ja riigilt, ka Viimsi vallalt ja annetustest. Nüüd on peaaegu hävinud puukirik korda tehtud. Veel mitte täielikult, kuid korralik katus on peal, aknad-uksed ees, kell tornis, kirik on sisustatud. Sisustuse kohta ütleb õp Göransson, et see pärineb annetustena Rootsi erinevatest kirikutest.
Mõte ehitada saarele kirik pärineb tollaselt Soome konsulilt Gustav von Böninghilt. Nurgakivi pandi 1853. aastal maarjapäeval, siit ka püha Maarja nimi kirikule. Kirik ehitati saare elanike oma jõudude ja rahaga ning pühitseti 5. juulil 1856. aastal. Kohal oli ligi 300 inimest. Jumalateenistused hakkasid toimuma igal pühapäeval, ühel eesti keeles ja teisel rootsi keeles, sest üle poole elanikest olid rootslased. Kahjuks hävis toonane kirik I maailmasõjas.
Praegune kirik (asub endise läheduses) valmis 1938. aastal ja sai tegutseda ainult paar aastat, kuni saareelanikud lahkuma sunniti. Lahkumisteenistus peeti 16. juunil 1940, misjärel tornirist maha saeti. Nõukogude okupatsiooni ajal seisis hoone tühjalt, kuid seda kasutas sõjavägi ka laoruumina, siin oli olnud kino ja isegi hobuseid peetud. See on Jumala ime, et kirikuhoone mingilgi määral alles jäi. Naissaare Maarja kirik on ainuke hoone saarel, mis annab tunnistust, et siin on olnud elu ka enne okupatsiooni.
Jumalateenistusele kutsuv kirikukell kõlas kaugele ja rahvas kogunes kirikusse nagu ikka, ainult selle vahega, et vanasti oli tegu saarerahvaga, nüüd aga üle mere sissesõitnutega. Rootsi- ja eestikeelse jumalateenistuse viis läbi õp Patrik Göransson, organist oli Maris Oidekivi-Kaufmann, keda abistasid tema viieaastased kolmikud. Pärast teenistust rääkisid õp Göransson ja kohalik suveelanik, oma ema sünnitalu taastaja Olar Gofman saare elust-olust.
Enne II maailmasõda elas saarel umbes 450 inimest, enamasti eestirootslased, kuid oli ka eestlasi. Suurem osa kuulus kohalikku luteri kogudusse. Nüüd, kui kirikus remonti tehakse, peetakse jumalateenistusi tavaliselt suviti kord aastas. Alustatakse kirikuteenistusega ja jätkatakse ligidal oleval kalmistul lahkunute mälestamisega. Surnuaias on tuntuim mälestis inglaste kalmukivi Krimmi sõja aegadest.
Siia on maetud 17–18 Tallinna blokeerinud Inglise sõjalaevade madrust. Inglise kuninglik sõjalaevastik paigutas siia 1927. a hauakivi. 2000. aasta suvel tehti kalmistul korrastustöid: puhastati inglaste hauaplats ja pandi uus mälestuskivi. Kalmistul on ka endise saareelaniku Margit Karin Roseni pandud mälestuskivid kunagistele naissaarlastele. Sel suvel on Maarja kirikus juba kolm teenistust peetud. «Loodame, et elu tuleb tagasi siia saarele. Kui mõtleme näiteks Stockholmi saarestikule, siis mitte keegi ei kujutaks ette, et seal oleks niisugune tühi saar,» räägib õp Göransson viitega saare tulevikule. Õnneks ei saa Naissaarel ka ohjeldamatut ehitustegevust arendada: kogu saar on looduskaitse all.
Olar Gofman on esimene, kes hakkas ema sünnikodu taastama. Tema sõnul on praegu siin üle kümne suvekodu. «Suviti on paar-kolmkümmend inimest kohapeal. Nädalavahetustel muidugi rohkem. Talvel aga ainult legendaarne rongijuht Petka ja põhjatipus elab kaks endist majakavahti oma peredega. Tuletõrjedepoos elab ka üks pere. Alaliselt on saarel kümmekond inimest.»
Suvine laevaühendus lõpeb septembris. Talvel on raskem saarega ühendust pidada, toitu tuleb pikemaks ajaks varuda. Jääteed ei teki, sest saarest mööduvad suured laevaliinid. Ehitamine on saarel hoopis midagi muud kui mandril. Gofman ütleb, et enamikul, kes siin maja ehitavad, on oma liiklusvahend ka. Kuid veeteede ametil on praam, mis võtab peale ühe veoauto. «Kogu ehitusmaterjal, ka kiriku jaoks vajaminev, on toodud selle praamiga. See on paras tegemine. Kui mandril jääb nael või paar prussi puudu, tood poest kohe juurde. Siia peab kõike tagavaraga tooma. Saarel veel oma poodi ei ole, on aga mõned toitlustamis- ja majutuskohadki.» Gofman ise peab saarel ka 70 lammast, kelle eest talvel hoolitseb majakavaht.
Enne saarelt lahkumist saavad huvilised teha siinse ühissõiduki – kastiautoga – ringsõidu. Teine sõiduk – rong – jääb meil seekord proovimata. Sõit viib Peeter Suure merekindluse rajatiste ja Nõukogude mereväe miinilao juurde. Praegu näeme siin õnneks ainult miinikesti. Metsa läbivad mitmes suunas raudteerööpad. Militaarne hingus ei ole veel kadunud. Ent saare ida- ja lõunarannikul asuvad tõelised paradiisirannad vaatega kilulinna tornidele. Tükike tsivilisatsioonist puutumatut loodust. Patrik Göransson unistab, et kui kirik valmis, siis võiks suviti siin igal laupäeval palvust pidada. Kui kirik keset küla elus on, küll siis ka kogudus kasvama hakkab.
|
OSCAR-2019
|
||
STAARIÕHTUSÖÖK! Artjom Savitski õdusal õhtusöögil koos kaaslastega - Eesti staarid - Staarid - Elu24
Nagu August Gailiti Toomas Nipernaadi, nii rändas ka restoran Nipernaadi Eestis ringi, et koguda inspiratsiooni kodumaistest naturaalsetest talutoodetest ja kohtuda kohalike rannakalurite ning väiketalunikega, kes on kasvatanud oma saadusi eestlasliku hoole ja armastusega.
Valdava tooraine varub restoran kokkamiseks Vihula Mõisa öko-farmist Lahemaa Rahvuspargis. Idee ongi olnud algusest peale see, et road valmiksid värskest, hooajalisest ja võimalikult kohalikust toorainest. Nii tuleb näiteks kala Peipsi järvest ja Pärnu lahest, juurikad, salatid ja ürdid nii Vihula Mõisast kui Kopra Karjamõisast, kanaliha Põhja-Eestist, veise- ja sealiha Lõuna-Eestist.
Menüü on mitmekesine. Lisaks jääb joogikaardilt silma väikestes õllekeldrites ja vabrikutes villitud marjaveine, õlut ja viina. Pakutavad road on tulvil tuttavaid maitseid ning teeninduse eest seisab hea võluv personal, kes tegeleb restoranis eestimaise toidumaagiaga.
Artjom, Artjom, Artjom - siseneb ruumi ja kõik kohad saavad teda täis! Uskumatult positiivne, avatud, lahke südamega Artjom on tänane Nipernaadi, keda kohe-kohe restorani kokal ära laseme võluda.
Noorsand on kõikidele teada ja tuntud laululind, kes siristas end võrratu häälematerjali abil saates Eesti otsib superstaari teisele väärikale kohale. Ta ei tulnud üksi. Uksed on valla ja täna saab ta koos oma sõpradega erilise kohtlemise osaliseks.
Pisukese ääremärkusega tuleb tunnistada, et siin saavad erilise kohtlemise osaliseks kõik nautlejad. Vahe on vaid selles, et Artjomi ja tema kaaslased võtame tahtlikult sihikule ning paneme kõikide jaoks letti!
Et seltskonnale see koht kohe meeldima hakkab, ei üllata enam naljalt. Niisuguste positiivselt üllatuvate nägude tunnistajaks on õnnestunud olla juba korduvalt, olgugi, et restoran Nipernaadi ju alles sündis. Armas on näha hoopis nii siirast inimest nagu seda on Artjom. Mõttetu sõnadesse pannagi, sest teadagi on see ju midagi niisugust, mida tuleb ise tunda.
Hoolitseva Nipernaadi perenaise Heli Lillepalu abiga ja soovitusel on leitud koht, võetud istet, menüüd näpus - mis siis nüüd? Vaikus? Külalised on vajunud mõttesse kulm uurivalt kortsus. Ei suutvat ära otsustada, mida siis võtta. Kõik tunduvat kuidagi nostalgiline ja isuäratav ning külalised on end eelnevalt teadlikult tühja kõhuga hoidnud.
Olgugi, et vahelduva eduga paisub ruum arutelust paksuks ja siis vakatab ning jälle samas vaimus otsast peale, on lõpuks ikkagi otsused langetatud. Mõelda vaid, et tuled chillima ja siis ka hakka veel pead murdma! Õnneks on see pingutus meeldivate killast.
Nüüd loetletakse teenindajapreilile ette kõik soovid, saadakse vastuseks lahke naeratus ning juba ta ongi läinud, et nautlejad võiksid peagi oma elamused kätte saada. Olles mõnusasti toidul hea maitsta lastud, on nüüd paras aeg kokku koguda kõik muljed.
Muljed on väga positiivsed. Sisenedes tajusin olustikust õhkuvat soojust ning ma ei eksinudki - koht osutus tõesti väga hubaseks ja armsaks. Lisaks suurepärasele õhkkonnale rikastas kogemust põhjalik ja sõbralik teenindus. Midagi ei jäetud kahe silma vahele. Viimase peal! See ei olnud lihtsalt üks tüüpiline söömaskäik, vaid kogemus, mis jääb meelde pikaks ajaks.
Kutsusin seltsiks oma väga head sõbrad. Õppisime kunagi samas koolis. Õhtu nende pundis ja sellises kohas kulges mõnusasti ja mul on tõesti hea meel, et ka nemad jäid kõigega väga rahule. Nägin, kuidas nad olid südamest tänulikud, et sellise õhtu veetsime.
Mulle üldiselt meeldib maitsvalt süüa ning ka ise vahel kokata ja ma usun, et minus peituvad mõlemad jooned. Naudin maitsete kogemist eriti peente roogade puhul, mida varem ei ole õnnestunud mekkida. Teisalt on väga mõnus süüa lihtsat kodus valmistatud toitu, mis ei pruugi olla just midagi erilist, kuid on maitselt siiski hea ning harjumuspärane. Kõik oleneb ju tujust. Ausalt võin öelda, et söömisele ei ütle ma küll kunagi «ei».
Ma pole kunagi olnud eriti pirtsakas ning söön kõike mida pakutakse. Seetõttu ei ole varem ka eriti jälginud, mida suhu pistan. Viimasel ajal aga üritan toituda võimalikult tervislikult: püüan kasutada värskeid tooraineid, väldin ülesoolamist, tarbin vähem gaasilisi ja suure suhkrusisaldusega jooke. Joon palju vett. Minu jaoks on väga tähtis, et roog, mida söön, on värskelt valmistatud.
Eelroaks valisin suitsupardifilee. Ütleks, et eelroogade osas oli valida kõige keerulisem, kuid kuna part on mulle varasemast hästi istunud ja suitsutatud kujul polnud veel proovinud, siis nõnda ka tuli. Ja kui hea see oli! Sulas keelel.
Pearoaks valisin veiseliha kuninglike krevettidega laavakivigrillil. See oli küll huvitav kogemus, sest liha serveeriti toorelt otse põletaval kivitükil ning grillimine tuli endal lõpule viia. Lisaks veel see, et sain oma suva järgi maitsestada. Protsessi juures on märkimisväärseim see, et liha kärsatamine pole võimalik ning suupoolis õnnestub igal juhul mõnus ja mahlane.
Desserdiks võtsin koogi valge šokolaadiga. Tõeline maiuspala! Ma pole tegelikult suur magusasõber, kuid see koogike oli superklass - pehme ja suus sulav. Mmmmmmm…
Tõsimeeli soovitan kõikidele! Eriti veel siis, kui ei tea ega oska otsustada, kuhu olulist sündmust tähistama minna. Nipernaadi maitsva toidu ja hubase atmosfääriga jääb tähtpäev kindlasti väga pikaks ajaks meelde. Garanteeritud!
Artjomile pakkusid seltskonda Kristjan Sootalu ja Priit Silvet. Kristjan on Artjomi suur sõber ja bändikaaslane, kellega nad alustasid musitseerimist juba päris ammu. Priit on samuti Artjomi väga hea sõber ning klassivend gümnaasiumiaegadest.
Kristjan: Olin väga rahul sellega, et nii teenindus kui ka toidud olid üllatavalt head. Eriti muljetavaldav ja maitsev oli kivil grillitud veisefilee, mida sai ise otse lauas oma eelistuste järgi valmistada. Lisaks visuaalsele naudingule sain ka kõhu täis! Miljöö on kena ja selles valitseb meeldiv õhkkond. Suur aitäh Artjomile, kes tutvustas mulle seda uut huvitavat restorani, mida omakorda teistelegi soovitan! Aitäh võõrustajale!
Priit: Eelroana maitses suitsutatud pardifilee väga hästi. Usun, et ka teised ei pidanud oma valikus pettuma.
Pearoaks otsustasin valida veise sisefilee peedikreemi, veinikastme ja kartulivormiga. Olles näinud Artjomi laavakivil grillitud veisefileed, hakkasin juba kahtlema, kas tegin ikka õige otsuse, kuid pärast seda, kui ka minu roog oli lauas, jäin rahule. Olin isegi õnnelik, et sain kohe oma imelist rooga maitsma hakata.
Kindlasti soovitan seda kohta tuttavatele ja mind ennast võib siin kohata ka tulevikus, sest muljed on tõesti vapustavad. Jäin väga rahule. Aitäh!
Restorani perenaine Heli Lillepalu on tagasihoidlik, kuid seda just meeldival moel - ei domineeri külaliste üle, pannes neid endid tundma eriliste, oluliste ja oodatutena. Ta võtab külalised vastu lahkel ja kutsuval ilmel, justkui aimates pilgust soove ja peas tekkivaid küsimusi, millele vastata. Paistab väga empaatiline inimene olevat. Ühesõnaga muudab sisseelamishetke sujuvaks ja täiesti pingevabaks. Tal on juba ohtralt tagasisidet melust-elust, mida südameasjaks saanud Nipernaadi restoran pakub.
Kõige omanäolisem väljapanek menüüs ongi kindlasti mainitud maakivigrill. Seda ei kohta inimesed tihti. Võib vist öelda, et meil saadakse valdavalt esmakordne kogemus. Toimib see põhimõttel, et laavakivi aetakse ahjus põletavalt 350 kraadini, misjärel paigutatakse puidust alusele. Serveeritakse näiteks Lõuna-Eestist toodud veise sisefilee või Narvast pärit angerjafilee. Niisugusel kujul jõuab komplekt meie armsa külaliseni, kes saab siis juba enda äranägemisel edasi küpsetada nii nagu eelistab ja saab olla ise boss, ütlemaks milline on ideaalne suupoolis just nimelt tema jaoks. Tore on näha sedasi inimesi askeldamas ja rahulolevatena. Nagu ise juba aja jooksul veendunud oled, kuuleb meie kundede suust pidevalt kiidusõnu ülivõrdes. On mainitud sedagi, et kellegi soovitusel tuldi uudistama-proovima-kogema. Küsimuse peale, et kuidas maitses, ei tule iial vastuseks lihtsalt «normaalne» või «hästi». Tuleb nii välja, et meie kokk Jevgeni on tõepoolest võlur! No mis saaks mind perenaisena veel enam rõõmustada?
Artjomi valik oli mitmekesine ja üks neist oli samuti askeldamine maakivigrilliga. Näha oli, et ta ei pidanud oma valikus pettuma. Hoopis vastupidi - koges midagi erilist ja ühtlasi maitsvat.
Kes on Nipernaadi restoranis tavapärane külastaja ja miks peaks külastama restorani need, kes pole veel siia jõudnud?
Mida päev edasi, seda enam rõõmustab meid kohalik rahvas. Lõunasöömaajad on kujunenud kiireteks, kuna siis on peamisteks klientideks ärilõunalised. Pidevalt on siin muidugi ka välismaine seltskond, kuna nemad tulevad otse meie hotellist, kus peatuvad. Eks nad saa kogemusi siit-sealt, aga kuna nende sihtpaik on Eestimaa, siis meilt saavad nad kätte kohaliku eheda elamuse. Paistab, et see on neile oluline ja ongi tore! Olen siinsesse olustikku hästi sisse elanud, meeldib väga inimeste eest hoolitseda. Kutsun kõiki, kostitan rõõmuga ja teen tuju heaks!
|
OSCAR-2019
|
||
Selle nädala algusest testin Oriflame`ilt saadud päeva- ja öökreemi ning silmaümbruskreemi, mis on sarjast EcoBeauty. See on minu esimene test blogi jaoks ja teen seda suurima pidulikkusega!
Pean tunnistama, et pelgan alati ühelt kaubamärgilt teisele üleminekut, sest varem on see toonud minu jaoks kaasa kuiva näonaha. Alustasin ma kreemi testimisega esmaspäeval ja kolmapäeval oligi näonahk pisut kuiv...
Kas teil on kodus kass või koer? Minul on kodus kass. Üleni must ja kohe, kui mõni pereliige tahab pai teha, siis hammustab õrnalt ... Sööb ta vaid paari kindlat konservi. Kuid ka ühelt toidult teisele üleminek on raske, sest sellel tänavalt korjatud kiisul on tõeliselt kehv seedimine. Kui vahetan tema konservitoitu, siis segan tema eelmise konservi uuega. Nõnda teen umbes nädala. Nii on kassil uue konservtoidu peale lihtsam üle minna.
Täpselt sama tegin ma kolmandal päeval kreemidega. Peamiselt kasutan Saksa geniaalse looduskosmeetikafirma Annemarie Börlindi tooteid. Esimestel päevadel võtsin tilga Börlindi kreemi ja segasin selle uue, Ecobeauty tootega. Ja nii on ühelt kreemilt teisele üleminek olnud ladusam.
Muide, kreemipudelid on dosaatoriga ja see teeb kasutamise lihtsamaks. Lõhn on EcoBeauty kreemidel on mõnus. Kui ma silmad sulen, meenuvad mulle lõputu nisupõld ja päikesepaiste.
Näis, kuidas EcoBeauty kreemid mulle mõjuvad. Kreemidest lähemalt kirjutan kuu aja pärast. Siis on pilt selge.
Üks asi veel. Vaadake üle minu tundliku seedimisega kiisu! Tema nimi on Kiskja. Tegelikult pole mul väga mõtet Kiskja pilti siia postitada, sest kui te olete näinud ühte musta kassi, siis olete näinud ka minu oma. Aga ma ikka jagan tema pilti ...
Minult küsitakse sageli: kas rullidega on valus magada? Vastus on ei. Ma ei maga rullidega. Pole kunagi maganud. Ei hakka iial magama. Selleks on täna imelised tooted, mis võimaldavad uhked lokid kõigest tunniga. Kas teeme nende mõnusate toodetega tutvust?
Kui ma olin kuskil 20aastane, hakkasin juuksuri juures käima ja lasin endale rullisoenguid teha. Pöördepunktiks sai aeg, kui sõitsin kuuks ajaks Saksamaale. Lokkidest ma loobuda ei suutnud, see tähendas, et pidin ise hakkama saama.
Nooh. Ütleme nii, et nagu iga algus... Oli ka see raske. Minu mäletamist mööda loopisin ma esimestel kordadel Saksamaal suure vihaga rullid mööda hotellituba laiali, sest neid oli võimatu pähe saada. See võis päris piinlik ja ühtlasi naljakas vaatepilt olla.
Aga nagu me teame - harjutamine teeb meistriks. Kui ma alguses keerasin rulle tunnikese või koguni kaks, siis nüüd, 13 aastat hiljem, saan rullid 20 minutiga pähe. Siis tuleb nad vaid fööniga kuivatada.
Rullide keeramisel algab minu jaoks kõik juuksejuure kergitajast. Seni on kõige parem toode Matrix Amplify Root Lifter (pildil), mida tuleb juuksejuurele pihustada. Kasutada saab seda ka tavalise föönisoengu tegemisel. See toode on tõeline ime ja üks pudel peab vastu kaks-kolm kuud.
Root lifter fikseerib loki ja kui kiharad hiljem õrnalt lahti sõrmitseda ning pisut kammida, jääb juuksejuur ikka isekalt seisma. Kui isekus võib üldse kunagi olla ilus, siis on seda just isekalt seisev juuksejuur!
Ilusate lokkide saavutamiseks on kindlasti vaja head lokivedelikku. Mina kasutan peamiselt kolme toodet. Kõige karmim on Schwarzkopfi "Setting Lotion" (super hold). Kui rullid on kuivaks föönitatud, on juuksed praktiliselt kivistunud. Ma olin esialgu selle lokivedelikuga täiesti nõutu. Kuniks kord valasin pudelist veerand teise nõusse ja lisasin lokivedelikule vett. Nii saab valmis paraja segu.
Teine minu suur lemmik on Umberto Giannini "Curl Friends". See roosa pudel poleks kunagi minuni jõudnud, kui Tallinna Kaubamajas poleks ühel kenal päeval Wella lokivedelik otsa saanud. Olen oma toodetele tavaliselt väga truu ja uusi seiklusi selles vallas ei otsi. Niisiis otsis ühel päeval Kaubamaja müüja minule ise uue toote. See oligi Umberto Giannini "Curl Friends".
Avastasin, et uus on palju parem ja kindlasti vajasid mu juuksed vaheldust. Wella "Stay Brilliant" jättis juuksed raskemaks, kuid nii Umberto Giannini "Curl Friends" kui ka Schwarzkopf "Setting Lotion" (super hold) jätavad juuksed kergemaks. Sellegipoolest annan ma kõigile kolmele tootele maksimumpunktid. Kõik kolm toodet maksavad 10-13 eurot pudel.
Kui rullid on pähe keeratud, siis tuleb need vaid föönitada. Selleks kulub mul umbes 20 minutit. Seda aega saab edukalt kasutada lugemiseks, ajakirja lappamiseks või lihtsalt käsipõsakil istumiseks.
Kui oled rullid eemaldanud, siis sõrmitse õrnalt lokke. Neid tuleb just nimelt sõrmitseda. Ja siis võib vaikselt juukseotsi hakata kammima. Kui soeng on valmis, tuleb mängu tugev juukselakk ja lõpuks läige. Ja ongi kõik! See on minu viis ja stiil, mis pole mind kunagi alt vedanud.
Ka seda küsimust olen aastate jooksul kõvasti kuulnud. Lokkis juuste eeliseks on eelkõige see, et juuksejuur ei lähe nii ruttu rasvaseks. Kui mul on tavaline föönisoeng, peab see vastu parimal juhul kaks päeva. Kuid lokke saab erineval viisil kinni sättida ja lokkis juus peab vastu kolm-neli päeva. Lisaks peidab lokikuhil üsna edukalt ära katkised juuksed. Ja lõpuks on lokid minu arvates lihtsalt ilusad. Neid kohtab meie tänavapildis kahjuks harva.
Kui teil on küsimusi või teate soovitada mulle häid lokivedelikke ja muid nippe, siis muljetage julgelt kommentaariumis.
Ja lõpetuseks. Vaadake tähelepanelikult seda eelviimast fotot. Ei. See pole kuivanud potilill. See olen mina. Täpselt selline näen enne lokkide lahti sõrmitsemist välja. Nagu tusane toataim, kelle puhul on kahtlus, et ta ei puhke kunagi õitsele ...
Lubasin läinud pühapäevases postituses, et kirjutan oma blogis parfüümidest. Teen täna otsa lahti ja tutvustan oma pikaajalist signatuur-parfüümi La Perla "J`Aime". See jõudis müüki aastal 2007 ja ühel õnnelikul päeval sain selle kingituseks.
La Perla "J`Aime" tegi iseäranis eksklusiivseks tõik, et Eestis seda toona müügil polnud. Mulle see variant meeldis. Ikka on tore, kui sul on midagi, mida teised endale koheselt hankida ei saa. "J`Aime" on ka täielik komplimendikoguja. Minult küsiti alatasa, mis parfüümi ma kannan.
Praegu sobib "J`Aime" alanud kevadesse ideaalselt. Sellisel ajal, kui väljas haigutavad mustad poriloigud ja kunagi ei tea, kas hommikul sajab vihma (nagu täna Tallinnas) või paistab päike, saab "J`Aime" peale kindel olla. Seda parfüümi kasutades kangastuvad mulle kirsiõied ja ometi ei mängi nad selles parfüümis esimest, teist ega mitte ka viiendat viiulit.
Mis teeb "J`Aime" siis nii imeliseks? Alatooni annavad bergamot, pipar, Egiptuse jasmiin, vesiroos ja vaarikas. Peamised noodid kingivad parfüümile aga muskus, karamell ja patšuli.
küll väga suur, kuid mõned lõhnad on nii Tallinna Kaubamajas kui ka näiteks poes Luxton Boutique (Pärnu mnt 27, Tallinn), mida peab ärinaine Kersti Toots.
Käisin eile Luxton Boutique`is teisi La Perla parfüüme uurimas. Läinud kevadel tuli välja šampanjast ja maasikatest inspireeritud parfüüm "Divina" ning samuti meeldib mulle La Perla "J`Aime L Nuit".
"J`Aimel" on kaasas ka ilus kotike ja koos pudeliga mõjub see riiulil väga efektselt. See kott on ka justkui meeldetuletus, et La Perla loodi algselt 1954. aastal pesufirmana. Ja just pesuni tahtsin ma oma postitusega jõuda, sest eile võtsin poest kaasa La Perla kevad-suvise pesu kataloogi.
Huuled ei ole kunagi terved. Eriti kui sa oled kirglik suudleja, ei joo piisavalt vett ja näksid aegajalt oma huuli. Panen siia kirja tooted, mida tasub just õhtul enne magama minekut kasutada, et hommikul tervete huultega ärgata.
Mul on nõrkus igasuguste topsikute vastu. Dr. Hauschka "Lip Balm" on toretsevas väikeses topsikus, mis sobib kenasti öökapile. Lõhn on mõnus ja mõjub õhtul rahustavalt. Ja mis peamine - päeval valusaks ja katkiseks läinud huuled on hommikuks terved. Palsamit kulub vähe ja see on tõeliselt tõhus. Kui oled korra seda proovinud, siis tead, et sellele võib alati loota.
Dr. Hauschka juurde tulen oma blogi postitustega õige pea tagasi, sest nendel on oivalise tekstuuriga huulepulgad ja uued kehapalsamid.
Dadosensi huulekreem on kindlasti üks ainulaadsemaid, mida olen proovinud. Kreem on küll lõhnavaba, kuid pärast kasutamist jääb huultele mahedalt magus maitse.
Dadosensi sarja toodetakse Saksamaal Annemarie Börlindi tehases. See on mõeldud eelkõige allergikutele, kuid sobib kokkuvõttes kõigile.
LipCare on sobiv just õhtuseks kasutamiseks. Aga kuna ta on tuubis, on seda hea ka tasku või kotti pista. Purgikestega on see paha lugu, et ma ei suuda nendes kodus teemal olles sõrmepidi sees surkida. LipCare on aga mugavas tuubis. Kreem imendub hästi huulde, kuid vajab esialgu harjumist. See pole tüüpiline huulepalsam.
Topsikus on ravisalvi külluslikult. Isegi kõige suurem raiskaja (nagu mina!) saab sellega kaua läbi. Pildil oleva topsiku sain esimest korda kingiks Cosmopolitani Iluauhindade jagamisel. Praegu võib poodidest leida vahva purgikese, kus on sees suisa 30 ml.
Kuigi "Eight Hour Cream`i" lõhn tekitab kasutajates vastakaid tundeid, siis mulle see väga meeldib. Neile, kes veel ei tea, siis "Eight Hour Cream" on tulnud välja ka lõhnavaba versiooniga, kuid talle iseloomulikust lõhnast see toode siiski päris vaba pole. Ütleme nii, et volüümi on maha keeratud.
Blistexi topsile on kirjutatud küll "Daily Lip Conditioner", kuid see huulevõie töötab ka öösel ja kuidas veel! Kui seda peale kanda, hakkavad huuled õrnalt õhetama ja palsam imendub kiiresti.
Tegin selle tootega tutvust esimest korda siis, kui mulle läinud sügisel Tallinnas toimunud Buduaari turul tooteproovid (pildil) pihku pisteti.
Itaalia firmal Karaja on väljas samuti imetoode, mis erineb kõigist teistest huulekoorijaga. See sobib hästi minusugusele maiasmokale, sest teraline osa Sugar Scrub on magus ja sellega saab järgmiseks viieks minutiks magusaisu täiesti rahuldatud. Lisaks koorib huuled õrnalt ära.
Teisel pool Sugar Scrubi pikutab Anti-Aging Lip Active, mis teeb huule pehmeks. See on tõeliselt eriline toode, piisab täiesti kui hommikul ja õhtul kasutada.
Jagan üht fotot, mille tegin Pariisis. Iga kord, kui mul õnnestub Pariisi põigata, käin La Muette`is, Marmottan Monet muuseumis. Seal samas La Muette`i ümbruses on mõnusad kohvikud ja paljude poodide seas üks tore butiik, kus pakutakse vahvaid käekotte, siidsalle, ehteid ja kõike muud, mida naistel kunagi vähe pole.
Poe omanikust proual on väike koerake, kes ei ole sugugi nii sõbralik, kui tema perenaine. Kutsu on üsna käre tegelane, haugub kõvasti ja näitab hambaid. Sellest hoolimata pildistasin ma selle vahva tegelase üles. Foto on tehtud esialgu pelgalt koerakese pärast.
Hiljuti vaatasin aga seda pildikest põhjalikumalt. Mulle hakkas silma Christian Diori paberkott ja vaadake vaid selle poeomaniku kappi! Tegemist on tõelise parfüümigurmaaniga. Kui saaks vaid pildi sisse minna ja seal kapis karistamatulut tuhnida! Kui fotot lähemalt uurida, ei ole kõik parfüümid proua kappi ära mahtunud ...
Ja kuna mulle meeldib sõpradele pööraselt igasugu asju pühendada, siis selle pildikese Pariisist pühendan kõigile parfüümigurmaanidele ja iseäranis P-le. Tänu tema julgustavatele sõnadele leidsin enda jaoks uuesti ilumaailma ja alustasin blogiga.
PS. Marmottan Monet muuseumis on praegu suur näitus Berthe Morisot töödest. Morisot oli ainuke naiskunstnik, kes esines esimesel impressionistide näitusel 1874. aastal. Praegune näitus Marmottan Monet muuseumis on avatud 1. juulini.
Mulle hakkas silma pikk arutelu ühes iluportaalis, kus noored naised rääkisid, miks nad ei viitsi õhtul meiki maha võtta. Keegi naljatas, et "oleneb promillist", kas ta jõuab kraani alla või vajub kohe voodisse. Aga oli neid, kes leidsid, et "näol on ju vaid põseruuž ja ripsmetušš" - mis see ikka teeb? Ajasin oma kosmeetikuga juttu, kes rääkis minu blogi jaoks mõned punktid, miks tasub siiski meik maha võtta.
1. Ilusa näonaha saladus algab selle õigest puhastamisest. Nii nagu majale ehitatakse vundament, ei saa ka nahanooldust alustada katuse tegemisest ehk siis meigikorrast, vaid ikka selle eemaldamisest.
Nahale vajalikke vitamiine ei sisalda mitte ainult kreemid, vaid toitmine algab juba õigesti valitud meigieemaldusvahenditest ja toonikutest.
Meigi maha võtmisega eemaldame ka kestenduse ja surnud naharahkud. Öisel ajal on naha uuenemine esmatähtis.
2. Näonaha suhtes on meigi peale jätmine suur ülekohus, sest lisaks puuderkreemile, puudrile ja põseruužile on nahale päeva jooksul lisandunud tolm, higi ja õhusaaste.
Kosmeetikud võivad kinnitada, et kui meigiga magama läinud inimese nahka hommikul mikroskoobiga jälgida, toimub seal vilgas tegevus - bakteritel jätkub tööd.
Noores nahas on palju kollageeni ja antioksüdante, mis hoiavad naha siledana ja elastsena. Selleks, et see püsiks, peab õhtul näo eest hoolt kandma, sest kui meigiga uinuda, siis nahk ei hinga ja tuhmistub.
4. Lohakus näonaha suhtes mõjutab erinevatele nahatüüpiline mitut moodi. Näiteks rasvase ja probleemse naha puhul ummistuvad poorid, mis tekitavad põletikulisi vistrikke ja komedoone.
Kuiva naha puhul on omad ohud - esiteks muutub see veelgi kuivemaks ja tundliku naha korral võib nägu olla ärritunud ja punetada.
5. Päeval tuleb nahka kaitsta - tuul, tolm, kuid öösel on naha rasu eritus kiirem, nahk uueneb. Kui meik on peal, ei pääse rasu välja ja nahk ei saa hapnikku. Pea meeles, et jääkained väljuvad ka naha kaudu ja näiteks suitsetaja nahk vajab erilist hoolt!
6. Ära unusta eemaldamast silmameiki! Kui lähed silmameigiga magama, võivad tulla silmapõletikud. Kaugel pole ka hommik, kui vaatad peeglisse ja sind tervitavad turses silmad.
7. Ühest korrast meigiga uinumisest piisab, et rikkuda ära tulemus, mis on saavutatud pikaajalise naha eest hoolitsemisega.
Kosmeetikud ütlevad kui ühest suust, et näonaha puhastamiseks kulub vaid mõni minut. Aga mis siis, kui mul pole seda kolme-nelja minutit? Mina ise olen selleks puhuks oma vannitoakappi varunud ühe sügavpuhastava geeli, mis peseb hea tahtmise juures kogu meigi minutiga maha.
|
OSCAR-2019
|
||
Mõni aasta tagasi kaotas mu ema huvi oma aia vastu. Nii kaua kui mina teda mäletan, on ta alati armastanud aias tegutseda. Meil on olnud kaks suurt aeda, millest ema tegi ainulaadsed suvised elutoad. Meie aedades valitses korrektsus, kus oli ometi säilinud ka elegantse metsikus. Kõik oli tasakaalus. Kõik oli ilus. Igal kevadel kibeles mu ema erinevaid lilletaimi ostma, kuid ühel kevadel
Mul olid endal reisid ja ma ei teadnud toona, et see on märk millestki väga halvast, mis aina maad võtab. Mäletad, kui ma kirjutasin postituse sellest, kui käisin koos emaga puukoolis lilli ostmas ja üks lahke proua ütles, et aasta tagasi jätsin sinna oma kübara ja tõi selle mulle oma toast? Selle postituse leiad siit. Sel ajal alustasin meeleheitlike pingutustega, et oma emas aia vastu huvi äratada ja püüdsin viia teda lilli ostma. Ma kinkisin talle erinevaid lilletaimi, kuid lõpuks istutas aeda need hoopis minu isa.
Sellest ajast on ema tervis läinud aina halvemaks. Alguses iga aastaga, siis kuude kaupa ja lõpuks ... Lõpuks leidsin ennast tõdemas, et asjad ei lähegi enam kuigi palju paremaks. Mu ema on aastaid laastanud ränk reuma. Ta on astunud valesid samme, mis on viinud tupikusse. Aasta esimesel poolel tegin ma nii blogimisse kui oma töödesse suurema pausi. Ma hakkasin tasapisi mõistma, et ema jääb järjest haigemaks ja kui palju me kogu hingest koos isaga ka ei pingutaks, siis ema enda tahe on jäänud õhkõrnaks. Toimetulek oma ema haigusega on midagi, mille kohta ei jäta keegi manuaali. Sul pole õpetust, kuidas sellega toime tulla... Esialgu ei saanud ma aru, miks ma pidevat nii kurb olen.
Ühel päeval, kui emal oli eriti halb, läksin teda vaatama. Ma heitsin ta kõrvale pikali, võtsin käest kinni ja mõtlesin: "Kui ma saaksin sulle kogu oma jõu anda, siis ma teeksin seda..." Koju jõudes olin täiesti endast väljas, väsinud ja kurnatud. Ma helistasin oma sõbrannale ja lihtsalt nutsin... Tema oli esimene, kes küsis, kas haige emaga tegeledes, olen ma üritanud filtri vahele panna? Ma ei saanud aru, mis filtrist ta räägib? Kuniks mõistsin, et kui ma lasen kõik oma ema vaevad igapäevaselt iseendast läbi, ei jää varsti ka minust endast midagi järele. Need olid justkui esimesed õpetussõnad, kuidas hoolimata nukrusest oma meeleolu üleval hoida. Kuid alati see ei õnnestu.
Näiteks käisime emaga aastaid ja aastaid koos Stockmanni kaubamaja koduosakonnas. Ühel päeval läksin ma kaubamajja oma tuttavaga kohtuma. Ma jõudsin varem ja läksin koduosakonda... Vaatasin seal ringi ja äkitselt meenutas kõik mulle minu emakest. Ma olin täiesti segaduses, sest hing täitus veidrate tunnetega ja hakkasin peaaegu nutma... Pärast seda ei läinud ma enam tükk aega Stockmanni, sest selles kaumabajas meenutas nii palju mu ema... See pole olnud ainus kibe hetk. Ühel päeval vaatasin SPA-s üht naist, kes oli sinna tulnud koos oma emaga. Nad jutustasid saunas maast ja ilmast ning neid oli lõputult tore koos vaadata. Ja äkitselt tabas mind valus torge. Ma mõtlesin, et ma ei saa enam kunagi oma ema SPA-sse viia, sest tema tervis ei luba seda. Ma istun kohvikutes ja mõtlen, kui tore oli meil koos olla. Nii kaua kui ma end mäletan, on mul olnud alati vajadus oma vanematega jagada ilusaid kohti, mida olen leidnud. Kuigi mul on oma perekond, siis ema kaugenemine läbi haiguse, kummitab mind iga päev. Õnneks olen leidnud vaikselt viise, kuidas jalule saada. Kui ma mingiks ajaks tõmbusin täiesti oma kookonisse, siis nüüd olen taas hakanud käima üritustel, võtnud vastu töid ja püüan avatud olla.
Ma olen mõistnud, et ükskõik kui haige sinu lähedane ka pole, kõige olulisem on ise terve mõistus, tervis ja ükskõik kui jabur see ka ei tundu... rõõm säilitada. Nii otsustasin ma ühel päeval hakata nendele kohtadele, mis liiga tugevalt emaga seostuvad, uusi mälestusi peale ehitama. Ma leppisin oma kohtumised kokku just nendes kohvikutes, mida vältisin, sest need seostusid mu emaga. Ma hakkasin taas käima Stockmannis, mida ma vältisin mõnda aega täiesti paaniliselt. Ilmselt seepärast, et igal kuul ostsime mu emaga sealt minu serviisi kollektsiooni mõne uue asja ja me nii nautisime seda valimise protsessi... Nüüd võtsin hoopis tütre Stockmanni kaasa ja hakkasin temaga koos uut serviisi koguma. Ma otsisin välja ehted, mis meenutavad mu ema ja hakkasin neid uuesti kandma. Ma läksin jälle nendesse puukoolidesse, kus olime emaga taimi valinud ja ostsin sealt aeda lilli. Ma lihtsalt otsustasin, et pean olema tugev, sest muidu ma upun.
Ma käin nädalas mitu korda ema vaatamas. Minu abikaasa on mulle suureks toeks, ta tuleb alati kaasa ja viskab nalja, kui kurvaks muutun. Mulle meeldib süüa teha ja nii põikan vahel enne lõunat tõukerattaga Nõmme turule, ostan värsked asjad ja teen vanematele lõuna. Ma olen alati teadnud, et parim, mida me saame üksteisele kinkida, on aeg ja pühendumus. Ja kõige parem, millega leevendada haige inimese kurbust, on justnimelt jagada temaga oma aega. Viia talle rõõmu. Vahel see õnnestub mul. Vahel mitte. Kuid ma püüan. Nüüd tead sa põhjust, miks Stellarium on pool aastat olnud üsna vaikne paik. Kuid vahel tuleb oodata, millal tuleb tahe taas midagi teha ja oma asjadega edasi minna. Lõpuks olen ma selles raskuses leidnud oma tee, mis ei välista küll tagasilööke. Kuidas sina oled tulnud toime, kui sinu lähedane on haige? Kas üldse leidub nippe, mida teistega jagada või on vastused ikkagi meie endi sees ja võidab see, kes need lõpuks üles leiab?
|
OSCAR-2019
|
||
Juhtimiskonverents kutsub 13.–14. novembrini Tallinnasse. GLS juhtimiskonverents pakub võimalusi enda ja oma meeskonna oskuste arendamiseks. Sel aastal kõnelevad teiste hulgas vanempastor Bill Hybles, Walt Disney Animation stuudiote president Ed Catmull ning publiku lemmikud Brene Brown ja Liz Wiseman. Lisaks maailmatasemel videoesinejatele astuvad lavale tunnustatud Eesti juhid. GLSi kodulehe aadress http://www.gls.ee Osavõtutasu 69 €, grupile 65 €. Registreeru ...
Eesti Kiriku avaloos «Palverännakust ja rändest» 21. oktoobril vahendatakse ka teoloogiadoktor Urmas Nõmmiku ettekannet. Tsiteeritav palub õigeks lugeda lause järgmises sõnastuses: «Nõmmik rõhutas, et me oleme alles äsja heaoluühiskonda astunud ega mõista veel, kui palju lähevad heaoluühiskonnad muule maailmale maksma.» Toimetusele saadetud kirjas ta selgitab: «Rõhk oli seega sellel, et heaoluühiskonnas elamine tähendab elamist kellegi arvelt kusagil mujal maailmas. Ja ...
Täpselt nädal tagasi õnnistas EELK Tallinna praost Jaan Tammsalu Keskerakonna esimehe ja Tallinna ametist tagandatud linnapea Edgar Savisaare kodu, Hundisilma talu. Sellest sündmusest lähtuvalt tundis Ärileht huvi, milliste summade eest Eestis tegutsevad kirikud erinevaid teenuseid pakuvad. EELK peapiiskob Urmas Viilma sõnul on EELK koguduste juhtorganid vabad iseseisvalt määrama oma juhitavas koguduses annetuste suurused ja määrad erinevate ...
Šotimaal, Edinburghis kohtunud Porvoo Ühisavaldusega liitunud luterlike, anglikaani ja episkopaalsete kirikute juhid arutasid 20-22. oktoobrini toimunud kohtumisel kogu Euroopat mõjutavat Lähis-Ida põgenikekriisi ning kirikute võimalusi selle leevendamisel ning tegid ühisavalduse. Kirikujuhid märgivad avalduses, et keegi ei saa jääda kõrvalseisjaks ega vaikijaks tekkinud olukorras, vaid peab juhinduma Jeesuse sõnadest: “Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli ...
Pühapäeval, 25. oktoobril tähistatakse Kuressaare Laurentiuse kirikus 1990. aastal leeris käinute 25. leeriaastapäeva ehk hõbeleeripüha. Enamik inimesi, kel aastaid üle neljakümne, mäletab Eesti taasiseseisvumisele eelnenud sündmusi, millest möödumise veerandsajandi juubelit sellel ja järgnevatel aastatel tähistatakse. Alates 1988. aastast julgeti üle kahe inimpõlve taas astuda sisse ka kirikute ustest. Uue vabaduse puhang tõi kaasa suure huvi seni avalikkuse eest ...
Usk on praktiline asi, mitte teooria. Usklikuks ei hakata, usku harrastatakse. Sellele pühendutakse vajadusel või kutsumusel, sellele antakse süda. Aga usule pühendumisel ei pea saama kellekski teiseks ega elama kellegi teise elu. Vastupidi, usk peab aitama elada enda elu, kirjutab Tartu Jaani koguduse õpetaja ja Tartu ülikooli usuteaduskonna õppejõud Urmas Petti. Usul on lugu, millega ta ennast kirjeldab ja seletab. Nii nagu meil kõigil on oma lugu. Nii nagu ka tänasel ...
Žürii valis võistlusele laekunud töödest välja seitse paremat, mille autoreid Tartus autasustati. Peapreemia pälvis emeriitõpetaja Juta Siirak, kelle 131-leheküljelisest elulookirjeldusest avaldas Eesti Kirik katkendi märtsiküüditamise aastapäeval (EK 26.3.2008). «Juta Siiraku töös on tähelepanuväärne kirjutaja hea väljendusoskus ja terviklik elutunnetus,» ütles ...
Mai alguses peetud piiskopliku nõukogu istungil kinnitati leeriõpiku konkursi võitja ja arutati ristimisaastate üritusi; kristliku laulupäeva lõpuks soovitatakse korraldada noortepärane gospelkontsert.Peapiiskop Andres Põder ütles Eesti Kirikule, et koosoleku päevakord oli väga tihe. Arutatust võib tema hinnangul esile tõsta leeriõpiku konkursi lõppemist. Võitjaks kinnitati ...
Mika Tuovinen, Misjonikeskuse juhatajaVarsti algavad jalgpalli EM-võistlused. Kas sa oled kunagi näinud, et jalgpalli mängitaks ilma pallita? Mõned mängijad teeksid sel juhul liigutusi nagu vanasti palliga mängides kas vanast harjumusest või kartes, et keegi paneb palli puudumist tähele. Teised lõpetavad mängimise ja hakkavad tegelema teisejärguliste asjadega: uurima, kas muru on parajalt pikk, kas väravate postid on õiget värvi ja väravavõrgu augud paraja suurusega. ...
1988. aasta mai lõpul muinsuskaitse seltsi ettevõtmisel püstitatud Villem Reimani ausamba juures võtsid laupäeval sõna toonased vabadusvõitlejad, tänased tuntud poliitikud Mart Laar ja Trivimi Velliste, vallavanem Kalevi Kaur ja Leo Annuk muinsuskaitse seltsist. Mart Laar meenutas 20 aasta eest Tartus peetud muinsuskaitsepäevi, kus meie rahvusvärvid lehvisid kolme eraldi kangana. «Selle monumendi avamisega ...
Traditsiooniliselt kuulub praostkonna pidupäeva ka väike konverents. Meie kirikus välja kuulutatud ristimise aastat järgides oli ettekandjaks kutsutud teoloogiadoktor Arne Hiob, kelle vastavateemaline artiklisari jõuab kirikulehes viimase osani käesolevas lehenumbris. Samal ajal, kui Kunda linna klubis konverentsi kuulati, läksid lauljad kirikusse ühislaule harjutama.Narva koguduse organist Tuuliki Jürjo, kes ühislaulud oli välja valinud ja neid kooridele õpetas, ütles, et ...
«4. juuni on Eesti lipu 124. sünnipäev. Heisakem sel päeval lipud igale majale terves Eestis, heisakem lipud majadele, taluõuedele, autode külge – pangem rinda sinimustvalged lindid ja olgem uhked selle üle, et saame ja võime neid värve vabalt kanda, mida meile nii ülekohtuselt ja nii kaua oli keelatud. Ja ütelgem üksteisele, et oleme teel suurema sisemise väärikuse poole.»Trivimi Velliste 31. mail Kolga-Jaanis Villem Reimani ausamba avamise 20. aastapäeval.Foto: Lea ...
Tänaseks on teada, et pooltel erimeelsusi ei ole. «Loodame vaid, et suudame oma üksmeelt veenvalt selgitada ka oma kirikute avalikkusele,» ütles Eesti Kirikule peapiiskop Andres Põder.Läbirääkimistel kooskõlastati liitumislepingu tekst, mis sisaldab preambuli ja kuus punkti. Lepingu põhisisu seisneb peapiiskopi sõnutsi selles, et E.E.L.K. ja EELK taastavad oma ühtsuse, kusjuures Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik (E.E.L.K.) jätkab tegevust EELK Välis-Eesti piiskopkonnana. ...
Nüüd, kus euroväitluse kõrghetked ja rahvahääletus on möödas, on aeg asendada väitlusmeeleolu töömeeleoluga. Meie peaminister Juhan Parts ütles, et Eestil tuleb end veel Euroopa Liidus kehtestada ja õige töö alles algab.
Eesti esimesel rahvuslikul ärkamisajal oli Noor-Eesti loosungiks «Olgem eestlased, kuid saagem eurooplasteks!». Täna oleme Euroopas ning muutunud oludes; meil tuleb taas mõelda, kuidas ühendada meie kaks ajaloolist identiteeti – Eesti ja Euroopa – nii et üks ei tõrjuks teist ning eurovaimustuse kõrval koondada rohkem tähelepanu oma rahvusele, eestluse juurtele, identiteedile ja kohale laienenud Euroopas.
Rahvahääletus lõhestas Eestimaa kodanikud kahte leeri, mis sest, et üks leer oli teisest poole suurem. Ägenenud euroväitluse käigus kaldusid ühed rõhutama rohkem eestlast kui eurooplast, teised eestluse ainulaadsust. Nüüd tuleb leida üksmeel, koonduda taas ühiste huvide alla, olla nii eurooplased kui eestlased ning nagu riigijuhid on öelnud, vajab Eesti täna rahvuslikku kokkulepet rohkem kui varem.
Pärast pühapäevast hääletustulemust on küll tunne, et nüüdsest võib Euroopas natuke sirgema seljaga ringi liikuda, kuid kuivõrd me tegelikult eurooplased oleme, sõltub meie hoiakust, huvist Euroopa asjade suhtes ja nendes osalemisest ning samastumisest Euroopaga kui ühe allikana oma identiteedist.
Euroopa identiteet pole nagu päts leiba, mida valmiskujul poest osta saab. Euroopa põhiseaduse tekst on saamas on lõplikku kuju, need väärtused, mis seal lõpuks kirja pannakse, saavad olema Euroopa identiteedi formaalsed alusväärtused vähemalt lähitulevikus. Praegu aga on mitu punkti veel lahti, sealhulgas kristluse mainimine põhiseaduse tekstis.
Põhiseadusesse sätestatava kõrval on aga veelgi olulisem see, mis väärtusi peavad eurooplased ise endid ühendavaks. Mis on see identiteet, mis ühendab niivõrd erinevaid keeli ja rahvaid nagu on portugallased ja soomlased, inglased ja poolakad? Euroopa liigendub ju erinevate keeleruumide alusel: on saksa, prantsuse, inglise keele ruum jne.
Minu ainsast külaskäigust Brüsselisse on jäänud meelde, kui vähe rääkisid sealses prantsuse keele ruumis elavad belglased inglise keelt, kui palju oli aga näiteks Brüsseli ülikoolis õppivaid rumeenlasi (ka toonase konverentsi prantsuskeelseid ettekandeid tõlkis ida-eurooplastele inglise keelde rumeenlane). Rumeenlased on oma emakeele läheduse tõttu olnud orienteerunud prantsuse keelele ja prantsuse keeleruumile Euroopas ja seda palju enam kui eestlased, kes me «kuulume ja osaleme» rohkem Euroopa inglise (kui ka Skandinaaviat selle hulka pidada) ja saksa keele ruumis.
Euroopa identiteet on olulisem ja tähtsam väiksematele rahvastele ja neile, kes asuvad Euroopa piirialadel, puutuvad kokku teistsuguste tsivilisatsioonidega. Seetõttu on ka eestlastele vene õigeusu tsivilisatsiooni kõrval Euroopa identiteet ilmselt tähtsam ja olulisem kui prantslastele või hollandlastele.
Euroopat ühendab küll ühine ajalugu ja teatud üldised väärtused, kuid taolisel tasemel ühist identiteeti nagu seda on Ameerika Ühendriikides, mis ühendab väga erinevaid religioone ja rahvaid, Euroopas tänasel päeval kindlasti ei ole. Euroopa ühine identiteet on paljuski veel mitmekeelsete ja multikultuursete rahvaste kujundada.
|
OSCAR-2019
|
||
Sellest ajast peale, kui ma oma elu kõige kohutavamad minutid läbi elasin, olen mõelnud, et pean seda kogemust teiega jagama. Kui ma oleksin siis teadnud, mis minu lapsega toimub, oleksin pääsenud sellest õõvastavast hirmust, et minu laps sureb. Sellepärast leian, et kõik emad peaksid sellest võimalusest teadlikud olema ka juhul, kui seda nende lastega iialgi ei juhtu. Millest ma räägin? Kui kroonprintsess pooleteiseaastane oli, tekkisid tal elu esimesed palavikukrambid. See tähendab seda, et kui tema kehatemperatuur tõusis kõrgeks (tema puhul piisas vaid 39 kraadist), muutus tema tillukene keha jäigaks, ta silmad olid pahupidi, käed-jalad tõmblesid ja huuled tõmbusid siniseks, sest ta ei saanud korralikult hingata.
Kui see esimest korda juhtus olime oma Hiiumaa-suvekodus, kaugel haiglatest ja arstiabist. Printsess oli tõbine, aga heas tujus (rõõmus väike päikesekiir, nagu ta meil alati on) ja kui ma kella kuue ajal hommikul ta mähet vahetasin, leidis aset kõige jõledam asi, mida ma kunagi näinud olin. Ma jäin nende 30 sekundi jooksul paugust 15 aastat vanemaks. Mul polnud õrna aimugi, mis temaga toimub, ma ei teadnud, kas see läheb üle või kas ta jääb hapnikuta nii kauaks, kuni surebki ära. Täna tean, et krampe põhjustab süütu neuroloogiline reaktsioon kehas ja mõistan, et mu tookordne reaktsioon oli asjatult dramaatiline, kuid sellele vaatamata oli mul tunne, et käisin läbi millestki hullemast, kui põrgutulest.
Selgus, et seda seisundit esineb väga vähestel (vaid 2-5%) lastel ja et nad kasvavad sellest harilikult viiendaks eluaastaks välja. Sellest esimesest hoost peale tekkisid printsessil palavikukrambid iga kord, kui ta haigeks jäi ja kui ta kehatemperatuur üle 38 kraadi tõusis. Meie õnneks näib ta sellest tänaseks välja kasvanud olevat – viimased paar korda, kui ta haige on olnud, pole palavikukrambid meile enam oma jõledaid hambaid näidanud.
Kui krambihoog tekib, on ainus, mida sa teha saad, kehatemperatuuri võimalikult kiiresti alandada. Pärast krambihoo möödumist vajub laps sügavalt lõõgastunud olekusse ja jääb seejärel magama. See kõik on väga normaalne. See on hetk, kui saad aru, kui koledasti sa oma lapse elu pärast kartnud oled ja kõik tunded, mida sa seni last aidates blokeerinud oled, vallanduvad ja sa puhked tõenäoliselt ahastavalt nutma. Ka see on igati normaalne ja ausalt öeldes ka äärmiselt vajalik.
Siin on meie taktikad palaviku alandamisel, palavikukrampide vältimisel ja nende vastu võitlemisel. NB! Esimesel korral, kui palavikukrambid tekivad, tuleb kindlasti kutsuda ka kiirabi!
– Riieta laps lahti ja eemalda mähe. Kui näed, et lapsel on külm ja ta väriseb, võid ta õhukese linaga katta, aga väga oluline on (eriti beebide puhul) veenduda, et laps ei kuumeneks üle, mistõttu on kõige parem laps paljaks koorida ja tal palja pepuga pikutada lasta.
– Osta infrapunatermomeeter. See on kallis, aga säästab sind suurest vaevast ja südamevalust ning teenib end seeläbi kuhjaga tasa. Kui laps on haige, võib tema kehatemperatuuri mõõtmine jube peavalu olla – eriti juhul, kui ta on pärast tundidepikkust nuttu ja kaeblemist viimaks magama jäänud. Infrapunatermomeeter laseb sul kiiresti ja last segamata palavikku mõõta ja nii saad olukorral pidevalt silma peal hoida – ka öösel, kui laps magab. Kui tead, kas ja kui kiiresti temperatuur tõuseb, on sul väga lihtne krampide tulekuks valmistada ja nende teket takistada.
– Palavik on hea ja kasulik – see on märk sellest, et sinu (lapse) keha võitleb haigusega. Alla 38-kraadiseid palavikke ei alandata paratsetamooli(küünalde) abil. Kui aga on olnud kindel oht krampide tekkeks, oleme palaviku alandamisele lähenenud proaktiivselt ja paratsetamooli varem appi võtnud, kui oleme näinud, et palavik tõuseb järsult ja kiiresti.
– Kõrge palaviku korral niisuta puhas lapp 1:1 lahusega viinast ja veest ning hõõru lapse nahk sellega kokku – eriti kohtadest, kus see on kõige kuumem. Siis kasuta midagi lehvikuna või puhu nahale, et tekitada õhuvool, mis alkoholil ja veel kiiremini aurustuda aitab ja lapse naha maha jahutab. Tegutse kiiresti – hõõru ruttu ja puhu niisutatud nahale kohemaid peale. Viimasel ajal on mulle silma jäänud, et meedikud ei soovita enam palaviku alandamisel alkoholi kasutamist. Kiirabiarstid, kes meid esimesel korral Hiiumaal aitasid, soovitasid jahutada justnimelt viinaga ja edaspidi jään mina igatahes selle juurde. Teil soovitan aga enne omaenda arstiga konsulteerida, et veenduda, et toimite õigesti. Minu sõna ei tasu puhta kullana võtta – mul nimelt ei ole meditsiinialast haridust. 🙂
Miks ma selle kirjutamise peale praegu tulin? Väike Virsik oli viimased kaks päeva palavikus ja ma mõistsin täna, et olin terve selle aja justkui nugadel. Kroonprintsessi krambihood on mulle igaveseks selle hirmu mällu söövitanud ja ma kardan palavikke siiani nagu tuld – ma kardan, et need viivad minu suurima õudusunenäo, palavikukrampideni. Ma olen küll suur palavikuekspert ja olen palavike alandamises kõva kooli saanud ning ei karda, et ma ei saa krambihooga hakkama. Kaasnevad surmahirm ja südamevalu on need, mida ma enim pelgan.
Niisiis, armsad emad, olen ma siin selleks, et teile öelda midagi, millest teil absoluutselt mingit kasu ei ole – ärge sattuge paanikasse. See läheb väga kiiresti mööda, mis siis, et need üksikud sekundid tunduvad nagu terve igavik. Krambihoog ei põhjusta lapsekesele jäädavaid kahjustusi ja tema ise ei mäleta asjast mitte midagi.
Kui te tahate minu käest selle kohta midagi küsida, olge lahked. Mina tegin selle asjaga ammu rahu ja otsustasin, et ma ei luba sellel ennast rohkem hirmutada, kui see mind juba hirmutanud on. Ma soovitan teil sama teha. 🙂
|
OSCAR-2019
|
||
Väljalangevus kooliti on väga erinev: näit. Tartu Kunstikool – Tallinna Majanduskool umbes 2,5-kordne erinevus.
Väljalangevus õppekavarühmiti on väga erinev: näit. sotsiaaltöö ja nõustamine – juhtimine ja haldus erinevus on umbes 3-kordne.
Variatsioonid on suured aastati: ühes ja samas koolis on ühel aastal väike, teisel suur väljalangevus.
Võib vist küll kokkuvõtteks öelda, et me täna ei kontrolli väljalangevust. Suur hulk seni kasutatud meetmeid pole aidanud väljalangevust kutseõppest kontrolli all hoida.
Riiklikud eesmärgid on ambitsioonikad: 2014. aastaks peaks väljalangevus vähenema 14%-ni ja 2020. aastaks 10%-ni. Niisuguste sihtide saavutamiseks on kindlasti tarvis välja töötada ja rakendada õpingute katkestamist vähendavad poliitikauuendused.
Uuringud on välja toonud 5 gruppi katkestamise põhjusi: õpilase endaga, perekonnaga, kooliga seonduvad põhjused, majanduslikud ja muud põhjused.
Eriala sobimatus ja ebarealistlikud ootused erialale. Tartu KHK uuringu järgi on eriala sobimatus õpingute katkestamise põhjuseks tervelt 25%-l juhtudest. 15%-l on eriala valik olnud juhuslik, 12%-l n-ö teine valik. Eriala sobimatust peavad oluliseks põhjuseks nii õpilased kui õpetajad. Õpetajad seostavad valesid valikuid eelkõige sotsiaalse küpsusega. Nii käesoleva kui ka varasemate uuringute põhjal võib väita, et see põhjus on tugevalt seotud õpilase kognitiivsete, isiksuslike, sotsiaalsete ning vanuseliste eeldustega.
Osa neist, kelle õpingute katkestamine seostub vale valikuga, jõuavad kooli tagasi – sõltub õpilase toimetulekustrateegiast. Positiivseid strateegiaid kasutavad tavaliselt aktiivsed, „hakkajad“ õpilased, kes küll katkestavad õpingud valeks peetud erialal, kuid see on seotud uute alternatiivsete väljakutsete leidmisega. Põgenemisstrateegiaid kasutavad madala enesehinnanguga õpilased ja nn käegalööjad. Õpilane loobub kergesti isegi jõukohase eesmärgi poole püüdlemisest. Ei osata ega soovitagi mõelda lahendustele. Abi küsitakse erineval määral. On õpilasi, kes pigem lahkuvad koolist, kui küsivad koolilt abi.
Oskamatus õppida, eesmärkide ja vastutustunde puudumine. Neil õpilastel on tõsised lüngad varasemates teadmistes, eelkõige matemaatikas ja emakeeles. Õppimine ja haridus ei ole neile väärtus. Neile otseselt ei meeldigi midagi, huvid on seotud arvutimängudega. Seda põhjust peavad oluliseks nii õpilased kui õpetajad. Oluline erinevus valitseb seisukohtades, millal kaob õpilase motivatsioon ja oskus õppida. Õpetajad: noored juba tulevad kutsekooli madala motivatsiooniga ja olematute õpioskustega. Õpilased: põhikoolis nõuti rohkem õppimist, mistõttu minetavad motivatsiooni ka need, kellel see põhikoolis oli olemas.
Konfliktid vanematega, mida iseloomustavad sellised märksõnad nagu purunenud pere, vanemate kasvatusoskuste puudumine, kasuvanemate sallimatus ja/või väärkohtlemine. Lastel on sageli oma vanemate pärast piinlik. Kuidas aidata õpilast, kelle vanemad ei tule oma kohustustega toime – selline võiks olla koolipsühholoogi ja/või sotsiaalpedagoogi nõustamisülesanne nende õpilastega seonduvalt.
Vanemad on läinud tööle välismaale – lapsed jäävad oma probleemidega üksi. Siingi vajavad nad juhendamist, kuidas selles olukorras toime tulla.
Lapsevanemaks saamine – noore ema püsimine koolis sõltub suuresti ka suhetest õpetajatega ning võimalus saada tuge pereelu ja õpingute sobitamisel.
Konfliktsed suhted õpetajatega. Valdavalt peavad õpilased suhteid õpetajatega heaks. Siiski on ka õpetajaid, kes on ebakompetentsed ja vaenulikud (õpilaste mõnitamine; ebatsensuurne kõnepruuk; õpetajate hoiak, et puudujad ja mahajääjad on lihtsalt laisad ja rumalad).
Konfliktsed suhted kaasõpilastega – kiusamine ja koolivägivald, mille puhul koolis midagi ette ei võetud.
Raskused üldharidusainetega põhjustavad endiselt suurt väljalangevust, kuigi on olemas ka võimalus kutseõppeks üldharidusaineteta. Ilmselt on siin kaks põhjuste gruppi. Esiteks, lüngad varasemates õpingutes, mis võetakse kaasa põhikoolist koos oskamatusega õppida, madalate enesekohaste ja sotsiaalsete oskustega. Teiseks, üldharidusõpe kutsekoolis on seni olnud pigem ainekeskne ja vähe seotud kutseõppega. Uued õppekavad näevad ette üldhariduse integreerimise kutse- ja erialaõpingutega. Oluliseks muutub eelkõige võtmeoskuste omandamine, mitte üldharidusaine tundide maht. Kavandatav lisa-aasta on aga selgelt üldhariduskeskne ja orienteeritud eelkõige õpingute jätkamisele kõrgkoolides.
Kooliga seonduvad põhjused on põhjuste grupp, kus õpilaste ja õpetajate arvamustes ilmnevad kõige suuremad erimeelsused. Õpetajad on seisukohal, et kool pingutab tõsiselt õpilaste toetamisel. Õpilaste intervjuudest aga ilmneb, et õpetajate hulgas valitseb hoiak laisk ja rumal. Ka ei ole õpetajate hinnangul koolivägivald tõsine probleem.
Tööle asumine ja sellest tingitud ajapuudus viitab oskamatusele ühendada õpinguid ja tööelu. Rahapuudus – rahalised raskused kallutavad sageli noori koolist loobuma.
Nii õpilaste kui õpetajate intervjuudes ilmneb tendents, et tööturul ei väärtustata kutseharidust ning paljud tööandjad ei väärtusta diplomit. Õpilased: tööandja ei soosi koolis käimist, ja koolis ei soosita tööl käimist.
Sõprade mõju – viitab suutmatusele seista oma otsuste eest, mis on seotud nii tagasihoidlike enesekesksete oskustega kui ka sotsiaalse ebaküpsusega.
Ebapiisav keeleoskus. Muidugi puudutab see eelkõige õpilasi, kelle kodune keel erineb kooli õppekeelest.
Terviseprobleemid. Tegemist oli külmetus- ja viirushaigustega, õnneks mitte krooniliste terviseprobleemidega.
Ennetavate meetmetena olgu nimetatud kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumi; karjääriõpe ja -nõustamine põhikoolis ja gümnaasiumis; koostöö üldhariduskoolidega; paindlik õppekorraldus; puudumistega tegelemine ja hinnete jälgimine; huvitegevus; kooli tugisüsteem; tugiõpilaste süsteem.
Sekkumismeetmed: õppekorralduslikud meetmed (järeleaitamine, individuaalne õppetöö graafik, õpe väikerühmades jm); nõustamine (psühholoogiline, karjäärinõustamine, sotsiaal- ja eripedagoogi teenus); mitmesugused toetused (eritoetused, stipendiumid, koolilõuna); töö esmakursuslastega; õpilaskodu.
Tagasitoomismeetmed: paindlikud regulatsioonid; puuduvad piirangud õpingute taasalusatamiseks; VÕTA rakendamine; spetsiaalsed programmid, näit KUTSE).
Õpingute katkestamise põhjused on meil teada: isikuga seotud põhjused, kodu ja perekonnaga seotud põhjused, sõpradega seotud põhjused, majanduslikud põhjused, kooliga seotud põhjused. Loetelu polegi väga pikk. Võiks olla lootust küll, et võtame põhjused grupikaupa ette, kõrvaldame nad ja olemegi vähendanud väljalangevust soovitud 10%-ni. Selles suunas näimegi pingutavat, kuid kahjuks ei ole see realistlik lootus, sest:
need põhjuste grupid pole seesmiselt homogeensed. Laiskustki võib olla erinevat moodi. Ühtedel aitab keskkonnavahetus laiskusest üle saada. Teistel aitab keskkonnavahetus kooliga seotud kohustustest veelgi eemalduda;
enamasti pole väljalangevusel ühte ja ainsamat põhjust, vaid erinevatest gruppidest pärit põhjused kombineeruvad vägagi erinevates seostes;
on põhjusi, mis pole konkreetse kooli võimalustega kõrvaldatavad. Tüüpiline näide – peretegurid. Ja varem tekkinud lünki õppimises ning tegemata jäänud (karjääri)nõustamist pole täies ulatuses võimalik kutseõppes tagantjärele tasa teha.
Minu arvates tuleb muuta eesmärki: põhjuste kõrvaldamiselt kanda pedagoogilise tegevuse raskuspunkt õpilase arengu toetamisele – selliste oskuste kujundamisele, mis aitavad tal oma eluga toime tulla. Rõhuasetus iseseisvuse, vastutustunde, eneseväärikustunde kujunemisele ning enesekesksete, sotsiaalsete ja õpioskuste kujunemisele, ja vähem tegevusi, mis tegelikult süvendavad nii õpitud abitust kui sõltuvust teistest.
Esmakursuslaste toetamine kooliellu sisseelamisel. Vajalik oleks süsteemse, n-ö sisseastuja toetuse väljatöötamine, sest esimesel kursusel on väljalangevus kõige suurem: õpingud katkestab umbes 26% alustanutest. Samas tuleb avaldada survet põhikoolile: nõrgad või lausa olematud teadmised matemaatikas, emakeeles ja teisteski üldharidusainetes ning üldoskustes (õppimisoskuses, enesekohastes ja sotsiaalsetes oskustes) ei võimalda korrektset kutseõpet.
Vajalik on tugiteenuste koordineeritud rakendamine, nii et abivajajaid ära tuntaks, et tugi jõuaks nendeni õigeaegselt. Õppimise, käitumise ning sotsiaalsete probleemidega toimetulekuks abi pakkumise prognoos on hea. Kriitiline tegur meetme tulemuslikkuses on abi andmise kvaliteet. Tugisüsteem peaks õpilasi pigem toetama õpingutes (õpetama õppima, vastutama jm) ja elus hakkama saama, mitte tegelema niivõrd „käehoidmisega“. Ka tuleks pöörata tähelepanu probleeme ennetavatele meetmetele ja vähem reageerivatele. Eesmärgiks võiks olla positiivsete toimetulekustrateegiate kujundamine Lõimiv roll võib siin olla kutseõppesse integreeritud karjääriõppel, aga kindlasti on ka teisi võimalusi.
Vajalik on süsteemne lähenemine karjääriõppele nii põhi- kui kutsehariduses tervikuna. Kui umbes 40% kutseõppesse jõudvatest õpilastest teevad kas vale valiku või satuvad erialale juhuslikult, siis pole ju karjääriteenused põhikoolis andnud soovitud tulemusi, need teenused ei jõua õpilasteni. Kutseõppeasutuste õpetajate endi hinnangud karjääritööle: karjäärinõustamise süsteem oleks nagu olemas, aga ta ei toimi nagu kord ja kohus. On nõustamiskeskused, karjääriõppe tunnid, karjäärinõustamine kooli vastuvõtul, karjääritestid, karjääriinfonurk, on õpinõustaja, sotsiaalpedagoog, psühholoog, on koostöövõimalus väljaspool kooli asuvate spetsialistidega, on individuaalsete eesmärkide püstitamist nõudev praktikakorraldus. Kuid karjääritöö nii iga lüli kui terviku kohta võib öelda: napib süsteemsust ja erinevate osapoolte koostööd, palju on juhuslikkust, napib individuaalset lähenemist, infomaterjalidki on sageli vananenud. Kutseharidusstandardi järgi on individuaalne karjääriplaan algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse osa ning tema sisuks on suutlikkus planeerida oma karjääri nüüdisaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas. Individuaalse karjääriplaani koostamine on kohustuslik kõigile kutseõppe tasemeõppes õppijatele. Oluline selles töös on õpilase võimalus tutvuda erinevate töökohtadega ja praktiseerida erinevaid töid. Seega – karjääriplaani koostamisel on oluline ettevõtjate kaasatus ettevõttepraktika kaudu, aga individuaalse karjääriplaani koostamise rakendumine ja ettevõtja roll selles tuleb alles läbi mõelda – et karjääriplaan tõepoolest iga õpilast tema individuaalse töökarjääri kavandamisel aitaks.
Kutseõppeasutuste projektitöö raames on saanud kõrge hinnangu tugiõpilaste rakendamine. See meede võimaldab märgata õpilaste muresid ja viia need kiiremini kooli personalini. Kindlustada tuleks meetme jätkusuutlikkus tugiõpilaste juhendajate koolitusega, selliseks juhendamiseks vajaliku ajaressursi leidmisega, muutustega õpetajate suhtumistes.
Eesmärgipäraselt tuleks hinnata kooli kliimat ja kujundada õppimist soodustavat miljööd. Seni kasutusel olnud rahuloluküsitlused – nii küsimustikud kui tulemused – on koolimiljöö nurga alt korralikult analüüsimata. Otsigem tuge akadeemilistelt uuringutelt. Siinkohal soovitan põhjalikult tutvuda koolikliima uuringutega ja leida võimalusi uuringute tulemuste rakendamiseks nii üldharidus- kui kutsekoolis. Vt. näit. Tallinna Ülikooli sihtfinantseeritav teadusteema 2003–2007 “Kool kui õpilase arengukeskkond ja õpilaste toimetulek”.
Kooli kui institutsiooni toetamine: mingi osa õpingute katkestamist mõjutavatest asjaoludest ei ole kooli võimuses. Mis see on, mis jääb kooli uste taha? Kes ja kuidas peaks seda mõjutama?
„Õpingute katkestamise põhjused kutseõppes“. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja CPD Arenduskeskus. 2013.
“Kool kui õpilase arengukeskkond ja õpilaste toimetulek”. Tallinna Ülikooli sihtfinantseeritav teadusteema 2003–2007.
Maarika Miil, „Õpilaste ja õpetajate vahelised suhted kui väljalangevust mõjutav tegur“ Magistritöö. TLÜ 2014.
Ingrid Leinus,“ Õpilaste hinnangud kooli kliimale, enda heaolule ja toimetulekule Waldorf- ja tavakoolide võrdluses“. Magistritöö. Tartu 2014. a.
„HEV õppurite õpi- ja sotsiaalnõustamise teenuse integreeritud mudel kutsehariduses“ –Vana-Vigala Teenindus- ja Maamajanduskool;
Seminari „Kutseõppest väljalangemise põhjused ja väljalangevust vähendavate meetmete rakendamine kutseõppeasutuses“ 8.-9. mail 2013. a. materjalid .
|
OSCAR-2019
|
||
Kõige rohkem tarbitakse matet Argentinas, rohkem juuakse seal vaid kraanivett. Inimese kohta juuakse matet kõige rohkem Uruguays – kuni kümme kilo aastas. Ka ülejäänud matepiirkonna riikides on mate rahvuslik jook. Lisaks on ta levinud teisteski Lõuna-Ameerika maades nt Tšiilis. Suurimad mateimportijad väljaspool Lõuna-Ameerikat on aga Lähis-Ida riigid Liibanon ja Süüria ning sellel on ajaloolised põhjused. Sel ajal, kui tänapäeva Süüria ja Liibanoni alad olid Osmanite riigi koosseisus, emigreerus hulgaliselt araablasi Argentinasse, tutvudes seal muuhulgas ka mate joomisega. Pärast Süüria vabanemist osmanite võimu alt 1918. aastal pöördusid paljud neist kodumaale tagasi, tuues endaga kaasa mate joomise kombe, mis nüüdseks on seal sügavalt juurdunud.
„Öäkk,” on minu ja ilmselgelt paljude teiste välismaalaste reaktsioon esmakordselt kõrrega matet lonksates.
Tänasel päeval üritan ise rahulikuks jääda, kui matega mitte harjunud inimesed püüavad pärast esimest mõrudat lonksu topsi jagajale tagasi pihku toppida, mõistmata, kui ebaviisakas on selline käitumine (kuigi – ka siin on koolkondade vahel erinevusi).
„Ah, turistid,” mõtlen vaikselt ja üritan selgitada, kuidas vastu võetud mate lõpuni mittejoomine on jagaja ehk cebador’i solvamine – kui oled otsustanud sulle ulatatud matetopsi vastu võtta, tuleb see alati ka lõpuni juua.
Keeruline on kirjeldada, mis asi mate täpsemalt on. Jook? Traditsioon? Aja surnuks löömise viis? Narkootikum? Mulle tundub, et kindla peale on ta kõiki neid asju ja midagi veel lisaks. Mida, seda on muidugi raske seletada ja isegi kohalikud ei saa sellega päris hästi hakkama. Kuid üks, mis kindel: nagu pole olemas eestlast, kes ei oskaks tantsida kaerajaani, pole olemas argentiinlast, kes ei teaks, mis on mate ja kuidas seda juua.
Mate on põhimõtteliselt igihaljas põõsas või puu, mis kasvab ainult Ladina-Ameerikas: Põhja-Argentinas, Paraguays, Uruguays ja Lõuna-Brasiilias. Selle lehti siis korjatakse ja kuivatatakse ning saadakse teepuru, mida kutsutakse yerba mate’ks. Ehk siis sisuliselt on mate lihtsalt üks eriline teesort.
Kuigi ka Eestis müüakse poes matet ja ma isegi tean mõnda inimest, kes sellest teed teevad, ajaksid keskmise eestlase matevaaritamise harjumused ühe korraliku argentiinlase lihtsalt naerma. Sest matet ei jooda ju ometigi nii, et jao pärast teepuru kannu, kuum vesi peale, natuke tõmbamist ja valame tassidesse välja. Mis te nüüd ometi nalja teete!
Üldjoontes tuleb mate valmistamiseks võtta spetsiaalselt selleks ette nähtud anum, mida samuti kutsutakse mateks. Eesti keeles võib siis öelda, et tegemist on matetopsiga. Enamasti valmistatakse need pisikestest kuivatatud kõrvitsatest (calabaza’dest), kuid neid on ka puidust, klaasist, savist või
portselanist. Traditsiooniline matetops on vormilt ümar – keskelt laiem ja ülevalt kitsam ning tihtipeale on ülemine serv üle löödud metalliga.
Kõrvitsast või puidust matetops tuleb enne esimest kasutamist korralikult „sisse sööta” ehk kõigepealt tuleb teha topsi sisse mate valmis, jätta see umbes ööpäevaks seisma ja seejärel visata leotis minema. Kui matetops on läbinud sissesöötmisrituaali, saabki teda kasutama hakata. Selleks tuleb tops umbes kolmveerandini täita teelehepuruga (yerba), katta anum käega ja natuke raputada. Siis kallutatada kruusi nõnda, et mate jääks umbes 45-kraadise nurga alla ja susata sisse metallist kõrs ehk bombilla [häälda argentiina moodi: bombižža].
Seejärel pole muud, kui umbes 80-kraadine vesi purule peale ja tops ringi käima. Valmistaja ulatab kuuma veega teepuru alati endast vasakul olevale inimesele, kes imeb läbi kõrre matetopsi vedelikust tühjaks ja ulatab selle siis jagajale tagasi. Väga oluline on mitte kasutada liiga tulist vett, sest muidu on läbi metallist kõrre sisuliselt võimatu matet tarbida ja jook saab ka liiga kibe. Jah, kõik jagavad sama kõrt ning selles pole absoluutselt midagi imelikku.
Kui jagajast vasakul olev inimene on topsi tühjaks imenud ja tagasi andnud, täidab too kruusi taas kuuma veega ning ulatab endast vasakule, järjekorras järgmisele. Üldiselt ei peeta viisakaks topsi liiga kaua kinni pidada. Samuti on oluline meeles pidada, et „aitäh” öeldakse jagajale siis, kui rohkem enam ei soovita. Ehk siis – kui sulle ulatatakse tops, sa võtad selle vastu ja ütled „aitäh”, arvatakse sind järgmisest ringist välja.
Matet juuakse igal pool ja igal ajal. „Tõelistel” argentiinlastel on ööpäevaringselt kaenlas termos kuuma veega, sest iga koht on hea mate tarbimiseks. Linnast välja sõites võib bensiinijaamades näha kuumaveeautomaate – lisaks autokütusele saavad matefanaatikud tankida ka oma termoseid. Mina turistina torman esimest korda sellist automaati nähes kohe seda pildistama, samas kui mu kohalikud sõbrad mind lolli näoga vahivad ja küsivad, kas ma olen natuke sooda, et niisugusest igapäevasest asjast pilti teen. Seejärel naeravad nad kohe jupp aega ja südamest, et ma pole varem matevee automaati näinud.
Kohalikud joovad matet ka selleks, et paremini saledad püsida, kuna mate kiirendab ainevahetust ning samal ajal vähendab näljatunnet. Noortel ja rohelistel matejoodikutel on suure tõenäosusega esialgu kõht suisa lahti, sest organism pole sellise vänge ainega harjunud. Põhimõtteliselt peaks mate andma umbes sama efekti kui tee või kohv, aga väidetavalt olla vähem kahjulik ega viivat unerahu.
See viimane on muidugi sulaselge vale – olen ise ükskord matejoomise tõttu pool ööd üleval istunud, sest erutus hinges kasvas õite suureks. Sümptomid on mate üledoosil samad mis kohvi üledoosil: süda peksab, silmad pilguvad, uni on läinud ja aju töötab raketikiirusel, kuigi keha tunneb, et on kole väsinud.
Samas, kohalikud, kes on terve elu matet joonud, ütlevad, et ei tunne üldse, et mate neile kuidagi mõjuks. Nad on juba maast madalast seda teed trimbanud, kas siis otse kõrvitsast või teekottide keetmisest saaduna.
„Kas täna keedetud matet antakse?” küsivad meie päevakeskuses käivad lapsed, kelles tavaline tee tekitab alati pettumust. Mate on Argentinas niivõrd suur osa kohalikust kultuuriruumist, et isegi turistid õpivad selle joomise kiiresti ära ning lahkuvad riigist, kotid yerba mate’st pungil, ning nende põhiline probleem koju tagasi jõudes on, kuidas täiendada matevarusid – mate sisaldab väidetavalt kofeiinile sarnast sõltuvust tekitavat ainet, mida kutsutakse mateiiniks.
Muide, matel on mängida veel üks roll inimestevahelises suhtlemises – tean nii mõndagi argentiinlast, kes joovad matet vaid siis, kui mõni naisterahvas seda valmistab, kuna matel võib olla oluline osa kurameerimisrituaalides. Nii näiteks nimetavad mõned inimesed kahe kõrvaga matetopse „ämmamoorideks”, kuna selliseid anumaid jaganud puritaanidest emad oma noortele tütardele, et tüdrukute käed matet ulatades poiste omadega kokku ei puutuks.
Aga Uruguays, kus matet tarbitakse isegi rohkem kui Argentinas, olevat käibel seadus, mis keelab matejoomise autoroolis: teega mässates on liiklusõnnetusse sattumise või enese kuuma veega vigastamise oht suur.
Kata tops käega ja raputa natuke, seejärel kalluta puru 45-kraadise nurga alla ning surka sisse metallist kõrs. Kui sa ei soovi mõrudat matet juua, raputa iga kord enne uue vee pealevalamist purule suhkrut, kuid pea meeles, et kui tops on „sisse söödetud” mõru matega, ei saa sellest magusat juua, ja vastupidi.
Kalla puru 80-kraadise veega üle nõnda, et vesi tõuseb matepuruga triiki. Kindlasti tuleb silmas pidada, et vesi ei oleks kuumem kui 80 kraadi, muidu võib suu ära põletada. Samuti ära vala topsi täiesti täis – sõbrale ulatades võib kuum vesi nõnda üle ääre loksuda ja käed ära põletada.
Oota hetk – ning asu läbi kõrre teed imema. Ära matet pikaks ajaks tõmbama jäta – maitse muutub liiga kibedaks. Esimese topsi joob alati tühjaks valmistaja – cebador –, veendumaks, et jook on kõlbuliku kvaliteediga. Edasi hakkab tops ringis liikuma jagajast vasakule, kuni puru on kaotanud maitse ja tuleb minema visata, et uuega asendada.
Mate valmistamisel on eri koolkondi. Osa lisab enne kuuma vee peale valamist külma vett, osa surkab kõrre sisse siis, kui vesi juba topsi valatud. Mõned valavad vett ringjate liigutustega, et vesi kataks korraga kogu puru, teised valavad vett ainult kõrre kõrvale, nõnda et osa purust jääb esialgu üldse kuivaks.
(raamatu "Minu Argentina" peatükk ja autori võetud pildid on siia lehele lisatud autori loal ja © kuulub autorile)
|
OSCAR-2019
|
||
Reedel avaldas pärast turu sulgemist neljanda kvartali tulemused Arco Vara. Midagi eriti positiivset ei teatatud. Käibeks kujunes 133,4mln krooni ning võrreldes aastatagusega tähendas see 0,9% kasvu. Meie ootusi ületati käibe poole pealt 8,1% (ootasime EEK 123,5mln). Samas kujunes kasum või õigemini kahjum oodatust suuremaks – EEK 28,4mln (ootasime kahjumiks EEK 12,8mln). Kui aasta lõpus toimuvad tavaliselt suuremamahulised varade ümberhindamised ja 2006 aasta viimases kvartalis hinnati kinnisvarainvesteeringuid üles 353,9 miljoni krooni väärtuses siis seekord tehti seda vaid EEK 10,5mln väärtuses. Tulemus peegeldab hästi, et Arco põhitegevus toimub jätkuvalt regioonis (Baltikumis), kus kinnisvaraarendajatel on käes rasked ajad.
Arco Vara teatas eilses börsiteates, et ettevõtte aktsionäridele plaanitakse maksta dividendi EEK 0.39 aktsia kohta (hetkehinna juures dividendimäär 3%). Ühelt poolt vaadates võiks dividend olla aktsionäride seisukohast tervitatav, samas peaks ju tegu olema kasvuettevõttega, kes korjas IPO käigus raha laienemiste finantseerimiseks. Hetkel tundub, et rahale ei osata mõistlikku kasutust leida ning makstakse pigem omanikele välja. Samuti on plaanis kinnitada aktsiate tagasiostuprogramm, kuid ka siinkohal ei jääks lootma mingile erilisele positiivsele mõjule aktsiahinnale. Suvel lõppemas omanike seni kehtinud müügipiirang ning võib kaasa tuua müügisurve ning tekib jällegi küsimus, et kelle heaks see tagasiostuprogramm õige kehtestati.... Loomulikult on kogu mu mõtsikluse sisu üsna spekulatiivse iseloomuga, kuid sellised liigutused firma juhtkonna poolt tekitavad tahes tahtmata küsimusi. Viide börsiteatele siin.
Ekspressi sahinad sektsioonist: Üks Arco Vara investor olla mõned aastad tagasi tundnud huvi, milega ettevõtte töötajad ikkagi tegelevad. Selleks ostnud ta pikksilma, et vaadata Arco Vara kontori akendest sisse ja jälgida inimeste toimetamisi. Mess olla avastanud, et kinnisvarafirma kontori arvutiekraanidel vohavad porno ja hasartmängud.
Mul on päris mitu korda jäänud midagi rumalat/vähem rumalat ütlemata, sest ei leia teemat üles. Kui searchi panna "arco", siis satub lambist mingle Yahoo lehele. Kui panna "arco vara", siis kuvab Eesti börsiemitentide nimekirja. Rohkem ma otsida ei oskaks. Ega vist viitsikski. Kui selle ajaga pole suudetud asja muuta, siis pole ilmselt see LHV jaoks oluline.
ttrust, SideKicki kommentaar ju illustreeris ja kinnitas Henri sõnumit - firma, kes maadleb likviidsuskriisiga, ei oska kapitalile rakendust leida, selle asemel tegeletakse pornoga! Õige komm õiges kohas ja õigel ajal.
Huvitav, miks aktsia sellele nii traagiliselt reageeris. Ma saan aru, et lasteaia haldamine ei olegi kinnisvarafirma põhitegevus, ja ka laenukoormust on nüüd lihtsam taluda (kui see raha läheb intresside tasumiseks).
SEB Eesti kommenteeris:..."andis neile nõu Poolas tegutsev analüütik, kes soovitas aktsiaid märkida, kuigi soovitus ei olnud midagi ülevoolavat."
Puhas spekulatsioon, aga BaPl on SFG müünud, kas saadud vahendid suunakse ARCi, kuna värsket raha oleks hädasti vaja?!
Puhas spekulatsioon, kasulikum oleks kogu portfell müüa ja raha võlausaldajatele ning aktsionäridele laiali jagada.
Samuti puhas spekulatsioon, kuid kas pigem BaPl SFG-positsioon pole mitte kellegi/millegi likviidsuspuhver?
Kahju, et OMX käibe-graafikud ei näita koguseid rahalises väärtuses, vaid aktsiate arvus. Pärast reverse-splitti on see graafik suht kasutu. Käibe näitamine rahas oleks informatiivsem.
Nojah, ja kes ei mäletaks ÄP lõputut näägutamist sel teemal, kuidas allakäigutrepil olev börsifirma pidavat jätkama vanaviisi, pannes etteotsa ähmase taustaga isiku. Asja iroonia seisneb muidugi selles, et tänu Tarmo Silla avatud olekule võib Arco Vara üpriski suure tõenäosusega saada tunnustatud ka parimate investorsuhetega ettevõtete seas. Seega minu vaatenurgast on Sild igatahes kiituse ära teeninud, olles Arco Vara tegemised vähemalt oluliselt läbipaistvamaks muutnud. Ja eks see ju olegi ühe avaliku ettevõtte edu alustalaks.
Ettevõte on jah läbipaistvam. Aga näiteks viimases börsiteates oleks võinud olla info, et müüdi Ahtri osaluse hinnaga 1 EUR (minu oletatud hind). Ilus et varem tehtud eraldis tuleb tagasi, aga müügihind oleks ka hea avaldada, nii et lugeja ajaloolist perspektiivi ei kaotataks.
See EPS on väga ebaoluline. Nüüd peaks siis vaatama PB, likviidsust ning kuskohast ning mis tingimustega Arco arendusteks raha saab. Hiljuti emiteeriti vist 15% intressiga võlakirju, kuigi Ahtri oli vist õhus. Kas Manastirski probleemid ka lahendatud? Ma saan aru, et läbi Madridi projekti, mis vist ehitusjärgus, on Arco nüüd pigem Bulgaaria kui Eesti kinnisvara arendaja? Edu sellise väärtuse hindamisel.
TaivoS, minuarust on PB ja edasine funding väheolulised. Nagu näha, siis see on kallis, kuid võimalik. Ja isegi kui joonealune on väikeses plussis, nagu ta nüüdseks on, siis aktsia edasise liikumise katalüsaatorina on see siiski liiga väike. Pigem on küsimus ettevõtte pikaajalises strateegias ja kuidas see haakub tänaste võtmeosanike strateegiaga. Sest segadust on külvanud just LHV ja Lõhmuse suured osalused. Siin võib mida iganes spekuleerida, kuid selge on see, et koht nõukogus kindlustab juurdepääsu infole, mida väikeaktsionärid ei oma. Ja ka see, et 14%-ga võlakirja tagatiseks on Sofias asuvad kinnistud. Lunastustähtaeg on 2016 ja ma kaldun kahtlema, kas seda rahaga refinantseeritakse.
Ilus tõus sellel aktsial, aga tuleb välja hüpata enne aktsiaemissioni uudis tuleb (mis ma oletan, et tuleb lähiajal).
Lugedes Arco Q3 jääb muljet, et ettevõttel hetkel sisuliselt ei ole oma toodangust mitte midagi müüa. Välja arvatud siis Madridi projekt Bulgarias kus aga tundub, et müük ei suju, mis omakorda sõltub sellest, et pank tahab iga müüdud korteri eest teatud tagasimaks, ma oletan. Eestis oli vist üks korter müüa, Lätis viis (tundub et tänaseks on üks müüdud), Leedus mitte midagi, Bulgaria Manastirskis kaks korterit. Arco teeninvusdivision seevastu müüb ja on kasumlik, aga see siis vahendus, mitte omatoodang.
Aga edasi? Noh, ehitatakse odavalt (300 EUR/m2) 132 korterit Manastirski teises etapis (jäänud veel kolmas 70 korteriga). Madrid niisiis tundub olevat seiskunud, pangalaen koormab, ja kas nüüd pannakse Madridi projekti pankrotti või leevendatakse laenutingimusi ongi raske teada. Bulgaaria elamuturg oli endiselt 2013 aastal languses
Kui nüüd oletada, et Madrid lõpeb ühel või teisel moel nulliga, siis oleks siis järel Paldiski mnt arendusprojekt (ehitus pole alanud), ja Manastirski Sofia (ehitus alanud laenurahaga), ja siis see mis võib veel ehitada Lätis.
Kui mina oleksin Arco Vara omanik, siis ma tõdeksin, et tegevuses puudub igasugune loogika (osadel pole midagi ühist), ja hakkaksin likvideerima ettevõtet selleks, et kindlustada aktsionäridele võimalikult palju vara. Teenindusdivisjon tundub olevat terve, aga Bulgaaria, Läti ja see Paldiski projekt tuleks lihtsalt maha müüa. Selle asemel tundub, et on kavas teha emissiooni. Tundub, et uus juhatus on juba puhastanud/likvideerinud ettevõtet päris hästi, puhastagu pigem siis lõpuni, ehk likvideerigu asjad ära, aktsionäride jaoks, minu arvamusel.
Kui kasumlik projekt võiks olla on raske teada. Mainitakse börsiteates laenulepingu summaks 4,4 MEUR ja ehituslepingu summaks 3,9 MEUR, ning kavandatav müügitulu vähemalt 8 MEUR. Samas polegi teada mis väärtusega krunt on Arco bilansis.
Uurisin Igor Pangi ennustusi uueks aastaks. Tähtede seis ütlevat et paari kuu pärast on Stefanist saanud Arco aktsionär :)
Mu point oligi, et ma ei näe mingit pointi. Miks kunagi mindi Bulgaariasse? Noh ilmselt selleks, et kasutada seal Eestis saadud kogemusi. Mis nendest kogemustest on täna jäänud? Miks mitte müüa projektid bulgaarlastele, ehk likvideerida neid väärtusi mis on. Ok, seda nüüd tehakse korterite kaupa. Paldiski mnt projekt osteti mullu seotud isikutelt. Miks? Ok, kui uued suuromanikud LHV fondid jt leiavad, et nad oskavad kinnisvaraarendust, hea küll, vastasel juhul peaks olema likvideerimiskeis minu arvamusel.
Hääletage vastu, aga ükskõik kui palju ma olen Arco aruandeid lugenud, jään ma stefaniga paraku samale arvamusele. Väikeaktsionäril on likvideerimishinda sisuliselt võimatu välja arvutada ja seetõttu soovitaks eemale hoida.
Samad sõnad, hea, et Stefan viitsis ära kirjutada sama, millest ise viimasel ajal mõelnud olen. Tekib teatav hämming, et kohalikud investorid ja insiderid siiski Toolilt päris jõuliselt aktsiaid ostnud on. Kui fundamentaalselt on mu seisukoht Stefaniga sama, siis need ostud (nt Silla ostud ju loll raha ei saa olla?) panevad ikka ja jälle mõtlema, et kas seal on midagi, mida mina ei näe? Peale eelkõige Tivoli ja viimaks ka Ahtrist väljumist ei tundu enam huvitav.
Maitse asi, kas lähtuda numbritest ja avalikusele teadaolevatest faktidest või uskuda Silda, Tooli, mõnda fondinina... keda iganes. Isiklikult eelistan usuküsimusi investeerimisel pigem vältida ning olen samuti päri Stefaniga
Arco aktsia ostud ja müügid on juba aastaid suuresti võimuvõitlusest tingitud ,kas loll või tark raha seal mängus on nende meeste jaoks teisejärguline,ärapanemise soov kaalub rahalised kaalutlused üle.
Eile langetas Morgan Stanley Goldman Sachsi fiskaalaasta (GS) 3. kvartali oodatavat aktsiapõhist kasumit 45% (!) $3.00 pealt $1.65le. Konsensusootus on $2.80. Langetamise põhjuseks on olukorra halvenemine/aktiivsuse langus aktsia- ja võlakirja turgudel. See prognooside langetus sai eilses foorumis küll ära märgitud, kuid usun, et vajab pisut enam tähelepanu, kuna investeerimispankade tulemuste teatamised üpriski ukse ees.
Seega praegused MSi prognoosid GS’ile on 2008. aasta osas $13.83 varasema $15.75 asemel ning võrreldes praeguse turu konsensusootusega $16.00 EPSi, ollakse ikka vaieldamatult ühed negatiivseimad. Samuti langetati nii 2009. kui ka 2010. fiskaalaasta kasumiprognoose.
Pikaajalise $205lise hinnasihi kallale eile küll ei mindud, kuid ootusi septembri keskel investeerimispankade poolt teatavate tulemuste osas peaks see küll korralikult jahutama. Tõenäoliselt hakkame nägema ka konsensusootuse kiiret allapoole liikumist. Siia otsa veel auction rate securities'tega seotud skandaalid ja nagu näha aktsia liikumisest, siis allapoole on jõudsalt liigutud ajal, mil muu aktsiaturg on tervikuna paigal seisnud.
Õigemini sõber küsis minult "Mis saab pangalaenudest olukorras kui toimub Venemaa agresioon Eestisse"?
Rootslaste eeldessant ühe aktiivse analüütikkommentaatori näol on juba maabunud ning külvab igal võimalikul ja võimatul moel stabiilsust...
ju siis eesti ametlik propaganda mõjub mõnusalt, huvitav, millal nõrganärvilised eestlased eestist minema jooksevad???
Varahommikul vähendas Toyota järgmise aasta müügiprognoose 7% võrra. Senise 10.4 mln auto asemel plaanitakse müüa 9.7 mln. Analüütikud ootasid natuke väiksemat prognooside kärbet, kuid Toyota juht K. Watanabe ütles, et nõudluse vähenemine USAs ja Euroopas on olnud väga suur.
Toyota prognooside alandamise põhjuseks olev naftahind jätkab täna kallinemist ja Euroopa autotööstused on üsna korralikult langenud.
Kui eilses börsipäeva foorumis käis äge vaidlus USA kinnisvarahindade üle, siis Suurbritannias on suund selgelt allamäge. Nationwide Building Society hinnangul kukkusid UK kinnisvarahinnad augustis 1.9%. Aastaga on hinnad alla tulnud 10.5%, mis on viimase kahe kümnendi suurim kukkumine.
‘Internet access and service (ISP)’ üksuse müügitulud on olnud langustrendis juba viimased 2 aastat. 2006. aastal teeniti tulusid sellega 20.5 miljonit ehk 21.7% kogu ettevõtte müügituludest, 2007 aastal aga juba vastavalt 15.1 miljonit ja 9.1%. Brutomarginaal oli 2006. aastal 44% ja 2007. aastal 34%. Tegu on Gigamedia üksustest madalaima marginaaliga äriga, kuna online mängurlustarkvara brutomarginaal oli 2007. aastal 86.4% ja Aasia online mängudel 72.2%.
2008. aasta esimese kuue kuuga teenis ISP äri tulusid $7.0 miljonit ning brutomarginaal oli veelgi langenud ja jõudnud 28% peale. Seega üksuse müük laseb GigaMedial keskenduda põhitegevusele ning elimineerib langeva marginaaliga üksuse.
Hinnaks saadi $20+$5 miljonit ($5 miljonit on välja makstav kahe aasta jooksul sõltuvalt üksuse tulemustest). Arvestades $20 miljonilist hinda, siis on see ca 1.3 üksuse eelmise ja selle aasta käivet. Kõige hullem hind see pole ja lasebki ettevõttel keskenduda kahele ülejäänud üksusele ning bilansilehele lisandub aktsiapõhist raha veelgi ca 40 sendi võrra.
Täna oma tulemused avaldanud Vimpelcom (VIP) jäi küll tulude osas analüütikute ootustele kergelt alla ($2.61B vs analüütikute oodatud $2.65B), kuid näitas sellest hoolimata tulude 53%-list aastakasvu ning 25%-list kvartalikasvu. Puhaskasum vähenes eelmise kvartaliga võrreldes oodatult, kasumit teeniti $448 miljonit (EPS $0.46). Põhjuseks Golden Telecomi integreerimine ja rubla aeglasem tugevnemine võrreldes varasema kvartaliga.
VIPi tulud kasvavad kõikides segmentidel ja kõigil turgudel ning aktsia on viimase aja languse taustal muutumas üha atraktiivsemaks, kaubeldes 2009. aasta PE suhtel 9 ning EV/EBITDA suhtel 4.7.
Reutersi küsitluse andmetel oodatakse korrigeerimist üles koguni 2,7% tasemele varem välja kuulutatud 1,9% asemel
Tavaliselt on SKP’d ümber hinnatud poole protsendi ulatuses. Seekord oli muutus märksa suurem. Kasv sai hoogu juurde rekordkõrgest ekspordist. Juba eelmiste andmete järgi tekitas netoeksport 2.42 pp majanduskasvu (viimase 28 aasta suurim panus). Teiseks kasvuallikaks oli maksukompensatsiooni tšekkide kujul tehtud maksusoodustused.
Igal juhul on 3.3% kaugel majanduslangusest ja negatiivsed kasvuprognoosid lükatakse järgmisse poolaastasse.
|
OSCAR-2019
|
||
Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava - Riigikogus vastu võetud 25.01.2002 nr. 56 sätestab, et 2011/2012. õppeaastal minnakse gümnaasiumites 60 % üle eestikeelsele õppele.
Keelekümbluse programmiga alustati 2000. aastal neljas vene-õppekeelega koolis, Tallinna Läänemere Gümnaasiumis, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumis, Narva Vanalinna Riigikoolis ning eestikeelset õpet omal käel juba varem rakendanud Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumis.
Aastal 2014 on selle programmiga liitunud 51 lasteaeda ja 36 kooli üle 6000 õpilase ja 1000 õpetajaga. See on programm oma süsteemsuse ja metoodikaga, mis pakub oma lõpetajatele unikaalsed võimalused läbi lüüa nii eesti-, kui ka venekeelsel tööturul, jätkata õpinguid mistahes õppeasutuses kodu- või välismaal. Mitte vaid keelteoskus ei ole nende trump, vaid ka koostööoskus, suhtlemisvalmidus ning avatus, mida kümbluses on aastaid arendatud ja lihvitud.
1. Hea kogemuse pealkirja saime Tallinna Mustamäe Humanitaar-gümnaasiumi peahoone seinalt, kuhu lisasin koma teise sõna järel.
Kool alustas süvenenud eesti keele õpetamist juba 2000. aastal. Kaks kevadet tagasi lõpetasid need, kes on õppinud keelekümblusklassides esimesest koolipäevast alates, nemad õpivad juba 2. kursusel Eesti ja välismaa ülikoolides või kutseõppes. Paljud on leidnud põneva õppimisvõimaluse või töö just tänu oma kolme keele oskusele ja headele teadmistele.
Asedirektor Marina ŽURAVLJOVA SÕNUL ei ole eesti keeles suhtlemine nende õpilastele üldse probleem. Tema sõnul otsustavad teadlikud lapsevanemad ise, milline kool on nende lapse tuleviku jaoks parim. Tema sõnul on natuke hirmunud pigem vanem generatsioon, kes ei saa alati kõigest õigesti aru ning seetõttu avaldab ka vastuseisu. Osavad poliitikud aga kasutavad seda ära. Neile kätte-saadav press aga võimendab probleemi veelgi.
Kool läks lisaks varasele keelekümblusele üle ka hiliskeelekümblusele aastast 2011, mis teeb teises keeles õppimisega algust alates 6. klassist.
2. Tartu Annelinna Gümnaasium. Ka siin on teises keeles õppimisel aluseks võetud 1965. aastal Kanadas Montrealis kasutusele võetud keelekümblusprogramm.
3. Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium. Selle kooli omapäraks on esimese kuue klassi puudumine. Õppetöö toimub perioodide kaupa alates seitsmendast klassist. Missiooniks on olla hoolas aednik ja kasvatus on kuldne puu. Kool kaalub keelekümblusprogrammi rakendamist oma õppetöö korraldamisel.
õppele. Hea kontakt on nii kohalike võimudega kui ka lapsevanematega. Koolis toimib nii varane kui ka hiline keelekümblus. Rakendatud on kujundavat hindamist. Lapsevanemate seas on kool populaarne, sest lapse tulevik on selles koolis õppides oluliselt perspektiivikam.
tasemel peaks laps saama selgeks emakeele, alused oma rahvuskultuurist ja siis lisanduksid riigikeel ning võõrkeeled. Koolis toimivad nii varase, kui ka hiliskeelekümbluse programmid, et igal lapsel oleks võimalus osaleda keelekümbluses. Kool on veendunud, et praktiliselt on õppekavas määratletud teadmised ja oskused võrdselt omandatud kõikides klassides. Õpilased valdavalt enam-vähem ühtlase tasemega nii eesti kui vene keelt.
Praegu keelekümblusmetoodikaga kaetud lasteaedade üldarv (51) moodustab 40% muu õppekeelega ja keelekümbluslasteaedade üldarvust.
Lasteaia keelekümblusprogramm toimib Eestis aastast 2002. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava (2008) järgi eesti keele kui teise keele õppega lasteasutuses või selle rühmas, mille õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, alustatakse kolmeaastaselt osalise keelekümbluse metoodikat rakendades ja viieaastastele lastele täieliku keelekümbluse metoodikat.
Täieliku keelekümbluse (TKK) mudeliga rühmades õppetöö toimub 100% eesti keeles, ehk mõlemad õpetajad suhtlevad lastega ainult eesti keeles.
Osalise keelekümbluse (OKK) mudeliga rühmades õppetöö toimub 50% eesti keeles ja 50% vene keeles, s.t. koos planeerides tegevusi rühmas üks õpetajatest suhtleb lastega ainult eesti keeles ja teine õpetaja – ainult vene keeles.
Täiskeelekümblusrühma õpetaja Jana Talviste naudib keelekümblusõpetajaks olemist: “On imeline tunne näha lapse arengut eesti keele omandamisel. Kui lapsed tulevad rühma ja ei oska absoluutselt keelt ja lähevad kooli nii, et räägivad seda hästi – see on fantastiline.”
“Mulle meeldib osalise keelekümbluse lähenemine, sest see annab lapsele võimaluse omandada korraga kaks keelt. Lapse maailm rikastub emakeeles ja samal ajal õpib ta selgeks ka eesti keele. Osaline keelekümblus loob tingimused, et igapäevaselt kuulda ja kasutada kahte keelt. Lapsele loob see turvalise keskkonna, kus ta ei karda kasutada eestikeelseid sõnu ja lauseid mängudes või õppetegevustes. Osaline keelekümblus loob kindla aluse lapse arengule. See on baas, millega ta saab edaspidi õppida süvendatult eesti keeles,” kommenteerib õppealajuhataja Svetlana Podtsepajeva lasteaia valikut osalise keelekümbluse kasuks.
Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles, omandavad mitte-eesti kodukeelega lapsed eesti keele täieliku keelekümbluse metoodikat rakendades.
Seoses kasvava huviga varase mitmekeelsuse vastu Eestis, keelekümbluskeskus koostöös välispartneritega käivitas kahesuunalise keelekümbluse mudeli arendamist lasteaedades. Kahesuunalise keelekümbluse programmi eesmärk on integreerida eesti ja vene kodukeelega lapsi kakskeelsesse õpikeskkonda lasteaias ja hiljem ka koolis, pakkudes neile õppimist ja arendamist kahes keeles ja kahe kultuuri ruumis. Kahesuunaline keelekümblus on õppe-ja kasvatusvorm, mille puhul mõlema keele kandjad on esindatud õpperühmas võrdse arvuga ning mõlemad keeled ja kultuurid on õppe-kasvatuslikus protsessis võrdselt tähtsustatud.
Kahesuunalise keelekümbluse programmi järgi töötavad esimesed lasteaia rühmad avatakse õppeaastal 2015/2016 viies linnas Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kundas ja Tapal. Praegu nende lasteaedade juhtkonnad ja õpetajad on juba alustanud ettevalmistamistööga, koolitades ennast Haridus- ja Teadusministeeriumi toel ja Keelekümbluskeskuse korraldamisel.
Lisaks metoodikakoolitustele ja toimivatele tugisüsteemidele arendatakse ja täiendatakse alusharidusele suunatud õppevara (nt. ühislugemise raamatute sari „Loeme koos“, keelemängu komplekt raamatute juurde, rutiintegevuste kaartide komplekt, abiraamat õpetajatele „Keele, kunsti ja kultuuri integreeritud õpe lasteaias“, „Joonista ja jutusta“ jne.).
Eesti Päevalehe ajakirjaniku Andres Reimeri artiklis „Oleg Ossinovski tutvustab oma õnne valemit“ 4. jaanuari LP-s loeme Ossinovski arvamust eestikeelsest õppest: „Oma mõlemale pojale eestikeelse hariduse andmine on Eestis möödapääsmatu, kui soovitakse Eesti ühiskonnas kooskõla saavutada. Venelased säilitavad oma identiteedi Eesti eestikeelsest haridusest hoolimata, sest nii suurt ja võimsa kultuuriruumiga rahvast ei ohusta eestlastesse sulandumine sugugi. Kõige suurem probleem on see, et eesti ja vene lapsed õpivad eri koolides ja neil ei saagi omavahel kontakti tekkida. Vaja on lõimumise kaudu sulanduda ühiskonda. Siit ka probleem tõesest informatsioonist“.
Tutvustasid Svetlana Belova, INNOVE Keelekümbluskeskuse peaspetsialist ja Jüri Jürivee, Eesti Haridusfoorumi juhatuse liige.
Tunnussõnad: Siit leiad riikliku ja erasektori pakutavaid karjäärinõustamise, karjääriõppe ja karjääriinfo vahendamise teenuseid.
Saad infot karjääriplaneerimisest, õppuimisvõimalustest nii Tallinnas kui maakondades. Infot saavad noored, täiskasvanud kui ka suunajad.
Rajaleidjas on palju erinevat informatsiooni, millega tutvumiseks peab olema tahtmist ja aega. Asuge tutvuma!
Tunnussõnad: klubiline tegevus eri huvide ja vanustega noortele (loodus, kunst, muusika, tants jne.)
Lühikirjeldus: 4H tegevuse tuum on KLUBI. Klubi käib koos 4H kontoris või mõnes muus vabalt valitud kohas, tavaliselt iga nädal või üle nädala. 4H klubi valib omale presidendi, sekretäri ja laekuri. 4H klubi võib soovi korral spetsialiseeruda ühele teemale. Tihti aga on 4H klubidel aasta jooksul erinevaid teemasid ja tegevusi, sõltuvalt liikmete soovidest ja huvidest: nt.käsitöö, loodus, kokandus ja·metsandus on väga populaarsed teemad. Teemad muutuvad vastavalt liikmete vanusele ja oskuste arengule.
2007. Õppija ootused ja vajadused identiteediloome protsessis Pärnu Väikese Vabakooli III kooliastme näitel
Tunnussõnad: Õppija ja õpetaja identiteedist, subjektiivne, objektiivne, interobjektiivne ja intersubjektiivne teadvel olek, kooli rollid.
Lühikirjeldus: Uurimus teismeliste identiteediloomest. Kvalitatiivse uurimuse aluseks on noorte vabad enesekirjeldused, ootused ja vajadused õppija, personaalse ja universaalse identiteedi loomise protsessis. Lähtuti eesmärgist teada saada, kuidas uuritavad mõtestavad konkreetseid situatsioone, milles nad on olnud, milliseid tähendusi omistavad nad oma koolikogemusele.
Lühikirjeldus:Kooli missioon ja visioon - olla Kesk-Eesti jätkusuutlik ja uuendusmeelne kool, kus väärtustatakse kõiki inimesi. Koostöö põhineb usaldusel, turvalisel ja esteetilisel õpikeskkonnal. Tähtis on iga osaleja eeldused ja areng.Suur tähelepanu huviharidusele.
Tunnussõnad: tugev põhikool, koolivõrk, õpilaste arvu piirnormid, kvalifitseeritud õpetaja koormus ja palk
Lühikirjeldus: Normatiivid põhikoolile. Tugev on see maakool, kus on kaasaegne õpikeskkond ja kvalifitseeritud õpetajad. Kas ainult nii saame tugeva kooli? Miks mõned koolid siiski hääbuvad?
Lühikirjeldus: 2003/2004. õppeaastal oli läbivaks teemaks "Liikumine on tervise ja ilu pant" , keskse orienteerumismänguga "Tere kool"; 2004/2005. õppeaastal keskkond motoga "Oma silm on kuningas" ,lindudele pühendatud üritustega; 2005/2006. õppeaastal meedia motoga "Kui sa endast ei anna teada, siis ei ole sind olemas", mille käigus anti välja viies kooli almanahh ja kooli ajaleht GLOBUS.
Lühikirjeldus: Materjale õppimiseks, kordamisküsimused, õpetaja koostatud testid. Samuti leiate praktikumijuhendid kursustele, kus puuduvad õpikud. Riigieksami sooritamist abistavad materjalid.
|
OSCAR-2019
|
||
Tänu aktiivsetele kasutajatele täiustub Kultuuriaken pidevalt ja pakub külastajatele kõige päevakohasemat teavet vaba aja veetmise võimaluste kohta Tartus ja Tartu maakonnas.
Avaliku ürituse korraldamiseks Tartus tuleb üritus eelnevalt linnavalitsuse kultuuriosakonnas (Raekoja plats 12, II korrus, tel 736 1355) registreerida vastavalt avalike ürituste korraldamise ja pidamise nõuetele.
Tuleb veenduda, et samal ajal ja samas kohas ei ole juba mõnda teist üritust registreeritud. Selleks vaata vastavat tabelit.
Soovitav on võtta aegsasti ühendust kultuuriosakonnaga ning vajadusel broneerida ürituse aeg ja koht.
Tuleb vormistada ürituse registreerimise teade. Palume kasutada avaliku ürituse teate ettevalmistatud vormi.
Kultuuriosakonnale esitamiseks tuleb digiallkirjastatud avaliku ürituse teade koos vajalike lisadokumentidega (inventari asendiplaan, vajadusel liiklusskeem ja turvaplaan) saata e-posti aadressile lennart.puksa@raad.tartu.ee.
5.1 Teade tuleb esitada vähemalt 20 tööpäeva, kuid mitte varem kui 6 kuud enne ürituse toimumist, kui:
avalikku üritust soovitakse pidada tööpäeval ajavahemikul 8.00–17.00 Vabaduse puiestee, Munga, Ülikooli, Vanemuise ja Uueturu tänavatega piirneval alal;
5.2 Emajõel toimuvatest üritustest, millega kaasneks jõe liikluseks sulgemine, palume teavitada vähemalt 30 päeva enne ürituse toimumist.
Avalik koosolek on korrakaitseseaduse § 58 lg 2 mõttes inimeste koosolemine avalikus kohas ühise eesmärgiga kujundada või väljendada oma meelsust.
Avalik koosolek tuleb registreerida korrakaitseseaduse § 67 järgi kohalikus prefektuuris hiljemalt neli tööpäeva, kuid mitte varem kui kolm kuud enne koosoleku pidamise päeva, kui:
Tasuta saab reklaame eksponeerida Küüni tänava kohal olevatel PVC-bänneritel (mõõdud 6 x 1 m), mida saab broneerida ühe korra aastas, tavaliselt novembri keskpaigast detsembri lõpuni. Broneerimise alguse täpsemast kuupäevast teavitatakse kultuuriürituste korraldajaid aegsasti Tartu kodulehel, Kultuuriaknas ja meedias. Bänneri peab üles panema ja maha võtma broneerija.
NB! Rüütli tänaval olevate PVC-bännerite kohad on tasulised, sest nende üks külg on kinnitatud erakinnistule. Tegevused seoses nende bännerikohtadega palume aegsasti kooskõlastada OÜ Regnum Consulti juhataja Ülle Koppeliga:
Tartus on kultuurisündmuste reklaamimiseks üheksa betoonist tulpa, mida haldab OÜ Tartu Reklaamteenused. Tulbad asuvad:
Skulptuuri "Kultuurilaev" haldab vastava lepingu alusel samuti Tartu Reklaamteenused OÜ ning see asub Küüni tänaval, Tartu Kaubamaja kõrval.
Lisaks ürituste infole on skulptuuri ühel infomoodulil (Küüni tänavalt vaadatuna kõige jõepoolsem) lubatud paigaldada eraisikutel mitteärilisi kuulutusi. Nimetatud kuulutuste paigaldamine on tasuta ja toimub läbi Tartu Reklaamteenused OÜ.
Kõigi teiste reklaamide paigaldamine on tasuline vastavalt haldaja teenuste hinnakirjale, kuid mitte rohkem kui 1,8€ / 1 m² ühe ööpäeva eest. Konkreetse kuulutuse hind 1 ööpäeva eest tuleneb maksimaalsest 1 m² hinnast.
Eelnevalt mainitud pindadel on 50% hinnaalandust õigus saada Linnavalitsuse hallatavate asutuste poolt korraldatavate ürituste, linna eelarvest toetatavate ürituste ja publikule tasuta korraldatavate ürituste reklaamil.
Plakatid paigaldab Tartu Reklaamteenused OÜ omavoliline kuulutuse paigaldamine sellele pinnale on keelatud ning sellised kuulutused eemaldatakse.
Olemas on erinevad sotsiaalmeedia kanalid, kus on võimalik paluda enda korraldatava sündmuse infot jagada.
Kasulik info toetuste taotlusvoorude ja täienduskoolituste kohta, kutsed konverentsidele ja seminaridele ning info rahvusvahelisest koostööst, reklaampindade broneerimisest jms. kultuurikorraldajale Tartus.
Tartu paitab linlaste ja linna külaliste maitsemeelt nii veebruarikuise restoranide kuuga kui ka hilissuvel toimuva toidufestivaliga. Tartul on maitset ja maitsed on Tartus.
„Maitsev Tartu“ on tartlaste ja linna külaliste poolt oodatud maitseelamuste kampaania, mis toimus juba neljandat korda. Ainult veebruaris sai nautida uusi toiduelamusi pakkuvat ja sõbraliku hinnaga kolmekäigulist erimenüüd 14 Tartu restoranis, kus töötati just selle kuu tähistamiseks peale tavamenüü välja ka erimenüü. Toitude valmistamisel kasutati võimalikult suures osas kohalikku toorainet ja nii mõnigi restoran pakkus vabariigi juubeliga seoses temaatilisi üllatusi.
Erimenüüle kehtis komplektihind 21 eurot, mis sisaldas kolme käiku. Erimenüüd maitses üle11 500 toidunautleja.
„Maitsev Tartu 2017“ parimaks erimenüüks hindas žürii restorani Polpo kolmekäigulise eripakkumise ja külastajate lemmiku erikategoorias osutus kõige kõrgemini hinnatuks kohvik-resto JOP Antonius. Lisakategoorias selgusid ka parim eelroog, mis kuulub samuti Polpole, parim pearoog oli Meat Marketis ja parim dessert restoranis Dorpat.
Žüriisse kuulusid toitlustusspetsialist Viivi Irs, Tartumaa Põllumeeste Liidu juht ja gurmaan Jaan Sõrra, toidublogija Liisi Laanemäe. Lisaks maitseelamustele hinnati ka teenindust ja restoranide miljööd.
Tartu toidu- ja veinifestival pakub ehedaid Eesti maitseid väiketootjatelt ning kohalikust toorainest valmistatud maitseelamusi tänavatoitlustajatelt.
Lisaks parimatele maitsetele pakutakse rikkaliku veinivalikut ja nõuandeid Eesti parimatelt sommeljeedelt.
Toidu- ja veininaudingutele lisavad vürtsi meelelahutusprogramm kogu perele, unikaalne õhtusöök, linnaosade kodukohvikud, lasteala ja palju muud põnevat.
|
OSCAR-2019
|
||
Ilmumas on Eesti Kiriku värvipiltidega seinakalender, mis kahel järgmisel aastal jäädvustab Tallinna ja Harjumaa pühakojad. Toimetus võtab asutustelt, kogudustelt ja üksikisikutelt vastu kalendri tellimusi tel 733 7795, 733 7790 või e-postiga sirje.kasemaa@eelk.ee.Üksikmüügi hind (kuni 10 eks) – 37 krooni,hulgimüük (11–99 eks) – 35 krooni,alates 100 eksemplarist hind 31 krooni,kalender postiga (sh saatekulu) – ...
Tallinna Jaani kirik on kirik keset linna, seistes uhkelt linna peaväljaku ääres. Koguduse juhatuse esimees Peeter Grossberg ütleb, et üheks põhjuseks, miks kirikus alati palju rahvast, on kindlasti tema hea asukoht. Tõesti, avatud ukse vahelt võib ka möödaminnes läbi astuda, kuid rohkem tullakse siia ikka teadlikult. Jaani kirik oli rahvast täis ka neil aastail, kui kirikud rahvarohkusest rääkida ei ...
Kirikuloo vaieldamatult kõige põnevam periood on esimesed sajandid, mil tasahilju hüljati Issanda peatse tulemise ootus ning kirik ennast n-ö maailmas sisse seadis. Kus tulipunktis polnud enam aegade lõpp, lõputu olevik Jumalas, aja mälestuseks ja minevikuks saamine, vaid tulevik, mida hakati planeerima ja ennustama lootuses või kartuses, et jääme siia veel kauaks. Loodi organisatsioon, hierarhia, pühakiri, dogma, ...
Juhtkirja kirjutamise aeg saabub sama äkitselt kui esimene lumi sahkajale ning siis ei ole taganeda enam kuhugi. Ülesanne tuleb täita ning seekord otsustasin minna kergema vastupanu teed ja tuua lugejateni eelmise töönädala.Esmaspäev, 4. oktooberLoomulikult algas nädal pilguheitmisega lauakalendrisse ja sealt võis suures kirjapildis lugeda hoiatavat märksõna «juhtkiri 13.10.». Muus osas tavaline nädala ...
Iga aasta oktoobrikuu esimesel laupäeval tähistab Tallinna diakooniahaigla rahvusvahelist hospiitsipäeva, kuhu on oodatud hospiitsis lahkunud inimeste lähedased ja pereliikmed. Jätkuks sellele peeti Tallinnas ka III hospiitskonverentsi, kus oli esinejaid Eestist, Norrast ja Hollandist. Ettekandjatele lisaks arendati diskussiooni palliatiivse ja terminaalse palliatiivse ravi võimaluste üle Eestis.Inimese sünd on rõõmus ja ...
Kuulasin laupäeval Tallinna Jaani kirikus KOSKi kontserti, kus dirigent Riho Ridbecki taktikepi all rännati lauluga läbi Euroopa kirikute. Kui laulmas on koolitatud muusikud, on tulemuski suurepärane ja nauditav. Erilise meeleolu pühapäevaseks lõikustänupühaks lõi sügisandidega kaunistatud altar. Pühapäeval samasse jumalakotta lõikustänupüha teenistusele tulles ehmatas mind heas mõttes ...
Vastavalt konsistooriumi otsusele 5. oktoobrist on Heino Nurk tagandatud ja kustutatud ametist kõlblusvastase teo ja usulise väärõpetuse levitamise eest. Milles otseselt konsistooriumi meelest tema kõlblusvastane tegu seisneb?Urmas Viilma, kantsler:Konsistoorium arutas Heino Nurga kuulumist Geikristlaste Kogu (GKK) juhatusse, leides, et sellega on ta teadlikult ja tahtlikult vastandanud end EELKs kehtivatele õpetuslikele ja eetilistele ...
Rapla koguduse käsitööringi juhendaja ja kauaaegne koguduse kaastööline Inge Sepp sai 75. sünnipäeval EELK tänukirja. Iga Rapla kirikusse siseneja märkab altaril ja kantslil maitsekaid lilleseadeid, mille eest on Inge Sepp koos hea abilise Heli Sepperiga nädalast nädalasse hea seisnud. See on loominguline töö, mis pakub rahuldust ka tegijale endale. Ande selleks ütleb Inge pärinud olevat oma emalt. ...
Viljandi Jaani kirikus peeti maakondliku 1.–12. klasside õpilaste omaloominguliste laulude konkursi «Päikeselaul 2010» lõppkontsert. Kogudus korraldas konkursi esimest korda, inspiratsiooni selleks saadi Püha Franciscuse poeemist «Päikeselaul». Eesmärgiks oli innustada kooliõpilasi leidma oma lugusid, neid kirja panema ja teistele ette laulma. Kirikus kanti ette kõik 12 konkursile esitatud laulu, mille viis ja ...
Hageri Lambertuse kogudus võõrustas sõpru SoomestNilsiä koguduse 24-liikmeline grupp veetis Hageris pika pühapäeva. Koos peeti lõikustänupüha jumalateenistust (jutlustas kaplan Simo Korkalainen, laulis külalistest lauluansambel) ja veedeti meeleolukas koguduseõhtu.Kahe koguduse vahelised sõprussuhted on 20aastased. Nilsiä, mis oli kodukoguduseks soome kuulsale ilmikjutlustajale Paavo Ruotsalaisele, ...
Juhatuste esimehed kolmel päeval koosEELK koguduste juhatuseesimehed kogunevad 15.–17. oktoobrini III konverentsile Läänemaale Roosta puhkekülla. Reede õhtul avajumalateenistusel Roosta kabelis teenib Lääne praost Tiit Salumäe. Esimene õhtu on tervituste ja kohtumiste päralt. Et igal aastal on valitud üks juhatuse esimees, kelle EELK toetusfond saadab palverännakule ja annab kopsaka rahasumma kaasa, siis selgi ...
Rapla koguduse juhatuse esimees Raivo Erm (56, fotol) on aktiivselt kirikutöös 1997. aastast, mil ta valiti nõukogu liikmeks. Aasta-aastalt on ta «karjääriredelil» tõusnud ja 2003. aastast valitud juhatuse esimeheks, olles enne samas ametis olnud aasta kohusetäitjana. Raivo Erm on tugev organisaator ja tegudeinimene, tema eestvõttel alustati 2003. aastal pastoraadi kapitaalremonti ja aastail 2007–2008 juba kiriku ...
Kunnar Keres on juhatuseesimehe ametit Mõisaküla koguduses pidanud üle kümne aasta.Kunnar Kerest (43, fotol) võib auga pidada kodukoha patrioodiks, sest suuresti tema teene on 1983. aastal põlenud Mõisaküla kiriku taastamine, mis võeti ette 1996. aastal. Kuigi linn, on Mõisaküla siiski väike piirilähedane paik. Ja selle elus lööb Kunnar Keres täie «auruga» kaasa, olles kolmandat ...
Nõo koguduse juhatuse esimees Madis Kanarbik (48, fotol) on mees, kes jätab esmapilgul leebe loomuga inimese mulje. Eks see on ka nii, aga lisaks leebusele iseloomustab teda haruldane järjekindlus ettevõetud asjades. See annab turvatunde ka tema kaaslastele nii Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tartu filiaalis, mille tööd mees juhib, kui ka Nõo koguduse inimestele ja õpetajale Mart Jaansonile.Kiriku juurde tuli Madis ...
Tänuks nõustava abi ja koostöö eest, mida pastor Ansa Helminen paarkümmend aastat meie kirikule on osutanud, autasustati soomlannat seoses tema 60. sünnipäevaga EELK tunnustusmärgiga.«Minu hinnangul on tegemist Jumala imelise juhtimisega, mis on lasknud osaks saada kontaktide tekkimise, kus Ansa Helminen on oma südant ja silma Eesti kiriku ülesehituseks pakkunud,» räägib misjonikeskuse juhataja Leevi ...
Sellel päeval ma tõusin koos Sinuga. Panime koos riidesse ja läksime välja. Ma olin mähkunud palvetesse ja kandsin baretti. Sina olid hoopis kerglane oma helesinises pluusis. Mitte väga kaua aega tagasi oli olnud veel öökülma. Ometigi oli väga valge. Harku järv loksus, nagu oleks tal tuhud ja varajane kajakas kiljus kiledalt. Sain aru, et kevad on käes, pöördusin Su poole, et seda ütelda ja ennäe: juba olidki Sa tõusnud järve kohale, õhus kõndides naersid Sa heledalt. Sain aru, et Sina teadsid olulist juba ammu. Mitte iialgi varem ei olnud ma näinud Sinus Jumalaema. Aga täna tõusin ma koos Sinuga. Anna mulle andeks.
Anna meile andeks, oh suur Jumal, et me oma väikese elu imede üle piisavalt rõõmustada ei oska. Kingi meile võime näha argises püha, olevas uut ja tulevas õnnistust. Ava me südame silmad nõnda, et kevadvalgus meid enam ükskõikseks ei jäta ja et võime igas inimeses tunda Su ligiolekut ja selle eest tänulikud olla.
|
OSCAR-2019
|
||
Maasikas on üks levinumaid ja armastatumaid vilju maailmas ja ning väga populaarne ka eestlaste suvisel toidulaual. Vili on tuntud oma heade lõhna- ja maitseomaduste ning meeldiva värvi ja tekstuuri poolest. Maailmas tuntakse umbes 50 liiki maasikaid, samas kui erinevaid sorte on aretatud tuhandeid. Kasvukoha järgi saab need tinglikult liigitada aed- ja metsmaasikateks. Tihti nimetatakse maasikat marjaks, kuid botaaniliselt on tegemist puuviljaga.
Maasikaid soovitatakse regulaarselt süüa seetõttu, et tänu nende kõrgele C-vitamiini sisaldusele paraneb organismi võime omandada rauda. Raud jaguneb heemseks ja mitteheemseks. Heemne raud on loomset päritolu ja mitteheemset rauda sisaldavad peamiselt taimsed toiduained. ETNÜ toitumisnõustaja Siiri Krümann lisab: „Keha omastab heemset rauda paremini kui mitteheemset. Kõige tõhusam mitteheemse raua omastamise viis on süüa rauarikkaid toiduained koos C-vitamiini-rikaste toiduainetega.”
Naha tervisele on head ka maasikas sisalduvad antioksüdandid – need aitavad ravida hüperpigmentatsiooni, ennetada aknet ja eemaldada surnud naharakke. Maasikas rohkelt leiduval C-vitamiinil on täita tähtis roll ka kollageeni sünteesimisel. Kollageen on naha ja sidekudede oluline koostisaine – see aitab hoida naha ja veresooned elastsena ehk ennetada kortsude teket ja hoida naha välimuse noorena.
Lisaks tervislikele omadustele on maasikas tuntud kui armastuse sümbol. Legend räägib, et kui vanakreeka armastusejumalanna Aphrodite’i kallim Adonis suri, siis nuttis jumalanna maasikakujulisi pisaraid. Tänapäeval aga räägitakse maasikast kui afrodisiakumist ehk sugutungi suurendavast viljast. C-vitamiinil on omadus parandada vere liikumist kehas, sealhulgas ka suguelundites. Samuti arvatakse, et C-vitamiin on oluline ajus leiduvate ning libiidot tõstvate suguhormoonide ja keemiliste neurotransmitterite tootmiseks.
Maasikas sisaldab suurel hulgal antioksüdante, mis on kasulikud südame tervisele. Need antioksüdandid vähendavad LDL-kolesterooli ehk nn halva kolesterooli hulka veres ning tänu sellele muutub südame-veresoonkonnahaiguste risk väiksemaks. Kolesteroolitaseme reguleerimisele aitavad kaasa ka kiudained ja folaat, mida leidub maasikates.
Kuna maasikas sisaldab palju kiudaineid ja on madala glükeemilise indeksiga, siis on tegemist targa valikuga diabeeti põdevatele inimestele. Glükeemiline indeks näitab süsivesikute imendumise kiirust ning kui see näitaja on madal, siis järelikult imenduvad süsivesikud aeglasemalt ja veresuhkrutase ei tõuse pärast maasikate söömist järsult. Kusjuures organismis tõuseb veresuhkrutase keskmiselt samale tasemele, kui süüa kas 600 grammi maasikaid või 55 grammi banaani. Samal põhjusel sobib maasikas hästi ka kaalulangetajate menüüsse. Maasikas ei ole kuigi kõrge kalorisisaldusega: 100 grammis maasikates on keskmiselt 33 kcal.
Maasikas sisalduvad kasulikud toitained aitavad ennetada aju ja närvisüsteemi liiga kiiret vananemist. Kehas paratamatult tekkivad vabad radikaalid mõjuvad närvisüsteemile kahjulikult, kuid maasikas sisalduvad fütotoitained ja C-vitamiin pidurdavad nende kahjulikku tegevust. Siiri Krümann selgitab: „Fütotoitained on bioaktiivsed komponendid, millel on tervisele kasulik mõju. Neid leidub peamiselt taimedes. Et saada maksimaalset kasu puu- ja köögiviljades leiduvatest toitainetest ning fütotoitainetest, tuleb süüa erinevaid vilju.”
„Maasikas sisalduvad flavonoidid on fütotoitainete alaliik. Looduses esineb vähemalt 2000 erinevat flavonoidi. Neil on antioksüdantseid omadusi, mis kaitsevad kasvajate, viiruste, mikroobide, allergia ja põletike eest ning maksa toksiinide eest. Nad tugevdavad veresooni, eriti kapillaare, mille ülesanne on hapniku ja toitainete transport rakkudeni. Samuti suurendavad need C-vitamiini toimet. Flavonoidid annavad maasikale iseloomuliku punase värvuse,” lisab Krümann.
Maasikad sisaldavad muuhulgas joodi, mida on samuti vaja aju- ja närvisüsteemi toimimiseks. Ajutegevusele on kasulik ka maasikas sisalduv kaalium, nimelt kiirendab see aju verevahetust.
On leitud, et kaaliumi ja fisetiini piisavas koguses tarbimine parandab mälu ja aitab ennetada Alzheimeri tõve teket. Fisetiin on flavonoidide hulka kuuluv antioksüdant, mida leidub maasikates. Uuringud kinnitavad, et vanemaealistel naistel, kes söövad regulaarselt maasikaid ja mustikaid, toimub kognitiivsete võimete nõrgenemine aeglasemalt võrreldes nendega, kes nimetatud vilju vähem söövad.
Maasikaid müüakse värskelt, külmutatult ja külmkuivatatult. Tervislikuma valiku tegemiseks tuleb külmutatud ja kuivatatud maasikate puhul jälgida, et neile ei oleks lisatud suhkrut. Maasikate ostmisel tasub võimaluse korral eelistada kodumaiseid vilju, sest sellisel juhul on säilinud loomulik magus maitse ning kõik kasulikud toitained. Maasikaid on lihtne kasvatada ka enda koduaias.
Maasikate ostmisel tuleb jälgida nende värvi ja lõhna. Kui marjad näevad ilusad välja ning on punased ja aromaatse lõhnaga, siis on need värsked. Värsked maasikad säilivad kaks kuni kolm päeva. Külmkapis säilivad maasikad kuni nädala. Marju tuleb hoida karbis, mis võimaldab õhu ligipääsu, sest kinnises karbis need riknevad. Maasikaid võib ka ise sügavkülmutada. Sügavkülmutatud marjad säilitavad oma head maitseomadused ja vitamiinisisalduse üheksa kuud.
Toitumisnõustaja Siiri Krümann lisab: „Marju peaks külmutama võimalikult kiiresti ning vähemalt -25 °C juures, sest siis tekivad marjades väikesed jääkristallid, mis pärastisel sulatamisel ei purusta marjade rakuseinu. Selle saavutamiseks tuleb lülitada külmuti aegsasti külmutusrežiimile ja külmutada korraga väikesed portsjonid. Liiga aeglaselt külmunud maasikad on maitsetud ning neist voolab sulamisel kogu mahl välja. Sulatama peaks maasikaid samuti võimalikult kiiresti, et C-vitamiini vähem häviks.
Külmutamisel tasub alati eelistada kodumaised marju. Marju võib külmutada kas tervelt või toormoosina. Järjest rohkem pakutakse ka külmkuivatatud maasikaid. Ise kodus küll seda teha ei saa, aga külmkuivatatud maasikaid on võimalik osta. Selle meetodiga säilivad kõik maasika kasulikud omadused väga hästi.”
Värsked kodumaised maasikad on väga maitsvad ilma igasuguste lisanditeta, kuid neid on võimalik mitmel moel oma menüüsse lõimida. Maasikas on levinud koostisosa paljudes magustoitudes, kuid vilja võib vabalt kasutada ka mujal.
Näiteks sobivad maasikad hästi rohelisse salatisse. Rohelise salatikomponendina võib kasutada näiteks rukolat, leht-, jää- või rooma salatit või miks mitte neist mitut korraga. Salatisse sobib hästi ka kõrge rauasisaldusega spinat: tänu maasikate suurele C-vitamiini sisaldusele on raua imendumine soodustatud. Lisaks maasikatele võib salatisse lisada ka kirsstomateid ja mozzarella’t. Maasikad ja kirsstomatid võib lõigata pooleks või sektoriteks. Mozzarella rebida väiksemateks tükkideks või kasutada mozzarella kirsse. Kastmeks sobib näiteks oliiviõli koos palsamiäädikaga, mis on maitsestatud soola ja pipraga.
Hea ja tervisliku hommikusöögi või vahepalana võib süüa Kreeka jogurtit koos maasikatega. Samuti sobivad maasikad lisandiks hommikuse pudru juurde. C-vitamiini-rikkad maasikad ja rauarohked kaerahelbed on maitsev ja tervislik kombinatsioon. Vaata ka, kuidas valmistada maasika-tšiia pudingut.
Maasikas sobib hästi smuutide koostisesse. Suurepärase suvise smuuti saab maasikast, banaanist, spinatist, jääst ja klaasist veest. Kui aga sügavkülmas leidub külmutatud maasikaid, siis võib ka neid smuutis kasutada ning jääd pole eraldi vaja lisada. Kõik komponendid tuleb panna kannmikserisse, seejärel purustada ja lasta heal maitsta.
|
OSCAR-2019
|
||
Ma olen saanud blogisse mitmeid vahvaid küsimusi - milline näeb välja minu päev? Mis peitub minu kosmeetikakotis? Millised on minu ilurituaalid? Mis on minu käekotis? Just viimasele küsimusele saavad uudishimulikud täna vastuse.
See kollane päikesekiir pildil on viimasel ajal minu igapäevane kaaslane. Kuna päike veel täies hiilguses ei paista, siis on mul suur kollase värvi nälg ja see Michael Korsi nahast kott on minu jaoks soe doos igasse päeva. Disainerkottide juures võlub mind just see, et pealtnäha väike käekott mahutab tohutult palju.
Kraamisin stuudios oma kotist välja asjad, mis sinna möödunud nädalaga olid tekkinud ja pehmelt öeldes on see postitus järjekordne tõestus, et mõningate naiste käekotisisu on üsna tühine. Huvitav, kas see kõneleb naisest endast? Nii. Alustan algusest. Kõige esimesel pildil poseerivad uhkelt Elizabeth Ardeni huulepulk "Coral 07" ja Sally Hanseni küünelakk "Gilded Lady". Mõlemad minu semud - nii heas kui halvas. Küünelakk on kuldne ja huulepulk peidab endas pärlmutrit.
Lisaks küünelakile ja huulepulgale, kes niisama käekotis uitlesid, leidsin veel teisegi laki. Christian Diori "Tutu" - ilus ja hele toon. Suveks loodud. Miks peitus minu käekotis lisaks ühele küünelakile veel teine? Sellele küsimusele oskan ise kõige vähem vastata. Kui nüüd argisemaks ja asisemaks minna, siis üks, milleta ma kodust ei lahku, on minu Pucci rahakott. Mulle meeldivad Pucci mustrid ja see rahakott on mul juba mõnda aega kasutusel. Teine, asendamatu asi on telefon ja seal taamal piilub minu helesinine märkmik. Tuubis olev huulepalsam on Decleorilt. Kui ma peaks oma käekotist veel midagi asjalikku leidma, on selleks minu Acca Kappa juuksehari ja kuldne juuksepael. Viimasega saab teha kolme-minuti soengu - see käib kiirelt ja mugavalt. Kirjutasin soengust läinud aastal SIIN. Asjalikud asjad ongi üles loetud. Ah jaa. See väike peegel on ka vahva. Vaata, kui kavalalt ta alumisel pildil Acca Kappa juukseharja kirja peegeldab.
Millest viimane kaader kõneleb? Sellest, et kunagi oli mul kelmika ja kuldse korpusega täidetav lõhnapudel, kuid nagu näha - kuldne korpus on kaduma läinud, kuid sellest ma suurt ei hooli. Mulle meeldivad väikesed lõhnapudelid, mida saab täita, sest kes ikka suurt lõhnaõli kaasas kannab? Pildil on veel sinine kaelakee ja sõrmus, mis jäid fotostuudios pildistamiselt üle. Ja lõpuks veel minu kosmeetikakott. Mida see sisaldab? See on juba hoopis teine peatükk. Mis ma lõpetuseks end kaitseks öelda oskan? Võibolla võtan end kunagi kokku ja minust saab korralik inimene. Võibolla mitte.
Pühapäev on minu jaoks püha. Selline mõnus ja rahulik päev, kui üritan pikalt magada, midagi eriliselt head süüa teha ja perega olla. Kuid vahel on taevalik omaette lugeda või lihtsalt uusi ja vanu ajakirju lapata.
Pakun sel pühapäeval sulle võimalust piiluda ilulehekülgi, mida toimetan ajakirja Pulss jaoks. Need naistele pühendatud leheküljed ilmusid läinud aasta detsembris ja sel puhul kroonisid ilukülgi tooted, mida passiks hästi kingikotti pista. Kuid need samad kosmeetikumid ja lõhnad sobivad tegelikult igasse päeva ja iga sündmuse puhul. Loodan, et sa saad siit ideid ja inspiratsiooni. Millised on need tooted, mida sina endale nendelt kahelt leheküljelt kõige enam ihaldad? Või oled sa midagi juba enda jaoks leidnud ja kasutanud? Muljeta julgesti kommentaariumis.
Gucci avaldab pilt pildi haaval kevad/suvist 2013 kollektsiooni. Esimesed kolm fotot annavad aimu prillimoest. Järgmised kaadrid kõnelevad sellest, et kevad ja suvi soosivad julgeid värve. Kõige enam teeb rõõmu, et Karmen Pedaru on taas Gucci kampaania kangelanna.
La Perla 2013 kevad-suvine pesu ja rannariiete kollektsioon on veetlev ja üdini naiselik. Kui eelmisel aastal oli kollektsioon inspireeritud 60ndatest ja ajast, mil naised soovisid olla filmi "Hommikueine Tiffany juures" kangelanna, siis seekordne kollektsioon on miksitud 19.sajandi elegantsi ja kaasaegse New Yorgi romantilise ööeluga.
Modell on taaskord Brasiilia iludus Jeisa Chiminazzo, kes on mulle mitmes kampaanias silma hakanud ja minu meelest äärmiselt huvitava iluga naine - juskui taaselustunud Jackie Kennedy sensuaalne versioon. Inspiratsiooni pakuvad selles fotoseerias kindlasti ka peaehted, mis Jeisat kaunistavad. Pesu ja negližeed on täpselt minule.
Mul on hea meel anda teada, et olen kaasautor ajakirjas Pulss, kuhu teen iluteemalisi lehekülgi. Pulss kirjutab Tallinna elust ja loomulikult peavad pealinna daamid ja härrad lugu ka ilust ning heaolust.
Detsembris ilmusid minu poolt toimetatud esimesed ilu-uudisted - kaks lehekülge naistele ja üks meestele. Mille poolest on mehed naistest erinevad? Ka nende nahk vajab turgutust ja hellitusi. Ma ise pean oma meespere alati väikeste mõnumitega meeles. Seekordse lehekülje pühendasin lihtsale nahahooldusele - siit leiab ClarinsMen 2in1 sarja sügavpuhastava nahakoorija. Samuti väärib mainimist Dr. Hauschka multifunktsionaalne lavendli-sandlipuu kehapalsam, mis sobib pärast habemeajamist hästi nägu niisutama. Uuri ka Acca Kappa habemeajamiskomplekti - see on vannitoas lausa vaatamisväärsus omaette! Loomulikult ei puudunud valikust tualettvesi. Ajatut klassikat esindab Dali lõhn "Le Roi de Soleil Extreme".
Milliseid tooteid soovitasin naistele? Ka sellest tuleb eraldi postitus. Seni võid sina Stellariumi kommentaariumisse kirjutada sellest, millised tooted on sinu meelest meestele hädavajalikud.
Mul on suur rõõm, et Avoni võitjad on loositud ja kohe sinu ees. Enne, kui sa vaatad üle, kas õnn sulle naeratas, jagan sinuga Brian Eno pala "Music For Airports". See muusika on mind viimasel mõtlikul nädalal saatnud. Head kuulamist ja lugemist! Järgnevad read on võitjate päralt.
Avoni Instagrami võidu pälvis Mari-Liis, kes kirjutas Stellariumi kommentaariumisse järgmist: "Instagramis liitutud ja ka link jagatud. Avoniga tutvun ise ka juba mõnda aega ja tahaks rohkemgi katsetada, aga tudengina ikka päris kõike osta ei saa. Kahele juusteotste seerumile olen küll truu ja eelmises kataloogis armusin ühtedesse sõrmustesse, mida kahjuks osta ei saanud. See kaelakee on ka väga šeff!" Mari-Liis, see šeff kaelakee on nüüd sinu!
Lohutusauhinnad lähevad Sirle Sootsile ja Kristliin Taimlale. 100 euro eest saab endale aga tooteid valida Merili Kallaste. Palju õnne!
Need, kes täna ei võitnud, ärge mossitage! 23. jaanuaril jagab Stellarium ära ühe VIP laua sulle ja su üheksale sõbrale klubis Hollywood. Rohkem infot leiad SIIT. Raamatusõbrad saavad osaleda aga loosis "Laupäeval loeme", mille leiad SIIT. Stellariumi Facebook jagab 3700 fänni täitumisel ära ühe Justin Bieberi lõhna "Someday" - sina pead postituse alla kirjutama: jagatud. Kas pole ilus pudel?
Jaanuar ja veebruar pakuvad glamuuri, kulda ning karda. Kuldgloobused on jagatud. Baftad ja Oscarid tulemas. Need, kellele meeldivad uhked kleidid, aksessuaarid, stiilsed soengud ja oivalised meigid, saavad oma doosi aasta alguses kätte.
Üks oluline detail, mida alati naiste juures vaatan, on käed - mulle meeldib ilus maniküür ja enamasti olen tagasihoidliku laki poolt. Sally Hansen, kust pärinevad mitmed minu lemmik-küünelakid, hoolitses sel aastal Adele`i, Jennifer Lawrence ja Naomi Wattsi punase vaiba maniküüri eest. Kahjuks pole neid toone Eestis müügil, kuid sarnaseid värve leidub enamasti küll.
Jennifer Lawrence, parima naisnäitleja komöödias/muusikalis auhinna võitja, kandis Sally Hansen Complete Salon Manicure Sheer Ecstasy küünelakki. Lawrence`i küüned olid erilise kujuga, üheaegselt nii kandilised kui ümarad. Jenniferi valik oleks ka minu valik.
Loodan, et Sally Hanseni Complete Salon Manicure jõuab ka Eestisse. See on kõik-ühes toode, milles on ühendatud professionaalse salongimaniküüri 7 kasulikku omadust – aluslakk, tugevdaja, küünekasvu soodustav, rikkalik värv, pealislakk, geelitaoline läige ja koorumiskindel – kõik ühes mitmekülgses küünelakis. Milline nendest lakkidest ja staaride üldmuljest paitab sinu pilku kõige enam?
Jätan oma postitust lõpetama James Bondi tunnusluu "Skyfall", mida esitab Adele, kes võitis Kuldgloobuse.
Stellarium ja Avon loosivad järgmisel esmaspäeval ühele õnnelikule võimaluse tellida endale 100 euro eest vabalt valitud Avoni tooteid. Lisaks läheb loosi kolm üllatusauhinda.
Valikut on palju - Avonil on väljas uus luksuslik kosmeetikasari ja mina olen enda jaoks avastanud nende aksessuaarid. Vaata näiteks seda toredat õuna, mida oleks justkui Lumivalgeke hammustanud.
Jaga seda linki enda facebookis/twitteris/blogis. Kirjuta Stellariumi Facebooki selle loo alla, milliseid Avoni tooteid oled kasutanud või mida ihaldad. Tähelepanu! Mängus osalevad vaid need, kes linki kindlasti sheerivad ja on mõlema lehe fännid.
Kellel ei vea Facebookis, võib vedada Instagramis. Lisaks ihaldusväärsetele auhindadele FB mängus läheb see sama õun loosi kõigi nende vahel, kes liituvad või on juba liitunud Stellariumi Instagramiga SIIN.
Ajakirjas Anne & Stiil on üks tore rubriik, kus sõbrannad teevad koos süüa ja jagavad lugejatele retsepte. Eelmises numbris lugesin näitleja Evelin Võigemasti rummi-banaanikeeksist ja neelud tulid peale. Olen seda nüüd kaks korda teinud ja jagan sinuga oma muljeid.
Esimesel korral tegin rummi-banaanikeeksi nii nagu retseptis ette nähtud tumeda šokolaadi ja kreeka pähklitega. Kuigi see maitses hea, siis otsustasin proovida kooki valge šokolaadi ja mandlitega. Esimesel korral oli tütar mulle köögis abiks ja kui kook valmis sai, teatas pärast teist ampsu: "See kook on väga hea, kuid ..." Jaa. Ma tean seda delikaatset lauset. Niisiis täna tegin kooki valge šokolaadi ja mandlitega ning see maitses kogu perele.
Sega keskmise suurusega kausis jahu, küpsetuspulber, sooda ja sool. Suures kausis sega sulavõi ja suhkur.Lisa või-suhkrusegule vahustatud munad, seejärel püreestatud banaanid. Lisa puulusikaga segades mandlid, Lisa jaokaupa kuivainesegu, iga kord hoolega segades.
Nüüd on piima- ja rummisortsude kord. Rummi pane maitse järgi, et see võtaks magusust vähemaks. Mina panin neli korgi täit. Viimasena lisa šokolaaditükid.
Sega tainas veelkord läbi, kalla 21 korda 11cm suurusessevõiga määritud keeksivormi ja küpseta 170kraadise ahju keskosas 50-60 minutit, kuni koogi keskele torgatud puutikk jääb kuivaks. Lase vormis jahtuda ja seejärel lõika paksudeks viiludeks.
Juba kümne päeva pärast toimub Tallinnas, klubis Hollywood heatujusarja "Blondid Veinimõisas" Grand Finale pidu. Kohal on kõik sarja osatäitjad, tervituseks pakutakse pokaal veini Barton & Guestierilt ja laval toimub rõivabrändi Richbeth moeshow.
Pidu toimub 26. jaanuaril ja Stellarium loosib võidu välja 23. jaanuaril, et kõik pidulised saaksid endale kleidid ja ülikonnad valmis sättida. Mängu võitja saab ühes võtta üheksa sõpra. Kas pole vahva?
Jaga seda linki enda facebookis/twitteris/blogis. Kirjuta Stellariumi Facebooki selle loo alla millises piirkonnas ja mis nimelises mõisas toimusid sarja "Blondid veinimõisas" võtted. Tähelepanu! Mängus osalevad vaid need, kes linki kindlasti sheerivad ja on mõlema lehe fännid.
H&M-i Rock 'n' Roll Mansion kampaania lanseeritakse veebruaris ja siin on mõned behind-the-scenes pildid, mis reedavad, et Georgia May pildiseeria tehti ühes Inglise mõisas superstaarist fotograaf Terry Richardsoni poolt. Kollektsioonist leiab muu hulgas nii halli tviidkleidi, valged teksad kui ka mootorratturi jaki. Rokkivad kuuekümnendad on tagasi! Naised, otsige üles kamm ja juukselakk - Brigitte Bardot tupeeritud soeng on jälle moes.
|
OSCAR-2019
|
||
Riigi Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain on omalt poolt öelnud, et lumi võib Eestis püsida veel vähemalt 9 päeva, kas see võib tõele vastata? Võib-olla tõesti, aga äkki mitte? Parem on hoida sellel lumel silm peal, teostades iga päev ilmavaatlusi ja alles siis teha omad järeldused.
9. päev on kenasti kätte jõudnud ja lumi pole endiselt ära kadunud. Mõnel pool lebab maas veel endiselt 10 cm lund, näiteks Lääne-Virumaal. Sünoptiku prognoos osutus seega tõeseks. Väga tore oli neid ilmavaatlusi teha. Juba 3. detsembriks on prognoositud parajaid soojakraade, neljapäevaks kuni+7 kraadi. Detsembrikuu kohta on see haruldaselt soe. Tänan kõiki, kes on aeg-ajalt minu blogil silma peal hoidnud!
Järjekordne hommik krõbedate miinuskraadidega, pilves taevaga ja uduga. Hommikul näitas meie termomeeter Simunas 10 kraadi külma, mõnel pool oli õhutemperatuur isegi -14 kraadini langenud. Hommikul otsustasime loodus- ja ilmahuvilise Janekiga metsa jalutama minna. Nägime erinevaid linde, loomade jälgi ja isegi rebast, kes meid märgates ehmatas ja jooksu pistis. Metsas olevad puud olid härmas, neid hetki tekkis palju, mil sai jälle seda talve ilu imetleda. Kella 10:45 paiku hakkas ka õrnalt lund sadama. Pärastlõunal tihenes udu. Pildid on jäädvustatud siis ennelõunal.
Hommik algas minu jaoks Simunas pilvise ja olulise sajuta ilmaga, termomeeter näitas endiselt miinuskraade. Osades kohtades võis märgata ka härmatist, enamasti puudel. Taevas olid põhiliselt kihtpilved, mis aeg-ajalt maapinnale üritasid laskuda. Allolevad pildid on jäädvustatud ennelõunal.
Ilm oli pilves, kuid kuiv. Sademeid esines vähe, mõnel pool võis kõigest nõrgalt lund sadada. Õhutemperatuur püsis terve päeva jooksul miinuspoolel ja õhtul langes see hüppeliselt. Pärastlõunal alustasime sõitu Jõgevalt Simunasse, mida lähemale sihtpunktini jõudsime, seda rohkem lund võis enda ümber näha. Kohale jõudes otsustasin ka lumepaksust mõõta, selleks oli umbes 10,5 cm.
30. novembril väljastas Riigi Ilmateenistus uue kaardi lumikatte paksusest, Lääne-Virumaal kuni 10 cm.
Hommikul püsis termomeetri näit enamus paikades miinuspoolel. Kella 9 paiku hakkas nii Jõgeval kui ka paljudes teistes kohtades taevast alla sadama lund, aeg-ajalt saju intensiivsus suurenes ja siis mingil hetkel jälle nõrgenes. Pärastlõunal kestis lumesadu endiselt, jäi mulje, nagu sadu ei kavatsenudki ära lõppeda. See lumi oli tingitud ilmselt mereefektist, mida saabus muudkui Soome lahelt. Ka õhtul sadas palju lund, enda joonlauaga õnnestus mõõta lumepaksuseks 9 cm, heal juhul oleks saanud kätte isegi 10 cm. Lumesadu jätkus veel pärast seda, kui olin jalutuskäigult koju tagasi jõudnud.
Midagi erilist sellele päeval ei juhtunud, õhutemperatuur püsib päeval natukene 0 kraadist kõrgemal, sõiduteedel tekkisid ka esimesed porilombid. Vähemalt oli lastel palju rõõmu, küll meisterdati nii lumepalle kui ka lumememmi. Erilist sadu ei esinenud. Õhtul langes õhutemperatuur jälle miinuspoolele.
Järjekordne hommik ilma päikeseta, taevas oli kaetud tihedate pilvedega. Umbes kella 10 paiku hakkas ka väikseid lumeterasid taevast alla langema, peale seda läks sadu lumele üle. Esialgu oli saju intensiivsus nõrk, kuid aeg-ajalt see tugevnes. Üha rohkem sajualasid hakkas jõudma lääne poolt Jõgevani ja sadas muudkui lund, mitte küll väga tugevasti. Sõiduteed muutusid natukene valgemaks ja autode peale tekkisid õhukesed lumekihid. Õhutemperatuuri näit täna plusspoolele ei kippunud, varastel hommikutundidel oli siin külma koguni 3 kraadi. Õhtul hakkas uuesti lund sadama. Allolevad pildid on jäädvustatud kella 10 paiku ja viimane foto õhtul.
Hommikul oli Jõgeval taevas tihedalt kihtrünkpilvedega kaetud. Pärastlõunal hakkas pilvi vähemaks jääma ja päike tuli pilvede tagant välja. Sademeid väga palju ei esinenud, sellegipoolest langesid vahel mõned väiksemad lumehelbed maapinnale. Õhutemperatuur püsis terve päeva jooksul miinuspoolel ja lumi veel sulama ei hakanud.
Õhtu jõudis kiiruga kätte. Aeg on võtta kokku tänane päev. Hommik algas Simunas uduvinega ja kergete miinuskraadidega. Natukene tihedam udu püsis kaugel metsa ääres, minu vaatenurgast Avanduse suunas. Lõunal hakkasid räästad jälle tilkuma, õhutemperatuur oli päeval +0 kraadi. Taevas püsis täna pilvisena, peamiselt olid need kihtrünkpilved. Pärastlõunal hakkas udu Simunas aegalselt tihenema. Jõgeva linnas püsis samal ajal väga tihe udu. Lumepaksus oli enam vähem sama mõlemas paigas.
Hommikul oli paljudes kohtades udu ja termomeetri näidud olid üle Eesti erinevad, mõnel pool püsis see plusspoole, teistes paikades jälle miinuspoolel. Simunas algas hommik miinuskraadidega ja uduga. Kella 9 ajal näitas meie termomeeter 2 kraad külma, päeva jooksul tõusis temperatuur natukene 0 kraadi lähedale. Päris sulale see ilm täna ei läinud, et lumi oleks korraga ära kadunud. Eks õhk oli üleval pool tunduvalt soojem kui maapinna lähedal, näiteks räästad tilksuid kogu aeg. Pärastlõunal oli korraks näha, kuidas udu hakkas haihtuma, aga paraku nii ei juhtunud. Udu hakkas peale seda hoopis tihenema. Mällo järve ääres olles võis näha, kuidas järve peale oli hakanud tekkima jääkiht. Õhtul metast tagasi tulles oli nähtavus tõsiselt häiritud, meist mööda sõitnud auto kadus udusse umbes 500-800 m pärast. Metsade vahel asuvatel sõiduteedel esines veel jäidetki! Üldiselt oli täitsa huvitav uduses metsas jalutada ja pildistada.
|
OSCAR-2019
|
||
Kas otsite oma õpilaste inspireerimist ja kaasamist William Shakespeare'i üksuses " Romeo ja Julia tragöödia" ? Tutvuge selle õpetaja juhendamisega väärtuslike Rooma ja Julia tegevustega ning looge visuaalsed rütmiskaardid, mis sisaldavad kõiki nelja ELA ühiseid põhinorme!
Õpilased saavad luua ja näidata storyboard, mis lööb mõiste Viis seaduse struktuur tehes kuue raku storyboard, nagu üks allpool. Iga raku, on õpilased luua stseen, mis järgib õigusakte, et: Proloog Konflikti Rising Action, Climax, Falling Action ja Loppuratkaisu.
Nagu tänapäeva filmitreilerit, proloog tragöödia Romeo ja Julia annab publikule eelvaade sündmuste tulema ja meile aimu märgid, seadistus ja tausta.
Kaks kodumajapidamiste nii sarnased väärikust, Ilusa Verona, kus me panna meie stseeni, Ammustest vimm pausi uus mäss, kus tsiviil- vere muudab avalikud käed roojane. Alates edasi surmaga niuded need kaks vaenlased paar star-cross'd armastavad võtta oma elu; Kelle misadventured hale vertikaalnihet Kas nende surma matta oma vanemate tülisid. Argade läbipääsu oma surma-mark'd armastus, ja jätkuv vanemate raev, mis ilma nende laste eesmärgil null võiks eemaldada, on nüüd kaks tundi liiklust meie etapis; Sellesarnast, millest, kui te patsiendi kõrvu osaleda, Mis siin peab jäta meie rügama püüavad lappima.
Järeldusele tragöödia Romeo ja Julia kulmineerub Friar versioon armastajate lugu. Friar Lawrence ja õde selgitama tõe Prince on Capulets, ja Montagues. Resolutsioonis kurb toon ja loo moraal on ilmne kui kaks perekonda nõus sobitada ja püstitada mälestusmärke armastajate au.
Kuna õpilaste lugeda, jutukaart purk toimib kasulik märgiviit log. See log (nimetatakse ka iseloomu kaardil) võimaldab õpilastel meenutada asjakohast teavet oluline tähemärki. Lugedes mängida, väike atribuudid ja üksikasjad sageli muutunud oluline kui krundi edenedes. Mis iseloomu kaardistamine õpilased salvestab selle teabe, mis aitab neil jälgida mööda ja püüda nüansid, mis muudavad lugemise nauditavamaks!
Kasutades iseloomu kaart Shakespeare on sageli isegi kasulikum. Samuti võimaldab õpilastel salvestada nüansse omadused, mis loovad " foolium " märki. Teavet, mida nad rekord aitab neil naasta ja läbivaatamise isiksused, et kontrasti. Võime visuaalselt näha, et see aitab õpilastel luua seoseid ja teeb mõistmise kontseptsioonide lihtsamaks.
Võite klõpsata sellel kaardil ja luua koopia oma õpetaja konto. Julgelt kasutage seda on või muuta seda taset oma klassis. Printimine seda töölehed, oma õpilastel täita lugedes, on kiire ja lihtne viis lisada see märk kaardil oma klassiruumis.
Kiire märkus: kirjaviis Friar Lawrence varieerub erinevates ressursse. Kui teie versioon kasutab õigekirja "Laurence", võid vabalt teha koopia iseloomu kaardil ja tee õigekirja muutus või muid muudatusi!
Tragöödia Romeo ja Julia on üks Shakespeare'i kuulsaim tragöödiaid. See on kasulik õpilastele mõista, miks peetakse nii oluline. Üks põhjusi on see, et see sisaldab traagiliseks kangelaseks. See on peategelane, tavaliselt Ylhäissyntyinen, mõeldud karistus. Selles mängu Romeo selgelt sobib see kirjeldus. Kuulus kreeka filosoof Aristoteles oli esimene salvestada põhimõtte atribuudid traagiline kangelane.
Saatus, et ei ole võimalik vältida Vale mürk, mis põhjustab Julia ilmuma surnud, ja tõeline mürk, et Romeo joogid ennast tappa.
Publiku tunne Kahju või hirm Pärast kangelase Sügis Armastajate surma lõpetada võitlus. Perede ühti kaotus, keda nad armastavad.
Aastal storyboard allpool õpilast kasutada malli, et aidata neil süžeeskeemid omadused, mis teevad Romeo traagiline kangelane. Valmistoode on kujutatud kõik Aristotelese põhimõtete üksikasjaliku selgituse spetsiifilisi atribuute.
Nimetage sündmuste mängida või omaduste Romeo mis sobituvad Aristotelese atribuutide traagiline kangelane.
Veel üks suurepärane võimalus tegeleda oma õpilasi, luues storyboard, mis kasutab Shakespeare'i sõnavara. Paljud õpilased võitlevad ühise Shakespeare'i sõnadega. Kuidas õpilased neid kasutada kontekstis enne lugemine on suurepärane võimalus kasvatada sõnavara mõistmine. Allpool toodud näites õpilased loodud käsikirjade kasutades standardseid Shakespeare'i tingimustel.
In Shakespeare'i sõnavara pardal , õpilased saavad kasutada sõnu lause nad loovad või nad võivad valida fraas mängida. Näites storyboard, õpilane on valinud luua oma lausete nende sõnadega:
Kirjanduse konfliktid on teine suur osa sageli õpetatakse ajal ELA ühikut. Tuginedes eelteadmisi saavutada meisterlikkust tasandil meie õpilased on oluline. Suurepärane võimalus keskenduda erinevate kirjanduslike konflikt on läbi storyboarding. Võttes õpilast valida näiteks iga Kirjanduse konflikti ja teda kujutavad kasutades storyboard looja on suurepärane võimalus tugevdada oma õppetund!
Romeo ja Julia, konflikt ei ole ainult praegu, vaid ka oluline korduvad element. Palju konflikti tuleneb kiirustades armastuse tabas Romeo ja tema lööve otsuseid. Muud konflikte tekkida varjatud saladusi, millest kõige olulisem on Friar on varjamine Romeo ja Julia abielu. Märka näiteid süžeeskeemilt allpool:
Romeo on sõjas endas üle lükkas tundeid sügavat armastust. Tema sõnad "Feather plii, hele suits, külm tuli, haige tervise, Still-ärkveloleku uni, et ei, mis see on!" näitab tema vastuolus riigi.
Mercutio on erinevalt Romeo. Erinevalt tema sõber, ta naerab ühiskonna mõiste armastus. Tema "Queen Mab" kõne, ta konstrueerib satiir Romeo armastus ja unistused. Tsitaat: "O, siis ma näen Queen Mab nõnda olnud teiega ... ta kappab öösel öösel ... Läbi armastajate ajud ja siis nad unistavad armastus!" Näitlikustab Mercutio sarkastilise laadi. See on suunatud armastan tabas Romeo, kes tegutseb naiivne, lööve ja kannatamatu.
Väärtuslikud aspekte tahes kirjandusteos on oma teemad, sümbolid ja motiive. Osa ühise Core ELA standardid on tutvustada ja selgitada nende keeruliste mõistete. Kuid abstraktseid ideid on sageli raske õpilastel anatomize abita. Kasutades storyboard, õpilased saavad demonstreerida oma arusaamist nende mõistete ja kapten analüüs kirjanduse elemente. Parimate tavade lugege artiklit konkreetsete tunniplaan samme seadistamise kohta klassiruumis ja tegevusi õpetada teemasid, sümboleid ja motiive.
Selle klassiruumis aktiivsus, õpilased võiksid jälgida rikas sümboolika William Shakespeare kasutab kogu Romeo ja Julia. Näites süžeeskeemid allpool looja on keskendunud eelkõige kasutamist heledate ja tumedate pildimaterjali mängida. Kuigi üldiselt kerge peetakse hea ja tume peetakse kurja rollid on tühistatud Romeo ja Julia. See võib olla, sest nende armastus peab jääma peidetud, ja pimedus varjab oma saladust, muutes pimedus hea.
Kogu mängu tegevuse tormakas ja lööve armastavad põhjustada ebaõnne, mis põhjustab sageli surma muid sümboleid, ja lõpuks, ise.
Palju mängida, Romeo ja Julia võitlevad koos olla väliste jõudude. Nad on "meie maailma vastu" mentaliteet, trotsides oma perede ja prints Verona.
Idee, et meie elu ei kontrolli võimalus, vaid pigem ettemääratud saatus, hoiab publikut ajutistele. In the end, rida kokkusattumusi viib traagilise surma täht-ületanud armastajad.
Pimedus varjab armastajate suhte lisab lavastuse kiireloomulisuse ja draama. Romeo ja Julia on ainsad valgust üksteise elu.
Näidendis on idee, et unistused on vaid fantaasiad on kõige märgatavam Mercutio on "Queen Mab" kõnes. Romeo, unistaja, kiiresti armub lootusetult. Mercutio ei saa aidata, kuid luua satiir ümber seda ideed.
Alguses mängida, Friar Lawrence märgib, et kõik on oma eesmärk ja et teatud asju tehakse vaid kurja inimese käsi. Täpsemalt, ta tähendab mürki, mis teeb Julia ilmuvad surnud kuigi ta on lihtsalt magama. Kuid Romeo külastab Apteeker ja ostab surmav mürk, mis lõpeb tema elu.
Loo storyboard, mis tuvastab korduvad teemad, sümbolid ja motiive Romeo ja Julia. Illustreerivad juhtumeid iga ja lühikirjelduse kirjutamiseks allpool igas rakus.
Romeo ja Julia tragöödia on umbes kahe tähtrikasse jäänud armukestega, kes võitlevad perekondi, kes võtavad oma elu. Mitmete kahetsusväärsete sündmuste toimumise suunas ja õnnelikkuse vastu pöörata lovers. Romeo, Montague ja Juliet, Capulet, kohtuvad Juliet perekonna poolt visatud poolel. Romeo osaleb ainult siis, kui tema sõber ütleb, et see aitab Romeo'l üle saada tüdrukule Rosaline. Romeo armastas Rosalini, kuid ta lükkas ta tagasi. Kui Romeo silb Juliet, siis unustab ta, et tal on kunagi olnud teisi pühendumusi. Veel hiljem õhtul hiilgab ta Julietti rõdu ja tunnistab tema armastust. Juliett, kes on ka Romeo armunud, palub tal teha tõsist žetooni, et tõestada oma armastust. Ta palub tal temaga abielluda ja ta nõustub.
Kasutades Friar Lawrence'i ja Julia kindlusest vahendajatena, alustatakse pulmakavasid. Kuid Tybalt, Capulet, läheb otsima Montagues, kes kukkusid partei. Sellest saab duell ja Romeo parim sõber Mercutio tapeti, põhjustades Romeo Tybaltti tapmist. Verona prints oli varem hoiatanud viletsustajaid, et kui veel üks häireid tehakse, surmavad need inimesed. Kuid kuna Mercutio oli printsi sugulane, tapeti selle asemel, et tappa Rooma.
Juliet tuvastab, et Romeo on tapnud oma nõbu ja on hävitatud, mitte elu kaotuse, vaid tema väljavalitu väljajätmisega. Nad koostavad uuesti plaani olla koos, kuid takistus esitleb ennast: Julia isa on korraldanud teda kahe päeva jooksul lahkuma Pariisi krahviga. Fratern Lawrence veenab Juliat võtma magamiskotid, et nad näeksid surnud, ja lubab saata sõna Romeo juurde.
Plaan on, et Romeo äratab ta oma haua juurde ja võtab temaga ära. Plaan algab, nagu arutatakse, aga dramaatiline iroonia areneb: Romeo ei saa talle ette nähtud kiri kuningliku plaani kohta. Selle asemel kuuleb ta, et Julia on surnud ja otsustab oma hauda siseneda ja enda elu võtta. Ta läheb apteekrile ja ostab mürki. Kui ta jõuab hauale, kohtub ta Pariisiga, kes on ka seal, et leinata Julietti. Upset, Romeo tapab Pariisi ja läheb hauale, joomides mürki.
Hetki hiljem, Juliet ärkab ja leiab, et Rooma on surnud. Hädaab, võtab ta kotti oma vööst ja hoiab ennast. Lõpuks tunnistab kuninganna Lawrence lugu Capulets'ile ja Montagues'ile. Teades, et nende vaenulikkus oli mõttetu elu kaotuse põhjus, nõustuvad kaks meest oma pikaajalise vaenu lõpetama.
See on üks Shakespeare'i kuulsaimatest näidenditest ja hea põhjus! Dramaatiline lugu tähtrikaste armastajate kohta, jagatud nende vägivaldsete peredega! Mis ei armasta?
Isiklik lemmik - emotsioonid, mis läbivad tähemärke, on mängimiseks olulised. Nad tõesti kannavad lugu ja tegelaste võitlust. Rääkimata Shakespeare'i varustusest on lõbus!
Pro Tip - Kas teadsite, et Romeo ja Julia toredad tegelased on poseable? Veenduge, et kasutate seda funktsiooni märksõnade tunde ja olukordade reageerimiseks. Keha keel võib olla sama oluline kui tekst, eriti mängudes.
Paljud keskajaosas olevad tegelased sobivad suurepäraselt mõnele Shakespeare'i mängude tegelaskujule. Samuti teadsime, et on oluline, et oleksid sellised stseene nagu "Balcony", "Apothecary" ja "Crypt", nii et võite neid elulisi stseene tuua.
Kujutlege mängijaga lõppenud asendusliige ja loo mustriplaani, mis räägib lugu teisest perspektiivist.
|
OSCAR-2019
|
||
Noel Breckenridge, elutüdimusest haaratud mitmenda põlvkonda valgekrae, satub ootamatult kaugesse tulevikku. Inimtsivilisatsioonist pole selles tulevikus enam palju järel, Breckenridge rändab koos nelja inimlaadse olendiga mööda kõrbet ja jutustab neile erinevate muistsete müütide veidraid segusid...
"Breckenridge ja kontiinuum" põhineb osalt tuntud Prantsuse antropoloogi Claude Levi-Straussi strukturalistlikel müüditeooriatel. Korra vilksatab loos ka Levi-Strauss ise, nimetu veinilembese "kuulsa antropoloogina".
Täitsa korralik lugu huvitavate ideede ja omanäolise tulevikumaailmaga. Eks siin seda (paljudele Silverbergi maakeelsete valitud teoste kolmanda köite lugudele omast) segasust mõnevõrra oli... ja kõiksugu strukturalistlikud müüditeooriad vms on mulle alati pigem veidrate ja arusaamatutena tundunud. Aga neljavääriline on "Breckenridge ja kontiinuum" kindlasti.
Lugu kujutab endast suurelt osalt ühe paadunud ulmefänni sisemonoloogi oma lemmik-kirjandusžanri (nagu see võis paista ameeriklasele 1970. aastate alguses), inimkonna tuleviku ja muude teemade üle. Minategelase elu ja mõtiskluste kirjeldustele lisandub ka tugev ulmeline element...
Tulevikumaailmas peetakse monogaamsaid armusuhteid iganenuiks ja kombeks on saanud grupiseksi harrastamine telepaatiat võimaldavate masinate abil. Loo peategelane armub aga õnnetul kombel "grupikaaslasessse" ära ja tahab teda ainult endale - tunded, mida kirjeldatud maailmas peetakse haiglasteks ning atavistlikeks...
Lugedes tekkisid seoses Veskimehe loominguga: sisuliselt kirjeldab Silverberg siin probleeme, mis võiksid tekkida Kuu ordu laadsete kommetega ühiskonnas. Eks siin kirjutamisaja hõngu ja probleeme ole muidugi tunda ning seda tunnistab ka autor ise loo eestikeelse tõlke saatesõnas.
Aasta on 2006 ja ajas rändamine on saanud võimalikuks, ehkki ajareise viivad läbi spetsiaalsed ettevõtted ja need toimuvad range kontrolli all. Loo keskmes on kummaline kolmik-abielupaar Ted ja Alice, kes hakanud pika kooselu jooksul teineteist niiväga jälestama, et sooviksid teineteist tappa, ja Tedi vanadekodus viibiv vanaisa Martin, kes vaatamata kõrgele eale oma lapselapse naisest unistab ning tollele ligi üritab tikkuda. Kõik kolm üritavad oma eesmärke teostada ajamasina abil: Ted ja Alice tahavad teineteisest vabaneda abikaasa eostamist ning sündi ennetades, Martini soov on aga Alice oma noorele ning nägusale naistemehest "minale" kingituseks saata...
Üldiselt sellised musta huumorit sisaldavad ja "üle-võlli" stiilis kirjapandud lood mulle meeldivad. "Nelja" peale tõmbab hinde loo hakitud stiil. Autor kirjeldab vaheldumisi erinevaid ajarändude tõttu tekkinud reaalsusi ja sündmuste arenguid, ent minu jaoks muutis see loo sündmustiku kohati üsna segaseks ning raskestijälgitavaks.
Täienduseks eelarvustajale: eks iga ulmeteksti teaduslik-tehniline taust lähtub kirjutamisaja teadmistest. Aastal 1972 kuulus kloonimine veel täielikult ulmevaldkonda, ent organite siirdamisega oli juba mõningat edu saavutatud. Tänapäeval ei tundu Silverbergi jutt enam muidugi usutava tulevikunägemusena, enne hakatakse inimorganeid bioprintima või geenmuundatud sigade sees kasvatama. Aga nii vana loo puhul polegi see oluline...
Teatud määral on "Elundivärbajate küüsis" muidugi allegooria Vietnami sõja ja selle vastu suunatud USA tudengiliikumise teemal. Temaatikalt meenutab jutt ka samast aegruumist pärinevat Norman Spinradi romaani "Torgi Jack Barronit". Üldiselt polnud lool ja selle ideel väga vigagi, ehkki jäi kuidagi kuivaks ja (sarnaselt mitmete teiste maakeelsete Silverbergi valitud teoste kolmanda köite lugudega) visandlik-ülevaatlikuks.
Meie kõrval on pikka aega, võib-olla juba sajandeid, elanud mutandid, kes on tekkinud juhuslike geneetiliste mutatsioonide tulemusel. Nende välimus erineb tavaliste inimeste omast ja nad valdavad kummalisi võimeid (näiteks levitatsiooni ja telekineesi).
Lugu on antud edasi kuskil USA rannikul elava mehe minajutustusena, kelle kodukandis kuus mutandiperet talvepuhkust armastavad veeta. Tegu on rahulikult kulgeva ja mõtisklevas toonis tekstiga. Võimalik, et teatud määral on see allegooria erinevat tüüpi vähemuste ühiskondliku aktsepteerimise teemal, mis oli loo kirjutamisajal USA-s üsna aktuaalseks teemaks.
Pealkiri viitaks justkui Vana-Egiptusele ja vastavaid vihjeid on siin loos tõesti (eestikeelse kogumiku lehekülgedel 127-128 leiduvas tekstikatkes suutsin ma ära tunda "Ipuweri kaebuste" nime all tuntud papüüruseteksti). Tegelikult räägib lugu küll (taaskord) suurte katastroofide tagajärjel hävinud USA-st ja tuleviku-arheoloogidest, kes seda hävinud ühiskonda uurivad.
Käesolevale loole saab paljuski ette heita sama, mis "Tuulele ja vihmale". Selline visandlik ja ülevaatlik kirjeldus postapokalüptilisest tulevikumaailmast ning apokalüpsiseni viinud sündmustest. Kui "Tuul ja vihm" oli omas laadis vähemalt korralikult ja selgepiiriliselt teostatud, siis "Märkmeid eel-dünastilisest ajastust" suubub hallutsionatsioonisegusesse hägusse ning kogu lugu tundub lõppkokkuvõttes paraja bad tripina. Mis minu jaoks hinde lõplikult "mitterahuldava" peale tõmbas, oli loo puänt.
Lugu peaks tõesti kõigile tuttav olema. Ja kui ei ole, lugege. Eesti keeles palun esimest tõlget, kus Paunasteid veel ringi ei jooksnud.
Mis raamatu väärtusse puutub, siis -- mulle ulme non-science-fiction-osa üldiselt ei maitse. Kuidagi igav on. Eriti õudukad, aga ka igasugu müstilised lood, ja ega ma lohedest ja nende tapjatest ka liiga palju ei arva.
Mistõttu on märkimisväärne, et a) omal ajal lugesin "Kääbiku" ühe jutiga läbi ja b) aeg-ajalt võtan ta ikka kätte ülelugemiseks. Taustsüsteemi tajumiseks olgu veel öeldud, et sõrmuste-triloogia taha jäin umbes kolm korda magama, misjärel loobusin selle läbilugemisest.
Ökoteemaline hoiatuslugu kosmoses elavatest tulevikunimestest, kelle meeskond saabub iidsetel aegadel toimunud ökoloogilises katastroofis hävinud Maad taas elukõlbulikuks muutma. Enamik loost koosnebki meie hävinud koduplaneedi ja selle hävinguni viinud sündmuste kirjeldustest.
Ökoteemat saab ulmes käsitleda eri viisidel-müstikaseguse apokalüptilise hüsteeriaga või kainelt ja ratsionaalselt. Silverberg on targa inimesena käesolevas loos valinud viimase variandi-mingit "Emakese Maa" teemalist ohkimist vms jama siin loos ei kohta, üsna sümpaatselt mõjub ka loo eestikeelse tõlke saatesõna, kus autor selgitab oma suhteid rohelise liikumisega ja esitab muuhulgas levinud väite, et looduskeskkonda tuleb kaitsta just inimkonna enda säilimise, mitte planeedi pärast, mis niikuinii iseendaga hakkama saab. 1973. aastal ilmunud loos on mainitud ka lehmade peeretamise ohtlikku mõju biosfäärile-teema, mida tänapäeva Eestiski paljud kui eurobürokraatide leiutatud lollust välja naeravad.
Miks siis ikkagi hinne "3"? Kuidagi visandlik, ülemäära kirjeldav ja üllatustevaba tundub see lugu. Samas tuleb hindele ka tugev plussmärk taha.
Erootiline üleloomulik lugu nohiklikust juudinoorukist, kes avastab endas kumuleeruva seksuaalse frustratsiooni tõttu poltergeisti ande ehk siis telekineetilised võimed.
Veidi meenutas mõningaid Stephen Kingi teoseid (eelkõige "Carriet"), samuti Suzy McKee Charnase juttu "Tissid" (mille eestikeelne tõlge ilmus omal ajal antoloogias "Aphra"). Erinevalt Kingist ja Charnasest on Silverbergi lugu üsna leebetes toonides, nii et õudukakski ei tahaks seda nimetada. Samas tundus loo temaatika kuidagi kulununa ja see väljendub ka hindes. Võimalik, et 1972. aastal polnud lood üleloomulike võimetega teismelistest nii läbitrööbatud teema kui tänapäeval...
Olen eri ajastutel kirjutatud tulevikuainelist (ja eriti lähituleviku-ainelist) teaduslikku fantastikat lugedes märganud järgmist tendentsi: autorid võtavad tulevikku kujutades aluseks oma ajastu suundumused, olgu siis teaduslikud, sotsiaal-poliitilised, ökoloogilised või muud - ja võimendavaid neid äärmustesse, luues selle võimendamise abil pildi tulevikust. Ehk siis tulevikku kujutatakse sellisena, kus kõik asjad lähevad täpselt sellises suunas, kus teose kirjutamise ajal... ja jäävadki minema. Seetõttu pakub tulevikuulme tihti head pilti just kirjutamisajastu hirmude ja lootuste kohta.
1970. aastate algust võib läänemaailma jaoks tagantjärele muretuks hipiajastuks pidada, ent nagu selgub Silverbergi eessõnast tema eestikeelsete "Valitud teoste" äsjailmunud kolmandale köitele, oli see vähemalt USA jaoks tegelikult üsna pingeline periood. Vietnami sõjale ja rassidevahelistele pingetele lisandus ka kasvav teadlikkus inimkonda ohustavatest globaalprobleemidest. Ka kõiksugu apokalüptilised sektid (meenutagem või Charles Mansoni jõuku) polnud tolleaegsele USA-le võõrad. Silverbergi kirjeldus lähitulevikust (aastast 1999) on vägagi kirjutamisaja ja selle murede nägu-sõjad, ökoloogilised probleemid, ülerahvastatus, apokalüptiliste sektide märatsemine... (Minu mälu järgi on Silverberg sarnast võtet-viimsepäevaootuses märatsevaid sekte 1999. aastal-kasutanud vähemalt veel ühes oma teoses, nimelt romaanis "Aja maskid").
Hinde osas otsustasin mõningase kaalumise järel maksimumi kasuks, ehkki lõpuosast oodanuks vast üllatavamat puänti. Hea ideega, võimas ja mõjuv lühiromaan. Temaatikalt ja ülesehituselt meenutas veidi Spinradi "Katkuaastate päevikuid"-katastroofist laastatud lähituleviku-USA ja sündmuste nägemine erinevate jutustajate pilgu läbi.
Autor tunnistab loo saatesõnast, et tema arusaam huumorist erineb kõvasti keskmise inimese omast ja väidab, et tema meelest on käesolev lugu naljakas. Ilmselt ei jaga ma Silverbergi väidetavat veidravõitu huumorimeelt, sest naljakaks ma seda lugu pidada ei oska.
Omal ajal "Täheajast" loetud samanimeline lühiromaan mulle väga ei meeldinud... tundus ülemäära "rollimängukirjandusena". Võib-olla mõtlesin toona rollimänguseoste osas ka veidi üle, igatahes tundub loo pikem, "romaanivariant" märksa läbimõeldum ja huvitavam.
Kaks eelmist arvustajat on romaani sisust juba üsna palju rääkinud. Jah, Meres kasutab siin umbes samasugust võtet nagu Strugatskid-maailma pole teadlikult väga detailselt kirjeldatud, see on paljuski tinglik ja hägune, hulk otsi jäävad lahtisteks. Kirjeldatud maailm võib olla postapokalüptiline Siber (taiga ja raudtee, millel liiguvad "kärujaanid"), ent tegelikult võib autor kirjeldada ka mingit paralleelreaalsust.
"Kuningate tagasitulekus" on nii põnevust kui ka filosoofiat. Midagi raskestikirjeldatavat jääb romaanis minu jaoks siiski puudu, et sellele maksimumhinnet anda. Samas on algupäraste ulmeromaanide kontekstis tegu ikka üsna tugeva tekstiga ja ma ei välistaks üldse, et autorile järgmise aasta suvel selle eest järgmine "Stalker" tuleb.
|
OSCAR-2019
|
||
1) aukodaniku nimetuse ja vapimärgi andmise taotlus tuleb esitada hiljemalt iga aasta 15. detsembriks
2) teenetemärgi andmise taotlus tuleb esitada hiljemalt 2 kuud enne teenetemärgi kavandatavat kätteandmist
Pärnu Zonta Klubi poolt algatatud tunnustust "Pärnu Aasta Terviseedendaja" antakse välja alates 2010. aastast. Tunnustuse eesmärgiks on väärtustada ning tunnustada Pärnu linna elanikke, kes on oma tegevusega silma paistnud tervise edendamise valdkonna arendamisel.
Tunnustus antakse Pärnu linna elanikule, kelle töö ja tegevus tervise edendamisel on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega või Pärnu linna perele, kes on silma paistnud ja olnud eeskujuks oma tervislike või sportlike eluviisidega.
Pärnu aasta terviseedendajat tunnustatakse Pärnu Linnavalitsuse tänukirjaga ning teemakohase auhinnaga. Tunnustus antakse üle iga aasta sügisel toimuva tervist edendava sündmuse raames.
Kandidaate võivad esitada kõik soovijad. Ettepanek koos põhjendustega palume saata Pärnu linnavalitsusele (märgusõna "Edendaja") või tuua linnavalitsuse infolauda:
Janne Ristimets on pühendunud laste õpetamisele. Tema juhendamisel õpivad lapsed hoidma ja väärtustama oma füüsist ja tervist läbi tantsu. Lisaks omab Janne Ristimets oskusi suunata lapsi ja noori teadlikult hoidma oma vaimset tervist läbi lastejooga. Võimaluste piires kaasab ta tundidesse ka lapsevanemaid ning korraldab tantsustuudio lastelaagreid. Janne on pühendanud end ka hariduslike erivajadustega noortega tegelemisele.
Margo Märtsoo on pühendunud rattaaktivist ning tema soov on muuta Pärnu linnapilti, kus eelistatakse liiklemiseks jalgratast autole. Margo on korraldanud elanikele ja turistidele Pärnut tutvustavaid linnatuure jalgratastel ja asutanud Pärnu Rattarikkaks veebilehe. 2016. aastal on tema üheks suurimaks ettevõtmiseks koostöös linnavalitsusega Pärnusse rajatud Eesti esimene asfaltkattega Pump Track. Pumptrack-rada leiab aktiivset kasutust teismeliste ja nende eakaaslaste seas sobides nii BMX-sõitjatele, rulluisutajatele kui ka rulatajatele.
Inna Sulg on staažikas tantsuõpetaja, kes keskendub laste ja noorte rühi parandamisele läbi liikumise ja tantsu, lähtudes iga inimese füüsilisest omapärast ning liigeste-lihaste seisundist. Ta on välja töötanud harjutuste kompleksi ja süsteemi rasedatele. Läbi süvalihaste treeningute parandab ta täiskasvanute, sh eakate, võimalusi liigesehädade leevendamiseks.
Helen Solovjev ja Kardo Ojassalu on Pärnu kunstide maja tantsuõpetajatena viinud sadu lapsi ja noori tantsumaailma, pannud neid oma keha valitsema ja kasvatanud neis enesekindlust ja -usaldust.
Ly Akenpärg töötab liikumisõpetajana Mai lasteaias alates 1991. aastast. Liikumisõpetajana on tema põhimõte, et lapsed õpivad kõige paremini mängu ja eduelamuse kaudu. Ta innustab lapsi liikuma ja sellest rõõmu tundma. Ly Akenpärgi tegevust liikumisõpetajana on tunnustatud tiitliga Pärnu linna Aasta Õpetaja 2001.
Heli Randoja on põline pärnakas. Ta on töötanud nüüdseks juba üle 26 aasta massöörina ning jõudnud ennast arendades ning koolitades Jaapanist pärit massaaži-, venitus- ja lõõgastusharjutuste süsteemi, kus kohtuvad tuhandeid aastaid vana idamaine tarkus ning kõige uuemad teadmised inimese anatoomiast- füsioloogiast.
Tennisetreener Astrid Kasela on treenerina asjatundlik ja endast paljuandev inimene. Ta on väga hooliv ja kohusetundlik. Aastate jooksul on tema õpetada ja treenida olnud sadu lapsi. Tema kasvandike saavutused käesoleva aasta Eesti Meistrivõistlustel ja Eesti Noorteturniiril on märkimisväärsed. Astrid Kasela on suur rattaharrastaja, kevadest talveni teeb ta kõik oma käigud jalgrattaga, propageerides sellega ka oma õpilaste seas tervislikke eluviise.
Pärnu Kesklinna lasteaia tervisetöötaja Ülle Remmel pälvis terviseedendaja aunimetuse, arvestades tema pikaajalist pühendunud tööd laste turvalisuse ja heaolu nimel.
Aukodaniku nimetus on Pärnu linna kõrgeim tunnustus. Aukodaniku nimetus omistatakse isikule austusavaldusena Pärnu linnale osutatud eriliste teenete eest.
Tunnustuse eesmärgiks on väärtustada mehi ja naisi, kes on Pärnu linna arengule ja heaolule aktiivselt ning oluliselt kaasa aidanud.
Preemiate eesmärgiks on tunnustada nende Pärnus tegutsevate või Pärnuga seotud loovisikute ja kultuurikorraldajate tööd, kelle looming ja kõrgetasemeline korraldustegevus on preemia määramise aastal oluliselt rikastanud Pärnu linna ja Eesti riigi kultuurielu.
Jannseni nimeline auhind antakse Pärnu kultuuri- ja haridusellu märkimisväärse panuse teinud isikule tema töö väärtustamiseks.
Preemia on rahaline auhind või muu tunnustus, mida makstakse Pärnu linna üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes õppivatele õpilastele. Preemiat saab taotleda õppeasutus, noorsootööasutus või noorteühendus.
Osavalla kõrgeimaks autasuks on vapimärk, mis antakse isikule, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud osavalla arengule või elanike heaolule, saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi või üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jmt edendamisel. Tunnustust avaldatakse ka osavallakogu esimehe tänukirja andmisega.
Maakonnapoolne kõrgeim tunnustus ettevõtjatele on "Pärnumaa ettevõtluse auhind". Konkursi käigus selgitatakse välja ja tuuakse teistele eeskujuks parimaid tulemusi näidanud ettevõtjad kokku viies kategoorias. „Kuldne oaas“ tunnustab ettevõtteid, kes pakuvad nii kohalikele kui ka linnakülalistele toredaid ning meeldejäävaid elamusi.
Tunnustuse eesmärgiks on väärtustada ning avaldada tunnustust ühele Pärnu linna elanikule, kes on oma tööalase või ühiskondliku tegevusega silma paistnud Pärnu tervise edendamise valdkonna arendamisel.
|
OSCAR-2019
|
||
Kosmeetilised nahakahjustused häirivad nende omanikke alati. Veel üks selline probleem on aknad templis, mille põhjused seisnevad siseorganite toimimise rikkumises või enda väärkasutamises. Toitumisteaduste, kosmeetikute ja dermatoloogide spetsialistid on jõudnud järeldusele, et nullist ei saa esineda ühtegi nahaprobleemi. Selleks on alati elustiili, toitumise, ainevahetushäirete eeltingimused.
Rasunäärmed, mis hõlmavad meie kehad on praegu ka templid, liiga, nii välimus akne templid - mitte selline haruldus. Naha selles valdkonnas on palju õrn ala nasolabial kolmnurga ja akne templid ja põsesarnad on pikk paranemine ja võime jätta märgi kujul armid ja pigmenteerunud nahale.
Tavaliselt on subkutaanne rasv, mis väljub läbi pooride läbi pooride, kaitsev ja niisutav omadused. Kui selle konsistents muutub mõne teguri mõju all, hakkavad bakterid paljunema, põhjustades põletikku ja viies akne moodustumiseni.
Subkutaanne rasv, mis pinnale jõuab, kuid ei eemaldu õigeaegselt, pimestab, pakseneb ja ummistab poorid. See protsess me teame, kuidas moodustavad komedoonid - mustad punktid, mida on raske kõrvaldada.
Kui nahaalune rasv ei leia väljavoolu, moodustab see templi nahaaluse vistriku - tahke pall, mis valmib järk-järgult ja kellel on kalduvus põletikuliseks muutuda.
Akne põhjused templid on erinevad. Meditsiini spetsialistid seostavad neid sisemiste organite, eriti põrna, talitlushäiretega. Kuid täpsema diagnoosi saamiseks tuleb läbi viia uuring: läbida uriin, veri, seedetrakti ultraheli. Ole valmis, et kosmeetik või dermatoloog suunaks teid terapeudi või gastroenteroloogiga konsulteerimisele.
Alatoitumisega seotud seedetrakti aktiivsuse probleemid on peamine tegur, mille kohaselt aknad templis ja laupäeval esinevad igas vanuses. Ebaregulaarne toitumine, värvainete ja säilitusainete ülejääk, maitseained, sooda, kohv, jahu tooted - avaldavad meie naha seisundile hävitavat mõju.
Istunemise harjumus, peaga peksmine rinnal, mõjutab ka akne välimust. Parema käe toetamine tekitab paremal templil lööbe, toetades vasakut kätt - vasakul.
Vigurite eemaldamine niisuguses õrnas piirkonnas nagu viski peaks toimuma spetsialisti kosmeetik (dermatoloog). Ainult ta saab täpselt öelda, miks teie puhul esinesid lööbed ja vajaduse korral vajalike kontrollide, protseduuride, kosmeetiliste vahendite ja ravimite määramine.
Pärast salongi näo puhastamist soovitatakse teile nahahooldustooted kodus. See tähendab, et nahk peab püsima heas seisukorras.
Keskmise vanusega patsientidel määratakse sagedamini keha keeruline kontroll, sealhulgas hormonaalsed tõrked, kuna akne põhjus selles vanuses on tihti keha rikkumine. Kui avastatakse ükskõik milline haigus, viige kohe oma ravile, lööbe üheaegselt kõrvaldades, kuid täiesti neist vabanemisel saab võimalikuks alles pärast täielikku taastumist.
Kui pimples on templid ei ole seotud somaatiliste häiretega, peate kohandama oma menüüd ja toitu. Toidust ei arvestata: tugev tee ja kohv, alkohol, laastud, suitsutatud liha ja vorsti, jahu ja praetud. Toitu võetakse väikestes kogustes, lõhkudes 3-4 toidule. Soovitatav on kasutada piisavas koguses vedelikku. Soovitav on eelistada tervislikke ja looduslikke toiduaineid, rohkem puu, köögi ja teravilja.
Hügieenilised protseduurid ei peaks muutuma kultuseks - piisav pesemine hommikul ja õhtul. Kui seda ei tehta, jääb kosmeetika võivad vallandada väike vistrikud, samas pereuserdstvovanii, pesta looduslike kaitsekile näol, mis viib ka asjaolu, et seal on laigud templid.
Akne kehaosas räägib sisehaigustest. Seetõttu peaks nende kõrvaldamine olema keerukas ja sisaldama järgmist:
Järgige meie soovitusi, jälgige oma dieeti ja tervist, kõrvaldage vead õigel ajal ja teie nahk alati teile meeldib.
Lööve ja vistrikuid templitel ei ole nii haruldane nähtus. Selles peaosas on nahk üsna õhuke, kuid tal on palju rasvaseid näärmeid. Naised on rohkem pahameelsed patoloogiliste elementide tekkimisel, kuna kõik esteetika halveneb. See aga ei tähenda, et mehed, kui pimples on templid, ei tunne ebamugavust. Põhjusi, akne ja ennetusmeetmete võtmise viise arutatakse edasi.
Tempuste piirkonnas asuvad rasvapõletikud, nagu ka teised, toodavad rasutoos. See niisutab epidermise ja täidab kaitsefunktsiooni. Kui sekretsiooni viskoossus muutub, toimub sekretsiooni väljavool. Näärmekanal on rasvaga "ummistunud" ja muutub bakteriaalsete mikroorganismide kasvualaks.
Kui nahale on pinna väljalaskeava, kuid higi näärmete sekretsiooni mõju all see oksüdeerub, moodustuvad mustad täppid. Akne vabanemine ajalises piirkonnas, nagu ka igas teises näoosas, on üsna raske.
Pimplete ilmumine ajalises piirkonnas on seotud seedetrakti patoloogiate, sapipõie ja maksaga. Noored mehed mõjutavad sisesekretsioonisüsteemi seisundit ja selle töö muutusi kohe. Horisontaalse tausta teravad splaisid põhjustavad rasva rasvkoe taseme muutusi.
Ratsionaalse toitumise puudumine, alkohoolsete jookide kuritarvitamine, kohv, vürtsid, vürtsikas toit vähendab kohalikku ja üldist immuunsust. Keha ei suuda piisava jõuga võidelda naha põletikuliste protsesside vastu.
Samuti põhjustab lööbe tekkimist peakomplekti, kõrvaklappide, sageli kulunud prillide ja sünteetiliste materjalidega valmistatud peakatete kasutamine. Mehaaniline mõju ajalisele piirkonnale põhjustab põletikuliste protsesside arengut. Enamasti juhtub see, kui tööl istutakse, töötab mees mehe käes peas.
Ravimi pikaajaline kasutamine kutsub esile meditsiinilise akne välimuse. Seda seisundit põhjustab ravimite rühma:
Subkutaanne vistrik - ilmneb naha paksusesse, kuna see on tingitud rasepoole väljavoolust ja põletikulise protsessi arengust.
Furuncle - rasvapõletik ja karvanääpsu põletikuline haigus, samuti läheduses asuvad kuded, mille põhjustav toimeaine on patogeense mikrofloora.
Comedones - akne väljaheidete ilming naha pinnal oleva rasvkoe sisu oksüdeerumise tõttu. Võib esineda põletikunähte.
Enne ravi alustamist konsulteerige seisundi etioloogia kindlaksmääramiseks dermatoloogiga. Kui ajaloolise piirkonna pimples on siseorganite patoloogia tulemus, siis ravi kohalike ravimitega ei anna tulemust.
Sisemise põhjusega, mis on seotud seedetrakti või sapiteede kahjustusega, uurib patsient gastroenteroloogi. Süsteemse haiguse kõrvaldamiseks on ette nähtud ravikuur. Paralleelselt kasutatakse uimastite kohalikku kasutamist lööbe vastu.
Oluline aspekt on ratsionaalse toitumise järgimine. Välistatud on rasvase, maitsestatud, suitsutatud tooted, toidud, mis sisaldavad suures koguses vürtse ja kofeiini. Immuunsüsteemi seisundi tugevnemine võimaldab õiget puhke- ja ärkveloleku viisi, samuti rahuliku töö vaheldumist intensiivsete füüsiliste harjutustega.
Lokaalpiirkonna pimplesi kohalikuks raviks kasutatakse salve ja kreeme. Nende hulka kuuluvad toimeained, mis toimivad nahal, eemaldatakse sügelus ja pleekimine, vähendatakse põletikunähtusid.
Zinerite - ravimi koostis sisaldab tsinki ja antibakteriaalset ainet. Antibiootikum mõjutab patoloogilist mikrofloorat, hävitab seda ja ennetab paljunemist. Tsink kuivab põletikulisi elemente, vähendab loputamist. Agenti rakendatakse probleemsetele piirkondadele hommikul ja õhtul.
Synthomycin salv on kombineeritud ravimeetod. Roseõli salvi osana suurendab toimeaine sissevõtu naha sügavamatesse kihtidesse ja takistab ka jälgede ja lehtede kujul esinevaid jäänähtusi. Syntomütsiinil on antibakteriaalne toime.
Skinoren - toode on saadaval geeli ja koore kujul. Sisaldab ka aselaiinhapet, millel on antimikroobne toime. Seda ravimit kantakse eelnevalt puhastatud nahale kaks korda päevas.
Clindovit on ravim, mis põhineb antibiootikumide klindamütsiinil. Seda kasutatakse patogeensete mikroorganismide paljunemise peatamiseks patoloogiliste purenemiste tsoonides.
Tead! Enne vahendite kasutamist määratakse tundlikkus nende aktiivsete komponentide suhtes. See on vajalik kõrvaltoimete vältimiseks.
Alates aknad piirkonnas templid saavad vabaneda keeruline ravi. Paralleelselt üldise ja kohaliku raviga kasutatakse naha seisundi parandamiseks maske, põletiku ja ebamugavustunde vähendamist. Segu kandmisel näole ja ajalisele piirkonnale tuleks juuste sirgjoont vältida.
Sega kohta supilusikatäis piima ja õllepärmi. Segu segatakse hoolikalt, et pärm oleks täielikult lahustunud ja moodustuks ühtlane mass. Maski koostisosadel on mikroelemendid, mis võivad vähendada naha loputamist ja loputamist. Parandab kohalikku vereringet ja rakkude ainevahetust.
Üks suur õuna pestakse, kooritakse ja hõõrutakse peeneks riiviks. Selles suspensioonis lisatakse topsi jogurt ja tl mett. Puhastamisel vabanev õunamahl on oma koostises happes, mis võib peatada bakterite paljunemise. Nahk muutub elastseks ja elastseks, patoloogiliste purenemiste arv väheneb, sealhulgas templite piirkonnas.
Mask eemaldab täielikult põletiku, vähendab vistrikide suurust ja nende arvu, eemaldab hüperemia ilmingu.
Mõni küpsetest tomatidest tuleks maha segada ja lisada 5 tilka sidrunimahla. Maski kasutatakse kahe nädala jooksul 2-päevaste intervallidega. Lükopeen, mis on osa küpsetest tomatitest, leevendab akne ja jäänähtusi punaste laikude kujul. Naha seisund on paranenud. See muutub elastsemaks ja elastsemaks.
Tead! Enne segu manustamist näole kontrollitakse naha reaktsiooni maski komponentidele. Väike kogus rakendatakse randmele, kus on tundlik ja õhuke nahk. Hüperemehi puudumisel, sügelus ja turse 15 minuti jooksul võib segu kanda näole.
Kosmetoloogia tingimustes viiakse läbi protseduure, mis soodustavad akne paranemise kiirendamist, regeneratiivsete protsesside intensiivistumist, lokaalse vereringe aktiveerimist. Kasutatakse järgmisi protseduure:
Vältimaks ajalisi vistrikuid, aga ka kõigilt teistel, on mehaaniline näo puhastamine rangelt keelatud. See võib viia põletiku üldisteni.
Puhastage nägu, jälgides isikliku hügieeni reegleid, kasutades losjoneid. Viimane peaks toonikut mõju avaldama.
Akne välimus templite piirkonnas ei ole haruldane seisund. Selle piirkonna patoloogilised purse on nii levinud kui teistes kehapiirkondades. Õige lähenemine etioloogia käsitlemisele ja määratlemisele võimaldab teil probleemi kiirelt vabaneda.
Pimples on üldlevinud ja võitmatud. Nii et mõnikord tundub neile, kes juhivad pikka ja ebaõnnestunud võitlust lööbetega. Juba kaugel kaugemal kui 30-st ja erineva suurusega koledad angerjad ei soovi taganeda.
Templites paiknevad akne leiduvad erinevas vanuses inimestele. Sageli ulatub haavandite ahel alates ajaloost kuni põsesarnade külge, mis halvendab välimust. Seal on kompleksid, rikutud närviline tervis. Kuidas toime tulla vulkaanipurskega piirkonnas? Kas ma saan vältida akne välimust?
Miks pimples ilmuvad templid? Välimus on peamine põhjus rasvade näärmete rikkumiseks. Mehhanism on lihtne:
mõnikord rasu ei saa välja minna, akumuleerub epidermise ülemises osas. Altpoolt nahk ulatub valge otsaga tuberkulli. See on valged pimples või suletud komedoonid;
akumuleerunud sekretsiooni nakkamine põhjustab ka punetust, ärritust, põletikku. Patogeensete mikroorganismide läbitungimise peamine põhjus on ebaõnnestunud katsed pigistada komedoone iseenesest, vastamata antiseptikumide nõuetele.
Miks jagatakse kõik patsiendid tinglikult kaheks grupiks? Tavaliste talituste talitluse katkemise peamised põhjused on erinevad.
kuni 25 aastat on peamine provotsionaalne tegur üleminekuperioodil hormonaalne ümberkorraldamine. Keha kasvab ja areneb, endokriinsüsteem ei lahenda alati suurenenud koormust;
tulemus - hormonaalne tasakaalutus, mis ilmneb löövetena, kaasa arvatud templid. Pole midagi, et akne inimesi selles vanuses nimetatakse "teismelised angerjad";
25 aasta pärast muutub olukord. Pimples on templid, muud kehaosad peegeldavad siseorganite rikkumist. Lööve on ka üsna raske. Ilma keha tervikliku uurimiseta ei aita kõige kaasaegsemaid salve ja akne kreeme;
enamasti halvendab seedetrakti, sisesekretsiooni ja suguelundite naha ebatavalist aktiivsust. Vähem sagedamini - maksa või sapipõie patoloogia.
kuuma ilmaga suurenenud higistamine, higi eemaldamine ebapiisavalt puhta labapinnaga või määrdunud peopesaga;
mängija, prillid - aksessuaarid, ilma milleta on tänapäeva noorte jaoks raske ette kujutada. Tolm, mustus, mis on lõksus ka kõrvaklappide või kõrvaklappide all, põhjustab ka epidermise ärritust;
mobiiltelefon on ka ajaloolise piirkonna löövete teine põhjus. Ekraanil akumuleerib seadme keha nuumamise heitkogused, tolm, mikroorganismid. Vestluse ajal telefoni rakendamisel tempidele saate kogu mustuse nahale üle kandma;
seljas mütsid, mis asuvad tolmu kogunevate velgede all. Koos higiga koosneb see faktor sageli abstsessidest ja väikestest vistrikestest.
Enne ravikuuri algust külastage terapeudi. Arst ütleb teile, millistele spetsialistidele on vaja täiendavat nõuannet. Löövete ravi spetsiaalsete geelidega templis, malletis ilma täpse põhjuseta põhjustab ainult ajutist toimet või võib kahjustada, põhjustades pimpete arvu suurenemist.
Enne üleminekuperioodi lõppu on looduslike muutuste lõpuleviimine kehas raske teismeliste vistrikud vabaneda. Ainult kompleksne ravi võimaldab nahal normaalset seisundit säilitada, minimeerib akne ilminguid.
muuda võimsuse režiimi. Rasvade, suitsutatud, vürtside nõudest keeldumine vähendab vistrikettide arvu;
teismeliste pimples puhastavad nägu regulaarselt. Kosmetoloog valib kõige õrna meetodi, võttes arvesse teie nahatüüpi, akne tõsidust, epidermise seisundit;
korrapäraselt puhastage nahka. Pese ennast 2 korda päevas, sagedamini - mitte. Liigne täpsus, lõputud näohoolduse protseduurid, koorivate ühendite, puhastusgeeli ja maskide kasutamine võivad epiderermi kuivada, põhjustada uusi lööbeid;
loobuma pealambadest, mis sobivad ideaalselt templite vastu. Valige moodsa mütsi, Panama vabalt lõigatud;
Valige oma epidermise tüübi jaoks sobivad kosmeetikatooted. Ebaõige hoolitsus põhjustab sageli rasvade kanalite blokeerimist;
pese juuksed regulaarselt, ärge kõndige mustade juustega kaheks või kolmeks päevaks, eriti kuumusel. Pidage meeles higi ärritav mõju nahale. Tolm, määrdunud pea mustus, hõredalt sattunud nahk, põhjustada lööve ja põletikku;
vabaneda põletikust põhjustatud halbadest harjumustest. Ärge puudutage oma nägu oma sõrmedega, ärge hoidke oma nägu oma kätega;
osta endale looduslikest kangastest valmistatud kaelarätikud, kandke need teiega kaasa. Harjumus higi tühjendamiseks kätega on üks ärrituse põhjustest. Miljonid bakterid jõuavad koheselt epidermise pinnale. Mõelge sellele.
ravimtaimede infusioon. Taimsed kasvatajad soovitavad kummelit, salvei, jälgi, tselluloosit. Proportsioonid: liitri keeva veega - 2 spl. l kuiv rohi või lilled. Tõustage, laske sellel suurepäraselt ära teha. Pärast 40 minutit infusioon on valmis. Tüvi, kasutage tihendeid, losjoneid. Pühkige viski kolm kuni neli korda päevas;
aaloe mahl Suurepärane ravimeetod lööbe korral. Sobib õrnale nahahooldusele. Puhastage paks leht blenderis, eemaldage mahl. Tema võimalus on pühkida abstsessi koos lõigatud lehega. Protseduurid toimuvad iga päev;
akne värskendav mask. Naturaalne toode puhastab, aktiivselt niisutab, leevendab põletikku, sobib ideaalselt temporal-malari piirkonnale. Lõigake meloni tükk, arbuus, lisage aloeemassi magustoidu lusikas, segage. Hoidke nahka 20 minutit, loputage jahedas vees.
sööge korralikult, piirage suhkru, soola, rasvade toitude, suitsutatud toiduainete, kiirtoidu mahtu;
mäleta koduseid ühendeid. Korrapäraselt tehke aknast maske. Valige looduslikud abinõud, mis ei ahvatle tundlikku ja õhukeset nahka ajalises piirkonnas;
igapäevane pesemine ravimtaimede koostistega. Te välite põletikuliste protsesside arengut, vähendate abstsesside arvu, kui üldse.
kasutage aktiivseid aineid mustadest punktidest, ühekordsed vistrikud, akne ainult arsti soovitusel.
Põletik võib ilmneda kõige ootamatumates kohtades. Kuid see on kõige ebameeldivam nägemise näol, eriti templitel. Selles kohas võib tekkida naha rasva sisaldavate pooride ummistumine, mille tagajärjel tekivad lööbed.
Üks põhjusi akne kohta templid naistel on rikkumine hormoonide taset. Endokrinoloogi põhjalik uurimine ja vereanalüüside edastamine veenist aitab tuvastada kõrvalekaldeid.
Sa peaksid kontrollima ennast oma käega puutumata harjumusega. Lõppude lõpuks, pea pehmendamine on vaid peamine põhjus akne väljanägemiseks templid. Ainult pidev hoolitsus käte ja näo puhtuse eest, lööbe vältimine. Kuid pidage silmas, et igapäevase nahahoolduse kosmeetika vale valimine võib põhjustada näopiirkonna näpunäiteid.
Samuti näitab templi pimel magu või soolestiku toimimist. Seepärast on vaja külastada gastroenteroloogi sisehaiguste esilekutsumiseks.
Pankrease ja põie düsfunktsioonid on teada pimples ant templid. Seetõttu on lööve vabanemine tagatud alles pärast keha täielikku ravi.
Podkozhnye pimples on templid erinevad, sest nad moodustavad tahke punane koht, mis põhjustab valu, puudutades. Sisemine tihendus on moodustunud rasu kogunemist, mis ei saanud välja tulla.
Ainult täielik kontroll oma kehas ja isikliku hügieeni abil aitab vabaneda pimples põhjuste kohta templid. Nende ebameeldivate nahalöövete esinemise korral küsige nõu selle probleemiga spetsialiseerunud arstidele:
Akne aknast võib esineda igas vanuses naistel. Noorukieas on nad normaalse hormonaalse kohandumise tagajärjed ja ei vaja erirežiimi. 25 aasta vanuses on akne välimus siseorganite ja süsteemide haiguste tagajärg.
Nahk on kaetud rasvapõletikega, mis toodab rasvaste saladusi, mis kaitsevad, niisutab ja toidavad toitu. Tema puudumisel on nahal kaitse. Mõnes olukorras muutub rasv rasvaks, mis põhjustab põletikku. Liigne rasu on akne tekitavate haigustekitajate ideaalne kasvukoht.
Kui rasvade saladus kaadritest kaob, hakkab see tumedama ja seetõttu moodustuvad komedoonid. Kui rasv jääb pooridesse, ilmub pall või suletud komedoon. Naha rasv ei saa välja minna ja põletik tekib. Templite nahk on pehmem, nii et akne ravi järgneva taastumisega võib võtta kaua aega.
Templite tsooni nahk on õhuke ja seda ümbritsevad juuksed, mis võib viia põletiku leviku hügieeni puudumiseni teistesse piirkondadesse. Kui talvehooajal on mütsid, muutub põletik veelgi suuremaks, kuna enamik inimesi ei tee tihtipeale oma mütsi, kuid nendega peitub mustus.
Aknad noorukieas olevatel templitel on hormonaalsete muutuste tagajärg, millega kaasneb naha sekretsiooni suurenenud sekretsioon. Mida sagedamini teeb teismeline kätt enne pesemata käte põletikku, seda suurem on põletikurisk.
Maksa, põrna ja sapipõie rike põhjustab tihtipeale akne trammide tsoonis. Ilma kõne all oleva haiguse korral pole akne vabaneda.
Kui akne välimust ei seostata noorukieas toimuvate hormonaalsete muutustega, siis peate läbima keha tervikliku uurimise. Akne näitab siseorganite ja süsteemide talitlushäireid. Keha ei eemalda toksiine täielikult ja nahk siseneb puhastusprotsessi. Ta hakkab intensiivselt tootma rasvkoega, muutub varju ja katab lööve.
Selles elundis on seedeelundis kõige olulisem roll. Ta vastutab sapiteede kogumise ja eritumise eest organismist. Kui tema töö ebaõnnestumine on keha mürgistus, mis peegeldub välimuselt. Sapipõletiku talitlushäire eripärane sümptom on perioodiline valulik parema hüpohondrium pärast allaneelamist. Raskete patoloogiate korral on:
Kui lisaks tempelipimpetele hakkas nahk tugevalt vananema ja silmade all oli tumedaid ringe - võite rääkida maksahaigustest. See keha puhastab toksiine ja kahjulikke lisandeid. On palju arvukaid maksahaigusi, mis on nii nakkushaigused kui ka nakkushaigused. Enamikku neist on põhjustanud alatoitumus, alkoholi tarbimine suures koguses ja suitsetamine.
Maksahaiguste algfaasis ei saa inimene tunda ebamugavust, välja arvatud üldine halb enesetunne ja püsiv väsimus. Ilma ravita võivad esineda järgmised sümptomid:
Nad mängivad toksiini vere puhastamisel kõige olulisemat rolli. Kui neerud enam ei tööta korralikult, võib selle organismi mürgitada selle elutähtsa toimega tooted.
Seedetrakti rikked mõjutavad peaaegu alati naha seisundit. Kui keha ei suuda toksiini eemaldada, aitab see nahal teha, mida kasutatakse ka tugevat lööki. Seedetraktihaigused, haavandid ja gastriit, düsbakterioos ja sooleinfektsioonid - kõik see võib põhjustada nahalööbeid.
Nõuanne! Vältimaks akne võimalust templid tänu kõhuõõne siseorganite tõrkele, on vaja külastada gastroenteroloogi.
Parim diagnoosimeetod on kõhuõõne ultraheli. Maovalu korral on soovitatav protseduur. Mis tahes patoloogiate esinemise korral määratakse täiendavad testid. Sõltuvalt haigusest valib gastroenterologist erikohtlemise režiim ja toitumine ning dermatoloog - väliseid vahendeid akne raviks. Akne võib pärast haiguse ravimist ise edasi minna.
Kui puberteediea ajal on hormonaalsed muutused normaalsed, mis ei vaja täiendavat ravi, võib täiskasvanutel aknad templitel olla tõsiste patoloogiate tunnuseks. Seega suureneb naha rasvkoe sekretsioon ülemäärase testosterooni korral. Meeste hormoonide suurenenud tootmine naisorganismis võib põhjustada mitte ainult akne, vaid ka:
Hormonaalse tasakaaluhäire kindlakstegemiseks on vaja külastada günekoloogi ja endokrinoloogi ning edastada soovitatavat analüüsi, et määrata kindlaks meeste ja naiste hormoonide tase kehas.
Kui organismis ei toimu ebaõnnestumisi ja nahalööbed halvenevad ja lähevad üle teistesse piirkondadesse, siis on vaja naha demodikoos põletikulise haiguse erianalüüsi. Selle haiguse kandja on nahaalune rüc, mida ei saa palja silmaga näha.
Oluline! Naha lestade lemmik elupaigad on kõrvad, silmalaugude ja kulmude ümber paiknevad tsoonid, otsmik ja põsesarnad, kuid seda võib kanda kehaosasse.
Parasiidi elulise aktiivsuse tooted põhjustavad põletikku ja akne, mida on väga raske ravida. Punased täpid ja valulised vistrikud on varjatud. Praktiliselt iga inimese nahal puutub rikas, kuid ainult suurema paljunemise korral diagnoositakse demodikoosi (rohkem kui 4-5 lestad 1 cm kohta). Selleks puhastage põletikku nahapiirkondadest. Protseduur on soovitav teostada õhtutundide ajal, kuna öösel on rist kõige aktiivsem.
Mis tahes rike kehas võib käivitada demodikose. Sellepärast on oluline, et ei juhtuks kroonilisi haigusi, sööks õigesti ja juhiks tervislikku eluviisi. Demodeetiline ravi on piisavalt pikk ja hõlmab nii sisemiste ravimite sissevõtmist kui ka kohalike salvi ja kreemide kasutamist, kes määravad spetsialisti. Demodikoosi ravi hõlmab tingimata antibiootikumide ja antibakteriaalsete ravimite kasutamist.
Sõltuvalt analüüsist võivad ravimid määrata ainult spetsialistile. Kõige sagedamini kasutatakse järgmisi preparaate:
Akne ravi antibiootikumidega ei tohiks olla pikatoimelised mikroorganismid ravimite suhtes resistentseks ja ravi saamine ei ole enam võimalik.
Kosmeetika on efektiivne, kui akne põhjustab naha ebapiisav puhastamine. Olukorra parandamiseks on võimalik toonikate ja losjoonide puhastamise abil naha toitev kreem niisutada. Tasub pöörata tähelepanu kosmeetikatoodetele, sealhulgas looduslikele koostisosadele. Valides need peavad olema rangelt vastavalt naha tüübile.
Puhastage nahka kaks korda päevas. Kõik kosmeetikatooted peaksid olema nahka säästvad ja rasvhapped puuduvad.
Apteegiseadmeid on näidatud keskmise akne tasemega. Kõige tõhusamad akne ravis on happed, millel on kahjulik mõju bakteritele ja mikroobidele, põletike leevendamine ja kudede regenereerimise kiirendamine. Kasutage ravimeid vastavalt juhistele ja rakendage kahjustatud piirkondadele.
Enamasti määravad nad dermatoloogi ja neil on tugev aktiivaine. Ravimvormid omavad antibakteriaalset toimet, kiirendavad akne paranemist ja ravib nahat. Kasutage ravimeid, et vältida bakterite harjumust antibiootikumile, mis sisaldub koostises sagedamini.
Kandke ravimeid naha puhastatud nahale õhukese kihiga 2-3 korda päevas, sõltuvalt akne tasemest. Tulemust saab märgata juba taotluse teisel nädalal. Mis tahes allergilise reaktsiooni ilmnemisel soovitatakse ravi lõpetada.
Oluline! Uimastite kasutamine raseduse ja imetamise ajal on lubatud ainult vastavalt eriala näidustustele.
Rahvapõhised meetodid võivad olla ravimite suurepärane täiendus. Nende abiga saate suurendada ravi efektiivsust ja vältida akne väljanägemist.
Näo pesemine tõrva või majapidamisseebiga. Sobib õlisele ja normaalsele nahale, vastunäidustatud kuivale nahale.
Aloe helveste põletiku pühkimispiirkonnad. Taime lehed purustatakse lihumahvliga, pressitakse ja hõõruda kaks korda päevas.
Kosmeetiliste maskide kasutamine aktiivsöega. Aktiivsöe tabletid purustatakse (2 tükki), lisatakse 1 spl rohelise savi ja sama kogus keedetud vett, et muuta koostis paksu hapukoore.
Rahvapõhised meetodid aitavad nahal puhastada reostusest, omavad antibakteriaalset toimet ja kiirendavad akne paranemise protsessi.
Dermatoloogi külastamine. Sõltuvalt sümptomitest viitab arst gastroenteroloogile, günekoloogile või endokrinoloogile. Saadud analüüsi põhjal valib ta pädeva ravirežiimi.
Toitumine Likvideerida rasva, soolane ja suitsutatud toit dieeti. Prügikompvekid, jahu ja gaseeritud joogid. Söö rohkem puu-ja köögivilju.
Näo ja juuste hügieen. Kõige olulisem roll nahahaiguses on juuste ja näo naha õigeaegne puhastamine.
Joogirežiimi järgimine. Päeval pead vähemalt 1,5 liitrit vett juua. See aitab puhastada toksiine ja vältida dehüdratsiooni.
Nõuetekohase ja nõuetekohase ravi korral võib iga naine puhastada näo nahka akne, akne ja tumedate täppide tõttu. Kui keha toimib korrektselt, siis akne probleem ei ohusta teda. Hoolitsege hügieeni eest, külastame spetsialiste mis tahes haiguste esinemisest ja ei tohi kunagi ise ravida.
Kui akne ilmub pärast 25 aastat, siis ärge võitlege neid ise, võtke kindlasti ühendust dermatoloogiga. Ta uurib teid ja näeb ette erikohtlemise, mis sobib teie puhul. Lõppude lõpuks, nagu te teate, on nahk hinge peegel ja kõigepealt selliste sümptomite ilmnemise põhjus, kui pimples on templid tuleks otsida sees.
Inimese nahal on rasvade näärmed, mis toodavad naha niisutava ja kaitsva rasva saladust. Ilma selleta pole nahal loomulikku kaitset. Kuid mõnikord juhtub, et see ajukamber on sekreteeritud rohkem kui vajalik, poorid on ummistunud, tekib põletik, mis põhjustab leukepiste leevendusi.
Komedoonid või inimesed, nagu inimesed ütlevad, mustad täpid, on see sama kaaneel, mis tundus välimust ja pimedas ülemisest mustusest. Kui see ei leidnud väljapääsu, oli aeg rääkida, põlema ja selle tulemusena - vistrik.
Akne võib ilmuda keha kehas ja tekitada palju probleeme. Aga kui aknal on templid, võib see põhjustada palju näiteks seedetrakti talitlushäireid, hormonaalset tasakaalustamatust, maksaprobleeme jne.
Naiste põsed ja templid võivad akne põhjustada halva kujunemise või ebapiisava toitumise tõttu. Sellel alal esineb sageli akne, kuna tempel on nahal väga hubane ja ta taastatakse pikaks ajaks, kui see ekstrudeeritakse. Põletik ja naaberalad nahale, mis põhjustab suuri ebamugavusi.
Kui seal oli akne templid, on vaja seda probleemi keeruline lahendada. See ei tähenda haiguse tuvastamist ega selle ravimist. Paralleelselt peate hoolitsema naha eest, püüdma hoida seda puhtaks. Aidake vähendada erinevate näopiirivate vahendite löövet: salvid ja geelid, mida saab apteeki osta. Näiteks võite kasutada Vidali piima, mis on akne jaoks kasulik.
Templite piirkonnas ei saa akne ravida joodi, badjaaga, kloorheksidiini, Ichthyolka ja Vishnevsky salvi. Need võivad põhjustada nahalööbe ja ärrituse silmade punasust.
Akne meeste templitel on põhjused samasugused nagu naistel. Selleks, et aknast unustada, peaks pöörduma dermatoloogi poole, määrab arst spetsiaalse eksami, et teada saada, millised pimples on templid tähendavad ja pakuvad sobivat ravi.
Üheks reisiks salongi ei piisa, kodus peate jätkama naha hoolitsemist ja siis aknad pühapaikade ümbruses peatavad teid häirivad. Nüüd müüvad tohutul hulgal näohooldustooted, neid ei tohiks unustada.
Eespool öeldust tuleneb, et akne probleemi lahendamine meeste ja naiste templis on üsna lihtne. Peamine eesmärk on olla kindel, et tulemus saavutatakse, pimples on templid peatavad teid vaevlema ja selleks peate lihtsalt järgima kõiki kosmeetikute ja dermatoloogide ettekirjutusi.
Akne kaotamiseks vasakul templil, põsed või mõnes teises kohas peate kasutama protseduuride komplekti: naha puhastamine, koorimine, toitumine, hügieen.
Et võita laigud vasakul templisse, põsed või mujal, kohaldada menetluste kogumi: puhastav näo, koor, toit, tugevdatud hügieenimeetmed.
Kui te ei soovi ravimeid kasutada, need sisaldavad säilitusaineid ja keemiat, aknad templitel on võimalik näidata rahvapäraste abinõude abil.
Naiste templid, mille põhjuseks on pidev reostus ja halb puhastus, tuleb pusereid boorhapet pühkida üks kord päevas. Efekt ei aita teid oodata.
Selle tegemiseks peate segama 2 supilusikatäit. purustatud helbed keeva veega, et moodustada paks kõht. Laske segul infundeerida, jahutada ja kergelt massaaži rakendada probleemsetele kohtadele. 30 minuti pärast loputage veega.
See toode täiuslikult puhastab ja toonib nahka. Tee see kergemaks, segatakse kaks supilusikatäit mett leherahelaga ja asetatakse segu näole, hoidke seda umbes kakskümmend minutit, seejärel pese see maha.
Pimples kuivatamiseks templite piirkonnas valmistage munavalge, sidrunimahla ja aloe lehe mask. Kõik koostisained on segatud, aaloe purustatakse ja pinnale kantakse. Kahekümne minuti möödudes tuleb maski pesta sooja veega.
Looduslikest toodetest valmistatud kosmeetikatooted ja -kompressid on soovitav suunata aknadele templite piirkonnas igal teisel päeval. Kui põletik on liiga tõsine ja lööve läheb naha alla, on parim võimalus külastada kosmeetikut.
Kui teil on valusad, põletikulised pimples templid, ärge oodake, kuni nad ise kaovad. Kui külastasite arsti ja ta välistas tõsise haiguse esinemise, kasutage probleemide eest hoolitsemiseks valmisinkreeme või rahvapäraseid ravimeid.
Kindlasti võta arvesse vöötaseme tundlikkust, mida ravitakse põletikuvastaste ravimitega, neil peaks olema pehme toime ja see ei tohi põhjustada ärritust.
Kui te järgite kõiki ülaltoodud soovitusi, lõpetate lõpuks muretsemise sellepärast, et aknad ilmuvad templid. Ja mõne aja pärast saate imetleda peeglit oma puhas ja värske näo pärast.
Furunkul võib esineda naha mistahes osas, kus juuksed kasvavad. Kõige sagedamini kaob haridus 7-10 päeva pärast. Mõnel juhul on siiski vaja täiendavat ravi. Furukell on armil, kui stafülokoki või mõne muu bakteri juuksed sisenevad folliikulisse.
|
OSCAR-2019
|
||
Kuigi ettevõtete koolituseelarved on varasemaga võrreldes kuni poole võrra väiksemad, pole koolitusmahud palju kukkunud. Alternatiivina kasutatakse sisekoolitusi ning võimalusi omandada teadmisi tasuta.
ASi Eesti Post koolitusgrupi juhi kohusetäitja Marje Aaviku sõnul on ettevõtte koolituseelarve viimastel aastatel vähenenud. Selle aasta koolituseelarve on eelmise aasta omaga võrreldes 53% väiksem.
Koolitusmahud on jäänud aga tegelikult samaks mis varasematel aastatel. "Oleme leidnud koolituste korraldamiseks muid lahendusi, näiteks toetuse taotlemine EASilt, kelle abiga viisime 2009. aastal läbi esmatasandijuhtidele juhtimisalase koolituse, mis koosnes erinevatest moodulitest," rääkis Aavik
Lisaks osaleti tasuta koolitusprojektis "ID-kaardi, mobiil-ID, digiallkirjastamise ja e-teenuste kasutamine".
Kuna ettevõtte teenused muutuvad pidevalt, toimub ka palju sisekoolitusi, ettevõttes on olemas koolitatud teenuse ja teeninduse mentorid.
Jälgitakse eelkõige väljaspool ettevõtet toimuvaid koolitusi. "Seminaridel ja konverentsidel osaleme võrreldes eelnevate aastatega vähem. Kui varem võeti väljaspool maja toimuvatel seminaridel või konverentsidel käimist osati kui motivatsiooniüritust, siis nüüd on osalemine vähenenud ning üritusele saadetakse tavaliselt vaid üks inimene, kes oleks hiljem võimeline ülejäänud töötajatele infot edasi andma," rääkis Aavik.
Koolituseelarvesse on alles jäänud kõik seadustest tulenevad koolitused: esmaabi, autojuhtide täiendkoolitused ja töökeskkonnaalased koolitused.
Üks eelarve vähenemist toetav eeldus on olnud ka koolitushindade langus. "Seda näitab meie hiljutine koolituse hinnapakkumiste küsimine. Kui paar aastat tagasi maksis koolituspäev 25 000-40 00 krooni, siis nüüd üldjuhul me koolitusi päevahinnaga üle 20 000 krooni ei võta," sõnas Aavik.
Galina Kilk OÜst SOL Eesti ütles, et kuigi tegemist on 1400 inimesega suurfirmaga, pole ettevõtte koolituseelarve ei eelmise ega üle-eelmise aastaga võrreldes vähenenud. "Meie koolituseelarve on sama, sest olen üles ehitanud sisekoolituste süsteemi," rääkis koolitusjuht Kilk.
Nii korraldab ta koolitusi kas ise või aitab neid kolleegidel ette valmistada. "Iga tasand koolitab endast madalamat tasandit. Ükskõik, kas see puudutab aja planeerimist või vajalikke töövõtteid, saame kõik oma jõududega tehtud, mistõttu me ei osta koolitusi sisse, meil pole seda vaja," rääkis 2008. aasta koolitusjuhi tiitli pälvinud Kilk.
Kilgi sõnul on kurb kuulata noorte koolitusjuhtide juttu, et eelarvet on kärbitud ja ei lubata enam koolitusi osta. "Hädaldamise asemel tasuks luua sisekoolituste süsteem. Näiteks olen integreerinud koolitusprotsessi ka meie partnerid. Need, kes müüvad meile töövahendeid, teevad ühtlasi ka tasuta koolitusi, kuna nad tahavad meie partnerid olla. Nad mitte ainult ei müü meile, vaid ka koolitavad, kuidas asju kasutada," rääkis Kilk.
Ettevõtte korraldatavate koolituste puhul tuleb jälgida nende otstarbekust, rõhutas Kilk. "Ühelgi ettevõttel pole nii palju raha, et tegeleda töötaja silmaringi laiendamisega. Seda tuleb töötajal teha oma vabal ajal. Ka seminarid ja konverentsid on ettevõtte töö spetsiifikast lähtudes enamasti üsnagi kauged. Täpseid koolitusel käsitlemist vajavaid teemasid ja probleeme teab ikkagi ettevõttega tihedalt seotud inimene," arvas Kilk.
ASi Finmec personalijuhi Ene Harjo sõnul on metallitöötlemine valdkond, milles on majandussituatsioon praegu raskem kui nii mõneski teises. "Seega oleme pidanud väga pingeliselt eelarved üle vaatama, ka koolituseelarve," rääkis ta.
Võrreldes eelmise aastaga on koolituseelarve vähenenud ligi 30-40 protsenti. Samas ollakse valmis aasta jooksul plaane vastavalt võimalustele korrigeerima.
"Valime ettevõtte vajadusest lähtudes meile hädavajalikke koolitusi. Näiteks keevitajate eurosertifikaatide kinnitamise, mis on meile hädavajalik, hinnad on jäänud võrreldes varasemaga samaks. Või pädevuse tõstmiseks vajalik tegevus kvaliteediinspektorite jaoks," kurtis Harjo.
Hädapärased on ka õigusvaldkonnaga seotud koolitused, mida on vaja, kuna 80 protsenti toodangust eksporditakse ja rahvusvahelised kliendid küsivad sertifikaate. Samas pole neid võimalik sisekoolitusena ega kuidagi teisti korraldada, vaid tuleb sisse osta, sest neid võivad korraldada ainult vastavat sertifikaati omavad koolitusfirmad ja ettevõtted.
Harjo sõnul koolituti paar aastat tagasi tunduvalt rohkem kui nüüd ning praegu on õige aeg saadud teadmisi ellu rakendada. Ära on kasutatud ka nii andmekaitseinspektsiooni kui töötukassa pakutavaid tasuta koolitusi ja infopäevi.
* Mitmesuguste ametite, nagu andmekaitseinspektsioon ja töötukassa, korraldatavad infopäevad ja koolitused
Eesti Vabariigi algaastail Haapsalu ja Läänemaa muusikaelu edendaja Cyrillus Kreek tundub olevat ammendamatu inspiratsiooniallikas dirigent Tõnu Kaljustele, kes igaks aastaks on leidnud midagi uut ja põnevat, mida publiku ette tuua.
30. mail Haapsalu toomkirikus jõudsid arhiivist esimest korda publiku ette Kreegi laulude seaded aastast 1918. Eesti Filharmoonia Kammerkoori suurepärases esituses ja puhtas eesti keeles sai nautida Euroopa rahvaste – portugali, kreeka, poola, vene, rootsi, soome, norra, hollandi, ungari ja eesti võluvaid, lihtsaid ja loomulikke lauluseadeid (kontrast eelmisel õhtul televisioonis nähtud eurolaulu eputuse kõrval). Kahe laulu ettekandesse olid kaasatud ka Haapsalu koorid.
Kontserdi teises pooles sai kuulata kõigepealt kahte Kreegi psalmi, seejärel täitus kirik maagiliste helidega, kui algas kontserdi oodatuima teose Tõnu Kõrvitsa “Hümnid Läänerannikult” esiettekanne Eestis. Tegemist on Rootsi Raadio tellimusteosega Tõnu Kõrvitsalt, mille kuuldavasti menukas esiettekanne toimus eelmisel kevadel Stockholmis Rootsi Raadio Koori ja Stockholmi Saksofonikvartetiga Tõnu Kaljuste juhatusel. Haapsalus esitasid teose Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja saksofonikvartett SaxEst Tõnu Kaljuste juhatusel. Teos baseerub Kreegi korjatud Rootsi-eestlaste rahvakoraalidel ja 18. sajandil välja antud Revali lauluraamatu tekstidel.
Rõõmu valmistasid nii teos kui ka esitus. Kuigi kiriku kumisevas akustikas võis see erinevalt kostuda, vastavalt istekohale. Imetlusväärne ja haarav on see, kuidas Tõnu Kõrvits lihtsatele viisidele uue, tänapäevase elu annab neid arendades ja paigutades uude helimaailma.
Kontserdile lõi õdusa õhkkonna suhtlemine publikuga – alguses õpetaja Tiit Salumäe soojad sõnad, Tõnu Kaljuste pöördumised publiku poole ja Kreegi uurija Anu Kõlari asjakohased kommentaarid. Kersti Inno, Klassikaraadio
|
OSCAR-2019
|
||
ESKAROCOLOR toonimissüsteem sisaldab kõiki traditsioonilisi toonikomplekte – Monicolor NOVA, NCS, RAL, mis sisaldavad enam kui 15 000 erinevat värvitooni.
SPIRIT – süsteem, mis on ülesehitatud inimese tunnetele, tema maailma tajumisele. Kõik toonid selles kataloogis on jaotatud 8 nn atmosfääriks:
Ühes atmosfääris olevad toonid harmoneeruvad omavahel. Ehk, valides ühe ruumi jaoks toonid ühest atmosfäärist võib alati kindel olla nende toonide kooskõlas.
Spirit toonimissüsteemis on igale värvitoonile antud nimi (näiteks: Scandinavian Sky, Wild Apple, Sensation, Pink Elephant jne), mis kannab assotsiatiivset iseloomu, loob mingi aistingu, mulje ja “töötab” tunnetel. Palju meeldivam ja meeldejäävam on kasutada värvitooni nimetusega ”Windsong” kui koodiga 4-34-4. Peale selle võite koodi kergesti unustada, aga “Windsong” jääb meelde aastateks.
Endale värvi toonides võite valida tooni, mis peegeldab Teie meeleolu või, kui soovite, maailmatunnetust.
Spirit kataloog sisaldab üle 1700 tooni, nendest suurt osa teistest süsteemidest (NCS, RAL jt) ei leia.
Spirit facade – fassaaditoonide kollektsioon, mis sobib hästi ka sisevärvidele ning sisaldab üle 200 värvitooni.
Mäletame aegu, kui kaupluses tuli endale sobiv värv valida 10-20 värvitooni seast. Tänapäeval on pilt täiesti muutunud – igal värvitootjal on pakkuda värvikaart, mille järgi saab värvi toonida kuni 2000 eri värvitooni.
Valiku lihtsustamiseks pakutakse värvikaarte vastavalt pinnale või värvitüübile, näiteks põranda värvikaart, kivipindade värvikaart, välisvärvide värvikaart, peitsikaart, lakikaart jne. Välisvärvide kaarti on valitud enamlevinud ja ilmastikumõjudele hästi vastupidavad välisvärvitoonid. Veel on ka trendikaardid, mis pakuvad sisevärvide toonimiseks hooaja lemmikvärvitoone. Uus värvikaart Vivacolor Feelings pakub aga sisearhitekti poolt kokku sobitatud 4 omavahel sobiva tooni kooslusi, mida on lihtne kasutada ruumi kujundamisel.Värvikaart on värvitootjate poolt väljapakutud värvitoonide valik. Enamlevinud on SYMPHONY, MONICOLOR NOVA, RAL ja NCS kaardid. VIVACOLOR ja TIKKURILA tooted on toonitavad SYMPHONY ja MONICOLOR NOVA kaartide alusel. Symphony värvikaart võeti kasutusele 2003. aastal ja kaart sisaldab juba ligi 2500 värvitooni.
Symphony ja Monicolor Nova värvikaartides olevad toonid jagunevad A- ja C-alusvärvi toonideks. A-alusvärvi toonid on heledad ja C-alusvärvi toonid tumedad.Värve toodetakse kas valgena (A-alusvärv) või läbipaistvana (C-alusvärv), millele lisatakse toonimisel toonimispastasid, et saavutada vajalik toon. Kui valid värvikaardist A-alusvärviga värvitooni (näiteks F157), tuleb toonimiseks võtta A-tähisega värvipurk (vt. purgil triipkoodi kastis). Tumeda ja heleda värvitooni toonimiseks kasutatakse erinevat alusvärvi toodet. Alusvärvi tähiseks võivad olla ka muud tähekombinatsioonid, näiteks kivipindade toodetel MAP, LAP jt. Juhul, kui tootel pole märgitud alusvärvi tähist, on tegemist kas mittetoonitava valge tootega või valmistooniga (hall, pruun jt).
Toonimiseks sisestatakse väljavalitud tooni number toonimismasina arvutisse ja pannakse värvipurk toonimismasinasse, mis lisab värvile vastavalt toonimisretseptuurile erinevas koguses ja erinevat tüüpi toonimispastasid. Seejärel pannakse värvipurk segistisse või raputajasse, kus toonimispasta ja värvi segunemisel saavutatakse värvikaardile vastav värvitoon. Toonimissüsteem võimaldab toonida hiljem juurde täpselt sama tooni värvi.Tänu toonimisele saame valida tohutu värvigamma hulgast endale värvikaardist sobivaima värvitooni ja hiljem vajadusel täpselt sama tooni juurde teha!
Akzo Nobel Baltics AS poolt paigaldatud Acomix toonimissüsteemi abil on võimalik toonida enamikke meid ümbritsevatest värvitoonidest.
Valiku lihtsustamiseks on paljud värvitootjad kokku pannud erinevaid värvikollektsioone (värvikaarte). Meie süsteem sisaldab enamikke neist värvikaartidest, nende hulgas ka NCS ja RAL. Viimased kaks ei ole küll koostatud värvitootjate poolt kuid on väga laialdaselt kasutusel kogu Euroopas.
Värvitooni valiku lihtsustamiseks on Akzo Nobel koostanud kollektsiooni INSPIRATSIOON. See koosneb minikollektsioonidest nagu Südameasi, Pillerkaar jne. Värvitoonidele on antud nimed: elevandiluu, kuusemets, mustikajook jpt. Kellel nendest toonidest ei jätku, peab lahti tegema ACC Colormapi. Siit on võimalik oma valik teha 6915 värvitooni seast. ACC Colormapis olevatel toonidel ei ole nimesid. Kõik toonid on kirjeldatud ACC kodeeringuga. See on tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis kirjeldab antud tooni füüsikalisi parameetreid: värvitooni (määratud domineeriva lainepikkusega), heledust ja küllastust. ACC on Akzo Nobeli poolt väljatöötatud kodeerimissüsteem ja on kasutusel enamikes Euroopa riikides. Näiteks, kui Saksa disainer kasutab ACC kodeeringut, siis tema poolt välja valitud värvitoone on võimalik toonida ka Espaki kauplustes.
Kõigi nende ilusate värvitoonide valmistamiseks kasutatakse toonimispastasid Acomix Eco, mis on 100% lahustivabad. Kokku on 16 toonimispastat. Seitse neist on mineraalsete pigmentidega, mis on välja töötatud spetsiaalselt fassaadivärvide toonimiseks. Veel kaks pastat sisaldavad läbipaistvaid rauaoksiide lasuurvärvide (nende seas ka Pinotexi kaubamärgi all olevate toodete) toonimiseks.
Espaki kliendi jaoks on asi lihtne. Tema ei pea teadma midagi baasvärvidest ja toonimispastadest, sest toonimisprogrammi andmebaasid sisaldavad tuhandeid valmis toonimisretsepte ning võib kindel olla, et sõbralikud müüjad aitavad leida nende hulgast see kõige õigem.
|
OSCAR-2019
|
||
Radnice pakub majutusvõimalusi kõigile, ükskõik kas kavandate pikemat puhkusereisi või peatumist vaid mõneks ööks. Kui sinu sihtkoht on Radnice, ootab sind Hotels.com saidil 32 head pakkumist. Paljud majutusvõimalused hinnasoodustusega kuni 20%. Soodsad hotellitoad on saadaval hinnaga alates 19 EUR/öö. Allpool näete, millise kategooria hotelle Radnice ja selle lähipiirkond pakub.
Hotellid Hopetoun Park – Hotels.com abiga on lihtne leida sobiv hotell Hopetoun Park, võrrelda tubade hindu ja kohe vaadata vabade kohtade olemasolu. Meie veebilehel on imelihtne leida ja broneerida reisiks soodne Hopetoun Park hotell. Iga hotell on varustatud kaardiga. Lisaks hotellitubade kirjeldustele ja fotodele oleme lisanud külastajate hinnagud ja pikemad arvustused, kus on juttu hotelli asukohast, ümbruskonna meelelahutusvõimalustest, tubade mugavusest ning majutuse ja teenuste kvaliteedist. Meie kliendiprogrammiga Hotels.com™ Rewards liitudes teenite iga 10 öö eest 1 öö tasuta.
Donald John Trump (sündinud 14. juunil 1946 Queensis New Yorgis) on Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik, 45. Ameerika Ühendriikide president. Ta on Vabariikliku Partei liige. 8. novembril 2016 kogus ta Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel vajaliku arvu valijameeste toetuse. 20. jaanuaril 2017 toimus tema ametisseastumine.
Trump on vanim ametisse astunud Ameerika Ühendriikide president: ametisse astumise päeval oli tema vanus 70 aastat ja 239 päeva. Senine rekord 69 aastat ja 349 päeva kuulus Ronald Reaganile.
Trump on 1971. aastast kontserni The Trump Organization juht ja president ning hotelli- ja hasartmänguketi Trump Entertainment Resorts asutaja. 2016. aastal hinnati tema varanduse väärtuseks 4,5 miljardit USD.[1]
2004. aastal hakkas ta produtsendi ja saatejuhina osalema telesaatesarjas "Mantlipärija" ("The Apprentice"), millega ta sai ka rahvusvaheliselt tuntuks.
Trump on kuulunud nii Demokraatlikusse kui ka Vabariiklikusse Parteisse ning esinenud väga erinevate seisukohavõttudega. 2000. aastal kandideeris ta Ameerika Ühendriikide presidendiks Reformipartei kandidaadina. Teda peetakse populistiks ja natsionalistiks.[3]
26. juunil 2015 teatas ta oma kandideerimisest Vabariikliku Partei presidendikandidaadi kohale. Arvamusküsitlustes tõusis ta kohe populaarseimaks vabariiklaste kandidaadiks. Kampaania jooksul on ta esinenud teravat kriitikat ja rahvusvahelist tähelepanu pälvinud seisukohtadega. Ta on lubanud kõik ebaseaduslikud immigrandid riigist välja saata, keelata islamiusulistel sissepääs Ameerika Ühendriikidesse (hiljem täpsustas, et keelab mõnest riigist pärit inimestel sissepääsu) ja püstitada Mehhiko piirile müüri.[4]
Teda toetasid presidendikampaaniast loobunud vabariiklastest poliitikud Chris Christie ja Ben Carson.
Suurbritannias koguti 2016. aasta alguseks ligikaudu 587 000 allkirja petitsioonile tema riiki sisenemise keelamiseks.[5] Jaanuaris 2017 koguti ligi 1,86 miljonit allkirja teisele petitsioonile tema ametliku riigivisiidi tühistamiseks[6], eriti kuna peaminister Theresa May esitas talle kutse riigivisiidile juba 7. päeval pärast ametisse astumist, samas kui tema eelkäijatest sai Barack Obama küllakutse alles 758 ning George W. Bush 978 päeva pärast.[7]
Trump on esimene Ameerika Ühendriikide president, kel ei ole töökogemust poliitilistel ametikohtadel ega sõjaväes.[8]
23. jaanuaril 2017 allkirjastas Trump määruse, mis muutis võimalikuks Ameerika Ühendriikide lahkumise Vaikse ookeani partnerlusleppest.[10] 25. jaanuaril allkirjastas ta määruse Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko piirile illegaalse immigratsiooni tõkestamiseks piiritara rajamiseks ning määruse, millega peatasti föderaalsete toetuste eraldamise kohalikele omavalitsustele, mis tegelevad illegaalsete immigrantide kaitse ja varjamisega.[11] 27. jaanuaril kehtestas ta neljakuulise moratooriumi põgenike vastuvõtmisele ning sissesõidukeelu 90 päevaks Süüria, Iraagi, Iraani, Jeemeni, Liibüa, Somaalia ja Sudaani passidega isikutele.[12] New Yorgi Ida kohturingkonna kohtunik Ann Donnelly peatas järgmisel päeval ajutiselt määruse nende osade kehtivuse, mis lubasid seitsme sissesõidukeelu saanud riikide kodanikke Ameerika Ühendriikidest välja saata ka juhul, kui neil juba on olemas kehtiv Ameerika Ühendriikide viisa.[13] 3. veebruaril peatas Washingtoni osariigi Lääne föderaalkohturingkonna kohtunik James Robart ajutiselt sissesõidukeeldude kehtivuse kogu riigi ulatuses.[14] Justiitsministeeriumi 4. veebruari taotlust kohtuotsuse peatamiseks 9. föderaalkohturingkonna apellatsioonikohus ei rahuldanud.[15] 2017. aasta veebruaris tühistas Donald Trumpi administratsioon ettekirjutuse osariikidele, mille kohaselt on transsoolistel tudengitel õigus valida tualetti ja riietusruumi selle järgi, kuidas nad ise oma soo määratlevad, teatas BBC.[16] NATO liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid kohtusid USA uue presidendi Donald Trumpiga 25. mail 2017.[17]
Tema esimene abikaasa oli tšehhi päritolu modell Ivana Zelníčková, kellega tal on kolm last: Donald Jr. (sündinud 31. detsembril 1977[18]), Ivanka (sündinud 1981) ja Eric (sündinud 1984). Ivana sai 1988. aastal naturalisatsiooni korras USA kodakondsuse. Donald Jr., Ivanka ja Eric on The Trump Organizationi asepresidendid.
Kolmas abikaasa Melania Trump (sündinud Melanija Knavs; modellina tuntud nimega Melania Knauss) on pärit Sloveeniast. Paaril on poeg (Barron; sündinud 2006). Melania sai naturalisatsiooni korras USA kodakondsuse 2006. aastal.
↑ Toivo Tänavsuu. "MIKS KÜLL? USA salateenistus pidas kinni Ekspressi ajakirjaniku Toivo Tänavsuu". Eesti Ekspress, 12. juuli 2017. Ekspress Meedia AS. Arhiiviversioon.
↑ Trump lubas kärpida ettevõtete makse ja regulatsioone, USA lahkub Vaikse ookeani kaubandusleppest ERR Uudised, 23.01.2017 (vaadatud 24.01.2017)
|
OSCAR-2019
|
||
Tiia Tiik, minu blogi. Siin on jutte elust, reisijutte, pilte ja uudiseid: Vana või noor - oleneb suhtumisest
Teades paljusid erinevas vanuses inimesi on raske äelda, kui vanalt on inimene vana. Lapsepõlvest mäletan, et vanaema oli vana. Tööl ei käinud ja pidas pensionipõlve. Toimetas talus, siis linnakorteris, tegi süüa, käsitööd ja käis oma lastel ja lastelastel külas. Kui vanaemal pidas 65. sünnipäeva, siis oli tuba rahvast täis. Vanaema oli küll õnnelik inimene, selline lahe muhu memm, kes oskas kõike teha ja pani ka kaarte. Nüüd pole vanaema juba 27 aastat, kadunud on paljud tema lapsed igaviku teele. Aga meid on palju ja nii ei olegi meie emad ja onud ja isad vanaks jõudnud saada. Pühade ajal käisime Arko kodus maal ja tema ema Linda on ka 70 ja temale ma küll vana ei julge öelda, kui on temagi vanaema ja mitmekordne vanavanaemagi. Tragi, positiivne ja tubli pereema, kes vapralt pensionipõlve peab. moodsal ajal oskab temagi kasutada mobiiltelefoni, arvutit ja teeb ülekandeid Internetipangas. Ka igapäevaelu uudistega on ta hästi kursis. Selliseid toredaid vanemaid inimesi on rõõm tunda ja nendega suhelda. ma lugesin seda artiklit ja mullegi meenus, et vanasti olid tõepoolest 50-55aastased inimesed pensionil. Nüüd on uus aeg, pikem elu ja paremad võimalused. Oma töös olen kohanud ema lapsega ja kui neid nägin, siis paratamatult muigasin, sest see laps on üle 50. ja ema nii 75. Tõepoolest on tänapäeval raske hinnata vanasid, sest see oleneb igast nimesest enesest. Minu arust vana on inimene, kui ta on 85 aga eks see ole suhteline iga isiku puhul.
Kõige tähtsam selle juures on tervis, armastus ja hoolimine. soovin kõikidele head vana aasta lõppu ja imelist uut aastat. Uskuge ja unistage julgelt! Panen siia ka Tiina Jõgeda artikli sarjast õnne valem. Tahaks seda raamatut "Vaikijate hääled 3" juba lugeda. Kellel on, see võiks mulle laenata. Vastu pakuksin raamatut lugemiseks "Õnne valem" vmt.
Kui vanainimene hüppab langevarjuga, abiellub või astub ülikooli, siis nähakse selles suurt imeasja.
Sumpasin Kadriorust raamatuesitluselt kesklinna poole, nina käpikus. Külma oli umbes viisteist kraadi. Korraga tuhises minust mööda spordipoiss, kes lisaks tempos püsimisele ajas telefonitsi ka tähtsat tööjuttu. Müts silmil, jooksutossud jalas, kintse katmas liibuvad jooksupüksid. Kuju tundus tuttav, aga selleks ajaks, kui tundsin ära ärimees Reinu, oli ta juba kaugel. Millal me ta viiekümnendat sünnipäeva pidasimegi? Ikka ammu, mõtlesin raamatut kaenla all kohendades. Värskelt ilmunud sotsioloogiline uuring “Vaikijate hääled 3. Räägivad tööotsijad 50+” lahkab teemat, kas elu pärast seda kohutavat juubelit üldse eksisteerib. Põhiteema on vanuseline tõrjumine: üsna üksmeelselt kinnitavad selle raamatu tarbeks tehtud intervjuud, et Eestis esineb ageism’i rohkem kui küll. Ainult et sellest räägitakse vähem kui soolisest, rassilisest või seksuaalsest diskrimineerimisest.
Õige ta on, et ühel päeval murravad haigused füüsilise jõu ning dementsus näkitseb vääramatu järjekindlusega aju säravamate palade kallal... aga millal see kõik juhtub?
Seitsmenda klassi lastele õpetatakse inimeseõpetuse tunnis, et pärast viiekümnendat “jõud hakkab kahanema, õppimisvõime väheneb, mälu nõrgeneb, meeled nürinevad. Sel eluperioodil tuleb loobuda tööst ja harjumuspärasest elukorraldusest , [–] tuleb harjuda üksindusega”. Õnnetu olend, kes viiekümnesena veel tööd otsima peab! Tööandja eelistab, kui vähegi võimalik, nooremat kandidaati, haridusest ja oskustest hoolimata, kinnitab uuring. Ma tahaks teada, mis näo selle koolitarkuse peale teevad Linnar Priimägi, Anu Saagim, Madonna või Keith Richards. Kes on tänapäeva vanainimene? Jätame kõrvale stereotüüpse “penskari” kuju, sest selle mõistega tähistatakse agressiivselt, kuid jõuetult oma õigusi nõudvat küpses eas daami, kes elab end välja igas ilmakaares räusates. Neid on palju vähem, kui arvatakse. Või sobiks tänapäeva vanainimese võrdkujuks “Eurovisionil” platsi puhtaks löönud udmurdi memmede punt “Buranovskie Babuški”? Maailma rokilavadel “Smoke on the wateri” ja “Hotel California” töötluste saatel viisku keerutades mõjuvad nad naljakalt ja armsalt nagu tantsivad tsirkusekarud, kuid nad on nutikas toode, mitte argipäev. Suurim hulk niinimetatud vanainimesi on sellised, kes on võimelised tegema kõike sedasama mida nende noores täiskasvanueas lapsedki, vahe on ainult selles, et kui “vanainimene” hüppab langevarjuga, abiellub või astub ülikooli, siis nähakse selles suurt imeasja.
Tänu paranenud elukvaliteedile ja meditsiinitaseme tõusule on pikenenud inimeste eluiga – ja mitte pelgalt vanuripõli, vaid tervelt ja täisväärtuslikult elatud aastate hulk. Vanad on uued noored. Tänavusel PÖFFil linastus ridamisi filme, mis rääkisid vanainimeste seksist ja tundeelust. Ka psühholoogid on vanainimesed avastanud. Uurimusi vanainimeste vaba aja veetmise viisidest, sportlikkusest, seksuaalsusest muudkui tuleb. Järeldus on üldjoontes üks: tänapäeva inimesed on vähemalt kümme aastat nooremad, kui pass seda kinnitab. Neil on jõudu, mõistust ja raha. See viimane käib küll rohkem lääne inimeste kohta, ent ka Eestis pole puudust jõukatest üle viiekümneaastasest – see on ju seesama võitjate põlvkond, kes laulvalt revolutsioonilt marssis revolutsioone korraldama panganduses, poliitikas, meedias jne. Aga kus nad on? Iga kord, kui satun nädalavahetuse hilisõhtul läbi linna kõndima, tuleb mulle vastu noori rõõmsaid salkkondi, kes suuunduvad klubidesse. Kohvikutes ja pubides sama pilt, justkui oleks uksel silt “üle 30 keelatud”.
Vanainimesed ei saa ennast avalikult näidata, sest Eestis õpetatakse juba maast madalast, et vananemine on häbiväärne ja lubamatu. Selle ühiskonnas valitseva hoiaku on nad ise ka omaks võtnud ning sealt tuleb madal enesehinnang, mis röövib julguse end tööturul (või ööklubis) pakkuda. Vanad, kapist välja!
|
OSCAR-2019
|
||
Ma kiljatasin. Kuid siis oli juba hilja. Minu pikk juuksesalk vedeles elutult juuksurisalongi põrandal ja mõrvariks osutus liiga kuum juuksesirgendaja. See juhtus neli aastat tagasi ja pärast seda ei ole ma enam sirgendaja poole isegi vaadanud. Kui aus olla, siis olin sirgendajad enda jaoks igaveseks maha kandnud, kuniks kuulsin, et nüüd saab juuksed sirgeks erinevate harjadega. Täpsemalt Saint Algue uue põlvkonna elektriliste juukseharjadega, mis kannavad kõlavat nime Demeliss.
Demelissi tooted jõudsid äsja Eestisse ja minul on olnud võimalus neid paar kuud testida. Valisin neli harja ja nimetasin nad mõttes neljaks õeks. Kahtlemata väga kauniks õeks, sest kõik harjad on maitsekalt kuldsed ja erakordselt ilusa disainiga. Kuid kas ilusal välimusel on ka sisu?
Kõige esimesena köitis minu tähelepanu Demeliss STEAM, mis ühendab endas juukseharja ja sirgendaja. Kuigi sellel on väike 30 ml veepaak ja võimas aurotehnoloogia, mille tulemusena peaks juuksed eriti siidised jääma, testisin seda esialgu ilma paaki täitmata. Katsetades Demeliss STEAMi hakkas minu usk uude sirgendajasse tasapisi taastuma. Harjal on 92 keraamilist kuuma harjast, mida saab seadistada vahemikus 150-230 kraadi. Pärast esimest testimist tundus, et Demeliss STEAMile võib anda ka teise võimaluse. Järgmisel korral täitsin paagi ja juuksed jäävad tõepoolest sirgematest sirgemad, kuid tulemus on pigem loomulik. Kui sirgendatud juustel on sageli triikraua efekt, siis Demelissiga seda muret pole. Võib ka öelda, et Demeliss STEAM aitas mul saada üle eelmise sirgendaja traumast ja nii hakkasin vaikselt taas juukseid sirgendama. Minu silmis aitab Demeliss STEAM eriti neid, kellel on kesmisest paksemad juuksed ja on loodud neile, kes peavad lakkamatut võitlust oma loomulike lokkidega. Sellistele juustele on Demeliss STEAM igati väärikas vastane! Vaata rohkem siit.
Kui mul alguses puudus sirgendusharjadesse usk, siis Demeliss PRO hakkas üsna enesekindlalt kõiki minu eelarvamusi ümber lükkama. Esmalt mõtlesin, kuidas see hari üldse juuksed sirgeks saab? Kuid kuumad keraamilised harjased tegid oma töö ja minu kahused juuksed hakkasid õige pea ilmet võtma.
Elektrilise harja eelis tavalise sirgendaja ees on kahtlemata see, et juuksed saab palju kiiremini sirgeks. Juba paari korraga saan kammida läbi tunduvalt rohkem juukseid, kui jõuaksin salk-salgu haaval sirgendajaga mässates. Demeliss PRO pakkus mulle ka meeldiva üllatuse - nimelt on sellega võimalik juukseotsi koolutada. Ta jätab juusteotsetesse loomuliku laine, mis püsib seal terve päeva. Vaata rohkem siit.
Kuid Demeliss PROl on ka väike õde, kes kannab nime Demeliss PROmini. Viimasel ajal on mul uus lemmiksoeng - sirgendan juuksed siit-sealt ära ja kannan kas patsi või keeran juuksed hoopis krunniks. Lihtne krunn ei pruugi tähendada aga seda, et keeran juuksed lihtsalt kokku ja läinud ma olengi. Ei. Mulle meeldib esmalt osad juuksejuured kergelt krepitada ja pealael olevad juuksed elektrilise juukseharjaga läbi kammida. Nii jääb tulemus hooletult perfektne. Siin tuleb mängu Demeliss PROmini, millega saab juuksed kiiresti läbi kammida. Tegemist on tõeliselt mugava harjaga, mida olen ka SPA-sse kaasa võtnud, et pärast föönitamist juuksed läbi kammida. Muide, Demeliss PROmini meeldib väga mu 11aastasee tütrele, sest lapsel on väga mugav nii kerge harjaga toimetada.
Osavnäppudele teadmiseks, et Demeliss PROminiga saab juustesse ka laineid luua. Muide, kõige selle juures, mida Demeliss PROmini suudab korda saata, on hind muinasjutuliselt soodne (35 eur). Ennustan, et sellest saab hitt: tegemist on tõeliselt efektse kingitusega. Selleks, et endale (või sõbrannale) üks ilus Demeliss PROmini kinkida, pole vaja oodata sünnipäeva või jõulumeest. Mina ütlen endale tavaliselt: "Palju õnne argipäevaks!" ja ostan siis asja, mida hing parasjagu ihaldab. Vaata rohkem siit.
Neljast Demelissi õest on kahtlemata kõige müstilisem Demeliss SLIM. Disain on väga eriline ja pakist välja võttes tekkis mul küsimus, kas saan selle omapärase tegelasega üldse sina-peale või lõppeb see nii, et pakin ta karpi tagasi ... Tegelikkuses on keerulise disaini taga lihtsad lahendused. Nimelt saab sellega juukseid üsna juuksejuure lähedalt sirgendada. Kui sul on hästi peened juuksekarvad, siis see Demeliss SLIM on just sulle loodud. Samuti on ta oivaline nende jaoks, kellel on õhemad juuksed. Seda harja kasutades panin osad juuksed kinni ja lasin harjal juustes rahulikult nurruda. Kui juuksed olid sirged, võtsin ette järgmised salgud ja kümne minutiga olid juuksed korras. Sarnaselt Demeliss PROle saab sellega väga edukalt juukseotsi koolutada. Vaata rohkem siit.
Kõigi Demeliss harjade üks eesmärk on kinkida terved juuksed ka pärast suurt sirgendamismaratoni. Tean paljusid, kes sirgendavad igal hommikul juukseid ja kurdavad, et juuste taastamiseks kulub liiga palju aega ja raha. Demeliss SLIMist saab minu silmis kiiruses keerlevate inimeste lemmik. See on kerge ja käepärane. Ideaalne käekotti pista ja soengule kontori tualetis kiire lihv anda (mu kolleeg võtab alatasa sirgendaja tööle kaasa ja kohe kui ülemus on silmapiirilt kadunud, asub ta keset kontorit kiirelt soengut värskendama...). Kui rääkida kiirusest, siis tasub vahel aeg hoopis maha võtta ja vaadata oma mänguasju lähemalt. Kui Meisiga Hilton Park Tallinn hotellis Eri Klasi nimelises sviidis terve pika hommikupooliku Demelissi harjadega soenguid tegin, nautisin, kuidas aeg korraks seisis. Lisaks tervetele juustele võiks Demelissi glamuursed tooted olla just need, mis aitavad korraks aja maha võtta. Soengu tegemine on omamoodi teraapia. Ärme pööra sellele lihtsale luksusele selga.
|
OSCAR-2019
|
||
EKKM15-401 "Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat (1.01.2015−31.12.2018)", Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond.
2. Ühiskonnateadused ja kultuur 2.3. Ajalooteadused ja arheoloogia H280 Kohalik ja piirkondlik ajalugu, ajalooline geograafia alates keskajast 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.) 60,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur 2.5. Kunstiteadus H310 Kunstiajalugu 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.) 20,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur 2.6. Filoloogia ja lingvistika H350 Keeleteadus 6.2. Keeleteadus ja kirjandus 20,0
Ilma lisafinantseeringuta ähvardab ÕES aastaraamatu järjepidevat ilmumist 2015. aastast katkemine. Sellest oleks eriti kahju nüüd, kus aastaid kestnud pingutuste tulemusena on saavutatud konstantne ilmumisrütm ja täidetud ka võrdlemisi kõrged kvaliteedikriteeriumid. Taotletav toetus on vajalik, et Eesti keele- ja kultuuriloos niivõrd oluline väljaanne saaks üldse jätkata ilmumist ning et saavutatud taset oleks võimalik järjepidevalt hoida ja veelgi tõsta. See annab rahvusteaduste esindajatele, kaasa arvatud nende erialade doktorandidele võimaluse publitseerida oma artikleid interdistsiplinaarses, tunnustatud teadusajakirjas. ÕES aastaraamat on üks neid väljaandeid, mis võimaldab ja edendab rahvusteaduste püsimiseks paratamatult vajalikku eestikeelset publitseerimist. Senine positiivne tagasiside ÕES aastaraamatule on andnud impulsi liitumiseks veelgi enamate rahvusvaheliste andmebaasidega. See teeks Eesti rahvusteaduslikud uurimistulemused rahvusvaheliselt nähtavamaks ja võimaldades neile paremat juurdepääsu. Plaanis on jõuda selleni, et ÕES aastaraamat oleks lisaks praeguseks juba olemasolevale kajastusele refereeritav ja indekseeritav ka Thomson Reuters kategooriates Arts and Humanities Citation Index ja Current Contents Arts & Humanities, samuti kirjastuses Elsevier ning EBSCOhost andmebaasis. ÕES aastaraamatus avaldatavad artiklid jõuavad jätkuvalt laiema lugejaskonnani Open Access põhimõttel. Arenguvõimalusena näeb projektimeeskond ka väljaande liitumist DOI süsteemiga. Rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga on seni enamasti suheldud kirjade või e-kirjade abil. Toimetuskolleegiumi tegelik kogunemine korra igal aastal võimaldaks veelgi tõsta aastaraamatu artiklite sisulist kvaliteeti, sest siis saaksid kolleegiumi liikmed tegeliku diskussiooni käigus oma arvamusi kujundada. See annaks võimaluse edastada nii autoritele kui väljaande koostajatele ja toimetajatele hoopis uuel tasemel tagasisidet. Sellepärast on ÕES aastaraamatu arendamise plaanis ka toimetuskolleegiumi iga-aastane koosolek, mille saab ühendada seltsi muude tegevustega (ettekanded, seminarid, konverentsid). Projekti põhirisk on see, et kui projekt jääb üldse rahastamata, tuleb loobuda ÕES aastaraamatu avaldamisest ja nii kaob see väljaanne Eesti rahvusteaduste maastikult. Projekti kuludest väiksemas mahus rahastamise riskideks oht, et ÕES aastaraamatut ei õnnestu enam avaldada ühtlase ilmumisrütmiga perioodilise väljaandena, mis võib selle välja langetada refereeritavate ja indekseeritavate väljaannete kategooriast. Rahastamise puudulikkus võib mõjutada ka projektimeeskonna motiveeritust. Aastaraamatu väljaandmise 12-aastane kogemus näitab, et enamus sisulisest töödest (ettevalmistus, toimetamine) on võimalik ära teha ka missioonitundest ehk ilma tasu saamata või väikese töötasuga sekretärile, mis ei kata kaugeltki tööpanust aastaraamatu valmimisse. See on toiminud, aga selline olukord on riskipiiril majandamine, mille maandamiseks ongi projektimeeskond ehk ÕES juhatus käesolevaga asunud aktiivselt lisarahastust otsima, et mitte kaotada senist 12 aastat kestnud töösuhet sekretär-tegevtoimetajaga, kindlustada kvaliteetne keeletoimetus ja küljendus ning leida motiveerimisvahendeid erialatoimetajate ja retsensentide ning toimetuskolleegiumi liikmete veelgi aktiivsemaks kaasamiseks projekti. Ammuteadvustatud risk on ka fakt, et ÕES aastaraamatu väljaandmise kulud on suuremad kui müügitulud. Selle osalinegi maandamine oleks võimalik aktiivsema müügitegevusega, mida on aastate jooksul ka proovitud. Oma praeguse palga- ja töökoormuse juures on sekretär tegutsenud võimaluste piirides. Samuti on paratamatu, et kuna ÕES juhatus otsustas aastaraamatu avatud teaduse põhimõttel artiklitele avatud juurdepääsu kehtestada, siis sellega kahanes müügitulu. Kuna kogu seltsi tegevus toimub paljuski missioonitundest rahvusteaduste edendamise teel, siis selle tegevuse riskide maandamiseks ongi teadvustatud vajadus leida missioonitundelisi finantseerijaid. Projektimeeskonna motiveerituse riski on seni aidanud maandada Õpetatud Eesti Seltsi pikaajaline tegevus ja hea maine. Kui mõni põhitäitjatest ei saa seltsi väljaannete, k.a ÕES aastaraamatu koostamisse ja toimetamisse enam palju panustada, on Eesti teadlas- ja haritlaskonnas ikka leidunud neid, kes on valmis teatepulga üle võtma.
|
OSCAR-2019
|
||
Õppisime koolis Darwini evolutsiooniteooriat, mis teadupärast andis maailma tekkimisele ja arengule teadusliku põhjenduse. Teooria on saanud väärilise eluõiguse, selle kõrval elab oma elu pühakirjas seletatu. Viimase sisuks on lootus, millele on sünonüümisõnastikus antud samatähendusliku sõnana «ootus». Selle sisu kätkeb sedavõrd palju emotsiooni, et tundub olevat üleloomulik. Ometi kuulub lootus nii kristlaste kui ka mittekristlaste ellu. Isegi nende ellu, kes end ateistideks nimetavad.
Kirikutes lauldakse praegu: «Nii valdav on see ootus, me juurde oled teel. Meid juba puudutanud on valgus Sinu eel.» Mida siis ootavad praegu mittekristlased? Suuremat kingitust jõuluvanalt? Kirjanik Karl Ristikivi (1912–1977) on kunagi öelnud, et «ootaja ootab enamasti asjata. Tuleb ise otsida, et midagi leida». Praegu ongi hea aeg, et leida elule tuge, näiteks kirikust, ning pakkuda mõistmist ja abi teistele. Nagu ameerika kirjanik Neale Donald Walsch kirjutab oma suurepärases raamatus «Uued ilmutused: jutuajamine Jumalaga»: «Sina oled ingel, keda täna keegi ootab.» Ärgem seda siis unustagem.
Hiljutisel pikal bussisõidul Rakverest koju kohtusin jutuka vanahärraga, kes tähtsustas meie, inimeste seotust maaga ja kellel oli tugev usk maaelu taassündi. Oluliseks pidas ta seejuures eestlaste teednäitavat rolli, sest meie inimesed on omavahel tugevalt seotud. Vanahärra lootus oli väga tugev, tema veendumus kindel. Ja tegu pole ainult usuga, sest nende pere kolm põlvkonda rajavad tõestuseks näidistalu. Südames kandis ta ühe eeskujuna oma kodupaiga lähedalt võrsunud aate- ja kirikumeest Jaan Lattikut. Kirikul on kogemus, kuidas rahvas taas oma juurte juurde suunata, oli mehe kreedo. Paarikümne aasta pärast on tema arvates raha võim asendunud hoolimise ja armastuse väega. Tahaks uskuda ja loota.
Eile oma 50. sünnipäeva tähistanud Tõnis Lukas, SA Ajaleht Eesti Kirik nõukogu liige, on kolme lapse isana ning aktiivse ühiskonnategelasena seda meelt, et eestlastena lasub meil kohustus oma maa ja rahva, perekonna ja kogukonna ees, mida ei pea ometi kandma kui rasket taaka, vaid kui eesõigust olla oma aja ja loo peremees. Issanda armust ja esivanemate pärandusest.
Leppides kokku aega ja kohta jutuajamiseks pakun variandina välja ka Tallinna, kus riigikogulane Tõnis Lukas töönädalast lõviosa veedab, ent saan e-kirja: Tallinn oleks küll kohatu, kohtume ikka Tartus, näiteks Vildes.
Nii palju, kui tööalased toimetused vähegi lubavad, katsub Tõnis Lukas Tartusse jõuda. Siin on ta omas elemendis, oma rahva keskel. Ja nii on olnud ajast, mil ta 1981. aastal alma mater’isse tudeerima asus. «Kiindumus sündis hetkega,» ei tee ta saladust. Kui kamraadid läksid nädalavahetuseks Tallinna, et Soome televisiooni vaadata ning soojas vannis lõõgastuda, siis ajalootudengist Tõnisele pakkus Tartu meelepärasemat.
«Väga ruttu leidsin huvitavad kaaslased, heas seltskonnas ajasime õigeid asju,» meenutab ta Noor-Tartu liikumist ning teisi okupeeriva võimu piire kompavaid ettevõtmisi. Ühelt poolt oli see kantud noorusele omasest uljusest, teisalt tungist käänata ajalugu uude voolusängi. See oli eelmäng sündmustele, mis kulmineerusid Tartu muinsuskaitsepäevadel 1988, mille korraldustoimkonda Tõnis Lukas kuulus.
Liisk oli langenud: siitpeale rakendab Tõnis Lukas oma andeid missiooniga, temast saab avaliku elu tegelane. Kooliõpetajana ja ülikoolilektorina, Eesti Rahva Muuseumi direktorina, linnavolikogus ja linnapeana; Eesti Kongressis ja riigikogus, haridus- ja teadusministrina on ta teotsenud vastutaja rollis. Põhimõtteliselt pole midagi muutunud paaril viimasel aastakümnel, laiutab mees ise käsi: erinevates ametites on ta vedanud sama vankrit.
Ühiskonnaga seotud ametites pole töökoormus kindlalt mõõdetav, igapäevatöö kulgeb alalises kiiruses mõõduka pingutusega. «Direktorina või valitsuse liikmena, ühiskonnas tähelepanu all olevates ametites olen ennast alati realiseerinud ühte moodi, maksimaalselt,» selgitab Lukas, lisades, et kellel jõudu on, ei tohi peljata vastutaja rolli.
Olla tüüri juures ka siis, kui vaimustuse ajad on asendunud proosalise argipäevaga, see on vastutustundlik käitumine mehe poolt, kes juba poisina, saati siis noormehena hingas samas rütmis Juhan Liiviga: Ükskord kui terve mõte, ükskord on Eesti riik.
«Eesti riigis olen realiseerinud oma uskumatu unenäo,» tunnistab Tõnis Lukas, lisades, et Eesti iseseisvus on ime, mille üle vaimustumast me kunagi ei tohiks väsida. Viimasest tulenebki vastutus oma rahva ees, leiab Lukas: «Sa ei saa üles kutsuda teisi, et tehtagu, endal jalad seinal.» Olgu talguteol või laulupeol, Tõnis Lukas on osalusega eeskujuks – ta on kohal. Rahvas tahab tunda arvamusliidriga küünarnukitunnet, see teeb rahvaesindaja sõna tuumakaks ning järgimist väärivaks.
«Tartu sidus mind sedavõrd, et isegi vanemaid vaatama Tallinna jõudsin harvemini, kui õige oleks,» meenutab ta tudengiaega.
Tõnis Lukas pole kaasa läinud mõttemalliga, et koolihariduse saamiseks on Tartu hea, ent «elu elamiseks» peab siirduma «vähemalt» Tallinna. Õppinud keeli ja kandes kübarat meeldib talle maailmas küll ringi vaadata ning asjatoimetuste tõttu ei põlga sugugi ka pealinna väisata, ent oma kodukolde hoiab kindlalt Tartus.
«Kindlasti on Hiiumaal ja Tõrvas hea elada, võib-olla kellelegi isegi Tallinnas, aga Tartus – siin on ideaalne,» arvab Tõnis Lukas, lubades näole laia naeratuse. Hoolimata erinevatest ametitest on ta jäänud ülikoolilinna patrioodiks. Tundub, et see on mehele omamoodi ideoloogiaks trotsida levinud Tallinna-kesksust ning näidata oma eluviisiga Tartu ülimuslikkust.
Poliitikuna on Tõnis Lukas märkinud haridus- ja kultuuripealinna Tartu ergutavat mõju võimupealinnale Tallinnale. Haridus- ja teadusministrina olid tema teened määravad ministeeriumi pealinnast ülikoolilinna toomisel. Meenutatavasti pälvis see suure meediakajastuse ning jagas ühiskonna kaheks: poolt ja vastu.
«Loomulikult oli neid, kes pidasid seda minu isiklikuks kasusaamiseks, et vaat kui tore ministril üle Toome jala tööl käia, aga tegelikult soovisin eelkõige raputada meie regionaalset süsteemi, näidata, et kõik hoovad ei pea koonduma Tallinna ning et Tartu roll peab suurenema,» meenutab toonane minister ise. Elada Tartus ei tähenda alati mugavat eluviisi, teab Tõnis Lukas kummutada teise äärmuse: «See tähendab palju sõitmist, vara tõusmist, perest lahusolemist ja muud kurnavat.» Tögame sõbralikult pealinlasi, kelle jaoks sõit Tartusse tähendab tohutut ettevõtmist, samas kui tartlane mängleva kergusega Tallinnas nõu pidamas ära saab käidud.
Tartlaseks jäämine nõuab teadlikku otsust ning kohati võimete piiril pingutamist, mis «ei ole alati kerge olnud, aga kokkuvõttes väärib jätkuvat pingutamist». Eestlasena Eestis elamist ei nimeta ta aga pingutavaks: «Ma ei jaga arvamust, et igal pool mujal on parem. Seetõttu ei nurise ma ka Eesti kliima üle ega kipu lõunamaale puhkama.»
Kodu, kuhu kurg poolsada aastat tagasi kena poisslapse viis, oli kokkuhoidev ning väärtustest pidav. «Lapsepõlvest on mul ilusaid pilte,» meenutab Tõnis Lukas, kes on oma vanemate ainus laps. «Mõneti oli minu pere eriline, sest isa oli haiguse tõttu kodune ning ema käis väljaspool kodu tööl,» selgitab ta.
Isa, töötades kodus küll hommikust õhtuni, oli poja jaoks alati olemas, jälgis koolitükkide õppimist ning noore inimese meelelaadi kujunemist. Oma kindla sõna ning seisukohavõtuga tutvusringis vaieldamatuks arvamusliidriks olnud isa mõju peab Tõnis Lukas oma isiksuse arengule väga oluliseks. Samal määral ka ema oma, kes väikese poja kõrvalt õppis kunstiakadeemias, asudes selle lõpetamise järel tööle keraamikuna.
«Kodus valitses vaba vaim, selline väärtuste ja isamaalisuse oluliseks pidamine,» meenutab Tõnis Lukas isakodu, kus «kord oli majas». Viimast väidet kommenteerides toob ta näite, et õhtul välja minnes oli vältimatu vanematele aru anda, et «kuhu ja kunas tagasi».
Kuigi elati tagasihoidlikult ning distantsis toonase ühiskonna ladvikuga, sai kodust alguse «vastutus ühiskonna asjades ja vajadus kaasa rääkida». Tõnis Lukas ei mäleta, et kodus oleks palju kõneldud eesti asjast, ometi oli pere orientatsioon selge ja mõistetav väljaspoolgi: «Klassijuhataja helistas isale ja päris, miks ta keelab minul komsomoli astuda, et küllap ootame ikka valget laeva.»
Oma kolmest lapsest, ülikooliealisest Triinust, viiendas klassis õppivast Lindast ja esimest klassi lõpetavast Atsist kõneldes muutub Tõnis Lukas paljusõnaliseks: «Ma ei kujuta ette oma elu ilma pereta, ilma lasteta.» Tühjaks tööks ja vaimunärimiseks nimetab ta spekuleerimist, kas või naljaviluks, mis oleks siis, kui peret ei oleks. «Küllap ma siis üks vananev üksik friik oleksin,» arutleb ta.
Kui midagi ühiskondlikus või akadeemilises plaanis olekski rohkem jõudnud korda saata, siis poleks see üles kaalunud kolmele lapsele isaks olemist. «Võib lõputult küsida, et mis oleks võinud elus teisiti olla või minna, sedasi urgitsedes võib inimene lolliks minna,» lõpetab Lukas fantaseerimise, kinnitades, et on väga rahul oma elukäiguga.
Käbi ei kuku kännust kaugele, tuleb nõustuda vanarahva ütlemisega, kuulates Lukaste laste huviringide mitmekesisust. Triinu osaleb üliõpilasteatris, Linda iluuisutab, õpib viiulit ning laulab-tantsib teatri Vanemuine mitmetes muusikalavastustes, väike Ats, kelle iseloomustamist alustab Tõnis Lukas: «Ats on lihtsalt poiss», õpib Elleri muusikakoolis saksofoni ja on muidu huvitatud maailma asjadest.
Et seda kõike jõuda, eelkõige, et igale ettevõtmisele päevakavas oma aeg leida ning korraldada laste liikumine erinevate punktide vahel, nimetab Tõnis Lukas filoloogist abikaasa, ülikoolis õppejõuna töötava Liina rolli asendamatuks: «Liina sooritab iga päev logistilisi imesid.»
Lukas pole nõus käte ringutajatega, et «mis kõik laste pärast tegemata jääb», sest lapsed on tervikliku elukorra osaks, kes ei sega nn kvaliteetaega, vaid hoopis loovad selle sisu. «Mul ei ole elu lahus lastest ja perest, kui midagi teeme, siis ikka koos ja see ongi õige,» kinnnitab Lukas.
Koguduseliikmena jälgib Tõnis Lukas osavõtlikult, mis toimub kirikus. Üle kiriku lävepaku viib teda soov leida «hetk rahu ja võimalus kaasa mõelda». Viimase eelduseks on kirikulist oma teemapüstitusega kõnetav hingekarjane. Luterluses on pastori isikul ikka suur tähtsus olnud, sellest, kui hea kõnemees on talaarikandja, sõltub ka tänapäeval Tõnis Lukase meelest koguduse aktiivsus.
Reformatsioonis toodi kantsel kirikuruumis koguduse keskele, et oleks paremini kuulda, mida vaimulikul öelda on. «Kogudusel, kellel on karismaatiline õpetaja, läheb ka paremini,» arvab Tartu Pauluse koguduse liige, viidates õpetaja Joel Luhametsale. Teise positiivse näitena osutab ta Tallinna praostile Jaan Tammsalule, kes Tõnis Lukase isa mattis. «Särav õpetaja vaimustab ja tõmbab kaasa mõtlema ka kirikukauged inimesed,» on Tõnis Lukas veendunud.
«Kirikul, ennekõike kui hoonel, on tähtis roll kogukondlikus elus,» mõtiskleb Tõnis Lukas, tundes head meelt, et Eestis ei olda mitmete maailmakogemuste kiuste õnneks veel valmis muutma keskaegset pühakoda näiteks ööklubiks. Hoolimata (välisest) usuleigusest on pühaduse mõiste inimeste alateadvuses olemas.
Ametid: kooliõpetaja, Eesti Rahva Muuseumi direktor, Tartu linnapea, haridus- ja teadusminister, riigikogu liige (VIII, IX, X ja XII koosseisus)
|
OSCAR-2019
|
||
Kevadpäike paistab läbi talvetolmuste akende kriimulisele põrandale ning esimesest pilgustki on pilt selge – kodu ootab ees üks korralik kevadpuhastus. Kas Sinu keha nõuab sama? On organismi puhastamine müüt või mõistlik jutt? Kas kevadpuhastus mõjub tõesti Su kehale niisama kirgastavalt kui värskelt pestud akendele või äsja klopitud vaipadele?
Loe lähemalt meie blogist ning tee tutvust meie loodusapteegi toodetega, mis loovad värsket ja kerget enesetunnet.
Organismi puhastamine tõuseb päevakorda igal kevadel, kui esimesed erksamad päikesekiired talvest tuhmis taevas sirama pääsevad. Teemal on tuliseid pooldajaid ning teist sama palju kahtlejaid, kelle väitel ei ole võimalik organismi seestpoolt niisama lihtsalt kui määrdunud nõusid puhtaks küürida. Küllap on oma õigus mõlemal leeril.
Sinu organism on imeliselt ehitatud süsteem, mis on valmis vastu pidama väga paljudele vintsutustele, olgu need siis kehv uni, ületunnid, kiirtoit, alkohol või kanged ravimid. Erinevad siseelundid nagu kopsud, maks, neerud, magu ja soolestik teevad katkematut tööd, filtreerides sissehingatavat õhku, puhastades verd ning seedides toitu ja omandades toitaineid, transportides lõpuks jääkaineid läbi järgmiste organite välja. Ka kõige kallimast ja keeruliseima nimega puhastuskuurist ei ole kasu, kui nende elundite töö on häiritud. Küll aga saad Sa oma organismi tööd õigesti valitud abilistega toetada, et kõik organid jaksaks oma ülesannete kõrgusel toimetada.
Seedimine ei ole just kõige eelistatuim jututeema, aga küllap on meid kõiki aeg-ajalt vaevanud ebamugav kõhutunne, kui sooled on justkui umbes ja õhku täis, kusagilt pitsitab ja miski nagu vaevab. On see siis toitumisest või stressist tingitud kõhukinnisus või –lahtisus, liigsed kõhugaasid, kehv seedimine, söömisjärgsed vaevused – kevadine ärkamisaeg on paras haaramaks sarvist ka neil muredel. Pikk talveperiood on ju söögilaua kauaks üsna ühekülgseks sundinud ning külmad ilmad me liikumisaktiivsust pärssinud, see kõik mõjutab aga omakorda kõhutunnet. Kui nii, siis võta ette üks ergutav kevadpuhastus ning küüri ja tuuluta oma organism kirkasse suvevormi!
Triphala on ajurveedilises meditsiinis tuntud kompleks, millele annavad mõjujõu kolm taime: amla (amalaki õislehik), bibhitaki (siiami terminaalia) ja haritaki (tinditerminaalia). Toimet täiendavad rabarberi- ja lagritsajuur, kõrbe-teelehe seemnekestad (psüllium), linaseemned ja apteegitilli seemned.
Triphalat kasutatakse ajurveedas soolestiku puhastamiseks, seedetegevuse ergutamiseks ja kõhukinnisuse leevendamiseks. Toimib lahtistavalt, jämesoolt puhastavalt ja mürkaineid väljutavalt, aitab ka haiguste järgselt organismi puhastada.
Neemipuud hinnatakse ajurveedas tema bakterite ja seente vastu kaitsvate ja puhastavate omaduste pärast, eriti kasutatakse neemipuupreparaate toidulisandina seedimistegevuse ja naha talitluse toetamiseks. Pukka neemipuu kompleks sobib soolestikku ja verd puhastava kuurina, naha ja soolestiku põletike või soolestiku bakteriaalse tasakaalu häirete puhul.
Kiudaineterikas psüllium (kõrbe-teelehe kestad) on tõhus prebiootikum, mis reguleerib seedimist ning on oluliseks toiduks teatud osale soolestiku mikrofloorast. 100 grammi kohta 85 grammi kiudaineid sisaldav psüllium aitab ühtviisi nii kõhulahtisuse kui –kinnisuse korral, aidates esimesel juhul sooltes aeglustunud massi liikuma ning tahendades teisel juhul vedelavõitu väljaheidet. Lisaks seedimist korrastavale mõjule on teadlased kinnitanud ka selle kolesterooli korrigeerivat toimet. Kuigi psüllium ei ole küll ise eriline vitamiinide-mineraalide allikas, aitab see organismil toidust vitamiine ja mineraalaineid paremini omastada.
Õunaäädikas on rahvameditsiinis tuntud kui tugevalt antibakteriaalne toonikum, mis sisaldab rikkalikult erinevaid mineraalaineid ning mikroelemente. Õunaäädika regulaarne tarbimine 1-3 korda päevas lisatuna 1-2 teelusika kaupa klaasile toasoojale veele ergutab seedeensüümide tööd, korrastab seedetegevust ning mõjub soolestikule antiseptiliselt. Õunaäädikast saab valmistada suuloputusvett (paar teelusikatäit klaasi vee kohta), mis aitab halva hingeõhu vastu. Pane tähele, et õunaäädikas ei ole mõeldud lahjendamata kujul tarvitamiseks, seda tuleb alati lahjendada suhtega 1-2 teelusikat klaasi vee kohta.
Saksa mahetootja ELM õunaäädikas on tehtud kohalikest maheõuntest valmistatud õunaveinist, selle happesus on 5%.
Maarjaohakas on maksa puhastava ja maksa tervist säilitava toimega, aidates kaasa maksarakkude taastumisele ja uuenemisele, toksiinide eemaldamisele maksast ning soodustab seedimist ja organismi puhastamist. Viridiani maarjaohaka kapslid sobivad hästi organismi puhastamiseks, seedimise soodustamiseks, kolesterooli alandamiseks ja maksa toetamiseks suure koormuse korral, aga ka rinnapiima erituse stimuleerimiseks.
Biolatte Havitall pulber parandab soolestiku tegevust, puhastab jämesoolt, tasakaalustab kolesterooli, parandab hormonaaltasakaalu ja pärsib pärmiseent ning on abiks ka kaalu alandamisel. Toode sisaldab looduslikku C-vitamiini, kõrbe-teelehe seemnete kesti, sisu ja idusid ning elusaid inimspetsiifilisi baktereid. Kiud lisavad soolestikus osmootilist rõhku ning piimhappebakterid paljunevad kiiremini, C-vitamiin ja mineraalid imenduvad paremini.
Klorella ja spirulina on sini-rohevetikad, mis tekkinud fotosünteesi toimel ehk protsessis, mille kaudu taimed ammutavad energiat päikesevalgusest. Magevees kasvav toitaineterikas sini-rohevetikas spirulina pakub igapäevasele toidulauale mitmekülgset täiendust, toetades immuunsust, vähendades väsimust ning aidates alandada kehakaalu. Rikkalikult taimset valku (sh. kõik asendamatud aminohapped), olulisi vitamiineja mineraalaineid sisaldav spirulina on kergesti seeditav ja seda võib tarvitada regulaarselt.
Rohke valgusisalduse tõttu on spirulina eriti teretulnud taimetoitlaste ja veganite toidulaual, sobides ka hästi sportlastele tänu oma energiat andva ja vastupidavust suurendava mõju poolest. Rikkalikku rauasisalduse poolest on spirulina tänuväärne toidulisand ka raseduse ja imetamise ajal, lastele ja teismelistele kasvuperioodil ning kehvveresuse korral.
Klorella ja spirulina kombinatsioon sisaldab mitmekesist ja rikkalikku toitainete kompleksi, mis korrastab seedimist, toetab immuunsüsteemi, aju ja südame-veresoonkonna tööd. Kompleks aitab hoida veresuhkru taset tasakaalus ning tugevdab luid ja lihaseid.
Näiteks aitab rauarikas nõgesetee tõsta vere hemoglobiinitaset, ergutada ainevahetust ning korrastada ärritunud kõhtu. Piparmünt rahustab ärritunud magu ning võililletee aitab reguleerida maksa talitlust, korrastada ainevahetust, ergutada sapi tööd ning toimib ka tõhusa diureetikumina.
Clipperi nõgese- ja piparmündi ning võililletee 20 tk pakis hind aprillis 2.13, püsikliendile 1.98, tavahind 2.50
|
OSCAR-2019
|
||
6. On olemas ka kirjalikke andmeid Herodotoselt lindude töötlemise kohta. Nad kitkuti sulgedest puhtaks, eemaldati sisikond ning kuivatati päikesepaistel. Ideaalne loomne toiduaine pikaajaliseks säilitamiseks ning reisile kaasavõtmiseks. Siinai kõrbealasid asustab veel üks liik, kõrbe-liivavutt (Ammoperdix griseogularis), kes on põldvutist suurem, kaaludes kuni 200 g. Erinevalt põldvutist on ta täiesti paigaline lind, kes kuhugi ei rända. Elukombed on tal enam-vähem ...
1. Täna ma räägin sulle püha Peetruse kalast Me kõik teame lugu Jeesuse imeteost, kus viie leiva ja kahe kalaga toideti kõhud täis viiel tuhandel mehel, peale selle veel teadmata hulgal naistel ja lastel. Kõik neli evangelisti on selle fakti üsna ühesuguselt üles tähendanud (Mt 14:13–21; Mk 6:35–44; Lk 9:10–17; Jh 6:1–15). Matteuse evangeeliumis leidub veel teinegi kirjeldus imelisest suure rahvahulga toitmisest loetud leiva ning väheste kaladega (Mt 15:32–39). Jeesus ...
3. aprillil ehk suurel reedel algusega kell 13 minnakse ristiteele mööda Tallinna kirikuid: alustatakse Jaani kirikus ja peatutakse Vabaduse risti juures, Kaarli kirikus ja Toomkirikus. Tartus kõnnitakse algusega kell 17 taas läbi kaheksa kiriku: Salemi, Pauluse, Maarja, Püha Luuka, Kolgata, Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise, Jaani, Peetri kirik. Ristiteel meenutatakse Kristuse kannatusi ja surma ning tunnetatakse selle mõju enda elus.
AILI KULDKEPP ANGELA PLOOMI Head lugejad, teil on võimalik annetada jumalasõna levikuks SA Ajaleht Eesti Kirik 221020430989 Swedbank
Kristuse taevaminemispühal, 20. mail ordineeriti peapiiskop Jaan Kiiviti juhtimisel, õpetaja Paul-Gerhard von Hoerschelmanni ja õpetaja Tiit Pädami assisteerimisel Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplikus Toomkirikus EELK neli uut vikaarõpetajat: Anne Burghardt, Kerstin Kask, Tarmo Kulmar ja Alar Laats.
Kirik oli täis päikest ja teenistusele kogunenud koguduseliikmeid ning ordineeritavate sõpru-tuttavaid. Taevaminemispüha jutluse pidas teoloogiadoktor Alar Laats. Peapiiskop avaldas kõnes head meelt uute töötegijate üle ja selle üle, et õppejõudude ja Usuteaduse Instituudi töötegijatena suunavad ordineeritavad edaspidi juba vaimulikena nende kasvamist ja õpet, kes on alles teel kiriku teenistusse.
Ordineeritavad andsid koguduse ees tõotuse, neile pandi käed peale ja loeti teele kaasa Jumala Sõna, üheskoos paluti vastordineeritud vaimulikele Jumala õnnistust. Teenistus lõppes pidulikult, Toomkiriku võlvide all kajas rõõmsalt ja võimsalt «Üks kindel linn ja varjupaik…»
See oli 8. aprillil 2002, kui Usuteaduse Instituudis kohtusid ümmarguse laua taga Anne Burghardt, Kerstin Kask, Tarmo Kulmar, Alar Laats, Triin Simson ja uudse kursuse juhendajad ning selle struktuuri ja õppetöö aluste väljatöötajad Paul-Gerhard von Hoerschelmann ja Tiit Pädam.
Õppeprogramm, mis üheskoos läbiti, on üles ehitatud inimese elu etappidele: elu algus, kooselu teiste inimestega, kasvamine, elu ja surm, vaimulik kiriku teenistuses, usk ja elu. Seminari vormis arutati läbi iga konkreetse teema rakendusvaldkonnad kiriklikus töös, kasutades kirjandust, kursuslaste poolt koostatud referaate, igaühe praktilise kirikutöö ja elukogemusi.
Seda programmi mööda ühiselt kahe aasta jooksul samm-sammult astuti, täites samal ajal oma töökohustusi. Kursuslased olid koondunud eesmärgiga rakendada väljatöötatud programmi praktilises väljaõppes ja valmistada end selle alusel ette ordinatsiooniks. Kas idee praktikas töötab ja millise ordinatsiooniastmega kursus lõpeb, oli veel lahtine, kursusele koondunud olid nõus teatava riski enda kanda võtma.
Kokku olid sattunud väga põnevad inimesed, igal oma tugevad alad ja töövaldkonnad ning huvid ja nii täiendati üksteist väga hästi. Enamike käsitletud teemade puhul olid kutsutud loengupidajaid EELK vaimulike ja töötegijate seast. Ja loomulikult andis kursusele oma näo Paul-Gerhard von Hoerschelmanni rikkalik kogemustepagas kiriklikus töös.
Ühtekokku süvendas kursus inimese, tema arengu ja vajaduste, eelkõige vaimsete, kirikule suunatud vajaduste, mõistmist. Läbitud kursus andis head üldised printsiibid ja läbitöötatud teadmiste pagasi, millest lähtuvalt praktilises kirikutöös ettetulevaid, tihti ootamatuid olukordi lahata ja lahendada.
15. märtsil olid kursuslased kutsutud EELK Konsistooriumi pro ministerio eksamile. Eksamikomisjoni otsus kõlas: soovitada ordineerida kõik osalenud EELK õpetajaametisse.
Tänan kogu kursuse nimel peapiiskoppi ja kõiki, kes olid seotud kauni taevaminemispüha ordinatsioonijumalateenistuse ettevalmistuse ja läbiviimisega. Samuti kuuluvad meie kõigi tänusõnad Paul-Gerhard von Hoerschelmannile ja Tiit Pädamile ettevalmistava kursuse eest ning kõigile, kes loengupidajatena oma panuse meie koolitusse andsid.
Loomulikult on kõigil kursusel osalenutel põhjust üksteisele tänulikud olla koosveedetud aja, jagatud kogemuste ja teadmiste eest. Enne kõike aga tänu Jumalale, kes meid need kaks aastat armulikult hoidnud ja juhtinud on ja kelle kaitse ja armu all me igaüks omal kombel alustatud teed jätkama oleme kutsutud.
Anne Burghardt – teoloogiamagister, töö «Eklesioloogia, euharistia ja liturgia Aleksander Schmemanni teoloogias» kaitsnud 2002 Tartu Ülikoolis. Praegu doktorantuuris Saksamaal.
Kerstin Kask – lõpetanud Tartu Ülikooli 1995, õpetajakoolituse 1997, bakalaureusetöö teemaks «Leeriõpetuse metoodika alused ja leerikava». UI religioonipedagoogika osakonna juhataja.
Tarmo Kulmar – teoloogiadoktor 1994: «Eesti muinasusundi vanima kihistuse väe-, jumala- ja hingekujutluste teoloogia». Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse professor.
Alar Laats – teoloogiadoktor, väitekirja kaitsnud Cambridges, magistrikraad Birminghamist. Dogmaatikaprofessor, Usuteaduse Instituudi rektor.
|
OSCAR-2019
|
||
Kultusautori kolmas raamat on ühtlasi ka kolmas kõvakaaneline. Võib olla on see juhus, aga hardbackil on ikkagi sellise soliidse kauba maine ja alla soliidse kauba ei näi Hargla ilmutada tahtvat. Loomulikult tekib tahtmine "Grpowskit" kõrvutada tema esimese kogumikuga.
"Nad tulevad täna öösel" ilmus samuti sarjast "Põnevusromaan". Ma ei tea, kas romaani nime all ilmuvas sarjas ei peaks ikka romaanid ilmuma, aga mõlema kogumiku puhul on püütud lugejat veenda, et seos romaaniga on olemas. Esimeses kogumikus väideti, et raamat sisaldab lühiromaani, teise puhul pingutatakse veelgi enam, kinnitades, et tegu on romaaniga novellides, millest mõni ise romaani mõõtu. Võib olla on "Põnevusromaan" kaubamärk, mis hästi müüb, aga mõistete sisu muutmisega punnitatakse küll. Ma arvan, et enamikku lugejaid jätab külmaks ulmeruumis kasutatav madal latt romaani pikkuse suhtes. Samuti tahaks näha, kas keegi registreerib teose BAASis romaanina.
"Grpowski" on palju ühtlasem kogumik, kui "Nad tulevad..." ja seda mitte ainult ühendava peategelase ja teemavaliku, vaid ka taseme poolest. Ehkki "Liiga hiljat" ja "Meest Assisi linnast" eraldab samuti igavik, ei ole seee vahe siiski nii suur, kui see, mis eraldab "Kõiki Võimalusi maailmas" mõnest debüütraamatu paremast jutust. "Liiga hilja" on suhteliselt igav sentimentalism, lugu puudub (võikski olla 8, mitte 9 juhtumit). Naise surma võinuks ühendada mõne teise tekstiga, kui ilma tõepoolest ei saanud. "Mehe Assisi linnast" võib aga mis tahes seltskonnas letile lüüa, ilma et peaks häbenema. Mulle on see "Isa südame" kõrval Harglalt enim meeldinud tekst. See on tõepoolest silmatorkavalt originaalne lugu.
Nagu ka esimese kogumiku puhul, vähendab raamatu mõjuvust see, et enamik jutte on ennem loetud: üheksast viis on varem ilmunud ja kahte olen veel tutvuse poolest enne ilmumist näinud. Kuulun nende isikute hulka, kes kahte korda loevad ühte asja üliharva.
Raamatu tekstidest eralduvad pikkuse poolest "Jõulud" ja "Mees, kes ei joonud viskit". Kui "Jõulude" puhul hakkab see hea ja kurja üle arutamine sama tühjalt kõmisema, kui "Existerioni" bluff-filosoofia, siis "Viski" puhul kompenseerib krimkalikud stampvõtted küllalt ootamatu lõpplahendus (ise küll ootasin veel miljööd arvestades dramaatilist a la Reichenbach-Moriarty-Holmes kahevõitlust). "Eeben", "Kindel linn" ja "Spitzbergen" tuleks ilmselt ka õnnestumiste hula lugeda, mis teeb meeldiva mulje jätnud tekstide suhtarvu kogumikus üle ootuste suureks. See on ka oluline erinevus esimesest kogumikust
No ja saatesõna ka: see tundub olevat järg tagakaanele reklaamina paigutet kiiduhüüatustele. Võinuks säästa.
Väga mõnus lugemine oli. Paar juttu olid kyll kohutavalt igavad, aga parimad lood kompenseerisid ka selle puudujäägi. "Mees Assise linnast" oli tõsiselt igav. Vattikani poliitika ja kõiksugu salaorganisatsioonide sisemised huvid tyytasid kohutavalt. Lõpuks tekkis tegelaste ylekoormatus - enam ei jaganud ära kes on kes ja kust ja mis huvidega.
"Liiga hilja" oli muidu hea ja rahulik vahepala, aga häiris see pidev "liiga hilja - liiga vara" mantra korrutamine. Saan aru kyll, et pealkirjaga on cool mängida, aga üle pakkuda ka ei maksa. Parem kui kõik need "hiljad" ja "varad" lugeja mõttes mõlguvad, et igaüks saaks omad järeldused teha.
Aga ultra-yli-supper oli "Veneetsia peeglite mõistatus". See jutt rabas, pani kõvasti kaasa mõtlema/tundma ja jäi kõigis oma nyanssides igavesti ajukäärude vahele.
Teine super lugu oli "Eeben", mis heitis aeg-ajalt varju ka teistele juttudele. Oleks nagu järge ja lahendust oodata, kuigi jutu lõpu järgi on see teada. Ikkagi ootasin... Kui raamatu lõpp juba paistma hakkas, ootasin, et nüüd tuleb lugu mis on "Eebeniga" otseselt seotud või midagi säärast. Ei tulnud. Ma ei tea isegi mida ma ootasin! Nähtavasti seda, et viimane lugu on sellest, kuidas Pan lahendab, mulla ja kõdu hais juures, veel oma viimase juhtumi ja siis saabub kohale paha professor ja vibutab Eebeni-viguriga poolaka teise ilma tagasi. Veidi ylepakutud idee, aga seda ma vist ootasin.
"Mees kes ei..." oli täiesti muhe kriminull. Pan-i kohutas lugu kohe nii väga, et unustas ratastooli kus see ja teine ning meelde tuli see alles siis, kui lugu läbi sai. Hea jutt oli ikkagi.
Kokkuvõttes täiesti super raamat, mahtus heade juttude sekka ka tagasihoidlikemaid vahele, nagu alati jutukogumike puhul juhtub. Alla viie ei luba süda panna, olgugi, et Hargla on üks igavene... (aga see on juba üx isiklik teema)
Hea kogumik ühe mu lemmiku Hargla tegelaskujuga eesotsas. Kogumik koosneb 5 varemavaldatud loost ja 4 esmatrükist. Kõik 5 kordustrükki on minu käest juna ennem "5" saanud, ning neil ma praegu enam pikemalt ei peatuks. Esmatrükkidest jättis kõige sügavama mulje esimene - "Mees Assisi linnast". See on vaat et üldse parim tekst selles kogumikus. Veel meeldis mulle "Mees, kes ei joonud viskit", mis on nii stiilist kui ka sisult puhas krimka, aga rüütatud õrna ulmekuube. Kogumiku kõige nõrgem jutt oleks minu arust "Liiga hilja". Jutus puudub otsene tegevus ning ka juhtum. Aga kokkuvõttes panen ma kogumikule viie mitme plussiga. Soovitan soojalt lugeda!
Kommentaariks hindele. Hargla ja Grpowski on mõlemad toredad poisid. Paraku tegutsevad nad zanris mis minust kui lugejast mööda kipub minema. Sellegipoolest, kui ma seda kogumikku poes nägin, siis kõhklusi ei tekkinud. Ostsin, istusin pargis pingile ja hakkasin lugema.. Hea kraam.
Kui Hargla eelmine kogumik oli ebaühtlane, sisaldades meistriteoste kõrval ka ballasti, siis Grpowski pakkus ehedat lugemisnaudingut. Ükski lugu ei jätnud ükskõikseks. Olles mingil määral lugenud soome algupärandeid, leian, et nii Grpowski kogumik kui ka Tarlapi Best of leiaksid siin tänulikke lugejaid. Ilmselt ka teistes keeleareaalides.
Pan on vaieldamatult geniaalne tegelaskuju. Midagi Meisterdetektiivi sarnast. Lugesin seda kogu siis, kui see ilmus, seetõttu on muljed mõnevõrra hägustunud.
Ette saaks heita kodutöö otsest transformimist teksti ning luterliku ja katoliku maailmapildi ühtlustamist. Mõjub läbimõtlematult.
Paar lugu olid nõrgapoolsed, aga Pan Grpowski tegelaskuju on väga hea ja enamik juttudest samuti. Täiesti võrreldav Agatha Christiega minu arvates.
Äärmiselt meeldiv kogumik. Mulle on ikka meeldinud Hargla jutud ( vähemalt enamus neist)ja Pan Grpowski omad on nendest ühed minu lemmikumad. Mulle on see väike vürtspoodniku välimusega Poola eksortsist väga sümpaatne. Samas ei saa jätta mainimata, et ta meenutab väga Agatha Christie Hercule Poirot`d, kes oli kah sarnane väike hakkaja mehike ,kes õigeid lahendusi varrukast välja libistas. Kuid see pole minu silmis miinus, vaid pigem pluss. Selles kogumikus olevad üheksa lugu heidavad pisut valgust nii Grpowski tegevusele tema karjääri alguses kui ka selle lõpus. Loodetavasti ilmub Hargla sulest pan Grpowski lugusid tulevikus veelgi. Viis ja plussiga.
Siin kohal pole vist patt kasutada robustsemat laadi massimeedia poolt käibesse lastud väljendit "ülikõva" ehk siis tõlgituna: tõeliselt mõnus ja nauditav lugemine.
Peale Pan Grpowski juhtumite lugemist tekkis mul kohe tahtmine käsi järgmiste Hargla teoste poole küünitada. Igati hästi ja korralikult kirjutatud jutud.
Pan Grpowski on üldse üks lahe tegelane. Selles kogumikus olid siis koos kõik tema jutud. Viimane oli küll rohkem kriminaal, kuid see eest väga huvitav. Osad jutud meeldisid rohkem, osad vähem aga oma viie saab pan Grpowski ikka kätte! Lood olid huvitavalt kirjutatud ja suuremas osas horrori vallast. Meeldisid väga!
Väga positiivne üllatus. Olin Indrek Harglalt varem lugenud kaht romaani - "Baiita needust" ja "Palverändu uude maailma" ning need jätsid natuke pingutatud mulje. Pan Grpowski lood on aga hästi komponeeritud ja kruvivad pinget tugevalt üles, mis õudusjuttude puhul on kahtlemata väga vajalik joon. Peategelane ise ja tema asjatoimetused on ka sellised muhedad. Mõned jutud olid kindlasti tugevamad, teised nõrgemad (eeskätt "Liiga hilja"), aga moodustavad kokku tugeva terviku. Nüüd hakkan järgmisi Hargla lühijutte otsima.
Lugesin raamatu äsja üle, mõjus mõnusalt nostalgilise meenutusena ja - võibolla eelkõige just seetõttu? - jube ehedalt. Hea meel, et see raamat olemas on ning et aegajalt saab raamaturiiulist enese jaoks uuesti leida mingi ajajärgu essentsi.
Pan Grpowski on (või oli?) üks ilmekamaid kohalikul ulmemaastikul ringi müttavaid tegelasi. Tema seikused on huvitavad ning alati naudinguga jälgitavad, ka need, mis kalduvad juba detektiivkirjanduse pärusmaale. Suurepärane kogumik. Juba sellepärast, et koondab ühtede kaante vahele kokku kõik kuulsa eksortsisti seni ilmunud tekstid ja moodustab suhteliselt ühtse terviku. Loomulikult sooviksin ka mina, et pan ka tulevikus edasi seikleks, kuid ilmselt on parem, kui ta seda enam ei tee. Eksortsist oli kogumiku lõpus vana ning väeti ja ka autor ilmutas juba teatavaid väsimusemärke. Sellegipoolest, kindel viis
See pan Grpowski võrdlemisi raske hääldamisega nimega - kuigi mitte näiteks nii kui armeenia näitlejal Mkrtðjanil. On üks soliidne pan ja sama soliidsed on need lood. Mõni lugu kesisem ja vesisem, aga kokku vinge viis. Kas või ainult sellepärast, et tegemist eesti autoriga. Eelista Eestimaist. Nagu see pan jõi ainult oma kodukohast pärit vett.
Üheksa põhjust, miks Harglat andunult armastada isegi hirmsa raamatu "Palveränd uude maailma" lugemise järel.
Kõikuva tasemega kogumik, lugusid on häid ja mitte nii väga häid. Mulle kuidagi lühiromaan "Pan Grpowski jõulud" väga meeldis, seda aga peamiselt erinevate poola rahvusroogade hõrgu kirjelduse tõttu. Eriti meeldejäävatest lugudest olgu veel nimetatud "Spitzbergeni nokturn" oma õõvatekitava ja ahistava arktilise settinguga ja "Mees kes ei joonud viskit" stiilipuhta kriminaalsüžeega. Ülejäänud kõikusid siia-sinna, olles aga siiski peajagu üle eesti hetke ulmekirjandusest.
Tänud autorile Indrek Harglale meeldiva elamuse tekitamise eest ja laenajale võimaluse eest seda elamust nautida!
|
OSCAR-2019
|
||
Tartu linna noorsootöö aasta aunimetus ja sellega kaasnev preemia on Tartu linna tunnustus Tartus tegutsevatele isikutele ja organisatsioonidele, kes on aasta jooksul Tartus silmapaistvalt tegutsenud noorsootöö valdkonnas või saavutanud märkimisväärseid tulemusi Tartu linna kujundamisel noortesõbralikumaks. Ettepanekuid aunimetuste määramiseks saab esitada igaüks. Tunnustatavate valimiseks moodustakse komisjon noortevolikogu, linnavolikogu, linnavalitsuse ametnike, noorsootöövaldkonnas tunnustatud organisatsioonide ja noorsoouurijate esindajatest. Aunimetused tehakse teatavaks Tartu linna koduleheküljel ning auhinnad antakse üle Tartu noorsootöö aasta tunnustussündmusel iga aasta detsembris.
Tutvu Tartu Linnavolikogu 11.10.2018 määrusega nr 40 "Kultuuri, noorsootöö ja spordi aasta aunimetused ja preemiad".
Aunimetused ja preemia määratakse neljas kategoorias: aasta noorsootöö tegija, aasta noor tegija, aasta noortesõbralik tegu ning aasta noorsootöö teemaline üliõpilastöö.
Aasta noorsootöö tegija - isik või organisatsioon, kes on Tartu noorte vabal ajal oskuslikult juhendanud noori nende annete avastamisel ja ideede teostamisel, viinud ellu edukaid projekte ja/või käivitanud uuenduslikke ettevõtmisi.
Aasta noor tegija - 7-26aastane isik või isikud, kelle Tartus toimunud omaalgatuslik ettevõtmine on võimaldanud noortel panustada kogukonda ja/või positiivselt mõjutanud noorte elu.
Aasta noortesõbralik tegu - Tartus tegutseva isiku või organisatsiooni ettevõtmine, mis on aidanud muuta Tartu noorte elu meeldivamaks, uuenduslikumaks ja kaasavamaks.
Aasta noorsootöö teemaline üliõpilastöö - Tartu noorsootöö teemaline üliõpilastöö, mis on kaitstud auhinna määramisega samal või eelneval kalendriaastal riiklikult tunnustatud rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppekava lõputööna ning käsitleb Tartu noorsootöö jaoks päevakajalisi või uuenduslikke küsimusi.
6. detsembril 2017. aastal toimunud Tartu noorsootöö tunnustussündmusel kuulutati välja aasta noored tegijad, aasta noorsootöö tegijad, aasta laste- ja noortesõbralik tegu ning aasta üliõpilastööd.
Aasta noorsootöö tegijate kategooria laureaadid olid Laulustuudio „Laulupesa“, Rajaleidja keskuse karjäärispetsialist Heidi Maarja Melts ning Võimlemisklubi „Akros“ juht Heigo Klaos.
Laulustuudio „Laulupesa“ on üks soe ja mõnus paik, kus on võimalik laulda, mängida ja pillimängu õppida. Selle mõnusa sooja tunde Laulupesas loovad just need õpeatajad - Airi, Liis, Krista, Marit ja laste sõber Erika. On suur vahe kas oma tööd tehakse tegemise pärast või tehakse seda suure armastuse ja kirega. Eriti oluline on see just lastega töötavate asutuste ja inimeste puhul. Laulupesa on 110% laste sõber.
Tartumaa Rajaleidja keskuse karjäärispetsialist Heidi Maarja Melts on staažikas noorsootöötaja, kes leiab igas noores üles tema võimed ja oskused. Heidi Maarja on töötanud Lille majas, kus korraldas aastaid noortele suvelaagreid ja malevaid. Juba Lille majas alustas ta Tartu ja Tartumaa gümnasistidele mõeldud töövarjupäeva korraldamisega. Nüüd töötab Rajaleidja keskuse karjäärispetsialistina, kus igapäevase nõustamise kõrval jätkab Töövarjupäeva koordineerimist. Heidi Maarja peab noorte ettevalmistust ja kaasamist väga olulisteks. Töövarjupäeva raames on aastate jooksul olnud sadadel Tartu ja Tartumaa noortel olnud võimalus varjutada neile huvipakkuvaid ameteid, mis on kindlasti hõlbustanud nende noorte hilisemaid karjääriotsuseid ja -valikuid.
Võimlemisklubi „Akros“ juht Heigo Klaos on asutanud oma südamele ja kutsumusele vastava ettevõtmise, kus ta ka ise treeneriks on. Heigo on kogu oma hingega selle ettevõtmise ees ja sees. Akrose klientideks on lapsed, noored, täiskasvanud, vanurid. Heigo saab hakkama nii suurte gruppide kui ka nõudlike lapsevanematega. Kui teha midagi nii pühendunult ja suure südamega, siis see paistab silma igaühele, kes Akrose uksest sisse astub.
Zsolt Banhalmi on Ungarist pärit noormees, kes tuli 2016. aasta sügisel Euroopa Vabatahtliku teenistuse raames Tartu Lille Majja vabatahtlikuks. Ühtlasi hakkas ta vabatahtliku tegevuse raames õpetama huvilistele ka Cajoni (kahoni) trummi. Kahoni trummi tundides kooskäivatest Stuudio Duende flamenkotantsijatest kujunes välja Duende kahonirühm, mis tegutseb Zsolti juhendamisel tänaseni. Zolt on vabatahtlikuna panustanud palju oma aega Tartu Lille Maja noortekeskuse tegevustesse. Ta on jaganud oma teadmisi ja oskusi Ungari keelest, kokakunstist ning saanud noortega hea kontakti, et teda võiks pidada juba professionaalseks noorsootöötajaks, mitte vabatahtlikuks nooreks. Praegu toimetab Zsolt Anne Noortekeskuses, kus juhendab sealset muusikaringi ning õpetab Djembe trummide rütme.
Jarlin Hollo on 20-aastane Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilane. Juba mitu aastat on Jarlin aktiivselt osalenud, motiveerinud noori ja tänaseks juba ka korraldanud noorte vabatahtlikku tegevust Tartu Maratoni üritustel koos MTÜ Tähe noorteklubi mobiilsete kontaktnoorsootöötajatega. Oma energiaga on ta nakatanud ka teisi oma koolis ja sõpruskonnas vabatahtlikena tegutsema ning seda mõtteviisi ka laiemalt levitama. Jarlin juhendab regulaarselt 1.-6. klasside noori Tamme Laste Päevakeskuses, kandes ja andes neile edasi väärtuskasvatuse põhimõtteid ning kaasates neid tegevustesse, mis on ühtviisi haaravad kui ka arendavad ja harivad.
Andri Võsokovski õpib Tartu Kutsehariduskeskuses ning on TKHK õpilasesinduse esimees. Teda on iseloomustatud kui suurepärast juhti ja eestvedajat, kes suudab noori innustada ning julgustada neid kaasa rääkima ühiskonna teemadel. Sel aastal oli Andri aktiivselt kaasatud Tartu Kutsehariduskeskuse 95. sünnipäeva tähistamise korraldamisse, samuti andis ta oma panuse Tartu koolirahu väljakuulutamisse.
Kõige laste- ja noortesõbralikuma teo laureaadiks sai Tänavakunsti festival "Stencibility 2017" raames korraldatud kavandikonkurss "Minu esimene sein". Stencibility on tänavakunsti festival, mis on alguse saanud Tartus ning selle raames tutvustatakse erinevates linnades tänavakunsti, tänavakunstnikke, korraldatakse erinevaid tänavakunstiga seotud töötube jms. Festivali raames kaasati lapsi ja noori erinevatesse tänavakunstiga seotud töötubadesse ja korraldati eraldi kavandikonkurss "Minu esimene sein", mis oli suunatud kooliõpilastele ja andis noortele võimaluse teostada oma kavand Stencibility tänavakunstifestivali ajal seinale. Sündmuste raames said noored tutvuda tänavakunstnikega, tänavakunstiga, selle mõttega, said ise linnaruumi kujundada ja seda omanäolisemaks teha.
Aasta üliõpilastöö laureaatideks said Signe Parts lõputööga „10-15aastaste noorte kehaline aktiivsus ja selle toetamine noortekeskustes: Tartu linna noorsootöötajate ja noorte arvamustes“, Margit Pinnar bakalaureusetööga „Tartu koolinoorte alkoholitarbimise mõjurid Euroopa Noored 2014 andmetele tuginedes“ ning Kersti Türk bakalaureusetööga „Laste ja noorte vaimse tervise toetamine koolis“.
|
OSCAR-2019
|
||
Veresuhkruks nimetatakse inimese või looma veres sisalduvat glükoosi. See veres ringlev glükoos on meie keha moodustavatele rakkudele kõige eelistatum energiaallikas, millega elutegevuseks vajalikke rakufunktsioone, kudesid ja organeid töös hoida. Veres sisalduva glükoosi taset kontrollitakse organismi poolt rangelt ja erinevate meetoditega – see tase peab keha heaolu tagamiseks jääma võrdlemisi kitsasse vahemikku.
Glükoosi leidub tegelikult looduslikult ja puhtal kujul ka paljudes taimedes – on ju glükoosi teine nimigi viinamarjasuhkur. Glükoosi leidub looduslikult palju ka teistes puuviljades peale viinamarjade – eriti kõrge on kuivatatud puuviljade glükoosisisaldus, sest vilja kuivades selle suhkrusisaldus kontsentreerub. Glükoosi leidub palju ka looduslikus mees ning valges ja pruunis suhkrus, kus see moodustab üldisest suhkrukogusest 50% (ülejäänud 50% moodustab fruktoos).
Taimedes säilitatakse glükoosivaru tärklisena, varusüsivesikuna, mis koosneb omavahel ühendatud glükoosimolekulidest. Kuna tärklise koostises olev glükoos vabaneb seedimisel aeglasemalt kui suhkru koostises olev glükoos, soovitataksegi inimestel tarbida glükoosi saamiseks suhkrurikaste toitude asemel tärkliserikkaid toiduaineid. Nii saab organism veresuhkru taseme reguleerimisega paremini hakkama ja meil püsib ka kõht kauem täis.
Pärast söömist ja glükoosi jõudmist vereringesse toodab keha hormooni nimega insuliin, mis aitab vere glükoosisisaldust langetama hakata. Insuliin võimaldab glükoosil verest keharakkudesse imenduda ja annab maksale signaali glükoosivaru koguda. Glükoosi ülejäägi suunab insuliin talletuma rasvana.
ETNÜ toitumisnõustaja Jane Maastiku sõnul omistatakse insuliinile tihti ainult veresuhkrutaset reguleeriv roll, jättes tähelepanuta selle, et insuliin paneb keha tootma rohkem rasvarakke. „Mida rohkem on toidus süsivesikuid, seda rohkem on veres ka glükoosi ning seda rohkem on vaja toota selle verest eemaldamiseks insuliini ja seega ka rasvarakke,“ selgitas ta. „Kui rasvarakk on juba moodustunud, saab aju signaali, mis tekitab söögiisu, et rakk saaks rasvaga täituda.“ Maastiku sõnul eritavad täitunud rakud (eriti kõhupiirkonnas) mitmeid ühendeid, mis nõrgendavad insuliini toimet ja soodustavad insuliiniresistentsust ning jätkuvat rasvumist, mis viib edaspidi järjest tõsisemate terviseprobleemideni.
Söögiaegade vahepeal ja veresuhkru langemisel aitabki vere glükoositaset esmalt reguleerida maksa talletatud glükoosivaru, millest söögiaegade vahepeal glükoosi aeglaselt verre vabastatakse. Glükoositase on madalaim hommikuti enne hommikusööki ja tõuseb peale söömist. Päeva jooksul toimuvad muutused veresuhkru tasemes sõltuvad söögiaegadest ning tarbitud süsivesikute hulgast ja tüübist. Laias laastus eristatakse kahte tüüpi süsivesikuid: aeglaselt ja kiirelt imenduvad süsivesikud.
Suured kõikumised veresuhkrus ja tihti ka kaaluprobleemide teke sõltuvad eeskätt liiga kiirelt imenduvate süsivesikute tarbimisest toiduga. Süsivesikud imenduvad kiirelt näiteks rohkelt valget jahu ja suhkrut sisaldavatest toitudest. Sellistes toitudes on rohkelt süsivesikuid (tihti nii tärklist kui suhkruid), kuid neis puudub kiudaine või on kiudainesisaldus väga madal. Sellisteks toitudeks on näiteks kõik maiustused, karastusjoogid ja enamus rafineeritud jahust valmistatud pagari- ja kondiitritooteid.
Sellised toidud mõjutavad ka meie veresuhkru- ja insuliinitaset rohkem ja kiiremini. Suhkru- ja insuliinitaseme pidev kõikumine tekitab aga kiiremini tühja kõhu tunde, tõstab isu, tekitab pideva vajaduse midagi näksida, tõstab kaalu ja kokkuvõttes koormab meie organismi. Veresuhkrutaseme paremaks reguleerimiseks on heaks valikuks toidud, kus suhkrusisaldus on madal ja kiudainesisaldus kõrge, näiteks köögiviljad, teravili ja täisteratooted. Toitumisnõustaja Jane Maastiku sõnul tasub aga kindlasti vältida sünteetiliste magustajate tarbimist ja kasutada vajadusel looduslikke magusaineid nagu suhkruleht, ksülitool või erütritool.
Veresuhkrut mõjutavad enim just toidule lisatud, mitte toidus looduslikult leiduvad suhkrud (nt. puuviljades sisalduv suhkur). Puuviljadest on suhkru imendumine aeglustunud tänu viljas leiduvatele kiudainetele. Kui kiudained puuviljadest eemaldada (näiteks mahla tehes), muutuvad puuviljas sisalduvad suhkrud ka palju kiiremini imenduvaks. Kuivatatud puuviljadest imenduvad suhkrud samuti kiiresti, sest seal sisalduvad suhkrud on vilja kuivades äärmiselt kontsentreerunud.
Aeglaselt ja kiirelt imenduvate süsivesikute eristamiseks kasutatakse tihti näitajaid glükeemiline indeks (GI) ja glükeemiline koormus (GK), mis viitavad toidus leiduvate süsivesikute veresuhkrut tõstvatele omadustele. Glükeemiline koormus (GK) on toitumisnõustaja Jane Maastiku sõnul diabeedi ja südamehaiguste ennetamisel ning ka kaalulangetamisel olulisem kui GI, sest see arvestab korraga nii süsivesikute veresuhkru taset tõstvat toimet kui ka süsivesikute hulka kindlas toiduportsjonis. Mida kõrgem on toidu glükeemiline koormus, seda rohkem peab organism glükoosi verest eemaldamiseks insuliini tootma. Pidevalt kõrge insuliinitase, nagu kõrge glükoositasegi, tekitab aga terviseprobleeme.
Toiduainete glükeemiline indeks ja -koormus sõltuvad lisaks süsivesikute tüübile ja -kogustele veel mõnedest faktoritest. Oma rolli mängivad GK ja GI puhul ka toidus sisalduvad rasvad, valgud ja kiudained ning toidu töötlemise viis. Lühidalt võib öelda, et mida vähem on toitu töödeldud, mida rohkem sisaldab see aeglaselt imenduvaid süsivesikuid ja mida rohkem kiudaineid, seda madalam on nii toidu GK kui GI ning seda stabiilsemaks jääb veresuhkru tase neid toite süües.
Veresuhkrut võib aidata kontrollida ka näiteks toitude või jookide maitsestamisel kaneeli, kurkumi, lambaläätse ja äädika kasutamine. Veresuhkrut alandav toime on leitud ka mõnedel seeneliikidel (nt. reishi ja maitake), mis on saadaval tervisepoodides. Samuti aitab veresuhkrutaset reguleerida roheline tee. Ka mineraalainel kroomil (Cr) arvatakse olevat roll veresuhkru taseme ja magusaisu reguleerimises.
Lisaks teadlikele toiduvalikutele aitavad veresuhkrut reguleerida ka piisav uni ja füüsiline aktiivsus, mis parandavad rakkude insuliinitundlikkust ja seega aitavad alandada ka veresuhkru taset. Veresuhkrutaseme kõikumist aitavad vähendada ka toidukordade mitte vahele jätmine ja tervislikud (madala suhkrusisaldusega) vahepalad.
Lühiajaline veresuhkru tõus (näiteks peale sööki) annab kehale märku sellest, et meie kõht on täis – seega alandab paar tundi kestev veresuhkru tõus mõneks ajaks meie söögiisu. Püsivalt kõrge veresuhkru tase kujutab endast aga tõsist terviseprobleemi. Tavaliselt ei anna organism kohe märku, kui midagi on korrast ära, seega võime püsivalt kõrge veresuhkru tasemega (hüperglükeemiaga) elada nii, et ei tunne endal olevat mingeid tervisehädasid.
Diabeet ehk suhkruhaigus on maailmas järjest enam levinud haigus, mida iseloomustab püsivalt kõrge veresuhkru tase (hüperglükeemia). Tavaolukorras kasutatakse veresuhkur rakus kütusena ära ja jääkained juhitakse rakust välja. Suhkruhaiguse puhul aga pole veres piisavalt insuliini või selle toime ei avaldu, mistõttu pole veresuhkrul võimalik rakkudesse pääseda. Vere püsivalt kõrge suhkrusisaldus võib kahjustada veresoonte seinu ja põhjustada arterite lubjastumist ehk ateroskleroosi. Kõrge veresuhkru tase võib mõjutada ka närve ja vähendada nende tundlikkust.
Üldiselt on nii, et 1. tüüpi suhkruhaiguse puhul ei tooda kõhunääre üldse insuliini, mistõttu peab inimene seda süstima. Suhkruhaiguse 2. tüübi puhul kujuneb keharakkudel esmalt välja n-ö tundetus insuliini suhtes (insuliiniresistentsus) ja insuliin kaotab oma mõju. Tihti on rakkude „insuliinitundetuse“ põhjuseks regulaarne suurtes kogustes kiirelt imenduvate süsivesikute tarbimine, mis sunnib keha tootma ka suurtes kogustes insuliini. Püsivalt kõrge insuliinitase veres muudab aga keharakud selle suhtes vähem tundlikumaks.
Liiga madala või järsult langenud veresuhkrutaseme (hüpoglükeemia) sümptomiteks võivad olla nt peavalu, ärevus, ärrituvus, hägune nägemine, ülemäärane higistamine, nõrkus, krambid, seosetu kõne ja veider käitumine, depressioon. Kõige tavalisem on hüpoglükeemia sümptomite teke 3–5 tundi pärast sööki. Seejuures on madalast veresuhkru tasemest isegi olulisem veresuhkru taseme langemise kiirus.
Diabeedi riskiteguriteks loetakse ülekaalu ja kiirelt imenduvate süsivesikute rikast toitu, vähest füüsilist koormust, vanemat iga, pärilikkust ning naistel ka rasedust. Liigne kehakaal ja vähene füüsiline aktiivsus mängivad suurt rolli just 2. tüüpi suhkruhaiguse väljakujunemisel.
Veresuhkru ja insuliinitaseme paremaks kontrollimiseks ning diabeedi kontrolli all hoidmiseks kasutatakse ka süsivesikute tarbimise üleüldist ja ranget piiramist, mis tähendab, et tärkliserikkad toidud ja suhkrut sisaldavad tooted asendatakse sel juhul suures osas rasva- ja valgurikaste toitudega. Sellist toitumisstiili nimetatakse lühidalt LCHF-toitumiseks (Low Carb, High Fat) ehk süsivesikutevaeseks ja rasvarohkeks toitumiseks ning seda kasutatakse ka kehakaalu alandamiseks.
Toitumisnõustaja Jane Maastiku sõnul ei tasuks seda toitumisstiili siiski ise enda peal katsetama hakata, vaid tuleks eelnevalt nõu pidada toitumisspetsialisti või arstiga, kes antud dieedi vajaduse välja selgitavad. Kehakaalu ja veresuhkru taseme normaliseerimiseks sobivamaks osutub sageli GK-dieet.
LCHF-toitumisviisi põhimõte seisneb veresuhkrutaseme ja seeläbi ka insuliinitaseme kõikumiste maksimaalses vähendamises. Tarbides tärklise- ja suhkrurikkaid toite minimaalselt (või üldse mitte) ja suurendades rasvaste toitude tarbimist, suunatakse keha glükoosi asemel kasutama energiaallikana toidus (ja ka kehas) sisalduvat rasva. Kuna insuliini üks rolle on ka üleliigse glükoosi ladustamine rasva näol, on veresuhkru- ja insuliinitaseme hoolika reguleerimise abil võimalik vähendada ka keha rasvavarude kogumist ja soodustada keharasvade kasutamist rakukütusena.
naturaalselt rasvarikkaid toiduaineid: pähklid ja seemned, oliivid (toidu koostises või toidukordade vahel energiataseme hoidmiseks);
Tähele tuleb panna, et sellise toitumisviisi juures tarbitakse minimaalselt selliseid tärkliserikkaid toiduaineid nagu leib, sai, jm pagaritooted, pasta, kartul, riis või ei tarbita neid üldse. Kindlasti on sellise toitumise puhul välistatud ka kõik suhkrurikkad toidud, kuna nende mõju veresuhkrule on kõige äkilisem. Seega on välistatud ka kõik karastusjoogid ja suhkrut sisaldavad alkohoolsed joogid, kommid, šokolaadid, saiakesed, koogid, küpsised, jäätis ja paljud teised suhkrurikkad magustoidud.
juhindudes taldrikureeglist, kus poole taldrikul olevast moodustavad värsked või kuumtöödeldud köögiviljad, veerandi valgurikas toit (kaunviljad, kana, kala, liha, juust, jm) ja (soovi korral) veerandi tärkliserikas lisand (riis, tatar, kartul, leib);
tarbides suhkrurikaste maiustuste ja magustoitude asemel puuvilju ja marju – kas eraldi vahepaladena või koos magustamata piimatoodete (jogurt, keefir, kohupiim, koor) ja pähklite-seemnetega;
vähendades kodus valmistatavate magustoitude ja küpsetiste suhkrusisaldust, kasutades võimalusel alternatiive rafineeritud nisujahule ning lisades küpsetistesse maitseks ja värviks ka marju- ja puuvilju;
tarbides magustoiduna vaid väikeses hulgas hommikusöögihelbeid, müslit, komme, saiakesi, küpsiseid, kondiitritooteid, šokolaadi – need ei peaks olema igapäevased toidukorrad või vahepalad;
arvestades „magustoiduks“ ka magusad, kõrge suhkrusisaldusega soojad joogid (siirupi- ja vahukoorega piimakohvid, kakaod, jm.);
|
OSCAR-2019
|
||
Meeskond on ühiste eesmärkide nimel tegutsev rühm inimesi. Meeskonda iseloomustavad kindel rollijaotus ning töösuhted.
Meeskondlik juhtimisviis rajaneb paindlikul ja vahelduval rolli ning ülesannete jaotusel. Organisatsiooni juhi peamine siht on luua õhkkond, milles inimesed annavad vabatahtlikult oma parima ning tegutsevad koos: püstitavad koos eesmärke, määravad tööga seotud probleemide lahendamise viisi ning juht delegeerib neile vajaliku vastutuse.
Tulemusliku meeskonnatöö eeltingimused, mis annavad võimaluse parimate ja loovamate tulemuste saavutamiseks ühtsena, on:
Nende põhitingimuste südamikuks on rühma liikmete jagatud emotsioonid: tunnete väljendamine ja mõistmine, et need mõjutavad koostööd.
Hea meeskonnatöö on võimalik organisatsioonis, kus tippjuhtkond väärtustab meeskondliku töö ideed ning see on vastuvõetav kõigile juhtimistasanditele. Juhi positiivne või negatiivne hoiak määrab, kas administratiivsetel alustel toimivast töörühmast saab ühtne meeskond või mitte.
* tugev ja efektiivne juhtimine, mis seisneb eelkõige tiimi liikmete oskuste õiges tasakaalustamises ning nende arengut soodustavate tingimuste loomises.
* partnerlust ja avatud suhtlust õhutav koostöö loovat lähenemist nõudvate uute ülesannete korral (viimast töövormi eelistavad enamasti vanemad juhid).
* produktiivsuse kasv – kui tulemustes on kokku lepitud, suunatakse energia nende saavutamisele, rollid on jagatud ja ülesanded selged
Seda, kui pühendunult meeskonna liikmed töötavad, mõjutab suurel määral juhi hoiak. Pühendumist ei saa peale sundida, küll aga võib luua selleks soodsad tingimused. Inimesed pühenduvad meeskonnale, kui nad tunnetavad oma panust ja väärtust selle sihtide saavutamisel, kui nad kogevad, et nad osalevad (“on võetud mängu”). Meeskonna sihtide poole püüeldakse sel juhul nagu ettevõtja ja omanik.
Sihid ja standardid peavad olema saavutatavad, kuid nõudma parajat pingutust. Töötajate sihid seatakse nende endi osavõtul, et tagada vastutuse võtmine nende täitmise eest. Sihtide saavutamiseks on vaja võimalusi – õigusi ja volitusi, koolitust ning väljaõpet.
Inimesed on loomult seltsivad, kuid seda alles siis, kui nad saavad üle esialgsest kinnisusest ja õpivad tundma üksteise tugevaid ning nõrku külgi.
* ebakindlus, kahtlused ja kõhklused: kas saan hakkama, kas sobin siia, mida ja kuidas tuleb teha, et mind aktsepteeritaks ja omaks võetaks
* orienteerutakse rühma kokku kutsunud juhile, teda idealiseeritakse ning usutakse, et ta teab kindlasti kõike, temalt oodatakse selgeid juhtnööre, abi ja toetust
* liikmete omavahelise suhtlemise soodustamine selleks, et igaüks leiaks üles oma tugevad küljed ja väheneks n-ö ülekannete hulk (siin: ülekanne = enda enamasti negatiivsete ja endale teadvustamata omaduste omistamine rühma liikmetele).
* tekib vajadus vabaneda juhist sõltumisest, kuid liikmed pole veel valmis iseseisvalt vastutama. Selline vastuolu tekitab emotsionaalse rahulolematuse, mis kantakse üle juhile
* rahulolematuse väljendamise viisiks on esialgu passiivne vastuseis: hilinemine, vaikimine, info endale hoidmine; hiljem pikad teemavälised sõnavõtud, lahmivad hinnangud ja agressiivsus
* liikmed peavad ennast näitama ning otsivad oma kohta ja rolli grupis (kellele ma meeldin, kes mind ründab, keda toetan, kes haarab initsiatiivi), seades kahtluse alla rühma juhi rolli, eesmärgid ja grupi normid
* juhile võib tunduda, et grupp provotseerib või ründab teda asjata. Tal võib tekkida soov end kaitsta või vastu rünnata
* grupi arengu määrab juhi suutlikkus hoiduda destruktiivsest jõukatsumisest ning oskus lahendada konfliktid konstruktiivselt – neid summutamata või vältimata. Tähtis on arusaamade selge väljendamine ja põhjendamine ning partneri kuulamine
* juhul kui juht lahendab olukorda autoritaarselt, võib rühm langeda tagasi sõltuvuse faasi ja alistuda juhile. Vastutust ei võeta ja tulemuste poole ei püüelda
* kui juht talub pingeid ja lahendab konfliktid, arvestades osapoolte huvide ja vajadustega, kui ta pole üleliia hoolitsev ega ka eralduv, siis on grupi liikmed valmis iseseisvumiseks.
* liikmed piiritlevad oma osa ja rolli grupis ning tegelevad selle kindlustamisega, orienteerudes oma soovidele ja vajadustele
* arengut pidurdavad tegurid arutatakse omavahel läbi. Sõnastatakse grupi normid, mis peaksid aitama jõuda soovitud tulemusteni
* kujundatakse oma seisukohad, mida enam ei vastandata, vaid pigem kõrvutatakse juhi seisukohtadega.
* soodustada rühma liikmete enesemääratlemist: võimaldada neil oma arvamusi avaldada ja positsiooni väljendada
Mõne aja möödudes võib rühmas uuesti tekkida aktiivsuse langus seoses saavutatud rahulolu ja tulemustega. Liikmed võivad uuesti kogeda oma individuaalsuse piiramist ning hakata otsima võimalust keskenduda ainult oma vajadustele ja seisukohtadele.
Rühma lisanduvad uued liikmed või juhi vahetumine toob kaasa pingeid. Rühm langeb enamasti tagasi konfliktifaasi, milles igaüks võitleb iseenda eest. Tsükkel läbitakse uuesti, kuid see toimub kiiremini tänu mõne normi kehtimajäämisele, suhtlemisoskuse kasvule ning rühma enamiku liikmete eripära tundmisele.
|
OSCAR-2019
|
||
Juba pühapäeva ööl jagatakse Oscareid. Sel nädalavahetusel kirjutan sulle pisut Oscaritest, nende ajaloost ja kostüümidest. Avalooks valisin kolm kaadrit aastast 1946, kus kogu show varastas näitleja Joan Crawford, kes võttis Oscari vastu voodis.
Aastal 1946 oli Joan Crawford nomineeritud Oscarile filmiga "Mildred Pierce". Joan Crawford kartis Oscarist sedavõrd ilma jääda, et teeskles tugevat külmetust ja lasi end haiglasse viia. Küll aga saatis ta galale nii oma juuksuri kui ka meigikunstniku, et need annaksid teada, kas ta võidab või mitte. Ja Crawford võitis! Mida see tähendas? Koheselt saadeti Oscar näitlejatarile haiglasse ja perfektse soengu, grimmi ning... õhtukleidiga voodis olev staar võttis tunnustuse vastu. Joan varastas sellega Oscari gala show ja järgmisel päeval polnud väljaannet, mille esikaanel poleks Crawford voodis poseerinud. Jäi mulje, nagu tema oleks olnud ainus, kes galalt kuldmehikese noppis. Siin on kolm ajaloolist kaadrit. Lisasin sulle ka filmi treileri.
Supermodell Anja Rubik poseerib Prantsuse märtsikuu Vogue`i pildiseerias, mis kannab nime "Do Not Disturb". Mõnusalt äärmuslik viis, kuidas vannis ja vannitoas modell üles pildistada. Anja näitab piltidel õige elegantsel viisil juveele ja punased huuled on i-le täpp.
Täna hommikul helises minu nõudlik äratuskell õige vara. Kell 6.00 hommikul. Pikutasin veel pool tunnikest voodis ja siis asusin tegutsema - ees ootas sõit Kosele, kus luuakse Nurme Seebi tooteid. Just Nurme Seebiga koostöös valmis Stellariumi sünnipäevakuul esimene bloginimeline toode - sidrunheina ja tsitronella sojavaha lõhnaküünal.
Pildistasime üles mitmed küünla tegemise etapid. Enne, kui fotografeerima asusime, tuli end muidugi puuderdada ja pisut sättida. Kui nüüd asisemaks minna, siis mul on sulle kaks head uudist. Esimene - juba lähiajal saad pikemalt lugeda ja näha, kuidas valmib üks sojavahast lõhnaküünal. Ja teine uudis: Stellariumi küünal on tänasest müügil ka Nurme Seebi netipoes, mille leiad SIIT.
Max Factori inspiratsiooniallikaks on jätkuvalt näitleja Gwyneth Paltrow. Gwyneth, kes peab oma igapäevaelus täitma väga paljusid rolle, kehastab kaasaegset, korraga mitme tegevusega hõivatud naist. Ja mis sobiks kartmatu, jõulise ja samas ülimalt naiseliku välimuse loomisel paremini kui klassikalised punased huuled?
Max Factori meigispetsid leiavad, et ei ole olemas võimsamat glamuuri avaldust kui klassikaline punane huulepulk. Julge, jõudu andev, meelitav ja kartmatu. Usutakse, et sireenpunased huuled lisavad naisele just õiges koguses mõju.
1. Kanna näonahale sileda ja ühtlase aluspõhja loomiseks MAX FACTOR LASTING PERFORMANCE jumestuskreemi.
2. Lisa MAX FACTOR BRONZING POWDER Golden toonis päikesepuudrit oma põsesarnadele ja hajuta see puudripintslit kasutades ringjate liigutustega laiali. Eesmärgiks on luua „käisin just nädalavahetusel puhkusel” sära.
3. Tupsuta MAX FACTOR MASTERPIECE COLOUR PRECISION Pearl Beige toonis lauvärvi laugudele ja alumise ripsmepiiri alla. Hajutage lauvärv sõrmeotsi kasutades õrnalt väljapoole, et luua silmade ümber nn haloefekti.
4. Kanna MAX FACTOR EARTH SPIRITS Burnt Bark toonis lauvärvi silmalaule kulmuluu alla ja hajuta seda välimise silmanurga suunas, kasutades väikeseid ringjaid liigutusi, et puudrit ja kreemjat lauvärvi omavahel siduda. Lisa MAX FACTOR EARTH SPIRITS Inca Bronze toonis lauvärvi silma sisenurga suunas ja hajuta see sama tehnikat kasutades.
7. Nüüd tuleb sinu Grande Finale! Huulepintslit kasutades joonista välja oma huulte kontuur MAX FACTOR COLOUR ELIXIR Ruby Tuesday toonis huulepulgaga, mis on punaste toonide seas kõige silmatorkavam. Kui oled kontuurid valmis saanud, siis kanna huulte ülejäänud osale külluslikult värvi.
Stellarium loosib juba esmaspäeval välja kolm uut Max Factori CC kreemi. Kuidas võita? Loe lähemalt SIIT. Samuti läheb järgmisel laupäeval loosi JOIK uus, niisutav BB kreem, loe mängu kohta SIIT.
Suvel tegin oma garderooobis suurpuhastuse ja märkasin, et kui üks riideese on mulle mingil ajajärgul meeldima hakanud, siis tähendab see automaatselt seda, et ma olen endale neid rõivaid ohtralt "varuks" ostnud. Näiteks pildil olevaid musti kõrge kaelusega kampsuneid on mul tosin.
Sama lugu on helesiniste, heleroosade ja iseäranis valgete päevasärkidega, mida olen endale aastate jooksul kümneid kokku ostnud. Garderoobi sorteerimine annab aimu erinevatest maaniatest, mis mul on peal käinud. Siin on aga kaks talvist kaadrit mustas, mis on tehtud läinud aastal ajakirja Cosmopolitan pildistamisel. Valisin foto jaoks riided, milles tunnen end kõige paremini - must kõrge kaelusega polo ja lihtsad liibuvad püksid. Milliseid rõivaid on sinul kapis kõige rohkem?
Nagu hiljuti kirjutasin, saab Stellarium sünnipäevakuul koostöös Nurme Seebiga bloginimelise toote. Aitäh kõigile lugejatele, kes aitasid sellele salapärasele tootele, mida ma ikka veel saladuses hoian, labelit valida. Teie kommentaare oli julgelt üle viiekümne ja meil tekkis omavahel mõnus arutelu.
Omamood lõbus tõik oli see, et kui ladusin kujundaja tehtud labelid blogisse lugejatele vaatamiseks ja võrdlemiseks, siis minu lemmik-labelit ei maininud kommentaariumis mitte keegi. Niisiis - minu lemmikuim label on sinu ees! See on lihtne ja lähtub motost: vähem on rohkem.
Kuid nagu õige pea komentaare lugedes selgeks sai, oli kõigi lemmik hoopis alumine label, mille välja valisime. Ehk reedab see kõige rohkem, millise tootega on tegemist? Kui sa soovid mängida äraarvamismängu: mis toode see olla võiks, siis paku oma mõte välja Stellariumi kommentaariumis. Juba homme pole see enam saladus. Nimelt näed reedel esimesi kaadreid Stellariumi nimelisest tootest minu Instagramist, mille leiad SIIT.
Suur aitäh kõigile imearmsatele inimestele, kes mõtlesid kaasa ja aitasid meil langetada otsuse. Vihjeks veel nõnda palju, et järgmisel nädalal on võimalik seda toodet juba eksklusiivselt võita Stellariumi loosis.
Teisi kujundusi, mida Stellariumi toote jaoks tehti ja meeleoluka arutelu kommentaariumis, leiad SIIT. Häid uudiseid tuleb veel ja veel! Üks lõbus kuu see Stellariumi sünnipäevakuu!
|
OSCAR-2019
|
||
LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK (LAV) Kahe ookeani poolt uhutud Lõuna-Aafrika Vabariik haarab suure tüki Aafrika lõunaosast. Riigi rikkused ülal-ja allpool maapinda (teemandid ja kuld)teevad ta üheks rikkamaks looduslikuks laoks maailmas. LAV on üks mitmekesisemaid ja võluvamaid maid maailmas nii ajaloolis-kultuuriliselt, kui ka looduslikult: troopilised metsad, kõrbeluited, savannid, valged liivarannad, ülemaailmselt tuntud rahvuspargid. Ja kus kohas mujal maailmas võite kohata nii pingviine, kui ka elevante? Rääkimata "suurest viisikust": lõvi, leopard, elevant, ninasarvik ja pühvel. LAV pakub väga mitmekesiseid puhkuseveetmise valikuid. Üks populaarsemaid nendest on safarid rahvusparkides. India ookeani rannikut oma aastaringse sooja kliima ja suurepäraste randadega kutsutakse "Lõuna-Aafrika Miamiks" . Suurepäraseid mäestikuvaateid pakub Drakensberg (Draakonimäed) ja hämmastav Blyde River kanjon, mis on maailma suuruselt kolmas kanjon.
Aafrika – kontinent, millelt kõik meie jalutuskäigud kunagi alguse said, kutsub end taasavastama ja meeli ergastama.
Lõuna-Aafrika asub teisel pool ekvaatorit, mistõttu on just praegu, kui meie päevad lühenevad ja pimenevad, on seal alanud valguse võidukäik ja imeline suvi! Lõuna Aafrika pakub palju erinevaid võimalusi ühendada seikluslik ja luksuslik reisimine.
Lõuna-Aafrika on väga turvaline maa, seal on ülihead maanteed, samuti on olemas lennuühendused sisemaa erinevate piirkondade vahel (kõrge tasemega South African airlines).
Lõuna-Aafrika on avastamist väärt ! Meie eksperdid, kes on selle maa ise läbi sõitnud, panevad Teile kokku individuaalse reisipaketi.
Saada meile ainult e-mail oma soovidega. Parim aeg Lõuna-Aafrika külastamiseks on novembrist märtsini, kui seal on suvi. Aga ka kevadel ja sügisel on oma võlud. Kevadel on Aafrika õites ja sügis-talvisel ajal näeb safaril kõige rohkem loomi.
Lõuna-Aafrika on ülimalt rikas oma vaatamisväärsuste poolest, aga loetleme siin mõned Lõuna Aafrika ahvatlevamatest
* tõeliselt kosmopoliitne Kaplinn, kus aeg on põiminud erinevate kultuuride ja ajastute jooned kirevaks ja omanäoliseks kangaks
* palju safariparke, kõige tuntum neist Krugeri rahvuspark, kus saad kogeda põnevat elamust sõites rendiautoga ise läbi selle poole Eestimaa suuruse maa-ala ja otsides loomi ( loomulikult on ka võimalus tellida safariauto koos juhiga)
* Pilgrims Rest-esimene kullakaevajate linn, kus on säilitatud vanad majad ja tõeline ajastu atmosfäär
* maailmas ainulaadne St.Lucia Wetland Park, kus paadisafaril kohtad krokodille ja jõehobusid ning imeline inimtühi Cape Vidali rannajoon, kus saad nautida privaatsust ja näiteks ratsutada mööda inimtühja rannajoont.
* Sümboliterohke kohaliku kultuuri avanemine välisvaatleja silmadele traditsioonilistes Aafrika külades( näiteks Zululandis)
* luksust ihaldavale reisijale pakume ööpäevast rongisõitu läbi maagilise Aafrika looduse stiilselt ja ajastutruult renoveeritud, uuele elule äratatud luksuslikus koloniaalajastu rongis Rovos Rail...
Kaplinna on õnnistatud kauni loodusega, kuulsa lamedatipulise Laudmäega , maaliliste mägiteedega ja piltilusate mereäärsete eeslinnadega. Lühike autosõit Kaplinnast ja Te jõuate suurepäraste veinimõisate piirkonda, kus on viinamarjaistandused, veinikeldrid, restoranid, ajaloolised ehitised, majesteetlikud mäed, kunstigaleriid, golfirajad, hotellid ja country lodge´id.
Kaplinna lennujaama tuleb Teile vastu meie partnerfirma rendiauto esindaja, kes juhatab Teid juba eelnevalt valitud hotelli.
Teie paketis sisaldub ühepäevane Kaplinna-pass, millega saate külastada rohkem kui viitkümmet erinevat meelelahutuspaika- ja vaatamisväärsust ning see võimaldab Teile ka erinevaid allahindlusi.
Võite hüpata Cape Town Exploreri lahtisele bussile, külastada Two Oceans Aquariumi, minna kruiisile Waterfront Boat Company´ga ,külastada Hea Lootuse kindlust ja veel palju muud- kõik see ühes päevas ja Teie oma graafiku alusel.
Kaplinnast lühikese autosõidu kaugusel asuvad Cape´i veinipiirkonnad ja Teie valitud külalistemaja kas ookeani ääres või mägede vahel ( mõlemad veinimõisatest 10-30 min. autosõidu kaugusel) . Ülejäänud reisipäevad mööduvad nautides kauneid vaateid ja proovides selle piirkonna oivalist kööki ja veine.
Teie paketis sisaldub ka õhtusöök Moyo restoranis Spieri veinimõisas- sellest saab unustamatu vabaõhueine kogemus.
Hinnad varieeruvad sõltuvalt reisi toimumise ajast, rendiauto margist ja valitud majutusest (kõik majutused on väga kõrge tasemega külalistemajades) . Soovi korral majutus Kaplinnas 4-5 * hotellis.
* Viiepäevane autorent (grupp X ning grupp D auto ), autokindlustus, turismimaks, käibemaks, kaardid.
-Pilanesbergi rahvuspark – Suur Viisik & malaariavaba -võimalus lisatasu eest külastada Ngala Safarit
Kas poleks mitte imeline, kui aeg reisi ühest sihtkohast teise jõudmiseks mööduks sama meeleliselt, nauditavalt ja täisväärtuslikult kui aeg, mille oleme planeerinud veeta oma reisi erinevates sihtpunktides?
See on nostalgiline, romantiline ja kuninglik reis nii läbi kauni ja metsiku Aafrika looduse kui ka läbi aja.
Üks pikematest reisidest on Kaplinnast Dar Es Salaami. See on eepiline 14-päevane reis läbi Lõuna Aafrika, Zimbabwe, Sambia ja Tansaania, mis leiab aset igal aastal juulikuus, olles ühtlasi üks maailmakuulsamaid rongireise.
See on võrratu reis läbi Lõuna-Aafrika, lühikeste ekskursioonipeatustega teemantite linnas Kimberleys ja Lõuna-Aafrika pealinnas Pretorias. Kaheks ööks peatutakse kuulsa Krugeri rahvuspargi safari lodges, sealt sõidetakse edasi Zimbabwesse, järgneb ööpäevane peatus Victoria joa ääres, ööbimisega Victoria Fallsi hotellis. Pärast võimsa Zambezi jõe ületamist sõidetakse edasi põhja poole, läbi Sambia. Jõudes Kundalila koseni peatutakse, korraldatakse jalutuskäik looduses ja piknik kose lähedal. Edasi sõidetakse Tansaania suunas.
Rong sõidab läbi maaliliste mägede ehitatud tunnelitest ja viaduktidest. Viimase sõidupäeva varajastel hommikutundidel sõidab rong läbi Selouse looduskaitsealast, suurimast Aafrikas.
See on suurepärane võimalus nautida vahetult enne kihavasse Dar Es Salaami jõudmist veelkord Aafrika looduse ehtsust ja ajatust.
Tunnete end sama mugavalt ja kaitstult kui koduseinte vahel loodusfilmi vaadates, ainult see kogemus on osa Teie päriselust, kõik, mida rongiaknast näha saab, toimub just nendel hetkedel, just Teie silme all, nende filmimomentide režissööriks saate olla Teie ise.
Alates asutamisest 1989. aastal on Rovos Rail saanud rahvusvaheliselt tunnustatuks kui maailmaklassi reisikogemuste pakkuja. Mitmed reisiorganisatsioonid on Rovos Raili nimetanud maailma luksuslikemaks rongiliiniks.
klassikasse – puupaneelidega vagunitesse, mis on originaalilähedaselt restaureeritud ja kaasajastatud.
Võimalus saada osa möödunud aegade romantikast ja õhkkonnast, kogeda Aafrika maagiat ja müstikat elegantselt ja pingevabalt, privilegeeritud reisijana. Rongid, mida veavad reisi erinevates etappides nii elektril kui ka auru- ja diiselmootoril töötavad vedurid, mahutavad maksimaalselt 72 reisijat 36-s suurepärases sviidis.
Kuninglikult renoveeritud, avarad ja kõigi mugavustega magamisvagunid on luksuse võrdkujuks. Eksklusiivsust lisavad ilusad puupaneelid ja kuningas Edwardi ajast pärit detailid.
Konditsioneeritud sviidid majutavad kaks inimest kas siis twin või double voodiga. Kõik toad on varustatud ka kirjutuskoha ja personalse seifiga. Sviitides on minibaar, mis on täidetud reisija soovidele vastavate jookidega. Toateenindus on saadaval 24 tundi ööpäevas. Sviitide vannitubades on originaalsed ja ajastukohased detailid oskuslikult ühendatud tänapäevaste mugavustega, on olemas nii kuum dušš, föön kui ka elektripistikud.
mõned vagunid ehitati 1911. aastal Euroopas ja toodi seejärjel Lõuna-Aafrikasse, mõnedes vagunites on sõitnud kuningad, mõnedes asusid vahepeal lihtsalt restoranid ning mõned ajaloolistest vagunitest seisid pikka aega mahajäetud kohtades kaetuna aastakümnete tolmuga.Kõik need vagunid on Rovos Raili poolt Aafrika eri paigust kokku korjatud ning taastatud.
Vagunid on renoveeritud väga hoolikalt, peenelt töödeldud puitpaneelid, traditsiooniline mööbel ja ajastutruud detailid moodustavad elegantse ja suursuguse atmosfääri.
Kõigis rongides on kaks 42-kohalist restoranvagunit, mis mahutavad väga mugavalt kõik rongis viibivad 72 reisijat ka ühekorraga. Iga rongi lõpus on mitteuitsetajatele mõeldud vaatlusvagun. Vaatlusvagunil on suured aknad ja vabaõhurõdud.
Vaatlusvaguni kõrval on olemas ka suitsetajate vagun. Rongi keskel asub lounge koos väikese suveniiripoega.
Restoranides töötab terve meeskond professionaalseid kokkasid, kes valmistavad mitmeid erinevaid hõrgutisi. Kuna suur osa reisist möödub rongis, peab menüü olema mitmekesine. Pakutakse kohalikke värskeid saadusi ja traditsioonilisi roogi nagu näiteks erinevate metsloomade liha.
Igal hommikul valmistatakse Teile tellimuse kohaselt täishommikusöök. Hommikubuffet´s on saadaval külmad lihalõigud, croissantid, saiakesed, värsked puuviljad, jogurtid, müslid, moosid ja palju muud, millest kombineeritakse Teile päeva alustamiseks meelepäraseim eine.
Lõuna- ja õhtusöögid koosnevad eelroast, pearoast, milleks on valik kala-, liha- ja taimetoitu ning kiusatusttekitavast magustoidust. Toidu juurde pakutakse alati parimat valikut suurepärastest Lõuna-Aafrika veinidest.
Paljud külastajad naudivad rongi Aafrika Uhkus formaalsust – peent portselani, laitmatult triigitud linu ja hõbedast lauanõusid ning riietuvad ka õhtusöökideks vastavalt.
Päevaseks ajaks on sobivaim riietus vabaajarõivad, kindlasti peaks looduses ettevõetavate jalutuskäikude tarbeks varustama end peakatetega.
|
OSCAR-2019
|
||
Olulisteks aspektideks 21. sajandi hariduses peetakse õppija kaasamist ja kujundavat hindamist. Põhikooli riiklik õppekava §5 sätestab, et õpilane on õppeprotsessis aktiivne osaleja, kes võtab võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, õpib iseseisvalt ja koos kaaslastega, õpib oma kaaslasi ja ennast hindama ning oma õppimist analüüsima ja juhtima.
Õpilase kaasamine senisest aktiivsemalt oma õppeprotsessi on sundinud õpetajad leidma selleks erinevaid metoodikaid ja lahendusi, nii on tekkinud mõiste „kujundav hindamine“. Õpetajakoolituse õppematerjalis „Kujundava hindamine kui õppimist toetav hindamine“ (Jürimäe, Kärner, & Tiisvelt, 2014) defineeritakse nimetatud mõistet: „Kujundava hindamisena mõistetakse hoopis enamat kui hinnete panemist – see tähendab kogu õppeprotsessi organiseerimist viisil, mis algab ühisest eesmärgipüstitusest, hõlmab igapäevast suhtluskultuuri, erinevaid info kogumise ja tagasisidestamise viise.“
Erinevatest kontrolli- ja hindamisvahenditest vääriks enam tähelepanu hindamismudel (inglise k rubric). Hindamismudel on õpetaja ja õpilaste koostöös hoolikalt koostatud hinnangute skeem.
Selle ühel pool on kriteeriumid, mida õpetaja ja õpilased loevad antud tegevuse ja/või produkti juures kõige olulisemaks, risti ülal on hindepallid või sõnalised tasemed, mida kasutatakse loetletud kriteeriumide hindamiseks. Lisaks võib olla iga kriteeriumi juures kirjas, kui suure kaaluga vastavat kriteeriumi arvestatakse.
Analüütilisel hindamismudelil on sõnastatud üksikud kriteeriumid kõikidel tasemetel ja kriteeriume on võimalik eraldi hinnata.
Analüütiline hindamismudel annab õpilasele täpsema and põhjalikuma ülevaate, mida peab tegema, et saavutada soovitud taset. Analüütilise hindamismudeli puhul näitavad tasemete kirjeldused õpilastele, milline peab olema nende sooritus erinevate tasemete korral iga kriteeriumi puhul eraldi.
Holistiline hindamismudel on üldisem ja selle puhul pannakse hinne kogutulemuse summast lähtuvalt. Holistilise hindamismudeli puhul määratakse tulemus lähtuvalt lõpp-produktist. Holistilise mudeli eeliseks on kiire hindamisprotsess. Kahjuks ei võimalda holistiline hindamismudel anda õppijale piisavat tagasisidet tema oskuste ja teadmiste kohta.
Et luua hindamismudelit konkreetse õppeülesande tarbeks, tuleb kõigepealt enda jaoks kirja panna eesmärgid, milleni soovitakse jõuda.
hindamismudel peab sisaldama kõiki olulisi elemente või saavutatavaid oskusi. Kui midagi on piisavalt oluline hindamise seisukohalt, võtke seda arvesse hindamismudeli koostamisel;
hindamine peab olema selge, arusaadav ja kirjeldav. Hindamine peab näitama oodatavat tulemust. Mõned osad on paremini hinnatavad lihtsa kahe mõõtme skaalaga (jah või ei), teised aga nõuavad vähemalt seitset erinevat normi;
hindamismudel peab olema arusaadav nii õpilastele kui lastevanematele. Selle lõplik eesmärk on parandada õpitulemust. Selleni võib jõuda, selgitades ootusi ja pakkudes olulist informatsiooni edusammude kohta soovitud tulemuse saavutamisel. Hindamismudelid keskenduvad teadlikule õppimisele.
Vaadake kui mudelit. Näidake õpilaste üht head ja mitte väga head tööd. Leidke koos tunnused, mis muudavad ühe töö paremaks.
Koostage kriteeriumid. Kasutage kriteeriume, et luua diskussioon selle üle, mida peetakse kvaliteetseks tööks.
Sõnastage skaalaastmestik. Kirjeldage kriteeriumi kõige paremat ja halvemat taset. Seejärel looge vahetasemed, toetudes oma teadmistele ning eelnevale arutelule.
Katsetage. Laske õpilastel kasutada loodud vahendit (punktide 2 ja 3 alusel) esimeses punktis näitena toodud tööde kohta.
Kasutage kaaslaste ja enesehindamist. Kui õpilased töötavad, peatage aeg-ajalt nende tegevus meelde tuletamaks, et nad jälgiksid hindamismudelit. Laske kaaslastel õpilase tööd hinnata hindamismudeli järgi.
Kontrollige. Julgustage õpilasi üle vaatama oma töid vastavalt tagasisidele, mis nad said punktis 5.
Õpetajapoolne hindamine. Õpilaste tööde hindamisel kasutage sama hindamismudelit, mida õpilased kasutasid oma ja kaaslaste töö hindamiseks.
Punkt 1 on oluline vaid juhul, kui selline töö on õpilastele esmakordne või harjumatu. Punkt 3 ja 4 on küll väga vajalikud, kuid klassis ajamahukad. Skaalaastmestiku võib õpetaja ka ise koostada, eriti siis, kui õpilased on harjunud hindamismudeleid kasutama. Autorid on rõhutanud, et hindamismudelite loomisel tuleb kasutada lihtsat ja üheselt arusaadavat keelt, et lapsed mõistaksid, mida on mõeldud. Vältida tuleks negatiivset keelekasutust.
Vaja on hinnata õpilaste joonistusi kevadest. Koostage hindamismudel vabalt valitud vahenditega (joonistage paberile, tehke arvutis tabel vm)
Tartu klassiõpetajate hinnag hindamismudelite kasutamisele I ja II kooliastmes. Helin Lillian Talv. Marigstritöö, Tartu Ülikool
Lõpeta koolitusel alustatud mudel või loo uus ja katseta seda praktikas (veel parema tulemuse saad, kui katsetad mitu korda :)
Kirjuta Basecampi õpikambrisse teema "Hindamismudelid" alla oma kogemustest loomisel, õpilaste reaktsioonidest ja hindamisprotsessist. Kirjelda, mis üllatas, millest tundsid puudust.
Lisa ka mudel ise pdf kujul, võid lisada ka csv (siis saavad teised Sinu mudeli üles laadida endale).
|
OSCAR-2019
|
||
Maalammas on üldjuhul terve loom. Iga loom vajab aga regulaarne hooldamine, ka maalambal. Maalammas ei ole nii "kerge loom", et ta saaks ise hakkama. Maalambaid ei tohi lasta laiudele või suurtel niitudele ilma, et nende tervis kontrollitaks regulaarselt. Saartel on vana komme kontrollida loomad kord nädalas aga mida tihtimini seda paremini. On ka hea et laudas ja lauda läheduses on alad kuhu võib loomi kinni panna väiksema ala peal kus neid saab kergemini kätte. Kitsas koridor või väiksem tarastatud aed on hea ala lammaste kinnivõtmiseks.
Kui lammas on haige, võib tekkida vajadus ta karjast eraldada. Traditsioonilises lambalaudas oli tavaliselt mitu sulgu. Teil võiksid valmis olla tarad, et vajaduse
korral eraldussulg ehitada. Kui on vaja mõni loom püsivalt eraldada, siis ärge eraldage teda üksinda – alati on parem hoida ühes sulus vähemalt kahte lammast.
Kõigil lammastel peab olema võimalik üksteisega vähemalt silmsidet hoida. Ärge pange kunagi lammast üksinda eraldi hoonesse ega siduge lammast
Paljudes lambapidamist käsitlevates raamatutes soovitatakse haige loom karjast eraldada, kuid see ei ole alati vajalik, kui teil on oma lambaga hea side ja ta usaldab teid. Sel juhul saate ta hõlpsasti kinni püüda ja
teda ravida ka tavalaudas. Sageli võib haige loom karja juurde jääda, sest teised karja liikmed on haige looma suhtes tähelepanelikud. Nad kas hoiavad temast
eemale, et lasta tal puhata, või lähevad tema juurde, et väljendada kiindumust, puudutades teda või olles tema lähedal. Kui eraldamist soovitatakse, siis paljudel
Kui teil on haige loomaga seoses vaja nõuandeid, siis kõige kiiremini saate tavaliselt abi oma lambapidajate võrgustikust. Alguses, kui te alles õpite olukordi
hindama ja neile vastavalt tegutsema, vajate eriti palju tuge. Kui lammas on pikali ja püsti ei tõuse, tuleks kutsuda loomaarst. Haiguste ärahoidmiseks saate aga ka ise palju ära teha. Heites oma lammastele pilgu peale sagedamini kui kord päevas, saate kiiresti aru, kui nendega on midagi valesti. Mõned haigused arenevad väga kiiresti ja teil on vähe aega tegutseda. Mida suurem on kari, seda suurem on ka võimalus mitte märgata, et keegi on haige või puudu. Väikeses traditsioonilises karjas on loomade eest palju lihtsam hoolitseda. Haige loom kõnnib karjamaal sageli karjast eemal.
Eestis on olnud vana tava siduda juhtutt karjamaal köide või ketti ja lasta ülejäänud lammastel vabalt ringi liikuda. Sellisel juhul ei jäta kari juhtutte maha. See ei ole tegelikult hea, sest nii ei saa juhtutt karjale näidata, kus süüa, ega anda selgelt märku, et aeg on puhata ja seedida. Ka ei saa ta koera või putukate rünnaku korral põgeneda.
Lammaste kinnipüüdmine. Lamba tervise kontrollimiseks on äärmiselt tähtis et on võimalik teda kinni püüda. Loomi võib meelitada leibaga, jahuga, õuntega või näiteks lehistega ja kui nad söövad on neid kergemini kinni püüda. Väga hea abivahend on püüdmiskepp.
Teil peaksid kodus olema mõned põhilised abivahendid, nagu termomeeter palaviku mõõtmiseks, desinfitseerimisvahend, seleen (Se), antiseptikum, ussirohi ja süstlad. Kui kutsute loomaarsti, siis peate haige looma eraldama või olema kindel, et saate ta hõlpsasti kinni püüda. Ravimite määramisel peab loomaarst teadma lamba kaalu. Mõnikord on loomaarstil vaja mitme inimese abi. Lammas võib tabletid välja sülitada. Tablette on kõige lihtsam anda nii, kui need purustada ja panna pulbrina kahe leivaviilu vahele. Vedelat ravimit on kõige parem anda ilma nõelata süstla abil. Sageli ei tee haiged lambad suud lahti, vaid suruvad
hambad kõvasti kokku. Lükake süstal lõkmesse, võimalikult kaugele ja tühjendage see ravimist, tõstes lamba pead veidi ülespoole.
Kuumus. Mustad lambad ei talu kuum suvepäev olla päikese käes kogu päev. Lammastel peab olema võimalus varjule. Väga kuumal suvepäeval võib proovida kasta lambad voolikuga või ämbriga. Vesi jahutab lammast maha.
Parmud, sääsed, raudkärbsed. Flytix või Coopersect. Süst mida mõni looma-arst soovitab ei toimi nii hästi kui Flytix või Coopersect.
Lihakärbes (Calliphora, lucilia). Soojal ja niiskel suvel võib lihakärbes muneda lamba villa sisse. Lammas ei pruugi isegi olla must ja vill võib ka olla puhas. Muidugi nad eelistavad mustemad kohad ja eriti haavad. Kontrolli soojal ja niiskel suvel lammaste vill iga päev kuna lihakärpse munad valmimav 8-24 tunni jooksul ja siis hakkavad nad sööma lamba naha ja sisenevad ka lihastesse.
Sinivetika mürgitus. Ka lambad võivad sinivetikaid sisaldavat vett juues saada mürgituse. Eriti tundlikud on noored talled. Suuremad sinivetika õitsemised on tihti juuli keskpaigast kuni augusti kuu lõppuni. Sinivetikatest om hallikas-, kollakasroheline või sinakasroheline värv ja vees hõljuvad helbed. Vee pinnale võib tekkida suuremaid sinakasrohelisi hõljuvaid kolooniaid. Kaldaäär võib olla kaetud tiheda sinakasrohelise või valkja massiga. Mõnikord võivad sinivetikad tekitada vahtu. Lisaks annab vetikatest märku ebameeldiv mädanemise-kopituse lõhn. Loom keerab ennast nagu ta magaks ja sureb selles asendis.
|
OSCAR-2019
|
||
"Kell kolm öösel tulid mehed sisse," meenutab Jaan 1949. aasta märtsiküüditamist. Pärast ta koju Viljandimaale tagasi ei saanudki, vaid pidi Lätti elama minema.
65 aasta eest 25. märtsil õudus algas. Küüditamine, mille koondnimetus oli "Priboi" ehk "Murdlaine". Eestist küüditati kaugele Siberisse 20 702 inimest, kellest 5682 olid lapsed.
Poisikeseohtu oli siis ka Jaan, kes koos vanema õe ning ema-isaga oma kodust, Viljandimaa Saarepeedi külas Viru talust Venemaale viidi. Jaanil on kõik täpselt meeles, ka kellaaja täpsusega – sest see ei unune mitte kunagi.
"Kell kolm öösel tulid nad sisse. Kaks eesti meest ja üks vene sõdur. Ei räägi kah, mis toimub. Oleks kohe rääkinud, oleks saanud asju kokku pakkida," meenutab Jaan. "Kella kaheksa paiku tuli veel kolm-neli sõdurit ja üks mees paberitega. Siis loeti otsus ette. Paberil oli kirjas, et saadetakse välja Nõukogude kaugematesse rajoonidesse. Ja kogu lugu. Ning kirjutagu me alla. Anti veel pool tundi aega kraami kokku panna ja siis viidi hobustega Saarepeedi külanõukogusse. See ei olnud meie majast kaugel, umbes poolteist kilomeetrit."
Kui Jaani pere oli kohale veetud, nägid nad, et sinna oli palju rahvast ümberkaudsetest küladest kokku toodud.
"Siis tulid autod sinna. Meid pandi peale ja viidi Viljandi taha Viiratsisse. Seal oli suur küün, kõik pandi küüni äärde hunnikusse. Palju inimesi toodi, tuhandete kaupa. Me istusime seal õhtuni," räägib Jaan, kes toona oli 12aastane.
"Kui läks pimedaks, tulid suured autod. Meid laaditi peale ja viidi Valgamaale Puka rongijaama. Seal terve öö toodi ja laaditi. Lapsed karjusid, kui peale pandi. Kui vagun oli täis, löödi uks väljastpoolt kinni. Iga vaguni peale oli üks soldat."
"26. märtsi õhtul sõitsime sealt välja. Ešelon läks Pihkva peale. Me olime loomavagunis, seal oli inimesi 40 ringis. Olid kahekorruselised narid, aga ka kolmekordsete naridega kohad. Perekondi hoiti koos, neid ei lõhutud. Teel Siberisse paljud ka surid. Mõnes jaamas keerati surnukeha linade vahele ja visati platvormi peale välja. Sinna ta jäigi," meenutab Jaan.
Siberisse jõuti 10-11 päevaga. Autod tulid jaama vastu, inimesed laaditi peale ja viidi linna. Nad paigutati kultuurimajja, öö otsa jälle istusid. Hommikul tuldi neile järele. Ja siis viidi jälle edasi, veel 80 kilomeetrit.
Jaani pere uueks elukohaks sai küla, kus oli ka masinatraktorijaam. Nende külas oli neli kolhoosi. Kaks päeva anti vaba päeva ja siis löödi tööle. Ema-isa läksid kohe kolhoositööle, perepoeg aeti maikuus lehmakarja.
Jaanist sai 1953. aastal 16aastase noormehena traktorist. Kolm aastat töötas ta traktoristina, pärast sai puutöökotta tisleriks.
Üks raskemaid aastaid oli Jaani meenutuste järgi 1952, kui tuli ikaldus. Vihma ei tulnud ning raske oli talve üle elada.
"Kartulid olid väga väikesed. Vilja ka kolhoosist ei antud. Katsu siis elada. Aga ellu jäime. Ega kaupluses ka midagi olnud. Leiba anti nii, et 250 grammi müüdi inimese kohta. Kilone leib neljaliikmelisele perele. Kandiline päts oli. Leiba said siis, kui raha oli ja jõudsid järjekorras ära seista. Seisime leivajärjekorras võrdselt kohalikega."
Jaani õde sai varem Eestisse tagasi. Jaan sai koos ema-isaga Siberist tulema 1958. aastal, ta oli siis 21aastane. Ometi läks nii, et ei saanud tagasi oma koju, vaid pidi minema võõrsile.
"Me teadsime, et kui meid Siberisse ära viidi, olid uued elanikud meie majas sees –see käis nii ruttu. Me tulime Eestisse tagasi, läksime tööd otsima. Oleksime saanud tööle. Enne oli vaja sissekirjutust kusagile. Võtsin vanemate passid ja läksin Viljandisse passilauda. Sina võid saada sissekirjutust, aga vanemad peavad välja sõitma siit – kolme päeva jooksul peab asi korda saama, öeldi passilauast. Kui nii, siis nii," räägib Jaan, et sissekirjutust ei saanud ja kolme päevaga pidid nad Eestist kadunud olema.
Pärast selgus, et lähisugulane olnud selle taga. Nii vaatasidki nad kaugemale. "Tulimegi siia, Lätti. Siin oli kolm perekonda eestlasi ees, sama saatusega nagu meie, keda Eestisse ei võetud. Eesti mees oli siin brigadir ja võttis kohe tööle. Sain tisleri töökoha. Saime ka elamise. Abiellusin lätlanna Lidijaga," räägib Põhja-Lätis Ruhja linna lähedal Koni külas oma majas elav Jaan. Ta on kahe lapse isa ja nelja lapse vanaisa:
Jaani ema-isa ja õde said mõne aja pärast siiski Eestisse tagasi. Jaan aga ei tulnud – tal oli oma elu Lätis juba nii seatud, et jäigi sinna.
"Mul oli plaan õppima minna, tahtsin onu eeskujul advokaadiks saada. Aga Siberi sõit pani suure põntsu. Ei olnud enam võimalust."
"Priboi" läbiviimiseks rakendati Eestis tohutud jõud: julgeoleku operatiivtöötajad, sõjaväelased ja miilitsatöötajad jpt.
Operatsiooni julmusest kõneleb teiste abitute ja kaitsetute hulgas ka 80–90aastaste liikumisvõimetute vanainimeste, rasedate, rinnalaste ja invaliidide Siberisse saatmine.
Tänu eestlaslikule pealekaebamisele komplekteeriti need inimesed ikka meie kodanike poolt, mis Siberisse minevate rongide peale pandi! Kui toimub riigipööre, siisalgavad tapatalgud enamuses riikides. Balkanimaades ei veetud inimesi kusagile, lihtsalt lasti maha ja visati ühishauda.
Tunguusi katastroof: kas 110 aastat tagasi plahvatas Siberi taigas meteoriit, komeet või miski kolmas? | Õhtuleht
KATASTROOFIPAIK: Praeguseks katab Siberis asuvat Tunguusi katastroofi paika uus noor mets. Pilt on tehtud 2008. aastal. Vida Press
„Vaatan, silmadel hakkas valus, aga taevas lendab ümara peaga tulenool. Selle taga tolkneb justkui sulgedest saba... pärastpoole seda enam näha ei olnud. Mingi kõu kõmises, ja veel... Nii mitu korda. Torm tõusis. Vesi hakkas jões loksuma – vajus vastu üht kallast, seejärel vastu teist. Hakkasin kartma.“ Nii kirjeldas evengi rahvusest Nikolai Kotšen 1908. aasta 30. juuni hommikul Siberis Podkamennaja Tunguska jõe läheduses kogetut folklorist Ivan Suvorovile.
Kotšen pidas taevavõlvil möllanud tulekera Agdõ-nimelise vaimu viha märgiks. Tõenäoliselt põhjustas vägeva plahvatuse hiiglaslik meteoor, kuid sündmust ümbritseb siiani salapära.
Astronoom Mario Mars: „Inimene peab oma suurimaks vaenlaseks teist inimest, aga oht võib tulla hoopis kosmosest.“
|
OSCAR-2019
|
||
Pühapäeval peeti vabaõhumuuseumis traditsioonilist leivapäeva, mille üheks osaks on ka leiva õnnistamise palvus Sutlepa kabelis. Teenis õpetaja Toomas Paul, laulis rahvusraamatukogu naiskoor.
Leib on olnud osa meie kultuurist ja identiteedist ning igiammustest aegadest ka eestlase põhitoidus. Ometi on sõna leib ise laensõna, pärinedes 4. sajandist gooti keelest. Eesti keel on üks vähestest, kus on leiva ja saia kohta erinevad sõnad: leib on juuretisega rukkileib, sai aga pärmiga nisujahuküpsetis.
Õp Paul kõneles ka kirjandusteadlase Udo Uibo uurimusest, mille järgi on meilgi inglise keelest tuntud sõnad lord ja leedi seotud leivaga. Nimelt olid vanainglise keeles lord ja leedi liitsõnad ning tähendasid leivavardjat e valvurit ja leivategijat. Eesti keeleski on tuntud sõnad leivaisa ja leivavanemad.
Toomas Paul pani kõigile südamele mitte ära unustada ütlust «jätku leiba – jätku tarvis». Õpetajal oli endal kurb kogemus sellest, et inimesed ütluse tähendust ei tea ega oska ka vastata. Leivale jätku soovimine on pärit ajast, mil leib oli eestlase põhitoidus. «Ehkki leib tuleb lauale inimkäte kaudu, peab selle eest ikka Jumalat tänama, sest kõik loodu tuleb tema käest. Leib on Jumala and,» ütles õpetaja.
Leiba on tuntud väga kaua. Muistsete egiptlaste ja foiniiklaste leivateokunsti võtsid üle heebrealased, siis kreeklased ja ligikaudu 170 aastat enne Kristust roomlased ning sealt levis see mujale Euroopasse.
Vabaõhumuuseumi leivapäevale oli ilus päikeseline pühapäev toonud palju rahvast ja kauplejaidki jätkus. Jääb üle vaid imestada, kui palju häid leivaküpsetajaid meil on. Mis siis muud, kui jätku leivale!
Ootan alati huviga Elva koguduse õpetaja Vallo Ehasalu kõnet ega pidanud ka Valga praostkonna sinodi jumalateenistusel pettuma. Enne kui õpetlane kirikulised patutunnistusele kutsus, kõneles ta kotkaste ja kodukülastuste sarnasusest. Taaveti laulus kirjutatakse: „Tema täidab su suu heaga, et su iga saab uueks nagu kotkal“ (Ps 103:5).
Ta kutsus vaimulikke tegema kodukülastusi, sest külastatavad jäävad järgmist kohtumist ootama ega sure vahepeal ära, vaid saavad uueks just kui kotkad. Meie aga tuleme pühapäeval kirikusse, sirutame „tiivad laiali“ ja Jumala tuul annab meile jõu tõusta kõrgemale.
Sinod kuulas ettekannet inimeste mõtetest ja püüdlustest sada aastat tagasi Valgamaal. Juba mitu aastat on praostkonnal hea tava, et sinodile on kutsutud külaline loengut pidama. Seekord siis Tartu ülikooli ajaloodotsent Ago Pajur. Sinodilisi tervitas Valga vallavolikogu esimees Külliki Siilak, tervituse oli saatnud Saksa sõpruspraostkond Eschwegest.
Sõna sai EELK kantsler Andrus Mõttus, kelle eesmärgiks on käia kõigil sinoditel ja kohtuda koguduste esindajatega silmast silma. Ta tuletas meelde kõigi koguduste kohustust esitada aruanded. Kuna suur hulk sõnalisi aruandeid on puudu, käis ta välja mõtte, et aruande esitamata jätnud kogudus jääb ilma võimalusest välistoetust saada. Ka kõneles Mõttus sellest, et peaksime omavahelises suhtluses iseendist rohkem lugu pidama.
Praostkonna 11 kogudusest viie kohta andis ülevaate abipraost Vallo Ehasalu, tõstes Elva koguduse puhul esile suurt pühapäevakooli meeskonda ja piiblitunde Lagujal ning kodukülastusi. Harglas on uuendatud kiriku põrand, aga kahjuks vähenenud liikmeskond. Otepää puhul mainis ta, et pastoraat ühendati linna küttevõrku ja küttekulu eest tasub vald. Jätkuvad teehommikud ja pühapäevakooli tunnid Lagujal, kuid grupid on väikeseks jäänud. Kahjuks on Otepää kooli direktor lõpetanud koostöö kogudusega, aga see-eest käivad Tartu Annelinna gümnaasiumi lapsed Otepää koguduse krunte korrastamas, sest koguduse diakon Marko Tiirmaa on Tartus õpetaja.
Rannu kogudust teenib vikaarõpetaja Diina Tuulik, kes küll sinodil ei viibinud. Vallo Ehasalu on talle tänulik. Kirikule saadud uus kell andis kogudusele ühist tööd, käsil on tööd oreliga. Positiivne on seegi, et Tallinnast tuli 22 inimest talgutele kiriku ümbrust korrastama. Kiriku põrand on halvas olukorras, pastoraat tühi ja kütmata.
Seoses Rõngu kogudusega tõstis Vallo Ehasalu esile sealseid koguduseliikmeid, kes ise peavad piiblitunde, võtsid ette trepi parandamise, tegid kirikus krohviparandusi ja korrastasid parklat. Alustatud on ajaloolise pastoraadi alumise korruse remondiga. Rõõm oli ka ilusast leeriaastast, aga mureks on koguduse kinnisvara, eelkõige suur kirik, mille katus läbi jookseb ja põrand õõtsub.
Möödunud aastal preestriordinatsiooni saanud Enno Tanilas kõneles, et Karulas tähistati möödunud aastal koguduse taaspühitsemise 20. aastapäeva. Ta oli tänulik, et pool kihelkonnast on koguduse liikmed. „Möödunud aasta oli koguduse jaoks suur samm edasi,“ sõnas Tanilas, tõstes esile Urve Ploomit, kes teeb lastetööd, ja Puhjast Miina-Liisa Kuusemaad, kes aitab praostkonnas projekte kirjutada.
Ivo Pill ütles, et Sangaste kogudusse on tänu kahele jutlustajale uusi inimesi tulnud, kiriku torni on remonditud, kiriku eest elupuuhekk maha võetud. Laatre kogudus on jätkuvalt praostkonna üks väiksemaid, inimesed tunduvad vahel väsinud, aga kui asjaks läheb, jõuavad jälle. „Kodu- ja kohatunne kasvab pikkamööda,“ sõnas ta noortele mõeldes.
Puhja koguduse õpetaja Tiit Kuusemaa (ordineeriti samuti möödunud aastal preestriks) tõstis esile muusikatööd, sh koostööd Karijärve keelpilliorkestriga, aga ka kandleringi Puhja koolis. Kandlering on hästi tööle läinud ja kool on võtnud selle oma rahastusele. Tänuväärne on side lasteaia ja kooliga ning vabatahtlike panus. Kogudus jätkab kuulutusnädala korraldamist, möödunud aastal sai sellest osa umbes nelisada inimest.
Kogudus on majandusküsimustega hakkama saanud ja pidanud ülal üht Aafrika misjonäri, kes on seotud MTÜ Sambia Sõbrad tööga. Kordategemist ootab kogudusele kuuluv ait, mis pärineb aastast 1751. Toetust saadi kiriku välisfassaadi remondiks, mureks on omaosaluse leidmine. Tõrvatilgaks meepotis on möödunud aasta augustitormis murdunud puude tõttu kannatada saanud pastoraadihoone ja autod.
Praostkonna noorim vaimulik, Valga kogudust teeniv Margus Suvi tõdes, et möödunud aasta oli hea. Oli leeriskäijaid, pühapäevakooli lapsi tuli juurde, tähistati oreli 150. aastapäeva, tänu projektijuht Miina-Liisale oli kogudusest väljapoole suunatud projekte. Kirik sai uue korstna, torn uue siseukse ja kaarakna. Kiriku kütmiseks saadi kolm soojuskiirgurit. Seega ei saa kirikusse tulemata jätmist põhjendada külmaga. Koguduseliikmete arv kasvas ja on nüüd üle saja.
Praost Mart Jaanson, kes teenib Nõo kogudust, tõi esile juhatuse esimehe Madis Kanarbiku diplomaadiannet ning head suhtlust: jää koguduse ja reaalgümnaasiumi vahel on sulanud. Remonditud on kiriku käärkamber.
Sinod kinnitas eelmise aasta tegevusaruande. Praostkonnakassamaksu tõstmise üle arutleti. Maksu suuruseks kinnitati 2.50 iga liikme kohta. Kuulati ära projektijuht Miina-Liisa Kuusemaa aruanne. Tema tööd on peetud vajalikuks, aga praosti sõnul on väikestki palka raske leida, seepärast pandigi maksu tõstmine hääletusele.
Marje Tanilas Karulast pani ette teha kogudustes sihtotstarbelist annetust. Praostkond on tehtu eest tänulik ja Miina-Liisa kinnitab, et tänu projektidele tuleb kogudustesse rohkem annetusi, kui nähakse, kui palju kogudus panustab ja pingutab. Ta tänas kogudusi, et nad on tema tööga kaasa tulnud.
Sinodil viibinud piiskop Joel Luhamets tunnustas koguduste tööd ja koguduseliikmete hulga kasvu. Ka mainis ta, et praostkonna kõik vaimulikud on isiksused ja omanäolised ning üldkiriklikult on suurte võimetega teoloogid mag Vallo Ehasalu ja dr Mart Jaanson. Võeti vastu ka ettepanek teha Martin Luther Bundile taotlus Valga kogudusele auto ostmiseks. „Praostkonna ühtekuulumine on silmatorkav,“ sõnas piiskop lõpetuseks.
|
OSCAR-2019
|
||
Tulevik pole midagi sellist, mis lihtsalt juhtub meiega. See on maailm, mille punume möödanikust antud niitidest, oleviku otsustest ja tulevikku suunatud tegudest.
Üheksakümnendate aastate teine pool oli Eestis viljakas. Siirdeperiood oli selgelt jõudnud sinnamaale, et sotsialismist oldi väljas ja uus – demokraatlik ühiskonnakord ning kapitalistlik majandus - jalgu alla saamas. Parafraseerides Ilya Prigogine’it: (ülemineku)kaosest kujunes kord. Loodud olid peamised seadused, tekkisid kõnekad valitsusvälised organisatsioonid (sealhulgas nt Eesti Haridusfoorum), loodud oli ja hakkas kehtima uus üldhariduse õppekava ja riigieksamite süsteem, tekkinud olid esimesed alternatiiv- ja erakoolid (sh kõrgkoolid). Saabus aeg ja vajadus vaadata edasi, kaugemale. Eesti Tuleviku-uuringute Instituut avaldas geopoliitilised stsenaariumid Eesti 2010 (1997). Rühm Haridusfoorumi ja Tuleviku-uuringute instituudi inimesi töötas 1997/98 a talvel välja stsenaariumid Eesti Haridus - 2015, Haridusministeerium – Hariduskontseptsiooni (mis kasvas välja EHF 1995.-97. a tööst), Presidendi Akadeemiline Nõukogu esitas 1998. a veebruaris põhiseisukohad Õppiv Eesti.. Kõik see kokku näitab, kui aktuaalseks oli muutunud pikema tuleviku nägemine, pikem tulevikuperspektiiv. Stsenaariumide aeg algas.
Tänaseks, 2015. a lõpuks, on näha toonaste tulevikuvaadete täppiminekud, reaalsed saavutused ning probleemid, uute mõjurite tekkimine. Samas on ilmnenud teatav vastuolu: ühelt poolt haridussüsteemi ülalt-alla korrastamine-reformimine, teisalt – kaose-moment, kus kõrvuti mitmesuguste rohujuuretasandi algatustega tajutakse ka vajadust uute suurte sihtide, uute ideaalide järele.
Maailmas, ühiskonnas, riigis on tohutu hulk kultuurilisi, majanduslikke, poliitilisi jne aspekt, mis kõik mõjutavad inimest, tema elu, õppimist, haridusasutusi, haridussüsteemi jne.
Tulevikustsenaariumide loomisel on keskendutud ekspertide pakutavatele oletatavatele mõjujõududele, ajenditele, eraldades nende seast potentsiaalsed võtmemõjurid. Nende võtmemõjurite, liikumapanevate jõudude võimalik kombinatsioon ja koosmõju annab mõneti erinevad tulevikupildid oma võimaluste ja riskidega, mis vormistatakse lugudena ja varustatakse iseloomuliku nimetusega. (vt ka Loogma 1998, 1999) Selle lähenemise näiteks on Shelli energiastsenaariumid Tavadünaamika ja Saabuva ajastu vaim ning vaatavad ette 2050 aastani. E-õppe tulevikustsenaariumide (Salmon 2006) kobaras on: planeet Sisukas, planeet Otsekohe, planeet Rändaja, planeet Piimakohv.
Hannah Kosow ja Robert Gaßner eristavad kolme peamist stsenaariumi-tehnikat: trendi ekstrapoleerimise stsenaariumid, süsteemi formaliseerimise tehnikad, loov-jutustavad stsenaariumi-tehnikad. (Kosow, Gaßner 2008)
· ekstrapoleeriv-teaduslik (teadmisi andev) funktsioon. Stsenaarium (stsenaariumide kobar) koondab olemasolevad teadmised ja ekstrapoleerib neid tulevikku, andes märku ka puuduolevast teadmisest (nagu nt Shell International 2003) ning võimalikes alternatiividest tavapärastele süsteemi vaadetele, paradigmadele;
· kommunikatiivne funktsioon. Ühelt poolt luuakse ühine diskursus, ühised arusaamad stsenaariumiloome protsessis osalevate inimeste ja rühmade vahel, teisalt aga vahendavad stsenaariumid teemakohast teadmist, prioriteete, loovad võimaluse-vajaduse diskussiooniks ühiskonns jne;
· sihiseadmise funktsioon. Stsenaariumid on vahendid loomaks ühiseid arengueesmärke, et keskendada tähelepanu nende savutamisele (ja mittesoovitavast hoidumisele);
· otsuste ja strateegiate kujundamise funktsioon. Alternatiivsed stsenaariumid võimaldavad ette näha einevaid arenguteid, võimalikke-vajalikke strateegiaid, kavandada tegevusi ja luua hindamiskriteeriume arengu üle otsustamiseks. (Kosow, Gaßner 2008, 18-20)
R Slaughter ja H Beare (1993) pidasid tööd tulevikkudega, tuleviku-uuringuid sedavõrd oluliseks distsipliiniks, et lõid tulevikkude-õppe kursuse õpetajatele. (Slaughter 2008, 2011)
1997. aastaks oli selge, et üld- ja kõrghariduse edasine areng vajab võimalike tulevikkude prognoosi pikemaks ajaks ette. Haridusfoorumi püüded luua hariduskontseptsioon ja selle esmased variandid takerdusid huvirühmade selge ühise tulevikunägemuse puudumisse. Nii võttis väike rühm ette katse vaadata hariduse (see täendab – ka ühiskonna) võimalikke arengutrende, valides ajahorisondiks aasta 2015 ja meetodiks – stsenaariumimeetodi. 1997/98 loodud (haridus)stsenaariumide alusmõtteks, põhiväärtuseks oli ja küllap on tänagi Eesti - inimene, riik ja ühiskond, mis on jätkusuutlik pikas plaanis, kus inimesed tunnevad end turvaliselt, väärtustatuna, neil on eneseteostuse võimalused ja kus areneb eesti keel ning kultuur.
Põhiväärtuste, faktorite loendi ja mõjurite koondtunnusteni jõuti stsenaarumi-loome metoodikat kasutades ajurünnakute, seminaride jmt tegevuse kaudu. Abiks oli Soome Tuleviku-uuringute Instituudi juhtivspetsialisti T Meristö loeng-konsultatsioon ja ühenduse 21st Centuri Learning Initiative presidendi John Abbotti eksperthinnang, samuti konsultatsioonid ning stsenaariumide algvariandi arutelu EHF toimkonna liikmetega.
Haridusstsenaariumides mõisteti sõna "haridus" avaras tähenduses. See hõlmas nii formaalhariduses (alusharidusest kõrghariduseni) kui ka väljaspool seda, mitteformaalhariduses toimuvat õppimist ja õpetamist. Samas kitsendati seda mõistet, paigutades hariduse alla eelkõige institutsioonilise või institutsionaliseeritava õpetuse.
1. Aastal 2015 on Eesti kindlasti infoühiskond. Küsimus on selles, kui uuendusvõimeline ja edukas saab Eesti olema Euroopas ja maailmas.
2. Arvutite (kui neid aastal 2015 veel nii nimetatakse) kasutamine on muutunud sama lihtsaks ja igapäevaseks kui telefoni või televiisori kasutamine aastal 1998. a. Eestis ei ole ühtki vähegi kooliskäinud inimest, kes ei oskaks käsitseda arvutit.
3. Kogu ühiskond on "võrgustunud": suur osa inimeste igapäevasest suhtlemisest toimub telekommunikatsioonivõrkude kaudu; avalik sektor osutab teenuseid põhiliselt elektroonilisel teel; kõikide tasemete koolid ja haridusega tegelevad organisatsioonid on ühendatud telekommunikatsioonivõrkudesse, koolide "füüsilise" võrgu kõrvale on tekkinud virtuaalne koolitusvõrk, need õppeasutused, kel on oma maja ja reaalne aadress, on selles infovõrgustikus nagu rosinad saias.
4. Kampuse-tüüpi kõrgkoolid on lülitunud globaalsetesse infovõrkudesse ja ümberkujunenud virtuaalseteks õpikeskkondadeks.
5. Formaalharidussüsteemis on muutunud haridustasemete omavahelised suhted ning integratsioonimustrid suhetes mitteformaalharidussüsteemiga; kõrg- ja ülikoolijärgses hariduses on oodata uute tasemete või kihistuste teket.
6. Eesti on valdavalt teenindusühiskond. Küsimus seisneb selles, mis liiki ja millise tasemega teenuseid osutatakse ning kuivõrd globaalsed saavad seejuures olema integratsioonimustrid.
7. Stsenaariumide kõige põhilisemaks eelduseks on avatud ühiskondade kujunemine kogu maailmas ning sellega kaasnevad globaliseerumisprotsessid. (Loogma jt 1998, 3)
Sadade faktorite, mõjurite koondumine kaheks (ühiskonda ja haridust iseloomustavaks) koondtunnuseks – võtmeteguriks - osutus stsenaariumiloome protsessi võtmeks.
• Ühiskonna sidusus, integratiivsus iseloomustab ühiskonda sel alusel, kas ta toimib inimesi ja rühmi (erinevaid kogukondi, gruppe, ringkondi) ühendavalt või lahutavalt, kaasahaaravalt või eemaletõrjuvalt.
· Ühiskonna uuenemisvõimet iseloomustab innovaatilisus ja püüdluste tase - kas orienteerutakse uute ideede, tehnoloogiate, oskuste rakendamisele ja globaalsete võimaluste maksimaalsele ärakasutamisele, probleemide ja arenguvõimaluste ettenägemisele (ennetav, jätkusuutlik ühiskond) või ellujäämisele ning rahuldutakse olemasolevaga, lahendades probleeme pärast nende tekkimist (reageerimisühiskond).
Ühiskonna sidusust ja uuenemisvõimet kirjeldavas teljestikus sai määrata neli erineva iseloomuga tulevikupilti, -stsenaariumi:
• madala sidususe ja madala uuenemisvõimega Korporatiivne Eesti ehk Pidevalt algavate haridusreformide Eesti;
• madala sidususe ja kõrge uuenemisvõimega Rikaste ja vaeste Eesti ehk Turuhariduse ja eliitkoolide Eesti;
Loomulikult on nelja stsenaariumi kujund abstraktsioon ja iga stsenaarium kui lugu on kirjapanija(te) inerpretatsioon, visioon antud kaheteljelisuse maksimaalsest realiseerumisest. Siiski võimaldab see näha, teadvustada, milline on jätkusuutlik, elamisväärne ühiskonna- ja haridusvõimalikkus, -ideaal ning millest peaks hoiduma.
Näiteks – kui aastal 2015 on väga siduv, inegreeriv/kaasav inklusiivne ühiskond, mis on samas ka väga konservatiivne, alalhoidlik (sh väärtuste mõttes), saame oletatavasti rahvuskeskse ühiskonna traditsioonilise ja kõigile kättesaadava eestikeelse kooliharidusega. Pole väljatõugatuid, kuid pole ka eredaid tippe – neile pole huvipakkuvat arengu- ja tegevuskeskkonda ning paljud otsivad rakendust mujal maailmas.
Juba stsenaariumide väljatöötamise ajal sai selgeks, et kõige jätkusuutlikum, elamisväärsem, pikas plaanis ka konkurentsivõimelisem on Õpi-Eesti stsenaarium – õpiühiskond, mis on võimeline muutuva (rahvusvahelise, tehnoloogilise jm) keskkonnaga kohanema, isegi muutusi ennetama, kus enamik organisatsioone on õppivad ja teadmuspõhised, kus inimesed on elukestvad õppijad. Ollakse uuenduslik/innovaatiline, pürgitakse kõrgete (kultuuri, eetiliste jm) väärtuste poole, ausus ja hoolivus on norm. Partnerlus ja koostöö valitsuse ja valitsusväliste organisatsioonide vahel on loomulik.
Kõige vähem arenguvõimalusi ja enim riske nii ühiskonnale kui inimesele on korporatiivse, pidevalt algavate reformide Eestis. Konkurents (välistav), korruptsioon, lühike perspektiiv (kasu või populaarsus kohe nüüd, kaugemad tulemused pole olulised), iga uus võimulolija ajab oma asja, kehtestab oma seadused … Palju on pseudotegevust, populismi.
Kasvava võõrandumise, usaldamatuse õhkkonnas tekib aga hulgaliselt heategevust, humanistlikke initsiatiive valitsusväliste organisatsioonide, kogukonna- jm koolide, hoolekandeasutuste, ptofessionaalsete ühenduste jmt näol.
Aastaid hiljem kirjutab Olav Aarna: On loomulik, et selles taustsüsteemis langes haridusfoorumi valik ühiskonna sidusust ja kõrget uuenemisvõimet väärtustavale õpi-Eesti stsenaariumile, mis näeb elukestvas õppes ja õppivate organisatsioonide arengus Eesti ühiskonna jätkusuutliku arengu ning iga inimese elukvaliteedi tõusu eeldust ja tagatist. (Aarna, 2005)
Loomulikult areneb ühiskond nii-öelda igas suunas, ilmnevad iga stsenaariumi tunnusjooned. Ometi ilmnevad mõned tunnused enam, neid tajutakse mõjukamatena kui teisi.
Kui ühiskonnateadlased käisid 2001. a välja esimese ja teise eesti metafoori, haakus see stsenaariumides võõrandava, vähesidusa ühiskonna - rikaste-vaeste Eesti kujundiga.
“Teise Eesti metafoori tuleks vaadelda siiski laiemas tähenduses. Seda võiks käsitleda kui «ülemineku (sotsiaalset) hinda» oma kõige erinevamates avaldusvormides.
Tegemist pole ühe probleemiga, rikkuse ja vaesuse küsimusega, vaid probleemide puntraga, mis hõlmab väga paljusid ühiskonnaelu valdkondi: regionaal- ja sotsiaalpoliitika, tööturu ja haridussüsteemiga seonduv, demokraatia toimimisega seotud probleemid jne. Neid küsimusi ei saa lahendada ühe-kahe valutu lõikega.” (Saarts, 2002)
Laiem ühiskondlik arutelu nende kolmanda sektori loodud stsenaariumide üle jäi tagasihoidlikuks. Ilmus ju pea-aegu samal ajal Presidendi Akadeemilise Nõukogu Õppiv Eesti. Ent stsenaariumidest päris mööda vaadata ei saanud - seda näitab haridusminister M Repsi tõdemine, et need pole praktiliselt kasutatavad, “sest puuduvad selged kriteeriumid stsenaariumide omavaheliseks võrdlemiseks” (Reps, 2004).
Teisalt nendivad OECD Eesti hariduspoliitilise raporti koostajad: Käesolev ülevaade esitab kokkuvõtte ka olulisematest mõjuritest, mis nende poliitiliste seisukohavõttudeni on viinud. Nende hulgas on presidendi Akadeemilise Nõukogu Õppiv Eesti, Haridusministeeriumi Eesti haridusstrateegia ja Haridusfoorumi eestseisuse töörühma Eesti haridusstsenaariumid 2015. Käesolevas ülevaates toetatakse nimetatud riiklikke strateegiaid ja antakse nõu, kuidas läheneda hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi, sotsiaalse võrdsuse, uute tehnoloogiate rakendamise ning hariduse juhtimise ja rahastamise detsentraliseerimise probleemidele. (OECD 2001, 3)
Ühel või teisel moel mõjutasid haridusstsenaariumid siiski arusaamist ühiskonnast ja haridusest nii Haridusfoorumisse koondunud inimeste kui üliõpilaste seas.
Haridusstsenaariumid on olnud soovitavaks õppematerjaliks mitmes aines ülikooli bakalaureuse või magistriõppes. Allpool toon väikese valiku TLÜ haridusvaldkonna magistriõppe üliõpilaste lähenemisest ja uurimistulemustest. See näitab seda, kuidas muutus nende taju tegelikkusest läbi tosina aasta, taustaks neli tulevikuvaadet.
Kuivõrd üks või teine stsenaarium (nii ühiskonna kui hariduse stsenaariumina) end tegelikus elus ilmutab, kuivõrd seda tajutakse, selleks pakkusid kasvatusteaduse magistrandid (I Vikentjeva jt, ca 20 üliõpilast) 1999/2000 õ-a välja järgmised tunnused, mida on järgnevatel aastatel (üliõpilastöödes) korduvalt kasutatud:
Iga nimetatud tunnuse alla koonduvad tegurid mõjutavad ka seda, milline on üld, kõrg ja mitteformaalse hariduse hariduse sisu ja kvaliteet.
Samad üliõpilased leidsid, et on üks stsenaarium, mida peaks kirjeldama n.ö topelt: rikaste-vaeste Eesti jaoks on kõik need aspektid sedavõrd sõltuvad inimese jõukusest, et mingit “keskmist”, üld-iseloomulikku pole olemas. (Muide, “esimese ja teise Eesti” kontseptsioon polnud veel sündinud või vähemalt – avalikustatud.)
Arutlustes ja esseedes väljendati üsna üksmeelselt usku Õpi-Eesti tunnuste üha suuremasse ilmnemisse. Samas tajusid vene emakeelega magistrandid mõningat (keelest, rahvusest) tulenevat pärsitust. Neid endid see ei puuduta, nentisid nad, küll aga vastavat ühiskonna osa laiemalt. Kokkuvõttes iseloomustas neid optimism – Õpi-Eesti tuleb! Selle kohalolu on juba tajutav!
Kuna stsenaariumide loomisest oli möödas 10 aastat, tekkis küsimus: kuidas hindavad stsenaariumide autorid ise toonaste oletuste täitmist ja hariduse ning ühiskonna seisundit. Poolstruktureeritud intervjuu tulemusena saadi muu hulgas ülevaade sellest, kuidas on stsenaariume kasutatud ja milline on olnud nende mõju. Osutus et stsenaariumid on:
a) koostööprojektide võimaldajad (Tutvustasime stsenaariume Euroopas, mis said positiivse vastukaja, avanesid erinevate projektide taotlusvõimalused...jõudsime nii Euroopasse.);
Täheldati, et nt Õpi-Eesti stsenaarium mõjutas teisi arengukavasid ja dokumente (nt Säästev Eesti 2021).
Kindlasti ootasid koostajad nende suuremat mõju ning tunnustamist ka näiteks valitsuse tasandil: Lukase isamaaline valitsus oli Riigikogus haridusstrateegiaid aktsepteerimas, kuid valitsus kukkus ennem seda (4). Hiljem paraku Õpi-Eesti ideed sel tasandil edasi ei arendatud. (Eelmaa jt 2008, 21)
Vastajatel paluti kosta, kuhu oleme kümmekond aastat hiljem jõudnud. Vastustes nenditi: Kõigume, oleme korporatiivses ühiskonnas, kõigiga võistlemas, kõikidega võitluses. Teisalt püüame elitaarsust kultiveerida. 2000. aastal oli helgeid momente, et oleme teel Õpi-Eestisse. 2008. aastal on rikkad ja vaesed, korporatiivsust on palju . Õpi-Eesti on taandunud.
Niisiis täheldavad intervjueeritavad kõnekat asjaolu, et soovitud ideaalist „Õpi-Eestist“ ollakse võõrandunud, ning mõnevõrra üllatuslikult leitakse end pigem korporatiivses pidevalt algavate haridusreformidega ühiskonnas.
Millised on eesseisvad väljakutsed? Intervjuudes kõlasid erinevad teravad noodid, mis iseloomustavad Eesti ühiskonna hetkeseisu ning ühtlasi mõjutavad haridusmaastikku. Mõned kõlama jäänud märksõnad: killustatus ja lõhestatus, vähe usaldust ja koostööd, rahvastikuprobleemid, põlvkondadevahelised erinevused, mitmekesisuse puudus. Väga teravalt tajutakse olukorra üldist kriitilisust, isegi ohtlikkust.
Teisalt kantakse endas ka lootust: kriisist tullakse aruka toimimise korral välja; meil ei taheta muutuda - me peame muutuma või sureme välja.
Uute stsenaariumite koostamise valguses on kõnekas mõtestada visioonide olemasolu ja tähendust: meie kultuuri iseloomustab umbusk tulevikuplaneerimise suhtes ning see on iseloomulik nii ettevõtetele kui ka valitsusele - alahinnatakse visiooni sümboolset mõju. Stsenaariume on vaja, et nad motiveeriks, aitaks valikuid teha. Edasi lähevad need, kellel on tulevikuvaade, hääbuvad need, kellel seda ei ole. Stsenaariumid on peegel, mille najal hinnata, kuidas asju tehakse (3).
Intervjueeritavad pööravad väga suurt tähelepanu koostööle ja selle vajalikkusele. Tõdeti, et hariduskogukond ei ole eriti strateegiliselt mõtlev kogukond: igaühel on oma viis, … ei usuta, et otsustamisest midagi sõltub, otsitakse süüdlasi, lahendused ei huvita. Hariduskogukond peab sellest üle saama. Edasiminekuks on vaja enam diskussiooni, arutamist, osalust (Eelmaa jt 2008, 21-23)
Haridusstsenaariumidele ja hariduse seisule ning perspektiivile hinnangu saamiseks küsitleti 21 inimest (neist 15 kõrgharidusega), kellele iga stsenaariumi kohta pakuti 5 stsenaariumi tekstist pärinevat põhiväidet ning paluti hinnata nenede realiseerumist.
Allolev joonis näitab positiivsete vastuste (105st võimalikust iga stsenaariumi jaoks) jaotumist stsenaariumide vahel.
Kui intervjuudes kõlas enamasti läbi, et oleme liikumas Pidevalt algavate haridusreformide Eesti stsenaariumist Turuhariduse ja eliitkoolide Eesti stsenaariumisse, siis küsitlus näitab pigem, et oleme Rahvakoolide Eestist liikumas Õpi-Eestisse. Ühine joon on küll see, et madalast uuenemisvõimest oleme liikumas kõrgema uuenemisvõime poole, aga intervjueeritavad näevad erinevalt küsitletutest sidusa ühiskonna asemel lahutavat ühiskonda. (Eelmaa jt, 2008, 37)
Ka samal aastal küsitletud ca 60 üliõpilase hinnanguis olid kerges ülekaalus Õpi-Eestile iseloomulikud tunnused. (Sarv 2008).
See oli üsna optimistlik pilt. Teataval määral vastandus sellele stsenaariumide loomisega seotud inimeste intervjuudes avaldunu.
Nii võiks 2008. aasta taju kokku võtta lootusrikkuse ja pettumuse märke sisaldavana. Nagu väljendas üks intervjueeritu: Imet on vaja ja ühist ärkamist, ühist ilmutust: hariduskogukonna ... inimest ärkavad ühel päeval üles, silmad suured, selged - me peame kokku leppima, ühiselt tegutsema ja muutused toimima saama... seda ei juhtu. Meil ei ole diskussiooni, keegi ei võta vastutust, inimesed ei räägi omavahel.
2011. Eesti haridusstsenaariumid 2015: realiseerumine aastal 2011. Maris Crandall, Jekaterina Mištšenko, Kristiina Pahk, Kadri Pärn
Töös käsitletakse autorite vahel läbi arutatud ja kokku lepitud kriteeriumide alusel kõiki nelja stsenaariumi. Iga stsenaariumi analüüsi puhul on keskendutud hariduse eri aspektidele, kuid esitatud on ka ühiskondliku tausta lühivõrdlus. Analüüsis on lähtutud järgmistest kriteeriumidest:
Analüüsis on kasutatud hulgaliselt statistilist jm allikmaterjali (HTM, KOV jt kodulehed, ajakirjandus jm), et iga stsenaariumi tunnuste realiseerumist/ilmnemist tõendada.
Analüüsides nelja stsenaariumi, leidsime, et praegust Eestit kõige paremini kirjeldav stsenaarium on „Pidevalt algavate haridusreformide Eesti“. Ilmselt on see seotud majandusliku kriisiajaga Eestis ja terves maailmas. Nimetatud stsenaariumi järgi on Eesti lahutav ja madala uuenemisvõimega ühiskond, kus toimuvad pidevad haridusreformid, haridust omandatakse hirmus ääremaadele jääda, levinud on edukultus ja ühiskond on küllaltki ebastabiilne. Hariduspoliitikas tehakse järjest haridusreforme, mis on sageli läbimõtlemata. …Häid õpetajaid tuleb koolidesse vähe, õpetaja amet pole väga hinnatud. Koolikohustuse täitmine on suur probleem ning kool võitleb sotsiaalsete probleemidega. On vahe eliitkoolide ja tavakoolide vahel, nii tehnoloogilises osas kui ka õpetajate kvaliteedi poolest. Püüeldakse gümnaasiumihariduse ja ülikoolide (ka välisülikoolide) suunas, sest heitlikus ühiskonnas on see parim võimalus edu saavutada ja mitte olla mahajääja rollis.
Õpi-Eesti suunas on võimalik liikuda, kuna Eesti on üldiselt e-sõbralik (e-riik, IT-haridus jms), riik panustab uuendustesse, luuakse innovaatilisi firmasid, mis saavutavad väljaspool riiki edu, võib leida heategevuslikke ettevõtmisi, otsedemokraatia on arenenud (e-valimised, foorumid). .... Lisaks on selle stsenaariumi järgi elukestva õppimise idee liikunud suurema hulga inimesteni, püüeldakse enesetäiendamise suunas. Seega võib väita, et palju on sellist, mis on Õpi-Eestile omane. Ometi usume, et see stsenaarium järgneva kolme aasta jooksul täielikult ei teostu, vaid pigem on see saavutatav aastaks 2020 või hiljem. (Crandall jt 2011, 26)
2013. Nägemus eesti haridusstenaariumid 2015 ja haridus aastal 2013. Anneli Sepp, Priit Remmelgas, Mirjam Prints, Marjaana Järv.
Selles töös võrreldi 1997/98 a öeldut olukorraga 2013 ja toodi iga stsenaariumi juures esile hulgaliselt “täppiminekuid”, kuid ka palju ernevusi nii ühiskonnas kui hariduses. Stsenaariumi “Rikaste-vaeste Eesti” tõekssaamine on omal moel kõige nukram. Seda näitab:
4 Olelusvõitlus, mis valitseb ka haridussüsteemis kui võitjate haridus (eliitkoolid) versus kaotajate haridus (tavakoolid).
Õpikeskkonnast rääkides jõuame tahes-tahtmata olelusvõitluseni, mis valitseb Eesti haridussüstemis. See on võitlus eliit- ja tavakoolide vahel. Eliitkoolid on siin kas traditsioonilisemad ja orienteerunud niiöelda läbiproovitud akadeemilisele teadmisele või siis rakendavad uudseid progressiivseid õpitehnoloogiaid. Tavakoolide õpikeskkond on aga nii tehniliselt kui ka moraalselt vaesunud. …. Tavakoolide “teenindada” jäävad probleemsed õpilased, aga ka andekamad õpilased, kel pole avanenud võimalust või pole soovi eliitkoolis õppida. Sellise kirju kontingendi õppetöös on õpetajal pigem sotsiaaltöötaja-kasvataja roll, ning põhirõhk on õpilaste probleemide lahendamisel.
Eesti on Euroopa Liidu üks vaesemaid riike. Sotsiaalset heaolu ja solidarsust tõstvad väärtused on siinses neoliberaalses ühiskonnas tabu. Ühiskond on killustunud rikasteks ja vaesteks, puudub tugev keskklass. Riigis on infotehnoloogia kasutamine väga kõrgel tasemel, palju on vastava ala spetsialiste, ent tööturul üldiselt valitseb kvalifitseritud tööjõu puudus, seda ka lihtsamatel töödel. Üheks põhjuseks on siin see, et haridussüsteem ei arvesta tööturu hetkevajadustega. Teisest küljest on siin põhjuseks ka sotsiaalsed probleemid - paljud töökäed on lahkunud teistesse riikidesse, kus tööjõud on väärtustatud. Inimesed peavad täna, 2013. aastal haridust enda jaoks oluliseks, kuid kõrghariduse omandajate hulk on vähenenud, välja arvatud magistritasemel. Vähenenud on ka gümnaasiumisse astujate ja ka gümnaasiumite hulk, samas suureneb kutseharidust omanavadate õpilaste arv. Kutsehariduses on suur väljalangevus. Rakenduskõrgkoole pigem suletakse kui avatakse.
Kõrgharidusreform tõi meile aga tasuta kõrghariduse, kus kõrgharidust avalik-õiguslikus ülikoolis finantseerib riik ning õppetoetusi jagatakse vajaduspõhiselt.
Tänases Eestis peetakse oluliseks elukestvat õpet ning tööalastel täiendus- ja ümberõppekursustel osalemine läheb tõusujoones. Sellegipoolest valitseb täiendkoolituste turgu erasektor ning vaid vähedes ettevõtted saavad enda töötajatele lubada pidevat täiendõpet.
Kokkuvõttes on üliõpilaste tajutud ja kirjeldatud arengud küll mõnes aspektis innovatiivse Õpi-Eesti suunal, kuid see sundumus on viieteistkümne aasta jooksul, vaatamata e-riigile jmt ikka enam alla jäämas konservatiivse, korporatiiv-korruptiivse ühiskonna tajule.
Talgujad on rühm inimesi, kes juba kümmekond aastat regulaarselt kohtuvad regulaarselt virtuaalses rühmatöös klubilises (Võimaluste värava virtuaalklubi ehk V3), seminari, mõttekoja vm vormis arutledes rohkem või vähem filosoofilises laadis maailma ja Eesti asjade üle. Rühma tuumik osales 1980-90ndate aastate reformides (sh koolifüüsikute 3 aasta pikkuses mõttetalgu-protsessis) ja muudeski uuendusprotsessides, aga rühmas on professorite, emerituste kõrval ka hiljutisi magistrante-doktorante, lüürikutest-muusikutest psühholoogide-põllumeeste-füüsikuteni. Ühe oktoobrikuu (2015) mõttekoja teemaks sai stsenaariumid Eesti haridus 2015 ja tänapäev. Järgnev kajastab seda arutelu.
Haridusstsenaariume lugedes on näha nende sobivust tänasesse, resoneerimist tänapäevaga. Nii näiteks kõnelevad kasvavast sidususest viimastel aastatel võimendunud kogukonna- ja hoolivus-ettevõtmised, kogukonnakoolide teke on seejuures eriti kõnekas. Õpi-Eesti ilmnebki selgemalt kogukondade tasandil. Elukestev õppimine ja õppivad organisatsioonid (sh koolid) ning innovatiivsuse populaarsus (sh tele-ekraanil) kõneleb õpi-ühiskonnast. Ometi tajutakse end olevat eelkõige korporatiiv-korruptiivse ühiskonna ja pidevate (haridus)reformide stsenaariumis, pigem võõrandavas kui kaasavas ühiskonnas, eriti viimastel aastatel.
Tundub, et esiteks tuleb eristada riigi (valitsuse), ühiskonna, organisatsiooni, inimtasandit. Igal tasandil on näha nii sidusat-kaasavat ja uuenduslikku-väärtuselist kui korporatiiv-korruptiivset, halvustavat-välistavat käitumist-tegevust-väärtusi. Selle tõestuseks tuleb vaid jälgida avalikku meediat – näiteks ETV foorumeid ja Riigikogu istungeid, näoraamatu ja DELFI kirjust arvamuste-kommentaarride pildist rääkimata. Samad tunnused on ka seadusloomes, kus teadmispõhisusele[2] protsess, et asi edeneks.
Viimase ca 7-10 aasta jooksul on ilmne üha tugevnev võõrandumine “nende, ametnike” rolli ja “meie” – õpetajate jm vahel. Selle tunnuseks on valitsusväliste organisatsoonide, kodanikualgatuste “talumine” (muidu ei peeta meid demokraatlikuks ja kukume mõnes tabelis koha allapoole), aga nendega kui võrdväärsetega dialoogi eiramine, (kaas)otsustaja rollist ilma jätmine. Näiteks on kogu erakoolide (mis enamuses on MTÜd) finantseerimise saaga, õpetajate normkoormuste muutmine palgatõusu varjus jne, kus osapoolte kaasatus oli minimaalne.
Niisiis tuleks saavutada “õige” kaasava/eksklusiivse ja uuendusliku/konservatiivse vahekord kultuuris, hariduses jne. See on küsimus tasakaalust. Tasakaal selgub protsessis, kaasamine – on kas koostöö või – koosmäng (nagu orkestris).
Tudub, et seda tasakaalu on kergem saavutada omavalitsustes. Näiteks on setode-võrokeste omakultuurikeskne lähenemine. Kultuur on igikestev ja haridus on kultuuri osa. Paraku on kultuur (ja teadus, paljud asjad hariduseski) tänapäeval enamasti projektipõhine. Siin ilmutab end vastuolu pidevuse, kestlikkuse ja üksikprojektide kaose vahel.
Inimeste ja ka organisatsioonide rahulolematuse, pettumuse taga võib seista seegi, et laulva revolutsioonini viinud ja 90ndate kaasalöömise-aja lootusrikkuse, innustuse ja tulevikulisuse liinid on end ammendanud. Suur idee – iseseisvus – on teostunud., ka Euroopas ollakse end korralikult “sisse seadnud” – kes osanuks veel 25 aastat tagasi unistada viisavabadusest jmt.
Haridusstsenaariumides kajastunud mõjuritele on lisandunud uued aspektid. Toome esile vaid mõne. Kõigepealt - käsuliin EÜ-st. Kuidas seda ka ei pehmendataks – algne hoiak – vaatame trende, kaalume – asendub sageli ettekirjutuste täitmisega. Seega on projektid, tellimused (sh uuringud) ja ekspertarvamused juba eos ahistatud. Muidugi võib mõnelgi juhul vastmeelne välis(?)mõju tuua kaasa olukorra, kus “välisvenlane” ühendab – meenutagem nt “fooliummütside” või värskemat migrantide probleemi ja nende vastukaja ühiskonnas. Välisabi (EÜ-st, Põhjamaadest jne) on võimaldanud paljude initsiatiivide. projektide elluviimise, samas aga võib viia näilise koostööni ilma sisemise ühtsuseta.
Välismõjurite kõrval pole väheolulsed ka nö sisemised mõjurid, eelkõige inimfaktor. Selle üheks aspektiks on ühiskonnas toimuv loomulik vananemine – 80-90ndate romantikute-entusiastide-idealistide põlvkond hakkab asenduma nendega, kelle ainus tunnetatud keskkond on iseseisev Eesti. Ühelt poolt vajavad-soovivad nad olla kaasatud, olla oma asjade üle otsustajad, teisalt tulla eluga toime oma kultuuris, kogukonnas. Kõigil neil mõjuritel võib, olenevalt konkreetsest situatsioonist olla nii edendav kui konservatiivne, nii kaasav kui eksklusiivne, võõrandav mõju.
– Välismõjurid. Eelkõige EÜ “käsuliin” (otsene või kaudne või käsuliinina tõlgendatud). See võib olla mõnes suunas toetav (nt ülikoolide teadusprojektide rahvusvahelisuse, koostöö nõue), samas aga ka piirav.
Samas välisabi (selle tingimused) võib viia näilise koostööni, ilma sisemise ühtsuse ja tegeliku koosmänguta.
- Sisemõjurid.Inimfaktor. Eelkõige inimese tegelik kaasatus, sisuline osalus. Omakultuur ja kogukonnad - nii ruumilised (nt küla) kui väärtuspõhised (nt heategevuslikud) kui sidususe faktor.
Lisandunud ja muutunud mõjurite kõrval võib märgata ka mõju-telgede hargnemist. Näiteks sidusus, mis iseenesest peaks tähendama koostööd võib olla näiline, sisuline koostöö on asendunud deklaratiivse, formaalse koostööga, mis pole jätkusuutlik. Ajutised, lühiajalised (äri-, teadus-, arendus- jm) projektid on võimalikuks näiteks.
Hargnemist tuleb tõdeda ka innovatiivsuse ja väärtustega seoses. Näiteks - kui veel 30 a tagasi oli ausus ja usldusväärsus kaheldamatud väärtused, siis tänapäeval näivad need teatava hulga kodanike jaoks muutuvat iganenuks. Tasub vaid mõelda viimase aastakümne JOKK-skeemidele riigi ladvikus. Samalaadne hargnevus toimub rahvuslike, kõlbeliste väärtustega ja muudeski sfäärides. Kõrghariduse rahvusvahelisustumine, ülikoolid maailma tippülioolide reas on ju rahvuslikku uhkust kõditav. Aga sellega kaasnev ülikoolide ikka ingliskeelsemaks muutumine (mis, muide, vastandub konstitutsioonile!) – kas ei lõhu see meie oma kultuuri enam kui mõnisada või tuhatkondki immigranti. Ka kõrgel innovatiivsusel on oma hargnevus: uuendused uuenduste pärast, tehnoloogilised (sh sotsiaalsfääris) või uuendused, mis peavad silmas rahva ja ühiskonna jaoks olulisi kaugeid perspektiive.
Eespoolkirjeldatud lahknemiste põjuseks on küllap see, et demokraatlik vaba ühiskond on suhteliselt noor, inimese ja ühiskonna küpsemine vabaduste väärikaks kasutamiseks võtab kindlasti palju enam aega. Paraku – ega nö vanad demokraatiadki vastuoludest vabad ole.
Sidusus-võõrandavus – formaalse, deklaratiivse koostöö versus koosmängu, inimesest lähtuva koostegevuse aspekt; inimese tasandil – äng versus rõõm eneseloomisest ja panustamisest; välismõjude aspekt (sh konkurentsi aspekt).
Innovatiivsus-konservatiivsus ja väärtuste iseloom – deklaratiivse ja tegeliku vastandumine; aususe, usaldusväärsuse vastandumine isiklikule kasule.
Vaadates eespool esile toodud mõele muutusele, mida viimase aastakümne arengud on toonud, tuleks küsida – kas on joonistumas välja mingid ohud, uus ohustsenaarium, mille ettenägemine aitaks vältida valesid otsuseid.
Esimeses lähenduses tundub ilmnevat järgmine ohustsenaarium. Selle taustaks on välisegurina ikka suurem üleilmastumine ja sisetegurina – püüd välisega kohaneda, reageeriv seisund.
Eesti – konkurentsivõimeline monstrum seestpoolt, tegelikult – liivaterake suurte riikide tallal, omaenese rikkuse mahamängija.
Hariduses – monstrumülikoolid/koolid – liivaterakased suurte ülikoolide projektisabades, omaenese rikkuse (paljusus hariduses jm) mahamängija.
Ehk on ilmnemas üldse teadvustamata allhoovused … selle taga seisavad nö massiväljalised mõjurid … üldine ärevus, äng kui ühiskondliku teadvuse peale mõjujad, millel polegi niisugust loogilise tekstina kirja pandavat loomust (Nt No99 “kõntsa-näidend”).
Seda enam on vajalik tasakaalu otsimine/loomine ühelt poolt otstarbekuse ja teiselt poolt paljususe kui loomingu, innovatsiooni allika vahel. Seda ka hariduses.
Põletav küsimus, mis on Eesti järgmine suur eesmärk, hakkab vastust saama. Viimase aja debatid on lauale pannud lausa kaks pilti unistuste Eestist. Ühte sihiseadet võiks nimetada edasi Euroopasse, teist tagasi Eestisse. Kumbki pole märgi otsijate ega muude tarkpeade looming, need on välja kasvanud elust enesest. (Heidmets 2015)
Ühiselt tehtav haridustegu peaks olema läbiv teema kogu aega ja igal pool – kogu Eestis. Ehk teiste sõnadega – kogu Eestimaal ja kogu aeg peaks realiseeruma see ... ainsana jätkusuutlikuks kiidetud stsenaarium, mille nimeks selle koostajad panid Õpi-Eesti (Interaktiivne ühiskond).
Ühiskujutlus oleks see, milles igaüks määratleks enese sellesse panustajana, mitte ei otsiks teistega mingeid imetillukesi „kokkupuutepunkte“ või „ühisosa“ ja üritaks seal oma erahuvisid parimal moel realiseerida (loe: asja enda poole kallutada).
KoosTÖÖ: Nagu töö definitsioon ise juba ütleb, on siin tegemist inimeste sihipärase tegevusega, mille tulemuseks on mingi produkt.
KokkuMÄNG: Mäng teatavasti ei ole produktile suunatud. Marxil on ideaalettekujutus ühiskonnast, kus töö on transformeerunud inimese loomejõudude vabaks mänguks.
Lõpetuseks tasub mõelda järele haridusstsenaariumide lõppjärelduste viimase punkti üle: Ühiskonna seisundi pidevast analüüsist ja võimalike tulevike kavandamisest avalikkuse osavõtul võiks kujuneda oluline sotsiaalne tehnoloogia liikumisel "Õpi-Eesti" suunas. Uusi sotsiaalseid tehnoloogiaid arendava ja valdava ühiskonna tekkimist võiks oodata mitte varem kui aastal 2010. Kirjeldatud arenguprotsesside käivitamiseks peab olema tagatud Vabariigi Presidendi ja peaministri isiklik ning Riigikogu ja valitsuse kollektiivne toetus. (Loogma jt 1998)
Vajadust ja võimalust selliseks ümbermõtlemiseks pakuvad tärkavad initsiatiivid – Jääkeldri protsess, Meie Eesti talgud, Arvamusfestivalid jpm ning uusimana – uue ühiskonna loomise arutelu-protsess. Saale Kareda (2015): Uue elamisväärse ühiskonnakorralduse loomiseks on vaja liikuda konkurentsiühiskonnast koostööühiskonda.
Sotsiaalsete tehnoloogiate avastamine-õppimine-kasutamine on alles lapsekingades. Ehk vajab see uuendust a la Internet üksikute arvutite asemel?
Siin võibki vast määravaks saada see, kas kunstlikult ärgitatavad muutused (artifikatsioon) on orienteeritud eesmärgile või vahendile. Esimesel juhul on innovatsioon suunatud ühiskonna arengule, teisel - vanade vahendite väljatõrjumisele uute poolt (nt tehnoloogilisele uuendusele).
Crandall, M; Mištšenko, J; Pahk, K; Pärn, K. (2011). Eesti haridusstsenaariumid 2015: realiseerumine aastal 2011. Kooperatiivne projekt. Tallinn: TLU KTI.
Eesti tulevikustsenaariumid : üleriigiline territoriaalmajanduslik planeering "Eesti 2010". (1997). Toim. Garri Raagmaa, Erik Terk. Tallinn, Tartu: Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, Eesti Tuleviku-uuringute Instituut - http://www.eti.ee/user_upload/eesti2010.pdf (29.10.2015)
Iljinskaja, L. (2014). Üldhariduskoolide valmisolek HEV-õpilase tulemusliku õppimise toetamiseks juhtkonna liikmete hinnangutes. TLÜ KTI.
Kareda, S. (2015). Uue elamisväärse ühiskonnakorralduse loomiseks on vaja liikuda konkurentsiühiskonnast koostööühiskonda. 31. 08.2015. http://www.uusyhiskond.org/alkeemik.html (10.12.2015)
Loogma, K. (1998). Tuleviku-uuringud kui teadusala. Koost K Loogma Tuleviku-uuringud: metodoloogiline vaatepunkt. Tallinn: Tuleviku-uuringute Instituut, 6 – 14.
Loogma, K. (1999). Arendusprojektid hariduse, arendustegevuse ja kultuuri valdkondades. Koost K Loogma Tuleviku-uuringud: rakenduslik vaatepunkt. Tallinn: Tuleviku-uuringute Instituut, 6 – 14.
OECD: Riikide hariduspoliitilised ülevaated. Eesti. (2001). http://www.eays.edu.ee/aja/media/BAPP/materjalid/Eesti%20hariduspoliitika%20ylevaade.pdf
Okk, G. (2015). Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raport. Lõppraport, august 2015.
Sarv, Ene-Silvia (2005). Haridusfoorum - looja või "mahavaikitav hääl"" hariduses . Raina Vürmer (Toim.). 21. sajandi haridus - kas haridus kõigile? EHF 28. ja 29. jaanuar 2005, Tallinn, ettekannete ja artiklite kogumik (53 - 64). Tallinn: Eesti Haridusfoorum.
Õppiv Eesti. Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu ettekanne Riigikogule (19. veebruar 1998). Tartu-Tallinn. [2] Viis võtmeala, -valdkonda – Senge 1990, 2000 ….
11.20 – 11.50 Ene-Mall Vernik-Tuubeli ja Olav Aarna ettekanne „Ülevaade Eesti Haridusfoorumi tegevusest 1995 – 2015 ja vaade tulevikku“
1997 aastal ennustasid neli EHF liiget Eestile nelja arengustsenaariumit: a) õpiühiskond, b) korporatiivne ühiskond, c) rahvusühiskond ja d) turuliberaalne ühiskond. Milline neist on täide läinud? Arutlevad Viive-Riina Ruus, Ene-Silvia Sarv, Krista Loogma, Maria Erss, Ülle Luisk, Priit Kruus, Martin Saar jt.
*Igal panelistil palutakse teha kolm ettepanekut Eesti elukestva õppe strateegia 2020 eesmärkide saavutamiseks.
Arutlusdemokraatia klassiruumis – kolmes auditooriumis toimuvad samaaegselt uuenduslikud ja põnevad ühiskonnaõpetuse vabalavatunnid põhikooli- ja gümnaasiumi klassidele. Järgnevad õpetaja kommentaarid tunnile.
Mihkel Laar, Raatuse Koolist. Mesopotaamia (Tänapäeva Süüria ja Iraaki alade asustamine, rahvaste rändamised. Piirkonna olulisus tollel hetkel ja tänapäeval)
Igas töötoas on kõrvalseisev vaatleja, kes hiljem suures saalis töötoa ideid reflekteerib ja edasi arendab.
17.10 – 17.50 Päeva lõpetuseks. Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets ja õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver ettekanne Elukestva õppe strateegia (EÕS) rakendusprogrammide praeguse seisu ja arengute teemal
|
OSCAR-2019
|
||
22. I 2010 peeti Tallinna Kunstihoones Anders Härmi kuraatorinäituse „Blue Collar Blues” raames seminar „Kodanikupositsioon töö suhtes”. Seminari üldisel taustal jäi kõlama Marju Lauristini mõte, et loovisikud on poliitiliselt areenilt kõrvale jäänud ega ole oma sotsiaalse positsiooni eest ühiskonnas piisavalt võidelnud, tuues näiteks loovisikute seaduse vastuvõtmisele eelnenud vaevalise protsessi ja ebarahuldava tulemuse. Samal õhtul sündis spontaanse algatusena kaasaegse kunsti liidu töörühm, kes võttis eesmärgiks kunstitöötajate olukorra kaardistamise, omahariduslikus korras kontekstuaalse analüüsi ning võimalike reaalsete lahendusteni jõudmise.
Iseorganiseerumine ei tule tavaliselt kergelt: rohujuuretasandilt alustades võtab palju energiat ühiste probleemide sõnastamine ja selgeksvaidlemine. Tänaseks on uue liikumise minapildiks kujunenud piisavalt avar, kuid täpne mõiste – „kunstitöötaja”. Selles sisaldub ühtlasi algatuse põhiline idee: kujutava kunsti väljal tehtava töö tunnistamine tööna selle klassikalises ja otseses mõttes. Mitte kõigi kunstiväljal tegutsejate jaoks ei ole selline käsitlus aga enesestmõistetav, ka iseenda töötajana käsitlemine nõuab kohati teatud ideoloogilise või egobarjääri ületamist. Ehkki „Kunstitöötajate hääles” on seekord kesksele kohale asetatud eelkõige kunstnike probleemid, on kunstitöötaja termin katuskontseptsioonina piisavalt avar, et ühendada kunstnike kõrval ka kuraatoreid, kriitikuid, õppejõude, teoreetikuid jpt.
Kuigi kunstiväljal on uut liikumist püütud sildistada „noorte mässu” või „salaühinguna”, ei ole tegemist vastandumisel põhineva või põlvkondliku organisatsiooniga, kes manifesteeriks lihtsalt oma vastuolemist kohaliku kunstimaailma ja kultuuripoliitika väljakujunenud toimimisele. Praegune olukord, kus professionaalsete kunstnike tegevust ei nähta tööna, vaid ettevõtluse, hobi, kutsumuse või missioonina, on paljude keerukate protsesside tulemus ning puudutab kogu Eesti kunstielu toimemehhanisme väga sügavalt. Kunstitöötajate problemaatika jõuab kiiresti välja selliste fundamentaalsete küsimusteni nagu kunsti maine ja kunstniku positsioon ühiskonnas, riigi kultuuripoliitika, rahastuse jaotumine jne. Selline olukord eeldab kõigi osaliste konstruktiivset koostööd ja teineteisemõistmist ning selle poole on püüelnud ka ühinenud kunstitöötajad. Praegu toimib kunstitöötajate liikumine informaalse võrgustikuna, mis koondub peaasjalikult KKL iidu meililisti ümber, kus viimastel kuudel on toimunud küllaltki aktiivsed diskussioonid.
Möödunud aasta jooksul on korraldatud ka mitmeid koosolekuid ning arutletud võimaluse üle koonduda loomeliiduks või mõneks muuks organisatsiooniks. Möödunud aasta 19. ja 20. novembril peeti projektiruumis März rahvusvaheline seminar „Kunstitöötajad, ühinege!”, mis kandis muu hulgas eesmärki küsida kolleegidelt nõu võimalike organiseerumismudelite kohta. Kuigi kunstitöötajate liikumist on püütud kujundada demokraatia tähe all, vältida hierarhiliste organisatsioonimudelite kasutamist ning rõhutada initsiatiivi edukaks toimimiseks vajalikku vabatahtlikku panust, ei tähenda see siiski, et alati jätkuks osalejaid või et ajapikku ei oleks välja kujunenud aktiivsemat juhtgruppi, kes püüab sõnastatud probleeme eri kanalite kaudu avalikult vahendada. Siiski on suurema hulga kunstitöötajate kaasamine oma töötingimuste ja sotsiaalsete õiguste eest võitlemise protsessi siiani üks liikumise nõrgemaid lülisid – siit ka üleskutse teemast huvitatud kolleegidele ja võimalikele kaasvõitlejatele: liikumise meililistiga saab liituda, kui saadate sooviavalduse aadressil kaasaegsekunstiliit@gmail. com.
Kuuldatavasti lesbilise Rootsi kuniganna Kristiina (Malin Buska, paremal) ja krahvinna Ebba Sparre (Sarah Gadon) armastust on kujutatud justkui väga tänapäevaselt, kuid siiski stereotüüpseid soorolle kinnistavalt.
Režissöör Mika Kaurismäe nimi on eestlastele vist vähem tuntud kui tema noorema venna Aki oma, kuigi Mika filmid on pisut peavoolulisemad, hoogsamad ja mõistetavamadki.
Mainstream’i hulka liigitub ka tema mullu valminud „Kuningas Kristiina“, suurejooneline kostüümidraama, kus tegevus toimub XVII sajandi Rootsis. Filmis näeme tulevase kuninganna sirgumist nooreks naiseks, vaetakse tema eluvalikuid, kusjuures Kristiina elu oletatavatele põhipunktidele on enam-vähem truuks jäädud.
Eestlastelegi tuntud kuningal Gustav II Adolfil sünnib tütar Kristiina, kellest saab pärast täisealiseks saamist valitseja. Kolmekümnele eluaastale lähenedes loobub kirjanduse-, kunsti- ja Descartes’i-lembene kuninganna aga troonist, sest pöördub katoliiklusse ja läheb üldsegi Rooma elama.
Kristiina temaatika on paelunud ohtralt loomeinimesi. Juba XIX sajandil kirjutas itaalia helilooja Jacopo Foroni ooperi, pisut hiljem ammutas tema eluloost näidendiks inspiratsiooni August Strindberg. 1933. aastal sündis Hollywoodi tippteos Greta Garboga peaosas1 ning viimaks film Liv Ulmanniga 1974. aastast,2 kui tuua vaid mõni näide.
Eks ole igas kunstiteoses leitud kuningannale lähenemiseks oma nurk ning kõnealune film on ilmselgelt kantud praegu moes feministlikust ja kväärmõttest. Kaurismäe Kristiina tõmbab vajadusel selga meheriided, ratsutab ringi ja mõõkleb meestega võidu. Ta on mässumeelne, julge ja norme vaidlustav naine, isegi kui see tähendab rahukõneluste eelistamist sõjapidamisele ning rahvale ja õukonnale ehmatavat ja mõistetamatut raamatulembust.
Teisisõnu on tegemist suhteliselt tüüpilise naislookirjutusega, sellisega, mis pakub naise perspektiivi, ebatraditsioonilise naisekuvandi. On ju režissöör isegi intervjuus öelnud,3 et tema eesmärk polnud teha lihtsalt ajastufilmi. Peategelase mõtted mõjuvad tõepoolest vägagi tänapäevaselt.
Teise olulise teemana läbivad filmi Kristiina usulised eneseotsingud. Filmis kordub mõte, et luterlus ei paku Kristiinale seda, mida too otsib, vaid mõjub talle kitsendavalt, tundeelu piiravalt, peaaegu puritaanlikult. Ja nii leiabki ta end lõpuks hoopis katoliikluse rüpest. Eks sedagi või näha tänapäeva inimese usuvabaduse ja vaimsete otsingute allegooriana. Niisiis on see ka film individualismist, õigusest ise oma tee valida, mis on ju igati moodne teema ka praegu.
Kaudselt räägib film ka sellest, kuidas sugu sotsiaalselt konstrueeritakse. Simone de Beauvoir’ kuulsast mõttekäigust, et naiseks ei sünnita, vaid saadakse, on tänaseks saanud käibetõde. Ka filmis toonitatakse korduvalt, et Kristiinat kasvatati kui poissi, mistõttu ta ei kohane hiljem oma soorolliga. Nii luuakse omamoodi üsna ilmekas pilt lõksus inimesest: ta ei taha kõndida mööda ettemääratud rada, ent ka alternatiivse tee leidmine pole jäigas keskkonnas lihtne.
Selline karakteriesitus on iseenesest vägagi tervitatav, sest naise vaatepunkt on olnud kinoekraanil pikka aega pigem erandlik. Julgus vaidlustada traditsioonilisi soonorme väljendub ka peategelast kujutanud näitleja Malin Buska valikus. Tegemist on küll karismaatilise, ent kõike muud kui klassikalisest kaunitarist naisega, kes on ilmselt oma tähelennu alguses. Tõsi, näitleja mõjus vähemasti allakirjutanule ka pisut puiselt, eriti filmi alul.
Filmis on tähtsal kohal Kristiina armuromaan kammerneitsi Ebba Sparrega (Sarah Gadon), mida seostatakse naise soovimatusega abielluda. Sellistele intiimsuhetele on vihjatud ka ajaloolise isiku puhul, lisaks üleüldine pahameel selle pärast, et kusagilt ei paista kuninglikku järglast. Malin Buska näitlejatöö on muide kohe märksa veenvam, kui lavale on astunud Sarah Gadon. Niisiis võib näitleja esialgse monotoonse mängu kirjutada ehk ka stsenaariumi arvele, mis ei lase tema karakteril alguses korralikult avaneda, ent lubab tal filmi arenedes märksa komplekssemalt ilmneda.
Filmi meediaretseptsioon on LGBTQ-ringkonnas olnud enam-vähem positiivne. Ja mis siin imestada – tundub, nagu oleks temaatiline filmikunst lõpuks ometi õitsele löönud. Vanasti kostis nurinat, et kui kõik homomehed määratakse filmides aidsi surema, siis lesbinaistest kõnelevad filmid on lihtsalt allpool igasugust arvestust. Pärast linateost „Adèle’i elu. 1. ja 2. peatükk“4 on aga peale tulnud uus laine naisperspektiivi pakkuvaid filme. Ka tänavu on kinolinale jõudnud mitu tugevat temaatilist filmi, mille peategelasteks on ebatraditsioonilised naised, näiteks „Carol“ ja „Taani tüdruk“.5 Mis siin salata, tegemist on visuaalselt ülikaunite filmidega, ent sisuliselt mõjuvad need kuidagi turvaliselt, pakkumata erilisi üllatusi. Kuna aga valikut on seni olnud vähe, siis tervitatakse iga uut tulijat suurte hõisete või vähemasti viisaka aplausiga.
Samasse ritta mahub ka „Kuningas Kristiina“. Kristiina ja Ebba armusuhe mõjub kuidagi binaarsena, normatiivseid soorolle taastootvana: ühel pool on mehelik ja aktiivne kuninganna ning teisel pool õrn ja passiivne Ebba. Sellist rollilahendust võib muidugi tõlgendada ka kui peegeldust ebavõrdsest võimusuhtest, kus need kaks naist ei saa iial võrdsed olema. Niisiis võibki filmis osaliselt näha ka tavapärast homofilmi unhappy end’i. Kokkuvõttes on tore, et teema on leidnud peavoolukäsitluse, kuigi esteetiliselt nauditav tulemus on paiguti igavavõitu.
Siinkohal on ehk muide paslik meenutada, et ka Mamouliani 1930. aastate kuninganna loo versioon sai geide hulgas hitiks, olgugi et vihjed lesbisuhtele on seal kaunikesti subtiilsed. Küll aga paelus kvääre Greta Garbo suhteliselt maskuliinne kuninganna. Nii ehk naa tundub, et 1933. aasta kuninganna lugu mõjub oma ajastu kontekstis märksa kväärimalt kui 2015. aasta versioon.
„Kuningas Kristiina“ on hoogne, kaunis ja vaatemänguline. Oma osa mängivad Rootsi suurejoonelised talvemaastikud, mis on sündmustikule sobiv visuaalne raamistik. Otseselt ei saa nagu midagi ette heita, aga ometi jääb miskit vajaka. Kas asi on selles, et tegijad pole justkui teema potentsiaali ära kasutanud ning on selle asemel teinud ühe keskmise melodraama? Või on asi selles, et film on paiguti skemaatiline? Kohati on igatahes tunne, nagu sõidaks uus teemaliin sisse, ilma et eelmisele oleks jäetud aega korralikult laheneda. Lõpus tõmmatakse kõik otsad küll kenasti kokku ning vähemalt muusikaliselt on film väga ilus.
Ka päris Kristiina olnud üks äärmiselt valgustatud daam – muusika-, kunsti- ja hariduslembene. Ja kui Kristiina poliitilisi otsuseid enam Eestis eriti ei mäletata, siis Kristiine linnaosa on väidetavalt nime saanud just kunagise kuninganna järgi. Ja tema isa Gustav II Adolfi valitsusaegagi tavatsetakse siinmail meenutada heldimusega, justkui oleks see eestlaste raskes rõhutud ajaloos olnud õitseaeg. Eks sõltu kõik sellest, millega võrrelda, pealegi on tollal rajatud Tartu ülikool ja Gustav Adolfi gümnaasium meil tõepoolest tänini ju veel alles.
|
OSCAR-2019
|
||
Suure tõenäosusega võib sellest saada sinu lemmikpuhkusepaik. Külastajad leiavad siit mõndagi, mida vaadata. Populaarsete vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Xo Viet Nghe Tinhi muuseum ja Ho Chi Minhi väljak. Ära unusta külastamast paiku nagu Keskpark ja teisi kohapealseid huviväärsusi.
Nghi Loc pakub majutusvõimalusi kõigile, ükskõik kas reisite üheks ööks või kauemaks. Kui sinu sihtkoht on Nghi Loc, ootab sind Hotels.com saidil 35 head pakkumist. Paljud majutusvõimalused hinnasoodustusega kuni 30%. Tubade hinnad alates 14 EUR/öö. Allpool näete, millise kategooria hotelle Nghi Loc ja selle lähipiirkond pakub.
Aletschi liustik on Alpide kõige pikem liustik. See on hinnanguliselt 23 km pikkune ja katab suurema kui 120 km² ala Berni Alpides. Liustiku paksuseks hinnatakse umbes 1 km. Aletschi liustik moodustub kolmest väiksemast koondunud liustikust.
"Tarapita" suunab siia. Kirjandusliku rühmituse kohta vaata artiklit Tarapita (rühmitus). Teiste tähenduste kohta vaata artiklit Tarapita (täpsustus).
"Kalevipoja" 1935. aasta väljaanne: “Taara – üks vähestest Muinas-Eesti jumala nimedest, kellest on usaldatavamaid teateid (Läti Henrik). Kreutzwaldil ta kuju aga on tugevasti segatud kristliku traditsiooniga.”
"Kalevipoja" 1975. aasta väljaanne: “Muistne jumal (Läti Henriku järgi); 19. sajandi rahvas tundis teda rohkem Tooru nime all (vrd. Skandinaavia Thor).”
Faehlmanni-Kreutzwaldi mõttekäigu aluseks võib olla Tarapita nime tõlgendamine palve-sõjahüüuna “Taara, avita!”, siit ka Taara-nimeline jumal.
Aleksander Heintalu (Vigala Sassi) teoses “Estide (tšuudide) hingestatud maailm” on Taara Ürgema, Emade-Ema vägi, kevadise kääritatud mahlajoogi nimetus (taar), Ürgema Väe nimetus, mida ei võetud suhu, sest ta oli liig püha. Surmahädas hüüti: "heia, Velo', võta vastu!" ja "Heia, Taar(a), avita!"[1]
F. J. Wiedemanni “Eesti-saksa sõnaraamatus" esinevad mütoloogiline persoon ehk vaim taar, õnnetooja ja kurjast ärahoidja vanataar ning taevaasukas taaralane.
Hämes Janakkalas tuntud Laurinlähde (Püha Laurentsiuse allikas) kandis ennevanasti Taara-allika nime. Hämelaste Taara oli kalmistute kaitsevaim. Lähedal on I aastatuhande alguse ja lõpu kalmed.
Tarapita on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud saarlaste jumalana ja korra hiiena. Kroonikas on seda üles tähendatud kolmel viisil: Tharapita, Tarapitha ja Tharaphita, vanemas kirjanduses on ringlemas ka nimekujud Therrapitta, Tarrapitta ja Tharrapitta.
F.J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamatus" esinev jumala Toorapitta nimekuju erineb mõnevõrra Läti Henriku Tarapitast-Taarapitast. Pole välistatud toora muutumine taaraks, taara muutumine tooraks või kummagi nimekuju üheaegne esinemine. Näiteks ka Arnold Knüpferil on kirjas erandlik Thorapitha.
Toorapitta võib olla tuletatud uurali tüvest tora (viha, raev) ja pitä (pidama, vastu seisma). Toorapitta aluseks võib olla ka skandinaavia þorra-þitta (pikse-auk või kõu-see-siin-on). Kumbki tähendus võimaldab kasutada jumalanime sõjahüüuna.
Sagedane on olnud Taara samastamine või seostamine skandinaavia piksejumal Thoriga. Näiteks tõlgendasid 17. sajandi lõpu kroonikud Thomas Hiärne ja Christian Kelch Tharapitat sõjahüüuna: Thor avita!.[2]
Aleksandr Kotljarevski 1870. aastal esitatud seisukoha järgi Tharapita on identne Knytlingasagas nimetatud jumalusega Turupid. Kotljarevski arvas, et see nimi oli skandinaavia Thori vastukaja ning nime Tharapita tulnuks tema järgi tõlgendada Tar-avitaja.[3] Skandinaavia Thor on nähtavasti siiski jätnud jälgi Eesti (eeskätt Lääne-Eesti) uskumustesse Tooru kujul. Neljapäevane päev oli Toorule pühendatud ning seda pühitseti varasemal ajal kui pooleldi pühapäeva.[4]
Matthias Johann Eisen avaldas esimeses Eesti Üliõpilaste Seltsi albumis 1889. aastal artikli Taarast, milles ta oletas, et germaanlastelt laenatud Taara kultus püsis Eestis kuni reformatsioonini.
Kustaa Fredrik Karjalainen ja Uku Masing on handi ja mansi keelte eri murrete sõnad tarom, torom, torem ("jumal, taevas, ilm, pikne") sidunud saami sõnaga diermes "pikne" (koolasaami materjalides ka Tiermes või Termes). Selles on nähtud türgi-tatari laenu sõnast tängrim, hilisemal kujul tärem või terem ("mu taevas, mu jumal").
Paul Ariste on oletanud eesti Taara, keldi Taranis-Tanarose ja germaani Donar-Þórri pärinemist ühisest protoeuroopa substraatkeelest.
Martti Haavio tõlgenduse kohaselt pole nimekujul Taarapita üldse jumalikku tausta. Tema hinnangul tuleks Taarapita hoopis lugeda Tarap-hita, mis liivi keeles tähendab sarapuuhiit.
“ Taara seostamine rahvapärimustest tuntud Tooruga pole selge, samuti ka mitte seos (Tooru kaudu) muinasskandinaavia piksejumala Thoriga. Sarapuu kui põõsaspuu pühakspidamise või hiiepuuna esinemise (erinevalt näiteks pihlakast) kohta pole eesti rahvaluules vähimatki jälge. “Nemus” võib tähendada ka puud (puitu), kuigi selline tähendus esineb harva. Nii ongi enamasti vastavat kroonikakohta tõlgitud “puu, puutükk” ning tõlgendatud “puust jumalakuju. ”
Urmas Sutrop on rekonstrueerinud hüpoteetilise uurali tüve *tεrε (ε tähistab määramata lühikest või pikka vokaali) tähendusega "kõrge, ülemine". Taara on seega jumal, kes asub kõrgel taevas. Tarapita nime teine pool on tema järgi tagasiviidav uurali tüvele pide "kõrge, pikk" tähenduses "suur". Hüüdu "Tarapita" võiks seega tõlgendada kui "Taara (on) suur" või ka "Suur Taara". [3] Sutrop on viidanud ka võimalusele, et Henrik ise võis Taara-tüvele lisada ladinakeelse lõpu pita=pater, mis annaks tulemuseks Taara-isa (analoogselt Jupiter = Zeus-isa), ehkki väga tõenäoline see ei ole.
Andrei Hvostov on näidendis "Henrik" väljendanud mõtet, et "saarlaste suurjumal" Taarapita oli Läti Henriku fantaasia vili, andmaks ristisõdijate võitudele suuremat usulist ja sõjalist kaalu. Hvostov ei selgita, mismoodi Taarapita ja Taara on ladinakeelsest kroonikast eesti rahvasuusse jõudnud.
Lennart Meri esitas hüpoteesi, mille järgi Virumaal sündinud ja Saaremaale lennanud jumalus oli Kaali meteoriit. Samuti tõlgendab Meri Tarapita nime: "Taarapita ei tähenda appihuikamist, vaid Taara pikset".[1]
Pikseoletuse puhul on nõrgaks kohaks asjaolu, et 13. sajandiks polnud omastava käände lõpp -n veel eesti keelest kadunud ja seega oleks Liivimaa kroonikas pidanud leiduma nimekuju Taranpita.
Kirill Teiter on juhtinud tähelepanu seigale, et Saaremaa Tarapitha seostub Lääne-Bengali Tarapithi-nimelise usukeskusega, mis kohalikus murdes tähendab "silmamuna püha paika" ehk müüdi järgi jumalanna Sati (kelle leinast hullunud mees Shiva ta taevas vibuga 51 tükiks laskis) ühe silma maale kukkumise kohta. Katastroofijärgse Kaali järve nimi seostub India hävingujumalanna Kālīga[4], kes on ühtlasi ka jumalanna Sati hirmuäratav kujund. Kuigi nimede samasugune kõla ei tähenda suurt midagi (nt. Sulawesi, Jalalabad jne), on siin tegemist ka teatud sisulise kokkulangevusega.
Sarnasusi Eesti, Soome ja India kohanimedes on kirjeldanud oma blogis Ahmedabadi ajakirjanik Chandrakant Marwadi. Paraku on tema uuring pinnapealne.
... ristisid Virumaal rajamail kolm küla, kus oli mägi ja väga ilus mets, kus kohalikud rääkisid olevat sündinud saarlaste suur jumal, keda kutsutakse Tharapita, ja sellelt kohalt lennanud Saaremaale. Ja teine preester läks, raiudes maha nende jumalate kujud ja näod, mis olid seal tehtud, ja need panid imeks, et verd välja ei voolanud, ja uskusid rohkem preestrite jutlusi.
Karjuvad ka need, rõõmustades oma Tarapitha üle. Need hüüavad appi hiit, nood Jeesust, kelle nimel ja kiituseks nad ronivad vapralt üles, jõuavad valli harjani, aga lüüakse ka nende poolt vapralt tagasi.
... teised preestrid kastsid teisi, ka viiakse nad rõõmuga linna, et nad Kristust kuulutaksid, et nad Tharaphita, kes oli saarlaste jumal, välja viskaksid...
Nad kuulavad sõna, lubavad tagasi anda, viivad endaga kaasa oma linnuste juurde preestrid, kes Kristust jutlustaksid, kes Tharaphita koos muude paganate jumalatega välja viskaksid, kes rahvast püha ristimisega niisutaksid.
See on täide saadetud, see on tehtud, nimelt kogu rahvas ristitud, Tharaphita välja heidetud, vaarao uputatud, vangid vabastatud, pöörduge rõõmuga tagasi, riialased!
“ Nimetusest Taara on kunagi tehtud eestlaste ülijumalus, kuid siis hakkas ka ta langus. Ta topiti igalepoole ja tulemuseks oli, et hakati kahtlustama kas ta üldse kuulub kuskile ja kuigi polnud kahtlust, et eestlased muiste kedagi säärase nimega olendit tundnud, tõsteti küsimus, kas selline jumalus üldse on eesti algupära, kas ta pole mitte laenatud Skandinaavia Thorist. Küsimus on praegugi lahtine ja selle saaks vast otsustada kindlamini ainult siis kui oleks kindel kas skandinaavia sõnal on indogermaani etümoloogia.
Meie oma nimetust võiksime asetada väga laialdasse seosesse, kuid kõik need loeteldavad sõnad erinevad vähemalt niivõrd palju, et ei saa öelda, kas eesti sõna on seoses nendega või olemata.
Igatahes niikaugete paralleelide olemasolu puhul meil ei tule just olla kindel laenus, kuigi nimede sarnadus skandinaavia ja meie vahel võib olla tinginud selle jumaluse suurema populaarsuse. Kuid nagu öeldud: ma ei tea, kas skandinaavia nimetus mitte pole laenatud.
Probleemi kõige keerulisemaks teeb just see, et naaberrahvad soomlased, liivlased, vadjalased jne. ei tea säärasest jumalusest midagi ja alles niikauged midagi taolist austavad. Kuid teisalt vadjalased on kas eestlasilt või otsekohe võórsilt laenanud koos eestlastega haldja sõna ning oleks oletatav, et kui Taara on laenatud, siis nad oleksid laenanud ka selle. See kõik tähendab, et küsimus on alles täiesti lahtine.
Läti Hindrek nimetab esimest korda Taarat XXIV, 5 1220 aasta kohta, et kuskil Ebavere lähedal olevat sündinud saarlaste jumal Tharapita ja lennanud Saaremaale (Ebavere on EISEN EM I, 174 oletus), hiljem on seda nimetatud XXX, 4.5. Kuid kõik teated, mis Taarast olemas võivad olla konstrueeritud, mitte ainsagi sisse ei tarvitse olla usku. On ainult kindel, et püha neljapäeva õhtut nimetati 'Tooru teeramise õhtuks' (Tooru esinevat EISEN EM I, 177 järgi Harju, Järva ja Võrumaal)!
Harju rannikul, Kose kihelkonnas veel läinud sajandil nimetatud 'Tooru õhtuteks', mil puhul polevat tehtud tööd vaid puhutud toorupilli, mille kohta EISEN EM I,178 ütleb: 'Toorupill olnud niisamasugune vasikamaost pill, nagu torupillgi'. Kuid selpuhul pole mingisuguseid andmeid Tooru enese kohta. Knüpfer (Inland 1836, nr. 22) teatab vaid, et vanemad inimesed tundnud nii Taarat kui Toorut.
(EISEN EM I,176): 'Taarale oli neljapäev pühendatud. Neljapäeval käidi hiies püha pidamas. Torupillimees puhus kivi ehk kännu otsas torupilli (NB! hiiest vist puid ei raiutud), rahvas laulis ja tantsis. Nimelt peeti niisuguseid pidusid suvel, mil nad öö otsa hommiku valgeni kestsid. öösi tehti hiie ligidale tuli üles, mille ümber vanemad inimesed istusid, kuna nooremad lusti lõid. Saarlased arvasid, et Taara ise hiiepuu otsas viibib ja sealt noorerahva pidu pealt vaatab.
Hiidlastest teatakse, et need praeguse Pühalepa kiriku kohal alasti olles ohverdanud, ohverdades noad kätte haaranud ja üksteist katsunud täkkida nii, et veri ilmuks. See veri oli jumalale ohvriks määratud, missugusele jumalale, seda enam ei teata. Ka Kärdla ligidal Hiieselja hiies tehtud niisama. Seal võtnud täkkimisest isegi naisterahvad osa. Täkkimise ajal mängitud agaralt torupilli.' Kogu see lugu on väga kena ja tuletaks meelde maüade endaveristamisi jumalate auks või Paali pappide riituseid Palestiinas, kuid ta just viimaste varal võib olla konstrueeritud.
EISEN EM I,178 nimetab laplaste müristamisjumalat Turms'i ja voguli Tarom, ostjaki Turum, Torm, Torem, Torum, tsuvasi Tora ning ütleb: 'Võimata väita, et kauged idapoolsed rahvad germaanlastelt jumala nime laenanud. Palju enam peame oletama, et ühed kui teised ennemuiste kusagilt ühisest allikast ammutanud, nagu ülepea enamasti kõigi Euroopa rahvaste vanast usundist ja kommetest ühist leiame, ilma et iga korra julgeksime laenu germaanlastelt, slaavlastelt, romaanlastelt tõendada.
|
OSCAR-2019
|
||
Kui ma veel nädal-paar tagasi arvutasin oma kulusid-tulusid ja tundus, et ei ole nagu hullu midagi, siis vahepealse aja jooksul veidike üle kulutades ja täna uuesti reaalsemate numbritega arvutades (sest tegelikult ma vist ikka nädalas nii palju palka saama ei hakka, kui lootsin, ehkki palgatõusu sain kätte) on olukord tunduvalt nukram.
Lubasin endale pühalikult, et ei vaata enam mingite DVD-lehekülgede poolegi, igasugustest (riide)poodidest hoian eemale ja väljas (joomas) ei käi. Ja veel üks lubadus, mis just praegu pähe kargas – registreerin ennast raamatukogu lugejaks. Sest raamatute ostmiseks pole ka enam raha.
Kuna november on kõige vastikum kuu aastas (sellele järgneb pingereas kohe tihedalt veebruar… Ja need on juhtumisi kuud, mil mu emal ja õel sünnipäevad on – ei midagi isiklikku, ausalt :D), siis ei tohiks soojas kodus püsimine eriti raske olla. Ülejäänud DVD-dega võin vabalt järgmise aastani oodata, selleks ajaks lähevad need ainult odavamaks. Riideid on mul ka, olgem ausad, küllalt, et hakkama saada. Ehkki tahaks veel ja veel. Kuni poodidest hoiduda, ei tohiks suurt kiusatust olla. Kõige raskem saabki olema ilmselt kõikvõimalike väljas (söömas, joomas ja niisama lõbutsemas) käimistega, aga siinkohal loodan ma eelkõige Mehe toetusele, kes on praeguseks läheneva Eesti reisi tõttu suht samal säästurežiimil.
Te ju teate mu ainsat ja kõige pühamat uue aasta lubadust – seda tuleb alustada võlgadeta. Aasta lõpp on lähedal, enam pole nende eest kuskile põgeneda.
PS. New York Minute oli esimene noist filmidest, mida ma tõesti täiega nautisin (isegi rohkem, kui Raise Your Voice‘i) – see oli lihtsalt nii naljakas… Ja ilusad peategelased. Mehele meeldis ka :P Ja First Daughterit olin kunagi Eestis telekast näinud, ehkki väga ähmaselt oli meeles. See oli täitsa okei, aga ei midagi erilist.
Google’i kaudu on minu blogini jõutud järgmiste otsingutega: eestlased londonis, are jaama, “rate.ee”, up and down down and up up, söögikoht tige tikker (muhahaa, teengi neile juba reklaami), msni nimed (no tõsiselt, ise ei oska välja mõelda v?), restoran tige tikker (ausalt, kui sinna detsembris lähen, siis nõuan neilt reklaami eest pappi!), london märts 2007
Käisin täna Londonis elatud aja jooksul esimest korda klubis. Stopp… Kerime tagasi… Õnneks mitte esimest, vaid teist. Esimene oli siis, kui Pips siin oli.
Täna nägi asi välja umbes nii, et saime Ronni-Katrega reinu pubis kokku (Reinu polnud üldse tööl ja mina jõudsin töölt alles selleks ajaks, kui pubi kinni pandi (aga vähemalt Mees oli nunnu ja ostis mulle siidri mustsõstrasiirupiga teele kaasa, et ma kuivale ei jääks)), jalutasime ringi ja otsisime kohta, kus veel üks jook juua ja siis koju minna, tahtsime minna stripibaari, aga tekkisid kahtlused selles osas, kas näiteks kahe joogi eest £250 arvet ei väänata ning avastasime, et nad sulgevad 10 min pärast, leidsime lõpuks klubi, kus sissepääsu eest raha ei nõutud, maksime £2.50 garderoobi ja 2x£7 red bulli + viina eest, istusime tantsupõranda ääres, vaatasime ahvidiskot (Ronni väljend, irw) Pussycat Dollsi saatel (vist on nende laul: don’t u wish your girlfriend was hot like me…?) ja läksime koju.
Khm, jah. Selles mõttes ma olen täitsa rahul, et tegu polnud mu esimese klubiskäiguga, muidu oleks ehk igaveseks tuju ära võtnud. Irw.
Juhtusin arvuti kella vaatama ja see on 2:00. Järelikult ta keeras ennast just tund aega tagasi. Kahju, et minut varem ei vaadanud, oleks saanud silma peal hoida, kuidas kell 2:59 pealt 2:00-ile läheb :) Aga see post tuleb veel mingi 2:… kellaajaga, kirjutama hakkasin ma ju varem.
Ah, seda ka veel, et kui ma üksjagu aega tagasi kirjutasin, et sain team leaderiks, siis sellega tulid mingid jamad, sest kõrgem ülemus hakkas näkku panema ja ei tõstnud mu palka (nagu ma supervisorite jutust aru sain, siis sellepärast, et oktoobri alguses tõusis miinimum ja kõigi teiste baristade palka pidi kohustuslikus korras tõstma, seega minule “ei jätkunud” – ehk firma kitsi kokkuhoiupoliitika, mitte Pete’i isiklik vimm minu suhtes) ja mina sain sellest alles poolteist nädalat hiljem teada. Kaks ja pool nädalat hiljem teatati, et nüüd on kõik korras… Ja mulle maksti isegi juba selle poolelioleva nädala eest £6, nagu täna payslipilt teada sain, ehkki arvasin, et alles sellele järgnevast nädalast alates. Aga seda pole ikkagi ametlikult teatavaks tehtud, et ma team leader olen – supervisorid teavad, tavabaristad mitte. Mul pohh, kuni mulle makstakse :D
Ja oma national insurance numberi plastikkaardi kujul sain ka juba paar nädalat tagasi kätte, aga payslipil see mu meelest siiani ei kajastu, ehkki ma andsin numbri Tarasele juba kuu aega tagasi, kui see team leaderi jutt esimest korda oli. Ja mu aadressil, millel payslipil üks täht puudu oli, on nüüd üks täht ülearu. Ma ei viitsi teist korda enam vinguma minna, ehkki häirib. Ja lepingut, mida mulle kuu aega tagasi samamoodi team leaderiks saamisega lubati, pole mulle ka ikka veel tehtud. Ja jällegi pean tunnistama, et mul on sügavalt pohhui – ei lepingu ega selle numbri olemasolu ei muudaks mu jaoks midagi, sest ära võib töölt nagunii minna nädalase etteteatamisega ja iga nädal palka saades maksad makse ka nii või teisiti vähe.
PS. Ma ostsin endale eile salli (£15) ja mütsi (£12). Ma TEAN, et ma olen idioot ja ma reeglina ei maksa riiete eest nii mõttetult suuri summasid. Aga need olid nii pehmed ja soojad… Ja PUNASED… Ja läikiva punase niidiga läbi kootud, nii et nägid välja sellised, nagu tavaline kootud müts, kui sa oled lumesajuga väljas käinud ja siis tuppa tulnud ja lumi sulab mütsil ja veepiisad sätendavad… Äh, sattusin lihtsalt jõulumeeleollu. Natukene.
No tegelikult olen ma alati mugav inimene olnud ja kõike võimalikku netist tellinud, aga sellist luksust, nagu siin Inglismaal, Eestis ikka pole. Eesti on ise väike, lehekülgi on vähem, valik on väiksem, soodustused samuti… Kas Eestis on võimalik tellida netist midagi ilma postikuluta? Ma eriti ei tea (nojah, Teleyhe SIMi sain, aga see on väheke teine teema, ma mõtlen just DVD-sid jms). Ja seega pole hinnas eriti vahet, kas tellid netist või ostad poest – hind on netis soodsam, aga postikulu tuleb lisaks… Mugavam ehk, seda küll.
Aga siin… DVD-de kohaletoimetamine on UK piires tasuta (vähemalt neil viiel leheküljel, kust ma tellisin). Ja hinnad on soodsamad, kui poes (kui poodi muidugi üldse on – HMV netihinnad olid mind huvitavatel DVD-del poehindadega võrreldes igatahes peaaegu poole odavamad).
Kui on natuke viitsimist otsida ja hindu võrrelda, saab jube odavalt igasugust huvitavat träni. Klikk-klikk-klikk ja valmis.
Ma siis nüüd ootan. 29 filmi, Las Vegase kaks esimest hooaega ja veel üks asi. Kokku läks see mulle maksma £134. Mina olen igatahes rahul :P
Mulle, nagu teada, meeldib põhjalikku eeltööd teha. Eriti, kui on kavas osta suuremas koguses. Ma tahan olla kindel, et ma ostan asjad just sealt, kus hind on kõige odavam (eeldusel, et kvaliteet on sama, eks).
Leidsin sellise lehe – ja vähemalt mulle oli see küll asendamatuks abiliseks. Ma olen suhteliselt kindel, et enam odavamalt ei saa. Noh, ma olen ka terve öö üleval istunud ja kõigil sobivatel lehtedel ükshaaval oma lemmikfilme otsinud… Ja nautinud iga minutit sellest ;)
Lõppkokkuvõttes tundub, et homme tellin endale kuuest erinevast netipoest 31 erinevat filmi ja see kõik läheb mulle kokku maksma £114, mis teeb keskmiselt £3.68 ehk ca 85 kr ühe DVD kohta. Kõik need pole tegelikult mu kõige-kõige lemmikumad filmid, aga osad tulid lihtsalt kaasa – mõnikord oli lihtsalt odavam osta 3 filmi kogumik vms (ja kõik nö kaasa tulevad filmid paistavad ka huvitavad :P).
Ühtlasi jõudsin järeldusele, et kõik sarjad ja Bond on ikkagi odavam osta eBay kaudu, aga sellele mõtlen kohe palju hiljem.
Eile saime Murakaga üle pika aja päevakese kvaliteetaega veeta. Või nojah, kvaliteet, irw – käisime kohvikus, shoppamas, teises kohvikus ja veel shoppamas :D Aga terve päev oli igatahes väga mõnus ja see on ainus, mis loeb.
Murakas jõudis kohale kella 12 paiku ja meie esimene soov oli saada kuskilt tass kohvi (ja tükk kooki). Otsisime Brixtoni kõrvaltänavatest tagajärjetult mingit kohvikut ning lõpetasime peatänava suurimas kaubanduskeskuses – ma olin Caffè Nero silti sissepääsu juures korduvalt näinud, aga kus see seal täpselt on (keskusel on vist neli korrust), polnud õrna aimugi.
Saime ülimeeldiva üllatuse osaliseks. See oli tõsiselt mõnus koht! Hubane, hea kohv, maitsvad toidud – noh, okei, ma sõin vaid tiramisu kooki (njämm-njämm!) ja Murakas mingit jogurtitaolist asja, aga ma vaatasin nende võileivavalikut ka – igatahes ahvatlevam, kui meie oma ja neid saab koha peal soojendada. Supivalik oli ka suurem kui meil.
Siis läksime ja käisime läbi kõik need poed, mida ma nägin laupäeval E-ga jalutades – kus paistis olevat suur valik ja soodushinnad. Lähemal vaatlemisel osutus olukord muidugi arvatust nukramaks (nagu tavaliselt), aga saagiga võib siiski rahule jääda – mina sain endale pika säärega saapad (£20), kaabu (£7) ja käekella (£3), Murakas mantli (£28) ja teksad (£9).
Kuna uued asjad tuli ometigi kohe selga panna, siis läksime koju ja vahetasime riided. Järgmiseks suundusime… No otse loomulikult Vera Cruzi ;) Et enne järgmist shoppingutiiru kõht korralikult täis süüa.
Kõhud täis, võtsime suuna Oxford Streetile. Ma ei hakka parem halama teemal, kuidas signal failure‘i tõttu oli metroo Victoriast Brixtonini kinni, isegi rail replacement bus ei käinud ning inimesed suunati 2-ga Stockwelli Northern Line’ile… Kuidas ma ei saanud seega osta ka travel cardi, sest metroo oli kinni ja pidin jalutama 2/3 teed tagasi koduni, et osta see meie off license‘ist (kodust esimest korda tulles poleks saanud – pidin enne sularaha välja võtma ja automaadid on alles veidi enne jaama). Kohale me lõpuks jõudsime – küll nii pool tundi või isegi tund plaanitust hiljem.
Kuna minust eriti pilte pole ja üldsegi ei näinud ma kõige kaubanduslikum välja, siis peate leppima pildiga minu uutest ägedatest saabastest (konts on 7 cm, hõkk – ma pole juba mitu aastat kontsadel käinud… Aga üllatavalt mugav, hõõruma ei hakanudki, ainult ära väsisin lõpuks) ja pildile on jäänud ka jupp minu ägedast seelikust, mille juba mõni aeg tagasi ostsin ja mille kohta kõike ütlevad, et see pole üldse minu stiil – volangidega ja üleüldse liiga naiselik, aga NII nunnu!
Oxford Streetilt leidis Murakas endale kassiga kõrvarõngad ja punamütsikese mütsi läheneva halloweeni jaoks ning £1 topi H&M (või äkki hoopis Nexti) lasteosakonnast.
Mina sain H&M-st £10 eest kaks sviitrit, mis ühekaupa ostes oleksid maksnud £8, nii et olen täitsa rahul.
Siis ostsin veel HMV-st kaks filmi ja Murakas ostis DVD-markerid… Ja lõpetuseks kolasime veidi Primarkis, kust ma leidsin £3 eest ägeda punase vöö ja ostsin E-le hommikumantli.
Täna hommikul olen aga uurinud DVD-filmide hindu Eestis, et jõuda järeldusele, mis hinnani on mõtet neid siit osta ja mis hinnast alates juba Eestist. Nii palju, kui ma olen aru saanud, on Eesti allahindlused näkased ja mõttetud, seega võin siit osta vabalt kuni £8 maksvaid DVD-sid (sest Eestis on normaalhind 199 kr). Ja muidugi sarju, neid pole Eestis vist üldse.
Sest ma hea meelega maksan originaalide eest, kui tegu on mu lemmikfilmide ja -sarjadega, aga ma ei ostaks elu sees ühtki filmi, mida varem näinud pole – sel puhul käin kinos või tegelen piraatlusega :P
See, et ma siis teise käega pilti teen, ei ole enam muidugi nii normaalne, aga fotokas oli just käepärast, kuna laadisin akut ja… :P
Ühtlasti tundub kohane panna siia üks ninnunännu pilt pühapäeva õhtust, kui Swamm mu fotokat kuritarvitas (alguses ahistas ainult mobiiliga, aga hiljem tegin vea – mainisin, et mul on fotokas ka):
Ja et sissekanne liiga lääge ei saaks, siis veel teinegi pilt samast õhtust (minu soovil poseeritud, tegelikult tegin video ka, sest nad istusid seal reas nagu kanad õrrel ja taustaks oli Mehhiko muusika, aga nad rikkusid selle oma jutuga ära):
|
OSCAR-2019
|
||
Ok, aga seletage mulle palun ära, mis vägi on vene eriteenistusel ilmastukuolude üle? Sest kui poleks olnud nii halb nähtavus, st. udu, siis oleksid piloodid ilmselt ka lennujuhtide oletatavaid valeandmeid läbi näinud? Või mitte?
Ma ei tea... Mu meelest tundub olevat just liiga palju kokkusattumisi (võimuladvik kõik ühes lennukis, udu, koht- kahtlase õnnetuse juhtumine paigas, kus varem on pandud toime massimõrv), et seda pidada mingiks inimestepoolseks kokkumänguks. Pealegi see jätab ju Venemaa halba valgusesse (igavene kahtlus, kes ikkagi oli süüdi - nüüd kui Putin seda isiklikult uurib, ei usu keegi ju erapooletut uurimist) ja just hiljuti hakkasid nad poolakatega suhteid siluma...
Zepac - jälle kord sa räägid aga midagi ei ütle. Kui sa lugeda ei oska siis ehk palun tegeleksid millegi
Nii - täna öine sõelumine andis mitmed huvitavad lugusi seoses lennuõnnetusega Smolenskis milles hukkusid mitmed Poola riigi juhtivad tegelased koos teistega isikutega kes läksid mälestama Katõni massimõrva. Lisan siis lingid ja teen ka siukokkuvõtte ning lisan, et need kommentaarid EI tee minust lennunduse spetsi ega rahandus geeniust vaid lihtsalt EDASTAN nende inimeste ARUTLUSI kes seda aga on. Nii, et kui keegi leiab, et peab minuga vaidlema siis ütlen, et VALE AADRESS - loe läbi artikkel ning vaidle selle autoriga. Asjast siis ka:
Lühike kuid selgesõnaline kokkuvõte juhtunust koos vajalike meenutustega KES on "mängijad" selles loos mõlemal pool Vene ja Poola piiri. Lisaks meenutatakse ka ajalugu mis näitab, et "sobilikud" lennuõnnetused ei ole ajaloos ainulaadsed nähtused ning on nõudnud ka ennem Poola patriootide elusi.
Gruusia istuv President Shakasvili ei ole just minu lemmikpoliitikute nimekirjas, kuid vahest on õigus temalgi. Et ka pääseda uuesti parnassile andis ta hukkunud Poola kolleegile posthuumselt medali - Gruusia Rahvuskangelane.
Eestis vähe tuntud, kuid Ameerikas piisavalt populaarne (tema kirjutisi jälgib päevas kordades rohkem inimesi kui on Eestis elanikke ning seda rahvusvaheliselt) kolumnist James Buchanan teeb omapoolse kokkuvõtte koos vaatega minevikku mis täiendab selle postituse esimest linki vägagi oluliselt.
Meenutades ütelust, et "poliitikas pole midagi juhuslikku ja kui on siis see on planeeritud nii, et paistaks juhuslik" viitab James võimalusele, et alati kui mõni poliitiline liider on hukkunud tuleb otsida kas see isik pole viimasel ajal "patustanud" globaalse jõu ehk juutide vastu. Tema leidis lausa KAKS viidet mis võiksid Poola Presidendi ja teda saatnud mõttekaaslasi puudutada. Esmalt siis meilgi tuntud kurikuulus "holokaust" (mille "tähtpäeva" hiljuti siin ja seal tähistati) - nimelt ei kannata juudid, et nende ohvristaatust midagi ohustaks. Selle nimel on ennemgi inimesi teise ilma saadetud ja karta on, et saadetakse veel ka tulevikus. Teine punkt on aga huvitavam ning sellest tuleb juttu järgmises lingis.
Kuigi majanduslikult on Poolas rasked ajad on seal suudetud siiski võidelda laenude vastu (tugeva katoliikliku maana järgitakse seal päris täpselt Piibli juhist MITTE laenata) ning nende majandus on päris tugeval alusel. Isegi NII tugeval alusel, et Poola pakkus hiljuti IMF-ile (International Monetary Fund) ISE laenu, et too saaks seda pakkuda siis nõrgematele riikidele. Kuna laenu tingimused olid soodsamad kui IMF tavaliselt pakub siis lükati see ettepanek tagasi. Sisuliselt võiks sellist pakkumist võtta Jüriöö ülestõusu pankurite vastu - "Te EI saanud meist jagu ja me oleme nii tugevad, et suudame ise laenu pakkuda". Nagu teada ei ole need pankurid just mitte kõige inimesõbralikumad tüübid mida tunnistab kas või viimase 100 aasta jooksul nende poolt vallandatud 1. ja 2. Maailmasõda ning hulgim pisemaid võitlusi.
Liiga ilus ja aus et olla vandenõu, kui tegu viimasega, siis peaks küsima kes astub surnute asemele ja mille poolest on nood erinevad preagustest.
Vist postimehes oli intervjuu lennujuhiga.Jäin nagu mõtlema ,et kuidas Venemaal(lennujuht sõjaväelane)-militaarlennuväljal juhtunud õnnetuse raames,kusjuures Putin ise on uurimiskomisjoni esimees-üldse sellisele mehele lastakse ajakirjanikke ligi.
Vastupidiselt kohapeal otsustajate ütlustele meenub Poola Eesti suursaadiku Tomasz Chłońi ütlus laupäeva lõunal Kuku raadiole antud intervjuus, et tema andmetel võis kolm inimest eluga pääseda. Diplomaadid aga tavaliselt niisama midagi ei ütle.
Viktor Petrovits, kes nägi koduaknast Poola presidendi lennuki katastroofi, rääkis võrguväljaandele Gazeta.ru, et Smolenski Severnõi sõjaväe lennuväli enam praktiliselt ei tööta. Väeosa kolis sealt välja eelmisel aastal.
"Lennuk hakkas kalduma vasakule, tiivaga kiilus kinni ja kadus. Mootorid möirgasid, aga pärast jäi kõik vait," jutustas Viktor Petrovits.
Tulekahju, nagu seda oli näha telepildist, mees ei näinud. Samuti ei näinud tulekahju väike tüdruk, kes ehmunult miilitsajaoskonda jooksis ja teatas, et lennuk tahtis talle peale kukkuda.
Siin on 2 versiooni - see oli tõesti õnnetus ning "venelased" lasevad kõigil omadel rääkida mida nood heaks arvavad.
Teiseks - kuna selliseid visiite planeeritakse ette kuni aasta (töötasin ise omal ajal selliste visiitide ettevalmistamisega seoses - tuntuim oli näiteks Paavsti ja Al Gore visiit Tallinna/Eestisse) siis atentaadi ette valmistamine ei ole eriti keeruline. Oli ju lennuk remondis Venemaal POOL aastat enne õnnetust mis ise on juba piisav aeg. See aeg on küllaldane, et hoolitseda täitjate vaikimise eest ning organiseerida asi tehniliselt "puhtalt".
Kuna meeltekontrolli meetodid on tänaseks päevaks juba küllaldlased siis isikud kes selle aktsiooni läbiviisid ei pruugi hetkel enam isegi mitte "teada" oma osalusest selles ning räägivad puhta südamega just õnnetusest ning ükski "boss" ei pabista, et asi välja lekib. Kardan, et kui see asi tehti aga Moskva-Washington-TelAviv telje ühistööna siis ei tule tõde välja veel mitme aastakümne jooksul. Kui see oli aga mõne selle kolmnurga "soolo" etendus on võimalus, et asi lekib juba õite varsti.
Kahjuks on aga lood nii, et lähtudes hetke globaal poliitilisest seisust ja tehnilistest võimalustest EI SAA USKUDA kumbagi versiooni 100%-liselt. Õnnetus võidakse ette sööta kui atentaat, et tõsta oma prestiiži ning atentaati serveeritakse kui õnnetust, et pesta ennast puhtaks. Kõik sõltub sellest KES ja MIKS seda tegi - kui tegi.
Niisiis lennuk algselt plaanitud 132 inimesega,hiljem teatatud 96 inimesega pardal kukub alla.Sündmus oma kõigi asjaoludega sobib nagu rusikas silmaauku,loomulikult poolakate silmaauku.Täpselt nii on venemaa poolaga alati käitunud.Poola probleem on et nad otsivad omale liitlasi liiga kaugelt.Pikemas perspektiivis ei ole inglismaa ega ameerika nende liitlane.
Kuigi ei ole praegu otseseid tõendeid vandenõust on NENDE märgid juures.Tõenäoliselt olid ka lennukis olnutest enamik Värvatud,muidu nad ju nii kõrgetele kohtadele ei oleks jõudnud.Siit foorumist on varem läbi jooksnud idee et vajadusel peab see seltskond oma ihud ohverdama Lutsiferile. Piisas kui ka üks neis oli selleks valmis.
Jahh need on relvalasud. Mulle tundub, et Makarov (selline hele litakas) , kuid üks "laks" on teise heliga kui teised. Kalasnikovi oma see ei ole ja oleks tore kui mõni relvadega rohkem kursis olev isik seda kuuleks. Peaks olema ju võimalik heli riba eraldada ning lasta seda kuulata mõnel sellisel isikul.
Samas olen kahtleval seisukohal kas peale sellist "õnnetust" oli vaja veel kedagi vaigistada. Helilindilt on kuulda, et filmija saadeti "pikalt" nii otsesetl kui kaudselt ja lasud kõlasid PEALE seda "saatmist". Peale sellist laksu on kohalikud piisavalt närvis, et iga varju laskma hakata - kui saabuvad ülemused ja leiavad, et mingi suvaline küla jorss on seal pilti teinud ning - jumal hoidku - saanud veel peale midagi sellist mida ei oleks vaja olnud siis lendavad nende poiste pead seal küll ülehelikiirusel nii otsese kui kaudses mõttes. Tegin ka ise kunagi analoogset "tööd" (ehk siis valve ja kaitse) nõukogude organites kui veel poisike olin ning hetkel tundub see olevat just see mida näha on - üks jorss ronis sinna kuhu tal vaja poleks olnud ning tal sit@ks vedas, et ellu jäi.
Ja pealegi ei usu nii 99% ulatuses, et "fsb-istid" oleks seal kedagi laskma hakanud kes lennukist oleks võinud ellu jääda. Kuuliaukudega surnukeha on tunduvalt raskem "välja vabandada" kui seda, et kiirabi teel haiglasse sattus avariisse või, et haige lihtsal teel haiglasse ära suri. Arvestades õnnetuse tõsidust on see ju täiesti loogiline. Kuigi kahtlen, et sellsite kiiruste juures üldse keegi oleks veel "kinnitus lasku" vajanud aga nohh - poolakad tugevad katoliiklased ehk Jumal üritas mõne tublidest jätta pikemalt meie sekka.
Relvalasud võivad olla uudishimulike eemale peletamiseks (hoiatuslasud). Aga Venemaal ju ammu teada tõde - hoiatuslask pähe. Olgu, kehv nali hetkel. Samas ega ma olen ise ka suhteliselt skeptiline kogu selle õnnetuse suhtes. Elame-näeme, kindlasti lekib veel huvitavat informatsiooni selle kohta välja.
Mina analüüsiks neid lauseid, mis öeldi lennujuhtimistornist lenduritele veidi enne katastroofi ehk mis sundis maanduma ja seda veel käpardlikult. Milline lause käivitas lenduritel mingil ajahetkel sisestatud automaatse tegevuse.
Siin tuleb mängu üks huvitav detail. Algselt oli juttu, et asi sai alguse sellest, et Poola lendur(id)
lauseid mida öeldi lennujuhtimise keskusest. Isiklikult eeldan, et MITTE seal aga kuskilt mujalt aga
ja ka 3 kategooria luba mis laseb maanduda täielikult lennujuhtide kontrolli all täielikult seadmete
Seega - kokkuvõtteks - siililegi selge, et see koosseis isikuid (vähemalt osa neist) olid vastukarva
varustati lennuk kõige vajalikuga, et vajalikul hetkel selle juhtimine kas üle võtta või selle juhtimist
Nii siis - vähemalt 3 kuud tagasi lepiti kokku "mitteametlikus riigivisiidis" (diplomaatiline termin mille
2. Perimeeter: Grupp 1 - liikumise kontroll - tagada, et lennukoridoris ei oleks liigseid tunnistajaid,
see isik keda on võimalik vajalikul hetkel piisavalt diskreetselt kontrollida ja seda isegi ILMA lenduri
Tsitaat: Seega - kokkuvõtteks - siililegi selge, et see koosseis isikuid (vähemalt osa neist) olid vastukarva
Ei maksa unustada ka Brüsselit ja Euroliidu juhtkonda üldisemalt ning konkreetseid venemaa sõpru Euroliidus kitsamalt.
Levibki siis selline teooria nüüd netimaastikul,kusjuures väidetav video autor olevat ka kummalistel asjaoludel oma maisele teele lõpu leidnud
|
OSCAR-2019
|
||
Esimest korda tekkis mõte sõjaväes, kus mul üks sõber rääkis, et läks politseisse tööle. Hetkel on ta Kaitsepolitseis.
Aastal 1991 liitusin politseiametiga. Selle 26 aasta jooksul on olnud palju huvitavaid ametikohti. Peamiseks suunaks ikkagi kriminaalpolitsei.
Olen olnud ka tollase Pärnu prefektuuri juhi ülesannetes ning ka Lääne prefektuuri teenistusosakonna juht. Hetkel töötan Pärnu politseijaoskonna juhina.
Öeldakse, et mida kõrgemale ametiredelil ronid, seda parem on kohv ja magusamad on küpsised, kuid seda tugevam on ka tuul. Ja seda rohkem oled ka üksi.
Prefekti ja peadirektori amet on ikka vägagi üksik. Ei saa öelda, et üks või teine amet on politseis olulisem.
Kui võtta ära kogu juhtkond,siis ei pruugigi kaks nädalat midagi erilist juhtuda. Kindlasti hakkab juhtuma alles pärast seda ja tekib tõsiseid asju.
Kui võtta ära aga arestimaja töötaja, siis on tõsised probleemid kohesed. Koristajad, eesliini politseiametnikud jne – absoluutselt kõik ametid on meie struktuuris olulised.
Kusjuures ei häiri. Olen oma karjääri jooksul näinud politseitöö väga erinevaid tahke,siis tean, et juhtidelt tulevad suunad ja korraldused on analüüside või info baasil tehtud.
Politsei on kõige suurem avaliku sektori asutus, me ka vastutame väga suure valdkonna eest. Kõik muudatused ning korraldused koosnevad paljude inimeste panusest. Ehk siis juhilt ei tule korraldus ainuisikuliselt, vaid need tekivad kollektiivse töö tulemusena.
Hetkel on olukord suundumas paremuse poole. Meie kasutuses on ka lisameetmed, mida rakendame olukorra halvenemisel. Kindlasti ei saa vähendada teema tõsidust. Mitmepoolsetel kohtumistel on jäänud kõlama mõte, et kõik osapooled peavad pingutama – lõbustusasutused, omavalitsus, turvafirmad ja ka meie. Isiklikult olen seisukohal, et Pärnu võiks olla kaasaegne suvituspealinn, kus ööklubi ei pea olema hommikul 7-ni avatud.
Alles hiljuti oli mitmepoolne kohtumine, kus lepiti kokku, et kui olukord parane, siis hakkab linnavalitsus esmalt just avamisaegu piirama.
Nn “Bermuuda kolmnurgaga” on probleeme igal nädalavahetusel. Lisaks endi jõududele oleme palunud vahel lisaabi ka Tallinnast. Kiirreageerimisüksus on teinud ja teeb kindlasti ka tulevikus reide Pärnusse.
Kui rääkida politsei nähtavusest, tuleks rääkida ka sellest, milline on nähtava politseitöö mõju turvalisusele.
Politsei mõju õiguskorra tagamisel ei saa olla muidugi alahinnatud. Kuid samas ei saa seda ka üle hinnata. Kui ühiskonnal puudub sisemine või sotsiaalne kontroll, siis pole kahjuks midagi teha.
Näiteks liiklusjärelevalvet tegev politseinik on tee ääres ja mootorrattur võtab politseinikust möödumisel kiiruse maha. Peale keeramist kõrvaltänavale kuulen, kuidas rattur arutut kiirendamist alustab. See näitabki, et politseiametniku mõju oli 100 meetrit.
Samuti on ka alkoholitarbimisega. Räägitakse ju lõunamaade õlle- või veinikultuurist. Sealsetes maades on aga inimesel häbi olla teiste ees purjus.
Pärnu kasvab varsti suuremaks. Millised muutused tulevad seoses valdade liitumisega Kas töötajaid koondatakse?
Ei, koondamisi plaanis ei ole. Vähemalt minu teada mitte. Muudatused kindlasti tulevad. Näiteks piirkonnapolitseinikud on seotud tugevalt kohalike omavalitsustega, mille piiride muutumisel tuleb ka politseil sisse viia muudatused töökorralduses. Piirkonna- ja noorsoopolitseinikega on meie territoorium praegu ilusti kaetud.
Hetkel on kogu omavalitsuste liitumise teema veel lahtine. Me ei tea, milliseks lõplik olukord kujuneb. Kui jõutakse konkreetsete otsusteni, millele on lisatud ka tähtajad, siis saame oma töökorralduse vastavalt seada.
Nimelt täna (10.02) antakse Häädemeestel Jaagupi merepääste seltsi kuuele liikmele kätte vabatahtliku merepäästja tunnistus. Selliste inimeste abi üle saame edaspidi kindlasti rõõmustada.
See on oluline uudis, kuna lõunapoolne Pärnumaa on merepääste seisukohalt olnud pisut kehvemas seisus vabatahtliku merepääste seisukohast. Vabatahtlikke panus üldises turvalisuse tagamises on hindamatu.
Kuid kas ei tundu, et politsei suund veeretada avaliku korra kaitset elanikonna peale, on pisut nagu vastutustundetu?
Olen vist politseis ilmselt üks vähestest, kes pigem räägiks politsei ülesande kirjeldamise kontekstis pigem avaliku korra eest hoolitsemisest, mitte avaliku korra kaitsest.
Muidugi vajadusel peab. Kuid üldiselt on kaitsmise funktsioon avaliku korra eest hoolitsemise juures kõige lihtsam aspekt. Isegi kui Pärnumaal oleks 100 politseiametnikku rohkem kui praegu, ka siis oleks meil vaja abipolitseinikke. Abipolitseinikke on meil praegu vähe.
Vabatahtlike osalemine meie abistamisel on super ning nende töö mõju on tunduvalt suurem, kui arvata osatakse. Nad on tavakodanikud, kellel on oma töö, vaba aeg, sõpruskond jne. Samas nad peegeldavad ühiskonnale tagasi õigusnormide kohast käitumist.
Nende tegevuse ja selle mõjul on ühiskond paremini ka kaitstud ning politsei suudab oma rolli demokraatlikus keskkonnas paremini kanda. Lisaks veel suurendab elanikkonna kaasamine politseitegevusse ka politseiameti legitiimsust – kodanikud mõistavad paremini ametnikke ja nende eesmärke. Nad mõistavad, et politsei tegutseb nende ja üldise heaolu huvides.
Kindlasti on korrektne väide, et osad ülesanded kanduvad vabatahtlikele üle. On keeruline väita, et see on tingimata halb lähenemine. Me tuleme ühiskonnast, kus riik otsustas meie eest kõikides küsimustes. Olime harjunud, et iga valdkonna eest on oma vastutaja. See harjumus on visa kaduma.
Näiteks on selle ajastu pärandiks nägemus sellest, et turvalisus on politsei või riigi teha ja rajaneb sellel, kui palju on politseid tänavatel näha. Nii see tegelikult pole, sest politseitöö efektiivsuse näitajaks on see, kui meil on piirkonnas turvaline elada.
Koostöös inimestega suudame oluliselt rohkem mõjutada õiguslikku käitumist, sest politsei ja inimesed on siis ühe eesmärgi nimel väljas. Mainitud 100 politseinikku ei suuda teha seda tööd, mida suudab teha inimeste kollektiivne mõistmine, et turvaline elukeskkond on neile hea, seda tuleb ka ise hoida.
Alles hiljaaegu oli ühes asulas probleeme piirkiirusest kinnihoidmisega. Sellest anti teada ning politseiametnikud läksid kohapeale seda teemat uurima. Küsiti, kas tegemist on võõraste või kohalike autojuhtidega. Selgus, et kohalikud.
Arutelu käigus jõuti otsusele, et võiks olla grupp kohalikke, kes siis vestleksid kihutajatega. Mindigi ja selgitati, et siin on ka lapsi tee ääres mängimas ning paluti mitte kihutada. See aitas.
Kui olukorda oleks hakatud teistpidi lahendama, et oleks sinna tulnud politseipatrull, kes siis tegelikult ainult ühel ajahetkel seal liiklust kontrollib, siis see ei oleks sellist mõju omanud.
Kõige parem on see, et kogukond suudab kokku tulla ja lahendada olmeküsimused isekeskis rahumeelse rääkimisega, ilma omakohtuta.
Kahjuks pole meil piisavalt ressurssi ka näiteks maanteedel toimuvaga parimal võimalikul moel toime tulla.
|
OSCAR-2019
|
||
Nädalavahetustel hakkab Stellarium vähemalt korra kuus loosima välja raamatuid. Seekord läheb loosi ülipopulaarne E L Jamesi raamat "50 halli varjundit".
„Viiskümmend halli varjundit“ jutustab kirjandustudengist Anastasia Steele’st, kes intervjueerib edukat ettevõtjat Christian Greyd ja leiab, et mees on väga ligitõmbav, ent samas heidutav. Olles kindel, et nende kohtumine ei läinud hästi, püüab ta temast mitte mõelda – kuni Grey ilmub poodi, kus Ana töötab, ja kutsub ta välja. Mida seksikalt vürtsikat see lugu Ana jaoks toob, sellest saad teada juba raamatust ...
Olen varem loosinud kaks raamatut välja oma Facebooki sõpradele. Seekordne loos on mõeldud aga followeridele. Selleks, et minu followeriks hakata, tuleb sul paremalt poolt leida üles lõik "Join this site" ja sinna oma klikk kirja panna. See on lihtne. Usu. Kõigi minu followeride vahel läheb järgmisel laupäeval loosi üks E L Jamesi raamat "50 halli varjundit".
Kirjuta mulle Stellariumi kommentaariumisse, mis oli sel aastal parim raamat, mille läbi lugesid ja lisa kindlasti juurde oma e-mail, et saaksin Sinuga kontakti võtta. Kui Sul on oma blogi/twitter/facebook, siis jaga seda oma sõpradega! Head loosiõnne!
Stellarium jätkab aasta 2012 viimasel kuul ilulemmikute postitustega. Nagu lubasin, kirjutan ka looduskosmeetika firmadest ja üks kaubamärk, mida olen aastast-aastasse truult ostnud, on Annemarie Börlind. Ja Börlind on mind omakorda truult teeninud.
Börlindi toodete seast oli mul üsna raske TOP 5 valikut teha, sest nende näokreemid, õlid ja puhastustooted on mul igapäevaselt kasutuses. Seetõttu otsustasin, et minu selle aasta TOP 5 tuleb toodetest, mis on minu jaoks talvisel ajal asendamatud. Selle Saksamaa ökoloogilise kosmeetikasarja kasuks räägib minu jaoks tõik, et tooted on 100% looduslikud ega sisalda sünteetilisi värv-, lõhna- ja säilitusaineid. Samuti ei leidu Annemarie Börlindi toodetes mineraalõli (mida ammutatakse petrooleumist), silikooni ega parabeene.
Üks põhiline hooldus, mida endale ikka ja jälle lasen kosmeetikul teha, on mehaaniline näopuhastus. Pärast seda on traumeeritud näonahk tavaliselt üsna kuiv ja selleks, et üldine tasakaal kätte saada, kasutan LL Regenerationi ampulle. Kannan pärast tooniku kasutamist ühe ampulli näole ja kaelale. Ampull sisaldab 3 ml õli ja tegemist on väga intensiivse tegelasega - selles leidub sama palju aktiivseid toimeaineid, kui näiteks 50 ml purgis päevakreemis. Sõnaga - väga tugev konsentraat, mida võib kasutada igal ajal, kui nahk vajab turgutust. Soovitan seda ka kord kuus meestele pärast habemeajamist.
Päevakreemide seas on minu selle aasta hitt LL Generationi päevakreem, mida olen kasutanud peaaegu läbi aasta. Enne oli mul kasutusel Börlindi roosikreem, kuid kevadel tundsin, et tahan vaheldust ja kuna kasutan ka nende LL Genrationi silmakreemi, mis on ilmselt parim silmakreem maailmas, siis võtsin kasutusele ka LL Generationi sarja päevakreemi. Sellel on tagasihoidlik ja kergelt magus lõhn. Kreem imendub kiiresti ning hoiab terve päev naha hästi niisutatult.
Kui ma oleks oma blogi pidanud kolm aastat, siis kolm aastat jutti võidutseks siin just LL Generationi silmakreem, mis toidab ja niisutab silmaümbruse täielikult. Suur eelis teiste silmakreemide ees on see, et kui tavaliselt on silmakreem 15 ml purgis, siis see on 30 ml potsikus ja kreemi kulub vähe. Lõhn on hästi tagasihoidlik, kuid kergelt magus. Vahel kasutan seda ka huule ümbruskreemina ja isegi huulekreemina. Kümme punkti kümnest!
Hommikuti kasutan enne päevakreemi nahal erinevaid kerge koostisega õlisid. Neljandana tooksin välja Börlindi "Orange Blossom Energizer`i". Seda on nimetatud päikeseliseks tervituseks Itaaliast ning seda see vitamiinirikas apelsiniekstrakt ka on. Muide, see on toode, mis meeldib ka meestele ja seda on lihtne kasutada. Sarnaselt naisele vajavad ka mehed talvise ilmaga nahale kaitset ning Orange Blossom Energizer sobib selleks väga hästi.
Alustasin oma postituse TOP 5 Börlindi õliga ja lõpetan samuti ühe huvitava tootega, mida soovitan soojalt praeguste ilmadega. Paar aastat tagasi käisin Annemari Börlindi koolitusel, mida viis läbi Saksamaalt Eestisse sõitnud koolitaja Patricia. Üks toode paljudest, mis mul tema koolitusest meelde jäi, olid Börlindi intensiiv-kapslid. Need sisaldavad sidrunheina õli ja neil on taevalik lõhn. Tavaliselt teen endale nädalase kuuri, mis näeb välja nõnda, et igal õhtul masseerin ühe kapsli sisu puhtale näole ja teise kaelale. Need kapslid sobivad külmade ilmadega väga hästi ka väikelastele - nii näole enne õue minekut, kui ka kätele, kui need juhtuvad olema kuivad. Samuti võib ühe kapsli sisu lisada õhtul oma kätekreemile. Mulle meeldib ka nende välimus - nagu punane kalamari ... Või nagu päike enne loojumist - kuidas soovite.
Need olid Stellariumi lemmiktooted Annemarie Börlindilt aastal 2012. Kas Sul on mõnega nendest kogemusi?
Aasta lõpul toon sinuni veel mõned oma ilulemmikud ja sedakorda on luubi all Christian Dior, kellega mul oli tänavu imetore koostööd teha. Koostasin oma viis lemmikut Diorilt ja ühe neist loosin lugejate vahel ka välja.
Meigipõhi peab olema alati perfektne. Diorskin Nude uusversioon tuli välja sel aastal ja see on täpselt minu tass teed. See jääb nahal matt ja on ideaalse katvusega. Kümnest punktist kümme. Minu lemmiktoon on 021 Linen ja 030 Medium Beige. Diorskin Nude puuderkreemi on kasutatud ka selle meigi tegemisel, mille leiad postitusest: Paula, sul on suitsusilm
See François Demachy poolt loodud lõhn "Eau Fraîche" on kõige värskem Miss Diori liige, kes väärib meenutust. "Eau Fraîche" on liit lilledest, tsitrustest ja puidunootidest, mis moodustavad laheda lõhnaharmoonia. Olen kirjutanud sellest postituses Püüa Miss Dior pildile!
Kuidas saada tagasihoidlik suitsusilm? Kindlasti võimaldab seda Christian Diori kolmikpalett, mis sobib ka neile, kes elus esimest korda lauvärvid kätte võtavad. Võimalus eksida on nulli lähedane. Minu "3 Couleurs Glow" kolmikpaleti nimi on "Nude Glow 651" ja mulle meeldib sealt iseäranis kuldne toon silmal. Alumisel pildil näed meiki, mis on tehtud selle paletiga.
Mu tütar õppis hoolega mõned jõulusalmid selgeks. Minu lemmik on Aino Perviku "Elevandi jõulususs" ja jagan seda ka suurte lugejatega. Mine tea, ehk läheb vaja ... Rõõmsat jõululaupäeva kõigile!
Rahulikku neljandat adventi sulle! Loodan, et kõigil on kingid ära ostetud, pakitud ja meel rõõmus. Stellarium loosib neljanda advendi puhul ühele õnnelikule naiseliku ja hurmava küünla "Õrn puudutus".
See paitab meeli vanilje, orhidee ja muskuselõhnaga. Ideaalne kingitus sussi sisse või hea võimalus veel viimasel hetkel see jõuluvana kotti pista.
Jaga seda linki enda facebookis/twitteris/blogis. Kirjuta Stellariumi Facebooki selle loo alla, milliseid JOIK-i tooteid sa armastad ja 27. detsembri õhtul loosime ühele õnnelikule välja küünla. Tähelepanu! Mängus osalevad vaid need, kes linki kindlasti sheerivad.
Mart Sander on muusik, saatejuht, kunstnik ja noorem publik teab teda kindlasti saate "Eesti otsib superstaari" kohtunikuna. Omamoodi kohtuniku roll on Sanderil ka Stellariumis - ta hakkab arvustama meestele mõeldud tooteid. Juba homme hindab Sander Stellariumis maailma kuulsaimale salaagendile pühendatud meestelõhna "James Bond 007". Kes ei teaks James Bondi?
Kuniks Sander oma teksti lihvib, võid sina kuulata tema täna avaldatud sõbralikku paroodiat Põhja-Tallinna loost "Meil on aega veel". Pala kannab nime "Ei löö käega me".
Vaata ka maali, mille Mart Sander minust mitmed head aastad tagasi maalis ja millest ma sügisel postituse tegin: Veel üks armastuskiri
Ilmad on nii külmad ... Kui oled korralikult riides, on lühikest aega väljas olla omajagu seiklus, kuid koju jõudes tahaks kohe midagi kuuma. Üks hea soe jook on alati kakao. Muutsin kakao täna õhtul töölt ja koolist koju tulevatele pereliikmetele pisut lõbusamaks ja uputasin šokolaadijooki mõned vahukommid. Ja enne vahukomme lisasin suure supilusika vahukoort. Kakao kõrvale pakkusin Kalevi küpsist Dops.
Pea pakasega vastu, tee endale olemine mõnusaks, põleta ohtralt küünlaid ja tunne rõõmu, et me elame nii erakordses kliimas. Osale kindlasti Stellariumi votiivküünla loosis, mille leiad SIIT. Ja homme tulevad loosi veel ühed vahvad küünlad!
Pühade ajal on Stellariumis tavalisest rohkem kingituste jagamist ja see teeb kindlasti paljude meele rõõmsamaks. Sel nädalal lähevad loosi Kodutuli ainulaadsed votiivküünlad, mis panevad kogu toa lõhnama.
Kodutule kaubamärgi all luuakse käsitööna kõrgekvaliteedilisi lõhnaküünlaid. Neil on valikus nii silindrikujulisi lauaküünlaid, teeküünlaid, aroomivahasid, viirukeid kui ka votiivküünlaid. Oeh ... Paneb lausa pea ringi käima, sest ühtäkki sooviks neid kõiki!
Just see Ameerikas suurt populaarsust kogunud, aga Eestis veel natuke tundmatu votiivküünla komplekt läheb Stellariumis 25.detsembril loosi. Sul on võimalus võita üks klaas ja sinna kolm erineva lõhnaga küünalt. Votiivküünla geniaalsus seisneb selles, et erinevalt teistest klaasis küünaldest, saab seda küünlaklaasi taaskasutada ostes edaspidi vaid täidiseid. Küünal on valmistatud madala sulamise temperatuuriga vahast, mille tulemusel sulab küünal teda ümbritseva klaasi sisse. Votiivküünal põleb umbes 14 tundi, peale küünla otsa saamist tuleb klaasi põhjast eemaldada metallist tahihoidja, klaas sooja veega puhtaks pesta ning uus täidis-küünal sisse panna.
Uuri Kodutuli koduleheküljelt, millise lõhnaga votiivküünlaid sa soovid ja kirjuta Facebooki selle postituse alla, milliseid küünlaid eelistad. Jaga seda linki enda facebookis/twitteris/blogis. Tähelepanu! Mängus osalevad vaid need, kes linki kindlasti sheerivad.
Toomapäev pole enam kaugel ja traditsiooniliselt tuuakse sel päeval kuusk tuppa. Teadupärast märgib toomapäev Eesti rahvakalendris jõuluaja algust. Meie peres on kuusk toodud alati just 21.detsembril tuppa ja see aasta pole mingi erand.
Mina mõlgutan juba pikemat aega mõtteid, milliseks meie tänavune jõulupuu kujuneb. Sündmus on eriti pidulik juba sel puhul, et mul on kodus väike preili, kes soovib kirglikult igas asjas sõna sekka öelda ja näis, kas ma kuuske kaunistades üldse löögile pääsen. Enne, kui sel aastal läheb suuremaks kuuse ehtimiseks, toon sinuni mõned inspireerivad pildid erinevatest jõulukuuskedest, mis kaetud peamiselt hõbedaste ehetega. Homseks kuuse kaunistamise teemaks on aga kuld ja kard!
Detsember on kokkuvõtete kuu ja Stellarium avaldab oma lemmikuimaite kaubamärkide TOPi, mis sel aastal iseäranis armsaks said. Sel nädalal võtan ette kaks looduskosmeetika firmat. Esimesena kirjutan oma eelistustest Dr. Hauschkalt ja suurepärase uudisena - loosin välja viiele inimesele need samad tooted.
Septembris toimus Stellariumis "Minud nädal Dr. Hauschkaga", mille lõpetas postitus "Suviste huultega sügismeik", kus kuulutasin kõigist nädala raames testitud toodetest oma lemmikuks just Dr. Hauschka puudri. Kirjutasin toona, et see on tõeliselt siidine sõõm! Et mitte öelda siidine rõõm.
See sädelev puuder hiilib nahale nii tagasihoidlikult, justkui polekski puudrit kasutanud. Ma alustasin Dr. Hauschka meigitoodete testimisega kuu aega tagasi ja esimene, mis kõige rohkem kiita sai, oli minu jume. Puudrit võib kasutada kas otse nahal või jumestuskreemi peal. Erilist rõõmu tekitab teadmine, et puuder poputab nahka väärtuslike taimetõmmistega. Boonusena on sellel imehea roosi lõhn. Hind 23. 95
Teine minu suur sõber on Dr. Hauschka toretsevad topsikus "Lip Balm", mis sobib kenasti öökapile. Lõhn on mõnus ja mõjub õhtul rahustavalt. Ja mis peamine - päeval valusaks ja katkiseks läinud huuled on hommikuks terved. Palsamit kulub vähe ja see on tõeliselt tõhus. Kui oled korra seda proovinud, siis tead, et sellele võib alati loota. Lip Balm sisaldab 4,2 grammi huulepalsamit ja seda jagub vähemalt kolmeks kuuks. Hind 8.90.
Minu kolmas lemmik tuleb taas topsikust. Dr. Hauschka silmaümbruspalsam on mul kapis varuks eriti külmade ilmadeks ja samuti sobib see hästi nahka niisutama pärast mehaanilist näopuhastust, kui nahk on eriti kuiv. Palsamit kulub vähe vähe ja riisitera suurust kogust tuleks enne silma sisenurgast välisnurga suunas tupsutamist näpuotste vahel soojendada. Palsam kaitseb talvekuivuse, -külma, ärrituse, paistetuse ja punetuse eest. Hind 10 ml 24.61
Koostöös Dr. Hauschkaga olen oma blogis loosinud välja palju nende tooteid ja uurinud ka lugejatelt, mis on nende eelistused. Alati mainitakse sidruni-sidrunheina kehapalsamit, kuid täiesti ebaõiglaselt pole mu meelest jõudnud inimeste südamesse Dr. Hauschka lavendli-sandlipuu kehapalsam. Kehapalsamite sarjast see minu jaoks esikohal - lõhnab lavendliõite karge rahu ja sandlipuu vürtsika soojuse järele. Palsamil on rahustav toime enesetundele. Sidrunmelissi ja jänesekapsa tõmmised tasakaalustavad ja uuendavad, põldosjatõmmis tugevdab ning makadaamia-, avokaado- ja aprikoosiõli turgutavad naha kaitsevõimet. Kehapalsami hind 22.90. Selle sama kehapalsami leiab ka kinkepakist "Karge meelerahu".
Dr. Hauschka näotooniku leidsin suvel. Siis oli põhjuseks näokuivus, kuid seda lennureisidel. Soetasin endale pisikese 30 ml näotooniku, mille võib lennukisse kaasa võtta ja pihustasin seda lennureisil ohtralt nahale ning see polnud hiljem nii kuiv. Lennukis on ülimalt tähtis juua palju vett. Sõltuvalt lennureisi pikkusest, joon tavaliselt vähemalt liiter-kaks vett. Kuid näib et näonahk eelistab veel oma. Pole ka ime - tänu oma tugevdavale toimele parandab Dr.Hauschka üldine näotoonik just loomulikku nahatalitlust ning kingib võime niiskust hoida. Elustava jõu saab toonik virgiinia nõiapuult ja koldrohult. 30 ml tooniku hind 6. 10.
|
OSCAR-2019
|
||
Käesolev nädal on pühendatud Collistarile, iseäranis nende Capri kollektsioonile, millest mai alguses lühidalt kirjutasin. Nüüd olen nende toodetega tutvust teinud ja siin on Capri look blondile.
Kui tumedate juustega piltidel kasutasin Collistari nude-tooni huulepulka, siis blond juus ja punane kleit nõuavad midagi enamat.
Capri kollektsioonis pikutab neli Topgloss sticki ja kõige mahlasem on nendest kahtlemata just see, mida selles pildiseerias kannan. Toon on nr. 17 ja nimetus "Amerena". Sellesse roosakas-lillakasse tooni on näpuotsaga lisatud pärlmutrit ning tulemus on väga mõnus. Kõik Topgloss stickid jätavad huultele niiske varjundi ja mattidele huulepulkadele on see vahva vaheldus.
Kas mäletate seda päeva, kui ma häbitult Collistari Capri kollektsiooniga flirtisin. Pelgalt flirdiks see lugu ei jäänud, sest Stellariumis algab kaleidoskoopiline Collistari nädal!
Collistari Capri kollektsiooni toonid nõuavad iseloomu ja ma otsustasin esimese pildiseeria jaoks võtta mängu tumeda Adolfo paruka. Seda üldmuljet toetavad ka türkiisidega kõrvarõngad.
Meigi ja fotod tegi andekas meigikunstnik Meelika Tammeveski. Minu arvates on Meelika võlur, see sai mulle selgeks ühel külmal veebruarikuu päeval, kui ta tegi mulle ajakirja Cosmopolitan jaoks fantastilise grimmi.
Järgmiseks lisas Meelika silmale Turchese Satin nr. 58 lauvärvi. Lauvärvid on väga siidised, kuid samas tugeva pimendiga ja püsivad peal vähemalt kaheksa tundi. Enne, kui tõmbasime silmale sinise lainerijoone, toonitas Meelika silmi hoopis musta silmapliiatsiga. Siis astus mängu Capri kollektsiooni sinine lainer Mare nr.23. Ripsmed soovitas Meelika värvida esialgu musta ripsmetuššiga ja seejärel lisasime ripsmete otstesse sinist Collistari ripsmetušši "Blu".
Collistari Capri küünelaki kollektsioonis on neli värvi. Kui küüntel on münditoon, ei jää see mitte kellelegi märkamatuks. Kui mõned lakid hakkavad küünel "elama" kas heledama või tumedama nahatooniga, siis see küünelakk on universaalne ja sobib iga nahatooniga.
Kasutasin küünel kahte kihti ja see kuivas kiiresti ning lõpuks lisasin küüntele pealislaki. Läinud nädalal testisin selle sisskande jaoks Collistari küünelakkide püsivust ja need peavad koos pealislakiga neli-viis päeva vastu. Collistari küünelakkidest on sel nädalal oodata ka pikemat postitust.
Capri kollektsioonis on neli Topgloss sticki. Täna kirjutan nende "Nudo" värvist. Teiste juurde tulen veel tagasi.
Topgloss stickid jäävad huulel hästi pehmed ega kuivata neid. Lisaks jäävad nad huulel omapärase niiske varjundiga.
Sel nädalal ilmub veel Collistari postitusi ning üks huvitavaim on kindlasti samasugune türkiisi tooni meik ja sinna juurde hoopis blondid juuksed.
Jagan üht oma lemmikkoogi retsepti, mis muutub meie peres aktuaalseks kohe, kui saab mõnusaid maasikaid. Seda on lihtne teha ja maitseb imehästi. Näpatud on see retsept toidutarest ja eile tegin seda üle pika aja.
Purusta küpsised peeneks jahuks. Sulata või ja lisa fariinsuhkur. Sega juurde küpsisepuru. Suru segu küpsetuspaberiga kaetud lahtikäiva 24 cm läbimõõduga vormi põhja.
Puhasta maasikad ja lõika tükkideks. Kata küpsisepõhi maasikatega. Sulata kuumaveevannis šokolaad. Sega juurde hapukoor. Lisa vahustatud vahukoor.
Vala segu maasikatele. Tõsta kook külmkappi vähemalt kolmeks tunniks kuni üleöö. Minu kogemus ütleb, et kook on parim siis, kui on öö külmkapis seisnud. Enne serveerimist puista üle kakaopulbriga ja kaunista maasikatega. Maasikate asemel võib kasutada ka muid marju. Ühel talvel tegin seda kooki aga hoopis banaanidega. Suurepärane on see ka mustikatega.
Ära unusta, et Stellarium loosib igal nädalal välja ilutooteid. Sel nädalal algas Elizabeth Ardeni loos. Selleks liitu meie Facebookiga SIIT ja jälgi Stellariumi mänge.
Mäletad, kui ma kirjutasin sellest, et mul on garderoobis M ja L suuruses riideid. Siin on üks kleit, mille ostsin kunagi kindlas usus, et lasen selle ringi õmmelda. Viimast seepärast, et kleit on suurus 40 ja mina olen nr. 36. Aga mind köitis aastaid tagasi see vahva seelik ja rohekas-kuldne korseti värv.
Need fotod sai tehtud paar kuud tagasi ühe video filmimise ajal. Nüüd nuputan, mida selle kleidiga edasi teha. Minu meelest näen ma nendel piltidel välja nagu unine Unihiir. Mäletad muinasjuttu "Alice Imedemaal"? Ma poleks kindlasti Alice. Ma oleksin Unihiir.
Üks küsimus ka laiale ringile ja armsatele blogijatele, kes mind jälgivad: kas te olete teinud üritusi stiilis "šoppa minu riidekapis"? Või ise kuskilt blogist rõivaid ostnud? Millised on teie kogemused? Ma vaikselt mõlgutan selles suunas mõtteid ja tahaks lugeda, kuidas teil on läinud. Iga kommentaar on teretulnud.
Eestist pärit supermodell Karmen Pedaru poseerib Prantsuse juuni/juuli ajakirjas Vogue. Kui kellelgi peaks nappima ideid, milliseid aksessuaare suvel kanda, siis nendest imelistest piltidest voogab inspiratsiooni.
Ma olen blogis endast lakkamatult lobisenud, kuid nüüd palun, et hoopis sina minuga muljetaksid. Nimelt on mul plaan uurida välja, millised on sinu uued ja vanad lemmikparfüümid!
See küsimus on tagamõttega, aga mõttest kõnelen sulle hiljem. Kirjuta kommentaariumis kõik hingelt ära! Milliseid parfüüme sa ihkad? Millise kaubamärgi lõhnu pole iial sinu kapil piisavalt? Mida sa poes parasjagu noolimas käid? Millist lõhnaõli oled alati valmis uuesti ostma?
Ma ise olen juba mõnda aega vaimustuses Bvlgari parfüümist "Omnia Coral". Pudel on tilgatumaks kasutatud ja mõtlen uue soetamise peale. See lõhn on kerge, magus (kuid mitte liiga magus) ja joovastav. Bvlgari "Omnia Coraliga" seostub mulle nutikas kleit, mida on võimalik kanda nii helgel hommikul, lõbusal lõunal kui ka õdusal õhtul. Aga see kleit ei ole kindlasti must. Selles kleidis on värvi. Nagu ka selles parfüümis.
Lõhnas annavad muu hulgas nooti bergamot, goji mari, hibiskus, vesiroos, granaatõun, seeder ja muskus.
Lõpuks ometi on soojad ilmad käes! Ja minu rõõm on sinu rõõm, sest Stellarumis sajab Avoni auhindu ja algab uus ning sama huvitav giveaway, mis sel korral on pühendatud juustele.
Esmalt siis Avoni auhinnad. Anna Leontieva saab Anew Genics näokreemi, Reelika Metshein võitis tselluliidivastase LaserDissolve kreemi ja Helen Kaigule teeb rõõmu meresoola koorija Foot Works. Palju õnne! Võtan võitjatega ühendust.
See lõbusate purgikestega pilt juhatab aga sisse järgmise Kerastase`i giveaway. Nimelt paneb Tallinnas asuv salong FashionHair (Viru väljak 2) ühele võitjale välja ülihea Kerastase "Fusion-Dose" juuksehoolduse. Valikus on neli hooldust - juukseid niisutav, läiget andev, rikutud juustele ja küpsele peanahale. Sina saad valida neljast hooldusest endale kõige sobivama ja juba järgmisel esmaspäeval loosin võitja.
Viimased päevad on möödunud vaikselt. Olen suurpuhastuse käigus sorteerinud oma garderoobituba ja imestanud, kuidas minu kappi on sattunud L ja M suuruses riideid ja mõned kingapaarid, mis on koguni nr. 39.
Ma ise kannan rõivaid number 36 ja jalanumber on mul samuti 36. Kuid see pole läbi aastate takistanud mul soetamast endale suuremaid rõivaid ja kingi. Need Karl Lagerfeldi disainitud kingad on vägagi nr.39.
Enam kui naiivne oleks loota, et mu jalg veel kasvab. Aga ma võin mõningaid kingakesi hoida lihtsalt karbis ja neid aegajalt vaadata. Vahel on nad aga interjööri kaunistuseks.
Tõde on see, et ma pole aegajalt vintage-poodides, turgudel ja second-hand kauplustes ringi vaadates raatsinud jätta endast maha riideid või kingi, mis võiksid minna selga mu emakesele või sõbrannadele. Ma ei unusta päeva, kui leidsin päris ehtsad Manolo Blahnikud. Minu jalast kaks numbrit suuremad. Vaatasin neid ja ütlesin: "Ma ei jäta teid poodi ...". Täna kõnnib nendes Manolodes mu sõbranna. Mul on nendest isegi mälestuseks foto, mida võid lahkesti uurida.
Kunagi töötasin stilistina ja siis läks vaja kõiksugu kummalisi aksessuaare, rõivaid, kübaraid ja kingi. Ka sellest ajast on mul kappi palju põnevat jäänud. Sellised lood on minuga. Nüüd sa tead, et minu praktiline meel pole mulle alati truu. Aga ära kellelegi räägi, eks.
Käisin paar päeva tagasi ühe ajakirja jaoks poseerimas. Meigikunstnik soovitas mulle oranžikaid huuli, kuid ma ise olin suhteliselt umbusklik. Vedasin nina pisut pirtsakalt viltu ja käiku läksid teised toonid.
Mis pildiseeriast välja tuli, seda näeb juba juunis ja kui õige aeg käes, avaldan blogis mõned ülesvõtted sellest, kuidas pildiseeria valmis. Mind jäi hoopis kummitama oranž huul, millele ma nii vastu olin. Nüüd proovisin ära MaxFactori Flipstick Colour Effect huulepulgad, kus on ka oranžikaid toone ja nad väärivad eraldi postitust.
Mulle on alati meeldinud huulepulki miksida ja MaxFactor on selle kahevärvilise huulepulgaduoga loonud selleks suurepärased võimalused.
Minu oma on sellest kirevast pildireast kõige parempoolsem. Nimeks "Salsa Red" ja seda kannan nendel kahel pildil - oranžikas T-särk ja sama tooni huuled saavad omavahel hästi läbi. Flipstick maksab I.L.U kaupluses 11.90.
Muide, sellest kana ja kukega T-särgist on kujunenud minu suur lemmik. American Appareli T-särgi lõigetes on midagi, mis paneb nad seljas nii hästi istuma.
Lähiajal tulen uhkelt huulte juurde tagasi, sest teen loo ühest erilisest huulte hooldusest, mille võib võtta kokku pealkirjaga: kuidas saada huuli süstimata lopsakamaks? Seniks tundke rõõmu päikesest, isegi kui tuul on külm. Peaasi, et süda oleks soe.
Avon paneb Stellariumi lugejatele välja kolm mõnusat auhinda. Sina pead lihtsalt oma vurre liigutama ja suurele selgusele sõudma - mida sa neist kolmest auhinnast endale kõige enam ihkad? Kuniks sina mõtled, seniks mina tutvustan sulle, mida sel korral koos Avoniga ära anname.
Anew Genics näokreem (hind 21,50 EUR). Olen seda ise kasutanud ja soovitan soojalt. Sellel on mõnus koostis ja imehea lõhn.
Kuidas neid tooteid võita? Reeglid on järgmised: Follow mind ja liitu Stellariumi Facebookiga SIIT. Jaga seda linki enda blogis/twitteris/facebookis. Kirjuta Stellariumisse kommentaar, millist toodet sa kõige enam soovid ja lisa link, kus seda giveawayd jagasid ning oma email ja eesnimi.
|
OSCAR-2019
|
||
L. Bourbeau: Kurguvalu. Kardad ennast väljendada? Hoiad oma viha tagasi? Kellegi väljaöeldu traumeeris sind? Tihti me ei teadvusta, et mingi sõna on meid haavanud, kuid tegelikult oleme nii tundlikud sõnade suhtes. Kurguvalu kergendamiseks räägi teisele välja, mida sa läbi elasid, kui ta need sõnad ütles.
Kõripõletik, hääle kaotus. Väljenda end! Eriti tugevasti hirmutab sind võimalus öelda oma arvamus välja ülemusele. Võibolla kardad, et sinu üle hakatakse naerma. Selle taga võib olla ka viha või solvumist. Kui sa jääd ootama, matad tunded veel sügavamale maha. Väljapääs on tunnistada endale, et kardad ja seejärel leida endas jõudu, et välja öelda, mida tegelikult mõtled. Nii mõistad, et liialdasid oma hirmuga ja probleem ei ole tegelikult ületamatu. Keha sõnum on: esita julgelt oma seisukoht!
L. Hay: Kurguvalu näitab võimetust avameelselt arvamust avaldada ja enda eest seista. Allaneelatud viha. Loovuse lämmatamine. Keeldumine muutumisest.
Uus muster: Rääkimine on oluline, ma väljendan ennast vabalt ja rõõmsalt. Mul on lihtne ja kerge enda eest seista, väljendan oma loomingulisust. Olen valmis muutuma.
Uus muster: Mul on sünnipärane õigus enda vajadusi rahuldada. Küsin nüüdsest, mida vajan, armastuse ja kergusega.
D. Shapiro: Kurguvalu puhul küsi endalt, kas sul on raskusi enese väljendamisega. Kas sa neelad alla midagi, mis ärritab või tekitab valu? Mida sul on raske aktsepteerida? Kas miski on kurku kinni jäänud? Võib-olla su enda tunded kägistavad sind, kui hoiad tagasi viha, ärritust või pettumust. Ütle välja, mida sa tegelikult tahad öelda!
Mandlipõletik tekib, kui mandlid on ärritunud – see tähendab, et tegelikkus, mida me endasse võtame on ärritav. Samuti võime tunda, et ei suuda ennast kaitsta ja toimuv on meid haavanud. Mandlipõletikku esineb sagedamini lastel, kuna neil ei ole võimalik tavaliselt ise valida, mis nende elus parasjagu toimub.
K. Tepperwein: Hääle kähedus võib tekkida hirmust konfliktide ees või tundest, et end ei osata või ei tohi õigesti väljendada. Akuutne või krooniline hääle kähedus muudab inimese hääletuks. See võib äidata, et inimene tunneb ennast võimust ilmajäetuna ja usub, et tal pole enam midagi öelda. Teisalt on selles üleskutse lahendada konflikte mitte häälekalt, vaid sisemise mõistmise või muutumise kaudu.
L. Viilmaa: Angiin tekib, kui tunned end peres tühja kohana, su jutt läheks kui tühja ja sellest on häbi, tunne, et minu „prääksumine“ on mõttetu. Paned suu kinni, et „parem“ olla ja mandlid kattuvad mädaga. Mandlid on terved, kui kuulad sisehäält ja tegutsed vastavalt sellele, siis leiad alati väljapääsu. Ei ole kasu sellest, et aina oodata, millal ükskord sind kuulda võetakse või sellest unistada, taga igatseda. See võrdub ise oma elu elamise võimalusest loobumisega.
Hääle äraminek ütleb, et su liigne avameelsus on jõudnud enesehävitamise kriisi. Su usaldust kuritarvitati, aga sa ise mängisid kaardid kätte, kuigi nüüd protestid kogu oma olemusega sellele vastu.
L. Bourbeau: Valu seljas = kannad vastutust kõigi nende õnne ja kannatuste eest, keda armastad. Lõpeta ära, sa ei vastuta kõigi teiste eest! Või kui tahad, siis tee seda vabast tahtest, mitte kohusetundest. Sa vastutad esmalt oma isiklike otsuste tegemise eest.
Valu selja ülaosas = tunne, et teised ei toeta sind. Tegelikult on haigel liiga kõrged ootused kaaslastele ja see ärritab teda. Ta arvab, et kui teda armastataks rohkem, siis teda ka teenitaks/aidataks rohkem, sest tema ju omalt poolt on nii palju panustanud. Keha aga annab teada, et kõik, mis me teeme, võiksime teha lihtsalt niisama parimate kavatsustega ja ilma ootuseta vastuteenele. Kui igaüks annab oma parima, siis pole kellelgi aega teisi hukka mõista ega eeldada teistelt midagi. Keha soovitab oma vajadused palju täpsemalt sõnastada kui me seda tavaliselt teeme ja vastutada nende rahuldamise eest. Sa saad vastutada eeskätt iseenese, mitte kõigi teiste heaolu eest.
Tuikavad õlad annavad tunnistust raskest emotsioonidekoormast. Inimene on veendunud, et tema vastutab kõigi teiste õnne eest. See on võõra vastutusekoorma enda selga võtmine. Tegelikult tuleb teistele anda rohkem vabadust, lubada neid endil jõuda õnneni. Keha ütleb: ela olevikus, naudi iga silmapilku oma elus ja saad valust vabaks!
Valu selja alaosas = tunne, et puudub materiaalne või rahaline toetus. Keha sõnum on: muretsemine töö, vara ja raha pärast on asjatu. Sa ise oled endale tugi! Sul on kõik võimalused üles ehitada oma isiklik elu! Inimene, kes ei tunne end ilma materiaalsete hüvedeta kindlalt, on lihtsalt tasakaalutu. Ta võib isegi muutuda teiste jaoks väljakannatamatuks, sest tahab alati, et kõik toimiksid nii nagu tema tahab ja siis kui tema seda tahab. Teised peavad teda paindumatuks ja talumatuks ning ei soovi teda varsti enam aidata. Kui soovid toetust, pea end ülal nii, et kaasinimesed abistaksid nii nagu saavad. Kui see ei meeldi sulle, siis jää üksi! Võid paljugi ära teha ka üksi, tegutsedes positiivselt ja sõltumatult. Teisest küljest juhtub tihti sedagi, et valud seljas algavad just sellest, et inimene ütleb teiste toetusest lahti. Kui ta palub abi ja talle ära öeldakse, siis tunneb ta end äärmiselt ebamugavalt.
Probleemid seljaga tekivad ka neil, kes oma raskustes süüdistavad tihti teisi. Nende vabadus on nende jaoks püha asi. Kui teised vajavad nende abi, siis kardavad nad kaotada oma vabadust. Kui see on ka sinu teema, siis pea meeles: kui tahad arvestada teiste toetusega, siis tuleks enne ise teisi aktiivselt aidata.
Probleemid sabaluuga annavad märku liiga suurest sõltuvusest kellestki. Inimene võib olla veendunud, et ei suuda üksinda oma asjadega hakkama saada. Tegelikult on aga vastupidi: inimesed, kellele ta tahaks alluda, sõltuvad hoopis temast endast. Tal on vaja mõista, et on palju tugevam kui arvab ja mitte istuda tegevusetult, oodates, kuni teised temast mööda lähevad. Tema huvides on tegutseda, mitte istuda. Keha käsibki end uut moodi vaadata. Kui sabaluu valutab istuvas asendis, on see signaal, et lõpetaksid istumise ning võtaksid vastu otsuse, et sinu koht on teiste ees. See on sinu enda huvides.
Istmikunärv saab alguse lülisamba nimmepiirkonnast, läbib tuhara, reie, sääre ja lõpeb labajalas. Probleemid selle närvi funktsioneerimises tekivad siis, kui kardad jääda rahata ning tunned end tulevikule mõeldes ebakindlalt. Seda võib kohata ka neil inimestel, kes püüavad end veenda nagu ei mängiks raha ja omand nende elus mingit rolli. Keha sõnum on äärmiselt selge: on saabunud aeg mõista, et usk homsesse päeva sõltub su sisemistest tunnetest, mitte su varanduse suurusest.
Lülide vahelise diski väljasopistumine näitab, et inimene ei tunne elus mingit toetust. Tal tuleks end julgustada, usaldada rohkem oma sisemist jõudu ja uskuda, et toetus tuleb alati õigel ajahetkel.
Selgrookõverus ehk skolioos tekib inimesel, kellele näib, et tema peale on kuhjunud kõik elus võimalikud probleemid. Ta on ammu kaotanud lootuse ja tunneb end abituna. Keha sõnum on: rõõmusta iga päeva üle oma elus ja tunne, et oled tähtis, andekas ja vaba.
L. Hay: Selg väljendab sümboolselt paindlikku suhet eluga, kui seljaga on kõik korras, siis on inimesel usk, et elu toetab teda.
Turja vaevused = emotsionaalse toe puudumine. Tunne, et sind ei armastata või enese poolt armastuse tagasihoidmine.
Selgrookõverus (skolioos) = suutmatus elu poolt pakutavat toetust vastu võtta. Hirm ja vanade ideede külge klammerdumine. Usaldamatus elu vastu. Kuuluvustunde puudumine. Veenmisjulguse puudumine.
Turi on südame tagakülg. Seal pesitseb hirm, ärevus, viha ja valu mineviku pärast, kui pärsitud on enese väljendamine tegutsemise kaudu, see on seotud takistustega enese väljendamisel. Pinges lihastes võib olla peidus raev või igatsus. Kas teed palju kompromisse? Oled seljaga vastu seina surutud?
Selja keskosa = otsuste vastuvõtmine. Seal on pahameel, et pole ennast maksma pannud, oled end kallutanud teiste järgi, ise abita jäänud. Otsustamatus, kui oled lõksus oma vajaduste ja teiste nõudmiste vahel.
Selja alaosa = seotud ellujäämise, turvalisuse, majandusliku iseseisvusega. Tunned, et ei suuda vastata teiste ootustele? Kas püüad liiga palju ise teha? Või tunned end liiga vanana, et hakkama saada?
Lülivaheketta nihestus = lülivahekettad imavad endasse šoki, kui emotsionaalne surve on liiga suur, väänatakse nad oma kohalt välja. Tunned survet, et pead kellegi ootusi õigustama? Või avaldad ise endale liiga suurt survet? Sind ei toetata?
|
OSCAR-2019
|
||
Energiasõltumatuse argument kehtib ühisturul ja energialiidu piires, mitte rahvusriigis, justkui elaksime jätkuvalt üksikul põlevkivienergia saarel.
Pöördelisel 1991. aastal üllitasin Virumaa Fondi toimetiste seerias raamatu pealkirja all „Põlevkivist ehitatud Eesti“. 14 esseed keskkonnakasutusest Eesti NSVs ja esimeses vabariigis, ja mitte ainult, süsteemimuutusest ja näiteks tervisemõjudest, aga ka poisipõlvest tõrvajõgedel ja tuhamägedel. Lõpetasin segastel aegadel tulevikuliselt, ootusärevil: „Kas uut Eestit hakatakse ehitama põlevkivist?“
Nüüd, 15 aasta hiljem, tunnistame, et energiasõltumatuse ja -julgeoleku lipu all on Eestit ehitatud põlevkivist. Elektrienergiat ja põlevkiviõli on veetud kasudega välja, seda hoolimata heitlikust hinnarallist. Koduelekter on odav ja hinda ei ole kummalisel kombel tõstnud mitte põlevkivielekter, vaid taastuvenergia. Põlevkivitoodete, sh elektrienergia, eksport on tasakaalustanud Eesti kaubandusbilanssi ja ennekõike andnud idavirulastele tööd ja leiba, sõltumata emakeelest ja kodumaast. See, mitte peenkeemia, ongi põlevkivi väärindamine, et hoida piiririigi üht läbi aegade segase saatusega piirkonda ühiskondlikus tasakaalus. Ka välismõjuliselt. Põlevkivišokki ei ole tekkinud, ehkki naftahinna langus on sundinud valitsust ennetavas šokiteraapias viimastel aastatel otsustavaid vastukäike tegema. Keskkonnatasud langetati „paindliku maksustamise süsteemi“ nime all 2009. aasta tasemele, ohverdati keskkond, et kaevurid saaksid kaevata, energeetikud põletada, keemikud utta. Riikluse vereringet unustamata sai riigikassa täidetud. Ja nagu tellitult järgnesid head uudised Rotterdami sadamast: naftahinna tõus andis Eesti põlevkivitööstusele uue hingamise.
Midagi ei ole muutunud. Kui mõõta energiapoliitikat põlevkivitonnides, siis toona, 1990ndate alguses sättis Eesti NSV ülemnõukogu viimses sovetiagoonias kaevandamise aastamääraks 23,3 miljonit tonni, mistõttu nüüdse poliitotsuse – 20 miljonit – taustal paistab tagasiulatuvalt justkui oleksid ENSVd valitsenud viimases otsas rohelised, mitte punased ja roosad. Seejuures ei ole Virumaa põuest alates 2008. aastast välja toodud üle 80% fossiilkütuse piirkogusest. Ehkki lumeta talved ja ülemaailmsest soojenemisest tulenev energiavajaduse vähenemine said mul toona nimetatud, on üks teema mu raamatus puudu – kasvuhoonegaasid ja kliimapoliitika.
Kliimamuutuste leevendamist ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaselt võib pidada üheks nüüdisaja suurimaks turutõrkeks. Seda üritatakse ületada süsinikumaksude, heitmekvootidega kauplemise ning investeeringutoetustega süsinikupuhastesse tehnoloogiatesse. Aga mõelgem turumajanduslikult! Kui saastata on odavam kui seda ära hoida, siis on kasu(m)-likum saastamist jätkata. Ja nüüd pange tähele, kust kokku ei tohi hoida! Mainekorralduse pealt, kui puudutatakse keskkonda ja sotsiaalset vastutustunnet. Heitmegraafikud peavad näitama langust, keskkonnaseisund paranemist, vähemalt kuni 2030. aastani. Nii nagu graafikud, nii peab ka tööstuse enda kaubamärk olema roheline. Pressiesitlused, nii maa all kui peal, peavad olema täiuslikult kavandatud, inimlikult kenad ja isetult hoolitsevad. Taktitu oleks ju kellelgi tuju rikkuda, kui probleemidega tegeletakse, õhuheitmed vähenevad, ainult jäätmed – pagan! – kuuluvad ohtlike jäätmete kategooriasse, mida Euroopa Komisjon – kurinahk! – ei luba süütuks, inertseks tõsta. Kokkuvõttes: põlevkivitööstuse PR on tööstuslikum kui õlivabrikud ise.
Kliimapoliitika keskseks võtteks on süsinikuheitmete kahjulike välismõjude maksustamine või kui soovite liberaalsemat keelekasutust, hinnastamine. Iga CO2 või CO2-ekvivalendi, tulenevalt nende suuremast globaalsoojenemise potentsiaalist kui teistel kasvuhoonegaasidel, heitmetonn tekitab võrdse kahju, sõltumata heitmeallika asukohast – Eestis, Poolas, Ameerikas – või heitme intensiivsusest, sest kasvuhoonegaasid segunevad atmosfääris kiiresti ja püsivad seal väga kaua. Tulenevalt globaalprobleemi lahendamise solidaarsusest ning Kyōto ja Pariisi leppe diplomaatilisest tasakaalust on igal atmosfääri paisatud süsinikutonnil üks ühiskondlik hind sõltumata riigist, tehnoloogiast või ettevõttest, võrdudes kasvuhoonegaaside vähendamise piirkuluga. Seda mööndusega, et rikkad riigid toetavad vaeseid. Ja teha seda ratsionaalselt: vähendada tuleb eelkõige seal, kus tulemus kiirem ja kulutõhusam.
See oli teooria, aga milline on eurokantseliit ja praktika? CO2-heidet reguleeritakse Eestis ELi kliimapoliitika raames kuni 2020. aastani kehtiva Kyōto protokolli ning ELi kliima- ja energiapaketi 2020 järgi ning seejärel vastavalt ELi kliima- ja energiaraamistikule 2030, mis tõotab CO2 vähendamist 40 protsendi võrra. Ühelt poolt määrab Euroopas süsinikuheitme hinna kvoodikaubandus, mida ELis on negatiivselt mõjutanud tugev heitmeühikute ülepakkumine. Sinna kuulub kogu Eesti põlevkivisektor. See on langetanud süsinikutonni hinna, sellenädalase seisuga, 4,6 eurole. Teisalt, otsesemalt ja kiires majandustsüklis on Eestis süsinik hinnastatud kütuse- ja energiaaktsiisidega, lisaks saastetasud. Kliimat soojendada on siin odav, kuivõrd elektri- ja soojusenergiale pannakse juurde vaid 0,4 eurot gigadžauli kohta, mida on Euroopa võrdluses vähe. Transpordikütuste põletamine on meil kõigil autojuhtidel 20 korda kallim ehk siis kõik oleks korras, kui põletaksime põlevkivibensiini. Töösturite pruugis oleks see väärindamine. Vastavalt keskkonnatasude seadusele on CO2 saastetasumäär tonni kohta 2 eurot – keskkonna väärindamist ei toimu. Küsimus on ju selles, kas me väärindame oma ja ka globaalset keskkonda või räägitakse väärindamisest ainult raha mõõtmes.
Heitmekaubandus, ametlikult ELi heitkogustega kauplemise süsteem, ETS, hõlmab Euroopas 11 000 elektrijaama ja suuremat tööstuskäitist, kellele on jagatud heitmekvoot ja kes peavad loa ületamisel endale heitmeühikuid oksjonilt ostma. Eestis on ETSi käitisi, jõujaamu ja tööstusettevõtteid poolsada. ETS annab süsinikuheitmele rahalise hindamise standardi. Kuivõrd ka tasuta heitmekvoote on langevates heitmekõverates aastatega jagatud lopsakalt, on ühikute ülepakkumine hoidnud hinda juba alates finantskriisi aastatest mõttetult madalal, mis kuigivõrd ei innustada süsinikuheidet vähendama. Sõltumata allahindlusest on Eesti ETSist suurt kasu lõiganud tänu lähteaastast 1990 rohkem kui kahekordselt vähenenud CO2-heitmele. Pariisi kokkuleppe täitmiseks peaks ETSis süsinikutonni hind tõusma kuus kuni kaheksa korda – 40 euroni. OECD on oma analüüsides arvutanud konservatiivselt 1 tonni CO2-heitme kliimakahjuks 30 eurot. Eesti põlevkivienergeetika kahjustab kliimat 500 miljoni euro eest, keskkonnatasusid makstakse kaheksa korda vähem. On ju selge, et sellise koormisega saabuks saja-aastase ajalooga tööstuse lõpp päevapealt. Et nüüd tarbijana olla otsekohene ja aus, siis lisaks tootja-vastutusele ja saastaja-maksab põhimõttele tuleks tekitada tarbimispõhine süsinikuheitme arvestus, selleks et tarbijakäitumist tugevamalt mõjutada. Näiteks Eestisse imporditud tooted-teenused moodustavad kindlasti üle poole Eesti süsinikuheitmest.
Süsiniku sotsiaalse hinnastamisega on kõige põhjalikumalt tegelnud USA ja Ühendkuningriik. USAs, maailmas Hiina järel teisel suurimal energiatarbijal on süsiniku sotsiaalse hinnastamise kohta vastu võetud vähemalt 75 seadusandlikku akti. Ühendkuningriik toetub oma süsinikuhinna modelleerimisel ja poliitika kujundamisel ühisturu heitmekaubanduse kvoodijaotusele ning makromajanduslikele ja energiaturu prognoosidele. CO2 prognooshind on seal baasstsenaariumis 6 naela tonni kohta (mis on ligilähedane ETSi hind), tõustes kiire majanduskasvu ja pika ettevaate puhul 21 naelani. Ka OECD on tõhusate süsinikuhindade analüüsis süvitsi läinud ja sealt selgub, et Eestis on vaid kolmveerand energiakasutuses süsinikuheitmest maksustatud. Eelnimetatud kvoodihinnaga on kaetud 95% elektrienergia tootmisel tekkinud süsinikuheitmest. Tegelikult hinnatakse kliimapoliitika rakendamise suurima kasuna rahva tervise paranemist, mis võiks anda ligi 1% SKT tõusu.
Põlevkivist loobumine väärib keelepuhtust ja sisu. Laustud sõna lagub, kuidas siis saame põlevkivist väljuda. Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumine antud näites ei pea paika. Põlevkiviajastust ja põlevkivimajandusest tuleb väljuda, mitte põlevkivist endast. Pigem tegutsegem positiivselt ja progressiivselt, sisenegem põlevkivijärgsesse Eestisse. Läänes räägib fossiilkütuste vastane leer divestment’ist, mis on vastand investeerimisele. Võtame raha ja kapitali põlevkivitööstusest välja ning paneme taastuvenergiasse ja energia kokkuhoidu. Ja hakkabki tinglikult fossiilistuma, aga mitte tingimata ühenduses globaalmajandusega. Arenguriikides fossiilkütuste energeetika õitseb, selle kinnituseks on Jordaania põlevkiviprojekti müük suure finantskasuga. Kuidas tegutseda Eestis? Las kaevandusload kehtivad lõpuni. Uus-Kiviõlis maapõue ei roni. Las jõujaamad tiksuvad lõpuni. Juba praegu on need osalt reservjaamade staatuses. Raamatupidamine oskab tööstusvara alla hinnata, aga ka siin ei ole meil lõputult võimalust bilansiliselt spekuleerida uljaste kapitalimahutustega. Kuivõrd Auveres puudub soojatarbija, siis ei saa seal kiidelda ka energeetilises kõigepõletamise plaanis, energia ja soojuse koostootmise tehnoloogiaga. Jääksoojusega kütame Narva veehoidla vett. See ei ole mõistlik, see on kliimavaenulik. Kliimamuutustega kohanemine algab muutuste leevendamisest. Põlevkivi on ja jääb fossiilkütuseks, mis ebasoodsama konjunktuuri puhul osutub ebamõistliku kütteväärtusega pinnaseks.
Eesti on väike, aga saaste on suur. Majanduskoostöö ja -arengu organisatsioon (OECD) peab näppu vibutama. Euroopa Komisjonil on – jalgpallikeeles väljendatuna – püsivalt kollane kaart taskust väljas, nii et ei panda enam tähelegi. Kiidetakse küll Eesti idufirmakultuuri, et just see võiks ökoinnovatsiooni käima tõmmata. Ometi ei ole kuulda idufirmade idutamistest poristes kaevandustes või kõrgtemperatuurilistes tunnelahjudes. Patendisaladuslikku ja tööstusspionaažile huvipakkuvat arendust „ei anta majast välja“. Nagu ka ei ole realistlik kaevureid programmeerijaks koolitada. Ka kokki ja kondiitreid ei kujuta sellises massis ette. Kindlasti tuleb kokku panna sotsiaalsete garantiide portfell ja suur rahapakk ning süsteemsemalt, riikliku vastutustundega läheneda töörändele Tallinna, Viljandisse – sinna, kus on tööd. Ka töösturid ise, sutterid ja assmannid, Eesti Energia ja VKG bossid peavad võtma koolituse, kuidas juhtida kestlikult kahanevat tööstust. Ei ole ju vaja kogu maad elektrifitseerida, ei ole vaja võistelda naftašeikidega. Energiatõhusus nõudluse ehk tarbija poolel tuleb odavamalt ja kliimasõbralikumalt kätte, kui võimendatakse pakkumise poolt.
Kas oleme näinud põlevkivitööstuse järkjärgulise vähendamise plaani? Otsepõletamise vähendamist poole võrra kavandab Eesti Energia mitteametlikes põlevkivivajaduse prognoosides alles alates 2026. aastast. Ametlikult, kliimapoliitika põhisuundade kohaselt „lõpeb tõenäoliselt põlevkivi otsepõletamine elektritootmiseks keskpikas perspektiivis“. Jääb arusaamatuks, milline on tõenäosus ja kas keskpikk perspektiiv on 2030 või 2023, millele on vihjanud Brüssel. Nõustume osaliselt põhimõttega, et vaja on „saastava energiatootmise asendamist valdavalt kohaliku taastuvenergia tootmisega ja kodumaise põlevkiviressursi suuremat väärindamist“. Võiks redaktsiooniliselt laiendada, et lisaks kodumaisele põlevkiviressursile panustatakse välismaisele, näiteks arenguriikidesse ja süsinikulekkesse.
Keskkonnaministeeriumi pressiteadetest loeme ainult ümmargusi üleeuroopalisi süsinikuvähendamise protsente, sest täpne riiklik jaotuskava perioodiks 2021–2030 kas „on töös“ või lendab saatuslik paber Tallinna-Brüsseli vahet. Samuti ülistab minister Pomerants parimas parteikantseliidis 2008–15 põlevkiviplaani täitmist: „Täidetud on arengukava esimene strateegiline eesmärk tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus. Samuti tehti suuri investeeringuid sektori keskkonnamõju vähendamiseks, tänu millele on vähenenud saasteainete heitkogus välisõhku ja välisõhu saasteallikate arv ja astutud samme aheraine ja põlevkivituha taaskasutuse suurendamiseks”. Jättes avalikkusele teatamata, et CO2 eriheide paraku kasvas nagu ka allmaakaevandamise kaod.
Kus on tegevusplaan Ida-Virumaa tööstuspöördeks, pigem riskianalüüs ja selle maandamise kava? Tööstusparkide kruntimisest Ida-Viru linnaservadesse jääb täiendavate maksu- ja investeeringutoetusteta väheks. Ka eesti keele majadest, ujulatest, n-ö Narva Telliskivist jääb väheks. Miks peavad protsentuaalselt kõrged kaitsekulutused jääma Tallinna ja Tapale, kui nendega saaks kasvatada Viru pataljoni ja laiendada näiteks harjutusväljakuid Sirgala ja Narva karjääris. Tuulikuid ju riigikaitselistel ehk luuretehnilistel põhjustel püstitada ei saa. Kurikuulsal Tannenbergi liinil saab heidutada nii kaitse- kui ka kliimapoliitiliselt.
Üleilmastumisel ja teel Euroopa energialiitu oleme energiasõltumatud nagu maailma kõige sõltumatum riik Mongoolia. Energiasõltumatuse argument kehtib ühisturul ja energialiidu piires, mitte rahvusriigis, justkui elaksime jätkuvalt üksikul põlevkivienergia saarel. Avalikustamisel olev maapõuepoliitika 2050, mis näib rohkem lõbus pildiraamat laiale publikule kui poliitikakujundamise strateegiadokument, põlevkiviprobleemi ei sedasta ega lahenda. Stiilipuhtust piirab vaid üks – puudub pomeriim. Kevadekuulutuseks on selles dokumendis flirt fosforiidiga ja sellega seotud päevapoliitiline infokild – viia geoloogiateenistus Rakverre. Iseenesest süütud otsused. Pikaajaliste riigiplaanide vorpimine, ilustav ja toretsev, tühisõnaline ja euroopalik strateegitsemine ei anna tulemust. Paradoksaalselt on kõige kliimasõbralikumad hoopis VKG ja keegi TLA Invest OÜ, tegelikud keskkonnateo kandidaadid, kes on võtnud era- ja äriõiguse alusel vaidlustada keskkonnaministeeriumi otsuseid ja hoidnud kolm aastat kinni Uus-Kiviõli kaevanduse rajamist. Järgmises kaevandamisloa taotlusvooru puhul eeldan, et õiguslikult sama sisukalt esineksid õliväljade pärismaalased – kohalikud kogukonnad ja keskkonnaorganisatsioonid.
Põlevkivist ehitatud Eestile järgneb põlevkivijärgne Eesti. Ainest on. Žanriliselt on siin valmi tunnuseid. Ülemaailmne, Eesti ja Ida-Virumaa matkivad kliimapoliitikas luike, haugi ja vähki. See on teema, kus suur ilm ja väike Eesti veel väiksemate Ida-Viru inimestega peavad lõpuks üheks saama, sest probleem on suur. Kes rumala pead vastu seina taob kui ikka ise, Vaivara.
Ma mäletan üht elektronmuusika foorumipostitust, kus küsiti, kas kellelgi on kogemusi ühe ajutegevust registreeriva sensori kasutamise kohta. Üks vastustest oli, et „kui soovid muuta ajulaineid muusikaks, siis võta viiul ja mängi. Tundlikumat kontrollerit kui käsi ja sõrmed ei suuda ilmselt keegi kunagi ehitada”. Kas nii kategooriliselt, aga suuresti olen sellega nõus.
Teiselt poolt on võimaluste meri tohutu ja tehniliste vahendite areng pöörane. Poolel inimestest on taskus telefon, mille mälumaht ja arvutusjõudlus on suurem, kui oli ülikooli peaarvutil 30 aastat tagasi. Võrguühenduse kiirus, internet ja ulmelisena tunduvad uued tehnoloogiad võimaldavad kõikvõimalikke kihvte kunstiprojekte – näib nagu oleks peaaegu kõik võimalik. Mida see meile annab ja kas võtab ka midagi ära?
Mind ennast on arvutid ja programmeerimine huvitanud kooliajast peale ning viimastel aastatel olen muu muusikutegevuse kõrvalt intensiivselt tegelnud helisünteesi õppimise ja programmeerimisega. Eriti on mind köitnud nn interaktiivsed helimängud, kus kasutajad saavad lihtsate vahendite abil nagu slaiderid, lülitid, arvutihiired või ka nutitelefonid juhtida või mõjutada arvutis sünteesitud helisid. Kõigi inimeste tegevusest kokku tekib üldine helipilt. Mängus on juhuslikkus ja ettenägematus, ent programm peab olema üles ehitatud nii, et tagab teatud korra, arengu ja vormi. Nimetus „helimäng“ ongi vahest väga kohane: see ei ole päris muusika, kõige tähtsamal kohal on tegevus ja mõtted, mis seeläbi tekivad. Ning igaüks on osa protsessist.
Tänu tehnoloogia võidukäigule ümbritseb meid tohutu hulk muusikat, mis on minu meelest pigem kaotus, kui võit. Kui mõelda, kui palju muusikapalu me kuuleme päeva jooksul (köögiraadio, automakk, kohvikumuusika, kauplused, „nööbid kõrvas”, You Tube jne), siis õpetab see paratamatult meie kuulmisele passiivsust. Seetõttu pean äärmiselt oluliseks aidata inimene taas ise muusikat tegema, et suhe muusikaga oleks elus. Ja siinkohal võib toosama nutitelefon või arvuti ja sobivalt koostatud tarkvara olla lihtne, väike samm, mis lubab sel teoks saada. Igaühel ja kartmata, eriti neil inimestel, kellele puutetundlikud ekraanid ja arvutikaane avamine on elu lahutamatu osa.
Nendest põhimõtetest lähtudes käivitasin eelmisel sügisel sarja „Osaluskontserdid“. Osaluskontsertide põhimõtteks on aidata inimesed aktiivse tegevuse abil aktiivse kuulamiseni. Igal kontserdil on olnud oma teema ja kontsert ise koosneb kolmest osast: interaktiivne helimäng, Tammo Sumera väike tutvustav loeng mingi heli puudutava aspekti kohta ning valitud teosed flöödile ja elektroonikale. Helimäng, loengu- ja kontsertosa on omavahel tihedalt seotud ja valmistavad ette teost kuulama.
Nii näiteks oli sarja teise kontserdi „Müra” teema sahinad ja nende kasutamine muusikas. Helimängus said kuulajad luua veebipõhise kasutajaliidese* abil oma sahinaahela: võimalik oli valida, milline on helitugevuse kontuur (s.o millise „kujuga“ heli on), millises sagedusalas ja kui „laialt“ see kõlab (s.o millise ribafiltriga see heli roosast mürast eraldatakse), ja saata see esitamiseks keskarvutisse. Arvuti sünteesis vastavate parameetritega heli, mängis heli kõlaritest ja hakkas teatud reeglite järgi üldist helipilti tasapisi muutma ning looma filtrite abil nn helipaletti, mis valmistas ette kontserdi põhiteost, Peter Ablingeri „Red on Maroon“ ehk „Punane kastanpruunil“. Tammo Sumera tutvustas akustilise müra olemust, tõi näiteid valge, roosa, pruuni ja sinise müra kohta, tutvustas erinevaid filtreid ning näitas, kuidas kogu sagedusala katvast mühinast rohkem viimistletud helisid kujundatakse. Ühtlasi kõlas kontserdil väga selgelt teemat illustreeriv teos, Ablingeri „Piccolo und Rauschen“ ehk „Pikolo ja kohinad“ ning kontserdi lõpus veel mitte niivõrd müradest kui nendega töötamise meetoditest (erinevad ribafiltrid) lähtuv Enda Batesi kaunikõlaline teos „Calls from the Fog“ ehk „Hüüded udust”.
Oma äsjase suurema ettevõtmise, Eesti muusika päevade eilsel kontserdil „Passaggio“ kasutasin muuhulgas tehnoloogilisi vahendeid, et hägustada kontserdi ajalisi ja ruumilisi piire, uurida erinevaid distantse ning, kui õnnestub, tuua kuulaja lähedale iseendale. Kontsert algas mitmeid päevi enne kavva märgitud kontserdiaega: inimesed said komponeerida lihtsa veebiliidese abil väikese meloodia ja saata selle mängimiseks nn interaktiivses veebiraadios. Mis tempos need meloodiad mängitakse, sõltus minu südame rütmist, mis saadeti reaalajas serverisse. Omal moel olid kuulajad esitajaga ühenduses juba enne kontserti. Ühes eksperimentaalses teoses musitseerisid koos ansambliga U: interneti vahendusel helisünteesi spetsialistid tuhandete kilomeetrite tagant.
Kõike selle võiks nimetada mänguks või liigitada „vigurite“ kategooria alla, kuidas kellelegi tundub. Samal ajal on väga rikastav vaadelda, kuidas on kasutanud elektroonilisi vahendeid oma loomingus mitmed heliloojad. Osaluskontsertide kavades olnud autorid on eranditult märkimisväärselt tugevad ja olulised elektroakustilise muusika loojad (nt K. Saariaho, J. Harvey, P. Jodlowski, P. Ablinger, M. Stroppa, Y. Kiriakides, A. Lucier jt), paljud neist on Eestis küll veel vähe tuntud. Sarja raames olen kokku puutunud mitmete teostega, kus vahendite valik lähtub väga tugevalt ideest, on ainukordne ja esitab olulisi küsimusi.
Üks selle sarja tähtsamaid teoseid oligi mulle Peter Ablingeri „Punane kastanpruunil“ flöödile ja live-elektroonikale. Berliinis elav Ablinger (sünd 1959) on aastakümnete vältel väga julgelt katsetanud helile lähenemise mitmesuguseid viise. Tema muusikas on olulisel kohal mürahelid, Rauschen (sks k-s mühin, kohin), kust annab avastada lõputult värve. Nimetatud helitöö kuulub ulatuslikumasse teoste sarja IEAOV (Instrumente und ElektroAkustisch Ortsbezogene Verdichtung – pillid ja elektroakustiline kohaspetsiifiline tihendamine), mille põhiliseks tehnikaks on instrumentidel sisse mängitud nootide koondamine üheaegselt kõlavaks tihedaks helipilveks. Ablinger lähtus põhimõttest, et kui inimese mõtlemine kulgeb ajas – üks mõte järgneb teisele –, siis kuulmine võib olla ajast üle. Me suudame haarata kogu helivälja korraga ning olla seeläbi millegi tervikliku ja jagamatu tajumisele palju lähemal. Ometigi on suurem osa viimaste sajandite lääne muusikast komponeeritud mõistuspärase järgnevuse põhimõttel: teema tutvustamisele järgneb arendus jne. Ablinger püüdis luua heliteoseid, mille kuulamine sarnaneks pigem abstraktse maali vaatamisega – kõik värvid ja detailid on korraga olemas. Muusikalise vahendina kasutas Ablinger pillihelide tihendamist n-ö helipalettideks: teose alguses peab interpreet sisse mängima hulga ettekirjutatud mikrotoonheliridadele vastavaid noote (mõnikord üksteisele nii lähedal kui kümnendiktoon), vastavalt asetatud mikrofonid püüavad kinni ka konkreetse ruumi akustilise eripära. Teose põhiosas kõlavad kõik paleti noodid katkematult korraga, võimendades eriti mürakomponenti pillihelis. Teose jooksul paletid vahelduvad, eri filtrid ja flöödipartii toovad esile palettide erinevaid elemente. Ühtki muusikalist sündmust justkui polekski, ometigi kõlalist rikkust, mida kuulata, on tohutult.
Või Eduardo Moguillansky (sünd 1977) väga leidlik lahendus teoses „in love“ („armastuses“), alapealkirjaga „Lähedusetüüd nr 2“. Teos on rajatud horoskoobist võetud lausetest konstrueeritud tekstile, mida on muudetud nii, nagu oleksid ennustatud sündmused minategelasega päriselt juhtunud. Sisseloetud tekst on lahti lõigatud ja uuesti kokku pandud nii, et mõjub ühtaegu siiralt ja ebaloomulikult. Sõnad oli instrumenteeritud ühtlasi flöödipartiis – (bass)flööt otsekui räägib minategelasega kaasa. Lisaks mängib pill tekstile vastuhäält või muusikalisi peegeldusi. Tekst juhitakse spetsiaalsete kontakt-valjuhääldite abil raudlattidesse. Selle kuulamiseks tuleb kuulajatel võtta hammastega kinni raudlattide otstest ja tänu luujuhtivusele kõlab hääl otsekui kuulaja peas. Korraga eksisteerib justkui kaks akustilist ruumi, mis on meie ajule väga veider olukord. Ning selles kergelt skisofreenilises nihestatuses andsid paar olulist pikka pausi ja mõned õigesti valitud õrnad helid minu meelest suurepäraselt edasi, et kuskil kõige välise ja kaitsekilbina toimivate sõnade taga on olemas päris intiimsus, tegelik lähedus.
* Milline peaks olema kasutajaliides või rakendus, mida inimesel on lihtne kasutada ja mis oleks arusaadav? Jõudsin katsetades kogemuseni, et kõige universaalsem on luua need veebilehtedena: osalejad ei pea midagi installeerima, pole oluline, kas tegemist on iOs või Android süsteemi seadmega, Windowsi või Linuxi arvutiga. Ainus, mida osalejad peavad tegema, on minna kohapeal tekitatud wifi võrku ja avada oma veebibrauseris üks leht. Helimängude kasutajaliidesed on enamasti suhteliselt lihtsad: paari slaideri, nupu või graafiliselt kujundatud kontrolleri abil on võimalik juhtida mingeid heli omadusi. Mitmes helimängus on võimalik kujundatud heli ka oma seadmest kuulata. Kasutajaliides loob ühenduse keskarvutiga ning saadab sellele wifi võrgu kaudu info kasutajate tegevuse kohta. Keskarvutis jookseb kogu võrguühenduse ülevalhoidmiseks vajalik serveritarkvara ning programm, mis võtab vastu kasutajatelt saadetud info ja suunab selle edasi helimootorile, mis sünteesib reaalajas vastavad helid ja saadab need kõlaritesse. Kasutajaliideste näidisversioonid on ülal lehel http://tarmo.uuu.ee/osaluskontserdid/test/ (püüdke avada html-lõpuga faile), kogu helimängude tarkvara lähtekood on saadaval vabavarana https://github.com/tarmoj
|
OSCAR-2019
|
||
Tartu Luterlik Peetri Kool on aastatel 1906–1944 Tartus tegutsenud Peetri kooli järglane. Kaasaegne Peetri kool on erakool, mis tegutseb lasteaia-põhikoolina.
3. novembril 1903 moodustati Tartu Peetri koguduse volikogu esimehe dr Henrik Koppeli initsiatiivil koguduse koolikomisjon. Ärevate aegade tõttu tuli komisjon kokku alles 20. mail 1906, koostas õppekava ning valis esimeseks koolijuhatajaks Jaan Tammemäe ja õpetajaks Berta Häusleri. Kool avati 4. septembril 1906 eesti õppekeelega algkoolina, vastu oli võetud 81 1. ja 2. klassi õpilast, kes olid kas käsitööliste, tööliste, kaupmeeste, talunike või ametnike lapsed. Silmas pidades üüritud kooliruumide (Peterburi 36) halba seisukorda, otsustas koguduse volikogu 1908. aastal dr Henrik Koppeli ettepanekul ehitada kogudusele oma koolimaja. Maikuus 1909 pühitsetakse maja (Peetri 33) nurgakivi ja 22. augustil 1910 õnnistati sisse uus koolimaja ning kool asub oma ruumidesse. Koolimaja ehitati insener Georg Hellati plaani järele.
Kool töötas kuni 1918. aastani erakoolina. Perioodil 1906–1918 õppis koolis kokku 1753 last. Kooli õppekavas oli lugemine, kirjutamine, usuõpetus, rehkendus, maade- ja loodusõpetus, laulmine, näputöö ja kehaharjutus ning vene keel ja ka saksa keel.
Jaanuaril 1919 läks Peetri kool kohaliku omavalitsuse haldusse ja jätkas kuni Eesti Vabariigi kestmiseni Tartu 10. algkooli nimetusega (rahvasuus endiselt "Peetri kool"). Tartu linn maksis kogudusele kooliruumide eest üüri. 1929. aasta sügisel laiendati senine 4-klassiline algkool 6-klassiliseks.
1941. aasta suvesõjas sai koolihoone kannatada. Hoone hõivas sõjavägi. Koolipere jaotus linna teistesse kooliruumidesse, kus õpinguid jätkati õhtupoolse vahetusena. 1944. aasta septembri pommitabamus oli aga rängem. Kool likvideeriti Nõukogude okupatsioonivõimu poolt ja võõrandatud Peetri koolimaja muudeti tööstushooneks.
1996. aastal sai Peetri kogudus koolimaja tagasi. 2011. aasta novembris asutati MTÜ Tartu Luterlik Peetri Kool, et taastada Peetri kool ajaloolise järjepidevuse alusel. Sihiks sai seatud õppetööga alustamine 2013/2014. õppeaastast.
2012. aasta lõpul korraldas MTÜ konkursi leidmaks veel täitmata ametikohtadele Peetri kooli väärtustele vastavad õpetajad. Pea täielikult komplekteeritud personaliga jätkus kooli ja lasteaia alusdokumentatsiooni koostamine ja koolitusloa taotlemiseks valmistumine. Koolitusloa taotlus esitati Haridus- ja Teadusministeeriumile 1. märtsil 2013.
Lasteaia ja kooli tegevuseks sobivad ruumid üüriti EELK Konsistooriumilt (Roosi 1) ja EELK Tartu Maarja koguduselt (Õpetaja 5). 2013. aasta kevadsuvel korraldas MTÜ mõlemas hoones remondi, et viia ruumid vastavusse kooli ja lastaia vajadustega. Kaugemaks perspektiiviks on naasmine ajaloolisesse koolihoonesse (Peetri 33).
24. juulil 2013 tegi Haridus- ja Teadusministeerium otsuse anda Tartu Luterliku Peetri Kooli lasteaia- ja kooliosale koolitusluba. Poolteist aastat kestnud pingeline töö oli vilja kandnud. 1. septembril 2013 alustas Tartu Luterlik Peetri Kool kahe liitrühma ja 1. klassiga. Kuid järgmiseks õppeaastaks (2014/2015) oli haridusasutus enam kui kahekordistunud – avati uus kaherühmaline lasteaiamaja (senise naabermaja) ja uus 1. klass.
Peetri koolis on kesksel kohal kristlik väärtuskasvatus. 1. klassist õpetatakse süvendatult usuõpetust ning meedia- ja suhtlusõpetust. Esimeseks võõrkeeleks on saksa keel.
Peetri kooli lasteaed koosneb neljast liitrühmast (2–7-aastased lapsed). Lasteaia õppekasvatustegevused, igapäevatoimingud, usuõpetus ja õpikeskkond lähtuvad kristlikust väärtuskasvatusest.
Peetri Kooli lasteaed alustas 2013. aastal tegevust ümberehitatud eramus Roosi 1. Järgmisel aastal osteti naabermaja Punga 2, mis samuti ehitati ümber lasteaiamajaks. Mõlema kinnistu territooriumi ühendamisega on Tartu kesklinna veerde loodud kodune ja ainulaadne lasteaiakompleks.
2011. aasta oktoobris asutatud MTÜ Tartu Luterlik Peetri Kool on Peetri pidaja. MTÜ liikmeskonnast enamusel on pedagoogiline taust, mitmed neist on õppinud Tartu Ülikooli usuteaduskonnas Pille Valgu käe all. Nii esindab Peetri kool õpetajatest lähtuvat haridusinitsiatiivi.
Vapi heraldiline kirjeldus: punasel kilbil kuldse, hõbedaste kaantega avatud raamatu kohal kuldne ladina rist. Saateks kummalgi pool hõbedane võti.
Vapi kujundid sümboliseerivad Pühakirjal rajanevat usku ning viitavad koguduse nimipühakule apostel Peetrusele. Vapivärvidest punane väljendab Jumalikku armastust ja ohverdust; kuldne sümboliseerib taevalikku tõde ja igavest elu. Hõbedane on tarkuse, vaimsuse, puhtuse ja ustavuse tähis. Vapivärvid viitavad ka Tartule.
Vapp on ka Peetri kooli ja Peetri koguduse ühisel lipul[1], mis järgib EELK lipu üldist standardit. Lipu õnnistas Peetri kooli avaaktusel 1. septembril 2013 peapiiskop Andres Põder Peetri kirikus.
Tartu vojevoodkond (poola województwo dorpackie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Tartu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Tartu piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.
26. augustil 1625 kapituleerus Tartu Poola garnison Rootsi vägedele, vojevoodkonna ala läks Rootsi Kuningriigi võimu alla, kuid Poola jätkas vojevoodide fiktiivset ametisse nimetamist kuni Oliwa rahuni 1660. aastal.
Liivimaa riigimaadel moodustati halduspiirkondadena veel 20 staarostkonda, millest Lõuna-Eesti alale jäi 10, ning nendest 5 Tartu vojevoodkonda.
|
OSCAR-2019
|
||
Müügimaks - kas maksta, vaidlustada või hoopis põgeneda selle eest teise linna? Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehise sõnul on käes aeg teha oma valik.
„Tallinna müügimaks tõi harmoonia ja stabiilsuse”, kirjutas 29. juuli Õhtulehes Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. Lugedes seda kirjandusteost, mille kandev idee on „Elagu Tallinna müügimaks — parim maks maailmas!”, tekkis mul mõte, et oleks aeg hakata lisaks maksumaksja sõbra ja vaenlase auhinnale välja andma ka EML huumoripreemiaid.
Kirjatöö autorile näib ääretut rõõmu valmistavat see, et müügimaksust enam nii palju ei räägita. Tsiteerin: Enne Tallinna müügimaksu kehtestamist ajakirjanduses levitatud paanika oli kunstlikult tekitatud ja põhjendamatu. Tähelepanuvääriv on see, et intensiivne kisa müügimaksu ohtude ja sellega kaasnevate negatiivsete mõjurite ümber käis ajakirjanduses kuni 1. juunini, mil maks kehtestati. Nüüd on maks edukalt toiminud juba mõnda aega ja kusagilt ei ole lugeda, et mõni nendest koledatest ennustustest Tallinna linnas oleks täide läinud.
Tõsi ta on, et ega pärast 1. juunit müügimaksust enam palju ei räägita. Ja miks peakski? Sest olgem ausad, kogu müügimaksu teemaline „kunstlikult ülespuhutud valehüsteeria”, nagu härra Toobal nii armsalt kirjutab, oli ju eelkõige kantud eesmärgist, et müügimaksu ei kehtestataks. Nüüd, kui Riigikogus on juba edukalt esimese lugemise läbinud seaduseelnõu, millega kaotatakse järgmise aasta algusest müügimaks kogu Eestist ära, ei olegi nagu enam millestki enam rääkida. Nüüd on jäänud vaid valikud, kuidas vahepealsed seitse kuud üle elada.
Tallinna Linnavalitsus teatas oma pressiteates 21. juulil, et müügimaksu deklaratsiooni on juunikuu eest esitanud 4120 isikut ja deklareeritud müügimaksu summa oli 19 miljonit krooni. Maksu- ja Tolliameti statistika kohaselt oli 8. augusti seisuga müügimaksu laekunud 19 847 571 krooni.
Maksu- ja Tolliamet teatas 13. augustil, et Tallinna müügimaksu deklaratsiooni ei ole juunikuu eest veel esitanud viiendik ehk ligi tuhatkond müügimaksukohustuslast. Maksuhaldur hoiatab, et vajadusel võetakse kasutusele sunnirahahoiatus. Ühtlasi tuletab MTA meelde seda, et müügimaksuperiood on kvartal ja järgmist deklaratsiooni oodatakse 20. oktoobriks. Kuna müügimaks hakkas kehtima mitte kvartali alguses, vaid 1. juunist, siis pole ka midagi imestada, et maksumaksjad aru ei saa, kui tihti neid deklaratsioone esitada tuleb.
Kui enne müügimaksu kehtimahakkamist oli võimalik seda vaidlustada näiteks õiguskantslerile või Euroopa Komisjonile kaevates, siis alates 20. juulist on igal Tallinna ettevõtjal võimalik ise algatada müügimaksuteemaline kohtuasi. Kõige lihtsam viis vaidluse algatamiseks on esitada müügimaksu tagastamise taotlus või deklaratsiooni parandus. Kui linnavalitsus keeldub maksu tagastamast, saab selle toimingu peale esitada kaebuse halduskohtusse. Alternatiivne võimalus oleks jätta maks deklareerimata ning oodata, millal Tallinna linnavõim teeb maksu määramiseks maksuotsuse, mille saaks halduskohtus vaidlustada.
Jälgides sel teemal avaldatud materjale, võib väita, et praeguse seisuga on abivalmis juriste rohkem kui kaebamishimulisi kaupmehi. Kindlasti on väga palju väga olulisi põhjuseid, miks üks või teine ettevõtja ei saa, ei taha, ei julge, ei pea otstarbekaks jne Tallinna linna vastu kohtusse minna. Kuid olge mureta — piisab vaid ühestainsast kaebusest, et saada lõplik lahendus kõigi jaoks. Kui kaebus rahuldatakse ja müügimaks tunnistatakse näiteks Euroopa õigusega vastuolus olevaks, saavad kõik maksumaksjad esitada maksu tagastamise taotluse otse maksuhaldurile. On enam kui kindel, et leidub vähemalt üks ettevõtja, kes kohtutee ette võtab. Igatahes on maksumaksjate liidul paari huvilisega sel teemal asjalikku vestlust olnud.
Kes on kohtusse minekust huvitatud, siis müügimaksu tagastamise taotluse vormi leiab internetist portaali Raamatupidaja.ee Advokaadibüroo SORAINEN blogist. ( vt ka Tallinna Ettevõtlusameti kommentaari.) Kohtuasi ise saab muidugi olema pikk, sest kõikide eelduste kohaselt on vaja küsida eelotsust Euroopa Kohtult. See tähendab, et lõplik selgus 2010. aastal Tallinnas makstud müügimaksu tagastamise kohta võib tulla alles mitme aasta pärast, kui see maks ise juba ammu unustatud on.
Võimalust pääseda müügimaksust sel teel, et viia tegevuskoht Tallinnast välja. Kui paljud seda võimalust kasutanud on ja kui paljudele see võimalus üldse sobib, on üsna raske hinnata. Selge on, et registreeringute arv majandustegevuse registris on vähenenud, aga kui palju see on seotud üldise majanduslangusega ja kui palju Tallinna müügimaksuga, on võimatu öelda.
Maksumaksjate liit on loomulikult oma liikmete teenistuses sõltumata igaühe valikust. Pakume jätkuvalt professionaalset abi nii neile, kes tahavad maksta, neile, kes tahavad vaidlustada, kui neile, kes tahavad põgeneda.
Riigikogu arutab suurt hulka 2015. aastast plaanitavaid tulumaksumuudatusi, millest põgusa ülevaate andis ka raamatupidaja.ee. AS Deloitte Advisory maksukonsultant Ivo Vanasaun selgitab, millega täpsemalt tegu.
17. aprillil, vaid loetud tunnid enne lihavõttepühade algust, allkirjastas rahandusminister Jürgen Ligi eelnõu pealkirjaga „Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seadus”.
Eelnõu saadeti teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks. Menetlus on olnud kiire ning tänaseks on eelnõu 683 SE juba Riigikogu liikmete arvutites.
Täienduseks Riigikogu poolt juba varem vastuvõetud maksumäära vähendamise otsusele (alates 2015. aastast on tulumaksumäär 21% asemel 20%) sisaldab eelnõu mitmeid uues koalitsioonilepingus sisalduvaid ja mittesisalduvaid muudatusi. Toome siinkohal ära neist kõige olulisemad.
1) Füüsilise isiku maksuvaba tulu määra tõstmine 144 eurolt 154 euroni kuus (1728 eurolt 1848 euroni aastas). Laiendatakse maksuvaba tulu jooksva arvessevõtmise õigust kõikidele tululiikidele, sh ka nn „muu tulu“ väljamaksmisel.
2) Pensionide täiendavat maksuvaba tulu suurendatakse praeguselt 210 eurolt 220 euroni kuus ehk 2520 eurolt 2640 euroni aastas. Koos nn tavalise maksuvaba tuluga jääb maksuvabaks 1. ja 2. samba pensionide summa 374 euro ulatuses kuus (eeldusel, et isik ei kasuta üldist maksuvaba tulu mujal, nt tööandja juures). See muudatus oli algselt samas eelnõus, kuid nüüd on viidud eraldi eelnõusse 685 SE (seondub vanemapensioni edasilükkamisega kolme aasta võrra).
3) Seoses pärandvara maksustamisega jätkub gigantide heitlus. Vastupidiselt Riigikohtu 12.02.2014. a. kohtuotsusele haldusasjas nr 3-3-1-97-03 ja selles viidatud võrdse kohtlemise põhimõttele täiendatakse tulumaksuseadust (TuMS, § 38) järgmise lausega: „Pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud. Seega taastatakse Riigikohtu lahendi eelne olukord ja põhimõte, kus isik, kes võõrandab pärimise teel omandatud vara, saab soetamismaksumuse hulka arvestada vaid tema enda tehtud kulud ning soetamismaksumust, mis on tekkinud pärandaja kantud kuludest, kasu arvutamisel arvesse ei võeta.
4) Tulumaksust vabastatakse füüsilisele isikule asjaõigusseaduse alusel avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu ja tehnorajatise talumise eest makstav tasu talumiskohustusega seotud maalt tasutava maamaksu ulatuses.
5) Laiendatakse füüsiliste isikute ringi, kelle puhul tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu juurdemakse või tagastamise tähtaeg on 1. oktoober. Kui üldine tähtaeg on 1. juuli, siis praegu kehtiva erandi puhul on pikem arveldamise tähtaeg ette nähtud neile, kes on deklareerinud ettevõtlustulu või kasu vara võõrandamisest. Seadusemuudatuse jõustumisel laieneb 1.oktoobri tähtaeg ka neile, kes deklareerisid välismaalt saadud tulu.
7) Lisaks seaduses sätestatud (riiklikele) toetustele laiendatakse tulumaksuvabastust ka valla- või linnavolikogu määruses sätestatud toetustele. Samas piiratakse maksuvabade toetuste ringi ning edaspidi maksustatakse tulumaksuga Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel füüsilistele isikutele makstavad toetused. Kui eelnõu kohaselt maksustatavaks muutuva toetuse saamisega kaasneb kulude tegemise vajadus, on toetuse saajal võimalik registreerida end füüsilisest isikust ettevõtjana ja tulu saamisega seotud kulud toetusest maha arvata.
8) Sätestatakse, et ettevõtlustulust võib ettevõtlusega seotud kulusid maha arvata lisaks Eesti äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale ka muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja, samuti selline füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev mitteresident, kellel on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht.
1) Suurendatakse laevapere liikmete ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmete toidunormi maksuvabastust 6 eurolt 10 euroni isiku kohta päevas. Sama muudatus tehakse ka sotsiaalmaksuseaduses. 10 eurot ületav osa loetakse erisoodustuseks.
2) TuMS § 48 muudatuse tulemusena kaotatakse rahandusministri kohustus kehtestada määrusega erisoodustuse aluseks olev intressi alammäär. Edaspidi ei loeta erisoodustuseks ühegi turutingimustele vastava laenu andmist sõltumata selle intressimäärast. Siiski lisatakse maksumaksjate õiguskindluse suurendamiseks erand, mille kohaselt ei käsitleta erisoodustusena kindlasti sellise laenu andmist, mille intress on kõrgem kui kahekordne Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär.
Näiteks praegu on Euroopa Keskpanga vastav intressimäär 0,25% aastas ning alates 11. juunist 0,15%. Seega ei loeta erisoodustuseks ühtegi töötajale antud laenu, mille intressimäär on praegu vähemalt 0,5% ning alates 11. juunist 2014 vähemalt 0,3% aastas. Üldjoontes on tegemist tehnilist laadi muudatusega, millega jäetakse ära minimaalse intressimäära sätestamine rahandusministri poolt. Praktika näitab, et rahandusminister ei ole viimastel aastatel Euroopa Keskpanga otsuste kannul jõudnud püsida ning on määrusemuudatustega isegi aastaid hilinenud. Kuna TuMS hakkab edaspidi viitama Euroopa Keskpanga asemel võlaõigusseaduse § 94 lõike 1 alusel sätestatud määrale (avaldatud Eesti Panga veebilehel), siis tähendab see, et intressi alammäär erisoodustuste mõistes ei saa muutuda sagedamini kui kaks korda aastas.
3) Täpsustatakse erisoodustuste regulatsiooni abivahendite andmise osas tööandjalt töötajale, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või kellele on määratud puude raskusaste.
1) Seoses maksuvabade stipendiumide problemaatikaga sätestatakse tulumaksuseaduses ka stipendiumi definitsioon (stipendium tulumaksuseaduse tähenduses on tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust, või mille tegemisega väljamakse tegija omandab õigused teosele). Ühingud peavad hakkama maksuhaldurile deklareerima andmeid stipendiumide saajate ja suuruse kohta. Andmed makstud (maksuvabade) stipendiumisummade ja nende saajate kohta muutuvad avalikuks.
2) Tulumaksusoodustusega MTÜde ja sihtasutuste nimekirja hakkab edaspidi Vabariigi Valitsuse asemel kinnitama Maksu- ja Tolliamet. Protsessist jäävad kõrvale Rahandusministeerium ja Vabariigi Valitsus. Samas säilib asjatundjate komisjon, kes annab oma arvamuse konkreetsete MTÜde ja sihtasutuste nimekirja kandmise või sealt väljaarvamise osas. Nimekirja kandmise protsess lüheneb 1,5 kuu võrra (5,5 kuu asemel 4 kuud). Nimekirja ei kanta edaspidi sellist ühingut, kes pole nimekirja kandmise taotluse esitamise ajaks tegutsenud vähemalt kuus kuud ja esitanud oma viimast majandusaasta aruannet.
3) Juriidiliste isikute poolt tehtud vastuvõtukulude kontekstis asendatakse sõna „äripartner“ sõnaga „koostööpartner“, et sätted sobiksid senisest paremini ka mittetulundusühingutele ja sihtasutustele.
1) Tööandjad peavad deklareerima kalendriaasta jooksul makstud isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise (vorm INF 14) senise 10. aprilli asemel 1. veebruariks.
2) Tekib uus deklareerimiskohustus (uus vorm INF) töötajate tasemekoolituse kulude hüvitamise korral, vastav deklaratsioon tuleb esitada samuti 1. veebruariks. Eelnõu seletuskiri näeb ette, et esimene selline deklaratsioon tuleb esitada juba 2014. aasta kohta (1. veebruariks 2015).
3) TSD deklaratsioonides ja INF vormidel tehakse põhimõtteline muudatus erinevate õiguste deklareerimise aja osas. Kui praegu tuleb tütarühingult saadud ja edasimaksmisel mittemaksustatavaid dividende või näiteks välisriigis tasutud tulumaksu deklareerida alles sellel kalendrikuul, mil neid õigusi reaalselt kasutama hakatakse, siis alates 2015. aastast tuleb vastavad õigused deklareerida koheselt, nende saamise hetkel. See aitab maksuhalduril paremini kontrollida andmete õigsust ja prognoosida maksutulusid. Kõik seni tekkinud, kuid deklareerimata õigused tuleb TSD ja INF vormidel deklareerida 1. veebruariks 2015.
• saadud dividendid ja muud tulud, mille arvel saab TuMS kohaselt maksta tulumaksuvabalt dividende ja teha väljamakseid omakapitalist;
• teisele äriühingule kuulunud samasugused õigused, mis on saadud äriühingute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus.
Äriühingud, kes ei ole varem täitnud maksudeklaratsiooni TSD lisa 7 tabelit 1 (aastatel 2009 ja 2010 TSD lisa 7 tabel 5), peaksid hakkama mõtlema omakapitali sissemaksete ja väljamaksete täpse saldo väljaarvutamisele. Sõltuvalt konkreetse äriühingu ajaloo pikkusest ja keerukusest võib tegemist olla küllaltki keerulise ja mahuka tööga, mis vajab spetsialisti abi. Deloitte on valmis vastavaid arvutusi kas koostama või üle vaatama.
4) Lisaks maksudeklaratsiooni TSD täitmise juhendile hakkab tulevikus ka seadus sätestama, et ühendanud või ühinemisel asutatud äriühing ei või deklareerida tema omakapitali tehtud sissemaksena ühinemises osalenud äriühingu poolt tema omakapitali tehtud sissemakseid. Piirangu mõte seisneb selles, et kui näiteks emaettevõtja asutab tütarühingu ja nad hiljem ühinevad, siis ei saa omakapitalist tehtavate maksuvabade väljamaksete baasi kunstlikult suurendada.
1) Nn valge nimekirja (riigid ja territooriumid, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumideks) kinnitab edaspidi Vabariigi Valitsuse asemel rahandusminister.
2) TuMS paragrahvi 29 lõiget 4 täiendatakse nii, et mitteresidendil tekib maksukohustus, kui ta võõrandab Eestis asuvalt kinnistult saadud metsamaterjali.
3) Paragrahvist 56 jäetakse välja lause, mis kohustab mitteresidendi püsivat tegevuskohta esitama vormi INF 1. Seda põhjusel, et püsiv tegevuskoht jaotab kasumit reeglina peakontorile.
Kõik kirjeldatud muudatused on plaanitud jõustada 2015. aasta 1. jaanuarist. Loomulikult võib menetluse käigus eelnõu muutuda, seetõttu päris lõpliku tõena ülaltoodut võtta ei saa.
|
OSCAR-2019
|
||
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt ellu kutsutud Ajujahi konkurss ootab taas oma ideid proovile panema, tänavune auhinnafond on 60 000 eurot. Osaleda võivad kõik - nii kooliõpilased, tudengid, tööturul kanda kinnitanud kui ka teised, kes on uute väljakutsete jahil. Ideid oodatakse 29. oktoobrini.
EASi juhatuse esimees Alo Ivask ütles, et kümne hooaja jooksul on Ajujahile esitatud üle nelja tuhande idee. "Nende hulka kuuluvad maailmaturul laineid lööv Taxify, California osariigis nutikaid jalgrattaparklaid ehitav Bikeep ning Tartus innovaatilist bussipileti süsteemi testiv Jiffi. Samamoodi pärinevad Ajujahilt Click & Grow nutikad potid ning tänavakunsti revolutsiooni korraldav SprayPrinter. Ajujahi konkurss on innovatsiooni platvorm ja usun, et näeme ka sel hooajal põnevaid või lausa maailma muutvaid ideid," lisas Ivask.
Sinu idee on alles mõttetasandil või oled juba prototüübini jõudnud? See polegi oluline. Tähtis on vaid üks kriteerium - kui Ajujahile esitatava äriideega pole viimase kuue kuu jooksul teenitud tulu - siis võib idee esitada.
Pea meeles, et kõige lennukamad ja ägedamad ideed võivad sündida just nüüd ja praegu ning olla sinu omad. Ajujahil saad panna oma äriidee proovile turvalises keskkonnas, kus pole midagi kaotada. Ära unusta, et maailma muutvaid ettevõtteid on loonud nii noored kui vanad, kõrgharidusega või veel alles õppivad entusiastid. Pole oluline, kus sa praegu oled, oluline on see, kuhu sa tahad jõuda.
Ajujaht pakub sulle täielikku arenguprogrammi oma idee välja arendamiseks, rinda pistetakse erinevate ülesannete ja koolitustega, mis annavad teadmised idufirma loomiseks, mentorid tagavad kõrgetasemelise ekspertiisi ning mis kõige olulisem - kohtud uute inimestega, et luua kasulikke kontakte.
Ajujahi 60 000 eurone auhinnafond pakub algkapitali idee elluviimiseks ning telesaade võimaldab teha toote tuntuks ka tarbijate seas. Just sina võid olla Ajujahi järgmine võitja ning vallutada maailma. Võitja selgub Ajujahi finaalsaates ETV otse-eetris 2018. aasta mais.
Inimeste heaolule keskenduv töörühm kogunes eesmärke seadma uude Põlvamaa arengustrateegiasse - sport - Põlvamaa portaal
Convert Inimeste heaolule keskenduv töörühm kogunes eesmärke seadma uude Põlvamaa arengustrateegiasse to PDF
Teisipäeval, 5. juunil 2018 kogunesid Mooste Viinavabrikus rahvatervise, turvalisuse, spordi ja sotsiaalhoolekande valdkondade esindajad Põlvamaal, et anda oma panus uue Põlvamaa arengustrateegia 2035+ koostamisse.
Põlvamaa Arenduskeskuse arendusspetsialist Aivo Ülper andis ülevaate uue maakonna arengustrateegia 2035+ koostamise protsessist ja selle vajalikkusest, mis eelkõige tuleneb keskvalitsuse nõudest, kuid ka vajadusest ise samuti teada, kuhu haldusreformi läbi uuenenud maakond liikuda tahab. Praeguses etapis toimuvadki strateegiasse sisendi korjamiseks erinevad töögruppide koosolekud.
Töörühma kohtumine oli jagatud kolme suuremasse ossa: tegevussuuna probleemide kaardistamine, ressursside kaardistamine ning eesmärgi püstitamine. Iga laudkond koostas probleemipuu. Sealt selgus, et kesksete probleemidena nähakse näiteks terviseprobleeme, mis on seotud ühekülgse toitumise, stressi, madala sissetuleku, spetsialistide puuduse, ühiskonna kõrgete ootustega jne. Samuti toodi peamise probleemina välja spordivaldkonna kuvand. Kuigi on palju trenni valikuid, tublid treenerid ja head eeskujud, lapsi ja noori sport siiski reeglina ei huvita ning neid tuleb selle tegevuseni suunata. Leiti, et selleks on üks võtmetegureid kehalise kasvatuse tunni tagasi au sisse toomine ja selle pikendamine 60 minutini, et tervisele kasulikule tegevusele jääks riietumise jms kõrvalt rohkem aega.
Probleemide sõnastamisele järgnes ressursside kaardistamine. Üheks oluliseks osaliselt kasutamata võimaluseks peeti koostööd, korduvalt mainiti puhast loodust ja keskkonda, mis pakub häid liikumisvõimalusi ning head ja turvalist elukeskkonda. Oluliseks potentsiaaliks peeti ka Tartu kui regioonikeskuse lähedust, samuti meediat, rahvusvaheliste suhete arendamist, koolisdaadionite paremat rakendamist jne. Lisaks toodi välja, et vajalik on kogukondade „ülesäratamine" sh lapsevanematele meelde tuletamine, et nad vastutavad oma laste heaolu eest ning selle osaks peaks olema tervislike valikute soodustamine ja liikumisharjumuste juurutamine. Pakuti välja ka perekeskuste loomise idee, et pered saaks kõik vajalikud teenused kätte ühest kohast.
Päeva lõpuks seati eesmärke ja kujutleti helgemat tulevikku, kus loodetakse näha, et sportlikke ja erinevaid liikumisviise harrastavate elanike osakaal on kasvanud ning põlvkondade vahetusega on areenile tõusnud uued noored treenerid. Inimeste eluviisid on tervislikumad. Sotsiaalhoolekande esindajad arvasid, et aastal 2035 töötavad igas vallas kodulähedased perekeskused ning toimib ühistransport – iga elanik saab oma metsanurgast välja. Eakatele on rajatud peremajad. Juurde on loodud uusi elamispindu, kuhu noortel peredel oleks võimalik elama tulla.
Heaolu töörühma koosolekul osales 20 inimest, nende hulgas kohalike omavalitsuste rahvatervise ja turvalisuse valdkonna spetsialistid, koostöövõrgustike eestvedajad, sotsiaalhoolekande spetsialistid ning spordivaldkonna eestvedajad.
Uue Põlvamaa arengustrateegia 2035+ valmimise eest vastutab Põlvamaa Omavalitsuste Liit. Tööd korraldavad Põlvamaa Arenduskeskuse töötajad. Päeva läbiviimist toetas Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Riskikäitumise ennetamine, riskis olevate perede toetamine ning turvalise elukekskkonna arendamine" raames.
|
OSCAR-2019
|
||
Põhimõtteliselt on see kuidagi nii. Hollandi mees, Otto de Voogd, otsustab käivitada teenuse, mille sisuks on bitcoinide vahetamine eurodeks. Ta on tarkvaraarendaja ja bitcoinihuviline. Ta asutab veebilehe btc.ee, et tegeleda bitcoinide vahetamisega. Kõik on suhteliselt ilus. Siis tuleb mängu riik, kes ilmselt kahtlustab Otto-t terrorismis või raha pesemises. RAB esitas ettekirjutise, millega kohustati Ottot esitama kirjelduse oma tegevuse kohta, esitati küsimused seoses ostu-müügi tehingutega.
Otto registreeris enda serveri USA-sse. Eesti politsei ütleb, et neil on jurisdiktsioon, kuna veebilehel BTC.ee on olemas eestikeelne tõlge. See on umbes midagi taolist, et Venemaal on jurisdiktsioon delfi portaali üle, sest ta pakub enda veebilehest venekeelset varianti. Mingi väga loogiline või seaduslik asi ei tundu olevat. Tekib küsimus, et kui bitcoinitehing toimub internetis, siis kus see internet asub? Usa server? Elioni võrk?
Rahapesuandmebüroo, (RAB, see vist loodi pärast autorollo skandaali, sellest pole varem küll nagu kuulda olnud), peaaegu kõige hullem vorm mendist (tipp on narkoment), saatis talle kirja, kus paluti temapoolset koostööd uurimises, mis on tema enda vastu. Ottole ei mahtunud see pähe, kellele mahuks? See on veits siuke NSVL küte, et tunnista enda vastu, võta süü omaks, tripi gulagi, yo! Või saa 32 000 euri trahvi, või siis istu kolm aastat. Mitte päris gulag, aga noh, paralleele annab tõmmata.
Otto üle üritati kohut mõista kasutades seadust, mis pärineb aastast 2007. Esimene bitcoin emiteeriti aastal 2009. Bitcoini pole õiguslikult defineeritud, seda on hakatud alles hiljaaegu tegema. Õigusaktide tasandil puudub seadusandlus. Menetlus algas aasta 2014 esimeses pooles, Otto poole pöörduti meili teel, see tipnes ettekirjutusega, mille sisu esimeses lõigus mainisime.
Kui menetlus algas, ei olnud RAB, ega ükski teine riiklik institutsioon üllitanud juhendit, et kuidas käituda bitcoinidega, mis need on, mis nõuded on isikutele, kes sellega tegelevad. Massimeedias oli avaldatud erinevaid pressiteateid, kus eesti pank hoiatas tarbijaid, et bitcoin on riskantne investeerimisobjekt, aga ütles, et finantsjärelevalve bitcoinidega ei tegele.
Euroopa liidu õigus ei tunne sellist mõistet nagu “alternative means of payment” – AML seaduse rahapesu kolmas direktiiv ei reguleeri üldse seda. Ei reguleeri virtuaalraha, ega sisalda mõistet alternatiivne maksevahend. Alternatiivse maksevahendi seadus, mida Eesti politsei rakendab bitcoinide puhul, on Otto advokaadi sõnul Euroopa Liidu seaduse rikkumine. Kuna see on Euroopa liidu rahapesuvastase seaduse laiend ning igasugune selle seaduse kohalik laiend tuleb kooskõlastada Euroopa Liiduga.
1) Kui me laiendame kohustatud subjektide ringi (alternatiivmaksevahendite teenusepakkujd) saab seda teha üksnes siis, kui teenust osutatakse valdkonnas, mida eriti tõenäoliselt võidakse kasutada rahapesu eesmärgil, ehk isikute suhtes, kes võivad kasutada teenust sellel otstarbel.
2) Teavitus. Meid ei ole teavitatud, et riik oleks asjade seisu karmistanud. Pole mõjuanalüüsi, mis vaataks, et nt. kui mitu % bitcoinidest võivad minna terrorismi rahastamiseks. Ainuke viitamine on nn. e-kullale.
Tekib küsimus, et kuidas sai Eesti seadusandja ette näha 2007ndal aastal krüptorahadega seonduvat. Esimene bitcoini mainiv artikkel üllitati 2008. aasta juulikuus (Satoshi Nakamoto nn “valge raamat”). Esimene bitcoin emiteeriti aastal 2009. Loogiline oleks olnud, et kui Eesti riik tahtis e-kullaga võideldes kaugemale minna, oleks saanud seda kaugust veel enam pikendada, kasvõi aastal 2009, teostamaks turuanalüüsi, kas bitcoine võidakse kasutada terrorismi rahastamiseks.
Miks on bitcoin Eesti riigi arvates nii ohtlik valdkond? Kui teda pole ära keelatud ja kui ta ei allu finantsjärelvalvele. Bitcoinide puhul on tegu õigusselgusetu olukorraga, kui asi on selge, peaks riik üllitama juhendeid, kuidas käituda. Kuid see, et alustatakse karistamist, enne mingisuguse õige seaduse väljatöötamist, no see on põhja-korea level shit.
Kui see teema oleks nii ohtlik finantssüsteemi stabiilsusele, oleks selge, et kohustatud subjektide ring oleks laiendatud ka krüptorahadega tegelejatele.
Halduskohus ei arutanud Euroopa liiduga seotud argumenti, nad ignoreerisid seda. Otto arvates rääkis kohtunik seda, mida ment talle ette söötis. See ei ole Eestis muidugi midagi imekspandavat, aga inimesel, kes tuleb riigist, kus on päris õigused, võib karp lahti jääda küll.
Ka minul jääb karp lahti. RAB juht, Aivar Paul, tule muga korra rännakule. Reastame mõned sõnad. Innovatiivsus. Ettevõtlust soosiv. Eeskujulik. Nii, mille kohta need sõnad võiksid käia? E-riik? Fuck no. Ma ei tea, mille kohta, aga e-riik kohe kindlasti mitte. Mulle jätab praegune E-riik paratamatult mulje, et selle all mõeldakse poliitikute oskust Twitterit kasutada. Helistage keegi Edward Lucasele, las ta tuleb ja päästab me maine, või vähemalt selle, mis sellest alles on. Innovatiivsus on giljotiini alla pandud enne seda, kui ta on jõudnud kaela hakata kandma. Te peletate inimesi, kes võiks siin midagi arendada. Võiks ju anda kätele rohkem vabadust, aga ei, käed tuleb kohe vangi panna.
Ja siis me mõtleme, et kuhu jääb Eesti tiigrihüpe? Kuhu jääb meie Silicon Valley? Nii kurb, kui see ka ei oleks, jääb see paberite taha. Pimeda bürokraatia tundetu masinavärk on top-notch regulatsioonide ja seaduste täitja, aga see on ka kõik. Kummaline on muidugi, et praegu on masinavärk teinud asju regulatsioonide järgi, mis kaine mõistuse poolt vaadeldes kehtima ei peaks. Venemaal juhtus selline asi, et mingid tüübid ajasid samuti oma bitcoini asja. Miilits sooritas reidi, lendas vendadele kontorisse ja küsis: “Kus bitcoinid on, näidake ette!” Nii tagupersse me veel läinud ei ole, aga ma kujutan ette, kuidas rahapesumendis munnid kõvaks läksid, kui nad teada said, et neil on võimalus midagi uut maksustada.
Muide peale Otto, oli veel üks inimene, kelle politsei sihikule võttis. Teda süüdistati rahapesus ja ilma litsentsita kauplemises, sest ta sooritas kaks tehingut mille kogusumma jäi alla 2000 euro. Peale tema ja Otto ei ole veel kedagi pihtide vahele võetud. Otto arvab, et see võib olla selle pärast, et nad olid kaks inimest, keda oli lihtne tuvastada, kuigi Ottol endal ei olnud probleeme teiste inimeste leidmisega, kes Bitcoine vahetasid. Ent Otto ja see anonüümne isik on ainukesed nii-öelda ohvrid, seda kinnitas politsei pärast esimest kohust.
Ja pärast selle saaga algust eelmise aasta veebruarikuus, mõtles Otto, et mida ta siin ikka nussib ning on oma pere ja elu Hollandisse viinud.
Otto arvab, et terve õigussüsteemiga riigis kehtib seadus kas kõigile, või mitte kellelegi. Istusin temaga pärast istungit maha ja vahetasin mõned sõnad juttu.
O: Ma ei taha lootust eriti hellitada, eelmine kord kui ma lootsin, et asi jääb mõistlikuks, rääkis kohtunik seda, mida politsei tahtis ja ei arvestanud argumentidega, mis seotud Euroopa direktiividega. Kas see kohus on etem? No ma loodan.
O: Ei. Hollandis on asjad inimlikumad. Seadust rakendatakse kas kõigile, või mitte kellelegi. Nähakse vaeva, et kõik asjad oleksid õiged. Holland on selle koha pealt usaldusväärsem. Eestis ei ole mingit kindlust, et mõne seaduse salajast osa ei rakendata sinu vastu.
O: Mulle meeldis Eestis elada, aga mulle hakkab aina enam tunduma, et asi on natukene katki. Oleneb ärist, Eesti peab pakkuma natuke enamat, kui muidu, et olla parem kui Holland. Eesti on natukene moodsam, riigiasjades, Holland, mitte nii väga, riik on eraettevõtlusest natukene maas.
O: Ma arvan, et Eestil on hea PR-kampaania, aga see ei vasta ootustele, ootused aetakse liiga kõrgeks, peaaegu sellisteks, et neile ei olegi võimalik vastata. Ülehaibitud.
O: Tuleb mõelda, enne kui tegutseda. See on elementaarne igas eluvaldkonnas. Tuleb teha diskussioon, et kuidas bitcoinidega tegutseda, näiteks rahvaesindajate poolt. Olen väga üllatunud, et selline asi juhtus ja ma siiralt loodan, et tegemist on liialdamisega. Kui kohus otsustab, et nii on okei teha, nagu minuga tehti, siis on see väga halb märk. Kui ei, siis on see hea märk. Ma olen täheldanud Eesti puhul kahte trendi, ühelt poolt, inimesed on saamas rikkamaks, vähem inimesi elab vaesuses, ent teisalt, on seal natukene vähem vabadust, kui varem. See võib olla tegelikult lääneriikide üleüldine tendents.
Muide, Otto andis mulle mu elu esimesed bitcoinid. Ilmselt ostan nende eest headshopist paar tulemasinat või midagi. Kohtuotsus kuulutatakse välja 18. juunil. Näeme, mis saab.
PS. Viimaste andmete põhjal pidi LHV maailma esimese pangana tooma käibesse euroga tagatud krüptoraha. Võib-olla annab veel innovatiivsuse mainet päästa. Aga võib-olla jääb olukord õigusselgusetuks ja panga juhtkond saab srokki. Who knows?
PPS. Suured tõllas, väiksed võllas. Õigus enda vastu mitte tunnistada on ainult isikutele ofcourse, mitte riikidele. Eks näeme, kuis läheb. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/euroopa-komisjon-suudistab-eesti-valitsust-maksuinfo-varjamises-ahvardab-kohtuga?id=71659263
Loe Otto de Voogdi kohtus esitatud kõnet siit: http://nihilist.fm/otto-de-voogd-i-kohtus-peetud-kone/
Meie teised tegime samal ajal väikese Tallinna korteri väärtuses annetusi anonüümsust tagavatele seltkondadele.
See on pankurite riik. Kuna Bitcoin ähvardab kiiresti põhja lasta süsteemi, mis investeeringute ja laenude kaudu reaalmajandusest raha välja imeb, siis liberaalne valitsus, mis sisuliselt sellele süsteemile allub, ei vali vahendeid protsessi peatamiseks. Loodetakse, et ühe kergemini alistatava tegija “näidishukkamine” külvab hirmu ja peatab kogu protsessi. Valitsuse suurim hirm on ilmselt see, et Eestist võib saada bitconikaubanduse väljapaistev keskus, mille tulemuseks on traditsiooniliste investorite ebasoosing. Paraku on Eesti kohtusüsteem piisavalt sõltumatu, et võimudepoolset rappimist segada. Sellesse ämbrisse on varem juba astutud. Eks näis.
Tekib samuti vaikselt tunne, et riik liigub vaikselt totalitaaruse poole ja nö. üleüldised “head ajad” lõppesid kuskil paar aastat tagasi. Edaspidi tundub asi minevat ainult kellegi kindla kontingenti huvide suunas, kus tavainimesele sisestatakse, et kui kümneid tonne taskus pole oma õiguste eest seismiseks, siis sul neid pole. See ebaeetilises ja demagoogia on justkui meelega tehtud nii läbinähtavaks, et külvata hirmu näidispoomiste läbi ja teha selgeks, et tehakse mida tahetakse. See käib üleüldise näkkunussi kohta mis siin riigis erinevatel tasanditel toimub. Pealtnäha e-riik, kõige läänelikum endine liiduvabariik, lätist parem jne. Reaalsus on aga midagi muud.
Internet muudab ühiskonda, mis muud. Ükski seadus ei saa kedagi meist keelata väljastamast lubadusi maksta. See ei olnud keelatud isegi NSVL-s, niisugust seadust ei olnud, mis oleks keelanud sul naabrimehele väljastamast lubadust maksta 10 rubla järgmisel pühapäeval. Kui see lubadus on võõrandatav ilma võlgniku nõusolekuta, siis saab seda kasutada maksevahendina. Bitcoin näitas teed nagu Napster muusikatööstuses. Siit edasi on taevas lagi. Krediidiloomet ei saa keegi keelata ja ükski valitsus seda ka ei tee. Me võime väga vabalt revolutsiooni enda jalge all toimumas näha, kuigi eksivad need, kes bitcoini tulevikule panustavad.
|
OSCAR-2019
|
||
Kommentaarid 21-40 - Vastulöök noortekaristajatele: vanglast väljub reeglina kurjategija, mitte ümbersündinud inimene - Eesti Päevaleht
Vastulöök noortekaristajatele: vanglast väljub reeglina kurjategija, mitte ümbersündinud inimene - kommentaare 21-40
Hobusevaras tuleb üles puua mitte sellepärast, et ta hobuse varastas, vaid sellepärast, et teised ei varastaks. Igale kuriteole peab järgnema adekvaatne karm VÄLTIMATU karistus.
Keegi pole nõudnud et noored pätid tuleb vangi panna. Elektoraat ootab, et valitsus tagaks turvalisuse ja adekvaatse õhkkonna. Mismoodi valitsus antud ülesande lahendab on valitsuse asi. Kui vaimsed võimed lubavad ainult ohkimist elik represseerimist, siis oleks ehk mõistlik lasta asjadundlikumatel jätkata.
Vanglasse SAADETAKSE juba kurjategijad. Ärge hakake jälle pihta, et ta veel noor ja loll. Ei ole. Teismeline teab juba päris hästi, mis on seaduslik ja mis mitte eriti mis on vägivaldne ja mis pole lubatud.
Vangla ei olegi koht kus toimub mingi murranguline pööre. Väga vähesed muudavad ennast aga nagu öeldakse inimese iseloomu on raske muuta kui see on juba varajases nooruses välja kujunenud. Kui alustad noorelt vargana ja valetajana, siis jätkub see kogu elu sõltumata kas oled vangis olnud või ei.
Karistuses karmus ja vangla on mõeldud selleks, et INIMENE TUNNEKS HIRMU sinna sattuda pikaks ajaks, mitte kuni aasta mõnulema 3 käiguline söök jne.
Kui inimene satub vanglasse juba, siis on see põhjusega ja teadis millega riskib. Ümbersündimist võib rääkida keegi usuhull, kes jutlustab, et inimene hind sünnib uuesti surres jne...
Mitte vangi pole vaja panna, vaid kohapeal kolki anda. Kiire, tõhus, odav ja mis peamine - kaagile üheselt mõistetav.
Parem lahendus oleks neil mõlemad jalad mitmest kohast murda. Siis ei saa päris pikalt kusagile jõlkuma ja sigadusi tegema minna. Las kooserdavad karkudega.
Vangla peab olema selline kuhu mitte kunagi tagasi minna ei tahaks. Kui on selline okei koht aga lihtsalt mõningaste piirangutega siis ongi kurjategijatel täiesti poogen, teevad oma kuritegusid edasi sest karistusaeg on ju nii lühike ja mis see ka ära ei ole siis ära kannatada.
Kui vanglast väljub selline inimene kes hakkab kohe uusi kuritegusid tegema, on ainuke loogiline mõte: järelikult ei ole hullu kui sinna tagasi satub. Järelikult on vanglas liiga leebe olla.
Seda et vangla kedagi ei paranda teati juba ammustest aegadest. Paraku pole inimene suutnud välja mõelda teist efektiivsemat karistust, mis inimest ka paremaks muudaks!
üks asi millega ma nõustun vana kooli esindajana nõustus on avalikustamine ja elektroonilinevõru. Maine ühiskonna nõksu tuleb kasutada ja muuta salastamise seadust.. See on asjatu ninnutamine kui 17aastast pätti peidetakse nagu 5 aastast süüdimatut.. Kasvatame nõrku solvujaid. Arvestades kui palju on käehoidjaid siis suitsiidide arv ei kasvaks kui avaldamine on neutraalne ja kiretu nagu täiskasvanutega. Vale on jutt et kuhugi ei võeta. Lihttööd tuleb austama panna kui mainekasse ei saa. Ei pea pätiks jääma. Tapjate ja peksjate puhul kui on korduv on 1-2kuud kambervanglas ka ok.
Vanale mehele maalt. Ei, see oleks liiga leebe päti suhtes. Parem korraga - seafarmi. Seal on küllalt seasitta ja kõik teavad, kui rõvedalt ta haiseb. Las istub seal ja mädaneb sitta sees.
Lihtne ja aastasadade jooksul äraproovitud süsteem: Vabas ühiskonnas teeb materiaalseid väärtusi loovat tööd vähemus. Selle tööga peetakse üleval ka need, kes on noorusest nõrgukesed ja vanadusest väetid, lisaks kogu riigiaparaat, kultuura tegijad ja administratsioon. Valdav enamus vanglasse pandutest on töövõimelised inimesed. See valdava enamus tuleb sunniviisil tööle panna. Nii saab vanglad viia isemajandamisele. Vangide töö finantseerigu valvurite palgad ja vangide toidu. Kui mõni vang on tubli töömees, siis saab ta vabadusse jõudes kaasa kena kopika. Kui mõni vang aga tööle ei hakka või viilib niisama, siis saab ta normaalse vangi toiduportsu asemel eraldatud kartseris trahvipajuki, mis koosneb veest ja leivast. Tühi kõht ja näljasurma ning nõrgaks jäämise hirm paneb vangid tööle. Ja need pisipätid kes huligaanitsevad, tuleb 15 ööks tsemendi peale viia. Päeval hakkavad nad linna puhastama ja korrastama ning tegema mitmesuguseid hoopis ebameeldivamaid töid. Näiteks kasima avalikke peldikuid. Kui nad ei tee seda, siis kartserisse vee ja leiva peale. Läbimõeldult korraldatud töö kasvatab pätid ümber. Ja kui mõni viilib, siis see tähendab üksinda külmas kartseris vee ning leiva peal istumist.
Tegelikult head vastust sellele ei olegi. Kui ka vangi ei panda, siis kasvab ülbus ja karistamatuse tunne. Karistad, on halb, kui ei karista, on veel halvem. Need ei ole ju vaid korra eksinud lambukesed.
Samas eks meil ole ju ka positiivsemaid näiteid lausa elust enesest võtta. Nimesid nimetamata, aga üks nüüd just noorte karistatutega tegelev vaimulik on seda teed ju noorest peast päris pikalt tallanud. Aga kõik ei ole ka tema. Ja pole ilmselt ka tema suutnud kõiki heale teele juhtida. Kui on see õnnestunud, siis ikka selle pärast, et polnud tegu parandamatu lambukesega. Aga sellised võivad ka peale vanglakaristuse kandmist õige teeotsa üles leida. Kes teab ...
Tean isiklikult mõnda meest kes vangimaja seinte vahele sattunud ja saan öelda, et neile mõjus see istumine küll hästi. Rahulikumad ja asjalikuma mõttesuunaga inimesed kohe, kes rääkisid, et enamik aeg istudes sai sisustatud lugemisega.
Üldiselt olen aru saanud, et põhjamaa vangla on selle kriminaalse elementi kultiveerimise osas üsna mõistlikud. Ei ole vanglates mingit gängide hierarhiavalitsust ega vajadust enesekaitseks ennast mingite kriminaalsete elementidega liita. Kui tahad rahumeelselt oma aja ära istuda, siis enamusjaolt on selleks ka võimalus.
Kahtlustan, et kirjatüki autor võtab enda teadmised pigem filmidest, kus näidatakse Ameerika Ühendriikide vanglaid hüperrealistlikus võtmes. Filmide järgi paistab usa vanglatega jah nii, et vangla teeb vangist ainult suurema päti. Siin on pigem nii, et kui tahad korralikuks hakata siis on selleks võimalus ja kui tahadki pätt olla, siis selleks on ka võimalus.
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Kristiina" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Pole juba ammu nii totakat artiklit lugenud. Kui vangla ei suuda kaabakat natukenegi oma arusaamu muutma, siis mida paganat me neid vanglaid üldse ülal peame? Laseme kaabakat vanglast lahti, lükkame vanglamüürid maaga tasa ja elame õnnelikult koos kaabakatega.
Need noortekambad on vaja laiali peksta. Ninameestele keretäied kätte anda nii, et oigavad maas ja niimoodi alati kui selleks vajadus tekib. Kaabakas mõistab ainult rusikat, head keretäit, muid argumente ta ei võta omaks. Kaabakatega on vaja rääkida kaabakatekeeles.
On humaansemaid viise kuidas paika panna. Sõnad ja peasilitamine enam teatud vanuses ei aita kuid infoühiskonnas oleks lihtne kui tühistataks lastekaitse jaburad seadused ja lähtutaks east ning jälgimine, konkreetsus jms..
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Teemees" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
ähvardust ellu ei vii kuigi vahel meeleheide suur. Nüüd ei taha ja depressioonihood. Kõrini jamadest. Teine kord polnud ma süüdi muus kui ebaviisakuses. Loeti välja,et õpetamise all tahan rünnata..
|
OSCAR-2019
|
||
Reformatsiooni 500. aastapäeva tähistava juubeliaasta avajumalateenistus peeti 9. oktoobril Tallinna Oleviste kirikus – kirikus, kus teenisid Tallinna linna esimesed reformatsiooni jutlustajad.
Oikumeenilisel jumalateenistusel jutlustas EELK peapiiskop Urmas Viilma, kaasa teenisid emeriitpeapiiskop, EKNi president Andres Põder, piiskopid Joel Luhamets, Tiit Salumäe ja Einar Soone, Tallinna praost Jaan Tammsalu, kirikukogu abijuhataja Urmas Arumäe ning Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute juhid ja esindajad.
Sõna võtsid roomakatoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan, justiitsminister Urmas Reinsalu ja Tallinna abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas.
Peapiiskop Urmas Viilma arutles oma jutluses selle üle, kuidas tähistada sündmusi, mis 500 aastat tagasi põhjustasid ristikiriku lõhenemise ja mõnesaja aasta kestel mitme uue protestantliku kiriku tekkimise.
«Kas need asjad olid omas ajas rõõmustavad või kurvastavad, kuidas hindame tollaseid sündmusi täna, kuidas vaatame neile aegadele luterlastena, kuidas näevad kõike seda roomakatoliiklased, kuidas kõigi teiste kirikute esindajad? Kuidas leida see ühisosa, mis võimaldab meil olla üheskoos ning üksmeeles ajalugu hinnates leida ka põhjuseid rõõmustamiseks,» küsis peapiiskop.
«Mitmeaastase dialoogi tulemusel on roomakatoliku kiriku ja Luterliku Maailmaliidu esindajate vahel jõutud kokkuleppele, et see, mida me 2017. aastal, mil reformatsioonist möödub 500 aastat, teeme, on reformatsiooni ühine meenutamine ja üheskoos palvetamine.
Selle nähtavaks kinnituseks kogunevad selle kuu viimasel päeval Luterliku Maailmaliidu juhid koos roomakatoliku kiriku pea paavst Franciscusega Rootsi Lundi katedraali ühispalvusele. See ajalooline sündmus on ilmseks tõendiks sellest, kuidas on võimalik jõuda konfliktist osaduseni,» tõdes peapiiskop. «Tõsi, kas iga konflikti lahendamine peab võtma 500 aastat?»
Piiskop Philippe Jourdan märkis oma sõnavõttu alustades, et tema osavõtt reformatsiooni juubeliaasta jumalateenistusest võib imestama panna nii mõnegi katoliku või mõne teise kiriku liikme. Piiskop rõhutas, et kiusatus üksteist ignoreerida ei tooks head kristlusele ja jumalariigile.
«Mulle tundub, et 500 aastat hiljem on meile antud unikaalne võimalus tagasi tulla oma esivanemate esialgse soovi juurde, kes vaatamata erimeelsustele siiralt otsisid leppimist ja ühtsust, kuigi nende unistused ei täitunud. Üksteise vastuvõtmine, küsimuste vennalikus meeles arutamine peaks edaspidi alati olema kristlaste kui jumalalaste suhtlemisviis. Seetõttu on mul täna õhtul hea meel siiralt ja südamest õnnitleda kõiki neid kristlasi, kelle vaimne pärand tuleneb reformatsioonist,» ütles piiskop ning soovis kõigile rohket Jumala õnnistust.
Tallinna abilinnapea Taavi Aas märkis, et reformatsioon ei tähista pööret mitte ainult religioonis, vaid ka olulisi muutusi hariduses ja kultuuris. «Sellest ajast peale, kui kirik hakkas kõnelema inimesega tema emakeeles, kui kirikulaule sai laulda oma keeles ja tihtilugu ka omal tuntud viisil ning kirik võttis tegelda rahvakeelse hariduse andmisega, muutus vaimne suhe kiriku ja inimese vahel selgeks,» ütles Taavi Aas.
«Reformatsiooniaasta projekt algab täna ning järgnev aasta on täidetud rohkete üritustega, millest tähelepanuväärne osa toimub Tallinnas. Tallinna linn tahab olla Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule heaks ja usaldusväärseks koostööpartneriks,» sõnas ta.
Avajumalateenistusel kõlanud kauni ja ülendava muusikaga teenisid kaasa orkester Collegium Consonante koos 150 lauljaga üheksast erinevast laulukoorist, dirigeerisid Heli Jürgenson, Mikk Üleoja ja Imbi Laas, organist oli Piret Aidulo. Solistidena astusid üles Maria Listra, Birgit Sarrap ja Bonzo ning pilli mängisid Robert Jürjendal ja Madis Metsamart. Peakoordinaator oli Lehari Kaustel.
Peapiiskop Urmas Viilma ja praost Jaan Tammsalu kinkisid Oleviste kogudusele reformatsiooni juubeliaasta sümboli – õunapuu. Jumalateenistusel tehti korjandus Mustamäe kiriku ehituse heaks.
Selle aasta lõpus saab läbi riiklik pühakodade programm, mille toel taastati ja renoveeriti lagunevaid ja kehvas seisus kirikuid.
Kuigi programmi kavatsetakse edaspidigi pikendada, ei pruugi selle toetustest piisata kõikide remonti vajavate kirikute renoveerimiseks, vahendas “Aktuaalne Kaamera”.
Praegu on ligi 190 mälestiste nimekirja kantud kirikust 21 protsenti avariilised või väga kehvas seisukorras.
Näiteks mitme põrandaauguga Anna koguduse remondiks oleks koguduse õpetaja Lea Heinaste hinnangul vaja umbes 60 000 kuni 70 000 eurot.
“Ma ei taha kurta, vaid ma panen lootuse nendele inimestele, kes Annast mööda lähevad,” lisas Heinaste, lisades, et nemad loodavad kiriku korda teha annetuste toel.
Laulupeo aukülaline maestro Roman Toi (98) tegi kaasa laulupeorongkäigu – tema jaoks oli koht peojuhtide kaarikus –, vaatas ja kuulas lauluväljakul mõlema päeva kontserdid algusest lõpuni, istudes otse lava ees president Toomas Hendrik Ilvese kõrval.
Maestro peatus Tallinnas Viru hotellis ja siinses kohvikus võttis ta ka hulgalisi sõpru ning tuttavaid vastu. Siin sai paar päeva pärast laulupidu temaga ka värskeid muljeid jagatud.
«Ma olen õnnelik, et eesti koorimuusika kaasabil olen saanud eesti keelt ja meelt tutvustada üle terve maailma: Austraalias, Ameerikas, Kanadas jne. Me käisime Toronto kooriga ka Iisraelis ja laulsime seal sulaselges eesti keeles,» räägib Toi ja lisab uhkusenoodikese kõlades: «Toronto Estonia koor osales ka seekord laulupeol ja oli ainuke väliskoor, kes pääses esinema laupäevasele valikkooride kontserdile. Nad «süüdistavad» mind selles, jäljed on liiga sügavad.»
Laulupeo kahe päeva kohta ütleb nii: «Mul oli lõpmata hea meel, kuidas meie koorijuhtide pere on noorenenud, et Taevataat on meile värskeid paare käsi andnud, kes oskavad oma tööd suurepäraselt teha. Samuti on meil ka häid noori heliloojaid – need loeksin selle laulupeo osas mulle kõige rohkem rõõmu tegevaks. Kolmandaks ütleksin, et oli kurb, et 25 000 lauljat ei mahtunud korraga lavale.
Ma imetlen koorijuhtide osavust, kuidas nad hoidsid seda 60 meetrit laia lava ühes koos, see osavus ei ole kerge. Lauljaskonna arv, repertuaar, noored heliloojad, koorijuhtide kvaliteet, see vaimustus, mis tegelikult eksisteeris, selle saab kokku võtta nii: laulupidu on eesti ühiskonna enesetunde plahvatus ja see, mis juhtus, on hüppelaud paremasse eesti koorikunsti tulevikku. Ma ei jäta ütlemata, et kõik see entusiasm, mis seal kaks päeva oli, hoiab ka homse päeva mured hõlpsamini ületatavad.»
|
OSCAR-2019
|
||
Juttu lugedes tekkis vahepeal kartus, et selle puändiks saab olema maapealse eluga kohanemisvõimetu vananeva kosmonaudi surm tervisehädade kätte - mis olnuks üsna pateetiliselt ja klišeelikult mõjuv. Õnneks suutis autor meeldivalt üllatada.
Nii suurt vaimustust nagu eelarvustaja ma käesolevast loost tunda ei suuda, ent "4" saab kätte küll.
Näib, et lugu on vene keeles ilmunud kahe erineva pealkirja all. Baasis originaalpealkirja "Orljonok" nähes tekkis mul kerge imestus, et kas tõlkija on tõesti otsustanud loo pealkirja eestikeelses tõlkes "poeetilisemaks" muuta. Siiski on antoloogia "Me armastame Maad 2: Viimane laev" tiitellehel loo originaalpealkirjaks märgitud "Orljonok" nje vjernjetsja.
Loo minategelaseks on tähelaevale Kotkapoeg raadioinseneri dublandiks määratud neiu. Kotkapoja meeskonna ülesandeks on lennata Maalt Elektrale, kummalisele süsihappegaasist küllastunud atmosfääri ja veidra elusloodusega planeedile, et tuua sealt koju Avastaja - seitse aastat üksi Robinsonina Elektral elanud noormees, kes pole kunagi elus Maal viibinud. Kotkapoja meeskond soovib väga Maale naasta ja ka Avastaja on inimkonna ilusa koduplaneedi nägemisest siiralt huvitatud, ent lend koju ei kulge kaugeltki nii, nagu oodatud...
Jälle üks selline jutt, mida võiks iseloomustada sarnaste märksõnadega nagu antoloogia "Me armastame Maad" kaht esimest teksti. Poeetiline, nukker ja heroiline lugu helgest kõrgtehnoloogilisest tulevikust ning kosmosenautide eneseohverdusest.
Loo minategelaseks on astropsühhiaater, pikkadest kosmoselendudest tekitatud psüühiliste probleemide ravimisele spetsialiseerunud kosmoselaeva pardaarst. Oma teadustöö kirjutamiseks peab astropsühhiaater, kes on oma elu jooksul osalenud kolmel tähtedevahelisel ekspeditsioonil, sukelduma esmapilgul igavasse uurimistöösse tähelendude keskarhiivis, mis asub looduse ümberkujundamise tagajärjel tekkinud Siberi mere kaldal. Arhiivis avastab ta Barnardi tähele toimunud ekspeditsiooni puudutavad dokumendid...
Ilmselt on tegu viiekümnendate-kuuekümnendate nõukogude ulmele üsnagi iseloomuliku tekstiga: helge kõrgtehnoloogiline tulevik, vaprad kosmonaudid (Žuravljova loos küll astronaudid), ülipikad tähelennud, eneseohverdus kosmoselendudel ja vaenuliku keskkonnaga võõrastes maailmades...
Mulle see lugu meeldis - vanamoodsalt (või täpsemalt kirjutamise/esmaailmumise aegruumile kohaselt) pateetiline ja optimistlik, samas poeetiline ning nukker. Ja nagu paljudes vanades tulevikuainelistes ulmelugudes, on siingi rohkem kirjutamisaja õhustikku kui tänapäeval realistlikuna tunduvat tulevikunägemust.
Alustaksin ehk tõdemusest, et ka mulle meeldis käesolev romaan Heinleini "Taeva orbudest" kõvasti rohkem. Aldissi stiil on kuidagi oluliselt huvitavam kui Heinleinil ja kogu üldine sündmustik koos puändiga märksa keerukam ning põnevam.
Tarmo on oma arvustuses käesolevat romaani võrrelnud Clarke'i "Linna ja tähtedega". Mulle meenutas Aldissi romaani algus hoopis Gluhhovski "Metro 2033." Apokalüpsisejärgne ühiskond, mis varjab end kuskil siseruumides ja käikudes, sünge ning hämar, kohati lausa õudussegusesse müstikasse kalduv õhustik... Aldissi romaani stiil muutub aga kiirelt koos tegevusmaailma järk-järgulise avanemisega, üks üllatus järgneb teisele ning põnevaid sündmustikupöördeid tuleb kuhjaga. Ilmselt tuleks märkida veel üht ulmeteost, mida "Peatumata" mulle meenutas - Hargla "Gondvana lapsi".
Ega eelarvustajatele palju lisada polegi. Komarri planeet oma eripäradega ja separatistide vandenõu üksikasjad olid päris põnevalt kirja pandud. Suhteseepi oli muidugi ka päris palju ja ehkki selle üleküllus kohati tüütuks läheb, suudab Bujold seda päris inimlikult ning soojalt kirjutada.
Kokkuvõttes pole "Komarr" eriline meistriteos, ent lugeda täitsa kõlbab. Hindeks mõninga kõhkluse järel "4-".
Jälle see viimase arvustaja needus ehk suurem osa sellest, mida ma nüüd kirja panen, on juba eespool ära öeldud. Aga ma ütlen siiski: et endal meeles püsiks kui peaks tulema tahtmine seda raamatut veelkord kätte võtta.
Esiteks seda, et tegemist oli viimase aja ühe vaevalisema lugemisega. Lõpetasin "Enderi mängu" ülelugemise umbes-täpselt kuu aega tagasi, mis tähendab, et "Surnute eest kõnelejat" suutsin lugeda kiirusega ca 15 lk päevas. Õudselt vaevaliselt. Raamat peaks olema mitte 50 lehekülge lühem nagu Ats eespool arvab, vaid oma 300 lehekülge lühem. Sest umbes alates sealt muutus lugu mingilgi määral huvitavaks ning päästis Ulmekirjanduse Baasi esimesest "kahest" sellele teosele.
Raamatu esimesest kahest kolmandikust enese läbi närimine oli täielik agoonia: see on tohutult veniv, jutlustav, igav, moraliseeriv, heietav lugemine. Ja kasuks ei tulnud üldse mitte see, et vahepeal oli pool tekstist (olgu, liialdan) portugali keeles. Täiesti ebavajalik kirjanduslik võte. Kui keegi tahab keelt õppida, siis selleks on keeleõpikud. Kui kirjaniku arvates ei saa mingeid keelelisi nüansse tõlkida, siis on kirjanik lihtsalt kehv tõlkija. Mina oleks raamatut eesti keelde tõlkides selle tuimalt välja visanud, antagu mulle andeks.
See veniv algus meenutas mullegi "Rohtmaad". Aga ainult selles mõttes, et "Rohtmaast" on mul meeles, kuidas pärast läks raamat heaks. "Surnute eest kõnelejaga" seda ei juhtunud. Viimane kolmandik, kus lõpuks ka mingi tegevus algaas, lihtsalt rehabiliteeris esimese poole, kuid väga vähesel määral.
Aga ei läinud mulle peale ei see imeline võõrtsivilisatsioon ja planeedi ökosüsteem. Kogu see muinasjutt sobiks pigem mõnda fantaasiaraamatusse kui teadusliku fantastika žanrisse liigituvasse teosesse. Uus ja igavene elu puudena. Puudele laulmine, mispeale need valmistavad sulle noad-kahvlid ja majaehitusmaterjali. Oeh. Vabandage väga, aga - JURA!
Ilmselgelt ei ole ma selle raamatu sihtgrupp. Aga miks ma seda siis üldse lugesin? Sest erinevalt sellest, mida Orson Scott Card ise eessõnas soovitab, promotakse seda teost "Enderi mängu" järjena. Ka eestikeelse teose tagakaanel on miskipärast kirjas kiidusõnad "Enderi mängule", mis oli tõesti VÄGA HEA raamat, aga ei mingeid New York Timesi kriitikute hinnanguid "Surnute eest kõnelejale". Seega - sain lihtlabaselt petta. Tegemist on täiesti erinevate raamatutega, mis on kunstlikult üheks seotud.
Siiski olen tänulik, et see eesti keelde tõlgiti - muidu poleks ma ju seda teada saanud ning õhkaksin siiani Enderi seikluste jätku järgi. Nüüd aga tean kõikidest ülejäänud järgedest kauge kaarega mööda käia. Eestikeelse tõlke kohta ainult üks küsimus: miks oli vaja sitikas järjes satikaks tõlkida?
Kui mõned eelarvustajad kommenteerisid oma hinnet, et viis mõne miinusega või midagi selles stiilis, siis minu hinne on kolm paljude miinustega. Tegelikult pigem kaks, sest ma ei kavatse ilmselt seda raamatut enam kunagi lugeda ja oleksin võinud oma ajaga midagi targemat teha. Aga lihtsalt austusest kirjaniku vastu ja MIDAGI selle teose viimases kolmandikus siiski oli.
Enne sõda oleks tekst olnud teedrajav. 1963. aastal on see aga juba kahvatu, kuigi sisaldab mõningaid häid mõtteid. Muust maailmast isoleeritud kaluriküla lapsed lähevad sisemaale avastusretkele ja avastavad Noa laeva. Selliste tekstide puhul on määrav, mis lõpuks saab - aga seekord ei saagi lõpuks eriti midagi.
Kahvatu tekst härrast, kes ühele provintsiseltsile oma kinnisideega senikaua peale käib, kuni teda koosolekul ette kandma lubatakse. Kinnisideeks on hinge surematus, mis ei hooli keha surelikkusest - ja ootuspäraselt kujutab härra isik endast selle teesi tõestust.
Tore nutikas jutt noore andeka kirjaniku sulest. Koos "Väikse koha..." ja mõne ulmevälise jutuga näitab, et Greene'ist oleks võinud saada ka puänteeritud novelli meister.
Suurepärane arendus jutu alguses suubub väheusutavasse ja jaburavõitu jahumisse. Tulemus meenutab natuke Albert Sánchez Piñoli eesti keelde tõlgitud romaane: üksildasevõitu peategelane puutub kokku moodsa Väikese Rahvaga, kes kuskilt sügavikust ootamatult esile kerkib või keda peategelane sinna otsima ronib.
Kogu jutt peaks muidugi olema millestki muust - sellest, kuidas lapsepõlves läbielatu hilisemat elukäiku, isiksust ja alateadvust mõjutab. Aga ei vea eriti välja.
Tuleb kindlasti see lugu teist moodi uuesti üle lugeda. Võimalik et seejärel hinne võib isegi tõusta :)
Loo peategelaseks on kahekümneaastane TÜ tudeng Johannes Ojamaa, kes Siberis süstamatkal viibides pimesoolepõletikku haigestub ja kaaslaste matkamiskohast eemale komberdades veidra matkaseltskonna otsa satub, kes ta imelisel moel põletikust terveks ravivad... (Eeltoodud sisukokkuvõttele peaks ilmselt lisama, et loo tegevus ei toimu Nõukogude ajal, vaid tänapäeval).
Autor kasutab loos toimuva lahtiseletamiseks juhmivõitu peategelast (Johannes on küll otsapidi ülikooli jõudnud, ent pole just karbi kõige kirkam kriit), kellele õpetatud reisiseltskond toimuvat lahti seletab. Samas on Johannes tegelaskujuna üsna kummaline. Tegu pole nagu autentse tänapäeva Eestis elava kahekümneaastase noormehega, vaid pigem mõnevõrra vanema autori ettekujutusega sellest, milline üks selline isik olema peaks. Mõtleb kogu aeg selfide tegemisele ja nende Facebooki postitamisele jne. Samas kõnepruuk pole tal kohati üldse nagu mingi suvalise ossi oma, pigem selline haritud-irooniline. Pärast taigas kadumaminemist ei huvita Johannest ka absoluutselt lähedaste või reisikaaslaste võimalik muretsemine tema pärast. Lisaks ei maini autor loos kordagi, et mis eriala tudengiga Johannese näol täpselt tegu on.
Peategelasse (kelle vaatenurgast kogu loo toimumist esitatakse) puutuvad asjaolud ja loo liiga äkiline lõpp (täpselt lõpetamatus) ei lase mul sellele "kolmest" kõrgemat hinnet panna, ehkki kirjeldatud visioon paralleeluniversumite arengu kohta on üsna võimas.
Jekimov on üllatuslikult kirjutanud sedapuhku žanripuhta fantasyloo, mille peategelaseks on ühesilmne noor nõid Uku, kes tegutseb külmas, metsases ja metsikus maailmas.
Mingil põhjusel see lugu mulle meeldis, isegi niivõrd, et otsustasin maksimumhinde kasuks. Autori loodud maailm jättis hea mulje, nagu ka maagia ja üleloomulike olendite käsitlus.
|
OSCAR-2019
|
||
Kas Eesti on demokraatlik riik? Eesti pidamiseks demokraatlikuks riigiks ei piisa, kui me seda ise endale korrutame või veel hullem: laseme endale seda korrutada. Et seda küsimust hinnata, peame me esmalt mõtlema ideaalsele kujutlusele demokraatiast. Ainult selle alusel saame me hinnata, kas ja mil määral see ideaal on meil praegu teostunud.
Meie põhiseaduses on selgelt öeldud: “Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.”
Tänapäeval on rahva võimalused riigivõimu kanda kasvõi võrreldes varasemate põhiseadustega oluliselt enam piiratud. Kui varem loetleti rahva jaoks neli erinevat demokraatia teostamise viisi, nende hulgas rahvaalgatus, referendumid, riigivanema valimised, siis praeguseks on neist jäänud ainult võimalus osaleda Riigikogu valimistel. Tänane olukord Eesti demokraatiaga näitab aga, et sellest kuidagi ei piisa elujõulise demokraatia tagamiseks.
Otsedemokraatia ja referendumid ei asenda siiski esindusdemokraatiat, meile kui rahvale peab jääma võimalus oma võimu edasi delegeerida väiksemate küsimuste arutamiseks, millega me ise igapäevaselt tegeleda ei taha ega peagi.
Otsedemokraatlik rahvaalgatus peaks jääma olulisemate küsimuste jaoks ja see võimalus on meil kaduma läinud. See on kontrollimehhanism selleks, et esindajad arvestaks rahva häälega. Kui rahvas saab sekkuda parlamentaarsesse protsessi algatades eelnõusid, tühistades seadusi, kutsudes tagasi poliitikuid, kes on loobunud neid esindamast, siis see sunnib poliitikud andma oma tegevusest täpsemalt aru ja kaasama kodanikke sisuliselt otsuste langetamisse.
Rahvahääletuse algatamise võimalus oleks kodanikuühiskonnale tervendava mõjuga. See täidaks ühtlasi kodanikukooli rolli, kuna saadaks inimestele sõnumi, et teist sõltub, teie otsustate. Seetõttu peaksid inimesed end ka rohkem harima, poliitikaga kursis olema. Rahvahääletuse algatamise võimalus pole seotud vasak- ega parempoolsusega, see on seotud võimulolijate vastutusvõimega, meie kaasamisega otsustamisse ja otsuste tagamaadesse, meie võimalusega tunda sisulist huvi poliitika vastu, meie võimalusega selles tegelikult osaleda.
Rahvahääletusi saavad nende seadustamise järel algatada kõik kodanikuliikumised ja huvigrupid. Seda sõltumata oma paigutusest poliitilisel spektril. Ma ei salga, et isiklikult olen nii liberaalide kui vasakpoolsetega eriarvamusel perekonna mõiste osas ja leian, et samast soost partnerite kooselu ei peaks seadustamisega soosima. See on minu väärtuste vastu ja ma ei saa sellega kuidagi nõustuda.
Aga kui jutt on demokraatiast, siis selles peavad saama võrdselt osaleda kõik ühiskonnagrupid sõltumata sellest, kas mina jagan nendega ühiseid väärtusi või mitte. Demokraatias seisan ma õlg õla kõrval geide ja lesbidega ning kaitsen ka nende õigust osaleda ühiskonnaelu küsimuste otsustamises. Demokraatia on selline valitsusvorm, milles osalemise tingimuseks pole mitte inimese moraalne staatus, vaid kodakondsus. Kõik peavad saama osaleda. See ongi demokraatia mõte.
Kui me räägime sellest, kas Eesti on tõesti demokraatlik, siis on meil tegelikult probleeme ka kurjategijate valimisõigusega. See on moraalne tsensus demokraatias osalemisele, mis pole kohane ühele tänapäevasele demokraatiale. Meie vasakpoolsetest ja liberaalidest valitsus pole hoolimata rahvusvaheliste inimõiguste organisatsioonide etteheidetest suutnud 20 aasta jooksul seda põhiõigust tagada.
See on see probleem meie demokraatiaga, et osa inimesi on poliitilisest protsessist süstemaatiliselt välistatud. Seda viga tahame me korvata rahvahääletuse algatamise võimaluse taastamisega. Isegi kui meie eesmärk ise kohe ei teostu, siis on see vähemalt kodanikuühiskonna selge rindejoon võimu küüniliste endaõigustuste vastu. Ja see rinne on vajalik, et taastada Eestis tõeline demokraatia ja Eesti inimeste usaldus selle vastu, taastada okupatsiooniajal alla surutud demokraatlikud instinktid.
Eesti on põhiseaduse järgi demokraatlik riik. Ma ei salga, et mul pole seda lihtne öelda — ent demokraatia ongi keeruline ja nõuab meie kõigi ühiseid pingutusi — ning just seetõttu kutsungi meie deklaratsiooniga liituma kõiki, kes toetavad demokraatia tugevdamist Eestis, sõltumata sellest, kas ollakse vasakpoolsed või parempoolsed, rikkad või vaesed, geid, lesbid või traditsiooniliste pereväärtuste toetajad.
Tekst põhineb kõnel, mille pidasin 27. veebruaril 2016 Rahvusraamatukogus toimunud konverentsil “Kas Eesti on demokraatiaks valmis?”
Demokraatia pole kaugeltki ideaalne valitsemisvorm, meie riigis on see imho lausa paras palagan, rahvaesindajateks on valitud igasuguseid kloune ja narre, mis on ka loogiline, nemad jäävad silma ja eks hääletad ikka selle poolt, kelle nime mäletad. Otsedemokraatia võimaluste mängutoomine oleks teretulnud nähtus küll, pakuks kena alternatiivi mitte millelegi.
Aga kui inimesed on nii lollid, et valivad igasugu kloune ja narre, miks nad peaksid olema nii targad, et otsustada otsevalmisel tähtsate küsimuste üle?
Kui me vaatame demokraatiat, siis see on rajatud täiesti vildakatele alustele. Isegi laps saab aru, et nii ei saa ühiskond toimida.
Kas kõik inimesed on võrdselt pädevad teostama näiteks südameoperatsiooni? Või juhtima lennukit? Või mängima orkestris? Et pole tähtis, kas inimene on õppinud muusikuks või mitte – igaühel on võrdne õigus olla orkestri liige? Mis muusika sealt tuleks?
Nüüd järsku lähtume demokraatlikus süsteemis aga eeldusest, et kõik inimesed on oma õigustelt ja võimalustelt võrdsed valitsema riiki! Nagu oleks riigijuhtimine mingi tohutult lihtne asi, mis ei vaja mingit ettevalmistust, mis ei vaja arusaamist moraalifilosoofiast, poliitfilosoofiast, õigusfilosoofiast; mis ei vaja mitte mingisuguseid teadmisi maailma ajaloost, poliitajaloost, filosoofia ajaloost; mis ei vaja mingisugust arusaamist inimpsüühikast, sotsiaalpsühholoogiast, sotsioloogiast –mitte millestki!
Nagu ütles sir Winston Churchill 1947. aasta sügisel Briti parlamendi alamkojas peetud kõnes, on demokraatia tõesti halvim valitsemisvorm, aga nagu toona, ei maksa ka nüüd teha endale illusioone, et ühiskonna praeguse seisu juures oleks meil käepärast mingeid muid võimalusi. Hoolimata laiduväärsest hetkeseisust on olemas ühiskonnakorraldus, mis on objektiivselt õiglane ja hea, ning ideaalis oleks see tõepoolest parimate valitsus ehk aristokraatia.
Ideaali saavutamatus hetkeolukorras ei tähenda aga, et me peaksime tõmbuma eraklusse ning loobuma taotlusest muuta olemasolevat ühiskonnakorraldust selle suhtelises piiratuses siiski võimalikult sarnaseks ideaaliga. Nii on hetkevalikutest ratsionaalseim aidata meie deklareeritud demokraatial saada demokraatiaks ka päriselt.
Meie nõudmine anda rahvale tagasi rahvahääletuse algatamise õigus ning sellega kaasnev ühiskondlik debatt sunnib erakondasid heitma näolt maskid ning välja näitama, kellel neist on ka tegelikult ambitsioon valitseda kooskõlas rahva tahtega ja kes neist soovivad klammerduda võimu külge mis tahes hinnaga.
Seni on võimulolijad väljendanud oma rahulolematust rahvaga ning sageli ka küüniliselt väitnud, et end harima peaks rahvas ja mitte nemad. Nüüd on neil aeg vaadata peeglisse. Rahvahääletused on demokraatia kool nii rahva kui valitud esindajate jaoks.
Filosoofilise kõrvalepõikena, soovitan heita pilgu käesoleva väljaande aadressiribale. See ei ole Õhtuleht, see on Nihilist.FM. Herakleitos leidis, et samasse jõkke kaks korda astuda ei saa. Kratylos täiendas, et õigupoolest ei saa astuda samasse jõkke isegi mitte ühteainsat korda. See Varro Vooglaid, keda intervjueeriti esimese tarvis, ei saa kuidagi olla seesama, kes kirjutab siin. Tere tulemast infoühiskonda!
See on natuke nagu hüüda stopp mingis ringmängus. Vaatame poosid üle, kes jäi toolita, kes sai istuma.
Kui hüüda stopp praegu, siis on kõige aristokraatsemad loomulikult Reformierakonna inimesed – nad on ennast kehtestanud. Stopp, ja riigi areng toimub edaspidi nende seltskonna äranägemist mööda. Kõik muu on üleliigne.
Ja selline paistab olevat ka rahva soov, kas pole? Neid valitakse ikka ja jälle ning üha vähem on põhjust valida.
Aga olgu kuidas on, igatahes paistab, et kui mitte demokraatia, siis vähemalt parlamentarism on ainus asi, mis pikema aja jooksul suudab tagada selle, et kuningate suguvõsad troonile võivad jääda.
Parim ühiskonnakorraldus on tehnokraatia ja meritokraatia seguvalitsus, kus rahvale on jäetud võimalus suunata valitsuse tegevust läbi rahvaalgatuste ja rahvahääletuste. Selle jaoks oleks aga vaja idealiste ja vähese korrumpeeruvusega ideelisi inimesi. Unistus, kahjuks.
Võrdsel võimalusel ja võrdsel õigusel on vahe. Demokraatia kui selline tagaks kõigile võrdse võimaluse osaleda, st, pole oluline, kas sa oled 20 või 50 aastane, mees või naine, autojuht või keevitaja – loeb vaid see, et sa oled kodanik ning tunned huvi oma ühiskonna arengu vastu.
Võrdne õigus.. igal inimesel on võrdne õigus saada võrdseid võimalusi. Asi pole selles, kas keegi on teisest parem järjel, targem vms. Siililegi selge, et igal suvalisel inimesel tänavalt ei ole võrdne õigus mängida orkestris, küll on tal aga võrdne võimalus kellegi teise oskamatuga taodelda pilliõpetajalt tunde ning võrdne õigus neid hüvitamise korral saada; võrdsus ei mängi rolli siis, kui eriliselt andekale õpilasele õpetataks tasuta või eriliselt kõva peaga inimene järjepidevalt peale maksab, ent kuskile ei arene.
Tuleks siinkohal vahet teha tõesti filosoofial ja reaalsel elul, kuna viimases ei lähtuta töökoha andmisel kellegi õigusest, vaid tema iseenda müügioskusest ning vahetevahel ka haridusest. Filosoofia, mida te väidate poliitikutel vajaminevat, arutleks ehk tõesti inimeste õiguse üle midagi nõuda, paraku reaalses elus jääb nende õigus vaid võrdsete hariduse omandamise võimaluse taha kinni. Sul on võimalik saada orkestris muusikuks, südamekirurgiks, piloodiks.. see aga eeldab seda, et panustad enda haridusse ning võtad iga võrdse võimaluse ning kasutad seda; võrdne õigus aga on sul alles siis, kui seisad endaga võrdse kandidaadi kõrval.
Tere! Palun see artikkel niisugusel kujul maha võtta, kuna tegu ei ole minu kirjutatud tekstiga. Samuti sisaldab tekst väiteid, mida ma ei ole esitanud. Ette tänades, Varro Vooglaid
Tegu on satiiriga, mis on igati okei. Igaüks, kes Vooglaiu iba lugenud, saab aru, et artikkel on pila, mitte Vooglaiu seisukoht. Nagu Siim ütles, siis see tekst oleks Vooglaiu kohta selgelt liiga mõistlik.
|
OSCAR-2019
|
||
Algas see sellega, et panime tähele, et tavalise aja asemel ( umbes 21.30-22.00 - 05.00 kell ) on ta hakanud varem liiklema, nüüd siis kella 18.30 ajal hakkab ta tegutsema ja nagu kell 19.00 saab on ta hammastega puuri võre kallal, ei aita miski, kui võtame välja-närib pärast edasi, kui paneme sööki juurde (anname kurki vms) on hetkeks rahu ja kohe uuesti närima, lükkame teda lihtsal võre kallalt ära - on ta ka kohe tagasi. See võre närimine käib tõsiselt närvidele juba kuna see ragin ja kolin paneb lõpuks pea valutama lihtsalt. Hamster on juba päris vana ka, juulis saab 2 aastaseks. Kas see võib olla tingitud vanadusest, ehk ta on n.ö oma ajataju sassi ajanud ja peast natuke nagu hulluks läinud (ei oska paremini sõnadesse panna) . Ja veel, vanasti ta ärkas üless, sõi ja toimetas ning läks ratasse jooksma, aga nüüd jookseb rattas vähe ja enamus ajast võre kallal. Öösel on ta meil lausa vannitoas ja uks kinni, sest muidu magamine on lihtsalt võimatu, vahest on isegi läbi ukse kosta seda kõvat puuri närimist. Ausalt öeldes väga raske olukord, peast on käinud läbi isegi mõte, et tuleb magama panna, kuna järgmine kuu tuleb meie majja väike uus kodanik ja ei kujuta ette, kuidas see nii väikest last võib mõjutada, just see kõva kolin
Kas keegi oskab aidata ? Kas tõesti on siis n.ö vanadus oma töö teinud ja meie hamstri aeg hakkab lõppema ? (kurb küll mõelda aga siiski )
Minu hamstrid närivad ka puuri võresid. Jah, magada on võimatu, kuid mitte minul. Tegelikult mina olen juba sellega harjunud. Ainult mu vanemad panevad ukse kinni, sest ei talu seda müra. Ja ma arvan, et nad teevad seda sellepärast, et neil igemed sügelevad või tahavad teritada hambaid või see on nende hobi. Paljuid hamtreid aitavad ka soolakivid. Neid võib ka osta, siis ta näriks pigem soolakivi. Ja ma panen oma hamstritele puuri ka papitorusid. Oi, neid nähes nad rõõmustavad! Aga kuna Teie hamster saab juba 2-e aastaseks, siis võib olla sobib talle soolakivi rohkem, sest ta on juba nata vana. Ja kellaajaga on hamstritel ju niimoodi, et nad on ööloomad. Kuna juba 18.00 on juba pime siis hamster arvab, et on öö ja hakkabki tegutsema. Minu hamstrid ärkavad kuskil 19.30 ja on üleval mingi 05.00-ini. Ma arvan, et nad teevad vahepeal pisikese uinaku.
Ära anna talle kurki, kui ta võresi närima tuleb. Äkki ta ongi nüüd harjunud, et saab head-paremat kui sinna jõlkuma tuleb.
Proovi hamster enne magama minekut ära väsitada. Alustuseks pane talle hommikuti süüa (kui sa seda teed, siis on hästi). Täida puur ka pappkarpide ning torude jms enne kui kooli-tööle pere läheb. Lase ta ka valges välja jooksma ja nunnuta teda käte vahel. Tegele temaga. Nüüd peaks tal uni paremini tulema. Enne magama minekut ei tasuks teda üldse häirida.
Kui hamster ikka võre külge ronib, anna kerge nips ninale. Mõned korrad teha ja ta ei tohiks enam sinna kippuda. Ei ole tõesti parim variant, aga jah.
Kõige paremini sobiks ka hamstrile terraarium, kui plaanis veel pisinärilisi koju võtta, siis tasuks endale see soetada. Hamster on sul tõesti juba vanemas eas ning puhtalt talle terra ostmine läheks arvatavasti kulukaks.
Minu hamster on ka natsa puuri närinud. Mulle ei meeldi see. See peaks ära lõppema, kas sella juures saaks aidata loomaarst või pean ma seda kuidagi ise tegema?
Minu noored hamsud närivad ka õhtuti ja öösiti meeletult puuri, aga mind see enam ei häiri, sest olen villakute laamendamisega ära harjunud ja saan rahulikult magada, minu vanemad panevad ka minu ja enda toa ukse kinni sest nad ei saa magada. Aga pane talle puuri näiteks oksi mida ta saaks närida, vähemalt minu sõbra hamsude puhul see aitas. Ja kui miski ei aita siis võid ju osta plastikust puuri, seda ta ei saa närida.
Mul on hamsul 6 pisikest lisaks, vahel turnivd beebid ja ka hamsuemme, mina neid muidugi ei kuule, sest ma kasutan kõrvatroppe.
Aga kas nende troppidega endal ebamugav ei ole ? Kuidas sa hommikuti üles saad, kui tohib küsida ? Alguses kui ma sitsud sain, siis ei saanud ka magada, aga kuskil kuu ajaga harjusin ära.
Ehh, ei ole üldse ebamugav. Sa ei tunnegi kui need tropid kõrvas on (vähemalt mina ei tunne). Ma kasutan selliseid kõrvatroppe mis vajutad nt. palliks ja siis see hakkab jälle tagasi oma kujusse minema. Kõrvatroppe müüdakse enamasti apteekides.
kui hamster närib puurivõret on tal igav ja ta tahab välja saada, vähemalt olen mina nii aru saanud. Vahel on minujaoks pigem ikka hea rahustav see kolistamine ja susserdamine, vahel kui magan muial on lausa imelik ,et keegi ei sahmerda ja ei saa kohe magama jääda.
Ma viisin pisikesed loomapoodidesse, ainult hamsuemme Virsik jäi mulle, ta ei laamenda väga kõvasti, aga mul on igaks juhuks kõrvatropid kapi peal ootamas
Minul on nii et ta ronib puuri lakke ja närib .Aga mis saab teha et nad ei näriks ja igav ei oleks!!??
To MakiAki: See on ju väga lihtne! Lihtsalt pane oma mõte tööle ja meisterda talle pappkarpidest ja muust niisugusest mingi lahe tsirkus. Hamstritele meeldib närida papptorusid, mille saab siis kui vetsupaberid ära raiskate. Ning samas võib sinna panna ka vanasi hambapasta pakendit, mõtlen pappi. Samas, võid sa hamstrit lõbustada sellega, et teed talle kassettidest labürindi ja sinna lõppu paned toitu. Täpsemalt on muidugi sellest juttu ka „Mida panna hamsu väikesesse lõbustuspuuri”? Võid osta ka neile soolakivi, nad näriksid seda ka.
To eloke: Tavaliselt on hamstrid jah ööloomad, aga võib ka niimoodi olla, et hamster ei tee päeval ja ööl vahet ning siin neil läheb ajataju sassi ja siis nad hakkavadki niimoodi tegema. Näiteks minu Elirksa tuleb päeval välja ainult siis, kui ta tahab häda tegema minna.
Mul oli ka kunagi kuldhamster ja ta samuti näris puuri nii kõvasti, et ei lasknud öösel üldse magada. Nüüd aga tahaks võtta kääbushamstri ja kardan sama mure .. Kuidas on teil nendega kogemused, et kas kääbused on ehk natuke vaiksemad tegelased kui kuldhamstrid?
Puurivõrede närimine ei ole liigitunnus, vaid oleneb ikka individuaalselt loomast endast. Hambad on vägevad nii kuld-kui kääbushamstritel (närilised ju mõlemad ), nii et kui hamster juhtub olema selline närijatüüp, siis helitugevuse vahet pole.
Mu hamster on kaks kuud vana ja närib juba teist nädalat järjest puuri nii et üks mettal võre juba katki ,mida teha?
To hamsu11: Metallvõre katki?!? See peaks olema siis, vabandust, väga ebakvaliteetne puur Minu Elirksa on närinud oma puuri võre ühte ja seda sama kohta 2 aastat järjest Metallvõrel on ainult värv maha tulnud muud ei midagi!
Mida teha? Njo, sa võid valmistada oma hamstrile erinevaid pappkarpidest/torudest asju, tunneleid, lasta ta õhtuti tuppa jooksma. Pane mõte tööle! Pisist leiad kindlalt palju asju, mida hamstritele meisterdada.
Metallvõre tuleks kindlasti ära parandada või kuidagi ohutuks teha, sest hamster võib end sealt välja pugedes traadi vastu vigastada. Ka võiksid üle kontrollida, ega hamster oma hambaid ära murdnud ole-- metall on kõva materjal. Hamster on näriline ja ta hambad kasvavad küll tagasi, aga tuleks silma peal hoida, et need seda ikka õigesti teeks ja puseriti arenedes looma toitumist häirima ei hakkaks.
|
OSCAR-2019
|
||
varbolakool MEIE TEGEMISI november 12, 2018 november 12, 2018 avastusrada, IKT, isadepäev, liikumine, loodus, õuesõpe 0 Comment
Sel aastal tuli isadepäev teisiti. Isade osalus oli peaaegu 100% ning tegevused olid peamiselt digivahenditega seotud. Hoolimata sombusest ilmast läksid segameeskonnad rajale ülesandeid täitma. Punkte rajal oli kokku kaheksa ning mõned neist olid pildistamisega seotud ülesanded, mõned valikvastustega ning mõned vaba vastustega küsimused.
Tehnikaga on ikka nii, et arvestama peab selle “pirtsakusega”. Koolimajas ei tahtnud sel pärastlõunal internet koostööd teha, õnneks aitas õpilane Uku Maru meid hädast välja. Wifi jagamine on ju ka üks digipädevus ning seda oskavad meie kooli õpilased väga hästi 🙂 Kahjuks ilmnes rajal samuti interneti “pirtsakus” ja kõigi meeskondade pildid kahjuks Avastusraja seinale ei jõudnud. Siiski-siiski on võimalik mõningaid toredaid klõpse ikkagi uudistada.
Samuti pakkus pildistamisülesanne kohalikus RITA poes kilkeid ja elevust. Ühe meeskonna fotojaht poes sai ka jäädvustatud 🙂
Kui Avastusrada läbitud, jätkus digiviktoriin, kus isad said oma kiiruse ja teadmised proovile panna (lapsed muidugi aitasid neid :). Esimene koht läks “Urukoertele”, teise koha võttis “Ei tea” ning kolmandaks tulid “Kivisikud”. Kes teab, see teab 🙂
Samuti esitasid lapsed ilusaid ütlemisi ja mõnusaid nalju isadest ning päev lõppes ühise tordi söömisega 🙂
Miksteatri “See loeb” on näidendite ühislugemissari, kus õpilased saavad koos professionaalsete näitlejatega läbi lugeda ühe näidendi ja pärast lugemist ka seda analüüsida.
Enne sügisvaheajale minekut toimusid Varbola Kooli õpilastele koolitunnid Tallinna vanalinna mitmepalgelise arhitektuuriga tutvudes ning Loodusmuuseumi metsasaalis. Pärast õppekäiku istusime mõnusas ja hubases Reval Cafe kohvikus. Mõnusat koolivaheaja jätku!
Vanavanematepäeva järgsel päeval, toimetasid Varbola kooli ja lasteaia lapsed koos oma vanavanematega. Nautides kunstimaailma võlusid ja tervistavaid võimlemisharjutusi. Täname töötubade läbiviijaid Ethelit ja Elviirat.
Varbola koolilaste selleaastane ekskursioon toimus meie endi kodumaal. Kahe päeva jooksul avastati seekord Ida –Virumaad. Esimeseks avastuskohaks oli Eesti kaevandusmuuseum, kus sai astuda kaevurite kunagistes jälgedes ja tutvuda maa-aluse tehnikaga. Väga eriliseks tegi laste jaoks maa-alustes kaevanduskäikudes kaevurirongiga sõitmine. Kaevandus avastatud, jätkus sõit edasi Jõhvi, et kostitada end lõunasöögiga Vanameistri Pubis. Kõht täis söödud, jätkus teekond edasi Sillamäele, kus avastamist ja oma silmaga ülevaatamist nõudis uhke renoveeritud promenaad. Pisike jalutuskäik promenaadil tehtud, suundus reisiseltskond edasi tutvuma Auvere Eesti Elektrijaamaga ja selle lähiümbruses oleva Eesti „helesinise laguuniga“.
Vaatepilt võttis helesinist vett vaadates lapsed õhku ahmima. Kange tahtmine oli oma käsi või puuleht korraks vette pista, et teada saada, mis juhtub, kuid tahtmiseks see seekord jäigi. Edasine sõit jätkus edasi Narvas asuva Hermanni linnuse juurde. Üle Narva jõe vaadates said lapsed näha Venemaal asuvat Ivangorodi kindlust, millel lehvis Venemaa lipp. Lastes pakkus suurt huvi teadmine, mis siis ikkagi juhtub, kui inimene salaja riigipiiri ületab. Enne majutuskohta jõudmist põigati läbi Narva lähistel asuva tanki juurest. Oma silmaga tanki näha oli paljude laste jaoks uus vaatepilt. Punast viisnurka kandvast tankist pildid tehtud jätkus sõit edasi Alutaguse Puhke- ja Spordikeskusesse, et seal end kämpingutesse sisse seada ja maitsev õhtusöök süüa.
Lõpuks oli käes see kaua oodatud aeg, kui sai ringi joosta ja oma telefonis olla. Reeglid üheskoos lastega paika pandud, võisid kõik tunda ennast vabalt. Oh seda avastamisrõõmu, kui saadi teada, et peamajast saab kuuma kakaod osta. Seda tehti nii õhtul kui varajastel hommikutundidel, sest ega kaasa võetud taskuraha ei saa ju ometi koju tagasi viia! Kosutav hommikusöök söödud, jätkus teekond edasi Alutaguse seikluspargis.
Juhendajalt instruktsioonid saadud, kiivrid pähe pandud ning rihmad ja traksid külge pandud, algas ronimine seikluspargis lasterajal. Nii mõnegi lapse puhul võib öelda, et kõrgusekartusest saadi üle ja lubati uuesti kindlasti seiklusparki minna. Kui sõbrad ja julgustajad on ümber, on hirmust ülesaamine poole kergem. Paar tiiru seikluspargile peale tehtud ja soe lõunasöök söödud, alustas koolipere oma teed Kuremäe kloostri poole, et täita oma tühjaks saanud pudelid püha veega ja tutvuda nunnade elu-oluga. Kirikusse pandi iga lapse poolt küünal oma
heade mõtete ja soovidega. Edasine sõit kulges mööda Peipsi järve äärset Jõhvi-Tartu maanteed. Väikese sõidu järel tehti pisike paus, et oma silmaga Peipsi järv üle vaadata ja sinna mõni kivigi sisse visata.
Viimaseks sihtkohaks jäi Palamusel asuva kihelkonnakoolimaja avastamine. Koolimajas toimuvad küll restaureerimistööd ja sinna sisse ei pääse, kuid EV 100 õppeaasta sai väärikalt lõpetatud. Lapsed arvasid, et ka Varbola kool kestab veel 100 aastat. Uudistamist pakkus kõikidele lastele Tõnissoni poolt põhja lastud parve lugu. Enne koduteele minekut tehti veel kiire poekülastus, et jäätist osta. Jäätist süües tehti üheskoos ka väike kokkuvõte reisist. Igal lapsel oli midagi isiklikku öelda, mis talle selle kahe päeva jooksul kõige rohkem meelde jäi. Laste suust jäi kõlama lause, et reis oli tore ja tahaks ikka ja veel kuhugi minna. Mis reisimõtted järgmisel aastal kooliperel meeles mõlguvad, näitab juba aeg.
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 4. detsembril kell 18.00 suurele linnuõhtule Tallinnas, kus võtame kokku tänavuse metsise aasta ja anname teatepulga üle öösorrile.
Metsiseaastast räägib aasta linnu projekti koordinaator Andres Kalamees, metsisekaamera jäädvustustest Urmas Sellis ja joonistusvõistlusest teavituskoordinaator Eva-Liisa Orula. Uus meeskond tutvustab 2019. aasta lindu öösorri. Muusikat teeb Andrus “Bonzo” Albrecht.
Suur linnuõhtu on 4. detsembril kella 18.00–19.30 Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis (Tõnismäe 2, Tallinn).
Kohapeal saab sularaha eest osta kalendrit "Eestimaa linnud 2019", linnuatlast, teisi linnuraamatuid ja -meeneid.
Loendust tuleks teha hea ilmaga ja valgel ajal. Üles tuleb märkida kõik vaadeldud linnud, andmed sisestada loenduslehele ja saata andmed Jaanus Eltsile (jaanus.elts@eoy.ee). Andmed tuleb esitada pärast iga loenduskorda või kõik koos hiljemalt märtsi lõpuks 2019. aastal.
Talilinnuloenduse juhendi ja vaatlusankeedi leiab Eesti Ornitoloogiaühingu veebilehelt https://eoy.ee/node/137.
Eestis alustati talilinnuloendusega 1987. aastal. Loenduste eesmärk on selgitada eelkõige maismaal tegutsevate talilindude levikut, suhtelist arvukust ja nende näitajate muutumist nii ühe talve kui ka aastate jooksul.
Korraldada EKO igapäevast asjaajamist (tegevuste koordineerimine; koosolekute läbiviimine ja protokollimine; kodulehe, Facebooki lehe ja infolisti haldamine; lepingute ettevalmistamine; dokumendihaldus; aruandlus jmt).
Hoida igapäevaselt silma peal keskkonnapoliitikal ja olulise keskkonnamõjuga arendustel ning suunata sellest lähtuvalt EKO tegevust (mh ametlike teadete jälgimine ja edastamine).
Osalise koormusega tööd (0,5) tähtajalise töölepinguga esialgu kuni 31.12.2019, võimaliku lepingu pikendamisega.
Kandidaatidelt ootame CVd koos esseega (kuni 1 lk) teemal "Keskkonnaühenduste roll ning võimalused Eestis".
Eesti Keskkonnaühenduste Koja liikmed on Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub loodushuvilisi 6. ja 7. oktoobril jälgima lindude sügisrännet ja oma vaatlustest teada andma. Juba 25. korda toimuval rahvusvahelisel EuroBirdwatchil saab osaleda nii oma koduõuel kui ka juhendatud retkedel.
Osalemiseks tuleb oktoobri esimesel nädalavahetusel vaadelda linde oma koduaias, pikemal retkel või ornitoloogiaühingu korraldatud linnuvaatlusel. Nähtud linnuliigid ja nende arvukus tuleb üles märkida ja info edastada ornitoloogiaühingule esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 9. oktoobriks.
Linnuretkel tuleb kirja panna kuupäev, vaatluspiirkond, liigid ja nähtud isendite arv. Andmed saab sisestada eElurikkuse portaali töölaua PlutoF või rakenduse Legulus kaudu, ornitoloogiaühingu veebivormi või saata tavapostiga aadressile Veski 4, 51005 Tartu linn, Tartu maakond.
Juhendajatega linnuvaatlusretked on laupäeval, 6. oktoobril Tartus ja Vihasoo tornis ning pühapäeval, 7. oktoobril Sindis ja Pärnus. Retkedel osalemine on tasuta. Täpsem info on kirjas siin.
Lindude rände tippaeg on Eestis septembri teises pooles ja oktoobri esimesel nädalal. Sel perioodil lendab meilt läbi miljoneid linde, kes suunduvad talvitama Euroopa lõunaosasse või Aafrikasse.
Rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch toimuvad sel aastal kahekümne viiendat korda. Alates 1993. aastast on enam kui 1,1 miljonit inimest vaadelnud kokku üle 73 miljoni linnu. Tänavu osaleb vaatluspäevadel ligi 40 Euroopa riiki. Vaatluspäevade eesmärk on pöörata tähelepanu lindudele ja nende vajadustele rände ajal.
EuroBirdwatchi eestvedaja on BirdLife International, Eestis koordineerib tegevust Eesti Ornitoloogiaühing.
Joonistusvõistlusele saab iga huviline esitada kuni kaks tööd, mis tuleb saata hiljemalt 31. oktoobril Eesti Ornitoloogiaühingule aadressil Veski 4, 51005 Tartu linn, Tartu maakond. Osalemise tingimused on kirjas aasta linnu veebilehel.
Tänavu tähelepanu all olev lind on hästi tuntud oma uhke levikutaolise saba ja kevadiste metsisemängude poolest. Kel pole olnud juhust metsist oma silmaga näha, saab joonistamiseks inspiratsiooni koguda metsisekaamera salvestustest.
Saabunud pilte hindab žürii neljas vanuserühmas: kuni 7-aastased, 8–12-aastased, 13–17-aastased, 18-aastased ja vanemad. Parimatest töödest koostatakse näitus, mis avatakse novembris Tartu Ülikooli loodusmuuseumis. Tublimatele joonistajatele on auhinnad välja pannud Photopoint, Eesti Jahimeeste Selts, MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus, Tallinna Loomaaed ja teised.
Aasta linnu joonistusvõistlust korraldab Eesti Ornitoloogiaühing. Kaasa aitavad Tartu Kunstnike Liit, Tartu Lastekunstikool, Eesti Jahimeeste Selts, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. Aasta linnu tegevusi toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Reedel, 21. septembril lahkus meie seast Eesti Ornitoloogiaühingu auliige, hane- ja sookureuurija Aivar Leito (1954–2018).
Aivar Leito töötas Eesti Maaülikoolis keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetoolis juhtivteadurina, keskendudes lindude pesitsus- ja rändeökoloogia uurimisele. Ta uuris sookure, kormorani, hanede ja laglede arvukust, ökoloogiat ja rändeid, väikeste meresaarte linnukooslusi, lindude ja nende elualade kaitseolusid Eestis ja välismaal.
Aivar kirjutas arvukalt teadusartikleid, juhendas üliõpilasi ja pälvis tunnustuskirju looduse ja looduskaitse propageerimise eest. Ta koostas raamatuid ja osales loodusfilmide tegemisel, neist viimane - "Vaba nagu kurg" - linastus möödunud nädalal Matsalu Loodusfilmide Festivalil. Aivar oli üks võtmeisikutest linnustiku riikliku seire väljatöötamisel. Ta korraldas ka paljude kaitsealade linnustiku uurimist ja osales mitme kaitseala loomisel.
Aivari eestvedamisel võeti Eestis kasutusele lindude raadio- ja satelliitjälgimine, mis on andnud ornitoloogidele hindamatuid teadmisi meie suurlindude rändeteedest. Näiteks selgitas ta välja, et lisaks Hispaania ja Kesk-Euroopa talvitusaladele lähevad Ida-Eesti sookured talvituma Etioopiasse. Aktiivse kurgede ja hanede uurija ja tutvustajana oli Aivar rahva seas tuntud kui hane- ja kureonu.
Aivar Leito oli Eesti Ornitoloogiaühingu juhatuse (1991–2000) ja nõukogu liige (2000–2003 aseesimees) ja kuulus ajakirja Hirundo toimetuskolleegiumi (1994–2013). Aastal 2014 pälvis ta Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga väga suure panuse eest lindude uurimisse ja nende kaitsmisesse nii Eestis kui piiri taga. Aasta hiljem valiti Aivar Eesti Ornitoloogiaühingu auliikmeks.
Aivar oli alati nõus toetama nõu ja jõuga kõiki Eesti Ornitoloogiaühingu ettevõtmisi. Tema teadusettekanded kõlasid paljudel ühingu suvepäevadel, üldkoosolekutel ja ettekandeõhtutel.
Hindame südamest sinu pühendumist teadusele ja sihipärasele tegevusele Eesti lindude hoidmisel ja loodusmaastike kaitsel.
Eesti Ornitoloogiaühingu ja Keskkonnaõiguse Keskuse analüüsist selgus, et kehtiv jahiregulatsioon ja kaitsealade kaitse-eeskirjad lubavad linnujahti pidada kahel kolmandikul Eestis looduskaitse all olevatel maadel. Sageli on jaht lubatud ka neile liikidele, kelle kaitseks on ala moodustatud. Samas leiti, et ka linnujahikeeluga alade võrgustik on kujunenud ilma analüüsi ja teadusliku aluseta.
16.-19. oktoobrini toimub Tartus, Eesti Maaülikooli aulas, rahvusvaheline luikede uurimisalane konverents "6th International Swan Symposium". Konverentsi kokkukutsujaks on Eesti Maaülikool ja Rahvusvaheline Luigegrupp (Swan Specialist Group). Konverentsile saab registreeruda veel kuni 1. oktoobrini.
Konverentsile registreerumiseks tuleb täita vastav vorm: https://tinyurl.com/swansymp2018. Registreerimine konverentsile kestab kuni 1. oktoobrini. Hetkel on osalejaid kirjas juba 16 riigist. Konverentsi keel on inglise keel, ilma tõlketa.
|
OSCAR-2019
|
||
Miski jäi eilsest kripeldama ja täna tuli teha palju paremini kui eile. Plaan oli selline, et mina passin pundis ja säästan jalga. Teadsime, et on raske etapp ning ma ei pruugi suurest tõusust koos esimese grupiga üle saada. Turek läks jooksikute hulka ja see oli meile väga hea. Veetis kenasti aega Pruusiga atröövis. Tõusu alguses tundsin end üsna kenasti, kuid siis andsid peenikesed poisid korralikult gaasi ning punt jäi aina väiksemaks. Pidasin üsna kenasti vastu, kuid siiski oli minu jaoks liialt veidi, et esimestega koos minna. Õnneks jäi meeskonnakaaslane Dennis mind ootama, hoidis head tempot ning motiveeris, et ma alla ei annaks, sest grupp polnud kaugel. Lasumisel tuli meile tagant üks grupp selga ning Dennis nägi tublisti vaeva, et saaksime eesoleva pundi kätte. Mõeldud, tehtud. Nüüd oli vaja veel üle elada 2km ja 3km tõus enne lõppu. See sobis mulle paremini kui pikk tõus ja tundsin end üsna hästi. Eks kilometraaž hakkas ka juba kõigile jala peale. Nukkidel läks punt jälle pooleks ja ainult 50 meest jäi ette. 10km enne lõppu Neilands ründas, oli üksi mõnda aega ees aga saadi ikka kätte. 5km enne lõppu läksime ettepoole ja viimased 2km olime pundi peas. Krists tegi head tööd, hoidis tempot ning andis Zak'ile vahetuse 1,2km peal. Vedas mind viimasesse kurvi 500m peale ja siis tuuri liider tahtis üllatada ja pika finishi teha, kuid see oli ideaalne lahtivedamine mulle. Viimases kerges kurvi lendas cyclocrossi mees Pauwels minust mööda, sain tema tuulde ja ootasin oma spurti. Kui alustasin siis vastast ei olnud. Väga hea emotsioon. Meeskond tegi super töö minu jaoks ja vaatame, mis edasi saab.
Samm sammult võidule lähemale, võiks tegelikult mõne sammu vahele jätta, siis saaks asja kaelast ära Tegelikult oli täna päris hea päev. Minul ülesanne pundis jalga keerutada ja lõppu oodata ning teistel poistel sõitu kontrollida ning kui võimalus siis suurde jooksikute gruppi ennast sokutada.
Saime Tureki ette atröövi, mitte küll väga suure pundiga, kuid siiski. Plaan A oli ja jäi meile pundifinish. Kui Turek ees veel tööd rabas teha, siis mind koheldi pundis päris kenasti. Kordus sama stsenaarium nagu esimesel etapil. Mulle toodi süüa, juua ja kaitsti tuule eest. Enne seda kui jooksikud minema said, oli veel vahefinish, kus olin teine, kuid esimese koha omanik blokkis mind veidi ning kohtunikud otsustasid temalt punktid ära võtta ning mind esimeseks paiguada. Mul polnud selle vastu midagi. Nüüd kui Turek oli ees saime hakati asja oma taktikepi järgi dikteerima hakata. Turekil kästi ees enam mitte tööd teha ja taga panime 3 meest tööle ning tänu sellele, tulid ka teised tiimid appi. Õigesti tegime, sest üsna pea oli jooksikute hulgas mats ja maaühendus ning Turek pikali.
Saime 10km enne lõppu jooksikud kätte ja oli selge, et tuleb pundifinish. Hoidsin oma lahtivedajate taha, usaldasin neid täielikult, kuid Dennis kukkus ka sõidu ajal ning oli vist veidi liimist lahti ja jäime liiga taha. 2km enne lõppu oli seis üsna kriitiline kui mitte õelda, et lootusetu. 1km peal olime 40-50 positsioonil ehk omadega täiesti rabas. Boivin tegi kõik, mis veel päästa andis ja sain juba üsna soliidselt kohalt finishit alustada ja tulin kiirelt. Haistsin võimalust vasakult minna kui äkki blokiti mul tee ära, pidin korra pidurdama ja pedalleerimise lõpetama ning suuna paremale võtma. Sellega kaotasin kiirust ja kaotasin võidusõidu. Kahju, oli väga hea võimalus, kuid ju siis pidi nii minema. Võitu veel siin ei ole ning järgnevatel etappidel juba raskem saada seda kätte, kuid miski pole võimatu.
Homseks sain selga parima sprinteri särgi, peab silmad lahti hoidma ja proovin punkte juurde koguda. Ilmselt antakse roheline tuli jooksikute hulka proovimiseks, sest kaks viimast lõpuringi võivad mulle liiga raskeks jääda aga elame-näeme.
Ei tea kes on "peaanalüütik", kuid pakun et üks ka väga kõva analüütik analüüsib Delfi kommentaariumit et selle põhjal oma arvamus asjast kujundada
Täna sai meeskond ametlikult kutse Girole, mis oli meeskonna arengu jaoks väga oluline samm. Kui kunagi mulle sellest plaanist mainiti, siis ei uskunud, et see nii kiirelt juhtub, kuid võta näpust .
Olen nüüd mõnda aega treeninud Kolumbias kõrgmaestikus ning paar päeva tagasi jõudsime Argentinasse, et avada hooaeg. Esimene start on Vuelta San Juan. Tegu pigem sileda profiiliga, kuid üks neist on eraldistart ning kaks mägisemat päeva. Tase on korralik ning ilmselt esimestel päevadel pean olema lahtivedaja rollis finishites. Mulle sobib, vähem pinget esimesteks startideks.
marguss7 kirjutas: Saarlastel on huumorimeelega õnneks kõik hästi. Üks lause FB postitusest tänase etapi kohta: "Täna esimene “tundmatu” mees pundis"
Kannatage, kohe tuleb peaanalüütik ja ütleb teile kuidas asjad tegelikult olid ning miks Miku 4. koht on Viimsi ühissõitude võrdluses köki-möki!
2 Eesti proffi esikümnes Colombia Oro y Paz 2018 etappil. Räimel oli veidi ebaõnne taas ja ilmselt selle nahka läks esikolmiku koht ... kaotas korraks oma tiimi rongi ära ja pidi positsiooni tagasi võitmiseks padruni enne finishit ära tulistama ... vähemalt nii ta FBs räägib - https://www.facebook.com/mihkelraimofficial/
Kusjuures oli tiimi 3 mehe rongis keskmine mees ja tema tuulest siis pidi meeskonnakaaslane veel finiši tegemiseks välja tulema, aga tõmbas nii vägevalt, et...
Võit on võit! Aga millega tegeleb AK Sport, Rivo Saarna? Kohe kuidagi ei mahtunud u.10 sekundiline uudis ülioluliste pallimängude ja Võhandu paadimaratoni leedulastest võitjate vahele. Kurb.
Viimane ring läksin tõusu esimese kümne mehe hulgast ning toimusid mõned rünnakud, millele ma reageerima ei hakanud, vaid analüüsisin olukorda. Veidi paanikat hakkas tekitama kui väleda jalaga Canola ründas ning sai vahe sisse. Õnneks tõmmati see peagi kokku. Enne lõppu oli mul üks tiimikaaslane abis, kelleta oleks keeruline olnud. Viimasesse kurvi läksime samuti esimese 6 hulgas ning umbes 700m enne lõppu võtsime juhtimise üle. Istusin meeskonnakaaslase taga ning juhendasin teda. Samal ajal kogu aeg üle õla vaadates, et mingi teise tiimi rong tagant hooga ei tuleks. Kui spurt algas jäin korra kinni ning seejärel jälitasin Laasut ning tulin õigel ajal tagant välja.
Mihkel Räim kasvatas täna hommikul oma hooaja võiduarve 3 peale - Tour de Korea (2.1) 2. etapi võit.
Mõnikord on ka teine koht märkimisväärne, eriti kui ettepoole jääb Sam Bennet ja tahapoole Marcel Kittel.
"Lahtivedamine üldjoontes hästi ei sujunud, olime pilla-palla igalpool meeskonaga, ei suutnud koos püsida. Õnneks leidsime 2km enne lõppu vaba tee, kust ettepoole liikuda. 1km enne lõppu alustasin enda tööd ning liikusime paremale positsioonile. Viimasest kurvist oli lõpuni 600m. Peale kurvi vaatasin 2 korda üle õla, kuid kanadalast ma enda tagant ei leidnud ning sain aru, et pean ise kastanid tulest tooma. Alustasin veidi hilja oma finishit ja samas oli jalg ka üsna küpse, ei uskunud, et suudan sellises seltskonnas antud konditsioonis hästi spurtida, kuid võta näpust. Ilmselt olid kõik raskest päevast väsinud. Julgen väita, et mul olnuks võimalus Benneti vastu küll, kui oleks natuke varem aru saanud ja ehk keegi hoopis abistanuks mind."
|
OSCAR-2019
|
||
Mis on SINU arvates siis parim või lemmik film, mis selles oli head, võluvat, et saaksid tituleerida selle väga heaks filmikogemuseks vms? Mis väärib vaatamist? Kui kirjutate, siis lisage siia ka äkki põhjendus, miks just see filmid (need filmid), mitte midagi muud? Kas oli õuduka puhul parim õudne kogemus või sõjafilmi puhul midagi rohkemat ja pilkupüüdvamat? Mis?
Ju siis peab selles filmis midagi erilist minu jaoks olema, et olen seda üle 10 aasta ja üle 100 korra vaadanu : "Spaceballs"
Parimad Filmid on ikka need mis on Euroopa liidus keelatud ja mida ametlikudes kinodes ei näidata ! Käisin viimati vaatamas Filmi "Roheline Tee". Selle filmi sisuks oli teisiti mõtlemisest ja oli väga heal tasemel komöödia ning sai ka kõvasti naerda. Arusaamatuks jääb ,et selline spirituaalse sisuga komöödia film on ametlikult keelatud ja jubedaid vägivaldsed filmid on ametlikult lubatud. Kes ei ole seda Filmi enne näinud siis soovitan seda kindlasti vaadata! Neid filme on võimalik ka näha kui külastad aadresil kodulehte: http://www.spirituaalne lektoorium
Kõik kes seda on vaatand ja kellelt ma arvamust küsind olen, kõik räägivad, et seda peab 3 korda vaatama, et aru saada mis toimub
Treileri järgi võiks eeldada, et see on õudukas, kuid sinna ma seda küll ei paneks. Rohkem psühholoogiline triller.
Sellel ajal, kui ma seda vaatasin (see siis aastal 1999), oli see päris õudne. Nüüd järgnevatel kordadel ei ole seal seda õudust enam. Vaatamist on ikka see väärt.
Suhteliselt õudne film arvestades seda, et see on 2006 aasta oma ja sel ajal tulid need hack'n slice filmid, mis mulle eriti ei lähe peale.
Samuti on mul see südamelähedane kuna pisikesena sai PS1-el samat mängu mängitud ja see ajas mulle piisavalt judinad peale, et pimedas välja ma ei astunud.
Antud juhul on tegemist seriaaliga. See on anime stiilis. Näiteks anime stiilist on Digimon (mida vast kõik teavad). Stiil on küll sama, aga mingi Digimoniga seal küll tegemist pole. Sealne teema on hoopis sügavamõttelisem ja süžee on lihtsalt nii hea.
Sellest on tehtud film kah, kuid seda ei soovita vaadata. See on lihtsalt nii saast. Väga naljakad Shinigamid, et ei saa neid üldse tõsiselt võtta, süzee on täiesti vales järjekorras, mis ainult hävitab seriaali huvisust.
Donnie Darko on tõesti hea film, vaatasin alguses kohe kaks korda järjest läbi, et asjad selgeks teha...
Contact - Carl Sagani raamatu põhjal tehtud film, mis räägib Maa peal vastu võetud maavälise raadiosignaalist, mis sisaldab endas mingisuguse masina tehnilisi plaane...
The Postman - film tulevikust kus riigid on langenud ja inimesed on jagunenud vaenutsevateks gruppideks...
The Abyss - Film veealusest naftaplatvormist, mis kohtab salapärast tsivilisatsiooni ookeani põhjas..
Tänud siin soovituste ja mõtete eest. Ise arvan ka, et Donnie Darko kuulub kindlasti ka minu lemmikumate hulka, olen seda vist juba päris mitmeid ja mitmeid kordi vaadanud, aga ikka küllalt ei saa. Jah, ka mulle on viimasel ajal rohkem hakanud sümpatiseerima nii Euroopa, kui ka muu maailma filmid - näiteks hiljuti oli teleris ETV pealt Kim Ki-Duk'i film "Aeg", mida on raske kirjeldada, nägin vaid nii palju, et seal ei olnud eriti dialoogi, vaid rohkem oli pööratud rõhku esteetilisele ilule, selliseid vähese dialoogiga filme võiks aina veel tulla. Kuna Euroopa filmidele juba jutt läks, siis on kindlasti veel väga head ka "Ondskan" (Evil), Rootsi film, mis räägib ühest vägivaldsest koolipoisist nimega Erik, kes viiakse erikooli üle, kus muidugi sinna sattunud mõnitatakse jne, muidugi Rootsi filmide puhul on ka nõnda, et ei tasu unustada Ingmar Bergman'i. Üks Norra film jäi ka omal ajal meelde nimega "Köögi lood", puhas koomika ja draama läbisegi, aga väga meeldiv ja positiivne film ilmselgelt.... Ühesõnaga jah, terveid neid nimekirju annaks valmis siin teha, mis on head jne.
Lemmik on Forrest Gump. Esimest korda kui seda nägin, olin üsna väike ja ei saanud eriti sellest aru. Aga mulle hakkas kohe see film meeldima. Ja ma ei saa aru, miks see naine ta juurest ära läks. Okei. See on film, aga ikkagi
See Forrest ma mõtlen. Viimased kaks korda kui seda nägin, siis mõtlesin hiljem magama minnes sellele pikalt ja lõpuks hakkasin pillima (hyes)
Saag 3 selle õudsuse pärast, mida veri ja piinamine tekitab, ning Death Tunnel sellepärast, et seal ei ole mingi vere teema, vaid rohkem selline... noh... psühholoogiline või siuke teema umbes
Seda Saw 3 nägin ise ka mingi aeg, aga niivõrd ei pakkunud huvi millegi pärast, paremaid õudukaid on kindla peale tehtud..
Ohooo, tänud, et meelde tuletasid - Jüri Lina dokumentaali sain ise omal ajal alla tõmmatud ja ära vaadatud (üsna ammu), aga täitsa meeldis, pean mainima.
See, et film Euroopa Liidus keelatud on, näitab seda et valitseval süsteemil on vaimse ärkamise ees tõsine hirm.
Samal http://www.overstream.net lehel on eesti subtiitritega näha ka Zeitgeist-i mõlemad osad. Kui siin on veel keegi kes neid näinud ei ole siis soovitan enne vaadata need ära ja siis magustoiduks "Roheline ilus".
Aga lektooriumi filme soovitan küll kõigil vaadata, nimekiri: http://www.lektoorium.ee/index.php?u=2
No minu loogika ütleb, et kui oled Para-webis siis võiks ka käituda ühele korralikule paraweebule kohaselt ja mitte pakkuda vaatamiseks Ali G-d või muid selliseid filme.
Vaatasin hiljuti sellise filmi ära nagu "Eraserhead", raske on tegelikult kirjeldada, millest seal jutt jms, kui ise ei ole näinud.. Muidugi David Lynch sümpatiseerib küll filmi tegijana, sellised omapärased sürrealistlikud filmid, muusika on alati perfektne tagataustaks jne (üks tuntumaid filme on tal veel ka Lost Highway ja Mulholland Drive, esimene valmis minu mäletamist mööda 1997 ja teine 2001). Minu kindel soovitus praegu režissööri koha pealt, ilmselt praegu ka üks lemmikumaid.
Ma pole võib-olla kuigi originaalne aga minu viimase aja kõige parem filmielamus on "TWILIGHT" http://www.twilightthemovie.com/
Täitsa asjalikud soovitused tunduvad olevat. Õudukatest võiksin lisada ka selle filmi "The Shutter" siia, pole küll ise näinud, aga mitmedki inimesed on väitnud, et tegu on väga kõheda filmiga. Kusjuures, alles nädalavahetusel sattusin sellisele filmile peale nagu "Joy ride" (2001), polnud paha tegelikult, mulle täitsa meeldis. Vahel oli tunne, et õudukad lähevad aastate lõikes aina igavamaks, siis see film lükkas arvamuse veidikeseks ümber. Minu siiras soovitus filmidesõltlastele igatahes.
Mule meeldib Stargate, nii filmid kui ka seriaalid ja noh üldse seiklus ulme. Kui silma jääb ja pinget pakub siis vaatan muud kah.
|
OSCAR-2019
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.