text
stringlengths 5k
186k
| timestamp
stringlengths 19
19
| url
stringlengths 14
1.55k
| source
stringclasses 1
value |
|---|---|---|---|
Tere tulemast ning täname huvi tundmast Voo rakenduse (edaspidi: rakendus) ja meie veebisaidi www.voog.com (edaspidi: veebisait) vastu, mille toob Teieni Eesti osaühing Edicy OÜ, registrikood 12176224, (edaspidi: Voog, meid või meie). Veebisait ja rakendus, samuti kõik seotud platvormid ja võrgud ning kogu allalaaditav tarkvara ja kõik muud meie osutatavad teenused edaspidi koos nimetatud meie teenus.
Käesolevas privaatsuseeskirjas (edaspidi: eeskiri) kirjeldatakse isikuandmeid, mida me vastutava töötlejana tegutsedes kogume oma klientide kohta seoses teenusega, samuti seda, kuidas me selliseid isikuandmeid kasutame ja avaldame ning kuidas me neid andmeid kaitseme.
Klient on füüsiline või juriidiline isik, kes on sõlminud Vooga lepingu ja kellele Voog on andnud litsentsi teenuse kasutamiseks nimetatud lepingu alusel.
Teenust kasutades võite esitada ja meie võime Teilt koguda järgmisi andmeid, mis sisaldavad ka isikuandmeid.
Konto ja domeeni registreering. Konto avamiseks esitate e-posti aadressi, salasõna ja konto nime. Me võime küsida Teilt täiendavaid kontaktandmeid, näiteks nime, telefoninumbrit, ettevõtte nime. Teatud domeeninimede registreerimiseks võime küsida Teilt domeeninime, isikukoodi, ettevõtte nime, registrikoodi, füüsilist aadressi.
Tehingute ja arveldusandmed. Kui Te ostate midagi teenuse raames (domeen, liitumisplaan), esitate täiendavaid isiku- ja makseandmeid, mis on vajalikud maksetehingu menetlemiseks. Sellised andmed võivad sisaldada krediitkaardi andmeid, pangaandmeid, arve aadressi.
Teie veebisaidi sisu. Sisu, mille Te teenuses avalikustate, ei ole kättesaadav ainult meile, vaid kõigile, kellel on internetiühendus, ning otsingumootorid võivad seda indekseerida ja seda võidakse säilitada interneti arhiiviteenustes.
Kliendi andmed. Teenuse osana võite esitada meile kliendi andmeid, sealhulgas oma kliendi või kolmanda isiku isikuandmeid, nende hoiustamiseks teenuses Teie nimel seoses teenuse kasutamisega Teie poolt, eelkõige seoses Voo e-kaubandusega. Pange tähele, et meil ei ole vahetut suhet isikute või ettevõtetega, kelle isikuandmeid Te kliendi andmete osana teenusesse sisestate. Voog ei ole selliste andmete, mille Te olete teenusesse sisestanud, vastutav töötleja.
Logiandmed. Nagu enamikud võrguteenused salvestame ka meie teatud andmeid, mida veebibrauserid, mobiiliseadmed ja serverid kättesaadavaks teevad. Need võivad sisaldada andmeid Teie IP-aadressi või muu seadme aadressi või ID, operatsioonisüsteemi, veebibrauseri ja/või seadme liigi, keele-eelistuse kohta, veebilehtede või saitide kohta, mida Te külastate vahetult enne või pärast teenuse kasutamist, teenuse külastamise või kasutamise või sellesse sisselogimise kuupäeva ja aja, seadme võtmete või muude seadmetuvastusviiside kohta. Seadme võtmed või sarnased seadme identifikaatorid on igal mobiiliseadmel unikaalsed ja me võime neid kasutada Teie seadmesse tõuketeadete saatmiseks. Ühtlasi võime kasutada neid tehnoloogiaid selleks, et koguda teavet Teie e-kirjavahetuse kohta, näiteks kas avasite sõnumi, klõpsasite sõnumil või edastasite sõnumi.
Kasutusandmed. Me kogume teavet selle kohta, kuidas Te meie teenust kasutate, näiteks milliseid toiminguid teete ja milliseid funktsioone kasutate. Me kasutame neid andmeid selleks, et osutada Teile teenust, arendada uusi funktsioone, kaitsta teenuse turvalisust ja pakkuda kliendituge.
Küpsistest ja muudest jälitustehnoloogiatest saadav teave. Küpsised on väikesed tekstifailid, mis sisaldavad tärkide jada, mille veebisait salvestab külastaja seadmesse ja mille külastaja brauser sealt iga kord välja otsib, kui külastaja naaseb. Pikslid, läbipaistvad gifid ja veebimajakad on väikesed koodiplokid, mis paigaldatakse veebisaitidele ja e-kirjadesse. Me kogume teenuses küpsiseid, et (i) isikupärastada oma teenuseid, näiteks jätta Teie andmeid meelde, et Te ei peaks neid uuesti sisestama oma külastuse ajal või järgmine kord, kui teenust külastate; (ii) esitada kohandatud reklaame, sisu ja teavet; (iii) jälgida ja analüüsida teenuse ja kolmanda osapoole turundustegevuse efektiivsust; (iv) jälgida teenuse kasutamise koondmeetrikat, näiteks külastajate ja külastatud lehekülgede koguarvu; (v) jälgida Teie osalemisi, avaldusi ja staatust mis tahes reklaamis ja muudes tegevustes; ja (vi) saata mobiiliseadmetesse tõuketeateid.
Me võime hankida teavet, sealhulgas isikuandmeid, kolmandatelt isikutelt ja muudest allikatest kui teenus, näiteks meie partneritelt ja reklaamijatelt. Kui me kombineerime või seostame muudest allikatest saadud teavet teenuse vahendusel kogutavate isikuandmetega, käsitleme kombineeritud teavet isikuandmetena kooskõlas käesoleva eeskirjaga.
Me kasutame isikuandmeid järgmistel alustel: 1) nõusolek; 2) lepingu täitmine; 3) juriidiline kohustus; 4) õigustatud huvi. Töötlemise eesmärgid ja õiguslik alus on eelkõige järgmised.
Teenuse tööshoidmine. Me kasutame teenuse vahendusel kogutavat teavet teenuse kõikide funktsioonide käitamiseks, hooldamiseks, täiustamiseks ja pakkumiseks, Teie soovitud teenuste osutamiseks ja teabe andmiseks, kommentaaridele ja küsimustele vastamiseks ning muu kasutajatoe pakkumiseks, samuti selleks, et töödelda ja kohale toimetada osalemissoove ja auhindu seoses reklaamikampaaniatega, mida võidakse teenuses aeg-ajalt pakkuda.
Teenuse täiustamine. Me kasutame teenuse vahendusel kogutavat teavet, et mõista ja analüüsida meie kasutajate kasutustrende ja eelistusi, täiustada teenust ning töötada välja uusi tooteid, teenuseid, funktsioone ja funktsionaalsusi.
Klienditugi. Me kasutame Teie e-posti aadressi ja muud teenuse vahendusel kogutavat teavet, et võtta Teiega ühendust administratiivküsimustes, näiteks klienditeenindus, või et menetleda intellektuaalomandi või privaatsusega seotud rikkumisi või au teotamisega seotud küsimusi.
Turundus. Me kasutame Teie e-posti aadressi ja muid teenuse vahendusel kogutavaid isikuandmeid, et saata teateid meie ja kolmandate isikute, kellega me koostööd teeme, pakutavate toodete ja teenuste kohta, sealhulgas värsket teavet reklaamikampaaniate ja ürituste kohta.
Juriidilise kohustuse täitmine. Me võime kasutada Teie isikuandmeid seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Selline töötlemine võib hõlmata näiteks järgmist: ametiasutuste päringutele vastamine, raamatupidamiskohustuste täitmine.
Samuti võime kasutada Teie isikuandmeid nii, nagu on kirjeldatud Teile andmete kogumisel esitatavas eraldi privaatsusteatises, või mis tahes muul viisil, milleks olete nõusoleku andnud.
Märkus õigustatud huvi kohta. Pange tähele, et isikuandmete töötlemine on vajalik meie või kolmanda isiku õigustatud huvides eeldusel, et Teie õigused ja huvid ei kaalu neid üles. Meie õigustatud huvid on: 1) teenuse kohta teabe saamine Teie käitumise alusel, 2) teenuse osutamine, arendamine ja täiustamine, 3) meie võimalus teenust täiustada, kohandada või muuta, 4) turunduskampaaniate tõhususe üle otsustamine, 5) andmeturbe täiustamine. Igal juhul on õigustatud huvid lubatud vaid siis, kui Teie õigused ja huvid ei kaalu neid üles.
Me säilitame Teilt kogutud andmeid vaid seni, kuni Teie konto on aktiivne, või piiratud aja jooksul niikaua, kui meil on neid vaja, et täita eesmärke, milleks me neid andmeid algselt kogusime, kui seadusest ei tulene teisiti. Me säilitame ja kasutame järgmist teavet nii, nagu on vaja, et täita oma juriidilisi kohustusi, lahendada vaidlusi ja jõustada oma lepinguid.
Isikuandmeid, nagu Teie e-posti aadressi, nime ja telefoninumbrit (kui on kättesaadav) säilitatakse niikaua, kui Te meie teenust kasutate.
Arvete andmeid säilitatakse seitse aastat nende esitamisest Voole kooskõlas Eesti raamatupidamis- ja maksuseadustega.
Teavet juriidiliste tehingute kohta Teie ja meie vahel säilitatakse kümme aastat selle esitamisest Voole kooskõlas üldise aegumistähtajaga, mis on tsiviilnõuete jaoks ette nähtud Eesti tsiviilseadustiku üldosa seadusega.
Järgnevalt on esitatud Teie konto sisu ja seotud isikuandmete säilitamisajad erinevates olukordades, kus Te otsustate teenuse kasutamise lõpetada.
Kui Teie tellimus lõpeb, ei ole Teie konto enam avalikult nähtav, kuid konto sisu ja seotud isikuandmeid säilitatakse ühe aasta jooksul pärast viimast teenusesse sisselogimist. Selle aja jooksul saate oma veebisaidi hõlpsasti uuesti avaldada, kui teete uue tellimuse. Saidi andmete säilitamise perioodi pikendamiseks uut tellimust tegemata peate lihtsalt oma saidile aeg-ajalt sisse logima.
Kui konto on olnud üks aasta passiivne, tehakse 90 päevaks konto sisu ja Teie isikuandmete kohta märge, et need kuuluvad kustutamisele. Selle aja jooksul ei ole võimalik kontole ligi pääseda, kuid kontot on võimalik taastada Teie taotlusel, mis tuleb saata aadressile hello@voog.com. 90 päeva möödumisel kustutatakse Teie konto sisu ja seotud isikuandmed teenusest jäädavalt. Teenuse varukoopiate likvideerimiseks võib kuluda veel 90 päeva.
Teavet isikuandmete vastuvõtjate kohta leiab siit: nimekiri partneritest, kellega me andmeid jagame.
Me järgime üldtunnustatud valdkondlikke standardeid, et kaitsta meile esitatud teavet edastamise ajal ja pärast seda, kui oleme selle kätte saanud. Me kasutame ka tehnilisi ja korralduslikke kaitsemeetmeid, mis on ette nähtud Teie isikuandmete terviklikkuse ja turvalisuse täiustamiseks.
Õigus tutvuda oma andmetega. Teil on õigus saada teada, kui me Teie isikuandmeid töötleme ja sellisel juhul on Teil õigus nende andmetega tutvuda.
Õigus lasta oma andmed kustutada. Teatud juhtudel on Teil õigus lasta oma isikuandmed kustutada. See kehtib näiteks juhul, kui töötlemise alus on nõusolek ja see nõusolek võetakse tagasi.
Õigus oma andmete töötlemise piiramisele. Teatud juhtudel on Teil õigus oma isikuandmete töötlemise piiramisele. See kehtib näiteks juhul, kui Te vaidlustate oma isikuandmete õigsuse ja me kontrollime, kas andmed on õiged.
Õigus oma andmete edastamisele (andmete ülekandmine). Teatud juhtudel on Teil õigus saada oma andmeid struktureeritud, laialdaselt kasutatavas ja masinloetavas vormingus ning edastada neid andmeid otse teisele teenuseosutajale. See õigus kehtib üksnes isikuandmetele, mida me kasutame lepingu täitmiseks või nõusoleku alusel, ja üksnes juhul, kui töötlemine on automatiseeritud.
Vaidlustamise õigus. Teil on õigus oma isikuandmete töötlemine vaidlustada, kui andmete kasutamine põhineb õigustatud huvidel, sealhulgas profiilianalüüsi tegemine otseturunduse eesmärgil (näiteks turunduspakkumiste saamine).
Õigus mitte olla allutatud automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi tegemisele. Teil on õigus mitte olla allutatud otsusele, mis põhineb üksnes automatiseeritud töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsi tegemine, kui sellisel otsustamisel on õiguslikud tagajärjed või Teie jaoks sarnaselt tähtsad tagajärjed.
Kaebeõigus. Teil on õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole (veebisait Eestis: www.aki.ee), kui Te leiate, et isikuandmete töötlemine meie poolt rikub Teie õigusi kohaldatava õiguse alusel.
Kui soovite lisateavet oma isikuandmete kasutamise või oma õiguste kohta, võite alati meiega ühendust võtta aadressil hello@voog.com. Samuti võite igal ajal oma profiili andmeid ja eelistusi värskendada, parandada või kustutada; selleks minge oma konto eelistuste leheküljele teenuses.
Kui Te saate meilt kaubandusliku või reklaamialase e-kirja, võite sellest tellimusest igal ajal loobuda e-kirja lõpus olevale lingile klõpsates. Me võime võimaldada Teil vaadata ja muuta seadeid, mis on seotud meie saadetavate reklaamkirjade sisu ja sagedusega ka konto funktsioonides teenuses.
Pange tähele, et kui Te loobute meie reklaamkirjadest või muudate meie saadetavate reklaamkirjade sisu ja sagedust muul viisil, võib Teie taotluse menetlemiseks kuluda kuni kümme tööpäeva ja selle aja jooksul võite saada meilt reklaamkirju, millest olete loobunud. Isegi kui Te loobute meie reklaamteadetest, saadame Teile endiselt teenusega seotud administratiivteateid.
Me võime käesolevat eeskirja aeg-ajalt ajakohastada. Kui me eeskirja muudame, siis teeme selle kättesaadavaks teenuses ja veebilehel. Eeskirja muudatused võidakse Teile edastada ka e-kirja teel või muul viisil.
Kui Teil on küsimusi või kommentaare selle eeskirja, oma isikuandmete, meie kasutus- ja avalikustamispraktika või oma andmekaitseõiguste kohta isikuandmete kaitse üldmääruse alusel või nõusoleku valikuvõimaluste kohta, saatke meile e-kiri aadressil hello@voog.com.
|
OSCAR-2019
|
||
See alustas oma tegevust Tartu Linnaraamatukogu keldris 2006. aasta märtsis ja lõpetas tegevuse 9. jaanuaril 2009.
Tulbirevolutsiooniks nimetatakse president Askar Akajevi ja tema valitsuse kukutamist Kõrgõzstanis 2005. aasta kevadel.
Tulbirevolutsioon järgnes 27. veebruaril ja 13. märtsil toimunud parlamendivalimistele. Nime andis sündmusele Akajev ise, hoiatades oma kõnes värvilised revolutsioonid korraldamise eest Kõrgõzstanis.
Üheks revolutsiooni peamiseks ajendiks sai rahva pahameel Akajevi lähisugulaste rolli üle riigi poliitikas ja majanduses. 2005. aasta parlamendivalimistel juhtis Akajevi tütar Bermet Akajeva presidendimeelset parteid Alga, Kõrgõzstan! ja püüdis end väidetavasti sisse seada Kõrgõzstani poliitika halli kardinali rollis, sellal kui tema abikaasa Adil Tojgonbajev ning vend Ajdar Akajev valitsesid mitmeid riigi tulutoovamaid ettevõtted.
Nii Bermet kui ka Ajdar osalesid kandidaatidena revolutsioonieelsetel valimistel, põhjustades spekulatsioone, et nõnda valmistutakse dünastiliseks võimuvahetuseks. Bermet Akajeva valiti parlamenti ringkonnast, kus soovis kandideerida juhtiv opositsioonitegelane Roza Otunbajeva. Otunbajeva kandidatuuri valimiskomisjon tühistas, põhjendades seda asjaoluga, et Otunbajeva ei vasta nõudmisele, mille kohaselt kandidaat peab olema elanud viimased viis aastat Kõrgõzstanis. Otunbajeva oli nimelt aastaid esindanud Kõrgõzstani tähtsatel diplomaatilistel ametipostidel.
75-liikmelisse Džogorku Kengeši valimistel sai opositsioon üksnes kuus kohta. Rahvusvahelised vaatlejad teatasid, et valimised ei vastanud rahvusvahelistele demokraatia standarditele. Ošis ja Džalalabatis puhkesid protestid valimistulemuste võltsimise vastu. Kurmanbek Bakijevi, Roza Otunbajeva ja Ömürbek Tekebajevi juhitud ühinenud opositsioon korraldas massimeeleavaldusi Biškekis.
Askar Askajev pages revolutsiooni eest esmalt Kasahstani ja seejärel Venemaale ning kirjutas oma tagasiastumisavaldusele alla 4. aprillil Kõrgõzstani saatkonnas Moskvas.
Tolkunova üleliiduline kuulsus lauljana sai alguse 1972. aastal, kui ta esitas poeet Lev Ošanini juubelikontserdil
2009. augustis avastati lauljataril pahaloomuline ajukasvaja. Pärast 16. veebruaril Valgevenes Mogiljovis toimunud kontserti viidi ta kiirabiga kohaliku haigla reanimatsiooniosakonda. Hiljem viidi ta üle Botkini haiglasse.
Tolkunova oli abielus kaks korda. Tema esimene mees oli helilooja ja orkestrijuht Juri Saulski, see abielu kestis 5 aastat.
1979. aastal abiellus lauljatar ajakirjaniku ja kirjaniku Juri Paporoviga, sellest abielust on poeg Nikolai.
Harilik aeduba ehk türgi uba on liblikõielised sugukonna aeduba perekonda kuuluv üheaastased taimed rohttaim.
Seeme on mitmesuguse värvusega: valged, kollakad, mustad, pruunid, kirjud jne. Kujul võivad seemned olla elliptilised, ruljad või neerukujulised.
Aedoa kaunu kasutatakse aedvili. Toiduks tarvitatakse poolvalminud kaunu ja seemneid värskelt või konservitult. Euroopa suurimad kasvatajad on Rootsi, Inglismaa, Holland, Itaalia ja Prantsusmaa.
Erakond kasvas välja 1988. aastal tegevust alustanud Eesti Kooperatiivide ja Eraettevõtjate Liitude Assotsiatsioonist. Oli esimeseks ja mõnda aega ainsaks erakonnaks, mis oma programmilistes dokumentides pani suure rõhu majandusküsimuste lahendamisele ja propageeris eraettevõtlust.
EEE määratles end tüüpilise parempoolse turumajandust idealiseeriva erakonnana, seades oma programmis eesmärgiks Eesti iseseisvuse taastamise. Ainsa tollase erakonnana räägiti vajadusest lülitada Eesti rahvusvahelisse majandusintegratsiooni süsteemi, luua Balti riigid ühisturg, sõlmida tihedad majandusalased koostöösidemed Põhjamaadega, orienteerida pärast iseseisvuse saavutamist Lääne-Euroopa turule ja eemalduda Venemaa turust, saada esialgu eristaatus Euroopa Ühenduse (hilisem Euroopa Liit) juures alustades samal ajal pürgimist selle täisliikmeks saamiseks.
Et erakond registreeriti Ülemnõukogu Presiidiumis alles pärast Ülemnõukogu valimisi, siis polnud oma nimekirjaga valimistel osalemine võimalik. Tiit Made sai aga 1990. aasta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu valimised isikumandaat. 1992. aasta Riigikogu valimised ei ületanud EEE vajalikku 5% häälte künnist ja jäi kompensatsioonimandaatide jaotamisest eemale. Tiit Made sai taas isikumandaadi.
Et EEE-l puudus võimekas organisatsiooniline kaader ning valijaskond oli suhteliselt piiratud, otsustas EEE Keskvolikogu võtta vastu Keskerakond liitumisettepanek. Erakondade liitumisotsusele kirjutasid Edgar Savisaar ja Tiit Made alla novembris 1994. Suurem osa EEE liikmetest astus isikliku avalduse kohaselt seejärel Keskerakonda. Loomisel olnud Reformierakond liitumisettepanek tuli alles pärast selle otsustuse tegemist.
Munguba on liblikõielised sugukonda ja vigna ehk lehmaherne perekonda kuuluva taime mungvigna seeme.
Aasia maades mungoad sageli püreestatakse või jahvatatakse jahuks, mida näiteks Hiinas kasutatakse nuudel valmistamiseks. Mungoa tõuse ehk "mungoa idusid" kasutatakse sageli vokkide ja salatite koostisosana. Tooreid kaunu valmistatakse ja serveeritakse samamoodi nagu aeduba kaunu.
Mungvigna ehk mung ehk aasia uba ehk mašš (''Vigna radiata'') on liblikõielised sugukonda ja vigna perekonda kuuluv rohttaim.
|
OSCAR-2019
|
||
Postituste arvu vähenemine pole ainult pol-relis vaid ka kõrtsis. Seal ei käi enam spämmijad, sest nad ei suurenda seal oma postituste arvu. see siiski pole allakäik. Pol-reli kohta ise väga palju ei tea, ei käi seal. Tegelt mul foorum isegi ei näita seda, sest seal käivad vaidlused tekitavad nii palju postitusi, millest mina huvitatud ei ole.
Minu arvates on praegult kogu asjalik jutt just kadunud ning ainult spämm alles jäänud. Seesama thread paistab olevat selle väite epitoom.
võimalik, et inimesed on lihtsalt ära öelnud suurema osa asjalikest asjadest, mis neil hinge peal kripeldas ja uusi teemasid tuleb vaid nii palju kui tuleb päris uusi mõtteid.
Või on üle läinud massiline vaimustus seeüle, et MINA, MINA, MINA arvan ju ka millestki ja NÄE! internet võtab mu arvamuse vastu ja sellele isegi reageeritakse!
Muidugi, mina olen siin omajagu aastaid ainult juhukülaline olnud, nii et süvaanalüüsi tegemiseks andmeid (ja kirge) napib.
Varem oli vahva lugeda Hallsilma torisemist religiooni teemadel... Nüüd tuleb leppida paari põnevama postitusega larbist.
Pronto! O fo sho nigga! Lõpuks öeldakse välja see, mis kõigile juba selge. Põhjuseks pol-reli modereerimine ka minu arust ja kuigi ma seda taga ei nuta, on vetsu sulgemise põhimõte selge. Ning terves foorumis tekkinud/olev igav ja steriilne keskkond, mille adminid on kurja käega paika pannud. Viga administratsioonis? See teema vääriks arendust, on mul juba pikalt hingel kripeldanud...
Samas nõustun ka sellega, et kõik vajalik on mõnel juhul juba välja öelnud ja teateid larpidest võib ju edastada, aga kaua sa ikka Balrogi tiibadest räägid. DnD alafoorumites aktiivseid teemasid praktiliselt pole. Ise liitusin kolm aastat tagasi ja juba siis oli näha nende alafoorumite hääbumist. Foorumi rollimängude alafoorum seisab nende jaoks, kes soovivad näha märke elust iidsetel aegadel. Kas Eesti rollimängurid ei vaja enam foorumit? Või on probleem kogukonna lagunemises, et dragon kaotab populaarsust ja seetõttu ka foorum. Äkki käib foorum alla selle tõttu, et pole enam "lahedaid teemasid" alafoorumites, kus vaidlemine tõesti huvitav on, Larpi-trennid ja rpg-arvutimängud võtavad võimust. Kuigi see, kus vaidlemine huvitav on ja kus mitte, on iga inimese enda otsustada.
Või... äkki on asi selles, et pole enam neid inimesi, kellega huvitavaid diskussioone saaks pidada ja sellepärast ka võrdlemisi igav elu siinsetel maadel. Mul tulevad kohe pähe mitmed nimed, kes pole siin väga ammu käinud. Ma mäletan, Pronto, et kas sina kunagi huvitavamaid tekste foorumi ellu panustasid...
Üldiselt on Pronto tähelepanekud täiesti õiged. Probleeme on, aga ma ei seostaks neid nii konkreetselt polreliga. Osad on edasi läinud, paljud jutud on end nende jaoks ammendanud, paljudel on kiirem, pole momenti süüvida ja seda head ja vajalikku osa välja korjata.
Liiklus tekitab liiklust ja polrel tõi inimesi kohale, kes vaatasid ka mujale. Selles mõttes oleks hea, kui meil elaks siin jooksvaid teemasid, millel rahvas tahaks huvitavuse pärast silma peal hoida.
Mida peaks tegema, et meie suhtluskeskkond püsiks puhas, korras ja huvitav lugeda? Arvestades dragoni positsiooni, kus tõepoolest on "ma olen liige olnud ainult mõne nädala." tüüpi postituste vahelt vaja mõtteid noppida?
Ma ei seostaks aktiivsuse ja sisu vähenemist otseselt polreliga. Esimene järsk allakäik algas tegelikult juba pool aastat pärast foorumi loomist (pärast esimest kokkutulekut). Esimene põnevus ja värsked ideed said otsa vist...
Olorin kirjutas: Või on probleem kogukonna lagunemises, et dragon kaotab populaarsust ja seetõttu ka foorum.
Minuarust see just nii ei ole. Kui vaadata D&D alafoorumeid, näeb seal viimasel ajal just mitmeid asjast huvitatud hakkajaid uustulnukaid. See on hea märk. aga pole jällegi kedagi, kes neid asjasse sügavamalt pühendaks.
Esinen hullult ebapopulaarse teadaandega, aga te peaks seda teadma. Nimelt on korraldustoimkonnast umbes mittekeegi postitanud siia mu meelest veidi olulist infot: koht tuleb vabastada hommikul kella kümneks sest turistid tulevad peale. See tähendab, et äratus on hommikul kell üheksa.
Mis omakorda tähendab, et kui kellelgi on paides üleliigne võimla või kuurialune kus larparid taheneda võiks pühapäeval soojas kohas, siis laduge lagedale. Ärge näkku lööge, ma teadsin juba eelmine nädal aga mõtlesin et küll keegi selle info edastab.
Homme püüan Liiliaga ka ürituse kava teile postitada, et kuidas asjad välja hakkavad nägema. Juhtub see kusil kella nelja kandis.
Mul hakkab drägon praegu niiet ma ei saa teile kirjutada, et vahetusjalatsid on vaja ja kus parkida ja niiedasi. Larbi töötoa all on mõeldud seda, et me näitame huvilistele metatehnikaid veidi ja tuleb väike minilarp nende järgiproovimiseks. Kui keegi tunneb et soovib midagi korraldada, siis kohti ja aega justkui tundub. Lauamänge siis kaasa!
Ma ise pakuks välja, et selle nodivahetuse võiks pisut hiljem teha, sest kõik ei saabu nagunii nii varakult.
Ülestõus oli kestnud juba kuid. Pealinna all kaitses olnud väed langesid üllatusrünnakutes üleeelmisel nädalal. Mässajate käes on uuemad relvad ja eeslinnad.
Möödunud on mõned päevad. Üks mootoritest on üles öelnud ja seetõttu tuli loobuda rohkest toidust ja varudest. Tempo on aeglane ja paaripäevasest teekonnast on kujunemas ellujäämisretk.
Mul endal pole vist midagi vahetada, nii et ma pole päris õige inimene seda ütlema. Aga ma olen harjunud nägema, et inimesed jäävad alati hiljaks
Hästi mitmed on ütelnud, et nad päris täpselt ei jõua vaid jäävad nii tunnikese või rohkem hiljaks. Nii et hea nodivahetus oleks vast 2 tundi või nii peale ürituse ametlikku algust? Rohkem inimesi, rohkem nodi, rohkem õnnelikke leide
Garderoob on all, esimesel korrusel, sinna saab jätta oma asjad (vahetusjalanud ei ole kohustuslikud, kui jalanõud ei ole väga porised)
Kogunemine on 1.korruse ehk MUINASAJA SAALIS ja toimub larpivaranduse vahetamine (niikaua, kui soovite)
8.korruse kohvik - on mängudele avatud alates kella 18.00st, seal on 4-6kohalised lauad, kus saab mängida lauamänge.
3.korruselt saab galeriisse - selle terrassil on võimalik käia suitsetamas (majas sees seda ei saa) (KES pelgab jahedust, võib viia oma üleriide galeriisse ja sealt see ümber võtta, kui on jahe suitsetama minna)
(jääb lauale, kuni seal sees on veel süüa) söök on marmiidis soojas - st kes tahab, saab selle kätte, sööb ja paneb nõud kasutatud nõude lauale, kust see ära viiakse.
Autoga võib sõita torni kõrvale, keelumärgi alt läbi ja parkida torni juurde platsile - oluline on, et kõik pääseks liikuma soovitud suunas hiljem.
Täiendasin veidi ajakava. Pmst on mõte, et foogti laud ja ümbrus on asjaliku larbivestluse ala ja siis mingil hetkel on seal see metatehnikad + larpo ja siis pärast jätkub seal see asjaliku vestluse inimeste staap.
Tõstsin nodivahetuse 1930-2000 pihta esimesele korrusele, sest hiljem on töötuba+larp ja päris hiljem on inimesed laiali hajunud.
Vahetult enne autosse istumist vaatasin veel hoovile jäänud inimesi ning tabasin end mõttelt, et milline määratu õnn on mul tunda nii palju nii võrratuid inimesi. Ühesõnaga: väga-väga tore oli, aitäh kõigile, et selle päeva nii meeldejäävaks tegite. On veidi kahju, et kokkutulek ei kestnud kauem või ei hakanud varem pihta: ma ei saanud üldse nii palju sotsialiseeruda, kui oleksin soovinud. Niisiis, toetan kahel käel Irve väljakäidud ideed, et järgmine kord võiks tegu olla kahepäevase(/pooleteisepäevase) üritusega. Luban juba ette ära, et võin aidata korraldada.
Mu arust tõnekord võiks üritus alata juba reede õhtul ning lõppeda pühapäeval mingi hetk. Siis jõuab aftekat ka pidada.
Ma tahaks ka hellalt tänada korraldajaid ja kõiki osalejaid takkaotsa. See oli mu esimene kokkutulek üldse, ja see oli väga fantast üritus. Töötoad, arutelud, pisilarp, imehea söök, väga äge koht, Cards Against Humanity (!!!), laulmine, tantsimine (kesiganes valis muusika, aitäh talle!), niisama jutt ja tsill, uued tutvused (tütreke!!!) jne jne. Väga super emotsioon!
|
OSCAR-2019
|
||
Kiirustavatele inimestele värsket ja täisväärtuslikku toitu pakkuv Mamo ei ole viie tegutsemisaasta jooksul kaotanud lusti ja uudishimu avastada uusi tooraineid ning luua inspireerivaid ning põnevaid maitseid.
Mamo aitab korraldada toitlustust kontoris, firmapeol, seenematkal ja filmivõtetel nii pisema grupi kui ka 300 inimesega konverentsi tarvis. Siit saab abi ka siis, kui on vaja teha kingitusi klientidele või äripartnerit meeles pidada maitsvate söödavate kingitustega. Ja kui suur näljahäda käes, võib alati läbi astuda mõnest Mamo kohvikust – salateid, võileibu ja pagaritooteid saab alati kaasa osta. Mamo pakub aktiivselt ka omalaadset catering-teenust.
„Mamo on lõbus koht, aga toitu suhtutakse siin pühaliku tõsidusega – toit olgu innovaatiline, alati värske, täisväärtuslik ja tasakaalustatud,“ ütleb ettevõtte turundusjuht Berle Brant.
Firma pealik Margit ja tootmisjuht Oxana on heas mõttes nohikud, kes armastavad toiduteadust ning rakendavad seda nii Mamos igapäevaselt pakutavates aga ka catering-toodetes. Erinevalt teistest pakkujatest ei kasutata Mamos pooltooteid ja valmistatakse toit alati samal päeval vahetult enne üritust – mis siis, et teisiti oleks lihtsam.
Branti sõnul soosib Mamo keskkonnasäästlikult transporditud tooraineid ja väärikalt toodetud loomseid tooteid. „See pole reklaamitrikk, vaid meile endale oluline. Oleme mõistnud, et toiduallergiad ja -talumatused on muutunud elu igapäeva osaks, seepärast teame, mida peale hakata ka kõige haruldasemate ja erilisemate toidusoovidega.“ Vastavalt planeeritavate sündmuste olemusele aitab Mamo nii lauanõude kui ka mööbli laenutamisega, et klient saaks kõik vajaliku ühest kohast. Kui aga ollakse hädas kohavalikuga, on Mamo kohvikuruumid sobilikud nii töölõunateks kui ka õhtusteks firmapidudeks.
Päris oma catering-teenusega tuli Mamo turule juba mõnda aega tagasi ja tänaseks on harjutamise aeg läbi ning välja on töötatud uute põnevate toitudega, sealhulgas taime- ja vegantoitudega, mis lisaks maitseelamusele suudavad tekitada elevust ning pakkuda silmarõõmu. Toit on igal üritusel jututeema ning võimalus öelda oma külalistele, kui erilised ja tähtsad nad on.
„Kuigi eelistame värsket eestimaist toorainet, oleme palju inspiratsiooni saanud teistest rahvusköökidest alates Mehhikost kuni Malaisiani ja Lõuna-Aafrikast Lapimaani. Oma leiab nii lihasõber, taimetoitlane, aga ka gluteeni- ja laktoositalumatusega inimene. Pakume nii lihtsamaid toite argisematele üritustele nagu klubivõileivad, salatid, smuutid, soe buffee. Aga ka nooblimaid ampse pidulikemale vastuvõttudele: kokteilsalatid, täidetud croissantid, leivaampsud, erinevad küpsetised,“ loetleb Berle Brant. Mamo kokad kasutavad toitudes külluslikult köögi- ja kaunvilju, lisades napilt loomset rasva ja koort. Päris põlu all on Mamos margariin ja jahuga paksendatud kastmed. Enamjaolt täisterajahust küpsetistes on rafineeritud suhkur asendatud loomupoolest magusate alternatiividega – kuivatatud puuviljad, magusamad juurikad, mesi, banaan, vahtrasiirup. Värske tooraine on Mamo jaoks A ja O ning köögi külmkapist ei leia ühtegi valmisostetud pooltoodet. Köögis töötavad aga parajad ninjakokad, et toit saaks kiirelt valmis vahetult enne üritust.
„Eesti cateringiturul peab arvestama, et klientide vajadused on äärmusest äärmusesse, näiteks on rahvusvahelisi seltskondi, kus tuleb arvestada religioossete toitumistavadega. Meil on ka kogemust paleo, vegan ja gluteenivaba toidulaua katmisel. Teisalt suudame pakkuda ka konservatiivsematele klientidele maitsvat „traditsioonilist“ valikut,“ räägib Brant. Ta lisab, et kõige tähtsam on olla tellijaga kontaktis: helistada, kirjutada, joonistada ürituse planeerimise esimesest sammust kuni lõpunootideni välja. Seepärast ongi Mamol õnn, et meie cateringi eestvedaja on ametipostil juba pikka aega - püsitellijate soove mõistetakse juba poolelt sõnalt!
„Mamost on saanud meie hea koostööpartner, kelle puhul hindame kõrgelt head teenindust ning laia menüüvalikut. Meie jaoks on oluline, et toiduvalik oleks tervislik ja hõrk ning valikus oleks midagi ka eritoitujatele. Olgu tegu kontorilõuna või mõne suurema üritusega, Mamo pakub alati täisväärtuslikku ja tasakaalustatud tervisetoitu, mis on valmistatud suure hoole ja armastusega kvaliteetset toorainest. Kust me seda teame? Sest seda on maitsest tunda! Oleme Mamoga nõus, toit peab olema nii naudinguks meelele kui ka mõnus tervisele, sest ainult nii saame olla terved ja rõõmsad!“
„Meile on värske ja tervislik toit elementaarne. Tellimise süsteem Mamos on lihtne ja töötab ning eks räägib juba enda eest, et oleme Mamost tellinud juba mitmeid aastaid järjest.“
„Mamo toidud on alati väga maitsvad ja värsked. See on ka põhjus, miks ikka ja jälle Mamost tellime. Kuller on alati õigel ajal kohal ning tellimuse päringule saab vastuse kiiresti.“
"Reklaamivõtete catering õnnestus suurepäraselt ja mitte ainult meie silmis, vaid nii arvasid ka meie Saksamaa kliendid, kes hindavad väga sellisel pingelisel ja pikal päeval värskeid ning maitsvaid toidukordi. Eriti õnnelikud olime just mitmekesise valiku üle ning arvestatud sai ka erisoovidega.
Kuna päev venis oodatust pikemaks ja ette tuli ootamatusi, võisime tunda, et saame loota ühisele lahenduste leidmisele. Eriti tublid olid Mamo tüdrukud, kelle abivalmidus ja positiivne suhtumine väärib ainult kiidusõnu. Kindlasti on Mamo meie üks suurimaid sõpru ning seda ka kontorilõunatel!"
„Oleme kasutanud koolituste puhul Mamo supi-magustoidu teenust, kunagi aegu tagasi ka hommikusöögi teenust. Meile on meeldinud paindlikkus, kiire reageerimine, sõbralik ja isiklik suhtumine. Supid on imelised, magustoitude osas ootaks ehk suuremat valikut.“
„Eesti Liikluskindlustuse Fond ja Kindlustusseltside liit on kasutanud Mamo cateringi teenust ja tellinud kolmnurk võileibasid, muffineid ja skoone koolitustele. Oleme kõigega väga rahule jäänud, kuna toit on alati väga värske, maitsev ja tervislik. Samuti kiidan Mamot uuenduslike maitsete avastamises - kokku on sobitatud väga põnevaid ja maitsvaid komponente. Mamo klienditeenindus on alati laitmatult tore ja kiire - vastused saabuvad kiirelt ja toit kokkulepitud ajaks. Oleme väga rahul teie toodete ja teenustega.“
|
OSCAR-2019
|
||
Koerte ja kasside pidamisel tuleb järgida loomakaitseseadust, Põllumajandusministri määrust „Lemmikloomade pidamise nõuded“ ning Tartu linna koerte ja kasside pidamise eeskirja.
Loomakaitseseadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete täitmist kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet.
Koerte ja kasside pidamise eeskiri näeb eelkõige ette loomapidaja kohustused ja kaaslinlaste õigused. Järelevalvet teevad Tartu Linnavalitsuse linnakantselei menetlusteenistuse ametnikud.
Tagama koera või kassi järelevalve, kui viibitakse eramaal või avalikus kohas. Vajadusel peab looma rihmastama ja kasutama koeral suukorvi.
Tagama, et koera või kassi pidamine ja koera või kassi käitumine ei rikuks avalikku korda, ei häiriks ega seaks ohtu teisi inimesi ja loomi.
Kiibistama koera. Kasside kiibistamine on vabatahtlik. Loomi saab Tartus kiibistada loomaarstide juures.
Registreerima koera Eesti Väikeloomaarstide Seltsi Eesti lemmikloomaregistris. Loomi saab Tartus registreerida loomaarstide juures.
Lemmiklooma omanikud peavad täitma kehtestatud nõudeid ja tagama looma heaolu. Seejuures on loomapidamisel kohustuslik arvestada ka naabrite õigustega. Loomapidamine ei tohi naabreid ülemäära häirida.
Surnud lemmiklooma võib matta oma või omaniku nõusolekul ka teisele isikule kuuluvale kinnistule. Korjust varjupaika ära andes tuleb omanikul tasuda kremeerimise eest. Lemmikloomade tuhastamise teenuse kohta saab teavet veebilehelt www.lemmikloomadekrematoorium.ee.
Kiibistamine ja registreerimine võimaldab loomi kergemini identifitseerida ja omanikel oma kadumaläinud lemmik kiiremini üles leida. Kasside ja muude lemmikloomade kiibistamine ja registreerimine ei ole kohustuslik, küll aga soovitatav.
Lemmikloomapidajatel on kohustus oma lemmiku väljaheited ära koristada, kohustuse eirajale on ette nähtud kuni 383,5 euro suurune trahv.
Tartu koduta loomade varjupaik asub Raadil, aadressil Roosi 91k. Varjupaiga telefonil 5333 9272 saab teatada hulkuvatest või vigastatud loomadest, samuti linna avalikust ruumist leitud surnud loomadest.
Tartu linna on rajatud 2 koerte jalutusväljakut. Esimene asub Anne kanali ja Emajõe vahelisel rohealal ning teine Tähtvere pargis Laulupeo pst 2 kinnistul.
Eedeni keskuse tagusel haljasalal asuva koertepargi pindala on 1493 m2, millest on väikestele koertele eraldatud 464 m2 ning suurtele koertele 1029 m2. Mõlemal platsil on koertele kaks koeraspordiala agility treeningelementi, mille juures on ka kasutamise õpetused. Väljakul on infostend, kus on kolmes keeles kirjas Sõpruse koertepargi kasutamise reeglid.
Tähtvere pargis on samuti eraldi jooksmisalad väikestele (575 m2) ja suurtele koertele (973 m2). Mõlemale alale on paigaldatud koeraspordiala agility treeningelemendid, mille juures on ka kasutamisõpetused. Park on valgustatud 4 kaugjuhitava LED-valgustiga, et väljakut oleks mugav kasutada ka pimedal ajal.
Kas talvel on vaja linde toita? Millal seda teha ja mida neile anda? Kuhu toit panna ja kuidas ehitada ise toidumaja? Kes mu toidumajas talvel käivad?
Neile ja muudele küsimustele saad vastuse Eesti Ornitoloogiaühingu trükisest „Talvised aialinnud ja nende toitmine”.
Hulkuvast või viga saanud lemmikloomast saab teatada Tartu koduta loomade varjupaiga telefonil 5333 9272. Samal telefonil tuleb teatada ka linna avalikust ruumist leitud surnud loomadest.
Tartu elanik saab oma looma varjupaigale loovutada tasu eest E-R 9-18 (32,20€ 14 hoiupäeva eest). Loomi saab külastada T–R 14–18 ja L 12–16.
Hättasattunud metsloomadest ja-lindudest saab teada anda, helistades keskkonnainspektsiooni lühinumbrile 1313.
Keskkonnaameti looduskaitse bioloogile võib helistada telefonidel 740 7137 või 5346 0774 juhul, kui tegemist on vigastatud linnu (tiib katki vms) või loomaga.
Abivajavate metsloomadega seoses saab konsultatsioone küsida keskkonnaameti loomade rehabilitatsiooni spetsialistilt telefonil 504 5891.
Kui leiate suure vigastatud röövlinnu, tuleb sellest teatada Kotkaklubile tel 5302 1377 või klubi Tartumaa piirkonna kontaktisikule tel 5666 0628. Infot ja juhtnööre saab ka Eesti Ornitoloogiaühingult numbril 742 2195 või e-posti teel (eoy@eoy.ee).
Toidujäätmeid ei tohi vedelema jätta, sh tuleb jälgida, et koduloomadele mõeldud toitu ei jääks rebastele kättesaadavasse kohta. Sama lugu on lahtiste kompostihunnikutega, kus rebased samuti toitu otsimas käivad. Tuleb arvestada, et rebane on võimeline hüppama üle ka kahemeetrisest aiast ja kaevama käigu aia alt, mistõttu tavaline aed rebast ei pea.
Vältida tuleb rebasekutsikate kojuviimist või muul viisil rebastega „sõbrustamist“. Paljudele inimestele rebased meeldivad, kui selleks, et vältida võimalike konfliktsituatsioonide teket seetõttu, et rebane muutub inimese suhtes julgeks, oleks parem nende tegemisi jälgida distantsilt. Igaüks peaks ka arvestama kaaslinlastega, kellele rebased ei meeldi või tekitavad neis hirmu. Kardetaks ka oma koduloomade, just kasside ja väiksemat kasvu koerte pärast.
Oluline on inimeste teadlikkuse tõstmine. Aeg-ajalt võib linnarebastega probleeme tekkida, ent need on pigem harvad erandid. Ka rebaste seas on indiviide, kes on inimese suhtes vähemkartlikud ja võivad seetõttu hirmu tekitada. Samas ei kujuta rebased endast reaalset ohtu inimestele, nad ei ründa inimest. Me peame õppima nendega koos linnas elama − keegi ei vaidlusta ju koertega koos linnas elamist, kuigi koerte rünnakuid inimestele esineb võrdlemisi suurel hulgal.
Nõuandeid jagas Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna terioloogia õppetooli juhtivteadur Urmas Saarma.
|
OSCAR-2019
|
||
Selle hääle allikat on üsna hõlpus silmata – mingi lind sööstab mitukümmend meetrit allapoole, siis kogub jälle kõrgust, et siis end umbes 45kraadise nurga all möhitamise saatel uuesti maapinna poole kukutada. Teda binokli vaateväljas jälgides on näha, et allapoole suundudes hoiab ta tiibu liikumatult ja pisut „vinklis”, saba aga on laiutatud. Just saba abil ta tekitabki seda omapärast heli. Tüürsulgi on tikutajal 14, seega ühe paari võrra enam kui teistel kurvitsalistel. Äärmised sabasuled on üpris jäigad ning nende udemed on üksteisest lahus ja hakkavad suure lennukiiruse juures vibreerima. Sellest tulebki see iseloomulik heli, mis on linnule andnud taevasoku nimetuse. Maikuuks on need jäigad suled juba õige kulunud ja möhitamine pole enam nii kõlav-kaikuv kui aprillis.
Ka kirjakeelne nimi tuleneb sel linnul häälitsusest: ta kutse- ja territooriumihüüd kõlab kui tikut-tikut, ärevushüüd aga tik-tik-tik-rida. Maapinnal eelistab ta tegutseda tihedas taimestikus, kust lendab üles käänakulisel lennul ja kääts-hüüdega. Suuruselt on ta kopsakama rästa ja haki vahelmine, üsna pikkade jalgade ja ülipika, peast kaks korda pikema nokaga. Sulestik on pruuni-mustakirju, seljal ja peas heledate triipudega.
Usina möhitamise peale seltsib isastikutajaga sobiv emaslind, kes muneb enda valitud ja oma rinnaga rohukamarasse surutud-voolitud lohukesse aprilli lõpul või mai alul neli pirnikujulist muna, mille teravam ots on täiskurna puhul keskele suunatud. Selline vorm on vajalik suhteliselt suurte munade täielikumaks katmiseks hauduva linnu poolt. Hallikasroheka taustaga ja pruunilt kirjatud munad sulanduvad kulukõrte ja -lehtedega kasinalt vooderdatud pesapõhja taustaga hästi kokku.
Kuni kolmenädalase haudumise järel kooruvad kaitsevärvi kirjud pojad, kes peagi pesa hülgavad ja kellele vanemad esimesel nädalal toitu noka ette annavad. Siis suudavad-oskavad tikutajapojad juba ise pinnaseloomakesi peilida. Tavaliselt jaotub pesakond vanemate vahel pooleks. Juba kolmenädalaselt võivad pojad lendu tõusta, aga viieselt on täiesti lennuvõimelised. Juulis pesakonnad hajuvad, kuid segunevad teistega ja nii võib sügisel kohata isegi tosinalinnulisi salku.
Oktoobri kestel rändavad tikutajad meilt minema. Septembris võib täheldada ilmselt kirdepoolse päritoluga tikutajate läbirännet. Osalt on nad kaugrändurid, jõudes Aafrikassegi, kuid enamasti talvitavad Euroopa mahedama kliimaga lõuna- ja edelaaladel. Pehmem talv lubab mõnel üksikul isendil Eestissegi jääda.
Tikutaja on levinud kogu Euraasia metsavööndis, pesitsedes lagedamatel märgaladel, kokku üle seitsme miljoni paari. Eesti asurkond on arvatavalt 40 000 kuni 60 000 paari. Näib, et tikutaja arvukus on pärast mõningat suurenemist eelmise sajandi lõpukümnendeil nüüd mõnda aega stabiliseerunud.
Tikutaja on sajandeid olnud populaarne jahilind, keda edukamalt saab küttida linnukoera abil. Lindu märgates jääb treenitud koer seisma, sageli üks esikäpp kergitatud – märgiks, et kütt end laskevalmis hoiaks. Jahiseltside andmeil lastakse Eestis praegusajal sügiseti kokku paarsada isendit.
„Minu jaoks on paeluv see, et õunakasvatus on Eestis täielikult arendamata, me oleme saanud olla teerajajad," ütleb Halika Õunatalu juhataja Lauri Kasvand.
Halika Õunatalus on algamas aasta kiireim aeg – õunad vaja korjata, saata müügile ja alustada õunamahlategu. Saak tuleb tänavu keskmise suurusega, kuid õunad on päikeselisest suvest tavapärasest magusamad, ütleb talu juhataja Lauri Kasvand.
Õunatalu viis õunaaeda asuvad Räpina ümbruses, aastane õunasaak on 300 tonni ringis. Pindalalt pole ettevõtmine Eesti suurim, küll aga saagilt. Õunte kasvatamine käib siin täiesti teistmoodi, kui seda tehti paarkümmend aastat tagasi kolhoosiaedades või paljudes koduaedades. Alates juba sellest, et puud on väikesed ja sordidki täiesti teistsugused.
Halika talus on õunu kasvatatud juba 2000. aastast, kui Lauri isa-ema Kalmer ja Ille asjaga pihta hakkasid. Lauri räägib, et isa lähenes kohe õunakasvatusele uuenduslikult, näiteks lõikas puid teistmoodi. Põhirõhk oli toona hoopis maasikakasvatusel ja nii sirgusid Lauri ning vennad Henri ja Alari üles maasikapõldudel vanematel abiks olles.
Kogu pere on tegutseb praegu õunakasvatuses, alates 2010. aastast juhib ettevõtmist Lauri. „Minu jaoks on paeluv see, et õunakasvatus on Eestis täielikult arendamata, me oleme saanud olla teerajajad. See, mis täna teeme, erineb totaalselt aastakümnetetagusest õunakasvatusest,” sõnab ta.
„Kui mu vanemad õuntega alustasid, oli Eesti õun pisike, kärnane ja ussitanud. See oligi varem õuna kuvand, sest puu kasvas ise ja sisuliselt hoolitsuseta. Ent kui puu eest agrotehniliselt teistmoodi hoolt kanda, saab Eestis kasvatada suurt ilusat õuna, seejuures palju kahjurivabamalt kui näiteks lõunapoolsetes riikides.”
Jalutame õunaaias ja silma ei hakka ühtki puud, millel poleks ohtralt õunu või kus need oleksid ussitanud. Puud on just sellise kõrgusega, et ulatub õunu võtma, ja iga puuni viib kastmissüsteem vett.
„Sel suvel oleme puid kastnud maikuust alates, üldse on augusti keskpaigaks olnud 60 vihmata päeva. Põud on nii kuri, et rohi kuivas puude vahel, maa on kivikõva ja koduaedades on näha, kuidas isegi vanad suured puud kannatavad. Meil on tiigid tühjaks kastetud ja ootame sügisvihmasid. Samas just tänu kastmisele on meil puud rohelised ja õunad puudel paisuvad. Tavatingimustes on õunapuu vastus põuale see, et viskab õunad pisikeselt maha ja hakkab valmistuma uueks aastaks,” kõneleb Kasvand.
Õunapuud istutades pannakse vaim valmis aastatepikkuseks ootuseks, enne kui korralikku saaki saab. Halikal käib asi teistmoodi – üle viieaastane puu on juba vana ja kannab suurt saaki. Õunapuu eluiga suuraias on kümmekond aastat. Samas võib puid pidada ka 25 aastat, kuid siis tuleb neid rohkem lõigata, puud väsivad ja saagikus väheneb.
Ka sordid muutuvad kiiresti, aina tuleb uusi juurde, mis vanadest on millegi poolest paremad. „Planeerime sorte kümme aastat ja õunasaaki puule 3–5 aastat ette. See, mida praegu korjame, on kolme aasta tagune töö. Järjepideva hoolitsusega saamegi igalt puult kogu aeg 70–120 protsenti plaanitud saagist. Kui koduaias pole mõnel aastal puul ühtki õuna, siis kas on saanud puu ühe aasta võrra vähem hoolt, on olnud väga karm ilm või eelnevalt ülimalt hea õuna-aasta ja puu puhkab.”
Et igal aastal saaki saada, tuleb Kasvandi sõnul veebruarist alates iga päev käia puu juures ja nii kuni novembrini välja. „On vaja vaadata, kas tal on piisavalt vett ja süüa, kas on vaja mõni oks ära võtta, jälgida, et teda satikad ja haigused ei ründaks. Õnne on ka vaja – et külm puid ära ei võtaks ja õitsemine ei langeks öökülmade ajale,” kirjeldab ta.
„Sordi külmakindlus on äärmiselt tähtis. Ühes aiaosas proovisime head uut sorti, panime puud kasvama, korjasime ühe saagi ja siis külmus talvel 10 000 puud ära. Sellest õunasordist on nüüd veel kümme aastat 70 puud alles ja need kümme aastat pole külma olnud. Seega õnneasi.”
Eri sorte kasvab Halika aedades 30, veel mõni aasta tagasi oli neid üle 50. Peamine sortide väljaharvendaja ongi talvekülm. Samas nimetab Kasvand Eesti kliimat õunte kasvatamiseks päris heaks, sest külmade talvede tõttu on igasuguste kahjurite elu keeruline, nad ei ela samuti külma üle. Karm kliima annab õunale maitset ja nendes on rohkem bioaktiivseid ained, mida puu vajab ekstreemsetes tingimustes vastupidamiseks, kuid mis on väga kasulikud ka inimesele.
Kevadise külma vastu ei anna siiski suurt midagi teha, sest see saabub tihti väga ennustamatult ja pahatihti kipub langema just õunapuude õitsemise aega.
Küll aga saab silmi lahti hoida liblikate koha pealt. „Tuleb panna tähele, millal nad hakkavad lendama ja kui palju neid on. Kui on vähe, siis pole hullu, kuid kui on massiliselt, tuleb teha tõrjet,” räägib Kasvand.
„Samas kui ussitanud õunu on puu otsas palju ja jätta need veel puu alt koristamata ka, siis tuleb sealt peale uus võimas ussigeneratsioon. Sellepärast on soovitus koristada puu alt kõik mahakukkunud õunad ja puulehed ning vedada kraam võimalikult kaugele – ainuüksi see annab suure efekti.”
Õunaletid on poes külluslikud läbi aasta, kuid Eesti õuna aasta ringi saada pole. Esiteks on põhjus see, et õun lihtsalt ei säili ilusana järgmise saagini ja seda ei jätkugi. Teiseks on kaupmehel palju lihtsam võtta müüki välismaised õunad. Nii ongi poes Eesti õuna jaoks tavaliselt vaid paar letikohta, kuigi kasvatajad jõuaksid hooajal täita rohkem kohti.
Eestimaalaste lemmikõun on läbi aegade Liivi kuldrenett, seda oodatakse ja see maitseb väga hästi. Üleüldse on õuna juures kaks peamist kriteeriumit – olgu ilus ja maitsev.
„Meie eesmärk on kasvatada nii ilus õun, mis konkureerib kõige kenamate välismaiste õuntega. Sel aastal tulevad ilusad õunad, sest päikest on olnud väga palju. Just päike teeb õunad kauniks. Kui on ilus suvi, on ka õunad võrratud,” ütleb Kasvand.
Põhiline müügikoht on Halika talul Tallinnas Nõmme turul asuv Õunamaja, kuid õunu saadetakse ka poodidesse. Tööstusele talu õunu ei müü, kehvema välimusega ubinad pressitakse ise mahlaks.
Kui suur on turul üldse Eesti õuna osakaal, on Kasvandi sõnul keeruline öelda, sest paljudel on endil õunapuud, samuti ei arvestata statistikas turul müüdavat ja kogukonnasiseselt jagatavat. „Kaupluses on aga Eesti õuna osakaal kasvamas. Visalt, aga siiski.”
Õuna maitset ei mõjutab seegi, kuidas see on korjatud ja säilitatud. „Õun on õrnem kui kanamuna, seda tuleb õrnalt korjata, õrnalt sorteerida ja õrnalt kliendi jaoks kotti pista. Me ise sorteerime õunad suuruse järgi. Kuna õunad vajavad hella kohtlemist, ei luba me klientidel õunakastis sobrada.
Õun saab loopimisest või puu otsast kukkumisest kohe mõlgi ja läheb sellest kohast pruuniks. Me jälgime korjamise ajal kiivalt, et õunu ei loobitaks ja poleks kartulikorjamise kolinat. Kogu korjamine peab käima hääletult,” räägib Kasvand.
Tööd tehakse talus ära oma pere jõududega, kuid korjamisel palgatakse ka abikäsi. Õunakorjajate leidmisega on alati tükk tööd, sest füüsiline töö pole kerge ega sobi igaühele.
Kasvand ise ütleb, et temal noore mehena ei ole küll olnud tahtmist millegi muu kui õunakasvatusega tegeleda. „See on ikka tunduvalt mugavam kui maasikakasvatus, kus ma lapsena küürutasin. Siin saad püsti töötada ega pea saaki kohe müüma nagu maasikakasvatuses,” sõnab ta.
„Samas ega õunakasvatajaid Eestis palju pole, sest see on pika vinnaga äri, vaja on teadmisi ja algkapitali. Esimesed viis aastat on noore puu juures palju tegemist, sisuliselt teed esimese saagini viis aastat tasuta tööd. Kui talvekülm puu ära võtab või valisid vale sordi, tuleb otsast peale hakata.”
|
OSCAR-2019
|
||
Amy Winehouse suri 23.juulil, aastal 2011 oma kodus. Enne surma oli Amy magamistoas joonud vodkat ja vaadanud laptopist endast Youtube`is olevaid videosid. Kui turvamees ta hommikul leidis, vedeles maas kolm tühja viina pudelit ja surnukeha kõrval voodis oli laptop.
Kuigi Amy oli sel suvel lahingus uimastitega saavutanud võidu, naases ta nädal enne surma hoopis alkoholi juurde ja tema surmatunnistusele märgiti alkoholimürgitus. Tõepoolest. Teade, mille kohtunik väljastas, oli justkui ninanips kõigile parastajatele, kes olid kindlad, et muusik leidis enne jäädavat lahkumist taas tee narkootikumide juurde. Amy suri puhtana. Tema kehas polnud keelatud aineid.
Mina avastasin Amy enda jaoks päeval, kui tuli tema surmateade. Jah, ma olin veebireporterina kirjutanud temast kümneid uudiseid ja viimane uudis, mille enne surmateadet üles panin, jättis mulje, et asjad Amy elus laabusid. Mäletan Amy surmateadet iseäranis hästi, sest töötasin tol ajal Eesti suurimas uudisteportaalis Delfi ja olin sel päeval valves. Mäletan, et väljas oli meie kliimat arvestades ebatavaliselt kuum suveilm ja ma otsustasin teha väikese pausi ning end õues sirutada. Läksin aeda, vaatasin päikese poole ja mõnulesin... Siis helises mu mobiiltelefon. Minu kolleeg ütles, et Amy Winehouse on surnud. Ma tegin terve õhtu temast erinevaid lugusid. Isegi täna, kui ma neid ridu kirjutan, tunnen enda õlgadel selle päeva päikese kuumust ja mäletan, kuidas Amyst kümneid pilte mälestustegaleriisse valisin. Sel päeval kuulasin esmakordselt tähelepanelikult Amy laule. Huvitav, kui palju oli neid, kes Amy surmapäeval ta enda jaoks avastasid?
Mõni aeg hiljem otsustasin, et teen Stellariumisse Amy Winehouse`i muutumismängu. Kui Dr.Hauschka meigivõlur Karim Sattar Eestisse tuli, läksin tema meigihommikule ja äkitselt jäi mulle kõrva, et enne oma esinemist kuulas Karim meeleoluolu loomiseks oma Ipadist Amy Winehouse`i. See oli minu jaoks märk. Tol hetkel ei teadnud ma, et Karim on ka Amyt meikinud. Ja nii meie muutumismäng sündis. See on olnud Stellariumi ajaloo kõige lõbusam pildiseeria. Kui filmisime ja pildistasime, oli meil pööraselt naljakas. Autojuhid lehvitasid, möödakäijad jäid viivuks uudishimulikult seisma. Ja samas on see olnud kõige kurvem muutumismäng. Ma peaaegu soovin, et ei oleks hiljem Amyst nii palju dokumentaalfilme vaadanud. Ma tõesti ei teadnud, et kui ta laulab hitis "Rehab": "... my daddy thinks I'm fine", siis tegelikult räägib ta läbi laulusõnade oma lugu. Tõepoolest - Amy`le soovitati taastusravi, kuid nagu 3.juulil linastunud Asif Kapadia dokumentaalfilm "Amy" paljastab, arvas muusiku isa Mitch Winehouse, et tütrega on kõik korras. Pole ime, et Asif Kapadia dokfilm Amy isale ei meeldi. Filmist ilmneb ka, et Amy kannatas aastaid buliimia all. 14aastaselt lippas ta tuppa ja teatas: "Ma leidsin ideaalse dieedi. Ma söön toidu ära ja siis oksendan selle välja!" Amy vanemad ei võtnud midagi ette. Buliimia süvenes. Kapadia filmis räägivad esimest korda inimesed, kes on varem väärikalt vaikinud. Näiteks meenutavad Amyt tema lapsepõlvesõbrannad, kes mäletavad Amyt väikese tüdrukuna, kes eelistas õues mängimisele lugeda " Schindler's Listi". Ma ei jõua ära oodata, millal saan näha ära filmi "Amy".
Filmist selgub ka põhjus, miks Amy hakkas uuesti jooma - tal oli igav. YouTube`is on ka praegu üleval mitmeid häid dokfilme Amyst, kuid ma ei tea, kas neid soovitada. Ma ise soovin, et oleksin piirdunud ehk ühe filmiga, kuid Amy traagilises loos on midagi, mis tõmbab sind endasse. Amy justkui haaraks sul käest ja sa astud koos temaga maailma, kus valitsevad inglid ja deemonid ning kus pole õnnelikku lõppu. Mällu sööbivad pildid, kuidas kõhn ja veriste ballerinadega Amy koos veriseks kriibitud abikaasa Blake Fielder-Civiliga paparatsode tehtud fotodele jääb.
Hoolimata allakäigust on Amy minu jaoks vaimustav just seetõttu, et ta polnud läägelt poleeritud staar. Ta oli see, kes ta oli. Ehe. Võimatult cool. Kui järele mõelda, on mul hea meel, et vaatasin filme, mis avavad Amy erinevaid pooli. Youtube on omamoodi halastamatu - igaüks võib oma video üles laadida ja Amyst on Youtube tulvil videosid, kus ta ei suuda narkouimas olles laval laulda. Kord fännid teda toetamas ja koos temaga lugusid lõpuni kaasa lauldes. Kord teda lavalt välja vilistades. Ometi astub Stellarium just Amy Winehouse meigivideoga Youtube`i maailma ja sel korral näed sa lisaks fotodele Karim Sattari õpetust, kuidas teha Amy Winehouse`i silmameik. Ma soovisin, et selles muutumismängus oleks kübeke Amyt ja kübeke mind... Üks küsimus jääb mind alati kummitama - milliseid videosid endast vaatas Amy enne jäädavat lahkumist?
Avastasin Amy Winehousi tema eluajal, täiesti juhuslikult ja jäingi võlutuks tema häälest, tema lauludest ja muusikastiilist.
Tema elu katkes, kuid usun, et oma muusikaga puudutas ta väga paljude inimeste südameid ja jäi nende hinge.
Ka Amy meigi-, soengu ja riietumisstiil oli väga omanäoline ja võrratu, arvasin alati, et seda suudab ainult Amy välja kanda, aga sinu postituse fotode järgi, tulid sa sellega suurepäraselt toime :)
Ma tegelikult soovin, et oleksin enne seda pildiseeriat lugenud Amy kohta just nii palju, kui olen seda tänaseks teinud. Ja vaadanud selleks ajaks veelgi rohkem tema kontserte ning intervjuusid. Amys on midagi ... Ta läheb naha alla, tungib südamesse. See on ka väga minulik. Kui ma kellestki vaimustun, tuleb lugeda läbi kõik raamatud, artiklid ja vaadata läbi dokfilmid... Ma tahan teema enda jaoks alatipõhjani kaevata. Üks huvitav stiilimuutus toiumus minuga Ppärast Amy surma - hakkasin väga sageli oma riietel kandma laia vööd, see oli üks detail, mis oli justkui minu riietusest puudu. Nüüd on aastaid krooninud paljusid minu kleite lai must vöö. Hiljuti leidsin Amy kohta veel põnevaid detaile, millest kindlasti lähiajal kirjutan. Tänan heade sõnade eest!
Täiesti teistsugune postitus, teistsugune pildiseeria ja väga mõtestatult kirjapandu. Väga huvitav on lugeda, kuidas sa ise Amy leidsid ja sellel kurva päeval tööl olid. Väga-väga ilusad pildid ja videos on taga ikka terve tiim. Ma vist esmakordselt mõtlesin, kui palju Sa selle ühe postitusega reaalselt oled vaeva näinud. Alates kirjutamisest, meigist, Yotube`i videost ja fotodest. Kõik võtab ju aega! Stellarium meeldib mulle just seepärast, et postitustega on tehtud tööd ja see tänane tekst on väga hingestatud.
Aitäh kaasa mõtlemast. Selle postituse taga on kokku seitse inimest. Polegi vähe! On neid, kelle töö on justkui nähtamatu, kuid ilma kelleta ma hakkama ei saaks ja on neid, kes on siis kaamera ees ja kaamera taga :) Aga ma ei võta seda kui tööd või vaeva. See on selles mõttes puhas rõõm, et ma olen vaba hing ja võin teha mida ma tahan ja kuidas soovin. Kõige suurem õnn on oma elus olla iseenda tegemiste peremees ja omada partnereid, kes sind usaldavad ning annavad sulle vabad käed. Kuid fotode ja video kõrval pean ma alati oluliseks teksti. Vahel leidub postitusi, kus ma lasen piltidel oma juttu rääkida ja ise kirjutan vähem. Kuid siin tundus mulle võimatu seda teha. Suur tänu mulle kaasa elamast. See tähendab mulle palju!
Ma ei teadnud, et Sa oled nii suur Amy fänn. See kirjatükk koos piltidega pigistas mu südant. Sa peaksid tegema mingi postituse, kus räägid kuulsustest, kes on Sind mõjutanud. Ma sain Amy kohta nii palju teada ja samavõrd palju sain teada Sinu kohta. Mul oli pisar silmas, kui selle postituse viimast lauset lugesin. Ma armastan Amy loomingut väga. Ta meeldis mulle juba siis, kui tuli välja esimene album "Frank". See meeldib mulle isegi rohkem kui "Black To Black". Igatahes ootan Sinult rohkem selliseid postitusi, kus Sa kirjutad nii südamest. Sinu soovituse järgi guugeldasin Amy dokfilmi treilerit ja tunnen samuti, et ei jõua ära oodata, kuna seda näen. Karim Sattar on videos nii eriline! Tänud, et Sa nii rahvusvahelise mehe oma videosse meelitasid! Sa oled talent omaette!
Mina avastasin plaadi "Frank" alles nüüd ja see on tõesti vapustav. Mis puudutab südamest kirjutamisse, siis kindlasti on see paljudest teistest postitustest isiklikum. Kuid samas ei alahinda ma oma kirjutisi, kus räägin oma emast või sellest, kuidas jõulud möödusid. Ma usun, et see postitus puudutas Sind sedavõrd just seetõttu, et Sa oled fänn :) Mis puutub Karimi, siis mul on hea meel, et tema oli see, kes Stellariumi YouTube`i kanali avas. Meil on palju suuri asju plaanis. Nagu on moodne öelda - stay tuned!
|
OSCAR-2019
|
||
Matet nimetati iidsete indiaanlaste saladuseks ja selle abil tõrjuti edukalt valgete konkistadooride allutamiskatseid. Tee võimaldas olla töövõimeline ka ilma toitu saamata, sest rahuldas põhimõtteliselt inimese energia-ja toitainetevajaduse.
Yerba Mate kuulub ka Lõuna-Ameerika indiaanlaste tunnustatud ravimtaimede hulka, mis stimuleerib närvisüsteemi, kuulub dieetide juurde ja vähendab valusid. Sellest on abi mitmete haiguste toetavas ravis.
Mate on paraguai iileksipõõsa (ilex paraguariensis) lehtedest ja peenikestest okstest valmistatud ürdijook. Ta sisaldab ergutavat ainet- mateiini, mida mõnede allikate järgi peetakse eraldi aineks nagu teiin või guaraniin, aga mõned uurijad arvavad, et mateiin on kofeiini sünonüüm. Nii nagu paljude loodusrahvaste imeliste ravimtaimede puhul, ei ole tehtud ulatuslikke uuringuid ka matega, mis kinnitaksid ühte või teist väidet. Kindel on see, et mate sisaldab kolme ksantiini: kofeiini, teobromiini ja teofülliini. Kofeiini sisaldab mate oluliselt vähem kui tee või kohv. Seda tõestab see, et kofeiinile ülitundlikud inimesed saavad väga edukalt tarvitada matet. Arvatakse, et kohvist niivõrd erinevad omadused on matejoogil just teiste kantiinide (teobromiin, teofülliin) omapärase kombinatsiooni tõttu ja suure vitamiinide, mineraalide, aminohapete ja antioksüdantide sisalduse tõttu. Teobromiin on enim tuntud kui šokolaadis ja kakaos leiduv tujutõstev aine ja see toime on ka matejoogil.
Yerba mate`st valmistatud jook vähendab isu, vastavalt valmistusviisile kas ergutab või rahustab närve, pikaajalisel tarbimisel parandab südame ja seedeelundite tegevust, laiendab veresoonkonda, parandab mälu ja tugevdab närvisüsteemi. Erinevalt teistest stimulantidest, millel on ainult kesknärvisüsteemi stimuleeriv toime, lõõgastab matejook ka lihaseid , sh silelihaseid, st. toimib näiteks astmaatikule haigust kergendavalt. Samuti on matel sajad kasulikud toimed tänu oma rikkalikule elutähtsate ainete sisaldusele.
Ainevahetus: Kui kofeiin on närvisüsteemi simulant, siis matejook on terve ainevahetuse simulant. Kiirendab süsivesikute seedimist ja seeläbi kiirendab kalorite põletamist. Mate suurendab keha termogeneesi ehk soojatootmist ja kiirendab seeläbi ainevahetust ning põletab rasvu.
Südame- ja veresoonkond: Matejook vähendab kogukolesterooli ja LDL- kolesterooli-sisaldust kehas-seega vähendab ta veresoonkonna haiguseid. Samuti omistatakse talle südant tugevdavaid omadusi.
Närvisüsteem: Mate tõstab vitaalsust ja energiatasetningparandab kontsentratsioonivõimet ja mõtlemise kiirust, aga ilma selliste kõrvalnähtudeta nagu ülierutuvus või närvilisus. Mate joomine vähendab nii vaimset kui füüsilist väsimust ja tõstab depressiivsete meeleolu. Parandab füsioloogiliselt unestruktuuri, säilitades normaalse unetsüklite vahekorra.
Immuunsüsteem: Mate stimuleerib keha immuunsüsteemi ja vere valgeliblesid efektiivsemalt toimima. Otsest toimet immuunsuse tõstjana ei ole suudetud tõestada, aga arvatakse, et põhjuseks on matejoogi äärmiselt mineraalaine-ja vitamiinirikas koostis- need on ju aga väga olulised immuunsüsteemi stimulaatorid.
Lihaskond: Mate lõõgastab silelihaseid, aga stimuleerib südamelihast. Mate vähendab lihastes piimhappe hulka, seeläbi peaks ta olema eriti kasulik sportlastele taastava vahendina.
Seedeelundkond: Mate parandab seedimist ja tasakaalustab soolemotoorikat. Need, kel on kõht kinni, hakkab soolestik tööle ja need, kel pidevalt kõht lahti- korrastub omakorda see probleem. Tema toimel aeglustub mao tühjenemine ja seetõttu ei teki pikemat aega näljatunnet. Ta võib toimida leebelt kõhtulahtistava ja uriinieritust soodustava vahendina. Matel olevat ka maksa kaitsev ja taastav toime.
Antioksüdandid: Yerba mate polüfenoolide sisaldus on äärmiselt kõrge. Polüfenoolid on võimsad antioksüdandid, mis aeglustavad raku vananemist ja on üliolulised mitmete rakukahjustuste ärahoidmisel. Antioksüdandid tõstavad raku kaitsevõimet erinevate kahjustuste vastu ja seeläbi kaitsevad organismi haiguste tekke eest. Matet seostatakse ka vähivastase toimega, aga teaduslikke uuringuid selle kohta on vähe. Üks on kindel, kui matejooki juua valmistamistemperatuuril 70-80 kraadi, siis on tal vähkitekitav toime! Nimelt aldistavad kõik liigkuumad joogid kroonilisele suu limaskesta, söögitoru ja mao rakukahjustusele, mis võib viia vähi tekkeni. Seega mõõdukas teejoogi jahutamine suupärasele temperatuurile on tervislik.
Mates on peaaegu 3 x rohkem polüfenoole kui punases veinis, 5x rohkem kui rohelises ja 6 x rohkem kui mustas tees (Brumovsky et col.2008)
Vitamiinide ja mineraalide sisaldus kõigub mateürdis päris palju, sõltudes sordist, kasvukohast ja sellest, kas tegemist on isase või emase matetaimega. Kui juua 1 keskmine portsjon matet, so 50 g koos 500 ml veega, siis saate keskmiselt järgmise koguse aineid:
Liiga suures doosis võib mate tekitada ka negatiivseid toimeid- kõige tavalisemad on toimed üle kesknärvisüsteemi – tekivad ärevus ja värinad, imiteerides äärmiselt pingelist olukorda.
Ühes Uruguais tehtud uuringus on leitud seoseid põievähil ja pideval matejoomisel, kusjuures vähi tõenäosus suureneb, mida pikemalt on matet tarbitud (BMC Cancer 2007 Mar 29;7;57). Samuti on leitud, et suurte tööstuslike matetootjate toodetud tee võib sisaldada jälgi polütsüklilistest aromaatsetest süsivesikutest, mis on omakorda kantserogeensed ehk vähkitekitavad. Nende ainete vähene sisaldus on leitud aga paljudes toiduainetes ja selline kogus ei põhjusta mingit riski tervisele.
Need kantserogeenid ei avalda mates toimet, kui jook juua ära loetud tundide jooksul. Mida kauem tee „liguneb“, seda rohkem erituvad ka toksilised ained. Seega tasub hommiku-ja õhtutundideks valmistada eraldi mateportsjon.
Leitud on seoseid suu, söögitoru, kõri ja maolimaskesta vähkitekitava toime ja matetarbimise vahel, aga samas on ka uuringuid, mis viitavad seosele, kus vähki tekitab hoopis kuuma joogi kahjustus mitte mate ise.
Mate ei ole kindlasti laste jook nagu kohvigi. Ka rasedad ja imetavad naised võiksid mate joomisest hoiduda, kui siis natukene ja hommikul.
|
OSCAR-2019
|
||
Vestluses väliskolleegidega toon tihti uhkusega välja Eesti kultuurielus (ja tegelikult ka ühiskonnas) hierarhilisuse puudumise. Eesti kultuuripoliitika on suutnud jääda üsna inimmõõduliseks, kättesaadavaks nii alt kui ka ülalt lähenemisel. Rahastus ja tunnustus ei liigu bürokraatide suva järgi, vaid otsustama on kaasatud enamasti ka valdkonna praktikud. Olles tegev nii kultuuri- kui ka äriväljal, võin kinnitada, et EASi aruandlus on kulka või kultuuriministeeriumi omaga võrreldes raketiteadus. Usaldus kultuuritegija vastu on palju suurem kui ettevõtja puhul. Eks sel ole ka omad põhjused, alustades ühiskonda/kaaskodanikke mõjutava riski suurusest kuni sulide esinemissageduseni valdkonnas. Või on kultuurisulidel kaitsev narrimüts peas?
Kultuurkapital on toimiva kultuuridemokraatia parim näide, unikaalne mudel: regulaarselt vahetuv ja kirju valdkonna spetsialistidest koosnev otsustajate kogu püüab saalomonlikult turgutada kultuurivälja verisulis mässajaid ja ühtaegu silitada vanameistrite pead. Erinevate maailmavaadete ja põlvkondade vahelised veelahkmed on piisavalt tüüned, et need mõistust appi võttes vajadusel ületada. Veriseid kõrrikargamisi, mis lämmatatud egopimedusest, tuleb ette harva. Külaühiskonna eripära ei luba kõri kallale minna: kõik tuleb kiiresti ringiga tagasi, kodutänavale pole mõtet kusta. Ja kui keegi kipubki oma hoovi roojama, siis komandeeritakse häbitu kõrvalisse metsatukka, silme alt ära.
igasugune suurejoonelisus jõuab tasanduda tüünuseks enne, kui saab kulka tabelisse kantud. See pole enamasti kultuuripoliitika süü, pigem litsutakse ise kõrvad peadligi, et aiaaugust kenasti läbi mahtuda.
Marje Lohuaru: „Muusikakriitikut võiks võrrelda ilukirjanduse tõlkijaga: selleks saab anda teadmisi, kuid selleni meisterlikult jõudmine on isiklik ja katkematu töö oma erialase palge kujundamisel.“
Eesti muusika- ja teatriakadeemia rektor valitakse 3. mail. Kandideerivad neli professorit: Ivari Ilja (kandidatuuri esitasid keelpilli-, dirigeerimis-, klaveri- ja lauluosakond, vokaalkammermuusika ning saateklassi keskus, samuti kaheksa korralist professorit ühisavaldusega), Kerri Kotta (esitajad muusikateaduse ning kompositsiooniosakond), Marje Lohuaru (esitajateks instrumentaalkammermuusika ning varajase muusika keskus, samuti kaheksa korralist professorit ühisavaldusega) ning Toomas Vavilov (esitaja puhkpilliosakond).
Rektorikandidaatide visioone läbib mure muusikahariduse olukorra pärast enne, kui noored EMTAsse jõuavad. Seda olukorda ei saa muuta EMTA üksi, seega küsin, mida peaks tegema riik (ennekõike haridus- ja teadusministeerium) selle olukorra parandamiseks?
Ivari Ilja: Eesti üliõpilased tulevad EMTAsse põhiliselt Tallinna muusikakeskkoolist, Tartu Elleri nimelisest muusikakoolist ja Georg Otsa nimelisest Tallinna muusikakoolist. Oma kindel koht muusikaharidussüsteemis on ka huvikoolidena tegutsevatel algastme muusikakoolidel. Riik on oma hoolt huvihariduse vastu näidanud – huvitegevuse toetussüsteem toob sel sügisel valdkonda kuus miljonit eurot ja järgmisel aastal lisaks veel 15 miljonit. Muidugi ei lähe kogu see raha muusikaõppele, kuid panus on rõõmustav.
Probleemiks on õpetajate leidmine tõmbekeskustest kaugemal asuvatesse muusikakoolidesse ning perspektiivikamate õpilaste huvihariduse süsteemist väljumine professionaalsuse teerajale. Kui sellega hiljaks jääda, eriti 15-aastase ja pikema õpiajaga erialade puhul, on võimalus kahjuks jäädavalt mööda lastud. Kõik andekad, professionaalset ambitsiooni omavad lapsed ja noored tuleb õigel ajal üles leida ja pakkuda neile kvaliteetset, heal tasemel õpet, mis võimaldaks neil tulevikus muusika- ja teatriakadeemia üliõpilasteks saada ja hiljem oma professionaalne karjäär üles ehitada. Selleks tuleks välja arendada terviklik alg-, kesk- ja kõrgtaseme muusikaõpetuse koordineerimise ja arendamise regulaarselt toimiv süsteem, kuhu oleksid kaasatud lisaks eri astme õppeasutustele ka muusikaõpetajate erialaliidud.
Kerri Kotta: Eelkõige ootan haridus- ja teadusministeeriumilt administratiivset ja rahatuge töörühma loomiseks, mis hakkaks tegelema professionaalse muusiku hariduskontseptsiooni väljatöötamisega praeguses huvihariduse raamistikus. Teiseks, muusikakoolide rahastamine on küll suuresti omavalitsuste rida, kuid selle kõrval peaks olema võimalik perspektiivikate muusikute toetamiseks seada sisse mingi riiklik pearaha või stipendium, s.t luua olukord, kus n-ö täiskoormusega osalevad õpilased muutuksid muusikakoolide jaoks atraktiivseks; mainitud õpilased võiksid ühtlasi olla vabastatud õppemaksust.
Marje Lohuaru: Algastme huvikoolid, mis on varasemate muusikakoolide tänapäevased esindajad, ei ole seadnud fookusesse laste ettevalmistamist professionaalseteks muusikuteks. Need huvikoolid teevad aga sellegipoolest väga tänuväärset tööd. Paljud võimekad ja hea koduse toetusega lapsed tegelevad koolieas mitmete aladega. Muusika kõrval on sageli veel spordiharrastus ja kunstiring. Ühest küljest on see väga hea ja last mitmekülgselt arendav, kuid me peame möönma, et nõnda muusikale pühendatav aeg ei ole piisav pillimängu süvaõppeks.
Et potentsiaalsete tudengite ettevalmistust parendada, tuleks läbi viia põhjalik uuring erialade kaupa. Ainult muusika algastme õppetasandini lähedale minnes saame vajakajäämised välja selgitada ning panna tähele ka järgimisväärset. Kui oleme olukorrale ausalt otsa vaadanud, saame astuda konkreetseid ja edasiviivaid samme. Meie Eesti keskastme muusikaõpetajad teevad oma tööd suure pühendumusega, kuid muusiku eriala valimise teeb noortele raskeks teadmine muusikaõpetajate, pilliõpetajate, kontsertmeistrite ja orkestrantide madalast ja vähekonkurentsivõimelisest palgast. Vältimatult tuleb ka akadeemial toetada muusikaõpetajate palgataseme tõusu ja sotsiaalseid garantiisid.
Et hoolitseda EMTA järelkasvustrateegia eest, peab aktsepteerima ja arvestama, et muusikahariduse ja klassikalise pilliõppe eripäras on aastatepikkune aega ja pühendumist nõudev ettevalmistus. Austades vabadust õppekavade käsitlusel, peame klassikaliste erialade juures tunnistama nii õpetajatele, õpilastele kui ka nende vanematele, et õppekava varieerimine ei tule professionaaliks pürgijale kasuks. Ka haridus- ja teadusministeerium peaks oma autoriteediga senisest kindlamalt seisma professionaalsete muusikute järelkasvu kindlustamise eest, sest sellest sõltub meie kogu muusikakultuuri jätkusuutlikkus ja tase. Meie põlvkonnaga ei tohi juhtuda see, et eesti rahvas ei oleks enam muusikarahvas. Muusikaõppes peitub suur ja sisuline vastutus meie kultuurilise identiteedi ühe alustala eest.
Toomas Vavilov: Minu mure on suur nii sisseastuvate kui ka lõpetavate tudengite pärast. Nii mõnelgi erialal on keskastme muusikakoolide nõuded EMTA omadest märksa kõrgemad, erialaklasside tase ühtlasem. Otse öeldes on olukordi, kus noored muusikud just oma erialaõpingutega seotud põhjustel Eestist lahkuvad, järjest rohkem. Hea ettevalmistusega andekad noored saavad koole valida ja valivadki (jalgadega), seega peame meie siin enesele otsa vaatama ja kohe tegutsema. Eksaminõudeid tuleb tõsta, õppejõudude erialane tase, motiveeritus ja panus üle vaadata. Nii EMTA sisu kui ka vorm peab kiiresti ja otsustavalt muutuma, lõpetajate tase peab olema ühtlane ja väga kõrge. Välistudengite tihti piinlikku ja lubamatult ebaühtlast taset ma ei kommenteeri (ja ometigi juba tegin seda).
Riik institutsioonina olukorda sekkudes vaevalt midagi teha saaks – see olukord ei ole määruse ega käskkirjaga muudetav. Situatsiooni võti on ikka ja ainult inimestes: nende eesmärgikindluses, motiveerituses ja suhtumises nii õppimisse kui ka õpetamisse.
Visioonides ei ole eriti juttu muusikakriitikute koolitamisest. Praegu pole EMTA sellega ka minu hinnangul väga süsteemselt tegelenud. Kust peaksid muusikakriitikud tulema?
Ilja: Muusikakriitikuks kujunemine ei pea sugugi põhinema muusikateaduslikul ettevalmistusel, see võib toimuda ükskõik millise muusikaeriala baasil. Heal tasemel muusikakriitiku väljakujunemine nõuab eelkõige paljude harvaesinevate omaduste õnnelikku kokkulangemist. Muusikakriitikul peab olema keskmisest laiem lugemus, suur kuulamiskogemus (ka välismaa eri tasandi kontserdi- ja festivalipaikadest), analüüsivõime, arusaam valdkonnas toimuvast ja orienteerumine kaunites kunstides, mille alusel sündmust või nähtust laiemasse konteksti asetada. Samas peab muusikakriitik olema kirjanduslikult andekas, tema loodud tekst haarav ja lugejat rikastav.
Sellise inimese väljakoolitamine on raske ülesanne, mille saavutamiseks on vaja eelkõige koostööd ja praegusest ühtsemat arusaama sellest, kuidas antud küsimuses edasi liikuda. Olukorda võiks leevendada muusikakriitika kursus paarisemestrilise moodulina koostöös ajakirjandusväljaannete ja praktikavõimalusega. See aitaks täita ka interdistsiplinaarsuse lünka EMTA õppekavades ning lisandunud üldpädevused suurendaksid lõpetajate võimalusi tulevases tööelus.
Palju oleneb väljaannetest – muusikakriitiku töö väärtustamine jätab praegu väga soovida. Madal tasu ja kõrge tase liiguvad tihti eri radu.
Kotta: Muusikakriitikus peavad kokku saama hea repertuaaritundmine (vähemalt teatavas valdkonnas) ning kirjutamis- ja mõtestamisoskus. Elu on näidanud, et seda väga sageli ei juhtu. EMTAs on küll kriitikaseminar valikainena magistriõppe üliõpilastele, kuid ilmselt pole see piisav. Minu üks eesmärk on õppekavade muutmine paindlikumaks, mille tagajärjel poleks tudeng kinnistatud ühe osakonna külge, ning teatava monitoorimis- ja nõustamissüsteemi sisseviimine, mis aitaks tudengitel juba õppimise ajal teadvustada oma tugevusi ja nõrkusi, samuti võimalusi reaalsel tööturul, ning teha sellest lähtuvalt otsuseid oma õppekava sisu osas. See tähendab ühtlasi, et lisaks solisti- või orkestrandikarjäärile väärtustataks ka teisi väljundeid, sh enda teostamist kriitikuna, kui tudengil selleks eeldusi on.
Lohuaru: Kriitikuks saamiseks peab olema professionaalne muusik. Soovitavalt peaks kriitikul olema arvestatav instrumendi käsitsemise oskus ja ulatuslik kontserdikuulaja kogemus. Kriitiku mõte ei ole ju pelk tagasiside ja dialoog interpreediga, kriitika väljund on märksa tõsisem, tänuväärsem – hariv ning kultuuritarbimist suunav. Seetõttu peab kriitikul olema lai silmaring, ta peab valdama eri muusikastiile läbi aegade ning soovitavalt olema erudeeritud inimene, kelle arvamusel on kaalu. Eraldi muusikakriitikut ei ole nende päris suurte nõudmiste tõttu otstarbekas koolitada. Kriitik peab välja kasvama muusikust ja selleks peab olema kutsumus. Eneseharimine on siin määrava tähendusega. Muusikakriitikut võiks võrrelda ilukirjanduse tõlkijaga: selleks peab oskama keelt ja selleks saab anda teadmisi, kuid selleni meisterlikult jõudmine on isiklik ja katkematu töö oma erialase palge kujundamisel.
Vavilov: Oskus kirjutada ja vormistada kvaliteetset (muusika)arvustust peaks kuuluma iga professionaalse muusiku arsenali. Samas ei ole ma kindel, kas muusikakriitikute spetsiaalne koolitamine oleks tulemuslik või mitte. Minu teada ei koolitata Eestis tänini spetsiaalselt ka teatri-, kirjandus- ja kunstikriitikuid. Kindlasti ei peaks õpe toimuma bakalaureuseõppena, pigem näeksin nende oskuste omandamist mõnes hilisemas õppefaasis, kui muusikateadmised omavad juba tugevat vundamenti. Võib-olla isegi mitte eraldi ainekavana, vaid täiendkursuse või koolitusena, kuhu kvalifitseeruvad bakalaureusekraadiga muusikud, kellel on eeldusi ja huvi oma kirjutamisoskusi lihvida.
Kõik meie praegused parimad kriitikud klassikalise muusika vallas on EMTA haridusega. Kristel Pappel, Aare Tool, Igor Garšnek, Evi Arujärv ning ka rektorikandidaat Kerri Kotta on viimase väite väga tugev tõestus.
|
OSCAR-2019
|
||
Septembri lõpus Kaunases toimunud rahvusvahelisel õllekonkursil Baltic Beer Star hinnati A. Le Coqi Belgia kollektsiooni eriõlled kahe hõbemedali vääriliseks. Hõbemedali said mõlemad eriõlled – Le Coq Abbey ja Le Coq Blanche. Uued 0,25 l pudelites õlled on A. Le Coqi värskeim täiendus eriõllede kategoorias.
Le Coq Abbey on kõrgtemperatuurilisel aromé kääritusmeetodil valminud õlu, mille aroomibuketi tugevus tuleneb spetsiaalselt valitud kloostripärmi tüvest. Le Coq Blanche on kergelt hägune hele nisuõlu, mille aroomis on tunda vürtsikust ja apelsinikoorte värskust.
12-liikmeline rahvusvaheline žürii hindas jooke kolmes erinevas kategoorias: õlu, kali ja õllejoogid. Baltic Beer Stari konkurss on ellu kutsutud 2015. aastal eesmärgiga innustada Balti riikides tegutsevaid pruulikodasid.
Toiduliidu juhtkogu valis juba neljandat aastat järjest välja viis silmapaistvat töötajat, kes on pühendunult panustanud suurema osa oma tööelust toidusektori arendamisesse ja kandideerivad tänavuseks Eesti toidutööstuste südamega tegijaks. Nende viie seas on ka alates 1986. aastast A. Le Coqis töötav tootmise arendusjuht Rein Sööt.
Rein on tegelenud õlletehase arendamisega peaaegu kogu oma elu – seda nii insenerina kui ka tootmise juhina. Tema igapäevatööks on tootmismahtude analüüs, uute tootmistehnoloogiate ja -seadmete kasutuselevõtu planeerimine ning arengukavade ja eelarvete koostamine. Ühtlasi on juba aastaid tema hoole all lisaks A. Le Coqile ka teised Olvi grupi tehased. Reinu jaoks pole kunagi ühtegi lahendamatut probleemi ja tema arengumootoriks on talle loomuomane uudishimu. Reinu kabineti uks on alati avatud ja tema poole võib pöörduda iga töötaja mis tahes murega – keegi ei lahku tema juurest vastuseid või väärt nõuandeid saamata.
Konkursi „Südamega tegija“ selleaastaste nominentidega saab lähemalt tutvuda Toiduliidu Facebooki lehel ja 1.–7. oktoobril sealsamas oma lemmikule ka hääl anda. Seejärel asub nominente taas hindama Toiduliidu juhtkogu, kes valib välja toidutööstuse „Südamega tegija“ tiitli võitja. Võitja puhul hinnatakse lisaks töötaja staaži pikkusele ka seda, kuidas kandidaat on panustanud ettevõtte arengusse, töökeskkonda ja -kollektiivi, kuidas ta on nii enda oskusi arendanud kui ka nooremaid kolleege välja õpetanud. Tiitli saaja kuulutatakse välja 16. oktoobril.
A. Le Coq on käesoleval aastal Tartu maratoni ürituste joogisponsoriks. Kõik Tartu maratoni jooksu-, ratta-, ja rulluisumaratonide lõpetajad saavad valida kosutuseks kas A. Le Coq Premium 0,0% alkoholivaba õlle või Aura vee.
Tartu maratoni ürituste toitlustuse juht Oliver Kivimäe toob Tartu maratoni ja õlletootja partnerlusele paralleeliks näiteid teiste riikide maratonidest, kus alkoholivaba õlut on finišeerijatele pakutud juba päris mitu aastat. “Tartu maratonidel pakume alkoholivaba õlut alates 2016. aastast ja kui alguses eelistati õllele pigem vett, siis äsja lõppenud maastikumaratonil valisid alkoholivaba õlle, ma julgen öelda, tubli pooled osalejatest. On aru saada, et see on trend, mis kasvab, aga kindlasti vajab see veelgi enam teavitustööd.”
Sama meelt on A. Le Coqi turundusjuht Katrin Vernik, kelle sõnul oli mõni aasta tagasi Tartu maratoni üritustega koostöö alustamine julgussamm, milleks andis kindlust muu maailma praktika. “Alkoholivaba õlut on tegelikult spordiüritustel juba kümneid aastaid pakutud. Näiteks sellised suured suusamaratonid nagu Vasaloppet ja Dolomotenlauf või Berliini rulluisu- ja jooksumaraton,” toob Vernik näiteid.
Eesti suurima joogitootja A. Le Coqi eksport kasvas selle aasta I kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 63%. Kokku müüdi esimese kolme kuuga Eestist väljapoole rekordiliselt 5,2 miljonit liitrit. Esimese kvartali kogu müügist moodustas eksport 23% protsenti, ettevõtte juht Tarmo Noop prognoosib selle jätkuvat kasvu.
Noobi sõnul on I kvartali erakordselt suure ekspordikasvu peamiseks mootoriks Läti-suunaline eksport, mis kasvas aastaga 6,6 korda ja moodustab kogu ekspordimahust ligi 40%. A. Le Coqi põhilised ekspordiartiklid olid erinevad õlled, siidrid ja long drink’id.
“Tulenevalt õlle, siidri ja long drink’ide jätkuvalt langevast müügist sisemaal, panustame järjest enam ekspordile,” lausus Noop. “Välisturgudele liikus meie tehasest 30% õlledest, 51% long drink’idest ja 32% siidritest. Olen kindel, et need numbrid kasvavad veelgi,” on Noop veendunud.
Kuigi suurim ekspordikasv toimus Läti suunal, tõusis esimeses kvartalis A. Le Coqi eksport ka 1,8 korda teistesse riikidesse. Noop näeb head ekspordipotentsiaali ka äsja turule jõudnud kahes uues alkoholivabas õlles.
Sel aastal oma 210. tegevusaastat tähistav A. Le Coq tõi juubeli puhul taas turule oma kuulsaima õlle Imperial Extra Double Stouti. Imperial Extra Double Stout andis A. Le Coqile 1912. aastal Vene keisrikoja ametliku õukonnavarustaja tiitli ja Tartus pruulitud õlut hakati müüma kogu impeeriumis.
A. Le Coqi õllemeister Lauri Lipping rääkis, et ajaloolise stout’i tootmisel on võimalikult palju järgitud algupärast retsepti. “A. Le Coq Imperial Extra Double Stouti pruulimisel ei ole kasutatud tavapärast õlle filtreerimist, õlu on selginenud loomuliku settimise teel pikaajalise laagerdumise käigus. See on rikkalik tume õlu, mille maitses domineerivad pikalt röstitud odralinnased ning tunda on ajastu õllele omast tammist ja kergelt suitsust karakterit.” Lipping lisas, et treenitud maitsemeelega gurmaanid võivad õlles tunda ka õrna šerri nüanssi.
Uus A. Le Coq Imperial Extra Double Stout on 7% alkoholisisaldusega tume õlu, mis villitud 0,4-liitristesse pudelitesse. Algupärase retsepti järgi valmistatud Imperial Extra Double Stouti õllepudelit kaunistab originaalkujundusega etikett.
5. oktoobril toimunud auhinnagalal “Eesti parimad ettevõtted 2017” pälvis A. Le Coq kõige konkurentsivõimelisema ettevõtte tiitli toiduainetööstuse valdkonnas.
A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on ettevõtte edu ja jätkusuutlikkuse taga kvaliteet ning uuendusmeelsus. “Anname endale selgelt aru, et toiduainetööstus on kiiresti muutuvate trendide ja eelistustega valdkond, kus tootja peab tarbijast vähemalt ühe sammu võrra kiiremini liikuma. See aga ei tähenda, et saaksime kvaliteedis järeleandmisi teha. Käesolev tunnustus on meie jaoks kindel märk sellest, et teeme õiget asja.”
Konkurentsivõime edetabel reastab Eesti tugevaimad ettevõtted nende edukuse, tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse põhjal. Tunnustatakse ettevõtteid, kes on andnud ühiskonda märkimisväärse panuse ning kelle tegevus päädib väga hea majandustulemusega – võrreldes eelmiste aastatega suurem läbimüük ja parem finantstulemus, efektiivsus ning produktiivsus. Edetabeli panevad kokku Eesti Tööstus- ja Kaubanduskoda ning Tööandjate Keskliit.
“Ettevõtlusauhindu üle andes tunnustame ja toome eeskujuks parimaid, kuid teiselt poolt väljendame sellega oma lugupidamist kõikide ettevõtjate ja ettevõtlike inimeste suhtes, sõltumata nende tegevusulatusest või valdkonnast,” ütles kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman. “Tunnustamisega soovime ettevõtjate panust ühiskonnas rohkem esile tuua, et ettevõtjaks olemist rohkem märgataks ja väärtustataks. Ja jätkame sellega ka edaspidi,” kinnitas Luman.
19. septembril avati A. Le Coqi tehase juurdeehitusena väravahoone, mis muudab ettevõtte ja seal asuva muuseumi külastamise oluliselt mugavamaks ning elamuslikumaks. Pääsla osana alustas tegutsemist ka eriline kingipood. Selle sammuga soovib ettevõte muutuda senisest avatumaks.
A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on pääsla ettevõtte jaoks oluline verstapost, kuna see täidab ka esindushoone funktsiooni. Sealses poes saab tutvuda A. Le Coqi laia sortimendiga ning osta Tartu ja joogitootjaga seotud erilisi meenekingitusi. Omalaadseim neist on eksklusiivne Hop Schnaps, mis on single malt’i põhimõttel valminud ja õllest destilleeritud 38-kraadise kangusega alkohoolne jook. Avamisjärgsetel nädalatel on Hop Schnaps müügil ainult A. Le Coqi kingipoes.
Noop lisas, et sarnasel põhimõttel, kus tehase juures tegutseb muuseum-elamuskeskus, põhineb ka mitu teist ajaloolist õlletehast mujal maailmas. Eesmärk on anda tehase külastajale hea ülevaade kohalikust õllekultuurist ja ajaloost ning kaasaegsest õlletootmisest. Analoogset sisu ja ettevõtte avamist väljapoole soovib ka A. Le Coq kohalikul turul pakkuda.
Uue pääsla avamisel viibinud Tartu linnapea Urmas Klaas tõi A. Le Coqi ja Õllemuuseumi esile kui Tartu piirkonna erilist turismiobjekti. “A. Le Coqi linnasetorn on paljude jaoks üks linna sümbolitest,” sõnas Klaas. “Uus hoone ja esinduspood on tore värskendus ning usun, et see muudab nii õllemuuseumi kui ka ettevõtte külastamise kohalikele ja turistidele veelgi atraktiivsemaks.”
Kokku leiab külastaja uuest poest ligi 200 erinevat Tartu ja õlleajalooga seotud meenekingitust; samuti on esindatud kogu eripärane osa A. Le Coqi tooteportfellist.
Uus väravahoone ja kingipood on kõigile avatud T–R kl 10–17, L 10–16.30. Üksikkülastajale mõeldud ekskursioonid toimuvad neljapäeviti kell 14.00 ning laupäeviti kell 10.00, 12.00 ja 14.00. Muuseumi grupikülastused tuleb ette registreerida, kirjutades muuseum[ät]alecoq.ee. Ekskursioon sisaldab tootmise ja muuseumi külastust ning lõpeb A. Le Coqi toodete degusteerimisega muuseumi pubis.
Tänavu möödub 210 aastat ajast, mil Londonis rajati joogikaubandusega tegelenud firma A. Le Coq & Co, mille ametlikuks järeltulijaks on Tartus tegutsev A. Le Coq. Selle tähistamiseks kutsub Õllemuuseum inimesi üles jagama oma lugusid ja mälestusi. Oodatud on nii kirja pandud meenutused kui ka fotod, tootepakendid, erinevad meened ja kõik muu, mis seotud ajaloolise joogitootjaga A. Le Coq. Erilist huvi pakub muuseumile kunagise töötajate klubihoone seinalt kaduma läinud Johannes Võerahansu maal ja selle leidmine.
Muuseumi juhataja Mart Haldma sõnul annab tänavune juubeliaasta hea põhjuse mõelda A. Le Coqi minevikule ja rollile Eesti ajaloos ning koguda inimeste mälestusi, mis seostuvad ajaloolise Tartu joogitootjaga. “A. Le Coqi ning tema eelkäijate jalajälg Eesti pinnal ja eestlaste elus on olnud niivõrd pikaajaline, et kindlasti leidub esemeid, lugusid ja mälestusi varasemast ajast, mis aitaksid rikastada veelgi Eesti joogi- ja õlletööstuse ajalugu ning A. Le Coqi kultuuripärandit,” tõi Haldma välja kogumise eesmärgi.
Üleskutse käigus loodab muuseum saada vihjeid ka kunagise töötajate klubihoone seinalt kaduma läinud maali kohta, millel on kujutatud õllekeldri tarbeks jää lõikamist Emajõel. Maali autor on Johannes Võerahansu. “Klubihoone, endine A. Le Coqi villa hävines 1976. aastal toimunud tulekahjus täielikult, kuid teadaolevalt suudeti otsitav maal päästa. Kuhu see viidi, ei tea aga keegi,” ütles muuseumijuht. Võerahans on Emajõel jää lõikamisest teinud samal perioodil mitu maali, millest üks on tallel ka Eesti Kunstimuuseumis. “Selle maali koopia ripub praegu Õllemuuseumi seinal, kuid see erineb mingil määral ikkagi tehase valduses olnud originaalmaalist,” loodab Haldma kadunud pildi kohta vihjeid saada.
Lisaks maali otsingule ootab muuseum selle aasta jooksul ka inimeste lugusid ja mälestusi seoses ajaloolise joogitootjaga A. Le Coq. Lugude ja mälestuste kirjutamisel pole ajaperiood oluline. Ajalugu tehakse iga päev ja seetõttu võivad lood olla nii aastate tagant kui ka alles eile toimunud meeldejäävast koosviibimisest. Kirjapandu väärtust suurendavad alati fotod, mida võib oma mälestusele lisada. Kui endal mõnda head lugu ei ole, võib uurida mälestusi ka esivanemate käest.
Huvitavamad lood ja leiud talletatakse muuseumi arhiivis ning pannakse juubeliaasta jooksul välja A. Le Coqi veebi- ja Facebooki leheküljel. Parimate lugude ja esemete saatjad saavad vääriliselt autasustatud.
Oma mälestuse saab edastada elektrooniliselt juubel[ät]alecoq.ee või postiga aadressile A. Le Coq Õllemuuseum, Laulupeo pst 15, Tartu. Rohkem infot ja juba laekunud lugusid leiab ka veebilehelt www.alecoq.ee/juubel.
A. Le Coqi jalajälg Tsaari-Venemaal, aga ka Nõukogude Venemaal. Näiteks sinna eksporditud toodete pakendid, aga ka lood ja mälestused A. Le Coqi hiilgeaegadest Venemaal.
A. Le Coqi Õllemuuseum rajati 2003. aastal. Ettevõtte enam kui kahe sajandi pikkune eluiga võimaldab rääkida Eesti õlle- ja joogikultuuri ajaloost muuseumisse välja pandud huvitavate lugude ning esemete varal, alates Muinas-Egiptuse õllekultuurist kuni tänapäevani välja. Teemamuuseumi ülesanne on seista Eesti joogi- ja õllekultuuripärandi säilimise eest järeltulevatele põlvedele. Muuseum tegeleb igapäevaselt Eesti õlle- ja joogikultuuri kogumise, uurimise ning talletamisega.
|
OSCAR-2019
|
||
Minule jääb ta olemust kõige paremini iseloomustama praost Hillar Põllu lausutud tunnistus: «Sina, Martin, peaksid olema peapiiskop, aga sind ei valita.» Martin Terasmaa kuulus nende vaimulike hulka, kellel olid olemas kõik väärikaks ametiks vajalikud omadused, eelkõige vaimusügavus, puudus vaid ambitsioon ning tahe esil olla.
Martin Terasmaa (Teimann) sündis 31. oktoobril 1908 Keila kiriku kõrval kingsepast isale kuulunud majas. Tähtsa päeva tõttu sa poiss Martin Lutheri järgi nimegi. Kooli pandi ta Gustav Adolfi gümnaasiumisse – nii nagu ka kaks vanemat õde, sõitis ta igal varahommikul rongiga pealinna.
Martin oli tulihingeline spordimees, Keila jalgpallimeeskonna asutajaid, gümnaasiumi võrkpallimeeskonna liige.
1931. a astus Martin Terasmaa Tartu ülikooli usuteaduskonda – et tõde teada saada, nagu ta ise kinnitas. Õppimise kõrvalt töötas Postimehe trükikojas. 1938. a, pärast ülikooli lõpetamist, asus ta usuõpetajana tööle Viljandi Haridusseltsi tütarlaste gümnaasiumis, teenides samal ajal vikaarina prooviaastal Viljandi Jaani koguduses õpetaja A. Westrén-Dolli juures. Martin Terasmaa ordineeris 1938. a II jõulupühal Toomkirikus piiskop Hugo Bernhard Rahamägi. See oli Rahamägi nn viimane lend – 14 meest üle Eestimaa.
1939. a algas sakslaste lahkumine Eestist. Ka õpetaja Westrén-Doll lahkus, laulatades enne Martin Terasmaa Viljandi Lastekaitse Ühingu lasteaia kasvataja Taimo Saidloga. Peagi läks Martin Terasmaa konsistooriumi kuulama, kas ehk mõnda maakogudust teenida on. Vabad olid Tõstamaa ja Kirbla. Ta valis Tõstamaa Pärnumaal.
Venestamise ajal oli Tõstamaal asutatud neli õigeusu kogudust, luterlasi oli vähe ja konsistoorium toetas kogudust 120 krooniga kuus. Oli korras pastoraat, puust ehitis, ning suur aed pirnipuudega. 1939. a sügisel sündis tütar Mari (praegune Juuru koguduse organist Mari Põld).
Et ajad muutusid rahutuks ja konsistooriumi abi kogudusele oli juhuslikum, leidis Martin Terasmaa töökoha Tartu Noorsookasvatusseltsi tütarlaste gümnaasiumis usuõpetajana. 1942 kutsuti ta hooldama Tartu Jaani kogudust. See oli saksa kogudus ning suurem osa liikmetest juba Saksamaale lahkunud. Senine õpetaja Kerem oli arreteeritud.
Teenida tuli nii saksa kui eesti keeles. Jaani kogudus oli väga distsiplineeritud, ei aetud juttu ega mindud kunagi enne teenistuse lõppu kirikust välja. Tartut pommitati sõja ajal kõvasti ning Martingi käis vahel tuld kustutamas.
1942 sündis teine tütar Riina ja nüüd plaanitseti jälle maale minekut. Seekord pakuti Harju-Risti kogudust koos Harju-Madise ja Nõvaga. 1944. aasta aprillis kolitigi sinna ja jäädi neljaks aastaks.
Rahvas pidas Martin Terasmaast väga lugu ja armastas teda. Kogudus tõi pastoraadi põldudele 150 lammast ning iga lambaomanik maksis sügisel ühe puuda rukist, nii et lastega ära võis elada. Harju-Ristil sündis kolmas tütar Anne.
Mõne aja pärast kutsuti Martin Terasmaa Tallinna ja pakuti teenida kaua ilma õpetajata olnud Kullamaa kogudust. 1948. a enne jõule jõuti pärale. Et pastoraat oli haiglaks muudetud, leiti eluase ühe talupere majas.
25. märtsil algas küüditamine. Pererahvas, kelle majas elati, saadeti terve suguvõsaga Siberisse. Kabasilla talus olid nende esivanemad elanud üle 200 aasta. Vanaperemees pani käed kokku ja luges kõva häälega meieisapalve – viimast korda oma isamajas. Terasmaade pere aeti küll vooditest välja, kuid nimekirjas mitteolemise tõttu jäeti maha.
Kullamaal oldi 19 aastat. Kirik oli rahvale südamelähedane, ristimisi, leeritamisi ja muid talitusi peeti rasketest aegadest hoolimata. Olude sunnil tuli pastoriproual organistiks hakata. 1954 asutas ta koguduses väikese laulukoori ning 1958 sai organisti kutse.
1967. a tuli kui välk selgest taevast uudis, et Martin Terasmaa on määratud teenima Viljandi Pauluse kogudust ja samas ka Viljandi praostiks saanud. 1970ndad olid tervele Eesti kirikule katsumise ajaks – kogudustele seati ette erinevaid absurdseid määrusi, tulumaks oli mitmekordne, elektri eest tuli maksta üle kuue korra enam kui muudel tarbijatel, õpetajate palk oli minimaalne, avalikud esinemised ja erinevad töövormid keelatud.
Martin Terasmaa koguduse vaimulikuna ning abikaasa Taimo organisti ja koorijuhina suutsid teha võimalikust parimat: jumalateenistused ei lakanud, kirik tegutses, laulukoor elas aktiivset elu, korraldati kontserte, käidi reisidel.
Viljandis oldi ametis 11 aastat, kuni 1978. aastani, mil Martin Terasmaa pensionile jäi ja uus õpetaja Ivar-Jaak Salumäe koguduse üle võttis. Emerituuris töö siiski jätkus – elu lõpuni 21. juunil 1994, mil ta rahus sellest elust lahkus, sõnadega: «Ma olen võidu saanud!» Martin Terasmaa oli Eesti kirikut teeninud 40 aastat.
Olen inimeste puhul alati püüdnud aru saada, kuidas mõjutab nende olemust ümbritsev aeg ja ruum. 1950.–70. aastate luterlikku vaimulikku Eestis mõjutas kindlasti tugevnev ideoloogiline surve, koguduse tegevuse piiramine ning kehv majanduslik olukord.
Teisalt andis see aeg võimaluse rahulikult süveneda töösse. Kuigi uuem teoloogiline kirjandus levis vaid väga piiratult, oli piisavalt säilinud sõjaeelseid saksakeelseid väljaandeid, mille uurimine oli maapastori meelistegevus. Nii oligi tihtipeale külakohtades kõrvuti filosoofist külapastor ja pooleldi kirjaoskamatu külanõukogu esimees, kes pastorilt uuris, kas Tammsaare kirjutatakse tüma või tugeva t-ga.
Minu perel oli õnn elada Martin ja Taimo Terasmaaga ühe katuse all. See aeg oli vaimulikuks kasvamiseks nii mulle kui ka mu Kõpu koguduse vaimulikust abikaasale Hedile.
Vana mehe elukogenud inimlikud ütlused, näiteks et ilusaim aeg on see, kui lapsed jooksevad ümber põlvede, on tõeks osutunud. Soe äratundmine oli lugeda Toomas Pauli intervjuust Õpetajate Lehele, et «inimene, kes on mulle olnud äärmiselt oluline, on mu esimene praost Martin Terasmaa Kullamaalt. Kardan, et kui noorel inimesel ei ole ühtegi tõelist autoriteeti, jääb tal arengus midagi olulist vahele. Võin olla taevale tänulik, et mul oli kujunemisajal õnn kohata inimesi, kellele võisin sügavas austuses alt üles vaadata».
Ka oma viimastel eluaastatel säilitas Martin Terasmaa huvi maailma asjade vastu. Hoolimata nõrgenevast tervisest ja kehvast kuulmisest säilitas ta harjumuse süstemaatiliselt töötada, lugeda, tõlkida. Tema suhtumine maailmas ja Eesti kirikus toimuvasse oli selge, mõne veidruse suhtes mitte heakskiitev, aga ka mitte hukkamõistev.
Näiteks arvas ta eksinud vaimulike kohta, et loomulikult ei ole nad väärilised sõnumit kuulutama ja peaksid sellest ka ise aru saama. Aga keegi peab ju kuulutama ning kui väärikaid ei ole, siis kuulutagu vääritud. Sama mõõdupuuga mõõtis ta ka iseend. Martin Terasmaa hauakivisse on raiutud piiblisalm: «Oh Jumal, ole mulle patusele armuline» (Lk 18:13).
23. augustiks kokku kutsutud kirikukogu erakorralise istungjärgi olulisemaks päevakorrapunktiks kujuneb EELK Usuteaduse Instituudi (UI) tulevik.
Teatavasti oli Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) hindamisnõukogu 27. mai otsuses karm, teatades, et ei anna õppe läbiviimise õigust UI sotsiaalteenuste õppekavagrupi magistriõppele ja usuteaduse õppekavagrupi doktoriõppele. Küll anti jätkamiseks luba kolmele õppekavale: akadeemilisele usuteaduse bakalaureuse- ja magistriõppele ja kristliku kultuuriloo magistriõppele.
Sellest, et doktoriõpe ei saanud jätkamiseks luba, sätestus omakorda ettekirjutus, mille kohaselt ei saa UI tegevust jätkata eraülikoolina. Võimalusena tuli kõne alla reorganiseeruda rakenduskõrgkooliks või, veel radikaalsema variandina, lõpetada iseseisev tegevus ning liituda mõne suure avalik-õigusliku ülikooliga, jättes instituudi pädevusse vaid pastoraalseminari ning täienduskoolituse.
Instituudi juhtkond on vaaginud kõigi variantide sobivust. Konkreetsemalt võeti teema üles 26. juulil instituudi nõukogu koosolekul, mil analüüsiti seisukoha kujundamiseks koostatud majanduslikke kalkulatsioone. Ligi neljatunnine arutelu päädis kinnise hääletamisega, mille tulemusel sai rakenduskõrgkooliks reorganiseerumist pooldav seisukoht ülekaaluka arvu hääli. Rektor dr Randar Tasmuth (rektori intervjuud saate lugeda järgmisest Eesti Kiriku numbrist) vahendab kirikulehele, et nimetatud seisukoht on seotud aga lisafinantseerimise tingimusega vähemalt 54 000 euro ulatuses käesoleva aastaga võrreldes.
Instituudi omaniku, kirikuvalitsuse seisukoht ei ole Tasmuthi sõnul veel lõplikult välja kujunenud. Just see tingibki vajaduse kokku kutsuda EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ kirikukogu, kes on pädev otsustama, kas ja millist instituuti meie kirik vajab ning jaksab vajalikul määral rahaliselt toetada.
Pastoraalseminari juhataja dr Ove Sander kinnitab, et kevadel lõpetas seminari kolm võimekat preestrikandidaati: Triin Käpp, kes pürib pärast oodatavat ordineerimist jätkama Tartu Ülikooli-Jaani abiõpetajana, Muhu koguduse diakon Aare Luup soovib samas jätkata ka õpetajana ning Arvet Ollino on nüüdseks juba ordineeritud ja tegutseb Pärnu praostkonna vikaarõpetajana.
Sanderi kinnitusel on komplekteerumas uus grupp preestriks valmistujaid. Samuti jätkub õppetöö kõigis õppekavades, millele EKKA oma positiivse hinnangu on andnud.
|
OSCAR-2019
|
||
Koosa keel on bantu keelte hulka kuuluv toonikeel, mida kõneldakse Lõuna-Aafrika Vabariigi rannikuäärses Transkei ja KwaZulu-Natal piirkonnas ning ka Botswanas ja Lesothos. Koosa keel kuulub Nigeri-Kordofani hõimkonda, Atlandi keelkonda ja bantu keelte S-rühma nguni alarühma keelte alla. Koosa keele lähimad sugulased on teised nguni keeled: suulu, nbedele ja svaasi keel. Koosa keelt on suuresti mõjutanud kokkupuude khoisani keeltega. Sellest annab tunnistust imihäälikute olemasolu. Arvatakse ka, et ligikaudu 15% koosa keele sõnavarast moodustavad khoisani laenud. Tänapäeval on koosa keelde laenanud sõnu ka afrikaani ja inglise keelest. Koosa keel on levikult teine kodune keel Lõuna-Aafrikas, jäädes alla vaid suulu keele. Olles üks üheteistkümnest Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvuskeelest, õpetatakse seda nii sealsetes alg- kui ka keskkoolides.[2] Lõuna-Aafrika Vabariigis kõneleb seda keelt umbes 7 790 000 inimest (2006). Kokku on aga koosa keele kõnelejaid 7 817 300. [1]
Koosa keel kasutab ladina tähestikku. Ladina tähestikul põhinev süsteem koosa keele kirjapanekuks pärineb 19. sajandi algusest kristlikelt misjonäridelt. Keeles kasutatakse ka mitmesuguseid grafeemide kombinatsioone väljendamaks imihäälikuid, mida ladina tähestik märkida ei võimalda. [4]
Koosa keele vokaalid on a, e, i, o ja u, mis esinevad nii pikalt kui ka lühikeselt, moodustades niimoodi 10 eri vokaali.
Koosa keel on toonikeel, millel on kaks erinevat foneemilist tooni: kõrge ja madal. Toonist sõltub leksikaalne tähendus. Tavaliselt ei ole kirjapildis tooni märgitud, ent juhul, kui seda on siiski tehtud, näeb see välja nii: a [à], á [á], â [áà], ä [àá]. Pikad vokaalid on foneemilised, aga tavaliselt neid kirjapildis ei märgita. Erandjuhtudeks on tähed â ja ä, mis on tekkinud kahe erineva tooniga vokaali topeldumise teel ning mille tulemusel on moodustunud kaks kontuurtooni (â kõrge-madal =kukkumine, ä madal-kõrge =tõusmine).
Koosa keeles on rikkalikult ebatavalisi konsonante. Sellised on näiteks häälduselundite üksteise vastu imemisel tekkivad artikuleeritavad häälikud ehk imihäälikud. Koosa keeles on kasutusel kolm põhilist imihäälikut, mida kirjapildis tähistatakse c-tähega (dentaalne imihäälik), x-tähega (külghäälik) ja q-tähega (hambasombuhäälik). Tooni kirjapildis ei märgita, kuigi sellest sõltub leksikaalne tähendus. Keerukamaid imihäälikuid saab moodustada kombineerides ´c´, ´x´ ja ´q´ häälikut ühe või kahe ninahäälikuga või hääldades imihäälikuid peaaegu üheaegselt ´k´ või ´g´-ga. [5] Kolme põhilisemat imihäälikut saab kuuldavale tuua viiel erineval moel, seega on keeles kokku 15 imihäälikut. Viie dentaalse imihääliku moodustamiseks suunatakse keel vastu hammaste tagakülge. Viie külghääliku moodustamisel osalevad keele küljed. Viit hambasombuhäälikut moodustatakse, suunates keeleots vastu suulage. [2]
Koosa keel on aglutineeriv keel, milles on sõnatüvedele liitunud ridamisi prefikseid ja sufikseid. Nagu ka teistes bantu keeltes, on koosa keele nimisõnad jagatud viieteistkümnesse morfoloogilisse klassi, kus ainsuse ja mitmuse väljendamiseks on kasutusel eri prefiksid. Nimisõnafraasi laiendiliikmed peavad ühilduma vastava nimisõna sooga. Sõnajärg lauses on subjekt-verb-objekt (SVO).
Verbid on moodustatud afiksitega, mis märgivad subjekti, objekti, tempust, aspekti ja kõneviisi. Lause eri osad peavad ühilduma oma klassis ja arvus.
1. Verbi infinitiiv kannab 15. klassile omast prefiksit (-uku) ja funktsioneerib nagu sellesse klassi kuuluv nimisõna.
2. Ukutya tähendab nii verbi "sööma" kui ka nimisõna "toit". Verbina saab seda pöörata koos teiste verbidega.
III um ainsus, üksnes mitteisikuline, anatoomiaterminid, puude nimed, mõningad verbidest tuletatud nimisõnad
V i/ lli ainsus, anatoomiaterminid, nimisõnad konkreetsete isikute või etniliste gruppide kohta, isikulised asesõnad, laensõnad, mõningad loomad
VII isi ainsus, keeled ja kultuurilised traditsioonid, võõrsõnad algustähega "s", järgarvud, kindlad isikulised asesõnad
IX l, ln, lm ainsus, loomade nimetused, teistest keeltest pärinevad sõnad, mõningad isikulised asesõnad
demonstratiivpronoomenid ehk näitavad asesõnad (Izimelabizo zokwalatha/zokukhomba/izalathisi/izikhombisi).
Esimene koosakeelne trükis anti välja 1834. aastal, see oli koosa keele grammatika. [7] Piibli koosakeelne tõlge ilmus 1859. aastal. Esimese koosakeelse Piibli tõlkija oli osaliselt inglane Henry Hare Dugmore.
Alates aastast 1997 koosneb Lõuna-Aafrika Vabariigi hümn mitmesuguse päritoluga osistest. Nimelt on selles kombineeritud ingliskeelsed sõnad katkenditega hümnidest "Nkosi Sikelel' iAfrika" (Jumal, õnnista Aafrikat) ja "Die Stem van Suid-Afrika" (Lõuna-Aafrika kutse). Hümni sõnades on kasutatud viit Lõuna-Aafrika Vabariigis levinumat keelt. Hümni esimene salm on koosakeelne.
Lõuna-Aafrika ringhäälinguliit edastab koosakeelseid saateid nii raadiojaamades (Umhiobo Wenene FM) kui ka televisioonis. Koosa keeles on avaldatud rohkelt kirjandust ning ilmuvad ajalehed ja ajakirjad. Luuakse ka koosakeelseid filme, näidendeid ja muusikat. Rahvusvaheliselt tuntuimaks koosakeelsete laulude esitajaks on Miriam Makeba, kelle laulud "Qongqothwane" ja "Baxabene Oxamu" sisaldavad rohkelt imihäälikuid.[2]
|
OSCAR-2019
|
||
Kas sedalaadi kinnitust on keegi kasutanud? Kas võiks toimida, kui tahad keppidega käia, aga vaja tihedalt gepsu vaadata?
Mis see põhjus on, et sul on vaja kogu aeg gps-i pealt suunda vaadata ? Ma jäin ise mõttesse, et ise vaataks tihedamalt nii kõrges ja paksus metsas pimeda ilmaga, kui ettepoole vaadates ei saa midagi sihikule võtta ja ka päiksevalguse järgi viletsavõitu orjenteeruda, samas ma ka ilmselt sellistes oludes liiguks ka üliaeglaselt, iga 10min järgi poleks ka midagi hingeldamispausi vastu ja siis võin gepsu ka ju vaadata.
Ükskord keegi tegi mulle märkuse, et kle sa paned oma mahamärgitud trackist kõvasti mööda, polnudki muud öelda, et hiirega võib ükskõik mida joonistada ja silmadega matkamine on midagi muud.
Kui suupilliraam ei sobi, siis võiks kaaluda toki külge panemist. See vist haruldane asi pole, et toki sisse pannakse mutter, et saaks fotoka jalana kasutada ja muud blingblängi sinna kruvida
Siin on mitu põhjust. Esiteks, et sompus ilmaga olen metsas väga halb liikleja, orientiirid on igas ilmakaares samasugused puud ja kivid. Võin 30 meetriga otsa ümber keerata ja tagasi minna. Teataval määral mängib siin rolli ka lühinägelikus, niiske ilmaga on lisaks ka prillid udused või pole peas. Kui on sompus ja prillid udused, pole vahel metsa vaja, ei erista väga maastikul olevaid orientiire.
Teine probleem on see, et kotiga liikumine on mulle nagu töö, paras rühkimine, 50 kg ülekaalu + varustus. Kuna rajas ei käi, siis keerulises maastikus pean teed valima ja liigun üsna sinkavonka. See soodustab omakorda orientiiri kaotamist.
Vätsäri matkal tagasiteel ei saanud kõige pikemas käimislõigus keppe kasutada, ilm oli väga sompus, liikusime väga raskes maastikus. Seal häiris tugevalt, et pidin telefon käes käima peaaegu kogu päevatee. Kuna vedasime varustust, kummalgi oli 2 kotti, oli üsna oluline koti juurde tagasi saada, mitte kivikülvide vahel mujale kanduda.
Aga sellise asja puudus on mind häirinud ka rabas käimsel, kus inimeste radasi pole. Nii kui sompu keerab, läheb kohe jamaks.
Kolmas asi on veel see, et visuaalne mälu on nullilähedane. Ma ei suuda peaaegu midagi visuaalselt mälu järgi üles joonistada.
Mis puudutab lisa 300 g käe küljes, siis telefon või gps on sellises olukorras nagunii käes, lisandub ainult kott. Aga saab keppe kasutada.
Mõnes mõttes võib-olla aitab selgitada olukorda, et aeg, mis suudan seljakotti seljas hoida, ei sõltu palju sellest, kas käin. Kui raiskan pool aega taskus sobramisele, on kokku poole kauem kotti seljas hoida.
Viimane kogemus orux-ga ütleb, et ca 10 (kuni 15m) sirge liikumise järel suutis gps üsna hästi saada aru, mis suunas liiguti. Vahel küll tuli see lõik lihtsalt sirgelt kõndida, muidu ei saanud suunast aru jah. Ja mõnikord näitas lühikest aega ca 30 kraadi mööda ka suunda. Selle vastu ei saa.
Kogemus näitab, et halva ilmaga pole ma ka kaardi ja kompassiga suurem asi täpne liikuja. Päike ja kaart sobivad paremini.
Aga tänud kahtlemise eest, võib-olla jätangi ostmata ning hoian 50 tugrikut kokku. Igal juhul ei kiirusta, äkki tuleb parem mõte.
Ma usun seda pimeda värki. Inimesed on kõik erinevad. Ma mäletan väga hästi, kus ma käinud olen , nii kuus tundi tagasi pööret, kui ka kaks aastat tagasi nähtud asja, orjenteerun ilma gepsuta samamoodi hästi, kui ma legendi tean, seal on siukesed järved, seal on siuke maastik, pole probleemi sinna minna ja tagasitulles aru saada, et ahah, teiseltpoolt sedasamustki tulin ja siitpoolt sedasamustkit lähen jms Kaks korda silmadega kaotatud gepsu üles üles otsinud. Sisemine kompass ja tähelepanelik detailide vaatlus. Üsna kasulik harjumus on teatud intervalliga tagasi vaadata minnes, siis tagasitulles ei teki seda oikuiimelikkõikon tunnet.
Kõik see on mul kadunud udus. Hakkan ringe tegema. Ilmselt ma ei saa ennast positsioneeritud, kui ma midagi kindlat/äratuntavat ei näe. Samamoodi mul lood iseenda loodimisega. Valges olen suhteliselt merekindel ja pimedas üsna suure tõenäosusega söödan kajakaid.
Mul tokiga käies sobib parem reis, kõhupealne(kahlamispükste) kängurutasku ja vasakul rinnal rinnatasku lukuga, külje pealt võetav gepsuga toimetamiseks, tokk lohiseb mõned sammud lihtsalt järgi käerihmaga. Kuhu keegi oma gepsule kõige parema koha leiab on vast individuaalne. Ma kunagi endale lubasin, et kolmandat gepsukaotust lihtsalt ei tule, mul peenike nöör küljes, panen kuhugi riiete külge lõksu või aasaga, kaob ta muidugi siis, kui on ainult igaksjuhuks kaasas ja pikalt ei kasuta.
Kui seda koguaeg peab vaatama gepsu teemat parasjagu pole, siis nii ehk naa peab gepsul mingi kindel koht olema.
Telefoni või pärisgeps? Mul vist kõige esimese etrexiga, kui keegi veel miskitest gepsukaartidest miskit ei teadnud olid miskid leviprobleemid, ma ei oska isegi aastat pakkuda, edasi pole küll ühegi gepsuga miski quest, quest2, gps 60-64 jms pole mingeid tõrkeid kohanud leviga. Nutiasjadest ma midagi ei tea.
Kompass on hea kerge küll, suht lollikindel kah, kursihoidmiseks ongi parim, ainult kompassiga navigeerimine on ikkagi tähelepanelik rehkendus ja tulemus suht ebatäpne ehk tihtilugu tuleb tõdeda, et peaksin olema siin rehkenduse järgi aga olen siin.
Aku ei saa tühjaks, midagi ei kaalu, midagi ei maksa, maastiku suunda näitab kindlasti paremini kui mistahes elektroonika.
Mis vöökotti puudutab, mul matkakaaslane kasutab suhteliselt suurt vöökotti, ainult öösel võtab ära, tal toimib. Selle ta 2016 mingist teeäärsest Tokmannist ostis, siiani kahetsen, et ka ei ostnud. Sellist mudelit pole kunagi rohkem näinud müügis.
Kui hallidel aegadel maanteeatlasega sai rabamatkadel käidud, mu PT töötas sedasi, et tavaliselt sain hommikul aru, kuhu õhtul laager sai, vahel veidi hiljem või ei saanudki aru. Vahepeal sai veematkatud põhiliselt ja ilmselt koos sellega käis ka orienteerumisoskus alla. 86 sügisel käisin vist viimasel orienteerumisvõistlusel. Et ilmselgelt ma orienteerumisoskusega ei hiilga.
|
OSCAR-2019
|
||
Levinud ja haruldased marjad - puuviljad, jäätis, aedviljad, maitsetaimed, mõned väärtuslikud rohttaimed, seened
Sügavkülmutamine on tänapäeval kõige hinnatavam, moodsam ja ühtlasi ka kallim säilitusviis. See on põhjamaades ja kõrgmäestikes ammu tuntud toiduainete säilitusviis, m...
Selles raamatus on rohkem kui 200 alkoholivaba kokteili retsepti. Lähemalt on kirjutatud ka kõigist alkoholivabadest jookidest, et vedelik, mis teid jahutab ja maitsemeeli ülendab, poleks teile tundmatu. Raamat toob kõigile autojuhtidela ja ...
Raamat sisaldab üle 120 toiduretsepti, mille järgi valmivates toitudes ei ületa rasvasisaldus 5 grammi. Iga retsepti juurde kuuluvad kasulikud nõuanded ja toiteväärtuse analüüs.
Toiduainete keemilise koostise ja toiteväärtuse tabel kergendab ülevaate saamist mitmete toiduainete toiteväärtusest, mis on vajalik toiduainete valiku tegemisel täisväärtusliku toidu koostamiseks. Ülejäänud tabelid an...
IRL ajab Eesti asja igal pool ja kogu aeg. Selles raamatus heidame pilgu Eesti maitsetele. Peatähelepanu ei ole mitte traditsioonilistel maitsetel, vaid pigem headel toiduainetel, mida meie kodumaa pakub. Olgu need retseptid ins...
Magustoidud on jälle moes. Väike portsjon magusat lõpetab lõunasöögi ja hoiab näljatunde pikalt eemal. Õnneks ei pea magustoidud tänapäeval olema võised ja vahukooresed. Kõige kergemad ja vitamiinirikkamad on marja- ja ...
Magusat võib endale lubada igaüks, kes teeb seda paraja mõõduga. Siis ei teki ka isusid, mille ajel tahvel šokolaadi korraga nahka pannakse.
Osa inimesi oskab seeni korjata, teised alles õpivad seda. Kõik seenehuvilised saavad nõu käesolevast raamatust, mis tutvustab rohkem kui sadat söögiseent ja neile sarnanevaid seeni, lisaks paljusid mittesöödavaid seeni. Kõikide seente kohta on olemas fotod ja seene tähtsamaid tunnuseid r...
Selles raamatus on retseptid, nõuanded, arutlused, kuidas väärikalt viina võtta ja mida peale haugata.
Hoiatus! Käesolev teos ei ole heaks kiidetud Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, karskusseltside ega ühegi ...
Raamatus antakse lühiülevaade maitsetaimedest ja -ainetest. Esitatakse maitsetaimede liigitus, kirjeldatakse nende omadusi ning antakse näpunäiteid ja retsepte maitseainete kasutamiseks. Raamat maitsetaimete kasvatajatele ja ka...
Kokkuhoidliku perenaise parim kapital on toiduvalmistamisoskus. Algusest peale omatehtud toit on peaaegu alati odavam ja tihti ka tervislikum ning maitsvam kui ostetud valmiseine, poolfabrikaat või külmutatud valmistoit. Sendivee...
Ideed, nõuanded ja suunavad soovitused on rikkalik inspiratsiooniallikas kõigile, kes naudivad fantaasiaküllast toiduvalmistamist ning vürtsikaid ja pikantseid nalju. Sekka ka kulinaarseid ahvatlusi tippkokkadelt. Lisaks leiad siit salatite,...
Raamatuga teeb Prantsuse suursaadiku abikaasa Anne Labrosse Eestile kulinaarse kummarduse. Lähipiirkonna toiduvaliku veendunud austajana on ta valinud siia oma lemmikretseptid, mida iseloomustavad klassikaline lähenemine ja lihtsus ning kohalikud toiduained, millest nii mõnigi mõjub Eesti köö...
Tordiraamatust leiad sammsammuliste pildiseeriatega juhtnöörid, kuidas valmistada võileivatorti ja tarretatud torti. Kuidas vooderdada koogivormi, et see aastaid vastu peaks? Mil moel sulatada želatiini? Ja muid vajalikke nippe tortide valmistamiseks. Raamatusse on kogutud 70 autorite lemmiktor...
Siit leiate 40 erineva kujuga torti – ühed pidulikumad, teised lõbusamad, kolmandad aga nii lihtsad, et saate valmistada koos lastega. Peamiselt biskviitpõhja baasil valmistatud tortide täidisedki on lastele sobivad – kohupiimaga, jogurtiga, marjade ja vahukoorega, kaunistuseks nonparellid,...
Autor on Soome tuntumaid taimetundjaid, tema talus on taimetarkust õppinud ka eestlasi. Rääkida võiks isegi Frantsila koolkonnast. Suur osa taimedest, mida talu oma loodustoodetesse paneb, kasvatatakse keemiavabalt oma põldudel. Niisama kuulsad kui Frantsila talu loodustooted, on selle perenai...
Nad valmistavad lihtsatest ainetest ja lihtsate vahenditega roogasid, millega on küll natuke rohkem tegemist kui purgisupi soojendamisega, kuid üle jõu ei tohiks need tõelisele te...
Erilistel päevadel tahaks nautida hõrgutisi ning väärt jooki, katta ise pidulaud või minna hoopis välja sööma − häid ideid ja retsepte maitsvate elamuste saamiseks pakub meie sama...
Seisukord: pisut kulunud kaaned, raamat on köidetud valet pidi kaante vahele, sisu olemas ja korralik
Kuidas valmistada hakklihatoite nii, et need oleksid mahlased ja maitsvad? Kuidas ja millises pakendis hakkliha osta ning kuidas seda säilitada? Millisest lihast on kõige parem ise hakkliha valmistada? Millised lisandid sobivad h...
Raamatusse on kogutud üle 30 parima õunakoogi retsepti. On lihtsamaid ja keerulisemaid, kuid kõik on väga maitsvad ja erinevad. Sissejuhatuses kirjutab Maire Suitsu õunast pikemalt.
45 retsepti ja illustreerivat pilti ning peamisi valmistamisideid ja nippe sisaldav raamat aitab murda müüti, et kotlette valmistatakse vaid hakklihast. Tegelikult sobib kotlettide tegemiseks kõik – olgu selleks seened või tatar, nuudlid või kartul, makra või heeringas, rääkimata rikkalik...
Kui sind on ära tüüdanud hakklihakaste kartulitega ja makaronid juustuga, siis on see raamat sinu jaoks.
Kogusime siia raamatusse kokku oma parimad supid, paja- ja vormiroad. Meie kõigiga on nii, et vahel küpsetame pirukaid, mõnikord tul...
kasutatud raamat, kaaned kohati kulunud ja veidi määrdunud, mõned kirjed sees, sisu olemas ja loetav
|
OSCAR-2019
|
||
Kino Sõprus ootab koolinoori vaatama dokumentaalfilmi Suhkrukate. Kõikidele kinogruppidele kehtivad samal päeval sooduspiletid meie muuseumisse. Film linastub kahel korral, 12.aprillil kell 15.00 ja 14.aprillil kell 15.00. Kooligruppide registreerimine filmile toimub meili teel - kool@kinosoprus.ee
Lõhe on üks enimsöödavaid rasvaseid kalu, mida peetakse tihti ka supertoiduks. See on tuntud oma hea maitse poolest: lõhel on unikaalne maitse, mis on õrnem kui paljudel teistel kaladel.
Lisaks sellele, et lõhe on maitsev, on see ka väga toitainerikas ning suurepärane valgu-, vitamiini- ja mineraaliallikas.
Kõige olulisemad oomega-3-rasvhapped on EPA ja DHA. ETNÜ toitumisnõustaja Kerttu Siim-Wilcox selgitab: „EPA ja DHA mängivad olulist rolli ka loote arengus ja immuunsüsteemi tervises. Samuti on need head aju tervisele ning aitavad reguleerida kolesteroolitaset.”
Toitumisnõustaja Kerttu Siim-Wilcox ütleb: „Vajaliku koguse oomega-3-rasvhappeid saame kätte, kui sööme kokku 350–450 grammi rasvast kala nädalas. Väiksema koguse kala söömise korral tasub tarbida juurde kalaõlilisandeid. Tähelepanu tuleb pöörata ka töödeldud kalatoodetele. Kui üldiselt on kalas oomega-3 ja oomega-6 suhe hea, siis valmistoodetes võib see paigast ära olla. Näiteks sardiinid päevalilleõlis sisaldavad ülemäära palju oomega-6-rasvhappeid. Parem valik on sardiinid oliiviõlis, sest sealt saame muu hulgas kasulikke monoküllastamata oomega-9-rasvhappeid.”
Toitumisnõustaja Kerttu Siim-Wilcox lisab: „Meie esivanemate menüüs oli oomega-3 ja oomega-6 suhe 1:2, tänapäeva inimestel aga keskmiselt 1:20. Ka oomega-6-rasvhapped on kasulikud, kuid nende tarbimist peaks piirama, sest nende liiasus soodustab põletikulisi protsesse kehas. Kui see suhe viia 1:4, siis veresoonte endoteelis põletikulised protsessid vähenevad, kaltsiumi jäämine luudesse ja luukristallide moodustumine paraneb.”
USAs tehti uuring, mille käigus sõi rühm inimesi nelja nädala jooksul kaks korda nädalas ühe portsjoni ehk umbes 150 grammi lõhet. Nende veres kasvas oomega-3-rasvhappe sisaldus 8–9% ning samas vähenes oomega-6 sisaldus. Ühtlasi on leitud, et lõhe ja teiste rasvaste kalade söömine vähendab vere triglütseriidide taset. Triglütseriidid on kehas energia varuallikaks ning nende üleküllus võib viidata veresoonkonnahaiguste suurenenud riskile.
Nagu teisedki kõrge valgusisaldusega toidud, nii aitab ka lõhe reguleerida nende hormoonide taset, mis kontrollivad söögiisu ja tekitavad täiskõhutunnet. Lisaks kiirendab valgurikaste toitude söömine ainevahetust.
Ühe uuringu käigus leiti, et lastel, kelle maks oli rasvunud, vähenes maksa rasvasisaldus ja kõhurasv märgatavalt, kui nad hakkasid regulaarselt tarvitama üht põhilist lõhes leiduvat oomega-3-rasvhapet.
Samuti on lõhe üsna madala kalorsusega. 100 grammis lõhes, mis on farmis kasvatatud, on 206 kilokalorit, metsikus lõhes aga 182 kilokalorit. 100 grammi lõhet sisaldab keskmiselt 22–25 grammi valku. Optimaalne ühest toidukorrast saadav valgukogus võiks jääda 20–30 grammi vahele.
On leitud, et lõhe aitab kaasa ajutegevusele ja soodustab aju head tervist. Nii rasvane kala kui ka kalaõli vähendavad depressiooni sümptomeid, kaitsevad raseduse ajal loote aju, vähendavad ärevust, aeglustavad vanusega seotud mäluhalvenemist ning vähendavad dementsuse riski.
Ühe uuringu käigus selgitati välja, et 65-aastastel ja vanematel inimestel, kes söövad rasvast kala vähemalt kaks korda nädalas, tekib vanusega seotud mäluhalvenemine 13% aeglasemalt kui neil, kes söövad rasvast kala vähem kui üks kord nädalas. Ühes teises uuringus leiti, et inimestel, kes söövad regulaarselt rasvast kala, on ajus rohkem hallollust kui teistel. Suurem hallolluse kogus vähendab mäluhalvenemise riski tulevikus.
Lõhe soodustab ajutegevust tänu oma suurele oomega-3-rasvhapete sisaldusele. Aju heale talitlusele aitab kõige enam kaasa oomega-3-rasvhape nimega DHA, mis hoiab ajurakkude membraanid paindlikud, et rakkudevahelised mälusõnumid saaksid hõlpsamalt levida.
Lisaks oomega-3-rasvhapetele, suurele valgukogusele, astaksantiinile ja kaaliumile sisaldab lõhe veel teisigi kasulikke vitamiine, mineraalaineid ja antioksüdante.
Lõhe on suurepärane B-vitamiini allikas. Lõhe sisaldab vitamiine B1, B2, B3, B5, B6, B9 ja B12. B-vitamiinid tegutsevad koos, et tagada aju ja närvisüsteemi optimaalne töö. Need vitamiinid osalevad mitmes elutähtsas protsessis, nagu toidu muutmine energiaks, DNA loomine ja parandamine ning südamehaiguste riski vähendamine.
Lõhe sisaldab ka palju seleeni – mineraali, mida leidub mullas ning osas toiduainetes. Inimese keha vajab seda vaid väikestes kogustes, kuid sellegipoolest on oluline toidust piisavalt seleeni kätte saada. Seleen tugevdab luid, on oluline kilpnäärmehaiguste ravis ja võib vähendada vähiriski.
150 grammist lõhest saab kätte kogu päevase seleenivajaduse. Uuringud on näidanud, et inimene omastab seleeni paremini lõhest kui toidulisanditest, mis sisaldavad kalaõli.
Lõhe valimisel ja värskuse hindamisel on oluline jälgida, et selle nahk oleks sile ja niiske. Samuti tuleb kontrollida, et kala silmad oleksid selged, mitte hägusad. Lisaks saab värskusest aru lõhna järgi: kui kala lõhnab halvasti, siis on see ka halvaks läinud. Jälgida tuleb ka kala värvust. Kui lõhe on ühtlaselt roosa, siis on see värske. Tumedamad laigud viitavad sellele, et kala võib olla vanaks läinud.
Toitumisnõustaja Kerttu Siim-Wilcox lisab: „Soovitan osta terve lõhe, sest siis saab ahjus valmistada või supis ära kasutada ka lõhe pea. Oomega-3-rasvhapped, mida kogutakse kalaõli valmistamiseks, pärinevad enamasti kala silmadest ja ajust, sest seal on need kontsentreeritud koguses. Kuigi see võib esialgu võõristust tekitada, siis julgustan inimesi sööma ka kala pead. Pea on kala parim osa!”
Kui kala ei ole võimalik tarvitada kohe pärast selle ostmist, siis võib seda külmutada. Kui kala on kord juba külmutatud ja üles sulatatud, siis uuesti seda külmutada ei tohiks. Lisaks tasub eelistada lõhe veidi pikemaks säilitamiseks õrnsoolamist, aurutamist ja ahjus küpsetamist.
Üks lihtsaim ja maitsvaim lõhe valmistusviis on selle küpsetamine ahjus. Selleks tuleb kala asetada ahjuplaadile või -vormi ning küpsetada kuni 175 kraadi juures.
Toitumisnõustaja Kerttu Siim-Wilcox selgitab: „Lõhet peaks küpsetama kuni 175 kraadi juures, sest vastasel juhul kasulikud oomega-3-rasvhapped hävinevad. Nimelt on oomega-3-rasvhapped kuumatundlikud.
Olenevalt kala suurusest on küpsetusaeg erinev. 600–700-grammine fileetükk (pool keskmist lõhet) valmib 15 minutiga. Suure terve kala valmimine võtab 30–40 minutit. Soovitatav on vahepeal kahvliga kala küpsusastet kontrollida. Kui kala tuleb kahvliga tõmmates ilusti lahti ja vedelikku enam välja ei aja, siis on see valmis. Kala ei maksa üle küpsetada, sest muidu muutub see kuivaks.
Minu lemmik on ahjus küpsetatud lõhe, millele on lisatud Himaalaja soola, pipart, paar sidruniviilu ja võitükke. Ahjuvormi tasub lisada pisut vett, et kala põhja ei kõrbeks (või kasutamisel ei ole vaja seda teha). Cocos aminos ehk palmiõienektar on samuti hea lisand, mida võib kalale natuke peale valada. Kala on väga maitsev, kui seda serveerida värske tilli ja sidrunimahlaga.”
Lõhet on võimalik oma menüüsse lõimida mitmel viisil. Näiteks võib vähemalt kaks päeva nädalas põhitoidukorras valguallikana kasutada rasvast kala. Lisanditeks sobivad hästi aedviljad. Maitsev ja tervislik roog on ka lõhesupp aedviljadega. Lõhe sobib hästi lisandiks ka rohelisele salatile. Vaata, kuidas valmistada peedisalatit kinoa ja lõhega.
M.V.Wool on pereettevõte, mille asutas Mati Vetevool 1988. aastal Vihterpalus kalaühistuna, pakkudes ämma retsepti järgi valmistatud marineeritud angerjat. 30 aastaga on M.V.Wool kasvanud 150 töötajaga ning laia tootevalikuga kalatööstuseks. Kuigi selle käive on üle 20 miljoni euro, siis on endiselt tegemist pereettevõttega, kus lisaks asutajale töötab ka juba kaks põlvkonda Mati Vetevoolu järeltulijaid.
Maailma suurimad lõhekasvatused on Tšiilis ja Norras, kuna seal on selle kala kasvatamiseks looduslikult kõige soodsamad tingimused. Kuna Eestis ei ole võimalik lõhet suures mahus püüda ega kasvatada, siis kasutab M.V.Wool Norra fjordides asuvate kalakasvanduste lõhet.
Kasvanduses saavad lõhed looduslikku ja kvaliteetset toitu ning kogu keskkond on puhas ja ametiasutuste kontrollitud, mis välistab kahjulike ainete jõudmise toidulauale.
M.V.Wool toob Norrast igal nädalal jahutatud ja roogitud lõhet jääkastides, mis hoiavad kala 0–2 kraadi juures. Säärasel viisil säilib lõhe kaks nädalat. Eesti poelettidele jõuab kala nelja päeva jooksul alates püüdmise hetkest.
M.V.Wool pakub laia valikut tooteid alates värskest lõhest kuni suitsutatud, marineeritud ja soolatud lõheni. Lisaks pakutakse teisi kalu ja kalatooteid, sealhulgas Eesti parima toiduaine 2018 konkursi võitnud külmsuitsu klaarsäga viilud õlis.
Kalatööstuse M.V.Wool värsket lõhet, forelli ja muid kalatooteid leiab hästivarustatud kaubanduskettidest. Kõige laiem ja värskem kalatoodete valik on aga Üüru külas, Saue vallas asuvas tehasepoes Mati Kalapood, mis on avatud seitse päeva nädalas. Kala saadavust saab küsida ja tellimusi esitada numbril 622 4455.
|
OSCAR-2019
|
||
Dell Technologies juhid prognoosivad, et 2018. aastal saavad oluliseks tehisintellekti, liitreaalsuse ning asjade interneti (IoT) mõjud ja arengusuunad, vahendab teemaveeb ITuudised.ee.
Kui siiani on põhiline trend tehnoloogiamaailmas olnud see, et protsessorid ning seadmed üldiselt muutuvad võimsamaks, kiiremaks ja odavamaks, siis tulevikus hakkab tehnika muutuma targemaks. Aina enam hakkavad masinõppealgoritmid ja tehisintellektid meie toodetavaid andmeid edukalt analüüsima ning neist aina olulisemaid järeldusi tegema. Sellest ka Delli ekspertrühma kaheksast ennustusest esimene.
Järgmistel aastatel hakkab tehisintellekt oluliselt muutma seda, kuidas me enda seadmetes olevate andmetega kokku puutume ning ei tegele vaid nende andmete haldamisega. Hea näide sellest on fotode haldamine Androidi operatsioonisüsteemis. Kui siiani on tehisintellekt piltide juures suutnud pakkuda neile sobivat värvilahendust, siis hiljuti on hakanud tekkima lahendused, mis suudavad ka iseseisvalt tuvastada, mis või kes täpselt pildil on. Analüüsitavad tegevused muutuvad keerukamaks ning tehisintellekt teeb meie eest aina enam tööd ära.
Alates 2018. aastast hakkab aina suurenev IoT seadmete arv linnades end korralikult ära tasuma. Internetti ühendatud seadmeid võib juba praegu leida meie kodudest, autodest ja organisatsioonidest. Kuna tehnika muutub jätkuvalt odavamaks, siis on internetiga ühendatud seadmeid peagi 100 miljardit ning pärast seda juba triljon. Kõik need seadmed toodavad andmeid ning andes need andmed tehisintellektile analüüsimiseks, saab meie igapäevast elu palju efektiivsemaks muuta.
Taolist trendi võib praegu näha autode puhul, mis on juba täna varustatud nutikate sensoritega, mis suudavad mõõta vahemaad eesoleva sõidukiga ning ka sellistega, mis tuvastavad juhi liigutusi. Peagi muudavad sellised tehnoloogiad isejuhtivad autod osaks meie igapäevaelust. Juba enne seda hakkavad autod ise endale hooldusaegu broneerima, autoparandust informeerima sellest, mida on tarvis teha ning iseseisvalt tarkvarauuendusi tegema.
Peagi hakkavad hägustuma piirid reaalsuse ja liitreaalsuse vahel. Liitreaalsuse kasulikkus on juba ammu selge. Näiteks ehitusvaldkond, kus insenerid kasutavad juba praegu liitreaalsuse peakomplekte, et visualiseerida uusi ehitisi ning näha, kuidas mingi tuba tulevikus välja võiks näha. Lisaks on selliste lahendustega võimalik treenida uusi töötajaid isegi siis, kui juhendajat füüsiliselt kohal ei ole.
Virtuaalreaalsusel on samuti häid väljavaateid. Arengud selles vallas jäävad siiski ilmselt pigem arvutimängude valdkonda ning inimeste efektiivsuse tõstmise vallas saab püsivaks tegijaks just liit-, mitte virtuaalreaalsus.
Delli digitaalse transformatsiooni indeks näitab, et 45 protsenti keskmistest ning suurematest organisatsioonidest tunneb, et nad võivad kaduda lähima viie aasta jooksul. 78 protsenti idufirmadest ohtu enda ärile. Seega on klientidega suhtlemine ning nendega eduka suhtluse arendamisse panustamine olulisem kui kunagi varem.
Seega hakkame lähiaastatel nägema palju rohkem masinõppe ja tehisintellekti rakendamist kliendisuhetes. Peagi ei ole ainsaks virtuaalseks osaks kliendiga suhtlemises algeline eelnevalt paika pandud vastustega suhtlusrobot, vaid juba intelligentsed virtuaalsed tegutsejad, kes teevad koostööd inimestega.
Järgmise kümnendi jooksul hakkab tehisintellekt aitama inimestel leida informatsiooni ilma, et teda mõjutaksid emotsioonid või muud eelarvamused. Näiteks on võimalik luua lahendusi, mis ütlevad pärast teksti analüüsimist, kas see sisaldab kallutatust või eelarvamusi. Selliste lahenduste abiga on võimalik luua tekste, mis on objektiivsed ning aitavad inimestel leida tõest informatsiooni. Seega võib olla kallutatuse kontroll tulevikus sama normaalne osa teksti kirjutamisest, kui seda on praegu õigekirjakontroll.
Sel aastal tõuseb märgatavalt arvutimängurite arv, kes lahutavad enda meelt virtuaalreaalsus peakomplekte kasutades, millest vaatab neile vastu arvuti genereeritud maailm. Lisaks jõuab laiema avalikkuseni ka e-sport.
E-spordi fenomen viitab laiemale trendile kus tavaliselt inimeste tehtavad tegevused, nagu sport, on teatud mõttes digiteeritud. Tehnoloogia on selgelt laiendanud spordi mõistet. Võitmiseks ei pea inimene olema teatud füüsise või kehakujuga. Tal peavad olema kiired refleksid ning edu on käes. Iga tuleviku firma on teatud mõttes tehnoloogiafirma ning meie vaba aja veetmine saab olema virtuaalselt jagatud kogemus.
Praegu on pilveteenuseid väga palju ning neid kasutatakse mitmel otstarbel. Mõni ettevõte on loonud firma territooriumile oma pilveteenuse ning mõni kasutab suuremate ettevõtete pakutavaid lahendusi.
Mida enam selliseid lahendus kasutama hakatakse, seda suuremaks muutub ka vajadus üldise, kõiki pilveteenuseid ühendava megapilve loomiseks. Sellisel juhul on võimalik pilveteenuste vahel mugavalt informatsiooni vahetada ning nutikad tehisintellektil põhinevad funktsioonid haldavad süsteemi.
Maailmas tegutsevad osapooled on omavahel aina tihedamalt seotud. Organisatsioonid pole enam ammu omaette seisvad üksikud toimijad, vaid osad suurest ning väga tihedalt ühendatud süsteemist. Toetumine teiste ettevõtete teenustele enda firma tegevustes on suurem kui kunagi varem. See aga tähendab, et väikesed vead võivad viia suurte õnnetusteni. Küberturvalisuslahenduste kasutamine andmete efektiivseks kaitsmiseks muutub seega aina olulisemaks.
AndroidAutodIdufirmaIgapäevaeluMeelelahutusMängudOperatsioonisüsteemSportTehisintellektTehnoloogiaTurvalisus
|
OSCAR-2019
|
||
Vastavalt maamaksuseaduse § 5 võib kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestada maksumääraks 0,1 - 2,5 protsenti maa maksustamishinnast. Sama paragrahvi lõige 2 alusel võib kohaliku omavalitsuse volikogu maksumäära kehtestada ka diferentseeritult maa hinnatsoonide lõikes samas eelpool nimetatud vahemikus. Tartu Linnavolikogu 12.11.2015. a määrusega nr 95 kehtestati 2016. aastal maamaksumääraks 1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
Näiteks kui 600 m² suurune individuaalkrunt maa sihtotstarbega elamumaa jääb 4. hinnatsooni (10,23 eurot/m²) on tema maksustamishinnaks 6140 eurot, millest krundi omanik või valdaja maksab maa maksu 1% ehk 61,40 eurot aastas .
Kuni 2000. aasta 1. detsembrini oli maa ostueesõigusega erastamisel müügihinnaks 1993. a maa maksustamishind.
Summaline piirmäär on 64 eurot, millest väiksema või võrdse summa peab ära maksma esimeseks tähtpäevaks (31. märtsiks).
Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ning maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Vallasvara puhul arvestatakse hoone omandamist 1. jaanuari seisuga.
Maamaksust vabastuse saamiseks tuleb esitada avaldus linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale järgmiste andmetega:
Koduomanike maksuvabastus toimub alates 2013. aastast automaatselt, kui omaniku elukoht Rahvastikuregistri andmete järgi asub sellel maatükil, mis on tema omanduses. Selleks ei pea esitama avaldust .
Pärast jooksva aasta 20. jaanuari maamaksu soodustuse avalduse esitanu saab soodustust alates järgnevast aastast.
Pensionärid ja represseeritud, kes juba on varem maamaksu soodustuse avalduse esitanud, ei pea seda uuesti tegema.
Tartu Linnavolikogu 06.12.2012. a määrusega nr 76 kehtestati pensioni saajatele ja represseeritutele tema kasutuses olevalt elamumaalt maamaksust vabastamise summa suuruseks ühe maksuvabastuse saaja kohta kuni 25,60 eurot.
Kinnistute jagamiseks, ühendamiseks ja piiride muutmiseks on vajalik esitada avaldus linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna maakorraldusteenistusele:
Kui kinnistute piire ei saa muuta ja kinnistuid jagada ilma detailplaneeringut koostamata, siis tuleb esitada linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonda detailplaneeringu koostamise algatamise avaldus.
Maade jagamisel, ühendamisel ja kinnisasjade piiride muutmisel on vajalik tellida katastriüksuse moodustamise tööd maakorraldustööde tegevuslitsentsi omavalt maamõõtjalt, kes mõõdistab katastri ning koostab katastrimõõdistamise toimikud.
Maa-ametis valmis maaomanikele ülevaatlik juhend katastriüksusega seotud toimingute kohta. Juhend ehk „Maaomaniku meelespea” tutvustab toiminguid alates katastriüksuse moodustamisest kuni piirivaidluste lahendamiseni.
Tartu areng 19. sajandil on tihedalt seotud 1802. aastal taasavatud ülikooliga, mis koondas enda ümber väljapaistvaid teadlasi ning kujundas Tartust peatselt Baltikumi tähtsaima kultuurikeskuse. Tänu ülikoolile ning Tartu soodsale asendile Vene keisririigi pealinna Peterburi Lääne-Euroopaga ühendava maantee ääres, peatus siin sageli palju külalisi.
Reisimine oli kasvatuse ja hariduse oluline koostisosa ning see tekitas nõudluse kohavaadete järele, meenutamaks käidud paiku või andes teavet vaatamisväärsuste kohta. Topograafiline vaade kui kunstižanr oli levinud juba 18. sajandil, muutudes Baltikumis populaarseks uue sajandi hakul. Tollal anti välja pildisarju linnadest ja maalilistest paikadest, mis graafikatehnikates paljundatuna olid odavad ning kergesti kättesaadavad ka vaesemale rändurile.
Järgnevad vaated on valitud Tartus tegutsenud graafikameistrite loomingust, pakkudes ülevaadet nii Tartu arhitektuurist kui ka kohalikust kunstitasemest 19. sajandil. Esimesed Tartut kujutavad pildisarjad valmistas Georg Friedrich Schlater (1804–1870), kes sisserännanud kunstnikuna asutas siin esimese litograafiatöökoja ning saavutas kiirelt tunnustuse. 1830. aastail loodud „Tartu ja ümbruskonna vaated” tutvustavad Tartu kaunimaid paiku, millele kunstnik on lisanud romantilise meeleolu. Schlateri litograafiad on õrnatoonilised ja varjundirikkad, kohati on märgata ebatäpsusi perspektiivi kujutamisel.
Ülikoolis kunstiõpetajana töötanud August Matthias Hagen (1794–1878) on viljaka joonistajana jäädvustanud Eesti- ja Liivimaa vaateid, millest graveeris vaid vähesed. 1828. aastal loodud akvatintalehel „Tähetorn” näeme peaaegu lagedat Toomemäge ning elumaju Vallikraavi tänaval. Tugevalt varjutatud esiplaani ja külgedelt suletud kompositsiooni tõttu kannab teos veel klassitsismiajastu tunnusjooni.
Ülikoolis oli tegev ka eestlasest kunstnik Woldemar Friedrich Krüger (1808–1894). Konkureerides Schlateriga, litografeeris ta kuuelehelise Tartu vaadete sarja, mis püüdleb suurema reaalsuse ja detailsuse poole.
Sakslase Louis Höflingeri Tartu vaadete albumis 1860. aastast on tunnetatav fotograafi ettevalmistusega meistri püüd täpselt fikseerida hetke. Höflingeri litograafiad annavad kõige ülevaatlikuma pildi Tartu kesklinnast, mille arhitektuurne ilme oli 19. sajandi keskpaigaks lõplikult välja kujunenud. Äärelinnale Ülejõel võimaldab pilku heita „Vaade Réssource aiast”, kus madalad puithooned ääristavad Meltsiveski tiiki.
Tartu 19. sajandi vaadete komplekt on koostatud Tartu Ülikooli raamatukogu kunstikogu originaalteoste põhjal. Graafikalehtedel kujutatud südalinn on paljuski säilinud ning pakub huvitavaid võrdlusjooni tänapäevaga.
|
OSCAR-2019
|
||
Forte love on eriline lahendus mis võib kiiresti ja effektsiivselt naiste tundeid tugevadada. Joogi ained soodustavad naistes tugevat seksuaalset virgutust ja parandab meest väljanägemist. Veelenam, see meetod parandab seksi naudingut, ženšenn ja L-arginine parandab mikrotsirkulatsiooni genitaalses piirkonnas ja varustab vereringlust, mis täiustab suurep ärast sensatsiooni ja pakub orgasmi saavutamist. Toode parandab naiste seksi hormoonide tootmist regulaarsel kasutamisel, tõstab naturaalselt naist libiidod ja võitleb tavaliste menopausi tunnuste vasu nagu näiteks mõõn ja tulv, vaginaalne kuivus, väsimus ja pulseerimist. Vagiina toodab libestavat vedelikku et hoida piirkond niiske ja infektsiooni-vaba. Mõned ravimid ja ebatervislikud eluviisi valikud võivad põhjustada vagiina väiksemat vedeliku tootmist. See põhjustab mõndadel naistel pingul tunnet ja mõnikord isegi põletavat tunnet. Nad vajavad libestavat vedelikku, taimsed toidulisandid võivad sellega abistada. Forte Love aitab seda probleemi lahendada. Madala libiidoga inimesed ei tunne erutust. Tulemuseks on seksuaalse sensatsiooni puudus. Et seda probleemi lahendada, peaksid kasutama spetsiaalseid lisandeid. See suurepärane toode parandab erutustunnet kui su abikaasa sind puudutab.
Aastal 2014 tehti uuring sadade naiste seas arstide järelvalve all. Põhinedes uuringul, tekkis naistel kohe pärast pillide võtmist tugev seksuaalne huvi. Lisandi regulaarsel tarvitamisel olid kõik vabatahtlikud rahunenud ja kinnitasid oma rahuldust enda seksuaaleluga. Samuti toimis jook kõikide naiste seas hoolimata nende east või seksuaalse huvi puudulikkuse tasemest. Toode ei sisalda ühtegi GMO-d, Forte Love on kliiniliselt testitud ja ei põhjusta ühtegi kõrvalnähtu. Paljude naiste jaoks võib hormonaalne ebatasakaal juhtida eemale seksuaalelust. Selle põhjuseks on muutused hormooni tasakaalus.
Taime toidulisand töötab parandades testosterooni taset. Kui see juhtub siis libiido tõuseb ja tulemuseks on paranenud seksiisu. See toode samuti parandab elujõudu ja visadust. Paranemise jõual on naistel võime püsida kauem. Lisandis kasutatud koostisosad on taimed, mis pakuvad naistele energiat ja tugevadav keha. Kui naiste kehaosad on tugevad ja toimivad hästi siis paljude organite võimed suurenevad. Tänu energiat parandavatele koostisosadele Forte Love lisandis, siis on need kehaosad toonitud ja tugevdatud. See võimaldab naistel nautida mitmeid organeid täielikult. See lisand parandab naiste vagiina võimet toota libestavat vedelikku. See aitab vabaneda kuivusest ja parandab naiste libiidot.
Forte Love on naturaalne ja koosneb üheksakümmend protsenti taimsetest koostisosadest. See on suhkruvaba ja ei tõsta vere glükoosi taset. See lisand on saanud sertifikaadi, mis tõestab selle turvalisust ja kvaliteeti. On palju taimi, mis on kasulikud seksuaalselt puudulikkusele. On olemas teatud tooteid mis on spetsiaalselt loodud naistele, mis aitavad neil nautida rahuldavat seksi ilma ühegi probleemita. Forte Love koosneb erinevatest taime tüüpidest, vitamiinidest, mineraalidest ja toitainetest et toetada seksuaalset ja paljunemis süsteemi. Nad mitte ainult ei tõsta vere ringlust vaid samuti aitavad hormoonsüsteemil toota naturaalset libestit.
Peamised koostisosad, mis tootes on kasutatud on gingo biloba, Tribulus terrestris, ingveri juur, Damiana, must cohosh, punane vaarikas, melatoniin, ženšenn ja epimedium sagittatum. Need on väga effektiivsed vere ringluse parandamises. Gingo biloba ja ženšenn on eriti head vere ringluse parandamises. Nad aitavad kindlustada kliitori toimet ja abistavad hea rahulduse saavutamises. Nad parandavad estrogeeni tootmist ja aitavad parandada vagiina piirkonna kuivsusega. Daminana ja punane vaarikas on väga abistavad menopausi märkide parandamisel. Nad abistavad menopausi poolt põhjustatud kuivsusega ja parandavad naiste seksuaalhuvi. Naised saavad selle abil teha ka oma partnereid õnnelikuks.
Forte Love on soovitatud naistele igas eas. Seda on väga lihtne kasutada. See on kiirelt lahustuv pulber, mis on meeldiva lõhna ja maitsega. Toode sisaldab kiiret parandavat mõju. Toodet soovitatakse tarvitada kümme kuni kakskümmen minutit enne seksuaalset tegevust. Et parandada menopausi sümptomeid, tuleks kasutada päevas üks või kaks pakki. See on turvaline ja ei põhjusta ühtegi kõrvalnähtu. Kasutaja saab sellest tootest ainult tervislikke toimeid ning mitte ühtegi tõsist kõrvaltoimet. On kasulik lugeda tootel olevat informatsiooni enne toote tarbimist. Vajadusel konsulteeri oma arstiga enne toote tarbimist. Kuna tegu on naturaalse tootega, ütlevad enamus professionaalseid tervisetöötajaid kindlasti jah selle toote kasutamisele. Kõik tooted põhinevad taimedel ja Forte Love ei põhjusta ühtegi kõrvaltoimet.
Forte Love – ainulaadne vahend, mida saab kiiresti ja tõhusalt, et äratada naiste sensuaalsuse. Osad ravimi põhjustada naise võimas seksuaalset erutust ja suurendada atraktiivsust mehed. Lisaks sellele tööriist võimaldab teil saada rohkem rõõmu seksi – L-arginiini ja ženšenn stimuleerib mikrotsirkulatsiooni suguelundite piirkonnas ja annab verevoolu neid, mis suurendab meeldivat tunnet ja aitab kaasa orgasmi. Forte Love regulaarselt vastuvõtu suurendab tootmist naissuguhormoonide loomulikult stimuleerib naiste libiido ja võitleb esimesi märke menopausi (tupe kuivus, anorgasmia, “loodetega”, peavalu, südamepekslemine, väsimus).
Uuringu kohaselt kõikide naiste tugev seksuaaliha kohe pärast ravimi manustamist täheldati.. Kui võtta regulaarselt, kõik teemad hakkas tunda rohkem lõdvestunud ja kinnitatud tõus rahulolu seksuaalelu. Jook osutunud efektiivseks kõik naised, sõltumata vanusest ja “vähendada seksuaalset iha.
Forte Love osta väga häbelik, kihilised, nagu oleks seksi jõuga tegeleb tema sõbranna, mul on loodusest. Voodi on loomulikult pole mitmekesisust. Purustamine ei meeldi – kõik muu on lihtsalt täiuslik, meil tulevad üksteisele. Ta veenis teda püüda parandada – ja oli üllatunud, et mõju. Selle asemel, et külm naine sai selline “kuum kraam.” Nüüd mõtlen pulmi.
Minu olukord oli raske, minu abikaasa ja mul oli hea suhe, kuid ta oli voodis ja rõõm oli vaja. Ja ma olin kuidagi ei saa sellega hakkama – alguses menopausi, higistamine, kuumahood, peavalud. Mis on intiimsust siin, seda rohkem ma palju rõõmu ta ei ole saanud. Siis ta sai teada, et tema abikaasa hakkas otsima küljele, ta on libiido oli kõik korras. Meeleheite ostsin Forte Love ja märkas kohe muutus, ja abikaasa ka märganud. Kuu aega hiljem, olin unustanud menopausi ja voodis saame poolt.
Ma olen alati olnud probleeme seksuaalelu. Seksist naudingut ma ei saanud, siis lihtsalt tundsin kohustust. Sel põhjusel ja lahkus koos armastatud mehega ja kellega elas 6 aastat – ma peatusin teda rahuldada oma külma suhtumist Sisekestas. Pikka aega olin üks juba kaotanud loodame, et luua privaatsust. Aga sõbrale soovitatakse Forte Love – esimest korda elus ma aru, mida seksuaaliha. Nüüd on mul mehed on kõik korras ja on juba isik, kellega tahaksin ühendada minu elus.
|
OSCAR-2019
|
||
Nüüd natuke siis minu kokkuvõtte sellest päevast. Ütlen kohe ära, et ei pretendeeri absoluutsele tõele kuna sündmusest on veel liiga vähe möödas ning on palju selgusetuid fakte.
Siin oli juttu, et sellest õnnetusest saab suurima "kasu" just Venemaa. Väidaks tegelikult vastupidist. Ei ole loomulikult mingi saladus, et Poola liidrid on olnud päris edukalt konfrontatsioonis nii Ida kui Läänega. Ida soovis neile pakkuda "katust", kuid meenutade NL aegu on päris selge millega selline pakkumine lõppeb. Selle pakkumise ummikseisu iseloomustab loomulikult ilmekalt see üritus kuhu parasjagu mindi - KATÕN. Samas ei olnud ka Lääs just mitte kõige parema pakkumise kehastaja - "demokraatlik-liberalism" mis tähendab lõpp kokkuvõttes samuti rahvuse hääbumist.
Seega - Poola oli pinnuks silmas mõlemale osapoolele ja see õnnetus oli kasulik mõlemale. Olen korduvalt väitnud ja senini EI OLE näinud põhjust sellest väitest taganemist, et reaalselt on nii Washington, Moskva jaTelAviv ÜHE puu õunad ning igasugune konflikt nende vahel on ainult kasu teenimise ja ühiste eesmärkide saavutamiseks. Sellele viitavad ka OTSESELT need tsitaadid mis sai alguses ära toodud. Nii palju siis hetkel üldpoliitikat - kui kellegil küsimusi siis laske aga tulla - olen täna terve öö tööl ja siin valmis.
Nüüd natuke pilootidest. Ei usu, et tegu oli "zombistunud pilootidega" - mingil määral hetkel kaldun arvama, et vähemalt osaliselt oli selle õnnetuse põhjuseks Venemaal siiani kehtivad NLiidu tavad ja käitumine. Lähtudes sellest oli asi võimalik teha tunduvalt peenemalt. Nagu juba mainitud läbis see lennuk hiljuti KAPITAALREMONDI mis tähendab, et uuendati pea kõik süsteemid ja lisati arvuti teel juhtimise abistamise süsteem. See aga tähendab, et andes lähenevale lennukile kergelt "vale" infot pandi lendur sundseisu mis ta oli sunnitud tegema teatud manöövreid mida saab hiljem näidata vajalikus valguses. Paar pisikest hiireklikki ning udus lendav lennuk arvab, et on 500 meetri kõrgusel ja 20km kaugusel lennujaamast kuigi tegelikult on kõrguseks 50m ja 2 km. Korralduse kiireks laskumiseks, et vältida kohtumist teise lennukiga ja ongi käes vajalik õnnetus. Pealegi - "zombistunud piloodid" on nii teate eelmise sajandi "stuff". Kuigi päris seda ka nüüd ei taha väita, et see täiesti võimatu oleks.
Hetkel lisaks lõpetuseks, et juba kaugetel 1950 aastatel KEELATI sellises riigis kui Saksamaa variant, et ÜHE lennukiga võib sõita rohkem kui 2 võtme isikut suure korporatsiooni juhtkonnast.
Ida tegi ära Lääne vaikival heakskiidul - see ei tohiks Poolale küll mingi uudis olla, kui II Maailmasõja aegu meelde tuletada.
Mõned venekeelsed lingid - rabid pääsesid, pealtnägijate tunnistuste alusel üritas lennuk maanduda vaid ühe korra.
Mul jäi kusagilt kõrva, et mustade kastide sisu oskavad venelased ise ikka kõigeparemini lahti seletada, ehket siis see toimub Moskvas. No ja uurimist juhatab Putin isiklikult, kes alles mõned päevad tagasi kuulutas, et Katõnis vene rahvast süüdistada ei saa. Summa summarum eelnev ja asi jõudiski loogilise lõpuni., eriti kui toonitatakse, et TU-154 oligi juba vana ja paha ja alles me teda remontisime, noh lennata võis, et ise on rumalad ja inimene eksib jne.
Pole juhuslikke asju, ei ole. Eriti kui korraga saab otsa ühe riigi majandus- ja militaareliit, kirsikeseks koogil president.
Toon ühe delfi kommentaari, mis samuti annab hea ülevaate kui ebatõenäoline on selliste "õnnetuste" tegelik juhtumine. Ehk siis kõik lennujaamad, lennujuhtimine, piloodi otsustamine jne. on konkreetselt paika pandud, et selliseid lihtsaid õnnetusi ei juhtuks. Lisaks kogu suhtlemine ning info vahetus käib lennujuhi ning piloodi vahel rahvusvahelises lennunduse keeles (kostub nagu pudine inglise keel).
Selleks, et sellistes tingimustes vahetult ennem lennuvälja lennuk vastu maad puruks kukub (eeldades, et tehnika oli korras) on viga:
Lennuk mitte ei kukkunud alla vaid maandus metsa ligi kilomeeter enne maandumisrada. Järelikult millegi järgi otsustas piloot et maandumisrada algab ligi kilomeeter varem ja udu segas reaalset vaatevälja. Selleks oli dispetsheri antud VALE või MITTÕIGEAEGNE kõrgus. Kui lennujaamal ei olnud lähenemismajakaid, siis lokaator oli ikkagi, mille järgi dispetsher-lennujuht nägi, kus lennuk asub, millise suunaga tuleb ja milline kõrgus peab antud kohas olema et tagada ohutut maandumist. 99%, et dispetsheri-lennujuhi süü.
Ja vene lennujuhid lennujuhtimistornis ei keelanud vaid LUBASID MAANDUDA ja andsid ka kogu aeg detailseid juhiseid kõrguse, kursi jms kohta. Vene lennujuhid Väidetavasti küll algul soovitasid varulennuvälju kuid kindlasti nad EI KEELANUD maandumist Smolensk- Severnõis. Ükski piloot ei hakka maanduma kui torn selle lausa ära keelab. Isegi Vene kindral tunnistas, et lennuki ekipaazh täitis torni juhiseid täpselt ja hoolikalt.
Siin tekib küsimus MIKS VENE MAAPEALSED LENNUJUHID ANDSID POOLA LENNUKILE SELGELT VALE MAANDUMISTRAJEKTOORI, mida udu tõttu poola lenduritel endal polnud võimalik visuaalselt kontrollida vaid nad usaldasid vene maapealseid lennujuhte, vale maandumistrajektoori andmine vene lennujuhtide poolt põhjustas katastroofi.
Stardi või maandumise ajal juhendab lennuki pilooti lähilennujuht, kes asub lennuvälja lähedal lennujuhtimistornis. Tema vastutada on kogu lennuväli ja vahetult lennuvälja ümbritsev õhuruum kuni teatud kõrguseni. Seda õhuruumi nimetatakse lennunduskeeles lähialaks ja selle raadius on lennuväljalt mõõdetuna umbes 15 km.
Täiesti loogiline, et Vene pool püüab endal käed puhtaks pesta ja ajada kogu katastroof lennuki meeskonna kaela.Aga lennuki meeskond on surnud, nemad enam vastu ei vaidle.
Ps. Ja veel üks huvitav fakt , Venemaal ehitatud Tupolevi reisilennuk Tu-154, mille allakukkumise tulemusena hukkusid Poola president ja mitmed teised kõrgetasemelised isikud, oli alles hiljuti läbinud põhjaliku kap remondi VENEMAAL mille käigus vahetati mootorid , täielikult salongi sisustus jms…. Seega vene fsb-l oli külladaselt aega tegutseda ja "tegeleda" lennuki juhtimis ja navigatsiooni seadmetega elektroonikaga jms… ja kuna lennuk oli vene lennuk ja venemaal valmistatud siis venelased tundsid seda lennukit peensusteni.
Lennnuki mustad kastid on samuti valmistatud venemaal , venemaa fsb-l oli külladaselt aega muuta mustada kastides olevad andmed ja kõne omale sobivaks.[i] http://www.delfi.ee/news/paevauudised/va...5497&com=1
Ja kui meenutada ühte hiljutist lugu ajalehe vahendusel, kus Ameeriklased pakkusid oma abi võimalikul maavärisemise juhul ja Venelased samaga vastasid, siis ka see "udu" on kuidagi kahtlane.
Kui lennuväljal on MAANDUMISraadiolokaatorid, siis võib lennuki meeskonna palvel asuda lennukit KAUDSELT juhtima
LENNUJUHT. Tema ütleb pilootidele ette KURSSI (kurss 270 kraadi; või siis kamandab: 2 kraadi paremale, 3 kraadi vasakule jne.) ja
Samas kahtlust tekitab allolev kommentaar, mis väidab, et piloodid vastasid, et teevad ühe katse ja kui ebaõnnestuvad, siis maanduvad mujal. Ja seejärel maandumisel lakkas meeskond info edastamisest. Ühesõnaga meeskonnal ei olnud õiget infot oma kõrguse või asukoha kohta.
|
OSCAR-2019
|
||
Ma vaatan nii palju Hollywoodi romantilisi komöödiaid, et enamik neist jätab mind üsna külmaks. Aga see film oli küll üle pika aja tõeliselt mõnus. Vaadake ka!
Leidsin oma absoluutse lemmikstseeni ka Youtube’ist üles – aga soovitan vaadata ainult neil, kes juba filmi näinud, spoiler ju.
Lugesin siit head nippi, kuidas kasutada ära sõprade antud elud ka siis, kui enda omad on maksimumis.
Põhimõtteliselt ülilihtne – mäng peab eraldi vahelehel kogu aeg lahti olema ja brauserit kinni panna ei tohi. Mängus endas tiksuvad elud iga poole tunni järel ükshaaval tagasi. Mängid kõik elud maha maha ja kui on nullis, SIIS teed rehfreshi ehk vajutad F5. Ja vot seejärel tulevad sulle ka kõik need elud, mis sõbrad sulle vahepeal saatnud on.
Kui mäng on kinni ja selle mängima hakates käima paned, siis kui maksimumelud on nagunii täis, antakse sõprade antud elude asemel automaatselt raha. Aga kui mäng kogu aeg lahti hoida, oma elud maha mängida ja siis refresh teha, saab ära kasutada ka sõprade antud elud.
Käin siin usinalt sõitmas, ehkki mitte nii tihti, kui tahaks ja vaja oleks. Õpetajaga kolm korda nädalas (rahanumbrid jooksevad silme ees), Kaidiga vastavalt võimalusele, aga see on üsna keeruline, kuna tal on pikad tööpäevad, mis väsitavad, ja iga vaba hetk viib eraelu tõttu Pärnust eemale.
Pärast peaaegu kahe kuu pikkust pausi oli alguses hea meel, et kõik kiirelt meelde tuli, mingi hetk tekkis meeleheide ja tunne, et taandarenen, nüüd on jälle üsna optimistlik suhtumine, õigemini kohasem väljend on vist rahulik – ma ei pabista, aga ei tunne ka seda, et kõik vajalik hakkaks lähemas tulevikus selgeks saama.
Minu häda on selles, et kui õpin mingit spetsiifilisemat asja, siis järgmiseks korraks, kui seda jälle proovime, on kõik ununenud. No kõik need parkimised ja külgboksid ja ümber nurga tagurdamised ja estakaadid… Hea küll, külgboksi “teooria” on nüüd vist küll meeles, ümber nurga tagurdamine kah, isegi estakaad tuli täna peaaegu rahuldavalt välja, ainult gaasi vajutamise tugevust pean veel timmima. Aga lihtsalt parklasse autode vahele parkimine, see on ikka väga vaevaline :D
Märke ja jalakäijaid üritan kõigest väest vaadata, aga pool ajast vist ikka ei tee seda. Käiguvahetuse ja kiiruse tõstmisega pole mingeid probleeme, kui sõidan peateel, aga parema käe reegliga tänavatel tuleb vahel ahastus peale – õpetaja muudkui sunnib kiirust tõstma ja käiku vahetama (sest liiklusele ei tohi ju jalgu jääda ja ARK kukutab liigse aegluse eest läbi) ja niipea, kui selle tehtud saan, tuleb juba aeglustada ja käiku allapoole vahetada, sest paremalt tuleb juba järgmiseid autosid vaadata. No ja siis on raudne laks, et kui mulle tundub, et ma näen paremalt tulijaid piisavalt, siis ma oleks pidanud veel aeglasemalt sõitma või suisa seisma jääma, samas kui mulle tundub, et ma ei näe midagi ja lähen jube ettevaatlikult, siis oleks pidanud ammu nägema ja molutan liialt :D Samamoodi ristmikul ja pööretel käigu vahetamisega – kas on vaja seisma jääda või lihtsalt aeglustada, kas panna pöördeks teine või esimene… See, mis mulle tundub, on alati vale :D
Foorid, mis on keerulisemad, kui kõige tavalisemad, panevad mind alati kukalt kratsima. Nojah, suurt häda ju muidu polekski, aga õpetaja rõhutab, et punase tule ajal tuleb vabakäik panna ja esimese peale alles siis, kui varsti liikuma hakkad. Ja seda peaks vaatama teiste fooritulede järgi, aga ma alati vaatan valesti või ei näe üldse :D
Oeh. Saaks juba eksamid tehtud ja load kätte. Siis võiksin rahulikult omas tempos sõita – NII aeglane ma nüüd ka pole ja ma võin ju sõita sealt, kus ma oskan :D Ja siis ei kobiseks keegi mu kallal, kui ma mõnikord tiba kuskile joonele satuks ja teeks üldse kõiki neid asju, mida kõik teevad, et mugavam oleks, mille peale päris liikluses kulmugi ei kergitata, aga mille eest ARKi eksamil läbi kukutatakse. Ja parkida saaksin siis ka ainult sinna, kuhu oskan. Ja foori taga oodates esimest käiku sees hoida :P Aga jah… Lubadeni on veel pikk tee. Katsun kannatlikult harjutada ja loota, et ühel heal päeval saab kõik maagiliselt selgeks :D
Oli vahepeal periood, kus ma palle peaaegu ei mänginudki, sest Eternal Isles 1-6 oli nii kirves, et kuidagi ära ei teinud ja järgmisi maailmu põhimõtte pärast lahti teha ei tahtnud. Aga mingi hetk siiski tegin, sain jälle järje peale ja pallisõltuvus tuli tagasi.
1-7 on täpselt sama hull, kui 1-6, ehk isegi hullem – ära pole siiani teinud. Aga alates teisest maailmast olen suutnud kõik ilusasti järjest ära teha, hetkel on käsil 5-1. Coral Reefi ei teinud alguses tükk aega lahti, aga kui lõpuks tegin ja avastasin, et need tasemed jätkavad põhimängu numeratsiooni, oli rõõm suur. Kõik ka praeguseks tehtud.
Vaadates pingerida, olen oma 307 tähekesega alles seitsmendal kohal. Minu ees on Nadja, Mutt, Birgit, Geily, Piia ja üks kunagine tuttav, minu järel Morme, Abikaasa ja Katri :P Ja siis veel 26 inimest :D Kui jätta kõrvale Geily, too vana tuttav ja Abikaasa, siis ülejäänud inimesed on ühel või teisel viisil minu elus tänu blogile. No hea küll, Piiat ja Nadjat tundsin juba enne, kui nad blogi kirjutama hakkasid (ja enam nad eriti ei kirjuta kah). Igatahes, kui ma ei eksi, siis vähemalt kolm neist hakkasid palle mängima tänu minu vaimustusele. Pallisõltuvus on nakkav!
Peab kähku vahepealse pausi tasa tegema ja kiirelt teistele järele jõudma. Kuuendast kohast lahutab mind 19 tähekest, aga viiendal kohal platseeruvast Piiast juba tervelt 66 ning esimest kohta kindlalt hõivavast Nadjast 167 :D Nii et jah, juba esiviisikusse saaminegi tundub üsna võimatu olevat.
Isegi nüüd, pool aastat hiljem, on minu jaoks ikka veel üsna jabur, et olen nii suures vaimustuses ühest mängust. Kogemus, indeed. Mängin oma palle vabadel hetkedel rõõmsalt edasi, aga ülejäänud mängudest hoian heaga eemale, rohkem oma aega sinna alla panna ei taha. Pole mõtet sõltuvusi juurde tekitada :P
No näiteks igasugune tööalane nõu – need, kel on see oma unistuste eriala olemas, need muidugi soovitavad, et mis sa sinna välismaale lihttöö peale lähed, hakka ennast aga siin üles töötama, muidu ei jõuagi kuskile. Ja kui emmal-kummal meist oleks see üks kindel unistuste eriala, üks ainus ja kindel töö, mida tahaksime teha, siis me tõenäoliselt püüdlekski kõigest väest selles suunas, koliks mööda Eestit vastavalt sellele, kus seda tööd teha saaks ja nii edasi.
Perekonnaga läbisaamine on ka igaühel erinev. Mõnede läbisaamine on sama tihe ja soe kui meil, samas on neil ka see üks ja ainus unistuste töö, mis on siiski kõige olulisem, seega valikus pere vs töö jääb peale töö. Siinkohal mõtlesin pere all pigem siis vanemaid ja muid lähisugulasi, aga vahel on vajadus ajutiselt ka päris oma perest (abikaasa/elukaaslane ja lapsed) mõni aeg eemal elada – see kõik on unistuste töö ja parema tuleviku lootuse puhul igati arusaadav.
Mõnel jälle pole oma vanemate ja sugulastega läbisaamine eriti hea, nendel pole küsimustki – kolivad juba sellepärast eemale, et rahus omaette elada, ilma et keegi oma liig erinevate väärtushinnangutega pidevalt nende otsuseid kritiseeriks. Nemad ei soovigi sellist turvavõrgustikku, tahavad ise oma jõududega hakkama saada.
Aga konkreetselt MEIE puhul on nii, et läbisaamine perega on suurepärane, me tunneme, kuidas Pärnus elamine ja tihe suhtlus nendega annab meie elule ning laste elule väga palju juurde. Seega meie esimene eelistus on elada perekonna lähedal. Samas tööalase poole pealt on Abikaasal küll kogemused ühes talle meeldivas valdkonnas, kus siin linnas arenguvõimalus vähemalt hetkel üsna nadi, aga see pole absoluutselt AINUS asi, mida ta teha sooviks, teda huvitavad igasugused asjad, ta on rõõmuga nõus ka muudel erialadel töötama. Minul pole üldse mingit kutsumust ja kõik on seega samuti lahtine. Ja hetkel tundub olevat meie mõlema suurim tööalane unistus ajada mingit oma asja.
Ehk et meie puhul, kuna MEILE on KÕIGE olulisem on Pärnus elamine ja pere lähedus, alles seejärel võimalikud tööalased saavutused, ei ole ju kuidagi loogiline kolida püsivalt Tallinnasse või Tartusse, kuna seal oleks ilmselt kergem teha mingit karjääri valdkonnas, mis on meie jaoks alles lahtine. See on loogiline alles siis, kui me oleme oma kindlad rajad valinud ning veendunud, et Pärnus me tööalaselt soovitut saavutada ei suuda. Aga praegu pole me selles ju kaugeltki kindlad!
Seega on TUNDUVALT loogilisem minna mõneks aastaks välismaale tööle, sest sellel on kindel väljund, võimalus säästa ja täita seega vähemalt üks unistus – remontida meie kodu meie soovide kohaselt. Siis on juba hulka kergem keskenduda teise suure unistuse poole pürgimisele. Hetkel on välismaal remondi jaoks säästmine minu meelest tunduvalt rohkem kindla peale minemine kui oma unistuste karjääri otsimiseks mõnda suuremasse Eesti linna kolimine – viimane pealegi selle hinnaga, et Pärnus me siis suure tõenäosusega elada ei saagi.
Ma saan nii hästi aru kõigist kaasamõtlejatest ja nende nõuannetest, aga taustsüsteemi vaadates on meie otsuse taga meie elust ja asjaoludest lähtuvad arvestatavad argumendid.
See oli mu mõtete esimene osa, mis on oluline vaid meie juhtumi kontekstis. Teise poolega on ühendavaks teguriks vaid eestlaste kolimine välismaale. Ülejäänud mõtted pole aga kuidagi seotud meiega, vaid pigem järelkaja vägagi huvitavale vaidlusele, mis arenes viimase selleteemalise postituse kommentaarides peamiselt minu, Birgiti ja Leevi vahel (ülejäänud ütlesid muidugi ka sõna sekka).
Birgit vaatles asju oma majandusalase taustaga eelkõige makrotasandil ning esindas seda poolt, kes rõhutas, kui oluline on, et eestlased jääksid Eestisse, kuna kohalik elu saab paraneda vaid siis, kui me oma riigis töötame ja tarbime ning makse maksame. Mida rohkem makse, seda rohkem raha, mida riigi hüvanguks kasutada.
Meie Leeviga esindasime aga mikrotasandi poolt, kes vaidlesid vastu, et ideaalis võib kõik ju nii olla, aga reaalselt pole makrotasandi idealistlikust patriootlikust maailmavaatest mingit kasu, kui mikrotasandil virelevad inimesed järjest riigist lahkuvad, et välismaalt inimväärsemat elu otsida.
Mõlemal poolel on mu meelest õigus ja riik saabki edukalt funktsioneerida vaid siis, kui riigijuhid suudavad riigi elu edendades silmas pidada nii makro- kui mikrotasandit. Ja kuna mina suurepäraselt mõistan, kui mõttetu on süüdistada Eesti riiki selles, et me ei suuda juba praegu pakkuda samaväärseid võimalusi Skandinaaviamaade taoliste heaoluriikidega, sest tuleb arvesse võtta ka meie minevikku ja ajaloolisi erinevusi, siis minu meelest on tõesti suurim probleem Eesti poliitikute suutmatuses panna rahvast uskuma, et nad panustavad kõigest jõust sellesse, et rasket olukorda riigis paremaks muuta.
Katri kirjutas mu meelest selle postituse kommentaarides väga hästi (ja tema arvamusega haakub hästi see arvamusartikkel, mida juba korra varemgi linkisin). Ka poliitikud on vaid inimesed. Riik ei suuda kunagi üksikisiku eest sajaprotsendiliselt vastutada ja talle kõike pakkuda, see pole loogiline ja oleks ka majanduslikult täiesti ebaotstarbekas. Esimene eeldus paremale elule on see, et inimesed, Eesti elanikud, Eesti kodanikud, annaksid endast absoluutse maksimumi enda elu paremaks muutmisel, mitte ei süüdistaks kehvades oludes riigi suutmatust. Teiseks saaksid need inimesed palju ära teha kohalikul tasandil, sest väiksemates lähestikku elavates mingil määral ühiste huvidega gruppides on TUNDUVALT kergem reaalse abi vajajaid märgata ja neile seda abi ka anda, üldse üheskoos igasugu asju ära teha, mis kohalikku elu paremaks muudaksid. Ja kolmandaks on väga oluline roll riigil – riigipead, kes on küll ainult inimesed, peaksid esiteks suutma panna rahvast uskuma, et nad annavad endast parima, et kõigi elu paremaks teha, teiseks peaksid nad igal võimalusel sellist kohalikku ja kogukondlikku tegevust ja algatust toetama ja julgustama, et seeläbi teatud probleemide lahendamist efektiivsemaks muuta. Kuni nad viimatimainituga usutavalt hakkama ei saa, seni ei ole ka esimeses kahes punktis väga suurt edu oodata.
Aga mis puutub väljarändesse, siis ka siin tuleks lihtsalt ajaga kaasa minna ja leppida, et maailm ongi globaalne küla, vähemalt hetkel veel küll. Muidugi on omaette oluline teema see, et praegune lääne elustiil on maakerale liialt koormav, igasugu varud otsa saamas ja mingi hetk tuleb ikaldus :D Mis siis saab, eks ole näha. Kas tulevad need fundamentaalsed muutused, mida mõned kuulutavad, kas saab lihtsalt nafta otsa ja leitakse asemele uued sama head variandid ning elu jätkub samas stiilis või muutub äkki hoopis palju kohalikumaks – kõik on võimalik, ega me ju ette ei tea. Tuleb lihtsalt elada nii hästi-halvasti kui oskame ja anda oma parim, et keskkonda hoolivalt suhtuda.
Tagasi väljarände juurde. Jah, Eestist kolib inimesi ära, erinevatel põhjustel. Võõrsil elavad eestlased jagunevad mu meelest laias laastus kolmeks. Ühed on need, kes ütlevad, et Eesti elu ja poliitika on täiesti p*rse kukkunud, riik on nõme, kodanikud vastikud ja väiklased, pole mingit mõtet siin sandikopikate eest orjata, igal pool mujal on elu parem kui siin. Selliseid ma küll isiklikult ei tunne, aga eks ajalehekommentaariumitest ja foorumitest on taolisi sõnavõtte küllalt loetud. Teised armastavad Eestit, kuid on leidnud, et mujal elamine sobib neile niivõrd palju rohkem – olgu siis inimeste, keskkonna, töökoha või armastuse pärast – et Eestisse tagasi elama tulla nad ei soovi. Sellised on näiteks Leevi, Mari, MrsB, Põrgukiz. Ja kolmandad on need, kes on läinud ajutiselt – (elu)kogemusi saama, ennast täiendama, õppima või raha säästma/paremaid elutingimusi otsima. Nende jaoks on Eesti kallis ning nad soovivad/loodavad mingil hetkel tagasi tulla – meie kuulume nende viimaste hulka.
Minu meelest on absoluutselt mõttetu süüdistada eestlasi välismaale kolimises või selles, et Eesti riigil läheb halvasti. Mis pagana mõtet sel süüdistamisel – tuleks lihtsalt vaadata, mida selles suhtes reaalselt ära teha saab. Kodanikud, kes soovivad Eestis elada, andku süüdistamise asemel endast parim, et ise siinset elu paremaks muuta. Riik, selle asemel, et lahkuvaid kodanikke süüdistada, andku endast parim, et elutingimusi paremaks muuta.
Tegelikult võiksime me olla suisa õnnelikud selle üle, et nood esimesed kõigega rahulolematud virisejad Eestist läinud on. Mis neist siin ikka kasu oleks, riigi elu edendamisele nad kaasa ei aita, pigem vastupidi.
Pole mõtet üritada mõttetute süüdistustega teises grupis süümepiinu tekitada, nemad on erienevatel põhjustel oma valiku teinud – laskem neil olla uhked patriootlikud eestlased välismaal, sel kombel mõjuvad nad ka meie mainele hästi. Olen kindel, et enamik neist annab parima, kasvatamaks oma lastestki muu rahvuse kõrval ka eestlased.
Keskenduda tuleks just kolmandale grupile, kelle puhul on esiteks ainsana tõenäoline võimalus, et nad tõesti tagasi tulevad, teiseks oleks sellise suhtumisega inimestest ka Eesti elu edendamisel reaalne kasu. Mis tingimustel nad tagasi tuleksid? Eks ikka siis, kui neil on tunne, et neid oodatakse ning et nad saavad oma eluga ka siin kenasti hakkama.
Ideaalide üle vaidlemine on hea ja vajalik, sest ainult nii saab süsteemi efektiivsemalt toimima panna, aga on kriitilise tähtsusega, et süsteemi juhid ei jääks oma teoreetilistesse ideaalidesse liialt kinni ega unustaks nonde vaidluste kõrvalt ka reaalsete lahenduste otsimist reaalsetele probleemidele.
Ma tahaksin väga, et meie tilluke Eesti riik säiliks. Et ühiskondlikele probleemidele leitaks lahendused, et iive muutuks positiivseks, kultuur säiliks, majandus paraneks, elu muutuks paremaks, inimesed rõõmsamaks. Aga realistlikult vaadates on riik ikkagi põhimõtteliselt nagu turumajanduslik ettevõte. Nõudlus ja pakkumine, valitsus ja kodanikud. Kui valitsus suudab pakkuda piisavalt turvalisi elamistingimusi ning kodanikud viitsivad kohalikul tasandil ise piisavalt ära teha, siis riik säilib. Kui riik turvatunnet pakkuda ei suuda või kui suurem osa kodanikest on nii ignorantsed, et neid ei huvitagi oma riigi elu edendamine, vaid ainult mujalt parema elu otsimine, siis ei säili. Kui ei säili, siis polegi midagi teha – ei pingutatud piisavalt, mõlemalt poolt. Ja siis sulanduvadki kõik eestlased paari põlvkonnaga muudesse rahvustesse ning Eesti riigist ja kultuurist jääb vaid mälestus.
Üsna kindel on see, et minu eluaja jooksul Eesti riik ära ei kao. Meie kavatseme anda endast parima, et siinset elu edendada, kultuuri ja keskkonda hoida. Kui aga peaks minema nii, et meiesuguste pingutustest ei piisa, siis pole ka midagi katki – tuleb lihtsalt oma lastest nii ettevõtlikud inimesed kasvatada, et nad vajadusel ka mujal hakkama saaksid ja igal pool õnnelikud olla suudaksid.
Eesti on kallis kodumaa, reaalsus on reaalsus, tulevikku ei tea keegi. Hoidkem lihtsalt Eestit, hoidkem sama palju ka maailma. Et mis iganes tulevik ei tooks, oleks ka meie lastel koht, kus elada.
Leidsin mõni aeg tagasi kapist kingiks saadud purgikese mett õietolmu ja taruvaiguga, millel oli peal kirjas “…ja oled tugev kui karu!” Sellest ajast saadik on meie peres kõigi meesegude koondnimetus karumesi ja lapsed nõuavad seda igal hommikul.
Meie müüme ka igasugu lisanditega mett, lisaks õietolmu, suira ja taruvaiku. Seda teavad vast kõik, milleks taruvaiku kasutatakse, õietolmu ja suira kohta teadsin üldiselt, et immuunsusele kasuks. Aga seoses tolle meepurgi leidmisega tekkis sügavam huvi ja soov saada täpsemalt teada, mis kõigil meesaadustel täpselt vahet on ja milleks kõigeks need head on. Nii ma siis googeldasin ja lugesin hoolega. Ümber siia kirjutama ei hakka, kel on huvi, võib ise uurida.
Igal juhul ma vaimustusin ja tõdesin, et meesaaduste puhul ongi ju tegu täitsa kohaliku ja loodusliku multivitamiiniga. Mett oleme me kogu aeg söönud, nüüd aga on järgmine tasand ehk katsetan eriliste meesegudega.
Mett tellisime, nagu suviti ikka, terve aasta varuks 10+ kilo (täpselt ei mäletagi). Seega oli ainult küsimus, mida ja kui palju sisse segada. Pärast uurimist otsustasin, et segan kokku mee, jahvatatud suira ja taruvaigu vahekorras 10:2:0,5, sest nii pidavat kõige efektiivsem olema.
Poes anti meile millalgi proovimiseks kaks purki mett – üks jõhvika-, teine mustikajahuga. Mõlemad olid imehead, aga erilisse vaimustusse sattusin just esimesest, kuna see oli nii mõnusalt hapukas. Seega otsustasin, et lisan ka oma meesegule mõnd marjajahu – nii magususe vähendamiseks kui ekstra vitamiinilaksuks.
Esimesena osutus valituks astelpajujahu, sest seda me müüme ja ma ei viitsinud mujalt jõhvikajahu otsima minna :P See jahu on jahvatatud marjakestadest, mis mahla pressimisest üle jäävad. Oli väga maitsev, aga üldsegi mitte nii hapu, kui eeldasin. Seega otsin järgmise laari jaoks ikkagi ilmselt kuskilt jõhvikajahu, see meeldis mulle väga. Aga praegu on mõnus astelpaju mekiga mesi, mis meeldib ka väga meile kõigile.
Tarbides regulaarselt sellist mee-marjasegu ja D-vitamiini ning toitudes võimalikult mitmekülgselt, peaks külma perioodi kenasti haigusteta üle elama. Selline on siis teooria, nüüd on vaja katsetada – kas tõestada või ümber lükata.
“Karumett” on lapsed juba mõnda aega igal hommikul söönud (siiani õietolmuga, edaspidi täna valmistatud segu), D-vitamiini hakkasime novembri alguses lisaks võtma. Plika oli üksvahe nädalakese köha-nohuga kodus, aga see oli üsna kergekujuline. Poiss pole päevagi lasteaiast puudunud. Senimaani igal juhul päris hea tulemus.
Mina olin viimati haige kevadel, pärast seda pole vist isegi nohu olnud. Abikaasa on küll aeg-ajalt veidi tõbine, tal on üldse tervisega kehvemad lood kui mul. Aga mett sõid siiani ainult lapsed, nüüd sööme meie ka. Jätkan eksperimenti põnevusega!
Kolisime maale ja esmaabikarpi meil ikka pole. Jah, plaastrid ja muu sidumiskraam küll aga igasugused nohu-köha-kurgurohud (sh valuvaigisti) puuduvad. Ma miskitpärast arvan, et ei tule kaa. Meile mõlemale on täiesti harjumuseks saanud pea igahommikune teejoomine. Härral vähem, minul kõik hommikud. Teinekord veel õhtul kaa. Sööme ohtralt mahemett (eriti Loodusväe kaneeliga!) ja joome lahjendamata õunamahla. Muidugi viibime värskes õhus ja teeme tööd, nii saab halvad mõtted peast välja. Õietolmupuru olen isegi tarvitanud aga puhtalt vee sisse segades või otse pakist süües hakkas lõpuks vastu. Küll aga tahaksin ühe koju siiski soetada. Varuks.
Mina olen sedameelt, et igasugused vitamiinid ei ole tegelikult vajalikud. Ma ei tea fakte ega tee selle tarbeks eraldi vereproovi. Võib olla reaalselt ma võiksin neid tarvitada. Ei tea. Ise ei tunne, et oleks tarvis. Keha ei anna märku. Eriti nüüd kui maale kolisime. Varem, linnas elades veetsin ju enamjaolt aega toas. Ja õues minimaalselt. Lisaks tavatöö, konditsioneerid jne. Olin ju üle kuu haige. Praegu pole olnud ka konkreetset haigusevimma tunnet. Vastupidi, tunnen ennast natukene Rambona juba :D
Töö teeb terveks :P Ja seda ma juba täiesti usun! Iga kell söön purgitäie mett ja õietolmu ja juurikaid/puuvilju. No ei suuda purgikomme alla neelata. Magneesiumiga on üleüldse täiesti imelikud kogemused ehk jalaga taastusravis käies pidin neid ka tarbima kuid jalale tekkisid krambid ja valud. Nii kui magneesiumikuur lõppes, kadusid ka krambid. No enam ei kippunud neid neelama.
Mul tekkis selline küsimus, et kui see astelpajujahu on jahvatatud marjakestadest mis mahla pressimisest üle jäävad, kas siis neil on üldse enam mingeid vitamiine järgi?
Mina küll usun, et on… Kestad on ju sageli kõige vitamiinirikkamad üldse :P Aga jah, hapumat maitset on vaja :D
Sellist kraami tuleb ikka odavalt või täitsa niisama (ja klaaspurgis!) näiteks oma töökaaslaselt küsida, kelle perekond mahemeega 27a. tegelenud on :)
No meil on jah nii välja kujunenud, et Abikaasa vanaema korraldab ühistellimust ühe Pärnumaa mesiniku käest – paneb kirja, mitu kilo kellelegi, korjab raha, laseb ära tuua, jagab laiali. €6 oli viimati kilo hind, ei ole vist väga kallis? St ma pole odavamalt kuskil näinud, samas pole ka väga pingsalt otsinud. Meil kohalikul OTT kaubaringil on igatahes sutsu kallim.
Ühesõnaga minu meelest on väga mõnus, et perega tellime kohalikult talunikult mahemett. Ainult see plastämber on tilk tõrvapotis, see mulle ka ei meeldi. Sel suvel pakkus mu hea sõbranna oma ema mehe mett müügiks, temalt oleks ka ilmselt klaaspurgis saanud :D Aga kuna mul olid aasta varud juba soetatud, siis ma ei küsinud isegi hinda. Järgmisel suvel võib siis uuesti mõelda ja hinnapakkumisi küsida :P
PS. Kui poleks seda blogi siin, poleks me ka ilmselt kolleegid, sest meie ühise kolleegi-nimekaimuga sain aastaid tagasi tuttavaks just blogi kaudu, tema mul ju kandideerida soovitas :P
Oi, meie tutvumislugu on ju hoopis omaette ooper. Tänud Kessule ja Tähtverele ilmselt? Või siis Plikale ja Kratile, et nad õigel ajal tulid.
Aga esimene kohtumine IRL tänu Kessule, indeed – kuus ja pool aastat tagasi: http://tikriblogi.net/2009/03/21/reede/
Noh, olgem ausad, 6€ /kg mahemee eest on minu arust kahtlust tekitavalt odav.. Tekib küsimus, et kui mesi on kvaliteetne ja meega on ju nii palju tegemist, siis miks keegi seda nii odavalt müüb. (Lihtsalt eluterve küsimus, kuna elu aeg “mee sees” olnud :D)
Küll aga tahtsin seda öelda, et mett saab ka niisama aitäh eest, kui õigest kohast küsida :P Või näiteks väikese vastuteene eest (mis raha ei nõua) :D
Mõtlesin, et vaatan nüüd ka, millest Liisid kirjutavad, aga ma peaks vist palgata puhkuse paariks kuuks võtma, et kõik ära lugeda :D
Ütleme nii, et töö ja lapsed mõjuvad blogimisele kohati üsna ikaldavalt :) On perioode, kus pole üldse aega/viitsimist kirjutada. Üldiselt aga on blogimine lihtsalt nii suur osa elust, et teisiti ei oska.
Üks statistikaplugin pakub päeva keskmiseks külastatavuseks ca 500 külastust. See on siis visits, page views keskmiseks pakub 677. WordPressi enda statistikaplugin vist ei erista külastusi, pakub ainult page views statistikat. Seal näitab igas kuus umbes 30 000-40 000 viewd. Ma ei tea, tee sellest ise mingeid järeldusi :D Aga ma tean, paljud kasutavad mu blogi blogrollina, sellepärast on mul ka kindlasti klikke mõnest teisest rohkem. Isegi kui ma parasjagu kirjutada ei viitsi ja midagi uut lugeda pole, siis käiakse minu blogi kaudu teiste blogisid lugemas :D
[…] laar “karumett” sai tehtud kaks ja pool nädalat tagasi. Abikaasale teraline astelpajujahu seal sees ei meeldinud, nii et tema seda ei söönud, aga meie […]
|
OSCAR-2019
|
||
Kevadine päike on looduses välja meelitanud Eesti ainsaks mürkmaoks olevad rästikud. Seni veel uimaseid elukaid puudutada pole mõistlik, madu kohanud inimene võiks aga käituda inimlikult ja astuda rästikut kohates suuremeelselt oma teed.
Aastast 1998. Pärnus avalikku Minizood pidava Peeter Põldsami hoole all on Tallinna väravate lähedal asuvas hoones tänaseks üle 60 liigi puuritingimustes sündinud roomajaid, kahepaikseid ja sisalikke. Isendite täpset arvu minizoos ka tihti ise giidiks olev Põldsam nimetada ei oska, minizood tabavat sageli beebibuum. Praegugi tegelevad minzoo mõned asukad beebibuumi tulekuks ettevalmistavate töödega. Minizoo juht aga hoiatab – rästikut ei tohi looduses häirida ega tappa, terraariumi pistmisest rääkimata. Liik on Eestis looduskaitse all.
Olete sotsiaalmeedias korduvalt jaganud värskeid fotosid peesitavatest rästikutest. Mis aeg rästikutel praegu on?
Praegu on kevad. Ehk olenevalt ilmast on rästikutel ärkamisaeg. Tegelikult olid esimesed rästikud väljas juba hästi ilusate ilmade ajal veebruaris. Kevadel, kui on juba mõni kraad sooja ja päike paistab, ronivad rästikud tavaliselt välja.
Kaikaga torkimine on mõttetu. Ei ole vaja rästikut praegu segada. Muide väga suur protsent mürkmadudelt salvata saanud inimesi on just need, kes mingi rumala entusiasmiga on üritanud minna madu maha lööma. Torkima teda kaikaga. Upsakas tuleb ja siis on laks käes. Madu ei ole vaja karta. Kui sa teda näed, siis pole mingisugust ohtu. Madu ei tule sind hammustama. Mitte kunagi. Aga teda ei ole vaja torkida. Kui sa madu torgid, siis ta hammustab sind vastuseks. Lihtne.
Ja eestlane on maarahvana madudega hästi läbi saanud, neid mitte torkinud ja andnud madudele meie rahvuskultuuris ka oma osa?
Muidugi. Väga erinevates kohtades on palju erinevaid uskumusi. Osa on selline puhas padajann ja mõnel on natukene tõepõhja taga ka. Mõnel pool loeti madu koduussiks. Arvati, et las ta seal rahulikult olla, temast on kasu ka, püüab hiired ära. Teine pool on see, mis toodi vist ristiusuga. Löö madu maha, siis saad seitse pattu andeks.
Ma juhin tähelepanu sellele, et tegelikult on maod meil looduskaitse all. Vähe sellest, neid ei tohi tappa, tegelikult ei tohi neid ka häirida. Maod on meil niigi häiritud. Kõik kabedamad kohad, kus varasemalt olid rästikute elupaigad, sinna on pikapeale tulnud uuselamud.
Pärnu Minizoos on ka ohtlikke ja eksootilisi roomajaid. Pildil olev teksase lõgismadu saavutas vesternidest tuntud ohtliku mao maine. Tegelikkuses on ta rahumeelne ega kujuta inimestele otsest ohtu. Vähemalt seni, kuni teda ei provotseerita.
Tõmbavad kõvasti koomale. Ja muidugi satub sellest tingituna ka madusid rohkem aedadesse. Siis on jälle häda lahti, mis nüüd saab.
Pärnu kandi inimesed helistavad tihti minule. Kui on võimalik käia abiks, siis tulen kohale ja viin mao ära. Tänavu on veel vara, pole pidanud ühtki madu sõidutama. Aga tavaliselt jah, saab neid aedadest niivõrd–kuivõrd harvendada. Tegelikult on mao äraviimine omaette kunstiks. Maod tuleb viia teadlikult sellisesse kohta, kus neil ikka ruumi ka on. Et see koht sobiks neile ja neil oleks seal mõistlik elada.
Muidugi ei ole kahjuks alati võimalik kõiki aidata. Näiteks on minule helistanud üks inimene Tallinnast: „Ostsin endale Muhumaale, kadakasele karjamaale suvekodu. Aga siin on ussid ja ma ei või neid näha. Ja nüüd te peate tegema midagi, et ma neid ei näeks.”
Kui soovitasin, ei osanudki tegelikult muud pakkuda, et asfaltige kogu oma plats ära, see nagu ilmselt peaks aitama, siis oldi suhteliselt pahane. Inimesed ei adu, et sellisel maastikul ei ole võimalik teha nii, et ussi ei näeks.
Inimesed jagunevad selles mõttes kolmeks. Ühed armastavad, teised väldivad ja kolmandad vihkavad madusid. On olemas kaks äärmust ja vältijad on kõige tavapärasemad inimesed. Nad ei karda madu, võtavad asja mõistusega. Nähes madu, seisatavad ja vaatavad teda, pärast lähevad minema. Inimene arvestab, et madu ei tule sind purema. Hüsteerilisel ja paanilisel kartmisel ei ole samas mõistlikku seletust.
Putukate söömine pidi olema kasvav trend. Minizoo klientidel on võimalik puhtakoeline tarakan pintslisse pista. Tõenäoliselt tuleb putukas ikkagi hammaste all katki närida – mudu roomab ehk mööda söögitoru suhu tagasi.
Mis me selle ründamise all mõistame? Et madu tuleb ja hammustab. Selleks, et madu ründaks, peab ta tundma ennast ohustatuna.
Siis ta võib tunda ennast nii ohustatuna küll, et ta kaalub, kas ma jään nüüd täiesti paigale ja loodan, et sa mind ei märka. Või siis on aeg kaabet tõmmata. Ise ta inimesele peale ei tule. Kui madu nüüd valib tasa olemise variandi ja inimene ei lähe mööda. Üritab teda kätte võtta. Puudutada… Siis madu saab aru, et on aeg ennast kaitsma hakata.
Kui sa müdistad, siis suure tõenäosusega sa madu ei näe. Ise eelistan hiilida. Tahan neid looduses jälgida. Metsas sees madusid muidugi suurt ei kohta. Neile meeldivad rohkem metsaservad, kohad, kus on ka päikest. Ning sellistes kohtades liikudes võiks inimesel ikka mingi saabas jalas olla. Kui madu juhuslikult salvab, siis teeb ta seda inimesel umbes pahkluu kõrguselt.
Madude kartusest aitab üle saada maisi-roninastiku silitamine. Tegemist siis täiesti ohutu roomajaga. Muideks kodustatult võib see roomaja elada üle 20 aasta!
Hammustamist juhtub ju kahjuks ikka. Hakkame sellest pihta, et esiteks peab jääma rahulikuks. Ilma paanikata. Sa ei hakka surema. Rästikul on mürk ette nähtud ikkagi pisikese hiire tapmiseks. Muidugi on sul valus ja muidugi on sul käsi või jalg paistes. Kuid paanikat ei ole vaja. Juhuks, kui sa said hammustada käest, ja seal käes on mingisugune sõrmus, siis sa võtad selle sõrmuse kohe sõrmest ära. Käsi läheb niivõrd paiste ja sõrmus ei ole seal üldse hea. Lõpetuseks soovitaksin ikkagi arsti poole pöörduda, mingit isetegevust pole rohkem tarvis teha. Sa ei seo haava kinni, mitte mingil juhul ei tohi peale panna žgutti. Vanasti olid sellised asjad ja inimesed jäid vigaseks. Eluaeg on sul käsi või jalg haige. Ja mürgi välja imemine. Noh, saad arsti juures süsti, katsu see süst välja imeda… See on rohkem linnalegend. Isegi, kui sa suudaksid imeda, siis saaksid ju mürgi endale suhu, eks?
Sa ei ime, sa ei seo, sa ei žgutita ega pane peale külma. Mürk peab hajuma laiali. Kutsu kiirabi. Kui keegi on autoga, las viivad sind arsti juurde. Saad kvalifitseeritud abi veelgi kiiremini. Ise ära rooli roni, sul võib teel olles halb hakata.
Ei ole ta üht ega teist. Võiks öelda, nastik on rästikule onupoeg. Sugulusaste kahel liigil ei ole ligidane. Nastikud on Pärnumaal väga levinud. Nad on isegi linnas levinud. Kui rästikut peaks otsima linnast väljapoolt, siis nastikuid tuleb meil siin ranna piirkonnas tihti ette. Viimati, kui nastikut Pärnus nägin, siis selle püüdsin läinud aasta suvel kinni Tex – Mex restoranist. Arvan, et ta tuli uksest restorani uudistama. Uks oli lahti, ju ta sealt sisse ronis.
Absoluutselt. Tihtipeale inimesed räägivad, et ta hammustab ikka. Mõni suisa räägib, et ta ongi saanud nastikult hammustada, väga õudne ei olnud, ainult valus oli paar päeva. Kergelt punetas ja paistetas paar päeva, ju tal olid hambad pesemata. Naera või surnuks. Need inimesed on tegelikult salvata saanud rästikult. Nastikult hammustada saada on üldse kunsttükk. Tal on nii pisikesed hambad, tegelikult tal ei olegi mõtet hammustada.
Hambad tal muidugi on. Konna peab kinni. Kui mõni suuremat sorti nastik on nii kõva mees, et ta hammustab sind, saad peale vaid imepisikese kriimu. See on null tulemas. Seal ei lähe midagi paiste ega punetama. Seepärast ei praktiseerigi nastikud hammustamist. Nende enesekaitse on hoopis teine. Ta võib sulle esiteks nägu teha, et aga ma nüüd hammustan. Isegi viskub sinu poole… Tegelikult, kui sa ta kinni võtad, siis ta laseb su täis. Ja see on üsna ebameeldiv. Jube, väga jube hais.
Kollaste laikude järgi kuklal. Lisaks on ta rästikust saledam ja hästi liikuv. Neid hakkab liikuma rohkem sügise poole, siis, kui nad hakkavad omale talvekorterit otsima. Kui ta on korralikus looduses, siis sarnaselt rästikule peab ta pugema kuhugi, kus temperatuur jääb plussi. Piisavalt sügaval maa sees, urgudes, kändude all. Tihti peale poevad nad ka majade vundamentide alla. Mõned appikutsed – hädakarjed olen saanud seetõttu ka südatalvel. Just siis, kui on külmad ilmad, teatatakse, et meil tuli nastik tuppa. Asi tegelikult lihtne. Külma talve korral hakatakse rohkem kütma. Ja nastik tulebki soojale järele. Hiireaugu kaudu tuppa. Kusjuures talvel tuleb Pärnus seda paar korda kindlasti ette.
|
OSCAR-2019
|
||
Maitseained sisaldavad rohkelt tervislikke omadusi, näiteks kurkum on juba tuhandeid aastaid tuntud ravim.
Maitseainete valik on ääretult lai ja põnev ning pakub igale toiduvalmistajale võimaluse maitsetega veidi mängida. Kuidas aga tervislikke valikuid teha ning milliseid maitseaineid ja/või -taimi kasutada, seda lähemalt uurimegi.
Toidule maitse andmiseks saab kasutada väga erinevaid variante: õlid, äädikad, erinevad soolad, ürdid, seemned, suitsutuspreparaadid jne. Saadaval on nii sünteetilisi kui ka looduslikke maitseühendeid. Selge on, et ka maitseainete valimisel kehtib sama põhimõte nagu kogu toidulaua piires – mida puhtam ja looduslikum, seda tervislikum.
Kõige põhilisem ja tavapärasem on meie toidulaual muidugi sool, mis toob toidu enda maitse esile. Muidugi leidub inimesi, kes kasutavad sellegi asemel teisi alternatiive. Pärast soola on juba igaühe eelistuste küsimus, kas turgutada rooga mõne tšillipipra või leebema ürdiga, mis suudavad meie organismile küllalt kasulikke ja vajalikke aineid pakkuda. Teada tasub aga seda, mida kasulikku erinevad maitsevõimalused meile anda suudavad.
Eesti toitumisnõustajate toidusoovitustes on lausa eraldi soovitus maitsetaimede tarbimiseks. Lisaks 5–7 portsjonile köögiviljadele ja lehtviljadele soovitatakse tarbida 1–2 peotäit maitsetaimi ning idandeid päevas.
Maitseained sisaldavad heal hulgal mineraalaineid, vitamiine, fütotoitaineid ja mitmeid muid meile kasulikke ühendeid. Arvestada tuleb asjaoluga, et toidu hulka segatavate maitsete osakaal on väga väike ning seega me erinevatest lisaväärtust andvatest ainetest oma päevast vitamiini- ja/või mineraalainete vajalikku kogust kätte ei saa.
„Näiteks kurkumit on ravimina kasutatud juba tuhandeid aastaid,“ tõi toitumisnõustaja ja Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liige Siiri Krümann ühe näite tervislikest maitseainetest. „Kurkumis sisalduv kurkumiin mõjub näiteks külmetushaiguste ennetajana ja põletikuvastase ravimina. Samuti on ingver tuntud kui külmetushaiguste ennetaja ja ravija, sisaldades ka mitmeid vitamiine ja mineraale, näiteks rauda, joodi, kaltsiumit, magneesiumi.“
Vitamiinide- ja mineraaliderohke on ka näiteks petersell, mida kasutatakse allergiate vähendamiseks ja ainevahetuse soodustamiseks.
„Mainimata ei saa jätta ka lihtsaid eestimaiseid supertoite küüslauku ja karulauku. Neil on väga palju erinevaid tervistavaid omadusi alates külmetuse ning parasiitide vastasest kuni vähkkasvajaid ennetava toimeni välja,“ lisas Krümann.
Kui soovid eriti mõne vitamiini või mineraalaine sisaldust oma toidus tõsta, siis on hea teada, mida erinevad maitsetaimed täpsemalt sisaldavad.
Kaaliumirikkad on petersell, paprika, porrulauk , köömned ja till. Kaltsiumi leiab kaneelist, köömnetest, nõgesest, piparmündist. Rauasisaldus on kõrge petersellil (eriti ikka kuivatatud kujul) ja köömnetel.
Eestlased on ikka olnud korilusrahvas ning lisaks moosi- ja mahlavarule säilitatakse talveks ka muid oma aia saadusi, millega sobib hästi talvel erinevaid roogi maitsestada. Säilitamiseks sobivad mitmed meetodid nagu näiteks külmutamine, kuivatamine või soolamine.
„Sügavkülmutamiseks sobivad näiteks till, karulauk, roheline sibul, murulauk, basiilik, koriandrilehed, köömen, majoraan, mündid, petersell, rosmariin, salvei, sidrunmeliss, tüümian jne,“ loetles Siiri Krümann.
Külmutada võib tema sõnul nii ühekaupa kui ka meelepäraseid segusid tehes. „Näiteks klassikaline kooslus till, murulauk ja petersell ühes karbis sobib talvel hästi nii soojale supile kui ka ühepajatoidule,“ andis ta nõu. Karpidesse või kottidesse võib panna maitsetaimi nii tükeldatuna kui ka tervelt, sest jäätunult on neid lihtne tükeldada.
Sügavkülmutamise korral on maitsetaimed välja võttes värsked ja ehedad ning nende omadused säilivad sellisel kujul kõige paremini. Kõige mõistlikum ongi külmutatud taimed kohe otse potti pista, mitte lasta neil enne sulada, muidu muutuvad need liialt vesiseks ja kaotavad isuäratava väljanägemise.
Maitsetaimede omadused säilivad üldjuhul kõige paremini just külmutades, kuna näiteks C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel. Samas on jälle mõningaid mineraalaineid kuivatatud maitsetaimedes rohkem (näiteks kuivatatud petersellis rauda). Seega võib öelda, et kui üldisem eelistus on ikka külmutamine, siis kasulikke mineraalaineid ja vitamiine saab siiski ka kuivatatud taimedest.
„Kuivatamise puhul on oluline, et see toimuks kuivas, soojas ja õhurikkas kohas,“ rõhutas toitumisnõustaja. „Kuivatamiseks sobivad näiteks erinevad mündid, lavendel, petersell, meliss, rosmariin, salvei ja tüümian.“
Soolamiseks sobilikud maitsetaimed on näiteks till ja petersell. „Sellisel juhul tuleb maitsetaimed lõigata peeneks, segada soolaga ning suruda tihedalt purki (1 osa soola, 4–5 osa lehti). Soolatud maitsetaimede kasutamisel tuleks toidu valmistamisel soola kogust vähendada,“ pani Krümann südamele.
Kes ise suur sissetegija või säilitaja pole, saab loomulikult sobivad maitseained soetada kaubandusest, aga seejuures tuleb jälgida, et tegemist oleks siiski lisaainetest vaba, võimalikult puhta ja maheda koostisega toodetega.
Kui pakendil on välja toodud konkreetne maitsetaimede loetelu, siis on hästi. Ettevaatlikuks peaksid muutma märked „lõhna- ja maitseained“ ning kindlasti tuleb silmas pidada ka lisatud soolakoguseid.
„Kõikide valmissegude, pulbrite ja marinaadide puhul tasub alati hoolikalt koostist lugeda. Valmissegudes kipub olema kõrge soola- või suhkrusisaldus ning muid võib-olla mitte kõige kasulikumaid lisaaineid,“ selgitas Siiri Krümann. „Aga loomulikult on olemas palju häid maitseainesegusid, kus on juba kokku segatud erinevad kuivatatud vürtsid, mis muudavad toidu maitsestamise lihtsaks ning pakuvad mõnusaid maitseelamusi.“
Kõige lihtsam on ikka ise soovitud segud valmis teha ja säilitada endale sobival viisil. Ise valmistatud marinaadi puhul saad soovimatute komponentide taset hoida minimaalsena ja nii võimalikult tervislikku varianti tarbida.
Euroopas ja ka Eestis tarbitakse soola keskmiselt 10–15 grammi päevas, mida on 2–3 korda rohkem soovituslikust. Keedusoolas on 40% naatriumi ja 60% kloori. Sool on inimorganismi tööks küll sama hädavajalik kui näiteks vesi, kuid liialdada sellega ei tasu. Üks teelusikatäis soola kaalub umbes viis grammi ja see katab keskmise täiskasvanu päevase naatriumikoguse. „Umbes 80–90% naatriumist saab inimene soolast, mida sisaldavad valmistoidud. Seetõttu tuleks toiduvalmistamisel soola kogust vägagi jälgida,“ sõnas toitumisnõustaja.
Keha vajab soola selleks, et kudedes vee hulka reguleerida, organismis happetasakaalu säilitada ning närviimpulsside edasi kandumist võimaldada. Õige kogus soola aitab normaalselt funktsioneerivana hoida verd, vererõhku ning närvi- ja lihasfunktsioone. „Liigne naatriumi tarbimine võib tõsta vererõhku, suurendada südamehaiguste riski, soodustada kehakaalu kasvu. Liigset soola tarbimist peetakse ka neerukivide peamiseks põhjustajaks,“ hoiatas Krümann.
Ise süüa valmistades on soolakogustel kergem silma peal hoida, kuid ettevaatlik tuleb olla valmistoitudega. Alati tasub hoolega lugeda pakendeid ning kindlasti eelistada väiksema soolasisaldusega tooteid.
„Väga head ja mugavad on juba valmis ürdisoolad, kus poole kogusest moodustab sool ning teise poole erinevad kuivatatud ürdid, maitsetaimed,“ jagas Krümann nippe. „Kui kodus maitsetaimi kasvatada, siis on võimalik ka ise erinevaid maitseainesegusid ja ürdisoolasid valmistada.“
Erinevaid ürte vastavalt maitse-eelistustele toidule lisades saamegi soolakogust tegelikult väga lihtsalt vähendada, kuna taimed toovad juba lisaväärtust ja maitsekust.
Suhkru asemel või suhkru koguse vähendamiseks sobivad samuti mitmed vürtsid. „Näiteks kaneel , mille raviomadusi kiitis juba Hippokrates 2500 aastat tagasi,“ rääkis toitumisnõustaja Krümann. „Kaneel alandab veresuhkrutaset ning rasva-ja kolesteroolisisaldust veres. Samuti sisaldab see mitmeid mineraalained (kaltsiumi, kaaliumi, fosfori, magneesiumi) ja vitamiine (A, C, B1, B2, B3, B6).“
Liigse suhkru asendamiseks sobivad magustoitudes loomulikult ka värsked või kuivatatud puuviljad. Aga suhkrut saab magustoitudes väga hästi asendada ka erinevate värskete või kuivatatud puuviljadega (dattel, viigimari, rosinad). „Samuti sobib suhkru asemel kasutada ka näiteks mett, vahtrasiirupit, agaavisiirupit vmt,“ õpetas Krümann.
|
OSCAR-2019
|
||
Olukord tööl ei ole kahe päevaga paranenud. Siin on endiselt rõvedalt palav ning see ei aita just kaasa hommikuselt värskele olekule, mis on niigi suhteliselt… Khm… Väsinud. Hakkan vist vanaks jääma – kella kolmest magama minna pole ju midagi erilist. Oeh.
Lõplik külaliste nimekiri kujunes järgmiseks: Offf, Rasmus, Derek, Ruudu, Lontu, Vaska ja Ohpuu. Oop pidi tulema, aga andis lõpuks siiski haigusele alla. Kurb.
Tunnistan ausalt, et valimisaktsioonina oli üritus täiesti läbi kukkunud, kuivõrd enamik külalisi kas:
Algsete plaanide kohaselt pidi e-valijaid olema vähemalt kolm: mina, Offf ja Oop. Oop jäi üldse tulemata, Offf avastas, et teab küll PIM1, aga mitte PIN2 koodi ning minu ID kaardi kiip otsustas ka üles öelda. No mida on, tõesti, tahaks selle peale karjuda. Kaart töötas enne täiesti okeilt – uuendasin sertifikaate ja mingi aeg hiljem valisin proovivalimiste käigus loomade kuningat. Ja nüüd siis – lihtsalt kutu.
Sain lõpuks siiski ära valitud – Offf nusserdas mu kaarti nii kaua lugejas, kuni see mingiks hetkeks kontakti sai ja nii on Villul minu hääl olemas. Aga ma ei loodaks eriti järgmiste valimiste peale… Uut ID kaarti ka sellepärast tegema ei hakka. Julmalt tigedaks teeb.
Ühesõnaga võib eilse õhtu klassifitseerida kuskile selliste ürituste valda, kus otsitakse mingi viisakas ettekääne (sedapuhku siis valimised), et ennast lihtsalt purju juua.
Muuseas oli meie seltskonnas üks USAst pärit tüüp, kellel oli raudselt jube huvitav kuulata, kuidas kõik eesti keeles poliitikast rääkisid. Me küll üritasime kehtestada reegli, et iga eestikeelne sõna maksab viis krooni, aga… No ma usun, et nii kaks kolmandikku õhtust ta siiski sai inglise keeles suhelda. Ja ta vähemalt väitis ära minnes, et tal polnud igav – aga võib-olla ta oli lihtsalt viisakas :P
Ühtlasi on mu õla peal täiesti nähtavad hambajäljed ning õlg valutab nii, et ma ei saanud sellel küljel magada ja nüüdki tuletab see ennast iga natukese aja tagant meelde, kui käsi veidi valesse asendisse juhtub minema. Samuti valutab mu parema käe ranne, sest olin pool õhtut käraudadega Rasmuse külge aheldatud. Siinkohal luban kirgliselt, et nende hambajälgede eest ta veel maksab. Ai.
Käerauad tehti kusjuures katki. Minu karvased roosad käerauad on kaheks tükiks. Neljaks tegelikult. Ma olen murtud. Kes parandab? Ma ei jõudnudki neid sisse õnnistada! Need tuleb korda saada, tõsiselt. Muidu on väga halb.
Keegi armas inimene võiks mulle tööle külla tulla ja jääkülma energiajooki tuua. Kuluks ära, tõesti. Ainus, mida selle palavuse vastu veel teha saan, on pikkade käistega vormipluus lühikeste vastu vahetada (topi juba võtsin alt ära) – ma ei usu, et sellest eriti kasu oleks. Mõte kohvist tekitab antud situatsioonis pigem ebameeldivaid emotsioone.
Eile oli ikka tõsiselt huvitav päev. Ma ei mäleta, et ma kunagi varem oleks suutnud tööl sellist seisundit saavutada. Olin terve päeva nagu peksa saanud, istusin lihtsalt ja vahtisin enda ette, midagi asjalikku eriti teha ei suutnud (koristada või kaupa vastu võtta näiteks). Kliente oli õnneks vähe, nemad said ära teenindatud. Viimane kolmandik päevast möödus küll nii omas mullis, et isegi klientide jutt ei jõudnud kohale – nemad muudkui räägivad, räägivad, räägivad ja mina lõpuks avastan, et ei kuulnud sõnagi. Piinlik.
Kusjuures see polnud sellist sorti uni, mis haigutama või silmi kinni vajuma paneb. See oli lihtsalt… Letargia. Ma ei tea. Väga kummaline igatahes.
Lisaks muidugi igasugused valud (kurk, pea, jalad endiselt – kurguvalust sain tänu teele õhtuks lahti, aga muule ei aidanud ei ussi- ega püssirohi) ning fakt, et meie maja haldaja oli otsustanud radikad viimase vungi peale keerata – rõvedalt palav oli ja see ainult suurendas letargiat.
Koju jõudmisel on aga tervendav mõju nagu tavaliselt, seega ei vajunud üldsegi hoobilt voodisse, nagu terve päeva unistasin, vaid jõudsin veel süüa ja Nannyt vaadata ja… Magama läksin alles pool üks.
Üllatavalt kombel ärkasin täna juba enne ühteteist (oleks eeldanud surmaund kella kaheni vms) ja elu on jälle lill. Peale nohu pole muid tervisehädasid täheldanud ja tuju on ka normis.
Jumal olgu tänatud, et ma tööle minema ei pidanud – ma oleksin tõsiselt läinud ka, sest raha on enne Londonit vaja ja suuremates kogustes, aga õnneks leiti keegi teine. Praegu nendin ausalt ja rõõmsalt, et välja magamist oli mulle ikka tunduvalt rohkem vaja.
Ma olen tähele pannud, et sellised asjad loksuvad lõpuks ikka ise paika – kuni ma veel lisapäevi teha suudan, nii kaua neid ka teen ja kui enam mitte, siis lõpuks keegi leitakse. Ilus.
Täna on vaja jube asjalik olla – raamatukogus ja Oriflame’is käia, ostlemisega seoses üks käik ja… Koristada, enne kui mingid inimesed kõlbab õhtul uksest sisse lasta.
Krt, kell saab juba üks… Ongi vist paras aeg liigutama hakata. Õhtuni siis, mu noored vastutustundlikud kodanikud. Tulge valima! Ma arvan, et nii umbes kaheksast alates on päris hea aeg :P
Kolm nädalat tagasi kutsusin kõiki enda juurde e-valima. Kinnitan, et kutse on jõus ja püha üritus leiab aset homme õhtul. Kellaaega ei viitsi paika panna, nagunii keegi sellest kinni ei pea. Enne seitset-kaheksat vaevalt. Kuidas ise jõuate ja viitsite.
Tegelikult olen ma mures üldise valimisaktiivsuse pärast, sest kõik alguses vägagi huvitet kodanikud avastavad järjest, et nende ID-kaardi PIN-koodid on teadmata kohta kadunud. Pips, Marko ja Lontu nt. oHpuu, va reetur, käis eelvalimiste ajal ära… Või vähemalt nii ta oma MSNi nimes kuulutas.
Siiani on reaalset valmisolekut avaldanud vaid Offf ja Oop. Räägin homme veel Vaskaga, huvitet ta igatahes oli, iseasi, kas homme õhtul aega ja paroolid kuskil kättesaadavas kohas. Loodame parimat.
Ehk siis. Kõik on endiselt kutsutud. Kaasa alkohol ja/või ID kaart+koodid (viimase olemasolu puudumisel piisab esimesestki. Hea meelega ostaks teile juua ka, aga rahaline seis näitab halastamatult palgapäevani 176 kr. Sutsu nukker)
Viimasel ajal näen täiesti idiootseid unenägusid ja isegi mäletan neid hommikul. Detailselt siiski mitte, nii et väga pikalt ma teid (teie õnneks!) tüütama ei hakka.
Ööl vastu pühapäeva Kaidi ja Madise juures nägin unes, et olen Tyra Banksi tütar. Noh, mingi ammu kadunud või nii. Ja siis ma läksin tema juurde elama. Päris äge oli.
Täna öösel nägin unes, et käisin Potsatajal külas. Jumal teab, mis eesmärgil, aga muuhulgas arutasime igatahes tema viimase postituse tagamaid (millest ma ei ole siiani päriselt aru saanud, ehkki omad kahtlused on. Ootame-vaatame).
Ja teine unenägu oli selline, et meie korteris oli mingi toru, mis tuli seina küljest lahti ja hakkas musta värvi p*ska välja purskama. Helistasin korteriomanikule, kes tuli kohale, keeras toru seina külge kinni ja tahtis 20 krooniga mu modemit ära osta. Seletasin talle, et sain modemi Elisast ja pean selle mingil hetkel tagasi viima ja üldsegi mul on seda interneti jaoks vaja, aga tema ütles, et ainult ruuterist piisab ka, võttis modemi kaasa ja läks minema. Kusjuures unenäos piisaski ainult ruuterist, nett oli olemas :D
See unenägu sisaldas tegelikult tunduvalt rohkem detaile, mida ma nii hästi ei mäleta, et neid siia kirja panna, siiski üks kõige häirivamatest, otse loomulikult taas kord seksuaalse alatooniga (sest noh, mis muu mind kurat ikka häirida saaks, õudukaid ma õnneks ei näe), kus teiseks pooleks oli minu ülemus P. No teate, üldiselt on asi juba suhteliselt creepy ja ma katsun selle nüüd kähku ära unustada, enne kui ta jälle Tallinna tuleb. Tahaks talle otsa vaadata ilma et… Brr.
Ärgata oli päris kole, aga pärast dušši ja sidruniteed on enam-vähem ok. Palavikku pole laupäevast saati, aga kurk ikka natuke valutab (pärast teed küll vähem kui enne) ning peavalu ei läinud ka ööga ära (oleks pidanud õhtul ikka tableti ära võtma. Praegu ka ei viitsi. Tööl ehk).
Lihtsalt tähelepanek: üle kahe päeva koju jõudes ja netti minnes avastasin Delfist artikli presidendi vastuvõtu kohta. Ahhaa-emotsioon oli. Jajah, see oli ju tõesti eile õhtul. Olen terve nädalavahetuse nii omas maailmas elanud, et väljaspool toimuvale tähelepanu ei jätkunud.
Läksin laupäeva hommikul tööle suhteliselt sõjakas meeleolus. Üritasin valmistuda halvimaks – mõtlesin, et paras annus viha aitab päeva kõige kergemini üle elada.
Ma ei jõua pikalt kirjutada. sellest, kuidas hommikul kell 10:05 polnud leti taga mitte ühtki klienditeenindajat ning tagakassa juures oli ainult ühel kolmest vormipluus seljas. Sellest, kuidas kõik loogilised funktsioneerimiseks vajalikud pisiasjad olid otsas. Sellest, kuidas igal pool vedelesid mingid teadmata päritoluga asjad. Sellest, kuidas ma iga oma küsimuse peale, miks see otsas on ning pole juurde tellitud või miks see asi siin on või miks see asi tegemata on, sain vastuseks, et mulle pole seda õpetatud või et mina ei tea või et keegi teine on süüdi. Sellest, et kaubakastide hunnik oli pea kõrgem kui mina. Sellest, et ma pidin tükk aega selgeks tegema, et laupäevasel päeval ei võeta kaupa vastu nii, et sa lähed pooleks tunniks kappi koristama ja ei saa sealt kuidagi vahepeal lahkuda, “sest ma ei saa neid asju kuskile panna ja keegi võib nad ära varastada”, ehkki pood on rahvast täis ja ainus klienditeenindaja tegeleb kliendiga, kellega läheb vähemalt veerand tundi aega.
Kurk kuivas kella kaheks päeval nagu põrguline. Jõin päeva jooksul ära liitri mahla ja oleks rohkemgi tahtnud. Nälga seevastu ei tulnudki. Liiga kiire oli. Rabelesin nagu orav rattas.
Ja mida teeb Tikker pärast sellist päeva? Helistab õhtul kell seitse ülemusele. Karjub viis minutit, kui p*rses kõik ikka on. Pakub ennast vabatahtlikult (!!!) ka järgmiseks päevaks asendama, sest kümme kasti kaupa on ikka vastu võtmata ja ta teab, et kui Annika terveks päevaks üksi tööle jätta, siis see jääbki vastu võtmata. Lõpetab kõne ära ja hakkab siis nutma.
Täiega noh. Geniaalne. Sellistel puhkudel ma soovin niiväga kohutavalt, et mul oleks kõigest pohhui. Emotsionaalne seotus ükskõik millega ei tee kunagi head. See pood oli mu esimene “päris” töökoht, mul on sellest nii palju ilusaid mälestusi, see oli mulle nagu teine kodu. Ja mul oli selline tunne, nagu keegi oleks mu kodu… Täis s*ttunud. Või noh. Midagi taolist. Vabandage väljendust. Mul oli tunne, et mitte keegi seal ei hooli. Aga miks kurat peaksin mina hoolima, ma isegi ei tööta enam seal??? Oeh.
Õhtul läksin Kaidi ja Madise juurde, et ennast purju juua ja siis koos kinno Uuspõldu vaatama minna.
(Sellega seostuvalt ka kõige nunnum asi, mis mulle kogu selle päeva jooksul üldse öeldi ehk Kaidi õhtupoole MSNis: helistasin, aga sa ei vastanud. tahtsin teada mis alkoholi sa tahad. ostsin sulle 1,5 maasika fizzi. aga kui sa seda ei taha, pole ka hullu. on veel viina, õlut (irw), bacardi lime,cooleri watermeloni (vist). et kui tahad midagi muud, siis osta ise :D
Ostsin Chopsticksist kana ja küüslauguga riisi kaasa – ainult selleks, et avastada, et nad on mulle sinna sisse chillit toppinud. Olin täiega vihane. Üritasin süüa, aga no vürts ei ole minu rida. Lõpuks sõi Madis enamiku ära.
Õhtu oli väga ilus. Madis jõi sõpradega vabariigi auks viina ja nad tegid haigeid nalju nagu alati. Eriti armas oli kontseptsioon malest, kus paar nuppu võib omal valikul sokiga katta… Ma ei oska seda siin edasi rääkida, tõesti. Aga naerda sai kõvasti. Pärast sellist päeva kulus ära.
Muuseas kohtusin üle aastate Madise hea sõbra Sveniga (noh, siis, kui me esimest ja ainsat korda kohtusime, siis ma muidugi Madist veel ei tundnudki) ja avastasin, et ta on endiselt pikk ja täitsa pandav. 202 cm, noh, te ju saate must aru. Tegin talle otse loomulikult ka abieluettepaneku, aga miskipärast polnud ta nõus. Jälle läks valesti :P
Film oli täitsa hea. Ainult uni tuli vahepeal. Ja noh… Ma nüüd arvan, et 120 kr see päriselt väärt ei ole. Aga kuna mul oli tasuta pilet, miks mitte.
Palavik oli õhtuks kadunud, aga pärast seda, kui me lõikava tuule käes kinost koju olime jõudnud, oli mul jälle kurguvalu ja üldse s*tt olemine. Seda jätkus hommikuni.
Kuna mäletasin bussiaegu viis minutit valesti (enda kahjuks loomulikult), jäin sellest maha, pidin trammiga tööle minema ja jäin jälle hiljaks. Vaid paar minutit küll.
(Lihtsalt et. Ma kaklen üle päeva Lepaga sel teemal, et minu arust peaks klienditeenindajad olema kella kümneks töövalmis ja pood ka, aga ikka on alati nii, et ta saabub kaks minutit enne kümmet, vahetab tükk aega riideid ja teeb kohvi ja joob seda ja.. Ja.. Ja.. Noh, nii pool üksteist äkki on valmis juba tööd ka tegema. Et ma tõesti ei jõua. Mul on tõesti siiber sellest. Ja siis siin sama lugu)
Üldiselt oli suht vaikne päev. Ütlen ausalt, et ma oleks südamerahuga suutnud kõik kliendid üksi ära teenindada, kõik kauba vastu võtta ja internetis ka istuda.
Kauba ma võtsingi üksi vastu, Annika istus lihtsalt terve hommiku MSNis. Kusjuures üsna alguses sai otsa hinnapüstoli lint (üks neist paljudest loogilistest asjadest, mida peaks enne otsa saamist juurde tellima, eks). Nillisin terve keskuse poed läbi, aga enamik neist kasutas teistsuguseid hinnasilte ning see üks pood, millel sarnased olid, sellel oli ka viimane rull püstolis – laenata polnud ühesõnaga kuskilt ja kantseleitarvete poes ka sellist polnud. Ega’s midagi, viimased kolm kasti kaupa sai markeri ja pastakaga ära hinnastatud. Düsfunktsionaalne, aga siiski toimiv.
Räägiks veel mitmetest situatsioonidest, mis mind ahhetama panid, aga ma lihtsalt ei jõua enam. Las siis olla.
Õhtuks olin omadega nii läbi, kui üldse olla sain. Siiani olen. Zombie, noh. Absoluutselt kõik kohad valutavad.
Oeh. Ma vabandan nüüd kõigi lugejate ees. Ma usun, et nii detailset tööjuttu pole just kuigivõrd huvitav lugeda. Aga ma käin siin ennast välja elamas, eks.
Teen nüüd tassi sidruniteed meega ja mõtisklen selle üle, kas peaks ühe peavalutableti ka võtma või lihtsalt lootma, et läheb üle.
Muuseas lasin ennast eile ära rääkida ja lähen täna vanasse poodi asendama. Ma tõesti ei uskunud, et seda enam kunagi teen, aga noh… Raha on võimas motivaator, ütleme nii. Ja enne Londonit läheb kõvasti raha vaja.
Kuna ma aga oma uksekaardi millalgi käest ära andsin (võtmed on veel alles, aga neist üksi pole kasu), siis ei julge liiga vara minna ning bussid lähevad nädalavahetustel eriti idiootsel ajal. Kuna mul on kuri kahtlus, et Annika jõuab tööle alles 5 minutit enne avamist, siis mina ei julge ka selle bussiga minna, mis pool tundi varem jõuaks – kes teab, millal teisedki tulevad. Ja järgmise bussiga jään juba 5-10 minutit hiljaks.
PS. Täna öösel nägin unes, et seksisin A-ga. Halleluuja. Aga noh, see polnud tegelt nii häiriv, eksju, tuttav tunne pigem. Unenägu seisnes muidu selles, et me olime temaga kuskile välismaale tööle läinud. Mingi riik Eesti lähedal, kus oli suisa eestlaste kommuun, sest neid töötas nii palju seal. Aga mis riik (ei olnud nagu Soome) või mis töö (ei olnud kalkunite kitkumine Iirimaal) – ei mäleta. Huvitavad unenäod igatahes.
PPS. Sellest pronksvärdja situatsioonist on ikka kohe nii kõrini, et rohkem enam olla ei saa. Nõustun siiralt ühe töökaaslase arvamusega – kahju, et pommimees enne kinni võeti, kui ta jõudis oma viimase ühiskondlikult kasuliku teo teha. Keegi osavnäpp võiks mõnel pimedal ööl minna ja selle asja kõige täiega õhku lasta. Otse loomulikult nii, et ümbrus viga ei saaks ning ta ise vahele ei jääks. Ma ei tea, kas see on võimalik, aga unistada ju võib. Kaua ma neid idiootseid uudiseid lugeda jõuan… Kasutame mingit mõttetut kuju poliitmängudeks ja keerutame aastaid sel teemal liiva üles. Lasteaed.
37,7 ja ääretult palju ebaterveid mõtteid seoses inimesega, kellega neid kohe üldse olla ei tohiks. Kähku magama ära.
Käisin Tartus koolitusel. Koolitajaks osutus ema kursaõde, mis oli tore. Koolitust ennast oli päris huvitav kuulata, ehkki targemaks eriti ei saanud. Ju ma olen siis juba niigi hea. Irw.
Muuhulgas elasin teist korda läbi selle vastiku enesetunde… Mis põhimõtteliselt on seotud minu madala vererõhu või muu taolisega. Esimene kord oli millalgi eelmisel aastal, kui olin söönud vaid varahommikul, siis Pärnusse sõitnud, siis hambaarst (ja korralik tuimestus), siis kosmeetik (st kaks tundi vaikselt lebamist). Hakkasin üle keha värisema ja see lihtsalt ei jäänud järele. Jube külm oli ka. Kui lõpuks koju jõudsin, oli tükk tegemist ema veenmisega, et ta kiirabi ei kutsuks. Hädast aitas välja perearsti nõuandeliin või mis iganes see täpselt oligi. Öeldi lihtsalt, et veresuhkur madal ja et ma miskit magusat jooks.
Täna siis samamoodi. Hommikul kell kaheksa sundisin end väevõimuga paar saia ära sööma (pärast neljatunnist und lihtsalt ei ole isu), siis Tartu bussi peale ja neli tundi koolitust jutti. Okei, üks veerandtunnine paus. Jõin alguses kohvi ja vaheajal kaks tassi kuuma mustikakisselli… Pärast vaheaega tuli kõigepealt hirmus uni ja oli jube palav… Miski hetk hakkas külm ja külmem ja veel külmem ja siis ma lihtsalt värisesin seal kuni lõpuni. Pärast kahe tassi kohvi sisse kallamist läks jälle enam-vähem normaalseks. Nälg oli suur ja süda samas paha, nii et süüa nagu oleks tahtnud, aga ei saanud. Ja tagasi tulles oli bussis nii kuradi külm, et lõpuks ma lihtsalt nööpisin mantli kinni, tõmbasin mütsi pähe, kindad kätte ja värisesin ikka terve tee. Normaalne või?
Muidu on melanhoolia ja värgid. Ülemusega rääkisime täna sellest, et ma ikka ära ei läheks ja… Ta algul vist arvas tõesti, et mind annab ümber veenda. Suutis mind ühe oma ettepanekuga isegi jahmatada. Paraku… Ma pean minema. Ma lihtsalt pean. Lõpuks sai ta sellest aru.
Jube hea oli tunda, et sind vajatakse. Et sinust sõltub midagi. Ma saan endaga muidu hästi läbi ja tean niigi, et ma olen kuradi hea töötaja. Vastutustunne ja nii edasi. Teadmised ka. Aga see, et ma seda ise tean, on üks asi. Kiitust kellegi teise suust kuulda… No ütleme nii, et meie firmas seda paraku kõrgemalt poolt ei kuule. Mitte enne, kui oled lahkumisavalduse lauale löönud. SIIS oled järsku maailma kõige vajalikum. Oeh. Nad võiks ükskord ära õppida töötajate väärtustamise. ENNE, kui nad ära minna tahavad.
Tegelikult on ikka kurb ka. Jube palju ilusaid aegu on olnud. Töötasin kõigepealt aasta ühes ja nüüd pool aastat teises poes… Mõlemad on mulle nagu teine kodu. Olen näinud, kuidas asjad on ilusad, samas ka seda, kuidas need alla käivad… Kolleege on igasuguseid, kõigil omad kiiksud. Aga hakkasin mõtlema, et tegelikult polegi nagu peaaegu kedagi, keda üldse ei salli. Närvi ajavad küll, jube lapsikud võivad aeg-ajalt olla, aga kokkuvõttes on siiski äge…
See ülemus ise… Alguses suhtlesime me tükk aega ühe teise ülemusega ja kui nüüdne meie poodidega regulaarselt tegelema hakkas, ei saanud ma temaga tükk aega absoluutselt läbi. Minu arust olid tal pseudoprobleemid ja ta ei saanud üldse hakkama. Aga viimasel ajal oleme me normaalselt läbi saanud. Täna koju sõites tabasin end mõttelt, et olen ta täiesti omaks võtnud. Et ta on tegelikult täitsa äge. Oh jah. Nüüd siis, kui ma olen minemas.
Ja siis meil on nüüd uus personalijuht. Kartsin, et tuleb mingi mõttetu pintsakus 50-aastane tädike ja kukub kõige kallal vinguma, aga kaugel sellest. Vanuseks vist 35, aga välimuse järgi pakuks kahekümnendate keskpaiga :) Selline… Kergelt pungine :D Ma ei tea. Hästi asjalik. Seda ilmselt õppinud ja tundub, et ta võib tõesti asjad liikuma panna. Tore ühesõnaga.
Ja kõik teised… Oeh. Oeh. Oeh. On siis vaja nüüd nostalgitseda või? Peaks meelde tuletama kõigi nende inimeste halvad ja ärritavad küljed, neid on ju ka, tublisti.
Kolasin täna õhtul üle pika aja Orkutis ringi, vaatasin vanade tuttavate profiile ja fotosid. Mõtlesin, kui paljusid inimesi ma siiralt imetlen ja kadestan. Samas vaatasin, kui paljudest on saanud minu arust täiesti mõttetud ja nõmedad tüübid. Ma ei tea, ülbe suhtumine vist. Aga no ausalt. Mõningaid kunagisi tuttavaid vaadates on hea meel, et endal on paremini läinud.
Ja siis hakkasin mõtlema sellele, kui palju ma ikka ise muutunud olen. Kunagi riputasin ka üles suhteliselt julgeid pilte. Noh, paljastavaid ja nii. Olin endaga jumala rahul, kusjuures. Nüüd vaatan selliseid paljastajaid põlastusega. Noh, tegelikult pildil ja pildil on vahe. Vähe riideid võib olla nii väga stiilne kui väga labane.
Kunagi otsisin ainult pluuse, mis oleks nii lühikesed, et naba välja paistaks, nüüd ei taha neid enam nähagi… Oh, jah, muutunud olen kõvasti.
Aga sama edev olen ikka ja lühikest seelikut kannan ikka ka aeg-ajalt. Üldiselt meeldib mulle nüüd teistel viisidel silma paista.
Kõik, kes mind natukenegi rohkem tunnevad, teavad, et ma olen maailma kõige hullem fotopede. Mitte et mulle meeldiks pildistada, oh ei. Mulle meeldib palju enam kaamera ees kui taga. Ma ei pea ennast teab mis fotogeeniliseks inimeseks, aga olen ilmselgelt edev ning mulle meeldib, kui mul on endast palju ägedaid pilte. Sellepärast on mind hea igasugusteks ideedeks ära kasutada. Kehamaalingud ja igasugu muud hullud ettevõtmised näiteks.
Ühesõnaga. Minu fotopedesus väljendub minu fotoalbumites. Kui on mingi üritus, kus pildistatakse, siis võib kindel olla, et ma olen selle lõpuks suutnud fotograafile keele kõrva ajada ning nõuda välja, millal ja kus hiljem pilte näha saab ning kuidas nende faile endale saaks. Mul on jube palju fotosid, mis on jube paljudes suurtes albumites, mis need on minu au ja uhkus.
Ma üritan alati fotosid jooksvalt paberile teha, aga mitte kunagi ei tule välja. Ikka koguneb mingi suur hunnik, mis läheb järjest suuremaks ning nõuab järjest rohkem raha, mida mul kunagi pole. Nii ongi terve eelmise aasta fotod ikka veel järge ootamas (selle aasta omad ka muidugi).
Aga enne Londonit tuleb albumid korda saada ja fotod ära teha, seega asusin otsustavalt tegudele ja lasin alustuseks välja veidi üle saja foto, ajaliselt jõudsin sellega Egiptuse-reisi algusesse. Esialgu rohkem ei teinud – lootsin, et ehk suudan veel midagi välja kärpida. Aga vaatasin just üle – no ei. Kõik peavad jääma!
Niisiis läheb tegemisse veel 335 fotot, mille olen juba välja valinud ja mõõtu lõiganud, need on aga vaid novembri lõpuni, sealt edasi on must maa… Oeh. Raha on mul ülearu, eks! Aga okei, saan hakkama. Need on mul eelarves kirjas.
Aga lõpetuseks tahaks hoopis öelda, et ma annaks pool elu Iirise valgete hammaste eest ja oskuse eest kõigil fotodel nii loomulikult ja säravalt naeratada. Üks stiilipuhas näide sadadest on siin.
Annika punus mu harja prantsuse patsi. Homme hommikul vaatame, kas mu enam kui kahtlane soeng näeb ehk lokkis kujul väheke pandavam välja (raske uskuda). Praegu olen küll võrdlemisi koomilise välimusega.
Eile õhtul tuli meelde, et pole ammu Gilmore Girlsi tõmmanud. Ühtlasi võtsin lõpuks ette America’s Next Top Modeli palju kirjutud 7. hooaja ning pärast segaste failinimede ja osade numeratsiooni korrastamist avastasin, et palju kirutud finaalosa on (ilmselt juba üpris ammu) Torrentis olemas.
See pole oluline, et ma ei jõudnud ei eile ega täna midagi vaadata, sest olen lihtsalt liiga väsinud. Isegi mitte ühte osa Nannyt. Asi on halb…
|
OSCAR-2019
|
||
Ei ela kutiga koos aga kui magame koos. Nt pärast pidu (kui koju ei lähe) või siis kutil külas... siis ikka kaisus. Hakkab palav või mitte, kuid siiski kaisus. :)
Magama jääme nii et mees hoiab kaisus,kuidagi jala sätib ka üle minu niiet totaalne kaitse.Aga palav hakkab:)
Kuigi eraldi tekid,algul ikka kaisus........omal ka hea kui teisel hea.. öö jooksul lääme ,,laiali,,..a jalg ikka üle:) mu naiskolleeg siiani räägib aastate tagust lugu kui komandeeringus pidime ühes laias voodis magama ja ma suutsin ikka mitu korda öösel talle jala üle virutada:):)..tagamõtteta:):)
algul kaisutame, hiljem igaüks oma nurgas. meile mõlemale meeldib laiutada ja jalgu üle teise puusa panna :) hommikul saame jälle keskvoodit kokku
meil mehega nii, et algul oleme kaisus kuid siis lõpuks lähme ikka oma poolele. Palav hakkab ja kahjuks ei saa me ühe teki all magada kuna siis juhtub nii, et mees haarab öösel kõik teki endale ja ise pean siis olema ilma tekita. Seega kasutame kahte tekki.
Meie magame ka ikka kaisus,mu mees on täielik kaisu-hull..Kui kodust pikka aega ära on siis ikka saadab sõnumi,et igatseb mu kaisu järgi...;)
mei õnneks tekist puudu ei jää,meil 210cm lai tekk,aga ikkagi ei saa magama jääda,kui kaisus oleme,kuidagi ebamugav,Aga öösel vahest saab küll kaissu ronitud,või on mees ise mind kaissu rabanud,hommikuti ärkame ka vahest üksteise kaisus:P
Algul kaisus ja siis kui magama jääma hakkame siis ikka eraldi,aga meeldib kui saab kuskilt temast kinni hoida kas siis käest või lihtsalt hoida kätt ta tagumiku peal:)
No ikka kaisus, aga kui ikka palavaks läheb, siis oleme omaette. Ja kui tunneme, et uni juba nii silmas, et silm kinni vajub, siis soovime head ööd ja jääme magama omaette. Jalgu viskame ka vahel risti üle teine teise:D
muule meeldib kaisus olla:) Nii halb on ilma mehe käteta magama jääda, kuid jah palavaks läheb küll öösel....siis hargneme ja keerame mõlemad vaikselt tuttu:)
mulle meeldib enne magama minekut kaisus olla jne:)aga kui iga head ööd ära ütlen siis tahan lausa selja vahest keerata:Dja meil mehega on kh nii,et paneme jalad üksteise külge risti(üle teise):D
Ükskord ühel peol sattusin ühe noormehe kaissu magama(kellesse ma olin ka natukene armunud). Ma mõtlesin, et ma olen õnnetipus...aga kahjuks ma ei saanud üldse magada, sest ta puhus kuuma õhku mulle kaelale.Väga ebameeldiv on.
Sellest saati ma ei jää kaisus magama.Õnneks mees lepib sellega. Mees teab, mis kell ma tööle lähen ja ta võtab mind äratuseks kaissu, kuna mulle meeldib alasti magada ja talle ka, siis teadagi kuidas see kaiustamine lõppeb. Super äratus!:D
Minule meeldiks ka kaisus magama jääda aga kahjuks mees ka kurdab et tal palav jne. :( Nats kurb on üksi oma voodi poolel magama jääda.Õhtu nagu selline aeg kus mees tööst väsind ja ma päev otsa lapsega tegelend ja oleks tore ju õhtul talle kaissu pugeda ja nautida seda hetke kui saame kahekesi olla.Viimasel ajal olen üldse väga puudust tundnud mehe hellitustest ja armsatest sõnadest :(
Ikka jääme kaisus magama ja öösel loomuliult ei tule sellest eriti välja aga hommikul enne kui ma ärkama pean tunnen kuidas mees selja taga mulle käe ümber paneb.. aww see on nii hea tunne;)
Mulle meeldib ka kaisus. Mu eelmisel kaaslasel ei meeldinud üldse kaissu mind võtta, aga õnneks mu uus paariline on selline kelle kaisus saan uinuda ja öösiti ta ka kui eraldi läinud võtab mind kaissu, vahest magame käest kinni jne. nii armas
kaisus täiega..mitte miski pole parem kui oma armastatu käte vahel uinuda..ja siis öösel kui oleme eraldi läinud, tunnen et ta paneb uuesti käe ümber mulle..
Aga ikkagi palav on ju kaisus........ma kogu aeg pean meelde tuletama, et mind ei pea kinni hoidma, et ma ei kavatse öösel putku pista :)). Natuke on ju täitsa mõnus, aga kui magamiseks läheb, siis palun natuke ruumi.
Magasin ükskord ühe mehe kaisus, kes oli tõeline "boss":D, sellesmõttes, et kogu öö hoidis mind häsi tugevalt kinni, et ma kusagile ei põgeneks :D. Näitas sellega, et ma olen tema oma vmt :D. Magada ei saanud muidugi üldse. Muidugi hästi soe oli ja värki ;).
eraldi tekid peavad olema,muidu on nii et emb kumb on ilma tekita lissalt. magan kõhuli ja mees paneb käe ööseks tagumiku peale.
Nii kurb oli siit lugeda, et paljud magavad lausa eraldi tekkidega..=( Meile meeldib väga kaisus magada. Aga väike kavalus: kui lühemaks ajaks magama minna, lasen ennast kaissu võtta. Pikemaks ajaks võtan muidugi mina tema kaissu- siis on mul vabadus keerata ennast nagu tahan, muidu ei puhkaks elu sees hommikuks välja.. =D
Päris kaisus kaua olla ei saa, palav hakkab. Tekiga on ka alati mingi probleem, et hommikuks on üks paljas :P Niisiis siiamaani parim lahendus on lai voodi ja kummalgi oma tekk, aga magama jäädes on ikka hea lähedal olla, kätt tema vastus hoida või midagi sellist.
alati kaisus...ja minu mees tahab õhtul magama jäädes oma riista alati mulle kannikate vahele panna, alguses tundus see veider, aga nüüd ma suisa igatsen seda, kui ei me ei saa mõnel ööl koos magada. tundub see veider?
ex-mehega magasime kõik koosoldud kaheksa aastat kaisus, ei olnud palav ega midagi, nüüdse mehega magame eraldi tekkide all, sest kaisus on kuidagi võõras ja palav jne...
mul ikke nii et kes enne jõuab öelda teki alla jõudes võta mind kaissu see saab ka kaissu aga tavaliselt olen see mina.ja kui ta ongi jõudnud seda enne öelda siis teen kiisusilmi ja saangi kaissu:D
Me magame alati kaisus..nii hea..või siis kui vahepeal tõmban eemale siis tunnen öösel kuidas ta mu jälle kaissu võtab..see on mõnus tunne kui keegi sind armastab..
Varemalt ikka kaisus, aga kui laiema(180cm) voodi muretsesime ostsime ka kaks eraldi tekki. No ei jätkunud seda enam mõlemale, sest üks magab ühes, teine teises voodi ääres. Hommikuti kohtume keskel:D
kaisus olla on mõnus, aga enamasti on võimatu magama jääda...mul hakkab lihtsalt paha kui ma pean tundma kuidas mulle kuuma õhku näkku puhutakse:D
Meil on ka nii, et alguses oleme kaisus, aga vahetult enne magamajäämist keerab mees selja:) Ütleb, et ta ei saa muudmoodi. Ega mul midagi selle vastu ei ole, sest ise jään alati ainult kõhuli magama. Samas teinekord võtan mehel ise ümbert kinni ja siis on hea tema kõhtu silitada tasakesi:)
ikka kaisus, mees lihtsalt ei lase mind kaisust välja...öösel kui ma vaikselt minema poen, tõmbab ta mind alati tagasi...enamus hommikud tõuseme üles nii, et mina olen mehele täielikult selga roninud ning tema ise peaaegu voodist väljas...
tavaliselt mina kisun tekki pealt ja laiutan aga siis võtab ta mind veel rohkem kaissu.ta teab et mulle meeldib hästi hästi külje alla pugeda talle :) ja et ta hästi kõvasti kaisus hoiaks .
meil mehega suuuuur tekk, igaüks magab tavaliselt enda poolel voodis aga vahest jääme ka kaisus magama
alguses kindlasti kaisus,,et siis veidi juttu ajada jne,,hiljem juba igaüks omamoodi,,nii mugavam,,muidu pärast kõik kohad valutavad ! et ebamugav,,ja hommikul ärkades jällegi kaisus,,nii mõnna
õhtul jääme küll enamasti kaisus magama, kuid hommikuks kipume olema ikka üks ühes ja teine teises voodiotsas:)
ja mõnus kui lihtsalt oled tema keha lähedal ja ta on leidnud võimaluse kuidas su keha puudutada, ja öösel on mõnus ärgata kui näed et ta käsi on ikka su ümber veel
Eelmise suhte ajal tiksusin ka omaette voodinurka lõpuks, aga praegu.....nagu kleepekas ;)Hästi mõnus...
Kunagi kui väike olin ja mõnikord vanemate voodis magasin, siis isa viskas ka jala üle........selline harjumuse jõud :)). Aga ise tahaks natuke kaisus olla ja kui magama jääma hakkan, siis võib lihtsalt käsi üle olla vms......muidu hakkab tõesti jube palav.
Omast käest tean öelda et samuti on tahtmine magama jäädes kõik enda külje alla kokku kaapida ja jalg üle visata.
Kord firmapeo ajal oli nalja kui palju kui kaameraga toast tuppa inimesi äratamas käidi ning kaks õhtul maani täis olnud seltsimeest ühte voodisse oli sattunud ning loomulikult jalad üksteisest üle visanud:)
|
OSCAR-2019
|
||
Nii nagu inimesele sobib vaid tema oma veregruppi kuuluv veri, nii hoolitseb ka tehnika töökorras oleku eest vaid sellele masinale ettenähtud värske ja tõhus õli.
Põllumajandus-, ehitus- ja metsatehnikale sobilikku õli valides on kõige tähtsam pöörata tähelepanu ACEA/API standarditele ja litsentside olemasolule. Tuleb selgeks teha, millised nõuded määrdeainetele on esitanud mootoritootja. Seda saab teada kasutusjuhendist, võib küsida masina maaletoojalt, õlimüüjalt või uurida internetist määrdeainete tootja kodulehelt.
Osaühingu Jungent Estonia Shell määrdeainete tehniline nõustaja-koolitaja Tarmo Klaar märgib, et põllumajandus- ja metsandusmasinates kasutatavatele määrdeainetele esitatavad nõuded on iseenesest aastakümneid samasugused püsinud, samas lisanduvad neile üha uued, eelkõige keskkonnasäästliku majandamisega seotud nõuded. Esmajoones puudutab see mootoriõlisid.
„Tulenevalt karmistuvatest heitmenormidest on ka maastikurakendustes kasutatavad sisepõlemismootorid varustatud heitgaaside järeltöötlussüsteemidega (näiteks kübemefiltrid, katalüsaatorid). Sellised mootorid nõuavad väikese tuhasusega mootoriõli,” selgitab Klaar. „Kui kasutaja läheb kergema vastupanu teed ja orienteerub vaid mootoriõli hinnale, saab ta tõenäoliselt suure tuhasusega toote, mis nüüdisaegsetele mootoritele ei sobi.”
Selliste õlide kasutamise tagajärg on Klaari sõnul keerukate ja kallite heitgaaside järeltöötlussüsteemide ummistumine ja riknemine.
„Tuleb jälgida, et hüdroõli oleks mõeldud kasutamiseks välitingimustes (HVLP DIN standardi järgi, HV ISO järgi),” ütleb Tarmo Klaar. „Tänapäevased hüdrosüsteemid on väikeste tolerantsidega, töörõhud on kõrgemad, süsteemide mahud on väiksemad. Aina olulisemaks muutub hüdrovedelike õhu- ja vee-eraldusvõime, temperatuuritaluvus, hüdrosilindrite katkendliikumise vältimine. Tänapäeval on hüdrovedelike kvaliteedinäitaja Bosch Rexrothi standardi RDE 90245 omamine.”
Põllu- ja metsamasinates, mis töötavad eriti rasketes tingimustes, sageli suure õhutemperatuuri kõikumise meelevallas, märjas keskkonnas, mis vaheldub tolmusega, ja masinal lasuvad suured löökkoormused, peab plastsete määrete kasutamisel ennekõike eelistama seda marki ja tüüpi määrdeaineid, mida seadme valmistajatehas soovitab.
„Nii on kõige lihtsam ja kindlam. See pole umbes katsetamise koht,” toonitab Klaar. „Näiteks võib sõltuvalt tootjast kasutada hüdrosüsteemis kas mootoriõli või peab see olema eraldi hüdrovedelik. Omavahel neid kahte segada ei tohi, sest mootoriõli seob vett, hüdroõli seda aga ei tee. ”
Põhimõtteliselt sama kehtib hüdroõlide kohta – iga seade vajab just sellele mõeldud õli, mille omapäi kombineerimine võib masina eluiga lühendada või halvemal juhul selle üldse rivist välja viia.
Osaühingu Addinol Lube Oil müügiinsener Rauno Tammisto kinnitab, et hüdroõli valikul on vaja jälgida selliseid tähtsaid näitajaid nagu viskoossusindeks, õhu eraldamisvõime, desemulgeerimisvõime (vee eralduvus), vahutavus ja filtreeritavus (puhtus). Eriti suur kaal on viskoossusindeksil (VI), seda iseäranis talvel, sest hüdrosüsteem peab töötama ka kõige käredama pakasega, kasvõi –30 kraadiga.
„Selliste õlide kasutamine võimaldab vähendada ostetavate määrdeainete sortimenti ja mahtu, kuna kaob vajadus eraldi suvise ja talvise õli järele,” kinnitab Tammisto. „Tänu sellele ei kogune lattu eri õlisortide pooltühje vaate, hüdrosüsteemide hooldusskeem muutub lihtsamaks ja väheneb õlivahetusega kaasnev tööjõukulu.”
Üldiselt õlid mingeid lisandeid ei vaja. Määrdeainete spetsialistid ütlevad, et tänapäevastel traktoritel ja põllutööriistadel on peaaegu iga sõlme ja tööorgani jaoks spetsiaalne määrdeaine või õli – näiteks määre, mis sobib rattalaagritesse, ei kõlba kardaaniristile.
Määrde valikut ja määrimise sagedust mõjutab see, millistes tingimustes masin töötab – tolmustes oludes, vee all, suures kuumuses, samuti see, kas masina tööorganid puutuvad kokku happeliste või soolaste ainetega. Sellest sõltub määrimise sagedus. Näiteks rullsilopresside laagreid tuleb sageli määrida, et vältida silomahlade tungimist laagritesse. Sagedast määrimist vajavate sõlmede juures kasutatakse uuematel masinamudelitel automaatmäärimist.
Määrimisel tasub silmas pidada, et seda tuleb teha vähehaaval, aga pidevalt. Rusikareegel ütleb, et hästi on määritud siis, kui määrdega on täidetud kolmandik laagriõõnest. Määret ei tohi suruda niplisse ülemäära jõuliselt, see võib tihendi pesast välja liigutada.
Igasuguste õlilisandite kasutamise suhtes on määrdeainete müüjad eri meelt. Lisaainete peamine ülesanne on parandada baasõlide ja määrdeainete omadusi ja pikendada nende eluiga. Samas pole neil üldjuhul mootoritootjate litsentse, sest viimased eelistavad oma toodetes kindlaid õlimarke.
Osa spetsialiste väidab, et lisaained annavad kulumiskaitset, vähendavad energiakulu ning pikendavad seadme ja õli enda eluiga. Teised ütlevad, et töötavad oma mootoriõlid välja koostöös mootoritootjatega, iga õli on ette nähtud kindlale mootoritüübile ja mingeid lisandeid sinna segada ei tohi.
Biolagunev õli tavalisega ei segune. Remondimehed teavad rääkida, et teinekord tuuakse Skandinaavia maadest meile kasutatud metsamasin, mille hüdrosüsteemis on kasutusel olnud ülikallis biolagunev hüdrovedelik. Paraku seda aga ei teata, pannakse tavalist peale ja siis on enam-vähem kindel, et süsteemi kummitihendid ja mansetid hakkavad lekkima. Seetõttu on kasutatud tehnika soetamisel hädavajalik uurida, milliseid määrdeaineid selles seni on kasutatud. Kui biolagunev hüdrovedelik on tarvis asendada mittebiolagunevaga, siis tuleb hüdrosüsteem enne uue vedelikuga läbi pesta ja kõik kummidetailid välja vahetada.
Kui räägitakse õli universaalsusest, siis peetakse silmas üldiselt seda, et õli sobib kasutamiseks aasta läbi. Kui aga soovitakse nii mootorrattale, traktorile kui ka sõiduautole sobivat mootoriõli, siis sellist pole veel välja mõeldud.
Määrdeaineid on soovitatav ladustada kinnises ruumis plusskraadidel, kuid mitte üle 40kraadises soojuses.
Tarmo Klaar soovitab, et vaate tuleb hoida horisontaalselt ja vältida väliste saasteainete (tolm, vesi) sattumist korgi vahelt mahutisse. Hoiustatavate toodete kogus peaks olema selline, et need kasutatakse ära vähemalt viie aasta jooksul. Siis on kindel, et määrdeaine on selline, nagu tootja ette näeb, pikemal hoiustamisel võivad toote omadused halveneda.
Low emission õlid heitgaasi järeltöötlussüsteemidega sõidukitele, mis sobivad ideaalselt kasutamiseks ka väga madalal välistemperatuuril ja vastavad Euro 4, 5, 6 emissiooninõuetele.
Monoviskoossed mootoriõlid nii turboülelaadimisega ja turboülelaadimiseta diiselmootoritele kui ka keskmise kiirusega ja kiiretele diiselmootoritele, mõeldud kasutamiseks tingimuste suhtes nõudlikes statsionaarsetes seadmetes, aga ka ülekandemehhanismides ja hüdrosüsteemides.
Kahetaktilised mootoriõlid, mis on isesegunevad, väikemasinate õhkjahutusega mootoritele, kõikidel kiirustel.
Spetsiaalsed traktoriõlid on mitmeotstarbelised ja sobivad kasutamiseks mootorites, käigukastides, hüdrosüsteemides, diferentsiaalides, peaülekannetes, märgpidurites ja jõuülekande sidurites.
Transmissiooniõlid pakuvad igaks kasutusjuhuks määrdetehniliselt usaldusväärse lahenduse, olenemata sellest, kas tegemist on mootorsõidukite ja töömasinate koormatud hüpoidülekandega, piiratud libisemisega (limited slip) diferentsiaaliga sildadega, sünkroniseeritud manuaalkäigukastiga, roolimehhanismi või jaotuskastiga.
Hüdroõlid kannavad üle ja juhivad täpselt jõudu ja liigutusi, ühtlasi kaitsevad need kulumise eest ning takistavad korrosiooni ja sadestiste teket.
Hüdroõlid määrivad liikuvaid seadmeosi, jahutavad, kaitsevad korrosiooni eest ning hoolitsevad vibratsiooni summutamise ja mustuse eemaldamise eest.
Enamikus hüdrosüsteemides nõuavad tootjad standarditele DIN 51524-2 või DIN 51524-3 vastavate õlide kasutamist.
Standard kehtestab nõuded muu hulgas vee eraldusvõimele, puhtusklassidele, õhu eraldusvõimele, filtreeritavusele, kokkusobivusele tihenditega, oksüdatsioonikindlusele ja kulumiskaitsele.
Lisaks on määrava tähtsusega vastavus soovitud viskoossusele ja viskoossuse sõltuvus temperatuurist.
Kui mõnda määrimiskohta ei saa tehnilistel põhjustel määrida õliga, kasutatakse selleks määret.
Saeketiõlid – nii mineraalsed kui ka biolagunevad (keskkonnasäästlikud) määrivad usaldusväärselt, aasta ringi kasutatavad, ka madalal temperatuuril.
Korrosioonitõrjevahendid – lahustavad roostet, kaitsevad metallpindu, moodustades vahasarnase kaitsekile, roostekaitse.
Aerosoolid – universaalaerosool korrosiooni- ja kulumiskaitseks, niiskuskindlad, sööbimisvastaste omadustega.
Ketiõlid – kõrgel temperatuuril (toiduainetööstuses) ja ketiaerosoolid raskelt koormatud või kiiresti liikuvatele kettidele.
Kui mootoritootja on nõudnud konkreetseid SAE nõudeid, siis jälgida ka neid (nt mootoritootja Cummins).
Viskoossusklassid näitavad õli „paksust” ja temperatuuritaluvust, kuid ei ole otseselt seotud õli kvaliteediga.
Esimene number, millele tavaliselt järgneb W-täht (winter), näitab õli voolavust madalal temperatuuril ehk nn talvist viskoossust.
Teine number näitab õli võimet säilitada piisav paksus ka kõrgel temperatuuril ehk õli viskoossust 100 kraadi juures.
Valdavalt on sõiduautode õlid väiksema viskoossusega (5w-30, 0W-20) kui raskeveokite õlid (10W-40, 15W-40).
Põllumajandus- ja ehitusmasinate õlidel kasutatakse mõisteid STOU (Super Traktor Oil Universal) ja UTTO (Universal Traktor Transmission Oil). Need on õlid, mida kasutatakse nii mootori, hüdrosüsteemi kui ka jõuülekande karterites.
|
OSCAR-2019
|
||
Parteide valimislubaduste osas rahva arvamut uurima asunud MTÜ Ühiskonnauuringute Instituud selgitas, et Keskerakonna lubadus erakorraliselt pensione tõsta on inimestele meelt mööda.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut alustas kuni valimisteni kestvat arvamusküsitluste seeriat, mille raames küsitakse iga kuu inimeste arvamust ühe parlamendierakonna poolt esitatud idee kohta. Esimene voor viidi läbi vahemikus 18.-25. juuni ning kõige populaarsem oli Keskerakonna idee tõsta 2020. aastal keskmist vanaduspensioni 100 euro võrra. Küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS ning sellele vastas 1017 vähemalt täisealist Eesti kodanikku.
Esimeses voorus saatis oma küsimuse kuuest erakonnast neli: Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), Reformierakond ning Isamaa. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ja Vabaerakonna puhul valiti üks nende poolt viimasel ajal avalikult välja käidud ideedest. Ühegi küsimuse puhul polnud vastajatele märgitud, mis erakonnalt idee pärineb. Kõiki küsimusi paluti hinnata nelja palli skaalal ehk „jah“, „pigem jah“, „pigem ei“ või „ei”.
Keskerakond pakkus välja järgmise küsimuse: “Kas teie toetate erakorralist pensionitõusu, mille toel tõuseks 2020. aastal keskmine vanaduspension 100 euro võrra?”Antud ideed toetas 85 protsenti küsitluses osalenud inimestest ning Keskerakonna valijate seas oli toetus 96 protsenti.
Reformierakonna pakutud küsimus oli: “Kuivõrd teie toetate ideed, et 500-eurone maksuvaba tulu kehtiks kõigile ning mitte ainult kuni 1200 eurot teenivale inimesele?” Sellele ideele väljendas toetust 61 protsenti kõikidest vastajatest ning 71 protsenti Reformierakonna valijatest.
Isamaa soovis näha toetust järgmisele ideele: “Kuivõrd toetate ideed, et teise pensionisambaga liitumine oleks vabatahtlik?”Antud mõtet toetas 68 protsenti küsitluses osalenud inimestest ning 70 protsenti Isamaa valijatest.
SDE küsimust ei saatnud ning inimestele pakuti välja järgmine idee: “Kuivõrd toetate ideed luua igale sündivale lapsele iseseisva elu alustamiseks tuleviku fond, kuhu panustaksid nii riik kui lapsevanemad?” Seda ideed toetas 72 protsenti kõikidest vastajatest ning 76 protsenti SDE valijatest.
Samuti ei pakkunud enda küsimust Vabaerakond ning inimestele esitati järgmine idee: “Kas toetate ideed, et valitsuses oleks praeguse 15 ministri asemel 12 ministrit?” Nimetatud ideed toetas 81 protsenti kõikidest vastanutest ning 87 protsenti Vabaerakonna valijatest.
“Kuigi Keskerakonna pakutud idee pensionitõusust oli kõige populaarsem, millele järgnes Vabaerakonna idee ministrite arvu vähendamisest, siis on kindlasti veel vara teha ühe idee põhjal järeldusi, et antud erakonnad nüüd selle abil valimistel hea tulemuse teevad. Lisaks sellele, et valijad esitatud ideed üldiselt toetavad, peaks see ka lahendama mingit probleemi, mida inimesed isiklikult või ühiskonnas üldiselt olulisena tajuvad,” kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Tanel Paas.
“Samas võimaldab antud küsitlus muidugi anda esimesed hinnangud selle kohta, kui hästi erakonnad valimiskampaaniaks valmis on. Viie erakonna pakutud idee puhul näeme siinkohal üsna laialdast ühiskondliku toetust, mis võiks võimaldada üksteiselt häälte võitmist. Samas EKRE idee tundub olevat populaarne eelkõige nende endi valijate seas, mis võiks olla nii öelda olemasolevat valijaskonda kinnistav idee,” jätkas Paas.
Tulemuste saabudes said kõik erakonnad võimaluse eelmise nädala keskel neid kommenteerida, mida kasutas ainult Keskerakond. „Meil tuleb väärikalt toetada tänaseid ja tulevasi pensionäre, kes on aastakümneid panustanud Eesti riigi ülesehitamisse. Seetõttu taotleb Keskerakond erakorralist pensionitõusu, mille toel kasvaks 2020. aastal keskmine vanaduspension 100 euro võrra. Erakorraline pensionitõus on vajalik, et parandada eakate inimeste igakuist toimetulekut ja heaolu. Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitlus näitab, et Keskerakonna ühel peamisel valimislubadusel on Eesti elanike seas laiapõhjaline toetus,“ ütles tulemusi kommenteerides Keskerakonna valimisplatvormi töörühma juht Tanel Kiik.
Jüri Ratas arvas küsitluse tulemuse kohta nii: “Olen korduvalt rõhutanud, et järgmiste valimiste üheks põhiteemaks on eakate heaolu ja väärika pensionipõlve tagamine. Meie eestvedamisel viidi ellu erakorralised pensionitõusud 2005.-2007. aastatel ning taotleme nüüd kokku 100-eurost pensionitõusu 2020. aastal. Riigi kohus on toetada inimesi, kes on meie ühiskonda aastakümneid panustanud ning täna meie abi ja tuge vajavad.”
Küsitluse viis Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi veebikeskkonnas Turu-Uuringute AS 18.- 25. juunini 2018 ning sellele vastas 1017 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.
Paukgaasi aparaadi abil lahutatakse veest vesinik ja seda saab kasutada mitmel pool. Hoonete kytmisel,transpordis,keevitamiseks,elektri tootmiseks jne.-peatab naftamagnaatide nuumamise ja hoiab kokku kulusid miljardeid eurosid iga kuu.
Oodata ei ole midagi head. Pensioni tõstetakse – see on hea. Tõstmise same lubaduse järgi kahe aasta pärast (100 e) Samas elektri hind kohe aga tulemas ja 30%. See sööb ära selle lubatud tõusu ja juba varsti ette (uuest aastast)
Bussiga sõit tuleb tasuta. Tänaseks on see veel sogane. Ei tea ma, kas saan Rakverest Tallinnasse ja Tartusse tasuta reisida? Sogaseks – selleks aitavad kaasa Keskerakonna halvustajad. Valimised ju tulekul.
Kriitikat aga ei saa uskuda. Tallinnas tasuta sõit pidi hävitama kõik bussid ja kogu riigi. Praegu näen, et Tallinn aga õitseb. Inimesed sünnivad ja suremus väiksem. Tehke või tina, see teene on puhtalt Keserakonna oma. Loodan, et praegune tegu teeb rahvale head.
Kütuse hind tõusis palju. Kütet kulub nüüd 100 km läbimiseks rohkem ja nii mõnigi tehnika annab otsad. Peame ostma kallimat kütet (98). Eelarves jälle auk.
Hämmastav, et elektri hind tõuseb veelkord ja see ei ole viimane. Keskerakond rääkis aga varem, et kodanikele võiks el.tarbimise teha tasu nõudmata. Oleks ka nii läinud kuid vana juhti asendab noor uljaspea.
Meie majandus tegelikult ei ole tõusuteel. Kasv tuleb ju maksudelt. Hinnad tõusevad. Käibemaks tõuseb ja inimeste elatustase langeb.
Võimalik, et peame rahva kokku kutsuma ja rääkima nagu seda on varem pärismaalased ahvide maal teinud.
Teemaks kaks uudist. Halb uudis see, et süüa ei ole muud kui ahvide kakat. Hea uudis see, et kakat on palju. Meil ahve ei ole ja nende kakat ka ei ole. Meil lubadused . Söömiseks lõpuks putukad ja vihmaussid.
Tead väga hästi, et tasuta transport EI TAKISTA pinsioonitõusu. Mõlemaid ei oleks välja kuulutatud. Kas Kadri tegi selle sinu meelest omavoliliselt ära või.???
Jah, Kadri tegi selle ära puhtalt iseenese poliitilise tahte pealt (nii on ametnikud avalikult välja öelnud). Kadri ise on öelnud, et MKM-il ei ole plaanis hakata selle tasuta värgi efektiivsust uurima. Ja see on poliitik, kes nii ütleb? Poliitik, kes peaks hoolima nii rahvast kui riigi majandusest. Ta on ju MAJANDUSminister! Aga ta on rumal nagu mõisamoonaka sonimüts!
Jah, mulle ka meeldib. Aga paraku Kadri poliitiline tahe nullis selle teil ära. Milleks teile pensionitõus? Teil on ju tasuta ühistransport, millega saate väga palju kokku hoida.
Tea, EKRE pakub oma lehes 1000 euroni pensioni tõsta…4 aasta jooksul. Ei usu eriti. Ja siis tuleb üks suur sortimine ja kohtumõistmine nagunii, et kes saavad raha või kes jalaga tagumikku .
sõnakate sõltlaste ohje, võetakse vastu sellised otsused, mis vaesematele üle jõu .Näit. korraga makstavad renoveerimistööd, mitte aastatepikkune fondi kogumine (rikkal on see võimalik, kust vesem pensionär selle raha saab?)
ka liig suured osamaksed fondi (omavalitsus korvab renov. vaid normipinnal ja siin saab otsustega slikerdada, eriti kui omav. on hallparunite mõju all, sooja seina seadus, mõttetu ,põhikirjas kehtestatud 18 kraadiga, mitte aga torude lõhkemise või seina härmatmise alusel sunni rakendamine. No kust võtab pensionär uue ahju või katla raha?! Ja eriti hävitav punkt, kus ühistu saab ja kohustabki 3 kuu jooksul korterit võõrandama, mis tähendab praktiliselt selle kättemängimist rikkamatele. ainuoksjonil või kokkulepitud hinnataseme oksjonil oma mõjualustega. Tähndab ka sunnismaisust, sest oksjonitel allalöödud hinnatase ei võimaldagi mujale kolida. Ja tähendab vanas eas koduta jäämist, või lõpetamist omav. rendipinnal(kus üürihind ikkagi võrdub renov.kuludega) või hoopis hirmust ja stressist sandistumist ,suremist.
See TAAK on LIIGA RASKE KANDA!!! Võtke ometi sellega midagi ette. Siin ei piisa pensioni tõstmisest 100 eur, sest kui läheb lahti jaht teise kodule, tõstetakse renov.kulud lakke ja ohver saab mõnuga lõhki kistud.
Puhverfondi tekitamisega on nüüd juba ilmselt hiljaks jäädud? Mingi kaitsemehhanism pEAB siin olema, asjad kisuvad ikka väga inetuks kätte.
saab pinsi tõsta 600€-ni, seega on 100€ lisa praegu puhas koonerdamine. Pealegi ei saa elatisraha nagunii lapsed vastavalt earühma vajadusele. Vähem keskbandelikku altkäemaksu, rohkem mõistust!
|
OSCAR-2019
|
||
Autole vajaliku rehvide mõõdu teadasaamiseks on mitmeid võimalusi: 1. Pöörduge PKP spetsialistide poole, kes saavad anda Teile professionaalset nõu; 2. Vaadake auto kütusepaagi kaanel või juhipoolsel uksepostil näidatud mõõte. Tuleb pidada silmas, et autole juba paigaldatud rehvid ei pruugi alati olla õiged ning seepärast on oluline enne ostmist täpsustada autole sobiv rehvimõõt
Nii suve- kui talverehvidel on kulumisindikaatorid. Minimaalne seadusega lubatud protektori mustri sügavus on talverehvidel 3 mm ja suverehvidel 1,6 mm. Soovitame siiski pöörata kulumisastmele tähelepanu ka igapäevastel sõitudel. Näiteks, kui sõit muutub ebastabiilseks, seda eriti märja ilmaga, siis võib see olla märgiks rehvide väljavahetamise vajadusest.
Teoreetiliselt võib eri liiki rehve kasutada, kuid rehvitootjad sellist kasutamist ei soovita, sest haardumine teega on erinev. Eri liiki rehvide kasutamisel on oluline kontrollida korrapäraselt rehvide kulumisastet.
See sõltub sellest, millise teljega on ühendatud auto ülekandemehhanism. Uued rehvid paigaldatakse transmissiooniga ühendatud telje ratastele, et kogu rehvikomplekt kuluks ühtlasemalt.
Rehvi laius (millimeetrites) Rehvi kõrgus (protsentides rehvi laiusest) Rehvi läbimõõt Koormusindeks Kiirusindeks
XL tähendab «Extra Load» (suurendatud kandevõime). XL tüüpi rehvidel on tugevdatud külgkatted ning enamasti on sellised rehvid madala profiiliga.
Eestis kestab naastrehvide kasutamise keeluperiood 1. maist kuni 30. septembrini. Leedus on naastrehve keelatud kasutada ajavahemikus 1. aprillist kuni 31. oktoobrini, Lätis aga 1. maist kuni 30. septembrini.
Sellele küsimusele on raske ühest vastust anda, sest rehvide tööiga sõltub paljudest teguritest, näiteks, juhtimistingimustest ja –maneerist, kulumisest, teekattest jms, keskmiselt aga teenivad rehvid 2-4 hooaega.
Protektori mustri sügavus avaldab rehvide tõhususele kindlasti mõju ja seepärast soovitame pöörata igapäevastel sõitudel tähelepanu korrektsele juhtimisele. Eestis on seadusega lubatud minimaalne mustri sügavus talverehvidel 3 mm ja suverehvidel 1,6 mm.
Mille poolest erineb protektori suunatud muster sümmeetrilisest või asümmeetrilisest mustrist? Milline on parem?
Suunatud - tagab hea haardumise teega ja parema pidurdamise, kuid seda liiki rehvid peab paigaldama eranditult liikumissuuna järgi.
Asümmeetriline- protektori iga tsoon võib täita omaenda ülesannet, mis parendab oluliselt summaarset veojõudu, nii kuival kui märjal teel.
Jah, kindlasti! Igal rehvil on teatud kindel veeremistakistus ning sõltuvalt protektorist on see erinev. Mida suurem on veeretakistus, seda suuremaks kasvab kütusekulu. Loe kütusekulu vähendamise kohta lähemalt.
See on lubatud, kuid liikluseeskirjades on sätestatud, et ühel ja samal teljel peavad olema samas mõõdus rehvid. Tuleb pidada meeles, et esineb olukordi, kus erinevatele telgedele tohib paigaldada erinevas mõõdus rehve, seda vaid tingimusel, et see on auto tootja pool ette nähtud.
Rehvi maksimaalne kiirus (kiirusindeks) näidatakse ära rehvi külgkatetel ja tähistatakse tähega. Kiiruse valikul tuleb siiski arvestada ka ilmastikuoludega.
Aastaringseks kasutamiseks mõeldud rehve tähistatakse kui «all season» (kõik aastaajad), «4S» (neli aastaaega), «tous terrain» (iga kate) või «AW» (any weather – iga ilmaga). Aastaringseks kasutamiseks mõeldud rehvide valikul on väga tähtis hinnata nende vastavust meie kliimatingimustele. Enne rehvide ostmist soovitame pidada nõu spetsialistidega.
Sanktsioneeritud (inglise keeles homologated, ametlikult lubatud) rehvid on rehvid, millel on teatud konstruktsioonilised muudatused, mida nõuavad auto tootjad rehvide paigaldamiseks oma konkreetsete margi autodele. Loe „sanktsioneerimise“ kohta lähemalt.
Jah, Eestis tohib kasutada ainult Euroopa sertifikaadiga rehve. Sellele osutab tähis rehvi külgkattel – lühend «E» või «e».
Kas kindlustusfirmad võivad keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest juhul, kui rehvid ei vasta seadusega ettenähtud nõuetele?
Kindlustusseltsid võivad keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest, kui rehvid ei vasta seadusega ettenähtud nõuetele – kui kulumisaste ületab kehtestatud minimaalse protektori mustri kõrguse (3 mm talverehvidel ja 1,6 mm suverehvidel), kui puudub M+S tähistus või kui ajavahemikus 1. maist 30. septembrini kasutatakse naastrehve.
Inimesed on sageli eksiarvamusel, justkui tagaks M+S (mud and snow / pori ja lumi) tähistus selle, et rehv on kasutatav aastaringselt. Oluline on siiski meenutada, et «M+S»-ga märgistatakse ka naastrehve, seega ei näita see seda, et neil võib sõita aastaringselt. M+S rehvid ei ole aastaringseks kasutamiseks mõeldud rehvid!
Seaduse järgi peavad kõik 1. detsembrist kuni 1. märtsini avalikel teedel liikuvad autod olema kohustuslikus korras varustatud talverehvidega.
Talverehvide väljavalimisele tuleb pöörata erilist tähelepanu ning valiku langetamisel tuleb hinnata kõiki tegureid, nõudeid ja soove. Soovitame pidada nõu spetsialistidega, kes saavad soovitada parimad rehvid – lähtudes Teie sõitude sagedusest, kogemusest, sõiduki tüübist ja teekatete liikidest, millel plaanitakse sõita.
Sõidukiirus tuleb valida lähtuvalt ilmastikuoludest, teekattest ja juhtimiskogemusest. Tingimata tuleb hoida suuremat pikivahet kui suvistes tingimustes.
Seadusega on lubatud kasutada talverehve aastaringselt, väljaarvatud naastrehve, ent kui vaadata talverehvide suvisele kasutamisele ohutuse seisukohalt, siis ei ole see mingil juhul soovitatav
Ei, talverehvid ei ole ühesugused – neil on erinev protektori muster, kummisegu koostis, on olemas naastudega rehvid ja naastudeta rehvid. Seepärast tuleb konkreetsete talverehvide valikul hoolikalt hinnata nende vastavust oma vajadustega, ka on sobivamate rehvide väljavalimiseks soovitatav pidada nõu asjatundjatega.
Talverehvide valimisel tuleb võtta arvesse juhtimistingimusi, sõitmissagedust, teekatte tingimusi ja juhtimiskogemust. Kui suurem osa sõitudest hakkab toimuma linnatingimustes, siis on soovitatav valida naastudeta rehvid. Juhul kui plaanitakse sõita väljaspool linna, on parem valida naastrehvid. Igal juhul aga aitavad Teil parima valiku teha professionaalsed spetsialistid, tuginedes Teie juhtimisharjumustele ja iseärasustele.
Talverehvidel, võrreldes suverehvidega, on pehmem kummisegu koostis ning need on nähtud ette kasutamiseks madalatel temperatuuridel. Talverehvidel on erilised lamell-sälgud (protektori mustri detail). Suverehvi kummisegu koostis on jäigem ning see pole mõeldud sõitmiseks lumel, jääl ja talvistel teedel.
Alates 1. märtsist on kõigil sõiduvahenditel täismassiga kuni 3,5 tonni õigus osaleda liikluses suverehvidel. Oluline on pidada meeles, et naastrehve tohib kasutada vaid 1. maini. Soovitame autojuhtidel siiski juhinduda ilmastikutingimustest.
Kindlasti ei tohi, kuna suverehvid, erinevalt talverehvidest, ei ole nähtud ette talvistele tingimustele ja teede seisukorrale. Loe lähemalt viie olulise põhjuse kohta, miks peab suvel sõitma suverehvidel.
Suverehvid erinevad aastaringseks kasutamiseks mõeldud rehvidest esmajoones kummisegu koostise ja protektori mustri poolest. Aastaringseks kasutamiseks mõeldud rehvide protektori mustris on rohkem sälke ja sooni, protektoris on rohkem segmente – et see võiks täita oma ülesandeid ka lumistel teedel. Suverehvidel omakorda on jäigem koostis ning väliskummi jäikuse säilitamiseks on protektoris vähem sooni.
Kokku-lahkujooksu kontrollimine on soovitatav osa rataste asendi reguleerimise kontrolli teenusest, mis tuleb teha läbi pärast igat rehvide vahetust, selleks et paigaldatud rehvid ei kahjustuks ebaõige kokkujooksu tõttu ning kuluksid ühtlaselt. Kokku- ja lahkujooksu nurkade õige reguleerimine tagab Teie autole stabiilsuse teel, kergendab juhtimist ja pikendab rehvide kasutusiga.
See ei ole kohustuslik. Autotootjad näevad ette mitme rehvimõõdu kasutamise ja iga mõõt on kasutatavam teatud konkreetsetes ilmastikuoludes.
Jah, tohib, kuid vaid sel juhul, kui see on auto tootja poolt ette nähtud. Näiteks Mercedes Benz S (w221) klassi autol.
Kui tajute liikumisel vibratsiooni, tuleb tingimata pöörduda rehvikeskuse asjatundjate poole. Vibratsioonil võib olla mitmeid põhjuseid ja seepärast tuleb vibratsiooni täpse põhjuse kindlaksmääramiseks kontrollida käiguosa, roolisüsteemi ning velgede ja rehvide seisundit.
Lahku- ja kokkujooksu tuleb kontrollida vähemalt kord aastas ning soovitatav on teha seda enne igat väliskummide asendamist.
Igal rehvil ja veljel on omad raskuspunktid, mis viivad tasakaalustamatuseni, kutsuvad esile vibratsiooni, raskendades auto juhtimist ja soodustades rehvide enneaegset kulumist. Nimetatud probleemide vältimiseks, samuti rehvide pika tööea ja mugavate juhtimistingimuste tagamiseks, tuleb rattad tasakaalustada. Rehvid tuleb kohustuslikus korras tasakaalustada enne iga hooaja algust.
Sageli hoiab just rehvide seisukord ära avarii. Autotootjad kehtestavad iga eraldi mudeli jaoks soovitatava rehvirõhu. Soovitatav rehvirõhk näidatakse ära kas bensiinipaagi luugi siseküljel või juhipoolsel uksepostil. Rehvirõhk mõjutab rehvide kulumise kiirust, juhtimise turvalisust ja mugavust, samuti kütusesäästu ja käiguosa kulumise kiirust.
Jah. Näiteks aktiivne, sportlik juhtimisstiil lühendab rehvide kasutusiga, kuna sellise sõiduga kuumenevad rehvid kiiremini ja hakkavad kuluma.
Rõhu langemist võib märgata rehvide korrapärasel ülevaatamisel või rõhu kontrollimisel kord kuus. Rõhku kontrollitakse manomeetriga külmadel rehvidel, millega ei ole veel alustatud aktiivset liikumist.
Rehvirõhu langust võivad põhjustada mitmed tegurid, näiteks, vana ventiil, vana kumm, järsud temperatuurilangused, pikaajaline seisak, velgede seisukord (näiteks rooste, muljutud või mõranenud velg). Oluline on pidada meeles, et enne rehvide paigaldamist tuleb tingimata kontrollida rõhku. Lisaks sellele, autotootjast sõltuvalt võib auto erinevatele telgedele paigaldatud rehvide rõhk olla erinev.
Rehvi külgkattelt võib leida teavet tehase tingimustes kindlaks määratud või maksimaalse rehvirõhu kohta. See tähendab, et rõhk ei tohi ületada kindlaksmääratut.
Ebaühtlase kulumise sagedamini esinevateks põhjusteks on ebaõige rehvirõhk, üleliigne kaal või käiguosa rikked.
Rehvide katkirebenemise vältimiseks tuleb järgida õiget rehvirõhku ja pidada kinni auto tootja poolt kindlaks määratud lubatavast täismassist.
Teoreetiliselt on see võimalik, kuid selleks, et rehvi või velge mitte vigastada, soovitame usaldada rehvide paigaldamise spetsialistidele, kellel on selle töö tegemiseks olemas kogemus ja vastavad seadmed. Spetsialistid saavad rehvid kohe pärast paigaldust tasakaalustada, mis on väliskummide vahetamise korral kohustuslik.
Alates 2012. aasta 1. novembrist peab kõigil pärast 2012. aasta 1. juulit toodetud rehvidel olema kleebis või märgistus, millega lõpptarbija saab tutvuda veel enne ostu sooritamist. Vastavalt EÜ normidele peab märgistus sisaldama teavet veeretakistuse, märghaardumise ja mürataseme kohta. Määruse kehtivus laieneb kõigile sõidu-, tarbe- ja veoautodel kasutamiseks mõeldud rehvidele (C1, C2 ja C3).
Rehvide märgistamise eesmärgiks on muuta madala müratasemega kütusesäästlike ja ohutute rehvide edendamise abil maanteetransport ohutumaks ning majanduslikult tasuvamaks ja keskkonnasäästlikumaks.
Euroopa Liidu nõukogu määruse nr 1222/2009 rehvide märgistamise kohta järgimine on kohustuslik kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele.
Vastavuses EL territooriumil kehtestatud rehvide märgistuskriteeriumitega on rehvitootjad kohustatud sertifitseerima rehvid iseseisvalt. Igat rehvi mudelit ja igat mõõtu testitakse eraldi, klassifitseeritakse ning seejärel see sertifitseeritakse.
Rehvitootjad dokumenteerivad sõidu-, tarbe- ja veoautode rehvide klassifikatsiooni kategooriate kaupa oma reklaamvoldikutes, samuti avaldavad nad teabe internetis, seepärast saavad ostjad tutvuda märgistusega veel enne ostu sooritamist.
Rehvide märgistus teavitab ostjaid kolmest põhikriteeriumist, kuid on olemas veel ka teised olulised, turvalisusega seotud kauba omadused, mida tuleb arvesse võtta. Näiteks, stabiilsus, töökindlus, pidurdamisnäitajad kuival ja märjal teekattel, omadused vesiliul ning tõhusus talvel.
Tootjad rõhutavad, et rehvide märgistus ei ole mõeldud asendama üksikasjalikku teavet, mida võib saada teada näiteks rehvide testidest.
Veeretakistus on rehvide veeremisele vastassuunaline jõud. Kuna rehvid avaldavad mõju üldisele kütusetarbimisele – sõiduautodel kuni 20% ja veoautodel kuni 35% –, siis on oluline saavutada madalad veeretakistuse näitajad. Sõiduvahendi kaalu mõjul deformeeruvad rehvid kokkupuutepunktis teega ja kaotavad energiat kütusekulu vormis. Mida suurem deformatsioon, seda suurem veeretakistus ning vastavalt ka kütusekulu ja CO2 heidete hulk. EL rehvimärgistuses tähistatakse veeretakistuse taset tähtedega «А»-st (parim näitaja) kuni «F»-ni tarbesõidukitel ning «G»-ni sõiduautodel (halvim näitaja).
Haardumistase märjal teel on üheks olulisemaks rehvide turvalisuse näitajaks. Väga hea haardumine märjal teel tagab vihmase ilmaga lühema pidurdusmaa. Lisaks sellele on olemas ka teised olulised, turvalisusega seotud parameetrid, kuid erinevate rehvide võrdlemiseks valiti välja haardumistase märjal teel kui kõige olulisem parameeter. Mida lühem pidurdusmaa, seda kõrgema klassi rehvid.
Transpordivoogudest lähtuv müratase on ümbritseva keskkonna oluline parameeter ning see sõltub mitmest tegurist: voo intensiivsusest, sõiduvahendite liigist, samuti rehvide vastastikusest toimest teega. Märgistusel näidatud indeks ei osuta mitte müratasemele auto salongis, mida autojuht sõitmise ajal kuuleb, vaid mürareostust tekitavale välise müra tasemele.
Kõigile soetatud rehvidele laieneb PKP rehvikeskustes garantii rehvi karkassi valmistamise praagi suhtes ja liiga suure tasakaalust väljaoleku suhtes. Garantiiaeg on 1 aasta. Lisaks tavalisele garantiile pakub PKP Pirelli rehvidele laiendatud garantiiprogrammi, «TYRElife» nime all.
TYRElife on laiendatud garantiiprogramm neile Pirelli rehvidele, mille mõõt on 16" või üle selle. See programm on täiendavaks garantiiks juba olemasolevale tavalisele garantiile. TYRElife’i programmi liikmeks saanud autojuht võib teostada tasuta rehvivahetuse rehvi mehhaanilise vigastuse korral, sealhulgas läbitorge, sisselõige, süttimine, deformatsioonid ja muud rehvi kasutamise tulemusel tekkinud mehhaanilised kahjustused. Garantii kehtib 12 kuu jooksul alates rehvide ostu hetkest.
Kuidas pean toimima, kui tahan vahetada välja vigastatud rehvi ja seejuures laienevad rehvile ikka veel garantiitingimused?
Peate minema sellesse rehvikeskusesse, kust Te rehvi soetasite ja võtma kaasa ostu tõendava dokumendi. Rehvikeskuse spetsialistid hindavad pretensiooni vastavust tehase garantiitingimustega ning vahetavad rehvi välja, juhul kui vigastus on tekkinud tehase süül.
Key Point on rahvusvaheline projekt, milles osaleb enam kui 700 rehvikeskust üle kogu Euroopa. Balti riikides esindab Key Pointi rahvusvahelist võrgustikku SIA Latakko, koostöös Pirelli kontserniga. Võrgustik alustas tegevust Lätis 2001. aasta alul, Eesti ja Leedu liitusid vastavalt 2012. ja 2013. aastal. Key Pointi rehvikeskused pakuvad kõige laiemas valikus rehve, valuvelgi, akusid ja õlisid, samuti muud toodangut Baltikumi suurimast laost.
Mille poolest erinevad spetsialiseeritud rehvikeskused teistest kohtadest, kus võib osta ja/või paigaldada rehve?
Spetsialiseeritud rehvikeskustes on Teil alati võimalus saada kõrgetasemelisi professionaalseid nõuandeid, teenindust ja service’i teenuseid. Teile pakutakse kõige laiemat kaubavalikut ja meeldivaid hindu.
Igas PKP rehvikeskuses pakutakse erinevaid teenuseid, seepärast palume vajaliku leidmiseks tutvuda lähima PKP rehvikeskuse pakkumisega.
|
OSCAR-2019
|
||
U18 tütarlaste Eesti meistrivõistluste finaalmängus oli Audentese SK kindlalt 81:55 Tartu Kalevi eakaaslased.
Esimene poolaeg kulges Audentese SK juhtimisel. Tartlannad olid selgelt hädas vastaste liidri Janne Pulga takistamisel, kes kogus poolajaks juba 24 silma ning suurendas eduseisu 18-punktiliseks (40:22), kirjutab Basket.ee.
Viie veaga langesid pingile tartlannade Sonata Eliis Timofejeva ja Anna Jürissaar. Audentese neiud leidsid rünnakul vabad mängijad ülesse ja vahe hoiti 20 punkti piiri peal. Hädas olid Kalevi esindajad ka kaugvisetega, neid tabati 16-st vaid kaks. Audentese SK võitis finaalkohtumise ja Eesti meistritiitli tulemusega 81:55.
Tartu pariamana tõi Johanna Eliise Teder 18 punkti. Naiskonna parimaks valiti Kristin Tamberg, kes tõi 10 punkti ja 7 lauapalli.
Audentese peatreener Reet Rausberg sõnas vahetult pärast mängu: „Väike värin olin enne mängu tüdrukutel sees. Meil oli hooaja esimene mäng, kus me saime mängida täiskoosseisus. Meil oli hästi palju vigastusi ja vigastustest väljatulekuid. Pidasime võtmemängijaks Tederit ja esimesel poolajal saime kenasti hakkama. Teisel poolajal kaitses natuke auke tekkis aga edu oli turvaline. Natuke ma ei olnud rahul sellega, et pall oleks pidanud rohkem sisse-välja käima aga üldjoontes hea mäng.“
Pärast mängu kogus peatreener neiud kokku, mida neile ütles? „Paljudele oli see noorteklassi viimane mäng. Kiitsin neid toreda hooaja eest ja homme hakkab juba uus töönädal!“
Hõbemedaliga leppima pidanud Tartu Kalevi loots Kaire Asi tunnistas, et nende poolt täna mänguks ei läinudki. „Kaitset ei olnud üldse, ei saanud mängu lõpuni kaitset paika. Siis me ei tahtnud rünnata ja sellise mänguga vedas, et vahe polnud 40 punkti. Ükskõik, kes vastastest oleks võinud visata sama palju punkte kui Janne Pulk, sest meie kaitse oli null.“
Reinar Hallikule appi tulnud USA treener: tippu jõudmiseks on vaja meeletut sihikindlust – Korvpall24.ee
Oled siin: Korvpall24 → Reinar Hallikule appi tulnud USA treener: tippu jõudmiseks on vaja meeletut sihikindlust
“Ma olen mängijaid NBA-ks ettevalmistav treener ning ma kontakteerusin Reinariga Facebookis, kuna tahan laiendada oma ettevõtet üle Euroopa. Meil käib töö Austraalias, Prantsusmaal ning laienemine on pooleli Hispaanias,” sõnas ameeriklane portaalile Korvpall24.ee.
Dalton oli ise korvpallur, kes mängis professionaalina Iisraelis ja Prantsusmaal, kuid peamine edu saatis teda 1-1 korvpallis: “Mu onu on üks Cleveland Cavaliersi kõigi aegade parimaid mängijaid Michael “Campy” Russell, kes õpetas ka mind korvpalli mängima. Temalt õppisin, et kui sind pole kõige suurema talendiga õnnistatud, siis pead suutma kohaneda. Tema õpetas mind mängu mõistma ning see, mis ma oma karjääris valesti tegin, aitab mul lapsi ja noori õpetada neid samu vigu vältima.”
“Kuna Reinar alustas omanimelise korvpallikooliga, siis lendasin siia, et aidata tal seda arendada. Kuna ma olin väga hea 1-1 mängus, siis sai minust just põhioskuste treener ning mulle meeldib mängijatega individuaalselt tegeleda,” selgitas oma reisikulud ise tasunud korvpallitreener.
Daltoni sõnul on tema ettevõtte The Process Basketball abil paljud mängijad saanud võimaluse näidata ennast ka NBA klubidele. Üheks hiljutiseks näiteks on äsja Tallinna Kalevisse toodud Emmanuel Malou.
Daltoni sõnul on Euroopa pallurid suurte sammudega tasemelt USA-le järgi jõudnud, kuid ameeriklastel on veel see üks samm edumaad, mida Dalton tahab eurooplastel aidata astuda. “Euroopa korvpall võib kohati olla nagu keeruline pusle, kuhu mängija võib oma loovuse kaotada. Ma ei taha Euroopa stiililt midagi ära võtta, sest kui eurooplased oleks sama atleetlikud või neil oleks sarnane tapjainstinkt, siis poleks USA palluritel Euroopa vastu mingit võimalust. Kui Euroopas suudetakse säilitada oma põhioskused ning lisada juurde atleetlikust, siis vahe kahe koolkonna vahel tasandub.”
“Euroliiga on küll maailma üks kõvemaid liigasid, kuid NBA tiimidega võrdlust veel välja ei kanta. USA mängijad on tihti pärit suurlinnade rasketest tingimustest ning see motiveerib neid ja valmistab ette eduks väljakul. Tahan Euroopa mängijatesse süstida sarnaseid põhimõtteid ja see on ka töötanud,” lisas Dalton.
Ameeriklane võrdleb korvpalli päriseluga: “Sa käitud väljakul nii nagu elus – kui sa oled agressiivne, siis sul on ka agressiivne mängustiil. Seda oskavad ameeriklased väga hästi, kuna nende mängustiil eeldab vastaselt võidu ära võtmist. Võtame näiteks Russell Westbrooki, kes sõna otseses mõttes igas olukorras rebib vastast tükkideks.”
Daltoni sõnul ei ole NBA superstaari ning napilt liigas püsiva mängija põhioskuste vahe eriti suur, kuid peamine erinevus tuleb mängijate meeletust sihikindlusest: “Ma ise olin ka selles olukorras, kus ma olin piiri peal, kuid ei leidnud piisavalt tahtejõudu, et järgmist sammu teha. Usun, et sihikindlus ongi põhiline, mis eraldab parimad ülejäänutest.”
Daltonil on Eesti noortele korvpalluritele väga lihtsad sõnumid: “Usu endasse ja ole väljakul “tapja”. Platsil tuleb jääda iseendaks – kui su oskus on söötmine, siis sööda… kui sa oled skoorija, siis skoori, sest selle pärast sind väljakule pandi.”
Konkreetne sõnum on tal ka kõigile siinsetele treeneritele, kuna Daltoni arvates saab hea mängija alguse just temasse uskuvast juhendajast: “12-13-aastane mängija ei tea veel spordist midagi ning tal on vaja inimest, kes teda sellel teel suunab. Kui Reinari sugused treenerid panustavad mängijasse päevast päeva oma aega, siis ühel hetkel hakkab see mängija ise ka endasse uskuma ning ühe tõsisemalt panustama ja tegema individuaalset tööd iseendaga.”
Seda lugu lugevatel noormängijatel soovitab Dalton vaadata peeglisse ning teha enda jaoks otsus, kuhu nad tahavad jõuda: “Kui sul on eesmärk jõuda NBA-sse ja sa oled selle nimel valmis ohverdama, siis elu pakub sulle võimaluse, et vähemalt üritada. Oled sa Eestist või Aafrikast, kui sul on piisavalt sihikindlust, siis sa saad oma võimaluse läbi lüüa!”
Dalton oli väga rahul, et endised tippkorvpallurid pärast karjääri lõpetamist korvpallikooli loovad: “Reinar on ideaalne näide, kuidas Euroopa korvpall saab edasi areneda. Nii kaua, kui teil on selliseid tüüpe nagu Reinar, on Eesti korvpall väga heades kätes ja areneb edasi!”
25.-28. veebruaril Iisakus toimunud laagri projekti rahastas rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.
|
OSCAR-2019
|
||
Ma istusin NELI KUUD pallimängus ühel tasemel. Muidugi sellest ajast kuu või kaks ma üldse ei mänginudki – tegin lihtsalt iga päev päeva taseme ära ja kõik.
Aga mingil hetkel otsustasin, et hakkan jälle proovima, ehk ikka kunagi õnnestub. Ühtki abilist osta ei raatsinud, sest enamik ajast ei saanud isegi esimest osa tehtud, see oleks olnud väärtuslike punktide raiskamine. Lihtsalt mängisin, sain aeg-ajalt teise osasse, jõudsin paar korda isegi üsna üles, aga pallid said alati enne otsa, kui ma lage üldse nägin.
Eile õhtul anti proovimiseks hunnik muidu tasulisi jubinaid. Kuna esimesel korral, kus arcane bubble‘i proovimiseks sain, kulutasin selle kogemata täiesti mõttetult ära, siis nüüd katsusin olla eriti ettevaatlik. Muuhulgas anti ka mingi elude värk, igatahes eile mul elud nulli ei jooksnud ja täna pole seda ka juhtunud. Pakun, et äkki 24h värk vms.
Eile kasutasin õige mitu proovijubinat ära, asjatult, ei õnnestunud lõpuni jõuda. Kasutamata jäid aga nii arcane kui lightning bubble, teadsin nüüd ka täpselt, kuidas neid kasutada. Ja täna juhtuski ime. Teises osas olid alguses pallide värvid lihtsalt nii hästi ritta seatud, et sain need jubedad pommiread ilma igasuguse abita kiirelt eest ära – varem sain juba seal enamasti lihtsalt surma. Siis kasutasin lightning bubble‘it, et ühelt poolt pealuude rida ära saada, mis võimaldas mul ülevalt kergemini edasi lasta. Tegin hooletusest lahti ühe pommi, mille kinni panemiseks ei olnud ligipääsu – sain sellele üsna lähedale, sulgemiseks oleks vaja olnud kahte lasku, ees aga 1. Ja nüüd tuligi appi arcane bubble, millega ma pommi ja seda ümbritsevad pallid sain ära lasta.
Kuna pealuud olin ühelt poolt ära lasknud ja need tumenevaid pallid (ma ei teagi, kuidas neid nimetada? Ei suuda isegi meenutada, kuidas neid mängus inglise keeles nimetatakse) polnud jõudnud liiga kaugele levida, saingi tehtud. No ausõna, ma ei oska isegi kirjeldada seda uskumatut tunnet… Sest ma olin ausõna lootuse kaotanud :D
Kena, et tasulisi asju vahel tasuta jagatakse. Raha maksma ei hakkaks ma elu sees ja tasuta FB crediteid ka taga ajada ei viitsi. Õnneks vahel pakutakse kandikul ja tasuta :)
Mul on hetkel 636 280 punkti. Nüüd tuleb ehk ka mõni selline tase, kus ma näen mõtet nende kulutamisel :D
Mhm, ma olen sõltlane. Õnneks noil päevil pole see enam hull. Mängin oma elud maha kuni kolm korda päevas – hommikusöögi kõrvale, laste lõunaune ajal ja õhtul, kui nad juba magavad. Noh, seda siis, kui viitsin, vahel teen lihtsalt päevataseme ära ja kõik.
Ma usun, et enamikule eestlastele tundub veider komme kingi koju jõudes mitte jalast ära võtta. Kõik muidugi vast teavad, et ameeriklased seda teevad, üsna tavaline on see ka UK-s…
Sattusin ühe ameeriklase kirjutatud postituse peale, mille kommentaare lugeda oli minu jaoks tõeliselt huvitav. Eestlasena ei tule just pähe, et keegi võiks tunda ennast solvatuna, kui sa palud neil sisse tulles jalatsid ära võtta… Seda lihtsalt tehakse :D
See oli hämmastav, kuidas nii mitmed kartsid nii kangesti haigusi või rääkisid sellest, kui õudne oleks, kui kõigi jalad õhtusöögilaua all haiseksid. Mina kardaks haigusi, mis võiks saada kõigest sellest jamast, mis jõuaks mu koju, kui ma kannaksin välisjalatseid kodus :P Ja pigem lähevad jalad mu meelest haisema just siis, kui peab neid neetud jalatseid terve päeva jutti kandma.
Minu jaoks on täiesti loomulik käia paljajalu, suvel ka väljas, isegi siis unustan vahel enne voodisse minemist jalgu pesta. Ma tean, et peaks, aga vahel olen lihtsalt liiga väsinud või ei mõtle. Kui on külm, siis käin sokkidega. Kui väga külm, siis sussidega. Samas sussidega on mul kiiks, minu meelest näevad enamik susse väga koledad välja ja neid ma ei taha lihtsalt jalga panna :D Sestap eelistan iga kell sooje põrandaid, et ei peaks susse kandmagi.
Ka külas ma enamasti pigem loobun sussidest, kui neid pakutakse, kui just väga külm pole. Sest nagu öeldud, mulle ei meeldi üldse sussid, eriti mitte võõrad :D Pigem olen siis juba ilma. Aga ega paljudes kohtades ei pakuta ja ei tule ka pähe, et peaks :D No tõesti, Eestis pole vist küll sellist asja, et kellelgi tuleks pähe solvuda, kui peab kingad ära võtma ja susse ei pakuta.
Isegi kui tegu on peoga – üles löödud, kenasti riides jne – siis ikkagi ei tule pähe, et kellegi koju sünnipäevale vms minnes peaks kingad jalga jätma. Nii ju ei tehta. Kui pidu on kuskil mujal, siis loomulikult jäävad kingad jalga, see on sama iseenesestmõistetav.
Ja vahel astun ikka sussidega õue või kui kuivem ilm, lähen korra kingadega tuppa… Ja ei puhasta oma põrandat iga päev tolmuimejaga… Ja näe, ikka elan, pole ära surnud :)
No ei ole ju Eestis kedagi sellist, kes kodus välisjalatseid kannaks? Ikka sussid või plätud või mis iganes mugavad kodused kingad. Töömehed ja muud taolised käivad vist küll kingadega, jah, seegi käib mulle närvi, aga kuna juhtub harva, saan aru :)
Alustuseks soovitan kõigil lugeda läbi ühe asjaliku artikli, kus on meelde tuletatud lihtsaid ja loogilisi tõdesid toitumise kohta. Tervist tõepoolest ei tasu jätta arstide hooleks, ikka ise oleme vastutavad. Kõik algab sellest, mis me suhu pistame. Mõned kohad on selles artiklis mu meelest tibake liiga mustvalgelt väljendatud, lihtsustatud või liialdatud (see võib aga vabalt olla tõlkimise/refereerimise tulemus), aga üldjoontes igati loogiline ja asjalik.
Ma olen korduvalt maininud, kuidas mulle meeldib flirtida veganluse ning toortoitluse mõttega. Olen ka alati öelnud, et üleöö mingeid suuri muutusi läbi viia üldiselt ei õnnestu ning mina olen valinud aeglase tee, katsudes tasapisi toidulauda järjest tervislikumaks muuta ning vaadata, kuhu see mind viib. Muutused viimase viie aasta jooksul, mil olen toitumisest teadlikumalt mõelnud, on olnud märgatavad.
Kui viimati toitumise teemat enda jaoks selgeks mõtlesin, jäin vist selle juurde, et toidud võiksid olla võimalikult terviklikest algainetest valmistatud ja puhtad (mahedad). Et palju taimset ja värsket tuleb väga kasuks, aga ma ei usu sellesse, et veidi puhtaid piimatooteid, õnnelike loomade liha või (täis)teraviljatooteid halba teeks.
Täna sattusin ma Telegrami vahendusel lugema üht blogipostitust, kust läksin edasi ülejäänud blogi lugema – alustuseks intervjuu mulle juba ammusest tuttava toortoituja Sille Poolaga, mis oli väga huvitav ja inspireeriv, siis lugesin läbi kogu ülejäänud blogi. Järgmiseks on plaanis Sille enda blogi läbi saada – olen tema üksikuid postitusi varemgi lugenud, aga terve blogiga läheks aega, Paradiisi Maitse sai just sellepärast esimesena ette võetud, et postitusi oli vähe ja sain korraga läbi.
Ütleme nii, et mõtteainet on jälle juures. Ma absoluutselt ei ütle, et nüüd teangi, mis on tõde või usun, et just toortoitumine/puuviljatoitumine on kõige õigem, aga üldiselt tundub uus info igati asjalik. Olin senini teadnud, et juurviljad peaks ikka ülekaalus olema, puuviljadega seevastu ei peaks üle pingutama, ikkagi lihtsüsivesikud :P Mitte et ma oleks ennast kunagi puuviljade osas piiranud, lihtsalt selline mulje oli seni leitud infost jäänud. Nüüd aga lugesin, et mõningate väidete põhjal olevat inimene vanasti hoopis puuviljatoiduline olnud (nojah, aedviljad ka) – siin on sellest kirjutatud ja toodud põhjusi.
Ühesõnaga – on mille üle mõelda. Jälle on maailmapilt natuke avaram. Ma arvan, et sel suvel pöörame toortoitumisele teadlikku tähelepanu. Kindlasti mitte 100%, vaid lihtsalt teadlikult rohkem värsket kraami, nüüd ei muretse ka enam niiväga puuviljade ja juurviljade osakaalu pärast. Olgem ausad, puuviljad ja marjad on alati rohkem maitsenud kui juurviljad ;) Ma küll jumaldan ka toorsalateid, nii et need saavad samamoodi menüüs olema. Ja üleüldse, mingeid piiranguid ei hakka siin praegu seadma, neisse ma ei usu. Lihtsalt teadlikumalt rohkem värsket kraami – just sellist, mille järele parasjagu isutab. Vaatame, kuidas läheb. Suvel on ju hea ja kerge.
Üldiselt ma olengi jõudnud selleni, et internet on küll hea infoallikas ja toitumisteooriaid on lõputult, aga lõppkokkuvõttes peaks olema tõsine teadlane, et kuulutada veendumisega, mis siis õigem on. Teadlane ma pole, küll aga on mul võimalus erinevaid toitumisstiile katsetada ja hoolikalt keha kuulata. Nii vaimne kui füüsiline enesetunne, tervis, samuti naha, juuste ja küünte seisund peaksid üsna hästi infot andma selle kohta, kas olen õigel teel või mitte.
Igatahes olen ma kindlalt seda meelt, et muutused peavad tulema loomulikult. Tasapisi ja sisemusest. Kui mul on vajadus edasi katsetada, ju siis ikka ei ole veel kõik selline, nagu võiks olla. Ja nagu olen siiamaani toiminud, lähen ka edasi – ei hakka mingit 100% dieeti pidama, lihtsalt vaatlen, kuidas mingid muutused mõjuvad.
Aasta alguses läbi viidud muudatuste kohta võin öelda, et rohke värske kraami lisamine sooja toidu kõrvale on saanud harjumuseks, ilma selleta on kohe midagi puudu. Samuti ei tabanud mind selle aasta alguses tavapärane väsimus ja energiapuudus – või kujutan seda endale ette? Viimasel ajal on küll mitu madalseisu olnud, aga need on rohkem vaimsed ja põhjused on mulle väga hästi teada :)
Teine suur muudatus oli piimajoomise oluline vähendamine ja mida aeg edasi, seda vähem sellest puudust tunnen. Olen üsnagi ära harjunud toidu kõrvale vett jooma. Ehk tuleb nüüd isegi soovituslik 1,5 liitrit päevas täis, ehkki mõõtnud ma kunagi pole.
Kolmandaks olen tähele pannud teatud reageeringut rafineeritud nisust toodetele (aga võib-olla kujutan ma seda ette). Näiteks kui ma sõin tühja kõhuga mitu võisaia (tavalist täitsa valget saia – me ei osta seda pea kunagi, aga kui saime paki imemaitsva singiga just sel päeval, mil leivatainas ununes õigel ajal hapnema panemata, siis ei kannatanud oodata ja tõime ühe saia koju) või tüki kooki (mille küpsetasin seekord ainult valgest jahust, sest täistera oli otsas), siis korraks oli hea, aga üsna kiirelt läks olemine seest kuidagi väga ebameeldivalt õõnsaks. Samas kui söön võileibu, siis sellist õõnsat tunnet ei tule. Samuti ei ole probleemi, kui söön tüki kooki või mõned küpsised (patustame siin vahel, kohalikus poes on head šokolaaditükkidega küpsikud viimasel ajal kogu aeg soodushinnaga) pärast korralikku soolast kõhutäit. Sellised tähelepanekud siis. Ma olen oma keha kuulamises alles üsna algaja ja osa võib vabalt olla ka soovmõtlemisest tulenev ettekujutlus… Aga ma katsun ennast võimalikult objektiivselt hinnata :D
Kõik need taimetoitlaste retseptid pole mulle kunagi eriti isuäratavad tundunud, seega ei ole nende proovimine siiani nii libedalt läinud. Ma kavatsen seda muidugi edaspidigi teha, aga noh, lihtsalt rohkelt puuviljade-marjade söömine tundub juurikate kokkamisest palju lihtsam :P
See on iseasi, et mina olen ikkagi mahetoidu usku ja värske mahekraami osakaal on Eestis paraku kesine. Tallinnas on muidugi asjalood etemad kui Pärnus. Lisaks kaugelt transportimine… Samas – olgu mahe või mitte, kaugelt tulnud või mitte – vähemalt elus toit, eks. Selle kõige üle võiks pikalt vaielda. Igal juhul on puhas/mahe toortoitumine suvel mõeldavam kui muul ajal :)
Kuna ma olen väga laisk söögitegija ja suur puuviljade fänn, saate isegi aru, miks minus tekitab elevust idee, et kogu aeg suuremas osas puuviljadest toitudes võib täitsa kenasti ära elada. Tuleb ise katsetada, eks siis näis, kas see sobib mulle :D
Oleks rohkem raha, võiks käia iga teatud aja tagant vereanalüüse tegemas, see oleks minu jaoks hirmus põnev – vaadata, kuidas mingite vitamiinide ja muu vajaliku kraami osakaal kehas muutub. Aga no perearstilt minu vanuses inimene midagi väga põhjalikku tihti just välja ei nuia. Pole ju mingeid vaevusi, see pigem selline enda lõbuks asi. Kunagi võiks mingeid analüüse teha küll, aga ega igakuiselt polegi vast mõtet. Paar korda aastas? Eks näis… Esialgu piisab enesetunde jälgimisest.
Lõpetuseks veel üks huvitav link. On’s oliiviõli siis nii kasulik, kui väidetakse? Jälle mõttekoht. Mitte et oleks kahjulik, seda ma küll ei usu. Aga jah, loogilised tunduvad needki argumendid. Samas mulle tunduvad väga palju asjad loogilised, mis seda tegelikult teps mitte ei pruugi olla.
Igal juhul on tohutult põnev aina uusi asju avastada. Tohutult põnev on see teekond tervislikuma elu suunas. Huvitav, kuhu ma lõpuks välja jõuan?
Mind hakkas kummitama üks romantiline komöödia, mida ma olen kunagi näinud, aga ma lihtsalt ei suuda meelde tuletada, mis pagana film see on. Ei mäleta üldse, millal või kust vaatasin – kas telekast, arvutist, kinos… Arvan, et see pole väga uus film – vabalt võib olla näiteks 5-10-15 aastat vana.
Naispeategelane oli pikkade tumedate juustega – arvasin, et äkki Sandra Bullock, aga tema filmid olen läbi vaadanud, ei ole. Arvan, et tegu oli mingi vähem tuntud näitlejaga.
Vist oli nii, et mees oli boss, naine sekretär. Naine tegi mingeid eriti häid küpsiseid, millest kõik vaimustuses olid. Kandis vist mingeid hästi igavaid riideid ja mingi hetk filmi ajal löödi ta üles, selline traditsiooniline makeover, teate küll.
Kas hakkas see naine siis abielluma või lihtsalt leidis mehe või mis iganes, aga üks hetk see tema boss avastas, et tahaks teda hoopis ise. No ja filmi lõpuks muidugi ka sai. Äkki oli hoopis nii, et naine oli salaja mehesse armunud ja kui mees lõpuks avastas, et on naisesse ka, siis naine oli omale juba kellegi leidnud.
Rohkem ei mäleta :D Ja eelneva info põhjal pole suutnud midagi asjalikku välja googeldada. Vaatasin läbi miskiseid nimekirju erinevate aastate romantilistest komöödiatest, ühtki sobivat ei leidnud.
Huvitav, millest see tuleb, et vahel käib kommentaariumis elav arutelu, vahel on täielik vaikus? Muidugi sellest, kui tihti ja mis teemadel kirjutan :D Aga jah, mingit seaduspära ei paista väga olevat.
Viimasel ajal pole ma eriti kirjutanud ja isegi kui kirjutan, siis erilist tagasisidet ei saa. Aga käisin just üle hiigelpika aja statistikat vaatamas ja see väidab, et lugemas käiakse küll.
Kuidas need statistikamootorid üldse külastusi loevad, ei tea. WordPressi enda Jetpack näiteks väidab, et tänaseid külastusi on siiani 558. SiteMeter, mida olen suht algusaegadest peale kasutanud, aga 498. Kust see vahe tuleb? SiteMeteri puhul on seaded nii sätitud, et minu enda brauseri külastusi arvesse ei võeta. Jetpacki puhul ma ei tea, aga loogiline ju oleks, et ei arvesta mu enda käimisi, peaks nii tark olema küll.
Ja SiteMeteri väitel on külastuste keskmine päevas 906. See number oli mitte väga ammu 300 :) Siis millalgi 600 :) Nüüd siis nii. Ehk et inimesi nagu käiks järjest rohkem, samas keegi kaasa ei räägi.
Mu blogroll on kindlasti üks asi, mis siia meelitab. Kui ma pole ka ise miskit kirjutanud, siis teised ikka on, siit minnakse edasi. Ja minul klikid muudkui tulevad. Klikid, mis mõnel puhul on mõnele lehele nii olulised… Minule ei anna need midagi :)
Miskipärast jube paljud arvavad, et ma peaks ennast blogi kaudu turundama. Ei ole mina siiani välja mõelnud, kuidas ma seda tegema peaks. Ma ei kirjuta ju blogi reeglite järgi “kuidas kirjutada blogi, mis oleks kõigile jube huvitav lugeda” – pigem vastupidi. Südamerahuga kirjutan aeg-ajalt sellest, mida ma hommikuks söönud ja mida oma koduperenaise päeva jooksul teinud olen :D Kirjutan nii kaootiliselt, tõesti vaid sellest, mis hetkel oluline. Kui olulised asjad mingil põhjusel veel blogis avalikustamiseks valmis pole, siis hoopis vaikin.
Üks või kaks korda olen vist üritanud oma blogi enda “turundamiseks” ära kasutada. Üritasin ennast kuskile tööle pakkuda. Ei vaevutud isegi vastama :P S*tt turundamine järelikult? Mitte et ma põeks, ju siis ei pidanud nii minema :) CV-sse blogi lingi panemine tundub nagu ka kohatu. Nii et jah, ei oska ma seda blogi kuidagi ära kasutada turundamise mõttes – kui keegi mulle endale mõne pakkumise teeks, oleks muidugi tore. Selleks, et ennast blogi kaudu otseselt müüa, peaks vist ikka kirjutama oma nime alt ja olulisematel/intrigeerivamatel teemadel.
Ahjaa, midagi on mu klikkidest siiski kasu olnud. Vastutasuks selle eest, et panin blogi lõppu lingi, sain ühe Minu-sarja raamatu :P Selle lingi puhul luges just aktiivne liiklus mu lehel ja mind see kuidagi ei häirinud. Teie pole ilmselt tähelegi pannud, et see olemas on :)
Siiski. Kui paljud neist väidetavast 900-st külastusest on korduvad? Lihtsalt need, kes käivad vaatamas, kas on juba midagi uut? Kui palju on neid erinevaid inimesi, kes siin käivad? Sest number ju järjest kasvab – järelikult millegi arvelt. Ehk tõesti vaid nende arvelt, kes mu enda blogi ei loegi, kasutavad vaid blogrolli :D Sest väga paljud ütlevad, et saavad minu juurest arvestatava osa oma klikkidest.
No mis seal ikka. Kommentaarid on muidugi alati meeldivad, aga kirjutan ju ikka edasi, ka siis, kui neid eriti ei tule. Kirjutan, et mäletada. Kirjutan lootuses, et keegi leiab siit midagi kasulikku. Lootuses, et kedagi paneb minu kirjutatu edasi mõtlema… Või ellu positiivsemalt suhtuma.
Kõigile meeldida ei saa ja see pole eesmärk. Küll aga tahaksin olla hea eeskuju ja anda motivatsiooni… Kõigile, kellele ma võiksin meeldida :) Hea on ju ennast kasulikuna tunda.
Peaks ehk jälle mingisuguse lugejaküsitluse korraldama, aga kogemus näitas, et juba teine sai vähem tagasisidet kui esimene. No ja mida mul enam küsida on? :)
Poolik pusle seisis päevi laua peal, enne kui mäe ühel ööl suures vihas lõpuks kokku panin. Lapsed jõudsid nende päevade jooksul lahtiseid tükke korduvalt sassi ja maha ajada… Kui pusle valmis sain, oli üks tükk puudu. Otsisin igalt poolt, ei leidnud. Lõpuks andsin alla, tegin foto ära ja pühkisin pusle karpi tagasi. Päev hiljem kukkus puuduv pusletükk välja… Poisi põlletaskust :) Pane veel söögilaual puslet kokku :D
Mis puutub lastega meisterdamisse, joonistamisse ja muusse nikerdamisse, olen ma ikka täiesti lootusetu ema. Plika on juba piisavalt asjalik, et endaga ise hakkama saada, aga Poisil peab pidevalt silma peal hoidma, et ta pintslit ja värve kätte saades mingit jama kokku ei keeraks. Mul pole selleks lihtsalt kannatust :D Aga noh, värvitud need munad said… Igaüks värvis mõne :)
|
OSCAR-2019
|
||
Ma ei ütleks, et ma seda väga ebainimlikuks võiksin pidada kui ei teaks lugu selle taga. Üldsegi, kohati meenutab midagi...:S
See pole küll muusika selle tavapärases tähenduses, aga ehk on sisalduv teave muusika sinu kõrvadele, Vesilik, kohe pärast Itaalia vedelaid mägesid siin: http://www.youtube.com/watch?v=OylROtvOOcA Õpi ära ja õpeta ka arengumaagile
Seda veepeal jooksmist on idamaades juba ammu harrastatud võitluskunstide koolkondades,selleks peab saavutama suure kiiruse jooksmisel ja jalgu seejuures täpselt asetama.Räägitakse muidugi,et võimalik on kõrgemal teadvuse seisundis oma kaalu nullida.
panid tähele, et vetthülgivad tossud oli ka tähtis komponent. no idamaades nad ei pese ju, siis hülgivadki vett, aga kui kaal nullis, milleks siis enam kõndida, see juba järgmine level, hõljuda maa ja vee kohal
Kingi siis arengumaagile need vettpidavad tossud.Olid tal kunagi sõbranna või,et ta sulle nii hingelähedane on?
siin ta nüüd on - SURMAV PEALISKAUDSUS! vettpidavad tossud on sisuliselt botikud, nendega küll ei maksa vetelkõndi harjutada, veavad kohe põhja, kui üle serva sisse voolab.
Teema mõte on vist ära vajunud. Nagu ma aru saan pealkirjast ning esipostidest siis selle teema mõtteks on "Muusika paranormaalsusest", mitte igapäeva träna-hardrokk-si*avesi kõrvadele millel ei ole ei mingit paranormaalset varju ega sõnumit.
PS: Ma ei ütle, et kõik viimased muusikalingid on olnud teemat möödarääkivad... kuid valdav enamus kindlasti.
Isiklikult ma sellist tüüpi muusikat ei kuula aga paar nädalat tagasi ühel veebilehel räägiti sellest "õhinal" (Link lõpus). Täna leidsin ka video mida saab täies pikkuses vaadata ja otsustasin postituse teha.
Kes on kursis sümboolika 1-1'ga, nende jaoks ei ole mõttest aru saamine raske. - MTV's New Illuminist Video
Loen horoskoope ja mõtlen, mis tehnikat kasutades need on tehtud.. Siis tuli pähe selline mõte, et horoskoopidest ju inimene loeb seda kujutlust, kellele ta tahab sarnaneda. Sa loed horoskoobist, et a la veevalaja (nagu mina olen) on alati ilus, siis kindel see, et ma sellega nõustun, sest kes meist ei tahaks olla ilus või tark. Nii et horoskoobid on minu arvates just sellel põhimõttel koostatud, et inimesed saaksid lugeda, et nad on ilusad ning nad usuksid horoskoope.
Ma kahtlen sügavalt, kas 6,3 miljardit inimest saab jagada võrdselt 12ks. Kui palju oleks maailmas situatsioonide kordumist ja teineteise dubleerimist? Mõelge neile miljonitele lotovõitjatele, kes on kas kõik kaalud või skorpionid. Lahe? Siiski mitte.
Arvata on, et mingisugused omapärad ja sarnasused annab välja tuua tähtkujude puhul. Ilmastik ja kuupäev mõjutavad inimese biorütme (või elurütme, kuidas paremini kõlab).. ning vastavalt sellele saab mõjutusi ka laps. Aga kaldun arvama, et need sarnasused on marginaalse tähendusega. Näiteks sooja-külma kartlikkus?
Samuti usun, et püütakse konstrueerida mingi toreda ja tubli inimese mudel või siis loetleda omadusi, mis kipuvad igapäevases elus sagedased olema. Näiteks liiklussituatsioonid. Soovitatakse olla ettevaatlik. Inimene kas jääb auto alla või mitte. Vahet pole. Kui ei jää, siis ta tunneb, et päev on korda läinud. Kui jääb auto alla, siis mõtleb, et polnud piisavalt hoolikas.
Teemad on ühendatud. Arvan, et mõni vahva inimene peaks olema veidike tähelepanelikum kui hakkab topeltteemat tegema.
Ise pean horoskoope inimeste lollitamiseks, lihtsalt seeläbi, et inimesele meeldib teada saada, mida toob homne, ülehomne jne. jah, osad horoskoobid tõesti lähevad täppi.. aga seda kindlasti tänu juhusele.
tõepoolest erinevatel tähtkujudel esinevad ühesõugused iseloomujooned - nendel enamjaolt horoskoobid põhinevadki. Nii saab tõesti ennustada, milline inimene on, kuid tulevikku vaevalt.
Oleneb täiesti millist horoskoopi hinnata. Kõige naljakamad on Postimehe omad a.la "Sul võib täna hästi minna,kui oled õnnelik"
Ma ei usu et mingid taevakehad või sünnikuupäevad kuidagi inimrühmi ühendaks - horoskoobid on lollused
Arvan, et ma pikalt ei hakka kaitsma oma seisukohti, aga pean siiski ütlema, et inimeste kohta, kes usuvad nii naljakaid ja arusaamatuid asju, olete te siin kohal küll asjatundmatud. Pidada Postimehe "horoskoopi" horoskoobiks on tõsine viga! Horoskoobid põhinevad siiski astroloogial ning see on üks tõeliselt para-normaalne ning uskumatu teadusharu.
eks ta mingis mõttes üks hookus pookus ole, aga samas on isiklikud kogemused väga hästi ära tõestanud, et inimesi saab siiski 12 jagada. ja kui nüüd veel mõelda selle peale, et iga see 12 on veel omakorda 12 jagatud (nii sünniaasta kui kuu järgi) siis on ju kategooriaid palju rohkem!..
Hea näide päriselust - Tutanhamon väidab, et tema horoskoobid on kõik laest võetud, aga kui nüüd lahendada asi astroloogiliselt on ta täpne näide tüüpilisest mees-veevalajast! Aja muudkui näpuga järge ja saadki inimest ilma kohtumata tundma!
Inimesi ei saa jagada 12-ks ja siis veel korra 12-ks. Siin tuleb juba psühholoogia mängu, mis lisaks eelnevale omakorda inimesed veel mitmeks jagab. Ja kõige tipuks ei ole olemas midagi tüüpilist, vaid kõik mõjutab kõike... selles mõttes, et näiteks veevalajal on omadusi nii sellelt, kes talle eelneb kui ka sellelt, kes talle järgneb...
On ju võimalik komposeerida selliseid lauseid mis PEAVAD tõeks minema Sul läheb täna hästi. Paljudel läheb hästi ning paljudel läheb halvasti. Loed hommikul horoskoopi ning lased võib-olla sellel ennast terve päev alateadlikult mõjutada. Kui võtta mingi osa neid inimesi, kellel horoskoop tõesti täide LÄHEB, siis on samapalju inimesi, kellel see täiesti vastupidi on.
irw, mõtlesin just niisama viimse päeva horoskoobile. "täna sa sured". Üldiselt päeva horoskoopi ei usu.
Aga kuidas ikkagi seletada seda, et (näiteks) KÕIK Lõvid erinevad märgatavalt KÕIKIDEST Kaksikutest? Minu arust toimivad ikkagi mingid jõud teatud hetkel ja toisel hetkel toimivad mingid toised jõud. Ja need jõud mõjutavad kõike elavat siin planeedil.:ink:
suht naljakas kuidas inimesed neid usuvad. Tooks näiteks venna-naisega just täna rääkisin ja siis ütles mulle et tema aasta horoskoop ütles et petab oma meest aga maha ei jäta no palun
Ei tea kas ta siis alateadvuse teeb kah seda uskudes et nii on ette nähtud "kõrgemate jõudude" poolt
Ma nüüd ei väida et kõik vale on seal võib ka oma tõepõhi olla aga need postimehes ja muudes lehtedes olevad horoskoobid ei anna eriti põhjust mulle seda nüüd just uskuda
hmm ma jälgin präägu üht horoskoopi ja ma vaatan horoskoopi alles õhtul ja siis proovin mõelda kas läx nii nagu horoskoobis kirjas. Ma arvan et horoskoop on rohkem nagu inimestele toex aitab inimestel end parandada. Kui sa usud horoskoope ja seal on kirjas et täna sa peax aja maha võttma ja eluüle järgi mõtlema siis sa seda ka teed. Ja see muudab sind palju enesekindlamax ja oled rahulikum kui tavaliselt.
tunnistan, et mingeid üldistavaid loomuomadusi võib inimrühmadel teatud tsüklilisusega ehk täheldada, kuid... üldiselt on sellist universaalset ja enamikule justkui meelepäraseks kirjutatud bla-blaad siiski väga ja väga palju.
ainsa veidi tõepärasema pildi sain ehk põhjalikumast astroloogilisest portreest (mingi paarkümmend lk-d kõigi tõusuplaneetide ja vastaseisudega) täpse sünnikoha ja kellaajalise sünnimomendi järgi.
Asju saab alati pealiskaudselt votta kui aga asja lahemalt uurida voib see osutada uldse milleksi muuks. Nii et kui tahad horoskoobi kohta midagi halba oelda siis voiksid ka seda uurida pohjalikumalt ja kui sa toesti oled nii tubli et leiad toelise vastuse miks astroloogia on pettus siis anna mullegi teada. See kaib koigi kohta kes tegelikult loevaid oma tahtkuju kohta kusagilt lehest. Kui see teid toesti huvitab siis otsige vastuseid kohtadest kus saab teadmisi pohjalikumalt mitte kusagilt kus uritatakse raha teha.
Eks ta tundub nii jah. Aga horoskoop ei ole selleks et tuleviku ennustada vaid selleks et inimesele naidata tema voimed, tugevad ja norgad kuljed.Millega on tal kolbulik tegeleda ja samas saab toesti sellega ka tulevikule kasulik olla. Loomulikult ei oelda sulle et mine homme Kaasiku 5-16 ja sa leiad miljioni vaid kui sul on millegi vastu huvi olnud (raamatu kirjutamine voi spordialaga tegelemine) voi oled sa parasjagu millegi tahtsaga tegelemas( mingisugused tehingud ) kindlasti on nendel tegemistel omad head paevad ja halvad paevad Nii void leida just parima paeva et teha oma tehing (naiteks oma korteri muuk saad muud tana aga homme oleks saanud suurema hinna) Ja saad inspiratsiooni raamatu kirjutamisest ja saad teada milline on koige parem selle alustamiseks .Nii et see jaeb igauhe enda otsusteda mida ta astroloogia ennustamise all motleb
(A) olen vist inimene, keda temast väljaspool seisvad asjad rohkem huvitavad kui ta ise ja see mis temaga toimub ning millest meile horoskoobid vestavad;
(B) kui oletada, et "paravallas" mingi oluline läbimurre on võimalik (aga seda ma usun), siis arvan, et astroloogia küll see koht ei ole kus see toimuma saab.
Ma ei tea, mis see horoskoobindus on!? Sihukest pahna ei loe. Aga Linda Goodmani "Päikesemärkides" (vist mitu trükki juba välja antud) lähevad küll iseloomustused tähtkujude kaupa paika. Võrrelge oma tutvusringkonnas kaht isikut, kes on sündinud samal aastal (tuleb ju ka Hiina looma-aastatega arvestada, mitte ainult 12 sodiaagimärgiga)ja samas tähtkujus ja uskuge mind, sarnasused on rabavad. Kui teil on sõber, keda hästi tunnete ja kohtute kellegagi, kes on samas tähtkujus, aga veel ei tunne, siis võite arvestada, et vähemalt pooled teie sõbra iseloomujooned peavad ka tema puhul paika. Fakt! Ja minu arvates on ka Pauksonite ennustused ja hoiatused õigel kohal, kui ainult keegi viitsiks need meeles pidada.
Aga Linda Goodmani "Päikesemärkides" (vist mitu trükki juba välja antud) lähevad küll iseloomustused tähtkujude kaupa paika.
Nojah, kui ma enese peale mõtlen, siis ega mul selle vastu eriti midagi pole, mis Kaladest räägitakse (ai-ai, näe mis sai välja lobisetud, olen siis vähemasti Hiina loomakeste koha pealt vait). Aga, jah, paraku on see teema, mis mind eriti ei inspireeri ... siiski ... praegu üks küsimus tekkis: huvitav kas asjatundja arvaks nt siin foorumis postitatu põhjal ära postitaja tähtkuju (profiili vaatamata, kui seal sünnipäev kirjas peaks olema). Ja veel - kas parahuvi (mida siinses foorumis liikmeks olemine peaks tähendama) on eelistatult seotud mingite tähtkujudega ... keegi otsis siin (vist ikka siin?) uurimisteemat - vot võikski uurida!
See on võimatu ,et plaanedid ja mingid teised universumi jõud teevad meie igapäeavaseid otsused meie endi eest,igal inimesel on oma tahe,me oleme enda saatuse seppad,juhul ja ainult teoreetiliselt kui see tähtkujude jutt ja kogu astroloogia peaks tõele vastama,siis sell juhul tekkib küsimus,MIKS MEID SIIA LOODI VÕI TOODI,see on juba nagu kõik religioonid kaasa arvatud kristlus,kus inimene pole midagi muud kui suuremate tegelaste mängu kannid,kui ma tahan olla mass mõrvar siis hakkan,kui tahan aidata nõrgemaid siis aitan,mitte ükski plaanet,tähtkuju ega mingi gaasi-pilv teiselpool universumi ei otsusta seda minu ega teie eest.(see on minu arvamus)
|
OSCAR-2019
|
||
Juhtustin siin lugema paari artiklit ajateenistusest ja selle vajalikusest Eestis. Kuna nende artiklite autorid (ilma nimesi nimetamata) ajasid oma jutuga mul pehmelt öeldses kopsu üle maksa, olen sunnitud ka sõna sekka ütlema.
Esiteks, mina ei ole ajateenistuses käinud ja ma ei kavatsegi sinna minna. Nii. Mind absoluutselt ei huvita mis teie käinud sellest arvate ja ültse see, et teie olete seal käinud, ei kohusta teisi k.a mind sinna minema, ei tee teid paremaks ega muuda teid mingiks kuradi püha lehmaks meie ühiskonnas, kellele kõik nüüd alt üles peavad vahtima.
Tüüpiline väljaütlemine nende poolt kes kaitseväes käinud. Hmmm…..kui voodi ideaalselt korda tegemine, kodu ja saabaste iga päevane läikima löömine teeb mehest mehe, siis olgu nii.
See mis te räägite, et saab kaasa vajalikud oskused kogu eluks, peamiselt siis oskus töötada meeskonnas ja distsipliin. Vabandan väga aga meeskonna tööd arendatakse igal teisel erialal kõrgkoolides, kus ka mina hetkel õpin 3. kursusel ja distsipliin on eelkõige nooremas eas vanemate ja hiljem enda kasvatada. Selleks ei pea 8-11 kuud kuskil paganama kasarmus istuma ja iga päev oma relva ja kirsasid poleerima.
Preagu jääb mulje, et enamus pooldab ajateenistust, kuna nad on seal käinud, sama moodi vastu tahtmist ja eeldavad, et teised peavad nüüd sama kadalipu läbima, kuna nad on seda juba teinud. Karjute nagu algkooli õpilased reas: „Teised tegid kaa!“.
Ausalt öeldes iga kord kui ma näen Tallinna peal liikumas ajateenijat hakkab minul temast hale. Mul hakkab hale, sest ta on nagu vang. Selle vahega et ta ei ole kuritegi sooritanud. Mis see on mingi karistus selle eest, et inimene on sündinud munadega?
Ta on ka inimene, kellel on omad huvid, ambitsioonid, kuhugi püüelda. Tal ei ole võimalust nendega tegeleda, ta on vangistatud.
Tal on pea kiilakaks aetud, temalt on võetud tema vägi ja otsustus võimalus, ta on täielikult allutatud kellegi kontrollile ja alandatud nii kaua, et ta on nõus täitma kellegi igat käsku ja korraldust, samal ajal takka kiites. Ajupestud.
Ajateenistus on karistus neile, kes sinna minna ei taha. Riik kohtleb oma kodanikke nagu mingit suvalist biomassi, resurssi. Samas oma kodanike huvide eest astutakse välja harva.
Kuulutame suure hurraaga, et Eesti on üks maailma demokraatlikumaid riike. Meil on siin toredad asjad nagu sõnavabadus ja inimõigused jne. Aga kas demokraatliku riigikorraga ei käi käsikäes ka inimese liikumis- ja vabadus otsustada mida ja millal oma eluga teha? Sel juhul ajateenistus ju piirab neid õigusi, või ei ei ole nii?
Miks peab täiskasvanud mees vastu oma tahtmist andma sõduri vande, lubama, et on valmis surema oma riigi eest, kui ta seda tegelikult ei mõtle ega plaanigi teha. Siduma end eluks ajaks organisatsiooniga nimega Eesti Kaitsevägi. Kindlasti mõni meist ei näe end tulevikus elamas Eestis aga ikka oled seotud kinni Eesti külge. Ja kui kutsele ei vasta oled kurjategegija, mis sest, et oma kodu ja pere on loodud teisele poole maakera.
Ise olen sündinud ja kasvanud Tallinnas, kus elan preagugi olen 22 aastane ja üürin oma kihlatuga, kellega kohtusin 1. kursusel, kahe toalist korterit. Mõlemad käime ka kooli kõrvalt täiskohaga tööl. Viimane aasta ülikoolis, enamus aineid on juba läbitud. Tallinnas on kõrged üürihinnad aga kahepeale tuleme sellega toime.
Aga üllatus-üllatus, kui mina läheks ajateenistusse ja kannaks kas või kõik oma sõduripalga naisele, et ta saaks üüri maksta, sellest ikka ei piisaks, naine lendaks 6 kuu pärast tänavale. Me jääks oma kodust ilma!
Riigil on muidugi pohhui: „See on seadus ja seadus on täitmiseks!.“ Aga teate, mul on ka pohhui! Ma ei tule kuhugi ja ükski normaalne mees ei jäta oma kihlatut üksi.
Need kes te emmede-issidega elate teil muidugi seda probleemi ei ole. Hakake ennem iseseisvalt elama, kui teisi eitedeks sõimama hakkate!
Riigil võiks vähemalt nii palju südametunnistust olla, et reamehele miinimumpalk välja maksta. Endale kirjutavad küll suuri hüvitisi välja ja suurendavad aastast aastasse oma palganumbreid. Silmakirjalikud sead sellised.
Lühidalt…. Kui Sa seal ise käinud pole, ei tea sa sellest asjast mitte sittagi. Vanglaks seda kindlasti ei saa nimetada.
Kahju lugeda kohe! Neid inimesi on praegu ja on ka edaspidi, kes arvavad, et ajateenistus on mõttetu. Ma arvad ka, et sõda on üks mõttetu tegevus aga millegipärast maailmas tegeletakse sellega. Ma olen ajateenistuses käinud ja nüüd olen peale pronksööd ka kaitseliitlane ning kaitseliitlasena olen ma motiveeritud.
Mina isiklikult tahan, et eksisteeriks Eesti maailmakaardil, toimiks Eesti kui riik, saaksime rääkida eesti keeles, ei peaks teenima võõrariigi armees ja alluma mingisugusele vankale ning saaksin liikuda ühest riigist teise ilma probleemideta.
Kui kõik mõtleksid nagu sina siis meil ei oleks Eesti riiki vaid oleks midagi taolist nagu Ukrainas või Gruusias. Õnneks on sinusuguseid mehi vähemuses ja kui vaja siis leitakse ka sind ülesse ning pannakse riigi heaks tööle.
Eriti nõme oleks, kui Eesti antakse uuesti ilma ühegi püssipauguta ära ja kui meie ei kaitse ise ennast siis ei kaitse meid keegi.
Ei tahtnud ma sinna väga minna. Läksin siiski. Ei enne ega pärast pole nii palju nalja saanud kui seal. Teist korda ei viitsiks, aga ei kahetse ka.
Ma astusin ajateenistusse vabatahtlikult. Mulle määrati ühe parima disipliiniga asutusi, kus ma pean oma aega teenima.
Luurekompaniis olid kõik vabatahtlikud, kes tahtsid oma teenistuse muuta kergemaks läks tagalasse. Ma ei kahetse, et seal olin vaid nautisin seda aega.
Kuna me elame jah selles ajastus kus relvastus ja tehnika on muutund lahinguväljal. Aga seda tehnikat juhib selle väljaõppe saanud inimene.
Sõduri enda isiklik relv pole muutunud vaid on mõned viled ja tuled juurde lisatud. Teeb sama moodi pauku kui 50 aastat tagasi.
Vangla on kinnine asutus kus sa ei saa välja ja kus sa oled sattunud oma tegude tõttu. Tal puudub hariv omadus. Sa saad sealt juurde vb haritust, et mitte sinna tagasi sattuda.
Ajateenistus on õppeastus mis annab sulle algsed teadmised sõjandusest ja selles osalemise. Ajateenistus on nagu kutsekooli õppeasutus.
Sa saad valida kus aega teenid ja omakorda allüksuse, kus sa saad omandada antud üksese teadmused ja oskused.
Kui teie inimesed kes mõtlevad, et ajateenistus on aja raiskmine, siis on see väga halb. Te olete halvad kodanikud. Kui me ise ennast ei aita, kes meid siis aitab.
Miks ma peaks aitama sind, kui sina annad ilma ühegi pauguta oma riigi käest. Näed, aga aitan sind kuna ma kaitsen oma lähedasi ja tuttavaid antud ohu eest mis suunas see ja ei peaks tulema.
Kõik suured macho mehed koos siin. Võtke oma näpud persest välja, mis teil kv-st saadik seal. Makske, siis ise poisi arved need 8 kuud kinni, et Ta saaks seal ära käija. Ma arvan, et Ta ei vinguks kordagi. Omal samamoodi käimata ning käi mängi lolli nendega iga poole aasta tagant. Maksaks mul ka keegi liisingud, laenud ja kõik muu need 8-11 kuud kinni. Kohe läheks käiks ära. Ainukesed selgrootud molkused on need vennad siin, kes teisi sõimavad. Tead võta ise oma roosad prillid eest ära ja tule sealt emme tissi otsast ära, saad ka äkki aru, mis tsiviili elu tähendab selles banaani vabariigis kui noor oled ja üritad ots otsaga kokku tulla.
Teiseks – mitte kõik ajateenijad ei ela ema-isaga, vaid ka neil on naisega oma elamine. Oled kuulnud väljendit “tugev Eesti naine”? Eesti naised saavad hakkama mõned kuud iseseisvalt kodus olemisega ja kui probleem on rahas, siis äkki oleks targem odavam elamine otsida? Tüüpiline noor – elab üle oma võimete.
Kolmandaks – oled küll üks kuradi eit, kui leidub sadu naisi, kes vabatahtlikult on ajateenijaks läinud. Mehena on ajateenijaks minek kasvõi ego küsimus. Sina, persevusserdis, hoia oma mokk maas ja näita üles austust ajateenijatele.
2012. November. Fahle Statoil. Öö. Arutan Robertiga seal seda, millest tänaseks on saanud Sirp, nihilist.fm, untitled12 ja kõik muud katsed midagi normaalsemaks teha.
“Nelja aasta pärast tuleb fašism,” ütleb Robert, “ütle oma liberastodest tuttavatele, et neil on neli aastat, et pask korda teha. Muidu tuleb fašism.”
Plakateid ei tulnud. Tegime, nagu luuserid ikka, digitaalplakateid, nihilist.fm’i ja muudkui rääkisime: yo, libekad, faša sõidab peale, hulluks läheb kõigil, faša pole mõnus kellelegi.
Kõigi liberastidega läksin tülli. Nad ütlesid, “mine putsi oma -ismidega”, ütlesid, et “teevad ainult oma eesti asja”. Nad tegidki. Seni, kuni oli Hillary. Aga siis sai Ossinovski ja Tsahkna uus päev.
Planetaarse fašismi päev. See on nii hull, kuidas nüüdseks pimedust igalt poolt maa seest välja voolab. Jürgen Ligirast ütles, et nad on konservatiiv liberaalid. See on korraga rahulik ja vaba. Nagu sügavkülmutatud kass.
Jüri Ratase valitsus ei tähenda mitte midagi. See tuli umbes 16 aastat liiga hilja. Eesti Ekspressis ulub Vahter, et Ratas seletaks, miks on Eestile Yana Toomi vaja. Postimees väänab alt-right anonüümset ranti, et Kesk on… hui viitsin üle korrata. Point on lihtne: aeg, kus oli võimalus ehitada Suur-Eestit kadus.
Eesti keerab ennast full-core retard-riigiks. Vaata, me rääkisime sulle mitu aastat, et fašism tuleb. Nüüd me räägime sulle, mis edasi saab. Nagu luuserid räägime, internetis. Pole kellegagi tänavale minna.
Eestist saab rahvusriik. Jah. Puhas natsi-riik. Nagu Poola, aga valusam. Nagu Ungari, aga ühtsem. Eesti saab venevabaks. Oleme ausad. See on ainus asi, mida eestlane kogu aeg tahtnud on. Seda pole saanud lihtsalt öelda. See pole olnud poliitkorrektne.
Sa oled nüüd: pastoi, paravoss, aga venelased? Vaata, venelased saavad oma riigi. See saab olema ilmselt enamus Tallinnast ja suur osa Viru- ja muudest -maadest. Seda ei nimetata Eestiks. Sellest rohkem ei räägita. Saad aru.
See on nüüd ammu selge, et Yana Toomi vastu ei julge minna mitte keegi. Kõik need uus-konservide sonimised, kuidas tuleb Eestis rahvuste vaheline konflikt, mäletad neid jauramisi, mille peale siis Putin alatult Eestisse tungib? Neid ei tule. Ole hull, kes julgeb Putini külje all minna venelasi tapma?
Trump räägib Putiniga telefonis ja vaatab ja naerab, kuidas Jüri Luik suitsetab närviliselt tänaval. Aga saad aru, natsiriigil on vaja kedagi tappa. Niisama ei saa. Infosõda on vaja.
Mäletad neid D-Terminali saale? Need jäävad Eestile. Neid ei taheta. Need D-terminali angaarid veetakse täis vahistatud eestlasi. Jep. Eestlasi. Eesti riik veab vahistatud sinna. Terve öö kestavad vahistamised.
Sinna veetakse väejooksikud, ja need, kes 24 minutiga kordusõppustele ei jõua. Noored, vanad. Eestlased. Muidugi ei julge see riik elus venelasi vahistada. Ole mõistlik. Sa kujutad ette, mida Trump JA Putin teeksid?
Vahistatud eestlastele antakse vormiriided. Neile antakse 2003 a hollandist või 2016 a ukrainast osetud korruptsioonist haisvad roostes püstolid.
Kindralid Metsaoks ja Mõrrvas juhivad vägesid. Pealetung toimub Kuptcse – Perse-Lükati liinil. Fucking lätlased. Vist. Või pigem puna-eestlased. Keegi ei tea. Sa roomad oma moosist tilkuva ninaga ja haisva püstoliga mööda kraavi ja mõtled: kurradi nihhilist ehv emmm. Kurradi Kender.
Muidugi julgevad eestlased eestlasi tappa. Ütle, kes saab selle eest karistada, kui me ise reeturid maha lööme? Vaatasin täna kohtus seda psühhiaatrit ja psühholoogi, kes mulle ekspertiisi tegid. Mõtlesin. Nad elu sees ei julgeks öelda mingile vene kirjanikule, võtke kofta maha, näidake tätoveeringuid, seletage, mis need tähendavad, pange sõrmed vastu nina, kõndige silmad kinni, kukesammudega. Perse-Lükati lahingud kestavad.
Eesti Vabariik eestlastele. See läheb nii. See saab olema hullult väiksem riik, pindalalt, rahvalt, rahalt. Aga see saab olema eestlaste oma. See saab olema avar ja vaba nagu eestlaste inforuum praegu.
Ma käisin külas eestlastel. Neil, kellele ma olen mitu aastat rääkinud, et tuleb fašism. See oli mõni päev peale seda, kui normaalsed usakad valisid Trumpi.
“Lapsed nutsid koolis,” ütles eestlane, ta hääl värises, “sel päeval, kui Hillary kaotas, ma käsin lapsel koolis järel, ja kogu klass, nad nutsid koos õpetajaga. Kõik said aru, et meid tapetakse nüüd kõiki.”
Saad aru. I shit you not. See on kool, kust terve perseaugutäis ministerid on tulnud Eesti Vabariigile. Ja nad nutsid koos õpetajaga. Ma läksin oma vene sõprade juurde.
“Me hakkame nüüd nii hullult igal pool võitma!” Proosit. Siis rääkisin soome sõpradega. Need ütlesid: teil pole mitte kunagi nii persekellad olnud. Kyllä.
Saad aru. Midagi ei ole enam teha. Sa vaatad kaarti. Mingi fašavalimiste laine on alles algamas. Meie omadel ei ole mitte midagi, saad aru, mitte midagi. Fidel suri ka ära. Ja meil tõesti ei ole mitte ühegi euroopa riigi valitsust. Palun vabandust, me ei saa kuidagi aidata.
Ma saan hullult aru, et sa ei taha siin seda eestimeelset järgmist vaatust näha. Sul ei ole vaja Eestit, mis on nii ümberdefineeritud, et mitte keegi seda ära ei tunne. Sa ei taha Perse-Lükati kaevikutes roomata. Sorry, vennas. Sorry, õde. Jube kauaks jätsime su üksi. Biit oli jube pikalt vee all. Nüüd tuleb välja. See Ratase valitsus ei muuda midagi. See tuli liiga hilja. See lõhutakse ära. See pask, see värk siin, see ei püsi koos.
Sa jagad matsu. Sa pöörad selle natsi-öö neile vastu. Nüüd, kus sa tead. See on riik, mis saab olema eestlaste suhtes kõige mõrvarlikum ajaloos. Sul on igal pool parem kui siin. See ei ole see koht, kus on elame-näeme. On see koht, et sureme-hui-näeme. Nii et näeme parem seal. Mujal.
Või muidu roomad Kuptcse – Perse-Lükati liinil. Ja mõistatad, kas saad kuuli vaenlaselt või tulistab sind Kindral Metsaoks kuklasse. Elagu Eesti!
|
OSCAR-2019
|
||
9. mail saab selge ilmaga vaadelda Merkuuri üleminekut päikesekettast. Tegemist on üsna haruldase taevanähtusega, mille vaatlemiseks on vaja spetsiaalset või filtriga varustatud teleskoopi või binoklit. Merkuuri üleminek algab kell 14:11 ning vaadeldakse seda ka tähetornis kuni võimalik näha on.
Kuna Merkuur on üsna pisike, siis inimsilm seda läbi filtri päikesekettal ei erista. Seega ei sobi Merkuuri ülemineku vaatlemiseks sama varustus, millega proovisime eelmise aasta märtsis päikesevarjutust vaadata. Merkuur on Päikesest väga palju väiksem: (nurk)läbimõõtude suhe 12:1800 = 1:150. Mis tähendab, et kui projekteeritud päikeseketta läbimõõt on 30 cm, paistab Merkuur kahemillimeetrise täpina. Appi tuleb võtta binoklid ja teleskoobid!
Leia seltskond, kes vaatleb Merkuuri üleminekut päikeseteleskoobi või spetsiaalse filtriga kaetud teleskoobiga. Kindlasti toimuvad avalikud vaatlused Tallinnas, Tartus, Tõraveres ja Pärnus.
b) säti teleskoop või binokkel varju järgi Päikese suunda. Kui vari paistab kõige väiksem, siis on õige suund käes. Kindlasti ära võta teleskoobilt ega binoklilt ettevalmistuste juures katteid eest ära! Kindlasti ärge kasutage Päikese leidmiseks ilma filtrita giidpikksilma!
c) aseta binokli või teleskoobi taha valge kartong või muu tugevam valge alus, nii et see on teleskoobiga risti selle okulaari otsa pool (see ots, kust sisse vaadatakse) sellest mõnikümmend sentimeetrit eemal. Projektsiooniks on hea kasutada pikema fookuskaugusega okulaari ehk teisisõnu väiksemat suurendust. Ekraan, millele päikeseketas projekteeritakse, ei tohi olla päikesevalguses. Seni on parima tulemuse andnud Newtoni süsteemi peegelteleskoop (näiteks vana Mizar teleskoop). Kui kasutate otsevaate-teleskoopi või tavabinoklit, tuleks selle külge kinnitada varje. Eriti mõnus on, kui varje asub otsija ja okulaari vahel – siis tekitab kujutise ka otsija ja teleskoopi on selle abil mugav suunata.
d) siis, kui teleskoop või binokkel on valmis seatud võib katiku eest ära võtta. Kui teleskoop on õigesti suunatud, siis paistab juba kartongil või alusel Päike. Pildi teravustamiseks saab kartongi/alust lähemale või kaugemale liigutada.
a) leia kodust või tee sobivas suuruses pappkarp, mis parajalt üle teleskoobitoru või binokli mahuks ilma, et see sealt tuulega lihtsalt ära lendaks.
b) tee üks külg lahti ja lõika teise külge ümmargune ava, mis tuleb katta filtrikilega (NB! Filtrikilega tuleb ümber käia ettevaatlikult, kriimustatud filter on silmanägemisele ohtlik).
d) sea teleskoop varju järgi Päikese suunas. NB! Kindlasti ära kasuta Päikese leidmiseks ilma filtrita giidpikksilma!
Projektsioonimeetodi jaoks on eriti sobivad kuni ca 8 cm läbimõõduga läätsteleskoobid või binoklid. Kui teleskoobi peegel või lääts on sellest suurem, tuleks projektsiooni jaoks teleskoobi ava väiksemaks teha. Sama tasub teha ka filtrikile kasutades. Kui teleskoobikatik pole selleks spetsiaalselt mõeldud, siis saab teha ava väiksemaks kasutades pappi ja sinna sobiva suurusega ümmarguse ava välja lõigates.
Et tegemist ei ole lihtsa vaatlusega, tuleme tagasi esimese soovituse juurde – ühinege organiseeritud vaatlusega. Kui see ei ole võimalik, siis soovitame päikesepaistelisel päeval teha proovivaatlus. Kui näete oma käsutuses olevate vahenditega päikeseplekke, peaksite nägema ka Merkuuri. Reaalset plekkide seisu saate kontrollida lehelt: http://www.spaceweather.com/.
Merkuuri üleminekul tasub meeles pidada nn nelja kontakti – 1. kontakt kui Merkuur paistab puutuvat Päikese välimist äärt ja hakkab päikese ketta peale liikuma. 2. kontakt, kui Merkuur paistab viimast korda puutuvat päikese ketta äärt ja on üleni ketta peal näha. 3. kontakt kui Merkuur on veel viimast korda täielikult Päikese kettal näha ja üks Merkuuri serv puutub Päikese välimist serva ja 4. kontakt kui Merkuuri ketas viimast korda puutub Päikese serva ja on täielikult kettast möödunud.
1. ja neljas kontakt ei ole projektsiooni meetodi puhul näha, vesinik-alfa filtriga varustatud teleskoobiga võivad need kontaktid olla nähtavad, kui Merkuur siseneb või väljub päikese kettale kohast, kus parajasti paistab mõni protuberants.
Merkuuri üleminek algab Eesti aja järgi kell 14:11:53 (esimene kontakt), Merkuur on täielikult näivalt Päikese ketta peal 14:15 (teine kontakt). Kolmas kontakt on Eesti aja järgi kell 21:37 ja neljas kell 21:40, need kaks ei ole aga Eestis nähtavad, kuna 9. mail loojub Tartus Päike kell 21:22 ja Tallinnas 21:36.
Merkuur paistab Päikese kettale jõudvat idast natuke põhja pool ja ülemineku jooksul paistab liikuvat lõunapoolsele servale. Väga kenasti on üleminek animeeritud lehel: http://www.timeanddate.com/eclipse/transit/2016-may-9
Esmaspäeval, 9. mail alates kella 14.12 kuni päikeseloojanguni on võimalik näha Merkuuri üleminekut Päikese kettast. Seda sündmust saab selge ilma korral vaadelda Tõraveres Tartu Observatooriumi suure teleskoobitorni juurde viiva tee ääres, kuhu seatakse üles päikeseteleskoobid. [...]
20. märtsil on Eestis näha osaline päikesevarjutus. Varjutuse algab kell 11.00 (Tartus, aga ajad kehtivad ligikaudu kogu Eestis) ja lõpp on kell 13.17. Selle ajaga liigub kuuketas üle Päikese, kõige suurem osa päikesekettast (77,7 % läbimõõdust, 73 % pindalast) on kaetud kell 12.09.
Täielik päikesevarjutus jääb meist umbes 1500 km loodesse: on näha Atlandi ookeani põhjaosas, Fääri saartel ja Teravmägedel. Kuu katab seekord Päikese peaaegu kolmeks minutiks (2min 47 s).
|
OSCAR-2019
|
||
Ma hõljun tuhandete uuride keskel, mis ripuvad pilvedelt alla, igaühel neist omad eriskummalised osutid, šriftid, raamid, kaunistamas ajalikkust ja tundmatuks jäämist. Ma ei karda, kuni hetkeni, mil pilved asuvad hõrenema, kellad kahanema ja mu ees, roosas udus, hõljub suur suu.
Erkpunased huuled ja säravvalge naeratus meenutavad mulle nätsureklaami, kuni irve hakkab ennast tükihaaval lahti võtma. Esihambad langevad vaikuses, nende jäetud tühimikku ilmuvad vaglad, nad veritsevad sealt välja. Järgnevad purihambad, lõikehambad – kõik kukub ja veritseb välja. Roosa udu on haihtunud. Pimedus on asjade loomulik seisund ja mul on aeg ärgata.
Tekk ja lina on higised, kardina vahelt paistab tuppa hommikuvalgus, ulatudes napilt voodini. Ma ei kuulnud äratust, või lõi ta selle kinni. Ta on ärganud ja ta püksid on juba poolte säärte peal. On hommik nagu iga teinegi, kus miljon mõtet läbib mu pead ühtse soomusrongina, läbimatute seinte, muutumatu trajektooriga. Kas täna on see päev, mil ta välja astub; mil ta enam kunagi ei naase?
Ta püksid on käesoleva hooaja oma, särk eelmise. Tal on brünett poisipea, sest mis pea tal veel olema peaks – kuid see on ka kõik, millest ma rääkida saan. Ta ilu ei ole mõõdetav, see asub teisel pool inimlikku taju. Sõnad teeksid sellele vaid liiga. See on asi, mida ma kunagi teha ei taha. Seetõttu pean ma välise puhul piirduma ainult pealiskaudsete kirjeldustega.
Hommik. Ta on käivitanud kohvimasina, laisalt viskan ma selga kampsuni, varba otsa sussid. Kui ma kööki jõuan on ta oma tüüpasendis. Käsi põsel, kohvitass nina ees, mõttesse vajunult, hetkel veel enam, kui tavaliselt. Raadio mängib. Tema ees on ümbrik, aga kumbki meist pole jõudnud veel posti järgi käia, ma arvan.
“Ma ei tea. Ma mõtlesin, et sina jätsid selle mulle. Ma ei tahtnud seda lahti teha enne, kui sa püsti oled. Ei ole sinu jäetud?”
Ümbrik, mille peale on punase templiga löödud number, 8, peidab endas hõbedast tabalukku. Lukustatud asendis, augus võti. Me vaatame seda peidetud imestusega. Oma inimlikke omadusi oleme varjanud üksteise eest kiivalt, etendades rolli millestki enamast, kui inimestest. Nemad ju ei püsi koos. Trupp lahkub see eest lavalt alles siis, kui kardin on langenud.
Aeg murrab oksad, murendab betooni, nihestab maa. Toob olevasse ja viib siit. Seda enam on me üllatus suurem, kui tabaluku avamisel lõppeb raadiost muusika ning akna taha jääb seisma lind, tiivad laiali, maa ja taeva vahel. Me ehmume. Nagu inimeste puhul ikka, üritame meiegi kibekiirelt taastada asjade loomulikku seisu ning lööme tabaluku klõpsuga kinni. Muusika naaseb ja lind lahkub.
“Ma – ma ei tea. Vaatame,” ja ma keeran luku lahti, muusika lõppeb, ma võtan ta käest ja juhatan rõdule.
Mõned linnud hõljuvad õhus, tiivad väljasirutatud, nokk ette, jalad kõhu all. Üks mees on lõpetanud liikumise oma auto juures. Tema parem jalg on salongis, vasak jalg on õhus, ta peaks pikali kukkuma, aga… seda ei juhtu. Aeg on seisma jäänud. Keerame luku kinni, muusika hakkab mängima, mees istub autosse, käivitab selle ja sõidab minema.
“Mis me teeme nüüd, kust need tulid, appi, mis toimub?” väljub laviin küsimusi ja tõsise inimese fassaadilt kukub krohvi.
“Ma ei tea, selle, ma ei tea, aja võtmetega või?” ja tunnen öeldust kergendust – juhul kui see on uni, saab see varsti otsa. Meile kõigile on antud aeg ärkamiseks.
Ta on vähem eemal, kui tavaliselt. Ma ei süüdista teda. Teed ületavad kivikujud, paigal seisvad jalgrattad ja ei millegi küljes rippuvad puulehed mõjuvad täieliku vaikuse keskel kummastavalt. Käest kinni, kehad lähedalt koos, jõuame ühe kaupluse ette. Liuguksed on pärani, nende vahel hõljub ostleja, üks jalg õrnalt maa küljes kinni.
Poest jääb näppu kõik, mis korraks vajalik tundub. Küpsised, vildikad, vesi, kleepsupildid kassidest ja plastikust tuulelohe – omades maailma ees mitte mingisugust vastutust, oleme me muutunud tagasi lasteks, imestusega täidetuteks. Vildikatega joonistame me kõikidele poe ees seisvatele inimestele näo peale vurrud. Me naerame silmitsedes vastloodud kasside armeed. Siis läheme poodi ja paneme kõikidele inimestele, kel mõni kott näpus, sinna paki kassitoitu sisse.
Me läheme purskkaevu äärde ja esimest korda elus näeme me tõelist läbilõiget liikuvast veest. Päike murdub väikeste jugade sisse, looduslik kaleidoskoop, me teeme enda käed märjaks ja proovime üksteist pritsida – see ei õnnestu. Vesi jääb tilkadena silme ette rippuma.
Mul tuleb meelde, kuidas ta esimest korda nuttis, kuidas kogu maailm kondenseerus selleks väikeseks diivaniks, millel ta istus. Ma ei mäleta, miks. See on alati olnud üks, “ma tahan ja ei taha,” üks “ma ei tea,” ja üks “ei midagi.” Ma olen püüdnud mõista, aga leib vajab lauale panemist, pesu pesemist, keha und. Miski nõuab unustamist. Kui ma teaks, siis ma ütleks, mis see miski on.
Me läheme ehituspoodi, võtame sealt suure poti valget värvi, mõned pintslid ja asume kesklinna trammipeatuse juures asuvaid aknaid värvima. Mõned saavad endale lilled, mõned liblikad. Autod. Käed liiguvad vabalt, me oleme värviga koos ja jagame omavahel ühe ebaleva kallistuse, lõpuks paneme ühe poti trammiuste ette õhku rippuma, esimest väljujat ootama.
Meil on lõbus. Ma ei mäleta millal see viimati nii oli. Mingist hetkest hakkasime me tõsisteks inimesteks, ratsionaalsust taotlevateks aparaatideks, ajasime oma südamed külmaks ja ei vaadanud enam üksteisele silma.
Need on rohekashallid. Me tutvusime kogemata – nagu kõik. Meie jagatud roosa udu oli paks. Ta soosis tegutsemist. Millalgi see haihtus. Ma jõudsin mõistmiseni, et midagi rohkemat ei ole meil võimalik päris maailmas arutada, ja usun, et ka tema jõudis selleni. Pimedus on asjade loomulik seisund, mitte udu.
Ühel tänaval on kaks autot ristmikku ületades kokku sõitnud, kortsus on vaid mõned sentimeetrid nina, ülejäänu on veel terve. Turvapadi on pooles vinnas ja sõitjate näod tühjad. Me lohistame nad autodest välja, tänavale, mõtleme, kas panna aeg käima, võtta tabalukk ta taskust ja jälgida liiklejateta auto kokkupõrget, või mitte.
Ma ei tea, miks me selle tuulelohe poest kaasa võtsime. Tuult ju ei ole. Isegi pilvelõhkuja katusel mitte. Me jooksime talle hoo sisse ja lasime lahti. Ta jäi sirgena õhku katkestama. Linn tundub pisikesem kui muidu, klotsidest tornid ja plastikust mudelid. Tehasekorstende suits mõjub taevasinale plekina.
Piinlik vaikus. Tõsised inimesed. Ma tõusen ja jalutan katusele tiiru peale ning jalutab temagi. Ta kirjutab tuulelohe nööriga õhku oma nime. See näeb hea välja. Ma ei taha piinlikku vaikust. Ta kiigutab äärel oma jalgu, ma ei saa tema ilu kirjeldada, ma ei taha tunnistada, millel ma olen lasknud enda näppude vahelt pudeneda.
Nende mõtetega ma istun ja pea et ei märkagi, kuidas ta üle ääre vaatab, koperdab ja läheb. Ma olen alati olnud liiga hõivatud endaga, liiga vähe selle tabamatu “teisega,” kes mulle elu vältel end ühes või teises vormis ilmutanud on. Tema karje kestab ainult sekundi. Kõik tema karjed on ainult sekundi kestnud.
Kui ma jõudsin ääreni, nägin, kuidas ta jäi minust liiga kaugele, pea alaspidi, kättesaamatuks igavikulises kukkumises.
Kõvakõva, sa pead igal juhul edasi kirjutama. Ka peale nihilisti. Seni kuni elad. Isegi siis, kui sa ei viitsi ühe teema ümber nii pikalt onada, et sellest raamat saaks, tulista edasi. Minupoolest kasvõi haikusi. Suvalist jama. Pohui.
Miks? Sass Henno, Kaur Kender ja HAPKOMAH räägivad läbi oma raamatute ägedaid ja kaasakiskuvaid lugusid. Samas ei suuda mitte ükski neist väljendada nii ehedalt seda vaibi ja hullust, tabamatut energiat, mis kogu tegevuse mootoriks on, kui sina. Sul on hea kama, ainult laialijagamise vaev. No bullshit, straight from the source.
|
OSCAR-2019
|
||
Mulle meeldib ütles: "Öös on asju", kuid olgem ausad, õhtus on samuti asju. Öö juhatab sisse just meeldiv õhtu koos oma rituaalidega. Täna tutvustan sulle oma öökapi ilutooteid, mida kasutan vahelduva eduga pärast seda, kui olen vannitoas hoolikalt meigi maha võtnud. Iga naine teab, et ilu ei alga jumestusest vaid sellest, et õhtul pestakse nägu puhtaks ja vajadusel poputatakse nahka korralikult. Minu jaoks on magama minek üks rituaalide kogum ja seepärast pühendan sellele eraldi postituse.
Seekordne postitus: "Mis on minu öökapil?" võtab kokku tooted, mida kasutan talvisel ajal. Kõik tooted, mida olen oma öökapile valinud, on tagasihoidliku lõhnaga, mis ei mõju ergutavalt või äratavalt. Mul väga-väga õrn uni ja seepärast peavad kõikide toodete lõhnad olema uinumist soodustavad ja olen neid eelnevalt põhjalikult testinud. Eesti kliima on väga heitlik. Meil puudub korralik miinuskraadidega talv. Kord sajab vihma, siis lörtsi ja pisut tuleb ka krõbedamat külma. Selline ilmastik teeb nahale karuteene ja minu jaoks on õhtused iluritaalid eriti tähtsad. Minu öökapil on tooteid igaks erinevaks juhuks, kuid peamiselt tuleb õhtuti nahka korralikult niisutada ja toita. Esimene pääsuke, millest kirjutan on O Way näovesi, mis peaks meeldima nendele, kes eelistavad ökoloogilisi tooteid. O Way näovesi on justkui mõnus tõmmis ravimtaimedest ja sellega näo patsutamine juhatab sisse minu ülejäänud iluritaalid. Samalt firmalt on mul hetkel kasutusel nende Radiance Face Balm Oway beauty jumet andev palsam. Kui nahk õhtul kergelt kisub, siis see toode on õigel kohal. Kui ma varem kahtlesin, et kas tooted, mis lubavad nahale anda sära, ikka toimivad, siis tõesti nad annavad värskema jume küll. O Way tooted on müügil siin.
Teine toode, mida olen läbi aastate kasutanud, on Annemarie Börlindi LL Generationi kreem-mask. Selle võib kanda nahale maskina ja hiljem nahale masseerida. Ma kasutan seda kreem-maski alati, kui nahk vajab turgutust ja vahel lisan õhtu jooksul paar korda. Kiehlsi Midnight Recovery on mul alati olemas, vahel kasutan seda niisama ja talvisel perioodil kerge kreemi alla. Midnight Recoverist olen varem kirjutanud arvustuse siin. Paljud daamid kreemitavad küll nägu, kuid unustavad kas kaela või dekoltee. Minul on spetsiaalselt kaelale mõeldud kreem firmalt PH Formula ja usu mind, kui sa oled juba kaelale loodud kreemi endale soetanud, siis sa seda ka kasutad.
Clarinsil on väga tõhus sügavalt niisutav kreem-mask, mida saab samuti ööseks nahale jätta. Need tooted on minu öökapi laual ajast, kui õppisin International Make Up Centeris meigikunstnikuks ja iga päev sai nahk enneolematu koguse jumestust. Minu nahk ei olnud sellise grimmiga harjunud ja sestap kogusin endale palju niisutavad kreem-maske ja rikkalike palsameid. Ah jaa... Ma ei saa kunagi aru nendest, kes ütlevad, et silmakreem on raha raiskamine ja sellest pole mingit kasu. Selles küsimuses võib vast öelda, et kes viimasena naerab, naerab paremini, sest minu meelest nõuab silmaümbrus erilist hoolt ja selleks on mul Vestige Verdant silmaseerum, millest olen varem kirjutanud siin. Üks ainulaadse lõhnaga toode on Decleori Aroma Nutrion kuivõli, mis mõjub nahal justkui unelaul. Olen Aroma Nutrion Body sarjast kirjutanud varem siin. Ja kui sa arvasid, et see lõputu loetelu saab otsa, siis oh ei! Oma huuli kosutan praegu praegu Decleori luksuslikku huulepalsamiga ja teine, millega teen huuletele maski, pärineb firmalt Nuxe. Just viimasest ja ka teistest oma huulepalsamitest kirjutasin äsja pikema loo siin.
Ma ei maga kunagi sõrmused sõrmes ja kella võtan samuti ära, seega ootavad mu sõrmused mind hommikul truult kandikul. Muide, minu suurim ilupatt on see, et ma unustan sageli käed kreemitamata ja sestap olen endale meeldetuletuseks pannud öökapile Dove Derma Spa kätekreemi. Sellel on mahedamast mahe aroom ja kreem imendub kiiresti. Selline võib vabalt just kiire imenduvuse tõttu olla ka käekotis. Firma This Works on töötanud välja mitmeid erinevaid spraysid, mis on mõeldud neile, kes soovivad endale voodisse mineku eriti meeldivaks teha. Mulle meeldib seda toodet tuhistada nii padjale kui ka linadele. Sleep Plus Pillow Spray peaks tagama ärkamisel ka värskema enesetunde, kuid mis minusse puutub, võiksin ma vabalt iga päev keskpäevani magada ja alles siis värskena ärgata... Igaljuhul meeldivad mulle This Worksi erinevad sprayd, millesse on vahva uskuda. Detsembri alguses sain kingiks Eesti firma Ööloom unemaski ja esimesest ööst peale oleme lahutamatud. Ma panin oma Unicornile nimeks Lisa, sest avastasin selle firma mitte oma kodumaalt, vaid hoopis minu poolt palavalt armastatud Briti meigikunstniku Lisa Eldridge`i videost, kus ta soovitas Öölooma jõulukingi ideeks. Ööloom väärib kiitust ja au, au ja kiitust, sest ta püsib tõesti hommikuni silmadel ja annab mulle voodisse heites justkui selle viimase signaali, et nüüd on aeg unehaldjas toast kinni püüda. Muide, minu öökapil elab ka Valge Jänes, kelle tegi oma kätega valmis minu sõbranna Sirli. Jänesel on mõistagi nimi - Alice. Selline naiselik seltskond siis minu öökapil. Mis on sinu öökapil ja millisest toodetest sooviksid lähemalt lugeda?
|
OSCAR-2019
|
||
Andmeid peab selles laboratoorses töös salvestama, otsima ja lugema ajaxi ehk asünkroonse javascriptiga json formaadis. Teisisõnu, serveris olev programm ei ehita valmis terviklikku html lehte, vaid ainult data-stringi, mille formattimise html-ks teeb javascript. Datat kirjutab ja loeb samuti javascript.
Sa võid soovi korral ise valida serveri, kuhu oma failid panna, samuti võid ise valida programmeerimiskeele, millega teha andmeid lugev ja välja andev rakendus, samuti võid ise valida anmdebaasisüsteemi ja schema.
Samas on sul võimalus kasutada olemasolevat Dijkstra serverit ja Dijkstras selle praktikumi jaoks juba valmisehitatud rakendust ja andmebaasi: põhimõtteliselt võid täielikult vältida serveripoolse andmerakenduse ise-ehitamist. Vahepealse alternatiivina võid võtta nimetatud valmisehitatud rakenduse koodi ja schema ja teha temast Dijkstrasse oma variant, mida võid siis enda soovi kohaselt muuta või edasi arendada.
minimaalne ajaxi näide mis töötab juhul, kui paned ta Dijkstra serverisse (muidu ei luba brauser Dijkstrast datat lugeda). sama fail töötavana Dijkstras
veidi täiendatud ajaxi näide ja sama fail töötavana Dijkstras (kirjuta otsiväljale t0 ja vajuta nuppu)
Kodutööde tarbeks on kasutusel server nimega dijkstra (see keeruline nimi on ühe tuntud arvutiteaduse teerajaja nimi ja keeruline seepärast, et see nimi teile paremini meelde jääks).
Sisselogimiseks kasutatakse SSL ühendust ehk siis maakeeli programmi putty (Windows) või ssh (Linux). Tegemist on siis käsurealigipääsuga Linuxipõhisele serverile.
Failide laadimiseks sinna kasutage SFTP protokolli. Üks võimalikest programmidest, mis seda toetab on näiteks Filezilla.
Kõik asjad, mis paigutate oma dijkstra kodukataloogi alamkataloogi "public_html", on veebis nähtavad. See kataloog tuleb kõigepealt luua:
("$" rea alguses tähistab nüüd ja edaspidi Linuxi käsurealt antavaid käske (enamus praeguse näite failioperatsioonidest peaks olema tehtavad ka SFTP graafilise liidese alt). Linuxi käsurea kasutamist tuleb uurida omal käel. Käsurea saamiseks tuleks üle SSH ühenduse dijkstra käsureale logida (ssh või putty vms) )
Kui kõik töötab õigesti, peaksite nägema kataloogi nimistut, mis on tühi, sest te pole sinna faile pannud. Tekitage index.html nimeline fail ja kontrollige, et see hakkab endist tühja kataloogilistingut asendama. Rakenduse html-failid võite panna sinnasamasse public_html alla.
Juhul, kui te kataloogi või oma index.html sisu ei näe, kontrollige, et nii teie kodukataloog kui public_html kuuluksid grupile "tudengid" ja et sellel grupil oleks nii lugemis-kui kataloogisisu vaatamise pääsuõigused. Samuti peab tudengigrupil olema võimalus lugeda kõiki veebi ülesminevaid faile.
Nüüd, kus on kontrollitud, et veebis on staatilised HTML leheküljed üleval, saame põnevasse dünaamilisuse maailma sukelduda.
Praktikumi jaoks kasutate CGI skripti, mida saate enda rakenduse jaoks kohandada (aga ei pea tingimata). CGI skript on kirjutatud keeles Python ning kasutab SQLite nimelist SQL rakendust.
SQLite on tore väike programm, mida saab kasutada failipõhiste andmebaaside loomiseks ja mis on üsna populaarne. Kasutavad seda päris mitmed rakendused nagu näiteks Skype või Firefox 3 bookmarkide jaoks.
Olemuselt on kõik hästi lihtne: tuleb käivitada sqlite programm koos argumendiga, milleks on andmebaas.
Reaalselt Dijkstras töötava serverirakenduse (vt viited/selgitused allpool) lähtekood, mille järgi võid soovi korral teha oma kataloogi oma variandi:
otsi.py (selle faili lõpus on tulemuse vormistamine tehtud nii xmli kui jsoni jaoks, xml variant hetkel veidi bugine)
See tekitab andmebaasi data.db ning suunab sinna schema.sql faili read, mis ükshaaval käivituvad ning seeläbi andmebaasiskeemi loovad. Tutvuge ka schema.sql sisuga.
Kuna schema.sql on hästi universaalne, võite üleliigse kustutada ning ja skeemi enda äranägemise järgi kohendada. Samas ärge unustage, et see tähendab, et peate kohendama ka ülejäänud .py faile, mis võivad skeemidelt üht-teist eeldada.
Kui eelnevad näited töötasid puhtalt SQLite'i kasutades, vaatame nüüd kuidas kogu eelnev koos töötama hakkaks.
Teile on näitefailides antud kolm faili: otsi.py, mis vaikimisi näitab nõutud andmebaaside sisu, salvesta.py, mis võimaldab vormiparameetreid andmebaasi salvestada, ning uuenda.py, mis võimaldab baasis juba olemasoleva rea väljade sisu muuta.
Järgmistes näidetes eeldatakse, et dijkstra kasutaja, kus failid on, on t0XXX. Reaalselt sellist kasutajat dijkstras ei ole ja näiteurlid otse ei tööta. Kui t0XXX asemel kasutada kasutajanime tammet, siis töötavad näited reaalselt ja tammeti nime alt võibki otsi ja salvesta cgi-sid praktikumis kasutada: ei ole kohustuslik enda versioone teha.
Fail "otsi.py" otsib etteantud parameetritele vastavaid väljasid ja väljastab neid kas xml või json formaadis, sorteerib ning võimaldab päringutulemuste piiramist.
Lihtsaim päring on parameetriteta päring, mis tagastab kõik mingi konkreetse tabeli väljad. Ette tuleb kindlasti anda tabeli nimi (t0,t1,...,t4) ja salvestaja nimi, väljad f0,f1,...,f19 on tabeli veerud. Otsitakse ridu, millel on etteantud väärtustega veerud.
Salvesta.py salvestab määratud tabelisse andmeid. Kindlasti tuleb ette anda kohustuslikud väljad salvestaja ja table.
NB! salvestaja väärtuseks pane oma nimi või matriklinumber: mingi väike string, mis oleks teiste tudengite omast erinev. Siis saad otsides sama salvestaja väärtust kasutades ainult enda data, mitte teiste tudengite data.
NB! Tähtis! Kui soovite üle CGI skripti faili muuta peab lisaks lugemisõigusele andma ka kirjutusõiguse. Kirjutamisõigus peab olema nii andmebaasifaili kui ka cgi-bin kataloogil.
uuenda.py uuendab korraga ühte tabelis olemasolevat etteantud rida. Kindlasti tuleb ette anda kohustuslikud väljad salvestaja, table ja id.
uuenda.py on niisiis üpris sarnane salvesta.py-le, erinevus ainult selles, et id väli tuleb ise ette anda ja uue rea lisamise asemel uuendatakse id-ga määratud rea väljade väärtusi.
|
OSCAR-2019
|
||
“ei vägivallale” ütles kender ja saatis turvad kunnust minema talutama. võib aru saada, et ta ei taha lasta oma kontserti rikkuda ja mis võiks veel olla ühele esitlusele parem kui üks mõttetu skandaal, aga kogu see show on võtnud kenderjuugendi innukal osalemisel tegelikult korraliku koolikiusamise mõõtme.
kui jungherr pärnits püüdis siin ennist õiendada arveid moralistidega, kes labastasid koolitulistamist, siis nüüd ollakse nihilistis korraldamas suht standardset näidet sellestsamast tulistamisest, kus imelik koolipoiss kunnus peab taluma kenderi ja tema bande mõnitamist ja ma näen vaimusilmas, kuidas meie kangelane pakib külmas rahus eesti hiphopi aastapidustustele kaasa metalse ammu ja 12 saledat noolt, seab pähe võimsa led-tuledega kükloobi ja pistab nahkmantli taskusse elva metsade parandatud ja täpsustatud kaardi. ja põue mikita signeeritud esmaväljaande.
sorry, see pole see tore solidaarne vasakrevolutsiooni maailm, mida charlie loob lastes oma kättemaksuinglitel mööda eestit ja internetti ringi unnata ja ma isegi ei viitsi kirjeldada, mida täpselt teha, teha sisuliselt seda, mida keskajal tegid igasugused vasallid, kupjad, mõisateenrid ja muud ahvid, käisid valgustatud feodaali õilsa eesmärgi nimel suursuguselt lihtrahvast nussimas. vanad tavad ei sure kergelt, yeah.
viimane vaimne rüütel kunnus, metsarahva kaitsja, aga on valmis, on alati olnud valmis. lavale astub marx, bemmiomanik maardust. mis on klassivõitluse sisu? kellele kuuluvad tootmisvahendid? kender, sa oled feilinud ja siis veel neli korda feilimast feilinud, kui sinu natsiriik tuleb, siis tuleb iga metsatuka kohta üks kunnus, amb põues, ja see nool leiab lõpuks sinu südame.
kunnus on rabe, nagu lihtrahvale kombeks, õpetatud eesti selts on tema isiku- ja südametunnistus, tema huumor on nurklik, tema metsamehenaljad on isiklike läbielamiste sügavusest, ta on nagu laiguliste pükstega kristiina ehin, ilma püksteta lauri saatpalu, heal lapsel mitu nime, ta on isiklikult soe ja sõbralik, nagu kendergi, aga kender on lisaks lobe, nagu müügimehele kohane, ta müüb kõigile ja kõike, ta vahendab kõike, ta ei maksa kunagi midagi, ta lepingud on ainult suulised, barter või natuuras, parim viis korruptsiooni vältida, on teha see kohustuslikuks, kes ei ole tsoonis, see on tsoonist väljas, see on kunnus, see on sõda.
me arutasime, millal tuleb eestis esimene koolitulistamine. vast ei tule. äkki läheb see karikas meist mööda. meie õpetajad on ju tasemel, meil on pisa testides kõrged kohad, ups, see vist tähendab, et ikka tuleb, aga äkki ikka ei tule pah pah pah, vaikus, no comments.
meie meedia on nii vaba, meil on telegram, objektiiv, uued uudised ja nihilist, meil on delfi, meil on postimees, päevaleht, õhtuleht, äripäev, ekspress, müürileht. aha sirp ka. jah, sirp ka. ja vasar. milline neist on meie charlie hebdo?
jah, me arutasime ka seda, millal tuleb meil esimene terrorirünnak. vast ei tule. vaos oli koolipoiste nali, kamoon, meie inimesed on rahuarmastavad, meil pole ju niisuguseid radikaale nagu mujal, meil pole rongijaama ees salapäraste pagulaste horde müümas kanepit ja muud odavat sitta, mängimas kaarte, karjatamas lapsi, fuckit, meil pole pärast kapo head tööd isegi mitte skinne enam ja anarhistid on kõik koduarestis.
aga meil on meite kõvahäälsed mõisnikud, isehakanud baltisakslastest eesti keele ja kirjanduse huvilised, kes tahavad lihtrahvale rooska anda, et neist uex oeike estide keel välja peksta, et siis iggaüks meist seda keelt pidi üles puua ja et kogu ülejäänud maailm seda nalja pärast youtubes eminemi videost võiks rip rip ripleida.
kas kunnus oli radikaal? mis teda selleni viis? kas tal oli kahtlasi ideoloogilis veendumusi? ehk peaks eesti koolides tammsaare lugemise keelama? spengler ja darwin keelatud kirjanduse hulka! kuidas oleks saanud kunnuse tegu vältida. äkki me oleks pidanud õigel ajal reageerima, märkama. äkki me oleks pidanud ta ära kuulama? äkki kellelegi meist meeldis liialt oma karvast munni silitada?
kunnus võib olla avalikkuses üksi, aga metsad on rahvast täis. avalikkus ongi üks nõme koht, kus olla. charlie inglid, moodne kenderjuugend, käib oma pisuhändadega metsade kohal lendamas, punane silm peas põlemas nagu tapjadroonil, sinine leek taga nagu metsamehe välgumihklil, lihtrahvast nende endi käest päästmas, otsimas rassisti, krüptorassisti, krüptokrüptorassisti, kunnust, mikitat, dissekteerimas mihhail lotmani ja tartu vaimu, abiks short introduction to history of western civilisation esimene köide.
igavesti koos, vanglas, kender pedofiilse kirjatüki eest, kunnus kendri tapmiskatse eest, ühes kongis, kümme aastat vaimset teraapiat, batja oma kukekesega, kitsekesega vmt hellitusnimesid sa tahad talle panna, ilma temata poleks sa keegi, viimne vaimne rüütel kunnus, metsarahva kaitseja, sinu toomemäe vürstiriik, mida sa käid iga päev mõõdetud jooksusammul üle vaatamas, olles iseendale hobuseks, ei ei ei, see pole mitte kenderi tragöödia või kunnuse komöödia, vaid see on meie saatus.
meie oleme seal kongis koos, sina ja mina, sest kender suri elvas, nool südames, kunnus uputas end elva jõkke. kõik tegid, mis nad pidid, mission complete, aga meie oleme ikka siin, tänulikud selle maailma eest, mis meile anti, sest me ise ei tahtnud viimast tükki laualt võtta, sest siis oleks ju taldrik tühi ja mis siis saab.
igavesti koos, heas ja halvas, põrgus sõlmitud abielu, mida ei lahuta isegi surm, sest see elab edasi kõigis meis ja meie lastes, isegi kui nad on sündinud katseklaasis, kunstliku viljastamise teel, ave geneetika, upload and publish, aamen.
Tsüklist jätaks lõppkogumikku vb paar teksti. Kohati raske jalaga ja vana rasvaga. Eelmistes rohkem jõudu.
Kes teil siin küll see inimene on, kes otsustab, mis kirjatükk avalikuks läheb? Satanist Pärnits? Kunagi oli pleiss, kuhu kõik said kirjutada, nüüd keegi veits katkine inimene otsustab, mis üles läheb ja mis mitte. Ainult halb eeskuju läheb üles, tükk aega pole midagi tervemõistuslikku näinud. “ma tahan põlevat Kosovot ja ülimat surma”, “türa, ärgake üles, te olete ülespoodavad!”. Midagi vaimsemat võiks ka olla, muidu nagu portaal ainult rumalatele.
Kõik kirjatükid, mis siia teile esitatakse, lähevad avalikuks? 😀 Usud, et keegi usub ka su öeldut? 😀
peaks uskuma, ainukesed asjad, mis ei tule jäävad maha sellepärast, et pole mahtu, 4 lauselise postituse võib fb seinale teha, mitte siia.
ära karda Taivo, mina olen sinuga samas paadis, Mikuga ühes ruumis viibimine võtab mul kõhedaks, pöördun igal hommikul risti poole, et ta mulle jõudu annaks päev lõpuni elada.
Ma viskan nutiseadme minema kui tema teksti olen kogemata lugenud v6i peale klikand. Kolmas telo juba sel aastal.
|
OSCAR-2019
|
||
1.1. Rõõmutarekese Lasteaia (edaspidi lasteaia) kodukord lähtub koolieelse lasteasutuse seadusest, koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast, lasteaia õppekavast, EV haridusseadusest ja teistest kehtivatest riigi- ja Tallinna linna õigusaktidest.
1.3. Lasteaia kodukord on kinnitanud Koolieelse lasteasutuse seaduse § 92 lõike 1 alusel hoolekogu (13.11.2015 protokoll nr1 otsus nr3 ).
1.4. Kodukord on lastele, lapsevanematele ja eestkostjale (edaspidi vanem) ning lasteasutuse töötajatele täitmiseks kohustuslik alates kodukorra kooskõlastamisest
2.2 Vanem annab isiklikult lapse üle rühma töötajale ning järele tulles võtab lapse rühma töötajalt.
2.3 Rühma töötajal on õigus laps üle anda ka vanemate poolt eelnevalt määratud isikule teavitades sellest rühma töötajat.
2.4 Lasteaed on avatud 07.00-19.00. Vanem arvestab, et ühised tegevused algavad lasteaias kell 9.30 ning võivad toimuda ka väljaspool rühmaruume (saalis, õues, teises
2.5 Vanem teavitab rühma õpetajat hiljemalt kell 9.00 rühma e posti aadressile ja/või – telefonile, kui laps on haigestunud või ta ei tule mingil muul põhjusel lasteaeda. Samuti annab teada, kui laps tuleb hiljem lasteaeda.
2.6 Kui lapsele ei ole lasteasutuse lahtioleku ajal järgi tuldud, siis kontakteerub rühma töötaja võimalusel telefoni teel lapse vanematega või vanema määratud kontaktisikuga ning teavitab olukorrast direktorit. Kui vanemaga ühenduse võtmine ebaõnnestub või vanem ei tule lapsele järgi, teavitab rühma töötaja politseid lasteaeda jäetud lapsest ja järgnevalt toimitakse politsei korralduste järgi.
2.8 Lasteaial on õigus keelduda last üle andmast vanema poolt eelnevalt teavitamata isikutele ja/või narko- või alkoholijoobe tunnustega isikule.
3.1 Vanem informeerib lasteasutuse direktorit kirjalikult lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest (allergia, toidutalumatus, juhised haigus- või allergianähtude korral tegutsemiseks), mille alusel personal kohandab võimaluse korral päevakava, kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldust.
3.2 Lasteaed kohustub käituma ja tegutsema parimate kavatsustega lapse ja tema tervise huvides ning toetama last tema arengus. Kõik tegevused ja otsused lähtuvad lapsest.
3.3 Lasteasutusse ei lubata last, kui lapse terviseseisund võib kahjustada lapse enda või teiste tervist. Haiguseks loetakse ka nohu ja köha. Vanem kohustub võimalikult kiiresti korraldama lapse kojuviimise, kui laps on lasteaias jäänud haigeks ning lasteaed on vanemale sellest teatanud. Lapse nakkushaigusesse haigestumisest teavitab vanem õpetajat esimesel võimalusel.
3.4 Rühma töötaja jälgib lapse terviseseisundit lasteasutusse vastuvõtul ja seal viibimise ajal ning teavitab lapse tervise- või käitumishäiretest lapsevanemat ja vajadusel direktorit.
3.5 Lasteasutuses ei anta lapsele ravimeid. Kui arst on lapse kroonilise terviserikke korral määranud lapsele ravimi manustamise, võib erandjuhul (nt suhkruhaigele) lasteasutuses anda ravimeid arsti määratud annuses üksnes vanema vastutusel direktori poolt määratud lasteasutuse pedagoog.
3.6 Lapse lasteasutuses haigestumise või vigastuse korral kutsub lasteasutuse töötaja vajadusel kiirabi ja võtab ühendust lapse vanemaga. Vanema või kiirabi tulekuni võimaldatakse lapsel vajaduse korral lamada järelevalve all. Vajadusel antakse haigestunud või vigastatud lapsele kiirabi kohale jõudmiseni esmast abi.
3.7 Vanem arendab ja kasvatab last lasteaia igakülgsel kaasabil, osaledes koosolekutel, nõupidamistel ning arenguvestlustel.
3.8 Vanemal on õigus saada teavet lapse arengu ja käitumise ning selle kohta, kuidas lapse päev on lasteaias möödunud. Teave edastatakse vahetult, vestluse käigus.
4.1Lapsed, lapsevanemad ning lasteaia personal ei sisene välisjalanõudes ja – riietes rühma, need jäetakse rühma esikusse.
4.2 Vanem toob lapse lasteaeda korrastatud välimusega. Vanem jälgib, et lapse riietel olevad lukud, saabaste ja kingade nöörid/ krõpsud oleksid töökorras. Lapsel on kaasas isiklikud hügieenivahendid (sh kamm, taskurätt või pabertaskurätid).
4.3 Lapse riietus on lasteaias vastavalt aastaajale ja ilmastikuoludele, võimaldades teha kõiki mänguks ja tegevuseks vajalikke liigutusi.
4.4 Lapsel on soovitatav kanda libisemiskindla tallaga ja kindlalt jalas püsivaid jalanõusid, et vähendada komistamis- ja kukkumisohtu.
4.6 Lapsel on õues viibimiseks õueriided, peakate ja jalanõud lähtuvalt ilmastikust. Soovitav on lapse riided märgistada. Lapsel on kapis vahetusriided juhuks, kui riided saavad märjaks või määrduvad. Lapse riietel ei tohi olla pikki nööre, soovitavalt mitte pikki salle jt ohtlikke detaile. Sõrmikuid soovitavalt mitte anda lasteaeda õue minekuks. Väljaarvatud need lapsed, kes iseseisvalt oskavad need kätte panna.
4.8 Vanem edastab hommikul lapse riietumise erisoovide korral suusõnaliselt info oma rühma õpetajale.
4.9 Laste üldine puhkeaeg on lasteasutuses ajavahemikus 13.00-15.00. Olenevalt laste vanusest ja lapse individuaalsest puhkeaja vajadusest võimaldatakse lastele sel ajavahemikul päevauni, vaikne mäng, kooliks ettevalmistavad individuaalsed tegevused, õuetegevused ning huviringid.
4.10 Rühma töötajad äratavad lapsed (lapse) uneajal äärmisel vajadusel. Vajadusel laps puhkeajal lasteaiast ära viia teavitab lapsevanem rühma töötajat hommikul või enne puhkeaja algust telefoni teel.
5.1 Lasteasutuse töötajad loovad lasteasutuses füüsilise ja psühhosotsiaalse keskkonna, mis on ohutu, turvaline ja pakub lastele erinevaid mängu-, õpi- ja loovtegevuse ning kehalise aktiivsuse edendamise võimalusi.
5.2 Lasteasutuses ollakse kõikide laste, töötajate, lapsevanemate ja külaliste vastu lugupidavad ja viisakad. Omavaheliste probleemide ebaviisakas vormis (kõrgendatud hääletoonil rääkimine, vaidlemine) lahendamine laste, lastevanemate ning personali ees on keelatud. Lapsed, vanemad ja lasteasutuse töötajad on kohustatud viivitamatult teavitama rühma töötajat ja/või direktorit laste ja lasteasutuse töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavatest olukordadest.
5.3 Lastele on seatud hoonest või territooriumilt väljaliikumise piirangud. Laps võib hoonest ja territooriumilt lahkuda koos lasteasutuse töötajaga lasteasutuse direktori loal või lahkuda koos vanemaga või vanema poolt eelnevalt määratud isikuga.
5.4 Laste lahkumine lasteasutuse ruumidest ja territooriumilt lasteasutuse teadmata ning võõraste isikute omavoliline pääs lasteasutuse ruumidesse on keelatud. Lapsevanem informeerib lasteasutuse töötajat tekkinud kahtluse korral.
5.6 Vanemad ja lasteasutuse töötajad sulgevad enda järel aiavärava ja lukustavad selle riiviga, et tagada õuealal viibivate laste turvalisus.
5.7 Lasteasutuse õueala tohivad motoriseeritud liiklusvahendid kasutada vaid laste lasteasutusse toomiseks ja lasteasutusest viimiseks (va lasteasutust teenindavad transpordivahendid), tagades seejuures laste turvalisuse, ohutuse ja lugupidamise teiste liiklejate ja asutuse külastajate vastu. Lasteaial on õigus eelneva etteteatamiseta sulgeda lasteaia õueala sõiduvahendite sissepääsuks.
5.8 Parkimine lasteaia territooriumil on keelatud. Erandjuhtumid (sh lasteaia töötajate sõidukite parkimine) kooskõlastatakse lasteaia direktoriga. Lasteaia sissepääsu väravat ei tohi blokeerida ega teiste sõidukite liiklemist takistada.
5.9 Laste ja lasteasutuse töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade lahendamine ja meetmete rakendamine toimub lasteasutuse juhtkonna poolt vastavalt hädaolukorra lahendamise plaanile.
5.10 Lasteaed teavitab kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat avastatud ilmsetest vägivalla ja/või väärkohtlemise tunnustest.
5.11 Kui laste õuesoleku ajal on ühel rühma töötajal põhjendatud vajadus minna osade lastega tuppa, peab teine rühma töötaja tagama ülejäänud rühma laste turvalisuse õuealal.
5.12 Lasteaia õuealal on lubatud sõita jalgrattaga vaid kohustusliku turvavarustuse ja/või jalgrattakiivri kasutamisel.
6.1 Vanem tasub lasteaiateenuse osutamise eest (osalustasu, toitlustamistasu) tähtaegselt ja igakuiselt, vastavalt edastatud arvele. Vanem annab koheselt teada probleemide ja/või makseraskuste tekkimisel lasteasutuse direktorile.
6.2 Lasteaial on õigus arvata laps lasteaiast välja, kui vanem ei ole tasunud lasteaiateenuse eest ühe kuu jooksul maksetähtajast arvates. Võlgnevusest teavitab direktor vanemat kirjalikult ning annab täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kui võlg ei ole tasutud, arvatakse laps lasteaiast välja.
6.4 Lasteaiakohta võib laps kasutada kuni lapse kolikohustuse tekkimise aasta 31. augustini või lasteaiast väljaarvamiseni lasteaia algatusel või lapsevanema avalduse alusel. Kui vanem ei esita lasteaiast lahkumise avaldust varem, eeldab lasteaed, et laps kasutab lasteaiakohta (lapse koolikohustuse tekkimise aasta) 31. augustini.
7.1 Vanem teavitab rühma töötajaid ja asutuse juhtkonda koheselt oma kontaktandmete (telefon, e-posti aadress) muutumisest. Lasteaed ei võta vastutust, kui vanem ei ole
7.2 Lapsel on lubatud lasteaeda kaasa tuua oma mänguasju vastavalt rühmas kokkulepitud reeglitele. Lasteaed ei vastuta kodust kaasa toodud mänguasja kadumise või purunemise eest.
7.3 Lapse nime ja fotode avaldamine lasteaia kodulehel ja sotsiaalmeedias sõlmitakse vanemaga rühma töötaja poolt kirjaliku kokkuleppena.
|
OSCAR-2019
|
||
Sel laupäeval, 23. mail 2015 avatakse külastajatele Eesti Tervishoiu Muuseumi püsinäituse tervishoiuteemaline osa, mis paikneb muuseumi III korrusel. Selle valmimisega on kogu muuseum külastajatele avatud ning on lõppenud laiaulatuslik renoveerimine, mis sai alguse 2011. aasta augustis. Ühtlasi tähistatakse selle sündmusega muuseumi 90. juubeliaastat.
Lisanduv osa täiendab oma temaatikaga aasta tagasi avatud anatoomiaalast püsinäitust „Avameelselt sinu kehast“. Valminud on uued teematoad: hügieeni ajalugu, seksuaalsus, rasedus ja sünnitus, sõltuvusained, Eesti farmaatsia ajalugu ning inimese elukaar.
„Tänu hoonete renoveerimise ja ekspositsiooni uuendamise lõppemisele saab hoo sisse meie igapäevane töö,“ ütleb muuseumi juht Margus Jurkatam. „Soovime läbi püsinäituse, pedagoogiliste tundide ja teemapäevade pakkuda kaasaegset, haaravat ja harivat õpikeskkonda, kus oleks põnev viibida nii väikesel kui suurel muuseumikülastajal.“
Eesti Tervishoiu Muuseum asutati Tartu Ülikooli arstkonna eestvedamisel 1924. aastal Tartus. Tallinna osakond loodi 1928. aastal. Laial tänaval avas muuseum uksed 1989. aastal.
Eesti Tervishoiu Muuseum asub Tallinna vanalinnas aadressil Lai 30 ning on külastajatele avatud teisipäevast pühapäevani järgnevalt: T, N-P 10.00-18.00, K 10.00-19.00, esmaspäeviti suletud.
Katriin viib muuseumis kolmandat aastat järjest läbi populaarseid murdeea teemalisi muuseumitunde. Uurime tema käest, miks on noorte ja pornograafia teema tõstatamine oluline ning mis motiveerib teda seksuaalhariduse valdkonnas kaasa lööma.
Olen arenev muuseumipedagoog, kellel on heade kokkusattumiste tulemusel õnn töötada seksuaalhariduse valdkonnas. Mul on hea meel, et teen sellist tööd, kus saan anda lastele ja noortele positiivseid impulsse või aidata negatiivseid kogemusi ära hoida. Muidugi on meil muuseumis palju teisi huvipakkuvaid teemasid lisaks seksuaalharidusele, millega tegelen - näiteks tuleviku toit, esmaabi ja nii edasi.
Seksuaalsus on inimeseks olemise juures keskne teema ja see ei piirdu ainult anatoomiaga. Puutepunkte leiab ka näiteks psühholoogiast, evolutsioonist ning ajaloost. Lisaks on valdkond noorte endi jaoks oluline ning on tähtis, et nad ei jää oma küsimustega üksi.
Mind on üllatanud eri vanuses õpilaste teadmised inimese seksuaalsuse kohta. Vabad arutelud on kõige inspireerivamad, sest minult küsitakse just siis kõige huvitavamaid ja vägagi detailseid küsimusi. Oluline on usalduse loomine – siis tulevad tegelikud mõttekohad välja.
Väga paljud seostavad esimest seksuaalvahekorda kindlalt hüümeni (kõnekeeles neitsinaha) purunemisega. Olen tundides kohanud ka ebasobivat keelekasutust ja n-ö stereotüüpseid rollinimetusi, mis võivad tuleneda näiteks kokkupuutest pornograafiaga.
Ma soovin, et mul oleks aega seda rohkem teha. See on tähtis teema ning puudutab märkimisväärset osa noori. Head statistikat on raske leida, sest selles valdkonnas on keeruline kvaliteetseid uuringuid läbi viia. Samas Rashida Jonesi produtseeritud dokumentaalsarjas "Hot Girls Wanted: Turned On" (2017) viidati andmetele, mille kohaselt on 40% seksuaalselt aktiivsestest 14.-18. aastatest noortest õppinud pornograafiast rohkem, kui kunagi ühegi täiskasvanuga rääkides. Paneb mõtlema.
Pornograafia mõiste ei ole lõpuni selgeks vaieldud, selle piiri tõmbamine on hüperseksualiseeritud popkultuuri tõttu keeruline. Toon näiteks muusikavideod, kus me ei näe otseselt seksuaalakti, aga seal on olemas seksi imiteerivad liigutused, küllaldane paljastusaste ning ka vastav sõnakasutus. Seega on teatud muusikavideotel pornograafiaga sarnased tunnused – kasumlikkuse eesmärk, erutuse tekitamise soov, tööstuslikkus. Samas ei ole muusikavideod siiski klassifitseeritavad pornograafiana – seega saab piire mingil viisil tõmmata, aga hägused alad on olemas.
Mainstream-porno kipub olema meestelt-meestele, aga on ka uusi hoovuseid, kus kasutatakse üha enam naiste perspektiivi. Kui astuda binaarsest sookäsitusest välja, on neid erinevaid suundi veelgi enam. Pornograafia maailm on tõeliselt kirju.
Minu arust selgitab seda päris hästi järgnev paralleel – kui rahulik oleks lapsevanem või ühiskond laiemalt, kui lapsed õpiksid üksinda ilma igasuguse juhendamiseta lõket tegema? Muidugi, tuli on meile kontrollitud keskkonnas kasulik, aga kas annaksime lastele ilma igasugust selgitustööd tegemata tikud kätte?
Kui jätame noore, areneva inimese pornograafia maailmas täiesti üksinda, ei pruugi see tulem olla kellelegi positiivne. Ta võib saada kõrvetada, midagi enda jaoks maha põletada ja tagajärjed võivad olla kurvad.
Teismelised on juba looduse poolt uutele kogemustele orienteeritud. Sotsiaalsete ja seal hulgas ka seksuaalsete oskuste areng on oluline alus iseseisvaks eluks täiskasvanuna. Kohati tundub mulle aga, et ühiskonnas nähakse noori kui aseksuaalseid olendeid. Noortel peab olema turvaline keskkond, kus oma küsimusi ja muresid arutada. Kui seda keskkonda pole, siis tihti õpitaksegi pornomaailmast – sealne ei pruugi paraku alati reaalses elus toimuvale vastata. Seni, kuni kardame seksuaalsusest noortega rääkida, ei saa me tegelikult positiivset tulemust oodata.
Noortel võib puududa oskus aru saada, mis eesmärgil on pornograafia tegelikult loodud ning milline on selle seos päris eluga. Pornotööstuses on see arusaam kaadritagustes olemas -tegemist on fiktsiooniga, millegi kunstlikuga ning pornograafiat tarbiv täiskasvanu peaks sellest aru saama. Noor ei pruugi pornograafilist sisu sellesse konteksti asetada.
Ei saa jääda lootma, et pornotööstus muutub iseenesest vastutustundlikuks või seda, et minu laps ei puutu kohe kindlasti pornograafiaga kokku. Nii võib minna, aga sellele ei tasu kõiki oma lootusi panna. Õigem on teemaga tegeleda, vaikimine ja valehäbi head tulemust ei too. Oluline on mõelda sellegi peale, kuidas rääkida pornograafiast formaalhariduse raamides.
Võib julgelt öelda, et suur osa prornograafilisest materjalist, mis on internetis lihtsalt ja tihti lausa tasuta kättesaadav, keskendub üksnes n-ö "alfamehe" perspektiivile. Puudub teine aktiivne osapool, kellel on oma tahtmised ja soovid. See mõjutab kuidas ja milliseid kehasid näidatakse. Tooksin näiteks, et tihti on pornovideos inimesed peaaegu karvutud. Kui sellist materjali piisavalt palju tarbida, võibki jääda mulje, et teatud karvad meie kehal on ebaloomulikud. Ebarealistlikult mõjub seegi, kuidas naisnäitlejad tunnevad igasugusest puudutusest suurt mõnu. Teisalt on meesnäitlejate füüsis peaaegu hüperatleelik ning seks on nauditav vaid teatud mõõtudes või välimusega suguelundi puhul.
Võivad tekkida valearusaamad selles osas, missuguste kehadega inimestele on seks mõeldud või mis tingimused peavad olema täidetud seksi nautimiseks ka hilisemas elus. Sellest võib tulla madal enesehinnang ja probleemid seksuaalelu nautimisega. Omaette murekohaks on vägivaldse sisuga pornograafia. Olles väga noor võib jääda mulje, et see on normaalsus.
Kindlasti mõjutab pornograafia tarbimine elu negatiivselt, kui see muutub sõltuvuslikuks. Pornosõltuvuse kui diagnoosi üle on vaieldud ja seni kuni ootame häid teadustöid on juba olemas juhtumid, mida lahendatakse seksuaaltervise spetsialistide abiga. Kui ilma pornograafilise stiimulita ei teki enam erutust, on probleem päris tõsine.
Oleneb pornograafilisest teosest ja tarbijast. Näiteks võib näha midagi sellist, millele pole varem mõeldud, kuid mis pakub huvi ja mida sooviks proovida. Ja kui ka partner on sellega nõus, siis võib see seksuaalellu uut kvaliteeti tuua. Oluline on kõik ideed oma partneriga läbi arutada ning veenduda, et mõlemale uue asja proovimine sobib. Seks on dialoog.
Samuti võib anda see võimaluse mängida läbi mingeid stsenaariume, milliseid päris elus iial proovida ei sooviks. Fantaasiatel on inimelus oma koht ja need ei ole midagi halba seni kuni me nende elluviimisel kedagi teist ei kahjusta.
Vahel satuvad noored pornograafia juurde esimeses tõsisemas suhtes olles ning ootusärevana – nad tahavad teada, mis neid ees ootab. Sellist käitumist juhib puhas uudishimu ja teadmatus ning on väga oluline, millise materjali juurde noor satub. Kui pornos esinevad positiivsed eeskujud – näiteks jagavad näitlejad lähedust ning kohtuvad võrdsete partneritena – nähtu võib julgustada noori omavahel arutlema ja ka oma eelistusi partnerile selgemalt väljendama. See võib omakorda aidata kaasa nii seksuaalse identiteedi kui ka positiivse seksuaalelu arengule.
Suurbritannias leidis paar aastat tagasi aset debatt, kus uuriti, kas pornonäitlejatel võiks olla ka seksuaalhariduses oma roll ja Californias on endiselt kuumaks teemaks turvaseksi nõuete järgmine filmimisel. Need on ühed näited ühiskonna soovist määrata, millist rolli porno kultuuris mängib. Debatt on muutumas nähtavamaks ja ka ehk sisukamaks.
Lähen sinna elevusega – ma ei ole varasemalt sellist formaati juhtinud. Arvamusfestivalil olen varem osalenud kuulajana ja taoline platvorm meeldib mulle väga! Vaadates kokku pandud paneeli loodan, et meil tekib oma ala spetsialistidega sisukas vestlus. Eesmärgiks on teema tõstatamine, millest võiksid kasu lõigata noorte kõrval nii lapsevanemad kui ka haridustöötajad. Vahel öeldakse, et Arvamusfestivalil räägiti midagi, aga sinna see jutt jäi. Loodan väga, et see teema ei jää vaid Paidesse.
Arutelu „12-aastane pornotarbija – kelle mure ja vastutus?“ toimub Arvamusfestivali Noortealal 12. augustil kell 14:00-15:30. Arutelu juhib Katriin Kütt (Eesti Tervishoiu Muuseum). Sõna saavad Silja Piir (inimeseõpetuse õpetaja), Maria Murumaa-Mengel (TÜ sotsiaalmeedia lektor), Paavo Piik (lavastuse "Ei tao" üks autoritest), Peter Hagen (ajakirja Maaja peatoimetaja), Mats Volberg (vaatab tagasi oma isiklikule pornokogemusele), Kristina Papsejeva (Eesti Seksuaaltervise Liit).
|
OSCAR-2019
|
||
Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.
Hetkeseisuga on 2014. aasta 1. augustil ellu kutsustud 2. jalaväebrigaadi suurus natuke enam kui 5000 meest. Brigaadi alla kuulub 1. kuni 3. jalaväepataljon, lisaks suurtüki- , õhturõje- , pioneeri- ja tagalapataljon ning tanktitõrje-, luure- ja staabikompanii. Nende sõjaaegne roll on mõnevõrra hirmutav, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
"Meie sõjaaegne roll on osutada kohest vastupanu riigipiirilt, hakata vastasele vastu ja anda ülejäänud NATO-le aega reageerida, kes tuleks koos meiega. Nagu te teate on NATO suures osas kohal - lennukid, ettevalmistatud pataljonid - /.../, aga me räägime just suurematest jõududest, mille lahingusse viimine võtaks mõnevõrra aega. Selle jaoks, et me ei oleks nii-öelda lihtsalt piiritulp, millest saab lihtsalt üle sõita, ongi meil vaja juurde raskerelvi, saada täiendavaid vahendeid, millega peatada vastase soomust ja suures osas ka masse," selgitas 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo.
"Suur kvaliteetne vahe uue rahastamisega ongi see, et lisaks relvadele kasvab laskemoona hulk, et kaitsevägi, Kaitseliit, riigikaitse üldiselt suudavad kauem vastu pidada kui see oli seni," ütles ta.
2. jalaväebrigaadi süda asub Võru külje all olevas Taara linnakus. Alles paari aasta eest sai seal lõpliku lihvi Sakala Partisanide Rügemendilt üle võetud lipp, kui president Toomas Hendrik Ilves pani paika lipunaela. Muu hulgas toimub seal tulevaste brigaadiliikmete väljaõpe.
Taara linnakus on Kuperjanovi kasarmud, kuid 2. jalaväebrigaad on märksa suurem ja laiem kui ainult see, mis seal toimub.
"2. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni väljaõpe toimub Tapa linnakus, mis on üks osa 2. brigaadi õppustest tegelikult," ütles 2. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ohvitser kapten Taivo Porval. Tema sõnul toimub nende väljaõpe Tapal, kuna Lõuna-Eestis puudub vastav taristu.
Oma täiemahulise harjutusala puudumine on 2. jalaväebrigaadi suurim puudujääk, mistõttu koolitatakse täna enamik brigaadi tugiüksustest välja Tapal.
See pole aga kõik. Pikaleveninud vaidlused Nursipalu harjutusvälja üle on tinginud kentsaka olukorra, kus ka Kuperjanovi pataljoni ajateenijaid tuleb aastas pea 15 korda viia Võrust mitmesaja kilomeetri kaugusele keskpolügoonile või Ida-Virumaale Sirgalasse. Üks selline õppus toimus just sel nädalal.
"Enamik asju oleme saanud ära teha enda nii-öelda koduharjutusväljal Nursipalus, aga eeskätt raskerelvade laskmiste jaoks ei ole seal praegu tingimusi. Jutt käib miinipildujatest ja selle jaoks tullakse ikkagi Sirgalesse või minnakse keskpolügoonile," selgitas Kuperjanovi pataljoni kompaniiülem leitnant Tõnu Niilo.
"See suurusjärk jääb kümnetesse tuhandetesse, mida me maksame mitte ainult selle korra eest, vaid ka selle eest, et toimetada mehi edasi-tagasi selle asemel, et käia kuperjanovlastega 15 kilomeetrit Taara kasarmutest eemal oleval harjutusväljal," tõdes kolonel Rebo.
Vaatamata harjutusvälja ja mõningase tehnika puudumisele ei nõustu aga Rebo väitega nagu oleks 2. brigaad vaeslapse rollis.
"Õige oleks öelda, et me oleme teistmoodi. 1. brigaad keskendub soomusmanöövrivõime arengule, sinna osteti CV90'd. Meie arendame siin Lõuna-Eesti mägede ja metsade vahel oma oskust sõdida just sellel maastikul ja sõdida kergejalaväega. Meil on olemas relvastus, mida meil oleks vaja juba täna, asudes riiki kaitsma," rääkis ta.
"Me tahame juurde uusi sidevahendeid, öövaatlusseadmeid, paremaid õhujälgimisvahendeid, millega tuvastada sissetulnud vastase helikopterit või muud lennuvahendit. Kõik see tuleb nende investeeringutega, mida kaitsevägi ja kaitseministeerium on selles suunas tegemas," lisas ta.
"Me oleme hea tervise juures. Oleme käimas vapralt oma neljanda sünnipäeva puhul. Kasvame, kosume, muutume üha tugevamaks ja hambad on juba suus," vastas kolonel.
Eelmise aasta kevadel esimest korda kohtunud haridus- ja terviseekspertide töörühm tegi oma ettepanekud sotsiaalministeeriumile mullu sügisel, kuid reedel koguneb töörühm, et vaadata üle nende alusel koostatud eelõu ja arutleda, kas miski vajaks veel ümbertegemist.
Töörühma esimees, SA Kiusamisvaba Kooli tegevjuht Triin Toomesaar rääkis ERR-ile, et muu hulgas soovitas töörühm nihutada koolipäeva algus kogu Eestis tund aega hilisemaks.
"Kui praegu määrus sätestab, et õppepäev algab kell kaheksa või hiljem, siis see võiks olla kella üheksast kõige varasemalt, mil tunnid võiksid alata. See on päris suur haridusuuendus, kui see peaks kehtima hakkama," märkis ta.
Lisaks tegi töörühm ettepaneku kontrolltööde arvu paremini reguleerida. Selleks pöörati praegune olukord teistpidi - nimelt sätestab praegune määrus, mis asi on kontrolltöö ja kui tihti seda võib teha, aga ekspertide hinnangul tuleks hoopis kindlaks määrata, mis on tunnikontroll - tegu on ühe õppetunni materjalil põhineva väiksemahulise tööga - ning kõik, mis seda ületab, lugeda kontrolltööks.
"Kui tänane määrus võimaldab seda, et kontrolltööd vaadatakse kui ühe suure teema lõpetavat tööd, siis õpetaja saab alati viidata, et iga töö ei ole kontrolltöö," selgitas töörühma juht.
Kodutööde osas tegi töörühm ettepaneku kaotada esimeste klasside kodutöökeeld, mis on ajale jalgu jäänud.
"Kui õpetaja sooviks anda ka esimese klassi lastele näiteks koduseks ülesandeks rääkida oma vanaemaga ja koguda sealt mingi lugu või tuua kodupargi hoovist värvilisi lehti, siis see justkui on ka kodune ülesanne. See tänane keeld tegelikult seab ka takistuse õpetajale, ta ei saa kasutada näiteks pööratud klassiruumi metoodikat, mis tähendab, et kodus õpitakse teatud materjalide alusel üks või teine väike asi selgeks ja koolis saab sellele läheneda hoopis teise nurga alt," sõnas Toomesaar.
Samuti soovitas töörühm survestada koole ja omavalitsusi korraldama õppetööd üldjuhul ühes vahetuses. "Kui hoolekogu annab nõusoleku, on võimalik õppetööd läbi viia ka kahes vahetuses, aga selle otsuse peaks tegema kogukond," sõnas ta.
Ehkki seda oleks kooli pidajal ehk kohalikul omavalitsusel raske korraldada, siis Toomesaare sõnul tuleb mõelda lapse heaolule - kas teises vahetuses õppimine on talle tegelikult hea või on see täiskasvanute suutmatusest tulenev pealesunnitud olukord, millega laps peab lihtsalt hakkama saama.
Töörühm tegi ettepaneku ka koolikottide raskuse osas, kuid sel teemal hakatakse Toomesaare sõnul reedel veel arutlema, sest kaalumisel on lausa kolm võimalust.
"Siin ilmselt homme vaidleme omavahel selle üle, kumb on parem, kas lapsekesksus või järelevalve lihtsus," lausus töörühma juht.
Toomesaare sõnul on ettepanekuid veelgi, kuid päris kõik neist ei jõudnud eelnõusse. Reedesel kohtumisel vaadatakse üle, kas see, mis ametnikud ettepanekute põhjal eelnõusse on pannud, on jätkuvalt töörühma nägemus või oleks vaja midagi ümber teha. Seejärel liigub eelnõu kooskõlstusringile ja sellele saab taas muudatusettepanekuid teha.
"Arvan, et kuna muudatused, mida töörühm tegi, on väga suured ja hariduslaev on väga suur ja raske asi, mida pöörata, nii et kõik suure hurraaga kaasa tuleksid, siis ilmselt on lähiajal oodata ühiskondlikku debatti," tõdes Toomesaar.
Haridus- ja terviseekspertide töörühmas osalesid Tervise Arengu Instituudi, Terviseameti, Kiusamisvaba Kooli, Noored Kooli, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu, Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Lapsevanemate Liidu, SA Innove ja haridusministeeriumi esindajad.
|
OSCAR-2019
|
||
Edward Davis Wood juunior (10. oktoober 1924 – 10. detsember 1978) oli USA filmilavastaja, stsenarist, filmiprodutsent, monteerija ja näitleja (olles sageli mitmes rollis samal ajal).
1950. aastatel tootis Wood sõltumatu filmiloojana äärmiselt väikese eelarvega õudusfilme, ulmefilme ja vesterneid, mis on saanud kurikuulsaks tänu tehnilistele vigadele, naljakalt-lihtsalt teostatud eriefektidele, ainuomasele dialoogile, ektsentrilisele näitlejavalikule ja igasuguseid piire ületavatele süžeedele. Elu lõpupoole tegi ta pornofilme, kirjutas hoogsaid, nn pulp-kriminulle, õudus- ja seksromaane.
Wood sai postuumselt uuesti tuntust, kui kaks aastat pärast surma auhinnati teda Kuldse Kalkuni auhinnaga kui kõigi aegade halvimat filmilavastajat.
Kriitikud peavad Woodi parimaks linateoseks autobiograafilise taustaga (Ed Wood oli transvestiit) transvestismist, pseudohermafrodismist rääkivat freudistlikku 1953. aastal tehtud filmi "Glen või Glenda".
USA filmilavastaja Tim Burton on Ed Woodi elust vändanud filmi "Ed Wood" (1994), mis kaks Oscari auhinda võites andis oma panuse Ed Woodi kui kultusliku filmilavastaja kuulsusse.
Kaksikvõim Eestis 1917. aastal oli olukord Eestimaa territooriumil, kui pärast Venemaa pealinnas Petrogradis toimunud Veebruarirevolutsiooni teostas Eestis
de iure võimu Venemaa Ajutise Valitsuse määratud kubermangukomissar Jaan Poska ning tema nõuandev organ Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu,
de facto aga omas suuremates linnades võimu revolutsiooniliselt meelestatud Venemaa sõjaväe toel Eestimaa Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja selle täitevorgan Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Viktor Kingissepa juhtimisel.
1917. aasta veebruaris (ukj märtsis) Petrogradis alanud Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal monarhia ning võimule tuli Venemaa Ajutine Valitsus.
Venemaa Ajutisele Valitsusele aga vastandus Petrogradis VSDTP bolševikest, menševikest ja esseeridest moodustunud Petrogradi Nõukogu, kus 1917. aasta juunikuus said enamuse bolševikud.
Eesti rahvuslikud poliitikud suutsid 1917. aasta kevadel kujunenud olukorda ära kasutada ning sama aasta aprillis võideldi pärast eestlaste massidemonstratsiooni Petrogradis Eestile välja rahvuslik autonoomia. Venemaa Ajutise Valitsuse otsusega ühendati Eestimaa kubermanguga ka Liivimaa kubermangu eesti elanikkonnaga ala ning saadi ka luba eesti rahvusväeosade loomiseks. Viimast lubas Ajutine Valitsus seetõttu, et Venemaa jätkas Esimeses maailmasõjas osalemist ja rinne oli jõudnud Eesti piirideni. Ametisse sai ka kubermangukomissar, kelleks sai eestlane Jaan Poska. Samuti moodustati esimene eesti seisusepiirideta esindusorgan, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev.
Tallinnas oli suur bolševistlikult meelestatud madruste esindatus ja linnal oli suur tähtsus Petrogradi kaitsel Saksa keisririigi laevastiku eest. Tallinna saabusid 9. märtsil 1917 VSDTP aseesimees ja esseeride esindaja Aleksandr Kerenski koos vene revolutsiooni vanaema esseeri Jekaterina Breško-Breškovskaja ja koos prantsuse parlamendi sotsialistist saadiku Marcel Cachiniga (tulevase Prantsuse Kommunistliku Partei asutajaga).
12. aprillil 1917 kujundati Venemaa Ajutise valitsuse kinnitatud Eesti ajutise omavalitsuse seaduse alusel Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa (Tartumaa, Võrumaa, Pärnumaa ja Saaremaa) liitmine ning loodi kubermangu komissari (Jaan Poska) juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu.
4. juulil 1917 peeti Tallinnas Rahvuskongress, mille otsustes nõuti Eestimaa kubermangu ümberkujundamist Venemaa föderatsiooni võrdõiguslikuks osariigiks.
Maanõukogu valiti juunis 1917. aastal ning 62 valitud saadikut tulid kokku 1917. aasta 14. (vkj. 1.) juulil Toompea lossi Valges saalis. Esialgu jagunesid saadikud kaheks arvuliselt üsna võrdseks blokiks – demokraatlikuks ja sotsialistlikuks – kuid oktoobri alguseks kujunesid välja erakondlikud fraktsioonid. Maanõukogusse kuulus 13 maaliitlast, 11 radikaalsotsialisti, 9 vähemlast, 8 esseeri, 7 demokraati, 5 enamlast, 4 radikaaldemokraati, 1 baltisakslane, 1 rootslane ning 3 parteitut.
1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhu. Kaitselahingutes osalesid Venemaa Keisririigi poolel ka eesti väeüksused. Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal aga kiiresti ning peagi toimuski Petrogradis Oktoobrirevolutsioon, millega haarasid võimu kommunistid.
Eestis võttis võimu üle enamlastest ja esseeridest koosnev Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Viktor Kingissepa juhtimisel, Poska oli sunnitud tagasi astuma. Peagi selgus, et enamlased liiguvad diktatuuri suunas ega kavatse Eesti autonoomiat austada. Seetõttu kuulutas Eesti Maapäev end 28. (vkj 15.) novembril 1917 end kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil, deklareerides:
Reaalset mõju otsusel siiski polnud, sest kommunistid ajasid Maapäeva pärast otsuse tegemist laiali. Maavalitsuse juht Konstantin Päts oli kuu aega vangis. Kõrgemaid eestlasest sõjaväelasi, brigaadiülem Aleksander Tõnisson saadeti isegi Petrogradi Krestõ vanglasse ja mõisteti surma, kuid pääses tänu Brest-Litovski rahulepingule. Jaan Tõnisson saadeti aga pärast enamlastevastase meeleavaldamise organiseerimist maalt välja. Eesti rahvuslikud poliitikud pidid edaspidi tegutsema illegaalselt, peamiseks organiks oli Maapäeva Vanematekogu, kuhu kuulusid tähtsamad poliitikud.
Veebruarirevolutsiooni järel Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsuse "Eestimaa kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta" alusel liideti Eestimaa kubermanguga ka senised Liivimaa kubermangu eestikeelsed alad: Tartu, Võru, Viljandi, Pärnu ja Saaremaa kreis. Ühise kubermangu tasandil pidi seadusandlikuks organiks saama maanõukogu (nimetatud ka maapäevaks), kubermangu maakondades tuli valida 7 – 15 – liikmelised maakonnanõukogud. Maakonnanõukogude kompetentsi hakkasid kuuluma kohaliku maaomavalitsemisega seotud küsimused, valitsuse otsuste ja seaduste täitmise kindlustamine kohtadel, kohalike maksude kehtestamine maakonna piires jms. Maakonnanõukogude juurde pidi moodustatama täidesaatvate organitena maakondade maakonnavalitsused. Maakonnanõukogu pidi valitama valdade ja linnade valijameeste poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. Valijameeste valimine määrati 23. maile 1917. aastal, kuid organiseerumatuse tõttu jäid valimised 23. mail läbi viimata.
15. juunil kehtestas Venemaa Ajutine Valitsus maakonnanõukogude valimise ajutise korra, mille kohaselt tuli valimised kõikjal läbi viia 24. ja 25. juunil 1917. aastal ning samadele päevadele määrati ka maanõukogu saadikute valimine maakondades. Maakonnanõukogude avamine oli üleriigiliselt määratud 1. juulile 1917. aastale.
10. augustil 1917. aastal võttis Eestimaa Ajutine Maakonnanõukogu maakonnanõukogude kodukorra seaduse.
Saaremaal maabusid 29. septembril 1917 Saksamaa keisririigi väed Tagalahes (Operatsioon Albion) ning ülejärgmisel päeval jõudsid okupatsioonivägede juhtkond ja voorid Kuressaarde. Kohapealseid võimuorganeid ei tunnustatud ja need aeti laiali ning algas 14 kuud kestnud Saksa okupatsioon, mis välistas eestlaste igasuguse omavalitsuse ja samas ka võimaliku võimuvõitluse enamlastega.
Neis kohtades, kus bolševikud ei olnud veel võimul, juhindusid kohalikud omavalitsused Maapäeva otsustest. Nii oli see peamiselt Põhja-Eestis, Läänemaal, Järva- ja Virumaal. Aga siingi ei suudetud kuigi kaua vastu panna ja lõpuks tuli ikka bolševistlikult meelestatud Vene sõjaväelaste ja madruste poolt toetatud bolševike jõududele alistuda.
Virumaal ja Rakveres asusid Võimuvõitluse etteotsa asusid nüüd Aseri ja Kunda bolševikud. 28. novembril moodustasid nad maakonna sõja-revolutsioonikomitee. Saatsid laiali üleskutse töölistele, talupoegadele ja soldatitele, kutsudes neid üles kiires korras valima uue Virumaa Töörahva Nõukogu koosseisu, mida ka kohtadel kiiresti tehtigi. Oma saadikud saatsid Rakverre mitte vallad ja alevid, vaid igasugused organisatsioonid, tehased, sõjaväeosad. Kokku saadi 53 saadikut ja kui need 1. ja 2. detsembril Rakveres uue täitevkomitee valisid, olid selles enamasti bolševikud.
Kuid samal ajal tegutses Virumaal maakonnavalitsus edasi, saates välja oma kirju ja korraldusi. Sama tegi ka Töörahva TK. Need kaks Virumaa võimu tegutsesid lausa ühel tänaval. Maavalitsus Rohuaia tänav 13 ja täitevkomitee kohtumajas Rohuaia tänav 8. See oli tõeline kaksikvõim. Selline olukord kestis veel kümmekond päeva.
Ööl vastu 13. detsembrit, piirasid maakonnavalitsuse hoone ümber punakaartlased (Aserist, Kundast, Rakverest) ja kui töötajad hommikul tööle tulid, tungiti Virumaa Punakaardi ülema, Aseri bolševiku Leopold Linderi juhtimisel siseruumidesse ning nõuti võimu üleandmist. Samal ajal kogusid end ka linna Omakaitse mehed ja loomisel oleva Eesti 4. Eesti jalaväepolgu sõdurid-ohvitserid, kes tungisid samuti maavalitsuse majja, ja punakaartlased olid sunnitud taanduma. Punakaardi uue rünnakuga suudeti siiski maavalitsus laiali saata ja võim üle võtta. Niisiis võitis nõukogude võim Rakveres ja Virumaal alles poolteist kuud hiljem kui Petrogradis. Samal ajal jätkas rahulikult tegevust senine linnavõim. Tema tegemistesse bolševikud ei sekkunud.
Virumaal algas ka hoogne mõisate ülevõtmine, mida tehti vastavalt Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu 24. novembri 1917. a otsusele. Seda otsust toetas ka Eesti maatameeste konverents Tallinnas 3. ja 4. detsembril. Sellel konverentsil käisid ka kakskümmend üheksa Virumaa saadikut. Üldiselt läks mõisate ülevõtmine rahulikult, vaid Püssis tekkis tõsine konflikt 10. detsembril 1917, kus lasti maha Tallinnast kohale saabunud kolm punakaartlast Mihkel Aitsam R. Imberg ja J. Kalmus. See jäi ka ainsaks verevalamiseks Eesti oma punaste ja valgete vahel sel esimesel nõukogude võimu perioodil. Ja need punakaartlaste tulistajadki, Eesti sõjamehed, lasi punane tribunal vabaks.
Tartus avaldas kohalik rahvuslik ajaleht Postimees Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu otsuse teksti kui kirjelduse saadikute laialiajamisest ning Tartu enamlased, keda toetasid Tartus asunud bolševistlikult meelestatud Läti küttide tagavarapataljon, otsustasid sulgeda Postimehe. 18. novembril tungisid bolševistlikud läti kütid Postimehe toimetuse ja trükikoja ruumidesse, peatasid ajalehe trükkimise, konfiskeerisid kogu tiraaži ning arreteerisid kohalviibijad.
Bolševike ja läti küttide vägivald eesti ajalehe suhtes tekitas rahvuslikku vaenu ning Eesti Tagavara Jalaväepataljoni sõdurid saavutasid relvaähvardusel vahistatute vabastamise. Postimehel lubati taas ilmuda.
19. novembril peeti Tartu kommertskooli ruumes rahvakoosolek, mis otsustas korraldada manifestatsioon Maanõukogu ja selle deklaratsiooni toetuseks. 21. novembril Tartu Raekoja platsil toimunud manifestatsiooni kandvaks jõuks kujunesid Eesti Tagavara Jalaväepataljon ja Tartu eesti seltsid. Raekoja platsile kogunes keskpäevaks mitu tuhat linlast ja rivikorras kohale marssinud Eesti tagavarapataljon. Tagavarapataljoni ülem polkovnik Jaak Rosenbaum luges ette Maanõukogu otsuse, kokkutulnuid tervitasid linnapea Jaan Kriisa, maakonnavalitsuse esimees Johan Jans ja üliõpilaskonna esindajad, raekojale heisati rahvuslik trikoloor ning lauldi tulevast riigihümni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Meeleavalduse tulemusel arreteerisid bolševikud 40 Eesti ohvitseri ja Postimehe toimetaja Jaan Tõnissoni; viimane sunniti kodumaalt lahkuma. Linnas kehtestati sõjaseisukord: ajalehed suleti, koosolekud ja meelevaldused keelustati.
Läänemaal, Haapsalus asus 1917. aasta augustist pärast Lääne-Eesti saarte lahinguid taganenud 1. Eesti jalaväepolk, mis takistas taganemise käigus marodööritsevate Vene vägede laastamist Läänemaal. Pärast Petrogradis bolševike poolt teostatud oktoobrirevolutsiooni ja võimuhaaramist Tallinnas ei levinud Eesti 1. Eesti jalaväepolgu seas bolševistlikke meeleolusid ning kui Tallinnas aeti bolševike poolt laiali Maanõukogu, tunnustasid Haapsalus paiknevad väeosad seda siiski kõrgeima riigivõimuna Eestis. Lääne maakonnavalitsus võeti 1918. aasta alguses küll bolševike poolt üle, kuid tegevus ja toetus linnaelanike poolt jäi nõrgaks, kuna linnas puudus tööstusproletariaat, kes oleks neid toetanud.
1917. aasta 19.-20. detsembril (1.-2. jaanuaril ukj) 1918 peeti Endla teatrimajas Pärnu linna ja maakonna esimene nõukogude konverents, millel võeti vastu otsus punakaardi loomiseks. Tegelikult kulus enamlastel vana võimuaparaadi likvideerimiseks ja uute võimuorganite loomiseks päris palju aega, Pärnumaal tuldi sellega toime alles 1918. aasta jaanuari keskpaigaks.
Punakaardi loomisega oli loodud relvastatud jõud Eesti Ajutise Valitsuse poolt organiseeritud rahvamiilitsa laialisaatmiseks ning tema funktsioonide üle võtmiseks ja 15. jaanuaril 1918 võeti üle Pärnu linna miilitsaosakond ja mõne päeva pärast võeti samamoodi üle Pärnu maakonna miilitsaosakond. Pärnu linna miilitsaosakonna ülevõtjaks oli Pärnu maakonna nõukogu liige, Pärnu punakaardi ülem, punakomissar Kudisiim[1].
Eestimaa TSSN TK, G. Blumberg Eestimaa Töörahva ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu Eesti Maavalitsus
Virumaa Töörahva Nõukogu Täidesaatev Komitee Virumaa Maakonnanõukogu Virumaa maavalitsus, Mihkel Juhkam
Tartu TSÜN TK Tartu Tööliste, Soldatite ja Üliõpilaste Saadikute Nõukogu Tartumaa Maakonnavalitsus, Johan Jans
Järvamaa TK, esimees Jaan Järvekülg Järvamaa Maakonnanõukogu Johannes Kreideberg[2] Järva Maavalitsus
Harju Maakonnanõukogu, esimees Johannes Reinthal[3] Venemaa Ajutise Valitsuse Harju maakonna komissar
Haapsalu TSS Nõukogu Täitevkomitee Haapsalu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Lääne maakonna nõukogu esimees Lembit Davidov (Jaanus) Lääne Maakonnavalitsus[4], esimees Aleksander Saar/Aleksander Saral[5]
Viljandi Maakonna Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täidesaatev Komitee[6] Venemaa Ajutise Valitsuse Viljandi maakonna komissar Gustav Talts
Saaremaa Maakonnanőukogu[7], esimees Mihkel Neps, Feodor Ermus Saaremaa maakonnavalitsus, Kirill Kaasik
Valga SSN Täidesaatev Komitee Valga Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu Venemaa Ajutise Valitsuse Valga maakonna komissar
|
OSCAR-2019
|
||
Kokteilipeo efekt on aju võime koondada oma kuulmistähelepanu konkreetsele stiimulile samal ajal teisi stiimuleid välja filtreerides sarnaselt peolisega, kes mürarikkas ruumis ühele vestlusele keskenduda suudab.[1][2][3]
Kuulajatel on võime eraldada erinevad stiimulid erinevatesse allikatesse ja otsustada, millised on neile kõige tähtsamad.[4] Seega on arvatud, et inimese sensoorne mälu tuvastab kõigist stiimulitest alateadlikult eraldi infotükid ja klassifitseerib need olulisuse järgi.[5] See efekt võimaldab enamikul inimestel keskenduda ühele ainsale häälele, jättes välja kõik teised. Sellega võib kirjeldada ka sarnast fenomeni, mis leiab aset, kui inimene tuvastab helidest, millele ta ei keskendu, olulised stiimulid, näiteks kuuleb oma nime suurest hulgast helidest.[6][7]
Kokteilipeo efekti puudutav kuulmistähelepanu on seotud vasaku ajupoolkera ülemise oimukääruga (kus asub ka eesmine kuulmiskoor); alumist otsmikukääru, ülemist intraparietaalset vagu ja intraparietaalset vagu hõlmav fronto-parietaalne võrgustik vastutab ka tähelepanu juhtimise, kõnetöötluse ja tähelepanukontrolli eest. Nii põhilist infoallikat kui ka sellega võistlevaid infoallikaid töödeldakse vasaku poolkera samas juhtetees, kuid fMRI skaneeringud näitavad, et põhiallikatele pööratakse võisteldavatest rohkem tähelepanu. [8]
Lisaks on näha, et aktiivsusvoog ülemisest oimukäärust soovitud infoallikani väheneb/pidurdub, kui võistleva stiimuli infoallikas (mil on tavaliselt tähenduslik väärtus) esile kerkib. "Kokteilipeo efekti" – võimet tuvastada oluline stiimul olukordades, kus on mitu kõnevoogu – on nimetatud ka "kokteilipeo probleemiks", kuna meie võime valikuliselt osa võtta häirib samaaegselt meie tähelepanu efektiivsust närvisüsteemi tasandil.
Kokteilipeo efekt toimib kõige paremini binauraalse efektina, mis nõuab mõlema kõrvaga kuulamist. Inimesed, kellel on ainult üks toimiv kõrv, on palju rohkem häiritud segavast mürast kui kahe toimiva kõrvaga inimesed.[9]
Kokteilipeo efekti binauraalne aspekt on seotud heli allikate lokaliseerimisega. Kuulmissüsteem on võimeline samaaegselt lokaliseerima vähemalt kaks heliallikat ja määrama korrektselt nende omadused. Niipea, kui kuulmissüsteem on lokaliseerinud heli allika, on ta võimeline segavate heliallikate segunemisest välja tooma selle heliallika signaalid.[10]
1950. aastate alguses pälvisid suure osa teadustöö tähelepanust probleemid, millega seisid silmitsi lennujuhid. Toona said kontrollijad sõnumeid pilootidelt valjuhäälditest lennujuhtimistornis. Mitmete pilootide häälte kuulmine ühest valjuhääldist muutis lennujuhtide töö väga keeruliseks.[11] Colin Cherry nimetas ja defineeris 1953. aastal "kokteilipeo efekti.[12] Cherry korraldas tähelepanu katseid, milles osalejad kuulasid ühest valjuhääldist korraga kahte sõnumit ja proovisid neid eraldada; hiljem nimetati see dihootilise kuulamise ülesandeks.[13] Tema töö näitab, et võimet eristada helisid taustmürast mõjutavad paljud muutujad, näiteks kõneleja sugu, suund, heli asukoht, helikõrgus ja kõne kiirus.
Cherry arendas välja varjutamise ülesande, et uurida lähemalt, kuidas inimesed keskenduvad ühe sõnumi kuulmisele teiste häälte ja helide hulgast. Varjutamise ülesandes pidid osalejad kandma spetsiaalseid kõrvaklappe, millest esitati erinevaid sõnumeid mõlemasse kõrva. Osalejal paluti valjuhäälselt korrata sõnumit (n-ö varjutada), mida oli kuulda määratletud kõrvast (n-ö kanalist). Cherry leidis, et osalejad olid võimelised tuvastama oma nime järelevalveta kanalist ehk sellest kanalist, mida nad ei varjutanud.[14] Hilisemates uuringutes kasutas Cherry varjutamise ülesannet Neville Moray (1959). Ta jõudis järeldusele, et peaaegu ükski järelevalveta sõnumitest ei suuda blokaadist läbi tungida. Erandiks on subjektiivselt "olulised" sõnumid.
Selektiivne tähelepanu esineb kõikides vanuserühmades. Imikueas lapsed hakkavad pöörama pead helide suunas, mis on neile tuttavaid, nagu näiteks nende vanemate hääled.[15] See näitab, et imikud keskenduvad valikuliselt konkreetsetele stiimulitele oma keskkonnas. Lisaks on ülevaated selektiivsest tähelepanust näidanud, et imikud eelistavad "beebihäälset" rääkimist täiskasvanu tooniga rääkimisele. See eelistus viitab, et imikud suudavad märgata füüsilisi muutusi kõne toonis. Siiski, täpsus nende füüsiliste erinevuste märkamisel (nt toon keset taustamüra) muutub aja jooksul paremaks. Imikud võivad kergesti ignoreerida stiimulit, kuna miski nagu nende nimi, kuigi tuttav, ei oma nii noores eas mingit suuremat tähendust. Siiski on uuringud näidanud, et tõenäoliselt ei saa imikud aru, et heli, mida neile keset segavaid hääli esitletakse, on nende oma nimi ja seega nad ei reageeri.[16] Võime filtreerida välja järelevalveta stiimul on kõige parem noores täiskasvanueas. Kokteilipeo efekti suhtes on vanematel täiskasvanutel noorematest raskem keskenduda ühele vestlusele, kui taustamüras sisalduvad "subjektiivselt" olulised võistlevad stiimulid.
Mõned näited sõnumitest, mis pälvivad inimeste tähelepanu, on isikute nimed ning tabusõnad. Võime enda nimele valikuliselt tähelepanu osutada ilmneb imikutel juba 5 kuu vanuselt ja näib, et see areneb täielikult välja 13. elukuuks.[17] Mitmete teiste valdkonna spetsialistide hulgas on Anne Treisman väljendanud, et inimesed on pidevalt ette valmistatud tuvastama isiklikult olulise väärtusega sõnu, näiteks nimesid. Ta teoretiseerib, et need sõnad võivad võrreldes teiste sõnadega nõuda vähem tajulist informatsiooni nende identifitseerimiseks. [18] Teist tüüpi stiimulid, mis läbivad järelevalveta kanalis teatud tasemel semantilist töötlemist, on tabusõnad.[19] Need sõnad sisaldavad sageli erootilise sisuga materjali, mis tekitab inimestes valveloleku, mis vähendab suutlikkust varjutamise ülesannetes. [20] Tabusõnad ei mõjuta laste selektiivset tähelepanu kuniks neil areneb tugev sõnavara koos arusaamaga keelest.
Vananedes hakkab selektiivne tähelepanu vaibuma. Vanematel täiskasvanutel on pikem latentsusperiood vestlusvoogude eristamisel. Tavaliselt peetakse seda tingituks asjaolust, et kõrgemas eas hakkab halvenema üldine kognitiivne võimekus (näiteks mälu, visuaalne töötlus, kõrgemad töötlusprotsessid jms).
Kogu informatsiooni, mida meile esitletakse, ei saa töödelda. Teoreetiliselt saab valiku, millele tähelepanu osutada, jaotada juhuslikuks ja mitte-juhuslikuks. [21] Näiteks autojuhid on sõidu ajal võimelised keskenduma liiklusvalgustusele teiste neile esitletud olemasolevate stiimulite hulgas. Sellistes olukordades on vajalik otsustada kui suur osa esitletud stiimulist on oluline. Psühholoogia põhiküsimus on see, millal see valik toimub. See probleem on arenenud varase ja hilise selektsiooni vastuoluks. Alus sellele vastuolule sisaldub Cherry dikootilistes kuulamisülesannetes. Osalejad olid võimelised märkama füüsilisi muutusi, nagu helikõrguse või kõneleja soo muutus, ja stiimuleid, nagu nende oma nimi, järelevalveta kanalis. See tekitas küsimuse, kas järelevalveta sõnumi tähendus ja semantika töödeldakse enne valiku tegemist. Varase selektsiooni mudelis töödeldakse enne valiku tegemist väga vähe informatsiooni. Hilise selektsiooni mudelis on enne valiku tegemist töödeldud rohkem informatsiooni, näiteks semantika.
Mõned varasemad tööd varase selektiivse tähelepanu mehhanismide uurimisel teostas Donald Broadbent, kes pakkus välja teooria, mis sai tuntuks kui filtermudel.[22] See mudel loodi kasutades dikootilise kuulamise ülesannet. Tema uurimus näitas, et enamik osalejaid olid täpsed meenutades teavet, mida nad olid aktiivselt jälginud, kuid palju vähem täpsed meenutades teavet, millele nad ei olnud järelevalvet osutanud. See viis Broadbenti järeldusele, et ajus peab olema mingit laadi "filter"mehhanism, mis blokeerib välja informatsiooni, millele selektiivselt tähelepanu ei osutatud. Püstitati hüpotees, et filtermudel töötab järgmiselt: kui info siseneb ajju läbi meeleelundite (antud juhul läbi kõrvade) säilitatakse see sensoorses mälus, puhver-mälusüsteemis, mis hoiab sissetuleva informatsiooni voolu piisavalt pikalt, et saaksime sellele tähelepanu osutada. Enne kui informatsiooni täiendavalt töödeldakse, lubab filtermehhanism vaid jälgitud informatsiooni edasi. Valitud tähelepanu edastatakse seejärel töömällu, mis on kogum mehhanisme, mis on aluseks lühiajalisele mälule ja kommunikeerib seda pikaajalise mäluga. Selle mudeli järgi saab auditiivsele informatsioonile selektiivset tähelepanu osutada tuginedes selle füüsikalistele karakteristikutele, nagu helisuund ja tugevus.[23][24] Teised pakuvad välja, et informatsiooni saab jälgida tuginedes selle Gestalt tunnustele, sealhulgas hea jätkuvus ja suletus.[25] Broadbenti jaoks selgitas see mehhanismi, millele tuginedes saavad inimesed valida jälgida vaid ühte informatsiooniallikat ning samaaegselt välistada teised. Siiski ei suutnud Broadbenti mudel arvestada tähelepanekuga, et semantiliselt olulisused sõnad, näiteks indiviidi enda nimi, tekitavad kohe tähelepanu, vaatamata sellele, et on järelevalveta infokanalist.
Varsti pärast Broadbenti eksperimente, kordasid Oxfordi üliõpilased Gray ja Wedderburn tema dihhootilise kuulamise ülesandeid vaheldades ühesilbilisi sõnu, mis võiksid moodustada tähenduslikke fraase, kuid sõnad olid jagatud kõrvade vahel.[26] Näiteks sõnad "kallis, üks, Jane," olid mõnikord esitatud järjekorras paremasse kõrva, kuid sõnad "kolm, tädi, kuus," olid esitatud samaaegse konkureeriva järjestusena vasakusse kõrva. Osalejad mäletasid suurema tõenäosusega fraasi "kallis tädi Jane" kui numbreid; samuti oli tõenäolisem, et sõnu mäletatakse esitatud fraasi järjestuses kui see, et numbreid mäletatakse nende esitamise järjekorras. See tulemus läheb vastuollu Broadbenti teooriaga täielikust filtreerimisest, kuna filtermehhanism ei peaks tegelema kanalite vahel lülitumisega. Selle põhjal võib oletada, et tähendus võib olla töödeldud esimesena.
Hilisemas täienduses olemasolevale selektiivse tähelepanu teooriale arendas Anne Treisman välja nõrgenemise mudeli.[27] Selle mudeli kohaselt ei ole informatsioon töötlusel filtermehhanismi poolt täielikult välja blokeeritud, nagu oletas Broadbent. See-eest on informatsioon nõrgendatud, mis lubab sel läbida erinevad töötlusprotsessid alateadlikul tasemel. Treisman pakkus välja ka lävepaku mehhanismi, mille järgi osad sõnad, tulenevalt nende semantilisest olulisusest, võivad pälvida tähelepanu järelevalveta infokanalist. Inimese enda nimel on Treismani põhjal madal läveväärtus (e. sel on kõrge tähenduslikkuse tase) ja on seega kergemini äratuntav. Sama printsiip kehtib ka sõnade puhul nagu tuli, juhtides meie tähelepanu situatsioonidele, mis võivad seda viivitamatult vajada. Treismani sõnul on ainus võimalus, kuidas see saab juhtuda, see, et informatsiooni töödeldakse pidevalt ka järelevalveta kanalis.
Diana Deutsch, kes on tuntud eeskätt oma tööga muusika taju ja auditoorsetes illusioonide osas, on andnud olulise panuse ka tähelepanu mudelitele. Selleks, seletada detailsemalt, kuidas sõnu saab jälgida nende semantilise olulisuse põhjal, pakkusid Deutsch & Deutsch[28] ja Norman[29] välja tähelepanu mudeli, mis sisaldab teisest valikumehhanismi, mis tugineb sõna tähendusele. Deutsch-Normani mudeli järgi ei ole informatsioon järelevalveta kanalis töödeldud täielikult töömäluni, nagu Treismani mudeli põhjal võiks eeldada. Selle asemel antakse informatsioon järelevalveta kanalist edasi pärast mustri eristamist läbi teisese filtri. Juhul kui järelevalveta informatsioon eristatakse ja loetakse teisese filtri poolt ebaoluliseks, takistatakse selle sisenemist töömällu. Sel moel saame teadlikuks vaid sellest informatsioonist järelevalveta kanalis, mis on kohe oluline.
Ka Daniel Kahneman pakkus välja tähelepanu mudeli, mis erineb eelnevatest, kuna kirjeldab tähelepanu mitte selle valikulisuse poolest, vaid selle mahtuvuse poolest. Kahnemani järgi on tähelepanu ressurss, mida jagatakse eri stiimulite vahel[30] ning antud ideele on leitud ka mõningast toetust.[31][32] See mudel kirjeldab mitte seda millal tähelepanu koondatakse, vaid kuidas seda koondatakse. Kahnemani järgi tingib tähelepanu üldiselt erutus; üldine füsioloogiline aktiivsus. Yerkes-Dodsoni seadus prognoosib, et erutus on optimaalseim mõõdukal tasemel – sooritus on kehvem, kui ollakse üle- või alaerutunud. Olulise tähtsusega on Narayani jt avastus, mille kohaselt täheldati äkilist halvenemist auditoorsete stiimulite eristamisel, kui taustamüra hääled olid liiga arvukad ja komplekssed – see on tõestus negatiivsele efektile tähelepanu üleerutumisel. Seega tingib erutuvus meie võimekuse tähelepanuks. Seejärel eraldab jaotuspoliitika meie olemasoleva tähelepanu mitmete võimalike tegevuste vahel. Need, mida peetakse jaotuspoliitika põhiselt kõige olulisemaks saavad ka kõige enam tähelepanu. Jaotuspoliitikat mõjutavad püsivad dispositsioonid (automaatsed tähelepanu mõjutused) ja hetke kavatsused (teadlik otsus millelegi keskenduda). Hetke kavatsused, mis vajavad fokuseeritud tähelepanu juhtimist, tuginevad oluliselt rohkem tähelepanu ressurssidele kui püsivad dispositsioonid.[33] Lisaks toimub kestev hindamine konkreetsete tegevuste üksikasjalike vajaduste üle tähelepanu mahutavuses. See tähendab seda, et tegevused, mis on tähelepanu ressurssidele eriliselt koormavad, madaldavad tähelepanu mahutavust ja mõjutavad jaotuspoliitikat – kui tegevus on mahutavuse jaoks liiga koormav, lakkab jaotuspoliitika ressursside juhtimise selleni ning keskendub pigem vähemkoormavatele ülesannetele. Kahnemani mudel seletab kokteilipeo efekti läbi selle, et hetke kavatsused lasevad meil teadlikult keskenduda konkreetsele auditoorsele stiimulile, kuid püsivad dispositsioonid (mille hulka võivad kuuluda uued sündmused ja semantiliselt olulise tähtsusega sõnad) võivad röövida meie tähelepanu. On oluline mainida, et Kahnemani mudel ei vastandu otseselt selektsiooni mudelitele ning võib seega neid hoopis täiendada.
Mõned uurimistööd on näidanud, et kokteilipeo efekt ei pruugi olla vaid auditoorne fenomen, vaid olulisi efekte võib näha ka visuaalse informatsiooni testimisel. Näiteks demonstreerisid Shapiro jt "oma nime efekti" visuaalses ülesandes, kus osalejad olid võimelised kergesti ära tundma omaenda nime, kui seda esitleti järelevalveta stiimulina.[34] Sarnaselt Treismani ja Deutsch-Normani hilise selektsiooni tähelepanumudelitega võeti seisukoht, et varane selektsioon sellist fenomeni ei seletaks. Mehhanismid, mis sellist mehhanismi seletaks, jäeti selgitamata.
|
OSCAR-2019
|
||
Kõige rangem on kooliasjade nimekiri neile, kes lähevad esimesse klassi (või õigemini — nende vanematele). Esimesel kooliaastal pole sugugi ükskõik, millega kirjutatakse, mitme joonega on vihik või millised on pintslid.
Üldjoontes on nimekiri sama üle Eesti, kuid mõningad erinevused on siiki olemas. Kelle kool pole koolitarvete nimekirja kodulehel veel avaldanud, lapsevanemate meilidele saatnud või koosolekul jaganud, võiks lähemalt uurida järgnevaid näiteid ning ise oma lapse ranitsa sisu kokku panna.
täidetud pinal — hea, kui see on lukuga nn raamatu tüüpi pinal, mille kummide vahel saab laps oma varandust hoiustada. Pinalis peab olema kaks harilikku pliiatsit (keskmise pehmusega ja esimese klassi lastele soovitatavalt kolmnurkse kujuga), suurem kustutuskumm, mida on lapsel kergem hoida, joonlaud (20 cm), kuus värvipliiatsit (roheline, punane, sinine, kollane + kaks lisavärvi) ning kogumistopsiga pliiatsiteritaja. Lapsel peaks olema ka kaks liimipulka (üks on tagavaraks) ning isiklikud käärid. Tindipliiatsit esimesel aastal vaja ei lähe.
Kaustikud — igal lapsel on vaja kohe kooli alguses nelja kaustikut. Need peavad olema A4 formaadis ja klambriga köidetud (mitte spiraalköites). Lapsed vajavad kolme joonelist (laia joonega) ja ühte ruudulist (esimeses klassis 7×7 ruut) kaustikut. Kaustikute paksus võiks olla 60-80 lehte. Avatud Koolis ei kasutata väikeseid vihikuid. Kuna kaustikuid hoitakse koolis, siis on mugavam kasutada suuri kaustikuid, kuhu lastel on ruumi suurelt kleepida, joonistada ja kirjutada.
Päevik — kool soovitab A5 formaadis päevikut, kus lapsel on kirjutamiseks piisavalt ruumi. Seda kannavad lapsed kaasas.
Koolikott — koolis püütakse vältida õppematerjalide edasi-tagasi vedamist, mistõttu suurt ranitsat lapsel vaja ei lähe. „Kui soovite lapsele kindlasti koolikotti osta, siis soovitame pigem pehmet ja kerget tekstiilist seljakotti, millega on hea näiteks vajalikke trenniasju või vajadusel ka spordiriideid kanda,“ annab koolk kodulehel vanematele nõu.
Sisejalanõud — soovitatavalt lahtised (hingavad) jalatsid, mis seisaksid kindlalt jalas ja oleksid heleda tallaga (et tald ei hakkaks määrima põrandaid).
Riidest kott vahetusjalatsitele – garderoobi nagisse jalatsite riputamiseks, et koristaja saaks päeva lõpus põrandaid puhastada.
Spordirõivad — sisetundideks vajavad lapsed T-särki, retuuse või lühikesi pükse ning jalga võimlemissusse. Kevadisteks ning sügisesteks õuetundideks on vaja lisaks pikki dresse ja tosse. Talvisteks õuetundideks palume varuda vahetusriided ning talvesaapad, mis kannatavad õues müttamist.
Õueriided — lapsed vajavad ilmastiku kindlaid õueriideid nii sügiseks-kevadeks kui ka talveks, samuti häid vettpidavaid jalanõusid, sest lapsed hakkavad koolis õues käima iga ilmaga.
Pinali sisu: värvilised pliiatsid (12 värvi), viltpliiatsid (12 värvi), käärid, 2 harilikku pliiatsit, (2B ehk pehme), kustutuskumm, topsiga teritaja, joonlaud (vähemalt 15 cm), liimipulk (väike).
Vihikud: matemaatika — suure ruuduga (2 tk), eesti keel — 16-jooneline (3 tk), loodusõpetus — 16-jooneline (1 tk), abijoontega jooneline vihik (2 tk). Vihikulehtedel peavad olema äärejooned.
Kehalise kasvatuse riided: sise- ja väliriided, spordijalatsid õue, eraldi sokid, väikene rätik, kott nedne kõigi jaoks. Tantsutunnis läheb vaja võimlemissusse ja eraldi särki. Veepudel.
pinal, harilikud pliiatsid (teritatud, 3 tk), valge kustutustkumm, teritaja (kinnine, kogujaga), joonlaud; värvilised pliiatsid, viltpliiatsid, vahakriidid või õlipastellid;
Kehalise kasvatuse tunniks lühikesed ja pikad dressid, t-särk, spordijalatsid, dresside hoidmiseks riidest kott (sangadega);
pinal, milles on 2 teritatud harilikku pliiatsit (keskmise tugevusega); värvipliiatsid (vähemalt 6 värvi); pliiatsiteritaja (kogujaga, et praht lauale ei pudeneks); kustutuskumm; väike joonlaud (et pealkirjale joont alla tõmmata);
Kool juhib tähelepanu: „Kauplustes on saadaval palju erinevaid vihikuid, seepärast ostab igas aines esimesed vihikud õpetaja. Edaspidi, kui vihik täis saab, ostavad vanemad lapsele sarnased vihikud.“
Käeliseks tegevuseks: pulgaliim (kool soovitab firmat PRITT, 20g); PVA (kool soovitab firmat PRITT, 75 g või mõni teine peenikese otsaga PVA); soovi korral põll ja kätised; plastiliin (soovitame pigem Venemaa toodangut); õlipastellid; värvipliiatsid; viltpliiatsid; käärid, millega saab paberit lõigata (vajadusel ka enne lõikamist paberisse augu torgata).
Kehalise kasvatuse tunniks on vaja spordijalanõusid sees võimlemiseks; (NB! jalanõude tallad ei tohiks teha põrandale triipe! „Palume, et kindlasti poes, enne jalanõude ostu, uuriksite vastavat märgistust või palute selles küsimuses müüjatelt abi,“ paneb kool südamele); spordijalanõud õues võimlemiseks; pikk dress; lühike dress (lühikesed püksid ja T-särk); käterätik.
Koolikotiks soovitatakse ranitsat (seljakotti) — mida kergem, seda tuleb parem lapsele. Koti küljes võiks olla helkur(id). Hea, kui kotis on ka taskurätid ja kamm.
Kilekaaned õpikutele ja tööraamatutele saab osta sügisel koolist. Võimalik, et klassis ostetakse veel mõned vajalikud asjad ühiselt, infot jagavad klassijuhatajad.
|
OSCAR-2019
|
||
Vali jooksurada lähtuvalt sellest, milliseid tulemusi soovid saavutada. Mäest üles ja alla jooksmine tagab pringid tuharalihased, samas kui lihtsalt mäest alla jooksmine tagab trimmis eesmised reielihased.
Tegelikult olen ma juba kole kaua aega mõelnud, et peaks trenni tegema. Vähemalt sellest ajast saadik, kui mind vedelates lihastes süüdistati… Aga no mida sa hing teed, kui kaaluprobleemi pole ja sale oled ka ja mugav oled ka ja süüa meeldib ka…
Tegelikult ma pole nüüd päriselt kindel, mis selle postituse mõte oli. Ahjaa. Mägesid tuleks otsida. Siis mu tagumik meeldiks Potsatajale ka (loe siit) :P Sest joosta mulle tegelikult meeldib!
Meie pidasime õhtul pidu. Kuulasime Meie meest ja tantsisime ja hüppasime ja jõime veini ja sõime kooki.
Alustama peaks ehk sellest, et kolmapäeva hommikul läks kõik p*rse alates sellest ajast, kui ma oma kottidega uksest välja sain.
Esialgne idee oli minna trolliga kesklinna ja sealt buss nr. 2 peale. Maris pidi kaasa tulema. Poolel teel trollipeatusse, mis pole üldsegi mitte kaugel, on aga paraku taksopeatus. Mul oli oma juberasketest kohvritest kopp ees, nii et võtsin lihtsalt takso. Mis juhtus olema linnatakso. Mis pole üldsegi mitte kõige odavam. Ja ma sõitsin kesklinnast läbi, et Maris EKA ühikast peale võtta. Ja Ülemiste ristis olid ummikud, nagu ikka.
Ehk siis. Selle asemel, et tellida takso ukse ette, kakerdasin ma üle mõistuse raskete kottidega taksopeatusesse, et võtta kallis takso ja maksta kogu selle lõbu eest 180 krooni. Okei siis. Shit happens.
Check in. 4,1 lisakilo. kuri tädi, kes polnud sugugi seda nägu, et pakub välja: võta kilo ära ja ülejäänu suhtes pigistan silma kinni (Murakas sai nii). Nelja kilo välja võtma ma ei viitsinud hakata. Niigi sai nii palju asju välja jäetud, et kurjast kohe. Maksin siis kenasti 500 kr. Maris laenas. Äge.
Lennujaamas unustasin enne passikontrolli raha vahetada. Sees oli kurss 27 (Ülemistes ja enne passikontrolli 23, midagi). Ja enamik raha oli mul vahetamata. 7600 krooni sai siis selle kirve kursi järgi vahetatud. Ütleme nii, et ma olin suht… Pissed off. Aga no mis mul üle jäi.
Lend hilines pool tundi. Käsipagasi rohkuse üle keegi õnneks ei virisenud – mul oli isegi kolm kotti. Spordikott, mille vaevu turvaväravatest läbi surusin, läpakas ja veel üks õlakott, sest Muraka kink ei mahtunud mujale.
Stjuuardess soovitas minu ees olevale pikale mehele mingisse konkreetsesse ritta istuda, kus jalgadele rohkem ruumi on. Vudisin tüübile järele, sain ka laia vahesse. Aga asjal oli muidugi konks – need olid need kaks rida, kus olid emergency exitid ehk ma ei tohtinud ühtki kotti alla jätta, kõik pidi üles panema. Kuna istusin akna all, siis ei viitsinud kõrval istuvat paarikest tülitada ja passisin seega kolm tundi tegevuseta. Sellest iseenesest oli savi, sest uni oli enivei, aga KÜLM hakkas! Ja mantel oli ka üleval. Eelmistest lendudest küll külmaprobleemi ei mäleta, ehkki Muraka sõnul olevat see tavaline. Aga noh, järgmiseks korraks jätan meelde.
Stanstedis läks kõik libedalt. Natuke ehmatas algul küll see, et lennukist maha tulles pidi mingi rongi moodi asja peale minema, mis siis passikontrolli ja pagasi juurde viis. Et nagu – lähed kuskile sisse, uksed lähevad kinni ja sind viiakse kuskile. Mis mõttes? Kuhu? Millal ma oma kohvri saan? Hallooo??
Kohvri punane värv tasus ennast ära. Lipiku nime ja aadressiga unustasin külge panna, aga õnneks ei juhtunud miskit. Murakas oli väljas vastas. Kõik oli lill.
Kuna Iirisel oli veel tund aega töö, siis läksime Liverpool Streetile kohvi jooma. Selle koha nime ma küll enam ei mäleta (Murakas arvatavasti teab):
Siin pildi peal on mu uued ägedad saapapaelad, mis Murakas mulle sünnipäevaks kinkis. Eriti küll näha pole, aga no mingit aimu saate (jah, ma tean küll, et saapad on suht s*tased :P).
Kusjuures miskipärast ei saa ma sellega oma uues moodsas telefonis sõnumeid saata – näitab lihtsalt, et valikud on vaid MMS ja e-mail, aga mitte SMS. Kummaline. Pean minema Orange mehi piinama. Seniks panin SIMi vana Nokia sisse ja selles töötab nagu nalja.
Kui nüüd veel oma numbri ka pähe õppida suudaks… Mitte et nad oleks lasknud millegi hulgast valida või midagi.
Siis saime Iirisega kokku ja sõitsime tema poole. Sain Londoni vahemaadest esimese maigu suhu. Nii tund või veidi alla selle sõitsime. Ja see pidi normaalne olema, hõkk. Igatahes läks Iiris poodi ja saatis meid koju pelmeene praadima. Siin Murakas praeb neid:
Õmblen oma mantlile nööpe ette. Tegelikult tahtsin seda juba Eestis teha, aga ei leidnud niiti ja nõela üles. Siiani ei tea, kus need on. Laenasin siis Iiriselt:
Märkamatult oligi õhtu kätte jõudnud ja me läksime välja jalutama ja sünnipäeva tähistama. Ostsime juustu ja veini ja läksime Thamesi äärde:
Üks äge Muraka tehtud pilt minust ja Iirisest ja Tower Bridge’ist. Ma panin selle pildi oma läpakale wallpaperiks ka:
Haiglane roheline puu. Iiris ja Murakas tegid puu juures pornot ka (meeldetuletuseks porno vol 1), aga pime oli ja nad ei jäänud näha, nii et ma panin siis pildi ainult puust:
Ja siis me läksime Iirise ja Kay juurde ja magasime kolmekesi ühes voodis ja Kay pagendasime üldse põrandale. Jube ebaviisakas, ma tean. Ja Murakas ei saanud eriti magada, sest ta oli minu ja Iirise vahel ja mina olevat terve öö köhinud, nagu mul oleks jube janu. Ise ei mäleta küll mitte midagi. Magasin akna all ja sealt tuli vahepeal külma, äkki sellepärast? Igatahes olime Iirisega nii kohutavad voodikaaslased, et kui Kay varahommikul tööle läks, kolis Murakas põrandale ümber.
Siis, kui me lõpuks üles ärkasime, tegi Iiris meile hommikusööki. Röstsai ja värk. Äge. Ma ei mäletagi, millal keegi peale ema mulle viimati süüa tegi. Okei, kui järele mõelda, siis Murakas ka tegi täna :P
Algul mõtlesin, et otsin endale ajutiselt toa, kuniks korteri saame ja pidin ühte õhtul vaatama minema. Aga lõpuks me otsustasime, et nii pole mõtet ja et ma elan ikkagi Iirise ja Kay juures, kuni leiame midagi muud, sest nad tahavad võimalikult kiiresti välja kolida. Siis nad seal otsisid mingeid variante ja me leppisime paar aega kokku.
Lõpuks läksime siis välja ka. Camden Towni hiinakat sööma. See pilt on tehtud kuulsas kahekordses bussis ja Murakas demonstreerib Oysterit, mis on kohalik transpordikaart. Ostad selle ja laed snna peale raha. Oma päevapileti või nädala pileti ja nii edasi. Nii on soodsam, kui siis, kui Oysterit pole ja niisama pileteid ostad.
Camden Town… I just LOVE the place! Seal on nii palju ägedaid kohti ja inimesi ja seal müüakse nii palju ägedaid riideid… Pagan, Palju palju palju raha on hädasti vaja :D Ja kähku.
Aga kuna algul olime kõik siganäljased, siis ma ei mallanud pilti teha, nii et kõige ägedamatest asjadest pole praegu fotosid panna.
Sõime kahe naela eest hiinakat, mis oli sitaks hea (see maksab tegelikult 3.50, aga õhtul lastakse hind alla, nii et vedas).
Hiljem Iiris natuke pildistas, nii et paar pilti siis Camdenist siia ikkagi ka. Aga jah, kahju, et ma varem ei teinud. Hästi äge oli tõesti. No küllap läheme jälle ja siis teen:
Ja siin on veel üks bussis tehtud pilt, mis mulle lihtsalt meeldis. Äkki sellepärast, et mu nägu pole näha :P
Camdenist läksime üht korterit vaatama, mis oli s*taks äge (aga Iiris just helistas Murakale ja ütles, et me ei saa seda, kurat võtaks küll, noh :( ) ja siis me käisime sealt baarist läbi, kus Liina töötab (ja kui hästi läheb, siis saan sinna proovipäevale) ja siis pidime veel teist korterit vaatama minema, aga see oli kaugel ja me olime väsinud ja ei viitsinud.
Ja kõik need kohad, kus me käisime, igasse neist sõitsime ikka pool tundi kuni tund. Ja lõpuks õhtul pidime minema veel Iirise juurest peaaegu tund Victoria Stationisse ja sealt nii 50 minutit rongiga ja lõpuks veel autoga… Ja me olime s*taks väsinud ja väljas oli s*taks külm ja Murakas oli terve päeva nohune ja üldse poolhaige olnud ja…
Sain endale terve külalistetoa, kus oli suur voodi ja ilgelt mõnus soe tekk. Ja ma ärkasin hommikul üles selle peale, et linnud laulsid akna taga. Mõnus.
Nägin hommikul pere ära, siis läksid vanemad minema ja mina olen sellest saadik arvutis istunud. Murakas asjatab siin lastega ja mina istun ja külmetan (sest ma ei viitsi üles minna ja midagi rohkemat selga panna, eksju) ja kirjutan. Täna on sadanud ka terve päeva, et välja eriti ei kipu enivei. Aga ilm muutuvat kiiresti, nii et küllap tuleb see päike ka homme.
Ma loodan, et saan siin ikkagi lõdvaks lasta ennast ja välja puhata natukenegi. Teen oma CV korda ja hakkan tööd otsima kindlasti veel sel nädalal.
Seda ma küll ette ei kujuta, kuidas ma Londonis liiklemisega või kuskile jõudmisega ise hakkama saan. Seni käisin ainult Iirisel ja Murakal sabas ja ehkki ma üritasin üht-teist meelde jätta, siis ega eriti ei jäänud küll. Hirmutav. Te ju teate mu orienteerumisvõimet.
Tahaks korralikult sisse elada. Tahaks tööd ja elukohta ja et ma oskaks ise kuskil käia. Tahaks, et raha ei oleks NII vähe.
Ikka ei mahu raisk. Olen juba igast asju välja visanud. Ma kujutan ühtlasi ette, et lisakilod tulevad kolinal. Ah, pohhui. Lähen parem linna asju ajama, äkki on kohvri sisu tagasi tulles kokku tõmbunud või midagi muud taolist. Loota ju võib.
Lennuk läheb 11.55… Lennujaamas pean olema… Kümnest? Pärast check ini pean igatahes Ülemistest läbi jõudma, et internetileping ära lõpetada. Oeh. Võeh.
Ühtlasi lubasin teile pilti Kaidi lillest. Sinna juurde ka söök, millega ema mind lahkesti enne Pärnust lahkumist varustas… Kuna arvas, et mul pole täna nagunii aega poodi minna. Tal ei oleks saanud enam rohkem õigus olla… Nüüd on vähemalt seegi mureta :)
Jah, ma peaks praegu pakkima võimalikult kiiresti, et siis linna asju ajama minna, koju tulla, pakkimine lõpetada ja siis… Siis ei teagi, mis. Tundub kohane ennast purju juua. Ühtlasi tuleb miskine öömaja otsida, sest ehkki ma saan siin hommikul duši all käia ja nii edasi, pole mul enam teatavasti tekki ega patju. Ega magamiskotti. Ega ka tahtmist seda viimast ööd siin veeta.
Viimane vint asjale tuli siis bussis teel Pärnust Tallinna, kus mul tuli meelde, et Annika ja tema sõbranna käest on vaja saada hiljemalt homme hommikuks kätte korteri tagatisraha 3000 kr. Telefonikõne Annikale pani mind üle bussi kõva häälega ebatsensuurseid väljendeid külvama.
Omanik käis eile õhtul üüri võtmas ja nagu ikka, rääkisid nad üksteisest mööda. Ehk Annikale jäi mulje, et temalt tahetakse kahe kuu üüri, otse loomulikult tuli omanikule helistades välja, et tagatiseks jääb ikka ühe kuu üür, mis lihtsalt vahepeal 500.- tõusis. Omanik oli täiesti nõus sellega, et Annika ja Külli maksavad selle 3000.- kohe mulle ja 500.- talle siis, kui jälle näevad ja lepingu allkirjastavad, aga Annika teatas, et:
a) Tema ei maksa enne mitte midagi, kui lepingule alla kirjutanud pole (loe: ma ei usalda sind ega kedagi teist)
Mitte et see poleks olnud mu põhimõtteliselt ainus raha. Mitte et omanik poleks normaalne. Mitte et Annika ei näeks tonte absoluutselt igas nurgas, kuhu ta vaid vaatab ja tema usaldamatus absoluutselt kõige suhtes ajab mu hauda…
Praegu jäi siis nii, et ema laenas mulle VEEL 3000 krooni ja Annika maksab selle talle palgapäeval ära. Loodetavasti.
Hommik oli õhtust nii palju targem, et olemine oli hästi vähekene kergem ja ma üritasin püüdlikult mingisugustki head tuju säilitada.
Ma rääkisin eile Murakaga ka veel ööbimisest ja elamisest ja kõigest muust, kus ikka pole veel midagi kindlat… Ja nüüd, kui arvuti lahti tegin, jõudis minuni Iirise kahe tunni tagune jutt, et ma ikkagi ei saa sinna elama, kuhu ajutiselt pidin saama, sest keegi oli millestki valesti aru saanud, seega pole ei mul ega Murakal võimalust kolmapäeval kuskil ööbidagi, ma pean vist jälle hakkama Gumtreest mingit ajutist tuba otsima (ma juba vahepeal tegin seda, aga siis pidi teistmoodi saama) ja üldse ma ei saa enam mitte kui millestki aru.
Einoh, vähemalt laenas ema mulle £350 kanti, et ma saaks (veel) töötuna igasuguse võimaliku elukoha tagatised jms ära maksta, kuuse alla ma ei jää. Ja selle nädala lõpuni pidin nagunii Muraka juures olema, me lihtsalt lootsime esimese õhtu ja öö ikka Londonis olla… No okei, plaane ümber teha saab alati… Jah?
Lihtsalt et kõik asjad muutuvad kiiremini, kui ma ennast ümber pööratagi jõuan ja ma ei saa veel nagunii mitte millestki aru ja see kõik just ei soodusta seda. Et ma ei saa mitte millestki aru. Jah.
Ainult see püüdlikult hoitud vähene hea tuju lendas aknast välja. Eilne asi tuletab ennast iga hetk vastikult meelde ja nüüd siis veel küsitavused homse suhtes.
|
OSCAR-2019
|
||
Uus ja JärgmineKodukinoE-post ja sõnumsideBrauseridIPhone ja iPodSotsiaalmeediaVeeb ja otsingToote ülevaatedJuhendite ostmineRohkem abiMaciMängukonsoolidWindowsInternet ja võrkDigitaalkaameradLinuxTarkvaraWearablesiPadAutotehnikaLifewireTarkvara ja rakendusedViirusetõrjeVeebidisain ja arendusAndroidMängimine
Kui soovite oma video veebi üles laadida, on kümneid veebisaite, mida saate kasutada. Kõigi nende valikutega, miks mitte valida saidi, mis maksab teile sisu eest? Nendel päevadel maksavad üha rohkem tasuta video jagamise veebisaite oma liikmetele nende üleslaaditavate videote eest. Loe Edasi
iPad on jätkuvalt suurepärane võimalus filme ja televiisorit nautida, eriti kui vaadata seda 12,9-tollist iPad Pro-i. See muudab iPad suurepärase võimaluse juhtme lõikamiseks ja kaabeltelevisioonist lahti saada. Loe Edasi
Livedrive on online-varundusteenus, millel on kaks piiramatut varukoopplaani, millest mõlemat saab kohandada ja peenhäälestada, et teie seadistamine oleks teie jaoks parim. Võimalik, et te pole palju kuulnud umbes Livedrive'i kohta, kuid nad on tegutsenud alates 2009. Loe Edasi
WMP-i täisekraanrežiimi lülitamine võib mõnikord põhjustada programmi külmutamise. See põhjustab tavaliselt teie graafikakaardi ja selle videorežiimi vahelist kokkusobimatust. Loe Edasi
Excelis ja Google Spreadsheets'is on ühinenud lahtris üks laht, mis on loodud kahe või enama üksiklahtri ühendamise kombineerimisel või ühendamisel . Loe Edasi
Vidistama tuntakse reaalajas avalikku mikroblogimisvõrku, kus kõigepealt uudised purunevad. Enamik kasutajaid tunnevad seda oma lühikeste sõnumite piirangu (praegu 280 tähemärki) ja filtreerimata sööda kohta, mis näitas neile absoluutselt kõike tweetite kujul. Loe Edasi
Kas inimene, kellest sa armastad veebi, tõesti, kes nad ütlevad, et nad on? See oli 2010. aasta dokumentaalfilmi teema: Säss, mis sai ka sama nimega telesaate. Filmilooja, kes oli dokumentaalfilmi teema, aitab telereklaamil inimesi, kes usuvad, et neid on peksnud keegi on võrgus. Loe Edasi
Xlive.dll -i vead on põhjustatud olukordadest, mis viivad xlive DLL-faili eemaldamiseni või rikkimisele. Mõnel juhul võivad xlive.dll vead tähendada registri probleemi viiruse või pahavara probleem või isegi riistvara rike. Xlive.dll-vead võivad teie arvutis kuvada mitmel erineval viisil. Loe Edasi
Sõltuvalt täpselt, mida tähendab "autoraadio juhtmestik ilma rakmeteta", on probleemi lahendamiseks paar erinevat võimalust. Kui teil on tehase rakmed, kuid mitte juhtmoodulit, mis on kaasas peakomplektiga, kui see oli uus, võite osta adapteri, kui see on olemas, või valmistage see endale ise. Loe Edasi
Kui soovite oma basseini rohkem autosse panna, tähendab see seda, et pekstate oma rahakotti lahti ja uuendate mõnda tüüpi, aga raha probleemide lahendamine on harva parim viis selle lahendamiseks. Loe Edasi
Selguse huvides on need kõik Mortal Kombat surmajuhtumid PlayStation 3 (vaata Xbox 360 versiooni), millele viidatakse ka kui Mortal Kombat 9 või Mortal Kombat 2011 , mis kujutasid mängu välja laskmise aastat. Loe Edasi
Televiisorid on viimastel aastatel kindlasti läbinud metamorfoosi, tutvustades Smart funktsioone, 3D, 4K-eraldusvõimet (mis moodustas 2015. Loe Edasi
Dbghelp.dll -i vead on põhjustatud olukordadest, mis viivad dbghelp DLL-faili eemaldamiseni või kahjustumiseni. Mõnel juhul on dbghelp.dll vead võib viidata registri probleemile, viiruse või pahavara probleemile või isegi riistvara rikkele. Dbghelp. Loe Edasi
Skitch on suurepärane ekraanipiltide tegemise ja märkimise rakendus Evernote inimestelt. Skitch võib olla teie peamine ekraanipiltide hankimise rakendus, mis asendab lihtsalt Maciga kaasasolevat vanemat Grab'i utiliiti. Loe Edasi
Pioneer Elite VSX-91TXH on üks uue põlvkonna vastuvõtjaid, mis on tulevikuks valmis, integreerides sisseehitatud Dolby TrueHD ja DTS-HD ruumilise dekodeerimise. Lisaks on sellel vastuvõtjal ulatuslikud ühendamisvõimalused, varuosad ja väga paindlik audio- ja videotöötlus.
Järgmised petukoodid on saadaval esimesel isikul laskjale videomängus, Left 4 Dead 2 arvutis. Rakenduse arenduskonsooli koodide lubamiseks ja kasutamiseks kasutage alltoodud juhiseid. Luba arendajakonsoolil mängusisenda süsteemis.
Fatal Frame annab teile pigem spetsiaalse fotoaparaadi kui relva, mille abil saata nende mängude kummitused, mis on kena muudatus tempos alates enamikust õudusmängudest.
Jätkame, kui arutame Maya erinevaid valikuvõimalusi. Asetage kuubik stseeni ja klõpsake seda - kuubi servad muutuvad roheline, mis näitab, et objekt on valitud. Seda tüüpi valikut nimetatakse Objektirežiimiks .
Võite televiisori saate oma arvutimonitoril vaadata või oma HDTV-le mängida arvutimänge, kuid see ei tee neid sama seadet. Televiisoritel on funktsioonid, mida monitorid ei kuulu, ja monitorid on üldjuhul väiksemad kui telerid. Kuid neil on ka palju ühist.
Nagu võite arvata, pakub Zillow oma Apple TV rakendust, sealhulgas videokanalit Zillow TV. Rakendus töötab oma iPhone'i ja iPadi ekvivalentidega, mis tähendab, et kui salvestate oma Zillowi kontole kodu ühes seadmes, võite selle teistele meelde tuletada.
Videoprojektori ja ekraani seadistamine näib olevat kerge ülesanne, lihtsalt pane ekraan üles, asetage oma projektor lauale või paigaldage see lae alla ja seade on seatud minema.
Need on sisend-väljundühenduste tüübid, mis tavaliselt leiavad High-End kodukino vastuvõtjas. MÄRKUS: Tegelik Digitaalheli koaksiaalja sisendid on XM satelliitraadio-tuuner / antenni sisend.
HDMI-kaabli ühendamisel tuleb see lihtsalt ühendada. Ära seda sundida. Kui teil on probleeme, siis võib pistik tagurpidi. 03 of 05 Leidke oma teleris HDMI-sisend Standardne HDMI-sisend teleris.
Kui kõlarid on paigutatud, on järgmise sammuna kindlaks määrata iga kõlari stereosüsteemile ühendamiseks vajalik traadi pikkus. Kasutage mõõdulint ja määrake vahemaad. Kirjutage numbrid koos kõlari asukoha (näiteks vasakule / paremale, keskpunkti, ringi vasakule / paremale jne.). .) märkmikusse.
Digitaalkaamera fotode pildistamisel saate seadistada kaamera pildistamiseks teie vajadustele vastava kaamera eraldusvõime.
Disk Utility on valikuvõimalus kõvaketta jagamiseks mitmeks partitsiooniks. See on lihtne ja hõlpsasti kasutatav, pakub see kena graafilist liidese ja see on tasuta. Disk Utility on kaasatud Mac OS-iga. Operatsioonisüsteemi OS X 10.
Kaasaegsete nutitelefonide elutsükkel võib tunduda suhteliselt lühike, arvestades, et viimased versioonid ilmuvad igal aastal uuesti ja uuesti. Kuigi mõned meist innukalt ootavad uut uuendatud versiooni, eelistavad teised eelistada midagi enne selle asemele asumist.
Microsofti meilisõnumite ühendamise funktsioon võimaldab teil saata ühe ja sama dokumendi väikeste muudatustega paljudele adressaatidele. Termin "ühendamine" tuleneb asjaolust, et üks dokument (nt täht) on ühendatud andmeallika dokumendiga, näiteks arvutustabeliga.
Näpunäiteid ja trikke Google'i Hangoutsiga helistamine on Ameerika Ühendriikides ja Kanadas tasuta. Kliki siia, et saada kõne kogu maailmas. Kuidas maksate Google'i kõnesid? See on lihtne! Külastage seda lehte krediitide tegemiseks krediit- või deebetkaardiga.
iPadi suur ekraan muudab selle ideaalne seade oma videote ja filmide vaatamiseks. Kuid nagu iga seadme puhul, peate veenduma, et teie video on õiges vormingus, enne kui asetate selle iPad iTunes'i kaudu.
|
OSCAR-2019
|
||
Suuremõõtmeliste ja/või raskekaaluliste veoste lubasid väljastab linnamajanduse osakonna liikluskorraldusteenistus:
Majandus- ja taristuministri määrus "Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad";
Raekoja platsile saab sõita Poe ja Kompanii tänavalt. Väljaspool nimetatud ajavahemikke on võimalik kaupa laadida kõrvalasuvatelt tänavatelt. Endiselt lubatakse Küütri tänavale ühistranspordisõidukid. Väljaspool nimetatud ajavahemikke saab Küütri tänavale ja Raekoja platsile sõitmiseks taotleda ühekordset sissesõiduluba.
Rüütli ja Küüni tänava (Poe ja Riia tänava lõigul) jalgratta- ja jalgteele sissesõidulubasid ei väljastata. Alad on tähistatud liiklusmärgiga nr 435 („Jalgratta- ja jalgtee”), mis näitab, et seal tohib liikuda jalakäija, jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht.
Raekoja plats 6 // Rüütli tn 2 ja Raekoja plats 8 // Rüütli tn 1, Küütri 8 piirangutega aladel asuvatesse hoovidesse sõitmiseks tuleb taotleda sissesõiduluba.
Küütri tänaval (Kompanii ja Ülikooli tänava poolses otsas) saab sõidukit kauba laadimiseks peatada selleks tähistatud kohtadel. Suvel suletakse tõkistega Küütri tänava Ülikooli tänava poolne sissepääs.
Kõikidel Supilinna piirkonna tänavatel kehtib üle 8-tonnise registrimassiga sõidukitele sissesõidukeeld.
Jakobi, Näituse, Kroonuaia ja Tuglase tänaval kehtib üle 18-tonnise registrimassiga sõidukitele sissesõidukeeld.
NB! Sissesõiduloa taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne soovitud sissesõidu kuupäeva. Taotluse võib saata ka elektroonselt e-postiga aadressile: lmo@raad.tartu.ee
Liikluskorraldusteenistus väljastab soodushinnaga parkimislubasid tasulise piirkonna elanikele ja elektrisõidukitele ning parkimiskaarte puuetega inimestele.
Kesklinna tasulise piirkonna parkimislubasid väljastatakse raekoja infokeskuses, lisainfo tel 736 1101.
Soodushinnaga parkimisloa taotlemiseks tuleb kaasa võtta auto tehniline pass ja isikut tõendav dokument.
Ajutise parkimiskaardi (max 6 kuud) taotlemisel tuleb esitada isikut tõendav dokument, arsti teatis ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde kohta ja taotleja foto.
Sotsiaalministri määrus "Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused"
Avalikus kasutuses oleva tänava, parkla, haljasala või selle osa sulgemiseks (liiklusväliseks otstarbeks) tuleb viis tööpäeva enne sulgemist esitada vormikohane taotlus linnamajanduse osakonna liikluskorraldusteenistusele (Raekoja plats 3, kabinet 209, vastuvõtt E 15–18 ja T–R 9–10) või edastada taotlus digiallkirjastatult e-postiga aadressil lmo@raad.tartu.ee.
Kui tänava või haljasala sulgemisega kaasnevad kaevetööd, tuleb taotluses viidata kehtivale kaeveloale. Ajutise liikluskorralduse kehtestamisel tuleb sulgejal lähtuda majandus- ja taristuministri määrusest. Teetööde tegija peab eelnevalt määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku ning teatama kirjalikult selle isiku nime, aadressi, telefoni ja e-posti aadressi. Taotluse menetlemisel nõutakse ajutist liiklusskeemi (kui sulgemisega kaasneb liikluse ümbersuunamine, tuleb skeem esitada ka elektrooniliselt) ning vajadusel tööprojekti ja töö tegemise ajagraafikut.
Kooskõlastatud taotluse alusel teeb ametnik tänava sulgemise otsuse ning Tartu linnavolikogu määruses ette nähtud juhtudel ka maksuotsuse. Maksja saab maksuotsuse kätte maksuseaduses ette nähtud korras või allkirja vastu.
Sulgemisluba lõpeb tähtaja saabumisel. Tähtaja pikendamiseks tuleb esitada uus taotlus ning selle alusel antakse uus sulgemisluba. Kui tänav suleti ehituse või remondi tõttu, peab sulgeja loa väljastajale teatama tänaval tavapärase liiklemise avamisest kirjalikult (meiliga) hiljemalt järgmisel tööpäeval. Ilmastikust tingitud juhtudel määratakse vaegtööde tegemiseks (asfalteerimine ja haljastamine) täiendav tähtaeg.
Sulgemisloa koopiaga ning ajutise liikluskorralduse skeemiga peab järelevalve õigust omaval ametiisikul olema võimalik tutvuda tänava sulgemise kohal.
Kaugliinide sõiduplaane kooskõlastab linnamajandusosakonna liikluskorraldusteenistus (Raekoja plats 3, II korrus, tuba 209, tel 736 1129, faks 736 1240). Kooskõlastamiseks palume võtta kaasa liini sõiduplaani.
Taksoveolubadega tegeleb linnamajanduse osakonna liikluskorraldusteenistus. Taotlus tuleb saata e-mailiga aadressil madis.oona@raad.tartu.ee või tuua Raekoja plats 3, II korrus, tuba 209. Info tel 736 1129.
Kaeveloa võtmine on kohustuslik kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes Tartu linna haldusterritooriumil teostavad kaeve- ja mullatöid kaevetööde eeskirjaga reguleeritud aladel. Kaeveloa saamise eelduseks on vajalike kooskõlastustega projekti olemasolu. Omanik (tellija) korraldab töövõtu, kaeveluba antakse teostatava töö kohta vastavat tegevusluba omavale töövõtjale (kaevetöö tegijale).
Avariitöödele, mille kestus on üle kolme ööpäeva, tuleb samaaegselt tööde algusega hakata taotlema kaeveluba lihtmenetluse korras.
Kaeveloa taotleja esitab vähemalt üks päev enne kaevetööde komisjoni koosolekut (toimub igal teisipäeval) linnamajanduse osakonna kaevelubade peaspetsialistile:
linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna inseneriteenistuse poolt kooskõlastatud tehnovõrgu ehitamise või rekonstrueerimise projekti;
vajaduse korral linnamajanduse osakonna liikluskorraldusteenistuse poolt kooskõlastatud ajutise liikluse ümberkorraldamise skeemi.
Osakonna peaspetsialist kontrollib esitatud dokumente. Vajadusel on peaspetsialistil õigus nõuda lisaks täiendavaid dokumente või kooskõlastusi.
Tartu linnas korraldatavate kaevetööde nõustamiseks ning kaevetöödeks vajalike kooskõlastuste saamise hõlbustamiseks on Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juurde moodustatud nõuandva organina kaevetööde komisjon ja kinnitatud selle põhikiri. Osakonna peaspetsialisti poolt juhitav kaevetööde komisjon vaatab läbi avalduse koos ehitusprojektiga, esitab vajaduse korral eritingimused tööde teostamiseks ja kooskõlastab kaevetööd.
Osakonna kaevelubade peaspetsialist vormistab kaeveloa ja väljastab selle kaevetöö tegijale pärast osakonna poolt antud tänava sulgemisloa esitamist (pärast eelmainitud määrustega kehtestatud maksude tasumist).
Kaevetööde tegija peab kaeveloa tagastama loa lõpetamiseks kaevelubade peaspetsialistile 10 tööpäeva jooksul pärast tähtaja lõppu. Osakonna peaspetsialist lõpetab kaeveloa pärast teekatte ja haljastuse taastamise vastuvõtmist osakonna poolt ning ehitatud tehnovõrgu mõõdistuse projektile vastavuse kontrollimist ja üleandmist linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna geodeesiateenistusele.
|
OSCAR-2019
|
||
DM: Ühele agressiivsetest sipelgatest, kes just valmistus vanameest liivateraga viskama, sajab Uulo selga, ning tema elutegevus lakkab. Teine lendab vibratsiooni tõttu mingis arusaamatus suunas ning maandub katkise muna valkainel. Seda hakkab ta siis seal häälekalt lürpima
PIT FRIEND märkab et narkarid on visad liigutama end, ning endale teise väga suure labitatäie mullaga katet tehes silkab eemale, otse Shummi seljataha ning varjub seal. Mis siis et ta on Shummist oluliselt suurem. Aga noh. Kuna PIT FRIEND ei ole isemõtlev tegelinski, siis ta ei teadvusta endale kogu seda värki.
Üks sipelgatest, see, kes seisis surmasaanu kõrval, ehmub esiteks kaaslase kiirest surmast ja teiseks Travise, tema jaoks hirmsast, kääksumisest ning põgeneb.
Teine, kes "lahingust" osa võttis kuuleb muna lürpimist, nii et tal kõht sekundiga tühjeneb, ning kõnnib minema. Oht on seega möödas.
Keegi seal pimedas küsib suurelt ringilt: "Kas keegi üldse teab missugune see koht siin välja näha võiks. Ma kuulen et mingi tegevus käib aga ei näe midagi. Peale selle ei saa ma aru kuhu ma sattunud olen?"
"Huh.. vedas.... küll see öö tuli raisk ruttu - alles ma ärkasin ülesse ja müõtlesin, et teeks kohvi kui järgmine hetk... KÕMM. Öö. Jälle magama või? kuram.... Hmm, meelde tuli. teed ei joonud ma hommikul...... pagan. kohvitass jäi metsa, ei saa ka täna teed teha. ohtlikuk.... met....... minna."
Travis võtab pintsakutaskust paki Leek'i, paneb suitsu ette, võtab tikud ja läidab suitsu. Siis võtab ta põuetaskust metallpläsku ja kallab suure lonksu mingit kuldset vedelikku alla. Peale seda väriseb ta keha natukene aega ja Travis lausub:
"Ole tänatud! Suitsu on veel küllaga ja ka viskit, seda väärt märjukest mis keha soojaks ja mõistuse teravaks digimuteerib."
See kes ennem anonüümselt hädaldas tajub oma võimalust ennast vastutusest vabastada oma südametunnistuse ees ja alkohoolse joogiga end kolmandasse taevasse viia ajutiselt. Tuleb välja et ta esitab end puuhobusena.
"Tere. Mina olen IKKKIIKKIIKKKIIKKKIIIKKIIKKERRIKKIII!!! Ma olen harilik kasepuust puuhobune ja ma tahaks kikerikii saada . seda märjukest. oo kirjandus-premium.... või kessas-nüüd-sis-ka-olid? Igastahes kui ma väike olin siis vanaema vineerhobune andis mulle brändit. aga ma tahaks midagi uut. viski käiks kah...
.. ja kui keegi tahab minu sõber olla aga nimi ei jää meelde siis võib mind lühidalt IKIKIIIks ka kutsuda."
Puuhobune selles osas ei valetanud, et ta vanaema oli vineerhobune ja talle väiksest peast brändit pakkus. Tal olid üldse sellised kogemused alkoholiga, et ta üldiselt oli kerge sõltlane, ja veel kergem mõjutatav. Iga pitsi, mis ta jõi tõstis ta ühe taeva jagu kõrgemale. Samas Puuhobune enne iga 'pummeldamist' unustas ära, et nii palju kui ta taevasse tõusis, pidi ta ka hiljem põrgusse vajuma ning kiruma oma lolli teguviisi.
Mälsetuspilt, mida ebameeldivalt tugevalt tajuvad ka need keda Ikikii ei huvita, saab otsa ning siis kostab juhtmeaugus kabjaklõpsumist, tiku tõmbamist, ning kes õiges suunas vaatavad võivad näha helesinist rohmakat puuhobust ning Travise silmade läikimist. Puuhobune astub talle julgelt ligi ja langetab oma hobusenäo travise lähedale, hoides ühe kabjaga põlevat tikku. Ta nuusib oma suurte sõõrmetega rahulikult Travist.
Sergei saab torujupiga pähe. See teeb räigelt valu, nii et pisarad voolavad tal silmist, otse PIT FRIENDI kaevatud auku, ning teevad sellest järve. Toruga saanud kuhta kasvab sergeile ka muhk, mis lõhub ja huugab. Selle leevendamiseks hüppab Sergei ise järve ning muhust saab Muhu saar. Sinna asuvad kilpkonnad elama ning avavad laevaliikluse rõngakujulisele lagendikule.
Travis imeb oma suitsu ja vahepeal võtab lonksu märjukest. Peale auväärt puuhobuse monoloogi üritab Travis rääkida.
Ja Travis jääb üritama. Ta üritab seni kuni DM ütleb, et tal tuleb see taas välja. Alkoholijoove on ka juba päris korralik. Ja raske on midagi hääldada, kui koni hambus on. Hääldamise vahepeal annab Travis pläsku edasi puuhobusele.
Puuhobune võtab kerge kummardusega vastu pakutava ning manustab seda kraami otse ninna. Tal on nimelt selline anatoomia, et nina kaudu mõjub see asi 198% tõhususega. Kuuldes Travist üritamas, naeratab laialt ning aitab kirjandusgeeniust oma mälu järgi. Päris puhtalt see tal endalgi ei õnnestu, sest ta pole enam pädev igasugu vigurusi tegema sõnadega.
DM: Seda, kas Travisel õnnestub enneöeldut täpselt korrata ei tea keegi. Siiski, kuna see on nii keeruline ning Travis ihu ja hingega üritab, siis mõni aeg möödub ning talle endale tundub vahetevahel, et öeldu võib isegi olla see mis ta tahab.
Travis üritab juba pikemat aega seda sõna välja öelda. Ausaltöeldes, hakkab ta juba tasapisi ära unustama isegi algset väljendit. Puuhobuse abi kahjuks ei aita teda ka liialt. Travise suu liiguks nagu hästi õlitatud mehhaanika. Suits ette, põlema, suits ära tõmmata, koni maha visata ja uus koni ette.
... peaga vastu puud. Ei pea vist eriline geenius olema, et ära arvata, mida Travis nüüd teeb. Kirjanik vajub kokku.
PIT FRIEND naudib koidikut sealsamas põõsas. Aga samas läheb ähmi täis, sest valges teda võibolla märgatakse. *Hiilib eemale* ning näeb ühte kokkuvajunud kuju (Travist). See et PIT FRIEND näeb kohutav välja, ei tähenda et ta kuri oleks. Tegelikult on ta hästi sõbralik ja heatahtlik. Tavaliselt on kurb et teised tema eest põgenevad või vägivaldselt reageerivad tema ilmumisele. Igatahes koputab ta oma koletusuure sõrmega, millel on koletusuur, lõikamata küüs, Travise õlale ja väljendub:
Sergei suudab muhu maha jahutada ning hiilib jalgpalllivõistkonna suurusest narkarite pundist mööda. Otsib ülesse Shummi ja tervitab teda:
Ning ta võtab taskust 20 kg-se koti turbaga ja 1 liitrise mahutiga hiigelpiibu ning pakub seda minestanule
Olukord on nii, et mina lähen homme (7 okt) hommikust ära aega teenima. see tähendab pikka äraolekut.
kes jätkata soovib, võib vabalt edasi postitada. loodetavasti on teil huvi siia tulevikus edasi kirjutada vähemalt siis kui ma saan linnas käima hakata jälle / või siis kui täitsa tagasi.
Travis muigab. Siis mossitab. Ja siis laseb huulilt kõige kurjakuulutavaima naeru mis maailmas iial kõlanud on. Travis pistab kisama!!
|
OSCAR-2019
|
||
Jah, kindlasti on olnud ka päevi, mil ei ole saanud kahte korda mediteerida, on olnud isegi päevi, kus ei ole ühtegi korda mediteerinud, kuid see on erand. Kui muud võimalust ei ole, siis olen teinud vähemalt kiire "tualeti-meditatsiooni" - ütled sõpradele, et vaja tualetti minna, aga tegelikult teed seal hoopiski kiire meditatsiooni.
Iga kord, kui me otsustame mediteerida, lülitame oma keha-meele kompleksi teistsugusele režiimile. Kui me teeme seda regulaarselt, harjub sellega nii keha kui meel, ja hakkab meditatsiooni nõudma. Seetõttu on regulaarsel praktiseerijal raske meditatsioone vahele jätta - ta tunneb end rahutult ja ebamugavalt.
Kuna meditatsiooniliike on väga palju ning meditatsiooni ümber on väga palju müstikat, koostasin mõned kuud tagasi tasuta meditatsioonikursuse (vaata Sisekosmose avalehel paremal üleval nurgas). Lihtsalt selleks, et tavainimesed saaksid aru, mis "maitsega" meditatsioon siis tegelikult on. See kursus ei pretendeeri ainukesele ning õigele meditatsiooni käsitlusele, kuid see on üles ehitatud väga praktilisest aspektist lähtuvalt. See kursus käsitleb teadlikkuse meditatsiooni, millest ma olen selle 4,5 aasta jooksul tohutult palju kasu saanud.
Sageli arvatakse, et meditatsioon tähendab lõdvestumist. Paljud arvavad jällegi, et meditatsioon on visualiseerimine (on ju palju erinevaid juhitud meditatsioone, mis põhinevad visualisatsioonidel). Lisaks nendele kahele on veel terve hulk erinevaid tehnikaid, mida meditatsioonideks nimetatakse. Need kõik ongi tegelikult meditatsioonid, sest meditatsiooniks võib nimetada igasugust tööd oma teadvusega. Kui sa vaatad 5 sekundit keskendunult enda ees olevat pliiatsit, tegeled sa ka meditatsiooniga.
Teadlikkuse meditatsioon ehk TDM pärineb budistlikust traditsioonist. See on tehnika, mille kaudu prints Siddharta Gautama valgustus. Temast sai Buddha (tõlkes "ärganud isik"). Teadlikkuse meditatsiooni eesmärk ei ole meditatsiooni käigus igapäevasest pingest rahuneda, vaid meditatsiooni käigus "treenida" oma teadvust teistmoodi tööle, et see vabastaks meid probleemidest meditatsioonivälisel ajal.
Just see on minu jaoks isiklikult kõige suurem teadlikkuse meditatsiooni eelis paljude teiste meditatsiooniliikide ees. Tehes juhitud meditatsioone või ainult keskendumist, saavutame meditatsiooni käigus küll erinevaid kõrgemaid ning õndsaid teadvusseisundeid (jhana), kuid need ei pruugi olla püsivad. Kuna tavainimesed ei suuda jhana-seisundis igapäevaselt elada, ei paku sellised meditatsioonid minu hinnangul inimestele täit lahendust. Inimesed on õnnelikud küll meditatsiooni ajal, aga peale meditatsiooni lõppemist igapäevaste muredega vastakuti seistes nad endaga tihti hakkama ei saa. Et igapäevaelust tulenevale valule leevendust saada, tuleb jälle meditatsiooni minna. See on justkui järjekordne sõltuvus.
Budistliku teadlikkuse meditatsiooni (vipassana) ning joogatraditsioonist pärinevate kriya-tehnikate (meditatsioonide) eesmärk on aga inimese teadlikkuse arendamine. Teadlikkuse arenendes avardub inimese võime näha maailma sellisena, nagu see tegelikult on, mitte aga läbi mõttekonstruktsioonide ja mentaalsete filtrite. Selle kaudu toimub sisemine vabanemine.
Eespool mainitud tasuta meditatsioonikursus on küll väga sisutihe, kuid siiski teoreetiline. See annab meditatsioonist huvitatud inimesele esmase mõistmise, miks meditatsiooni vaja on. Kuna meditatsiooni ümber on tõesti väga palju informatsiooni, siis selles kursuses püüdsin läheneda meditatsioonile väga kitsalt ning konkreetselt, vastates küsimusele, kuidas leida meditatsiooni kaudu püsiv meelerahu?
Kuigi tagasiside kursusele on väga positiivne, on paljud inimesed küsinud, mis edasi saab? See kursus annab küll vastuse küsimustele, mis asi meditatsioon on, miks seda meile vaja on, ning kuidas see aitab püsiva meelerahu leida, kuid see ei anna piisavat juhendust meditatsiooni igapäevaselt praktikasse rakendada.
Seetõttu alustasin umbes kuu aga tagasi e-raamatu kirjutamist. Selle raamatu pealkiri on "Meditatsioon. Sinu esimesed 30 päeva".
Kuna teadlased ütlevad, et esimesed 30 päeva on uute harjumuste juurutamisel kõige olulisemad, siis olengi selle raamatu üles ehitanud päevapõhiselt. See koosneb 30 peatükist ehk siis 30 päevast. Iga päeva kohta kirjutan samm-sammulise juhise, mida teha: Mida teha oma kehaga? Kuhu viia oma tähelepanu? Kuidas jälgida füüsilisi aistinguid? Jne.
See e-raamat on praktiline juhend inimesele, kes soovib tõesti meditatsioonist abi saada. See ei nõua mitte midagi muud kui iga päev 2-3 lk raamatu lugemist ning siis selle järgi käitumist. See ei ole juhendatud meditatsioon, vaid mediteerimise praktiline juhend.
Seetõttu palun ma sul jagada oma kogemusi või takistusi meditatsiooni käigus. Äkki on sul arusaamatused, mis asi see meditatsioon on või milleks seda vaja on? Äkki oled sa proovinud mediteerida, aga oled põrganud kokku mõningate takistustega.
Ükskõik, missugused kogemused või küsimused sul on, ma palun neid selle artikli all olevas kommentaariumis jagada. Niimoodi saan ma kirjutada selle raamatu viisil, et sellest reaalne ning praktiline kasu ka teistele inimestele oleks. Ma usun, et kõik inimesed on oma põhiolemuselt sarnased - kui sina oled mediteerinud ning sul on ilmnenud mingid takistused, siis tõenäoliselt on ka teistel sarnased takistused ilmnenud. Ja ka minul. Ma kirjutan sellesse raamatusse ka kõik vastused nendele küsimustele, mis mul endal on selle 4,5 aasta jooksul tekkinud.
Kirjutame selle raamatu koos. Minu eesmärk on koostada lihtne ning praktiliselt kasutatav e-raamat inimesele, kes soovib meditatsiooniga alustada ning sellest 30 päevaga reaalset kasu saada. Loomulikult ei lõppe meditatsioonid peale 30 päeva, kuid ma usun, et esimesed 30 päeva on regulaarse mediteerimisharjumuse tekitamisel kõige olulisem. Seepärast on oluline muuta need 30 päeva ka raamatus nii kasulikuks ja praktiliseks kui võimalik, et iga inimene sellest kasu saaks.
PS. Kui sa soovid, et võimalikult palju küsimusi selles raamatus vastatud saaks, jaga palun seda artiklit ka oma sõpradega Facebookis (vajuta allpool olevat linki) või e-maili kaudu
Mina olen ka proovinud mediteerida, aga ma ei suuda leida mugavat asendit. Ükskõik, kuidas ei proovi, jalada jäävad kangeks ning "surevad" ära. Oleksin väga tänulik, kui ka selliseid asju raamatust leiaks.
Olen mediteerimisest palju kuulnud ning ka proovinud...mul ei ole püsivust,tüdinen väga kiiresti...:(
Olen kuulnud ,et ka tantsimine on mediteerimine. Tantsida mulle tohutult meeldib.Tantsin oma toas üksi üsna tihti.
Minu jaoks on olnud probleemiks selle kindla kellaaja leidmine, kõik päevad on erinevad. Aga usun, et kõike annab organiseerida, enesedistsipliin on oluline asja juures. No mis sa teed, laiskus segab ka tihti :)
Ja eks ikka need mõtted, mis tahtmatult tekivad meditatsiooni ajal...eriti raske on mediteerida pingelisel perioodil (tean, et just siis on seda kõige enam vaja). Vahel ei suuda kuidagi rahuneda, see 15 minutit tundub niii lõputult pikk aeg. Ma ei tea, kas suudan kunagi ka 30 minutit järjest meditatsioonis olla.
Samas olen juba lühikese aja jooksul tundnud, kui vajalik ja tervendav see meditatsioon ikka on. Ootan raamatut suute huviga!
Mina olen ka umbes pool juud tegelenud medt. ja on ka ilmenud mitmed probleemid. Nagu Marit kirjutab siis ega ma ka ei ole päris mugavat asendit leidnud, olen siis proovinud oma selja toetada vastu seina, sest muidu läheb mu tähelapanu sellele kuidas ennast hoida.
Ja põhiprobleem on selles, et tihti väsin sellest nii ära,et peale 15 möödumist jääksin kohe magama. Siis ma ei tea kas panna silmad kinni või lahti ja vaadata ühte kohta. Silmad kinni hoides saab nagu rohkem vaadata enda sisse, aga niimoodi tuleb väsimus veel rutem. Aga isegi selle poole kuu jooksul on mul juba tekkinud iga päev vajadus seda uuesti proovida, tekib nagu hasart, et kuidas mul täna see välja kukub. Ootan seda korda juba, kui tunneksin medt. värskust uut energiat. Hetkel tundub mulle selle tulemus, angu vana halva enrgia vabastamine, mis mind väsinuks teeb või ma ei tea, millest see tuleb, eks harjuatmine teeb meistriks... Ootan väga kaido sinu näpunäiteid...
minu suurim takistus on järjekindlus ja hea ajastuse leidmine. päevad on kõik erinevad ja peale tööd tundub alati et igast asju on teha a la syya või midagi head tuleb telekast ja tahaks korraks ennast mõnusalt tunda.. ja siis tuleb juba magamaminekuaeg ja on tunne, et oleks mõttekam mqgama minna mitte kaua yleval olla... ühesõnaga raske ennast järjepidevalt motiveerida.
Olen tegelenud ennem mediteerimisega,mõne muu tehnikaga ja need on kõik pooleli jäänud,ning nüüd segavad need vanad tehnikad mind teadlikuse meditatsiooni tegemisel.
Esimesed 5 min. lähevad ilusti,10 min. pärast tunnen juba kuidas energia läbi minu selgroo ülesse voolab ja kartust tekitab veel see nagu keegi oleks seljas(tean,et see on mõttemuster)15 min. juures tunnen ,et keha on piklik ja mõistus tahab kogu aeg seletust leida ja raske on hingamist jälgida uuesti kui kehas kõik muud kuidagi selgesti tunda,ning tahaks kiiresti ära lõpetada.
Meditatsiooniga ei saa tegeleda 2korda päevas.See pole mingi kindlas kehaasendis istumine ja pea mõtetest tühjendamine või mantrate lausumine.Meditatsioon on KOGU MEIE ELU.Kõik meie mõtted ja teod,mida teeme juhindudes armastuse energiast.Iga hingetõmme,südametukse on meditatsioon.Tegelikult võib öelda,et me mediteerime juba sünnist saadik.2 korda päevas võib lihtsalt istuda ja elu üle järele mõelda,endaga plaani pidada.
Kui ma keskendun hingamisele, aga samas mängib taustaks rahustav muusika, siis kas see pole kahele asjale keskendumine?
mida ma peaks mediteerimise ajal tundma? kas need tunded hakkavad millalgi muutuma ja kui siis millal?
kas sa panid endale algus nö kella tirisema, et teada saada, millal 10 või 15 on läbi? Või kuidas sa aega jälgid?
Olen Kaido õpetustest aru saanud,et meditatsioon on ühes asjas korraga püsimist(pliiatsi vaatamine)ilma mõtlemist.See aitas -vaadates näiteks kuusepuud või kaske,ennem mul tuli igasuguseid mõtteid,näiteks võisin tunda selle lõhna või hirmutasin ennast kaselehtede rehitsemisega,mida meie õuel on meeletult palju...Nüüd vaatan ümbrust,ilma et nimetaksin seda või selle omadusi..Aga millegipärast,kui hakkan jälgima oma hingamist,tundma õhuvoolu ninast sisse ja välja,ma ei oskagi enam rahulikult hingata,rütm muutub ja pole enam endine,millega selline asi võiks paraneda? Algul oli raske püsida mõttetühjuses lühikestki aega,aga harjutades see on kasvanud pikemaks.Algul ei uskunud,et see üldse võimalik on,aga nüüd tean,et harjutamine parandab seda.Ja oskan pärast esimest õnnestumist nüüd mõttetühjusesse üsnagi ruttu minna,aga seal pikemat aega püsimine valmistab raskusi.
Meditatsiooni tehnikaid on väga, väga palju erinevaid. Raamatu kauplused on täis väga, väga häid raamatuid, internetis, googly või neti, kui logid sisse, sõna meditatsioon. Uurige, katsetage, andke endale rahulikult aega mõtiskleda. Kõik laabub, see ei ole mingi täpisteadus ega ajapeale jooks.
Ehk aitab paljusid see, et kõige pealt tuleb endale selgeks teha, mis on meditatsioon. Mitu tuhat aastat vana abivahend meie meelte vabastamiseks, on just nimelt abibahend. Igaüks tõlgendab seda nii, nagu asjast aru saab, paljud leiavad teised abivahendid meelte vabastamiseks. Kui ei saada meditatsiooni põhiolemusele pihta on raske ka meeli vabastada.
See on nagu auto juhtimise õppimine, kui me ei teaks, miks need pedaalid, kangid, mis järestuses ja mis eesmärgil. Kui ei tea, oleks see lihtsalt istumine aga midagi edasi ei liigu. Mõlemal juhul aitab teadmine ja kindlasti TUNNETUS.
Eelkõige järgi tõde oma mõtetes. See pole sugugi lihtne, sest maailmas on väga ekslikke mõtteid ja arutut ebausku. Kes on nende ori, ei saa areneda edasi. Nõnda ei tohi sa omaks võtta ühtki aadet sellepärast, et paljud teised on selle omaks võtnud, ega sellepärast, et seda on sajandeid usutud, ega sellepärast, et see on kirja pandud mõnda pühaks peetavasse raamatusse.
See kes tahab edasi minna Teel, peab õppima iseseisvalt mõtlema, sest ebausk on maailmas üks suuremaid eksitajaid, üks neist ahelatest, millest pead täielikult vabanema."
Soovitan lugeda Osho raamatut meditatsioonist. Väga lihtne, kerge omaks võtta ja tohutu hulk erinevaid tehnikaid. Põhimõtteliselt võib teha igast oma tegevusest meditatsiooni, see ei nõua mingeid istumisi ega eraldumisi (nt üks tehnika ongi keset lõunamaa turgu mediteerimine). Meditatsioon on teadlikkus, kohalolek, ilma suhtumiseta jälgimine (nii välise maailma kui enese sisemaailma). Omandades aga selle oskuse (meditatsioon ongi ju oskus nagu ujumine või rattasõit), siis tuleb unustada aga kõik tehnikad.
Kindel õnne retsept pidi olema, hea tervis ja lühike mälu. Oluline omanda ja seejärel unusta ebaoluline. Nagu kirjutas Viki viimases lauses ja mediteerida võib tõesti igal hetkel, täiesti lärmakas kohas, kui seda juba suudad, võid tehnikad unustada ja nautida meelte vabastamist.
...Seetõttu on regulaarsel praktiseerijal raske meditatsioone vahele jätta - ta tunneb end rahutult ja ebamugavalt...
Kaido, see lause sinu artiklist. Kas meditatsioon toob esile rahutuse ja ebamugavuse, vastupidi, meditatsioon viib sind rahu seisundisse, igal hetkel, hetkel, kui meie meeled seda vajavad. Rahutuks teevad meid meie mõtted, mitte sõltuvus mediteerimisest.
Teadlikkus ja kohalolek on tõesti nauditav asi, aga kui ma tähelepanu vahepeal ära unustan, siis toimin jälle automaatselt. Suht lühikest aega kestab see minu puhul. Aga tahaks pikemalt.
Teine soov on meditatsiooni ajal osata mõtetest vabaneda. Teadlikult suudan mõned sekundid, aga siis ikka trügitakse sisse. Rahulikult proovin uuesti, toon teadlikkuse tagasi ja ikka mingi hetke pärast avastan, et jälle on mingid mõtted.
Tunnen enda puhul, et pikali olles suudan vähem keskenduda, kipun uinuma. Istudes olen rohkem ärkvel ja teadlik. Kuigi istudes kipub selg väsima ja see viib keskendumiselt jällegi kõrvale. Harva, kui õnnestub supper asend saada.
Olin alguses samuti hädas pidevalt pähe tulevate mõtetega ja istumine teatus asendis, pigeb segas jne jne
Leidsin, mida rohkem ma mõtlen sellele, et kuidas istuda, kas ma ikka teen kõikke õigesti, seda keerulisem tundus mõtetest vabanemine.
Kui lasin lahti, kõik selle mida olen lugenud ja lihtsalt leidsin enda jaoks mugava olemise, asendi ja tehnika, suudan nüüd juba nautida ja mõtted uitavad kuskil mujal.
Nüüd juba saan ennast välja lülitada ükskõik kus, teadvus on juba nii arukas, kui saab aru, et mõttetut infot tuleb ülearu, tekib teadlik blokk. Elu on palju kergem ja ilusam.
Aga kuidas õigesti hingata, on kõige suurem peavalu. Kusagilt lugesin, loe 1-4 ja tagasi 4-1, ja nii ongi minu meditatsioon arvude jada. Vähemalt ei ole aega millegile muule mõelda. Samuti ei ole kodus veel leidnud sellist mugavat kohta, kus tunneksin ennast hästi põrandal istumas. Käisin hiljuti mingil tasuta kursusel, kõik kohalolijad mediteerimiseks lasid ennast vastu seina lääbakile, millest olin võrdlemisi jahmunud. Eks see e-raamat olegi vajalik minusugustele algajatele:) Tänud, Kaido!
Olen meditatsioniga tegelenud üsna pikkalt,kuid esined ka suuri takistusi.Äsja juhtus just kole lugu kui olin nii plokeeritud,et ei suutnud miskit teha ega taluda,nimelt mul oli peas suur-suur ämblik,kust tuli,kes saatis ei tea ma senini aga sain abi ja hetkel tunnen end suurepäraselt,kuigi tänane sönum on ,et mul on veel takistusi millega ise toime ei tule.Kästi küsida abi...PALUN AIDAKE KUI SUUDATE:TÄNUD JA PÄIKEST TEILE!!!
"Kuldsel" vene ajal ,teadmata väga selgelt meditatsiooni olemust,sättisin ennast raamatu "Mõttejõud" põhjal mediteerima.See tundus koletult lihtne,üsna pea nägin inimpeade galeriid,mida siis "vaatasin" igavuseni,sest tuli uni ...Vanana ei saa millegagi hakkama,mediteerida võin 24 tundi arvatavasti,uni ei tule ,hakkab igav ja midagi huvitavat ka ei toimu:ühelegi küsimusele vastust ei tule,midagi ei tunne ja lõpuks ronin voodist välja,sest tõesti---igav! Nii kahju kohe endast!Küllap on minusuguseidki palju!
Olen kuulnud sellist väljendust,et kui isa ei suuda ega oska oma 6.aastasele pojale teha arusaadavaks mõne probleemi olemust,siis on tal endal ka see probleem lahendamata....
Mina olen mediteerimisega tegelenud üsna vähe aega, aga üks pikalt meditatsiooni ja joogaga tegelev inimene ütles mulle, et mul on sündides kaasa antud buddha märk e. kolmas silm. Ma tajusin seda enne meditatsiooni ja veel rohkem tajun nüüd kui vaatan enda sisse. Ma teen mediteerimist kaks korda päevas, minimaalselt pool tundi, tihtipeale aga ei pane ma endale piirangut ja meditatsioon võib kesta mul kuni tunnike. Ma ei ole ennast elus paremini tundnudki. Pärast mediteerimist näen ma terve päev välja selline inimene kes ilmselt teistele tundub hull-naeran kõva häälega lihtsalt niisama. Ma tean, et palju on andnud mulle juurde see, et kui hakkan välja tulema meditatsioonist, siis ma hakkan ennast liigutama nagu pisike uss-lükates lahti kõik sooned, kõik meeled, kõik tajud, kõik energia. Ma lihtsalt venitan end silmad kinni ja see on nii mõnus.
Tagasilöögiks tekkis minul algul nn puhastusprotsess. Ühesõnaga ma hakkasin mediteerimisega puhastama iseenda organismi. Puhastamine väljendus minul palaviku, sagedasema urineerimise ja kõige muu sellise näol mis ajab välja kehast toksiine. Higistamine. Aga kui see protsess mööda on saanud, siis pole mul enam ühtegi asja mille üle kurta. Elu on imeline, me inimesed oleme imelised.
Ma ei tea, kas siia on enam mõtet kirjutada, aga proovin ikkagi. Olen ka vaikselt mediteerimist harjutanud. Arvan, et edusamm on minu jaoks see, et ma ei kipu enam magama jääma, vaid tunnen energia liikumist kehas ning pärast on meel mõnus rahulik ja tasaalukas. Probleemi teen hetkel sellest, et ma ei julge üksi kodus olles mediteerida. Kardan, et sel ajal kui mina mediteerin, võin ma miskit pidi ühendust saada mingite tegeleaste, kellega kontakti ei soovi. Kui keegi on veel minuga kodus, siis tunnen end kindlamalt ja sellist hirmu pole. Kas meditatsiooni käigus on üldse võimalik sattuda kokku mingite tegelastega teisest dimensioonist. Kas mediteerides on oht, et pärast ei saa oma kehasse tagasi vms? Sellised hirmud on külge mulle jäänud, ise ka täpselt ei tea, kust need tulevad.
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti Päevalehe arhiivist: Nurme aitas kolmikõed Luiged ajaloolise saavutuse lävele - Eesti Päevaleht
Kommentaarid - Martin Küngas: küll tulevad ka mitmikabielud ja küll ka konservatiivid lepivad nendega - Eesti Päevaleht
Martin Küngas: küll tulevad ka mitmikabielud ja küll ka konservatiivid lepivad nendega - kommentaare 1-20
Artikli autor räägib masinate arengust võtmes justnagu homoseksuaalsus oleks midagi revolutsioonilist ja ühiskonda edasi viivat. Homod olid juba vanas Kreekas ja Roomas, aga mingit arengut pole nad iial ühiskonnas teinud. Ja see pole ka tulevikus võimalik, ärge unistage.
Lisaks ka mitmikabielud on pigem nähtus, mis minevikus on juba norm olnud- või on praegu riikides, mille areng on aeglasem olnud. Üleüldse argument, et "kõik muutub, järelikult ka muudatus X on tulevikus norm" ei ole veenev- jah, pidevalt on toimunud erinevaid muudatusi, kuid see on vaid murdosa kõigist potentsiaalsetest muudatustest. Enamus võimalikest muudatustest pole kuhugi jõudnud.
Pole midagi uut siin päikese all. Kulus aega, kui ahvist sai inimene ja inimesest kultuurinimene. Kuid lilladel brigaadidel on kultuurne olemisest villand, nemad tahavad tagasi puu otsa, kus ahviisandal oli käepärast võtta just selliseid ja niipalju, kui hing ihaldas.
Ehk tuleks mõnest homomultikultismiriigist tehagi sobiv riik sotsidelaadsetele, las siis möllavad oma riigis ja põrutavad üksteist, teineteist ja kedaiganes.
Saksamaal ja Rootsi sobiksid sellisteks riikideks aga sellisel juhul tuleks sinna kõik sisse lasta, kes aga sellist elustiili pooldavad aga jäägugi sinna ja ärgu tulgu kultuurrahvale oma kiviaega peale suruma.
Islamikonservatiivid on nendega ammu harjunud, kristlikud konservatiivid ei harju nendega kunagi. Sotsialistid ja muud inimvihkajalikud reziimid ei ole jällegi konservatiivid. Kellest ja kellele sm. Küngas täpsemalt kirjutab?
Kristlastel on ka ajaloos mitmikabielude aegu olnud, ka Eestis. Lisaks veel mõned usulahud kus see on ka lubatud olnud. Samuti piibel, kus see täiesti olemas oli.
Mormoodnid ja muud "kristlased" on siiski kristluse "kõrvalekalded", kelle hälbed ei lubanud pühakirja järgi elada. Analoogiana võiks tuua kõikvõimalikud islaminatsid, kes pole Koraani ihusilmaga näinudki aga pajatavad Allahi kõikvõimsusest.
Tulemas on aeg, kus mees ja samasooline siga, laps ja laip võivad kõik neli abielluda ning lapsendada oma ema.
Ja siis elada "õnnelikult" viiekesi kuni mõni uus HIV, mis tulekul nad maha tapab. Aga Soodoma ja Gomorraga on juba kord sellised lood, kaua ei saa need kesta kuna pole liigi säilimise huvides jätkusuutlikud, rääkimata Jumala tahtest.
Kõik seadused arvestavad igasugu kärg- ja värdperedega, mida aeg edasi, seda enam. Kas keegi neist ka laste peale mõtleb? Ei, sest bioloogilised vanemad pole varsti enam midagi väärt, tulevad uued ja paremad lapsevanemad.
Euroopas pidi olema 15% kõigist lastest kellegi teise mehe omad, lapse juriidililine isa aga peab seda last ekslikult enda bioloogiliseks geenidega järeltulijaks.
Aga kui arvestada et enamus lapsi kasvab väljaspool abielu või väga suur hulk lapsi kasvab üksikemaga siis peab seadusandlus sellega ammu arvestama.
Siis tuleb uus amet - üldema või sotsialistlik мамочка,kes jagab emaarmastust 100+ lapsele.Lastel nimesid ei ole,igaüks saab plekknumbri kõrva.
Selline on LGBT...ZNK... "tulevikunägemus" e. "märg unistus" kogu aeg olnud, et saaks normaalsete perede lastele alustada ajupesu võimalikult vara ja seeläbi oma "lihaturgu" jõudsalt laiendada!
Mida kuradit see tähendab? Cool on see vaid ajupestud seksuaalhävikute jaoks. Te pederastid nihutate seda piiri lõpmatuseni välja kuni pedofiilid hakkavad abielluma lastega. Ja see on fakt. Tehke selle kohta "anaalüüs".
Ära pane vasakfilosoofi heidutusi tähele. Puder ja kapsad. Osad mõtted on tal head, osad on napakad ja kokku tuleb reostus.
see tähendab seda et tee tees ja tee see cooliks siis tee vastutees ja tee see cooliks ja see annab synteesiumi ja tee see cooliks ning see see ongi poliitikultuuri lõppkäik
Üleüldse argument, et kas on cool või ei ole, on läbinisti stupiidne. Ainult puberteedi jaoks on oluline, et kas on cool või ei.
küngas pole uurinud rahva arvamust kas nemad aktsepteerivad omasoo-pedofiilia himurust - ei aktsepeeri
Kellelgi pole õigust oma muutusi teistele peale suruda. Ja see pidev inimeste konservatiivsemate vaadete pärast vaenamine on probleemiks. Vihakuritegusid ja sallimatust tuleb otsida muutusefašistide seast ning mitte vastupidi.
Avalike hälvete afišeerimisega (nagu nn homoabielud seda on) ei saa õige konservatiiv kunagi leppida.Lisaks sellele õõnestab hälvete propageerimine pikas perspektiivis riigi jätkusuutlikust. Paraku pole nn progresiivid sellest võimelised aru saama.
Meedia on pannud klikimasina tööle! Olen 100% kindel, et pagulsi, seksvähemusi ja mingite 9.mai fanattide tegemisi soosivad artiklid ärritavad kõige rohkem ja saavad ka kõige rohkem klikke ja kommentaare!
Ajapikku harjub inimene kõigega. Küll tuleb ka mitmenaisepidamine ja haaremid ja eesti naised sünnitavad karja moslemilapsukesi ja alfabeedi fakkersid visatakse katuselt alla. Kõigega harjume.
osad ilmselt vihast kes jaanid hundisilmal patsikus veetsid sääskede käes ja lootsid savipätsikust ja külalistst jutukest kirjutada või pildikest teha.mg
Mis puutub masinate arengusse,siis oli hiljuti mingi kirjutis robotnukkudest,mida sai vastavalt vajadusele käituma programmeerida.Et siis tuleviku muusika oleks hoopis igale orientatsioonile oma robotpartner?:)
Hollandis on praegusel hetkel IGA TEINE sündiv laps moslem. Rootsis saavutab moslemielanikkond enamuse aastaks 2040-50, sõltuvalt migratsiooni suurusest.
Btw, eriti kõva sõna on tuua mängu ludiidid ja väita, et on olemas mingi "progressiivne" seksuaalne orientatsioon.
Osa inimkonnast on ikka alles looma tasemel. Ja sellised paljunevad nagu küülikud ja maakera on ülerahvastatud. Kui võtta aluseks normaalsete " valgete" inimeste paljunemine, siis väheneks inimkonna arvukus regulaarselt. Aga praegu jääb mulje , et euroopa liidus on saanud alguse valgete kolgata teele saatmine, et teha ruumi ja vabastada ressurssi nondele teistsugustele "inimestele", kes siis mõõdutundetult paljunedes kord maakera täielikult ummistavad. Ja kogu sellele allakäigule annab hoogu ja kütab hagu alla justnimelt egotsentriliste homode ja muude sekshäbeliste" mõõdutundetu üleshaipimine ja nende nn "õiguste " ülistamine ja reklaamimine. Kui valge rass tahab eksisteerida ka paarisaja aasta pärast, on aeg oma "õiguste" asemel hakata mõtlema oma kohustustele ja seda tervet mõistust appi võttes. Viimane aeg konsevatiivsed tõed ausse tõsta!
Sedasama seletab ka ilmakuulus juudi bioeetik Peter Singer Princetoni ülikoolist, EPLi sagedane kolumnist Sorose Project Syndicate'i kaudu. Nii et kui "tunned end üksildasena", Jõehobu, siis partneri leidmiseks võid pöörduda kas Sorose Avatud Ühiskonna Fondi Talina kontorisse või otse lähima elukohajärgse LGBT...XY tugigrupi poole - kindlasti saad suhte sõlmitud, millest progressiivne 'abielugi' punguda võib (rehvormierakond ja sotsid, riigikohus ja politseiamet toetavad teid kindlasti, et ka see vihkajalik tabu progressiteelt koridtatud saaks).
|
OSCAR-2019
|
||
Tiia Tiik, minu blogi. Siin on jutte elust, reisijutte, pilte ja uudiseid: Mulle meeldib arstide konkreetsus
Meie meidtsiinitöötajate tööandja on Eesti riik, kes neile palka maksab ja kui neid enam ei pole siin, siis meidki pole varsti olemas. Kas sureme välja? Ja seepärast mõistan nende streikimist ja toetan nende nõudmisi ja ettepanekuid. Panen siia Eesti Päevalehe artikli:
Meedikud soovivad vastuolulisi asju: lisaraha nii palkadeks kui ka järjekordade lühendamiseks. Kuid nad teavad, et neid korraga ei saa, ja pigem otsivad läbirääkimistel tulevikku suunatud lahendusi. Järgmine võimalus läbirääkimisi pidada tuleb alles esmaspäeval, nii et streik jätkub kindlasti.
Eile sõnastas Eesti arstide liidu (EAL) peasekretär Katrin Rehemaa väga konkreetselt need seitse teemavaldkonda või küsimust, millele lahenduse leides lõpetavad arstid streikimise.
Kuna aga seitsme nõudmise hulgas on peale palkade ja töökoormuste ka nägemus Eesti tervishoiusüsteemist, pole sel nädalal enam lootust streiki lõpetada – sotsiaalminister Hanno Pevkur kutsus töörühma kokku järgmiseks esmaspäevaks.
Samal ajal on töörühma kutsutud niivõrd kirju osapoolte seltskond, et Rehemaa kardab fookuse kadumist. „Paljast arutamisest on ju vähe, kui midagi ei otsustata,” ütles ta eile. „Me tahame otsuseid, selgeid otsuseid ja ajagraafikuid. Veel kord – kui kõiki asju ei saa täna, siis tuleb teha konkreetne ajakava ja need otsused peavad kuidagi siduvad olema. Ma loodan, et ministri allkiri on piisavalt siduv asi, aga ega meil paremat võtta ei ole. Aga kui minister ütleb, et tema meiega läbirääkimisi pidama ei hakka, arutage ainult oma palka haiglajuhtidega, siis meie sellega nõus ei ole.”
Kuigi streigi lõppemise hetkeks on määratud kollektiivlepingu allkirjastamine, pole arstide soovid palga ja tööajaga piiratud. Palk on prioriteetide nimekirjas seitsme hulgas kuuendal kohal. Seega peame vähemalt nädal aega lihtsalt leppima ärajäänud ja järjekorra lõppu nihutatud arstiaegadega ning ehk vaid analüüsimisega, mida arstide tõstatatud seitse küsimust tervishoiuvaldkonna jaoks tegelikult tähendaksid.
Arstide kõige selgem mure on kahtlemata olnud nende töökoormus, eelkõige liigne koormus. Seetõttu on nende jaoks tähtsaim teema kollektiivlepingus lahtikirjutamine, mida tähendab ühe täiskohaga arsti töökoormus üldiselt: patsientide arv, ambulatoorse vastuvõtu pikkus ja muud standardid. Samuti „tegelikkusele vastav ületunnitöö arvestamine”, sest Rehemaa sõnul on juba pikemat aega palkadele ja seadustele viidates peidetud ületundide hulka, kiirendatud ambulatoorset vastuvõttu ja seetõttu ei vasta kirjapandud tööaeg tegelikkusele.Praegu valitsuse retoorikas kasutatud arstide suured palgad tulenevad nende endi sõnul sellest, et nad töötavad mitmel töökohal ja seetõttu võib kannatada ravi kvaliteet ning patsientide rahulolu. Küll aga tähendaks väiksem koormus esialgu üht teist tagajärge – ravijärjekorrad pikeneksid. Loogika on lihtne: kuna arste on meil teatud hulk, siis nende töökoormuse vähendamine paneks väga konkreetse piiri sellele, kui palju nad saavad patsiente vastu võtta. Kui nad töötavad edasi sama koormusega ja tahavad lihtsalt palka juurde, siis pole see ju lahendanud kvaliteediküsimust. Seega ikkagi nokk-kinni-saba-lahti-olukord.
Praegu saavad arst-residendid (need, kes on oma ülikooliõpingud lõpetanud, töötavad arstidena ja teevad selle kõrval veel akadeemilist tööd) haiglates töötades palka 32 tunni eest nädalas. Loogika on selline, et kaheksa tundi nädalas kulutavad nad seega akadeemilisele tööle, mis pole otseselt raviteenusega seotud.Teoorias on see küll ilus – neli päeva tööl ja üks päev vaba –, aga tegelikkuses töötavad ka nemad ju öövahetustes, nädalavahetustel ja teevad samamoodi ületunde nagu kõik teisedki. Seega: nad on täiskohaga töötajad. Eesti Päevalehega konsulteerinud ekspertide hinnangul oleks residentidele 40-tunnise töönädala kehtestamine üks kõige lihtsamaid nõudmisi, mis nõuaks umbes miljon eurot aastas.
Kolmas teema, mille pärast on tervishoiutöötajad mures, on haiglavõrk ja selle tulevik. Seetõttu on ka neil soov arutada läbi ja määrata kindlaks, millises mahus ja missugust eriarstiabi hakkab tulevikus teatud üldhaiglates saama.Üllatav on see sellepärast, et just säärase lähteülesandega üleskutse saatis sotsiaalminister Hanno Pevkur tervishoiuvaldkonna partneritele, et panna paika haiglavõrgustiku tulevikusuunad vähemalt 2020. aastani. Järgmisel esmaspäeval tulevad seetõttu kokku ülikoolide, ametiühingute ja haiglate esindajad ning poliitikud. See töörühm on ehk just platvormiks, kus leitakse põhimõttelised vastused praegustele streikijatele, kuigi korraga kõiki rahuldavaid konkreetseid lahendusi tõenäoliselt ei tule.
EAL-i kõige vastuolulisem nõudmine on arstiabi kättesaadavuse parandamine. Nende lootus on langetada järjekordade pikkuse ülempiiri kuuelt nädalalt tagasi neljale (mis tõstaks eriarstide koormust, nõuaks lisatunde ja -raha), taastada hambaravihüvitis (mis viiks igale kindlustatule ühekordse vastuvõtutasu ulatuses veelgi rohkem raha haigekassast välja) ja tagada kindlustamata isikutele perearstiabi (mis läheks maksma veel kümme miljonit eurot).Rehemaa sõnul saavad arstid aru, et need nõudmised lähevad mõneti vastuollu koormuse vähendamise nõudega, kuid küsimus on pikemas perspektiivis. Eelkõige vähendaks näiteks kindlustamata inimeste esmatasandi abi hilisemat kulu eriarstiabile. „Kui inimene ei jõua õige ajaga arsti juurde, kui ta ei saa oma hambaid ravida ega esmatasandil end ravida, muutuvad need haigused pikemaks ja kroonilisemaks,” selgitas Rehemaa. „Kokkuvõttes läheb hiljem rohkem vaja arsti ajalist ja riigi rahalist ressurssi kui varasema tähelepanu korral haigustele.”
Kuidas aga järgmiseks aastaks haigekassasse lisaraha leida? Arstide liidu üks ettepanek on viia haiglate kapitalikulu ehk robustselt öeldes remondikulu haigekassast üle üldisesse riigieelarvesse. Selle (juba ammu seadusesse kirjutatud) ettepaneku tegi sotsiaalministeerium ka rahandusministeeriumile, kui järgmise aasta eelarvet arutati, kuid siis jäi see kaheksa miljoni euro suurune lisataotlus rahuldamata.Teine nõudmine on haigekassa jaotamata kasumi seadusega lubatud maksimaalses mahus kasutamine. Näiteks on Eesti haigekassa seaduses kirjas, et kogunenud ja jaotamata kasumist võib kasutada 30 protsenti, kuid reaalsuses on seda tehtud oluliselt vähem. Kuna palgatõus või järjekordade lühendamine pole ühekordne, vaid püsikulu, tähendaks see lihtsalt kasumi ja reservide kadumist. Raha ju tegelikult juurde ei tule.
Ja nii jõuamegi kuuenda nõudmise juurde, milleks on konkreetne palga alammäärade tõus. Arvestades kahanevas järjekorras nõudmiste tähtsust, ei pane ehk imestama, et Rehemaa ütles eile ETV-s nii lepliku lause: „Võtame vastu ausa pakkumise, mis arvestab tõesti kõiki rahalisi võimalusi.”See tähendab, et tegelikult lubab arstide liit (kõigi teiste probleemide lahenedes) leppida kasvõi tagasihoidliku palgatõusuga. Iseasi, kuidas nad siis reageerivad, kui ülejäänud küsimused leiavad vastuse ja palgatõusuks pakutakse ikka vaid viis protsenti.
EAL esindab arste (kuid mitte kõiki) ning Eesti tervishoiutöötajate kutseliit (ETK) osa õdesid ja suurt hulka hooldajaid. Enamikku õdesid koondav Eesti õdede liit ei streigi, vaid korraldab toetusaktsiooni. Asjasse on segatud veel Eesti tervishoiutöötajate ametiühingute liit, kuhu kuulub ka õdesid ja hooldajaid, ning Eesti keskastme tervishoiutöötajate kutseliit. Enamik neist saab palka haigekassa kaudu, kuid otse sellelt tööandjalt, kelle heaks nad töötavad. Kuigi lõpuks vahet ei ole – EAL ja ETK on jõuliselt endale võtnud meditsiinitöötajate esindamise ja tervishoiu tuleviku eest võitlejate raske koorma.Ent lisaks on ka tervishoiutöötajaid (residentuur, kiirabi, viljatusravi, kutsehaigused), kes saavad palka riigieelarve teistelt ridadelt. Seetõttu soovivadki streikijad, et kokkulepped kehtiksid kõigile.
|
OSCAR-2019
|
||
Tallinna ruumiline tulevik on nüüdseks pisut klaarimaks ja käegakatsutavamaks saanud. On enam-vähem selge, millist Tallinna lähiaastakümneteks kavandatakse, millise linnaruumi nimel on kesklinnas aastaid haigutanud augud, mida isetekkelise ajutise tegevusega sisustatud tühermaad oodanud. Eelmisel nädalal selgus, millise näo saab Kalarand ning avalikustati peatänava teise etapi võistluse võitja. Me teame umbkaudu esmaste kavandite järgi, millist keskkonda plaanitakse Admiraliteedibasseini äärde, näeme, kuidas vanalinn kaob uusehitiste müüri taha. Teame, et Tallinna Sadam kavandab üht suurt arendusala ja selle esimesed tulemused peaksid selguma aprilli alguses. Linnahalli kordategemine on koalitsioonilepingus kindlaks määratud, esimesed koosolekud ja kismadki sel teemal peetud. Linnahalli kõrvale mere äärde kavandatakse tihedat elu- ja ärirajooni. Riik plaanib maha müüa Patarei merekindluse. Sadamat ja äärelinna hakkab ühendama Reidi tee. Paljude projektide kohta on kuulda, et kohe-kohe lüüakse kopp maasse, raha ehitamiseks on juba olemas ja kõik plaanitu saab kindlasti ja peagi teoks, inspireeriv tähtaeg on riigi 100. aastapäev.
Oleme uue linnaehitusbuumi lävel. Seda me ju olemegi oodanud: et linn saaks tihedamaks, igakülgselt läbimõelduks, et sadamast ei peaks konarlikul kõnnumaal teed vanalinna poole otsima, et eelistataks jalakäijaid, et rahuldust pakkuvat avalikku ruumi tuleks juurde, et lahendused leitaks avalike arhitektuurivõistluste abiga.
Kui tükikestest suur pilt kokku panna, siis juba avalikustatud kavandite järgi saan aru, et plaanitav on küll nõuetekohane, aga kohutavalt igav ja ühetaoline. Selliseid lahendusi on leida kõikjalt üle ilma: korrusmajad, näpuotsaga katusehaljastust (mis meie kliimas enamasti ellu ei jää), natuke konteinerhaljastust tänaval, avarad väljakud ja kõvasti sillutatud tänavapinda. Kõik on tehtud õigesti, normidele vastavalt ja nii nagu kõik teisedki teevad.
Mahukatel linnaruumivõistlustel domineerivad ühed ja samad. Suurtel arhitektuuribüroodel, kel on piisavalt tööjõudu ja raha, et sellise mõõtkavaga planeerimisvõistlustest osa võtta, on välja kujunenud oma käekiri. Seda ei tohi loomulikult kellelegi ette heita, käekiri peabki olema. Kuid kahjuks on see enamasti vormipõhine ega arvesta ümbritseva kontekstiga. Nii mõndagi võistlust vaadates (Kalaranna 1, Admiraliteedibasseini-äärne, Pärnu sadamaala) tundub mulle, et pole vahet, kas tegemist on Pärnu või Tallinna sadamaga, sest suured bürood pakuvad igale poole üht ja sedasama – sellist, milletaolist näeme Barcelonas, Malmös, Helsingis jm. Selline kopeerimine ja kleepimine väikeste kohandamistega on igav ja etteaimatav, ka mitte eriti keskkonnatundlik. Tulemus on nagu nõutud – nüüdisaegne ja sobib nii ärimeestele, linnavalitsusele kui ka avalikkusele ehk poliitiliselt korrektne ja igav.
Avalikku ruumi peetakse tähtsaks ja sellega ka tegeletakse, räägitakse inimmõõtmelisusest, jalgrattaga ja jalgsi liikuja eelistamisest. Justkui oleks uute nõudmiste rahuldamiseks tekkinud valem. Enamasti väljendub see selles, et tänavaruum kavandatakse kitsamaks, liiklejaid eristatakse eri katendi ja värvidega, ruumi liigendatakse haljastuse konteineritega. Hoonete fassaadid on väiksemateks osadeks jaotatud, aknad on suured, näpuotsaga lisatakse rõdusid. Kolmnurksed puudega saarekesed majade vahel, mis ilupildil muidugi efektsed välja paiastavad, ei anna tegelikult erilist efekti.
Lars F. H. Svendsen toob raamatus „Igavuse filosoofia“ välja igavuse tekkimise põhjuse. Ta ütleb, et igavust põhjustab kordamine: „Näiteks on mul tihti igav muuseumides ja galeriides, kus ma ei leia muud kui hädiseid koopiaid teostest, mida ma olen näinud juba palju kordi.“ Sedasama igavuse tekkimise printsiipi kohtame ka kavandatavas linnaruumis: kui saadav ruumi- ja visuaalne kogemus kordub linnast linna, siis milleks üldse kuskile minna, kui kõik on juba ammu nähtud ja kogetud. Mantra, et atraktiivne linn meelitab elanikke ja turiste, kaotab oma tähenduse. See pole enam see loov igavus, mis tekitab sundi teha midagi uut. Marc Augé on võtnud kasutusele mõiste „kohatud kohad“, mille all ta mõtleb paiku, mis globaliseerumise käigus on muutunud riigist riiki ühetaoliseks. Kohatud kohad on nüüd saanud täiesti uue tähenduse, sest need pole mitte ainult lennujaamad, tanklad ja kiirtoidukohad, vaid ka terved linnaosad ja kesklinnad.
Eelmisel nädalal selgusid Tallinna peatänava projekti teise võistluse tulemused. Kui eelmise võistlusega otsiti lahendust Narva maanteele, siis seekord kavandatakse Narva maanteelt läbimurret sadamasse Mere puiestee, Hobujaama ja Maneeži tänava pikenduse kaudu. Võistluse võitjaks kuulutati Villem Tomiste ideekavand „Aul“. Eelmisel peatänava võistlusel jäi Tomiste teiseks ning žüriis tekkinud dilemmat on Ott Alver Sirbis kirjeldanud järgmiselt: „Esimese preemia pälvinud töös „Kevad linnas“ on lähtutud põhimõttest, et arhitekt peab ära tundma paiga väärtused ja neid kergete, kuid selgete liigutustega tugevdama. Teise preemia tööga „Selgroog“ on üritatud, vastupidiselt, luua täiesti uut konteksti, katta olemasolev tänavaruum oma uute ettepanekutega. II preemia vääriliseks tunnistatud töö on muutusi kavandanud laia pintsliga. Kõige jõulisem on peatänavat palistav metallist kaarestik, mis kannab trammikaableid ja valgusteid. See on ühelt poolt väga hea mõte, sest nii on ilmetust taristuelemendist saanud disainiobjekt, kuid võib osutuda ebaotstarbekalt priiskavaks.“
Seekord kaldus siis žürii otsus otstarbekuselt disaini poole. Kirjeldatud metallkaarestikku on Tomiste kasutanud ka praeguse võistlustöö puhul, küll veidi tagasihoidlikumas võtmes, kuid sarnasus eelmise tööga on täiesti tajutav ning seostatav ka tema teiste avaliku ruumi tööde, näiteks EV 100 programmi „Hea avalik ruum“ Võru keskväljaku võidutööga.
Peatänava võistlusele esitatud tööde hulgast on „Aul“ tõesti üks silmapaistvamaid ja ambitsioonikamaid. Läbivalt kasutatud kõrgetest kaarjatest metallist tänavavalgustitest ja varikatustest võiks tõesti saada piirkonna maamärk ja tunnus. Žürii protokollis on need elemendid esile tõstetud, kuid ette heidetud ka seda, et ühissõidukipeatuse suur varjualune on maamärgina hea, kuid 11 meetrit kõrge varjualuse puhul tekib küsimus selle otstarbekusest, sest vihma eest see enamasti ei kaitse. Lõpuks on need elemendid puhas dekoor, mis ruumi ei loo ja eesmärk on vaid efektitsemine.
Kui need hiiglaslikud metalltorust konstruktsioonid ära jätta, ei muutu ruumis midagi ja taas tuleb tõdeda, et kasutatakse palju korratud nüüdisaegse kvaliteetse ruumi loomise valemit: on palju kivisillutist, mõni pink, näpuotsaga peenraid. Liikumisviisid on eri sillutisega eristatud: bussipeatused on markeeritud munakivisillutisega, kergliiklustee asfaldiga, jalakäijate tänavad ja platsid betoonkiviga, välikohvikute terrassid graniidist täringukiviga.
Võistluse lähteülesandes on peatükina antud ka keskkonnaökoloogilised tingimused, näiteks tänavahaljastuse kasutamine linna mikrokliima parandamiseks ja elupaikade loomine, kuid pea üheski töös tingimustes esitatud nõuetele väärilisi lahendusi pakutud ei olnud.
Ehk on ühetaoliste võistlustulemuste taga ka praeguse ühes etapis arhitektuurivõistluse formaat. Ette antakse tingimused ja kindlaks kuupäevaks tuleb letti lüüa valmislahendus, vahepealset läbirääkimist, ideede kaalumist ja tagasiside andmist ei ole. Suurte võistluste puhul on väiksema kogemusega ja väikestel büroodel aina raskem löögile pääseda. Žürii on lõpuks valiku ees, kus ideaalset lahendust ei ole, aga midagi valima peab. Ja valitakse parim kompromiss, kus kõik osalised – arhitekt, teedeinsener, linnaametnik, tellija, heal juhul maastikuarhitekt – rahule jäävad. Ratsionaalsuse, standardite ja normide ühiskonnas ongi midagi erakordset raske luua. Kes meeldida tahab, peab roomama, on Juhan Liiv öelnud. Tallinna sadama üldplaneeringu ideevõistlust peetakse mitmes etapis, ehk annab see omanäolisema ja parema tulemuse.
Nii nagu paljud teisedki Ida-Euroopa pealinnad on Tallinn kontrastide linn ja kuigi me neid kontraste häbelikult maha salata tahame, on see midagi, mis neis linnades just võlubki: siin ei ole kõik veel joonlaua ja nüüdismallide järgi loodi ja täisnurkseks aetud. Siin on ootamatust, tsipake juhuslikkust ja ohtralt kihte. Tahaksin väga, et neid kihte ja ootamatust nähtaks kui ruumipotentsiaali. Tallinna on eelmainitud võistlustöödes tegelikult väga vähe.
Suurem osa mainitust on veel alles paberil ja kavandamisel. Ulatuslikke plaane on tehtud ka varem ja alati ei ole kõik täide läinud. Tegelikult pole siin ju ka ühtegi universaalset kvartalit veel ka valmis ehitatud, praegu on uuenduslikest ruumilahendustest pigem ikka puudu. Kui suuremat osa plaanitust korraga ehitama hakatakse (peatänavaid, Admiraliteedibasseini-äärset, Kalaranda, Reidi teed), siis on selge, et kõik saab olema praeguse aja ja väärtushinnangute nägu, kuid ehk ei triigita pealinna iseloomu liialt universaalsete standardite järgi sirgeks.
Igavuse printsiip vaatab vastu ka kavandatavast Tallinnast: samasuguseid ruumivõtteid on kasutatud paljudes linnades. Ülal peatänava võistluse võidukavand „Aul“, all Kalaranna arhitektuurivõistluse eriauhind „Pärandmaastik“.
|
OSCAR-2019
|
||
Nii nagu iga (spordi)ala vajab iidoleid, vajab ta ka legende. Reeglina saavad legendideks need iidolid, kelle kõrgaeg võib küll juba möödas olla, kuid kes on sellest hoolimata sügaval oma rohkete fännide südames. Nii on näiteks endistest vutiiidolitest Pelest ja Maradonast saanud elavad jalgpallilegendid, kuigi nad pole hetkel ligilähedaseltki samal tasemel kui nooruses. Nii noored kui vanad käivad kontserdil, mille annab Rolling Stones või Phil Collins, hoolimata sellest, et nende artistide kuulsaimad hitid jäävad aastate taha.
Nii on ka mõningaid ülimalt kuulsaid pokkerimängijaid, kelle tippsaavutustest on küll omajagu aega möödas, kuid keda ümbritseb siiani aupaiste. Need mehed on pokkerimaailmas samasugused legendid nagu Rolling Stones kontserdilaval või Pele vutistaadionil. Pokkerilegende ühendab Binion`s Horseshoe Poker Hall of Fame (Kuulsuste Hall). Sellesse nimekirja kuulub hetkeseisuga (august 2007) 35 mängijat, kellest paljud pole kahjuks enam elavate kirjas. Ja ega Kuulsuste Halli saamine kuigi lihtne ei ole, kuna sinna saavad kuuluda vaid need mängijad, kes on pikemat aega näidanud pokkeriturniiridel väga häid saavutusi. Nii pole Kuulsuste Halli liikmete seas kedagi nn. "noorest kaardiväest" (Negreanu, Ivey, Hansen jt.) ja ka kolmekordne maailmameister Stu Ungar pääses sinna alles neli aastat pärast oma surma. Ning hetkel hinnatuim pokkerimängija Phil Hellmuth, kelle meheteod ulatuvad pea 20 aasta taha, pääses sinna alles selle aasta juulis pärast 11-da braceleti võitmist.
Elavatest legendidest, pokkeri Kuulsuste Halli liikmetest, on kõlavaimad nimed Doyle Brunson ja Thomas Preston (tuntud rohkem hüüdnime Amarillo Slim järgi). Esimene nendest on tänaseni tipptasemel tegevmängija, kellele tahakski pühendada järgneva loo.
Doyle Brunson sündis 1933. aasta suvel pere esimese lapsena Texase osariigis, väikelinnas, kus elas vaevalt sada elanikku. Tänu oma kodulinna väiksusele tuli poisil pidevalt teistesse linnadesse joosta ning tugev trenn tegi temast paljutõotava noore keskmaajooksja (kulutas ühe miili läbimiseks 17-aastaselt 4:38). Jooksmisest enamgi huvitas teda korvpall ning varsti sai temast osariigi korvpallivõistkonna liige. Doyle Brunson polnud kaugel ka mängimisest NBA-s (Los Angeles Lakers`i eelkäijas), kuid tõsine vigastus, mille ta suvel töötades sai, tegi tema sportlasekarjäärile kiire lõpu. Veendunud, et profisportlast temast ei saa, keskendus Doyle õpingutele. Ta omandas 1955. aastal magistrikraadi.
Pärast saatuslikku vigastust tutvus Brunson ka pokkerimänguga. Temast sai kiiresti hea mängija ning võidetud rahast oli voodi külge aheldatud noorukile palju abi. Pärast ülikooli lõpetamist seisis Brunson küll taas oma jalgadel, kuid kirg mängimise vastu polnud kadunud. Oma esimesel (ja ainukesel) töökohal müügimehena pidas ta vastu vaid mõned päevad. Teenides esimese tööpäeva lõpus korraldatud mänguõhtul 7-Card Studi mängides rohkem kui oma kuupalga, andis ta peatselt sisse lahkumisavalduse ning temast sai elukutseline kaardimängija.
Brunsoni karjäär algas 20. sajandi pokkerimängijale omaselt kriminaalide poolt kontrollitavates illegaalsetes mängupõrgutes. Nendes mänguurgastes tuli sageli ette taplusi ja relvadega vehkimist ning mõnel korral langes ka Brunson vägivalla ohvriks või varastati paljaks. Ta külastas koos sõbraga hulgaliselt Texase, Lousiana ja Oklahoma mängukohti, kuni tutvus kahe mehega, kes elasid nendega sarnast elu. Need olid Amarillo Slim ja Sailor Roberts. Brunsoni sõber eraldus peatselt seltkonnast, ülejäänud kolm aga koopereerusid ning alustasid kuus aastat kestnud reisi USA-s. Reis oli täis metsikut gamblemist - pokker, golf, hipodroom jne. – ühesõnaga kõik, mida sai vähegi raha peale mängida. Romantilisest road-gambleri elust oli asi kaugel, kuna tegemist oli vägagi ohtliku ettevõtmisega. Samas andis see ülimalt kasuliku elukogemuse ning kõikidest eelnimetatutest said kunagi ka pokkeri maailmameistrid. Kuue aastaga oli meestel kõrvale pandud arvestatav rahasumma ning teekond suundus Las Vegasesse, kus nad suutsid kõik oma varud kasiinodes maha mängida. Pärast seda otsustasid nad mitte enam koos mängida, kuid jääda sellest hoolimata sõpradeks.
Brunsoni elustiil muutus pärast aastaid kestnud road-gambling`ut pisut paiksemaks, kuid ta kogus kiiresti uue kapitali ning mängimine jätkus täistuuridel.
1960. aastal kohtas Doyle oma tulevast naist Louise`t, kellega abiellus kaks aastat hiljem. Seesama, 1962. aasta oleks tulevasele pokkeristaarile võinud jääda ka viimaseks, kuna Brunsonil avastati vähkkasvaja ning mehele ei antud elulootust enamaks kui kolmeks kuuks. Hämmastava elutahtega Doyle otsustas ülimalt riskantse lõikuse kasuks ning pääses lausa imekombel. Hiljem oli vähiga kimpus ka Louise, kuid temagi sai haigusest võitu. Paaril on neli last, kellest tütar Doyla suri 80ndate alguses vaid 18-aastaselt. See traagiline sündmus muutis kuulsa pokkerimängija süvausklikuks.
Seevastu võib ta oma ainukesest pojast aga vaid rõõmu tunda. 2005. aastal WSOP bracelet`i võitnud elukutseline pokkerimängija Todd Brunson on pokkeris hästi läbi löönud ning nii moodustavad Brunsonid siiani ainsa isa-poja koosluse maailmas, kes on suutnud WSOP kuldse käevõru välja teenida.
1970. aastal oli Brunson üks kuuest Las Vegase kaardihaist, kelle vahel selgitati hääletamise teel esimene pokkeri maailmameister. Esimesel hääletusel andis ta oma hääle iseendale, kuid kuna nii tegid ka tema vastased, tuli korraldada lisahääletus ja seal valiti võitjaks Johnny Moss. Kaks aastat hiljem oli Brunsonil võimalus tiitel ausalt võita, kuid jõudes kolme parema hulka, tundis ta end niivõrd kehvasti, et oli nõus mängust $20.000 eest loobuma. Alles 1976. aastal võitis ta oma esimese bracelet`i.
|
OSCAR-2019
|
||
Mul on 2 deegut erinevatest pesakondadest: nimedega Deegu (sünd: 01/02/11) ja Leegu (sünd 02/03/11).Nad on sõbralikult koos elanud alates 2011-aasta juunist. Aga mõni kuu tagasi kaklesid nad nii, et Deegul oli kael mõlemalt poolt verine. Hoidsin neid mõni tund eraldi ja asi rahunes maha. Ja nüüd hakkasid nad uuesti kaklema ja Deegul on taas kael verine. Puur on neil suur (L 90cm x K 120cm x s 60cm) ja päeval saavad nad ka jalutusaias (diameeter 112cm) käia end liivas tolmutamas.
Deegu on selline suhtleja, talle meeldib suhelda inimestega- "jutustab" ja tuleb sülle. Leegu eriti suhtleja pole, süles talle väga ei meeldi ja eriti ei "jutusta" ka, talle meeldib rattas joosta. Leegu on kätte võttes tugevate lihaste ja väga teravate küüntega, Deegu seevastu on nõrgem ja pehmamete küüntega.Samas on Deegu hästi pisut suurem kui Leegu.
Loodan, et taustainfot on piisavalt ja keegi oskab öelda, miks nad nii kaklevad, ja mida ma saaksin teha, et nad enam ei kakleks.
Kas kodus on ka teisi lemmikuid, kes võiks deegusid ärritada? Kuulate valju muusikat? Kas puuris on mitu pesa kohta, et nad saaks vajadusel eraldi magada? Mitu söögijõud on? Kas puuris on 1 või mitu jooksuratast?
Hetkel hakkasin mõtlema, et kas äkki võib nende kakluse põhjus olla selles, et me olime hiljuti 10 päeva kodust ära, nende juures käis mu sõber, üle päeva. Kui me tagasi tulime ei andnud nad mulle kätte. Olid justkui solvunud- näiteks ei võtnud nad minu käest isegi maiust vastu ja keerasid selja. Järgmisel päeval nad juba hakkasid uuesti suhtlema minuga.
Vaevalt et nad mitu päeva hiljem otsustavad kaklema hakata, sest te ära käisite. Pigem nad natukene võõrastasid esimesel päeval. Kui nad aga sel ajal, kui teid polnud, oma tavapäraseid toiminguid ei saanud teha (jooksuaias joosta nt), siis see võis natukene pingeid asjasse lisada aga siiski kahtlen, kas see kakluse põhjuseks oli. Tõenäoliselt on teil ka puuris igasugu tegevust ja närimist, nii et vaevalt, et see kaklus ka igavusest tuli. Teinekord võib kaklus alguse saada ka mõnest pisikesest söögitükist, mida mõlemad tahavad. Või on probleemiks see, et üks üritab teiselt võimu üle võtta.
Foorumis on üks deegude teema, mida võiksid sirvida- seal oli pikka aega probleemiks ühe deeguga, kes teisi kiusas, kuid nüüd on lõpuks vist rahu majas. LINK teemale (panin lingi sinna kohta, kuskohast see probleem hakkas tekkima, aga võid muidugi ka algust lugeda). Seal on ka erinevaid lahendusi pakutud ja ka arsti juures selle probleemiga käidud. Ehk leiad miskit kasulikku ka oma deegudele.
Lugesin selle soovitatud teema läbi. Leidsin üsna mitu sarnast joont, aga samas on ka palju erinevusi.
Vahepealsete päevadega on palju juhtunud. Kippusid ikka kaklema ja ma lahutasin kohe kui pusklema läksid. Ööseks jätsin nad eraldi, kuna üks oli vigastatud. 1. jaanuaril lasin nad taas kokku. Algul nad nügisid üksteist täielikus vaikuses oma 2 tundi, siis hakkasid pusklema ja panin nad eraldi paariks tunniks rahunema. Mõne tunni pärast lasin kokku ja nad elasid rahulikult ja sõbralikult kuni 3-nda jaanuari õhtuni. Siis hakkasid tõsiselt kaklema, nii, et karvatuuste lendas. Mõlemal olid õlad katki küünistatud ja ühel oli ka silma juurest vigastatud. Kuna loomaarstile nädalavahetusel ei saand jäid nad selleks ajaks eraldi. Esmaspäeval ehk täna sain lõpuks arstile. Arst ütles, et haavadesse on tekkinud infektsioon ja lisaks vajab ta silma alla õmbluseid. Lasin vajalikud protseduurid talle ära teha, nüüd saab 10 päeva antibiootikume ja silmatilku tuleb ka panna. Loomukikult hoian neid kuni täieliku paranemiseni eraldi, mis edasi hetkel ei tea.
Nemad on ikka kohe eriti vihaselt kaklema siis asunud, kui lausa õmmelda haavasid vaja Loodetavasti saavad nüüd mõlemad 10 päeva rahuneda ja siis lepitakse teineteisega paremini. Samas jääb selliste "kakupunnide" puhul alati oht, et ükspäev on nad taas karvupidi koos.
Kui nad aga ka peale 10 päevast lahusolekut ja siis aeglast ja rahulikku tutvustamist ei taha sõbrad olla, siis tasuks lükata tutvustamine edasi kevadesse. Talvel pidid deegud rohkem kaklema kippuma ja seepärast on vahest vajalik lihtsalt oodata kevadeni.
Seega tuli taas arstile õmblema minna, seekord pandi ta käpad kinni, et ta enam kratsida ei saaks. Ehk nüüd saavad haavad terveks.
Loodame parimat! Deegu näeb üsna õnnetu niiviisi "kipsis" jalgadega välja, aga eks see tema enda huvides.
No nii. Eile õhtul kraapis ta taas vaatamata plaastritele oma õmblused lahti. Seega tuli taas võtta ette tee arstile ja Deeguke jäi ööseks haiglasse, täna tehti talle uued õmblused ja pandi kaelus, et ta ei pääseks enam käppadega silmale lähedalegi. Ma loodan tõesti, et ehk seekord on abi. Kurb on vaadata kuidas ta selle kaelusega komberdab ja koperdab. Kuna ta söömisel käppasid kasutada ei saa, siis tegin talle toidupallid (Vitakraft vita special) peeneks. Jälgisin teda eemalt. Jõi ilusti ja söögi sai ka kätte. Samuti on tal Alfa-Alfa heina puru ja seda sõi ta samuti.
See ravimine on päris kalliks juba läinud, esimene kord kui käisime oli 150$ , teine kord 65$ (sain isegi hinnaalandust) ja viimane visiit 138$. Kokku teeb see 353$, lisaks tuleb veel niite välja võtma minna. Eurodes teeb see 261€. Dollaritest räägin, sest elame mõned aastad Ameerikas.
Kas haav ei olnud veel paranenud, et pidi uuesti õmblema? Minu liivahiir näris oma kõhul olnud haavalt niidi 5 päeva peale operatsiooni ja nahk oli õnneks selleks ajaks ilusti kokku kasvanud, nii et uuesti ei pidanud õmblema ja haav paranes ilusti ära.
Silm ongi päris kole. Kahjuks suutis ta selle haava kuidagi lahti saada jah, eks see hakkas paranedes sügelema.
Kuna pole ammu kirjutanud, siis kirjutan, mis meil siin vahepeal toimunud on. Viimane sissekanne oli see kui Deegu läks kolmandat korda õmblema, kuna ta suutis oma haava taas lahti kratsida. Viimase õmblemise tegi arst, kes on spetsialiseerunud silmadele. Et ta taas ei saaks oma haava puutuda sai ta kaela nn kollari (eesti keeles vist kaelus). Algul oli ta suht õnnetu, ei saanud käidud ega midagi. Aga hiljem harjus ta sellega ära ja sai lausa ringi joosta. Kuna nad kasutavad käppasid söömiseks, ja ta neid kaelusega kasutada ei saanud, siis pidin talle toidu peenemateks tükikesteks tegema.
Et nad üksteisest ei võõrduks, lasin neid iga päev natuke aega koos olla jalutusaias. Ise olin muidugi kohe kõrval ja jälgisin, et keegi kellelegi liiga ei teeks. Siiani on nad sõbralikult olnud,muidugi üritavad nad üksteist karata, aga ma ei lasknud.
Täna sai Deegu oma kaelusest lahti. Lasin nad kokku, aga siiski eemalt jälgin neid. Kodust ära minnes ma panen nad igaks juhuks eraldi. Eks ma jälgin ja vaatan, kuidas asjad kujunevad.
Deegu on selle haiguse ajal palju alla võtnud kui me arstile esimest korda läksime kaalus ta 239g, täna ilma kaeluseta jäi kaal kuskile 222g kanti.Eks ma jälgin teda ja kaalun iga nädal. Leegu on samas priskemaks läinud, kaalu nagu juurde tulnud pole, aga priskem on.
Deegu silm on korras. Lasin nad algul kokku enda juuresolekul. Iga päevaga said olla rohkem koos ja läksin ise ka eemale, et vaadata kuidas nad omavahel läbi saavad. Kõik oli korras. Aga nüüd paar päeva tagasi hakkasid nad taas pusklema. Kuna kaelus hõõrua Deegul kaelalt karvad maha sai ta kaelale kriimud. Õnneks ei miskit hullu. Täna hommikul nägin, et nad on taas küljed koos ja nügivad üksteist vaikides. Enamasti on selline käitumine viinud pusklemiseni ja säält edasi lausa kakluseni (hüppavad õhku ja löövad tagajalgadega teist). Et järgmist kaklust ära hoida panin nad eraldi. Vahepeal lasen nad kokku ja jälgin neid, niipea kui läheb nügimiseks , eraldan. Eks näis mis sellest saab.
Selline käitumine viib jah enamasti kakluseni.. nad peavad enne oma asjad ära klaarima, siis lõppeb see jant (kui lõppeb). Soovitan, kui nad eraldatud on, lisada peoga nende aluspanu teineteisele, et siis saavad mõlemad teineteise lõhna tunda.
Tundub, et deegude kakluse põhjuseks on jalutusaed. Mees ütles, et ta on märganud, et nad kipuvad just jalutusaias kaklema. Otsustasin, mehe teooriat kontrollida. Ei lasknud neid terve päeva jalutusaeda ja loomad said hästi läbi. Järgmine päev lasin ja tulemuseks taas pusklemine. Seejärel ei lasknud neid välja 2 päeva (käisin nendega suhtlemas ja võtsin neid sülle), taas olid loomad sõbralikult koos. Niipea kui jalutusaeda saavad on tüli üsna kiiresti üleval. Nüüd tean, et nad kaklevad jalutusaias, aga põhjus, miks just sääl on ikka veel teadmata. Aed on olnud Juba suvest ja varem said nad sääl ilusti hakkama, aga detsembrist alates, hakkavad nad sääl kaklema.
Deegud jätkuvalt kaklevad. Nad olid nädal aega lahus (said üksteist nuusutada, aga ei saanud vigastada) ja peale seda oli kuu vaikust ja rahu. Siis aga hakkas jälle kaklus pihta, nii, et kaelale on haavad küüntega tõmmatud. Haavad paranevad ära ja kui kokku lasen, siis algul on sõbralikult, puhastavad üksteist ja nunnutavad, aga mingi aja pärast hakkavad uuesti kaklema, kuna nad teavad, et kaklus tähendab eraldatust, siis on hakanud nad varjatult kaklema, näiteks majas, kus neid ei näe kaklemas.
Puur on suur, kumbagil on oma toitukaus, joogipudel,jooksuratas ja magamiseks pesa. Kui nad on lahus, siis on nad väga õnnetud ja üritavad kokku saada, närides puuri. Siiani olen piirdunud nende lahus hoidmisel päeva- poleteisega.
Mure on seda suurem, et kuu aja pärast kolime me Ameerikast Eestisse tagasi ja see tähendab, et nad peavad nädal aega olema väikeses puuris, kus puudub võimalus neid eraldada kui nad kaklema lähevad. Pealegi kestab reis 20 tundi. Siia tulles (3 aastat tagasi) polnud probleemi, sest nad said hästi läbi. Pika lennureisi pidaid vastu hästi ja uue kohaga harjusid kiiresti.
Mida teha, kas teha see väike puur kuidagigi pooleks reisi ajaks või on neil ehk stressiolukorras parem koos olla, ehk ei lähe kaklema reisi ajal?
Ehku peale ma ei julgeks lootma jääda ja teeks ikkagi puuri võrega kaheks. Kui nad sul reisi ajal kaklevad ja eraldamisvõimalust ka pole, võib see reis ühele (või isegi mõlemale) neist viimaseks jääda.
Mäletan, et minu omad leppisid ära kui ükskord tüli ajal oli tarvis reis arsti juurde ette võtta - ei olnud mingit kobinat, väikeses reisipuuris ninapidi koos said oldud.. et ju siis oli nii hirmus
Aga saab kinnitada võrejupi puuri keskele, siis nad näevad teineteist ja on kindlam, turvalisem olla. Aga mitte liiga suurte vahedega võre, muidu saab ninast näksata vms.
Eelmine pühapäev (17.august) jõudsime tagasi Eestisse. Deegud on terved ja elasid 20 tunnise reisi vapralt üle.
Kaklésid, mis nad kaklesid, aga kui nad nägid, pakkimist, said nad aru, et miskit kahtlast toimub, ja hakkasid rohkem kokku hoidma, nad ei läinud eraldi tasanditele isegi enam, kui üks kuhugi läks jooksis teine järgi. Ühel õhtul, kui ma üritasin neid eraldi panna (kakluse tõttu hoidsin neid öösiti ja kui kodust ära olin eraldi), siis jooksis deeguke kohe välkkiirusel tagasi teise juurde. Nii ma siis otsustasin nad kokku jätta ja vaadata, mis saab. Peale seda jäidki nad kokku, mingit kaklust enam polnud, muidugi paar väiksemat pusklemist oli aga see lõpetati kohe kui said aru, et keegi vaatas neid. Ostsin puuri poolitamiseks vajalikud vahendid valmis, aga kuna ma hotellis sain neid ööpäevaringselt jälgida ja kuulata 5 päeva, siis otsustasin, et neil on parem olla siiski koos, kuna oli näha, et nad stressiolukorras hoidsid kokku (2 nädalat kui pakkisime ja hotellis olime).
Kuna nende suur puur sai konteinerisse pandud ja see peaks jõudma sept. lõpus, okt. alguses, peavad nad leppima oma vana Eestis olnud puuriga, mis on ka üsnagi suur, panin selle puuri jalutusaeda ja nii on neil vabavoli käia purist aeda ja aiast puuri. Siiani on nad enamvähem läbi saanud, eks näis mis tulevik toob.
Kui Ameerikas oli Leegu see kakluste alustaja, siis eestis olen märganud, et Deegu alustab kiusu. Põhjuseks tundub olema Leegu argus uues kohas. Nimelt on Leegu veidi kartlik siin Eestis. Algul oli justkui kõik ok, aga mingi päev ei julgenud Leegu enam purist välja tulla ja puuriski liikus arglikult kõht vastu maad. Täna liigub ta juba julgelt ringi. Arvan, et ta arguse võis põhjustada mõne linnu nägemine (meil on siin palju kajakaid lendamas).
Täna oli neil üks incident veel, nimelt nad justkui puhastasid üksteist, aga seekord Leegu piuksus imelikult. Ühel hetkel hakkas Deegu ära minema ja Leegu võttis Deegul sabaotsast kinni ja hakkas Deegut sabast tirima. Olen varem ka Leegut näinud Deegu saba hammastega haaramas, aga olen alati kohe reagerrinud, täna aga lasin tal kinni võtta, et vaadata ,mis ta teeb. Sekkusin kohe kui nägin, et ta hakkab tirima. Puhastasin täna puuri ja aia ära, hetkel on olnud rahu.
|
OSCAR-2019
|
||
Kevadel on kümnete kaupa neid noori (ja nende murelikke vanemaid), kes tahaksid kuu aja jooksul kõik selgeks saada. Igal juhul on aga kasulikum sama arv tunde jagada kaheksa kuu peale (septembrist aprillini).
Miks? Sellepärast et paljusid asju ei ole võimalik kiirkorras ära õppida, vaid need peavad aegamööda sinu peas kuju võtma. Ennekõike käib see arutlusoskuse kohta: mis maailmas sünnib, mille üle vaieldakse, mille pärast muret tuntakse, mida ihaldatakse. Aga ka õigekirjareeglid, mida läbi võtame, vajavad kinnistumiseks aega.
E-kursus võib tunduda väga otstarbekas: pole vaja kohale tulla, ülesannete lahendamise aja võid ise valida ning see pole piiratud tunni 90 minutiga.
Kogemus aga näitab, et kui pole vaja iga nädal kindlal ajal tundi tulla, siis jääb õppimine varsti soiku. Asju, mis on vaja kohe täna korda ajada, on lihtsalt niivõrd palju, et kirjutamist muudkui lükatakse ja lükatakse edasi. Seda enam väärivad tunnustust need vähesed, kes tõepoolest ise endale reeglid kehtestavad ning neist ka kinni peavad.
Üks kaalukas eelis e-kursusel siiski on: sul on võimalik guugeldada, raamatuid lapata, enda varasemaid kirjandeid üle lugeda. Sisukas arutelu saab harva rajaneda ainuüksi neil teadmistel, mida sa peast tead. Juba Einstein ütles, et ära kunagi jäta meelde asju, mida saad vaadata raamatutest. Oleks tal veel Google olnud!
Õigupoolest peaks see olema reegel, et enne mingil teemal sõna võtmist kogutakse infot, kontrollitakse fakte, täpsustatakse tsitaate. Kodus on seda kindlasti lihtsam teha.
Riigieksami hinne on see, mille pärast enamasti kursustele tullakse. Nõus, sellest sõltub palju. Aga ma olen nõus Linnar Priimäega, kes juba kakskümmend aastat tagasi tõdes: kirjandi¬kirjuta¬mise oskusest on inimesel elus sama palju kasu kui mõõganeelamisest, mida võib ju aeg-ajalt lõbu pärast harrastada, aga pikapeale läheb tüütuks ja kõhtu ka ei täida.
Sellepärast püüangi õpetades silmas pidada, et areneks oskus oma peaga mõelda ning järeldused nõnda kirja panna, et teised sellest aru saaksid ning sinu seisukohtade üle mõtlema jääksid. Sest seda läheb tõesti tarvis, ja mitte kusagil helesinises tulevikus, vaid juba ülikoolis.
Individuaaltunnid valitakse sageli sellepärast, et kardetakse – mismoodi see välja kukub, kui kõik teised oskavad [paremini], aga minul ei tule ühtegi ideed, ma ei saa harjutustega hakkama jne.
Seda ei maksa karta. Kas usud või mitte, aga neil teistel on tunnis olles mõttes nende enda asjad ning sinu saavutused ei lähe neile kuigivõrd korda. Ja minu enda lugupidamine kuulub neile, kes siiralt pingutavad, et paremini oskama hakata. Millisest punktist me alustame, pole oluline.
Individuaaltunnid on väga intensiivsed ja tõhusad, sest tegeldakse ainult sellega, mis sinu juures arendamist vajab. Muidugi, paljud teadmised on sellised, et ega nad mööda külgi maha ei jookse ja üle korrata võib neid ju ikka, aga kui aeg ja jõuvarud on piiratud ning soorituse konkreetne tähtaeg paigas, siis on sul vähe kasu selle kordamisest, mida sa juba niigi tead.
Alltoodud soovitused ei ole mitte kirjandi kirjutamise põhitõed, vaid nõuanded, mida ikka ja jälle üle tuleb korrata.
Mitte eel-eel-eelloost. Kolmveerandi kirjandite juures võiks esimesed kolm lõiku maha tõmmata ning tekst muutuks märksa arusaadavamaks.
Sõnade mõni/mõned, paljud, suur osa, enamik, hiljuti, sageli, alati, harva, tihti, mõnikord, vahel, mitmes kohas, mitmel viisil jne juures mõtle, kas sa kasutad neid sellepärast, et ei tea, kuidas täpselt on, või pole täpsustamine tõepoolest vajalik. Täpsus ei tähenda, et iga koht, ajahetk ja osaleja peavad kirja saama – jah, on olukordi, kus see pole vajalik, ja on olukordi, kus see hakkab häirima, tõmmates tähelepanu arutelu tuumalt kõrvale.
See käib eelkõige sõna „inimene“ kasutamise kohta: „paljude inimeste meelest…“, „inimestele meeldib, kui…“, „inimesed on alati soovinud…“ jne. Maakeral elab üle 7 miljardi inimese, sulle on kul-tuu¬ri¬liselt päris lähedased ainult miljon inimest. Usu, sa ei suuda ette kujutada kõiki kultuure ja neis elavaid inimesi.
Mõtle, kas see, mida sa kirja oled pannud (eriti esimestes lõikudes) on ikka see, mida lugeja ei tea, mida ta teadma peaks või mille puhul ta võib oletada, et sina seda ei tea?
Selle asemel et kirjutada „paljud inimesed arvavad tihti, et pole teiste vastu piisavalt head“ võiksid kirjutada „minu vanem õde arvab, et suudab kõige rohkem head teha sellega, kui läheb Aafrikasse näljahädalistele humanitaarabi andma“.
Pea meeles: kirjanduslikest, ühiskondlikest, poliitilistest ja mitmest muustki asjast teavad lugejad sinust rohkem ning sa üksnes reedad, kui lünklikud sinu enda teadmised on. (Seda on raske uskuda, ma tean, aga tõepoolest – kaheksateistaastasel on maailmas veel väga palju avastada.) Aga on vähemalt üks asi, mida sina tunned lugejast paremini, ja see oled sina ise. Sinu mõtted, tõekspidamised, sõbrad, kombed, unistused, probleemid. Ära jäta seda kasutamata.
Ennekõike käib see igasuguste alternatiivsete, teaduslikult tõestamata teooriate kohta – tšakratest ja auradest alustades ning imeliste tervendajatega lõpetades. Jah, Eestis on Euroopas kõige rohkem inimesi, kes usuvad „millessegi“ ning nende uskujate seas on naisi rohkem kui mehi ja kõrgharidusega inimesi rohkem kui madalama haridusega ning on vägagi võimalik, et sinu lugeja kuulub nende hulka. Aga kui see nii pole, siis on pahasti. Meie haridussüsteem on üles ehitatud siiski teadusel põhinevatele teooriatele ning seda peavad tunnistama ka „uskujad“; vastupidi see seos aga ei tööta.
|
OSCAR-2019
|
||
Esiteks sellepärast, et proovisin just sellel aastal võtta viis korda üles teemat „Kasvatuse viletsus“, kuid alati sain vastuseks alla kümne kirja. Listiliikmeid see sõnapaar – kasvatuse viletsus – ei huvitanud. Ehkki varasematel aastatel olin viidanud korduvalt Goldingi „Kärberste jumalale“, Philip G. Zimbardo vangaleksperimendile ja tema raamatule „Luciferi efekt“, samuti Stanley Milgrami inimkatsetele, mis näitasid, kui kergesti loobutakse oma põhimõtetest. Samuti olime listis korduvalt tutvunud ka Zygmunt Baumani „vedela ühiskonna“ ja „vedela inimese“ kontseptsiooniga.
Ometi oli 2014. aasta just kasvatuse viletsuse aasta. Kui Venemaa okupeeris Krimmi ja toetas jõuliselt veriseid lahinguid Donbassis, nägime kõik, mis saab inimeste heast kasvatusest, kui juhtub midagi, mis on nende meelest ülev või neile kasulik. Koolis laulva häälega Puškini ja Lermontovi teoseid ette kandnud venelased kiitsid äkki massiliselt heaks sõjalise rünnaku vennasrahva, ukrainlaste vastu, Krimmi poolsaare okupeerimise, samuti rünnakud Donbassi vastu. Kuhu haihtus venelaste armastus Puškini vabadusideaali vastu? Kuhu jäi nende hea kasvatus?
Teiseks oli 2014. aasta kasvatuse viletsuse aasta ka selles mõttes, et pärast seda, kui haridusfoorumi listis oli juba üle 15 aasta humanistlikku mõtteparadigmat harjutatud ja läbi mängitud, selgus seoses kooselu seaduse vastuvõtmisega, et sisulisest humanismist ja sallivusest on osa hariduslisti asutajaliikmeidki väga kaugel. Selgus, et tegemist on olnud n-ö pealekleebitud humanismiga, mis pragunes kohe, kui asi tõsiseks läks.
Kolmandaks oli see kasvatuse viletsuse aasta sellepärast, et ehkki on juba üle 15 aasta selgitatud siin listis, et õpetaja ei saa olla kõigile õpilastele eeskujuks, sest ta pole ju jalgpallur ega rockitäht, vaid et õpetaja on see, kes peab leidma oma õpilastele eeskujusid, ja et õpetaja peamine kasvatuslik ülesanne on hoopis oma klassist tugev ja terve moraaliga meeskond kujundada, siis ikkagi kirjutatakse veel aastal 2014, et õpetaja kasvatab oma eeskujuga ja iga õpilast eraldi. Korduvalt on siin listis näidatud, et õpilast kasvatab eelkõige tema rühm (või kamp), kuhu kuulumist peab eriti murdeealine oma elu kõige tähtsamaks küsimuseks, tuues näiteks Kruusvalli uuringut, kus vaadeldi Tallinna linna kõiki 8. klasside õpilaste kuuluvusvajadust ja selle põhjal kujunevat moraali. Pärast paljude näidete toomist oma rühma kuulumise mõjust öeldakse siin listis ikkagi täiesti külma kõhuga, et last kasvatab õpetaja eeskuju. Ja mitte rühm. Mitte mingisugused diskussioonid ega vaidlused seda seisukohta ei kõiguta, kedagi pole võimalik ümber veenda.
Üldse jäi aastast 2014 mulje, et inimene ei taha oma mõtteviisi grammi võrragi muuta, nagu kristlane ei taha moslemiks hakata.
Kes uskus 15 aastat tagasi, et Euroopa tsivilisatsioon käib alla ja Eesti koos sellega, see usub seda ka aastal 2014.
Kes uskus aastate eest, et Lääne tsivilisatsioon ja kultuur on ebakõlbeline ja Ida tsivilisatsioon (sealhulgas Venemaa) vooruslik, see usub seda ka aastal 2014.
Kes uskus varem, et Eesti hariduses on kõik väga halvasti ja Soome hariduses kõik väga hästi, uskus seda ka 2014. aastal.
Kes uskus 15 aasta eest, et vabadus on tunnetatud paratamatus, nagu Lenin talle õpetas, nii uskus ta seda edasi ka 2014. aastal. Et vabadus tähendab just valikuvõimalusi, mitte nende puudumist – see mõte oli talle ka 2014. aastal vastuvõetamatu. Ka 2014. aastal leiab ta, et „liiga palju vabadust“ ongi meie ühiskonnas kõige kurja juur.
Kes oli varem vastu Eesti kuulumisele Euroopa Liitu, oli seda edasi ka 2014. aastal. Isegi Euroopa Liidust Eesti haridusele tulevatele toetustele oli ta vastu, sest koos toetuste vastuvõtmisega pidi ta ju vastu võtma ka euroopaliku neoliberalismi, sallivuse homoseksuaalide vastu, abordiõiguse, inimõigused.
Kes oli varem Vana Testamendi moraali „küüs küüne, hammas hamba vastu“ pooldaja, see ei läinud ka 2014. aastal üle Uue Testamendi põhimõttele, et visaku ainult see kivi, kes on ise täiesti veatu ja kui sind lüüakse ühele põsele, siis pööra teine põsk ette.
Kes uskus varem, et neoliberalism on kõige räigema ja hoolimatuma kapitalismi vorm, see usub seda ka aastal 2014, ehkki talle on pikalt ja laialt selgitatud, et neoliberalismi teine nimetus on „kolmas tee“ ja et neoliberalismiga on püütud leida just kapitalismi ja sotsiaalsemate ühiskonnakorralduste keskteed. Mitte mingid selgitused ei loe.
Kes uskus varem, et on olemas üksainus õige maailmavaade – konservatism –, see uskus seda 2014. aastal edasi.
Kes uskus varem, et ühiskond toimib füüsika- või bilooogiaseaduste, mitte aga ühiskonna spetsiifiliste seaduste järgi, see usub seda täna kindlalt edasi.
Kes uskus 15 aastat tagasi, et Sigmund Freud oli teadlane, mitte geniaalne kirjanik ja unenägude seletaja, see usub seda ka aastal 2014.
Kes mõtles varem, et naine on emotsionaalne ja vääribki mehest madalamat palka, mõtles seda ka nüüd.
Kõike seda üle vaadates tekib tahtmatult tunne, et üle 15 aasta peetud arutelud on olnud mahavisatud aega. Aastad tagasi haridusfoorumi diskussioonilisti käivitades oli ju illusioon, et just tulised vaidlused ja diskussioonid on need, mis inimesi uut moodi mõtlema panevad. Oli usk, et äge diskussioon on palju suurema mõjuga kui akadeemiline loeng. 2014. aastal hakkas see usk mõranema.
Päris musta pessimismi langemiseks pole aga siiski ilmselt mõtet. Sest nagu varasematel aastatel, nii saadeti mulle ka 2014. aastal isiklikke kirju, milles märgiti, et hariduslistis ongi sellel aastal avaldatud mõtteid, mis on andnud kahtlejatele kindlustunnet. Ka sellel aastal on mulle tänaval vastu tulnud listiliikmed ise hakanud rääkima, et nad on saanud listi sallivust ja humanismi esindavatest kirjadest moraalset tuge – nad said kinnitust, et nad ei mõtle üksinda niimoodi. Nendest kirjadest on saadud ka lauseid, mida on oma õpilastega vesteldes või sallimatu inimesega rääkides hea kasutada, sest iga keerukas teema tuleb ju selgelt sõnastada ja just diskussioonides selgub, kelle sõnastus tabab asja olemust kõige paremini.
Teine asi, mille üle saab ainult südamest rõõmustada, on see, et haridusfoorumi listis on nii palju inimesi, kes oskavad tõstatada olulisi teemasid nii, et nendega tullakse kaasa, et nendega on paljud inimesed nõus võis siis on paljud olnud valmis ka argumenteeritult vastu vaidlema. Aga kas just see polegi hea pedagoogi tunnus, et ta oskab diskussiooni tekitada ja probleemide erinevaid tahkusid nii emotsionaalsel kui ka intellektuaalsel tasandil selgelt välja tuua.
Ja lõpuks. Kui ükski listiliige ühestki oma seisukohast ei loobunud, siis ühte õppis ta kindlasti juurde – ta õppis omaenda seisukohti senisest paremini teistel selgitama. Ja veel sai ta varasemast palju paremini teada, mida tema listikaaslased mõtlevad, ja miks nad mõtlevad temast erinevalt või temaga sarnaselt.
Tegelikult on oma kaaslaste mõtteviisi tundmine samuti hindamatu väärtusega info. See on oma maailmapildi adekvaatsemaks muutmine.
Et mitte jääda üldsõnaliseks, toon välja need 2014. aasta listiarutelud, kus teema algatajale tuli vastuseks 30 või rohkem listikirja-kommentaari. Olen näinud väga vähe koosolekuid, kus oleks esitatud 30 küsimust või kommentaari. Need ajad olid põhiliselt 1990. aastatel. Seega pean sama tulemuse saavutamist 2014. aastal suurepäraseks saavutuseks. Järgnevalt on toodud ära teema püstitaja nimi, teema ja saadud kommentaaride arv.
Jaanus Räim Millal ja millistel asjaoludel hakati praegust ühiskonnakorda nimetama demokraatiaks? 83
Tänusõnad kõigile, kes aitasid 2014. aastal haridusfoorumi listi aruteludes pinget üleval hoida ja kes oskasid listiliikmeid kaasa mõtlema panna.
Toon järgnevalt ka nimeliselt ära listiliikmed, kelle algatatud teema kohta tuli vähemalt 30 kommentaari. Mõni listiliige võttis nii populaarseid arutelusid üles ühe või kaks, mõni aga isegi 7-8 ja rohkemgi. Pingeread on halvad, kuid näitavad meile siiski, kui palju inimesi tegelikult on 2014. aastal hariduslistis erinevaid vestlusteemasid vedanud, kaasates üle 30 inimese. Alustan nendest, kes vedas üht teemat, ja lähen edasi nendega, kes vedasid mitut teemat.
3. jaanuar. Agu Ojasoo, „Üheksandikud – eksperiment või meelelahutus“ (hinnang telesaatele, milles Kuristiku gümnaasiumis õpetasid mahajäänud klassi linna parimad õpetajad)
3. jaanuar. Lembit Jakobson, „Ettevaatust, teismelised!“ Lembit kirjutas: „Homme on mu endise õpilase matus. Eelmise aasta sügisel astus ta 10. klassi. Enne jõule jõudis suitsiidini. Tüdruk, kellesse ta armus ja kellega kokku hakkas elama, oli 16-aastane. Kuna too oma endist suhet ei suutnud katkestada, oligi noormehe puhul tagajärjeks suitsiid. See on iga, kus armastus on kõik. Ma ei tea, kas 16-aastane noor inimene on ikka küps kooseluks. Ma ei tea. Ometi on minugi tutvusringkonnas selliseid paare. Mõtlen, milline süükoorem käib nüüd selle tüdrukuga kaasas terve elu. Aga terve elu on tal alles ees. Kas seda suitsiidi oleks saanud ära hoida? Ma ei tea.
7. jaanuar. Raivo Juurak, „Huvitav kool – aga sinu ideed?“ (kuidas Sina muudaksid kooli ja eriti klassitunnid huvitavamaks?)
15. jaanuar. Raivo Juurak, „Huvitav Kool – tunnikonspektid“ (õpetajale tuleb anda huvitavate tundide konspekte ja videosalvestusi)
16. jaanuar. Raivo Juurak, „Huvitav Kool – populism“ (õpetaja esineb klassi ees ega lase õpilastel esineda)
17. jaanuar Martin Saar, „Ain Tõnisson paljastab ministeeriumi pohuismis“ (ministeerium kaotab keemia riigieksami)
18. jaanuar. Mart Kallaste, „Huvitav Kool – mõtlemine“ (justkui aitaks matemaatika hea oskamine mõista ühtlasi ka ühiskonnas toimuvat)
12. veebruar. Sven Mäe, „Tänases Õhtulehes: Mingil hetkel tundsin, et see eriala pole mulle“ (kutsekooli teema)
15. veebruar. Raivo Juurak, „Päeva tsitaat – klass, kust on andekamad õpilased välja korjatud, on nagu riik, kus puuduvad kirjanikud, heliloojad, teadlased“
20. veebruar. Tiiu Kuurme „Kas olete lugenud ja liitunud?“ Algatuse “Elamisväärne riik” kutsusid ellu: Andrei Hvostov, Brit Kerbo, Mari-Helene Kaber, Kristina Kallas, Juhan Kivirähk, Jaan Lahe, Karli Lambot, Mari-Liis Lill, Ain Lutsepp, Elo Lutsepp, Silver Meikar, Kärt Mere, Nastja Pertsjonok, Pärtel Piirimäe, Rein Raud, Marek Tamm, Toomas Trapido, Siim Tuisk, Tõnu Viik ja David Vseviov.
21. veebruar. Raivo Juurak, „Kasumi väljavedu – vaesus“ (kas Rootsi suurpangad Eestis on meie riigile kasuks või kahjuks?)
8. märts. Ülo Vooglaid „Naiste manifesti lõppversioon“ Ülo kirjutab: „Ühiskonnas on tõesti palju naisi, kes on õppe- ja kasvatussüsteemi (kesksoolise orientatsiooni, soolisi erisusi ignoreeriva, reproduktiivse nivelleeriva "pedagoogika") ohvrid; perevägivalla (lapsena mõne võõrasisa või muu "onu" pilastamise) ohvrid; läbutamist propageeriva ja vaimsust õõnestava ideoloogia ohvrid; alailma päris- või poolpurjus meeste ahistamise ning reetmise ohvrid; kasvanud vaesuses, vanemliku hooleta, ilma lootuse, õnne, helluse ja armastuseta ja on kaotanud usu endasse, teistesse inimestesse ja tulevikku. Seda kõike ei saa naistele ette heita ega süüks panna. Nii pole imestada, et paljudel on ala- või üleväärsuskompleks. Paljud on tigedad ja valmis igal nurgal võitlema, andmata aru, kelle või mille eest.“
10. märts. Lembit Jakobson, „Vastutustundlik ajakirjandus“ Lembit kirjutab: „Marju Lauristin rääkis, et ajakirjandusel on oma vastutus ühiskonna ees, nüüd aga on ajaleht kasumit teeniv ettevõte.“
12. märts. Lembit Jakobson, „Kes viitsiks kaasa mõtelda?“ (miks murdeealisel peab olema mobiiltelefon 24 tundi ööpäevas käepärast?)
15. märts. Lembit Jakobson, „Kadri Liik Postimehe arvamuslõunal“ (võim rikub inimesed ära; aitab virisemisest)
18. märts. Raivo Juurak, „Kirjandus – kellel on aega?“ (miks on kirjandus kõige ebapopulaarsem õpeaine ja matemaatika kõige populaarsem? Kuidas õpetada noortele väärtkirjandust?)
27. märts. Lembit Jakobson, „Küsimus listi segakoorilauljatele“ (kas „Taandujad“ peaks jääma laulupeo kavasse)
28. märts. Mart Kallaste, „Uued koolimajad“ (riigigümnaasiumide vastavus tänase pedagoogika nõuetele)
31. märts. Matti Masing, „Nahkhiirte häirimine (nottimine) Narvas“ (ELF pahandab hooletu suhtumise pärast nahkhiirtesse Narva bastionide ümberehitamisel)
1. aprill. Andres Adamson, „Helsingi põhikoolide kõikuv tase“ (ka Helsingis on paremaid koole, kuhu saab sisse katsetega)
1. aprill. Raivo Juurak, „Pedagoogiline psühholoogia – naer läbi pisarate“ (nagu Tšehhovi arst ei mäletanud arstiteadusest enam midagi, nii mõned õpetajad ütlevad, et nad ei mäleta pedagoogilise psühholoogia kursusest mitte midagi; ja me naerame selle üle läbi pisarate.)
9. aprill. Tiiu Jürisson, „Ehk huvitab?“ (Turus elav Tiiu Jürisson kirjutab, kuidas Soomes alates 2016. aastast uutele õppekavadele üle minnakse)
15. aprill. Kaarel Haav, „Uus-Meremaa uurijad“ (kommentaar Uus-Meremaal käinud Reemo Voltri artiklile Õpetajate Lehes)
23. aprill. Matti Masing, „Kaitse all olevad metsised“ (Rail Baltic läbib kuritegelikult metsiste pesitsusala. Tiiu Kuurme vastab, et metsis on vähemalt kaitse all, aga rongi läbi asula viimist ei keela keegi, sest inimene pole Eestis kaitse all.)
24. aprill. Raivo Juurak, „Totaalne toetus Putinile“ (Levada keskuse küsitluse andmed, mille järgi Putini vallutuspoliitikat toetab üle 80 protsendi venemaalastest)
28. aprill. Raivo Juurak, „Seitse kandidaati ühele õpetajakohale“ (kuidas programm „Noored kooli“ suudab enda vastu nii suurt huvi tekitada)
30 aprill. Martin Saar, „Mis mõttes peaks õpetaja olema tegija?“ Martin kirjutab: „Kas Eestis või mujalgi on praegu TEGIJA? Kas keegi, kes aitab, toetab, julgustab, nõustab, innustab, saab olla tegija? EI! Tegija on see, kes ise loob, juhib, võidab, esineb, õnnestub, loob nähtavaid ja selgeid muutusi. See erinevus, mida suudab õpetaja luua, on varjatud ja ilmneb pika aja jooksul. Seda pole näha. Seega pole see ka kuigi oluline. Kõiksugused olulised uuendused õpetajarollis muudavad õpetajat veel vähem tegijaks ja see on paratamatus“.
8. mai. Taavo Lumiste, „Töökasvatusest“ (missugust töökasvatust pakutakse? Kas ainult kevadist metsaistutust?)
13. mai. Taavo Lumiste, „Noored, valimised ja haridus ning haritud otsused“ (valimisea langetamisest 16. eluaastani)
28. mai. Urmas Heinaste, „Riigieksamitest“ (alates 2014. aastast ei pea Pärnu kutsehariduskeskus kandidaadi riigieksamite tulemusi enam oluliseks. Ei riigieksamitele!)
2. juuni. Lembit Jakobson, „Porgandipeenar“ (Miia-Milla lastemuuseumi juurde tehti porgandipeenar. Miks koolide juurde ei tehta? Töökasvatus. Väike maakool.)
3. juuni. Silver Saks, „Jälgigem, millest me ise kirjutame, räägime … kõikjal“ (Putin ja Lukašenka on Jumala sulased. Õppige piiblist!)
7. juuni. Enn Veesalu, „Tuhat kodu ei kaalu üles ühe mehe ärihuvisid“ (autor väidab, et Rail Baltic läheb läbi külade sellepärast, et riik ei taha Marcel Vichmanile kuuluvat Tallinn-Pärnu raudteetrassi ära osta)
14. juuni. Allar Veelmaa, „Teade kõigile listis olevatele matemaatikaõpetajatele“ (Innoves ei osata eksamit koostada)
16. juuni. Tiia Lister, „Matemaatika ja kooli valmisolek õpetada poisse „Poisid koolis – 10 punkti““ (põhikooli matemaatikaeksami tegid poisid tüdrukutest halvemini)
23. august. Lembit Jakobson, „Soovitan silmata“ (Madis Järvekülje artikkel rahvuslusest; Eesti lapsed ei ole rahvuslikult meelestatud)
4. september. Urmas Heinaste, „Tulevikukool kõverpeeglis“ (Mihkel Kunnuse retsensioon „Vaimude jaamale“. Kool – Panopticum või Paunvere)
25. september. Allar Veelmaa, „Ei saa aru“ (miks saavad õpilased enne kontrolltööd vastavaid ülesandeid ette läbi lahendada?)
16. september. Tiit Tali, „Demokraatia“ (demokraatia ei õigusta ennast, sest võim koondub käputäie rikaste kätte; demokraatiast parem on partnerlus)
30. september. Raivo Juurak, „Kasvatuse viletsus-2“ (Soome maailma parim kasvatus ja reaalpoliitika Venemaaga.)
8. oktoober Krista Saadoja, „Õpetajaameti maine ja hariduse kvaliteet“ (kas on õige, et igaüks, kes teeb kutseeksami, võib hakata õpetajaks?)
10. oktoober. Urmas Heinaste, „Brrr“ (kooseluseadus on mitteproduktiivse perekonna seadus; Ilma soota lapsed Rootsi lasteaias)
11. oktoober. Aimur Liiva, „Raske on paremini kokku võtta“ (viide Andrus Kivirähki arvamusloole „Inimene ja inkvisiitor“)
11. oktoober. Ülo Vooglaid, „…kui see poleks nii ohtlik“ (kahtlus Eesti haritlaskonna võimes teenida raha asemel oma rahvast)
12. oktoober. Raivo Juurak, „Kasvatuse viletsus-3“ (eestlane hoiab oma privileege – tõrjutakse naisi, lapsi, immigrante, seksuaalvähemusi, uskmatuid jt vähemusi)
15. oktoober. Raivo Juurak, „Kasvatuse viletsus – grupijuht“ (head grupijuhid hoiavad rahva moraali kõrgel)
17. oktoober. Raivo Juurak, „Kavatuse viletsus 5 – Dogville“ (demokraatia tuum on austus inimese vastu, mitte hääletamine ja enamuse võim)
18. oktoober. Tiia Lister, „Tulevikuvisioon“ (Gumiljovi teooria, mille järgi kultuuridel on sünd, areng ja surm sisse kodeeritud; inimõigused)
24. oktoober. Jaanus Räim, „Millal ja millistel asjaoludel hakati praegust ühiskonnakorda nimetama demokraatiaks?“ (Eestis on aristokraatia, sest alamklassid ei pääse võimu juurde)
26. oktoober. Raivo Juurak, „Demokraatia“. See teema pole listile jõukohane. Ühiskonda püütakse selgitada bioloogia, füüsika ja matemaatika seaduste järgi. Demokraatiaks pakutakse võhiklike arvamuste paljusust.
4. november. Egge Kulbok, „Kultuurikoda kutsub osalema visioonikonverentsil „Mis on kultuuri väärtus?“
9. november. Allar Veelmaa, „21. sajandi õpetaja, tule kutset taotlema!“ (Õpetajate kutsesüsteemi kaitseks ja vastu. Allari hinnangul Jaan Tatikate süsteem.)
20. november. Urmas Heinaste, „Praktikute alaline probleem: teooria ja praktika vahelise lõhe ületamine“.
29. november. Tiiu Kuurme, „Selline lugu“ (Anna Maria Penu essee sellest, et kui Eestis ei ole armastust, siis pole siin mõtet elada)
1. detsember. Ülo Vooglaid, „Välistalentide kaasamine kogukonda: talendipoliitika rakendamine“ (Ülo küsib: kelle mahitusel tekivad sellised tegevuskavad?)
1. detsember. Urmas Heinaste, „Valitsus otsustas saata Riigikogusse uue täiskasvanute koolituse seaduse“
4. detsember. Ago Vilo, „Väikeseks vahelduseks“ (heaolu tasemest maailma riikides erinevate statistikate alusel, kusjuures Eesti on kõrgel kohal)
5. detsember. Tiia Lister, „7 vaimse tervisega seotud väärtust – Arne Holte; Norra Rahvatervise Instituut“ (Laste õiguste deklaratsioon)
7. detsember. Ülo Vooglaid, „Jaak Uibu ettekanne“ (sündivus väheneb, kuid valitsus ei võta midagi ette )
13. detsember. Urmas Heinaste, „Enamik õpilastest ei usu, et õpetaja saaks neid kiusamise eest kaitsta“
|
OSCAR-2019
|
||
Kasvuhoone VitaviaVaata Vitavia tooteid – lai valik mõistliku hinnaga kvaliteetseid tooteid. Vitavia tähendab „eluviisi“, mis pakub rahuldust igale aiapidajale.
Kasvuhoone AB seeriaVaata tooteid – klassikalised viilkatusega ja kaarkasvuhooned nii algajale kui ka edasijõudnud aiapidajale.
Kui kellelgi tärkab soov järgmiseka hooajaks oma kasvuhoone püsti panna, siis kõige lihtsamaks võimaluseks on kahtlemata soetada valmiskasvuhoone, mille paigaldamine käib kiiresti ja mis näevad koduaias väga head välja. Valimiskasvuhoonete valik on väga lai, alates klaasmajatest algajale aednikule ja lõpetates luksuslikema variandiga. Samuti on võimalik valida kasvuhooneid sõltuvalt nende paigaldamise asukohast, kas näiteks lagedale platsile või mõne hoone seina äärde.
Kaunite kevad- ja suveilmade saabudes koondub kodune tegevus värskesse õhku, terrassidele ja aiasoppidesse. Rohenäppude rõõmuks on ka aiavaldkonda jõudnud nutikad lahendused, mis lasevad nautida kodumaist rohelust siis, kui pinnast aiasaaduste kasvatamiseks napib.
Elutingimuste muutumise ning nappide võimaluste tõttu kasvatada linnatingimustes suuremal pinnal nii silmailu kui ka toidupoolist on muutunud aiad, terrassid ja rõdud rikkalikeks rohelisteks oaasideks. Juba täna on iga roheline lapike senisest enam hinnas, sinna koondub suvine tegevus ning on võimalus pere ja lähemate sõprade seltsis nautida toitu, atmosfääri ning seltskonda. Vähemtähtsaks ei saa pidada ka tervislikkuse aspekti – ise kasvatades tead alati, mida sööd.
Ei ole liiga väikest krunti, terrassi, katuseaeda, kasvuhoonet või rõdu, kuhu ei saaks panna kasvama kas silmailu, kasvatada leht- ja aedvilju või miks mitte mõlemat koos! Seda nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt, sise- ja välitingimustes. Kui terrass ja rõdu on saanud elutoa ning köögi pikendusteks, siis toataimed võtavad omakorda õigustatult üle koha sisustusmoes.
Tänaseks on saanud kasvuhoonest puhke- ja pelgupaik, kus lisaks taimedega tegelemisele on hea võimalus lihtsalt olla ning miks mitte koos sõpradega aega veeta. Kasvuhoonet saab paigutada väikestele õuealadele, kombineerida terrassi ja teiste aiaelementidega ning anda lastele loodusharidust või saada osa taimedega tegelemisega seotud teraapilistest mõjudest. Järjest rohkem kogub populaarsust seinaäärne kasvuhoone, mille võlusid ja võimalusi saavad kasutada just linnakorterite rõdude ja terrasside omanikud.
Tänapäevane võimalus miksida uut ja vana on lõputult lisavõimalusi pakkuv lähenemine, mis teeb tulemuse originaalseks ja personaalseks. Vanad asjad muutuvad värskeks ja atraktiivseks, uued sulanduvad mahedalt ja tasakaalukalt vanade asjadega kokku ning muudavad interjööri stiilseks ja omanäoliseks. Vitavia püüab oma tootevalikuga tulla siinkohal appi, et saaksite juba sel aastal nautida suvesoojust täiel rinnal.
Heituma ei pea ka need, kel isiklik aialapp puudub, sest peenramooduleid on võimalik paigaldada lisaks tavapärastele lahendustele mitmeti – nii vertikaalselt – madalamale või kõrgemale – kui ka paigutada nurgapeenrana. Nutikas valik on ka tänapäevased kastmissüsteemiga lillepotid, mida annab paigaldada nii õue kui ka tuppa, koju või kontorisse ning ka hõivatum inimene võib muretu olla, sest taimed on hoitud 1–6 nädala vältel.
Vertikaalseid taime- ja lillepotte on olemas nii kastmissüsteemiga kui ka ilma. See on vertikaalne aiandus ja haljastus, mille näol on tegu kaasaegseima taimede kasvatuse süsteemiga maailmas. Vertikaalsed süsteemid sobivad kõikjale: tuppa ja toaseinale, kööki ja vannituppa, rõdule ja terrassile, aeda ja aia äärde piirdeks, maja välisseinale ning fassaadidele, linnaruumi, parkidesse ja maanteedele, kohvikutesse ja restoranidesse, kontorisse ja kaubanduskeskusesse, ärihoonetesse ja nende ette.
Kõige popim aeg pulmade pidamiseks on Eestis suvi. Mis oleks veel romantilisem, kui öelda „jah” kaunil päikeselisel päeval, sinise taeva all, loor kergelt tuules lehvimas. Reaalsus võib aga olla midagi muud, sest hea ilma peale meil ei saa loota. Et elu üks kaunemaid päevi oleks täiuslik, tuleb appi võtta professionaalid ja kaasaegsed ning kvaliteetsed aiapaviljonid. Viimased on suurepäraseks lahenduseks pulmapeo pidamisel.
Aiapaviljonid on eeskätte mõeldud aiasaaduste kasvatamiseks, kuid tõepoolest, nägusa toote võib enda kasuks hoopis ka teisiti tööle panna.
Euroopas on täna üheks suurimaks ning tugevamaks aiapaviljonide ja hobikasvuhonete tootjaks Taani, Inglismaa ja Saksamaa ühismärk VITAVIA — mõeldud püsima ja kestma ka meie kliimas ja ilmastikuoludes.
Spetsialistide poolt hoolikalt disainitud mudelite loomisel on arvestatud ka põhjamaise stiili ja maitsega. Roostevabast alumiiniumist karkassile on garantii 12 aastat. Valiku saab teha kümne testitud kasvuhoone ja kahe aiapaviljoni mudeli vahel.
Praktiline ja läbimõeldud konstruktsioon loob optimaalsed tingimused taimede kasvule, soodustab ja võimaldab viljakamt saaki.
– Alumiiniumist karkass, mis on anodeeritud (anodeerimine muudab alumiiniumi veelgi tugevamaks ja vastupiodavamaks) Kasvuhoone karkass värvidest saadaval: hall, roheline, must, tumehall või valge.
– Vitavia Eesti tagab kõikidele oma toodetele tehnilise toe ja tehasepoolse garantii: kasvuhoone paigaldus, vundamendi või aluspinna ehitus, varujupid, nõustamine ja abi kõikide küsimuste korral.
Teiseks väga tugevate, kauakestvate ka kvaliteetsete kasvuhoonete tootjaks on Tšehhi märk Limes — turul juba üle 20 aasta
Need eriti tugeva tsingitud terasest karkassiga ning tõeliselt tuule- ja tormikindlad mudelid on mõeldud vastu pidama ka kõige raskemates oludes ja meie kodumaises jaaniilmas. Samuti pakkuda 12-aastane garantii roostetamise vastu.
– Katteks 4 mm aianduslik päikesekiiri hajutav klaas, kirgas läbipaisteb klaas, karastatud klaas või polükarbonaat.
– Topeltuksed, mis võimaldavad aiakäruga sisse sõita. Laiemal mudelile ees kaks paari topetuksi. Võimalik lisauksed tellida ka tagaseina.
– Kõikidele Limes kasvuhoonete ostjatele on tagatud tehniline tugi ja tehasepoolne garantii: kasvuhoone paigaldus, vundamendi või aluspinna ehitus, varujupid, nõustamine ja abi kõikide küsimuste korral.
Eraldi tooks veel välja tähelepanuväärsed seinaäärsed kasvuhoone mudelid, mis võimaldavad aiapidamisega tegeleda ka linnakorterites ja väiksemates ruumioludes. Hea võimalus linnakorteri rõdudel ja terassidel ürte ning väiksemaid taimi kasvatada.
SOOVITUS: Külvake oma lemmikseemneid iga paari-kolme nädala järel väikestele aladele uuesti juurde. Nii kasvab pidevalt värskeid taimi peale ja meelepärased ürdid ning viljad on käepäraselt saadaval läbi terve hooaja.
Raud on veelgi tugevam, aga see peab olema roostatamise vastu tsingitud. Rauasta karkass võib olla ka pulbervärvitud.
Puit on ilus ja traditsiooniline ehitusmaterjal ning võib sobida teatud aedadesse paremini kui metall. Kindlasti nõuab see aga pidevat hooldust läbimädanemise vastu, kui te just ei kasuta oluliselt kallimat lehise või seedripuu puitu.
Kasvuhoone on koht, kuhu varakevadel oma esimesed seemned külvata. Tujukate kevadilmade eest kautstud seemned hakkavad seal kiiresti idanema ning kui aeg küps ja ilm stabiilselt soem, saate soovi korral taimed välja ümber istutada.
Enamus köögiviljad, puu- ja juurviljad, ürdid ja maitsetaimed, mis tegelikult meie kliimas välitingumustes eriti hästi või üldsegi ei kasva.
Muidugu ei pea piirduma kasvuhoones ainult puu- ja köögililjade kasvatamisega. Kasvuhoones saate suure ajalise edumaa näiteks ka kevadlilledega, külvates need sinna juba talvekuude lõpus.
|
OSCAR-2019
|
||
Ta oli väga asjalik ja kandis kokarüüd ning sedasi ma ei osanudki arvata, et kokandus on tema jaoks hobi. Alles hiljem sain teada, et kokapaberite asemel on mehel taskus inseneridiplom ja ta on 20 aastat juhatanud logistikafirmat. Aare on hea näide, kuidas igaühest võib saada hobikokk ja hobikokast meisterkokk. Ta soovitab kokata südamega ja ennast usaldada: „Retsept on ainult eskiis, sinu lisatud maitsed teevad sellest kunstiteose.”
Hapukapsasupp. Kuna mu ema oli kokk, pakuti seda maasööklas üsna tihti. Nüüd ma seda ise enam ei tee ega ka söö. Teiseks meenuvad isa valmistatud metsloomaroad.
Nii võib öelda küll. Tema oli peres ainus paberitega kokk – alguses töötas kolhoosi sööklas ja siis Tehvandi suusakeskuses, kus pidas peakokaametit 17 aastat. Ema oli ka osalenud olümpiamängudel – 1980. aastal Moskvas kokana.
1993. aastal, kui Sauel maja valmis sai. Toona oli moes, et igas aias peab kindlasti olema grillpann – nii ka minul. Küpsetasin kõik liharoad otsast lõpuni ise. Hiljem hakkasin üht-teist ka kõrvale valmistama ja nii see läks.
Vaat seda ma ei mäleta. Kuna ema oli kokk, seisis söök kogu aeg laual, aga eks ma temaga vahel koos köögis askeldasin. Küll aga tegin ise süüa sõjaväes. Mäletan, et korjasime eesti poistega metsas seeni, ohvitseride keldrist saime kartuleid ja küpsetasime kokku sellise panniroa, et kõik ahhetasid.
Söön nii liha kui ka kala, aga rohkem võib mind lihainimeseks pidada. Eelistan metslooma – seda igal moel ja alati, aga heast veisefileest ei ütle samuti kunagi ära. Kala puhul eelistan tervet kala – siis tean, et mingit head kraami kaotsi ei lähe. Mulle meeldib ära kasutada kogu tooraine. Oma kokkamistel ja kursustel lähtungi alati sellest.
Tegelikult on mul jahimehe hing olnud sees kogu aeg. Lapsepõlves käisin isaga metsas kaasas, alguses niisama loodust tundma õppimas, hiljem ka neppi laskmas. Kuna isa oli jahisektsiooni esimees, siis ulukite nülgimine ja tükeldamine toimus meie juures. Eks sain selle metsloomamaitse suhu juba üsna noorelt, kuid isa suri varakult ega jõudnud minust jahimeest teha. Pärast kooli lõpetamist kiskus mind väga linna ja maale tagasi ma mitu aastat ei kippunud.
Üheksakümnendate lõpus avastasin maa- ja metsaelu enda jaoks uuesti ning aastatuhande alguses hakkasin uuesti jahil osalema. Esimesed kaks aastat olin n-ö jahikoer ehk ajaja või käisin lihtsalt kaasas, aga siis tekkis tunne, et mul peab ikka olema oma püss, luba ja piirkond.
2005. aastal soetasin endale maakoha Koorastes, samal aastal sooritasin jahieksami ning sedasi minust metsa- ja jahimees uuesti saigi. Mõned aastad hiljem moodustati Koorastesse jahisektsioon – olen selle asutajaliige ning seega käin jahil üsna sageli.
Nüüd, põdrahooajal iga laupäev (põdrajaht kestab 15. septembrist 15. detsembrini – toim.). Sel aastal anti Koorastele luba seitsme põdra jaoks, nendest kolm on lastud. Äkki õnnestub seekord ka minul üks kätte saada.
Püssi ette on jäänud ka põder, aga lasknud olen sokkusid ja metssigu. Kui metsas äkki suur loom vastu vaatab, tõuseb adrenaliin nii lakke, et esimese ehmatusega ei oska midagi teha. Selle aja peale astub uluk lihtsalt rahulikult minema. Uskumatu!
Kindlasti grillitud sokuliha. Sokujaht algab 2. juunist ja meie peres on kujunenud traditsiooniks pakkuda jaanipäeval sokušašlõkki. Maitse poolest meeldib järgmisena metssiga ja siis põder. Muidugi väga palju sõltub sellest, kuidas on liha valmistatud.
Mitu nõksu, iga tüki jaoks oma tehnika. Võtame näiteks põdra, kelle liha kiud on suur. Esimesena soovitaks teha hakklihaks ja valmistada kotlette (vt retsepti). Edasijõudnumad võivad kätt proovida hautisega, aga selleks peab varuma aega. Julgematele sobib sisefileest carpaccio – liha kelmetest puhtaks, maitseainetega pealt kokku, kilesse ja päevaks külmkappi laagerduma. Maksa on hea praadida kohe värskelt pannil või teha oivalist pasteeti. Liha sobib hästi ka rulaadiks.
2000. aastate alguses tekkis nn keskeakriis ja pidin saama mingi uue väljundi. Toidu valmistamine hakkas üha rohkem põnevust pakkuma. Ilmus ka palju kokaraamatuid, mida hea meelega lugesin. Nii see huvi süvenes.
Nõks käis 2002. aastal, kui liitusin Rocca al Mare Gastronoomide Klubiga. Kogunesime üks kord kuus ja tegime süüa Kaie Mei juhendamisel. See oli minu jaoks tohutu elamus, lausa ootasin päeva, mil jälle minna. Toidutegemisele sai käe külge panna ja kõik, mida valmistasime, oli uskumatult hea. Restorani tase! See klubi muutis mind täielikult. Hakkasin üha rohkem toidust ja toidutegemisest lugu pidama. Käisin seal ilma puudumisteta kuus aastat.
Ajapikku mu kokkamisoskused paranesid ja kasvasin klubist välja. Tekkis mõte luua midagi oma ning aastal 2008 õnnestus Toiduakadeemia kõrvale moodustada hobikokkade klubi. Nüüd käime koos juba viiendat hooaega, kokkame kord kuus viimasel kolmapäeval. Iga kord on kindel teema: septembris alustatakse sügisandidega ja mais lõpetatakse grillikoolitusega.
Seltskond on väga kirju, kokku on nimekirjas umbes kolmkümmend inimest. Klubis on naisi ja mehi, noori ja vanu, ettevõtjaid, juriste ja arste. Korraga mahub kokkama 15–17 huvilist, seltskond jagatakse viide meeskonda ja igale tiimile antakse oma ülesanne – kes tegeleb eelroa, kes pearoa, kes kastme, kes magustoiduga. Õhtu lõpuks sööme kõik tehtu üheskoos ära. Väga tähtis on ka roa serveerimine – see peab sööjateni jõudma õigel ajal ja õigel temperatuuril.
Kindlasti taldrikuinimene. Minu jaoks on väga tähtis, milline toit välja näeb. Ka oma perele õhtusööki valmistades on tore lisada serveeringule natuke naeratust.
Julgen öelda, et trend on tipus. Aina rohkem kuuleb, et väljas söömise asemel ostetakse toorained ja tehakse ise. Samuti on moes tervislik toitumine – vaadatakse hoolega, millest toitu valmistatakse, kust on pärit tooraine, milliseid maitseaineid kasutada jne.
Kokatunnistust ette näidata ei ole, aga mul on kokatunnustus. Ükskord toitlustasime politsei suvepäevi ja seal see meile anti. Arvan, et tunnustuseks võib pidada ka Suure Sigaduse võitu.
Aeg-ajalt oleme oma tiimiga osalenud grillimis- ja BBQ-võistlustel. Vahel on läinud hästi, vahel väga hästi. Möödunud aastal panime klubi liikmetest kokku võistkonna, peale minu ka Toomas Loo ja Peeter Põder, ja võtsime osa terve sea küpsetamise võistlusest Suur Sigadus. Ei osanud uneski näha, et selle võidame. Aga nii ometi juhtus. Meie selja taha jäid sellised suured tegijad nagu BBQ Symphony, mis koosneb Tallinna restoranide kokkadest Rain Käärstist, Allan Kuningast, Priit Toomitsast, Vambola Moorest; BBQ Pesakond, kes on olnud edukas mitmetel võistlustel, ja paljud teised võistkonnad.
Meie klubi näitel võin öelda, et tase kõigub suuresti. Enamik alustab päris nullist, aga aastatega on see muidugi muutunud. Mõned klubiliikmed otsustavad osalemise teema järgi, mõned pääsukesed on jällegi pesast välja lennanud ja toimetavad iseseisvalt. Paar aastat tagasi läks Merike Koger Ameerikasse ja on nüüdseks avanud seal kaks restorani.
Aga ega see tase nii tähtis polegi. Klubi mõte on anda inspiratsiooni. Kohapeal toimetatakse juhendaja retsepti ja näpunäidete järgi, hiljem kodus katsetatakse oma maitsete ja tehnikaga. Retsept on ainult eskiis, enda lisatud maitsed teevad sellest kunstiteose. Süüa tuleb teha südamega.
Kodus inspireerin, kokaraamatut kasutan väga harva. Ainult siis, kui proovin teha midagi täiesti uut ja erilist ning vajan selleks õpetust.
Need on rohkem inspiratsiooniks. Samas põhitõdesid saab sealt ka ammutada. Maailmaklassikasse kuuluvaid roogasid valmistan esimest korda ikka retsepti järgi.
Nii ja naa. Kirja olen pannud terve hulga retsepte, näiteks need, mida klubis teeme. Aga igapäevaselt toitu valmistades ma koguseid kirja ei pane.
Eks olen seda mõelnud, sest retsepte on tõesti palju kogunenud, aga tegudeni veel jõudnud ei ole. Mu põhitöö (logistikafirma Beweship Eesti juhataja – toim.) neelab suurema osa ajast ja kokaraamatut ei saa välja anda ülepeakaela. Küll aga on oma kokaraamatud mu kaaslastel RAMi klubist – Heidi Vihmal ja Tõnis Arrol. Tunnen nende üle uhkust ja pisut kadedustki.Seitse kiirküsimust
Mitu riiulitäit, aga kasutan nendest väheseid, viimasel ajal ainult Jamie Oliveri ja Gordon Ramsay omi.
Otepää keskkoolis olid väga head toidud, sellised maalähedased. Sõin kõike, vihkasin vaid kakaokisselli, eriti, kui seal klimbid sees olid.
Aseta hakkliha suuremasse kaussi ja sega kõik ained omavahel kokku. Maitsesta soola, pipra ja muskaatpähkliga, lase massil umbes pool tundi toasoojas maitsestuda. Kui tundub, et mass on liiga paks, lisa vajadusel vett.
Tee käte vahel parajad pallid ja pruunista kuumal pannil mõlemad pooled. Aseta pruunistatud kotletid ahjuplaadile, soojenda ahi 220 kraadini.
Aseta kotletid ahju ja küpseta u 15 minutit. Serveeri kartulipudru ja sinepi, mädarõika või ka punase veini kastmega.
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti online-kasiinodes pakutakse võimalust mängida tohutus valikus erinevaid slotimänge. Ka erinevaid kasiinomängude tootjaid on palju. Selles artiklis anname ülevaate neist mängutootjatest, kes on ehk kõige tuntumad ja kõige produktiivsemad. Eesti online-kasiinodes on suurima mänguvalikuga kahtlemata esindatud Microgaming ja NetEnt, lisaks pakutakse ka Playtechi, IGT, Novomaticu, Thubnderkicki, Play’n’Go ja veel mõne väksema tootja mänge. Kõige erandlikum on GrandX online-kasiino, mis pakub nii oma maapealsetes kui ka online-kasiinodes peamiselt Austria mängutootja Amatic Industries mänge.
Microgaming loodi aastal 1994 ja ettevõte ise väidab, et nemad on esimesed, kes hakkasid tootma täisfunktsionaalset kasiinomängude tarkvara online-kasiinode jaoks. Täna on Microgaming üks maailma juhtivaid online-kasiinode tarkvara ja pokkeritarkvara tootjaid. Microgaming on loonud suure valiku virtuaalseid lauamänge ja mitmeid ülisuurte progressiivsete peavõitudega slotimänge.
Allpool anname lühiülevaate Microgaming Software Systemsi ajaloost, räägime sellest, kuidas see ettevõte alguse sai ja kuidas nad kasvasid üheks maailma juhtivaks tootjaks.
Microgaming alustas oma tegevust online-kasiinona. Ettevõte ise väidab, et nemad lõidki ajaloo esimese online-kasiino. Seda väidet on tagantjärele keeruline täpselt üle kontrollida, aga kindlasti olid nad 1994. aastal alustades kui mitte päris esimesed, siis vähemalt esimeste hulgas. Õige pea mõistis Microgaming aga seda, et võivad suuremat edu saavutada, kui keskenduvad oma tegevuses kasiinomängude arendamisele ja nende litsentside müügile.
Sellele järeldusele jõudnuna lõpetasid nad kasiino haldamise ning suunasid kogu oma fookuse kasiinomängude arendamisele. 1996. aastal müüsid nad maha esimesed kasiinomängude litsentsid ning sellest hetkest alates sai nende tegevus tõelise hoo sisse ja ettevõte tõusis juhtivaks kasiinotarkvara tootjaks.
Microgamingu ajaloos on olnud mitu niisugust hetke, mis on olnud pöördelise tähtsusega nii Microgamingu enda kui ka kogu online-kasiino tegevusharu jaoks. 1997. aastal olid nad üheks Interactive Gaming Councili (IGC) asutajaliikmeks. See organisatsioon tegutseb tänaseni ning üheks nende tegevuse olulisimaks eesmärgiks on aidata tagada, et kõik online-kasiinode mängud oleksid õiglased ja online-kasiinod oleksid oma tegevuses piisavalt vastutustundlikud.
1998. aastal lasi Microgaming välja slotimängu Cash Splash, mis oli esimene mitme online-kasiino ühises võrgustikus pakutav progressiivse jackpotiga online-slotimäng. Sellest ajast alates on ühtse võrguga liitunud online-kasiinodes pakutavad progressiivse jackpotiga slotimängud saanud online-kasiinodes tavapäraseks.
Üsna pea pärast progressiivse jackpotiga kasiinomängude turule toomist lõi Microgaming ka tarkvara, mis võimaldas kasutajatel valida, kas nad soovivad mängida online-kasiino mänge brauseris või meelepäraseid mänge oma seadmesse alla laadida
Aastal 2002 sai Microgaming auhinnad ka ajakirjadelt Gambling Express ja Gambling Online. Microgamingu slotimängus Major Millions püstitati sel aastal suurima väljamakstud jackpoti toonane rekord (1,5 miljonit eurot), mis on tänaseks küll mitmekordselt ületatud. 2003 oli Microgamingu jaoks samuti tõeliselt suur aasta. Lisaks täiendavate auhindade võitmisele, tegid nad oma tarkvaras mitmeid edasiarendusi ja lisasid palju täiendavaid võimalusi.
Microgaming lõi ka oma pokkeritarkvara ja käivitas pokkerisaitide võrgustiku, millesse kuulusid nendelt tarkvaralitsentsi ostnud mängutootjad.
Läbi oma tegevusajaloo on Microgaming olnud uute slotimängude väljatöötamisel uskumatult progressiivne ja produktiivne. Nad on järjepidevalt välja töötanud uusi tippkvaliteediga slotimänge, millest suur osa on ka online-kasiino mängijate seas väga populaarseks osutunud. Loodud uutest kasiinomängudest kõik polnud sugugi slotimängud – nende seas oli ka hulgaliselt elava diileriga või online-keskkonnas teiste mängijate vastu mängimist võimaldavat tarkvara.
2008. aastal väljastas Microgaming esimese 100 võiduliiniga online-sloltimängu. Juba järgmisel aastal püstitati nende slotimängus uus väljamakstud progressiivse peavõidu rekord, seekord oli peavõidu suuruseks enam kui 6 miljonit eurot. Selleks hetkeks kuulus nende online-kasiino mängude kollektsiooni enam kui 400 allalaaditavat mängu ja lisaks veel 200 Flash-tehnoloogial põhinevat mängu. Samal aastal toimus oluline hüpe ka Microgamingu mobiilitarkvara kvaliteedis, välja tuli esimene 3D graafikaga slotimängr.
Microgaming on koguni kahe kümnendi jooksul teinud olulisi uuendusi nii online-kasiino mängude kui ka online-pokkeri tarkvaras. Nad on järjepidevalt võitnud erinevaid auhindu ning tundub, et nende maine mängijate silmis on kõigi aegade kõrgeimal tasemel. Hoolimata konkurentsi tihenemisest ja kiiretest arengutest online-kasiinonduses, on Microgaming suutnud püsivalt hoida mängutarkvara tootmises juhtrolli.
Kuigi NetEnti ametlik sünniaasta on 1996, ulatub ettevõtte ajalugu oluliselt kaugemasse aega. Täpsemalt koguni 1970.-tesse. Ettevõtte ajalugu sai alguse sellest, kui üks Skandinaavia juhtivaid kasiinosid Cherry pidi hakkama oma ärimudelit muutma, kuna Rootsi riik keelustas mänguautomaadid.
1984. aastal omandas Cherry mitu Rootsi kasiinoettevõtet ja 80.-ndate lõpus varustas Cherry mänguautomaatidega mitme Lähis-Ida riikide kasiinosid.
Juba 1990.-te alguses hakkas Cherry keskenduma Internetis mängimist võimaldava tarkvara loomisele, kuigi arvutid olid tollal veel küllaltki piiratud jõudluse ja võimalustega ja Internetist tänasel kujul ei osanud keegi õieti mõeldagi.
1996. aastal lõi Pontus Lindwall ettevõtte Net Entertainment, mille nimi lühendati 2015. aasta mais kujule NetEnt. Lindwall suutis veenda Euroopa ühed suurimad investeerimisfirmad Cherry ja Kinnevik oma ettevõtmisse investeerima. Mõlemad ettevõtted nõustusid investeerima 75 miljonit Rootsi krooni ehk toonases vääringus umbes 8,5 miljonit eurot.
1996. aastal, kui NetEnt tegevust alustas, oli ettevõttel vaid üks pisike Stockholmi kontor, milles oli 3 töötajat ja 2 serverit. Ettevõttel oli üks klient ja aasta jooksul tehti vaid üks tehing. Kasumisse jõudmiseks kulus NetEntil 7 aastat. Tol hetkel ei osanud keegi aga uneski näha seda, kui imeliseks võib kujuneda NetEnti tulevik.
Kolm aastat hiljem, 2006. aastal avasd NetEnt oma teise kontori Maltal. Kuivõrd Malta oli esimene ettevõte, kes online-kasiinosid seaduslikult reguleerima hakkas, oli seal kontori avamine küllaltki loogiline samm.
Hiljem avati täiendavad kontorid Göteborgis, Gibraltaris, Kiievis, Krakowis ja New Jerseys. Kuna nii ettevõtte tegevusmaht kui ka kasum kasvasid ülihea kiirusega, osustas NetEnt 2007. aastal börsile minna, NetEnti aktsiad noteeriti Nasdaqi börsil.
Lisaks sellele, et NetEnt oli teerajaja online-kasiino mängude vallas, oli tal sama roll ka mobiilikasiinode osas. Esimene mobiilse kasiino jaoks loodud mäng valmis NetEntil aastal 2011 ning tänaseks moodustab NetEnt Touch® mängudega seotud tulu juba ligi 40% NetEnti kogutulust.
Tänapäeval, mil tehnoloogia areneb nii kiiresti, on raske uskuda, et hetkest, mil NetEnti esimene mobiilne mäng Gonzo’s Quest Touch® välja tuli, on möödunud kõigest viis aastat.
Kui sellest, mis kunagi oli ettevõtte tulevikuplaan, saab peatükk ettevõtte ajaloost, on see märk, et ettevõte on juba mõnda aega tegutsenud. NetEntil juhtus see hetk, mil kunagine imeline tulevikuvisioon ajalooks muutus, 2016. aastal.
Kunagi olid esimesed videoslotid oma wild- ja scatter-sümbolitega tõeliselt uuenduslikud ja põnevad nähtused, aga 8 aastat hiljem asendati need videoslottide uue põlvkonnaga ja vanemat tüüpi videoslotid vajusid ajalukku.
Tänaseks on NetENtist saanud üks maailma juhtivaid online-kasiino ja mobiilikasiino mängude tootjaid.
NetEnti mänge saab mängida kõigis Eesti online-kasiinodes peale Kingswini ja GrandXi online-kasiino.
Playtech sai alguse Tartus aastal 1999. Ettevõtte asutajaks oli Iisraeli ettevõtja Teddy Sagi. Ettevõtte alsutas suurte plaanidega ning esimese tegevusaasta jooksul viidi läbi põhjalik turuanalüüs ja alustati oma tarkvara loomist.
Juba 2001. aastal sõlmis Playtech oma esimese suurema lepingu olemasoleva online-kasiinoga ja kõigest aasta hiljem said nad valmis esimese maapealsele kasiinole mõeldud tarkvarapaketi. 2003. aastal jätkas Playtech oma järjekindlat teekonda juhtiva online-kasiino tarkvara tootja rolli suunas. Sel aastal sai valmis nende elava diileriga online-kasiino mängude platvorm ja käivitus online-bingovõrgustik Bingoland.
2004. aastal käivitus Playtechi loodud online-pokkerivõrgustik iPoker, mis on tänaseks kujunenud mitmeid online-pokkerikeskkondi ühendavaks võrgustikuks. Samal aastal valmis ka Playtechi mobiilikasiino mängude platvorm. Kuigi mobiilikasiino oli tollal veel üsnagi uus nähtus, soovisid paljud online-kasiinod oma kasutajatele online-kasiinos mängimise võimalust pakkuda ning Playtech lõi selleks võimaluse. 2005. aastal sõlmis Playtech pikaajalise koostööleppe William Hilli online-kasiinoga ning alustas koostööd ka paari teise suurema kliendiga. Oluline hüpe Playtechi käibes kaasnes aga ajavahemikus 2009-2011 loodud online-pokkeri ja online-bingo võrgustikega.
Tänaseks on Playtechil juba üle 3000 töötaja üheksas erinevas riigis. Neid peetakse üheks universaalseimaks tarkvaratootjaks, sest nad pakuvad tarkvara nii pokkeri, spordipanustamise, online-kasiino mängude kui ka bingo tarbeks.
Evolution Gaming loodi aastal 2006. Nende tarkvaraarenduse põhifookuses on olnud live-kasiino tarkvara loomine. Nende revolutsiooniline lähenemine live-kasiino mängude loomisele on nad selles valdkonnas kiiresti juhtivakle positsioonile tõstnud. Evolution Gamingu tarkvara kaudu saavad mitmesaja maailma erinevas riigis loodud online-kasiino mängijad mängida elava diileriga Blackjacki, bakaraad ja ruletti.
Ettevõte asutati 2006. aastal ja juba 2007. aastal sõlmis Evolution Gaming koostööleppe mitme suure online-kasiinoga (teiste hulgas näiteks Gala Coral, PartyGaming, William Hill. BLUE Square). 2008. aastal sõlmiti leping ka Saksamaa juhtiva online-kasiino-, pokkeri- ja spordiennustussaidiga Bet-at-home.com. 2009. aastal lisandus koostööpartnerite hulka veel mitu nimekat online-kasiinot – tuntumatest näiteks 888, Unibet ja Ladbrokes.
Tänaseks on Evolution Gaming kasvanud maailma suurimaks live-kasiino mängude pakkujaks. Nende mänguvalikust leiab suurel hulgal nii klassikalisi kui ka innovaatilisi kasiinomänge (sealhulgas näiteks erinevaid Blackjacki, ruleti ja bakaraad variatsioone). Evolution Gaming pakub võimalust mängida enam kui 300 live-mängulauas. Erinevaid diilereid töötab EVolution Gamingu all ligi 3000. Rahvustest on diilerite seas esindatud inglased, prantslased, rootslasd, türklased ja paljude teiste rahvuste esindajad. Kõik live-mängulaudade videoülekanded edastatakse suurepärase kvaliteediga.
BetSoft asutati aastal 1999 ja ettevõtte esimene peakontor asus väikses Inglismaa linnakeses nimega Lytham St. Annes. Ettevõtte algusaastatel oli areng küllaltki aeglane, sest BetSofti mängudest huvitusid algselt vaid vähesed online-kasiinod.
Sajandivahetusega kaasnes suur tehnoloogiline areng, mille tulemusel tõusid hüppeliselt nii arvutite võimsused kui ka internetiühenduste kiirused. Mitmed kasiinooperaatorid hakkasid otsima viise, kuidas neid tehnoloogilisi eeliseid oma huvides ära kasutada. Mainekad online-kasiinod savisid oma mänguvalikud värskendada ja uute mängudega rikastada. Sellega seoses kasvas järsult ka BetSofti mänge pakkuvate online-kasiinode arv.
Oma suurele edule pani BetSoft aluse Slots3™ online-kasiino mängude seeria loomisega. See kasiinomängude seeria tuli välja 2008. aastal ja koosneb tõeliselt ainulaadse graafikaga mängudest, mille aluseks on animafilm Pixar. Lisaks visuaalselt ilusale välimusele muudavad selle 3D-slotimängu eriliseks ka omalaadsed boonusfunktsioonid, mis suurendavad mängijate võiduvõimalusi. Mõnede mängude peavõidud olid ajalooliselt suured.
2012. aastal tuli BetSoft välja uue kasiinomängude seeriaga ToGo™, mis tugevdas ettevõtte turupositsiooni veelgi. Selle kaubamärgi alla kuulus tipptasemel slotimängude kogumik, mis ühildus kõigi mobiilsete seadmetega. Mängud olid loodud Adobe Flashi või Java baasil ning töötasid suurepäraselt nii iOS-i kui ka Androidi op-süsteemiga telefonidel ja tahvelarvutitel.
2014 oli BetSofti ajaloos murranguline aasta. Ettevõtte tarkvara hakkasid kasutama mitmed USA-s lubatud online-kasiinod ning tänu sellele suutis BetSoft oma online-kasiino mängud juurutada veel ühel olulisel turul. Kahjuks tühistas Alderney Gambling Control Commission lõpuks BetSofti arenduslitsentsi, sest online-hasartmängud olid tollal USA-s illegaalsed.
Tänasel päeval on BetSofti mängukollektsioon konkurentidega võrreldes üks suurimaid. Ülemaailmse turu vallutamist alustas ettevõte Monkey Money nimelise mänguga. Ajal, mil see mäng välja tuli, oli see oma pakutava elamuse tõttu täiesti unikaalne. Hiljem järgnesid sellele sama heal tasemel mängud the Birds, Aztec Treasures, The Great 88, The Alkemor’s Tower ja The 4 seasons.
Viimase aja pressiteadete valguses võib eeldada, et Betsoft otsib võimalusi edasiseks laienemiseks ning tootevaliku suurendamiseks. Ainuüksi mõne viimase aasta jooksul on BetSoft algatanud koostöö mitme suure brändiga ning otsib järjepidevalt uusi võimalusi uute turuosade vallutamiseks.
EGT loodi aastal 2002 Bulgaarias. Esmalt tegeles ettevõte maismaakasiinodele mõeldud mänguautomaatide tootmisega Bulgaaria ja teiste Ida-Euroopa riikide turu jaoks. Tänu mängude populaarsusele suutis ettevõte kiiresti laieneda ka teistele turgudele. Viie aasta jooksul alustati tegvust veel Rumeenias, Serbias, Makedoonias ja Ukrainas ning plaanit edasi laieneda Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Järgmistel aastatel alustati koostööd ka Ameerika ja Aasia ettevõtetega..
2014. aastal alustas EGT online- ja mobiilikasiinode tarkvara tootmisega. Sellest hetkest on EGT-l ka eraldi online- ja mobiilimängude tootmise üksus
Täna keskendubki EGT peamiselt online- ja mobiilikasiino mängude loomisega. Lisaks mängude loomisele pakub EGT ka toetavaid tehnoloogilisi lahendusi, mistõttu pole online-kasiinodel nende loodud mängude pakkumiseks vajalik sõlmida koostööleppeid kolmandate osapoolte loodu võrgustikega, EGT slotimängud on online-kasiinodes väga populaarsed. Eestis leiab suurima valiku EGT mänge Optibeti online-kasiinost.
|
OSCAR-2019
|
||
Laps unustas puuri ukse ööseks lahti ja nüüd 1 hamster kadunud. Puuris elasid meil 2 vene kääbushamstrit, emased, nüüd ainult 1
Tegemist puumajaga kus parasjagu veel korteris remont ka, st köögis tal võimalus ka kuhugi põranda alla kaduda:S
Peame veel ise nädalavahetusel kodust ära sõitma ja süda nii valutab praegu. Mida soovitate teha?? Kas üldse on midagi teha?
Ma usun, et su hamster ilmub ikka millalgi välja. Mul on ka hamstrid umbes 3 korda ära kadunud, aga iga kord on nad lõpuks üle põranda jooksnud, nii, et näen neid ja saan puuri tagasi panna. Ega sul vist praegu midagi eriti tema jaoks teha pole, lihtsalt vaata, kuhu astud ( et talle mitte peale astuda ) ja ürita uksed kinni hoida, et ta õue ei pääseks. Loodame siis, et ta köögi põranda alla ei kadunud. Igaks juhuks võiks talle mingi jooginõu ka põrandale panna, iseasi, kas ta selle üles leiab...
Oleneb,kui palju ta oli sinuga harjunud,kui meil hamster jooksu paneb( ja seda juhtub väga tihti,laps kipub puuri lahti tegema ning üks kahest lemmikust põgeneb alati) siis mina käin kappide alt otsimas taskulambiga,eriti öösel-hilja õhtul, minul reageerivad loomakesed taskulambi valguse peale tulevad välja. Ja siis pistan nad puuri. Mul on loomakesed väga julged ja ei kipu minu käte eest põgenema.
Mina olen oma hamstreid püüdnud nii, et panen puuri lahtiste uste ja toiduga sees põrandale. Mingi aja pärast muutub hamster näljaseks ja tuleb ise puuri- seda aga arvatavasti öösel. Et hamster uuesti kaduma minna ei saaks, tuleks öösiti siis krabinat kuulata. Teise(d) hamstrid olen samal ajal pannud elama teise puuri.
Kui vaid üks puur on, tuleks võimalikult toa keskele asetada mingi toidupala või -kausike, mis sisaldaks igasugu head ja paremat ning millel oleks piisavalt tugev lõhn, et hamster oskaks kohale tulla. Juust, vorst või kasvõi kurk peaks sobima.
Samas ei saa sellele lootma jääda- kääbushamstrid on ju piisavalt väikesed, et igasugu aukudest sisse ja välja käia, võib-olla pead leppima loomakese kaotusega.
Oota veel paar päeva, vaheta kurke põrandal, ja kui isegi siis mingeid märke hamstrist pole... Siis vaevalt ta enam tagasi tuleb. Mul endalgi on niimoodi üks kääbik täiesti ära kadunud, et sattus puumajja vabadusse ja otsustas, et nii meeldib talle rohkem .
Kui ei siis arvan ma, et kahjuks on ta juba ära surnud sest paar päeva ilma toiduta osutuvad tavaliselt hamstritele saatuslikuks .
mul läx ükskord ka hamster kaduma korteris. Ta oli alumisse korterisse läinud kuidagi nii et alumine naaber lasi õhtul uksekella ja küsis kas ta on meie hamster ja me olime talle väga tänulikud.=) Loodan, et sa leiad ikka oma hamstri üles.
No nii- uudiseid meilt: 4 päeva tagasi nägin öösel wc-s käies teda jooksmas üle põranda kapi taha ja sellest peale püüdsime teda erinevate lõksudega kätte saada. Täna hommikul see meil lõpuks õnnestus- panime suurde pesukaussi sööki ja sinna samiseks tegime silla. Ta läkski õnneks lõksu- st ronis mööda silda üles, hüppas kaussi, aga sealt enam välja ei saanud:D
Aga mure selles, et nüüd ei saa ta enam oma endise puurikaaslasega läbi:( Aga selle probleemi lahendamiseks avan uue teema.
tõsiselt mures tema pärast .. , oled kõike prooovind kõike sinna pannud , äkki on kinni ... tõsiselt ma ei tea ! kuid olen valmis hullemaks
Mu hamster Priit pani öösel puurist plehku. Mul ei ole aimugi kuidas, sest puurivõred on väga tihedad. Kas keegi oskab anda mõne nipi kuidas ma Priidu suurest majast üles leian? Nimega ma teda kutsuda ei saa, sest ta ei reageeri.
Puuri paned ta lemmiktoitu ja puuri paned põrandale, või mujale, kuhu ta kergesti minna saab (puuriuks jäta lahti).
Leidsin ta üles:) Ta oli trepist alla kukkunud ja öösel kui ma alla korrussele läksin, nägin kuidas keegi keerutab põrandal. Ta sai mingid ajukahjustused kaa, aga nüüd on kõik korras
Ja teistelegi: kui hamsu on kadunud, siis käige öösel enda maja/korter vms. läbi ja siis on suur võimalus põgenikku näha. Öö loomad ikkagi
Mul on üks väga-väga suur mure. Nimelt kui ma kooli hakkasin minema unustasin ma oma puuri kaane lahti ja kui ma koolist tuli, vaatasin... nad olid põgenenenud! .
Otsi neid ! Pea meeles , et nad võivad olla pimadates kohtades. Aga muretsemiseks pole põhjust küll nei kõht tühjaks läheb ja siis nad tulevad puuri juurde hoia puuri uks laht Arvatavasti nad magavad kusagil
Ma olen murest lausa murtud Ja huvitav kuidas nad mu korterit nii hästi tunnevad et puuri juurde minna? Ja minu puuril ei ole sellist ust nagu mõndadel puuridel...
Hamstrid ei suuda ühe koha peal kaua paigal püsida. Istu ise ühte kohta maha ja oota kuni kuuled/näed kusagil liikumist. Minu hamstrid on ka päris mitu korda plehku pannud, aga lõpuks ikka ise kusagilt välja ilmunud.
Sain nad kätte aga minu ustel on VÄGA suur vahe põranda ja ukse vahel, sealt mahub isegi mu käsi läbi...
njh veab teil kui mul peaks hamsu plehku panema oleks ta surma laps sest meil kass ja koer mul on jäänud paar korda uks ööks lahti aga nad on hommikul ikka puuris:D
Minu kääbushamsu oli karbis põranda peal.Ise pöörasin korra selja ja ta oli kadunud hakkasime otsima kuid ei leidnud.Kuulsime krabstamist ja vaatasime kapi taha ja hõikasime Jossu(mu hamstri nimi on Jossu).Ja varsti tuligi sealt välja.
Tean et siin on postitatud eelmine aasta lihtsalt mõned nipid kuidas hamsut kätte saada ( mul panevad koguaeg plehkat )
Kui hamstrid koguaeg jooksu panevad tuleks midagi ettevõtta, mitte lasta neil vabalt ringi jooksta! Ühel hetkel nad lihtsalt avastavad väljapääsu ja sinna nad lähevad ja enam sa neid ei näe! Mul endal on sellega kahjuks kurvad tagajärjed.
Mul endal kadus ka ükskord kääbushamster ära kui ta oli ühe pesukausi sees (emane oli tiine).Läksin hommikul kooli ja kui koju tulin rääkis ema mulle mis juhtus .Manuel (mu hamster) oli öösel kuidagi pesukausist välja lipsanud (küllap ta ronis vist kaane peale). Aga mu ema kuulis vetsust mingit krabinat (me paneme nad ööseks vetsu ,sest nad krabistavad kõvasti) ja siis mu ema läks vaatama ja leidis ta leiliruumist üles.Ta oli kuskil nurgas ,oli leidnud endale juba mingit pesamaterjali ja pesi ennast koguaeg.Kätte sai ta ühe kastiga kus oli toitu sees
Mina olin ka kogemata jätnud puuriukse lahti hommikul. Koolist koju tulle ehmatasin ära ja jooksin puurist hampsut otsima. Ja mis ma näen, tema magab rahulikult oma majakeses. Õnnelik õnnetus vähemalt!
Minu hamsud ei ole nii plehku pannud aga kui ühe korra lasin välja siis jooksis ruudi (hamsiku nimi) voodi taha ja hakkas tapeeti närima . Kuna mul tuli just sõbranna küll läksin ja tegin ukse lahti .Selle ajaga oli hamsik voodi tagant ära põgenenud.Lõpuks leitsin arvuti laua alt juhtmete seest.Juhtmeid polnud närinud aga oli sinna sisse peasa teinud.
Muidu nippidest nii palju ,et kui ma toidu pakiga krõbistan lähevad hamsikud lausa hulluks. hakkavad mööda puuri ronima ja piiksuma nii saab ka paljude hamisikutega teha kes ära jooksevad.
Täitsa jube ikka kui hamster ära kaob ma ükskord jätsin hamstri puuri lahti ja hamstril olid veel pojad siis ! Õnneks ema hamster hoidis poegi pesas ja siis ei lahkunud ka sealt.Nüüd mul uus hamster kui uks on lahti ega ta sealt välja ei julge tulla.
|
OSCAR-2019
|
||
Kas teadsid, et umbes 35% naistest kuumahood raseduse ja 29% naistest kogevad neid pärast sünnitust? Kuigi kuumad hood on tüüpilised sümptomid menopausi, üle ühe kolmandiku rasedatel kogeda raseduse ja sünnitusjärgsel, ja see võib olla tüütu. Aga millised on kuumad hood niikuinii ja mida põhjustab nende? Kas on mingeid võimalusi takistada neid? AskWomenOnline aitab leida vastused kõigile oma mured siin!
Kuumad hood on saadud soojus kaela ja pea, ja levib alla rinnus, mis kestis umbes 30 sekundit kuni viis minutit. Mõnel juhul soojust genereerib alates alakeha. Sa higistama kui keha püüab maha jahtuda ootamatu välk.
Jah, see on normaalne, et on kuumad hood raseduse ajal. Need tekivad tavaliselt esimese ja teise trimestri öösel. Mõnel juhul nad jätkavad pärast sünnitust oma keha toodab piima rinnaga toitmise ajal. Kõikuvat hormoonid suurendavad verevoolu nahka pinna, tehes tunned soe ja punetav. Tõusmas vere tõstab naha temperatuuri, eriti oma rindkere piirkonda, kaela ja pea, andes neile punane ja laiguline välimus.
Täpsed põhjused kuumahood ei ole veel teada, kuid uuringud on kindlaks teinud teatavad tegurid, mis võivad vallandada kuumahood raseduse ajal.
Hormonaalsed kõikumised (peamiselt östrogeen) on ühised raseduse ajal. See stimuleerib aju vabastada rohkem epinefriini ja norepinefriini vereringes, mille tulemuseks on suurenenud verevool naha, põhjustades Kõrgkuumuskindlad aistingu organismis.
Vedelike tasemeid reguleerida kehatemperatuuri. Ebapiisav vee keha temperatuuri tõstmiseks ja teha te tunnete kuum.
Ainevahetuse kiirust suureneb raseduse ning seda põhjustab kehasoojus, põhjustades seeläbi kuumahoogude. Sinu keha tunnistab, et tal on hoolitseda kahe elu ja suurendab oma regulaarset tegevust viib kehatemperatuuri tõus.
Unjali Malhotra Naiste tervise spetsialist Cross Roads Sünnitusabi ja günekoloogia, Vancouver, ütleb, et see on piisavalt teostada õigust, hästi süüa ja hoida jäävesi valmis tegelema hakkab vilkuma. Need, kes on ülekaalulised tavaliselt rohkem vilgub kui rasvkoes östrogeeni tootmiseks.
Magada jahedas: sureKeep oma magamistoas cool et teil on mugav, kui teil tekib kuumahood keskööl. Sa võiksid avada aknaid või käivitada ventilaator või konditsioneer on jahedam keskkond.
Hoida eemal päike: Kaitske end päikese kandes laia äärega kübar, nii et see hõlmab nii nägu ja õlad. Ärge päevitada ja eemale rannad ja päikseline valdkondades.
Jääma vedelikku: Carry pudel vett kõikjale, jääda hüdreeritud . Toitainerikastel taimeteed on ka hea valik.
Reguleerida oma dieeti: Kaasa tasakaalustatud toitumine tervislike toitude nagu värske köögivili, puuviljad, lehtköögiviljad rohelised, täisteratooteid ja valke, sealhulgas munad, tailiha ja juust. Ei ole kaua lüngad toidukordade vahel või suupisteid.
Vali tervislikud eluviisid: Vältida kuum, vürtsikas ja töödeldud toidud rikas suhkrute või rasvu. Samuti joomist vältima kõike, mis on alkoholi või kofeiini. Suitsetamisest. Need on kõige hullemad vallandab kuumahood.
Jahutus komplektid: Hoidke asjad nagu niisked salvrätikud, mini fänn, või spray pudel veega täidetud, mugav kogu aeg, nii et saate tegeleda vilgub kuhu minna. Pühi oma nägu niisked salvrätikud või lapiga, et alandada temperatuuri.
Hingamise harjutused: Kui teil tekib kuum flash, ärge sattuge paanikasse. Selle asemel, proovige normaalselt hingata ja teha meditatsiooni või jooga kontrollida oma hinge. Sa võiksid ka minna lühikese kõnnib.
Kanda lahti riided: Kanda lahti ja kerge hingamine riided, nagu tank tops ja lühikesed püksid, mida saab startida kergesti kui tunned kuum. Vali riided on valmistatud looduslikust kiust, nagu puuvill või lina, kuna need võimaldavad nõuetekohast õhuringlus. Ärge kasutage sünteetilisest materjalist nagu polüester.
Tervislik kaal: säilitada tervislikku kaalu teostades regulaarselt olles ettevaatlik. Kuumad hood vähendada ligi 33%, kui kehakaal on kontrolli all. The Journal of Nurse-ämmaemanduse 2010. aasta uuringus jõuti järeldusele, et naised, kes endale lubada õppusi oli vähem sündmused kuumahood.
Alternatiivne ravi: Kui te ei suuda kontrollida kuumahood kaudu hingamine või hoida keha hüdreeritud. Siis kaaluda alternatiivse ravi pärast arstiga konsulteerimata. Sa oleks võinud soja ja linaseemnete, akupunktuuri, või võtta vererõhuravimid, antidepressandid või kerge rahustid.
Vältida rahvahulgad: Massinard ja ülekoormatud piirkondades võib tekitada kuuma vilgub temperatuur on siin suurem kui tavaliselt. Rahvahulgad võib ka sind paanikas, vallandada, kuumad hood. Ülerahvastatud piirkondades on ohtlik, kuna see võib kaasa tuua trampimist. Pea meeles, ärevuse tase peab olema madal ja stressisituatsioonis tuleb vältida.
Sagedased dušid ja ujumine: Kas mõned ekstra dušid päevas, et hoida oma keha värske ja jahe. Kui teil on mugav, ujuda nagu kulutuste mõnda aega vett tõusu oma meeleolu ja aitab keha jahutada.
Kuumad hood ei kesta kaua, kuid võib jätta teile ebamugav, kuivatatud või ammendatud. Nad täiesti kaovad hea puhata. Aga kui probleem ei lahene, siis võib olla märk algpõhjus, ja te peate seda kontrollida arst.
Üle leti ravimid võivad töötada, kuid tuleb võtta alles pärast arsti soovitab neid. Ärge järgige ravimtaimi leiad internetist. Arst peaks neid heaks kiita enne, kui proovite neid.
Kuumad hood on üks esimesi raseduse sümptomid, mis kogete alates ajast sa ette kujutada. Mõnedel naistel, kuumahoogude ja kõhukrambid tekkida implantatsiooni, umbes kaheksa kuni kümme päeva pärast ovulatsiooni.
Hot vilgub kaasas suurt väsimust, iiveldust ja hommikul haigus, valus rinnad, kõrgendatud lõhnataju, unetus, pearinglus, alaselja valu, ja vastumeelsus lõhnad, võiks olla selge märk rasedusest.
Kuumad hood ei näita lapse sugu. See on lihtsalt vananaiste mis ütleb, et kui te tunnete kuum ja higine, siis võiks olla tüdruku.
Tingimus ei ole mingit mõju teie lapsele, sest see on lihtsalt üks sümptom raseduse. Nagu hommikul haigus, kuumad hood on probleeme ema, kuid ei kahjusta lapse kuidagi.
Hormonaalne tõusu ja täiendavaid vereringet raseduse arvatakse põhjustada peavalu. Teised sümptomid nagu kuumahood, raseduse väsimus, iiveldus, emotsionaalne stress, ja suurenenud nälja kaasa ka peavalu või süvenemist olemasolevat.
Kuumad hood ei kao kohe pärast sünnitust butlast paar kuud pärast sünnitust, kuni hormoonid minna tagasi oma regulaarse taset ja piisavalt piima toodetakse imetada vastsündinud.
Peatudes hüdreeritud, söömine ja puhkamise hästi ja säilitada oma kaalu aitab teil eemale kuumahood. Kuigi kuumad hood ei ole ohtlik seisund, nad ei ütle teile, et aeglustada ja hoolitseda ise ja nad lähevad ära niipea nad tulid.
|
OSCAR-2019
|
||
Hjalmar kordab üle kurva tõe, et prokuratuur oli sunnitud kriminaalasja algatama. Ta naeruvääristab minu kaitseversiooni, et menetlus on valikuline. Hjalmar libiseb üle 47 inimesest, kes samuti oma nime all Untitled12 avaldasid, Hjalmar Raag ei räägi De Sade’i 120 päevast Soodomast. Sest Hjalmar, see on tänav suu, makstud jobi, valitsuse seksvoodoonukk. Aga milleks siis valitsuses ametnikud on, kui mitte selleks, et meedia vahendusel kohut mõjutada ja naeruvääristada kaitseversiooni?
Hjalmar süüdistab mind minu kriminaalasjas, ja et ma dehumaniseerin prokuröre. Täitsa julm. Mul on kindlasti olnud liiga lühike seelik, ma olen kindlasti oma väljakutsuva käitumisega ise prokuröre provotseerinud. Mõelda, ma ju avaldasin teksti internetis. Ma oleks pidanud teadma, et prokurörid käivad ka internetis. Ja mina seal, oma liiga lühikese seeliku ja väljakutsuva käitumisega.
Toomas Hendrik Ilves, kelle legacy on kahtluse all seoses minu kaasusega, peaks sekkuma. Ta peaks võtma eeskuju Lennart Merist ja tegema Murdumatu Rukkilille rinnamärgi. Selle peaksid saama kõik NKVD, KGB, Gestapo, Eesti Politsei ridades töötanud ametnikud, kes järgides igat kehtivat seadust represseerisid inimesi.
Kuid Hjalmari muidu riigitruu ila vahele on peidetud ka üks tõsine süüdistus kuriteos. Aegumatu. Eesti riigi ja inimsuse vastane. Esimesena juhtis sellele tähelepanu jaub kahemunarakunats Maarja Vaino. Tsiteerin.
“Kender on oma kirjanikutee algusest saadik esitlenud ennast kui toughguy’d, karmi elu näinud, kogenud ja seal ellu jäänud – edukakski osutunud – kuju. Tema läbimõeldud mainekujunduses ei ole juhuslik ei keelepruuk, rõivavalik ega ka seaduste piiridel balansseerimine või neist üle astumine.
Kenderi raamatute tegelased on ikka pool- või täiskriminaalid, kirjanik ise võitleb kanepi legaliseerimise eest ega varja oma narkokogemusi. Sellised tüübid (nii kirjanik ise kui ka tema tegelased) on igal pool olemas, neis ei ole midagi uut ega šokeerivat. Õieti on Kender üsna täpselt kopeerinud USA gängsta-mehi. Ning kui pisutki nende päris gängsta-meeste elu vastu huvi tunda, siis on päris tavaline, et need mehed istuvad aeg-ajalt kinni. See on elustiili valik, käib asja juurde. Pärast tullakse jälle trellide tagant välja ja elatakse gängsta-elu edasi.
Seega Kender, kes igal moel manifesteerib sedasama elustiili, peaks võtma päris rahulikult seda, kui vahetevahel tuleb vanglas ära käia. Kuvand tuleb viia lõpuni, mitte hakata viimasel hetkel hädaldama.”
Sama kordas Kristen Michal eravestluses Tarmo Jüristole u aasta tagasi ja nüüd ka avalikult Eesti Ekspressis. Tsiteerin.
Tema kaubamärk on juba mõnda aega «mäss». Autod, millega ta sõidab, ja riided, mida ta kannab, asuvad sel ristteel, kus «Rebel without a cause» James Dean sõidab end surnuks Porschega ja vasakpoolse revolutsionääri Che Guevara T-särkide müügiga on võimalik palju raha teenida.
Autod. Mul on tõesti olnud sõita nii Bentleyd, Ferrarid, Viperid, mersud, bemmid, mis iganes. Ma olen kõik need autod maha müünud ammu. Viimase, Ferrari, vist 4 aastat tagasi. Ja kogu saadud raha olen ma jaganud noortele vaestele kunstnikele. Iga viimase kui euro. Mu laste emal on liisitud Tesla, see on tohutult kokkuhoidlik auto, kui vaja vedada kolme last mööda linna. Ise ma sõidan 15 a vana 3. seeria BMWga
See on keerulisem teema. Aga Eesti inimesel on õigus teada. See tõde pole vähem julm ja põhiseadusevastane kui mu autod.
Mul on kolm paari ühesuguseid pükse. Ostetud mõned aastad tagasi Detrotist. D-Lux Denim Brand. Üks paar maksis 48 USD. Ma kannan neid vaheldumisi, muidugi.
Mul on neli paari aluspükse, mis mulle meeldivad. Kolm pesumasinas, ühed jalas. Sorry, et pilti ei tee.
Ma olen kindel, et selle eest peab vangi minema. Selline käitumine ei saa Eesti Vabariigis olla aktsepteeritav.
Mõni järgmine kord kirjutan sellest, kuidas ma selle kõigega, nihilistiga, kohtukeissiga, kõigega, olen kaotanud aastaid ja sadu tuhandeid eurosid. Praegu lihtsalt ei viitsi. Panen püksid jalga ja lähen provotseerin õiguskaitsjaid.
Ahjaa, ja mu müts. See kadus ära. Tellisin siis kolm uut. Siin see müts on. Detroiti Red Wings. 25 USD tükk. Kahte hakkan vaheldumisi kandma. Kolmandat hoian siis pidupäevaks, et kui vanglast välja kunagi saan ja kinno või ooperisse lähen. Et siis ilus, puhas, uus müts.
Kõigile aitäh, kes on toetuseks raha saatnud. See on massive. Võtan end kokku, ja teen nimekirjad ja emailid korda juba lähipäevil. Ja kes tahavad toetada ja raha saata, most welcome. Konto ja lugu on siin kõik kirjas.
Kui palju kõrvalist müra… algses artiklis palju, ning siin kah… jutu tuum minu jaoks on üldiselt, et:
– seadus, mis sätestab karistuse väljamõeldud inimese vastu toimunud väljamõeldud kuriteo kohta jutu kirjutamise eest, on katki
Mind ajab naerma, kuidas erinevad autorid üritavad Kaurist luua mingit hullu gängster-supervillain imagot. Nagu vend sõidaks kogu aeg ringi 20kg kokat ja 10 milli pagassis. Nagu ta hullult mõtleks igal hommikul, et mida ma täna kannan, et võimalikult gängster välja näha. Mõtlemata sellele, et äkki inimene riietub nii, nagu ta riietub lihtsalt sellepärast, et nii on mugav.
Igal juhul selg sirgeks ja pea püsti. Panen plekki ka kohe, kui mingid palgad laekuvad, ehk on abiks.
Kes need autorid on siis? Mu meelest need inimesed kes Kauri päriselt teavad kirjutavad temast just sellisena nagu ta on ja mingit 10 milli ja 20 briketi juttu näen esimest korda just sinu postituses. Riietumise suhtes tuleb veel meelde üks vestlus kui Kauriga tuttavaks saime kus vestlesime riietuse ja selle tähtsuse üle. Ütlesin talle, et “Mul on täiesti pohhui mis riided mul seljas on, peaasi et mugav oleks” ja Kaur ütleb, et “Mul ka, aga NEIL ei ole”. Nende all on siin mõeldud siis neid samu riigimasina töömutrikesi ja muidu staatuse järgi ihalejaid ning selle eluviisi harrastajaid ning ma võin raudkindlalt öelda, et Kaur nende hulka ei kuulu.
Kaur elab siin maal, sest tema vastu on algatatud kriminaalasi, ning kui ta kohal ei oleks, siis ta toodaks kohale. Ning USA’s ei saa igavesti elada, enne, kui tuleb alustada emigreerumisprotsessi. Vähemalt see oleks loogiline põhjendus. Ja muidugi kultuur. Kender ei saa jätta seda kõike, sest siis on surm ka. Aitäh Kender, et veel siin oled. Ei heidi, kui jalga lased tho.
Mad props “Pusa musti sokke, mida paaritada pole mõtet.” eest. Olin kunagi tuttav ühe tüübiga, kes triikis sokke. Nii kahtlan tegevus, et katkestasin suhtluse.
Kirjutasin Raagi artikli lugemise järel sellise loo, viide tuttavale prokurörile võttis Protsessi olemuse päris hästi kokku:
|
OSCAR-2019
|
||
Firma eesmärgiks on 2004. aasta lõpuks omada 860 000 klienti. Praeguse ligemale $4 miljardi suuruse turukapitalisatsiooni juures maksavad investorid ühe kliendi eest siis umbes $17 000. Kui arvestada, et klient maksab ühe kuu teenuse eest $12.95, siis kulub ühe kliendi "tasumiseks" 110 aastat. See on kaks korda enam kui konkurendi XMSR-i puhul. Tundub, et SIRI aktsiatest on veel rohkem õhku kui esmapilgul tundub. Samas tundub ka, et karud on lõksus.
Kui aus olla siis ei julge antud aktsiat lühikeseks müüa. Aktsiate koguarv küünib miljardini, keskmine päevakäive 60 miljonit aktsiat ning optimismi jagub endiselt. Kui aru saadakse, et tegemist on mulliga, siis tuleb kukkumine kole, aga millal see tuleb, seda prognoosida ei oskaks.
Turukapitalisatsioon on ehk veitsa kõrge tõesti, aga see on selline tänu sellele, et firma warranteid on pidevalt aktsiateks vahetatud.Tulevikus võidakse aga kasumisse jõudes sama hästi aktsiaid tagasi ostma hakata. Tulude väike maht on loogiline, sest firma klientide maht on ju veel naeruväärselt väike. Kui klientide arv kasvab 5 aastaga 10 miljonile, nagu prognoositakse, siis pole firma pikas perspektiivis kallis midagi. Tähele tasuks panna sedagi, et hetkel pole Sirius sisuliselt veel autodele oma raadioid peale saanud (paigaldatud 0n 24000), aga see kasvab pigem hüppelises tempos. Kuna võlakoormus on firmal väike ja likviidsus hea, siis võtmeküsimuseks kujuneb, kui kiiresti ja kui palju kliente suudab Sirius saada. Juba liigutakse ka Kanada turu suunas, müük on suunatud ka autorendifirmadele ja raadioid pakutakse ka laevadele ning eksisteerib võimalus, et enamik analüütikuid ei oska adekvaatselt hinnata, kui palju Sirius kasvada võib. Lühikeseks ei soovitaks ka mina antud aktsiat müüa ja ka JP Morgan on arvamusel, et Siriuse aktsia on hetkel mõistlikult hinnatud ja hinnasiht antakse 3,25 USD-i peale.
firmal on 1287 miljonit aktsiat, mitmel Dow Jones keskmisesse kuuluval firmalgi pole neid nii palju (paberitootja International Paper (IP) on emiteerinud 480 miljonit aktsiat). Aktsiaid tagasi ostes peab firma väga palju kasumis olema. Oletades 10 miljonit klienti, kes maksavad 10 dollarit kuus, teeb see aastatuluks 1.2 miljardit, selle järgi võiks hind ehk õigustatud olla, kuid hetkel 261 000 klienti. Antud juhul oleks tegemist selgelt õhu ostmisega/müümisega.
Firmal on olemas konkurent Xm Satellite Radio, kes pakub turul odavamat teenust. Lisaks eeldan, et sarnast teenust võib vabalt pakkuda ka mobiilside vahendusel (sateliidid, mida sirius kasutab on minu teada mobiilside poolt välja söödud firma Iridium omad. Seega kui äri tõesti kasumlikuks kujuneb on sinna konkurente kindlalt juurde oodata.
Tundub, et investorid on üritavad leida uut Microsofti või Amazoni, kuid enne suureks saamist on palju ohtusid ning tõenäosus kaduda on siiski suurem kui jääda.
Rääkisin nädalvahetusel ühe Siriuse (SIRI) karuga, kes tõi minu arvates välja mõned päris veenvad argumendid:
- Howard Stern, kelle tulekut sat-raadiosse ennustati juba aasta eest, tuligi SIRI hõlma alla (10/06/2004). Aktsia hüppas selle peale päris tublisti.
Veel mingeid uudiseid, mis võiksid SIRI aktsia hinda kergitada? Mina ka ei näe. Antud karune turuosaline usub, et viimaste tippude alt korduv shortimine pakub mängurõõmu tulevateks kuudeks. SIRI turuväärtus on hetkel üle 8 mld dollari. Ühe kliendi hinnaks teeb see siis..
Hmm, kuivõrd tõenäoliseks te seda soovitust loete? Argumendid languseks on head. Tundub et peale tipu tegemist 6.95
juures ja kerget langust 6.2 ligidale läheneb aktsia jälle aga suhteliselt nõrgema käibega endisele tipule altpoolt. Seda vist loetakse tehnilises analüüsis eelseisva languse ennustuseks? Jah aga siin foorumis on langusest räägitud juba hulk aega tagasi ja ikka on leidnunud optimistlike mass kes seda aktsiat ylespoole pushivad. Kas turg ei ole teisel arvamusel?
Kui siiski, siis märgiks vaid et LHV virtuaalportfellis seda ideed rakendada ei saanud. Ei olevat tuttav optsioon. Ja miks just Dec 4 optsioon. Sinnani on vaid 5 paeva ja selle jooksul peaks aktsia langema rohkem kui $1.5 mis teeks oma 23 %. Miks mitte shortida voi Jan 05 optsiooni osta?
mis moodi muidu DEC04 optsiooni lõppemiseni ainult 5 päeva on jäänud? Optsioonid lõppevad iga kuu 3. reedel ehk antud juhul 17. detsembril ...
Ei ole keegi mingi 4 USD strikega SIRI optsioonist rääkinud, SIRI DEC04 5 PUT on 2004. aasta detsembri strike 5 USD put, mille hind on üle 1 USD kui SIRI aktsia peaks kukkuma tagasi näiteks 11. novembri tasemele 3.85 USD.
Need haipijad lendavad just reaktiivkiirusel välja. Molutama jäävad teised, kes hiljem investoriteks jäävad ja F tähega sõnu kiruvad
Yanek, on puhas spekulatsioon ja raha kaotamise võimalus suur, aga väike kaotus on vähemalt mulle aktsepteeritav (max 14 USD leping Traderis) samas kui plussi viiv langus ei ole teps mitte ebareaalne kui heita pilk kasvõi lähiajalukku. Eriti meenutab praegune tõus oma kujult mulle 2004. aasta jaanuari alguses kulmineerunut. Ka aprillis-mais ja juulis-augustis on aktsia suutnud kiiresti väärtust kaotada.
Detsembri put on jah natuke ruttu lõppemas, juba 17 detsembril ehk sinna on jäänud tänasega mitte arvestades ainult 13 kauplemispäeva, samas ei ole olulist vahet, kas maksta täna jaanuari puti lepingust 20 USD või detsembri puti lepingust 10 USD, kui SIRI ei peaks kohe langema, siis saab detsembri lõpu poole ka jaanuari puti 10 USD leping kätte, ehk kulu suht sama - Traderi klient maksab juurde 1 lepingu teenustasu so. 4 USD.
Virtuaalportfell on siis LHV investeerimiskonto "mängurahaga" analoog ja teenustasu on seal sama, mis LHV investeerimiskontol, USA optsioonide puhul siis 100 EEK + 75 EEK leping
Paistab, et Siriuse aktsia on lihtsalt maaklerfirmade välja möeldud haip. Huvitav kas nad tegelikult ikka ka olemas on ja teenust pakuvad :-)
|
OSCAR-2019
|
||
See on meil emaga juba traditsiooniks kujunenud, et kui me palume ema mehel natuke lapsi hoida, et me saaks korraks ühes-kahes vajalikus poes ära käia, käime lõpuks kümnes :D No hea küll, see on ehk liialdus, aga saate aru, eks. Lihtsalt tuleb meelde veel asju, mida oli vaja vaadata ja nii see läheb.
Täna me läksime kangapoodidesse… See tähendab, et esimene pood oli just ära kolinud, nii et ma sain kõrval töötava Lepa emaga veidikene jutustada, siis tõdesime, et kolinud pood avab ennast uues kohas alles homme, misjärel sai tükk aega Plikale juuksekumme valitud ning kodutarvete poes triikimislaudu näpitud. Sel ajal, kui ema korraks tualetis käis, jõudsin mina kõrvalasuvast Tiimarist aiakindad osta :D No ja siis läksime teisest keskusest itaalia jäätist otsima, see kohvik oli parasjagu mingite uuendustööde tõttu kinni, aga seal oli ju teine kodutarvete pood, kus tuli jälle triikimislaudu näppida :D
Vahepeal käisime veel kiirelt söömas ja lõpuks sai veidi enne sulgemist ka päriselt ühte kangapoodi jõutud, kus siis viimse hetkeni nööpe valisin. Siiani ei suuda otsustada, KUI rahul ma leituga olen, aga no kolmandasse poodi poleks enam jõudnud ja mul oli vaja ju kott KOHE PRAEGU korda teha. Pole oluline, et ma ostsin selle juba nädal aega tagasi ja seni ootas kenasti… Nüüd oli kohe vaja :P
Plikale hirmsasti meeldivad juuksekummid, millel on midagi küljes. Tal olid ühed karudega ja teised pingviinidega, aga üks karu tuli küljest ära, viimased nädalad on tal patsid olnud sellised, et ühel karu, teisel pingviin, mõlemad kummid juba üsna räsitud. Ma ostsin siis mõned juurde, et oleks valikut :) Plika lemmikvärv on heleroosa ja lemmikkujund (tema enda väljend) on süda. Need südamed on väga ägedad, värviline mulle ju teatavasti meeldib, pandad on nunnud ja neutraalsed, liblikad on ka Plika suured lemmikud, sai siis tema maitsele roosad valitud.
Nii, ja viimaseks mu kotiprojekt. Leidsin Lepa keskuse hiinakast €12.90 eest koti, millel oli sobiv värv, suurus, tegumood ja üldine välimus, aga jube koledad nööbid. Ostsin ära, andsin nööbid lastele mängimiseks ja käisin täna kotile uusi otsimas. Ideaalis oleks tahtnud ühe kujuga ja erinevat värvi suuri nööpe, Tage soovitas lihtsalt riidega katta ja ma täitsa kaalusin seda. Aga lõpuks ostsin ikka sellised, mis niisama jäävad. No ei leidnud sobivas suuruses suvalisi nööpe ja võtsin siis muidu ilusad, et ei peaks riidega jamama hakkama, need on päris kenad, ehkki veidi igavad. Kuradi kallid kah, €1.38/tk. Lahkusin kangapoest €9.71 võrra vaesemana, nii et mitte nii odav kott enam… Aga no ma olen lõpptulemusega siiski üsna rahul. Igavavõitu, aga okei.
Pildistada seda kotti väga hästi ei anna. Ja need algsed nööbid ei näe pildil nii jubedad välja, kui seda tegelikult olid. No lihtsalt liiga suured ja läikivad ja (pildilt pole üldse näha, KUI läikivad need olid!)… Polnud üldse minu maitse.
Nädalavahetusel lähen Tallinna. Saan kokku Lepa, Marko, Pipsi, Mariti ja Liisiga. Iseenesest oleks aega veel mõni kokkusaamine orgunnida, ma lihtsalt keskendusin esimese hooga eelkõige lastetutele sõpradele, sest endal pole ju lapsi kaasas (Marit ja Liis ei lähe arvesse, sest nendega kohtumised on ka lastetud :P). Merlis ja Kristi on kahjuks mõlemad ära. Nojaa, kas on veel keegi, kes tahaks mind näha? Lepaga saan millalgi laupäeval kokku, Marko poole lähen ööseks, pühapäeva õhtupoolikul enne tagasisõitu on plaanis Marit ja Liis, ühel päeval noist kahest läheme Pipsiga shoppama. Nii et üldiselt on vabakava – võiks kas laupäeval või pühapäeval veel vabalt midagi teha, kuskile minna, kellegagi kokku saada…
Kui ma tahaks Tallinnas mõnda asjalikku kaltsukasse minna, mida te soovitaksite? Ma pole kindel, kas mul on kaltsukate tuju, aga äkki on. Või äkki mõni kirbukas või…?
Täna on nii palav, et ei taha ninagi õue pista, lapsi see muidugi ei häiri. Aga maasikaisu oli suur ja õnneks avastasin, et pool peenrast oli parasjagu varjus… Nii me seal kolmekesi maiustasime. SUURED magusad mahlased maasikad… Võrratu.
Maavanaema jättis mulle täna kommentaari, et alates kella viiest ootab mind Cargos pakk. Mul oli täielik hämming – mis, kus, miks :D Aga muidugi uudishimu ei andnud asu, käisime lastega õhtul linnas ja tõime paki ära. No ja siis koju jõudes avastasin seletava kirja, mis oli miskipärast mu spämmikausta läinud.
Igatahes sain ma maailmatuägeda raamatu ning lapsed olid pöördes – LOTTE mullitajad ja KLEEPSUD. Nii vähe on õnneks vaja.
Aga jaa, kohe hirmus põnev oli niiviisi mitte midagi teadmata paki järel käia :) Suurimad tänud sulle, Maavanaema!
Kuna ma nüüd hakkasin naiselikuks, mis tähendab muuhulgas mõningaid kortsuvaid riideid garderoobis ning pluuse ja seelikuid oleks kitsal triikimislaual TUNDUVALT mugavam triikida, kui laial köögilaual… Siis otsustasin, et on aeg triikimislaud osta :P
Mainisin seda ka emale ning tema, suur Cherry fänn, leidis sellise pakkumise. Vileda on hea, Eco kõlab hästi (ehkki ma ei tea, mida see antud juhul täpselt tähendab), paistab üleüldiselt asjalik. Noh, kas on midagi, mis ma peaks veel silmas pidama või on see hea diil? On siis tõesti poole odavam? :)
No ma olen täitsa võhik triikimise maailmas ja ma ei viitsi ise mingit uurimustööd teha kah. Kui keegi maha ei laida ja midagi paremat ei soovita, siis võtan selle. Kuu viimasel nädalavahetusel olen Tallinnas ka, iseasi muidugi, kuidas ma selle sealt Pärnusse peaks saama, bussiga ju sõidan… Aga noh, näis, küll kuidagi kombineerib.
|
OSCAR-2019
|
||
Seas palju wellness muresid, rohkem kaalu on esiviisikus wellness probleeme kogu maailmas. See on põhjalikult mõjutanud vaimse tervise pärast inimese käesoleva sajandi. See on lihtsalt niisutavad oma vaimu särama ka taskukohane maailma. Seega, nad armastavad valida muidugi liistude oma vööümbermõõt kui võimalik ja nad ei näe midagi iga päev, kuid lihtsalt täpselt, kuidas oma keha süsteemi vähenema.
On mitmeid kaalulangus tooteid kergesti kättesaadavad turul ja palju neist on lihtsalt suur kaotus raha. Et säilitada teid nende ohtlike kemikaalide ja kaotus rahas, selles artiklis, me räägime ühed parim vahend oma kaalulangus. See on PhenQ .
Selles PhenQ analüüsi räägime selle kohta, mida on PhenQ, kuidas see funktsioon, annuse, kuidas tellida kaalulangus tablette PhenQ aastal Hispaania ja paljude teiste erinevate teemat umbes PhenQ. Vaadates kogu seda blogi postitus te mõistate rohkem puudutab funktsioon, kasu, kogemus PhenQ klient ja isegi muud olulised asjaolud seda fantastiliselt usaldusväärne kaalulangus pillid.
Paljudel valemid, meie eksperdid oli märganud üks puudus teiste kaalulangus täiendab ja mis kuulub nende mõju ainult kaalulangus. Noh, kui üks tablett lihtsalt keskendudes rasvapõletuseks siis edukust on tõesti vähem. Sa pead pill, mis saab toimida õigus suurendada oma üldist tervist, mis on see, mida te kindlasti ei leia palju saada kaalulangus toidulisandeid. Saada raske võimu palju rasva kadu täiendab ühe pill, kasutades PhenQ .
See on areng slendering valem mitme kaalulangus kasu muutes te õhuke jooksul paar nädalat. See üks on kõrgema kvaliteediga valem loodud USA GMP sertifitseeritud rajatisi karjatamine kõik vajalikud kriteeriumid FDA luba. See eliit koostis kaalulangus pakub rajanud kasu mitu kaalulangus täiendab üksildane tablett.
Asutatud tegemisel kasutada keerulisi teaduse ja kaubamärk valem, PhenQ kiirendab ainevahetust keha süsteem ja isegi parandab termo-Genesis ravi. Seda võimaldab teil heita märkimisväärset rasva ja saavutada eelistatud keha vormi. Lubage mul teile öelda, ainevahetusprotsesse on just kiirus, millega keha süsteemi põletab kaloreid päevas. Autor päevast-päeva annuse kasutamine seda täiendada, siis saab paremaks. Palju parem ainevahetus samuti soovitatakse suurendada keha on energia tootmine. Keha süsteemi põletab rohkem kaloreid päevas ning seda otse suurendab oma kogu tervishoiu koos erakordse kaalulangus.
See valem sisaldab tuju korduva materjale ka. See on päev-päevalt kasutamine sunnib söögiisu vähendamiseks. Seda tüüpi toitumine programmid võivad põhjustada kõrget meeleolu. Seega ei misbehaves meeleolu korrashoiu samuti kergesti kättesaadavad oma tervisliku samuti rahul elu.
Võtke üks tablett koos hommiku- ja isegi veel üks lõunasöök. Loe ja vasta juhis PhenQ tegija. Ära ületada ei soovitata päev-päevalt annust.
Sest isikule, kes on käimas retseptiravimite või mingit kaasuv probleem, vaja läheb ühendust võtta tervise spetsialisti enne kasutades PhenQ.
Olin tõsist muret mu kaal. Aastal 23-aastaselt, mul on 94 kg. Ma saan aru, et on selgelt kutse paljude tervise ja heaolu probleeme kui ka psühholoogilised probleemid. Sa ei pruugi olla näha kedagi rahul selle palju kaalu. Sarnaselt teiste rasvunud, olin lisaks probleemide korral Täites füüsiline töö ja väärtustada igat liiki spordi koos sõpradega. See oli halb periood minu elus.
Tänu minu õpetaja, kes ütles mulle, mis puudutavad PhenQ. See täiendus kasutati tema nõbu ja ta sai erakordse kaalulangus kasutades oma päevane annus. Seega ma otsustasin alustada päev-päevalt kasutamine sellise sõnastusega. Aasta esimene nädal leidsin vormi muutmise minu toitumise põhimõtetest. Ma kasutatud leiba võtta üheksa korda päevas ja see valem oli vähenenud minu isu vähendada minu emotsionaalne söömine korda.
Kuna olin söömise palju vähem, ma oleks pidanud tõesti tunda hooletu või igav. Nende kaalulangus toidulisandeid, ma polnud kunagi mõelnud, selline tingimus. See oli terve ja energiline lihtsalt võttes toitu viis korda. Järgmise kahe nädala jooksul, ma olen saanud tavalise söömise tava hommikul sööki, lõuna- ja õhtusöök. Mul oli võimalus märgata muljetavaldav reguleerimine minu võimsusel ja isegi kaalu ka. Oli teibitud kaotus 15 kg lihtsalt 3 nädalat.
Ma olin tegelikult väga hea meel, umbes suuresti tingitud tema päev-päevalt kasutamine. Tahaksin teavitada teine reaalsus, mis käsitleb PhenQ pillid. Nad töötavad tõesti riskivaba viisil. Kogu nende partiide nädalat, ma tegelikult kunagi aru mis tahes tüüpi haige tulemus minu tervist ja heaolu. See üks on üsna turvaline ja funktsioone kiiremini võrreldes midagi. Mul oli tegelikult saanud oma soovitud slim arv ja kaal 56 kg ainult seitse nädalat ilma mingit liiki raske treening või range kontrolli oma söömisharjumusi.
Pärast fantastiline kogemus selles kaalulangus tablett, ma garanteerin, et minu enese seda reklaamida. See täiendus on teaduslikult tõestatud valemit ja siis kindlasti saada tulenevad selle õiguspärast kasutamist. Ärge kiirustage tulemusi, üritades seda üledoosi. Sa lihtsalt vaja olla normaalne see soovitatud annuseid. Et parandada kaalulangus määra veelgi, võiks lisada teatud tüüpi harjutusi ja isegi omaks tervisliku ja tasakaalustatud elustiili.
Ma oleks kindlasti taas soovitan teil mitte kadumas lootus, sest see tablett teile pakkuda oma unistanud sale kuju. Ära kaota oma raha ja isegi aega mitmete muude vähem efektiivne valemid kaalulangus, lihtsalt kraavi kõik need treeningut, samuti dieedi plaanid. Valida ostes selle tõhus täiendus ilma rohkem viivitusega.
Iga pudel PhenQ sisaldab kuuskümmend pillid, mis annab teile täieliku kolmekümne päeva pakkumine. Enamik kaalulangus esemed ainult teile kolmkümmend toidulisandeid pudeli kohta ja pakkuda seda teile ühe kuu pakkumine. Kuid kuna siis peaks normaalselt võtma 2 tabletti päevas, üks pudel alles kestab teil kahe nädala jooksul. PhenQ pakub suurendada pillid paljude toodete, mis tähendab, teil saada täielik ühe kuu pakkumine iga pudeli.
Kas piirkondlike täiendada kauplused Hispaania pakuvad PhenQ kaalulangus pillid? Ei nad ei ole. Sa võid ainult tellida PhenQ online. Kui soovite saada kõige kallim määr sa peaksid ostma PhenQ ametlikul kodulehel . Kui leiate muu veebisaidi, kes müüvad seda odavam võrreldes ametlikul poest, ei saa petta. See on kindlasti võltsitud. Kui teil on plaanis osta originaali ja ka kindel kaalukaotus objekti ja kui te kavatsete tellida PhenQ kõige odav hind, vaid seda osta tootja veebilehte phenq.com .
Nüüd, kui olete täiesti kõik seatud kasutama selle objekt. Siis alles tuleb külastada PhenQ pealehel ja koht järjekorras. Pärast paneb korra ja saates koguse me kindlasti saata see toode oma aadressi Hispaania paar päeva. Meresõidu hind on tasuta. Teie mugavuse, me ka teile 60 päeva tagastamise tagada , et tähendab, võite pöörduda oma summa 60 päeva jooksul, kui te ei ole rahul selle tootega.
Ma olin alati suur nooruk. Ta ei ole kunagi tõesti mures, kui ma olin noorem, aga kolledžis hakkasin tõsiselt pakkimine liigse kaaluga. Ma käidelda kaotada natuke minu väga varastes kahekümnendates aga see ei võta pikk, et saada tagasi, nii et ma arvasin, et ma olen soovitanud, et olla suur. Tagantjärele ma alati overate ülemäärane. PhenQ järjestatud et probleem kohe ja praegu ma vaatan lihtsalt, kuidas ma alati soovitakse, kuid mitte kunagi eeldada, oleksin kindlasti. Michael, 30 kadunud 32lbs
Caden sündis aasta tagasi ja on väga esmakordselt ema ma kunagi olnud hetkel või energiat kaotada lapse kaalu. Aga PhenQ tehtud väga lihtsaks. See tõesti aitas mind minimeerida toidu – ka küpsised, mis on minu suur nõrk koht, ja ma olen tegelikult saadud tonni palju rohkem energiat, kui ma võtan seda. Ma olen praegu tagasi oma pre-beebi kaalu pärast lihtsalt paar kuud. Jessica, 26 kuur 15 £
|
OSCAR-2019
|
||
Kumb on olulisem: kas selgitada välja elu mõte ja tegutseda sihipäraselt selle täitmisel või esmalt kõrvaldada igapäevased segajad, õppida efektiivsust ning vabastada seeläbi aega elu mõtte üle juurdlemiseks ja ideaalse eksistentsi poole liikumiseks?
Ajajuhtimise teooriad võibki jagada laias laastus kahte lehte: ühed liiguvad püramiidi ülemiselt, elu mõtet sõnastavalt astmelt allapoole, selgelt püstitatud eesmärkide ja klaarilt sõnastatud rollide kaudu iga meie tegevuseni. Üldiselt üksikasjalikule. Teised ütlevad, et esmalt peaksime suutma igapäevarattast efektiivsuse kasvatamisega välja murda, liikudes seejärel aste-astmelt püramiidi tipu suunas ja sellel teel omandades oskusi, mis muudavad meid üha efektiivsemaks. Kummal on õigus?
Veel kümmekond aastat tagasi valitses esimene lähenemine: selgitame ikka esmalt välja, kuhu ja miks tahame minna, ning siis liigume. Siiani on valitsenud ülalt alla liikumine. Lihtsal põhjusel: muidu me ju ei tea, millises suunas minna!
Aga kui me pole siiani sellele piisavalt tähelepanu pööranud, siis vaatab meile püramiidi kõrgusist otsa äärmiselt oluline probleem: kui sa ei võta aega ega mõtiskle, mis su elu mõte on, siis kuidas saada aru, millises suunas edasi liikuda? Ja kuidas leida kolm-neli päeva, et elu mõtte üle arutella? Kiire on ju!
Sellise probleemi puhul on arukam alustada taevatrepi alumiselt astmelt ning kustutada hetkel ajahalduses lõõmavad tulekahjud. Kui tuli pääseb valla, pole enam suurt vahet, millises suunas lippad - peaasi et otse tulle ei jookse. Aga tulekahju vajab kustutamist ja mida varem, seda parem. Aja jooksul omandad vilumuse tulekahjude kustutamisel ning see nõuab vähem aega, mis sest, et ükski tulekahju ei sarnane teisega.
Igati mõistlik oleks sel hetkel pöörata tähelepanu oma efektiivsuse suurendamisele: õppida ajajuhtimisnippe, omandada masinakiri, õppida kiirlugemist, treenida mälu, saada arvutiasjus nutikamaks - kõik selle nimel, et edaspidi tulekahjusid kiiremini kustutada ja tegeleda selle asemel oluliste asjadega.
Kui igapäevategevused kontrolli all, siis jõuab kätte aeg panna kirja oma olulised projektid. Millised on olulised, enam kui ühest tegevusest koosnevad ettevõtmised? Tavaliselt kulub nende kirjapanekuks kena pärastlõuna. Seejärel on hea projekte analüüsida: millised neist kuuluvad viiendikku, mis annab Pareto seaduse kohaselt neli viiendikku tulemustest? Ehk oleks arukam keskenduda just sellele viiendikule?
Nüüd, kui meil on ülevaade nii projektidest kui ka tegevustest, saame keskenduda üldisematele teemadele. Näiteks: milliseid rolle mängime elu näitelaval nii era- kui ka tööelus? Milliste projektidega peaksime tegelema, et täidaksime seda rolli hästi? Selleks suudame aega leida, sest elul on sihti vaja, kuigi ka teekond on oluline - tegemist on ju olulisema viiendiku hulka kuuluva asjaga, kas pole?
Kui rollid selged ja käpas, on aeg asuda konkreetsete eesmärkide püstitamise juurde. Mida tahan selle aasta lõpuks saavutada ettevõtte juhina, pereisana, õppijana? Tegemist pole kaugeltki tühjade uusaastalubadustega. Iga mõõdetav eesmärk kuulub ju kindla rolli juurde ning selle saavutamiseks peame hakkama võimalikult ruttu liigutama, selgitades välja vastavad projektid ja järgmise füüsilise tegevuse, mis on vajalik eesmärgi saavutamiseks.
Kui eesmärgid paigas, võime ronida veel sammukese püramiidi tipule lähemale ning mõtiskella ja arutella töökaaslaste ja ligimestega, kuhu soovime välja jõuda kolme kuni viie aastaga. Kuidas lõhnab, maitseb, häälitseb edu? Mis värvi ja millise kujuga ta on?
Ei-ei, see pole unistamine! Sest kui soovime viie aasta pärast omandada magistrikraadi, siis just selle aasta lõpuks tuleks teema välja valida (muidugi juhul, kui tahame magistrikraadi selle sisu, mitte paberi pärast). Kui soovime nelja aasta pärast kõneleda vabalt mõnda võõrkeelt, siis õppima tuleks asuda juba täna. Muidu ju visioon ei täitu.
Sageli muutub visioonide loomine elu mõtte üle juurdlemiseks: miks teeme üht või teist asja mingil kindlal moel, millest juhindume, millised on me põhimõtted. Ja neist lähtudes saame käituda, selgitades välja viiendiku tegevustest, mis annavad me elule tegelikult mõtte ja tähenduse.
Loomulikult juhivad meid sellel teel väärtused: ses suhtes pole vahet, kas suudame lennata püramiidi tippu ja hakkame sealt tasahilju igapäevategevuste juurde laskuma või ronime mööda püramiidi üles ning vajadusel taas alla ja seejärel üles. Kui püramiidi ei valgusta ega soojenda väärtuste päike, pole enda juhtimisel ajas erilist mõtet. Vähemalt maailma paremaks muutmise seisukohalt mitte.
Kummal on siis õigus: kas otse püramiidi tippu lendajatel ja sealt tasahilju laskujatel või hoopis neil, kes liiguvad üles astehaaval?
Sõltub sellest, kes oled. Kui hõljumine käpas ja kukkumisoht puudub, kasuta ülalt alla lähenemist ning kui oled alustav ja kujunev ettevõtja, kes õpib pidevalt uusi asju, sobib alt üles lähenemine tõenäoliselt paremini.
Aga proovimist väärivad mõlemad, sest muidu ei saagi teada. Ja kui oled ühe lähenemisega harjunud, proovi vahelduseks ka teist mõttelaadi.
Jelena töö on tegelikult meeste töö ja seda nimetatakse tsvikkimiseks ehk jalatsi liistu pealepanemiseks. Ülejäänud masinate taga ongi mehed, kellele särtsakas naine on silmarõõm hallis argipäevas.
Valged töökindad käes, pintseldab Jelena sutsti saapanina naha ja metallist pöiaotsa vahele liimi, ning surub kogu keha jõuga saapatooriku masina vahele. Järgneb mitu jõulist liigutust, masin pressib ja liimib ning saabas on saanudki oma õige kuju.
"Ausalt öeldes on see päris raske töö. Ma ei tea, kuidas, aga ma saan hakkama. Olen harjunud. Paljud mehed sellega toime ei tule," ütleb Jelena.
Mehed kõrval vaatavad Jelenat muhelevalt ja tunnustusega. Teinekord tõttavad nad naisele appi, mõnikord õpetab Jelena hoopis neid.
"Ta on meil hea töötaja, töö lausa lendab tema käes - teeb kiiresti ja korralikult," kiidab meister. "Alati lahke, sõbralik ja lõbus inimene."
Jelena tuli vabrikusse tööle juba 1997. aastal. Kokku on ta liimi- ja nahalõhnases majas Tartus Kastani tänaval töötanud 11 aastat.
Mis seal salata, enamik naisi ja paljud mehed ei saa selle tööga hakkama. Vabrikusse on tulnud ülikoolinoori, kes oskavad küll kõrget palka küsida, kuid kelle käed tööd ei tee.
Ta räägib, et hing ihkab töötada hoopis mujal - näiteks kohvikus, kaupluses, sest inimestega suhelda talle meeldib. Samas on sealne palk sedavõrd väike, et sellist tööd ta endale lubada ei saa. "Juba ainuüksi liisingud on kokku 8000 krooni. Nii et ma lihtsalt pean raha teenima," ütleb ta.
Jelena elab perega Tartu lähedal Kärknas. Igal hommikul tõuseb ta pool kuus, et kella seitsmeks vabrikusse jõuda. Poole neljast lõpeb tööpäev, kuhu sisse jääb kaks 10minutilist kohvipausi ja pooletunnine lõuna. Samal ajal lõpeb ka 13aastase poja koolipäev ning koos minnakse koju.
Jelena käed on sedavõrd hinnas, et isegi pildistamise ja intervjuu aega on tööajast keeruline napsata. Jutul lõpp, lipsab ta kiiresti tööle tagasi. Riiulitel seisavad reas turvasaapad, kastides ootavad järge NATO sõdurite kõrbekarva saapad, mis seekord lähevad Norra armeele. Lisaks tehakse siin tuletõrjujate kuumuskindlaid jalavarje.
Jelena ütleb, et suudab päevas tsvikkida 320, parematel päevadel koguni 350 paari saapaid. "Eks käed ja kael jäävad ikka haigeks, käin taastusravil," ütleb ta.
Samelini tootmisdirektor Marika Rõss ütleb, et Jelena on väga tubli töötaja ja selliseid inimesi hoiab ka vabrik.
Näiteks on võimalik boonusena, mis tuleb plaani täitmisel ja kvaliteetse töö puhul, teenida juurde ligi pool palka. Jalatsivabrikus algavad palganumbrid miinimumpalgast, mida saavad õpilased, ja ulatuvad 13 000 kroonini brutos kuus.
"Meil on kolmenädalane kollektiivpuhkus suvel, nädalane talvel. Lisaks kuuepäevane lisapuhkus liinitöötajatel ja töökohtadel, kus on palju tolmu. Kui aga hea töötaja tahab perega puhkusele sõita, oleme ikka kokkuleppele jõudnud," ütleb Rõss.
Jelena käis sel talvel esimest korda perega Egiptuses puhkamas. "Mulle väga meeldis. Reisida tahaks veel väga paljudesse riikidesse," ohkab Jelena.
Üks väike boonus on vabriku töötajatel veel. Nimelt hoolitseb vabrik selle eest, et kingseppadel ikka endil ka kingad oleks. Töötajatel on võimalus endale ja oma meesperele osta jalanõusid soodushinnaga.
|
OSCAR-2019
|
||
Kas te otsite meetodid suurendada peenise suurus tavaliselt ja ka palju turvalisem vahend? Palju mehi Hispaania ei suuda meeles pidada oma peenise extender toidulisandeid või avastada üldse aega kaunistama mees extender näitaja nende ümber. Kuidas saad üle sellised stsenaariumid? Ära muretse, sa ei ole ainus. Kuna tõsiasi, et on palju meestel üle maailma, et soovides teha sedasama.
Sest asjaolu, on mõiste selle kohta, kuidas puudutavad pump, mis annab teile kohese oma mees? Noh, pump, mis on valmistatud täielikult füüsilise teadust diferentsiaalrõhu on tegelikult lõppkokkuvõttes saanud seal. Pärast meetodi pika uurimistöö samuti nii palju kommentaare kogu maailmas, uhiuus näitaja leitud. See muljetavaldav hüdraulpumba on tehtud palju eesmärke meestel, kellel esinevad erektsiooni häired. On nimelt Penomet. Ära osta mingit meessoost parandamiseks kirje enne loe see Penomet kommentaare: kuidas saada suuremat isane Penomet , mis annab teile teavet peenise pump näitaja, kuidas kasutada penomet ja kust osta peenise extender näitaja Penomet saadaval kauplustes Hispaanias .
Penomet on vee baasil pump, et toimida ümbris süsteemi. See arenenumaid pennis laienemise seade, mis on toodetud ülima ravi annab suurima rahulolu klientidele kogu maailmas. See on valmistatud parima kvaliteediga polükarbonaatplastikut mis on purunematu samuti kliinilise räni, mis on kasutatud optimaalset stress kogu kasutamise korra. See sobib ümbris süsteem võimaldab kliendil valida erinevaid kedride erinevate kedride stress seadistuse. See on kaasasolev väärtuses, kasutades Penomet.
Kasutades Penomet, saate kogemusi paksem, suurem ja täielikum peenis, mida sa oleks kunagi saanud varem. Üks kõige tõhusam, hubane, eelarve-sõbralik ja kiireim viis saada mees arengut ning parandage oma kaardus peenis on koos Penomet mis on mõeldud puhta teadusuuringute hüdrauliliste innovatsiooni.
Penomet on hea teostaja peenise mis arendab pennis lihaseid ja ka rakkude delikaatselt ja muudab suuremad ja ka paksem vaid paar nädalat. Penomet muudab veresooned suurem isane asukoha eeldusi verevoolu regulaarselt, et muutes peenise loodud ja paremale. Penomet on loodud selleks, et võimaldada väga vähe surveaste, tagades samas selle maksimaalne laiendamine, soodustades maksimaalse arengu ja minimaalse valu peenise.
Mis Penomet sa ei pea mõtlema kirurgilist ravi, mis on kallis ja piinav ja tabletid, et teil on kalduvus hooletusse. Erinevad ümbris, mis on kergesti kättesaadav kõigile Penomet tooteid, seega on ta üks kõige soovitatav vahend suuremalt pennis suurus tõhusamal viisil. Ümbris rutiini selgelt pakutakse käsiraamatus väga heade kasu, mida on võimalik saada.
kliendid seadme nõus, et Penomet on hästi ehitatud ja ehitatud kasutades kvaliteetseid materjale. Viimase paari aasta jooksul, et pump on tegelikult kontrollitud tasub seoses nende tõhusust. Arvukad kasutajad on tegelikult õnneks leidnud, et ruumis peaaegu kunagi unseals seega võimaldab neil säilitada erektsiooni, kui pump on. Vahend samuti on progressiivne pumbasüsteemi mis muudab nauditav teadlike klientide jaoks. iseloomustuse andnud üksikisikutele lisaks sellele, et seade teeb hämmastav tööd. Mõned inimesed on tegelikult teatatud ümbermõõt suureneb 1,2 tolline, pikkus tõus 2-tolline ja ka tugevama erektsiooni.
Vastavalt palju kliente, viimane tulemus on meeldiv mõelda peenise muutub sitke ja ka erektsiooni hoitakse pikka aega. See paistab silma uudis eriti kui soovite, et muuta oma tööd rõõmustanud voodis. Mõõdetavad tulemused näitavad teile, mida oodata, kui kasutades Penomet.
Penomet on väga tõhus, et vahe on märgatav jooksul juba esimese 15 minuti jooksul kasutamise, kuigi need on vaid hetkeline kasu. Permanent kasum saavutatakse pärast mitu nädalat järjepidev kasutamine. Nii, see muudab tunne, et mehed ostavad seda imelugu pump, mis tagab tulemusi.
Pidev ja kõva erektsioon, kui säilinud üle pika aja korda, kasutades Penomet üritada Erectyle Disfunctions. On väga oluline meeles pidada, et see näitaja ei ravi probleemi, aga teeb seda palju toimiv isikutele tekkinud mõjude seda tingimust. Mehed, et kogeda enneaegne seemnepurse saada ka eelis kasutades Penomet. See toimib tõhusalt selle probleemiga võitlemiseks, sest erektsiooni hoida kauem aitab peenise rongi säilitada erektsioon kauem.
Pärast saate aru eeliseid Penomet muidugi soovite teada, kuidas saab kasutada Penomet saada kõige tõhusa tulemuse nagu sa soovid. Siin me kindlasti teile näide treeningu Penomet:
Kui teed seda harjutust, siis kõige paremini võimalikke arengut oma peenise 80% üle standard vee või õhu pumpamine. Siiski, sarnaselt mingit pennis kasutada, soovitame, et kui te igal ajal tunda ebamugavustunnet vähendada aega teil kasutada tööriista või muuta madalamale ümbris setup. Vahelduvad vahel Purple 60 kui ka Blue 65 on äärmuslik liikumine, nii et kui sa tõesti tunne, et teil on vaja rohkem aega, et mainitud komplekti, edasi, et kombinatsioon paar veelgi nädalat enne läheb Black 70 ja ka võimsam säärekaitsed.
Kui te võtate arvesse osta meessoost parandamiseks näitaja Penomet, siis õnneks leiavad, et see on täiesti ohutu ning loomulik. See pakub võimaluse tunda suured kasumid pärast mitu nädalat. Making pennis suurem ja pikem on tegelikult osutunud oluliseks probleemiks juba aastaid, nüüd ei ole. Penomet peenise suurendamise seade aitab teil saavutada oma eesmärki, sealhulgas pikemalt ja ka ümbermõõdu oma pennis. Veelgi enam, oma erektsiooni on keerukam kui ka võimsam ka.
Kuigi on olemas mitmeid meetodeid, et saada Penomet on pidevalt soovitav osta seda võrgus turvaline ja diskreetne vedu. Penomet lisaks pakub täiesti tasuta kingituste koos oma parima sobitada pakett teil valida. Suurepärane teavet teile, mis pakub sulle% raha tagasi tagatud üheaastase näiteks Penomet ei tööta teie jaoks. Niisiis, mida sa ootad, osta see uskumatu näitaja praegu, hakkavad tundma õppida oma seksuaalelu taas, samuti kontrollida ennast kui suurepärast fänn oma partneri Hispaania .
Kas Sa Hispaania samuti mõeldud saada Penomet ja ka ei ole teada, kust saada Penomet aastal Hispaanias ? Ära muretse. Penomet pakutakse kaudu ametlik veebileht . Osta Penomet peenis pumba abil peamine veebilehel jaoks parimat turgudel ja diskontomäära.
See on minu kinnitus Penomet Premium kimbu. Olen tegelikult proovinud mitmeid konkurente seetõttu palju keegi on tegelikult isegi lähedale täpselt Penomet on tegelikult pakkus mulle. On ka teisi valikuid seal varustamise ja ka pakkuda mõned measureable tulemusi veel Penomet on kahtlemata parim. Minu pikkuse ja ümbermõõdu on nii täiustatud mis kindlasti on erakordselt imoirtant aga ma lisaks soovivad selgitada tõstatatud elujõudu. Ma olen palju kiiremini ning täielikum kui see puudutab minu erektsioon, midagi mu partner on tõesti hindavatele. Ma soovitaksin kõigil proovida seda. See saab selle ära teeninud. Joakim – Rootsi .
|
OSCAR-2019
|
||
2016. aasta kevadel, kui Instagram teatas, et ei lähe enam edasi kronoloogilises järjekorras piltide feediga, olid paljud Instagrami kasutajad selle otsuse üle tõredad ning selle muutmiseks koguti 24h jooksul üle 70 000 allkirja. Kuid see ei takistanud Instagramil oma otsususele kindlaks jäämast. Instagram põhjendas otsust kasutajate arvu ja engagement’i tõusuga. Hetke seisuga ei jõua ~70% jälgitavate kasutajate postitustest feedile – miks see nii on ja kuidas olla Instagrami poolt soositud ja töötada algoritmiga kooskõlas?
Instagrami algoritmi loogika baseerub ideel, et kasutajani jõuaksid täpselt need postitused, mis teda potentsiaalselt kõige rohkem huvitavad. Näiteks kui kasutaja on like’nud mitmeid reisipilte, siis tema feed’ile ilmub ka tulevikus rohkem reisipilte. Ometi on mõned lihtsad nipid, mis aitavad Instagrami organic reach’i ja engagement’i kõrgena hoida:
Postita siis, kui sinu jälgijad on aktiivsed. Informatsiooni selle kohta, millal nende aktiivsus kõige suurem on, näed oma Instagram Insights’ist.
Võti peitub engagement’is! Mida rohkem sa tunned oma jälgijaid, kasutad nende sõnavarasse kuuluvaid sõnu ja postitad just neile suunatud sisu, seda rohkem nad sinu poolt loodud content’iga engage’vad. Kui sa täpselt ei tea, milllised sinu jälgijad on, siis piilu Instagram Insights’i – just seal näed oma follower’ide sugu, vanust, asukohta, aktiivseimat kellaaega jpm.
Tee koostööd influencer’itega! Üks koostöö influencer’iga võib olla edukam kui aasta jagu kvaliteetseid postitusi. Katseta endale sobivaid lahendusi, olgu selleks kas Instagram takeover, loosimine või lihtsalt product placement postitus.
Väldi shadowban’i. Shadowban’iks kutsutakse neid kasutajaid, mis on küll olemas, aga mille levikut Instagram absoluutselt ei soosi – nende kasutajate hashtag’id ei ilmu kunagi Instagram Explore page alla ning nende postituste reach ja engagement on väga madal. Tihti saavad shadowban’i väga ebakvaliteetset sisu postitavad ning liigselt hashtag’e kasutavad kasuatajad.
Instagram soosib pilte, mis kohe alguses saavad palju kommentaare ja like’e. Siinkohal on abiks näiteks Instagram direct’i grupp, kuhu kuuluvad kasutajad alati oma uusi postitusi jagavad. Seejärel kommenteerivad ja like’vad kõik grupi liikmed kohe teise grupiliikme postitust.
Mida rohkem mõne kasutajaga direct message‘id vahetad või postitusi like’d ja kommenteerid, seda suurema tõenäosusega ilmuvad nende postitused sinu ja tema feed’i ette otsa.
Mida suurem on postituse organic reach, seda rohkem Instagrami algoritmid seda ka omakorda võimendavad.
Mida rohkem kasutajat Instagrami otsingust otsitakse, seda rohkem Instagram selle kasutaja levikut suurendab.
Tänu Instagrami algoritmile on postitustel pikem eluiga. Kui Instagram kasutas kronoloogilist järjestust oli ühe postituse eluiga umbes 72 minutit, algoritmi muutes on eluiga vähemalt kaks korda pikem ning paljud like’d tulevad ka mitmeid tunde või isegi päevi hiljem. Arvesta sellega, et sinu loodud sisul on pikem kandepind!
Sellele küsimusele vastamiseks läheme evolutsioonis veidi tagasi. Miks primaadid üksteiselt kirpe ja täisid korjavad? Ühe teadusliku teooria järgi parandatakse selle tegevuse abil oma sotsiaalset staatust. Inimeste maailmas on see umbes nagu small talk. See soosib üksteisega tutvumist ja näiteks sotsiaalses hierarhias kõrgemal pulgal asuva primaadi poolehoiu võitmist.
Huumori kasutamisega on sama lugu. See on sotsiaalsel eesmärgil. Eelistatakse ju sellise kaaslase seltskonda, kes on ilus, tark ja vaimukas. Need omadused soosivad positiivsete suhete ja suhtluse tekkimist. Ja reklaamsõnum jääb paremini meelde, kui selle edastamisel apelleeritakse positiivsetele emotsioonidele.
Hea nalja tegemine on aga keeruline, sest nii palju kui on inimesi, on erinevaid maitseid ja arvamusi sellest, mis on naljakas. Selle üle, kas sihtgrupiga tasub lõõpida, vaieldakse tegelikult päris kõvasti. Ja on väga suuri tegijaid reklaamimaailmas, kes tulihingeliselt usuvad, et ei tasugi. See on õrn jää ja mõne arvates ei peaks nalja tegemisega riskima.
Oletame näiteks, et sul on ettevõte, mis müüb pesupulbrit. Tootsite selle promoks valmis ägeda telereklaami, lasite kirjutada hirmnaljaka stsenaariumi, palkasite kuulsad koomikutest näitlejad ja kõikide eestlaste telekasse ilmus Eesti absoluutselt kõige naljakam reklaamklipp. Kõik räägivad sellest tänavatel, tööl ja koolis. Sellest reklaamist tekivad siseringi naljad. Kui tundub, et peol poolvõõras seltskonnas mitte millegi kohta midagi öelda ei ole, siis vot selle reklaami kohta ikka on. Lõpptulemusena ei ole sinu ettevõte müünud aga mitte ühtegi pakki pesupulbrit. Inimestele ju meeldis, kõik naersid. Mis siis valesti läks?
Loomulikult ei ole ühegi reklaamkampaania peamine eesmärk olla naljakas. Peamine eesmärk on müüa. Aga selleks, et müügini jõuda, on sul vaja läbida veel mitu vahe-etappi, seejuures on nendel etappidel oma alameesmärgid.
Huumorit ei saa ehk otseselt kasutada müügi edendamiseks, aga seda võib kasutada teatud alameesmärkide täitmiseks, kui sul on vaja
Mobiilsideteenuseid pakkuv ettevõte T Mobile pani kurikuulsa koduperenaise Martha Stewarti ja räppar Snoop Doggi ühte reklaami, peaaegu rääkima nende ühisest “hobist”. See on jabur ja ootamatu ja kompab tugevalt hea maitse piire, aga mõjub siiski naljakana.
See sotsiaalkampaania on loodud, et rõhutada ohutu liiklemise reegleid rongiga sõites. See kampaania ei ole täis hirmu, šokki ja pisaraid. See kampaania on hoopis lõbus lauluke, mis räägib rumalatest viisidest, kuidas inimene võib surma saada. Ühtlasi võitis see lauluke 2013. aasta Cannes Lions loovusfestivalil 5 Grand Prix’d.
Kui puändiga on tabatud naelapea pihta, on huumori kasutamine reklaamis igati tervitatav. Tasub aga meeles pidada, et piir hea ja halva maitse vahel on õhuke ning millegagi ei maksa liiale minna. Mõtle oma eesmärkidele, sellele mida sa öelda tahad ja kes on su sihtrühm. Kedagi labaselt solvata ei maksa, sest nii võid oma publiku kiirelt kaotada.
Eesti näitleja ja õppejõud Tõnis Rätsep olevat kellelegi kunagi öelnud, et väga kerge on nalja teha teiste inimeste üle. Pisut keerulisem on nalja teha iseenda üle. Aga absoluutselt kõrgeim pilotaaž on teha nalja nii, et sa ei solva ennast ega teisi. Selle viimase tahaksin kunagi järgi proovida.
Olles loovinimene, tuleb sul tihti mõelda ideid üksi. See aga tähendab, et sa ei saa loota meeskonna poolt tulevale kriitikale, erineva nurga alt tulevatele ideedele ja tiimis tekkivale sünergiale. Sa oled täiesti üksi. Mida sa teed?
Kui sa tahad olla võimalikult edukas, siis vajad sa mõõdupuud oma edukuse mõõtmiseks. Iga lahenduse mõõdikuks on probleem. Sinu ülesanne on enne brainstormi defineerida oma probleem ja veenduda selle õigsuses. See aitab sul hoida fookust ja väldib uute probleemide püstitamist.
Kui sul on probleem püstitatud aga see tundub uskumatult suur, siis jaota see kaheks…neljaks…kuueks. Mida väiksemateks tükkideks sa oma suure probleemi jaotad, seda lihtsam on sellest läbi närida.
Sa sööd hommikust kell kaheksa. Sa teed lõunapausi kell kaksteist. Sa ei söö õhtussööki peale seitset. Aga mis kell sa brainstormid?
Sinu ülesanne….ei sinu kohustus on saada teada, millal oled sa kõige loovam. Kas see juhtub kohe peale lõunasööki või on sinu kreatiivsed hiilgehetked hoopis 15 minutit enne tööpäevalõppu? Kui sa tead millal sinu keha ja vaim on kõige loovamad, siis on sul ideaalne võimalus ajastada ka oma brainstorm iseendaga samale ajale. Loodame lihtsalt, et su hiilgehetked ei toimu kell kolm öösel.
Enne brainstrormi soovitan vaadata otsa oma sihtrühmale ja küsida temalt kuidas ta su probleemi lahendaks. Muidugi ära ütle talle, et ta lahendab seda probleemi iseendale ja unusta mainida ka et ta peab olema loov. Siis ei ole õhus pinget ja protsentuaalne võimalus ausat vastust saada on kordades suurem.
Peale seda heida pilk mitte konkurendi vaid sihtrühma kapsaaeda. Tutvu julgelt teiste brändide ja toodete tegevustega sinu sihtrühma suunas. Sealt saad sa teada millise nurga alt müüakse sinu toote tarbijale ajakirju, autosid, pangalaenu või parkasid. Kõik täiesti erinevate lähenemistega.
Arvuti, telefon, telekas, nutikell, nutikaal, kalkulaator, mikrolaineahi, külmik, auto, trimmer ja traktor. Mitte ükski neist ei sobi sinu brainstormile. Sinu parem(ehk loominguline) ajupool ei hakka kunagi korralikult tööle kui sinu vasak(ehk süsteemne) ajupool koguaeg mõnd tehnikat näpib. Võta brainstormile kaasa pliiats, paber ja hea tuju. Päriselt. Rohkem ei ole vaja.
Mitte ükski brainstorm ei ole olnud edukas kui sul on ühe probleemi lahendamiseks lõputult aega. Kui sul on aega lahendust mõelda, siis on sul aega ka lakke vahtida ja vahepeal endale üks kaneelimaitseline topeltlatte teha. Tähtaeg annab sulle piitsa ja lõpetab ebavajaliku ideedelihvimise.
Ei ole midagi hullemat kui udune pilt. Sama on ka brainstormijaga – fookusest väljas loovinimene on amatöörlik loovinimene. Püsi fookuses ja tooda kvaliteeti.
Leia oma sisemine Eston ja astu…ei…jookse üle piiride. Brainstorm ei ole koht kus ennast tagasi hoida. Kui sul on kindel probleem ja iga idee leiab siiski probleemile lahenduse, siis aga palun. Pane hullu ja astu välja eelarvest, sihtrühmast, ootustest ja võimalustest. Alati saab ju maa peale tagasi tulla.
Kui sa oled igapäevaselt salliv ja mõistev, siis ära unusta seda omadust ka brainstormil. Enesekriitika ajutormi ajal on üks surmavamaid omadusi. Iga idee on suurepärane ja kõik lahendused on paljulubavad. Küll ülejäänud tiimiliikmed hiljem su ideed kriitikaga paika panevad. Selle pärast ei pea küll muretsema.
Kui jooksed omadega kinn, siis siin on sulle mõned brainstormi loovtehnikad. Olen need välja valinud just sellepärast, et järgnevaid tehnikaid saab rakendada nii üksi kui ka tiimiga.
Loovtehnika “Kuus nurka” laseb sul analüüsida püstitatud probleemi kuue erineva nurga alt. See toob sulle uusi mõtteid ja tekitab huvitavaid seoseid – ideaalis.
Tee oma probleemist miks küsimus ja vasta sellele. Seejärel tee oma vastustest miks küsimused. Vasta ka neile. Kui kordad sama tegevust 3–5 korda, siis leiad rohkem kui 20 uut nurka mille alt oma probleemile läheneda.
Kui oled oma ideega hädas ja ei tea kuidas edasi, siis joonista paberile 20+ tühja kasti ja hakka neisse lahendust kujundama. Seejärel ürita neile juurde mõelda kopi ja vaata kas mõnes peitub tugevus muutuda kandvaks ideeks.
Kui kontoris mõte ei liigu ja kõik ideed on kas liiga väikesed või liiga tavalised, siis värskenda keskkonda. Mine ja mõtle pargis. Mine kohvikusse ja mõtle seal. Kõnni ümber maja ja kirjuta ideid kõndides.
Kui sa oled oma ideed kirja saanud ja uhkusega pärismaailma naasnud, siis lase ideel puhata. Anna talle tund…või viis ja vaata seda ideed uuesti kaine ja värske pilguga. Kui looming tundub ka peale puhkust hea, siis mine ja esitle ideed tiimile.
Kui sa tahad olla karbi teravaim pliiats, siis terita ennast regulaarselt. Astu välja oma igapäevasest keskkonnast. Käi uues kohvikus lõunal, sõida ringiga koju, mine parki kõndima, astu sisse kohalikku Maximasse või osta midagi Kaubamajast. Kuula uut muusikat ja ürita mõista igat laulusõnades peituvat allegooriat(eriti räpis). Osale arutelus, mis ei puuduta sinu eriala. Ürita mõista bemmimehe armastust autologoga ketside ja nokatsi vastu.
Tee midagi, mida sa igapäevaselt ei tee ja leia igast uuest olukorrast uus sihtrühm või käitumismaneer. Kui maailm on su pliiatsikarp, siis uued kogemused on su teritaja.
|
OSCAR-2019
|
||
Kommentaarid - Priit Sibul kooselurahust: vassimiste ja valede abil surutakse läbi kaugemat eesmärki – samasooliste abielu - Eesti Päevaleht
Priit Sibul kooselurahust: vassimiste ja valede abil surutakse läbi kaugemat eesmärki – samasooliste abielu - kommentaare 1-16
Esiteks on Maddison abipolitseinik, kui see konkreetne baar oli tema patrulli piirkond siis milles probleem? Teiseks vaenlast peab tundma õppima äkki käis seal konkreetseid vastikuid näiteid otsimas mida avalikkusele serveerida või lihtsalt teada kuidas need loomad mõtlevad ja millistel alustel nad oma otsuseid teevad.
Sm. Erki Noolele (IRL) selgitati ning paluti ilusasti hääletamise päeval reisil olla! Mees sai aru ,ent hävitas sellega oma poliitilise karjääri! Valija ei võtnud meest enam kunagi tõsiselt!
Mina võtan asja rahulikult- omasooliste misiganes tüüpi kooselu on rahuaja "privileeg". See hullunud maailm aga ilma kolmanda ilmasõjata ei pääse- ja peale seda on rahvaarvu taastamise nimel omasooliste kooselu jälle kriminaliseeritud.
On ikka võigas vaatepilt... ei mõista, kuidas selline kraam üldse legaliseeritakse isegi abieluinstitutsioonina. Lihtsalt rõve.
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "rõve" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
rõve 23.07. 13:58 miks selline jälk pilt artikli juures? see läheb geipropaganda alla ja võiks olla keelatud. normaalseltele lastele, kes seda jälkust vahtima peavad, tekitab see ebamugavaid küsimusi
Absoluutselt nõus. No kuulge, meediarahvas... igal asjal peaks olema siiski mingid piirid. Kas nüüdsest hakatakse hälbeid edastama rõvedal kujul juba suisa illustreerituna? Pederastia propaganda illustreerituna näeb ikka pehmelt öeldes äärmiselt nilbe välja. Kuigi selle avalik propageerimine (kahjuks veel) siiani (taas)kriminaliseeritud pole, peaks siiski arvestama, et a) seda jälkust võivad sattuda nägema ka lapsed ja b) võib-olla keegi just parasjagu valmistub (arvuti ees) sööma... ja võileiba pahaaimamatult suu juurde tõstes klikkab kogemata arvutiekraanile selle pildi...
Kahjuks peab ütlema, et sellise seaduse ( ka uuesti algatamise) puhul ei saa teha mitte mingitki kompromissi . Antud tekstis vassib ja hägustab P. Sibul ise kui sõnastab, et seda seadust alustada uuesti koos rakendusaktidega. Või sain ma millestki valesti aru? Vähemasti eksitab see sõnum siin artiklis lugejat. Kindel veendumus on see, et sellist seadust pole üldse vaja. See peaks minema ajaloo prügikasti. Sellesarnased seadused toovad ainult õnnetust. See on hoiatus.
Ma lubaksin väga kindlatel ja rasketel juhtudel enesetappu. Ehk siis kurjategija saaks valida mürgikarika või eluaegse vahel. Päris surmanuhtlust ma ei poolda.
Oh, see pole probleem, küll täideviijaid leidub. Hullem on, et sellist otsust, juhul kui kohus eksib, ei saa heastada mingil moel. Ei kompensatsiooni ega vabandusega.
USA's mõisteti inimesed surma ühe tunnistaja ütluse põhjal. Ühest tunnistajast piisas. Selles mõttes pole midagi muutunud, sest ka üleeelmisel sajandil tehti täpselt sama viga. Kui kohtud on endiselt 19. sajandi lõpu tasemel, siis kuidas me saame surmanuhtlust lubada?
Kummaline, kuidas paarsada omasooiharat suudavad tervele ühiskonnale oma tahtmiste pealesurumisega haiget teha. ja kuidas osa erakondi ja ametnikke sellega kaasa lähevad ja sülitavad julmalt enamus inimeste moraalitundele.
Kas tõesti arvatakse, et valdavale osale eestlastest võib pähe siristada selle nimel, et paarsada pe..sti võiksid end nimetada abielus olevaks?
Ehk siis teeks hooüiski sellise kompromissi, et kuulutaks kõik inimesed ahvideks ja annaks neile loomaõigused? mEIL PAARSADA AHVI RIIGIS IKKA LEIDUB!
Mulle on arusaamatu, miks ei või 2 meest omavahel abielluda? Et kas siis abielu keelamise puhul abielluksid need mehed naistega või ?
Abielu eesmärk ei ole lihtsalt keppi tegemine. Abielu eesmärk on järelkasv ja üksteisele abiks olemine eluraskuste ületamisel. Mina ei ole usklik aga on näha kuidas abielu väärtus on juba ära laastatud, kus pidevalt lahutatakse ja siis uuesti abiellutakse kellegi teisega, seega abielu vanded nagu nii heas kui halvas ja kuni surm meid lahutab ei tähenda midagi vaid on suusoojaks öeldud. Vanasti oli inimese sõna/ vanne oli püha asi, sellega oli seotud kogu inimese väärikus ja väärtus ka mitte kristlikes kogukondades. Aga nüüd öeldakse mida kuulda soovitakse ja siis vabandatakse ennast välja, et sa said valesti aru ja igavesti ei mõelnud ma elu lõpuni vaid seni kuni ....
Ma ei tunne ühtegi abielupaari (k.a. minu abielu), kus tegeletakse pepuseksiga. See on ülimalt kahtlane, kui homoseksualist ise seda väidab fakti pähe. Propaganda, mis muud.
Ning lõppkokkuvõttes oleks neid abiellujaid ainult äärmiselt väike käputäis kogu ühiskonnast, mingit tooni see ei hakka ühiskonnale andma.
Pigem saaks kogu sellele seltskonnale öelda, et näete, saate abielluda, mis teil veel vaja on, nüüd aga olge vait ja ärge enam jaurake.
Me räägime siinkohal hälbest, millele sina tahaksid anda õiguse saada riiklik õnnistus ja soosing? Alustame sellest, et kloaagis oma suguelundi liigutamine on ikka vägagi mööda normaalsusest. Sellest faktist peakski kõik lähtuma. Kui nüüd homoseksualistid tunnevad end ahistatuna ja surutuna seetõttu, et neile ei taheta eriõigusi anda, siis tuleks endale kõigepealt tunnistada, et nad tegelevad millegi väga räpasega.
Arvestades seda, mis täna näiteks Inglismaal toimub, võib seaduse kaitse all abieluks muutuda veel jumal teab, mis kolmekas või grupikas ja krt teab kelle vahel. Valtisus on liberaalidel igate pidi kahvlis ja järgmistel valimistel tuleks nad kõik puhkama saata.
Mu elamisest võiks kasvõi iga päev homoparaad mööda minna, kui vastu näeks seda respublikaanide kampa tegevust lõpetamas ja kõiki nende tegevpoliitikuid töötukassa järjekorras seismas.
Kui homme saab Eestist ka de facto rahvusriik, siis heiskan otsemaid vikerkaarelipu nagu Thomas Müntzer omal ajal. ;)
Homod võivad siis kõik omavahel abielluda, kooselluda ja niisama koos olla. Samuti võiksid abielluda kass ja koer ning vares ja kajakas. Kõigil issanda pudulojustel on mu õnnistus.
Esiteks on neil soov lastele kätt püksi ajada. Lapsendamine algul ja siis juba nende diktaadi all kogu kasvatus.
Teiseks on neil soov kuulutada mittehuvitumine vihakuriteoks ehk homofoobiaks. Nagu üks aktiviste juba ammu teatas, ei rahulda neid passiivne ükskõiksus. Kõik peavad suhtuma positiivselt ja ilmutama soovi kaasa teha. St igaühest peab saama p-de.
Mis takistab praegu abielus olevatel meestel või lausa isadel oma lastele või kärgpere lastele kätt püksi ajada? Nii poistele kui tüdrukutele?
Kristlikud (katolooklikud?) kirikuisad samamoodi käperdavad väga noori lapsi, nii poisse kui tüdrukuid.
Või teine näide -- selleks et keskerakonna mingi sekretär saaks 15-16 aastastele poistele keelt kõrva ajada, ei pea ta üldse abielus olema. Ei pea olema ei homo ega heteroabielus. Temale oli tähtis tema ametikoht.
Vot nii, nüüd sa jõudsid ka ise sinnamaani, et igasugu seksuaalerivajadused ei vaja seadustamist. Ei poistele keelt kõrvaajajad, omasooiharad, fetishistid zoofiilid, hulgiseksijad jne, sest neid fiilijaid on lõputu hulk, kes koos pe..de ja lesbidega pragudest välja tahavad pugeda.
Paraku on ajaloolised kogemused näidanud, et kõrvalekalded ühiskonnale positiivselt ei mõju ja seetõttu ongi välja kujunenud ja heaks kiidetud teatud moraalireeglid, mis on inimkonnale vastuvõetavad ja sobivad.
1980. aastatel sotsiaalse õigluse eest võitlejaid ühendanud Make Trade Fair on kõvasti laienenud ja üritab nüüd parandada arengumaade tootjate olukorda maailmaturul, kirjutab Tiiu Laks. Liikumisega on ühinenud teiste hulgas Antonio Banderas, Michael Stipe ja Alanis Morissette.
Coldplay laulja Chris Martin käis Ghanas ja nägi, kuidas Ameerika ekspordib oma põllumajandusülejääke (mis on tekkinud toetustest tingitud ületootmisest) arengumaadesse ning müüb neid seal odavama hinnaga kui kohalikud põllumehed oma toodangut. Seetõttu ostavad sealsed inimesed ameeriklaste ülejääke ning kohalikud farmerid ja ka (põllu)majandus jäävad rahata.
“Ghanas kasvatatakse odavaid tomateid. Aga ma nägin turul laudu, mis olid Itaaliast imporditud odavaid konservtomateid täis laotud,” ütles üks kuulsamaid õiglase kaubanduse toetajaid Martin. “Kui aga Ghana tahaks oma tooteid Itaaliasse eksportida, siis pandaks neile peale suured maksud. See ei ole loogiline.”
Sama kampaania raames käis Chris Martin ka Haitil, kus taolise käitumise tulemusel on viiendik rahvastikust tööta ja vireleb vaesuses. Coldplay näitab enne oma kontserte suurtelt ekraanidelt lühikest videot, kuidas inimesed ebaõiglase kaubanduse tõttu kannatavad. Bändi Ameerika-tuuril koguti ligi 80 000 toetushäält Make Trade Fairi kampaaniale.
Õiglast kaubandust toetab ka bänd R.E.M., kes samuti tavatseb kontsertidel toetusallkirju koguda. Viimasel tuuril saadi kokku üle 11 000 allkirja. Bänd on käinud ka Aafrikas kohtumas maakohtade vaestele naistele mõeldud programmis osalejatega.
Make Trade Fairi liikumise tuline toetaja on näitleja Minnie Driver, kes käis Bangkokis kohtumas rõivatootjate esimese ametiühinguga.
Tuntud aktivist, bändi U2 laulja Bono reisis Aafrikasse, et rääkida kohalike puuvillakasvatajatega põllumajandustoetustest ja nende mõjust hindadele.
Nemad ja veel teisedki staarid lasid end Make Trade Fairi kampaania raames pildistada. Fotode läbiv teema on toidu raiskamine – nii on modellid neil kaetud piima, apelsinimahla, riisi, okolaadi ja muu söödavaga. Fotod osutusid rahva seas sedavõrd menukaks, et paljud ameeriklased kasutasid juhust ja lasid Make Trade Fairi kampaania ajal oma iidolite eeskujul ka ennast maisi, puuvilla või riisiga kaetuna pildistada.
Mis saab aga Make Trade Fairi toetuseks kogutud allkirjadest? Need lähevad survevahendina käiku heaoluriikide majandusministrite ja maailma kaubandusorganisatsiooni kohtumistel. Seni on saavutatud vaid väiksemaid töövõite, kuigi kampaania ise on populaarne. Praegu on allkirju kogutud 17 844 945 – kõige rohkem Indiast (5 101 441). Euroopa riikidest enim hääli on antud Suurbritanniast (970 052).
Kui praegused suurriigid veel oma majandust arendasid, kaitsesid nad seda välismaise konkurentsi eest tollide jms kaudu, seni kuni nad olid piisavalt tugevad, et ilma erimeetmeteta hakkama saada. Nüüd aga takistatakse praegustel vaestel riikidel sama tegemast.
Suurriigid rõhuvad maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) vaba kaubanduse põhimõttele, mis eeldab, et kui kaubavahetusele piiranguid (tollimaksud jms) ei seata, siis võiks iga maa majandus õitsele puhkeda, tehes seda, mida nad osa-takse kõige paremini.
Ideaalis peaksid WTO reeglid kaotama kaubandusbarjäärid arenenud riikides, kuid lubama vaestel riikidel nende reeglitega oma majandust kaitsta nii kaua, kuni nad on piisavalt tugevad, et konkurentsi pakkuda. Ometi juhtub tihti, et rikkad maad väänavad reegleid enda kasuks.
Näiteks panevad nad sisse toodud toodetele peale kõrged impordimaksud ja vaesed maad ei saa nii oma kaupu sinna eksportida. Seetõttu veavad vaesed maad tihtipeale välja ainult odavat toorainet. Näiteks puuvilla ja kakaod, mida rikas riik kalliste riiete ja okolaadi tootmiseks kasutab. Kui Aafrika, Ida- ja Lõuna-Aasia ning Ladina-Ameerika suudaksid igaüks oma ekspordi osakaalu maailmaturul tõsta kas või ühe protsendi võrra, tooks see vaesusest välja umbes 128 miljonit inimest.
Teine moodus turgu valitseda on patendid. Suurriikide patendinõuded tõstavad toodete hindu ja jätavad vaesed maad igal aastal ilma umbes 40 miljardist dollarist. Kuna ka ravimid on patenditooted ja sellisena kallid, ei jõua vaesemate riikide elanikud neid osta.
Arvestuslikult sureb maailmas igal aastal 14 miljonit inimest ravitavatesse haigustesse vaid seetõttu, et ei jõua ravimeid osta.
Ühenduse Oxfam korraldatav kampaania Make Trade Fair üritab neid asju muuta. Lisaks allkirjade kogumisele ja surve avaldamisele asuvad paljudes riikides Oxfami poed (tegutsevad juba aastast 1959), kus müüakse arenguriikide tooteid õiglase hinna eest.
|
OSCAR-2019
|
||
Stsenaariumitöös on tuleviku olulisemateks määramatuteks teguriteks võetud liberaalse turumajanduspoliitika aluspõhimõtete ehk Washingtoni konsensuse püsimajäämine või murdumine ja geograafilise asukoha tähtsuse võimalik muutumine. Kas majandustegevuse üha suuremas mahus virtuaal-maailma kolimise või geograafiliste piirkondade jätkuva domineerimisena. Erinevate võimalike arenguteede ehk stsenaariumite läbimängimise kaudu mõtestatakse lahti sellega kaasnev mõju finantssektorile, nt kuidas see võiks mõjutada maailma seniste finantskeskuste ümberkujunemist.
Stsenaarium „Teine käsi“ (ingl k Second Hand) räägib maailmast, kus vaatamata globaliseerumise jätkumisele hinnatakse jätkuvalt kõrgelt demokraatiat ja domineerivad rahvuslikes piires riigikorralduse ja kapitalismi põhimõtted. Samal ajal pingestab olukorda see, et rahvusriigid on globaliseerumisprotsessi vedurite - rahvusvaheliste korporatsioonide (ingl k multinational corporations ehh MNC) - kasvava surve all, mis ei lase neil lahendada oma sotsiaalseid ja eelarvedefitsiidi probleeme maksude tõstmise jms abil. Paljud sotsiaalprobleemid seoses vananemise ja tervishoiu teenustega jäävad üha rohkem erasektori kanda. Selle stsenaariumi realiseerumine on üsna tõenäoline juhul, kui maailmamajandust ei taba ootamatud ulatusliku mõjuga kriisid - nn mustad luiged. Murdepunktiks võib saada kas pikemaks ajaks Euroopa sügavasse kriisi minek ning ühtse eurotsooni lagunemine või mõni globaalse haardega šokk, mis viib näiteks toidu ja puhta vee nappuse järsu kasvuni.
Selle stsenaariumi järgi kasvab samas finantsturgude volatiilsus ja väiksemate rahasüsteemidega riikidele valmistab see järjest rohkem peavalu. Rahvusvahelisel tasandil on finantssektori reguleeritus väga erinev. Tõenäoliselt tekib 5-6 regionaalset regulatiivtsooni, kes üritavad omavahelisi kapitali ja inimeste liikumisi paremini reguleerida. On tõenäoline, et suuremate kriiside järgselt võib Singapur saada Londoni ja New Yorgi ees maailma juhtivaks finantskeskuseks (Global Financial Centres Index järgi). Paljud suured MNC-d võivad kaotada huvi olla noteeritud börsil ning võib arvata, et paljud jaepangateenused on tulevikus täielikult automatiseeritud.
Virtuaal-ruum on saanud peamiseks majandustegevuse keskkonnaks. Samas kasvab ebavõrdsus väikeste rahvusriikide ja globaliseerumisest enam kasu lõikavate suurriikide vahel. Peamised turvalisuse riskid on ohjeldamatult kasvavad küberrünnakud. Paljud sotsiaalkulutuste kasvu surve all olevad ning vananeva elanikkonnaga lääneriikide kodanikud peavad leppima oma elatustaseme tuntava langemisega. See on maailm, kus saavutatud regulatiivne homogeensus teeb maailmamajanduse kriisidele väga haavatavaks, finantsturud volatiilseks ja seetõttu ebastabiilseks. MNC-d kasvavad veelgi suuremaks, samas nende arvukus väheneb läbi ühinemistehingute. USA dollar jääb jätkuvalt maailma rahaturgudel domineerivaks valuutaks. Kasvab riikide konkureerimine soodsa maksukeskkonna pakkujatena erasektorile, kuid mõningaid rahvusriike ootab ees maksejõuetus. Investorite tähelepanu on tööstuslikul toorainel ja kullal. London ja New York jäävad maailma olulisimateks finantskeskusteks, elades üle mitmeid finantskriise.
Majandustegevuses hakkavad turgude mõttes kasvavat tähtust omama erinevate kogukondade põhised võrgustikud. Maailma olulisemateks finantskeskusteks saavad 2030 aastaks Singapur ja Šanghai. Sama ajal konkureerib globaalselt omavahel üle 50-ne erineva jurisdiktsiooni. Jaepanganduses saavad domineerivaks mudeliks IKT abil vahendatud kreeditori ja laenaja vahelised tehingud inimeselt inimesele. Aastaks 2050 taastavad selleks ajaks mitmed kriisid läbinud ja veelgi multikultuursemaks saanud London ja New York oma juhtpositsioonid finantskeskustena.
Stsenaariumis „Palju käsi“ (ingl k Many Hands) on globaliseerumisprotsess negatiivsete tagajärgedega. Viies riikide majandused langusesse ja kujundades suhtumist demokraatiasse, kui arengut takistavasse ja koormavasse valitsemissüsteemi. Probleemid Euroopa riikide võlakirjadega viivad eurotsooni lagunemiseni ja senised lääne liberaalsed väärtushinnangud kuulutatakse ebaefektiivseteks. Ebaõnnestunud traditsiooniliste rahvusriikide asemele on tekkimas uut tüüpi nn linnriigid, mis toimivad regionaalsete tippkeskustena ja inimeste liikuvus on nende keskuste vahel väga aktiivne. Kõrge ebavõrdusmääraga maailmas muutuvad teadmus-linnad omamoodi hea elu „kindlusteks“, kes otsustavad ise, millistel inimestel sinna mujalt sisse rännata lubatakse.
• Stabiilsem tulevik finantsteenustele maailmas peitub pigem finantsturgude regionaalses mitmekesisuses kui globaalselt ühtsetes regulatsioonides. Maailma kasvav regionaliseerumine kergitab aga tulevikus Aasia finantskeskusi.
Euroopa kohta võib nende stsenaariumite põhjal teha järelduse, et kui Euroopa finantssektor tahab ka tulevikus maailmas etendada jätkuvalt olulist rolli, on viimane aeg finantssektor Euroopas kriisist välja juhtida. Selleks vajavad senised mehhanismid (EL, finantssektori regulatsioonisüsteem, euro) kardinaalseid ümberkorraldusi.
|
OSCAR-2019
|
||
olin siis üksi kodus ja kuulen järsku,et köögi uks läheb pquguga kinni pärast kui ema tagasi tuli siis kordus sama asi aga ema arvas,et seda tegin mina...
A kes ukse vahepeal lahti tegi? Ja võib aru saada, et seda ukse kinniminekut Sa ei näinud, ainult kuulsid? Kas julgesid vaatama ka minna, et mis (või kes) ja kuidas? Ja rohkem pole taolist asja juhtunud? Aga üldiselt ... poltergeist või tuuletõmbus või keegi (kes võis sisse pääseda) tegi lolli nalja.
tere minul juhtus siis üks selline lugu...kui ma olein väiksem nii umbes 6-7 aastane juhtus minuga midagi hirmsat! me elasime siis korteris ja minu niiöelda tuba oli siis nagu elutoas. meil oligi elutoas ainult minu voodi ja siis riiul, telekas oli vanemate magamistoas. köök ja elutuba olid koos ust vahel ei olnud ja meil oli ainult selline väike kööginurk. ühel öösel tuli mulle joogijanu ja tõusin oma voodist üles... kuid siis ma nagu ma ei oskagi seda täpselt kirjeltada noh ma vaatasin nagu koridori ukse poole ja siis mu silmad nagu oleksid liikunund hästi kiiersti lukuaugu juurde ja seal nägin ma ühte naise pead kelle nägu oli kahvatu ja tal olid mustad lokkis juuksed. see naine oli selline vanemat sorti nii umbes 40-50 aastat. ja siis ma lihtsalt nägin ainult tema nägu niimoodi suurelt. ja siis ma tean, et ma olin hakanud karjuma ja mu vanemad tulid vaatama, et mis lahti on ja nad olid leidnud mu SEISMAS oma voodi kõrvalt vaadates ukse poole! kas see siis ei olnudki viirastus kuna ma ju seisin ja vaatasin niiet unenägu see ka ei saanud olla! kes see oli keda ma seal nägin??? suured tänud kui te ikka kirjutatate!
Kuna sa nii üksikasjaliselt kirjutasid, siis jääb küll mulje et nägidki viirastust. Lapsed näevad neid üldse sagedamini kui täiskasvanud.
Aga viirastusi nähakse tavaliselt inimkujuna, mitte näona. Keda sa nägid, seda küll keegi öelda ei oska, sest see sõltub sellest missuguse vaim sinna näokujuna ilmus, see võis olla ükskõik milline naisterahvas, kellel oli sinna majja millegipärast asja. Võib-olla ta elas seal varem, aga võib-olla eksis lihtsalt sinna juhuslikult.
kolliga hirmutamine on inimesele tegelikult maast madalast juba sisse sööbinud... ja tegelikult tuleb see hiljem elus kasuks.
noored kes näiteks pimedas kuulevad krabinat ning peavad seda kohe vaimuks... on lihtsalt hea fantaasiaga... tajunihe pole välja arenemata kujul kuigi ohutu kuid paneb tegelikult ka täiskasvanud inimese ootamatus olukorras lapsikult käituma.
irw, mu tädil juhtus sama asi aint üks asi oli erinev: mu tädi ööbis ühe sõbranna pool. sõbrants oli ukse unustanud lukku keerata... nad läksid magama, kui tädi ärkas üles ja nägi naist mustas mantlis... naine rääkis: "ma vaatasin et te unustasite ukse lukku keerata ja astusin sisse..." jne.
mul juhtus aasta tagasi nii ,et vaatasin õhtul hilja filmi kui film lõppes läksin voodisse ,kui proovisin uinuda siis ajas keegi nagu mu üles ja siis kuulsin heli mis meenutas ühte kitarri keelt ja see oli nii tugev et klaasid värisesid ,otse minu toas voodi eest tuli see heli ,sõber magas kõrval toas aga tema ütles et kuulis seda heli väga halvasti kuigi ta kuuleb minust paremini ,see heli kordub iga laupäev ja esmaspäev see tuba kus ma magasin on kuidagi salapärane aga minu mäletamist mööda pole seal kedagi surnud
M&M, kui sa oleksid kasvanud natukenegi teistsuguses keskkonnas üles, oleks võimalik, et sa süüdistad selles härjapõlvlasi ja/või päkapikke. Miks vaimud? Mida teeb vaim kitarriga? Kas see heli meenutas rohkem elektrikitarri, tavalise või ehk on tegemist hoopis bandšo või hoopisgi kandle keelega?
Kui sa magad voodis, siis uuri mis seal all võiks olla, ning kas sa elad korteris, majas, maal, mujal?
ei see ainult maal teatud ajal öösel ning ainult laupäev ja esmaspäeval sain teada ka et ta suri kunagi esmaspäeval ja veel mina pole teda elu sees näind (aint piltidel) sest ta suri enne minu sündi aasta või kaks
A miks just see lugu? (paranormal.about.com'is on neid vähemasti sadu). See meeldis Sulle kõige rohkem? Viitad sellele seoses mõne varsema postiga siin teemas või mujal foorumis? Sinu endaga on midagi sarnast juhtunud?
Ta elas sügaval metsas,väikses maamajas. Inimesed kes seal linnas elasid, kutsusid teda Veriseks Meeriks ja ütlesid, et ta on nõid. Keegi ei julenud vanaeidest mööda minna, kartes, et nende lehmad muutuvad januseks, kartes, et nende söögipoed mädanevad enne talve, et nende lapsed jäävad haigeks palavikust või mõni teine kohutav asi, mida kuri nõid võib teha naabruskonnale.
Kuid siis hakkasid väiksed tüdrukud järjest kaduma, üks ühe haaval. Keegi ei teadnud kuhu nad on kadunud. Kadunud laste vanemad otsisid metsadest, kohalikest ehitustest, igast majast ja küünist, kuid polnud mingeid märke kadunud tüdrukudest. Mõni vapper hing läks isegi Verise Meeri koju metsa, et vaadata kas tema on võtnud tüdrukud aga ta eitas seda. Kuid siiski märgati, et tema metsik välimus on muutunud. Ta nägi välja noorem, kütkestavam. Naabrid olid väga umbusklikud, kuid nad ei leidnud mingeid tõendeid, et nõid on röövind nende lapsed.
Tuli öö, mil Millerite tütar tõusis oma voodist ja kõndis välja, järgnemas võluvale viisile, mida keegi teine ei kuulnud. Milleri naine istus hambavaluga köögis, kui ta tütar välja läks. Ta karjus oma meest ja nad järgnesid tüdrukule. Üheskoos üritasid nad peatada tüdrukut, kuid edutult, tüdruk murdis end vanemate käest lahti ja kõndis linnast välja.
Meeleheitel pisarad, Milleri ja ta naise poolt, äratas naabrid üles. Nad tulid aitama meeleheitel paari. Järsku üks farmer karjatas ja näitas mingi valguse poole mis paistis metsast. Mõned linnamehed järgnesid farmerile ja nägid kuidas Verine Meeri seisis suure tammepuu taga, hoides võlukeppi Millerite maja poole. Ta säras mingi üleloomuliku valgusega, kui pani kurja nõiduse Milleri tütrele.
Linnamehed haarasid oma püssid ja jooksid nõia poole. Kui ta kuulis ligenemist, katkestas Verine Meeri oma nõiduse ja jooksis sügavale metsa. Farmeril oli püss laetud hõbetaste kuulidega, juhuks, kui nõid tuleb tema tütre järele. Kuid nüüd ta laadis selle ja tulistas teda. Kuul tabas Verise Meeri puusa ja ta langes maha. Vihane linnamees tõstis ta ja kandis ta tagasi põllule, kuhu nad olid suure lõkketule teinud,kus nad ta põletasid.
Kui Verine Meeri põles, karjus ta needuse külaelanikele, kui keegi nimetab ta nime valjult, enne peeglit, siis ta saadab oma vaimu, kättemaksuks sureb see samamoodi nagu tema. Kui ta oli surnud läksid külaelanikud tema majja, ning nad leitsid väikeste tüdrukute hauad, kelle nõid oli mõrvanud. Nõid oli nende verd kasutanud, et taas nooreks saada.
Sellest ajast peale, kui mõni nii loll, et öelda Verise Meeri nime kolm korda enne Tumedaks muutund peeglit,kutsub nõia tagasi. On öeldud, et ta tirib nende kehad tükkideks ja võtab nende hinged. Need õnnetud, põlevad samakohas, samamoodi nagu Verine Meeri ning jäävad igaveseks peeglisse kinni.
Aga Verine Meeri oli ju Inglismaa kuninganna kes sai selle hüüdnimeks mitte vana nõid(kuigi ta ka seda oli)
Aga selline stoori on vennad grimmid ka et kuri nõid röövib tüdrukuid ja siis ta muutub ise nooremaks.
mul oli nii vahepeal et kui ma olin koridoris (ma elan oma majas) siis ma tundsin kellegi viibimist seal ja mu sõbranna ytles sama. Vahepeal ma proovisin käbe sealt läbi käia aga nüüd pole seal kedagi. Ma arvan
see on kindlasti viirastus endal oli sama juhtum ärkasin ülesse keset ööd ja tuba oli juht pime vaatasin emda tugitooli peale ja nägion et keegi vehiks seal peaga läksin uurima jaa nägin et seal oli ültse särkk mis lihtsalt meenutas seda
|
OSCAR-2019
|
||
Bradfordi Eesti Kodus tuli 28. sept kokku Põhja-Inglismaa koguduse täiskogu, et otsustada mõnda aega päevakorral olnud küsimus.
Kas kogudusel on jõudu jätkata? Ühiselt leiti, et kahjuks ei suudeta leida inimesi koguduse juhatusse ning seega on edasine tegutsemine võimatu. Selle otsusega sai läbi 65 aastat Eesti kiriku ametlikku tegevust Põhja-Inglismaal.
Põhja-Inglismaa koguduse algus on seotud II maailmasõjaga. Ei ole teada, kui palju elas piirkonnas enne sõda eestlasi, kuid just sõja järel tekkis piirkonda suur ja tugev eesti kogukond. Põhiliselt tuldi Saksamaa põgenikelaagritest.
Esimene eestikeelne jumalateenistus peeti 1947. aastal Põhja-Inglismaa sadamalinnas Hullis. Jumalateenistuse viis läbi õpetaja Herbert Stillverk. Ta oli üks vähestest välismaale põgenenud vaimulikest, kes otsustas 1948. aastal kodumaale naasta.
Eestikeelne kogudus Põhja-Inglismaal asutati ametlikult siiski 15. jaanuaril 1949. Koguduse suuruseks oli asutamise hetkel 400 hinge. Et eesti kogukond asus piirkonnas hajali, siis rajati kuulutuspunktid Leedsis, Boltonis, Stockton-on-Treesis ja Newcastle-upon-Tynesis.
Esimene koguduse oma õpetaja oli Rudolf Reinaru. Ta oli paljudele tuttav juba Flensburgi Bocholti põgenikelaagrist, kus oli teeninud südikalt oma kaasmaalasi. Õpetaja Reinaru järel hakkas 1953. aastal teenima Saksamaalt saabunud õp Remmel. Pärast viimase tagasipöördumist Saksamaale jäi kogudus kaheks aastaks vaimulikuta. 1959. aastast teenis kogudust usuteaduse üliõpilane Andres Taul. Tema lahkus 1968. aastal USAsse.
Vaimulike pidev vahetus andis kogudusele tunda ning tekitas nurinat. Aastatel 1969-1970 ei olnud kogudusel oma vaimulikku, vaid kogudust teenis Leicesteris elav õp Heino Laaneots. Ta valiti 1970. aastal koguduseõpetajaks.
Laaneots tegi ära suure töö kogudusest eemalejäänud liikmetega. Ajapikku oli eesti kogukonna hajusus suurenenud ning mitmed liikmed koguduse elust kõrvale jäänud. Laaneots külastas neid võimalust mööda. Koguduses oli 1972. aastal 243 liiget, kellest liikmemaksu oli tasunud 178. Liikmete vähenemine võrreldes koguduse asutamise ajaga on suur. Peapõhjuseks oli eestlaste edasiränne USAsse, Kanadasse ja Austraaliasse.
Jumalateenistusi peeti peamiselt Bradfordi Eesti Kodus selleks ajutiselt kohandatud ruumides. Kuid suurematel pühadel jäi ka Eesti Kodu peasaal jumalateenistuse jaoks väikseks. Sellistel puhkudel renditi Bradfordi linna peakirik. Õpetaja Heino Laaneotsa hindasid koguduse liikmed kõrgelt, kuid ka tema otsustas Inglismaalt lahkuda ning kogudus oli 1976. aastast jälle vaimulikuta.
Pidev puudus vaimulikust lõi olukorra, kus jumalateenistuste asemel pidasid koguduse liikmed palvusi. Samuti tuli vahel ilmikutel viia läbi matusetalitusi. Tavaliselt oli sellises olukorras abiks kooliõpetaja Ernst Luuk.
Uue õpetaja leidmiseni paluti E.E.L.K. Kesk-Inglismaa õpetajal Aaviksaarel võtta enda peale ka Põhja-Inglismaa teenimine. Kuigi õp Aaviksaar teenis peale oma koguduse ka Belgia ja Hollandi eesti kogukonda, oli ta siiski sellise lahendusega nõus. Taoline olukord aga jäi kestma aastateks.
1996. aastal pidas oma esimese teenistuse Inglismaal Lagle Heinla. Õp Aaviksaar sai oma kohustused Põhja-Inglismaa koguduses üle anda Eestist saabunud ametikaaslasele. (Nüüdseks on Lagle Heinlast saanud Inglismaal riigiteenistuja. – Toim.)
Kuigi viimased aastad on oldud ilma vaimulikuta, on kogudus leidnud jõudu jätkata. Kuid aeg teeb oma töö. Praeguse seisuga on kogudus kahanenud nõnda väikseks, et jätkamiseks pole jõudu.
Pärast täiskogu koosolekut peeti samas EELK Põhja-Inglismaa koguduse viimane jumalateenistus, mis oli pühendatud Eestist põgenemisest 70 aasta möödumisele. Kirikupalves mõeldi tänuga nende aastate peale, mille jooksul kogudus on tegutsenud.
Et Põhja-Inglismaa kogudus on osa eesti pagulusest, siis oli igati sümboolne, et viimaseks lauluks kõlas teenistusel «Hoia, Jumal, Eestit». Koguduse eestikeelsed jumalateenistused lõppesid laulu viimase reaga: «Jõudu andku taevad sulle, kodumaa».
Luterliku Maailmaliidu poolt toetatud Laste- ja Noorsootöö Ühenduse (LNÜ) laagrifondi, mille suurus sel aastal on 1000 eurot, laekus 11 taotlust kokku 3050 eurole.
LNÜ juhatus otsustas rahuldada kuus taotlust: Lääne-Harju praostkonna lastelaager «Kes on minu ligimene?», isade ja poegade laager, Viru praostkonna lastelaager Kärus, vaimupuudega laste ja noorte laager, Võru praostkonna lastelaager «Jeesuse elu» ja kirikunoorte talvepäevad Põltsamaal.
Lastetöötegijate suvepäevad toimuvad sellel aastal Häädemeeste vallas Penu külas Rannakodu puhkemajas 31. juulist 2. augustini. Sinna on oodatud koguduste lastetöötegijad üle Eesti, kaasa võib võtta ka pere.
Titta Hämäläinen LNÜst ütleb, et leitakse kinnitust ning kosutust Piiblist ja palvest, jagatakse häid ideid ning nauditakse loodust. Rühmatööd tutvustavad erinevaid lastetöös kasulikke meetodeid. Võetakse aega ka selleks, et ühiselt arutleda lastetöö eesmärkide ja aluste üle ning räägitakse kasutusel olevatest lastetöö materjalidest ja sellest, millistest abivahenditest tuntakse oma töös puudust.
Märjamaa Nädalaleht (13. mai) annab teada, et Märjamaa valla aasta ema on Riina Toomet (fotol), kes töötab Märjamaa lasteaias Pillerpall. Üle kümne aasta on ta juhendanud ka koguduse pühapäevakooli. Abikaasa Illimar on Märjamaa Maarja koguduse õpetaja, peres kasvavad poeg Martin ja tütar Triinu, kes õpivad Märjamaa gümnaasiumis, muusika- ja kunstikooli kunstiklassis. Lastest on aastate jooksul kasvanud tugi noorematele pühapäevakooli lastele.
Õpetaja Riina on ettevõtlik, töökas ja loov. Ta on alati valmis kaasa minema uute ideedega ning neid oma töös koos rühma meeskonna ja lastega ellu viima. Õppimiseks ning silmaringi laiendamiseks käiakse koos rühmaga sageli õppekäikudel. Kolleegide sõnul on Riina Toomet rõõmsameelne, heatahtlik, abivalmis, toetav ja teisi innustav inimene, kes teeb oma tööd südamest ja südamega.
|
OSCAR-2019
|
||
Villu Plingi, Silja Saarepuu, Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka näitus „Väikesed monumentalistid“ Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 25. VIII; Villu Plingi ja Silja Saarepuu näitus „Maal. Mõistulugusid tööst ja toimetustest. Väikestelt inimestelt maalt ja maali taga“ Evald Okase muuseumis 2. VI – 1. VII.
Ligi 300 aastat tagasi ilmus trükist Jonathan Swifti romaan „Gulliveri reisid“, kus esimeses osas satub nimikangelane liliputtide maale. Liliputid on üsna Fr. R. Kreutzwaldi kilplaste moodi, kelle „imevärklikud jutud ja teud“, mis kandsid saksa rahvaraamatu „Schildbürger“ (1598) tegelased üle Eesti oludesse, avaldati 1857. aastal. Nende satiiriliste ja moraliseerivate raamatute tegelastega on sugulased Villu Plingi ja Silja Saarepuu videote ja installatsioonide mannekeenid-inimmudelid – „väikesed inimesed maalt (ehk Maalt)“ –, kelle askeldamist juhivad ekraanil vähem või rohkem nähtavad „suured inimesed“.
Väikesed inimesed on tegelikult omamoodi vaprad, sest teades aastatuhandeid Koguja öeldut „vanitas vanitatum et omnia vanitas“ ehk „tühisuste tühisus ja kõik on tühine“, on nad stoiliselt jätkanud oma toimetusi. Saarepuu ja Plink respekteerivad seda vaprust ning serveerivad oma väikeste inimeste pidevalt krahhiga lõppeva tegevuse pigem humoorikalt kui õelalt, pannes neile selga rahvariided, mis annab neile koduselt armsa ja isegi pühapäevase väljanägemise. Kunstnike paari puhul on tõstetud esile hoolivat huumorit ja hoidvat mõistmist, 2015. aastal anti neile Kristjan Raua nimeline aastapreemia empaatilis-iroonilise videoloomingu eest.
Ega nad väikeste ja suurte inimeste vahele selget piiri tõmbagi. Haapsalus eksponeeritud videos „Riit“ (2014) sekkuvad nad ise suurte inimestena väikeste tegevusse, lõhkudes neile ette puid, mida nood siis ikka ja jälle kokku varisevasse riita laovad. „Väikeste monumentalistide“ näituseks tehtud videos annavad Aet Andresma-Tamm ja Mare Soovik-Lobjakas inimmudelitele lakkamatult ette klaastorusid, mis nonde käes aina killuhunnikuks kukuvad. See projekt tähistab omamoodi hotell Viru mahaparseldamise aastapäeva. Selle tagajärjel hävis 1970ndate suurejoonelisemaid ja stiilsemaid sisekujundusi, kuhu Väino Tamme, Vello Asi, Loomet Raudsepa, Taevo Gansi, Kristi Laanemaa ja Mari Adamsoni kõrval olid panustanud ka Aet Andresma-Tamm ja Mare Soovik-Lobjakas hotelli restoranile tehtud fantastilise laevalgustiga „Pilv“. Viimase säilinud osadest on klaasikunstnikud galerii tagumisse saali püstitanud kauni installatsiooni – helendava reekviemi kaduvatele kunstiteostele ja hümni kunsti jäävusele.
Ühes Tallinna Kunstihoone galerii näitusel eksponeeritud uues installatsioonis on väikestest inimestest saanud suured, kes on hapra materjali käsitsemisel niisama mannetud kui videos näidatavad väikesed. Mannekeenide paar tasakaalustab ruumi teise poole lõbusamat ja efektsemat installatsiooni, kus ühed väikesed inimesed-monumentalistid püüavad maha kiskuda ja teised esimestele kaela lükata suurt seina. Kokku moodustub elav värviline väikeste figuuride parv valgete pindade foonil. Kirjeldatud teoseid täiendavad videokaadrite fragmentidega fotod.
Saarepuu ja Plingi väljapanekutes imponeerib kujunduslik läbimõeldus, esteetiline kogumõju. Liiga sageli on näitusesaalid hakanud meenutama ladu, kuhu on tekitatud hunnikuid kõikvõimalikest asjadest, pseudo-broodthaers’ide installatsioone, mille puhul eeldatakse, et vaataja peab hakkama otsima neisse kodeeritud tähendusi. Otsingud on aga äärmiselt vaevalised ja seepärast leiab kriitilistest artiklitest üksikute teoste analüüsi harva. Enamasti ollakse sunnitud kirjutama „aiaaugust“, nagu Mari Kartau on ühes arvustuses tunnistanud. Saarepuu ja Plingi näitusi arvustades seletatakse meelsasti teoste tähendust, sest on, mida seletada. Autoritel on olnud selge, mida nad on tahtnud öelda.
Evald Okase muuseumi näitus oli tagasivaateline, viimase kahe aastakümne jooksul valminud fotode, videote, installatsioonide, objektide valik. Väljapanekus oli hästi kasutatud ruumide eripära ning loodud tervik, mis sobis oma humoorika vaimsuse ning süžeedegagi suurepäraselt Haapsalu suvega.
Häid teoseid oli igas žanris, huvitav leid on kumerpeeglite kasutamine väikeste inimestega installatsioonides. Raskuspunkt oli videotel, millest uuemad ehk „Kiik“ ja „Trepp“ (2017) demonstreerivad žanri kujundlikke võimalusi. Mõnd varasemat võib aga juba klassikaks pidada, nagu videot „Vaip“ (2014, pälvis 2017. aastal VII Tallinna rahvusvahelisel rakenduskunstitriennaalil II preemia).
Saarepuu ja Plink on seal ise traktoriga põllul, künnavad sellesse triip triibu järel värvilist kaltsuvaipa. Kui traktor on lõplikult ekraani serva taha kadunud, kaob vaipki ja põld on taas tühi. Nii et hakka aga jälle otsast peale. Tuttav ning rahvusliku nüansi tõttu eriti koomiline eluline situatsioon on lahendatud hästi välja mõõdetud monotoonses rütmis, mis toob kordamise kaudu pidevalt sisse uusi värve ja lõpeb järsu naasmisega algusse. See on eneseküllane kunstiteos, mõistetav igasuguse tekstita. Seda kohe võib vaadata ikka ja jälle.
Mutandid või muteerumine tähistab tihti midagi ebameeldivat või ettearvamatut. Sõnaraamatudefinitsiooni järgi on mutatsioon aga ka ainus viis, kuidas liigi arengusse saab sekkuda variatsioon.
Kas sa kasutad oma jõudu väetite aitamiseks või nende allutamiseks? „Võimuga peab kaasnema vastutus“.1 Jah, ka Winston Churchill ütles midagi sellesarnast, aga see tsitaat pärineb otse 1962. aasta augustikuu „Hämmastavate lugude“ („Amazing Fantasy“) koomiksisarja numbrist, kus tutvustati maailmale Ämblikmeest ja mille autoriks oli X-meeste looja Stan Lee. Koomiksid saavutasid täis populaarsuse külma sõja kõrghetkel ja nende arengu saab otseselt siduda tuumaajastu kättejõudmisega. Paljude tegelaskujude supervõimete algpõhjuseks on kokkupuude mingisuguse kiiritusega. Ämblikmeest hammustas radioaktiivne ämblik, Hulk on aga tuumateadlane, kellega juhtus õnnetus gammapommi katsetamisel.
1960. aastatel oli koomiks Ameerikas staatuses, mida võiks tänapäeval võrrelda nutitelefoniga: kohustuslik vara, möödapääsmatu kultuurikommunikatsioonikanal. Kõrghetkel, 1968. aastal, müüdi ainuüksi Marveli kaubamärgi alt peaaegu 10 miljonit koomiksit. See oli just Stan Lee, kes mõtles välja uut tüüpi tegelase, mutatsioonist sündinud superkangelase. Tema karaktereid iseloomustab (kohati lausa nõrkusena mõjuv) inimlik empaatia, millega käsikäes käivad üliinimlikud võimed ja noblesse oblige. Kurikaelad on vastuoksa alistanud või alla neelanud võim, kangelaste sisekonflikti põhjustajaks on ülemvõimu ja kohusetunde vastuolu. Lee pani aluse kaasaegsele koomiksile tuhandete tegelastega, nende hulgas ka sellised ikoonid nagu Kapten Ameerika, Thor ja Uskumatu Hulk. Must panter oli esimene mustanahaline superkangelane 1960ndate peavoolukoomiksis. Uskumatu, aga Musta Pantri koomiks sai tõelisuseks mitu kuud varem kui Bobby Sealesi Mustade Pantrite poliitiline liikumine.
Nüüd, 2016. aastal, on maailma vallutamas Stan Lee’ Marveli maailma põhjal loodud filmikoloss. 2000. aastast on Marveli universumi omavahel seotud osadena ilmunud 28 filmi. Uusim neist on „X-mehed. Apokalüpsis“, selle sarja üheksas film avanädalavahetuse kassaeduga 300 miljonit dollarit. X-meeste sari on kuulsate ja hinnatud näitlejate paraad: Michael Fassbender / Sir Ian McKellen (Magneto), Jennifer Lawrence (Raven), Hugh Jackman (Wolverine) … Ka Lee ise, krapsakas 93aastane vanamees, astub üles kameorollides oma koomiksitel põhinevates filmides. Tema saabumise ekraanile tunneb tavaliselt ära selle järgi, et nohikud hakkavad ühtäkki plaksutama.
1963. aastal loodud X-meeste põhiolemuseks on sisevõitlus, kui neist on mutatsiooni tõttu saanud supervõimete valdajad. Kas nad kasutavad oma jõudu inimkonna aitamiseks või alistamiseks? Inimkond loomulikult kardab ja vihkab neid. See ongi uue episoodi alguspunktiks, kus peategelane professor Xavier (sealt see X tulebki) ja Apokalüpsis (Oscar Isaac) ristavad vaated ja seisukohad, võttes appi haaravad eriefektid, liibuvasse lükrasse riietatud kaunitarid, tiivulised himbod, igasugu veidrikud ja poolmütoloogilised olendid. Põhiline mutantpahalane Apokalüpsis on Egiptuse jumal, kes äratatakse 1980ndatel taas ellu. Tõsiasi, et tema saatjaks on tavaliselt neli kaaslast, kutsub esile vältimatud seosed apokalüpsise nelja ratsanikuga. Ta värbab neli elus pettunud mutanti ja tugevdab nende võimeid, eesmärgiga pühkida Maa pealt selle korruptiivsed ja nõrgad valitsejad, allutada endale mutantide sugu ja seada end koos oma käsilastega Maa valitsejaks. Professor Xavier, kes on ka ise mutant, plaanib teda peatada. Teda kannustab tagant uskumus, et mutandid ja inimesed on võimelised elama üheskoos ja rahus. Piisab vaid heita pilk eelseisvatele valimistele teispool Atlandit, et näha paralleeli meie maailmaga. Üle 8000 aasta vana Apokalüpsise võim on pealtnäha piiritu. Ta hakkab koos kaaskonnaga hävitama maailma eesmärgiga luua uus ja tugevam kord. Stseen, kus uus kord hävitab Auschwitzi koonduslaagri, tõstatab mõtte, et iga kurjuse hävitamine toob kaasa uue sünni.
XX sajandi India antiguru Krishnamurti märkis ühes vestluses: „Oletame, et X soovib valida mingi inimkonna poolt ette seatud raja. Ta on olnud sinna teel sajand sajandi järel ja küsib iseeneselt, kus siis on see suur, radikaalne muutus? Kas ilmub see keskkonnas või inimsuhetes? Või armastuses, mis ei kuulu teadusliku analüüsi valda. Kus see üldse alustuseks asub? Kui just pole minu sees toimumas mingit mutatsiooni, minu mõistuses, mu ajus, võin ma ju arvata, et olen muutunud, aga see muutus on pinnapealne ega ulatu sügavamale.“2
Inimkonna võetud suund meie maailmas on alati olnud alistamise tee, kus võidavad need, kellel jõudu ja võimeid kõige rohkem. On kirjutatud sadu raamatuid sellest, kuidas sõda pidada ja kuidas neid on varem peetud, väga vähe on aga lugeda selle kohta, kuidas saavutada ja hoida rahu. Siin filmisarjas on inimkonnal ees võitlus, mida ei õnnestu võita ilma radikaalse muutuseta. Marveli universumis leiavad mutandid end kütitute, ekspluateeritute, kardetute ja tagakiusatutena. Mutandid on otsuste ristteel: kas üritada inimkond endale allutada või teha nendega koostööd? Ja see on tõeline, sügav muutus, mis põhineb armastusel ja mitte hirmul. Xavier kasutab masinat nimega Cerebrus, et tugevdada oma telepaatilisi võimeid ja jõuda mõttejõul teiste mutantideni. Just tema „avardatud“ aju saab otsustavaks kaalukeeleks maailma tuleviku määramisel. Kas kasutada võimeid vaid iseenese või meie kõigi hüvanguks? Kes on meie vaenlased, kui mitte me ise? Millisel määral on jõudu ja võimu mõistlik kasutada? Kuidas muuta suunda?
Eelmist kaheksat filmi nägemata ei tohiks seda osa siiski peljata. Film toimib iseseisvalt kui klassikaline mõtisklus kurjuse olemusest, kaotusest ja kokkuvõttes ka sellest, mida tähendab olla inimene. Michael Fassbenderile on Magneto rollis eraldatud üsna piisavalt ekraaniaega, et selgitada meile tema motiive ja heita valguskiir ta „hinge pimedasse öösse“. „X-mehed. Apokalüpsis“ suudab mõjuda meelelahutusliku ja põnevana, hoolimata teemade mõneti napist käsitlusest. Filmile annab üksjagu juurde tegijate oskus kohati aeg maha võtta ja vahetada käiku mõne veidra visuaalse nalja või koomilise stseeniga.
X-meeste seeria ja tegelikult ka kogu Stan Lee’ Marveli maailm keerleb selliste teemade ümber nagu pärilik käitumine, ebausk ja õpitud hirmud. Tõelise superkangelase tunnuseks on oskus olla üle omaenese deemonitest, ja siin on nendeks kangelasteks X-meeste tiimi mutandid. Xavieri juhtimise all õpivad nad oma võimeid kontrollima ja väärtustama.
Koomikseid ei loeta enam massiliselt, aga nende tegelaskujud on aluse pannud multimiljardilisele ärile. Pärast lõputiitreid on näha kirja, mille väitel loodi selle filmi tegemiseks 15 000 uut töökohta.
Kui on aga soovi ka koomiksid oma silmaga üle vaadata, siis soovitan vägagi neid väljaandeid, mille on illustreerinud John Byrne. Nii koomiksite kui ka filmide mõjul muutub palju arusaadavamaks ja aktsepteeritavamaks mõte, et mutatsioon on evolutsiooni osa. Alati on tulemas midagi uut. Ja on ju üsna võimalik, et su silmad, kes sa seda lugu loed, on hallid või sinised, misjuhul on tegemist mutatsiooniga, mis sai alguse vaid 6000 kuni 10 000 aasta tagasi.
|
OSCAR-2019
|
||
Ta avaldas headmeelt, et foorum toimub Eestimaa südames ja hea, et kõneaineks on haridus kõige laiemas mõttes päev pärast pretsedenditut õpetajate streiki taaskordses Eesti Vabariigis.
Haridus on ÜRO UNESCO organisatsioonis esimesel kohal. Ilma hariduseta poleks teadust ega kultuuri; ilma hariduseta poleks peagi põhjust kõnelda ka rahvusest. Ta avaldas headmeelt, et Eesti on liitunud UNESCO pikaajalise programmiga „Haridus kõigile" ja et Eestil on ka midagi pakkuda võimalike haridusstrateegiate osas.
Eesti haridus-ja teadusminister TOIVO MAIMETS peatus oma ettekandes VÕRDNE VÕIMALUS OMANDADA HEA HARIDUS vajadusel muutuste järele.
Rohkem usaldust ja vastutust tuleb anda koolidele endile ja eelkõige kooli juhile, kes on kursis kohapealsete ja riiklike vajadustega.
Koolide rahastamisel tuleks rakendada haridusosaku süsteem, mis sisaldaks kõiki maksumaksja poolt lapse õpetamiseks tehtavaid kulutusi ja liiguks koos lapsega kooli, kus ta õppida otsustab. Samu probleeme peab toetama ühistranspordi võrgu korrastamine ja koolibusside aktiivsem kasutuselevõtt.
Oluliselt peaks paranema täiendkoolituse süsteem kõikides valdkondades. Peame analüüsima vajadusi ja rakendama ka välismaist head kogemust.
Riigi ülesandeks jääb rahastamine (jõuda lähiaastatel hariduskulutusteni 7% SKP-st), seadusandluse korrastamine ja kvaliteedi hindamine. Oluliselt tõuseb kooli enda sisehindamise roll.
Olulise probleemina tõstis ta esile vajaduse kutsekoolide võrgu korrastamise lähtudes riiklikest ja piirkondlikest vajadustest ja nõude materiaalsete ressursside efektiivse kasutamise vajadustest.
Ta peatus ka probleemil, et kõrghariduse plahvatuslik üliõpiladste arvu kasv (2,5 Korda) ei vasta tööandjate ja riigi tegelikele vajadustele.
Ta püstitas nõude teha muudatusi Eesti hariduskorralduses nii, et iga haridusliiki iseloomustaks kolm üldist komponenti:
Ta lõpetas esinemise sooviga, et peame saavutama olukorra kus õpetamise asemel tegeldakse ÕPPIMISEGA, et õppekavad teeniksid individuaalset arengut ja hariduskorraldus tagaks, et koolis on õhkkond ja suhtumine niisugune, et õppur on kaitstud, areneb, tal on tulevikus võimalused olla edukas ja omada soovi pidevalt õppida.
Ta tuletas meelde, et Eesti Haridusfoorum sündis soovist muuta meie hariduspoliitika stabiilsemaks ja kaasata ühiskonna erinevad huvirühmad hariduspoliitika kujundamisse. Need kaks soovi aitaksid edukalt edendada kodanikuühiskonna arengut Eestis.
Haridusstrateegilisi dokumente on viimastel aastatel koostatud üsna mitu: Õppiv Eesti - 1997, Eesti haridusstrateegia - 1998, Eesti haridussüsteemi arengukava aastani 2010 – 1999, Eesti haridussüsteemi arengukontseptsioon - 2000 ja Õpi-Eesti – 2001.
Ometi ei ole lahendatud kaheksa aastat tagasi püstitatud ülesanne – koostada kõigi huvirühmade osavõtul pikaajaline haridusstrateegia (hariduspoliitika kontseptsioon), mis Riigikogu poolt aktsepteerituna oleks aluseks hariduspoliitika kujundamisel.
Alustuseks tõi ta ülevaate OECD ekspertrühma saavutused, kes külastas Eestit neli aastat tagasi. Seal oligi peatükk „Kavandamiselt tegudele", milles oli kuus soovitust Eesti haridussüsteemi arengu suunamiseks:
Üleminek tippudekeskselt (elitaarselt) süsteemilt kõiki õppijaid kaasavale (egalitaarsele) süsteemile;
Haridusministeeriumi uue rolli mõtestamine detsentraliseerimise ja õppeasutuste autonoomia tasakaalustamisel.
Ta peatus Eesti arengumudelitel ja Õpi-Eesti visioonil. Õpi-Eesti põhitunnuseks on: sidus ühiskond ja ühiskonna ning tema liikmete kõrge innovatsioonivõime ja püüdluste kõrge tase. Analüüsides maailmamajanduse arengut näeme, et ettevõtted lähtuvad oma strateegia valikul kahest võimalikust alternatiivist:
Innovatsioonikeskne, kus püütakse pakkuda teistest erinevaid kõrgema kvaliteediga tooteid/teenuseid.
Poliitilise loosungi asemel tuleb üle minna teadmiste- ja innovatsioonipõhisele ühiskonna ning majanduse arengumudelile. Sama vajadust kordavad väikeste variatsioonidega erinevad Eesti arengut käsitavad dokumendid: „Säästev Eesti 21", „ Ühiskondlik lepe" ja „Eesti edu 2014".
Kuna Eesti on jõudnud olulisse pöördepunkti oma arengus, siis on haridussüsteemil täita võtmeroll innovatsioonisüsteemis.
õppida oma viimase kümnendi vigadest ja Soome kogemustest rahvusliku innovatsioonisüsteemi kujundamisel;
asetada Eesti haridussüsteemi areng (rahvus-)kultuuri ja rahvastiku innovatsioonisüsteemi konteksti.
Nad kirjeldasid ja analüüsisid õpiühiskonna ideede arengut ja peamisi tõlgendusi. Tagapõhja avamisel tõid nad välja arengu järgmised tegurid:
Teemat kokku võttes jõudsid nad järeldusele, et ideestik õpiühiskonnast on Eestis olemas. Põhilisteks barjäärideks on ühiskonna killustatus, korporatiivsus, keskendumine lühiajalistele (majanduslikele) eesmärkidele ja erakondadevahelised vastuolud.
Euroopa, OECD ja Eesti arengukavade ning dokumentide sh"Õpi-Eesti" haridusstrateegia põhjalik analüüs;
Avaliku võimu juhtiv roll ja vastutus Eesti arengustrateegiate määratlemisel koostöös kolmanda ja erasektoriga.
Kõikvõimalikud meetmed, sh maksusoodustused erasektorile õppimise korraldamisel töökohtadel, teadmusjuhtimiseks, kvaliteedijuhtimises , hariduse, sh kutsehariduse toetamiseks.
Ülikoolide ja teadusasutuste ning koolide ja ettevõtete mitmesugused koostöövormid, sh vastavate finantside eraldamine riigieelarvest, erasektorilt ja üksikisikutelt õpiühiskonna ideestiku edasisele väljatöötamisele, propageerimisele ning levitamisele.
Eeskätt Euroopa teadus- ja arendusprojektides ja vastavate poliitikate väljatöötamine uurimis- ja arendustegevuse raames.
„2003. aasta läheb ajalukku kui kõige erinevamate arengustrateegiate ja ühiskondlike kokkulepete koostamise aasta" ütles ta esinemist alustades. Haridus- ja teadusministri käskkirjaga 16.01. 2003 käskkirjaga nr. 10 moodustati töörühm, et valmiks ka õpetajakoolituse valdkonna riikliku arengukava projekt.
Arvestati ka mitmesuguseid rahvusvahelisi soovitusi. HTM-i poolt esitati töörühmale nõudmise põhjendus ja soovitavad tulemused. Töörühm koostas Tööprotsessi kulgemise kirjelduse ja põhilised tegevused. Otsustati pakkuda välja arengusuunad ja konkreetsed tegevused, mis omavahel süsteemselt haakudes ning probleeme lahendades loovad võimalused õpetaja uuenevale rollipildile vastavaks professionaal-seks arenguks.
Ettekande teine pealkiri „Mõtetest tegudeni" tahab olla üleskutseks kõigile asjast huvitatule aduksid oma vastutust ja oleksid ka valmis mõtlema, vaidlema, arutlema s.t. olema dünaamilised ja käivitama uusi tegevusi, uusi arendusi.
Ta peatus muutustel Eesti haridussüsteemis viimase viieteist aasta jooksul, mõtestas lahti ning üldistas arenguid, võrdles neid eelnevatel perioodidel toimunuga, võrdles neid teistes riikides toimunuga.
Põhiküsimus on, miks mõnedest lastest kasvavad kurjategijad ja teised jäävad seaduskuulekateks? Vastuse võtmeks on riskitegurite kontseptsioon.
Kanada psühholoogi DON ANDREWSi järgi on olemas PEAMISED TEGURID JA VÄIKSEMA MÕJUGA TEGURID, mis mõlutavad isiksuse arengut ja ka KAITSETEGURID, mis kas ENNETADES, AVALDADES VASTUMÕJU või KATKESTADES riskitegurite mõju ahela.
Lähtuti sellest, kes on õpetaja? Kõige olulisem on lapse areng ja õpetaja on õppimise juures juhendaja. Õpetajal peaksid olema üldoskused ja teadmised, mis kajastuvad siis kutsestandardis.
Püüti jõuda arutelu lõpuks 3-5 põhiprobleemini ja nende alusel tuletada nii must stsenaarium kui ka päikesestsenaarium.
lapse arengu tagamiseks võrdsed võimalused ( igas regioonis, igasuguste võimetega ja sotsiaalse taustaga lastele);
Rühmatöö kokkuvõttes märgiti, et III sektori seis Eesti ühiskonnas on väga halb: tegemist on rahvusliku ressursi selge raiskamisega. Poliitilised parteid ei tunnista III sektorit partnerina. Ei ole ülevaadet rahaliste vahendite kasutamise kohta, puudub efektiivsuse analüüs. Rahaliste vahendite kasutamisega võiks tegeleda Riigikontroll. Finantseerimise mehhanism peaks olema poliitilistest parteidest sõltumatu.
Valitsusvälistel organisatsioonidel peaks olema ka seadusandliku initsiatiivi võimalus ja ka võrreldava järelevalve võimalus.
Peatuti ka õpetajate organisatsioonide killustatusel. Probleeme, millega peaks tugev õpetajate liit tegelema on palju: õpetajate koolitus, õppekavad, õppevahendid, õpetamiskeskkond, vene koolide keeleprobleem, suhtlus õpilasorganisatsioonidega.
Probleemid: Kas koolivalmidus või –küpsus on kohustuslik? Vastus on jaatav, sest olemasolevad õppekavad ei jäta muud valikut. Mis on üldse küpsus? Kas oskused, teadmised või füüsiline areng? Mida teha, kuidas edasi liikuda? Lasteaiad? Lapsevanemad? Koolivõrk?
Kutsehariduse täiendamine üldhariduse komponendiga (Saksamaa, Austria jt tugeva kutseharidussüsteemiga riigid);
Eestile oleks kõige sobivam samuti Soome variant. Peaks jääma kaks eri suunda kuid ilma barjäärideta nende vahel. Integratsiooniga peaks algama juba lasteaias ja selgitama peaks vajadusi kõikides haridus-liikides.
Sellel haridusfoorumil olid rakendatud ka vaatlejad: JÜRI GINTER, TÜ lektor ja SULEV OJAP Eesti Waldorfkoolide Ühenduse esimees.
Haridussüsteemis on viimase viieteist aasta jooksul toimunud nii demokratiseerumis- kui ka humaniseerimisprotsessid; ilmnenud on ka rida negatiivseid tendentse.
Puuduv haridusstrateegia muutub järjest enam takistuseks Eesti hariduse ja ühiskonna jätkusuutlikule arengule.
Võeti vastu soovitused haridusfoorumile, foorumil osalejatele, omavalitsustele, koolidele, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Riigikogule.
|
OSCAR-2019
|
||
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudeng Raido Lill on väga mitmekülgsete huvidega noormees, kes eelolevast sügisest alustab programmi Erasmus vahendusel vahetusüliõpilasena õpinguid prestiižikas Sibeliuse Akadeemias Helsingis.
Ennast iseloomustas noor muusik kui missioonitundega barokkmuusika tutvustajat, kelle hobideks on lisaks tennisemängule ja kokkamisele ka peotants.
Täpselt. Minu põhierialaks oleva viiuli õpetajaks oli Anu Mänd. Kusjuures tema ema oli minu muusikaõpetajaks lasteaias.
Põhimõtteliselt küll. Tõsi, vahepeal oli aastapikkune vahe. Aga jah. Anti mind ilusasti ja viisakalt üle.
Jah. Viiuli erialal olin ma põhiliselt. Vioolat hakkasin rohkem õppima Pärnu Muusikakooli teisel õppeaastal.
Tegelikult sai üritatud. Küll vioola , küll viiuliga. Vioolaga Pärnus proovisime kambaga teha veidi Apocalyptica-laadset muusikat. Proovid meil küll siin-seal õnnestusid. Isegi küllaltki edukalt. Saada kokku neli keelpillimängijat pluss üks trummar – see polnudki nii lihtne. Eriti kui arvestada, et mängisid kaks tšellot, kaks vioolat ja trumm. Sellises koosseisus musitseerida oli tegelikult väga fantastiline.
Edasi läksin Tallinnasse. Georg Otsa nimelisse Muusikakooli. Kandsin Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi, kuhu läksin puhtalt muusikakallaku pärast, kümnenda klassi ainehinded üle ja läksin. Kuigi ega mul üldainetes väga suurt püsivust ei olnud. Muusika kippus ikkagi tähtsamaks muutuma. Tegelikult oligi tarvis kiiresti teha mingi muudatus või otsus. Lisaks Otsa koolile kaalusin tegelikult ka võimalust minna Tartusse. Heino Elleri nimelisse Muusikakooli. Aga otsustasime siiski Otsa kooli kasuks.
Ei, otsuse tegin ise. Otsa kooli läksime tegelikult koos klassivennaga Ülejõe Gümnaasiumist. Ta oli ja on tänase päevani üks parimaid ja fantastilisemaid basskitarriste minu tutvusringkonnas. Pärast keskkooli tuli juba loogilise otsusena Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Tean, et tuleval õppeaastal olete juba Helsingis, Sibeliuse Akadeemias ? Kuidas teil õnnestus sinna pääseda?
See tuli juhuslikult. Programmi Erasmus raames. Mõte tekkis sellest, et õpin ju barokkvioolat ja tahan just sellel alal rohkem kogemusi saada. See omakorda tähendab seda, et pean barokkvioola ja barokkmuusikaga üldisemalt rohkem kokku puutuma. Just hariduslikult poolelt. Eestis tegutseb varajase muusika keskus alles teist aastat, sügisel saab kolm aastat tegutsemist täis. Aga Sibeliuse Akadeemias on vanamuusika osakond olnud tunduvalt kauem. Nüüd ongi küpsemas plaan teha magistriõpe seal. Praegu on tehtud avaldus minna vahetusüliõpilaseks üheks aastaks. Lihtsalt ettevalmistuse jaoks. Aasta pärast tulen Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse tagasi, lõpetan siin bakalaureuse ära ja pärast uuesti Sibeliuse Akadeemiasse magistrit tegema. See tähendab magistriõpinguid Soomes. Esialgu toetab õpinguid Soomes Erasmus. Teoreetiliselt on võimalik isegi ära elada. (Naerab) Muidugi on ka perekond toeks.
Kui suur kuulajaskond barokkmuusikal on? Tavainimese jaoks on ju see kõik niinimetatud klassikaline muusika?
Ütleme nii, et vanas Euroopas ehk nii Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias kui ka Inglismaal on barokkajastu muusika väga kõrgelt hinnatud. Muidugi jääb barokkmuusika eliitkultuuri hulka. Mees metsast sellist muusikat eriti ei kuula.
Seda ma silmas pidasingi. Kas pole hirm siduda ennast kallakuga, mis võib Eestis jätta laua leivata? Kas Eestis muutub teie arvates barokkmuusika populaarsemaks või on plaan siiski Eestist ära lennata?
Ikka on mõte väljapoole lennata. Vaadata ja õppida ning otsida võimalusi, kuidas Eestis barokkmuusika tutvustamisele laiemalt kaasa aidata.
Proovisime jah. Kontsertsarja korraldamisega olin seotud koos produtsendiga. Minu häda seisnes selles, et vahetult kaks nädalat enne esinemiste toimumist viibisin ise Lätis. Olin seotud Baltimaade Akadeemiate Orkestri proovidega. Eestis tegutsesin ise põhiliselt proovidega kontsertsarjaks. Proovidel osales tegelikult ligikaudu 20 inimest üle riigi. Mängijaid oli akadeemiast, Otsa koolist, teistest muusikakoolidest. Panime kokku kava ja esinesime kirikutes üle riigi. Kahjuks ei tulnud kokku piisaval hulgal kuulajaid, et oleks saanud piletitulust kõik kulud kinni maksta.
Praegu olete siis kirikutele võlgu ja ees on terendamas Niccolo Paganini saatus, kes kirikuvande alla pandi?
Tänase seisuga oleme võlgu kolmele kirikule. Hetkel pean kirikutega läbirääkimisi, üks kirikutest soostus juba rendihinda tunduvalt alla laskma. Pingutame, et võlgnevusi kustutada.
Arvan, et saame hakkama, sest lõpuks kerkib ju ikkagi üles küsimus, et mida me muusika tegemisega peale hakkame. See on minu küsimuseks. Miks me muusikaõpingutega tegeleme? Muusika, instrumendiõpe üldse, on individuaalne. Ja pole kerge. Noored peavad lavale pääsema ja sellele tahan ma võimalikult palju kaasa aidata. Ja tuua võimalikult palju noori muusikas Eesti publikuni. Nii suurel hulgal, kui vähegi võimalik.
Olen. Missioon on väljakutseid esitav. Minule valmistab see isegi rõõmu. Saad millelegi kaasa aidata. Ma ei istu vaid käed rüpes nurgas ega mõtiskle omaette. Asjal peab ikkagi missioonitunne sees olema.
Tantsimine?! Minu elu kõige tõsisemad edusammud olidki varem peotantsuga seotud. Tantsimisega alustasin viieaastaselt tantsuklubis Minifox. Treeneriks oli pärnakatele teada-tuntud mees nimega Ants Lopsik, kes tegutseb sellel alal tänase päevani. Pärast läksin tantsukool Revalia Pärnu filiaali, mille juhatajaks on Merle Klandorf. Minu vanemad koos teiste lapsevanematega aitasid filiaali Pärnus töös hoida.
Revalias jõudsime koos partneriga juba C klassi, juunior 1 vanusegruppi. Alates sellest klassist hakkasid tekkima ka suuremad nõuded esinemiskostüümidele. Tegelikult oleks pidanud rõivistu eest välja käima toonaste hindadega üle 20 tuhande krooni. Sellest sündiski otsus, et tantsuspordiga ei saa sellisel kujul edasi minna. Täna aitab tantsimine füüsilist ja emotsionaalset poolt koos hoida. Kokku sobitada. See on lihtsalt puhas nauding. Otsingi tihti endale füüsilist tegevust tantsu vormis.
Olen käinud tennisekoolis. Lisaks meeldib mulle süüa teha. Ema nimelt õpetab mul Pärnu Kutsehariduskeskuses kokandust. Ja kuna ta varasem töökoht oli Pärnu Rannahotelli köögis, siis lapsepõlve nostalgilised mälestused sunnivad tihti kokanduseski kätt proovima. Ja poissmehe elu elades tahaks ju ikka vahest oma kõhtu rõõmustada. Viimasel ajal olengi tihti vaadanud Ramsay Gordoni kokasaateid. Päris huvitav on. Olukord köögis sarnaneb mõneti olukorrale orkestris. Kui peakokka-dirigenti ei kuulata, siis midagi välja ei tule.
|
OSCAR-2019
|
||
ma müüsin ennast kuivaks pool aastat tagasi ja proovisin siin ka propagandat teha.Raske optimistide laviini peatada.Fakt on see,et langus Dow osas veel jätkub ja tehnoloogiaaktsiatega ei soovita praegu kellelgi riskida.Pange oma raha pangadeposiiti ja oodake.
praegu(mitte konkreetselt tana) on ikka mones aktsias pika positsiooni votmise periood arvan ma, naiteks:
WCOM tõuseb küll, aga kauaks? Lõppude lõpuks pole tegu millegi muuga, kui üksiku positiivselt läbikostnud sõnavõtuga üldises pessimismilaines. Ja see, kas see pika positsiooni võtt end ka õigustab, selgub alles aasta lõpuks.
Kui tunne muutub siis osta.argumentidega põhjendatakse oma valesid otsuseid.Kui argumentide taga tõde oleks siis me ju teaksime kõike neist instrumentidest ja mingit turgu ei eksisteeriks.Kogu mähg käib ainult selle peale,et me ei tea,mis järgmine sekund juhtub.Minu arvamus on et kukub veel,ilma argumentide ja põhjendusteta.
Loen vahest neid cnnfn,thestreet ja forbese jutte ja kunagi ei saa aru,kuidas nende analüütikute järgi kuhugi investeerida saab.Vaevalt,et siinkandis ka keegi teab,nendest tähistest(aktsiatest)midagi sellist,et kindlalt raha paigutada.tuleb üritada üldiste suundumistaga kaasa minna.Kunagi aastaid tagasi investeerisin Läti Ragutisisse ja võitsin paarkümmend tuhat latti.Eelmisel nädalal sain ka teada ühel Riia näitusel mis firmaga tegu oli,kuna kätte juhtus üks tikutoos,mille peale ragutis kirjutatud.või oli see reklaam,või oli see tikutehas?
Võib-olla te pole tähelepannud, aga WCOM on minu esimene (ja võiblat ka viimane) konkreetne aktsiasoovitus ja ei ole tehtud seetõttu uisa-päisa,
Mida enam selliseid sentimentaalseid üleskutseid (a la Tõnis), seda parem. Lugedes muu prahi sekka iga päev ka ülevaateid Euroopa ajalehtede investeerimisnurgakestest olen viimasel mõnel päeval näinud järjest mustemaid stsenaariume üles kerkivat. Muidugi seda mitte ilma põhjuseta, asjad on paljudes valdkondades ebakindlad, kehva läbipaistvusega jne. Aga mõelge näiteks eilsele Äripäeva juhtkirjale, mis soovitas oma aktsiad kiiresti igaks juhuks maha müüa - kas pärast 65% kukkunud NAZ'i on ikka selliseks soovituseks õige aeg. Muuseas huvitav seik seniste USA turgude madalate uurijatelt - kapitulatsiooni korral on alati täheldatud suurt Aasia ja Euroopa investorite paanilist müügilainet, mis suuresti selle kapitulatsiooni moodustabki :-)
Samas tuleb meenutada "kukkuvate aktsiate kuldreeglit" - viimane 1/3 kukkumisest kipub tihti olema kõige kiirem, seda just kapitulatsiooni korral. No hoog tundub viimasel ajal päris kobe olevat ja usutavasti ei tundu see 1500-1800 NAZ põhja prognoos enam kellelegi liiga pessimistlik (nagu tõenäoliselt paljudele varem). Kui see prognoos tundub nüüd lugejale juba lausa optimistlik, siis toimub kõik just nagu peab...
Aktsiate hinnatõus põhineb eelkõige kahel asjal fundamentaalnäitajad ja turu sentiment. Buffeti kombel fundamentaalnäitajaid uurida ei ole vist väikeinvestorile kohane. "Karjaefekt" on ikka üle kõige, tekib tore võimendus ja pendel kaldub äärmusesse. Küsimus on selles, et millal pendel oma optimumi saavutab? Kõige lihtsam on vist see koristaja mõõdupuu, et kui inimene tänavalt räägib ostust/müügist siis oleks targem vastupidi käituda.
valmisolek pole paha.Sa aga unustad ühe pisidetaili.Nimelt.Viimane usa pulliturg on kestnud 10 aastat väiksemas mõõdus...
Emotsioonid on tõesti halvad nõuandjad, aga optimismi ja pessimismi siiski ju mõõdetakse, mis kajastub sentimendi indikaatorinda. Suured investeerimispangad teevad ju lausa regulaarseid arupärimisi investorite, fondihaldurite jne seas, et uurida nende nägemust tulevikus toimuva turu liikumiste suhtes. Mida karusem number, seda parem aktsiaturule ja vastupidi. Need numbrid, mida olen märtsikuu esimese ja teise nädala kohta näinud, viitavad võimalusele, et turg võiks pigem tõusta.
see et Dow edasine langus on sinu arvates fakt (vt ülal), annab jälle põhjust uurida, kust saaks Dow komponentidele put-te osta; Eestist, ma mõtlen. Perspektiiv kuhugi e-tradele rull üle kanda ja ca kuu aega selle arvelejõudmist oodata ei tundu kuigi meeldiv.
Peale selle, Eestis on ka lähemal tegelasi minna nööbist keerama, kui minu rahaga miskit arusaamatut juhtuma peaks...
Äkki LHV kah midagi prognoosib optsioonidega kauplemise alustamise kohta, Tõnno sai ju tööle võetud:-)
Vana investori tarkus: osta siis, kui kõik paistab minevat allamäge ja myy siis, kui kõik paistab olevat ilusamast ilus.
tegevjuht). Tehniline analüüs väidab, et sisuline info aktsia kohta ongi peegeldatud tema hinnaliikumises ja prognoosib selle alusel karjakäitumist (me kõik teame, et karjakäitumine on määrav ja karjapsühholoogia suhteliselt stabiilne). Mida ta annab: suurte
Mida ta ei anna: ideaalset prognoosi parima ostu või müügihetke määramiseks või suurima perspektiiviga aktsia valimiseks (mis nagunii
Tallinna börsil peab nö harilik, mainstream analüüs väga hästi paika. Näiteks börsimulli tekke ja lõhkemise ajal lihtsat tehnilist analüüsi järgides ei oleks praktiliselt saanud lollusi teha. Kui asi kukkuma hakkas, olid kõik põhinäitajad kiiresti punased (ja püsisid), ja enne polnud sellist olukorda väga pikka aega olnud. Analüüs töötab mõistlikult ka peale mulli, aga lihtsalt põnevust on vähem.
"sentimendi indikaatorid"...pull/call ratio näituseks, ei näita mulle niivõrd mitte optimismi-pessimismi olukorda investorite seas.Vaid näitab,millisele turu suunale panustajad ülekaalus on.
Nii alla kui ülespoole liikumise suhtes panustajad ilmselt pessimismile toetudes oma otsuseid ei tee ju?Kui,siis optimismile,et keegi teeb panuse turu allapoole liikumisele ning usub optimistlikult,et turg käitub vastavalt....
|
OSCAR-2019
|
||
Koguduse diakon Urmas Karileet, kes on kirjutamas usuteaduse instituudi lõputööd Käsmu koguduse ajaloost, täpsustab, et esimene aruanne, mille kogudus konsistooriumile esitas, on 1946. aasta kohta ja selle esitas Käsmu köster-jutlustaja Ferdinand Altenbrun.
«Sellest võiks järeldada, et kogudus on registreeritud kas 1945. aasta lõpus või 1946. aasta alguses. Iseseisva koguduse asutamise protsess, mis algas koguduse registreerimisega (täpne kuupäev on väljaselgitamisel), kulmineerus kirikulepingu allkirjastamisega 31. märtsil 1948, mil 21 Käsmu inimest sõlmisid kirikulepingu, võttes sellega endale vastutuse Käsmu kiriku ja koguduse edasise saatuse eest,» ütleb Urmas Karileet.
Sellest johtuvalt tähistati koguduses kirikulepingu sõlmimise 65. aastapäeva koos ülestõusmispühaga, kus jutlustas koguduse hooldajaõpetaja Tauno Toompuu. Pärast teenistust söödi sünnipäevatorti ja -kringlit. Kohal olid umbes pooled 70 annetajaliikmest. Käsmu kogudus on kahe viimase aastaga läbi teinud kahekordse kasvu.
Urmas Karileedi sõnul on kogudus valinud täiesti uue viieliikmelise juhatuse (esimees Tiina Laulik) ja 15-liikmelise nõukogu. «Mõlema juhtorgani liikmete keskmine vanus on põlvkonna jagu noorem eelmistest,» täpsustab diakon. «Käsmus on traditsiooniks, et viimased 62 aastat on juhatuse esimehed olnud naised. Kaks esimest naist (ema ja tütar) juhtisid kogudust kokku 50 aastat: Juuli Sulavee aastail 1950–1976 ja tema tütar Mirjam Vainu aastail 1976–2001. Kuna mehed olid palju merel, siis on Käsmus alati suurema osa tööst teinud ära naised.»
Käsmu inimesed kuulusid küla asutamisest alates 500 aasta jooksul kas Haljala või Kadrina ja vahetult enne iseseisvumist mõned aastad ka Ilumäe koguduse alla ning Käsmu kirikut loeti nende koguduste abikirikuks ehk kabeliks.
Praegune, põhiliselt kohalike meremeeste ja talunike kulul ehitatud kirikuhoone on siin juba kolmas. Ehitamist alustati 1863, pühitsemine oli 1864. aasta suvel.
Aastal 2012 viis kogudus LEADER-programmi ja riikliku pühakodade programmi abiga läbi kapitaalse siseremondi kirikus. Vihula vald tunnustas koguduse tehtud tööd valla 2012. aasta tegija tiitliga kultuuri valdkonnas.
Eestpalves on Inglise Kiriku Yorki provintsi Yorki piiskopkond ja selle piiskop peapiiskop David Hope, samuti Hull’i piiskop Richard Firth, Beverly piiskop Martyn Jarrett, Whitby piiskop Robert Ladds ning Selby piiskop Humphrey Taylor.
Samuti on eestpalves Soome Evangeelne Luterlik Kirik ja Helsingi piiskopkond ühes piiskop Eero Huovineniga.
Palvetame Espoo piiskopkonna, Helsingi piiskopkonna tütarpiiskopkonna eest, mis alustas tööd käesoleva aasta alguses.
Jõululaada traditsioon on sama vana kui taasavatud Toomkool ehk sel aastal avanesid jõulumaa uksed juba kolmandat korda. Jõulumaa laius läbi kogu koolimaja kolme korruse ning näpistas ruumi isegi väljaspool maja hoovialal Tallinna vanalinnas Apteegi tänaval.
Jõulumaa väravad olid avatud juba tänaval kõigile huvilistele. Hoovis oli põlema süüdatud lõke, pakuti sooja hernesuppi ja kuuma glögi. Sel moel sai ka mööduvatele linnakodanikele ja turistidele märku anda sees toimuvast jõululaadast. Seega ei olnud laadakülalisteks mitte ainult korraldajad ja nende pered, vaid külalisi oli ka näiteks Soomest, Venemaalt, Itaaliast ja Koreast.
Esimesel korrusel avatud kohviku letid olid lookas hea ja parema all, mille olid valmistanud lastevanemad ja teised head abilised. Kohvi kõrvale sai igaüks vastavalt oma maitsele valida suurest hulgast soolastest ja magusatest küpsetistest ja suupistetest, süüa eestimaiseid õunu või juua lihtsalt klaasi kosutavat õunamahla. Laste lemmik oli jäätis omaküpsetatud vahvlitorbikus.
Kohvikus sai kuulata muusikat Toomkooli laste, lastevanemate ja õpetajate esituses. Muusikal on selles koolis tähtis koht ning lapsi ja vanemaid, kes laulavad või pilli mängivad, on omajagu. Esinesid solistid ja ansamblid. Peale laulude sai kuulata klaveri-, plokkflöödi-, kitarri-, kontrabassi- ja viiulimängu.
Õnneloosi leti taga ei lõppenud järjekord enne, kui viimane loosipilet oli omaniku leidnud. Õnnela on jõulumaal koht, mis kahjuks on pidanud iga kord oma tegevuse lõpetama enne jõulumaa sulgemist. Pole ka imestada, sest loosid müüakse kiiresti läbi, kuna auhinnad on ihaldusväärsed. Kes ütleks ära spaapuhkusest, jahiga purjetamisest, laevafirmade piletitest, ajalehetellimusest, kontserdi- ja muuseumipiletitest? Lisaks võis võita raamatuid, plaate, maiustusi ja tõeliselt esindusliku piparkoogimaja.
Kes liikus edasi jõulumaa järgmisele korrusele, sai osa meistrite koja saladustest. Iga soovija võis leida seal endale meelepärast tegevust. Suurte ja väikeste meistrite juhendamisel oli võimalus valmistada jõuluehteid, võtmehoidjaid, pastakaümbriseid või voolida endale lihtsalt mõni lahe loomake.
Materjalide ja tehnikate valik meistrite kojas oli lai – kellele meeldis möllata kanga ja liimipüstoliga, kellele paberist baleriine või jõulukuuski meisterdada. Loomulikult oli olemas kõik vajalik viltimiseks, lõngast jõuluehete ja paelade punumiseks ning voolimiseks. Tundub, et endameisterdatud jõuluehteid ei saa kunagi liiga palju.
Laadaplatsil oli müügil traditsiooniline ja vähem traditsiooniline jõulukaup: käsitööehted, seebid, küünlad, kudumid, omaküpsetatud leib, hoidised, kitsejuust, raamatud ja kaardid. Jõululaada ajaks valmisid Toomkooli laste kujundatud jõulukaart ja Toomkooli 2014. a kalendrid. Kalendris olevad joonistused on mustvalged, nii et igaüks saab ise värvida endale kõige meelepärasema.
Peale riigi-, rahvus- ja kirikupühade on kalendris kirjas ka muud eluks vajalikud juhtnöörid: millal on viimane aeg kirja panna uusaastalubadused, millal kiita õpetajat või teha emmele-issile kalli või millal teha midagi meeletut, näiteks tuba ära koristada. Järgmise aastani on veel vähem kui kuu jagu aega, nii et kellel kalender ostmata, see saab laste kujundatud unikaalse kalendri soetada veel Toomkoolist või Tallinna Toomkirikust.
Kõige kõrgemal korrusel katuse all oli ennast sisse seadnud jutuvestja, kelle juures siginast-saginast väsinud lapsed said osa jõulusalapärast. Selline oli jõulumaa, mis oli üheks päevaks kolinud Tallinna Toomkooli. Laadal saadud tulu kasutatakse kooli õueala funktsionaalseks ja lapsesõbralikuks muutmisel.
Õueala projekti elluviimise toetamiseks on võimalik annetada Tallinna Toomkooli Sihtasutusele ka ülekandega SEB arvelduskontole 10220202964222.
|
OSCAR-2019
|
||
Üks suurimatest rehvitootjatest jaapani ettevõte Yokohama oli asutatud 1917-ndal aastal. Tänapevaks on Yokohamal 10 suurt tehast Jaapani territooriumil ning samuti suured tootmiskompleksid USA, Soome, Vietnami, Hiina ning Venemaa territooriumil. Ettevõtte toodang on esitatud 53-s maailmariigis ning on väga populaarne autosõitjate seas. Yokohama rehvid- tõeline jaapani kvaliteet, jaapani lähenemine tootmisprotsessile teeb Yokohama rehvidest kõrgelt konkureerivaid, usaldusväärseid ning tehnoloogilisi.
Ettevõte Yokohama teostab regulaarselt uuringuid ning uuendusi rehvide tootmisprotsessis. Ettevõtte teadusuuringuline tegevus koosneb töökompleksi uute toorainete liikide uurimises ning originaalsete materjalide väljatöötamises, selle katsetamises ning omaduste hindamises.
Ettevõtte töötab pidevalt innovaatiliste tehnoloogiate väljatöötamise kallal RADIC uuringukeskuses ning samuti teostab toodangu katsetamise oma polügoonidel D-PARC, T-Mary jas TTCA, mis võimaldavad tekitada igat tüüpi teekatet.
Ettevõtte Yokohama Tire Corp üheks peamiseks alamharuks on uuringute ja väljatöötamiste keskus RADIC. See kõrgtehnoloogiline teadusuuringu üksus asub Yokohama tehases, Hiratsuka linnas. Keskus on varustatud kõige kaasaegsema aparatuuriga, mis lubab ettevõtte spetsialistidele uurida uue tooraine omadusi, viia läbi teadusuuringuid ning töötada välja innovaatilisi rehvide tehnoloogiaid.
D-PARC (Daigo Proving-Ground and Research Center) polügooni ovaalne rada omab profileeritud kurviga, kus raja kallak on 41 kraadi ning samuti on Jaapani suurima katsetusringrajaga ning võimalusega modelleerida kuni 20 erinevat liiki teekatteid.
polügoon on ettenähtud spetsiaalselt talverehvide katsetamiseks. Testid, mis teostatakse antuid polügoonil, võimaldavad ettevõtte spetsialistidel parandada toodetavate rehvide omadusi paljudes parameetrites, sealhulgas juhitavust erinevates liiklusrežiimides, pidurdusomadused. Stabiilsus, müratase jne.
Yokohama suur polügoon Tais, kus viiakse läbi kõikvõimalikud sõiduautode, väikeste veoautode ning busside testid. Polügoonil on kiirendusrada, mille pikkus on 4,1 km võimalusega modelleerida erinevaid teekatteid.
Autoomanikud on juba ammu väärikalt hinnanud Yokohama rehvide kõrget jaapani kvaliteeti, seepärast nõudlus antud toodangu järgi aina kasvab ning seda võib näha erineva klassi autodel mistahes riigis.
Yokohama tootevalik on väga lai, ta sisaldab endas rehve sõiduautode, maasturite, veoautode ning busside jaoks ning samuti on tootevalikus ka konveierilinte, aviatsiooni- ja laevaehituses kasutatavaid koostisosi ning palju muud
Rehvide valmistamisel kasutatakse väljatöötatud komponente, mis annavad kogu tootevalikule, isegi ökonoomklassi rehvidele mainekate spordirehvide omaduse.
Samuti omab antud spetsiaalne täiustatud kummisegu ka muid erilisi tehnilisi omadusi, sealhulgas on ta kulumiskindel ning parandab haakuvust nii kuival, kui ka märjal pinnal.
Enne seda, kui Yokohama uued rehvimudelid sattuvad müüki, testitakse neid hoolikalt spetsiaalselt ettevalmistatud testimispolügoonidel Jaapanis, Soomes ning Saksamaal.
Uusimad seadmed, kaasaaegsed tehnoloogiad ning kõrgelt kvalifitseeritud töötajad – kõik see on osa süsteemist, mis on suunatud Yokohama toodangu kõrge kvaliteedi tagamiseks . Praeguseks on ettevõttel Yokohama kvaliteedi juhtimise vastavuse sertifikaat ISO 900 ning samuti sertifikaat ISO 14001, mis tunnistab ettevõtte kõikide Jaapanis asuvate tehase vastavuse ökoloogilise juhtimise rahvusvahelistele standarditele
Auhind ÖkoGlobe ökoloogia valdkonnas BluEarth rehvide eest nominatsioonis «Uued materjalid autotööstuses».
Spetsiaalne preemia Trophee Innovations Pneu Expo 2012 nominatsioonis «Keskonnakaitse tegevus». Selle auhinnaga oli märgitud jaapani ettevõtte tegevus keskkonnakaitse valdkonnas, ökoloogiliselt ohutute toodete tootmise ning ökorehvide sarja Yokohama BluEarth-1 välja töötamise.
Auhind «Green Team» panuse eest ökoloogilise olukorra parandamise eest Kalifornias ning Orange piirkonnas ning samuti kahjulikke ainete atmosfääri heitmise vähendamise eest.
2009 Yokohama rehvid valiti sõiduautode Toyota Prius ja Toyota 4Runner esialgse komplektatsiooni jaoks.
2010 Yokohama allkirjastas kaheaastase lepingu «Rahvusvahelise autospordi föderatsiooni» sponsorluse laiendamise kohta. Yokohama viib läbi puude istutamise kampaania. Tänapäevaks on üle maailma istutatud üle 20000 puu Yokohama esinduste ümbruses.
2011 Yokohama sai auhinna nominatsioonis «Aasta ökoloogiline saavutus » rehvitehnoloogiate näitusel Saksamaal.
Yokohama rehvikontsern väärtustab väga autospordi arengut, võttes osa mitmesugustest võistlustest ning üritustest sponsorina. Ettevõtte Yokohama motoks on: „Sport kui elustiil”. Paljudel võistlustel varustatakse ralliautod just Yokohama rehvidega, mis võimaldab neil näidata kõrgeid tulemusi ning saavutada rida võite.
Yokohama on ringraja ralli maailma meistrivõistluste autorehvide eksklusiivne partner veokastiga autode klassis FIA WTCC. Samuti võtab ettevõte aktiivset osa rallidel ning rallisarjas Le Mans.
Samuti teostab ettevõte Yokohama Tire rehvide tarnet IMSA GT3 Cup Challenge jaoks, mis on loodud spetsiaalselt Porsche 911 GT3 Cup sõiduautode võidusõidu jaoks. 2012-ndal aastal hakkas ettevõte Yokohama Iirimaa kaubakastidega autode meistrivõistluste (ITCC) peasponsoriks.
Alkates 2010-ndast aastast võtab Yokohama meeskond osa rallist Pikes Peak International Hill Climb isiklikul elektrimobiilil. Yokohama meeskonna osavõtt on ettevõtte strateegia osa, kuna Yokohama elektromobiil on varustatud ökoloogiliste rehvidega Yokohama BluEarth-A, mille koostises on apelsiniõli.
Alates 2005-ndast aastast on ettevõte Yokohama festivali Pebble Beach Concours d’Elegance «ametlikuks rehviks», kus on esitatud kõige ilusamad, kallimad ning ajalooliselt väärtuslikud rehvid.
Oma ökoloogilise strateegia raames teostab ettevõte Yokohama ökoloogilisi rehve Yokohama AVID Ascend, mille üheks komponendiks on apelsiniõli. Ettevõte insenerid püüavad rehvide tootmises vähendada nafta komponentide kasutamist, asendades selle ökoloogilise produkti - apelsiniõli vastu./p>
Peale selle, ettevõte Yokohama töötas välja ökoloogilised rehvid BluEarth-1, mis võimaldavad maksimaalselt vähendada keskkonnale tekitatavat kahju. Yokohama BluEarth-1 rehvide väljatöötamisel olid rakendatud uusimad tehnoloogiad, sellised nagu kummi uus nanokoostis, apelsiniõli, aerodünaamiline disain ja kaalu vähendamine. Rehvid Yokohama BluEarth-1said auhinna nominatsioonis "tegevus looduskaitse valdkonnas", mis tõendab ettevõtte Yokohama panust keskkonnakaitsesse.
Ettevõte Yokohama taastöötleb peaaegu täielikult oma jäätmeid. Selle kõige paremaks näiteks on Yokohama Tai tehas, mis toodab veoautode ja busside rehve. Ettevõte saavutas staatuse «Zero Emissions», mis tähendab, et tehase tegevuse tulemusena tekkinud jäätmetest jääb töötlemata vaid 1 protsent.
2007-ndal aastal alustas ettevõte Yokohama öko-projekti “Forever Forest”, vastavalt millele 2017-ndaks aastaks ettevõtte töötajate ja vabatahtlike poolt saab istutatud 500 000 puud üle maailma.
Antud projekt on osa Yokohama tegevusest, mis on suunatud süsihappegaasi väljaheite vähendamisele : täiskasvanud puu on aasta jooksul võimeline neelama üle 21 kilogrammi süsihappegaasi, mida loetakse globaalse soojenemise üheks peamiseks faktoriks.
Kokku on praeguseks hetkeks Yokohama töötajad ja vabatahtlikud istutanud üle 200 000 puu Jaapanis, Filipiinidel, Hiinas, Vietnamis ning USA-s.
Ettevõte Yokohama toetab aktiivselt erinevaid spordialasid, selliseid nagu jalgpall, korvpall ja pesapall. Erinevatel aastal sponsoreeris Yokohama paljusid meeskondi ning käesoleval hetkel toetab järgmisis meeskondi:
2008-ndal aastal tuli kinoekraanidele film «Speed Racer», kus peategelase auto «Mach 5» oli varustatud Yokohama rehvidega. Yokohama oli välja valitud «Speed Racer», loojate poolt tänu ettevõtte ülemaailmsele mainele ning samuti tänu rehvi protektori agressiivsele mustrile. Filmi stsenaristideks ja režissöörideks on vennad Larry ja Andy Wachowsky, kes on maailmakuulsad tänu «The matrix» triloogiale.
|
OSCAR-2019
|
||
Margaret – meie suur eeskuju! Tegemist on väga sõbraliku, sportliku, tugeva, andeka ja kangekaelse ujujaga. Margaret on nii nunnu. Võistlustel ei ole mõtet temaga rääkida, ta on väga keskendunud. Kiire ujuja. Ei söö midagi, mis tuleb merest. Ujuja, kelle moodi tahaksin olla ka mina!
Meribel – neiu, kes naudib avaveeujumist ja teda ei hirmuta pikad distantsid. Pikk, ilus, sportlik ja sõbralik. Temaga on alati millestki rääkida. Meeste huumoriga tüdruk. Mersu ei oska puhata, kuna ka puhkuse ajal teeb ta trenni. Kui ta on väga keskendunud, siis ajab keele suust välja. Paindub hästi. Vigastab end tihti. Meeldib oma koeraga aega veeta ja küpsetada.
Mai Riin – sõbralik, kena, jutukas, abivalmis, viisakas ja kihvt neiu. Temaga on väga tore koos aega veeta. Kaitseb naiste õigusi, on väga sotsiaalne ja hea suhtleja. Teda ei kutsuta ilmaasjata palli ässaks.
Reeli – rõõmsameelne ja tore tüdruk. Alati kõigi vastu sõbralik ja naeratus näol. Reeli on naljakas, kui peaks närvi minema. Temaga on alati vahva. Tegeleb ka traitloniga. Viimasel ajal jookseb ja sõidab rattaga rohkem, kui ujub.
Brita –tore, kena, lõbusa olemisega, aktiivne ja rõõmsameelne neiu. Palju naerab ja jutustab. On väga sõbralik, saab teistega hästi läbi. Musta huumoriga tüdruk. Brita kannatab ära ka kõige raskemad treeningud.
Laura – väga tore ja armas tüdruk. Saab kõigiga hästi läbi ning on alati valmis aitama.Suhtleb paljudega. Itsitab ja naerab palju. Laura on rõõmsameelne, kena, sportlik ja ilusa naeratusega. Hea ujuja. Oskab hästi ujuda konna. Vee all teeb häid pilte. Tal on muusika kuulamiseks eraldi telefon. Lahe tüdruk.
Elisabet – huvitav ja erakordne tüdruk. Sõbralik, viisakas, tore, südamlik, nunnu ja minu pätt. Elisabetil on väga ilusad pruunid silmad. Tema lemmikud on villased ja pikad sokid. Sellepärast, et tal on tihti külm. Suudab ennast väga hästi peita magamiskotti. Elisabet on ka väga hea jooksja. Meeldib palju lugeda ja magada.Ta ei ole hommikuinimene, ärkamiseks kulub pool päeva. Meeldib jäätis. Tihti kaotab asju.
Hanna Grete – tore tegelinski. Pikk, ilus, jutukas, väga sõbralik, vahva ja nunnu tüdruk. Vahepeal läheb naljakalt hulluks ning närvi. Siis võib laamendada. Tal on palju energiat. Meeldib ka vastu vaielda. Ujub hästi selili ja delfiini. Ilusad pruunid silmad. Hanna Gretele meeldib puhtus, nii et ta on väga korranõudlik. Lemmik väljend on “kukkus maha”. Hanna Grete on väga hea suhtleja. Tavaliselt tema on esimene, kes sõbruneb uue topikaga. Juttu tal jätkub. Meeldib kallistada kõiki. Reketite parandamises täielik koba. Temaga on koos väga tore.
Alisa – väga tore, sõbralik, ilus, sportlik, lahke, viisakas ja lahe tüdruk. Üsna tagasihoidlik ning vaikne.Üldse ei solvu. Meeldib kanda 2 patsi. Lemmik sõna on “vahva”. Me armastame Coffe In´i. Äge sõber.
Martine – väga sõbralik, rõõmsameelne, positiivne, julge, naljakas ja lahe tüdruk. Saab kõigiga hästi läbi. Jutustab palju maast ja ilmast. Talle meeldib inimestega suhelda ning leida uusi sõpru. Trennis ning saunas on alati millestki rääkida. Hea nõuandja. Martinel on kõige kohta oma arvamus. Tal on palju lemmik sõnu, nt. üks lemmikutest on dehüdreeruma. Armastab jäätist. Väga hea patsipunuja. Alati särtsu täis. Oskab hästi tantsida. Ja tal on hea lauluhääl. Martine laulab laule, mis hakkavad kummitama. Üks sõna – kantri.
Mari-Liis – väga armas, sõbralik, tore, lahke, ilus, energiline, lahe ning naerusuine tüdruk. Ta on mega naljakas ja temaga on koos väga tore. Lemmik mahl on õunamahl. Võib tunduda tagasihoidlik, aga tegelikult ei ole. Ei karda ujuda pikki võistlusdistantse. Teeb tihti insta-live ja postitab palju instagrammi. Äge tüdruk.
Triinu – väga armas ja hästi tore tüdruk. Triinu on meil tark, ilus ning korralik. Osaleb olümpiaadidel. Meeldib lugeda. Lepatriinu. Koristamismeister. Tal on õnne raha leidmisega. Tihti on peas uued huvitavad mõtted. Parim patsipunuja. Jookseb hästi pikka maad. Ta on mulle kallis.
Jenny – tore, sõbralik, naljakas, abivalmis ja lahe tüdruk. Väga vahva. Temaga ei hakka kunagi igav ja saab palju koos naerda. Oskab hästi kaarte mängida. Tihti kasutab sõna “raudselt”. Lemmik raadio on Retro FM. Kannab tihti nabapluuse.
Mona -väga lahe, naljakas, sõbralik, tore, ilus, hea südamega ja abivalmis tüdruk. Monaga on väga tore koos naerda ja temaga saab palju nalja. Kardab tuvisid. Telefon on tihti katki. Meeldib palju magada ning laulda. Vastu tuleb alati naeratusega. Tihti juhtub midagi. Hea sõber. Mona on tihti oma mõtetes. Minu Mona Lisa.
Anita – särtsakas, ilus ja sõbralik tüdruk. Temaga on huvitav rääkida. Koos on tore ning saab palju nalja. Väga hea ujuja. Kardab ämblike. Lemmik puu on vaher. Laagris on tuba sassis ja asjad tihti kadunud. Paindub hästi. Jookseb kiiresti. Anita on Anita. Minu parim sõber.
Anna – väga lahe, pikk, ilus, rõõmsameelne, naljakas ja nunnu tüdruk. Temaga ei ole kunagi igav. Hea jutukaaslane. Tihti juhtub midagi. Sinikas siin või sinikas seal on tavaline. Oma vanustest naisujujatest kõige pikem. Vahel karjub liiga palju. Kallis sõber.
Hanna-Marleen – väga hea sõber.Rõõmsameelne, ilus, armas, õpihimuline, naljakas, vahva ja sportlik tüdruk. Väga tubli ning püüdlik.
Katarina -väga armas, tore, lahe, kena ja abivalmis tüdruk. Temaga on alati lõbus ning nali ei saa kunagi otsa. Väga väga veniv. Katul on nii armas naeratus ja nummi hääl. Saab kõigiga hästi läbi. Minu väike päike!
Loreen -väga rõõmsameelne, lahke, abivalmis, kena, tore, jutukas, energiline, aktiivne, armas ja sportlik tüdruk. Võib saada kiiresti pahaseks. Ei anna kunagi alla. Hea sõber.
Mirtel – super nunnu, särtsakas, julge, tugev, aktiivne, sõbralik, naljakas ja väle võitleja. Alla ei anna. Naerab palju. Teeb palju trenni. Suvel osaleb triatlonitel. Väga hea sõber.
Kirke – väga armas, super tore, naljakas, rõõmsameelne ja väle tüdruk. Palju energiat. Vahel võib kiiresti solvuda. Väga hea sõber.
Miriam – tragi, armas, lahke, jutukas, sportlik, osav, energiline, tugev ja väga sõbralik tüdruk. Mirru on meil küll pisike, aga temaga rääkides, tundub jutu poolest palju vanem. Blondid juuksed. Eriti hästi ujub delfiini. Oskab hästi rääkida õudusjutte. On osav ka jalgpallis.
Mark G. – väga sõbralik, tore, abivalmis ja sportlik tüüp. Heas vormis. Meeldib kuulata muusikat. Mängib hästi ka jalkat ja jookseb kiiresti. Tihti lahkub platsilt lahinguhaavadega. Geller on hea kuulaja ja teda saab usaldada. Markid teevad koos lollusi. Mark on suurte TOPikate liim ehk hoiab meid koos.
Andreas – väga sõbralik, tore, tubli, tark ja kohusetundlik trennikaaslane. Alati treeningutel keskendunud.
Mark S. – väga tore, tubli, sõbralik, abivalmis ja äge tüüp. Väga kiire ujuja, eriti konn tuleb hästi välja. Mark võtab sporti väga tõsiselt. Arutab palju treeneritega. Meeldivad ka pallimängud. Paneb mõnusat tümpsu. Markid teevad koos lollusi.Ükskord sidus Ain Sovtsal sõrmed kinni, kuna Mark ei suutnud lõpetada rajast tõmbamist.
Jüri – mõnusa olemisega tore poiss. Võtab kõike kergelt, pole vaja liialt muretseda. Talle meeldib nali. Jüri võib minna närvi, kui keegi liiga palju tõmbleb. Kuulab palju muusikat, lemmik on Tommy Cash. Osav ka jalgpallis.
Aleksander Ka. – ta on nii huvitav inimene ja sellist iga päev ei kohta. Adidas on lemmik firma. Tore tüüp. Parim DJ. Ägedad lokid.
Kaspar – kihvt ja tore poiss. Peenike ning pikk. Liiga palju veedab aega telefonis. Pikemad distantsid sobivad talle. Minu hea sõber.
Christopher – väga äge tüüp. Väga tore, heasüdamlik, naljakas, normaalne, abivalmis ja hooliv. Ujub eriti hästi konna. Pikk. Meeldib ka jalka. Minu hea sõber.
Artur – poiss, kes teeb kõigi tuju heaks. Lahe vend. Artur on osav paljudes asjades. Ta on sportlik, abivalmis, tore ja rõõmsameelne tüüp. Vaidleb vastu. Ujub hästi, jookseb hästi ja jalgpallis on ka väga osav. Kööginõudest oskab teha abstraktset kunsti. Meeldib Gelleriga maadelda.
Richard – nunnu, tore, hoolas, tubli, vaikne, mõistlik ja arukas poiss. Naerab palju. Ujub hästi konna. Mängib palju telefonis. Meeldivad kõrsikud. Loeb palju.
Oliver – krutskeid täis tüüp. Koguaeg on naeratus näol. Tore, naljakas ja sõbralik poiss. Satub pahandustesse. Teeb pukilt hästi starte. Palju energiat.
|
OSCAR-2019
|
||
Alates tänasest, 6.veebruarist on võimalik e-maksuametis/e-tollis täita tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioone (TSD) uues rakenduses. Kaasajastatud lahenduse loomisel on mõeldud kasutajamugavusele, et tänapäevased tehnologilised võimalused aitaksid kaasa andmete sisestamisele ja hoiaksid kokku sellele kuluvat aega.
Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul arvutab uus TSD rakendus erinevalt eelmisest kõik maksukohustused automaatselt, raamatupidajal pole tarvis muud kui õiged algandmed sisestada või rippmenüüdest valida.
„Seoses üleminekuga uuele rakendusele oleme arvestanud ka võimalusega, et ettevõtjad ei pruugi deklaratsioone jõuda õigeks ajaks esitada. Deklaratsiooni hiljem esitamisel palume siiski kinnipeetud ja tasumisele kuuluvad maksud õigeaegselt tasuda, sel juhul ei teki intressikohustust,“ rääkis Liivamägi.
„Jaanuari deklaratsioonide esitamisega hilinemisel ei saada me meeldetuletusi enne veebruari lõppu. Kui deklaratsiooni tähtaegse esitamisega on raskusi ka peale veebruari, palume maksuhalduriga ühendust võtta ja koostöös leiame lahenduse."
Paljud tegevused, mis kunagi ahhaa- ja ohoo-efekti tekitasid, näiteks ettevõtte ühised väljasõidud, jõulupeod kaaslastega, sportimisvõimalused jpm, on nüüd iseenesestmõistetavad.
Tervis. Töötaja haigestumise puhul esimeste haiguspäevade eest tasumine, vitamiinide jagamine, sportimisvõimalused.
Üritused. Suve- ja talvepäevad, väljasõidud, muud toredad ettevõtmised, nagu näiteks ettevõttesisene fotokonkurss või seinakalender töötajate fotodest.
Tasakaal töö- ja pereelu vahel. Osalise ajaga töötamisvõimalus pärast lapsehoolduspuhkuselt tulemist, kodukontor, tasustatud tervisepäevad, sünnipäevakuul tasustatud vaba päev.
Lapsed. Lastekaitsepäeva tähistamine, suvel lastelaagrid suurematele lastele, ranitsatoetus, jõulukingid. Jõulupeol osalevad ka lapselapsed, perega ujumas või jõusaalis käimise võimalus, suvine perepargi külastamine, mille sissepääsu tasub tööandja.
Hea ja ohutu töökeskkond, töö- ja eraelu ühitamine, töötaja tervisest ja arengust hoolimine – need on näitajad, millega ettevõtted täna ise oma pere- ja töötajasõbralikkust iseloomustavad.
AS Molycorp Silmet kui Sillamäe üks olulisemaid tööandjaid võib end peresõbralikuks pidada ainuüksi seetõttu, et selles töötavad inimesed ühest perest ja ka erinevatest põlvkondadest. Ettevõtte personalispetsialisti Eveli Dolganova sõnul on ühisüritustele kutsutud töötajaid koos pereliikmetega: uusaastapeole koos kaaslasega, suvisele perepäevale on oodatud laiem perering, ka sugulased ja sõbrad.
Ettevõte väärtustab töötajaid erinevate tegevuste kaudu, lisaks tasuta sportimisvõimalustele ning ühisüritustele ja väljasõitudele pingutatakse olmetingimuste ja ohutuse parandamise nimel. Hoolimine võib väljenduda ka pealtnäha pisiasjades, näiteks selles, et kevade hakul jagatakse töötajatele kevadväsimusega toimetulemiseks vitamiine.
Tänavune seinakalender on pandud kokku oma töötajate fotodest, ettevõtmine osutus nii menukaks, et plaan on seda korrata. “Eelnevalt korraldasime ettevõttesisese fotokonkursi. Kui eelmise aasta teemaks oli “Inimesed tööl”, siis sel aastal “Minu aia õied ja viljad eri aastaaegadel”. Teema valikul arvestasime sellega, et väga paljud meie töötajad on agarad aiapidajad,” selgitas personalispetsialist.
Ettevõtte siselehes on kõigil võrdsed võimalused kaanestaarina särada, olgu selleks korporatsiooni president, hüdrometallurg või elektrik. “Tahame väärtustada neid, kes südamega oma tööd teevad,” kinnitas Dolganova.
Ettevõte on üks ihaldusväärsemaid tööandjaid Sillamäel, oma töökohast lahkuma inimesed ei kipu, firmas on ka 45aastase staažiga töötajaid ning vabade kohtade olemasolul kutsutakse kandideerima sõpru, tuttavaid ja pereliikmeid.
ASi DPD Eesti tegevjuht ja juhatuse esimees Tarmo Tael sõnas, et töötaja- ja peresõbralikkus on tegutsemise loomulik osa, see pole eesmärk omaette. “See on osa ühisest teekonnast parema töökeskkonna loomise nimel.”
Märksõnadeks on avatud suhtlemine, ühised eesmärgid ning tasakaalu leidmine töö- ja pereelu vahel. Viimaseks on loodud mitmeid võimalusi – osalise ajaga töötamine pärast lapsehoolduspuhkust, kodutööpäevad, tasustatud tervisepäevad, sünnipäevakuul tasustatud vaba päev jne. Tael lisas, et kuna firma töötajate laste nimekiri on pea sama pikk kui töötajate enda oma, on ka lastele suunatud palju tegevusi: lastekaitsepäeva üritus koos peredega, suvel lastelaagrid suurematele lastele perioodidel, mil vanemad töötavad, sügisel esimesse klassi minevate laste ranitsatoetus ning loomulikult jõulukingid lastele.
Sportlik tegevus on DPDs samuti tähtis, töötajatele pakutakse kvartaalset sporditoetust, tiimidena osaletakse erinevatel rahvajooksudel ning spordivõistlustel, ettevõtte sünnipäev ja suvepäevad on samuti sportlikud.
Tael kinnitas, et viimaste värbamiskampaaniate raames on DPD töötajasõbralikkust kui kandideerimise põhjust ka aina rohkem esile toodud, kommentaariga “Teil tundub seal nii lahe olevat”. “Töötajasõbralik keskkond soodustab kaasa mõtlemist, loob läbi uute ideede uut väärtust ja lisaks vähendab personali voolavusega seotud negatiivset mõju ettevõttele,” loetles Tael eeliseid, mida sõbralikkus ettevõttele annab.
“Meie üks põhiväärtusi on austada indiviidi. Eelkõige seisnebki töötaja- ja peresõbralikus suhtumises oma inimestesse,” lisas ta.
“Soovime, et suhted oleksid avatud ja siirad, et mõistaksime üksteist ja et töö- ja eraelu oleksid balansis,” rääkis Scania Eesti ASi personalijuht Inga Keres. Võimaluste piires võimaldab Scania oma töötajail kasutada kodukontorit, mis on eriti hinnatud väikelaste vanemate seas. Lapse sünni puhul saavad töötajad vabu päevi keskmise palga säilimisega, suvel on kõigil peredel võimalik külastada mõnd Eesti pereparki, mille sissepääsu eest tasub tööandja, lisaks töötajate lastele saavad jõulupeost osa ka lapselapsed. “Meie töötajad saavad koos perega käia ujumas ja jõusaalis. Ja mõistagi peame meeles sünnipäevi, väärtustame hariduse omandamist ja paneme õla alla, kui töötaja peres on lein või mõni muu raske olukord, mis vajab ajutist töölt eemalviibimist või rahalist toetust,” loetles personalijuht, kes usub, et ettevõtte omad töötajad on parimad soovitajad, kui otsitakse uusi inimesi.
“Inimene veedab ärkvelolekuajast suure osa töökohas ja see peab olema meeldiv. Töötajasõbralikkus tähendab paindlikkust – tööandja ja inimeste reaalsed vajadused on vaja kokku viia ja seetõttu pole meil näiteks rangelt fikseeritud tööaja algust ja lõppu ning kontoritöötajatel on võimalus teha kodus töötamise päevi,” rääkis Sveba-Dahlen Baltic OÜ tegevjuht Simmo Soomets. Teraselt jälgitakse, et töökeskkond oleks hea, ruumid remonditud, töövahendid kvaliteetsed, tehasetöötajatel olemas tööriided ja isikukaitsevahendid, inimestele nende tööülesanded selged ja jõukohased. Vajadusel korraldatakse koolitusi ja keeleõpet.
Ettevõttel on oma tervise edendamise klubi nimega Sveba-Dahlen Spordiklubi, mille liikmed korraldavad vähemalt kord kvartalis ühiseid üritusi: jalgsi-, ratta- ja kanuumatku, discgolfi üritusi jms. Spordiklubi liikmed saavad igal aastal ettevõtte poolt ühe tasuta sportimise riideeseme. “Veebruaris tasusime meie töötajate Tartu Maratonil osalemise kulud, märtsis jagasime igal kolmapäeval ettevõttes õunu,” lisas Soomets, kelle sõnul on tänapäeva ettevõtte jaoks vältimatu olla töötaja- ja peresõbralik. “Seda väärtustatakse ja sellises ettevõttes soovitakse töötada pikemalt, motivatsiooni tööl käia ei ole vaja tikutulega taga otsida. Üritame seda kõike teha loomulikult, ilma liigse pingutuseta, jälgides meie inimeste endi huvisid ja soove. Usume et osalt tänu sellele ei ole meil seni heade töökäte leidmisega raskusi olnud,” rõõmustas ta.
UPM-Kymmene Otepää ASi tegevjuht Ando Jukk nimetas ettevõtte pere- ja töötajasõbralikkuse näitajaks paindlikkust, ent lisas, et rakendada saab seda nii palju, kui tootmistöö spetsiifika seda võimaldab. Ettevõtte motoks on: tervena tööle ja tervena koju. Kusjuures terve olek tähendab nii tööohutusega seonduvat kui ka tervist üldisemalt. “Pere- ja töötajasõbraliku ettevõte maine tööandjana on parem, inimesed on motiveeritud siin tööd tegema. Meil on näiteid, kus ühest perest on tööl mõlemad abikaasad ja ka järeltulev põlvkond,” märkis Jukk.
“Mul on selline kristlik põhimõte, et ma ei tee teistele seda, mida ma ei teha, et mulle tehakse. Nii ka tööl. Tuleb käituda mõistlikult ja oma sõbralikkuse väljendamiseks pole vaja midagi erilist teha,” lausus VMT Tehased ASi juhataja Peeter Kuum. Tema sõnul on lojaalseid ja pika staažiga inimesi ametis üksjagu. “Me ei ole ehk kõrge palga maksjad, aga oleme kindla palga maksjad, mida kõigi ehitusturufirmade kohta öelda ei saa,” märkis ta. Olmetingimused ettevõttes on korralikud, olemas on oma söökla. “Välja on kujunenud toredad traditsioonid: korraldame üritusi, ka töötajate peredele, peame sünnipäevi. Spordisaali kasutamine on töötajatele tasuta, kontsernil on oma jalgpallimeeskond. Puhkuste osas püüame arvestada ka töötajate laste koolivaheaegadega, et pere saaks koos puhata,” loetles Kuum tehtavat.
“Sõbralikkus on üks osa ettevõtte normaalsest toimimisest, see on nagu igapäevane hügieen, mille peale pole vaja spetsiaalselt mõelda,” lausus 18 töötajaga ASi Floorin juhatuse esimees Arvi Mägin. Tema sõnul peaks töö tegemine olema inspireeriv ja mõnus ning ka arendav – töötajad on vaja kaasata muutuste ja arenguprotsessidesse. “Kõik algab sellest, et õiged inimesed on õigetel ametikohtadel. Lähtume oma tegevuses kuuest põhiväärtusest – ausus, areng , hoolivus, tulemustele orienteeritus, kvaliteet, positiivsus –, mis aitavad meil inimesi valida ja vajalikke otsuseid teha,” märkis Mägin.
Mägini sõnul on olulised rõõmsad ja motiveeritud meeskonnaliikmed, sest rahulolu kandub üle ka klientidele. “Ettevõtluses tuleb ette ka tagasilööke, me oleme kogenud, et toetavas meeskonnas on neist lihtsam üle saada, vaenlast otsida pole vaja,” rääkis Mägin, kes on uhke, et paljudest töötajatest on välja kasvanud tipp- ja tegevjuhte, kelle jaoks firma on väikeseks jäänud, ent kes on jätkuvalt ettevõtte kliendid ja soovitajad.
Vastutustundlik töökeskkonna kujundamine, töö- ja eraelu tasakaalu toetamine ja pereväärtuste esiletoomine on kolm komponenti, mida Saint-Gobain Glass Estonia SE-s oluliseks peetakse. Ohutu töökeskkonna loomisega tuleb juhataja Andi Kasaku sõnul tegeleda igapäevaselt. “Viime tehastes läbi ohutusvisiite, et vältida tööõnnetusi ja edendada tööohutuskultuuri. Koolitame töötajaid tervisliku eluviiside praktiseerimiseks ja kajastame neid teemasid siselehes ning tervisestendil.” Ettevõte hindab kõrgelt töötajate panust ja see omakorda suurendab töötajate motivatsiooni. Kasaku sõnul peetakse neil oluliseks töötaja ametialast pühendumist ning toetatakse tema arengut. “Vakantsete ametikohtade puhul eelistame sobivate inimeste olemasolul alati sisekandidaate. Loomulikult aitab töötaja- ja peresõbraliku ettevõtte kuvand kaasa hea tööandja maine kujundamisele, mis on oluline töötajate värbamisel,” märkis ta.
Paindlikkus perekesksetes küsimustes. Näiteks on töötajal võimalus mõne olulise sündmuse korral – olgu selleks siis lasteaia emadepäev pidu, lapse arenguvestlus või esimesse klassi minek – varem töölt lahkuda või vaba päev saada.
Tervis. Kuna eesmärk on rõõmus ja rahulolev töötaja, panustatakse nii sportimisvõimaluste loomisesse kui ka tööohutuse tagamisse. Lisaks inimeste isiklike treeningute kompenseerimisele on traditsiooniks ühised rattamatkad, doonoripäevad ja erinevad firmasisesed spordivõistlused.
Rahulolu. Töötajate ja töökeskkonna arendamiseks viiakse igal aastal läbi rahulolu-uuringuid, millesse suhtutakse väga tõsiselt. Näiteks käib juhatus läbi kõik üksused, esitab uuringu tulemusi ja arutab üksuste kaupa läbi peamised töötajate murekohad ning võimalikud motivatsiooni tõstvad tegurid, millele järgnevad juhatuse ja üksuste kokkulepped ja konkreetsed tegevuskavad, milles on arvestatud töötajate ettepanekutega, millele järgneb nende elluviimine.
Ühisüritused. Korraldatakse suvepäevi, tähistatakse ühiselt töötajate sünnipäevi, on jõulupakid nii töötajatele kui ka nende lastele . Aasta parimaid töötajaid valitakse ja tunnustatakse kord aastas toimuval üritusel Aasta Avalöök. Koos tehakse nii teatrit ja filmi kui ka meelelahutuseks ooperitki.
Oleme üle 130aastase ajalooga pereettevõte, mis on tänini Sellbergide perekonna omanduses. Seetõttu paneme väga palju rõhku töötaja- ja peresõbraliku töökeskkonna loomisele ning hoidmisele. Eelkõige väljendub see hoiakutes ja igapäevases suhtluses – põhiväärtuste järgi hoiame oma kolleege kui pereliikmeid.
Perekesksus on ära märgitud ka meie ettevõtte missioonis, milleks on puhas elukeskkond, usaldusväärne teenindus ja roheline mõtteviis. Jäätmete taaskasutusele suunatud pereettevõttena pakume sobivaid lahendusi põlvest põlve.
Kahtlemata tähendab töötaja- ja peresõbraliku ettevõtte kuvand tugevat konkurentsieelist tööjõuturul. Tänapäeva noor talent hindab töökoha kohandamise võimalusi, üha kasvavale keskkonnateadlikkusele lisaks on ju oluline olla pidevas arengus, koos tööandjaga, kes on sealjuures näoga oma töötajate poole.
Meie jaoks on esmatähtis oma töötajate hoidmine, arengu toetamine ja nende kasvamine koos ettevõttega. Meie töötajaskond on üpris mitmekesine: 27% inimestest on alla 35aastased, suurte kogemustega üle 60aastaseid on 6%; lastega peresid 118. Mitmekesisus paneb enam mõtlema, kuidas olla sõbralik nii töötajate, nende laste, kui ka vanemate ja vanavanemate suhtes.
Meie jaoks on ülioluline, et töötajate töö- ja pereelu oleks tasakaalus. Kui see on paigas, on inimene töö ajal mõtetega töö juures ja õhtul läheb rõõmuga oma pere juurde. Kui töötaja tunneb tööandja toetust ja peresõbralikku hoiakut, ei kibele ta otsima uusi väljakutseid väljapoolt, vaid panustab pigem oma arengule ettevõtte sees, kasutades selleks ettevõttesiseseid karjäärivõimalusi.
Meie töötajaskond on suhteliselt püsiv, keskmine tööstaaž on üle 6 aasta. Pea pooled töötajatest on meil töötanud üle viie aasta. Jäätmekäitlus on väga spetsiifiline ala, seega on pikaajaliselt väljakujunenud kompetents meie jaoks ülioluline.
|
OSCAR-2019
|
||
Biotiin ehk vitamiin B7 on vajalik organismi mitmete füsioloogiliste protsesside tõhusaks toimimiseks. Biotiini põhiroll on muundada toidus sisalduvad süsivesikud kehale kättesaadavaks kütuseks ehk glükoosiks, kuid ta aitab ka kaasa valkude ja rasvade ainevahetusele, toetab tugevate juuste ja küünte kasvu ning naha uuenemist.
Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liige ja toitumisnõustaja Külli Holsting selgitab: ,,Biotiin mängib tõesti organismis tähtsat rolli, toetades naha, närvide, seedetrakti, ainevahetuse ja rakkude toimimist.’’
Inimorganismis leidub biotiini mitme süsivesikute lagundamisega seotud ensüümi osana. Nende ensüümide toimel lagundatakse komplekssed süsivesikud väiksemateks osadeks – glükoosiks, mida keha kasutab energia tootmiseks.
Kuna järjepidev glükoosiga varustamine on tähtis üksnes ajule ja maksale, suudavad B7-vitamiini talletada vaid need organid. Et aju on organismi juhtivorgan, mis vajab normaalseks toimimiseks järjekestvat energiat just glükoosi kujul, hoiustab aju biotiini umbes 2-7 nädalaks.
Biotiinil on tähtis roll ka ensüümides, mis on seotud valkude ainevahetusega. Biotiini sisaldavad ensüümid lagundavad toidu valgud väiksemateks osadeks – aminohapeteks. Vabanenud aminohappeid nimetatakse organismi ehitusmaterjalideks, sest neist on omakorda võimalikmoodustada teisi vajalikke valke. Valkudel on organismis asendamatud ülesanded, näiteks luua keharakke ja neid uuendada.
Muu hulgas aitavad biotiini sisaldavad ensüümid organismil sünteesida elujõulisi keratiini molekule. Keratiin on valk, mida leidub juustes ja küüntes. Seega aitab biotiinirikaste toitude söömine hoida juuksed ning küüned tervena.
Eelneva illustreerimiseks selgitab Külli Holsting järgnevalt: ,,Tavateadmine seostab biotiini puudust beebikõõma ja ekseemiga, aga ka kiilaspäisuse ja juuste hallinemisega. Sageli on biotiinivaeguse kergemad sümptomid haprad küüned ja kergesti väljalangevad juuksed.’’ Nimelt, väikese biotiini kehavaru korral kasutab organism biotiini esmajärjekorras süsivesikute lagundamiseks, et varustada aju energiaga.
Kuna biotiinivaeguse korral on valkude lagundamine teisejärguline, pole organismis sel ajal vajalikul määral ehitusmaterjale ehk aminohappeid, mis toetaksid elujõuliste küünte ja juuste kasvamist. Sel põhjusel kutsuvad sakslased biotiini H-vitamiiniks (saksa keeles Haar und Haut Vitamine), mis otsetõlkes viitab juuste ja naha vitamiinile.
Biotiini leidub ka rasvade lõhustamiseks vajalikes ensüümides, mis aitavad nahapoorides olevaid rasvu lagundada rasvhapeteks. Need on vajalikud särava naha ja terve jume jaoks. Järjepidev biotiini tarbimine aitab näiteks ära hoida rasunäärmete põletikku, mille tunnus on punane ja sügelev nahk.
Pingelisel ajal kasutab keha B-vitamiine tavapärasest rohkem. Et hoida juuksed ja küüned tervetena, tasub üle vaadata igapäevased puhkuseharjumused ja vähendada stressi. Peale selle, et pikaaegne stress mõjub kurnavalt näonahale ja võib tekitada kortse, pidurdab see organismis seedeaktiivsust ja imendumisprotsesse. Niisiis tagab vähem stressi ning biotiinirikaste toitude söömine juuste, küünte ja naha tervisliku välimuse.
Inimese jämesooles asuvad soolestikubakterid toodavad iga päev märkimisväärses koguses biotiini ent teadlased on kõhkleval seisukohal, kui suur hulk sellest organismi imendub. Hetkel on ülekaalus seisukoht, et mikrofloora sünteesitud biotiinist imendub umbes 8-15% ning ülejäänud väljutatakse väljaheidetega.
Külli Holsting lisab: ,,Oluline roll on soole mikrobioomi heal tervisel. Kiudainevaese toidusedeli korral ei ole headel soolestikubakteritel piisavalt toitaineid ja nende hulk võib väheneda. Mida vähem on biotiini sünteesivaid soolestikubaktereid, seda vähem imendub ka vitamiini ennast. Sel moel jääme ilma olulisest biotiiniallikast.’’
Biotiini on väikestes kogustes soovitatav tarbida iga päev – see tagab regulaarse positiivse biotiini voo, mis aitab ära hoida puudujääke. Biotiini leidub väikestes kogustes enamikes iga päev tarbitavates toiduainetes. Ehkki sageli on interneti andmebaasides toiduainete biotiinisisalduseks märgitud 0mg, ei tähenda see ilmtingimata, et need ained on biotiinivaesed – nende biotiinisisaldust pole õigupoolest analüüsitud
Toidus sisalduva biotiini hulga määramiseks tuleb seda toitu töödelda tugeva happega. See meetod ei ole aga usaldusväärne, sest igas katses tuvastatakse eri hulk biotiini ja nii on andmed vastuolulised. Paremat uurimismeetodit preguseks aga välja töötatud ei ole. Näiteks peetakse seeni, kõrvitsaseemneid ja sojaube väga headeks biotiiniallikateks, kuid uurimismeetodite puudulikkuse tõttu ei kajastu tulemused andmebaasides. Sellegipoolest on ka toiduaineid, mille biotiinirohkuses ollakse kindlad.
Lõhefilee, spinatilehtede ning tomativiiludega kaetud seemnetega täisteraleib on rohke biotiini allikas. Taoline võileib sisaldab nii loomset kui ka taimset päritolu biotiini, mis katab hõlpsasti päevase B7–vitamiini vajaduse. Teine selline toit on omlett, millesse on jällegi lisatud spinatilehti, tomatitükke ja šampinjone – kõik need toiduaineid on väga head biotiiniallikad ja tagavad organismi varustamise B7-vitamiiniga.
Kui rääkida biotiini kaost toidu valmistamisel, on katsed näidanud, et ubade leotamine enne keetmist vähendab biotiini sisaldust vaid 10%. Konserveerimise käigus on vitamiin B7 kadu aga 40-80%. Külli Holsting ütleb: ,,Toiduaine biotiini sisaldus varieerub olenevalt hooajast ja kasvutingimustest, kuid suurim kadu tekib toidu kõrgel temperatuuril töötlemisel, rafineerimisel ja konserveerimisel – need protsessid vähendavad toidu biotiini sisaldust märkimisväärselt.’’
Kuigi tasakaalustatud toitumisega ei tohiks haiguseid esineda on biotiini võimalik manustada ka ravimipreparaatidena. Apteegis saada olevates kapslites on 5000 – 10 000 mikrogrammi biotiini ühe kapsli kohta. See ületab päevase adekvaatse tarbimise pea 200 korda.
Paar väikesemahulist uuringut näitasid, et neil, kes manustasid kuue kuu jooksul iga päev 25 000 mikrogrammise biotiinikapsli, kasvasid küüned kiiremini. Hilisemad teadustööd lükkasid need tulemused ümber ning leiti, et biotiinipreparaatide tarbimine juuste ning küünte kasvu kiirust ei mõjuta. Peale selle, puuduvad lisatõendid, justkui aitaksid biotiinilisandid naha seisukorda parandada. Seepärast – kui soovida eriti säravaid juukseid ja küüsi, siis on soovitatav neid hellitada toiduga.
,,Kui otsustada biotiinipreparaate tarbida, on mõistlik seda teha koos C-, E- ja teiste B-vitamiinidega. See tagab biotiinist sõltuvate ainevahetusprotsesside süsteemse toimimise,’’ selgitab Külli Holsting.
Ametlikke biotiini päevaseid soovituslikke koguseid Eestis ei ole. Keskmine lääne ühiskonna elanik tarbib biotiini vahemikus 26-39 mikrogrammi päevas. Kuna sellise koguse juures biotiinivaeguse sümptomid puuduvad, peetakse Eesti mitteametlikeks päevaseks soovitavaks annuseks hinnanguliselt 30-55 mikrogrammi.
Külli Holsting lisab, et tõsise biotiinipuuduse ehk munavalge sündroomi tekkimiseks peaks inimene sööma iga päev 15-20 toorest kanamuna. Toored kanamunad sisaldavad avidiini nimelisi valke, mis seovad end tugevalt biotiiniga. Kuna tekkinud biotiini-avidiini ühendit seedeensüümid ei lõhuta, ei saa vitamiin B7 soolestikust orgnismi imenduda. ,,Kuumtöötlemine, näiteks muna keetmine või praadimine lõhustab ehk inaktiveerib avidiini ja muudab biotiin organismile kättesaadavaks,’’ selgitab Holsting.
Kuna B7-vitamiin leidub laialdaselt paljudes toiduainetes, on biotiinivaegus tavapopulatsiooni hulgas väga haruldan ja seetõttu pole Külli Holstingu sõnul Eestis biotiinivaeguse levimise ulatust uuritud. Ta lisab, et arvatakse, et umbes pooltel rasedatel biotiini hulk organismis väheneb, kuid pole olemas andmeid, et see mõjutaks negatiivselt raseduse kulgu.
Külli Holsting lisab lõpetuseks: ,,Kerge biotiinivaeguse tekke oht on neil, kelle toiduvalikutes on rohkelt töödeldud toitu. Lisaks takistavad biotiini imendumist ka tees ja kohvis leiduvad tanniinid ning antibiootikumide ja alkoholi liigtarvitamine. Loetletud tegevused võivad kahjustada mikrobiootat., mis omakorda võib viia probleemideni rasvhapete sünteesimisel, mille tõttu kontroll naha veekao üle on häiritud ja haige nahk muutub liiga kuivaks – avaldub nahahaiguse dermatiidi näol.’’
Kadri on entusiastlik viimase aasta toitumisteaduse ja dietoloogia tudeng Suurbritannias. Soov aidata abivajajaid, jagada ülikoolis õpitut ning kummutada internetis leiduvat eksitavat informatsiooni ajendab teda toitumisteemalisi artikleid kirjutama. Kadriga on võimalik ühendust võtta ka Tervisefoorum.ee kaudu.
|
OSCAR-2019
|
||
Sinu ees on valik selle sügise põnevaimatest ilu ja silmailu pakkuvatest toodetest. Tead seda mängu - vali leheküljelt kolm asja, mida sa endale võtaksid! Millised on need kolm ilutoodet, parfüümi või hoopis ehet, mida sina nendelt ilukülgedelt endale ihaldad?
Ühel viimastest päevadest sel suvel, tegime fotograaf Meisi Voldiga pildid suudlevate rongide juures, kus pildistasime ka eelmisel aastal üles ühe esimese outfiti seeria Stellariumi jaoks. Kui läinud aastal kõrvetas meid samas kohas Meisiga kuum päike, siis keset seda pildiseeriat hakkas ootamatult sadama ja kuna me oleme Meisiga ju suhkrust tehtud, lippasime tuppa sooja teed jooma.
See meeleolukas vintage tualett pärineb minu õhtukleitide kollektsioonist. Olen julgelt üle 15 aasta kogunud erinevaid õhtukleite ja see on minu kogus uustulnuk. Kas soovid minu õhtukleitidest kunagi suuremat ülevaadet nii pildis kui sõnas? Seisin ühel päeval nõutult oma garderoobis ja mõtlesin, et peaksin jõulupidude eel oma kleidid välja laenutama ... Paljusid kannan aastas ju vaid korra.
Minu pidulikuma ja vahest ka igapäevase meigi osa on kassisilm. Õppisin seda endale joonistama kuskil 18aastaselt ja sellest ajast on see jäänud minuga. Kaunist kassisilma on kandnud ikoonid, keda olen oma erinevatel elu etappidel ikka imetlenud - Brigitte Bardot, Jayne Mansfiled ja Marilyn Monroe.
Paljud naised ütlevad, et kassisilma joonistamine on nende jaoks raske ülesanne ja halvemal juhul lõpeb see kriipsuga kõrva taga. Viise, kuidas endale peenike või rammus lainer silmale maalida, on palju. Iga kosmeetikafirma pakub praegu erinevaid lainereid, lisaks on võimalik neid peenikese niiske pintsli ja lauvärviga joonistada. Kassisilma põhja on turvaline teha silmapliiatsiga ja seda toonitada lauvärvi või laineriga.
Ise kasutan erinevaid terava viltpliiatsi otsaga lainereid. Minu viimane leid pärineb firmalt Aden. Nendel on valikus täiuslik must Precision lainer, millel on piisavalt peenike pliiats, mistõttu on seda mugav käes hoida ja samas tagab terav ots võimaluse ripsmepiirile võimalikult lähedale jõuda.
Adeni pliiatsiga on võimalik silmale joonistada nii peent kui ka paksemat joont. Palusin, et minu tuttav grimmikunstnik seda testiks ja ta ütles, et algajale on Adeni Precision lainer oivaline õppevahend, millega teha esimesed edukad katsetused. Ma ise joonistan endale kassisilma valmis kõigest paari minutiga ja Adeni lainer on hetkel minu suur favoriit. Lisaks soosib Precision lainerit ka hind, see maksab kõigest 5.90 eur. Adeni tooteid saad osta ja uudistada ka netipoest, mis asub SIIN.
Ma poleks kunagi uskunud, et Edgar Savisaare portree minu blogisse satub. Nagu näha juhtub ikka asju, mille puhul arvame, et need ei juhtu meiega mitte kunagi. Samas. Ma poleks kaks aastat tagasi ka uskunud, et blogi pidama hakkan. Seega. Kõik on tasakaalus.
Leidsin täna galerii erinevatest valimispidudest, kus läbi aastate olen Delfi reporterina üritusi kajastamas käinud. Nendelt piltidelt näeb kenasti minu muutumist punapeast blondiks - ilublogijana polegi ma oma juuksedraamadest kuigi palju kirjutanud. Nagu ka mitte valimistest.
Mõtlesin täna valimistest. Mind väga huvitab, kas Stellariumi lugejad lähevad valima? Ma ise olen kasvanud peres, kus mulle sisendati, et valimas käimine on suur au. Arvan seda ka täna. Mu tütar on 8aastane, kuid tahab juba valima minna. Tal oli küll plaan anda hääl Tallinna linnapeakandidaadi Eerik-Niiles Krossi kutsikale Yomole, kuid ma pidin teda kurvastama teatega, et koerakest ei saa valida ja tüdruk ise peab veel kasvama. Samas olen talle eeskujuks, sest lähen 20.oktoobril valima.
Ma vabandan kõigi nende ees, kes ei taha enam valimistest mitte midagi kuulda ja pühendan ülejäänud kaadrid "tunduvalt olulisemale teemale" - sellele, kuidas mu juuksed on läbi aegade muutunud. Kui ülemisel pildil olin õlgadeni juustega punapea, siis alumisel fotol olen läbinud juba kirgliku värvipesu ja kõvasti draamat (mul kukkusid pooled juuksed värvieemalduse käigus peast). Muide, juuksur ehmatas rohkem kui mina ja ma pidin teda lausa lohutama ... Värvipesu tulemus on alumisel pildil kenasti näha - ma olen juba oma blondile eesmärgile täitsa lähedal. Fotol kannan Ivo Nikkolo kollektsiooni raames turule tulnud kleiti, mille sildilt võib lugeda "Design by Evelin Ilves". Presidendiproua loodud kleidid müüdi aastal 2008 läbi kahe päevaga ja mina olin üks nendest, kes 1695 krooni ilma pikema jututa välja ladus. Mul on kleidi hind seepärast hästi meeles, et mu abikaasa küsis kulmu kortsustades: "Noh, kui palju see siis maksis?" ja mina vastasin midagi sellist: "Oh, ma ei mäletagi ... Oli vist 695 ...".
Ja lõpuks veel üks kaader aastast 2011. Taas valimispidu, sel korral riigikogu valimised. Mul on alati olnud nõrkus oma abikaasa lipsude vastu. Nagu sel pildil näha, laenasin talt ühe. Fotolt loen välja, et pidu on läbi, sest mul on endaga kokkulepe - klaas veini tuleb alati pärast tööd. Kui tulla tagasi minu juuste juurde, siis eesmärk saada blondiks on täidetud ja viimasel kaadril on mul juba minu armsad lokid.
Juba sel pühapäeval lähen taas valimisi kajastama. Sina saad aga Stellariumi mängus valida endale kolme toreda iluprotseduuri vahel. Pärast valimisrallit kuluvad need kõik ära! Nimelt toimub Stellariumis mäng, kus Fashion Hair loosib välja põnevaid hooldusi. Mida täpsemalt? Loe SIIT.
Täna toon sinuni kolm väljamaist blogi, mida meelsasti loen. Mul on komme nädalas korra oma lemmikblogid läbi kammida, siis tekib mõnus tunne nagu lappaks virtuaalset ajakirja.
Minu esimene ja konkurentsitu lemmik on Bleubird vintage. See on ühe perekonna lugu, kus kodus kasvab neli last. Blogi on ilmestatud ilusate kaadritega pere igapäeva elust. Üks suurimaid oskusi on teha argipäevast muinasjutt. Just sellist toredat ja usutavat muinasjuttu pakub Bleubird vintage`i perenaine James - mulle meeldib, kuidas ema oma lastest kirjutab ja viis, kuidas nende kodused tegemised on pildile püütud. Bleubird vintage blogi leiad SIIT.
Blogiga, kelle autoriga oled kohtunud, tekib hoopis teistsugune suhe. Teine blogi, kus ma meeleldi aega veedan, on Amlul. Just Amluli autori Gala Gonzalesega kohtusime OPI küünelakkide kollektsiooni "San Francisco" esitlusel Madridis. Ta on Hispaania ilu- ja moeblogijana absoluutne superstaar - lisaks töötab DJ´na, disainib rõivaid ja teeb koostööd erinevate kaubamärkidega. Mina trehvasin Galaga OPI nailbaris, meile tehti kõrvuti istudes maniküüri ja pärast üritust istusime seltskonnaga hotelli rõdul. Gala toksis Stellariumi nime oma telefoni ja soovitas mul soojalt blogi ka inglise keeles kirjutama hakata. Gala blogi leiad SIIT.
Üks parimaid ilu-uudiseid vahendav blogi kuulub Lisa Eldridge`ile. Ta on hinnatud meigikunstnik, kelle videod on minu jaoks ühed kõige inspireerivamad. Ma naudin tema imelist inglise keelt, viisi, kuidas ta vaatajaga soojalt kõneleb ja meiginippe jagab. Eva Green, Cara Delevigne, Carey Mulligan, Cate Blanchett ja Katy Perry on kõigest mõned nimed, kellega Lisa koostööd teeb. Lisa blogi ja videod leiad SIIT.
Millised on sinu kõige lemmikuimad rahvusvahelised blogid? Jaga oma lemmikuid minuga kommentaariumis.
Mul on kuskil kümmekond sügis-talvist kübarat ja olen neile kõigile lubanud, et võtan nad jahedamal ajal taas välja ning näitan neile sügise suurepäraseid värve. Käisin eile Foorumi poodides parimaid palasid välja valimas ja otsustasin selle päeva enda jaoks pidulikumaks teha - ikka kübara ja luksuslike Pi-Reti kõrvarõngastega. Küüned lakkisin ka punaseks OPI imelise San Francisco kollektsiooni "Embarca-Dare Ya" lakiga.
Lubasin kunagi teha oma jaburaimatest kübaratest eraldi postituse ja kui mu elus saab kiirem aeg mööda, on mul varsti pildistamiste jaoks rohkem võimalusi. Unistan väga, et jõuaksin sel sügisel veel Viljandisse, saaksin seal perega jalutada, sugulaste juures pannkooke süüa ja aja maha võtta. Ma olen seoses Stellarium Boxiga saanud just Viljandi lugejatelt eriti armsaid kirju ja luban lähiajal nendele vastata! Aitäh kõigile, kes on võtnud aega ja mulle kirjutanud. Kui ma kohe ei ole jõudnud vastata, siis teen seda siiski õige pea!
Neile, kes armastavad kübaraid, meeldib kindlasti minu Girl Friday postitus, mis viib sind aastasse 1943. Postituse ja pildid leiad SIIT. Ilusat nädala algust!
Täna saab Stellariumis läbi õige mitu loosi. Põhjust tähistamiseks on kuhjaga - Stellariumi Facebookis saab läbi kaks mängu ja lisaks loosime välja kaks pääset Ilumessile pluss külastuse Annemarie Börlindi boxi, kus võitjaid ootab kingitus!
Alustame algusest. Stellariumi 5900 Facebooki fänni täitumisel loosisime koostöös Nurme Seebiga välja kolm roosi näovett. Võitjad on Grete Äärmets, Svetlana Zahharova ja Ulle Lui. Palju õnne!
Meil on põhjust tähistada ka 6000 fänni täitumist ja sel puhul loosin välja Christian Diori lõhna "J`adore". Palju õnne, Maarja-Ly Kuslapuu! "J`adore" on sinu!
Juba homme, 4. oktoobril toimub ilumessil kell 15.00 – 18.00, Biotrendi messiboksis C-022, Annemarie Börlindi mineraalkosmeetika esitlus, kuhu saavad kutse Katrin Lugina ja Merit, kes kirjutas Stellariumi kommentaariumi, et ta kolis alles Tallinnasse ning ilumess oleks tema jaoks esmakordne külastus. Palju rõõmustamist kõigile!
Need, kes täna ei võitnud, uurige kindlasti Georgio Armani parfüümi "Si" loosi, mis saab läbi sel pühapäeval! Mängu leiad SIIT. Samuti ootab osalejaid suur parfüümiloos, mille leiad SIIT.
Nii mõnus on võtta aeg maha, sõita maale ja ronida õunapuu otsa. Täpselt seda ma nädalavahetusel tegin ja tundsin end jumalikult. Käisime traditsiooniliselt õunu korjamas, kuid sel aastal otsustasin ka õunapuu ladvast õunad alla tuua.
Mõeldud tehtud. Puu otsas ronimine on omamoodi seiklus, mida soovitan kõigile! Ronid aina kõrgemale ja vaade läheb aina ilusamaks. Alla tulla oli pisut keerulisem, aga elamus oli vaeva väärt.
Täna saab Stellariumis läbi mitu loosi ja seda juba õige pea! Kui me varem ei kohtu, siis teeme seda kindlasti järgmises postituses!
|
OSCAR-2019
|
||
Uus-Meremaal leidis aset tõeliselt erakordne pääsemine, kui kohalik kalamees leidis laintel ulpiva väikelapse, kes oli suutnud iseseisvalt elus püsida, teatab Guardian.
Kalamees Gus Hutt tõusis kangelase staatusesse, kui valmistudes hommikuseks kalapüügiks märkas ta ookeanis hulpimas midagi. Algselt arvas ta, et tegemist oli nukuga või mõne muu eluta asjaga.
Duo astuski tugeva sammuga kohalikule muusikamaastikule käesoleva aasta märtsis, kui anti välja esimene ja terav singel “Ära käpi mind”.
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva-aasta lõppu planeeritud kontserdireisil esinetakse taas saalides, kuhu ERSO ei ole juba pikka aega jõudnud, külastatakse ka orkestri jaoks täiesti uusi kontserdipaiku. Kontserdid toimuvad 17. kuni 23. novembrini igas maakonnas Lääne-Eesti saartest Viru-, Võru- ja Valgamaani.
90ndate menubänd Spice Girls teatas esmaspäeval, et tulevad järgmisel aastal taas kokku ja annavad kuus kontserti nende taasühinemistuuri raames. Siiski otsustas vürtsitüdrukutega mitte ühineda kõige kuulsam liige Victoria Beckham, kes sellest vaatamata peaks teenima korraliku summa.
Nimelt omavad kõik liikmed võrdset osa bändi brändist, mis tähendab, et Victorial on õigus saada kasu järgmise aasta tuurist.
Uudise tegi teatavaks Jimmy Fallon oma telesõus "The Tonight Show". Londonis elav Elba astus saates üles Skype'i vahendusel.
Neljandat last ootav muusik Silvia Ilves rääkis "Ringvaates" sellest, miks ta on hakanud raseduse ajal mulda sööma.
"Ma olen tegelikult mulda söönud juba esimese lapse ootamisest saadik, siis ma sõin liiva juurde, aga see on liiga suurte tükkidega," ütles Silvia Ilves "Ringvaates" ja mainis, et see-eest ei suuda ta raseduse ajal absoluutselt süüa kikerherneid, vahendab Menu.
Marek Sadam on valutanud avalikult südant nii poliitikute kui ka näiteks müüjate palkade päast, ent ise poliitikasse ta ei pürgi.
"Ma olen üsna eraklik ja väga kehv läbirääkija," sõnab ta Õhtulehele. "Ja ka väga kehv oma arvamuste allasuruja, ma ei sobi kommuuni. Ma lihtsalt ei oskaks seda tööd teha.2
"Mida ma veel olen märganud: on küll poliitikuid, aga ei ole riigimehi, kes teeksid riigimehelikke otsuseid.
Milleri assistent leidis ta palvetavas asendis ja täiesti siniseks tõmbununa ning ninast jooksis verd. Raportist selgub, et mehele sai saatuslikuks surmav kooslus fentanüülist, kokaiinist ja alkoholist.
Eilses "Su nägu kõlab tuttavalt" saates tõi Tanel Padar lavale kunagise hittbändi Vanilla Ninja ja võttis Maarja Kivi-Meriste rolli. Taneliga jagasid lavalaudu ka kunagised Vanilla Ninja liikmed Piret Järvis-Milder ja Lenna Kuurmaa, kes muuhulgas mainisid, et Vanilla Ninja taasühinemine pole sugugi välistatud. "Seitsmesed" uurisid, mida arvab sellest plaanist Vanilla Ninja rahva ette toonud muusikaprodutsent Sven Lõhmus.
Palju on räägitud saate “Su nägu kõlab tuttavalt” taustajõudude olulisusest: olgu selleks siis kaadri taha jäävad grimeerijad, produtsent või tantsu- ja lauluõpetajad. Kroonika veebijuht proovis omal nahal järele, mis tunne on nende kõigiga koos töötada saate osalisena ning Marta Laanega lava jagada, olles osa Urban Symphonyst ja loost "Rändajad", mis 5. saates eelviimasena kõlas.
Tomi Rahula rääkis, et temal ja Annil polnud õnneks omavahelisi pingeid, mis saavad sageli raskes olukorras paarisuhtele saatuslikuks.
Üheksakümnendate kuumim tüdrukutebänd Spice Girls läheb järgmine aasta taas tuurile ja pileteid on võimalik osta alates reedest. Kahjuks suured fännid peavad vürtsitüdrukute nägemiseks sõitma Suurbritanniasse, sest hetkel pole plaanitud tuuri rahvusvaheliseks teha.
Kuigi kuulujutud bändi taasliitumisest onkäinud ringi juba kuid, pidi täna tulema ka ametlik teadaanne. Siiski otsustas Mel B saates "Loose Women" kõik saladused paljastada juba enne tuuri ametlikuks tegemist.
Vaatajate rõõmuks leidis saates aset ka väike Vanilla Ninja kokkutulek, sest Tanelile tõttasid appi Lenna Kuurmaa ja Piret Järvis-Milder.
Eile toimus Eesti tipprestoranide eestvedamisel heategevuslik õhtusöök “Lapsed söönuks”, mille kogu piletitulu ning oksjonitasud suunatakse Ida-Eesti toidupankade toetuseks. Heategijate toetusel saavad Ida-Eesti toidupangad 33 000 euroga arendada oma igapäevast tegevust, et jõuda efektiivsemalt enam kui 10 000 lapseni, kes elavad seal piirkonnas suhtelises vaesuses.
"Eilsel Swissotelis toimunud õhtusöögil valitses siiras headus – partnerite ja heade inimeste abil said Eesti tipprestoranide kokkade poolt valmistatud õhtusööki nautida peaaegu 200 inimest, kes panustasid enda aega, raha ning häid soove selleks, et toidupangad jõuaksid rohkemate abivajajateni," sõnas heategevussündmuse eestvedaja Restoran Leib peremees Kristjan Peäske, kelle sõnul pälvis sündmus osalejate tunnustuse just seetõttu, et eristus enda formaadilt teistest heategevussündmustest.
Briti teadlased on avastanud viisi, kuidas plastikjäätmetest saaks toota kütust vesinikautode tarbeks.
Sel reedel, 9. novembril võõrustab Kultuurikatel Tallinnas maailma suurimat trummi ja bassi pidudesarja Hospitality Estonia. Korraldajad avalikustasid kogu esinejate nimistu, kuhu kuuluvad TC (Suurbritannia), Danny Byrd (Suurbritannia), DJ Marky (Brasiilia), Etherwood (Suurbritannia), kodumaised MHKL & Jozels ja Coverk x Byte ning täna teatavaks legendaarse Dynamite MC ülesastumine.
Dynamite MC, kodanikunimega Dominic Smith on Inglismaalt pärit räppar ja MC, kes vastutab Hospitality Estonia peol artistide laval võõrustamise, tutvustamise ja räpirepliikide eest.
Katrin Lusti autorisaate "Kuuuurija" kaubamärki endale ihalev advokaat Maksim Greinoman tembutab jälle, nüüd tegi mees Lusti kohta kuriteoteate ja nõuab kaamera ees esinemise eest autoritasu, kuna tema väitel oli tegu "kõrge kunstilise väärtusega pantomiimiiga". Prokuratuur otsustas mitte menetlust alustada.
"Avasin dokumendi käte värinal ja üllatus, üllatus – advokaat Greinoman oli Prokuratuurile teinud minu kohta kuriteoteate.
Teadlased uurisid asteroidi kiirendust ning nende hinnangul võis sellele tõsise tõuke anda päikesekiirgus.
Katrin Lust toob täna õhtul ekraanile nukra loo. Seekord võttis Katrin Lustiga ühendust proua Anne Arukülast, kes rääkis, kuidas ta moositi tasuta pakkumisega ühte Tallinna ilusalongi, kust ta lahkus ülikallite näokreemide ja mitu aastat kestva järelmaksulepinguga. Kui “Kuuuurija” asja uurima läks selgus, et salong, kellele Anne iga kuu maksab, on juba kevadest pankrotis.
Live Nation Estonia teatas täna, et 13. juunil 2019 annab Alice in Chains Tallinnas kontserdi. Piletid tulevad müüki juba sel reedel kell 10.00! Rohkem infot sündmuse kohta leiad SIIT.
Alice in Chains on 1987. aastal moodustatud USA rokkansambel, mis on pärit Washingtoni osariigist Seattle'ist.
WATEVA koosneb kohalikust produtsendist Futuristik (Liquicity) ja Whogaux (Cartoon), kes on ühendanud loomingulised jõud ning asunud üheskoos maailma vallutama.
6-aastane ilukuninganna JonBenét Ramsey, kes kannab punast huulepulka ja tugevat meiki, blondid kiharad hellalt näole langemas. Tegemist on ühe kõige pilkupüüdvama fotoga 90ndate USA-st. Selle tüdruku elu lõppes traagiliselt 1996. aastal, juhtum on ka 22 aastat hiljem lahendamata ja kütab endiselt kirgi.
Pealtnäha oli Colorado osariigis, Boulderi linnas elav Ramseyde perekond ideaalne Ameerika perekond.
„Viimase miili konkursil oli ülesandeks teha analüüs ja esitada ühenduste arv, mida Elektrilevil on võimalik riigi poolt ette nähtud toetussumma abiga nn valgeteks aladeks määratud piirkondades luua,“ selgitaks Elektrilevi juhatuse liige Taavo Randna.
1994. aastal valminud jõuluklassiku kaasutoriks on Walter Aganasieff ja kuulduste kohaselt valmis see vaid viieteistkümne minutiga. Pala on ainuüksi Spotifys striimitud üle 210 miljoni korra, kirjutab Unilad.
ID-lahendusi haldava SK ID Solutionsi esindaja Liisa Lukin ütles Fortele, et probleemist ollakse teadlikud, kuid hetkel pole teada, mis on selle põhjuseks. Lukini sõnul tegeletakse häire põhjuste leidmise ja kõrvaldamisega.
|
OSCAR-2019
|
||
Austatud laulu- ja kandlemuusika sõber Tihti laulavad peolised koos meiega kaasa. Kuid paljud on kurtnud, et kõikide laulude sõnad ei ole väga hästi meeles ja oleks hea näha laulusõnu paberil. Kogusime siia laulikusse kokku kõige sagedamini ... Simmaniduo ja Kandlemees Sanderi pidudel kõlavaid laule koos sõnadega – kokku leiate laulikust 43 laulu. Osad laulud on kirjutanud Sander Karu (Kandlemees Sander) ja need on esitatud koos nootide ja sõnadega. Selle lauliku abil on Teil hea neid laule kaasa laulda ja nautida. Meil on hea meel, kui need laulud pakuvad Teile rõõmu ja oleme tänulikud, et neid laule laulate! Head koos laulmist! Rodyti daugiau ...
Lingvistiline mets on sülem inspireerivaid ja ebaharilikke mõtteid eesti keelest, loodusest ja kultuurist. See on kosutav lugemine kõigile, kes otsivad vastust küsimusele, miks on Eesti maagiline paik. Raamatus on juttu seentest, putukatest, ... soome-ugrist, suitsusaunast, metsast, kultuuriteooriast, jalgrattasõidust ning päratust kosmiliste mõõtmetega kartulikonksust, mida veel ükski eestlane pole suutnud Munamäe küljest lahti kiskuda. Rodyti daugiau ...
Esimene eestikeelne infoteaduse kõrgkooliõpik on valminud eesmärgiga käsitleda infoteaduse olulisemaid teemavaldkondi ja luua kontekst infoteaduste mõistmiseks. Õpik loob üldise arusaama infoteadusest ning selle kasutajad saavad oma teadmisi ... süvendada viiteallikate ja lisamaterjalide läbitöötamise käigus, esitatud mõisted aitavad kaasa eestikeelse erialase terminoloogia ühtlustumisele.„Infoteadused teoorias ja praktikas“ koosneb kolmest osast. Raamatu esimene osa avab sellised põhimõisted nagu andmed, informatsioon, teadmised, teadmus, vaike- ja väljendatud teadmus, infokäitumine, info hankimine, infootsing ja info kasutamine, infovajadus, infopädevus, infojuhtimine, teadmusjuhtimine, teadmusringlus ning infoühiskond, teadmistepõhine ühiskond, infopoliitika ja infostrateegia.Teise osa viis peatükki selgitavad infoteaduse olemust ja kujunemist, infokäitumise, info hankimise ja infootsingu ning infopädevuse teooriaid, mudeleid ja käsitlusi, teadmusjuhtimise käsitlusi, infotegevuse tulemuslikkuse hindamise mudeleid ja tutvustavad mõningaid tänapäeval aktuaalseid uurimissuundi.Kolmas osa selgitab, kuidas organiseeritakse inforessursse, korraldatakse infoteenindust, analüüsitakse ja hinnatakse infotegevust ning rakendatakse info- ja teadmusjuhtimist. Õpiku viimane peatükk on pühendatud infoteaduse koolitusele ning erialaste rahvusvaheliste ühenduste tegevuse tutvustamisele.„Infoteadused teoorias ja praktikas“ on mõeldud nii infoteaduse ning info- ja teadmusjuhtimise eriala üliõpilastele kui ka infospetsialistidele, raamatukogutöötajatele, infotehnoloogidele ja kõigile teistele, kes on huvitatud infoteaduse arengust, teooriast ja praktikast. Rodyti daugiau ...
Õpik annab ülevaate sotsiaalteaduste põhilistest meetoditest uurimismaterjali kogumisel ja kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel analüüsimisel. Tutvustatakse meetodite praktilisi eeliseid ja piiranguid, samuti teadusliku kirjutamise ja sotsiaalteadlase ... eetikaga seotut. Läbivaks teemaks on üleskutse valida meetodid kooskõlas uurimisprobleemiga, mille uurimine algab teoreetilise probleemi tõlkimisest empiiria keelde. Sellest kasvab omakorda välja uurimisstrateegia. Võimalike meetodite hulk on aga piiramatu, sellele viitab ka raamatu alapeakiri. Tegemist on esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Õpik sisaldab harjutusi ja näiteid Eesti jt. riikide sotsioloogide töödest. Tugeva metodoloogilise ja teadusfilosoofilise alusega käsitlus pakub huvi ka kogenumale sotsiaalteadlasele. Raamatu autor Mikko Lagerspetz on olnud sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s ja Eesti Sotsioloogide Liidu president. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Rodyti daugiau ...
Käesolev raamat annab tervikliku ülevaate Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi Eesti ühiskonna muutumist käsitleva pikaajalise uurimisprojekti „Mina. Maailm. Meedia“ peamistest tulemustest. Analüüsi aluseks on viiel korral (2002, 2005, 2008, ... 2011 ja 2014) läbiviidud esindusliku sotsioloogilise küsitluse tulemused. Lisaks empiirilisele materjalile pakub raamat ülevaadet Eesti sotsioloogia arengust ning tutvustab nüüdisaegseid teoreetilisi ühiskonnakäsitlusi. Rodyti daugiau ...
Vihik sisaldab mitmekülgse literaadi Mihkel Muti (sünd. 1953) skeptilisi ja tundelisi mõtisklusi elust, kunstist, ajaloost, mälust, jumalast, loomadest, armastusest jne.101. leheküljelt leiab lugeja kokkuvõtte, „... lause, mis on mulle isegi tervest... mõistusest olulisem: „Kui ka miljon inimest ütleb midagi tobedat, on see ikkagi üksnes tobedus.““ Rodyti daugiau ...
Ühe tuntuma nüüdisaegse prantsuskeelse Belgia kirjaniku Jean-Philippe Toussainti (sünd. 1957) raamat, mida autor on ise nimetanud oma mänguliseks autoportreeks. Kogumik sisaldab esseid kirjanikuelu köögipoolest: millal ja miks otsustas ta kirjutama ... hakata, millised on tema kirjutamistehnikad, millised teised kirjanikud on olnud talle eeskujuks ja mõjutajaks. Prousti vaimus kirjeldab Toussaint oma lugemispäevi ning esma- ja taaskohtumisi suurmeistritega, nagu Dostojevski, Proust ja Beckett. Rodyti daugiau ...
Vaid harva juhtub, et mõni inimene või mõni raamat ajaga mitte ei vanane, vaid nooreneb. Tuntud ajaloolase Lauri Vahtre “Suur pettumus” on selline erand. Esmatrükist möödunud aastatega pole see mitte iganenud, vaid muutunud ajakohasemaks ja ... värskemaks. Mõistagi toob lisavärskust raamatu lõppu 2016. aasta kevadel kirjutatud uus peatükk.Vahtre kirjutab oma raamatus sellest, kuidas saab ja kuidas ei saa olla inimene; mis tähendus on teistel inimestel ja inimestevahelistel suhetel; kuidas saab ja kuidas ei saa ühitada mõisteid “mina”, “meie” ja “nemad”; mis teeb rahvast rahva ja üksikisikust selle rahva liikme; kus on humanismi ning inimõiguste piirid; kus peituvad Lääne tsivilisatsiooni suurimad nõrkused ja ohud. See teos annab võtme väärtuste üle järelemõtlemiseks, mida täna, 21. sajandi suhteliselt pidetus maailmas, väga vajame.Raamat on kirjutatud vestelises, kaasa mõtlema kutsuvas stiilis, millesse seguneb nii kibedat irooniat kui sõbralikku huumorit. Teksti ilmestavad paljud huvitavad elust ja ajaloost toodud näited. Rodyti daugiau ...
Kas on võimalik olla egoist kella üheksast viieni ja altruist õhtul? Kas on võimalik olla egoist kunstis ja altruist oma õpetuses? Romaanikirjanik ja esseist vaatleb loominguliste abielupaaride – Scott ja Zelda Fitzgerald, George Sand ja Alfred de ... Musset, Virginia ja Leonard Woolf, Simone de Beauvoir ja Jean-Paul Sartre, Sylvia Plath ja Ted Hughes jt. – toimimist ja uurib keha/vaimu küsimust loomingulisuse vaatepunktist, põimides kirjutajate lood omaenda päevikumärkmetega.Nancy Hustonilt on varem eesti keeles ilmunud romaan „Murrangujooned“ (LR nr. 24–27 / 2012). Rodyti daugiau ...
Alf Henrikson(1905‒1995)Rootsi armastatud luuletaja, ajalehemehe ja polühistori mõttemäng teemal: mis oleks saanud, kui…? Missugune oleks meie maailm, kui Saksamaa oleks jõudnud visata aatomipommi Los Alamose peale? Mis oleks saanud, kui Martin ... Luther oleks paavstiks valitud? Kui Karl XII oleks võitnud Poltava lahingu? Kui hiinlased oleksid esimesena Ameerika avastanud? Kui Aleksander Suur oleks kaotanud otsustava lahingu Pärsia kuningale Dareiosele? Kui Mooses ei oleks pannud alust rangele ainujumalausule? Rodyti daugiau ...
Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks gümnaasiumiastme ainetundides,eeskä t ühiskonnaõpetuses ja ajaloos, ent ka teistes õppeainetes inimõigustekäsitlemisel. Samu i on materjal kasutatav kutsehariduses jatäiskasvanukoolituses ning sotsiaalainete ... õpetajate välja- ja täiendõppes.Õppematerjal eeldab, et õppijad on inimõiguste tekke- ning arengulooga jubaüldjoontes kursis ja annab neile teadmistele lisaks lühikese ülevaateinimõiguste olemusest ning inimõiguste piiritlemisest põhiõigustes.Nimetatud on ka olulisemad rahvusvahelised inimõigustekonventsioonid.Lähemalt on käsitletud õigust väärikusele ja heale nimele ning õigust elule,sest need õigused on aluseks ja sisuks teistele inimõigustele.Lisalugemiseks on toodud katkendeid kirjandusest, mida võib õpetaja valikultunnis kasutada näidete või aruteluteemadena. Kirjandusteosed on valitudkooskõlas õppekavas oleva soovitatava kirjanduse nimekirjaga ning peaksseetõ tu olema suures osas õpilastele tu tavad. Piltliku materjalina saabtundide näitlikustamiseks ja aruteludeks kasutada koomikseid. Lisalugemiselehekülgedel on ka näidisküsimused. Neid lehekülgi võib õpilastelepaljundada.Lisatud on „Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon“, mis võe i vastu 1789.aastal ja on olnud eeskujuks põhiseaduste põhiõiguste peatükkidele, Ees iVabariigi põhiseaduse II peatükk ja ülevaade näitusest, mis käsitlebinimõigusi Nõukogude Ees isViimaks on mõned soovitused õpetajale tunni läbi viimiseks inimõigusteteemal. Rodyti daugiau ...
15. El. knyga: Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat.2012. a. täielikult läbi vaadatud ja muudetud redaktsioon [el. knyga]
Üks 21. sajandi tähtsamaid väljakutseid on tagada inimõigused kõigile.Euroopa Nõukogu tegeleb pidevalt inimõiguste valdkonnas esile kerkivate uuteküsimustega. Inimõigusi ei saa siiski teostada üksnes juriidiliste menetluste abil.Inimõiguste ... austamine ja kaitse on kõige paremini tagatud juhul, kui iga inimenemõistab neid, seisab nende eest ja lähtub nendest oma tegudes.Seetõttu on inimõigustealane haridus äärmiselt vajalik, et hoida ära inimõigusterikkumisi ning kinnistada demokraatlikke käitumismalle. See on eriti oluline lasteja noorte puhul. Inimõigustealane haridus on ka ise õigus, mis on sätestatudinimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 26. Ministrite Komitee poolt 2010. aastalvastu võetud Euroopa Nõukogu kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse hartaskutsutakse liikmesriike üles võimaldama igale nende territooriumil asuvaleinimesele kodanikuharidust ja inimõigustealast haridust kõigis õppevormides, kaasaarvatud mitteformaalses hariduses. Samuti tunnistatakse hartas vabaühenduste janoorteorganisatsioonide asendamatut rolli kõnealuses protsessis.Käsiraamat Kompass ilmus esmakordselt 2002. aastal, et toetada noorteinimõigustealase hariduse korraldajate tööd. Enam kui 30 keelde tõlgitud Kompasson viinud inimõigustealase hariduse Euroopas ja mujal maailmas lugematu hulganoorteni. Raamatu lastele mõeldud versioon Compasito on olnud sama edukas.Tänases Euroopas üles kasvamine võib olla keeruline ja vaevarikas. Liiga paljudnoored tunnevad tulevikku vaadates hirmu, mitte enesekindlust. Euroopa Nõukoguinimõiguste raamistik loob noortepoliitikale ja noorsootööle eetilise ja normatiivsealuse, millest lähtudes tuleks käsitleda noorte õigusi ja kohustusi. Tänu Kompassilekasutusele võetud noorte inimõigustealase hariduse meetodid on heaks näiteksnoorte inimeste võimestamisest vastutustundlike kodanike, kasvatajate jainimõiguste kaitsjatena. Rodyti daugiau ...
Arutlusi totalitarismist, vasakpoolsusest, kommunismist, demokraatiast – aga mitte ainult.Raamatutega Horror metaphysicus, Religioon, Miniloengud maksiprobleemidest ja Mida küsivad meilt suured filosoofid Eestiski suure populaarsuse võitnud Poola ... filosoofi Leszek Kołakowski 26 esseed, kus kriitilise käsitluse all on nii totalitarism kui ka demokraatia. Aastatel 1956-2003 kirjutatud esseed näitavad ka marksistliku revisionisti ümberkujunemist konservatiivseks mõtlejaks. Rodyti daugiau ...
Tõnn Sarv ei ole tavaline eestlane. Võib-olla varem oli, aga pärast seda kui ta Taimaale elama sattus, näeb ta Eesti elu mõnevõrra teistmoodi. Piltlikult öeldes isegi nii, nagu vaataks ta seda kusagilt teiselt planeedilt. Kaugelt Taimaalt, kus - ... nagu ta ise tunnistab - inimesed suure osa ajast ei teegi suurt midagi, vaid tunnevad elust rõõmu, paistab eestlaste pidev sagimine-trügimine, materialismikultusele orienteeritus hoopis teistmoodi. Sealt Eestis käies võib kodumaa teda rõõmustada, ent niisamuti ka kurvastada. - Askur Alas, Eesti Ekspressi ajakirjanik. Rodyti daugiau ...
Meest sõnast, härga sarvest. Nii nagu härja sarvede külge kinnitatud ike tõmbab liikuma rasked koormad ja künnab üles kivised põllud, on ka öeldud sõnal suur jõud, mis võib luua või hävitada. Sõnale annab jõu mõte. Mida rohkem mõtteid seondub ... sõnaga, seda suurem on sõna jõud. Sõnadest mõtlemine ning nende sügavama jõu otsimine kestab läbi elu.Raamat „Sõna jõud” pakub taipamisi, mis aitavad edasi igaühe sõnadele suurema jõu ja mõjususe otsimisel. Milleks kõnelda visioonist ja missioonist, kui saame öelda selges emakeeles, kas asjal on ka nägu ning tegu?Kohmakas uussõna „keskkond“ jätab ükskõikseks, kuid ürgne, samas tähenduses jätkuvalt kasutusel olev sõna käsi väljendites „vihma käes olema”, „kuidas käsi käib?”, „käesolev hetk” puudutab tuntavalt igaühte, kelle emakeel on eesti keel. Rodyti daugiau ...
|
OSCAR-2019
|
||
Suhkru oht seisneb ka selles, et meie kehal puuduvad adekvaatsed mehhanismid hoiatamaks aju, et nüüd aitab söömisest.
Tänapäeval teame kõik, et alkohol ja tubakas on meile ohtlikud ja nende tarbimist tuleb hoolega reguleerida. Keegi ei tule selle pealegi, et ühiskond võiks suunata lapsi endale neid sõltuvusi tekitama, isegi kui see annaks ettevõtjatele majanduslikku kasu. Tervis ennekõike. On aga sõltuvus, mis on suurema osa epideemiatena levivate krooniliste haiguste taga ja põhjustab enneaegset suremust. Just see kujundatakse välja lapseeas, aga reguleerimise katsetele vaadatakse ühiskonnas viltu. See on suhkrusõltuvus.
Kas suhkrutarbimine tõepoolest tekitab sõltuvust? Paljud tunnetavad sisemist survet süüa magusat, samamoodi nagu alkohoolikud tunnevad vajadust juua. Närvisüsteemi osad, mis motiveerivad meid toitu otsima ja sööma, on samad, mis aktiveeruvad narkootikumide otsimisel ja tarbimisel. Hiirte peal tehtud katsed on näidanud, et kui neile pakutakse söögiks suhkrulahust, arenevad neil välja käitumisjooned, mis on väga sarnased narkootikumisõltuvusega.1 Nad hakkavad pärast pikemat suhkruta olekut suhkrut sisse ahmima ning kogevad suhkrust ilmajäämise korral võõrutusnähte – ärevust, käitumuslikku depressiooni ja suhkruiha. Seda tekitab suhkrusõltuvuses hiirtel suhkru tarbimisel ajus naalduva tuuma piirkonnas rakkudevahelise dopamiini (mõnutundega seotud aine) taseme tõusu ning muutused aju opioidide süsteemis.
Pikaajalise suhkrutarbimise mõjul see süsteem lõpuks väsib, dopamiini tase langeb ning sama rahulolutunde saavutamiseks ning võõrutusnähtude ja depressiooni vältimiseks tuleb süüa üha suuremaid suhkrukoguseid.2 Teisisõnu, tegemist on klassikalise sõltuvusega. Ja ei maksa arvata, et hiir ja inimene on siinkohal erinevad loomad. On küllaldaselt uurimusi, kus näidatakse samalaadseid suhkrusõltuvuse mehhanisme ka inimajus.3 Muu hulgas on näidatud, et magusaarmastus ja alkoholism jagavad samu neuraalseid radu ja et alkohoolikute lapsed on tavaliselt maiamad.
Samuti on suhkru (täpsemalt fruktoosi, mis moodustab poole suhkrust) metabolism väga sarnane etanooli metabolismiga. Mõlemaid töödeldakse maksas sarnasel viisil ning liigsel tarbimisel on ka tulemus sama – maksa rasvumine ja suures koguses triglütseriidide (rasvamolekul) saatmine verre, sealt edasi teistesse organitesse ja kudedesse, mis viib südamehaiguste, II tüüpi diabeedi jpm haiguste väljakujunemiseni.4
Miks on meie organism suhkru osas nii haavatav? Kas looduslik valik ei oleks pidanud nii kahjulikku tunnust juba ammu välja rookima? Tegelikult ei ole looduslikul valikul selleks siiani võimalust olnud – meie evolutsioonilises minevikus on inimliigi dieet sisaldanud väga vähe suhkrut.5 Loodusest on võimalik puhast suhkrut leida vaid meest. Puuvilju oli saada vaid siis, kui oli parajasti nende küpsemisperiood. Kui suhkrut oli keskkonnas vähe, oli ilmselt kasulik omada tunnust, mis suunab inimest seda energiarikast toitainet otsima ja tarbima. Igatahes ei saanud kalduvus suhkrusõltuvusele teha palju kahju siis, kui suhkrut oli vähe saada.
Tõenäoliselt jõudis suhkur inimese toidulauale poolkogemata. Suhkruroogu hakati algselt kasvatama sigade toiduks (loomakasvatajad on kogu aeg teadnud, et süsivesikud töötavad imeliselt, kui loomi on vaja rasvaseks nuumata), kuigi inimesed võisid aeg-ajalt roogu meelelahutuseks närida. Arvatakse, et suhkruroogu hakati kasvatama alles 8000 aastat tagasi ning rafineeritud suhkur jõudis inimese toidulauale alles 2500 aastat tagasi – seega inimese evolutsiooni mõistes alles hiljuti.6 Ka siis oli suhkur veel aastatuhandeid haruldane ja kallis vürts, mitte igapäevane maius.
Suuremates kogustes hakati suhkrut kasvatama alles XV sajandi lõpus. See toitaine, mida keegi ei vajanud, kuid mida kõik ihaldasid, on kujundanud tänapäeva maailma. Brasiiliasse ja Kariibi mere saartele rajati hiiglaslikud suhkruistandused, mille töökätevajadus rahuldati orjakaubandusega. Mõnesaja aastaga toodi Aafrikast oma kodudest vägivaldselt ära üle 12 miljoni inimese. Selle omaaegse geniaalse idee hapusid vilju „naudib“ Ameerika ühiskond tänapäevani.
Ka tänapäeval võtavad suhkrutaimed enda alla suure osa maailma põldudest. Suhkruroole ja suhkrupeedile on lisandunud mais, millest tööstuslikult on võimalik toota fruktoosirikast siirupit. Fruktoosisiirupi halbadest mõjudest on palju kirjutatud, kuid üks olulisemaid aspekte siinkohal on valgest suhkrust väiksem omahind, mis oli kingitus toiduainetööstusele. Pole ilmselt juhus, et nii fruktoosisiirupi laialdane kasutamine kui ka rasvumisepideemia kiire levik said Ameerikas alguse samal ajal – 1970. aastail.
Kuna inimesed suhkrut tarbida tahavad, siis tarbimisühiskonna loogika järgi tuleb seda neile ka pakkuda. Kui võtta arvesse suhkru kahjulikku mõju ja teiste sama kahjulike ainetega (alkohol, tubakas) seotud regulatsioone, tekib arusaadavalt küsimus suhkru eristaatuse kohta. Miks meil ei ole suhkruaktsiise ja hoiatussilte rohkelt suhkrut sisaldavate toodete peal? Koos piltidega haigetest rasvunud inimestest. Selle asemel on suhkrurikaste toitude pakenditele joonistatud lõbusad pildid ning need tooted on asetatud lastele võimalikult kättesaadavasse kohta.
Lapsed on suhkru ahvatlustele eriti vastuvõtlikud. Tõenäoliselt mängib olulist osa kasvava organismi suur energiavajadus, eelkõige laste aju suur energiatarve. Kui täiskasvanutel võtab aju endale 20% tarbitavast energiast, siis lastel sõltuvalt vanusest isegi üle 50% (kõige suurem on aju energiavajadus 4-5-aastastel7). Tänapäeval energiast puudust ei ole ning ühiskonna toetav suhtumine suhkruste toitude andmisel lastele on viinud selleni, et lapsed jäävad haigeks. USAs on ülekaaluliste ja rasvunud laste osakaal juba 30%, Eestis õnneks „ainult“ 12%. Nii jõuamegi olukorda, kus varem „täiskasvanute diabeediks“ nimetatud II tüüpi diabeeti diagnoositakse lastel üha rohkem.
See toitaine, mida keegi ei vajanud, kuid mida kõik ihaldasid, on kujundanud tänapäeva maailma. Pildil klaaskommimaailm.
Suhkru jätkuvalt hea maine taga on suhkrutööstuse osav lobitöö, mis on kestnud juba eelmise sajandi keskpaigast saati. Hiljutine uurimus8 tõi avalikkuse ette dokumendid, mis tõestavad, et suhkrutööstus on juba ligi sada aastat kardinate tagant juhtinud seadusetegijate otsuseid ning mõjutanud rahastamise kaudu teadusuuringuid, kallutades teadlased eemale magusainete mõju uurimisest südamehaigustele ning suunates põhitähelepanu rasvadele ja kolesteroolile, mida avalikkus peab seniajani rasvumise peasüüdlasteks.
Heaks analoogiks on siin tubakatööstus, mis möödunud sajandil sama teekonna läbi tegi. 1954. aastal avaldati sadades USA ajalehtedes teadaanne suitsetajatele, mille järgi inimeste tervis oli tööstuse peamine mure, ning anti lubadus teha tubaka kahjulikku mõju vähendavaid muudatusi. Järgnes aastakümneid pettusi, mis läksid maksma miljoneid inimelusid. Rõhutati isiklikku vastutust, maksti soodsaid uurimusi avaldavatele teadlastele, kritiseeriti „rämpsteadust“, mis suitsetamise kahjulikku mõju kinnitas, tehti seadusandjate juures lobitööd, samal ajal eitades oma toote sõltuvust tekitavat iseloomu ja mõju lastele.9 Veel 1990. aastatel ei teadnud lapsevanemad laste juuresolekul suitsetamisest hoiduda. See tundub tänapäeval kummaline, kuid sama veider võib järgnevatele põlvkondadele tunduda see, et praegu on meil paljudes kodudes kauss kommide ja küpsistega lastel pidevalt käeulatuses.
Hea näide suhkrutööstuse mõjukuse kohta on Briti toitumisteadlane John Yudkin, kes juba 1972. aastal andis suhkrutarbijatele häirekella raamatus „Puhas, valge ja surmav“ („Pure, white and deadly“). Ta kirjutas: „Kui vaid väike osa teadaolevatest suhkru halbadest mõjudest oleks teada mõne muu toidulisandi kohta, oleksid need lisandid ammu keelatud.“ Raamatul läks hästi, kuid Yudkin maksis selle eest kallist hinda – tuntud toitumisspetsialistid koostöös toiduainetööstusega hävitasid tema reputatsiooni ning tema karjäär ei toibunudki sellest löögist. Tähelepanuväärne on see, et juba 1970. aastatel oli küllaldaselt tõendeid, et inimesi suhkru eest hoiatada, aga seda ei tehtud.
Kuna rasva maine on halb, siis on toiduriiulid poodides täis vähendatud rasvasisaldusega tooteid (mis tähendab pea alati suurendatud suhkrusisaldust). Heaks näiteks on jogurt, mis oli küll algselt tervislik probiootiline toit, kuid nüüdseks on toiduainetööstus muutnud selle surnuks keedetud baktereid sisaldavaks vähese rasvasisaldusega suhkrulögaks.
Just küllastunud rasvu on aastakümneid süüdistatud südamehaiguste tekitamises. Kui teaduskirjandusse süveneda, selgub aga üllatav tõsiasi: meil ei ole selle kohta mingeid vettpidavaid tõendeid.10,11. Pigem vastupidi: rasvade süüdistamine sai alguse eelmise sajandi keskel USAst ning on seotud suure teaduspettusega. Järgnenud uuringud ei ole suutnud näidata, et rasvase toidu söömine südamehaigusi tekitaks. Vastupidi, hoopis suure rasva- ja vähese süsivesikute sisaldusega dieedid on ennast näidanud kõige südamesõbralikuma valikuna.12 Ning lõpuks on teada, et veel hiljuti tüüpilise kütt-korilase elu elanud rahvad on hea tervise juures, hoolimata sellest, et on söönud palju loomset rasva.13
Aga kas rasvast hoidumine pole siiski hea mõte, kui eesmärk on kaalu langetamine? On ju rasva energiatihedus üle kahe korra suurem suhkru omast. Paraku selline lihtsustatud loogika meid ei aita. Rasva- ja valgurikkad toiduained tekitavad inimestel kiiresti täiskõhutunde ja me ei jää neist sõltuvusse (peame silmas päris toitu, nagu näiteks kanamunad, mitte kartulikrõpse, mis on lihtsalt soolase maitse taha varjunud sõltuvust tekitav maiustus). Suhkru oht seisneb aga peale sõltuvuse tekitamise ka selles, et meie kehal puuduvad adekvaatsed mehhanismid hoiatamaks aju, et nüüd aitab söömisest. Võrrelge näiteks jäätisekogust, mida suudate korraga ära süüa (pool liitrit ei ole ilmselt probleem) keedetud munadega (kolm keedetud muna on ilmselt piir). Saadud energiakoguse erinevus on viiekordne. Kui siia lisada asjaolu, et aju oli saanud jäätise söömisest – erinevalt keedetud munade söömisest – mõnusignaali, siis võib arvata, et peagi minnakse uuesti külmkapi kallale, et hävitada ka teine pool liitrisest jäätisepakist.
Just üleliigne suhkur (ja tõenäoliselt ka üleliigne kogus valku), mitte toidust saadud rasv, on süüdi meid vaevavate krooniliste haiguste tekitamises. Kuni tänapäevani leidub sellele teaduse seisukohalt tegelikult lahendatud küsimusele vihaseid ja väga mõjukaid vastaseid. See on omaette väga mitmetahuline probleem, miks see nii on. Valearusaama väljakujunemises on mänginud ilmselt väga suurt rolli langemine lihtsakoelise süllogistliku loogika lõksu – arvatakse, et me oleme see, mida sööme. Kui sööme rasva, siis läheb ka südamelihas rasvaseks, ja kui sööme kanamune, siis sealt saadud kolesterool ladestub veresoonte seintele ja ongi südamehaigus käes. Tegelikult on inimkeha täis üllatusi ja paradokse. Mõnikord hakkame sellest aru saama alles pärast pool sajandit kestnud traagilist eksperimenti, mille käigus inimkonnal soovitati piirata rasva ja kolesterooli tarbimist ning asendada see „tervislike“ hommikusöögikrõbinate ja muu rohkelt süsivesikuid sisaldavate toiduainetega. Siinkohal tasub meenutada meile kõigile tuttavaid toidupüramiide, mille alumisel korrusel laiutavad just need tooted, mida inimene suures koguses tarbida ei tohiks. Jah, seal ei ole otseselt komme, aga rafineeritud nisujahust sai ja makaronid paraku tõstavad veresuhkru taset väga kiiresti.
Suhkru tekitatud probleemistiku paremaks mõistmiseks on vaja vähemalt põgusalt tutvuda insuliiniga. See on hormoon, mis söömise järel vabaneb, et toitained verest rakkudesse suunata. Samal ajal paneb insuliin rasvarakud salvestusrežiimile, mis on loomulik, sest söömise järel tulebki tagavarasid koguda. Kui menüü sisaldab liiga palju suhkrut, siis peagi rakud küllastuvad sellest ega taha enam uut laadungit vastu võtta. See tähendab glükoosi üleliigset kogunemist verre ja sellele on organism sunnitud reageerima suurenenud insuliinitootmisega, et glükoos siiski verest eemaldada seda rakkudesse surudes. Selline võitlus rakkude ja insuliini vahel viib aja jooksul paratamatult kõrgenenud insuliinitasemeni ehk insuliiniresistentsuseni. Kui suhkrust veres enam edukalt vabaneda ei suudeta, on inimesel kujunenud välja II tüüpi diabeet. Sellega kaasneb enamasti rasvumine, sest kõrgenenud insuliinitaseme korral ei saa me rasvarakke energiaallikana kasutada – insuliin blokeerib rasvhapete vabanemise rasvkoest. Vastupidi, organism üritab iga suutäie suunata oma rasvarakkude kasvatamisse, kuigi ülejäänud keha samal ajal nälgib. Just selle pärast teeme ülekaalulistele ülekohut, kui väidame, et nad on laisad ja tahtejõuetud. Inimesel on väga keeruline võidelda oma tasakaalust välja läinud hormoonidega. Siiani valitsev arusaam, et inimene sööb ennast paksuks, on tegelikult ohtlikult lihtsustatud. Õigem oleks väljenduda nii, et miski paneb rasvarakud kasvama ning selle tõttu hakkab inimene liigselt sööma. Seega põhjus ja tagajärg on vastupidised.
See miski on loomulikult insuliin ja hormonaalse tasakaalu kadumiseni viis peamiselt liigne suhkrutarbimine (suur mõju on ka stressil, mis samuti suunab inimesed suhkrurikaste toitude poole), ehkki oma osa on ilmselt ka liigsel söömissagedusel ehk näksimisel, mis hoiab insuliinitaseme krooniliselt kõrgel ega võimalda meil oma rasvatagavara energiaallikana kasutada. Kui me veel kolm korda päevas sõime, ei olnud ülekaal sugugi nii tavaline kui nüüd. Praegu soovitatakse süüa lausa kuus väikest einet päevas. See ei võimalda insuliinitaseme normaliseerumist päeva jooksul ning kellelgi ei ole aega nii palju kordi endale tervislikku sööki valmistada. Seetõttu suureneb veelgi meie sõltuvus süsivesikurikkast valmistoidust, millest paraku on eemaldatud kogu kiudaine, mis päris toitu süües meid kiiresti seeduvate süsivesikute eest osaliselt kaitseb, aeglustades nende imendumist. Selline muutus söömisharjumustes on kasulik toiduainetööstusele, kuid ei tee midagi head meie tervisele.
Siinkohal on kohane kritiseerida ka valitsevat arvamust, nagu oleks kaalu langetamine imelihtne – tuleb vaid süüa vähem ja sportida rohkem. Paraku me kõik teame, et sellel on vaid lühiajaline mõju. Inimkeha on väga kohanemisvõimeline. Kui toidust saadav energiakogus väheneb, siis hakkab keha vastusena vähendama ka kulutatavat energiat – ainevahetuse baastase langeb. Seda on teatud tegelikult juba pea sada aastat14 ja see muudab meie praeguse obsessiivse kalorilugemismaania veelgi veidramaks. Dieeditav inimene tunneb ennast peagi apaatse ja väsinuna, tal on külm ja pidevalt vaevab näljatunne. Tõsi, kaal on vähenenud, aga peagi jõutakse nn platooni, mis tähendab seda, et kulutatav ja tarbitav energiakogus on tasakaalus. Kui masenduses dieeditaja siis näljatunde leevendamiseks pisut rohkem sööma hakkab, hakkavad ka kilod tagasi tulema, sest ainevahetus on endiselt kokkuhoiurežiimil. Kõige kurvem on, et see juhtub ka siis, kui tarbitav energiakogus on ikkagi palju väiksem kui enne dieedi alustamist. Ja juhtubki see, mida me kõik teame. Kalorite lugemisega saab kaalu vähendada vaid ajutiselt ning aasta pärast alustamist on 98% dieedipidajaist alguses tagasi.15 Ei paista aitavat ka pikemaajalisem organismi harjutamine vähenenud kaaluga. Metabolism püsib madalal, kuni endine kaal tagasi saadakse.16
Kalorite lugemise tähtsustamine iseenesest on hämmastav fenomen. Kujutage ette näiteks lennuõnnetuse uurimiseks loodud komisjoni liiget, kes teatab, et tema teab, miks lennuk alla kukkus: Maa gravitatsiooniväli tõmbas lennukit enda poole. See on korrektne järeldus, aga me ei taha ju seda teada. Niisamuti ei aita meid teadmine, et inimene muutus ülekaaluliseks kalorite tarbimisest. Muidugi sai ta oma ülekaalukilod toidust. Aga me tahame teada, miks see juhtus. Miks ta sõi nii palju või miks tema keha suurenenud energiakogusele metabolismi kiirendamisega ei reageerinud? On hästi teada, et terve ainevahetusega inimesel ei ole raske suurt kogust kaloreid ära põletada,17 suurendades lihtsalt eraldatava soojuse hulka ning muutudes spontaanselt liikuvamaks (mõelge näiteks laste peale, kes pärast suhkru tarbimist jooksma ja mürama hakkavad). Kalorite asemel oleks märksa tulemuslikum hakata mõtisklema suhkru ja tema salakavalate hormoone mõjutavate tegemiste üle meie organismis.
Teaduskirjanduses ongi juba toimunud otsustav suunamuutus: südamehaiguste teket seostatakse suhkru, mitte rasva tarbimisega. Paraku pole teadlaste asi anda inimestele toitumisalaseid soovitusi. Need, kelle asi see peaks olema, ei ole aga teadlaste töödega nähtavasti tutvunud, sest rasva ei ole ametlikult rehabiliteeritud. See on kahetsusväärne, sest me peame ju midagi sööma. Me ei saa suhkrust lahti seni, kuni meil rasvu tarbida ei lubata. Paraku võtab nii suure muudatuse rakendamine kaua aega. Esiteks on väga raske tunnistada, et nii kaua on inimestele näkku valetatud (muudatusi toitumisjuhistes siiski tehakse, aga teosammul), ning kujutage ette tohutut kohtuasjade laviini, mida vihased diabeetikud ja südamehaiged oma tervise rikkumise eest täie õigusega esitama hakkaksid.
Inimene saab ennast teadlikke valikuid tehes eelkõige ise aidata. Veelgi parem oleks, kui tegutsema hakkaksid ka institutsioonid, kes inimeste tervise eest hoolt peaksid kandma. Kujutage endale ette tervishoiusüsteemi, mis meie praeguse haigushoiusüsteemi asemel tegeleb tervete inimeste tervise hoidmisega ehk haiguste ennetamisega. Sellise tervishoiusüsteemi ülalpidamine oleks ühiskonnale palju odavam. Maailma Terviseorganisatsiooni prognoosi järgi on aastaks 2030 II tüüpi diabeet arenenud maailmas surmapõhjus number üks. See on väga kurb, sest see on haigus, millesse keegi ei pea haigestuma. Eesti on väike ja paindlik riik. Meil oleks võimalik olla maailmas teenäitaja mitte üksnes digivaldkonnas.
11 Täpsustuseks: tervislike rasvade hulka ei kuulu tööstuslikult toodetud hüdrogeenitud rasvad ja mitmesugused taimeõlid, mis on tõestatult kahjulikud. Taimerasvadest võib ohutuks lugeda vaid külmpressituid, nagu näiteks oliiviõli ja kookosrasv. Probleem pole mitte ainult valmistamisviisis, vaid ka rasvhapete koostises. PUFAd ehk polüküllastumata rasvhapped on need rasvad, mida me peaksime tarbima võimalikult väikses koguses, ja nende alla kuuluvad kõik tavalised toiduõlid.
|
OSCAR-2019
|
||
JavaScript on skriptimiskeel, mida kasutatakse peamiselt peremeeskonteineris nagu näiteks veebilehitseja. Algselt loodigi JavaScript Netscape nimelise brauseri juurde, kus seda sai kasutada muu hulgas veebivormide valideerimiseks, jättes sellega ära aeganõudva pöördumise veebiserveri poole (sel ajal kasutati internetti sissehelistamise kaudu) saamaks teada, et mingi väli oli valesti täidetud ning kõik tuleb uuesti teha. Hiljem standardiseeriti keel nimega ECMAScript (ECMA-262, ISO 16262) ning JavaScript muutus standardiseeritud keele dialektiks. Hetkel aktuaalne ECMAScripti versioon on järjekorranumbriga 5 (ECMA-262-5, edaspidi ES5), kuid suur osa brauseritest toetab veel vaid versiooni 3 (ECMA-262-3, edaspidi ES3). Versiooninumber 4 jäi vahele seoses erimeelsustega keeleuuenduste suhtes.
JavaScripti potentsiaal leviku poolest on meeletu - praktiliselt kõikides maailma arvutites, mis on ühendatud internetti, sisaldub veebibrauseri näol JavaScripti interpretaator. Tänaseks päevaks on JavaScript levinud brauserist ka paljudele teistele platvormidele, pakkudes sellega parimat võimalust kasutada sama programmikoodi võimalikult palju. Näiteks saaks algselt vaid brauseri jaoks kirjutatud e-posti aadressi valideerimisskripti kasutada veel ka serveris (Node.JS), mobiiltelefoni rakendustes (Appcelerator, PhoneGap), tabelarvutusprogrammis (Google Docs), televiisoris (digiboksid) või mõnes muus JavaScripti toega keskkonnas.
JavaScript keelena on suhteliselt omapärane. Puuduvad näiteks standardsed vahendid sisendiks ja väljundiks ning tegu on ka praktiliselt ainsa laiemat tuntust kogunud prototüübipõhise objektorienteeritud keelega. JavaScripti süntaks sarnaneb C ja teiste sarnaste keelte (Java, PHP jne) süntaksile. Nagu paljud teised skriptimiskeeled, on JavaScript dünaamiliselt ja nõrgalt tüübitud. Ka programmikoodi vormindamine on suhteliselt lõtv - kuigi lausete lõpetamisel on kasutusel semikoolonid, ei ole nende kasutamine kohustuslik - lause võib lõpetada ka reavahetus. Üldine soovitus oleks siiski semikooloneid nende valikulisusest hoolimata kasutada. Lisaks ei ole vaja erinevalt PHP'st või PERL'ist JavaScripti puhul vaja kasutada muutujate nimede ees dollari vms. sümboleid.
Antud konspektis on kirjeldatud mitmeid ES5 (ECMAScript 262 edition 5) ja HTML5 võimalusi. HTML5 on JavaScriptiga seotud uute brauseri API'de läbi (geolokatsioon, offline andmete salvestamine jne), kuid ei ole otseselt sõltuv ES versioonist. Webkit põhistes brauserites on ES5 võimalused vaikimisi kasutatavad, samuti ka IE8 (implementeeritud osaliselt) ja IE9 puhul. Mozilla brauserites tuleb ES5 kasutamiseks skripti laadides märkida aktiivseks JavaScripti versiooniks 1.8.5. Erinevalt teistest brauseritest on Mozillas implementeeritud ka suur hulk ES4 funktsionaalsust, kuna aga ES4 ei jõudnud kunagi lõpliku standardini (see jäeti pooleli, et keskenduda ES5 standardile), ei ole teised brauserid ES4 funktsionaalsust implementeerinud. HTML5 poolt pakutud võimalused on samuti implementeeritud eri brauserites eri ulatusega.
Tüüpe ei ole JavaScriptis väga palju, primitiivsetest on numbreid vaid üks ("number"), tekstitüüpe üks ("string"), lisaks loogilised väärtused (quot;boolean") ja mõned eritüübid (null ja "undefined"). Täiendavateks ja keerukamateks tüüpideks on massiiv, objekt ("object"), funktsioon ("function"), viga, regulaaravaldis ja aeg (viga, aeg jne identifitseeritakse samuti kui objektiväärtusi).
string - Unicode tekst, pikkus pole otseselt piiratud. Pikemate tekstidega on opereerimine üsna mälumahukas, kuna reeglina tekstiväärtusi tehetes kunagi ei teisendata, vaid nende sisu kopeeritakse uude, vastloodud väärtusse.
NB! Väärtus null identifitseeritakse tegelikult objektina (typeof null === "object"), kuid reaalsuses see seda pole (puuduvad meetodid ja omadused ning võimalus neid lisada)
massiiv - ühemõõtmeline massiiv, 0-algusega numbriline indeks, maksimaalseid elemente massiivis 4 294 967 295
Kõiki andmetüüpe saab omistada suvalisele muutujale, edastada parameetrina jne. See tähendab, et ka näiteks funktsioonid (mida JavaScript käsitlebki kõrgemat-järku objektidena) on samal viisil edastatavad väärtused - omistamisel ei saa muutuja väärtuseks mitte funktsiooni tagastusväärtust, vaid muutuja hakkab ise funktsiooni sisu kandma ning muutub käivitatavaks.
Väärtuse tüüpi saab kontrollida operaatoriga typeof, mis tagastab väärtuse tüübi tekstikujul. Väärtuseks võib olla "string", "number", "boolean", "function", "object" või "undefined". Kõikidel muudel väärtustel (sh. null ja massiivid), on tüübi väärtuseks samuti "object" - mis tekitab aegajalt tihti üsna suurt segadust. Ning lisaks veel, ka kõigi primitiivväärtuste ("string", "number", "boolean") tüübi väärtuseks võib olla "object" - seda siis juhul kui need väärtused on defineeritud konstruktorfunktsiooniga kujul new String(). Seega väärtuse tüübi kontroll võib osutuda aegajalt üsna keeruliseks
Tuvastamaks objekti täpsemat tüüpi, saab kasutada operaatorit instanceof, mis võtab operandideks objekti ning konstruktori, mille vastu objekti kontrollitakse.
Primitiivväärtuse ja selle objektilise esituse vahel on peamiseks erinevuseks väärtuse edastamise viis - kõik primitiivväärtused nende edastamisel (näiteks esitamisel funktsiooni parameetrina) kopeeritakse (by value), objektid aga viidatakse (by reference). Nii saab näiteks objektilisele stringile lisada meetodeid ja omadusi ning need kanduvad koos muutujaga edasi, primitiivväärtuse puhul see ei õnnestu.
Samas aga puudub sellisel käitumisel suresti praktiline väärtus, kuna objekti primitiivväärtus ei ole muteeritav.
Operaatorid on sarnased muude C laadse süntaksiga keeltega &&, ||, != jne. Lisaks on kasutusel dünaamiliselt tüübitud keeltele omane samasusoperaator (=== ja !==), mis kontrollib lisaks väärtustele ka operandide tüüpi. Kui false == null on tõene (väärtused on võrdsed), siis false === null enam ei ole (väärtused ei ole samad).
Kõikidel tehetel on alati mingisugune tagastusväärtus (muu puudumisel on selleks undefined) ning seda väärtust saab omistada muutujale, edastada funktsiooni parameetrina või kasutada juba järgmises tehtes. Loogiliste operaatorite puhul on tagastusväärtused järgnevad:
Seega loogiliste operaatorite tagastusväärtus pole mitte loogiline (boolean) vaid alati üks operandidest. Erandiks on vaid vastasusoperaator hüüumärk, mis tagastab loogilise vastandväärtuse.
Nii on mugav lähtestada näiteks funktsiooni parameetrite vaikimisi väärtusi - juhul kui parameeter on seadmata saab sellele OR tehtega seada soovitatava väärtuse.
Juhul kui on siiski vaja tehte tulemusena kindlasti just loogilist väärtust (true, false), saab selleks kasutada vastasusoperaatorit kahekordselt, näiteks !!muutuja.
Kõiki muutujaid (nii primitiivtüübilisi kui objekte ja ka funktsioone) on võimalik üle kirjutada, v.a. üksikud erandeid, nagu reserveeritud sõnade nimekirjas olevaid nimetusi. Järgmine näide loob uue versiooni funktsioonist alert, mis lisaks parameetrina saadud väärtusele väljastab ka selle väärtuse tüübi.
JavaScriptis on kõikide numbrite jaoks kasutusel üks 64 bitine ujukoma numbritüüp. Täisarvude puhul on maksimaalseks vahemikuks -253-1 … 253-1 ja komakohtadega 5E-324 … 1.79E+308, lisaks saab kasutada eriväärtusi +/- Infinity. Sellist tüüpi numbrid on suure vahemiku tõttu head võibolla teadusarvutusteks, kuid mitte kõige ideaalsemad „igapäevaprobleemide“ (näiteks tehted rahaga) lahendamiseks, kus vaja on numbri täpsust ning paari komakohta.
Kuigi iseenesest on väärtusvahemik lai, on reaalsuses sellest rusikareeglina kasutatavad vaid umbes 16 kohta ning selles sisaldub ka koma taga olev osa. Üle selle pikkuse muutub number juba ligikaudseks.
Lisaks on komakohtadega numbritega tegelemine JavaScriptis alati üsna riskantne, kuna komakohtadega tehete tulemused on samuti tihti ligikaudsed. Üldlevinud näiteks on 0.1 ja 0.2 liitmine, mille tulemus pole sugugi 0.3. Tõene võrdlus on hoopis järgmine:
Selline arvutus teeb aga rahaväärtustega opereerimise üsna keerukaks - kahe summa liitmisel on tulemuseks hoopis mingi muu, kui oodatud arv. Vahe ei ole suur, kuid võrdlustehetes (suurem/väiksem/võrdne) on see juba määrava tähtsusega - nii on lause 0.1 + 0.2 > 0.3 JavaScripti puhul tõene. Seega rahaga arveldades on parem kasutada täisnumbritega sente ja alles andmete kuvamisel jagada sendiväärtus euroväärtuse saamiseks sajaga läbi.
Funktsioonid on sarnaselt teistele keeltele alamprogrammid. JavaScript käsitleb funktsioone kõrgemat-järku objektidena, mis tähendab, et funktsioonilause pole pelgalt lausekonstruktsioon alamprogrammi loomiseks, vaid sellega luuakse väärtus, mida saab käivitada, seada muutuja väärtuseks, edastada funktsiooni parameetrina jne.
Funktsioone saab deklareerida kahel viisil, etteantud nimega ning anonüümselt. Anonüümselt deklareeritud funktsiooni saab omistada kohe ka muutujale, mis praktikas tähendab sama kui etteantud nimega deklaratsioon. Anonüümse funktsiooni eripäraks on, et seda saab kasutada programmis PEALE deklareerimist, samas kui nimega deklareeritud funktsioon on kasutatav terves skoobis (nn. hoisting).
Funktsiooni sees on kasutatav erimuutuja arguments, mis on massiivilaadne väärtus (puuduvad massiividele omased meetodid) ja mis sisaldab kõiki funktsiooni parameetritena edastatud väärtusi hoolimata funktsiooni deklaratsiooni järgi määratud parameetrite hulgast - deklareeritud parameetrite hulga järgimine pole kohustuslik, seadmata jäänud parameetri väärtus funktsioonis on undefined.
Kuna funktsioonid on väärtused, annab see võimalusi suvalisi funktsioone kergelt „laiendada“ - selleks tuleb vana funktsioon lugeda asendusmuutujasse, asendada funktsioon soovituga ning käivitada ka asendusmuutujas olev originaalfunktsioon.
Antud metoodikat kasutati varem väga tihti DOM Level 0 sündmuste juures - kuna iga sündmuse kohta (näiteks onclick või onload) oli elemendil ainult üks vastav muutuja, tuli selle laiendamiseks varem defineeritud väärtus üle kirjutada.
JavaScriptis puuduvad teistele OOP keeltele omased klassid. Traditsiooniliselt on klassid metainfo kogumid, mis iseloomustavad loodavaid objekte ning klassist tuletatud objekt on selle metainfo täpne realisatsioon - objekti struktuur on fikseeritud ning muuta saab vaid omaduste väärtusi, kuid mitte nende olemasolu. JavaScriptis klassid puuduvad ning nende asemel on kasutusel dünaamilised objektid (omadusi saab jooksvalt lisada/eemaldada), mis on omavehel ühendatud prototüübilinkidega.
Objektid on esitatud kujul {võti: "väärtus", …}, kus võtme-väärtuste paarid on eraldatud komadega ning kus võti võib olla nii jutumärkides, kui ilma. Jutumärgid on vajalikud vaid juhul, kui nimi sisaldab lubamatuid sümboleid - tegu pole seega isegi mitte stringiväärtuse vaid rohkem hoopis paomärgistusega.
Juhul kui objekti võtme väärtuseks on funktsioon, nimetatakse seda võtit objekti meetodiks, vastasel korral aga omaduseks. Omadustele ja meetoditele saab ligi kahel viisil - punktnotatsiooniga ja kandiliste sulgudega. Viimasel juhul tuleb edastada võtme nimetus stringina - seega saab kandiliste sulgude puhul võtmeks olla ka muutuja väärtus.
Ka primitiivväärtusi on võimalik kasutada objekti kontekstis. Sellisel juhul luuakse tehte toimumise hetkeks primitiivtüüpi väärtuse ümber automaatselt vastav objekt, mis peale tehte lõppu kustutatakse. Nii saab täpselt samamoodi kasutada meetodeid tavaliste stringide või numbritega (numbrite puhul tuleb punktnotatsiooni kasutades jälgida, et numbri ja punkti vahele jääks tühik, vastasel korral loetakse punkt komakoha eraldajaks).
JavaScripti objektnotatsioonist tuleneb ka andmevahtusformaat JSON. Meeles tuleb pidada, et kui JSON on JavaScripti objektina praktiliselt alati valideeruv (v.a. paari väga harva kasutatava unikoodi tühemikusümboli korral tekstiväärtuste juures - U+2028 ja U+2029), siis JavaScripti objekti kirjeldus ei pruugi sugugi nii tihti valideeruv JSON olla. Nimelt on JSON’i puhul, erinevalt JavaScripti objektide kirjeldusest kohustuslik panna objekti võtmed jutumärkidesse.
JSON stringide töötlemiseks tõi ES5 tulek kaasa objekti nimega JSON, mis sisaldab meetodeid parse ning stringify.
JavaScriptis klassid kui sellised puuduvad, nende asemel on kasutusel prototüübilingid. Olemasolevast objektist saab „kloonida“ uue instantsi ning orignaalne objekt jääb loodu prototüübiks. Kloonitud objekt ei ole alguses mitte iseseisev, vaid peegeldab prototüübi omadusi - niikaua kuni kloon sama väärtust enda poolt üle ei kirjuta.
Objekti C prototüübiks on B ning selle prototüübiks omakorda A. Juhul kui objekti C juurest küsitakse omaduse suurus väärtust (alert(C.suurus);), otsitakse seda kõigepealt objekti C juurest. Kuna seda ei leita (objektis C vastav omadus puudub), liigutakse prototüübiahelat pidi edasi objekti B juurde ning kui ka sealt otsitavat omadust ei leita, siis objekti A juurde. A juurest leitakse lõpuks omaduse väärtus ("väike") üles ning see tagastatakse esialgsesse väljakutsekohta juba kui objekti C väärtus. Reaalselt siiski omadust suurus objektis C ei eksisteeri, selle asemel on ainult link prototüübi juurde. Juhul kui prototüübilink ära vahetada mõne teise objekti vastu, kus suurus defineeritud pole, „kaob“ see väärtus ka objektist C.
Kõikide objektide prototüübiahel algab baasobjektist, milleks on Object.prototype (Object() on konstruktorfunktsioon ning konstruktorfunktsioonidega on alati seotud prototüüpobjektid nimega prototype). Baasobjekt annab kaasa hulga kasulikke meetodeid, mida saab kasutada objektide haldamisel. Näiteks seda kas mingi võti kuulub konkreetse objekti juurde või tuleneb see prototüübiahelast, saab kontrollida baasobjektilt päritud meetodiga hasOwnProperty.
Omaduse meetodi olemasolu objektis saab kontrollida operaatoriga in, kuid see enam päritud ja „omadel“ võtmetel vahet ei tee.
for..in - Kõikide objekti võtmete loendamine (loendatakse ka päritud võtmed, v.a. mitte-loendatavad (enumerable)) for(key in objekt){alert(key);}
Object.keys (ES5) - Võtmetest massivi koostamine (ei kaasa päritud võtmeid ega mitte-loendatavaid võtmeid) var keys = Object.keys(objekt);
Object.getOwnPropertyNames (ES5) - Võtmetest massiivi koostamine (ei kaasa pärituid, kuid kaasab mitte-loendatavad võtmed)
Nagu näha võivad võtmed olla loendatavad (enumerable, tulevad for..in lausega välja) või mitte-loendatavad (ei tule for..in lausega välja). Võtme loendatavust saab kontrollida objekti meetodiga propertyIsEnumerable. Vaikimisi on kõik skripti poolt loodud omadused loendatavad.
Tihti kasutatakse konstruktsiooni for..in ka massiivi indeksite loendamiseks, kuid see on halb lähenemine - kui massiivi prototüüpi on muudetud, edastatakse lisaks indeksitele ka massiivi prototüübi loendatavad võtmed. Parem on kasutada Array#forEach (ES5) meetodit. Lisaks ei ole for..in poolt edastatud võtmete järjestus garanteeritud (0,1,2,3 asemel võib tulla 0,2,1,3), mis massiivide puhul on üsna oluline.
Enne ES5 tulekut oli võimalik objektidele ise lisada vaid loendatavaid omadusi, kuid ES5 võimaldab lisada ka mitte-loendatavaid kasutades omaduse seadmiseks näiteks defineProperty meetodit (sarnase funktsionaalsusega võimalusi on ES5 juures teisigi).
Prototüüpide seadmine on kuni ES5 tulekuni olnud suhteliselt keeruline - siiani sai objekte kloonida vaid konstruktorfunktsioonide abil, mis tegi prototüüpidest arusaamise üsna keerukaks. Osad brauserid (Mozilla, WebKit) on võtnud kasutusele eriväärtuse __proto__, mis viitab otse objekti prototüübile ja mida on võimalik ka muuta. Tulevikus peaks antud väärtus tõenäoliselt hetkel toetavatest brauseritest tehnilistel põhjustel kaduma (raskendab koodi kompileerimist) ning alles jäävad vaid ES5’ga seotud vahendid.
Seda kas mingi objekt on teise prototüübiks või mitte saab kontrollida baasobjektilt päritud meetodiga isPrototypeOf
NB! Prototüüpide puhul tasub kindlasti meeles pidada, et kui prototüübi omaduseks on objekt ning üks prototüübist põlvnev objekt seda muudab, kanduvad muutused üle ka kõikidesse teistesse samast prototüübist tulenevatele objektidele. Kui aga tegu on primitiivväärtusega, siis seda ei juhtu.
Iga objektiga on seotud kontekstimuutuja this, mis on kasutatav muutujana objekti meetodites ja mis viitab objektile endale. Nii saab kutsuda objekti sees välja sama objekti teisi meetodeid ja omadusi teadmata objekti nime. Eriti oluline on see konstruktorfunktsioonide või anonüümsete objektide kasutamisel, kus loodud objekti muutuja nimi ei pruugi olla teada või seda ei eksisteerigi.
Oluline on, et kontekstiks on alati funktsiooni „omanik“. Meetodi puhul on selleks objekt, kuid funktsiooni, mis pole defineeritud meetodina (sh. ka meetodite sees deklareeritud funktsioonid!) puhul on vaikimisi kontekstiks hoopis globaalne objekt window. Eriti võivad segadust tekitada anonüümsed tagasikutsefunktsioonid, kus on samuti kontekstiks window (ES5 strict mode seades sellist piirangut enam pole).
Funktsiooni käivitamiseks etteantud kontekstis tuleb kasutada funktsiooni meetodeid call või apply, mõlemad võtavad esimese parameetrina kontekstimuutuja, kuid call võtab seejärel funktsioonile edastamiseks parameetrite nimekirja ja apply võtab samaks tarbeks massiivi.
Tagasikutsefunktsioonide puhul - kui edastada tuleb funktsioon ise mitte selle tagastusväärtus - pole mainitud meetoditest väga palju kasu. ES5 tõi selle jaoks täiendava meetodi bind mis seob funktsiooni juurde konteksti selleks hetkeks kui funktsioon ükskord käima pannakse.
Nii saab massiivi meetod forEach käivitatavaks tagasikutsefunktsiooniks funktsiooni callback, millega on seotud kontekstimuutuja objekt. Tähele tasub panna, et bind ei käivita funktsiooni ennast, vaid ainult seob sellega kontekstimuutuja - juhul kui kontekst pole funktsioonis oluline, võib täpselt sama panna kirja ka nii (this väärtus funktsioonis oleks siis window):
Rusikareegel on, et tuleb vaadata funktsiooni käivitamise hetkel (st. sellel kohal, kus funktsiooniväärtuse taga on sulud) käivitatava väärtuse vasakut poolt - misiganes sealt vastu ei vaataks, see ongi kontekst.
Kui tegu on väärtusena edastatud funktsiooniga, siis on kõik sama - arvestada ei tule mitte selle seadmise hetke, vaid käivitamise hetke
Näites ei ole käivitatava meetodi log kontekstiks mitte console vaid window! Kuna konteksti seab käivitamise hetk ning lause callback() juures, erinevalt lausest foo(console.log) enam konteksti määratud pole - vasakul pool kävitatavat väärtust pole märgitud midagi.
NB! Kui tagasikutse funktsioonile on meetodiga bind kord juba kontekst seatud, siis seda call või apply abile muuta enam ei saa!
Võimaldamaks kiirelt ja mugavalt luua sarnase ülesehitusega, kuid üksteisest sõltumatuid objekte, on JavaScriptis kasutuses konstruktorfunktsioonid. Konstruktor koosneb funktsiooniga seotud objektist prototype (konstruktorfunktsiooni omadus, mis saab kõigi selle konstruktoriga loodud objektide prototüübiks) ning initsialiseerimisosast (funktsioon ise). Initsialiseerimise juures viitab this juba automaatselt loodavale objektile. Konstruktoriks on iga funktsioon, mis käivitatakse operaatoriga new.
Juhul kui konstruktorfunktsioon tagastab objekti, tagastatakse see tagastusväärtusena. Juhul kui ei tagastata midagi või tagastatakse mitte-objekt, saab tagastusväärtuseks loodud objekt.
Omadus prototype on igal funktsioonil juba algselt lähtestatud tühjaks objektiks, seega ei ole vaja seda eraldi defineerida vaid soovi korral võib sellesse kohe lisada uusi meetodeid/omadusi.
NB! Kehtib tavaline funktsiooni deklareerimise reegel - juhul kui funktsioon on deklareeritud nimeliselt, saab omadust prototype kasutada terve skoobi ulatuses, kui aga omistatud anonüümselt, siis alles peale funktsiooni deklareerimist.
Kui konstruktorfunktsioon käivitada ilma operaatorita new, siis uut objekti ei looda ning this funktsiooni sees viitab globaalsele objektile window. Kuna süntaks on aga igati valideeruv, siis sellist viga võib olla raske avastada.
JavaScriptis on kõigil objektiväärtustel lisaks prototüüpobjektile Object.prototype ka oma täiendav tüübipõhine prototüüp, millest kõik seda tüüpi väärtused pärinevad (ja mis omakorda pärineb Object.prototype prototüübist). Tüübi prototüübis on kirjeldatud konkreetse tüübi põhiomadused. Massiivi puhul on selleks prototüübiks Array.prototype, regulaaravaldiste puhul RegExp.prototype, vigade korral Error.prototype, funktsiooni puhul Function.prototype jne. Kuna tegu on objektiga, saab neid prototüüpobjekte ka laiendada ning nagu eelnevalt teada, laienevad prototüüpide juures tehtud muudatused kõikidele neist põlvnevatele väärtustele.
Nagu näha on meetodis kasutatud kontekstimuutujat this - see viitab objektile, mille suhtes meetodit rakendatakse.
Vaikimisi on lisatavad omadused ja meetodid loendatavad (enumerable: true, ES3 puhul muudmoodi ei saagi), seega võib see tekitada probleeme for..in lause kasutamisel - eriti kehtib see, kui muudetud on kõikide objektide baasobjekti Object.prototype. Näiteks kui massiivide prototüüpobjektile Array.prototype on lisatud mõni meetod või omadus, tulevad need for..in lausega välja.
Samuti nagu kõiki teisi väärtusi, saab ka objekte kasutada erinevates tehetes ja operatsioonides. Samas on siiski primitiivväärtustega võrreldes mõned erinevused, mida kindlasti arvestada tuleb.
Objekte edastatakse omistamisel alati viitena (by reference), samas kui tavaväärtusi kopeeritakse (by value). Seega kui muuta kopeeritud objekti, muutuvad ka kõik teised sama objekti ilmnemised.
Objektide võrdlemisel on objektid võrdsed ainult juhul (hoolimata, kas kasutatakse operaatorit == või ===), kui võrreldakse üht ja sama objekti. Sarnaste, kuid mitte samade objektide korral on tulemus alati väär.
Objektidel saab määrata ka eritüübilisi meetodeid, mis paistavad välja hoopis omadustena. See tähendab, et objektil on omadus, millele saab määrata uut väärtust või seda lugeda, kuid tegelikult väärtuse määramise hetkel käivitatakse hoopis meetod (setter), mis saab sisendiks määratud väärtuse ning ka lugemisel käivitatakse meetod (getter), mille tagastusväärtust kasutatakse omaduse väärtusena.
Objekti defineerimisel saab kasutada täiendavaid parameetreid get ja set, mis muudavadki meetodi vastavaks omaduseks.
Nii muutuvad meetodid get nimi ja set nimi ühiseks virtuaalseks omaduseks nimi - mida reaalselt siiski ei eksisteeri.
Skoop on programmiosa kehtivuspiirkond milles deklareeritud muutujad omavad väärtust ainult selles piirkonnas - skoopi väliselt muutujate väärtuseid lugeda ega muuta pole võimalik. Kui skoobi tegevused on lõppenud, eemaldatakse arvuti mälust kõik skoobiga seotud muutujad.
Erinevalt teistest C laadse süntaksiga keeltest kehtib skoop JavaScriptis ainult funktsioonipõhiselt - suvaline {…} blokk skoopi ei tekita. Mozilla brauserites on lausega let (ES4) täiendavalt võimalik luua ka lokaalseid skoope.
Globaalsesse skoopi kuuluvad kõik muutujad ja funktsioonid, mis on deklareeritud väljaspool funktsioone (või on üldse deklareerimata) ning nendele muutujate ja funktsioonidele pääseb ligi üle terve skripti. Näiteks kui üks javascript fail loob brauseris globaalse muutuja nimega foo, siis see muutuja on ligipääsetav (loetav, muudetav) ka kõikides teistes samal HTML lehel olevates javascript failides.
Kui samal lehel on kasutusel mitmeid erinevaid kolmandate osapoolte teeke (jQuery, Prototype, TinyMCE jne) võib tekkida muutujate nimekollisioonide oht. Üks skriptiosa kasutab globaalset muutujat enda huvides, kuid teine osa skriptist kirjutab selle vahepeal üle, tekitades ilmselgelt oma käitumisega probleeme. Taolist kollisiooniohtu, kus skriptid kasutavad globaalse skoobi muutujaid, nimetatakse globaalse skoobi risustamiseks (global namespace polluting). Probleemi vältimiseks tuleb hoiduda globaalse skoobi kasutamisest ning kõik muutujad alati korrektselt deklareerida operaatoriga var.
NB! Operaatori var juures tuleb arvestada, et kui lähtestamisel kasutatakse konstruktsiooni var foo=bar="baz", siis tegelikkuses lähtestatakse vaid muutuja foo! Nimelt võib sama lahti kirjutada kahe lausega bar="baz"; ja var foo=bar;
Kõik globaalse skoobi muutujad ja funktsioonid, olenemata nende deklareerimise viisist, on esitatud globaalse objekti window omaduste/meetoditena ning seega ka vastavalt ligipääsetavad - punktnotatsiooni või kandiliste sulgude abil.
Funktsiooni skoop kehtib funktsiooni deklaratsiooni algusest kuni selle lõpuni. Skoopi kuuluvad kõik muutujad, mis on deklareeritud operaatoriga var ning samuti ka kõik skoobis deklareeritud funktsioonid (v.a. anonüümsed funktsioonid, mis on omistatud mitte-lokaalsele muutujale).
Kohaliku skoobi loomiseks kasutatakse tihtipeale isekäivituvaid anonüümseid funktsioone. Sulgudes anonüümse funktsiooni deklaratsiooni järele pannakse täiendavad sulud, mis käivitavad selle funktsiooni koheselt peale deklareerimist. Nii kasutatakse ära suluoperaatorit, mis tagastavad nende vahel defineeritud väärtuse (anonüümne funktsioon), edastades selle funktsiooni käivitavatele sulgudele. Suluoperaator käitub vastavalt kontekstile - juhul kui sulud asuvad vahetult funktsiooniväärtuse järel, käivitavad nad funktsiooni; tehetes aga tagastavad sulgude vahel oleva tehte tagastusväärtuse.
Mozilla põhistes brauserites, mis toetavad ES4 versiooni funktsionaalsust, saab lisaks isekäivituvatele funktsioonidele kasutada lokaalse skoobi loomiseks veel lauset let.
Et vältida globaalse skoobi riknemist, kasutatakse tihti üht kindla nimega objekti omamoodi nimeruumina - kõik kasutatavad muutujad defineeritakse nimeruumiobjekti omadustena ning funktsioonid meetoditena. Nii saab luua globaalselt ligipääsetavaid muutujaid, mis samas ei lähe konflikti teiste skriptis esinevate muutujatega, kuna on kapseldatud ühise konteineri sisse.
Sulundid (closures) on situatsioonid, kus ühe funktsiooni skoobis defineeritud funktsioonid omavad ligipääsu välisele skoobile, kuid väline skoop sisemisele ligipääsu ei oma.
Sulund tekib ainult sellisel juhul, kui sisemise funktsiooni skoop on deklareeritud välimise sees. Mujal deklareeritud funktsioone käivitades sulundit ei teki.
Sulunditega on mugav edastada erinevaid väärtusi (mis võivad vahepeal ka muutuda) sündmuste tagastusfunktsioonidele.
Nii on võimalik siduda erinevaid sündmuseid kindlate väärtustega ning neid väärtusi saab vajadusel ka muuta, ilma et oleks vaja tagasikutsefunktsioone uuendada.
Nii luuakse välise funktsiooni skoobis sisene sulundfunktsioon, mis tagastatakse funktsiooni tagastusväärtusena. Kui väline funktsioon käivitada, muutub muutuja sulund käivitatavaks funktsiooniks, millel on olemas ligipääs privaatsele muutujale.
Sulundite abil on võimalik luua ka keerulisemaid konstruktsioone, näiteks muutujate puhverdamist edaspidisteks tegevusteks. Järgmine näitefunktsioon võtab ükshaaval ja suvalise arvu kordi parameetrina numbreid ning tagastab nende numbrite summa
Funktsioon puhverdab viimase väärtuse sulundimuutujas a, millele liidab iga järgneva instantsiga laekuvad väärtused b. Kui aga kasutada funktsiooni numbri (valueOf) või stringi (toString) kontekstis, on selle väärtuseks hoopis muutuja a väärtus.
Massiivid on JavaScriptis ühemõõtmelised, 0-algusega numbriliste indeksitega ning massiivi elemendid ei pea olema ühte kindlat tüüpi (näiteks ainult numbrid), vaid nendeks võivad olla suvalised väärtused. Massiivid on dünaamiliselt laienevad ning seega ei ole vaja massiivi loomisel selle poolt hõlmatavat ruumi ära märkida - kui lisada massiivile element juurde, tehakse massiiv automaatselt suuremaks (v.a. juhul kui massiiv juba sisaldab maksimaalset elementide hulka, milleks on 4 294 967 295).
Erinevalt teistest keeltest ei ole tegu siiski mitte päris omaette admestruktuuriga, vaid JavaScripti objekti tüüpi väärtusega, millel on täiendavalt olemas omadus length ning Array.prototype objektilt päritud meetodid. Kuna numbrilisi indekseid ei saa punktnotatsiooniga kasutada, tuleb massiivi elementide poole pöörduda alati nurksulgude abil. Samas aga kaasnevad kõik objektide poolt pakutavad võimalused - näiteks saab ka massiividele lisada täiendavaid meetodeid ja omadusi.
Kõikidele massiividele täiendavate omaduste ja meetodite lisamiseks võib muuta Array.prototype objekti. Seda muutmist tasub siiski teha ES5 meetoditega, mis võimaldavad uued võtmed muuta mitte-loendatavateks (vältimaks olukorda, kus for..in lause abil massiivi indekseid loendades ilmuvad indeksite vahele ka omaduste/meetodite nimetused).
Massiivi meetod forEach (ES5) loendab kõik massiivi elemendid ning käivitab igaühega neist tagasikutsefunktsiooni. Nii on mugav rakendada mingit tegevust kõigi massiivi elementidega. Tagasikutsefunktsioon saab kolm parameetrit - hetke element, hetke indeks ning massiiv ise.
Massiivi meetod map (ES5) võimaldab muuta ükshaaval kõiki massiivi väärtuseid ning tagastada muudetud väärtused uue massiivina. Kasutatav tagasikutsefunktsioon saab parameetriteks hetkel itereeritava elemendi ning selle indeksi.
Näiteks kui meil on massiiv numbritega ning soovime luua selle massiivi alusel uue, kuid milles oleks need numbrid koefitsendiga 2 läbi korrutatud, saab seda teha järgnevalt.
Meetod reduce (ES5) võimaldab taandada massiivi üheks lõplikuks väärtuseks. Näiteks liita kõikide elementide väärtused kokku vms. Meetod töötab vasakult-paremale, st. et kõigepealt võetakse esimene väärtus, siis teine jne. Vastandiks on reduceRight, mis teeb sama, aga vastupidises järjekorras. Tagasikutsefunktsioon saab parameetriteks viimase väärtuse, hetke iteratsiooni, selle indeksi ja kogu massiivi.
Masiivi meetod filter (ES5) itereerib üle lähtemassiivi kõigi elementide ning koostab nendest elementidest, mille puhul tagastusfunktsiooni väärtus on tõene, uue massiivi. Nii saab kokku massiivist korjata või välja jätta soovitud elemente. Tagastusväärtuse parameetriteks on itereeritav element ning selle indeks.
Erind (exception) on märguanne, mis teatab erijuhu või vea tekimisest ning üldjuhul tähendab see mingisugust tõrkeolukorda. Käsuga throw saab tekitada uue erindi ning lausega catch saab selle kinni püüda. Kui erind ei ole kontrollitud (tekib väljaspool try blokki), peatab see terve programmi edasise töö.
throw tekitab veaobjekti ning lõpetab sellega programmi töö täitmise. Juhul kui throw asub try blokis, lõpetatakse bloki töö ja edastatakse veaobjekt catch blokile (juhul kui on seatud) ilma programmi enda täitmist segamata.
Veatüüpe on erinevaid - Error, EvalError, RangeError, ReferenceError, SyntaxError, TypeError. Sisuliselt on tegemist sarnaste objektidega, välja arvatud objekti omadus name, mis on võrdne vea tüübi nimega.
Näiteks SyntaxError veaobjekti name omaduse väärtus on "SyntaxError" ning RangeError objekti name omaduse väärtus vastavalt "RangeError". See eristumine on vajalik catch blokis vea põhjuse määramiseks.
ning reeglina käib see käskluse throw juurde või omistakse muutujale. Juhul kui tavalise Error objekti asemel on soov kasutada midagi muud, tuleb see nimi vastava tüübiga asendada, näiteks: new ReferenceError(…)
try blokk võimaldab „proovida“ soovitud käsklusi. Kui blokis peaks ilmnema mingi viga, ei lõpetata programmi tööd, vaid info vea kohta antakse edasi blokile catch. Lõpuks (hoolimata vea tekkimisest/mittetekkimisest) antakse järg üle blokile finally.
catch ja finally blokid pole struktuuris kohustuslikud, kuid vähemalt üks neist peab try blokile järgnema.
final blokki kasutatakse üliharva, reeglina piisab lihtsamast try{…}catch(error){…} konstruktsioonist.
Brauseris käivitatava JavaScripti puhul on võimalik kasutada onError sündmuse seadmist. Sellisel juhul suunatakse kõik erindid sellele sündmuse juhtijale.
Juhul kui sündmust haldav funktsioon tagastab tõese väärtuse (true), jätkab programm tööd, vastupidisel juhul töö lõpetatakse.
WebKit põhistes brauserites töötab onError sündmus vaid kõige uuemates versioonides. Node.JS puhul saab püüdmata erindid kätte uncaughtException sündmusega objektil process:
JavaScript on ühelõimelise struktuuriga - juhul kui mingi programmikood parasjagu töötab, siis samal ajal midagi muud teha ei saa. Üldiselt ei ole see probleemiks, kuna üksikud koodiblokid ei ole väga pikad ja rakenduvad väga kiirelt, jättes seejärel programmi sündmuste tekkimise ootele.
Kui aga juhtub, et mõni programmiblokk on väga pikk või teeb midagi väga intensiivselt ning brauser kipub selle tagajärjel hanguma, tasub kaaluda selle bloki juppideks lõhkumist. Seda saab teha taimerite abil - seades taimeri pikkuseks 0 ms või mõne muu väga väikese arvu, rakendatakse taimeri blokk enamvähem kohe, aga samas tekib programmil aega tegeleda muude vahepeal tekkinud küsimustega.
Dokumendiobjekti mudel ehk DOM on brauseri poolt pakutav liides veebilehtedega manipuleerimiseks. DOM’i baasobjektiks on document, millest hargnebki dokumendipuu. Lisaks on saadaval veel näiteks objekt navigator brauseri aknaga manipuleerimiseks, kuid see ei ole enam DOM’i osa - DOM hõlmab vaid konkreetselt veebielehega seotud struktuuri, kuid mitte seda ümbritsevat kasutajaliidest.
Lehel nähtavale osale saab kergelt ligi omadusega document.body. Dokumendi päisele sama moodi siiski ligi ei saa - päisele ligipääsuks saab kasutada järgmist päringut
Prototype, jQuery jms. teegid saavutasid oma populaarsuse suuresti DOM elementide lihtsa leidmise võime tõttu. Näiteks kui oli vaja leida lehelt üles kõiki linke, millel oli kindel CSS klass, siis DOM meetoditega getElementsByTagName jms oli see üsna keeruline. jQuery aga pakkus lihtsat selektori põhist otsinguviisi - $("a.classname"), $("a[class~=name]") jne.
Praeguseks aga on olukord muutunud, kõik uuemad brauserid toetavad samal otstarbel sisseehitatud kiireid meetodeid querySelector ja querySelectorAll - esimene tagastab esimese tingimusele vastava elemendi, teine aga kõikidest vastavatest elementidest moodustatud massiivilaadse objekti. Sisendiks on mõlemal CSS selektor.
Juhul kui kasutusel on querySelectorAll (või ka getElementsByTagName vms.), siis tulemus tundub olevat massiiv, kuid tegelikult see seda pole - tegu on massiivilaadse objektiga, täpsemalt NodeList tüüpi DOM spetsiifilise väärtusega. NodeList on „elav“ list, mis tähendab, et kui vahepeal lehel midagi teha, siis see kajastub ka juba varasemalt tehtud päringu tulemustes.
Elemendile saab lisada ka täiendavaid tingimusi. Trellidega saab määrata ID väärtuse ja punktiga klassiväärtuse - klassiväärtus kehtib klassilisti elemendi kohta. See tähendab, et kui elemendil on klassi nimeks tühikutega eraldatud nimed, siis iga nime järgi saab eraldi otsida.
Selektoridega saab koostada üsna keerulisi päringuid, kuid reeglina on siiski nii, et mida lihtsam päring, seda kiiremini see läbi viiakse. Erandina on ülimalt lihtsustatud päringud (näiteks ID järgi) - nende jaoks on spetsiaalsed meetodid juba olemas, mis on kindlasti ka kiiremad kui querySelector, sest pole vaja teha enam selektoriga tekstitöötlust.
CSS klassidega opereerimine on muutunud üsna oluliseks - nii seetõttu, et nendega on mugav lisada korraga elementidele erinevat tüüpi omadusi (üks klass lisab värvi, teine kuju jne) kui ka seeõttu, et CSS klasse saab kasutada ka mugavaks markerisüsteemiks - klassile jäetakse näiteks kujundus määramata, küll aga oskab programm selle klassi olemasolu/mitteolemasolu järgi elemendis omi järeldusi teha.
Iga klass nimekirjas olevatest on iseseisev - juhul kui CSS blokis on ära kirjeldatud klass "klass1" kujundus, siis see rakendub ka sellele elemendile.
Ilmselgelt on sellise stringiga opereerimine üsna tülikas - tuvastamaks kas mingi klass on olemas või mitte, tuleb teha stringitöötlust. Veel keerulisem on lisada uusi klasse listi - eelnevalt tuleb kontrollida kas see juba olemas pole - või neid kustutada.
Nende probleemide lahendamiseks on uuemates brauserites DOM elementidele lisatud omadus nimega classList, mis võimaldab opereerida klassinimedega ükshaaval, mitte enam ühise pika stringina.
classList näol on tegu järjekordselt massiivilaadse objektiga, kus elementideks on üksikud klasside nimed. Lisaks omab objekt veel erinevaid meetodeid nende nimedega opereerimiseks.
DOM elementidel eksisteerivad korraga atribuudid ja omadused. Atribuut tuleneb HTML koodis määratud atribuutidest. Näiteks elemendil <input value="ABC" /> on üks atribuut - value, mille väärtuseks on "ABC". Atribuute saab lugeda ja kirjutada meetoditega getAttribute ja setAttribute ning atribuut on alati objekt.
Kuigi osad brauserid käituvad standardi vastaselt (nimelt Internet Exploreri erinevad versioonid), siis tegelikult peaksid omadused ja atribuudid olema üksteisest sõltumatud - st. et elemendil võivad korraga eksisteerida nii sama nimega omadus kui ka atribuut.
Kuigi enda määratud nimega atribuute on saanud HTML’is kasutada kogu aeg, sh. ka XML nimeruumiga määratud atribuute (nimeruum:atribuudi-nimi), ei ole need meeldinud HTML süntaksi validaatoritele. HTML5 tutvustas kohandatud atribuutide jaoks data-* atribuute. Sellised atribuudid on kättesaadavad element.dataset objekti kaudu.
Elementide CSS stiilid on ligipääsetavad omaduse style abil. Kuigi osaliselt tundub tegu olevat otseteega style atribuudi juurde, siis tegelikult on see hoopis CSS2Propertie objekti tüüpi vahekiht. See aga tähendab, et on täiesti korrektne toimetada omadusega element.style.display, aga mitte omadusega element.style["margin-width"]. Kõik style omadused on camel-case formaadis, seega korrektne viis oleks kasutada hoopis element.style.marginWidth omadust.
Meeles tasub ka pidada, et numbriliste väärtuste lisamisel, tuleb alati lisada ka mõõtühik. Näiteks 5 pikselise pikkuse seadmisel element.style.width = 5; ei tööta, selle asemel tuleb kasutada element.style.width = "5px";
Elemendi stiili saab muuta ka CSS tekstiga omaduse element.style.cssText abil, kuid arvestada tuleb, et see kustutab kõik varemseatud stiilid, kuna asendatakse korraga kogu elemendi style atribuut.
Lisaks üksikute elementide stiilidele on võimalik jooksvalt lisada ja üle kirjutada ka CSS klasse. Lehel kasutatud CSS blokid leiab omadusest document.styleSheets, kuid mõistlikum on olemasolevate muutmise asemel lisada uus.
insertRule esimeseks parameetriks on lisatav CSS koodiblokk ja teiseks indeks, millisele positsioonile see lisada. Mõistlik on see lisada kõige lõppu (ehk positisoonile cssRules.length).
JavaScript on sündmuspõhine keel. See tähendab, et peale skripti käivitumist, saab see seada üles erinevaid sündmuste kuulareid, mis jäävad peale skripti lõppu kuuldele. Kui nüüd juhtub mõni kuulatav sündmus (näiteks kasutaja klikib veebilehel kindlale elemendile) mille kohta sündmuse kuular on seatud, käivitataksegi seatud tagasikutsefunktsioon.
Globaalseteks sündmusteks on taimeri väljakutsed (pole küll tehniliselt sündmused, kuid käituvad sarnaselt „päris“ sündmustele).
Näiteks kui kasutaja klikib mingil elemendil hiirega, siis reeglina jääb klikkimise asukohta rohkem kui üks element. Näiteks paragrahvis <P> asuva <SPAN> elemendi sees oleva lingi puhul koosneks elementide puu järgmiselt:
Sündmust saab sündmuseid toetavale elemendile seada meetodiga addEventListener. Meetod saab parameetriks kõigepealt sündmuse tüübi (n: "click" või "mouseover"), seejärel tagasikutsefunktsiooni, mis käivitatakse sündmuse rakendumisel ja viimasena loogilise väärtuse tähistamaks kas sündmust kuulatakse püüdmisfaasis (true) või mitte (false). Reeglina püüdmisfaasi siiski ei kasutata ning see tuleneb tõigast, et IE8 ja vanemad brauserid seda lihtsalt ei toeta (tõeline DOM Level 2 tugi, milles on ka sündmused ära kirjeldatud, tekkis Internet Explorer brauserisse alles versiooniga 9). Samas püüdmisfaasi kasutamine/mittekasutamine tuleb siiski true või false väärtusega ära fikseerida - vastasel korral tekib programmiviga.
Sündmust saab eemaldada meetodiga removeEventListener, kuid oluline on, et meetod võtab parameetriteks täpselt samad väärtused, kui sündmuse seadmisel - see tähendab, et sündmust saab eemaldada vaid juhul, kui sündmuse seadmiseks kasutatud funktsioon on mingil kujul veel ligipääsetav - kui seatud on anonüümne funktsioon, siis täpselt samasuguse funktsiooni eemaldamine ei mõjuta midagi.
Igas sündmuse faasis saab sündmust haldav funktsioon selle sündmuse edasikandumist järgmistele elementidele peatada. Näiteks lingil <A> klikkimisega käivituv sündmus võib peatada sündmuse edasise rakendumise lingi <A> all olevatele elementidele.
Seda kas sündmust saab katkestada või mitte, näitab omadus event.cancelable. Sündmuse peatamiseks on kaks meetodit, mida saab kasutada sõltuvalt katkestuse soovitavast iseloomust.
event.preventDefault() hoiab ära vaikimisi tegevuse, mis toimuks juhul kui sündmuse korral peaks sihtelemendiga midagi täiendavat toimuma. Näiteks kui soovitakse lingil klikkides hoida ära brauseri liikumist lingi aadressile.
event.stopPropagation() hoiab ära sündmuse edasise kulgemise sündmuse ahelas. Kui klikkida lingil <A> ning sellel tekkiv sündmus kutsub esile stopPropagation meetodi, ei kutsuta seda sündmust enam välja järgmistel mõjutatud elementidel (n: <BODY>).
Ajax päringuks nimetatakse asünkroonset XMLHttpRequest päringut (XMLHttpRequest toetab ka blokeeruvaid päringuid, kuid neid ei saa enam Ajax päringuteks lugeda - need ei ole asünkroonsed), kus skript saab kasutajast sõltumata taustal serveri poole pöörduda, serverile andmeid saata ja neid pärida.
Kõige lihtsam Ajax päring näeb välja järgmine (tehakse GET päring aadressile /url ning väljastatakse selle sisu ekraanile)
Reeglina kõik raamistikud (jQuery, Prototype jne) üritavad seda kuidagi lihtsustada, lisaks on vaja ka mõned erisused lisada (eelkõige vanemate Internet Exploreri versioonide jaoks, kus võivad muidu tekkida mälulekked).
Pikk pöördumine on meetod andmete kiireks ja vahetuks esitamiseks, kus samas uusi andmeid ei teki väga kiirelt. Näiteks brauseripõhine jutukas vms.
Brauser teeb serverile tavalise Ajax päringu, kuid server ei vasta ennem kui tal on mida vastata (näiteks teine kasutaja saatis jutuka-sõnumi) või saab etteantud ajalimiit täis (mõistlik aeg võiks olla näiteks 50 sekundit). Seejärel avatakse sama ühendus koheselt uuesti.
Kuna tegu on väga lihtsa mehhanismiga, töötab selline lähenemine kõikides XMLHttpRequest toega brauserites.
Kuigi tavaline XMLHttpRequest päring on mõeldud serverist kindlate andmete pärimiseks, saab sama kanalit kasutada ka striimimiseks. Nimelt kui tavalise päringu korral kontrollitakse readyState väärtust, ootuses et see on 4, mis tähendaks päringu lõppemist, siis samuti on võimalik kontrollida väärtust 3, mis tähendab et laekus järjekordne osa vastusest. Päringu vastus responseText on selleks hetkeks aga juba loetav (v.a. IE6 ja IE7 puhul), seega on loetav ka äsja laekunud jupp vastusest. Kui nüüd server ühendust ei sulge, vaid saadab kogu aeg andmeid juurde, saabki antud meetodit kasutada striimimiseks.
Arvestada tuleb vaid, et olemasolev tekst ei sisalda mitte ainult viimati laekunud osa, vaid kõiki andmeid, seega tuleks pidada jooksvalt arvet, palju senini andmeid laekunud on ja see osa siis koguandmetest maha arvata.
Antud lähenemine ei tööta brauseris Opera, mis kutsub sama readyState väärtusega onreadystatechange sündmuse esile vaid ühekordselt. Lisaks on Internet Explorer 8 puhul vaja kasutada päringu sooritamiseks XDomainRequest objekti ning täiendavalt tuleb veel arvestada, et IE8 puhul esimese 2 kB andmete korral striimimist ei toimu - readyState==3 sündmus kutsutakse esile alles siis, kui andmeid on kogunenud rohkem kui 2 kB. Toetatud on ka vaid text/plain tekstitüüp.
Kuigi Ajax päringutele kehtib same origin policy, on kõikides uuemates brauserites võimalik teha päringuid ka „võõrastesse“ serveritesse. Seda võimaldab XMLHttpRequest Level 2 omadus, mis kontrollib päringu tegemisel vastuspäise kirjet Access-Control-Allow-Origin. Juhul kui see kirje on seatud ning ei välista päringut tegevat serverit (kirje väärtuseks on lubatud pöörduja nimi, tärni korral piirangud puuduvad) viiakse Ajax päring ellu.
siis saab selle skripti pihta teha Ajax päringu suvaliselt domeenilt (ligipääsupiirang puudub, kuna lubatud väärtuseks on tärn).
Serveri saadetud sündmused, tuntud ka nimega EventSource, on protokoll andmete edastamiseks serverilt brauserile striimina. Brauser teeb serverile Ajax laadse päringu, kuid ühe lõpliku vastuse asemel jätab server ühenduse püsti ning hakkab kliendile saatma striimi kujul teateid. Brauser oskab seda striimi vastu võtta ning kutsub iga saabuva sõnumi korral skriptis välja sündmuse onmessage.
Serveripoolse otsa implementatsioon on väga lihtne - server saadab lihtsalt andmeid kujul data: andmerida, kus andmeblokid on omavahel eraldatud tühja reaga ning iga andmerida algab märgendiga data:
WebSocket on protokoll kahesuunaliseks suhtluseks brauseri ja serveri vahel. Kui Ajax päringu puhul tehakse serverile päring ning sellele saadakse ühene vastus või kui EventSource puhul tehakse serverile päring ning vastuseks avatakse sisenevate sündmuste striim, siis WebSocket on täielikult kahesuunaline - mõlemad pooled, nii brauser kui ka server võivad igal hetkel sama ühendust kasutades üksteisele sõnumeid saata. Brauser avab ühenduse serveriga, tehakse WebSocket protokolli „käepigistus“ ning õnnestumise korral kutsutakse brauseris välja sündmus "onopen". Edaspidi saab serveri saadetud sõnumeid breauseris vastu võtta sündmusega "onmessage" ning neid saata meetodiga send.
Firefox 4 toetab WebSocket protokolli, kuid vaikimisi on see turvalisuse kaalutlustel välja lülitatud. Väidetavalt lülitatakse see sisse tagasi, kui protokoll saab olulistest vigadest üle. Kuna brauseris on tugi siiski olemas, saab vajadusel selle toe käsitsi sisse lülitada - about:config lehel tuleb otsida üles kirje network.websocket.override-security-block ja seada selle väärtuseks true. Peale väärtuse muutmist on WebSocket protokoll koheselt kasutatav.
Serveripoolne ots on keerulisem, kuna ühenduse avamise kinnituseks tuleb esiteks läbi viia korrektne käepigistus. Seejärel saab hakata edastama ja vastu võtma UTF-8 teksti, mis on pakitud korrektsete märgendite vahele.
Cross-site skriptimine (XSS) on turvaaukude kasutamine, kus pahalane lisab kolmanda osapoole saidile oma skripti, mis käivitub juhul kui suvaline külastaja seda kolmanda osapoole saiti kasutab.
Kõige levinumaks viisiks on turvamata kommentaarikastidesse ja foorumitesse tekstide postitamine, mis sisaldab <script> silte. Juhul kui postitust vastuvõttev skript ei ole piisavalt tark, lisataksegi selline tekst veebilehele kommentaari või foorumipostitusena. Kui nüüd lehele satub mõni juhuslik kasutaja, <script> sildis olev koodiblokk käivitub ja viib oma tegevused ellu.
Unustada ei tohi aga lisaks otsestele <script> blokkidele ka igasuguseid atribuutidega seatavaid sündmuseid. Näiteks liikus Twitteris ringi „viirus“ mis kasutas ära võimalust lisada linkidele onmouseover sündmus - kui kasutaja hiirega selle lingi peale sattus, viirus käivitus ja paljundas ennast kasutaja konto abil.
Kui funktsioon eval käivitab skriptina teksti, mis kasutab ebausaldusväärset allikat (näiteks brauseri veebiaadressi riba), on programm kerge häkkerite saagiks langema. Näiteks järgmine skript avab teateakna hetkel eesoleva veebilehe aadressiga (teisendades aadressis erisümbolid arusaadavale kujule, 0%C3%B5=>õ).
Kui me nüüd viitame seda skripti sisaldava lehe juurde, aga ennem muudame veidi lingi sisu, näiteks selliseks:
siis veebilehte avades saab pahaaimamatu ohver ekraanile juba veidi teistsuguse teate. Konkreetsel juhul avaneb esmalt aken mis kuvab oodatult veebilehe aadressi. Peale teate sulgemist aga avab leht ootamatult juba teise teateakna, sisuga „Ootamatu?“, mida lehe tegijad plaaninud ei olnud.
Ainult teateakendega mängimine on tühiasi, kuid paraku on sama tehnikat kasutades võimalik saavutada palju enamat. Näiteks sessioonide varastamist vms. Kuna JavaScriptil on reeglina ligipääs lehel olevatele küpsistele, sh. sessiooni küpsisele, pole eriliseks probleemiks kõikide küpsiste andmed pahalastele saata. Saades kätte sessiooni võtme saab pahalane sessiooni üle võtta ja ise teise kasutajana autoriseeritult toiminguid teha. Õnneks võõralt pangaarvelt ülekandeid teha nii ei saa, aga e-maili kontole võib ligi saada küll.
Varem levisid ringi sarnast tehnikat kasutavad sotsiaalse võrgustiku Orkuti viirused. Kasutaja sai kuskilt hea „koodi,“ mis võimaldas saata sõnumeid korraga kõikidele oma sõpradele - tuli kopeerida saadud kood brauseri veebiaadressi reale ja seejärel leht avada. Mingit lehte ei avanenud, see kood lisas hoopis eesoleva lehe päisesse uue <script> sildi, mille sisuks laadis brauser pahalase tegeliku skripti.
Kui antud URL kopeerida aadressiribale ja üritada seda veebiaadressina ka avada, ilmub esiteks petlik teade „Saadan sõnumit!“, mis peaks kasutaja maha rahustama, tegelikult aga laetakse ja käivitatakse lehel üks täiendav skript ("/paha.js"). Laetav skript saab õigused opereerida hetkel ees oleva veebilehega täpselt nii nagu vaja on, kuna skript „laetakse“ veebilehe enda poolt.
Üks säärane Orkutis levinud skript näiteks muutis ohvriks langenud kasutaja nime Pablo'ks ja vahetas samuti ära kasutaja profiili pildi. Õnneks ei suutnud skript muuta kasutajate paroole, nii et oma kontod said kasutajad tagasi, küll aga põhjustas see palju segadust.
Sama tehnikat on võimalik kasutada aga ka positiivsetel eesmärkidel, nii on tehtud erinevad abistavad bookmarklet’id - brauseris salvestatud järjehoidja on tegelikult javascript: protokolliga skript, mis siis avamisel teeb erinevaid kasulikke asju. Näiteks loeb lehel hetkel valitud tekstiosa ja avab uue blogipostituse lehe, kus eelnevalt valitud tekst on automaatselt koos koos lingiga tsitaadiks seatud.
Osad teenused pakuvad enda komponentide lisamist kasutaja veebisaidile (mängud, küsimustikud, ilmateade, kaunterid jms.). Selle jaoks tuleb lisada soovitud kohta lehekülje HTML koodis skripti laadimise rida
Kui aga sellise skripti allikaks on ebausaldusväärne pakkuja, võib skript sisaldada ka pahalase koodi. Skript võib näiteks võtta kõik küpsiste andmed ja saata need pahalasele. Samas kui komponendi pakkuja server on aeglane, peatab see ka kasutaja lehekülje esitamise. Nimelt on JavaScripti laadimine eksklusiivne - niikaua kuni skripti sisu pole alla laetud, midagi muud ei tehta. Seega võib esineda situatsioon, kus jõutakse laadida osa lehest ja see brauseris ka esitada, aga edasi jääb lehele ainult tühi pind.
Üheks XSS erivormiks on Cross-site request forgery (CSRF). Tegu on eriti kavala rünnakuga, kuna kasutatakse ära vastuvõtva serveri usaldust kasutaja vastu. Nimelt kui kasutaja on kuhugi portaali sisse loginud ning brauseris on selle puhul seatud vastavad küpsised, tehakse kõik edaspidised päringud serverile koos nende küpsiste andmetega - mis tähendab, et serveril on igati põhjust neid päringuid usaldada. Samas aga võib selle päringu teha hoopis keegi teine, kui kasutaja ise.
Kuigi AJAX päringute tegemine on võõra domeeni pealt komplitseeritud, siis selliseid päringuid (nii GET kui POST), kus otsene tagasiside pole vajalik, saab erinevate meetoditega sooritada suvalise domeeni pihta väga edukalt. Kui kolmas osapool teeb päringu mõnele teenusele, eeldades et hetke kasutaja on teenuses sisse logitud ja päringuga lähevad kaasa kasutaja autoriseerimisandmed, siis ongi tegu CSRF päringuga. Näiteks avad foorumi lehe, sellel olev skript teeb päringu Twitteri lehele ning üritab postitada sinna sinu nime alt mingit teksti. Twitteri puhul see ei tööta, kuna sait on praeguseks korralikult rünnete vastu valmistunud, kuid enamuste teiste puhul saab nii teha küll.
Kõige lihtsam ja kindlam viis rünnaku vältimiseks on lisada igale vormile unikaalne tõendiväärtus, mis edastatakse peidetud väärtusena vormi saatmisel serverile. Juhul kui päring sisaldab korrektset tõendit, saab päringu vastu võtta, vastasel juhul mitte. CSRF meetodiga ei ole tõnedi teadasaamine ja kasutamine võimalik.
Nagu näha on üldiselt CSRF rünnaku läbiviimine siiski ülimalt lihtne ja tõenäoliselt suurem osa veebiteenustest on selle vastu ka kaitsetud. Juhul kui kasutada moodsamaid raamistikke, siis need kipuvad vorme korrektselt käitlema, ise tehes või aegunud raamistike puhul võib probleem aga üsna tõsiseks osutuda.
Kuni ES5 saabumiseni oli praktiliselt võimatu kahel aknal (olgu need siis brauseri eri aknad või eri freimid) üksteisega mingilgi viisil suhelda, kui need asusid eri domeenidel. Praegu aga on võimalik kasutada sõnumiedastuse meetodeid, mis võimaldavad ühest aknast ja freimist teise saata ja vastu võtta tekstilisi andmeid.
Sõnumite saatmiseks aga saab kasutada window meetodit postMessage. Näites üritab IFRAME elemendis olev skript saata sõnumit aknale, mille sees ta asub.
Kuigi JavaScript on ühelõimeline, toetavad uuemad brauserit ka täiendavate lõimede kasutamist taustal toimingute tegemiseks, ilma et põhiprotsessi sellega häiriks. Neid täiendavaid lõimesid nimetatakse Worker’iteks.
Suhtlus Workeri ja põhiprogrammi abil käib sarnaselt tavalise sõnumite vahetusele postMessage ja "onmessage" abil. Vahe on vaid selles, et Worker saab kasutada postMessage meetodit ilma sihtakent määramata. Samuti jäävad ära lubatud domeeni parameetrid.
Worker on üsna piiratud - puudub ligipääs DOM’ile, põhiprogrammi skoobile jne. Küll aga saab teha Ajax päringuid.
Lisaks ajutisele lehekülje puhvrile, on võimalik andmeid brauseris salvestada ka püsivamalt. Andmete salvestamiseks kasutaja brauseris on peamiselt võimalik kasutada viit erinevat meetodit (kuid mitte ainult).
Kolmandate osapoolte meetodeid võib muidugi arvestada, aga nende kasutamine ei ole alati soovituslik. Eriti arvestades, et näiteks Google Gears arendus on seoses HTML5 esilekerkimisega peatatud. Kui localStorage kasutamiseks pole vaja muud, kui paar rida koodi, siis Flash storage jaoks peab alati kasutama ja sisse laadima välise SWF faili.
Üks vanemaid ja „lollikindlamaid“ viise andmete säilitamiseks kasutaja brauseris on laialt tuntud (ja kasutatud) küpsised.
Küpsistel on aga paar suurt probleemi, mis teevad nad sõltuvalt olukorrast vahel üsnagi kasutuks. Esiteks on küpsistel väga piiratud maht ja seda nii küpsise sisu kui küpsiste arvu suhtes. Arvestada saab ühe domeeni kohta 20 küpsisega, millest igaüks võib olla kuni 4096 sümbolit pikk. Reaalselt need numbrid erinevad brauserite kaupa, kuid suurusjärk peaks olema igal pool enamvähem sama. Arvestada tuleb ka, et küpsise sisu tuleks korrektselt kodeerida, see aga toob küpsise poolt pakutavat mahtu veelgi alla, kuna kõik erisümbolid võtavad kodeerituna rohkem ruumi.
Teisks suureks probleemiks (eriti just suure külastatavusega saitide korral) on fakt, et küpsise infot liigutatakse edasi-tagasi serveri ja brauseri vahel iga päringu korral (sh. pildid, css jne). Kui nüüd arvestada, et kasutuses ongi maksimaalne ruum 80kB (20*4096), siis serverile tekib sellest täiesti arvestatav koormus. Isegi kui päritakse kõige lihtsamat ja väiksemat faili, kaasneb selle päringuga ikkagi 80 kB liikumine brauseri ja serveri vahel.
Kolmas probleem (mis polegi tegelikult üldse probleem, aga millega tuleb teinekord arvestada), on see, et osad brauserid ei luba sättida küpsist teiselt domeenilt, kui parasjagu eesoleva lehe domeen. Näiteks kasutaja vaatab lehekülge www.domeen.ee ning see veebisait sisaldab endas pisikese pildi näol loendurprogrammi domeenilt www.loendur.ee. Kui www.loendur.ee üritab koos mainitud pisikese pildi laadimisega seada kasutaja brauserisse küpsist, siis suure tõenäosusega see ebaõnnestub.
Küpsiste kasutamisel on siiski üks väga suur pluss, mida ühelgi teisel meetodil pole - see töötab praktiliselt kõikide brauseritega, nii uute kui vanadega.
Küpsised asuvad JavaScriptis muutujas document.cookie. Tegu on getter/setter tüüpi elemendiga - juhul kui sellele omistada väärtus, siis lisatakse see küpsiste nimekirja, kui aga lugeda, saab kätte ühe pika stringina kõik saadaolevad kõpsiste väärtused.
Koos HTML5 tulekuga tekkis küikidesse uuematesse brauseritesse localStorage element. Tegu on window objekti omadusega, millele saab omistada tekstilisi väärtuseid. Eriliseks teeb omaduse aga nende väärtuste säilimine lehe sulgemise ja avamise vahepeal.
Näites kontrollitakse, kas localStorage sisaldab omadust aeg ning kui väärtus on olemas, siis väljastab selle ekraanile. Järgmiseks seatakse omaduse aeg väärtuseks hetke aeg tekstikujul. Kui nüüd brauseris sama leht jälle lahti võtta, on omaduse aeg väärtus juba puhvris olemas ning kuvataksegi eelmise lehevaatamise ajainfo.
localStorage suudab mahutada juba tunduvalt suuremat infomahtu, kui küpsised. Firefox eraldab näiteks 5 MB domeeni kohta ning IE8 isegi 10 MB. Tegu on ka kõige lihtsama salvestusmehhanismiga üldse, kuna ei erine tavalisest väärtuse omistamisest muutujale.
Firefox 2.0 ning 3.0 ei toeta kahjuks localStorage baasi - selle asemel saab kasutada sarnast globalStorage baasi. Erinevuseks on vaid fakt, et globalStorage ei ole mitte ise baasiks, vaid kujutab endast baaside massiivi, kus massiivi võtmeteks on domeeninimed, mille kohta antud baas kehtib.
userData behavior on Internet Exploreri spestiifiline laiendus, mis lubab suvalise DOM elemendi juurde salvestada infot ning hiljem seda taas laadida. Võimaldatud maht on üsna väike (128kB), kuid kuna lahendus töötab ka vanemates Internet Exploreri versioonides, on see lahendus siiani osati kasutusel.
Kuna tegu on hüljatud lahendusega - üldine suundumus on võtta tulevikus kasutusele IndexedDB - siis siin väga pikalt antud lahendusest juttu ei tee.
IndexedDB on NoSQL andmebaasimehhanism, mis sarnaselt localStorage baasile võimaldab salvestada võtme/väärtuste paare, kuid andmeid baasist pärides ei pea erinevalt localStorage meetodist võtme väärtuseid üheselt teadma ning korraga saab välja lugeda ka terve võtmevahemiku, mitte ainult ühe kindla väärtuse.
IndexedDB päringud käivad promises tüüpi asünkroonse metoodikaga. See tähendab, et iga päring tagastab päringu ootamise objekt, nn. promise’i, millele saab seada juba täpsemad sündmuste kuularid (onsuccess, onfailure).
Nagu teistegi NoSQL schemaless andmebaaside juures, ei ole ka IndexedDB baasis andmete hoidmiseks tabeleid. Selle asemel on salvestuskogumid, nn. store’d. Tegu ei ole tabeliga, kuna salvestatud andmed ei ole kindlalt lahtertadud väljadega - iga rida võib olla erineva struktuuriga.
Baasi kasutamiseks tuleb see kõigepealt avada, tegu on asünkroonse tegevusega ning enne baasi avanemist sellega majandada ei saa.
Ridade lisamiseks tuleb kõigepealt valida õige store, seejärel saab asünkroonse meetodiga add kirjeid lisada.
Ridade pärimisel saadakse tulemuseks kursorobjekt, mis võimaldab ükshaaval üle päringule vastavate kirjete itereerida.
Firebug on asendamatu töövahend Firefox brauseriga JavaScripti programmide kirjutamisel. Firefox brauseris on tegu täiendava pluginaga, kuid teised brauserid on tänaseks Firebugi eeskujul sarnase töökeskkonna otse brauseri sisse ehitanud (WebKit, IE). Üheks kasulikumaks võimaluseks on console objekti meetoditega info väljastamine Firebugi töölauale. Seda saab teha jooksvalt ja programmi tööd segamata - kui näiteks funktsioon alert peatab kuni kasutaja reageerimiseni kogu programmi töö, siis console väljastab infot eraldi aknasse ja programmi enda töösse ei puutu.
Lisaks on veel console.dir massiivi elementide/objekti võtmete ükshaaval kuvamiseks, console.group, console.groupCollapsed ja console.groupEnd sõnumite grupeerimiseks jne.
Kuid veelgi kasulikumaks omaduseks võib teinekord osutuda profileerimine, mida Firebug võimaldab. Profileerimine mõõdab määratud aja jooksul programmi tööd ja kuvab seejärel info kui palju kordi ja kui kaua mingit tegevust tehti. Nii on kerge leida üles programmi osi, mis mingil põhjusel programmi tööd aeglasemaks teevad.
|
OSCAR-2019
|
||
Ürituse korraldamine ei ole lihtne. Osalejad peavad olema söödetud ja meel peab olema lahutatud, et kõik rahule jääksid. Aga õige äge on pakkuda firmapeol nii põnevat show’d, et see tuleb kohvinurgas veel pikalt jutuks. Kolmel Põrsakesel on pikk kogemus põnevate ürituste korraldamisel – nad on nelja tegutsemisaasta jooksul lõbustanud üritustel lugematul arvul lapsi, ka täiskasvanud ei ole nende vastu ükskõikseks jäänud. Kolme Põrsakese teadusteatrit on võimalik tellida ka firmaüritustele.
Teadusteatri eesmärk on pakkuda vaatajatele põnevat meelelahutust ja elamust. Teatrit vaadates või kaasa lüües ei hakka kindlasti igav – nuputamist ja üllatusi jagub kõigile. Eriti hästi mõjub teadusteater tiimitööle, kui saab oma töökaaslased lõbusamas keskkonnas proovile panna.
Teadusteatriga võib olla kindel, et seda on põnev vaadata, aga peale selle õpib raudkindlalt varrukasse uusi trikke, mida hiljem sõpradele näidata.
Trikid on ühtaegu nii harivad kui ka jahmatavad – programmis võivad sisalduda tulekerad, esinejate käte põlemapanemine, tubane ilutulestik ning maagilise uduga suur pauk. Soovi korral võetakse publiku seast vabatahtlik, kelle peal mõnd trikki näidata.
Kolme Põrsakese programm on väga paindlik ja piisava etteteatamise korral saab rahulikult kokku panna personaalse programmi, mis meeldiks kõigile osalejatele. Kas teatri moodi formaat, kus teevad katseid ja lahutavad meelt esinejad, või töötubade kujul, kus saavad ka peolised ise kaasa lüüa. Osalejate arv, nagu ka fantaasia, ei ole piiratud ning kindlasti jäävad kõik külalised rahule.
Olgu tegu jõulupeo, lastekaitsepäeva, firmajuubeliga või tavalise tööpäevaga, Kolm Põrsakest teeb selle eriliseks ja meeldejäävaks, võimalustest ning ideedest puudust ei tule.
Teadusteater on teie firmapeole põnev meelelahutus, kus töötajad saavad end tiimina proovile panna ja teha midagi teistsugust.
Milline on 20 aastat Eesti bussitranspordi korraldamises osalenud ettevõtte arusaam Eesti bussiliikluse olukorrast?
Kaugbussiliikluse erilisus seisneb selles, et tegemist on ühistranspordiliigiga, mis ühena vähestest on toiminud kommertsalustel ning mida sektoris tegutsevad ettevõtted on poliitiliste tõmbetuulte ja majanduskriiside kiuste järjepidevalt arendanud. Leian, et seda on oluline tunnustada ja tähele panna. Eriti praeguses olukorras, kus maakondliku bussiliikluse elushoidmine on neelanud aasta-aastalt aina enam riigieelarvelist toetust. Selle kõrval on meil kontrastina bussiliikluse vorm, mis on toiminud ja arenenud, ilma et riik oleks pidanud seda toetusega oluliselt väetama. Eestis toimiv kaugbussiliiklus ei tee kvaliteedis silmi ette mitte ainult ida- ja lõunanaabrite pakutavale teenusele, vaid on parem ka meist lahedamal elujärjel olevate põhjanaabrite juures pakutavast.
Kvaliteetse teenuse pakkumiseks peab jaguma ka sõitjaid. Eestlased on teatavasti n-ö autousku. Eeldaks, et tüüpiline bussireisija on see, kes autoga sõitmist lubada ei saa.
Ka siin on kaugbussiliikluse areng muust ühistranspordist veidi teist rada käinud. Meie hiljutine uuring näitas selgelt, et üldiselt autolembeseks peetavas riigis kasutab kaugbussiliiklust väga suur osa elanikke – lausa 80%. Tõsi, teatud osa neist sõidab kaugliinidega vaid paar korda aastas või pole seda viimase aasta jooksul üldse teinud, kuid oluline on see, et teenusesse suhtumine on väga positiivne. Erilist heameelt teeb see, et kaugbussireisijate hulgas kasvab nn äriklientide osakaal. Bussiga sõitmist ei käsitleta enam ajakaotusena võrreldes autoga sõitmisega, vaid lisaaja võitmisena – bussiga reisides on võimalik sõiduaega kasutada töö tegemiseks või lõõgastumiseks.
Ligi 30 bussifirmat, kes Eestis kaugliine teenindavad, pakuvad klientidele suurepärast teenust, kuid meeldiv reisikogemus algab tükk maad enne bussiuksest sisse astumist ega lõpe bussist väljumisel. Sellele osale me oma tegevuses keskendumegi. See, kas inimene kaalub bussiga sõitmist auto alternatiivina, sõltub info kättesaadavusest ja usaldusväärsusest, pileti ostmise lihtsusest ja mugavusest, bussijaama kui reisikeskkonna turvalisusest ja hubasusest ning veel tuhandest pisiasjast.
Viis aastat tagasi, kui taasavasime põhjaliku renoveerimise läbinud Tallinna bussijaama, tuli paljude jaoks üllatusena, et bussijaam võib olla sama meeldiv reisikeskkond, kui ollakse harjunud nägema lennujaamades. Piletimüügi valdkonna poolelt näeme, et rohkem kui 50% Tpileti müügikanalitest müüdud pileteid ostetakse meie veebist. Mugav elektroonilise piletiostu võimalus on toonud kaugliinidele rohkem reisijaid. Nukker on aga see, et poliitikakujundajad usuvad, et üksnes madala piletihinna ja tasuta sõiduga õnnestub ka maakonnaliinide bussidesse rohkem reisijaid tuua. Usutakse ka siis, kui küsitlused näitavad, et sõitjad ootavad esmajärjekorras muid väärtusi: sagedamaid ühendusi ja sobivamaid väljumisaegu.
alustel teenindatavate liinide kõrval osa kaugbussiliine ka nn avaliku teenindamise lepingu alusel. Mõnda lausa samadel marsruutidel. Kui riik otsustab hakata tasuta pakkuma ka seda osa avalikust teenusest, siis võib see tõesti üsna tõsiselt raputada senini hästi toiminud kaugbussiliiklust. Tahaks siiski loota, et tasuta ühistranspordi kavandajatel on piisavalt taiplikkust selle mõjuga arvestada. Riigi dotatsioon peaks ju olemuselt olema ravim põdura sektori turgutamiseks.
Olen kahe käega poolt, et tuleb otsida võimalusi, kuidas muuta ühistransport tööl käivale inimesele soodsamaks ja sobivamaks.
Kummaline on aga see, et kui riik püüab sõnades ühistranspordi eeliskasutamist soodustada ja plaanib maakonnaliinidel selle saavutamiseks teenust üldse tasuta osutada, siis näiteks seda, kui tööandja kompenseerib oma töötajale tööl käimiseks kasutatava bussi piletihinna, loetakse maksustatavaks erisoodustuseks. Tasuta ühistranspordi juurutamisel tekib hoopiski jabur olukord, kus kaugliinibussiga tööl käiva töötaja sõidukulude kompenseerimist jääb riik endiselt maksustama, kuigi pakub ise sama teenust tasuta.
Leian, et ühistranspordi eeliskasutamisele suunamiseks oleks riigi poolt oluline ja õiglane samm see, kui ühissõidukitega tööl käimisega seotud kulude tööandjapoolset kompenseerimist ei käsitletaks erisoodustusena.
Üle 60% Eesti elanikke kasutab kaugliinibusse vähemalt kord aastas, igakuiseid sõitjaid on elanikkonnast viiendik. „See on väga suur osakaal ning on meeldiv tõdeda, et täielikult kommerts-
alustel korraldatav kaugbussiliiklus on järjest populaarsem. Usume, et see on märk autokultuse vähenemisest Eestis,” sõnas T grupp AS-i juhatuse liige Ingmar Roos.
Kõige aktiivsemad kaugbussiliikluse kasutajad on noored vanuses 15–24 aastat, noorte seas on mittesõitjaid vaid 3% elanikkonnast. 50% õpilasi ja üliõpilasi sõidavad kaugliinibussiga vähemalt kord kuus. Regiooniti paiknevad sagedased bussisõitjad Tartu piirkonnas ja Lõuna-Eestis, mis on tingitud regiooni suurest õppurite osakaalust.
Eestimaa elanike arvates iseloomustavad kaugbussiliiklust eelkõige positiivsed märksõnad nagu „mugav”, „kaasaegne”, „puhas”, „palju sihtkohti” ja „kiire”. Inimesed, kes sõidavad kaugliinibussiga vähemalt kord aastas, annavad paremaid hinnanguid võrreldes nendega, kes sõidavad kaugbussiga harvemini või ei sõida üldse. Uuringu järgi kaaluksid mittesõitjad kaugliinibussi kasutamist, kui bussid oleksid mugavamad, hinnad soodsamad ja bussides oleks WC. Roosi sõnul on kaugbussiliikluse negatiivne kuvand aastakümnetetagune müüt ja praktikas on Eesti bussiettevõtted oma teenust arendanud, pakkudes paljusid mugavusi, mida uuringus osalenud kaugbussiliikluse mittekasutajad soovisid.
T grupp AS on transpordivaldkonnas tegutsev ettevõte, mille tuntuim kaubamärk on Tpilet. Tpileti piletimüügisüsteemi vahendusel müüakse üle 30 bussiettevõtte pileteid enamikus Eesti bussijaamades, Tpileti veebilehel ja mobiiliäpis. Sel aastal tähistab ettevõte 20. tegevusaastat.
Kuriteos on saanud kahtlustuse aafriklane Ibrahim ja üks Eesti kodanikust mees. Neid kahtlustatakse välismaalaste ebaseaduslikus toimetamises üle Eesti piiri. Selle eest võib kohus süüdimõistmisel karistada kuni kolmeaastase vangistusega.
|
OSCAR-2019
|
||
Caribbean Stud pokker on kasiino vastu mängitav kaardimäng (tuntakse ka Oasis Stud pokkeri nime all), mille reeglid on sarnased 5 Card Stud pokkeriga. Samas, erinevalt tavalistest pokkeri variantidest mängitakse Caribbean stud pokkerit ehk Kariibi pokkerit mitte teiste mängijate, vaid kasiino ehk "maja" vastu (ning nagu enamikes kasiino vastu mängitavates mängudes, ei saa neid mänge "biitida" ehk mängija ei saa pikas perspektiivis olla "võitev mängija"). Bluffimist kui sellist ei ole ning samuti puuduvad muud pokkerile iseloomulikud jooned ning seepärast ei pea enamik pokkerimängijaid seda varianti üldse pokkeri variandiks (see ei tähenda, et nad kindlasti ei soovi selle variandi nimetamist pokkeriks vaid seda, et see ei ole nende jaoks "pokker". Näiteks võib mängija öelda: "Ma mängisin pokkerit", kui ta mängis 7 Card Studi, kuid ilmselt ei ütleks ta nii, kui mängis Kariibi pokkerit.)
Alljärgnevad reeglid on tüüpilised USA kasiinodele kuid mõned reeglite osad (väljamaksed ja panustamise limiidid) on kasiinodes erinevad.
Mängimise alustamiseks peab iga lauas istuv mängija asetama lauale Ante panuse vastavale laual märgitud alale (paljudes kasiinodes nõutakse panuse tegemist "tooliga kaasnevale boksile" st. panus tuleb teha sellele boksile mis on seotud tooliga millel istute. Näiteks istudes kolmandal toolil saate panustada vaid kolmandale boksile juhul kui lauas on kõik teised kohad hõivatud). Kõik Ante panused peavad olema enne diileri märguannet "No more bets / Panused on tehtud, tänan!". Seejärel jagab diiler igale mängijale ning endale järjekorras ning ükshaaval vasakult paremale suunaga viis kinnist kaarti. Diiler jagab oma viimase kaardi avatuna. Peale seda lükkab diiler jagatud kaardid mängijateni ning neil on nüüd õigus neid vaadata. Mängijad võivad vaadata vaid oma kaarte ning neil ei ole lubatud vahetada infot käes olevate kaartide kohta teiste mängijatega.
Mängijail on võimalus kas edasi mängida või loobuda (fold); otsustades edasi mängida peavad nad lisama oma algsele panusele kahekordse lisapanuse "bet" boksi. Loobudes kaotavad mängijad vaid oma esialgse panuse (ante). Peale seda kui kõik mängijad on oma otsuse teinud avab diiler oma kaardid. Mänguks kvalifitseerub minimaalselt kombinatsioon Äss/Kuningas või tugevam "käsi"; peale oma kaartide avamist võrdleb diiler vasakult paremale suunaga, ükshaaval, mängijate kaarte enda kaartidega ning tugevaim kombinatsioon (diiler vs. mängija) võidab.
Ainult üks mängija "käe" kohta. Mängijad ei tohi teha panuseid enamale kui ühele "käele" ega vaadata rohkem kui ühe "käe" kaarte jaotuse jooksul.
Mängijad, kes soovivad mängida progresseeruva Jackpoti peale, peavad kindlasti ise oma vastavad panused laual asuvatesse boonuspanuse boksidesse asetama (siis kui see on lubatud vastava märgutulega).
Mängijatel ei ole lubatud omavahel infot vahetada nende käes olevate/olnud kaartide kohta. Selle reeglid rikkumine toob kaasa "dead hand" reegli ehk mängija kaardid võetakse mängust välja ning panused kaotavad automaatselt (selle jaotuse jooksul).
"Käsi" loetakse tühistatuks või viigiks (dead hand) kui mängija käes on vale arv kaarte (seda ainult selle mängija jaoks).
Juhul, kui diilerile on jagatud vaid neli kaarti viiest, jagab diiler endale veel ühe lisakaardi, et tal oleks õige arv kaarte. Ükskõik milline teine "vigane" jaotus (misdeal) diileri kaarte silmas pidades toob kaasa kogu jaotuse tühistamise ning uue segamise/jagamise.
Iga mängija peab kõiki oma viit kaarti kogu aeg laua kohal hoidma nii, et need oleksid kasiinotöötajate vaateväljas. Peale seda kui iga mängija on oma kaarte vaadanud ning need seejärel oma boksile pildipool allapoole asetanud, ei ole neil enam õigust oma kaarte puutuda.
Juhul, kui mängija "käsi" on diileri "käest" tugevam, makstakse mängijale Ante panus välja suhtega (1:1) ning bet panus järgnevat väljakse struktuuri kasutades (näiteks USA's on maksimaalne väljamakse "käe" kohta $5,000 U.S. dollarit):
Kui diileril ei ole vähemalt Äss-Kuningas kombinatsiooni ei maksta panuseid mängijatele välja ning ainsad väljamaksed tehakse Ante panustele ning boonuspanustele. Juhul, kui diileri kombinatsioon on mängija omast tugevam, kaotab mängija nii Ante kui ka Bet panuse.
Lisaks tavalistele panustele on Kariibi pokkeris võimalik teha panuseid boonusele nagu näiteks Progresseeruv Jackpot; tehes panuse spetsiaalsesse boksi oma Ante panuse boksi ees on mängijal võimalik võita osa Progresseeruvast jackpotist või mõnest muus boonusest.
Võitvad boonuspanused makstakse välja vastavalt väljamakse tabelile või Progresseeruva jackpoti reeglitele. Samas juhul, kui rohkem kui üks mängija saab jackpotiks vajaliku joatuse ühel ja samal ajal, makstakse võit välja nende mängijate vahel võrdsetes osades.
Caribbean Stud pokkeri reeglid USA's erinevad veidi Inglismaa ja suure osa Euroopa omadest. Mängu tuntakse "Casino Five Card Stud Poker" või "Oasis Stud Poker" nime all ning kõik kasiinod ei kasuta progresseeruvaid jackpotte. Need kasiinod kes sellist võimalust pakuvad (tavaliselt suured kasiinoketid), kutsuvad seda mängu ametlikult "Casino Jackpot Five Card Stud Poker". Mõlemal juhul aga kutsutakse mängu siiski tavaliselt "Casino Stud pokkeriks".
Mängu põhilised reeglid on nii Inglismaal kui USA's samad kuid väljamaksete suhted on erinevad - maksimaalne panus on tavaliselt £100 antele ning £200 bet panusele ning kõik väljamaksed tehakse vaid bet pannusele mis tähendab seda, et maksimaalne väljamakse võib olla £10,000 (Kuninglik mastirida makstakse välja sama suhtega mis Mastirida - 50:1
Kasiinod, mis pakuvad jackpotte, segavad kaarte üldiselt kaardisegamismasinatega kust need peale eemaldamist käsitsi mängijatele jagatakse. Väiksemad kasiinod jagavad kaarte tavaliselt käsitsi ehk seda tööd teeb diiler.
Briti kasiinod ei kasuta tavaliselt jackpottide puhul sellist süsteemi kus jackpoti panuse mängumärk laua all olevasse kasti kukub (peale mängija poolt vastavasse elektroonilise "lugejaga" avasse sisestatakse); selle asemel paneb mängija oma boonuspanuse laual asuvasse, eraldi märgistusega boonusboksi. Krupjee vajutab enne kaartide jagamist laual asuvale nupule mis panused fikseerib kuni need kõik on diileri poolt kokku korjatud. Diiler korjab boonuspanused kokku ning teab kes mängisid boonuse peale ja kes mitte. Eestis kasutatakse USA's kasutusel olevat jackpot süsteemi.
Kasutades optimaalset strateegiat on maja eelis 5.224% mängija Ante panuse suhtes. Seda strateegiat võib muuta komplitseeritumaks kuid ei anna suurt eelist kasiino vastu mängides. Tehes bet panuse vähemalt selliste kaartidega nagu Äss/Kuningas/Poiss/8/3 või parem on maja eelis 5.316%, ning on väga lähedal optimaalse strateegiaga mängides kehtivale maja eelisele.
Teiste mängijate kaartide teadmine vähendab maja eelist mängija suhtes. Mõningatel hinnangutel annab kuue mängija kaartide teadmine (30 kaarti) ning sellele vastav mängustrateegia mängijale kuni 2,3% eelise. Seetõttu on info vahetamine reeglitega keelatud.
Neli elementi, millest koosnevaks on kõike arvatud klassikalises antiik-Kreekast pärit käsitluses, on õhk, maa, vesi ja tuli.
Hiljem on seda elementide nelikut kasutatud laialdaselt alkeemias, astroloogias ja esoteerilistes õpetustes.
Ikonograafiline tähendus: must (või sinine) sümboliseerib yin'i, valge (või punane) sümboliseerib yang'i; vastandvärviga ringid sümboliseerivad kummagi sees sisalduvat vastandpoolust (miski pole täielikult yin ega yang). Sinusoidne eraldusjoon märgitseb nende sujuvat üleminekut. Sümbol on kasutusel nii vasak-parempoolse jaotusega kui ka ülal-all jaotusega ning samuti peegelpildis.
Algselt tähendasid yin ja yang vastavalt mäe varju- ja päikesepoolset külge, kuid filosoofilises mõttes on nende tähendus laienenud.
Taoismis on yin ja yang universumi (kõiksuse) negatiivne ja positiivne printsiip (alge). Üks ei saa eksisteerida ilma teiseta ning omavahelistes suhetes esindavad nad sageli oma vastandit.
See, mis näib olevat yin, on sageli toetatud yang'i poolt ning vastupidi. Näiteks selleks, et mõista headust, peab tundma ka kurja. Ilma headuseta ei saaks olla ka kurjust. Selleks, et midagi saada, tuleb tal lasta minna. Jne.
Yin'i ja yang'i kahesuse printsiibi teooriast on kirjalikke tõendeid juba 4. sajandist eKr Hiina klassikalises teoses "Zhou Yi".
Taoistlikus mütoloogias on yin-printsiibi personifikatsiooniks surematuse jumalanna Xi-wangmu ning yang-printsiibil surematuse jumal Mu-gong.
|
OSCAR-2019
|
||
Kurb, aga tõsi: aeg, mil saime infot ühest või kahest kohast, on möödas. Vähemalt seni, kuni leiutame piisavalt intelligentse personaalse infootsinguagendi.
E-post. Tööaadressilt tuleb lakkamatu tegutsemist nõudvate kirjade tulv nagu ka paarilt-kolmelt era-aadressilt. Kui palju saad päevas kirju? Kui hästi läheb, siis paar-kolmkümmend. Kui mitte, siis sadakond.
Osa asju on kirjas märkmikus, ükskõik, kas digitaalses või vanal heal paberil. Kui neid ei jõua tehtud, kirjutad järgmisele päevale ümber, mil sa ei leia samuti nende jaoks aega.
Märkmelipikud töölaual, kuvari küljes, rahakoti vahel, märkmikus, autos, kemmergus, kõikjal. Kes teab, mis neil kõigil on kirjas?
Dokumendid lauanurgal või äärmuslikemail juhtudel kõikjal, paarikümnesentimeetrisest lauda katvast kultuurikihist töötooli ümbritseva ühtlase paberimassini, mis takistab toolirattaid veeremast. Seal kuskil on kindlasti mõned jube olulised tegevused, aga kellelgi pole aimu, mida need endast täpselt kujutavad. Aga kuklas haamerdav tunne ütleb, et kuskil tiksub järjekordne miin, mis võib iga kell tähelepanu puuduse tõttu plahvatades tuua kaasa väiksemat sorti tormi teeklaasis.
Kodus: ostunimestik külmkapil, mõned paberid diivanilaual, kaheksa aastat paigaldamata põrandaliist, kääksuv uks, aastaid koristamata kelder, pabereisse-raamatuisse mattunud öökapp, hulk ideid ja uitmõtteid mitmes peas segiläbi töömõtetega.
Uudised veebilehtedel. Alates olulistest eluks pea hädavajalikest sõnumeist lõpetades ühelt poolt globaalpoliitilise olukorra ja teiselt poolt uudistega nagu näiteks „Lindsay Lohani kints on täitsa pekkis“.
Hakatuseks välksõnumid – Windows Live Messenger (tuntud ka kui MSN) ning Skype. Kui oled arvuti taga, siis oled ju kättesaadav!
Siis Facebook. Kui ennustasin poolteist aastat tagasi, et Orkuti ajastu on Eestis läbi, nappis uskujaid. Nüüd on näha, et Orkut pole küll surnud, kui lõhnab imelikult, kui parafraseerida Frank Zappat. Aga sotsiaalsed loomad nagu oleme, on vaja tšekata nii Facebooki, Orkutit, LinkedIni ja Plaxot ning vist veel mingit võrgustikku, mille nime isegi keegi ei mäleta, aga mida mõned mudilased kasutavat siiani.
Nüüd Twitter. „Kui sind pole Twitteris, siis pole sind olemas!“ pröökavad uue meedia gurud. Oled ikka küll. Aga Twitter on kasulik võrgustumis- ja infoleviku vahend sellest hoolimata (ütles @kristjanotsmann 140 tähemärgiga).
Ja siis veel info kogu maailmast, mida vahepeal jõudsid tehnoloogiasõbralikumad meist RSSi vahendusel lugeda (RSS on selline teenus, mis jälgib lehtedel toimunud muudatusi ning annab neist meile teada). Mu jaoks on küll RSS surnud, sest ma lihtsalt ei taha jälgida mitutsada uudiskanalit, mille vahel ma valida ei suuda. Parem vaatan vahetevahel, mida mu Twitteri kontaktid on põnevat leidnud.
Tulemus: uitmõtted, mis ei lase olulistele asjadele keskenduda; unehäired, sest kell 2.17 meenub, et midagi olulist jäi tegemata; ärevus, et midagi olulist on kindlasti kuskil veel, millele me pole piisavalt tähelepanu pööranud.
1. Vaata kriitilise pilguga üle kõik infokanalid, mida tarbid ning loobu kõigest, mis pole kvaliteetseks eluks vajalik –e-uudiskirjade ja listide tellimusist, mida sa tegelikult ei loe, kirjuta filtreid, mis liigutavad ebaolulisi kirju prügikasti.
3. Keera teler reklaamipauside ajaks hääletuks – infot on niigi palju. Proovi seda mõnel õhtul ja pärast võrdle seda eelmisega.
4. Võta ette mõttepuhastus, mille käigus vaata üle kõik nö kogumissahtlid, kuhu praegu infot kogud. Selle töö käigus koosta nimekiri võimalikest tegevusist. See tuleb pikk. Aga kõiki neid asju sa ei pea tegema. Sõelu sealt välja oluline viiendik, mis annab neli viiendikku su elu kvaliteedist.
5. Vähenda kogumissahtlite arvu. Kasuta ühte või kahte meilikasti, märkmikus ühte lehte ideede ja uute tegemiste jaoks, ümbrikku saabuvatele dokumentidele ja paberitele. Kogu saabuvat infot nii vähestesse kohtadesse kui võimalik, sest siis on sul iga päev vähem kohti üle vaadata, et mõista, mida pead tegema.
6. Keera arvutis kellad ja viled maha. Tegelikult pole ju vaja, et uue meili saabumisel avaneb hüpikaken, tuba läbistab „kõll“ või „ding-dong“ ning ekraani all paremas nurgas vilgutab end ümbrik, mis annab teada järjekordsest postkasti potsatanud pakkumisest. Rääkimata MSNi ja Skype kõllidest ja plinks-plonksidest. Tarbi infot siis, kui sa seda tahad, mitte siis, kui teised seda soovivad.
7. Tšekka e-kirju nii tihti kui vaja, aga vasta ainult neile, mis tegelikult ka nõuavad viivitamatut vastust. Ülejäänutele vasta kord päevas ning teata sellest ka oma kontaktidele, et nad paanikasse ei satuks, kui sa pole viie sekundi pärast meilile vastanud.
8. Vaata kord päevas läbi saabunud kirjad, uued ideed ja teiste pakutud tegevused ning otsusta igaühe puhul, kas ja mida pead sellega ette võtma. Proovi jõuda nii kaugele, et päeva lõpuks on su inbox tühi. Lisa tegevused tegevusnimestikku.
9. Kasuta otsinguagente nagu Google Alerts ning twitteralerts.net.Facebook häälesta nii, et see saadaks su meilile ainult need sõnumid, mida vajad. Kirjuta oma meiliprogrammi filter, mis tõstab kõik sõbrakutsed ning ebaolulisemad facebookiteated eraldi ümbrikusse, kust saad neid kord-paar päevas korraga lugemas käia.
10. Lepi sellega, et Twitter ja Facebook tõid kaasa info tarbimise paradigma muutuse – kogu infot pole enam võimalik tarbida. Oleme nagu nõukaaegses anekdoodis, milles seersant ühendas sujuvalt aja ruumi, käskides sõduritel kaevata kraavi „siit kuni lõunani“. Kui lähed Facebooki või Twitterisse, siis näed käesoleva hetke infokildu ajastu vaimu peegeldusena. Ja see on päris tore, sest aitab keskenduda rohkem hetkele, mitte olla kinni minevikus.
11. Puhka aktiivselt. Kui himu läheb väga kangeks, siis luba endale kord-paar päevas rämpstoitu elu24de ja delfide veergudelt, aga vähenda doosi iga päev veidi, et ärajäämanähtusid leevendada ning lõpuks loobuda (huvitav, miks ei avaldata rämpsuudiste lehtedel hoiatust „Infoporno tekitab kergesti sõltuvust. Ära alusta!“)
12. Infouputuselt tagasi võidetud hetkedel mine õue, jaluta veidi ning hinga, kuula ja vaata, mis maailmas päriselt toimub. Räägi inimestega ja kuula, mida neil öelda. Lõppude lõpuks on ju see päris maailm, milles elad, mitte digisuhtlusest pakatav virtuaalne ümbruskond. Olukord muutub siis, kui jõuame täiendatud reaalsuseni (augmented reality), milles on digiinfo loomulikult segunenud tavapärase maailmaga. Aga selleni kulub veel aastaid.
Kommenteeri ning siis ütlen ka omalt poolt, mida mina olen valikuliselt eiravana infodieeti pidades kaotanud ja võitnud.
|
OSCAR-2019
|
||
„Thelma“ on norra režissööri Joachim Trieri neljas pikem linateos. Kuigi ka siin leidub Skandinaavia kino kaubamärgiks saanud jahedust ja minimalismt, erineb ta siiski üsna palju režissööri eelmistest filmidest ja asub klassikalistest žanritest väljaspool.
„Thelma“ on ühtaegu thriller, müstiline õudusfilm, armastuslugu ja perekonnadraama. Läbivateks teemadeks on religioon ja sellest tingitud piirangud, minevikuvarjude mõju olevikule ja nende kiuste iseendaks saamine. Thelma (Eili Harboe) on tütarlaps, kes kolib väikesest külast Oslosse, et alustada ülikoolis bioloogiaõpinguid. Kristliku taustaga perest pärit neiu kohtub suurlinnas Anjaga (Kaya Wilkins) ning armub. Sisemised piirangud sellele suhtele on aga nii tugevad, et Thelmat hakkavad kimbutama krambihood, millega kaasnevad üleloomulikud juhtumused. Thelma mõttejõud on arusaamatult võimas ja see mõjutab teisigi tema ümber. Müstilistest sündmustest kummalisemgi on Thelma suhe oma perega. Kõhe eelaimus, et kõik ei ole päris korras, saab alguse juba esimesest stseenist ja filmi arenedes see tunne ainult kasvab. Lapsepõlves toimunud traagilised perekonnasündmused jälitavad Thelmat senini ja nende tagajärjed on karmid.
„Thelma“ pildikeel on jahe, ülekaalus on külmad toonid, meelde jäävad sügiseselt nukrad vaated ja talvised lumehanged. Kogu filmist ei jäänud meelde pea ühtki päikeselist stseeni. Iseloomulikud on lähivõtted kehaosadest, näiteks huultest või kätest, ning huvitavatest rakurssidest, nagu fookuses oleva inimese kukla tagant. Taolised detailsed võtted lasevad vaatajal thrillerivääriliste stseenide vahel hetkeks mõtteid koondada ja hinge tõmmata. Eriti kõhedaks teeb filmi asjaolu, et kuigi sündmused on erakordsed, on kõik võttepaigad igapäevased. Tegevus toimub raamatukogus, ujulas, asjalikus haiglaõhkkonnas, Oslo modernses ooperimajas, aga seda kõike varjutab üleloomulikkuse loor, mida Thelma endaga varjuna kaasas kannab. Thelmaga toimub midagi seletamatut, kuid maailm tema ümber jääb samaks. Lõpuks ei saagi aru, kui palju toimub tütarlapse peas krampideaegses transiseisundis ning kui palju päriselt.
Sügavalt haaravad vaatajat need stseenid, kus Thelma võitleb krambihoo ajal sisemiste deemonitega. Nii nagu Thelma on kontaktis üksnes omaenda sisekosmosega, on ka vaataja fookus neis stseenides suunatud vaid Thelmaga toimuvale. Kõik muu kaob ekraanilt peale Thelma ebaõiglaselt valusa võitluse. Näiteks tundub bassein järsku põhjatu tumeda sügavikuna, millele on peale tekkinud kividest sein, nii et Thelma ei pääse kuidagi veest välja. See motiiv kordab üht Thelma lapsepõlves juhtunud traagilist sündmust, mille tüdruku võimed põhjustasid. Võimalik, et Thelma elab seda endiselt nii tugevalt läbi, et manab end krambihoo ajal sarnasesse seisundisse. Mitmel korral tekitavad noore naise nägemused tema silme ette maod, kes ilmuvad eikuskilt ja tuletavad pahaendeliselt siueldes meelde, mis paradiisiaias patustajatega juhtus. Ka Thelma tunneb, et on mõtete ja tegudega pattu teinud ning palub Jumalal end keelatud ideedest vabastada. Mida kaugemale oma ihadesse Thelma langeb, seda võimsamaks muutub ka ta üleloomulikkus. Asjatundlikum silm tabab filmis ilmselt veel hulgaliselt piibliviiteid.
Kõige õõvastavam on aga Thelma vanemate kalkus. Kodu, paik, mis peaks alati olema inimesele kõige turvalisem, saab Thelma jaoks äkki vanglaks. Vanemad, ainsad inimesed, kes võiks last tingimusteta armastada, peavad tema asemel olulisemaks omaenda religioonist tingitud tõekspidamisi, neidki aga valikuliselt. Kristlikku peremudelit peetakse oluliseks, kuid ligimesearmastus ja andestamine unustatakse sootuks. Ellen Dorrit Petersen ja Henrik Rafaelsen mängivad kõheda usutavusega välja Thelma vanemate mõistmatuse ja hingelise kauguse. Eriti mõjus on stseen, kus Thelma kummardab koristama purunenud tassi, mille ema on kogemata maha pillanud. Pilk, millega viimane oma tütart tõusmas jälgib, kõneleb igasugusest helluse puudusest, aga ka hirmust. Thelma on osutunud anomaaliaks ja on seetõttu kardetav, etteaimamatu. Kohati saab perekond omavahel ka paremini läbi, kuid kui saab selgeks, milleks Thelma vanemad tegelikult valmis on, jätavad need stseenid tagantjärele veelgi ähvardavama mulje.
Nii mõnigi stseen meenutab õudusfilmiklassikaks kujunenud Alfred Hitchcocki „Linde“. Ehkki see jookseb linateosest läbi kõrvalise liinina, on Thelmal lendajatega omamoodi suhe. Linnud võivad sümboliseerida iha vabaduse järele, mis Thelmale lapsest saati keelatud viljana kättesaamatu on olnud. Nemad võivad lennata sinna, kuhu tahavad, Thelmat aga on piltlikult hoidnud maa küljes kinni tagasihoidlik rist kaelaketi küljes ja vanemad, kes ei ole lasknud tüdrukul teha enda valikuid.
Norra võõrkeelse filmi Oscari kandidaat „Thelma“ on linateos, mis tundub oma põhjamaise olustikuga Eesti vaatajale ühest küljest tuttav, teisalt tekitab jällegi oma üleloomulikkusega ärevust ja hoiab publikut tugevas haardes. Ettevaatlik kõhedus jääb alles ka pärast kinosaalist lahkumist, kuid selle kõrval on ruumi ka lootuseks. Kuigi Thelma-sarnaseid meie hulgas ilmselt ei liigu, on iseenda sisemistest dogmadest üle saamine ja minevikust lahti laskmine keeruline ka võimeteta lihtsurelikele. Seetõttu leidub „Thelmas“ midagi nii fantastika kui ka realistliku kinokunsti austajatele.
|
OSCAR-2019
|
||
Viimasel ajal on ulatuslikult tõusnud töövaidluste raames töövaidluskomisjoni ja kohtusse pöördujate arv. Peamised vaidlused seisnevad töölepingu ebaseaduslikus lõpetamises ja töötasu maksmisega viivitamises.
Kuidas aga valida töövaidlusorganit, kuhu tuleks vastava nõudega pöörduda? Kas minna töövaidluskomisjoni või kohtusse?
Samaaegselt mõlemasse organisse pöördumine on keelatud. Alljärgnevalt on toodud välja mõningad erisused töövaidluskomisjoni ja kohtusse pöördumisel, aitamaks lugejat töövaidlusorgani valiku tegemisel.
Töövaidluskomisjoni peamiseks eeliseks kohtu ees on seni peetud vaidluse lahendamise kiirust. Seaduse järgi peab töövaidluskomisjon reeglina asja menetlusse võtmise otsustama kolme tööpäeva jooksul pärast avalduse esitamist ning seejärel peab avalduse sisuline läbivaatamine toimuma hiljemalt ühe kuu jooksul. Üldjuhul peetakse töövaidluskomisjonis vaid üks istung ning otsus tehakse samal päeval, mis tuleb pooltele teatavaks teha viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Nende tähtaegade pikendamine saab kõne alla tulla üksnes erandjuhtudel.
Kohtumenetluses on menetlustähtajad seotud mõistliku aja terminiga, mistõttu kohtute suurest töökoormusest tingituna võib menetluse kestus olenevalt asjaoludest ulatuda mõnest kuust aastani või isegi pikema ajani. Seetõttu eelistatakse kiirema lahendi saamise huvides tihti töövaidluskomisjoni. Paraku on ka töövaidluskomisjonid viimasel ajal ummistatud lahendamist vajavatest asjadest, mistõttu näitab viimase aja praktika, et töövaidluskomisjonis võib asja menetlus aega võtta umbes kolm-neli kuud.
Üheks olulisemaks piiranguks töövaidluskomisjoni pöördumisel on rahaliste nõuete summaline ülempiir, mis on 150 000 krooni. Töövaidluskomisjon lahendab üksnes selliseid vaidlusi rahaliste nõuete üle, mis jäävad alla nimetatud summa. Juhul kui nõude suurus ületab seda summat, tuleks valida kohtumenetluse tee.
Kui pool on juba pöördunud töövaidluskomisjoni ning nõue menetluse kestel suureneb üle 150 000 krooni (nt on tegu saamata jäänud töötasu nõudega töölepingu ülesütlemise tühisuse korral), siis tuleb nõuet vähendada kuni 150 000 kroonini, kuna töövaidluskomisjon ei saa suuremat summat välja mõista.
Erinevalt kohtust, kus nõude rahuldamise korral kohustub üldjuhul kaotaja poolt kandma võitja poole menetluskulud (nt õigusabikulud), peab töövaidluskomisjonis kumbki pool ise oma menetluskulud kandma. Seetõttu peab enne töövaidlusorgani valimist hindama nõude rahuldamise perspektiivikust ehk n-ö võiduvõimalust ning alles seejärel saab teha otsuse konkreetse vaidlusorgani kasuks. Kui on kahtlus, et nõuet ei pruugita rahuldada, tuleb arvestada sellega, et kaotuse korral kohtumenetluses tuleb lisaks enda menetluskuludele kanda osaliselt või täielikult ka teise poole menetluskulud.
Seega võib olenevalt asjaoludest osutuda töövaidluskomisjoni pöördumine mõneti odavamaks, kui kohtusse pöördumine. Positiivne on see, et nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtus töötasu maksmise või töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõudelt riigilõivu maksta ei tule.
Praktikas on eelistatud töövaidluskomisjoni ka siis, kui on tegu lihtsamat laadi vaidluse lahendamisega, ning kohut siis, kui asi võib kujuneda keerukaks õigusteoreetiliseks vaidluseks. Kuidas juhtumi keerukust hinnata sõltub alati konkreetsest asjaoludest, mistõttu on raske anda selle kindlakstegemiseks ühtseid juhiseid.
Töövaidluskomisjoni pöördumisel tuleb kindlasti arvestada ka võimalusega, et kummalgi poolel on komisjoni otsusega mittenõustumisel õigus pöörduda kohtusse, kus sel juhul hakatakse asja arutama algusest peale.
Seega ei pruugi töövaidluskomisjoni pöördumine aidata vältida kohtumenetluseks kuluvat aja- ja finantsressurssi.
Mis tuleviku kontorit iseloomustab? Millised on suhted, milline on töökorraldus? Fortune Global 1000-sse kuuluva ettevõtte uue töötaja elu aastal 2020 vahendab portaal juhtimine.ee.
Äratuskell tema korteris alustab vaiksel häälel, äratades Katya tasapisi tema lemmikmuusiku uusima lauluga. 60 sekundit hiljem küsib kell Katyalt, kas ta on ärganud. „Vaevu-vaevu,“ pomiseb Katya vastuseks.
„Ma ei oleks pidanud eile nii kaua üleval olema,“ mõtleb ta, „õhtul enne oma esimest tööpäeva.“ Kes oleks võinud ette arvata, et tema parim lapsepõlvesõber José oli linna saabunud? Kui Katya telefon ei oleks märku andnud, et José telefon on kümne miili raadiuses, poleks ta seda teada saanudki. Programm Serendipity, mis viib kokku inimesi, kelle sotsiaalsest võrgustikust nähtuvad profiilid on sarnased, teatas samal ajal talle, et tema majja kolis lähedaste huvidega inimene. Pärast seda, kui Katya ja José olid Elisa profiiliga tutvunud, siirdusid nad kolmekesi mängima Celebrity City viimast versiooni. Nad kandsid Cisco virtuaalmaailma kontakte ning kohtusid viie virtuaalse kuulsusega. Katya viimane kuulsus oli John Lennon, kes andis talle 1000 punkti ja liidrikoha. See tuletas talle meelde, et peab oma virtuaalmaailma kontaktid esimesel tööpäeval toimuvale tutvustusele kaasa võtma.
„Ahaa,“ teatas äratuskell, „näen, et oled voodist välja saanud. Kas panen uudised käima ja espressomasina tööle?“
Täna, lõpuks ometi, oli tema esimene tööpäev firmas D&Y, ühes kahest suuremast audiitorfirmast. Katya kaheksandal kooliaastal oli D&Y külastanud tema kooli ning tutvustanud talle audiitorikarjääri. Juba varakult enne ülikooli sai ta isikliku D&Y õppenõustaja, kellega pidas korra kuus Facebookis videokõnesid, et arutada oma edusamme ja tulevikuplaane seoses D&Y-ga. Katya oli huvitatud ka nanobiotehnoloogiast, kuid lõpuks otsustas ikkagi, et audiitoritöö firmas D&Y sobib talle paremini.
Oma esimesel ülikooliaastal tegutses Katya ühe D&Y juhi töövarjuna. Pärast kolmandat kursust veetis ta suve ettevõtte Rumeenia kontoris töötades ning suve lõpus sai firmas täistöökoha. Et Katya oli üks edukamaid õppureid, sai ta võimaluse enne tööleasumist tegutseda kolm kuud vabatahtlikuna Tansaanias.
Seinal olevalt ekraanilt kiirsõnumeid kontrollides märkas ta, kuidas paar tema kaastöötajat tööpäevaks valmistudes sõnumeid vahetasid. Sophie, kes oli juba Katya heaks sõbraks saanud, ootas põnevusega kohtumist.
„Hommikusöök on valmis!“ kuulutas monitor reipalt ning Katya haaras köögist munavõileiva ja kohvi teele kaasa.
Personaliosakonnas läks õnneks kiiresti. Skänner salvestas Katya pöidlajälje ning sai mobiiltelefonist kinnituse kodakondsusele ja laadis vajaliku info tema hüvitiste arvestamiseks. Järgmise paari tunni jooksul tutvustasid juhid talle erinevaid projekte ja ülesandeid, mida ta saaks oma esimeseks tööks valida. Potentsiaalsed juhid kirjeldasid oma tööstiili, pühendumust uute töötajate karjääri arendamisele ja enda pakutavat põnevat tööd. Katyale meeldis eriti Bhaskari tutvustus Hyderabadis ja ta võttis oma nutitelefoni, et uurida firmasisesest sotsiaalvõrgustikust, millise hinnangu olid teised uued töötajad Bhaskarile andnud ja millised olid tema 360-kraadise tagasiside tulemused.
„Pole paha,“ mõtles ta Bhaskari nanobiotehnoloogiafirmale tehtud esitlust vaadates. See võimaldaks tal oma kaks huvivaldkonda ühendada, ja pealegi, kui see ei peaks õnnestuma, on D&Y lubanud tal kolm esimest ülesannet ise välja valida, seega saab ta edasi katsetada. „Misarvad,“ saatis ta kiirsõnumina Sophiele, tundes huvi sõbra arvamuse vastu. Sophie, kes istus tema kõrval, näitas kohe oma toetust: „lasekäia“.
Järgmise võimaliku tööandjaga vestlemise ajal saabus Katya nutitelefoni kolm kaheminutist õppeprogrammi. Ta vastas neile samal ajal, kui täitis oma töötajakaarti, ning kinnitas programmides osalemist. Kui juhid olid oma esitlused lõpetanud, pani Katya kõrvaklapid pähe ja võttis välja oma virtuaalkontaktid, et vaadata iga juhi töökirjeldust. Lõunaks oli ta Bhaskari oma uueks ülemuseks välja valinud.
Tere tulemast 2020. aasta töökohale! Kui pead seda kirjeldust liialduseks, mõtle uuesti järele. Loe Techcrunchi ja mõtle uuesti. Enamus neid lahendusi on juba täna olemas või arenduses.
Täna on mul harukordne võimalus kirjutada toidukohast, millist teist Eestis ei leidu – see on ühtaegu kohvik, kohvikpood ja kohviröstimiskoda Gourmet Coffee.
Gourmet Coffee´d on siiani tuntud erikohvide maaletoojafirmana, kohviku on nad avanud suhteliselt hiljuti. Kus võiks ühe kohviku jaoks veel parem paik olla kui kohvitöötlejate kõrvaltuba?! Oli laupäev, masinad seisid, niigi oli neid kena vaadata. Aga mis siis veel saab, millised aroomid siis üles löövad, kui seal ube röstima hakatakse...
Kohvilõhn tänavale ei ulatunud ja midagi sellist silma ei hakanud, mis sisse asutma oleks kutsunud: hall maja, igavad kirjad, imelikud aknakatted. Sisu osutus sedapuhku vormist oluliselt paremaks. Värvilised tapeedid, diivanid, lilled, retromööbel on kenad ja teevad iga ruumi hubaseks, aga eks neid ole ka juba nähtud ja eriline üllatus see ei olnud. Kõikvõimalik kohviatrubuutika alates kohvikottidest ja kohvivalmistamise nõudest kuni kohvi röstimis- ja pakkimismasinateni oli märksa muljetavaldavam. Hoopis eriline on aga Gourmet Coffee aknatagune – vaade avaneb Kadrioru siseõue, linnamaastikule oma parimas ja inimsõbralikumas ilmingus.
Menüü on tahvlil kirjas, kohviku kohta on valik täiesti korralik. On suppi ja salatit, on pastat ja praadi, koogid-saiad nagunii. Tegime oma valiku, saime lauda teed, veed ja muud joogid ning asusime ootama. Meil oli lõbus ja kuna kõige näljasem oli lõunaooteks ühe saiakese tellinud, kulusid esimesed kakskümmend minutit lennates. Järgmisel kahekümnel enam nii lõbus ei olnud, nälg muutus tasapisi talumatuks.
Neljakümne viiendal minutil läksin ennast kööki appi pakkuma – ma kokkan tegelikult päris hästi, aga abi lükati tagasi. Pikk ooteaeg aeti huntahvena süüks – terve kala küpsetamine nõudvat aega. Võib ju olla, aga hea oleks olnud ette teada.
Hakkasin natuke muretsema - ei tea ju täpselt, kui suur kala see huntahven võiks olla, nimi ka selline imelik ...Aga sealt nad juba tulidki –soe kanasalat, lõhepasta ja kala koos köögiviljadega. Ja polnud see huntahven tavalisest ahvenast suurem midagi, tavaline ühemeheportsjon.
Sooja kanasalati nime üle võiks vaielda: soe oli salatist umbes kümnendik, kartulisektorid ja kanatükid. Ülejäänu oli värskemaist värskem rohelise salati segu. Maitsev, suur, aga igatahes täiesti külm. Peale lõputu ooteaja ja eksitava salatinime pole põhjust millegi üle kurta, toidud olid maitsvad, ootamatute ja värskelt mõjuvate lisanditega, parajalt loomingulise lähenemisega valmistatud ja igati nautimisväärsed.
Kohvid jäid proovimata, mis on muidugi sellises kohas andestamatu, aga meie hulgas lihtsalt ei juhutnud ühtegi kohvijoojat olema. Küll aga nautisime teisi jooke: teed (lisaks kohvidele on gurmeekohvikus ka suur teevalik), vett (esmakordselt Eestis pakuti kalli pudelivee asemel säästlikku Brita-kannu vett) ja Verist Meerit. Jah, üks lauakaaslastest turgutas ennast Bloody Mary´ga ja ka ülejäänud nilpsasid tilkhaaval tema klaasist– tegemist oli muljetavaldavalt võimsa ja kõiki kohustuslikke komponente väärtustava joogiga.
Töögraafiku muutmine paaripäevase etteteatamisega ei ole korrektne ega hea usuga kooskõlas ning töötajal ei ole kohustust sellele alluda.
Küsimus: On tekkinud olukord, kus kuu töögraafikut planeerides ei olnud koheselt võimalik töötajale anda TL-s kokkulepitud mahus töötunde. Tänaseks on selgunud vabad vahetused, mida saaks töötajale pakkuda. Töötaja keeldub nendest, ja on seisukohal, et graafik peab olema valmis enne arvestusperioodi (1 kuu) algust, tööandja hilisemad täiendused on põhjendamatud.
Ettevõttes kehtib põhimõte, et töötaja peab järgima graafiku muutmisel 3 päevast etteteatamist. Kirjas küll ei ole, kuid tööandjal peaks sellisel juhul olema sama õigus.
Kas tööandja käitub korrektselt, kui annab töötajale üle täiendatud töögraafiku ning kui töötaja lisatud vahetustesse tööle ei ilmu, siis käsitleb seda kui töökohustuste rikkumist?
Vastus: Kuigi kehtivas seaduses ei ole enam täpselt sätestatud korda, kuidas ja millal tuleb tööajagraafik töötajale teatavaks teha, peaks graafik olema kindlaks tehtud ikkagi enne teatud töötamise perioodi. Hilisemad muudatused eeldavad pooltevahelist kokkulepet.
Graafiku mõte on ju see, et töötajal oleks võimalik planeerida ka oma aega ja isiklikku elu, ilma täieliku graafikuta see aga võimalik ei ole. Seega ei ole meie hinnangul korrektne ega hea usuga kooskõlas, kui tööandja ühepoolselt muudab kuu keskel graafikut, ning ei saa eeldada töötaja kohustust sellele alluda.
Üksnes kolm päeva etteteatamist muudatustest ei ole meie arvates heauskne ja mõlema poole huve arvestav, kuna see eeldab, et töötaja peab olema alati valmis oma eraelu ümber planeerima. Töö planeerimine on tööandja kohustus.
Sellest tulenevalt on meie seisukoht, et töötaja mittenõustumist graafiku muutmisega keset kuud ega tema tööle mitteilmumist päeval, mis tal graafiku järgi ei pidanud tööpäev olema, ei saa käsitleda töölepingu rikkumisena.
|
OSCAR-2019
|
||
Üheks arusaamatuks müsteeriumiks minu jaoks on naiste ja meeste vahelised suhted. Kuigi ma olen neid ühe ja teise nurga alt püüdnud mõtestada ja defineerida, ei ole ma siiski ühele küsimusele rahuldavat vastust leidnud: "Miks mehed ja naised kokku kuuluvad?". Ehk siis, miks meid kõiki juhib instinkt leida paariline, paarituda ja seeläbi õnnelikuks saada?
Umbes aasta tagasi jutustasin ma ühe terapeudiga, kelle käest küsisin: "Kas mehed ja naised peavad üldse koos olema?". Mind lihtsalt huvitas see programm, mis paneb meid meeste ja naistena käituma, ja seeläbi muuhulgas ka "paarituma" ja järglasi saama.
Terapeut vastas mulle, et see on seotud sotsiaalse kuuluvusega. Ta väitis, et inimesed on sotsiaalsed olendid ja üks nende baasvajadustest on kuuluvusvajadus, mille kõige esmane väljendus on kuuluvus paarisuhtesse või perekonda.
See oli minu jaoks inspireeriv, sest olles selleks ajaks peaaegu 10 aastat ühe inimesega koos elanud, tuli mulle ikkagi aeg ajalt küsimus pähe, miks inimesed seda teevad. Mitte et see mulle meeldinud ei oleks, vaid ma soovisin lihtsalt selle põhjust teada saada.
Mõnda aega mind isegi see vastus rahuldas. Kuulume kokku, siis kuulume. Siiski ei leidnud ma rahu. Ikka ja jälle vaatasin ma paarikesi koos, ning mind vaevas küsimus: "Miks inimesed ei oska üksi olles rahu leida? Miks meis on nii tugev instinkt leida paariline, kellega siis oma elu jagada?".
Mõned kuud hiljem sain ma ühelt noorelt sõbrannalt uue vaatenurga, mis mulle samuti mõnda aega rahu andis. Arutledes taaskord temaga armastuse olemuse, võimalikkuse ja vajalikkuse üle, ütles ta mulle kuldsed sõnad: "Kaido, me võime otsida rahu üksinda, kuid me ei saa ära unustada, et me oleme siia maailma sündinud meeste ja naistena. Ja kuni sina oled mees ja mina olen naine, allume nendele programmidele, mis mehi ja naisi juhivad". Aitäh, Helen. See mõte puudutas mind sügavalt ja taaskord sain hetkeks leppida faktiga, et mehed ja naised vist tõepoolest kuuluvad kokku.
Juba mõned nädalad peale eelmises lõigus kirjeldatud vestlust istusin ma taas meditatsioonis ja otsisin vastuseid oma suurtele küsimustele. Ikkagi miks? Okei, ma saan aru, et mina olen mees ja sina oled naine, aga see ei vasta sügavamal tasandil küsimusele, miks ma mehena tunnen, et ma vajan naist. Ja siis jõudsin ma polaarsusprintsiibini.
Ma tean, et see lähenemine võib tunduda väga primitiivne, aga selle sisu on tegelikult sügavam kui esmapilgul paistab, sest polaarsusprintsiip laieneb kõikidele aspektidele meie elus. See defineerib ära kõik kummalised ja seletamatud nähtused, mis meie maailmas aset leiavad. Jah, nad ei anna meile loogilisi selgitusi, mida meie mõistus tavapäraselt ootab, kuid ta selgitab ära nende olemuse - miks asjad on?
Vaatamata polaarsusprintsiibile on maailmas siiski palju Õpetajaid, kes soovitavad oma ihast paariline leida lahti lasta ning keskenduda iseenda arengule. Ma tunnistan, et ma olen viimase 6 kuu jooksul kohanud mitut naist, kes on just sarnases olukorras, otsides rahu üksinda ja lootes vaimsuse kaudu vabaneda soovist olla kellegagi koos õnnelik. Ütlevad ju kõik need targad raamatud, et me ei saa oma õnne panna kellestki teisest sõltuvusse. Need kinnitavad meile filosoofilis-esoteerilises kontekstis, et õnn ja rahu on meie sees juba olemas, ja me ei pea kellegagi oma elu jagama, et õnnelikud olla.
Sellisel viisil unustame ära polaarsusprintsiibi. Nii nagu ei saa rahu eksisteerida ilma hirmuta, ei saa naised rahus eksisteerida ilma meesteta. Ning vastupidi. Igasugune püüe seda eitada tekitab meile ainult kannatusi - me peidame oma unistused ja vajadused sügavale enda sisse ära ning käitume "übervaimsetena", kuulutades kõikidele, kui õnnelikud me ikka üksinda oleme. Me püüame lihtsalt teadlikult ära unustada, et mehed ning naised kuuluvad kokku.
Kõik eelpool kirjeldatu kehtib inimeste suhtes. Kuid meie hulgas elab palju inimesi, kes on valmis üliinimlikuks eluks. Teisitiöelduna pühendunud eluks.
Kõik inimesed vajavad suhet. Kuid see suhe ei pruugi alati olla teise inimesega. Need pühendunud, kes on valmis inimeseks olemisest kaugemale minema, loovad suhte Looja endaga.
On ju väga palju neid, kes elavad kloostrites, meditatsioonikeskustes, aašramites, templites ja miks mitte ka metsas. Nad elavad üksi, ja nad on õnnelikud. Ning sageli palju õnnelikumad kui meie, tavalised inimesed.
Kuidas see võimalik on, et need inimesed leiavad rahu? See on võimalik, kuna need inimesed on ületanud polaarsuse. Nad on avastanud oma tegeliku olemuse, ja ületades polaarsuse, on nad saavutanud ühtsuse. Ühtsuse kõigega, mis eksisteerib. Nende inimeste jaoks ei ole enam olemas naisi ja mehi, õnne ning õnnetust, rahu ja hirmu. Nad lihtsalt on. Nad on olemas, ja see on kõik, mida nende kohta öelda saab.
Ennekõike on vaja kaaslast meie EGO'le. Meil on vaja kedagi, kes meid hoiaks ja kiidaks ja siis oleme omalt poolt nõus seda ka vastu andma vastavalt oma vajadustele. Kedagi, kellele oma pahameel välja elada ja keda süüdistada oma eksimustes. Kes on leidnud endale Looja, keda armastada ja keda süüdistada ebaõnnestumistes, sellel ei ole kaaslast vaja. Miks just mees ja naine? Osaliselt järglaste saamiseks, aga ka selleks, et ennast tõelise mehe või naisena tunda. Tunda ennast tugeva ja osava mehena, kes teeb raskeid töid ja kaitseb oma peret. Naine jällegi saab ennast mehe kõrval tunda naiselikumana - saab kiita hea söögi eest, hellust õrnem olemise eest.
Miks tuli see erand, kes loob suhte Looja endaga siia Maa peale? Selleks ei ole vaja ju siia tulla. Maa peale tulemise mõte on ikka püüd õnnelikuks saada, mitte olla! Siia tullakse ikka maiseid õppetunde saama. Ja üks ning kõige keerulisem on kindlasti mees- ja naisenergia ühildamine üheks tervikuks. Kes selle ära on õppinud, võib rahulikult ühe kommi põske pista! :D
Aitäh Kaido, jällegi inspireeriva teema eest. Armastus ja paarisuhted on väga erinevad asjad. Naisena võin kinnitada, et naisel ei ole KINDLASTI VAJA MEEST, ET ENNAST NAISENA TUNDA. Mulle tundub, et selle on kunagi väljamõelnud mehed ja see on suurim arvamuslõks, kuhu naised on kukkunud ja kukuvad ilmselt edasi. Vanad targad teavad pajatada, et ka abielu on väljamõelnud mehed, et naisi enda küljes kinni hoida.
Naine jääb naiseks ja mees meheks, kui mõlemad saavad sellest aru oma hingesügavuses siis sellest SÜNNIB ARMASTUS, mis ei ole kindlasti seotud sotsiaalsuse, materiaalsuse ega muu ühiskondlike ettekirjutustega. Naine ei vaja meest, kuid iga naine, kes on oma naiselikkuse leidnud tahab seda jagada mehega, kes on võimeline seda tõeliselt vastuvõtma, kõik muu sinna juurde on naise ja mehe omavaheline kokkulepe. See tähendab sotsiaalne elu, lapsed, kodu, töö, kohustused, vastutus ja palju muud, mis tundub neile oluline või siis mitteoluline.
On palju paare, keda nähes koos läheb hing härdaks ja on palju paare, keda nähes koos, tekib elumasendus. Valik on igaühe enda teha!
Paarisuhtes on kerge leida üles veel neid energiaid, mis reageerivad. Me tõmbame ligi omale sarnast. Väga lihtne on jääda tasakaalu metsas üksi või kloostris olles. Meisrtitase on olla õnnelik inimeste hulgas.
Sul on seal vahepeal lõik, millega mina ei ole sama meelt. Valgus on olemas sõltumata pimedusest. Pimedus on väga haruldane ja selle korraldamiseks siia meie maailma on palju vaeva nähtud. Hea ja halb on meie hinnangud ja see, et mees eksisteerib naise suhtes on lihtsalt absurdne. Võibolla osad meist kogevad olukorda nii.
Mina arvan, et me oleme sündinud ühesoolisena sellepärast, et õppida olema inimkonnana, mitte üksiku olendina. Saame jälle tervikuks, kui õpime armastamise ära. Mees- ja naisaspektid ometi jäävad.
Kaido, ma olen väga tänulik, et sa sellistest tähtsatest asjadest kirjutad, ausalt ja südamest ka veel. Nii need kivid armastuse teelt veerevadki. Meie oma tee on samal ajal meie kõigi tee.
Kas oled lugenud tänapäeva psühholoogi Anatoli Nekrassovi raamatuid? Raamatus Mees ja naine otsibki ta just neidsamu seletusi, miks me oleme sündinud siia ilma naise või mehena, ja kuidas oma hinge teed realiseerida. Ehk siis, kui oled mees, ongi su elu eesmärk realiseerida end mehena, ja naistel siis naisena. Otsida endas meest. Soovitan soojalt lugeda ka tema teisi raamatuid nagu Perekond -tarkuse algus ja Otsige naist jt.
Arvasin ka mingi perioodi, et jube hea on olla üksi. Praegu olen aru saanud, et ainult läbi teiste inimeste (eriti aga lähisuhte) saame aru, kuhu me inimestena oleme kasvanud. Metsas ja kloostris üksi olla on tore küll, sest puuduvad selle taseme konfliktid, kuid arengule vastuseid ei saa.
Inimene võib olla üksi, olgu ta siis mees või naine, kui temas on olemas sisemine tasakaal. Kuid on paraku tõesti tõsi, et nemadki soovivad aegajalt enda kõrvale kaaslast, kellega midagi jagada, kas või intiimsust. Samas on teine osa, kes kuidagi ei suuda üksi olla ja triivib ühest suhtest teise. Olen märganud, et kõigepealt peab õppima olema iseendaga ja kui oled õppinud, siis võtma vastu kaaslase, keda elu sulle saadab. Kurb on ainult see, et paljud, kes õppinud üksi olema, enam ei soovigi kaaslast, kuigi neil oleks palju jagada. Polaarsus on definitsioon ja ei pruugi kajastada kogu tõde naiseks ja meheks olemisest. Arvan, et mees ja naine on kaks poolt, mis kuuluvad kokku ja moodustavad seeläbi terviku. Miks muidu tuntakse lahku minnes sageli nagu pool oleks puudu ja üksi olles otsime oma teist poolt. Me oleme teineteise "teine pool" ja vast on siin tegemist gravitatsiooniga, et säiliks tasakaal. Versioon: "Kui Jumal lõi mehe, siis nägi ta, et sel on üksi halb. Ta võttis mehe küljeluu ja tegi sellest temale kaaslase ning need said üheks" on küll väga vana, kuid selleski on oma tõde...
Mees on mu lähim peegel. Sealt näen end kõige tavalisematel ja ka kõige erilisematel hetkedel. Ei ole nii, et kammin juuksed ära ja vaatan, kui kaunis ma olen. See peegel peegeldab mind ka väga sassis juustega. Mida kauem koos oled, seda teravamaks ja selgemaks peegel muutub. Kui ei meeldi võid peegli nurka visata. Aga uue peegli teravustamine võtab jällegi kaua aega. Võta seda kui võimalust end lähedalt näha.
Meheks või naiseks olemine on ülimalt hea näide sellest,kuidas ühesus muutub vormimaailmas kahesuseks ja seda kõike maiste inimeste õnne nimel...-
See kahesus põhjustab muidugi keha ja meele muresid,kuid nende "probleemide" ületamine ja arusaamine,võib viia inimese sellest kahesusest tagasi ühesusse.
Ühesus tähendab siin aga omamise puudumist.See tähendab ka,et puudub üldse omaja,kes omab armastust. On vaid armastus kahe olendi vahel......
Naljakas on see, et inimesed suhtuvad väga äärmuslikult üksi olemisse. Kui naise elus on periood, kui ta on üksi, kas enda soovil või mis iganes põhjusel ja ta õpib seda nautima sest eneseleidmine ja tundmaõppimine on tõeliselt nauditav. Ma arvan, et see on ka meestel niisamuti. Tekib kohe teistel arvamus, selline elu on nagu metsa või kloostrielu, see kindlasti ei ole nii, sest iga naine soovib enda kõrvale meest, sest loodus on nii juba seatud, mees ja naine kuuluvad kokku. Kuid, kui naine on oma naiseloomusest arusaanud ja sellest teadlikkuks saanud ei suuda ta enda elu usaldada igale ettejuhtuvale mehele, kes on ta vastu kena või oskab hästi flirtida. Head kombed ja kena olemine ei ole veel kokku armastus, mida naine tõeliselt vajab. Naine naudib meeste tähelepanu, selge see, aga koos elama asumine on midagi muud. Kui meeste tähelepanu on naise elus piisavalt, see ongi peegliks, ET NAISEGA ON KÕIK HÄSTI!
Tuleb varuda kannatust, väga palju kannatust ja siis tuleb see ürgmees, kes suudab lõplikult naise usalduse võita. Kuigi metafooriliselt "kloostrielus" mingil eluhetkel pole ka midagi halba, sellel on omajagu tervendavat ja puhastavat mõju! Vähem eelarvamusi, rohkem elu ennast!
Paljudele üksikutele on üksiolek mingitel põhjustel kujunenud elamise viis, ja pikemat aega paarilist leidmata on kaks varianti - kas nutta, kurvastada ja kibestuda või võtta üksiolemist kui võimalust ja tegeleda iseendaga parimal võimalikul viisil ning nautida elu nii nagu see parasjagu on. Aga ikkagi... mina arvan, et inimese parim võimalik areng toimub läbi paarisuhte - kui naine saab avaneda naisena, ja ilma meheta seda teha ei saa, ning vastupidi, mees saab end mehena avada koos naisega. Armastust on igasugust. Mehe ja naise vaheline armastus võiks olla ju maapealse elu parim eksisteerimise viis. OK, va need erandid - üliinimesed, kes on ilmselt maapealse suure armastuse kogemuse juba 100% saanud ja otsivad midagi järgmist.
Ilmselt olen selles teemas väga järjepidev. Merle mõtisklus üksiolemisest mulle meeldis, sest tõesti ilmselt enamus naistele jõuab kätte hetk, kui on vaja teha valik kas kibestuda või ärgata uuele värskele elule. Mitte ainult üksikud naised vaid ka õnnetus suhtes olevad naised. Nutmises ja kurvastamises pole midagi halba, kui selle tulemus pole kibestumine. Pidevalt püüd olla tugev muutudes mehelikuks naiseks on halvim saatus igale naisele. Kuid mitte ÜKSKI mees ei too naises naiselikkust välja, vaid mehe TÕELINE ARMASTUS naise vastu.
Tegelikult pole tähtis, kuidas keegi endale tõlgendab armastust, suhteid, naiselikkust, mehelikkust. Elu on elu ja elus juhtub nii mõndagi. Ise usun siiani lapsemeelselt tõelisse armastusse mehe ja naise vahel, see oleks justkui "elutagala", kus mees ja naine toidavad armastusega teineteise hinge, et selle ARMASTUSE JÕUL võtta vastu elu väljakutsed mehe ja naisena. See vajab ääretut usaldamist ja pühendumist mõlemale, nii mehele, kui naisele. Kui palju me oleme keegi selleks valmis?
Pikalt koos elav paar on jõudnud suhte tüdimuseni. Naine on olnud pidevas stressis koduste kohustuste ja muude ülesannete tõttu. Mees on pikalt tööl ja koju jõudes ei suuda ta piisavalt naisele tähelepanu pöörata. Naine teeb mehele selles osas pidevalt etteheiteid, lõpuks keeb kõik juba üle. Nad ei suuda enam rahulikult teineteisega suhelda, lepivad kokku, et mõlemad kirjutavad teineteise miinused, mis häirivad. Naine kirjutas kaks lehekülge miinused ja mees kirjutas ühe lause: Kallis naine, MA ARMASTAN SIND VÄGA!
Naine mõistis, et ta on kõvasti ülepingutanud ja tegelikult ta teadis, et tal on olemas mehe armastus. Nii lihtne ongi vahest elu ja armastusel on suur raviv toime.
Soovitus meestele lugemiseks, autor David Deida "Tõelise mehe tee" vaimne teejuht naiste, töö ja seksuaalse ihaga toimetulekuks.
Mihkel Lukats küsib "Miks mehed ja naised kokku kuuluvad?". Arvan, et selle pärast, et nad seda vabast tahtest soovivad, on vastastikune tômme. Teema oli meeste ja naiste vahelistest suhetest.
Mai Agate Väljataga on öelnud, et homode armastus on suurem, kahjuks ei taibanud ma tema môtet täpsustada. Arvan siiski, et inimeste vôime armastada ei ole seksuaalsusest kinni, see on emotsionaalsusest ja vaimsusest kinni. Ja ehk homod on loodud siiski siia maamunale nii kui me kôik elusolendid, et ôpetada meile inimeste vahelist armastust, teisiti öeldes tolerantsust.
Huvitav tähelepanek "Tee vähem" lausest. Endale see lause sobib, kuna keskendun rohkem sônale "saavuta". Ringi tuuseldades tahab tihtilugu eesmärk/saavutus eest ära joosta. Ainult sônale effektiivsus keskendudes, vôib kaotada inimlikkuse ja eesmärkke saavutades ainult stressi kaudu lôpuks hävitad iseenda. Ja olgem tolerantsed ka riigitöötajate suhtes, muidu meil riiki polekski. Austa ennast, siis austad ka teisi.
Suure osa oma elust üksi elanud, võin õelda, et sel perioodil oli tasakaalu leidmine iseeneses hoopis lihtsam kui hiljem paarilise leidmisel. Tegelikult tekitaski üksiolek tunde, et teatud osa - teatud külg elust on jäänud elamata, sest paljugi meis, millest pole aimugi, avaneb ja ärkab alles suhtes. Ja ilmselt oleme loodud siiski yin-yangi põhimõttel, vastanditena, kes arenevad teineteise kaudu ja abil. Seepärast ei saa vist ka öelda - nagu viimasel ajal tihti lugeda võib - et ela just nii nagu sinule hea on, lähtu kõiges ainult iseendast. Koosminek ei ole teise allutamine. See ongi koos õppimine, et teise kõrval leida ennast... .
Ütlen sekka, et minu arvates saavad kaks täiskasvanut hakkama ka omapäi ja ilma teise toeta. Niisiis, Kaido, Sinu küsimuse peale kostaksin, et inimene EI PEA otsima kedagi, kui ta ei taha. Ja inimene saaks oma elupäevad elatud ikka. Aga ...
Probleem algab sellest, et inimene on loodud nagu kõik teisedki liigid siia Maa peale vajadusega jääda kestma liigina. Seda vajadust rahuldada inimene enam ilma paariliseta ei saa, sest inimene ei ole ühekojaline taim. Kõlab kuidagi banaalselt ja lihtsalt? Kas me olemegi loodud vaid paljunema? Ja kas kunstlik viljastamine ehk ei viigi meid olukorrani, kus meil teist sugupoolt vaja ei lähe? Etteruttavalt vastan: katlen ja olen pigem seda meelt, et inimene jääb otsima oma teist poolt.
Edasi kestmine on tegelikult loomulik soov. Kui seda ei oleks, oleksime ammu välja surnud ja Sinu küsimus, Kaido, jäänukski küsimata. Või oleksime tõesti nagu ühekojalised taimed, et teist sugupoolt tarvis ei olegi ja paljunemine toimuks ikka. Uskuge, siis me ka ei otsiks paarilist. Meil ei oleks teda lihtsalt sellisel kujul vaja. Noh, juttu ikka ehk ajaks, nagu tänagi võime teinekord vestelda enda jaoks täiesti võõra inimesega tänavalt või juhuslikult teeotsalt.
Milleks perekond? Jälle vastan: ei, ei olegi vaja. Saab ilma ka. Lihtsalt inimlastel, kes saavad täiskasvanuks palju aeglasemalt kui loomalapsed ja on loomalastest väga palju abitumad, on vaja turvalist kasvukeskkonda, kus saada selgeks elu põhitõed, ja kooslust, kus neil on võimalik leida mõistmist ja kaitset.
Seoses asjaoluga, et inimlaps on pikka aega kaitset vajav ja piltlikult öeldes ema põllepaeltes väga kinni, vajab ka teine täiskasvanu, kes lapse (laste) eest hoolitseb, tuge. Üksinda läheb lihtsalt keeruliseks ja lapsed satuvad suuremasse ohtu kui kahekesi nende järele valvates ja neid õpetades. Olgu tegemist siis mehe või naisega, sugu ei oma taas tähtsust. Kui vaatad enda ümber, siis võid isegi näha, et mida väiksem inimlaps, seda vähem ta omapäi ringi käib isegi tänapäeval, kui inimene ei ela enam ammu metsas.
Kui inimene on oma järglased üles kasvatanud, tekib väike hingetõmbepaus. Kellega oleks kõige mõnusam seda hingetõmbepausi sisustada? Kas täiesti võõraga? Elu näitab, et just selles etapis hakkab inimene sageli rabelema ja uusi suhteid looma justkui oma vanuse eest põgenedes, mitte vastutada tahtes. Jah, see on aeg, kui senini noorem põlvkond on saanud ühtäkki vanemaks põlvkonnaks ja peale on kasvanud uus noor põlvkond. Inimene peab ühtäkki võtma vastutuse millegi eest, mis siiani on olnud kellegi teise päralt, "äkki" peab ta ise olema see hallpea, keda nooremad peaksid austama ...
Seejärel tuleb aeg, kui hakatakse paratamatult tundma, kuidas allesjäänud aastaid on aina vähem: tervis hakkab jukerdama, enam ei saa kõike teha, endaealistest saad aina rohkem lugeda surmakuulutustest jmt. Jälle abi vaja. Kes suudaks aga olla inimesele parimaks toetajaks tema vanaduspäevil? Seda mitte ainult füüsilises, vaid ka vaimses mõttes. Vanemad, kes inimest ja tema tegemisi mäletavad inimese noorusajast, on ju selleks ajaks surnud. Lapsed võivad eakate vanemate eest küll hoolitseda, kuid neil on raske jagada vanematega mälestusi ja elukogemust nii, et see juba olemasolev paremini ka eakamate endi jaoks mõtestatud saaks.
Arvan, kui üldse, siis tunneme end üksiolevaina mitte niivõrd füüsilises kui just vaimses maailmas. Jah, ka vaimses maailmas saame hakkama üksi, kuid paraku tahame me ka kogemusi jagada. Inimene teab alateadlikult oma surelikkust ja soovib, et tema elutarkus ei läheks kaotsi. Kui selle eest ei oleks hoolitsetud juba ürgsel ajal, oleksime samuti ammu välja surnud liik või paremal juhul ikka veel puuroikaga endale toitu jahtinud. Kindlasti oleks siis ka Eestimaa veel asustamata punkt, sest siinses kliimas ilma tule ja sooja peavarjuta ellu ei jää.
Lõpetan siinkohal ja võtan kokku oma mõtte nii: meid sunnib vastassugupoolt otsima ja temaga (pikaajalisi) suhteid looma ellujäämis- ja kestmisvajadus liigina. Kuna see kõik tundub väga primitiivne, siis oleme hakanud ise sellele vajadusele vastu töötama, selle vajaduse olulisust häbenedes ja selle vajaduse tähtsust vähendades. Paradoks. Kas me suudame selle lõhe ületada? "Olla või mitte olla, see on küsimus." :)
|
OSCAR-2019
|
||
Eestimaa on küll väike, kuid kosmeetikabrändide vähesuse üle oleks patt kurta. Kirsiks tordil on Eestis juba mõnda aega juhtiv profimeigi toodete sari Make-Up Atelier Paris. Jah, eelkõige kasutavad seda professionaalid, kuid samavõrd populaarne on ta maailmas ka tavakasutajate seas. Justnimelt seetõttu, et enamik tooteid sobib igapäevaseks kasutamiseks. Stellarium tutvustab oma lemmikuid ja jagab nippe, kuidas ühest tootest võtta maksimum.
Kuna olen viimasel ajal aktiivselt jumestust õppinud, on minu jaoks kõige põnevam osa lauvärvid. Lugesin, et Make-Up Atelier Paris sarja looja Helen Quille tegeleb pidevalt tootearendusega luues uusi värve ja tekstuure. Lauvärvide puhul naudin südamest nende siidist tekstuuri, mis paneb iga meigihuvilise valjult nurruma. Minu kosmeetikakotis on Shiny Pink Violet palett, kuhu kuulub nii matte kui ka kerge pärlmutriga toone. Lauvärvidel on tugev pigment, seega soovitan neid esialgu pintsliga õrnalt puudutada. Shiny Pink Violetis on täiuslik hele toon, millega saab praktiliselt kõiki lauvärve hajutada. Mulle meeldib, et see värv pole päris matt, kuid samas ei mängi pärlmutter esimest viiulit. Shiny Pink Violeti lillakate toonidega saab hakkama iga naine, võibolla nõuab viies ja kõige tumedam lilla värv pisut vilunumat kätt. Täiesti omalaadne on selles paletis roosa toon, mida mina kasutan hoopis kerge põsepunana. Kuid selleks, et see roosakas toon saaks nahal õitseda, peab nägu kindlasti päikesepuudriga modelleerima. Eesti Make-Up Atelier Paris lehel on müügil tervelt 27 erinevat lauvärvi paletti ja mina ise kavatsen järgmiseks soetada nende paleti "Natural Chestnut". Ah jaa... Siinkohal väärib märkimist, et kõik, kes registreerivad end septembrikuu jooksul Make-Up Atelier Paris Estonia e-poes püsikliendiks, lisatakse gruppi, mis annab edaspidise õiguse tooteid soodsamalt tellida. Liituda saad siin.
Aina rohkem räägitakse sellest, et jumestuskreem võiks nahal olla võimalikult kerge. Kuna mul on Stellariumiga pea iga nädal pildiseeria, siis ise eelistan jätkuvalt tugevamaid puuderkreeme. Seega kulus mul aega, et saada sõbraks Make-Up Atelier HD jumestuskreemiga. Minu esimene mulje oli, et see sobib hästi neile, kes eelistavad väga kerget katvust. Igapäevase ja kerge jumestuskreemina on ta täiuslik. Kuid samas on see jumestuskreem nö. ehitatav ja pärast kahte-kolme kihti on ta fotoseeria jaoks loodud. Kuigi seda soovitatakse kanda nahale pintsliga, usaldan mina sõrmi ja tulemus jääb ilus. Jumestuskreemi saab nahale kanda ka airbrushi abil. Mõlemal juhul soovitan lisaks HD tolmpuuder - need kaks annavad nahal võrratu tulemuse.
Minu jaoks on kõigi Make-Up Atelier Paris toodete märksõnaks tekstuur. Konkurentsitu lemmik on HD tolmpuuder. See õhkõrn ja läbipaistev mineraalpuuder on igale meigile krooniks. Kui osad puudrid jätavad nahal mulje raskest maskist, siis HD tolmpuudrit sa oma näol justkui ei märka ega tunne. See on minu kosmeetikakotis olnud kuu aega ja võin julgelt öelda, et puuder saab sõbraks absoluutselt iga firma jumestuskreemiga. Märksõnaks on kauapüsiv. Kui kasutan seda hommikul, siis uut puuderdamist vajan alles kaheksa tunni möödudes. Seda toodet soovitatakse kanda nahale puudripadjaga, kuid mina eelistan ikka suurt pintslit. Olles puudrit pintslile pannud, raputan üleliigse osa ära ja tupsutan nägu. HD puudri eelis on kindlasti see, et kui seda ka paar-kolm kihti nahale kanda, ei jää ta raske. Tead ju küll, kui vahel sattud puuderdamisega hoogu ja lõpuks vaatab peeglist vastu .. sajandi kaunitar. HD tolmpuudriga seda ohtu pole. Kui olen sõbrannadele jumestust teinud, siis hoolimata sellest, kas neil on hele või tumedam nahk, Make-Up Atelier Paris läbipaistev puuder sobib igat tooni jumestuskreemiga.
Meikides ennast ja teisi, olen pidevalt uute ning huvitavate primerite otsingul. Järjest enam meeldivad mulle kerge kumaga primerid. Make-Up Atelierilt leidsin endale läiget andva niisutava meigialuskreemi, mis sisaldab vilgukivi pulbrit. Just see kingib nahale särava ja terve efekti. Kõige rohkem olengi kasutanud just seda meigialuskreemi, sest ta sobib kõikide jumestuskreemidega ja neid on mul riiulis tõepoolest liiga palju. Seda tänuväärsem on see üks ja ainus aluskreem, mida saab kõigega miksida. Vahel kasutan seda vaid aluskreemina, kuid aegajalt segan ka paksema jumestuskreemi sisse. Tulemuseks terve ja ilus nahk.
Minu elus on läbi peatükk, kus ma kõnnin mööda tänavat ja muudkui imestan, et miks on minu käekott nii raske? Ja kui ma lõpuks koti üle vaatan, imestan, et mul on kaasas kolm huuleläiget, kaks pintslit, puuder ja nii suur põsepuna, et sellega saaks kõigi pealinna piigade palged roosaks värvida. Seega otsin tooteid, mis püsiksid nahal kaua. Selle eksami on minu jaoks Make-Up Atelier Paris läbinud ja hinne on maksimaalne. Viimased täispunktid annan nende kreemjale põsepunale "Lolita", mida tupsutan muu hulgas ka huultele ja vahel imekergelt kulmu alla. Tänapäeva kiires maailmas võidavad ilutooted, mis püsivad kaua ja mida leiutaja hingega kliendid saavad mitmel erineval viisil kanda.
|
OSCAR-2019
|
||
Sedapuhku toimub eksortseerimine pan Grpowski kodumaal, 1964. aastal. Grpowski sugulane poola kolkakylast, kohalik nõid ja rahvaravitseja kutsub pani maale jõuluid veetma. Grpowski kellel, nagu selgub, on tõsine nõrkus kõikvõimalike susisevatest häälikutest kubisevate nimedega jõuluroogade vastu, võtab kutse vastu.
Kohapeal selgub et jõulurahu ja -roogade nautimisega yritus paraku ei piirdu ja pan eksortsist leiab ennast peatselt oma sugulase kaunitarist sõbrannest luupainajaid välja ajamas. Peale luupainajate leiab tolles kylas ja selle ymbruses aset muutki mystilist. Mingid kohalikud vanurid keelduvad suremast. XIII sajandil sealkandis tegutsenud mongolid pagesid selle kandini jõudes kabuhirmus euroopast tagasi oma steppidesse. Tööpõld eksortsistile niisiis suur ja lai.
Hea, tõsiselt hea. Paaris yksikus kohas ehk _pisut_ venitatud ja mingil hetkel hakkas tunduma, et tolle poolakeelse kulinaariaga oli vähe yle vyrtsitatud.. Samuti jäi vähe segaseks, et mis puutusid siia need suremast keelduvad vanakesed? Aga mis ma norin, kindlasti on tegemist yhe parema looga mida ma Algernonis lugenud olen. Viis ilma igasuguste reservatsioonideta.
Kas see Poola küla elu-olu tõesti ka selline oli, ei oska öelda. Aga usutav ta tundus ja seda oli mõnus lugeda. Surilina oli päris jubedust tekitav ese. Samuti oli huvitav mongolite liin. Kõige rohkem nauditav oli aga tekst ise, rida rea järel. Väga hea, Indrek! Pane aga samas vaimus edasi!
Meeldis, et Hargla on viitsinud taustamaterjalidega kõvasti tööd teha. Kuidagi tuleb aga näidata, et "Uskmatuse hind" märksa paremini kirjutatud on...
Tõttöelda on see koos "Uskmatuse hinnaga" üks selline IH lugu, millele võiks ka ilma kommenteerimata viie ära panna. Kõik on korralikult paigas ja poola keele üle kah viriseda ei oska... Mis muud kui viis ja mitmekordne lugemine.
Valisin juubeliõnnitluseks teksti, mida ma ise pean ehk autori parimaks... vähemasti kolme parima hulka kuuluvaks. Lühiromaani «Pan Grpowski jõulud» iseloomustab kõik see, mis teisigi Indrek Hargla häid tekste... Mulle kohutavalt meeldib, et autor on sedavõrd palju otsi lahti jätnud... iseäranis kiiduväärt on see, et mongolite teemat vaid möödaminnes puudutati... ka vestlus Stanislaw Lemist oli loo alguses super! Üks väheseid juhtumeid, kus mind ei häiri, et ulmeloos ulmest räägitakse! Üleüldse on Indrek Hargla tekstid heaks näiteks sellest, et suurepärases loos ei häiri mind asjad, mille kallal ma muidu alati irisen... see vist mingitpidi geniaalse teksti tunnus. Kui loed ja nõnda suuremeelselt andestad, et tähelegi ei pane. «Pan Grpowski jõulud» on just selline tekst, et pidevalt tabad end mõttelt, et näe... aga üldsegi ei vihastu, vaid oled hoopis rahul, et kus taat paneb!
Lühiromaanis on selline ideede pillerkaar, millest kehvemal kirjatsural jätkuks paariks aastaks. Võimalik, et selline laristamine ongi põhjustanud antud teksti suhtes sedavõrd suure kriitikakoori – pillav loomeviis pole ehk ökoajastul IN? Olen pisut vanamoodne inimene ning mulle laia joonega elamine ja loomine meeldib... et kotkast tunned lennust! Indrek Hargla on vaieldamatult kotkas ning kohalikes oludes lendab ta ka kõige kõrgemalt. Juubelikõnes tahakski (siiski veel) algajat autorit julgustada, et taevakumm on veel kõrgel ning tee alguses... seega pole mõtet tiibu loperdada lasta ja maa pealt maandumisplatsi vaadata. Pilk päikesse ning tiivalöök jõulisemaks... lennutehnika tuleb vaid lennates. Loomulikult on kõrgemalt kukkumine valusam, aga kõrgemal on ka tuul tugevam ning vaade avaram!
Nõustun sellega, et üks parimaid IH tekste ning väärib kohta "Algernoni" tipplugude seas. Ülipõhjalikku eeltööd, mis Poola jõulukommetest usutava pildi (ja nuriseva kõhu:)) tuleb taas esile tõsta. Vaid mongolite sõjakäigu kirjelduses tuleb ajalooõpiku tunne, aga elab üle. Pan G. on täiesti ära teeninud koha Eesti ulmes loodud värvikamate tegelaskujude hulgas(peale Veiko Belialsi Malcolm McCoy ei olegi talle tegelikult väärilist seltskonda lisada). Jääb üle vaid tubli eksortsisti uusi seiklusi oodata.
Super! Muud nagu öelda ei oskagi. Enamus mainitud kohtades olen käinud ja see ilmestas juttu veelgi. Tekkis huvi ka teiste Grpowski lugudega tutvuda, kui neist juba nii palju juttu on tehtud.
Mida oskan ma lisada!? Üks parimaid lühiromaane mida ma üldse olen lugenud. Kohe selline Poola tunne tekkis. Ja tegelased ja eluolu olid ikka päris hästi sulega ette joonistatud. Hinne on viis miinusega. Eesti ulmelase kohustuslik kirjandus!
T6esti, t6esti, ma pole selle lyhirommani kohta veel s6nagi kirjutanud. Eelpoole kirjutajad on seda k6vasti kiitnud. Kiidan minagi, kuigi ylevoolavat kiitust siit ei tule. Ei tule sellepärast, et kirjutaja on igavene ahv! Mitte isiklikus plaanis, vaid just selle jutu järgi. On ilmne sigadus m6elda välja meeletu hulk ilgelt paeluvaid intriige, mis omavahel tunduvad kuidagi ysna k6vasti seotud levat, arendada teemat, mis pinget yle kruvib ja siis... mingi suht triviaalse ja kohati isegi banaalse l6pplahendusega kogu värgindusele kriips alla t6mmata. Ehk olen ma loll, kuid mongolite liin jäi mulle segaseks. Minu hinne väljendab lihtsalt solvumist ja mitte midagi muud, sest jutt ON hea.
Lõpplahenduseks oleks võib-olla minagi midagi "vägevamat" oodanud, aga eriti nurisema ka ei kipu. Oli selline paras detektiivika lõpp. Hinde madaldamiseks igatahes käsi ei tõuse, seda enam et kõik peale lõpu oli tõepoolest megatasemel.
On juba eespool mainitud, et jutu lõpp oli pisut kesine. Samas äkki oli see taotluslik. Kõik ootasid võimsat tulevärki, aga autor otsustas asja meelega märksa lihtsamalt lahendada. Või sai tal lihtsalt jõud otsa. Igatahes väga tasemel lühiromaan. Kaks korda lugenud, kuid endiselt väga põnev, kuigi ka mul jäi see mongolite liin pisut ebaselgeks. Oleks pidanud seda ülejäänud tekstiga natuke tihedamalt siduma. Hinnet see igatahes ei riku. Viis, nagu tavaliselt
Mulle ka tundub, et Harglale kõige sobivaim žanr on lühiromaan. Romaanid kipuvad tal teinekord ülearust sõnavahtu täis olema, ja jutud on tihtipeale täis topitud kõiksugu vajalikku ja mittevajalikku infot, mistõttu lugu ise kannatab ja nihkub kõikide detailide kontsentratsiooni tõttu kuhugi tahaplaanile. Lühiromaan on just selline mõnus vorm, mitte liiga pikk, et suvaline sõnamulin domineerivaks saaks tõusta, mitte liiga lühike et kõiksugu taustainfost üleannuse saaks.
Ma pean ka tunnistama et ma ei saanud eriti aru sellest suremisega mitte hakkama saavate vanakeste liinist, ja see mongolite liin oli ka üsna segane. Et siis mis kuradi värav ja kas mongolid tõid selle Euroopasse või hoopis leidsid selle siit? Tegelikult oli see Kurja liin ka mõnevõrra segane, oli ta siis Kuri või polnud ta seda mitte? Aga see selleks, lühiromaan ise oli hõrk ja nauditav ja tekitas mitte just väikse tahtmise ise kõike neid seene- ja kapsapirukaid ja kartulipannkooke mekkida. Panen vaatamata eelpoolmainitud (minu jaoks segastele ja) natuke arusaamatutele liinidele kindla "viie" ära.
|
OSCAR-2019
|
||
Üks ülevaatlikumaid dok.filme mis viimasel ajal silma jäänud. Juttu ufodest, püramiididest, ekstrasensoorsetest võimetest, tulnukate külastustest, inimröövidest, iidsetest jumalatest ja nii edasi ja nii edasi. Lihtsalt ja lapselegi arusaadav.
Ei. Teemaks on lõpetamata jäänud metroojaamades esinevad paranähtused. Kummitusjaamad- ja rongid, jne.
Ufod ümber päikese, päikesepursked, magnettormid ja nende mõju kõigele elavale, maa magnetvälja muutused aastatel 2012,2013. Jupiteri tagune planeet ja päikese lõpp valge kääbusena.
Kummalised hääled, mida on kuulda üle maailma, võivad olla pärit UFO-delt. Nibiru ja võimalikud põhjused, miks teda ikka veel näha pole. Tulnukad ja USA valitsus, müüdid ja tegelikkus. Komeedid, asteroidid, meteoorid, gammakiirgus ja kvasaarid.
Rahvusvahelisest alamfoorumist lõikasin eestikeelsed postitused eraldi teemaks. Valite ise kas postitate edasi dokumentaale mõlemasse teemasse või ainult ühte neist. http://www.para-web.org/showthread.php?tid=5681
Siin arutleme eesti keeles. Rahvusvahelist alamfoorumit pidades on selline topellt-teemalisus võibolla natuke ebamugav, aga paratamatu.
Võib teha nii, et kes inglismannide või selle teema puhul ka venekeelt ei räägi ja tahab arutleda mõne video teemal, võib alati sealt teemast tsiteerida ja siin rääkida eesti keeles.
Üks episoodidest hetkel kolme osalisest sarjast Tsivilisatsioonide sõda. Igas osas on tervehulk episoode mis räägivad kas ühest või mitmest teemast. Sarja juhib praeguse Vene dokumentalistika korüfee härra Prokopenko. Hetkel olen ära vaadanud terve hulga ja teadmata hulk veel nägemata. Mulje on positiivne - üldiselt soovitan. Sealse kombe kohaselt on uuema põlve dokumentalistika sisukam kui suur lombi tagune.
Sõna aarialane oli algselt keeleteaduslik mõiste ja pärines sanskriti keelsest sõnast ârya, mis tähendab õilsat. Tänapäeval tähistab mõiste aarialne eelkõige heledanahalist, -silmset ja –juukselist inimest. Rassiteaduse seisukohast vaadatuna on sõna aarialane eelkõige keeleline ja kultuuriline mõiste.
Kõnealune mõiste seostus algselt „(indo-)aaria“ (→ indogermaani keeled) keeltega, kuid alates 19. sajandi keskpaigast hakkas see üha enam seostuma „valge” st põhjarassiga. Mõiste kujundajateks olid eelkõige prantsuse ajaloolane ja diplomaat Arthur de Gobineau kui ka briti publitsist Houston Stewart Chamberlain.
Gobineau oli seisukohal, et inimrassid saab jaotada madalamateks ja kõrgemateks. Ta nimetas „valget aaria rassi” kõigist teistest üleolevaks. Gobineau põhjendas seda positiivsete kultuuri ja moraali kujundavate isikuomadustega, kusjuures alamad rassid on sobilikud eelkõige madalamaks sulasetööks.
Natsionaalsotsialistlikus arusaamast tähendas aarialane mittejuudist Euroopa päritolu valgest rassist inimest.
1880. aasta paiku olid paljud antropoloogid arvamusel, et aarjalased ise pärinevad kusagilt Põhja-Euroopast. Thedor Poesche pakkus välja idee, et aarjalased pärinevad põhjast. Karl Penka populariseeris seda ideed ning lisas, et aarjalaste tunnuseks on blondid juuksed ja sinised või rohelised silmad. Tunnustatud bioloog Thomas Henry Huxley nõustus temaga, kasutades terminit Xanthochroi järeldades, et heledama nahatooniga eurooplased (erinevalt tumedama nahatooniga vahemerelastele, keda Huxley kutsus Melanochroi'deks) on kõrgema intelligentsitasemega ja seega aarjalased. Huxley ideid toetas Charles Morris, kes kirjutas raamatu "The Aryan Race". Raamatus kirjeldas Morris, et aarjalased olid algselt blondide juuste ja siniste silmadega. Vacher De Lapouge kirjutas oma raamatus "L’Aryen", et kõrgema kolbaga blondid on oma liidrieelduste tõttu rahvuslikud liidrid ja seega määratud valitsema madala kolbaga inimeste üle. 1902. aastal väitis Saksa arheoloog Gustaf Kossina, et ta on kindlaks teinud algsete aarjalaste matmispaiga Põhja-Saksamaal. Ta arvas, et aarjalased olid just sealt rännanud teistesse Euroopa piirkondadesse.
Termin mongolid ilmus kroonikaisse esimest korda 8. sajandil, Hiina Tangi dünastia ajal, tähistades üht Shiwei hõimu. Uuesti kerkis see esile 11. sajandi lõpul Khitani valitsusajal. Pärast Liao dünastia langust 1125. aastal sai mongoleist stepi juhtiv hõim, kel oli võim ka Põhja-Hiina üle. Sõjad Jini dünastia ja tatarlastega nõrgestasid neid siiski suuresti. 13. sajandil sai sõnast mongolid üldnimetus suure rühma mongoli ja pooleldi turgi hõimude kohta, kes olid ühendatud Tšingis-khaani võimu alla. Mongolid jätkasid vallutusi ning lõid Mongoli impeeriumi, maailma suurima riigi.
Pseudoteaduslikule venekesksele alternatiiv ajalookäsitlusele on üdini omane "revisjonism", mis lubab negatiivsetest- ebameeldivatest epohhidest- sündmustest sulni käeviipega "kübaratrikiga" vabaneda, luues asemele mingi totaka- vildaka fiktsiooni juhtunust! Ei arvestata isegi rahva ajaloolise mäluga, mis ei kao!
Selgitage mulle lollile, mis peaks olema PEETRI- KATI MOTIIV, nii mastaabselt ajaloo solkimine käsile võtta?
Tänasel päeval on nõukogudeaegse ja kohustusliku marksistliku käsitluse asendanud vaadete ja seisukohtade paljusus, kusjuures käibele on toodud palju uusi, varem saladuses hoitud arhiividokumente.
Venemaa minevikku ning ka olevikku on peetud sageli mõistatuslikuks. Seda ka peamises küsimuses: kas Venemaa oma olemuselt on üldse Euroopa riik või ei ole ta seda?
Ajalooteaduses on selle küsimuse juurde pöördutud korduvalt ning pakutud võimalike vastusevariantidena erinevaid kontseptuaalseid lähenemisi, kusjuures ühe võimaliku lahendusena nähakse Venemaas erilise saatusega euraasialikku riiklikku moodustist. Geopoliitilisest asukohast tulenevat omapära toonitavate autorite arvates erineb Venemaa minevik ja areng põhimõtteliselt Lääne-Euroopa omast. Selle vaatenurga pooldajate jaoks algavad Venemaa murrangulised probleemid alles Peeter I reformidega ja orientatsiooniga Läände, mis aga lõpptulemusena viisid riigi loomulikult arenguteelt hoopis kõrvale.
Eurasianistide üks väljapaistvamaid esindajaid G. Vernadski https://en.wikipedia.org/wiki/George_Vernadsky (1887-1973) jaotas 1917. aasta revolutsiooni eelse Venemaa ajaloo viieks ajalõiguks, võttes aluseks stepi ja metsa suhte.
Venemaa ajalugu võib käsitleda ka nii, nagu seda teeb üldises ajalooraamistikus inglise ajaloolane A. Toynbee https://en.wikipedia.org/wiki/Arnold_J._Toynbee (1889-1975). Üldjoontes seisneb ajaloo seaduspärasus tema arvates faasiliselt arenevate tsivilisatsioonide korduvuses. Faase on viis ning kõik tsivilisatsioonid läbivad need oma arengu käigus. Seda teeb ka vene tsivilisatsioon, kuigi täiesti iseseisva tsivilisatsiooni mõõtu ta välja ei anna. Peeter I-ni on Venemaa pigem bütsantsi ja pärast Peetrit lääne tsivilisatsiooni tütarharu.
Looduslik-klimaatiline keskkond lõi raamistiku mitte ainult Venemaa üksikutele ajaloosündmstele, vaid ka vene tsivilisatsioonile tervikuna. Pole juhuslik, et väljapaistev vene ajaloolane V. Kljutševski http://www.worldcat.org/identities/lccn-n83147242/ (1841-1911) alustab oma tuntud “Vene ajaloo kursust” venelaste asuala looduslik-klimaatilisest kirjeldamisest ning analüüsib sellest tulenevat mõju rahva ajaloole. V. Kljutševski märgib, et vene rahva elukorraldust ning rahvusliku iseloomu omapära on kujundanud kolm põhilist Venemaa looduse stiihiat: mets, jõgi ja stepp.
Kasutades avatud maa-ala Uurali mägedest Kaspia mereni ehk nn rahvaste väravat, tungisid järjepanu Lõuna-Venemaale mitmed erinevad rahvad: hunnid, avaarid, kasaarid, petšeneegid, polovetsid ja mongolid-tatarlased. Pidev võitlus (alates 7. sajandist kuni peaaegu 17. sajandi lõpuni) stepist tuleva ohuga mõjutas oluliselt Venemaa ajaloo kulgu, pidurdades ka ühtse riigi teket. Mitte asjata ei püsinud sajandeid vene rahva ajaloolises mälus sünonüümidena mõisted “inimene stepist” ja “vaenlane”. Loomulikult ei tähenda see, et sadade aastate jooksul “stepist tulnutega” vaid sõditi. Suhte sealsete naabritega olid tunduvalt keerulisemad – vastastikuste kallaletungide perioodid vaheldusid rahu ja mõlemale poolele kasulike liitudega.
16. sajandi I veerandi lõpus jõudis äkki Euroopa õukondadesse, katoliku kiriku võimukandjateni ja ka teadusmaailma teadetetulv Moskooviast. Taoline murrang oli seda silmatorkavam, et veel paarkümmend aastat varem puudus Lääne-Euroopas Venemaa kohta peaaegu igasugune informatsioon. Ligikaudu kaks sajandit tagasi märgiti ajaloolastes kirjutistes õigusega, et 16. sajandi alguses teati Venemaast vähem kui 18. sajandi lõpus Uus-Hollandist. Kuid 1525. aastal olukord muutus järsult – ilmus kolm spetsiaalselt Moskva vürstiriiki käsitlevat traktaati hollandlase Alberto Campense, sakslase Johannes Fabri ja itaallase Paolo Giovio sulest. Kuigi ükski neist ei külastanud Venemaad, esitasid nad oma teostes salapärase ja varem tundmatu riigi kohta palju huvitavaid üksikasju.
See, et maade esmaavastajad polnud neid oma silmaga näinud, oli tollal küllaltki tavaline. A. Campense tugines Venemaast kirjutades Moskooviat kaupmeestena külastanud sugulaste mälestustele, aga veelgi enam Mathias Miechowi teosele, kes omakorda oli kasutanud kaupmeestelt, diplomaatidelt ja vene sõjavangidelt saadud andmeid. J. Fabri käsikiri põhineb Moskva saadikultelt tõlkide vahendusel saadud teadetel ning P. Giovio kirjutab, et ta annab ladina keeles edasi “selle rahva saadiku Dmitriga” peetud vestluste sisu...
Ilmselgelt kuulud sa nonde absoluutse tõe kuulutajate hulka, kes oma väidete tõestuseks isegi argumenteerima ei pea!
Huvitaval kombel on paljud nood vene pimedusmehed- obskurandid- ülimad eeskujud, koondunud Ülevenemaalisesse Ühiskondlikku Organisatsiooni "Venemaa Loodusteaduste Akadeemia", elik RAEN ( Общероссийская общественная организация "Российская академия естественных наук), kus siis intensiivselt konstrueeritakse- nuputatakse, esmapilgul intellektuaalseid, kuid samas reeglina mahukaid ja üdini segaseid asju, nagu näiteks erinevad pseudoteaduslikud paradigmad ja diskursused.
Kes kaotab käeviipega sajandeid, kes on suuremahuliste pettuste ja kelmuste eest kinni istunud, kes väidab, et suudab teleporteeruda, lennata, momentaalselt ravida AIDS-i ja vähki ning elustada surnuid inimesi...
Venemaa Loodusteaduste Akadeemia auakadeemikute hulka kuulub ka Venemaa Föderatsiooni- Itškeeria kangelane, teeneline kehakultuuritöötaja,
mehisuse ordeni kavaler, Tšetšeeni Vabariigi Teaduste Akadeemia auakadeemik Ramzan Kadõrov isiklikult!
Aga ma tänan sind - paigutad mind isikute hulka keda tunnevad paljud. Kellede töid hinnatakse. Ja kes on teinud tööd rohkem enamus nende kritiseerijatest.
Kuna hetkel puudub igasugunegi teadmine kas sinul mõni kraad või avaldamist vääriv töö olemas siis pigem jätkan endisel kursil.
Kui valitseja tahab omale teaduslikke kraade siis on ta üldjuhul loll madalalaubaline jõmm. Et aga päris teadlane oleks valitsejaks pole nagu kuulnud, või on inimajaloos ka selline kurioosum olnud? Stalin oli samuti "kõikide teaduste korüfee".
Kaks aastat pärast Benjamin Franklini poolt Philadelphias kooli rajamist (1740) – millest kujunes varsti kolledž ja hiljem Pennsylvania Ülikool – asutati samas linnas Franklini eestvedamisel õpetatud selts Philosophical Society. Eesmärgiks püstitati "edendada kasulikke teadmisi" loodus- ja humanitaarteadustes.
Sel ajal, kui Benjamin Franklin ja tema sõbrad otsustasid asutada Philosophical Society (1743), uurisid nad tundma loodusmaailma ja selle seaduspärasusi ning nimetasid end loodusfilosoofideks (natural philosophers) . Tänapäeva vaatevinklist vaadatuna nimetataks neid teadlasteks. Aga seltsi nimesse jäi "philosophical" alles.
Kuigi olles eraorganisatsioon, täitis Ameerika Filosoofiaselts umbes aastani 1840 paljusid rahvusliku teaduste akadeemia ja rahvusraamatukogu ning muuseumi funktsioone.
Seltsi varasemate liikmete seas on olnud arvukalt USA rajajaid (Founding Fathers of the United States) ja teisi väljapaistvaid poliitikuid, ametnikke, mõtlejaid ja sõjakangelasi, sealhulgas USA presidendid George Washington (valitud seltsi liikmeks aastal 1780), John Adams (1780), Thomas Jefferson (1780), James Madison (1785).
15. juunil 1752 tõestas Benjamin Franklin, et äike ja elekter on seotud https://novaator.err.ee/253242/15-juunil...-on-seotud
Tegemist pole niivõrd dokuga, kuivõrd rohkem pop.teadusliku filmiga. Siin arutavad taibud, kuidas ikka tulnukad oma lennuvahenditega Universumis ringi liiguvad ja lisaks sellele üle mõistuse käivaid manöövreid sooritavad?
|
OSCAR-2019
|
||
Ivo Posti, kontratenor, Narva muuseumi juht, kauaaegne eurovisioonivaatleja: „Elina sai väga hästi hakkama. Ma olen algusest peale arvanud, et see pole lugu, mis peaks ilmtingimata Eurovisionil laineid lööma, nii et kaheksas koht on väga normaalne.
Mis puudutab Iisraeli võidulugu, siis see ei ole kohe kindlasti minu tassike teed. Iisraeli laulu edu taga on praegu kõikvõimalikud Me Too ja muud kampaaniad. See ei ole ju halb, et ta natuke sel laineharjal sõidab, ainult et kas see on laul, mis tõmbab terve Euroopa enda taha?
Mulle meeldis Austria. Mulle meeldis Iirimaa. Ja Leedu – selline neonaivistlik lugu – oli kah väga tore. Ungari enda mahlas oli huvitav. Aga polnud vau-pala nagu 2012, kui võitis Rootsi tümakalugu – Loreeni „Euphoria“. Vaat siis oli kohe selge, et see on lugu, mis lõikab, ja kui ma ei eksi, sai ta ka mäekõrguselt teistes rohkem punkte. Tänavune võidulaul päris pauguga ei lõiganud.
Vanasti oli Eurovision nagu „Horoskoobi“ lauluvõistlus, nüüd aga puhtalt televisioonisündmus. Ma vaatasin laupäeval, et osa esinejaid ei saanud sellest päris täpselt aru – nad esinesid rahvale saalis, mõistmata, et see on kõige väiksem grupp, kelle tähelepanu nimel vaeva näha. Esinema peab ikka kaamerale. Esile tõuseb laulu, telesõu ja esineja artistlikkuse koostoime. Laul üksi teeb harva midagi, Portugali eelmise aasta lugu oli selles mõttes erand, aga see oli ka täiesti uskumatult kihvt.“
Kuna imeline palavus on paljudel kõik asjalikud mõtted peast viinud, räägin seekord puhkamisest. Nimelt soovitan suviti reisida eelkõige Eestis. Olen seda teinud igal suvel viimased 25 aastat ja ägedad kohad pole veel otsa saanud.
Alustage kohe, näiteks selsamal nädalavahetusel, enne kui jugavool kiiva kisub ja suvi, vähemalt mõneks ajaks, lõppeb. Mul on välja pakkuda kaks hästitöötavat formaati ja mõned kohasoovitused.
Väga hariv variant reisimiseks on „Pruuni Sildi Tuur“. See käib niimoodi, et panete auto inimesi täis ja hakkate mõnd maanteed pidi sõitma. Kui kohtute mõnele vaatamisväärsusele viitava pruuni sildiga, siis reegel ütleb, et PEATE seda vaatama minema.
Sellel formaadil on kaks plussi: esiteks satute niimoodi kohtadesse, mille olemasolust teil aimugi ei olnud. Teiseks nõuab see täpselt null ettevalmistust, eriti kui teil on telk, mis päeva lõpus mõnele RMK laagriplatsile üles lüüa. Ja kolmandaks ei saa tuurimarsruudid mitte kunagi otsa. Minu kogemuse järgi võtab niimoodi liikudes sõit Lahemaalt Narva näiteks julgelt ühe nädalavahetuse.
Kui teil aga on veidi suurem kihu teha plaane, siis soovitan formaati „Perereis“. See tähendab, et koondate neli kuni kuus perekonda, kes igal suvel lepivad kokku ühe nädalavahetuse, kui koos kusagile reisitakse. Igal aastal vastutab üks pere reisi marsruudi ja ööbimiskoha (kaheks ööks tasub sama koht võtta) leidmise eest.
Selline roteeruv süsteem annab muu hulgas hea arusaama Euroopa Liidu toimimisest – mingil ajal peab igaüks olema eesistuja ja kui see kohustus on käes, võtad asja tõsiselt, kuigi võib-olla alati ei meenu, kes oli eelmisel aastal peakorraldaja.
Perereisi formaadi tõttu olen juba 25 aastat iga nädalavahetuse mõnes Eesti eri nurgas veetnud ja võin kinnitada, et imeliselt looduskauneid, kultuuriliselt põnevaid ja lihtsalt veidraid kohti on Eestis jube palju. Ja kuna eelmainitud Euroopa Liit toetab tublisti elu maapiirkondades, on turismitaludes ööbimise hinna ja kvaliteedi suhe siseturistile enamasti ülimalt soodne.
Elu esimese perereisi käigus sattusime Hiiumaale Kassarisse. Ma polnud siis varem Hiiumaal käinud ja see jättis mulle tõesti kustumatu mulje – kadakad, nende vahel lehmad ja telgid. Kindlasti tuleb jalutada Sääretirbi lõppu.
Kui te ei satu eriti tihti Ida-Virumaale, soovitan kindlasti seda. Kiviõlis on tuhamäele rajatud väga äge seikluspark, Sillamäe on selline linn, mida ei usu, kui ise ei näe. Aga minu kindel lemmik on ikkagi Narva. Jalutuskäik Narva jõe äärsel promenaadil koos vaatega Venemaale annab üsna selge vastuse, mis me sellest 25 aasta pikkusest oma riigi asja ajamisest võitnud oleme.
Boonusena on Seaküla Simsoni tehtud isalõvi skulptuuril Putini nägu. Kindlasti katsuge sattuda ka Raekotta, vaatama uskumatult palju tööd nõudnud sõjaeelse Narva minimudelit.
Väga lahe piirkond on Haanja, kus on muidugi Suure Munamäe torn (muide, kohvikus Suur Muna on ka diskotualett!). Aga peale selle on seal muidugi Rõuge ürgorg, kus on vaatetorn, mida lihtsalt peab oma silmaga nägema. Ja Antslas on liikluslinnak, mis meeldib kindlasti lastele. Haanja kõrgustiku teedel võite ka korraks ette kujutada, et olete Ott Tänak, aga tehke seda, palun, ettevaatlikult!
Viimase reisiga käisime Eesti lõunarannikul ehk Pärnust Läti poole. Loomulikult on seal Lottemaa ja muidugi saab omal nahal kogeda Euroopa Liidu suurimat piirikaubandust. Aga mulle jätsid kustumatu mulje ka Häädemeeste muuseum ja selle perenaine Tiiu, president Pätsi sünnikoha taastatud mälestusmärk (mõtle, kus vedas, et ta otse selle mälestusmärgi juurde sündis) ja Tahkuranna, kus Abaja farmi nimelises ööbimiskohas oli vähemalt Rannahotelli vääriline rannaluksus.
Kui te ei ole hiljuti sattunud Lahemaale, siis seal võib käia mitu järjestikust suve. Kuigi käin Käsmu poolsaare matkaradadel tihti, on nad ikkagi imekaunid – eriti kui lugeda enne natuke Dagmar Normeti raamatut „Une-Mati rannakülas“. Ja korda tehtud Palmse, Sagadi (siin on ka metsamuuseum) ja Vihula mõisate külastamine võib tekitada tõelise Loire’i jõe oru stiilis lossivaimustuse (või -väsimuse).
Peale nende on meil veel Soo-, Setu- ja Mulgimaa; Muhu, Vilsandi, Vormsi ja teised ägedad saared; Peipsi äär, Viljandi, Põltsamaa, Kuressaare jt linnad, kuhu sattudes mõtled, et siia võiks täitsa jääda. Hakka või arvama, et elame suures riigis.
|
OSCAR-2019
|
||
Toitumise puhul on eelkõige tähtis tasakaal erinevate toiduainete ja toitainete vahel. Tasakaal tähendab mitmekesist toitumist erinevate toiduaine gruppides ning õigeid vahekordi.
Läbi toidupüramiidi käsitleme erinevate toiduainegruppide vahekordi ja millised on paremad alternatiivid antud gruppides. Näiteks tasub kiudainerikast täisteravilja eelistada valgest rafineeritud jahust tehtud teraviljatoodetele.
Siin rubriigis käsitleme läbi taldrikureegli kuidas sättida paika põhitoidukordi. Samuti leiate siit infot, kuidas valmistada tervislikult ette jõulutoite või erinevaid toidukordi nagu hommikusöök.
Toitumise aluste mõistmiseks tasub endale teha selgeks, millises vahekorras tuleks süüa põhitoitaineid nagu süsivesikuid, valke ja rasvu. Teadlikumaks toitumiseks tasub endale selgeks teha, milliseid süsivesikuid võiks eelistada ja millistes vahekordades erinevaid rasvu tuleks süüa.
Näiteks kiudainerikkad süsivesikud tagavad keha sujuva energiaga varustamise ning on organismi peamiseks energia allikaks. Suhkrused süsivesikud või süsivesikud ilma kiudaineteta, aga viivad keha rütmist välja kuna ei taga stabiilset energiaga varustamist. Säärased nö kiireteks süsivesikuteks nimetatavad toitained tõstavad diabeedi ja muude tervisehädade riski.
Rasvade puhul on aga samuti tähtis tasakaal küllastunud ja muude rasvade vahel. Kuldreegliks on kõigi rasvaliikide tarbimine kolmandiku ulatuses, ning samuti oomega-3-rasvhappeid sisaldavate toitude kaasamist menüüsse, mida saab eelkõige kalast. Oomega-3-rasvhapped tagavad vaimse tasakaalu ja aitab põletikke vältida.
Hea tava on tervislike toitumise printsiipide jälgimiseks toidukordi ette planeerida ja lähtuda eelpoolmainitud tasakaalustatud toitumise pidepunktidest. Säärane toitumine tagab eeldused heaks enesetundeks ning koos mõõduka liikumisega ka normis kaalu.
Mõõdukas trenn ja liikumine käib tervisliku elustiili juurde, kuid tihti tekitab nõutust küsimus, mida enne või pärast treeningut süüa, et saavutada maksimaalne tulemus ja hoida oma energiatase kõrgel. Selleks, et elada tervislikult, tuleb silmas...
Kõrge rasvasisaldusega toitude liigtarvitamist peetakse suureks riskifaktoriks kardiovaskulaarsete haiguste põhjustamisel, sest rasvased toidud võivad viia kehakaalu suurenemiseni, diabeedini ja teiste kahjulike terviseseisunditeni. Uued uuringud aga näitavad, et võib olla võimalik vähendada osa sellest riskist...
Mingil põhjusel seostub paljudel toitumisnõustamise mõiste vaid kaaluprobleemide lahendusena. Enamasti kaalu alandamise, vahel ka tõstmisega. Ometi suudab pädev toitumisnõustaja aidata lahendada palju rohkemaid tervisemuresid ning tervisliku toiduga neid ka ennetada. Pigem on nõustajat vaja...
Mineraalained on vajalikud bioelemendid meie keha igapäevaseks toimimiseks, nagu seda on ka valgud, süsivesikud, rasvad, vitamiinid jne. Nad on põhikomponentideks meie luustikule ja hammastele ning aitavad edasi kanda närviimpulsse, ilma milleta meie keha toimida ei saaks.
Mineraale inimese organism (või ükski elusorganism) ise sünteesida ei suuda, seetõttu on äärmiselt oluline tasakaalustatud toitumine, sest just meie toiduvalikutest sõltub see, kas mineraalide tase meie kehas on piisav või mitte.
Kokku võib meie kehas leida rohkem kui 70 erinevat mineraalainet – tegemist on tõeliselt kirju Mendelejevi tabeli analoogiga. Umbes 20 neist vajab inimorganism aga regulaarselt. Inimkeha ei ole maardla, kõiki neid mineraale on meie kehas väikeses koguses ja kontsentratsioonis, kuid nad täidavad väga tähtsaid rolle.
Koguseliselt jagatakse mineraalid makro- ja mikroelementideks, makromineraalaineid vajame päevas üle 100 mg, mikromineraalaineid alla 100 mg. Samas ei tähista nende massi osakaal sugugi nende rolli tähtsust. Näiteks vajame rauda mikrokogustes, aga tema roll on ääretult tähtis – ilma rauata jääks meie keha lihtsalt hapnikunälga.
„Mineraalaineteta meie keha normaalselt funktsioneerida ei saaks. Koos vitamiinidega on nad erinevate ensüümide kofaktoriteks ning kui mineraale ei ole piisavalt, seisame varem või hiljem silmitsi mitmete tervisemuredega,“ rõhutas mineraalainete tähtsust Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse juhatuse esimees Ketlin Jaani-Vihalem.
Võib tunduda sürreaalne, et meie kehas olevad mineraalid nagu raud või vask on tõesti needsamad, millest terast või euromünte tehakse. Tegelikult saame meie oma kehasse need elemendid läbi õhu, vee ja toidu molekulidena. Toidu sisse tulevad need mineraalained samuti pinnasest ja seesõltub pinnase mineraalainete rikkusest. Näiteks sõltub mineraalvee mineraaliderikkus sellest pinnasest, kust see on võetud.
Umbes 20 mineraalainel on meie kehas täita oluline funktsioon, osad mineraalid on aga meile, vastupidi, lausa kahjulikud. Reeglina ei ole toidu teel võimalik mineraalaineid üle doseerida, kui naatrium välja arvata, mida leidub rohkelt soolas.
Vaatleme, millised on peamiste eluks vajalikke elementide funktsioonid ja millistest toitudest me neid saame. Samuti on tähtis meeles pidada, et paljud mineraalid vajavad imendumiseks abimehi, enamasti on nendeks vitamiinid.
Kaltsiumit on meie kehas mineraalidest kõige enam. See moodustab 2% meie keha massist ja 40% keha mineraalainetest. 99% kaltsiumist on meie luudes – see aitab meie luustikku ja hambaid heas konditsioonis hoida. Lisaks aitab kaltsium kaasa kudede ainevahetusele, verehüübimisele, kolesteroolitaseme reguleerimisele, neerude funktsioneerimisele ja närviimpulsside edasikandumisele.
Kaltsium eritub luudest une ajal ja lamades, seismine hoiab teda luudes kinni. Hammastes püsib kaltsium paremini siis, kui sööme rohkem närimist nõudvat toitu. Kaltsiumipuuduse peamiseks tunnuseks on osteoporoos ehk luude hõrenemine.
Parimateks kaltsiumiallikateks on vetikad jt. mereannid, rohelised lehtviljad, rooskapsas, mandlid ja seemned (eriti seesamiseemned), luudega kalad, aga ka piimatooted. Siiski on oluline teada, et valgurikastest toitudest ei saa keha kaltsiumi kõige paremini kätte, seetõttu ei tasu vaid piimatooteid oma menüüs peamise kaltsiumiallikana kasutada. Samuti peab teadma, et kaltsium omastub vaid siis, kui kehas on ka piisavalt D-vitamiini ning fosforit.
Ka fosforit on inimorganismis võrdlemisi palju. Peamiselt leidub seda meie luudes ja hammastes. Fosfor aitab energiat toota ja DNA-d sünteesida, toetab aju ja kesknärvisüsteemi tööd, hoiab meie kehas happe-aluse tasakaalu, on abiks kaltsiumi imendumisel ja kasutamisel, B-grupi vitamiinide aktiveerimisel ning seda leidub ka meie rakumembraanides.
Fosforit on samuti lihtne saada tasakaalustatud toitumisel, kuna seda leidub paljudes toiduainetes, nt. täisteraviljas, pähklites, seemnetes, läätsedes. Kõrge fosforisisaldusega on ka suure valgusisaldusega toidud: liha- ja piimatooted, aga ka kala ja muna.
Magneesium aitab reguleerida süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetust. Magneesium toetab ka südame tööd, lihaste ja närvide funktsioone ning luude tugevust. Eriti peaksid magneesiumi piisavat taset jälgima sportlased, kes palju füüsilist trenni teevad. Magneesiumipuudus on levinud ka alkohoolikute ning diabeetikute seas, lisaks ka inimestel, kes liigselt töödeldud toite tarbivad.
Magneesiumipuudust on täheldatud sageli ka eakatel ja menopausis naistel. Magneesiumi omastamist soodustavad B6-vitamiin ja C-vitamiin, ilma B6-vitamiinita magneesium ei imendu. Magneesiumi saame kõige paremini meretaimedest, seemnetest ja pähklitest, täisteraviljast, vähemal määral leidub seda ka kalas, lihas , piimas ja puuviljades.
Kaalium, naatrium ja kloor on mineraalsoolad, mis juhivad vees lahustununa elektrit. Nad aitavad säilitada kehas vee ja happe-aluse tasakaalu, toetavad neerude, neerupealiste ja südame tööd ning lihas- ja närvirakkude funktsioneerimist.
Hea on teada, et kaalium on rakusisene mineraal, naatrium aga rakuväline. Rakk pumpab naatriumi rakust välja ning kaaliumi rakku sisse. Kui nende osakaalud on omavahel tasakaalus, siis töötavad hästi nii lihased kui närviimpulsid. Seega ei piisa tasakaalu saavutamiseks pelgalt naatriumi vähendamisest, samal ajal on vaja suurendada ka kaaliumitaset. Naatriumi peamiseks allikaks on sool, kaaliumi leiame aga taimsetest toitudest nagu puuviljad, köögiviljad, seemned ja pähklid. Kloori sisaldus on kõrgem loomset päritolu toitudes.
Väävel sisaldub kõikides meie kehas olevates valkudes ja see aitab luua antikehi, mis neutraliseerivad kehavõõraid ühendeid. Enamasti leidub väävlit liigestes, juustes, küüntes ja nahas. Väävlirikkad toidud on munad, kaunviljad, täisteravili, küüslauk, sibulad ja kapsas.
Raud on hemoglobiini oluline osa, viimane aga transpordib organismis laiali hapnikku. Kuna hemoglobiini tase näitab keha hapniku tarbimise võimet, siis on just kestvussportlastel tähtis hoida raua taset normis, et tagada võimalikult kõrge hemoglobiini tase ja seeläbi kõrge töövõime.
Rauapuudusel tunneme nõrkust ja väsime kergelt, samuti võib meil esineda külmakartlikkust ja juuste väljalangemist. Rauda saame maitsetaimedest, maksast, sea- ja loomaihast, kalast, läätsedest, täisteratoodetest, tatrast, munast, seemnetest, metsmaasikatest ja rosinatest.
Tsink täidab keskset rolli rakkude arengus, kasvus ja paljunemisel. Ta osaleb rohkem kui 300 erineva ensüümi töös. Ilma ensüümideta meie seedesüsteem aga lihtsalt ei toimiks. Lisaks on tsingil tähtis roll immuunsussüsteemi toetamisel, vereloomeprotsessis ja maitsmistajus. Samuti aitab tsink meil järglasi toota ning osaleb sperma loomise prostessis. Tsinki saame loomsetest toitudest nagu mereannid, juust, muna, maks ja liha. Lisaks saab tsinki taimsetest allikatest nagu kaunviljad, seemned, pähklid, kama ja täisteratooted.
Jood on vajalik kilpnäärme tööks, selle puudusel võib tekkida kilpnäärme suurenemine. Kui kilpnääre ei tööta hästi, mõjutab see otseselt meie ainevahetust ning meie organismi kasvu ja ainevahetust. Samuti osaleb jood valkude sünteesis ning mõjutab selle kaudu ka väikelaste kasvu. Enamasti eestlastel joodipuudust ei esine, kuna seda leidub piisavalt meie vees – selle eest võime tänada oma geograafilist asukohta. Mujal maailmas peetakse joodi aga mineraaliks, millest inimestel on sageli puudus. Lisaks veele leidub joodi veel ka (jodeeritud) soolas, meretaimedes ja rannakarpides.
Naatrium on üks tuntumaid mineraalaineid. Paraku on see ka üks väheseid, mida sageli liigtarbitakse.
Mitmekesise toitumise ja tervisliku eluviisi puhul peaks mineraalide puuduse risk olema miinimumini viidud. Tihti ongi teatud mineraali puudus tingitud liiga ühekülgsest toitumisest. Seejuures võib toidulisandite kasutamine anda vahel vastupidise efekti, kui neid kasutatakse rohkem, kui keha vastu võtta suudab. Samuti võib lisandites puudu olla mõni abiaine, mis mineraalil kehas imenduda aitab.
“Eestlastel esineb sagedamini kaltsiumi ja magneesiumi puudust, samas naatriumi puhul saame pigem rääkida liigsest tarbimisest. Teinekord on õigustatud ka toidulisandite võtmine, kuid seda ei tohiks teha huupi. Mõistlik on konsulteerida kas arsti või toitumisspetsialistiga, kuid kõige pealt tasub siiski lasta oma mineraalide taset verest määrata,“, andis soovituse Jaani-Vihalem.
Mineraalainete puuduse võivad kaasa tuua ka alkoholi ja kohvi liigtarbimine, samuti antibeebipillide ja mõningate ravimite tarvitamine. Organism püüab igal ajahetkel hoida kehas tasakaalu kõikide toitainete, veetaseme ning aluse-happelise keskkonna osas. Mõnikord tuleb aga tasakaalu tagamiseks kasutada keha enda varusid ja nii võibki juhtuda, et appi tulevad mineraalainete varud. Siis pole ka mineraalainete puudus enam kaugel.
Õnneks pole meil igapäevaselt vaja mineraalide pärast muretseda, kuna saame need võrdlemisi lihtsalt toiduga kätte – eestlased joovad joodi lausa kraaniveest! Kui siiski on tekkinud mõne mineraalaine puudus, tuleks mõelda menüü muutmise peale.
|
OSCAR-2019
|
||
» Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.
Võlanõustamisteenusele registreerimiseks võib pöörduda ka linnavalitsuse piirkondlikku hoolekandekontorisse.
1) Pärnu linnas viibivale kuni 18-aastasele abivajavale või hädaohus olevale lapsele ja koos temaga abi vajavale täisealisele pereliikmele;
» Teiste omavalitsusüksuste elanikele osutatakse turvakoduteenust vältimatu abi korras ning teenuse eest esitatakse omavalitsusüksusele arve vastavalt teenuse osutaja hinnakirjale.
» Varjupaigateenust osutatakse täisealistele abitaotlejatele, kes asuvad Pärnu linnas ning kellel on puudus kindlast või regulaarsest ööbimiskohast.
» Varjupaigateenusega kindlustatakse abivajavatele isikutele minimaalsetele tingimustele vastav ööbimis- ja pesemisevõimalus, turvaline keskkond ja koht päevaseks viibimiseks (päevakeskus).
» Teenus sisaldab abivajajate vastuvõttu ja läbivaatust varjupaigas, ööbimisvõimalust, päevakeskuse kasutamise võimalust (vajadusel), abistamist asjaajamisel ning vajadusel meditsiinilise abi ja muu vältimatu sotsiaalabi osutamist.
» Varjupaigateenuse saaja saab kasutada selleks ettenähtud hoiuruumi oma isiklike asjade hoidmiseks.
» Neile, kes jäävad päevaseks ajaks varjupaiga ruumidesse, võimaldatakse päevast tegevust eraldi ruumis, mida ei kasutata ööbimiseks.
» Kergema meditsiinilise kõrvalabi vajadusega varjupaigateenuse saajatel võimaldatakse ööpäevaringselt kasutada põetuseks ettenähtud ruume.
» Ilmselgete joobetunnustega, määrdunud ja enda pesemisega mittenõustuvad abitaotlejad majutatakse teistest abivajajatest eraldi ning neile tagatakse täiendav järelevalve.
Varjupaik asub Suur-Posti 18b asuvas kahekorruselises hoones, avatud 7 päeva nädalas ja 24 tundi päevas
Võimalik majutada kuni 62 inimest päevas. Lisaks ajutisele peavarjule sisaldab täiskasvanute varjupaigateenus veel pesemisvõimalust koos sauna kasutamise võimalusega (1 kord nädalas), abistamist asjaajamisel, esmast meditsiinilist abi, toiduabi, riideabi, riiete desinfektsiooni ja päevakeskuse teenust.
» Väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust osutatakse isikutele, kellel on hooldusvajadus igapäevaeluks vajalike tegevuste elluviimisel ning kelle iseseisev toimetulek igapäevastes kodustes tingimustes ei ole enam võimalik ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.
» Teenuse saajale tagatakse hoolekandeasutuses lisaks hooldustoimingutele ka majutus, toitlustamine, sotsiaalnõustamine, huvidel ja hobidel põhinevad tegevused, abivahenditega seonduv nõustamine ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ning teenused.
» Juhul kui Tammiste Hooldekodus ei ole vaba sobivat kohta, kuid isik vajab kiiret hooldekandeasutusse paigutamist, siis tuleb vaba koha leidmiseks pöörduda teiste hooldusteenust pakkuvate asutuste poole. Makseraskuste korral on võimalik taotleda hooldusteenuse kulude katmiseks hooldustoetust.
Hooldekodu on Pärnu linna hoolekandeasutus, mis osutab teenuseid eelkõige Pärnu linna elanikele. Teiste piirkondade elanikele osutatakse teenuseid vaba ja sobiva koha olemasolul.
Kui taotlejal ei ole avalduse juurde esitada tervislikku seisundit kirjeldavat dokumenti, viiakse tema suhtes läbi hooldus- ja sotsiaalteenuste vajaduse hindamine linnavalitsuse avahooldusspetsialisti poolt. Hoolduskoha eraldamise otsuse teeb hoolekandekomisjon. Hoolekandekomisjon käib koos üks kord kuus. Sobiva hoolduskoha leidmine võtab aega mõned kuud. Eelisjärjekorras võimaldatakse teenus rahvastikuregistri andmetel Pärnu linnas elavatele isikutele.
» Isiku omaosalus teenuse eest tasumisel on 85-100% igakuisest pensionist ja 100% sotsiaaltoetusest.
» Teenuse kuludest puuduolev osa kaetakse seadusjärgsete ülalpidamiskohustusega lähedaste (abikaasa, lapsed või täisealised lapselapsed) või hoolduskohustusega isikute poolt. Nende puudumisel kaetakse teenuse maksumusest puuduolev osa linnaeelarvest.
» Isik tasub teenuse eest täies ulatuses kui tema omandis on kinnis-või vallasvara, mis võimaldavad teenuse eest tasuda.
Pärast lepingu sõlmimist tuleb teenuse saajal sõlmida pangas püsimaksekorraldus omaosaluse laekumiseks hooldekodu arvele:
Linnaeelarvelisele kohale asuvatel klientidel tuleb pangas sõlmida püsimaksekorraldus või esitada vastav taotlus pensioniametile, et isikule määratud pension ja sotsiaaltoetus laekuks igakuiselt linnavalitsuse arvele:
Hooldekodusse saabumiseks kasutada enda transporti. Kui transpordi kasutamise võimalus puudub, on võimalik tellida transporditeenust Tammiste hooldekodult. Teenuse tellimiseks võtta ühendust tel 4475 980, 4475 986.
Viipekeele tõlketeenus on avahoolduse üks osa, mis seisneb kuulmispuudega inimeste ja pimekurtide abistamises igapäevasel suhtlemisel. Teenuse eesmärgiks on võimaldada puudega inimesel osaleda ühiskonnas võrdväärselt teistega ja elada täisväärtuslikku elu. Viipekeele tõlk tagab kliendile viipekeele tõlke isiklikus ja tööalases asjaajamises, arsti juures, töökoosolekutel, kursustel, seminaridel, ametiasutustes, teeninduses ja ülemaakondlikel üritustel.
Viipekeele tõlketeenust saavad rahvastikuregistri andmetel Pärnu linnas elavad pimekurdid ja kuulmispuudega inimesed, kes vajavad suhtlemisel ja asjaajamisel viipekeele tõlki.
Teenuse saamiseks on vaja esitada vabas vormis taotlus (suuliselt või kirjalikult) Pärnumaa Kurtide Ühingule.
Teenuse koordinaator võtab tellimusi vastu tööpäeviti 8.00-17.00 (tel 5340 4533). Erakorralise vajaduse ilmnemisel võib pöörduda ööpäevaringselt. Taotluse võib esitada ka linnavalitsuse puuetega inimeste hoolekande peaspetsialistile.
» Tugiisikuteenust osutatakse üldjuhul Pärnu linna territooriumil tugiisikuteenuse saaja igapäevases elukeskkonnas, vajadusel ka erinevates ametiasutustes väljaspool tema tavapärast elukeskkonda.
» Tugiisikuks ei saa olla tugiisikuteenuse saaja pereliige või isik, kellel on perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus.
1) psüühikahäiretega ja vaimupuudega täisealised inimesed, kes vajavad kõrvalabi igapäevase eluga toimetulekul ja suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga;
2) lastega pered, kes vajavad kõrvalabi perekonna toimetulekuvõime tõstmiseks ja igapäevase eluga toimetulekuks;
3) lastega pered, kus vanematel puuduvad teadmised ja oskused lapse eest hoolitsemiseks ja lapse arengu toetamiseks;
4) puudega last kasvatavad hooldusõiguslikud isikud, et soodustada puudega lapse ja tema perekonna toimetulekut ja hooldusõigusliku isiku töötamist ning vähendada perekonna hoolduskoormust.
- kuni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps saab 19-aastaseks
Teenuse saamiseks peab tugiisiku vajaja, tema hooldaja, eestkostja või sotsiaaltöötaja esitama taotluse linnavalitsuse sotsiaalosakonnale.
» Isikliku abistaja teenust on õigus saada täisealisel puudega isikul, kes oma puude tõttu vajab tegevustes füüsilist kõrvalabi ning kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on Pärnu linn.
» Teenust osutatakse üldjuhul Pärnu linna territooriumil nii teenuse saaja igapäevases elukeskkonnas kui ka väljaspool teenuse saaja tavapärast elukeskkonda.
» Väljaspool Pärnu linna on teenuse osutamisel prioriteediks tegevused, mis on seotud eelkõige töö või õppetegevusega.
» Isikutele, kes rahvastikuregistri andmetel ei ela Pärnu linnas, kuid asuvad linna territooriumil, osutatakse isikliku abistaja teenust kooskõlastatult abivajaja rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega vastava lepingu alusel.
» Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab kõrvalabi.
» Isikliku abistaja teenuse saaja leiab omale ise teenust vahetult osutava isiku, vajadusel abistab sotsiaalosakond.
Teenusega seotud küsimustega või probleemidega võib pöörduda sotsiaalkeskuse sotsiaalpedagoogi poole:
|
OSCAR-2019
|
||
Aceri 17-tollise ekraaniga Nitro V17 sülearvuti on oma õhukese ja minimalistliku välimusega silmatorkav sülearvuti, mis on väiksema 15-tollise ekraaniga mudeliga sarnane, ent suurema mudeli kasuks räägivad parem ekraan, parem jõudlus ja jahutus. Meie testitud VN7-792G mudel on Nitro-seeria võimsaim, ja ka kõige krõbedama hinnaga. Kas see sülearvuti on suurepärane, täielik läbikukkumine või midagi vahepealset?
Mulle väga meeldib, kuidas Acer käesoleva sülearvuti disainis. Lihtsuses peitub asja võlu – arvuti on peaaegu üleni musta värvi, kui välja arvata hõbedane äär tagapool ja Aceri logo kaanel.
Acer Nitro V17 on üleni kaetud pehme kummiga, mistõttu istub see kätte mugavalt ja kindlalt. Kuigi kummeeritud pind on ilus ja korralik, määrdub see kergelt, eriti sealt, kuhu käe kirjutades tavaliselt asetan. Seetõttu peab vaeva nägema puhastamisega, hoidmaks arvuti sõrmejälgedest ja mustusest puhtana.
Sülearvuti on suur ja ruumikas – sel on suur pind, kuhu saab käsi toetada. Erinevaid ühendusliideseid on sellel arvutil külluslikult. Pesad on paigutatud külgede peale, suurem osa neist küll paremale poole. Paremal küljel on on vastavad pesad, kuhu saab sisestada toitekaabli, võrgukaabli, HDMI-kaabli, kaks USB 3 pesa.
Veel on seal helisisend ja väljund (kõrvaklappide ja mikrofoni ühendamiseks). Eespool on kaardilugeja ja LED-tulukesed, vasakul küljel on üks USB 2 ja Blu-ray mängija.
Klaviatuur on fikseeritud punase taustavalgusega, mis ei pruugi kõigile meeldida, aga klahve näeb igas olukorras see-eest suurepäraselt. Ei saa valida valguse tugevust, saab vaid sisse-välja lülitada.
Puuteplaat – see on suur ja plastikust ning on ka mõnusalt täpne. Veidi häirib ainult see, et klikkides teeb puuteplaat liiga valju heli.
Sellel testmudelil on imeilus 4K ekraan, mis pole läikiv ega puutetundlik. Ekraanilt on suure pikslitiheduse tõttu hea vaadata suure resolutsiooniga videoid ning kasutada tarkvara, mis nõuab täpset värviedastust. Loomulikult saab sellega hõlpsasti veebis surfata ja muid toimetusi teha.
Ekraan näitab heledat, teravat pilti, ja mustad toonid joonistuvad väga hästi välja. Kuigi pildikvaliteet on väga hea, ei toeta kõik programmid veel 4K UHD resolutsiooni. Programmid avanevad küll, kuid tekst ja ikoonid on seal peaaegu olematu suurusega.
Kasutades videotöötluseks loodud Adobe Premiere Pro CC-d, oli kiri kohati liiga väike ja pidin resolutsiooni 2560x1440p peale seadma.
3. Ei sobi eriti kokku arvutis oleva GTX 960 graafikakaardiga, kuna UHD resolutsioonil on ka kõige madalamatel graafikasätetel mängudes kaadrisagedus väga madal
Riistvaraliselt on antud mudel väga võimas. Sel on Intel Core i7 6700HQ protsessor, 16GB DDR4 muutmälu (saab suurendada 32 GB-ni). Operatsioonisüsteemi jaoks on üks 200 GB mahuga SSD-seade, aga suuremate failide jaoks on ka 1 TB klassiklaine kõvaketas.
Igapäevakasutus on arvuti väga sujuv ja kiire, mida saab ka konfiguratsioonist aimata. Olen seda arvutit kasutanud kõige rohkem foto- ja videotöötluseks, kus ei saa selle kohta peaaegu midagi halvustavat öelda, kuna jõudlust on palju, ja õnneks pole sealjuures probleeme ülekuumenemisega – isegi siis, kui raskema kasutuse puhul mitu tundi aktiivselt kasutada.
Ma katsetasin ka paari mängu ja nagu näete allpool olevast kaadrisageduste tabelist, too UHD ekraan ei ole väga hea kombinatsioon arvutis oleva 4 GB graafikamäluga GTX 960 graafikakaardiga, kui just vanemaid mänge plaanis mängida pole.
Milles siis on koks? Mängud muidugi avanevad, kuid isegi kõige lahjematel seadistustel on kaadrisagedus mängudes väga väike, mis pole rahuldava mänguelamuse saamiseks üldse mitte piisav. Meie saadud umbes 20 k/s asemel võiks see arv olla näiteks 50 k/s.
Akust rääkides, sellel 17-tollisel mudelil on sama aku, mis väiksemal 15-tollisel, aga see kestab võimsama ja suurema ekraani arvelt vähem. Järjest sain filmi vaadata ligi kolm tundi ja veebis surfata umbes kaks tundi ühe laadimisega. Täislaadimine kestab umbes sama kaua kui veebilehitsemine – umbes kaks tundi.
Acer Aspire V17 Nitro VN7-792G on hea valik töötamiseks, kuid mängimiseks mitte nii hea. Koostekvaliteet on hea ja samuti disain on ilus. Arvuti on õhem kui selle paljud konkurendid. 4K UHD ekraan näeb ilus välju, jõudlus on ka ootuspärane, arvuti töötab jahedalt isegi nõudlikes olukordades. Samas mängida UHD resolutsioonil eriti hästi ei saa, paljud programmid veel seda resolutsiooni ei toetagi, ning aku ühe paari tunni ei kesta.
Sülearvuti ei ole liiga kallis sellise konfiguratsiooni kohta, aga kui UHD ekraan pole hädavajalik, siis umbes 1700€ eest saaks juba võimsama (mitte ekraani osas) arvuti, millel on nvidia GTX 970 või GTX 980 graafikakaart.
Kõige võimsam mudel sellest arvutist ei ole kõigile, kuid see on väga hea valik professionaalidele, kellele on hea ekraan, kvaliteet ja disain olulised.
Näeb ilus välja ja koostekvaliteet on hea, hea klaviatuur ja puuteplaat, detailne 4k ekraan, hea jõudlus, töötab jahedalt, valjud kõlarid
Ameerikas on Samsung Galaxy Note7 lennukisse võtmine kuritegu, Eestis piisab parimal juhul väljalülitamisest
|
OSCAR-2019
|
||
Selles rubriigis on minu artiklid söömise ja emotsioonide seostest. Algselt kirjutatud Salasõna blogisse.
Üks dieetidele alternatiivi pakkuv suund on intuitiivne söömine, mis sai alguse Ameerika Ühendriikides 1970.–80. aastatel. Selle puhul soovitatakse endisele dieedisõltlasele: Tee toiduga rahu! Ära deklareeri endale, nagu oleks mõned toidud lubatud ja teised keelatud! Ära anna endale hinnanguid, et oled kiiduväärt vaid siis, kui sööd madala kalorsusega kooki ja laiduväärt, kui sööd rammusat, mis sest, et maitsvamat kooki.
Intuitiivse söömise alus on oma keha kuulamine, et inimene oskaks sööma hakata siis, kui on päriselt nälg ja lõpetada, kui kõht on täis. Väga tähtis on oskus toitu nautida, sest naudinguga ja aeglaselt söömine aitab vähendada ülesöömist. Sa ei pea olema nagu ahne ahjualune, kes kogu katlatäie korraga ära sööb, enne kui keegi märgata jõuab. Kui sa ei arva, et oled süües nagu vargil ja teed midagi keelatut, siis on kergem aru saada, millal on küllalt. Ja loomulikult on oluline, et päevakavasse mahuks ka enese mõõdukas füüsiline liigutamine.
Intuitiivse söömise kohta tehtud teadusliku uuringu tulemused näitasid, et see vähendas katsealustel kehamassiindeksit, alandas triglütseriidide taset (kui vereringes on triglütseriidide liig, deponeeritakse osa neist rasvkoesse) ja vähendas südame-veresoonkonna haigustesse jäämise riski.
Kumb oli enne, kas stress või ülesöömine? Uuringute tulemused vastavad, et algpõhjus on stress. Miks? Üks võimalikke põhjusi on rottidega tehtud katsetest selgunud asjaolu, et stressi korral hakkab keha tootma valuvaigistavaid aineid, mis samal ajal stimuleerivad ülesöömist. Niisiis, kui sa ei märka oma valu, siis jääb tähele panemata ka see, et kõht on piisavalt täis.
Kui asi on nii, siis peaks dieedi alustamise asemel tegema kindlaks, mis su hinge parasjagu vaevab ja end sellest vaevast vabastama. Juhtub sageli, et enesesse ei osata ega julgeta vaadata. Ei osata sellepärast, et lapsest saadik on keegi teine öelnud, mida sa vajad ja kuidas sa ennast tundma pead. Ei julgeta, sest tundmatu hirmutab – las jääb parem kõik nii nagu seni, sest äkki läheb veel hullemaks.
Kas oled mõelnud, kuidas on rahuldatud su vajadus turvatunde ja läheduse järele? Kas sind toetatakse ja mõistetakse nii kodus kui tööl? Kas sa saad avaldada oma arvamust? Kas su elus on piisavalt rõõmu ja nalja? Ausust ja ehedust? Seksuaalsust ja liikumist? Loovust ja arengut?
Kuidas sa reageerid, kui mõni sinu jaoks oluline vajadus on pärsitud? Kas söandad öelda, et oled solvunud või et miski tegi sind kurvaks? Mida teed, kui oled segaduses või tunned end nurka surutuna? Mille peale sa viimati ärritusid või nördisid? Kuidas väljendad oma vastumeelsust? Kas oled saanud kaotuste puhul piisavalt tunda leinatunnet?
Sa ei pea emotsioone lahterdama keelatuteks ja lubatuteks, nad kõik on lubatud. New age’i teooriatest võib jääda mulje, et „arenenud“ inimese kohustus on olla üksnes positiivne, kuna negatiivsed tunded näitavad madalat arengutaset. Niimoodi suhtudes ei ole võimalik jõuda täieliku enesearmastuse ja aktsepteerimiseni. Võib-olla on sulle lapsest saati õpetatud, et „meie peres vihane ei olda“. Seepärast oled viha alla surunud ja teeselnud, et sinul seda „nähtust“ ei eksisteeri. Tegelikult on mõõdukas ja teisi otseselt mittekahjustav viha loomulik tunne. Võta viha kui hoiatavat punast signaallambikest auto armatuurlaual. See on sinu sisemine märgutuli selle kohta, et miski ohustab sinu väärtussüsteemi või isegi eksistentsi.
Sageli öeldakse eneseõigustuseks, et ei taheta oma avameelsusega teistele haiget teha. Rohkem on aga põhjus suures hirmus, et „mind ei armastata, kui nähakse, milline ma tegelikult olen, mida ma tegelikult tunnen“. Sellise inimese tunneb ära sellest, et ta arutab meelsasti võõraid probleeme, aga tal pole vaprust jagada enda omi. „Minuga on kõik korras!“ ütleb ta ka siis, kui abikaasa kodus alandab või pikka aega kestnud üksindustunne teeb kurvaks. Niimoodi suhtudes on ta osa endast lukku keeranud ja topib lukuaugust väljaimbuvad emotsioonid toiduga kinni. Aga probleem ei kao kusagile.
Mitte ainult need inimesed, kes on hädas kehakaaluga ja dieete peavad, ei ole kogenud emotsionaalset söömist, vaid erilised isud võivad aeg-ajalt tabada ka neid, kes tavaliselt söövad lihtsalt näljatunde pärast. Psühholoog Doreen Virtue on põhjalikult tegelenud oma patsientide söögiisude analüüsiga ja leidnud, et isud teatud toitude järele on seotud kindlate emotsioonidega. Oma raamatus „Painav söögiisu“ kirjutab ta, et hirmu, viha ja pinge korral tõmbavad inimest just soolased ja krõbedad või ka krõmpsuvad suupisted. Selle seletuseks on, et kõva tekstuur võimaldab vabaneda lõualuudesse kogunenud pingest. Toore köögivilja või soolapulga närimise juurde käiv ragin ja krõmpsumine asendab tegelikkuses ellu viimata jäänud soovi pahameele põhjustajale koht kätte näidata. Esimene küsimus sellist isu märgates võiks olla: „Mis mind vihale ajas?“ Edasi võid endalt uurida, kas see on ainus võimalus – valada oma viha välja hammastega kõva toitu ragistades. Äkki saad söömise asemel vihastava olukorra lahendamiseks midagi muud ette võtta?
Uuringud on kinnitanud, et elamustenälg seostub isuga vürtsika, hapuka ja eksootilise toidu järele. See ei tähenda automaatselt seda, et su elu oleks parasjagu üksluine. Need vürtsilembesed, kelle elu on üsna adrenaliinirohke, vajavad teravamaitselist toitu tasakaalustajana, et amplituud rahulike perioodide ja adrenaliinisööstude vahel ei oleks liiga suur. Lisaks aktiveerivad tulised vürtsid valuleevendavate keemiliste ainete tootmist ajus. See vaigistab nii valu sellest, et elu veereb igavalt mööda, kui ka valu sellest, et ma rabelen nagu orav rattas, aga tõelist eneseteostuse tunnet pole. Vürtsikat toitu ihaledes tuleks endalt küsida: „Mida ma tegelikult vajan? Mis mind vaevab? Mida ma tahan oma eluga peale hakata?“ Toit on küll naudingu allikas, aga õnnetunne võiks olla saavutatav ka ilma toiduta.
Turvatunnet turgutavad Doreen Virtue raamatu järgi sai, riis ja pasta. Need süsivesikurikkad toidud tekitavad isu eeskätt stressis ja hirmunud inimestes. Pinges inimese aju käivitab valuvaigisti, kortisooli tootmise. See omakorda aktiveerib neuropeptiid-Y tootmist, mis tõstab isu süsivesikurohkete toitude järele. Keha hakkab koguma varusid, et inimene selle eeldatavalt raske perioodi (ta on ju pinges!) üle elaks. Niimoodi stress samaaegselt suurendab isu ja pidurdab rasvast vabanemist. Kookidega liialdamine võib tulla ka sellest, kui neid maiuspalasid kasutati lapsepõlves su kiitmiseks. Nii seostub koogilõhn armastuse ja tunnustusega. Kui kallistusi on su elus hetkel vähe, siis on kooki palju. Järelikult, kui tahad vähem kooki süüa, kallista sagedamini inimesi. Minul on isu küpsiste ja kookide järele olnud suurem just suures asutuses pingelist tööd tehes, kui tunnen, et olen probleemidega üksi jäetud. Aga õhtul kodus ei tule koogiisu meeldegi.
Piimatooted mõjuvad neis sisalduvate ainete tõttu kurvale ja masendunud inimesele ühtaegu lohutavalt ja parasjagu ergutavalt. Süsivesikurikkamad piimatooted nagu jäätis, maitsestatud jogurt, juustud (ka juusturohke pasta) ja majoneesikastmed sisaldavad komponente, mis käivitavad heaolutunnet suurendava serotoniini tootmise. Lisaks mõjub nende kreemjas tekstuur lohutavalt, suhkur ja laktoos tõstavad ajutiselt energiataset.
Niisiis, kui sööma asud, mõtle, mida sa rahuldama hakkad: energiavarude taastamise vajadust koos maitseelamuste nautimise ja enese hellitamisega või on pealispinna all mõni muu vajadus, mida tegelikult söömisega rahuldada ei saa. Võib-olla oled enda vajadusi millegipärast vähemtähtsateks pidama hakanud kui teiste omi. Söögiisuga sõbraks saada on kergem siis, kui oskad iseendast aru saada. Söömine ei päästa sind tegelikult trööstitust meeleolust või üksindustundest. Pikaajalise depressiooni puhul on professionaalsest nõustajast püsivam abi kui õhtuti liitrikaupa jäätise söömisest. Ka päevikupidamisest, liikumisest ja heade sõprade seltskonnast on abi.
|
OSCAR-2019
|
||
Märtsikuu varahommikuil on metsas kõlavate helide seas ühed põnevamad metsisekukkede mänguhäälitsused. Paraku ei ole neid suursuguseid linde meie metsades enam kuigi palju leida ja seetõttu on paljud endised mängupaigad tühjaks jäänud. Enamjagu loodusehuvilisi peab leppima metsisemängu seiramisega teleriekraanilt.
Nende suurte metsakanaliste pidev levila hõlmab okas- ja segametsavööndit Skandinaaviast ja Kesk-Euroopast kuni Baikalini, ent elupaigaks sobivad neile eeskätt okasmetsad, eriti just männikud. Meelsamini asutakse hõredaoksistes laasunud tüvedega metsades, kus on puudest segamatum lennata. Paiguti pesitseb see metsalind ka Karpaatide, Alpide ja Püreneede eelmäestikes, kuni 1760. aastani leidus neid otimaal, kuhu nad nüüdseks on taasasustatud, aga veelgi varem hävis see liik Iirimaal.
Metsised on Eestimaal elutsenud ilmselt sellest ajast peale, kui siin hakkasid kasvama männikud. Kunda Lammasmäe asulapaigast, mille vanus on üle 7000 aasta, on muude luude hulgas leitud ka metsiste omi. Nende suurte maitsva lihaga lindude arv hakkas meil aegamisi kahanema juba paari sajandi eest, sest küttide kasutusse tuli järjest rohkem ja tõhusamaid jahipüsse. Saaremaal lasti viimane metsis üle-eelmise sajandi keskel, Hiiumaal oli saja aasta eest veel paarsada metsist, nüüd vaid alla kümne. Eesti maismaal on tänapäeval napilt üle tuhande metsise- ehk mõtusekuke – viis korda vähem kui 1960. aasta paiku; metsisekanu näib olevat veelgi vähem. Metsaretkede harrastajad kohtavad neid valju robinaga lendu tõusvaid linde järjest vähem.
Metsiste sugupooled erinevad suuruse ja välimuse poolest sedavõrd, et mitmel rahval on metsisekuke ja -kana jaoks erinev nimetus, näiteks soomlastel metso ja koppelo. Isasmetsis on suur nagu kalkun (üks murdekeelne nimi ongi metsakulu!), nokast sabatipuni peaaegu meeter ja kaalub 4 kuni 5 kilo. Sulestik on tume: pea, kael, selg ja kehaküljed sinakas-tumehallid, tiivad pruunid, tiivanukil valge laik, must rind rohelise metalliläikega ja pikk must saba peente valgete viirudega, kulmud kevadel erepunaste lihavate näsaratega. Emaslind on tubli kodukana suurune, kaalult veidi üle pooleteise kilo ja sulestik vöödiline kollakasruske, peaaegu nagu tedrekanalgi. Metsise jalad on varvasteni sulis.
Metsised on valdavalt taimtoidulised. Kevadel ja suvel söövad nad rohuliblesid, mustikalehti ja -võrseid ning villpea- ja tarnaõisi, sügisel marju. Püsiva lumikatte tekkimine lõpetab metsiste marjadieedi ja nad kolivad mändide otsa, kus söövad kuni märtsi keskpaigani männiokkaid; muust toidust on nende väljaheitejunnides märke ka kuuseokastest. Okaste toiteväärtus on väike ja neid neelatakse ühe söömaaja vältel paarsada grammi. Seda vintsket toitu aitavad lihasmaos peenendada juba sügisel alla neelatud kruusasõmerad, mida käiakse hankimas metsateedel või mõne oja sängist. Talv otsa viibivad metsised männivõrades, laskudes maapinnale üsna harva, paksu lume korral end mõnel õhtul oksalt lumme kukutades ja seal lumevaiba suhtelises soojuses ööbides.
Varakevadel unustavad metsisekuked toidu ja koonduvad vanade hõreda võraga mändidega mängupaikadesse. Alul kõnnivad nad langetatud tiibadega mööda maad või lund ja katavad selle iseloomulike kriipsudega. Märtsi lõpul alustavad nad mängu, esialgu mõnel jämedal oksal, hiljem ka maapinnal: võngutavad lehvikuna laiutatud saba, kõigutavad kaela üles-alla, nii et pea on vahel vastu selga, tiivad kogu aeg ripakil ja otsad vastu maad.
Tuntuim osa metsisemängust on häälitsused. „Laulus” on kaks osa: naksutamine ja ihumine. Naksutamine kõlab kui kindla ajavahemiku järel vastu pooltühja tikutoosi koputamine, mis läheb järjest valjemaks ja lõpeb valju niinimetatud põhilöögiga. Sellele järgnev ihumine meenutab midagi harakakädina ja lumekrudisemise vahepealset. Naksutamine kestab mõne minuti, ihumine kõigest kaks-kolm sekundit. Ihumise ajal kaob metsisekukel kuulmine, kuna ta kuulmekäik sulgub, ja sel ajal ei taju ta ümbrust, mistõttu saab talle aeg-ajalt ja pisuthaaval ligineda.
Metsisekanad tulevad mänguplatsile aprilli alul ja valivad seal endale meelepärase, loomulikult ägedama mängulaadiga kaasa. Seejärel leiavad nad mõne varjulise põõsaaluse, kuhu kraabitud ja kasinalt vooderdatud, puhmastaimedest varjatud lohku munevad, enamasti ülepäeviti, 6–11 kreemika tausta ja peente tähnidega kirjatud muna. Haudumine vältab 24–29 päeva, kirju kaitsevärvi udusulestikuga pojad lahkuvad ema saatel pesast kohe pärast kuivamist. Esimese kümne päeva kestel söövad nad putukaid ja muid selgrootuid, hiljem ka pehmeid taimeosi. Haudeajal läheb palju pesi metsas uitavate kiskjate ja metssigade nahka, poegadest saab lennuvõimeliseks umbes viiendik – neid hukkub palju ka kraavitatud metsades, kuna liikumisruumi ja toitemaad jääb esialgu napiks, kuni pojad pooleteisenädalaselt suudavad lendu tõustes üle vee saada. Emased tibud saavutavad nii-öelda täiskasvu hilissügiseks, noored kuked järgmisel suvel.
Üsna tihti kuuleme „hulludest metsistest” – need on mänguplatsi kaotanud või sealt irdunud kuked, kes paarilisi ei leia ja kel „testosteroon veres vemmeldab” ning paneb inimeste, koduloomade ja isegi autodega kontakti astuma.
Metsist on tihti kasutatud vapilinnuna – ta ilutseb ka Eesti jahimeeste seltsi embleemil, tänini peetakse teda hinnaliseks jahitrofeeks. Kaduma kippuva liigina on ta arvatud II kaitsekategooriasse.
Järgmise, vabariigi juubeliaasta lind valiti meie põlislooduse sümbolite hulgast ja selleks saab metsis.
«Haapsalu lahe piirkonnas on praeguseks juba tehtud hulk tööd, et parandada reovee kogumist. Haapsalu Tagalahes on aga aeglane veevahetus, mille tõttu maismaalt pärit toitained akumuleeruvad lahte. Seega võib eeldada, et ainult reoveemajanduse korrastamisest lahe seisundi parandamiseks ei piisa,» selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.
Keskkonnaamet valmistab ette uuringut, et saada ülevaade Haapsalu lahe rannikuveekogumi väga halva seisundi peamistest põhjustest ja võimalusest nende vähendamiseks. Analüüsi tulemus peab sisaldama ka võimalikke reaalseid meetmeid Haapsalu lahe rannikuveekogumi seisundi parandamiseks ja nende maksumusi.
|
OSCAR-2019
|
||
Antud investeering on kindlasti mõeldud ainult vene turu jaoks. Pehmepaberitoodete transpordikulud on piisavalt kõrged, et tootmine ja tarbimine peab toimuma teineteisest päris lähedal.
Oslo börsil on Norske Skogiga kauplemine peatatud ja käivad kuulujutud, et UPM või Stora Enso on ülevõtupakkumist tegemas. Norske Skogil ei ole just kõige paremini läinud ja tegeleb teises valdkonnas kui SCA (vist ajalehepaber jms), aga siin kandis suur tegija igal juhul ja Skandinaavia paberitööstuse seisukohast kindlasti huvitav liikumine.
Venemaa palgitollid mis on hetkel 10 EUR/m3 on plaanis tõsta 15 EUR-ni 1aprillil ja 50 EUR-ni 1. jaanuaril. Juhul kui nii tõepoolest läheks, oleks see tohutu löök Skandinaavia metsatööstusele. Varem on väidetud et jõuakse Venemaaga kompromissile aga endiselt pole olukord selge. Juba praegu peavad soomlased palke Rootsist ostma.
SCA on õnneks ise suur metsaomanik, aga M-Real, UPM ja StoraEnso võivad sattuda täbarasse olukorda lähiajal kui midagi Venemaaga kokku ei lepita.
Arvatakse siiski, et Venemaa mängib metsatollidega seoses nende soov liituda WTO-ga, ja veel et Venemaa metsaekspordi kukkumine oleks neilegi raske löök.
Üsna värskelt käis Soome poliitiliselt areenilt läbi ka mõte siduda puutollide küsimus gaasijuhtme rajamisega Läänemere põhja.
Ma arvan, et kui Läänemeri oleks Soome sisemeri, oleks see toru seal juba ammu ning gaas voolaks mingi aasta jagu juba nii et mühin taga :)
Stora Ensolt kasumihoiatus kasvavate puiduhindade tõttu kahjumisse mineva Q1 tõttu. Stora Enso erineb SCA-st ning oma Soome konkurentidest (eelkõige UPM-Kymmene ja M-Real) selle poolest, et realiseeris olulise osa oma põhitegevusega mitteseonduvad osad, kuid tänase päeva seisuga oli eelkõige oluline metsamaa müük, mida nüüd peab turuhinnaga sisse ostma, samal ajal kui SCA ja UPM-Kymmene omavad endiselt märkimisväärselt metsamaad, pakkudes tooret omast käest.
Kui SCA seisukohast tundub pehmete paberitoodete transport kaugetele turgudele tõesti mitte kuluefektiivne, siis Rootsi toormest tselluloosi tootmine ning sellest mujal tehastes lõpptoodete tootmine võib olla võimalik. Näiteks on Soome M-Real osaline tselloloositehase loomises Uruguais, mille toodangut hakkavad kasutama M-Reali tehased Kesk-Euroopas. Seega ei pruugi SCA tõusvatest paberipuu hindadest liiga palju sõltuda ka kaugemal asuvates tehastes.
Soome analüütiku rõhutatult konservatiivne hinnang hästi hooldatud metsamaa hinnale oli praegu 1000 EUR hektari kohta, mis teeks 2,6 mln HA väärtuseks kusagil 24,5 mrd SEK. Praegu väärtus bilansis 23,3 mrd SEK. Vene puidutollide täiemahulise rakendumise korral peaks see saama eelkõige Euroopa turul päris oluliseks konkurentsieeliseks.
Stefan, olid siis tulemused tõesti nii kehvad? Pole paraku conference calli kuulanud. Või loetakse CEO sõnumist välja negatiivset kasumihoiatust?
Kartsin terve päev et TaivoS tuletab SCAst meelde :-) Ausalt, ma pole ka veel kuulanud, ainult kiiresti läbi lugenud. Jutt toorainete kallinemisest tuleb nagu tihti, aga konkurentide toorained peaksid ka olema kallinenud. Cas-flow tundus nõrk ka, ja eks oleks võinud oodata numbrite kaunistamist pärast eelmise aasta fiksvarade puhastamist, metsaväärtuste vastu. Samas mina ise hoian seda aktsiat puhtalt konservatiivse investeeringuna, ja kui P/E on endiselt päris madal, siis ma ei muretseks niipalju. Lõppude lõpuks on SCAl piisavalt tooraineid et ka sellest rohkem teenida. Aga selge see, et uus CEO veel ei veena.
sa oled ettevõttele lähemal kui teised :) , kasvõi keeleliselt , mis on põhjuseks ettevõtte aktsiahinna uute põhjade tegemisel ? Kuigi pessimism üleüldine võiks paljugi selgitada , siis tegelikult ju sektor mu meelest samas grupis põllumajandusega , kuigi pisukese reservatsiooniga , aga seega justkui ikkagi päikesepoolsemal mäeküljel . Millegipärast aga sajab sealgi .
Muidu on jah aktsia valmistanud pettumust - p/e äkki 8-9 praegu, ja nagu sa mainid päris konservatiivne äritegevus. Euroopa suurim erametsaomanik, kasvav tegevus Venemaal, Indias, Hiinas jne. Kaalun ka juurde ostmist.
Neil on üks suur tselluloositehas (pulp factory?), Östrand. Aga ilmselt ostetakse ja müüakse sõltuvalt töötlemistehaste asukohtadest üle maailma.
Äkki mõlemad. Dividendi tootlus (selle aasta dividendi põhjal) on nüüd 6,5% ja ettevõte pole alates 1950ndatelt kunagi dividendi langetanud.
Tundub, et maailma inflatsioonilaine töötab nii, et sisendkulude ja hindade vahel on päris suur ajanihe - ehk 2008 aasta tuleb nõrk marginalide poole pealt. Arvata võib et 2009 tuleb nõrk mahtude tõttu. (SCA puhul eelkõige probleem lineritega, ehk lainepappi sisend) Aga sellest ei peaks piisa et dividendi vähendada ma arvan. Rohkem raied oma metsadest peak aitama H2. H1 vist taheti aidata teisi metsaraiajaid kellel on pikaajalisi suhteid.
Aga muidugi masendav vaadata aktsiat. Ma oleksin pidanud hiljem ostma. Tahtsin juba eelmise aasta jooksul mingit inflatsioonikaitset, ja SCA oma metsavarudega tundus ok. Arvan et kaitse on endiselt seal, ja mul oli liiga suur likviidsuspuhrit, aga siiski piinlik eksida niivõrd ajastusega.
Ma arvan, et meie lähenemine fundamentaalsetelt alustelt on õige, aga praegu käib pendel teise äärmusesse, " likviidsuse likvideerimise" käigus saavad pihta ratsionaalsed otsused ka valusasti.
Aga ma võtsin eile ise ka väikse portsu ja nagu traditsionaalselt praegusele ajale, oleks täna saanud veel odavamalt :)
UPM Kymmene teatas täna et hakkab rohkem graanuleid ja bioenergiat tootma, paperi asemel. Võiks olla üldine trend metsaäris, sel juhul hea potentsiaal SCAle.
|
OSCAR-2019
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.